instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti ei ole seni tõepoolest toetanud euroala jaoks eraldi eelarvet. Eesti on valmis suurendama oma panust Euroopa Liidu (EL) mitmeaastasesse eelarveraamistikku (MFF), selleks et vähendada Euroopa Komisjoni pakutud võimalikke kärpeid ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika rahastamises," ütles Märten Ross BNS-ile.
"Põhimõtteliselt on Eesti valmis kaaluma ka täiendavat stabiliseerimise võimekust eelkõige Euroopa Liidu eelarveinstrumentide kaudu. See võimaldaks edaspidi paremini toime tulla võimalike erakorraliste asümmeetriliste šokkidega nagu näiteks Brexiti mõju Iirimaale," märkis Ross, kuid lisas, et "sellise lisapuhvri puhul on aga oluline jälgida, et see ei tooks kaasa püsimakseid ja seda ei kasutataks ära liigsete riskide võtmiseks ehk moraaliriski minimaliseerimine."
"Eurotsooni eelarve vajalikkust tuleks käsitleda üldises Euroopa eelarvepoliitika kontekstis. Ühe raamistiku annab sellele riikide endi eelarvepoliitika juhtimiseks kokku lepitud stabiilsus- ja kasvupakt. Teiselt poolt raamistab seda MFF-i protsess ja juba alanud läbirääkimised. Euroopa eelarvevõimekus on mõeldud esmalt ühiste avalike teenuste korraldamiseks, kuid teiselt poolt võib avaldada mõju ka makromajandusliku stabiliseerimise vaatenurgas," sõnas asekantsler.
"Majanduspoliitika juhtimise seisukohast jääb riikide endi eelarvepoliitika mõju siiski peamiseks ning euroala ühine eelarvevõimekus ei saa asendada riikide endi distsiplineeritud eelarvejuhtimist," ütles Märten Ross.
Holland koondab vastaseid
Holland asus reedel juhtima mitmete riikide kulissidetagust võitlust Prantsusmaa ja Saksamaa plaani vastu luua eurotsooni eelarve, ütlesid Euroopa Liidu allikad. Allikate teatel koostab Hollandi valitsus vastuväiteid tosinkonna riigi nimel, kes suhtuvad Prantsuse-Saksa plaani umbusuga.
Hollandi rahandusminister Wopke Hoekstra nõuab e-kirjas eurogrupi juhile Mario Centenole, et eelarve küsimuses konsensuse puudumisest tuleb järgmisel nädalal EL-i tippkohtumisel liidritele selgelt teada anda.
Hollandi ministri läkituse taga on allika sõnul ka Belgia, Luksemburg, Austria, Rootsi, Taani, Soome, Läti, Leedu, Eesti, Iirimaa ja Malta.
Ühe teise allika sõnul on läkituses üles loetud rida euroala eelarves nähtavaid ohte, nagu "kõlbeline risk" ja küsimus EL-i neutraalsusest maksuasjades.
Ebaselge eelarveplaan
Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid teisipäeval kokku eurotsooni ühiseelarve loomises, teatas Saksa kantsler Angela Merkel. Eelarve oleks "tõeline eelarve aastatulude ja -kuludega", lisas Prantsuse president Emmanuel Macron pärast kõnelusi Merkeliga.
Pariis ja Berliin loodavad euroala ühist eelarvet 2021. aastaks, ütles Macron. President ei täpsustanud eelarve suurust. Seda hakatakse arutama teiste bloki liikmesriikidega, lisas ta.
Merkeli sõnul tuleb teiste liikmesriikidega arutada ka eelarve rahastamist. Kantsleri hinnangul saaks seda muu hulgas teha näiteks läbi regulaarsete sissemaksete või finantstehingute maksustamise kaudu.
Macron tahtis algselt mitmesaja miljardi suurust eelarvet , kuid Merkel pakkus hiljutises intervjuus välja väiksema arvu. Eelarve kogumaht peaks olema "miljardites kahekohalise arvu väiksemas otsas", ütles kantsler.
Merkel ütles, et valisid eelarve loomise eeskujuks Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i. See loodi 2012. aastal, et anda eurotsooni 19 liikmesriigile kriisi korral ligipääs finantsabile.
Kantsleri sõnul saaks Euroopa reageerida kiiremini ja paremini, et viivitamatult "vastata asümmeetrilistele šokkidele" enne, kui riik on juba finantskriisis. | Asekantsler: Eesti ei toeta püsimaksetega euroala eelarvet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti ei ole seni tõepoolest toetanud euroala jaoks eraldi eelarvet. Eesti on valmis suurendama oma panust Euroopa Liidu (EL) mitmeaastasesse eelarveraamistikku (MFF), selleks et vähendada Euroopa Komisjoni pakutud võimalikke kärpeid ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika rahastamises," ütles Märten Ross BNS-ile.
"Põhimõtteliselt on Eesti valmis kaaluma ka täiendavat stabiliseerimise võimekust eelkõige Euroopa Liidu eelarveinstrumentide kaudu. See võimaldaks edaspidi paremini toime tulla võimalike erakorraliste asümmeetriliste šokkidega nagu näiteks Brexiti mõju Iirimaale," märkis Ross, kuid lisas, et "sellise lisapuhvri puhul on aga oluline jälgida, et see ei tooks kaasa püsimakseid ja seda ei kasutataks ära liigsete riskide võtmiseks ehk moraaliriski minimaliseerimine."
"Eurotsooni eelarve vajalikkust tuleks käsitleda üldises Euroopa eelarvepoliitika kontekstis. Ühe raamistiku annab sellele riikide endi eelarvepoliitika juhtimiseks kokku lepitud stabiilsus- ja kasvupakt. Teiselt poolt raamistab seda MFF-i protsess ja juba alanud läbirääkimised. Euroopa eelarvevõimekus on mõeldud esmalt ühiste avalike teenuste korraldamiseks, kuid teiselt poolt võib avaldada mõju ka makromajandusliku stabiliseerimise vaatenurgas," sõnas asekantsler.
"Majanduspoliitika juhtimise seisukohast jääb riikide endi eelarvepoliitika mõju siiski peamiseks ning euroala ühine eelarvevõimekus ei saa asendada riikide endi distsiplineeritud eelarvejuhtimist," ütles Märten Ross.
Holland koondab vastaseid
Holland asus reedel juhtima mitmete riikide kulissidetagust võitlust Prantsusmaa ja Saksamaa plaani vastu luua eurotsooni eelarve, ütlesid Euroopa Liidu allikad. Allikate teatel koostab Hollandi valitsus vastuväiteid tosinkonna riigi nimel, kes suhtuvad Prantsuse-Saksa plaani umbusuga.
Hollandi rahandusminister Wopke Hoekstra nõuab e-kirjas eurogrupi juhile Mario Centenole, et eelarve küsimuses konsensuse puudumisest tuleb järgmisel nädalal EL-i tippkohtumisel liidritele selgelt teada anda.
Hollandi ministri läkituse taga on allika sõnul ka Belgia, Luksemburg, Austria, Rootsi, Taani, Soome, Läti, Leedu, Eesti, Iirimaa ja Malta.
Ühe teise allika sõnul on läkituses üles loetud rida euroala eelarves nähtavaid ohte, nagu "kõlbeline risk" ja küsimus EL-i neutraalsusest maksuasjades.
Ebaselge eelarveplaan
Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid teisipäeval kokku eurotsooni ühiseelarve loomises, teatas Saksa kantsler Angela Merkel. Eelarve oleks "tõeline eelarve aastatulude ja -kuludega", lisas Prantsuse president Emmanuel Macron pärast kõnelusi Merkeliga.
Pariis ja Berliin loodavad euroala ühist eelarvet 2021. aastaks, ütles Macron. President ei täpsustanud eelarve suurust. Seda hakatakse arutama teiste bloki liikmesriikidega, lisas ta.
Merkeli sõnul tuleb teiste liikmesriikidega arutada ka eelarve rahastamist. Kantsleri hinnangul saaks seda muu hulgas teha näiteks läbi regulaarsete sissemaksete või finantstehingute maksustamise kaudu.
Macron tahtis algselt mitmesaja miljardi suurust eelarvet , kuid Merkel pakkus hiljutises intervjuus välja väiksema arvu. Eelarve kogumaht peaks olema "miljardites kahekohalise arvu väiksemas otsas", ütles kantsler.
Merkel ütles, et valisid eelarve loomise eeskujuks Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i. See loodi 2012. aastal, et anda eurotsooni 19 liikmesriigile kriisi korral ligipääs finantsabile.
Kantsleri sõnul saaks Euroopa reageerida kiiremini ja paremini, et viivitamatult "vastata asümmeetrilistele šokkidele" enne, kui riik on juba finantskriisis.
### Response:
Asekantsler: Eesti ei toeta püsimaksetega euroala eelarvet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Justiitsministeerium saatis Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) märgukirja viia tänavu 10. augustiks Jõhvi kohtumajas tuvastatud radooni õhusisalduse viitetasemest kõrgemad radooninäidud viitetasemega vastavusse.
Samuti tuleb läbi viia kordusmõõtmine nii kohtumajas kui ka teistes justiitsministeeriumi valitsemisala hoonetes, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga maa-aladel.
"Kõige tähtsam on kohtumajas töötavate inimeste tervis ja isegi väiksema ohu korral tuleb sellele jõuliselt reageerida. Selleks ootame RKAS-ilt kohest tegutsemist ja hoones selliste meetmete rakendamist, mis võimaldavad ka ilma aknaid avamata tagada siseõhu kvaliteedi näitajate vastavus kehtestatud nõuetele," ütles justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Marko Aavik.
Aavik märkis, et kuni radoonitase on lubatust kõrgem, tuleb Jõhvi kohtumaja esimesel korrusel töötavatele inimestele leida teised tööruumid hoone kõrgematel korrustel.
Justiitsministeeriumi tellitud uuring Jõhvi kohtumaja siseõhu võimaliku reostuse kohta tuvastas ühes kabinetis radooni õhusisalduse viitetasemest 300 Bq/m³ kõrgema radooninäidu 500 Bq/m³, mis on murettekitav ja vajab allaviimist.
Kuni olukorra lahendamiseni on oluline esimese korruse ruume võimalikult tihti tuulutada, et radoonirikas õhk kiiremini puhta õhuga asenduks. Ühtlasi töötab Jõhvi kohtumaja ventilatsioon ööpäevaringselt.
Lisaks uuriti ka Jõhvi kohtumaja temperatuuri, süsinikdioksiidi kontsentratsiooni, ammoniaaki, hallitusseent ja tehti pinnaseuuring. Nii terviseamet, mükoloogia keskus kui ka pinnaseuuringu läbi viinud Maves AS hindasid hoones töötamise ohutuks. | Riigi Kinnisvara AS mõõdab justiitshoonete radoonitaset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Justiitsministeerium saatis Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) märgukirja viia tänavu 10. augustiks Jõhvi kohtumajas tuvastatud radooni õhusisalduse viitetasemest kõrgemad radooninäidud viitetasemega vastavusse.
Samuti tuleb läbi viia kordusmõõtmine nii kohtumajas kui ka teistes justiitsministeeriumi valitsemisala hoonetes, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga maa-aladel.
"Kõige tähtsam on kohtumajas töötavate inimeste tervis ja isegi väiksema ohu korral tuleb sellele jõuliselt reageerida. Selleks ootame RKAS-ilt kohest tegutsemist ja hoones selliste meetmete rakendamist, mis võimaldavad ka ilma aknaid avamata tagada siseõhu kvaliteedi näitajate vastavus kehtestatud nõuetele," ütles justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Marko Aavik.
Aavik märkis, et kuni radoonitase on lubatust kõrgem, tuleb Jõhvi kohtumaja esimesel korrusel töötavatele inimestele leida teised tööruumid hoone kõrgematel korrustel.
Justiitsministeeriumi tellitud uuring Jõhvi kohtumaja siseõhu võimaliku reostuse kohta tuvastas ühes kabinetis radooni õhusisalduse viitetasemest 300 Bq/m³ kõrgema radooninäidu 500 Bq/m³, mis on murettekitav ja vajab allaviimist.
Kuni olukorra lahendamiseni on oluline esimese korruse ruume võimalikult tihti tuulutada, et radoonirikas õhk kiiremini puhta õhuga asenduks. Ühtlasi töötab Jõhvi kohtumaja ventilatsioon ööpäevaringselt.
Lisaks uuriti ka Jõhvi kohtumaja temperatuuri, süsinikdioksiidi kontsentratsiooni, ammoniaaki, hallitusseent ja tehti pinnaseuuring. Nii terviseamet, mükoloogia keskus kui ka pinnaseuuringu läbi viinud Maves AS hindasid hoones töötamise ohutuks.
### Response:
Riigi Kinnisvara AS mõõdab justiitshoonete radoonitaset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna Narva võistlus on oma iseloomult suur linnajooksuüritus, siis rahvaspordihuvilisi tuli kokku üle kogu Eesti. Narvakad teadsid, mis linnas toimub, sest mitmed linnatänavad olid võistluse tõttu suletud ning üritusega kaasnenud helid kõlasid üle kogu piirkonna. Osalejate hulgas oli ka kohalikke elanikke, mitmed, kes ise ei võistelnud, tulid raja äärde kaasa elama. Siiani heliseb mul kõrvus ühe narvaka hüüdlause: "надо терпеть" (loe: kannatada vaja)," kirjutab Nurme enda blogis.
"Meeldiva kogemuse osaliseks sain võistluseelsel soojendusel, mida tegin koos keenialase ja ukrainlasega. Võhikutena eksisime linna vahel ära, mistõttu soojendusjooks läinuks liiga pikaks. Probleem lahenes üsna kiiresti. Peatasime suvalise auto, mida juhtis kohalik naisterahvas. Ütlesime, et hädasti tahaksime Narva hotelli juurde minna. Ilma pikema mõtlemiseta võttis ta võõrad peale ning toimetas meid heatahtlikult hotelli juurde. Julge naisterahvas!"
"Minu silmis on selle ürituse suurim saavutus eestikeelse ja venekeelse elanikkonna omavaheline lõimumine. Lõimumine ehk eri rahvastiku- ja ühiskonnarühmade sõbralik ja turvaline koosolemine on Eesti rahva heaolu üks alustalasid. Mati on koos oma meeskonnaga ehitamas ja edendamas midagi äärmiselt suurt ja vajalikku. Sellise missiooniga üritusi tuleb korraldada ja toetada Eesti hüvanguks!" | Tiidrek Nurme: integratsioon läbi rahvaspordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna Narva võistlus on oma iseloomult suur linnajooksuüritus, siis rahvaspordihuvilisi tuli kokku üle kogu Eesti. Narvakad teadsid, mis linnas toimub, sest mitmed linnatänavad olid võistluse tõttu suletud ning üritusega kaasnenud helid kõlasid üle kogu piirkonna. Osalejate hulgas oli ka kohalikke elanikke, mitmed, kes ise ei võistelnud, tulid raja äärde kaasa elama. Siiani heliseb mul kõrvus ühe narvaka hüüdlause: "надо терпеть" (loe: kannatada vaja)," kirjutab Nurme enda blogis.
"Meeldiva kogemuse osaliseks sain võistluseelsel soojendusel, mida tegin koos keenialase ja ukrainlasega. Võhikutena eksisime linna vahel ära, mistõttu soojendusjooks läinuks liiga pikaks. Probleem lahenes üsna kiiresti. Peatasime suvalise auto, mida juhtis kohalik naisterahvas. Ütlesime, et hädasti tahaksime Narva hotelli juurde minna. Ilma pikema mõtlemiseta võttis ta võõrad peale ning toimetas meid heatahtlikult hotelli juurde. Julge naisterahvas!"
"Minu silmis on selle ürituse suurim saavutus eestikeelse ja venekeelse elanikkonna omavaheline lõimumine. Lõimumine ehk eri rahvastiku- ja ühiskonnarühmade sõbralik ja turvaline koosolemine on Eesti rahva heaolu üks alustalasid. Mati on koos oma meeskonnaga ehitamas ja edendamas midagi äärmiselt suurt ja vajalikku. Sellise missiooniga üritusi tuleb korraldada ja toetada Eesti hüvanguks!"
### Response:
Tiidrek Nurme: integratsioon läbi rahvaspordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15. mail kinnitas vehklemisliit üheaegselt nii EM-i kui MM-i võistkonnavõistluse koondised. Koondise peatreener Kaido Kaaberma ettepaneku kohaselt arvati EM-i ja MM-i naiskonnavõistluse koosseisu Julia Beljajeva, Kristina Kuusk, Erika Kirpu ja Irina Embrich, kuid nüüd on vehklemisliit otsustanud Kirpu asemel kaasata 18. juunil Euroopa meistriks tulnud Katrina Lehise.
Vehklemise maailmameistrivõistlused toimuvad 19.-25. juulini Hiinas Wuxis. | Vehklemisliit arvas Lehise MM-koondisesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15. mail kinnitas vehklemisliit üheaegselt nii EM-i kui MM-i võistkonnavõistluse koondised. Koondise peatreener Kaido Kaaberma ettepaneku kohaselt arvati EM-i ja MM-i naiskonnavõistluse koosseisu Julia Beljajeva, Kristina Kuusk, Erika Kirpu ja Irina Embrich, kuid nüüd on vehklemisliit otsustanud Kirpu asemel kaasata 18. juunil Euroopa meistriks tulnud Katrina Lehise.
Vehklemise maailmameistrivõistlused toimuvad 19.-25. juulini Hiinas Wuxis.
### Response:
Vehklemisliit arvas Lehise MM-koondisesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Kersti Kaljulaid küsis Võidupüha paraadil peetud kõnes, kas Eesti peaks leppima peamiselt vaid paberil eksisteeriva laiapindse riigikaitsega. Riigipea pidas positiivseks, et Eestil on lõpuks olemas laiapindne riigikaitse arengukava. "Aga pelgalt tarkade paberite, vabatahtlike initsiatiivi ja kriisiaegsete improvisatsioonidega tänapäeval kaugele ei sõua," toonitas ta.
"Ma usun, et president peamiselt juhtis tähelepanu sellele, et siit tuleb nüüd edasi minna ja keskenduda nii palju kui vähegi võimalik praktilisele, reaalsele suutlikkusele," kommenteeris Vseviov ERR-ile.
Üks neist sammudest, mis on vajalik laiapindse riigikaitse reaalses elus rakendamiseks, on tema sõnul asutuste suutlikkus koos tegutseda. "Seda ei võimalik lihtsalt niisama luua. Seda tuleb pidavelt planeerida ja pidevalt harjutada. Siin on väga hea näide suurõppus Siil, mis oli küll põhiosas kaitseväe õppus, aga millel oli väga tugev laiapindne komponent, kus koos kaitseväega harjutasid ka väga paljud teised riigiasutused seda koostöömomenti. Niisugused õppused loovad aluse võimekuse tekkimiseks, õppuste käigus me õpime enda vigu tundma ja puuduseid üles leidma, mida saab planeerimises arvestada ja sealt edasi minna," rääkis Vseviov.
"Kui mõelda olnule ja sellele, kus me oleme täna, siis kindlasti mitmeid asutusi kaasavaid õppuseid on rohkem. Kas neid on piisavalt palju? Kas sellega piisavalt kaua on tegeletud? Kindlasti mitte, tuleb edasi liikuda. Ma arvan, et see oli ka presidendi oluline mõte," lisas ta.
Vseviovi sõnul ei ole Eesti selles valdkonnas seisakus, aga ka põhjendamatu rahulolu iseenda saavutustega ei ole Eestile kasulik, vaid on lausa ohtlik.
"Me kindlasti ei ole seisakus. Ja see tunne, et me liigume aeglaselt, on väga kasulik ja konstruktiivne. See hetk, kui väikeriik Eesti hakkab tundma, et ta julgeolekuvaldkonnas liigub piisavalt kiiresti, on väga suur ohu märk. Me peamegi säilitama kärsituse, rahulolematuse hetkeolukorraga. Ainult see annab meile mingisugust lootust, et me liigume piisavalt kiiresti ja oleme piisavalt kannatamatud oma julgeoleku parandamises," sõnas Vseviov.
President osundas Vseviovi sõnul ka asjaolule, et laiapindset riigikaitset ei ole võimalik toota tasuta. "Küsimus ei ole ainult selles, et asutused koordineerivad oma tegevusi ja planeerivad oma tegevusi nutikamalt kui seni, mis on muidugi tähtis, aga lõpuks on kõikide võimetega nii, et ühiskonnas tuleb leida see kokkulepe, et kui palju me oleme nõus oma julgeolekusse investeerima ja siis selles mahus ka seda julgeolekut saadakse," rääkis ta.
Vseviov rõhutas vajadust kaitsekulutuste suurendamiseks. "Eesti on paratamatult väikeriik ja jääb alati väikeseks riigiks, ka siis kui protsendina sisemajanduse kogutoodangust meie kaitsekulud on suured. See, palju meil on tegelikku raha, et sõjalisi võimeid arendada, jääb alati piiratuks. Kõige ohtlikum selliste debattide puhul on see, kui keegi püüab jätta muljet otsekui oleks võimalik tasuta luua sõjalisi või ka mittesõjalisi võimeid. See ei ole võimalik. Kui Eesti tahab teha sellist sõjaväge nagu Eesti täna teeb või suuremat sõjaväge või kvaliteetsemat sõjaväge kui see, mida ta täna teeb, siis ta peab sõjalise kaitse kulutusi suurendama. Ja kui ta tahab teha samal ajal riigikaitse laia käsitlust ja laiapindseid võimeid, soovimata sõjaväge vähendada, siis on arusaadav, et vahendeid tuleb julgeolekusse juurde panna," lõpetas Vseviov. | Vseviov Kaljulaidi kriitikast: tuleb kaitsekulusid suurendada ja koos tegutseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Kersti Kaljulaid küsis Võidupüha paraadil peetud kõnes, kas Eesti peaks leppima peamiselt vaid paberil eksisteeriva laiapindse riigikaitsega. Riigipea pidas positiivseks, et Eestil on lõpuks olemas laiapindne riigikaitse arengukava. "Aga pelgalt tarkade paberite, vabatahtlike initsiatiivi ja kriisiaegsete improvisatsioonidega tänapäeval kaugele ei sõua," toonitas ta.
"Ma usun, et president peamiselt juhtis tähelepanu sellele, et siit tuleb nüüd edasi minna ja keskenduda nii palju kui vähegi võimalik praktilisele, reaalsele suutlikkusele," kommenteeris Vseviov ERR-ile.
Üks neist sammudest, mis on vajalik laiapindse riigikaitse reaalses elus rakendamiseks, on tema sõnul asutuste suutlikkus koos tegutseda. "Seda ei võimalik lihtsalt niisama luua. Seda tuleb pidavelt planeerida ja pidevalt harjutada. Siin on väga hea näide suurõppus Siil, mis oli küll põhiosas kaitseväe õppus, aga millel oli väga tugev laiapindne komponent, kus koos kaitseväega harjutasid ka väga paljud teised riigiasutused seda koostöömomenti. Niisugused õppused loovad aluse võimekuse tekkimiseks, õppuste käigus me õpime enda vigu tundma ja puuduseid üles leidma, mida saab planeerimises arvestada ja sealt edasi minna," rääkis Vseviov.
"Kui mõelda olnule ja sellele, kus me oleme täna, siis kindlasti mitmeid asutusi kaasavaid õppuseid on rohkem. Kas neid on piisavalt palju? Kas sellega piisavalt kaua on tegeletud? Kindlasti mitte, tuleb edasi liikuda. Ma arvan, et see oli ka presidendi oluline mõte," lisas ta.
Vseviovi sõnul ei ole Eesti selles valdkonnas seisakus, aga ka põhjendamatu rahulolu iseenda saavutustega ei ole Eestile kasulik, vaid on lausa ohtlik.
"Me kindlasti ei ole seisakus. Ja see tunne, et me liigume aeglaselt, on väga kasulik ja konstruktiivne. See hetk, kui väikeriik Eesti hakkab tundma, et ta julgeolekuvaldkonnas liigub piisavalt kiiresti, on väga suur ohu märk. Me peamegi säilitama kärsituse, rahulolematuse hetkeolukorraga. Ainult see annab meile mingisugust lootust, et me liigume piisavalt kiiresti ja oleme piisavalt kannatamatud oma julgeoleku parandamises," sõnas Vseviov.
President osundas Vseviovi sõnul ka asjaolule, et laiapindset riigikaitset ei ole võimalik toota tasuta. "Küsimus ei ole ainult selles, et asutused koordineerivad oma tegevusi ja planeerivad oma tegevusi nutikamalt kui seni, mis on muidugi tähtis, aga lõpuks on kõikide võimetega nii, et ühiskonnas tuleb leida see kokkulepe, et kui palju me oleme nõus oma julgeolekusse investeerima ja siis selles mahus ka seda julgeolekut saadakse," rääkis ta.
Vseviov rõhutas vajadust kaitsekulutuste suurendamiseks. "Eesti on paratamatult väikeriik ja jääb alati väikeseks riigiks, ka siis kui protsendina sisemajanduse kogutoodangust meie kaitsekulud on suured. See, palju meil on tegelikku raha, et sõjalisi võimeid arendada, jääb alati piiratuks. Kõige ohtlikum selliste debattide puhul on see, kui keegi püüab jätta muljet otsekui oleks võimalik tasuta luua sõjalisi või ka mittesõjalisi võimeid. See ei ole võimalik. Kui Eesti tahab teha sellist sõjaväge nagu Eesti täna teeb või suuremat sõjaväge või kvaliteetsemat sõjaväge kui see, mida ta täna teeb, siis ta peab sõjalise kaitse kulutusi suurendama. Ja kui ta tahab teha samal ajal riigikaitse laia käsitlust ja laiapindseid võimeid, soovimata sõjaväge vähendada, siis on arusaadav, et vahendeid tuleb julgeolekusse juurde panna," lõpetas Vseviov.
### Response:
Vseviov Kaljulaidi kriitikast: tuleb kaitsekulusid suurendada ja koos tegutseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ats Purje tegi suurepärase mängu Kupio Palloseura (KuPS) särgis, kui tabeliliidri HJK-ga tehti 2:2 viik. Kuigi KuPS jäi 0:1 kaotusseisu, suutis Purje andis resultatiivse söödu Rasmus Karjalainenile, kes viigistas mänguseisu 1:1-le. Purje viis oma koduklubi juhtima 56. minutil ning vahetati 88. minutil välja, kuid kolmandal lisaminutil suutis HJK viigistada.
Viigipunkti sai Soome kõrgliigas kirja ka Lahti. Henri Anier mängis 90 ning Artjom Dmitrijev 85 minutit, kui Tampere Ilvesega lepiti võõrsil väravateta viiki. Marek Kaljumäe sai kirja täismängu, kui kodus tunnistati Rovaniemi Palloseura (RoPS) 0:1 paremust. Mihkel Aksalu pidi oma võrgust noppima kolm palli, kui Seinäjoki JK (SJK) jäi 1:3 alla Espoo Honkale. Edukamalt läks Marko Meeritsal ja Hindrek Ojamaal, kui Vaasa Palloseura (VPS) alistas 4:1 Mariehamni. Kui Meerits veetis postide vahel terve kohtumise, siis Ojamaa vahetati välja 69. minutil 4:0 eduseisul.
HJK-l on parimana kirjas 36 punkti (16 mängust). RoPS on 30 punktiga (15) teine ning KuPS 25 punktiga (16) kolmas. Lahti on nende järel 23 punktiga neljas, kuid Kuopiost on peetud kaks mängu vähem. Eestlaste klubidest järgmine on VPS kuuendal real 21 punktiga (15), SJK on 12 punktiga (14) üheksas. PS Kemi asub 12 meeskonna konkurentsis 11. kohal seni teenitud 11 punktiga (14). Esmaspäva õhtul kohtuvad HJK – VPS, Lahti – KuPS ja Mariehamn – PS Kemi. Teisipäeval võõrustab SJK Tampere Ilvest.
Norras mängivate eestlaste koduklubidest sai ainsana punktilisa Matvei Igoneni koduklubi Lillestrøm, kes viigistas Igoneni abita võõrsil 2:2 Haugesundiga. Joonas Tamm sai kirja täismängu, kui Sarpsborg 08 jäi kodus 2:3 alla Tromsøle. Enar Jäägerita mänginud Vålerenga tunnistas võõrsil Rosenborgi 0:3 paremust, Kristiansund jäi võõrsil 0:2 alla Startile. Kristiansundi ridades sai täismängu ja kollase kaardi kirja Nikita Baranov. Brent Lepistu jälgis kohtumist varumeestepingilt, Andreas Vaikla koosseisu ei kuulunud.
Liiga liider, Taijo Teniste koduklubi Bergeni Brann, lõpetab vooru täna õhtul võõrsil Oddi vastu. Brannil on kirjas 31, Rosenborgil teisena 27 punkti. Eestlaste klubidest on nii Sarpsborg 08 kui ka Vålerenga teeninud 22 punkti (vastavalt 7. ja 8. koht) ning Kristansund on nende järel 19 punktiga üheksas. Lillestrøm on 16 meeskonna seas 13. kohal 13 punktiga.
Sergei Zenjov aitas treeningmängus Krakowi Cracovia (Poola) 4:2 võiduni Karvina (Tšehhi kõrgliiga) vastu. Ken Kallaste ja Kielce Korona alistasid Częstochowa Rakówi 2:0, kui Kallaste teenis mänguaega teisel poolajal. Konstantin Vassiljev Gliwice Piasti 0:2 kaotusmängus Belchatowi (Poola tugevuselt kolmas liiga) kaasa ei teinud.
Siim Luts tegi oma esimese kohtumise Teplice (Tšehhi kõrgliiga) meeskonna mängijana, kui aitas oma uuel koduklubil 3:0 alistada Mas Táborskoga. Luts tegi kaasa esimese poolaja. Tšehhis sarnaselt Mas Táborskole aste madalamal palliv Mikk Reintam mängis 90 minutit ning aitas Třinecil viigistada Zabrze Gornikuga (Poola) 0:0.
Läinud nädal tõi kaasa veel mitmeid uudiseid. Henrik Ojamaa lõi käed Poola kõrgliigaklubi Legnica Miedźiga ja Artjom Artjunin Bulgaaria kõrgliigasse kuuluva Veliko Târnovo Etariga. Ilja Antonov liitus Rumeenia klubi FC Hermannstadtiga, kes mängib samuti kõrgliigas. | Eestlased välismaal: Purje lõi HJK vastu värava ja andis väravasöödu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ats Purje tegi suurepärase mängu Kupio Palloseura (KuPS) särgis, kui tabeliliidri HJK-ga tehti 2:2 viik. Kuigi KuPS jäi 0:1 kaotusseisu, suutis Purje andis resultatiivse söödu Rasmus Karjalainenile, kes viigistas mänguseisu 1:1-le. Purje viis oma koduklubi juhtima 56. minutil ning vahetati 88. minutil välja, kuid kolmandal lisaminutil suutis HJK viigistada.
Viigipunkti sai Soome kõrgliigas kirja ka Lahti. Henri Anier mängis 90 ning Artjom Dmitrijev 85 minutit, kui Tampere Ilvesega lepiti võõrsil väravateta viiki. Marek Kaljumäe sai kirja täismängu, kui kodus tunnistati Rovaniemi Palloseura (RoPS) 0:1 paremust. Mihkel Aksalu pidi oma võrgust noppima kolm palli, kui Seinäjoki JK (SJK) jäi 1:3 alla Espoo Honkale. Edukamalt läks Marko Meeritsal ja Hindrek Ojamaal, kui Vaasa Palloseura (VPS) alistas 4:1 Mariehamni. Kui Meerits veetis postide vahel terve kohtumise, siis Ojamaa vahetati välja 69. minutil 4:0 eduseisul.
HJK-l on parimana kirjas 36 punkti (16 mängust). RoPS on 30 punktiga (15) teine ning KuPS 25 punktiga (16) kolmas. Lahti on nende järel 23 punktiga neljas, kuid Kuopiost on peetud kaks mängu vähem. Eestlaste klubidest järgmine on VPS kuuendal real 21 punktiga (15), SJK on 12 punktiga (14) üheksas. PS Kemi asub 12 meeskonna konkurentsis 11. kohal seni teenitud 11 punktiga (14). Esmaspäva õhtul kohtuvad HJK – VPS, Lahti – KuPS ja Mariehamn – PS Kemi. Teisipäeval võõrustab SJK Tampere Ilvest.
Norras mängivate eestlaste koduklubidest sai ainsana punktilisa Matvei Igoneni koduklubi Lillestrøm, kes viigistas Igoneni abita võõrsil 2:2 Haugesundiga. Joonas Tamm sai kirja täismängu, kui Sarpsborg 08 jäi kodus 2:3 alla Tromsøle. Enar Jäägerita mänginud Vålerenga tunnistas võõrsil Rosenborgi 0:3 paremust, Kristiansund jäi võõrsil 0:2 alla Startile. Kristiansundi ridades sai täismängu ja kollase kaardi kirja Nikita Baranov. Brent Lepistu jälgis kohtumist varumeestepingilt, Andreas Vaikla koosseisu ei kuulunud.
Liiga liider, Taijo Teniste koduklubi Bergeni Brann, lõpetab vooru täna õhtul võõrsil Oddi vastu. Brannil on kirjas 31, Rosenborgil teisena 27 punkti. Eestlaste klubidest on nii Sarpsborg 08 kui ka Vålerenga teeninud 22 punkti (vastavalt 7. ja 8. koht) ning Kristansund on nende järel 19 punktiga üheksas. Lillestrøm on 16 meeskonna seas 13. kohal 13 punktiga.
Sergei Zenjov aitas treeningmängus Krakowi Cracovia (Poola) 4:2 võiduni Karvina (Tšehhi kõrgliiga) vastu. Ken Kallaste ja Kielce Korona alistasid Częstochowa Rakówi 2:0, kui Kallaste teenis mänguaega teisel poolajal. Konstantin Vassiljev Gliwice Piasti 0:2 kaotusmängus Belchatowi (Poola tugevuselt kolmas liiga) kaasa ei teinud.
Siim Luts tegi oma esimese kohtumise Teplice (Tšehhi kõrgliiga) meeskonna mängijana, kui aitas oma uuel koduklubil 3:0 alistada Mas Táborskoga. Luts tegi kaasa esimese poolaja. Tšehhis sarnaselt Mas Táborskole aste madalamal palliv Mikk Reintam mängis 90 minutit ning aitas Třinecil viigistada Zabrze Gornikuga (Poola) 0:0.
Läinud nädal tõi kaasa veel mitmeid uudiseid. Henrik Ojamaa lõi käed Poola kõrgliigaklubi Legnica Miedźiga ja Artjom Artjunin Bulgaaria kõrgliigasse kuuluva Veliko Târnovo Etariga. Ilja Antonov liitus Rumeenia klubi FC Hermannstadtiga, kes mängib samuti kõrgliigas.
### Response:
Eestlased välismaal: Purje lõi HJK vastu värava ja andis väravasöödu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kirjanike liidul on hea meel, et kodumaale on jõudnud veel üks kaugel olnud eesti kirjanik. Et Ing jõudis Visnapuu ära oodata," ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. Ta lisas, et viimased aastad on olnud omamoodi pöördelised: kodumulda on saanud Marie Under, Artur Adson, Karl Ristikivi, nüüd Henrik Visnapuu.
"Isamaale tagasi jõudmine oli enamiku võõrsil viibinute viimane suur soov. Oleme seda jõudumööda täita püüdnud. Edaspidi on kõigil võimalik käia neile tähtpäevadel lilli viimas, näiteks Marie Underi sünniaastapäeval on tänu sellele juba tekkinud uus traditsioon. Hoiame oma kirjanduskultuuri ja austame eelkäijaid," ütles Aleksejev.
Visnapuu on eesti kultuuriloos mänginud olulist rolli, olgu kirjandusrühmituse Siuru ühe peamise liikmena, Ülemaailmse Eesti Kirjanduse Seltsi asutajana või luuletajana, kelle loomingut on tänapäevalgi viisistatud. Samuti oli Visnapuu eesti esimese korraliku poeetikaõpiku autor ja ajakirja Varamu toimetaja ning seisis Eesti Kirjanike Kooperatiivi loomise juures.
Henrik Visnapuu sündis 1890. aastal Viljandimaal talusulase peres, õppis Reola valla- ja Tartu linnakoolis, sai algkooliõpetajadiplomi Narva gümnaasiumi juurest, tudeeris Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat, ladina ja kreeka keelt, aga ka eesti kirjanduslugu. Töötas õpetaja, ajakirjaniku ja kultuurinõunikuna, kuniks sattus sõja ajal pagulasena Saksamaale, Austriasse, Šveitsi ja lõpuks Ameerikasse, kus suri ootamatult südameataki tagajärjel 61-aastasena.
Enne sõda ilmus Eestis Visnapuu loomest tosin luulekogu, nende seas näiteks "Amores" (1917), "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Talihari" (1920), "Ränikivi" (1925), "Tuulesõel" (1931) ja "Põhjavalgus" (1938) ning pool tosinat paguluses. Nõukogude ajal Visnapuu nime kirjandusõpikuist alati ei leidnud. Tema looming jõudis rahvuskaaslasteni piiratud mahus 1960-ndatel Paul Rummo vahendusel ning laiemalt 1990-ndatel, mil ilmus luulekogumik "Mu ahastus ja armastus" (1993) ning mälestustekogumik "Päike ja jõgi" (1995). Viimastel aastatel on tema loomingust trükivalgust näinud kaks põhjalikku teost: Vallo Kepi koostatud luulekogu "Kirg ja kodumaa" (2017) ning Hando Runneli koostatud artiklikogumik "Millal sünnib inimene" (2018).
Henrik Visnapuu jõuab pärast pikki eksirännakuid puhkepaika oma abikaasa Hilda Visnapuu ehk Ingi kõrvale, kes on seal teda truult oodanud üle 70 aasta. | Luuletaja Henrik Visnapuu sängitatakse teisipäeval kodumulda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kirjanike liidul on hea meel, et kodumaale on jõudnud veel üks kaugel olnud eesti kirjanik. Et Ing jõudis Visnapuu ära oodata," ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. Ta lisas, et viimased aastad on olnud omamoodi pöördelised: kodumulda on saanud Marie Under, Artur Adson, Karl Ristikivi, nüüd Henrik Visnapuu.
"Isamaale tagasi jõudmine oli enamiku võõrsil viibinute viimane suur soov. Oleme seda jõudumööda täita püüdnud. Edaspidi on kõigil võimalik käia neile tähtpäevadel lilli viimas, näiteks Marie Underi sünniaastapäeval on tänu sellele juba tekkinud uus traditsioon. Hoiame oma kirjanduskultuuri ja austame eelkäijaid," ütles Aleksejev.
Visnapuu on eesti kultuuriloos mänginud olulist rolli, olgu kirjandusrühmituse Siuru ühe peamise liikmena, Ülemaailmse Eesti Kirjanduse Seltsi asutajana või luuletajana, kelle loomingut on tänapäevalgi viisistatud. Samuti oli Visnapuu eesti esimese korraliku poeetikaõpiku autor ja ajakirja Varamu toimetaja ning seisis Eesti Kirjanike Kooperatiivi loomise juures.
Henrik Visnapuu sündis 1890. aastal Viljandimaal talusulase peres, õppis Reola valla- ja Tartu linnakoolis, sai algkooliõpetajadiplomi Narva gümnaasiumi juurest, tudeeris Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat, ladina ja kreeka keelt, aga ka eesti kirjanduslugu. Töötas õpetaja, ajakirjaniku ja kultuurinõunikuna, kuniks sattus sõja ajal pagulasena Saksamaale, Austriasse, Šveitsi ja lõpuks Ameerikasse, kus suri ootamatult südameataki tagajärjel 61-aastasena.
Enne sõda ilmus Eestis Visnapuu loomest tosin luulekogu, nende seas näiteks "Amores" (1917), "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Talihari" (1920), "Ränikivi" (1925), "Tuulesõel" (1931) ja "Põhjavalgus" (1938) ning pool tosinat paguluses. Nõukogude ajal Visnapuu nime kirjandusõpikuist alati ei leidnud. Tema looming jõudis rahvuskaaslasteni piiratud mahus 1960-ndatel Paul Rummo vahendusel ning laiemalt 1990-ndatel, mil ilmus luulekogumik "Mu ahastus ja armastus" (1993) ning mälestustekogumik "Päike ja jõgi" (1995). Viimastel aastatel on tema loomingust trükivalgust näinud kaks põhjalikku teost: Vallo Kepi koostatud luulekogu "Kirg ja kodumaa" (2017) ning Hando Runneli koostatud artiklikogumik "Millal sünnib inimene" (2018).
Henrik Visnapuu jõuab pärast pikki eksirännakuid puhkepaika oma abikaasa Hilda Visnapuu ehk Ingi kõrvale, kes on seal teda truult oodanud üle 70 aasta.
### Response:
Luuletaja Henrik Visnapuu sängitatakse teisipäeval kodumulda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti, Läti, Leedu ja Poola valitsujuhid peaksid koos Euroopa Komisjoni esindajaga allkirjastama võrkude ühendamist puudutava kokkuleppe Brüsselis 28. - 29. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu ajal, kuid pole seni saavutanud ühist arusaama, kuidas põhimõtteliselt ühendada lahti ehk desünkroniseerida Balti riikide energiavõrk Venemaa ja Valgevene energiavõrgust ja sünkroniseerida see Kesk-Euroopa võrguga.
Eesti peab nii varustuskindluse kui rahaliste kulude aspektist kõige paremaks variandiks olemasoleva Leedu ja Poola vahelise Lit-Pol vaheldusvooluühenduse kõrvale teise vahelduvvooluühenduse rajamist, kuid Poolale on see variant vastuvõetamatu.
Seetõttu annab Eesti Poola tahtele järele ning nõustub mõne muu alternatiivse lahendusega, kui see on varustuskindluse ja kulude poolest kahe vahelduvvooluühenduse variandiga võrdne, teatas BNS.
Selleks viiakse läbi veel täiendav uuring, mis peab alternatiivse lahenduse kulukust ja sellega kaasenvat varustuskindlust hindama.
Alternatiivne variant eeldab Leedu ja Poola vahelise merealuse alalisvooluühenduse rajamist koos lisanduvate investeeringutega sünkroonkompensaatoritesse, elektrisüsteemi stabilisaatoritesse ja muudesse stabiilsusmehhanismidesse. Uuring peaks valmis saama suve lõpuks ning kinnitatama septembris toimuval Balti elektriturgude ühendamise plaani (BEMIP) kohtumisel.
Juhul kui alternatiivne lahendus ei taga Eesti soovituga varustuskindluse ja kulude poolest võrdväärset tulemust, siis peaksid osapooled jätkama arutelusid sobiva variandi leidmiseks, kuid sellisel juhul satub 2025. aastaks seatud ümbersünkroniseerimise tähtaeg kahtluse alla.
Eesti põhivõrguhalduri Eleringi juht Taavi Veskimägi on varem öelnud, et varustuskindluse ja maksumuse poolest on vaieldamatult parim variant Leedu ja Poola vahelised kaks vahelduvvoolu ühendust ning sellega mittenõustumine lükkab Baltimaade elektrivõrgu Venemaa sagedusalast desünkroniseerimise edasi.
"Tõenäoliselt võiksime jõuda desünkroniseerimiseni 2025. aasta lõpuks, aga selle eelduseks on, et see lahendus, mis nüüd tekib, on töökindel ja tasuv. Kui ta ei ole töökindel, siis meie arust tuleks see edasi lükata kuni lahenduse leidmiseni, mis tagab meile töökindluse," ütles Veskimägi 12. juunil.
Samuti on Veskimäe sõnul Venemaa saavutamas elektrivõrgu Baltimaadest desünkroniseerimisvõimekuse juba tänavu.
"Kust tuleneb kiirus desünkroniseerimisega tegelemiseks? Tuleneb sellest, et vastastikune sõltuvus Venemaaga on kadumas. Selle aasta lõpuks kui Kaliningradi LNG terminal on töös, ehk Venemaa on [selle valmimisel] võimeline varustama Kaliningradi ilma Leedut läbiva gaasijuhtmeta," ütles Veskimägi. | Eesti annab Kesk-Euroopa elektriühenduse asjas ilmselt Poolale järele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti, Läti, Leedu ja Poola valitsujuhid peaksid koos Euroopa Komisjoni esindajaga allkirjastama võrkude ühendamist puudutava kokkuleppe Brüsselis 28. - 29. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu ajal, kuid pole seni saavutanud ühist arusaama, kuidas põhimõtteliselt ühendada lahti ehk desünkroniseerida Balti riikide energiavõrk Venemaa ja Valgevene energiavõrgust ja sünkroniseerida see Kesk-Euroopa võrguga.
Eesti peab nii varustuskindluse kui rahaliste kulude aspektist kõige paremaks variandiks olemasoleva Leedu ja Poola vahelise Lit-Pol vaheldusvooluühenduse kõrvale teise vahelduvvooluühenduse rajamist, kuid Poolale on see variant vastuvõetamatu.
Seetõttu annab Eesti Poola tahtele järele ning nõustub mõne muu alternatiivse lahendusega, kui see on varustuskindluse ja kulude poolest kahe vahelduvvooluühenduse variandiga võrdne, teatas BNS.
Selleks viiakse läbi veel täiendav uuring, mis peab alternatiivse lahenduse kulukust ja sellega kaasenvat varustuskindlust hindama.
Alternatiivne variant eeldab Leedu ja Poola vahelise merealuse alalisvooluühenduse rajamist koos lisanduvate investeeringutega sünkroonkompensaatoritesse, elektrisüsteemi stabilisaatoritesse ja muudesse stabiilsusmehhanismidesse. Uuring peaks valmis saama suve lõpuks ning kinnitatama septembris toimuval Balti elektriturgude ühendamise plaani (BEMIP) kohtumisel.
Juhul kui alternatiivne lahendus ei taga Eesti soovituga varustuskindluse ja kulude poolest võrdväärset tulemust, siis peaksid osapooled jätkama arutelusid sobiva variandi leidmiseks, kuid sellisel juhul satub 2025. aastaks seatud ümbersünkroniseerimise tähtaeg kahtluse alla.
Eesti põhivõrguhalduri Eleringi juht Taavi Veskimägi on varem öelnud, et varustuskindluse ja maksumuse poolest on vaieldamatult parim variant Leedu ja Poola vahelised kaks vahelduvvoolu ühendust ning sellega mittenõustumine lükkab Baltimaade elektrivõrgu Venemaa sagedusalast desünkroniseerimise edasi.
"Tõenäoliselt võiksime jõuda desünkroniseerimiseni 2025. aasta lõpuks, aga selle eelduseks on, et see lahendus, mis nüüd tekib, on töökindel ja tasuv. Kui ta ei ole töökindel, siis meie arust tuleks see edasi lükata kuni lahenduse leidmiseni, mis tagab meile töökindluse," ütles Veskimägi 12. juunil.
Samuti on Veskimäe sõnul Venemaa saavutamas elektrivõrgu Baltimaadest desünkroniseerimisvõimekuse juba tänavu.
"Kust tuleneb kiirus desünkroniseerimisega tegelemiseks? Tuleneb sellest, et vastastikune sõltuvus Venemaaga on kadumas. Selle aasta lõpuks kui Kaliningradi LNG terminal on töös, ehk Venemaa on [selle valmimisel] võimeline varustama Kaliningradi ilma Leedut läbiva gaasijuhtmeta," ütles Veskimägi.
### Response:
Eesti annab Kesk-Euroopa elektriühenduse asjas ilmselt Poolale järele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ruhnu saare ettevõtja Ruth Keskpaiga sõnul on nii majutuskohtade kui ka toitlustusasutuste peamiseks elatusallikaks turistid.
"See (Runö kadumine liinilt - toim) paneb ikka väga-väga suure põntsu," ütles Keskpaik ERR-ile.
Keskpaiga sõnul tulevad suvekuude laevapiletid müüki märtsis ning need müüakse mõne päevaga välja. Seega on turistidel juba kevadest majutuskohad broneeritud.
Vald üritab tagada turismigruppide reisid võimalikult suures mahus, kuid Keskpaik muretseb ka iseseivalt reisi planeerinud turistide käekäigu pärast, kes peavad kohale saama läbi Saaremaa.
Lisaks on Ruhnu söögikohtadel toidukaupade vedamisel nõuded ning otseühenduse puudumine Pärnust raskendab nende täitmist.
Asenduslaev Amalie sõidab vaid Saaremaa ja Ruhnu vahelt. Ruhnu vald teatas oma Facebooki lehel, et nad tagavad 40-kohalise parvlaeva igal sõidul kümme kohta Runhu elanikele. Lisaks kaalutakse ajutise lennuühenduse loomist Pärnust.
Parvlaev Runö läks rikki enne jaanipäeva ning ei naase liinile enne kolme nädalat. | Ruhnu ettevõtja: laevaliikluse katkemine paneb väga suure põntsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ruhnu saare ettevõtja Ruth Keskpaiga sõnul on nii majutuskohtade kui ka toitlustusasutuste peamiseks elatusallikaks turistid.
"See (Runö kadumine liinilt - toim) paneb ikka väga-väga suure põntsu," ütles Keskpaik ERR-ile.
Keskpaiga sõnul tulevad suvekuude laevapiletid müüki märtsis ning need müüakse mõne päevaga välja. Seega on turistidel juba kevadest majutuskohad broneeritud.
Vald üritab tagada turismigruppide reisid võimalikult suures mahus, kuid Keskpaik muretseb ka iseseivalt reisi planeerinud turistide käekäigu pärast, kes peavad kohale saama läbi Saaremaa.
Lisaks on Ruhnu söögikohtadel toidukaupade vedamisel nõuded ning otseühenduse puudumine Pärnust raskendab nende täitmist.
Asenduslaev Amalie sõidab vaid Saaremaa ja Ruhnu vahelt. Ruhnu vald teatas oma Facebooki lehel, et nad tagavad 40-kohalise parvlaeva igal sõidul kümme kohta Runhu elanikele. Lisaks kaalutakse ajutise lennuühenduse loomist Pärnust.
Parvlaev Runö läks rikki enne jaanipäeva ning ei naase liinile enne kolme nädalat.
### Response:
Ruhnu ettevõtja: laevaliikluse katkemine paneb väga suure põntsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 50 minutit kestnud avasett osutus Zoppi jaoks mõnevõrra keeruliseks, kui Loffhagen murdis eestlase servi ning läks 4:2 juhtima. 3:5 kaotusseisus suutis Zopp aga mängu enda kasuks pöörata ning võitis neli geimi järjest, asudes 6:5 juhtima. Sett läks sellegipoolest kiiresse lõppmängu, kus numbritega 7:4 võidutses Zopp.
27 minutit kestnud teine sett oli kõike muud kui tasavägine – Zopp murdis kolmel korral vastase servi ning võitis seti nulliga, 6:0.
Kvalifikatsioonis viienda asetuse saanud Zopp läheb järgmises ringis vastamisi itaallase Alessandro Giannessiga (ATP 201.) | Jürgen Zopp võttis Wimbledoni kvalifikatsiooni avaringis kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
50 minutit kestnud avasett osutus Zoppi jaoks mõnevõrra keeruliseks, kui Loffhagen murdis eestlase servi ning läks 4:2 juhtima. 3:5 kaotusseisus suutis Zopp aga mängu enda kasuks pöörata ning võitis neli geimi järjest, asudes 6:5 juhtima. Sett läks sellegipoolest kiiresse lõppmängu, kus numbritega 7:4 võidutses Zopp.
27 minutit kestnud teine sett oli kõike muud kui tasavägine – Zopp murdis kolmel korral vastase servi ning võitis seti nulliga, 6:0.
Kvalifikatsioonis viienda asetuse saanud Zopp läheb järgmises ringis vastamisi itaallase Alessandro Giannessiga (ATP 201.)
### Response:
Jürgen Zopp võttis Wimbledoni kvalifikatsiooni avaringis kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja üheksa minutit kestnud matšis kulus Kanepil avaseti võitmiseks kõigest 27 minutit. Endine Eesti esireket murdis esimeses setis kolmel korral jaapanlanna servi ja teenis kiirelt 3:0 edumaa. Kanepi kaotas vaid kaks geimi ning võttis kindla 6:2 setivõidu.
Teine sett osutus mõnevõrra tasavägisemaks, kui kord teenis geimipunkti Kanepi, kord Nara. Eestlanna suutis patiseisu murda olles 3:4 kaotusseisus, võites kolm geimi järjest ning alistades jaapanlanna teises setis 6:4.
Järgmises ringis läheb Kanepi vastamisi viienda asetusega Läti esireketi Jelena Ostapenkoga (WTA 12.). | Kanepi alustas Eastbourne'i turniiri võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja üheksa minutit kestnud matšis kulus Kanepil avaseti võitmiseks kõigest 27 minutit. Endine Eesti esireket murdis esimeses setis kolmel korral jaapanlanna servi ja teenis kiirelt 3:0 edumaa. Kanepi kaotas vaid kaks geimi ning võttis kindla 6:2 setivõidu.
Teine sett osutus mõnevõrra tasavägisemaks, kui kord teenis geimipunkti Kanepi, kord Nara. Eestlanna suutis patiseisu murda olles 3:4 kaotusseisus, võites kolm geimi järjest ning alistades jaapanlanna teises setis 6:4.
Järgmises ringis läheb Kanepi vastamisi viienda asetusega Läti esireketi Jelena Ostapenkoga (WTA 12.).
### Response:
Kanepi alustas Eastbourne'i turniiri võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahtlustuse järgi lõhkus 40-aastane Nikolai Tuulemaa teel asuva viinapoe akna ja üritas sealt minema viia alkoholi ja sigarettte, kuid seda näinud juhuslik mööduja kutsus välja politsei.
Kuriteopaika saabunud politsei tabas varem kriminaalkorras karistatud mehe peitumas ühe lähedal asuva auto alt. | Viinapood hindas varguselt tabatud mehe tekitatud kahju 30 000 euro peale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahtlustuse järgi lõhkus 40-aastane Nikolai Tuulemaa teel asuva viinapoe akna ja üritas sealt minema viia alkoholi ja sigarettte, kuid seda näinud juhuslik mööduja kutsus välja politsei.
Kuriteopaika saabunud politsei tabas varem kriminaalkorras karistatud mehe peitumas ühe lähedal asuva auto alt.
### Response:
Viinapood hindas varguselt tabatud mehe tekitatud kahju 30 000 euro peale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meresinistes jakkides vaatlejad on pandud mööda linna vahti pidama, et tabada ärisid või elanikke, kes kasutavad endiselt plastkotte. Karistused on hakanud ettevõtetele juba kehtima ja näiteks McDonald's ja Starbucks on allikate sõnul juba trahvi saanud.
Trahvid ulatuvad 5000 ruupiast (63 eurot) esimese rikkumise korral kuni 25 000 ruupia (315 eurot) ja kolmekuise vangistuseni juhul, kui rikkuja tabatakse mitmendat korda plastikut kasutamas.
"Reostuse olukorrast lähtuvalt on seda tore teha, aga inimeste jaoks on see suur probleem," ütles Mumbai elanik Kamlash Mohan Chaudhary. "Inimesed kannavad siin kõike kilekottides." Elanik lisas, et on hakanud kandma oma asju riidest kotis ning tema kohalik lihunik on hakanud liha pakkima kilekottide asemel ajalehtedesse.
India võõrustas hiljuti maailma keskkonnapäeva, mis keskendus sel aastal plastjäätmete epideemiale. Alates 1950. aastast on igal aastal visatud loodusse umbes 6,3 miljardit tonni plastikut, millest enamik ei lagune vähemalt 450 aastat.
Indialaste plastikasutus on vähem kui pool maailma keskmisest: 11 kilogrammi aastas, võrreldes 109 kilogrammiga USAs. | Mumbai keelas kilekotid ja plastpudelid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meresinistes jakkides vaatlejad on pandud mööda linna vahti pidama, et tabada ärisid või elanikke, kes kasutavad endiselt plastkotte. Karistused on hakanud ettevõtetele juba kehtima ja näiteks McDonald's ja Starbucks on allikate sõnul juba trahvi saanud.
Trahvid ulatuvad 5000 ruupiast (63 eurot) esimese rikkumise korral kuni 25 000 ruupia (315 eurot) ja kolmekuise vangistuseni juhul, kui rikkuja tabatakse mitmendat korda plastikut kasutamas.
"Reostuse olukorrast lähtuvalt on seda tore teha, aga inimeste jaoks on see suur probleem," ütles Mumbai elanik Kamlash Mohan Chaudhary. "Inimesed kannavad siin kõike kilekottides." Elanik lisas, et on hakanud kandma oma asju riidest kotis ning tema kohalik lihunik on hakanud liha pakkima kilekottide asemel ajalehtedesse.
India võõrustas hiljuti maailma keskkonnapäeva, mis keskendus sel aastal plastjäätmete epideemiale. Alates 1950. aastast on igal aastal visatud loodusse umbes 6,3 miljardit tonni plastikut, millest enamik ei lagune vähemalt 450 aastat.
Indialaste plastikasutus on vähem kui pool maailma keskmisest: 11 kilogrammi aastas, võrreldes 109 kilogrammiga USAs.
### Response:
Mumbai keelas kilekotid ja plastpudelid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise arsti Taivo Väärsi sõnul vaevab Jõesaart kõhuviirus. "Janari haigestus öösel kõhuviirusesse ning otsustasime, et ta jääb täna koju. Samuti ei tee tänases mängus kaasa Kregor Hermet, kes vigastas eilsel treeningul reielihast. Midagi tõsist ei ole, kuid jalg vajab puhkust."
Kohtumine Hartwall Arenal algab kell 18:30.
Eesti koondise jaoks on mäng viimaseks proovikikiviks enne tähtsaid 2019. aasta MM-valikmänge. Tuleval reedel, 29. juunil minnakse võõrsil vastamisi Suurbritanniaga ning seejärel esmaspäeval, 2. juulil kell 19.00 koduses Saku Suurhallis tugeva Kreeka koondisega. | Korvpallikoondis sõitis Soome Janari Jõesaareta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise arsti Taivo Väärsi sõnul vaevab Jõesaart kõhuviirus. "Janari haigestus öösel kõhuviirusesse ning otsustasime, et ta jääb täna koju. Samuti ei tee tänases mängus kaasa Kregor Hermet, kes vigastas eilsel treeningul reielihast. Midagi tõsist ei ole, kuid jalg vajab puhkust."
Kohtumine Hartwall Arenal algab kell 18:30.
Eesti koondise jaoks on mäng viimaseks proovikikiviks enne tähtsaid 2019. aasta MM-valikmänge. Tuleval reedel, 29. juunil minnakse võõrsil vastamisi Suurbritanniaga ning seejärel esmaspäeval, 2. juulil kell 19.00 koduses Saku Suurhallis tugeva Kreeka koondisega.
### Response:
Korvpallikoondis sõitis Soome Janari Jõesaareta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanipäev Orissaares Illiku laiul. Lõke on juba vaikselt hääbumas, kell on tiksunud tunnikese üle kesköö. Kõik on üsna rahulik, inimesed teevad kõrvalmajas asuva tualeti järjekorras lolle nalju, meel on hea.
Kogu rahu katkeb, kui mingi tüdruk kihutab tualeti poole ja karjub: "Nublu juba alustas!" Selle peale unustavad kõik muidugi selle, miks järjekorras üldse seistud sai, ning alustavad hullumeelset jooksu vana paadikuuri poole, kus kontsert toimub. Kas võtta veel üks jook? Ei? Jah? Pigem vist mitte, muidu jääb midagi nägemata.
Ja kujutage nüüd ette, et sa satud kauges Saaremaa otsas peole, kus pilet maksab 15 eurot - mitte kõige odavam, eksole -, mis võiks ju kohale tuua vaid üksikud lollid, kes on valmis sellist hinda maksma, kuid vastupidi. Uksest sisse astudes lendas näkku kisakoor. Nublu oli laval, superstaar oli laval, rahvas hullus.
See põgus reportaažlik nüanss oli vajalik, et mõista seda konteksti, kus Nublu möödunud nädalavahetusel lavale astus. Sellelt kontserdilt oli raske midagi oodata, sest soojendusesinejana üles astunud Gram-of-Funi kuulas parimal juhul kümme inimest, oli hirm, et ehk astub Nublugi tühja saali ette. Selle asemel olid kohal inimesed, kes teadsid kõiki lugusid peast - me ei räägi praegu refräänidest, vaid ka kõige kaootilisemad taustamõminad kõlasid sellest mitmehäälsest taustakoorist-publikust välja. Kuidas kurat see võimalik on?
Nublu Piidivabrikus Autor: Heigo Teppo
Meil on Eestis igasugu superstaare. N-ö paberitega staarid, suure telekonkursi võitnud lauljad nagu Ott Lepland, Liis Lemsalu, Jüri Pootsmann, sajal moel end pildis hoidvad Tanel Padar, Jalmar Vabarna, Lenna Kuurmaa ja veel kümned tegelased, kellest räägitakse pidevalt meedias, kes osalevad igal suve- ja jõulutuuril ning kelle elu peaks meid justkui huvitama. Muusika jääb tahaplaanile, olulisem on muu vaht - kes kellega käib, kus elab, kuidas elab, millises tanklas bensiini võtab, mida poest ostab -, mille abil hoitakse neid pidevalt meie teadvuses. Vahel tuleb endalegi üllatuseks, et nad üldse muusikat teevad, aga nende superstaaristaatuses ei kahtle keegi.
Aga siis on Nublu. Mida me temast teame? Noh, tema artistinimi on Nublu, ta on mees, pigem noor ja... See on kõik. Ta on lihtsalt üks nimi, ei mingit taustainfot, ei mingit kindlat sihtgruppi, kellele oma muusikat jõuliselt peale suruda. Lihtsalt mõned lood Soundcloudis ja Youtube'is, mis on hakanud vaikselt ise levima. Kui välja arvata ainus intervjuu Eesti Ekspressile ja üksikud uudisnupud, siis on Nublu tuntus levinud suusõnaliselt, mudel, mis viib harva nii suure eduni. Anonüümsus on tänapäevases muusikamaailmas liiga harva nähtav luksus, mida Nublu kasutab ülivõimsalt enda kasuks ära.
Kõike seda arvestades jõuame tagasi kontserdini. Seal ta seisis - hallides dressides, seljakott seljas, suusaprillid (!!!) peas. Meile tuttava räppari arhetüübiga ta ei sobitu, temas ei ole rõhutatult musta muusika ega tänavakultuuri mõjutusi, samas ei ürita ta teha ka mingit jõmminalja. Aga polegi vaja, sest ta on superstaar ja tal on täiesti suva - kui Eestis oleme harjunud, et artist paigutab end mingisse lahtrisse ja mugandab end kuidagi publiku jaoks, siis Nublu on igasugu liigitustest üle. Jah, ta on pandud ühte kasti teiste Soundcloudi-räpparitega, mõminaräpparitega, kuidas iganes neid nimetada, aga ta lihtsalt sattus sinna vahele - tegelikult tal nendega suurt ühisosa pole. Ta on Nublu, kes teeb asju Nublu moel, Nublu saundiga, just nii, nagu Nublu neid tegema peakski.
Nublu Piidivabrikus Autor: Heigo Teppo
Tehti kriitikat, et Nublu ei laulnud ja lüürika tuli fono pealt. Noh, võib-olla. Kas heli oli esimesed paar lugu täiesti pekkis? Oli küll, kõik oli ühtlane bassimassiiv, millest kõlasid üle ainult publiku kaasalauldud sõnad. Aga on seal tegelikult üldse vahet? Nagu ta ütleb ise loos "Mina ka": "sest ma ei viitsi väga rääkida enam". Polegi vaja kogu aeg nii palju öelda ja teha, ta on superstaar, kes õnnistas neid sadakond inimest oma kohaloluga. Ta oleks võinud ka lihtsalt laval seista, paar tantsuliigutust teha ja rahvast ergutada, ka siis oleksid inimesed lava ees seisnud.
Üks võti on kindlasti muusikas. Kõik Nublu lood - seitse tükki, kui täpne olla - on viimase nüansini paika keeratud pophitid, sellised, mis mingis paremas maailmas võiksid olla edetabelites esikohtadel. Tema refräänid nakkavad pärast esimest kuulamist, seal on olemas kõik vajalik, et kuulaja tagasi tuua ja enda külge naelutada. Ma ei tea, kuidas ta seda oskab - Eestis ei ole vist ühtki teist artisti, kes oleks sajaprotsendiliselt skoorinud, kelle kõik lood oleksid hitid. Vähemalt seni on Nubluga niiviisi läinud.
Aga lisaks muusikale on ta ka lihtsalt nii omapärane figuur, täielik meelelahutaja, kes kiirgab lavalt positiivset energiat, mis annab publikule hoogu juurde. Nublu on kaval - ta esitas kiirelt oma kõik praegused lood ja täpselt sel hetkel, kui rahvas oli ülesse keritud, valmis veel kargama ja sõnu kaasa röökima, läks ta lavalt ära. Kõik lõppes sama kiiresti kui algas. Kuid kas nii ei peakski asjad lõppema? Ootamatult, kõige paremal hetkel, et koduteel meenutada ainult neid häid emotsioone? Ma arvan küll.
Võimalus näha üht suurt superstaari tegemas oma esimesi samme on suur privileeg. Mina jään lootma, et Nublu suudab oma identiteeti ka edaspidi salajas hoida ning jätkata sama rada pidi - praegu ei ole talle Eestist kedagi vastu panna ja nii see võikski jääda. A mina ka! A mina ka! | Live-elamus. Nublu, Soundcloudist otse superstaariks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanipäev Orissaares Illiku laiul. Lõke on juba vaikselt hääbumas, kell on tiksunud tunnikese üle kesköö. Kõik on üsna rahulik, inimesed teevad kõrvalmajas asuva tualeti järjekorras lolle nalju, meel on hea.
Kogu rahu katkeb, kui mingi tüdruk kihutab tualeti poole ja karjub: "Nublu juba alustas!" Selle peale unustavad kõik muidugi selle, miks järjekorras üldse seistud sai, ning alustavad hullumeelset jooksu vana paadikuuri poole, kus kontsert toimub. Kas võtta veel üks jook? Ei? Jah? Pigem vist mitte, muidu jääb midagi nägemata.
Ja kujutage nüüd ette, et sa satud kauges Saaremaa otsas peole, kus pilet maksab 15 eurot - mitte kõige odavam, eksole -, mis võiks ju kohale tuua vaid üksikud lollid, kes on valmis sellist hinda maksma, kuid vastupidi. Uksest sisse astudes lendas näkku kisakoor. Nublu oli laval, superstaar oli laval, rahvas hullus.
See põgus reportaažlik nüanss oli vajalik, et mõista seda konteksti, kus Nublu möödunud nädalavahetusel lavale astus. Sellelt kontserdilt oli raske midagi oodata, sest soojendusesinejana üles astunud Gram-of-Funi kuulas parimal juhul kümme inimest, oli hirm, et ehk astub Nublugi tühja saali ette. Selle asemel olid kohal inimesed, kes teadsid kõiki lugusid peast - me ei räägi praegu refräänidest, vaid ka kõige kaootilisemad taustamõminad kõlasid sellest mitmehäälsest taustakoorist-publikust välja. Kuidas kurat see võimalik on?
Nublu Piidivabrikus Autor: Heigo Teppo
Meil on Eestis igasugu superstaare. N-ö paberitega staarid, suure telekonkursi võitnud lauljad nagu Ott Lepland, Liis Lemsalu, Jüri Pootsmann, sajal moel end pildis hoidvad Tanel Padar, Jalmar Vabarna, Lenna Kuurmaa ja veel kümned tegelased, kellest räägitakse pidevalt meedias, kes osalevad igal suve- ja jõulutuuril ning kelle elu peaks meid justkui huvitama. Muusika jääb tahaplaanile, olulisem on muu vaht - kes kellega käib, kus elab, kuidas elab, millises tanklas bensiini võtab, mida poest ostab -, mille abil hoitakse neid pidevalt meie teadvuses. Vahel tuleb endalegi üllatuseks, et nad üldse muusikat teevad, aga nende superstaaristaatuses ei kahtle keegi.
Aga siis on Nublu. Mida me temast teame? Noh, tema artistinimi on Nublu, ta on mees, pigem noor ja... See on kõik. Ta on lihtsalt üks nimi, ei mingit taustainfot, ei mingit kindlat sihtgruppi, kellele oma muusikat jõuliselt peale suruda. Lihtsalt mõned lood Soundcloudis ja Youtube'is, mis on hakanud vaikselt ise levima. Kui välja arvata ainus intervjuu Eesti Ekspressile ja üksikud uudisnupud, siis on Nublu tuntus levinud suusõnaliselt, mudel, mis viib harva nii suure eduni. Anonüümsus on tänapäevases muusikamaailmas liiga harva nähtav luksus, mida Nublu kasutab ülivõimsalt enda kasuks ära.
Kõike seda arvestades jõuame tagasi kontserdini. Seal ta seisis - hallides dressides, seljakott seljas, suusaprillid (!!!) peas. Meile tuttava räppari arhetüübiga ta ei sobitu, temas ei ole rõhutatult musta muusika ega tänavakultuuri mõjutusi, samas ei ürita ta teha ka mingit jõmminalja. Aga polegi vaja, sest ta on superstaar ja tal on täiesti suva - kui Eestis oleme harjunud, et artist paigutab end mingisse lahtrisse ja mugandab end kuidagi publiku jaoks, siis Nublu on igasugu liigitustest üle. Jah, ta on pandud ühte kasti teiste Soundcloudi-räpparitega, mõminaräpparitega, kuidas iganes neid nimetada, aga ta lihtsalt sattus sinna vahele - tegelikult tal nendega suurt ühisosa pole. Ta on Nublu, kes teeb asju Nublu moel, Nublu saundiga, just nii, nagu Nublu neid tegema peakski.
Nublu Piidivabrikus Autor: Heigo Teppo
Tehti kriitikat, et Nublu ei laulnud ja lüürika tuli fono pealt. Noh, võib-olla. Kas heli oli esimesed paar lugu täiesti pekkis? Oli küll, kõik oli ühtlane bassimassiiv, millest kõlasid üle ainult publiku kaasalauldud sõnad. Aga on seal tegelikult üldse vahet? Nagu ta ütleb ise loos "Mina ka": "sest ma ei viitsi väga rääkida enam". Polegi vaja kogu aeg nii palju öelda ja teha, ta on superstaar, kes õnnistas neid sadakond inimest oma kohaloluga. Ta oleks võinud ka lihtsalt laval seista, paar tantsuliigutust teha ja rahvast ergutada, ka siis oleksid inimesed lava ees seisnud.
Üks võti on kindlasti muusikas. Kõik Nublu lood - seitse tükki, kui täpne olla - on viimase nüansini paika keeratud pophitid, sellised, mis mingis paremas maailmas võiksid olla edetabelites esikohtadel. Tema refräänid nakkavad pärast esimest kuulamist, seal on olemas kõik vajalik, et kuulaja tagasi tuua ja enda külge naelutada. Ma ei tea, kuidas ta seda oskab - Eestis ei ole vist ühtki teist artisti, kes oleks sajaprotsendiliselt skoorinud, kelle kõik lood oleksid hitid. Vähemalt seni on Nubluga niiviisi läinud.
Aga lisaks muusikale on ta ka lihtsalt nii omapärane figuur, täielik meelelahutaja, kes kiirgab lavalt positiivset energiat, mis annab publikule hoogu juurde. Nublu on kaval - ta esitas kiirelt oma kõik praegused lood ja täpselt sel hetkel, kui rahvas oli ülesse keritud, valmis veel kargama ja sõnu kaasa röökima, läks ta lavalt ära. Kõik lõppes sama kiiresti kui algas. Kuid kas nii ei peakski asjad lõppema? Ootamatult, kõige paremal hetkel, et koduteel meenutada ainult neid häid emotsioone? Ma arvan küll.
Võimalus näha üht suurt superstaari tegemas oma esimesi samme on suur privileeg. Mina jään lootma, et Nublu suudab oma identiteeti ka edaspidi salajas hoida ning jätkata sama rada pidi - praegu ei ole talle Eestist kedagi vastu panna ja nii see võikski jääda. A mina ka! A mina ka!
### Response:
Live-elamus. Nublu, Soundcloudist otse superstaariks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel ajal on arutletud erakondade meediaväljaannete rolli ja suhete üle ajakirjandusega. Eesti ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar kirjutas 22. juunil ERRi portaalis, et erakondade uudisteportaalid ei saa pakkuda sõltumatut platvormi, sest nende olemuslik ülesanne on vahendada teatud erakonna maailmavaadet.
Raudsaare sõnul on taastatud Eesti Vabariigi ajakirjandusele omane, et lähtutakse angloameerika traditsioonist, mis eeldab parteiliselt sõltumatu ajakirjanduse olemasolu. Ajakirjandus peaks Raudsaare definitsiooni kohaselt pakkuma sõltumatut platvormi ja silmas pidama avalikku huvi.
Paraku on reaalsus Eesti ajakirjandusmaastikul teistsugune. Ajakirjandusväljaanded ei paku sugugi sõltumatut platvormi ega tegutse alati avalikku huvi silmas pidades.
Mitu ajakirjanikku on eraviisiliselt tunnistanud, et kallutatuse üks põhjus on nende endi seas levinud valdavalt (vasak)liberaalsed ja progressistlikud maailmavaatelised eelistused. Teatavasti võimenduvad sarnaste vaadetega inimeste koosluses ühised veendumused veelgi ning toimetuste puhul leiavad väljenduse nii teatud pitserit kandvas uudistoodangus (allikad, vaatenurk, pealkirjad) kui ka artiklite valikus, mida arvamusrubriigis lugejatele pakutakse.
Viimastel aastatel tekkinud kodanikuühiskonna ja erakondade portaalid – näiteks sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks portaal Objektiiv või Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna portaal Uued Uudised, mis alustasid tegevust 2015. aastal – on rajatud paljuski seetõttu, et nn pärisajakirjandus või peavoolumeedia on maailmavaateliselt kallutatud ega anna proportsionaalses mahus sõna konservatiivsetele ja teistele peavoolust erinevatele seisukohtadele. Mõne suurema väljaande uudiste- ja arvamustoimetus määravad, millest ja mis toonil Eesti avalikkuses räägitakse.
See ei ole üksnes alternatiivsete väljaannete või tsentrist kaugemale jäävate poliitikute etteheide. 2014. aastal vahendas ERRi portaal ajakirjandusõppejõu Priit Hõbemäe kriitikat, et ajakirjandus kajastas kooseluseaduse temaatikat täiesti kallutatult. Õhtulehe endine peatoimetaja Väino Koorberg aga nentis tänavu kevadel, et Euroopa Liiduga liitumise küsimuses käitus Eesti ajakirjandus samuti "leninlikult" propagandistina – oponentidele anti sõna hinnanguliselt kõigest 10 protsendi ulatuses võrreldes pooldavate seisukohtadega.
Paraku on ka avalik-õiguslik Rahvusringhääling teatud ideoloogilistes ja ühiskondlikes küsimustes loobunud neutraalsusest ja tasakaalustatusest, ehkki see ei tohiks nii olla. ERRil on seadusega pandud kohustus, et tema uudistesaated peavad olema mitmekülgsed, tasakaalustatud, sõltumatud ja korrektsed. Tegelikult tuleb ERRi saadetes ühtelugu ette äärmiselt ühekülgset homoõiguste propageerimist; välispoliitika teemalised saated ja dokfilmid esindavad samuti valdavalt poliitilise eliidi narratiivi ja mõjuvad poliitpropagandana.
Avaliku huvi silmas pidamisest kõneldes kerkib küsimus, kas äriühingutele või ettevõtjatest omanikele kuuluvad väljaanded teenivad ikka avalikku huvi või on nende esmane eesmärk äriline – teenida omanikule võimalikult palju tulu. Ja mis saab siis, kui avalik huvi ja omaniku ärihuvid lähevad vastuollu?
Mulle teadaolevalt on tõsine probleem ka suhtekorraldusfirmade lobitöö. Sellest on seni väga vähe räägitud. Seoses kooseluseaduse debatiga 2014. aastal kirjutati, et Peeter Rebane tellis suhtekorraldusfirmalt KPMS sel teemal "positiivset kommunikatsiooni". Väidetavalt on praktika, et ajakirjanduslik sisu pärineb tegelikult mõnest suhtekorraldusfirmast, Eesti ajakirjanduses üsna levinud. Samas ei märgita, et artikkel ilmus koostöös suhtekorraldusfirmaga.
Mis sõltumatust või avalikest huvidest lähtuvast ajakirjandusest me sel juhul rääkida saame? Demokraatlikus ühiskonnas nõutakse võimult läbipaistvust. Kõrged riigiametnikud ja rahvasaadikud peavad esitama oma majandushuvide deklaratsiooni. End neljandaks võimuks tituleerida armastav ajakirjandus peaks samuti olema valmis avalikkusega jagama infot selle kohta, kes on väljaannete suurimad reklaamiostjad, milliste lobigruppide ja suhtekorraldusfirmadega tehakse koostööd jne.
Mart Raudsaar juhib tähelepanu asjaolule, et erakondlikke infokanaleid kiputakse rahastama maksumaksja taskust. Minu arvates pole siin küsimus ainult konkurentsieelises reklaamiturul, vaid maailmavaatelisi portaale ja muid väljaandeid peaksidki ülal pidama konkreetse erakonna või maailmavaate toetajad.
Mart Raudsaarega saab kahtlemata nõustuda selles, et ajakirjandus peab oma kvaliteeti suutma hoida ja tõestada iga päev. Paraku käituvad meie suuremad väljaanded teatud maailmavaatelistes ja poliitilistes küsimustes ikka ja jälle propagandistina, unustades meelepärase ideoloogilise eesmärgi saavutamise nimel kohe kõik kaunid kõned sõltumatusest ja avaliku huvi teenimisest.
Erakondade ja teiste kodanikuühenduste portaalidest uudiseid ja arvamuslugusid jälgima asudes lugeja vähemalt teab, millist maailmavaatelist platvormi väljaanne esindab, ning saab pakutavat infot tarbides seda arvesse võtta. Oleks avalikkuse suhtes aus, kui ka üleriigilise levikuga suured väljaanded ja meediaportaalid end maailmavaateliselt määratleks ning lõpetaksid teeskluse, nagu tehtaks erapooletut, sõltumatut ajakirjandust. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Veiko Vihuri | Sõltumatu ja avalikku huvi teeniv ajakirjandus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel ajal on arutletud erakondade meediaväljaannete rolli ja suhete üle ajakirjandusega. Eesti ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar kirjutas 22. juunil ERRi portaalis, et erakondade uudisteportaalid ei saa pakkuda sõltumatut platvormi, sest nende olemuslik ülesanne on vahendada teatud erakonna maailmavaadet.
Raudsaare sõnul on taastatud Eesti Vabariigi ajakirjandusele omane, et lähtutakse angloameerika traditsioonist, mis eeldab parteiliselt sõltumatu ajakirjanduse olemasolu. Ajakirjandus peaks Raudsaare definitsiooni kohaselt pakkuma sõltumatut platvormi ja silmas pidama avalikku huvi.
Paraku on reaalsus Eesti ajakirjandusmaastikul teistsugune. Ajakirjandusväljaanded ei paku sugugi sõltumatut platvormi ega tegutse alati avalikku huvi silmas pidades.
Mitu ajakirjanikku on eraviisiliselt tunnistanud, et kallutatuse üks põhjus on nende endi seas levinud valdavalt (vasak)liberaalsed ja progressistlikud maailmavaatelised eelistused. Teatavasti võimenduvad sarnaste vaadetega inimeste koosluses ühised veendumused veelgi ning toimetuste puhul leiavad väljenduse nii teatud pitserit kandvas uudistoodangus (allikad, vaatenurk, pealkirjad) kui ka artiklite valikus, mida arvamusrubriigis lugejatele pakutakse.
Viimastel aastatel tekkinud kodanikuühiskonna ja erakondade portaalid – näiteks sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks portaal Objektiiv või Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna portaal Uued Uudised, mis alustasid tegevust 2015. aastal – on rajatud paljuski seetõttu, et nn pärisajakirjandus või peavoolumeedia on maailmavaateliselt kallutatud ega anna proportsionaalses mahus sõna konservatiivsetele ja teistele peavoolust erinevatele seisukohtadele. Mõne suurema väljaande uudiste- ja arvamustoimetus määravad, millest ja mis toonil Eesti avalikkuses räägitakse.
See ei ole üksnes alternatiivsete väljaannete või tsentrist kaugemale jäävate poliitikute etteheide. 2014. aastal vahendas ERRi portaal ajakirjandusõppejõu Priit Hõbemäe kriitikat, et ajakirjandus kajastas kooseluseaduse temaatikat täiesti kallutatult. Õhtulehe endine peatoimetaja Väino Koorberg aga nentis tänavu kevadel, et Euroopa Liiduga liitumise küsimuses käitus Eesti ajakirjandus samuti "leninlikult" propagandistina – oponentidele anti sõna hinnanguliselt kõigest 10 protsendi ulatuses võrreldes pooldavate seisukohtadega.
Paraku on ka avalik-õiguslik Rahvusringhääling teatud ideoloogilistes ja ühiskondlikes küsimustes loobunud neutraalsusest ja tasakaalustatusest, ehkki see ei tohiks nii olla. ERRil on seadusega pandud kohustus, et tema uudistesaated peavad olema mitmekülgsed, tasakaalustatud, sõltumatud ja korrektsed. Tegelikult tuleb ERRi saadetes ühtelugu ette äärmiselt ühekülgset homoõiguste propageerimist; välispoliitika teemalised saated ja dokfilmid esindavad samuti valdavalt poliitilise eliidi narratiivi ja mõjuvad poliitpropagandana.
Avaliku huvi silmas pidamisest kõneldes kerkib küsimus, kas äriühingutele või ettevõtjatest omanikele kuuluvad väljaanded teenivad ikka avalikku huvi või on nende esmane eesmärk äriline – teenida omanikule võimalikult palju tulu. Ja mis saab siis, kui avalik huvi ja omaniku ärihuvid lähevad vastuollu?
Mulle teadaolevalt on tõsine probleem ka suhtekorraldusfirmade lobitöö. Sellest on seni väga vähe räägitud. Seoses kooseluseaduse debatiga 2014. aastal kirjutati, et Peeter Rebane tellis suhtekorraldusfirmalt KPMS sel teemal "positiivset kommunikatsiooni". Väidetavalt on praktika, et ajakirjanduslik sisu pärineb tegelikult mõnest suhtekorraldusfirmast, Eesti ajakirjanduses üsna levinud. Samas ei märgita, et artikkel ilmus koostöös suhtekorraldusfirmaga.
Mis sõltumatust või avalikest huvidest lähtuvast ajakirjandusest me sel juhul rääkida saame? Demokraatlikus ühiskonnas nõutakse võimult läbipaistvust. Kõrged riigiametnikud ja rahvasaadikud peavad esitama oma majandushuvide deklaratsiooni. End neljandaks võimuks tituleerida armastav ajakirjandus peaks samuti olema valmis avalikkusega jagama infot selle kohta, kes on väljaannete suurimad reklaamiostjad, milliste lobigruppide ja suhtekorraldusfirmadega tehakse koostööd jne.
Mart Raudsaar juhib tähelepanu asjaolule, et erakondlikke infokanaleid kiputakse rahastama maksumaksja taskust. Minu arvates pole siin küsimus ainult konkurentsieelises reklaamiturul, vaid maailmavaatelisi portaale ja muid väljaandeid peaksidki ülal pidama konkreetse erakonna või maailmavaate toetajad.
Mart Raudsaarega saab kahtlemata nõustuda selles, et ajakirjandus peab oma kvaliteeti suutma hoida ja tõestada iga päev. Paraku käituvad meie suuremad väljaanded teatud maailmavaatelistes ja poliitilistes küsimustes ikka ja jälle propagandistina, unustades meelepärase ideoloogilise eesmärgi saavutamise nimel kohe kõik kaunid kõned sõltumatusest ja avaliku huvi teenimisest.
Erakondade ja teiste kodanikuühenduste portaalidest uudiseid ja arvamuslugusid jälgima asudes lugeja vähemalt teab, millist maailmavaatelist platvormi väljaanne esindab, ning saab pakutavat infot tarbides seda arvesse võtta. Oleks avalikkuse suhtes aus, kui ka üleriigilise levikuga suured väljaanded ja meediaportaalid end maailmavaateliselt määratleks ning lõpetaksid teeskluse, nagu tehtaks erapooletut, sõltumatut ajakirjandust. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Veiko Vihuri | Sõltumatu ja avalikku huvi teeniv ajakirjandus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Müügileping allkirjastati eelmise nädala lõpus, tehing jõustub pärast konkurentsiameti kinnituse saamist. Tehingu maksumust pooled ei avalikusta.
"Bauhof on praeguseks jõudnud sellisesse arengufaasi, et saame ettevõtte rahuliku südamega uutesse kätesse usaldada ning ise järgmiste ettevõtmiste algatamisse ja arendamisse panustada. Ostuhuvilisi on Bauhofil olnud ka varem. Jõudsime Vilniaus Prekybaga, kellele kuulub Leedus ehitusmaterjalide kaupluste müügikett Ermitažas, müügi osas kõigile asjaosalistele sobiva kokkuleppeni," ütles MyInvest Estonia nõukogu esimees Indrek Prants.
Ermitažase tegevjuht Marijus Kriščiūnas märkis, et ettevõte näeb Bauhofi kauplusteketil suurt turupotentsiaali. "Meil on plaanis ettevõtet kasvatada ning luua kõiki kolme Balti riiki hõlmav ehitus- ja aiakaupade müügikett. Bauhofi kaubamärk jääb Eestis alles ning organisatsiooni tegevjuhtimises muudatusi teha kavas ei ole."
Vilniaus Prekyba on Leedu juhtiv äri- ja kaubanduskontsern, kellele kuuluvad apteegikett Euroapotheca, ehituspoodide kett Ermitažas, Maxima Grupp ja Akropolis Grupp. Vilniaus Prekyba korraldab ka mitmete kinnisvaraarenduse ning -rendi valdkonnas tegutsevate ettevõtete tegevust Baltimaades, Poolas, Bulgaarias, Ukrainas ja Rootsis.
Bauhof on Eesti ehitusmaterjalide jaekaubandusturu liider, ettevõtte senine omanik oli MyInvest Grupp. Bauhofi 2017. aasta käive oli 97 miljonit eurot ning puhaskasum 3,1 miljonit eurot. Bauhofil on Eestis 13 kauplust, ettevõttes töötab 450 inimest. | Leedu kontsern ostab Bauhofi kauplusteketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Müügileping allkirjastati eelmise nädala lõpus, tehing jõustub pärast konkurentsiameti kinnituse saamist. Tehingu maksumust pooled ei avalikusta.
"Bauhof on praeguseks jõudnud sellisesse arengufaasi, et saame ettevõtte rahuliku südamega uutesse kätesse usaldada ning ise järgmiste ettevõtmiste algatamisse ja arendamisse panustada. Ostuhuvilisi on Bauhofil olnud ka varem. Jõudsime Vilniaus Prekybaga, kellele kuulub Leedus ehitusmaterjalide kaupluste müügikett Ermitažas, müügi osas kõigile asjaosalistele sobiva kokkuleppeni," ütles MyInvest Estonia nõukogu esimees Indrek Prants.
Ermitažase tegevjuht Marijus Kriščiūnas märkis, et ettevõte näeb Bauhofi kauplusteketil suurt turupotentsiaali. "Meil on plaanis ettevõtet kasvatada ning luua kõiki kolme Balti riiki hõlmav ehitus- ja aiakaupade müügikett. Bauhofi kaubamärk jääb Eestis alles ning organisatsiooni tegevjuhtimises muudatusi teha kavas ei ole."
Vilniaus Prekyba on Leedu juhtiv äri- ja kaubanduskontsern, kellele kuuluvad apteegikett Euroapotheca, ehituspoodide kett Ermitažas, Maxima Grupp ja Akropolis Grupp. Vilniaus Prekyba korraldab ka mitmete kinnisvaraarenduse ning -rendi valdkonnas tegutsevate ettevõtete tegevust Baltimaades, Poolas, Bulgaarias, Ukrainas ja Rootsis.
Bauhof on Eesti ehitusmaterjalide jaekaubandusturu liider, ettevõtte senine omanik oli MyInvest Grupp. Bauhofi 2017. aasta käive oli 97 miljonit eurot ning puhaskasum 3,1 miljonit eurot. Bauhofil on Eestis 13 kauplust, ettevõttes töötab 450 inimest.
### Response:
Leedu kontsern ostab Bauhofi kauplusteketi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aasta jaanuaris toimuv järgmine EM-finaalturniir peetakse teatavasti kolmes riigis – Austrias, Rootsis ja Norras – ning seal osalevad esmakordselt 24 riiki. Sügisel algaval valikturniiril jätkab sinna pürgimist uue peatreeneri Thomas Sivertssoni käe all ka Eesti, kes läbis esimese faasi alagrupivõiduga ning loositi siis 4. alagruppi koos Sloveenia, Hollandi ja Lätiga.
Nelja aasta pärast toimuva EM-finaalturniiri korraldamisõiguse eest võitlesid kaks ühisprojekti ning Slovakkia ja Ungari partnerlust eelistati kolmikule Belgia-Hispaania-Prantsusmaa. 2024. aasta EM anti korraldada Saksamaale, kes edestas valimistel Taani-Šveitsi ühistaotlust. Tuleva aasta jaanuaris koos Taaniga MM-finaalturniiri võõrustaval Saksamaal pole EM varem kunagi toimunud.
"Hiljuti Eesti Käsipalliliidu üldkoosolekul kinnitatud arengukavas soovime 6-10 aasta perspektiivis jälle kandideerida noorte EM-i korraldamisele ja tulevikus mõne ühisprojekti raames ka naiste või meeste finaalturniiri alagruppi võõrustada, nii et oli põnev jälgida erinevate riikide esitlusi ja lähenemisnurki suurvõistluste taotlemisel," sõnas Eestit kongressil esindanud EKL-i peasekretär Pirje Orasson.
Lisaks otsustati ka 2022. aasta naiste EM-finaalturniiri korraldajariigid, kelleks said Sloveenia, Makedoonia ja Montenegro. "Naiste käsipallile pöörab EHF edaspidi oluliselt enam tähelepanu, sest selle potentsiaali hinnatakse väga kõrgeks. Ala areneb naiste seas tormiliselt üle kogu Euroopa ning EHF tegi mitmeid struktuurimuudatusi, et seda veelgi soodustada," vahendas Orasson.
Kongressil esitas EHF-i president Michael Wiederer omamoodi väljakutse ka Rahvusvahelisele Käsipalliliidule (IHF), tungivalt soovitades suurendada meeste MM-finaalturniiril osalevate võistkondade arvu 24-lt 32-le. "On valus vaadata kui paljud tugevad Euroopa koondised jäävad MM-ilt eemale ning juba 2021. aasta MM-iks Egiptuses võiks selle muudatuse läbi viia," sõnas Wiederer. | Käsipalli EM-finaalturniirid anti Ungarile ja Slovakkiale ning Saksamaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aasta jaanuaris toimuv järgmine EM-finaalturniir peetakse teatavasti kolmes riigis – Austrias, Rootsis ja Norras – ning seal osalevad esmakordselt 24 riiki. Sügisel algaval valikturniiril jätkab sinna pürgimist uue peatreeneri Thomas Sivertssoni käe all ka Eesti, kes läbis esimese faasi alagrupivõiduga ning loositi siis 4. alagruppi koos Sloveenia, Hollandi ja Lätiga.
Nelja aasta pärast toimuva EM-finaalturniiri korraldamisõiguse eest võitlesid kaks ühisprojekti ning Slovakkia ja Ungari partnerlust eelistati kolmikule Belgia-Hispaania-Prantsusmaa. 2024. aasta EM anti korraldada Saksamaale, kes edestas valimistel Taani-Šveitsi ühistaotlust. Tuleva aasta jaanuaris koos Taaniga MM-finaalturniiri võõrustaval Saksamaal pole EM varem kunagi toimunud.
"Hiljuti Eesti Käsipalliliidu üldkoosolekul kinnitatud arengukavas soovime 6-10 aasta perspektiivis jälle kandideerida noorte EM-i korraldamisele ja tulevikus mõne ühisprojekti raames ka naiste või meeste finaalturniiri alagruppi võõrustada, nii et oli põnev jälgida erinevate riikide esitlusi ja lähenemisnurki suurvõistluste taotlemisel," sõnas Eestit kongressil esindanud EKL-i peasekretär Pirje Orasson.
Lisaks otsustati ka 2022. aasta naiste EM-finaalturniiri korraldajariigid, kelleks said Sloveenia, Makedoonia ja Montenegro. "Naiste käsipallile pöörab EHF edaspidi oluliselt enam tähelepanu, sest selle potentsiaali hinnatakse väga kõrgeks. Ala areneb naiste seas tormiliselt üle kogu Euroopa ning EHF tegi mitmeid struktuurimuudatusi, et seda veelgi soodustada," vahendas Orasson.
Kongressil esitas EHF-i president Michael Wiederer omamoodi väljakutse ka Rahvusvahelisele Käsipalliliidule (IHF), tungivalt soovitades suurendada meeste MM-finaalturniiril osalevate võistkondade arvu 24-lt 32-le. "On valus vaadata kui paljud tugevad Euroopa koondised jäävad MM-ilt eemale ning juba 2021. aasta MM-iks Egiptuses võiks selle muudatuse läbi viia," sõnas Wiederer.
### Response:
Käsipalli EM-finaalturniirid anti Ungarile ja Slovakkiale ning Saksamaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üle kogu maailma üritavad intelligentseid masinaid võimalikult võimekaks muuta umbes 10 000 teadlast. Viimasel kümnendil on tehtud selles vallas ka palju edusamme. Selle tõttu on olulisem kui kunagi varem, et arendatav tehnoloogia oleks inimkonnale hea mõjuga.
Robotitest finantsnõustajate, isejuhtivate sõiduautode ja personaalsete digiassistentide näol on oodata uusi ja lahendamata probleeme. Juba on tehisintellekti tõttu esinenud turvarikkeid, õnnetusi ja häbistavaid tagajärgi. Selliste sündmuste absoluutne sagedus ja tõsidus suureneb pidevalt, kuna tehisintellektid muutuvad võimekamaks. | Graafikulugu: tehisintellekti 13 suuremat ja väiksemat äpardust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üle kogu maailma üritavad intelligentseid masinaid võimalikult võimekaks muuta umbes 10 000 teadlast. Viimasel kümnendil on tehtud selles vallas ka palju edusamme. Selle tõttu on olulisem kui kunagi varem, et arendatav tehnoloogia oleks inimkonnale hea mõjuga.
Robotitest finantsnõustajate, isejuhtivate sõiduautode ja personaalsete digiassistentide näol on oodata uusi ja lahendamata probleeme. Juba on tehisintellekti tõttu esinenud turvarikkeid, õnnetusi ja häbistavaid tagajärgi. Selliste sündmuste absoluutne sagedus ja tõsidus suureneb pidevalt, kuna tehisintellektid muutuvad võimekamaks.
### Response:
Graafikulugu: tehisintellekti 13 suuremat ja väiksemat äpardust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HKScan plaanib oma Soome tootmistegevust "ratsionaliseerida ja kohandada," teatas ettevõte esmaspäeval Helsingi börsile. Esiaglsetel hinnangutel tähendab see 211 töölepingu lõpetamist ja teisi võimalikke muudatusi töötingimustes. Detailid selguvad protsessi käigus.
"Meie eesmärk on suurendada oluliselt meie tootmise paindlikkust ja efektiivsust ning seeläbi suurendada meie konkurentsivõimet ja kasumlikkust," ütles HKScani tootmisjuht Sami Sivuranta.
Koondamised ja muud töölepingu tingimuste muutmine hakkab teate kohaselt mõjutama HKScani Vantaa, Forssa, Mikkeli, Paimio ja Outokumpu üksuseid, kuid mitte Rauma tehase töötajaid.
Teate kohaselt mõjutavad muudatused tootmis- ja logistikapersonali, kuid mitte "valgekraelisi" tööülesandeid tootmises ja logistikas, ega juhtivaid ametikohti.
HKScan on Soome peakontoriga Põhjamaade lihatootja, mis toodab ja turustab sea-, veise, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite. Möödunud aastal teenis kontsern 1,8 miljardi euro suuruse käibe juures 18 miljonit eurot kahjumit. Eestis kuulub HKScani kontsernile Rakvere Lihakombinaat ja Tallegg. | HKScani koondab Soomes üle 200 töötaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HKScan plaanib oma Soome tootmistegevust "ratsionaliseerida ja kohandada," teatas ettevõte esmaspäeval Helsingi börsile. Esiaglsetel hinnangutel tähendab see 211 töölepingu lõpetamist ja teisi võimalikke muudatusi töötingimustes. Detailid selguvad protsessi käigus.
"Meie eesmärk on suurendada oluliselt meie tootmise paindlikkust ja efektiivsust ning seeläbi suurendada meie konkurentsivõimet ja kasumlikkust," ütles HKScani tootmisjuht Sami Sivuranta.
Koondamised ja muud töölepingu tingimuste muutmine hakkab teate kohaselt mõjutama HKScani Vantaa, Forssa, Mikkeli, Paimio ja Outokumpu üksuseid, kuid mitte Rauma tehase töötajaid.
Teate kohaselt mõjutavad muudatused tootmis- ja logistikapersonali, kuid mitte "valgekraelisi" tööülesandeid tootmises ja logistikas, ega juhtivaid ametikohti.
HKScan on Soome peakontoriga Põhjamaade lihatootja, mis toodab ja turustab sea-, veise, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite. Möödunud aastal teenis kontsern 1,8 miljardi euro suuruse käibe juures 18 miljonit eurot kahjumit. Eestis kuulub HKScani kontsernile Rakvere Lihakombinaat ja Tallegg.
### Response:
HKScani koondab Soomes üle 200 töötaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna riigikohus Pärnoja ja Diana Kožina kriminaalasjas esitatud kaebusi ei aruta, siis jõustus Tartu ringkonnakohtu mai lõpus tehtud otsus.
Mai lõpus jättis ringkonnakohus muutmata Pärnoja õigeksmõistmise ühes võltsitud dokumendi kasutamise episoodis, kuid muutmata teises episoodis süüdimõistmise.
Riigikohtu suuniste järgi uue otsuse teinud ringkonnakohus jättis Viru maakohtu otsuse muutmata osas, millega Pärnoja mõisteti õigeks võltsitud dokumendi kasutamises 2013. aasta 3.novembri episoodis, kuid süüdi 2008. aasta 23. juuli episoodis, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Samuti mõistis ringkonnakohus õigeks Diana Kožina dokumendi võltsimises 3. novembri 2013 avalduse esitamisega seonduvas episoodis ning valeütluse andmises süüdistuses, kuid süüdi 2008. aasta 23. juuli episoodis.
"Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et üheselt ei ole ümber lükatud Pärnoja versioon, et ta andis ülekande jaoks vajaliku summa kannatanule sularahas," märkis kohus.
Tamme sõnul on ainsateks tõenditeks Pärnoja ja kannatanu vastukäivad ütlused. "Asjas ei ole kogutud tõendeid, mis näitaks, et 300 000 krooni ei pärinenud Pärnojalt ja Kožina oli sellest teadlik, esitades oma avalduses tahtlikult ebaõigeid andmeid. Avalduse puhul ei ole tuvastatud tõele vastavaid asjaolusid ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks," leidis kohus.
Pärnojale esitatud võltsitud dokumendi kasutamise süüdistus on omakorda seotud Kožina süüdistusega avalduse võltsimises.
"Kuna avalduse võltsitust ei ole võimalik tuvastada, puudub ka alus väita, et sama dokumendi esitamisega on Pärnoja toime pannud talle etteheidetava kuriteo," märkis kohus.
Ühtlasi leidis kohus, et kuna tõendid ei lükka ümber seda, et Pärnoja andis ülekande jaoks vajaliku summa sularahas kannatanule, ei saa ka tõsikindlalt väita, nagu oleks Kožina andnud sularaha üleandmise kohta ebaõigeid ütlusi ning sel põhjusel tuli Kožina valeütluste andmises õigeks mõista.
Samas jättis ringkonnakohus muutmata Viru maakohtu mullu 19. juuni otsuse 2008. aasta 23. juuli võltsitud lepingu esitamises. Ühtlasi jäi muutmata Pärnojale selle eest määratud rahaline karistus.
Samas kuriteoepisoodis jäi süüdi ka Kožina ning muutmata jäi talle selle eest mõistetud rahaline karistus.
Süüdistus
Viru ringkonnaprokuratuur süüdistab Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Selles osas mõistis maakohus Pärnoja õigeks ning ka ringkonnakohus jättis selle muutmata.
Tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul, märkis süüdistus.
Samuti esitas Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Artur Pärnojalt 300 000 krooni.
Süüdistuse kohaselt tuvastas dokumendiekspertiis, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi, alles 2013. aastal. | Narva eksprefekt jäi võltsitud dokumentide kriminaalasjas osaliselt süüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna riigikohus Pärnoja ja Diana Kožina kriminaalasjas esitatud kaebusi ei aruta, siis jõustus Tartu ringkonnakohtu mai lõpus tehtud otsus.
Mai lõpus jättis ringkonnakohus muutmata Pärnoja õigeksmõistmise ühes võltsitud dokumendi kasutamise episoodis, kuid muutmata teises episoodis süüdimõistmise.
Riigikohtu suuniste järgi uue otsuse teinud ringkonnakohus jättis Viru maakohtu otsuse muutmata osas, millega Pärnoja mõisteti õigeks võltsitud dokumendi kasutamises 2013. aasta 3.novembri episoodis, kuid süüdi 2008. aasta 23. juuli episoodis, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Samuti mõistis ringkonnakohus õigeks Diana Kožina dokumendi võltsimises 3. novembri 2013 avalduse esitamisega seonduvas episoodis ning valeütluse andmises süüdistuses, kuid süüdi 2008. aasta 23. juuli episoodis.
"Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et üheselt ei ole ümber lükatud Pärnoja versioon, et ta andis ülekande jaoks vajaliku summa kannatanule sularahas," märkis kohus.
Tamme sõnul on ainsateks tõenditeks Pärnoja ja kannatanu vastukäivad ütlused. "Asjas ei ole kogutud tõendeid, mis näitaks, et 300 000 krooni ei pärinenud Pärnojalt ja Kožina oli sellest teadlik, esitades oma avalduses tahtlikult ebaõigeid andmeid. Avalduse puhul ei ole tuvastatud tõele vastavaid asjaolusid ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks," leidis kohus.
Pärnojale esitatud võltsitud dokumendi kasutamise süüdistus on omakorda seotud Kožina süüdistusega avalduse võltsimises.
"Kuna avalduse võltsitust ei ole võimalik tuvastada, puudub ka alus väita, et sama dokumendi esitamisega on Pärnoja toime pannud talle etteheidetava kuriteo," märkis kohus.
Ühtlasi leidis kohus, et kuna tõendid ei lükka ümber seda, et Pärnoja andis ülekande jaoks vajaliku summa sularahas kannatanule, ei saa ka tõsikindlalt väita, nagu oleks Kožina andnud sularaha üleandmise kohta ebaõigeid ütlusi ning sel põhjusel tuli Kožina valeütluste andmises õigeks mõista.
Samas jättis ringkonnakohus muutmata Viru maakohtu mullu 19. juuni otsuse 2008. aasta 23. juuli võltsitud lepingu esitamises. Ühtlasi jäi muutmata Pärnojale selle eest määratud rahaline karistus.
Samas kuriteoepisoodis jäi süüdi ka Kožina ning muutmata jäi talle selle eest mõistetud rahaline karistus.
Süüdistus
Viru ringkonnaprokuratuur süüdistab Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Selles osas mõistis maakohus Pärnoja õigeks ning ka ringkonnakohus jättis selle muutmata.
Tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul, märkis süüdistus.
Samuti esitas Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Artur Pärnojalt 300 000 krooni.
Süüdistuse kohaselt tuvastas dokumendiekspertiis, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi, alles 2013. aastal.
### Response:
Narva eksprefekt jäi võltsitud dokumentide kriminaalasjas osaliselt süüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgsetel andmetel tagurdas kortermaja õuealal prügiauto naisele otsa. Naine hukkus.
Põhja prefektuuri operatiivjuhti Veiko Randaline sõnul on tegemist traagilise õnnetusega ning kahetsusväärselt on selliseid juhtumeid ka varem olnud.
Juht oli kaine ja omab vastava kategooria juhtimisõigust. Juhtumi täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluse käigus.
Politsei palub liiklusõnnetuse pealtnägijatel ühendust võtta numbril 112 või saata e-kiri aadressile [email protected]. | Prügiveoki alla jäänud eakas naine hukkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgsetel andmetel tagurdas kortermaja õuealal prügiauto naisele otsa. Naine hukkus.
Põhja prefektuuri operatiivjuhti Veiko Randaline sõnul on tegemist traagilise õnnetusega ning kahetsusväärselt on selliseid juhtumeid ka varem olnud.
Juht oli kaine ja omab vastava kategooria juhtimisõigust. Juhtumi täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluse käigus.
Politsei palub liiklusõnnetuse pealtnägijatel ühendust võtta numbril 112 või saata e-kiri aadressile [email protected].
### Response:
Prügiveoki alla jäänud eakas naine hukkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuvastamata mõrvarid tapsid 64-aastase Fernando Ángeles Juárezi neljapäeval oma maja juures, vahendab BBC.
1. juulil toimuvate üldvalimiste eel on Mehhikos tapetud kokku üle saja poliitiku. Juárez oli kolmas poliitik, kes tapeti Michocáni osariigis nädala aja jooksul, kusjuures linnapeakandidaat Omar Gomez tulistati surnuks vaid päev varem kui Juárez.
Föderaalpolitsei võttis pühapäeval vahi alla 27 politseinikku ja kohaliku julgeolekusekretäri.
Mehhiko on hädas organiseeritud kuritegevusega seotud vägivallalainega: mullu tapeti riigis 25 339 inimest. | Mehhiko linnas vahistati pärast poliitiku mõrva kõik politseinikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuvastamata mõrvarid tapsid 64-aastase Fernando Ángeles Juárezi neljapäeval oma maja juures, vahendab BBC.
1. juulil toimuvate üldvalimiste eel on Mehhikos tapetud kokku üle saja poliitiku. Juárez oli kolmas poliitik, kes tapeti Michocáni osariigis nädala aja jooksul, kusjuures linnapeakandidaat Omar Gomez tulistati surnuks vaid päev varem kui Juárez.
Föderaalpolitsei võttis pühapäeval vahi alla 27 politseinikku ja kohaliku julgeolekusekretäri.
Mehhiko on hädas organiseeritud kuritegevusega seotud vägivallalainega: mullu tapeti riigis 25 339 inimest.
### Response:
Mehhiko linnas vahistati pärast poliitiku mõrva kõik politseinikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Egiptuse koondis treenib MM-finaalturniiri vältel Tšetšeenia pealinnas Groznõis, kus Tšetšeeni Vabariigi juht Ramzan Kadõrov on lasknud end korduvalt jäädvustada egiptlaste superstaari Mohamed Salahiga. Vastuoluline Kadõrov, keda on muuhulgas süüdistatud ka inimõiguste rikkumises, teatas sotsiaalmeedias, et tegi Salahist ka Tšetšeenia aukodaniku. Vene uudistekanali Russia Today videos on näha Salahit naeratamas, samal ajal kui Kadõrov kinnitab Liverpooli mängumehe särgile Tšetšeenia lipuga rinnamärgi.
CNN-i sõnul tunneb Salah end antud olukorras ärakasutatuna, sest ei soovi end segada jalgpallivälistesse teemadesse või et teda kasutatakse ära kellegi poliitilistel eesmärkidel. Väljaande sõnul olevat Salah Egiptuse jalgpalliliidu tegevuses pettunud, mistõttu kaalub ründetäht ka koondisekarjääri lõpetamist. Ajakirja Foreign Policy sõnul püüab moslemist Kadõrov Salahiga sõbrunedes parandada enda kuvandit ning ühtlasi luua tugevamaid sidemeid Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida islamimaadega.
Mohamed Salah has been awarded honourary Chechen citizenship by Ramzan Kadyrov. The dictator presented the footballer with a badge and a copy of the decree at dinner. #WorldCup pic.twitter.com/qn6TwNmqs1
— Karim Zidan (@ZidanSports) June 23, 2018
Egiptuse jalgpallikoondise MM-finaalturniiri viimane mäng leiab aset esmaspäeval, 25. juunil, kui vastamisi minnakse Saudi Araabiaga. | Propaganda keskmesse sattunud Salah kaalub koondisekarjääri lõpetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Egiptuse koondis treenib MM-finaalturniiri vältel Tšetšeenia pealinnas Groznõis, kus Tšetšeeni Vabariigi juht Ramzan Kadõrov on lasknud end korduvalt jäädvustada egiptlaste superstaari Mohamed Salahiga. Vastuoluline Kadõrov, keda on muuhulgas süüdistatud ka inimõiguste rikkumises, teatas sotsiaalmeedias, et tegi Salahist ka Tšetšeenia aukodaniku. Vene uudistekanali Russia Today videos on näha Salahit naeratamas, samal ajal kui Kadõrov kinnitab Liverpooli mängumehe särgile Tšetšeenia lipuga rinnamärgi.
CNN-i sõnul tunneb Salah end antud olukorras ärakasutatuna, sest ei soovi end segada jalgpallivälistesse teemadesse või et teda kasutatakse ära kellegi poliitilistel eesmärkidel. Väljaande sõnul olevat Salah Egiptuse jalgpalliliidu tegevuses pettunud, mistõttu kaalub ründetäht ka koondisekarjääri lõpetamist. Ajakirja Foreign Policy sõnul püüab moslemist Kadõrov Salahiga sõbrunedes parandada enda kuvandit ning ühtlasi luua tugevamaid sidemeid Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida islamimaadega.
Mohamed Salah has been awarded honourary Chechen citizenship by Ramzan Kadyrov. The dictator presented the footballer with a badge and a copy of the decree at dinner. #WorldCup pic.twitter.com/qn6TwNmqs1
— Karim Zidan (@ZidanSports) June 23, 2018
Egiptuse jalgpallikoondise MM-finaalturniiri viimane mäng leiab aset esmaspäeval, 25. juunil, kui vastamisi minnakse Saudi Araabiaga.
### Response:
Propaganda keskmesse sattunud Salah kaalub koondisekarjääri lõpetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuuriminister Indrek Saar moodustas konkursi läbiviimiseks komisjoni, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis, kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu, SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi teadur ja ajalookultuuri dotsent Linda Kaljundi ja riigiarhivaar Priit Pirsko.
Konkursil osalemise tähtaeg oli möödunud reede. Kultuuriministeeriumi personalijuhi Maris Viipsi sõnul võtab komisjon otsustamisel arvesse kandidaatide eelnevat juhtimiskogemust, muuseumi tegevusvaldkonna ja vastavate õigusaktide tundmist, majandusalaseid üldteadmisi ning riigiasutuse eelarve koostamise põhimõtete tundmist.
Uue direktoriga sõlmib kultuuriministeerium töölepingu kaheks aastaks või kuni riigiasutuse Eesti Ajaloomuuseum tegevuse lõpetamiseni seoses Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamisega.
Ajaloomuuseumi senise direktori Sirje Karise ametiaeg lõppeb 31. juulil. Karis siirdub tööle Tartu linnamuuseumi juhiks. | Eesti Ajaloomuuseumi direktoriks kandideerib kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuuriminister Indrek Saar moodustas konkursi läbiviimiseks komisjoni, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis, kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu, SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi teadur ja ajalookultuuri dotsent Linda Kaljundi ja riigiarhivaar Priit Pirsko.
Konkursil osalemise tähtaeg oli möödunud reede. Kultuuriministeeriumi personalijuhi Maris Viipsi sõnul võtab komisjon otsustamisel arvesse kandidaatide eelnevat juhtimiskogemust, muuseumi tegevusvaldkonna ja vastavate õigusaktide tundmist, majandusalaseid üldteadmisi ning riigiasutuse eelarve koostamise põhimõtete tundmist.
Uue direktoriga sõlmib kultuuriministeerium töölepingu kaheks aastaks või kuni riigiasutuse Eesti Ajaloomuuseum tegevuse lõpetamiseni seoses Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamisega.
Ajaloomuuseumi senise direktori Sirje Karise ametiaeg lõppeb 31. juulil. Karis siirdub tööle Tartu linnamuuseumi juhiks.
### Response:
Eesti Ajaloomuuseumi direktoriks kandideerib kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Sadam on otsustanud loobuda Põhja-Tallinna tipus asuvast Paljassaare sadamast kui enda jaoks ebaperspektiivikast ja tulevikus potentsiaalsest kahjumitootjast. Seetõttu on riigiettevõte otsinud huvilist, kellele sadamapidamine koos varadega üle anda.
"See on ala, kus kaupade käitlemist ei ole enam võimalik väga teha, sest kaupu ei saa läbi linna enam transportida. Kuivõrd linna nägemuses peaks Tallinna avama merele, siis me loomulikult toetame seda," põhjendas Talllinna Sadama juhatuse liige, kommertsjuht Margus Vihman loobumisplaani.
Vihmani selgitusel ei ole sadamaala täielikult Tallinna Sadama käes olnudki ning suurema osa oma Paljassaare varadest müüsida nad juba üle kümne aasta tagasi maha, jäänud on vaid kaduvväike osa kogu territooriumist, mis piirdub mõnede teede, võrkude ja kaidega ning mida nüüd koos sadamapidamisega üle soovitakse anda.
Reedel, viimase asjana enne jaanipühi kohtus Tallinna Sadam Paljassaare sadama potentsiaalsete huvilistega, kelleks olid naabritest Lahesuu sadam, veo- ja logistikafirma Petromaks ning laevaremondifirma Netaman Repair Group, lootuses jõuda sadama edasise haldaja osas kokkuleppele.
"Kohtumise eesmärgiks oli eelmisel kohtumisel avadatud soov teiste maaolanike poolt, et arutavad, kas loovad mingi ühise keha või hakkab üks neid kõiki esindana ja müüb teenuseid teistele edasi. Samuti, kas Tallinna Sadam on valmis mingeid teenuseid edasi pakkuma," kirjeldas Vihman.
Kommertsjuht selgitas, et teenuste osas jõutigi kokkuleppele: nad on valmis laevaliikust Vanasadama baasil edasi juhtima, samuti reostustõrjet jätkama, kuivõrd tõrjelaev ja võimekus selleks on olemas.
Kokkulepet edasise osas reedel aga ei sündinud.
"Nad ei ole jõudnud omavahel kokkuleppele, sest maaomanike huvid on väga vastuolulised – mõni soovib kinnisvata arendada, mõni sadamateenuseid edasi pakkuda, kolmas alul sadamateenuseid pakkuda ja hiljem võib-olla kinnisvaraga ka tegelda. Jõudsime järeldusele, et proovime linnaga moodustada töörühma ja võib-olla kaasame maaomanikud ka sinna töörühma, aga sadam ja linn on seal kindlasti esindatud. Proovime ühiselt edasi vaadata," tutvustas Vihman asjade edasist käiku.
"Kuna meil huvi enam pole, siis oleme nõus sadamapidamise kas üle andma või peame mingil hetkel selle tegevuse lihtsalt lõpetama. Pole võimalik, et äriühing teeb mingit tegevust, mis ei ole põhitegevus ja toodab kahjumit," põhjendas Vihman, lisades, et praegu kahjumit veel ei tiksu, ent sellist olukorda pole mõtet ka ära oodata, pealegi tekib aja jooksul vajadus investeeringuteks, mis pole nende jaoks mõistlik.
Eesmärk on loobuda sadamapidamisest veel tänavu.
Selleks nädalaks on Tallinna Sadam otsustanud, et suure tõenäosusega pannakse Paljassaare sadama varad hoopis enampakkumisele. Seetõttu ei soovi börsifirma ka oma varade hindamisväärtust avaldada.
"Kuna varad lähevad enampakkumisele, siis me enne seda ei soovi väärtust avalikustada, kuna see võib mõjutada pakkumise tulemust," põhjendas Tallinna Sadama kommunikatsioonijuht Sirle Arro. | Tallinna Sadam paneb Paljassaare sadama varad ilmselt enampakkumisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Sadam on otsustanud loobuda Põhja-Tallinna tipus asuvast Paljassaare sadamast kui enda jaoks ebaperspektiivikast ja tulevikus potentsiaalsest kahjumitootjast. Seetõttu on riigiettevõte otsinud huvilist, kellele sadamapidamine koos varadega üle anda.
"See on ala, kus kaupade käitlemist ei ole enam võimalik väga teha, sest kaupu ei saa läbi linna enam transportida. Kuivõrd linna nägemuses peaks Tallinna avama merele, siis me loomulikult toetame seda," põhjendas Talllinna Sadama juhatuse liige, kommertsjuht Margus Vihman loobumisplaani.
Vihmani selgitusel ei ole sadamaala täielikult Tallinna Sadama käes olnudki ning suurema osa oma Paljassaare varadest müüsida nad juba üle kümne aasta tagasi maha, jäänud on vaid kaduvväike osa kogu territooriumist, mis piirdub mõnede teede, võrkude ja kaidega ning mida nüüd koos sadamapidamisega üle soovitakse anda.
Reedel, viimase asjana enne jaanipühi kohtus Tallinna Sadam Paljassaare sadama potentsiaalsete huvilistega, kelleks olid naabritest Lahesuu sadam, veo- ja logistikafirma Petromaks ning laevaremondifirma Netaman Repair Group, lootuses jõuda sadama edasise haldaja osas kokkuleppele.
"Kohtumise eesmärgiks oli eelmisel kohtumisel avadatud soov teiste maaolanike poolt, et arutavad, kas loovad mingi ühise keha või hakkab üks neid kõiki esindana ja müüb teenuseid teistele edasi. Samuti, kas Tallinna Sadam on valmis mingeid teenuseid edasi pakkuma," kirjeldas Vihman.
Kommertsjuht selgitas, et teenuste osas jõutigi kokkuleppele: nad on valmis laevaliikust Vanasadama baasil edasi juhtima, samuti reostustõrjet jätkama, kuivõrd tõrjelaev ja võimekus selleks on olemas.
Kokkulepet edasise osas reedel aga ei sündinud.
"Nad ei ole jõudnud omavahel kokkuleppele, sest maaomanike huvid on väga vastuolulised – mõni soovib kinnisvata arendada, mõni sadamateenuseid edasi pakkuda, kolmas alul sadamateenuseid pakkuda ja hiljem võib-olla kinnisvaraga ka tegelda. Jõudsime järeldusele, et proovime linnaga moodustada töörühma ja võib-olla kaasame maaomanikud ka sinna töörühma, aga sadam ja linn on seal kindlasti esindatud. Proovime ühiselt edasi vaadata," tutvustas Vihman asjade edasist käiku.
"Kuna meil huvi enam pole, siis oleme nõus sadamapidamise kas üle andma või peame mingil hetkel selle tegevuse lihtsalt lõpetama. Pole võimalik, et äriühing teeb mingit tegevust, mis ei ole põhitegevus ja toodab kahjumit," põhjendas Vihman, lisades, et praegu kahjumit veel ei tiksu, ent sellist olukorda pole mõtet ka ära oodata, pealegi tekib aja jooksul vajadus investeeringuteks, mis pole nende jaoks mõistlik.
Eesmärk on loobuda sadamapidamisest veel tänavu.
Selleks nädalaks on Tallinna Sadam otsustanud, et suure tõenäosusega pannakse Paljassaare sadama varad hoopis enampakkumisele. Seetõttu ei soovi börsifirma ka oma varade hindamisväärtust avaldada.
"Kuna varad lähevad enampakkumisele, siis me enne seda ei soovi väärtust avalikustada, kuna see võib mõjutada pakkumise tulemust," põhjendas Tallinna Sadama kommunikatsioonijuht Sirle Arro.
### Response:
Tallinna Sadam paneb Paljassaare sadama varad ilmselt enampakkumisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2015. aastal oli pakirobotite ja -automaatide arendamise, tootmise ning müügiga tegeleva Cleveroni käive üle 2,5 miljoni euro ja aasta hiljem ligi 3,26 miljonit eurot. Eelmisel aastal hüppas käibenumber aga 11,2 miljoni euroni, näitab ettevõtte majandusaasta aruanne.
Ka kasuminumber kerkis mitmeid kordi. Veel eelmisel aastal jäädi üle 212 000 euroga miinusesse, mullu teeniti kasumit aga 723 624 eurot.
Cleveroni põhitooted on automaatikal põhinevad SnapLocker ja CleverBox ning robootikal põhinevad PackRobot ja CleverFlex ja nende peamised kliendid on suured jaekaubandusettevõtted.
Käivet mõjutas mullu aruande kohaselt peamiselt PackRobotite seeriatootmise alustamine USA kaubandushiid Walmartile. Lisaks tuli jätkutellimusi ka teistelt klientidelt nagu Posti, Itella Estonia, Speedy ja FoxPost, kes oma pakiautomaatide võrgustikke laiendasid. Samas suurenesid mahtude kasvu tõttu ka tegevuskulud, näiteks tööjõukulud kasvasid aastaga 87 protsenti. Töötajate arv kasvas aastaga 60 protsenti ja täisajaga töötajaid oli 87.
Keskmise töötasuna toob Cleveron aastaaruandes välja 2002 eurot täiskohaga töötaja kohta ning see summa suurenes aastaga 14 protsenti.
Aastaaruandes nimetab Cleveron 2017. aastat oma arenguloos tähtsaks verstapostiks. Wallmartiga sõlmiti leping veel 500 PackRoboti tellimiseks, aga uuendati ka organisatsiooni struktuuri. Viljandis asuvat koostetehast otsustati laiendada, nii et olemasolevale umbes 3000 ruutmeetrile netopinnale lisandub veel üle 7500 ruutmeetri tootmis-, lao- ja kontoripinda.
Tänavu kavatseb ettevõte algatada kolm kuni viis katseprojekti uute klientidega, laiendada müügi- ja hooldusvõrgustikku Euroopas, alustada CleverFlexi seeriatootmist ning lõpetada Viljandi tehase juurdeehitus. | Pakirobotite tootja kasvatas aastaga käibe mitmekordseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2015. aastal oli pakirobotite ja -automaatide arendamise, tootmise ning müügiga tegeleva Cleveroni käive üle 2,5 miljoni euro ja aasta hiljem ligi 3,26 miljonit eurot. Eelmisel aastal hüppas käibenumber aga 11,2 miljoni euroni, näitab ettevõtte majandusaasta aruanne.
Ka kasuminumber kerkis mitmeid kordi. Veel eelmisel aastal jäädi üle 212 000 euroga miinusesse, mullu teeniti kasumit aga 723 624 eurot.
Cleveroni põhitooted on automaatikal põhinevad SnapLocker ja CleverBox ning robootikal põhinevad PackRobot ja CleverFlex ja nende peamised kliendid on suured jaekaubandusettevõtted.
Käivet mõjutas mullu aruande kohaselt peamiselt PackRobotite seeriatootmise alustamine USA kaubandushiid Walmartile. Lisaks tuli jätkutellimusi ka teistelt klientidelt nagu Posti, Itella Estonia, Speedy ja FoxPost, kes oma pakiautomaatide võrgustikke laiendasid. Samas suurenesid mahtude kasvu tõttu ka tegevuskulud, näiteks tööjõukulud kasvasid aastaga 87 protsenti. Töötajate arv kasvas aastaga 60 protsenti ja täisajaga töötajaid oli 87.
Keskmise töötasuna toob Cleveron aastaaruandes välja 2002 eurot täiskohaga töötaja kohta ning see summa suurenes aastaga 14 protsenti.
Aastaaruandes nimetab Cleveron 2017. aastat oma arenguloos tähtsaks verstapostiks. Wallmartiga sõlmiti leping veel 500 PackRoboti tellimiseks, aga uuendati ka organisatsiooni struktuuri. Viljandis asuvat koostetehast otsustati laiendada, nii et olemasolevale umbes 3000 ruutmeetrile netopinnale lisandub veel üle 7500 ruutmeetri tootmis-, lao- ja kontoripinda.
Tänavu kavatseb ettevõte algatada kolm kuni viis katseprojekti uute klientidega, laiendada müügi- ja hooldusvõrgustikku Euroopas, alustada CleverFlexi seeriatootmist ning lõpetada Viljandi tehase juurdeehitus.
### Response:
Pakirobotite tootja kasvatas aastaga käibe mitmekordseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reinsalu (Isamaa) esitas valitsusele ettepaneku täitesüsteemi ümberkorraldamiseks, kuna justiitsministeeriumi hinnangul on praegune täitesüsteem inimestele liiga kallis ning kohtutäiturite suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suuda kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita.
Lahenduseks pakutakse välja duaalse täitesüsteemi mudel, mille kohaselt saab riik õiguse teha niinimetatud esmaseid täitetoiminguid kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmiseks ehk riiginõudeid, näiteks keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine. Riiginõuete haldamise ja sissenõudmisega hakkaks muudatuste tulemusel tegelema MTA.
Kohtutäituritele saadetakse edaspidi sundtäitmiseks nõuded ainult juhul, kui võlgniku rahalistest vahenditest ei ole õnnestunud nõuet täita ja võlgnikul on vara, mida realiseerida. Seejuures kaob vajadus riigil maksta kohtutäituritele ettemakse, kuivõrd nad saavad oma tasu vara võõrandamisest. Kohtutäiturid täidaksid edasi kõiki eranõudeid, sealhulgas elatis- ja muud sotsiaalseid nõudeid ning korraldavad vara müüki, sealhulgas ka riiginõuete puhul.
Mudeli rakendumisel saavad oluliselt mõjutatud enamik kohtutäituritest. Muudatusega väheneks oluliselt kohtutäiturite tulubaas ning hinnanguliselt kolm neljandiku kohtutäituritest ehk 44 täiturist 34 ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Analüüsi kohaselt jääb ametisse kaheksa või veidi enam võimekamat kohtutäiturit, kes teenindaksid edaspidi kogu Eestit.
Selleks, et tagada edaspidi teenuse üleriigiline kättesaadavus, tuleb ametisse jäävaid kohtutäitureid kohustada avama inimeste vastuvõtuks vastuvõtupunkte ka kaugemates piirkondades vajalikul arvul tööpäevadel nädalas.
Riiginõuete tsentraliseerimise tulemusel oleks MTA kohustatud isiku esimene kontakt, kuid nõude sisu küsimuste ja vaidluste osas suunatakse isikud nõude omanikuks oleva riigiasutuse poole. Seega MTA esindaks vaidlustes, mis on seotud võlgade sissenõudmisega. Vaidlused, mis eelnevalt toimuvad kas vaidemenetluses, trahvide vaidlustamine või muud kohtuvaidlused seoses nõude sissenõutavaks muutumisega, oleks jätkuvalt iga asutuse enda ülesanne
Riiginõuete haldamise ja sissenõudmise konsolideerimisel MTA-sse kasvaks riiginõuete laekumine hinnanguliselt 10-45 protsendi võrra aegunud nõuetest. See tähendab, et laekumine riigieelarvesse paraneks aastas 200 000 euro kuni ühe miljoni euro võrra ehk keskmiselt laekuks igal aastal riigieelarvesse 600 000 eurot rohkem.
Ühekordne kulu MTA-le vajalike IT arenduste tegemiseks on hinnanguliselt 4,3 miljonit eurot. Ümberkorralduse tulemusel kaasneks ametile iga-aastane püsikulu 827 000 eurot.
Esialgse prognoosi kohaselt on antud muudatuste teostamine võimalik mitte varem kui 2021. aasta kevadel. | Reinsalu tahab riiginõuete haldamise kohtutäituritelt ära võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reinsalu (Isamaa) esitas valitsusele ettepaneku täitesüsteemi ümberkorraldamiseks, kuna justiitsministeeriumi hinnangul on praegune täitesüsteem inimestele liiga kallis ning kohtutäiturite suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suuda kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita.
Lahenduseks pakutakse välja duaalse täitesüsteemi mudel, mille kohaselt saab riik õiguse teha niinimetatud esmaseid täitetoiminguid kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmiseks ehk riiginõudeid, näiteks keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine. Riiginõuete haldamise ja sissenõudmisega hakkaks muudatuste tulemusel tegelema MTA.
Kohtutäituritele saadetakse edaspidi sundtäitmiseks nõuded ainult juhul, kui võlgniku rahalistest vahenditest ei ole õnnestunud nõuet täita ja võlgnikul on vara, mida realiseerida. Seejuures kaob vajadus riigil maksta kohtutäituritele ettemakse, kuivõrd nad saavad oma tasu vara võõrandamisest. Kohtutäiturid täidaksid edasi kõiki eranõudeid, sealhulgas elatis- ja muud sotsiaalseid nõudeid ning korraldavad vara müüki, sealhulgas ka riiginõuete puhul.
Mudeli rakendumisel saavad oluliselt mõjutatud enamik kohtutäituritest. Muudatusega väheneks oluliselt kohtutäiturite tulubaas ning hinnanguliselt kolm neljandiku kohtutäituritest ehk 44 täiturist 34 ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Analüüsi kohaselt jääb ametisse kaheksa või veidi enam võimekamat kohtutäiturit, kes teenindaksid edaspidi kogu Eestit.
Selleks, et tagada edaspidi teenuse üleriigiline kättesaadavus, tuleb ametisse jäävaid kohtutäitureid kohustada avama inimeste vastuvõtuks vastuvõtupunkte ka kaugemates piirkondades vajalikul arvul tööpäevadel nädalas.
Riiginõuete tsentraliseerimise tulemusel oleks MTA kohustatud isiku esimene kontakt, kuid nõude sisu küsimuste ja vaidluste osas suunatakse isikud nõude omanikuks oleva riigiasutuse poole. Seega MTA esindaks vaidlustes, mis on seotud võlgade sissenõudmisega. Vaidlused, mis eelnevalt toimuvad kas vaidemenetluses, trahvide vaidlustamine või muud kohtuvaidlused seoses nõude sissenõutavaks muutumisega, oleks jätkuvalt iga asutuse enda ülesanne
Riiginõuete haldamise ja sissenõudmise konsolideerimisel MTA-sse kasvaks riiginõuete laekumine hinnanguliselt 10-45 protsendi võrra aegunud nõuetest. See tähendab, et laekumine riigieelarvesse paraneks aastas 200 000 euro kuni ühe miljoni euro võrra ehk keskmiselt laekuks igal aastal riigieelarvesse 600 000 eurot rohkem.
Ühekordne kulu MTA-le vajalike IT arenduste tegemiseks on hinnanguliselt 4,3 miljonit eurot. Ümberkorralduse tulemusel kaasneks ametile iga-aastane püsikulu 827 000 eurot.
Esialgse prognoosi kohaselt on antud muudatuste teostamine võimalik mitte varem kui 2021. aasta kevadel.
### Response:
Reinsalu tahab riiginõuete haldamise kohtutäituritelt ära võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Torshavn võitis AB vastu juba poolaja seisuga 4:0 - esimene ja viimane värav kirjutati just Saagi nimele. Kokku sai endine Eesti koondislane kirja 90 minutit, AB vastuvärav sündis 11 minutit enne lõpuvilet, vahendab Soccernet.ee.
Fääride liigatabelis on B36 15 vooru järel 28 punktiga kolmas - teine koht on seitsme punkti kaugusel ees, aga neljas kõigest punktiga järel.
B36 jaoks algab Euroopa liiga esimene eelring Gibraltari klubi St Joseph'si vastu viiendal juulil. Enne peetakse veel üks koduliiga kohtumine. | Saag valmistus Euroopa liigaks ette kahe väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Torshavn võitis AB vastu juba poolaja seisuga 4:0 - esimene ja viimane värav kirjutati just Saagi nimele. Kokku sai endine Eesti koondislane kirja 90 minutit, AB vastuvärav sündis 11 minutit enne lõpuvilet, vahendab Soccernet.ee.
Fääride liigatabelis on B36 15 vooru järel 28 punktiga kolmas - teine koht on seitsme punkti kaugusel ees, aga neljas kõigest punktiga järel.
B36 jaoks algab Euroopa liiga esimene eelring Gibraltari klubi St Joseph'si vastu viiendal juulil. Enne peetakse veel üks koduliiga kohtumine.
### Response:
Saag valmistus Euroopa liigaks ette kahe väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Agentuuri andmeil saadetakse migrandid läbi kõrbe riigist välja ilma toidu ja veeta ja sundides vahel ka relvaähvardusel tunde ja isegi päevi lõõskava päikese käes kõndima. Mitte kõik ei tule sellest katsumusest välja elusalt.
Associated Press usutles paarikümmet Nigerisse deporteeritut. Kõik nad olid näinud oma kaaslasi kokku varisemas teekonna ajal, kus temperatuur küünib kuni 48 kraadini Celsiuse järgi. Kaduma jäänud migrante ei ole nad enam seejärel näinud.
Õnnelikemail on korda läinud jõuda mõne tunniga lähimate küladeni teisel pool piiri Nigeris või viimasel ajal ka Malis, kuid paljud ekslevad päevi, kuni ÜRO päästerühmad nad üles leiavad.
Ent paljudele saab see retk saatuslikuks. Pea kõik usutletud ellujäänud rääkisid neist, kes Saharas kaduma jäid.
"Naised lamasid surnult, mehed .... teised jäid kõrbes kadunuks, sest ei teadnud teed," ütles teekonna lapseootel läbinud Janet Kamara.
Alžeeria on eitanud migrantide väärkohtlemist, kuid paljud Associated Pressi käsutusse jõudnud videod kõnelevad teist keelt, näidates sadu inimesi komberdamas lageda kõrbe suunas.
Euroopa Liit survestab migrante tagasi saatma
Massilised väljasaatmised Alžeeriast said alguse oktoobris 2017, kui Euroopa Liit suurendas survet sellele Põhja-Aafrika riigile, et see suunaks tagasi migrandid, kes on teel põhja poole Euroopasse üle Vahemere või Hispaania enklaave ümbritsevate tarade, kirjutas AP.
EL-i pressiesindaja sõnul on blokk teadlik Alžeeria tegevusest, kuid tegemist on suveräänse riigiga, kes võib saata migrante välja, kui ta järgib rahvusvahelist õigust.
Erinevalt Nigerist ei võta Alžeeria EL-ilt raha, mis on mõeldud rändekriisiga toimetulekuks, kuigi ajavahemikus 2014-2017 saadi EL-ilt 111,3 miljonit dollarit abi.
Alžeeria ei ole esitanud mingeid andmeid oma sundväljasaatmiste kohta, kuid jala Nigerisse minevate inimeste arv on suurenenud sestsaadik, kui Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon (IOM) 2017. aasta mais arvet pidama hakkas. Kui siis saadeti välja 135 inimest, siis 2018. aasta aprillis 2888. Ühtekokku on IOM-i andmeil selle teekonna elusalt läbinud 11 276 meest, naist ja last.
Veel vähemalt 2500 inimest on sunnitud sarnasele retkele naaberriiki Malisse.
Alžeeria valitsus keeldus kommentaaridest. Kuid Alžeeria valitsus on varem tõrjunud väiteid inimõigusrikkumistes, nimetades süüdistusi migrantide kõrbe jätmisest pahatahtlikuks kampaaniaks.
IOM-i hinnangul tuleb iga Vahemerd ületades hukkunud migrandi kohta kaks, kes on jätnud elu kõrbes, mis teeb võimalikuks ohvrite arvuks alates 2014. aastast üle 30 000. | AP: Alžeeria on jätnud Sahara kõrbe üle 13 000 inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Agentuuri andmeil saadetakse migrandid läbi kõrbe riigist välja ilma toidu ja veeta ja sundides vahel ka relvaähvardusel tunde ja isegi päevi lõõskava päikese käes kõndima. Mitte kõik ei tule sellest katsumusest välja elusalt.
Associated Press usutles paarikümmet Nigerisse deporteeritut. Kõik nad olid näinud oma kaaslasi kokku varisemas teekonna ajal, kus temperatuur küünib kuni 48 kraadini Celsiuse järgi. Kaduma jäänud migrante ei ole nad enam seejärel näinud.
Õnnelikemail on korda läinud jõuda mõne tunniga lähimate küladeni teisel pool piiri Nigeris või viimasel ajal ka Malis, kuid paljud ekslevad päevi, kuni ÜRO päästerühmad nad üles leiavad.
Ent paljudele saab see retk saatuslikuks. Pea kõik usutletud ellujäänud rääkisid neist, kes Saharas kaduma jäid.
"Naised lamasid surnult, mehed .... teised jäid kõrbes kadunuks, sest ei teadnud teed," ütles teekonna lapseootel läbinud Janet Kamara.
Alžeeria on eitanud migrantide väärkohtlemist, kuid paljud Associated Pressi käsutusse jõudnud videod kõnelevad teist keelt, näidates sadu inimesi komberdamas lageda kõrbe suunas.
Euroopa Liit survestab migrante tagasi saatma
Massilised väljasaatmised Alžeeriast said alguse oktoobris 2017, kui Euroopa Liit suurendas survet sellele Põhja-Aafrika riigile, et see suunaks tagasi migrandid, kes on teel põhja poole Euroopasse üle Vahemere või Hispaania enklaave ümbritsevate tarade, kirjutas AP.
EL-i pressiesindaja sõnul on blokk teadlik Alžeeria tegevusest, kuid tegemist on suveräänse riigiga, kes võib saata migrante välja, kui ta järgib rahvusvahelist õigust.
Erinevalt Nigerist ei võta Alžeeria EL-ilt raha, mis on mõeldud rändekriisiga toimetulekuks, kuigi ajavahemikus 2014-2017 saadi EL-ilt 111,3 miljonit dollarit abi.
Alžeeria ei ole esitanud mingeid andmeid oma sundväljasaatmiste kohta, kuid jala Nigerisse minevate inimeste arv on suurenenud sestsaadik, kui Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon (IOM) 2017. aasta mais arvet pidama hakkas. Kui siis saadeti välja 135 inimest, siis 2018. aasta aprillis 2888. Ühtekokku on IOM-i andmeil selle teekonna elusalt läbinud 11 276 meest, naist ja last.
Veel vähemalt 2500 inimest on sunnitud sarnasele retkele naaberriiki Malisse.
Alžeeria valitsus keeldus kommentaaridest. Kuid Alžeeria valitsus on varem tõrjunud väiteid inimõigusrikkumistes, nimetades süüdistusi migrantide kõrbe jätmisest pahatahtlikuks kampaaniaks.
IOM-i hinnangul tuleb iga Vahemerd ületades hukkunud migrandi kohta kaks, kes on jätnud elu kõrbes, mis teeb võimalikuks ohvrite arvuks alates 2014. aastast üle 30 000.
### Response:
AP: Alžeeria on jätnud Sahara kõrbe üle 13 000 inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnaplaneerimise ameti tellitud Toompea tugimüüri korrastamistööde käigus eemaldatakse müüridelt bioloogiline saaste, puhastatakse müüritis ja vuugid ning seejärel vuugitakse müür uuesti, ühtlasi uuendatakse tugimüüris olevaid katteplaate.
Tugimüürile paigaldatakse ka uus valgustus. See on osa suuremast projektist, mille raames Tallinna kommunaalamet uuendab kogu Tallinna vanalinna müüride valgustuse.
Linnaplaneerimise amet korrastab tänavu koostöös teiste linnaasutustega mitmeid linna kultuurimälestisi ning vanalinna räämas kohti.
Käimas on Nunne tänava ääres asuva Kitseaia rekonstrueerimine, korrastati ka haljasalatagune Toompea tugimüüri lõik.
Vabaduse väljaku Mayeri trepil korrastatakse müürid, konserveeritakse vaasid ning rihitakse trepiastmeid ning trepp saab lõpuks ka hädavajaliku käsipuu. Kadrioru pargis restaureeritakse Belvedere Apollo kuju. Selle käigus saab skulptuur tagasi oma originaalse elevandiluukarva tooni, millisena see ilustas parki alates 1937. aastast. Töö peab valmis saama Kadrioru pargi 300. juubelisünnipäeva pidustusteks. | Toompea müüri korrastamise tõttu on Patkuli trepp nädal aega suletud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnaplaneerimise ameti tellitud Toompea tugimüüri korrastamistööde käigus eemaldatakse müüridelt bioloogiline saaste, puhastatakse müüritis ja vuugid ning seejärel vuugitakse müür uuesti, ühtlasi uuendatakse tugimüüris olevaid katteplaate.
Tugimüürile paigaldatakse ka uus valgustus. See on osa suuremast projektist, mille raames Tallinna kommunaalamet uuendab kogu Tallinna vanalinna müüride valgustuse.
Linnaplaneerimise amet korrastab tänavu koostöös teiste linnaasutustega mitmeid linna kultuurimälestisi ning vanalinna räämas kohti.
Käimas on Nunne tänava ääres asuva Kitseaia rekonstrueerimine, korrastati ka haljasalatagune Toompea tugimüüri lõik.
Vabaduse väljaku Mayeri trepil korrastatakse müürid, konserveeritakse vaasid ning rihitakse trepiastmeid ning trepp saab lõpuks ka hädavajaliku käsipuu. Kadrioru pargis restaureeritakse Belvedere Apollo kuju. Selle käigus saab skulptuur tagasi oma originaalse elevandiluukarva tooni, millisena see ilustas parki alates 1937. aastast. Töö peab valmis saama Kadrioru pargi 300. juubelisünnipäeva pidustusteks.
### Response:
Toompea müüri korrastamise tõttu on Patkuli trepp nädal aega suletud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Donald Trump plaanib kaubandussõjas Hiinaga astuda uue sammu ja keelata paljudel Hiina ettevõtetel investeerida USA tehnoloogiaettevõtetesse. Lisaks soovib valitsus kehtestada senisest karmimad piirangud tehnoloogiaekspordile Pekingisse, rääkisid valitsuse plaanidega kursis olevad allikad The Wall Street Journalile.
"President on selgelt väljendanud oma soovi kaitsta Ameerika tehnoloogiat," selgitas kaubandussekretär Wilbur Ross. "Kõik võimalused, mis kaitseksid paremini Ameerika tehnoloogiat, sealhulgas võimalikud muudatused ekspordipiirangutele, on ülevaatamisel."
Kaheosaline plaan, mille valitsus teeb eeldatavasti teatavaks nädala lõpus, peaks takistama Pekingit liikumast edasi aruandes "Made in China 2025" toodud plaanidega. Selle kava järgi peaks Hiinast saama ülemaailme liider kümnes tehnoloogiavaldkonnas, sealhulgas infotehnoloogia, kosmosetööstus, elektrisõidukid ja biotehnoloogia.
USA riiklik julgeolekunõukogu ja kaubandusministeerium on lisaks hiinlaste investeerimispiirangule koostamas plaani suurendatud ekspordipiirangute kohta, mille eesmärk on takistada "tööstuslikult oluliste tehnoloogiate" saatmist Hiina.
Äriringkonnad, eriti finants- ja tehnoloogiasektor, on püüdnud ettepaneku arengut selle erinevates etappides jälgida ning saavad võimaluse seda enne jõustumist kommenteerida. Ettevõtjad on peamiselt mures, et ekspordipiirangud võivad mõjuda negatiivselt nende ärile, takistades neil kasutamast oma tehnoloogilist eelist. Kuigi paljud on investeerimispiirangu vastu, nähakse sel reeglil väiksemat mõju, kuna investeeringud Hiinast on viimastel aastatel märkimisväärselt kahanenud. | Trump plaanib piirata Hiina investeeringuid USA tehnoloogiasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Donald Trump plaanib kaubandussõjas Hiinaga astuda uue sammu ja keelata paljudel Hiina ettevõtetel investeerida USA tehnoloogiaettevõtetesse. Lisaks soovib valitsus kehtestada senisest karmimad piirangud tehnoloogiaekspordile Pekingisse, rääkisid valitsuse plaanidega kursis olevad allikad The Wall Street Journalile.
"President on selgelt väljendanud oma soovi kaitsta Ameerika tehnoloogiat," selgitas kaubandussekretär Wilbur Ross. "Kõik võimalused, mis kaitseksid paremini Ameerika tehnoloogiat, sealhulgas võimalikud muudatused ekspordipiirangutele, on ülevaatamisel."
Kaheosaline plaan, mille valitsus teeb eeldatavasti teatavaks nädala lõpus, peaks takistama Pekingit liikumast edasi aruandes "Made in China 2025" toodud plaanidega. Selle kava järgi peaks Hiinast saama ülemaailme liider kümnes tehnoloogiavaldkonnas, sealhulgas infotehnoloogia, kosmosetööstus, elektrisõidukid ja biotehnoloogia.
USA riiklik julgeolekunõukogu ja kaubandusministeerium on lisaks hiinlaste investeerimispiirangule koostamas plaani suurendatud ekspordipiirangute kohta, mille eesmärk on takistada "tööstuslikult oluliste tehnoloogiate" saatmist Hiina.
Äriringkonnad, eriti finants- ja tehnoloogiasektor, on püüdnud ettepaneku arengut selle erinevates etappides jälgida ning saavad võimaluse seda enne jõustumist kommenteerida. Ettevõtjad on peamiselt mures, et ekspordipiirangud võivad mõjuda negatiivselt nende ärile, takistades neil kasutamast oma tehnoloogilist eelist. Kuigi paljud on investeerimispiirangu vastu, nähakse sel reeglil väiksemat mõju, kuna investeeringud Hiinast on viimastel aastatel märkimisväärselt kahanenud.
### Response:
Trump plaanib piirata Hiina investeeringuid USA tehnoloogiasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mädamürk uuris õpilasi kolmandast üheksanda klassini. Tulemused näitasid, et õpilased võivad jõuda sarnase matemaatikateadmiste tasemeni mööda erinevaid arenguteid. "Kolmandas ja viiendas klassis oli sarnase arvutamisoskusega õpilastel erinev verbaalsete oskuste tase. Seega suutsid ka keskmisest kehvemate verbaalsete oskustega õpilased sellel tasemel arvutamisoskuse omandada," selgitas doktorant.
Põhikooli lõpuks enam sellest ei piisa. "Vanemates klassides on arvutamisülesanded juba nii keerukad, et kehvemate verbaalsete oskustega õpilastele võivad need raskusi valmistada," laiendas Mädamürk.
Kui esimestes klassides mahajäämust ei märgata, võib see tekitada tõsisemaid probleeme ja vähendada matemaatika vastu tervikuna huvi. Selle ennetamiseks tuleks uurida õpilaste vaimseid võimeid Mädamürgi sõnul põhjalikumalt juba põhikooli esimeses astmes. Nende põhjal kujundada vastavalt õpilaste vajadustele ka õpikeskkond.
"Esimestes klassides on õpilased tavaliselt õppimisest huvitatud, kuid üldjuhul huvi ja motivatsioon õppida langeb kooliaastate jooksul," tõdes Mädamürk. Tulemused näitasid ka seda, et seitsmendas klassis väga heade matemaatikaoskustega õpilasid olid sarnaselt heade oskustega ka järgnevates klassides. Samuti olid oskused tugevalt seotud sooviga õpitavat mõista ja lahendada ka keerukamaid ülesandeid.
Samuti eristusid üheksandas klassis väga heade matemaatikaoskustega õpilased teistest kõrgema huvi poolest. Siiski näitasid tulemused ka seda, et mitmed kehvemate oskustega õpilased võivad pigem vajada tuge just seoses matemaatikaoskuste omandamisega ja mitte niivõrd seoses motivatsiooni ja huvi tõstmisega.
Matemaatikaoskuste arengut on longituudselt uuritud ka varem, kuid neist suurem osa käsitleb matemaatikaoskuste arengut üldistatud kujul. Teisisõnu eeldatakse, et sarnane arengumudel kehtib peaaegu kõikidele valimi liikmetele.
"Erinevalt varasematest uuringutest uurisin matemaatikaoskuste arengut indiviidikeskselt. Sellise lähenemise puhul ei iseloomusta uuring enam n-ö ühte keskmist inimest, vaid otsitakse mitme erineva näitaja alusel profiilitüüpe ning vaadeldakse nende profiilitüüpide arenguteid," selgitas Mädamürk. Nõnda saab uurida matemaatikaoskuste arengut üksikasjalikumalt ja leida, mis erinevate profiilidega õpilastel matemaatika õppimist takistada võib.
Doktortiöö "Developmental Trajectories of Math Skills in Relation to Cognitive and Motivational Factors" (" Matemaatikaoskuste arenguprofiilid seoses kognitiivsete ja motivatsiooniliste näitajatega") juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Eve Kikas ja Tartu Ülikooli dotsent Anu Palu. Oponendid on Helsingi Ülikooli professor Katariina Salmela-Aro ja Tartu Ülikooli teadur Pirko Tõugu. | Doktoritöö: matemaatika õppimist pärsib kehv sõnaline võimekus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mädamürk uuris õpilasi kolmandast üheksanda klassini. Tulemused näitasid, et õpilased võivad jõuda sarnase matemaatikateadmiste tasemeni mööda erinevaid arenguteid. "Kolmandas ja viiendas klassis oli sarnase arvutamisoskusega õpilastel erinev verbaalsete oskuste tase. Seega suutsid ka keskmisest kehvemate verbaalsete oskustega õpilased sellel tasemel arvutamisoskuse omandada," selgitas doktorant.
Põhikooli lõpuks enam sellest ei piisa. "Vanemates klassides on arvutamisülesanded juba nii keerukad, et kehvemate verbaalsete oskustega õpilastele võivad need raskusi valmistada," laiendas Mädamürk.
Kui esimestes klassides mahajäämust ei märgata, võib see tekitada tõsisemaid probleeme ja vähendada matemaatika vastu tervikuna huvi. Selle ennetamiseks tuleks uurida õpilaste vaimseid võimeid Mädamürgi sõnul põhjalikumalt juba põhikooli esimeses astmes. Nende põhjal kujundada vastavalt õpilaste vajadustele ka õpikeskkond.
"Esimestes klassides on õpilased tavaliselt õppimisest huvitatud, kuid üldjuhul huvi ja motivatsioon õppida langeb kooliaastate jooksul," tõdes Mädamürk. Tulemused näitasid ka seda, et seitsmendas klassis väga heade matemaatikaoskustega õpilasid olid sarnaselt heade oskustega ka järgnevates klassides. Samuti olid oskused tugevalt seotud sooviga õpitavat mõista ja lahendada ka keerukamaid ülesandeid.
Samuti eristusid üheksandas klassis väga heade matemaatikaoskustega õpilased teistest kõrgema huvi poolest. Siiski näitasid tulemused ka seda, et mitmed kehvemate oskustega õpilased võivad pigem vajada tuge just seoses matemaatikaoskuste omandamisega ja mitte niivõrd seoses motivatsiooni ja huvi tõstmisega.
Matemaatikaoskuste arengut on longituudselt uuritud ka varem, kuid neist suurem osa käsitleb matemaatikaoskuste arengut üldistatud kujul. Teisisõnu eeldatakse, et sarnane arengumudel kehtib peaaegu kõikidele valimi liikmetele.
"Erinevalt varasematest uuringutest uurisin matemaatikaoskuste arengut indiviidikeskselt. Sellise lähenemise puhul ei iseloomusta uuring enam n-ö ühte keskmist inimest, vaid otsitakse mitme erineva näitaja alusel profiilitüüpe ning vaadeldakse nende profiilitüüpide arenguteid," selgitas Mädamürk. Nõnda saab uurida matemaatikaoskuste arengut üksikasjalikumalt ja leida, mis erinevate profiilidega õpilastel matemaatika õppimist takistada võib.
Doktortiöö "Developmental Trajectories of Math Skills in Relation to Cognitive and Motivational Factors" (" Matemaatikaoskuste arenguprofiilid seoses kognitiivsete ja motivatsiooniliste näitajatega") juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Eve Kikas ja Tartu Ülikooli dotsent Anu Palu. Oponendid on Helsingi Ülikooli professor Katariina Salmela-Aro ja Tartu Ülikooli teadur Pirko Tõugu.
### Response:
Doktoritöö: matemaatika õppimist pärsib kehv sõnaline võimekus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogemused 30 katsetalust näitavad, et põllukultuuridest ikaldub kõige sagedamini põlduba, halval aastal ebaõnnestub kõige täielikumalt tatar. Samas mõjutab kliimamuutus ka talivilju, püsikultuure ning söödavaru.
Teadlaste hinnangul suureneb tõenäosus, et õhutemperatuuri keskmine tõus +2…4°C jõuab meieni talveperioodil või tabab Eestit põuaperioodide ja kuumalainetena. Näiteks esines Tartu piirkonnas kolme viimase dekaadi vältel uuritava perioodi esimeses pooles üle seitsme päeva kestvaid kuumalaineid üheksal korral. Sealhulgas registreeriti kolmel aastal kuumalaineid kahel korral.
Perioodi teises pooles on kuumalaineid esinenud 15 korral, neid ühel aastal kaks, ühel kolm ja 2010. aastal neli korda sama suve vältel. Kliimahaavatavuse analüüsil kasutatud mudel prognoosib lähiaastatel vegetatsiooniperioodi soojussummade tõusu 10%.
Kui seni on näiteks põlduba peetud perspektiivseks tulukultuuriks, räägivad analüüsitulemused, et uudisviljade näol on tegemist pigem riskikultuuridega, mis võivad olla kasumlikud üksnes heal aastal. Tulu ette arvestada põllumehel kindlasti ei tasuks.
Eesti Maaülikooli taimekasvatuse dotsendi Enn Lauringsoni sõnul mõjutab tänavune põud vähem talivilju, kuid et taliviljade pindala jäi kavatsetust oluliselt väiksemaks, on oodata saagikuselt teist järjestikkust kehva aastat. Mäletatavasti ei suudetud eelmisel aastal põlde sagedaste vihmahoogude tõttu koristada ega külviks ette valmistada kohati enne oktoobrit.
Kliimamõjudega kohaneda on võimalik, kuid selleks tuleb tootjal investeerida agrotehnoloogilisse paindlikkusse, parandada muldi, keskenduda taliviljade talvekindluse suurendamisele ning mitmekesistada kultuuride ja sortide valikut, lisas Lauringson. Loomakasvatuses on oluline suurendada isevarustatuse taset söötade tootmisel.
Eesti teadlased osalevad kliimamuutuste mõjude hindamise meetodi väljatöötamisel, mille eesmärk on uurida, kuidas võivad jätkusuutlikud kohanemismeetmed parandada loomakasvatuse ning põllu- ja püsikultuuride kasvatamisega tegelevate tootjate toimetulekut kliimamuutustega.
Kliimamuutuste mõjude hindamine toimub neljas peamises ELi kliimariskipiirkonnas: Lõuna-, Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas projekti LIFE AgriAdapt käigus. Projekti käigus analüüsitakse kokku 120 katsetalu haavatavust ning igale talule kavandatakse koostöös tootjaga temale jõukohased individuaalsed kohanemismeetmed, mis võetakse kasutusele, proovitakse läbi ja uuendatakse kord aastas vastavalt saadud tulemustele.
AgriAdapti kohanemismeetmed aitavad säilitada või suurendada talude konkurentsivõimet, on suunatud muude keskkonnaprobleemide leevendamisele ning parandavad eelkõige põllumajandustootjate toimetulekuvõimet kliimamuutustega. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni LIFE programm ja kaasrahastab Eesti Maaülikool. | Teadlaste kliimaanalüüs: põllumehe töö läheb Eestis raskemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogemused 30 katsetalust näitavad, et põllukultuuridest ikaldub kõige sagedamini põlduba, halval aastal ebaõnnestub kõige täielikumalt tatar. Samas mõjutab kliimamuutus ka talivilju, püsikultuure ning söödavaru.
Teadlaste hinnangul suureneb tõenäosus, et õhutemperatuuri keskmine tõus +2…4°C jõuab meieni talveperioodil või tabab Eestit põuaperioodide ja kuumalainetena. Näiteks esines Tartu piirkonnas kolme viimase dekaadi vältel uuritava perioodi esimeses pooles üle seitsme päeva kestvaid kuumalaineid üheksal korral. Sealhulgas registreeriti kolmel aastal kuumalaineid kahel korral.
Perioodi teises pooles on kuumalaineid esinenud 15 korral, neid ühel aastal kaks, ühel kolm ja 2010. aastal neli korda sama suve vältel. Kliimahaavatavuse analüüsil kasutatud mudel prognoosib lähiaastatel vegetatsiooniperioodi soojussummade tõusu 10%.
Kui seni on näiteks põlduba peetud perspektiivseks tulukultuuriks, räägivad analüüsitulemused, et uudisviljade näol on tegemist pigem riskikultuuridega, mis võivad olla kasumlikud üksnes heal aastal. Tulu ette arvestada põllumehel kindlasti ei tasuks.
Eesti Maaülikooli taimekasvatuse dotsendi Enn Lauringsoni sõnul mõjutab tänavune põud vähem talivilju, kuid et taliviljade pindala jäi kavatsetust oluliselt väiksemaks, on oodata saagikuselt teist järjestikkust kehva aastat. Mäletatavasti ei suudetud eelmisel aastal põlde sagedaste vihmahoogude tõttu koristada ega külviks ette valmistada kohati enne oktoobrit.
Kliimamõjudega kohaneda on võimalik, kuid selleks tuleb tootjal investeerida agrotehnoloogilisse paindlikkusse, parandada muldi, keskenduda taliviljade talvekindluse suurendamisele ning mitmekesistada kultuuride ja sortide valikut, lisas Lauringson. Loomakasvatuses on oluline suurendada isevarustatuse taset söötade tootmisel.
Eesti teadlased osalevad kliimamuutuste mõjude hindamise meetodi väljatöötamisel, mille eesmärk on uurida, kuidas võivad jätkusuutlikud kohanemismeetmed parandada loomakasvatuse ning põllu- ja püsikultuuride kasvatamisega tegelevate tootjate toimetulekut kliimamuutustega.
Kliimamuutuste mõjude hindamine toimub neljas peamises ELi kliimariskipiirkonnas: Lõuna-, Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas projekti LIFE AgriAdapt käigus. Projekti käigus analüüsitakse kokku 120 katsetalu haavatavust ning igale talule kavandatakse koostöös tootjaga temale jõukohased individuaalsed kohanemismeetmed, mis võetakse kasutusele, proovitakse läbi ja uuendatakse kord aastas vastavalt saadud tulemustele.
AgriAdapti kohanemismeetmed aitavad säilitada või suurendada talude konkurentsivõimet, on suunatud muude keskkonnaprobleemide leevendamisele ning parandavad eelkõige põllumajandustootjate toimetulekuvõimet kliimamuutustega. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni LIFE programm ja kaasrahastab Eesti Maaülikool.
### Response:
Teadlaste kliimaanalüüs: põllumehe töö läheb Eestis raskemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegin hiljuti selle vea, et avasin Facebooki. Kohe sõitis ekraanile lõim, kus grupp üle neljakümneseid mehi ilkus suure mõnuga Jevgeni Ossinovski aadressil. Lähemal uurimusel selgus, et Ossinovski andis ühele ajalehele intervjuu, kus ta kõige muu seas märkis, et hoolimata tagasilöökidest on tema alkoholipoliitika olnud õige ning et tulemust näeme alles mitme aasta pärast.
Olgem ausad, Jevgeni Ossinovski alkoholiaktsiiside tõstmise poliitika on väga vastuoluline, kuid veel vastuolulisem on olnud üldine reaktsioon sellele. Talle on muu hulgas heidetud ette riigikassa täitumise vähenemist ning Ossinovski enda repliiki, et see polegi tema tööülesanne. Seoti seda väidet muidugi otsatu ülbusega, ent kui järele mõelda, siis tervishoiuministri töö ei olegi riigi sissetulekute kasvatamine. Selleks on hoopis teised ministrid.
Netis heidavad tänitajad Ossinovskile ette, et ta on sotsiaaldemokraat ning sestap "keelab, käseb, poob ja laseb". Ma arvan, et ükskõik mis erakonnast sellele ametikohale sattunu oleks pidanud tegelema tervishoiuga ega näiteks välisinvesteeringute meelitamisega Eestisse. Varem või hiljem oleks selline minister pidanud tegelema hakkama ka alkoholitarbimise ja selle varjukülgedega Eestis.
Kusjuures ajaloolises perspektiivis on alkoholi kättesaadavust reguleerinud pigem parempoolsed, ja seda just nimelt rahvuse tervise huvides. Seega on raske leida Ossinovski tegemistes sotsialistliku internatsionaali pealetungi, nagu "tarkade" kommentaatorite sõnavõttudest Facebookist teada sain.
Küll aga võib Jevgeni Ossinovskile ette heita, et rahva tervise eest võitlemine jäi kitsapiiriliseks.
Ma olen oma elus korraldanud kaks konverentsi, mille teema oli alkoholitarbimise sotsiaalne ja kultuuriline roll (nendel puhkudel Arktikas). Olen selle teemaga uurimistöö raames kokku puutunud ka Kesk-Aasias. Võib küsida, mismoodi aitab meid Siberi Kaug-Põhja või islamiusulise Kesk-Aasia kogemus. Üks-ühele üle kanda muidugi ei saa, ent paar mõttekohta on võimalik leida küll.
Üldiselt olen ma veendunud, et võitlus alkoholi liigtarbimise vastu on edukas vaid siis, kui inimesed seda toetavad ja kaasa võitlevad. Võitlus võib olla väga erinev. Kesk-Aasias põhineb see ennekõike islamitraditsioonil, mis enamikel kohalikel rahvastel on seotud rahvusliku identiteediga. Ehk siis olla kasahh, dungaan, kirgiis või usbekk tähendab olla ka moslem. Seega – kui tahta käituda nagu korralik oma kultuuri ustav kasahh või usbekk, tuleb alkoholiga piiri pidada või sellest suisa loobuda.
Taoline ühiskondlik dealkoholiseerumine tähendab Kesk-Aasia rahvastele ennekõike nõukogude kultuuri enese küljest lahtikraapimist ning konkreetse piiri tõmbamist enese ja venelaste vahele. Kasahstanis käies panin ma tähele, kuidas kolleegid vastuvõttudel aasta-aastalt järjest vähem joovad kuni ühel hetkel keegi enam ei joonudki.
Teine ots on Jakuutia, kaugel Põhjas. Kui ma enam kui poolteist dekaadi tagasi hakkasin sealkandis käima, oli alkoholitarbimine kohutav (ma ise enne viina ei joonud, õppisin seal). Mulle jutustati, et paarkümmend aastat tagasi otsustas grupp kohalikke intellektuaale õpetada jakuute "kultuurselt jooma". Selleks tuldi kokku ja hakati siivsalt napsi võtma. Üritus aga lõppes metsiku prassimisega. Ent mehed ei jätnud jonni ja kordasid üritust. Samade tagajärgedega.
Kui ma ühelt kolleegilt küsisin, et mis kultuurse joomise propageerijatest sai, vastas too napilt: "Nad jõid ennast põhja."
Ent mõne aasta eest tekkisid Jakuutias rahvaliikumised, mis kasutasid kolonialismivastaseid argumente nagu "alkohol pole osa jakuudi kultuurist, selle tõid meile venelased". Tekkisid rahvuskultuuri ja -sporti propageerivad seltsid, kes korraldasid alkoholivastaseid marsse. Ühel hetkel hakkasid külad ennast alkoholivabaks kuulutama ja keelasid alkoholi müügi oma territooriumil. Nüüd on Jakutsk, regiooni pealinn, öösiti suhteliselt turvaline koht, mida see kindlasti ei olnud viisteist aastat tagasi.
Eesti puhul on muidugi raske apelleerida sellele, et alkohol pole olnud traditsiooniliselt siinse kultuuri osa. Eestlased (ja ka venelased) on kesvamärjukest kogu aeg tarbinud, Eesti panust Tsaari-Venemaa viinakeedukunsti arengusse on raske alahinnata. Järelikult peab alkoholi vähema tarbimise vastu kuidagi teistmoodi huvi tekitama.
Eks see tasapisi juhtub ka, seda näitab nii statistika kui ka vaatlus. Näiteks külajaanipäev, kus ikka olen käinud, oli viimasel korral kohe väga kaine. Juba möödunud aastal ei kakerdatud rannas massiliselt õllepudelitega.
On toimumas mingi nihe ja üha rohkem inimesi hoiab alkoholiga piiri. Ilma selle inimeste tahtmiseta ei suuda ka parim minister midagi korda saata, ent sellist protsessi saab toetada. Ja siin peaks selleks seatud isikud juba ise välja mõtlema, millise kivi all on vähk peidus.
Karskusliikumised pole tänapäeval lahendus, aga äkki katsetaks spordi või kultuuriga? Või on olemas mõni üdini eestlaslik moodus? •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Aimar Ventsel | Ossinovski põrumine ehk joome vähem, aga tänu kellele? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegin hiljuti selle vea, et avasin Facebooki. Kohe sõitis ekraanile lõim, kus grupp üle neljakümneseid mehi ilkus suure mõnuga Jevgeni Ossinovski aadressil. Lähemal uurimusel selgus, et Ossinovski andis ühele ajalehele intervjuu, kus ta kõige muu seas märkis, et hoolimata tagasilöökidest on tema alkoholipoliitika olnud õige ning et tulemust näeme alles mitme aasta pärast.
Olgem ausad, Jevgeni Ossinovski alkoholiaktsiiside tõstmise poliitika on väga vastuoluline, kuid veel vastuolulisem on olnud üldine reaktsioon sellele. Talle on muu hulgas heidetud ette riigikassa täitumise vähenemist ning Ossinovski enda repliiki, et see polegi tema tööülesanne. Seoti seda väidet muidugi otsatu ülbusega, ent kui järele mõelda, siis tervishoiuministri töö ei olegi riigi sissetulekute kasvatamine. Selleks on hoopis teised ministrid.
Netis heidavad tänitajad Ossinovskile ette, et ta on sotsiaaldemokraat ning sestap "keelab, käseb, poob ja laseb". Ma arvan, et ükskõik mis erakonnast sellele ametikohale sattunu oleks pidanud tegelema tervishoiuga ega näiteks välisinvesteeringute meelitamisega Eestisse. Varem või hiljem oleks selline minister pidanud tegelema hakkama ka alkoholitarbimise ja selle varjukülgedega Eestis.
Kusjuures ajaloolises perspektiivis on alkoholi kättesaadavust reguleerinud pigem parempoolsed, ja seda just nimelt rahvuse tervise huvides. Seega on raske leida Ossinovski tegemistes sotsialistliku internatsionaali pealetungi, nagu "tarkade" kommentaatorite sõnavõttudest Facebookist teada sain.
Küll aga võib Jevgeni Ossinovskile ette heita, et rahva tervise eest võitlemine jäi kitsapiiriliseks.
Ma olen oma elus korraldanud kaks konverentsi, mille teema oli alkoholitarbimise sotsiaalne ja kultuuriline roll (nendel puhkudel Arktikas). Olen selle teemaga uurimistöö raames kokku puutunud ka Kesk-Aasias. Võib küsida, mismoodi aitab meid Siberi Kaug-Põhja või islamiusulise Kesk-Aasia kogemus. Üks-ühele üle kanda muidugi ei saa, ent paar mõttekohta on võimalik leida küll.
Üldiselt olen ma veendunud, et võitlus alkoholi liigtarbimise vastu on edukas vaid siis, kui inimesed seda toetavad ja kaasa võitlevad. Võitlus võib olla väga erinev. Kesk-Aasias põhineb see ennekõike islamitraditsioonil, mis enamikel kohalikel rahvastel on seotud rahvusliku identiteediga. Ehk siis olla kasahh, dungaan, kirgiis või usbekk tähendab olla ka moslem. Seega – kui tahta käituda nagu korralik oma kultuuri ustav kasahh või usbekk, tuleb alkoholiga piiri pidada või sellest suisa loobuda.
Taoline ühiskondlik dealkoholiseerumine tähendab Kesk-Aasia rahvastele ennekõike nõukogude kultuuri enese küljest lahtikraapimist ning konkreetse piiri tõmbamist enese ja venelaste vahele. Kasahstanis käies panin ma tähele, kuidas kolleegid vastuvõttudel aasta-aastalt järjest vähem joovad kuni ühel hetkel keegi enam ei joonudki.
Teine ots on Jakuutia, kaugel Põhjas. Kui ma enam kui poolteist dekaadi tagasi hakkasin sealkandis käima, oli alkoholitarbimine kohutav (ma ise enne viina ei joonud, õppisin seal). Mulle jutustati, et paarkümmend aastat tagasi otsustas grupp kohalikke intellektuaale õpetada jakuute "kultuurselt jooma". Selleks tuldi kokku ja hakati siivsalt napsi võtma. Üritus aga lõppes metsiku prassimisega. Ent mehed ei jätnud jonni ja kordasid üritust. Samade tagajärgedega.
Kui ma ühelt kolleegilt küsisin, et mis kultuurse joomise propageerijatest sai, vastas too napilt: "Nad jõid ennast põhja."
Ent mõne aasta eest tekkisid Jakuutias rahvaliikumised, mis kasutasid kolonialismivastaseid argumente nagu "alkohol pole osa jakuudi kultuurist, selle tõid meile venelased". Tekkisid rahvuskultuuri ja -sporti propageerivad seltsid, kes korraldasid alkoholivastaseid marsse. Ühel hetkel hakkasid külad ennast alkoholivabaks kuulutama ja keelasid alkoholi müügi oma territooriumil. Nüüd on Jakutsk, regiooni pealinn, öösiti suhteliselt turvaline koht, mida see kindlasti ei olnud viisteist aastat tagasi.
Eesti puhul on muidugi raske apelleerida sellele, et alkohol pole olnud traditsiooniliselt siinse kultuuri osa. Eestlased (ja ka venelased) on kesvamärjukest kogu aeg tarbinud, Eesti panust Tsaari-Venemaa viinakeedukunsti arengusse on raske alahinnata. Järelikult peab alkoholi vähema tarbimise vastu kuidagi teistmoodi huvi tekitama.
Eks see tasapisi juhtub ka, seda näitab nii statistika kui ka vaatlus. Näiteks külajaanipäev, kus ikka olen käinud, oli viimasel korral kohe väga kaine. Juba möödunud aastal ei kakerdatud rannas massiliselt õllepudelitega.
On toimumas mingi nihe ja üha rohkem inimesi hoiab alkoholiga piiri. Ilma selle inimeste tahtmiseta ei suuda ka parim minister midagi korda saata, ent sellist protsessi saab toetada. Ja siin peaks selleks seatud isikud juba ise välja mõtlema, millise kivi all on vähk peidus.
Karskusliikumised pole tänapäeval lahendus, aga äkki katsetaks spordi või kultuuriga? Või on olemas mõni üdini eestlaslik moodus? •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Aimar Ventsel | Ossinovski põrumine ehk joome vähem, aga tänu kellele? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spencer kirjutas, et Mari Kalkuni kauamängiv "Ilmamõtsan" erineb tema eelmisest plaadist "Tii Ilo", rõhutades uue muusika võimet jäädvustada põhjamaise metsa rahu, müstika ja ülevus. Ta leiab, et tegemist on maagilise albumiga.
Tema sõnul seisab "Ilmamõtsani" lugude keskmes ikkagi Mari Kalkuni laulmine, mis on kordamööda joviaalne ning itkev, kaotamata seejuures meloodilisust ning tasakaalukust. Neil Spenceri arvates jõuavad Kalkuni lood kohale ka ilma tõlgeteta, andes edasi ürgse looduse tunnetust.
Loe ka Peeter Sauteri arvustust plaadile "Ilmamõtsan". | The Guardian: Mari Kalkuni muusika jäädvustab põhjamaise metsa rahu, müstika ja ülevuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spencer kirjutas, et Mari Kalkuni kauamängiv "Ilmamõtsan" erineb tema eelmisest plaadist "Tii Ilo", rõhutades uue muusika võimet jäädvustada põhjamaise metsa rahu, müstika ja ülevus. Ta leiab, et tegemist on maagilise albumiga.
Tema sõnul seisab "Ilmamõtsani" lugude keskmes ikkagi Mari Kalkuni laulmine, mis on kordamööda joviaalne ning itkev, kaotamata seejuures meloodilisust ning tasakaalukust. Neil Spenceri arvates jõuavad Kalkuni lood kohale ka ilma tõlgeteta, andes edasi ürgse looduse tunnetust.
Loe ka Peeter Sauteri arvustust plaadile "Ilmamõtsan".
### Response:
The Guardian: Mari Kalkuni muusika jäädvustab põhjamaise metsa rahu, müstika ja ülevuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahetult enne jaanipäeva algas paljudes kõrgkoolides sisseastumisperiood ning enim oodatakse uusi tudengeid kõrghariduse esimesse astmesse. Ülikoolide vastuvõtutingimused on aga erinevad. Näiteks ütleb Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma, et olenevalt erialast võib sisseastumisel vaja olla nii akadeemilist testi, vastuvõtueksamit kui ka riigieksami tulemusi. Seejuures peavad tulemused olema Kaldma sõnul heal tasemel.
"Arstiteadusõppekaval peaks olema laia matemaatika ja eesti keele riigieksam kuskil 85 punkti kanti tehtud, et sisse saada ülikooli. Tartu Ülikoolil on üldiselt kehtestatud kandideerimislävend 66 punkti, nii et see on piiriks, mille ületajad me siis võtame üldse kandideerima, et madalama n-ö koondpunktisummaga inimesed jäävad konkursilt välja," rääkis Kaldma.
Ka Tallinna Tehnikaülikoolis on lävendipõhine vastuvõtt. Olulisel kohal on laia metamaatika riigieksami tulemus, mille miinimumlävendiks enamikule ülikooli õppekavadest kandideerimiseks on 50 punkti, IT kavade puhul 55 punkti ja informaatika õppeprogrammil on lävendiks 65 punkti. TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll ütleb, et kõigil, kelle riigieksamid on kehvematele tulemustele sooritatud, on võimalus TTÜ-s untsu läinud eksam uuesti sooritada.
"Me pakume sellist võimalust nii matemaatikas kui eesti keeles. Eelmisel aastal oli 88 sellist abiturienti, kes sooritas matemaatika tehnikaülikooli selle eksami paremini kui oli riigieksami tulemus, no riigieksami tulemus oli siis ka alla 50 punkti, ja tulid meile ka õppima," märkis Voll.
Erinevalt eeltoodud ülikoolidest puudub lävendipõhine vastuvõtt Eesti Maaülikoolis. Õppekorralduse peaspetsialist Eda Aitseni sõnul on suuremale osale maaülikooli õppekavadest vaja, et kandidaadil oleks olemas kaks riigieksamit, eesti keel ja matemaatika, ükskõik, kas siis kitsas või lai ja olenevalt konkursi tingimustest arvestatakse erinevalt, kas soovitakse kitsast või laia. Kolmas vastuvõtukriteerium, mis on kõikidel õppekavadel ühine, on keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne üle kõikide õppeainete.
"Minimaalselt peab olema riigieksamil saadud 20 punkti ja mis on üle selle, on ju kõik juba väga hästi, et sellisel juhul moodustub pingerida nende punktide alusel ja pingerea järgi me võtame ka vastu."
Vastuvõtud kõrgkoolidesse kestavad juuli alguseni. | Keskmiste eksamitulemustega Tartu Ülikooli sisse ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahetult enne jaanipäeva algas paljudes kõrgkoolides sisseastumisperiood ning enim oodatakse uusi tudengeid kõrghariduse esimesse astmesse. Ülikoolide vastuvõtutingimused on aga erinevad. Näiteks ütleb Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma, et olenevalt erialast võib sisseastumisel vaja olla nii akadeemilist testi, vastuvõtueksamit kui ka riigieksami tulemusi. Seejuures peavad tulemused olema Kaldma sõnul heal tasemel.
"Arstiteadusõppekaval peaks olema laia matemaatika ja eesti keele riigieksam kuskil 85 punkti kanti tehtud, et sisse saada ülikooli. Tartu Ülikoolil on üldiselt kehtestatud kandideerimislävend 66 punkti, nii et see on piiriks, mille ületajad me siis võtame üldse kandideerima, et madalama n-ö koondpunktisummaga inimesed jäävad konkursilt välja," rääkis Kaldma.
Ka Tallinna Tehnikaülikoolis on lävendipõhine vastuvõtt. Olulisel kohal on laia metamaatika riigieksami tulemus, mille miinimumlävendiks enamikule ülikooli õppekavadest kandideerimiseks on 50 punkti, IT kavade puhul 55 punkti ja informaatika õppeprogrammil on lävendiks 65 punkti. TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll ütleb, et kõigil, kelle riigieksamid on kehvematele tulemustele sooritatud, on võimalus TTÜ-s untsu läinud eksam uuesti sooritada.
"Me pakume sellist võimalust nii matemaatikas kui eesti keeles. Eelmisel aastal oli 88 sellist abiturienti, kes sooritas matemaatika tehnikaülikooli selle eksami paremini kui oli riigieksami tulemus, no riigieksami tulemus oli siis ka alla 50 punkti, ja tulid meile ka õppima," märkis Voll.
Erinevalt eeltoodud ülikoolidest puudub lävendipõhine vastuvõtt Eesti Maaülikoolis. Õppekorralduse peaspetsialist Eda Aitseni sõnul on suuremale osale maaülikooli õppekavadest vaja, et kandidaadil oleks olemas kaks riigieksamit, eesti keel ja matemaatika, ükskõik, kas siis kitsas või lai ja olenevalt konkursi tingimustest arvestatakse erinevalt, kas soovitakse kitsast või laia. Kolmas vastuvõtukriteerium, mis on kõikidel õppekavadel ühine, on keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne üle kõikide õppeainete.
"Minimaalselt peab olema riigieksamil saadud 20 punkti ja mis on üle selle, on ju kõik juba väga hästi, et sellisel juhul moodustub pingerida nende punktide alusel ja pingerea järgi me võtame ka vastu."
Vastuvõtud kõrgkoolidesse kestavad juuli alguseni.
### Response:
Keskmiste eksamitulemustega Tartu Ülikooli sisse ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane hispaanlane naasis maailma edetabeli tippu tänu Roger Federeri kaotusele Halle muruturniiri finaalis, kus šveitslane jäi alla Horvaatia tennisistile Borna Coricile (ATP 21.). Nadali edumaa Federeri eest on 50-punktiline.
Esikümnes vahetasid kohad Marin Cilic ja Grigor Dimitrov, asudes nüüd vastavalt viiendal ja kuuendal tabelireal.
Eesti esireket Jürgen Zopp jätkab 107. positsioonil. Neli kohta tõusis Kenneth Raisma (ATP 739.), viis kohta Vladimir Ivanov (ATP 789.).
Naiste maailma edetabeli esikümnes muutusi ei toimunud – maailma esireketina jätkab Simona Halep, talle järgnevad Caroline Wozniacki ja Gabine Muguruza.
Eesti esireket Anett Kontaveit jätkab 27. tabelireal, Kaia Kanepi tõusis nelja koha võrra ja asub nüüd 44. positsioonil. Juunis esmakordselt WTA edetabelisse pääsenud 18-aastane Jelena Malõgina tõusis koguni 80 kohta ja asub nüüd 1133. tabelireal. | Rafael Nadal kerkis taas maailma esinumbriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane hispaanlane naasis maailma edetabeli tippu tänu Roger Federeri kaotusele Halle muruturniiri finaalis, kus šveitslane jäi alla Horvaatia tennisistile Borna Coricile (ATP 21.). Nadali edumaa Federeri eest on 50-punktiline.
Esikümnes vahetasid kohad Marin Cilic ja Grigor Dimitrov, asudes nüüd vastavalt viiendal ja kuuendal tabelireal.
Eesti esireket Jürgen Zopp jätkab 107. positsioonil. Neli kohta tõusis Kenneth Raisma (ATP 739.), viis kohta Vladimir Ivanov (ATP 789.).
Naiste maailma edetabeli esikümnes muutusi ei toimunud – maailma esireketina jätkab Simona Halep, talle järgnevad Caroline Wozniacki ja Gabine Muguruza.
Eesti esireket Anett Kontaveit jätkab 27. tabelireal, Kaia Kanepi tõusis nelja koha võrra ja asub nüüd 44. positsioonil. Juunis esmakordselt WTA edetabelisse pääsenud 18-aastane Jelena Malõgina tõusis koguni 80 kohta ja asub nüüd 1133. tabelireal.
### Response:
Rafael Nadal kerkis taas maailma esinumbriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitses lõputöö Olja Gusseva, milles uuris enesehüpnoosi kasutamise võimalusi raseduse ja sünnituse ajal. Järgneva artikli kirjutasid koos Olja Gusseva ja tema kolleeg Tatjana Jušinski. Tööd juhendas Imbi Sagar.
Ligi 37 protsenti rasedatest ning 28 protsenti sünnitanud naistest kasutab Ameerika Ühendriikides alternatiivseid valu leevendavaid meetodeid. Praegu kogub neist meetoditest suurt populaarsust enesehüpnoos.
Enesehüpnoos on üks vanemaid keha ja vaimu kaasavaid meetodeid, mida tervendamises kasutatakse. Kahjuks on sellega seotud ka palju väärarusaamu ja halvakspanu, mis kõik kahjustavad enesehüpnoosi terapeutilist potentsiaali ja suurendavad arusaama, et see on ohtlik või omab mingisugust maagilist jõudu.
Tegelikkuses tähendab enesehüpnoos intensiivset lõõgastumise seisundit, mille ajal teadvus ei taju ümbritsevat keskkonda ega keskendu igapäeva muredele. Oluline on teada, et hüpnotiseeritav ei kaota hüpnoosi ajal teadvust, vastupidi - teadvus on võrreldes tavapärasega kõrgendatud tasemel ja inimene on rohkem fokusseeritud.
Enesehüpnoosiga on võimalik vähendada enneaegsete sünnituste sagedust, suurendada viljastatud munaraku pesastumise tõenäosust emaka seinale, vähendada stressi ja hirmu sünnituse ees ning iivelduse ja oksendamise teket. Võrreldes ravimprotseduuridega, mis võivad märkimisväärselt leevendada valu, ei luba enesehüpnoosi meetod täielikult valust vabaneda, kuid võimaldab vähendada selle domineerimist ja sellega seotud negatiivseid tagajärgi.
Ühest uurimistööst selgus, et enesehüpnoos vähendas keskmist sünnituse kestvust, keisrilõike sagedust, seljatuimestuse ja naerugaasi vajadust. Samas selgus, et 81 naisest 46 ehk 51 protsenti ei kasutanud ühtegi valuvaigistavat meetodit ning sünnitamisel keskmine ebamugavuse tase oli hinnatud 5,8 palliga 10-st. 32 protsenti naistest hindasid seda taset vähem kui 5,8 palliga, sealhulgas kaks naist hindasid ebamugavuse taset 0 palliga.
Enesehüpnoosi võib teha hüpnoosi praktiseeriv inimene, kes samas võib ka naist õpetada seda iseseisvalt tegema. Sellises lõõgastatud seisundis muutub alateadvus vastuvõtlikuks sugestsioonidele ehk sisendusele.
Sugestioonid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed ning nende abil saab mõjutada inimese taju (näiteks emaka kokkutõmmete ajal), enesetunnet ja käitumist. Positiivsete sisenduste abil tõstetakse naise kindlustunnet sünnituse ajal ning vähendatakse hirmu, pingeid ja valu tajumist, eesmärgiga sünnituse kulg naise jaoks võimalikult mugavaks muuta.
Naine on viidud seisundisse, kus ta ei tunne ärevust ning ei analüüsi temale suunatud sugestioone.
Hüpnosünnitus on keskendunud positiivsetele mõtetele, hirmust vabanemisele, loomuliku sünnituse protsessi õpetamisele, enesehüpnoosile ja lõõgastumisele.
Kaasaegses kirjanduses pole hüpnoosi kasutamisel leitud kindlaid vastunäidustusi. Teisalt on ilmnenud mitmed kõrvalnähud ning piirangud, näiteks lühiajalised peavalud, ärevus ja lühimälu kaotus. Eelnevate psüühikahäiretega patsientidel kaasneb enesehüpnoosiga psühhoosi ägenemise oht.
Vaatamata sellele soovitasid suurem osa uurimistööde autoritest edaspidi kasutada enesehüpnoosi koos hetkel olemasoleva ämmaemandusabiga, et kergendada nii raseduse aega kui ka sünnitusega seotud ebamugavusi. | Enesehüpnoos aitab leevendada valu raseduse ja sünnituse ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitses lõputöö Olja Gusseva, milles uuris enesehüpnoosi kasutamise võimalusi raseduse ja sünnituse ajal. Järgneva artikli kirjutasid koos Olja Gusseva ja tema kolleeg Tatjana Jušinski. Tööd juhendas Imbi Sagar.
Ligi 37 protsenti rasedatest ning 28 protsenti sünnitanud naistest kasutab Ameerika Ühendriikides alternatiivseid valu leevendavaid meetodeid. Praegu kogub neist meetoditest suurt populaarsust enesehüpnoos.
Enesehüpnoos on üks vanemaid keha ja vaimu kaasavaid meetodeid, mida tervendamises kasutatakse. Kahjuks on sellega seotud ka palju väärarusaamu ja halvakspanu, mis kõik kahjustavad enesehüpnoosi terapeutilist potentsiaali ja suurendavad arusaama, et see on ohtlik või omab mingisugust maagilist jõudu.
Tegelikkuses tähendab enesehüpnoos intensiivset lõõgastumise seisundit, mille ajal teadvus ei taju ümbritsevat keskkonda ega keskendu igapäeva muredele. Oluline on teada, et hüpnotiseeritav ei kaota hüpnoosi ajal teadvust, vastupidi - teadvus on võrreldes tavapärasega kõrgendatud tasemel ja inimene on rohkem fokusseeritud.
Enesehüpnoosiga on võimalik vähendada enneaegsete sünnituste sagedust, suurendada viljastatud munaraku pesastumise tõenäosust emaka seinale, vähendada stressi ja hirmu sünnituse ees ning iivelduse ja oksendamise teket. Võrreldes ravimprotseduuridega, mis võivad märkimisväärselt leevendada valu, ei luba enesehüpnoosi meetod täielikult valust vabaneda, kuid võimaldab vähendada selle domineerimist ja sellega seotud negatiivseid tagajärgi.
Ühest uurimistööst selgus, et enesehüpnoos vähendas keskmist sünnituse kestvust, keisrilõike sagedust, seljatuimestuse ja naerugaasi vajadust. Samas selgus, et 81 naisest 46 ehk 51 protsenti ei kasutanud ühtegi valuvaigistavat meetodit ning sünnitamisel keskmine ebamugavuse tase oli hinnatud 5,8 palliga 10-st. 32 protsenti naistest hindasid seda taset vähem kui 5,8 palliga, sealhulgas kaks naist hindasid ebamugavuse taset 0 palliga.
Enesehüpnoosi võib teha hüpnoosi praktiseeriv inimene, kes samas võib ka naist õpetada seda iseseisvalt tegema. Sellises lõõgastatud seisundis muutub alateadvus vastuvõtlikuks sugestsioonidele ehk sisendusele.
Sugestioonid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed ning nende abil saab mõjutada inimese taju (näiteks emaka kokkutõmmete ajal), enesetunnet ja käitumist. Positiivsete sisenduste abil tõstetakse naise kindlustunnet sünnituse ajal ning vähendatakse hirmu, pingeid ja valu tajumist, eesmärgiga sünnituse kulg naise jaoks võimalikult mugavaks muuta.
Naine on viidud seisundisse, kus ta ei tunne ärevust ning ei analüüsi temale suunatud sugestioone.
Hüpnosünnitus on keskendunud positiivsetele mõtetele, hirmust vabanemisele, loomuliku sünnituse protsessi õpetamisele, enesehüpnoosile ja lõõgastumisele.
Kaasaegses kirjanduses pole hüpnoosi kasutamisel leitud kindlaid vastunäidustusi. Teisalt on ilmnenud mitmed kõrvalnähud ning piirangud, näiteks lühiajalised peavalud, ärevus ja lühimälu kaotus. Eelnevate psüühikahäiretega patsientidel kaasneb enesehüpnoosiga psühhoosi ägenemise oht.
Vaatamata sellele soovitasid suurem osa uurimistööde autoritest edaspidi kasutada enesehüpnoosi koos hetkel olemasoleva ämmaemandusabiga, et kergendada nii raseduse aega kui ka sünnitusega seotud ebamugavusi.
### Response:
Enesehüpnoos aitab leevendada valu raseduse ja sünnituse ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõnedel andmetel algas vägivald neljapäeval, kui etnilised beromi põllumehed ründasid etnilisi fulani karjakasvatajaid, tappes neist viis. Laupäevane kättemaksurünnak tõi veel rohkem hukkunuid, vahendab BBC.
Plateau osariigi politseijuht Undie Adie ütles, et kontrollkäigul küladesse leiti 86 hukkunut ja kuus vigastatut. Lisaks oli maha põletatud 50 maja, 15 mootorratast ja kaks sõidukit.
Osariigi kolmes piirkonnas on praeguseks kehtestatud liikumiskeeld kella kuuest õhtul kuni kuueni hommikul kohaliku aja järgi.
Piirkonnas on aastakümneid kestnud vägivald etniliste gruppide vahel, kes võitlevad maaressursi nimel. Paigas, kus islamiusk kohtub kristlusega, on usulised pinged seega harjumuspärased: karjakasvatajad on etniliselt fulanid ja peamiselt moslemid, samas kui põllumehed on valdavalt kristlased.
Sellegipoolest pole selge, millest sai alguse praegune vägivallalaine. Nigeeria president Muhammadu Buhari on olukorra eskaleerumises süüdistanud relvaäri suurenemist Liibüast. Olukord seab presidendile surve leevendada pingeid enne 2019. aasta valimisi. | Nigeeria põllumeeste ja karjakasvatajate kokkupõrgetes hukkus 86 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõnedel andmetel algas vägivald neljapäeval, kui etnilised beromi põllumehed ründasid etnilisi fulani karjakasvatajaid, tappes neist viis. Laupäevane kättemaksurünnak tõi veel rohkem hukkunuid, vahendab BBC.
Plateau osariigi politseijuht Undie Adie ütles, et kontrollkäigul küladesse leiti 86 hukkunut ja kuus vigastatut. Lisaks oli maha põletatud 50 maja, 15 mootorratast ja kaks sõidukit.
Osariigi kolmes piirkonnas on praeguseks kehtestatud liikumiskeeld kella kuuest õhtul kuni kuueni hommikul kohaliku aja järgi.
Piirkonnas on aastakümneid kestnud vägivald etniliste gruppide vahel, kes võitlevad maaressursi nimel. Paigas, kus islamiusk kohtub kristlusega, on usulised pinged seega harjumuspärased: karjakasvatajad on etniliselt fulanid ja peamiselt moslemid, samas kui põllumehed on valdavalt kristlased.
Sellegipoolest pole selge, millest sai alguse praegune vägivallalaine. Nigeeria president Muhammadu Buhari on olukorra eskaleerumises süüdistanud relvaäri suurenemist Liibüast. Olukord seab presidendile surve leevendada pingeid enne 2019. aasta valimisi.
### Response:
Nigeeria põllumeeste ja karjakasvatajate kokkupõrgetes hukkus 86 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja 36 minutit kestnud matš algas tasavägiselt, kui esimeses setis võitis kord geimi Maria, kord Sevastova. 30-aastane sakslanna ei jäänud aga kordagi kaotusseisu ning pärast 5:4 juhtima asumist murdis Kontaveidi alistanud Maria lätlanna servi ning võitis seti 6:4.
Teises setis jäi maailma edetabeli 48. reket Maria nelja geimi järel koguni 0:4 kaotusseisu, lubades Sevastoval murda kahel korral servi. Sakslanna suutis seejärel vastata aga ise kahe servimurdega ning võitis viis geimi järjest, asudes 5:4 juhtima. Läti tennisist suutis veel korra seisu viigistada, kuid viimased kaks geimi kuulusid jällegi sakslannale – tasuks 6:4, 7:5 matšivõit.
Mallorca muruturniiri võidu puhul on tegemist Tatjana Maria esimese WTA tiitliga. | Kontaveidi alistanud sakslanna võidutses Mallorca turniiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja 36 minutit kestnud matš algas tasavägiselt, kui esimeses setis võitis kord geimi Maria, kord Sevastova. 30-aastane sakslanna ei jäänud aga kordagi kaotusseisu ning pärast 5:4 juhtima asumist murdis Kontaveidi alistanud Maria lätlanna servi ning võitis seti 6:4.
Teises setis jäi maailma edetabeli 48. reket Maria nelja geimi järel koguni 0:4 kaotusseisu, lubades Sevastoval murda kahel korral servi. Sakslanna suutis seejärel vastata aga ise kahe servimurdega ning võitis viis geimi järjest, asudes 5:4 juhtima. Läti tennisist suutis veel korra seisu viigistada, kuid viimased kaks geimi kuulusid jällegi sakslannale – tasuks 6:4, 7:5 matšivõit.
Mallorca muruturniiri võidu puhul on tegemist Tatjana Maria esimese WTA tiitliga.
### Response:
Kontaveidi alistanud sakslanna võidutses Mallorca turniiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige rohkem vaatajaid kogusid Gounod' ooper "Faust" ja Kocsaki ballett "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Kõige populaarsemad ooperid olid rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös valminud "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" ning Rasmus Puuri debüütooper "Pilvede värvid". Ballettidest tõid täissaalid Tšaikovski "Luikede järv" ning "Pähklipureja".
Rahvusooper Estonia lõpetas 112. hooaja XXI Suure-Jaani muusikafestivalil, kus tulid esitusele Toomas Eduri lühiballett "Vaikivad monoloogid" ning katkend Pjotr Tšaikovski balletist "Luikede järv".
Lisaks Tallinnale andis rahvusooper lõppenud hooajal etendusi Tartus, Paides, Jõhvis, Viljandis, Haapsalus ja Pärnus. Seoses Eesti Vabariigi juubeliga viidi ka naaberriikidele Venemaale, Soomele, Lätile ja Leedule kingituseks ooperi- ja balletielamusi. Eesti sünnipäevale pühendatud hooaja kulminatsiooniks oli veebruaris aset leidnud festival "Eesti teater "Estonias"", mis tõi lavale parima valiku eesti autorite teostest.
Uut hooaega alustab rahvusooper 14. augustil Jerry Bocki suvemuusikaliga "Viiuldaja katusel", mis etendub sel suvel vaid kümnel korral. Juba järgmisel suvel esietendub Estonias Leonard Bernsteini muusikaliga "West-Side Story", mille toob lavale tunnustatud lavastaja Georg Malvius. | Rahvusooper Estonia kogus möödunud hooajal üle 187 000 külastuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige rohkem vaatajaid kogusid Gounod' ooper "Faust" ja Kocsaki ballett "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Kõige populaarsemad ooperid olid rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös valminud "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" ning Rasmus Puuri debüütooper "Pilvede värvid". Ballettidest tõid täissaalid Tšaikovski "Luikede järv" ning "Pähklipureja".
Rahvusooper Estonia lõpetas 112. hooaja XXI Suure-Jaani muusikafestivalil, kus tulid esitusele Toomas Eduri lühiballett "Vaikivad monoloogid" ning katkend Pjotr Tšaikovski balletist "Luikede järv".
Lisaks Tallinnale andis rahvusooper lõppenud hooajal etendusi Tartus, Paides, Jõhvis, Viljandis, Haapsalus ja Pärnus. Seoses Eesti Vabariigi juubeliga viidi ka naaberriikidele Venemaale, Soomele, Lätile ja Leedule kingituseks ooperi- ja balletielamusi. Eesti sünnipäevale pühendatud hooaja kulminatsiooniks oli veebruaris aset leidnud festival "Eesti teater "Estonias"", mis tõi lavale parima valiku eesti autorite teostest.
Uut hooaega alustab rahvusooper 14. augustil Jerry Bocki suvemuusikaliga "Viiuldaja katusel", mis etendub sel suvel vaid kümnel korral. Juba järgmisel suvel esietendub Estonias Leonard Bernsteini muusikaliga "West-Side Story", mille toob lavale tunnustatud lavastaja Georg Malvius.
### Response:
Rahvusooper Estonia kogus möödunud hooajal üle 187 000 külastuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelsõitudes olid Rammo tulemused stabiilselt esimeste seas, ent finaalsõitudes tuli sisse kõikumisi - kolmanda finaalsõidu lõpetas Rammo esimesena ent sellele eelneva ja järgneva vastvalt 25. ja 28. kohal.
Selleaastane Kieler Woche algas EuroCup sarjaga, kus võisteldi 16.-19. juunini. Selles sarjas 29er klassis võistlenud Kaarel Paal ja Mihkel Paal jõudsid lõpptulemusena 60. kohale ning samas klassis purjetanud Märten Mikk ja Melvin Aasav olid 73. kohal. Klassi võitjateks tulid norrakad Mathias Bereth ja Alexander Franks-Petty, kes edastasid teiseks jäänud soomlaste paatkonda selge vahega.
Laser Radial klassis jõudsis Keith Luur 30. kohale ja Henri Silluta lõpetas 72. kohal. Kokku võistles antud klassis 174 paatkonda. Esikolmik moodustus seekord poolakatest - Tytus Butowski, Lukasz Machowski ja Mikolaj Silny.
20. juunist astusid võistlustulle olümpiaklasside purjekad. Laser Standard klassis võistles kokku 118 purjekat. Eestit esindasid Karl-Martin Rammo, Martin Aruja ja Georg Haud, kelle lõpptulemused olid vastavalt 7., 62. ja 69. koht. Võitjaks tuli vaid ühepunktise eduga sakslane Philipp Buhl.
Finn klassis purjetanud Deniss Karpak lõpetas võistluse 26. kohal. Taavi Valter Taveteri tulemuseks jäi 48. koht. Pühapäevasesse medalisõitu pääses vaid klassi 10 esimest, seega meie mehed kahjuks täna enam võistelda ei saanud. Võitjaks krooniti uusmeremaalane Josh Junior.
Anna Pohlak ei saanud haigestumise tõttu pühapäevasel võistlustel osaleda ning langes seetõttu väljavõideldud positsioonilt 25 kohale 38. Laser Radial klassi võitis taanlanna Anne-Marie Rindom. Võistluste alguses Laser Radial klassis liidrikohal olnud hollandlanna Maxime Jonker lõpetas lõpuks 76 võistleja seas neljandal kohal.
Juuso ja Henri Roihu lõpptulemuseks 49er klassis jäi 54. koht. Klassi võitsid liidripositsioonilt tänasesse medalisõitu läinud taanlased Jonas Warrer ja Jakob Precht Jensen. | Karl-Martin Rammo saavutas Kieli regatil seitsmenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelsõitudes olid Rammo tulemused stabiilselt esimeste seas, ent finaalsõitudes tuli sisse kõikumisi - kolmanda finaalsõidu lõpetas Rammo esimesena ent sellele eelneva ja järgneva vastvalt 25. ja 28. kohal.
Selleaastane Kieler Woche algas EuroCup sarjaga, kus võisteldi 16.-19. juunini. Selles sarjas 29er klassis võistlenud Kaarel Paal ja Mihkel Paal jõudsid lõpptulemusena 60. kohale ning samas klassis purjetanud Märten Mikk ja Melvin Aasav olid 73. kohal. Klassi võitjateks tulid norrakad Mathias Bereth ja Alexander Franks-Petty, kes edastasid teiseks jäänud soomlaste paatkonda selge vahega.
Laser Radial klassis jõudsis Keith Luur 30. kohale ja Henri Silluta lõpetas 72. kohal. Kokku võistles antud klassis 174 paatkonda. Esikolmik moodustus seekord poolakatest - Tytus Butowski, Lukasz Machowski ja Mikolaj Silny.
20. juunist astusid võistlustulle olümpiaklasside purjekad. Laser Standard klassis võistles kokku 118 purjekat. Eestit esindasid Karl-Martin Rammo, Martin Aruja ja Georg Haud, kelle lõpptulemused olid vastavalt 7., 62. ja 69. koht. Võitjaks tuli vaid ühepunktise eduga sakslane Philipp Buhl.
Finn klassis purjetanud Deniss Karpak lõpetas võistluse 26. kohal. Taavi Valter Taveteri tulemuseks jäi 48. koht. Pühapäevasesse medalisõitu pääses vaid klassi 10 esimest, seega meie mehed kahjuks täna enam võistelda ei saanud. Võitjaks krooniti uusmeremaalane Josh Junior.
Anna Pohlak ei saanud haigestumise tõttu pühapäevasel võistlustel osaleda ning langes seetõttu väljavõideldud positsioonilt 25 kohale 38. Laser Radial klassi võitis taanlanna Anne-Marie Rindom. Võistluste alguses Laser Radial klassis liidrikohal olnud hollandlanna Maxime Jonker lõpetas lõpuks 76 võistleja seas neljandal kohal.
Juuso ja Henri Roihu lõpptulemuseks 49er klassis jäi 54. koht. Klassi võitsid liidripositsioonilt tänasesse medalisõitu läinud taanlased Jonas Warrer ja Jakob Precht Jensen.
### Response:
Karl-Martin Rammo saavutas Kieli regatil seitsmenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ettevõtjal on tänases ühiskonnas võimatu viia ellu suure keskkonnamõjuga projekti kui populaarsust haistvad poliitikud raisakullina kallal nokivad," ütles Raudjalg Äripäevale.
Raudjala sõnul on praegune seis, mida ministrid tõlgendasid püüdlikult kui ettevõtjate läbikukkumist, läbikukkumine Eesti riigi ja kõigi metsaomanike jaoks ning võib-olla polegi praeguses Eestis võimalik selliseid projekte ellu viia.
"Valime kõik arendusprojektid rahvahääletusel?" püsitas Raudjalg küsimuse.
"Mõistetav, et aasta enne riigikogu ja europarlamendi valimisi on poliitikud populaarsuse trühvlisead. Siiski on mõnevõrra pettumus, et inimesed, kelle roll on linna või riigi tasemel valitsusvastutust kanda, projekti neutraalselt suhtuda ja seeläbi kohalikku kogukonda rahustada, valisid kergema populaarsuse tee," ütles ta. | Raudjalg: populaarsust püüdlevad poliitikud nurjasid tehase eriplaneeringu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ettevõtjal on tänases ühiskonnas võimatu viia ellu suure keskkonnamõjuga projekti kui populaarsust haistvad poliitikud raisakullina kallal nokivad," ütles Raudjalg Äripäevale.
Raudjala sõnul on praegune seis, mida ministrid tõlgendasid püüdlikult kui ettevõtjate läbikukkumist, läbikukkumine Eesti riigi ja kõigi metsaomanike jaoks ning võib-olla polegi praeguses Eestis võimalik selliseid projekte ellu viia.
"Valime kõik arendusprojektid rahvahääletusel?" püsitas Raudjalg küsimuse.
"Mõistetav, et aasta enne riigikogu ja europarlamendi valimisi on poliitikud populaarsuse trühvlisead. Siiski on mõnevõrra pettumus, et inimesed, kelle roll on linna või riigi tasemel valitsusvastutust kanda, projekti neutraalselt suhtuda ja seeläbi kohalikku kogukonda rahustada, valisid kergema populaarsuse tee," ütles ta.
### Response:
Raudjalg: populaarsust püüdlevad poliitikud nurjasid tehase eriplaneeringu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle ei meeldinud mängu algus ja lõpp. Arvan, et muul ajal olime päris head, aga ma vist olen liialt kriitiline," muigas Southgate. "Nautisin võitu Tuneesia üle rohkem, sest mäng oli pingelisem ja pani meid rohkem pingutama. Täna olime värava ees tublimad ning see on hea tunne, teades, paljud vaatasid meie mängu televiisorist ning saime nende tuju korralikult tõsta," vahendab Jalgpall24.ee.
Järgmine kohtumine on Inglismaal Belgia vastu, kus otsustatakse grupi võitja. "Tahame seda vormi hoida, seetõttu peame mõtlema, millise koosseisu me Belgia vastu üles rivistame," rääkis ta. | Inglaste peatreener ei jäänud rekordilise võiduga täielikult rahule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle ei meeldinud mängu algus ja lõpp. Arvan, et muul ajal olime päris head, aga ma vist olen liialt kriitiline," muigas Southgate. "Nautisin võitu Tuneesia üle rohkem, sest mäng oli pingelisem ja pani meid rohkem pingutama. Täna olime värava ees tublimad ning see on hea tunne, teades, paljud vaatasid meie mängu televiisorist ning saime nende tuju korralikult tõsta," vahendab Jalgpall24.ee.
Järgmine kohtumine on Inglismaal Belgia vastu, kus otsustatakse grupi võitja. "Tahame seda vormi hoida, seetõttu peame mõtlema, millise koosseisu me Belgia vastu üles rivistame," rääkis ta.
### Response:
Inglaste peatreener ei jäänud rekordilise võiduga täielikult rahule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumisel osalesid Harjumaa Omavalitsuste Liit, Rae vald, Tallinna linn, lennujaam ja maanteeamet, kuid pooled ei jõudnud ühise arusaamani, kelle tee tulevikus on - kas riigitee või kohaliku liikluse tarbeks töötav tee, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Sellest tekivad ka kokkulepped, et kes kui palju peaks investeerima. Kahjuks selliste lepte arutamiseni me ei jõudnud- Hetkel kehtiva teehoiukava muudatuste kavas Tallinna väikese ringtee ehituse rahastamist ette nähtud ei ole," nentis Sauk.
Sauk tõdes, et projekt tervikuna ei ole praegu riigi jaoks esmatähtis ning riigi eelarvestrateegiasse panekuks on vaja ka sotsiaalmajanduslikku analüüsi.
"Ehitushindade üle on täna veel vara spekuleerida, aga arve on laual olnud 40-st kuni 110 miljoni euroni. Loodame eelprojekti koostamise käivitada veel sel aastal, et hiljemalt pooleteise aasta pärast olla oluliselt täpsemad nii aja kui ka rahalise plaani suhtes," märkis Sauk.
Tallinna tehnikaülikooli teetehnika lektori Ain Kendra sõnul ei lahendaks ilma Viljandi maantee poolse lahenduseta Tallinna väike ringtee, Smuuli tee ja Viljandi maantee ühendus lennuraja alt läbi suurt midagi. | Sauk: Tallinna väikese ringtee osas pooled ühise arusaamiseni ei jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumisel osalesid Harjumaa Omavalitsuste Liit, Rae vald, Tallinna linn, lennujaam ja maanteeamet, kuid pooled ei jõudnud ühise arusaamani, kelle tee tulevikus on - kas riigitee või kohaliku liikluse tarbeks töötav tee, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Sellest tekivad ka kokkulepped, et kes kui palju peaks investeerima. Kahjuks selliste lepte arutamiseni me ei jõudnud- Hetkel kehtiva teehoiukava muudatuste kavas Tallinna väikese ringtee ehituse rahastamist ette nähtud ei ole," nentis Sauk.
Sauk tõdes, et projekt tervikuna ei ole praegu riigi jaoks esmatähtis ning riigi eelarvestrateegiasse panekuks on vaja ka sotsiaalmajanduslikku analüüsi.
"Ehitushindade üle on täna veel vara spekuleerida, aga arve on laual olnud 40-st kuni 110 miljoni euroni. Loodame eelprojekti koostamise käivitada veel sel aastal, et hiljemalt pooleteise aasta pärast olla oluliselt täpsemad nii aja kui ka rahalise plaani suhtes," märkis Sauk.
Tallinna tehnikaülikooli teetehnika lektori Ain Kendra sõnul ei lahendaks ilma Viljandi maantee poolse lahenduseta Tallinna väike ringtee, Smuuli tee ja Viljandi maantee ühendus lennuraja alt läbi suurt midagi.
### Response:
Sauk: Tallinna väikese ringtee osas pooled ühise arusaamiseni ei jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Citycon teatas eelmisel nädalal oma Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuste tegevjuhi väljavahetamisest. Uue juhi üheks ülesandeks jääb ellu viia ka Rocca al Mare ostukeskuse laiendamine.
Ettevõtte kommunikatsiooni- ja turundusjuht Linda Eichler ütles, et ehkki detailplaneering algatati juba 2015. aasta lõpus, on konkreetsetest detailidest rääkida veel vara ning protsessid võtavad aega, kuivõrd tegemist on linna jaoks olulise piirkonnaga.
"Rocca al Mare ümbrusest on kujunemas Lääne-Tallinna tõmbekeskus. Ühelgi teisel kaubanduskeskusel pole selliseid naabreid nagu Rocca al Mare kaubanduskeskusel. Me ei vaata ainult kaubandust, vaid laiemat pilti," ütles Eichler, viidates loomaaiale, vabaõhumuuseumile jm ümbruskonnas asuvatele unikaalsetele ühiskondlikele rajatistele.
Tallinna planeeringute registrist nähtub, et Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS soovib olemasolevale 74 600 ruutmeerile 16 500 veel lisaks ehitada, mis on ligi veerand senisest mahust.
Citycon usub, et pealinna kaubandusturg pole veel ammendunud.
"Meie hinnangul on kaubanduspinda tervikuna Tallinnas palju, aga turu areng soosib olemasolevaid häid asukohti, mis nii Rocca al Mare kaubanduskeskuse kui ka Kristiine keskuse puhul on väga head," põhjendab Eichler laienemisplaani.
Viiekorruseline parkimismaja
Senisele kolmekorruselisele hoonele lisaks on algatatud detailplaneeringu järgi plaanis kuni viie maapealse korrusega ärihoone ehitamine, kus esimesel ja osaliselt teisel korrusel on äripinnad ning 2.-5. korruseni parkimismaja, lisaks plaanitakse avatud parkimisala katusekorrusele.
Juurdeehitatav osa rajatakse olemasoleva hooneesise parkla edelanurka, otsapidi Mõisapõllu tänava äärde. Arendaja kinnitusel naabruses asuvate elumajade päikesevalgus ei vähene, kuivõrd kavandatav juurdeehitus tuleb ala lõunaküljele.
Juurdeehituse ja olemasoleva hoone ristumispunkt kujuneb keskuse peasissepääsuks ning selle ette on plaanitud väike väljak roheala ja hooajalise välimüügialaga.
"Keskuse parkimiskohtade arv kasvab enam kui kaks korda, 2355-ni."
Keskuse parkimiskohtade arv kasvab enam kui kaks korda: kui praegu on keskuses sees 355 parkimiskohta ja õues 529 kohta ehk kokku 884 parkimiskohta, siis neile kavandatakse 1471 kohta lisaks, mis kõik tulevad parkimismajja sisse. Selle tulemusel kujuneb parkimiskohtade arvuks 2355.
Hoone perimeetril säilib lai kõnnitee, mis ühendab sissepääsud, tagab jalakäijate ohutu liikumise parklaliiklusest sõltumatult ning võimaldab paigutada jalgrattaparklad hoone sissepääsude lähedusse.
Liikluskorraldus näeb ette parkla olemasolevate juurdepääsude säilitamise Mõisa tänava poolt. Hooneesise parkla liikluse kulgu oluliselt ei muudeta, Paldiski maantee poolne parklakorraldus säilib senisel kujul, hoonepoolne parklatee hakkab järgima juurdeehituse perimeetrit.
Parkimishoone sisse- ja väljasõidud rajatakse parklatee Mõisapõllu tänava poolsesse otsa ja juurdeehitatava hoonemahu keskossa.
Täpsemaid plaane, kellest võiksid saada uued rentnikud ning kas tulemas ka päris uusi, Eestis seni esindamata kaubamärke, ega eesmärki, mis ajaks laiendustegevus valmis võiks saada, ei soovinud ettevõte veel avaldada.
Rocca al Mare kaubanduskeskuse senisest 74 600 ruutmeetrisest üldpinnast 57 600 m 2 on väljaüüritav osa. Aastas külastab keskust 5,5 miljonit inimest.
Citycon on suur Põhjamaade kaubanduskeskuste arendaja ja kinnisvara investeerimisfirma. Koos Kristiine keskusega omab ja peab Citycon kokku 46 kaubanduskeskust Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Eestis. | Arendaja plaanib Rocca al Mare kaubanduskeskust veerandi võrra laiendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Citycon teatas eelmisel nädalal oma Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuste tegevjuhi väljavahetamisest. Uue juhi üheks ülesandeks jääb ellu viia ka Rocca al Mare ostukeskuse laiendamine.
Ettevõtte kommunikatsiooni- ja turundusjuht Linda Eichler ütles, et ehkki detailplaneering algatati juba 2015. aasta lõpus, on konkreetsetest detailidest rääkida veel vara ning protsessid võtavad aega, kuivõrd tegemist on linna jaoks olulise piirkonnaga.
"Rocca al Mare ümbrusest on kujunemas Lääne-Tallinna tõmbekeskus. Ühelgi teisel kaubanduskeskusel pole selliseid naabreid nagu Rocca al Mare kaubanduskeskusel. Me ei vaata ainult kaubandust, vaid laiemat pilti," ütles Eichler, viidates loomaaiale, vabaõhumuuseumile jm ümbruskonnas asuvatele unikaalsetele ühiskondlikele rajatistele.
Tallinna planeeringute registrist nähtub, et Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS soovib olemasolevale 74 600 ruutmeerile 16 500 veel lisaks ehitada, mis on ligi veerand senisest mahust.
Citycon usub, et pealinna kaubandusturg pole veel ammendunud.
"Meie hinnangul on kaubanduspinda tervikuna Tallinnas palju, aga turu areng soosib olemasolevaid häid asukohti, mis nii Rocca al Mare kaubanduskeskuse kui ka Kristiine keskuse puhul on väga head," põhjendab Eichler laienemisplaani.
Viiekorruseline parkimismaja
Senisele kolmekorruselisele hoonele lisaks on algatatud detailplaneeringu järgi plaanis kuni viie maapealse korrusega ärihoone ehitamine, kus esimesel ja osaliselt teisel korrusel on äripinnad ning 2.-5. korruseni parkimismaja, lisaks plaanitakse avatud parkimisala katusekorrusele.
Juurdeehitatav osa rajatakse olemasoleva hooneesise parkla edelanurka, otsapidi Mõisapõllu tänava äärde. Arendaja kinnitusel naabruses asuvate elumajade päikesevalgus ei vähene, kuivõrd kavandatav juurdeehitus tuleb ala lõunaküljele.
Juurdeehituse ja olemasoleva hoone ristumispunkt kujuneb keskuse peasissepääsuks ning selle ette on plaanitud väike väljak roheala ja hooajalise välimüügialaga.
"Keskuse parkimiskohtade arv kasvab enam kui kaks korda, 2355-ni."
Keskuse parkimiskohtade arv kasvab enam kui kaks korda: kui praegu on keskuses sees 355 parkimiskohta ja õues 529 kohta ehk kokku 884 parkimiskohta, siis neile kavandatakse 1471 kohta lisaks, mis kõik tulevad parkimismajja sisse. Selle tulemusel kujuneb parkimiskohtade arvuks 2355.
Hoone perimeetril säilib lai kõnnitee, mis ühendab sissepääsud, tagab jalakäijate ohutu liikumise parklaliiklusest sõltumatult ning võimaldab paigutada jalgrattaparklad hoone sissepääsude lähedusse.
Liikluskorraldus näeb ette parkla olemasolevate juurdepääsude säilitamise Mõisa tänava poolt. Hooneesise parkla liikluse kulgu oluliselt ei muudeta, Paldiski maantee poolne parklakorraldus säilib senisel kujul, hoonepoolne parklatee hakkab järgima juurdeehituse perimeetrit.
Parkimishoone sisse- ja väljasõidud rajatakse parklatee Mõisapõllu tänava poolsesse otsa ja juurdeehitatava hoonemahu keskossa.
Täpsemaid plaane, kellest võiksid saada uued rentnikud ning kas tulemas ka päris uusi, Eestis seni esindamata kaubamärke, ega eesmärki, mis ajaks laiendustegevus valmis võiks saada, ei soovinud ettevõte veel avaldada.
Rocca al Mare kaubanduskeskuse senisest 74 600 ruutmeetrisest üldpinnast 57 600 m 2 on väljaüüritav osa. Aastas külastab keskust 5,5 miljonit inimest.
Citycon on suur Põhjamaade kaubanduskeskuste arendaja ja kinnisvara investeerimisfirma. Koos Kristiine keskusega omab ja peab Citycon kokku 46 kaubanduskeskust Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Eestis.
### Response:
Arendaja plaanib Rocca al Mare kaubanduskeskust veerandi võrra laiendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures mängisid Andorrasse koosseisus Merike Anderson, Annika Köster, Pirgit Püü ja Maaja Bratka sõitnud eestlannad turniiri teise päeva ilma oma pikima mängija Bratkata, kes sai avapäeval vigastada, kirjutab Korvpall24.ee.
Eestlannad jäid Hispaania vastu 0:4 taha ning suutsid skoori avada alles siis, kui mängitud oli veidi vähem kui kaks minutit. Sealt edasi mängiti mitu minutit nii, et vahe püsis sama suur (6:10). Edasi suutsid hispaanlannad mängupildilt domineerida, kuna eestlannadel oli ilma vahetuseta mängides silmnähtavalt keeruline tempos püsida.
Merike Anderson tabas neli kaugviset ning tõi kokku kümme silma, Pirgit Püü arvele jäi kaks silma.
Kokku jäi eestlannade saldoks Andorras üks võit ja kolm kaotust. | Vahetuseta mänginud Eesti naiste 3x3 koondisel jäi EM-kohast vajaka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures mängisid Andorrasse koosseisus Merike Anderson, Annika Köster, Pirgit Püü ja Maaja Bratka sõitnud eestlannad turniiri teise päeva ilma oma pikima mängija Bratkata, kes sai avapäeval vigastada, kirjutab Korvpall24.ee.
Eestlannad jäid Hispaania vastu 0:4 taha ning suutsid skoori avada alles siis, kui mängitud oli veidi vähem kui kaks minutit. Sealt edasi mängiti mitu minutit nii, et vahe püsis sama suur (6:10). Edasi suutsid hispaanlannad mängupildilt domineerida, kuna eestlannadel oli ilma vahetuseta mängides silmnähtavalt keeruline tempos püsida.
Merike Anderson tabas neli kaugviset ning tõi kokku kümme silma, Pirgit Püü arvele jäi kaks silma.
Kokku jäi eestlannade saldoks Andorras üks võit ja kolm kaotust.
### Response:
Vahetuseta mänginud Eesti naiste 3x3 koondisel jäi EM-kohast vajaka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva aasta lõpuks kasvavad pensionid 14 414 rubla ehk 196 euro peale, vahendas lenta.ru.
Alates tulevast aastast tõuseb Venemaal pensioniiga meestel 65 ja naistel 63 eluaastani.
Praegu saavad mehed pensionile minna 60 ja naised 55 aasta vanuselt. | Venemaal on tuleval aastal keskmine pension 209 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva aasta lõpuks kasvavad pensionid 14 414 rubla ehk 196 euro peale, vahendas lenta.ru.
Alates tulevast aastast tõuseb Venemaal pensioniiga meestel 65 ja naistel 63 eluaastani.
Praegu saavad mehed pensionile minna 60 ja naised 55 aasta vanuselt.
### Response:
Venemaal on tuleval aastal keskmine pension 209 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 16.21 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Kubja-Roosisaare maantee 1. kilomeetril, kus 19-aastane mees sõitis Ford Sierraga lauges vasakkurvis teelt välja vastu puud. Kiirabi toimetas juhi Lõuna-Eesti haiglasse.
Kell 18.03 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Harku vallas Tallinna– Rannamõisa-Kloogaranna maantee 6. kilomeetril, kus 25-aastane mees sõitis jalgrattaga teelt välja vastu liiklusmärki. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 21.25 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Viimsi vallas Viimsi– Randvere tee 5. kilomeetril, kus teele ette jooksnud kitse tõttu kukkus mootorrattaga Ducati Multistrada sõitnud 37-aastane mees. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga kolm inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 16.21 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Kubja-Roosisaare maantee 1. kilomeetril, kus 19-aastane mees sõitis Ford Sierraga lauges vasakkurvis teelt välja vastu puud. Kiirabi toimetas juhi Lõuna-Eesti haiglasse.
Kell 18.03 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Harku vallas Tallinna– Rannamõisa-Kloogaranna maantee 6. kilomeetril, kus 25-aastane mees sõitis jalgrattaga teelt välja vastu liiklusmärki. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 21.25 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Viimsi vallas Viimsi– Randvere tee 5. kilomeetril, kus teele ette jooksnud kitse tõttu kukkus mootorrattaga Ducati Multistrada sõitnud 37-aastane mees. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga kolm inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabatud juhtidest kolm oli narkojoobes ning 83 olid alkoholi tarvitanud.
Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi. | Politsei tabas 86 joobes juhti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabatud juhtidest kolm oli narkojoobes ning 83 olid alkoholi tarvitanud.
Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.
### Response:
Politsei tabas 86 joobes juhti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Operatsioon leidis aset üle Prantsusmaa, kuid peamiselt toimusid kinnipidamised Korsika saarel, ütlesid allikad.
Kahtlusalused "plaanisid sooritada vägivaldse akti islamiusku inimeste vastu", ütles üks uurimisele lähedalasuv allikas.
Teise allika sõnul kavatsesid kinnipeetud rünnata "islamiäärmuslusega seotud sihtmärke". | Prantsusmaal pidas politsei kinni 10 moslemeid rünnata plaaninud isikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Operatsioon leidis aset üle Prantsusmaa, kuid peamiselt toimusid kinnipidamised Korsika saarel, ütlesid allikad.
Kahtlusalused "plaanisid sooritada vägivaldse akti islamiusku inimeste vastu", ütles üks uurimisele lähedalasuv allikas.
Teise allika sõnul kavatsesid kinnipeetud rünnata "islamiäärmuslusega seotud sihtmärke".
### Response:
Prantsusmaal pidas politsei kinni 10 moslemeid rünnata plaaninud isikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Costa Rica alistas teisipäeva õhtul peetud play-off kohtumises 1:0 Uus-Meremaa, kohtumise ainsa värava lõi kolmandal minutil endine Londoni Arsenali ründaja Joel Campbell.
Costa Rica võit tähendab, et nad mängivad tänavusel turniiril E-alagrupis Saksamaa, Jaapani ja Hispaaniaga. Kokku on Costa Rica mänginud jalgpalli MM-finaalturniiril viiel korral, nende parim tulemus tuli kaheksa aastat tagasi Brasiilias, kui nad jõudsid veerandfinaali.
Jalgpalli MM toimub 21. novembrist 18. detsembrini.
@fedefutbolcrc have secured the final spot at #Qatar2022! pic.twitter.com/5rWKNEpkyK
— FIFA World Cup (@FIFAWorldCup) June 14, 2022 | Selgus viimane jalgpalli MM-ile pääsenud riik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Costa Rica alistas teisipäeva õhtul peetud play-off kohtumises 1:0 Uus-Meremaa, kohtumise ainsa värava lõi kolmandal minutil endine Londoni Arsenali ründaja Joel Campbell.
Costa Rica võit tähendab, et nad mängivad tänavusel turniiril E-alagrupis Saksamaa, Jaapani ja Hispaaniaga. Kokku on Costa Rica mänginud jalgpalli MM-finaalturniiril viiel korral, nende parim tulemus tuli kaheksa aastat tagasi Brasiilias, kui nad jõudsid veerandfinaali.
Jalgpalli MM toimub 21. novembrist 18. detsembrini.
@fedefutbolcrc have secured the final spot at #Qatar2022! pic.twitter.com/5rWKNEpkyK
— FIFA World Cup (@FIFAWorldCup) June 14, 2022
### Response:
Selgus viimane jalgpalli MM-ile pääsenud riik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ja Malta lähevad vastamisi 23. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal ning kohtumist esitleb Eesti Jalgpalli Liidu suurtoetaja Nike. Mängu eel avatakse staadioni ümbruses festivaliala kell 17.00, kohtumise avavile kõlab kell 19.00 ning staadioni väravad avatakse kaks tundi enne kohtumise algust.
Tegemist on olulise kohtumisega alagrupi võidu nimel, sest praeguse seisuga on mõlemad koondised kirja saanud kuus punkti ja sügisesed mängud otsustavad, kes tõuseb järgmiseks hooajaks C-liigasse.
Omavahel on Eesti ja Malta läbi ajaloo kohtunud seitsmel korral. Eestil on nendest mängudest kirjas kolm võitu, kaks kaotust ning kaks viiki. Viimati läksid koondised vastamisi 9. juunil Maltal, kui Eesti teenis Konstantin Vassiljevi esimese poolaja ja Henri Anieri üleminutite väravast magusa 2:1 võidu.
Eesti-Malta kohtumine toimub 23. septembril A. Le Coq Arenal algusega kell 19.00. Kohtumise otsepilti vahendab Viaplay. Pileteid on võimalik soetada Piletilevis. | Müügile tulid Eesti-Malta Rahvuste liiga piletid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ja Malta lähevad vastamisi 23. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal ning kohtumist esitleb Eesti Jalgpalli Liidu suurtoetaja Nike. Mängu eel avatakse staadioni ümbruses festivaliala kell 17.00, kohtumise avavile kõlab kell 19.00 ning staadioni väravad avatakse kaks tundi enne kohtumise algust.
Tegemist on olulise kohtumisega alagrupi võidu nimel, sest praeguse seisuga on mõlemad koondised kirja saanud kuus punkti ja sügisesed mängud otsustavad, kes tõuseb järgmiseks hooajaks C-liigasse.
Omavahel on Eesti ja Malta läbi ajaloo kohtunud seitsmel korral. Eestil on nendest mängudest kirjas kolm võitu, kaks kaotust ning kaks viiki. Viimati läksid koondised vastamisi 9. juunil Maltal, kui Eesti teenis Konstantin Vassiljevi esimese poolaja ja Henri Anieri üleminutite väravast magusa 2:1 võidu.
Eesti-Malta kohtumine toimub 23. septembril A. Le Coq Arenal algusega kell 19.00. Kohtumise otsepilti vahendab Viaplay. Pileteid on võimalik soetada Piletilevis.
### Response:
Müügile tulid Eesti-Malta Rahvuste liiga piletid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuni lõpus algaval Wimbledoni slämmiturniiril Venemaa ja Valgevene tennisistid osaleda ei saa, kuid see-eest on neil võimalik osaleda USA lahtistel. USTA avaldas teisipäeval pressiteate, milles nad kinnitasid, et Venemaa ja Valgevene päritolu mängijad võivad osaleda, kuid peavad võistlema niinimetatud neutraalse lipu all.
Ühtlasi mõistis USTA üheskoos ATP, WTA, ITF-i ja teiste suure slämmi turniiride korraldajatega hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse ning kinnitati toetust otsusele keelata venelastel ja valgevenelastel võistlemine rahvusvahelistel võistkondlikel turniiridel.
Küll aga võivad mõned tennisistid aasta viimaselt suure slämmi turniirilt siiski eemale jääda, sest USA piirireeglid nõuavad endiselt vaktsineerimistõendit. Seetõttu võib turniiri vahele jätta maailma edetabeli kolmas reket ja kolmekordne USA lahtiste võitja Novak Djokovic, kes pole koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Samal põhjusel pidi serblane vahele jätma ka Austraalia lahtised.
USA lahtised algavad 29. augustil ja kestavad kuni 11. septembrini. Eelmisel aastal tulid üksikmängudes võitjateks Emma Raducanu (WTA 11.) ja Daniil Medvedev (ATP 1.). Anett Kontaveit (WTA 2.) jõudis kolmandasse ringi, Kaia Kanepi (WTA 41.) piirdus teise ringiga. | USA lahtiste korraldajad lubavad venelastel ja valgevenelastel osaleda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuni lõpus algaval Wimbledoni slämmiturniiril Venemaa ja Valgevene tennisistid osaleda ei saa, kuid see-eest on neil võimalik osaleda USA lahtistel. USTA avaldas teisipäeval pressiteate, milles nad kinnitasid, et Venemaa ja Valgevene päritolu mängijad võivad osaleda, kuid peavad võistlema niinimetatud neutraalse lipu all.
Ühtlasi mõistis USTA üheskoos ATP, WTA, ITF-i ja teiste suure slämmi turniiride korraldajatega hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse ning kinnitati toetust otsusele keelata venelastel ja valgevenelastel võistlemine rahvusvahelistel võistkondlikel turniiridel.
Küll aga võivad mõned tennisistid aasta viimaselt suure slämmi turniirilt siiski eemale jääda, sest USA piirireeglid nõuavad endiselt vaktsineerimistõendit. Seetõttu võib turniiri vahele jätta maailma edetabeli kolmas reket ja kolmekordne USA lahtiste võitja Novak Djokovic, kes pole koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Samal põhjusel pidi serblane vahele jätma ka Austraalia lahtised.
USA lahtised algavad 29. augustil ja kestavad kuni 11. septembrini. Eelmisel aastal tulid üksikmängudes võitjateks Emma Raducanu (WTA 11.) ja Daniil Medvedev (ATP 1.). Anett Kontaveit (WTA 2.) jõudis kolmandasse ringi, Kaia Kanepi (WTA 41.) piirdus teise ringiga.
### Response:
USA lahtiste korraldajad lubavad venelastel ja valgevenelastel osaleda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 14. juunil, kell 22.40:
- Luhanski oblasti kuberneri sõnul on Severodonetski linnas Azoti keemiatehases varjul umbes 500 tsiviilelanikku, neist 40 lapsed;
- USA ametiisiku sõnul on kolmapäevasel Ukraina kontaktgrupi kohtumisel oodata uusi Ukrainale mõeldud relvasaadetiste teateid;
- Venemaa kehtestas sissesõidukeelu 49 Ühendkuningriigi kodanikule;
- Venemaal Brianski regiooni linnas Klintsis teatati plahvatustest ja rünnakust Vene sõjaväebaasi vastu;
- Ukraina sai tagasi 64 Mariupolis Azovstalis langenud sõduri säilmed;
- president Zelenski sõnul tungib Venemaa Ukrainas edasi, kui neid Donbassis ei peatata;
- Vene väed kaotasid eelmise ööpäeva jooksul ligikaudu 200 sõdurit ja suurimad kaotused olid Bahmutis, teatas Ukraina kaitsejõudude peastaap;
- Ukraina väed hoiavad vaatamata Vene vägede pealetungidele oma positsioone Severodonetskis, ütles selle linnapea Oleksandr Strjuk;
- i nimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International süüdistas esmaspäeval Venemaad sõjakuritegudes, kuna selle relvajõud kasutasid Harkivi linna vallutada püüdes kobarpomme;
- Venemaa peamine eesmärk sõjas Ukraina vastu on separatistlike tunnustamata Luhanski ja Donetski rahvavabariigi kaitse, ütles Kremli esindaja esmaspäeval;
- paavst Franciscus kritiseeris Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas, kuid leidis ka, et Venemaa vallandatud sõda võis olla provotseeritud.
Kuberner: Severodonetski keemiatehases on varjul 500 tsiviilelanikku
Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on ägedate lahingute keskmes olevas Severodonetski linnas Azoti keemiatehases varjul umbes 500 tsiviilelanikku, nendest 40 on lapsed.
Haidai sõnul püüavad Ukraina sõjaväelased evakueerida inimesi igal hetkel, mil lahingud pisut vaibuvad, kuid see, et Vene väed hävitasid esmaspäeval viimase linnast välja viivast kolmest sillast, teeb olukorra pea võimatuks.
"Pommitamine on nii võimas, et inimesed ei suuda seda enam varjendites taluda, nende psühholoogiline seisund on piiri peal. Viimastel päevadel on elanikud valmis ära minema," ütles Haidai.
Severodonetski linnapea Oleksandr Strjuk ütles, et olukord on väga keeruline. "Kasutatakse igat võimalust inimeste evakueerimiseks igal vaikuseminutil ning kui on transpordivõimalused olemas," sõnas ta.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et on valmis kolmapäeval looma humanitaarkoridori inimeste evakueerimiseks Severodonetskist Azoti tehasest ning viiks nad Luhanski oblastis separatistide kontrollitud aladele.
USA ootab kolmapäevaselt Ukraina kontaktgrupi kohtumiselt uute relvasaadetiste teateid
Ukraina ametiisikud on andnud teada, et ilma uute relvadeta ei suuda nad Vene vägede pealetungi peatada.
USA ametiisiku sõnul on kavas uued relvasaadetised Ukrainale, kuid enne kohtumist ja kokkulepete sõlmimist ei saa rääkida detailidest, vahendab CNN.
Sama ametiisiku sõnul pole näha Ukraina vägede moraali langust kuigi võitlus Donbassi piirkonnas muutub üha raskemaks.
Venemaa kehtestas sissesõidukeelu 49 Ühendkuningriigi kodanikule
Venemaa sissesõidukeelu nimistus on ka 29 Briti ajakirjanikku. Venemaa välisministeeriumi sõnul on nimekirjas olevad isikud seotud Ühendkuningriigi kaitsetööstusega.
Venemaa sissesõidukeele nimekiri järgneb Ühendkuningriigi samasugusele keelule.
Keelu all on ajakirjanikud väljaannetest the Guardian, BBC, Channel 4, ITV, Sky News, the Daily Telegraph, the Sunday Times, the Times, the Independent, the Daily Mail ja Financial Times.
Vene välisminister ütles, et nimekirjas olevad ajakirjanikud tegelevad valeinfo levitamisega seoses sündmustega Ukrainas ja Donbassis ning oma kallutatud hinnangutega suurendavad Russofoobiat briti ühiskonnas.
Venemaal Brianski regiooni linnas Klintsis teatati plahvatustest
Vene linnas Klintsist tulid teated, et linna on viimased kolm päeva rünnatud. Linnas asub Vene sõjaväebaas ja see asub vähem kui 50 kilomeetri kaugusel Ukraina-Vene piirist, vahendas The Moscow Times.
Kohalike elanike sõnul nägid nad sõjaväebaasi kohal helikopterit, mis ründas sõjaväebaasi rakettidega enne äralendu.
Kohalike sõnul on osa linnast ilma elektri ja joogiveeta. Sarnastest intsidentidest teatati Brianski regioonis asuvates Klintsovski and Starodubski piirkondades esmaspäeval ja laupäeval.
Rünnakud Vene territooriumil on sagenenud peale Vene vägede taandumist Kiievi alt.
Ukraina valitsus pole rünnakuid ei omaks võtnud ega eitanud.
Ukraina sai kätte 64 Ukraina sõduri säilmed Mariupolist
Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumite ministeeriumi sõnul saadi teisipäeval Ukraina võimude valdusesse 64 Mariupolis Azovstali terasetehases langenud sõduri säilmed.
Ministeeriumi sõnul saadi säilmed vahetusena. Mida Ukraina valitsus venelastele vastu andis ei ole avalikult teada.
Zelenski sõnul tungib Venemaa edasi, kui neid Donbassis ei peatata
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles täna Taani ajakirjanikega suheldes, et kui Vene vägesid ei peatata Luhanski ja Donetski oblastites, siis tungivad nad kindlasti Ukrainas edasi.
Zelenski tuletas pressikonverentsi ajal meelde, et Venemaa on näidanud oma tahet okupeerida kogu Ukraina riik.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 32500 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1434 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 3503 (+11);
- lennukid 208 (+0);
- kopterid 179 (+1);
- suurtükisüsteemid 721 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 229 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 97 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 588 (+3);
- tiibraketid 125 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2473 (+13);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 54 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmutis.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina politseinik korraldamas inimeste evakueerimist Luhanski oblasti Prõvillia linnast. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Ukraina väed hoiavad oma positsioone Severodonetskis
Ukraina väed hoiavad vaatamata Vene vägede pealetungidele, milles purustati ka viimane Ukraina kontrolli all olevatele aladele viiv sild, oma positsioone Severodonetskis, ütles selle linnapea Oleksandr Strjuk.
"Olukord on väga keeruline, aga ühendus linnaga on olemas vaatamata viimase üle Siverski Donetsi jõe kulgeva silla purustamist. Vene väed püüavad linna rünnata, aga meie sõjavägi püsib kindlalt," rääkis Strjuk.
Ukraina võimude andmeil on rohkem kui 500 tsiviilelanikku lõksus Severodonetski äärelinnas asuva tehases, kus tema võimud on nädalaid Vene pommirünnakute all vastu pidanud.
Strjuki sõnul korraldatakse elanike evakueerimist igal võimalusel, kui lahingud seda lubavad. "Aga need on diskreetsed operatsioonid, mida tehakse ühekaupa, kasutades iga võimalust," rääkis linnapea.
Mõlemad pooled väidavad, et on tekitanud teisele sõja ühes kõige verisemas lahingus tohutuid kaotusi.
Severodnetskis, mida Venemaa tahab vallutada, et viia lõpule Luhanski oblasti hõivamine, käivad praegu sõja, mis on muutunud kiirest vallutussõjast kurnamissõjaks, kõige raskemad lahingud.
Ukraina teatel hukkub linna iga päev 100–200 Ukraina sõdurit ning veel sajad saavad haavata.
Severodonetski linn esmaspäeval. Autor/allikas: SCANPIX / AFP
President Zelenski ütles oma öises pöördumises, et Donbassi idaosa pärast käib lahing, mis on üks Euroopa ajaloo kõige jõhkramaid.
Sõjaõnn on Severodonetskis korduvalt pöördunud ja mõlemad pooled on saanud teada oma edust. Venemaa tulistab ukrainlaste positsioone linnas suurtükkidest ning saadab siis jalaväe positsioone hõivama. See annab ukrainlastele võimaluse vastu rünnata.
Ehkki Vene relvajõud on hävitanud kõik kolm linnast läände jäävat silda, mille kaudu toimus liiklus Siverski Donetsi jõe teisel kaldal asuva Lõssõtšanski linnaga, ei ole Ukraina üksused siiski täielikult ümber piiratud, vaid säilitanud vähemalt osaliselt oma varustusteed.
Amnesty süüdistab Venemaad sõjakuritegudes
Inimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International süüdistas esmaspäeval Venemaad sõjakuritegudes, kuna selle relvajõud kasutasid Harkivi linna vallutada püüdes kobarpomme.
Kreml: sõja peaeesmärk on rahvavabariikide kaitse
Venemaa peamine eesmärk sõjas Ukraina vastu on separatistlike tunnustamata Luhanski ja Donetski rahvavabariigi kaitse, ütles Kremli esindaja esmaspäeval.
"Üldiselt on vabariikide kaitsmine sõjalise erioperatsiooni peamine eesmärk," vahendas Vene riiklik uudisteagentuur RIA Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnu.
Venemaa toetatud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles esmaspäeval, et Ukraina vägede rünnakud ja suurtükituli piirkonnale on sagenenud.
"Kõik vajalikud väeüksused, sealhulgas liitlasväed ja Vene Föderatsiooni üksused kaasatakse vaenlase tõrjumiseks," teatas Venemaa toetatud moodustise juht.
Paavst: Venemaa agressioon Ukrainas võis olla provotseeritud
Paavst Franciscus kritiseeris Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas, kuid leidis ka, et Venemaa vallandatud sõda võis olla provotseeritud.
Vene vägede käitumine Ukrainas on olnud jõhker, julm ja metsik, rääkis katoliku kiriku pea, kes kiitis samas ukrainlasi, kes võitlevad oma ellujäämise eest.
Kuid eelmisel kuul jesuiitide meediaväljaannete toimetajatega peetud vestluse tekstis, mis avaldati teisipäeval, ütles paavst ka seda, et olukord pole mustvalge ning sõda on "võib-olla mingil moel provotseeritud". | Sõja 111. päev: Ukraina teatas positsioonide hoidmisest Severodonetskis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 14. juunil, kell 22.40:
- Luhanski oblasti kuberneri sõnul on Severodonetski linnas Azoti keemiatehases varjul umbes 500 tsiviilelanikku, neist 40 lapsed;
- USA ametiisiku sõnul on kolmapäevasel Ukraina kontaktgrupi kohtumisel oodata uusi Ukrainale mõeldud relvasaadetiste teateid;
- Venemaa kehtestas sissesõidukeelu 49 Ühendkuningriigi kodanikule;
- Venemaal Brianski regiooni linnas Klintsis teatati plahvatustest ja rünnakust Vene sõjaväebaasi vastu;
- Ukraina sai tagasi 64 Mariupolis Azovstalis langenud sõduri säilmed;
- president Zelenski sõnul tungib Venemaa Ukrainas edasi, kui neid Donbassis ei peatata;
- Vene väed kaotasid eelmise ööpäeva jooksul ligikaudu 200 sõdurit ja suurimad kaotused olid Bahmutis, teatas Ukraina kaitsejõudude peastaap;
- Ukraina väed hoiavad vaatamata Vene vägede pealetungidele oma positsioone Severodonetskis, ütles selle linnapea Oleksandr Strjuk;
- i nimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International süüdistas esmaspäeval Venemaad sõjakuritegudes, kuna selle relvajõud kasutasid Harkivi linna vallutada püüdes kobarpomme;
- Venemaa peamine eesmärk sõjas Ukraina vastu on separatistlike tunnustamata Luhanski ja Donetski rahvavabariigi kaitse, ütles Kremli esindaja esmaspäeval;
- paavst Franciscus kritiseeris Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas, kuid leidis ka, et Venemaa vallandatud sõda võis olla provotseeritud.
Kuberner: Severodonetski keemiatehases on varjul 500 tsiviilelanikku
Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on ägedate lahingute keskmes olevas Severodonetski linnas Azoti keemiatehases varjul umbes 500 tsiviilelanikku, nendest 40 on lapsed.
Haidai sõnul püüavad Ukraina sõjaväelased evakueerida inimesi igal hetkel, mil lahingud pisut vaibuvad, kuid see, et Vene väed hävitasid esmaspäeval viimase linnast välja viivast kolmest sillast, teeb olukorra pea võimatuks.
"Pommitamine on nii võimas, et inimesed ei suuda seda enam varjendites taluda, nende psühholoogiline seisund on piiri peal. Viimastel päevadel on elanikud valmis ära minema," ütles Haidai.
Severodonetski linnapea Oleksandr Strjuk ütles, et olukord on väga keeruline. "Kasutatakse igat võimalust inimeste evakueerimiseks igal vaikuseminutil ning kui on transpordivõimalused olemas," sõnas ta.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et on valmis kolmapäeval looma humanitaarkoridori inimeste evakueerimiseks Severodonetskist Azoti tehasest ning viiks nad Luhanski oblastis separatistide kontrollitud aladele.
USA ootab kolmapäevaselt Ukraina kontaktgrupi kohtumiselt uute relvasaadetiste teateid
Ukraina ametiisikud on andnud teada, et ilma uute relvadeta ei suuda nad Vene vägede pealetungi peatada.
USA ametiisiku sõnul on kavas uued relvasaadetised Ukrainale, kuid enne kohtumist ja kokkulepete sõlmimist ei saa rääkida detailidest, vahendab CNN.
Sama ametiisiku sõnul pole näha Ukraina vägede moraali langust kuigi võitlus Donbassi piirkonnas muutub üha raskemaks.
Venemaa kehtestas sissesõidukeelu 49 Ühendkuningriigi kodanikule
Venemaa sissesõidukeelu nimistus on ka 29 Briti ajakirjanikku. Venemaa välisministeeriumi sõnul on nimekirjas olevad isikud seotud Ühendkuningriigi kaitsetööstusega.
Venemaa sissesõidukeele nimekiri järgneb Ühendkuningriigi samasugusele keelule.
Keelu all on ajakirjanikud väljaannetest the Guardian, BBC, Channel 4, ITV, Sky News, the Daily Telegraph, the Sunday Times, the Times, the Independent, the Daily Mail ja Financial Times.
Vene välisminister ütles, et nimekirjas olevad ajakirjanikud tegelevad valeinfo levitamisega seoses sündmustega Ukrainas ja Donbassis ning oma kallutatud hinnangutega suurendavad Russofoobiat briti ühiskonnas.
Venemaal Brianski regiooni linnas Klintsis teatati plahvatustest
Vene linnas Klintsist tulid teated, et linna on viimased kolm päeva rünnatud. Linnas asub Vene sõjaväebaas ja see asub vähem kui 50 kilomeetri kaugusel Ukraina-Vene piirist, vahendas The Moscow Times.
Kohalike elanike sõnul nägid nad sõjaväebaasi kohal helikopterit, mis ründas sõjaväebaasi rakettidega enne äralendu.
Kohalike sõnul on osa linnast ilma elektri ja joogiveeta. Sarnastest intsidentidest teatati Brianski regioonis asuvates Klintsovski and Starodubski piirkondades esmaspäeval ja laupäeval.
Rünnakud Vene territooriumil on sagenenud peale Vene vägede taandumist Kiievi alt.
Ukraina valitsus pole rünnakuid ei omaks võtnud ega eitanud.
Ukraina sai kätte 64 Ukraina sõduri säilmed Mariupolist
Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumite ministeeriumi sõnul saadi teisipäeval Ukraina võimude valdusesse 64 Mariupolis Azovstali terasetehases langenud sõduri säilmed.
Ministeeriumi sõnul saadi säilmed vahetusena. Mida Ukraina valitsus venelastele vastu andis ei ole avalikult teada.
Zelenski sõnul tungib Venemaa edasi, kui neid Donbassis ei peatata
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles täna Taani ajakirjanikega suheldes, et kui Vene vägesid ei peatata Luhanski ja Donetski oblastites, siis tungivad nad kindlasti Ukrainas edasi.
Zelenski tuletas pressikonverentsi ajal meelde, et Venemaa on näidanud oma tahet okupeerida kogu Ukraina riik.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 32500 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1434 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 3503 (+11);
- lennukid 208 (+0);
- kopterid 179 (+1);
- suurtükisüsteemid 721 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 229 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 97 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 588 (+3);
- tiibraketid 125 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2473 (+13);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 54 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmutis.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina politseinik korraldamas inimeste evakueerimist Luhanski oblasti Prõvillia linnast. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Ukraina väed hoiavad oma positsioone Severodonetskis
Ukraina väed hoiavad vaatamata Vene vägede pealetungidele, milles purustati ka viimane Ukraina kontrolli all olevatele aladele viiv sild, oma positsioone Severodonetskis, ütles selle linnapea Oleksandr Strjuk.
"Olukord on väga keeruline, aga ühendus linnaga on olemas vaatamata viimase üle Siverski Donetsi jõe kulgeva silla purustamist. Vene väed püüavad linna rünnata, aga meie sõjavägi püsib kindlalt," rääkis Strjuk.
Ukraina võimude andmeil on rohkem kui 500 tsiviilelanikku lõksus Severodonetski äärelinnas asuva tehases, kus tema võimud on nädalaid Vene pommirünnakute all vastu pidanud.
Strjuki sõnul korraldatakse elanike evakueerimist igal võimalusel, kui lahingud seda lubavad. "Aga need on diskreetsed operatsioonid, mida tehakse ühekaupa, kasutades iga võimalust," rääkis linnapea.
Mõlemad pooled väidavad, et on tekitanud teisele sõja ühes kõige verisemas lahingus tohutuid kaotusi.
Severodnetskis, mida Venemaa tahab vallutada, et viia lõpule Luhanski oblasti hõivamine, käivad praegu sõja, mis on muutunud kiirest vallutussõjast kurnamissõjaks, kõige raskemad lahingud.
Ukraina teatel hukkub linna iga päev 100–200 Ukraina sõdurit ning veel sajad saavad haavata.
Severodonetski linn esmaspäeval. Autor/allikas: SCANPIX / AFP
President Zelenski ütles oma öises pöördumises, et Donbassi idaosa pärast käib lahing, mis on üks Euroopa ajaloo kõige jõhkramaid.
Sõjaõnn on Severodonetskis korduvalt pöördunud ja mõlemad pooled on saanud teada oma edust. Venemaa tulistab ukrainlaste positsioone linnas suurtükkidest ning saadab siis jalaväe positsioone hõivama. See annab ukrainlastele võimaluse vastu rünnata.
Ehkki Vene relvajõud on hävitanud kõik kolm linnast läände jäävat silda, mille kaudu toimus liiklus Siverski Donetsi jõe teisel kaldal asuva Lõssõtšanski linnaga, ei ole Ukraina üksused siiski täielikult ümber piiratud, vaid säilitanud vähemalt osaliselt oma varustusteed.
Amnesty süüdistab Venemaad sõjakuritegudes
Inimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International süüdistas esmaspäeval Venemaad sõjakuritegudes, kuna selle relvajõud kasutasid Harkivi linna vallutada püüdes kobarpomme.
Kreml: sõja peaeesmärk on rahvavabariikide kaitse
Venemaa peamine eesmärk sõjas Ukraina vastu on separatistlike tunnustamata Luhanski ja Donetski rahvavabariigi kaitse, ütles Kremli esindaja esmaspäeval.
"Üldiselt on vabariikide kaitsmine sõjalise erioperatsiooni peamine eesmärk," vahendas Vene riiklik uudisteagentuur RIA Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnu.
Venemaa toetatud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles esmaspäeval, et Ukraina vägede rünnakud ja suurtükituli piirkonnale on sagenenud.
"Kõik vajalikud väeüksused, sealhulgas liitlasväed ja Vene Föderatsiooni üksused kaasatakse vaenlase tõrjumiseks," teatas Venemaa toetatud moodustise juht.
Paavst: Venemaa agressioon Ukrainas võis olla provotseeritud
Paavst Franciscus kritiseeris Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas, kuid leidis ka, et Venemaa vallandatud sõda võis olla provotseeritud.
Vene vägede käitumine Ukrainas on olnud jõhker, julm ja metsik, rääkis katoliku kiriku pea, kes kiitis samas ukrainlasi, kes võitlevad oma ellujäämise eest.
Kuid eelmisel kuul jesuiitide meediaväljaannete toimetajatega peetud vestluse tekstis, mis avaldati teisipäeval, ütles paavst ka seda, et olukord pole mustvalge ning sõda on "võib-olla mingil moel provotseeritud".
### Response:
Sõja 111. päev: Ukraina teatas positsioonide hoidmisest Severodonetskis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Navalnõi advokaat püüdis täna oma kliendiga vanglas kohtuda, siis anti talle teada, et sellist isikut vanglas ei ole, teatas Navalnõi pressiesindaja Twitteri kaudu.
Alexei Navalny @navalny was transported away from the penal colony No. 2.
His lawyer, who came to see him, was kept at the checkpoint until 14.00, and was then told: "There is no such convict here."
We do not know where Alexei is now and what colony they are taking him to.
— Кира Ярмыш (@Kira_Yarmysh) June 14, 2022
Navalnõi tiimi hinnangul viidi ta tõenäoliselt Melehhovo karistuskolooniasse.
Vene vanglates valitsevaid tingimusi uuriva portaali Gulagu.net asutaja sõnul on Melekhovo üks kõige ebameeldivamaid Vene vanglaid, kus nii vanglatöötajad kui ka vangid ise on ohtlikud ja vägivaldsed.
Navalnõi sai maikuus uue süüdistuse, mis lisas ta vangikaristusele 15 aastat. See lisandus üheksa-aastasele vanglakaristusele, mille kohus mõistis Navalnõile märtsis omastamises ja kohtu halvustamise eest. Enne seda oli Navalnõile mõistetud kahe ja poole aasta pikkune vanglakaristus.
Aleksei Navalnõi on tuntud Vene opositsionäär. Varasemalt on ta esinenud ka vene marurahvuslike seisukohtadega. | Aleksei Navalnõi viidi tõenäoliselt karistuskolooniasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Navalnõi advokaat püüdis täna oma kliendiga vanglas kohtuda, siis anti talle teada, et sellist isikut vanglas ei ole, teatas Navalnõi pressiesindaja Twitteri kaudu.
Alexei Navalny @navalny was transported away from the penal colony No. 2.
His lawyer, who came to see him, was kept at the checkpoint until 14.00, and was then told: "There is no such convict here."
We do not know where Alexei is now and what colony they are taking him to.
— Кира Ярмыш (@Kira_Yarmysh) June 14, 2022
Navalnõi tiimi hinnangul viidi ta tõenäoliselt Melehhovo karistuskolooniasse.
Vene vanglates valitsevaid tingimusi uuriva portaali Gulagu.net asutaja sõnul on Melekhovo üks kõige ebameeldivamaid Vene vanglaid, kus nii vanglatöötajad kui ka vangid ise on ohtlikud ja vägivaldsed.
Navalnõi sai maikuus uue süüdistuse, mis lisas ta vangikaristusele 15 aastat. See lisandus üheksa-aastasele vanglakaristusele, mille kohus mõistis Navalnõile märtsis omastamises ja kohtu halvustamise eest. Enne seda oli Navalnõile mõistetud kahe ja poole aasta pikkune vanglakaristus.
Aleksei Navalnõi on tuntud Vene opositsionäär. Varasemalt on ta esinenud ka vene marurahvuslike seisukohtadega.
### Response:
Aleksei Navalnõi viidi tõenäoliselt karistuskolooniasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest korda ATP tuuri turniiril mänginud Peniston alistas tasavägises kohtumises hooaja esimese murumängu pidanud Ruudi 7:6 (4), 7:6 (2) tulemusega.
"Ma ei suuda seda uskuda, see on nagu unistus. Casper on ebareaalselt hea mängija, tal läks Prantsusmaa lahtistel väga hästi, seega teadsin, et tema vastu on väga raske mängida. Väljakule astudes tuleb mõelda ainult võidule. Seda ma ka tegin ja see oli tegelikult kõik, mida teha sain," sõnas Peniston pärast matši, vahendab ATP.
Biggest win of his career ✅ 1st @atptour win ✅ @ryanhpen knocks out No.1 seed Casper Ruud at @QueensTennis #cinchChampionships pic.twitter.com/ztFTCKhB0g
— LTA (@the_LTA) June 14, 2022
Järgmises ringis on 26-aastase briti vastaseks Francisco Cerundolo (ATP 46.).
Lisaks Ruudile langes avaringis konkurentsist veel neli asetuse saanud mängijat. Mullune finalist ja kolmanda asetusega Cameron Norrie (ATP 11.) jäi 7:6 (2), 1:6, 4:6 alla Grigor Dimitrovile (ATP 22.), neljanda asetusega Taylor Fritz (ATP 14.) pidi tunnistama vabapääsme saanud Jack Draperi (ATP 99.) 6:3, 6:2 paremust, viienda asetusega Diego Schwartzmani (ATP 16.) kukutas 6:1, 6:4 skooriga kvalifikatsioonist põhiturniirile pääsenud Sam Querrey (ATP 121.) ning kaheksanda asetusega Reilly Opelka (ATP 18.) kaotas 4:6, 4:6 Alex de Minaurile (ATP 21.).
Edukalt alustas tiitlikaitsja ja maailma kümnes reket Matteo Berrettini, kes oli 6:3, 6:3 parem Dan Evansist. Samuti võidutses endine maailma kolmas reket Marin Cilic (ATP 17.), kes teenis 6:1, 4:6, 7:5 võidu Liam Broady (ATP 137.) üle. | ATP tuuril debüteerinud britt alistas avaringis kõrgeima asetusega Ruudi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda ATP tuuri turniiril mänginud Peniston alistas tasavägises kohtumises hooaja esimese murumängu pidanud Ruudi 7:6 (4), 7:6 (2) tulemusega.
"Ma ei suuda seda uskuda, see on nagu unistus. Casper on ebareaalselt hea mängija, tal läks Prantsusmaa lahtistel väga hästi, seega teadsin, et tema vastu on väga raske mängida. Väljakule astudes tuleb mõelda ainult võidule. Seda ma ka tegin ja see oli tegelikult kõik, mida teha sain," sõnas Peniston pärast matši, vahendab ATP.
Biggest win of his career ✅ 1st @atptour win ✅ @ryanhpen knocks out No.1 seed Casper Ruud at @QueensTennis #cinchChampionships pic.twitter.com/ztFTCKhB0g
— LTA (@the_LTA) June 14, 2022
Järgmises ringis on 26-aastase briti vastaseks Francisco Cerundolo (ATP 46.).
Lisaks Ruudile langes avaringis konkurentsist veel neli asetuse saanud mängijat. Mullune finalist ja kolmanda asetusega Cameron Norrie (ATP 11.) jäi 7:6 (2), 1:6, 4:6 alla Grigor Dimitrovile (ATP 22.), neljanda asetusega Taylor Fritz (ATP 14.) pidi tunnistama vabapääsme saanud Jack Draperi (ATP 99.) 6:3, 6:2 paremust, viienda asetusega Diego Schwartzmani (ATP 16.) kukutas 6:1, 6:4 skooriga kvalifikatsioonist põhiturniirile pääsenud Sam Querrey (ATP 121.) ning kaheksanda asetusega Reilly Opelka (ATP 18.) kaotas 4:6, 4:6 Alex de Minaurile (ATP 21.).
Edukalt alustas tiitlikaitsja ja maailma kümnes reket Matteo Berrettini, kes oli 6:3, 6:3 parem Dan Evansist. Samuti võidutses endine maailma kolmas reket Marin Cilic (ATP 17.), kes teenis 6:1, 4:6, 7:5 võidu Liam Broady (ATP 137.) üle.
### Response:
ATP tuuril debüteerinud britt alistas avaringis kõrgeima asetusega Ruudi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Topkini aeg oli 46.33, viimasest finaalkohast jäi ta vähem kui nelja sekundi kaugusele.
"Ajaga ma rahule ei jäänud, aga tänane võistlus oli homse seliliujumise eel heaks soojendusujumiseks," ütles Topkin. "Loen just 50 meetri seliliujumist oma põhialaks, teistel distantsidel ma kõrgete kohtade nõudlejate sekka ei kuulu. Arvan, et olen sarnases vormis kui eelmise aasta EM-il, aga vorm pole nii hea kui Tokyo paraolümpiamängude ajal."
Kolmapäeval võistleb Topkin oma trumpalal, 50 meetri seliliujumises (klass S5) ning neljapäeval 50 meetri vabaltujumises (klass S5).
Lisaks Topkinile esindab paraujumise MM-il Eestit Susannah Kaul, kes alustas naiste 50 meetri vabaltujumises viienda kohaga. Reedel võistleb Kaul 100 meetri vabaltujumises. | Matz Topkin sai paraujumise MM-il liblikujumises üheksanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Topkini aeg oli 46.33, viimasest finaalkohast jäi ta vähem kui nelja sekundi kaugusele.
"Ajaga ma rahule ei jäänud, aga tänane võistlus oli homse seliliujumise eel heaks soojendusujumiseks," ütles Topkin. "Loen just 50 meetri seliliujumist oma põhialaks, teistel distantsidel ma kõrgete kohtade nõudlejate sekka ei kuulu. Arvan, et olen sarnases vormis kui eelmise aasta EM-il, aga vorm pole nii hea kui Tokyo paraolümpiamängude ajal."
Kolmapäeval võistleb Topkin oma trumpalal, 50 meetri seliliujumises (klass S5) ning neljapäeval 50 meetri vabaltujumises (klass S5).
Lisaks Topkinile esindab paraujumise MM-il Eestit Susannah Kaul, kes alustas naiste 50 meetri vabaltujumises viienda kohaga. Reedel võistleb Kaul 100 meetri vabaltujumises.
### Response:
Matz Topkin sai paraujumise MM-il liblikujumises üheksanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vilnius ja teised Ida-Euroopa pealinnad on viimaste nädalate jooksul nõudnud rohkem NATO liitlasvägesid enda territooriumile. Saksa kantsler Olaf Scholz väljendas eelmine kuu toetust ettepanekule suurendada mitmerahvuselist liitlasvägede üksust Ida-Euroopas.
Lääne allikate sõnul on Berliini kõige hiljutisem ettepanek hoida brigaad Saksamaal ja paigutada see Leetu ainult vajadusel. Leedus on juba praegu 1000 liitlasvägede sõdurit. Saksa vägedel oleks siiski püsiv peakontor Leedus, kus oleks 50–60 töötajat ning ülejäänud üksus tuleks aeg-ajalt Leetu väljaõppele.
Berliin on väitnud, et kuna Saksamaa asub Leedule lähedal, siis ei pea Saksa väed Leedus asuma.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis nimetas Saksamaa ettepanekut heaks alguseks, kuid lisas vajadust konkreetsete sammude järele praeguses julgeolekuolukorras.
Saksa kaitseministeerium ei olnud nõus andma kommentaare öeldes, et nad ei kommenteeri välismeedias tehtud sõnavõtte.
Baltimaad on enne NATO tippkohtumist Madridis nõudnud rohkem liitlasvägesid NATO idatiivale. Balti riikide sõnul pole heidutus enam Venemaa peatamiseks piisav, kui vaadata, mis hävingut Venemaa Ukrainas on suutnud tekitada. | Saksamaa siiski ei saada uusi vägesid Leetu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vilnius ja teised Ida-Euroopa pealinnad on viimaste nädalate jooksul nõudnud rohkem NATO liitlasvägesid enda territooriumile. Saksa kantsler Olaf Scholz väljendas eelmine kuu toetust ettepanekule suurendada mitmerahvuselist liitlasvägede üksust Ida-Euroopas.
Lääne allikate sõnul on Berliini kõige hiljutisem ettepanek hoida brigaad Saksamaal ja paigutada see Leetu ainult vajadusel. Leedus on juba praegu 1000 liitlasvägede sõdurit. Saksa vägedel oleks siiski püsiv peakontor Leedus, kus oleks 50–60 töötajat ning ülejäänud üksus tuleks aeg-ajalt Leetu väljaõppele.
Berliin on väitnud, et kuna Saksamaa asub Leedule lähedal, siis ei pea Saksa väed Leedus asuma.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis nimetas Saksamaa ettepanekut heaks alguseks, kuid lisas vajadust konkreetsete sammude järele praeguses julgeolekuolukorras.
Saksa kaitseministeerium ei olnud nõus andma kommentaare öeldes, et nad ei kommenteeri välismeedias tehtud sõnavõtte.
Baltimaad on enne NATO tippkohtumist Madridis nõudnud rohkem liitlasvägesid NATO idatiivale. Balti riikide sõnul pole heidutus enam Venemaa peatamiseks piisav, kui vaadata, mis hävingut Venemaa Ukrainas on suutnud tekitada.
### Response:
Saksamaa siiski ei saada uusi vägesid Leetu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigist saadeti välja Ramil Usmanov.
"Täna möödub 81 aastat juuniküüditamisest. 1941. aasta ei ole pelgalt ajalugu - tänini tahavad mingid inimesed seda aega tagasi tuua. Täna koos @Politsei
-ga saatsime välja järjekordse Eesti julgeolekut ohustanud Kremli provokaatori: Ramil Usmanov," kirjutas kaitsepolitseiamet sotsiaalmeedias.
Usmanov juhtis omal ajal Lõuna-Eesti Afganistani Sõja Veteranide Liitu ja oli üks Tartus asuva Vene Föderatsiooni Kodanike Liidu aktiviste.
Mai alguses saadeti riigist välja Alexey Esakov, kes oli Surematu Polgu üks eestvedajatest Eestis.
Täna möödub 81 aastat juuniküüditamisest. 1941.a ei ole pelgalt ajalugu - tänini tahavad mingid inimesed seda aega tagasi tuua. Täna koos @Politsei -ga saatsime välja järjekordse Eesti julgeolekut ohustanud Kremli provokaatori: Ramil Usmanov. pic.twitter.com/4pgadGSXTc
— Kaitsepolitseiamet (@kaitsepolitsei) June 14, 2022 | Kaitsepolitsei teatas Kremli provokaatori väljasaatmisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigist saadeti välja Ramil Usmanov.
"Täna möödub 81 aastat juuniküüditamisest. 1941. aasta ei ole pelgalt ajalugu - tänini tahavad mingid inimesed seda aega tagasi tuua. Täna koos @Politsei
-ga saatsime välja järjekordse Eesti julgeolekut ohustanud Kremli provokaatori: Ramil Usmanov," kirjutas kaitsepolitseiamet sotsiaalmeedias.
Usmanov juhtis omal ajal Lõuna-Eesti Afganistani Sõja Veteranide Liitu ja oli üks Tartus asuva Vene Föderatsiooni Kodanike Liidu aktiviste.
Mai alguses saadeti riigist välja Alexey Esakov, kes oli Surematu Polgu üks eestvedajatest Eestis.
Täna möödub 81 aastat juuniküüditamisest. 1941.a ei ole pelgalt ajalugu - tänini tahavad mingid inimesed seda aega tagasi tuua. Täna koos @Politsei -ga saatsime välja järjekordse Eesti julgeolekut ohustanud Kremli provokaatori: Ramil Usmanov. pic.twitter.com/4pgadGSXTc
— Kaitsepolitseiamet (@kaitsepolitsei) June 14, 2022
### Response:
Kaitsepolitsei teatas Kremli provokaatori väljasaatmisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mägi edestas lähimat konkurenti prantslast Wilfried Happoit 1,3 ja kolmandaks tulnud itaallast Mario Lambrugit 1,39 sekundiga. Mägi tänavuse hooaja senine tippmark oli 48,66.
Maailma hooaja edetabelis annab 47,82 Mägile kolmanda koha, eestlasest on kiiremad olnud vaid brasiillane Alison Dos Santos (47,23) ja ameeriklane Rai Benjamin (47,49). Varasema Eesti rekordi püstitas Mägi eelmisel suvel Tokyo olümpiamängude finaalis, kui saavutas ajaga 48,11 seitsmenda koha.
Kettaheitevõistlusel pidi Gerd Kanteri juhendatav Kristjan Ceh leppima kolmanda kohaga (67,76). Võitjaks tuli Tokyo olümpiakuld Daniel Stahl, kes ületas tänavusel hooajal teise mehena 70 meetri piiri, kui heitis parimal katsel 70,62. Hooaja tippmark (71.27) kuulub jätkuvalt Cehile. Teise koha sai leedulane Andrius Gudžius (68,09).
Karl Erik Nazarov tegi Tšehhis Kladnos 100 meetri jooksus uue isikliku rekordi (10,34), mis on Eesti kõigi aegade kolmas tulemus Marek Niidu ja Argo Golbergi järel. | Rasmus Mägi püstitas Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mägi edestas lähimat konkurenti prantslast Wilfried Happoit 1,3 ja kolmandaks tulnud itaallast Mario Lambrugit 1,39 sekundiga. Mägi tänavuse hooaja senine tippmark oli 48,66.
Maailma hooaja edetabelis annab 47,82 Mägile kolmanda koha, eestlasest on kiiremad olnud vaid brasiillane Alison Dos Santos (47,23) ja ameeriklane Rai Benjamin (47,49). Varasema Eesti rekordi püstitas Mägi eelmisel suvel Tokyo olümpiamängude finaalis, kui saavutas ajaga 48,11 seitsmenda koha.
Kettaheitevõistlusel pidi Gerd Kanteri juhendatav Kristjan Ceh leppima kolmanda kohaga (67,76). Võitjaks tuli Tokyo olümpiakuld Daniel Stahl, kes ületas tänavusel hooajal teise mehena 70 meetri piiri, kui heitis parimal katsel 70,62. Hooaja tippmark (71.27) kuulub jätkuvalt Cehile. Teise koha sai leedulane Andrius Gudžius (68,09).
Karl Erik Nazarov tegi Tšehhis Kladnos 100 meetri jooksus uue isikliku rekordi (10,34), mis on Eesti kõigi aegade kolmas tulemus Marek Niidu ja Argo Golbergi järel.
### Response:
Rasmus Mägi püstitas Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringkonnakohus tühistas Eesti Ekspressi ja kahe ajakirjaniku rahatrahvid, mille esimese astme kohus määras prokuratuuri loata kriminaalmenetluse asjaolusid sisaldanud artikli avaldamise eest. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et ajakirjanik peab prokuratuurilt enne menetlusandmete avaldamist luba küsima.
Männiko sõnas ERR-ile, et tema hinnangul on ringkonnakohtu otsus proportsionaalne.
"Kohus saabki teha otsuse ju lähtudes kehtivast seadusest. Minu hinnangul on see otsus proportsionaalne, poolte huvid on kaalutud ja oluline on see, et ajakirjanikke niiviisi lihtsalt formaalse rikkumise pärast ikkagi karistada ei saa. See on minu meelest selles määruses kõige olulisem," rääkis ta.
"Kui siis prokuratuur ikkagi leiab, et ta keelab menetluse andmete avaldamise, siis ta peab seda väga sisukalt põhjendama. Lihtsalt "ei" ei ole põhjendus," ütles Männiko ja lisas, et tema hinnangul on tegemist hea otsusega.
Männiko märkis, et praegune seadus sätestab, et menetlusandmeid võib avaldada prokuratuuri nõusolekul. Iseküsimus on, kas see meeldib või mitte.
"Kas nüüd seadus meeldib või ei meeldi, kas selline norm on üldse vajalik ja kui, siis kas sellises sõnastuses, see on juba seadusandliku diskussiooni teema. Aga tänane otsus on minu hinnangul mõistlik ja seadusega kooskõlas," rääkis Männiko.
Ajakirjanikke trahviti Männiko sõnul kergekäeliselt. "Sõltumata sellest, et seadus seda võimaldab, siis ütleb ringkonnakohus selgelt, et need peavad olema väga erakordsed ja väga kaalukad asjad sellistel juhtudel, millist ajakirjanikku karistatakse. Antud juhul ei ole prokuratuur ju motiveerinud seda, millega menetlust kahjustati ja sellepärast trahv tühistatigi," ütles advokaat.
Ekspressil pole tema sõnul põhjust ringkonnakohtu otsust vaidlustada. "Arvestades, et Ekspressi taotlused rahuldati, trahv tühistati, siis tänane seadus meil ei võimalda isegi vaidlustada juhul, et meile ei meeldi kohtu põhjendused. Kõik meie kohtule esitatud taotlused rahuldati, meil ei ole põhjust edasi kaevata," sõnas Männiko. | Ekspressi advokaat: meil ei ole põhjust kohtuotsust edasi kaevata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringkonnakohus tühistas Eesti Ekspressi ja kahe ajakirjaniku rahatrahvid, mille esimese astme kohus määras prokuratuuri loata kriminaalmenetluse asjaolusid sisaldanud artikli avaldamise eest. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et ajakirjanik peab prokuratuurilt enne menetlusandmete avaldamist luba küsima.
Männiko sõnas ERR-ile, et tema hinnangul on ringkonnakohtu otsus proportsionaalne.
"Kohus saabki teha otsuse ju lähtudes kehtivast seadusest. Minu hinnangul on see otsus proportsionaalne, poolte huvid on kaalutud ja oluline on see, et ajakirjanikke niiviisi lihtsalt formaalse rikkumise pärast ikkagi karistada ei saa. See on minu meelest selles määruses kõige olulisem," rääkis ta.
"Kui siis prokuratuur ikkagi leiab, et ta keelab menetluse andmete avaldamise, siis ta peab seda väga sisukalt põhjendama. Lihtsalt "ei" ei ole põhjendus," ütles Männiko ja lisas, et tema hinnangul on tegemist hea otsusega.
Männiko märkis, et praegune seadus sätestab, et menetlusandmeid võib avaldada prokuratuuri nõusolekul. Iseküsimus on, kas see meeldib või mitte.
"Kas nüüd seadus meeldib või ei meeldi, kas selline norm on üldse vajalik ja kui, siis kas sellises sõnastuses, see on juba seadusandliku diskussiooni teema. Aga tänane otsus on minu hinnangul mõistlik ja seadusega kooskõlas," rääkis Männiko.
Ajakirjanikke trahviti Männiko sõnul kergekäeliselt. "Sõltumata sellest, et seadus seda võimaldab, siis ütleb ringkonnakohus selgelt, et need peavad olema väga erakordsed ja väga kaalukad asjad sellistel juhtudel, millist ajakirjanikku karistatakse. Antud juhul ei ole prokuratuur ju motiveerinud seda, millega menetlust kahjustati ja sellepärast trahv tühistatigi," ütles advokaat.
Ekspressil pole tema sõnul põhjust ringkonnakohtu otsust vaidlustada. "Arvestades, et Ekspressi taotlused rahuldati, trahv tühistati, siis tänane seadus meil ei võimalda isegi vaidlustada juhul, et meile ei meeldi kohtu põhjendused. Kõik meie kohtule esitatud taotlused rahuldati, meil ei ole põhjust edasi kaevata," sõnas Männiko.
### Response:
Ekspressi advokaat: meil ei ole põhjust kohtuotsust edasi kaevata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi ja Soome NATO-taotlus on arutlusel 29. juuni Madridi NATO tippkohtumisel Hispaanias. Kahe riigi vastuvõtt sõjalisse blokki on küsimärgi all, kuna Türgi süüdistab neid Kurdistani Töölispartei sidemetes ja on häiritud mõlema riigi 2019. aastal kehtestatud relvaembargost Türgi suhtes, vahendab The Guardian.
Türgi on avalikult süüdistanud Rootsit kurdi rühmitiste toetamises Põhja-Süürias. Türgi peab neid rühmitisi seotuks Kurdi Töölisparteiga, mida nii Türgi, Euroopa Liit kui ka USA peavad terrorirühmituseks.
Türgit juhtiva Arengu ja Õiguse partei liikme ja parlamendi välissuhete komisjoni esimehe Akif Cagatay Kilici sõnul on kaalul Türgi rahvuslik julgeolek. Kilic lisas, et Türgil on NATO suuruselt teine armee ning nende riik on aidanud Ukrainat müües neile ründedroone. Vastutasuks soovib Türgi liitlastelt austust ja oma julgeolekuhuvidega arvestamist.
Kilici sõnul on Türgi austanud oma liitlaskohustusi NATO ees ning seadis küsimärgi alla mida Rootsi ja Soome saavad panustada. Välissuhete komisjoni esimehe sõnul on mõlemad riigid varjanud terroristlikke organisatsioone, kes on tapnud türklasi, olnud lugupidamatud Türgi riigipiiri suhtes ja olnud üldiselt eksistentsiaalne oht Türgi riigile.
Kilic tõrjus süüdistusi, et tegemist on sõnumiga Türgi sisse enne keerulisi valimisi kuna mitte-kurdi erakonnad Türgis toetavad samuti president Recep Tayyip Erdogani positsiooni.
Rootsi proovis reedel leevendada Türgi muresid avaldades välispoliitika paberi, mis näitas vajadust võidelda terrorismiga ning sisaldas endas teekaarti relvamüügi jätkamiseks Türgile. Rootsi kehtestas relvamüügi piirangu Türgile peale Türgi sissetungi Põhja-Süüriasse 2019. aastal. Ühendkuningriik on sarnasest piirangust Türgi suhtes juba loobunud.
Rootsis jõustub 1. juulist karmim terrorivastane seadus, mis annab ametivõimudele laiemad volitused võimalike terroristide jälgimiseks.
Türgi nõudmiste hulka kuulub osa kurdi aktivistide Rootsi riigist väljasaatmine Türki ning Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti ametist vabastamine. Viimane kohtus 2011. aastal Kurdi Töölispartei esindajatega, kuigi Rootsi on selle organisatsiooni kuulutanud juba 1984. aastal terroriorganisatsiooniks. Ankara soovib samuti, et nii Rootsi kui ka Soome katkestaks sidemed USA toetatud kurdi rühmitistega Põhja-Süürias, keda Türgi nimetab sidemetes olevaks Kurdi Töölisparteiga.
Rootsis elab 100 000 kurdi pagulast ning Rootsi valitsus sõltub kurdi päritolu sõltumatu parlamendiliikme Amineh Kakabaveh toetusest. | Türgi ähvardab Rootsi ja Soome NATO-taotlust aasta aega kinni hoida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi ja Soome NATO-taotlus on arutlusel 29. juuni Madridi NATO tippkohtumisel Hispaanias. Kahe riigi vastuvõtt sõjalisse blokki on küsimärgi all, kuna Türgi süüdistab neid Kurdistani Töölispartei sidemetes ja on häiritud mõlema riigi 2019. aastal kehtestatud relvaembargost Türgi suhtes, vahendab The Guardian.
Türgi on avalikult süüdistanud Rootsit kurdi rühmitiste toetamises Põhja-Süürias. Türgi peab neid rühmitisi seotuks Kurdi Töölisparteiga, mida nii Türgi, Euroopa Liit kui ka USA peavad terrorirühmituseks.
Türgit juhtiva Arengu ja Õiguse partei liikme ja parlamendi välissuhete komisjoni esimehe Akif Cagatay Kilici sõnul on kaalul Türgi rahvuslik julgeolek. Kilic lisas, et Türgil on NATO suuruselt teine armee ning nende riik on aidanud Ukrainat müües neile ründedroone. Vastutasuks soovib Türgi liitlastelt austust ja oma julgeolekuhuvidega arvestamist.
Kilici sõnul on Türgi austanud oma liitlaskohustusi NATO ees ning seadis küsimärgi alla mida Rootsi ja Soome saavad panustada. Välissuhete komisjoni esimehe sõnul on mõlemad riigid varjanud terroristlikke organisatsioone, kes on tapnud türklasi, olnud lugupidamatud Türgi riigipiiri suhtes ja olnud üldiselt eksistentsiaalne oht Türgi riigile.
Kilic tõrjus süüdistusi, et tegemist on sõnumiga Türgi sisse enne keerulisi valimisi kuna mitte-kurdi erakonnad Türgis toetavad samuti president Recep Tayyip Erdogani positsiooni.
Rootsi proovis reedel leevendada Türgi muresid avaldades välispoliitika paberi, mis näitas vajadust võidelda terrorismiga ning sisaldas endas teekaarti relvamüügi jätkamiseks Türgile. Rootsi kehtestas relvamüügi piirangu Türgile peale Türgi sissetungi Põhja-Süüriasse 2019. aastal. Ühendkuningriik on sarnasest piirangust Türgi suhtes juba loobunud.
Rootsis jõustub 1. juulist karmim terrorivastane seadus, mis annab ametivõimudele laiemad volitused võimalike terroristide jälgimiseks.
Türgi nõudmiste hulka kuulub osa kurdi aktivistide Rootsi riigist väljasaatmine Türki ning Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti ametist vabastamine. Viimane kohtus 2011. aastal Kurdi Töölispartei esindajatega, kuigi Rootsi on selle organisatsiooni kuulutanud juba 1984. aastal terroriorganisatsiooniks. Ankara soovib samuti, et nii Rootsi kui ka Soome katkestaks sidemed USA toetatud kurdi rühmitistega Põhja-Süürias, keda Türgi nimetab sidemetes olevaks Kurdi Töölisparteiga.
Rootsis elab 100 000 kurdi pagulast ning Rootsi valitsus sõltub kurdi päritolu sõltumatu parlamendiliikme Amineh Kakabaveh toetusest.
### Response:
Türgi ähvardab Rootsi ja Soome NATO-taotlust aasta aega kinni hoida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Burnley jalgpalliklubi on ajalooline meeskond ja mul on suur au saada selle peatreeneriks. Olen põnevil eesootavate väljakutse ees," sõnas Kompany klubi kodulehele. "Ootan huviga, et saaksin mängijatega töötada ja luua meie fännidele positiivse ja võiduka meeskonna."
"Vincent on näidanud muljetavaldavaid tulemusi, juhtides eelmisel hooajal ühe Belgia suurima meeskonna tagasi Euroopasse ja karikafinaali. Oleme tema filosoofiast, nägemusest ja ambitsioonidest vaimustuses," sõnas Burnley esimees Alan Pace.
Neljal korral Manchester City ridades Inglismaa meistriks tulnud Kompany lõpetas mängijakarjääri 2020. aastal, misjärel sai temast Belgia kõrgliigaklubi Anderlechti peatreener. Lõppenud hooajal saavutas Anderlecht kolmanda koha ja jõudis karikavõistlustel finaali, kuid Kompany otsustas ametist siiski lahkuda.
Burnley pole Kompany lepingu pikkust täpsustanud.
Aprilli keskel vallandas Burnley pea 10 aastat ametis olnud Sean Dyche'i, pärast mida täitis ajutiselt peatreeneri kohustusi abitreener Mike Jackson, kes ei suutnud klubi kõrgliigast väljalangemisest päästa. 20 meeskonna konkurentsis sai Burnley 35 punktiga 18. koha, koos nendega langesid esiliigasse ka Norwich City ja Watford.
We are delighted to confirm the appointment of Vincent Kompany as first-team manager.
Welcome to Burnley, @vincentkompany! #WelcomeKompany | #UTC
— Burnley FC (@BurnleyOfficial) June 14, 2022 | Kõrgliigast langenud Burnley palkas peatreeneriks Man City endise kapteni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Burnley jalgpalliklubi on ajalooline meeskond ja mul on suur au saada selle peatreeneriks. Olen põnevil eesootavate väljakutse ees," sõnas Kompany klubi kodulehele. "Ootan huviga, et saaksin mängijatega töötada ja luua meie fännidele positiivse ja võiduka meeskonna."
"Vincent on näidanud muljetavaldavaid tulemusi, juhtides eelmisel hooajal ühe Belgia suurima meeskonna tagasi Euroopasse ja karikafinaali. Oleme tema filosoofiast, nägemusest ja ambitsioonidest vaimustuses," sõnas Burnley esimees Alan Pace.
Neljal korral Manchester City ridades Inglismaa meistriks tulnud Kompany lõpetas mängijakarjääri 2020. aastal, misjärel sai temast Belgia kõrgliigaklubi Anderlechti peatreener. Lõppenud hooajal saavutas Anderlecht kolmanda koha ja jõudis karikavõistlustel finaali, kuid Kompany otsustas ametist siiski lahkuda.
Burnley pole Kompany lepingu pikkust täpsustanud.
Aprilli keskel vallandas Burnley pea 10 aastat ametis olnud Sean Dyche'i, pärast mida täitis ajutiselt peatreeneri kohustusi abitreener Mike Jackson, kes ei suutnud klubi kõrgliigast väljalangemisest päästa. 20 meeskonna konkurentsis sai Burnley 35 punktiga 18. koha, koos nendega langesid esiliigasse ka Norwich City ja Watford.
We are delighted to confirm the appointment of Vincent Kompany as first-team manager.
Welcome to Burnley, @vincentkompany! #WelcomeKompany | #UTC
— Burnley FC (@BurnleyOfficial) June 14, 2022
### Response:
Kõrgliigast langenud Burnley palkas peatreeneriks Man City endise kapteni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Petrov sai esmaspäeval P-alagrupi avamängus 3:0 jagu albaanlasest Bulent Fazliust, teisipäeval oli eestlane aga 3:2 parem waleslasest Liam Daviesist. Kolmapäeval läheb Petrov viimases alagrupimängus vastamisi horvaatlase Filip Bermaneciga.
G-alagrupis mängiv Denis Sokolov pidi kahes esimeses mängus tunnistama vastaste paremust. Esmalt jäi ta 0:3 alla belglasele Julien Leclercq'ile ning seejärel pidi vastu võtma 0:3 kaotuse albaanlase Kledio Kaci käest. Kolmapäeval on Sokolovi vastaseks šveitslane Marvin Losi.
Kokku osaleb EM-il, kus seekord mängitakse vaid klassikalises ja meeskondlikus formaadis (kuue punase formaati ei peeta) 120 sportlast 35 riigist. | Petrov alustas snuukri EM-i kahe võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Petrov sai esmaspäeval P-alagrupi avamängus 3:0 jagu albaanlasest Bulent Fazliust, teisipäeval oli eestlane aga 3:2 parem waleslasest Liam Daviesist. Kolmapäeval läheb Petrov viimases alagrupimängus vastamisi horvaatlase Filip Bermaneciga.
G-alagrupis mängiv Denis Sokolov pidi kahes esimeses mängus tunnistama vastaste paremust. Esmalt jäi ta 0:3 alla belglasele Julien Leclercq'ile ning seejärel pidi vastu võtma 0:3 kaotuse albaanlase Kledio Kaci käest. Kolmapäeval on Sokolovi vastaseks šveitslane Marvin Losi.
Kokku osaleb EM-il, kus seekord mängitakse vaid klassikalises ja meeskondlikus formaadis (kuue punase formaati ei peeta) 120 sportlast 35 riigist.
### Response:
Petrov alustas snuukri EM-i kahe võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel saabus Venezuelasse Iraani naftatanker miljoni barreli toornaftaga. Laadung on kolmas, mis on saabunud Venezuelasse Iraani ja Venezuela vahelise kokkuleppe alusel, vahendab the Jerusalem Post.
Naftatanker Sonia I lahkus Iraanist maikuus. Veel kaks Iraani lipu all sõitvat naftatankerit, Dino I ja Silvia I saabusid Venezuela sadamatesse eelmisel kuul. Sadamates lossiti maha Iraani kerge toornafta ja laaditi asemel Venezuela raskem toornafta.
Venezuela president Nicolás Maduro on viimasel ajal püüdnud suurendada riigi rahvusvahelist haaret külastades Türgit, Iraani ja nüüd Kuveiti.
Nädalavahetusel toimus Maduro Iraani-visiidi raames Iraanis ehitatud naftatankeri üleandmine Venetsueelale.
Iraani Fars uudiste sõnul müüb Iraan Venezuela Caracase valitsusele juba praegu droone ning üheskoos saavad nad moodustada läänevastase liidu. Mõlemal riigil on vaenulikud suhted Ameerika Ühendriikidega ning skepsis demokraatliku ühiskonnakorralduse suhtes.
Venezuela ja Iraan sõlmisid hiljuti 20-aastat kestva koostöölepingu. Varasemalt sõlmis Iraan Hiinaga 25-aastat kestva koostööleppe.
Venezuela loodab Iraani abiga uuendada oma naftarafineerimise tehased, mis on mõeldud eelkõige siseriikliku tarbimise rahuldamiseks. Iraan usub, et suudab aidata Venezuelal rafineerimistehaseid uuendada ning pikas plaanis kasutada samu tehaseid oma toornafta müümiseks Ladina-Ameerikasse.
Mõlemad riigid loodavad jagada ka USA sanktsioonidest kõrvale hiilimise kogemusi.
Venezuelal on maailma suurimad tõestatud naftavarud, kuid pole võimeline enda valduses olevaid naftaväljasid täiel määral ekspluateerima.
Nii Iraan kui Venezuela on naftat tootvate riikide organisatsiooni OPEC liikmed. | Iraan ja Venezuela tugevdavad koostööd energia ja kaubanduse vallas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel saabus Venezuelasse Iraani naftatanker miljoni barreli toornaftaga. Laadung on kolmas, mis on saabunud Venezuelasse Iraani ja Venezuela vahelise kokkuleppe alusel, vahendab the Jerusalem Post.
Naftatanker Sonia I lahkus Iraanist maikuus. Veel kaks Iraani lipu all sõitvat naftatankerit, Dino I ja Silvia I saabusid Venezuela sadamatesse eelmisel kuul. Sadamates lossiti maha Iraani kerge toornafta ja laaditi asemel Venezuela raskem toornafta.
Venezuela president Nicolás Maduro on viimasel ajal püüdnud suurendada riigi rahvusvahelist haaret külastades Türgit, Iraani ja nüüd Kuveiti.
Nädalavahetusel toimus Maduro Iraani-visiidi raames Iraanis ehitatud naftatankeri üleandmine Venetsueelale.
Iraani Fars uudiste sõnul müüb Iraan Venezuela Caracase valitsusele juba praegu droone ning üheskoos saavad nad moodustada läänevastase liidu. Mõlemal riigil on vaenulikud suhted Ameerika Ühendriikidega ning skepsis demokraatliku ühiskonnakorralduse suhtes.
Venezuela ja Iraan sõlmisid hiljuti 20-aastat kestva koostöölepingu. Varasemalt sõlmis Iraan Hiinaga 25-aastat kestva koostööleppe.
Venezuela loodab Iraani abiga uuendada oma naftarafineerimise tehased, mis on mõeldud eelkõige siseriikliku tarbimise rahuldamiseks. Iraan usub, et suudab aidata Venezuelal rafineerimistehaseid uuendada ning pikas plaanis kasutada samu tehaseid oma toornafta müümiseks Ladina-Ameerikasse.
Mõlemad riigid loodavad jagada ka USA sanktsioonidest kõrvale hiilimise kogemusi.
Venezuelal on maailma suurimad tõestatud naftavarud, kuid pole võimeline enda valduses olevaid naftaväljasid täiel määral ekspluateerima.
Nii Iraan kui Venezuela on naftat tootvate riikide organisatsiooni OPEC liikmed.
### Response:
Iraan ja Venezuela tugevdavad koostööd energia ja kaubanduse vallas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wimbledoni slämmiturniiri korraldajad avaldasid teisipäeval vabapääsme saanud mängijad ning nimekirjast leiab ka seitsmekordse võitja Serena Williamsi.
40-aastane Williams vigastas mullu Wimbledoni avaringis esimese seti keskel jalga ja pidi matši pooleli jätma. Sellest saadik on Williams võistluskarussellilt eemal olnud.
Lisaks Williamsile said vabapääsme ka Katie Boulter, Jodie Burrage, Sonay Kartal, Yuriko Miyazaki ja Katie Swan. Kaks viimast vabapääsme saajat on veel selgumisel.
Williamsi osalemine Wimbledoni slämmiturniiril polnud enne teisipäeva kindel, sest kümme päeva tagasi avaldasid turniiri korraldajad osalejate nimekirja ja maailma edetabelis 1208. kohale langenud Williamsit seal polnud, kuigi ta saanuks kasutada n-ö kaitstud edetabelikohta ehk anda end üles vigastuseelse edetabelikohaga, kuid seda võimalust ameeriklanna ei kasutanud.
Teisipäeval postitas ameeriklanna Instagrami pildi enda jalgadest murul ja kirjutas allkirjaks: "SW ja SW19. 2022. Näeme seal." SW viitab mõistagi tema enda nimetähtedele ja SW19 on Wimbledoni postiindeks.
It's on, @serenawilliams #Wimbledon pic.twitter.com/f0pGoYE0TF
— Wimbledon (@Wimbledon) June 14, 2022
Ühtlasi teatas Inglismaa tenniseliit (LTA), et Williams osaleb Eastbourne'is toimuval WTA turniiril paarismängus koos maailma neljanda reketi Ons Jabeuriga. Viimati osales Williams paarismängu turniiril 2020. aasta alguses, kui Aucklandi turniiril jõudis ta koos Caroline Wozniackiga finaali.
Eastbourne'i põhiturniiri algab eeloleval pühapäeval, Wimbledon aga 27. juunil.
View this post on Instagram
A post shared by Serena Williams (@serenawilliams) | Ametlik: Serena Williams sai Wimbledoni slämmiturniirile vabapääsme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wimbledoni slämmiturniiri korraldajad avaldasid teisipäeval vabapääsme saanud mängijad ning nimekirjast leiab ka seitsmekordse võitja Serena Williamsi.
40-aastane Williams vigastas mullu Wimbledoni avaringis esimese seti keskel jalga ja pidi matši pooleli jätma. Sellest saadik on Williams võistluskarussellilt eemal olnud.
Lisaks Williamsile said vabapääsme ka Katie Boulter, Jodie Burrage, Sonay Kartal, Yuriko Miyazaki ja Katie Swan. Kaks viimast vabapääsme saajat on veel selgumisel.
Williamsi osalemine Wimbledoni slämmiturniiril polnud enne teisipäeva kindel, sest kümme päeva tagasi avaldasid turniiri korraldajad osalejate nimekirja ja maailma edetabelis 1208. kohale langenud Williamsit seal polnud, kuigi ta saanuks kasutada n-ö kaitstud edetabelikohta ehk anda end üles vigastuseelse edetabelikohaga, kuid seda võimalust ameeriklanna ei kasutanud.
Teisipäeval postitas ameeriklanna Instagrami pildi enda jalgadest murul ja kirjutas allkirjaks: "SW ja SW19. 2022. Näeme seal." SW viitab mõistagi tema enda nimetähtedele ja SW19 on Wimbledoni postiindeks.
It's on, @serenawilliams #Wimbledon pic.twitter.com/f0pGoYE0TF
— Wimbledon (@Wimbledon) June 14, 2022
Ühtlasi teatas Inglismaa tenniseliit (LTA), et Williams osaleb Eastbourne'is toimuval WTA turniiril paarismängus koos maailma neljanda reketi Ons Jabeuriga. Viimati osales Williams paarismängu turniiril 2020. aasta alguses, kui Aucklandi turniiril jõudis ta koos Caroline Wozniackiga finaali.
Eastbourne'i põhiturniiri algab eeloleval pühapäeval, Wimbledon aga 27. juunil.
View this post on Instagram
A post shared by Serena Williams (@serenawilliams)
### Response:
Ametlik: Serena Williams sai Wimbledoni slämmiturniirile vabapääsme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastne välisminister, 57-aastane Choe Son-hui on üks Põhja-Korea kõige mõjuvõimsamaid naisi. Kõige paremal võimupositsioonil olevaks naiseks eraklikus riigis peetakse Kim Jong-uni õde, Kim Yo-jongi, vahendab The Times.
Choe Son-hui räägib sujuvalt inglise keelt ning on pikalt esindanud Põhja-Koread kõnelustes USA-ga. Välisministri vahetus annab lootust, et Põhja-Korea pole loobunud diplomaatiast, kuigi riigi ametlik retoorika on jätkuvalt väga sõjakas ning valmistutakse järgmiseks Põhja-Korea tuumakatsetuseks.
Choe nimetati ametisse kolmepäevase Korea tööliste partei kongressil, kus Kim lubas parandada Põhja-Korea sõjalist võimekust.
Kim teatas Põhja-Korea tööliste erakonna keskkomiteele, et riigi julgeolekuolukord on väga tõsine ning riiki ümbritsev kätkeb endas eskalatsiooni ohtu.
Uue välisministri puhul eeldatakse pehmemat diplomaatiat kui ajas tema eelkäija Ri Son-gwon, kelle uueks ametiks on suhted Lõuna-Koreaga. Choe on töötanud nii tõlgi, diplomaadi kui ka läbirääkijana, töötades end üles Põhja-Korea poliitilises süsteemis.
Choe isa on 91-aastane Choe Yong-rim, kes on Põhja-Korea varasem riigipea ja väidetavalt Kimi isiklik lemmik.
Uus välisminister nõustas Kimi Donald Trumpiga kohtumistel, kus ei suudetud jõuda kompromissini Põhja-Korea tuumarelvadest loobumises.
Joe Bideni administratsioon on andnud teada valmidusest kohtuda Põhja-Korea juhtkonnaga eeltingimusteta. Põhja-Korea pole aga samas näidanud valmidust suhelda, kuniks USA loobub nende suhtes vaenulikust poliitikast, mille all peetakse silmas USA sanktsioone riigi vastu.
USA valitsus ja rahvusvaheline aatomiagentuur on hoiatanud, et Põhja-Korea valmistub seitsmendat korda katsetama maa-alust tuumarelva. | Põhja-Korea nimetas ametisse esimese naisvälisministri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastne välisminister, 57-aastane Choe Son-hui on üks Põhja-Korea kõige mõjuvõimsamaid naisi. Kõige paremal võimupositsioonil olevaks naiseks eraklikus riigis peetakse Kim Jong-uni õde, Kim Yo-jongi, vahendab The Times.
Choe Son-hui räägib sujuvalt inglise keelt ning on pikalt esindanud Põhja-Koread kõnelustes USA-ga. Välisministri vahetus annab lootust, et Põhja-Korea pole loobunud diplomaatiast, kuigi riigi ametlik retoorika on jätkuvalt väga sõjakas ning valmistutakse järgmiseks Põhja-Korea tuumakatsetuseks.
Choe nimetati ametisse kolmepäevase Korea tööliste partei kongressil, kus Kim lubas parandada Põhja-Korea sõjalist võimekust.
Kim teatas Põhja-Korea tööliste erakonna keskkomiteele, et riigi julgeolekuolukord on väga tõsine ning riiki ümbritsev kätkeb endas eskalatsiooni ohtu.
Uue välisministri puhul eeldatakse pehmemat diplomaatiat kui ajas tema eelkäija Ri Son-gwon, kelle uueks ametiks on suhted Lõuna-Koreaga. Choe on töötanud nii tõlgi, diplomaadi kui ka läbirääkijana, töötades end üles Põhja-Korea poliitilises süsteemis.
Choe isa on 91-aastane Choe Yong-rim, kes on Põhja-Korea varasem riigipea ja väidetavalt Kimi isiklik lemmik.
Uus välisminister nõustas Kimi Donald Trumpiga kohtumistel, kus ei suudetud jõuda kompromissini Põhja-Korea tuumarelvadest loobumises.
Joe Bideni administratsioon on andnud teada valmidusest kohtuda Põhja-Korea juhtkonnaga eeltingimusteta. Põhja-Korea pole aga samas näidanud valmidust suhelda, kuniks USA loobub nende suhtes vaenulikust poliitikast, mille all peetakse silmas USA sanktsioone riigi vastu.
USA valitsus ja rahvusvaheline aatomiagentuur on hoiatanud, et Põhja-Korea valmistub seitsmendat korda katsetama maa-alust tuumarelva.
### Response:
Põhja-Korea nimetas ametisse esimese naisvälisministri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21. juunil möödub sada aastat Ida-Virumaal sirgunud legendaarse Eesti kergejõustiklase ning omaaegse Euroopa parima kuulitõukaja ja maailma tippu kuulunud mitmevõistleja Heino Lipu sünnist. Heino Lipp olnuks peafavoriit kümnevõistluse olümpiavõidule Londonis (1948) ja medalisoosik Helsingis (1952), ent kahjuks sekkus poliitika ja suurt sportlast ei lastud piiri taha võistlema.
Virumaal sündinud ning Jõhvis koolis käinud suure sportlase sajandal sünniaastapäeval toimub Heino Lipu nime kandval uhiuuel Jõhvi kergejõustikustaadionil esimene täisprogrammiga rahvusvaheline kergejõustikuõhtu. Ida-Virumaa spordisõbrad saavad esmakordselt oma kodustaadionil vahetult kaasa elada nii kõrge tasemega jõuproovile.
Kergejõustikuõhtu algab teisipäeval, 21. juunil, kell 18.05 tulise meeste 4x100 meetri teatejooksuga, kus Eesti sprindikoondis, eesotsas sisemaailmameistrivõistluste neljanda mehe Karl Erik Nazaroviga, hakkab jahtima kiiret aega pääsemaks Euroopa meistrivõistlustele Münchenis. Mõõtu võetakse Läti koondiselt ning esindatud on ka Eesti B-koosseis.
Kuuldavasti on mehed teatejooksuks spetsiaalselt valmistumas ning sihiks on seatud Eesti rekord 39,52 sekundit. Teatejooksus osalevad sprinterid tulevad stardijoonele ka 100 meetri jooksus. Võttes arvesse, et Karl Erik Nazarov pole tänavu sel distantsil veel kordagi soodsa pärituule toel oma vormi realiseerida saanud, võib Jõhvi publik hea õnne korral näha Marek Niidu nimel oleva Eesti rekordi (10,19) purunemist.
Meeste kettaheide tõotab kujuneda üheks kergejõustikuõhtu peaalaks, sest stardinimekirjas on maailma edetabelijuht ja tänavu kolm Teemantliiga etappi järjest võitnud Kristjan Ceh Sloveeniast, kes võib ennast Jõhvis tunda nagu kodupubliku ees. On ju tema vasaraheitjast tüdruksõber Anna Maria Orel siinsete juurtega ning sloveeni treeneriks on eestlasest olümpiavõitja Gerd Kanter, kelle ema on Jõhvis koolis käinud.
Enam kui kahemeetrise vägilase poolt sel kevadel heidetud Sloveenia rekord 71 meetrit ja 27 sentimeetrit jääb sakslase Jürgen Schulti maailmarekordile (74.08) alla vähem kui kolme meetriga. Cehi peetakse kõige tõenäolisemaks maailmarekordi ohustajaks juba lähiajal.
Jõhvi võistluse korraldajadki on selle võimalusega arvestanud, olles kohalike sponsorite kaasabil valmis maailmarekordi eest väärilise tasu välja käima. Eriboonus pannakse välja ka siis, kui sünnib Eestis heidetud pikim kettakaar, milleks on hetkel 2009. aastal Kanteri poolt Kohila BIG Kuldliiga etapil saavutatud tulemus 71.64.
Kettaheites võib juhtuda, et saab taas teoks Kanteri-Alekna duell, sest suure tõenäosusega on Jõhvi tulemas ka kahekordse olümpiavõitja ja maailmameistri Virgilijus Alekna 19-aastane poeg Mykolas Alekna (isiklik rekord 68.73), kes on valitsev juunioride maailma- ja Euroopa meister. Põhjamaist eksootikat toob kettaheitesektorisse ala seitsmekordne Islandi meister ja riigi rekordiomanik Gudni Valur Gudnasson (isiklik rekord 69.35).
Naiste kõrgushüppes lööb kaasa ukrainlannast maailmameistrivõistluste hõbemedalivõitja Julia Levtšenko (isiklik rekord 2.02). Temaga konkureerib kunagine Euroopa juunioride meister Katerina Tabaschnik (1.99) ja Eesti kõrgushüppajad.
Eesti koondislastest on hetkeseisuga lubanud Jõhvis kaasa lüüa Keiso Pedriks, Kreete Verlin ja Grit Šadeiko tõkkesprindis, Hans-Christian Hausenberg kaugushüppes, Karel Tilga kettaheites, Ida-Virumaa parimad kergejõustiklased Viktor Morozov ja Anna Panenko kolmikhüppes ning mitmed teised. Esikolmikusse tulnud sportlasi autasustatakse Heino Lipp 100 mälestusmedaliga ning rahaliste auhindadega. Eesti rekordi püstitajatele on ette nähtud kopsakas eripreemia.
Võistlusõhtu lõpeb vabaõhukontserdiga, kus esineb Eesti laulu poolfinaalis osalenud Ida-Virumaa ansambel Boamadu. Jõhvi kergejõustikuõhtu lõplik stardinimekiri avaldatakse 20. juunil Jõhvi vallavalitsuses toimuval pressikonverentsil. | Eesti sprindikoondis asub Jõhvis jahtima teatejooksu rahvusrekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21. juunil möödub sada aastat Ida-Virumaal sirgunud legendaarse Eesti kergejõustiklase ning omaaegse Euroopa parima kuulitõukaja ja maailma tippu kuulunud mitmevõistleja Heino Lipu sünnist. Heino Lipp olnuks peafavoriit kümnevõistluse olümpiavõidule Londonis (1948) ja medalisoosik Helsingis (1952), ent kahjuks sekkus poliitika ja suurt sportlast ei lastud piiri taha võistlema.
Virumaal sündinud ning Jõhvis koolis käinud suure sportlase sajandal sünniaastapäeval toimub Heino Lipu nime kandval uhiuuel Jõhvi kergejõustikustaadionil esimene täisprogrammiga rahvusvaheline kergejõustikuõhtu. Ida-Virumaa spordisõbrad saavad esmakordselt oma kodustaadionil vahetult kaasa elada nii kõrge tasemega jõuproovile.
Kergejõustikuõhtu algab teisipäeval, 21. juunil, kell 18.05 tulise meeste 4x100 meetri teatejooksuga, kus Eesti sprindikoondis, eesotsas sisemaailmameistrivõistluste neljanda mehe Karl Erik Nazaroviga, hakkab jahtima kiiret aega pääsemaks Euroopa meistrivõistlustele Münchenis. Mõõtu võetakse Läti koondiselt ning esindatud on ka Eesti B-koosseis.
Kuuldavasti on mehed teatejooksuks spetsiaalselt valmistumas ning sihiks on seatud Eesti rekord 39,52 sekundit. Teatejooksus osalevad sprinterid tulevad stardijoonele ka 100 meetri jooksus. Võttes arvesse, et Karl Erik Nazarov pole tänavu sel distantsil veel kordagi soodsa pärituule toel oma vormi realiseerida saanud, võib Jõhvi publik hea õnne korral näha Marek Niidu nimel oleva Eesti rekordi (10,19) purunemist.
Meeste kettaheide tõotab kujuneda üheks kergejõustikuõhtu peaalaks, sest stardinimekirjas on maailma edetabelijuht ja tänavu kolm Teemantliiga etappi järjest võitnud Kristjan Ceh Sloveeniast, kes võib ennast Jõhvis tunda nagu kodupubliku ees. On ju tema vasaraheitjast tüdruksõber Anna Maria Orel siinsete juurtega ning sloveeni treeneriks on eestlasest olümpiavõitja Gerd Kanter, kelle ema on Jõhvis koolis käinud.
Enam kui kahemeetrise vägilase poolt sel kevadel heidetud Sloveenia rekord 71 meetrit ja 27 sentimeetrit jääb sakslase Jürgen Schulti maailmarekordile (74.08) alla vähem kui kolme meetriga. Cehi peetakse kõige tõenäolisemaks maailmarekordi ohustajaks juba lähiajal.
Jõhvi võistluse korraldajadki on selle võimalusega arvestanud, olles kohalike sponsorite kaasabil valmis maailmarekordi eest väärilise tasu välja käima. Eriboonus pannakse välja ka siis, kui sünnib Eestis heidetud pikim kettakaar, milleks on hetkel 2009. aastal Kanteri poolt Kohila BIG Kuldliiga etapil saavutatud tulemus 71.64.
Kettaheites võib juhtuda, et saab taas teoks Kanteri-Alekna duell, sest suure tõenäosusega on Jõhvi tulemas ka kahekordse olümpiavõitja ja maailmameistri Virgilijus Alekna 19-aastane poeg Mykolas Alekna (isiklik rekord 68.73), kes on valitsev juunioride maailma- ja Euroopa meister. Põhjamaist eksootikat toob kettaheitesektorisse ala seitsmekordne Islandi meister ja riigi rekordiomanik Gudni Valur Gudnasson (isiklik rekord 69.35).
Naiste kõrgushüppes lööb kaasa ukrainlannast maailmameistrivõistluste hõbemedalivõitja Julia Levtšenko (isiklik rekord 2.02). Temaga konkureerib kunagine Euroopa juunioride meister Katerina Tabaschnik (1.99) ja Eesti kõrgushüppajad.
Eesti koondislastest on hetkeseisuga lubanud Jõhvis kaasa lüüa Keiso Pedriks, Kreete Verlin ja Grit Šadeiko tõkkesprindis, Hans-Christian Hausenberg kaugushüppes, Karel Tilga kettaheites, Ida-Virumaa parimad kergejõustiklased Viktor Morozov ja Anna Panenko kolmikhüppes ning mitmed teised. Esikolmikusse tulnud sportlasi autasustatakse Heino Lipp 100 mälestusmedaliga ning rahaliste auhindadega. Eesti rekordi püstitajatele on ette nähtud kopsakas eripreemia.
Võistlusõhtu lõpeb vabaõhukontserdiga, kus esineb Eesti laulu poolfinaalis osalenud Ida-Virumaa ansambel Boamadu. Jõhvi kergejõustikuõhtu lõplik stardinimekiri avaldatakse 20. juunil Jõhvi vallavalitsuses toimuval pressikonverentsil.
### Response:
Eesti sprindikoondis asub Jõhvis jahtima teatejooksu rahvusrekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeerium selgitas, et osaliselt piiratakse informatsiooni avalikustamist riigieelarvekulutuste kohta. Sellega vastatakse sanktsioonide negatiivsetele tagajärgedele Venemaa majandusele.
Rahandusministeeriumi andmetel oli Venemaa riigieelarve ülejääk tänavuse aasta esimese viie kuuga 1,49 triljoni rublaga (25 miljardit eurot) ülejäägis tänu kõrgetele energiahindadele nafta- ja gaasiekspordis. | Venemaa varjab lisasanktsioonide vältimiseks riigieelarve andmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeerium selgitas, et osaliselt piiratakse informatsiooni avalikustamist riigieelarvekulutuste kohta. Sellega vastatakse sanktsioonide negatiivsetele tagajärgedele Venemaa majandusele.
Rahandusministeeriumi andmetel oli Venemaa riigieelarve ülejääk tänavuse aasta esimese viie kuuga 1,49 triljoni rublaga (25 miljardit eurot) ülejäägis tänu kõrgetele energiahindadele nafta- ja gaasiekspordis.
### Response:
Venemaa varjab lisasanktsioonide vältimiseks riigieelarve andmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madridis toimunud kõrgetasemelisest MK-etapist võttis osa 426 sportlast 40 riigist üle maailma. Eestit esindasid võistlusel Klen-Kristofer Kaljulaid ja Mattias Kuusik, kes mõlemad maadlesid kehakaalus kuni 90 kilo.
Klen-Kristofer Kaljulaid oli esimeses ringis vaba. Teises ringis võitis Kaljulaid ipponiga prantslase Max Laborde'i ning kolmandas ringis alistas samuti ipponiga iisraellase Guy Gurevitchi.
Äärmiselt tasavägiseks kujunenud veerandfinaalis pidi Kaljulaid vastu võtma kaotuse Tšehhi judokalt Jiri Petrilt. Kaljulaid pääses lohutusringi, kus võitis lisaajal ipponiga hollandlast Tigo Renesi ning kindlustas endale pääsu pronksimatši. Seal tuli aga eestlasel tunnistada hispaanlase Ilia Kabhuliani paremust. Kehakaalus kuni 90 kilo saavutas Kaljulaid seega viienda koha.
Samas kaalus maadelnud Mattias Kuusik oli samuti esimeses ringis vaba. Teises ringis võitis Kuusik itaalia judokat Lorenzo Riganot, kuid kaotas kolmandas ringis Kaljulaidi pronksimatši vastasele Kabhulianile. | Eesti judoka saavutas MK-etapil viienda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madridis toimunud kõrgetasemelisest MK-etapist võttis osa 426 sportlast 40 riigist üle maailma. Eestit esindasid võistlusel Klen-Kristofer Kaljulaid ja Mattias Kuusik, kes mõlemad maadlesid kehakaalus kuni 90 kilo.
Klen-Kristofer Kaljulaid oli esimeses ringis vaba. Teises ringis võitis Kaljulaid ipponiga prantslase Max Laborde'i ning kolmandas ringis alistas samuti ipponiga iisraellase Guy Gurevitchi.
Äärmiselt tasavägiseks kujunenud veerandfinaalis pidi Kaljulaid vastu võtma kaotuse Tšehhi judokalt Jiri Petrilt. Kaljulaid pääses lohutusringi, kus võitis lisaajal ipponiga hollandlast Tigo Renesi ning kindlustas endale pääsu pronksimatši. Seal tuli aga eestlasel tunnistada hispaanlase Ilia Kabhuliani paremust. Kehakaalus kuni 90 kilo saavutas Kaljulaid seega viienda koha.
Samas kaalus maadelnud Mattias Kuusik oli samuti esimeses ringis vaba. Teises ringis võitis Kuusik itaalia judokat Lorenzo Riganot, kuid kaotas kolmandas ringis Kaljulaidi pronksimatši vastasele Kabhulianile.
### Response:
Eesti judoka saavutas MK-etapil viienda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reinsalu möönis, et Isamaal on olnud etteheiteid, mis puudutab kiirtestide hanke asjaajamise korrektsust ja õiguspärasust haridusministeeriumis, ent Isamaa fraktsioon arutas teisipäeval umbusaldushääletuse küsimust ning otsustas sellel mitte osaleda.
"Praeguses olukorras me käsitleme seda lahingut sellisena, et see on see võitlus, kus EKRE ja Keskerakond on kutsunud meid ühinema, aga poliitiline tõsiasi on, et me peame läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks. See esitab asjale oma konteksti," kommenteeris Reinsalu.
"Ilmselgelt on praegu selline teatud interregnumi periood, kus mõned poliitilised algatused on mõistlik panna pausile ja see on üks neist."
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Martin Helme andis teisipäeval riigikogus üle umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla 39 saadikut EKRE ja Keskerakonna fraktsioonist.
Riigikogu juhatus otsustas kutsuda neljapäeval kokku parlamendi täiendava istungi, kus pannakse Kersna vastu esitatud umbusaldusavaldus hääletusele. | Isamaa ei osale Kersna umbusaldamise hääletamisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reinsalu möönis, et Isamaal on olnud etteheiteid, mis puudutab kiirtestide hanke asjaajamise korrektsust ja õiguspärasust haridusministeeriumis, ent Isamaa fraktsioon arutas teisipäeval umbusaldushääletuse küsimust ning otsustas sellel mitte osaleda.
"Praeguses olukorras me käsitleme seda lahingut sellisena, et see on see võitlus, kus EKRE ja Keskerakond on kutsunud meid ühinema, aga poliitiline tõsiasi on, et me peame läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks. See esitab asjale oma konteksti," kommenteeris Reinsalu.
"Ilmselgelt on praegu selline teatud interregnumi periood, kus mõned poliitilised algatused on mõistlik panna pausile ja see on üks neist."
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Martin Helme andis teisipäeval riigikogus üle umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla 39 saadikut EKRE ja Keskerakonna fraktsioonist.
Riigikogu juhatus otsustas kutsuda neljapäeval kokku parlamendi täiendava istungi, kus pannakse Kersna vastu esitatud umbusaldusavaldus hääletusele.
### Response:
Isamaa ei osale Kersna umbusaldamise hääletamisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku esitati Tallinna‒Pärnu‒Ikla maantee kilomeetrite 133,4–143 ehk Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitamise riigihankele kuus pakkumist, mille keskmine maksumus jäi suurusjärku 35,5 miljonit eurot, teatas transpordiamet.
Ehitustöid on plaanis alustada selle aasta kolmandas kvartalis ning tööde teostamise aeg on 30 kuud.
Tee ehitatakse välja nelja sõidurajaga maanteeks. Pärnu–Uulu lõigule kavandatakse kaks eritasandilist liiklussõlme, mitu jalakäijatunnelit ja metsloomade teeületuskohad.
Tööde käigus rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, lammutatakse ja ehitatakse uus Uulu sild, ehitatakse Rannametsa tee foorreguleeritav ristmik, Tõllapulga ja Uulu eritasandilised liiklussõlmed, neli jalgratta- ja jalgtee tunnelit,
kolm ringristmikku, ühendusteid ning ligi kolm kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid.
Teelõik saab ka muutuvteabega liiklusmärgid.
Liiklusuuringu järgi on sel lõigul prognoositav liiklussagedus üle 15 000 sõiduki ööpäevas ja raskeliikluse osa üle 20 protsendi.
Pärnu‒Uulu neljarajalise teelõigu projekteerija on Skepast&Puhkim OÜ. | Pärnu-Uulu 2+2 lõigu ehitus läheb maksma 30 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku esitati Tallinna‒Pärnu‒Ikla maantee kilomeetrite 133,4–143 ehk Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitamise riigihankele kuus pakkumist, mille keskmine maksumus jäi suurusjärku 35,5 miljonit eurot, teatas transpordiamet.
Ehitustöid on plaanis alustada selle aasta kolmandas kvartalis ning tööde teostamise aeg on 30 kuud.
Tee ehitatakse välja nelja sõidurajaga maanteeks. Pärnu–Uulu lõigule kavandatakse kaks eritasandilist liiklussõlme, mitu jalakäijatunnelit ja metsloomade teeületuskohad.
Tööde käigus rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, lammutatakse ja ehitatakse uus Uulu sild, ehitatakse Rannametsa tee foorreguleeritav ristmik, Tõllapulga ja Uulu eritasandilised liiklussõlmed, neli jalgratta- ja jalgtee tunnelit,
kolm ringristmikku, ühendusteid ning ligi kolm kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid.
Teelõik saab ka muutuvteabega liiklusmärgid.
Liiklusuuringu järgi on sel lõigul prognoositav liiklussagedus üle 15 000 sõiduki ööpäevas ja raskeliikluse osa üle 20 protsendi.
Pärnu‒Uulu neljarajalise teelõigu projekteerija on Skepast&Puhkim OÜ.
### Response:
Pärnu-Uulu 2+2 lõigu ehitus läheb maksma 30 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontrabass flööti kasutatakse muusikas harva. Helikõrguse poolest on kontrabass flööt kaks oktaavi madalam kui tavaline flööt, samuti nõuab instrument heli tekitamiseks palju suuremat õhuhulka kui enamik teised puhkpillid. Kontrabass flööti mängitakse püsti seistes.
Maarika Järvi juhtimisel Šveitsis loodud flöödiansambel Post Tenebras Flutes esitab Klaaspärlimängu festivalil programmi pealkirjaga "Flöödi kuningriik", kus esitatakse muuhulgas Arvo Pärdi teoseid "Summa" ja "Da pacem Domine", tuntumaid osi Antonio Vivaldi "Aastaaegadest", samuti Daniel Schnyderi loomingut ning maailma esiettekandeid.
Maarika Järvi on ainus flötist, kes on salvestanud helikandjatele kõik eesti heliloojate flöödikontserdid. Tema flöödiansambel Post Tenebras Flutes koosneb Šveitsi ja Prantsusmaa muusikutes. Flöödimängu kõrval on Järvi ka Šveitsi Flöödiühingu president
Festival Klaaspärlimäng toob sel aastal vaatajate ette 12 kontserti mitmete esiettekannetega, festival toimub Tartus 7. kuni 12. juulini. | Festivalil Klaaspärlimäng kõlab kahemeetrine flööt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontrabass flööti kasutatakse muusikas harva. Helikõrguse poolest on kontrabass flööt kaks oktaavi madalam kui tavaline flööt, samuti nõuab instrument heli tekitamiseks palju suuremat õhuhulka kui enamik teised puhkpillid. Kontrabass flööti mängitakse püsti seistes.
Maarika Järvi juhtimisel Šveitsis loodud flöödiansambel Post Tenebras Flutes esitab Klaaspärlimängu festivalil programmi pealkirjaga "Flöödi kuningriik", kus esitatakse muuhulgas Arvo Pärdi teoseid "Summa" ja "Da pacem Domine", tuntumaid osi Antonio Vivaldi "Aastaaegadest", samuti Daniel Schnyderi loomingut ning maailma esiettekandeid.
Maarika Järvi on ainus flötist, kes on salvestanud helikandjatele kõik eesti heliloojate flöödikontserdid. Tema flöödiansambel Post Tenebras Flutes koosneb Šveitsi ja Prantsusmaa muusikutes. Flöödimängu kõrval on Järvi ka Šveitsi Flöödiühingu president
Festival Klaaspärlimäng toob sel aastal vaatajate ette 12 kontserti mitmete esiettekannetega, festival toimub Tartus 7. kuni 12. juulini.
### Response:
Festivalil Klaaspärlimäng kõlab kahemeetrine flööt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barclays kaardistas oma raportis kliimamuutuste mõjusid valuutavahetuskurssidele, võttes arvesse üleilmse temperatuuritõusu ja kaasnevad majanduskulud, vahendab Reuters.
Briti panga kõige pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt võidutseb euro, mis tõuseks väärtuses 0,5 protsenti dollari vastu aastaks 2030 ja keskmiselt 3,9 protsenti järgmise viie kümnendi jooksul. Eurotsooni majanduslik avatus aitab kaubanduspiirkonnal üleilmse kliimamuutuse mõjudega paremini toime tulla.
Kontrastina langeks Hiina jüaani väärtus aastaks 2030 5,5 protsenti. Kümnend peale seda oleks langus veel 7 protsenti, peale seda võib langus olla 10 protsenti kümnendis.
Barclays sõnul kasutasid nad tootlikkuse ja kapitalivoo andmeid järgmise viie kümnendi modelleerimiseks. Mudeliga püüti mõista kuidas eri majandused sel perioodil kasvavad ja milline saab olema kliimamuutuse mõju majanduskasvule.
Üleilmsed kliimamuutuste majanduskaotused eelmise kümne aasta jooksul olid üle 1,38 triljoni dollari, tõustes 1970ndatest kaheksa korda. Sel kümnendil prognoositakse kliimamuutuste majandusliku kahju suuruseks 2 triljonit dollarit.
"Riigid, kus tootlikkus väheneb ja majandusele olulised sisendid kaovad, kaotavad ka kapitalivoogudes", teatas Barclays.
Hiina jüaan võib järgmise poolsajandi jooksul kaotada üle poole oma väärtusest, kuna riik on tugevalt industrialiseerunud ja jätnud riigis tähelepanuta keskkonnakaitse.
Jaapani jaoks on suurim risk veetaseme tõus. Keskkonnast tingitud asjaolud võivad igal aastal jeeni väärtuselt 3 protsenti maha võtta. Jaapani jeen võib järgmise 50 aasta jooksul kaotada kuni 55 protsenti oma väärtusest.
USA majandusel peaks aga isegi kliimamuutuste tingimustes hästi minema majandusstruktuuri mitmekesisuse tõttu.
Samuti peaks kliimamuutuste oludes hästi minema Austraalia dollaril. Kuigi Austraaliat mõjutab veetaseme tõus samamoodi nagu Jaapanit, on neil siiski märkimisväärne tarbekaupade eksport ja avatud majandus, mis aitab kahjusid hajutada.
Kliimamuutuste majandussurve alla peaks sattuma ka arengumaade valuutad. | Barclays: kliimamuutusest võidavad euro ja dollar, kaotab Hiina jüaan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barclays kaardistas oma raportis kliimamuutuste mõjusid valuutavahetuskurssidele, võttes arvesse üleilmse temperatuuritõusu ja kaasnevad majanduskulud, vahendab Reuters.
Briti panga kõige pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt võidutseb euro, mis tõuseks väärtuses 0,5 protsenti dollari vastu aastaks 2030 ja keskmiselt 3,9 protsenti järgmise viie kümnendi jooksul. Eurotsooni majanduslik avatus aitab kaubanduspiirkonnal üleilmse kliimamuutuse mõjudega paremini toime tulla.
Kontrastina langeks Hiina jüaani väärtus aastaks 2030 5,5 protsenti. Kümnend peale seda oleks langus veel 7 protsenti, peale seda võib langus olla 10 protsenti kümnendis.
Barclays sõnul kasutasid nad tootlikkuse ja kapitalivoo andmeid järgmise viie kümnendi modelleerimiseks. Mudeliga püüti mõista kuidas eri majandused sel perioodil kasvavad ja milline saab olema kliimamuutuse mõju majanduskasvule.
Üleilmsed kliimamuutuste majanduskaotused eelmise kümne aasta jooksul olid üle 1,38 triljoni dollari, tõustes 1970ndatest kaheksa korda. Sel kümnendil prognoositakse kliimamuutuste majandusliku kahju suuruseks 2 triljonit dollarit.
"Riigid, kus tootlikkus väheneb ja majandusele olulised sisendid kaovad, kaotavad ka kapitalivoogudes", teatas Barclays.
Hiina jüaan võib järgmise poolsajandi jooksul kaotada üle poole oma väärtusest, kuna riik on tugevalt industrialiseerunud ja jätnud riigis tähelepanuta keskkonnakaitse.
Jaapani jaoks on suurim risk veetaseme tõus. Keskkonnast tingitud asjaolud võivad igal aastal jeeni väärtuselt 3 protsenti maha võtta. Jaapani jeen võib järgmise 50 aasta jooksul kaotada kuni 55 protsenti oma väärtusest.
USA majandusel peaks aga isegi kliimamuutuste tingimustes hästi minema majandusstruktuuri mitmekesisuse tõttu.
Samuti peaks kliimamuutuste oludes hästi minema Austraalia dollaril. Kuigi Austraaliat mõjutab veetaseme tõus samamoodi nagu Jaapanit, on neil siiski märkimisväärne tarbekaupade eksport ja avatud majandus, mis aitab kahjusid hajutada.
Kliimamuutuste majandussurve alla peaks sattuma ka arengumaade valuutad.
### Response:
Barclays: kliimamuutusest võidavad euro ja dollar, kaotab Hiina jüaan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Disainifestivali tuum on viia kokku disainereid ja valdkonna huvilisi Euroopast ja kaugemaltki. Kohalikele disaineritele annab see võimaluse suhelda, vahetada kontakte ja ideid maailma tippudega otse koduukse all. Saame rahvusvahelisel tasandil tutvustada, kuidas meie disainibüroodel läheb ning milline on disainerite võimekus Eestis ," ütles sündmuse peakorraldaja Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihand.
"European Design Awardsi võiks võrrelda disainerite olümpiaga – tegemist on ühe laiahaardelisema disainerite tunnustamise üritusega maailmas," märkis ta ja lisas, et konkursile esitati sel aastal üle 1400 töö 34 erinevast riigist. "Eestist laekus 50 projekti, mis on meie kõigi aegade rekord ning nominentide hulka jõudis neist neli disainibürood: DUX, Velvet, Neway ja Platvorm."
Samas rõhutas Vihand, et festival ei ole mõeldud vaid eriala inimestele. "Kavas on mitmeid näitusi ja tasuta tegevusi linnaruumis. Ka töötubadest ning konverentsist on oodatud osa võtma kõik, kes soovivad rohkem teada saada disainist ja selle kasutamise võimalustest. Esinejate seast leiab tõelisi staare sh mitu TED-konverentside esinejat ning teemad, mida käsitletakse, kõnetavad samuti laiemat publikut, sh innovatsioon, eetika, tulevikutehnoloogia, jätkusuutlikkus jm," selgitas ta.
Festivali raames avatakse näitus "Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis'', mis koosneb ligi 40 eriilmelisest graafilise disaini ja tüpograafia näitest, mis on eksponeeritud nii Tallinna linnakeskkonnas kui veebipõhises kaardirakenduses. Näituse avamine toimub 17. juunil kell 13.00 Eesti Kunstiakadeemias.
Laupäeval toimuva disainikonverentsi "Beyond Design" peaesinejad on disainer, sotsioloog ja jätkusuutlikkuse provokaator Leyla Acaroglu, futurist Angela Oguntala, disaini-ja tehnoloogiaalane eetik prof. Ariel Guersenzvaig, loominguline strateeg ja probleemilahendaja Marksteen Adamson jt. | Tallinnas antakse sel nädalal üle Euroopa Disainiauhinnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Disainifestivali tuum on viia kokku disainereid ja valdkonna huvilisi Euroopast ja kaugemaltki. Kohalikele disaineritele annab see võimaluse suhelda, vahetada kontakte ja ideid maailma tippudega otse koduukse all. Saame rahvusvahelisel tasandil tutvustada, kuidas meie disainibüroodel läheb ning milline on disainerite võimekus Eestis ," ütles sündmuse peakorraldaja Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihand.
"European Design Awardsi võiks võrrelda disainerite olümpiaga – tegemist on ühe laiahaardelisema disainerite tunnustamise üritusega maailmas," märkis ta ja lisas, et konkursile esitati sel aastal üle 1400 töö 34 erinevast riigist. "Eestist laekus 50 projekti, mis on meie kõigi aegade rekord ning nominentide hulka jõudis neist neli disainibürood: DUX, Velvet, Neway ja Platvorm."
Samas rõhutas Vihand, et festival ei ole mõeldud vaid eriala inimestele. "Kavas on mitmeid näitusi ja tasuta tegevusi linnaruumis. Ka töötubadest ning konverentsist on oodatud osa võtma kõik, kes soovivad rohkem teada saada disainist ja selle kasutamise võimalustest. Esinejate seast leiab tõelisi staare sh mitu TED-konverentside esinejat ning teemad, mida käsitletakse, kõnetavad samuti laiemat publikut, sh innovatsioon, eetika, tulevikutehnoloogia, jätkusuutlikkus jm," selgitas ta.
Festivali raames avatakse näitus "Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis'', mis koosneb ligi 40 eriilmelisest graafilise disaini ja tüpograafia näitest, mis on eksponeeritud nii Tallinna linnakeskkonnas kui veebipõhises kaardirakenduses. Näituse avamine toimub 17. juunil kell 13.00 Eesti Kunstiakadeemias.
Laupäeval toimuva disainikonverentsi "Beyond Design" peaesinejad on disainer, sotsioloog ja jätkusuutlikkuse provokaator Leyla Acaroglu, futurist Angela Oguntala, disaini-ja tehnoloogiaalane eetik prof. Ariel Guersenzvaig, loominguline strateeg ja probleemilahendaja Marksteen Adamson jt.
### Response:
Tallinnas antakse sel nädalal üle Euroopa Disainiauhinnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringkonnakohtusse jõudnud vaidluses oli peamine küsimus selles, kas Narva-Jõesuu linn selgitas välja kõik ehitusloa andmise otsustamiseks olulised asjaolud ning kas esines alus ehitusloa andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Loodusvõlu poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada halduskohtu otsust, millega õlitehase ehitusluba jõusse jäeti.
Vaidlustatud ehitusloaga anti õigus ühe Enefit280 õlitehase ehitamiseks. Detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus realiseeritakse üksnes osaliselt, kuna planeeringuga kavandati nelja õlitehase, järeltöötluskompleksi ning neid teenindavate ehitiste rajamine.
Ringkonnakohus ei leidnud, et kavandatav ehitis väljuks detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse piiridest või esineks muus osas vastuolu detailplaneeringuga. Väiteid, mis seadnuks kahtluse alla ehitusprojekti vastavuse detailplaneeringule, ei esitanud kohtule ka Loodusvõlu.
Loodusvõlu väitis kohtumenetluses, et õigusvastane on ka õlitehaste ja järeltöötluskompleksi rajamise ette näinud detailplaneering. Nimelt ei olnud MTÜ hinnangul detailplaneeringu menetluses koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine ehitatava õlitehase keskkonnamõju väljaselgitamiseks piisav.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et õlitehase käitamisega ei ületata inimesele ohtlikuks hinnatud ühendite ja osakeste piirväärtust keskkonnas. Kohus leidis ka seda, et ehitusloa andmisel ei olnud Narva-Jõesuu linnavalitsus kohustatud koguma täiendavaid tõendeid keskkonnamõjude kohta ning keskkonnamõjude hindamine jäi õiguspäraselt algatamata.
Kaebaja poolt esile toodud võimalikud probleemid keskkonnamõjude hindamisel puudutavad õlitehase käitamisel, mitte ehitamisel avalduvaid mõjusid, leidis kohus.
Õlitehase käitamisest tingitud keskkonnamõjusid on asjakohane hinnata tehase käitamiseks nõutava keskkonna kompleksloa taotlemisel ning keskkonnaamet ongi asunud vastavaid mõjusid hindama, märkis kohus.
Kohtu hinnangul puudus Narva-Jõesuu linnal alus järelduseks, et kavandatava ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada.
Seetõttu jättis Tartu ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 4. juuni 2021. aasta otsuse muutmata. Kaaludes kaebuse eduväljavaateid ning kaalul olevaid huve ei pidanud ringkonnakohus jätkuvalt põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
Otsus ei ole jõustunud ning sellele on võimalik esitada kassatsioonkaebus riigikohtule 30 päeva jooksul.
MTÜ Loodusvõlu juhatuse liige Kertu Birgit Anton teatas, et kliimanoored kaaluvad otsuse edasi kaebamist riigikohtusse.
"Kliimakriis ei saabu tulevikus, vaid see on juba käes. Praeguses olukorras on vastutustundetu ehitada Eesti inimeste raha eest uut fossiilkütuste tehast, mis süvendab kliimakriisi ja ahendab noorte vabadust elada tulevikus oma äranägemise järgi. Noored ei peaks olema sunnitud käima oma riigiga kohut, aga kui otsustajad muidu ei mõista, et Eesti rahva ja inimkonna hoidmiseks tuleb lõpetada fossiilkütuste tootmine, siis teeme selle neile selgeks kohtus," ütles Anton.
Enefit: hea, et vaidlus on lahenemas
Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola ütles saadetud kommentaaris, et Enefit Poweril on mõistagi hea meel, et tehase ehitamisega seonduv õiguslik vaidlus on lahenemas ja ettevõte saab edaspidi keskenduda keemiatööstuse kontseptsiooni elluviimisele.
"Enefit-tehnoloogiat rakendades hakkab Enefit Power tulevikus põlevkivi pürolüüsima koos jäätmeplastide ja vanarehvide hakkega, tootmaks nendest lähteaineid keemiatööstusele. See tähendab, et tänane vedelkütuste tootmine asendub aja jooksul uute toodete tootmiseks vajalike lähteainete valmistamisega. Neid lähteaineid hakkavad enda tootmissisendina kasutama ära Euroopa keemiatööstused. Sellised tooted, mida ei põletata, ei ohusta üheltpoolt kliimaeesmärkide saavutamist ning teisalt aitab selline tootmine kaasa ringmajanduse põhimõtete ellurakendamisele. Lisaks on keemiatööstuse toorainete tootmine tulusam ja võimaldab meil siin Ida-Virumaal luua veel suuremat lisandväärtust," lausus Vainola. | Kohus leidis, et Enefiti õlitehase ehitusloa tühistamiseks ei ole alust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringkonnakohtusse jõudnud vaidluses oli peamine küsimus selles, kas Narva-Jõesuu linn selgitas välja kõik ehitusloa andmise otsustamiseks olulised asjaolud ning kas esines alus ehitusloa andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Loodusvõlu poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada halduskohtu otsust, millega õlitehase ehitusluba jõusse jäeti.
Vaidlustatud ehitusloaga anti õigus ühe Enefit280 õlitehase ehitamiseks. Detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus realiseeritakse üksnes osaliselt, kuna planeeringuga kavandati nelja õlitehase, järeltöötluskompleksi ning neid teenindavate ehitiste rajamine.
Ringkonnakohus ei leidnud, et kavandatav ehitis väljuks detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse piiridest või esineks muus osas vastuolu detailplaneeringuga. Väiteid, mis seadnuks kahtluse alla ehitusprojekti vastavuse detailplaneeringule, ei esitanud kohtule ka Loodusvõlu.
Loodusvõlu väitis kohtumenetluses, et õigusvastane on ka õlitehaste ja järeltöötluskompleksi rajamise ette näinud detailplaneering. Nimelt ei olnud MTÜ hinnangul detailplaneeringu menetluses koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine ehitatava õlitehase keskkonnamõju väljaselgitamiseks piisav.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et õlitehase käitamisega ei ületata inimesele ohtlikuks hinnatud ühendite ja osakeste piirväärtust keskkonnas. Kohus leidis ka seda, et ehitusloa andmisel ei olnud Narva-Jõesuu linnavalitsus kohustatud koguma täiendavaid tõendeid keskkonnamõjude kohta ning keskkonnamõjude hindamine jäi õiguspäraselt algatamata.
Kaebaja poolt esile toodud võimalikud probleemid keskkonnamõjude hindamisel puudutavad õlitehase käitamisel, mitte ehitamisel avalduvaid mõjusid, leidis kohus.
Õlitehase käitamisest tingitud keskkonnamõjusid on asjakohane hinnata tehase käitamiseks nõutava keskkonna kompleksloa taotlemisel ning keskkonnaamet ongi asunud vastavaid mõjusid hindama, märkis kohus.
Kohtu hinnangul puudus Narva-Jõesuu linnal alus järelduseks, et kavandatava ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada.
Seetõttu jättis Tartu ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 4. juuni 2021. aasta otsuse muutmata. Kaaludes kaebuse eduväljavaateid ning kaalul olevaid huve ei pidanud ringkonnakohus jätkuvalt põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
Otsus ei ole jõustunud ning sellele on võimalik esitada kassatsioonkaebus riigikohtule 30 päeva jooksul.
MTÜ Loodusvõlu juhatuse liige Kertu Birgit Anton teatas, et kliimanoored kaaluvad otsuse edasi kaebamist riigikohtusse.
"Kliimakriis ei saabu tulevikus, vaid see on juba käes. Praeguses olukorras on vastutustundetu ehitada Eesti inimeste raha eest uut fossiilkütuste tehast, mis süvendab kliimakriisi ja ahendab noorte vabadust elada tulevikus oma äranägemise järgi. Noored ei peaks olema sunnitud käima oma riigiga kohut, aga kui otsustajad muidu ei mõista, et Eesti rahva ja inimkonna hoidmiseks tuleb lõpetada fossiilkütuste tootmine, siis teeme selle neile selgeks kohtus," ütles Anton.
Enefit: hea, et vaidlus on lahenemas
Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola ütles saadetud kommentaaris, et Enefit Poweril on mõistagi hea meel, et tehase ehitamisega seonduv õiguslik vaidlus on lahenemas ja ettevõte saab edaspidi keskenduda keemiatööstuse kontseptsiooni elluviimisele.
"Enefit-tehnoloogiat rakendades hakkab Enefit Power tulevikus põlevkivi pürolüüsima koos jäätmeplastide ja vanarehvide hakkega, tootmaks nendest lähteaineid keemiatööstusele. See tähendab, et tänane vedelkütuste tootmine asendub aja jooksul uute toodete tootmiseks vajalike lähteainete valmistamisega. Neid lähteaineid hakkavad enda tootmissisendina kasutama ära Euroopa keemiatööstused. Sellised tooted, mida ei põletata, ei ohusta üheltpoolt kliimaeesmärkide saavutamist ning teisalt aitab selline tootmine kaasa ringmajanduse põhimõtete ellurakendamisele. Lisaks on keemiatööstuse toorainete tootmine tulusam ja võimaldab meil siin Ida-Virumaal luua veel suuremat lisandväärtust," lausus Vainola.
### Response:
Kohus leidis, et Enefiti õlitehase ehitusloa tühistamiseks ei ole alust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oleme seisus, kus peaminister palus presidendil koalitsioonipartneri ministrid vabastada ja Eestis on üheparteivalitsus. Samal ajal pole riigikogu peaministrile umbusaldust avaldanud ja mitu vajalikku seadust on ka vähemusvalitsuse ajal vastu võetud. Peaminister ei ole presidendile uute ministrite kandidaate esitanud ja püüab moodustada uut koalitsiooni.
Põhiseaduse säte ja mõte on peaministri tagasiastumise kohustuse osas selged. Vaielda saab selle üle, milline võiks olla riigiõiguslik praktika ja kas põhiseadust tuleb muuta nii, et peaminister peaks koalitsiooni muutumisel alati ise tagasi astuma.
Sel moel peaministri institutsiooni nõrgestamine on kahtlemata võimalik, ent tasub hoolega mõelda, kas see on pikas vaates tark. Aastaid on ju kurdetud peaministri liiga nõrga positsiooni üle.
Poliitilistes vaidlustes püütakse sageli põhiseaduse sätetele omistada tähendust, mida neil pole. Põhiseaduse tõlgendamise esimene reegel on, et isiklikud eelistused ja hoiakud tuleb jätta kõrvale. Põhiseadus kehtib ja peabki kehtima täpselt ühtemoodi, olgu peaministri, koalitsiooni või opositsiooni pingil kes tahes. Loodetavasti kestab põhiseadus veel aastakümneid ning kõik demokraatlike protsesside osalised jõuavad olla mitmes eri rollis
Põhiseaduse sätted ja neid täpsustav Vabariigi Valitsuse seadus on selged ja nende tähenduse selgitamine ei ole kuigi keeruline.
"Valitsus astub tervikuna tagasi:
Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
peaministri tagasiastumisel;
peaministri surma korral;
kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi;
kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu." (Vabariigi Valitsuse seadus)
Lisaks peab peaminister tagasi astuma, kui valitsusse jääb vaid kaks inimest. Seaduse keeli siis, kui: "ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates."
Sellise olukorra tekkides on mõistagi võimalik ka kohene umbusaldusavaldus, riigikogu ei pea taluma kolm nädalat valitsust, mis ei saa kvoorumi puudumisel ainustki otsust teha.
Mõistagi lõpevad ka peaministri volitused tema kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
Eeltoodud loetelu on lõplik. Koalitsioonipartneri või kasvõi kõigi ministrite vahetamine sellesse loetellu ei kuulu ega peagi kuuluma: riigikogul on alati võimalik valitsus vahetada.
Loomulikult võib peaminister igal ajal tagasi astuda, kui tunneb, et see on õige ja vajalik. Eesti praktikas on olnud nii tagasiastumisi kui valitsuse vahetamist peaministrile umbusalduse avaldamise teel. Põhiseadus on neid olukordi targalt tüürinud.
Peaministri tagasiastumise kohustust ei saa tuletada ka põhiseaduse paragrahvist 89, sest too käsitleb olukorda, kui peaminister on juba tagasi astunud ja valitakse uut peaministrit, kelle juhtimisel luua uus valitsus. Presidendi valitud peaministrikandidaat teeb riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta ja seejärel saab või ei saa valitsuse moodustamiseks volitusi.
Riigikogu ei kinnita ei valitsust, selle üksikuid ministreid ega koalitsioonilepingut.
"Kui peaminister poliitilistest kokkulepetest taganeb ja ise tagasi ei astu, on ainus väljapääs umbusaldusavaldus."
Kui peaministrikandidaat on juba valitsuse moodustamiseks volitused saanud, esitab ta ministrid nimetamiseks presidendile. Kui peaminister poliitilistest kokkulepetest taganeb ja ise tagasi ei astu, on ainus väljapääs umbusaldusavaldus.
Täpselt sama on olukord siis, kui valitsus on juba mõnda aega töötanud. Nõnda on loodud peaministri, ministrite, riigikogu ja presidendi vahel võimu ja otsuseid jagades peen tasakaalumehhanism, mis on senini Eestit eripalgelistes olukordades väga hästi teeninud.
Nagu öeldud, on võimalik põhiseadust muuta ja lisada uus peaministri tagasiastumise alus: valitsuskoalitsiooni lagunemine. Enne tasub hoolikalt läbi mõelda kõik võimalikud olukorrad, mil see rakenduks. Ja ikka nii, et eri rollidesse mõeldakse erinevad erakonnad – kõik võivad olla väikesed või suured, kaalukeeleks või mitte, opositsioonis või koalitsioonis, hästi või halvasti rahastatud.
Kindlasti peab vastama küsimusele, kas uus peaministri tagasiastumise alus rakenduks ka siis, kui koalitsioonipartner rikub kokkuleppeid, lahkub valitsusest või kui näiteks isiklike erimeelsuste tõttu vahetatakse mõni minister koalitsioonipartneri soovi vastaselt.
Kui ka neil juhtudel tuleks peaministril automaatselt tagasi astuda, loobutakse praegu põhiseaduses ette nähtust ehk umbusaldusavaldusega valitsuse vahetamisest ja nõrgestatakse lisaks peaministri rollile ka presidendi tasakaalustavat rolli.
Ka kujutlus sellest, et peaministrile valitsuse moodustamiseks volituste andmisel kinnitab riigikogu kaude koalitsioonileppe, on ainult pealtäha ilus.
Põhiseadus koalitsioonileppe mõistet ei tunne ja see, et äärmiselt olulised muudatused Eesti elus pannakse detailideni koalitsioonileppesse kirja, on pigem kahjulik ning lõpuks piirab riigikogu enese põhiseaduslikku rolli Eesti elu juhtimisel. Riigikogu liikmetel peab alati olema võimalik teha valitsuse esitatud seaduseelnõus või riigieelarves muudatusi.
Koalitsioonikõnelustel ei saa olla piisavalt aega kõikide reformide ja muudatuste mõjude igakülgseks kaalumiseks ja selgelt tuleb teadvustada: koalitsioonileping ei asenda seadust. Koalitsioonilepe saaks põhiseaduse mõtet silmas pidades sisaldada üldisi reformieesmärke, võib-olla ka muudatusi, mida keegi osalistest ühiselt valitsuses olemise ajal taotlema ei hakka.
Valitsusliikmete valikul tuleb peaministril alati arvestada sellega, et kõik olulisemad riigielu otsused peab põhiseaduse järgi langetama riigikogu. Ka raha valitsuse plaanide elluviimiseks annab riigikogu. Tõsi, riigikogu on oma rolli märkimisväärselt pisendanud nii riigieelarve määramisel kui ka paljudes muudeski küsimustes. Põhimõttelisteks riigielu muudatusteks ja riigieelarve kehtestamiseks on aga jätkuvalt riigikogu liikmete toetust tarvis, vahel lausa vähemalt 51 häält.
Eesti on parlamentaarne riik, kus valitsus püsib riigikogu usaldusel. See tähendab, et riigikogul on igal ajal õigus avaldada peaministrile, mõnele ministrile või kogu valitsusele umbusaldust.
Selleks, et vältida poliitmängurlust, annab põhiseadus valitsusele peaministri või kogu valitsuse umbusaldamise korral taotleda erakorraliste valimiste väljakuulutamist. President langetab otsuse lähtudes oma ametivandest, lühidalt sellest, mis on tema hinnangul Eestile kõige kasulikum. | Ülle Madise: valitsuse vahetus põhiseaduse valgel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oleme seisus, kus peaminister palus presidendil koalitsioonipartneri ministrid vabastada ja Eestis on üheparteivalitsus. Samal ajal pole riigikogu peaministrile umbusaldust avaldanud ja mitu vajalikku seadust on ka vähemusvalitsuse ajal vastu võetud. Peaminister ei ole presidendile uute ministrite kandidaate esitanud ja püüab moodustada uut koalitsiooni.
Põhiseaduse säte ja mõte on peaministri tagasiastumise kohustuse osas selged. Vaielda saab selle üle, milline võiks olla riigiõiguslik praktika ja kas põhiseadust tuleb muuta nii, et peaminister peaks koalitsiooni muutumisel alati ise tagasi astuma.
Sel moel peaministri institutsiooni nõrgestamine on kahtlemata võimalik, ent tasub hoolega mõelda, kas see on pikas vaates tark. Aastaid on ju kurdetud peaministri liiga nõrga positsiooni üle.
Poliitilistes vaidlustes püütakse sageli põhiseaduse sätetele omistada tähendust, mida neil pole. Põhiseaduse tõlgendamise esimene reegel on, et isiklikud eelistused ja hoiakud tuleb jätta kõrvale. Põhiseadus kehtib ja peabki kehtima täpselt ühtemoodi, olgu peaministri, koalitsiooni või opositsiooni pingil kes tahes. Loodetavasti kestab põhiseadus veel aastakümneid ning kõik demokraatlike protsesside osalised jõuavad olla mitmes eri rollis
Põhiseaduse sätted ja neid täpsustav Vabariigi Valitsuse seadus on selged ja nende tähenduse selgitamine ei ole kuigi keeruline.
"Valitsus astub tervikuna tagasi:
Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
peaministri tagasiastumisel;
peaministri surma korral;
kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi;
kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu." (Vabariigi Valitsuse seadus)
Lisaks peab peaminister tagasi astuma, kui valitsusse jääb vaid kaks inimest. Seaduse keeli siis, kui: "ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates."
Sellise olukorra tekkides on mõistagi võimalik ka kohene umbusaldusavaldus, riigikogu ei pea taluma kolm nädalat valitsust, mis ei saa kvoorumi puudumisel ainustki otsust teha.
Mõistagi lõpevad ka peaministri volitused tema kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
Eeltoodud loetelu on lõplik. Koalitsioonipartneri või kasvõi kõigi ministrite vahetamine sellesse loetellu ei kuulu ega peagi kuuluma: riigikogul on alati võimalik valitsus vahetada.
Loomulikult võib peaminister igal ajal tagasi astuda, kui tunneb, et see on õige ja vajalik. Eesti praktikas on olnud nii tagasiastumisi kui valitsuse vahetamist peaministrile umbusalduse avaldamise teel. Põhiseadus on neid olukordi targalt tüürinud.
Peaministri tagasiastumise kohustust ei saa tuletada ka põhiseaduse paragrahvist 89, sest too käsitleb olukorda, kui peaminister on juba tagasi astunud ja valitakse uut peaministrit, kelle juhtimisel luua uus valitsus. Presidendi valitud peaministrikandidaat teeb riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta ja seejärel saab või ei saa valitsuse moodustamiseks volitusi.
Riigikogu ei kinnita ei valitsust, selle üksikuid ministreid ega koalitsioonilepingut.
"Kui peaminister poliitilistest kokkulepetest taganeb ja ise tagasi ei astu, on ainus väljapääs umbusaldusavaldus."
Kui peaministrikandidaat on juba valitsuse moodustamiseks volitused saanud, esitab ta ministrid nimetamiseks presidendile. Kui peaminister poliitilistest kokkulepetest taganeb ja ise tagasi ei astu, on ainus väljapääs umbusaldusavaldus.
Täpselt sama on olukord siis, kui valitsus on juba mõnda aega töötanud. Nõnda on loodud peaministri, ministrite, riigikogu ja presidendi vahel võimu ja otsuseid jagades peen tasakaalumehhanism, mis on senini Eestit eripalgelistes olukordades väga hästi teeninud.
Nagu öeldud, on võimalik põhiseadust muuta ja lisada uus peaministri tagasiastumise alus: valitsuskoalitsiooni lagunemine. Enne tasub hoolikalt läbi mõelda kõik võimalikud olukorrad, mil see rakenduks. Ja ikka nii, et eri rollidesse mõeldakse erinevad erakonnad – kõik võivad olla väikesed või suured, kaalukeeleks või mitte, opositsioonis või koalitsioonis, hästi või halvasti rahastatud.
Kindlasti peab vastama küsimusele, kas uus peaministri tagasiastumise alus rakenduks ka siis, kui koalitsioonipartner rikub kokkuleppeid, lahkub valitsusest või kui näiteks isiklike erimeelsuste tõttu vahetatakse mõni minister koalitsioonipartneri soovi vastaselt.
Kui ka neil juhtudel tuleks peaministril automaatselt tagasi astuda, loobutakse praegu põhiseaduses ette nähtust ehk umbusaldusavaldusega valitsuse vahetamisest ja nõrgestatakse lisaks peaministri rollile ka presidendi tasakaalustavat rolli.
Ka kujutlus sellest, et peaministrile valitsuse moodustamiseks volituste andmisel kinnitab riigikogu kaude koalitsioonileppe, on ainult pealtäha ilus.
Põhiseadus koalitsioonileppe mõistet ei tunne ja see, et äärmiselt olulised muudatused Eesti elus pannakse detailideni koalitsioonileppesse kirja, on pigem kahjulik ning lõpuks piirab riigikogu enese põhiseaduslikku rolli Eesti elu juhtimisel. Riigikogu liikmetel peab alati olema võimalik teha valitsuse esitatud seaduseelnõus või riigieelarves muudatusi.
Koalitsioonikõnelustel ei saa olla piisavalt aega kõikide reformide ja muudatuste mõjude igakülgseks kaalumiseks ja selgelt tuleb teadvustada: koalitsioonileping ei asenda seadust. Koalitsioonilepe saaks põhiseaduse mõtet silmas pidades sisaldada üldisi reformieesmärke, võib-olla ka muudatusi, mida keegi osalistest ühiselt valitsuses olemise ajal taotlema ei hakka.
Valitsusliikmete valikul tuleb peaministril alati arvestada sellega, et kõik olulisemad riigielu otsused peab põhiseaduse järgi langetama riigikogu. Ka raha valitsuse plaanide elluviimiseks annab riigikogu. Tõsi, riigikogu on oma rolli märkimisväärselt pisendanud nii riigieelarve määramisel kui ka paljudes muudeski küsimustes. Põhimõttelisteks riigielu muudatusteks ja riigieelarve kehtestamiseks on aga jätkuvalt riigikogu liikmete toetust tarvis, vahel lausa vähemalt 51 häält.
Eesti on parlamentaarne riik, kus valitsus püsib riigikogu usaldusel. See tähendab, et riigikogul on igal ajal õigus avaldada peaministrile, mõnele ministrile või kogu valitsusele umbusaldust.
Selleks, et vältida poliitmängurlust, annab põhiseadus valitsusele peaministri või kogu valitsuse umbusaldamise korral taotleda erakorraliste valimiste väljakuulutamist. President langetab otsuse lähtudes oma ametivandest, lühidalt sellest, mis on tema hinnangul Eestile kõige kasulikum.
### Response:
Ülle Madise: valitsuse vahetus põhiseaduse valgel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastavalt möödunud aastal alguses saanud traditsioonile toimuvad maantee grupisõidud kõikidele vanuseklassidele Balti riikidel ühiselt, sel korral Lätis Kuldiga piirkonnas. Eraldistardi Eesti meistrivõistlused toimuvad 22. juunil kodumaa pinnal Kuremaal, vahendab ejl.ee
Eesti meistrivõistlustel asuvad starti mitmed Eesti tippsportlased ning noored tulevikutegijad.
Kolmapäeval, 22. juunil toimub eraldistardist sõit, kus ME ja MU vanuseklassidele on distantsi pikkuseks 35 km. | EMV grupisõidus ja eraldistardis saavad alguse juba sel pühapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastavalt möödunud aastal alguses saanud traditsioonile toimuvad maantee grupisõidud kõikidele vanuseklassidele Balti riikidel ühiselt, sel korral Lätis Kuldiga piirkonnas. Eraldistardi Eesti meistrivõistlused toimuvad 22. juunil kodumaa pinnal Kuremaal, vahendab ejl.ee
Eesti meistrivõistlustel asuvad starti mitmed Eesti tippsportlased ning noored tulevikutegijad.
Kolmapäeval, 22. juunil toimub eraldistardist sõit, kus ME ja MU vanuseklassidele on distantsi pikkuseks 35 km.
### Response:
EMV grupisõidus ja eraldistardis saavad alguse juba sel pühapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehnoloogia ja meelelahutuse osas on maailm viimase 30 aastaga tundmatuseni muutunud. 1990. aastate alguses võis nutitelefonidest ja tahvelarvutitest vaid und näha, arvuti kui selline oli isegi veel luksuskaup, filme vaadati väikestest kineskooptelekatest VHS-ide pealt ja arvutiefektid filmides olid veel üsna, khm, toored. Küll aga paistab sellest perioodist ereda tähena välja 1993. aastal valminud "Jurassic Park", mis oli tehniliselt oma ajast vähemalt kümme aastat ees. Tänasel päeval on isegi raske mõista, kuidas Steven Spielberg oma tiimiga sellise hullusega hakkama sai, sest film lummub praegugi oma suursugususega.
Vahepealse ajaga on palju vett merre voolanud ning 2022. aastal saame kinno minna vaatama juba järjekorras kuuendat Jurassicu-filmi. Tagasi mõeldes laiutab peas aga tühjus: kui "Jurassic Park" on üks kõige aegade tugevamaid kassahitte, mis joonistas reljeefselt välja Hollywoodi kaasaegse popkornikino piirjooned, siis kõik järgmised linateosed on olnud kas lahjendused või siis lihtsalt haledad-tühised koopiad. Otseselt ei ole selles midagi imelikku ega isegi erilist, mõttetute järgede tootmine on Ameerika kinotööstuse leivanumber, kuid antud juhul pole 30 aastaga suudetud leida ühtki elementi, mis originaalile midagigi juurde annaksid.
Mõnes mõttes on selline turvaline taastootmine meeldiv: ükski neist järgedest pole olnud kohutavalt ja lootusetult halb, vaid need kõik on meelt lahutanud ja olen neid rõõmuga nautinud, kuid tänaseks on selliseid filme kõik kohad täis. Netflix ja teised voogedastusplatvormid loobivad keskpärast vaatan-ja-unustan sisu meie suunas igapäevaselt ja päriselt meeldejäävad filmid on üha haruldasemad. "Jurassic World: Ülemvõim" ei tee paraku mitte ühtegi pingutust selleks, et kuidagi eriline olla. Võib isegi öelda, et tegu on uhkelt keskpärase tootega!
Huvitavalt kombel on "Jurassic Worldi" triloogia – väidetavalt tõmmatakse nüüd tõesti saagale joon alla, jumal tänatud! – nii lihtsakoeline ja naiivne, et saab kokku võtta ühe pildiga. Siin see on:
"Jurassic World: Ülemvõim" Autor/allikas: Universal Pictures and Amblin Entertainment
Ehk siis mehemürakas Chris Pratt peatamas totra käeliigutusega dinosauruseid. Kui vaja, siis on need rohusööjatest rahumeelsed dinosaurusekesed, kui vaja, siis peatuvad tema viipe peale ka verejanulised monstrumid. Kas paroodilisus oligi algusest peale selle liigutuse eesmärk? On väga raske võtta tõsiselt filmi, kus enamike probleemide lahendus on peategelase väljasirutatud käsi, värskes filmis tehti seda nii umbes kümmekond korda. Aga nagu üks kolleeg viitas, siis saab vähemalt lihtsa vaega teha joomamängu, kus pitsi tuleb tõsta iga kord, kui Pratt jälle dinosaurust peatab.
Selles valguses pole isegi mõtet "Jurassic World: Ülemvõimu" sisul pikemalt peatud: eks ikka on maailmas mingi jama dinosaurustega, mõned jooksevad niisama ringi, teised on suurkorporatsioonid puuri pistnud ja peategelased üritavad iga hinna eest asju korda seada. Korraga rullitakse vaataja ees lahti umbes kuus tegevusliini, millest enamik sulavad lõpuks ühte, kuid üldpilt muudetakse siiski tarbetult keeruliseks. Nende kümnete käändude-pöördude ning ebavajalike kõrvaltegelastega üritati ilmselt juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, kui vähe tegelikult tegijatel meile öelda on...
Ükskõiksus ja laiskus oma algmaterjali suhtes on isegi pisut üllatav. Kui 2015. aastal valminud "Jurassic World" oli üsna särtsakas ja sümpaatne taaselustamine, millega toodi vähemalt kultussaaga uuesti meie teadvusesse, siis teine ja kolmas osa on täielikult ilma fookuseta. Mida siis ikkagi prooviti teha? Dinosaurused on "Jurassic World: Ülemvõimus" pigem kõrvaltegelased, neile ei anta isegi eriti ekraaniaega, pigem sibelevad-säbelevad ekraanil ringi inimtegelased ning üritavad jätta pidevalt muljet, et neil on midagi hästi olulist öelda ja teha. Kui originaalfilm laenas küllalt palju õuduskinost ning mõjus hirmutavalt, siis värske järg meenutab pigem keskpärast telekrimkat.
"Jurassic World: Ülemvõim" Autor/allikas: Universal Pictures and Amblin Entertainment
Võib tunduda, et laidan "Jurassic World: Ülemvõimu" lootusetult maha, aga tegelikult sobib ta igati suvisesse kinoprogrammi. Pärast pikka suvepäeva, kui oled mitu tundi päikese käes lesinud ning pea on paks, siis ei jaksagi midagi keerulist vaadata. Lased omale masinast suure siirupikoka, haarad kaenlasse künatäia popkorni ja lesid lihtsalt teraapiliselt jahedas kinosaalis. Sellistel filmidel on oma koht ning tegijad teavad seda väga hästi, kurb on lihtsalt sellest, et alusmaterjali arvestades saanuks teha ikkagi kordades parema filmi.
Aga kui tahate kümme eurot alles jätta, siis võite ka lihtsalt "Jurassic Parki" üle vaadata. Proovisin ise ära ja julgen kinnitada: ka kurat-teab-mitmendal vaatamiskorral tekitab see endiselt sama suurt vaimustust ja kui esimest korda näidatakse dinosaurust, tikub vägisi pisar silma. | Arvustus. "Jurassic World: Ülemvõim" ei anna filmisaagale mitte midagi juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehnoloogia ja meelelahutuse osas on maailm viimase 30 aastaga tundmatuseni muutunud. 1990. aastate alguses võis nutitelefonidest ja tahvelarvutitest vaid und näha, arvuti kui selline oli isegi veel luksuskaup, filme vaadati väikestest kineskooptelekatest VHS-ide pealt ja arvutiefektid filmides olid veel üsna, khm, toored. Küll aga paistab sellest perioodist ereda tähena välja 1993. aastal valminud "Jurassic Park", mis oli tehniliselt oma ajast vähemalt kümme aastat ees. Tänasel päeval on isegi raske mõista, kuidas Steven Spielberg oma tiimiga sellise hullusega hakkama sai, sest film lummub praegugi oma suursugususega.
Vahepealse ajaga on palju vett merre voolanud ning 2022. aastal saame kinno minna vaatama juba järjekorras kuuendat Jurassicu-filmi. Tagasi mõeldes laiutab peas aga tühjus: kui "Jurassic Park" on üks kõige aegade tugevamaid kassahitte, mis joonistas reljeefselt välja Hollywoodi kaasaegse popkornikino piirjooned, siis kõik järgmised linateosed on olnud kas lahjendused või siis lihtsalt haledad-tühised koopiad. Otseselt ei ole selles midagi imelikku ega isegi erilist, mõttetute järgede tootmine on Ameerika kinotööstuse leivanumber, kuid antud juhul pole 30 aastaga suudetud leida ühtki elementi, mis originaalile midagigi juurde annaksid.
Mõnes mõttes on selline turvaline taastootmine meeldiv: ükski neist järgedest pole olnud kohutavalt ja lootusetult halb, vaid need kõik on meelt lahutanud ja olen neid rõõmuga nautinud, kuid tänaseks on selliseid filme kõik kohad täis. Netflix ja teised voogedastusplatvormid loobivad keskpärast vaatan-ja-unustan sisu meie suunas igapäevaselt ja päriselt meeldejäävad filmid on üha haruldasemad. "Jurassic World: Ülemvõim" ei tee paraku mitte ühtegi pingutust selleks, et kuidagi eriline olla. Võib isegi öelda, et tegu on uhkelt keskpärase tootega!
Huvitavalt kombel on "Jurassic Worldi" triloogia – väidetavalt tõmmatakse nüüd tõesti saagale joon alla, jumal tänatud! – nii lihtsakoeline ja naiivne, et saab kokku võtta ühe pildiga. Siin see on:
"Jurassic World: Ülemvõim" Autor/allikas: Universal Pictures and Amblin Entertainment
Ehk siis mehemürakas Chris Pratt peatamas totra käeliigutusega dinosauruseid. Kui vaja, siis on need rohusööjatest rahumeelsed dinosaurusekesed, kui vaja, siis peatuvad tema viipe peale ka verejanulised monstrumid. Kas paroodilisus oligi algusest peale selle liigutuse eesmärk? On väga raske võtta tõsiselt filmi, kus enamike probleemide lahendus on peategelase väljasirutatud käsi, värskes filmis tehti seda nii umbes kümmekond korda. Aga nagu üks kolleeg viitas, siis saab vähemalt lihtsa vaega teha joomamängu, kus pitsi tuleb tõsta iga kord, kui Pratt jälle dinosaurust peatab.
Selles valguses pole isegi mõtet "Jurassic World: Ülemvõimu" sisul pikemalt peatud: eks ikka on maailmas mingi jama dinosaurustega, mõned jooksevad niisama ringi, teised on suurkorporatsioonid puuri pistnud ja peategelased üritavad iga hinna eest asju korda seada. Korraga rullitakse vaataja ees lahti umbes kuus tegevusliini, millest enamik sulavad lõpuks ühte, kuid üldpilt muudetakse siiski tarbetult keeruliseks. Nende kümnete käändude-pöördude ning ebavajalike kõrvaltegelastega üritati ilmselt juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, kui vähe tegelikult tegijatel meile öelda on...
Ükskõiksus ja laiskus oma algmaterjali suhtes on isegi pisut üllatav. Kui 2015. aastal valminud "Jurassic World" oli üsna särtsakas ja sümpaatne taaselustamine, millega toodi vähemalt kultussaaga uuesti meie teadvusesse, siis teine ja kolmas osa on täielikult ilma fookuseta. Mida siis ikkagi prooviti teha? Dinosaurused on "Jurassic World: Ülemvõimus" pigem kõrvaltegelased, neile ei anta isegi eriti ekraaniaega, pigem sibelevad-säbelevad ekraanil ringi inimtegelased ning üritavad jätta pidevalt muljet, et neil on midagi hästi olulist öelda ja teha. Kui originaalfilm laenas küllalt palju õuduskinost ning mõjus hirmutavalt, siis värske järg meenutab pigem keskpärast telekrimkat.
"Jurassic World: Ülemvõim" Autor/allikas: Universal Pictures and Amblin Entertainment
Võib tunduda, et laidan "Jurassic World: Ülemvõimu" lootusetult maha, aga tegelikult sobib ta igati suvisesse kinoprogrammi. Pärast pikka suvepäeva, kui oled mitu tundi päikese käes lesinud ning pea on paks, siis ei jaksagi midagi keerulist vaadata. Lased omale masinast suure siirupikoka, haarad kaenlasse künatäia popkorni ja lesid lihtsalt teraapiliselt jahedas kinosaalis. Sellistel filmidel on oma koht ning tegijad teavad seda väga hästi, kurb on lihtsalt sellest, et alusmaterjali arvestades saanuks teha ikkagi kordades parema filmi.
Aga kui tahate kümme eurot alles jätta, siis võite ka lihtsalt "Jurassic Parki" üle vaadata. Proovisin ise ära ja julgen kinnitada: ka kurat-teab-mitmendal vaatamiskorral tekitab see endiselt sama suurt vaimustust ja kui esimest korda näidatakse dinosaurust, tikub vägisi pisar silma.
### Response:
Arvustus. "Jurassic World: Ülemvõim" ei anna filmisaagale mitte midagi juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise jalgpalliliidu juhatus (IFAB) pidas esmaspäeval Dohas oma iga-aastase üldkoosoleku.
Kuigi arutati audi sisseviske asendamist sisselöögiga, ei seatud kindlaid plaane selle elluviimiseks, vahendab BBC.
Endine Londoni Arsenali peatreener Arsene Wenger ning praegune FIFA globaalse arenduse juht paiskas selle idee õhku eelmisel aastal. Wengeri sõnul on audi sissevisked ja karistuslöögid mängutempo suurimad pidurdajad.
"Eesmärk on muuta mängu kiiremaks ja suurepärasemaks," sõnas Wenger.
"Tehti ettepanek kasutada sisselööke," ütles FIFA president Gianni Infantino. "Me ei saa enne kindlad olla, kas uued ideed aitavad mängu parandada, kui me ei ole nendesse täpsemalt süvenenud. Uurime kõiki ettepanekuid," lisas Infantino.
Audi sisseviskeid on kasutatud juba alates 1860. aastatest. | Jalgpallis võib audi lahtimängimine suuresti muutuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise jalgpalliliidu juhatus (IFAB) pidas esmaspäeval Dohas oma iga-aastase üldkoosoleku.
Kuigi arutati audi sisseviske asendamist sisselöögiga, ei seatud kindlaid plaane selle elluviimiseks, vahendab BBC.
Endine Londoni Arsenali peatreener Arsene Wenger ning praegune FIFA globaalse arenduse juht paiskas selle idee õhku eelmisel aastal. Wengeri sõnul on audi sissevisked ja karistuslöögid mängutempo suurimad pidurdajad.
"Eesmärk on muuta mängu kiiremaks ja suurepärasemaks," sõnas Wenger.
"Tehti ettepanek kasutada sisselööke," ütles FIFA president Gianni Infantino. "Me ei saa enne kindlad olla, kas uued ideed aitavad mängu parandada, kui me ei ole nendesse täpsemalt süvenenud. Uurime kõiki ettepanekuid," lisas Infantino.
Audi sisseviskeid on kasutatud juba alates 1860. aastatest.
### Response:
Jalgpallis võib audi lahtimängimine suuresti muutuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval kerkis elektri keskmine börsihind 198,06 euroni.
Kõige kallim on kolmapäeval elekter õhtul peale kella kaheksat, kui kerkib Balti riikides 305,77 euroni megavatt-tunni kohta. Odavaimad tunnid on varahommikul kolmest kuueni, kui hind on 110,8 euro ümber.
Kui teisipäeval oli elektri börsihind Lätis ja Leedus Eestiga pea samal tasemel, siis kolmapäeval vahe suureneb ning Lätis kerkib päeva keskmine hind 216,86 ja Leedus 224,18 euroni megavatt-tunnist.
Soomes langeb hind kolmapäeval 143,28 eurole, teisipäeval oli see 169,09 eurot megavatt-tunnist. | Elektri börsihind langeb kolmapäeval 187 eurole megavatt-tunnist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval kerkis elektri keskmine börsihind 198,06 euroni.
Kõige kallim on kolmapäeval elekter õhtul peale kella kaheksat, kui kerkib Balti riikides 305,77 euroni megavatt-tunni kohta. Odavaimad tunnid on varahommikul kolmest kuueni, kui hind on 110,8 euro ümber.
Kui teisipäeval oli elektri börsihind Lätis ja Leedus Eestiga pea samal tasemel, siis kolmapäeval vahe suureneb ning Lätis kerkib päeva keskmine hind 216,86 ja Leedus 224,18 euroni megavatt-tunnist.
Soomes langeb hind kolmapäeval 143,28 eurole, teisipäeval oli see 169,09 eurot megavatt-tunnist.
### Response:
Elektri börsihind langeb kolmapäeval 187 eurole megavatt-tunnist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aidan Chambersi romaani põhjal. 1985. aasta suvi Põhja-Prantsusmaa väikelinnas. 16-aastane Alex ajab Normandia rannikul paadi ümber ja paar aastat vanem David tormab teda päästma. Elupäästjast saab Alexi suurim sõber, kes poisi südame kiiremalt põksuma paneb. Koos võetakse 1985. aasta suvest mida võtta annab. Euroopa filmiauhinna nominent, tosin Prantsuse filmiauhinna César nominatsiooni.
Režissöör François Ozon, osades Benjamin Voisin, Félix Lefebvre, Filippine Velge, Valeria Bruni Tedeschi jt.
"Suvi 85" ("Ete 85") on vaadatav Jupiteris. | Kultuuriportaal soovitab: Francois Ozoni "Suvi 85" Jupiteris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aidan Chambersi romaani põhjal. 1985. aasta suvi Põhja-Prantsusmaa väikelinnas. 16-aastane Alex ajab Normandia rannikul paadi ümber ja paar aastat vanem David tormab teda päästma. Elupäästjast saab Alexi suurim sõber, kes poisi südame kiiremalt põksuma paneb. Koos võetakse 1985. aasta suvest mida võtta annab. Euroopa filmiauhinna nominent, tosin Prantsuse filmiauhinna César nominatsiooni.
Režissöör François Ozon, osades Benjamin Voisin, Félix Lefebvre, Filippine Velge, Valeria Bruni Tedeschi jt.
"Suvi 85" ("Ete 85") on vaadatav Jupiteris.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Francois Ozoni "Suvi 85" Jupiteris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaasiga köetakse Austrias ligikaudu miljon majapidamist, mis on umbes neljandik kogu riigi gaasitarbest. Austria saab Venemaalt ligikaudu 80 protsenti oma gaasist, olles seega üks enim Vene gaasist sõltuvaid riike Euroopa Liidus.
Austria kliimaministri Leonore Gewessleri sõnul vähendab iga eemaldatud gaasikatel sõltuvust Vene gaasist. Gewessleri sõnul tähendab iga jätkusuutlikult soojendatud korter ja maja väljapressimise ohu vähenemist.
Uute gaasikatelde müük keelatakse 2023. aastast. Varem plaaniti nende müük keelata 2025. aastal. Õlil ja kivisöel põhinevate küttesüsteemide müük on Austrias keelatud juba 2020. aastast. Nüüd kavatseb Austria valitsus keelustada ka selliste süsteemide parandamise.
Aastast 2025 plaanib Austria teha kohustuslikuks küttesüsteemide uuendamise, mis puudutab eelkõige vanu õli ja kivisõel põhinevaid küttesüsteeme, millest enamik osteti 1980ndatel.
Austria sihib kliimaneutraalsust aastaks 2040.
Küttesüsteemide vahetamist toetatakse riiklikult 7500 euroga. Sellele lisanduvad Austria liidumaade toetused. Inimestele, kel on vähe raha, makstakse kinni kogu küttesüsteemi vahetus.
Austrias on sõltuvus gaasist muutunud väga teravaks küsimuseks. Erinevalt Saksamaast, mis on vähendanud oma gaasiimporti Venemaalt, on Austria seda aasta algusest hoopis suurendanud. | Austria plaanib 2023. aastast keelustada uute gaasikatelde müügi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaasiga köetakse Austrias ligikaudu miljon majapidamist, mis on umbes neljandik kogu riigi gaasitarbest. Austria saab Venemaalt ligikaudu 80 protsenti oma gaasist, olles seega üks enim Vene gaasist sõltuvaid riike Euroopa Liidus.
Austria kliimaministri Leonore Gewessleri sõnul vähendab iga eemaldatud gaasikatel sõltuvust Vene gaasist. Gewessleri sõnul tähendab iga jätkusuutlikult soojendatud korter ja maja väljapressimise ohu vähenemist.
Uute gaasikatelde müük keelatakse 2023. aastast. Varem plaaniti nende müük keelata 2025. aastal. Õlil ja kivisöel põhinevate küttesüsteemide müük on Austrias keelatud juba 2020. aastast. Nüüd kavatseb Austria valitsus keelustada ka selliste süsteemide parandamise.
Aastast 2025 plaanib Austria teha kohustuslikuks küttesüsteemide uuendamise, mis puudutab eelkõige vanu õli ja kivisõel põhinevaid küttesüsteeme, millest enamik osteti 1980ndatel.
Austria sihib kliimaneutraalsust aastaks 2040.
Küttesüsteemide vahetamist toetatakse riiklikult 7500 euroga. Sellele lisanduvad Austria liidumaade toetused. Inimestele, kel on vähe raha, makstakse kinni kogu küttesüsteemi vahetus.
Austrias on sõltuvus gaasist muutunud väga teravaks küsimuseks. Erinevalt Saksamaast, mis on vähendanud oma gaasiimporti Venemaalt, on Austria seda aasta algusest hoopis suurendanud.
### Response:
Austria plaanib 2023. aastast keelustada uute gaasikatelde müügi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seekord oli üldkategoorias kihvte töid, nagu paarike punasel vesirattal telefonid käes luike pildistamas, kormoranid kivil ning taustal Tallinna siluett purjekatega, kaks musitavat kajakat katusel, vanamehe käsi varblasega. Linnud olid sel aastal peategelased," sõnas žüriiliige Kaisa Keizars-Aron.
"Palju oli mõlemas kategoorias pilte, kus oli raske tabada looduse ja linna kooslust, kuid loodetavasti areneb pildistaja silm iga töö ja aastaga aina tähelepanelikumaks."
Võidutööd üldkategoorias:
1. koht – Raigo Tõnisalu "Kormoranid kaasa elamas avamerepurjetamise MM-le"
2. koht – Ave Kruusel "Tallinn pole enam kaugel"
3. koht – Heiko Kruusi "Kinnisvaraomanik"
Laste ja noorte kategoorias valiti parimaks tööks Grete Johanna Korbi foto "Naabrid linnas pärast vihma".
Võidutööd laste ja noorte kategoorias:
1. koht – Grete Johanna Korb "Naabrid linnas pärast vihma"
2. koht – Karel Laas "Privaatsust, palun!"
3. koht – Lilli Sadul "Tee loodusesse"
Sel aastal laekus fotokonkursile "Metsik linn" 188 tööd, millest 55 oli laste ja noorte tehtud fotod. Fotokonkursile sai töid esitada 28. märtsist kuni 18. maini. Fotokonkursi žüriipinki kuulusid Piret Eensoo, Rene Jakobson, Kaisa Keizars-Aron, Ingmar Muusikus, Kerttu Taggo ja Urmas Tartes.
Fotokonkursi 20 parimat tööd on võimalik suve lõpuni silmata Tartu Ülikooli botaanikaaia rosaariumi kõrval.
Võidutöid saab sirvida fotokonkursi kodulehel.
Fotokonkurss "Metsik linn" on osa Loodusfestivali programmist. Loodusfestival toimub 10.–15. juunini. Loodusfestivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, kus kannab nime Ellujäämise Kunstide Linnaloodusfestival: "Loodus loob". | Selgusid loodusfestivali linnalooduse fotokonkursi "Metsik linn" võidutööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seekord oli üldkategoorias kihvte töid, nagu paarike punasel vesirattal telefonid käes luike pildistamas, kormoranid kivil ning taustal Tallinna siluett purjekatega, kaks musitavat kajakat katusel, vanamehe käsi varblasega. Linnud olid sel aastal peategelased," sõnas žüriiliige Kaisa Keizars-Aron.
"Palju oli mõlemas kategoorias pilte, kus oli raske tabada looduse ja linna kooslust, kuid loodetavasti areneb pildistaja silm iga töö ja aastaga aina tähelepanelikumaks."
Võidutööd üldkategoorias:
1. koht – Raigo Tõnisalu "Kormoranid kaasa elamas avamerepurjetamise MM-le"
2. koht – Ave Kruusel "Tallinn pole enam kaugel"
3. koht – Heiko Kruusi "Kinnisvaraomanik"
Laste ja noorte kategoorias valiti parimaks tööks Grete Johanna Korbi foto "Naabrid linnas pärast vihma".
Võidutööd laste ja noorte kategoorias:
1. koht – Grete Johanna Korb "Naabrid linnas pärast vihma"
2. koht – Karel Laas "Privaatsust, palun!"
3. koht – Lilli Sadul "Tee loodusesse"
Sel aastal laekus fotokonkursile "Metsik linn" 188 tööd, millest 55 oli laste ja noorte tehtud fotod. Fotokonkursile sai töid esitada 28. märtsist kuni 18. maini. Fotokonkursi žüriipinki kuulusid Piret Eensoo, Rene Jakobson, Kaisa Keizars-Aron, Ingmar Muusikus, Kerttu Taggo ja Urmas Tartes.
Fotokonkursi 20 parimat tööd on võimalik suve lõpuni silmata Tartu Ülikooli botaanikaaia rosaariumi kõrval.
Võidutöid saab sirvida fotokonkursi kodulehel.
Fotokonkurss "Metsik linn" on osa Loodusfestivali programmist. Loodusfestival toimub 10.–15. juunini. Loodusfestivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, kus kannab nime Ellujäämise Kunstide Linnaloodusfestival: "Loodus loob".
### Response:
Selgusid loodusfestivali linnalooduse fotokonkursi "Metsik linn" võidutööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu menetluses on praegu kohtumenetluse avalikkuse eelnõu, mille sellisel kujul jõustumine muudaks ligipääsu infole raskemaks nii ajakirjanikel kui ka laiemale avalikkusele.
"Ajakirjandusel on seal eelnõus isegi paar võitu sees, näiteks on eelnõus öeldud, et ajakirjanikul on õigustatud huvi toimikuga tutvumiseks. Kuid kõige selle juures, et on püütud kohtumenetlust avalikumaks teha, on võetud kasutusele mitmeid kaitsemeetmeid. Probleem ongi selles, et need kaitsemeetmed võivad mõjuda vastupidiselt ja lõpuks ei saa ka ajakirjanik oma uut õigust eeldatud õigustatud huvile kasutada," selgitas Pild ERR-ile.
Uue eelnõu kohaselt on ajakirjanikul ka õigus tutvuda kohtutoimikuga enne, kui kohtuotsus on jõustunud. "Nagu kohtud on eelnõu kommenteerides märkinud, siis nad näevad, et see võib massiliselt kasvatada istungite kinniseks kuulutamise taotluste hulka. Kui pooled ajakirjandust istungil ikka üldse näha ei taha, siis nad põhjendavad seda nii, et neil on vaja suletud uste taga asja arutada, sest nii jõutakse kiiremini kompromissile. Kinnisele asjale pärast ajakirjanik enam juurdepääsu ei saa," rääkis Pild.
Samas eelnõus soovitatakse sätestada ka normi, et kohtuistungeid saab veebis üle kanda. "Pole aga öeldud, millal seda tuleb teha, seega kohus peab ise otsustama. Samas kohtud kurdavad, et neil on suur ressursipuudus ja see seadus neid ei aita, vaid teeb neile kohustusi juurde. Küsimus on selles, kas nad veebiülekande võimalust siis üldse kasutama hakkavad. Jällegi – kui protsessi üle ei kanta, siis ega meedia ju paremini infole ligi ei saa," märkis Pild.
Laiemaks probleemiks, mis puudutab kõiki kodanikke nende ametist sõltumata, on haldus- ja tsiviilkohtu lahendites nimede automaatselt varjamise nõue. "Kui praegu on seaduses, et inimene peab taotlema tsiviil- ja haldusasjades, et tema nimi lahendist eemaldatakse, siis nüüd on vastupidi – nimi tuleb kohe automaatselt kohtulahendist eemaldada. Kui inimene tahab, võib ta öelda, et nimi kajastuks kohtulahendis, aga kohus ei pruugi seda taotlust rahuldada," rääkis Pild. Tema sõnul on ka praegu kohtud varmad nimesid varjama, kuid ikkagi on praegu ka mõned lahtised lahendid.
Läbipaistvus on kahanemas
Teine murekoht puudutab juriidiliste isikute nimede ja registreerimisnumbrite varjamist. "Riik väidab, et juba praegu saavad juriidilised isikud paluda oma nime varjamist kohtulahendis, kuid praktikas näeme seda nii, et kui lahend võib füüsilist isikut kahjustada, siis võib ka juriidilise isiku registrinumbri ära kustutada, aga pole nii, et juriidiline isik paluks oma nime ära võtta. Nüüd on aga eelnõus kirjas, et juriidiline isik saab seda paluda," rääkis Pild.
Põhjendusena on eelnõus kirjas, et see võib olla vajalik au kaitseks. "Kuid siin tekib küsimus, et kohtumenetluses ju vale ei avaldata, siis mis saab seal olla vale ja kas kohtumenetluse avalikkus ei kaalu üles seda väidetavat au kaitset, sest me peaksime ju kodanikuna või ajakirjanikuna nägema, kellest jutt käib," sõnas Pild.
Kuhu panna seaduseloomes tasakaalupunkt, on ka maailmavaate küsimus. Pildi hinnangul on Eesti võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega läbipaistvuselt mitu sammu ees: meil on avalikud dokumendiregistrid, meil on avaliku teabe seadus, mida nimetatud väga edasijõudnuks. "Me oleme avatust võtnud kui tavapärast elu osa. Ja Eesti riik on alati tahtnud olla avatud ja läbipaistev, et saaks võidelda korruptsiooniga ja teha läbipaistvaid tehinguid, näiteks saaks lihtsalt kontrollida laenu andmisi. Hetkel tundub aga, et Eestiski on tekkimas tendents justkui tasakaalu leidmisele inimeste kaitseks: et peame rohkem infot kinni hoidma ja infot varjama. Muretsetakse enne, kui mingi probleem või kahju on tekkinud," rääkis Pild.
Tema hinnangul pole see pikalt ette valmistatud eelnõu siiski veel päris valmis, sest pole näha kohtute poolt entusiasmi veebiülekannete tegemiseks, ja palju muret tekitab nimede kadumine.
Avalikku kohtumenetlust käsitlev halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jõuab lõpphääletuseni järgmisel riigikogu istungjärgul ehk sügisel. Seaduse eeldatavaks jõustumistähtajaks on 2023. aasta august. | Advokaat: kohtupidamise avalikumaks muutmise kava toob kaasa info varjamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu menetluses on praegu kohtumenetluse avalikkuse eelnõu, mille sellisel kujul jõustumine muudaks ligipääsu infole raskemaks nii ajakirjanikel kui ka laiemale avalikkusele.
"Ajakirjandusel on seal eelnõus isegi paar võitu sees, näiteks on eelnõus öeldud, et ajakirjanikul on õigustatud huvi toimikuga tutvumiseks. Kuid kõige selle juures, et on püütud kohtumenetlust avalikumaks teha, on võetud kasutusele mitmeid kaitsemeetmeid. Probleem ongi selles, et need kaitsemeetmed võivad mõjuda vastupidiselt ja lõpuks ei saa ka ajakirjanik oma uut õigust eeldatud õigustatud huvile kasutada," selgitas Pild ERR-ile.
Uue eelnõu kohaselt on ajakirjanikul ka õigus tutvuda kohtutoimikuga enne, kui kohtuotsus on jõustunud. "Nagu kohtud on eelnõu kommenteerides märkinud, siis nad näevad, et see võib massiliselt kasvatada istungite kinniseks kuulutamise taotluste hulka. Kui pooled ajakirjandust istungil ikka üldse näha ei taha, siis nad põhjendavad seda nii, et neil on vaja suletud uste taga asja arutada, sest nii jõutakse kiiremini kompromissile. Kinnisele asjale pärast ajakirjanik enam juurdepääsu ei saa," rääkis Pild.
Samas eelnõus soovitatakse sätestada ka normi, et kohtuistungeid saab veebis üle kanda. "Pole aga öeldud, millal seda tuleb teha, seega kohus peab ise otsustama. Samas kohtud kurdavad, et neil on suur ressursipuudus ja see seadus neid ei aita, vaid teeb neile kohustusi juurde. Küsimus on selles, kas nad veebiülekande võimalust siis üldse kasutama hakkavad. Jällegi – kui protsessi üle ei kanta, siis ega meedia ju paremini infole ligi ei saa," märkis Pild.
Laiemaks probleemiks, mis puudutab kõiki kodanikke nende ametist sõltumata, on haldus- ja tsiviilkohtu lahendites nimede automaatselt varjamise nõue. "Kui praegu on seaduses, et inimene peab taotlema tsiviil- ja haldusasjades, et tema nimi lahendist eemaldatakse, siis nüüd on vastupidi – nimi tuleb kohe automaatselt kohtulahendist eemaldada. Kui inimene tahab, võib ta öelda, et nimi kajastuks kohtulahendis, aga kohus ei pruugi seda taotlust rahuldada," rääkis Pild. Tema sõnul on ka praegu kohtud varmad nimesid varjama, kuid ikkagi on praegu ka mõned lahtised lahendid.
Läbipaistvus on kahanemas
Teine murekoht puudutab juriidiliste isikute nimede ja registreerimisnumbrite varjamist. "Riik väidab, et juba praegu saavad juriidilised isikud paluda oma nime varjamist kohtulahendis, kuid praktikas näeme seda nii, et kui lahend võib füüsilist isikut kahjustada, siis võib ka juriidilise isiku registrinumbri ära kustutada, aga pole nii, et juriidiline isik paluks oma nime ära võtta. Nüüd on aga eelnõus kirjas, et juriidiline isik saab seda paluda," rääkis Pild.
Põhjendusena on eelnõus kirjas, et see võib olla vajalik au kaitseks. "Kuid siin tekib küsimus, et kohtumenetluses ju vale ei avaldata, siis mis saab seal olla vale ja kas kohtumenetluse avalikkus ei kaalu üles seda väidetavat au kaitset, sest me peaksime ju kodanikuna või ajakirjanikuna nägema, kellest jutt käib," sõnas Pild.
Kuhu panna seaduseloomes tasakaalupunkt, on ka maailmavaate küsimus. Pildi hinnangul on Eesti võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega läbipaistvuselt mitu sammu ees: meil on avalikud dokumendiregistrid, meil on avaliku teabe seadus, mida nimetatud väga edasijõudnuks. "Me oleme avatust võtnud kui tavapärast elu osa. Ja Eesti riik on alati tahtnud olla avatud ja läbipaistev, et saaks võidelda korruptsiooniga ja teha läbipaistvaid tehinguid, näiteks saaks lihtsalt kontrollida laenu andmisi. Hetkel tundub aga, et Eestiski on tekkimas tendents justkui tasakaalu leidmisele inimeste kaitseks: et peame rohkem infot kinni hoidma ja infot varjama. Muretsetakse enne, kui mingi probleem või kahju on tekkinud," rääkis Pild.
Tema hinnangul pole see pikalt ette valmistatud eelnõu siiski veel päris valmis, sest pole näha kohtute poolt entusiasmi veebiülekannete tegemiseks, ja palju muret tekitab nimede kadumine.
Avalikku kohtumenetlust käsitlev halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jõuab lõpphääletuseni järgmisel riigikogu istungjärgul ehk sügisel. Seaduse eeldatavaks jõustumistähtajaks on 2023. aasta august.
### Response:
Advokaat: kohtupidamise avalikumaks muutmise kava toob kaasa info varjamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikantselei tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi suurenes ka tuleviku suhtes majanduslikku ebakindlust tundvate inimeste osakaal aprillikuu 41 protsendilt mais 47 protsendile.
Keskmisest sagedamini kogevad probleeme majandusliku toimetulekuga ja tunnetavad majanduslikku ebakindlust 50–64-aastased, muudest rahvustest, madala haridusega, Kirde-Eestis elavad või määratlemata kodakondsusega inimesed.
Keskmisest sagedamini kogevad majanduslikke probleeme ning majanduslikku ebakindlust töötud, pensionärid ning sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olevad inimesed. Töötavatest inimestest tunnevad majanduslikke probleeme ja ebakindlust kõige sagedamini oskustöölised.
Eestlaste tajutud turvatunne kasvas
Kui aprillis Eesti elanike turvatunne vähenes, siis mais kasvas turvatunne taas märtsi lõpu tasemele.
Nende inimeste osakaal, kelle hinnangul võib Eesti riik end praegusel ajal tunda turvaliselt, on võrreldes aprilliga suurenenud 50 protsendilt 57 protsendini. Sealjuures suurenes eestlaste turvatunne, muudest rahvustest elanike puhul muutust polnud.
Pisut on kasvanud ka inimeste isiklik turvatunne: nende inimeste osakaal, kes tunnevad end Eestis elades turvaliselt, on suurenenud aprilli 67 protsendilt 71 protsendile mais.
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele veidi langes
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on võrreldes aprilliga pisut vähenenud: aprillis toetas põgenike vastuvõtmist 81 protsenti, mai keskel 77 protsenti elanikest.
Eestlaste seas pole Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist toetavate inimeste osakaal oluliselt muutunud (92 protsendilt 89-le), kuid muudest rahvustest elanike seas on see pisut langenud (59 protsendilt 52-le).
Peamisteks vastuargumentideks põgenike vastuvõtmisele on kartus, et põgenikke tuleb liiga suurel arvul, et Eesti nendega toime tuleks, et nende ülalpidamine on kallis (viimastel kuudel on see kartus süvenenud), ning et põgenike saabumine võib provotseerida rahvuskonflikte Eestis (viimastel kuudel on see kartus siiski vähenenud).
30 protsenti mitte-eestlastest hangib uudiseid Vene meediast
Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 69 protsenti) ja Eesti uudisteportaalid (61 protsenti). Muudest rahvustest inimeste jaoks samuti Eesti uudisteportaalid (42 protsenti), kuid ka sotsiaalmeedia (37 protsenti).
Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks 22 protsendi ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid 12 protsendi muudest rahvustest elanike jaoks. Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 30 protsenti muudest rahvustest vastajatest (aprilli keskel samuti 30 protsenti).
Venemaa-Ukraina sõja teemal info saamisel usaldavad eestlased kõige enam Eesti uudistekanaleid (usaldab 88 protsenti) ning lääne uudistekanaleid (71 protsenti). Ukraina uudistekanaleid usaldab 53 protsenti ja Venemaa uudistekanaleid kaks protsenti eestlastest.
Muudest rahvustest elanikest usaldab Venemaa-Ukraina konflikti teemal teabe saamisel Eesti uudistekanaleid 35 protsenti, Venemaa uudistekanaleid 31 protsenti, lääne uudistekanaleid 29 protsenti ja Ukraina uudistekanaleid 16 protsenti.
Võrreldes aprilliga muudest rahvustest elanike usaldus uudistekanalite vastu (Venemaa-Ukraina konflikti kajastamisel) oluliselt muutunud pole, kuid pikemas ajalises võrdluses (võrreldes veebruari keskpaigaga) on mitte-eestlaste usaldus lääne ja Ukraina kanalite vastu suurenenud, usaldus Venemaa kanalite vastu aga vähenenud.
Usaldus riigiinstitutsioonide vastu vähenes
Eesti elanike usaldus valitsuse ja riigikogu vastu on võrreldes aprillikuuga vähenenud ja on hetkel ligilähedaselt 2021. aasta keskmisel tasemel.
Valitsust usaldavate inimeste osakaal on langenud 60 protsendilt 53-le ja riigikogu usaldajate osakaal 56 protsendilt 50-le. Muutunud pole usaldus kohalike omavalitsuste (usaldab 67 protsenti) ning presidendi (74 protsenti) vastu.
Küsitluse tellis riigikantselei ja selle korraldas Turu-uuringute AS. Veebi- ja telefoniküsitlus toimus 13.–17. mail ning sellele vastas 1252 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti. | Uuring: toimetulekuraskusi kogevate inimeste osakaal kasvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikantselei tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi suurenes ka tuleviku suhtes majanduslikku ebakindlust tundvate inimeste osakaal aprillikuu 41 protsendilt mais 47 protsendile.
Keskmisest sagedamini kogevad probleeme majandusliku toimetulekuga ja tunnetavad majanduslikku ebakindlust 50–64-aastased, muudest rahvustest, madala haridusega, Kirde-Eestis elavad või määratlemata kodakondsusega inimesed.
Keskmisest sagedamini kogevad majanduslikke probleeme ning majanduslikku ebakindlust töötud, pensionärid ning sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olevad inimesed. Töötavatest inimestest tunnevad majanduslikke probleeme ja ebakindlust kõige sagedamini oskustöölised.
Eestlaste tajutud turvatunne kasvas
Kui aprillis Eesti elanike turvatunne vähenes, siis mais kasvas turvatunne taas märtsi lõpu tasemele.
Nende inimeste osakaal, kelle hinnangul võib Eesti riik end praegusel ajal tunda turvaliselt, on võrreldes aprilliga suurenenud 50 protsendilt 57 protsendini. Sealjuures suurenes eestlaste turvatunne, muudest rahvustest elanike puhul muutust polnud.
Pisut on kasvanud ka inimeste isiklik turvatunne: nende inimeste osakaal, kes tunnevad end Eestis elades turvaliselt, on suurenenud aprilli 67 protsendilt 71 protsendile mais.
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele veidi langes
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on võrreldes aprilliga pisut vähenenud: aprillis toetas põgenike vastuvõtmist 81 protsenti, mai keskel 77 protsenti elanikest.
Eestlaste seas pole Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist toetavate inimeste osakaal oluliselt muutunud (92 protsendilt 89-le), kuid muudest rahvustest elanike seas on see pisut langenud (59 protsendilt 52-le).
Peamisteks vastuargumentideks põgenike vastuvõtmisele on kartus, et põgenikke tuleb liiga suurel arvul, et Eesti nendega toime tuleks, et nende ülalpidamine on kallis (viimastel kuudel on see kartus süvenenud), ning et põgenike saabumine võib provotseerida rahvuskonflikte Eestis (viimastel kuudel on see kartus siiski vähenenud).
30 protsenti mitte-eestlastest hangib uudiseid Vene meediast
Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 69 protsenti) ja Eesti uudisteportaalid (61 protsenti). Muudest rahvustest inimeste jaoks samuti Eesti uudisteportaalid (42 protsenti), kuid ka sotsiaalmeedia (37 protsenti).
Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks 22 protsendi ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid 12 protsendi muudest rahvustest elanike jaoks. Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 30 protsenti muudest rahvustest vastajatest (aprilli keskel samuti 30 protsenti).
Venemaa-Ukraina sõja teemal info saamisel usaldavad eestlased kõige enam Eesti uudistekanaleid (usaldab 88 protsenti) ning lääne uudistekanaleid (71 protsenti). Ukraina uudistekanaleid usaldab 53 protsenti ja Venemaa uudistekanaleid kaks protsenti eestlastest.
Muudest rahvustest elanikest usaldab Venemaa-Ukraina konflikti teemal teabe saamisel Eesti uudistekanaleid 35 protsenti, Venemaa uudistekanaleid 31 protsenti, lääne uudistekanaleid 29 protsenti ja Ukraina uudistekanaleid 16 protsenti.
Võrreldes aprilliga muudest rahvustest elanike usaldus uudistekanalite vastu (Venemaa-Ukraina konflikti kajastamisel) oluliselt muutunud pole, kuid pikemas ajalises võrdluses (võrreldes veebruari keskpaigaga) on mitte-eestlaste usaldus lääne ja Ukraina kanalite vastu suurenenud, usaldus Venemaa kanalite vastu aga vähenenud.
Usaldus riigiinstitutsioonide vastu vähenes
Eesti elanike usaldus valitsuse ja riigikogu vastu on võrreldes aprillikuuga vähenenud ja on hetkel ligilähedaselt 2021. aasta keskmisel tasemel.
Valitsust usaldavate inimeste osakaal on langenud 60 protsendilt 53-le ja riigikogu usaldajate osakaal 56 protsendilt 50-le. Muutunud pole usaldus kohalike omavalitsuste (usaldab 67 protsenti) ning presidendi (74 protsenti) vastu.
Küsitluse tellis riigikantselei ja selle korraldas Turu-uuringute AS. Veebi- ja telefoniküsitlus toimus 13.–17. mail ning sellele vastas 1252 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti.
### Response:
Uuring: toimetulekuraskusi kogevate inimeste osakaal kasvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Imeline aasta on lõppenud ja Pärnu Sadama meeskond on esmakordselt Eesti meister!!! Tänan südamest kõiki, kes selle teekonna nii edukalt kaasa tegid. Meeskond, treenerid, taustajõud, sponsorid, Pärnu linn ja fännid – AITÄH!!!" kirjutas klubi juht Johan Kärp Pärnu Sadama Facebooki postituses.
"Järgmiseks aastaks oleme teinud otsuse osaleda Euroopa tugevuselt teises sarjas. Jah, me andsime avalduse osalemiseks FIBA Meistrite liiga turniiril!" jätkas Kärp. "Juba sügisel saalis näeme!" | Pärnu Sadam otsustas FIBA Meistrite liiga turniiril osaleda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Imeline aasta on lõppenud ja Pärnu Sadama meeskond on esmakordselt Eesti meister!!! Tänan südamest kõiki, kes selle teekonna nii edukalt kaasa tegid. Meeskond, treenerid, taustajõud, sponsorid, Pärnu linn ja fännid – AITÄH!!!" kirjutas klubi juht Johan Kärp Pärnu Sadama Facebooki postituses.
"Järgmiseks aastaks oleme teinud otsuse osaleda Euroopa tugevuselt teises sarjas. Jah, me andsime avalduse osalemiseks FIBA Meistrite liiga turniiril!" jätkas Kärp. "Juba sügisel saalis näeme!"
### Response:
Pärnu Sadam otsustas FIBA Meistrite liiga turniiril osaleda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsiliiga ajaloo teisel hooajal asub esimeses eelringis võistlema 60 meeskonda, vahendab jalgpall.ee. Möödunud hooajal Premium liigas hõbemedalid teeninud Tallinna FC Flora alustab eurohooaega koduväljakul ning läheb vastamisi mullu Soome kõrgliigas kolmanda koha teeninud SJK Seinäjokiga.
Premium liigas kolmanda koha teeninud Paide Linnameeskonna eurohooaja esimeseks proovikiviks on Gruusia hõbemedalist Tbilisi Dinamo, kellega alustatakse võistlemist võõrsil.
Konverentsiliiga esimese eelringi kohtumisi mängitakse 7. juulil ning korduskohtumised toimuvad nädal hiljem, 14. juulil. Esimese eelringi võitja pääseb edasi teise eelringi, mille vastasseisud selguvad kolmapäeval, 15. juunil.
FCI Levadia mängib Meistrite liiga eelturniiril, kus poolfinaalis kohtutakse Islandi klubiga Reykjaviki Vikingur. Teises poolfinaalis lähevad vastakuti SP La Fiorita (San Marino) ja Inter Club d'Escaldes (Andorra).
Mõlemad mängud peetakse 21. juunil Islandil. Poolfinaalide võitjad kohtuvad 24. juunil samuti Islandil peetavas eelringi finaalis, mille võitja pääseb omakorda Meistrite liiga I eelringi. Kolm ülejäänud klubi jätkavad euroteekonda UEFA Euroopa Konveretsiliiga teises eelringis meistrite alajaotuses.
Kui FCI Levadia võidab eelturniiri Islandil, on nende järgmine vastane Meistrite liiga esimeses eelringis Rootsi klubi Malmö. | Selgusid Flora ja Paide eurohooaja esimesed vastased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsiliiga ajaloo teisel hooajal asub esimeses eelringis võistlema 60 meeskonda, vahendab jalgpall.ee. Möödunud hooajal Premium liigas hõbemedalid teeninud Tallinna FC Flora alustab eurohooaega koduväljakul ning läheb vastamisi mullu Soome kõrgliigas kolmanda koha teeninud SJK Seinäjokiga.
Premium liigas kolmanda koha teeninud Paide Linnameeskonna eurohooaja esimeseks proovikiviks on Gruusia hõbemedalist Tbilisi Dinamo, kellega alustatakse võistlemist võõrsil.
Konverentsiliiga esimese eelringi kohtumisi mängitakse 7. juulil ning korduskohtumised toimuvad nädal hiljem, 14. juulil. Esimese eelringi võitja pääseb edasi teise eelringi, mille vastasseisud selguvad kolmapäeval, 15. juunil.
FCI Levadia mängib Meistrite liiga eelturniiril, kus poolfinaalis kohtutakse Islandi klubiga Reykjaviki Vikingur. Teises poolfinaalis lähevad vastakuti SP La Fiorita (San Marino) ja Inter Club d'Escaldes (Andorra).
Mõlemad mängud peetakse 21. juunil Islandil. Poolfinaalide võitjad kohtuvad 24. juunil samuti Islandil peetavas eelringi finaalis, mille võitja pääseb omakorda Meistrite liiga I eelringi. Kolm ülejäänud klubi jätkavad euroteekonda UEFA Euroopa Konveretsiliiga teises eelringis meistrite alajaotuses.
Kui FCI Levadia võidab eelturniiri Islandil, on nende järgmine vastane Meistrite liiga esimeses eelringis Rootsi klubi Malmö.
### Response:
Selgusid Flora ja Paide eurohooaja esimesed vastased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Allikate sõnul otsustasid JPMorgan Chase ja Goldman Sachs Group taganeda Venemaa võla teenindamisest peale USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli (OFAC) otsust keelata USA turuosalistel osta nii uusi kui ka olemasolevaid Venemaal emiteeritud võla- ja aktsiaväärtpabereid.
"Kooskõlas OFAC-i ajakohastatud juhistega ja Goldman Sachsi Venemaaga seotud tegevuste järkjärgulise lõpetamisega ei tegele ettevõte enam Venemaa üksustega koos turu kujundamisega," ütles üks pankadest avalduses.
OFAC teatas varem, et ei pikenda litsentsi, mis võimaldas kuni 25. maini Venemaa rahandusministeeriumi ja Venemaa pankade võlakohustuste maksete laekumiseks vajalikke tehinguid.
Venemaa rahandusministeerium teatas avalduses, et USA otsus rikub eelkõige välisinvestorite õigusi ning õõnestab usaldust lääne finantssüsteemi vastu.
Vene rahandusministeerium kinnitas, et vastutava laenuvõtjana kinnitab ministeerium oma valmisolekut jätkata kõigi võlakohustuste teenindamist ja tagasimaksmist. Kuna Venemaa ei saa enam teenindada oma võlga USA dollarites, siis jätkatakse selle tegemist Vene rublades koos võimalusega konverteerida need algvääringusse vastava makseagendi kaudu.
Rahandusministeeriumi esindaja Anton Siluanovi sõnul ei ole praegusel olukorral mingit pistmist 1998. aastaga, mil Venemaa oli maksevõimetu. Praegu on Venemaal olemas raha võla tasumiseks, kuid puudub võimalus.
Siluanov teatas ka, et 23.–24. juuniks, mil maksegraafiku alusel peaks Venemaa tegema järgmised võlakirjamaksed, valmistab Venemaa ette mehhanismi, mis võimaldab teha arveldusi ilma USA võimude loata. | Kaks suurimat USA panka peatasid Vene riigivõla teenindamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Allikate sõnul otsustasid JPMorgan Chase ja Goldman Sachs Group taganeda Venemaa võla teenindamisest peale USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli (OFAC) otsust keelata USA turuosalistel osta nii uusi kui ka olemasolevaid Venemaal emiteeritud võla- ja aktsiaväärtpabereid.
"Kooskõlas OFAC-i ajakohastatud juhistega ja Goldman Sachsi Venemaaga seotud tegevuste järkjärgulise lõpetamisega ei tegele ettevõte enam Venemaa üksustega koos turu kujundamisega," ütles üks pankadest avalduses.
OFAC teatas varem, et ei pikenda litsentsi, mis võimaldas kuni 25. maini Venemaa rahandusministeeriumi ja Venemaa pankade võlakohustuste maksete laekumiseks vajalikke tehinguid.
Venemaa rahandusministeerium teatas avalduses, et USA otsus rikub eelkõige välisinvestorite õigusi ning õõnestab usaldust lääne finantssüsteemi vastu.
Vene rahandusministeerium kinnitas, et vastutava laenuvõtjana kinnitab ministeerium oma valmisolekut jätkata kõigi võlakohustuste teenindamist ja tagasimaksmist. Kuna Venemaa ei saa enam teenindada oma võlga USA dollarites, siis jätkatakse selle tegemist Vene rublades koos võimalusega konverteerida need algvääringusse vastava makseagendi kaudu.
Rahandusministeeriumi esindaja Anton Siluanovi sõnul ei ole praegusel olukorral mingit pistmist 1998. aastaga, mil Venemaa oli maksevõimetu. Praegu on Venemaal olemas raha võla tasumiseks, kuid puudub võimalus.
Siluanov teatas ka, et 23.–24. juuniks, mil maksegraafiku alusel peaks Venemaa tegema järgmised võlakirjamaksed, valmistab Venemaa ette mehhanismi, mis võimaldab teha arveldusi ilma USA võimude loata.
### Response:
Kaks suurimat USA panka peatasid Vene riigivõla teenindamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem on Eesti emiteerinud võlakirju vaid negatiivse tootlusega. Märtsis emiteeritud 250 miljoni euro väärtuses 12-kuuse tähtajaga võlakirjade tootlus oli -0,225 protsenti ja mullu märtsis 400 miljoni euro väärtuses emiteeritud võlakirjadel -0,441 protsenti.
Rahandusminister kinnitas 2020. aastal lühiajaliste võlakirjade programmi, mis annab võimaluse korduvalt emiteerida kuni 12-kuise tähtajaga diskonteeritud või ülekursiga võlakirju, mille kulukus sõltub emiteerimishetke turutingimustest.
Võlakirjaemissioonid toimuvad riigi rahavoovajaduse katteks ja võlakirjad on suunatud vaid kutselistele investoritele. | Eesti uute aastaste võlakirjade intressiks kujunes 0,9 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem on Eesti emiteerinud võlakirju vaid negatiivse tootlusega. Märtsis emiteeritud 250 miljoni euro väärtuses 12-kuuse tähtajaga võlakirjade tootlus oli -0,225 protsenti ja mullu märtsis 400 miljoni euro väärtuses emiteeritud võlakirjadel -0,441 protsenti.
Rahandusminister kinnitas 2020. aastal lühiajaliste võlakirjade programmi, mis annab võimaluse korduvalt emiteerida kuni 12-kuise tähtajaga diskonteeritud või ülekursiga võlakirju, mille kulukus sõltub emiteerimishetke turutingimustest.
Võlakirjaemissioonid toimuvad riigi rahavoovajaduse katteks ja võlakirjad on suunatud vaid kutselistele investoritele.
### Response:
Eesti uute aastaste võlakirjade intressiks kujunes 0,9 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu 2024 produtsendi Kati Tihkani sõnul pakub Autovabaduse puiestee avakontsert kuulamisrõõmu nii vanematele kui ka noorematele linlastele. "Autovabaduse puiestee avakontserdil saab tantsida tuttavate Justamendi laulude järgi ja laulda kaasa Stefani tänavusele eurolaulule. Mõlemad esinejad ilmestavad ideaalselt Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kultuurilist mitmekülgsust. Avaõhtu juhatab sisse seitsme nädalavahetuse pikkuse kultuuriprogrammi, mille jooksul saab näha ja kuulda veel palju põnevat," lubas Tihkan.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, Tiigi seltsimaja ja Tartu linna eestvedamisel toimuvad Vabaduse puiesteel 1. juulist kuni 14. augustini kontserdid, tantsuõhtud, toiduturg ja paljud teised sündmused.
Programmis esinevad Rita Ray (16.07), Horoskoop ja Heidy Tamme (23.07), Raul Ojamaa (29.07) ning Ewert and the Two Dragons (14.08). Klaaspärlimängu festivali raames toimub ansambli Kukerpillid 50. aastapäeva kontsert (10.07) ning augusti esimene nädalavahetus toob Vabaduse puiesteele Tartu toidu- ja veinifestivali, kus esinevad Jüri Pootsmann (5.08) ja Alika Milova (6.08).
Suvise programmi ajal, 1. juulist 14. augustini on Vabaduse puiestee autoliiklusele suletud nädalavahetustel (R 18.00 – P 23.59). Täielik sulgemine on perioodil 8.-19. juuli, mil kesklinna kolivad WRC Rally Estonia sündmused. Ülejäänud perioodil on autodele avatud Vabaduse puiestee pargipoolne ala.
Vabaduse puiestee jõepoolne osa on kujundatud varasematest aastatest tuttaval kujul. Lisatud on istumis- ja ajaveetmisvõimalusi, haljastust ning uus veeatraktsioon. Alal pakuvad süüa erinevad tänavatoiduautod. Kogu Autovabaduse puiestee pikkuses Delta õppehoonest Vaksali sillani täiendatakse tänavaid erinevate ajaveetmiskohtade ja väikese seikluspargiga Lillemäel. Oma tegevuse saavad suveperioodiks osaliselt tänavale kolida ka Riia tänava ettevõtted.
Autovabaduse puiestee eesmärk on ühendada südalinn ja Emajõe-äärne ühtseks tervikuks, eraldada liiklejagrupid turvaliseks liikumiseks ja elavdada suvist linnasüdant. | Tartu Autovabaduse puiestee avatakse Stefani ja Justamendi kontserdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu 2024 produtsendi Kati Tihkani sõnul pakub Autovabaduse puiestee avakontsert kuulamisrõõmu nii vanematele kui ka noorematele linlastele. "Autovabaduse puiestee avakontserdil saab tantsida tuttavate Justamendi laulude järgi ja laulda kaasa Stefani tänavusele eurolaulule. Mõlemad esinejad ilmestavad ideaalselt Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kultuurilist mitmekülgsust. Avaõhtu juhatab sisse seitsme nädalavahetuse pikkuse kultuuriprogrammi, mille jooksul saab näha ja kuulda veel palju põnevat," lubas Tihkan.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, Tiigi seltsimaja ja Tartu linna eestvedamisel toimuvad Vabaduse puiesteel 1. juulist kuni 14. augustini kontserdid, tantsuõhtud, toiduturg ja paljud teised sündmused.
Programmis esinevad Rita Ray (16.07), Horoskoop ja Heidy Tamme (23.07), Raul Ojamaa (29.07) ning Ewert and the Two Dragons (14.08). Klaaspärlimängu festivali raames toimub ansambli Kukerpillid 50. aastapäeva kontsert (10.07) ning augusti esimene nädalavahetus toob Vabaduse puiesteele Tartu toidu- ja veinifestivali, kus esinevad Jüri Pootsmann (5.08) ja Alika Milova (6.08).
Suvise programmi ajal, 1. juulist 14. augustini on Vabaduse puiestee autoliiklusele suletud nädalavahetustel (R 18.00 – P 23.59). Täielik sulgemine on perioodil 8.-19. juuli, mil kesklinna kolivad WRC Rally Estonia sündmused. Ülejäänud perioodil on autodele avatud Vabaduse puiestee pargipoolne ala.
Vabaduse puiestee jõepoolne osa on kujundatud varasematest aastatest tuttaval kujul. Lisatud on istumis- ja ajaveetmisvõimalusi, haljastust ning uus veeatraktsioon. Alal pakuvad süüa erinevad tänavatoiduautod. Kogu Autovabaduse puiestee pikkuses Delta õppehoonest Vaksali sillani täiendatakse tänavaid erinevate ajaveetmiskohtade ja väikese seikluspargiga Lillemäel. Oma tegevuse saavad suveperioodiks osaliselt tänavale kolida ka Riia tänava ettevõtted.
Autovabaduse puiestee eesmärk on ühendada südalinn ja Emajõe-äärne ühtseks tervikuks, eraldada liiklejagrupid turvaliseks liikumiseks ja elavdada suvist linnasüdant.
### Response:
Tartu Autovabaduse puiestee avatakse Stefani ja Justamendi kontserdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõsiasi on muidugi see, et voogedastusplatvormid ei ela praegu just kõige paremini. Netflixi kasutajaskond langes 200 000 võrra, mis moodustab küll naeruväärse 0,09 protsenti nende kõigist kasutajatest, kuid aktsiaturul tõi see kaasa üle 70-protsendise hinnalanguse. Mida sellest järeldada? Võimalik, et inimesed on kinno tagasi läinud, aga pigem on vaatajad paariaastase koroonaperioodi ja kodus konutamise järel filmidest-sarjadest väsinud ja tegeletakse kõige muuga. Ja Netflixi valik on sel aastal ka püsivalt alla käinud, seega kui tuleks kulusid kokku hoida, siis võiks isegi sellest südamerahuga loobuda.
Disney+ saab sellest aga ainult võita. Eesti turule tulekuks on raske paremat aega leida: just on kõik telekanalid oma hooaja lõpetanud, mis tähendab, et lineaartelevisioonis puhub järgmised kaks-kolm kuud tuul. Ka kinolevi on lähikuudel üsna hõre, vaatajate ette jõuab mitu oodatud kassahitti, aga kvantitatiivselt on valik pigem ahtake ja suurt konkurentsi ei ole. Seega astub Disney+ pigem tühjale areenile ning neil on kiiresti võimalik siinsel turul kanda kinnitada.
Kui võrrelda kõiki Eesti turul saada olevaid voogedastusplatvorme, siis Disney+ paistab neist silma ennekõike ühe märksõna poolest: nad on pika puuga kõige laiapõhjalisemad. Esmase tutvumise põhjal võib vabalt nende sihtgrupiks määrata legendaarse Lego vanusevahemiku 4–99. Kuigi-kuigi, Disney+ pakub vaatamist ilmselt ka veel pisematele põnnidele.
Lastele on seal olemas kogu Pixari ja Disney anima- ja joonisfilmide kataloog, kuhu lisandub samas pidevalt ka platvormi originaalsisu, näiteks tänavu jaanuaris uus "Jääaja" film, mida kinodes näha ei saanudki, või mullu valminud "Üksinda kodus" uusversioon. Noortele on seal nii Marveli koomiksifilmid kui ka terve hunnik sarju, millele seni siinsel publikul ligipääsu polnud, samuti on olemas kõik "Tähesõdadega" seonduv. Need vaatajad, kes iga uue filmi pärast kinno ei kipu, võivad samuti rõõmustada: koroona tõttu vaid 45-päevaseks lühenenud kinoaken tähendab seda, et juba praegu on platvormil olemas näiteks Agathe Christie müsteerium "Surm Niilusel", Guillermo del Toro "Luupainaja allee" ning Steven Spielbergi muusikal "West Side Story".
Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata, kuid juba nende näidetele põhjal joonistub välja, et Disney+ on parimas mõttes kogu perele mõeldud platvorm. Samas tasub rõhutada, et kui näiteks Amazon Prime on Eestis selgelt vaid uuele sisule mõeldud keskkond ning varasemast ajast seal midagi tähelepanuväärset polegi, siis Disney+ on samavõrd tugev ka kinoklassika suhtes. Olemas on enamik Wes Andersoni ja Tim Burtoni filmid, täismahus saab end kurssi viia "Alieni", "Visa hinge" ja "Kariibi mere piraatidega" saagaga või vaadata isegi legendaarset 1963. aasta filmi "Cleopatra" Elizabeth Tayloriga. Valikut on väga palju.
Ligipääs filmiklassikale on Eestis olnud seni suur probleem, kuna DVD ja Bluray riiulid muutuvad poodides üha lühemaks, telekomettevõtete videolaenutused on kaootilise valikuga ja pigem täis suvalist B-kino ning Netflixi korjab süstemaatiliselt põnevamad asjad valikust ära. Seega on juba puhtalt filmihariduse seisukohalt oluline, et inimestel oleks võimalik legaalselt ära vaadata sümboolsed teosed, mis defineerivad tänaseni popkultuuri. Olukord selles plaanis muutub veel paremaks, kui lõpuks jõuab siis ka HBO Max, mis täidab samuti terve rea auke klassika vallas. Juba praeguse olukorraga võib rahul olla, vaatamist peaks Disney+ vahendusel mõneks aastaks jaguma küll.
Seda, kui palju hävitustööd suudab Disney+ Eesti turul päriselt teha, näitab aeg, kuid üks on kindel: kaheksa euro eest kuus pakutakse nii palju meelelahutust, et kommertsliku maitsega vaatajad saavad kõhu küll ja veel täis. Telekomettevõtted peaksid nüüd küll muretsema hakkama, sest nende filmilaenutus muutub Disney valikut arvestades üsna mõttetuks, samuti on raske leida põhjendust, miks peaks maksma kaks-kolm korda rohkem lineaartelekanalite eest, mida me mitte kunagi ei vaata.
Siia lõppu ka mõned soovitused, millele tasuks esmajoones võimalus anda:
Kõik "Simpsonite" hooajad – suurepärane võimalus kultussari otsast lõpuni ära vaadata.
Kõik "Salatoimikute" hooajad – ilmselt oleme kõik aeg-ajalt "Salatoimikuid" vaadanud, aga tasub koos värskete hooaegade ja kahe täispika mängufilmiga uuesti ette võtta.
Vendade Coenite "Raising Arizona" – Nicolas Cage'i karjääri üks parimaid rolle.
Esimene Miki Hiire animatsioon "Steamboat Willie" – täielik filmiklassika, lühianimatsioon 1928. aastast.
Marveli telesari "Wandavision" – üks põnevamaid asju, mis Marvel teinud on, nüüd lõpuks ka Eesti vaatajate ees.
"Tähesõdade" originaaltriloogia – neljandat, viiendat ja kuuendat "Tähesõdade" filmi pole Eesti telekanalitel juba ammu näidatud, seega paljudel on need ilmselt üldse nägemata, kuigi seda ei juleta tunnistada.
Dokfilm "Summer of Soul" – eelmise aasta üks parimaid filme, mida sai Eesti kinodes näha vaid paar korda.
David Cronenbergi "The Fly" – kehaõuduse meistriklass, mida võiksid vaadata ka õudusfilmiskeptikud. | Kaspar Viilup: Disney+ teeb A-kategooria meelelahutuses Netflixile ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõsiasi on muidugi see, et voogedastusplatvormid ei ela praegu just kõige paremini. Netflixi kasutajaskond langes 200 000 võrra, mis moodustab küll naeruväärse 0,09 protsenti nende kõigist kasutajatest, kuid aktsiaturul tõi see kaasa üle 70-protsendise hinnalanguse. Mida sellest järeldada? Võimalik, et inimesed on kinno tagasi läinud, aga pigem on vaatajad paariaastase koroonaperioodi ja kodus konutamise järel filmidest-sarjadest väsinud ja tegeletakse kõige muuga. Ja Netflixi valik on sel aastal ka püsivalt alla käinud, seega kui tuleks kulusid kokku hoida, siis võiks isegi sellest südamerahuga loobuda.
Disney+ saab sellest aga ainult võita. Eesti turule tulekuks on raske paremat aega leida: just on kõik telekanalid oma hooaja lõpetanud, mis tähendab, et lineaartelevisioonis puhub järgmised kaks-kolm kuud tuul. Ka kinolevi on lähikuudel üsna hõre, vaatajate ette jõuab mitu oodatud kassahitti, aga kvantitatiivselt on valik pigem ahtake ja suurt konkurentsi ei ole. Seega astub Disney+ pigem tühjale areenile ning neil on kiiresti võimalik siinsel turul kanda kinnitada.
Kui võrrelda kõiki Eesti turul saada olevaid voogedastusplatvorme, siis Disney+ paistab neist silma ennekõike ühe märksõna poolest: nad on pika puuga kõige laiapõhjalisemad. Esmase tutvumise põhjal võib vabalt nende sihtgrupiks määrata legendaarse Lego vanusevahemiku 4–99. Kuigi-kuigi, Disney+ pakub vaatamist ilmselt ka veel pisematele põnnidele.
Lastele on seal olemas kogu Pixari ja Disney anima- ja joonisfilmide kataloog, kuhu lisandub samas pidevalt ka platvormi originaalsisu, näiteks tänavu jaanuaris uus "Jääaja" film, mida kinodes näha ei saanudki, või mullu valminud "Üksinda kodus" uusversioon. Noortele on seal nii Marveli koomiksifilmid kui ka terve hunnik sarju, millele seni siinsel publikul ligipääsu polnud, samuti on olemas kõik "Tähesõdadega" seonduv. Need vaatajad, kes iga uue filmi pärast kinno ei kipu, võivad samuti rõõmustada: koroona tõttu vaid 45-päevaseks lühenenud kinoaken tähendab seda, et juba praegu on platvormil olemas näiteks Agathe Christie müsteerium "Surm Niilusel", Guillermo del Toro "Luupainaja allee" ning Steven Spielbergi muusikal "West Side Story".
Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata, kuid juba nende näidetele põhjal joonistub välja, et Disney+ on parimas mõttes kogu perele mõeldud platvorm. Samas tasub rõhutada, et kui näiteks Amazon Prime on Eestis selgelt vaid uuele sisule mõeldud keskkond ning varasemast ajast seal midagi tähelepanuväärset polegi, siis Disney+ on samavõrd tugev ka kinoklassika suhtes. Olemas on enamik Wes Andersoni ja Tim Burtoni filmid, täismahus saab end kurssi viia "Alieni", "Visa hinge" ja "Kariibi mere piraatidega" saagaga või vaadata isegi legendaarset 1963. aasta filmi "Cleopatra" Elizabeth Tayloriga. Valikut on väga palju.
Ligipääs filmiklassikale on Eestis olnud seni suur probleem, kuna DVD ja Bluray riiulid muutuvad poodides üha lühemaks, telekomettevõtete videolaenutused on kaootilise valikuga ja pigem täis suvalist B-kino ning Netflixi korjab süstemaatiliselt põnevamad asjad valikust ära. Seega on juba puhtalt filmihariduse seisukohalt oluline, et inimestel oleks võimalik legaalselt ära vaadata sümboolsed teosed, mis defineerivad tänaseni popkultuuri. Olukord selles plaanis muutub veel paremaks, kui lõpuks jõuab siis ka HBO Max, mis täidab samuti terve rea auke klassika vallas. Juba praeguse olukorraga võib rahul olla, vaatamist peaks Disney+ vahendusel mõneks aastaks jaguma küll.
Seda, kui palju hävitustööd suudab Disney+ Eesti turul päriselt teha, näitab aeg, kuid üks on kindel: kaheksa euro eest kuus pakutakse nii palju meelelahutust, et kommertsliku maitsega vaatajad saavad kõhu küll ja veel täis. Telekomettevõtted peaksid nüüd küll muretsema hakkama, sest nende filmilaenutus muutub Disney valikut arvestades üsna mõttetuks, samuti on raske leida põhjendust, miks peaks maksma kaks-kolm korda rohkem lineaartelekanalite eest, mida me mitte kunagi ei vaata.
Siia lõppu ka mõned soovitused, millele tasuks esmajoones võimalus anda:
Kõik "Simpsonite" hooajad – suurepärane võimalus kultussari otsast lõpuni ära vaadata.
Kõik "Salatoimikute" hooajad – ilmselt oleme kõik aeg-ajalt "Salatoimikuid" vaadanud, aga tasub koos värskete hooaegade ja kahe täispika mängufilmiga uuesti ette võtta.
Vendade Coenite "Raising Arizona" – Nicolas Cage'i karjääri üks parimaid rolle.
Esimene Miki Hiire animatsioon "Steamboat Willie" – täielik filmiklassika, lühianimatsioon 1928. aastast.
Marveli telesari "Wandavision" – üks põnevamaid asju, mis Marvel teinud on, nüüd lõpuks ka Eesti vaatajate ees.
"Tähesõdade" originaaltriloogia – neljandat, viiendat ja kuuendat "Tähesõdade" filmi pole Eesti telekanalitel juba ammu näidatud, seega paljudel on need ilmselt üldse nägemata, kuigi seda ei juleta tunnistada.
Dokfilm "Summer of Soul" – eelmise aasta üks parimaid filme, mida sai Eesti kinodes näha vaid paar korda.
David Cronenbergi "The Fly" – kehaõuduse meistriklass, mida võiksid vaadata ka õudusfilmiskeptikud.
### Response:
Kaspar Viilup: Disney+ teeb A-kategooria meelelahutuses Netflixile ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jekabpilsi kohaliku omavalitsuse esimehe Ravis Ragainisi sõnul edeneb mälestusmärgi demomonteerimine edukalt ning selle ümber on kasutusele võetud kõik vajalikud turvameetmed.
Läti Televisiooni visiidi ajal polnud lammutamisel oleva mälestusmärgi juures näha ei rahvakogunemisi ega proteste. Mälestusmärgist möödujate vaated olid erinevad.
Jekabpilsi elanik Arta ütles: "Minu vaated on väga positiivsed. Mul pole midagi negatiivset öelda. Sellised asjad ei peaks Lätis olema".
Teise Jekabpilsi elaniku Lidija on teisel arvamusel: "Nendel inimestel [toim. monumendi eemaldajatel] ei ole mingit südametunnistust, kui nad sedasi oma ajaloo ja inimestega käituvad".
Monumendi juurde kuuluv kahuriplatvorm viidi pärast demonteerimist kohaliku omavalitsuse laohoonesse.
Kuna pole veel selge, kas mälestusmägi alla on maetud Punaarmee sõdureid, tuleb monumendi varasema asukoha ümbruses teha veel kaevamisi. Juhul kui leitakse inimsäilmeid, maetakse need ümber kalmistule. | Läti alustas esmaspäeval nõukogude monumendi teisaldamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jekabpilsi kohaliku omavalitsuse esimehe Ravis Ragainisi sõnul edeneb mälestusmärgi demomonteerimine edukalt ning selle ümber on kasutusele võetud kõik vajalikud turvameetmed.
Läti Televisiooni visiidi ajal polnud lammutamisel oleva mälestusmärgi juures näha ei rahvakogunemisi ega proteste. Mälestusmärgist möödujate vaated olid erinevad.
Jekabpilsi elanik Arta ütles: "Minu vaated on väga positiivsed. Mul pole midagi negatiivset öelda. Sellised asjad ei peaks Lätis olema".
Teise Jekabpilsi elaniku Lidija on teisel arvamusel: "Nendel inimestel [toim. monumendi eemaldajatel] ei ole mingit südametunnistust, kui nad sedasi oma ajaloo ja inimestega käituvad".
Monumendi juurde kuuluv kahuriplatvorm viidi pärast demonteerimist kohaliku omavalitsuse laohoonesse.
Kuna pole veel selge, kas mälestusmägi alla on maetud Punaarmee sõdureid, tuleb monumendi varasema asukoha ümbruses teha veel kaevamisi. Juhul kui leitakse inimsäilmeid, maetakse need ümber kalmistule.
### Response:
Läti alustas esmaspäeval nõukogude monumendi teisaldamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuurikomisjoni liige Heidy Purga (RE) ütles ERR-ile, et komisjon otsustas hääletamise edasi lükata.
ERR-i ekspertliikme kohale nõukogus kandideeris kuus kandidaati.
Kultuurikomisjon ootas ERR-i nõukogu liikmekandidaatide dokumente teisipäeval kella 9-ks, et ette valmistada eelnõu, millega nimetatakse nõukokku uus tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast liige.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et tingituna nõukogu liikme Priit Hõbemägi omal soovil tagasiastumisest otsitakse rahvusringhäälingu nõukokku uut eksperti.
Rahvusringhäälingu nõukokku kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat. | Kultuurikomisjon lükkas ERR-i nõukogu liikme nimetamise edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuurikomisjoni liige Heidy Purga (RE) ütles ERR-ile, et komisjon otsustas hääletamise edasi lükata.
ERR-i ekspertliikme kohale nõukogus kandideeris kuus kandidaati.
Kultuurikomisjon ootas ERR-i nõukogu liikmekandidaatide dokumente teisipäeval kella 9-ks, et ette valmistada eelnõu, millega nimetatakse nõukokku uus tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast liige.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et tingituna nõukogu liikme Priit Hõbemägi omal soovil tagasiastumisest otsitakse rahvusringhäälingu nõukokku uut eksperti.
Rahvusringhäälingu nõukokku kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
### Response:
Kultuurikomisjon lükkas ERR-i nõukogu liikme nimetamise edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatukogu on üks salapärane asutus. Siia mahub korraga palju. Mahub noori ja vanu inimesi, mahub uusi ja vanu raamatuid, ajalehti-ajakirju ning igasuguseid muidki teadmiste ja kultuuri kandjaid. Siin on koos ja kõrvuti järjepidevus ja kestlikkus, aga ka aegade ja olude igavene muutumine.
Raamatukogu oma loomuliku korrapära ja süsteemsusega on otsekui alusmüür, millele on toetunud ja toetuvad kiiresti muutuva elu mitmed protsessid ja süsteemid. Olles toeks ja aluseks paljudele teistele struktuuridele, kohendab raamatukogu end ise samaaegselt vastavaks uutele ootustele ja vajadustele. Eelkõige oma külastaja ehk lugeja ootustele.
Just need kaks raamatukogule nii iseloomulikku ja pidevalt koos toimivat poolust – aegade järjepidevust säilitav korrapära ning pidev kohanemine muutuvate vajadustega – loovad raamatukogule erilise õhkkonna. Õhkkonna, millest on võimalik osa saada kõigil ühtviisi ja üheaegselt, kus on võimalik olla samaaegselt koos ja üksinda, ning mis toob alati rahvast raamatukokku, olgu raamatud või artiklid elektrooniliselt ükskõik kui kiiresti ja valutult kättesaadavad.
Raamatukogu pole kunagi ainult kokku kogutud ja ritta pandud raamatute kogum, vaid on alati oma aja ühiskonna vaimsuse peegeldaja: tulles raamatukokku, toob igaüks siia mitte ainult iseenda hinnangud, ootused ja tahtmised, vaid ka killukese ümbritsevast.
Teadusraamatukogu seisab teaduse teenistuses
Sel aastal, mil Eestis kestab raamatukogude aasta, mil üha rohkem rahvaraamatukogusid areneb oma paikkonnale tuge pakkuva kogukonnakeskuse vaimus, saab Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastaseks.
Kaugesse minevikku vajunud 1802. aastal taasavati Tartus ülikool ning rektor Parroti kutsel saabus Saksamaalt tollasesse Dorpatisse Karl Simon Morgenstern. Tema eestvedamisel asutati ülikooli õppe- ja teadustöö edendamiseks möödapääsmatult vajaliku asutusena raamatukogu.
Tollastel vähestel Tartu äärelinnas elanud eestlastel polnud siis veel asja ei ülikooli ega raamatukokku. Kuid Morgensterni raamatukogu mõju ulatus selle seinte vahelt märksa kaugemale. See ulatus väikese provintsilinna ellusuhtumisse ja isegi tänavapilti, kujundades seda puhtamaks ja tervemaks, vaimult erksamaks ja elavamaks. Jõudis välja isegi maarahvani, kasvatades selles püüdu hariduse ja vaimsuse järele.
Tartu Ülikooli raamatukogu loodi teenima teadust. Raamatukogu on arendatud ja selle kogusid komplekteeritud nüüd juba rohkem kui paarsada aastat teaduse huvides.
Ühest küljest tähendab see traditsiooniliste kogude ja viimastel aastakümnetel üha rohkem ka elektrooniliste raamatute ja artiklite temaatiliste piiride avardamist, et rahuldada nii entsüklopeediliste kui ka kitsa teadusvaldkonna huvidega lugeja ootusi. Teisalt aga aina suuremat paindlikkust, lugejate üha paremat tundmist, suutlikkust kiiresti ja asjatundlikult orienteeruda väga kirevas ja muutuvas infomaailmas.
"Raamatukogu väärtus ei tulene mitte niivõrd hoonest, milles see asub, ega ka raamatukogu kogudest, vaid inimesest, kelle jaoks olemas ollakse."
Oskus pakkuda oma külastajatele juhendatud avastamist ehk sellist teavet, mis pole esmapilgul leitav, on üks teadusraamatukogu edukuse aluseid. Lähiajal muutub see oskus aina tähtsamaks, sest suund, et raamatukogu väärtus ei tulene mitte niivõrd hoonest, milles see asub, ega ka raamatukogu kogudest, vaid inimesest, kelle jaoks olemas ollakse, on süvenev.
Teadusraamatukogu ratsionaliseeritud ja sihitud infosüsteemid teadusandmete säilitamiseks ja kättesaamiseks muutuvad ju aina mahukamaks ning vajadus neid tunda, et siis ka teisi juhendada, on raamatukogutöötaja igapäevaks. Seda kõrvuti ootustega omada wikipedialikku universaalsust, kriitilist mõtlemist, tõlkijaoskusi ja külastajat austavat professionaalsust.
Teadusraamatukogu suutlikkus teenida kõige kiiremal ja samas ökonoomsemail viisil teadust ja teadmisi ei mõjuta mitte ainult ühe või teise kõrgkooli hariduse ja teadustöö kvaliteeti, vaid kogu ühiskonna arengut ja võimekust.
Ükski korralik kool ei arene raamatukoguta
Kui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku. Ehk järjekindlalt ja süsteemselt täiendama ja täiustama kooli-, eriala- ja teadusraamatukogude infotehnoloogilist võimekust, digitaalseid ressursse ning raamatukogu digipädevusi.
Kitsaskoht pole enam ammu ühe või teise trükiväljaande laenutamises või tagastamises, vaid oskuses kasutada digimaailma ammendamatuid võimalusi, et see kõige vajalikum ja õigem üles leida, et õigel ajal ja õiges kohas teha andmekaevet, et digimaailma jäädvustada andmeid, uurimusi ja arvutusi just kõige asjakohasemate kirjelduste ja kirjetega jne.
Kaasaegsed kooli-, eriala- ja teadusraamatukogud saavad olla kogu haridussüsteemi digitaalseks tugisambaks, minetamata seejuures oma tähtsust kultuurimälu hoidjana.
Ei tulnud ülikool 220 aastat tagasi toime raamatukoguta ega tule ka aastal 2022. Ükski korralik kool ega kõrgkool ei arene raamatukoguta. Raamatukogu lammutab teaduse ja õppetöö valdkondade vahelisi piire, aitab kaasa kogu teadusmaailma strateegilise tervikpildi kujunemisele, teeb teadussaavutused igaühele kättesaadavaks, kuid ühtlasi on ka paik, mis toob kokku ja lähendab inimesi, loob turvatunnet ja usaldust.
Albert Einstein, relatiivsusteooria rajaja, sõnastas raamatukogu tähtsuse juba ammu väga lihtsalt ja selgelt: "Ainuke asi, mida peate kindlasti teadma, on raamatukogu asukoht".
Tartu Ülikooli raamatukogu ootab reedel, 17. juunil, kell 11 kõiki oma sõpru ja tuttavaid Tartusse raamatukogu ette. Muusikat mängib puhkpilliorkester Tartu Margus Kasemaa juhatusel. Raamatukogu esitleb äsja ilmunud aastaraamatut ja pakub sünnipäevakringlit. | Krista Aru: ainuke asi, mida peab kindlasti teadma… | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatukogu on üks salapärane asutus. Siia mahub korraga palju. Mahub noori ja vanu inimesi, mahub uusi ja vanu raamatuid, ajalehti-ajakirju ning igasuguseid muidki teadmiste ja kultuuri kandjaid. Siin on koos ja kõrvuti järjepidevus ja kestlikkus, aga ka aegade ja olude igavene muutumine.
Raamatukogu oma loomuliku korrapära ja süsteemsusega on otsekui alusmüür, millele on toetunud ja toetuvad kiiresti muutuva elu mitmed protsessid ja süsteemid. Olles toeks ja aluseks paljudele teistele struktuuridele, kohendab raamatukogu end ise samaaegselt vastavaks uutele ootustele ja vajadustele. Eelkõige oma külastaja ehk lugeja ootustele.
Just need kaks raamatukogule nii iseloomulikku ja pidevalt koos toimivat poolust – aegade järjepidevust säilitav korrapära ning pidev kohanemine muutuvate vajadustega – loovad raamatukogule erilise õhkkonna. Õhkkonna, millest on võimalik osa saada kõigil ühtviisi ja üheaegselt, kus on võimalik olla samaaegselt koos ja üksinda, ning mis toob alati rahvast raamatukokku, olgu raamatud või artiklid elektrooniliselt ükskõik kui kiiresti ja valutult kättesaadavad.
Raamatukogu pole kunagi ainult kokku kogutud ja ritta pandud raamatute kogum, vaid on alati oma aja ühiskonna vaimsuse peegeldaja: tulles raamatukokku, toob igaüks siia mitte ainult iseenda hinnangud, ootused ja tahtmised, vaid ka killukese ümbritsevast.
Teadusraamatukogu seisab teaduse teenistuses
Sel aastal, mil Eestis kestab raamatukogude aasta, mil üha rohkem rahvaraamatukogusid areneb oma paikkonnale tuge pakkuva kogukonnakeskuse vaimus, saab Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastaseks.
Kaugesse minevikku vajunud 1802. aastal taasavati Tartus ülikool ning rektor Parroti kutsel saabus Saksamaalt tollasesse Dorpatisse Karl Simon Morgenstern. Tema eestvedamisel asutati ülikooli õppe- ja teadustöö edendamiseks möödapääsmatult vajaliku asutusena raamatukogu.
Tollastel vähestel Tartu äärelinnas elanud eestlastel polnud siis veel asja ei ülikooli ega raamatukokku. Kuid Morgensterni raamatukogu mõju ulatus selle seinte vahelt märksa kaugemale. See ulatus väikese provintsilinna ellusuhtumisse ja isegi tänavapilti, kujundades seda puhtamaks ja tervemaks, vaimult erksamaks ja elavamaks. Jõudis välja isegi maarahvani, kasvatades selles püüdu hariduse ja vaimsuse järele.
Tartu Ülikooli raamatukogu loodi teenima teadust. Raamatukogu on arendatud ja selle kogusid komplekteeritud nüüd juba rohkem kui paarsada aastat teaduse huvides.
Ühest küljest tähendab see traditsiooniliste kogude ja viimastel aastakümnetel üha rohkem ka elektrooniliste raamatute ja artiklite temaatiliste piiride avardamist, et rahuldada nii entsüklopeediliste kui ka kitsa teadusvaldkonna huvidega lugeja ootusi. Teisalt aga aina suuremat paindlikkust, lugejate üha paremat tundmist, suutlikkust kiiresti ja asjatundlikult orienteeruda väga kirevas ja muutuvas infomaailmas.
"Raamatukogu väärtus ei tulene mitte niivõrd hoonest, milles see asub, ega ka raamatukogu kogudest, vaid inimesest, kelle jaoks olemas ollakse."
Oskus pakkuda oma külastajatele juhendatud avastamist ehk sellist teavet, mis pole esmapilgul leitav, on üks teadusraamatukogu edukuse aluseid. Lähiajal muutub see oskus aina tähtsamaks, sest suund, et raamatukogu väärtus ei tulene mitte niivõrd hoonest, milles see asub, ega ka raamatukogu kogudest, vaid inimesest, kelle jaoks olemas ollakse, on süvenev.
Teadusraamatukogu ratsionaliseeritud ja sihitud infosüsteemid teadusandmete säilitamiseks ja kättesaamiseks muutuvad ju aina mahukamaks ning vajadus neid tunda, et siis ka teisi juhendada, on raamatukogutöötaja igapäevaks. Seda kõrvuti ootustega omada wikipedialikku universaalsust, kriitilist mõtlemist, tõlkijaoskusi ja külastajat austavat professionaalsust.
Teadusraamatukogu suutlikkus teenida kõige kiiremal ja samas ökonoomsemail viisil teadust ja teadmisi ei mõjuta mitte ainult ühe või teise kõrgkooli hariduse ja teadustöö kvaliteeti, vaid kogu ühiskonna arengut ja võimekust.
Ükski korralik kool ei arene raamatukoguta
Kui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku. Ehk järjekindlalt ja süsteemselt täiendama ja täiustama kooli-, eriala- ja teadusraamatukogude infotehnoloogilist võimekust, digitaalseid ressursse ning raamatukogu digipädevusi.
Kitsaskoht pole enam ammu ühe või teise trükiväljaande laenutamises või tagastamises, vaid oskuses kasutada digimaailma ammendamatuid võimalusi, et see kõige vajalikum ja õigem üles leida, et õigel ajal ja õiges kohas teha andmekaevet, et digimaailma jäädvustada andmeid, uurimusi ja arvutusi just kõige asjakohasemate kirjelduste ja kirjetega jne.
Kaasaegsed kooli-, eriala- ja teadusraamatukogud saavad olla kogu haridussüsteemi digitaalseks tugisambaks, minetamata seejuures oma tähtsust kultuurimälu hoidjana.
Ei tulnud ülikool 220 aastat tagasi toime raamatukoguta ega tule ka aastal 2022. Ükski korralik kool ega kõrgkool ei arene raamatukoguta. Raamatukogu lammutab teaduse ja õppetöö valdkondade vahelisi piire, aitab kaasa kogu teadusmaailma strateegilise tervikpildi kujunemisele, teeb teadussaavutused igaühele kättesaadavaks, kuid ühtlasi on ka paik, mis toob kokku ja lähendab inimesi, loob turvatunnet ja usaldust.
Albert Einstein, relatiivsusteooria rajaja, sõnastas raamatukogu tähtsuse juba ammu väga lihtsalt ja selgelt: "Ainuke asi, mida peate kindlasti teadma, on raamatukogu asukoht".
Tartu Ülikooli raamatukogu ootab reedel, 17. juunil, kell 11 kõiki oma sõpru ja tuttavaid Tartusse raamatukogu ette. Muusikat mängib puhkpilliorkester Tartu Margus Kasemaa juhatusel. Raamatukogu esitleb äsja ilmunud aastaraamatut ja pakub sünnipäevakringlit.
### Response:
Krista Aru: ainuke asi, mida peab kindlasti teadma… |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ingliskeelsetele ettekannetele on tagatud sünkroontõlge eesti keelde.
Aastakonverents keskendub tänavu lisaks Vene – Ukraina sõja mõjudele ka Eesti kõrgharidussüsteemi tulevikule ja andmemajandusele.
Ajakava
Kell 10 – riigikogu esimene Jüri Ratase avasõnad
Kell 10.15 – "Kuidas muudab maailma sõda Ukrainas?" (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde), Euroopa Ülikool-Instituudi avaliku valitsemise kooli direktor, endine Soome peaminister Alexander Stubb
Kell 10.45. – "Kõrghariduse väljakutsed" (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde), endine Suurbritannia haridusminister Charles Clarke
Kell 11.15 – "Kõrghariduse tulevikustsenaariumid Eestis", Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane
Kell 12-13 lõunapaus
Kell 13 – "Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti rahvastikule, tööturule ja sotsiaalsüsteemile: stsenaariumid aastani 2100", Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits
Kell 13.30 – "Ukraina sõja mõju toorme- ja muudele sisendhindadele Eesti majanduses", Luminori peaökonomist Lenno Uusküla
Kell 14 – "Ukraina sõja mõju toorme- ja muudele sisendhindadele Eesti majanduses", advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Karmen Turk
Kell 14.30-15.30 vestlusring, kus osalevad riigikogu liige Margit Sutrop, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, ettevõtja Kaimar Karu ja riigikogu liige Peeter Ernits. Vestlusringi juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. | Otse kolmapäeval kell 10: kuidas Eesti muutuvas maailmakorras toime tuleb? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ingliskeelsetele ettekannetele on tagatud sünkroontõlge eesti keelde.
Aastakonverents keskendub tänavu lisaks Vene – Ukraina sõja mõjudele ka Eesti kõrgharidussüsteemi tulevikule ja andmemajandusele.
Ajakava
Kell 10 – riigikogu esimene Jüri Ratase avasõnad
Kell 10.15 – "Kuidas muudab maailma sõda Ukrainas?" (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde), Euroopa Ülikool-Instituudi avaliku valitsemise kooli direktor, endine Soome peaminister Alexander Stubb
Kell 10.45. – "Kõrghariduse väljakutsed" (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde), endine Suurbritannia haridusminister Charles Clarke
Kell 11.15 – "Kõrghariduse tulevikustsenaariumid Eestis", Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane
Kell 12-13 lõunapaus
Kell 13 – "Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti rahvastikule, tööturule ja sotsiaalsüsteemile: stsenaariumid aastani 2100", Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits
Kell 13.30 – "Ukraina sõja mõju toorme- ja muudele sisendhindadele Eesti majanduses", Luminori peaökonomist Lenno Uusküla
Kell 14 – "Ukraina sõja mõju toorme- ja muudele sisendhindadele Eesti majanduses", advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Karmen Turk
Kell 14.30-15.30 vestlusring, kus osalevad riigikogu liige Margit Sutrop, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, ettevõtja Kaimar Karu ja riigikogu liige Peeter Ernits. Vestlusringi juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
### Response:
Otse kolmapäeval kell 10: kuidas Eesti muutuvas maailmakorras toime tuleb? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liikuvuskavaga jagatakse Tallinna teed, tänavad ja ristmikud ning platsid üheksa kategooria vahel (eeskujuks on võetud London) ning see on üks aluseid, mille järgi hakatakse määrama näiteks piirkiiruseid, teede disaini ja haljastust.
Sellise jaotusega hakatakse peale liikuvuse arvestama ka koha väärtusega, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Madle Lippus
"Tänavatel on kohaväärtus, mis tähendab, et milline on koht, kui mõnus seal on, millist tunnet tekitab. See peaks tähendama, et me ei kasuta enam selliseid mõisteid nagu magistraal- või läbisõidutänav. Tore on see, et osa Tallinna tänavaid on juba vastavalt nendele väärtustele ära jagatud. Seega ei ole see enam teoreetiline jutt," lausus Lippus.
Lippus tõi näiteks piirkiiruse, mis määrab paljuski, kas tegu on kohaga, kus inimestel ka peale autoga läbisõitmise midagi teha on. "Arusaadavalt kohas, kus auto sõidab 50 kilomeetrit tunnis, on oluliselt suurem müra ja tunnetuslikult ei tunne me end ohutult. Ehk kohtades, kus on kõrge kohaväärtus, ei ole selline piirkiirus võimalik, vaid seal on see 30 või madalam. Enamus Tallinna südalinnast kuulubki kõrge kohaväärtusega alasse," lausus ta.
Tänavate jaotus üheksaks kategooriaks (vasakul) liikumise intensiivsuse ja kohaväärtuse alusel ning sellest lähtuvad piirkiirused. Autor/allikas: Tallinna LV
Kõrge kohaväärtusega alasse peaksid (lähi)tulevikus kuuluma ka näiteks Pärnu maantee ja Narva maantee kesklinna jääv osa. See tähendab piirkiirust 30 km/h. Liikuvuskavas leiduvalt kaardilt on näha, et sama piirkiirusega alasse jäävad ka näiteks Endla ja Luise tänav ning Toompuiestee.
Lippuse sõnul kaovad kesklinnast sellega niinimetatud magistraal- või läbisõidutänavad.
"Jääb kindlasti mingi läbisõidufunktsioon, aga see peaks kindlasti olema väiksem, kui on praegu. Need ei ole enam magistraaltänavad, vaid on ka olulised kohaliku elu kohad. Praegu ei saagi seal kohalikust elust rääkida, sest müra on seal lihtsalt nii kohutavalt tugev," lausus Lippus ning tõi näiteks Liivalaia tänava, mida Tallinn kavatseb lähiajal rekonstrueerida.
"Liivalaia on hea näide, eriti see ala, mis jääb Veerenni ja Juhkentali vahele. Seal rohelust täiesti on, aga liikumiskiirused ja müratase on sellised, mis muudavad selle ala ebameeldivaks. Piirkiirusega annab seda muuta," lausus Lippus.
Asumikeskustes, kus piirkiirus peaks samuti olema 30 km/h, luuakse selline tänavaruum, mis ei vajagi eraldi rattateid, sest see toetab turvalist liikumist ka jalgratta või tõuksiga, lisas abilinnapea.
Tallinna tänavatüüpide jaotus üle linna. Kesklinn muutub suures osas 30 km/h alaks. Autor/allikas: Tallinna LV
Nii määratakse ära kõik linna tänavad ja teed. Tulevikus tähendab see juba enne teeremondi väljakuulutamist, milline tänav saab olemuselt peale remonti olema.
Parkimiskohtade põhimõtted muutuvad
Üheks tegevusprogrammist seitsmest on liikuvuskavas linnakeskkonda sobiv parkimine. Üks läbivaid põhimõtteid on lihtne: mida vähem maa peal pargitakse, seda rohkem on linnas ruumi majadele ning linnaruumi saab tihendada, selle asemel, et seda parkimisplatside peale raisata.
"Linn muutub seeläbi kompaktsemaks ning tekivad uued ärivõimalused, mis Tallinna linnakeskkonda elavdavad. Parkimise soodustamise asemel soodustatakse linna ühistranspordisüsteemi arengut ning suunatakse arendusi hea ühistranspordi ligipääsuga piirkondadesse või seatakse suuremate arengualade eeltingimuseks kokkulepped ühistransporditaristu väljaehitamiseks," seisab liikuvuskava kavandis.
Tulevikus peaks uuselamurajoonide elanike sõidukite parkimine olema valdavalt korraldatud maa-alustes parklates või parkimismajades. Koostöös arendajatega nähakse ette võimalused parkimismajade ehitamiseks Mustamäe, Lasnamäe, Väike-Õismäe mikrorajoonide ja teiste korterelamute piirkondade välispiirile. Parkimiskohtade rajamine maa peale on põhjendatud äärelinnas, kuigi reeglina välditakse seda kõigi keskuste mõjualas.
Lippuse sõnul on kõige olulisem muudatus see, et kaardil markeeritakse üle linna niinimetatud aktiivse liikuvusega ala, kus on hea ühistranspordiühendus ja hea ligipääsetavus. Seal muutub ka parkimise planeerimine.
"Seal ei käi parkimiskohtade arvestamine mitte hoonepõhiselt, vaid alapõhiselt, et vaadata, kas parkimiskohtade vajadus oleks kaetud ala mitte hoone lõikes. See tähendab, et me ei vaata seda ühe arenduse lõikes, vaid võime öelda, et sinna uute parkimiskohtade loomine pole nii tarvilik, sest kõrvalhoonetes on piisavalt parkimiskohti olemas. Praegu oleme saanud tagasisidet arendajatelt, et kõik parkimiskohad ei ole kasutuses," rääkis Lippus.
Maa peale uute parkimiskohade loomist südalinnas ja kesklinnas, aga ka linna keskustes liikuvuskava pigem ette ei näe, lisas abilinnapea. "Parkimine peaks olema lahendatud maa all või parkimismajas," ütles ta.
Tallinnas oli 2019. aastal 245 000 parkimiskohta. Sihttase aastaks 2035 on, et see arv ei kasva.
Liikuvuskava kavand on praegu avalikul väljapanekul ning läheb seejärel Tallinna transpordiameti kätte, kes vaatab üle laekunud ettepanekud. Seejärel peab kava heaks kiitma linnavalitsus, misjärel läheb liikuvuskava linnavolikogu arutada.
Liikuvuskava on osa Tallinna arengustrateegiast aastani 2035. | Uue kava järgi muutub enamik Tallinna kesklinnast 30 km/h alaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liikuvuskavaga jagatakse Tallinna teed, tänavad ja ristmikud ning platsid üheksa kategooria vahel (eeskujuks on võetud London) ning see on üks aluseid, mille järgi hakatakse määrama näiteks piirkiiruseid, teede disaini ja haljastust.
Sellise jaotusega hakatakse peale liikuvuse arvestama ka koha väärtusega, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Madle Lippus
"Tänavatel on kohaväärtus, mis tähendab, et milline on koht, kui mõnus seal on, millist tunnet tekitab. See peaks tähendama, et me ei kasuta enam selliseid mõisteid nagu magistraal- või läbisõidutänav. Tore on see, et osa Tallinna tänavaid on juba vastavalt nendele väärtustele ära jagatud. Seega ei ole see enam teoreetiline jutt," lausus Lippus.
Lippus tõi näiteks piirkiiruse, mis määrab paljuski, kas tegu on kohaga, kus inimestel ka peale autoga läbisõitmise midagi teha on. "Arusaadavalt kohas, kus auto sõidab 50 kilomeetrit tunnis, on oluliselt suurem müra ja tunnetuslikult ei tunne me end ohutult. Ehk kohtades, kus on kõrge kohaväärtus, ei ole selline piirkiirus võimalik, vaid seal on see 30 või madalam. Enamus Tallinna südalinnast kuulubki kõrge kohaväärtusega alasse," lausus ta.
Tänavate jaotus üheksaks kategooriaks (vasakul) liikumise intensiivsuse ja kohaväärtuse alusel ning sellest lähtuvad piirkiirused. Autor/allikas: Tallinna LV
Kõrge kohaväärtusega alasse peaksid (lähi)tulevikus kuuluma ka näiteks Pärnu maantee ja Narva maantee kesklinna jääv osa. See tähendab piirkiirust 30 km/h. Liikuvuskavas leiduvalt kaardilt on näha, et sama piirkiirusega alasse jäävad ka näiteks Endla ja Luise tänav ning Toompuiestee.
Lippuse sõnul kaovad kesklinnast sellega niinimetatud magistraal- või läbisõidutänavad.
"Jääb kindlasti mingi läbisõidufunktsioon, aga see peaks kindlasti olema väiksem, kui on praegu. Need ei ole enam magistraaltänavad, vaid on ka olulised kohaliku elu kohad. Praegu ei saagi seal kohalikust elust rääkida, sest müra on seal lihtsalt nii kohutavalt tugev," lausus Lippus ning tõi näiteks Liivalaia tänava, mida Tallinn kavatseb lähiajal rekonstrueerida.
"Liivalaia on hea näide, eriti see ala, mis jääb Veerenni ja Juhkentali vahele. Seal rohelust täiesti on, aga liikumiskiirused ja müratase on sellised, mis muudavad selle ala ebameeldivaks. Piirkiirusega annab seda muuta," lausus Lippus.
Asumikeskustes, kus piirkiirus peaks samuti olema 30 km/h, luuakse selline tänavaruum, mis ei vajagi eraldi rattateid, sest see toetab turvalist liikumist ka jalgratta või tõuksiga, lisas abilinnapea.
Tallinna tänavatüüpide jaotus üle linna. Kesklinn muutub suures osas 30 km/h alaks. Autor/allikas: Tallinna LV
Nii määratakse ära kõik linna tänavad ja teed. Tulevikus tähendab see juba enne teeremondi väljakuulutamist, milline tänav saab olemuselt peale remonti olema.
Parkimiskohtade põhimõtted muutuvad
Üheks tegevusprogrammist seitsmest on liikuvuskavas linnakeskkonda sobiv parkimine. Üks läbivaid põhimõtteid on lihtne: mida vähem maa peal pargitakse, seda rohkem on linnas ruumi majadele ning linnaruumi saab tihendada, selle asemel, et seda parkimisplatside peale raisata.
"Linn muutub seeläbi kompaktsemaks ning tekivad uued ärivõimalused, mis Tallinna linnakeskkonda elavdavad. Parkimise soodustamise asemel soodustatakse linna ühistranspordisüsteemi arengut ning suunatakse arendusi hea ühistranspordi ligipääsuga piirkondadesse või seatakse suuremate arengualade eeltingimuseks kokkulepped ühistransporditaristu väljaehitamiseks," seisab liikuvuskava kavandis.
Tulevikus peaks uuselamurajoonide elanike sõidukite parkimine olema valdavalt korraldatud maa-alustes parklates või parkimismajades. Koostöös arendajatega nähakse ette võimalused parkimismajade ehitamiseks Mustamäe, Lasnamäe, Väike-Õismäe mikrorajoonide ja teiste korterelamute piirkondade välispiirile. Parkimiskohtade rajamine maa peale on põhjendatud äärelinnas, kuigi reeglina välditakse seda kõigi keskuste mõjualas.
Lippuse sõnul on kõige olulisem muudatus see, et kaardil markeeritakse üle linna niinimetatud aktiivse liikuvusega ala, kus on hea ühistranspordiühendus ja hea ligipääsetavus. Seal muutub ka parkimise planeerimine.
"Seal ei käi parkimiskohtade arvestamine mitte hoonepõhiselt, vaid alapõhiselt, et vaadata, kas parkimiskohtade vajadus oleks kaetud ala mitte hoone lõikes. See tähendab, et me ei vaata seda ühe arenduse lõikes, vaid võime öelda, et sinna uute parkimiskohtade loomine pole nii tarvilik, sest kõrvalhoonetes on piisavalt parkimiskohti olemas. Praegu oleme saanud tagasisidet arendajatelt, et kõik parkimiskohad ei ole kasutuses," rääkis Lippus.
Maa peale uute parkimiskohade loomist südalinnas ja kesklinnas, aga ka linna keskustes liikuvuskava pigem ette ei näe, lisas abilinnapea. "Parkimine peaks olema lahendatud maa all või parkimismajas," ütles ta.
Tallinnas oli 2019. aastal 245 000 parkimiskohta. Sihttase aastaks 2035 on, et see arv ei kasva.
Liikuvuskava kavand on praegu avalikul väljapanekul ning läheb seejärel Tallinna transpordiameti kätte, kes vaatab üle laekunud ettepanekud. Seejärel peab kava heaks kiitma linnavalitsus, misjärel läheb liikuvuskava linnavolikogu arutada.
Liikuvuskava on osa Tallinna arengustrateegiast aastani 2035.
### Response:
Uue kava järgi muutub enamik Tallinna kesklinnast 30 km/h alaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes aastatega 2016-2020 vähenes kaevandatud kogus 30 protsenti.
Lisaks põlevkivile kaevandati 2021. aastal koguseliselt kõige enam ehk 7,6 miljonit kuupmeetrit liiva ja kruusa, 3,3 miljonit kuupmeetrit lubjakivi ja dolokivi ning 900 000 tonni turvast. Väiksemas koguses kaevandati ka savi ja meremuda.
Ehitusmaavarasid ehk liiva, kruusa, lubja- ja dolokivi kaevandati koguseliselt kuus protsenti enam kui 2020. aastal.
Turvast toodeti möödunud suve heade ilmaolude tõttu 30 protsenti enam kui aasta varem.
2021. aasta lõpu seisuga oli maavarade registris arvel 951 maardlat. Kehtivaid keskkonnalube maavara kaevandamiseks oli 762.
Maavarade kaevandamine 2010-2021 Autor/allikas: Maa-amet | Põlevkivi kaevandamine jäi möödunud aastal tunamullusele tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes aastatega 2016-2020 vähenes kaevandatud kogus 30 protsenti.
Lisaks põlevkivile kaevandati 2021. aastal koguseliselt kõige enam ehk 7,6 miljonit kuupmeetrit liiva ja kruusa, 3,3 miljonit kuupmeetrit lubjakivi ja dolokivi ning 900 000 tonni turvast. Väiksemas koguses kaevandati ka savi ja meremuda.
Ehitusmaavarasid ehk liiva, kruusa, lubja- ja dolokivi kaevandati koguseliselt kuus protsenti enam kui 2020. aastal.
Turvast toodeti möödunud suve heade ilmaolude tõttu 30 protsenti enam kui aasta varem.
2021. aasta lõpu seisuga oli maavarade registris arvel 951 maardlat. Kehtivaid keskkonnalube maavara kaevandamiseks oli 762.
Maavarade kaevandamine 2010-2021 Autor/allikas: Maa-amet
### Response:
Põlevkivi kaevandamine jäi möödunud aastal tunamullusele tasemele |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.