instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paari viimase aasta jooksul räägitakse Eesti teadusest ja selle rahastamisest palju rohkem kui kümmekond aastat tagasi. Peamisteks rääkijateks on küpsed teadlased ja noorteadlased – teaduse tegijad – ja kõik nad on silmnähtavalt rahulolematud.
Ainsad, kes teadusest kuigi palju ei räägi on riik, riigikogulased, seaduseandjad ja teised institutsioonid, kes peaksid olema see teaduse saaja-pool ja olema seega huvitatud astuma teadlastega diskussiooni ning üritama nende probleeme leevendada ja ehk lahendadagi.
Soovitame mõnel IT-inimesel töötada läbi riigikogu istungite viimase viie aasta stenogrammid ja analüüsida sõnade ’teadus’ ja/või ’teadlane’ esinemissagedust. Ennustame, et neid sõnu kohtab märkimisväärselt harva ja seetõttu pole ka ime, et teaduse rahastamine ei kipu jõudma üle 0,8 protsendi SKPst.
Kõik toimib ju niigi hästi: meil on tublid teadlased, kes saavad keskmisest rohkem Euroopa Liidu grante, kellest piisavalt suurt hulka tsiteeritakse pea samapalju kui nende rikaste riikide saatusekaaslasi, ent kelle teadusartiklid on tehtud märksa väiksema raha eest – ju siis ajutöö protsent artiklis on suurem kui aparaatide-tarvikute osa.
Siiski on praegu teadus ja teadlased Eesti ühiskonna argielus suuresti nähtamatud.
Nii nagu on paljulapselises peres nähtamatu see laps, kes käib kenasti koolis ja kellega ei pea koos õppima ja kes ka muidu probleeme ei tekita. Küll aga tegeldakse probleemsete lastega – käiakse lastevanemate koosolekul, õpitakse koos ja aidatakse järele.
Teadlaste ja teaduse nähtamatust kinnitab meediakajastus: vaadake „Aktuaalse kaamera“ (AK) uudiseid ja näete, et haruharva ületab mõni teadussaavutus uudisekünnise või siis kulgeb tagasihoidlikult alumises uudisteribas.
Isegi eesti teaduspreemiate kätteandmise päeval jätkus meie mäletamist mööda AK eetrit vaid teaduse elutööpreemiatele. Selles kontekstis on lausa võõrastav-üllatav kuulda, kuidas Eesti EL-i eesistujana rõhutab, et „... Teadusvaldkonna inimesed on tõestanud ja teavad, et teaduse mõju ühiskonnale ja majandusele on suur “ ja „... Teadusvaldkonnas seisame eesistumise ajal selle eest, et teaduse tähtsus ühiskonna ja majanduse edendamisel Euroopa Liidus kasvaks...“
Paneme teadusarengule pidurit – äkki ei juhtugi midagi erilist?
Soovitame teha lugejal mõttelise katse või siis, juhul kui fantaasiat napib, reaalse katse – kuidas on elu ilma elektrita näiteks kolme päeva jooksul. Siis saate aru, mis asjad teie majapidamises ja elus-olus kõik elektriga töötavad ja mis jamad juhtuvad, kui nad ei tööta.
Teadusega on sama moodi. Esmapilgul on ju tunne, et kõik ju toimib – sõidame auto, bussi ja rongiga ja üha mugavamalt, pintseldame kogu perega nutiseadmetes, vaatame ette ja taha oma lemmiksaateid ja filme, olles ise kasvõi seenemetsas. Kõige selle taga on teadus.
Teadus on autovärvi, telekaekraani ja auto aku sees, kreemipurgis, hambapastas, teie apteegikapis, teie perearsti kabinetis, haiglast rääkimata.
Seega, kui teadust ja teadlasi piisavalt kaua ignoneerida, siis maksab see ühiskonnale väga valusalt kätte. Teaduse taga on teadlased. Teadlaste tegemised pidavat tooma ühiskonnale tagasi kesmiselt 11 eurot sisse pandud 1 euro kohta. See on väga suur kasumlikkus.
Teadus algab innovatiivsest ajust – seega inimesest ehk teadlasest. Teadlane küpseb küllaltki kaua: 12 aastat kooli, siis 3+2 aastat ülikooli ja siis 4–5 aastat doktorantuuri. Ja siis 2–4 aastat järeldoktorantuuri.
Lugege kokku need õpi- ja õpipoisi aastad ja peaks olema selge, et teadlane, kes on selle tee valinud, ei peaks leidma end lõpuks tupikust ja avastama, et ühiskonnal ei ole teda vaja. Äkki on siiski vaja, aga Eesti riik ei oska veel teadust piisavalt väärtustada ja doktorikraadiga inimeste oskusi ja teadmisi riigi jõukuseks pöörata?
Kui palju on doktorikraadiga inimesi meie riigi oluliste küsimuste otsustajate seas: riigikogus, ministeeriumides, ettevõtete nõukogudes? Seega on aeg küsida: milleks see doktorikraad? Parafraseerides hiljutisi avalikke arutelusid tipp-otsustajate keeleoskuse kohta lisame samalaadse küsimuse: milleks see võõrkeele oskus?
Doktorikraad – kellele ja milleks?
Praegused doktorandid ja noorteadlased on tulevase teaduspõhise Eesti alus. Aastatel 2012–2016 on doktorikraadi kaitsnud aastas umbes 200 inimest. Kui doktoriõppe lõpetanute arv on olnud pigem tõusutrendis, siis doktoriõppesse vastuvõetavate ja seal õppijate arv on langenud vastavalt 9 protsenti ja 13 protsenti.
See on murettekitav tendents eriti arvestades, et Eesti doktorantide tingimused on viimastel aastatel paranenud. Nii on tekkinud rohkem toetusi väljasõitudeks, praktikateks välismaal ning täiendavaid sotsiaalseid garantiisid nagu näiteks õppestipendiumi arvestamine emapalga arvutamisel.
Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) on astunud doktorantide tingimuste parandamise osas eriti suure sammu ja on kehtestanud doktorantide kohustuliku minimaalse sissetuleku. Teisalt, kuna osa sellest kohustuslikust sissetulekust peab tulema doktorandi juhendaja rahastusest, võib see TTÜ doktorantide arvu lähitulevikus veelgi vähendada.
Vaatame ka võimalust kraadi kaitsnud noorel jätkata Eesti teadusmaastikul: 2015. aasta teadusagentuuri hindamisnõukogu otsusega said personaalse uurimistoetuse 9 järeldoktori-, 26 stardi- ja 54 otsinguprojekti.
Seega umbes 200 doktorikraadi saanu päralt olid üheksa järeldoktorigranti ja ehk ka mõned stardigrantidest, ehkki stardigrandi taotlemine vaikimisi eeldab järeldoktorantuuri läbimist. Mida siis need ülejäänud 180-190 kõrgelt haritud noort inimest ette võtavad? Kas nad leiavad endale Eestis hariduseväärilist tööd?
Siinjuures tuleb kohe mainida, et nende värskete kraadikaitsjate juhendajad on oma rahasaamise võimaluste poolest isegi raskemas seisus: 54 rahastatud otsinguprojekti aastas on käputäis ja see tähendab seda, et ka tipud jäävad rahata.
Seega ei hakka peatselt olema ka piisavalt juhendajaid, kes oma teadusgrandist doktorandi tööks raha leiavad (eksperimentaalse töö puhul on see märkimisväärne summa) ja teda tipptasemel juhendavad.
Seega küsime taas: kui palju meil on doktorante vaja?
Niisiis on kohane küsida, kas doktorantide arvu langemine on ilmtingimata halb? Eesti Noorte Akadeemia (ENTA) president dr Els Heinsalu arvab, et doktorantide kohti peab tänasest olema poole võrra vähem, kuid doktorantidele peaks olema tagatud vääriline sissetulek. Kas sellest aga piisab?
Lühiajalise sissetuleku suurusest (doktoriõppe stipendium või palk) on doktorantidele ja noorteadlastele tihti märksa olulisemad tuleviku väljavaated: akadeemiline vabadus, eneseteostuse võimalus ning teadlaskarjääri läbipaistvus. Eesti teaduse projektipõhisus ja sõltuvus Euroopa raamproprogrammi rahastusest ei toeta (noor)teadlaste ootusi, sest teadlase töökoht on kindlustatud ainult projekti kestvuse ajaks, st kaheks-neljaks aastaks. Seega puudub teadlasel kindlus tuleviku suhtes, ta on sunnitud tihti liikuma välismaale uute projektide otsingul ning ta pigem keskendub keskmise „riskitasemega“ projektidele, mis viivad garanteeritult publikatsioonide ja järgmise teadusprojektini.
Olukorda leevendaks tähtajatute akadeemiliste ametikohtade loomine ehk tenuuril põhineva karjäärimudeli väljatöötamine, mis peaks olema riigiseadusega reguleeritud, ühtlane ja läbipaistev. Tenuuri sisseseadmise progress ja kitsaskohad Eestis on hästi kirjeldatud professor Ülo Niinemetsa ja ENTA liikmete poolt.
Kas doktorikraadiga inimesest peaks kasvatama teadlase?
Praegusel teaduse rahastamise tasemel ei saa siiski kõik doktorikraadiga inimesed (Eesti) teadlasteks, veel vähem neist saab tenuuri. Doktorikraadiga inimese tulevikku nähakse Eestis eelkõige teadlasena, mujal ei osata paraku seda tohutut inimressurssi süstemaatiliselt rakendada.
Sellises olukorras kaotavad mõlemad, nii teadusdoktor, kes kulutas haridusele aega ja leppis aastaid madalama sissetulekuga, kui ka riik, mis ei teeni tagasi doktoriharidusse investeeritud raha.
Ajakirja Nature teadusajakirjanik Julie Gould leiab, et juba doktoriõppe tasemel peaks doktorante jagama kahte leeri: nendeks, kes on huvitatud süvateadusest ja nendeks, kellele on teadusteadmised vajalikud alternatiivsete karjääride jaoks.
On rõõm tõdeda, et ka Eesti ülikoolide juhtkonnad on tunnistanud, et doktoriõppekavad vajavad ajakohastamist, et suurendada nn ülekantavate oskuste (juhtimisoskus, avalik esinemine, läbirääkimised, finantsteadmised, teadusprojektide ja -artiklite kirjutamine jms) osakaalu.
Tähtis on ka see, et need teadmised poleksid liiga teoreetilised. Nii võiks ettevõtlusega seotud kursused (nt ettevõtluse alused, finantsarvestus) vähemalt osaliselt asenda praktikaga ettevõttes või kohtumistega iduettevõtete asutajatega.
Üleüldse, üks hea viis doktoriprogrammide kaasajastamiseks on pöörata rohkem tähelepanu võrgustike loomisele: konverentsidel käimine, suvekoolid, ettevõtluspraktikad või pikemad õppeperioodid välismaal. See võimaldaks juba doktorantuuri tasemel intensiivistada sidet teaduse ja teiste ühiskondlikult tähtsate (ettevõtlus, poliitika, meedia) valdkondade vahel, mis on kõik teadusmahuka riigi eelduseks.
Tulevikuperspektiivis võidab nii riik, mida edendavad teadusdoktorid, kui ka teadusdoktorid, kelle esialgset madalat sissetulekut kompenseeritakse suurepäraste ja mitmekesiste karjääriväljavaadetega.
Süstemaatiline teaduse integreerimine riigi tähtsatesse valdkondadesse on ilmselt üks kõige perspektiivsemaid ja samas ka kõige keerulisemaid tegevusi. See on ilmselt aga ainus tegevus, mis viib teadmusmahuka majanduseni. Strateegiliselt saab teaduse integreerimist väga erinevalt suunata. Kui mõned Eesti ülikoolid ja ettevõtted soovitavad suurendada rakendusuuringute osakaalu ja keskenduda „tööstusdoktorantidele“, siis paljud tippteadlased arvavad, et ettevõtlus ja innovatsioon sünnivad tipptasemel fundamentaalteaduse baasil.
Kahjuks Eesti riigis on innovatsioon, teadus ja haridus reaalselt tihti lahus ning vajatakse konkreetseid riigipoolseid samme kommunikatsiooni arendamiseks erinevate huvigruppide vahel.
Doktorantuuri tasemel võiks näiteks selleks olla valikpraktikumid nt ettevõtetes, teadus- ja arenduskeskustes, ministeeriumides ja teistes asutustes, kuhu tahaksime teadusmõtlemist ja -lähenemist integreerida. Samuti võiks mõelda klastrite, inkubaatorite ja seltside moodustamisele, kuhu kuuluvad sarnaste huvidega ettevõtjad, poliitikud ja teadlased ning ühisüritustele, kus lisaks teadlastele oleksid diskussiooni kaasatud ka teiste huvigruppide esindajad.
Mida hakkame Arvamusfestivali diskussioonis arutama?
Doktorantide roll teaduses, majanduses ning ühiskonnas (sh ülikooliväline rakendamine, teadlase kuvandi parandamine).
Kuidas peaks välja nägema ideaalne doktoriprogramm? (sh doktorantide arv, oskused, palk/stipendium, uued õppeained, praktikumid ettevõtetes, koostöö, välislähetused).
Kuidas parandada doktorantide ja noorteadlaste tulevikuväljavaateid (näiteks projektipõhisuse proportsioon, tenuuri reguleerimine, alternatiivsed karjäärivõimalused).
KBFI tõstab kõige põlevamad doktorihariduse ja noorteadlastega seotud küsimused avalikule arutelule Arvamusfestivali Teadusalal ning kutsub arutlusele ettevõtete, ülikoolide, poliitikute ja ka laiema publiku esindajaid, et jõuda ühise arusaamiseni ning pakkuda lahendusi.
Arvamusfestivali diskussioon pealkirjaga " The pain and glory of the PhD degree: do you and does society need it?" ehk doktorikraadi ilu ja valu toimub laupäeval, 12. augustil kell 14:00-15:30 Paide Vallimäel.
Arutlevad KBFI juhtivteadur ja Teaduste Akadeemia uurija-professor dr Anne Kahru, TTÜ professor Erkki Truve, OÜ Rantelon arendusdirektor prof Andres Taklaja, Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor ja poliitik dr Ulla Preeden. Arutelu korraldab KBFI teadur dr Olesja Bondarenko ning modereerib dr Martin Aher. | Teadlased: milleks doktorikraad, kui teadlasi rakendada ei osata? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paari viimase aasta jooksul räägitakse Eesti teadusest ja selle rahastamisest palju rohkem kui kümmekond aastat tagasi. Peamisteks rääkijateks on küpsed teadlased ja noorteadlased – teaduse tegijad – ja kõik nad on silmnähtavalt rahulolematud.
Ainsad, kes teadusest kuigi palju ei räägi on riik, riigikogulased, seaduseandjad ja teised institutsioonid, kes peaksid olema see teaduse saaja-pool ja olema seega huvitatud astuma teadlastega diskussiooni ning üritama nende probleeme leevendada ja ehk lahendadagi.
Soovitame mõnel IT-inimesel töötada läbi riigikogu istungite viimase viie aasta stenogrammid ja analüüsida sõnade ’teadus’ ja/või ’teadlane’ esinemissagedust. Ennustame, et neid sõnu kohtab märkimisväärselt harva ja seetõttu pole ka ime, et teaduse rahastamine ei kipu jõudma üle 0,8 protsendi SKPst.
Kõik toimib ju niigi hästi: meil on tublid teadlased, kes saavad keskmisest rohkem Euroopa Liidu grante, kellest piisavalt suurt hulka tsiteeritakse pea samapalju kui nende rikaste riikide saatusekaaslasi, ent kelle teadusartiklid on tehtud märksa väiksema raha eest – ju siis ajutöö protsent artiklis on suurem kui aparaatide-tarvikute osa.
Siiski on praegu teadus ja teadlased Eesti ühiskonna argielus suuresti nähtamatud.
Nii nagu on paljulapselises peres nähtamatu see laps, kes käib kenasti koolis ja kellega ei pea koos õppima ja kes ka muidu probleeme ei tekita. Küll aga tegeldakse probleemsete lastega – käiakse lastevanemate koosolekul, õpitakse koos ja aidatakse järele.
Teadlaste ja teaduse nähtamatust kinnitab meediakajastus: vaadake „Aktuaalse kaamera“ (AK) uudiseid ja näete, et haruharva ületab mõni teadussaavutus uudisekünnise või siis kulgeb tagasihoidlikult alumises uudisteribas.
Isegi eesti teaduspreemiate kätteandmise päeval jätkus meie mäletamist mööda AK eetrit vaid teaduse elutööpreemiatele. Selles kontekstis on lausa võõrastav-üllatav kuulda, kuidas Eesti EL-i eesistujana rõhutab, et „... Teadusvaldkonna inimesed on tõestanud ja teavad, et teaduse mõju ühiskonnale ja majandusele on suur “ ja „... Teadusvaldkonnas seisame eesistumise ajal selle eest, et teaduse tähtsus ühiskonna ja majanduse edendamisel Euroopa Liidus kasvaks...“
Paneme teadusarengule pidurit – äkki ei juhtugi midagi erilist?
Soovitame teha lugejal mõttelise katse või siis, juhul kui fantaasiat napib, reaalse katse – kuidas on elu ilma elektrita näiteks kolme päeva jooksul. Siis saate aru, mis asjad teie majapidamises ja elus-olus kõik elektriga töötavad ja mis jamad juhtuvad, kui nad ei tööta.
Teadusega on sama moodi. Esmapilgul on ju tunne, et kõik ju toimib – sõidame auto, bussi ja rongiga ja üha mugavamalt, pintseldame kogu perega nutiseadmetes, vaatame ette ja taha oma lemmiksaateid ja filme, olles ise kasvõi seenemetsas. Kõige selle taga on teadus.
Teadus on autovärvi, telekaekraani ja auto aku sees, kreemipurgis, hambapastas, teie apteegikapis, teie perearsti kabinetis, haiglast rääkimata.
Seega, kui teadust ja teadlasi piisavalt kaua ignoneerida, siis maksab see ühiskonnale väga valusalt kätte. Teaduse taga on teadlased. Teadlaste tegemised pidavat tooma ühiskonnale tagasi kesmiselt 11 eurot sisse pandud 1 euro kohta. See on väga suur kasumlikkus.
Teadus algab innovatiivsest ajust – seega inimesest ehk teadlasest. Teadlane küpseb küllaltki kaua: 12 aastat kooli, siis 3+2 aastat ülikooli ja siis 4–5 aastat doktorantuuri. Ja siis 2–4 aastat järeldoktorantuuri.
Lugege kokku need õpi- ja õpipoisi aastad ja peaks olema selge, et teadlane, kes on selle tee valinud, ei peaks leidma end lõpuks tupikust ja avastama, et ühiskonnal ei ole teda vaja. Äkki on siiski vaja, aga Eesti riik ei oska veel teadust piisavalt väärtustada ja doktorikraadiga inimeste oskusi ja teadmisi riigi jõukuseks pöörata?
Kui palju on doktorikraadiga inimesi meie riigi oluliste küsimuste otsustajate seas: riigikogus, ministeeriumides, ettevõtete nõukogudes? Seega on aeg küsida: milleks see doktorikraad? Parafraseerides hiljutisi avalikke arutelusid tipp-otsustajate keeleoskuse kohta lisame samalaadse küsimuse: milleks see võõrkeele oskus?
Doktorikraad – kellele ja milleks?
Praegused doktorandid ja noorteadlased on tulevase teaduspõhise Eesti alus. Aastatel 2012–2016 on doktorikraadi kaitsnud aastas umbes 200 inimest. Kui doktoriõppe lõpetanute arv on olnud pigem tõusutrendis, siis doktoriõppesse vastuvõetavate ja seal õppijate arv on langenud vastavalt 9 protsenti ja 13 protsenti.
See on murettekitav tendents eriti arvestades, et Eesti doktorantide tingimused on viimastel aastatel paranenud. Nii on tekkinud rohkem toetusi väljasõitudeks, praktikateks välismaal ning täiendavaid sotsiaalseid garantiisid nagu näiteks õppestipendiumi arvestamine emapalga arvutamisel.
Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) on astunud doktorantide tingimuste parandamise osas eriti suure sammu ja on kehtestanud doktorantide kohustuliku minimaalse sissetuleku. Teisalt, kuna osa sellest kohustuslikust sissetulekust peab tulema doktorandi juhendaja rahastusest, võib see TTÜ doktorantide arvu lähitulevikus veelgi vähendada.
Vaatame ka võimalust kraadi kaitsnud noorel jätkata Eesti teadusmaastikul: 2015. aasta teadusagentuuri hindamisnõukogu otsusega said personaalse uurimistoetuse 9 järeldoktori-, 26 stardi- ja 54 otsinguprojekti.
Seega umbes 200 doktorikraadi saanu päralt olid üheksa järeldoktorigranti ja ehk ka mõned stardigrantidest, ehkki stardigrandi taotlemine vaikimisi eeldab järeldoktorantuuri läbimist. Mida siis need ülejäänud 180-190 kõrgelt haritud noort inimest ette võtavad? Kas nad leiavad endale Eestis hariduseväärilist tööd?
Siinjuures tuleb kohe mainida, et nende värskete kraadikaitsjate juhendajad on oma rahasaamise võimaluste poolest isegi raskemas seisus: 54 rahastatud otsinguprojekti aastas on käputäis ja see tähendab seda, et ka tipud jäävad rahata.
Seega ei hakka peatselt olema ka piisavalt juhendajaid, kes oma teadusgrandist doktorandi tööks raha leiavad (eksperimentaalse töö puhul on see märkimisväärne summa) ja teda tipptasemel juhendavad.
Seega küsime taas: kui palju meil on doktorante vaja?
Niisiis on kohane küsida, kas doktorantide arvu langemine on ilmtingimata halb? Eesti Noorte Akadeemia (ENTA) president dr Els Heinsalu arvab, et doktorantide kohti peab tänasest olema poole võrra vähem, kuid doktorantidele peaks olema tagatud vääriline sissetulek. Kas sellest aga piisab?
Lühiajalise sissetuleku suurusest (doktoriõppe stipendium või palk) on doktorantidele ja noorteadlastele tihti märksa olulisemad tuleviku väljavaated: akadeemiline vabadus, eneseteostuse võimalus ning teadlaskarjääri läbipaistvus. Eesti teaduse projektipõhisus ja sõltuvus Euroopa raamproprogrammi rahastusest ei toeta (noor)teadlaste ootusi, sest teadlase töökoht on kindlustatud ainult projekti kestvuse ajaks, st kaheks-neljaks aastaks. Seega puudub teadlasel kindlus tuleviku suhtes, ta on sunnitud tihti liikuma välismaale uute projektide otsingul ning ta pigem keskendub keskmise „riskitasemega“ projektidele, mis viivad garanteeritult publikatsioonide ja järgmise teadusprojektini.
Olukorda leevendaks tähtajatute akadeemiliste ametikohtade loomine ehk tenuuril põhineva karjäärimudeli väljatöötamine, mis peaks olema riigiseadusega reguleeritud, ühtlane ja läbipaistev. Tenuuri sisseseadmise progress ja kitsaskohad Eestis on hästi kirjeldatud professor Ülo Niinemetsa ja ENTA liikmete poolt.
Kas doktorikraadiga inimesest peaks kasvatama teadlase?
Praegusel teaduse rahastamise tasemel ei saa siiski kõik doktorikraadiga inimesed (Eesti) teadlasteks, veel vähem neist saab tenuuri. Doktorikraadiga inimese tulevikku nähakse Eestis eelkõige teadlasena, mujal ei osata paraku seda tohutut inimressurssi süstemaatiliselt rakendada.
Sellises olukorras kaotavad mõlemad, nii teadusdoktor, kes kulutas haridusele aega ja leppis aastaid madalama sissetulekuga, kui ka riik, mis ei teeni tagasi doktoriharidusse investeeritud raha.
Ajakirja Nature teadusajakirjanik Julie Gould leiab, et juba doktoriõppe tasemel peaks doktorante jagama kahte leeri: nendeks, kes on huvitatud süvateadusest ja nendeks, kellele on teadusteadmised vajalikud alternatiivsete karjääride jaoks.
On rõõm tõdeda, et ka Eesti ülikoolide juhtkonnad on tunnistanud, et doktoriõppekavad vajavad ajakohastamist, et suurendada nn ülekantavate oskuste (juhtimisoskus, avalik esinemine, läbirääkimised, finantsteadmised, teadusprojektide ja -artiklite kirjutamine jms) osakaalu.
Tähtis on ka see, et need teadmised poleksid liiga teoreetilised. Nii võiks ettevõtlusega seotud kursused (nt ettevõtluse alused, finantsarvestus) vähemalt osaliselt asenda praktikaga ettevõttes või kohtumistega iduettevõtete asutajatega.
Üleüldse, üks hea viis doktoriprogrammide kaasajastamiseks on pöörata rohkem tähelepanu võrgustike loomisele: konverentsidel käimine, suvekoolid, ettevõtluspraktikad või pikemad õppeperioodid välismaal. See võimaldaks juba doktorantuuri tasemel intensiivistada sidet teaduse ja teiste ühiskondlikult tähtsate (ettevõtlus, poliitika, meedia) valdkondade vahel, mis on kõik teadusmahuka riigi eelduseks.
Tulevikuperspektiivis võidab nii riik, mida edendavad teadusdoktorid, kui ka teadusdoktorid, kelle esialgset madalat sissetulekut kompenseeritakse suurepäraste ja mitmekesiste karjääriväljavaadetega.
Süstemaatiline teaduse integreerimine riigi tähtsatesse valdkondadesse on ilmselt üks kõige perspektiivsemaid ja samas ka kõige keerulisemaid tegevusi. See on ilmselt aga ainus tegevus, mis viib teadmusmahuka majanduseni. Strateegiliselt saab teaduse integreerimist väga erinevalt suunata. Kui mõned Eesti ülikoolid ja ettevõtted soovitavad suurendada rakendusuuringute osakaalu ja keskenduda „tööstusdoktorantidele“, siis paljud tippteadlased arvavad, et ettevõtlus ja innovatsioon sünnivad tipptasemel fundamentaalteaduse baasil.
Kahjuks Eesti riigis on innovatsioon, teadus ja haridus reaalselt tihti lahus ning vajatakse konkreetseid riigipoolseid samme kommunikatsiooni arendamiseks erinevate huvigruppide vahel.
Doktorantuuri tasemel võiks näiteks selleks olla valikpraktikumid nt ettevõtetes, teadus- ja arenduskeskustes, ministeeriumides ja teistes asutustes, kuhu tahaksime teadusmõtlemist ja -lähenemist integreerida. Samuti võiks mõelda klastrite, inkubaatorite ja seltside moodustamisele, kuhu kuuluvad sarnaste huvidega ettevõtjad, poliitikud ja teadlased ning ühisüritustele, kus lisaks teadlastele oleksid diskussiooni kaasatud ka teiste huvigruppide esindajad.
Mida hakkame Arvamusfestivali diskussioonis arutama?
Doktorantide roll teaduses, majanduses ning ühiskonnas (sh ülikooliväline rakendamine, teadlase kuvandi parandamine).
Kuidas peaks välja nägema ideaalne doktoriprogramm? (sh doktorantide arv, oskused, palk/stipendium, uued õppeained, praktikumid ettevõtetes, koostöö, välislähetused).
Kuidas parandada doktorantide ja noorteadlaste tulevikuväljavaateid (näiteks projektipõhisuse proportsioon, tenuuri reguleerimine, alternatiivsed karjäärivõimalused).
KBFI tõstab kõige põlevamad doktorihariduse ja noorteadlastega seotud küsimused avalikule arutelule Arvamusfestivali Teadusalal ning kutsub arutlusele ettevõtete, ülikoolide, poliitikute ja ka laiema publiku esindajaid, et jõuda ühise arusaamiseni ning pakkuda lahendusi.
Arvamusfestivali diskussioon pealkirjaga " The pain and glory of the PhD degree: do you and does society need it?" ehk doktorikraadi ilu ja valu toimub laupäeval, 12. augustil kell 14:00-15:30 Paide Vallimäel.
Arutlevad KBFI juhtivteadur ja Teaduste Akadeemia uurija-professor dr Anne Kahru, TTÜ professor Erkki Truve, OÜ Rantelon arendusdirektor prof Andres Taklaja, Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor ja poliitik dr Ulla Preeden. Arutelu korraldab KBFI teadur dr Olesja Bondarenko ning modereerib dr Martin Aher.
### Response:
Teadlased: milleks doktorikraad, kui teadlasi rakendada ei osata? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
USA
Politico: erukindral John Kelly saamine Valge Maja personaliülemaks paneb meenutama ajalugu.
Politico: ilma Priebusita on Trump president ilma parteita. Politicolt veel tagasivaade Priebusi ametiajale.
Fox News ja Huffington Post meenutavad veel Bill Browderi tunnistusi senatis ning seda, et jutuks tuli ka kurikuulus Steele'i memo.
Politico: vabariiklasest senaator Jeff Flake nendib, et tema erakond on Trumpi küsimuses enesepettuse teel. Samal teemal ka Washington Post.
GQ portreelugu Trumpi siseministrist Ryan Zinkest, endisest mereväe eriüksuslasest.
NPR: kohtuhagi kohaselt tegid Fox News ja Valge Maja Seth Richi vandenõuteooria levitamisel koostööd. Samal teemal ka Daily Beast, Observer ja Washington Post.
Los Angeles Times: Venemaa annab USA-le põselaksu, kuid Trump vastu ei löö. Kurb.
Atlantic teeb kokkuvõtte teemadest, kus Trumpi administratsioonil on õnnestunud oma eesmärke ellu viia.
Fox News: millised on Sessionsi meetmed lekitajate vastu.
Politico: Trumpi rõõm börsi üle on enneaegne.
Daily Beast: Kellyanne Conway abikaasa töö 1990. aastatel võib veel Trumpi kummitama hakata.
Washington Post avaldas Trumpi kunagised telefonikõned Mehhiko presidendi ja Autraalia peaministriga.
New Yorker analüüsib fotot, mis pidavat iseloomustama "Scaramucci ajastut".
Kaks endist CIA ametnikku avaldab New York Timesis arvamust nn Venemaaga kokkumängu teemal.
Politico: Trumpi kindralid üritavad maailma päästa.
Quartz: Pence õõnestas Trumpi Venemaa-poliitikat igal sammul.
Politico: Kelly helistas Sessionsile ja teatas, et viimase töökoht ei ole ohus.
Washington Post: Stephen Miller - mõtleva inimese Donald Trump.
New Yorker: jah, Scaramucci kurikuulsast telefonikõnest on ka salvestus.
Quartz: kuidas Tim Cookil õnnestus Trumpiga seotud küsimusele vastamisest kõrvale põigelda.
CNN: FBI jälgis presidendivalimite päeval tähelepanelikult ulatuslikku Vene desinformatsioonikampaaniat.
New York Times: kuidas ja mille eest "USA vihatuim mees" Martin Shkreli kohtus süüdi mõisteti.
Atlantic: kuidas McMaster on sattunud Trumpi-aktivistide ja nn alt-righti rünnaku alla.
EUROOPA LIIT
Daily Telegraph: Wikileaks avaldas Macroni meeskonnalt varastatud e-kirju.
Politico: Brüssel kahtlustab, et brittide peataolek Brexiti teemal on osa mingit riukalikust plaanist.
Guardian: May endine juhtivstrateeg tunnistab, et nad alahindasid Corbynit.
Reuters: happerünnakute ohvrid nõuavad valitsuselt selliste kuritegude karmimat karistamist.
Sky News: NHS-i küberrünnaku tõkestamisega kuulsak saanud noormees läheb nüüd ise kohtu alla.
Guardian: kunagine Londoni leiboristist linnapea Ken Livingstone leiab, et Venezuela hädad on tingitud sellest, et Chavez omal ajal liiga vähe hukkamisi korraldas.
Guardian: ühe ISIS-e vastu sõdima läinud briti noormehe lugu.
Euractiv: Hollandi ja Saksamaa munaskandaal laieneb.
Reuters: Viie Tähe liikumise juhitud Rooma transpordisüsteem on kaoses.
Guardian: Poola valitsuspartei ei saa niisama lihtsalt Brüsselile järele anda.
EUoberver kirjutab Poola noorte poliitilisest aktiivsusest.
Politico intervjuu enesekindlusest pakatava Jean-Claude Junckeriga.
Yle: Soome võimude poolt taga otsitud "alternatiivmeedia" portaali eestvedaja peeti Andorras kinni.
Foreign Affairs: miks Horvaatia on Lääne jaoks oluline.
Läti ringhääling: ühest kummalisest lätikeelsest sõnast.
VENEMAA
Politico portreelugu Aleksei Navalnõi kampaaniajuhist.
Observer: meil on nüüd käsil külm sõda 2.0.
Window on Eurasia: massikaklusest Sverdlovski oblasti sõjaväeosas.
Guardian: kuidas Vene võimud stalinistliku terrori uurijale tõsise süüdistuse esitasid.
Atlantic meenutab, kuidas Nõukogude Liit 1980. aastatel USA diplomaate välja saatis.
Reuters: USA sanktsioonid Vene gaasitoruprojekte tõenäoliselt ei peata.
Atlantic: venelased on rõõmsad, et Trump uusi sanktsioone jälestab.
Meduza tegi diplomaatide väljasaatmisest veebimängu.
Time: Putin lihtsalt ei mõista USA presidendi võimupiire.
Moscow Times: Trumpi ja Vene organiseeritud kuritegevuse seostest rääkimisega tuleks hoogu maha võtta.
Raadio Vaba Euroopa: kuidas Peskovi tütar karjääri teeb.
MUU MAAILM
Atlantic: palgasõdurid näevad Afganistanis võimalust.
Economist: USA võib Ukrainale surmavat relvastust anda, kuid sisemiste hädade eet neid ei kaitse.
John Bolton analüüsib Wall Street Journalis sõjalisi võimalusi Põhja-Koreas.
Commentary Magazine: Iraan ei ole üldse nii stabiilne kui paistab.
Vice News kohtus mikroriikide juhtidega.
Foreign Policy: kuidas islamiäärmuslus on Kasahstanis juured alla saanud.
Los Angeles Times: mäletate kõiki neid vasakpoolseid arvamusliidreid, kes Venezuelale kiidulaulu laulid?
Spectator: eelmisel suvel sööstsid feministid burkiinit kaitsma. Äkki kaitseks nüüd bikiine? | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (18) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
USA
Politico: erukindral John Kelly saamine Valge Maja personaliülemaks paneb meenutama ajalugu.
Politico: ilma Priebusita on Trump president ilma parteita. Politicolt veel tagasivaade Priebusi ametiajale.
Fox News ja Huffington Post meenutavad veel Bill Browderi tunnistusi senatis ning seda, et jutuks tuli ka kurikuulus Steele'i memo.
Politico: vabariiklasest senaator Jeff Flake nendib, et tema erakond on Trumpi küsimuses enesepettuse teel. Samal teemal ka Washington Post.
GQ portreelugu Trumpi siseministrist Ryan Zinkest, endisest mereväe eriüksuslasest.
NPR: kohtuhagi kohaselt tegid Fox News ja Valge Maja Seth Richi vandenõuteooria levitamisel koostööd. Samal teemal ka Daily Beast, Observer ja Washington Post.
Los Angeles Times: Venemaa annab USA-le põselaksu, kuid Trump vastu ei löö. Kurb.
Atlantic teeb kokkuvõtte teemadest, kus Trumpi administratsioonil on õnnestunud oma eesmärke ellu viia.
Fox News: millised on Sessionsi meetmed lekitajate vastu.
Politico: Trumpi rõõm börsi üle on enneaegne.
Daily Beast: Kellyanne Conway abikaasa töö 1990. aastatel võib veel Trumpi kummitama hakata.
Washington Post avaldas Trumpi kunagised telefonikõned Mehhiko presidendi ja Autraalia peaministriga.
New Yorker analüüsib fotot, mis pidavat iseloomustama "Scaramucci ajastut".
Kaks endist CIA ametnikku avaldab New York Timesis arvamust nn Venemaaga kokkumängu teemal.
Politico: Trumpi kindralid üritavad maailma päästa.
Quartz: Pence õõnestas Trumpi Venemaa-poliitikat igal sammul.
Politico: Kelly helistas Sessionsile ja teatas, et viimase töökoht ei ole ohus.
Washington Post: Stephen Miller - mõtleva inimese Donald Trump.
New Yorker: jah, Scaramucci kurikuulsast telefonikõnest on ka salvestus.
Quartz: kuidas Tim Cookil õnnestus Trumpiga seotud küsimusele vastamisest kõrvale põigelda.
CNN: FBI jälgis presidendivalimite päeval tähelepanelikult ulatuslikku Vene desinformatsioonikampaaniat.
New York Times: kuidas ja mille eest "USA vihatuim mees" Martin Shkreli kohtus süüdi mõisteti.
Atlantic: kuidas McMaster on sattunud Trumpi-aktivistide ja nn alt-righti rünnaku alla.
EUROOPA LIIT
Daily Telegraph: Wikileaks avaldas Macroni meeskonnalt varastatud e-kirju.
Politico: Brüssel kahtlustab, et brittide peataolek Brexiti teemal on osa mingit riukalikust plaanist.
Guardian: May endine juhtivstrateeg tunnistab, et nad alahindasid Corbynit.
Reuters: happerünnakute ohvrid nõuavad valitsuselt selliste kuritegude karmimat karistamist.
Sky News: NHS-i küberrünnaku tõkestamisega kuulsak saanud noormees läheb nüüd ise kohtu alla.
Guardian: kunagine Londoni leiboristist linnapea Ken Livingstone leiab, et Venezuela hädad on tingitud sellest, et Chavez omal ajal liiga vähe hukkamisi korraldas.
Guardian: ühe ISIS-e vastu sõdima läinud briti noormehe lugu.
Euractiv: Hollandi ja Saksamaa munaskandaal laieneb.
Reuters: Viie Tähe liikumise juhitud Rooma transpordisüsteem on kaoses.
Guardian: Poola valitsuspartei ei saa niisama lihtsalt Brüsselile järele anda.
EUoberver kirjutab Poola noorte poliitilisest aktiivsusest.
Politico intervjuu enesekindlusest pakatava Jean-Claude Junckeriga.
Yle: Soome võimude poolt taga otsitud "alternatiivmeedia" portaali eestvedaja peeti Andorras kinni.
Foreign Affairs: miks Horvaatia on Lääne jaoks oluline.
Läti ringhääling: ühest kummalisest lätikeelsest sõnast.
VENEMAA
Politico portreelugu Aleksei Navalnõi kampaaniajuhist.
Observer: meil on nüüd käsil külm sõda 2.0.
Window on Eurasia: massikaklusest Sverdlovski oblasti sõjaväeosas.
Guardian: kuidas Vene võimud stalinistliku terrori uurijale tõsise süüdistuse esitasid.
Atlantic meenutab, kuidas Nõukogude Liit 1980. aastatel USA diplomaate välja saatis.
Reuters: USA sanktsioonid Vene gaasitoruprojekte tõenäoliselt ei peata.
Atlantic: venelased on rõõmsad, et Trump uusi sanktsioone jälestab.
Meduza tegi diplomaatide väljasaatmisest veebimängu.
Time: Putin lihtsalt ei mõista USA presidendi võimupiire.
Moscow Times: Trumpi ja Vene organiseeritud kuritegevuse seostest rääkimisega tuleks hoogu maha võtta.
Raadio Vaba Euroopa: kuidas Peskovi tütar karjääri teeb.
MUU MAAILM
Atlantic: palgasõdurid näevad Afganistanis võimalust.
Economist: USA võib Ukrainale surmavat relvastust anda, kuid sisemiste hädade eet neid ei kaitse.
John Bolton analüüsib Wall Street Journalis sõjalisi võimalusi Põhja-Koreas.
Commentary Magazine: Iraan ei ole üldse nii stabiilne kui paistab.
Vice News kohtus mikroriikide juhtidega.
Foreign Policy: kuidas islamiäärmuslus on Kasahstanis juured alla saanud.
Los Angeles Times: mäletate kõiki neid vasakpoolseid arvamusliidreid, kes Venezuelale kiidulaulu laulid?
Spectator: eelmisel suvel sööstsid feministid burkiinit kaitsma. Äkki kaitseks nüüd bikiine?
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (18) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste pikas teatejooksus võitis USA nelik (Talitha Diggs, Abby Steiner, Britton Wilson, Sydney McLaughlin) ajaga 3.17,79 ja edestas hõbedale tulnud Jamaica kvartetti pea kolme sekundiga (3.20,74). McLaughlinist sai sealjuures kolmekordne maailmameister. Suurbritannia võitis pronksi 3.22,64-ga.
Ka meeste teatejooksus oli ameeriklaste edu kindel, Elija Godwin, Michael Norman, Bryce Deadmon ja Champion Allison läbisid distantsi ajaga 2.56,17 ja edestasid teiseks tulnud Jamaica nelikut 2,41 sekundiga. Nii, nagu kolm aastat tagasi Dohas, teenis ka Eugene'is pronksi Belgia meeskond. | USA-le ei jätkunud kodupubliku ees pikkades teatejooksudes vastaseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste pikas teatejooksus võitis USA nelik (Talitha Diggs, Abby Steiner, Britton Wilson, Sydney McLaughlin) ajaga 3.17,79 ja edestas hõbedale tulnud Jamaica kvartetti pea kolme sekundiga (3.20,74). McLaughlinist sai sealjuures kolmekordne maailmameister. Suurbritannia võitis pronksi 3.22,64-ga.
Ka meeste teatejooksus oli ameeriklaste edu kindel, Elija Godwin, Michael Norman, Bryce Deadmon ja Champion Allison läbisid distantsi ajaga 2.56,17 ja edestasid teiseks tulnud Jamaica nelikut 2,41 sekundiga. Nii, nagu kolm aastat tagasi Dohas, teenis ka Eugene'is pronksi Belgia meeskond.
### Response:
USA-le ei jätkunud kodupubliku ees pikkades teatejooksudes vastaseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel 109,1-kilomeetrisel etapil pääsesid peagrupilt eest ameeriklased Artem Scmidt (Cannibal Team) ja Andrew August (LUC/CTS p/b Specialized). Etapivõidu pälvis 23-sekundilise eduga järgmiste ees Ragilo tiimikaaslane Scmidt (2:40.31), jättes teiseks Augusti. Kolmanda koha sai belglane Jens Verbrugghe (Avia-Rudyco Cycling Team). Ragilo veeres üle lõpujoone 21. positsioonil, millest piisas velotuuri üldvõidu pälvimiseks.
Kokkuvõttes järgnesid Ragilole austerlane Benjamin Eckerstorfer (+0.21) ja Roman Ermakov (Cannibal Team; +0.24). Eestlane võitis ühtlasi ka punktiarvestuse ning sai parimate ronijate arvestuses üheksanda koha. Ragilo koduklubi oli velotuuri parim tiim.
"Proloogile läksin üsna enesekindlalt, kuid tulemus oli oodatust kehvem," analüüsis Ragilo velotuuri algust. "Õnneks oli kaotus väike ja kõik jäi veel lahtiseks. Esimesele grupisõidule läksime terve meeskonnaga vabade kätega ja minu eesmärgiks oli kohe algusest jooksikute hulka saada. Kui 15 kilomeetrit oli sõidetud, sai minu meeskonnakaaslane eest ära ja mõned kilomeetrid hiljem tabasin ise grupi peata oleku ning pääsesin samuti eest. Järgmised 15 kilomeetrit sõitsime kahekesi ning peale seda sai meid kätte viieliikmeline grupp. 20 kilomeetrit enne lõppu oli vahe 2.10 ja sain hakata ennast natuke hoidma. Kõik läks planeeritult, kuid ameeriklane oli lihtsalt tol päeval teravama jalaga." Ragilo lõpetas esimese grupisõidu teisena.
"Teisele etapile läksime kindla plaaniga võtta kollane liidrisärk, millest olin nelja sekundi kaugusel," jätkas Ragilo. "Meeskond vedas mind vahefinišiteks lahti ning juba tollel hetkel olin virtuaalselt liider. Kuna kümme kilomeetrit enne lõppu said kaks poissi grupist minema, siis pidid mu kaks lahtivedajat end väga varakult tühjaks sõitma ja finišis tuli mul natuke rohkem teisi kasutada. Sain üsna heale positsioonile ja võitsin päris napilt. Belglane, kes oli teine, tuli juba palju suurema hooga ja mul vedas, et joon tuli enne vastu."
"Viimasele etapile läksime samuti kindla plaaniga sõitu kontrollida ja soovisime gruppi koos hoida kuni lõpuringideni," lisas Ragilo. "See meil õnnestus ja sain vahefinišist veel kaks boonussekundit. Lõpuringil sai meeskonnakaaslane peale mäefinišit eest ära ja talle järgnes austerlane, kes oli üldarvestuses üsna ohtlik. Pidin vahe üksi kinni vedama ning seetõttu olin lõpuks üsna tühi. Meeskonna abita poleks ma ilmselt etappi ega üldarvestust võitnud, seega olen päris tänulik ja rahul." | Frank Aron Ragilo võitis Austrias velotuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel 109,1-kilomeetrisel etapil pääsesid peagrupilt eest ameeriklased Artem Scmidt (Cannibal Team) ja Andrew August (LUC/CTS p/b Specialized). Etapivõidu pälvis 23-sekundilise eduga järgmiste ees Ragilo tiimikaaslane Scmidt (2:40.31), jättes teiseks Augusti. Kolmanda koha sai belglane Jens Verbrugghe (Avia-Rudyco Cycling Team). Ragilo veeres üle lõpujoone 21. positsioonil, millest piisas velotuuri üldvõidu pälvimiseks.
Kokkuvõttes järgnesid Ragilole austerlane Benjamin Eckerstorfer (+0.21) ja Roman Ermakov (Cannibal Team; +0.24). Eestlane võitis ühtlasi ka punktiarvestuse ning sai parimate ronijate arvestuses üheksanda koha. Ragilo koduklubi oli velotuuri parim tiim.
"Proloogile läksin üsna enesekindlalt, kuid tulemus oli oodatust kehvem," analüüsis Ragilo velotuuri algust. "Õnneks oli kaotus väike ja kõik jäi veel lahtiseks. Esimesele grupisõidule läksime terve meeskonnaga vabade kätega ja minu eesmärgiks oli kohe algusest jooksikute hulka saada. Kui 15 kilomeetrit oli sõidetud, sai minu meeskonnakaaslane eest ära ja mõned kilomeetrid hiljem tabasin ise grupi peata oleku ning pääsesin samuti eest. Järgmised 15 kilomeetrit sõitsime kahekesi ning peale seda sai meid kätte viieliikmeline grupp. 20 kilomeetrit enne lõppu oli vahe 2.10 ja sain hakata ennast natuke hoidma. Kõik läks planeeritult, kuid ameeriklane oli lihtsalt tol päeval teravama jalaga." Ragilo lõpetas esimese grupisõidu teisena.
"Teisele etapile läksime kindla plaaniga võtta kollane liidrisärk, millest olin nelja sekundi kaugusel," jätkas Ragilo. "Meeskond vedas mind vahefinišiteks lahti ning juba tollel hetkel olin virtuaalselt liider. Kuna kümme kilomeetrit enne lõppu said kaks poissi grupist minema, siis pidid mu kaks lahtivedajat end väga varakult tühjaks sõitma ja finišis tuli mul natuke rohkem teisi kasutada. Sain üsna heale positsioonile ja võitsin päris napilt. Belglane, kes oli teine, tuli juba palju suurema hooga ja mul vedas, et joon tuli enne vastu."
"Viimasele etapile läksime samuti kindla plaaniga sõitu kontrollida ja soovisime gruppi koos hoida kuni lõpuringideni," lisas Ragilo. "See meil õnnestus ja sain vahefinišist veel kaks boonussekundit. Lõpuringil sai meeskonnakaaslane peale mäefinišit eest ära ja talle järgnes austerlane, kes oli üldarvestuses üsna ohtlik. Pidin vahe üksi kinni vedama ning seetõttu olin lõpuks üsna tühi. Meeskonna abita poleks ma ilmselt etappi ega üldarvestust võitnud, seega olen päris tänulik ja rahul."
### Response:
Frank Aron Ragilo võitis Austrias velotuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajate teatel oli kiirturniir festivali kõige kõrgetasemelisem võistlus, kus nii Volodin kui ka Agrest kogusid seitsmest partiist kuus punkti. Kolmanda koha sai sama punktide arvuga Kantans, kellele järgnesid turniiri kõrgeima reitinguga mängija, Hispaania suurmeister Alexei Shirov ning viienda koha saanud Mihkel Vohla, kes mõlemad kogusid 5,5 punkti.
Reedel lõppenud Paul Keres Classic Open oli klassikalise ajakontrolliga turniir, kus kindla esikoha viis Lätti suurmeister Toms Kantans, kes kogus üheksast partiist 8,5 punkti. Teist kohta jagasid FIDE lipu all võistelnud suurmeister Nikita Maiorov ja rahvusvaheline meister Artem Smirnov. Maleolümpiale sõitvatest Eesti maletajatest kogus kuuenda koha saanud Kirill Chukavin kuus punkti ning parim naismängija Margareth Olde 5,5 punkti.
Festival lõppes pühapäeval välkturniiriga, kus partiid olid kuni kolme minuti pikkused ning käigud tuli teha kahe sekundiga. Turniiri võitis Nikita Maiorov, kellele järgnesid Agrest ja Chukavin.
Maailma 32. maletaja, suurmeister Shirov andis reedel festivali toetajatele malesimultaani. Üheksast vastasest ainsana õnnestus suurmeistrilt pool punkti kätte saada viigi saavutanud Urmas Randma (Treeningpartner).
"Kerese mälestusfestival oli tõeline malepidu, mis tõi kuurortlinna mängijad mitmest riigist. Kõrget sportlikku taset pakkusid tippmängijad ning tore oli näha, kuivõrd entusiastlikult lõid festivalil kaasa noored mängijad. Mitmele Eesti maletajale oli Kerese festival viimane võistlus enne sõitu Indias toimuvale maleolümpiale," ütles festivali peakorraldaja Hendrik Olde.
Festivalil toimus kolm erinevat turniiri kokku üle 150 osalejaga. Võistlused toimusid klassikalises, kiir- ja välkmales ning samuti peeti malesimultaan ja noorte treeninglaager. Turniiridel osalesid lisaks Eesti maletajatele mängijad Lätist, Leedust, Hispaaniast, Rootsist, Ungarist ning mõned tiitlitega mängijad, kes võistlesid FIDE lipu all. Kõige kaugem osaleja oli Filipiinidelt. | Paul Kerese mälestusfestivali kiirturniiri üks esikoht jäi Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajate teatel oli kiirturniir festivali kõige kõrgetasemelisem võistlus, kus nii Volodin kui ka Agrest kogusid seitsmest partiist kuus punkti. Kolmanda koha sai sama punktide arvuga Kantans, kellele järgnesid turniiri kõrgeima reitinguga mängija, Hispaania suurmeister Alexei Shirov ning viienda koha saanud Mihkel Vohla, kes mõlemad kogusid 5,5 punkti.
Reedel lõppenud Paul Keres Classic Open oli klassikalise ajakontrolliga turniir, kus kindla esikoha viis Lätti suurmeister Toms Kantans, kes kogus üheksast partiist 8,5 punkti. Teist kohta jagasid FIDE lipu all võistelnud suurmeister Nikita Maiorov ja rahvusvaheline meister Artem Smirnov. Maleolümpiale sõitvatest Eesti maletajatest kogus kuuenda koha saanud Kirill Chukavin kuus punkti ning parim naismängija Margareth Olde 5,5 punkti.
Festival lõppes pühapäeval välkturniiriga, kus partiid olid kuni kolme minuti pikkused ning käigud tuli teha kahe sekundiga. Turniiri võitis Nikita Maiorov, kellele järgnesid Agrest ja Chukavin.
Maailma 32. maletaja, suurmeister Shirov andis reedel festivali toetajatele malesimultaani. Üheksast vastasest ainsana õnnestus suurmeistrilt pool punkti kätte saada viigi saavutanud Urmas Randma (Treeningpartner).
"Kerese mälestusfestival oli tõeline malepidu, mis tõi kuurortlinna mängijad mitmest riigist. Kõrget sportlikku taset pakkusid tippmängijad ning tore oli näha, kuivõrd entusiastlikult lõid festivalil kaasa noored mängijad. Mitmele Eesti maletajale oli Kerese festival viimane võistlus enne sõitu Indias toimuvale maleolümpiale," ütles festivali peakorraldaja Hendrik Olde.
Festivalil toimus kolm erinevat turniiri kokku üle 150 osalejaga. Võistlused toimusid klassikalises, kiir- ja välkmales ning samuti peeti malesimultaan ja noorte treeninglaager. Turniiridel osalesid lisaks Eesti maletajatele mängijad Lätist, Leedust, Hispaaniast, Rootsist, Ungarist ning mõned tiitlitega mängijad, kes võistlesid FIDE lipu all. Kõige kaugem osaleja oli Filipiinidelt.
### Response:
Paul Kerese mälestusfestivali kiirturniiri üks esikoht jäi Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 24. juulil kell 22.57:
- Ukrainas hukkus Kanada kodanik;
- Ukraina plaanib Hersoni septembriks tagasi võtta;
- Sadamate avamisel võiks Ukraina eksportida üheksa kuuga 60 miljonit tonni teravilja;
- Vene väed hävitasid Donetski oblastis kaks koolimaja, laupäeval hukkus rünnakuis kaks tsiviilelanikku;
- Venemaa väitel tabasid Vene täppisraketid laupäeval Odessa sadamas Ukraina sõjaväealust ja laevatõrjerakettide hoiustamise ladu;
- Briti luure: Hersoni ja Zaporižžja oblasti vallutamine oli algusest peale Venemaa invasiooni eesmärk;
- Ukraina relvajõud: ööpäevaga sai surma 280 Vene sõjaväelast, hävitatud on 14 Vene vägede tanki ja 13 jalaväe lahingumasinat;
- Ukraina presidendi sõnul liiguvad riigi relvajõud järk-järgult invasiooni alguses okupeeritud Hersoni oblastisse;
- Vene väed on hävitanud 127 haiglat;
- Mõkolajivis kõlasid taas plahvatused;
- Vene väed püüavad luua soodsaid tingimusi pealetungi jätkamiseks Bahmutile;
- Ukraina president nimetas Odessa sadama ründamist rakettidega barbaarsuseks;
- Donbassis sai hiljuti kaks ameeriklast surma.
Steinmeier: Putin peab sõda Euroopa ühtsuse vastu
Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier ütles pühapäeval, et sõda, mida Venemaa president Vladimir Putin peab Ukraina vastu, on ka "sõda Euroopa ühtsuse vastu".
"Me ei tohi lasta end lahutada, me ei tohi lasta hävitada suurt tööd, mida oleme teinud ühendatud Euroopa nimel," ütles ta pühapäeval peetud kõnes.
Steimeier sõnas, et sõda ei ole vaid Ukraina territoorimi üle, vaid ka väärtuste üle. Nende väärtuste kaitsmiseks peab olema valmis leppima ka kehvemate tingimustega, ütles Steimeier, kuid ei täpsustanud, mida selle all mõtleb.
"Kas me oleme selleks valmis? Me kõik vaatame tõtt selle küsimusega, nii täna kui ka tulevatel päevadel, nädalatel ja kuudel," ütles ta.
"Venemaa ei sea kahtluse alla vaid piire, ta ei okupeeri vaid iseseisva ja suveräänse naaberriigi territooriumi, vaid seab küsimuse alla Ukraina omariikluse," ütles ta.
Ukraina lasi alla veel ühe Vene lennuki
Ukraina teatas pühapäeval, et lasi alla Vene vägede lennuki Su-25.
Ukrainas hukkus Kanada kodanik
Kanada teatas pühapäeval, et hiljuti hukkus Ukrainas Kanada kodanik.
Meedia teatel võis hukkunud Kanada kodanik surra koos Donbassis hukkunud kahe USA kodanikuga.
"Konsulaarametnikud on kontaktis hukkunu perekonnaga ja pakuvad neile abi," ütles Kanada välisministeeriumi kõneisik pühapäeval, andes mõista, et privaatsuse tõttu ei jagata hukkunu kohta rohkem detaile.
USA kinnitas laupäeval kahe USA kodaniku hukkumise.
Ukraina plaanib Hersoni septembriks tagasi võtta
Hersoni oblasti kuberneri nõunik Serhi Khlani sõnul võiks Ukraina võtta Hersoni tagasi septembriks. "Me saame öelda, et Hersoni oblast vabastatakse kindlasti septembriks ja okupantide plaanid kukuvad läbi," ütles ta intervjuus Ukraina televisioonile.
Vene väed okupeerisid Hersoni oblasti sissetungi alguses ja piirkond mängib olulist rolli Ukraina põllumajanduses. Ukraina väed on viimastel nädalatel teinud piirkonnas edusamme.
"Me näeme, et meie relvajõud liiguvad edasi. Me saame öelda, et läheme kaitselt üle vasturünnakutele," ütles Khlan.
Hersoni linna võtsid Vene väed üle 3. märtsil, linn oli üks esimesi suurlinnu, mis sissetungis Vene vägede kätte langes.
Sadamate avamisel võiks Ukraina eksportida üheksa kuuga 60 miljonit tonni teravilja
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski majandusnõunik Oleh Ustenko sõnul võiks Ukraina ilma sadamablokaadideta eksportida kaheksa-üheksa kuuga 60 miljonit tonni teravilja. Praeguste piiratud ekspordimahtude juures kuluks selleks aga ligi kaks aastat.
Ustenko sõnul näitas Venemaa rünnak Odessa sadamale, et eksport ei saa lihtne olema.
Ukraina võiks teenida varutud 20 miljoni tonni vilja müügist 10 miljardit dollarit, lisaks koristatavale saagile, mida on ligikaudu 40 miljonit tonni. "Aga see, mis praegu toimub, Venemaa tegevus Mustal merel, eilne rünnak, näitab, et see ei saa nii lihtne olema," ütles ta.
Kuberner: Donetski oblastis hukkus laupäeval kaks inimest
Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles sotsiaalmeedias, et laupäeval sai oblastis Vene vägede tehtud rünnakutes surma kaks ja vigastada samuti kaks tsiviilelanikku.
Kõrõlenko lisas, et pühapäeva öösel hävitasid Vene väed oblastis kaks koolimaja. Pommitamises said tema sõnul pihta ka lasteaed ja eramajad.
Briti luure: Donbassist suurema ala vallutamine on olnud algusest peale Venemaa eesmärk
Suurbritannia kaitseministeerium ütles pühapäeval oma värskeimas luureülevaates, et Venemaa rünnakutegevus keskendub Donbassis Bahmutile, kuid seal on olnud minimaalseid edusamme.
Lisaks kommenteeris Briti luure Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnu sel nädalal, et Moskva on "laiendanud oma sõjalist erioperatsiooni" isehakanud Luhanski ja Donetski rahvavabariikidest väljaspoole.
"Lavrov väitis, et operatsioon hõlmab nüüd uusi, täiendavaid piirkondi, sealhulgas Hersoni ja Zaporižžja oblastit, kuna lääneriigid tarnivad Ukrainale pikamaarelvi. See on peaaegu kindlasti vale. Venemaa ei ole "laiendanud" oma sõda, vaid nende alade üle pikaajalise kontrolli hoidmine oli peaaegu kindlasti invasiooni algne eesmärk," selgitas Briti luure.
"Venemaa tungis neile aladele veebruaris ja okupatsioonivõimud on alates vähemalt märtsi keskpaigast avalikult arutanud seal iseseisvusreferendumite korraldamist. On reaalne võimalus, et Lavrovi kommentaari eesmärk oli sillutada teed referendumitele okupeeritud aladel väljaspool Luhanskit ja Donetskit," lisas luure.
Lapsed mängivad Harkivi oblastis bussipeatuses, mille nad on kontrollpunktiks maskeerinud. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Anatolii Stepanov
Venemaa väitel tabas rakett Odessa sadamas Ukraina sõjaväealust
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et Vene väed tulistasid laupäeval Odessa sadamat täppisrakettidega.
Venemaa kaitseministeeriumi väitel hävisid Odessa sadama laevaremonditehase territooriumit tabanud rünnakus Ukraina sõjaväelaev ja USA tarnitud Harpoon laevatõrjerakette hoiustav laohoone.
Ukraina relvajõud sisenevad tasapisi okupeeritud Hersoni oblastisse
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul liiguvad riigi relvajõud järk-järgult Hersoni oblastisse.
Venemaa võttis Hersoni enda kontrolli alla juba täiemahulise invasiooni alguses.
"Okupeerijad on püüdnud seal kanda kinnitada, aga kuidas see neid aitas? Ukraina relvajõud liiguvad samm-sammult piirkonda," sõnas Zelenski.
Mõttekoja Institute for the Study of War teatel on Ukraina jõud valmistumas või juba alustanud vastupealetungi Hersoni oblastis, kuid info vasturünnaku edenemise ja tempo kohta on piiratud.
Hersoni oblastivalitsuse Ukraina ametnik Serhi Hlan ütles, et Ukraina väed on oblastis mõned asulad tagasi võtnud, kuid ta kutsus kohalikke elanikke vastupealetungi edusammude kohta vaikima.
Minister: Vene väed on hävitanud 127 haiglat
Ukraina terviseministri Viktor Ljaško sõnul on Vene väed kahjustanud alates 24. veebruarist ligi 900 tervishoiuasutust ja 450 apteeki. Hävinud on 127 haiglat.
Samuti on rünnanud nad kümneid kiirabiautosid ja hõivanud 250 sõidukit.
Mõkolajivis kõlasid taas plahvatused
Mõkolajivis kõlasid pühapäeva varahommikul kella nelja paiku viis võimsat plahvatust, ütles linnapea ja kutsus elanikke varjus püsima.
Laupäeva varahommikul ründasid Vene väed linna rakettidega.
Ukraina peastaap: Vene väed jätkavad pealetungi Bahmutile
Ukraina relvajõudude teatel keskenduvad Vene väed Donetski oblastis jätkuvalt Kramatorskile ja Bahmutile.
Laupäeval pommitasid Vene väed Kramatorski suunal mitut asulat ning püüdsid parandada oma taktikalisi positsioone Verhnokamjanskõi piirkonnas, rünnates seda mitmest suunast. Ukraina relvajõud suutsid rünnakud tagasi tõrjuda.
Ukraina peastaabi teatel püüavad Vene väed luua soodsaid tingimusi pealetungi jätkamiseks Bahmuti vastu. Vene väed tulistasid piirkonnas Ukraina vägesid tankidest ja suurtükkidest ning tegid õhurünnakuid.
President: Odessa sadama ründamine on barbaarsus
President Zelenski nimetas Vene vägede raketirünnakut Odessa sadamale barbaarsuseks.
Tema sõnul näitab rünnak, et Venemaad ei saa usaldada lepingu täitmisel.
Zelenski lubas teha kõik võimaliku, et riik saaks õhukaitsesüsteemi, mis edaspidi suudaks sellised raketirünnakud tõrjuda.
Ukraina relvajõudude sõnul ei suutnud raketid sadamas olulist kahju tekitada ning valitsuse teatel jätkuvad seal ettevalmistused vilja eksportimise taastamiseks.
Tulekahju kustutamine Odessa sadamas. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/ODESA CITY HALL PRESS OFFICE
Donbassis sai hiljuti kaks ameeriklast surma
USA välisministeeriumi teatel sai Donbassis hiljuti surma kaks USA kodanikku. Ministeerium ei täpsustanud, millal või millistel asjaoludel nad surma said.
"Austusest nende perekondade suhtes sel keerulisel ajal ei saa me midagi rohkemat öelda," sõnas ministeeriumi pressiesindaja.
Mõned ameeriklased on Ukraina eest vabatahtlikult sõtta läinud hoolimata USA hoiatustest seda mitte teha. Maikuus sai üks USA kodanik lahingus surma, kui ta oli ühinenud tuhandete välisvõitlejatega, kes Ukrainale appi läinud.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates 24. veebruarist:
- elavjõud umbes 39 520 (võrreldes eelmise päevaga + 280);
- tankid 1722 (+14);
- jalaväe lahingumasinad 3942 (+13);
- lennukid 221 (+0);
- kopterid 188 (+0);
- suurtükisüsteemid 869 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 255 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 113 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 714 (+0);
- tiibraketid 170 (+3);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2823 (+3);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 73 (+1).
Ukraina relvajõudude teatel kannatasid Vene väed viimasel ööpäeval enim kaotusi Kramatorski piirkonnas.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 151. päev: Ukraina jõud liiguvad okupeeritud Hersoni oblastisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 24. juulil kell 22.57:
- Ukrainas hukkus Kanada kodanik;
- Ukraina plaanib Hersoni septembriks tagasi võtta;
- Sadamate avamisel võiks Ukraina eksportida üheksa kuuga 60 miljonit tonni teravilja;
- Vene väed hävitasid Donetski oblastis kaks koolimaja, laupäeval hukkus rünnakuis kaks tsiviilelanikku;
- Venemaa väitel tabasid Vene täppisraketid laupäeval Odessa sadamas Ukraina sõjaväealust ja laevatõrjerakettide hoiustamise ladu;
- Briti luure: Hersoni ja Zaporižžja oblasti vallutamine oli algusest peale Venemaa invasiooni eesmärk;
- Ukraina relvajõud: ööpäevaga sai surma 280 Vene sõjaväelast, hävitatud on 14 Vene vägede tanki ja 13 jalaväe lahingumasinat;
- Ukraina presidendi sõnul liiguvad riigi relvajõud järk-järgult invasiooni alguses okupeeritud Hersoni oblastisse;
- Vene väed on hävitanud 127 haiglat;
- Mõkolajivis kõlasid taas plahvatused;
- Vene väed püüavad luua soodsaid tingimusi pealetungi jätkamiseks Bahmutile;
- Ukraina president nimetas Odessa sadama ründamist rakettidega barbaarsuseks;
- Donbassis sai hiljuti kaks ameeriklast surma.
Steinmeier: Putin peab sõda Euroopa ühtsuse vastu
Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier ütles pühapäeval, et sõda, mida Venemaa president Vladimir Putin peab Ukraina vastu, on ka "sõda Euroopa ühtsuse vastu".
"Me ei tohi lasta end lahutada, me ei tohi lasta hävitada suurt tööd, mida oleme teinud ühendatud Euroopa nimel," ütles ta pühapäeval peetud kõnes.
Steimeier sõnas, et sõda ei ole vaid Ukraina territoorimi üle, vaid ka väärtuste üle. Nende väärtuste kaitsmiseks peab olema valmis leppima ka kehvemate tingimustega, ütles Steimeier, kuid ei täpsustanud, mida selle all mõtleb.
"Kas me oleme selleks valmis? Me kõik vaatame tõtt selle küsimusega, nii täna kui ka tulevatel päevadel, nädalatel ja kuudel," ütles ta.
"Venemaa ei sea kahtluse alla vaid piire, ta ei okupeeri vaid iseseisva ja suveräänse naaberriigi territooriumi, vaid seab küsimuse alla Ukraina omariikluse," ütles ta.
Ukraina lasi alla veel ühe Vene lennuki
Ukraina teatas pühapäeval, et lasi alla Vene vägede lennuki Su-25.
Ukrainas hukkus Kanada kodanik
Kanada teatas pühapäeval, et hiljuti hukkus Ukrainas Kanada kodanik.
Meedia teatel võis hukkunud Kanada kodanik surra koos Donbassis hukkunud kahe USA kodanikuga.
"Konsulaarametnikud on kontaktis hukkunu perekonnaga ja pakuvad neile abi," ütles Kanada välisministeeriumi kõneisik pühapäeval, andes mõista, et privaatsuse tõttu ei jagata hukkunu kohta rohkem detaile.
USA kinnitas laupäeval kahe USA kodaniku hukkumise.
Ukraina plaanib Hersoni septembriks tagasi võtta
Hersoni oblasti kuberneri nõunik Serhi Khlani sõnul võiks Ukraina võtta Hersoni tagasi septembriks. "Me saame öelda, et Hersoni oblast vabastatakse kindlasti septembriks ja okupantide plaanid kukuvad läbi," ütles ta intervjuus Ukraina televisioonile.
Vene väed okupeerisid Hersoni oblasti sissetungi alguses ja piirkond mängib olulist rolli Ukraina põllumajanduses. Ukraina väed on viimastel nädalatel teinud piirkonnas edusamme.
"Me näeme, et meie relvajõud liiguvad edasi. Me saame öelda, et läheme kaitselt üle vasturünnakutele," ütles Khlan.
Hersoni linna võtsid Vene väed üle 3. märtsil, linn oli üks esimesi suurlinnu, mis sissetungis Vene vägede kätte langes.
Sadamate avamisel võiks Ukraina eksportida üheksa kuuga 60 miljonit tonni teravilja
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski majandusnõunik Oleh Ustenko sõnul võiks Ukraina ilma sadamablokaadideta eksportida kaheksa-üheksa kuuga 60 miljonit tonni teravilja. Praeguste piiratud ekspordimahtude juures kuluks selleks aga ligi kaks aastat.
Ustenko sõnul näitas Venemaa rünnak Odessa sadamale, et eksport ei saa lihtne olema.
Ukraina võiks teenida varutud 20 miljoni tonni vilja müügist 10 miljardit dollarit, lisaks koristatavale saagile, mida on ligikaudu 40 miljonit tonni. "Aga see, mis praegu toimub, Venemaa tegevus Mustal merel, eilne rünnak, näitab, et see ei saa nii lihtne olema," ütles ta.
Kuberner: Donetski oblastis hukkus laupäeval kaks inimest
Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles sotsiaalmeedias, et laupäeval sai oblastis Vene vägede tehtud rünnakutes surma kaks ja vigastada samuti kaks tsiviilelanikku.
Kõrõlenko lisas, et pühapäeva öösel hävitasid Vene väed oblastis kaks koolimaja. Pommitamises said tema sõnul pihta ka lasteaed ja eramajad.
Briti luure: Donbassist suurema ala vallutamine on olnud algusest peale Venemaa eesmärk
Suurbritannia kaitseministeerium ütles pühapäeval oma värskeimas luureülevaates, et Venemaa rünnakutegevus keskendub Donbassis Bahmutile, kuid seal on olnud minimaalseid edusamme.
Lisaks kommenteeris Briti luure Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnu sel nädalal, et Moskva on "laiendanud oma sõjalist erioperatsiooni" isehakanud Luhanski ja Donetski rahvavabariikidest väljaspoole.
"Lavrov väitis, et operatsioon hõlmab nüüd uusi, täiendavaid piirkondi, sealhulgas Hersoni ja Zaporižžja oblastit, kuna lääneriigid tarnivad Ukrainale pikamaarelvi. See on peaaegu kindlasti vale. Venemaa ei ole "laiendanud" oma sõda, vaid nende alade üle pikaajalise kontrolli hoidmine oli peaaegu kindlasti invasiooni algne eesmärk," selgitas Briti luure.
"Venemaa tungis neile aladele veebruaris ja okupatsioonivõimud on alates vähemalt märtsi keskpaigast avalikult arutanud seal iseseisvusreferendumite korraldamist. On reaalne võimalus, et Lavrovi kommentaari eesmärk oli sillutada teed referendumitele okupeeritud aladel väljaspool Luhanskit ja Donetskit," lisas luure.
Lapsed mängivad Harkivi oblastis bussipeatuses, mille nad on kontrollpunktiks maskeerinud. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Anatolii Stepanov
Venemaa väitel tabas rakett Odessa sadamas Ukraina sõjaväealust
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et Vene väed tulistasid laupäeval Odessa sadamat täppisrakettidega.
Venemaa kaitseministeeriumi väitel hävisid Odessa sadama laevaremonditehase territooriumit tabanud rünnakus Ukraina sõjaväelaev ja USA tarnitud Harpoon laevatõrjerakette hoiustav laohoone.
Ukraina relvajõud sisenevad tasapisi okupeeritud Hersoni oblastisse
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul liiguvad riigi relvajõud järk-järgult Hersoni oblastisse.
Venemaa võttis Hersoni enda kontrolli alla juba täiemahulise invasiooni alguses.
"Okupeerijad on püüdnud seal kanda kinnitada, aga kuidas see neid aitas? Ukraina relvajõud liiguvad samm-sammult piirkonda," sõnas Zelenski.
Mõttekoja Institute for the Study of War teatel on Ukraina jõud valmistumas või juba alustanud vastupealetungi Hersoni oblastis, kuid info vasturünnaku edenemise ja tempo kohta on piiratud.
Hersoni oblastivalitsuse Ukraina ametnik Serhi Hlan ütles, et Ukraina väed on oblastis mõned asulad tagasi võtnud, kuid ta kutsus kohalikke elanikke vastupealetungi edusammude kohta vaikima.
Minister: Vene väed on hävitanud 127 haiglat
Ukraina terviseministri Viktor Ljaško sõnul on Vene väed kahjustanud alates 24. veebruarist ligi 900 tervishoiuasutust ja 450 apteeki. Hävinud on 127 haiglat.
Samuti on rünnanud nad kümneid kiirabiautosid ja hõivanud 250 sõidukit.
Mõkolajivis kõlasid taas plahvatused
Mõkolajivis kõlasid pühapäeva varahommikul kella nelja paiku viis võimsat plahvatust, ütles linnapea ja kutsus elanikke varjus püsima.
Laupäeva varahommikul ründasid Vene väed linna rakettidega.
Ukraina peastaap: Vene väed jätkavad pealetungi Bahmutile
Ukraina relvajõudude teatel keskenduvad Vene väed Donetski oblastis jätkuvalt Kramatorskile ja Bahmutile.
Laupäeval pommitasid Vene väed Kramatorski suunal mitut asulat ning püüdsid parandada oma taktikalisi positsioone Verhnokamjanskõi piirkonnas, rünnates seda mitmest suunast. Ukraina relvajõud suutsid rünnakud tagasi tõrjuda.
Ukraina peastaabi teatel püüavad Vene väed luua soodsaid tingimusi pealetungi jätkamiseks Bahmuti vastu. Vene väed tulistasid piirkonnas Ukraina vägesid tankidest ja suurtükkidest ning tegid õhurünnakuid.
President: Odessa sadama ründamine on barbaarsus
President Zelenski nimetas Vene vägede raketirünnakut Odessa sadamale barbaarsuseks.
Tema sõnul näitab rünnak, et Venemaad ei saa usaldada lepingu täitmisel.
Zelenski lubas teha kõik võimaliku, et riik saaks õhukaitsesüsteemi, mis edaspidi suudaks sellised raketirünnakud tõrjuda.
Ukraina relvajõudude sõnul ei suutnud raketid sadamas olulist kahju tekitada ning valitsuse teatel jätkuvad seal ettevalmistused vilja eksportimise taastamiseks.
Tulekahju kustutamine Odessa sadamas. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/ODESA CITY HALL PRESS OFFICE
Donbassis sai hiljuti kaks ameeriklast surma
USA välisministeeriumi teatel sai Donbassis hiljuti surma kaks USA kodanikku. Ministeerium ei täpsustanud, millal või millistel asjaoludel nad surma said.
"Austusest nende perekondade suhtes sel keerulisel ajal ei saa me midagi rohkemat öelda," sõnas ministeeriumi pressiesindaja.
Mõned ameeriklased on Ukraina eest vabatahtlikult sõtta läinud hoolimata USA hoiatustest seda mitte teha. Maikuus sai üks USA kodanik lahingus surma, kui ta oli ühinenud tuhandete välisvõitlejatega, kes Ukrainale appi läinud.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates 24. veebruarist:
- elavjõud umbes 39 520 (võrreldes eelmise päevaga + 280);
- tankid 1722 (+14);
- jalaväe lahingumasinad 3942 (+13);
- lennukid 221 (+0);
- kopterid 188 (+0);
- suurtükisüsteemid 869 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 255 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 113 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 714 (+0);
- tiibraketid 170 (+3);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2823 (+3);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 73 (+1).
Ukraina relvajõudude teatel kannatasid Vene väed viimasel ööpäeval enim kaotusi Kramatorski piirkonnas.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 151. päev: Ukraina jõud liiguvad okupeeritud Hersoni oblastisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viigilise avapoolaja järel sai oma kuuendat finaalmatši mänginud Lõuna-Aafrika esimesena hoo sisse. 63. minutil vedas Jermaine Seoposenwe omad vasturünnakule, leidis värava alt Hildah Magaia ning Lõuna-Korea kõrgliigas palliv ründaja kõksas palli võrku. Loetud minutid hiljem lõi puurilukuga silmitsi pääsenud Magaia teisegi, vahendab Soccernet.
Poolfinaalis rekordiliselt 11 korral võidutsenud Nigeeria kukutanud Maroko harutas lõuna-aafriklaste kaitseliini lahti 80. minutil ning palli saatis võrku igapäevaselt Tottenhamis toimetav Rosella Ayane. Siiski jäi see tabamus vaid auväravaks ning Lõuna-Aafrika võttis 2:1 võidu.
Peale Nigeeria ja nüüd ka Lõuna-Aafrika on tiitli võitnud ka Ekvatoriaal-Guinea (aastatel 2008 ja 2012), ükski teine naiskond pole seni Aafrika meistriks tulnud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Kuues finaal tõi ihaldatud tiitli lõpuks lõuna-aafriklastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viigilise avapoolaja järel sai oma kuuendat finaalmatši mänginud Lõuna-Aafrika esimesena hoo sisse. 63. minutil vedas Jermaine Seoposenwe omad vasturünnakule, leidis värava alt Hildah Magaia ning Lõuna-Korea kõrgliigas palliv ründaja kõksas palli võrku. Loetud minutid hiljem lõi puurilukuga silmitsi pääsenud Magaia teisegi, vahendab Soccernet.
Poolfinaalis rekordiliselt 11 korral võidutsenud Nigeeria kukutanud Maroko harutas lõuna-aafriklaste kaitseliini lahti 80. minutil ning palli saatis võrku igapäevaselt Tottenhamis toimetav Rosella Ayane. Siiski jäi see tabamus vaid auväravaks ning Lõuna-Aafrika võttis 2:1 võidu.
Peale Nigeeria ja nüüd ka Lõuna-Aafrika on tiitli võitnud ka Ekvatoriaal-Guinea (aastatel 2008 ja 2012), ükski teine naiskond pole seni Aafrika meistriks tulnud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Kuues finaal tõi ihaldatud tiitli lõpuks lõuna-aafriklastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti suutis agressiivseks kaitselahinguks kujunenud mängus soomlased hoida kahepunktivisetel 32,4% ja kolmestel 26% peal. Lauavõitluse võitsid eestlased 51:40, seejuures ründelauapallides oldi paremad 19:12, vahendab basket.ee.
Enamuse kohtumise ajast juhtpositsioonil olnud Eesti resultatiivseimaks oli 13 punkti kogunud Joonas Riismaa. 12 silma ja viis lauapalli sai kirja Johannes Kirsipuu, 10 punkti ja 12 lauapalli tõi Kasper Suurorg ning väga efektiivselt mänginud Kaspar Sepp panustas üheksa punkti, kuue lauapalli, kolme söödu ja kahe blokiga.
Soome poolel tõi Gezim Bajrami 15 punkti ja 10 lauapalli, Eemi Luukkonen lisas 13 silma ja kuus lauapalli ning Valtteri Mervola arvele kanti kaheksa punkti. Kohtumine on järelvaadatav siin.
Sellega tõusevad uueks aastaks U-20 vanuseklassis A-divisjoni tänavused B-divisjoni finalistid Serbia ja Island ning pronksimeeskond Eesti. Täpselt samal ajal Montenegros, Podgoricas toimunud A-divisjoni turniiril jõudsid finaali Leedu ja Hispaania. B-divisjoni kukkusid Ukraina, Portugal ja Tšehhi.
Eesti U-20 koondise koosseis Tbilisis:
Joonas Riismaa (Happy Casa Brindisi, ITA)
Kasper Suurorg (St. Francis Terriers, USA)
Gregor Kuuba (Libertas Livorno, ITA)
Johannes Kirsipuu (Central Arkansas Bears, USA)
Markus Ruubel (Rapla Korvpallikool)
Sverre Aav (Pärnumaa Korvpall)
Ken-Martti Reinart (TTÜ Korvpallikool)
Mait Peterson (Fortitudo Agrigento, ITA)
Kaspar Sepp (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi)
Joosep Heinla (TTÜ Korvpallikool)
Ralf Küttis (TTÜ Korvpallikool)
Markus Ilver (Wisconsin Badgers, USA)
Treenerid ja abipersonal:
Alar Varrak, Rauno Pehka, Toomas Kandimaa, Raido Ringmets, Elo Heinaste. | U-20 korvpallikoondis võitis EM-ilt pronksi ja pääses A-divisjoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti suutis agressiivseks kaitselahinguks kujunenud mängus soomlased hoida kahepunktivisetel 32,4% ja kolmestel 26% peal. Lauavõitluse võitsid eestlased 51:40, seejuures ründelauapallides oldi paremad 19:12, vahendab basket.ee.
Enamuse kohtumise ajast juhtpositsioonil olnud Eesti resultatiivseimaks oli 13 punkti kogunud Joonas Riismaa. 12 silma ja viis lauapalli sai kirja Johannes Kirsipuu, 10 punkti ja 12 lauapalli tõi Kasper Suurorg ning väga efektiivselt mänginud Kaspar Sepp panustas üheksa punkti, kuue lauapalli, kolme söödu ja kahe blokiga.
Soome poolel tõi Gezim Bajrami 15 punkti ja 10 lauapalli, Eemi Luukkonen lisas 13 silma ja kuus lauapalli ning Valtteri Mervola arvele kanti kaheksa punkti. Kohtumine on järelvaadatav siin.
Sellega tõusevad uueks aastaks U-20 vanuseklassis A-divisjoni tänavused B-divisjoni finalistid Serbia ja Island ning pronksimeeskond Eesti. Täpselt samal ajal Montenegros, Podgoricas toimunud A-divisjoni turniiril jõudsid finaali Leedu ja Hispaania. B-divisjoni kukkusid Ukraina, Portugal ja Tšehhi.
Eesti U-20 koondise koosseis Tbilisis:
Joonas Riismaa (Happy Casa Brindisi, ITA)
Kasper Suurorg (St. Francis Terriers, USA)
Gregor Kuuba (Libertas Livorno, ITA)
Johannes Kirsipuu (Central Arkansas Bears, USA)
Markus Ruubel (Rapla Korvpallikool)
Sverre Aav (Pärnumaa Korvpall)
Ken-Martti Reinart (TTÜ Korvpallikool)
Mait Peterson (Fortitudo Agrigento, ITA)
Kaspar Sepp (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi)
Joosep Heinla (TTÜ Korvpallikool)
Ralf Küttis (TTÜ Korvpallikool)
Markus Ilver (Wisconsin Badgers, USA)
Treenerid ja abipersonal:
Alar Varrak, Rauno Pehka, Toomas Kandimaa, Raido Ringmets, Elo Heinaste.
### Response:
U-20 korvpallikoondis võitis EM-ilt pronksi ja pääses A-divisjoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tokyo olümpiamängudel 20 km distantsil kuldmedali teeninud Stano läbis 35 km ajaga 2:23.14 ning edestas kõigest sekundiga hõbemedali pälvinud jaapanlast Masatora Kawanot, kes püstitas Aasia rekordi.
Kuna tegemist on äsja MM-i võistluskavasse võetud alaga, püstitas Stano nii MM-i kui ka Euroopa tippmargi. Maailmarekordit ei sündinud, sest rahvusvaheline kergejõustikuliit hakkab sel distantsil maailmarekordit tunnustama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Mitteametlik rekordtulemus kuulub venelasele Vladimir Kanaikinile (2:21.31).
Pronksmedalile tuli rootslane Perseus Karlström, kes nihutas oma isikliku rekordi 2:23.44-ni. Seejuures teenis Karlström MM-ilt oma teise pronksi, esimese noppis ta MM-i avapäeval 20 km distantsil.
Alla kahe tunni ja 25 minuti käisid veel neljandana lõpetanud ja Lõuna-Ameerika rekordit parandanud Ecuadori esindaja Brian Daniel Pintado (2:24.37) ja viienda koha teeninud hiinlane Xianghong Xe (2:24.45). | Tokyo olümpiavõitja tuli kõigi aegade teise tulemusega maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tokyo olümpiamängudel 20 km distantsil kuldmedali teeninud Stano läbis 35 km ajaga 2:23.14 ning edestas kõigest sekundiga hõbemedali pälvinud jaapanlast Masatora Kawanot, kes püstitas Aasia rekordi.
Kuna tegemist on äsja MM-i võistluskavasse võetud alaga, püstitas Stano nii MM-i kui ka Euroopa tippmargi. Maailmarekordit ei sündinud, sest rahvusvaheline kergejõustikuliit hakkab sel distantsil maailmarekordit tunnustama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Mitteametlik rekordtulemus kuulub venelasele Vladimir Kanaikinile (2:21.31).
Pronksmedalile tuli rootslane Perseus Karlström, kes nihutas oma isikliku rekordi 2:23.44-ni. Seejuures teenis Karlström MM-ilt oma teise pronksi, esimese noppis ta MM-i avapäeval 20 km distantsil.
Alla kahe tunni ja 25 minuti käisid veel neljandana lõpetanud ja Lõuna-Ameerika rekordit parandanud Ecuadori esindaja Brian Daniel Pintado (2:24.37) ja viienda koha teeninud hiinlane Xianghong Xe (2:24.45).
### Response:
Tokyo olümpiavõitja tuli kõigi aegade teise tulemusega maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Verstappen pidi esimesed 19 ringi jälitama kvalifikatsiooni võitnud Charles Leclerci (Ferrari), ent siis kaotas monacolane oma vormeli üle kontrolli, sõitis rajapiiretesse ja pidi võistluse katkestama.
Kuna Verstappen tuli vahetult enne Leclerci katkestamist tippudest esimesena boksi, tõusis hollandlane konkurendi katkestamise järel liidrikohale ja püsis seal kuni võistluse lõpuni. Teiste pjedestaalikohtade eest heitlesid seitsmekordne maailmameister Lewis Hamilton, tema tiimikaaslane George Russell, Sergio Perez (Red Bull) ja Carlos Sainz (Ferrari).
Eelviimaselt kohalt alustanud Sainz kerkis 30. ringiks neljandale kohale ja üritas kolmandat kohta hoidnud Perezist korduvalt mööduda. 41. ringil tegi Ferrari mõneti kummalise otsuse ja kutsus Sainzi boksi, hispaanlane protesteeris, kuid kaks ringi hiljem siirdus ta siiski boksi ja kukkus üheksandale kohale.
Pärast Sainzi asus Perezi kolmandat kohta jahtima Russell, kes möödus mehhiklasest kolm ringi enne finišit ja ületas finišijoone Hamiltoni järel kolmandana. Perezile läks kirja neljas koht ja tugeva lõpu teinud Sainz pälvis viienda koha.
Tänavusel hooajal seitsmenda etapivõidu teeninud Verstappen troonib MM-sarja punktiarvestust 233 punktiga. Teisel kohal on 170 punktiga Leclerc ja kolmandal real 163 punktiga Perez.
Järgmine MM-sarja etapp sõidetakse eeloleval nädalavahetusel Ungaris.
Prantsusmaa GP esikümme:
Your Top 10 from Le Castellet #FrenchGP #F1 pic.twitter.com/D6RPNa81la
— Formula 1 (@F1) July 24, 2022 | Verstappen võttis Prantsusmaal hooaja seitsmenda võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Verstappen pidi esimesed 19 ringi jälitama kvalifikatsiooni võitnud Charles Leclerci (Ferrari), ent siis kaotas monacolane oma vormeli üle kontrolli, sõitis rajapiiretesse ja pidi võistluse katkestama.
Kuna Verstappen tuli vahetult enne Leclerci katkestamist tippudest esimesena boksi, tõusis hollandlane konkurendi katkestamise järel liidrikohale ja püsis seal kuni võistluse lõpuni. Teiste pjedestaalikohtade eest heitlesid seitsmekordne maailmameister Lewis Hamilton, tema tiimikaaslane George Russell, Sergio Perez (Red Bull) ja Carlos Sainz (Ferrari).
Eelviimaselt kohalt alustanud Sainz kerkis 30. ringiks neljandale kohale ja üritas kolmandat kohta hoidnud Perezist korduvalt mööduda. 41. ringil tegi Ferrari mõneti kummalise otsuse ja kutsus Sainzi boksi, hispaanlane protesteeris, kuid kaks ringi hiljem siirdus ta siiski boksi ja kukkus üheksandale kohale.
Pärast Sainzi asus Perezi kolmandat kohta jahtima Russell, kes möödus mehhiklasest kolm ringi enne finišit ja ületas finišijoone Hamiltoni järel kolmandana. Perezile läks kirja neljas koht ja tugeva lõpu teinud Sainz pälvis viienda koha.
Tänavusel hooajal seitsmenda etapivõidu teeninud Verstappen troonib MM-sarja punktiarvestust 233 punktiga. Teisel kohal on 170 punktiga Leclerc ja kolmandal real 163 punktiga Perez.
Järgmine MM-sarja etapp sõidetakse eeloleval nädalavahetusel Ungaris.
Prantsusmaa GP esikümme:
Your Top 10 from Le Castellet #FrenchGP #F1 pic.twitter.com/D6RPNa81la
— Formula 1 (@F1) July 24, 2022
### Response:
Verstappen võttis Prantsusmaal hooaja seitsmenda võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sakurajima vulkaan hakkas purskama pühapäeval kohaliku aja järgi kell 20.05 ehk Eesti aja järgi kell 14.05, teatas Jaapani meteoroloogiateenistus.
Jaapani rahvusringhäälingu NHK teatel on kive lennanud kuni 2,5 kilomeetri kaugusele vulkaanist. Meteoroloogiateenistus andis vulkaanipurske tõttu viienda ehk kõige ohtlikuma ohutaseme hoiatuse ning mitmes piirkonnas on antud kohalikele soovitus evakueeruda.
Sakurajima on üks Jaapani aktiivsemaid vulkaane ning erinevate tasemete vulkaanipursked toimuvad regulaarselt. 2019. aastal paiskas vulkaan välja tuhapilve, mis ulatus 5,5 kilomeetri kõrgusele.
Jaapani valitsuse teatel ei ole esialgu teateid ühestki kahjust, mille põhjuseks võiks olla pühapäevane vulkaanipurse. Samuti kinnitasid tuumaohutust reguleerivad asutused, et vulkaanist 50 kilomeetri kaugusel asuvas Sendai tuumajaamas pole täheldatud ühtegi probleemi.
Vulkaani lähedusest on evakueeritud 51 inimest. | Jaapani lõunaosas hakkas purskama Sakurajima vulkaan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sakurajima vulkaan hakkas purskama pühapäeval kohaliku aja järgi kell 20.05 ehk Eesti aja järgi kell 14.05, teatas Jaapani meteoroloogiateenistus.
Jaapani rahvusringhäälingu NHK teatel on kive lennanud kuni 2,5 kilomeetri kaugusele vulkaanist. Meteoroloogiateenistus andis vulkaanipurske tõttu viienda ehk kõige ohtlikuma ohutaseme hoiatuse ning mitmes piirkonnas on antud kohalikele soovitus evakueeruda.
Sakurajima on üks Jaapani aktiivsemaid vulkaane ning erinevate tasemete vulkaanipursked toimuvad regulaarselt. 2019. aastal paiskas vulkaan välja tuhapilve, mis ulatus 5,5 kilomeetri kõrgusele.
Jaapani valitsuse teatel ei ole esialgu teateid ühestki kahjust, mille põhjuseks võiks olla pühapäevane vulkaanipurse. Samuti kinnitasid tuumaohutust reguleerivad asutused, et vulkaanist 50 kilomeetri kaugusel asuvas Sendai tuumajaamas pole täheldatud ühtegi probleemi.
Vulkaani lähedusest on evakueeritud 51 inimest.
### Response:
Jaapani lõunaosas hakkas purskama Sakurajima vulkaan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariisi tänavatel sõidetud ajaloolise etapi finišis edestas Wiebes napilt kahekordset olümpiavõitjat Marianne Vosi (Team Jumbo-Visma), kolmanda koha pälvis tänavu Flandria velotuuri võitnud Lotte Kopecky (Team SD Worx).
Esiviisikusse pääsesid veel Rachele Barbieri (Liv Racing Xstra) ja Emma Norsgaard (Movistar Team), tuuri peafavoriitide sekka kuuluvad Annamiek van Vleuten (Movistar Team) ja Elisa Longo Borghini (Trek-Segafredo) said kirja vastavalt 21. ja 22. koha.
31. juulini kestva velotuuri kaheksa etapi jooksul läbivad ratturid 1033,6 kilomeetrit. Kokku on võistlustules 144 naist, Eesti ratturid velotuuril ei osale.
@lorenawiebes for the win!
Victoire de @lorenawiebes sur la plus belle avenue du monde ! #TDFF #WatchTheFemmes pic.twitter.com/4bM33Zjq9y
— Le Tour de France Femmes avec Zwift (@LeTourFemmes) July 24, 2022 | Kõigi aegade esimese naiste Tour de France'i etapi võitis hollandlanna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisi tänavatel sõidetud ajaloolise etapi finišis edestas Wiebes napilt kahekordset olümpiavõitjat Marianne Vosi (Team Jumbo-Visma), kolmanda koha pälvis tänavu Flandria velotuuri võitnud Lotte Kopecky (Team SD Worx).
Esiviisikusse pääsesid veel Rachele Barbieri (Liv Racing Xstra) ja Emma Norsgaard (Movistar Team), tuuri peafavoriitide sekka kuuluvad Annamiek van Vleuten (Movistar Team) ja Elisa Longo Borghini (Trek-Segafredo) said kirja vastavalt 21. ja 22. koha.
31. juulini kestva velotuuri kaheksa etapi jooksul läbivad ratturid 1033,6 kilomeetrit. Kokku on võistlustules 144 naist, Eesti ratturid velotuuril ei osale.
@lorenawiebes for the win!
Victoire de @lorenawiebes sur la plus belle avenue du monde ! #TDFF #WatchTheFemmes pic.twitter.com/4bM33Zjq9y
— Le Tour de France Femmes avec Zwift (@LeTourFemmes) July 24, 2022
### Response:
Kõigi aegade esimese naiste Tour de France'i etapi võitis hollandlanna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastase norralase jaoks algas matš raskelt ja avasetis pidi ta vastu võtma 4:6 kaotuse. Teine sett kulges tasavägiselt, ent kiires lõppmängus suutis Ruud oma paremuse maksma panna ja võttis 7:4 võidu. Ruud kontrollis viimast setti algusest peale, ta murdis kahel korral Berrettini servi ja teenis lõpuks 6:2 setivõidu.
"Minu jaoks oli võtmetähtsusega hoida oma servi ja sellega sain teises setis eriti hästi hakkama. Murdepunktide hoidmine oli minu jaoks samuti väga oluline ja õnneks läks kõik tie-break 'is minu kasuks. Pärast seda püüdsin kolmandas setis oma head rütmi hoida ja kui esimese murde sain, siis hakkas kõik üha paremini minema," rääkis Ruud pärast matši, vahendab ATP.
Kaks tundi ja 34 minutit kestnud matšiga teenis Ruud oma karjääri üheksanda ATP tiitli, seejuures koguni kaheksa neist on ta võitnud liivaväljakul. Šveitsis tunneb norralane end eriti koduselt, sest oma karjääri jooksul on ta võitnud kõik 16 Šveitsis peetud kohtumist. Gstaadis võidutses Ruud ka eelmisel aastal, kui ta alistas otsustavas mängus 6:3, 6:2 Hugo Gastoni (ATP 59.). | Maailma viies reket kaitses Šveitsis edukalt tiitlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastase norralase jaoks algas matš raskelt ja avasetis pidi ta vastu võtma 4:6 kaotuse. Teine sett kulges tasavägiselt, ent kiires lõppmängus suutis Ruud oma paremuse maksma panna ja võttis 7:4 võidu. Ruud kontrollis viimast setti algusest peale, ta murdis kahel korral Berrettini servi ja teenis lõpuks 6:2 setivõidu.
"Minu jaoks oli võtmetähtsusega hoida oma servi ja sellega sain teises setis eriti hästi hakkama. Murdepunktide hoidmine oli minu jaoks samuti väga oluline ja õnneks läks kõik tie-break 'is minu kasuks. Pärast seda püüdsin kolmandas setis oma head rütmi hoida ja kui esimese murde sain, siis hakkas kõik üha paremini minema," rääkis Ruud pärast matši, vahendab ATP.
Kaks tundi ja 34 minutit kestnud matšiga teenis Ruud oma karjääri üheksanda ATP tiitli, seejuures koguni kaheksa neist on ta võitnud liivaväljakul. Šveitsis tunneb norralane end eriti koduselt, sest oma karjääri jooksul on ta võitnud kõik 16 Šveitsis peetud kohtumist. Gstaadis võidutses Ruud ka eelmisel aastal, kui ta alistas otsustavas mängus 6:3, 6:2 Hugo Gastoni (ATP 59.).
### Response:
Maailma viies reket kaitses Šveitsis edukalt tiitlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vips alustas võistlust seitsmendalt kohalt ja kerkis teise ringi lõpuks koha võrra kõrgemale. 11. ringil siirdus Vips boksi, kus tema meeskonna mehaanikud ei suutnud taas kiirelt rehve vahetada ning 20-sekundilise ajakao tõttu langes Vips esikümnest välja. Kokkuvõttes teenis Vips 12. koha.
Sõidu võitis stardis liidriks tõusnud Ayumu Iwasa (DAMS), kes esikohta kordagi ei loovutanud. Teiseks tuli Theo Pourchaire (ART) ja kolmanda koha teenis Frederik Vesti (ART). Sarja üldliider Felipe Drugovich (MP) ületas finišijoone neljandana.
Vips hoiab sarja üldarvestuses 67 punktiga 12. kohta. Esikohal oleval Drugovichil on kirjas 173 punkti, teisel ja kolmandal real paiknevad Pourchaire ja Logan Sargeant (Carlin) jäävad brasiillasest vastavalt 39 ja 55 punkti kaugusele.
Järgmine etapp sõidetakse nädala pärast Ungaris.
Prantsusmaa GP esikümme:
POINTS SCORERS
Huge haul of points for Ayumu Iwasa! #FrenchGP #F2 pic.twitter.com/JfqNaXfqpS
— Formula 2 (@Formula2) July 24, 2022 | Vips põhisõidus punktikohale ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vips alustas võistlust seitsmendalt kohalt ja kerkis teise ringi lõpuks koha võrra kõrgemale. 11. ringil siirdus Vips boksi, kus tema meeskonna mehaanikud ei suutnud taas kiirelt rehve vahetada ning 20-sekundilise ajakao tõttu langes Vips esikümnest välja. Kokkuvõttes teenis Vips 12. koha.
Sõidu võitis stardis liidriks tõusnud Ayumu Iwasa (DAMS), kes esikohta kordagi ei loovutanud. Teiseks tuli Theo Pourchaire (ART) ja kolmanda koha teenis Frederik Vesti (ART). Sarja üldliider Felipe Drugovich (MP) ületas finišijoone neljandana.
Vips hoiab sarja üldarvestuses 67 punktiga 12. kohta. Esikohal oleval Drugovichil on kirjas 173 punkti, teisel ja kolmandal real paiknevad Pourchaire ja Logan Sargeant (Carlin) jäävad brasiillasest vastavalt 39 ja 55 punkti kaugusele.
Järgmine etapp sõidetakse nädala pärast Ungaris.
Prantsusmaa GP esikümme:
POINTS SCORERS
Huge haul of points for Ayumu Iwasa! #FrenchGP #F2 pic.twitter.com/JfqNaXfqpS
— Formula 2 (@Formula2) July 24, 2022
### Response:
Vips põhisõidus punktikohale ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1
Tõnu Õnnepalu on populaarne kirjanik. Vahest on ta isegi Eesti kõige populaarsem kirjanik, nii et tahaks öelda: Tõnu Õnnepalu on kõige populaarsem eesti kirjanik. Seda öeldes keel aga takerdub, jääb hammaste vahele kinni, sest Õnnepalu ise eesti kirjanik olla ei taha. Tema jaoks on eesti kirjanikud "üks liik elavaid surnuid", ja seepärast tahab ta "ikka saada kirjanikuks, mitte eesti kirjanikuks" (lk 13). Elavaid surnuid nimetatakse tänapäeval tavaliselt zombideks, ja Õnnepalu ei taha olla zombi. Miks? Populaarkultuuris on zombi ju armastatumaid tegelasi, tema iseäralikku kõnnakut ja tardunud ilmet jäljendavad lapsedki, sest "every day is a Halloween day". Elame üpris tontlikus maailmas, ja zombi on siin kõige paremini kohanenud liik. 1 Tõsi küll, zombisid tunti juba eesti suulises pärimuses, tollal nimetati neid kooljateks. Kooljas oli õudne kuju, ta sõi munast ära ainult koored, käis kõrtsilaua all käpuli ja järas konte, sundis oma naist närima inimese kätt. Ehk ei taha Õnnepalu lihtsalt kooljas olla? Kõrvitsa tõmbaks aga pähe päris meelsasti?
Aeg-ajalt saan ma kõrtsides jutule inimestega, keda tavakeeles nimetatakse jorssideks. Jorssidel on enamasti kindel maailmavaade, erinevalt minust on nad "maailmavaatega inimesed", sest nemad juba teavad. Jorssidega võib rääkida kõigest, täpsemalt – peaaegu kõigest, ja muidugi võib nendega rääkida ka kunstist ja kirjandusest, juhul kui jorss sellest rääkida tahab. Selge on see, et purkisittujaid me ei salli, ja Kultuurkapital on rahva raha röövimine, sest keda nad seal toetavad? Ikka neid purkisittujaid. Üllatusega olen aga tõdenud, et jorsside meelest on siin üks erand: Tõnu Õnnepalu on õige mees, sest tema lükkas tagasi kirjanikupalga. Vestlust jätkates selgub küll, et see ongi ainus asi, mida jorss Õnnepalust teab. Kui ütlen, et kirjanikupalka peab kõigepealt ise taotlema, satub jorss segadusse; ja kui lisan, et Õnnepalu on palka taotlenud isegi kolm korda (mis on ju samuti ainulaadne!), vahetab jorss teemat. Tema maailmavaadet kõigutada ei tasu. Ja ometi pean tunnistama, et selline maine on erakordne saavutus: Õnnepalu lihtsalt ongi kõige populaarsem eesti kirjanik.
2
"Palk" on kummaline raamat. Juba esimestel lehekülgedel hakkame aimama, et tegemist pole paljalt märkmetega, vaid pihtimusega päeviku vormis; edasi lugedes see tunne süveneb, ja varsti pole enam mingit kahtlust: meie ees on alasti kistud süda. Kuid see süda on kuidagi imelik. Ta ei ole päris tavaline süda, mis tuksub nagu iga teine, kord ägedamalt, kord mahedamalt; see süda tuksub imelike hüpetega, kuidagi katkendlikult. Mitte et ta lööke vahele jätaks – vastupidi, rütm on ülimalt korrapärane. Aga me tajume, et siin on momente, mida meile ei näidata, millest hüpatakse üle, nõnda et tekib veider montaaži-efekt. Otsekui juppidest kokku pandud video, kus inimene hakkab just pöörama pead, aga järgmisel hetkel on ta seda juba teinud, ja siis seisab meie poole jällegi otsevaates, või hoopis seljaga. Millest tuleb see lünklikkus? Midagi on siin viga.
Vaadelgem korraks veel lähemalt lõiku, kus Õnnepalu oma kirjaniku-staatust korraga eitab ja jaatab: "Kui oleksin võtnud palga, palgale saanud, oleks minust saanud eesti kirjanik. See oleks siis olnud ametlik. Lõplik. Aga see on hullem kui surm. Eesti kirjanik on üks liik elavaid surnuid. Vägagi tegusaid, muide, teinekord, kuigi mõned on ka depressiivsed. Kuid ka depressiivik võib ringi rahmeldada. Avaldada. Kui ei avalda, ei maksta Kultuurkapitalist raha. Palgast rääkimata. Tahaks ikka saada kirjanikuks, mitte eesti kirjanikuks" (lk 13). Näeme siin lahti rulluvat üpris iseäralikku loogikat. Kõigepealt, palk, mida Õnnepalu kolm korda taotles (ja kahel korral ka jaatava vastuse sai), on tema jaoks ametlik surmatunnistus, isegi "hullem kui surm": kirjandus on patt ja surm on patu palk, sellest pole enam pääsu. Teisest küljest aga tahaks Õnnepalu ikkagi saada kirjanikuks, selliseks kirjanikuks, kes ei pea isegi midagi avaldama, selleks et raha saada: ta tahaks saada päris kirjanikuks, mitte eesti kirjanikuks. Sest "eesti kirjanik" on seotud kindla aja ja kohaga, geograafilise ja ajaloolise määratlusega, sellal kui päris kirjanik seda ei ole, vaid kehastab üksnes kirjanduse puhast olemust, teatavat igavikulist kirjanduse ideed.
Kontrolligem siiski seda hüpoteesi. Talvepäeviku keskosas, 29. detsembril helistab Õnnepalule Ave Alavainu ja kurdab, et ühes Hiiumaa kirjandust käsitlevas raamatus on palju vigu. Õnnepalu lohutab teda, aga nendib ise: "Tean, et sinna on kokku kuhjatud palju vanu arvustusi. Milleks sellist pahna veel ükskord ära trükkida? Ja ma ei taha olla mingi Hiiumaa kirjanik. Saaremaa oma muidugi veel vähem ja selleks ma ei jõuagi saada. Enne kaon siit" (lk 107). Õnnepalu täpsustab siiski, et võib-olla oleks ta kunagi tahtnud Hiiumaa kirjanik olla, "aga siis ei võetud. Nüüd enam ei taha". Miks? Sest nüüdne hetk tähendab kindlat ajalist määratlust, fraas "võib-olla kunagi oleksin" aga mitte; rahul võib olla ka sellega, et Saaremaa kirjanikuks "ei jõuagi saada". Oluline on just see, et määratlust poleks, et see ei oleks siin ega praegu, vaid kuskil mujal, ajal, mida enam ei ole või mis kunagi kohale ei jõuagi. Kui Õnnepalu elaks New Yorgis ning talle helistaks Don DeLillo, kas ta siis tahaks olla New Yorgi kirjanik? Vaevalt küll, vähemalt nüüd enam mitte.
Ometi leidub ka lõike, mis paistavad rääkivat sellele vastu. Ühes dateerimata sissekandes võrreldakse eesti kirjanike saatust eesti heliloojatega, laiendades üldistust kogu kunstielule. "Ainus kunstnik üldse, kes siit välja on pääsenud, on Arvo Pärt," kirjutab Õnnepalu nukralt. "Kui Pärt oleks jäänud Eestisse, oleks ta praegu lihtsalt üks natuke veider eesti helilooja. Natuke selline liiga lihtne, kristlik ka veel. Ta muidugi poleks kirjutanud kõiki neid teoseid, mis ta on kirjutanud. Igatahes ei teataks muus maailmas temast mitte midagi" (lk 36). Triviaalne väljend "muus maailmas" sunnib kulmu kergitama. Kui Hollywoodi filmides Arvo Pärdi muusikat ei ekspluateeritaks, siis ei teaks Sri Lankal mitte keegi Arvo Pärti. Aga Maldiivid? Kas sinna ikka on Pärt juba kohale jõudnud? Hämar ettekujutus "muust maailmast" on Õnnepalu kõige provintslikum moment, mis ta eksimatult "eesti kirjanikuna" paika paneb, isegi ilma palgata. Eesti Nokia on Skype pluss Arvo Pärt, kõik muu on tühi-tähi. Niisiis ikkagi kõrvits pähe?
Aga ei. "Sain vabariigi presidendilt kirja ja see ei olnud mitte väike tegija selles päevas," kirjutab Õnnepalu 4. jaanuaril. "Nüüd sain teiste ees kirjaga uhkustada. Seda, et ma ise talle raamatu saatsin, ei öelnud. Aga ime küll, vabariigi president oligi raamatu läbi lugenud, igatahes seda lugenud ja netist isegi Suumani luuletusi juurde kuulanud! Vaat kus lugu" (lk 119). See sissekanne võiks kõlada isegi muhedalt, kui ta nädal varem, 28. detsembril ei oleks kirjutanud nõnda: "Kirjanik on siiski kõrgem kui poliitik. Kirjanik on siiski kõrgem kui vabariigi president, olemuslikult. Mitte et mina just oleksin, sest ma ei tea, kas ma olen kirjanik või ei. Aga kui oleksin, siis oleksin. Vabariigi president vastutab vaid rahva ja ajaloo ees, kirjanik igaviku" (lk 82). Mõlemas sissekandes muretseb Õnnepalu, kas teda presidendi vastuvõtule ikka kutsutakse, kuigi kirjanik on ometi vabariigi presidendist olemuslikult kõrgem. Aga selleks tuleb kõigepealt kirjanik olla. Ja Õnnepalu ju ei ole. Nii ei jäägi tal muud üle kui lakkamatult kirjanikupalka taotleda, lootes, et ta seda vähemalt kunagi ei saa. Aga kui saab, tuleb palk tagasi lükata, et vähemalt mitte eesti kirjanike nimekirjas olla. "Küsisin, kes veel said. Nimekiri ei rõõmustanud ka just rohkem. Imelik nimekiri. Ja mina seal lõpus, tähestikujärjekorras. Peangi ma siis jääma nüüd sellesse nimekirja?" (lk 41).
3
Siit selgib kolm elementide rühma, mis juhivad meid mõistatuse lahenduse poole. Esiteks lakkamatu kordamissund, tung taotleda üha uuesti ja uuesti üht ja sedasama (kirjanikupalka). Teiseks taotletava eesmärgi kaheldamatu seos surmaga (surm on kirjandusepatu palk). Kolmandaks pakutu tagasilükkamine iga kord, kui eesmärk on saavutatud (sest see on "hullem kui surm").
Kordamissunni klassikaline käsitlus on Sigmund Freudi "Sealpool mõnuprintsiipi", kus Freud lähtub neurootilisest psüühikast, kuid leiab samasuguseid jooni ka neuroosita isikutel. "Nende puhul meenutab see saatuse needust, ja psühhoanalüüs on algusest peale sellist saatust suurelt osalt ette näinud … Nii on teada isikuid, kellel igasugused inimlikud suhted lõpevad ühtmoodi: heategijaid, kelle juurest kõik nende kaitsealused mõne aja pärast vihaga lahkuvad, kui erinevad nad ka muidu ei oleks, kellele niisiis kindlasti tundub, et nad saavad tunda tänamatuse kogu kibedust; mehi, kelle kõik sõprussuhted lõpevad sellega, et sõber neid reedab; teisi, kelle elus kordub alatasa, et nad teevad kellestki endale või ka avalikkusele suure autoriteedi, ja selle autoriteedi siis ise teatava aja möödudes kukutavad, et asendada see mõne uuega; armastajaid, kelle iga õrn suhe naisega teeb läbi needsamad faasid ning viib alati välja ühesuguse lõpuni jne." 2 Freud viib sellise saatuslikkuse tagasi kordamissunni "deemonliku iseloomuni", mille põhjuseks on tema arvates " elusloodusele omane sund korrata varasemat seisundit, millest see eluslooduse osa on segavate välisfaktorite mõjul pidanud loobuma"; 3 siit tuleneb selgesti tungide "konservatiivne olemus". "Kui ei ole erandeid seaduspärast, et kõik elav sureb seesmistel põhjustel, pöördub tagasi anorgaanilisse vormi, siis võime vaid öelda: kõige elava eesmärgiks on surm, ja tagasihaaravalt: elutu oli olemas varem kui elav." 4
Palga teadvustamatu funktsioon Õnnepalu jaoks paistab seega olevat ilmne: palk ongi surmatungi kehastus, sund korrata varasemat seisundit, millest elu pidi loobuma. Nii ongi võimatu jätta palka taotlemata, ja niisama võimatu oleks seda vastu võtta. Seda kinnitab 12. veebruari sissekanne, kus palka eriliselt rõhutatakse, andes mõista, et tegemist on millegi enamaga kui lihtsalt raha: "Eile alles tundsin esimest korda päriselt heameelt, et sellest palgast ära ütlesin. See on halb ja vale mäng. Üdini vale. Sellest välja tõugatud saada on muidugi valus. Aga seda kaasa teha on surm. Ja mitte see surm, mida vaja on" (lk 202). Millist surma on päevikupidajal vaja? Vaja on tagasipöördumist anorgaanilisse vormi, täielikku olematuna-olemist, mitte selle sotsiaalset aseainet.
Nõnda võikski lugu lõppeda. Aga ei lõpe! Päevikule järgneb järelsõna, kus selgub, et pärast kogu segadust ja eksitusi on palk ikkagi leitud: "Tundus, et ära pääsemiseks on vaja ühte teist palka, ühte teist tööd ja teenistust. Ma sain selle" (lk 250). Psühhiaatergi ei kirjuta rohtu, vaid ütleb, et " tööteraapia on mind juba aidanud" (lk 254). Nii pöördutakse justkui elu poole tagasi, seda rõhutavad raamatu viimased laused: "Võimatu, võimatu asi on elu, on inimene. Aga näe, ta elab" (lk 268). Kuna niivõrd banaalset lõppu annab otsida, tekib küsimus, kui tõsiselt see on mõeldud? Kas kirjandusepatust on tõepoolest vabanetud? Ja asendatud see mingi teise, hoopis kergema patuga? Ja nõnda ka kergema palgaga? Mõned leheküljed varem tõdeb Õnnepalu: "Aga lõppude lõpuks olen vist kõike teinud ja igale poole läinud vaid selleks, et kirjutada. Et sünnitada seal veel üks raamat. Mulle pole küll kunagi meeldinud see raamatu võrdlemine lapsega. Laps on laps ja raamat on raamat. Nüüd võrdlen ise" (lk 255–256). Reetlikud laused. Loomulikult, patu palk on tagasi lükatud, sellest on läbi tuldud, isegi "mingil viisil" surdud ja leitud, et "elu pärast surma on tegelikult päris hea" (lk 250), aga kas see tõesti tähendab, et kordamissunnist ollakse vabanenud? Raamatu "sünnitamine" on küll sulaselge elutungi ilming, prokreatsiooni metafoor, kuid nagu teame, kaasneb elu tekkega kohe üks teine tung – sund algseisundisse tagasi jõuda, korrata varasemat seisundit. Nii tulebki patu palk ringiga alati tagasi, lõplikult sellest ära öelda ei saagi.
4
Vahel väidetakse, et Jean-Paul Sartre lükkas Nobeli kirjanduspreemia tagasi sellepärast, et kartis surma. Nimelt on paljud nobelistid varsti pärast preemia saamist surnud (tõsi küll, preemia antaksegi elutöö eest). Sartre ise põhjendas tagasilükkamist mitmetes avaldustes, sealt jäi sõelale peamiselt idee, et Nobeli saanud kirjanik on kodanlikus maailmas lõplikult etableerunud ja see mõjutab kogu ta edasist käekäiku. Niisiis samuti teatavat tüüpi "elav surnu". Kas ka Õnnepalu lükkaks Nobeli preemia tagasi? Kui seda talle ainult pakutaks, st kui ta ikkagi päris kirjanik oleks, ja mitte "eesti kirjanik"?
Ilmselt mitte. Õnnepalu teksti loogikat jälgides taipame, et tema jaoks oleks see hoopis "väljapääs": soliidse etableerumise vastu ei ole tal tegelikult midagi. Arvo Pärt on tema jaoks endiselt keegi, kes pääses "välja", kuigi Pärt on ammugi tagasi "sees", rohkem kui keegi teine. Laulasmaale on ehitatud koguni Arvo Pärdi Keskus, mille loomise muide algatas helilooja ise, see seisab keset kaunist mereäärset männimetsa, kus võib täiesti ära unustada lageraiest laastatud Eestimaa. (Lageraie ka Laulasmaale! tahaks hüüda, see oleks Eesti tõeline visiitkaart!) Selles mõttes on tuntuimast eesti heliloojast ammugi saanud "elav surnu", lausa zombide kuningas. Õnnepalu seda aga ei märka – siin on tal ilmselgelt mingi pimetähn.
Kust see pimetähn tuleb? Kordamissund seda ei seleta. Põhjuseks on hoopis Õnnepalu erakordne regressiivne nartsissism. Õnnepalu on nartsissistliku haava kirjanik, tema elutunnetust saadab lakkamatu valu, et ta peab nägema asju, milles teda ei ole, kuulma sündmustest, kus ta ei saanud osaleda, tajuma kõikjal enda ümber tühikuid, iseenese puudumist. Iseloomulik on eespool juba vaadeldud lõik, kus Õnnepalu silmitseb palgasaajate nimekirja: "Imelik nimekiri. Ja mina seal lõpus, tähestikujärjekorras." Nimekiri on imelik, sest Õnnepalu näeb seal kõigepealt teisi nimesid, kes ei ole Tõnu Õnnepalu, ja see haavab valusasti, tekitab talumatut piina. Tõnu Õnnepalu lihtsalt ei saa olla üks paljude seas, ta peab olema ainus, ainus päris kirjanik, nii nagu Arvo Pärt on Eesti ainus helilooja, kelle kõrval teised on mõttetud.
Õnnepalu on palgast loobumist meedias mitmeti põhjendanud (varjates seejuures osavalt palga taotlemist). "Kirjanikupalk võib olla arusaadav kuskil õiglastes Põhjamaades, kuid mitte vaeses ja lõhkikistud Eestis" (Eesti Päevaleht, 22.11.2019). "Sain aru, et need kolm aastat oleksid, jah, võib-olla küll rahulikud ja ilma materiaalsete muredeta, aga need oleksid kolm õnnetut aastat. Kolm aastat, kui ma iga päev iseendale oma eksistentsi õigustama peaksin. Sest selle eest ju makstakse mulle palka" (Sirp, 29.11.2019). "Õnnepalu kirjutab, et uudise teadasaamisest saadik on tal tunne, nagu oleks ta sooritanud mingi inetu teo ja peaks seda nüüd iga päev õigustama. Seepärast ta otsustas palgast loobuda ja elada pigem rahamuredega" (Postimees, 22.11.2019). Raske on aru saada, kas Õnnepalu ise ikka taipab, millisesse poliitilisse mängu ta siin on kistud? Tänapäeva tööeetika kõige tõsisem probleem on ju see, et kasulikku, vajalikku, sisulist ja loovat tööd enam ei väärtustata ega taheta seetõttu ka rahaliselt kompenseerida. Seda absurdset olukorda on põhjalikult analüüsinud David Graeber raamatus "Bullshit Jobs" (2018). Mõttetute töökohtade vohamine on neoliberaalses ühiskonnas tõeline vähkkasvaja, eriti erasektoris. Kes jõuab kokku lugeda kõiki projektijuhte, suhtekorraldajaid, analüütikuid ja assistente, kes käivad küll iga päev korralikult tööl, aga ei tea ka ise täpselt, mida nad õieti teevad, rääkimata sellest, et nad suudaksid oma tööd teistele seletada? Selleks korraldatakse spetsiaalseid koolitusi, sest töökoht on ju prestiižne ja palk kõrge. Kes ei teaks mõnda infotehnoloogi, kes iga päev suurfirmas orjab, parandades kellegi tehtud vigu, et siis öösiti uneaja arvel vabavara arendada? Loova töö eest ju ei maksta, uusi leiutisi tõmmatakse internetist tasuta. Kes ei teaks mõnda kooliõpetajat, kes elab abikaasa priskest palgast, teadmata küll isegi, mida mees õieti teeb? Ja on sekretäre, kes teevad ära kogu sisulise töö, sellal kui ülemus oma kabinetis "Warcrafti" mängib. On mainekaid ettevõtteid, kus ainuke kasuliku töö tegija on koristaja, sest teiste töö tekitab pigem kahju. Loetelu võiks veel pikalt jätkata. Mõttetute töökohtade olemasolu eitavad tänapäeval kangekaelselt ainult tippjuhid.
Kuigi kirjanikupalk on riigieelarves mikroskoopiline, kannab ta siiski üht radikaalset ideed: anda regulaarne sissetulek inimestele, kes igal juhul teevad midagi kasulikku, olgu see mis tahes. Kui seda ideed laiendada, hakkaks neoliberaalne konsensus lagunema, siit edasi kumendaks juba kontributiivne majandusmudel (või alalhoidlikumas vormis UBI, mis muidugi oleks ainult ajutine lahendus enne üleminekut). Selle olulise momendi tabas minu meelest hästi ära Leo Luks, kelle meelest just palga mõiste kasutamine ongi siin suurim õnnestumine, sest kõigutab "orjatöö mentaliteeti". 5 See ongi peamine. Minu meelest suhtus Luks küll Õnnepalu puterdamisesse liiga leebelt, kuid muidugi polnud tal veel käepärast ka "Talvepäevikut". Igatahes on selge, et just tänu kirjanikupalga tümitamisele ja selle ümber tõstetud kärale on Õnnepalust saanud neoliberalismi põrgukoer. Pealtnäha Õnnepalu justkui pelgab etableerumist, püüab teha kõik, et mitte sattuda "elavate surnute" kirevasse kampa – kuid tegelikult etableerub ta eriti sügavalt, muutudes neoliberaalseks eesti kirjanikuks, kellega poliitikudki rõõmsasti lehvitada võivad.
Nüüd võib veel küsida, kuidas see nõnda juhtus? Kuidas on kordamissund ja nartsissistlik haav viinud selliste poliitiliste järeldusteni? David Graeber osutab, et neoliberaalsel töömõistel on selged teoloogilised juured. "Omma palle higgi sees pead sa leiba sama, senni kui sa jälle mullaks saad," öeldakse Piiblis, "sest sinna olled pörm ja pead jälle pörmuks sama" (1Ms 3:19). Töö on pärispatu tagajärg, Eedeni aiast väljaajamise märk. Tänapäevane arusaam tööst koosneb kahest poolest: "esiteks, töö on midagi sellist, mida keegi tavaliselt ei teeks töö enese pärast (seega karistus); teiseks, me ikkagi teeme seda, et töö abil saavutada midagi, mis tööst väljapoole jääb (seega looming)." 6 Kuna aga modernses maailmas töö tulemust enamasti ei nähta või see jääb üksnes aimatavaks, on määratluse teine pool vähehaaval tagaplaanile nihkunud. Tähtis on ainult see, et töö sisaldaks eneseohverdust, ehk otse välja öeldes: töö peab olema inimesele vastik, aga ta teeb seda ikkagi, selleks et teenida raha. Nii ollaksegi olukorras, kus enamik inimesi vihkab oma tööd. 7 Õnnepalu on selle arusaama ilmselgelt omaks võtnud, isegi heaks kiitnud. Seetõttu ei tahagi ta, et kirjandus oleks töö. Nõnda võib see olla ainult "eesti kirjaniku" jaoks, kes on paradiisiaiast välja aetud – päris kirjanik tööd ei tee, tema kehastab kirjanduse puhast olemust, kirjanduse ideed. Mõte, et keegi võiks saada palka ja samal ajal ometi kirjutada, tundub Õnnepalule hullumeelne, sest sel juhul peaks kirjandus olema töö, ja töö peab igal juhul olema vastik, see peab olema karistus pärispatu eest. Muidugi on ka kirjutamine patt, kui sellest naudingut tuntakse, aga selle patu võib tööga ometi lunastada, kas või puukoolis, kuhu ta lõpuks palgale võetakse. Peaasi, et kirjutamine ise ei oleks töö.
Nii jooksevadki otsad viimaks kokku. Kirjutamine on patt ja surm on patu palk. Patu palka kehastab töö, mis on vastumeelne, kuid mida igaüks ometi tegema peab, sest see on õiglane karistus olemasolu eest. Kõik kirjanikud teevad tööd, sest nad on eesti kirjanikud, ühes pikas nimekirjas. Nartsissistlik haav aga nõuab, et ühtki teist kirjanikku ei oleks Tõnu Õnnepalu kõrval, ja kordamissund taotleb sama traumaatilise kogemuse lakkamatut kordamist. Lahendus: taotleda korduvalt patu palka, lükata see ikka tagasi kui surm, esineda meedias ainsana, kes on palga (korduvalt) tagasi lükanud, olles nõnda nimekirjas ainus, ja võtta siis vastu üks teine palk, palju väiksem karistus olemise eest. Ning langeda uuesti kirjandusepatu naudingusse: kirjutada sellest kõigest raamat "Palk".
Toimuva poliitilised implikatsioonid hajuvad siis tagaplaanile. Neoliberalism ongi ülimalt nartsissistlik režiim, nii et lavatagune sebimine jääb peaaegu märkamatuks. Kõik lippab nagu õlitatult. Ja ometi on ammugi aeg, et neoliberaalne tööeetika kõrges kaares ajaloo prügikasti lendaks, et töö ja loomingu vahele tõmmataks jälle sild, et nad omandaksid uue tähenduse.
1 Vt R. Luckhurst, Zombies: A Cultural History. London: Reaktsion, 2015, 8. ptk: "Going Global", lk 167–196. Samuti: J. Kraavi, Post-sõnastik XXXVIII – zombid. Sirp, 10.11.2017.
2 S. Freud, Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi. Tlk K. Läänemets. Tallinn, 2000, lk 117–118.
3 Sealsamas, lk 132 ja 133.
4 Sealsamas, lk 135.
5 L. Luks, Palk ilma tööta? Sirp, 13.03.2020. "Pole ime, et turuusku liberaalid on kritiseerinud kirjaniku- ja kunstnikupalka selle määramise algusest saati," kirjutab Luks. "Kahtlemata annab Õnnepalu nõrkushetk ilkujatele ainult hoogu juurde, nii et kõik palgataotlejad peavad esmalt sisimas meedia hambusse sattumise stressitesti läbi tegema."
6 D. Graeber, Bullshit Jobs: A Theory. London, 2018, lk 221.
7 Sealsamas, lk 241. | Arvustus. Kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1
Tõnu Õnnepalu on populaarne kirjanik. Vahest on ta isegi Eesti kõige populaarsem kirjanik, nii et tahaks öelda: Tõnu Õnnepalu on kõige populaarsem eesti kirjanik. Seda öeldes keel aga takerdub, jääb hammaste vahele kinni, sest Õnnepalu ise eesti kirjanik olla ei taha. Tema jaoks on eesti kirjanikud "üks liik elavaid surnuid", ja seepärast tahab ta "ikka saada kirjanikuks, mitte eesti kirjanikuks" (lk 13). Elavaid surnuid nimetatakse tänapäeval tavaliselt zombideks, ja Õnnepalu ei taha olla zombi. Miks? Populaarkultuuris on zombi ju armastatumaid tegelasi, tema iseäralikku kõnnakut ja tardunud ilmet jäljendavad lapsedki, sest "every day is a Halloween day". Elame üpris tontlikus maailmas, ja zombi on siin kõige paremini kohanenud liik. 1 Tõsi küll, zombisid tunti juba eesti suulises pärimuses, tollal nimetati neid kooljateks. Kooljas oli õudne kuju, ta sõi munast ära ainult koored, käis kõrtsilaua all käpuli ja järas konte, sundis oma naist närima inimese kätt. Ehk ei taha Õnnepalu lihtsalt kooljas olla? Kõrvitsa tõmbaks aga pähe päris meelsasti?
Aeg-ajalt saan ma kõrtsides jutule inimestega, keda tavakeeles nimetatakse jorssideks. Jorssidel on enamasti kindel maailmavaade, erinevalt minust on nad "maailmavaatega inimesed", sest nemad juba teavad. Jorssidega võib rääkida kõigest, täpsemalt – peaaegu kõigest, ja muidugi võib nendega rääkida ka kunstist ja kirjandusest, juhul kui jorss sellest rääkida tahab. Selge on see, et purkisittujaid me ei salli, ja Kultuurkapital on rahva raha röövimine, sest keda nad seal toetavad? Ikka neid purkisittujaid. Üllatusega olen aga tõdenud, et jorsside meelest on siin üks erand: Tõnu Õnnepalu on õige mees, sest tema lükkas tagasi kirjanikupalga. Vestlust jätkates selgub küll, et see ongi ainus asi, mida jorss Õnnepalust teab. Kui ütlen, et kirjanikupalka peab kõigepealt ise taotlema, satub jorss segadusse; ja kui lisan, et Õnnepalu on palka taotlenud isegi kolm korda (mis on ju samuti ainulaadne!), vahetab jorss teemat. Tema maailmavaadet kõigutada ei tasu. Ja ometi pean tunnistama, et selline maine on erakordne saavutus: Õnnepalu lihtsalt ongi kõige populaarsem eesti kirjanik.
2
"Palk" on kummaline raamat. Juba esimestel lehekülgedel hakkame aimama, et tegemist pole paljalt märkmetega, vaid pihtimusega päeviku vormis; edasi lugedes see tunne süveneb, ja varsti pole enam mingit kahtlust: meie ees on alasti kistud süda. Kuid see süda on kuidagi imelik. Ta ei ole päris tavaline süda, mis tuksub nagu iga teine, kord ägedamalt, kord mahedamalt; see süda tuksub imelike hüpetega, kuidagi katkendlikult. Mitte et ta lööke vahele jätaks – vastupidi, rütm on ülimalt korrapärane. Aga me tajume, et siin on momente, mida meile ei näidata, millest hüpatakse üle, nõnda et tekib veider montaaži-efekt. Otsekui juppidest kokku pandud video, kus inimene hakkab just pöörama pead, aga järgmisel hetkel on ta seda juba teinud, ja siis seisab meie poole jällegi otsevaates, või hoopis seljaga. Millest tuleb see lünklikkus? Midagi on siin viga.
Vaadelgem korraks veel lähemalt lõiku, kus Õnnepalu oma kirjaniku-staatust korraga eitab ja jaatab: "Kui oleksin võtnud palga, palgale saanud, oleks minust saanud eesti kirjanik. See oleks siis olnud ametlik. Lõplik. Aga see on hullem kui surm. Eesti kirjanik on üks liik elavaid surnuid. Vägagi tegusaid, muide, teinekord, kuigi mõned on ka depressiivsed. Kuid ka depressiivik võib ringi rahmeldada. Avaldada. Kui ei avalda, ei maksta Kultuurkapitalist raha. Palgast rääkimata. Tahaks ikka saada kirjanikuks, mitte eesti kirjanikuks" (lk 13). Näeme siin lahti rulluvat üpris iseäralikku loogikat. Kõigepealt, palk, mida Õnnepalu kolm korda taotles (ja kahel korral ka jaatava vastuse sai), on tema jaoks ametlik surmatunnistus, isegi "hullem kui surm": kirjandus on patt ja surm on patu palk, sellest pole enam pääsu. Teisest küljest aga tahaks Õnnepalu ikkagi saada kirjanikuks, selliseks kirjanikuks, kes ei pea isegi midagi avaldama, selleks et raha saada: ta tahaks saada päris kirjanikuks, mitte eesti kirjanikuks. Sest "eesti kirjanik" on seotud kindla aja ja kohaga, geograafilise ja ajaloolise määratlusega, sellal kui päris kirjanik seda ei ole, vaid kehastab üksnes kirjanduse puhast olemust, teatavat igavikulist kirjanduse ideed.
Kontrolligem siiski seda hüpoteesi. Talvepäeviku keskosas, 29. detsembril helistab Õnnepalule Ave Alavainu ja kurdab, et ühes Hiiumaa kirjandust käsitlevas raamatus on palju vigu. Õnnepalu lohutab teda, aga nendib ise: "Tean, et sinna on kokku kuhjatud palju vanu arvustusi. Milleks sellist pahna veel ükskord ära trükkida? Ja ma ei taha olla mingi Hiiumaa kirjanik. Saaremaa oma muidugi veel vähem ja selleks ma ei jõuagi saada. Enne kaon siit" (lk 107). Õnnepalu täpsustab siiski, et võib-olla oleks ta kunagi tahtnud Hiiumaa kirjanik olla, "aga siis ei võetud. Nüüd enam ei taha". Miks? Sest nüüdne hetk tähendab kindlat ajalist määratlust, fraas "võib-olla kunagi oleksin" aga mitte; rahul võib olla ka sellega, et Saaremaa kirjanikuks "ei jõuagi saada". Oluline on just see, et määratlust poleks, et see ei oleks siin ega praegu, vaid kuskil mujal, ajal, mida enam ei ole või mis kunagi kohale ei jõuagi. Kui Õnnepalu elaks New Yorgis ning talle helistaks Don DeLillo, kas ta siis tahaks olla New Yorgi kirjanik? Vaevalt küll, vähemalt nüüd enam mitte.
Ometi leidub ka lõike, mis paistavad rääkivat sellele vastu. Ühes dateerimata sissekandes võrreldakse eesti kirjanike saatust eesti heliloojatega, laiendades üldistust kogu kunstielule. "Ainus kunstnik üldse, kes siit välja on pääsenud, on Arvo Pärt," kirjutab Õnnepalu nukralt. "Kui Pärt oleks jäänud Eestisse, oleks ta praegu lihtsalt üks natuke veider eesti helilooja. Natuke selline liiga lihtne, kristlik ka veel. Ta muidugi poleks kirjutanud kõiki neid teoseid, mis ta on kirjutanud. Igatahes ei teataks muus maailmas temast mitte midagi" (lk 36). Triviaalne väljend "muus maailmas" sunnib kulmu kergitama. Kui Hollywoodi filmides Arvo Pärdi muusikat ei ekspluateeritaks, siis ei teaks Sri Lankal mitte keegi Arvo Pärti. Aga Maldiivid? Kas sinna ikka on Pärt juba kohale jõudnud? Hämar ettekujutus "muust maailmast" on Õnnepalu kõige provintslikum moment, mis ta eksimatult "eesti kirjanikuna" paika paneb, isegi ilma palgata. Eesti Nokia on Skype pluss Arvo Pärt, kõik muu on tühi-tähi. Niisiis ikkagi kõrvits pähe?
Aga ei. "Sain vabariigi presidendilt kirja ja see ei olnud mitte väike tegija selles päevas," kirjutab Õnnepalu 4. jaanuaril. "Nüüd sain teiste ees kirjaga uhkustada. Seda, et ma ise talle raamatu saatsin, ei öelnud. Aga ime küll, vabariigi president oligi raamatu läbi lugenud, igatahes seda lugenud ja netist isegi Suumani luuletusi juurde kuulanud! Vaat kus lugu" (lk 119). See sissekanne võiks kõlada isegi muhedalt, kui ta nädal varem, 28. detsembril ei oleks kirjutanud nõnda: "Kirjanik on siiski kõrgem kui poliitik. Kirjanik on siiski kõrgem kui vabariigi president, olemuslikult. Mitte et mina just oleksin, sest ma ei tea, kas ma olen kirjanik või ei. Aga kui oleksin, siis oleksin. Vabariigi president vastutab vaid rahva ja ajaloo ees, kirjanik igaviku" (lk 82). Mõlemas sissekandes muretseb Õnnepalu, kas teda presidendi vastuvõtule ikka kutsutakse, kuigi kirjanik on ometi vabariigi presidendist olemuslikult kõrgem. Aga selleks tuleb kõigepealt kirjanik olla. Ja Õnnepalu ju ei ole. Nii ei jäägi tal muud üle kui lakkamatult kirjanikupalka taotleda, lootes, et ta seda vähemalt kunagi ei saa. Aga kui saab, tuleb palk tagasi lükata, et vähemalt mitte eesti kirjanike nimekirjas olla. "Küsisin, kes veel said. Nimekiri ei rõõmustanud ka just rohkem. Imelik nimekiri. Ja mina seal lõpus, tähestikujärjekorras. Peangi ma siis jääma nüüd sellesse nimekirja?" (lk 41).
3
Siit selgib kolm elementide rühma, mis juhivad meid mõistatuse lahenduse poole. Esiteks lakkamatu kordamissund, tung taotleda üha uuesti ja uuesti üht ja sedasama (kirjanikupalka). Teiseks taotletava eesmärgi kaheldamatu seos surmaga (surm on kirjandusepatu palk). Kolmandaks pakutu tagasilükkamine iga kord, kui eesmärk on saavutatud (sest see on "hullem kui surm").
Kordamissunni klassikaline käsitlus on Sigmund Freudi "Sealpool mõnuprintsiipi", kus Freud lähtub neurootilisest psüühikast, kuid leiab samasuguseid jooni ka neuroosita isikutel. "Nende puhul meenutab see saatuse needust, ja psühhoanalüüs on algusest peale sellist saatust suurelt osalt ette näinud … Nii on teada isikuid, kellel igasugused inimlikud suhted lõpevad ühtmoodi: heategijaid, kelle juurest kõik nende kaitsealused mõne aja pärast vihaga lahkuvad, kui erinevad nad ka muidu ei oleks, kellele niisiis kindlasti tundub, et nad saavad tunda tänamatuse kogu kibedust; mehi, kelle kõik sõprussuhted lõpevad sellega, et sõber neid reedab; teisi, kelle elus kordub alatasa, et nad teevad kellestki endale või ka avalikkusele suure autoriteedi, ja selle autoriteedi siis ise teatava aja möödudes kukutavad, et asendada see mõne uuega; armastajaid, kelle iga õrn suhe naisega teeb läbi needsamad faasid ning viib alati välja ühesuguse lõpuni jne." 2 Freud viib sellise saatuslikkuse tagasi kordamissunni "deemonliku iseloomuni", mille põhjuseks on tema arvates " elusloodusele omane sund korrata varasemat seisundit, millest see eluslooduse osa on segavate välisfaktorite mõjul pidanud loobuma"; 3 siit tuleneb selgesti tungide "konservatiivne olemus". "Kui ei ole erandeid seaduspärast, et kõik elav sureb seesmistel põhjustel, pöördub tagasi anorgaanilisse vormi, siis võime vaid öelda: kõige elava eesmärgiks on surm, ja tagasihaaravalt: elutu oli olemas varem kui elav." 4
Palga teadvustamatu funktsioon Õnnepalu jaoks paistab seega olevat ilmne: palk ongi surmatungi kehastus, sund korrata varasemat seisundit, millest elu pidi loobuma. Nii ongi võimatu jätta palka taotlemata, ja niisama võimatu oleks seda vastu võtta. Seda kinnitab 12. veebruari sissekanne, kus palka eriliselt rõhutatakse, andes mõista, et tegemist on millegi enamaga kui lihtsalt raha: "Eile alles tundsin esimest korda päriselt heameelt, et sellest palgast ära ütlesin. See on halb ja vale mäng. Üdini vale. Sellest välja tõugatud saada on muidugi valus. Aga seda kaasa teha on surm. Ja mitte see surm, mida vaja on" (lk 202). Millist surma on päevikupidajal vaja? Vaja on tagasipöördumist anorgaanilisse vormi, täielikku olematuna-olemist, mitte selle sotsiaalset aseainet.
Nõnda võikski lugu lõppeda. Aga ei lõpe! Päevikule järgneb järelsõna, kus selgub, et pärast kogu segadust ja eksitusi on palk ikkagi leitud: "Tundus, et ära pääsemiseks on vaja ühte teist palka, ühte teist tööd ja teenistust. Ma sain selle" (lk 250). Psühhiaatergi ei kirjuta rohtu, vaid ütleb, et " tööteraapia on mind juba aidanud" (lk 254). Nii pöördutakse justkui elu poole tagasi, seda rõhutavad raamatu viimased laused: "Võimatu, võimatu asi on elu, on inimene. Aga näe, ta elab" (lk 268). Kuna niivõrd banaalset lõppu annab otsida, tekib küsimus, kui tõsiselt see on mõeldud? Kas kirjandusepatust on tõepoolest vabanetud? Ja asendatud see mingi teise, hoopis kergema patuga? Ja nõnda ka kergema palgaga? Mõned leheküljed varem tõdeb Õnnepalu: "Aga lõppude lõpuks olen vist kõike teinud ja igale poole läinud vaid selleks, et kirjutada. Et sünnitada seal veel üks raamat. Mulle pole küll kunagi meeldinud see raamatu võrdlemine lapsega. Laps on laps ja raamat on raamat. Nüüd võrdlen ise" (lk 255–256). Reetlikud laused. Loomulikult, patu palk on tagasi lükatud, sellest on läbi tuldud, isegi "mingil viisil" surdud ja leitud, et "elu pärast surma on tegelikult päris hea" (lk 250), aga kas see tõesti tähendab, et kordamissunnist ollakse vabanenud? Raamatu "sünnitamine" on küll sulaselge elutungi ilming, prokreatsiooni metafoor, kuid nagu teame, kaasneb elu tekkega kohe üks teine tung – sund algseisundisse tagasi jõuda, korrata varasemat seisundit. Nii tulebki patu palk ringiga alati tagasi, lõplikult sellest ära öelda ei saagi.
4
Vahel väidetakse, et Jean-Paul Sartre lükkas Nobeli kirjanduspreemia tagasi sellepärast, et kartis surma. Nimelt on paljud nobelistid varsti pärast preemia saamist surnud (tõsi küll, preemia antaksegi elutöö eest). Sartre ise põhjendas tagasilükkamist mitmetes avaldustes, sealt jäi sõelale peamiselt idee, et Nobeli saanud kirjanik on kodanlikus maailmas lõplikult etableerunud ja see mõjutab kogu ta edasist käekäiku. Niisiis samuti teatavat tüüpi "elav surnu". Kas ka Õnnepalu lükkaks Nobeli preemia tagasi? Kui seda talle ainult pakutaks, st kui ta ikkagi päris kirjanik oleks, ja mitte "eesti kirjanik"?
Ilmselt mitte. Õnnepalu teksti loogikat jälgides taipame, et tema jaoks oleks see hoopis "väljapääs": soliidse etableerumise vastu ei ole tal tegelikult midagi. Arvo Pärt on tema jaoks endiselt keegi, kes pääses "välja", kuigi Pärt on ammugi tagasi "sees", rohkem kui keegi teine. Laulasmaale on ehitatud koguni Arvo Pärdi Keskus, mille loomise muide algatas helilooja ise, see seisab keset kaunist mereäärset männimetsa, kus võib täiesti ära unustada lageraiest laastatud Eestimaa. (Lageraie ka Laulasmaale! tahaks hüüda, see oleks Eesti tõeline visiitkaart!) Selles mõttes on tuntuimast eesti heliloojast ammugi saanud "elav surnu", lausa zombide kuningas. Õnnepalu seda aga ei märka – siin on tal ilmselgelt mingi pimetähn.
Kust see pimetähn tuleb? Kordamissund seda ei seleta. Põhjuseks on hoopis Õnnepalu erakordne regressiivne nartsissism. Õnnepalu on nartsissistliku haava kirjanik, tema elutunnetust saadab lakkamatu valu, et ta peab nägema asju, milles teda ei ole, kuulma sündmustest, kus ta ei saanud osaleda, tajuma kõikjal enda ümber tühikuid, iseenese puudumist. Iseloomulik on eespool juba vaadeldud lõik, kus Õnnepalu silmitseb palgasaajate nimekirja: "Imelik nimekiri. Ja mina seal lõpus, tähestikujärjekorras." Nimekiri on imelik, sest Õnnepalu näeb seal kõigepealt teisi nimesid, kes ei ole Tõnu Õnnepalu, ja see haavab valusasti, tekitab talumatut piina. Tõnu Õnnepalu lihtsalt ei saa olla üks paljude seas, ta peab olema ainus, ainus päris kirjanik, nii nagu Arvo Pärt on Eesti ainus helilooja, kelle kõrval teised on mõttetud.
Õnnepalu on palgast loobumist meedias mitmeti põhjendanud (varjates seejuures osavalt palga taotlemist). "Kirjanikupalk võib olla arusaadav kuskil õiglastes Põhjamaades, kuid mitte vaeses ja lõhkikistud Eestis" (Eesti Päevaleht, 22.11.2019). "Sain aru, et need kolm aastat oleksid, jah, võib-olla küll rahulikud ja ilma materiaalsete muredeta, aga need oleksid kolm õnnetut aastat. Kolm aastat, kui ma iga päev iseendale oma eksistentsi õigustama peaksin. Sest selle eest ju makstakse mulle palka" (Sirp, 29.11.2019). "Õnnepalu kirjutab, et uudise teadasaamisest saadik on tal tunne, nagu oleks ta sooritanud mingi inetu teo ja peaks seda nüüd iga päev õigustama. Seepärast ta otsustas palgast loobuda ja elada pigem rahamuredega" (Postimees, 22.11.2019). Raske on aru saada, kas Õnnepalu ise ikka taipab, millisesse poliitilisse mängu ta siin on kistud? Tänapäeva tööeetika kõige tõsisem probleem on ju see, et kasulikku, vajalikku, sisulist ja loovat tööd enam ei väärtustata ega taheta seetõttu ka rahaliselt kompenseerida. Seda absurdset olukorda on põhjalikult analüüsinud David Graeber raamatus "Bullshit Jobs" (2018). Mõttetute töökohtade vohamine on neoliberaalses ühiskonnas tõeline vähkkasvaja, eriti erasektoris. Kes jõuab kokku lugeda kõiki projektijuhte, suhtekorraldajaid, analüütikuid ja assistente, kes käivad küll iga päev korralikult tööl, aga ei tea ka ise täpselt, mida nad õieti teevad, rääkimata sellest, et nad suudaksid oma tööd teistele seletada? Selleks korraldatakse spetsiaalseid koolitusi, sest töökoht on ju prestiižne ja palk kõrge. Kes ei teaks mõnda infotehnoloogi, kes iga päev suurfirmas orjab, parandades kellegi tehtud vigu, et siis öösiti uneaja arvel vabavara arendada? Loova töö eest ju ei maksta, uusi leiutisi tõmmatakse internetist tasuta. Kes ei teaks mõnda kooliõpetajat, kes elab abikaasa priskest palgast, teadmata küll isegi, mida mees õieti teeb? Ja on sekretäre, kes teevad ära kogu sisulise töö, sellal kui ülemus oma kabinetis "Warcrafti" mängib. On mainekaid ettevõtteid, kus ainuke kasuliku töö tegija on koristaja, sest teiste töö tekitab pigem kahju. Loetelu võiks veel pikalt jätkata. Mõttetute töökohtade olemasolu eitavad tänapäeval kangekaelselt ainult tippjuhid.
Kuigi kirjanikupalk on riigieelarves mikroskoopiline, kannab ta siiski üht radikaalset ideed: anda regulaarne sissetulek inimestele, kes igal juhul teevad midagi kasulikku, olgu see mis tahes. Kui seda ideed laiendada, hakkaks neoliberaalne konsensus lagunema, siit edasi kumendaks juba kontributiivne majandusmudel (või alalhoidlikumas vormis UBI, mis muidugi oleks ainult ajutine lahendus enne üleminekut). Selle olulise momendi tabas minu meelest hästi ära Leo Luks, kelle meelest just palga mõiste kasutamine ongi siin suurim õnnestumine, sest kõigutab "orjatöö mentaliteeti". 5 See ongi peamine. Minu meelest suhtus Luks küll Õnnepalu puterdamisesse liiga leebelt, kuid muidugi polnud tal veel käepärast ka "Talvepäevikut". Igatahes on selge, et just tänu kirjanikupalga tümitamisele ja selle ümber tõstetud kärale on Õnnepalust saanud neoliberalismi põrgukoer. Pealtnäha Õnnepalu justkui pelgab etableerumist, püüab teha kõik, et mitte sattuda "elavate surnute" kirevasse kampa – kuid tegelikult etableerub ta eriti sügavalt, muutudes neoliberaalseks eesti kirjanikuks, kellega poliitikudki rõõmsasti lehvitada võivad.
Nüüd võib veel küsida, kuidas see nõnda juhtus? Kuidas on kordamissund ja nartsissistlik haav viinud selliste poliitiliste järeldusteni? David Graeber osutab, et neoliberaalsel töömõistel on selged teoloogilised juured. "Omma palle higgi sees pead sa leiba sama, senni kui sa jälle mullaks saad," öeldakse Piiblis, "sest sinna olled pörm ja pead jälle pörmuks sama" (1Ms 3:19). Töö on pärispatu tagajärg, Eedeni aiast väljaajamise märk. Tänapäevane arusaam tööst koosneb kahest poolest: "esiteks, töö on midagi sellist, mida keegi tavaliselt ei teeks töö enese pärast (seega karistus); teiseks, me ikkagi teeme seda, et töö abil saavutada midagi, mis tööst väljapoole jääb (seega looming)." 6 Kuna aga modernses maailmas töö tulemust enamasti ei nähta või see jääb üksnes aimatavaks, on määratluse teine pool vähehaaval tagaplaanile nihkunud. Tähtis on ainult see, et töö sisaldaks eneseohverdust, ehk otse välja öeldes: töö peab olema inimesele vastik, aga ta teeb seda ikkagi, selleks et teenida raha. Nii ollaksegi olukorras, kus enamik inimesi vihkab oma tööd. 7 Õnnepalu on selle arusaama ilmselgelt omaks võtnud, isegi heaks kiitnud. Seetõttu ei tahagi ta, et kirjandus oleks töö. Nõnda võib see olla ainult "eesti kirjaniku" jaoks, kes on paradiisiaiast välja aetud – päris kirjanik tööd ei tee, tema kehastab kirjanduse puhast olemust, kirjanduse ideed. Mõte, et keegi võiks saada palka ja samal ajal ometi kirjutada, tundub Õnnepalule hullumeelne, sest sel juhul peaks kirjandus olema töö, ja töö peab igal juhul olema vastik, see peab olema karistus pärispatu eest. Muidugi on ka kirjutamine patt, kui sellest naudingut tuntakse, aga selle patu võib tööga ometi lunastada, kas või puukoolis, kuhu ta lõpuks palgale võetakse. Peaasi, et kirjutamine ise ei oleks töö.
Nii jooksevadki otsad viimaks kokku. Kirjutamine on patt ja surm on patu palk. Patu palka kehastab töö, mis on vastumeelne, kuid mida igaüks ometi tegema peab, sest see on õiglane karistus olemasolu eest. Kõik kirjanikud teevad tööd, sest nad on eesti kirjanikud, ühes pikas nimekirjas. Nartsissistlik haav aga nõuab, et ühtki teist kirjanikku ei oleks Tõnu Õnnepalu kõrval, ja kordamissund taotleb sama traumaatilise kogemuse lakkamatut kordamist. Lahendus: taotleda korduvalt patu palka, lükata see ikka tagasi kui surm, esineda meedias ainsana, kes on palga (korduvalt) tagasi lükanud, olles nõnda nimekirjas ainus, ja võtta siis vastu üks teine palk, palju väiksem karistus olemise eest. Ning langeda uuesti kirjandusepatu naudingusse: kirjutada sellest kõigest raamat "Palk".
Toimuva poliitilised implikatsioonid hajuvad siis tagaplaanile. Neoliberalism ongi ülimalt nartsissistlik režiim, nii et lavatagune sebimine jääb peaaegu märkamatuks. Kõik lippab nagu õlitatult. Ja ometi on ammugi aeg, et neoliberaalne tööeetika kõrges kaares ajaloo prügikasti lendaks, et töö ja loomingu vahele tõmmataks jälle sild, et nad omandaksid uue tähenduse.
1 Vt R. Luckhurst, Zombies: A Cultural History. London: Reaktsion, 2015, 8. ptk: "Going Global", lk 167–196. Samuti: J. Kraavi, Post-sõnastik XXXVIII – zombid. Sirp, 10.11.2017.
2 S. Freud, Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi. Tlk K. Läänemets. Tallinn, 2000, lk 117–118.
3 Sealsamas, lk 132 ja 133.
4 Sealsamas, lk 135.
5 L. Luks, Palk ilma tööta? Sirp, 13.03.2020. "Pole ime, et turuusku liberaalid on kritiseerinud kirjaniku- ja kunstnikupalka selle määramise algusest saati," kirjutab Luks. "Kahtlemata annab Õnnepalu nõrkushetk ilkujatele ainult hoogu juurde, nii et kõik palgataotlejad peavad esmalt sisimas meedia hambusse sattumise stressitesti läbi tegema."
6 D. Graeber, Bullshit Jobs: A Theory. London, 2018, lk 221.
7 Sealsamas, lk 241.
### Response:
Arvustus. Kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste turniiri esikoht läks väljaspool arvestust mänginud Moldova suurmeistrile Ion Doscale (12). Eesti meistriks tuli jälle kord suurmeister Arno Uutma (11), teiseks tuli Urmas Väärtnõu (9) ja kolmandaks oma esimese individuaalse medali võitnud Indrek Migur (9). 9 punkti kogus ka esimesena medalita jäänud Priit Lokotar.
Naiste turniiri võitis Merilii Jalg (15), teiseks tuli Kaari Vainonen (13) ja kolmandaks Marika Azojan (13).
Uutma tuli Eesti meistriks kümnendat korda järjest, Jalg sai kolmanda järjestikkuse meistritiitli. | Meistritiitlit kaitsesid Uurma ja Jalg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste turniiri esikoht läks väljaspool arvestust mänginud Moldova suurmeistrile Ion Doscale (12). Eesti meistriks tuli jälle kord suurmeister Arno Uutma (11), teiseks tuli Urmas Väärtnõu (9) ja kolmandaks oma esimese individuaalse medali võitnud Indrek Migur (9). 9 punkti kogus ka esimesena medalita jäänud Priit Lokotar.
Naiste turniiri võitis Merilii Jalg (15), teiseks tuli Kaari Vainonen (13) ja kolmandaks Marika Azojan (13).
Uutma tuli Eesti meistriks kümnendat korda järjest, Jalg sai kolmanda järjestikkuse meistritiitli.
### Response:
Meistritiitlit kaitsesid Uurma ja Jalg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiiumaa ja Raplamaa vaheline maavõistlus tõi väljakule Eesti tippliigade kogemusega mängijad. Hiiumaa koosseisu kuulus Markus Miiter, kes mängib Pärnu JK Vapruses. Kõrgliigas on varasemalt mänginud ka Sander Karu (43 mängu) ja Algis Kelder (18 mängu), korra on vahetusest sekkunud Hargo Liiving ning rohkelt noortekoondiseid esindanud Arthur Jeršov.
Hiiumaa koosseis:
Karl Värva (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Georg Linkov (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Kert Kütt (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Kermo Platov (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Karl Johan Kastein (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Silvester Ilumets (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Jaagup Kopli (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Indrek Nõulik (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Holger Sepma (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Timo Vares (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Tanel Klee (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Rando Suuster (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Arthur Jeršov (Läänemaa JK)
Jonatan Saarnak (Läänemaa JK)
Hargo Liiving (Läänemaa JK)
Algis Kelder (Saue JK)
Sander Karu (Saue JK)
Markus Miiter (Pärnu JK Vaprus)
Guido Kutser (Viimsi JK)
Treener: Mario Degtjov
Meedik: Kristiine-Elštein Naukas
Esindaja: Kristi Linkov
Raplamaa koosseis:
Ahto Liivamäe (Raplamaa JK)
Raimond Stepanjuga (Raplamaa JK)
Martin Tilk (Raplamaa JK)
Robin Kaljumäe (Raplamaa JK II)
Brenet Rohtoja (Raplamaa JK)
Kaupo Kantsik (Raplamaa JK)
Karel Kadarik (Raplamaa JK II)
Sten Kenert Maalinn (Raplamaa JK II)
Ken Krister Maalinn (Raplamaa JK II)
Romet Nurming (Raplamaa JK)
Teet Kallaste (Raplamaa JK)
Madis Nurmik (Raplamaa JK)
Priit Põldmaa (Raplamaa JK II)
Tauri Bachmann (Raplamaa JK/ laenul Harju JK Laagrist)
Ott Madisson (Vändra JK Vaprus ja FC Lelle ÜM)
Rendo Roots (FC Nõmme United U21)
Daniel Kosubenko (FC Hiiumaa)
Treenerid: Janno Kivisild ja Rein Pajunurm
Traditsioonilisi Eesti maavõistluseid korraldab Eesti Jalgpalli Liit alates 2012. aastast. Turniiri süsteem näeb ette, et 15 maakonna ja pealinn Tallinna esindused kohtuvad omavahel kahel korral ning seni on peetud kaheksa vooru. | Tänavused Eesti maavõistlused avas Hiiumaa – Raplamaa vastasseis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiiumaa ja Raplamaa vaheline maavõistlus tõi väljakule Eesti tippliigade kogemusega mängijad. Hiiumaa koosseisu kuulus Markus Miiter, kes mängib Pärnu JK Vapruses. Kõrgliigas on varasemalt mänginud ka Sander Karu (43 mängu) ja Algis Kelder (18 mängu), korra on vahetusest sekkunud Hargo Liiving ning rohkelt noortekoondiseid esindanud Arthur Jeršov.
Hiiumaa koosseis:
Karl Värva (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Georg Linkov (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Kert Kütt (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Kermo Platov (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Karl Johan Kastein (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Silvester Ilumets (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Jaagup Kopli (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Indrek Nõulik (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Holger Sepma (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Timo Vares (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Tanel Klee (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Rando Suuster (FC Hiiumaa ja Läänemaa JK II ÜM)
Arthur Jeršov (Läänemaa JK)
Jonatan Saarnak (Läänemaa JK)
Hargo Liiving (Läänemaa JK)
Algis Kelder (Saue JK)
Sander Karu (Saue JK)
Markus Miiter (Pärnu JK Vaprus)
Guido Kutser (Viimsi JK)
Treener: Mario Degtjov
Meedik: Kristiine-Elštein Naukas
Esindaja: Kristi Linkov
Raplamaa koosseis:
Ahto Liivamäe (Raplamaa JK)
Raimond Stepanjuga (Raplamaa JK)
Martin Tilk (Raplamaa JK)
Robin Kaljumäe (Raplamaa JK II)
Brenet Rohtoja (Raplamaa JK)
Kaupo Kantsik (Raplamaa JK)
Karel Kadarik (Raplamaa JK II)
Sten Kenert Maalinn (Raplamaa JK II)
Ken Krister Maalinn (Raplamaa JK II)
Romet Nurming (Raplamaa JK)
Teet Kallaste (Raplamaa JK)
Madis Nurmik (Raplamaa JK)
Priit Põldmaa (Raplamaa JK II)
Tauri Bachmann (Raplamaa JK/ laenul Harju JK Laagrist)
Ott Madisson (Vändra JK Vaprus ja FC Lelle ÜM)
Rendo Roots (FC Nõmme United U21)
Daniel Kosubenko (FC Hiiumaa)
Treenerid: Janno Kivisild ja Rein Pajunurm
Traditsioonilisi Eesti maavõistluseid korraldab Eesti Jalgpalli Liit alates 2012. aastast. Turniiri süsteem näeb ette, et 15 maakonna ja pealinn Tallinna esindused kohtuvad omavahel kahel korral ning seni on peetud kaheksa vooru.
### Response:
Tänavused Eesti maavõistlused avas Hiiumaa – Raplamaa vastasseis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bosnia korvpalliliit teatas, et osa rahast koondise jaoks on sponsorite abiga koos, kuid neil on endiselt raha puudu.
"Me käisime paljude uste taga ja küsisime toetust, kuid saime enamasti negatiivsed vastused. Meid on tihti ignoreeritud. See kehtib eriti riiklike ja kohalike ametkondade kohta," teatas korvpalliliit.
Lisaks EM-ile on korvpalliliidul raskusi ka 2023. aasta MM-i kvalifikatsioonimängude osalustasuga. | Bosnia koondis võib rahamurede tõttu EM-ilt kõrvale jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bosnia korvpalliliit teatas, et osa rahast koondise jaoks on sponsorite abiga koos, kuid neil on endiselt raha puudu.
"Me käisime paljude uste taga ja küsisime toetust, kuid saime enamasti negatiivsed vastused. Meid on tihti ignoreeritud. See kehtib eriti riiklike ja kohalike ametkondade kohta," teatas korvpalliliit.
Lisaks EM-ile on korvpalliliidul raskusi ka 2023. aasta MM-i kvalifikatsioonimängude osalustasuga.
### Response:
Bosnia koondis võib rahamurede tõttu EM-ilt kõrvale jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rangersi suvine täiendus Antonio Colak lõi mängu avavärava 24. minutil.
Inglismaa koondise kapten Kane viigistas seisu 50. minutil ning viis Tottenhami juhtima 56. minutil.
Pallivaldamisprotsent oli Šotimaa klubi kasuks 54:46, kuid pealelööke tegi Tottenham 17 Rangersi kümne vastu.
Tottenhami suvised täiendused Yves Bissouma, Richarlison, Ivan Perisic, Djed Spence, Clement Lenglet ja Fraser Forster tulid kõik väljakule vahetusest. | Harry Kane viis kahe väravaga Tottenhami võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rangersi suvine täiendus Antonio Colak lõi mängu avavärava 24. minutil.
Inglismaa koondise kapten Kane viigistas seisu 50. minutil ning viis Tottenhami juhtima 56. minutil.
Pallivaldamisprotsent oli Šotimaa klubi kasuks 54:46, kuid pealelööke tegi Tottenham 17 Rangersi kümne vastu.
Tottenhami suvised täiendused Yves Bissouma, Richarlison, Ivan Perisic, Djed Spence, Clement Lenglet ja Fraser Forster tulid kõik väljakule vahetusest.
### Response:
Harry Kane viis kahe väravaga Tottenhami võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mäng oli väga intensiivne ja tasavägine. Nüüd suundume poolfinaali. Ma võin küll olla mängu parim mängija, kuid see on ainult tänu sellele, et mul on tiim ja personal, kes mind usaldasid," ütles 21-aastane Bacha pärast võitu veerandfinaalis.
"Mul ei ole sõnu. See on minu esimene rahvusvaheline turniir. Me pole kunagi poolfinaali jõudnud ning mul on väga hea meel olla osa sellest tiimist," lisas Bacha selle kohta, et Prantsusmaa jaoks on see esimene kord, kui pääsetakse EM-il veerandfinaalist edasi.
"Pärast mängu toimus riietusruumis täielik hullus. Me nutsime õnnest," ütles Bacha lõpetuseks. Ta lisas, et Saksamaa vastu ei ole kindlasti lihtne, kuid kõige pealt peavad prantslannad pikast ja emotsionaalsest mängust taastuma.
Prantsusmaa kohtub juba kolmapäeval poolfinaalis Saksamaaga, et selgitada välja naiste EM-i teine finalist. | Selma Bacha: riietusruumis oli täielik hullus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mäng oli väga intensiivne ja tasavägine. Nüüd suundume poolfinaali. Ma võin küll olla mängu parim mängija, kuid see on ainult tänu sellele, et mul on tiim ja personal, kes mind usaldasid," ütles 21-aastane Bacha pärast võitu veerandfinaalis.
"Mul ei ole sõnu. See on minu esimene rahvusvaheline turniir. Me pole kunagi poolfinaali jõudnud ning mul on väga hea meel olla osa sellest tiimist," lisas Bacha selle kohta, et Prantsusmaa jaoks on see esimene kord, kui pääsetakse EM-il veerandfinaalist edasi.
"Pärast mängu toimus riietusruumis täielik hullus. Me nutsime õnnest," ütles Bacha lõpetuseks. Ta lisas, et Saksamaa vastu ei ole kindlasti lihtne, kuid kõige pealt peavad prantslannad pikast ja emotsionaalsest mängust taastuma.
Prantsusmaa kohtub juba kolmapäeval poolfinaalis Saksamaaga, et selgitada välja naiste EM-i teine finalist.
### Response:
Selma Bacha: riietusruumis oli täielik hullus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teadsime, et tuleb väga raske mäng. Me suutsime seisu hoida 0:0 väga pikka aega, kuid mängu lõpus lasime endale niiviisi värava lüüa. Sellel on väga mõrk maitse," ütles Hollandi naiskonna keskkaitsja Stefanie van der Gragt pärast valusat kaotust veerandfinaalis.
"Ma pean ütlema, et me hoidsime tiimiga kokku. Prantsusmaa tekitas võimalusi, kuid me olime selleks valmis. Daphne (Hollandi noor väravavaht) ja kogu tiim võitlesid külg külje kõrval, kuid kahjuks täna ei olnud meile võit ette nähtud," lisas van der Gragt.
Holland on praegu veel valitsev Euroopa meister, kuid tänavu selgitavad uue Euroopa meistri välja Inglismaa, Rootsi, Saksamaa ja Prantsusmaa. Esimene poolfinaa toimub juba teisipäeval. | Van der Gragt: penaltist kaotamisega on väga raske leppida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teadsime, et tuleb väga raske mäng. Me suutsime seisu hoida 0:0 väga pikka aega, kuid mängu lõpus lasime endale niiviisi värava lüüa. Sellel on väga mõrk maitse," ütles Hollandi naiskonna keskkaitsja Stefanie van der Gragt pärast valusat kaotust veerandfinaalis.
"Ma pean ütlema, et me hoidsime tiimiga kokku. Prantsusmaa tekitas võimalusi, kuid me olime selleks valmis. Daphne (Hollandi noor väravavaht) ja kogu tiim võitlesid külg külje kõrval, kuid kahjuks täna ei olnud meile võit ette nähtud," lisas van der Gragt.
Holland on praegu veel valitsev Euroopa meister, kuid tänavu selgitavad uue Euroopa meistri välja Inglismaa, Rootsi, Saksamaa ja Prantsusmaa. Esimene poolfinaa toimub juba teisipäeval.
### Response:
Van der Gragt: penaltist kaotamisega on väga raske leppida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praha turniirile vabapääsme teeninud Kontaveit sai hiljuti Hamburgi turniiril teise koha, kui kaotas USA tennisistile Bernarda Perale finaalis.
See oli Kontaveidile esimene finaal alates veebruarist ning ühtlasi ka esimene finaal uue treeneri käe all.
Kontaveits ja Gorgodze pole varem omavahel mänginud.
Main draw in Prague (WTA 250), where Anett Kontaveit and Barbora Krejcikova are the top seeds.
Petra Kvitova withdrew before the draw due to left wrist injury. pic.twitter.com/wu00laA1s6
— WTA Insider (@WTA_insider) July 23, 2022 | Kontaveit kohtub Prahas esimeses ringis maailma 115. reketiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praha turniirile vabapääsme teeninud Kontaveit sai hiljuti Hamburgi turniiril teise koha, kui kaotas USA tennisistile Bernarda Perale finaalis.
See oli Kontaveidile esimene finaal alates veebruarist ning ühtlasi ka esimene finaal uue treeneri käe all.
Kontaveits ja Gorgodze pole varem omavahel mänginud.
Main draw in Prague (WTA 250), where Anett Kontaveit and Barbora Krejcikova are the top seeds.
Petra Kvitova withdrew before the draw due to left wrist injury. pic.twitter.com/wu00laA1s6
— WTA Insider (@WTA_insider) July 23, 2022
### Response:
Kontaveit kohtub Prahas esimeses ringis maailma 115. reketiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusikavideo lavastas Jocelyn Charles, loovjuhtimise ja kontseptsiooni loomise eest vastutas duo Cliqua, kes on The Weekndiga varem mitmel korral koostööd teinud, vahendab Pitchfork.
The Weekndi album "Dawn FM" – järg tema 2020. aasta stuudioalbumile "After Hours" – ilmus selle aasta alguses. Seni on ta avaldanud muusikavideo albumi lugudele "Sacrifice", "Gasoline" ja "Out of Time", viimases astus opereeriva arsti rollis üles Jim Carrey. | The Weeknd avaldas muusikavideo loole "How Do I Make You Love Me?" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusikavideo lavastas Jocelyn Charles, loovjuhtimise ja kontseptsiooni loomise eest vastutas duo Cliqua, kes on The Weekndiga varem mitmel korral koostööd teinud, vahendab Pitchfork.
The Weekndi album "Dawn FM" – järg tema 2020. aasta stuudioalbumile "After Hours" – ilmus selle aasta alguses. Seni on ta avaldanud muusikavideo albumi lugudele "Sacrifice", "Gasoline" ja "Out of Time", viimases astus opereeriva arsti rollis üles Jim Carrey.
### Response:
The Weeknd avaldas muusikavideo loole "How Do I Make You Love Me?" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti noorsportlased on 15 suviselt olümpiafestivalilt võitnud seni kokku 13 kuldmedalit, 9 hõbemedalit ja 11 pronksmedalit, nende seas Aleksei Budõlin (1993 kuld), Martin Padar (1995 kuld), Margus Hunt (2003 kuld), Kaire Leibak (2005 kaks kulda), Grigori Minaškin (2007 kuld), Liina Laasma (2009 kuld), Kregor Zirk (2015 kuld), Tanel Kangert (2003 pronks), Rasmus Mägi (2009 pronks).
Eelmisel, 2019. aastal peetud Bakuu olümpiafestivalil võitis Eesti koondis viis medalit - jalgrattur Madis Mihkels kullad temposõidus ja grupisõidus, käija Jekaterina Mirotvortseva kulla, rattur Laura Lizette Sander temposõidus pronksi ning judoka Viljar Lipard samuti pronksi.
24.- 30. juulini Banska Bystricas toimuval suvisel Euroopa noorte olümpiafestivalil osaleb 40 Eesti sportlast vanuses 14-18 aastat kuuel alal: kergejõustik, jalgrattasõit, judo, sulgpall, tennis ja ujumine. Sportlasi saadab 20-liikmeline taustajõudude tiim, koondist riietab Nike.
EOK president Urmas Sõõrumaa soovis Eesti koondisele edu. "Äsja meie seast lahkunud olümpiavõitja Jüri Tarmak on öelnud, et võistlema õpitakse võisteldes. Eks teilgi on suuremad sihid kui vaid noorte olümpiafestival, kuid just sealt saate oma esimese suure olümpiavõistluse kogemuse. Paljud, kes on olümpiafestivalil tegusid teinud, teevad praegu tegusid suures maailmas. Hoian teile kõigile pöialt," ütles Sõõrumaa.
Eesti koondisesse Euroopa noorte olümpiafestivalil kuuluvad:
Kergejõustik: Hedi Andre, Miia Ott, Valeria Smirnova, Viola Hambidge, Ruth Mary Onga, Heti Väät, Livia Filipozzi, Maia Toomsalu, Benjamin Rannik, Andreas Kase, Karl Kristjan Pohlak, Kristjan Erik Kalling, Savva Novikov, Steven Leppoja, Ron Sebastian Puiestee, Risto Kalju
Jalgrattasõit: Maria Treier, Natali Nora Nigul, Zlata Broniševskaja, Henri Arjus, Ron Rooni, Richard Ründva
Judo: Anna Liisa Nurm, Valeria Ušanova, Randy Nagel, Karl-Johannes Pilt, Jakob Vares, Kabriel Kirna
Sulgpall: Emilia Šapovalova, Andrei Schmidt
Tennis: Adriana Roots, Samuel Mandelkorn
Ujumine: Egle Salu, Kirke Madar, Mirtel Merimaa, Miriam Jürisoo, Artjom Alteberg, Ilja Alimov, Kennert Jõgis, Nikita Kazarevski | Pühapäeval algab Euroopa noorte olümpiafestival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti noorsportlased on 15 suviselt olümpiafestivalilt võitnud seni kokku 13 kuldmedalit, 9 hõbemedalit ja 11 pronksmedalit, nende seas Aleksei Budõlin (1993 kuld), Martin Padar (1995 kuld), Margus Hunt (2003 kuld), Kaire Leibak (2005 kaks kulda), Grigori Minaškin (2007 kuld), Liina Laasma (2009 kuld), Kregor Zirk (2015 kuld), Tanel Kangert (2003 pronks), Rasmus Mägi (2009 pronks).
Eelmisel, 2019. aastal peetud Bakuu olümpiafestivalil võitis Eesti koondis viis medalit - jalgrattur Madis Mihkels kullad temposõidus ja grupisõidus, käija Jekaterina Mirotvortseva kulla, rattur Laura Lizette Sander temposõidus pronksi ning judoka Viljar Lipard samuti pronksi.
24.- 30. juulini Banska Bystricas toimuval suvisel Euroopa noorte olümpiafestivalil osaleb 40 Eesti sportlast vanuses 14-18 aastat kuuel alal: kergejõustik, jalgrattasõit, judo, sulgpall, tennis ja ujumine. Sportlasi saadab 20-liikmeline taustajõudude tiim, koondist riietab Nike.
EOK president Urmas Sõõrumaa soovis Eesti koondisele edu. "Äsja meie seast lahkunud olümpiavõitja Jüri Tarmak on öelnud, et võistlema õpitakse võisteldes. Eks teilgi on suuremad sihid kui vaid noorte olümpiafestival, kuid just sealt saate oma esimese suure olümpiavõistluse kogemuse. Paljud, kes on olümpiafestivalil tegusid teinud, teevad praegu tegusid suures maailmas. Hoian teile kõigile pöialt," ütles Sõõrumaa.
Eesti koondisesse Euroopa noorte olümpiafestivalil kuuluvad:
Kergejõustik: Hedi Andre, Miia Ott, Valeria Smirnova, Viola Hambidge, Ruth Mary Onga, Heti Väät, Livia Filipozzi, Maia Toomsalu, Benjamin Rannik, Andreas Kase, Karl Kristjan Pohlak, Kristjan Erik Kalling, Savva Novikov, Steven Leppoja, Ron Sebastian Puiestee, Risto Kalju
Jalgrattasõit: Maria Treier, Natali Nora Nigul, Zlata Broniševskaja, Henri Arjus, Ron Rooni, Richard Ründva
Judo: Anna Liisa Nurm, Valeria Ušanova, Randy Nagel, Karl-Johannes Pilt, Jakob Vares, Kabriel Kirna
Sulgpall: Emilia Šapovalova, Andrei Schmidt
Tennis: Adriana Roots, Samuel Mandelkorn
Ujumine: Egle Salu, Kirke Madar, Mirtel Merimaa, Miriam Jürisoo, Artjom Alteberg, Ilja Alimov, Kennert Jõgis, Nikita Kazarevski
### Response:
Pühapäeval algab Euroopa noorte olümpiafestival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Boris Johnson teatas juuli alguses, et astub konservatiivide juhi kohalt tagasi, kuid jätkab peaministrina kuni sügiseni.
Peaministriks kandideerima on alles jäänud endine rahandusminister Rishi Sunak ja välisminister Liz Truss.
Kandidaadid on siiani olnud eriarvamusel maksukärbete ajastuse üle ajal, mil Suurbritannia seisab silmitsi inflatsiooni kiirenemise, majanduskasvu seiskumise ja üha suureneva streikide arvuga.
Pühapäeval avaldasid mõlemad kandidaadid oma plaanist jätkata praeguse valitsuse poliitikaga saata illegaalsed migrandid tagasi Rwandasse, kuigi juunis tühistas Euroopa Inimõiguste kohus (ECHR) esimese sellise lennu.
Ühendkuningriik ja Rwanda on sõlminud kokkuleppe, et ebaseaduslikult Suurbritanniasse saabunud inimesed saadetakse tagasi kodumaale asüülitaotlusele vastust ootama.
Truss ütles, et ta sooviks sõlmida rohkemate riikidega sarnaseid kokkuleppeid. Lisaks soovib ta suurendada piirivalvejõude 20 protsenti ning tugevdada inimõiguste deklaratsiooni.
"Olen otsustanud peaministrina Rwanda-poliitikat täielikult rakendada ning uurida teisi riike, kus me saame sarnase partnerluse luua. Ma hoolitsen selle eest, et meie piiridel oleks õigel tasemel jõud ja kaitse. Ma ei taandu ECHR-i ja selle jätkuvate pingutuste eest kontrollida immigratsioonipoliitikat," ütles Truss pressiteate vahendusel.
Sunak ütles, et ta peab illegaalset immigratsiooni üheks viiest suurest hädaolukorrast, millega kavatseb peaministrina 100 esimese päeva jooksul tegeleda.
Sunak selgitas, et kavatseb võtta lähenemise, kus reeglite täitjatele on stiimulid, aga rikkujatele karistused.
"Kui riik ei tee illegaalsete migrantide tagasivõtmisel koostööd, ei mõtle ma kaks korda meie suhetele nendega, kui asi puudutab välisabi, kaubandust ja viisasid," lisas ta.
Uus peaminister selgub septembris. | Briti peaministriks pürgijad lubavad karmi võitlust illegaalse immigratsiooniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Boris Johnson teatas juuli alguses, et astub konservatiivide juhi kohalt tagasi, kuid jätkab peaministrina kuni sügiseni.
Peaministriks kandideerima on alles jäänud endine rahandusminister Rishi Sunak ja välisminister Liz Truss.
Kandidaadid on siiani olnud eriarvamusel maksukärbete ajastuse üle ajal, mil Suurbritannia seisab silmitsi inflatsiooni kiirenemise, majanduskasvu seiskumise ja üha suureneva streikide arvuga.
Pühapäeval avaldasid mõlemad kandidaadid oma plaanist jätkata praeguse valitsuse poliitikaga saata illegaalsed migrandid tagasi Rwandasse, kuigi juunis tühistas Euroopa Inimõiguste kohus (ECHR) esimese sellise lennu.
Ühendkuningriik ja Rwanda on sõlminud kokkuleppe, et ebaseaduslikult Suurbritanniasse saabunud inimesed saadetakse tagasi kodumaale asüülitaotlusele vastust ootama.
Truss ütles, et ta sooviks sõlmida rohkemate riikidega sarnaseid kokkuleppeid. Lisaks soovib ta suurendada piirivalvejõude 20 protsenti ning tugevdada inimõiguste deklaratsiooni.
"Olen otsustanud peaministrina Rwanda-poliitikat täielikult rakendada ning uurida teisi riike, kus me saame sarnase partnerluse luua. Ma hoolitsen selle eest, et meie piiridel oleks õigel tasemel jõud ja kaitse. Ma ei taandu ECHR-i ja selle jätkuvate pingutuste eest kontrollida immigratsioonipoliitikat," ütles Truss pressiteate vahendusel.
Sunak ütles, et ta peab illegaalset immigratsiooni üheks viiest suurest hädaolukorrast, millega kavatseb peaministrina 100 esimese päeva jooksul tegeleda.
Sunak selgitas, et kavatseb võtta lähenemise, kus reeglite täitjatele on stiimulid, aga rikkujatele karistused.
"Kui riik ei tee illegaalsete migrantide tagasivõtmisel koostööd, ei mõtle ma kaks korda meie suhetele nendega, kui asi puudutab välisabi, kaubandust ja viisasid," lisas ta.
Uus peaminister selgub septembris.
### Response:
Briti peaministriks pürgijad lubavad karmi võitlust illegaalse immigratsiooniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedeses kvalifikatsioonis sai Aigro 15. koha ning Maltsev 32. koha. Laupäevasel põhivõistlusel suutis Maltsev aga Aigrost ette rebida.
Esimeses voorus hüppas Aigro 120,5 meetrit, millega saavutas 17. koha. Maltsevi hüpe oli esimeses voorus kesine: 106 meetrit, ning see tõi talle 28. koha.
Teises voorus jäi Aigro tulemuseks vaid 114,5 meetrit ning sellega kukkus ta kokkuvõttes 28. kohale. Maltsev pani teises voorus tublisti juurde ning hüppas 122,5 meetrit, mis tõstis ta kokkuvõttes 25. kohale.
"Eilsel kvalifikatsioonihüppel midagi head ei olnud. Läks küll iga hüppega paremaks, kuid endiselt oli mäel raskusi. Koht oli küll 15. Aga sees on veel palju. Täna esimese vooru hüpe oli nende kahe päeva peale parim hüpe, kuid ajastuse taha jääb endiselt mitmeid mitmeid meetreid varu. Teise vooru hüppel jäin totaalselt otsal hiljaks. Pigistasin küll lennuga niipalju kui võimalik, et mõni meeter juurde tuleks, kuid jah," ütles Aigro pärast laupäevast põhivõistlust.
"Mis seal ikka, homme on uus päev," lisas Aigro.
"Põhimõtteliselt võib rahule jääda, arvestades viimaseid treeninghüppeid, siis tänased hüpped olid korralikul tasemel. Esimesel hüppel tuulejumal väga ei aidanud, kui õnnestus edasi saada. Teises voorus olid tingimused märksa võrdsemad ja selle hüppega jään rahule," ütles Maltsev laupäeval.
Pühapäeval jätkavad suusahüppajad järgmise võistlusega, mis algab Eesti aja järgi kell 12. | Eesti suusahüppajad jõudsid suvise võistluse avapäeval parima 30 hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedeses kvalifikatsioonis sai Aigro 15. koha ning Maltsev 32. koha. Laupäevasel põhivõistlusel suutis Maltsev aga Aigrost ette rebida.
Esimeses voorus hüppas Aigro 120,5 meetrit, millega saavutas 17. koha. Maltsevi hüpe oli esimeses voorus kesine: 106 meetrit, ning see tõi talle 28. koha.
Teises voorus jäi Aigro tulemuseks vaid 114,5 meetrit ning sellega kukkus ta kokkuvõttes 28. kohale. Maltsev pani teises voorus tublisti juurde ning hüppas 122,5 meetrit, mis tõstis ta kokkuvõttes 25. kohale.
"Eilsel kvalifikatsioonihüppel midagi head ei olnud. Läks küll iga hüppega paremaks, kuid endiselt oli mäel raskusi. Koht oli küll 15. Aga sees on veel palju. Täna esimese vooru hüpe oli nende kahe päeva peale parim hüpe, kuid ajastuse taha jääb endiselt mitmeid mitmeid meetreid varu. Teise vooru hüppel jäin totaalselt otsal hiljaks. Pigistasin küll lennuga niipalju kui võimalik, et mõni meeter juurde tuleks, kuid jah," ütles Aigro pärast laupäevast põhivõistlust.
"Mis seal ikka, homme on uus päev," lisas Aigro.
"Põhimõtteliselt võib rahule jääda, arvestades viimaseid treeninghüppeid, siis tänased hüpped olid korralikul tasemel. Esimesel hüppel tuulejumal väga ei aidanud, kui õnnestus edasi saada. Teises voorus olid tingimused märksa võrdsemad ja selle hüppega jään rahule," ütles Maltsev laupäeval.
Pühapäeval jätkavad suusahüppajad järgmise võistlusega, mis algab Eesti aja järgi kell 12.
### Response:
Eesti suusahüppajad jõudsid suvise võistluse avapäeval parima 30 hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks on nii, et kohtame sõna "inimkond" eeskätt aruteludes ohtude teemal, nagu tuumasõda, pandeemiad või kliima soojenemine? Väljaspool kriisi kipuvad koostoimimise mudelid aga eeldama erinevuste tasalülitamist, mida ei saa pikas plaanis realistlikuks pidada. Praegune üleilmne olukord ei ole enam lahendatav mõne nutika võttega, mis võimaldaks seejärel tavapärase elukorralduse juurde tagasi pöörduda. Vajame uusi harjumusi, et saada hakkama nähtusega, mille ilminguteks on elurikkuse kadu, inimrühmadevahelise ebavõrdsuse süvenemine ja prekariaadi kasv, elamiskõlbliku ruumi ahenemine nii linnades kui ka maapiirkonnas, põgenikelained, haiguspuhangud. Selleks et kujuneda saaksid uued harjumused, on meie-tundel vaja üleilmset mõõdet.
Selle meie-tunde ühed olulisimad komponendid on vastutuse tajumine ja valmisolek panustada koosluse heaolusse isikliku heaolu arvelt. Näiteks tundub elementaarne maksta makse, et pidada nende toel üleval riigi tervishoiu- ja julgeolekusüsteeme, isegi kui isiklikult kirurgide ja politseinike teenuseid regulaarselt ei tarbi. Teeme seda meie riigi heaolu tagamiseks. Bangladeshi õmblusvabrikute lapstööjõu või palmiõlitööstuse tõttu elupaiku kaotavate orangutanide heaolu ei tundu aga särgi või magustoidu ostjale enam "minu" ega "meie" vastutusala. Mu kodukandis toimunud RMK KAH-aladega seotud aruteludest jäi mulle meelde, kuidas üldse ei läinud peale argumendid, mis paigutasid siinsed raied üleilmse metsatustumise konteksti. Küll aga olid paremini mõistetavad raievastased väited stiilis "kohalik rahvas on harjunud sellise (metsase) vaatega teedel jalutama". Esimene on kellegi "nende" mure, teine meie oma. Miks on nii, et meie tegevuse ja valikute tagajärgede tunnetuslikud piirid on nende tegelike piiridega väga suures nihkes?
Kirjelduskeelte nappus
Üheks põhjuseks on asjaolu, et peamine kanal, mille vahendusel maailm meieni jõuab – uudismeedia –, on ehitatud üles vastandamise loogikale. Peavoolu ajakirjanduse tuumväärtuseks on konflikt, selle horisont on rahvuslik või kildkondlik ja rütm ööpäevaringne. Selles raamis ei saagi kogu inimkonna mastaabis aeglaselt arenev aktiivsus pildile pääseda. Kui keegi kellelegi ei vastandu, keegi kedagi ei võida ega kellelegi alla ei vannu, siis sellest ei sünni uudislugu. Hoolimata üleilmset suhtlust ja infootsingut võimaldava digitehnoloogia laialdasest kättesaadavusest baseerub meie inimkonna mudel endiselt nägemusel eraldiseisvatest ja enda huvidest lähtuvatest rühmadest. Olgu kohalike institutsioonide, riikide või globaalsete korporatsioonide tasandil – me kaardistame end konkurentidena.
Loogikale toetudes on muidugi selge, et "mina" eeldab "mittemina" ja "meie" eeldab "neid". Kuna neid kategooriaid luuakse ennekõike keele vahenditega, on ootuspärased emakeeltel ja rahvuskultuuridel põhinevad eristused. Ilmtingimatu ei ole aga mittemina ja mittemeie kirjeldamine negatiivsena ning meievahelise piiri samastamine rindejoonega, mitte tõlkeks, dialoogiks või sümbioosiks sobiliku paigana. Modernistlikus kultuuris on see aga harjumuspärane praktika.
"Modernistlikule kultuuritüübile on harjumuspärane mittemina ja mittemeie kirjeldamine negatiivsena ning meievahelise piiri samastamine rindejoonega, mitte tõlkeks, dialoogiks või sümbioosiks sobiliku paigana."
Kummatigi on selge, et sellel planeedil ellujäämiseks vajame tõsiseltvõetavat mudelit või suurt narratiivi, kus "meie" võrduks iga inimesega maailmas. Veelgi enam, tegelikult ei peaks see "meie" hõlmama üksnes inimesi, vaid kõiki Maal elavaid liike. Kui inimestest rääkides tunduks meile loomuvastane arusaam, et ta on minu oma, järelikult võin teha temaga seda, mis tundub parasjagu meeldiv ja/või kasulik, siis maa ja teistest liikidest kaasmaalaste kontekstis on see igapäevane praktika. Meil lihtsalt napib alternatiivseid kirjeldusviise ja mõttemalle, mille puhul maa ei oleks tarbekaup, mida jõukamad meist saavad tükikaupa omandada. Kui mõelda sellele, kuidas õhk ja toit sõltuvad maast, või pärandipaikade ning maaga seotud töödele ja rituaalidele, siis võiks ju olla klaar, et oleme ise osa temast ja tema meist. Ühesõnaga tuleks otsida uusi viise planeedi ja selle elanike kirjeldamiseks ning asendada "ressursid", "kaup", "omand", "sõltumatus" ja "võistlemine" oma sõnavaras sagedamini mõistetega, mille tuumaks on suhete loomine ja arendamine.
Viimaste kümnendite kliimakommunikatsiooni kogemus on osutanud, et faktid ja andmed ei räägi iseenda eest ega suuna inimest oma harjumusi muutma. Meie valikuid juhivad kultuur, väärtused, tähendused. Kust leida mudeleid, mis meid suunaksid? Humanitaarteadustest, kunstidest ja teismeliste tüdrukute sotsiaalmeedia profiilidelt.
Viljakas möödarääkimine
Raamatus "On the Digital Semiosphere: Culture, Media and Science for the Anthropocene", mis ilmub peatselt ka eestikeelsena, väidame kaasautorite John Hartley ja Indrek Ibrusega, et sobiliku mudeli pakkus juba 1984. aastal välja Juri Lotman. Tema semiosfääri kontseptsioon sai inspiratsiooni Vladimir Vernadski bio- ja noosfääri käsitlusest. Kui viimaste puhul on tegemist aineliste sfääridega, siis semiosfäär ehk tähendusloome ruum on abstraktne. Ilma sellise abstraktse keskkonnata ei ole aga suhtlemine ega tähenduse tekkimine võimalik. Semiootika vaates on see täiesti loogiline, sest ükski märk ei tähista midagi väljaspool märgisüsteemi. Selleks et tõlgendada ühe või teise märgi tähendust, peame tundma märgisüsteemi, kuhu see kuulub. Sellest mudelist tulenevalt on võimalik mõista üksikut üksnes lähtuvalt üldisest, osakest lähtuvalt tervikust. Ja mitte vastupidi.
Kui nägin ühel tänavusel märtsipäeval aknast välja vaadates maja ees viimsetele lumeriismetele veetud tohutu suurt Z-tähte, käis mul hetkeks seest jõnks läbi. Minu viieaastasel Zorroks kehastunud pojal, kes selle autor oli, pole Vene armee sümboolikast aga aimugi. See ei kuulu tema semiosfääri. See päriseluline klišee näitlikustab kujukalt, et semiootiline ruum ehk tähendussüsteem on semiootilise üksikobjekti ehk märgi olemasolu eeldus, mitte tagajärg. Märk hakkab toimima või õigemini saab märgina olemas olla vaid kindlas süsteemis – väljaspool seda võib see tähistada midagi muud või üldse mitte midagi.
"Isereguleeruvad komplekssüsteemid, nagu kultuur, toimivad põhimõttel, mille puhul keskkonna omadused selgitavad selles paiknevate osade omadusi ja kus paljusus on primaarne."
Lihtsustatult öeldes ei tuleks lotmanlikus arusaamas käsitleda inimmaailmas toimuva selgitamiseks analüütilise miinimumi või elementaarosakesena mitte üksikut märki, vaid tervet märgisüsteemide süsteemi, kogu inimkonna kultuuri. See on vastupidine koolifüüsikast tuttavale maailmapildile, milles on harjumuspärane ja tulemuslik selgitada keerulist lihtsa kaudu, dünaamilist staatilise kaudu, ainete ehitumist aatomite liitumisega. Isereguleeruvad komplekssüsteemid, nagu kultuur, toimivad aga teisel põhimõttel, mille puhul keskkonna omadused selgitavad selles paiknevate osade omadusi ja kus paljusus on primaarne, mitte vastupidi. See, kumma paradigma kaudu me ümbritsevale maailmale läheneme, muudab seega põhimõtteliselt seda, mida me maailma kohta üldse teada saame, millisena maailm võib meile paista.
Niisiis võimaldab semiosfääri mudel kirjeldada ühtaegu inimkultuuri kui tervikut ja selle tohutut sisemist mitmekesisust. Ühtlasi rõhutab see süsteemi jätkusuutliku toimimise tagamisel dialoogide fundamentaalsust. Sealjuures on oluline, et kuivõrd inimrühmadel on maailma kohta mõnevõrra erinev teadmine ning varieeruvad teadmiste hankimise viisid ja vahendid, esineb dialoogis alati nii mõistmist kui ka mittemõistmist. Aga just mittemõistmine osutub uute tähenduste loomisel viljakaks. Selle näidete hulka kuulub nii lõbu, mis sünnib telefonimängu lõpus välja öeldu võrdlemises esialgsega, kui ka eri märgisüsteeme lõimivad kultuurinähtused, nagu klassitsism või K-pop. Laiemas plaanis võib viljaka mittemõistmise võtmes käsitleda näiteks kunstiteose vastuvõttu, mille käigus igaüks loob oma tõlgenduse.
Seega ei ole arusaamatud väärtus- ja tähendussüsteemid inimkultuuri jätkusuutliku arengu vaates kunagi probleem, vaid lahendus. Ainsaks eelduseks jääb teatav eetiline ühismõõde, sellesama inimkonna jätkusuutliku toimimise tähtsaks pidamine. Seetõttu ongi oluline pakkuda eri inimrühmadele dialoogipaiku nii vahetult linna- või laiemalt avalikus ruumis kui ka vahendatud kujul näiteks veebis. Just seal toimub tõeliselt üleilmse inimkäsitluse kultiveerimine. Nüüdisaegne veebiruum on ajaloos pretsedenditu tihedusega semiosfääride kohtumispaik. Sellest tulenevalt on maailm muutunud ühelt poolt väiksemaks, kuid teisalt kombineeruvad sealsamas pidevalt ka uued kooslused, mis maailma uuesti avardavad. Mõned neist võtavad suuna perifeeriast tuuma poole. Üheks selliseks grupiks on teismelised tüdrukud.
"Nüüdisaegne veebiruum on ajaloos pretsedenditu tihedusega semiosfääride kohtumispaik, kus toimub tõeliselt üleilmse inimkäsitluse kultiveerimine."
Uue inimkonnakäsitluse suunamudijad
Esimesed kolm, aga kaugelt mitte ainsad neist, on muidugi Greta Thunberg, Malala Yousafzai ja X (Emma) González. Tegutsedes oma miljonite jälgijate ja järgijatega ühel viisil ja ühel ajal geograafiliselt eri punktides ning peegeldades tehtut digitaalses semiosfääris (eriti Instagramis), vormivad nad ühist üleilmset meie-tunnet. Kui nende väljapoole suunatud süsteemikriitika võib olla vägagi raevukas, siis sisesfääri suhtlust kannavad märgatavalt pehmema tooniga vastastikuse usalduse toitmine ning avatus. See saab selgemaks, kui kõrvutada neid teise olulise üleilmse ulatusega sotsiaalmeedia kogukonnaga, kus kasutatakse samuti väga loovalt digitaalseid eneseloome vahendeid, ehk vandenõuteoreetikutega.
Viimaste enesekirjeldused on rajatud pea alati teise/nende vaenamisele ning grupisisese kuuluvuse signaliseerimine rõhub "meie" ja "nende" vahelise piiri väljasulgevale toimele ja vankumatule püsimisele. Noored aktivistid on keskendunud aga just "meie" välispiiri avardamisele ühe haavatava või kannatava inimrühma kaupa. Nii immutatakse oma enesekirjeldustesse nende rühmadega seonduvaid sümbolelemente, olgu nendeks siis vikerkaarevärvid Greta plakatil või BLMi ruut Malala seinal. Teise olulise erisusena kaardistavad vandenõuteoreetikud maailma käputäie jõudude võitlusväljana, kus toimuv allub lineaarsele põhjuslikkusele ning "tema/nende" halvad kavatsused sillutavad otseteed halbadele oludele (vaktsiinidega kiibistamine, 5G-mastidega kiiritamine jne). Selle kõrval juhib Greta kõige laiemalt mõistetavas keeles tähelepanu just maailma komplekssusele ja keskkonnateemade vastastikustele suhetele paljude teiste globaalsete valukohtadega, nagu tüdrukute õigus kooliharidusele, COVID-19 vaktsiinide kättesaadavus vaestes riikides, LGBT+ võrdne kohtlemine, solidaarsus inimestega, kes kannatavad sõdade, ebademokraatlike olude või neokolonialistlike arendusprojektide tõttu. Hästi saab selgeks, kui oluline on kliimaprobleemide vaatepunktist see, et kõigil meist oleksid võrdsed õigused ja inimväärne lähtepositsioon. Samuti see, kuidas väärtuste ja tähenduste sfäär on esimene, millest alustada, kui soovime mõjutada seda, mis toimub teistes globaalsetes süsteemides, nagu geo- ja biosfäär. Teemade välja avarus ja komplekssus eristabki noori aktiviste näiteks feministide kogukondadest, kelle sõnumit ja missiooni näevad need noored muidugi osana enda omast.
"Väärtuste ja tähenduste sfäär on esimene, millest alustada, kui soovime mõjutada seda, mis toimub teistes globaalsetes süsteemides, nagu geo- ja biosfäär."
Fotode kõrval pakub Instagram kollektiivseks enesekirjelduseks veel üht olulist vahendit, nimelt teemaviiteid, mida ei kasutata õigupoolest sageli mitte ühekaupa, vaid pilvedena. Noor statistik Christoph Herrmann Halle-Wittenbergi Martin Lutheri ülikoolist on masinanalüüsinud koos kolleegidega teemaviiteid, mis esinevad koos viitega #fridaysforfuture, ning tuvastanud nende puhul rea temaatilisi kategooriaid 1. Lisaks ootuspärastele teemadele, mille hulka kuuluvad plasti- ja julmusevaba tarbimine, tervis (sh teadlikkus nii vähivormidest kui ka koroonameetmetest), globaalseid probleeme ja inimlikku õiglustunnet puudutavad sündmused jne, leiame sealt ka kunstiga seotu. Viimased viitavad näiteks muuseumidele, tänavakunsti asukohtadele, kunstnike nimedele ja konkreetsetele kunstiprojektidele, kusjuures kõik neist ei tegele otseselt kestlikkuse teemadega.
Kultuurisemiootika vaatepunktist võiks aga sedagi pidada ootuspäraseks. Nimelt on Lotman kirjeldanud kahte peamist omavahel komplementaarset vahendit maailma mudeldamiseks. Need ongi teadus ja kunst. Sellega seonduvalt võiks tõsta lõpetuseks esile ühe seni vähe väärtustatud teguri inimkonna jätkusuutlikuma koostoimimise mudeli loomisel. Selleks on humanitaarhariduse positsioon koolides. Kirjandus-, kunsti- ja muusikatundides on vähe valemeid, mille saab täiesti selgeks õppida. Nende ainete tuumaks on ühe ja sama maailma kirjeldamine väga erinevates keeltes ja väga erinevatest perspektiividest, kusjuures ükski neist pole kõige õigem ega kõige täpsem. Kunstiteose kaudu maailma mõtestades luuakse iga kord ka justkui uus maailm, mida kellelgi ei õnnestu ainult enda omaks pidada ja kuhu võime sukelduda üksnes selleks, et seejärel erksama mõtte ja suurema südamega jälle pinnale tulla. Nii saabki võimalikuks, et me pole enam see, mida omame, vaid see, mida mõistame. Ja selles üksteise toetamine on meile vastastikku kasulik.
1 Herrmann, C.; Rhein, S.; Dorsch, I. 2022. #fridaysforfuture – What does Instagram tell us about a social movement? – Journal of Information Science, 01.02. | Maarja Ojamaa. Inimkond 2.0 – aheneva maailma arhitektoonika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks on nii, et kohtame sõna "inimkond" eeskätt aruteludes ohtude teemal, nagu tuumasõda, pandeemiad või kliima soojenemine? Väljaspool kriisi kipuvad koostoimimise mudelid aga eeldama erinevuste tasalülitamist, mida ei saa pikas plaanis realistlikuks pidada. Praegune üleilmne olukord ei ole enam lahendatav mõne nutika võttega, mis võimaldaks seejärel tavapärase elukorralduse juurde tagasi pöörduda. Vajame uusi harjumusi, et saada hakkama nähtusega, mille ilminguteks on elurikkuse kadu, inimrühmadevahelise ebavõrdsuse süvenemine ja prekariaadi kasv, elamiskõlbliku ruumi ahenemine nii linnades kui ka maapiirkonnas, põgenikelained, haiguspuhangud. Selleks et kujuneda saaksid uued harjumused, on meie-tundel vaja üleilmset mõõdet.
Selle meie-tunde ühed olulisimad komponendid on vastutuse tajumine ja valmisolek panustada koosluse heaolusse isikliku heaolu arvelt. Näiteks tundub elementaarne maksta makse, et pidada nende toel üleval riigi tervishoiu- ja julgeolekusüsteeme, isegi kui isiklikult kirurgide ja politseinike teenuseid regulaarselt ei tarbi. Teeme seda meie riigi heaolu tagamiseks. Bangladeshi õmblusvabrikute lapstööjõu või palmiõlitööstuse tõttu elupaiku kaotavate orangutanide heaolu ei tundu aga särgi või magustoidu ostjale enam "minu" ega "meie" vastutusala. Mu kodukandis toimunud RMK KAH-aladega seotud aruteludest jäi mulle meelde, kuidas üldse ei läinud peale argumendid, mis paigutasid siinsed raied üleilmse metsatustumise konteksti. Küll aga olid paremini mõistetavad raievastased väited stiilis "kohalik rahvas on harjunud sellise (metsase) vaatega teedel jalutama". Esimene on kellegi "nende" mure, teine meie oma. Miks on nii, et meie tegevuse ja valikute tagajärgede tunnetuslikud piirid on nende tegelike piiridega väga suures nihkes?
Kirjelduskeelte nappus
Üheks põhjuseks on asjaolu, et peamine kanal, mille vahendusel maailm meieni jõuab – uudismeedia –, on ehitatud üles vastandamise loogikale. Peavoolu ajakirjanduse tuumväärtuseks on konflikt, selle horisont on rahvuslik või kildkondlik ja rütm ööpäevaringne. Selles raamis ei saagi kogu inimkonna mastaabis aeglaselt arenev aktiivsus pildile pääseda. Kui keegi kellelegi ei vastandu, keegi kedagi ei võida ega kellelegi alla ei vannu, siis sellest ei sünni uudislugu. Hoolimata üleilmset suhtlust ja infootsingut võimaldava digitehnoloogia laialdasest kättesaadavusest baseerub meie inimkonna mudel endiselt nägemusel eraldiseisvatest ja enda huvidest lähtuvatest rühmadest. Olgu kohalike institutsioonide, riikide või globaalsete korporatsioonide tasandil – me kaardistame end konkurentidena.
Loogikale toetudes on muidugi selge, et "mina" eeldab "mittemina" ja "meie" eeldab "neid". Kuna neid kategooriaid luuakse ennekõike keele vahenditega, on ootuspärased emakeeltel ja rahvuskultuuridel põhinevad eristused. Ilmtingimatu ei ole aga mittemina ja mittemeie kirjeldamine negatiivsena ning meievahelise piiri samastamine rindejoonega, mitte tõlkeks, dialoogiks või sümbioosiks sobiliku paigana. Modernistlikus kultuuris on see aga harjumuspärane praktika.
"Modernistlikule kultuuritüübile on harjumuspärane mittemina ja mittemeie kirjeldamine negatiivsena ning meievahelise piiri samastamine rindejoonega, mitte tõlkeks, dialoogiks või sümbioosiks sobiliku paigana."
Kummatigi on selge, et sellel planeedil ellujäämiseks vajame tõsiseltvõetavat mudelit või suurt narratiivi, kus "meie" võrduks iga inimesega maailmas. Veelgi enam, tegelikult ei peaks see "meie" hõlmama üksnes inimesi, vaid kõiki Maal elavaid liike. Kui inimestest rääkides tunduks meile loomuvastane arusaam, et ta on minu oma, järelikult võin teha temaga seda, mis tundub parasjagu meeldiv ja/või kasulik, siis maa ja teistest liikidest kaasmaalaste kontekstis on see igapäevane praktika. Meil lihtsalt napib alternatiivseid kirjeldusviise ja mõttemalle, mille puhul maa ei oleks tarbekaup, mida jõukamad meist saavad tükikaupa omandada. Kui mõelda sellele, kuidas õhk ja toit sõltuvad maast, või pärandipaikade ning maaga seotud töödele ja rituaalidele, siis võiks ju olla klaar, et oleme ise osa temast ja tema meist. Ühesõnaga tuleks otsida uusi viise planeedi ja selle elanike kirjeldamiseks ning asendada "ressursid", "kaup", "omand", "sõltumatus" ja "võistlemine" oma sõnavaras sagedamini mõistetega, mille tuumaks on suhete loomine ja arendamine.
Viimaste kümnendite kliimakommunikatsiooni kogemus on osutanud, et faktid ja andmed ei räägi iseenda eest ega suuna inimest oma harjumusi muutma. Meie valikuid juhivad kultuur, väärtused, tähendused. Kust leida mudeleid, mis meid suunaksid? Humanitaarteadustest, kunstidest ja teismeliste tüdrukute sotsiaalmeedia profiilidelt.
Viljakas möödarääkimine
Raamatus "On the Digital Semiosphere: Culture, Media and Science for the Anthropocene", mis ilmub peatselt ka eestikeelsena, väidame kaasautorite John Hartley ja Indrek Ibrusega, et sobiliku mudeli pakkus juba 1984. aastal välja Juri Lotman. Tema semiosfääri kontseptsioon sai inspiratsiooni Vladimir Vernadski bio- ja noosfääri käsitlusest. Kui viimaste puhul on tegemist aineliste sfääridega, siis semiosfäär ehk tähendusloome ruum on abstraktne. Ilma sellise abstraktse keskkonnata ei ole aga suhtlemine ega tähenduse tekkimine võimalik. Semiootika vaates on see täiesti loogiline, sest ükski märk ei tähista midagi väljaspool märgisüsteemi. Selleks et tõlgendada ühe või teise märgi tähendust, peame tundma märgisüsteemi, kuhu see kuulub. Sellest mudelist tulenevalt on võimalik mõista üksikut üksnes lähtuvalt üldisest, osakest lähtuvalt tervikust. Ja mitte vastupidi.
Kui nägin ühel tänavusel märtsipäeval aknast välja vaadates maja ees viimsetele lumeriismetele veetud tohutu suurt Z-tähte, käis mul hetkeks seest jõnks läbi. Minu viieaastasel Zorroks kehastunud pojal, kes selle autor oli, pole Vene armee sümboolikast aga aimugi. See ei kuulu tema semiosfääri. See päriseluline klišee näitlikustab kujukalt, et semiootiline ruum ehk tähendussüsteem on semiootilise üksikobjekti ehk märgi olemasolu eeldus, mitte tagajärg. Märk hakkab toimima või õigemini saab märgina olemas olla vaid kindlas süsteemis – väljaspool seda võib see tähistada midagi muud või üldse mitte midagi.
"Isereguleeruvad komplekssüsteemid, nagu kultuur, toimivad põhimõttel, mille puhul keskkonna omadused selgitavad selles paiknevate osade omadusi ja kus paljusus on primaarne."
Lihtsustatult öeldes ei tuleks lotmanlikus arusaamas käsitleda inimmaailmas toimuva selgitamiseks analüütilise miinimumi või elementaarosakesena mitte üksikut märki, vaid tervet märgisüsteemide süsteemi, kogu inimkonna kultuuri. See on vastupidine koolifüüsikast tuttavale maailmapildile, milles on harjumuspärane ja tulemuslik selgitada keerulist lihtsa kaudu, dünaamilist staatilise kaudu, ainete ehitumist aatomite liitumisega. Isereguleeruvad komplekssüsteemid, nagu kultuur, toimivad aga teisel põhimõttel, mille puhul keskkonna omadused selgitavad selles paiknevate osade omadusi ja kus paljusus on primaarne, mitte vastupidi. See, kumma paradigma kaudu me ümbritsevale maailmale läheneme, muudab seega põhimõtteliselt seda, mida me maailma kohta üldse teada saame, millisena maailm võib meile paista.
Niisiis võimaldab semiosfääri mudel kirjeldada ühtaegu inimkultuuri kui tervikut ja selle tohutut sisemist mitmekesisust. Ühtlasi rõhutab see süsteemi jätkusuutliku toimimise tagamisel dialoogide fundamentaalsust. Sealjuures on oluline, et kuivõrd inimrühmadel on maailma kohta mõnevõrra erinev teadmine ning varieeruvad teadmiste hankimise viisid ja vahendid, esineb dialoogis alati nii mõistmist kui ka mittemõistmist. Aga just mittemõistmine osutub uute tähenduste loomisel viljakaks. Selle näidete hulka kuulub nii lõbu, mis sünnib telefonimängu lõpus välja öeldu võrdlemises esialgsega, kui ka eri märgisüsteeme lõimivad kultuurinähtused, nagu klassitsism või K-pop. Laiemas plaanis võib viljaka mittemõistmise võtmes käsitleda näiteks kunstiteose vastuvõttu, mille käigus igaüks loob oma tõlgenduse.
Seega ei ole arusaamatud väärtus- ja tähendussüsteemid inimkultuuri jätkusuutliku arengu vaates kunagi probleem, vaid lahendus. Ainsaks eelduseks jääb teatav eetiline ühismõõde, sellesama inimkonna jätkusuutliku toimimise tähtsaks pidamine. Seetõttu ongi oluline pakkuda eri inimrühmadele dialoogipaiku nii vahetult linna- või laiemalt avalikus ruumis kui ka vahendatud kujul näiteks veebis. Just seal toimub tõeliselt üleilmse inimkäsitluse kultiveerimine. Nüüdisaegne veebiruum on ajaloos pretsedenditu tihedusega semiosfääride kohtumispaik. Sellest tulenevalt on maailm muutunud ühelt poolt väiksemaks, kuid teisalt kombineeruvad sealsamas pidevalt ka uued kooslused, mis maailma uuesti avardavad. Mõned neist võtavad suuna perifeeriast tuuma poole. Üheks selliseks grupiks on teismelised tüdrukud.
"Nüüdisaegne veebiruum on ajaloos pretsedenditu tihedusega semiosfääride kohtumispaik, kus toimub tõeliselt üleilmse inimkäsitluse kultiveerimine."
Uue inimkonnakäsitluse suunamudijad
Esimesed kolm, aga kaugelt mitte ainsad neist, on muidugi Greta Thunberg, Malala Yousafzai ja X (Emma) González. Tegutsedes oma miljonite jälgijate ja järgijatega ühel viisil ja ühel ajal geograafiliselt eri punktides ning peegeldades tehtut digitaalses semiosfääris (eriti Instagramis), vormivad nad ühist üleilmset meie-tunnet. Kui nende väljapoole suunatud süsteemikriitika võib olla vägagi raevukas, siis sisesfääri suhtlust kannavad märgatavalt pehmema tooniga vastastikuse usalduse toitmine ning avatus. See saab selgemaks, kui kõrvutada neid teise olulise üleilmse ulatusega sotsiaalmeedia kogukonnaga, kus kasutatakse samuti väga loovalt digitaalseid eneseloome vahendeid, ehk vandenõuteoreetikutega.
Viimaste enesekirjeldused on rajatud pea alati teise/nende vaenamisele ning grupisisese kuuluvuse signaliseerimine rõhub "meie" ja "nende" vahelise piiri väljasulgevale toimele ja vankumatule püsimisele. Noored aktivistid on keskendunud aga just "meie" välispiiri avardamisele ühe haavatava või kannatava inimrühma kaupa. Nii immutatakse oma enesekirjeldustesse nende rühmadega seonduvaid sümbolelemente, olgu nendeks siis vikerkaarevärvid Greta plakatil või BLMi ruut Malala seinal. Teise olulise erisusena kaardistavad vandenõuteoreetikud maailma käputäie jõudude võitlusväljana, kus toimuv allub lineaarsele põhjuslikkusele ning "tema/nende" halvad kavatsused sillutavad otseteed halbadele oludele (vaktsiinidega kiibistamine, 5G-mastidega kiiritamine jne). Selle kõrval juhib Greta kõige laiemalt mõistetavas keeles tähelepanu just maailma komplekssusele ja keskkonnateemade vastastikustele suhetele paljude teiste globaalsete valukohtadega, nagu tüdrukute õigus kooliharidusele, COVID-19 vaktsiinide kättesaadavus vaestes riikides, LGBT+ võrdne kohtlemine, solidaarsus inimestega, kes kannatavad sõdade, ebademokraatlike olude või neokolonialistlike arendusprojektide tõttu. Hästi saab selgeks, kui oluline on kliimaprobleemide vaatepunktist see, et kõigil meist oleksid võrdsed õigused ja inimväärne lähtepositsioon. Samuti see, kuidas väärtuste ja tähenduste sfäär on esimene, millest alustada, kui soovime mõjutada seda, mis toimub teistes globaalsetes süsteemides, nagu geo- ja biosfäär. Teemade välja avarus ja komplekssus eristabki noori aktiviste näiteks feministide kogukondadest, kelle sõnumit ja missiooni näevad need noored muidugi osana enda omast.
"Väärtuste ja tähenduste sfäär on esimene, millest alustada, kui soovime mõjutada seda, mis toimub teistes globaalsetes süsteemides, nagu geo- ja biosfäär."
Fotode kõrval pakub Instagram kollektiivseks enesekirjelduseks veel üht olulist vahendit, nimelt teemaviiteid, mida ei kasutata õigupoolest sageli mitte ühekaupa, vaid pilvedena. Noor statistik Christoph Herrmann Halle-Wittenbergi Martin Lutheri ülikoolist on masinanalüüsinud koos kolleegidega teemaviiteid, mis esinevad koos viitega #fridaysforfuture, ning tuvastanud nende puhul rea temaatilisi kategooriaid 1. Lisaks ootuspärastele teemadele, mille hulka kuuluvad plasti- ja julmusevaba tarbimine, tervis (sh teadlikkus nii vähivormidest kui ka koroonameetmetest), globaalseid probleeme ja inimlikku õiglustunnet puudutavad sündmused jne, leiame sealt ka kunstiga seotu. Viimased viitavad näiteks muuseumidele, tänavakunsti asukohtadele, kunstnike nimedele ja konkreetsetele kunstiprojektidele, kusjuures kõik neist ei tegele otseselt kestlikkuse teemadega.
Kultuurisemiootika vaatepunktist võiks aga sedagi pidada ootuspäraseks. Nimelt on Lotman kirjeldanud kahte peamist omavahel komplementaarset vahendit maailma mudeldamiseks. Need ongi teadus ja kunst. Sellega seonduvalt võiks tõsta lõpetuseks esile ühe seni vähe väärtustatud teguri inimkonna jätkusuutlikuma koostoimimise mudeli loomisel. Selleks on humanitaarhariduse positsioon koolides. Kirjandus-, kunsti- ja muusikatundides on vähe valemeid, mille saab täiesti selgeks õppida. Nende ainete tuumaks on ühe ja sama maailma kirjeldamine väga erinevates keeltes ja väga erinevatest perspektiividest, kusjuures ükski neist pole kõige õigem ega kõige täpsem. Kunstiteose kaudu maailma mõtestades luuakse iga kord ka justkui uus maailm, mida kellelgi ei õnnestu ainult enda omaks pidada ja kuhu võime sukelduda üksnes selleks, et seejärel erksama mõtte ja suurema südamega jälle pinnale tulla. Nii saabki võimalikuks, et me pole enam see, mida omame, vaid see, mida mõistame. Ja selles üksteise toetamine on meile vastastikku kasulik.
1 Herrmann, C.; Rhein, S.; Dorsch, I. 2022. #fridaysforfuture – What does Instagram tell us about a social movement? – Journal of Information Science, 01.02.
### Response:
Maarja Ojamaa. Inimkond 2.0 – aheneva maailma arhitektoonika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ragilo (2:19.17) edestas grupifinišis belglast Sente Sentjensi (ACROG-Tormans) ja kollases liidrisärgis sõitnud ameeriklast Viggo Moore'i (LUX/CTS p/b Specialized). Etapivõiduga kaasnevad boonussekundid kergitasid eestlase aga üldarvestuses samuti esikohale. Moore kaotab Ragilole nüüd seitsme ja austerlane Benjamin Eckerstorfer 19 sekundiga.
Väga head meeskonnavaimu üles näidanud Cannibal Team pälvis velotuurilt veel teisegi särgi, kui ameeriklane Artem Scmidt oli parim mäefinišite arvestuses. Samas pingereas hoiab Ragilo viiendat positsiooni. Punktisärgis stardib viimasele etapile Moore ja parima noore särgis ameeriklane Henry Neff (LUX/CTS p/b Specialized).
Pühapäeval on velotuuril kavas viimane etapp, mil sõidetakse 109,1 kilomeetrit. | Ragilo võitis Austrias etapi ja kerkis liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ragilo (2:19.17) edestas grupifinišis belglast Sente Sentjensi (ACROG-Tormans) ja kollases liidrisärgis sõitnud ameeriklast Viggo Moore'i (LUX/CTS p/b Specialized). Etapivõiduga kaasnevad boonussekundid kergitasid eestlase aga üldarvestuses samuti esikohale. Moore kaotab Ragilole nüüd seitsme ja austerlane Benjamin Eckerstorfer 19 sekundiga.
Väga head meeskonnavaimu üles näidanud Cannibal Team pälvis velotuurilt veel teisegi särgi, kui ameeriklane Artem Scmidt oli parim mäefinišite arvestuses. Samas pingereas hoiab Ragilo viiendat positsiooni. Punktisärgis stardib viimasele etapile Moore ja parima noore särgis ameeriklane Henry Neff (LUX/CTS p/b Specialized).
Pühapäeval on velotuuril kavas viimane etapp, mil sõidetakse 109,1 kilomeetrit.
### Response:
Ragilo võitis Austrias etapi ja kerkis liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa autoralli meistrivõistluste (ERC) kuues etapp, Rally di Roma Capitale jätkus laupäeval kuue kiiruskatsega, mille jooksul läbiti 92,56 katsekilomeetrit. Ken Torn / Ken Järveoja (Ford Fiesta Rally2) alustasid esimest pikka võistluspäeva kuuendalt kohalt.
Hommikuse esimese katse lõpus sõnas Torn, et auto on alajuhitav ja ringi viimasel katsel, et ta peab enda sõitu parandama. Ennelõunase ringi parimaks katseajaks jäi SS3 välja sõidetud kümnes aeg. Lõunapausile said esimest korda Rally2 autoga asfaldiralli sõitvad eestlased absoluudi üheksandalt kohalt. Kaotust liidritele 35,1 sekundit.
Peale lõunapausi ootasid ees hommikuste katsete kordused. Kui hommikusel ringil suutsid Torn / Järveoja 29,08 km pikkusel katsel näidata kümnendat aega, siis selle kordusel juba kuuendat. Katse võitjatele kaotasid nad 10,8 sekundiga.
Enne päeva viimast katset hoidsid eestlased üldarvestuse üheksandat kohta ja jäid liidritest 43,6 sekundi kaugusele.
Kahjuks purunes autol viimasel katsel rehv, mis ühel hetkel velje pealt maha tuli ja eestlaste Ford Fiesta Rally2 auto kivimüüri suunas. See ootamatu olukord lõppes parema küljega kivimüüris käimisega. Kuna auto kahjustused olid päris suured, siis hilinesid eestlased päeva viimasesse ajakontrolli kaks minutit ja said selle eest 20 sekundit trahvi. See tähendas, et Torn / Järveoja kukkusid üldarvestuses 16. kohale ja jäävad enne pühapäevaseid katseid liidritest maha enam kui kahe minutiga.
Ken Torn: "Päeva algus oli keeruline, sest kuidagi ei olnud auto käitumisega rahul ja oma sõit andis ka kohati soovida. Saime päevapeale tunde ja auto paremaks, kuid viimasel katsel saime järelikult kuskilt torke või miskit, et rehv vaikselt tühjaks jooksis ja enne hoiatamata ühes vasakkurvis veljelt maha tuli. Selle tagajärjel proovisime jõudu kivimüüriga. Õnneks on nüüd auto kinnises pargis ja homme saab jälle gaasi panna."
ERC Rally di Roma Capitale jätkub pühapäeval kuue kiiruskatsega, mille jooksul läbitakse 92,72 katsekilomeetrit. | Viimasel katsel aega kaotanud Torn ja Järveoja lõpetasid laupäeval 16. kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa autoralli meistrivõistluste (ERC) kuues etapp, Rally di Roma Capitale jätkus laupäeval kuue kiiruskatsega, mille jooksul läbiti 92,56 katsekilomeetrit. Ken Torn / Ken Järveoja (Ford Fiesta Rally2) alustasid esimest pikka võistluspäeva kuuendalt kohalt.
Hommikuse esimese katse lõpus sõnas Torn, et auto on alajuhitav ja ringi viimasel katsel, et ta peab enda sõitu parandama. Ennelõunase ringi parimaks katseajaks jäi SS3 välja sõidetud kümnes aeg. Lõunapausile said esimest korda Rally2 autoga asfaldiralli sõitvad eestlased absoluudi üheksandalt kohalt. Kaotust liidritele 35,1 sekundit.
Peale lõunapausi ootasid ees hommikuste katsete kordused. Kui hommikusel ringil suutsid Torn / Järveoja 29,08 km pikkusel katsel näidata kümnendat aega, siis selle kordusel juba kuuendat. Katse võitjatele kaotasid nad 10,8 sekundiga.
Enne päeva viimast katset hoidsid eestlased üldarvestuse üheksandat kohta ja jäid liidritest 43,6 sekundi kaugusele.
Kahjuks purunes autol viimasel katsel rehv, mis ühel hetkel velje pealt maha tuli ja eestlaste Ford Fiesta Rally2 auto kivimüüri suunas. See ootamatu olukord lõppes parema küljega kivimüüris käimisega. Kuna auto kahjustused olid päris suured, siis hilinesid eestlased päeva viimasesse ajakontrolli kaks minutit ja said selle eest 20 sekundit trahvi. See tähendas, et Torn / Järveoja kukkusid üldarvestuses 16. kohale ja jäävad enne pühapäevaseid katseid liidritest maha enam kui kahe minutiga.
Ken Torn: "Päeva algus oli keeruline, sest kuidagi ei olnud auto käitumisega rahul ja oma sõit andis ka kohati soovida. Saime päevapeale tunde ja auto paremaks, kuid viimasel katsel saime järelikult kuskilt torke või miskit, et rehv vaikselt tühjaks jooksis ja enne hoiatamata ühes vasakkurvis veljelt maha tuli. Selle tagajärjel proovisime jõudu kivimüüriga. Õnneks on nüüd auto kinnises pargis ja homme saab jälle gaasi panna."
ERC Rally di Roma Capitale jätkub pühapäeval kuue kiiruskatsega, mille jooksul läbitakse 92,72 katsekilomeetrit.
### Response:
Viimasel katsel aega kaotanud Torn ja Järveoja lõpetasid laupäeval 16. kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti alustas esimest geimi koosseisus sidemängija Markkus Keel, nurgaründajad Kevin Saar ja Stefan Kaibald, temporündajad Mart Naaber ja Henri Treial, diagonaalründaja Timo Tammemaa ning libero Johan Vahter. Teises geimis tulid Treiali ja Tammemaa asemel platsile Mihkel Varblane ja Valentin Kordas, kolmandas geimis alustas Saare asemel Märt Tammearu ning neljandas Keele asemel Robert Viiber. Mängu said ka Kristo Kollo ja Karli Allik.
Avageimis Eestil võiduvõimalust ei tekkinud, tunnistades võõrustajate kindlat 25:16 paremust. Teises geimis kogus Eesti 20, kolmandas 23 ning lisageimis 22 punkti. Kogu mäng läks seega 3:0 (25:16, 25:20, 25:23) ja lisageim 25:22 paremusega Türgile. Kohtumise statistika on nähtav SIIN.
15 punktiga tõusis eestlaste resultatiivseimaks Kordas, kes näitas rünnakul 50-protsendilist efektiivsust. Varblane assisteeris 12, Kaibald 10, Naaber 7 ja Tammearu 6 punktiga. Saar ja Kollo tõid kaks ning Viiber ja Tammemaa ühe punkti.
Kui pallingu vastuvõtul oli protsentidega 44-37 edukam Eesti, siis rünnakul jäime vastasele selgelt alla – Türgi lahendas rünnakuid 52- ja Eesti 42-protsendiliselt. Blokipunkte märgiti Eestile kaheksa ja Türgile seitse ning serviässasid Eestile neli ja Türgile seitse. Pluss-miinus arvestuses jäi Türgi 32-ga ja Eesti 15-ga plussi.
Mängu saab järele vaadata: | Eesti koondis kaotas Türgile ka teise kontrollmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti alustas esimest geimi koosseisus sidemängija Markkus Keel, nurgaründajad Kevin Saar ja Stefan Kaibald, temporündajad Mart Naaber ja Henri Treial, diagonaalründaja Timo Tammemaa ning libero Johan Vahter. Teises geimis tulid Treiali ja Tammemaa asemel platsile Mihkel Varblane ja Valentin Kordas, kolmandas geimis alustas Saare asemel Märt Tammearu ning neljandas Keele asemel Robert Viiber. Mängu said ka Kristo Kollo ja Karli Allik.
Avageimis Eestil võiduvõimalust ei tekkinud, tunnistades võõrustajate kindlat 25:16 paremust. Teises geimis kogus Eesti 20, kolmandas 23 ning lisageimis 22 punkti. Kogu mäng läks seega 3:0 (25:16, 25:20, 25:23) ja lisageim 25:22 paremusega Türgile. Kohtumise statistika on nähtav SIIN.
15 punktiga tõusis eestlaste resultatiivseimaks Kordas, kes näitas rünnakul 50-protsendilist efektiivsust. Varblane assisteeris 12, Kaibald 10, Naaber 7 ja Tammearu 6 punktiga. Saar ja Kollo tõid kaks ning Viiber ja Tammemaa ühe punkti.
Kui pallingu vastuvõtul oli protsentidega 44-37 edukam Eesti, siis rünnakul jäime vastasele selgelt alla – Türgi lahendas rünnakuid 52- ja Eesti 42-protsendiliselt. Blokipunkte märgiti Eestile kaheksa ja Türgile seitse ning serviässasid Eestile neli ja Türgile seitse. Pluss-miinus arvestuses jäi Türgi 32-ga ja Eesti 15-ga plussi.
Mängu saab järele vaadata:
### Response:
Eesti koondis kaotas Türgile ka teise kontrollmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Populismi" mõistet kohtab avalikes aruteludes niivõrd tihti, et selle tähendus kipub hägustuma. Seda jõulist sõna kasutatakse konkurentide kõrvalepühkimiseks ka etteheidet täpsustamata 1 ning selle eest üritatakse valijat hoiatada, kuigi ka siis võivad populismi erinevad tähendused ebaselgelt läbi põimuda. 2 Kuidas mõista "populismi"?
Populismiks esimeses tähenduses nimetatakse Eestis vastutustundetut ja valijatega manipuleerivat käitumist, demagoogilisel ja ebasiiral viisil populaarsuse taotlemist.
Sinna alla käivad majanduslik vastutustundetus ehk vastuolulised või liigkulukad ettepanekud 3; oportunism, kui poliitikud esitavad ebasiiralt enda arvates populaarseid ideid 4, eriti kui soovitakse meeldida "valel viisil või valedele inimestele"; koguni igasugused riiklikud kulutused, nagu maksurahade eest tasutud ühistransport või kõrgharidus 5; emotsioonidele tuginevad argumendid, lihtsustamine ja demagoogiavõtted jpm. Nii seostatakse populismi demagoogiaga, vastutustundetusega ja n-ö majanduspopulismiga.
Nimetades populistlikuks populaarsuse taotlemist või teatud poliitilisi seisukohti (solidaarsem või individualistlikum majanduspoliitika, sisserände tõkestamine või hõlbustamine), ei ole erinevus tavalisest demokraatlikust poliitikast alati selge ega suur.
Paratamatult peavad poliitikud taotlema populaarsust, rääkima arusaadavalt (lihtsustama), kutsuma esile emotsioone, esitlema arvamusi maksuraha õiglasest kogumisest ja kasutamisest (lubama tõsta päästjate palku või suurendada kõrgkoolide rahastust ning ammutama selleks raha automaksust või astmelisest tulumaksust), mis näivad kellelegi ebamõistlikena.
Etteheiteid saaks väljendada ka sõnadega "demagoogia", "lihtsustamine" või "majanduslik vastutustundetus", "häälte ostmine toetustega". Keegi ei suuda kangutada sõna "populism" eemale selle Eestis harjumuspärasest tähendusest. Ent poliitikahuvilisele on vajalik tunda ka teist tähendust: populism kui demokraatia tõlgendamise viis.
Määrab teise järgu ideoloogia
Igal poliitikul ja erakonnal on esimese järgu ideoloogilised elemendid, nagu majanduslik vasak- või parempoolsus, hoiak rände ja rahvusluse suhtes, inimeste võrdväärsete õiguste pooldamine või vastuseis sellele, puu- või rahakallistamine, eelarvetasakaalu või regionaalpoliitika eelistamine.
Eelnimetatud sisulised ja konkreetsed hoiakud vastavad eelkõige küsimustele, nagu "Mida tuleks teha?", "Mis on väärtuslik?" ja "Millist Eestit me tahame?". Populism võib selga tõmmata erinevaid esimese järgu ideoloogilisi kuubi (vrd Chávez, Orbán, Trump, Erdoğan).
Demokraatia tõlgendusena määratlevad populismi aga selle teise järgu ideoloogia tunnused ehk tausteeldused ühiskonna, rahva, poliitika ja legitiimsuse kohta: mis on poliitika olemus ja demokraatliku legitiimsuse alus? Kuidas käituda poliitiliste eriarvamuste korral? Kas enamuse ülemvõimu vähemuse üle piirata on demokraatlik? Kas kompromissitus on pahe või voorus? Mida tähendab "rahvas" ja kas poliitikute roll on rahvast esindada või kehastada?
Akadeemilises kirjanduses on sedastatud, et populism on õhukese keskmega, antipluralistlik ja antielitaristlik ideoloogia, mis saab kasutada erinevaid "võõrustaja-ideoloogiaid", hajus ja õhuke, tühja keskmega ja kameeleonlikult muutlik, mõnikord ka retoorika, diskursus või poliitilise mobiliseerimise strateegia.
Seejuures ei kao populismi omaksvõtmisel esimese järgu ideoloogia ning poliitik (või valija) võib ühes olukorras tuua välja probleeme ja rõhuda sisulistele argumentidele, teises olukorras aga piirduda sellega, et samastab oma seisukoha tõelise rahva tahtega; ühel korral apelleerida enda inimõigustele, teisel soovida teiste omi piirata; ühel korral vaigistada vähemust, teisel korral nõuda sõnavabadust.
Kui täpne on nimetada mõnd poliitikut populistlikuks, on sõlteline ja ajas muutuv (liberaaldemokraadid võivad populaarsustaotluses hakata populismi matkima, populistid võivad oma demokraatiatõlgenduse asjus ümber mõelda) ning kõik, mida populist arvab, pole veel populistlik.
Demokraatias on kõrgeim võim rahvas ning seega võib populismile omane n-ö rahva tahte eest kõnelemine paista õilis. Proovides luua rahva tahet järgivaid institutsioone, tõstatuvad küsimused teise järgu ideoloogia kohta: mida tähendab "rahvas"? Kuidas tuvastada selle tahet? Mida teha, kui rahva seas on erimeelsused?
Tavapärane esindusdemokraatlik lahendus neile raskustele on tunnistada, et rahvas pole ühetaoline mass, vaid osalt ühesuguste, osalt erinevate huvide ja väärtustega inimesed, kelle kõigi huvide eest peaks demokraatias seisma, otsides kompromissi: pannakse paika valimisi võimaldavad institutsioonid, mille kaudu rahvas volitab kandidaadid ja erakonnad parlamenti. Igipõliselt jääb kestma avalik demokraatlik arutelu, võimulolijaid ei samastata kogu rahvaga ning nad ei tohiks täielikult üle sõita opositsiooni ja vähemuste huvidest.
Populistlik lahendus rahva määratlemisele on mõistlike eriarvamuste eitamine või osa inimeste rahva seast moraalselt välja arvamine. Selleks samastavad populistid iseennast ja enda toetajaid terve rahvaga, mis ei tähenda kõiki inimesi ega kodanikke, vaid "tõelist" või "tegelikku" osa inimestest.
See rahvas olevat ühtne (s.t ühetaoline ja "normaalne", mitte lõimunud), ehtne, kuuluv, töökas ja vooruslik, vastandina rikutud, ahnele eliidile (establishment, kartelliparteid, heal järjel olevad inimesed, kohtud, arstid, teadusringkonnad, sõltumatu ajakirjandus, "Brüsseli tallalakkujad") ning eliidi poputatavatele hoolealustele (töötud, immigrandid, seksuaalvähemused, sõjapõgenikud jm), keda rahvas kadestama ja põlgama peaks. Nõnda olevat Brexit "tõeliste inimeste võit" ning Trumpi jaoks oli ainutähtis ühendada rahvas, sest teised inimesed ei tähenda midagi.
Ühe Eesti erakonna esimees rõhutas parteikongressil, et neid toetab "väga suur osa ühiskonnast. Normaalne osa ühiskonnast". Ükskõik millise erakonna puhul Eestis tähendaks see, et normaalne on parimal juhul iga kolmas inimene. 6
Nõnda järeldub, et rahva tahe on ainult teatud (populistide kindlaksmääratud) inimeste tahe ning populistile jääb õigus kõneleda ühetaolise rahva kristallselge tahte eest ka erakonna kaheksaprotsendilise toetusega.
Niisamuti võib kahtluse alla seada valimistulemusi ja mittemeelitavaid toetusküsitlusi või apelleerida "vaikivale enamusele" – populismi kujutletavas reaalsuses (kus rahvas on ühtne ja nende poolt) pole end rahvaga samastaval populistil võimalik olla vähemuses. Eeldades absoluutset moraalset üleolekut, ei lasta end empiirikast häirida.
Populismi esimene tunnus on, et kuigi väites end toetuvat rahva tahtele, räägib ta kujutletavast ühetaolisest ja ühel meelel olevast rahvast, mitte tegelikest, lahknevate seisukohtadega inimestest.
Populism on välistav demokraatiatõlgendus, sest kujutab üht osa (olgu see 10 protsenti või 51 protsenti) terviku (kõigi demokraatlike ühiskonnaliikmete) asemele. Ka siis, kui mõne erakonna või koalitsiooni toetus küündiks üle 50 protsendi, oleks ebademokraatlik nimetada ülejäänud osa inimestest ja nende huvide esindajaid rahva sekka mittekuuluvateks. Vähemuses olemine ei tohiks tühistada huvide moraalset väärtust, sest enamushääletus on demokraatia tööriist, mitte ammendav definitsioon.
Eriarvamused
Kui tõlgendada demokraatia eesmärki populistlikult, on see ühetaolise, moraalse ja ühel meelel oleva rahva tahte elluviimine, mistõttu ei jää ruumi eriarvamusteks. Populism irdub ühiskondlikust tegelikkusest, kui esitleb enda seisukohta ühetaolise rahva tahtena ja leiab, et mittenõustujad on rikutud, rahvavaenlased, reeturid, allakäinud ega kuulu rahva sekka.
"Populistliku erakonna vastu meelt avaldavad inimesed polevat esindamas tõelist rahvast, vaid on välisagendid, eliidi käsilased, ebasiirad, hüsteerilised."
Liberaalse demokraatiatõlgenduse pooldajad (nende hulka kuuluvad ka traditsioonilised esindusdemokraatiat jaatavad konservatiivid, rahvuslased, vasakpoolsed, sotsialistid) kuulutatakse sama hingetõmbega totalitaristideks ja tuulelippudeks. Populistliku erakonna vastu meelt avaldavad inimesed polevat esindamas tõelist rahvast, vaid on välisagendid, eliidi käsilased, ebasiirad, hüsteerilised. Poliitilised otsused saavat olla üheselt kas õiged või valed, seisukohad rahva tahte poolt või vastu.
Populism on polariseeriv demokraatiatõlgendus: poliitika olemust ja poliitilisi erimeelsusi nähakse lepitamatute vaenupoolte taplusena, hea ja kurja vahelise heitlusena, selgete võitjate ja kaotajatega, mitte avaliku aruteluna ühisosa leidmiseks, konkureerivate ettepanekute, lahknevate, aga legitiimsete maailmavaadete võistlemisena või vabade mõtete turuplatsina.
Demokraatliku ühiskonna üks püsivaid tunnuseid on aga mõistlike erimeelsuste mitmekesisus, mida Rawlsi tõdemuse järgi saab kaotada vaid repressiivselt, vägivallaga, üht maailmavaadet riiklikult eelistades, rikkudes kultuuri, teaduse ja vaba mõtte arengut. Kellegi arvamus võib meie arvates olla väär või rumal, ent kui me ei suuda selles piisavat hulka teisi inimesi ära veenda, ei ole demokraatia seisukohast määrav, et meil on enda arvates õigus.
Siin avaldub demokraatliku poliitika vastuoluline nõudlikkus: pole lihtne ühtaegu omada seisukohta, ent olla selle osas skeptiline ja valmis seda muutma; pidada lugu teiste arvamusest, ent mitte laskuda täielikku relativismi; teadvustada nii turumajanduse kui ka riigi liigse sekkumise ohtusid jmt.
Demokraatlike erimeelsustega leppimine ei tähenda, et inimene lakkaks uskumast oma esimese järgu veendumusi ja põhjendamast oma poliitilisi seisukohti, vaid seda, et ta tunnustab teiste samasugust õigust oma veendumustele ning ka eriarvamusele jäänud inimeste kuuluvust rahva hulka.
Samuti ei pea demokraatlik erimeelsuste sallimine laienema stalinistlike, fašistlike või muude inimsusevastaste seisukohtadeni. Maailmavaated, mis ei ole nõus vastastikuste kohustustega, üksteise austamisega ja demokraatia säilitamisega, ei soovi nähtavasti osaleda demokraatlikus ühiskondlikus leppes, millega kaasnevad nii vabadused kui ka vastutus. Demokraatlik sallivus ei pea olema ennast õõnestav autoritaarsuse kasvulava.
Teine populismi kui demokraatiatõlgenduse tunnus on mõistlike eriarvamustega mitteleppimine, kompromissiotsingute reeturlikkusena nägemine ning moralistlik arusaam poliitikast kui võitlusest headuse ja kurjuse vahel. Kui teada on ühtne "rahva tahe", paistab kompromiss ja ühisosa otsimine moraalse rikutuse tunnusena ning jääb vaid üks arvamus.
Võimu hajutatus ühiskonnas
Rahva ühetaolisuse ja erimeelsuste mahasalgamisega seondub demokraatiat tugevdavate mittevalitavate asutuste sarjamine, kui need ei toeta parteiliini. Vaba ajakirjandus, teadusringkonnad, "ebasobivad" kodanikeliikumised, kohtuvõim, inimõigusorganisatsioonid, ametnikud – milleks? Kas on vaja riigikohut, mis aeglustab rahva tahte elluviimist? Mis õigusega kritiseerivad ajakirjanikud ainuõiget rahva arvamust? Milleks anda inimõigused neile, kellele rahvas pole neid määranud?
Võimude lahusus ja sõltumatud institutsioonid on populismi jaoks ebademokraatlik takistus rahva tõelise tahte elluviimisel. Siin avaldub üks populismi võlusid: otsuste delegeerimine, võimu hajutatus ja ekspertsuse rõhutamine maailmavaate asemel võib kodanikele jätta mulje, et parlamendipoliitikas pole midagi kaalul, sest asju otsustatakse kuskil mujal ja poliitikud on ühesugused.
Sellist ohtu võimendab jutt majandusliku vasak- ja paremskaala või maailmavaadete ebarelevantsusest poliitikas 7, peenhäälestusest ja puhtalt tõenduspõhisest poliitikast, millega seonduvad tehnokraatia, elitarism ja bürokraatia.
Võimude lahusus, ekspertide kaasamine ja kodanikuühiskond teenivad demokraatiat: vältivad riigi kaaperdamist, kärpides poliitikute võimuahnust; võimaldavad rahulikku ja mitmekülgset arutelu; esindavad ka vähemuste huve; säilitavad demokraatiat läbi aegade (mitte ainult kiirustatud otsuste täitmisel); tasakaalustavad ühiskonda.
Populismile tundub võimu hajutatuse kaadervärk liiga keeruline ning otsedemokraatiat takistav. Kui aga demokraatiat näha mitte ainult hetkelise enamuse otsuste kohese elluviimisena, vaid aastakümneid toimiva koostöömehhanismina, mis väldib äärmustesse langemist ja totalitarismi, tagab võrdse kohtlemise, toetub avalikele aruteludele ja avalike kriteeriumide alusel määratud ametikohtadele (kohtunikud, ametnikud jne ei määrata ametisse vereliini ega sõprussuhteid pidi), on sõltumatud institutsioonid ja ühendused demokraatia jätkusuutlikkuse tagajad ka tormistel aegadel.
Populismi kolmas tunnus on, et see eitab võimu hajutatuse ja mittevalitavate institutsioonide rolli demokraatlikus ühiskonnas, kuna võim peaks täielikult ja vahetult kuuluma ühetaolisele, ühel arvamusel olevale "rahvale".
Kas populism parandab demokraatiat?
Aeg-ajalt omistatakse populismile voorusi, samastades seda osalusdemokraatiaga, demokraatia elavdamisega, rahva lähedal olemisega või unustusse jäänud probleemide tõstatamisega. Tulevikunägemuse ja elevuse kohta küsitakse: "Äkki meil on vaja rohkem populismi?" 8, kuigi sama soovi on sõnastatud ka liberaalidelt uue utoopia palumisena, just nimelt vastukaaluna populismile. 9
Ka jäämata uskumata populismi loosungit "anname võimu rahvale tagasi", nähakse seda vajaliku raputusena hangunud demokraatiale. Sel juhul ei hinnata aga populistlikku demokraatiatõlgendust väärtuslikuna iseeneses, vaid ainult selle võrra, mil määral paneb ehmatus tavapärast demokraatiatõlgendust järele mõtlema ning ennast parandama (nt kaasamise, majanduskasvust laiemate ühiskondlike väärtuste arvessevõtmise vallas).
Nagu hetkeline juhitavuse kaotamine elavdab kiirust ületavat autojuhti, võib seda teha ka rahva kaasamisest mööda kiirustava demokraatia vibamine. Siiski ei mõju demokraatiale tervendavalt, kui välistatakse osa inimestest rahva seast, ei sallita eriarvamusi ning sellest tulenevalt eskaleeritakse tülisid ja kaaperdatakse avalik arutelu, kehtestades oma jutupunktid provokatiivse meediataktikaga (kui neljas võim konksu alla neelab).
Populismi kui demokraatiatõlgenduse virvendus Euroopas võib panna järele mõtlema neid demokraate, kes kalduvad elitarismi ja tehnokraatiasse ning otsivad konsensuslikku "ühte mõistlikku arvamust" selle asemel, et leppida avalike arutelude kaudu loodava ebatäiusliku kompromissiga – populism ise pole aga demokraatia parandamine, vaid suunavõtt kraavi.
Populism kui demokraatia tõlgendus ei ole sünonüümne ühegagi järgnevast: populaarne (populistlik saab olla ka ebapopulaarne partei, isegi kui väidab enda taga olevat vaikiva enamuse või vaidlustab valimistulemusi); osalusdemokraatia (populistlik valitsemiskultuur vajab ühetaolist kaasaplaksutavat publikut, mitte aktiivseid ja eripalgelisi osalejaid); arutlev demokraatia (ingl deliberative democracy, kus populist ei kipu korraldama arutlevaid rahvakogusid seisukohtade kujundamiseks, vaid üleskütvalt sõnastatud referendumeid, sest kui rahva tahe on teada, pole midagi arutada); varandusliku ebavõrdsuse vähendamine (seda võib taotleda nii populist kui ka mittepopulist); võimulolijate kritiseerimine ("kõrgemalolijate" kritiseerimine on alatine demokraatia osa, kuid seda ei pruugi teha demoniseerides); kodanikuühiskonna kaasamine (populistid peavad võimukriitilisi kodanikeühendusi riigivaenlasteks, võimul olles suunatakse raha vaid omadele, põlistamaks oma esimese järgu ideoloogiat); demokraatia elavdamine (kuigi populism hõlmab emotsioonide tekitamist, halvab vaenamine demokraatliku koostöötahte).
Need nähtused pole samastatavad populismiga, vaid võivad aidata säilitada täiemahulist ehk liberaaldemokraatiat (mitte segi ajada liberaalsuse ja konservatiivsuse vastandusega!) ning vältida populismi veetlust. 10
Populistlik demokraatiatõlgendus samastab osa inimestest (populistlikud erakonnad, juhid, valijad) ühetaolise ja moraalse "tõelise rahvaga", kujutledes ülejäänuid vaenlastena, kuulutab seetõttu eriarvamused ebalegitiimseteks, põlgab kompromisse ja leiab, et võimu hajutatus ühiskonnas tõkestab rahva tõelist tahet. See on üks võimalik teise järgu ideoloogia, mis sobib erinevate esimese järgu ideoloogiatega rohkem või vähem, ent pole viimaste poolt defineeritud. Lihtsustatult saab populistliku tõlgenduse demokraatiast võtta kokku nii: "Üks rahvas, üks arvamus, üks võim."
1 Anna Ploompuu, Perling: edu võti on liikmete kaasamine. – Postimees 3.VI 2021.
2 https://www.praxis.ee/tood/praxis-jalgib-valimisi-2015/populismi-edetabel/
3 Erik Gamzejev, Aga teised teevad ju ka … – Põhjarannik. 21. XI 2018.
4 Martti Aavik, Piiramine, populism ja näidispoomine ehk Tallinna kasiino sõda. – Postimees, 11. IV 2008. https://www.delfi.ee/artikkel/64319201/suvisest-piirkiirusest-loobumine-on-puhas-populism. Margus Tsahkna: EKRE piirileppe-eelnõu jõustudes väheneks ka NATO kaitse Eestis. – Eesti Päevaleht 3. V 2022.
5 Harly Kirsipuu, Tasuta kõike ja ühe minuti pärast! Ehk kuhu sõidab meie lugupeetud transport? – Postimees 6. XII 2021; Anna Ploompuu, Koalitsioonikaaslased laidavad Simsoni määruse olulise põhimõtte maha. – Postimees 7. V 2022; Karin Kangro, Pevkur: tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas. – Postimees Online 20. VII 2017; https://www.postimees.ee/4183987/pevkur-tasuta-avalikke-teenuseid-ei-ole-olemas
6 https://www.err.ee/1608537172/koondkeskmised-reitingud-reformierakond-tousis-esimeseks-koikides-uuringutes
7 Maia Tammjärv, Vabadusi tuleb kaitsta, iga sentimeetrit. Intervjuu Jevgeni Ossinovskiga. – Müürileht, 17. II 2020, / Juhtkiri: maailmavaate tagasitulek. – Postimees 20. I 2019.
8 Henri Kõiv, Äkki meil on vaja rohkem populismi? – Müürileht, 29. VI 2022.
9 Marleen Allemann ja Tõnis Saarts, Palun uut utoopiat, liberaal! – Sirp 24. IX 2021.
10 Tõnis Saarts ja Peet Kask, Kuidas kaitseb end liberaalne demokraatia? – Sirp 13. V 2022. | Holger Kiik: populism kui tõlgendus demokraatiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Populismi" mõistet kohtab avalikes aruteludes niivõrd tihti, et selle tähendus kipub hägustuma. Seda jõulist sõna kasutatakse konkurentide kõrvalepühkimiseks ka etteheidet täpsustamata 1 ning selle eest üritatakse valijat hoiatada, kuigi ka siis võivad populismi erinevad tähendused ebaselgelt läbi põimuda. 2 Kuidas mõista "populismi"?
Populismiks esimeses tähenduses nimetatakse Eestis vastutustundetut ja valijatega manipuleerivat käitumist, demagoogilisel ja ebasiiral viisil populaarsuse taotlemist.
Sinna alla käivad majanduslik vastutustundetus ehk vastuolulised või liigkulukad ettepanekud 3; oportunism, kui poliitikud esitavad ebasiiralt enda arvates populaarseid ideid 4, eriti kui soovitakse meeldida "valel viisil või valedele inimestele"; koguni igasugused riiklikud kulutused, nagu maksurahade eest tasutud ühistransport või kõrgharidus 5; emotsioonidele tuginevad argumendid, lihtsustamine ja demagoogiavõtted jpm. Nii seostatakse populismi demagoogiaga, vastutustundetusega ja n-ö majanduspopulismiga.
Nimetades populistlikuks populaarsuse taotlemist või teatud poliitilisi seisukohti (solidaarsem või individualistlikum majanduspoliitika, sisserände tõkestamine või hõlbustamine), ei ole erinevus tavalisest demokraatlikust poliitikast alati selge ega suur.
Paratamatult peavad poliitikud taotlema populaarsust, rääkima arusaadavalt (lihtsustama), kutsuma esile emotsioone, esitlema arvamusi maksuraha õiglasest kogumisest ja kasutamisest (lubama tõsta päästjate palku või suurendada kõrgkoolide rahastust ning ammutama selleks raha automaksust või astmelisest tulumaksust), mis näivad kellelegi ebamõistlikena.
Etteheiteid saaks väljendada ka sõnadega "demagoogia", "lihtsustamine" või "majanduslik vastutustundetus", "häälte ostmine toetustega". Keegi ei suuda kangutada sõna "populism" eemale selle Eestis harjumuspärasest tähendusest. Ent poliitikahuvilisele on vajalik tunda ka teist tähendust: populism kui demokraatia tõlgendamise viis.
Määrab teise järgu ideoloogia
Igal poliitikul ja erakonnal on esimese järgu ideoloogilised elemendid, nagu majanduslik vasak- või parempoolsus, hoiak rände ja rahvusluse suhtes, inimeste võrdväärsete õiguste pooldamine või vastuseis sellele, puu- või rahakallistamine, eelarvetasakaalu või regionaalpoliitika eelistamine.
Eelnimetatud sisulised ja konkreetsed hoiakud vastavad eelkõige küsimustele, nagu "Mida tuleks teha?", "Mis on väärtuslik?" ja "Millist Eestit me tahame?". Populism võib selga tõmmata erinevaid esimese järgu ideoloogilisi kuubi (vrd Chávez, Orbán, Trump, Erdoğan).
Demokraatia tõlgendusena määratlevad populismi aga selle teise järgu ideoloogia tunnused ehk tausteeldused ühiskonna, rahva, poliitika ja legitiimsuse kohta: mis on poliitika olemus ja demokraatliku legitiimsuse alus? Kuidas käituda poliitiliste eriarvamuste korral? Kas enamuse ülemvõimu vähemuse üle piirata on demokraatlik? Kas kompromissitus on pahe või voorus? Mida tähendab "rahvas" ja kas poliitikute roll on rahvast esindada või kehastada?
Akadeemilises kirjanduses on sedastatud, et populism on õhukese keskmega, antipluralistlik ja antielitaristlik ideoloogia, mis saab kasutada erinevaid "võõrustaja-ideoloogiaid", hajus ja õhuke, tühja keskmega ja kameeleonlikult muutlik, mõnikord ka retoorika, diskursus või poliitilise mobiliseerimise strateegia.
Seejuures ei kao populismi omaksvõtmisel esimese järgu ideoloogia ning poliitik (või valija) võib ühes olukorras tuua välja probleeme ja rõhuda sisulistele argumentidele, teises olukorras aga piirduda sellega, et samastab oma seisukoha tõelise rahva tahtega; ühel korral apelleerida enda inimõigustele, teisel soovida teiste omi piirata; ühel korral vaigistada vähemust, teisel korral nõuda sõnavabadust.
Kui täpne on nimetada mõnd poliitikut populistlikuks, on sõlteline ja ajas muutuv (liberaaldemokraadid võivad populaarsustaotluses hakata populismi matkima, populistid võivad oma demokraatiatõlgenduse asjus ümber mõelda) ning kõik, mida populist arvab, pole veel populistlik.
Demokraatias on kõrgeim võim rahvas ning seega võib populismile omane n-ö rahva tahte eest kõnelemine paista õilis. Proovides luua rahva tahet järgivaid institutsioone, tõstatuvad küsimused teise järgu ideoloogia kohta: mida tähendab "rahvas"? Kuidas tuvastada selle tahet? Mida teha, kui rahva seas on erimeelsused?
Tavapärane esindusdemokraatlik lahendus neile raskustele on tunnistada, et rahvas pole ühetaoline mass, vaid osalt ühesuguste, osalt erinevate huvide ja väärtustega inimesed, kelle kõigi huvide eest peaks demokraatias seisma, otsides kompromissi: pannakse paika valimisi võimaldavad institutsioonid, mille kaudu rahvas volitab kandidaadid ja erakonnad parlamenti. Igipõliselt jääb kestma avalik demokraatlik arutelu, võimulolijaid ei samastata kogu rahvaga ning nad ei tohiks täielikult üle sõita opositsiooni ja vähemuste huvidest.
Populistlik lahendus rahva määratlemisele on mõistlike eriarvamuste eitamine või osa inimeste rahva seast moraalselt välja arvamine. Selleks samastavad populistid iseennast ja enda toetajaid terve rahvaga, mis ei tähenda kõiki inimesi ega kodanikke, vaid "tõelist" või "tegelikku" osa inimestest.
See rahvas olevat ühtne (s.t ühetaoline ja "normaalne", mitte lõimunud), ehtne, kuuluv, töökas ja vooruslik, vastandina rikutud, ahnele eliidile (establishment, kartelliparteid, heal järjel olevad inimesed, kohtud, arstid, teadusringkonnad, sõltumatu ajakirjandus, "Brüsseli tallalakkujad") ning eliidi poputatavatele hoolealustele (töötud, immigrandid, seksuaalvähemused, sõjapõgenikud jm), keda rahvas kadestama ja põlgama peaks. Nõnda olevat Brexit "tõeliste inimeste võit" ning Trumpi jaoks oli ainutähtis ühendada rahvas, sest teised inimesed ei tähenda midagi.
Ühe Eesti erakonna esimees rõhutas parteikongressil, et neid toetab "väga suur osa ühiskonnast. Normaalne osa ühiskonnast". Ükskõik millise erakonna puhul Eestis tähendaks see, et normaalne on parimal juhul iga kolmas inimene. 6
Nõnda järeldub, et rahva tahe on ainult teatud (populistide kindlaksmääratud) inimeste tahe ning populistile jääb õigus kõneleda ühetaolise rahva kristallselge tahte eest ka erakonna kaheksaprotsendilise toetusega.
Niisamuti võib kahtluse alla seada valimistulemusi ja mittemeelitavaid toetusküsitlusi või apelleerida "vaikivale enamusele" – populismi kujutletavas reaalsuses (kus rahvas on ühtne ja nende poolt) pole end rahvaga samastaval populistil võimalik olla vähemuses. Eeldades absoluutset moraalset üleolekut, ei lasta end empiirikast häirida.
Populismi esimene tunnus on, et kuigi väites end toetuvat rahva tahtele, räägib ta kujutletavast ühetaolisest ja ühel meelel olevast rahvast, mitte tegelikest, lahknevate seisukohtadega inimestest.
Populism on välistav demokraatiatõlgendus, sest kujutab üht osa (olgu see 10 protsenti või 51 protsenti) terviku (kõigi demokraatlike ühiskonnaliikmete) asemele. Ka siis, kui mõne erakonna või koalitsiooni toetus küündiks üle 50 protsendi, oleks ebademokraatlik nimetada ülejäänud osa inimestest ja nende huvide esindajaid rahva sekka mittekuuluvateks. Vähemuses olemine ei tohiks tühistada huvide moraalset väärtust, sest enamushääletus on demokraatia tööriist, mitte ammendav definitsioon.
Eriarvamused
Kui tõlgendada demokraatia eesmärki populistlikult, on see ühetaolise, moraalse ja ühel meelel oleva rahva tahte elluviimine, mistõttu ei jää ruumi eriarvamusteks. Populism irdub ühiskondlikust tegelikkusest, kui esitleb enda seisukohta ühetaolise rahva tahtena ja leiab, et mittenõustujad on rikutud, rahvavaenlased, reeturid, allakäinud ega kuulu rahva sekka.
"Populistliku erakonna vastu meelt avaldavad inimesed polevat esindamas tõelist rahvast, vaid on välisagendid, eliidi käsilased, ebasiirad, hüsteerilised."
Liberaalse demokraatiatõlgenduse pooldajad (nende hulka kuuluvad ka traditsioonilised esindusdemokraatiat jaatavad konservatiivid, rahvuslased, vasakpoolsed, sotsialistid) kuulutatakse sama hingetõmbega totalitaristideks ja tuulelippudeks. Populistliku erakonna vastu meelt avaldavad inimesed polevat esindamas tõelist rahvast, vaid on välisagendid, eliidi käsilased, ebasiirad, hüsteerilised. Poliitilised otsused saavat olla üheselt kas õiged või valed, seisukohad rahva tahte poolt või vastu.
Populism on polariseeriv demokraatiatõlgendus: poliitika olemust ja poliitilisi erimeelsusi nähakse lepitamatute vaenupoolte taplusena, hea ja kurja vahelise heitlusena, selgete võitjate ja kaotajatega, mitte avaliku aruteluna ühisosa leidmiseks, konkureerivate ettepanekute, lahknevate, aga legitiimsete maailmavaadete võistlemisena või vabade mõtete turuplatsina.
Demokraatliku ühiskonna üks püsivaid tunnuseid on aga mõistlike erimeelsuste mitmekesisus, mida Rawlsi tõdemuse järgi saab kaotada vaid repressiivselt, vägivallaga, üht maailmavaadet riiklikult eelistades, rikkudes kultuuri, teaduse ja vaba mõtte arengut. Kellegi arvamus võib meie arvates olla väär või rumal, ent kui me ei suuda selles piisavat hulka teisi inimesi ära veenda, ei ole demokraatia seisukohast määrav, et meil on enda arvates õigus.
Siin avaldub demokraatliku poliitika vastuoluline nõudlikkus: pole lihtne ühtaegu omada seisukohta, ent olla selle osas skeptiline ja valmis seda muutma; pidada lugu teiste arvamusest, ent mitte laskuda täielikku relativismi; teadvustada nii turumajanduse kui ka riigi liigse sekkumise ohtusid jmt.
Demokraatlike erimeelsustega leppimine ei tähenda, et inimene lakkaks uskumast oma esimese järgu veendumusi ja põhjendamast oma poliitilisi seisukohti, vaid seda, et ta tunnustab teiste samasugust õigust oma veendumustele ning ka eriarvamusele jäänud inimeste kuuluvust rahva hulka.
Samuti ei pea demokraatlik erimeelsuste sallimine laienema stalinistlike, fašistlike või muude inimsusevastaste seisukohtadeni. Maailmavaated, mis ei ole nõus vastastikuste kohustustega, üksteise austamisega ja demokraatia säilitamisega, ei soovi nähtavasti osaleda demokraatlikus ühiskondlikus leppes, millega kaasnevad nii vabadused kui ka vastutus. Demokraatlik sallivus ei pea olema ennast õõnestav autoritaarsuse kasvulava.
Teine populismi kui demokraatiatõlgenduse tunnus on mõistlike eriarvamustega mitteleppimine, kompromissiotsingute reeturlikkusena nägemine ning moralistlik arusaam poliitikast kui võitlusest headuse ja kurjuse vahel. Kui teada on ühtne "rahva tahe", paistab kompromiss ja ühisosa otsimine moraalse rikutuse tunnusena ning jääb vaid üks arvamus.
Võimu hajutatus ühiskonnas
Rahva ühetaolisuse ja erimeelsuste mahasalgamisega seondub demokraatiat tugevdavate mittevalitavate asutuste sarjamine, kui need ei toeta parteiliini. Vaba ajakirjandus, teadusringkonnad, "ebasobivad" kodanikeliikumised, kohtuvõim, inimõigusorganisatsioonid, ametnikud – milleks? Kas on vaja riigikohut, mis aeglustab rahva tahte elluviimist? Mis õigusega kritiseerivad ajakirjanikud ainuõiget rahva arvamust? Milleks anda inimõigused neile, kellele rahvas pole neid määranud?
Võimude lahusus ja sõltumatud institutsioonid on populismi jaoks ebademokraatlik takistus rahva tõelise tahte elluviimisel. Siin avaldub üks populismi võlusid: otsuste delegeerimine, võimu hajutatus ja ekspertsuse rõhutamine maailmavaate asemel võib kodanikele jätta mulje, et parlamendipoliitikas pole midagi kaalul, sest asju otsustatakse kuskil mujal ja poliitikud on ühesugused.
Sellist ohtu võimendab jutt majandusliku vasak- ja paremskaala või maailmavaadete ebarelevantsusest poliitikas 7, peenhäälestusest ja puhtalt tõenduspõhisest poliitikast, millega seonduvad tehnokraatia, elitarism ja bürokraatia.
Võimude lahusus, ekspertide kaasamine ja kodanikuühiskond teenivad demokraatiat: vältivad riigi kaaperdamist, kärpides poliitikute võimuahnust; võimaldavad rahulikku ja mitmekülgset arutelu; esindavad ka vähemuste huve; säilitavad demokraatiat läbi aegade (mitte ainult kiirustatud otsuste täitmisel); tasakaalustavad ühiskonda.
Populismile tundub võimu hajutatuse kaadervärk liiga keeruline ning otsedemokraatiat takistav. Kui aga demokraatiat näha mitte ainult hetkelise enamuse otsuste kohese elluviimisena, vaid aastakümneid toimiva koostöömehhanismina, mis väldib äärmustesse langemist ja totalitarismi, tagab võrdse kohtlemise, toetub avalikele aruteludele ja avalike kriteeriumide alusel määratud ametikohtadele (kohtunikud, ametnikud jne ei määrata ametisse vereliini ega sõprussuhteid pidi), on sõltumatud institutsioonid ja ühendused demokraatia jätkusuutlikkuse tagajad ka tormistel aegadel.
Populismi kolmas tunnus on, et see eitab võimu hajutatuse ja mittevalitavate institutsioonide rolli demokraatlikus ühiskonnas, kuna võim peaks täielikult ja vahetult kuuluma ühetaolisele, ühel arvamusel olevale "rahvale".
Kas populism parandab demokraatiat?
Aeg-ajalt omistatakse populismile voorusi, samastades seda osalusdemokraatiaga, demokraatia elavdamisega, rahva lähedal olemisega või unustusse jäänud probleemide tõstatamisega. Tulevikunägemuse ja elevuse kohta küsitakse: "Äkki meil on vaja rohkem populismi?" 8, kuigi sama soovi on sõnastatud ka liberaalidelt uue utoopia palumisena, just nimelt vastukaaluna populismile. 9
Ka jäämata uskumata populismi loosungit "anname võimu rahvale tagasi", nähakse seda vajaliku raputusena hangunud demokraatiale. Sel juhul ei hinnata aga populistlikku demokraatiatõlgendust väärtuslikuna iseeneses, vaid ainult selle võrra, mil määral paneb ehmatus tavapärast demokraatiatõlgendust järele mõtlema ning ennast parandama (nt kaasamise, majanduskasvust laiemate ühiskondlike väärtuste arvessevõtmise vallas).
Nagu hetkeline juhitavuse kaotamine elavdab kiirust ületavat autojuhti, võib seda teha ka rahva kaasamisest mööda kiirustava demokraatia vibamine. Siiski ei mõju demokraatiale tervendavalt, kui välistatakse osa inimestest rahva seast, ei sallita eriarvamusi ning sellest tulenevalt eskaleeritakse tülisid ja kaaperdatakse avalik arutelu, kehtestades oma jutupunktid provokatiivse meediataktikaga (kui neljas võim konksu alla neelab).
Populismi kui demokraatiatõlgenduse virvendus Euroopas võib panna järele mõtlema neid demokraate, kes kalduvad elitarismi ja tehnokraatiasse ning otsivad konsensuslikku "ühte mõistlikku arvamust" selle asemel, et leppida avalike arutelude kaudu loodava ebatäiusliku kompromissiga – populism ise pole aga demokraatia parandamine, vaid suunavõtt kraavi.
Populism kui demokraatia tõlgendus ei ole sünonüümne ühegagi järgnevast: populaarne (populistlik saab olla ka ebapopulaarne partei, isegi kui väidab enda taga olevat vaikiva enamuse või vaidlustab valimistulemusi); osalusdemokraatia (populistlik valitsemiskultuur vajab ühetaolist kaasaplaksutavat publikut, mitte aktiivseid ja eripalgelisi osalejaid); arutlev demokraatia (ingl deliberative democracy, kus populist ei kipu korraldama arutlevaid rahvakogusid seisukohtade kujundamiseks, vaid üleskütvalt sõnastatud referendumeid, sest kui rahva tahe on teada, pole midagi arutada); varandusliku ebavõrdsuse vähendamine (seda võib taotleda nii populist kui ka mittepopulist); võimulolijate kritiseerimine ("kõrgemalolijate" kritiseerimine on alatine demokraatia osa, kuid seda ei pruugi teha demoniseerides); kodanikuühiskonna kaasamine (populistid peavad võimukriitilisi kodanikeühendusi riigivaenlasteks, võimul olles suunatakse raha vaid omadele, põlistamaks oma esimese järgu ideoloogiat); demokraatia elavdamine (kuigi populism hõlmab emotsioonide tekitamist, halvab vaenamine demokraatliku koostöötahte).
Need nähtused pole samastatavad populismiga, vaid võivad aidata säilitada täiemahulist ehk liberaaldemokraatiat (mitte segi ajada liberaalsuse ja konservatiivsuse vastandusega!) ning vältida populismi veetlust. 10
Populistlik demokraatiatõlgendus samastab osa inimestest (populistlikud erakonnad, juhid, valijad) ühetaolise ja moraalse "tõelise rahvaga", kujutledes ülejäänuid vaenlastena, kuulutab seetõttu eriarvamused ebalegitiimseteks, põlgab kompromisse ja leiab, et võimu hajutatus ühiskonnas tõkestab rahva tõelist tahet. See on üks võimalik teise järgu ideoloogia, mis sobib erinevate esimese järgu ideoloogiatega rohkem või vähem, ent pole viimaste poolt defineeritud. Lihtsustatult saab populistliku tõlgenduse demokraatiast võtta kokku nii: "Üks rahvas, üks arvamus, üks võim."
1 Anna Ploompuu, Perling: edu võti on liikmete kaasamine. – Postimees 3.VI 2021.
2 https://www.praxis.ee/tood/praxis-jalgib-valimisi-2015/populismi-edetabel/
3 Erik Gamzejev, Aga teised teevad ju ka … – Põhjarannik. 21. XI 2018.
4 Martti Aavik, Piiramine, populism ja näidispoomine ehk Tallinna kasiino sõda. – Postimees, 11. IV 2008. https://www.delfi.ee/artikkel/64319201/suvisest-piirkiirusest-loobumine-on-puhas-populism. Margus Tsahkna: EKRE piirileppe-eelnõu jõustudes väheneks ka NATO kaitse Eestis. – Eesti Päevaleht 3. V 2022.
5 Harly Kirsipuu, Tasuta kõike ja ühe minuti pärast! Ehk kuhu sõidab meie lugupeetud transport? – Postimees 6. XII 2021; Anna Ploompuu, Koalitsioonikaaslased laidavad Simsoni määruse olulise põhimõtte maha. – Postimees 7. V 2022; Karin Kangro, Pevkur: tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas. – Postimees Online 20. VII 2017; https://www.postimees.ee/4183987/pevkur-tasuta-avalikke-teenuseid-ei-ole-olemas
6 https://www.err.ee/1608537172/koondkeskmised-reitingud-reformierakond-tousis-esimeseks-koikides-uuringutes
7 Maia Tammjärv, Vabadusi tuleb kaitsta, iga sentimeetrit. Intervjuu Jevgeni Ossinovskiga. – Müürileht, 17. II 2020, / Juhtkiri: maailmavaate tagasitulek. – Postimees 20. I 2019.
8 Henri Kõiv, Äkki meil on vaja rohkem populismi? – Müürileht, 29. VI 2022.
9 Marleen Allemann ja Tõnis Saarts, Palun uut utoopiat, liberaal! – Sirp 24. IX 2021.
10 Tõnis Saarts ja Peet Kask, Kuidas kaitseb end liberaalne demokraatia? – Sirp 13. V 2022.
### Response:
Holger Kiik: populism kui tõlgendus demokraatiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks asi, mida treiler ei näita, on see, kes võtab üle varalahkunud Chadwick Bosemani rolli, kes kehastas filmis peategelast, Wakanda kuningat T'Challat. Treiler lõpus näeb figuuri superkangelase rüüd kandmas, kuigi ei selgu, kes see täpselt on, vahendab Variety.
Stsenarist-režissöör Ryan Coogler, kelle juhtimisel sündis esimene "Must panter", astus treileri esitluse järel lavale, mõtiskledes Bosemani surma üle. Peaosa mänginud Boseman suri 2020. aasta augustis pärast nelja-aastast võitlust käärsoolevähiga.
"Järje tegemine saab olema keeruline, kuid me proovime," ütles Coogler. "Minu siinviibimisest on möödas viis aastat. Istusin umbes seal ja me näitasime esimest kaadrit "Musta pantri" esimesest filmist ning minu kõrval istus meie T'Challa, varalahkunud võimas Chadwick Boseman."
Coogler ütles, et Boseman pigistas esimest kaadrit nähes režissööri õlga. "Ma kinnitan, et tunnen praegugi tema kätt enda õlal."
Järjefilmist "Black Panther: Wakanda Forever" rääkides märkis Coogler, et film liigub Wakandas uutesse kohtadesse, mida pole varem nähtud, ja läheb uutesse paikadesse ka Marveli kinouniversumi kontekstis laiemalt.
"Musta pantri" teiseks osaks naasevad ekraanile esimese osa staarid Lupita Nyong'o, Letitia Wright, Danai Gurira, Florence Kasumba ja Winston Duke, uute tulijatena liituvad teiste hulgas Michaela Coel, Dominique Thorne, Alex Nivilani, Mabel Cadena ja Tenoch Huerta. | Ilmus treiler "Musta pantri" jätkufilmile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks asi, mida treiler ei näita, on see, kes võtab üle varalahkunud Chadwick Bosemani rolli, kes kehastas filmis peategelast, Wakanda kuningat T'Challat. Treiler lõpus näeb figuuri superkangelase rüüd kandmas, kuigi ei selgu, kes see täpselt on, vahendab Variety.
Stsenarist-režissöör Ryan Coogler, kelle juhtimisel sündis esimene "Must panter", astus treileri esitluse järel lavale, mõtiskledes Bosemani surma üle. Peaosa mänginud Boseman suri 2020. aasta augustis pärast nelja-aastast võitlust käärsoolevähiga.
"Järje tegemine saab olema keeruline, kuid me proovime," ütles Coogler. "Minu siinviibimisest on möödas viis aastat. Istusin umbes seal ja me näitasime esimest kaadrit "Musta pantri" esimesest filmist ning minu kõrval istus meie T'Challa, varalahkunud võimas Chadwick Boseman."
Coogler ütles, et Boseman pigistas esimest kaadrit nähes režissööri õlga. "Ma kinnitan, et tunnen praegugi tema kätt enda õlal."
Järjefilmist "Black Panther: Wakanda Forever" rääkides märkis Coogler, et film liigub Wakandas uutesse kohtadesse, mida pole varem nähtud, ja läheb uutesse paikadesse ka Marveli kinouniversumi kontekstis laiemalt.
"Musta pantri" teiseks osaks naasevad ekraanile esimese osa staarid Lupita Nyong'o, Letitia Wright, Danai Gurira, Florence Kasumba ja Winston Duke, uute tulijatena liituvad teiste hulgas Michaela Coel, Dominique Thorne, Alex Nivilani, Mabel Cadena ja Tenoch Huerta.
### Response:
Ilmus treiler "Musta pantri" jätkufilmile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti MK-etapil olümpiakrossis kõrge kuuenda koha teeninud Lõiv teenis lühirajasõidus kindla võidu ajaga 21.22. Kaheksaringilisel võidusõidul läks Lõiv oma teed juba teisel ringil, kasvatades oma edu järk-järgult. Hõbemedali sai kaela Mari-Liis Mõttus ja pronksi Maaris Meier, kellel viimasel ringil tuli kett maha ning seetõttu tuli finišijoon ületada joostes.
Meeste kümneringiline võistlus pakkus põnevust kuni viimase ringi viimase tõusuni, kus Tarassov pani oma paremuse maksma. Tema võiduajaks mõõdeti 24 minutit ja 54 sekundit. Gert Jõeäär kaotas talle seitsme ja Josten Vaidem üheksa sekundiga.
Meesjuunioride klassis krooniti Eesti meistriks Lauri Tamm ja naisjuunioride seas Annabrit Prants.
Kuni 14- ja kuni 16-aastastele neidudele ja noormeestele korraldati samuti lühirajasõidu võistlus, kuid nendes klassides meistritiitleid ei jagatud. Kuni 14-aastaste noormeeste klassis võidutses Sebastian Suppi ajaga 13.27, tema selja taha jäi vaid sekundiga Hugo-Hendrik Oravat ja 27 sekundiga Herlen Kajot. Kuni 14-aastaste neidude seas olid parimad Linda Lensment, Maria Jürisaar ja Loore Lemloch.
Kuni 16-aastaste noormeeste sõidus pälvis esikoha Matthias Mõttus, tema järel Riko Tammepuu ja Oliver Mätik. Sama vanade neidude klassis pälvis võidu Maribel Rannala, jättes selja taha Mairit Kaarjärve ja Viktoriia Baderyki.
Valga Puu Eesti meistrivõistlused jätkuvad Tehvandil pühapäeval olümpiakrossi (XCO) sõitudega. | Lühirajasõidu Eesti meistriteks krooniti Lõiv ja Tarassov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti MK-etapil olümpiakrossis kõrge kuuenda koha teeninud Lõiv teenis lühirajasõidus kindla võidu ajaga 21.22. Kaheksaringilisel võidusõidul läks Lõiv oma teed juba teisel ringil, kasvatades oma edu järk-järgult. Hõbemedali sai kaela Mari-Liis Mõttus ja pronksi Maaris Meier, kellel viimasel ringil tuli kett maha ning seetõttu tuli finišijoon ületada joostes.
Meeste kümneringiline võistlus pakkus põnevust kuni viimase ringi viimase tõusuni, kus Tarassov pani oma paremuse maksma. Tema võiduajaks mõõdeti 24 minutit ja 54 sekundit. Gert Jõeäär kaotas talle seitsme ja Josten Vaidem üheksa sekundiga.
Meesjuunioride klassis krooniti Eesti meistriks Lauri Tamm ja naisjuunioride seas Annabrit Prants.
Kuni 14- ja kuni 16-aastastele neidudele ja noormeestele korraldati samuti lühirajasõidu võistlus, kuid nendes klassides meistritiitleid ei jagatud. Kuni 14-aastaste noormeeste klassis võidutses Sebastian Suppi ajaga 13.27, tema selja taha jäi vaid sekundiga Hugo-Hendrik Oravat ja 27 sekundiga Herlen Kajot. Kuni 14-aastaste neidude seas olid parimad Linda Lensment, Maria Jürisaar ja Loore Lemloch.
Kuni 16-aastaste noormeeste sõidus pälvis esikoha Matthias Mõttus, tema järel Riko Tammepuu ja Oliver Mätik. Sama vanade neidude klassis pälvis võidu Maribel Rannala, jättes selja taha Mairit Kaarjärve ja Viktoriia Baderyki.
Valga Puu Eesti meistrivõistlused jätkuvad Tehvandil pühapäeval olümpiakrossi (XCO) sõitudega.
### Response:
Lühirajasõidu Eesti meistriteks krooniti Lõiv ja Tarassov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maastikupõleng Yosemite'i rahvuspargi lähistel puhkes reedel, kuid on ööpäevaga plahvatuslikult kasvanud ning tuletõrjujatel on raskusi selle kontrolli alla saamisega.
Üle 3000 inimese on põlengute eest evakueeritud ning kümme kodu on hävinud.
Kokku lõõmab maastikupõleng ligi 5000 hektaril ning see on praegu suurim põleng USA-s.
California kuberner Gavin Newsom ütles pressiteates, et tulele annavad hoogu palav ja kuiv ilm ning põuased olud.
Yosemite'i rahvuspargis, mis jääb maastikupõlengust kirdesse, kasvavad maailma ühed suuremad ja vanemad sekvoiad. Puid ähvardas juulis juba üks tulekahju, kuid tuletõrjujad suutsid puud päästa. | Californias on rahvuspargi juures lõõmava maastikupõlengu tõttu hädaolukord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maastikupõleng Yosemite'i rahvuspargi lähistel puhkes reedel, kuid on ööpäevaga plahvatuslikult kasvanud ning tuletõrjujatel on raskusi selle kontrolli alla saamisega.
Üle 3000 inimese on põlengute eest evakueeritud ning kümme kodu on hävinud.
Kokku lõõmab maastikupõleng ligi 5000 hektaril ning see on praegu suurim põleng USA-s.
California kuberner Gavin Newsom ütles pressiteates, et tulele annavad hoogu palav ja kuiv ilm ning põuased olud.
Yosemite'i rahvuspargis, mis jääb maastikupõlengust kirdesse, kasvavad maailma ühed suuremad ja vanemad sekvoiad. Puid ähvardas juulis juba üks tulekahju, kuid tuletõrjujad suutsid puud päästa.
### Response:
Californias on rahvuspargi juures lõõmava maastikupõlengu tõttu hädaolukord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pichardo krooniti mullu Tokyos olümpiavõitjaks Portugali rekordit tähistanud tulemusega 17.98. Tänavu oli 29-aastase mehe parimaks tulemuseks 17.49, kuid lõppvõistlusel näitas ta juba esimeses voorus 17 meetri ja 95 sentimeetri kaugusele lennanud hüpet ning võitis kuldmedali.
Hõbeda sai kaela Burkina Faso kolmkhüppaja Hugues Fabrice Zango (17.55), pronksi viib Hiina Zhu Yaming (17.31). Neljandaks-viiendaks tulid Itaalia mehed Andrea Dallavalle ja Emanuel Ihemeje. | Olümpiakuld Pichardo leidis taas pika hüppe ja krooniti maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pichardo krooniti mullu Tokyos olümpiavõitjaks Portugali rekordit tähistanud tulemusega 17.98. Tänavu oli 29-aastase mehe parimaks tulemuseks 17.49, kuid lõppvõistlusel näitas ta juba esimeses voorus 17 meetri ja 95 sentimeetri kaugusele lennanud hüpet ning võitis kuldmedali.
Hõbeda sai kaela Burkina Faso kolmkhüppaja Hugues Fabrice Zango (17.55), pronksi viib Hiina Zhu Yaming (17.31). Neljandaks-viiendaks tulid Itaalia mehed Andrea Dallavalle ja Emanuel Ihemeje.
### Response:
Olümpiakuld Pichardo leidis taas pika hüppe ja krooniti maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1500 meetri jooksus hõbeda teeninud 25-aastane Tsegay sai rahulikus tempos möödunud jooksus kirja aja 14.46,29, hõbedale jäänud keenialanna Beatrice Chebet kaotas talle 46 sajandikku ning pronksile tulnud etiooplanna Dawit Seyaum kaotas oma koondisekaaslasele veidi enam kui sekundi.
Tokyo olümpiamängudel selle distantsi Hellen Obiri ning Tsegay ees võitnud Hollandi jooksja Sifan Hassan jäi sarnaselt kaks korda pikemale distantsile medalita, kui pidi leppima kuuenda kohaga. | Hassan jäi medalita ka 5000 meetri jooksus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1500 meetri jooksus hõbeda teeninud 25-aastane Tsegay sai rahulikus tempos möödunud jooksus kirja aja 14.46,29, hõbedale jäänud keenialanna Beatrice Chebet kaotas talle 46 sajandikku ning pronksile tulnud etiooplanna Dawit Seyaum kaotas oma koondisekaaslasele veidi enam kui sekundi.
Tokyo olümpiamängudel selle distantsi Hellen Obiri ning Tsegay ees võitnud Hollandi jooksja Sifan Hassan jäi sarnaselt kaks korda pikemale distantsile medalita, kui pidi leppima kuuenda kohaga.
### Response:
Hassan jäi medalita ka 5000 meetri jooksus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tokyo olümpiavõitja läbis kaks staadioniringi ajaga 1.43,71 ning võitis nõnda oma esimese maailmameistrivõistluste medali, kohe ka kuldse. Mullu oli tema OM-kulla toonud ajaks 1.45,06.
Hõbeda teenis Alžeeria keskmaajooksja Djamel Sedjati ajaga 1.44,14 ning pronksi 1.44,28-ga Kanadat esindav Marco Arop. Esimesena jäi medalita keenialane Emmanuel Wanyonyi.
Kui olümpiamängudel on Keenia 800 meetri jooksus võitmatuks jäänud juba 2008. aastast saadik, rändas 2017. aasta MM-tiitel Prantsusmaale ja kolm aastat tagasi USA-sse. | Olümpiavõitja lisas auhinnakappi ka MM-tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tokyo olümpiavõitja läbis kaks staadioniringi ajaga 1.43,71 ning võitis nõnda oma esimese maailmameistrivõistluste medali, kohe ka kuldse. Mullu oli tema OM-kulla toonud ajaks 1.45,06.
Hõbeda teenis Alžeeria keskmaajooksja Djamel Sedjati ajaga 1.44,14 ning pronksi 1.44,28-ga Kanadat esindav Marco Arop. Esimesena jäi medalita keenialane Emmanuel Wanyonyi.
Kui olümpiamängudel on Keenia 800 meetri jooksus võitmatuks jäänud juba 2008. aastast saadik, rändas 2017. aasta MM-tiitel Prantsusmaale ja kolm aastat tagasi USA-sse.
### Response:
Olümpiavõitja lisas auhinnakappi ka MM-tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligi 30-kraadises tuulevaikses kuumuses Po jõel asuval vastuvoolu rajal peetud esimese MM-etapi laupäevases ajasõidus oli Erik Aaslav-Kaasik küll teine, kuid kõik kolm võistlussõitu võitis äsja Euroopa meistritiitli saanud noormees kindlalt ja puhtalt.
"Ajasõidus lõhkusin mootori ja sain sõita ainult kaks ringi. Minuga täpselt sama aega sõitis veel kaks võistlejat, kuid kuna Luca Finotti sõitis selle välja esimesena, määrati tema ajasõidu võitjaks," rääkis Erik Aaslav-Kaasik. "Esimeses sõidus oli mul ees jälle sama poolakas Synoracki, kuid seekord ei pidanud ma temast möödumiseks ootama neli ringi nagu EM-il. Start on mulle suhteliselt keeruline, kuid lõppkiirusega võtan teistele järgi."
Laupäevahommikuses kvalifikatsioonis sai viienda koha Eriku vennatütar Sanna Aaslav-Kaasik. Laupäeval peetud esimese sõidu stardis läks võistlejate vahel kõvaks punnimiseks ja Sanna lasi kokkupõrke vältimiseks gaasi maha. See tähendas, et ta asus teisi jälitama viimasena ning suutis lõpuks välja võidelda seitsmenda koha.
"Kiirust mul on ja suutsin päris palju konkurente noppida," kommenteeris Sanna. Tänases teises sõidus saavutas tütarlaps puhta sõiduga väga tubli viienda koha. Viimases, kolmandas sõidus õnnestus start ülihästi, esimesse poisse jõudis ta praktiliselt liidrina. Sõidu edenedes oli ta kolmas, kuid ühel pöördel jäi ette ringiga mahajääja ja Sanna langes välja tugevasse lainesse.
"Paat läks katki, aga ma ei saanud sellest ise aru ja püüdsin teistele järele jõuda. Ühel hetkel, niipea kui gaasi maha lasin, paiskas mulle ette rooli juurde sisse pahmakas vett. Päästsin ennast ise, aerutasin kalda juurde, hüppasin kaelasügavusse vette ja hoidsin mootorit veest väljas, et see kotti ei läheks," kirjeldas Sanna sündmusterohke päeva lõppu, kui talle viimaks need pealtvaatajad, kes ei pildistanud, appi tulid. Vaatamata viimase sõidu katkestamisele sai Sanna etapi kokkuvõttes kuuenda koha.
Etapi kokkuvõttes sai teise koha ajasõidu võitja itaallane Luca Finotti, kolmas oli legendaarne valitsev maailmameister Poolast Henryk Synoracki. Maailmameistrivõistlustel sõidetakse veel kaks etappi: augustis Ukrainas ja septembris Itaalias. | Erik Aaslav-Kaasik võitis F-125 klassi MM-etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligi 30-kraadises tuulevaikses kuumuses Po jõel asuval vastuvoolu rajal peetud esimese MM-etapi laupäevases ajasõidus oli Erik Aaslav-Kaasik küll teine, kuid kõik kolm võistlussõitu võitis äsja Euroopa meistritiitli saanud noormees kindlalt ja puhtalt.
"Ajasõidus lõhkusin mootori ja sain sõita ainult kaks ringi. Minuga täpselt sama aega sõitis veel kaks võistlejat, kuid kuna Luca Finotti sõitis selle välja esimesena, määrati tema ajasõidu võitjaks," rääkis Erik Aaslav-Kaasik. "Esimeses sõidus oli mul ees jälle sama poolakas Synoracki, kuid seekord ei pidanud ma temast möödumiseks ootama neli ringi nagu EM-il. Start on mulle suhteliselt keeruline, kuid lõppkiirusega võtan teistele järgi."
Laupäevahommikuses kvalifikatsioonis sai viienda koha Eriku vennatütar Sanna Aaslav-Kaasik. Laupäeval peetud esimese sõidu stardis läks võistlejate vahel kõvaks punnimiseks ja Sanna lasi kokkupõrke vältimiseks gaasi maha. See tähendas, et ta asus teisi jälitama viimasena ning suutis lõpuks välja võidelda seitsmenda koha.
"Kiirust mul on ja suutsin päris palju konkurente noppida," kommenteeris Sanna. Tänases teises sõidus saavutas tütarlaps puhta sõiduga väga tubli viienda koha. Viimases, kolmandas sõidus õnnestus start ülihästi, esimesse poisse jõudis ta praktiliselt liidrina. Sõidu edenedes oli ta kolmas, kuid ühel pöördel jäi ette ringiga mahajääja ja Sanna langes välja tugevasse lainesse.
"Paat läks katki, aga ma ei saanud sellest ise aru ja püüdsin teistele järele jõuda. Ühel hetkel, niipea kui gaasi maha lasin, paiskas mulle ette rooli juurde sisse pahmakas vett. Päästsin ennast ise, aerutasin kalda juurde, hüppasin kaelasügavusse vette ja hoidsin mootorit veest väljas, et see kotti ei läheks," kirjeldas Sanna sündmusterohke päeva lõppu, kui talle viimaks need pealtvaatajad, kes ei pildistanud, appi tulid. Vaatamata viimase sõidu katkestamisele sai Sanna etapi kokkuvõttes kuuenda koha.
Etapi kokkuvõttes sai teise koha ajasõidu võitja itaallane Luca Finotti, kolmas oli legendaarne valitsev maailmameister Poolast Henryk Synoracki. Maailmameistrivõistlustel sõidetakse veel kaks etappi: augustis Ukrainas ja septembris Itaalias.
### Response:
Erik Aaslav-Kaasik võitis F-125 klassi MM-etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlaste paremad olid Märt Rosenthal 19 ja Ron Arnar Pehka 16 punktiga. Martin Otto Parve panustas kümne silma ja kaheksa lauapalliga.
Eestil on nüüd B-grupis kolm võitu: avavoorus alistati lisaajal Slovakkia 73:71 ja seejärel Moldova 91:40. Kolm võitu on veel ka Sloveenial.
Tabeliseis: 1. Sloveenia 3-0, 2. Eesti 3-0, 3. Bulgaaria 2-1, 4. Albaania 1-2, 5. Slovakkia 0-3, 6. Moldova 0-3. | Eesti noored korvpallurid jätkavad EM-il võidulainel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlaste paremad olid Märt Rosenthal 19 ja Ron Arnar Pehka 16 punktiga. Martin Otto Parve panustas kümne silma ja kaheksa lauapalliga.
Eestil on nüüd B-grupis kolm võitu: avavoorus alistati lisaajal Slovakkia 73:71 ja seejärel Moldova 91:40. Kolm võitu on veel ka Sloveenial.
Tabeliseis: 1. Sloveenia 3-0, 2. Eesti 3-0, 3. Bulgaaria 2-1, 4. Albaania 1-2, 5. Slovakkia 0-3, 6. Moldova 0-3.
### Response:
Eesti noored korvpallurid jätkavad EM-il võidulainel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei kahetse midagi, sest olime suure osa mängust parem meeskond," sõnas kohtumise järel MM-finaalturniiri parimaks mängijaks nimetatud horvaat Luka Modric. "Prantsusmaa tähistab, aga võime oma päid püsti hoida. Kui emotsioonid jahtuma hakkavad, saame põhjalikumalt analüüsida. Olen oma individuaalse auhinna üle uhke ja suurepärane toetus fännidelt teeb mind veelgi rõõmsamaks. Teame, et vaatamata kaotusele oleme saavutanud midagi suurt - ometi on raske nii lähedale jõuda ja siis kaotada."
"Meie noor koondis seisab nüüd maailma tipus," sõnas meediale Prantsusmaa peatreener Didier Deschamps, kes tõstis 20 aasta eest MM-trofee pea kohale mängijana. "Mõned neist tulid maailmameistriks juba 19-aastaselt... Me ei mänginud suurepäraselt, aga näitasime, et oleme psühholoogiliselt tugevad. Me lõime neli väravat - mängijad väärisid võitu. Kogu meeskond tegi rasket tööd ja meil oli turniiri käigus raskeid hetki. Kahe aasta tagune kaotus EM-finaalis tegi väga palju haiget, aga me õppisime sellest. See võit ei kuulu mulle, kohtumise võitsid mängijad. Oleme 55 päeva vaeva näinud ja see on ülim kroonimine. Oleme uhked, et oleme prantslased. Vive le Republic!" | Modric: kaotusele vaatamata saavutasime midagi suurt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei kahetse midagi, sest olime suure osa mängust parem meeskond," sõnas kohtumise järel MM-finaalturniiri parimaks mängijaks nimetatud horvaat Luka Modric. "Prantsusmaa tähistab, aga võime oma päid püsti hoida. Kui emotsioonid jahtuma hakkavad, saame põhjalikumalt analüüsida. Olen oma individuaalse auhinna üle uhke ja suurepärane toetus fännidelt teeb mind veelgi rõõmsamaks. Teame, et vaatamata kaotusele oleme saavutanud midagi suurt - ometi on raske nii lähedale jõuda ja siis kaotada."
"Meie noor koondis seisab nüüd maailma tipus," sõnas meediale Prantsusmaa peatreener Didier Deschamps, kes tõstis 20 aasta eest MM-trofee pea kohale mängijana. "Mõned neist tulid maailmameistriks juba 19-aastaselt... Me ei mänginud suurepäraselt, aga näitasime, et oleme psühholoogiliselt tugevad. Me lõime neli väravat - mängijad väärisid võitu. Kogu meeskond tegi rasket tööd ja meil oli turniiri käigus raskeid hetki. Kahe aasta tagune kaotus EM-finaalis tegi väga palju haiget, aga me õppisime sellest. See võit ei kuulu mulle, kohtumise võitsid mängijad. Oleme 55 päeva vaeva näinud ja see on ülim kroonimine. Oleme uhked, et oleme prantslased. Vive le Republic!"
### Response:
Modric: kaotusele vaatamata saavutasime midagi suurt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19-aastane Järvelaid lõpetas tänavu gümnaasiumi, kuid Tammeka tegevjuhi Kristjan Tiiriku sõnul ei ole üleminek seotud Järvelaidi ülikooli õppima asumisega. "Koolist ei ole meil juttu olnud. Oleme teda pikalt jälginud ja tal oli mänguaega vaja, nii ta tuli," selgitas Tiirik ülemineku tagamaid, vahendab Soccernet.ee.
Poole hooajaga Floras sai Järvelaid Premium liigas kirja üheksa mängu ja 366 mänguminutit, millega lõi kolm väravat. Algrivistusse kuulus ta kahel korral. Esiliigas on Järvelaidi kontol viis mängu ja viis väravat.
Sel nädalal olid Tammekaga ka Paidest tuttav Jasper Uwaegbulam ja Hollandi kaitsja Bram van Dongen, kuid nendega lepinguid ei sõlmitud. "Treener [Kaido Koppel] täna just rääkis nendega ja lähevad koju tagasi," rääkis Tiirik ja lisas, et hetkeseisuga ei ole rohkem kedagi testimisele oodata. | Järvelaid esindab hooaja lõpuni Tartu Tammekat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19-aastane Järvelaid lõpetas tänavu gümnaasiumi, kuid Tammeka tegevjuhi Kristjan Tiiriku sõnul ei ole üleminek seotud Järvelaidi ülikooli õppima asumisega. "Koolist ei ole meil juttu olnud. Oleme teda pikalt jälginud ja tal oli mänguaega vaja, nii ta tuli," selgitas Tiirik ülemineku tagamaid, vahendab Soccernet.ee.
Poole hooajaga Floras sai Järvelaid Premium liigas kirja üheksa mängu ja 366 mänguminutit, millega lõi kolm väravat. Algrivistusse kuulus ta kahel korral. Esiliigas on Järvelaidi kontol viis mängu ja viis väravat.
Sel nädalal olid Tammekaga ka Paidest tuttav Jasper Uwaegbulam ja Hollandi kaitsja Bram van Dongen, kuid nendega lepinguid ei sõlmitud. "Treener [Kaido Koppel] täna just rääkis nendega ja lähevad koju tagasi," rääkis Tiirik ja lisas, et hetkeseisuga ei ole rohkem kedagi testimisele oodata.
### Response:
Järvelaid esindab hooaja lõpuni Tartu Tammekat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et meil on palju vastaseid. Ma arvan, et Euroopa Liit on vastane, see, mida nad teevad meile kaubanduses," ütles Trump telekanali CBS saatejuhile Jeff Glorile.
"Venemaa on vastane teatud mõttes. Hiina on vastane majanduslikult, kindlasti on nad vastased. Kuid see ei tähenda, et nad on halvad. See ei tähenda midagi. See tähendab, et nad on konkurentsivõimelised," seletas ta.
Trump kaitses ka otsust kohtuda Vene presidendi Vladimir Putiniga.
"Minu arvates on hea asi kohtuda. Usun, et kohtumine (Põhja-Korea liidri) Kim Jong-uninga oli hea asi. Minu arvates olid kohtumised Hiina presidendiga (Xi Jinpingiga) head asjad," seletas ta.
Trump ei oota kohtumiselt Putiniga suuri tulemusi
USA president Donald Trump ütles pühapäeval, et tal ei ole suur ootusi esmaspäevase kohtumise suhtes Vene riigipea Vladimir Putiniga.
"Ma arvan, et midagi halba sellest ei tule, kuid, võibolla tuleb midagi head," sõnas Trump intervjuus telekanalile CBS.
Trump on varem öelnud, et ta kavatseb tõstatada 16. juulil Helsingis kohtumisel Putiniga küsimused olukorrast Ukrainas, Süürias ja mujal Lähis-Idas, samuti arutada tuumarelvastuse leviku probleeme.
Trump taunis teel Soome USA meedia kriitikat enda aadressil
USA president Donald Trump taunis Ühendriikide meedia kriitikat enda aadressil, öeldes pühapäeval Šotimaalt Soome lennates, et ükskõik kui hästi tal eelseisval tippkohtumisel Vene presidendi Vladimir Putiniga ka läheb, on ta silmitsi kriitikaga, et tema tegevus ei olnud piisavalt hea.
"Isegi kui saaksin suure Moskva linna kompensatsiooniks kõikide pattude ja pahategude eest, mida Venemaa on aastate jooksul korda saatnud, saaksin ma tagasi kriitika, et see ei olnud piisavalt hea - et ma oleksin pidanud saama veel lisaks Peterburi!"
"Suur osa meie meediast on tõepoolest rahva vaenlane ja ainus, mida demokraadid oskavad teha on olla vastu ja pidurdada. See on põhjus, miks meie riigis on nii palju viha ja erimeelsust - kuid mingil hetkel me veel toibume sellest," säutsus Trump Twitteris.
USA president peaks jõudma Helsingisse pühapäeval kella 21 paiku. Vene riigipea saabub Soome pealinna esmaspäeva ennelõunal.
Horvaatia president: Trump ja Putin on rahu võti
Horvaatia president kutsus pühapäeval oma USA ja Vene kolleegi näitama üles vastutustundlikkust ja pidama oma esimesel tippkohtumisel esmaspäeval meeles, et nad on maailma stabiilsuse tagajad.
Kolanda Grabar-Kitarović väljendas intervjuus AP-le lootust, et USA presidendi Donald Trumpi ja Vene riigipea Vladimir Putini kohtumine Helsingis pigem aitab rahustada rahvusvahelisi pingeid kui õhutab neid.
Horvaatia presidendi sõnul on USA-Vene suhe eluliselt tähtis nii Balkanile kui maailmale laiemalt, et "me ei näeks enam kunagi" selliseid veresaunu nagu need, mis leidsid aset 1990-ndatel aastatel Balkani sõdade ajal.
Soome välisministeerium: Trump saabub pühapäeval, Putin esmaspäeval
USA president Donald Trump saabub Soome pühapäeval, tema Vene kolleeg Vladimir Putin esmaspäeval, teatas Soome välisministeerium pühapäeval.
Presidentide kohtumine algab esmaspäeval Helsingis presidendilossis kell 13, kui neid võtab vastu Soome riigipea Sauli Niinistö.
Putinil on pühapäeval Moskvas kohtumised mitme riigi liidritega, kes on saabunud vaatama jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmängu. Putin jälgib kohtumist ka ise Lužniki staadionil.
Helsingis avaldati meelt Trumpi ja Putini poolt ja vastu
Helsingis avaldati pühapäeval meelt USA presidendi Donald Trumpi ja Vene riigipea Vladimir Putini esmaspäevase kohtumise poolt ja vastu.
Politsei teatel tõi Trumpi ja Putinit kritiseeriv Helsinki Calling meeleavaldus tänavatele umbes 2500 inimest. Politsei sõnul võis osa inimestest olla ka turistid. Korraldajate sõnul oli protestijaid umbes 4000.
Meeleavaldus pälvis rahvusvahelise meedia tähelepanu. USA uudistekanali MSNBC korrespondent aga kirjaldas toimuvat rohkem suvefestivali kui protestina.
Helsingis avaldati ka toetust USA presidendile üritusega "Welcome Trump". Sellest võttis politsei hinnangul osa umbes 50 inimest. | Trump nimetas Venemaad, EL-i ja Hiinat vastasteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et meil on palju vastaseid. Ma arvan, et Euroopa Liit on vastane, see, mida nad teevad meile kaubanduses," ütles Trump telekanali CBS saatejuhile Jeff Glorile.
"Venemaa on vastane teatud mõttes. Hiina on vastane majanduslikult, kindlasti on nad vastased. Kuid see ei tähenda, et nad on halvad. See ei tähenda midagi. See tähendab, et nad on konkurentsivõimelised," seletas ta.
Trump kaitses ka otsust kohtuda Vene presidendi Vladimir Putiniga.
"Minu arvates on hea asi kohtuda. Usun, et kohtumine (Põhja-Korea liidri) Kim Jong-uninga oli hea asi. Minu arvates olid kohtumised Hiina presidendiga (Xi Jinpingiga) head asjad," seletas ta.
Trump ei oota kohtumiselt Putiniga suuri tulemusi
USA president Donald Trump ütles pühapäeval, et tal ei ole suur ootusi esmaspäevase kohtumise suhtes Vene riigipea Vladimir Putiniga.
"Ma arvan, et midagi halba sellest ei tule, kuid, võibolla tuleb midagi head," sõnas Trump intervjuus telekanalile CBS.
Trump on varem öelnud, et ta kavatseb tõstatada 16. juulil Helsingis kohtumisel Putiniga küsimused olukorrast Ukrainas, Süürias ja mujal Lähis-Idas, samuti arutada tuumarelvastuse leviku probleeme.
Trump taunis teel Soome USA meedia kriitikat enda aadressil
USA president Donald Trump taunis Ühendriikide meedia kriitikat enda aadressil, öeldes pühapäeval Šotimaalt Soome lennates, et ükskõik kui hästi tal eelseisval tippkohtumisel Vene presidendi Vladimir Putiniga ka läheb, on ta silmitsi kriitikaga, et tema tegevus ei olnud piisavalt hea.
"Isegi kui saaksin suure Moskva linna kompensatsiooniks kõikide pattude ja pahategude eest, mida Venemaa on aastate jooksul korda saatnud, saaksin ma tagasi kriitika, et see ei olnud piisavalt hea - et ma oleksin pidanud saama veel lisaks Peterburi!"
"Suur osa meie meediast on tõepoolest rahva vaenlane ja ainus, mida demokraadid oskavad teha on olla vastu ja pidurdada. See on põhjus, miks meie riigis on nii palju viha ja erimeelsust - kuid mingil hetkel me veel toibume sellest," säutsus Trump Twitteris.
USA president peaks jõudma Helsingisse pühapäeval kella 21 paiku. Vene riigipea saabub Soome pealinna esmaspäeva ennelõunal.
Horvaatia president: Trump ja Putin on rahu võti
Horvaatia president kutsus pühapäeval oma USA ja Vene kolleegi näitama üles vastutustundlikkust ja pidama oma esimesel tippkohtumisel esmaspäeval meeles, et nad on maailma stabiilsuse tagajad.
Kolanda Grabar-Kitarović väljendas intervjuus AP-le lootust, et USA presidendi Donald Trumpi ja Vene riigipea Vladimir Putini kohtumine Helsingis pigem aitab rahustada rahvusvahelisi pingeid kui õhutab neid.
Horvaatia presidendi sõnul on USA-Vene suhe eluliselt tähtis nii Balkanile kui maailmale laiemalt, et "me ei näeks enam kunagi" selliseid veresaunu nagu need, mis leidsid aset 1990-ndatel aastatel Balkani sõdade ajal.
Soome välisministeerium: Trump saabub pühapäeval, Putin esmaspäeval
USA president Donald Trump saabub Soome pühapäeval, tema Vene kolleeg Vladimir Putin esmaspäeval, teatas Soome välisministeerium pühapäeval.
Presidentide kohtumine algab esmaspäeval Helsingis presidendilossis kell 13, kui neid võtab vastu Soome riigipea Sauli Niinistö.
Putinil on pühapäeval Moskvas kohtumised mitme riigi liidritega, kes on saabunud vaatama jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmängu. Putin jälgib kohtumist ka ise Lužniki staadionil.
Helsingis avaldati meelt Trumpi ja Putini poolt ja vastu
Helsingis avaldati pühapäeval meelt USA presidendi Donald Trumpi ja Vene riigipea Vladimir Putini esmaspäevase kohtumise poolt ja vastu.
Politsei teatel tõi Trumpi ja Putinit kritiseeriv Helsinki Calling meeleavaldus tänavatele umbes 2500 inimest. Politsei sõnul võis osa inimestest olla ka turistid. Korraldajate sõnul oli protestijaid umbes 4000.
Meeleavaldus pälvis rahvusvahelise meedia tähelepanu. USA uudistekanali MSNBC korrespondent aga kirjaldas toimuvat rohkem suvefestivali kui protestina.
Helsingis avaldati ka toetust USA presidendile üritusega "Welcome Trump". Sellest võttis politsei hinnangul osa umbes 50 inimest.
### Response:
Trump nimetas Venemaad, EL-i ja Hiinat vastasteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitja läbis 49 km pikkuse distantsi ajaga 1:58.12,2. Kolmandaks võitles end ajaga 2:01.54,9 RR Siplased / Laada Cafe rattur Mirko Põldma.
Team Antslale tõi kõrgeid punkte ka neljandal kohal platseerunud Taavi Kannimäe (2:02.08,7). Viiendana lõpetas MTB School rattur Andrey Panteleev ja kuuendaks tuli Team Amps sõitja Alges Maasikmets (2:04.17,5), kes kindlustas endale ühtlasi parima tulemuse M50-võistlusklassis.
Markus Pajur sõitis üle poole distantsi uhkes üksinduses. "Umbes 20. kilomeetril Emumäel õnnestus eest ära saada, Kuulsin, kuidas Gert Jõeäär seal rabistama hakkas, panin tempot juurde ja sain vahe sisse. Otsustasin täiega lõpuni panna. Kuna sarja esimesel etapil küpsetasin end enne lõppu ära, sest polnud piisavalt joonud ega söönud, siis täna sai seda viga tublisti parandatud," muljetas Pajur.
Maastikurattasarja viimasel etapil 19. augustil Rõuges on Pajuri eesmärgiks oma meeskonnale võidu toomine. "Loomulikult lähen ka enda sõidus esikohta püüdma, aga Team Antsla üldvõit on märksa olulisem."
Gert Jõeäär võttis sõitu rahulikult. "Rada oli täitsa äge, polnud siin ammu käinud. Emumäel õnnestus mingisse juurikatest tehtud kännuonni sisse sõita. Nii palav oli, veidi vist "katus" juba sõitis. Lootsin, et eest ära saanud Pajur kustub enne lõppu ära, aga tegelikult oli endalgi keeruline vastu pidada. Sellise palavaga ei tohi ennast n-ö punasesse tõmmata," ütles Jõeäär ja lisas "Täna läks tiimi arvestuses punkte kaduma, Tarvis ei saanud osaleda. Rõuges peab kogu meeskonnaga kõvasti pingutama. Õnneks võtab pingeid maha see, et meeste üldvõit peaks mul nüüd taskus olema."
Naiste kiireimana üldjärjestuses 41. kohale tulnud Rakke / Purustaja Naiskonna ratturi Greete Steinburgi (2:16.24,1) jaoks oli sõit sündmusterohke, finišisse jõudis ta verise küünarnuki ja rajal remonti vajanud rattaga. "14 km enne lõppu hakkas kassett loperdama, oli lahti tulnud. Raja ääres oli üks tuttav, kellel palusin oma isa Lammaskülasse appi kutsuda. Meil läks alla kahe minuti, et ratas taas sõidukorda seada. Küünarnuki tegin katki ühes kurvis, mida liiga hoosalt võtma läksin, kaotasin kruusal oma sõiduvahendi üle kontrolli," selgitas võidu üle rõõmustanud Steinburg.
Noorte- ja matkadistantsi parima aja 50.08,2 tegi vanuseklassis M14 võistelnud Joosep Veelmaa (Spordiklubi Rakke Meeskond). Kiireim tüdruk oli N16 klassist Anet Sirvel (Spordipartner Racing Girls) ajaga 52:00,4.
Meeskondade arvestuses võttis Škoda Laagri 18. Rakke rattamaratonil esikoha Team Antsla, parim naistiim oli Rakke / Purustajad Naiskond.
Kokku läks põhidistantsile 385, noorte- ja matkasõidule 112 ratturit ning lastesõitudel lustis 104 noort rattasõpra. | Rakke rattamaratonil näitasid südikust Pajur ja Steinburg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitja läbis 49 km pikkuse distantsi ajaga 1:58.12,2. Kolmandaks võitles end ajaga 2:01.54,9 RR Siplased / Laada Cafe rattur Mirko Põldma.
Team Antslale tõi kõrgeid punkte ka neljandal kohal platseerunud Taavi Kannimäe (2:02.08,7). Viiendana lõpetas MTB School rattur Andrey Panteleev ja kuuendaks tuli Team Amps sõitja Alges Maasikmets (2:04.17,5), kes kindlustas endale ühtlasi parima tulemuse M50-võistlusklassis.
Markus Pajur sõitis üle poole distantsi uhkes üksinduses. "Umbes 20. kilomeetril Emumäel õnnestus eest ära saada, Kuulsin, kuidas Gert Jõeäär seal rabistama hakkas, panin tempot juurde ja sain vahe sisse. Otsustasin täiega lõpuni panna. Kuna sarja esimesel etapil küpsetasin end enne lõppu ära, sest polnud piisavalt joonud ega söönud, siis täna sai seda viga tublisti parandatud," muljetas Pajur.
Maastikurattasarja viimasel etapil 19. augustil Rõuges on Pajuri eesmärgiks oma meeskonnale võidu toomine. "Loomulikult lähen ka enda sõidus esikohta püüdma, aga Team Antsla üldvõit on märksa olulisem."
Gert Jõeäär võttis sõitu rahulikult. "Rada oli täitsa äge, polnud siin ammu käinud. Emumäel õnnestus mingisse juurikatest tehtud kännuonni sisse sõita. Nii palav oli, veidi vist "katus" juba sõitis. Lootsin, et eest ära saanud Pajur kustub enne lõppu ära, aga tegelikult oli endalgi keeruline vastu pidada. Sellise palavaga ei tohi ennast n-ö punasesse tõmmata," ütles Jõeäär ja lisas "Täna läks tiimi arvestuses punkte kaduma, Tarvis ei saanud osaleda. Rõuges peab kogu meeskonnaga kõvasti pingutama. Õnneks võtab pingeid maha see, et meeste üldvõit peaks mul nüüd taskus olema."
Naiste kiireimana üldjärjestuses 41. kohale tulnud Rakke / Purustaja Naiskonna ratturi Greete Steinburgi (2:16.24,1) jaoks oli sõit sündmusterohke, finišisse jõudis ta verise küünarnuki ja rajal remonti vajanud rattaga. "14 km enne lõppu hakkas kassett loperdama, oli lahti tulnud. Raja ääres oli üks tuttav, kellel palusin oma isa Lammaskülasse appi kutsuda. Meil läks alla kahe minuti, et ratas taas sõidukorda seada. Küünarnuki tegin katki ühes kurvis, mida liiga hoosalt võtma läksin, kaotasin kruusal oma sõiduvahendi üle kontrolli," selgitas võidu üle rõõmustanud Steinburg.
Noorte- ja matkadistantsi parima aja 50.08,2 tegi vanuseklassis M14 võistelnud Joosep Veelmaa (Spordiklubi Rakke Meeskond). Kiireim tüdruk oli N16 klassist Anet Sirvel (Spordipartner Racing Girls) ajaga 52:00,4.
Meeskondade arvestuses võttis Škoda Laagri 18. Rakke rattamaratonil esikoha Team Antsla, parim naistiim oli Rakke / Purustajad Naiskond.
Kokku läks põhidistantsile 385, noorte- ja matkasõidule 112 ratturit ning lastesõitudel lustis 104 noort rattasõpra.
### Response:
Rakke rattamaratonil näitasid südikust Pajur ja Steinburg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti noormehed püstitasid võistluste viimasel päeval 4 x 200 m vabalt teateujumises uue Eesti noorte rekordi ajaga 8.01,06. Meeskonnas ujusid Kaspar Helde, Demid Solodov, Nikita Pisarenko ja Matteus Miilpalu. Kiire aeg andis noormeestele viienda koha.
Kõige rohkem individuaalarvestuse medaleid noppis Laura-Liis Valdmaa, kes võitis lausa kolm kulda ning ühe pronksi. Laura-Liis oli kiireim 100 m seliliujumises ajaga 1.05,24, 200 m seliliujumises ajaga 2.23,21 ja 100 m liblikujumises ajaga 1.02,56. 200 m kompleksujumises saavutas Laura-Liis kolmanda koha ajaga 2.26,39.
Lisaks Laura-Liisile jõudis 200 m seliliujumises poodiumile ka Katriin Hansalu, kes saavutas kolmanda koha ajaga 2.24,63.
Gregory Kask võitis 200 m rinnuliujumises kolmanda koha ajaga 2.27,46 ja 100 m rinnuliujumises teise koha ajaga 1.07,14.
4 x 100 m vabalt teateujumises saavutasid Eesti noormehed kolmanda koha ajaga 3.35,78. Koosseisus ujusid Matteus Miilpalu, Demid Solodov, Georg Oper ja Karl-Johannes Visnapuu.
Neidude 4 x 100 m vabalt teateujumises saavutasid Eesti neiud samuti kolmanda koha ajaga 4.02,79. Koosseisus ujusid Helena Heinlo, Elisabeth Viiding, Tiina-Britt Kaljuvald ja Laura-Liis Valdmaa.
4 x 100 m kombineeritud teateujumises saavutasid Eesti neiud kolmanda koha ajaga 4.27,31. Koosseisus ujusid Katriin Hansalu, Garita-Beth Puusepp, Laura-Liis Valdmaa ja Helena Heinlo. | Valdmaa võitis Põhjamaade meistrivõistlustelt kolm kulda, teates tuli Eesti rekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti noormehed püstitasid võistluste viimasel päeval 4 x 200 m vabalt teateujumises uue Eesti noorte rekordi ajaga 8.01,06. Meeskonnas ujusid Kaspar Helde, Demid Solodov, Nikita Pisarenko ja Matteus Miilpalu. Kiire aeg andis noormeestele viienda koha.
Kõige rohkem individuaalarvestuse medaleid noppis Laura-Liis Valdmaa, kes võitis lausa kolm kulda ning ühe pronksi. Laura-Liis oli kiireim 100 m seliliujumises ajaga 1.05,24, 200 m seliliujumises ajaga 2.23,21 ja 100 m liblikujumises ajaga 1.02,56. 200 m kompleksujumises saavutas Laura-Liis kolmanda koha ajaga 2.26,39.
Lisaks Laura-Liisile jõudis 200 m seliliujumises poodiumile ka Katriin Hansalu, kes saavutas kolmanda koha ajaga 2.24,63.
Gregory Kask võitis 200 m rinnuliujumises kolmanda koha ajaga 2.27,46 ja 100 m rinnuliujumises teise koha ajaga 1.07,14.
4 x 100 m vabalt teateujumises saavutasid Eesti noormehed kolmanda koha ajaga 3.35,78. Koosseisus ujusid Matteus Miilpalu, Demid Solodov, Georg Oper ja Karl-Johannes Visnapuu.
Neidude 4 x 100 m vabalt teateujumises saavutasid Eesti neiud samuti kolmanda koha ajaga 4.02,79. Koosseisus ujusid Helena Heinlo, Elisabeth Viiding, Tiina-Britt Kaljuvald ja Laura-Liis Valdmaa.
4 x 100 m kombineeritud teateujumises saavutasid Eesti neiud kolmanda koha ajaga 4.27,31. Koosseisus ujusid Katriin Hansalu, Garita-Beth Puusepp, Laura-Liis Valdmaa ja Helena Heinlo.
### Response:
Valdmaa võitis Põhjamaade meistrivõistlustelt kolm kulda, teates tuli Eesti rekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuni lõpus sai keskkonnainspektsioon teate, et ettevõttes Nitrofert on kõik kohad musta tahma täis. Ettevõtte selgituste kohaselt oli tugeva tuulega poolkoksimägi väga kõvasti tolmanud. Samas ei laekunud keskkonnainspektsiooni valvetelefonile linnaelanikelt sellega seoses ühtegi kaebust.
Kuna tegemist oli valdavalt edelatuultega, siis seirejaamad õhureostuse ületamisi ei fikseerinud. Mägi, mis tolmas, on 2014. aastal suletud poolkoksimägi, kus ladestusala teede ja ladestuspaiga igapäevast niisutamist korraldab VKG Transport. Ka suure tolmu tekkimise perioodil töötas ettevõte tavarežiimis.
"Paraku tuleb tunnistada, et suletud poolkoksimägede tolmu vastu ei saa keskkonnainspektsioon midagi ette võtta, oodata tuleb taimkatte tekkimist, suure kuivaga pole hüdrokülv ilmselt tärganud," kirjutas inspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Käthlyn Lizdenis sotsiaalministeeriumile. | Inspektsioon on võimetu Kohtla-Järve poolkoksimägede tolmu vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuni lõpus sai keskkonnainspektsioon teate, et ettevõttes Nitrofert on kõik kohad musta tahma täis. Ettevõtte selgituste kohaselt oli tugeva tuulega poolkoksimägi väga kõvasti tolmanud. Samas ei laekunud keskkonnainspektsiooni valvetelefonile linnaelanikelt sellega seoses ühtegi kaebust.
Kuna tegemist oli valdavalt edelatuultega, siis seirejaamad õhureostuse ületamisi ei fikseerinud. Mägi, mis tolmas, on 2014. aastal suletud poolkoksimägi, kus ladestusala teede ja ladestuspaiga igapäevast niisutamist korraldab VKG Transport. Ka suure tolmu tekkimise perioodil töötas ettevõte tavarežiimis.
"Paraku tuleb tunnistada, et suletud poolkoksimägede tolmu vastu ei saa keskkonnainspektsioon midagi ette võtta, oodata tuleb taimkatte tekkimist, suure kuivaga pole hüdrokülv ilmselt tärganud," kirjutas inspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Käthlyn Lizdenis sotsiaalministeeriumile.
### Response:
Inspektsioon on võimetu Kohtla-Järve poolkoksimägede tolmu vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anderson kohe hakatuseks oma servigeimi ja jäi taha 0:2. Oma järgmise pallingugeimi suutis aafriklane võita, aga ülejärgmise kaotas taas ja nii ka avaseti 2:6.
Teine sett kulges suhteliselt sarnaselt. Anderson kaotas oma esimese ja kolmanda pallingugeimi ja seti samuti 2:6.
Kolmandas setis sai Anderson oma servi toimima ja lõuna-aafriklasel oli koguni viis sett-palli, aga sellegipoolest kulges asi kiiresse lõppmängu. Seal oli tunduvalt kindlam juba Djokovic, kes asus 5:1 juhtima ja võitis 7:3.
Djokovic võitis Wimbledoni tenniseturniiri ka 2011., 2014. ja 2015. aastal. Tema viimane suure slämmi turniirivõit jääb 2016. aastasse, mil triumfeeris Prantsusmaa lahtistel.
Djokovic ja Anderson on varem omavahel kohtunud kuus korda ja neist viis mängu on võitnud Djokovic. Andersoni ainus võit pärineb kümne aasta taguselt Miami turniirilt, mis oli nende esimene omavaheline matš. | Novak Djokovic võitis neljandat korda Wimbledoni turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anderson kohe hakatuseks oma servigeimi ja jäi taha 0:2. Oma järgmise pallingugeimi suutis aafriklane võita, aga ülejärgmise kaotas taas ja nii ka avaseti 2:6.
Teine sett kulges suhteliselt sarnaselt. Anderson kaotas oma esimese ja kolmanda pallingugeimi ja seti samuti 2:6.
Kolmandas setis sai Anderson oma servi toimima ja lõuna-aafriklasel oli koguni viis sett-palli, aga sellegipoolest kulges asi kiiresse lõppmängu. Seal oli tunduvalt kindlam juba Djokovic, kes asus 5:1 juhtima ja võitis 7:3.
Djokovic võitis Wimbledoni tenniseturniiri ka 2011., 2014. ja 2015. aastal. Tema viimane suure slämmi turniirivõit jääb 2016. aastasse, mil triumfeeris Prantsusmaa lahtistel.
Djokovic ja Anderson on varem omavahel kohtunud kuus korda ja neist viis mängu on võitnud Djokovic. Andersoni ainus võit pärineb kümne aasta taguselt Miami turniirilt, mis oli nende esimene omavaheline matš.
### Response:
Novak Djokovic võitis neljandat korda Wimbledoni turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellega sai ta oma jooksus teise koha. Kokku peeti seitse jooksu. "Kuna minu hooaja parim tulemus enne eilset ei olnud väga hea (3,48,79, joostud 15. juunil Lätis Ogres – toim.) siis startisin tugevuselt alles neljandas jooksus. Õnneks tegi tempot ka "jänes", kes esimesed 800 m vedas ning jooksu käima tõmbas. Tempo oli soliidne kõigile," ütles Kivistik ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Ta ei jäänud rahule kolmanda ringiga, sest kaotas mitu kohta ja sekundeid. "Viimased 300 meetrit tulid selle eest hästi välja. Möödusin neljast-viiest konkurendist ja ega jooksu võitki (võitja aeg 3.46,14 – toim.) kaugele ei jäänud. Seadsin eesmärgiks saada lõpuaeg alla 3.45, millest palju puudu ei jäänud, kuid võitluslikkusest jäi natuke vajaka," tunnistas Kivistik.
Tal on hea meel, et Belgias jagub võistluseid, kus sajad jooksjad kokku tulevad ja hiliste tundideni higi valavad, teinekord südaööni. "Heameelega käin siin võistlemas. Järgmine start on mul Belgias eeloleval kolmapäeval 3000 m takistusjooksus. Saab eilsest jooksust natuke välja puhata, tahan seal hea esitluse teha," märkis Kivistik. | Kaur Kivistik jooksis Belgias oma hooaja tipptulemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellega sai ta oma jooksus teise koha. Kokku peeti seitse jooksu. "Kuna minu hooaja parim tulemus enne eilset ei olnud väga hea (3,48,79, joostud 15. juunil Lätis Ogres – toim.) siis startisin tugevuselt alles neljandas jooksus. Õnneks tegi tempot ka "jänes", kes esimesed 800 m vedas ning jooksu käima tõmbas. Tempo oli soliidne kõigile," ütles Kivistik ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Ta ei jäänud rahule kolmanda ringiga, sest kaotas mitu kohta ja sekundeid. "Viimased 300 meetrit tulid selle eest hästi välja. Möödusin neljast-viiest konkurendist ja ega jooksu võitki (võitja aeg 3.46,14 – toim.) kaugele ei jäänud. Seadsin eesmärgiks saada lõpuaeg alla 3.45, millest palju puudu ei jäänud, kuid võitluslikkusest jäi natuke vajaka," tunnistas Kivistik.
Tal on hea meel, et Belgias jagub võistluseid, kus sajad jooksjad kokku tulevad ja hiliste tundideni higi valavad, teinekord südaööni. "Heameelega käin siin võistlemas. Järgmine start on mul Belgias eeloleval kolmapäeval 3000 m takistusjooksus. Saab eilsest jooksust natuke välja puhata, tahan seal hea esitluse teha," märkis Kivistik.
### Response:
Kaur Kivistik jooksis Belgias oma hooaja tipptulemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapi lõpplahendus:
⏪???? Relive the tactical last kilometer of this amazing cobbled stage!
⏪???? Revivez le dernier kilomètre très tactique de cette incroyable étape de pavés ! #TDF2018 pic.twitter.com/VLerqwnMRp
— Le Tour de France (@LeTour) July 15, 2018
Rohkete munakivilõikudega etapil oli ka palju kukkumisi. Teiste seas ei pääsenud neist ka favoriitide hulka kuuluvad Chris Froome (Sky), Rigoberto Uran (EF Drapac Cannondale), Mikel Landa (Movistar) ja Tejaj van Garderen (BMC). Richie Porte (BMC) pidi aga koguni võistluse pooleli jätma.
#ICYMI????Crash for @chrisfroome???? @GregVanAvermaet slips away
Chute de @chrisfroome???? le maillot jaune @GregVanAvermaet l'évite de justesse ???? #TDF2018 pic.twitter.com/xyyW7mb7Ac
— Le Tour de France (@LeTour) July 15, 2018
#ICYMI???? @MikelLandaMeana crashes !
Chute de @MikelLandaMeana, touché à l'épaule???? #TDF2018 pic.twitter.com/VX58IREr9s
— Le Tour de France (@LeTour) July 15, 2018
????In tears, @richie_porte quits @LeTour. ????
????Richie Porte, en larmes, abandonne. ???? #TDF2018 pic.twitter.com/vZUztJBHKv
— Le Tour de France (@LeTour) July 15, 2018
Eestlastest läks täna paremini Tanel Kangertil (Astana), kes lõpetas 28. kohal ehk võitjast 27 sekundit hiljem. Rein Taaramäe (Direct Energie) kaotas Degenkolbile enam kui 16 minutiga.
Kokkuvõttes jätkab liidrina Van Avermaet, kellele järgnevad Geraint Thomas (Sky; +0.43), Philippe Gilbert (Quick-Step Floors; +0.44) ja Bob Jungels (Quick-Step Floors; +0.50). Chris Froome kaotab kaheksandana liidrile 1.42. Kangert on 32. (+6.39) ja Taaramäe 80. (+24.11). | VIDEOD | Kukkumisterohke Tour de France'i etapi võitis Degenkolb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapi lõpplahendus:
⏪???? Relive the tactical last kilometer of this amazing cobbled stage!
⏪???? Revivez le dernier kilomètre très tactique de cette incroyable étape de pavés ! #TDF2018 pic.twitter.com/VLerqwnMRp
— Le Tour de France (@LeTour) July 15, 2018
Rohkete munakivilõikudega etapil oli ka palju kukkumisi. Teiste seas ei pääsenud neist ka favoriitide hulka kuuluvad Chris Froome (Sky), Rigoberto Uran (EF Drapac Cannondale), Mikel Landa (Movistar) ja Tejaj van Garderen (BMC). Richie Porte (BMC) pidi aga koguni võistluse pooleli jätma.
#ICYMI????Crash for @chrisfroome???? @GregVanAvermaet slips away
Chute de @chrisfroome???? le maillot jaune @GregVanAvermaet l'évite de justesse ???? #TDF2018 pic.twitter.com/xyyW7mb7Ac
— Le Tour de France (@LeTour) July 15, 2018
#ICYMI???? @MikelLandaMeana crashes !
Chute de @MikelLandaMeana, touché à l'épaule???? #TDF2018 pic.twitter.com/VX58IREr9s
— Le Tour de France (@LeTour) July 15, 2018
????In tears, @richie_porte quits @LeTour. ????
????Richie Porte, en larmes, abandonne. ???? #TDF2018 pic.twitter.com/vZUztJBHKv
— Le Tour de France (@LeTour) July 15, 2018
Eestlastest läks täna paremini Tanel Kangertil (Astana), kes lõpetas 28. kohal ehk võitjast 27 sekundit hiljem. Rein Taaramäe (Direct Energie) kaotas Degenkolbile enam kui 16 minutiga.
Kokkuvõttes jätkab liidrina Van Avermaet, kellele järgnevad Geraint Thomas (Sky; +0.43), Philippe Gilbert (Quick-Step Floors; +0.44) ja Bob Jungels (Quick-Step Floors; +0.50). Chris Froome kaotab kaheksandana liidrile 1.42. Kangert on 32. (+6.39) ja Taaramäe 80. (+24.11).
### Response:
VIDEOD | Kukkumisterohke Tour de France'i etapi võitis Degenkolb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väikeettevõtluse minister Andrew Griffiths, kes oli varem peaminister Theresa May kantseleiülem, ütles, et lahkus ametist reedel, kui ajaleht kõmuleht Sunday Mirror avaldas üksikasju tema suhtlemisest kahe naisega.
47-aastane konservatiiv Griffith oli aprillis isaks saanud.
Baaridaam Imogen Treharne ütles, et Griffiths pommitas teda rohkem kui 2000 sõnumiga kolme nädala jooksul.
Griffiths oli saatnud naistele 717 naela paljastavate fotode ja videode eest.
"Mul on sügavalt häbi oma käitumise pärast, mis on põhjustanud kirjeldamatuid kannatusi mu naisele ja perekonnale, kellele ma võlgnen kõik, ning sügavat piinlikkust peaministrile ja valitsusele," ütles Griffiths.
Ministeeriumi kõneisik ütles AFP-le, et Griffiths lahkus ametist "isiklikel põhjustel". | Briti minister lahkus iharate sõnumite saatmise tõttu ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väikeettevõtluse minister Andrew Griffiths, kes oli varem peaminister Theresa May kantseleiülem, ütles, et lahkus ametist reedel, kui ajaleht kõmuleht Sunday Mirror avaldas üksikasju tema suhtlemisest kahe naisega.
47-aastane konservatiiv Griffith oli aprillis isaks saanud.
Baaridaam Imogen Treharne ütles, et Griffiths pommitas teda rohkem kui 2000 sõnumiga kolme nädala jooksul.
Griffiths oli saatnud naistele 717 naela paljastavate fotode ja videode eest.
"Mul on sügavalt häbi oma käitumise pärast, mis on põhjustanud kirjeldamatuid kannatusi mu naisele ja perekonnale, kellele ma võlgnen kõik, ning sügavat piinlikkust peaministrile ja valitsusele," ütles Griffiths.
Ministeeriumi kõneisik ütles AFP-le, et Griffiths lahkus ametist "isiklikel põhjustel".
### Response:
Briti minister lahkus iharate sõnumite saatmise tõttu ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 19.30 Teemaõhtu. "Tähelaev: Tõnu Tepandi" (ETV 2011)
Ta astus Ullikesena üles Vanemuise laval, vaatas olnule tagasi Konstantin Pätsina Estonia teatris, kõndis kitarriga Arkaadia teel, laulis ette seaduse ja ka kõne tähenduslikul Loomeliitude Pleenumil. Ta õpetab noori lavajõude oma häält valitsema ja kirjutab raamatut. Tähelaeva stuudios on Tõnu Tepandi. Saatejuht Hannes Hermaküla, režissöör Kalev Lepik, toimetaja Marika Kaasik, produtsent Kaia Häelme.
Kell 20.45 Teemaõhtu. "Teatriromanss" (ETV 2006)
Tegelasteks on eesti kultuuriloo "tammed": Estonia näitlejanna Erna Villmer, noor näitejuht Ants Lauter, psühhiaater ja poliitik Juhan Luiga, kirjanik Aino Kallas, Vanemuise juht Karl Menning ja teatriteadlane Karin Kask.
Lugu algab 1913. aastal vastses Estonia teatrimajas, kus käib "Tabamata ime" peaproov ja lõpeb 1924. aastal "Juuditi" peaprooviga. Nende kahe proovi vahele mahub Erna Villmeri abieludraama Juhan Luigaga, Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, Aino Kallase tähelend ja Karl Menningu lahkumine teatrist esimeseks Eesti Vabariigi Suursaadikuks Saksamaal ning Erna Villmeri ja Ants Lauteri "romaani" algus.
"Teatriromanss" esietendus 22. oktoobril 2004 Estonia kammersaalis. Autorid Katri Aaslav-Tepandi ja Vaino Vahing. Stsenarist ja lavastaja Katri Aaslav-Tepandi, musitseerib Olav Ehala, kunstnik Krista Tool. Osades Katariina Lauk, Tõnu Tepandi, Tanel Jonas, Katrin Saukas, Vello Janson, Marika Vaarik. Režissöör Salme-Riine Uibo.
Kell 23.05 Teemaõhtu. "Valge laev" (Eesti 1970)
Kalju Komissarovi esimene lavastajatöö filmis "Valge laev" on pühendatud aktuaalsele ja olulisele teemale - võitlusele välismaa ideoloogilise diversiooni vastu, mis taotleb mõjutada meie noorsugu. Ägedates kokkupõrgetes näidatakse nende noorte tragöödiat, kes on sattunud vaenuliku propaganda alla. Osades Enn Kraam, Katrin Kumpan, Kalju Komissarov, Ago Roo, Tõnu Tepandi, Tõnu Mikiver, Einari Koppel, Gunnar Kilgas, Aarne Üksküla, Mikk Mikiver jt. Režissöör Kalju Komissarov, stsenarist Vladimir Vladimirov.
Kell 00.25 Teemaõhtu. "Lõppematu päev" (Eesti 1971)
Lühimängufilmi peaosas on Jaan Tooming, laulud Tõnu Tepandi esituses. Stsenaarium ja laulude tekstid Paul-Eerik Rummo, režissöörid Virve Aruoja ning Jaan Tooming. | ETV2 teemaõhtu pühendub Tõnu Tepandile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 19.30 Teemaõhtu. "Tähelaev: Tõnu Tepandi" (ETV 2011)
Ta astus Ullikesena üles Vanemuise laval, vaatas olnule tagasi Konstantin Pätsina Estonia teatris, kõndis kitarriga Arkaadia teel, laulis ette seaduse ja ka kõne tähenduslikul Loomeliitude Pleenumil. Ta õpetab noori lavajõude oma häält valitsema ja kirjutab raamatut. Tähelaeva stuudios on Tõnu Tepandi. Saatejuht Hannes Hermaküla, režissöör Kalev Lepik, toimetaja Marika Kaasik, produtsent Kaia Häelme.
Kell 20.45 Teemaõhtu. "Teatriromanss" (ETV 2006)
Tegelasteks on eesti kultuuriloo "tammed": Estonia näitlejanna Erna Villmer, noor näitejuht Ants Lauter, psühhiaater ja poliitik Juhan Luiga, kirjanik Aino Kallas, Vanemuise juht Karl Menning ja teatriteadlane Karin Kask.
Lugu algab 1913. aastal vastses Estonia teatrimajas, kus käib "Tabamata ime" peaproov ja lõpeb 1924. aastal "Juuditi" peaprooviga. Nende kahe proovi vahele mahub Erna Villmeri abieludraama Juhan Luigaga, Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, Aino Kallase tähelend ja Karl Menningu lahkumine teatrist esimeseks Eesti Vabariigi Suursaadikuks Saksamaal ning Erna Villmeri ja Ants Lauteri "romaani" algus.
"Teatriromanss" esietendus 22. oktoobril 2004 Estonia kammersaalis. Autorid Katri Aaslav-Tepandi ja Vaino Vahing. Stsenarist ja lavastaja Katri Aaslav-Tepandi, musitseerib Olav Ehala, kunstnik Krista Tool. Osades Katariina Lauk, Tõnu Tepandi, Tanel Jonas, Katrin Saukas, Vello Janson, Marika Vaarik. Režissöör Salme-Riine Uibo.
Kell 23.05 Teemaõhtu. "Valge laev" (Eesti 1970)
Kalju Komissarovi esimene lavastajatöö filmis "Valge laev" on pühendatud aktuaalsele ja olulisele teemale - võitlusele välismaa ideoloogilise diversiooni vastu, mis taotleb mõjutada meie noorsugu. Ägedates kokkupõrgetes näidatakse nende noorte tragöödiat, kes on sattunud vaenuliku propaganda alla. Osades Enn Kraam, Katrin Kumpan, Kalju Komissarov, Ago Roo, Tõnu Tepandi, Tõnu Mikiver, Einari Koppel, Gunnar Kilgas, Aarne Üksküla, Mikk Mikiver jt. Režissöör Kalju Komissarov, stsenarist Vladimir Vladimirov.
Kell 00.25 Teemaõhtu. "Lõppematu päev" (Eesti 1971)
Lühimängufilmi peaosas on Jaan Tooming, laulud Tõnu Tepandi esituses. Stsenaarium ja laulude tekstid Paul-Eerik Rummo, režissöörid Virve Aruoja ning Jaan Tooming.
### Response:
ETV2 teemaõhtu pühendub Tõnu Tepandile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa ja Malta on juba nõustunud võtma vastu kumbki 50 migranti.
"Just nagu teised EL-i peaministrid, sain ka mina kirja Itaalia peaministrilt (Giuseppe) Contelt... milles ta tahab, et EL hoolitseks umbes 450 merele jäänud inimese eest," kirjutas Babiš Twitteris.
"Selline lähenemine on tee põrgusse," lisas 63-aastane valitsusjuht.
"Sellise lähenemisega ainult motiveeritakse smugeldajaid ja suurendatakse nende sissetulekut. Meie riik ei võta ühtegi migranti," ütles Babiš, kelle sõnul tuleb tugineda"vabatahtlikkuse printsiibile.
"Me peame aitama migrante riikides, kust nad tulnud on, Euroopa piiride taga, et takistada neid teele asumast," ütles Babiš.
Aprillis läbiviidud arvamusküsitluses oli 58 protsenti tšehhidest vastu migrantide vastuvõtmisele sõjast haaratud riikidest. 35 protsenti vastanutest toetas põgenike ajutist võõrustamist ja kolm protsenti oli nõus põgenikke alaliselt riiki jätma.
Kõnealused migrandid olid alustanud teekonda Liibüast ühes puupaadis, mida märgati reede varahommikul Malta jurisdiktsiooni all olevates vetes.
Itaalia siseminister Matteo Salvini keeldus reedel migrandid päästnud kahele Frontexi alusele Itaalia sadamaid avamast ja andis mõista, et nad peaksid suunduma lõunasse "Liibüa või Malta suunas".
Saksamaa nõustus võtma vastu 50 Vahemerel päästetud migranti
Saksamaa teatas pühapäeval, et on nõus võtma vastu 50 migranti Vahemerel päästetud 450-st migrandist.
"Arvestades jätkuvaid kõnelusi suurema kahepoolse koostöö üle asüüli küsimuses on Saksamaa valmis võtma antud juhtumi raames vastu 50 inimest," teatas valitsus avalduses.i.
Itaalia ja Malta vaidlesid varem laupäeval selle üle, kummal lasub vastutus pakkuda 450 päästetud migrandile turvalist sadamat.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte ütles, et oli terve päeva oma Euroopa Liidu kolleegidega ühenduses, tuletades neile meelde, et nad nõustusid juuni lõpus peetud tippkohtumisel vajadusega jagada rändevoo koormat. | Tšehhi peaminister keeldus merele jäänud migrantide vastuvõtmisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa ja Malta on juba nõustunud võtma vastu kumbki 50 migranti.
"Just nagu teised EL-i peaministrid, sain ka mina kirja Itaalia peaministrilt (Giuseppe) Contelt... milles ta tahab, et EL hoolitseks umbes 450 merele jäänud inimese eest," kirjutas Babiš Twitteris.
"Selline lähenemine on tee põrgusse," lisas 63-aastane valitsusjuht.
"Sellise lähenemisega ainult motiveeritakse smugeldajaid ja suurendatakse nende sissetulekut. Meie riik ei võta ühtegi migranti," ütles Babiš, kelle sõnul tuleb tugineda"vabatahtlikkuse printsiibile.
"Me peame aitama migrante riikides, kust nad tulnud on, Euroopa piiride taga, et takistada neid teele asumast," ütles Babiš.
Aprillis läbiviidud arvamusküsitluses oli 58 protsenti tšehhidest vastu migrantide vastuvõtmisele sõjast haaratud riikidest. 35 protsenti vastanutest toetas põgenike ajutist võõrustamist ja kolm protsenti oli nõus põgenikke alaliselt riiki jätma.
Kõnealused migrandid olid alustanud teekonda Liibüast ühes puupaadis, mida märgati reede varahommikul Malta jurisdiktsiooni all olevates vetes.
Itaalia siseminister Matteo Salvini keeldus reedel migrandid päästnud kahele Frontexi alusele Itaalia sadamaid avamast ja andis mõista, et nad peaksid suunduma lõunasse "Liibüa või Malta suunas".
Saksamaa nõustus võtma vastu 50 Vahemerel päästetud migranti
Saksamaa teatas pühapäeval, et on nõus võtma vastu 50 migranti Vahemerel päästetud 450-st migrandist.
"Arvestades jätkuvaid kõnelusi suurema kahepoolse koostöö üle asüüli küsimuses on Saksamaa valmis võtma antud juhtumi raames vastu 50 inimest," teatas valitsus avalduses.i.
Itaalia ja Malta vaidlesid varem laupäeval selle üle, kummal lasub vastutus pakkuda 450 päästetud migrandile turvalist sadamat.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte ütles, et oli terve päeva oma Euroopa Liidu kolleegidega ühenduses, tuletades neile meelde, et nad nõustusid juuni lõpus peetud tippkohtumisel vajadusega jagada rändevoo koormat.
### Response:
Tšehhi peaminister keeldus merele jäänud migrantide vastuvõtmisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonisõitudes sõitis Prema Powerteami sõitja Aron välja ringiajad, mis andsid nädalavahetuse kaheks esimeseks sõiduks teise stardikoha. Teises kvalifikatsioonis ei saanud Aron kirja teist head ringiaega, mille põhjal pannakse paika stardirivi kolmandaks sõiduks ja nii pidi eestlane leppima 17. stardikohaga.
Laupäeval toimunud avasõidus tegi Aron väga hea stardi ja möödus esimeses kurvis parimalt stardikohalt alustanud tiimikaaslasest Guanyu Zhou'st ning tõusis võistluse liidriks. Kuigi Zhou üritas mitmel korral Aroni positsooni rünnata, suutis Aron oma kohta edukalt kaitsta ja ületas finišijoon esimesena. Teine laupäeval toimunud võistlussõit oli nagu esimese kordus, sest taas tegi Aron suurepärase stardi ja möödus esimeses kurvis parimalt stardikohalt alustanud Daniel Ticktumist. Ülejäänud sõidu kihutas Aron kindlalt liidrina ja edestas finišis teiseks tõusnud tiimikaaslast Marcus Armstrongi 1,6 sekundiga. Kuna Zandvoorti rajal möödasõiduks sobivaid kohti napib, siis kolmandas sõidus 17. stardikohalt esikümnesse tõusta Ralf Aronil ei õnnestunud.
"Kvalifikatsioon oli kerge pettumus, sest esimesteks sõitudeks jäin napilt parimast stardikohast ilma. Kolmandaks sõiduks head stardikohta ei saanud, sest esmalt jäi ette üks aeglasem auto, seejärel oli ühe väljasõidu järel rada kruusane ja lõpuks pandi välja ka kollased lipud," rääkis Aron. "Olin enne esimest starti veidi mures siduri pärast, aga start õnnestus siiski hästi. Zhou üritas rünnata, aga ma teadsin, et hiljem võib see talle rehvide kulumise tõttu kätte maksta ja nii läkski. Teises panime stardi järel Ticktumiga korraks rattad kokku, aga auto jäi siiski terveks ja rohkem sõidu vältel mingeid muresid polnud. Prema võistkond on teinud head tööd ja auto oli nädalavahetusel väga hea. Viimases sõidus ei hakanud enam eriti riske võtma. Kokkuvõttes väga hea nädalavahetus."
Nelja etapi kokkuvõttes on FIA F3 Euroopa meistrivõistluste punktitabeli tipp äärmiselt tasavägine: Armstrongil on koos 131 punkti, Aronil 126,5 ja Zhoul 121.
Jüri Vips saavutas Euroopa F3 meistrivõistluste etapil Hollandis kuuenda ja kaheksanda koha ning tõusis uustulnukate arvestuses kahel korral poodiumile.
Kvalifikatsioonis sõidetud ringiajad andsid Motopark tiimi sõitjale Jüri Vipsile esimeseks kaheks võistlussõiduks üheksanda ja kaheksanda stardikoha, aga kolmandaks sõiduks pühapäeval õnnestus Vipsil välja sõita teise stardikoha vääriline ringiaeg.
Esimeses sõidus pääses Vips väga hea stardiga mööda mitmest sõitjast ja tõusis avaringiga juba kuuendaks. Kahjuks möödasõidukohtade poolest vaesel Zandvoorti ringrajal rohkem oma positsiooni parandada eestlasel ei õnnestunud, aga tasuks siiski kuuenda koha punktid üldarvestuses ja teine koht uustulnukate seas. Laupäeval toimunud teises sõidus finišeeris Jüri Vips kaheksanda kohaga ja tõusis uustulnukate arvestuses taas poodiumile. Esireast kolmandat võistlussõitu alustanud Vipsi start ebaõnnestus ja ta langes sõitjate rivi lõppu ning lõpuks finišeeris 15. kohal.
Jüri Vips: "Kvalifikatsioonis oli ka parem stardikoht võimalik, aga kiirel ringil jäin ühe aeglasema auto taha kinni. Aga kolmandaks sõiduks saavutatud teine stardikoht oli väga hea tulemus. Avasõidus tegin kõik, mis võimalik ja võitlesin tiimikaaslase Dan Ticktumiga viienda koha pärast, aga ta kaitses oma positsiooni hästi. Teises sõidus sain samuti stardist hästi minema, aga heitluses ühe konkurendiga sattusin raja servale ja kaotasin sellega paar kohta, mida hiljem tagasi võita enam ei õnnestunud. Viimases sõidus tegi Dan parimalt stardikohalt valestardi ja tema liikumist nähes kaotasin keskendumise, start ebaõnnestus täielikult ning langesin viimaseks. Sealt ei õnnestunud enam 15. kohast kõrgemale tõusta."
Punktitabelis hoiab Jüri Vips 82 punktiga kuuendat kohta ja uustulnukate arvestuses on Vips teisel kohal. | Ralf Aron sai F3 etapilt Hollandis kaks võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonisõitudes sõitis Prema Powerteami sõitja Aron välja ringiajad, mis andsid nädalavahetuse kaheks esimeseks sõiduks teise stardikoha. Teises kvalifikatsioonis ei saanud Aron kirja teist head ringiaega, mille põhjal pannakse paika stardirivi kolmandaks sõiduks ja nii pidi eestlane leppima 17. stardikohaga.
Laupäeval toimunud avasõidus tegi Aron väga hea stardi ja möödus esimeses kurvis parimalt stardikohalt alustanud tiimikaaslasest Guanyu Zhou'st ning tõusis võistluse liidriks. Kuigi Zhou üritas mitmel korral Aroni positsooni rünnata, suutis Aron oma kohta edukalt kaitsta ja ületas finišijoon esimesena. Teine laupäeval toimunud võistlussõit oli nagu esimese kordus, sest taas tegi Aron suurepärase stardi ja möödus esimeses kurvis parimalt stardikohalt alustanud Daniel Ticktumist. Ülejäänud sõidu kihutas Aron kindlalt liidrina ja edestas finišis teiseks tõusnud tiimikaaslast Marcus Armstrongi 1,6 sekundiga. Kuna Zandvoorti rajal möödasõiduks sobivaid kohti napib, siis kolmandas sõidus 17. stardikohalt esikümnesse tõusta Ralf Aronil ei õnnestunud.
"Kvalifikatsioon oli kerge pettumus, sest esimesteks sõitudeks jäin napilt parimast stardikohast ilma. Kolmandaks sõiduks head stardikohta ei saanud, sest esmalt jäi ette üks aeglasem auto, seejärel oli ühe väljasõidu järel rada kruusane ja lõpuks pandi välja ka kollased lipud," rääkis Aron. "Olin enne esimest starti veidi mures siduri pärast, aga start õnnestus siiski hästi. Zhou üritas rünnata, aga ma teadsin, et hiljem võib see talle rehvide kulumise tõttu kätte maksta ja nii läkski. Teises panime stardi järel Ticktumiga korraks rattad kokku, aga auto jäi siiski terveks ja rohkem sõidu vältel mingeid muresid polnud. Prema võistkond on teinud head tööd ja auto oli nädalavahetusel väga hea. Viimases sõidus ei hakanud enam eriti riske võtma. Kokkuvõttes väga hea nädalavahetus."
Nelja etapi kokkuvõttes on FIA F3 Euroopa meistrivõistluste punktitabeli tipp äärmiselt tasavägine: Armstrongil on koos 131 punkti, Aronil 126,5 ja Zhoul 121.
Jüri Vips saavutas Euroopa F3 meistrivõistluste etapil Hollandis kuuenda ja kaheksanda koha ning tõusis uustulnukate arvestuses kahel korral poodiumile.
Kvalifikatsioonis sõidetud ringiajad andsid Motopark tiimi sõitjale Jüri Vipsile esimeseks kaheks võistlussõiduks üheksanda ja kaheksanda stardikoha, aga kolmandaks sõiduks pühapäeval õnnestus Vipsil välja sõita teise stardikoha vääriline ringiaeg.
Esimeses sõidus pääses Vips väga hea stardiga mööda mitmest sõitjast ja tõusis avaringiga juba kuuendaks. Kahjuks möödasõidukohtade poolest vaesel Zandvoorti ringrajal rohkem oma positsiooni parandada eestlasel ei õnnestunud, aga tasuks siiski kuuenda koha punktid üldarvestuses ja teine koht uustulnukate seas. Laupäeval toimunud teises sõidus finišeeris Jüri Vips kaheksanda kohaga ja tõusis uustulnukate arvestuses taas poodiumile. Esireast kolmandat võistlussõitu alustanud Vipsi start ebaõnnestus ja ta langes sõitjate rivi lõppu ning lõpuks finišeeris 15. kohal.
Jüri Vips: "Kvalifikatsioonis oli ka parem stardikoht võimalik, aga kiirel ringil jäin ühe aeglasema auto taha kinni. Aga kolmandaks sõiduks saavutatud teine stardikoht oli väga hea tulemus. Avasõidus tegin kõik, mis võimalik ja võitlesin tiimikaaslase Dan Ticktumiga viienda koha pärast, aga ta kaitses oma positsiooni hästi. Teises sõidus sain samuti stardist hästi minema, aga heitluses ühe konkurendiga sattusin raja servale ja kaotasin sellega paar kohta, mida hiljem tagasi võita enam ei õnnestunud. Viimases sõidus tegi Dan parimalt stardikohalt valestardi ja tema liikumist nähes kaotasin keskendumise, start ebaõnnestus täielikult ning langesin viimaseks. Sealt ei õnnestunud enam 15. kohast kõrgemale tõusta."
Punktitabelis hoiab Jüri Vips 82 punktiga kuuendat kohta ja uustulnukate arvestuses on Vips teisel kohal.
### Response:
Ralf Aron sai F3 etapilt Hollandis kaks võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja jooksul esietendus kaheksa lavastust, nende seas koostöös Vaba Lavaga EV100 teatrisarja "Sajandi lugu" kuuluv "Enne meid oli veeuputus" ning Prantsusmaal maailma nukuteatrite festivalil esietendunud "Bon Voyage ja teised valed". Hooaja publiku lemmiklavastus oli "Pollyanna".
Märtsis toimus NUKU teatris Eesti teatri aastaauhindade gala ning juunis lõpetas kaks aastat teatri kõrval tegutsenud noortestuudio lend. Muuseumis alustas kontserdisari ning avati kaks uut näitust.
Hooajale vaadati tagasi tänasel ühisel piknikul, kus jagati kolleegipreemiaid. Lipulaeva ehk parima lavastuse tiitli sai "(p)ÖÖ" (lav. Tiina Mölder ja Christin Taul), mida etendatakse taas alates oktoobrist.
Pärl ehk parim naisnäitleja on Lee Trei rollidega lavastuses "Pollyanna" ja "Gulliveri reisid. Andres Roosileht sai nii parima meespeaosatäitja auhinna ehk Ladvaõuna kui ka parima meeskõrvalosatäitja preemia ehk Rusika Paremasse Silmaauku rollide eest lavastuses "Gulliveri reisid". Rusikas Vasakusse Silmaauku ehk parim naiskõrvalosatäitja: Tiina Tõnis rolli eest lavastuses "Pollyanna".
"Teatriauhindade õhtu" eest sai Maailma Meistri ehk parima kunstniku auhinna Rosita Raud. NUKU muuseumis avati äsja ka teatriauhindade õhtu teemaline näitus "Teatripäeva gala maskid ja kostüümid", mida saavad kõik huvilised vaatama minna.
Veel anti välja järgmised preemiad:
Välk ja Pauk ehk parim heli- või valguskujundaja: Liina Sumera, helilooming ja –kujundus lavastusele "Gulliveri reisid",
Puhas Võit ehk parim külaline: Mait Joorits lavastuse "Pollyanna" eest,
Osavnäpp ehk parim töökodade töötaja: õmbleja Kerli Praks,
Hall Kardinal ehk parim etendust teenindav töötaja: etenduse juht Liisi Tegelemann,
Töömesilane ehk parim korraldus- või administratiivtöötaja: büroojuht Maarja Kalmet,
Majavaim ehk parim maja teenindav töötaja: kohvikuteenindaja Jane Oksa,
Auruvedur ja Igiliikur ehk enim etendusi andnud näitlejad on Are Uder (153 etendust) ja Katri Pekri (165 etendust),
Poolaasta Tegija tunnustuse sai koristaja Ülle Pärt.
Helle Laasi rändav eripreemia "Ajarefrään" parima nukuliigutamise eest: Liivika Hanstin meisterliku nukuliigutamise eest lavastuses "Munatopskid".
Kolleegipreemiaid jagatakse igal hooajal ja hääletuses osaleb kogu NUKU teatri kollektiiv.
Teatri uus hooaeg algab 24. augustil "Gulliveri reiside" etendustega Viinistu katlamajas. Esimene uuslavastus jõuab lavale 30. septembril, mil NUKU kunstilise juhi Mirko Rajase lavastatuna esietendub A. H. Tammsaare jutustusel põhinev "Noored hinged". | NUKU teater jagas hooaja lõpus kolleegipreemiaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja jooksul esietendus kaheksa lavastust, nende seas koostöös Vaba Lavaga EV100 teatrisarja "Sajandi lugu" kuuluv "Enne meid oli veeuputus" ning Prantsusmaal maailma nukuteatrite festivalil esietendunud "Bon Voyage ja teised valed". Hooaja publiku lemmiklavastus oli "Pollyanna".
Märtsis toimus NUKU teatris Eesti teatri aastaauhindade gala ning juunis lõpetas kaks aastat teatri kõrval tegutsenud noortestuudio lend. Muuseumis alustas kontserdisari ning avati kaks uut näitust.
Hooajale vaadati tagasi tänasel ühisel piknikul, kus jagati kolleegipreemiaid. Lipulaeva ehk parima lavastuse tiitli sai "(p)ÖÖ" (lav. Tiina Mölder ja Christin Taul), mida etendatakse taas alates oktoobrist.
Pärl ehk parim naisnäitleja on Lee Trei rollidega lavastuses "Pollyanna" ja "Gulliveri reisid. Andres Roosileht sai nii parima meespeaosatäitja auhinna ehk Ladvaõuna kui ka parima meeskõrvalosatäitja preemia ehk Rusika Paremasse Silmaauku rollide eest lavastuses "Gulliveri reisid". Rusikas Vasakusse Silmaauku ehk parim naiskõrvalosatäitja: Tiina Tõnis rolli eest lavastuses "Pollyanna".
"Teatriauhindade õhtu" eest sai Maailma Meistri ehk parima kunstniku auhinna Rosita Raud. NUKU muuseumis avati äsja ka teatriauhindade õhtu teemaline näitus "Teatripäeva gala maskid ja kostüümid", mida saavad kõik huvilised vaatama minna.
Veel anti välja järgmised preemiad:
Välk ja Pauk ehk parim heli- või valguskujundaja: Liina Sumera, helilooming ja –kujundus lavastusele "Gulliveri reisid",
Puhas Võit ehk parim külaline: Mait Joorits lavastuse "Pollyanna" eest,
Osavnäpp ehk parim töökodade töötaja: õmbleja Kerli Praks,
Hall Kardinal ehk parim etendust teenindav töötaja: etenduse juht Liisi Tegelemann,
Töömesilane ehk parim korraldus- või administratiivtöötaja: büroojuht Maarja Kalmet,
Majavaim ehk parim maja teenindav töötaja: kohvikuteenindaja Jane Oksa,
Auruvedur ja Igiliikur ehk enim etendusi andnud näitlejad on Are Uder (153 etendust) ja Katri Pekri (165 etendust),
Poolaasta Tegija tunnustuse sai koristaja Ülle Pärt.
Helle Laasi rändav eripreemia "Ajarefrään" parima nukuliigutamise eest: Liivika Hanstin meisterliku nukuliigutamise eest lavastuses "Munatopskid".
Kolleegipreemiaid jagatakse igal hooajal ja hääletuses osaleb kogu NUKU teatri kollektiiv.
Teatri uus hooaeg algab 24. augustil "Gulliveri reiside" etendustega Viinistu katlamajas. Esimene uuslavastus jõuab lavale 30. septembril, mil NUKU kunstilise juhi Mirko Rajase lavastatuna esietendub A. H. Tammsaare jutustusel põhinev "Noored hinged".
### Response:
NUKU teater jagas hooaja lõpus kolleegipreemiaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump ütles reedel pressikonverentsil, et andis Mayle ühe soovituse, kuid viimane pidas seda liiga brutaalseks, vahendas BBC.
BBC ajakirjanik Andrew Marr küsis Maylt, mida Trump talle soovitas. "Ta ütles mulle, et ma peaksin Euroopa Liidu kohtusse kaebama, mitte minema läbirääkimiste peale," vastas peaminister.
May naeris Trumpi soovituse üle, öeldes, et ta jätkab läbirääkimistega. "Huvitaval kombel ütles president pressikonverentsil ka seda, et "ära jaluta minema"," lisas May.
"Ära jaluta minema neilt läbirääkimistelt, sest siis sa oled ummikus. Seega ma tahan, et me saaksime istuda maha ja rääkida Suurbritannia jaoks välja parima lepingu," ütles May.
May kaitses intervjuus enda Brexiti-plaani ning kutsus kriitikuid üles seda toetama.
Ta selgitas, et plaan võimaldab Suurbritannial sõlmida kaubandusleppeid teiste riikidega, lõpetada inimeste vaba liikumise ning lõpetada Euroopa Kohtu juristiktsiooni. Neljapäeval avalikustatud nn valge dokument pooldab Euroopa Liiduga tihedaid sidemeid kaubavahetuses, kuid mitte teenuste vahetuses.
Trump ütles ajalehele Sun, et May ettepanekud tõenäoliselt "tapavad" kaubandusleppe USA-ga. Mõni tund hiljem ütles ta aga, et USA-Briti kaubandusleppe on võimalik. | May sõnul soovitas Trump tal EL-i kohtusse kaevata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump ütles reedel pressikonverentsil, et andis Mayle ühe soovituse, kuid viimane pidas seda liiga brutaalseks, vahendas BBC.
BBC ajakirjanik Andrew Marr küsis Maylt, mida Trump talle soovitas. "Ta ütles mulle, et ma peaksin Euroopa Liidu kohtusse kaebama, mitte minema läbirääkimiste peale," vastas peaminister.
May naeris Trumpi soovituse üle, öeldes, et ta jätkab läbirääkimistega. "Huvitaval kombel ütles president pressikonverentsil ka seda, et "ära jaluta minema"," lisas May.
"Ära jaluta minema neilt läbirääkimistelt, sest siis sa oled ummikus. Seega ma tahan, et me saaksime istuda maha ja rääkida Suurbritannia jaoks välja parima lepingu," ütles May.
May kaitses intervjuus enda Brexiti-plaani ning kutsus kriitikuid üles seda toetama.
Ta selgitas, et plaan võimaldab Suurbritannial sõlmida kaubandusleppeid teiste riikidega, lõpetada inimeste vaba liikumise ning lõpetada Euroopa Kohtu juristiktsiooni. Neljapäeval avalikustatud nn valge dokument pooldab Euroopa Liiduga tihedaid sidemeid kaubavahetuses, kuid mitte teenuste vahetuses.
Trump ütles ajalehele Sun, et May ettepanekud tõenäoliselt "tapavad" kaubandusleppe USA-ga. Mõni tund hiljem ütles ta aga, et USA-Briti kaubandusleppe on võimalik.
### Response:
May sõnul soovitas Trump tal EL-i kohtusse kaevata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pruusi võiduajaks märgiti protokolli kolm tundi, 33 minutit ja 17 sekundit. Teise koha teenis Stefano Dal Grande (Bottecchia Factory Team; 3:37.57) ja kolmanda Diego Cargnelutti (Wilier Force Squadra Corse; 3:40.53). Teise eestlasena stardis olnud Peeter Tarvis (Raplamaa Rattaklubi Komo) jäi esimesena pjedestaalilt välja. | Peeter Pruus võitis Itaalia Alpides toimunud maastikumaratoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pruusi võiduajaks märgiti protokolli kolm tundi, 33 minutit ja 17 sekundit. Teise koha teenis Stefano Dal Grande (Bottecchia Factory Team; 3:37.57) ja kolmanda Diego Cargnelutti (Wilier Force Squadra Corse; 3:40.53). Teise eestlasena stardis olnud Peeter Tarvis (Raplamaa Rattaklubi Komo) jäi esimesena pjedestaalilt välja.
### Response:
Peeter Pruus võitis Itaalia Alpides toimunud maastikumaratoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võib-olla seda lokatsiooni ei tasuks üle müstifitseerida. Neutraalsusel on kaks mõõdet - üks on see mida sa ise deklareerid, teine on see, kas konfliktsituatsioonis osapooled respekteerivad seda," ütles Mikser Kuku raadio saates "Välismääraja."
Praegu vaadatakse Mikseri sõnul väga täpselt Venemaa sõjalist planeerimist. "Ja ma väga kahtlen, et kas Stockholmi või Helsingis otsustavates peades käärib see veendumus, et juhul, kui olukord pingestub, siis Kreml kaardile vaadates respekteerib seda sõjalist neutraalsust," tähendas Mikser.
Mikser meenutas, et omal ajal kohtusid kahe suurriigi presidendid Mihhail Gorbatšov ja Ronald Reagan Islandil ehk suisa NATO pinnal.
"Kui rääkida Helsingi kohtumise temaatikast, siis väga suurel määral saab raskuspunkt saab olema Süürial ja Iraanil. Kindlasti Ukraina ja Krimm ja kindlasti on Trumpil peal surve, et ta tõstataks küsimuse Venemaa sekkumisest USA valimistesse. Ilmselt USA meedia huvi selle vastu kõige suurem," arutles Sven Mikser. | Mikser: USA ja Venemaa jaoks pole Soome sõjaliselt neutraalne riik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võib-olla seda lokatsiooni ei tasuks üle müstifitseerida. Neutraalsusel on kaks mõõdet - üks on see mida sa ise deklareerid, teine on see, kas konfliktsituatsioonis osapooled respekteerivad seda," ütles Mikser Kuku raadio saates "Välismääraja."
Praegu vaadatakse Mikseri sõnul väga täpselt Venemaa sõjalist planeerimist. "Ja ma väga kahtlen, et kas Stockholmi või Helsingis otsustavates peades käärib see veendumus, et juhul, kui olukord pingestub, siis Kreml kaardile vaadates respekteerib seda sõjalist neutraalsust," tähendas Mikser.
Mikser meenutas, et omal ajal kohtusid kahe suurriigi presidendid Mihhail Gorbatšov ja Ronald Reagan Islandil ehk suisa NATO pinnal.
"Kui rääkida Helsingi kohtumise temaatikast, siis väga suurel määral saab raskuspunkt saab olema Süürial ja Iraanil. Kindlasti Ukraina ja Krimm ja kindlasti on Trumpil peal surve, et ta tõstataks küsimuse Venemaa sekkumisest USA valimistesse. Ilmselt USA meedia huvi selle vastu kõige suurem," arutles Sven Mikser.
### Response:
Mikser: USA ja Venemaa jaoks pole Soome sõjaliselt neutraalne riik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 26. juuni pärastlõunast puhkab Henrik Visnapuu põrm oma muusa ja abikaasa Ingi kõrval Tallinna Metsakalmistul. Just nagu Visnapuu pagulasaastate sõber ja biograaf Pedro Krusten seda ette kujutas: "Ma näen päeva, mil see kastike siit seinaavast võetakse ja välja viiakse. Kantakse päikesepaiste ja tuule kätte, selle kätte, millest iga mahamaetu on igavesti eraldatud. Teda aga ootab ees ühinemine. Tema läheb laevaga üle mägedena tantsiskleva ookeani sinna, kuhu ta kuulub." 1
Urn
Kui me 2008. aasta 5. juunil Vallo Kepi ja kaameraga New Yorgis Fresh Pondi kolumbaariumi jõudsime, oli Henrik Visnapuu sealt juba lahkunud. Tema jäljed polnud aga veel haihtunud – tema urni kohtki seinaorvas seisis veel tühjana. "Jaa, mister Visnapuu, muidugi ma mäletan teda," lausus rõõmsalt selle surnute riigi haldjas, noor naine, kes lahkesti lubas meil need jäljed kaameraga üles võtta. Muidugi polnud Visnapuu tal värskelt mälus kui vana tuttav, vaid üksnes selle tõttu, et nädal või paar varem oli Henriku vennapoeg, Torontos elanud Herk Visnapuu (1920–2013, tema oli ka aastakümneid oma toel elus hoidnud paguluses välja antud Henrik Visnapuu nimelist kirjandusauhinda), korraldanud urni äratoomise, et valmistada see ette Eestisse viimiseks.
Ega keegi tollal teadnud, et viimne teekond koju võtab aega üle kümne aasta. Eesti Vabariigi 90. aastapäev, mille kavas olid ühe sündmuse osadena film Henrik Visnapuust ja ka tema kojutulek, on nüüdseks asendunud ümmarguse sajaga. Ja see number sobib pareminigi, sest Visnapuu oli paguluses üks meie isamaalisemaid luuleklassikuid. Nüüd on see teekond lõppenud ja Henriku luuleread
Su juure tulen tagasi ma kaugeist maist
kui rändaks vastu enda valguselle
on reaalsuseks saanud.
Päikesepaistet tänavusel 26. juuni päeval jätkus. Kanada major Ülo Isberg, kelle pagasis Henrik Visnapuu lõpuks koju jõudis, rääkis, et tema lend koos Visnapuu põrmuga läks üle Poola. Aga Poolast käis oma põgenemisteel läbi ka Henrik Visnapuu, enne seda, kui ta jõudis Austriasse ja Saksamaale ning viimaseks elukohaks jäänud New Yorki, tema oma sõnul "linnakesse", millel polnud väga vigagi. Korporatsioon Sakalale oli kuulsa vilistlase Metsakalmistu mulda sängitamine auasi ja kuni selle hetkeni oli urn kodumaal kindral Riho Terrase käes kindlalt hoiul.
Selle kaua kestnud kodutee lõpulejõudmise järel võiks Vallo Kepp teha ka uue lõpu Visnapuu viimastest eluaastatest jutustavale kultuuridokumentaalile "Üheteistkümnes kiri", mille eest ta koos triloogiaga "Uku Masingu maastikud" 2010. aastal riigi kultuuripreemia sai. Kavakohaselt pidigi film lõppema Visnapuu kojujõudmisega, aga "EV 90" toetusel tehtud tööd ei saanud määramatuks ajaks riiulisse ootama panna.
Luule
Kui Peep Ilmet on loonud ja püüdnud eesti luules juurutada Juhan Liivilt laenatud minimalistlikku vormi, mille on nimetanud liivinguks, siis 1980. aastate lõpus, taasiseseisvumise siurulisel ajal, reklaamisid noored etnofuturistid Karl Martin Sinijärv, Sven Kivisildnik, Valeria Ränik ja Kauksi Ülle visnapuudulikku kui luule imet, kui uudset ja tähelepanuväärset luulevormi. 2
Henrik Visnapuu "Sireli", Johannes Aaviku sõnul üks meie luuleloo puudulikumaid teoseid, sai aluseks uuele vormile, mille sisu dikteerisid sellised korduvad kõlafiguurid nagu kõrini, Mihali (vihjega Mihhail Gorbatšovile – lasõ meid vallalõ ehk lase meid liidust lahti), πDali, perseli, siruli ja fideli. Visnapuudulik oli katse kanoniseerida vormina Visnapuu omal ajal kõige enam sarjata saanud luuletus. Mulle meenub tollane etnofuturistlik elevus praegu nii mõnigi kord, kui loen luulena välja pakutavat narratiivset ja isikupäratut loba kirjutaja argistest toimingutest.
Ent see on vaid üks inspireeriv, vahest isegi kurioosne või erandlik näide Visnapuu luule poeetilisest rikkusest. Või peaks ütlema – nakatav näide?! Visnapuu luule algallikaks näib aga olevat vastuolu, pidev konflikt iseendaga (Käib ingel ühes majas saatanaga), mida ta on vahest isegi teadlikult kultiveerinud ja võimendanud. Vastandpoolusi, konflikti iseendaga, aitab ühendada ja pingeid maandada just nimelt luule ja selles elamine. See on Visnapuu luule tuum, millest sünnivad nii tiirased jauramised, heitlused jumalaga kui ka hellad armulaulud, subtiilne loodus- ja pateetiline isamaaluule. Võiks öelda, et ta oli teadlik luuletaja, kes tundis hästi ka tehnilisi nippe ja oskas neid kasutada – selle tunnistuseks on peamiselt Jaan Ainelo koostatud "Poeetika põhijooni" (1932, II trükk 2008), mille kaanel on ka Visnapuu nimi.
Tema looming on mahukas, sisult ja vormilt ühtlaselt kõrgetasemeline ja mitmekesine. Seda hämmastavam on, et Visnapuu luule ületamatuks väljaandeks on seni ikka veel Arvo Mägi koostatud ja Stockholmis 1965. aastal ilmunud kaheköiteline "Kogutud luuletused". Kurta ei taha – aga kas puudub kirjastustel julgus järele teha või siis hirmutab kuluka väljaande puhul neetult ahtake müügiturg?
Valikuid siiski on tehtud, viimane neist parima Visnapuu-tundja Vallo Kepi koostatud maitsekas "Kirg ja kodumaa" (2017), mille lisaväärtuseks on peaaegu kolmandiku raamatu mahust hõlmav koostaja saatesõna "Kumba ma valvama pean, rohtaeda või sind?" ja fotod. Suures osas on see Kepi filmi juurde kuuluv jutt ja pildirida, kus Visnapuu isik, luule ja tegemised ühinevad sujuvalt autori vahetute reisielamuste ja tähelepanekutega ning toovad poeedi inimesena meile lähemale, kui seda suudab mõnigi teadusartikkel.
Mõte
Kas saab üldse küsida, kus lõpeb mõte ja kus algab luule. Kus on nende kahe vaheline piir? Visnapuu puhul ilmselt mitte, kui lehitseda tema artiklikogumikku. Ka tema luule mõtestab inimeksistentsi ja maailma ning võiks kuuluda eesti mõtteloosse – ja kuulubki. Ainult vorm ja väljendusviis eristavad luule artiklist või poleemilisest esseest. Mõnikord needki mitte. Mõtteloo sarja kogumikku "Millal sünnib inimene" on koostaja Hando Runnel pannud sisse Visnapuu Toilas 9. augustil 1917 Ingile kirjutatud "Kirja merest ja päikesest". See on kui pikk vabavärsiline luuletus, millesarnaseid Visnapuu üldiselt ei kirjutanud, aga kordused ja kõlakujundid ilmutavad pigem luulesundi kui ratsionaalse mõtiskluse kavatsust. Sisu tingib vormi ja suunab sellesse mõttevoolu.
Visnapuu artiklikogumik on kirev, sellesse on mahutatud esseid, ülevaateid, reportaaže, katkendeid memuaaridest ja manifeste, nii varjamatult mina-positsioonilt kirjutatud bravuurikaid ja provokatiivseid sõnavõtte kui ka objektiveerivaid kirjutisi. Esindatud on kogu tema loomeperiood, esmatrükid aastaist 1909–1951, kuhu mahub mitmeid murranguid: kaks maailmasõda, revolutsioon, iseseisva Eesti riigi loomine, selle kaotamine ja maapagu.
Mõnigi neist artiklitest mõjub üllatavalt tänapäevaselt, ehkki hoopis teises kontekstis. Milline tegevusväli avanes toona heitlevale ja energilisele poeedile, keda jagus justkui kõikjale! 1907 on ta Eesti Kirjanduse Seltsi loomise juures, kümmekond aastat hiljem siurulasena selle tulihingeline kriitik, 1920. aastate lõpus mõnda aega ka Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Veidi kahtlevalt on suhtutud Visnapuu tegevusse 1930. aastate lõpus: kui Tartus hakkas ilmuma ajakiri Akadeemia ja haritlastel oli soliidne jääda vaikivasse opositsiooni, askeldas Visnapuu Tallinnas propagandatalituses ja hiljem toimetas ajakirja Varamu. Siurulasest ja santlaagrist oli saanud kodanlik härra, ehkki luulevürst oli ta niikuinii. Ei saa salata, et Visnapuud tõmbas võimu lähedale, aga sellest oleks võinud ka kasu tõusta.
Meenub üks kuskil August Mälgu mälestustes jutustatud lugu. Visnapuu ja pikakasvuline August Gailit, pea pilvedes ja mõte kotkatiivul lendamas, kõndisid Tallinna tänavail ja otsisid kirjanikele maja, kus oleks ruumi nii korteriteks kui ka kontoriteks. Pärnu maanteel oli uusi ja veel poolenisti tühje, laenude peale ehitatud ja mitte tasuvaid. Ühe Gailit välja valiski ja jagas korraldusi: Mälk räägib president Pätsiga ja Visna Kaarel Eenpaluga, kes oli tollal peaminister. Mälk on veendunud, et kui okupatsiooni poleks tulnud, oleksid kirjanikud saanudki tänu Gailiti mõtteuljusele ja Visnapuu tegutsemisele omale maja. 3
Vahelepõikena fantaasia korras: kui Visnapuu oleks elanud meie ajal, oleks ilmselt piisanud tema telefonikõnest peaministrile, et võtke see pronkspoiss Tõnismäelt maha. Ja maha võetud ta olekski.
Sõjajärgsel Saksamaal oli Visnapuu sinna jõudnud eestlaste hulgas vaieldamatu autoriteet, kellel õnnestus ellu kutsuda üsna arvuka liikmeskonnaga Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts, mis mõnda aega tegutses edasi ka Ameerikas. New Yorgis peetud kõnes "Meie kultuurpoliitika sihtidest" visandas ta rahvusena paguluses ellujäämise kava. Mõndagi, nagu kirjastus, ajakiri, ka arhiivid ja vaimse pärandi säilitamine, ka teostus ja tema ideede vilju saame maitsta taas iseseisvas Eestis.
Viidet sellele ei ole, kuid miski sunnib arvama, et midagi on Visnapuu pärandis varuks veel ka teise "Eesti mõtteloo" sarja kogumiku jaoks. Tema esseekogumikust "Vanad ja vastsed poeedid" (1921) on Runneli koostatud raamatusse kaasa haaratud vaid "Igor Severjanin" ja üht-teist mõtteloolist leiaks veel ajakirjandusest, intervjuudest ja kirjavahetusest. Andes Saksamaal välja kaks "Koguja"-nimelist koguteost, oli Visnapuugi koguja ja koondaja ning väärib ka ise korralikku teoste kogu ja monograafiat, mida tänapäeval päriselt enam ei asenda Harald Peebu sulest 1989. aastal ilmunud käsitlus.
***
Olen ilmikuna ikka tõrkunud, kui haua ääres kõneldakse lahkunule viimse austuse avaldamisest. Henrik Visnapuu lahkus siit ilmast 67 aasta eest ja kui palju on teda sellegi, tema põrmu võõrsil oldud aja jooksul loetud, lauldud ja viisistatud! Ja temale mõeldud. Kõige kodumaal keelatuse kiuste. Kirjanikule on kõige olulisem, et tema loomingut tuntakse ja loetakse. See ongi au, mis saab talle osaks alati, kui avame mõne tema raamatu. Nüüd ja seni, kuni jätkub lugejaid ja tema teoseid, ei pea tõlkima mõnele tema kadunud rahva lapsele.
1 Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval. Mälestusi Henrik Visnapuust paguluses. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, lk 252–253.
2 Vt Vikerkaar 1989, nr 7.
3 August Mälk, Paar sammukest rändamise teed August Gailitiga. Rmt: August Gailit 1891–1960. Mälestusteos. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 16–18. | Henrik Visnapuu meie ajas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 26. juuni pärastlõunast puhkab Henrik Visnapuu põrm oma muusa ja abikaasa Ingi kõrval Tallinna Metsakalmistul. Just nagu Visnapuu pagulasaastate sõber ja biograaf Pedro Krusten seda ette kujutas: "Ma näen päeva, mil see kastike siit seinaavast võetakse ja välja viiakse. Kantakse päikesepaiste ja tuule kätte, selle kätte, millest iga mahamaetu on igavesti eraldatud. Teda aga ootab ees ühinemine. Tema läheb laevaga üle mägedena tantsiskleva ookeani sinna, kuhu ta kuulub." 1
Urn
Kui me 2008. aasta 5. juunil Vallo Kepi ja kaameraga New Yorgis Fresh Pondi kolumbaariumi jõudsime, oli Henrik Visnapuu sealt juba lahkunud. Tema jäljed polnud aga veel haihtunud – tema urni kohtki seinaorvas seisis veel tühjana. "Jaa, mister Visnapuu, muidugi ma mäletan teda," lausus rõõmsalt selle surnute riigi haldjas, noor naine, kes lahkesti lubas meil need jäljed kaameraga üles võtta. Muidugi polnud Visnapuu tal värskelt mälus kui vana tuttav, vaid üksnes selle tõttu, et nädal või paar varem oli Henriku vennapoeg, Torontos elanud Herk Visnapuu (1920–2013, tema oli ka aastakümneid oma toel elus hoidnud paguluses välja antud Henrik Visnapuu nimelist kirjandusauhinda), korraldanud urni äratoomise, et valmistada see ette Eestisse viimiseks.
Ega keegi tollal teadnud, et viimne teekond koju võtab aega üle kümne aasta. Eesti Vabariigi 90. aastapäev, mille kavas olid ühe sündmuse osadena film Henrik Visnapuust ja ka tema kojutulek, on nüüdseks asendunud ümmarguse sajaga. Ja see number sobib pareminigi, sest Visnapuu oli paguluses üks meie isamaalisemaid luuleklassikuid. Nüüd on see teekond lõppenud ja Henriku luuleread
Su juure tulen tagasi ma kaugeist maist
kui rändaks vastu enda valguselle
on reaalsuseks saanud.
Päikesepaistet tänavusel 26. juuni päeval jätkus. Kanada major Ülo Isberg, kelle pagasis Henrik Visnapuu lõpuks koju jõudis, rääkis, et tema lend koos Visnapuu põrmuga läks üle Poola. Aga Poolast käis oma põgenemisteel läbi ka Henrik Visnapuu, enne seda, kui ta jõudis Austriasse ja Saksamaale ning viimaseks elukohaks jäänud New Yorki, tema oma sõnul "linnakesse", millel polnud väga vigagi. Korporatsioon Sakalale oli kuulsa vilistlase Metsakalmistu mulda sängitamine auasi ja kuni selle hetkeni oli urn kodumaal kindral Riho Terrase käes kindlalt hoiul.
Selle kaua kestnud kodutee lõpulejõudmise järel võiks Vallo Kepp teha ka uue lõpu Visnapuu viimastest eluaastatest jutustavale kultuuridokumentaalile "Üheteistkümnes kiri", mille eest ta koos triloogiaga "Uku Masingu maastikud" 2010. aastal riigi kultuuripreemia sai. Kavakohaselt pidigi film lõppema Visnapuu kojujõudmisega, aga "EV 90" toetusel tehtud tööd ei saanud määramatuks ajaks riiulisse ootama panna.
Luule
Kui Peep Ilmet on loonud ja püüdnud eesti luules juurutada Juhan Liivilt laenatud minimalistlikku vormi, mille on nimetanud liivinguks, siis 1980. aastate lõpus, taasiseseisvumise siurulisel ajal, reklaamisid noored etnofuturistid Karl Martin Sinijärv, Sven Kivisildnik, Valeria Ränik ja Kauksi Ülle visnapuudulikku kui luule imet, kui uudset ja tähelepanuväärset luulevormi. 2
Henrik Visnapuu "Sireli", Johannes Aaviku sõnul üks meie luuleloo puudulikumaid teoseid, sai aluseks uuele vormile, mille sisu dikteerisid sellised korduvad kõlafiguurid nagu kõrini, Mihali (vihjega Mihhail Gorbatšovile – lasõ meid vallalõ ehk lase meid liidust lahti), πDali, perseli, siruli ja fideli. Visnapuudulik oli katse kanoniseerida vormina Visnapuu omal ajal kõige enam sarjata saanud luuletus. Mulle meenub tollane etnofuturistlik elevus praegu nii mõnigi kord, kui loen luulena välja pakutavat narratiivset ja isikupäratut loba kirjutaja argistest toimingutest.
Ent see on vaid üks inspireeriv, vahest isegi kurioosne või erandlik näide Visnapuu luule poeetilisest rikkusest. Või peaks ütlema – nakatav näide?! Visnapuu luule algallikaks näib aga olevat vastuolu, pidev konflikt iseendaga (Käib ingel ühes majas saatanaga), mida ta on vahest isegi teadlikult kultiveerinud ja võimendanud. Vastandpoolusi, konflikti iseendaga, aitab ühendada ja pingeid maandada just nimelt luule ja selles elamine. See on Visnapuu luule tuum, millest sünnivad nii tiirased jauramised, heitlused jumalaga kui ka hellad armulaulud, subtiilne loodus- ja pateetiline isamaaluule. Võiks öelda, et ta oli teadlik luuletaja, kes tundis hästi ka tehnilisi nippe ja oskas neid kasutada – selle tunnistuseks on peamiselt Jaan Ainelo koostatud "Poeetika põhijooni" (1932, II trükk 2008), mille kaanel on ka Visnapuu nimi.
Tema looming on mahukas, sisult ja vormilt ühtlaselt kõrgetasemeline ja mitmekesine. Seda hämmastavam on, et Visnapuu luule ületamatuks väljaandeks on seni ikka veel Arvo Mägi koostatud ja Stockholmis 1965. aastal ilmunud kaheköiteline "Kogutud luuletused". Kurta ei taha – aga kas puudub kirjastustel julgus järele teha või siis hirmutab kuluka väljaande puhul neetult ahtake müügiturg?
Valikuid siiski on tehtud, viimane neist parima Visnapuu-tundja Vallo Kepi koostatud maitsekas "Kirg ja kodumaa" (2017), mille lisaväärtuseks on peaaegu kolmandiku raamatu mahust hõlmav koostaja saatesõna "Kumba ma valvama pean, rohtaeda või sind?" ja fotod. Suures osas on see Kepi filmi juurde kuuluv jutt ja pildirida, kus Visnapuu isik, luule ja tegemised ühinevad sujuvalt autori vahetute reisielamuste ja tähelepanekutega ning toovad poeedi inimesena meile lähemale, kui seda suudab mõnigi teadusartikkel.
Mõte
Kas saab üldse küsida, kus lõpeb mõte ja kus algab luule. Kus on nende kahe vaheline piir? Visnapuu puhul ilmselt mitte, kui lehitseda tema artiklikogumikku. Ka tema luule mõtestab inimeksistentsi ja maailma ning võiks kuuluda eesti mõtteloosse – ja kuulubki. Ainult vorm ja väljendusviis eristavad luule artiklist või poleemilisest esseest. Mõnikord needki mitte. Mõtteloo sarja kogumikku "Millal sünnib inimene" on koostaja Hando Runnel pannud sisse Visnapuu Toilas 9. augustil 1917 Ingile kirjutatud "Kirja merest ja päikesest". See on kui pikk vabavärsiline luuletus, millesarnaseid Visnapuu üldiselt ei kirjutanud, aga kordused ja kõlakujundid ilmutavad pigem luulesundi kui ratsionaalse mõtiskluse kavatsust. Sisu tingib vormi ja suunab sellesse mõttevoolu.
Visnapuu artiklikogumik on kirev, sellesse on mahutatud esseid, ülevaateid, reportaaže, katkendeid memuaaridest ja manifeste, nii varjamatult mina-positsioonilt kirjutatud bravuurikaid ja provokatiivseid sõnavõtte kui ka objektiveerivaid kirjutisi. Esindatud on kogu tema loomeperiood, esmatrükid aastaist 1909–1951, kuhu mahub mitmeid murranguid: kaks maailmasõda, revolutsioon, iseseisva Eesti riigi loomine, selle kaotamine ja maapagu.
Mõnigi neist artiklitest mõjub üllatavalt tänapäevaselt, ehkki hoopis teises kontekstis. Milline tegevusväli avanes toona heitlevale ja energilisele poeedile, keda jagus justkui kõikjale! 1907 on ta Eesti Kirjanduse Seltsi loomise juures, kümmekond aastat hiljem siurulasena selle tulihingeline kriitik, 1920. aastate lõpus mõnda aega ka Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Veidi kahtlevalt on suhtutud Visnapuu tegevusse 1930. aastate lõpus: kui Tartus hakkas ilmuma ajakiri Akadeemia ja haritlastel oli soliidne jääda vaikivasse opositsiooni, askeldas Visnapuu Tallinnas propagandatalituses ja hiljem toimetas ajakirja Varamu. Siurulasest ja santlaagrist oli saanud kodanlik härra, ehkki luulevürst oli ta niikuinii. Ei saa salata, et Visnapuud tõmbas võimu lähedale, aga sellest oleks võinud ka kasu tõusta.
Meenub üks kuskil August Mälgu mälestustes jutustatud lugu. Visnapuu ja pikakasvuline August Gailit, pea pilvedes ja mõte kotkatiivul lendamas, kõndisid Tallinna tänavail ja otsisid kirjanikele maja, kus oleks ruumi nii korteriteks kui ka kontoriteks. Pärnu maanteel oli uusi ja veel poolenisti tühje, laenude peale ehitatud ja mitte tasuvaid. Ühe Gailit välja valiski ja jagas korraldusi: Mälk räägib president Pätsiga ja Visna Kaarel Eenpaluga, kes oli tollal peaminister. Mälk on veendunud, et kui okupatsiooni poleks tulnud, oleksid kirjanikud saanudki tänu Gailiti mõtteuljusele ja Visnapuu tegutsemisele omale maja. 3
Vahelepõikena fantaasia korras: kui Visnapuu oleks elanud meie ajal, oleks ilmselt piisanud tema telefonikõnest peaministrile, et võtke see pronkspoiss Tõnismäelt maha. Ja maha võetud ta olekski.
Sõjajärgsel Saksamaal oli Visnapuu sinna jõudnud eestlaste hulgas vaieldamatu autoriteet, kellel õnnestus ellu kutsuda üsna arvuka liikmeskonnaga Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts, mis mõnda aega tegutses edasi ka Ameerikas. New Yorgis peetud kõnes "Meie kultuurpoliitika sihtidest" visandas ta rahvusena paguluses ellujäämise kava. Mõndagi, nagu kirjastus, ajakiri, ka arhiivid ja vaimse pärandi säilitamine, ka teostus ja tema ideede vilju saame maitsta taas iseseisvas Eestis.
Viidet sellele ei ole, kuid miski sunnib arvama, et midagi on Visnapuu pärandis varuks veel ka teise "Eesti mõtteloo" sarja kogumiku jaoks. Tema esseekogumikust "Vanad ja vastsed poeedid" (1921) on Runneli koostatud raamatusse kaasa haaratud vaid "Igor Severjanin" ja üht-teist mõtteloolist leiaks veel ajakirjandusest, intervjuudest ja kirjavahetusest. Andes Saksamaal välja kaks "Koguja"-nimelist koguteost, oli Visnapuugi koguja ja koondaja ning väärib ka ise korralikku teoste kogu ja monograafiat, mida tänapäeval päriselt enam ei asenda Harald Peebu sulest 1989. aastal ilmunud käsitlus.
***
Olen ilmikuna ikka tõrkunud, kui haua ääres kõneldakse lahkunule viimse austuse avaldamisest. Henrik Visnapuu lahkus siit ilmast 67 aasta eest ja kui palju on teda sellegi, tema põrmu võõrsil oldud aja jooksul loetud, lauldud ja viisistatud! Ja temale mõeldud. Kõige kodumaal keelatuse kiuste. Kirjanikule on kõige olulisem, et tema loomingut tuntakse ja loetakse. See ongi au, mis saab talle osaks alati, kui avame mõne tema raamatu. Nüüd ja seni, kuni jätkub lugejaid ja tema teoseid, ei pea tõlkima mõnele tema kadunud rahva lapsele.
1 Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval. Mälestusi Henrik Visnapuust paguluses. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, lk 252–253.
2 Vt Vikerkaar 1989, nr 7.
3 August Mälk, Paar sammukest rändamise teed August Gailitiga. Rmt: August Gailit 1891–1960. Mälestusteos. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 16–18.
### Response:
Henrik Visnapuu meie ajas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi esmalt nuusutas Buyan Prantsusmaa lipuga arbuusi, siis otsustas ta sekund hiljem siiski ringi ja asus maialt sööma hoopis Horvaatia arbuusi. | Siberi loomaaia pruunkaru Buyan ennustas MM-i võitjaks Horvaatia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi esmalt nuusutas Buyan Prantsusmaa lipuga arbuusi, siis otsustas ta sekund hiljem siiski ringi ja asus maialt sööma hoopis Horvaatia arbuusi.
### Response:
Siberi loomaaia pruunkaru Buyan ennustas MM-i võitjaks Horvaatia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uueks hooajaks kõrgliigasse kerkinud Miedz, kes palkas enne jaanipäeva Henrik Ojamaa ja sel nädalal Artur Pika, kohtus viimases kontrollmängus esiliigaklubi Czestochowa Rakowiga. Matš, mis oli suletud nii fännidele kui meediale, lõppes 1:1 viigiga, vahendab Soccernet.ee.
"Mõlema meeskonna treenerid leppisid kokku, et seda mängu koheldakse saladusena," selgitas Miedzi koduleht. "Peatreener Dominik Nowak keeldus avaldamast, mis koosseisu ta kasutas või kes oli värava autor. Ta põhjendas, et ei taha midagi rivaalidele kasutamiseks anda."
Teada on vaid see, et Miedz asus juhtima ja Rakow viigistas teisel poolajal. Kui Ojamaa on klubi eest juba mänginud, siis Pikale võis see mäng olla debüüdiks. Kõrgliigahooaega alustab Miedz järgmise nädala reedel. | Pika võimalik debüüt jäi saladuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uueks hooajaks kõrgliigasse kerkinud Miedz, kes palkas enne jaanipäeva Henrik Ojamaa ja sel nädalal Artur Pika, kohtus viimases kontrollmängus esiliigaklubi Czestochowa Rakowiga. Matš, mis oli suletud nii fännidele kui meediale, lõppes 1:1 viigiga, vahendab Soccernet.ee.
"Mõlema meeskonna treenerid leppisid kokku, et seda mängu koheldakse saladusena," selgitas Miedzi koduleht. "Peatreener Dominik Nowak keeldus avaldamast, mis koosseisu ta kasutas või kes oli värava autor. Ta põhjendas, et ei taha midagi rivaalidele kasutamiseks anda."
Teada on vaid see, et Miedz asus juhtima ja Rakow viigistas teisel poolajal. Kui Ojamaa on klubi eest juba mänginud, siis Pikale võis see mäng olla debüüdiks. Kõrgliigahooaega alustab Miedz järgmise nädala reedel.
### Response:
Pika võimalik debüüt jäi saladuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kell 11.11 anti häirekeskusele teada, et Tallinna–Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee 28. kilomeetril põrkasid kokku kaks sõiduautot. Liiklusõnnetuses vigastada kolm inimest – neist kõik raskelt," ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Seiko Kuik.
Õnnetuse põhjustas esialgsetel andmetel Haapsalu poole sõitnud Citroen Berlingo, mille roolis oli 24-aastane naine. Vastasuunavööndisse kaldunud Citroen põrkas kokku Haapsalu poolt tulnud sõidukiga Pontiac, mille roolis oli 50-aastane Soome mees ja kaasreisijaks 14-aastane soomlasest poiss.
Vahetult pärast avariid oli Tallinna-suund ligi tund aega suletud. | Haapsalu-Tallinna maanteel sai liiklusõnnetuses kolm inimest raskelt viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kell 11.11 anti häirekeskusele teada, et Tallinna–Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee 28. kilomeetril põrkasid kokku kaks sõiduautot. Liiklusõnnetuses vigastada kolm inimest – neist kõik raskelt," ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Seiko Kuik.
Õnnetuse põhjustas esialgsetel andmetel Haapsalu poole sõitnud Citroen Berlingo, mille roolis oli 24-aastane naine. Vastasuunavööndisse kaldunud Citroen põrkas kokku Haapsalu poolt tulnud sõidukiga Pontiac, mille roolis oli 50-aastane Soome mees ja kaasreisijaks 14-aastane soomlasest poiss.
Vahetult pärast avariid oli Tallinna-suund ligi tund aega suletud.
### Response:
Haapsalu-Tallinna maanteel sai liiklusõnnetuses kolm inimest raskelt viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmevõistluse võistlust peeti sealkandis esmakordselt. Varasemalt on Olustvere võistlusväljak tõestanud end suurepärase võistluse kohana takistussõidus ja rakendispordis. Eelnev hea koostöökogemus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga andis võistluse korraldajatele julgust võtta ette suurem projekt ja ehitada üles uus kolmevõistluse krossi rada. Mõte sai teoks tänu kooli suurele panusele, lahke toetaja Janere abile, kes andis ehitamiseks vajaliku materjali, ning loomulikult tänu hakkajale kolmevõistluse kogukonnale, kes panustas uue võistluspaiga ettevalmistamiseks rohkelt vabatahtlikke töötunde. Võistluse peakorraldaja Hillar Taltsi ja rajameistri Mikk Nõmme eestvedamisel ehitati Olustverre uued krossitakistused ja kokkuvõttes nägi kogu võistluspaik väga kena ja professionaalne välja.
Kuum ilm tegi nädalavahtusel kolmevõistlejatele elu raskeks, kuid võistluspaigas nähtud rõõmsad näod lasid aimata, et sellest ei lasta end heidutada. Tunti rõõmu uuest kohast ja üksteise heast seltskonnast. Võistlusplatsil oldi siiski eelkõige konkurendid ja esimene mõõduvõtt oligi reedel koolisõidus.
Olustveres võisteldi kokku kolmes arvestuses. CIC1* tasemel pakkusid kohalikele ratsanikele konkurentsi ka sportlased Soomest, kelle seas oli stardis tänavune Soome kolmevõistluse meister Tuija Rosenqvist. Tuija näitaski juba esimesel alal oma head taset ja asus koolisõidus juhtpositsioonile hobusega New Orleans, võttes krossile kaasa 30 miinuspunkti.
Samal raskusastmel (skeem CI1* 2015 A, kross 110 cm, takistussõit 115 cm) võtsid mõõtu ka EMV arvestuses osalejad, keda oli kokku 11 võistluspaari. Koolisõidus asus juhtpostitsioonile Aldo Kanepi (Märjamaa SK) Carital, kes kogus seal 30,4 mp-d.
Lisaks oli kavas ka rahvuslik klass CNC90, kus koolisõidus tegi parima tulemuse Erkki Hõim (Märjamaa SK) hobusel Roleks, saades koolisõidus 31,5 mp-d.
Laupäevast krossi ootasid põnevusega nii võistlejad kui korraldajad ise, kelle jaoks oli see tõehetk, kui head tööd tehtud on. Kross sujus üsna hästi ja rada nõudis nii hobustelt kui sportlastelt keskendumist. Rahvusvahelises arvestuses senine liider rajal ei eksinud ja nii olid Tuija Rosenqvist ja New Orleans 30 mp-ga liidrid ka peale krossi. EMV arvestuses aga liider muutus, sest Aldo Kanepi langes kukkumise tõttu krossil võistlusest välja ja liidripositsiooni võttis üle Jaagup Kallas (Saare RK) hobusel Aspirin, minnes takistussõitu 33,7 mp-ga.
Rahvuslikus klassis tegi väga ilusad sõidud mõlema hobusega Erkki Hõim ja säilitas peale kahte ala liidrikoha. Roleksiga hoidis Erkki peale krossi esikohta 33,9 mp-ga ja hobusega Winnerprice oldi teisel kohal 34,2 pm-ga.
Takistussõidus võistlesid pühapäeval CNC90 tasemel esikoha eest kokku seitse võistluspaari ja võitjana väljusid lõpuks Dagmar Ainsoo (Tartumaa RSK) ja Fortuna, kelle lõplikuks tulemuseks jäi 35,2 mp.
EMV arvestuses läks takistussõitu ja seega ka medaleid püüdma üheksa võistluspaari. Kuna punktide vahed olid väga väikesed, oli kõik võimalik. Põnevas heitluses jäi lõpuks ülinapilt peale ülikogenud Erkki Hõim, kes hobusel Cadmium võitis järjekordse meistritiitli. Nende skooriks jäi 35,5 mp. Sama paar on seni EMV-l võitmatu olnud juba kaks korda, Hõim ise on aga meistrivõistluste pjedestaalil olnud rohkemgi ja korjanud sealt kõiki värvi medaleid.
Hõbemedali võitis Eliise Sõrmus (Tondi RSK) hobusel Hello Kitty (35,7 mp), kes peale laupäevas krossi olid neljandal positsioonil. Oma esimese EMV pronksmedali kolmevõistluses võitis Jaagup Kallas hobusel Aspirin (37,7 mp).
Rahvusvahelises arvestuses esikohta hoidnud Tuija kaotas oma liidripositsiooni ja nii kuulus ka CIC1* arvestuses esikoht Hõimile ja Cadmiumile. | Olustveres selgus Eesti meister kolmevõistluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmevõistluse võistlust peeti sealkandis esmakordselt. Varasemalt on Olustvere võistlusväljak tõestanud end suurepärase võistluse kohana takistussõidus ja rakendispordis. Eelnev hea koostöökogemus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga andis võistluse korraldajatele julgust võtta ette suurem projekt ja ehitada üles uus kolmevõistluse krossi rada. Mõte sai teoks tänu kooli suurele panusele, lahke toetaja Janere abile, kes andis ehitamiseks vajaliku materjali, ning loomulikult tänu hakkajale kolmevõistluse kogukonnale, kes panustas uue võistluspaiga ettevalmistamiseks rohkelt vabatahtlikke töötunde. Võistluse peakorraldaja Hillar Taltsi ja rajameistri Mikk Nõmme eestvedamisel ehitati Olustverre uued krossitakistused ja kokkuvõttes nägi kogu võistluspaik väga kena ja professionaalne välja.
Kuum ilm tegi nädalavahtusel kolmevõistlejatele elu raskeks, kuid võistluspaigas nähtud rõõmsad näod lasid aimata, et sellest ei lasta end heidutada. Tunti rõõmu uuest kohast ja üksteise heast seltskonnast. Võistlusplatsil oldi siiski eelkõige konkurendid ja esimene mõõduvõtt oligi reedel koolisõidus.
Olustveres võisteldi kokku kolmes arvestuses. CIC1* tasemel pakkusid kohalikele ratsanikele konkurentsi ka sportlased Soomest, kelle seas oli stardis tänavune Soome kolmevõistluse meister Tuija Rosenqvist. Tuija näitaski juba esimesel alal oma head taset ja asus koolisõidus juhtpositsioonile hobusega New Orleans, võttes krossile kaasa 30 miinuspunkti.
Samal raskusastmel (skeem CI1* 2015 A, kross 110 cm, takistussõit 115 cm) võtsid mõõtu ka EMV arvestuses osalejad, keda oli kokku 11 võistluspaari. Koolisõidus asus juhtpostitsioonile Aldo Kanepi (Märjamaa SK) Carital, kes kogus seal 30,4 mp-d.
Lisaks oli kavas ka rahvuslik klass CNC90, kus koolisõidus tegi parima tulemuse Erkki Hõim (Märjamaa SK) hobusel Roleks, saades koolisõidus 31,5 mp-d.
Laupäevast krossi ootasid põnevusega nii võistlejad kui korraldajad ise, kelle jaoks oli see tõehetk, kui head tööd tehtud on. Kross sujus üsna hästi ja rada nõudis nii hobustelt kui sportlastelt keskendumist. Rahvusvahelises arvestuses senine liider rajal ei eksinud ja nii olid Tuija Rosenqvist ja New Orleans 30 mp-ga liidrid ka peale krossi. EMV arvestuses aga liider muutus, sest Aldo Kanepi langes kukkumise tõttu krossil võistlusest välja ja liidripositsiooni võttis üle Jaagup Kallas (Saare RK) hobusel Aspirin, minnes takistussõitu 33,7 mp-ga.
Rahvuslikus klassis tegi väga ilusad sõidud mõlema hobusega Erkki Hõim ja säilitas peale kahte ala liidrikoha. Roleksiga hoidis Erkki peale krossi esikohta 33,9 mp-ga ja hobusega Winnerprice oldi teisel kohal 34,2 pm-ga.
Takistussõidus võistlesid pühapäeval CNC90 tasemel esikoha eest kokku seitse võistluspaari ja võitjana väljusid lõpuks Dagmar Ainsoo (Tartumaa RSK) ja Fortuna, kelle lõplikuks tulemuseks jäi 35,2 mp.
EMV arvestuses läks takistussõitu ja seega ka medaleid püüdma üheksa võistluspaari. Kuna punktide vahed olid väga väikesed, oli kõik võimalik. Põnevas heitluses jäi lõpuks ülinapilt peale ülikogenud Erkki Hõim, kes hobusel Cadmium võitis järjekordse meistritiitli. Nende skooriks jäi 35,5 mp. Sama paar on seni EMV-l võitmatu olnud juba kaks korda, Hõim ise on aga meistrivõistluste pjedestaalil olnud rohkemgi ja korjanud sealt kõiki värvi medaleid.
Hõbemedali võitis Eliise Sõrmus (Tondi RSK) hobusel Hello Kitty (35,7 mp), kes peale laupäevas krossi olid neljandal positsioonil. Oma esimese EMV pronksmedali kolmevõistluses võitis Jaagup Kallas hobusel Aspirin (37,7 mp).
Rahvusvahelises arvestuses esikohta hoidnud Tuija kaotas oma liidripositsiooni ja nii kuulus ka CIC1* arvestuses esikoht Hõimile ja Cadmiumile.
### Response:
Olustveres selgus Eesti meister kolmevõistluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Detsembris kinolinale jõudev mängufilm keskendub kahele rivaalitsevale monarhile, Mary Stuartile ja Elizabeth I-le.
Mary naaseb 18-aastaselt Šotimaale, pärast oma abikaasa, Prantsuse kuninga surma. Ta püüab oma kodumaad valitseda, kuid pead tõstavad pinged oma nõo, Inglismaa kuninganna Elizabethiga.
Saoirse Ronan is Mary. @MargotRobbie is Elizabeth. #MaryQueenofScots trailer TOMORROW. pic.twitter.com/BiCzNi7ten
— Mary Queen of Scots (@MaryQueenMovie) July 11, 2018 | Video: Heida esimene pilk kahe kuninganna elust pajatavale filmile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detsembris kinolinale jõudev mängufilm keskendub kahele rivaalitsevale monarhile, Mary Stuartile ja Elizabeth I-le.
Mary naaseb 18-aastaselt Šotimaale, pärast oma abikaasa, Prantsuse kuninga surma. Ta püüab oma kodumaad valitseda, kuid pead tõstavad pinged oma nõo, Inglismaa kuninganna Elizabethiga.
Saoirse Ronan is Mary. @MargotRobbie is Elizabeth. #MaryQueenofScots trailer TOMORROW. pic.twitter.com/BiCzNi7ten
— Mary Queen of Scots (@MaryQueenMovie) July 11, 2018
### Response:
Video: Heida esimene pilk kahe kuninganna elust pajatavale filmile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadlane Seppo Knuutila ütles, et sinivetikaid on rohkelt kogu Soome lahe ulatuses ja ka järvedes on õitsemine tavapärasest aktiivsem.
Värskeimad andmed sai Syke laupäeval Porvoo ja Hanko vahelisest piirkonnast piirivalveameti lennult, päev varem nähti sinivetikate aktiivset õitsemist Kotka lähistel avamerel.
Knuutila hinnangul on Soome lahel olukord mitme aastakümne halvim. Suve alguses prognoositi tavapärasest väiksemat probleemi, kuid soodsad ilmastikutingimused hoogustasid õitsemist.
Kergendust ei ole lähipäevil oodata, kuna kuumus kestab vähemalt järgmise nädala lõpuni. | Soome lahel on mitme aastakümne halvim sinivetikaolukord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadlane Seppo Knuutila ütles, et sinivetikaid on rohkelt kogu Soome lahe ulatuses ja ka järvedes on õitsemine tavapärasest aktiivsem.
Värskeimad andmed sai Syke laupäeval Porvoo ja Hanko vahelisest piirkonnast piirivalveameti lennult, päev varem nähti sinivetikate aktiivset õitsemist Kotka lähistel avamerel.
Knuutila hinnangul on Soome lahel olukord mitme aastakümne halvim. Suve alguses prognoositi tavapärasest väiksemat probleemi, kuid soodsad ilmastikutingimused hoogustasid õitsemist.
Kergendust ei ole lähipäevil oodata, kuna kuumus kestab vähemalt järgmise nädala lõpuni.
### Response:
Soome lahel on mitme aastakümne halvim sinivetikaolukord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See võis olla rohkem kui aasta tagasi Pärnus, kui me mängisime Balti assamblee korvpalliturniiri Riigikogu meeskond, Läti parlament ja Leedu parlament. Vahepeal sai korraks pall kätte võetud ka Hugo Treffneri gümnaasiumis," meenutas Ratas Korvpall24.ee portaali palvel neid hetki, millal ta enne Illuste turniiri viimati võistluskorvpalli mängis.
Oma korvpalliarmastust näitas ta välja väljakul, kui koos oma kunagiste treeningkaaslaste Gerd Kiili ning Martin Piusi ning appi tulnud Howard Frieriga näidati nooremate vastastega pusides head mängu ning saadi mäng-mängult paremaks minnes ka üks võit.
Viimasele mängule pani Ratas sümboolse punkti, kui koos lõpusireeniga saatis korvi tabava kaugviske. Seejärel peetud viskevõistlusel tabas peaminister kohe esimese korraga ka keskjoonelt ning sai auhinnaks pandud 200 eurot annetada Siili Palliklubile.
Ratas sõnas lõpetuseks, et temale 3×3 formaat väga meeldib ning juba tema korvpalliliidu presidendiks olemise ajal hakati mõtet suunama sinna, et see võiks olla Eesti võimalus rahvusvahelisel areenil. "Mulle väga meeldib 3×3 korvpall ja ma arvan, et see sobib eestlastele," ütles peaminister. | Illuste turniiril visetega hiilanud Ratas: 3×3 korvpall sobib eestlastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See võis olla rohkem kui aasta tagasi Pärnus, kui me mängisime Balti assamblee korvpalliturniiri Riigikogu meeskond, Läti parlament ja Leedu parlament. Vahepeal sai korraks pall kätte võetud ka Hugo Treffneri gümnaasiumis," meenutas Ratas Korvpall24.ee portaali palvel neid hetki, millal ta enne Illuste turniiri viimati võistluskorvpalli mängis.
Oma korvpalliarmastust näitas ta välja väljakul, kui koos oma kunagiste treeningkaaslaste Gerd Kiili ning Martin Piusi ning appi tulnud Howard Frieriga näidati nooremate vastastega pusides head mängu ning saadi mäng-mängult paremaks minnes ka üks võit.
Viimasele mängule pani Ratas sümboolse punkti, kui koos lõpusireeniga saatis korvi tabava kaugviske. Seejärel peetud viskevõistlusel tabas peaminister kohe esimese korraga ka keskjoonelt ning sai auhinnaks pandud 200 eurot annetada Siili Palliklubile.
Ratas sõnas lõpetuseks, et temale 3×3 formaat väga meeldib ning juba tema korvpalliliidu presidendiks olemise ajal hakati mõtet suunama sinna, et see võiks olla Eesti võimalus rahvusvahelisel areenil. "Mulle väga meeldib 3×3 korvpall ja ma arvan, et see sobib eestlastele," ütles peaminister.
### Response:
Illuste turniiril visetega hiilanud Ratas: 3×3 korvpall sobib eestlastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ei ole olemas paremat tunnet, kui professionaalse jalgpallurina mängida MM-i finaalis," ütles Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps pressikonverentsil, kellel on säärane kogemus olemas ja kes tuli 1998. aastal Prantsusmaaga maailmameistriks. Finaalmängu võidu korrals saaks Deschampsist kolmas jalgpallur maailmas, kes on võitnud MM-i tiitli nii mängija kui ka treenerina.
Belgia koondise peatreener Roberto Martinez lisas omalt poolt: "Kui aga Horvaatia võib suuta võita Prantsusmaad, siis tulevikus julgeksime unistada sama suurelt." | Prantsusmaa koondise peatreener krooniti 20 aasta eest maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ei ole olemas paremat tunnet, kui professionaalse jalgpallurina mängida MM-i finaalis," ütles Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps pressikonverentsil, kellel on säärane kogemus olemas ja kes tuli 1998. aastal Prantsusmaaga maailmameistriks. Finaalmängu võidu korrals saaks Deschampsist kolmas jalgpallur maailmas, kes on võitnud MM-i tiitli nii mängija kui ka treenerina.
Belgia koondise peatreener Roberto Martinez lisas omalt poolt: "Kui aga Horvaatia võib suuta võita Prantsusmaad, siis tulevikus julgeksime unistada sama suurelt."
### Response:
Prantsusmaa koondise peatreener krooniti 20 aasta eest maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontserdil teeb kaasa ka tuntud Kanada kitarrivirtuoos Remi Boucher.
Aivar Mäe juhatusel esitatakse muusikat alates vaimulikest rahvalauludest kuni Peeter Vähi ("Pronksi peegeldused") ja Arvo Pärdi ("Peegel peeglis") loominguni.
Kontserdile lisab pidulikkust esiettekanne, Alisson Kruusmaa verivärske teos "Kaks akvarelli", mis ühtlasi rõhutab tänavusuvise Klaaspärlimängu peateemat – seoseid muusika ja kujutava kunsti vahel.
"Õhtukellad" leiab aset 15. juuli õhtul kell 19.00 Tartu Jaani kirikus. | Tartus ühineb 250 Arsise kella Jaani kiriku kelladega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdil teeb kaasa ka tuntud Kanada kitarrivirtuoos Remi Boucher.
Aivar Mäe juhatusel esitatakse muusikat alates vaimulikest rahvalauludest kuni Peeter Vähi ("Pronksi peegeldused") ja Arvo Pärdi ("Peegel peeglis") loominguni.
Kontserdile lisab pidulikkust esiettekanne, Alisson Kruusmaa verivärske teos "Kaks akvarelli", mis ühtlasi rõhutab tänavusuvise Klaaspärlimängu peateemat – seoseid muusika ja kujutava kunsti vahel.
"Õhtukellad" leiab aset 15. juuli õhtul kell 19.00 Tartu Jaani kirikus.
### Response:
Tartus ühineb 250 Arsise kella Jaani kiriku kelladega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas reedest pühapäevani kestvatel merepäevadel pääses purjetamise
eriürituse korras merele hulk puuetega inimesi, keda oli koos abistajatega
laupäeval lennusadama juurde kogunenud ligi poolsada.
"Kõik on suurepärane, proovisin viimati võistelda mitukümmend aastat
tagasi. Ja nüüd siis uuesti," ütles üks merel käinuist, Peep
Krusberg, ning avaldas samas kahetsust, et viie võistkonna osalusel
toimunud miniregati võitsid sedapuhku lätlased.
"Fantastiline tunne on. Tahaks veel ja veel sõita – ja seda jätkuvalt.
Praegu on väga äge, spordivaim võttis üle ja hirmu üldse ei ole," rääkis
Pjotr Sirotkin.
"Meri on hea koht treenimiseks ja vaba aja veetmiseks ja meresõiduoskuste
omandamine inimesele arendav. Loodusjõude ning meeskonda respekteerides on purjetamine täiesti võimalik," ütles ürituse peakorraldaja Külli Haav, kelle sõnul teevad aga muret kohandatud paadid, mis ümber ei lähe, kuid mida paraku veel Eestis pole. "Tänu töötukassa toele saan sellel hooajal pakkuda purjetamisvõimalusi eri paigus Läänemerel, käidud on Pärnus, Helsingis ja Stockholmis. President Kersti Kaljulaid külastas meid Kakumäe sadamas, nüüd oleme Lennusadamas ja augustis Saaremaal."
Osalema oli tulnud väga erinevate puuetega inimesi. Samuti aitasid kaasa
nii treenerid kui ka noored kaptenid ja töötukassa vabatahtlikud. Purjed
heisati kolmel RS Quest paadil ja kahel olümpiapurjekal 2,4 mR. Eakamad
said meresõitu nautida avamerejahil.
RS purjetamiskeskuse ja Noblessneri Jahtklubi purjetamiskooli treenerid
andis esmalt kaldal teadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest
manöövritest merel. Pärast istusid inimesed ise purjepaati ning said
kogenud roolimehe käe all merel käia. Tallinna lahel toimus esmakordselt
väike parapurjetamise regatt, milles viis võistkonda omavahel mõõtu võtsid.
Tervituse ja head soovid saatis Taanist võistlustelt ka olümpiasurfar
Ingrid Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaaniaga ka projekti
jaoks raha koguti.
Praeguseks on Eriliste Purjetajate projekti raames kolme aasta jooksul
merel käinud sadakond inimest ja seda üle 160 korra. Kaks Eesti
parapurjetajat osales edukalt Põhjamaade meistrivõistlusel. | Vaatamata ratastoolile, nägemis- või kuulmispuudele purjekatega merele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas reedest pühapäevani kestvatel merepäevadel pääses purjetamise
eriürituse korras merele hulk puuetega inimesi, keda oli koos abistajatega
laupäeval lennusadama juurde kogunenud ligi poolsada.
"Kõik on suurepärane, proovisin viimati võistelda mitukümmend aastat
tagasi. Ja nüüd siis uuesti," ütles üks merel käinuist, Peep
Krusberg, ning avaldas samas kahetsust, et viie võistkonna osalusel
toimunud miniregati võitsid sedapuhku lätlased.
"Fantastiline tunne on. Tahaks veel ja veel sõita – ja seda jätkuvalt.
Praegu on väga äge, spordivaim võttis üle ja hirmu üldse ei ole," rääkis
Pjotr Sirotkin.
"Meri on hea koht treenimiseks ja vaba aja veetmiseks ja meresõiduoskuste
omandamine inimesele arendav. Loodusjõude ning meeskonda respekteerides on purjetamine täiesti võimalik," ütles ürituse peakorraldaja Külli Haav, kelle sõnul teevad aga muret kohandatud paadid, mis ümber ei lähe, kuid mida paraku veel Eestis pole. "Tänu töötukassa toele saan sellel hooajal pakkuda purjetamisvõimalusi eri paigus Läänemerel, käidud on Pärnus, Helsingis ja Stockholmis. President Kersti Kaljulaid külastas meid Kakumäe sadamas, nüüd oleme Lennusadamas ja augustis Saaremaal."
Osalema oli tulnud väga erinevate puuetega inimesi. Samuti aitasid kaasa
nii treenerid kui ka noored kaptenid ja töötukassa vabatahtlikud. Purjed
heisati kolmel RS Quest paadil ja kahel olümpiapurjekal 2,4 mR. Eakamad
said meresõitu nautida avamerejahil.
RS purjetamiskeskuse ja Noblessneri Jahtklubi purjetamiskooli treenerid
andis esmalt kaldal teadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest
manöövritest merel. Pärast istusid inimesed ise purjepaati ning said
kogenud roolimehe käe all merel käia. Tallinna lahel toimus esmakordselt
väike parapurjetamise regatt, milles viis võistkonda omavahel mõõtu võtsid.
Tervituse ja head soovid saatis Taanist võistlustelt ka olümpiasurfar
Ingrid Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaaniaga ka projekti
jaoks raha koguti.
Praeguseks on Eriliste Purjetajate projekti raames kolme aasta jooksul
merel käinud sadakond inimest ja seda üle 160 korra. Kaks Eesti
parapurjetajat osales edukalt Põhjamaade meistrivõistlusel.
### Response:
Vaatamata ratastoolile, nägemis- või kuulmispuudele purjekatega merele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates sellest hooajast Kommander jetiga sõitev Männi oli avasõidus Raphael Maurini järel teine ja teise sõidu võitis, jättes selja taha esimese sõidu võitnud Maurini.
See tähendab, et pärast kahte sõitu on Maurin ja Männi kogunud võrdselt 45 punkti ja pühapäevane sõit otsustab Euroopa meistri staatuse. GP3 klassis osalemine on pigem treeningu eest ja sealt tuli kaks kolmandat kohta.
"GP1 kaks stardivõitu, kuid esimeses sõidus suutsin viimasel ringil esikoha käest anda. Sattusin kõrval sõitnud suure paadi lainesse ja kaotasin tasakaalu, see oli väike pettumus. Teises sõidus suutsin viimase ringi lõpuni tempot hoida ja võitsin. Maurin on väga kiire ja midagi lihtsalt ei tule, kui EM tiitel tuleb siis see ainult boonus, ainult EM sõiduvõit on minu jaoks uudne kogemus ja väga hea emotsioon," rääkis Männi.
"GP3 ei saanud hästi stardist minema, mõlemad sõidud stardist kolmas ja nii jäigi. Rada on väga kiire ja mööda sõita super keeruline, tihti stardivõitja võidab ka sõidu," lisas Männi.
Kolmas sõiduvoor algab pühapäeval Eesti aja järgi algusega kell 13.00 | Marten Männi püsib EM-il enne viimast sõitu tiitlikonkurentsis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates sellest hooajast Kommander jetiga sõitev Männi oli avasõidus Raphael Maurini järel teine ja teise sõidu võitis, jättes selja taha esimese sõidu võitnud Maurini.
See tähendab, et pärast kahte sõitu on Maurin ja Männi kogunud võrdselt 45 punkti ja pühapäevane sõit otsustab Euroopa meistri staatuse. GP3 klassis osalemine on pigem treeningu eest ja sealt tuli kaks kolmandat kohta.
"GP1 kaks stardivõitu, kuid esimeses sõidus suutsin viimasel ringil esikoha käest anda. Sattusin kõrval sõitnud suure paadi lainesse ja kaotasin tasakaalu, see oli väike pettumus. Teises sõidus suutsin viimase ringi lõpuni tempot hoida ja võitsin. Maurin on väga kiire ja midagi lihtsalt ei tule, kui EM tiitel tuleb siis see ainult boonus, ainult EM sõiduvõit on minu jaoks uudne kogemus ja väga hea emotsioon," rääkis Männi.
"GP3 ei saanud hästi stardist minema, mõlemad sõidud stardist kolmas ja nii jäigi. Rada on väga kiire ja mööda sõita super keeruline, tihti stardivõitja võidab ka sõidu," lisas Männi.
Kolmas sõiduvoor algab pühapäeval Eesti aja järgi algusega kell 13.00
### Response:
Marten Männi püsib EM-il enne viimast sõitu tiitlikonkurentsis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stsenaarium kannab pealkirja "Burning Secret" ning on adaptsioon 1913. aastast pärit Austria kirjaniku Stefan Zweigi teosest, kirjutab The Guardian.
Kubricku adaptsioon on kirjutatud 1956. aastal kahasse koos kirjanik Calder Willinghamiga. Sama tandem kirjutas aasta hiljem ka stsenaariumi sõjafilmile "Paths of Glory", mille peaosas säras Kirk Douglas.
Käsikirja leidis Kubricku tööde ekspert, Bangori ülikooli filmiprofessor Nathan Abrams. "Ma ei suuda seda uskuda, see on väga erutav. Stsenaarium usuti olevat kadunud," kommenteeris ta oma leidu.
Ameerikas sündinud Stanley Kubrick veetis enamuse oma elust Suurbritannias. Ta suri 1999. aastal mõned kuu pärast filmi "Eyes Wide Shut" ("Silmad pärani kinni") lõpetamist. Linateose peaosades mängisid Tom Cruise ja Nicole Kidman.
Leitud "Burning Secreti" käsikiri kannab filmikompanii MGM templit ja on dateeritud kuupäevaga 24. oktoober 1956. Arvatavasti tühistas MGM projekti, kui sai teada, et Kubrick töötab ka filmiga "Paths of Glory". On ka oletatud, et MGM ei näinud käsikirjas potentsiaali. | Leiti Stanley Kubricku 60 aastat tagasi kirjutatud filmikäsikiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stsenaarium kannab pealkirja "Burning Secret" ning on adaptsioon 1913. aastast pärit Austria kirjaniku Stefan Zweigi teosest, kirjutab The Guardian.
Kubricku adaptsioon on kirjutatud 1956. aastal kahasse koos kirjanik Calder Willinghamiga. Sama tandem kirjutas aasta hiljem ka stsenaariumi sõjafilmile "Paths of Glory", mille peaosas säras Kirk Douglas.
Käsikirja leidis Kubricku tööde ekspert, Bangori ülikooli filmiprofessor Nathan Abrams. "Ma ei suuda seda uskuda, see on väga erutav. Stsenaarium usuti olevat kadunud," kommenteeris ta oma leidu.
Ameerikas sündinud Stanley Kubrick veetis enamuse oma elust Suurbritannias. Ta suri 1999. aastal mõned kuu pärast filmi "Eyes Wide Shut" ("Silmad pärani kinni") lõpetamist. Linateose peaosades mängisid Tom Cruise ja Nicole Kidman.
Leitud "Burning Secreti" käsikiri kannab filmikompanii MGM templit ja on dateeritud kuupäevaga 24. oktoober 1956. Arvatavasti tühistas MGM projekti, kui sai teada, et Kubrick töötab ka filmiga "Paths of Glory". On ka oletatud, et MGM ei näinud käsikirjas potentsiaali.
### Response:
Leiti Stanley Kubricku 60 aastat tagasi kirjutatud filmikäsikiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne üheksandat etappi hoiab teist kohta seitsmesekundilise kaotusega liidrile Greg van Avermaetile hoopis Geraint Thomas, kes Knaveni sõnul on ainult meeskonna varuvariandiks. Froome seevastu kaotab esimesele ühe minuti ja kuue sekundiga.
"Kaks liidrit? Meil on üks liider ja üks varuliider," ütles Knaven portaalile Cyclingnews.com. "Froome on võitnud kuus suurtuuri, seega on kahtlusteta liidriks just tema. Geraint sõidab hästi ning tal on võimalus samuti saada kõrge üldkoht kokkuvõttes. Aga meie kindel liider on Froome."
Pühapäevase munakivi lõikudega vürtsitatud etapi eel on mõlemale ratturile antud vabad käed. "Me oleme Team Sky ja üheskoos saavutame me rohkem," jätkas Knaven. "Kui Froome'il on probleeme, siis sõitjad ootavad teda. Üheksas etapp ei erine millegi poolest teistest. Froome'i peavad ootama kõik peale Gerainti."
Tour de France'I üheksas etapp meenutab oma olemuselt kevadist klassikut. 156 kilomeetrise etapi jooksul sõidetakse munakividel 21,7 kilomeetrit ja seepärast arvatakse, et sel võib olla Touri üldvõitja otsustamisel sama oluline roll kui mägede etappidel. | Team Sky spordidirektor: meil on ainult üks liider | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne üheksandat etappi hoiab teist kohta seitsmesekundilise kaotusega liidrile Greg van Avermaetile hoopis Geraint Thomas, kes Knaveni sõnul on ainult meeskonna varuvariandiks. Froome seevastu kaotab esimesele ühe minuti ja kuue sekundiga.
"Kaks liidrit? Meil on üks liider ja üks varuliider," ütles Knaven portaalile Cyclingnews.com. "Froome on võitnud kuus suurtuuri, seega on kahtlusteta liidriks just tema. Geraint sõidab hästi ning tal on võimalus samuti saada kõrge üldkoht kokkuvõttes. Aga meie kindel liider on Froome."
Pühapäevase munakivi lõikudega vürtsitatud etapi eel on mõlemale ratturile antud vabad käed. "Me oleme Team Sky ja üheskoos saavutame me rohkem," jätkas Knaven. "Kui Froome'il on probleeme, siis sõitjad ootavad teda. Üheksas etapp ei erine millegi poolest teistest. Froome'i peavad ootama kõik peale Gerainti."
Tour de France'I üheksas etapp meenutab oma olemuselt kevadist klassikut. 156 kilomeetrise etapi jooksul sõidetakse munakividel 21,7 kilomeetrit ja seepärast arvatakse, et sel võib olla Touri üldvõitja otsustamisel sama oluline roll kui mägede etappidel.
### Response:
Team Sky spordidirektor: meil on ainult üks liider |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugesite äsja Kaur Riismaa uue luulekogu "Kogemata" esimesi ridu. Allpool on lugeda ka kirjaniku mõtted seitsme pärimise asjus.
" Kogemata" on su kümnes trükis ilmunud raamat ning kui arvesse võtta ka interaktiivne "Tarabella", siis üheteistkümnes. Palju õnne! Mis on sulle õnn?
Käisin täna varahommikul niitmas. Kella viie ajal hakkab päike metsa tagant tasapisi kõrgemale kerkima, sääski ei ole, üksikud kuked kirevad siin- ja sealpool padrikut, nädalavahetuseks grüünesse sõitnud külatäis rahvast magab veel. Juurdlesin, et mis selles olukorras mind õnnelikuks teeb? Kuna trimmeri pinisemist ma ei salli (sääskedest on küll), siis niidan vikatiga, nõnda ei seisne õnn naabrite le närvidele käimises.
Vist on asi pigem kaaslastes. Õnnelikel inimestel on hulk kaaslasi, keda kõrvaltvaataja silm ei näe: need kaaslased elavad tema peas, kuid neil on nimed, välimus, suhtumised. Niitja seisukohalt võiks üks kaaslasi olla näiteks Konstantin Levin. Mulle näib tähelepanuväärne, et mingil hetkel Levin "oli kaotanud igasuguse ajatunde ja ei teadnud üldse, kas on hilja või vara", ja enam ei häirinud teda teiste niitjate visadus, enese nõrkus ja saamatus.
Seda pean ma õnnelikkuse all silmas: kaotada kellegagi koos ajatunne ja sellega kaasnevad ruumilised hierarhiad. Kahtlen, kas muru-roomba selliseid õnnehetki pakkuda suudab: ta on lihtsalt efektiivne, ta pole loovalt kasutu.
" Kogemata" on hämmastavalt terviklik ja settinud kogumik. Kuidas see sündis, ilmselt mitte päris hopsti? Juba kaanel on katedraal. Samamoodi nagu nõuab täpset ja süvenenud komponeerimist pühakoda või koraal, sünnib ju ka sõnakunst. Jumalikust puudutusest üksi ei piisa.
Ma pean luksuseks seedimist, seedumist. Kui sa ennist küsisid õnnelikkuse kohta, siis õnn on ka omada arvamust, kuid mitte poolenisti pealesunnitud, omaks võetud sundi asjade kohta midagi kohemaid avalikult arvata, seeläbi toppida ennast prokrusteslikku ruumilisse hierarhiasse. Ainult siis saab äratundmine tulla hopsti, pärast inkubatsiooni, võib-olla aastatepikkust seedimist. See "hopsti" pole seal luuletuses niisama nalja pärast, vaid nähtagu silmi taga Cavalcantit Firenze härraste ees – mitte eest – üle haua hüppamas.
" Kogemata" oli algselt väga raskepärane raamat, sunnitult kerge: kalambuurid vohasid nagu kassitapp mõttelagedusse surnud keele raipe ümber. Selle aasta alguses oli ta juba enam-vähem kujundatud, kui korraga ühel hommikul Lissabonis istusin laua taha ja kirjutasin esimese uue teksti – või viimase vana teksti, kuidas võtta – pealkirjaga "Bullet Cluster", mis on raamatus veidi teise pealkirja saanud. Need olid sundimatud hommikused viivud Lissabonis ja Madridis, mis vastata, meeleheitlikult sedastada püüdvad tekstid kõrvale jätsid ning küsivad tekstid raamatusse asemele panid.
Samal ajal tegelesin kujundusega, hakkasin aimama Illustratori ja inDesigni psühholoogiat, enam ei kasutanud menüüd, vaid klaviatuurile vaatamata otseteid. Keerulised programmid muutusid kergeks (!). Kuigi Google'i värvide kasutamine oli algusest peale kontseptsiooni osa, siis n- ö järjehoidjad tekkisid just sel perioodil. Samuti mõte, et trükkplaati kaanel ei tohiks stiliseerida, vaid jätta talle alles trükkplaadi rangus, funktsioonide konkreetsus. "Ranguse funktsionaalne kergus" iseloomustab mu meelest hästi gooti stiilis katedraali.
Loen vahel ikka su esimest luulekogu "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" ja imestan: missugune debüüt! Mis pilguga sa seda ise seitse aastat hiljem vaatad? Luuletuse "1996102" vaimus: kas sa üldse tahaksid, et seitsme aasta taguse Kauri ja praeguse Kauri pilgud kohtuvad?
Iga raamat on mingisuguse antuse korrastamine, kokkuvõte mõnest perioodist elus. Kui kohtuksin tolle Kauriga, kohtuksid isegi meie pilgud, on mul tunne, et minu praegune antus annulleeriks toonase Kauri vajaduse kirjutada. Võib-olla läheks isegi hirmsamini: toonane Kaur püüaks kirjutada luulekogu "Kogemata", kukuks läbi ning selles õuduses loobuks kirjutamisest. Kui kohtuksid minu ja tolle Kauri pilgud, võiks kaduda ka sinu küsimus pilkude kohtumise kohta, sest Sirbil pole mingit põhjust Kaurist kui kirjanikust kirjutada. Võib -olla pöörduks minu poole hoopis ajakiri Astrology Today: "Kirjeldage palun seda astraalsähvatust oma toas, seda hetke, mil mõistsite, et pühendate oma elu Veenuse-Uraani sekstiilide uurimisele."
Tüürid kraameldusagentuuri Vihmakass ja Kakerdaja, mille tegevusala on "mõtete korrastamine, arendus ja seade". Sellest veerandi moodustab kirjastamine, mida oled nimetanud ka oma hobiks. Millest koosneb ülejäänud kolmveerand? Oletan, et mõtete korrastajal ja arendajal tööpuudust karta ei ole.
Enamiku Vihmakassi tööst moodustab praegu näituste loomine. Äsja toimetasin ja mõnevõrra aitasin koostada Linnamuuseumi näituse "Sada aastat argipäeva" tekste; juunis avame näituse Tallinna veevarustuse ajaloost Kiek in de Kökis. Samuti oleme loonud Numu Nutimuuseumi ja sinna hulga muuseumimänge ning audioraamatuid, praegu veel ainult mu enese "Tarabella" ning "Kogemata" audiovariant. Näiteks vabaõhumuuseumis, Adamson-Ericu muuseumis või s õjamuuseumis saavad pere lühemad ja pikemad mängides targemaks. Aja jooksul on peaaegu meie motoks kujunenud "inimene õpib kõige etemini siis, kui ta ise ei tea, et ta õpib" tagurpidi tööle hakanud: kirjanikule on koostöö ajaloolastega hindamatu allikaallikas.
Üsna otseses mõttes tegeleb Vihmakass ja Kakerdaja nutikate seadmete nutikuse demonstreerimisega. Mul on füüsiliselt valus, kui keegi ütleb, et tema nutiseadmeid ei kasuta, kuna nuputelefon töötab sama hästi, ja üldse on kogu nutiplutit liiga palju. Töötab küll, ja ehk ongi palju, kuid tehnoloogia pole aprioorselt kunagi süüdi, vastupidi, tehnoloogia on alati kasutaja nägu. Kui keegi on veendunud, et nutitelefonid toodavad kassipiltide ja porno abil vaimuvaesust, siis on probleem kasutajas – ta pole endale selgeks teinud, mis on võimalik. Vaevalt keegi teataks, et tema raamatukogu ei kasuta, ja üldse on raamatukogusid liiga palju, kuna seal hoitakse muu hulgas "Videviku" sarja raamatuid.
" Kogemata" kirjutamise ajal oli mul õnnis võimalus väga argiselt rongis linna sõites küsida MITis õppiva tuttava matemaatiku käest abi Gödeli teoreemide mõistmisel; üks luuletuse "Microsoft Hololens" kirjutamise impulsse olid Marianne Talboti loengud ja laiemalt "Mary probleem"; Quentin Meillassoux' "Pärast lõplikkust" oli mu Lissaboni- õhtute saatjaks ning Meillassoux' loeng New Yorgis 2012. aastal aitas raamatut mõista. Meelis Friedenthal on öelnud: "Tänapäeval on asjad veelgi kaugemale läinud ja internet on asukoha ja kõige laiemas mõttes keskkonna füüsilise tähtsuse peaaegu täiesti tagaplaanile surunud." 1 Ta räägib nn Vana-Euroopa ülikoolidest ja Põhja-Euroopast kui ääremaast kunagise Rooma impeeriumi piiride taga. Saab olla ainult õnnelik, et sarnaselt "Kogemata" tulnukatega, kes ei pea kusagil viibimiseks kohal olema, võin istuda näiteks Talboti loengus selleks Inglismaal elamata, omas kodus, võrkkiiges või rongis muuseumisse tööle sõites.
Ehk on aga interneti probleem tema äärmises funktsionaalsuses. Kui ma lugesin su artiklit "Popi ja Huhuu eelkäija eesti kirjanduses", hakkas mind kohe huvitama sissejuhatuses mainitud "teise järgu flaami maalikunstnik", keda Tuglas Louvre'is näinud oli. Guugeldades leidsin hulga singerie 'sid ja Frans Snydersi ahvidega natüürmordid mõne minutiga, enne veel kui Snydersi nimeni su artiklis jõudsin, ent selline info otsimine ja leidmine on nagu marjulkäimine. Sa ei mäleta konteksti, üks mari ei eristu teisest, aga seenelkäigu järel – traditsiooniliselt arhiive kammides – mäletad täpselt seda suurt kuuske, kelle kõrvalt oma kivipuraviku leidsid.
Kirjanik olgu korraga nii marjuline kui ka seeneline. Ta ei pea Hamburgi kodanlasemaja kirjeldamiseks teadma täpset katuse kaldenurka ja selle kujunemislugu, piisab, kui fakti kärmelt üles leiab ega lõhu kirjutamise rütmi. Sama l ajal ei saa ta läbi kontekstita ja peab pähe taguma lugematu hulga fakte. Kirjanikul pole tolku teadmisest, et küll guugeldades kõik üles leiab, tal on kasu ainult sellest, mis on mälus aktiivselt olemas ja mida tema aju mängulises inkubatsioonis hoiab.
Õpetasid hiljuti Müürilehes väikese burksi valmistamist. 2 Palun anna retsept, millest võiks koosneda väike vaimne burks, puder või smuuti.
Koolis omandatud teadmised tuleb asetada mingisugusesse konteksti, ja see kontekst on parimal juhul sinu enda kultuuriruum. Kooliharidusest – ka kogu inimkultuuri peitvast internetist – on vähe kasu, kui seda ei mõtestata maailmajao, kultuuri kontekstis. Meeldib see kultuuriruum või mitte, ta on ikkagi sinu oma.
Nii nagu tuleb minna ja vaadata oma silmaga Newtoni õunapuud, tuleb ka Ketsemane aia oliivipuude all nuusutada traditsiooni hõngu. Kuigi õunapuu on vähemalt korra tormis ümber kukkunud ja nood oliivipuud pole näinud Jeesust – need on istutatud millalgi XII sajandil –, tuleb endalt küsida, miks on nad olulised, miks istutati õunapuu ümber või miks – nagu ma isegi kümme aastat tagasi – kujutleme esimese rutuga, et need oliivid on Jeesust ja tema jüngreid näinud, isegi kui me pole kristlased.
Mida aasta edasi, seda enam näib mulle, et vaevalt mõne rea kirjutaksin, kui ma poleks noore mehena jala ja pöidlaküüdiga käinud Veneetsias ja Lübeckis, Woolsthorpe'is või Ketsemanes. Õpikuist me saame teadmised, nagu me näeme kataloogis maali reprot, ta on teadmise kujutis, mitte teadmine ise. Paksu värvitekstuuriga impressionistlik maal on aga ühelt küljelt vaadates veidi teistsugune kui vastasküljelt, paksud värvid muudavad pildi kolmemõõtmeliseks. Portreteeritu ilme muutub, kui, pilk maalil, tema eest läbi kõndida, ning seda pole kataloogi lehitsedes võimalik aduda.
Niisamuti tuleb jalutada Euroopa kui maali ees, või sees, kõndida temal paljasjalgselt edasi ja tagasi, ainult sellisel juhul on õigustatud kriitika, et inglise keel tuleb uksest ning aknast ja hävitab … aga mille siis? Jaanipäeva ja Võnnu lahingu? Eesti keele Selveri reklaambukletil?
Ühe sellise kontekstita, konteksti otsiva, kuigi väga avara pilguga inimese portree olen ma proovinud anda Adam Koi kujus "Pimeda mehe aedade" finaalis. Georgi juurde saabudes ei leia Adam eest seda, mida ta oodanud on: karutopist, nimekaardikandik käppade vahel, livrees teenreid ja jõulusalmide etteütlemist drawing-room 'is. Sel ajal, kui Koi Euroopasse jõuab, on Buddenbrookid juba alla käinud, majast on alles ainult fassaad, ja Koi seisab väga otseses mõttes vastamisi omaenese traagikaga. Kirjutamise hetkel tundus oluline, et Adam, kes oma abikaasa kinnituse kohaselt pole lugenud ühtegi raamatut, on just selle tekstiga niivõrd kokku kasvanud.
Mida sina parasjagu loed? Milliseid teoseid kannad endaga kaasas, olgu paberil või mõttes? Mis loeb, kui lugeja loeb?
Aju loeb, erinevad aju osad, sõltub vist ka sellest, kas loed valju häälega või mõttes, kuid isegi mõttes lugedes hääldad sõnad välja, kuuled vaikset häält oma peas. Mõned autorid on su peas enese häälega – näiteks Viidingu luulet sa "kuuled", mõnede tema luuletuste read loksuvad nagu tramm, teised kannavad viisi nagu frakki. Osa autoreid, olgu või Tolstoi, kõnelevad su oma häälega.
Mul on tunne, et me mõistame raamatuid erinevalt vastavalt sellele, kas oleme autori häält kuulnud. "Waste Land" või siis "Ahermaa" on minu peas väga konkreetselt Elioti hääle ja rütmidega, ka Tolstoi häält võid You Tube'ist kuulda, aga see on lindistatud aasta enne tema surma, ja näiteks " Ülestõusmine" kõlab minu peas sellega sarnaselt, "Anna Karenina" tegelaste hääled on kõigist nähtud filmidest hoolimata siiski mu enese hääle variatsioonid. Kirjandusli k tekst saab sinu omaks hetkel, kui temast on kadunud autori hääl ning alles jäänud su enda oma.
Vahel ei teagi, kust mingi tekstijupp pärit on, aga elab ja tuleb ja lehvitab mu enese häälega … Võib-olla keegi teab, kust tuleb rida "Kevad käes, Pedja juba läheb"? Mina ei tea, aga juba aastaid mõnes märtsis Tartusse sõites kumiseb peas.
Ütled Katja Novitskova näituse arvustuses justkui möödaminnes "kui mõnes võimalikus tulevikus anda loovkirjutamise algoritmile ülesanne …". 3 Kas ei ole loovus siiski üks väheseid asju, mis inimest tehisintellektist alati eristama jääb?
Olen enesele defineerinud loovuse kui võime mõne probleemi lahendamiseks jooksvalt kombineerida vihmavari ja õmblusmasin. Selleks peab looja tundma traditsioonilist meetodit läbi ja lõhki, teadma, mis on vihmavari ja kuidas käib koos õmblusmasin, ning tal peab olema olnud aega meetodi kontemplatsiooniks, mis toob järjepidevuse ning pisukese õnne korral "Ahaa!". Kirjanikule on ettevalmistus ilukirjanduse lugemine, oma silmaringi laiendamine kõikvõimalikes suundades. Ahaa-hetk on kirjutamine ise ning lahenduse kontrollimehhanism võiks olla retseptsioon.
Ometi, on üks asjaolu, mis teeb (inimese) loovuse eriliseks (loomadki on loovad, kuid alati konkreetselt ja kasulikult, näiteks lehtlalindude armupesade ehitamine on loov tegevus emaslinnu peibutamiseks). Nimelt see, et loov tulemus on absoluutselt kasutu ja ajab segadusse. Kujutlegem, et 112 numbril helistab keegi ning teatab, et punane kukk on elutoas. Pika seletamise peale selgub, et maja põleb, kuid esialgu tekitab metafoor dispetšeris segaduse ja inimesed saavad surma. Metafoor ei ole probleemide lahendamiseks nimelt kuigi ökonoomne viis.
Ja siit mul tekibki kahtlus, kas loovus on tehisintellekti puhul võimalik. Jättes kõrvale loovuse teaduses (kuhnilikud hüpped, Einsteini trammisõit jne), on (kunstiline) loovus ebapraktiline. Masin võib olla loov teatud piirini, kuid kas ta tunneb vajadust enese väljendamiseks kunsti kaudu, on minu meelest väga kahtlane. Võib-olla, kui masinal on tekkinud mälestused, mälestustest on tekkinud tunded, seega ta mõtleb ajast nii A- kui ka B-seerias. Masinale võib ette anda ülesande olla loov, aga siis on ta loov eesmärgistatult nagu lehtlalind.
Võib-olla pole kunstiline loovus mitte konkreetse probleemi lahendamine, vaid info kinnistamine pideva teemade läbikirjutamise kaudu. Masinal pole mäluga probleeme, ta lihtsalt mäletab, kuid inimene või laiemalt inimkond ilma ei saa. Kui masin tundubki loov, siis ainult seetõttu, et inimene näeb loovust nagu kaamelit pilvedes. Nudeerics või calderomas näivad loo dud sõnad ena: esimene võiks tähistada fotožanri, mis tegeleb erinevate Ericute aktidega, teine aga kirjanduses stseene, kus mustlane ilmub unenäos. Ometi on need ainult täheühendused, mis mõnele leheküljele sisselogimisel kontrollivad, et ega sa robot ei ole.
Masin võib olla loov teaduslikus tähenduses. Mingil hetkel võib ta õppida eri algoritme loovalt kombineerima, kuid luua kunstilisi tekste info säilitamise eesmärgil pole tal kindlasti vaja.
1 Ajalugu ei ole spiraal, vaid rabamaastik. – Sirp 9. I 2015.
2 Kaur Riismaa, Mis oleks, kui teeks väikse burksi? – Müürileht 2018, nr 73.
3 Kaur Riismaa, Horror physicus. – Sirp 27. IV 2018.
Kaur Riismaa
LUULE
2011 "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd"
2012 "Rebase matmine"
2013 "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat"
2013 "Metamorfoosid"
2014 "Teekond päeva lõppu"
2014 "Merimetsa"
2016 "Soekülm"
2017 "Tarabella"
2018 "Kogemata"
PROOSA
2015 "Pühamägi"
2015 "Pimeda mehe aiad"
Riismaa luulekogud "Teekond päeva lõppu" ja "Merimetsa" on saanud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna, "Pimeda mehe aedade" käsikir jaga võitis ta kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse. | Kaur Riismaa. Kirjanik olgu korraga marjuline ja seeneline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugesite äsja Kaur Riismaa uue luulekogu "Kogemata" esimesi ridu. Allpool on lugeda ka kirjaniku mõtted seitsme pärimise asjus.
" Kogemata" on su kümnes trükis ilmunud raamat ning kui arvesse võtta ka interaktiivne "Tarabella", siis üheteistkümnes. Palju õnne! Mis on sulle õnn?
Käisin täna varahommikul niitmas. Kella viie ajal hakkab päike metsa tagant tasapisi kõrgemale kerkima, sääski ei ole, üksikud kuked kirevad siin- ja sealpool padrikut, nädalavahetuseks grüünesse sõitnud külatäis rahvast magab veel. Juurdlesin, et mis selles olukorras mind õnnelikuks teeb? Kuna trimmeri pinisemist ma ei salli (sääskedest on küll), siis niidan vikatiga, nõnda ei seisne õnn naabrite le närvidele käimises.
Vist on asi pigem kaaslastes. Õnnelikel inimestel on hulk kaaslasi, keda kõrvaltvaataja silm ei näe: need kaaslased elavad tema peas, kuid neil on nimed, välimus, suhtumised. Niitja seisukohalt võiks üks kaaslasi olla näiteks Konstantin Levin. Mulle näib tähelepanuväärne, et mingil hetkel Levin "oli kaotanud igasuguse ajatunde ja ei teadnud üldse, kas on hilja või vara", ja enam ei häirinud teda teiste niitjate visadus, enese nõrkus ja saamatus.
Seda pean ma õnnelikkuse all silmas: kaotada kellegagi koos ajatunne ja sellega kaasnevad ruumilised hierarhiad. Kahtlen, kas muru-roomba selliseid õnnehetki pakkuda suudab: ta on lihtsalt efektiivne, ta pole loovalt kasutu.
" Kogemata" on hämmastavalt terviklik ja settinud kogumik. Kuidas see sündis, ilmselt mitte päris hopsti? Juba kaanel on katedraal. Samamoodi nagu nõuab täpset ja süvenenud komponeerimist pühakoda või koraal, sünnib ju ka sõnakunst. Jumalikust puudutusest üksi ei piisa.
Ma pean luksuseks seedimist, seedumist. Kui sa ennist küsisid õnnelikkuse kohta, siis õnn on ka omada arvamust, kuid mitte poolenisti pealesunnitud, omaks võetud sundi asjade kohta midagi kohemaid avalikult arvata, seeläbi toppida ennast prokrusteslikku ruumilisse hierarhiasse. Ainult siis saab äratundmine tulla hopsti, pärast inkubatsiooni, võib-olla aastatepikkust seedimist. See "hopsti" pole seal luuletuses niisama nalja pärast, vaid nähtagu silmi taga Cavalcantit Firenze härraste ees – mitte eest – üle haua hüppamas.
" Kogemata" oli algselt väga raskepärane raamat, sunnitult kerge: kalambuurid vohasid nagu kassitapp mõttelagedusse surnud keele raipe ümber. Selle aasta alguses oli ta juba enam-vähem kujundatud, kui korraga ühel hommikul Lissabonis istusin laua taha ja kirjutasin esimese uue teksti – või viimase vana teksti, kuidas võtta – pealkirjaga "Bullet Cluster", mis on raamatus veidi teise pealkirja saanud. Need olid sundimatud hommikused viivud Lissabonis ja Madridis, mis vastata, meeleheitlikult sedastada püüdvad tekstid kõrvale jätsid ning küsivad tekstid raamatusse asemele panid.
Samal ajal tegelesin kujundusega, hakkasin aimama Illustratori ja inDesigni psühholoogiat, enam ei kasutanud menüüd, vaid klaviatuurile vaatamata otseteid. Keerulised programmid muutusid kergeks (!). Kuigi Google'i värvide kasutamine oli algusest peale kontseptsiooni osa, siis n- ö järjehoidjad tekkisid just sel perioodil. Samuti mõte, et trükkplaati kaanel ei tohiks stiliseerida, vaid jätta talle alles trükkplaadi rangus, funktsioonide konkreetsus. "Ranguse funktsionaalne kergus" iseloomustab mu meelest hästi gooti stiilis katedraali.
Loen vahel ikka su esimest luulekogu "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" ja imestan: missugune debüüt! Mis pilguga sa seda ise seitse aastat hiljem vaatad? Luuletuse "1996102" vaimus: kas sa üldse tahaksid, et seitsme aasta taguse Kauri ja praeguse Kauri pilgud kohtuvad?
Iga raamat on mingisuguse antuse korrastamine, kokkuvõte mõnest perioodist elus. Kui kohtuksin tolle Kauriga, kohtuksid isegi meie pilgud, on mul tunne, et minu praegune antus annulleeriks toonase Kauri vajaduse kirjutada. Võib-olla läheks isegi hirmsamini: toonane Kaur püüaks kirjutada luulekogu "Kogemata", kukuks läbi ning selles õuduses loobuks kirjutamisest. Kui kohtuksid minu ja tolle Kauri pilgud, võiks kaduda ka sinu küsimus pilkude kohtumise kohta, sest Sirbil pole mingit põhjust Kaurist kui kirjanikust kirjutada. Võib -olla pöörduks minu poole hoopis ajakiri Astrology Today: "Kirjeldage palun seda astraalsähvatust oma toas, seda hetke, mil mõistsite, et pühendate oma elu Veenuse-Uraani sekstiilide uurimisele."
Tüürid kraameldusagentuuri Vihmakass ja Kakerdaja, mille tegevusala on "mõtete korrastamine, arendus ja seade". Sellest veerandi moodustab kirjastamine, mida oled nimetanud ka oma hobiks. Millest koosneb ülejäänud kolmveerand? Oletan, et mõtete korrastajal ja arendajal tööpuudust karta ei ole.
Enamiku Vihmakassi tööst moodustab praegu näituste loomine. Äsja toimetasin ja mõnevõrra aitasin koostada Linnamuuseumi näituse "Sada aastat argipäeva" tekste; juunis avame näituse Tallinna veevarustuse ajaloost Kiek in de Kökis. Samuti oleme loonud Numu Nutimuuseumi ja sinna hulga muuseumimänge ning audioraamatuid, praegu veel ainult mu enese "Tarabella" ning "Kogemata" audiovariant. Näiteks vabaõhumuuseumis, Adamson-Ericu muuseumis või s õjamuuseumis saavad pere lühemad ja pikemad mängides targemaks. Aja jooksul on peaaegu meie motoks kujunenud "inimene õpib kõige etemini siis, kui ta ise ei tea, et ta õpib" tagurpidi tööle hakanud: kirjanikule on koostöö ajaloolastega hindamatu allikaallikas.
Üsna otseses mõttes tegeleb Vihmakass ja Kakerdaja nutikate seadmete nutikuse demonstreerimisega. Mul on füüsiliselt valus, kui keegi ütleb, et tema nutiseadmeid ei kasuta, kuna nuputelefon töötab sama hästi, ja üldse on kogu nutiplutit liiga palju. Töötab küll, ja ehk ongi palju, kuid tehnoloogia pole aprioorselt kunagi süüdi, vastupidi, tehnoloogia on alati kasutaja nägu. Kui keegi on veendunud, et nutitelefonid toodavad kassipiltide ja porno abil vaimuvaesust, siis on probleem kasutajas – ta pole endale selgeks teinud, mis on võimalik. Vaevalt keegi teataks, et tema raamatukogu ei kasuta, ja üldse on raamatukogusid liiga palju, kuna seal hoitakse muu hulgas "Videviku" sarja raamatuid.
" Kogemata" kirjutamise ajal oli mul õnnis võimalus väga argiselt rongis linna sõites küsida MITis õppiva tuttava matemaatiku käest abi Gödeli teoreemide mõistmisel; üks luuletuse "Microsoft Hololens" kirjutamise impulsse olid Marianne Talboti loengud ja laiemalt "Mary probleem"; Quentin Meillassoux' "Pärast lõplikkust" oli mu Lissaboni- õhtute saatjaks ning Meillassoux' loeng New Yorgis 2012. aastal aitas raamatut mõista. Meelis Friedenthal on öelnud: "Tänapäeval on asjad veelgi kaugemale läinud ja internet on asukoha ja kõige laiemas mõttes keskkonna füüsilise tähtsuse peaaegu täiesti tagaplaanile surunud." 1 Ta räägib nn Vana-Euroopa ülikoolidest ja Põhja-Euroopast kui ääremaast kunagise Rooma impeeriumi piiride taga. Saab olla ainult õnnelik, et sarnaselt "Kogemata" tulnukatega, kes ei pea kusagil viibimiseks kohal olema, võin istuda näiteks Talboti loengus selleks Inglismaal elamata, omas kodus, võrkkiiges või rongis muuseumisse tööle sõites.
Ehk on aga interneti probleem tema äärmises funktsionaalsuses. Kui ma lugesin su artiklit "Popi ja Huhuu eelkäija eesti kirjanduses", hakkas mind kohe huvitama sissejuhatuses mainitud "teise järgu flaami maalikunstnik", keda Tuglas Louvre'is näinud oli. Guugeldades leidsin hulga singerie 'sid ja Frans Snydersi ahvidega natüürmordid mõne minutiga, enne veel kui Snydersi nimeni su artiklis jõudsin, ent selline info otsimine ja leidmine on nagu marjulkäimine. Sa ei mäleta konteksti, üks mari ei eristu teisest, aga seenelkäigu järel – traditsiooniliselt arhiive kammides – mäletad täpselt seda suurt kuuske, kelle kõrvalt oma kivipuraviku leidsid.
Kirjanik olgu korraga nii marjuline kui ka seeneline. Ta ei pea Hamburgi kodanlasemaja kirjeldamiseks teadma täpset katuse kaldenurka ja selle kujunemislugu, piisab, kui fakti kärmelt üles leiab ega lõhu kirjutamise rütmi. Sama l ajal ei saa ta läbi kontekstita ja peab pähe taguma lugematu hulga fakte. Kirjanikul pole tolku teadmisest, et küll guugeldades kõik üles leiab, tal on kasu ainult sellest, mis on mälus aktiivselt olemas ja mida tema aju mängulises inkubatsioonis hoiab.
Õpetasid hiljuti Müürilehes väikese burksi valmistamist. 2 Palun anna retsept, millest võiks koosneda väike vaimne burks, puder või smuuti.
Koolis omandatud teadmised tuleb asetada mingisugusesse konteksti, ja see kontekst on parimal juhul sinu enda kultuuriruum. Kooliharidusest – ka kogu inimkultuuri peitvast internetist – on vähe kasu, kui seda ei mõtestata maailmajao, kultuuri kontekstis. Meeldib see kultuuriruum või mitte, ta on ikkagi sinu oma.
Nii nagu tuleb minna ja vaadata oma silmaga Newtoni õunapuud, tuleb ka Ketsemane aia oliivipuude all nuusutada traditsiooni hõngu. Kuigi õunapuu on vähemalt korra tormis ümber kukkunud ja nood oliivipuud pole näinud Jeesust – need on istutatud millalgi XII sajandil –, tuleb endalt küsida, miks on nad olulised, miks istutati õunapuu ümber või miks – nagu ma isegi kümme aastat tagasi – kujutleme esimese rutuga, et need oliivid on Jeesust ja tema jüngreid näinud, isegi kui me pole kristlased.
Mida aasta edasi, seda enam näib mulle, et vaevalt mõne rea kirjutaksin, kui ma poleks noore mehena jala ja pöidlaküüdiga käinud Veneetsias ja Lübeckis, Woolsthorpe'is või Ketsemanes. Õpikuist me saame teadmised, nagu me näeme kataloogis maali reprot, ta on teadmise kujutis, mitte teadmine ise. Paksu värvitekstuuriga impressionistlik maal on aga ühelt küljelt vaadates veidi teistsugune kui vastasküljelt, paksud värvid muudavad pildi kolmemõõtmeliseks. Portreteeritu ilme muutub, kui, pilk maalil, tema eest läbi kõndida, ning seda pole kataloogi lehitsedes võimalik aduda.
Niisamuti tuleb jalutada Euroopa kui maali ees, või sees, kõndida temal paljasjalgselt edasi ja tagasi, ainult sellisel juhul on õigustatud kriitika, et inglise keel tuleb uksest ning aknast ja hävitab … aga mille siis? Jaanipäeva ja Võnnu lahingu? Eesti keele Selveri reklaambukletil?
Ühe sellise kontekstita, konteksti otsiva, kuigi väga avara pilguga inimese portree olen ma proovinud anda Adam Koi kujus "Pimeda mehe aedade" finaalis. Georgi juurde saabudes ei leia Adam eest seda, mida ta oodanud on: karutopist, nimekaardikandik käppade vahel, livrees teenreid ja jõulusalmide etteütlemist drawing-room 'is. Sel ajal, kui Koi Euroopasse jõuab, on Buddenbrookid juba alla käinud, majast on alles ainult fassaad, ja Koi seisab väga otseses mõttes vastamisi omaenese traagikaga. Kirjutamise hetkel tundus oluline, et Adam, kes oma abikaasa kinnituse kohaselt pole lugenud ühtegi raamatut, on just selle tekstiga niivõrd kokku kasvanud.
Mida sina parasjagu loed? Milliseid teoseid kannad endaga kaasas, olgu paberil või mõttes? Mis loeb, kui lugeja loeb?
Aju loeb, erinevad aju osad, sõltub vist ka sellest, kas loed valju häälega või mõttes, kuid isegi mõttes lugedes hääldad sõnad välja, kuuled vaikset häält oma peas. Mõned autorid on su peas enese häälega – näiteks Viidingu luulet sa "kuuled", mõnede tema luuletuste read loksuvad nagu tramm, teised kannavad viisi nagu frakki. Osa autoreid, olgu või Tolstoi, kõnelevad su oma häälega.
Mul on tunne, et me mõistame raamatuid erinevalt vastavalt sellele, kas oleme autori häält kuulnud. "Waste Land" või siis "Ahermaa" on minu peas väga konkreetselt Elioti hääle ja rütmidega, ka Tolstoi häält võid You Tube'ist kuulda, aga see on lindistatud aasta enne tema surma, ja näiteks " Ülestõusmine" kõlab minu peas sellega sarnaselt, "Anna Karenina" tegelaste hääled on kõigist nähtud filmidest hoolimata siiski mu enese hääle variatsioonid. Kirjandusli k tekst saab sinu omaks hetkel, kui temast on kadunud autori hääl ning alles jäänud su enda oma.
Vahel ei teagi, kust mingi tekstijupp pärit on, aga elab ja tuleb ja lehvitab mu enese häälega … Võib-olla keegi teab, kust tuleb rida "Kevad käes, Pedja juba läheb"? Mina ei tea, aga juba aastaid mõnes märtsis Tartusse sõites kumiseb peas.
Ütled Katja Novitskova näituse arvustuses justkui möödaminnes "kui mõnes võimalikus tulevikus anda loovkirjutamise algoritmile ülesanne …". 3 Kas ei ole loovus siiski üks väheseid asju, mis inimest tehisintellektist alati eristama jääb?
Olen enesele defineerinud loovuse kui võime mõne probleemi lahendamiseks jooksvalt kombineerida vihmavari ja õmblusmasin. Selleks peab looja tundma traditsioonilist meetodit läbi ja lõhki, teadma, mis on vihmavari ja kuidas käib koos õmblusmasin, ning tal peab olema olnud aega meetodi kontemplatsiooniks, mis toob järjepidevuse ning pisukese õnne korral "Ahaa!". Kirjanikule on ettevalmistus ilukirjanduse lugemine, oma silmaringi laiendamine kõikvõimalikes suundades. Ahaa-hetk on kirjutamine ise ning lahenduse kontrollimehhanism võiks olla retseptsioon.
Ometi, on üks asjaolu, mis teeb (inimese) loovuse eriliseks (loomadki on loovad, kuid alati konkreetselt ja kasulikult, näiteks lehtlalindude armupesade ehitamine on loov tegevus emaslinnu peibutamiseks). Nimelt see, et loov tulemus on absoluutselt kasutu ja ajab segadusse. Kujutlegem, et 112 numbril helistab keegi ning teatab, et punane kukk on elutoas. Pika seletamise peale selgub, et maja põleb, kuid esialgu tekitab metafoor dispetšeris segaduse ja inimesed saavad surma. Metafoor ei ole probleemide lahendamiseks nimelt kuigi ökonoomne viis.
Ja siit mul tekibki kahtlus, kas loovus on tehisintellekti puhul võimalik. Jättes kõrvale loovuse teaduses (kuhnilikud hüpped, Einsteini trammisõit jne), on (kunstiline) loovus ebapraktiline. Masin võib olla loov teatud piirini, kuid kas ta tunneb vajadust enese väljendamiseks kunsti kaudu, on minu meelest väga kahtlane. Võib-olla, kui masinal on tekkinud mälestused, mälestustest on tekkinud tunded, seega ta mõtleb ajast nii A- kui ka B-seerias. Masinale võib ette anda ülesande olla loov, aga siis on ta loov eesmärgistatult nagu lehtlalind.
Võib-olla pole kunstiline loovus mitte konkreetse probleemi lahendamine, vaid info kinnistamine pideva teemade läbikirjutamise kaudu. Masinal pole mäluga probleeme, ta lihtsalt mäletab, kuid inimene või laiemalt inimkond ilma ei saa. Kui masin tundubki loov, siis ainult seetõttu, et inimene näeb loovust nagu kaamelit pilvedes. Nudeerics või calderomas näivad loo dud sõnad ena: esimene võiks tähistada fotožanri, mis tegeleb erinevate Ericute aktidega, teine aga kirjanduses stseene, kus mustlane ilmub unenäos. Ometi on need ainult täheühendused, mis mõnele leheküljele sisselogimisel kontrollivad, et ega sa robot ei ole.
Masin võib olla loov teaduslikus tähenduses. Mingil hetkel võib ta õppida eri algoritme loovalt kombineerima, kuid luua kunstilisi tekste info säilitamise eesmärgil pole tal kindlasti vaja.
1 Ajalugu ei ole spiraal, vaid rabamaastik. – Sirp 9. I 2015.
2 Kaur Riismaa, Mis oleks, kui teeks väikse burksi? – Müürileht 2018, nr 73.
3 Kaur Riismaa, Horror physicus. – Sirp 27. IV 2018.
Kaur Riismaa
LUULE
2011 "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd"
2012 "Rebase matmine"
2013 "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat"
2013 "Metamorfoosid"
2014 "Teekond päeva lõppu"
2014 "Merimetsa"
2016 "Soekülm"
2017 "Tarabella"
2018 "Kogemata"
PROOSA
2015 "Pühamägi"
2015 "Pimeda mehe aiad"
Riismaa luulekogud "Teekond päeva lõppu" ja "Merimetsa" on saanud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna, "Pimeda mehe aedade" käsikir jaga võitis ta kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse.
### Response:
Kaur Riismaa. Kirjanik olgu korraga marjuline ja seeneline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 8. augustil toimub Viru maakohtus eelistung, kus maksude maksmisest suures ulatuses kõrvale hoidmise süüdistuses on kohtu all AS Uikala Prügila ning osaühingud Ekovir ja N&V, aga samuti AS-i Uikala Prügila endised juhatuse liikmed Leonid Hokkonen ja Vladimir Tužilkin, osaühingu Ekovir endine juhatuse liige Stanislav Matišinets ja osaühingu N&V endine juhatuse liige Janek Stankevitš. Nikolai Ossipenkot ennast prokuratuur ei süüdista, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
Süüdistuses käsitletavad episoodid toimusid 2014. aasta jaanuarist detsembrini. Riigile tekitatud kahju ulatub prokuratuuri andmetel üle poole miljoni euro.
Kiviõli volikogu endise esimehe ja Järve Biopuhastuse nõukogu endise esimehe Maksim Danilovi suhtes käib prokuratuuri teatel eraldi kriminaalasja uurimine, mis on veel kohtueelses menetluses ning seepärast teda kohtualuste nimekirjas pole. Prokuratuur polnud uurimise praeguses staadiumis nõus rääkima Danilovi rollist väidetavate maksupettuste toimepanemisel. Danilov ise keeldus kommentaarist, märkides vaid, et politsei on temalt ütlusi võtnud, kuid süüdistust pole ta saanud.
Vladimir Tužilkin ütles Põhjarannikule, et ei tea talle esitatud maksupettuse süüdistusest mitte midagi. "Esimest korda kuulen! See on täielik üllatus!" väitis ta imestusega, lisades, et kui ta jõuab peagi Eestisse tagasi, siis uurib seda asja.
Leonid Hokkonen seevastu oli süüdistusega kursis. "See on vana lugu, mille uurimine on aastaid veninud. Ma pole selle süüdistusega absoluutselt nõus," piirdus ta lühikese kommentaariga. | Ida-Virumaa ettevõtja Ossipenkoga seotud firmad läksid kohtu alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
8. augustil toimub Viru maakohtus eelistung, kus maksude maksmisest suures ulatuses kõrvale hoidmise süüdistuses on kohtu all AS Uikala Prügila ning osaühingud Ekovir ja N&V, aga samuti AS-i Uikala Prügila endised juhatuse liikmed Leonid Hokkonen ja Vladimir Tužilkin, osaühingu Ekovir endine juhatuse liige Stanislav Matišinets ja osaühingu N&V endine juhatuse liige Janek Stankevitš. Nikolai Ossipenkot ennast prokuratuur ei süüdista, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
Süüdistuses käsitletavad episoodid toimusid 2014. aasta jaanuarist detsembrini. Riigile tekitatud kahju ulatub prokuratuuri andmetel üle poole miljoni euro.
Kiviõli volikogu endise esimehe ja Järve Biopuhastuse nõukogu endise esimehe Maksim Danilovi suhtes käib prokuratuuri teatel eraldi kriminaalasja uurimine, mis on veel kohtueelses menetluses ning seepärast teda kohtualuste nimekirjas pole. Prokuratuur polnud uurimise praeguses staadiumis nõus rääkima Danilovi rollist väidetavate maksupettuste toimepanemisel. Danilov ise keeldus kommentaarist, märkides vaid, et politsei on temalt ütlusi võtnud, kuid süüdistust pole ta saanud.
Vladimir Tužilkin ütles Põhjarannikule, et ei tea talle esitatud maksupettuse süüdistusest mitte midagi. "Esimest korda kuulen! See on täielik üllatus!" väitis ta imestusega, lisades, et kui ta jõuab peagi Eestisse tagasi, siis uurib seda asja.
Leonid Hokkonen seevastu oli süüdistusega kursis. "See on vana lugu, mille uurimine on aastaid veninud. Ma pole selle süüdistusega absoluutselt nõus," piirdus ta lühikese kommentaariga.
### Response:
Ida-Virumaa ettevõtja Ossipenkoga seotud firmad läksid kohtu alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AC Milani ründaja saadeti koju kohe pärast turniiri avamängu Nigeeriaga, kus ta keeldus vahetusest väljakule sekkumast. Kuigi Kalinic üritas seljavigastusele viidates end välja vabandada, leidis peatreener Zlatko Dalic, et 30-aastane mees teeskleb vigastust, sest ei kuulunud algrivistusse, kirjutab Soccernet.ee.
Nüüd on Horvaatia aga finaali välja jõudnud, mis tähendab, et ühte või teist värvi medalid neile kaela riputatakse. "Vaatame veel," ütles Horvaatia kommunikatsioonijuht Tomislav Pacak ESPN Brasilile, kui Kalinici kohta päriti. "Mängijad saavad seda otsustada."
Horvaatia on turniiri läbi ajanud 22 mängijaga tavapärase 23 asemel, kuid näiteks Ivan Rakitic märkis pärast poolfinaali Inglismaaga, et see edu ei puuduta ainult 23 mängijat. | Horvaatia mängijad saavad otsustada, kas anda alt vedanud kaaslasele medal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AC Milani ründaja saadeti koju kohe pärast turniiri avamängu Nigeeriaga, kus ta keeldus vahetusest väljakule sekkumast. Kuigi Kalinic üritas seljavigastusele viidates end välja vabandada, leidis peatreener Zlatko Dalic, et 30-aastane mees teeskleb vigastust, sest ei kuulunud algrivistusse, kirjutab Soccernet.ee.
Nüüd on Horvaatia aga finaali välja jõudnud, mis tähendab, et ühte või teist värvi medalid neile kaela riputatakse. "Vaatame veel," ütles Horvaatia kommunikatsioonijuht Tomislav Pacak ESPN Brasilile, kui Kalinici kohta päriti. "Mängijad saavad seda otsustada."
Horvaatia on turniiri läbi ajanud 22 mängijaga tavapärase 23 asemel, kuid näiteks Ivan Rakitic märkis pärast poolfinaali Inglismaaga, et see edu ei puuduta ainult 23 mängijat.
### Response:
Horvaatia mängijad saavad otsustada, kas anda alt vedanud kaaslasele medal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimases A-alagrupi mängus kohtusid Nõlvak - Tiisaar ja Täht - Kollo omavahel. Avageimi võitsid 21:14 professionaalsed rannavõrkpallurid. Mäng toimus ülikeerulistes tingimustes ning tuli tugeva vihma, rahe ja äikese tõttu teises geimis seisul 17:17 peatada. Kui lõpuks oli võimalik mängu taas jätkata, oli ilm muutunud väga külmaks ning Kollo ja Täht tegid veerandfinaalile mõeldes otsuse seda mitte jätkata. Seega läks Nõlvakule - Tiisaarele kirja 2:0 võit ja ka alagrupi esikoht kuulus neile, kirjutab Volley.ee.
Veerandfinaalis kohtuvad Nõlvak - Tiisaar Venemaa duoga Jegor Kirillov - Victor Belov. Täht - Kollo lähevad kokku valgevenelaste Aliaksandr Dziadkou - Aliaksandr Kavalenkaga. Ülejäänud veerandfinaalpaarid on: Daniil Kuvichka - Anton Kislytsyn (Venemaa) vs Vasili Andrianov - Anton Safonov (Venemaa) ja Anton Ivannikau - Pavel Piatrushka (Valgevene) vs Andrei Bolgov - Vladislav Ermilov (Venemaa).
Veerandfinaalist jäid napilt välja saalikoondislased Rauno Tamme - Kaspar Pomerants, kes kaotasid otsustava alagrupimängu Venemaa paarile Andrei Bolgov - Vladislav Ermilov 0:2 (14:21, 16:21). Märt Tammearu ja Timo Ander Lõhmus jäid veerandfinaali ukse taha samuti väga napilt, nende edasipääs jäi vaid ühe punkti kaugusele.
Nõlvak ja Tiisaar rääkisid pärast viimaseks jäänud kohtumist, et lähevad teisele võistluspäevale vastu kindla sooviga esikoht endale võtta. Nii hulludes tingimustes pole mehed varem mänginud. "Korra Moskovas pidime ka mängu kümneks minutiks katkestama, aga päris rahet pole näkku saanud," meenutas Nõlvak. Et hommikul ja päeval enne sadu valitses Pärnus meeletu kuumus, oli seetõttu end ka keeruline käima saada, tõdes Tiisaar. "Viimasel ajal pole nii varakult trenne teinud ja siin oli päris palav, keha sai korraks väikese šoki. Päris tublid vastased olid kah," sõnas Tiisaar avamängus vastu tulnud venelaste Vsevolod Bobrikovi - Vladislav Mikhalevi kohta. Selle mängu võitis Eesti paar 2:0 (21:13, 21:14).
Tunnustust jagus ka Tähele ja Kollole. "Nad on võimsad ja selle võimu pealt nad mängivad, Kollo on ju eluaeg randa ka mänginud ja ta on rannas väga hea. Hea on selliste tugevamate vastaste vastu mängida ka kodustes tingimustes, see viib meid edasi," ütles Nõlvak. Tiisaar lisas, et kohtumine saalimeeskonna nurgaründajate vastu kulges nii nagu ta eeldas. "Mingit üllatust ei olnud, tegime nendega korra trenni ka."
"Eesmärk on see turniir võita homme võtame üks vastane korraga ning üritame neid kõiki võita," lõpetas Nõlvak. | Eesti rannavõrkpallurid jõudsid EEVZA etapil veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimases A-alagrupi mängus kohtusid Nõlvak - Tiisaar ja Täht - Kollo omavahel. Avageimi võitsid 21:14 professionaalsed rannavõrkpallurid. Mäng toimus ülikeerulistes tingimustes ning tuli tugeva vihma, rahe ja äikese tõttu teises geimis seisul 17:17 peatada. Kui lõpuks oli võimalik mängu taas jätkata, oli ilm muutunud väga külmaks ning Kollo ja Täht tegid veerandfinaalile mõeldes otsuse seda mitte jätkata. Seega läks Nõlvakule - Tiisaarele kirja 2:0 võit ja ka alagrupi esikoht kuulus neile, kirjutab Volley.ee.
Veerandfinaalis kohtuvad Nõlvak - Tiisaar Venemaa duoga Jegor Kirillov - Victor Belov. Täht - Kollo lähevad kokku valgevenelaste Aliaksandr Dziadkou - Aliaksandr Kavalenkaga. Ülejäänud veerandfinaalpaarid on: Daniil Kuvichka - Anton Kislytsyn (Venemaa) vs Vasili Andrianov - Anton Safonov (Venemaa) ja Anton Ivannikau - Pavel Piatrushka (Valgevene) vs Andrei Bolgov - Vladislav Ermilov (Venemaa).
Veerandfinaalist jäid napilt välja saalikoondislased Rauno Tamme - Kaspar Pomerants, kes kaotasid otsustava alagrupimängu Venemaa paarile Andrei Bolgov - Vladislav Ermilov 0:2 (14:21, 16:21). Märt Tammearu ja Timo Ander Lõhmus jäid veerandfinaali ukse taha samuti väga napilt, nende edasipääs jäi vaid ühe punkti kaugusele.
Nõlvak ja Tiisaar rääkisid pärast viimaseks jäänud kohtumist, et lähevad teisele võistluspäevale vastu kindla sooviga esikoht endale võtta. Nii hulludes tingimustes pole mehed varem mänginud. "Korra Moskovas pidime ka mängu kümneks minutiks katkestama, aga päris rahet pole näkku saanud," meenutas Nõlvak. Et hommikul ja päeval enne sadu valitses Pärnus meeletu kuumus, oli seetõttu end ka keeruline käima saada, tõdes Tiisaar. "Viimasel ajal pole nii varakult trenne teinud ja siin oli päris palav, keha sai korraks väikese šoki. Päris tublid vastased olid kah," sõnas Tiisaar avamängus vastu tulnud venelaste Vsevolod Bobrikovi - Vladislav Mikhalevi kohta. Selle mängu võitis Eesti paar 2:0 (21:13, 21:14).
Tunnustust jagus ka Tähele ja Kollole. "Nad on võimsad ja selle võimu pealt nad mängivad, Kollo on ju eluaeg randa ka mänginud ja ta on rannas väga hea. Hea on selliste tugevamate vastaste vastu mängida ka kodustes tingimustes, see viib meid edasi," ütles Nõlvak. Tiisaar lisas, et kohtumine saalimeeskonna nurgaründajate vastu kulges nii nagu ta eeldas. "Mingit üllatust ei olnud, tegime nendega korra trenni ka."
"Eesmärk on see turniir võita homme võtame üks vastane korraga ning üritame neid kõiki võita," lõpetas Nõlvak.
### Response:
Eesti rannavõrkpallurid jõudsid EEVZA etapil veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tippspetsialistide kaasamisel konkureerib Eesti selgelt ka teiste riikidega ning nende piirarvu alt väljaarvamisega anname Eesti tööandjatele täiendava võimekuse panustada kvalifitseeritud tööjõuga Eesti majandusse. Seni on sisserände piirarvu arvestuses kaasatud Eestisse välismaalt keskmiselt 80 tippspetsialisti aastas. Tarkade ja kaalutletud lahenduste väljatöötamine välistööjõu kaasamisel mõistagi jätkub," ütles siseminister Andres Anvelt.
Minister tegi sisserände töörühmale muu hulgas ettepaneku kaaluda välistööjõu palkade sektoripõhiseks muutmist. "Praegune nõue maksta vähemalt Eesti keskmist palka on paindumatu, kui mõelda märkimisväärsetele palgavahedele erinevatel elualadel. Samas on oluline, et sektori keskmise palga lepiksid kokku just tööandjate esindajad ja ametiühingud ise," lisas Anvelt.
Pühapäeval jõustunud muudatustega arvatakse sisserände piirarvu alt välja tippspetsialistid, kellele tööandja maksab vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. See tähendab, et tippspetsialistid saavad Eestisse edaspidi tööle tulla ka juhul, kui piirarv on täitunud. Lühiajalise töötamise maksimaalset kestust pikendatakse üheksalt kuult aastale. Selline lahendus võimaldab paindlikult reageerida muutuvatele majandusoludele ja leevendab tööjõupuudust projektipõhistes valdkondades.
Muudatusega viiakse sisse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõue kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad taotleda uut elamisluba töötamiseks või pikendada olemasolevat. Selline nõue kehtib vaid uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast tänast muudatuse jõustumist. Keeleoskust kontrollitakse nende puhul 2023. aastal, kui nad on Eestis viis aastat elanud.
Samuti jõustuvad muudatused ebaseadusliku töötamise ennetamiseks. Muudatuste eesmärk on, et nii tööandjad kui ka kolmandatest riikidest tulnud töötajad oleksid motiveeritud järgima Eestis seaduslikult töötamise reegleid. Maksimaalne rahatrahv juriidilisest isikust tööandjale, kes kasutab ebaseaduslikku tööjõudu, kümnekordistub seniselt 3200 eurolt 32 000 euroni. Seni kehtinud trahvimäärade puhul võidetakse maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades.
Samuti nähakse ette riigihankemenetlusest kõrvaldamise kohustus, kui tegemist on ettevõttega, keda on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest. Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb edaspidi juhul, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või leida muu viis töö teostamiseks. Luuakse võimalus keelata selliste ettevõtete majandustegevust, kes võtavad välismaalasi järjepidevalt tööle seadustest kõrvale vaadates. | Jõustusid välistööjõudu ja sisserännet puudutavad seadusemuudatused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tippspetsialistide kaasamisel konkureerib Eesti selgelt ka teiste riikidega ning nende piirarvu alt väljaarvamisega anname Eesti tööandjatele täiendava võimekuse panustada kvalifitseeritud tööjõuga Eesti majandusse. Seni on sisserände piirarvu arvestuses kaasatud Eestisse välismaalt keskmiselt 80 tippspetsialisti aastas. Tarkade ja kaalutletud lahenduste väljatöötamine välistööjõu kaasamisel mõistagi jätkub," ütles siseminister Andres Anvelt.
Minister tegi sisserände töörühmale muu hulgas ettepaneku kaaluda välistööjõu palkade sektoripõhiseks muutmist. "Praegune nõue maksta vähemalt Eesti keskmist palka on paindumatu, kui mõelda märkimisväärsetele palgavahedele erinevatel elualadel. Samas on oluline, et sektori keskmise palga lepiksid kokku just tööandjate esindajad ja ametiühingud ise," lisas Anvelt.
Pühapäeval jõustunud muudatustega arvatakse sisserände piirarvu alt välja tippspetsialistid, kellele tööandja maksab vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. See tähendab, et tippspetsialistid saavad Eestisse edaspidi tööle tulla ka juhul, kui piirarv on täitunud. Lühiajalise töötamise maksimaalset kestust pikendatakse üheksalt kuult aastale. Selline lahendus võimaldab paindlikult reageerida muutuvatele majandusoludele ja leevendab tööjõupuudust projektipõhistes valdkondades.
Muudatusega viiakse sisse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõue kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad taotleda uut elamisluba töötamiseks või pikendada olemasolevat. Selline nõue kehtib vaid uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast tänast muudatuse jõustumist. Keeleoskust kontrollitakse nende puhul 2023. aastal, kui nad on Eestis viis aastat elanud.
Samuti jõustuvad muudatused ebaseadusliku töötamise ennetamiseks. Muudatuste eesmärk on, et nii tööandjad kui ka kolmandatest riikidest tulnud töötajad oleksid motiveeritud järgima Eestis seaduslikult töötamise reegleid. Maksimaalne rahatrahv juriidilisest isikust tööandjale, kes kasutab ebaseaduslikku tööjõudu, kümnekordistub seniselt 3200 eurolt 32 000 euroni. Seni kehtinud trahvimäärade puhul võidetakse maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades.
Samuti nähakse ette riigihankemenetlusest kõrvaldamise kohustus, kui tegemist on ettevõttega, keda on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest. Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb edaspidi juhul, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või leida muu viis töö teostamiseks. Luuakse võimalus keelata selliste ettevõtete majandustegevust, kes võtavad välismaalasi järjepidevalt tööle seadustest kõrvale vaadates.
### Response:
Jõustusid välistööjõudu ja sisserännet puudutavad seadusemuudatused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millal saab Elroni rongides hakata pangakaardiga piletite eest maksma, ka moodsalt viibeldes. Miks seni pole seda tehtud?
Elroni kõikides diiselrongides on võimalik pangakaardiga tasuda, peagi loodame neis rongides ka viipemakse võimaluse luua, küll aga ei ole pangakaardiga tasumine veel võimalik elektrirongides.
Põhjus, miks kaardiga elektrirongides maksta ei saa, seisneb eelkõige selles, et peatuste vahemikud on lühikesed. Kuna aga kaardimakse on ajamahukas, siis teenindajad ei jõuaks kõiki reisijaid ära teenindada.
Rongides on võimalik mobiiliga osta päevapiletit ja perioodipiletit tsoonide piires. Samuti oleme loonud võimaluse reisijatel pilet soetada interneti teel, kus piletihind on ka 15 protsenti soodsam.
Ühe tehinguga ei saavat netis osta edasi-tagasi otsa piletit. Miks?
Ühe tehinguna on võimalik osta mitmeid pileteid, sealhulgas ka edasi-tagasi piletit, selleks tuleb valida soovitud peatuste vahel sobiv väljumine ning lisada piletid ostukorvi, misjärel saab kõigi eest korraga tasuda. Selleks ei tule teha lisatehingut. Võimalik on soetada ka päevapilet, millega saab ostetud peatuste vahemikus päeva jooksul sõita nii palju kui soovi on.
Restoranvagunit ilmsel Elron ei soeta. Aga kas näiteks mõni firma on huvi tundnud, et rongis limpsi, saia, krõpsu müüa või pole see mõistlik ja kasumlik?
Kuna toitlustuse pakkumine eeldaks istekohtade demonteerimist ning olukorras, kus täna rongisõitjate arv jõudsalt kasvab ning mitmetel suundadel ja väljumistel on vabadest istekohtadest puudus, tähendaks sellise kompromissi tegemine head ja reisijatele selgelt lisandväärtust loovat lahendust.
On olnud tõesti huvilisi, kes joogi- ja söögiautomaadi osas koostöösoovi on avaldanud, ent paraku pole me head lahendust leidnud, küll aga oleme jätkuvalt erinevaid lahendusvõimalusi otsimas. Näeme, et perspektiivis rongipargi suurenemisel laheneb istekohtade puuduse küsimus ning saame kaaluda ka kohvimasinate paigaldamist rongidesse.
Täiendavate uute rongide soetamise soovi juures oleme ette näinud väikest niinimetatud bistroo osa – seda tasemel, mis võimaldab reisijatele pakkuda külmi ja sooje jooke ning suupisteid.
Hetkel teeme koostööd raudteejaamades teenust pakkuvate ettevõtetega, kus valik on kordades suurem kui seda saaks olla rongis ühe automaadi näol. Näiteks on täna Elroni klientidel võimalus osta sõidupileti või Elroni sõidukaardi esitamisel Balti Jaama R-kioskist kõiki kuumi jooke erihinnaga ning toidupoolist kaasa haarata Balti jaama Circle K kohvipoest 20 protsenti soodsamalt.
Kas jalgrattaga rongi kaasa võtmine jääb ikka tasuta? Küsin ka üle, et kas igasse rongi pääseb rattaga?
Rongi puhul on jalgratta kaasa võtmine hea lisavõimalus ning seni ei ole me jalgratastele eraldi piletit kehtestanud. Rattakohad on olemas igas Elroni rongis, kuid kõikide reisijate mugavuse huvides palume ratta kaasavõtmist tipptundidel vältida. Meie veebis on sõiduplaaniotsingu juures ka vastav märgistus. Soovitame julgelt kasutada rataste hoidmiseks mõeldud rattaparklaid.
Kas osaline tasuta bussisõit hakkab Elnori majandustulemust mõjutama.
Kas konkurentsiametisse ei ole mõtet pöörduda?
Kindlasti mõjutab tasuta bussisõit rongikasutust, kuid mitte sellisel määral, et peaksime oma liinivõrgus korrektuure tegema. Pikemas perspektiivis tuleb arvestada, et rongiliiklus saab kasvada ja areneda eelkõige piirkondades, kus kasvab ka sõitjate arv. Eelkõige on küsimus selles, kas maakonna bussiliinivõrk toetab rongiliiklust või konkureerib sellega, seda nii tasuta kui ka tasuliste bussiliinide puhul. | Elroni uutesse rongidesse tulevad väike puhvet ja kohvimasinad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millal saab Elroni rongides hakata pangakaardiga piletite eest maksma, ka moodsalt viibeldes. Miks seni pole seda tehtud?
Elroni kõikides diiselrongides on võimalik pangakaardiga tasuda, peagi loodame neis rongides ka viipemakse võimaluse luua, küll aga ei ole pangakaardiga tasumine veel võimalik elektrirongides.
Põhjus, miks kaardiga elektrirongides maksta ei saa, seisneb eelkõige selles, et peatuste vahemikud on lühikesed. Kuna aga kaardimakse on ajamahukas, siis teenindajad ei jõuaks kõiki reisijaid ära teenindada.
Rongides on võimalik mobiiliga osta päevapiletit ja perioodipiletit tsoonide piires. Samuti oleme loonud võimaluse reisijatel pilet soetada interneti teel, kus piletihind on ka 15 protsenti soodsam.
Ühe tehinguga ei saavat netis osta edasi-tagasi otsa piletit. Miks?
Ühe tehinguna on võimalik osta mitmeid pileteid, sealhulgas ka edasi-tagasi piletit, selleks tuleb valida soovitud peatuste vahel sobiv väljumine ning lisada piletid ostukorvi, misjärel saab kõigi eest korraga tasuda. Selleks ei tule teha lisatehingut. Võimalik on soetada ka päevapilet, millega saab ostetud peatuste vahemikus päeva jooksul sõita nii palju kui soovi on.
Restoranvagunit ilmsel Elron ei soeta. Aga kas näiteks mõni firma on huvi tundnud, et rongis limpsi, saia, krõpsu müüa või pole see mõistlik ja kasumlik?
Kuna toitlustuse pakkumine eeldaks istekohtade demonteerimist ning olukorras, kus täna rongisõitjate arv jõudsalt kasvab ning mitmetel suundadel ja väljumistel on vabadest istekohtadest puudus, tähendaks sellise kompromissi tegemine head ja reisijatele selgelt lisandväärtust loovat lahendust.
On olnud tõesti huvilisi, kes joogi- ja söögiautomaadi osas koostöösoovi on avaldanud, ent paraku pole me head lahendust leidnud, küll aga oleme jätkuvalt erinevaid lahendusvõimalusi otsimas. Näeme, et perspektiivis rongipargi suurenemisel laheneb istekohtade puuduse küsimus ning saame kaaluda ka kohvimasinate paigaldamist rongidesse.
Täiendavate uute rongide soetamise soovi juures oleme ette näinud väikest niinimetatud bistroo osa – seda tasemel, mis võimaldab reisijatele pakkuda külmi ja sooje jooke ning suupisteid.
Hetkel teeme koostööd raudteejaamades teenust pakkuvate ettevõtetega, kus valik on kordades suurem kui seda saaks olla rongis ühe automaadi näol. Näiteks on täna Elroni klientidel võimalus osta sõidupileti või Elroni sõidukaardi esitamisel Balti Jaama R-kioskist kõiki kuumi jooke erihinnaga ning toidupoolist kaasa haarata Balti jaama Circle K kohvipoest 20 protsenti soodsamalt.
Kas jalgrattaga rongi kaasa võtmine jääb ikka tasuta? Küsin ka üle, et kas igasse rongi pääseb rattaga?
Rongi puhul on jalgratta kaasa võtmine hea lisavõimalus ning seni ei ole me jalgratastele eraldi piletit kehtestanud. Rattakohad on olemas igas Elroni rongis, kuid kõikide reisijate mugavuse huvides palume ratta kaasavõtmist tipptundidel vältida. Meie veebis on sõiduplaaniotsingu juures ka vastav märgistus. Soovitame julgelt kasutada rataste hoidmiseks mõeldud rattaparklaid.
Kas osaline tasuta bussisõit hakkab Elnori majandustulemust mõjutama.
Kas konkurentsiametisse ei ole mõtet pöörduda?
Kindlasti mõjutab tasuta bussisõit rongikasutust, kuid mitte sellisel määral, et peaksime oma liinivõrgus korrektuure tegema. Pikemas perspektiivis tuleb arvestada, et rongiliiklus saab kasvada ja areneda eelkõige piirkondades, kus kasvab ka sõitjate arv. Eelkõige on küsimus selles, kas maakonna bussiliinivõrk toetab rongiliiklust või konkureerib sellega, seda nii tasuta kui ka tasuliste bussiliinide puhul.
### Response:
Elroni uutesse rongidesse tulevad väike puhvet ja kohvimasinad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui mäng Türgiga oli mõlemapoolselt kinnine ja korvidevaene (kaotus 56:57), siis laupäeval oli Eesti hädas korvide saamisega, Kreeka mitte. Tasuks hea õppetund mulluselt B-divisjoni võitjalt mängus, mille kitsakohad peaks olema heaks õppematerjaliks teel EM-finaalturniirile.
Eesti püsis siiski mängus pea terve avapoolaja, mis kaotati kaheksa punktiga. Kolmandal veerandil hakkas vahe suurenema (14:25) ning eriti suurenes punktivahe neljandal veerandil (7:21). Teise poolaja võitsid kreeklased 46:21.
Eesti kaotas Kreekale lauavõitluse 42-65, korvisöödud 14-14, pallikaotusi tehti 17 vastase kaheksa vastu. Kahe mängu peale on Eestil pallikaotusi keskmiselt 20,5.
Kreeka oli parem kahestel 48 vs 31 %, Eesti kolmestel 26 vs 21 %, Kreeka vabavisetel 76 vs 47 %.
Illimar Raiend kogus kümme, Kristen Kasemets üheksa ja Joonas Riismaa 7 punkti.
EM-finaalturniir peetakse kuu aja pärast, 10. - 18. augustil Serbias Novi Sadis. Enne seda, 30. juulil - 1. augustil peetakse Tallinnas Balti Matš.
Alagrupivastasteks EM-il on Eestil D-alagrupis Prantsusmaa, Itaalia ja Gruusia.
Mullu Podgoricas sai Eesti 16 A-divisjoni koondise konkurentsis 12. koha. Eespool oli koondis Saksamaast, Rootsist, Venemaast ja Lätist. | Kreeka oli U-16 korvpallikoondise jaoks liiga kõvast puust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui mäng Türgiga oli mõlemapoolselt kinnine ja korvidevaene (kaotus 56:57), siis laupäeval oli Eesti hädas korvide saamisega, Kreeka mitte. Tasuks hea õppetund mulluselt B-divisjoni võitjalt mängus, mille kitsakohad peaks olema heaks õppematerjaliks teel EM-finaalturniirile.
Eesti püsis siiski mängus pea terve avapoolaja, mis kaotati kaheksa punktiga. Kolmandal veerandil hakkas vahe suurenema (14:25) ning eriti suurenes punktivahe neljandal veerandil (7:21). Teise poolaja võitsid kreeklased 46:21.
Eesti kaotas Kreekale lauavõitluse 42-65, korvisöödud 14-14, pallikaotusi tehti 17 vastase kaheksa vastu. Kahe mängu peale on Eestil pallikaotusi keskmiselt 20,5.
Kreeka oli parem kahestel 48 vs 31 %, Eesti kolmestel 26 vs 21 %, Kreeka vabavisetel 76 vs 47 %.
Illimar Raiend kogus kümme, Kristen Kasemets üheksa ja Joonas Riismaa 7 punkti.
EM-finaalturniir peetakse kuu aja pärast, 10. - 18. augustil Serbias Novi Sadis. Enne seda, 30. juulil - 1. augustil peetakse Tallinnas Balti Matš.
Alagrupivastasteks EM-il on Eestil D-alagrupis Prantsusmaa, Itaalia ja Gruusia.
Mullu Podgoricas sai Eesti 16 A-divisjoni koondise konkurentsis 12. koha. Eespool oli koondis Saksamaast, Rootsist, Venemaast ja Lätist.
### Response:
Kreeka oli U-16 korvpallikoondise jaoks liiga kõvast puust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on olnud sotside kinnisidee pea 20 aastat otseselt maksukoormuse tôstmisena. Aga tööjöu hinna tõstmine on majandusele halb. Nüüd on hakatud rääkima selle kulu kompenseerimisest, aga ilmselgelt pole see tagatud ega loo kindlustussüsteemi täiendav killustamine ja bürokratiseerimune uut väärtust, vaid kulu," ütles Ligi ERR-ile.
Ta lisas, et asja algidee on küüniline. "Tööõnnetused ja kutsehaigused on ainult ja üheselt tööandja süü, need saab ära hoida just täpselt mingi välja öeldud lisamaksuähvardusega ja tööandjad hoolitsevad töötingimuste ja hädade vältimise eest ainult siis, kui karta on lisamaksu, ja välja arvutatav on isegi selleks vaja minev summa. Sotsiaalmaksu vähendamise lubadus selle kindlustusmakse võrra tähendaks, et haiguste ja õnnetuste seos tööga on täielikult eraldatav muudest pôhjustest," kommenteeris Ligi sotsiaalministeeriumi plaani.
Tegelikkuses hoolitseb hea tööandja Ligi sõnul töökeskkonna eest niigi ja halb tõenäoliselt loodab ilma läbi saada. "Haigused ei ole ka nii üheste pôhjustega, et neid saaks haigekassa eelarves lahutada. Üldine maksukoormuse tõus keeruka ja killustatud süsteemi puhul on üsna kindel. See kindlustus vôiks toimida seepärast haigekassa kaudu ja üldise ravikindlustusmakse ja töötuskindlustuse arvel, nagu praegu," rääkis Ligi. | Jürgen Ligi: tööandjatele lisakohustuse panemise idee on küüniline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on olnud sotside kinnisidee pea 20 aastat otseselt maksukoormuse tôstmisena. Aga tööjöu hinna tõstmine on majandusele halb. Nüüd on hakatud rääkima selle kulu kompenseerimisest, aga ilmselgelt pole see tagatud ega loo kindlustussüsteemi täiendav killustamine ja bürokratiseerimune uut väärtust, vaid kulu," ütles Ligi ERR-ile.
Ta lisas, et asja algidee on küüniline. "Tööõnnetused ja kutsehaigused on ainult ja üheselt tööandja süü, need saab ära hoida just täpselt mingi välja öeldud lisamaksuähvardusega ja tööandjad hoolitsevad töötingimuste ja hädade vältimise eest ainult siis, kui karta on lisamaksu, ja välja arvutatav on isegi selleks vaja minev summa. Sotsiaalmaksu vähendamise lubadus selle kindlustusmakse võrra tähendaks, et haiguste ja õnnetuste seos tööga on täielikult eraldatav muudest pôhjustest," kommenteeris Ligi sotsiaalministeeriumi plaani.
Tegelikkuses hoolitseb hea tööandja Ligi sõnul töökeskkonna eest niigi ja halb tõenäoliselt loodab ilma läbi saada. "Haigused ei ole ka nii üheste pôhjustega, et neid saaks haigekassa eelarves lahutada. Üldine maksukoormuse tõus keeruka ja killustatud süsteemi puhul on üsna kindel. See kindlustus vôiks toimida seepärast haigekassa kaudu ja üldise ravikindlustusmakse ja töötuskindlustuse arvel, nagu praegu," rääkis Ligi.
### Response:
Jürgen Ligi: tööandjatele lisakohustuse panemise idee on küüniline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kindlustussüsteemi loomisel tuleb selgemalt paika panna nii tööandja, töötaja kui ka riigi õigused ja kohustused, sest ohutusse töökeskkonda peavad panustama kõik," ütles Maripuu ERR-ile.
Tööandja peab Maripuu sõnul looma ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna, töötaja peab järgima kehtestatud nõudeid, kasutama vajadusel isikukaitsevahendeid ning julgema keelduda tööst, mis kahjustab tema tervist.
"Riik peab looma süsteemi selliselt, et tööandjad ei näeks sellest vaid maksukoormuse kasvu vaid eelkõige kasu. Tänane solidaarne süsteem, kus haigekassa maksab haigushüvitist tööõnnetuse korral alates teisest päevast 100-protsendilise hüvitise määraga soosib neid tööandjaid, kes ei pea tööohutus millekski, kes hoides kokku ohutu töökeskkonna loomise pealt saavad seeläbi oma teenuseid ja kaupu odavamalt müüa," rääkis Maripuu.
Ta lisas, et kindlustussüsteem survestaks õnnetuse korral tegelema tagajärgedega ja panustama ennetusse. "Samas leidub ettevõtteid, kes on juba praegu oma töötajad ka töökeskkonnaga seotud ohtude eest kindlustanud ning panustavad seeläbi teistega võrreldes kordades rohkem inimeste tervise säilimisse. See ei anna neile aga kahjuks ettevõtluses täna veel konkurentsieeliseid," tõdes Maripuu.
Endine riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Maripuu märkis, et tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusega on tegelenud pea iga valitsus. "Tulemuseni pole seni jõutud, sest pole leitud osapoolte vahel konsensust, kuidas peaksid jagunema õigused, kohustused ning maksukoormus tööandja, töötaja ja riigi vahel."
Ideaalseid lahendusi Maripuu sõnul ei ole. "Kuid tööõnnetuste arvu vaadetes on selge, et kuidagi tuleb pooli motiveerida rohkem hoolima heast töökeskkonnast ning panustama selle loomisse. Kindlustussüsteemi loomine aitaks sellele kindlasti kaasa, sest tagaks teataval määral enesekontrolli mehhanismi. Kui see on teistes riikides toiminud, siis omaks see kindlasti positiivset mõju ka Eesti töökeskkonnale."
Selle aasta esimese kuue kuuga on registreeritud 2674 tööõnnetust. Neist 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked ning elu kaotas tööl kolm inimest. Selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud. Lisaks diagnoositakse igal aastal kutsehaigusi ning tööst põhjustatud haigusi, mistõttu jääb töötaja töölt eemale ning mis võib kaasa tuua töövõime kao, vahandas tööinspektsiooni pressiteenistus.
"Need numbrid on lubamatult suured, sest me ei tohi unustada, et iga tööõnnetuse taga on inimene, kes on saanud kannatada. Õnnetusega kaasneb kahju nii talle, tema perele, tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale. Tööõnnetuskindlustus on üks meede, kuidas motiveerida tööandjaid ning ka töötajaid rohkem hoolima heast töökeskkonnast ning panustama selle loomisesse," lausus Maripuu. | Maripuu kiidab heaks, et tööandjad kindlustaks töötajad õnnetuste vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlustussüsteemi loomisel tuleb selgemalt paika panna nii tööandja, töötaja kui ka riigi õigused ja kohustused, sest ohutusse töökeskkonda peavad panustama kõik," ütles Maripuu ERR-ile.
Tööandja peab Maripuu sõnul looma ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna, töötaja peab järgima kehtestatud nõudeid, kasutama vajadusel isikukaitsevahendeid ning julgema keelduda tööst, mis kahjustab tema tervist.
"Riik peab looma süsteemi selliselt, et tööandjad ei näeks sellest vaid maksukoormuse kasvu vaid eelkõige kasu. Tänane solidaarne süsteem, kus haigekassa maksab haigushüvitist tööõnnetuse korral alates teisest päevast 100-protsendilise hüvitise määraga soosib neid tööandjaid, kes ei pea tööohutus millekski, kes hoides kokku ohutu töökeskkonna loomise pealt saavad seeläbi oma teenuseid ja kaupu odavamalt müüa," rääkis Maripuu.
Ta lisas, et kindlustussüsteem survestaks õnnetuse korral tegelema tagajärgedega ja panustama ennetusse. "Samas leidub ettevõtteid, kes on juba praegu oma töötajad ka töökeskkonnaga seotud ohtude eest kindlustanud ning panustavad seeläbi teistega võrreldes kordades rohkem inimeste tervise säilimisse. See ei anna neile aga kahjuks ettevõtluses täna veel konkurentsieeliseid," tõdes Maripuu.
Endine riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Maripuu märkis, et tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusega on tegelenud pea iga valitsus. "Tulemuseni pole seni jõutud, sest pole leitud osapoolte vahel konsensust, kuidas peaksid jagunema õigused, kohustused ning maksukoormus tööandja, töötaja ja riigi vahel."
Ideaalseid lahendusi Maripuu sõnul ei ole. "Kuid tööõnnetuste arvu vaadetes on selge, et kuidagi tuleb pooli motiveerida rohkem hoolima heast töökeskkonnast ning panustama selle loomisse. Kindlustussüsteemi loomine aitaks sellele kindlasti kaasa, sest tagaks teataval määral enesekontrolli mehhanismi. Kui see on teistes riikides toiminud, siis omaks see kindlasti positiivset mõju ka Eesti töökeskkonnale."
Selle aasta esimese kuue kuuga on registreeritud 2674 tööõnnetust. Neist 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked ning elu kaotas tööl kolm inimest. Selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud. Lisaks diagnoositakse igal aastal kutsehaigusi ning tööst põhjustatud haigusi, mistõttu jääb töötaja töölt eemale ning mis võib kaasa tuua töövõime kao, vahandas tööinspektsiooni pressiteenistus.
"Need numbrid on lubamatult suured, sest me ei tohi unustada, et iga tööõnnetuse taga on inimene, kes on saanud kannatada. Õnnetusega kaasneb kahju nii talle, tema perele, tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale. Tööõnnetuskindlustus on üks meede, kuidas motiveerida tööandjaid ning ka töötajaid rohkem hoolima heast töökeskkonnast ning panustama selle loomisesse," lausus Maripuu.
### Response:
Maripuu kiidab heaks, et tööandjad kindlustaks töötajad õnnetuste vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailmameistrivõistluste arvestuses nooremas (10-12 aastaste) klassis SKI Junior GP 3.2 lubati üheksaaastane Ander-Hubert Lauri starti erandina. Esimese sõidu Lauri võitis, teises oli teine ja jagab võrdsete punktidega esimest kohta portugallase Manuel Leitega. "Sõidutunnetus oli hea ja õppisin täna palju," ütles Lauri kokkuvõtteks. "Homme pean kindlalt võitma, muidu jään teiseks," läheb ta kindla plaaniga järgmisesse võistluspäeva.
Vanemas juunioride klassis SKI GP3.3 (13-15 aastased) lõppes päev samuti eestlase juhtimisel, kui Mattias Reinaas kogus kahe sõiduvõiduga maksimumpunktid. "Kuna võitsin mõlemad stardid, siis võtsin sõitu rahulikumalt. Siin oleneb väga palju stardist, rada nõuab pingutust ja on väga kiire," ütles Reinaas. Mattias Siimann on samas klassis neljandal kohal.
Marten Männi osaleb Euroopa meistrivõistlustel kahes klassis, SKI GP3 ja SKI GP1. Neist esimene pole tal enda sõnul fookuses, vaid on pigem sõidumõnu saamiseks ja seal tuli sõitudes kaks kolmandat kohta ning kolmas on Männi ka päeva kokkuvõttes. Enda põhiklassis SKI GP1-s juhtis ta esimest sõitu terve aja, kuid viimasel ringil sattus suure paadi lainesse ja oli sunnitud esikoha käest laskma ning teisena lõpetama. "Teises sõidus tegin vigade paranduse ja võitsin," ütles Männi. "Väga kiire rada, sile vesi järve peal, väga raske on möödasõiduks võimalust leida," iseloomustas ta võistlustingimusi. "Kes stardist hästi minema saab, selle võimalused on kõige paremad. Konkurendid on väga tugevad, homme pean viimases sõidus pingutama, et esikoht kindlustada." Männi juhib pärast esimest päeva võrdsete punktidega (45) prantslase Raphael Maurini ees.
Euroopa meistrivõistluste arvestuses klassis SKI Veteran GP1 on Andres Lauri lätlase Janis Uzarsi järel teisel kohal (31 p), kolmas on Egon Üpraus (samuti 31 p). Runabout GP 4 klassis on Mattias Siimann võrdsete punktidega (33) kolmandal kohal rootslase Samuel Johanssoni järel. Eesti naisi on klassis SKI Ladies GP1 stardis kaks, kellest Jasmiin Üpraus hoiab kolmandat kohta (28 p), Katriin Nilbe on kuuendal kohal (22 p). Runabout GP2 klassis on Erkki Koppel neljandal kohal (23 p). Rubabout GP1 klassis on Anton Pankratov kuues. (23 p) ja Erkki Koppel 11. (0 p). Markus Lutsokert on SKI GP1 klassis kümnendal kohal (13 p). | Kaks eestlast heitlevad noorte jetispordi MM-il esikohakonkurentsis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailmameistrivõistluste arvestuses nooremas (10-12 aastaste) klassis SKI Junior GP 3.2 lubati üheksaaastane Ander-Hubert Lauri starti erandina. Esimese sõidu Lauri võitis, teises oli teine ja jagab võrdsete punktidega esimest kohta portugallase Manuel Leitega. "Sõidutunnetus oli hea ja õppisin täna palju," ütles Lauri kokkuvõtteks. "Homme pean kindlalt võitma, muidu jään teiseks," läheb ta kindla plaaniga järgmisesse võistluspäeva.
Vanemas juunioride klassis SKI GP3.3 (13-15 aastased) lõppes päev samuti eestlase juhtimisel, kui Mattias Reinaas kogus kahe sõiduvõiduga maksimumpunktid. "Kuna võitsin mõlemad stardid, siis võtsin sõitu rahulikumalt. Siin oleneb väga palju stardist, rada nõuab pingutust ja on väga kiire," ütles Reinaas. Mattias Siimann on samas klassis neljandal kohal.
Marten Männi osaleb Euroopa meistrivõistlustel kahes klassis, SKI GP3 ja SKI GP1. Neist esimene pole tal enda sõnul fookuses, vaid on pigem sõidumõnu saamiseks ja seal tuli sõitudes kaks kolmandat kohta ning kolmas on Männi ka päeva kokkuvõttes. Enda põhiklassis SKI GP1-s juhtis ta esimest sõitu terve aja, kuid viimasel ringil sattus suure paadi lainesse ja oli sunnitud esikoha käest laskma ning teisena lõpetama. "Teises sõidus tegin vigade paranduse ja võitsin," ütles Männi. "Väga kiire rada, sile vesi järve peal, väga raske on möödasõiduks võimalust leida," iseloomustas ta võistlustingimusi. "Kes stardist hästi minema saab, selle võimalused on kõige paremad. Konkurendid on väga tugevad, homme pean viimases sõidus pingutama, et esikoht kindlustada." Männi juhib pärast esimest päeva võrdsete punktidega (45) prantslase Raphael Maurini ees.
Euroopa meistrivõistluste arvestuses klassis SKI Veteran GP1 on Andres Lauri lätlase Janis Uzarsi järel teisel kohal (31 p), kolmas on Egon Üpraus (samuti 31 p). Runabout GP 4 klassis on Mattias Siimann võrdsete punktidega (33) kolmandal kohal rootslase Samuel Johanssoni järel. Eesti naisi on klassis SKI Ladies GP1 stardis kaks, kellest Jasmiin Üpraus hoiab kolmandat kohta (28 p), Katriin Nilbe on kuuendal kohal (22 p). Runabout GP2 klassis on Erkki Koppel neljandal kohal (23 p). Rubabout GP1 klassis on Anton Pankratov kuues. (23 p) ja Erkki Koppel 11. (0 p). Markus Lutsokert on SKI GP1 klassis kümnendal kohal (13 p).
### Response:
Kaks eestlast heitlevad noorte jetispordi MM-il esikohakonkurentsis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti noormeeste võistkond koosseisus Kaarel Hendrik Zernant, Lauri Pähn ja Oliver Kütt tegid stabiilselt hea soorituse ning finišeerusid ametlikus riikide arvestuses 12. kohal (1.55.04), sealjuures jätsid nad napi 16 sekundiga selja taha Taani ning 17 sekundiga Venemaa esindused.
Eesti neidude võistkonna kaks esimest liiget Kristel Kõivo ja Emily Raudkepp jooksid koondise treeneri Piibe Tammemäe sõnul tehniliselt head jooksud, vahe esimestega tekkis 30-kraadises kuumuses liidritele alla jäänud jooksukiirusest. Viimases vahetuses eksis Teele Telgma aga viimase punkti märkimisel - ta viipas puutevaba märkeseadmega üle KP kõrval asunud raadiojaama ning võistkond tühistati.
Nii neidude kui noormeeste teatejooksus oli kokku üpris palju tühistamisi: poollagedal rohkete reljeefivormidega võistlusmaastikul, kui silmside konkurentidega oli pea katkematu, olid eksimused suurel kiirusel kerged tulema – teiste hulgas ei saanud tulemust ka Soome ja Rootsi neidude esindusvõistkonnad. | Eesti orienteerujad tulid juunioride MM-il teatejooksus 12. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti noormeeste võistkond koosseisus Kaarel Hendrik Zernant, Lauri Pähn ja Oliver Kütt tegid stabiilselt hea soorituse ning finišeerusid ametlikus riikide arvestuses 12. kohal (1.55.04), sealjuures jätsid nad napi 16 sekundiga selja taha Taani ning 17 sekundiga Venemaa esindused.
Eesti neidude võistkonna kaks esimest liiget Kristel Kõivo ja Emily Raudkepp jooksid koondise treeneri Piibe Tammemäe sõnul tehniliselt head jooksud, vahe esimestega tekkis 30-kraadises kuumuses liidritele alla jäänud jooksukiirusest. Viimases vahetuses eksis Teele Telgma aga viimase punkti märkimisel - ta viipas puutevaba märkeseadmega üle KP kõrval asunud raadiojaama ning võistkond tühistati.
Nii neidude kui noormeeste teatejooksus oli kokku üpris palju tühistamisi: poollagedal rohkete reljeefivormidega võistlusmaastikul, kui silmside konkurentidega oli pea katkematu, olid eksimused suurel kiirusel kerged tulema – teiste hulgas ei saanud tulemust ka Soome ja Rootsi neidude esindusvõistkonnad.
### Response:
Eesti orienteerujad tulid juunioride MM-il teatejooksus 12. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kava reformida 1976. aastast pärinevat põhiseadust hõlmab peaministri ametikoha loomist presidendi kõrval ning valitsus- ja riigijuhi ülesannete lahutamist. Ministrite nõukogu allutatakse presidendi asemel "peaministri kontrollile", mis tähendab naasmist 1976. aasta eelse süsteemi juurde. Presidendi valitsemisperiood piiratakse kahe viieaastase ametiajaga.
Reformi üksikasjadest kirjutas laupäeval peamine riiklik päevaleht Granma ning juba kompartei heakskiidu saanud põhiseaduse muutmine pannakse tõenäoliselt rahvusassamblees heakskiitmise järel ka rahvahääletusele.
Reformitud põhiseadus säilitab kommunistliku partei ainsa poliitilise jõuna riigis, sätestab, et kommunistlik riik jääb peamiseks jõuks ka majanduses ning peamised tootmisvahendid jäävad keskse juhtimise alla. Samas tunnistatakse vaba turu ja eraomandi olemasolu Kuuba ühiskonnas ning välisinvesteeringuid tähtsa arengukatalüsaatorina. Kohtusüsteemi hakatakse juurutama süütuse presumptsiooni mõistet.
Kommunistliku saareriigi väikses, kuid tähtsas erasektoris töötab 13 protsenti Kuuba tööjõust.
Ametnike sõnul ei peegelda 1976. aasta põhiseadus Kuuba ühiskonnas viimastel aastatel aset leidnud muutusi.
"Neil revolutsiooniaastatel omandatud kogemused" ja kompartei "kaardistatud uued teed" on põhiseaduse reformimise põhjuste seas, kirjutas Granma.
Uus põhiseadus säilitab usuvabaduse, kuid toob sõnaselgelt välja ka soo alusel mittediskrimineerimise põhimõtte.
Kuuba rahvusassamblee kinnitas aprilli keskpaigas uueks presidendiks senise asepresidendi Miguel Díaz-Caneli, kes lubas jätkata oma eelkäija Raúl Castro poliitikat. Díaz-Caneli ametisse astumisega lõppes peaaegu 60 aastat kestnud Castro perekonna domineerimine Kuuba riigitüüri juures, ehkki Raúl Castro jääb kompartei esimeheks. | Kuuba muudab põhiseadusreformiga valitsemissüsteemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kava reformida 1976. aastast pärinevat põhiseadust hõlmab peaministri ametikoha loomist presidendi kõrval ning valitsus- ja riigijuhi ülesannete lahutamist. Ministrite nõukogu allutatakse presidendi asemel "peaministri kontrollile", mis tähendab naasmist 1976. aasta eelse süsteemi juurde. Presidendi valitsemisperiood piiratakse kahe viieaastase ametiajaga.
Reformi üksikasjadest kirjutas laupäeval peamine riiklik päevaleht Granma ning juba kompartei heakskiidu saanud põhiseaduse muutmine pannakse tõenäoliselt rahvusassamblees heakskiitmise järel ka rahvahääletusele.
Reformitud põhiseadus säilitab kommunistliku partei ainsa poliitilise jõuna riigis, sätestab, et kommunistlik riik jääb peamiseks jõuks ka majanduses ning peamised tootmisvahendid jäävad keskse juhtimise alla. Samas tunnistatakse vaba turu ja eraomandi olemasolu Kuuba ühiskonnas ning välisinvesteeringuid tähtsa arengukatalüsaatorina. Kohtusüsteemi hakatakse juurutama süütuse presumptsiooni mõistet.
Kommunistliku saareriigi väikses, kuid tähtsas erasektoris töötab 13 protsenti Kuuba tööjõust.
Ametnike sõnul ei peegelda 1976. aasta põhiseadus Kuuba ühiskonnas viimastel aastatel aset leidnud muutusi.
"Neil revolutsiooniaastatel omandatud kogemused" ja kompartei "kaardistatud uued teed" on põhiseaduse reformimise põhjuste seas, kirjutas Granma.
Uus põhiseadus säilitab usuvabaduse, kuid toob sõnaselgelt välja ka soo alusel mittediskrimineerimise põhimõtte.
Kuuba rahvusassamblee kinnitas aprilli keskpaigas uueks presidendiks senise asepresidendi Miguel Díaz-Caneli, kes lubas jätkata oma eelkäija Raúl Castro poliitikat. Díaz-Caneli ametisse astumisega lõppes peaaegu 60 aastat kestnud Castro perekonna domineerimine Kuuba riigitüüri juures, ehkki Raúl Castro jääb kompartei esimeheks.
### Response:
Kuuba muudab põhiseadusreformiga valitsemissüsteemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Igaüks, kes tuleb meie riiki, ja taotleb asüüli, peaks saama seda teha," ütles Van der Bellen usutluses ajalehele Österreich ja lisas, et tagakiusamise eest põgenevatel inimestel on Genfi konventsiooni alusel õigus kaitsele.
Austria konservatiivide ja parempopulistide valitsus kasutab juulis alanud eesistumist Euroopa Liidus oma karmi rände- ja asüülipoliitika propageerimiseks ühenduses ning on moodustanud sarnaselt mõtlevate ministritega Berliinis ja Roomas selles küsimuses "tahtjate telje".
President nimetas migratsiooni tähtsaks küsimuseks ja lisas: "Praegu on asüülitaotlejate arv märkimisväärselt langemas ja olukord on kontrolli all".
Van der Belleni sõnul on aga idee juures luua Põhja-Aafrikas migrantide taotluste menetlemiseks "vastuvõtukeskused" palju vastamata küsimusi.
"Mis kõige tähtsam, ükski riik pole öelnud, et tahab neid võõrustada. Meie tähelepanu peaks olema suunatud sellele, miks inimesed põgenevad," sõnas Austria riigipea.
Ta väljendas ka skepsist selle üle, kas Austria sõjaväel on võime viia Põhja-Aafrikas läbi EL-i piiriagentuuri Frontex toetavaid missioone, nagu pakkusid välja parempopulistlikusse Austria Rahvaparteisse (FPÖ) kuuluvad siseminister Herbert Kickl ja kaitseminister Mario Kunasek.
President võttis sõna ka nende inimeste ja organisatsioonide tegevuse kriminaliseerimise vastu, kes päästavad Vahemerel migrante uppumissurmast.
"Kui keegi päästab uppumisest väikse lapse, kes on kukkunud Doonausse, tõstame teda esile kui elupäästjat. Kui sama inimene päästab lapse uppumissurmast Vahemerel, on ta samuti päästnud elu ja teda ei tohiks kohtu alla anda," lausus Van der Bellen.
Austria presidendi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, kuid Van der Bellen on alates ametisse astumisest 2017. aasta jaanuaris kritiseerinud mitut valitsuse positsiooni. | Austria president kritiseeris valitsuse rändepoliitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Igaüks, kes tuleb meie riiki, ja taotleb asüüli, peaks saama seda teha," ütles Van der Bellen usutluses ajalehele Österreich ja lisas, et tagakiusamise eest põgenevatel inimestel on Genfi konventsiooni alusel õigus kaitsele.
Austria konservatiivide ja parempopulistide valitsus kasutab juulis alanud eesistumist Euroopa Liidus oma karmi rände- ja asüülipoliitika propageerimiseks ühenduses ning on moodustanud sarnaselt mõtlevate ministritega Berliinis ja Roomas selles küsimuses "tahtjate telje".
President nimetas migratsiooni tähtsaks küsimuseks ja lisas: "Praegu on asüülitaotlejate arv märkimisväärselt langemas ja olukord on kontrolli all".
Van der Belleni sõnul on aga idee juures luua Põhja-Aafrikas migrantide taotluste menetlemiseks "vastuvõtukeskused" palju vastamata küsimusi.
"Mis kõige tähtsam, ükski riik pole öelnud, et tahab neid võõrustada. Meie tähelepanu peaks olema suunatud sellele, miks inimesed põgenevad," sõnas Austria riigipea.
Ta väljendas ka skepsist selle üle, kas Austria sõjaväel on võime viia Põhja-Aafrikas läbi EL-i piiriagentuuri Frontex toetavaid missioone, nagu pakkusid välja parempopulistlikusse Austria Rahvaparteisse (FPÖ) kuuluvad siseminister Herbert Kickl ja kaitseminister Mario Kunasek.
President võttis sõna ka nende inimeste ja organisatsioonide tegevuse kriminaliseerimise vastu, kes päästavad Vahemerel migrante uppumissurmast.
"Kui keegi päästab uppumisest väikse lapse, kes on kukkunud Doonausse, tõstame teda esile kui elupäästjat. Kui sama inimene päästab lapse uppumissurmast Vahemerel, on ta samuti päästnud elu ja teda ei tohiks kohtu alla anda," lausus Van der Bellen.
Austria presidendi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, kuid Van der Bellen on alates ametisse astumisest 2017. aasta jaanuaris kritiseerinud mitut valitsuse positsiooni.
### Response:
Austria president kritiseeris valitsuse rändepoliitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tapa ja Viljandi kohtusid tänavu teistkordselt, hooaja avamängus septembris sai Viljandi samuti Tapal toimunud Balti liiga mängus 28:23 võidu. Neljapäeva õhtul alustas Viljandi paremini. Tapalased patustasid valesöötudega, aga suurepäraselt tõrjunud 17-aastane Madis Valk hoidis kodumeeskonda mängus.
Seitsmendal minutil viis Mikk Varik kiirrünnakust külalised 5:2 juhtima, aga Tapa vastas muljetavaldavalt – Igor Berežnõi pommvise, väravad Vahur Oolupilt ja Rail Agenilt ning seis oli 5:5. Praktiliselt kogu avapoolaja tegutseti sarnase käsikirja põhjal, kus Viljandi rebis kolmega ette ja siis Tapa vähendas vahe minimaalseks.
Reaalseim viigivõimalus oli võõrustajatel 26. minutil, mil Berežnõi karistusviske kaotusseisus 13:14 pareeris Rasmus Ots. Sellest hetkest algas Viljandi domineerimine, mida ei pidurdanud ka veerandtunnine puhkepaus. Esmalt tabas Kristo Voika ja kaks väravat Oliver Ruudult lõpetasid poolaja seisul 17:13.
Teine pooltund startis Tapa jaoks nii halvasti kui võimalik – Mihkel Lõpp kasvatas külaliste edu ja Berežnõi eemaldati kaheks minutiks. Ots keeras Viljandi väravauksed lukku ning koos avapoolaja lõpuga võitis Viljandi 14-minutilise perioodi koguni 9:0. 38. minutil tegi Mikk Varik järjekordse kiirrünnaku järel seisuks 23:13.
Tapale loomupäraselt meeskond küll võitlemist ei lõpetanud, ent mängusaatus oli siiski otsustatud. Suurimaks kasvas mulkide edu, kui Aleksander Pertelson 48. minutil 30:19 viskas. Lõpuminutitel suutis kodumeeskond vahet veidi väiksemaks mängida, kuid Viljandi sai 34:26 võidu.
Suureskoorilises mängus sai kahe meeskonna peale käe valgeks koguni 21 pallurit. Võitjate kasuks tabas Voika kaheksa, Mikk Varik seitse ja Pertelson viis korda. Kaotajate poolel viskas Berežnõi üheksa, Ageni viis ja Oolup kolm väravat.
Viljandi on nagu Põlva Servitigi kogunud seitse punkti ja jätkab kaotuseta. Punktita Tapa paikneb tabeli viimasel astmel. Meistriliigas tuleb nüüd pikem paus, sest järgmine voor peetakse alles uue aastanumbri sees, 19. jaanuaril. | Viljandi HC jätkab käsipalli meistriliigas kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tapa ja Viljandi kohtusid tänavu teistkordselt, hooaja avamängus septembris sai Viljandi samuti Tapal toimunud Balti liiga mängus 28:23 võidu. Neljapäeva õhtul alustas Viljandi paremini. Tapalased patustasid valesöötudega, aga suurepäraselt tõrjunud 17-aastane Madis Valk hoidis kodumeeskonda mängus.
Seitsmendal minutil viis Mikk Varik kiirrünnakust külalised 5:2 juhtima, aga Tapa vastas muljetavaldavalt – Igor Berežnõi pommvise, väravad Vahur Oolupilt ja Rail Agenilt ning seis oli 5:5. Praktiliselt kogu avapoolaja tegutseti sarnase käsikirja põhjal, kus Viljandi rebis kolmega ette ja siis Tapa vähendas vahe minimaalseks.
Reaalseim viigivõimalus oli võõrustajatel 26. minutil, mil Berežnõi karistusviske kaotusseisus 13:14 pareeris Rasmus Ots. Sellest hetkest algas Viljandi domineerimine, mida ei pidurdanud ka veerandtunnine puhkepaus. Esmalt tabas Kristo Voika ja kaks väravat Oliver Ruudult lõpetasid poolaja seisul 17:13.
Teine pooltund startis Tapa jaoks nii halvasti kui võimalik – Mihkel Lõpp kasvatas külaliste edu ja Berežnõi eemaldati kaheks minutiks. Ots keeras Viljandi väravauksed lukku ning koos avapoolaja lõpuga võitis Viljandi 14-minutilise perioodi koguni 9:0. 38. minutil tegi Mikk Varik järjekordse kiirrünnaku järel seisuks 23:13.
Tapale loomupäraselt meeskond küll võitlemist ei lõpetanud, ent mängusaatus oli siiski otsustatud. Suurimaks kasvas mulkide edu, kui Aleksander Pertelson 48. minutil 30:19 viskas. Lõpuminutitel suutis kodumeeskond vahet veidi väiksemaks mängida, kuid Viljandi sai 34:26 võidu.
Suureskoorilises mängus sai kahe meeskonna peale käe valgeks koguni 21 pallurit. Võitjate kasuks tabas Voika kaheksa, Mikk Varik seitse ja Pertelson viis korda. Kaotajate poolel viskas Berežnõi üheksa, Ageni viis ja Oolup kolm väravat.
Viljandi on nagu Põlva Servitigi kogunud seitse punkti ja jätkab kaotuseta. Punktita Tapa paikneb tabeli viimasel astmel. Meistriliigas tuleb nüüd pikem paus, sest järgmine voor peetakse alles uue aastanumbri sees, 19. jaanuaril.
### Response:
Viljandi HC jätkab käsipalli meistriliigas kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21-aastane Kaul (WTA 772.) pidi koguni kolm tundi ja 16 minutit kestnud kohtumises tunnistama turniiril kuuendana asetatud argentiinlanna Martina Capurro Taborda (WTA 631.) 7:6 (5), 2:6, 7:5 paremust. Seejuures pääses Kaul otsustavas setis murdega 5:3 ette, aga argentiinlanna sai murde kohe tagasi ja võitis siis neli geimi järjest.
Kaul tegi mängu jooksul koguni 27 topeltviga ja servis ühe ässa, Capurro Taborda sai kirja neli topeltviga. Eestlanna realiseeris 15 murdevõimalusest seitse, argentiinlanna suutis 18 murdepallist ära kasutada kuus.
Mängitud punktidest võitis Kaul 121 ja vastane 122.
Kaul jätkab koos sakslanna Emily Welkeriga paarismängus, kus nad on jõudnud veerandfinaali.
Tšehhis Jablonec nad Nisous peetaval 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril kaotas läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Elena Malõgina (WTA 478.) avaringis 5:7, 0:6 tšehhitarile Miriam Kolodziejovale (WTA 272.).
Paarismängus jõudsid Malõgina ja venelanna Irina Hromatšjova poolfinaali, olles veerandfinaalis 6:3, 6:1 üle tšehhitaridest Aneta Kladivovast ja Aneta Laboutkovast. | 27 topeltviga teinud Kaul kaotas tasavägise maratonmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21-aastane Kaul (WTA 772.) pidi koguni kolm tundi ja 16 minutit kestnud kohtumises tunnistama turniiril kuuendana asetatud argentiinlanna Martina Capurro Taborda (WTA 631.) 7:6 (5), 2:6, 7:5 paremust. Seejuures pääses Kaul otsustavas setis murdega 5:3 ette, aga argentiinlanna sai murde kohe tagasi ja võitis siis neli geimi järjest.
Kaul tegi mängu jooksul koguni 27 topeltviga ja servis ühe ässa, Capurro Taborda sai kirja neli topeltviga. Eestlanna realiseeris 15 murdevõimalusest seitse, argentiinlanna suutis 18 murdepallist ära kasutada kuus.
Mängitud punktidest võitis Kaul 121 ja vastane 122.
Kaul jätkab koos sakslanna Emily Welkeriga paarismängus, kus nad on jõudnud veerandfinaali.
Tšehhis Jablonec nad Nisous peetaval 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril kaotas läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Elena Malõgina (WTA 478.) avaringis 5:7, 0:6 tšehhitarile Miriam Kolodziejovale (WTA 272.).
Paarismängus jõudsid Malõgina ja venelanna Irina Hromatšjova poolfinaali, olles veerandfinaalis 6:3, 6:1 üle tšehhitaridest Aneta Kladivovast ja Aneta Laboutkovast.
### Response:
27 topeltviga teinud Kaul kaotas tasavägise maratonmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringute andmed lubavad oletada, et vaktsiin algatab inimese organismis SARS-CoV-2 vastaste antikehade tootmise ja pakub kaitset koroonahaiguse vastu, teatas Eesti ravimiamet.
EMA hakkab hindama jooksvalt esitatavaid tulemusi ja otsustab, kas vaktsiinist saadav kasu on suurem kui selle kasutamisega seotud riskid. Eelhindamine kestab seni, kuni on olemas müügiloa taotlemiseks vajalikud andmed.
Praegu ei osata prognoosida, kui kaua võib müügiloa taotluse hindamine aega võtta, kuid eelhindamine peaks tavapärast müügiloa andmise protsessi kiirendama.
Eeldatakse et Valneva vaktsiin aitab organismil valmistuda kaitseks koroonahaigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse vastu. Vaktsiin sisaldab inaktiveeritud (surmatud) viirusosakesi, mis ei põhjusta haigestumist. Vaktsiin sisaldab ka kahte adjuvanti – need on ühendid, mis tugevdavad vaktsiiniga tekkivat immuunvastust.
Vaktsiini süstimise järel saab immuunsüsteem aru, et tegemist on kehale võõra valguga ning hakkab tekitama selle vastu antikehi.
Kui vaktsineeritud inimene puutub hiljem SARS-CoV-2 viirusega kokku, tunneb immuunsüsteem selle ära ning on võimeline meie organismi viiruse eest kaitsma.
Valitsus kiitis tänavu juunis heaks tervise- ja tööminister Tanel Kiige ettepaneku ühineda Valneva eelostulepinguga. Eesti soetab lepingu alusel 10 000 doosi koroonavaktsiini koos võimalusega hiljem vajadusel lisadoose soetada.
"Näeme selle vaktsiini kasutamise võimalust peamiselt nn tõhustusdoosina, kuid võimalus sellisel tehnoloogial põhinevat vaktsiini valida võib aidata otsustada vaktsineerimise kasuks ka neil, kes uutel tehnoloogiatel põhinevaid vaktsiine mingil põhjusel pelgavad. Välistada ei saa ka võimalust, et lähitulevikus oleme silmitsi uue viirusetüvega, mille vastu annab tõhusama kaitse mRNA vaktsiinide kombineerimine mõnel teisel tehnoloogial põhineva vaktsiiniga," selgitas Kiik toona. | Euroopa ravimiamet alustas uue COVID-19 vaktsiini eelhindamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringute andmed lubavad oletada, et vaktsiin algatab inimese organismis SARS-CoV-2 vastaste antikehade tootmise ja pakub kaitset koroonahaiguse vastu, teatas Eesti ravimiamet.
EMA hakkab hindama jooksvalt esitatavaid tulemusi ja otsustab, kas vaktsiinist saadav kasu on suurem kui selle kasutamisega seotud riskid. Eelhindamine kestab seni, kuni on olemas müügiloa taotlemiseks vajalikud andmed.
Praegu ei osata prognoosida, kui kaua võib müügiloa taotluse hindamine aega võtta, kuid eelhindamine peaks tavapärast müügiloa andmise protsessi kiirendama.
Eeldatakse et Valneva vaktsiin aitab organismil valmistuda kaitseks koroonahaigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse vastu. Vaktsiin sisaldab inaktiveeritud (surmatud) viirusosakesi, mis ei põhjusta haigestumist. Vaktsiin sisaldab ka kahte adjuvanti – need on ühendid, mis tugevdavad vaktsiiniga tekkivat immuunvastust.
Vaktsiini süstimise järel saab immuunsüsteem aru, et tegemist on kehale võõra valguga ning hakkab tekitama selle vastu antikehi.
Kui vaktsineeritud inimene puutub hiljem SARS-CoV-2 viirusega kokku, tunneb immuunsüsteem selle ära ning on võimeline meie organismi viiruse eest kaitsma.
Valitsus kiitis tänavu juunis heaks tervise- ja tööminister Tanel Kiige ettepaneku ühineda Valneva eelostulepinguga. Eesti soetab lepingu alusel 10 000 doosi koroonavaktsiini koos võimalusega hiljem vajadusel lisadoose soetada.
"Näeme selle vaktsiini kasutamise võimalust peamiselt nn tõhustusdoosina, kuid võimalus sellisel tehnoloogial põhinevat vaktsiini valida võib aidata otsustada vaktsineerimise kasuks ka neil, kes uutel tehnoloogiatel põhinevaid vaktsiine mingil põhjusel pelgavad. Välistada ei saa ka võimalust, et lähitulevikus oleme silmitsi uue viirusetüvega, mille vastu annab tõhusama kaitse mRNA vaktsiinide kombineerimine mõnel teisel tehnoloogial põhineva vaktsiiniga," selgitas Kiik toona.
### Response:
Euroopa ravimiamet alustas uue COVID-19 vaktsiini eelhindamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enam kui kaks tundi kestnud veerandfinaalmatši avamängus sai maailma viies reket Andrei Rubljov 6:2, 5:7, 7:6 (3) jagu Elias Ymerist (ATP 171.).
Esinumbrite kohtumises oli maailma edetabelis teisel real paiknev Daniil Medvedev 6:4, 6:4 parem Mikael Ymerist (ATP 94.).
Kuna üksikmängudega oli võit kindlustatud, paarismängu ei mängitud.
Otsustavad matšid peetakse kõik Madridis. Poolfinaalis läheb Venemaa laupäeval vastamisi Saksamaaga, teise finalisti selgitavad reedel Horvaatia ja Serbia. Võitja selgub Madridis pühapäeval. | Venemaa kindlustas üksikmängudega koha Davis Cupi poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enam kui kaks tundi kestnud veerandfinaalmatši avamängus sai maailma viies reket Andrei Rubljov 6:2, 5:7, 7:6 (3) jagu Elias Ymerist (ATP 171.).
Esinumbrite kohtumises oli maailma edetabelis teisel real paiknev Daniil Medvedev 6:4, 6:4 parem Mikael Ymerist (ATP 94.).
Kuna üksikmängudega oli võit kindlustatud, paarismängu ei mängitud.
Otsustavad matšid peetakse kõik Madridis. Poolfinaalis läheb Venemaa laupäeval vastamisi Saksamaaga, teise finalisti selgitavad reedel Horvaatia ja Serbia. Võitja selgub Madridis pühapäeval.
### Response:
Venemaa kindlustas üksikmängudega koha Davis Cupi poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sanktsioonid võtsid sihikule kõrgemad julgeoleku- ja justiitsametnikud, prominentsed meediategelased, Aleksandr Lukašenko poja, kaitsefirmad ja suure väetiseeksportija.
USA rahandusministeerium piiras ka teatud Valgevene riigivõlaga kauplemise.
Sanktsioonid kehtestati "inimõiguste ja põhivabaduste vastaste rünnakute jätkumise eest Valgevenes, rahvusvaheliste normide eiramise ja korduvate repressiivsete sammude eest", seisis USA, Suurbritannia, Kanada ja Euroopa Liidu ühisavalduses.
Avalduses nõuti, et Lukašenko režiim "koheselt ja täielikult peataks ebaregulaarse migratsiooni orkestreerimise üle oma piiride EL-iga"
"Me kutsume režiimi tingimusteta ja koheselt vabastama peaaegu 900 poliitilist vangi (ning) lõpetama oma represseerimise kampaaniat," lisati.
Sanktsioonide sihtmärgiks on "migrantide smugeldamine ja migrantide ohvristamine".
"Tänased sammud näitavad meie vankumatut kindlameelsust astuda samme, seistes silmitsi brutaalse režiimiga, mis üha enam represseerib valgevenelasi, õõnestab Euroopa rahu ja julgeolekut ning jätkab vaid vabaduses elada soovivate inimeste tagakiusamist," ütles USA välisminister Antony Blinken avalduses.
Valgevene mõistis sanktsioonide laiendamise hukka
"Euroopa Liidu viimased suveräänse Valgevene vastu suunatud sanktsioonid ilmestavad otsuse absurdsuse sügavust ja selle sisu on ülimalt raske mõista," seisis Valgevene välisministeeriumi avalduses.
"Euroopa ametnikud kujutasid endale ette mingit agressiooni Valgevene poolelt ja andsid silmakirjalikult hoobi sanktsioonidega," lisati teadaandes.
Ministeerium süüdistas ühtlasi läänt Valgevene demoniseerimises ja lubas rakendada karme vastumeetmeid.
"Vastutuskoorem on pandud Valgevenele, ignoreerides jultunult ülemaailmse rändekriisi tegelikke põhjuseid," lisati avalduses. | USA ja Euroopa laiendasid sanktsioone Valgevenele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sanktsioonid võtsid sihikule kõrgemad julgeoleku- ja justiitsametnikud, prominentsed meediategelased, Aleksandr Lukašenko poja, kaitsefirmad ja suure väetiseeksportija.
USA rahandusministeerium piiras ka teatud Valgevene riigivõlaga kauplemise.
Sanktsioonid kehtestati "inimõiguste ja põhivabaduste vastaste rünnakute jätkumise eest Valgevenes, rahvusvaheliste normide eiramise ja korduvate repressiivsete sammude eest", seisis USA, Suurbritannia, Kanada ja Euroopa Liidu ühisavalduses.
Avalduses nõuti, et Lukašenko režiim "koheselt ja täielikult peataks ebaregulaarse migratsiooni orkestreerimise üle oma piiride EL-iga"
"Me kutsume režiimi tingimusteta ja koheselt vabastama peaaegu 900 poliitilist vangi (ning) lõpetama oma represseerimise kampaaniat," lisati.
Sanktsioonide sihtmärgiks on "migrantide smugeldamine ja migrantide ohvristamine".
"Tänased sammud näitavad meie vankumatut kindlameelsust astuda samme, seistes silmitsi brutaalse režiimiga, mis üha enam represseerib valgevenelasi, õõnestab Euroopa rahu ja julgeolekut ning jätkab vaid vabaduses elada soovivate inimeste tagakiusamist," ütles USA välisminister Antony Blinken avalduses.
Valgevene mõistis sanktsioonide laiendamise hukka
"Euroopa Liidu viimased suveräänse Valgevene vastu suunatud sanktsioonid ilmestavad otsuse absurdsuse sügavust ja selle sisu on ülimalt raske mõista," seisis Valgevene välisministeeriumi avalduses.
"Euroopa ametnikud kujutasid endale ette mingit agressiooni Valgevene poolelt ja andsid silmakirjalikult hoobi sanktsioonidega," lisati teadaandes.
Ministeerium süüdistas ühtlasi läänt Valgevene demoniseerimises ja lubas rakendada karme vastumeetmeid.
"Vastutuskoorem on pandud Valgevenele, ignoreerides jultunult ülemaailmse rändekriisi tegelikke põhjuseid," lisati avalduses.
### Response:
USA ja Euroopa laiendasid sanktsioone Valgevenele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisel veerandajal pääses Baskonia kahel korral punktiga ette, kuid ülejäänud mäng kulges Žalgirise kontrolli all. Viimasel veerandajal oli veel 63:63 viigiseis, aga enamat Baskonia ei suutnud.
Võitjate parim oli Lukas Lekavicius 13 punktiga, Josh Nebo ja Mantas Kalnietis lisasid kumbki kümme punkti.
Baskoniale tõi Steven Enoch 13 punkti ja võttis kümme lauapalli. Raieste käis hiljuti uuesti põlveoperatsioonil ja peab seetõttu veel vähemalt kuuks ajaks palliplatsilt eemale jääma.
Žalgirisel on nüüd kirjas kolm võitu ja kümme kaotust, Baskoniale oli see nelja võidu kõrvale üheksas kaotus.
Moskva CSKA oli kodusaalis kindlalt 97:77 parem Panathinaikosest. Aleksei Šved tõi võitjatele 17 punkti, Semjon Antonov ja Will Clyburn lisasid mõlemad 16 punkti. Panathinaikose resultatiivseim oli Okaro White 19 punktiga.
CSKA-l on kirjas kaheksa võitu ja viis kaotust, Panathinaikosel aga kolm võitu ja kümme kaotust.
Samuti kodus mänginud Fenerbahce sai 96:86 jagu AS Monacost. Fenerbahcele oli see neljas võit üheksa kaotuse kõrval. Võitjate parim oli Jan Vesely 20 punkti ja kümne lauapalliga, üleplatsimees oli Monaco eest 31 punkti visanud Mike James. | Žalgiris alistas Euroliigas Raieste koduklubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisel veerandajal pääses Baskonia kahel korral punktiga ette, kuid ülejäänud mäng kulges Žalgirise kontrolli all. Viimasel veerandajal oli veel 63:63 viigiseis, aga enamat Baskonia ei suutnud.
Võitjate parim oli Lukas Lekavicius 13 punktiga, Josh Nebo ja Mantas Kalnietis lisasid kumbki kümme punkti.
Baskoniale tõi Steven Enoch 13 punkti ja võttis kümme lauapalli. Raieste käis hiljuti uuesti põlveoperatsioonil ja peab seetõttu veel vähemalt kuuks ajaks palliplatsilt eemale jääma.
Žalgirisel on nüüd kirjas kolm võitu ja kümme kaotust, Baskoniale oli see nelja võidu kõrvale üheksas kaotus.
Moskva CSKA oli kodusaalis kindlalt 97:77 parem Panathinaikosest. Aleksei Šved tõi võitjatele 17 punkti, Semjon Antonov ja Will Clyburn lisasid mõlemad 16 punkti. Panathinaikose resultatiivseim oli Okaro White 19 punktiga.
CSKA-l on kirjas kaheksa võitu ja viis kaotust, Panathinaikosel aga kolm võitu ja kümme kaotust.
Samuti kodus mänginud Fenerbahce sai 96:86 jagu AS Monacost. Fenerbahcele oli see neljas võit üheksa kaotuse kõrval. Võitjate parim oli Jan Vesely 20 punkti ja kümne lauapalliga, üleplatsimees oli Monaco eest 31 punkti visanud Mike James.
### Response:
Žalgiris alistas Euroliigas Raieste koduklubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu alustas kohtumist 15:0 spurdiga, poolajapausile mindi tartlaste 47:31 eduseisus. Edu püsis ka teisel poolajal ning Tartu võttis kindla 25-punktilise võidu.
Võitjate resultatiivseim oli Lamonte Bearden 20 punktiga, Patrik Saal lisas 16 ning Adomas Drungilas ja Emmanuel Tondjo Wembi kumbki 13 punkti. Borisfeni parim oli Cornelius Taylor 23 punktiga.
Tartu Ülikool Maks & Moorits peatreeneri Nikolajs Mazursi sõnul panustasid võitu kõik mängijad. "Mulle meeldis, et meeskonnal oli ka turniiri teisel päeval hea energia. Kõik mängijad said käe valgeks ja panustasid võitu ka korraliku kaitsemänguga. Tahame seda kindlasti jätkata, et terve meeskond mängiks ühtlaselt. Tänud meestele pingutuse eest ja pärast paaripäevast puhkust oleme Riia VEF-i jaoks valmis," sõnas Mazurs.
Tartul on esimest hooaega mängitavas ENBL-is nüüd kirjas kolm võitu ja üks kaotus, millega hoitakse liigas esikohta.
Järgmise kohtumise ENBL-is peab Tartu 5. jaanuaril, võõrustades Venemaa klubi Krasnojarski Jenisseid. | Tartu Ülikool sai Põhja-Euroopa korvpalliliigas kolmanda võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu alustas kohtumist 15:0 spurdiga, poolajapausile mindi tartlaste 47:31 eduseisus. Edu püsis ka teisel poolajal ning Tartu võttis kindla 25-punktilise võidu.
Võitjate resultatiivseim oli Lamonte Bearden 20 punktiga, Patrik Saal lisas 16 ning Adomas Drungilas ja Emmanuel Tondjo Wembi kumbki 13 punkti. Borisfeni parim oli Cornelius Taylor 23 punktiga.
Tartu Ülikool Maks & Moorits peatreeneri Nikolajs Mazursi sõnul panustasid võitu kõik mängijad. "Mulle meeldis, et meeskonnal oli ka turniiri teisel päeval hea energia. Kõik mängijad said käe valgeks ja panustasid võitu ka korraliku kaitsemänguga. Tahame seda kindlasti jätkata, et terve meeskond mängiks ühtlaselt. Tänud meestele pingutuse eest ja pärast paaripäevast puhkust oleme Riia VEF-i jaoks valmis," sõnas Mazurs.
Tartul on esimest hooaega mängitavas ENBL-is nüüd kirjas kolm võitu ja üks kaotus, millega hoitakse liigas esikohta.
Järgmise kohtumise ENBL-is peab Tartu 5. jaanuaril, võõrustades Venemaa klubi Krasnojarski Jenisseid.
### Response:
Tartu Ülikool sai Põhja-Euroopa korvpalliliigas kolmanda võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistkonnad said esimest korda peale 2016. aastat kokku ning kui tookord teenis Lokomotiv üllatusvõidu, siis nüüd CSKA vastasele võimalust ei pakkunud. Kuigi avapoolaeg lõppes väravateta, siis teise poolaja alguses ning lõpus sai üks siiski löödud ehk kokkuvõttes teenis CSKA 2:0 võidu. Tabeliseisu see liialt ei muuda, kuna endiselt paikneb võistkond hõbedakohal, vahendab Soccernet.ee.
Mets pääses esmakordselt peale 31. oktoobrit taas algrivistusse ning töö polnud sugugi kehv, kuna seljataguse hoidis keskkaitsja puhtana.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Üle pika aja täismängu teinud Mets aitas CSKA-l võita linnarivaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistkonnad said esimest korda peale 2016. aastat kokku ning kui tookord teenis Lokomotiv üllatusvõidu, siis nüüd CSKA vastasele võimalust ei pakkunud. Kuigi avapoolaeg lõppes väravateta, siis teise poolaja alguses ning lõpus sai üks siiski löödud ehk kokkuvõttes teenis CSKA 2:0 võidu. Tabeliseisu see liialt ei muuda, kuna endiselt paikneb võistkond hõbedakohal, vahendab Soccernet.ee.
Mets pääses esmakordselt peale 31. oktoobrit taas algrivistusse ning töö polnud sugugi kehv, kuna seljataguse hoidis keskkaitsja puhtana.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Üle pika aja täismängu teinud Mets aitas CSKA-l võita linnarivaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ainsana punktita jätkava TalTech/Tradehouse`i vastaseks on reedel kell 19 algavas vastasseisus turniiritabelis neli kohta kõrgemal paiknev Riia Võrkpallikool/LU, vahendab volley.ee.
Laupäeval kell 16 võõrustab Riia Võrkpallikool/LU naiskonda turniiritabelis kolmandal real paiknev Tallinna Ülikool/Kikas, kell 13 asuvad Tartu Ülikooli spordihoones punktide eest võistlustulle tabeliliider Tartu Ülikool/Bigbank ja kuuendat kohta hoidev Audentes SG/Noortekoondis. Eesti võistkondade omavaheline mäng läheb ühtlasi Eesti meistrivõistluste arvestusse.
Pühapäeval kell 13 on kodusaalis mängiva Tallinna Ülikool/Kikase vastaskes koht madalamal paiknev Jonavos Aušrine-KKSC. Samal ajal kohtuvad Audentese spordihoones Audentes SG/Noortekoondis ja Riia Võrkpallikool/LU. | TalTech jahib Balti liigas esimesi punkte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ainsana punktita jätkava TalTech/Tradehouse`i vastaseks on reedel kell 19 algavas vastasseisus turniiritabelis neli kohta kõrgemal paiknev Riia Võrkpallikool/LU, vahendab volley.ee.
Laupäeval kell 16 võõrustab Riia Võrkpallikool/LU naiskonda turniiritabelis kolmandal real paiknev Tallinna Ülikool/Kikas, kell 13 asuvad Tartu Ülikooli spordihoones punktide eest võistlustulle tabeliliider Tartu Ülikool/Bigbank ja kuuendat kohta hoidev Audentes SG/Noortekoondis. Eesti võistkondade omavaheline mäng läheb ühtlasi Eesti meistrivõistluste arvestusse.
Pühapäeval kell 13 on kodusaalis mängiva Tallinna Ülikool/Kikase vastaskes koht madalamal paiknev Jonavos Aušrine-KKSC. Samal ajal kohtuvad Audentese spordihoones Audentes SG/Noortekoondis ja Riia Võrkpallikool/LU.
### Response:
TalTech jahib Balti liigas esimesi punkte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste profitennise katuseorganisatsioon teatas kolmapäeval, et loobub määramata ajaks Hiina, sealhulgas Hongkongi WTA turniiridest. Millal võiks WTA karussell sinna naasta, sõltub Hiina valitsuse edasistest sammudest.
Paarismängu endine maailma esinumber Peng Shuai teatas novembri alguses sotsiaalmeediaplatvormil Weibo, et endine Hiina asepeaminister Gaoli Zhang sundis teda endaga seksuaalvahekorda, millele järgnes hiljem konsensuslik suhe. Pengi postitus eemaldati kiiresti, tema varasemaid postitusi pole siiani võimalik Weibos jagada ega kommenteerida.
Kuna pärast postitust tennisisti avalikkuses ei nähtud, hakati muretsema tema heaolu pärast. WTA nõudis hiinlastelt juhtunu osas täielikku, ausat ja läbipaistvat uurimist, samuti sooviti kinnitust, et 35-aastane Peng on turvalises kohas ja temaga on kõik hästi.
Vahepeal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), et nende president Thomas Bach pidas Pengiga pooletunnise videokõne, kus naine kinnitas, et temaga on kõik korras. WTA aga ütles seepeale, et see pole nende jaoks piisav ega leevenda WTA muret Pengi heaolu pärast, samuti nõuti uuesti Pengi süüdistuste ausat uurimist.
Kuna aga vahepeal uusi arenguid ei olnud, otsustaski WTA Hiina turniiridest loobuda, olgugi, et see läheb neile sadu miljoneid dollareid maksma.
Seni WTA nõudmisi toetanud ATP polnud aga sarnaseks sammuks veel valmis. "Peng Shuai olukord puudutab meid kõiki ja on tekitanud muret nii meie alal kui sellest väljaspool," ütles ATP esimees Andrea Gaudenzi pressiteate vahendusel. "Vastused mureküsimustele on olnud ebapiisavad. Palume tungivalt võimaldada otsest suhtlust mängija ja WTA vahel, et oleks võimalik saada selgem pilt tema tegelikust olukorrast."
"Teame, et sport võib ühiskonda positiivselt mõjutada ja üldiselt usume, et globaalne kohalolek annab meile parima šansi luua võimalusi ja midagi muuta," jätkas Gaudenzi. "Konsulteerime jätkuvalt enda liikmetega ning jälgime selle juhtumi kõikvõimalikke arenguid."
Kui uudisteagentuur Reuters ATP-lt uuris, kas neil on plaanis Hiina turniiridest loobuda, vastas kõneisik, et neil pole Gaudenzi avaldusele lisaks midagi öelda.
Ka Rahvusvaheline Tenniseliit (ITF), kelle egiidi all peetakse madalama kategooria turniire ning noorteturniire, ei öelnud Hiinaga suhete katkestamise kohta midagi. Reutersile saadetud avalduses teatati: "ITF seisab kõikide naiste õiguste eest. Meie peamine mure on Peng Shuai heaolu. Süüdistusi, mis Peng avaldas, tuleb kindlasti uurida. Toetame jätkuvalt kõiki sel suunal tehtavaid pingutusi, nii avalikult kui ka kaadri taha jäävaid." | ATP veel naiste eeskujul Hiina turniiridest ei loobunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste profitennise katuseorganisatsioon teatas kolmapäeval, et loobub määramata ajaks Hiina, sealhulgas Hongkongi WTA turniiridest. Millal võiks WTA karussell sinna naasta, sõltub Hiina valitsuse edasistest sammudest.
Paarismängu endine maailma esinumber Peng Shuai teatas novembri alguses sotsiaalmeediaplatvormil Weibo, et endine Hiina asepeaminister Gaoli Zhang sundis teda endaga seksuaalvahekorda, millele järgnes hiljem konsensuslik suhe. Pengi postitus eemaldati kiiresti, tema varasemaid postitusi pole siiani võimalik Weibos jagada ega kommenteerida.
Kuna pärast postitust tennisisti avalikkuses ei nähtud, hakati muretsema tema heaolu pärast. WTA nõudis hiinlastelt juhtunu osas täielikku, ausat ja läbipaistvat uurimist, samuti sooviti kinnitust, et 35-aastane Peng on turvalises kohas ja temaga on kõik hästi.
Vahepeal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), et nende president Thomas Bach pidas Pengiga pooletunnise videokõne, kus naine kinnitas, et temaga on kõik korras. WTA aga ütles seepeale, et see pole nende jaoks piisav ega leevenda WTA muret Pengi heaolu pärast, samuti nõuti uuesti Pengi süüdistuste ausat uurimist.
Kuna aga vahepeal uusi arenguid ei olnud, otsustaski WTA Hiina turniiridest loobuda, olgugi, et see läheb neile sadu miljoneid dollareid maksma.
Seni WTA nõudmisi toetanud ATP polnud aga sarnaseks sammuks veel valmis. "Peng Shuai olukord puudutab meid kõiki ja on tekitanud muret nii meie alal kui sellest väljaspool," ütles ATP esimees Andrea Gaudenzi pressiteate vahendusel. "Vastused mureküsimustele on olnud ebapiisavad. Palume tungivalt võimaldada otsest suhtlust mängija ja WTA vahel, et oleks võimalik saada selgem pilt tema tegelikust olukorrast."
"Teame, et sport võib ühiskonda positiivselt mõjutada ja üldiselt usume, et globaalne kohalolek annab meile parima šansi luua võimalusi ja midagi muuta," jätkas Gaudenzi. "Konsulteerime jätkuvalt enda liikmetega ning jälgime selle juhtumi kõikvõimalikke arenguid."
Kui uudisteagentuur Reuters ATP-lt uuris, kas neil on plaanis Hiina turniiridest loobuda, vastas kõneisik, et neil pole Gaudenzi avaldusele lisaks midagi öelda.
Ka Rahvusvaheline Tenniseliit (ITF), kelle egiidi all peetakse madalama kategooria turniire ning noorteturniire, ei öelnud Hiinaga suhete katkestamise kohta midagi. Reutersile saadetud avalduses teatati: "ITF seisab kõikide naiste õiguste eest. Meie peamine mure on Peng Shuai heaolu. Süüdistusi, mis Peng avaldas, tuleb kindlasti uurida. Toetame jätkuvalt kõiki sel suunal tehtavaid pingutusi, nii avalikult kui ka kaadri taha jäävaid."
### Response:
ATP veel naiste eeskujul Hiina turniiridest ei loobunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OPEC-i 13 liiget ja nende kümme liitlast kohtusid neljapäeval videosilla vahendusel. Grupp otsustas jätkata senist trendi suurendada jaanuaris tootmist 400 000 barreli võrra päevas, nagu on tehtud alates maist.
Paar tundi enne OPEC+ otsuse väljakuulutamist olid WTI ja Brendi hinnad stabiilsed vastavalt 66 ja 69 dollaril barreli kohta. Hinnad langesid otsuse väljakuulutamisel umbes kaks protsenti.
Ühenduse juhtriigid Venemaa ja Saudi Araabia on seni seisnud vastu USA juhitud nõudmisele suurendada tootmist, et langetada kasvavaid energiahindu.
Uue COVID-19 variandi esilekerkimine on muutnud olukorda veel keerulisemaks, kuna riigid on kehtestanud uued reisipiirangud ja muud meetmed, mis võivad vähendada nõudlust. | OPEC+ jätkab jaanuaris tootmise suurendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
OPEC-i 13 liiget ja nende kümme liitlast kohtusid neljapäeval videosilla vahendusel. Grupp otsustas jätkata senist trendi suurendada jaanuaris tootmist 400 000 barreli võrra päevas, nagu on tehtud alates maist.
Paar tundi enne OPEC+ otsuse väljakuulutamist olid WTI ja Brendi hinnad stabiilsed vastavalt 66 ja 69 dollaril barreli kohta. Hinnad langesid otsuse väljakuulutamisel umbes kaks protsenti.
Ühenduse juhtriigid Venemaa ja Saudi Araabia on seni seisnud vastu USA juhitud nõudmisele suurendada tootmist, et langetada kasvavaid energiahindu.
Uue COVID-19 variandi esilekerkimine on muutnud olukorda veel keerulisemaks, kuna riigid on kehtestanud uued reisipiirangud ja muud meetmed, mis võivad vähendada nõudlust.
### Response:
OPEC+ jätkab jaanuaris tootmise suurendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suusarajal selgelt kiireimat minekut näidanud 24-aastane Samuelsson pidi käima ühel trahviringil ja edestas finišis 18 sekundiga Emilien Jacquelini ning 21,5 sekundiga Quentin Fillon Maillet'd. Mõlemad prantslased eksisid samuti ühel lasul.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja venelane Eduard Latõpov, kes läbis mõlemad tiirud puhaste paberitega, aga kaotas Samuelssonile 26,1 sekundiga.
Samuelsson tõusis võiduga ka MK-sarja üldliidriks, edestades ühe punktiga üheksandana lõpetanud norralast Johannes Thingnes Böd, kes käis ühel trahviringil ja kaotas rootslasele 50,1 sekundiga.
Rene Zahkna jättis üles ühe märgi ja lõpetas 79. kohaga, kaotades võitjale 2.43,7. Kalev Ermits pidi käima kolmel trahviringil ja sai 90. koha, kaotust võitjale kogunes 3.01,6. Raido Ränkel eksis samuti kolmel lasul ja lõpetas 95. kohal (+3.10,0).
Meeste 12,5 km jälitussõit on Östersundis kavas pühapäeval, laupäeval võistlevad mehed teatesõidus.
Enne võistlust:
Neljapäeval algab laskesuusatamise MK-sarja teine etapp, mis sõidetakse taas Östersundis. Kell 17.15 algab meeste 10 kilomeetri sprindisõit.
Eesti laskesuusatajatest lähevad starti Rene Zahkna, Kalev Ermits ja Raido Ränkel. Nädal tagasi sõidetud avaetapil Eesti mehed punktikohtadele ei saanud, parima tulemuse sai kirja Rene Zahkna, kes lõpetas 51. kohal.
"Võistlus algas hästi, sõidus kiirust ei saanud panna, alles hiljuti tuli treeningprotsessis tagasilöök. Oli üllatavalt okei, sest kuigi sõit otseselt välja ei tulnud, ei olnud eelmise aastaga võrreldavat kollapsi," rääkis Zahkna finiši järel ERR-ile.
"Laskmises oli küll nii, et kolmandas tiirus oli asend kindel, aga viimane oli ilmselgelt mentaalne möödalask. Siis oli küll: andke mulle uus võimalus, kümnest üheksa lasen sellele pihta! Sellest kolmandast tiirust on eriti kahju," tõdes Zahkna.
Avaetapi järel jagavad MK-sarjas esikohta norrakas Johannes Thingnes Bö ja prantslane Simon Desthieux.
Meeste sprindisõitu on võimalik otsepildis jälgida ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel. Otseülekannet kommenteerivad Alvar Tiisler ja Karel Kulbin. | Samuelsson võitis teise sprindi järjest, eestlased jälitussõitu ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suusarajal selgelt kiireimat minekut näidanud 24-aastane Samuelsson pidi käima ühel trahviringil ja edestas finišis 18 sekundiga Emilien Jacquelini ning 21,5 sekundiga Quentin Fillon Maillet'd. Mõlemad prantslased eksisid samuti ühel lasul.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja venelane Eduard Latõpov, kes läbis mõlemad tiirud puhaste paberitega, aga kaotas Samuelssonile 26,1 sekundiga.
Samuelsson tõusis võiduga ka MK-sarja üldliidriks, edestades ühe punktiga üheksandana lõpetanud norralast Johannes Thingnes Böd, kes käis ühel trahviringil ja kaotas rootslasele 50,1 sekundiga.
Rene Zahkna jättis üles ühe märgi ja lõpetas 79. kohaga, kaotades võitjale 2.43,7. Kalev Ermits pidi käima kolmel trahviringil ja sai 90. koha, kaotust võitjale kogunes 3.01,6. Raido Ränkel eksis samuti kolmel lasul ja lõpetas 95. kohal (+3.10,0).
Meeste 12,5 km jälitussõit on Östersundis kavas pühapäeval, laupäeval võistlevad mehed teatesõidus.
Enne võistlust:
Neljapäeval algab laskesuusatamise MK-sarja teine etapp, mis sõidetakse taas Östersundis. Kell 17.15 algab meeste 10 kilomeetri sprindisõit.
Eesti laskesuusatajatest lähevad starti Rene Zahkna, Kalev Ermits ja Raido Ränkel. Nädal tagasi sõidetud avaetapil Eesti mehed punktikohtadele ei saanud, parima tulemuse sai kirja Rene Zahkna, kes lõpetas 51. kohal.
"Võistlus algas hästi, sõidus kiirust ei saanud panna, alles hiljuti tuli treeningprotsessis tagasilöök. Oli üllatavalt okei, sest kuigi sõit otseselt välja ei tulnud, ei olnud eelmise aastaga võrreldavat kollapsi," rääkis Zahkna finiši järel ERR-ile.
"Laskmises oli küll nii, et kolmandas tiirus oli asend kindel, aga viimane oli ilmselgelt mentaalne möödalask. Siis oli küll: andke mulle uus võimalus, kümnest üheksa lasen sellele pihta! Sellest kolmandast tiirust on eriti kahju," tõdes Zahkna.
Avaetapi järel jagavad MK-sarjas esikohta norrakas Johannes Thingnes Bö ja prantslane Simon Desthieux.
Meeste sprindisõitu on võimalik otsepildis jälgida ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel. Otseülekannet kommenteerivad Alvar Tiisler ja Karel Kulbin.
### Response:
Samuelsson võitis teise sprindi järjest, eestlased jälitussõitu ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses ringis oli Kauli (WTA 772.) vastane kvalifikatsioonist edasi pääsenud Isabela Alvarez Mercante, kellel WTA punkte ei ole. Kaul võitis kindlalt 6:2, 6:0 ja kohtub teises ringis kuuendana asetatud argentiinlanna Martina Capurro Tabordaga (WTA 631.). Kuid Kaul on juba Brasiilias võitnud mängijaid, kes paiknevad edetabelis märksa kõrgemal kui Taborda, vahendab tennisnet.ee.
Curitibas on naiste üksikmängu põhitabelis 23 brasiillannat, veel viis mängijat Lõuna-Ameerikast ning Kauli kõrval Hispaania, Saksamaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi tennisistid. Turniir peaks olema tavapärasest 15-tuhandelisest mõnevõrra nõrgem. | Maria Lota Kaul loovutas avaringis ainult kaks geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses ringis oli Kauli (WTA 772.) vastane kvalifikatsioonist edasi pääsenud Isabela Alvarez Mercante, kellel WTA punkte ei ole. Kaul võitis kindlalt 6:2, 6:0 ja kohtub teises ringis kuuendana asetatud argentiinlanna Martina Capurro Tabordaga (WTA 631.). Kuid Kaul on juba Brasiilias võitnud mängijaid, kes paiknevad edetabelis märksa kõrgemal kui Taborda, vahendab tennisnet.ee.
Curitibas on naiste üksikmängu põhitabelis 23 brasiillannat, veel viis mängijat Lõuna-Ameerikast ning Kauli kõrval Hispaania, Saksamaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi tennisistid. Turniir peaks olema tavapärasest 15-tuhandelisest mõnevõrra nõrgem.
### Response:
Maria Lota Kaul loovutas avaringis ainult kaks geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WTA juht Steve Simon teatas kolmapäeval, et tuleval aastal Hiinas, sealhulgas Hongkongis WTA turniire ei korraldada. "Ma ei näe, kuidas oleks meie sportlastel võimalik Hiinas võistelda, kui Peng Shuaile ei anta võimalust avameelselt oma juhtumist rääkida," ütles Simon pressiteate vahendusel. "Praegust olukorda arvestades muretsen ka selle pärast, millega riskiksid meie mängijad ja töötajad, kui 2022. aastal Hiinas turniirid oleksid."
"Mul on tõsised kahtlused selle osas, et Peng Shuai on praegu vaba ja turvalises kohas. Usun, et teda on hirmutatud ja sunnitud muutma oma esialgselt lugu. WTA on algusest peale nõudnud Hiinalt läbipaistvat juurdlust Peng Shuai juhtumi kohta," lisas Simon. "Naiste seksuaalse ahistamise ja kallaletungide varjamine ei saa muutuda aktsepteeritavaks. See on vastuolus sellega, mille eest WTA seisab – naiste võrdne kohtlemine."
Paarismängu endine maailma esinumber Peng teatas novembri alguses sotsiaalmeediaplatvormil Weibo, et endine Hiina asepeaminister Gaoli Zhang sundis teda endaga seksuaalvahekorda, millele järgnes hiljem konsensuslik suhe. Pengi postitus eemaldati, tema varasemaid postitusi pole võimalik Weibos jagada ega kommenteerida.
Kuna pärast postitust tennisisti avalikkuses ei nähtud, hakati muretsema tema heaolu pärast. WTA nõudis hiinlastelt juhtunu osas täielikku, ausat ja läbipaistvat uurimist, samuti sooviti kinnitust, et 35-aastane Peng on turvalises kohas ja temaga on kõik hästi.
Seepeale sai WTA juht Steve Simon väidetavalt Pengilt kirja, avalikkusega jagas seda aga Hiina riigimeedia, mistõttu kasvas kogu tennisemaailma ärevus ning infot tennisetähe asukoha kohta nõudsid ka USA, ÜRO, Suurbritannia ja Prantsusmaa.
Paljud kritiseerisid ROK-i, et loetud kuud enne Pekingi olümpiamänge ei julge nad Hiinat survestada ega tunne huvi tennisisti turvalisuse pärast. Poolteist nädalat tagasi teatas aga ROK, et nende president Thomas Bach pidas Pengiga pooletunnise videokõne, kus naine kinnitas, et temaga on kõik hästi ja palus enda privaatsust austada.
Kuna videokõnest avaldati üksnes pilt, tekitas ka see nii ajakirjanikes, teistes mängijates kui ka WTA juhtorganites skepsist, mis kulmineerus WTA otsusega Hiina turniirid teadmata ajaks ära jätta.
Simon ütles intervjuus uudisteagentuurile AP, et WTA ei kavatse enne Hiina naasta, kui nende nõudele ei vastata – et Pengi süüdistusi seksuaalse rünnaku kohta tuleb täielikult, ausalt ja läbipaistvalt uurida, ilma tsensuurita.
WTA jõulise avalduse järel tegi ka ROK uue avalduse, mis on juba palju kriitikat pälvinud. "Sarnaselt paljudele inimestele oleme ka meie Peng Shuai heaolu ja turvalisuse pärast mures. Seetõttu pidas ROK-i meeskond temaga eile järjekordse videokõne. Pakkusime talle igakülgset tuge, oleme temaga regulaarselt ühenduses ja leppisime jaanuarikuuks kohtumise kokku," seisis pressiteates.
"Tema heaolu ja turvalisuse tagamiseks on erinevad viisid. Meie oleme otsustanud minna inimlikku ja isikukeskset teed. Kuna ta on kolmekordne olümpialane, räägib ROK tema süüdistustest Hiina spordiorganisatsioonidega," jätkus ROK-i avaldus. "Kasutame "vaikset diplomaatiat", mis on antud olukorras ning valitsuste ja teiste organisatsioonide kogemustele tuginedes parim viis selliste humanitaarprobleemide lahendamiseks."
"ROK-i pingutuste tulemusel pidasime 21. novembril Peng Shuaiga pooletunnise videokõne, kus ta selgitas enda olukorda ja paistis olevat turvalises kohas ja temaga oli kõik nii hästi, kui praeguses olukorras olla saab. Kõike seda sama kinnitas ta eilses kõnes," teatas ROK. "Meie inimlik ja isikukeskne lähenemine tähendab, et oleme jätkuvalt mures tema olukorra pärast ning jätkame tema toetamist." | Rahvusvaheline olümpiakomitee: ka meie muretseme Peng Shuai pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WTA juht Steve Simon teatas kolmapäeval, et tuleval aastal Hiinas, sealhulgas Hongkongis WTA turniire ei korraldada. "Ma ei näe, kuidas oleks meie sportlastel võimalik Hiinas võistelda, kui Peng Shuaile ei anta võimalust avameelselt oma juhtumist rääkida," ütles Simon pressiteate vahendusel. "Praegust olukorda arvestades muretsen ka selle pärast, millega riskiksid meie mängijad ja töötajad, kui 2022. aastal Hiinas turniirid oleksid."
"Mul on tõsised kahtlused selle osas, et Peng Shuai on praegu vaba ja turvalises kohas. Usun, et teda on hirmutatud ja sunnitud muutma oma esialgselt lugu. WTA on algusest peale nõudnud Hiinalt läbipaistvat juurdlust Peng Shuai juhtumi kohta," lisas Simon. "Naiste seksuaalse ahistamise ja kallaletungide varjamine ei saa muutuda aktsepteeritavaks. See on vastuolus sellega, mille eest WTA seisab – naiste võrdne kohtlemine."
Paarismängu endine maailma esinumber Peng teatas novembri alguses sotsiaalmeediaplatvormil Weibo, et endine Hiina asepeaminister Gaoli Zhang sundis teda endaga seksuaalvahekorda, millele järgnes hiljem konsensuslik suhe. Pengi postitus eemaldati, tema varasemaid postitusi pole võimalik Weibos jagada ega kommenteerida.
Kuna pärast postitust tennisisti avalikkuses ei nähtud, hakati muretsema tema heaolu pärast. WTA nõudis hiinlastelt juhtunu osas täielikku, ausat ja läbipaistvat uurimist, samuti sooviti kinnitust, et 35-aastane Peng on turvalises kohas ja temaga on kõik hästi.
Seepeale sai WTA juht Steve Simon väidetavalt Pengilt kirja, avalikkusega jagas seda aga Hiina riigimeedia, mistõttu kasvas kogu tennisemaailma ärevus ning infot tennisetähe asukoha kohta nõudsid ka USA, ÜRO, Suurbritannia ja Prantsusmaa.
Paljud kritiseerisid ROK-i, et loetud kuud enne Pekingi olümpiamänge ei julge nad Hiinat survestada ega tunne huvi tennisisti turvalisuse pärast. Poolteist nädalat tagasi teatas aga ROK, et nende president Thomas Bach pidas Pengiga pooletunnise videokõne, kus naine kinnitas, et temaga on kõik hästi ja palus enda privaatsust austada.
Kuna videokõnest avaldati üksnes pilt, tekitas ka see nii ajakirjanikes, teistes mängijates kui ka WTA juhtorganites skepsist, mis kulmineerus WTA otsusega Hiina turniirid teadmata ajaks ära jätta.
Simon ütles intervjuus uudisteagentuurile AP, et WTA ei kavatse enne Hiina naasta, kui nende nõudele ei vastata – et Pengi süüdistusi seksuaalse rünnaku kohta tuleb täielikult, ausalt ja läbipaistvalt uurida, ilma tsensuurita.
WTA jõulise avalduse järel tegi ka ROK uue avalduse, mis on juba palju kriitikat pälvinud. "Sarnaselt paljudele inimestele oleme ka meie Peng Shuai heaolu ja turvalisuse pärast mures. Seetõttu pidas ROK-i meeskond temaga eile järjekordse videokõne. Pakkusime talle igakülgset tuge, oleme temaga regulaarselt ühenduses ja leppisime jaanuarikuuks kohtumise kokku," seisis pressiteates.
"Tema heaolu ja turvalisuse tagamiseks on erinevad viisid. Meie oleme otsustanud minna inimlikku ja isikukeskset teed. Kuna ta on kolmekordne olümpialane, räägib ROK tema süüdistustest Hiina spordiorganisatsioonidega," jätkus ROK-i avaldus. "Kasutame "vaikset diplomaatiat", mis on antud olukorras ning valitsuste ja teiste organisatsioonide kogemustele tuginedes parim viis selliste humanitaarprobleemide lahendamiseks."
"ROK-i pingutuste tulemusel pidasime 21. novembril Peng Shuaiga pooletunnise videokõne, kus ta selgitas enda olukorda ja paistis olevat turvalises kohas ja temaga oli kõik nii hästi, kui praeguses olukorras olla saab. Kõike seda sama kinnitas ta eilses kõnes," teatas ROK. "Meie inimlik ja isikukeskne lähenemine tähendab, et oleme jätkuvalt mures tema olukorra pärast ning jätkame tema toetamist."
### Response:
Rahvusvaheline olümpiakomitee: ka meie muretseme Peng Shuai pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala alguses muutis terviseamet korraldust, mille järgi peavad kõik välisriigist Eestisse saabujad detsembrist täitma piiriületaja deklaratsiooni. Nüüd täpsustas amet, et teatud riikidest saabuvatele reisijatele kohalduvad erandid, mis on välja toodud valitsuse korralduses. Ankeeti ei pea esitama need, kes on liikumispiirangust vabastatud, näiteks Eesti või välisriigi diplomaadid, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames saabujad, kaubatransportijad ja reisijaveo teenuse osutajad jne. Sealhulgas kehtib erisus jätkuvalt Valga-Valka kaksiklinnade elanikele, kes ei pea kahe linna vahel liikudes piiriületaja ankeeti täitma.
Piiriületaja ankeedi täitmise kohustus kehtib omikroni tüve riskiriikidest ehk Lõuna-Aafrika Vabariigist, Botswanast, Malawist, Lesothost, Svaasimaalt, Namiibiast, Mosambiigist, Zimbabwest, Egiptusest ja Türgist saabujatele. Nendest riikidest saabujad peavad oma deklaratsiooni esitama enne lennukile minemist, sest selleta lennukipardale ei saa.
Väljastpoolt Euroopa Liitu ja n-ö punastest riikidest saabujad, kes ei ole vaktsineeritud või viirust läbipõdenud ning kellele ei laiene valitsuse tehtud erandid, peavad täitma piiriületaja ankeedi ja jääma eneseisolatsiooni. Punaseks loetakse riigid, mille viimase 14 päeva kumulatiivne koroonaviiruse positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 200.
Amet tuletab ka meelde, et omikroni riskiriikidest saabujad peavad tegema kohe Eestisse jõudes PCR testi. Testist keeldujad peavad jääma kümneks päevaks isolatsiooni. Vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud inimesed peavad isolatsioonis olema kuni negatiivse testitulemuse selgumiseni, vaktsineerimata ja koroonat mitte põdenud inimesed saavad isolatsiooniaega lühendada kahe testiga.
Esialgu kehtib testimiskohustus kümnest riskiriigist saabujatele kaks nädalat, kuni 15. detsembrini.
Mistahes välisreisilt saabudes soovitab terviseamet teha PCR testi, mis on kõigile reisilt naasvatele Eesti elanikele tasuta. | Terviseamet täpsustas piiriületaja ankeedi täitmise korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala alguses muutis terviseamet korraldust, mille järgi peavad kõik välisriigist Eestisse saabujad detsembrist täitma piiriületaja deklaratsiooni. Nüüd täpsustas amet, et teatud riikidest saabuvatele reisijatele kohalduvad erandid, mis on välja toodud valitsuse korralduses. Ankeeti ei pea esitama need, kes on liikumispiirangust vabastatud, näiteks Eesti või välisriigi diplomaadid, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames saabujad, kaubatransportijad ja reisijaveo teenuse osutajad jne. Sealhulgas kehtib erisus jätkuvalt Valga-Valka kaksiklinnade elanikele, kes ei pea kahe linna vahel liikudes piiriületaja ankeeti täitma.
Piiriületaja ankeedi täitmise kohustus kehtib omikroni tüve riskiriikidest ehk Lõuna-Aafrika Vabariigist, Botswanast, Malawist, Lesothost, Svaasimaalt, Namiibiast, Mosambiigist, Zimbabwest, Egiptusest ja Türgist saabujatele. Nendest riikidest saabujad peavad oma deklaratsiooni esitama enne lennukile minemist, sest selleta lennukipardale ei saa.
Väljastpoolt Euroopa Liitu ja n-ö punastest riikidest saabujad, kes ei ole vaktsineeritud või viirust läbipõdenud ning kellele ei laiene valitsuse tehtud erandid, peavad täitma piiriületaja ankeedi ja jääma eneseisolatsiooni. Punaseks loetakse riigid, mille viimase 14 päeva kumulatiivne koroonaviiruse positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 200.
Amet tuletab ka meelde, et omikroni riskiriikidest saabujad peavad tegema kohe Eestisse jõudes PCR testi. Testist keeldujad peavad jääma kümneks päevaks isolatsiooni. Vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud inimesed peavad isolatsioonis olema kuni negatiivse testitulemuse selgumiseni, vaktsineerimata ja koroonat mitte põdenud inimesed saavad isolatsiooniaega lühendada kahe testiga.
Esialgu kehtib testimiskohustus kümnest riskiriigist saabujatele kaks nädalat, kuni 15. detsembrini.
Mistahes välisreisilt saabudes soovitab terviseamet teha PCR testi, mis on kõigile reisilt naasvatele Eesti elanikele tasuta.
### Response:
Terviseamet täpsustas piiriületaja ankeedi täitmise korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavrov ütles Blinkenile, et Moskva tahab juriidiliselt siduvat lepet selle kohta, et Ukraina ei liitu NATO-ga, teatas Venemaa ametlikus avalduses.
Lavrov hoiatas Washingtoni "Ukraina tõmbamise eest Ühendriikide geopoliitilistesse mängudesse", seisis Moskva avalduses.
"See sunniks meid rakendama vastumeetmeid, et taastada sõjalist-strateegilist tasakaalu", ütles avalduse järgi Vene minister.
"Venemaal on vaja pikaajalisi julgeolekugarantiisid oma läänepiiridel", seisis Vene välisministeeriumi avalduses.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) istungil ütles Lavrov: "Aeg on muuta õiged sõnad pikaajalisteks, juriidiliselt siduvateks julgeolekugarantiideks".
"Venemaa kavatseb esitada konkreetsed ettepanekud lähitulevikus ning eeldab, et Lääs võtab neid tõsiselt," lisas Lavrov.
Kiiev ja lääneriigid on väljendanud alates eelmisest kuust muret Vene sõdurite kohalolu suurenemise pärast Ukraina piiride lähistel, milles nähakse plaani tungida talvel Ukrainasse.
USA president Joe Biden ja Vene president Vladimir Putin arutavad tõenäoliselt varsti eskaleeruvat konflikti Ukrainas, ütles neljapäeval Blinken.
"Tõenäoliselt räägivad presidendid otse lähitulevikus," ütles Blinken ajakirjanikele Stockholmis. | Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavrov ütles Blinkenile, et Moskva tahab juriidiliselt siduvat lepet selle kohta, et Ukraina ei liitu NATO-ga, teatas Venemaa ametlikus avalduses.
Lavrov hoiatas Washingtoni "Ukraina tõmbamise eest Ühendriikide geopoliitilistesse mängudesse", seisis Moskva avalduses.
"See sunniks meid rakendama vastumeetmeid, et taastada sõjalist-strateegilist tasakaalu", ütles avalduse järgi Vene minister.
"Venemaal on vaja pikaajalisi julgeolekugarantiisid oma läänepiiridel", seisis Vene välisministeeriumi avalduses.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) istungil ütles Lavrov: "Aeg on muuta õiged sõnad pikaajalisteks, juriidiliselt siduvateks julgeolekugarantiideks".
"Venemaa kavatseb esitada konkreetsed ettepanekud lähitulevikus ning eeldab, et Lääs võtab neid tõsiselt," lisas Lavrov.
Kiiev ja lääneriigid on väljendanud alates eelmisest kuust muret Vene sõdurite kohalolu suurenemise pärast Ukraina piiride lähistel, milles nähakse plaani tungida talvel Ukrainasse.
USA president Joe Biden ja Vene president Vladimir Putin arutavad tõenäoliselt varsti eskaleeruvat konflikti Ukrainas, ütles neljapäeval Blinken.
"Tõenäoliselt räägivad presidendid otse lähitulevikus," ütles Blinken ajakirjanikele Stockholmis.
### Response:
Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaal on traditsiooniks, et kõrged poliitikud lahkuvad tseremooniaga. Merkel on Saksamaa kantsler olnud 16 aastat. Seetõttu kaasneb tseremooniaga ka spetsiaalne sõjaväeline rongkäik, kus mängib Merkeli enda valitud muusika.
Merkeli muusikavalik tuli aga sakslastele üllatusena. Merkel on suur muusikasõber, kuid peamiselt eelistab ta klassikalist muusikat. Ta on kuulsa helilooja Richard Wagneri loomingu austaja.
Üks kolmest rongkäigu laulust on aga Saksamaa punklaulja Nina Hageni lauldud "Du hast den Farbfilm vergessen" . Ülejäänud kaks pala on klassikalise muusika stiilis. Nagu Merkel, on ka Nina Hagen sündinud endise Ida-Saksamaa aladel. Mõlemad naised on peaaegu sama vanad.
Peaaegu iga teine idasakslane teab Hageni laulusõnu peast, väidab ajaleht Tagesspiegel.
Merkeli eelkäijad üllatasid samuti oma muusikalise valikuga. Gerhard Schröder valis näiteks üheks lauluks Frank Sinatra teose.
Endise kaitseministri Karl-Theodor zu Guttenbergi lahkumistseremoonial mängiti rokkbändi Deep Purple'i lugu "Smoke On The Water". | Merkeli lahkumistseremoonial kõlab ka kuulus punklugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaal on traditsiooniks, et kõrged poliitikud lahkuvad tseremooniaga. Merkel on Saksamaa kantsler olnud 16 aastat. Seetõttu kaasneb tseremooniaga ka spetsiaalne sõjaväeline rongkäik, kus mängib Merkeli enda valitud muusika.
Merkeli muusikavalik tuli aga sakslastele üllatusena. Merkel on suur muusikasõber, kuid peamiselt eelistab ta klassikalist muusikat. Ta on kuulsa helilooja Richard Wagneri loomingu austaja.
Üks kolmest rongkäigu laulust on aga Saksamaa punklaulja Nina Hageni lauldud "Du hast den Farbfilm vergessen" . Ülejäänud kaks pala on klassikalise muusika stiilis. Nagu Merkel, on ka Nina Hagen sündinud endise Ida-Saksamaa aladel. Mõlemad naised on peaaegu sama vanad.
Peaaegu iga teine idasakslane teab Hageni laulusõnu peast, väidab ajaleht Tagesspiegel.
Merkeli eelkäijad üllatasid samuti oma muusikalise valikuga. Gerhard Schröder valis näiteks üheks lauluks Frank Sinatra teose.
Endise kaitseministri Karl-Theodor zu Guttenbergi lahkumistseremoonial mängiti rokkbändi Deep Purple'i lugu "Smoke On The Water".
### Response:
Merkeli lahkumistseremoonial kõlab ka kuulus punklugu |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.