instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kauplejad maksavad hulga raha peale, et tagada metallide kohene tarne. See tõstab börsil aga metallide hinda veelgi. "See on täiesti pretsedenditu olukord. Tarnevarustus puudub," ütles investeerimispanga Goldman Sachs analüütik Nicolas Snowdon.
Laovarude puudujääk kiirendab inflatsiooni veelgi. Maailmamajandus aga taastub pandeemiast tingitud piirangutest. USA tarbijahinnad tõusid jaanuaris aastases võrdluses 7,5 protsenti, mis on viimase 40 aasta kõrgeim inflatsiooni näitaja.
Suurimate kaubabörside vasevarud ulatuvad umbes 400 000 tonnini. See katab umbes nädalase tarbimise vajaduse. Madalad on ka alumiiniumi varud. Euroopa ja Hiina sulatustehased peavad tootmist kärpima. Goldman Sachsi teatel võivad alumiiniumi varud 2023. aastaks otsa saada.
"Varud on piiratud. Alumiiniumi hind tõusis eelmisel nädalal 13 aasta kõrgeimale tasemele," ütles suurpanga Bank of America analüütik Michael Widmer.
Laovarude vähenemine on tingitud ka vähestest investeeringutest uutesse kaevandustesse ja naftaväljadesse. Samuti häirivad tarneahelaid veel halb ilm ja koroonapiirangud.
Tarnehäired räsivad ka põllumajandussektorit. Kohviubade varud on 22 aasta madalaimal tasemel.
"Kohvivarude langus oli hämmastav. Edasine langus võib märkimisväärselt kiirendada kontrollimatu hinnatõusu võimalust," ütles finantsfirma Rabobank analüütik Carlos Mera. | Laovarude järsk vähenemine suurendab globaalset toorainekriisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kauplejad maksavad hulga raha peale, et tagada metallide kohene tarne. See tõstab börsil aga metallide hinda veelgi. "See on täiesti pretsedenditu olukord. Tarnevarustus puudub," ütles investeerimispanga Goldman Sachs analüütik Nicolas Snowdon.
Laovarude puudujääk kiirendab inflatsiooni veelgi. Maailmamajandus aga taastub pandeemiast tingitud piirangutest. USA tarbijahinnad tõusid jaanuaris aastases võrdluses 7,5 protsenti, mis on viimase 40 aasta kõrgeim inflatsiooni näitaja.
Suurimate kaubabörside vasevarud ulatuvad umbes 400 000 tonnini. See katab umbes nädalase tarbimise vajaduse. Madalad on ka alumiiniumi varud. Euroopa ja Hiina sulatustehased peavad tootmist kärpima. Goldman Sachsi teatel võivad alumiiniumi varud 2023. aastaks otsa saada.
"Varud on piiratud. Alumiiniumi hind tõusis eelmisel nädalal 13 aasta kõrgeimale tasemele," ütles suurpanga Bank of America analüütik Michael Widmer.
Laovarude vähenemine on tingitud ka vähestest investeeringutest uutesse kaevandustesse ja naftaväljadesse. Samuti häirivad tarneahelaid veel halb ilm ja koroonapiirangud.
Tarnehäired räsivad ka põllumajandussektorit. Kohviubade varud on 22 aasta madalaimal tasemel.
"Kohvivarude langus oli hämmastav. Edasine langus võib märkimisväärselt kiirendada kontrollimatu hinnatõusu võimalust," ütles finantsfirma Rabobank analüütik Carlos Mera.
### Response:
Laovarude järsk vähenemine suurendab globaalset toorainekriisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CAS teatas esmaspäeval, et ei rahulda WADA, rahvusvahelise olümpiakomitee ROK-i ega üleilmse uisuliidu ISU apellatsiooni ning lubab 15-aastasel Valijeval teisipäeval algavas naiste üksiksõidus osaleda. CAS toonitas otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel n-ö kaitstud isikute sekka.
WADA kirjutas esmaspäeva lõunal oma vastulauses, et on spordikohtu otsuses pettunud. "WADA esitas apellatsiooni tuginedes arvamusel, et [Venemaa antidoping] RUSADA ei käitunud sportlase ajutist võistluskeeldu tühistades antidopingu koodeksist lähtuvalt. Ilmneb, et CAS ei kohaldanud otsust tehes koodeksit, mis ei luba kohustuslike ajutiste võistluskeeldude määramisel teha erandeid "kaitstud isikutele", sealhulgas alaealistele," kirjutas WADA.
Lisaks toonitas CAS, et proovi andmise ja selle tulemusest teavitamise vahele jäi liialt pikk aeg, nimelt andis Valijeva positiivse proovi 25. detsembril, WADA akrediteeritud labor Stockholmis teatas halvast analüütilisest leiust 8. veebruaril.
"Mis puudutab sportlase dopinguproovi analüüsi, eeldab WADA alati, et antidopinguorganisatsioonid teevad laboratooriumitega koostööd, et suurvõistlustele, nagu olümpiamängudele, sõitvate sportlaste proovid töötataks läbi kiirkorras. WADA-le jagatud informatsiooni põhjal ei märkinud RUSADA kõnealust proovi Stockholmi laboratooriumisse saates esmatähtsaks. See tähendas, et laboratoorium ei teadnud, et proovi peab kiirkorras analüüsima," vastas WADA. | WADA: Valijeva positiivse proovi viibimises on süüdi venelased ise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CAS teatas esmaspäeval, et ei rahulda WADA, rahvusvahelise olümpiakomitee ROK-i ega üleilmse uisuliidu ISU apellatsiooni ning lubab 15-aastasel Valijeval teisipäeval algavas naiste üksiksõidus osaleda. CAS toonitas otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel n-ö kaitstud isikute sekka.
WADA kirjutas esmaspäeva lõunal oma vastulauses, et on spordikohtu otsuses pettunud. "WADA esitas apellatsiooni tuginedes arvamusel, et [Venemaa antidoping] RUSADA ei käitunud sportlase ajutist võistluskeeldu tühistades antidopingu koodeksist lähtuvalt. Ilmneb, et CAS ei kohaldanud otsust tehes koodeksit, mis ei luba kohustuslike ajutiste võistluskeeldude määramisel teha erandeid "kaitstud isikutele", sealhulgas alaealistele," kirjutas WADA.
Lisaks toonitas CAS, et proovi andmise ja selle tulemusest teavitamise vahele jäi liialt pikk aeg, nimelt andis Valijeva positiivse proovi 25. detsembril, WADA akrediteeritud labor Stockholmis teatas halvast analüütilisest leiust 8. veebruaril.
"Mis puudutab sportlase dopinguproovi analüüsi, eeldab WADA alati, et antidopinguorganisatsioonid teevad laboratooriumitega koostööd, et suurvõistlustele, nagu olümpiamängudele, sõitvate sportlaste proovid töötataks läbi kiirkorras. WADA-le jagatud informatsiooni põhjal ei märkinud RUSADA kõnealust proovi Stockholmi laboratooriumisse saates esmatähtsaks. See tähendas, et laboratoorium ei teadnud, et proovi peab kiirkorras analüüsima," vastas WADA.
### Response:
WADA: Valijeva positiivse proovi viibimises on süüdi venelased ise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa jaoks ei ole Euroopa Liitu olemas või see on tähtsusetu." Nii kommenteeris Euroopa Liidu kõrge välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell eelmisel nädalal Venemaa välisministri Sergei Lavrovi saadetud kirja, mis oli adresseeritud kõigile EL-i liikmesriikidele eraldi, mitte Euroopa Liidule.
Parem ja õigem vastus oleks olnud, et Venemaa soovib Euroopa riikidega eraldi asju ajada sellepärast, et lõhestatud ja tülis Euroopa on nõrk ja otsustamatu. Välispoliitilised otsused eeldavad EL-is kõigi riikide heakskiitu. Kui üks riik kaasa ei mängi, ei saa teha isegi ühisavaldusi rääkimata sanktsioonide kehtestamisest ja päriselt valusatest sammudest.
Eurooplaste tülliajamine on olnud alati Venemaa eesmärk, oli ka Valgevene piirikriisis. Seni ei ole see õnnestunud. Vastupidi. Eelmise nädala lõpus vastas Venemaa kirjale kõikide riikide nimel EL-i kõrge esindaja. Ka suurtes tüliküsimustes on otsitud ja leitud lahendusi.
Euroopa Komisjoniga kaua teravas vastasseisus olnud ja Euroopa Kohtu otsuste täitmisest keeldunud Poola on viimastel nädalatel teinud kompromisse mitmed vaidluses ja näidanud valmisolekut ka kohtute sõltumatust piirava seaduse muutmiseks.
Poola peaministri Mateusz Morawiecki põhjendus nendele sammudele on olnud lihtne: praegu ei ole aeg tülitsemiseks, me peame olema Euroopas ühtsed ja tegelema ühiselt palju olulisemate teemadega.
Kui Poola president Andrzej Duda eelmisel nädalal Berliinis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholz kohtus, kuulati tema seisukohti seetõttu kindlasti terasemalt. Ka välispoliitiliselt on seni suudetud hoida ühtset joont ja meile sobivaid sõnumeid nii Euroopas kui ka koos Ameerika Ühendriikidega.
Suurem küsimus on, kas vaid ühised sõnumid on piisavad? Lääs usub, et Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas toimub lähipäevil. Mida Euroopa saab veel teha? Euroopa Liidu eesistuja, Prantsusmaa presidendi Macroni suur poliitiline eesmärk on Euroopa strateegiline autonoomia. Euroopa, mis oleks majanduslikult, poliitiliselt ja julgeoleku tagamisel tugev ja ise hakkama saav.
Ukraina senine kriis on näidanud, et julgeoleku tagamisel on jäme ots selgelt ameeriklaste käes. Lisaks USA-le ja Ühendkuningriigile on Ukrainale relvi tarninud üksikud EL-i riigid sh Eesti.
Läbirääkimisi Venemaaga veab USA. Macron on pidanud ennast poolvägisi pildile pressima, kuigi tema eelmise nädala Moskvas käik ei olnud kindlasti soolo vaid liitlastega, sh Eestiga, koordineeritud ja läbiräägitud tegevus. Samamoodi nagu selle nädala alguses toimuv Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi visiit.
Jääb üle Ukraina majanduslik toetamine ja Venemaa pitsitamine. EL on Ukrainale laenude ja toetustena andnud erandkorras 1,2 miljardit eurot. EL-i majandussanktsioonid võivad olla väga terav relv.
Erinevalt eelnevatest Venemaa agressioonidest, mille puhul kulus pärast rünnakut kokkuleppimiseks nädalaid, on USA ja Euroopa sanktsioonid põhimõtteliselt valmis. Need saab kehtestada kohe.
Austria ja Ungari, mille majandussidemed Venemaaga on kõige tihedamad, on mõnedes aspektides veel skeptilised, aga kui otsustamiseks läheb, on nad poolt. Kokkuleppimine pole olnud lihtne.
Ettevalmistamist veab Euroopa Komisjon, aga heakskiit peab tulema liikmesriikidelt, kes sanktsioone ka rakendavad. Nii muutuvad need iga riigi majanduslike huvidega arvestamisel pehmemaks. Teravust hoiavad ameeriklased, kelle eesmärk on toppida kinni kõik väiksedki augud. mille kaudu Vene ettevõtted saaksid sanktsioonidest Euroopa kaudu mööda hiilida.
USA-ga peab Euroopa ka majandusteemadel tahes-tahtmata arvestama, dollar on jätkuvalt maailmavaluuta ja keegi ei taha ilma jääda dollarimaksete võimalusest või sattuda ise USA administratsiooni sanktsioonide alla.
Kui ameeriklased väljusid president Donald Trumpi ametiajal Iraani tuumaleppest ja kehtestasid Iraanile jäigad sanktsioonid, siis oli Euroopa Komisjonis raske leida Iraaniga majandussuhete jätkamise töögrupi juhti. Keegi ei olnud huvitatud pikast USA-sse reisimise keelust.
Saavutatud tulemus teeb Venemaale kindlasti haiget, eriti panganduses ja kõrgtehnoloogilises tootmisest. Kuid mitmeid võimalikke valusaid otsuseid selle paketis pole. Peamine põhjus on, et Euroopa majanduslik sõltuvus Venemaast on suur, palju suurem kui ameeriklastel. See on küll tasapisi vähenenud, aga otsustavaid samme pole tehtud.
40 protsenti EL-is tarbitavast gaasist ja 30 protsenti naftast imporditakse Venemaalt. Euroopa sõltub Venemaa impordist ka kriitiliste toorainete osas. Näiteks 40 protsenti pallaadiumist, mida kasutatakse elektroonika ja meditsiinitööstuses ja 30 protsenti titaanist, mis on hädavajalik lennukimootorite tootmisel, tuleb Venemaalt.
"Nii mõjutavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid otseselt Euroopa majandust ja olenevalt venelaste vastusammudest valusalt või väga valusalt."
Euroopa pankades on 60 miljardi euro jagu vene ettevõtete võlgu, seda on neli kohta rohkem kui USA pankades. Venemaa on EL-i viies kaubanduspartner ja EL on suurim välisinvestor Venemaal. Nii mõjutavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid otseselt Euroopa majandust ja olenevalt venelaste vastusammudest valusalt või väga valusalt.
Sanktsioonid on hea survevahend diplomaatiliste pingutuste jätkamiseks. Eurooplaste suund dialoogi hoida on põhimõtteliselt õige, kuid see tuleneb eeldusest, et Venemaa soovib rahumeelset lahendust.
Tugevate majandussidemete ja ajaloolise tausta tõttu näeb suur hulk eurooplasi Venemaad Balti riikidest ja Poolast erinevalt. Nad ei näe Venemaas ohtu, isegi pärast Gruusia ja Ukraina agressioone, ning vaatavad Venemaad läbi demokraatliku riigi, mitte mõjusfääride kategoorias mõtleva autokraatia prisma.
Sisuliselt ei ole Euroopal dialoogi käigus Venemaale midagi anda, Putini nõudmistele vastu tulla ei saa ja mõjusfääri taastamisel pole ükski majanduslik hind liiga suur.
Mida siis teha? Selleks, et Euroopa saaks Venemaa suunal ostustavamalt tegutseda, on vaja vähendada strateegilisi sõltuvusi, eriti nafta, gaasi ja toorainete osas, aga ka panganduses. See pole kiire lahendus, aga viib pikas plaanis strateegilisele autonoomiale lähemale, see sobiks hästi ka Eestile.
Euroopa saab Ukrainale ka poliitilist toetust avaldada. Olla pidevalt kõrgetasemeliste visiitidega Kiievis kohal ja saatkondade töötajad Ukrainasse jätta. Nii nagu Eesti, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid hetkel on ka otsustanud.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016-2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina. | Keit Kasemets: Ukraina kriis on Euroopa tõehetk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa jaoks ei ole Euroopa Liitu olemas või see on tähtsusetu." Nii kommenteeris Euroopa Liidu kõrge välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell eelmisel nädalal Venemaa välisministri Sergei Lavrovi saadetud kirja, mis oli adresseeritud kõigile EL-i liikmesriikidele eraldi, mitte Euroopa Liidule.
Parem ja õigem vastus oleks olnud, et Venemaa soovib Euroopa riikidega eraldi asju ajada sellepärast, et lõhestatud ja tülis Euroopa on nõrk ja otsustamatu. Välispoliitilised otsused eeldavad EL-is kõigi riikide heakskiitu. Kui üks riik kaasa ei mängi, ei saa teha isegi ühisavaldusi rääkimata sanktsioonide kehtestamisest ja päriselt valusatest sammudest.
Eurooplaste tülliajamine on olnud alati Venemaa eesmärk, oli ka Valgevene piirikriisis. Seni ei ole see õnnestunud. Vastupidi. Eelmise nädala lõpus vastas Venemaa kirjale kõikide riikide nimel EL-i kõrge esindaja. Ka suurtes tüliküsimustes on otsitud ja leitud lahendusi.
Euroopa Komisjoniga kaua teravas vastasseisus olnud ja Euroopa Kohtu otsuste täitmisest keeldunud Poola on viimastel nädalatel teinud kompromisse mitmed vaidluses ja näidanud valmisolekut ka kohtute sõltumatust piirava seaduse muutmiseks.
Poola peaministri Mateusz Morawiecki põhjendus nendele sammudele on olnud lihtne: praegu ei ole aeg tülitsemiseks, me peame olema Euroopas ühtsed ja tegelema ühiselt palju olulisemate teemadega.
Kui Poola president Andrzej Duda eelmisel nädalal Berliinis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholz kohtus, kuulati tema seisukohti seetõttu kindlasti terasemalt. Ka välispoliitiliselt on seni suudetud hoida ühtset joont ja meile sobivaid sõnumeid nii Euroopas kui ka koos Ameerika Ühendriikidega.
Suurem küsimus on, kas vaid ühised sõnumid on piisavad? Lääs usub, et Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas toimub lähipäevil. Mida Euroopa saab veel teha? Euroopa Liidu eesistuja, Prantsusmaa presidendi Macroni suur poliitiline eesmärk on Euroopa strateegiline autonoomia. Euroopa, mis oleks majanduslikult, poliitiliselt ja julgeoleku tagamisel tugev ja ise hakkama saav.
Ukraina senine kriis on näidanud, et julgeoleku tagamisel on jäme ots selgelt ameeriklaste käes. Lisaks USA-le ja Ühendkuningriigile on Ukrainale relvi tarninud üksikud EL-i riigid sh Eesti.
Läbirääkimisi Venemaaga veab USA. Macron on pidanud ennast poolvägisi pildile pressima, kuigi tema eelmise nädala Moskvas käik ei olnud kindlasti soolo vaid liitlastega, sh Eestiga, koordineeritud ja läbiräägitud tegevus. Samamoodi nagu selle nädala alguses toimuv Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi visiit.
Jääb üle Ukraina majanduslik toetamine ja Venemaa pitsitamine. EL on Ukrainale laenude ja toetustena andnud erandkorras 1,2 miljardit eurot. EL-i majandussanktsioonid võivad olla väga terav relv.
Erinevalt eelnevatest Venemaa agressioonidest, mille puhul kulus pärast rünnakut kokkuleppimiseks nädalaid, on USA ja Euroopa sanktsioonid põhimõtteliselt valmis. Need saab kehtestada kohe.
Austria ja Ungari, mille majandussidemed Venemaaga on kõige tihedamad, on mõnedes aspektides veel skeptilised, aga kui otsustamiseks läheb, on nad poolt. Kokkuleppimine pole olnud lihtne.
Ettevalmistamist veab Euroopa Komisjon, aga heakskiit peab tulema liikmesriikidelt, kes sanktsioone ka rakendavad. Nii muutuvad need iga riigi majanduslike huvidega arvestamisel pehmemaks. Teravust hoiavad ameeriklased, kelle eesmärk on toppida kinni kõik väiksedki augud. mille kaudu Vene ettevõtted saaksid sanktsioonidest Euroopa kaudu mööda hiilida.
USA-ga peab Euroopa ka majandusteemadel tahes-tahtmata arvestama, dollar on jätkuvalt maailmavaluuta ja keegi ei taha ilma jääda dollarimaksete võimalusest või sattuda ise USA administratsiooni sanktsioonide alla.
Kui ameeriklased väljusid president Donald Trumpi ametiajal Iraani tuumaleppest ja kehtestasid Iraanile jäigad sanktsioonid, siis oli Euroopa Komisjonis raske leida Iraaniga majandussuhete jätkamise töögrupi juhti. Keegi ei olnud huvitatud pikast USA-sse reisimise keelust.
Saavutatud tulemus teeb Venemaale kindlasti haiget, eriti panganduses ja kõrgtehnoloogilises tootmisest. Kuid mitmeid võimalikke valusaid otsuseid selle paketis pole. Peamine põhjus on, et Euroopa majanduslik sõltuvus Venemaast on suur, palju suurem kui ameeriklastel. See on küll tasapisi vähenenud, aga otsustavaid samme pole tehtud.
40 protsenti EL-is tarbitavast gaasist ja 30 protsenti naftast imporditakse Venemaalt. Euroopa sõltub Venemaa impordist ka kriitiliste toorainete osas. Näiteks 40 protsenti pallaadiumist, mida kasutatakse elektroonika ja meditsiinitööstuses ja 30 protsenti titaanist, mis on hädavajalik lennukimootorite tootmisel, tuleb Venemaalt.
"Nii mõjutavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid otseselt Euroopa majandust ja olenevalt venelaste vastusammudest valusalt või väga valusalt."
Euroopa pankades on 60 miljardi euro jagu vene ettevõtete võlgu, seda on neli kohta rohkem kui USA pankades. Venemaa on EL-i viies kaubanduspartner ja EL on suurim välisinvestor Venemaal. Nii mõjutavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid otseselt Euroopa majandust ja olenevalt venelaste vastusammudest valusalt või väga valusalt.
Sanktsioonid on hea survevahend diplomaatiliste pingutuste jätkamiseks. Eurooplaste suund dialoogi hoida on põhimõtteliselt õige, kuid see tuleneb eeldusest, et Venemaa soovib rahumeelset lahendust.
Tugevate majandussidemete ja ajaloolise tausta tõttu näeb suur hulk eurooplasi Venemaad Balti riikidest ja Poolast erinevalt. Nad ei näe Venemaas ohtu, isegi pärast Gruusia ja Ukraina agressioone, ning vaatavad Venemaad läbi demokraatliku riigi, mitte mõjusfääride kategoorias mõtleva autokraatia prisma.
Sisuliselt ei ole Euroopal dialoogi käigus Venemaale midagi anda, Putini nõudmistele vastu tulla ei saa ja mõjusfääri taastamisel pole ükski majanduslik hind liiga suur.
Mida siis teha? Selleks, et Euroopa saaks Venemaa suunal ostustavamalt tegutseda, on vaja vähendada strateegilisi sõltuvusi, eriti nafta, gaasi ja toorainete osas, aga ka panganduses. See pole kiire lahendus, aga viib pikas plaanis strateegilisele autonoomiale lähemale, see sobiks hästi ka Eestile.
Euroopa saab Ukrainale ka poliitilist toetust avaldada. Olla pidevalt kõrgetasemeliste visiitidega Kiievis kohal ja saatkondade töötajad Ukrainasse jätta. Nii nagu Eesti, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid hetkel on ka otsustanud.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016-2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.
### Response:
Keit Kasemets: Ukraina kriis on Euroopa tõehetk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Demokraatlikke valimisi ei plaanita läbi viia, mis oli kokkuleppe üks olulisemaid osiseid. Teine pool on loomulikult nende enda soov: näide on Taani pealt näha, täpselt samasugune näide on, kuidas saadeti välja Prantsuse suursaadik. Sellistes tingimustes ei ole võimalik jätkata ja seda meelt olid ka kõik teised liitlased," ütles Laanet Postimehele.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli ütles esmaspäeval ERR-ile sihtüksusesse Takuba panustavate riikide kaitseministrid arutasid eelmise nädala kohtumisel arenguid Malis, sealhulgas ka seda, kas poliitilised ja sõjalised tingimused Mali kaitseväe väljaõppemissiooni läbiviimiseks on jätkuvalt täidetud või mitte.
"Arutelu jooksul arutati ka Malist lahkumise võimalust. Nagu kaitseminister Laanet ütles, on Takubasse panustavate riikide lõplikku otsust oodata lähipäevadel," märkis Lilleväli.
Ta selgitas, et ehkki Takuba kaitseministrite tasandil jõuti sisulise kokkuleppeni, peavad küsimust arutama ka välis- ja peaministrid või presidendid, sest vägede liikumisega seotud otsused on erinevates riikides erineva taseme otsused, mistõttu tuleb ka lõplik otsus järgmisel nädalal.
Eestis on see kaitseministri pädevuses.
Laanet ütles Postimehele, et liitlased jõudsid reedel peetud nõupidamisel tõdemusele, et kuna Mali hunta on reegleid jämedalt rikkunud, ei ole enam võimalik missiooniga jätkata.
Eesti kaitseminister rõhutas samas, et see ei tähenda seda, et terrorismivastane võitlus Saheli regioonis ei jätkuks. | Laanet: liitlased otsustasid lõpetada Mali missiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Demokraatlikke valimisi ei plaanita läbi viia, mis oli kokkuleppe üks olulisemaid osiseid. Teine pool on loomulikult nende enda soov: näide on Taani pealt näha, täpselt samasugune näide on, kuidas saadeti välja Prantsuse suursaadik. Sellistes tingimustes ei ole võimalik jätkata ja seda meelt olid ka kõik teised liitlased," ütles Laanet Postimehele.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli ütles esmaspäeval ERR-ile sihtüksusesse Takuba panustavate riikide kaitseministrid arutasid eelmise nädala kohtumisel arenguid Malis, sealhulgas ka seda, kas poliitilised ja sõjalised tingimused Mali kaitseväe väljaõppemissiooni läbiviimiseks on jätkuvalt täidetud või mitte.
"Arutelu jooksul arutati ka Malist lahkumise võimalust. Nagu kaitseminister Laanet ütles, on Takubasse panustavate riikide lõplikku otsust oodata lähipäevadel," märkis Lilleväli.
Ta selgitas, et ehkki Takuba kaitseministrite tasandil jõuti sisulise kokkuleppeni, peavad küsimust arutama ka välis- ja peaministrid või presidendid, sest vägede liikumisega seotud otsused on erinevates riikides erineva taseme otsused, mistõttu tuleb ka lõplik otsus järgmisel nädalal.
Eestis on see kaitseministri pädevuses.
Laanet ütles Postimehele, et liitlased jõudsid reedel peetud nõupidamisel tõdemusele, et kuna Mali hunta on reegleid jämedalt rikkunud, ei ole enam võimalik missiooniga jätkata.
Eesti kaitseminister rõhutas samas, et see ei tähenda seda, et terrorismivastane võitlus Saheli regioonis ei jätkuks.
### Response:
Laanet: liitlased otsustasid lõpetada Mali missiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäevasel pressikonverentsil teatas Norra kahevõistluse koondise spordidirektor Ivar Stuan, et alates 3. veebruarist isolatsioonihotellis veetnud neljakordne maailmameister andis esimese negatiivse proovi.
Norralastel algas võidujooks ajaga, et Riiber saaks pühapäeva õhtul ja esmaspäeva hommikul kiirelt negatiivsed vastused, mis oleks mehel lubanud juba esmaspäevasel hüppetreeningul osaleda. Proovid osutusidki negatiivseks, aga paraku liiga hilja ning Riiber ei saanud mäele minna.
"Suhtlus Hiina võimudega on sisuliselt nullilähedane," kirus Stuan Dagbladetile.
"Tema naasmine on hädavajalik selle jaoks, mida saavutada üritame," lisas Stuan NRK-le. "Riiberil on olnud raske: ta on olnud hotellis kinni 12-13 päeva, ta ei ole suusatanud kaks nädalat. Selline olukord on tema jaoks äärmiselt raske. Peab juhtuma ime, et see kõik hästi lõppeks, aga imesid on juhtunud ja ehk juhtub ka nüüd," ütles Stuan.
Suure mäe võistlus toimub Pekingi olümpiamängudel teisipäeval, võistkonnad jagavad medaleid neljapäeval. | Riiber pääses karantiinist, aga norralased on mures: peab juhtuma ime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäevasel pressikonverentsil teatas Norra kahevõistluse koondise spordidirektor Ivar Stuan, et alates 3. veebruarist isolatsioonihotellis veetnud neljakordne maailmameister andis esimese negatiivse proovi.
Norralastel algas võidujooks ajaga, et Riiber saaks pühapäeva õhtul ja esmaspäeva hommikul kiirelt negatiivsed vastused, mis oleks mehel lubanud juba esmaspäevasel hüppetreeningul osaleda. Proovid osutusidki negatiivseks, aga paraku liiga hilja ning Riiber ei saanud mäele minna.
"Suhtlus Hiina võimudega on sisuliselt nullilähedane," kirus Stuan Dagbladetile.
"Tema naasmine on hädavajalik selle jaoks, mida saavutada üritame," lisas Stuan NRK-le. "Riiberil on olnud raske: ta on olnud hotellis kinni 12-13 päeva, ta ei ole suusatanud kaks nädalat. Selline olukord on tema jaoks äärmiselt raske. Peab juhtuma ime, et see kõik hästi lõppeks, aga imesid on juhtunud ja ehk juhtub ka nüüd," ütles Stuan.
Suure mäe võistlus toimub Pekingi olümpiamängudel teisipäeval, võistkonnad jagavad medaleid neljapäeval.
### Response:
Riiber pääses karantiinist, aga norralased on mures: peab juhtuma ime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljandal etapil pälvis soolovõidu itaallane Fausto Masnada (Quick-Step Alpha Vinyl Team; 3.01,53), edestades lähimat gruppi ühe minuti ja seitsme sekundiga. Teisena lõpetas võitja meeskonnakaaslane Mauro Schmid ja kolmandana Kevin Vauquelin (Team Arkea Samsic). Taaramäe kaotas võitjale ühe minuti ja 26 sekundiga ning sai 27. koha.
"Täna oli raske päev. Enesetunne oli kehvem kui eile. Homme läheme Jan Hirdiga etappi võitma ja mul on selles väga oluline roll kanda just viimasel tõusul," ütles Taaramäe etapi järel. "Hea õnnestumise korral võib ka omal võimalus olla, aga ma päris nii heas vormis vist veel pole, et parimaid ronijaid 1:1 duellis alistada."
Ka 90. kohal lõpetanud Mihkel Räim (+20,54) tunnistas, et neljas etapp oli väga raske. "Ei suuda hetkel väga pikalt maksimaalselt pingutada, ilmselt pole vorm veel piisavalt hea," kirjutas Räim sotsiaalmeedias. "Meil tekkis taga väike punt ja õnneks jäime enam-vähem normaalselt töötades ajalimiiti. Kuumus muutis samuti päeva ebameeldivaks."
Masnada tõusis soolovõiduga velotuuri liidriks. Anthon Charmig (Uno-X Pro Cycling Team) kaotab itaallasele 55 ja Taaramäe meeskonnakaaslane Hirt 58 sekundiga. Üheksandal kohal paiknev Taaramäe kaotab võitjale ühe minuti ja 23 sekundiga ning 85. positsiooni hoidev Räim 26 minuti ja 59 sekundiga.
Viiendal etapil ootab rattureid 150,5 kilomeetrit. Lõputõus on kuus kilomeetrit pikk ja keskmist tõusuprotsenti on 9,9.
Kui Omaani velotuuril läheb Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux meeskond esmaspäeval võitu püüdma, siis pühapäeval võidutses nende klubikaaslane Alexander Kristoff Hispaania ühepäevasõidul Clasica de Almeria (UCI 1.Pro). Norralane edestas 188,2-kilomeetrise etapi järel grupifinišis prantslast Nacer Bouhanni (Team Arkea Samsic) ja itaallast Giacomo Nizzolo (Israel – Premier Tech). Markus Pajur (Team Arkea Samsic) kaotas võitjale 22 sekundiga ning sai 76. koha. Esmaspäeval stardib 21-aastane eestlane Hispaania ühepäevasõidul Clasica Jaen Paraiso Interior (UCI 1.1).
Türgis lõppenud Antalya velotuuri (UCI 2.1) neljandal etapil (Antalya – Antalya; 156,5 km) sai Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB) grupifinišis 42. koha. Etapivõidu teenis Jakub Mareczko (Alpecin-Fenix; 3.40,22), edestades Arvid de Kleijni (Human Powered Health) ja Matteo Malucellit (Gazprom – RusVelo).
Kokkuvõttes pälvis esikoha taanlane Jacob Hindsgaul (Uno-X Pro Cycling Team; 14.23,14). Teise koha sai Alessandro Fedeli (Gazprom – RusVelo; +0,04) ja kolmanda Laugu meeskonnakaaslane Luc Wirtgen (+0,06). Teisel etapil õnnetult kukkunud eestlane sai 97. koha (+12,23).
Prantsusmaal lõppenud Provence'i velotuuri (UCI 2.Pro) kolmanda etapi, mis lõppes pika Montagne de Lure nime kandva tõusu otsas, võitis Nairo Quintana (Team Arkea Samsic) ajaga 4.23,06. Ta edestas lähimaid jälitajaid Mattias Skjelmose Jensenit (Trek – Segafredo) ja Matteo Jorgensoni (Movistar Team) 37 sekundiga. Norman Vahtra (Go Sport – Roubaix Lille Metropole) jõudis finišisse 87. positsioonil, kaotades võitjale 19 minuti ja nelja sekundiga.
Viimasele etapile liidrisärgis startinud Filippo Ganna (Ineos Grenadiers) diskvalifitseeriti, kuna vahetas oma rattal vales kohas jooksu. Itaallane poleks küll velotuuri võitnud, kuid pälvinuks siiski koha esikümnes.
Velotuuri võitis viimasel etapil parim olnud Quintana, edestades valitsevat maailmameistrit Julian Alaphilippe'i (Quick-Step Alpha Vinyl Team) 27 ja Skjelmose Jensenit 34 sekundiga. Vahtra lõpetas mitmepäevasõidu 91. kohal (+43,22). | Taaramäe jätkab Omaani velotuuri üheksandal kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljandal etapil pälvis soolovõidu itaallane Fausto Masnada (Quick-Step Alpha Vinyl Team; 3.01,53), edestades lähimat gruppi ühe minuti ja seitsme sekundiga. Teisena lõpetas võitja meeskonnakaaslane Mauro Schmid ja kolmandana Kevin Vauquelin (Team Arkea Samsic). Taaramäe kaotas võitjale ühe minuti ja 26 sekundiga ning sai 27. koha.
"Täna oli raske päev. Enesetunne oli kehvem kui eile. Homme läheme Jan Hirdiga etappi võitma ja mul on selles väga oluline roll kanda just viimasel tõusul," ütles Taaramäe etapi järel. "Hea õnnestumise korral võib ka omal võimalus olla, aga ma päris nii heas vormis vist veel pole, et parimaid ronijaid 1:1 duellis alistada."
Ka 90. kohal lõpetanud Mihkel Räim (+20,54) tunnistas, et neljas etapp oli väga raske. "Ei suuda hetkel väga pikalt maksimaalselt pingutada, ilmselt pole vorm veel piisavalt hea," kirjutas Räim sotsiaalmeedias. "Meil tekkis taga väike punt ja õnneks jäime enam-vähem normaalselt töötades ajalimiiti. Kuumus muutis samuti päeva ebameeldivaks."
Masnada tõusis soolovõiduga velotuuri liidriks. Anthon Charmig (Uno-X Pro Cycling Team) kaotab itaallasele 55 ja Taaramäe meeskonnakaaslane Hirt 58 sekundiga. Üheksandal kohal paiknev Taaramäe kaotab võitjale ühe minuti ja 23 sekundiga ning 85. positsiooni hoidev Räim 26 minuti ja 59 sekundiga.
Viiendal etapil ootab rattureid 150,5 kilomeetrit. Lõputõus on kuus kilomeetrit pikk ja keskmist tõusuprotsenti on 9,9.
Kui Omaani velotuuril läheb Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux meeskond esmaspäeval võitu püüdma, siis pühapäeval võidutses nende klubikaaslane Alexander Kristoff Hispaania ühepäevasõidul Clasica de Almeria (UCI 1.Pro). Norralane edestas 188,2-kilomeetrise etapi järel grupifinišis prantslast Nacer Bouhanni (Team Arkea Samsic) ja itaallast Giacomo Nizzolo (Israel – Premier Tech). Markus Pajur (Team Arkea Samsic) kaotas võitjale 22 sekundiga ning sai 76. koha. Esmaspäeval stardib 21-aastane eestlane Hispaania ühepäevasõidul Clasica Jaen Paraiso Interior (UCI 1.1).
Türgis lõppenud Antalya velotuuri (UCI 2.1) neljandal etapil (Antalya – Antalya; 156,5 km) sai Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB) grupifinišis 42. koha. Etapivõidu teenis Jakub Mareczko (Alpecin-Fenix; 3.40,22), edestades Arvid de Kleijni (Human Powered Health) ja Matteo Malucellit (Gazprom – RusVelo).
Kokkuvõttes pälvis esikoha taanlane Jacob Hindsgaul (Uno-X Pro Cycling Team; 14.23,14). Teise koha sai Alessandro Fedeli (Gazprom – RusVelo; +0,04) ja kolmanda Laugu meeskonnakaaslane Luc Wirtgen (+0,06). Teisel etapil õnnetult kukkunud eestlane sai 97. koha (+12,23).
Prantsusmaal lõppenud Provence'i velotuuri (UCI 2.Pro) kolmanda etapi, mis lõppes pika Montagne de Lure nime kandva tõusu otsas, võitis Nairo Quintana (Team Arkea Samsic) ajaga 4.23,06. Ta edestas lähimaid jälitajaid Mattias Skjelmose Jensenit (Trek – Segafredo) ja Matteo Jorgensoni (Movistar Team) 37 sekundiga. Norman Vahtra (Go Sport – Roubaix Lille Metropole) jõudis finišisse 87. positsioonil, kaotades võitjale 19 minuti ja nelja sekundiga.
Viimasele etapile liidrisärgis startinud Filippo Ganna (Ineos Grenadiers) diskvalifitseeriti, kuna vahetas oma rattal vales kohas jooksu. Itaallane poleks küll velotuuri võitnud, kuid pälvinuks siiski koha esikümnes.
Velotuuri võitis viimasel etapil parim olnud Quintana, edestades valitsevat maailmameistrit Julian Alaphilippe'i (Quick-Step Alpha Vinyl Team) 27 ja Skjelmose Jensenit 34 sekundiga. Vahtra lõpetas mitmepäevasõidu 91. kohal (+43,22).
### Response:
Taaramäe jätkab Omaani velotuuri üheksandal kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Durham esitas 11. veebruaril avalduse, mis keskendus võimalikule huvide konfliktile, mis on seotud Clintoni endise kampaaniaadvokaadi Michael Sussmaniga. Teda süüdistatakse föderaalagendile valeütluse andmises. Sussman oma süüd ei tunnista.
Sussmani vastu esitatud süüdistuse kohaselt ütles ta 2016. aasta septembris FBI peajuristile James Bakerile, et ta ei tööta ühegi kliendi jaoks. Siis ta esitas väidetavad andmed, mis viitasid varjatud suhtluskanalile Trumpi organisatsiooni ja Kremliga seotud Alfa panga vahel.
Durhami avaldus paljastab nüüd, et Sussman esitas süüdistuse kahe konkreetse kliendi nimel. Need kliendid olid USA-s baseeruv tehnoloogiafirma ja Clintoni kampaaniameeskond.
"Sussmanni arveldusandmed peegeldavad, et ta esitas Clintoni kampaaniameeskonnale korduvalt arveid, mis olid seotud tema tööga süüdistuse esitamisel," teatas Durham avalduses.
Avaldusest selgus, et Sussmann ja tehnoloogiafirma juht olid suhelnud advokaadiga, kes töötas Clintoni kampaaniameeskonnas nõunikuna. Allikad ütlesid telekanalile Fox News, et see advokaat oli Marc Elias.
Durhami avaldus paljastab, et 2016. aasta juulis töötas tehnoloogiajuht koos Sussmanniga Clintoni kampaania heaks, et kokku koguda väidetavad Trumpi Venemaa sidemed.
"Tehnoloogiafirma kutsus appi ka ühe ülikooli teadlased. Firma andis neile teadlastele ülesandeks uurida andmeid, et luua järeldus ja narratiiv, mis seostas presidendikandidaat Trumpi Venemaaga," teatas Durham.
Durhami sõnul teeb uurimine ka kindlaks, et tehnoloogiafirma uuris ka Trump Toweri ja hiljem Valge Maja internetiliiklust.
Trump reageeris laupäeval Durhami avaldusele jõuliselt. "Durhami avaldus annab vaieldamatult tõendeid selle kohta, et minu kampaaniat ja presidentuuri luurasid Hillary Clintoni kampaaniameeskonna palgatud töötajad, kes püüdsid luua täielikult väljamõeldud sidet Venemaaga," ütles Trump.
"See on skandaal, mis on ulatuselt palju suurem kui Watergate, need kes olid selle operatsiooniga seotud, tuleks võtta vastutusele," lisas Trump.
Durhami uurimine algas 2019. aastal. Selle eesmärk on läbi vaadata õiguskaitseametnike otsused, kus uuriti Trumpi ja tema kampaania meeskonna sidemeid Venemaaga. | Uurimine: Clintoni meeskond maksis Trumpi serveritesse tungimise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Durham esitas 11. veebruaril avalduse, mis keskendus võimalikule huvide konfliktile, mis on seotud Clintoni endise kampaaniaadvokaadi Michael Sussmaniga. Teda süüdistatakse föderaalagendile valeütluse andmises. Sussman oma süüd ei tunnista.
Sussmani vastu esitatud süüdistuse kohaselt ütles ta 2016. aasta septembris FBI peajuristile James Bakerile, et ta ei tööta ühegi kliendi jaoks. Siis ta esitas väidetavad andmed, mis viitasid varjatud suhtluskanalile Trumpi organisatsiooni ja Kremliga seotud Alfa panga vahel.
Durhami avaldus paljastab nüüd, et Sussman esitas süüdistuse kahe konkreetse kliendi nimel. Need kliendid olid USA-s baseeruv tehnoloogiafirma ja Clintoni kampaaniameeskond.
"Sussmanni arveldusandmed peegeldavad, et ta esitas Clintoni kampaaniameeskonnale korduvalt arveid, mis olid seotud tema tööga süüdistuse esitamisel," teatas Durham avalduses.
Avaldusest selgus, et Sussmann ja tehnoloogiafirma juht olid suhelnud advokaadiga, kes töötas Clintoni kampaaniameeskonnas nõunikuna. Allikad ütlesid telekanalile Fox News, et see advokaat oli Marc Elias.
Durhami avaldus paljastab, et 2016. aasta juulis töötas tehnoloogiajuht koos Sussmanniga Clintoni kampaania heaks, et kokku koguda väidetavad Trumpi Venemaa sidemed.
"Tehnoloogiafirma kutsus appi ka ühe ülikooli teadlased. Firma andis neile teadlastele ülesandeks uurida andmeid, et luua järeldus ja narratiiv, mis seostas presidendikandidaat Trumpi Venemaaga," teatas Durham.
Durhami sõnul teeb uurimine ka kindlaks, et tehnoloogiafirma uuris ka Trump Toweri ja hiljem Valge Maja internetiliiklust.
Trump reageeris laupäeval Durhami avaldusele jõuliselt. "Durhami avaldus annab vaieldamatult tõendeid selle kohta, et minu kampaaniat ja presidentuuri luurasid Hillary Clintoni kampaaniameeskonna palgatud töötajad, kes püüdsid luua täielikult väljamõeldud sidet Venemaaga," ütles Trump.
"See on skandaal, mis on ulatuselt palju suurem kui Watergate, need kes olid selle operatsiooniga seotud, tuleks võtta vastutusele," lisas Trump.
Durhami uurimine algas 2019. aastal. Selle eesmärk on läbi vaadata õiguskaitseametnike otsused, kus uuriti Trumpi ja tema kampaania meeskonna sidemeid Venemaaga.
### Response:
Uurimine: Clintoni meeskond maksis Trumpi serveritesse tungimise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andreas Roepstorff, te olete ulatusliku epideemiaaja käitumise ja suhtumiste uuringu HOPE projekti kaasjuht. Mis on teie jaoks olnud selle projekti kõige olulisemad ja huvitavamad järeldused?
Ma arvan, et on olnud huvitav vaadata, kuidas me rahvana ja meie võimud on suutnud situatsiooni muuta. On olnud ennustamatu viirus, see muutub pidevalt ja mulle on väga muljet avaldanud, kuidas inimesed on suutnud neid muutusi vastu võtta ja vastavalt reageerida. Võime dünaamiliselt reageerida vaktsiinide ja viiruse suhtes tundub olevat väga oluline.
Palju ebastabiilsust on olnud. Me ei tea, mis homme saab, kas ma olen haige või on mu pere haige ja ma pean kogu oma päevaplaani ringi tegema.
Jah, rohkem kui miski muu on pandeemiat iseloomustanud suur ebakindlus. Me ei tea, mis juhtub homme, alguses me ei teadnud, milliseid vaktsiine usaldada ja milliseid mitte, milliseid lugusid usaldada ja milliseid mitte. Aga ma arvan, et üks edu võti pandeemiaga hakkamasaamisel on olnud leida viise selle ebakindlusega hakkama saada.
Kõige intrigeerivamad teemad on olnud piirangud ja vaktsiinid. Millised on olnud taanlaste suhtumised neis vastuolulistes küsimustes?
Alustades vaktsiinidest, siis Taanis valitseb väga suur valmisolek end vaktsineerida. Ligi 80 protsenti elanikkonnast beebidest 100-aastasteni on vaktsineeritud ja vaktsiinid on üldiselt hästi vastu võetud. Mitte kõik ei arva, et see on suurepärane asi ja mõned inimesed ütlevad, et nad ei taha vaktsiini, aga enamik elanikkonnast on vaktsiine kogu aeg toetanud.
Piirangutest rääkides, siis paljud meie piirangud olid pigem soovitused, eriti mis puudutab eraelu ja kodu, siis meil olid soovitused, kui palju inimesi võib külla tulla ja kellega võib suhelda, aga taanlased on üsna head selliste soovituste ühtses järgimises. Mitte kõik ei kiida neid heaks, aga inimesed käituvad üldiselt üsna ühtemoodi, isegi kui nad ei kiida üldist ideed heaks.
Kui palju Taanis on olnud skeptitsismi ja proteste? Paljudes riikides on näha palju polariseerumist ja proteste.
Päris suur osa taanlastest, umbes 30 protsenti leiab, et piirangud on olnud liiga karmid, aga see ei ole muutunud vägivaldseteks protestideks. On üsna väike vähemus, kes leiab, et tuleks tänavale protestima tulla. Samuti on poliitikas enamik poliitilisi parteisid enam-vähem ühel meelel olulisemates otsustes ja nad on leidnud, et olulisem on luua üksmeelne tegevusplaan kui vaielda nende küsimuste üle. Tundub, et pandeemias on väga oluline, et inimesed tegutseksid kiiresti ja koordineeritult. Näiteks oli Taani väga pikaldane näomaskide kasutusele võtmisel, pikka aega peeti seda kasutuks asjaks, siis otsustati, et see on ikka hea mõte ja üleöö hakkasid kõik seda kandma. Ja kui otsustati, et näomaske pole enam vaja, siis kadusid need samuti päevapealt. Kas on hea või halb asi nii ühtselt tegutseda, seda ma ei oska öelda, aga nii see on selgelt olnud.
Te tundute tõepoolest olevat õnnelik rahvas ja suure usaldusega üksteise ja valitsuse ning riigi vastu. Aga ma nägin teie artiklit New York Timesis, mille pealkirjas olid sõnad "rasked õppetunnid". Miks selline pealkiri?
Meil olid eelmisel aastal hullumeelsed juhtumid, kus Covid-19 levis naaritsate hulgas ja leiti, et see ka muteerub naaritsate seas ja see võib liikuda neilt tagasi inimestele. Väga lühikese etteteatamisega otsustati, et kõik Taani naaritsad tuleb hukata. Tuli välja, et see otsus, mis hävitas kogu tööstusharu ja paljude inimeste töö, oli võetud vastu ilma juriidilise aluseta. Selle usalduse pahupool võib olla see, et mitte keegi ei kahelnud selles, et mitte keegi ei süvenenud sellesse.
Usalduse pahupool võib viia otsusteni, mis ei ole sobivaimad ega juriidiliselt korrektsed. Nii et suure usalduse määra pahupoolena ei pruugi inimesed leida võimalusi eri arvamuste väljendamiseks. Ma arvan, et taanlased on olnud väga kiired tegutsejad ja väga kiired ühtselt tegutsejad, aga vahel läks usaldus isegi peaaegu üle piiri.
Üldiselt on usaldus ja ühtekuuluvus ühiskonnas siiski väärtuslikud. Miks need Skandinaavias nii tugevalt arenenud on?
Ma arvan, et võimud ja eelkõige terviseametid on olnud päris head selles, et nad olid väga täpsed öeldes, mida nad teadsid ja mida nad ei teadnud. Näiteks vaktsiinide puhul algasid mingil hetkel arutelud, kas AstraZeneca on tõhus vaktsiin ja millised on tema kõrvaltoimed. Taani terviseametkonnad tulid üsna aegsasti välja seisukohaga, et antud olukorras see vaktsiin ei ole parim. Ja selline oma seisukohtade ümber vaatamine tegelikult suurendab usaldust, mitte ei vähenda seda. Suutlikkus õppida olukorrast, jagada oma ebakindlust ja jagada oma teadmisi on ülioluline usalduse loomisel. Usaldus ei peaks olema pime, see on midagi, mida pidevalt taasluuakse ja läbi räägitakse. See on olnud Taani terviseametkondade tugevus, et nad on olnud üha paremad oma ebakindluse ja teadmise jagamisel rahvaga, võimaldades meil kaasa mõelda.
Nüüd on Taanis kõik piirangud kaotatud. Paari päeva jooksul, mil ma olin Kopenhaagenis, nägin ma ainult naeratavaid nägusid, kõik olid rõõmsad, et ei ole enam maske ja kõik on lubatud. Kas see on üldine suhtumine või on mõned inimesed ka mures ja nad on lihtsalt kodus ja ei tule välja?
Loomulikult tundub hullumeelne piirangud kaotada ajal, mil nakatumismäärad on kõrgemad kui kunagi varem. Samas tundub, et omikroni tüvega ja kõrge vaktsineerituse määraga jäävad küll paljud inimesed haigeks, aga valdava enamuse jaoks ei kesta see kaua ja ei ole tõsine. Ma arvan, et see on olnud julge, võib-olla ülemääragi julge katse öelda, et me oleme uues olukorras, enam ei ole tegemist haigusega, mis antud oludes ja antud vaktsineerituse taseme juures oleks ühiskonnale ohtlik, nüüd tuleb võtta rohkem isiklik vastutus sellega hakkamasaamisel. See tundub toimivat.
On koole, kus ainult kaks-kolm last on klassis, sest kõik teised on kodus omikroniga. Samuti töökohtadel selgub, et paljud inimesed ei ole kohal. Aga on palju üksteisest hoolimist selles olukorras ja selle aktsepteerimist, et kuigi ei ole enam piiranguid, tuleb ikkagi käituda tähelepanelikult ja mõistlikult ning hoida üksteist, see tundub praegu hästi toimivat. | Taani teadlane: ebakindluse tunnistamine suurendas koroonapoliitika usaldusväärsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andreas Roepstorff, te olete ulatusliku epideemiaaja käitumise ja suhtumiste uuringu HOPE projekti kaasjuht. Mis on teie jaoks olnud selle projekti kõige olulisemad ja huvitavamad järeldused?
Ma arvan, et on olnud huvitav vaadata, kuidas me rahvana ja meie võimud on suutnud situatsiooni muuta. On olnud ennustamatu viirus, see muutub pidevalt ja mulle on väga muljet avaldanud, kuidas inimesed on suutnud neid muutusi vastu võtta ja vastavalt reageerida. Võime dünaamiliselt reageerida vaktsiinide ja viiruse suhtes tundub olevat väga oluline.
Palju ebastabiilsust on olnud. Me ei tea, mis homme saab, kas ma olen haige või on mu pere haige ja ma pean kogu oma päevaplaani ringi tegema.
Jah, rohkem kui miski muu on pandeemiat iseloomustanud suur ebakindlus. Me ei tea, mis juhtub homme, alguses me ei teadnud, milliseid vaktsiine usaldada ja milliseid mitte, milliseid lugusid usaldada ja milliseid mitte. Aga ma arvan, et üks edu võti pandeemiaga hakkamasaamisel on olnud leida viise selle ebakindlusega hakkama saada.
Kõige intrigeerivamad teemad on olnud piirangud ja vaktsiinid. Millised on olnud taanlaste suhtumised neis vastuolulistes küsimustes?
Alustades vaktsiinidest, siis Taanis valitseb väga suur valmisolek end vaktsineerida. Ligi 80 protsenti elanikkonnast beebidest 100-aastasteni on vaktsineeritud ja vaktsiinid on üldiselt hästi vastu võetud. Mitte kõik ei arva, et see on suurepärane asi ja mõned inimesed ütlevad, et nad ei taha vaktsiini, aga enamik elanikkonnast on vaktsiine kogu aeg toetanud.
Piirangutest rääkides, siis paljud meie piirangud olid pigem soovitused, eriti mis puudutab eraelu ja kodu, siis meil olid soovitused, kui palju inimesi võib külla tulla ja kellega võib suhelda, aga taanlased on üsna head selliste soovituste ühtses järgimises. Mitte kõik ei kiida neid heaks, aga inimesed käituvad üldiselt üsna ühtemoodi, isegi kui nad ei kiida üldist ideed heaks.
Kui palju Taanis on olnud skeptitsismi ja proteste? Paljudes riikides on näha palju polariseerumist ja proteste.
Päris suur osa taanlastest, umbes 30 protsenti leiab, et piirangud on olnud liiga karmid, aga see ei ole muutunud vägivaldseteks protestideks. On üsna väike vähemus, kes leiab, et tuleks tänavale protestima tulla. Samuti on poliitikas enamik poliitilisi parteisid enam-vähem ühel meelel olulisemates otsustes ja nad on leidnud, et olulisem on luua üksmeelne tegevusplaan kui vaielda nende küsimuste üle. Tundub, et pandeemias on väga oluline, et inimesed tegutseksid kiiresti ja koordineeritult. Näiteks oli Taani väga pikaldane näomaskide kasutusele võtmisel, pikka aega peeti seda kasutuks asjaks, siis otsustati, et see on ikka hea mõte ja üleöö hakkasid kõik seda kandma. Ja kui otsustati, et näomaske pole enam vaja, siis kadusid need samuti päevapealt. Kas on hea või halb asi nii ühtselt tegutseda, seda ma ei oska öelda, aga nii see on selgelt olnud.
Te tundute tõepoolest olevat õnnelik rahvas ja suure usaldusega üksteise ja valitsuse ning riigi vastu. Aga ma nägin teie artiklit New York Timesis, mille pealkirjas olid sõnad "rasked õppetunnid". Miks selline pealkiri?
Meil olid eelmisel aastal hullumeelsed juhtumid, kus Covid-19 levis naaritsate hulgas ja leiti, et see ka muteerub naaritsate seas ja see võib liikuda neilt tagasi inimestele. Väga lühikese etteteatamisega otsustati, et kõik Taani naaritsad tuleb hukata. Tuli välja, et see otsus, mis hävitas kogu tööstusharu ja paljude inimeste töö, oli võetud vastu ilma juriidilise aluseta. Selle usalduse pahupool võib olla see, et mitte keegi ei kahelnud selles, et mitte keegi ei süvenenud sellesse.
Usalduse pahupool võib viia otsusteni, mis ei ole sobivaimad ega juriidiliselt korrektsed. Nii et suure usalduse määra pahupoolena ei pruugi inimesed leida võimalusi eri arvamuste väljendamiseks. Ma arvan, et taanlased on olnud väga kiired tegutsejad ja väga kiired ühtselt tegutsejad, aga vahel läks usaldus isegi peaaegu üle piiri.
Üldiselt on usaldus ja ühtekuuluvus ühiskonnas siiski väärtuslikud. Miks need Skandinaavias nii tugevalt arenenud on?
Ma arvan, et võimud ja eelkõige terviseametid on olnud päris head selles, et nad olid väga täpsed öeldes, mida nad teadsid ja mida nad ei teadnud. Näiteks vaktsiinide puhul algasid mingil hetkel arutelud, kas AstraZeneca on tõhus vaktsiin ja millised on tema kõrvaltoimed. Taani terviseametkonnad tulid üsna aegsasti välja seisukohaga, et antud olukorras see vaktsiin ei ole parim. Ja selline oma seisukohtade ümber vaatamine tegelikult suurendab usaldust, mitte ei vähenda seda. Suutlikkus õppida olukorrast, jagada oma ebakindlust ja jagada oma teadmisi on ülioluline usalduse loomisel. Usaldus ei peaks olema pime, see on midagi, mida pidevalt taasluuakse ja läbi räägitakse. See on olnud Taani terviseametkondade tugevus, et nad on olnud üha paremad oma ebakindluse ja teadmise jagamisel rahvaga, võimaldades meil kaasa mõelda.
Nüüd on Taanis kõik piirangud kaotatud. Paari päeva jooksul, mil ma olin Kopenhaagenis, nägin ma ainult naeratavaid nägusid, kõik olid rõõmsad, et ei ole enam maske ja kõik on lubatud. Kas see on üldine suhtumine või on mõned inimesed ka mures ja nad on lihtsalt kodus ja ei tule välja?
Loomulikult tundub hullumeelne piirangud kaotada ajal, mil nakatumismäärad on kõrgemad kui kunagi varem. Samas tundub, et omikroni tüvega ja kõrge vaktsineerituse määraga jäävad küll paljud inimesed haigeks, aga valdava enamuse jaoks ei kesta see kaua ja ei ole tõsine. Ma arvan, et see on olnud julge, võib-olla ülemääragi julge katse öelda, et me oleme uues olukorras, enam ei ole tegemist haigusega, mis antud oludes ja antud vaktsineerituse taseme juures oleks ühiskonnale ohtlik, nüüd tuleb võtta rohkem isiklik vastutus sellega hakkamasaamisel. See tundub toimivat.
On koole, kus ainult kaks-kolm last on klassis, sest kõik teised on kodus omikroniga. Samuti töökohtadel selgub, et paljud inimesed ei ole kohal. Aga on palju üksteisest hoolimist selles olukorras ja selle aktsepteerimist, et kuigi ei ole enam piiranguid, tuleb ikkagi käituda tähelepanelikult ja mõistlikult ning hoida üksteist, see tundub praegu hästi toimivat.
### Response:
Taani teadlane: ebakindluse tunnistamine suurendas koroonapoliitika usaldusväärsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ukraina õhuruum on praegu avatud, välja arvatud Dnepri sektor ja Simferoopoli sektor, mida on juba aastaid soovitatud vältida," ütles Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Hololei esmaspäeval ERR-ile.
Tema sõnul jälgivad maailma juhtivad tsiviillennunduse ohutusega tegelevad organisatsioonid nagu Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja USA Föderaalne Lennuamet (FAA) olukorda, ega ole praegu omalt poolt täiendavaid piiranguid seadnud.
"Aga kui vaja, siis on võimalus väga lühikese ajaga vastavad soovitused välja saata," rõhutas Hololei. "EASA eesmärk nagu ka Euroopa Komisjoni eesmärk on kõigepealt tagada kõikide lendude täielik ohutus ja mitte ühtegi riski võtta. Teisalt ei tee me ka omalt poolt mingisuguseid ennetavaid samme, kui selleks ei ole selget põhjust. Hetkel on Ukraina õhuruum meie poolt avatud," lisas ta.
Samas on Ukrainasse lendamine lennuettevõtete kui erafirmade enda otsus, tõdes Hololei.
"Meile teadaolevalt ei ole ükski muu lennuettevõtte peale [Hollandi firma] KLM-i vähemalt praeguseks hetkeks lende katkestanud, kuigi see võib kindlasti lähipäevil, kui mitte lähitundidel juhtuda," lisas ta.
"KLM-i puhul võib arvata, et tegu võib olla teatud mõttes emotsionaalse otsusega, arvestades seda, kui palju Hollandi kodanikke Malaisia lennu puhul Ukraina õhuruumi kohal alla tulistati," rääkis Hololei.
2014. aasta 17. juulil lasid Ukraina separatistid Vene raketiga Ida-Ukraina kohal alla Amsterdamist Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse sõitnud reisilennuki 298 inimesega pardal, neist suurim osa hollandlased, kes kõik hukkusid.
Kindlustuses suuri muutusi pole
Sama tõdes Hololei ka kindlustusfirmade käitumise kohta, mis väidetavalt olevat suurendanud lennuettevõtete kindlustusmakseid Ukrainasse kui ohupiirkonda lendamise eest.
"On selge, et nii lennuettevõtted kui ka kindlustusettevõtted on erafirmad ja kui risk kasvab, siis ka kindlustusmaksed kasvavad – selles mõttes ei ole ju midagi ootamatut. Samas mingisugust massiivset käiku kindlustusettevõtete poolt ei ole teada. Eile õhtul suhtlesin rahvusvaheliste lennuettevõtete assotsiatsiooni IATA presidendiga ja ka temal ei olnud sellist informatsiooni, justkui oleks kindlustusettevõtete poolt massiivset kindlustusmaksete kasvu ette näha," rääkis Hololei.
"Aga samas, riskide puhul loomulikult hinnatakse olemasolevaid lepinguid uuesti, see on tavapärane praktika. Ma arvan, et ega antud juhulgi ei saa me mööda sellest, et risk on kasvanud ja loomulikult need, kes lennukeid omavad, on huvitatud sellest, et nad need lennukid kätte saavad," tõdes peadirektor.
Sõda võib peatada Venemaale lendamise
Hololei rääkis ka sellest, et kui Moskva siiski otsustab alustada suurt sõda Ukraina vastu, võib see kaasa tuua tsiviillendude peatamise Euroopast Venemaale.
"Mis puudutab lennuohutust, siis kui olukord peaks eskaleeruma, kui Venemaa peaks alustama agressiooni, vaatame üle ka lendamise ohutuse Venemaa õhuruumis ja teeme vastavad soovitused, kui selleks on vajadust," ütles ta. "Aga me vaatame seda lennuohutuse seisukohalt ja puhtalt selle põhjal, mis on vajalikud meetmed, et tagada maksimaalne ohutus kõikidele lendajatele," lisas ta.
Mis puudutab aga võimalikke lennundusalaseid sanktsioone Venemaale, siis see on poliitilise taseme otsus, lisas Hololei. | Hololei: ainult üks lennufirma on teatanud Ukraina-lendude peatamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ukraina õhuruum on praegu avatud, välja arvatud Dnepri sektor ja Simferoopoli sektor, mida on juba aastaid soovitatud vältida," ütles Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Hololei esmaspäeval ERR-ile.
Tema sõnul jälgivad maailma juhtivad tsiviillennunduse ohutusega tegelevad organisatsioonid nagu Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja USA Föderaalne Lennuamet (FAA) olukorda, ega ole praegu omalt poolt täiendavaid piiranguid seadnud.
"Aga kui vaja, siis on võimalus väga lühikese ajaga vastavad soovitused välja saata," rõhutas Hololei. "EASA eesmärk nagu ka Euroopa Komisjoni eesmärk on kõigepealt tagada kõikide lendude täielik ohutus ja mitte ühtegi riski võtta. Teisalt ei tee me ka omalt poolt mingisuguseid ennetavaid samme, kui selleks ei ole selget põhjust. Hetkel on Ukraina õhuruum meie poolt avatud," lisas ta.
Samas on Ukrainasse lendamine lennuettevõtete kui erafirmade enda otsus, tõdes Hololei.
"Meile teadaolevalt ei ole ükski muu lennuettevõtte peale [Hollandi firma] KLM-i vähemalt praeguseks hetkeks lende katkestanud, kuigi see võib kindlasti lähipäevil, kui mitte lähitundidel juhtuda," lisas ta.
"KLM-i puhul võib arvata, et tegu võib olla teatud mõttes emotsionaalse otsusega, arvestades seda, kui palju Hollandi kodanikke Malaisia lennu puhul Ukraina õhuruumi kohal alla tulistati," rääkis Hololei.
2014. aasta 17. juulil lasid Ukraina separatistid Vene raketiga Ida-Ukraina kohal alla Amsterdamist Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse sõitnud reisilennuki 298 inimesega pardal, neist suurim osa hollandlased, kes kõik hukkusid.
Kindlustuses suuri muutusi pole
Sama tõdes Hololei ka kindlustusfirmade käitumise kohta, mis väidetavalt olevat suurendanud lennuettevõtete kindlustusmakseid Ukrainasse kui ohupiirkonda lendamise eest.
"On selge, et nii lennuettevõtted kui ka kindlustusettevõtted on erafirmad ja kui risk kasvab, siis ka kindlustusmaksed kasvavad – selles mõttes ei ole ju midagi ootamatut. Samas mingisugust massiivset käiku kindlustusettevõtete poolt ei ole teada. Eile õhtul suhtlesin rahvusvaheliste lennuettevõtete assotsiatsiooni IATA presidendiga ja ka temal ei olnud sellist informatsiooni, justkui oleks kindlustusettevõtete poolt massiivset kindlustusmaksete kasvu ette näha," rääkis Hololei.
"Aga samas, riskide puhul loomulikult hinnatakse olemasolevaid lepinguid uuesti, see on tavapärane praktika. Ma arvan, et ega antud juhulgi ei saa me mööda sellest, et risk on kasvanud ja loomulikult need, kes lennukeid omavad, on huvitatud sellest, et nad need lennukid kätte saavad," tõdes peadirektor.
Sõda võib peatada Venemaale lendamise
Hololei rääkis ka sellest, et kui Moskva siiski otsustab alustada suurt sõda Ukraina vastu, võib see kaasa tuua tsiviillendude peatamise Euroopast Venemaale.
"Mis puudutab lennuohutust, siis kui olukord peaks eskaleeruma, kui Venemaa peaks alustama agressiooni, vaatame üle ka lendamise ohutuse Venemaa õhuruumis ja teeme vastavad soovitused, kui selleks on vajadust," ütles ta. "Aga me vaatame seda lennuohutuse seisukohalt ja puhtalt selle põhjal, mis on vajalikud meetmed, et tagada maksimaalne ohutus kõikidele lendajatele," lisas ta.
Mis puudutab aga võimalikke lennundusalaseid sanktsioone Venemaale, siis see on poliitilise taseme otsus, lisas Hololei.
### Response:
Hololei: ainult üks lennufirma on teatanud Ukraina-lendude peatamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Celtics pikendas oma võiduseeria nüüd kaheksamänguliseks, olles võidulainel alates 29. jaanuarist. Celticsi parim oli Jayson Tatum, kes viskas 38 punkti, neist 16 kolmandal veerandajal. Lisaks võttis ta kümme lauapalli.
Jayson Tatum was getting buckets all over the court as he lifted the @celtics to their 8th-straight-win! #BleedGreen @jaytatum0: 38 PTS | 10 REB | 4 3PM pic.twitter.com/eXYzERPdck
— NBA (@NBA) February 13, 2022
Trae Young viskas Hawksi eest 30 punkti ja jagas kümme korvisöötu. Bogdan Bogdanovic tegi oma hooaja parima mängu, visates 26 punkti.
Anthony Edwards tabas seitse kaugviset ning viskas kokku 37 punkti, kui Timberwolves võitis võõrsil 129:120 Indiana Pacersit. D'Angelo Russell lisas Timberwolvesi kasuks 23 ja Karl-Anthony Towns 15 punkti. Oshae Brissett viskas Pacersi eest 22 punkti ja võttis 13 lauapalli. Tyrese Haliburtoni arvele jäi 22 punkti ja 16 resultatiivset söötu. | Celtics võitis Hawksi, Pacers jäi alla Timberwolvesile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Celtics pikendas oma võiduseeria nüüd kaheksamänguliseks, olles võidulainel alates 29. jaanuarist. Celticsi parim oli Jayson Tatum, kes viskas 38 punkti, neist 16 kolmandal veerandajal. Lisaks võttis ta kümme lauapalli.
Jayson Tatum was getting buckets all over the court as he lifted the @celtics to their 8th-straight-win! #BleedGreen @jaytatum0: 38 PTS | 10 REB | 4 3PM pic.twitter.com/eXYzERPdck
— NBA (@NBA) February 13, 2022
Trae Young viskas Hawksi eest 30 punkti ja jagas kümme korvisöötu. Bogdan Bogdanovic tegi oma hooaja parima mängu, visates 26 punkti.
Anthony Edwards tabas seitse kaugviset ning viskas kokku 37 punkti, kui Timberwolves võitis võõrsil 129:120 Indiana Pacersit. D'Angelo Russell lisas Timberwolvesi kasuks 23 ja Karl-Anthony Towns 15 punkti. Oshae Brissett viskas Pacersi eest 22 punkti ja võttis 13 lauapalli. Tyrese Haliburtoni arvele jäi 22 punkti ja 16 resultatiivset söötu.
### Response:
Celtics võitis Hawksi, Pacers jäi alla Timberwolvesile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalle Laaneti sõnul püsib olukord Ukraina ümber pinev ja pinged kasvavad lähiajal ilmselt veelgi.
"Eesti jälgib arenguid koos liitlastega valvsalt ja liitlaste toetus meie piirkonnale on kindel," ütles Laanet, kelle sõnul kinnitas Ühendkuningriik eelmisel nädalal lisaüksuste saatmist Eestisse ning otsuseid ja avaldusi valmisolekust saata Läänemere piirkonda täiendavaid võimeid tuleb pidevalt.
Ühtlasi jätkab Eesti Laaneti sõnul kindlalt Ukraina toetamist ega too Ukrainast ära seal väljaõppe andmisega tegelevaid kaitseväelasi.
Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Ukrainas viibivatel Eesti inimestel tuleks vaadata selgelt otsa oma reisiplaanidele ja leida võimalusi riigist lahkumiseks, samas jätkab saatkond tööd.
"Kuigi olukord Ukrainas on pingeline, jätkab Eesti saatkond Kiievis kindlasti tööd ning saab pakkuda Eesti inimestele abi Ukrainast lahkumisel, ent oluline on rõhutada, et kui olukord peaks muutuma keerulisemaks, siis hoolimata meie saatkonna heast võimekusest, võib olla oluliselt pärsitud vajaliku abi andmine meist sõltumatutel põhjustel," ütles Liimets.
Kallas: Eesti jätkab Ukraina toetamist ka sõja korral
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles, et Eesti riik toetab Ukrainat ja Ukraina inimesi ning jätkab abistamisega ka siis, kui Venemaa agressioon Ukrainas muutub sõjaks. "Ukrainat toetades konsulteerime pidevalt oma liitlastega," ütles Kallas.
"Eesti on suurendanud oma valmisolekut sõjaga kaasnevate kõrvalmõjude leevendamiseks vastavalt meie tegevusplaanile. Riigi kõrval peab ka iga inimene, ettevõte ja asutus läbi mõtlema, mida teha, kui Ukraina kriis eskaleerub sõjaliseks rünnakuks, mille mõjud võivad puudutada meid kõiki," lausus Kallas.
Valitsuse liikmed said esmaspäeva hommikul julgeolekualasel kabinetinõupidamisel ülevaate Ukraina kriisi viimasest seisust.
Ukraina piiride lähistele ja Valgevenesse on koondatud pretsedenditu hulk Vene Föderatsiooni vägesid, mistõttu on sõjalise eskalatsiooni oht väga kõrge. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid arvestama peab sõjaga kaasnevate kõrvalmõjudega küber- ja siseturvalisuse, energeetika ja majanduse vallas ning võimalike sõjapõgenikega. | Laanet: Eesti väljaõpet andvaid kaitseväelasi Ukrainast ära ei too | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalle Laaneti sõnul püsib olukord Ukraina ümber pinev ja pinged kasvavad lähiajal ilmselt veelgi.
"Eesti jälgib arenguid koos liitlastega valvsalt ja liitlaste toetus meie piirkonnale on kindel," ütles Laanet, kelle sõnul kinnitas Ühendkuningriik eelmisel nädalal lisaüksuste saatmist Eestisse ning otsuseid ja avaldusi valmisolekust saata Läänemere piirkonda täiendavaid võimeid tuleb pidevalt.
Ühtlasi jätkab Eesti Laaneti sõnul kindlalt Ukraina toetamist ega too Ukrainast ära seal väljaõppe andmisega tegelevaid kaitseväelasi.
Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Ukrainas viibivatel Eesti inimestel tuleks vaadata selgelt otsa oma reisiplaanidele ja leida võimalusi riigist lahkumiseks, samas jätkab saatkond tööd.
"Kuigi olukord Ukrainas on pingeline, jätkab Eesti saatkond Kiievis kindlasti tööd ning saab pakkuda Eesti inimestele abi Ukrainast lahkumisel, ent oluline on rõhutada, et kui olukord peaks muutuma keerulisemaks, siis hoolimata meie saatkonna heast võimekusest, võib olla oluliselt pärsitud vajaliku abi andmine meist sõltumatutel põhjustel," ütles Liimets.
Kallas: Eesti jätkab Ukraina toetamist ka sõja korral
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles, et Eesti riik toetab Ukrainat ja Ukraina inimesi ning jätkab abistamisega ka siis, kui Venemaa agressioon Ukrainas muutub sõjaks. "Ukrainat toetades konsulteerime pidevalt oma liitlastega," ütles Kallas.
"Eesti on suurendanud oma valmisolekut sõjaga kaasnevate kõrvalmõjude leevendamiseks vastavalt meie tegevusplaanile. Riigi kõrval peab ka iga inimene, ettevõte ja asutus läbi mõtlema, mida teha, kui Ukraina kriis eskaleerub sõjaliseks rünnakuks, mille mõjud võivad puudutada meid kõiki," lausus Kallas.
Valitsuse liikmed said esmaspäeva hommikul julgeolekualasel kabinetinõupidamisel ülevaate Ukraina kriisi viimasest seisust.
Ukraina piiride lähistele ja Valgevenesse on koondatud pretsedenditu hulk Vene Föderatsiooni vägesid, mistõttu on sõjalise eskalatsiooni oht väga kõrge. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid arvestama peab sõjaga kaasnevate kõrvalmõjudega küber- ja siseturvalisuse, energeetika ja majanduse vallas ning võimalike sõjapõgenikega.
### Response:
Laanet: Eesti väljaõpet andvaid kaitseväelasi Ukrainast ära ei too |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebikanali pidevalt täienevas repertuaaris on praegu rohkem kui 3500 pala heliplaatidelt ja ERR-i fonoteegist. Muusikakataloogis on oluline osa teiste Euroopa raadiojaamade materjalidel ning mõni ülipopulaarne meloodia võib veebikanalil kõlada kümnes keeles. Ligi neljandik nostalgiajaama muusikast on eesti esitajatelt ja autoritelt ning paljud lood on salvestanud Eesti Raadio oma orkestrid ja ansamblid.
Klassikaraadio saade "Lihtsalt nostalgia", mis on eetris argipäeviti kell 9.15 ja keskendub samasugusele muusikale, saab 14. veebruaril viieaastaseks. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Tederi sõnul on Kaisa Jõhviku juhitud sari väga populaarne, saab kuulajatelt head vastukaja ning tema saadete järelkuulamine veebis on juba pikemat aega püsinud kasvutrendis.
"Nüüd pakume meie nostalgiasaate kuulajatele lisavõimalust kuulata kauneid meloodiaid, peenekoelisi orkestriseadeid ja võrratuid lauljaid ööpäev läbi," ütles Teder. "Loomulikult jäävad KlaRa Nostalgia kuulajad ilma Kaisa Jõhviku toredatest infokildudest palade vahel, kuid nad on ühe valiku võrra rikkamad nendel kellaaegadel, mil Klassikaraadio eetris ei kõla saade "Lihtsalt nostalgia"."
KlaRa Nostalgia signatuuride helitaustad on pärit lauluklassikast. Tekstid ja sõnad ütlesid Piret Simson, Kaisa Jõhvik ja Jaan Tootsen.
KlaRa nimi on tuleb Klassikaraadio silplühendist. Veebilehel klara.ee saab nüüd ööpäev läbi kuulata klassikalist muusikat, džässi ja igihaljaid meloodiaid. | Klassikaraadio avas uue veebiraadio KlaRa Nostalgia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebikanali pidevalt täienevas repertuaaris on praegu rohkem kui 3500 pala heliplaatidelt ja ERR-i fonoteegist. Muusikakataloogis on oluline osa teiste Euroopa raadiojaamade materjalidel ning mõni ülipopulaarne meloodia võib veebikanalil kõlada kümnes keeles. Ligi neljandik nostalgiajaama muusikast on eesti esitajatelt ja autoritelt ning paljud lood on salvestanud Eesti Raadio oma orkestrid ja ansamblid.
Klassikaraadio saade "Lihtsalt nostalgia", mis on eetris argipäeviti kell 9.15 ja keskendub samasugusele muusikale, saab 14. veebruaril viieaastaseks. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Tederi sõnul on Kaisa Jõhviku juhitud sari väga populaarne, saab kuulajatelt head vastukaja ning tema saadete järelkuulamine veebis on juba pikemat aega püsinud kasvutrendis.
"Nüüd pakume meie nostalgiasaate kuulajatele lisavõimalust kuulata kauneid meloodiaid, peenekoelisi orkestriseadeid ja võrratuid lauljaid ööpäev läbi," ütles Teder. "Loomulikult jäävad KlaRa Nostalgia kuulajad ilma Kaisa Jõhviku toredatest infokildudest palade vahel, kuid nad on ühe valiku võrra rikkamad nendel kellaaegadel, mil Klassikaraadio eetris ei kõla saade "Lihtsalt nostalgia"."
KlaRa Nostalgia signatuuride helitaustad on pärit lauluklassikast. Tekstid ja sõnad ütlesid Piret Simson, Kaisa Jõhvik ja Jaan Tootsen.
KlaRa nimi on tuleb Klassikaraadio silplühendist. Veebilehel klara.ee saab nüüd ööpäev läbi kuulata klassikalist muusikat, džässi ja igihaljaid meloodiaid.
### Response:
Klassikaraadio avas uue veebiraadio KlaRa Nostalgia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäevase treeningu avavoorus olid poomil kõik Pekingis kohal olevad kahevõistluse suuremad nimed peale Saksa koondislaste, austerlaste Franz-Josef Rehrli ja Johannes Lamparteri ning jätkuvalt isolatsioonihotellist pääsemist ootava Norra tähe Jarl Magnus Riiberi.
Ilves hüppas 134,5 meetrit, mis jäi alla vaid norralasele Espen Andersenile, aga eestlane teenis treeningkaaslasest seitse punkti enam.
Teises ringis olid kohal ka sakslased ja Manuel Faisst teeniski seal esikoha, kui hüppas sarnaselt Ilvesele 136,5 meetrit, aga sai eestlasest 2,6 punkti rohkem. Austerlane Johannes Lamparter kaotas Ilvesele 0,8 punktiga.
Kolmandaks vooruks Ilves enam mäele ei läinud, seal tegi võimsa soorituse sakslane Vinzenz Geiger, kelle õhulennu pikkuseks mõõdeti 142,5 meetrit.
Pekingi olümpiamängude suure mäe hüppevõistlus algab Eesti aja järgi teisipäeval kell 10, 10 km murdmaarajale minnakse kell 13. | Ilves näitas päev enne suure mäe võistlust taas head hüppevormi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäevase treeningu avavoorus olid poomil kõik Pekingis kohal olevad kahevõistluse suuremad nimed peale Saksa koondislaste, austerlaste Franz-Josef Rehrli ja Johannes Lamparteri ning jätkuvalt isolatsioonihotellist pääsemist ootava Norra tähe Jarl Magnus Riiberi.
Ilves hüppas 134,5 meetrit, mis jäi alla vaid norralasele Espen Andersenile, aga eestlane teenis treeningkaaslasest seitse punkti enam.
Teises ringis olid kohal ka sakslased ja Manuel Faisst teeniski seal esikoha, kui hüppas sarnaselt Ilvesele 136,5 meetrit, aga sai eestlasest 2,6 punkti rohkem. Austerlane Johannes Lamparter kaotas Ilvesele 0,8 punktiga.
Kolmandaks vooruks Ilves enam mäele ei läinud, seal tegi võimsa soorituse sakslane Vinzenz Geiger, kelle õhulennu pikkuseks mõõdeti 142,5 meetrit.
Pekingi olümpiamängude suure mäe hüppevõistlus algab Eesti aja järgi teisipäeval kell 10, 10 km murdmaarajale minnakse kell 13.
### Response:
Ilves näitas päev enne suure mäe võistlust taas head hüppevormi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna paiku järgnes traditsiooniline käik Metsakalmistule, et oma eelkäijaid meenutada. Tavapärast õhtust pidu otsustas teater ka sel aastal viiruse leviku tõttu mitte pidada ja jagas kolleegipreemiaid videokõne kaudu, kus teatripere veetis koos aega ühtse virtuaalse peolaua taga.
Kokku jagas teater kümme kolleegipreemiat. Parima lavastuse auhinna võitis Diana Leesalu "Muusikale". Parima lavakujunduse preemia läks "Balti tragöödia" kunstnikule Kristjan Suitsule ja parima lavastust toetava kujunduse preemia "Balti tragöödia" kostüümikunstnikule Kristīne Pasternakale.
Parima naispeaosatäitja tiitli pälvis Kristiin Räägel Nastasja Filippovna Baraškova rolli eest lavastuses "Rogožin" ja parima meespeaosatäitja tiitli Tõnn Lamp Joaquin Monegro rolli eest lavastuses "Abel Sánchez. Ühe kire lugu". Parima nais- ja meeskõrvalosa auhinnad anti rollide eest lavastuses "Muusikale": Maris Nõlvakule, kes kehastas Margrethe Irene Floedi, ja Allan Noormetsale, kes kehastas Hjalmar Vindingut.
Parimaks lavastusala töötajaks hindasid Linnateatri kolleegid etenduse juhti Oliver Reimanni ja parimaks maja töötajaks värsket peanäitejuhti Uku Uusbergi. Eripreemia pälvisid teatrijuhid Uku Uusberg ja Mihkel Kübar suure pühendumise ning teatrisse uue hingamise ja positiivse energia toomise eest.
Juhtkonna preemiaga tunnustati helitehnik Arbo Maranit ja maja perenaist Margot Böttcherit ning 2021. aastal enim etendusi andnud näitlejaid Simo Andre Kadastut ja Kristiin Räägelit.
Lisaks jagasid tunnustust ka Tallinna Linnateatri pikaaegsed toetajad ja koostööpartnerid. ABC Motorsi näitlejapreemia pälvis Piret Kalda ja Priit Pius ning Nordeconi preemia teatri kassapidajad Aveli Kadastik ja Nelly Loginov. Lisaks annab oma preemia ka Linnateatri pikaaegne partner Espak, preemia laueraat selgub tuleval nädalal.
Tallinna Linnateatri publiku lemmiknäitleja hääletuse võitis Anne Reemann. | Tallinna Linnateater jagas kolleegipreemiaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna paiku järgnes traditsiooniline käik Metsakalmistule, et oma eelkäijaid meenutada. Tavapärast õhtust pidu otsustas teater ka sel aastal viiruse leviku tõttu mitte pidada ja jagas kolleegipreemiaid videokõne kaudu, kus teatripere veetis koos aega ühtse virtuaalse peolaua taga.
Kokku jagas teater kümme kolleegipreemiat. Parima lavastuse auhinna võitis Diana Leesalu "Muusikale". Parima lavakujunduse preemia läks "Balti tragöödia" kunstnikule Kristjan Suitsule ja parima lavastust toetava kujunduse preemia "Balti tragöödia" kostüümikunstnikule Kristīne Pasternakale.
Parima naispeaosatäitja tiitli pälvis Kristiin Räägel Nastasja Filippovna Baraškova rolli eest lavastuses "Rogožin" ja parima meespeaosatäitja tiitli Tõnn Lamp Joaquin Monegro rolli eest lavastuses "Abel Sánchez. Ühe kire lugu". Parima nais- ja meeskõrvalosa auhinnad anti rollide eest lavastuses "Muusikale": Maris Nõlvakule, kes kehastas Margrethe Irene Floedi, ja Allan Noormetsale, kes kehastas Hjalmar Vindingut.
Parimaks lavastusala töötajaks hindasid Linnateatri kolleegid etenduse juhti Oliver Reimanni ja parimaks maja töötajaks värsket peanäitejuhti Uku Uusbergi. Eripreemia pälvisid teatrijuhid Uku Uusberg ja Mihkel Kübar suure pühendumise ning teatrisse uue hingamise ja positiivse energia toomise eest.
Juhtkonna preemiaga tunnustati helitehnik Arbo Maranit ja maja perenaist Margot Böttcherit ning 2021. aastal enim etendusi andnud näitlejaid Simo Andre Kadastut ja Kristiin Räägelit.
Lisaks jagasid tunnustust ka Tallinna Linnateatri pikaaegsed toetajad ja koostööpartnerid. ABC Motorsi näitlejapreemia pälvis Piret Kalda ja Priit Pius ning Nordeconi preemia teatri kassapidajad Aveli Kadastik ja Nelly Loginov. Lisaks annab oma preemia ka Linnateatri pikaaegne partner Espak, preemia laueraat selgub tuleval nädalal.
Tallinna Linnateatri publiku lemmiknäitleja hääletuse võitis Anne Reemann.
### Response:
Tallinna Linnateater jagas kolleegipreemiaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome klubi saatis Tallinnasse pühapäeval oma duubelmeeskonna, kuna algselt eelmisel nädalal toimuma pidanud ning koroonaviiruse tõttu edasi lükatud mängu polnud Cocksi esindusvõistkonnal tiheda Soome liiga ning Euroopa liiga graafiku tõttu võimalik mängida.
HC Tallinna resultatiivseim oli üheksa tabamusega Jürgen Rooba. Tallinlaste ridades ei olnud pühapäevaseks kohtumiseks üles antud koroonaviirusega kimpus olevat ukrainlast Oleksii Shcherbaki ning viirushaigusest taastuvat Kaspar Leesi.
"Meil on raske viirusteperiood selja taga ning mänge viimasel ajal vähe olnud. Sellegipoolest tegime hea mängu, kuigi kaitse saab toimida paremini", lausus HC Tallinna taanlasest peatreener Bo Östergaard.
Mängu parimaks valitud ning kuus väravat visanud HC Tallinna valgevenelasest paremsisemine Uladzislau Barylau sõnul oli tegemist hea mänguga ning eriti rünnakufaasis.
Ainult Soome meeste meistriliiga põhiturniiril osalenud HC Tallinn kogus 14 kohtumisega 11 punkti, mis andis kaheksa võistkonna konkurentsis viienda koha.
Põhiturniiri võitjaks tuli Helsinki Dicken 24 silmaga, sama palju punkte kogunud Karjaa BK-46 platseerus teiseks ning Cocks 22 silmaga kolmandaks. Tallinlasi edestas veel 14 punkti kogunud Grankulla IFK.
Soome meeste meistriliiga jätkub nelja ülemise ning kolme alumise võistkonna (Helsinki IFK, Turu AIFK ning Siuntio IF) kaheringilise jätkuturniiriga enne play - off mänge. HC Tallinn saab nüüd keskenduda vaid Eesti meistriliigale, mis sel hooajal toimub esmakordselt Eesti ajaloos iseseisvalt ilma play - off 'ita ning paremusjärjestus selgub põhiturniiri põhjal. | HC Tallinn lõpetas Soome liiga põhiturniiri võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome klubi saatis Tallinnasse pühapäeval oma duubelmeeskonna, kuna algselt eelmisel nädalal toimuma pidanud ning koroonaviiruse tõttu edasi lükatud mängu polnud Cocksi esindusvõistkonnal tiheda Soome liiga ning Euroopa liiga graafiku tõttu võimalik mängida.
HC Tallinna resultatiivseim oli üheksa tabamusega Jürgen Rooba. Tallinlaste ridades ei olnud pühapäevaseks kohtumiseks üles antud koroonaviirusega kimpus olevat ukrainlast Oleksii Shcherbaki ning viirushaigusest taastuvat Kaspar Leesi.
"Meil on raske viirusteperiood selja taga ning mänge viimasel ajal vähe olnud. Sellegipoolest tegime hea mängu, kuigi kaitse saab toimida paremini", lausus HC Tallinna taanlasest peatreener Bo Östergaard.
Mängu parimaks valitud ning kuus väravat visanud HC Tallinna valgevenelasest paremsisemine Uladzislau Barylau sõnul oli tegemist hea mänguga ning eriti rünnakufaasis.
Ainult Soome meeste meistriliiga põhiturniiril osalenud HC Tallinn kogus 14 kohtumisega 11 punkti, mis andis kaheksa võistkonna konkurentsis viienda koha.
Põhiturniiri võitjaks tuli Helsinki Dicken 24 silmaga, sama palju punkte kogunud Karjaa BK-46 platseerus teiseks ning Cocks 22 silmaga kolmandaks. Tallinlasi edestas veel 14 punkti kogunud Grankulla IFK.
Soome meeste meistriliiga jätkub nelja ülemise ning kolme alumise võistkonna (Helsinki IFK, Turu AIFK ning Siuntio IF) kaheringilise jätkuturniiriga enne play - off mänge. HC Tallinn saab nüüd keskenduda vaid Eesti meistriliigale, mis sel hooajal toimub esmakordselt Eesti ajaloos iseseisvalt ilma play - off 'ita ning paremusjärjestus selgub põhiturniiri põhjal.
### Response:
HC Tallinn lõpetas Soome liiga põhiturniiri võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Super Bowli reklaamid on saanud omaette hittideks, mistõttu panustavad reklaamitootjad nendesse ohtralt raha ja aega. Ka tänavuste reklaamide hulgast võib leida mitmeid tuntuid Hollywoodi staare, nende seas näiteks Arnold Schwarzeneggeri, Miley Cyruse, Paul Ruddi, Seth Rogeni ja mitmeid teisi.
Tõime välja mõningad näited tänavustest reklaamidest.
BMW: ZEUS & HERA
Flamin' Hot Cheetos
Lay's
T-Mobile
Caesars Sportsbook
BIC
Squarespace | Vaata: Super Bowli reklaamid tõid Hollywoodi staarid ekraanidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Super Bowli reklaamid on saanud omaette hittideks, mistõttu panustavad reklaamitootjad nendesse ohtralt raha ja aega. Ka tänavuste reklaamide hulgast võib leida mitmeid tuntuid Hollywoodi staare, nende seas näiteks Arnold Schwarzeneggeri, Miley Cyruse, Paul Ruddi, Seth Rogeni ja mitmeid teisi.
Tõime välja mõningad näited tänavustest reklaamidest.
BMW: ZEUS & HERA
Flamin' Hot Cheetos
Lay's
T-Mobile
Caesars Sportsbook
BIC
Squarespace
### Response:
Vaata: Super Bowli reklaamid tõid Hollywoodi staarid ekraanidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raske Covidiga haiglas olevatest patsientidest omakorda 198 ehk 63,3 protsenti on vaktsineerimata ja 115 ehk 36,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 69 uut haigusjuhtu, millest 33 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti.
Viimane arv on oluline, sest valitsus jõudis kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.
Intensiivravil on 25 patsienti, neist juhitaval hingamisel 14.
Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, kes mõlemad olid vaktsineerimata: 86-aastane naine ja 89-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 2115 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Uusi nakatunuid lisandus 2898
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5304 testitulemust, millest 2898 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 321,0 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 509,7 vaktsineerimata inimest päevas.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on nüüd 6468,7.
Ööpäeva jooksul manustati 522 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 50. Esmaspäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 420 130 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,8 protsenti. Täisealistest on vaktsineeritud 73,4 protsenti. | Raske koroonaga on haiglas 313 patsienti, suri kaks inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raske Covidiga haiglas olevatest patsientidest omakorda 198 ehk 63,3 protsenti on vaktsineerimata ja 115 ehk 36,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 69 uut haigusjuhtu, millest 33 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti.
Viimane arv on oluline, sest valitsus jõudis kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.
Intensiivravil on 25 patsienti, neist juhitaval hingamisel 14.
Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, kes mõlemad olid vaktsineerimata: 86-aastane naine ja 89-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 2115 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Uusi nakatunuid lisandus 2898
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5304 testitulemust, millest 2898 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 321,0 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 509,7 vaktsineerimata inimest päevas.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on nüüd 6468,7.
Ööpäeva jooksul manustati 522 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 50. Esmaspäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 420 130 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,8 protsenti. Täisealistest on vaktsineeritud 73,4 protsenti.
### Response:
Raske koroonaga on haiglas 313 patsienti, suri kaks inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võib vist öelda, et need, kellele kavalehe kohaselt pakutakse hokiareenil olulisemaid rolle, on osatäitmisse kenasti sisse elanud. Ehk ainult Taani üllatas ja võttis enam sõna kui eeldatavale kõrvalosatäitjale kohane: võidud Tšehhi ja Šveitsi üle pole taanlastele just igapäevased.
Aga eks selle etenduse võlu on ju selleski, et lavastaja jätab osatäitjatele ehk meeskondadele vabad käed ja rollide jaotus selgub vahetus sportlikus võistluses. Midagi pole veel otsustatud ja teises vaatuses sõelmängudel tulevad igal juhul olümpial kõik vähemalt korraks veel lavale: kes üheks episoodiks, kes kauemaks; keegi jääb sinna etenduse lõpuni ja pälvib lõpuks olümpiavõitja nimetuse. Tahe ja meisterlikkus otsustavad, millal osatäitmine lõppeb. Õnn - olgu, kriimuke seda on ka vaja!
Turniiri seniseid mänge jälgides läks millalgi mõte just sellele, et kas ja kuivõrd tajutakse olümpia puhul olukorra ainulaadsust? Võimaluse taolises etenduses kaasa teha saavad vähesed ja vaid korra nelja aasta jooksul. Kogu olümpiaturniir kestabki ainult poolteist nädalat ja neist esimesed viis päeva alagrupiturniiril on nagu proovietendused, kus on vaja saavutada parim häälestus otsustavateks mängudeks. Alates homsest läheb asi Pekingis tõsiseks ja üle ühe võimaluse kellelegi korraga ei anta: kas võidad nüüd või sõidad koju. Uus võimalus tuleb nelja aasta pärast Milanos.
Jäähokimaailmas on kolm tiitlit, mis on teistest enam hinnatud, neist olümpiavõitu saab püüda kõige harvem. Maailmameistriks on võimalik tulla kord aastas, turniir ise on olemuselt ja ülesehituselt olümpiale sarnane, lühike ja intensiivne, eksimisruumita sõelmängudes. Kord aastas tõstavad mõned kätele ka Stanley karika, ilmselt ihaldatuima trofee jäähokis, kuid sellele eelneb üheksa kuud pingutust: pikk 82-mänguline NHL-i põhiturniir ja neli ringi Stanley karikamänge, igas ringis nelja võiduni. Rahaliselt on see tasuvaim ja seepärast ongi enamik maailma parimaid hokimängijad kogunenud Põhja-Ameerikasse, kus on mõlemad – money and fame [raha ja kuulsus - toim]!
Jätame raha sinnapaika ja mõtiskleme, mida ja mitmel korral nendest kolmest hinnatud tiitlist saab väga hea jäähokiproff karjääri jooksul võita. Oletame, et mängitakse tipptasemel 15-20 aastat nagu tavaliselt, harvem tehakse seda kauem. Reaalne on mängida neljal-viiel olümpial, kui kuuluda riigi parimate hokimeeste ringi. Eelkõige Kanada, USA, Venemaa, Tšehhi, Rootsi ja Soome koondises avaneb ka hea võimalus olümpial võita, aga mitte ilmtingimata. Meenutan, et profiliiga NHL tegi viimati olümpia ajal mängupausi 2014. aastal ja maailma parimad hokimängijad on jäänud eemale kahest järjestikusest taliolümpiast. Mitte igal aastal ei jõua kõik paremad ookeani tagant ka maikuus peetavatele MM-turniiridele Euroopas, kuivõrd paljude koduklubid mängivad alles Stanley karikaturniiril. Kui leping näeb ette lavale astumist NHL-is, ei saa samaaegselt vastu võtta rolli koondises kas olümpial või MM-il. Aga tupikusse jookseb tee sageli ka teistpidi, sest nii mõnigi, kes on saanud tähtede eemalejäämisel võimaluse mängida olümpial või MM-il, pole kunagi saanud kutset NHL-i.
Ometi on maailmas tänaseks 29 jäähokimängijat, kes on võitnud ühe nendest tiitlitest vähemalt korra: 11 kanadalast, üheksa rootslast, seitse venelast ja kaks tšehhi. Üks esimesi nn Kolme Kulla Klubi liikmeid on alates 1994. aastast Eesti juurtega rootslane Hakan Loob. Viimati täienes nimekiri 2019. aastal, kui kanadalane Jay Bouwmeester võitis St. Louis Bluesi klubiga Stanley karika. Eelmisel, 2018. aasta taliolümpial, õnnestus valitud seltskonnaga liituda venelasel Pavel Datsjukil, kes oli selleks ajaks NHL-i karjääri lõpetanud. Nüüd võib Pekingi olümpial klubi liikmete arv kasvada veel kahe võrra... kui Rootsi võidab!
Kellest on jutt? Kolmandat hooaega Šveitsi liigas mängiv Marcus Krüger on kahekordne Stanley karikavõitja Chicago Blackhawksi ridades (2013, 2015) ja 2017. aasta maailmameister Rootsi koondisega. Enne tänavuse hooaja algust NHL-ist lahkunud ja Moskva CSKA-ga (KHL) liitunud Joakim Nordström on samuti 2017. aasta maailmameister ja Stanley karikavõitja Chicago klubiga (2015). Kui NHL oleks teinud olümpia ajaks mängupausi ja jäähoki tippriikide koondised oleksid saabunud Pekingisse parimas võimalikus koosseisus, siis saaksime siinkohal loeteluga jätkata. Aga koroonaolukord maailmas viimasel kahel aastal on vähendanud märgatavalt ka võimalusi eksklusiivse klubi uksele koputada.
Lõpetuseks viktoriiniküsimus. Pekingi olümpiaturniiril osaleb tegelikult üks mainitud klubi liige, kes on 37-aastane ja mänginud NHL-is ligi 1300 kohtumist. Tal on kolm venda, neist kaks mängivad ka praegu NHL-is. Olümpiaturniiri teine vaatus algab Pekingis homme, mõelge selleks ajaks välja! Või kui ei leia vastust, helistage sõbrale nagu selles miljonimängus – ikkagi sõbrapäev! | Kristjan Kalkun: ainulaadne etendus, kahes vaatuses ja vähestele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võib vist öelda, et need, kellele kavalehe kohaselt pakutakse hokiareenil olulisemaid rolle, on osatäitmisse kenasti sisse elanud. Ehk ainult Taani üllatas ja võttis enam sõna kui eeldatavale kõrvalosatäitjale kohane: võidud Tšehhi ja Šveitsi üle pole taanlastele just igapäevased.
Aga eks selle etenduse võlu on ju selleski, et lavastaja jätab osatäitjatele ehk meeskondadele vabad käed ja rollide jaotus selgub vahetus sportlikus võistluses. Midagi pole veel otsustatud ja teises vaatuses sõelmängudel tulevad igal juhul olümpial kõik vähemalt korraks veel lavale: kes üheks episoodiks, kes kauemaks; keegi jääb sinna etenduse lõpuni ja pälvib lõpuks olümpiavõitja nimetuse. Tahe ja meisterlikkus otsustavad, millal osatäitmine lõppeb. Õnn - olgu, kriimuke seda on ka vaja!
Turniiri seniseid mänge jälgides läks millalgi mõte just sellele, et kas ja kuivõrd tajutakse olümpia puhul olukorra ainulaadsust? Võimaluse taolises etenduses kaasa teha saavad vähesed ja vaid korra nelja aasta jooksul. Kogu olümpiaturniir kestabki ainult poolteist nädalat ja neist esimesed viis päeva alagrupiturniiril on nagu proovietendused, kus on vaja saavutada parim häälestus otsustavateks mängudeks. Alates homsest läheb asi Pekingis tõsiseks ja üle ühe võimaluse kellelegi korraga ei anta: kas võidad nüüd või sõidad koju. Uus võimalus tuleb nelja aasta pärast Milanos.
Jäähokimaailmas on kolm tiitlit, mis on teistest enam hinnatud, neist olümpiavõitu saab püüda kõige harvem. Maailmameistriks on võimalik tulla kord aastas, turniir ise on olemuselt ja ülesehituselt olümpiale sarnane, lühike ja intensiivne, eksimisruumita sõelmängudes. Kord aastas tõstavad mõned kätele ka Stanley karika, ilmselt ihaldatuima trofee jäähokis, kuid sellele eelneb üheksa kuud pingutust: pikk 82-mänguline NHL-i põhiturniir ja neli ringi Stanley karikamänge, igas ringis nelja võiduni. Rahaliselt on see tasuvaim ja seepärast ongi enamik maailma parimaid hokimängijad kogunenud Põhja-Ameerikasse, kus on mõlemad – money and fame [raha ja kuulsus - toim]!
Jätame raha sinnapaika ja mõtiskleme, mida ja mitmel korral nendest kolmest hinnatud tiitlist saab väga hea jäähokiproff karjääri jooksul võita. Oletame, et mängitakse tipptasemel 15-20 aastat nagu tavaliselt, harvem tehakse seda kauem. Reaalne on mängida neljal-viiel olümpial, kui kuuluda riigi parimate hokimeeste ringi. Eelkõige Kanada, USA, Venemaa, Tšehhi, Rootsi ja Soome koondises avaneb ka hea võimalus olümpial võita, aga mitte ilmtingimata. Meenutan, et profiliiga NHL tegi viimati olümpia ajal mängupausi 2014. aastal ja maailma parimad hokimängijad on jäänud eemale kahest järjestikusest taliolümpiast. Mitte igal aastal ei jõua kõik paremad ookeani tagant ka maikuus peetavatele MM-turniiridele Euroopas, kuivõrd paljude koduklubid mängivad alles Stanley karikaturniiril. Kui leping näeb ette lavale astumist NHL-is, ei saa samaaegselt vastu võtta rolli koondises kas olümpial või MM-il. Aga tupikusse jookseb tee sageli ka teistpidi, sest nii mõnigi, kes on saanud tähtede eemalejäämisel võimaluse mängida olümpial või MM-il, pole kunagi saanud kutset NHL-i.
Ometi on maailmas tänaseks 29 jäähokimängijat, kes on võitnud ühe nendest tiitlitest vähemalt korra: 11 kanadalast, üheksa rootslast, seitse venelast ja kaks tšehhi. Üks esimesi nn Kolme Kulla Klubi liikmeid on alates 1994. aastast Eesti juurtega rootslane Hakan Loob. Viimati täienes nimekiri 2019. aastal, kui kanadalane Jay Bouwmeester võitis St. Louis Bluesi klubiga Stanley karika. Eelmisel, 2018. aasta taliolümpial, õnnestus valitud seltskonnaga liituda venelasel Pavel Datsjukil, kes oli selleks ajaks NHL-i karjääri lõpetanud. Nüüd võib Pekingi olümpial klubi liikmete arv kasvada veel kahe võrra... kui Rootsi võidab!
Kellest on jutt? Kolmandat hooaega Šveitsi liigas mängiv Marcus Krüger on kahekordne Stanley karikavõitja Chicago Blackhawksi ridades (2013, 2015) ja 2017. aasta maailmameister Rootsi koondisega. Enne tänavuse hooaja algust NHL-ist lahkunud ja Moskva CSKA-ga (KHL) liitunud Joakim Nordström on samuti 2017. aasta maailmameister ja Stanley karikavõitja Chicago klubiga (2015). Kui NHL oleks teinud olümpia ajaks mängupausi ja jäähoki tippriikide koondised oleksid saabunud Pekingisse parimas võimalikus koosseisus, siis saaksime siinkohal loeteluga jätkata. Aga koroonaolukord maailmas viimasel kahel aastal on vähendanud märgatavalt ka võimalusi eksklusiivse klubi uksele koputada.
Lõpetuseks viktoriiniküsimus. Pekingi olümpiaturniiril osaleb tegelikult üks mainitud klubi liige, kes on 37-aastane ja mänginud NHL-is ligi 1300 kohtumist. Tal on kolm venda, neist kaks mängivad ka praegu NHL-is. Olümpiaturniiri teine vaatus algab Pekingis homme, mõelge selleks ajaks välja! Või kui ei leia vastust, helistage sõbrale nagu selles miljonimängus – ikkagi sõbrapäev!
### Response:
Kristjan Kalkun: ainulaadne etendus, kahes vaatuses ja vähestele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käidud tee analüüsimine, hetke situatsiooni kaardistamine ja tulevikuks plaanide tegemine on organisatsiooni või valdkonna arengut silmas pidades igati normaalne ja vajalik tegevus. Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs "Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040" on seega dokument, mille vajalikkuses pole põhjust kahelda. Raporti statistiline osa annab väga hea ülevaate lähimineviku tendentsidest ning hetkeolukorrast.
Paraku aga ei saa ma rahuliku südamega vaadata tulevikuks väljapakutud stsenaariumidele, sest kogu raport, vaatamata oma heale statistilisele kvaliteedile, on oma olemuselt hiljaks jäänud ning esimesed kaks stsenaariumit ei ole seetõttu teostatavad ja kolmandat rakendades süsteem ka enam kaua vastu ei pea. *
Kui unustada hetkeks lõpptulemust kajastavad tulpdiagrammid ja laskuda rohujuure tasandile, et vaadelda, millised on reaalsed olud, millest joonistuvad kokku statistilise töö algandmeid koondavad Exceli tabelid, on nähtu pehmelt öeldes ehmatav.
Me oleme harjunud arvama, et meditsiinilise tööjõu puudus valitseb kusagil perifeerias ja maakonnahaiglates. See ei vasta tõele, arstide ja õdede puudus mõjutab päev-päevalt aina valusamalt ka pealinna suurhaiglate tegevust, rääkimata väljaspool Tallinna asuvatest keskhaiglatest ning ammugi rääkimata Ida-Virumaast.
Pealinna suurhaiglates puudu olev õdede koondarv ulatub sadadesse. Reaalses elus on eelmainitud defitsiit korrigeeritud õdede poolt tehtud ületunnitööga. Sisehaiguste erialade arstide puuduse tõttu meelitavad suurhaiglad üksteise töötajaid neile paremaid pakkumisi tehes enda asutusse üle tulema, kuid tulemuseks on vaid sama ressursi episoodiline ümberjagamine ning kokkuvõttes jäävad kuskil ametikohad ikkagi täitmata ja arstid teevad läbipõlemise piirini ületööd.
EMO-des on saanud tavapäraseks nähtuseks, et oluline osa tööst on kantud mittetäieõiguslike abiarstide poolt. Samuti on graafikuid raske kokku saada ilma töötajaile ületunde märkimata. Kui abiarstidest ja ületundidest ka enam ei piisa, tuleb graafikusse jäänud tühi lahter EMO juhatajal enda nimega täita. Selles valguses ei tundugi enam veidrana uudis selle kohta, et suure haigla EMO juhataja ametipositsioonile ei soovinud keegi kandideerida.
Aastaid tagasi vastu võetud abiarstide ja abiõdede tööle rakendamise süsteem on mitmeid aastaid käärivale olukorrale olulist puhvrit pakkunud. Töötades lisaks haiglajuhataja positsioonile igapäevaselt ka arstina, näen olukorda ka tavatöötaja tasandilt ning julgen väita, et ka eelmainitud puhversüsteem on oma maksimaalse võimekuse piirini jõudmas.
Ellujäämisvõitlus
Samal ajal, kui Eesti suurimaks tõmbekeskuseks olevas Tallinnas on märkimisväärne arstide ja õdede puudus, käib mitmetes üldhaiglates juba mitme aasta vältel sisuliselt ellujäämisvõitlus.
Kui seni on väikehaiglatele olulist abi pakkunud võrgustumine suurhaiglatega, siis olukorras, kus emahaiglas on ressursside puudus, ei ole nad suutelised pikalt "vee peal hoidma" tütarhaiglaid, kus on veel suurem ressursside puudus.
Loole vajutab oma pitseri ka jõudsalt pead tõstev erameditsiin, kus aina enam kolleege leiab parema tööaja ja töötasu suhte olevat. Töötaja seisukohast ei tundugi dilemma keeruline olevat, kui erasektoris pakutakse riigihaiglaga võrreldes samaväärset või suuremat töötasu, kuid tööaeg on seejuures esmaspäevast reedeni ning õhtud, nädalavahetused ja pühad on võimalik veeta oma lähedastega.
Kui riigihaigla võluks on läbi aegade olnud parem aparatuur ja keerulisemad patsiendid ning seeläbi suuremad eneseteostamise võimalused, siis vabas Eestis sündinud põlvkond on hakanud ka nende trumpide jõudu murendama, öeldes, et emotsiooni leiva peale ei määri.
Tuginedes eelnevale argumentatsioonile, julgen väita, et "Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040" on väga hästi koostatud statistiline töö, kuid 20-aastast vaadet kajastava dokumendiga pole hetkel midagi peale hakata, sest paljud Eesti väikehaiglad vajavad selge plaani ja väljundi koostamist juba järgmiseks kaheks-kolmeks või maksimaalselt viieks aastaks.
Kui väikehaiglate rolli kiiresti ei määratleta ja selle elluviimiseks otsustavaid samme ei astuta, jääb iroonilisel kombel üle loota vaid majanduskriisile, mis tooks teatava osa töötajaid erasektorist tagasi kindlale riigipalgale ja süsteem saaks mõnda aega endisel kujul veel edasi hingitseda. Muu juhul on aga oodata süsteemi suurejoonelist kokkuvarisemist.
Meditsiinitöötajate puuduses ei ole aga süüdi ükski haigla. Tegematajätmised, mille vilju hetkel maitseme, sündisid juba mitukümmend aastat tagasi, kui algas meditsiinitöötajate massiline väljaränne teistesse riikidesse, eeskätt Soome.
Alates 2012. aastast on aga arstide väljaränne pidevalt vähenenud ning selles kontekstis võib täheldada selget seost järjepidevalt sõlmitud kollektiivlepingutega, tänu millele on kodumaal töö- ja palgatingimused pidevalt paranenud.
Nüüdseks on meditsiinitöötajate väljaränne Eestist sisuliselt peatunud, kuid vahepealsete aastatega võõrsile kaotatud põlvkonnad on jätnud meie töömaastikule suure tühimiku: jäänud on "noored" ja "vanad" ning vahepealne põlvkond on kärbitud kujul.
"Vanad" pensioneeruvad ja "noori" ei tule piisaval hulgal peale. Sisearstlike erialade esindajatel ning perearstidel oli eriala profiilist tulenevalt kõige lihtsam asuda tööle Soome tervisekeskustes ning seepärast tunneme ka nendes valdkondades hetkel kõige suuremat defitsiiti.
Haiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid
Väiksemad üldhaiglad on aga eriti täbaras seisus seetõttu, et lisaks eelmainitule on haiglate rahastusmudelid Eestis ühesugused (välja arvatud eraldi rahastusmudel SA Hiiumaa Haiglale).
Kuna inimesed eelistavad elada ja töötada tõmbekeskustes, tuleb väiksemates linnades asuvatel haiglatel maksta töötajate värbamiseks riigi suuremate haiglatega võrreldes kõrgemat palka. Selline palgafond sööb aga omakorda ära väikehaiglate investeerimisvõimekuse.
Kui haigla ajaga kaasas käia ei suuda, on veelgi raskem leida töötajaid, kes on valmis tööle tulema trööstitu välisilmega hoonesse, kus puuduvad ka kaasaegsed võimalused eneseteostamiseks. Kokkuvõttes on tegemist surnud ringiga.
Meie meditsiinisüsteem ei ole enam olukorras, kus lööklaused "Võimestame esmatasandit!" ja "Tõstame transpordivõimekust!" päästaksid päeva. Vaja on tõsta vastuvõtunumbreid arstiteaduskonda ja õenduse erialale ning mitte 20 või 30 protsenti, vaid mõõna-aastate üleelamiseks tuleb seda teha dramaatiliselt, ehk isegi sada protsenti.
"Kui Tartus jääb Linkbergi auditoorium väikseks, tuleb arstiteaduskond rajada ka Tallinnasse."
Vaja ei ole koolitada mitte ainult perearste, vaid ka mitmed eriarstivaldkonnad vajavad töötajate defitsiidile leevendust. Kui Tartus jääb Linkbergi auditoorium väikseks, tuleb arstiteaduskond rajada ka Tallinnasse. Et tulevastel põlvedel ei areneks taaskord vaid enda haigla põhist tunnelnägemist, peaks igati soodustama väljaõppe perioodi vältel residentide roteerumist erinevate linnade ja erineva suurusega haiglate vahel, see on elust tegeliku pildi saamiseks hädavajalik.
Haiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid, mis võimaldaksid väiksematel haiglatel püsida konkurentsis. Kui töötaja käib osalise koormusega Tallinnast Haapsalusse või Tartust Põlvasse tööle, siis ongi normaalne selle eest töötajale rohkem maksta. Nõnda toimib see ka teistes riikides.
Väikehaiglad vajavad ka konkreetset rolli määratlemist ja identiteeti. Need ei pea olema väiksemad koopiad suurematest haiglatest. Igal haiglal võiks olla oma nägu ja tegu, mis on tema leib.
Kui Haapsalus või Põlvas pakutaks mingit teenust, mis on riigis hinnatud tasemel, siis ei pea inimesed paljuks tõmbekeskusest saja kilomeetri kaugusele sõita, et vastavat teenust saada, teades, et järjekorrad on kordades lühemad ning neid teenindavad suurhaigla taustaga arstid.
Hea näide tugevast identiteedist on SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Sinna mineku puhul ei räägi me isegi mitte enam sajast kilomeetrist, sinna minnakse ka kõige kaugematest Eesti nurkadest.
Praeguseks on tõenäoliselt jäänud väga vähe oponente sellele, et paljudes maakondlikes üldhaiglates oli mõistlik sünnitusosakonnad sulgeda. Vaevalt soovib keegi ka vaidlustada insuldi- ja infarktijuhtumite suunamist suurtesse regionaalhaiglatesse, sest need on valdkonnad, kus ravi on kõrgtehnoloogiline ja kallis ning mis peamine, raviga alustamiseni kulunud aeg on kõige kallim, sest see võib maksma minna elu.
Väga paljude muude mitte nii kõrgtehnoloogilisi lahendusi vajavate ravivaldkondade puhul on aga väikehaiglatel olemas vajalik infrastruktuur. Seda ressurssi tuleks paremini ära kasutada, mitte Exceli tabelis kahanevaid numbreid vaadates mõelda haigla tegevuse kärpimisele ning tõmbekeskustesse uute ravikorpuste rajamisele, kuhu samuti ei jätku töötajaid.
Meditsiin on valdkond, mis koondab kõrge empaatiavõimega inimesi, kes tänu sellele on ka valmis väga palju ületunnitööd tegema. Kui praegu võtta vastu julged ja vajalikud otsused, luua haiglatele nende vajadusi rahuldavad rahastusmudelid ning määratleda nende roll, suurendada olulisel määral meditsiinitöötajate järelkasvu ning jätkata väljarände suhtes edu taganud palgapoliitikaga, siis peame ehk eesseisva mõõnaperioodi vastu ning seejärel saame meditsiinisüsteemi, mille üle uhkust tunda.
* Esimese stsenaariumi kohaselt muutuvad väiksemad üldhaiglad kogukonna haiglateks, kus ravi juhivad perearstid ning haiglas ei osutata erakorralise eriarstiabi valveteenust. Samasugused üksused luuakse ka suuremate üldhaiglate, keskhaiglate ja regionaalhaiglate juurde. Teise stsenaariumi kohaselt jätkavad kõik üldhaiglad tegevust eriarstiabi süsteemi osana, kuid väiksemates üldhaiglates säilib erakorralise eriarstiabi ööpäevaringne teenus vaid sisehaiguste erialal. Kolmanda stsenaariumi kohaselt proaktiivseid strateegilisi muutusi tervishoiusüsteemis ei rakendata. | Edvard Garder: haiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käidud tee analüüsimine, hetke situatsiooni kaardistamine ja tulevikuks plaanide tegemine on organisatsiooni või valdkonna arengut silmas pidades igati normaalne ja vajalik tegevus. Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs "Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040" on seega dokument, mille vajalikkuses pole põhjust kahelda. Raporti statistiline osa annab väga hea ülevaate lähimineviku tendentsidest ning hetkeolukorrast.
Paraku aga ei saa ma rahuliku südamega vaadata tulevikuks väljapakutud stsenaariumidele, sest kogu raport, vaatamata oma heale statistilisele kvaliteedile, on oma olemuselt hiljaks jäänud ning esimesed kaks stsenaariumit ei ole seetõttu teostatavad ja kolmandat rakendades süsteem ka enam kaua vastu ei pea. *
Kui unustada hetkeks lõpptulemust kajastavad tulpdiagrammid ja laskuda rohujuure tasandile, et vaadelda, millised on reaalsed olud, millest joonistuvad kokku statistilise töö algandmeid koondavad Exceli tabelid, on nähtu pehmelt öeldes ehmatav.
Me oleme harjunud arvama, et meditsiinilise tööjõu puudus valitseb kusagil perifeerias ja maakonnahaiglates. See ei vasta tõele, arstide ja õdede puudus mõjutab päev-päevalt aina valusamalt ka pealinna suurhaiglate tegevust, rääkimata väljaspool Tallinna asuvatest keskhaiglatest ning ammugi rääkimata Ida-Virumaast.
Pealinna suurhaiglates puudu olev õdede koondarv ulatub sadadesse. Reaalses elus on eelmainitud defitsiit korrigeeritud õdede poolt tehtud ületunnitööga. Sisehaiguste erialade arstide puuduse tõttu meelitavad suurhaiglad üksteise töötajaid neile paremaid pakkumisi tehes enda asutusse üle tulema, kuid tulemuseks on vaid sama ressursi episoodiline ümberjagamine ning kokkuvõttes jäävad kuskil ametikohad ikkagi täitmata ja arstid teevad läbipõlemise piirini ületööd.
EMO-des on saanud tavapäraseks nähtuseks, et oluline osa tööst on kantud mittetäieõiguslike abiarstide poolt. Samuti on graafikuid raske kokku saada ilma töötajaile ületunde märkimata. Kui abiarstidest ja ületundidest ka enam ei piisa, tuleb graafikusse jäänud tühi lahter EMO juhatajal enda nimega täita. Selles valguses ei tundugi enam veidrana uudis selle kohta, et suure haigla EMO juhataja ametipositsioonile ei soovinud keegi kandideerida.
Aastaid tagasi vastu võetud abiarstide ja abiõdede tööle rakendamise süsteem on mitmeid aastaid käärivale olukorrale olulist puhvrit pakkunud. Töötades lisaks haiglajuhataja positsioonile igapäevaselt ka arstina, näen olukorda ka tavatöötaja tasandilt ning julgen väita, et ka eelmainitud puhversüsteem on oma maksimaalse võimekuse piirini jõudmas.
Ellujäämisvõitlus
Samal ajal, kui Eesti suurimaks tõmbekeskuseks olevas Tallinnas on märkimisväärne arstide ja õdede puudus, käib mitmetes üldhaiglates juba mitme aasta vältel sisuliselt ellujäämisvõitlus.
Kui seni on väikehaiglatele olulist abi pakkunud võrgustumine suurhaiglatega, siis olukorras, kus emahaiglas on ressursside puudus, ei ole nad suutelised pikalt "vee peal hoidma" tütarhaiglaid, kus on veel suurem ressursside puudus.
Loole vajutab oma pitseri ka jõudsalt pead tõstev erameditsiin, kus aina enam kolleege leiab parema tööaja ja töötasu suhte olevat. Töötaja seisukohast ei tundugi dilemma keeruline olevat, kui erasektoris pakutakse riigihaiglaga võrreldes samaväärset või suuremat töötasu, kuid tööaeg on seejuures esmaspäevast reedeni ning õhtud, nädalavahetused ja pühad on võimalik veeta oma lähedastega.
Kui riigihaigla võluks on läbi aegade olnud parem aparatuur ja keerulisemad patsiendid ning seeläbi suuremad eneseteostamise võimalused, siis vabas Eestis sündinud põlvkond on hakanud ka nende trumpide jõudu murendama, öeldes, et emotsiooni leiva peale ei määri.
Tuginedes eelnevale argumentatsioonile, julgen väita, et "Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040" on väga hästi koostatud statistiline töö, kuid 20-aastast vaadet kajastava dokumendiga pole hetkel midagi peale hakata, sest paljud Eesti väikehaiglad vajavad selge plaani ja väljundi koostamist juba järgmiseks kaheks-kolmeks või maksimaalselt viieks aastaks.
Kui väikehaiglate rolli kiiresti ei määratleta ja selle elluviimiseks otsustavaid samme ei astuta, jääb iroonilisel kombel üle loota vaid majanduskriisile, mis tooks teatava osa töötajaid erasektorist tagasi kindlale riigipalgale ja süsteem saaks mõnda aega endisel kujul veel edasi hingitseda. Muu juhul on aga oodata süsteemi suurejoonelist kokkuvarisemist.
Meditsiinitöötajate puuduses ei ole aga süüdi ükski haigla. Tegematajätmised, mille vilju hetkel maitseme, sündisid juba mitukümmend aastat tagasi, kui algas meditsiinitöötajate massiline väljaränne teistesse riikidesse, eeskätt Soome.
Alates 2012. aastast on aga arstide väljaränne pidevalt vähenenud ning selles kontekstis võib täheldada selget seost järjepidevalt sõlmitud kollektiivlepingutega, tänu millele on kodumaal töö- ja palgatingimused pidevalt paranenud.
Nüüdseks on meditsiinitöötajate väljaränne Eestist sisuliselt peatunud, kuid vahepealsete aastatega võõrsile kaotatud põlvkonnad on jätnud meie töömaastikule suure tühimiku: jäänud on "noored" ja "vanad" ning vahepealne põlvkond on kärbitud kujul.
"Vanad" pensioneeruvad ja "noori" ei tule piisaval hulgal peale. Sisearstlike erialade esindajatel ning perearstidel oli eriala profiilist tulenevalt kõige lihtsam asuda tööle Soome tervisekeskustes ning seepärast tunneme ka nendes valdkondades hetkel kõige suuremat defitsiiti.
Haiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid
Väiksemad üldhaiglad on aga eriti täbaras seisus seetõttu, et lisaks eelmainitule on haiglate rahastusmudelid Eestis ühesugused (välja arvatud eraldi rahastusmudel SA Hiiumaa Haiglale).
Kuna inimesed eelistavad elada ja töötada tõmbekeskustes, tuleb väiksemates linnades asuvatel haiglatel maksta töötajate värbamiseks riigi suuremate haiglatega võrreldes kõrgemat palka. Selline palgafond sööb aga omakorda ära väikehaiglate investeerimisvõimekuse.
Kui haigla ajaga kaasas käia ei suuda, on veelgi raskem leida töötajaid, kes on valmis tööle tulema trööstitu välisilmega hoonesse, kus puuduvad ka kaasaegsed võimalused eneseteostamiseks. Kokkuvõttes on tegemist surnud ringiga.
Meie meditsiinisüsteem ei ole enam olukorras, kus lööklaused "Võimestame esmatasandit!" ja "Tõstame transpordivõimekust!" päästaksid päeva. Vaja on tõsta vastuvõtunumbreid arstiteaduskonda ja õenduse erialale ning mitte 20 või 30 protsenti, vaid mõõna-aastate üleelamiseks tuleb seda teha dramaatiliselt, ehk isegi sada protsenti.
"Kui Tartus jääb Linkbergi auditoorium väikseks, tuleb arstiteaduskond rajada ka Tallinnasse."
Vaja ei ole koolitada mitte ainult perearste, vaid ka mitmed eriarstivaldkonnad vajavad töötajate defitsiidile leevendust. Kui Tartus jääb Linkbergi auditoorium väikseks, tuleb arstiteaduskond rajada ka Tallinnasse. Et tulevastel põlvedel ei areneks taaskord vaid enda haigla põhist tunnelnägemist, peaks igati soodustama väljaõppe perioodi vältel residentide roteerumist erinevate linnade ja erineva suurusega haiglate vahel, see on elust tegeliku pildi saamiseks hädavajalik.
Haiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid, mis võimaldaksid väiksematel haiglatel püsida konkurentsis. Kui töötaja käib osalise koormusega Tallinnast Haapsalusse või Tartust Põlvasse tööle, siis ongi normaalne selle eest töötajale rohkem maksta. Nõnda toimib see ka teistes riikides.
Väikehaiglad vajavad ka konkreetset rolli määratlemist ja identiteeti. Need ei pea olema väiksemad koopiad suurematest haiglatest. Igal haiglal võiks olla oma nägu ja tegu, mis on tema leib.
Kui Haapsalus või Põlvas pakutaks mingit teenust, mis on riigis hinnatud tasemel, siis ei pea inimesed paljuks tõmbekeskusest saja kilomeetri kaugusele sõita, et vastavat teenust saada, teades, et järjekorrad on kordades lühemad ning neid teenindavad suurhaigla taustaga arstid.
Hea näide tugevast identiteedist on SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Sinna mineku puhul ei räägi me isegi mitte enam sajast kilomeetrist, sinna minnakse ka kõige kaugematest Eesti nurkadest.
Praeguseks on tõenäoliselt jäänud väga vähe oponente sellele, et paljudes maakondlikes üldhaiglates oli mõistlik sünnitusosakonnad sulgeda. Vaevalt soovib keegi ka vaidlustada insuldi- ja infarktijuhtumite suunamist suurtesse regionaalhaiglatesse, sest need on valdkonnad, kus ravi on kõrgtehnoloogiline ja kallis ning mis peamine, raviga alustamiseni kulunud aeg on kõige kallim, sest see võib maksma minna elu.
Väga paljude muude mitte nii kõrgtehnoloogilisi lahendusi vajavate ravivaldkondade puhul on aga väikehaiglatel olemas vajalik infrastruktuur. Seda ressurssi tuleks paremini ära kasutada, mitte Exceli tabelis kahanevaid numbreid vaadates mõelda haigla tegevuse kärpimisele ning tõmbekeskustesse uute ravikorpuste rajamisele, kuhu samuti ei jätku töötajaid.
Meditsiin on valdkond, mis koondab kõrge empaatiavõimega inimesi, kes tänu sellele on ka valmis väga palju ületunnitööd tegema. Kui praegu võtta vastu julged ja vajalikud otsused, luua haiglatele nende vajadusi rahuldavad rahastusmudelid ning määratleda nende roll, suurendada olulisel määral meditsiinitöötajate järelkasvu ning jätkata väljarände suhtes edu taganud palgapoliitikaga, siis peame ehk eesseisva mõõnaperioodi vastu ning seejärel saame meditsiinisüsteemi, mille üle uhkust tunda.
* Esimese stsenaariumi kohaselt muutuvad väiksemad üldhaiglad kogukonna haiglateks, kus ravi juhivad perearstid ning haiglas ei osutata erakorralise eriarstiabi valveteenust. Samasugused üksused luuakse ka suuremate üldhaiglate, keskhaiglate ja regionaalhaiglate juurde. Teise stsenaariumi kohaselt jätkavad kõik üldhaiglad tegevust eriarstiabi süsteemi osana, kuid väiksemates üldhaiglates säilib erakorralise eriarstiabi ööpäevaringne teenus vaid sisehaiguste erialal. Kolmanda stsenaariumi kohaselt proaktiivseid strateegilisi muutusi tervishoiusüsteemis ei rakendata.
### Response:
Edvard Garder: haiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prõstaiko täpsustas esmaspäeval oma varasemaid väljaütlemisi ja ütles, et Ukraina ei kaalu loobuda taotlusest saada NATO liikmeks.
Prõstaiko vastas küsimusele, kas Ukraina võib loobuda oma ambitsioonist NATO-ga ühineda. "Ei, see pole nii ja ma olen õnnelik, et mul on võimalus oma seisukohta selgitada," ütles Prõstaiko.
Prõstaiko ütles varem Ühendkuningriigi rahvusringhäälingule BBC, et Ukraina võib loobuda oma taotlusest saada NATO liikmeks.
"Me võime sellest loobuda, kui meid ähvardatakse, meilt välja pressitakse ja meid sunnitakse," ütles Prõstaiko. Suursaadiku sõnul võib loobumine olla paratamatu, ehkki taotlus NATO-ga ühinemiseks on praegu sisse kirjutatud Ukraina põhiseadusesse. Prõstaiko sõnul peab Ukraina oma taotlustes paindlik olema.
Ukrainale anti juba 2008. aastal lubadus, et riik võib tulevikus NATO-ga liituda. Venemaa on sellest ajast peale Ukraina võimalikku liitumisse väga närviliselt suhtunud.
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul tähendavad Ukraina tihedamad sidemed NATO-ga, et Ukraina territooriumile võidakse tuua Venemaa pihta sihitud raketid. Seetõttu on Ukraina ühinemine NATO-ga Putini sõnul Venemaa jaoks punane joon. | Ukraina ei loobu NATO liikmeks pürgimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prõstaiko täpsustas esmaspäeval oma varasemaid väljaütlemisi ja ütles, et Ukraina ei kaalu loobuda taotlusest saada NATO liikmeks.
Prõstaiko vastas küsimusele, kas Ukraina võib loobuda oma ambitsioonist NATO-ga ühineda. "Ei, see pole nii ja ma olen õnnelik, et mul on võimalus oma seisukohta selgitada," ütles Prõstaiko.
Prõstaiko ütles varem Ühendkuningriigi rahvusringhäälingule BBC, et Ukraina võib loobuda oma taotlusest saada NATO liikmeks.
"Me võime sellest loobuda, kui meid ähvardatakse, meilt välja pressitakse ja meid sunnitakse," ütles Prõstaiko. Suursaadiku sõnul võib loobumine olla paratamatu, ehkki taotlus NATO-ga ühinemiseks on praegu sisse kirjutatud Ukraina põhiseadusesse. Prõstaiko sõnul peab Ukraina oma taotlustes paindlik olema.
Ukrainale anti juba 2008. aastal lubadus, et riik võib tulevikus NATO-ga liituda. Venemaa on sellest ajast peale Ukraina võimalikku liitumisse väga närviliselt suhtunud.
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul tähendavad Ukraina tihedamad sidemed NATO-ga, et Ukraina territooriumile võidakse tuua Venemaa pihta sihitud raketid. Seetõttu on Ukraina ühinemine NATO-ga Putini sõnul Venemaa jaoks punane joon.
### Response:
Ukraina ei loobu NATO liikmeks pürgimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sule sõnul jõudis nädalavahetusel koroonaviirusega haiglatesse palju inimesi ning esmaspäeva hommikuse seisuga oli haiglaravil 525 koroonaviirusega nakatunud inimest. Neist intensiivravil on 25 patsienti ja 14 juhitaval hingamisel.
"Patsiente on erinevaid. On need, kes saabuvad sümptomaatilise Covidi tõttu ravile, aga on neid, kellel on Covid kaasuvaks haiguseks. Viimase ööpäeva jooksul on neid umbes pooleks," ütles Sule. "Covid kaasuvana patsiente on hästi erinevate patoloogiatega. On nii psühhiaatrilisi haigeid kui ka palju Covid-positiivseid sünnitajaid."
Kui jaanuari keskel oli keskmine haige haiglas 13–14 päeva, siis eelmisel nädalal kuus päeva. Sule sõnul on statistiliselt läinud keskmine alla laste haiglaravivajaduse tõttu, kuid üldpildis haiglaravi pikkus ei erine.
"Mis viib raviperioodi lühemaks on see, et ravil on lapsed ja neid kevadise laine ajal praktiliselt ei olnud Covidi tõttu haiglates. Viimastel perioodidel on neid ikkagi olnud päris palju ja lapsed üldjuhul paranevad palju kiiremini. Kui on nooremad haiglaravi vajajad, siis haiguse kestus on lühem," ütles ta.
"Väga suuri muutusi, et haigus oleks kuidagi iseloomult väga erinev, seda ei ole. Me näeme, et haigestunute gruppe on lihtsalt juurde tulnud. Lapsed, palju sünnitajaid, neid on juurde tulnud," ütles Sule.
Sule märkis, et kui üldine haigestumise tipp on saabunud, siis haiglaravi vajadus jõuab järele nädal-kaks hiljem. "Loomulikult kõik loodame, et seda haiglaravi vajadust pole sellistes kõrgustes tarvis, aga ega kindlust ei ole. Haiglaravi vajajate hulga osas on palju ka juhusel kaasa rääkida, kui tekivad kolded haiglates, siis on haiglaravi vajajate number suurem ja nii edasi," sõnas ta.
Haiglate jaoks on suur mure meditsiinitöötajate nakatumine, praegu on haigeid sadades. "Kõige keerulisem väljakutse on hakkama saada inimestega. Kui meil inimesed langevad rivist välja, siis on oht, et teistele koormus kasvab ja see omakorda tekitab uuesti terviseriske. Püüame rakendada kõiki meetmeid nii palju kui vähegi võimalik haigestumise piiramiseks, aga peab arvestama, et töötajad saavad nakkuse väljastpoolt haiglat," ütles Sule.
Keeruline on prognoosida, kui palju inimesi nädala lõpuks haiglates on, kuid Sule hinnangul pole põhjust arvata, et haiglaravi vajadus hakkaks langema. "Väga loodan, et nädala alguses saame ka rohkem patsiente välja kirjutada, aga arvata on, et see number kasvab. Kas ta jõuab 600ni – loodame, et ei jõua, aga põhjust on arvata, et ta kasvab." | Sule: haiglaravi pikkus on lühenenud laste nakatumise tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sule sõnul jõudis nädalavahetusel koroonaviirusega haiglatesse palju inimesi ning esmaspäeva hommikuse seisuga oli haiglaravil 525 koroonaviirusega nakatunud inimest. Neist intensiivravil on 25 patsienti ja 14 juhitaval hingamisel.
"Patsiente on erinevaid. On need, kes saabuvad sümptomaatilise Covidi tõttu ravile, aga on neid, kellel on Covid kaasuvaks haiguseks. Viimase ööpäeva jooksul on neid umbes pooleks," ütles Sule. "Covid kaasuvana patsiente on hästi erinevate patoloogiatega. On nii psühhiaatrilisi haigeid kui ka palju Covid-positiivseid sünnitajaid."
Kui jaanuari keskel oli keskmine haige haiglas 13–14 päeva, siis eelmisel nädalal kuus päeva. Sule sõnul on statistiliselt läinud keskmine alla laste haiglaravivajaduse tõttu, kuid üldpildis haiglaravi pikkus ei erine.
"Mis viib raviperioodi lühemaks on see, et ravil on lapsed ja neid kevadise laine ajal praktiliselt ei olnud Covidi tõttu haiglates. Viimastel perioodidel on neid ikkagi olnud päris palju ja lapsed üldjuhul paranevad palju kiiremini. Kui on nooremad haiglaravi vajajad, siis haiguse kestus on lühem," ütles ta.
"Väga suuri muutusi, et haigus oleks kuidagi iseloomult väga erinev, seda ei ole. Me näeme, et haigestunute gruppe on lihtsalt juurde tulnud. Lapsed, palju sünnitajaid, neid on juurde tulnud," ütles Sule.
Sule märkis, et kui üldine haigestumise tipp on saabunud, siis haiglaravi vajadus jõuab järele nädal-kaks hiljem. "Loomulikult kõik loodame, et seda haiglaravi vajadust pole sellistes kõrgustes tarvis, aga ega kindlust ei ole. Haiglaravi vajajate hulga osas on palju ka juhusel kaasa rääkida, kui tekivad kolded haiglates, siis on haiglaravi vajajate number suurem ja nii edasi," sõnas ta.
Haiglate jaoks on suur mure meditsiinitöötajate nakatumine, praegu on haigeid sadades. "Kõige keerulisem väljakutse on hakkama saada inimestega. Kui meil inimesed langevad rivist välja, siis on oht, et teistele koormus kasvab ja see omakorda tekitab uuesti terviseriske. Püüame rakendada kõiki meetmeid nii palju kui vähegi võimalik haigestumise piiramiseks, aga peab arvestama, et töötajad saavad nakkuse väljastpoolt haiglat," ütles Sule.
Keeruline on prognoosida, kui palju inimesi nädala lõpuks haiglates on, kuid Sule hinnangul pole põhjust arvata, et haiglaravi vajadus hakkaks langema. "Väga loodan, et nädala alguses saame ka rohkem patsiente välja kirjutada, aga arvata on, et see number kasvab. Kas ta jõuab 600ni – loodame, et ei jõua, aga põhjust on arvata, et ta kasvab."
### Response:
Sule: haiglaravi pikkus on lühenenud laste nakatumise tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõige üldisemas mõttes on kultuuriga suhestumise eeldus see, et kunst on ilus," ütleb eesti kirjanduse nooremlektor Janek Kraavi. Kunstiks peab inimene sedagi, mis haakub tema maailmavaatega. "Kui satume vastakuti teosega, kus väljendatakse inetust, kurjust või ideoloogilist kahemõttelisust, tajume kas teadlikult või mitteteadlikult, et inetus pole tegelikult kunstiaines. Siis meil tekib teatud võõristus," osutab Kraavi.
"Kõige üldisemas mõttes on kultuuriga suhestumise eeldus see, et kunst on ilus."
Oma hiljuti kaitstud doktoritöös avas ta transgressiooni kui nähtust ja Eesti kirjanike teoseid, mida võib oma teemaderingi ja keelekasutuse põhjal nimetada transgressiivseteks ehk ilusa ja inetu piire ületavaks.
Millest me ei räägi
"Kui meil on üldiselt arusaam, et me ei kasuta avalikult solvavaid väljendeid ega käi alasti tänaval, siis nende üldiselt aktsepteeritud normide rikkumine ongi transgressioon," osutab Janek Kraavi. Mõiste ise pärineb tema sõnul geoloogiast, kus see tähistab mere pealetungi kas maapinna vajumise või merepinna kerkimise tõttu. Humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab see aga vastuhakku mingile ühiskondlikule normile või üleastumist sündsa piiridest.
Kraavi sõnul on kirjanduses ja kunstides välja kujunenud teatud viisid, kuidas mingitest teemadest rääkida. "Näiteks surmast me väga üldse ei räägi või kui räägime, siis kasutame teatud tonaalsust ja sõnavara," toob ta välja. Tänapäeva inimene võib jääda Kraavi sõnul kimbatusse, kui peab rääkima näiteks eutanaasiast või enesetapust.
"Kui meil on üldiselt arusaam, et me ei kasuta avalikult solvavaid väljendeid ega käi alasti tänaval, siis nende üldiselt aktsepteeritud normide rikkumine ongi transgressioon."
Piireületava kirjanduse keskseid teemasid on surma kõrval teisigi. Eeskätt on need Kraavi sõnul kultuuris alaväärsemaks peetud tabulised nähtused. "Minu töö kontekstis on need näiteks keha, intiimsete tegevuste, keha eritiste, vigastuste, seksuaalaktide ja haigustega seotud teemad," loetleb ta. Teisalt kompavad piire ka sõltuvuskäitumise, vaimuhaiguste, moraalsete puuduste ja reetlikkuse käsitlused ning ülim egoism ja kuritegevuse ülistus.
"Teine asi transgressiooni puhul on see, et rünnatakse nii-öelda kõrgeid valdkondasid, näiteks poliitikat, religiooni ja teadust," lisab Kraavi. Teisisõnu ületab lubatu piiri seegi, kui poliitika, religiooni ja teaduse loodud kord kahtluse alla seatakse. "Kirjandust, mis neid ühiskondlik-kultuurilisi tabusid justkui rõhutatult trotsib ning nendest võib-olla avalikumalt ja otse räägib, nimetataksegi transgressiivseks," tõdeb värske doktor.
Oma töös mõistis Kraavi tabude ja keeldude rikkumist kujutavat kirjandust kui mitmete poeetikaelementide koosmõju. Nii tunneb tänapäevase transgressiivse kirjandusteose tema sõnul ära teadlikult valitud ebameeldivast, häirivast ja kultuuris tõrjutud teemaderingist.
Transgressiivse teose tuum on Kraavi sõnul keelu või vaikimisi kehtiva sündsusnormi rikkumise tagajärjel tekkiv ja vastakaid tundeid tekitav tähendusväli. Viimane luuakse piire kompavas teoses tabusõnade, üksikasjaliku ja ereda kujutamisviisi ning keelu üle arutlemise kaudu. "See tähendab, et kirjeldatav ainevaldkond, teose vaatepunkt ning kujutamislaad võivad olla häirivad või lugejale vastuvõetamatud," kirjutab Kraavi.
Vabadus minna üle piiri
"Kaasaegne transgressiivne kunst on siiski demokraatliku ühiskonna nähtus," märgib Janek Kraavi veel. Mujal maailmas on piiriületavat kunsti tehtud rohkem ja vähem alates 19. sajandi teisest poolest ehk need pole kultuuriloos midagi uut. Kraavi sõnul transgressioon lihtsalt võimendus 1980. ja 1990. aastate kunstis.
Esimesed transgressiooniilmingud pärinevad tema sõnul Eesti kultuuriloos juba 16. sajandist, mil eesti keelde tõlgitud Wanradti-Koelli katekismus ära keelati. Teine hea näide on Kraavi sõnul Marie Underi erootilisi motiive sisaldav luule 20. sajandi algusest. "Marie Underi erootika oli toona ikkagi väga tugevalt ühiskondliku normi proovile panev ja kodanlust epateeriv," osutab ta.
"Kaasaegne transgressiivne kunst on siiski demokraatliku ühiskonna nähtus."
Kuna totalitaarses ühiskonnas nagu Nõukogude Liidus oli piiriületus otseselt tsenseeritav, saab Eestis rääkida läänelikust transgressiivsest kunstist alates 1990. aastatest. "Sel kümnendil on kindlasti mitmed teosed, mis otseselt nii hea maitse kui ka kirjanduse piire kompisid," märgib värske doktor.
Näiteks nägi 1990. aastatel trükivalgust Sven Kivisildniku skandaalne teos "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist". Kümnendi keskpaigas ilmus Peeter Sauteril aga sünnitust kirjeldav novell "Kõhuvalu". "Leiame kümnendist näiteks sama autori poeemi "Lauakõne", mis koosnes sisuliselt tabusõnadest ja mille vorm oli nii-öelda joodiku jauramine," lisab Kraavi.
Ilmselt kõige enam pakkus tema sõnul kõneainet Kaur Kenderi 2014. aastal valminud novell "Untitled 12". "Mis siin salata: üks minu töö kirjutamise impulsse oligi nimelt see tekst," ütleb värske doktor. Kenderi teoste kõrvale leidis ta piire kompavaid tekste juurde nii eelnenud kui ka järgnenud kümnendist. "Minu arust väga huvitavalt kombib neid piire näiteks Maarja Kangro oma proosaloomingus. Ka Margit Lõhmuse looming on minu meelest samuti sellesse žanrissse kuuluv," osutab ta.
Üksik vastuhakk pigem toetab normi
"Kui mõtleme, mis on tänapäeva kultuuris ja Eestis üldse tabuline või ümbritsetud teatud pühadusega, siis ega neid teemasid kuigi palju ei ole," arutleb Janek Kraavi. Siiski on selline teema nii Eestis kui ka läänemaailmas laiemalt lapsega ja lapsevastaste kuritegudega seonduv. "See tabu püsib ja mingi üks tekst seda kuidagi ei lammuta," tõdeb värske doktor. Eestis ümbritseb pühaduseloor tema sõnul ka rahvuslust ja rahvusliku olelusvõitluse narratiivi.
Samas osutab Kraavi oma töös, et viimaste kümnenditega on ühiskond muutunud sedapalju individualistlikumaks, et ei saagi rääkida enam ühisest või terviklikust kultuurist. Pigem arutletakse ühiskonnas erinevate inimrühmade identiteedi üle ning otsitakse lubatu ja lubamatu piire ajal, mil arusaamad samasusest, erinevusest, normaalsest ja normist hälbivast nihkuvad.
"Tabud ja normid on alati eksisteerinud ning need on alati kõnelenud midagi inimloomuse ja ühiskonna tumedast poolest või suletud osast."
"Minu arusaamist mööda mingi üks piiriületus veel ei muuda tabu kuidagi nõrgaks või ei tühista seda," ütleb Kraavi. Transgressiooni mõte seisneb tema sõnul selles, et tegu on kahesuunalise protsessiga. "See tähendab, et ühelt poolt toimub justkui normi rikkumine, aga samal ajal üleastumine ka kinnitab või tugevdab seda normi," seletab ta.
"Tabud ja normid on alati eksisteerinud ning need on alati kõnelenud midagi inimloomuse ja ühiskonna tumedast poolest või suletud osast," sõnab Kraavi veel. See tumedam pool on inimesi tema sõnul alati köitnud, mistap on populaarsed ka kõikvõimalikud krimiromaanid ja -sarjad. "Need lubavad piiluda varjatud ja vastuolulistesse maailmadesse, aga teha seda ohutult ja distantsilt. Need lubavad elada kaasa piiriületamisega kaasnevale vabadustundele, aga ka seda saatvale hirmule ja ängistusele," kirjeldab ta.
Transgressiivse kunsti olemuse võtab Kraavi sõnul hästi kokku mõte New Yorgi intellektuaali ja kirjaniku Susan Sontagi 1967. aastal ilmunud esseest: "Diskursus, mida võib nimetada üleastumise luuleks, on samuti teadmine. Üleastuja ei riku ainult reeglit. Ta läheb kuhugi, kust teised pole käinud ja ta teab midagi, mida teised ei tea."
Janek Kraavi kaitses eesti kirjanduse erialal doktoritöö"Transgressioon ja transgressiivsuse poeetika eesti nüüdiskirjanduses" 4. veebruaril. | Doktoritöö otsis kohta lubatu piire kompavale kirjandusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõige üldisemas mõttes on kultuuriga suhestumise eeldus see, et kunst on ilus," ütleb eesti kirjanduse nooremlektor Janek Kraavi. Kunstiks peab inimene sedagi, mis haakub tema maailmavaatega. "Kui satume vastakuti teosega, kus väljendatakse inetust, kurjust või ideoloogilist kahemõttelisust, tajume kas teadlikult või mitteteadlikult, et inetus pole tegelikult kunstiaines. Siis meil tekib teatud võõristus," osutab Kraavi.
"Kõige üldisemas mõttes on kultuuriga suhestumise eeldus see, et kunst on ilus."
Oma hiljuti kaitstud doktoritöös avas ta transgressiooni kui nähtust ja Eesti kirjanike teoseid, mida võib oma teemaderingi ja keelekasutuse põhjal nimetada transgressiivseteks ehk ilusa ja inetu piire ületavaks.
Millest me ei räägi
"Kui meil on üldiselt arusaam, et me ei kasuta avalikult solvavaid väljendeid ega käi alasti tänaval, siis nende üldiselt aktsepteeritud normide rikkumine ongi transgressioon," osutab Janek Kraavi. Mõiste ise pärineb tema sõnul geoloogiast, kus see tähistab mere pealetungi kas maapinna vajumise või merepinna kerkimise tõttu. Humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab see aga vastuhakku mingile ühiskondlikule normile või üleastumist sündsa piiridest.
Kraavi sõnul on kirjanduses ja kunstides välja kujunenud teatud viisid, kuidas mingitest teemadest rääkida. "Näiteks surmast me väga üldse ei räägi või kui räägime, siis kasutame teatud tonaalsust ja sõnavara," toob ta välja. Tänapäeva inimene võib jääda Kraavi sõnul kimbatusse, kui peab rääkima näiteks eutanaasiast või enesetapust.
"Kui meil on üldiselt arusaam, et me ei kasuta avalikult solvavaid väljendeid ega käi alasti tänaval, siis nende üldiselt aktsepteeritud normide rikkumine ongi transgressioon."
Piireületava kirjanduse keskseid teemasid on surma kõrval teisigi. Eeskätt on need Kraavi sõnul kultuuris alaväärsemaks peetud tabulised nähtused. "Minu töö kontekstis on need näiteks keha, intiimsete tegevuste, keha eritiste, vigastuste, seksuaalaktide ja haigustega seotud teemad," loetleb ta. Teisalt kompavad piire ka sõltuvuskäitumise, vaimuhaiguste, moraalsete puuduste ja reetlikkuse käsitlused ning ülim egoism ja kuritegevuse ülistus.
"Teine asi transgressiooni puhul on see, et rünnatakse nii-öelda kõrgeid valdkondasid, näiteks poliitikat, religiooni ja teadust," lisab Kraavi. Teisisõnu ületab lubatu piiri seegi, kui poliitika, religiooni ja teaduse loodud kord kahtluse alla seatakse. "Kirjandust, mis neid ühiskondlik-kultuurilisi tabusid justkui rõhutatult trotsib ning nendest võib-olla avalikumalt ja otse räägib, nimetataksegi transgressiivseks," tõdeb värske doktor.
Oma töös mõistis Kraavi tabude ja keeldude rikkumist kujutavat kirjandust kui mitmete poeetikaelementide koosmõju. Nii tunneb tänapäevase transgressiivse kirjandusteose tema sõnul ära teadlikult valitud ebameeldivast, häirivast ja kultuuris tõrjutud teemaderingist.
Transgressiivse teose tuum on Kraavi sõnul keelu või vaikimisi kehtiva sündsusnormi rikkumise tagajärjel tekkiv ja vastakaid tundeid tekitav tähendusväli. Viimane luuakse piire kompavas teoses tabusõnade, üksikasjaliku ja ereda kujutamisviisi ning keelu üle arutlemise kaudu. "See tähendab, et kirjeldatav ainevaldkond, teose vaatepunkt ning kujutamislaad võivad olla häirivad või lugejale vastuvõetamatud," kirjutab Kraavi.
Vabadus minna üle piiri
"Kaasaegne transgressiivne kunst on siiski demokraatliku ühiskonna nähtus," märgib Janek Kraavi veel. Mujal maailmas on piiriületavat kunsti tehtud rohkem ja vähem alates 19. sajandi teisest poolest ehk need pole kultuuriloos midagi uut. Kraavi sõnul transgressioon lihtsalt võimendus 1980. ja 1990. aastate kunstis.
Esimesed transgressiooniilmingud pärinevad tema sõnul Eesti kultuuriloos juba 16. sajandist, mil eesti keelde tõlgitud Wanradti-Koelli katekismus ära keelati. Teine hea näide on Kraavi sõnul Marie Underi erootilisi motiive sisaldav luule 20. sajandi algusest. "Marie Underi erootika oli toona ikkagi väga tugevalt ühiskondliku normi proovile panev ja kodanlust epateeriv," osutab ta.
"Kaasaegne transgressiivne kunst on siiski demokraatliku ühiskonna nähtus."
Kuna totalitaarses ühiskonnas nagu Nõukogude Liidus oli piiriületus otseselt tsenseeritav, saab Eestis rääkida läänelikust transgressiivsest kunstist alates 1990. aastatest. "Sel kümnendil on kindlasti mitmed teosed, mis otseselt nii hea maitse kui ka kirjanduse piire kompisid," märgib värske doktor.
Näiteks nägi 1990. aastatel trükivalgust Sven Kivisildniku skandaalne teos "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist". Kümnendi keskpaigas ilmus Peeter Sauteril aga sünnitust kirjeldav novell "Kõhuvalu". "Leiame kümnendist näiteks sama autori poeemi "Lauakõne", mis koosnes sisuliselt tabusõnadest ja mille vorm oli nii-öelda joodiku jauramine," lisab Kraavi.
Ilmselt kõige enam pakkus tema sõnul kõneainet Kaur Kenderi 2014. aastal valminud novell "Untitled 12". "Mis siin salata: üks minu töö kirjutamise impulsse oligi nimelt see tekst," ütleb värske doktor. Kenderi teoste kõrvale leidis ta piire kompavaid tekste juurde nii eelnenud kui ka järgnenud kümnendist. "Minu arust väga huvitavalt kombib neid piire näiteks Maarja Kangro oma proosaloomingus. Ka Margit Lõhmuse looming on minu meelest samuti sellesse žanrissse kuuluv," osutab ta.
Üksik vastuhakk pigem toetab normi
"Kui mõtleme, mis on tänapäeva kultuuris ja Eestis üldse tabuline või ümbritsetud teatud pühadusega, siis ega neid teemasid kuigi palju ei ole," arutleb Janek Kraavi. Siiski on selline teema nii Eestis kui ka läänemaailmas laiemalt lapsega ja lapsevastaste kuritegudega seonduv. "See tabu püsib ja mingi üks tekst seda kuidagi ei lammuta," tõdeb värske doktor. Eestis ümbritseb pühaduseloor tema sõnul ka rahvuslust ja rahvusliku olelusvõitluse narratiivi.
Samas osutab Kraavi oma töös, et viimaste kümnenditega on ühiskond muutunud sedapalju individualistlikumaks, et ei saagi rääkida enam ühisest või terviklikust kultuurist. Pigem arutletakse ühiskonnas erinevate inimrühmade identiteedi üle ning otsitakse lubatu ja lubamatu piire ajal, mil arusaamad samasusest, erinevusest, normaalsest ja normist hälbivast nihkuvad.
"Tabud ja normid on alati eksisteerinud ning need on alati kõnelenud midagi inimloomuse ja ühiskonna tumedast poolest või suletud osast."
"Minu arusaamist mööda mingi üks piiriületus veel ei muuda tabu kuidagi nõrgaks või ei tühista seda," ütleb Kraavi. Transgressiooni mõte seisneb tema sõnul selles, et tegu on kahesuunalise protsessiga. "See tähendab, et ühelt poolt toimub justkui normi rikkumine, aga samal ajal üleastumine ka kinnitab või tugevdab seda normi," seletab ta.
"Tabud ja normid on alati eksisteerinud ning need on alati kõnelenud midagi inimloomuse ja ühiskonna tumedast poolest või suletud osast," sõnab Kraavi veel. See tumedam pool on inimesi tema sõnul alati köitnud, mistap on populaarsed ka kõikvõimalikud krimiromaanid ja -sarjad. "Need lubavad piiluda varjatud ja vastuolulistesse maailmadesse, aga teha seda ohutult ja distantsilt. Need lubavad elada kaasa piiriületamisega kaasnevale vabadustundele, aga ka seda saatvale hirmule ja ängistusele," kirjeldab ta.
Transgressiivse kunsti olemuse võtab Kraavi sõnul hästi kokku mõte New Yorgi intellektuaali ja kirjaniku Susan Sontagi 1967. aastal ilmunud esseest: "Diskursus, mida võib nimetada üleastumise luuleks, on samuti teadmine. Üleastuja ei riku ainult reeglit. Ta läheb kuhugi, kust teised pole käinud ja ta teab midagi, mida teised ei tea."
Janek Kraavi kaitses eesti kirjanduse erialal doktoritöö"Transgressioon ja transgressiivsuse poeetika eesti nüüdiskirjanduses" 4. veebruaril.
### Response:
Doktoritöö otsis kohta lubatu piire kompavale kirjandusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti omariiklus taastati augustis 1991 ning septembris ühines Eesti Vabariik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. 26. septembril 1991. aastal võttis Eesti tollane parlament vastu mitmed rahvusvahelised kokkulepped, sh lapse õiguste konventsiooni.
Nii ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon kui ka lapse õiguste konventsioon määratlevad juurdepääsu haridusele üheks inimese põhiõiguseks. Eesti hääleõiguslik kodanikkond võttis 1992. aasta suvel vastu põhiseaduse, mis sätestas, et õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning hariduse andmine riigi järelevalve all.
Sidudes põhikooli lõpetamise tingimustest lahti põhikooli riiklike eksamite sooritamise loobub riik endale võetud järelevalve kohustusest kvaliteetse hariduse, inimese põhiõiguse tagamisel.
Eestis on väga ilusad koolimajad, tasuta õppematerjalid ja koolitoit, tunnustatud õppekavad. Meil on aga tohutu puudus pädevatest õpetajatest. Siit tuleneb ka peamine põhjus, miks ei piisa põhikooli lõputunnistusele pandud õpetajapoolsetest aastahinnetest. Paljud neist hindajatest on õpetajad vaid nime poolest, paljudel puudub erialane väljaõpe, mitmed on lihtsalt juhuslikud inimesed, kes on valmis koolis veidi ajutiselt "kätt proovima".
Minu õe lapsele annab eesti keelt ja kirjandust kehalise kasvatuse kvalifikatsiooniga õpetaja, matemaatikat käsitööõpetaja, füüsikatunde aga ei toimunudki terve sügise vältel, sest koolil ei olnud õpetajat võtta.
Kõigil juhtudel oli tunnistusel hinne, ka füüsikas. Kuid mis on nende hinnete sisu ja väärtus?
Hindamine on õppeprotsessi osa
Ajakirjanduses on levinud mitmeid dogmaatilisi arusaamu hindamise kohta. Püüan järgnevas hindamist selgitada. Hindamine tugineb õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele.
Hindamise objektiks on õpitulemused: oskused ja teadmised. Oskused on intellektuaalsed (näiteks oskus eristada peamist, olulist, süstematiseerida ja liigitada), ainealased ja õppimisoskused (näiteks grupis töötamise oskus, lugemisoskus, oskus kasutada õpikut).
Riiklikus õppekavas on õpioskused kirjeldatud kooliastme pädevustena, ainealased oskused on esitatud kooliastme õpitulemustena. Intellektuaalsed oskused on lülitatud ainealastesse oskustesse ning kajastuvad õpitulemustes.
Eesti koolides on enam kui kümme aastat juurutatud õppimist toetava hindamise põhimõtteid. See on õppijakeskne, õppija arengut toetav, riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist tagasisidestav.
Lapse arengut võrreldakse tema enda võimete arenguga ja riikliku õppekava õpitulemustega. Laps peab jõudma kokkulepitud õpitulemustes vähemalt rahuldavale tasemele, sest hiljem on vaja tal ka ühiskonnas elutervelt toimida.
Ühiskond meie ümber peegeldab seda, mida ka koolis näeme: kõik tulemusteni ei jõua ning ühiskonnas oma elu korraldamisel ka hakkama ei saa. Samuti toetab õppimist toetav hindamine õppija enesejuhtimise kujunemist.
Mitmetes koolides on esimeses ja teises kooliastmes loobutud numbrilisest tagasisidest. Klassiõpetajad on selles olnud suurepärased teerajajad. Õppimist toetav hindamine nõuab õpetajalt pädevust, aega süvenda iga õppija arengusse, sellele kulub tohutu õpetajapoolne ressurss. Kahjuks ei ole avalik võim seda tööpanust suutnud töötasus väärtustada.
Iga hindamine tähendab selget ettevalmistustööd, hinnatava õpitulemuse määratlemist, kvaliteetse ülesande koostamist, läbiviimist ning õppijale tagasiside andmist. Hindamine on õppeprotsessi osa ning Eesti koolis hinnatakse reeglina õpilasi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Lihtsustatult öeldes on hindamine omandatud teadmistele, oskustele, pädevustele tagasiside andmine. Probleemiks on kvalifikatsioonita õpetajad, kes kipuvad hindama faktipõhiseid teadmisi, sest analüüsioskuse kujunemiseks tingimuste loomiseks puudub neil erialane väljaõpe ja vilumus. Usun, et nende hulgas on ka hindega hirmutajaid.
Kindlasti ei ole Eesti kool eksamipõhine. Põhihariduse vältel veedab õpilane koolis veidi vähem kui 1600 koolipäeva, eksamipäevi on neist kolm. Pole adekvaatne väide, et õpetajad hirmutavad üheksa aastat õpilasi kolme lõpueksamiga.
Enamikes õppeainetes polegi kohustuslikku eksamit. Kohustuslikud eksamid on matemaatikas ja eesti keeles. Viimase sooritavad vähemalt rahuldavale tulemusele praktiliselt kõik. Küll võib õppijal endal see hirm tulla, kui ta ühel hetkel mõistab, et oleks enam pidanud pingutama ning teadmised ja oskused on lünklikud. Vähem haritud inimesel on keerulisem on unistusi teostada, sest töötasu tööturul on madalam. Seda teemat avas Kaarel Tarand 4. veebruaril ilmunud Sirbis.
Senini avaldatakse Eesti Vabariigis koolide pingeridu gümnaasiumiastme eksamitulemuste põhjal. Kolm riigieksamit – eesti keele, matemaatika ja võõrkeel – on kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslikud. Teistes ainetes riigieksameid ei ole. Seega on ka väär väide, nagu õpetaja saaks edetabelite hirmus õpilase eksamivalikut piirata. See võis nii olla vana eksamisüsteemi ajal, mis kehtis ligi kümme aastat tagasi.
"Põhikoolide edetabelitesse panemine tekitab ühiskonnas kindlasti palju vastukaja."
Kavandatava reformi tulemusena, kui eksamitulemusi hakatakse esitama protsentides, hakkavad ilmuma arvatavasti ka põhikooli eksamitulemuste pingeread. Põhikoolide edetabelitesse panemine tekitab ühiskonnas kindlasti palju vastukaja.
Praegu määratavad paljudes omavalitsustes esimese klassi õpilasele kooli ametnikud. Mis tundega paneb vanem oma lapse kooli, mille puhul on teada, et õpitulemusteni selles koolis ei jõuta, sest õpetajateks on palgatud suvalised inimesed?
See, et laps ja ka täiskasvanud inimene end teistega võrdleb, on normaalne. Ka koduhoovis mängides, huvikooli tegevustes osaledes ning sõpradega aega veetes tajub laps, mis on teistega võrreldes tema tugevused ja nõrkused. Lapse õiguste konventsioon rõhutab, et last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Võrdlust teistega soosib sotsiaalmeedia.
Eksam näitab õpitulemusteni jõudmist
Meediaruumis on arutelude keskmesse tõusnud äärmused. Normintellektiga õppijad, kes moodustavad õpilaskonna enamuse, naudivad õppimist ja koolis käimist ning nende jaoks ei ole põhikooli riikliku õppekava õpitulemuste saavutamine ja eksamite lävendipõhine sooritamine probleemiks.
Eestis on olnud aegu, mil pea kõik ained lõppesid eksamiga. Pärast iseseisvuse taastamist oleme leidnud põhikooli eksamisüsteemis tasakaalu: väärtustame eesti keelt ja kirjandust, mille eksamil saab näidata oma laiapõhjalist lugemust ka teiste õppeainete kohta, matemaatikat, mis näitab õpilase võimet loogiliselt mõelda ja probleemülesandeid lahendada. Lisaks valib õpilane ühe eksami, mis väljendab tema erihuvi.
Eksami ülesanne ei ole lahendada probleeme, mis on tekkinud õpitulemuste omandamisel. Eksam näitab ühiskonnas kokkulepitud õpitulemusteni jõudmist. Kui tulemusteni pole jõutud, on võimalik läbida osa õppeprotsessist uuesti, näiteks sooritada täiendav õppetöö, korrata viimast õppeaastat või õppida üksikaine õppijana just neid kohti, milles lüngad on.
Vastab tõele, et õpilaste vaimse tervise probleemid on suurenenud. Koolipsühholoogide sõnul on põhjusteks segased suhted perekonnas (vanemate lahutused, suhted kärgperes, kasvamine üksnes ühe vanemaga, teadmata, kes on sinu isa), soolise identiteediga seotud küsimused, suutmatus kohaneda eluga ühiskonnas, toitumishäired, kuid paljuski ka unehäired jne.
Väga-väga suureks probleemiks on nuti- ja arvutisõltuvus. Erinevates koolides kogutud tagasisidedest ilmneb, et õpilased veedavad ekraanide taga neli–viis tundi päevas, tihti hilistel õhtutundidel või öösel, kui vanemad juba magavad.
On lapsi ja noori, kes alustavad võrgumängude mängimist reede õhtul ning lõpetavad mängimise sisuliselt pärast põgusaid unepause pühapäeva hilisõhtul, seda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Magamata ööd ning nutisõltuvus avaldavad ülisuurt mõju ka õppetööle.
Palju on kõneldud põhikooli lõpueksamite ja sisseastumiskatsete ühildamisest. Põhikooli lõpueksamid tagasisidestavad kooliastmele seatud õpitulemuste saavutamist, mistõttu saavad need toimuda üksnes kooliastme lõpus (üheksanda klassi mai lõpus või juunis).
Lõpueksamid on koostatud tavapärasest õpilasest lähtudes. Näiteks eesti keele eksamit ei soorita esimesel korral alla kahe protsendi õpilastest. Sisseastumistestid on suunatud neile õppijaile, kes jätkavad gümnaasiumiastmes ning on seetõttu suurema eristusvõimega.
Kui tulevikus soovime põhikooli lõpueksameid hakata enam gümnaasiumide komplekteerimisel arvestama, peab eksamitööde parandamine toimuma tsentraalselt nagu ka gümnaasiumiastme lõpus.
Välishindamise analüüsid näitavad, et õpetajate pädevus eksamitööde parandamisel on varieeruv ning seetõttu ei ole tulemused usaldusväärsed. Hetkel puudub ka analüüs, millist mõju avaldaks haridusliku erivajadusega õppijale väga keeruka lõpueksami sooritamine, mille eesmärk on komplekteerida gümnaasiumiastet.
Lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse järgnevat: osalisriik tagab lapse arengu võimalikult maksimaalselt ning last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Juurdepääs haridusele on samal ajal võimestava õigusena eeldus mitmete teiste põhiõiguste teostamisele.
Ühelt poolt on inimesel õigus seda kohustuslikus ulatuses kvaliteetselt riigilt saada, teiselt poolt on see üksikisikule seatud kohustus, sest riik vajab haritud elanikkonda, mis tagaks demokraatia, ühiskonna (sh ka majandusliku) edenemise ja riigi elanikkonna homogeense väärtussüsteemi. | Madis Somelar: miks me õpilasi hindame? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti omariiklus taastati augustis 1991 ning septembris ühines Eesti Vabariik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. 26. septembril 1991. aastal võttis Eesti tollane parlament vastu mitmed rahvusvahelised kokkulepped, sh lapse õiguste konventsiooni.
Nii ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon kui ka lapse õiguste konventsioon määratlevad juurdepääsu haridusele üheks inimese põhiõiguseks. Eesti hääleõiguslik kodanikkond võttis 1992. aasta suvel vastu põhiseaduse, mis sätestas, et õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning hariduse andmine riigi järelevalve all.
Sidudes põhikooli lõpetamise tingimustest lahti põhikooli riiklike eksamite sooritamise loobub riik endale võetud järelevalve kohustusest kvaliteetse hariduse, inimese põhiõiguse tagamisel.
Eestis on väga ilusad koolimajad, tasuta õppematerjalid ja koolitoit, tunnustatud õppekavad. Meil on aga tohutu puudus pädevatest õpetajatest. Siit tuleneb ka peamine põhjus, miks ei piisa põhikooli lõputunnistusele pandud õpetajapoolsetest aastahinnetest. Paljud neist hindajatest on õpetajad vaid nime poolest, paljudel puudub erialane väljaõpe, mitmed on lihtsalt juhuslikud inimesed, kes on valmis koolis veidi ajutiselt "kätt proovima".
Minu õe lapsele annab eesti keelt ja kirjandust kehalise kasvatuse kvalifikatsiooniga õpetaja, matemaatikat käsitööõpetaja, füüsikatunde aga ei toimunudki terve sügise vältel, sest koolil ei olnud õpetajat võtta.
Kõigil juhtudel oli tunnistusel hinne, ka füüsikas. Kuid mis on nende hinnete sisu ja väärtus?
Hindamine on õppeprotsessi osa
Ajakirjanduses on levinud mitmeid dogmaatilisi arusaamu hindamise kohta. Püüan järgnevas hindamist selgitada. Hindamine tugineb õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele.
Hindamise objektiks on õpitulemused: oskused ja teadmised. Oskused on intellektuaalsed (näiteks oskus eristada peamist, olulist, süstematiseerida ja liigitada), ainealased ja õppimisoskused (näiteks grupis töötamise oskus, lugemisoskus, oskus kasutada õpikut).
Riiklikus õppekavas on õpioskused kirjeldatud kooliastme pädevustena, ainealased oskused on esitatud kooliastme õpitulemustena. Intellektuaalsed oskused on lülitatud ainealastesse oskustesse ning kajastuvad õpitulemustes.
Eesti koolides on enam kui kümme aastat juurutatud õppimist toetava hindamise põhimõtteid. See on õppijakeskne, õppija arengut toetav, riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist tagasisidestav.
Lapse arengut võrreldakse tema enda võimete arenguga ja riikliku õppekava õpitulemustega. Laps peab jõudma kokkulepitud õpitulemustes vähemalt rahuldavale tasemele, sest hiljem on vaja tal ka ühiskonnas elutervelt toimida.
Ühiskond meie ümber peegeldab seda, mida ka koolis näeme: kõik tulemusteni ei jõua ning ühiskonnas oma elu korraldamisel ka hakkama ei saa. Samuti toetab õppimist toetav hindamine õppija enesejuhtimise kujunemist.
Mitmetes koolides on esimeses ja teises kooliastmes loobutud numbrilisest tagasisidest. Klassiõpetajad on selles olnud suurepärased teerajajad. Õppimist toetav hindamine nõuab õpetajalt pädevust, aega süvenda iga õppija arengusse, sellele kulub tohutu õpetajapoolne ressurss. Kahjuks ei ole avalik võim seda tööpanust suutnud töötasus väärtustada.
Iga hindamine tähendab selget ettevalmistustööd, hinnatava õpitulemuse määratlemist, kvaliteetse ülesande koostamist, läbiviimist ning õppijale tagasiside andmist. Hindamine on õppeprotsessi osa ning Eesti koolis hinnatakse reeglina õpilasi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Lihtsustatult öeldes on hindamine omandatud teadmistele, oskustele, pädevustele tagasiside andmine. Probleemiks on kvalifikatsioonita õpetajad, kes kipuvad hindama faktipõhiseid teadmisi, sest analüüsioskuse kujunemiseks tingimuste loomiseks puudub neil erialane väljaõpe ja vilumus. Usun, et nende hulgas on ka hindega hirmutajaid.
Kindlasti ei ole Eesti kool eksamipõhine. Põhihariduse vältel veedab õpilane koolis veidi vähem kui 1600 koolipäeva, eksamipäevi on neist kolm. Pole adekvaatne väide, et õpetajad hirmutavad üheksa aastat õpilasi kolme lõpueksamiga.
Enamikes õppeainetes polegi kohustuslikku eksamit. Kohustuslikud eksamid on matemaatikas ja eesti keeles. Viimase sooritavad vähemalt rahuldavale tulemusele praktiliselt kõik. Küll võib õppijal endal see hirm tulla, kui ta ühel hetkel mõistab, et oleks enam pidanud pingutama ning teadmised ja oskused on lünklikud. Vähem haritud inimesel on keerulisem on unistusi teostada, sest töötasu tööturul on madalam. Seda teemat avas Kaarel Tarand 4. veebruaril ilmunud Sirbis.
Senini avaldatakse Eesti Vabariigis koolide pingeridu gümnaasiumiastme eksamitulemuste põhjal. Kolm riigieksamit – eesti keele, matemaatika ja võõrkeel – on kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslikud. Teistes ainetes riigieksameid ei ole. Seega on ka väär väide, nagu õpetaja saaks edetabelite hirmus õpilase eksamivalikut piirata. See võis nii olla vana eksamisüsteemi ajal, mis kehtis ligi kümme aastat tagasi.
"Põhikoolide edetabelitesse panemine tekitab ühiskonnas kindlasti palju vastukaja."
Kavandatava reformi tulemusena, kui eksamitulemusi hakatakse esitama protsentides, hakkavad ilmuma arvatavasti ka põhikooli eksamitulemuste pingeread. Põhikoolide edetabelitesse panemine tekitab ühiskonnas kindlasti palju vastukaja.
Praegu määratavad paljudes omavalitsustes esimese klassi õpilasele kooli ametnikud. Mis tundega paneb vanem oma lapse kooli, mille puhul on teada, et õpitulemusteni selles koolis ei jõuta, sest õpetajateks on palgatud suvalised inimesed?
See, et laps ja ka täiskasvanud inimene end teistega võrdleb, on normaalne. Ka koduhoovis mängides, huvikooli tegevustes osaledes ning sõpradega aega veetes tajub laps, mis on teistega võrreldes tema tugevused ja nõrkused. Lapse õiguste konventsioon rõhutab, et last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Võrdlust teistega soosib sotsiaalmeedia.
Eksam näitab õpitulemusteni jõudmist
Meediaruumis on arutelude keskmesse tõusnud äärmused. Normintellektiga õppijad, kes moodustavad õpilaskonna enamuse, naudivad õppimist ja koolis käimist ning nende jaoks ei ole põhikooli riikliku õppekava õpitulemuste saavutamine ja eksamite lävendipõhine sooritamine probleemiks.
Eestis on olnud aegu, mil pea kõik ained lõppesid eksamiga. Pärast iseseisvuse taastamist oleme leidnud põhikooli eksamisüsteemis tasakaalu: väärtustame eesti keelt ja kirjandust, mille eksamil saab näidata oma laiapõhjalist lugemust ka teiste õppeainete kohta, matemaatikat, mis näitab õpilase võimet loogiliselt mõelda ja probleemülesandeid lahendada. Lisaks valib õpilane ühe eksami, mis väljendab tema erihuvi.
Eksami ülesanne ei ole lahendada probleeme, mis on tekkinud õpitulemuste omandamisel. Eksam näitab ühiskonnas kokkulepitud õpitulemusteni jõudmist. Kui tulemusteni pole jõutud, on võimalik läbida osa õppeprotsessist uuesti, näiteks sooritada täiendav õppetöö, korrata viimast õppeaastat või õppida üksikaine õppijana just neid kohti, milles lüngad on.
Vastab tõele, et õpilaste vaimse tervise probleemid on suurenenud. Koolipsühholoogide sõnul on põhjusteks segased suhted perekonnas (vanemate lahutused, suhted kärgperes, kasvamine üksnes ühe vanemaga, teadmata, kes on sinu isa), soolise identiteediga seotud küsimused, suutmatus kohaneda eluga ühiskonnas, toitumishäired, kuid paljuski ka unehäired jne.
Väga-väga suureks probleemiks on nuti- ja arvutisõltuvus. Erinevates koolides kogutud tagasisidedest ilmneb, et õpilased veedavad ekraanide taga neli–viis tundi päevas, tihti hilistel õhtutundidel või öösel, kui vanemad juba magavad.
On lapsi ja noori, kes alustavad võrgumängude mängimist reede õhtul ning lõpetavad mängimise sisuliselt pärast põgusaid unepause pühapäeva hilisõhtul, seda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Magamata ööd ning nutisõltuvus avaldavad ülisuurt mõju ka õppetööle.
Palju on kõneldud põhikooli lõpueksamite ja sisseastumiskatsete ühildamisest. Põhikooli lõpueksamid tagasisidestavad kooliastmele seatud õpitulemuste saavutamist, mistõttu saavad need toimuda üksnes kooliastme lõpus (üheksanda klassi mai lõpus või juunis).
Lõpueksamid on koostatud tavapärasest õpilasest lähtudes. Näiteks eesti keele eksamit ei soorita esimesel korral alla kahe protsendi õpilastest. Sisseastumistestid on suunatud neile õppijaile, kes jätkavad gümnaasiumiastmes ning on seetõttu suurema eristusvõimega.
Kui tulevikus soovime põhikooli lõpueksameid hakata enam gümnaasiumide komplekteerimisel arvestama, peab eksamitööde parandamine toimuma tsentraalselt nagu ka gümnaasiumiastme lõpus.
Välishindamise analüüsid näitavad, et õpetajate pädevus eksamitööde parandamisel on varieeruv ning seetõttu ei ole tulemused usaldusväärsed. Hetkel puudub ka analüüs, millist mõju avaldaks haridusliku erivajadusega õppijale väga keeruka lõpueksami sooritamine, mille eesmärk on komplekteerida gümnaasiumiastet.
Lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse järgnevat: osalisriik tagab lapse arengu võimalikult maksimaalselt ning last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Juurdepääs haridusele on samal ajal võimestava õigusena eeldus mitmete teiste põhiõiguste teostamisele.
Ühelt poolt on inimesel õigus seda kohustuslikus ulatuses kvaliteetselt riigilt saada, teiselt poolt on see üksikisikule seatud kohustus, sest riik vajab haritud elanikkonda, mis tagaks demokraatia, ühiskonna (sh ka majandusliku) edenemise ja riigi elanikkonna homogeense väärtussüsteemi.
### Response:
Madis Somelar: miks me õpilasi hindame? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa on maailmas suuruselt kolmas naftatootja. Konflikt Ukrainaga tooks kaasa Vene nafta ekspordi vähenemise. Toornafta pakkumine ja nõudlus on aga juba praegu tasakaalust väljas, teatas The Wall Street Journal.
Toornafta hind ületas viimati 100 dollari piiri 2014. aastal. Ukraina kriis aga tõstab järsult nafta hinda. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind on nüüd 95, 57 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 94,39 dollarit barreli kohta.
"Oleme valmis turbulentsiks. Energiaturg on pingeline," ütles Columbia ülikooli energiapoliitika keskuse direktor Jason Bordoff.
Analüütikute hinnangul suuremat Vene naftaekspordi katkestust siiski ei toimu. USA presidendi Joe Bideni administratsioon pole andnud märku, et võimalike sanktsioonide raames karistatakse tõsiselt Venemaa energiatööstust. Venemaa majandus sõltub aga fossiilkütuste ekspordist, seetõttu on ebatõenäoline, et Moskva vähendab kättemaksuks nafta tarnimist, teatas The Wall Street Journal.
"Isegi kui USA ei võta sihikule Venemaa energiatööstust, siis muud sanktsioonid võivad nafta hinda ikkagi tõsta. Sanktsioonid finantsasutustele muudavad nafta eest maksmise keerulisemaks," ütles konsultatsioonifirma Foreign Reports analüütik Matthew Reed.
USA hoiatas hiljuti, et Venemaa võib lähiajal Ukrainat sõjaliselt rünnata. Venemaa on koondanud Ukraina piiri äärde umbes 130 000 sõdurit. Kreml eitab, et plaanib Ukrainat rünnata.
Geopoliitilised pinged tõstavad aga nüüd ka autokütuse ja tarbekaupade hinda. See kiirendab inflatsiooni veelgi. Venemaa ekspordib päevas viis miljonit barrelit toornaftat, mis moodustab 12 protsenti ülemaailmsest naftakaubandusest. 60 protsenti Venemaa naftaekspordist läheb Euroopasse, 30 protsenti Hiinasse.
Venemaa ja OPEC-i liikmed sõlmisid eelmise aasta alguses pikaajalise kokkuleppe. Leppe kohaselt suurendavad OPEC+ riigid alates augustist naftatootmist 400 000 barreli võrra päevas iga kuu alates augustist. Selle eesmärk on saavutada naftatootmisel pandeemiaeelne tase.
"See on nüüd kahtlane, et OPEC+ suudab jõuda tootmisel pandeemiaeelsele tasemele," ütles konsultatsioonifirma Lipow Oil juht Andy Lipow
Analüüsifirma IHS Markit eeldab, et nõudlus nafta järele kasvab ning pärast koroonaviiruse omikroni variandi leviku vaibumist kasvab nõudlus veelgi kiiremini. Geopoliitiliste pingete tõttu tõuseb ka gaasi hind.
Euroopa Liit peab läbirääkimisi USA ja Katariga, et parandada oma gaasivarustust. Euroopa gaasist 40 protsenti pärineb Venemaalt. | Analüütikud: Ukraina kriisi tõttu ületab nafta hind 100 dollari piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa on maailmas suuruselt kolmas naftatootja. Konflikt Ukrainaga tooks kaasa Vene nafta ekspordi vähenemise. Toornafta pakkumine ja nõudlus on aga juba praegu tasakaalust väljas, teatas The Wall Street Journal.
Toornafta hind ületas viimati 100 dollari piiri 2014. aastal. Ukraina kriis aga tõstab järsult nafta hinda. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind on nüüd 95, 57 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 94,39 dollarit barreli kohta.
"Oleme valmis turbulentsiks. Energiaturg on pingeline," ütles Columbia ülikooli energiapoliitika keskuse direktor Jason Bordoff.
Analüütikute hinnangul suuremat Vene naftaekspordi katkestust siiski ei toimu. USA presidendi Joe Bideni administratsioon pole andnud märku, et võimalike sanktsioonide raames karistatakse tõsiselt Venemaa energiatööstust. Venemaa majandus sõltub aga fossiilkütuste ekspordist, seetõttu on ebatõenäoline, et Moskva vähendab kättemaksuks nafta tarnimist, teatas The Wall Street Journal.
"Isegi kui USA ei võta sihikule Venemaa energiatööstust, siis muud sanktsioonid võivad nafta hinda ikkagi tõsta. Sanktsioonid finantsasutustele muudavad nafta eest maksmise keerulisemaks," ütles konsultatsioonifirma Foreign Reports analüütik Matthew Reed.
USA hoiatas hiljuti, et Venemaa võib lähiajal Ukrainat sõjaliselt rünnata. Venemaa on koondanud Ukraina piiri äärde umbes 130 000 sõdurit. Kreml eitab, et plaanib Ukrainat rünnata.
Geopoliitilised pinged tõstavad aga nüüd ka autokütuse ja tarbekaupade hinda. See kiirendab inflatsiooni veelgi. Venemaa ekspordib päevas viis miljonit barrelit toornaftat, mis moodustab 12 protsenti ülemaailmsest naftakaubandusest. 60 protsenti Venemaa naftaekspordist läheb Euroopasse, 30 protsenti Hiinasse.
Venemaa ja OPEC-i liikmed sõlmisid eelmise aasta alguses pikaajalise kokkuleppe. Leppe kohaselt suurendavad OPEC+ riigid alates augustist naftatootmist 400 000 barreli võrra päevas iga kuu alates augustist. Selle eesmärk on saavutada naftatootmisel pandeemiaeelne tase.
"See on nüüd kahtlane, et OPEC+ suudab jõuda tootmisel pandeemiaeelsele tasemele," ütles konsultatsioonifirma Lipow Oil juht Andy Lipow
Analüüsifirma IHS Markit eeldab, et nõudlus nafta järele kasvab ning pärast koroonaviiruse omikroni variandi leviku vaibumist kasvab nõudlus veelgi kiiremini. Geopoliitiliste pingete tõttu tõuseb ka gaasi hind.
Euroopa Liit peab läbirääkimisi USA ja Katariga, et parandada oma gaasivarustust. Euroopa gaasist 40 protsenti pärineb Venemaalt.
### Response:
Analüütikud: Ukraina kriisi tõttu ületab nafta hind 100 dollari piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada naiskond on finaali jõudnud kõigil seitsmel olümpial, mil naiste turniir toimunud. Vahemikus 2002-14 neli järjestikust olümpiakulda võitnud kanadalannad viskasid Šveitsi vastu poolfinaali esimesel perioodil veidi enam kui kolmeminutilise perioodi jooksul viis väravat.
Kanada võitis A-alagrupis kõik neli mängu väravate vahega 33:5, sealjuures alistasid valitsevad maailmameistrid viimases grupivoorus USA 4:2. PyeongChangi OM-finaalis kaotas Kanada lõunanaabritele karistusvisete järel.
Samad naiskonnad lähevad suure tõenäosusega OM-finaalis vastamisi ka tänavu. Ameeriklannad kohtuvad oma poolfinaalis Soomega, keda võideti alagrupis 5:2, soomlannad jäid grupis Šveitsile alla 2:3. | Kanada viskas poolfinaalis kümme väravat ning jõudis esimesena finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada naiskond on finaali jõudnud kõigil seitsmel olümpial, mil naiste turniir toimunud. Vahemikus 2002-14 neli järjestikust olümpiakulda võitnud kanadalannad viskasid Šveitsi vastu poolfinaali esimesel perioodil veidi enam kui kolmeminutilise perioodi jooksul viis väravat.
Kanada võitis A-alagrupis kõik neli mängu väravate vahega 33:5, sealjuures alistasid valitsevad maailmameistrid viimases grupivoorus USA 4:2. PyeongChangi OM-finaalis kaotas Kanada lõunanaabritele karistusvisete järel.
Samad naiskonnad lähevad suure tõenäosusega OM-finaalis vastamisi ka tänavu. Ameeriklannad kohtuvad oma poolfinaalis Soomega, keda võideti alagrupis 5:2, soomlannad jäid grupis Šveitsile alla 2:3.
### Response:
Kanada viskas poolfinaalis kümme väravat ning jõudis esimesena finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kelkude võistlusdistsipliiniks oli lühiraja slaalom. Päeva lõpuks saadi kirja 17 sõitu. Kuna jää oli puhas ja tuult omajagu, siis olid sõidud kiired ja tihedad. Etapi võitis Meelis Rang (Viljandi Talisurfi Akadeemia). Teise koha saavutas noorsurfar Kaur Säärits (NYCS) ja kolmandaks tuli kogenud vanameister Arvidas Moliusis Leedust.
Naiste arvestuse võitis Marta Arete Sokk (NYCS), teine oli venelanna Serafima Afanasieva ja kolmas Johanna Lukk (NYCS). Noorte U-20 arvestuse võitis Kaur Säärits, teine oli Jakob Tuubel (NYCS) ja kolmas Marta Arete Sokk (NYCS).
EMV sarja kokkuvõttes on peetud kaks etappi. Sarja juhib Meelis Rang, teine on Raivo Saarm (Team Jahe) ja kolmas Kaur Säärits. Naiste arvestuses on liider Johanna Lukk, teine Marta Arete Sokk ja kolmas Serafima Afanasieva. Noorte U-20 arvestust juhib Kaur Säärits, teine on Jakob Tuubel ja kolmas Johanna Lukk.
Lohe klassi võistlus peeti pikal kursisõidu rajal ning kokku tehti seitse sõitu. Lohes domineeris jätkuvalt Madis Kallas (Pirita SK), võites kõik sõidud. Kindla teise koha saavutas Martti Ainola (Laulasmaa SK) ja kolmas oli Silver Kattai. EMV sarja kokkuvõttes on tulemus täpselt sama. | Talisurfi EMV II etapp peeti Haapsalus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kelkude võistlusdistsipliiniks oli lühiraja slaalom. Päeva lõpuks saadi kirja 17 sõitu. Kuna jää oli puhas ja tuult omajagu, siis olid sõidud kiired ja tihedad. Etapi võitis Meelis Rang (Viljandi Talisurfi Akadeemia). Teise koha saavutas noorsurfar Kaur Säärits (NYCS) ja kolmandaks tuli kogenud vanameister Arvidas Moliusis Leedust.
Naiste arvestuse võitis Marta Arete Sokk (NYCS), teine oli venelanna Serafima Afanasieva ja kolmas Johanna Lukk (NYCS). Noorte U-20 arvestuse võitis Kaur Säärits, teine oli Jakob Tuubel (NYCS) ja kolmas Marta Arete Sokk (NYCS).
EMV sarja kokkuvõttes on peetud kaks etappi. Sarja juhib Meelis Rang, teine on Raivo Saarm (Team Jahe) ja kolmas Kaur Säärits. Naiste arvestuses on liider Johanna Lukk, teine Marta Arete Sokk ja kolmas Serafima Afanasieva. Noorte U-20 arvestust juhib Kaur Säärits, teine on Jakob Tuubel ja kolmas Johanna Lukk.
Lohe klassi võistlus peeti pikal kursisõidu rajal ning kokku tehti seitse sõitu. Lohes domineeris jätkuvalt Madis Kallas (Pirita SK), võites kõik sõidud. Kindla teise koha saavutas Martti Ainola (Laulasmaa SK) ja kolmas oli Silver Kattai. EMV sarja kokkuvõttes on tulemus täpselt sama.
### Response:
Talisurfi EMV II etapp peeti Haapsalus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel, 49-kilomeetrisel etapil oli eliitklassi naiste seas kiireim Ramona Forchini ajaga kaks tundi, kaheksa minutit ja 16 sekundit. Teisena lõpetas Evie Richards (2:10.05) ja kolmandana Natalia Fischer Egusquiza (2:11.39). Lõiv pälvis ajaga 2:17.07 viienda koha.
"Tänane etapp algas raskelt. Kogu keha oli kolmest eelnevast päevast natuke väsinud ja hommikul jahedas läks aega käima saamisega," rääkis Lõiv peale võistlust. "Seega läksid neli kiiremat naist kohe eest ära. Sõitsin oma tempos ja mulle võttis sappa üks itaallanna. Pool distantsist sõitsime koos, kuni ta jäi ühel tõusul lihtsalt maha."
"Teine pool rajast oli pikk laskumine, palju siledat kruusa ja mereäärset promenaadi. Seal püüdsin meeste tuules kiiremini finišisse saada," jätkas Lõiv. "Kokkuvõttes oli raske ja tehniline sõit nagu arvata võis. Hea treening ja tagasiside, kuidas edasi minna."
Kokkuvõttes pälvis üldvõidu Fischer Egusquiza (10:16.09) Evie Richardsi (10:26.45) ja Janina Wusti (10:32.28) ees. Lõiv sai viienda tulemuse ajaga 10:50.17.
Eliitklassi meeste seas pälvis etapivõidu Georg Egger ajaga üks tund, 46 minutit ja 12 sekundit. Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid Wout Alleman (1:46.27) ja Simon Stiebjahn (1:46.27). Pruus finišeeris 35. positsioonil (1:53.25).
"Raske päev. Algus oli parem kui eelnevatel päevadel, vähemalt esimesed 15 minutit," ütles Pruus. "Suutsin esimese grupi sabas olla, aga siis läks jälle raskeks. Liikusin tõusul oma tempos ja nii läks viis meest minust veel mööda. Järgmise grupi sabas suutsin istuda kuni tehnilise laskumiseni. Kui tagant jõudis uus grupp järele, siis trügis minu ette sama mees, kes eelmisel laskumisel oli vahe sisse jätnud ning seekord juhtus samamoodi. Nii jäimegi kolmekesi sõitma. Sain hea pingutuse ja nüüd tuleb veel kõiki päevi analüüsida. Uus võistlus toimub juba nädala pärast."
Kokkuvõttes sai Pruus 37. koha ajaga üheksa tundi, 17 minutit ja 30 sekundit. Esikolmikusse kuulusid Egger (8:32.47), Alleman (8:35.01) ja Hans Becking (8:35.57).
Lõivu järgmine võistlus toimub 20. veebruaril Chelvas (C1) ja Pruus stardib 21. veebruaril algaval mitmepäevasõidul Andalucia Bike Race. | Lõiv lõpetas Mediterranean Epicu viiendana, Pruus sai 37. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel, 49-kilomeetrisel etapil oli eliitklassi naiste seas kiireim Ramona Forchini ajaga kaks tundi, kaheksa minutit ja 16 sekundit. Teisena lõpetas Evie Richards (2:10.05) ja kolmandana Natalia Fischer Egusquiza (2:11.39). Lõiv pälvis ajaga 2:17.07 viienda koha.
"Tänane etapp algas raskelt. Kogu keha oli kolmest eelnevast päevast natuke väsinud ja hommikul jahedas läks aega käima saamisega," rääkis Lõiv peale võistlust. "Seega läksid neli kiiremat naist kohe eest ära. Sõitsin oma tempos ja mulle võttis sappa üks itaallanna. Pool distantsist sõitsime koos, kuni ta jäi ühel tõusul lihtsalt maha."
"Teine pool rajast oli pikk laskumine, palju siledat kruusa ja mereäärset promenaadi. Seal püüdsin meeste tuules kiiremini finišisse saada," jätkas Lõiv. "Kokkuvõttes oli raske ja tehniline sõit nagu arvata võis. Hea treening ja tagasiside, kuidas edasi minna."
Kokkuvõttes pälvis üldvõidu Fischer Egusquiza (10:16.09) Evie Richardsi (10:26.45) ja Janina Wusti (10:32.28) ees. Lõiv sai viienda tulemuse ajaga 10:50.17.
Eliitklassi meeste seas pälvis etapivõidu Georg Egger ajaga üks tund, 46 minutit ja 12 sekundit. Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid Wout Alleman (1:46.27) ja Simon Stiebjahn (1:46.27). Pruus finišeeris 35. positsioonil (1:53.25).
"Raske päev. Algus oli parem kui eelnevatel päevadel, vähemalt esimesed 15 minutit," ütles Pruus. "Suutsin esimese grupi sabas olla, aga siis läks jälle raskeks. Liikusin tõusul oma tempos ja nii läks viis meest minust veel mööda. Järgmise grupi sabas suutsin istuda kuni tehnilise laskumiseni. Kui tagant jõudis uus grupp järele, siis trügis minu ette sama mees, kes eelmisel laskumisel oli vahe sisse jätnud ning seekord juhtus samamoodi. Nii jäimegi kolmekesi sõitma. Sain hea pingutuse ja nüüd tuleb veel kõiki päevi analüüsida. Uus võistlus toimub juba nädala pärast."
Kokkuvõttes sai Pruus 37. koha ajaga üheksa tundi, 17 minutit ja 30 sekundit. Esikolmikusse kuulusid Egger (8:32.47), Alleman (8:35.01) ja Hans Becking (8:35.57).
Lõivu järgmine võistlus toimub 20. veebruaril Chelvas (C1) ja Pruus stardib 21. veebruaril algaval mitmepäevasõidul Andalucia Bike Race.
### Response:
Lõiv lõpetas Mediterranean Epicu viiendana, Pruus sai 37. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CAS toonitas esmaspäeval oma otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel nn kaitstud isikute sekka ning tal üksiksõidus võistlemise keelamine tekitaks noore sportlase jaoks korvamatut kahju.
"Ainult aeg näitab, kas ta peaks nendel olümpiamängudel osalema ja kas tema tulemused jäävad jõusse," sõnas USA antidopingu pealik Travis Tygart.
"Kahjuks on Venemaa kuuendaid olümpiamänge järjest võistlused kaaperdanud ja puhaste sportlaste asemel tähelepanu keskpunkti kerkinud. Lisaks sportlastele ja avalikkusele on Venemaa ja üleilmne antidopingusüsteem kohutavalt alt vedanud ka seda noort sportlast, kes on ebaõiglaselt kaosesse heidetud," lisas Tygart.
Valijeva osales Pekingi olümpial enne positiivse proovi ilmsikstulekut võistkonnavõistlusel, aidates Venemaa olümpiakomitee võistkonna kullale. Mis saab Pekingi olümpiamängude võistkonnavõistluse tulemustest, otsustatakse tõenäoliselt pärast OM-i lõppu.
"Oleme pettunud selles, millise sõnumi see otsus saadab," tõdes USA olümpiakomitee tegevdirektor Sarah Hirshland. "Kogu olümpiakogukonna ühine vastutus on spordi ausust kaitsta ning meie sportlastelt, treeneritelt ja kõikidelt kaasatutelt nõuda rangeimatele standarditele vastamist."
"Sportlastel on õigus teada, et nad võistlevad võrdsetel tingimustel. Kahjuks pole seda neile täna võimaldatud. Tundub, et see on järjekordne peatükk Venemaa süstemaatilise ja ulatusliku ausa spordi eiramise raamatus," lisas Hirshland.
Nii rahvusvaheline testimisagentuur ITA kui rahvusvaheline uisuliit ISU kinnitasid esmaspäeval, et lepivad CAS-i otsusega. | USA antidoping Valijeva juhtumist: Venemaa on taas olümpia kaaperdanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CAS toonitas esmaspäeval oma otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel nn kaitstud isikute sekka ning tal üksiksõidus võistlemise keelamine tekitaks noore sportlase jaoks korvamatut kahju.
"Ainult aeg näitab, kas ta peaks nendel olümpiamängudel osalema ja kas tema tulemused jäävad jõusse," sõnas USA antidopingu pealik Travis Tygart.
"Kahjuks on Venemaa kuuendaid olümpiamänge järjest võistlused kaaperdanud ja puhaste sportlaste asemel tähelepanu keskpunkti kerkinud. Lisaks sportlastele ja avalikkusele on Venemaa ja üleilmne antidopingusüsteem kohutavalt alt vedanud ka seda noort sportlast, kes on ebaõiglaselt kaosesse heidetud," lisas Tygart.
Valijeva osales Pekingi olümpial enne positiivse proovi ilmsikstulekut võistkonnavõistlusel, aidates Venemaa olümpiakomitee võistkonna kullale. Mis saab Pekingi olümpiamängude võistkonnavõistluse tulemustest, otsustatakse tõenäoliselt pärast OM-i lõppu.
"Oleme pettunud selles, millise sõnumi see otsus saadab," tõdes USA olümpiakomitee tegevdirektor Sarah Hirshland. "Kogu olümpiakogukonna ühine vastutus on spordi ausust kaitsta ning meie sportlastelt, treeneritelt ja kõikidelt kaasatutelt nõuda rangeimatele standarditele vastamist."
"Sportlastel on õigus teada, et nad võistlevad võrdsetel tingimustel. Kahjuks pole seda neile täna võimaldatud. Tundub, et see on järjekordne peatükk Venemaa süstemaatilise ja ulatusliku ausa spordi eiramise raamatus," lisas Hirshland.
Nii rahvusvaheline testimisagentuur ITA kui rahvusvaheline uisuliit ISU kinnitasid esmaspäeval, et lepivad CAS-i otsusega.
### Response:
USA antidoping Valijeva juhtumist: Venemaa on taas olümpia kaaperdanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Niisugusele järeldusele on teadlasi viinud Marsilt pärit meteoriit, milles sisalduvaid pisikesi tsirkooniterakesi nad on uurinud.
Miljardeid aastaid tagasi sagis Päikesesüsteemi siinpoolses osas ülirohkesti asteroide. Palju sadas neid nii Maale kui ka Marsile, tekitades võimsaid raputusi ja vapustusi, mis tegid elu tekke üsna võimatuks. Seda peamiselt põhjusel, et planeedi pind oli liiga kuum.
Seniste teadusuuringute põhjal on jõutud arusaamale, et Marsil lõppes see tiheda pommituse ajajärk umbes 4,48 miljardit aastat tagasi. Sealt edasi pidi kuluma veel vähemalt umbes 300 miljonit aastat, kuni tingimused planeedil sedavõrd rahunesid, et elu võis põhimõtteliselt tekkima hakata.
Nüüd aga on Aaron Cavosie Austraaliast Perthist Curtini Ülikoolist ja ta kolleegid uurinud lähemalt Marsilt pärit meteoriiti nimega NWA 7034 ja hüüdnimega Must Iludus, mis leiti aastal 2011 Lääne-Saharast Sahara kõrbest.
Must Iludus sisaldab väikesi tsirkooniterakesi; tsirkoon on element tsirkooniumi sisaldav magmalise tekkega mineraal.
Uuritud 66 tsirkooniterakesest ühes täheldasid teadlased kristallstruktuuri ülitugevat deformatsiooni. Samasugust deformatsiooni on märgatud suurtest maapealsetest löögikraatritest leitud tsirkoonis.
Sellest järeldavad Cavosie ja kaaslased, et ka marsitsirkoonis on need moonutused tekkinud just võimsa meteoriidilöögi toimel.
Meteoriidikivimi vanuseks määrasid teadlased aga umbes 4,45 miljardit aastat, mis jätab ta tekkehetke suure pommitusajastu seniarvatud lõpust 30 miljonit aastat hilisemasse aega.
Teadlaste arvates on täiesti mõistlik mõelda, et tegu ei tarvitsenud olla üksikjuhtumiga, vaid et suurte segipaiskamiste aeg kestiski Marsil vähemalt 30 miljonit aastat arvatust kauem. Samavõrra tuleb siis meie arusaamades edasi lükata ka elu tekkeks soodsa aja tulekut Marsil.
Oma uuringust kirjutavad Cavosie ja kaasautorid ajakirjas Science Advances.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. | Asteroidid pommitasid Marssi arvatust kauem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Niisugusele järeldusele on teadlasi viinud Marsilt pärit meteoriit, milles sisalduvaid pisikesi tsirkooniterakesi nad on uurinud.
Miljardeid aastaid tagasi sagis Päikesesüsteemi siinpoolses osas ülirohkesti asteroide. Palju sadas neid nii Maale kui ka Marsile, tekitades võimsaid raputusi ja vapustusi, mis tegid elu tekke üsna võimatuks. Seda peamiselt põhjusel, et planeedi pind oli liiga kuum.
Seniste teadusuuringute põhjal on jõutud arusaamale, et Marsil lõppes see tiheda pommituse ajajärk umbes 4,48 miljardit aastat tagasi. Sealt edasi pidi kuluma veel vähemalt umbes 300 miljonit aastat, kuni tingimused planeedil sedavõrd rahunesid, et elu võis põhimõtteliselt tekkima hakata.
Nüüd aga on Aaron Cavosie Austraaliast Perthist Curtini Ülikoolist ja ta kolleegid uurinud lähemalt Marsilt pärit meteoriiti nimega NWA 7034 ja hüüdnimega Must Iludus, mis leiti aastal 2011 Lääne-Saharast Sahara kõrbest.
Must Iludus sisaldab väikesi tsirkooniterakesi; tsirkoon on element tsirkooniumi sisaldav magmalise tekkega mineraal.
Uuritud 66 tsirkooniterakesest ühes täheldasid teadlased kristallstruktuuri ülitugevat deformatsiooni. Samasugust deformatsiooni on märgatud suurtest maapealsetest löögikraatritest leitud tsirkoonis.
Sellest järeldavad Cavosie ja kaaslased, et ka marsitsirkoonis on need moonutused tekkinud just võimsa meteoriidilöögi toimel.
Meteoriidikivimi vanuseks määrasid teadlased aga umbes 4,45 miljardit aastat, mis jätab ta tekkehetke suure pommitusajastu seniarvatud lõpust 30 miljonit aastat hilisemasse aega.
Teadlaste arvates on täiesti mõistlik mõelda, et tegu ei tarvitsenud olla üksikjuhtumiga, vaid et suurte segipaiskamiste aeg kestiski Marsil vähemalt 30 miljonit aastat arvatust kauem. Samavõrra tuleb siis meie arusaamades edasi lükata ka elu tekkeks soodsa aja tulekut Marsil.
Oma uuringust kirjutavad Cavosie ja kaasautorid ajakirjas Science Advances.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
### Response:
Asteroidid pommitasid Marssi arvatust kauem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27. oktoobril 1946 praeguses Ungaris, endises Tšehslovakkias sündinud ja seejärel perega Kanadasse emigreerunud Reitman alustas oma filmikarjääri produtsendina David Cronenbergi õudusfilmide "Shivers" (1975) ja "Rabid" (1977) juures, enne kui produtseeris John Landise lavastatud 1978. aasta filmi "National Lampoon's Animal House", millest kujunes suur hitt.
Sellele järgneval aastal tegi Reitman lavastajadebüüdi filmiga "Lihapallid" ("Meatballs"), kus tegi esimest korda koostööd näitleja Bill Murray'ga, kelle jaoks see oli esimene peaosa filmis.
Reitmanist sai 1980. aastate üks silmapaistvamaid komöödiarežissööre, sealhulgas lavastas ta 1981. aasta filmi "Triibud" ("Stripes") ja 1988. aasta filmi "Kaksikud" ("Twins"), viimase peaosades Arnold Schwarzenegger ja Danny DeVito, kes avastavad, et nad on kaksikud.
Reitmani suurimaks hitiks kujunes siiski 1984. aasta ulmekomöödia "Tondipüüdjad" ("Ghostbusters"), kus Murray, filmi "Stripes" peaosatäitja Harold Ramis ja Dan Aykroyd kehastasid parapsühholooge, kes püüavad New Yorgis kummitusi. Filmist sai üks tolle aasta suurimaid kassahitte ja see pälvis ka kaks Oscari-nominatsiooni.
Sellest sündis omakorda rida telesarju ja järjefilme. Reitman lavastas "Tondipüüdjate" 1989. aastal esilinastunud teise osa, kuid usaldas 2016. aasta uusversiooni juba komöödiafilmi ""Pruutneitsid" ("Bridesmaids") lavastaja Paul Feigile ja 2021. aasta filmi "Tondipüüdjad: pärand" oma pojale, lavastaja Jason Reitmanile, kuigi tegutses viimase filmi juures ise produtsendina.
Reitmani lavastajakarjäär püsis suures hoos 1990. aastateni, kui välja tulid 1990. aasta film "Lasteaiapolitseinik" ("Kindergarten Cop") ja 1994. aasta film "Juunior" ("Junior"), mille mõlema peaosas oli Schwarzenegger. Kuigi pärast 1998. aasta filmi "Kuus päeva, seitse ööd" ("Six Days, Seven Nights") Reitman kaugenes lavastajatööst, tegutses ta mitmete filmide juures hiljem produtsendina. | Suri "Tondipüüdjate" lavastaja Ivan Reitman | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27. oktoobril 1946 praeguses Ungaris, endises Tšehslovakkias sündinud ja seejärel perega Kanadasse emigreerunud Reitman alustas oma filmikarjääri produtsendina David Cronenbergi õudusfilmide "Shivers" (1975) ja "Rabid" (1977) juures, enne kui produtseeris John Landise lavastatud 1978. aasta filmi "National Lampoon's Animal House", millest kujunes suur hitt.
Sellele järgneval aastal tegi Reitman lavastajadebüüdi filmiga "Lihapallid" ("Meatballs"), kus tegi esimest korda koostööd näitleja Bill Murray'ga, kelle jaoks see oli esimene peaosa filmis.
Reitmanist sai 1980. aastate üks silmapaistvamaid komöödiarežissööre, sealhulgas lavastas ta 1981. aasta filmi "Triibud" ("Stripes") ja 1988. aasta filmi "Kaksikud" ("Twins"), viimase peaosades Arnold Schwarzenegger ja Danny DeVito, kes avastavad, et nad on kaksikud.
Reitmani suurimaks hitiks kujunes siiski 1984. aasta ulmekomöödia "Tondipüüdjad" ("Ghostbusters"), kus Murray, filmi "Stripes" peaosatäitja Harold Ramis ja Dan Aykroyd kehastasid parapsühholooge, kes püüavad New Yorgis kummitusi. Filmist sai üks tolle aasta suurimaid kassahitte ja see pälvis ka kaks Oscari-nominatsiooni.
Sellest sündis omakorda rida telesarju ja järjefilme. Reitman lavastas "Tondipüüdjate" 1989. aastal esilinastunud teise osa, kuid usaldas 2016. aasta uusversiooni juba komöödiafilmi ""Pruutneitsid" ("Bridesmaids") lavastaja Paul Feigile ja 2021. aasta filmi "Tondipüüdjad: pärand" oma pojale, lavastaja Jason Reitmanile, kuigi tegutses viimase filmi juures ise produtsendina.
Reitmani lavastajakarjäär püsis suures hoos 1990. aastateni, kui välja tulid 1990. aasta film "Lasteaiapolitseinik" ("Kindergarten Cop") ja 1994. aasta film "Juunior" ("Junior"), mille mõlema peaosas oli Schwarzenegger. Kuigi pärast 1998. aasta filmi "Kuus päeva, seitse ööd" ("Six Days, Seven Nights") Reitman kaugenes lavastajatööst, tegutses ta mitmete filmide juures hiljem produtsendina.
### Response:
Suri "Tondipüüdjate" lavastaja Ivan Reitman |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cooper Kupp skooris oma mängu teise touchdown 'i, kui mängida oli vaid üks minut ja 25 sekundit, tõi meeskonnale võidu ning nimetati ka kohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks. Eelmisel nädalal võitis Ramsi mängumees aasta ründemängija auhinna.
"Ma olen lihtsalt nii õnnelik," ütles Ramsi kaitseliinis mängiv Aaron Donalds. "Ma tahtsin seda võitu nii väga, ma nägin seda isegi unes. Ma tunnen ennast suurepäraselt, see on ebareaalne."
Rams juhtis teise veerandi alguses 13:3, kuid Bengals kogus ennast ja teenis seitse punkti tagasi. Teisel veerandajal kaotas Rams põlvevigastus tõttu ründemängija Odell Beckham Jr.-i ning kolmanda veerandi alguses suutis Bengals 20:13 juhtima minna. Rohkem aga Rams Bengalsil tegutseda ei lasknud ning võttis lõpuks 23:20 võidu.
Võiduga liitus Rams mulluse Super Bowli võitja Tampa Bay Buccaneersiga, olles ainsad meeskonnad, kes on koduväljakul meistritiitli võitnud. Kolm aastat tagasi pidi Rams finaalis tunnistama New England Patriotsi 13:3 paremust.
IT'S BEEN COOPER KUPP ALL YEAR.
HE DOES IT AGAIN. #RamsHouse
: #SBLVI on NBC
: https://t.co/K02y40b5Nu pic.twitter.com/02QlsZmirX
— NFL (@NFL) February 14, 2022 | Los Angeles Rams krooniti koduväljakul NFL-i meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cooper Kupp skooris oma mängu teise touchdown 'i, kui mängida oli vaid üks minut ja 25 sekundit, tõi meeskonnale võidu ning nimetati ka kohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks. Eelmisel nädalal võitis Ramsi mängumees aasta ründemängija auhinna.
"Ma olen lihtsalt nii õnnelik," ütles Ramsi kaitseliinis mängiv Aaron Donalds. "Ma tahtsin seda võitu nii väga, ma nägin seda isegi unes. Ma tunnen ennast suurepäraselt, see on ebareaalne."
Rams juhtis teise veerandi alguses 13:3, kuid Bengals kogus ennast ja teenis seitse punkti tagasi. Teisel veerandajal kaotas Rams põlvevigastus tõttu ründemängija Odell Beckham Jr.-i ning kolmanda veerandi alguses suutis Bengals 20:13 juhtima minna. Rohkem aga Rams Bengalsil tegutseda ei lasknud ning võttis lõpuks 23:20 võidu.
Võiduga liitus Rams mulluse Super Bowli võitja Tampa Bay Buccaneersiga, olles ainsad meeskonnad, kes on koduväljakul meistritiitli võitnud. Kolm aastat tagasi pidi Rams finaalis tunnistama New England Patriotsi 13:3 paremust.
IT'S BEEN COOPER KUPP ALL YEAR.
HE DOES IT AGAIN. #RamsHouse
: #SBLVI on NBC
: https://t.co/K02y40b5Nu pic.twitter.com/02QlsZmirX
— NFL (@NFL) February 14, 2022
### Response:
Los Angeles Rams krooniti koduväljakul NFL-i meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eestseisus otsustas Piret Maasiku erakonnast välja arvata, sest tema käitumine seadis kahtluse alla Harjumaa piirkonna juhatuse esimehe valimiste aususe ja läbipaistvuse," ütles Isamaa kommunikatsioonijuht Karl Kase Eesti Päevalehele (EPL).
Isamaa erakonna Harjumaa piirkonna juhatuse esimehe valimised võitis jaanuari lõpus Lavly Perling kuue häälega, piirkonna eelmine juht Jan Trei sai viis häält, kuigi väidetavalt oli Trei poolt hääletamist kinnitanud kuus liiget, kirjutas EPL.
Alanud nõiajahis puudujäänud hääle leidmiseks peeti süüdlaseks üle 20 aasta Isamaa erakonda kuulunud Maasikut, ütles naine lehele. Maasik ei saa enda sõnul seni aru, miks otsustati just tema kallale minna.
Perling saatis eelmisel nädalal erakonnakaaslastele Maasiku juhtumi kohta selgituse, milles ütles, et teisipäeval oli talle teadmata toimunud eestseisuse istung, kus arutati Maasiku personaalküsimust. Seejärel märkis Perling, et on aru saanud, et istungil andis ülevaate Jan Trei ja istungile oli kutsutud ka hulk erakonna juhatuse liikmeid.
"Mis seal toimus, kes kutsus valikuliselt inimesi eestseisusesse, kuidas meie piirkonna teemadega hakkab ootamatult tegelema eestseisus ning kuidas jõuti selleni, et üks oma piirkonna juhatuse liige lasti erakonnast välja arvata, tasub küsida seal osalejate käest," lausus Perling.
Jan Trei kirjutas samuti erakonna liikmetele. "Mitte keegi, ka mina isiklikult ei ole kellelegi hääletamist ette heitnud, vaid umbusuõhkkonna ja usalduskriisi tekitamist," kommenteeris ta Maasiku juhtumit. | Isamaa heitis kauaaegse liikme segastel põhjustel erakonnast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eestseisus otsustas Piret Maasiku erakonnast välja arvata, sest tema käitumine seadis kahtluse alla Harjumaa piirkonna juhatuse esimehe valimiste aususe ja läbipaistvuse," ütles Isamaa kommunikatsioonijuht Karl Kase Eesti Päevalehele (EPL).
Isamaa erakonna Harjumaa piirkonna juhatuse esimehe valimised võitis jaanuari lõpus Lavly Perling kuue häälega, piirkonna eelmine juht Jan Trei sai viis häält, kuigi väidetavalt oli Trei poolt hääletamist kinnitanud kuus liiget, kirjutas EPL.
Alanud nõiajahis puudujäänud hääle leidmiseks peeti süüdlaseks üle 20 aasta Isamaa erakonda kuulunud Maasikut, ütles naine lehele. Maasik ei saa enda sõnul seni aru, miks otsustati just tema kallale minna.
Perling saatis eelmisel nädalal erakonnakaaslastele Maasiku juhtumi kohta selgituse, milles ütles, et teisipäeval oli talle teadmata toimunud eestseisuse istung, kus arutati Maasiku personaalküsimust. Seejärel märkis Perling, et on aru saanud, et istungil andis ülevaate Jan Trei ja istungile oli kutsutud ka hulk erakonna juhatuse liikmeid.
"Mis seal toimus, kes kutsus valikuliselt inimesi eestseisusesse, kuidas meie piirkonna teemadega hakkab ootamatult tegelema eestseisus ning kuidas jõuti selleni, et üks oma piirkonna juhatuse liige lasti erakonnast välja arvata, tasub küsida seal osalejate käest," lausus Perling.
Jan Trei kirjutas samuti erakonna liikmetele. "Mitte keegi, ka mina isiklikult ei ole kellelegi hääletamist ette heitnud, vaid umbusuõhkkonna ja usalduskriisi tekitamist," kommenteeris ta Maasiku juhtumit.
### Response:
Isamaa heitis kauaaegse liikme segastel põhjustel erakonnast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aasta jooksevkonto miinus oli 811 miljonit eurot.
Detsembri kaupade väljavedu kasvas aastatagusega võrreldes 27 ja sissevedu 30 protsenti ning kaupade konto negatiivne saldo suurenes 109 miljoni euroni.
Kaubavahetuse kasvu taga on Eesti Panga teatel nii hinnatõus kui ka mahu suurenemine. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga kasvas enim mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordikasvu hoogustas mineraalkütuste ja keemiakaupade sissevedu
Teenuste eksporti kasvatasid ühekordsed grupisisesed intellektuaalomandi kasutustasud ja arvutiteenuste väljavedu, aga ka kriisist taastuvad veo- ja reisiteenused.
Teenuste import kahanes tänu eelmise aasta kõrgele võrdlusbaasile, ehkki nii veo- kui ka reisiteenuste maht on taastumas.
Kapitalikontot mõjutas ühelt poolt suuremahuline intellektuaalomandi müük ja teiselt poolt CO2 kvootide ostmine. Netolaenuandmine (jooksev ja kapitalikonto summa) ulatus 2,5 miljardi euroni.
Finantskontos andsid tooni erakorralised grupisisesed tehingud, mis mõjutasid otseinvesteeringute nõudeid ja kohustusi, samuti muude investeeringute nõudeid, teatas Eesti Pank. | Eesti jooksevkonto oli detsembris 35 miljoni euroga plussis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aasta jooksevkonto miinus oli 811 miljonit eurot.
Detsembri kaupade väljavedu kasvas aastatagusega võrreldes 27 ja sissevedu 30 protsenti ning kaupade konto negatiivne saldo suurenes 109 miljoni euroni.
Kaubavahetuse kasvu taga on Eesti Panga teatel nii hinnatõus kui ka mahu suurenemine. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga kasvas enim mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordikasvu hoogustas mineraalkütuste ja keemiakaupade sissevedu
Teenuste eksporti kasvatasid ühekordsed grupisisesed intellektuaalomandi kasutustasud ja arvutiteenuste väljavedu, aga ka kriisist taastuvad veo- ja reisiteenused.
Teenuste import kahanes tänu eelmise aasta kõrgele võrdlusbaasile, ehkki nii veo- kui ka reisiteenuste maht on taastumas.
Kapitalikontot mõjutas ühelt poolt suuremahuline intellektuaalomandi müük ja teiselt poolt CO2 kvootide ostmine. Netolaenuandmine (jooksev ja kapitalikonto summa) ulatus 2,5 miljardi euroni.
Finantskontos andsid tooni erakorralised grupisisesed tehingud, mis mõjutasid otseinvesteeringute nõudeid ja kohustusi, samuti muude investeeringute nõudeid, teatas Eesti Pank.
### Response:
Eesti jooksevkonto oli detsembris 35 miljoni euroga plussis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Äärmuslased valetavad teile, hoiduge nostalgia maomürgi eest," ütles Pécresse oma pooldajaile, pidades silmas oma peamisi konkurente, parempopulistliku Rahvusliku Ürituse (varasema Rahvusrinde) presidendikandidaati Marine Le Peni ja teist parempopulistlikku kandidaati Eric Zemmouri.
Pécresse konkureerib Le Peni ja Zemmouriga teise koha pärast presidendivalimistel, mis tähendab, et tõsist konkurentsi valitsevale presidendile Emmanuel Macronile ta enam ei paku. Kui Pécresse'i kandidatuur välja kuulutati, peeti aga just teda Macroni kõige tõsisemaks konkurendiks.
Vabariiklaste kandidaadi populaarsuse languse üheks põhjuseks peetakse tema loidu kampaaniat. Seda viga üritas Pécresse nüüd parandada.
Kampaaniakõnes ütles Pécresse, et parempopulistid toovad vaid kaost ja korratust ning korda ja stabiilsust armastavatel prantslastel tasub hoida temasuguste klassikaliste konservatiivide poole. Samas kutsus vabariiklaste kandidaat rajama Euroopa Liidu piiridele müüre, et Liidu piire kindlustada.
Ka lubas Pécresse võimule saades lõpetada praeguse presidendi tsentristliku poliitika.
Pécresse'i vähest aktiivsust presidendikampaanias on teravalt kritiseerinud tema parteikaaslasest ekspresident Nicolas Sarkozy, kelle sõnul ei räägi Pécresse'st Prantsusmaal enam keegi.
Ehkki aprillis peetavate valimiste favoriidiks peetakse valitsevat presidenti Emmanuel Macroni, ei ole ta oma kandidatuuri tagasivalimiseks üles seadnudki. Prantsusmaa poliitikavaatlejate hinnangul teeb Macron seda lähiajal. | Prantsusmaa konservatiivide presidendikandidaat alustas kampaaniüritustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Äärmuslased valetavad teile, hoiduge nostalgia maomürgi eest," ütles Pécresse oma pooldajaile, pidades silmas oma peamisi konkurente, parempopulistliku Rahvusliku Ürituse (varasema Rahvusrinde) presidendikandidaati Marine Le Peni ja teist parempopulistlikku kandidaati Eric Zemmouri.
Pécresse konkureerib Le Peni ja Zemmouriga teise koha pärast presidendivalimistel, mis tähendab, et tõsist konkurentsi valitsevale presidendile Emmanuel Macronile ta enam ei paku. Kui Pécresse'i kandidatuur välja kuulutati, peeti aga just teda Macroni kõige tõsisemaks konkurendiks.
Vabariiklaste kandidaadi populaarsuse languse üheks põhjuseks peetakse tema loidu kampaaniat. Seda viga üritas Pécresse nüüd parandada.
Kampaaniakõnes ütles Pécresse, et parempopulistid toovad vaid kaost ja korratust ning korda ja stabiilsust armastavatel prantslastel tasub hoida temasuguste klassikaliste konservatiivide poole. Samas kutsus vabariiklaste kandidaat rajama Euroopa Liidu piiridele müüre, et Liidu piire kindlustada.
Ka lubas Pécresse võimule saades lõpetada praeguse presidendi tsentristliku poliitika.
Pécresse'i vähest aktiivsust presidendikampaanias on teravalt kritiseerinud tema parteikaaslasest ekspresident Nicolas Sarkozy, kelle sõnul ei räägi Pécresse'st Prantsusmaal enam keegi.
Ehkki aprillis peetavate valimiste favoriidiks peetakse valitsevat presidenti Emmanuel Macroni, ei ole ta oma kandidatuuri tagasivalimiseks üles seadnudki. Prantsusmaa poliitikavaatlejate hinnangul teeb Macron seda lähiajal.
### Response:
Prantsusmaa konservatiivide presidendikandidaat alustas kampaaniüritustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on aine, millest võib kirjutada lõputult ning ma pean armastust kindlasti üheks oma elu suurimaks edasiviivaks jõuks ja inspiratsiooni allikaks," sõnas ta ning lisas, et nende lauludega teebki ansambel ühele armastuse loole justkui tiiru peale.
Albumil musitseerivad lisaks Ingrid Rabile veel Mathei Florea, Johannes Laas, Robert Nõmmann, Ramuel Tafenau, Allan Järve, Tobias Tammearu ning Artur Kiik.
Ingrid Rabi Groupi näeb laval märtsikuus, mil toimub tänavune Tudengijazzi festival. | Noor muusik Ingrid Rabi avaldas albumi "Circle of Love" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on aine, millest võib kirjutada lõputult ning ma pean armastust kindlasti üheks oma elu suurimaks edasiviivaks jõuks ja inspiratsiooni allikaks," sõnas ta ning lisas, et nende lauludega teebki ansambel ühele armastuse loole justkui tiiru peale.
Albumil musitseerivad lisaks Ingrid Rabile veel Mathei Florea, Johannes Laas, Robert Nõmmann, Ramuel Tafenau, Allan Järve, Tobias Tammearu ning Artur Kiik.
Ingrid Rabi Groupi näeb laval märtsikuus, mil toimub tänavune Tudengijazzi festival.
### Response:
Noor muusik Ingrid Rabi avaldas albumi "Circle of Love" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kumu kunstimuuseumi direktori Kadi Polli sõnul on kestliku ja rohelise mõtteviisiga muuseumiks saamise teel oluline mõelda väga mitmes suunas, olgu selleks siis näituste kujunduses kasutatud materjalide eluea pikendamine või muutused töötajate, kunstnike ja külastajate tegutsemises.
"Kumu on esimese muuseumina Eestis taotlemas ka Rohelise Muuseumi sertifikaati," märkis Polli. Kumu kunstimuuseumi kestliku arengu põhimõtete ja seda mõtestava näituseprojektiga "Kunst antropotseeni ajastul" saab tutvuda muuseumi kodulehel.
Sünnipäevanädala programm hõlmab praegu avatud näitustega seotud programmi. Neljapäeval, 17. veebruaril toimub näituse "Jeremy Shaw. Phase Shifting Index" lõpetamine, mille raames on publikul võimalik osaleda näituse tutvustusel ja liikumise töötoas "Techno Praxis: klubitantsu praktika", mida juhendab Üüve-Lydia Toompere.
Reede, laupäev ja pühapäev on pühendatud eri näitustele. Siis saab osaleda Liis Pählapuu kuraatorituuril näitusel "Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad", kuulata seto leelokoori Leelokandja etteastet, lüüa kaasa märkmiku köitmise töötoas, mida viib läbi IKIGI @köitegaraaž ning tutvuda värske väljapanekuga "Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis".
Info ja täpsem kava asuvad muuseumi kodulehel ja Facebookis. Vastavalt valitsuse ja Terviseameti nõuetele palutakse muuseumis kanda maski ning esitada nakkusohutust tõendav dokument. | Kumu keskendub 16. sünnipäeval roheteemadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kumu kunstimuuseumi direktori Kadi Polli sõnul on kestliku ja rohelise mõtteviisiga muuseumiks saamise teel oluline mõelda väga mitmes suunas, olgu selleks siis näituste kujunduses kasutatud materjalide eluea pikendamine või muutused töötajate, kunstnike ja külastajate tegutsemises.
"Kumu on esimese muuseumina Eestis taotlemas ka Rohelise Muuseumi sertifikaati," märkis Polli. Kumu kunstimuuseumi kestliku arengu põhimõtete ja seda mõtestava näituseprojektiga "Kunst antropotseeni ajastul" saab tutvuda muuseumi kodulehel.
Sünnipäevanädala programm hõlmab praegu avatud näitustega seotud programmi. Neljapäeval, 17. veebruaril toimub näituse "Jeremy Shaw. Phase Shifting Index" lõpetamine, mille raames on publikul võimalik osaleda näituse tutvustusel ja liikumise töötoas "Techno Praxis: klubitantsu praktika", mida juhendab Üüve-Lydia Toompere.
Reede, laupäev ja pühapäev on pühendatud eri näitustele. Siis saab osaleda Liis Pählapuu kuraatorituuril näitusel "Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad", kuulata seto leelokoori Leelokandja etteastet, lüüa kaasa märkmiku köitmise töötoas, mida viib läbi IKIGI @köitegaraaž ning tutvuda värske väljapanekuga "Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis".
Info ja täpsem kava asuvad muuseumi kodulehel ja Facebookis. Vastavalt valitsuse ja Terviseameti nõuetele palutakse muuseumis kanda maski ning esitada nakkusohutust tõendav dokument.
### Response:
Kumu keskendub 16. sünnipäeval roheteemadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne Peterburi turniiri võitmist asus Kontaveit üheksandal kohal. Oma kuuenda turniirivõidu teeninud Kontaveit alistas pühapäeval kolm tundi kestnud finaalis kreeklanna Maria Sakkari (WTA 8.) 5:7, 7:6 (4), 7:5. Eestlanna on nüüd võitnud siseväljakutel 20 matši järjest ning temast sai kuues mängija, kes on seda pärast 1990. aastat suutnud.
Naiste maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgneb valgevenelanna Arina Sabalenka. Kolmas ja neljas on tšehhitarid Barbora Krejcikova ja Karolina Pliskova. Viiendal kohal Kontaveidi ees on hispaanlanna Paula Badosa. | Kontaveit tõusis maailma edetabelis karjääri kõrgeimale kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne Peterburi turniiri võitmist asus Kontaveit üheksandal kohal. Oma kuuenda turniirivõidu teeninud Kontaveit alistas pühapäeval kolm tundi kestnud finaalis kreeklanna Maria Sakkari (WTA 8.) 5:7, 7:6 (4), 7:5. Eestlanna on nüüd võitnud siseväljakutel 20 matši järjest ning temast sai kuues mängija, kes on seda pärast 1990. aastat suutnud.
Naiste maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgneb valgevenelanna Arina Sabalenka. Kolmas ja neljas on tšehhitarid Barbora Krejcikova ja Karolina Pliskova. Viiendal kohal Kontaveidi ees on hispaanlanna Paula Badosa.
### Response:
Kontaveit tõusis maailma edetabelis karjääri kõrgeimale kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise testimisagentuuri ITA teatel leiti Valijeva organismist detsembris keelatud südameravimi trimetatsidiini jälgi. Kuna proov võeti enne olümpiamänge, oli otsustusõigus Venemaa antidopinguagentuuril (RUSADA), mitte rahvusvahelisel olümpiakomiteel ROK-il; 9. veebruaril andis Valijeva RUSADA distsiplinaarkomisjonile selgitusi ja samal õhtul otsustas RUSADA tema ajutise keelu tühistada.
ROK ja üleilmne antidopinguagentuur WADA vaidlustasid RUSADA otsuse reedel, rahvusvaheline uisuliit ISU laupäeva hommikul. CAS pidas oma istungi pühapäeval ning teatas päev hiljem, et Valijeva võib siiski teisipäeval algavas naiste üksiksõidus osaleda.
Paneeli juhtis spordiadvokaadina enam kui 20 aastat töötanud itaallane Fabio Iudica, vahekohtunikeks olid sloveen Vesna Bergant Rakocevic ja ameeriklane Jeffrey Benz, kes on töötanud mitmete venelaste dopingukaasuste juures.
CAS toonitas otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel n-ö "kaitstud isikute" sekka.
"Paneel võttis arvesse aususe, proportsionaalsuse ja korvamatu kahju tekitamise aluspõhimõtteid. Sportlane ei andnud Pekingi olümpiamängudel positiivset dopinguproovi ja võtta temalt võimalus OM-il edasi võistelda tekitaks talle korvamatut kahju," kirjutas CAS esmaspäeval.
Lisaks toonitas CAS, et proovi andmise ja selle tulemusest teavitamise vahele jäi liialt pikk aeg, mis ei ole olümpiamängudel võistlemiseks valmistuva sportlase süü.
Lõplik otsus dopingureeglite rikkumise osas tehakse hiljem.
Rahvusvahelise olümpiakomitee esindaja Mark Adams ütles enne CAS-i otsuse avalikuks tulemist, et võistkonnavõistluse, kus Valijeva aitas Venemaa olümpiakomitee koondise võidule, medalite saatus selgub ilmselt pärast olümpiat. "See ei leia tõenäoliselt nende mängude ajal lahendit. See on kahetsusväärne, aga peame protsessi järgima," ütles Adams. | CAS: Valijeva võib Pekingi OM-il üksiksõidus võistelda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise testimisagentuuri ITA teatel leiti Valijeva organismist detsembris keelatud südameravimi trimetatsidiini jälgi. Kuna proov võeti enne olümpiamänge, oli otsustusõigus Venemaa antidopinguagentuuril (RUSADA), mitte rahvusvahelisel olümpiakomiteel ROK-il; 9. veebruaril andis Valijeva RUSADA distsiplinaarkomisjonile selgitusi ja samal õhtul otsustas RUSADA tema ajutise keelu tühistada.
ROK ja üleilmne antidopinguagentuur WADA vaidlustasid RUSADA otsuse reedel, rahvusvaheline uisuliit ISU laupäeva hommikul. CAS pidas oma istungi pühapäeval ning teatas päev hiljem, et Valijeva võib siiski teisipäeval algavas naiste üksiksõidus osaleda.
Paneeli juhtis spordiadvokaadina enam kui 20 aastat töötanud itaallane Fabio Iudica, vahekohtunikeks olid sloveen Vesna Bergant Rakocevic ja ameeriklane Jeffrey Benz, kes on töötanud mitmete venelaste dopingukaasuste juures.
CAS toonitas otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel n-ö "kaitstud isikute" sekka.
"Paneel võttis arvesse aususe, proportsionaalsuse ja korvamatu kahju tekitamise aluspõhimõtteid. Sportlane ei andnud Pekingi olümpiamängudel positiivset dopinguproovi ja võtta temalt võimalus OM-il edasi võistelda tekitaks talle korvamatut kahju," kirjutas CAS esmaspäeval.
Lisaks toonitas CAS, et proovi andmise ja selle tulemusest teavitamise vahele jäi liialt pikk aeg, mis ei ole olümpiamängudel võistlemiseks valmistuva sportlase süü.
Lõplik otsus dopingureeglite rikkumise osas tehakse hiljem.
Rahvusvahelise olümpiakomitee esindaja Mark Adams ütles enne CAS-i otsuse avalikuks tulemist, et võistkonnavõistluse, kus Valijeva aitas Venemaa olümpiakomitee koondise võidule, medalite saatus selgub ilmselt pärast olümpiat. "See ei leia tõenäoliselt nende mängude ajal lahendit. See on kahetsusväärne, aga peame protsessi järgima," ütles Adams.
### Response:
CAS: Valijeva võib Pekingi OM-il üksiksõidus võistelda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti, Läti ja Leedu on otsustanud OSCE Viini dokumendi riskide maandamise mehhanismist lähtuvalt kokku kutsuda täiendavad konsultatsioonid Valgevenega, kus saavad osaleda ka teised huvitatud OSCE osalisriigid. Kohtumine on plaanitud toimuma esmaspäeval, 14. veebruaril OSCE eesistuja Poola juhtimisel," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots ERR-ile.
Balti riigid said reedel Valgevenelt vastuse oma päringule, milles nad küsisid andmeid seal alanud ühisõppuste kohta Venemaaga, kuid välisministeeriumi hinnangul ei saanud vastust piisavaks pidada.
"Valgevene vastus kolme Balti riigi päringus esitatud konkreetsetele küsimustele jäi ebapiisavaks ning ei näidanud üles soovitud läbipaistvust seoses õppuse eesmärkide, mahu ja seal osalevate vägede tegevusega," tõdes Toots.
Sarnast mehhanismi otsustas nädalavahetusel Venemaa suhtes kasutada ka Ukraina, mis päris Venemaalt aru vägede koondamise kohta oma piiridele.
"Olemasolevate läbipaistvusmeetmete maksimaalne rakendamine on tänases julgeolekuolukorras oluline, kuid need saavad toimida vaid siis, kui kõik osapooled näitavad üles avatust ja valmisolekut sisukaks dialoogiks," märkis välisministeeriumi esindaja.
Leedu saatis kolmapäeval Balti riikide nimel Valgevenele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi alusel järelepärimise seoses seal 10.-20. veebruari peetavate Vene-Valgevene ühisõppustega.
Väljaanne DefenseNews teatas neljapäeval, et Balti riigid nõuavad Valgevenelt õppuste kohta detailset ülevaadet, muuhulgas selles osalevate sõjaväelaste, tankide, soomukite, suurtükkide ja raketipatareide arvu, kavandatavat väljalendude arvu osalevate sõjalennukite kohta ning kiirreageerimisüksuste suurust, ütles Eesti Washingtoni-saatkonna esindaja väljaandele.
Venemaa ja Valgevene relvajõudude ühisõppuste "Sojuznaja Rešimost 2022" (Liitlaslik Otsustavus) eesmärk on Vene kaitseministeeriumi teatel välja töötada kaitseoperatsioon välisagressiooni mahasurumiseks ja tõrjumiseks, samuti terrorismi vastu võitlemiseks ja liitriigi huvide kaitsmiseks.
USA nimetas aga õppust pingeid õhutavaks tegevuseks, olukorras, kus pinged on niigi suured seoses Ukraina piiridel toimuvaga. Venemaa on korduvalt eitanud plaani Ukrainat rünnata, kuigi Moskva on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt juba 120 000 sõjaväelast ning hulgaliselt relvastust.
Vene sõjavägi saatis õppuste ajaks Kaug-Idast Valgevenesse kaks õhutõrje raketisüsteemide S-400 divisjoni. Moskva teatel osalevad õppustel ka 12 hävitajat Su-35 ja raketisüsteem Pantsir.
Jaanuari lõpus ütles Valgevene kindral Viktor Gulevitš, et pärast õppust lahkub Vene sõjavägi Valgevenest ning Euroopa naabritele pole mingisugust ohtu. Sama kinnitas sel nädalal Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.
NATO teatel on Valgevenes suurim hulk Vene vägesid pärast külma sõja lõppu. | Balti riigid kutsusid Valgevene esmaspäevaks õppuste kohta aru andma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti, Läti ja Leedu on otsustanud OSCE Viini dokumendi riskide maandamise mehhanismist lähtuvalt kokku kutsuda täiendavad konsultatsioonid Valgevenega, kus saavad osaleda ka teised huvitatud OSCE osalisriigid. Kohtumine on plaanitud toimuma esmaspäeval, 14. veebruaril OSCE eesistuja Poola juhtimisel," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots ERR-ile.
Balti riigid said reedel Valgevenelt vastuse oma päringule, milles nad küsisid andmeid seal alanud ühisõppuste kohta Venemaaga, kuid välisministeeriumi hinnangul ei saanud vastust piisavaks pidada.
"Valgevene vastus kolme Balti riigi päringus esitatud konkreetsetele küsimustele jäi ebapiisavaks ning ei näidanud üles soovitud läbipaistvust seoses õppuse eesmärkide, mahu ja seal osalevate vägede tegevusega," tõdes Toots.
Sarnast mehhanismi otsustas nädalavahetusel Venemaa suhtes kasutada ka Ukraina, mis päris Venemaalt aru vägede koondamise kohta oma piiridele.
"Olemasolevate läbipaistvusmeetmete maksimaalne rakendamine on tänases julgeolekuolukorras oluline, kuid need saavad toimida vaid siis, kui kõik osapooled näitavad üles avatust ja valmisolekut sisukaks dialoogiks," märkis välisministeeriumi esindaja.
Leedu saatis kolmapäeval Balti riikide nimel Valgevenele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi alusel järelepärimise seoses seal 10.-20. veebruari peetavate Vene-Valgevene ühisõppustega.
Väljaanne DefenseNews teatas neljapäeval, et Balti riigid nõuavad Valgevenelt õppuste kohta detailset ülevaadet, muuhulgas selles osalevate sõjaväelaste, tankide, soomukite, suurtükkide ja raketipatareide arvu, kavandatavat väljalendude arvu osalevate sõjalennukite kohta ning kiirreageerimisüksuste suurust, ütles Eesti Washingtoni-saatkonna esindaja väljaandele.
Venemaa ja Valgevene relvajõudude ühisõppuste "Sojuznaja Rešimost 2022" (Liitlaslik Otsustavus) eesmärk on Vene kaitseministeeriumi teatel välja töötada kaitseoperatsioon välisagressiooni mahasurumiseks ja tõrjumiseks, samuti terrorismi vastu võitlemiseks ja liitriigi huvide kaitsmiseks.
USA nimetas aga õppust pingeid õhutavaks tegevuseks, olukorras, kus pinged on niigi suured seoses Ukraina piiridel toimuvaga. Venemaa on korduvalt eitanud plaani Ukrainat rünnata, kuigi Moskva on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt juba 120 000 sõjaväelast ning hulgaliselt relvastust.
Vene sõjavägi saatis õppuste ajaks Kaug-Idast Valgevenesse kaks õhutõrje raketisüsteemide S-400 divisjoni. Moskva teatel osalevad õppustel ka 12 hävitajat Su-35 ja raketisüsteem Pantsir.
Jaanuari lõpus ütles Valgevene kindral Viktor Gulevitš, et pärast õppust lahkub Vene sõjavägi Valgevenest ning Euroopa naabritele pole mingisugust ohtu. Sama kinnitas sel nädalal Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.
NATO teatel on Valgevenes suurim hulk Vene vägesid pärast külma sõja lõppu.
### Response:
Balti riigid kutsusid Valgevene esmaspäevaks õppuste kohta aru andma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nõuame valitsuselt hoiakute muutmist autojuhtide suhtes, keda ei saa kohelda lüpsilehmadena," ütles meeleavalduste korraldaja Leevi Ruotsalainen. Korraldaja sõnul ei piirdu autojuhtide probleemid sugugi ainult ootamatult kõrgele tõusnud kütusehindadega.
Eeskätt nõuavad protestijad kütuseaktsiisi langetamist. Autojuhid rõhutavad, et kütusehind ei löö neid ainult otseselt, vaid ka kaudselt, sest kallinevad kõik kaubad, mida raskeveokitega veetakse. See aga tähendab vedude vähenemist.
Tegu on esimese korraga, mil veokijuhtide protestid laienevad pealinnast väljapoole.
Protestiürituse korraldajad eitavad seoseid mitmele poole maailma levinud Vabaduse Konvoi meeleavaldustega. Korraldajate sõnul pole neil Vabaduse Konvoiga mitte mingit pistmist, peale meeleavalduste välise sarnasuse.
Politsei teatel on nad mitmel pool Soomes saanud taotluse meeleavaldust korraldada soovivailt veokijuhtidelt. Esialgu on aga veel vähe infot selle kohta, kuidas meeleavaldused välja nägema hakkavad.
Seekordsete protestide korraldajate varasemad meeleavaldused on politsei teatel toimunud viisakalt ning suuri etteheiteid politseil protestijaile ei ole. Pahaks võib panna vaid autosignaalidega pidevat tuututamist, mis jalakäijate kõrvakuulmise tõsisele proovile paneb. | Soome autojuhid plaanivad meeleavaldusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nõuame valitsuselt hoiakute muutmist autojuhtide suhtes, keda ei saa kohelda lüpsilehmadena," ütles meeleavalduste korraldaja Leevi Ruotsalainen. Korraldaja sõnul ei piirdu autojuhtide probleemid sugugi ainult ootamatult kõrgele tõusnud kütusehindadega.
Eeskätt nõuavad protestijad kütuseaktsiisi langetamist. Autojuhid rõhutavad, et kütusehind ei löö neid ainult otseselt, vaid ka kaudselt, sest kallinevad kõik kaubad, mida raskeveokitega veetakse. See aga tähendab vedude vähenemist.
Tegu on esimese korraga, mil veokijuhtide protestid laienevad pealinnast väljapoole.
Protestiürituse korraldajad eitavad seoseid mitmele poole maailma levinud Vabaduse Konvoi meeleavaldustega. Korraldajate sõnul pole neil Vabaduse Konvoiga mitte mingit pistmist, peale meeleavalduste välise sarnasuse.
Politsei teatel on nad mitmel pool Soomes saanud taotluse meeleavaldust korraldada soovivailt veokijuhtidelt. Esialgu on aga veel vähe infot selle kohta, kuidas meeleavaldused välja nägema hakkavad.
Seekordsete protestide korraldajate varasemad meeleavaldused on politsei teatel toimunud viisakalt ning suuri etteheiteid politseil protestijaile ei ole. Pahaks võib panna vaid autosignaalidega pidevat tuututamist, mis jalakäijate kõrvakuulmise tõsisele proovile paneb.
### Response:
Soome autojuhid plaanivad meeleavaldusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rütmitantsus 90,83 punkti kogunud ja nõnda oma maailmarekordit 0,80 silmaga nihutanud Prantsusmaa duo oli parim ka esmaspäevases vabatantsus, kuigi seal jäädi oma tippmargile (136,58) 0,43 punktiga alla.
Koondskoor 226,98 on aga siiski 0,37 punktiga parem kui Papadakise ja Cizeroni alates 2019. aastast kehtinud senine maailmarekord ning tõi neile nelja aasta taguse pettumuse - hõbemedalite - järel nüüd olümpiavõidu.
Pekingis sõitsid end hõbedale venelased Viktoria Sinitsina - Nikita Katsalapov (220,51 punkti), pronksile tuli USA paar Madison Hubbell - Zachary Donohue (218,02).
Papadakis ja Cizeron on nüüd võitnud sisuliselt kõik, mis võita saab: lisaks olümpiavõidule kuulub nende auhinnakappi neli MM- ja viis EM-tiitlit, kahel korral on võidutsetud GP-finaalis. | Maailmarekordit nihutanud Prantsusmaa paar sai ihaldatud olümpiakulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rütmitantsus 90,83 punkti kogunud ja nõnda oma maailmarekordit 0,80 silmaga nihutanud Prantsusmaa duo oli parim ka esmaspäevases vabatantsus, kuigi seal jäädi oma tippmargile (136,58) 0,43 punktiga alla.
Koondskoor 226,98 on aga siiski 0,37 punktiga parem kui Papadakise ja Cizeroni alates 2019. aastast kehtinud senine maailmarekord ning tõi neile nelja aasta taguse pettumuse - hõbemedalite - järel nüüd olümpiavõidu.
Pekingis sõitsid end hõbedale venelased Viktoria Sinitsina - Nikita Katsalapov (220,51 punkti), pronksile tuli USA paar Madison Hubbell - Zachary Donohue (218,02).
Papadakis ja Cizeron on nüüd võitnud sisuliselt kõik, mis võita saab: lisaks olümpiavõidule kuulub nende auhinnakappi neli MM- ja viis EM-tiitlit, kahel korral on võidutsetud GP-finaalis.
### Response:
Maailmarekordit nihutanud Prantsusmaa paar sai ihaldatud olümpiakulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnul on Venemaa ignoreerinud OSCE kaudu talle esitatid ametlikku pöördumist põhjendada vägede koondamist piirile. Järgmise sammuna tulebki Kuleba sõnul korraldada lähima 48 tunni jooksul kohtumine, et Venemaa tegevuses selgust saada.
Kui Venemaa on oma julgeoleku tagamise juttudes tõsiseltvõetav, peab ta täitma sõjalise läbipaistvuse kohustust ja suurendama julgeolekut kõigi jaoks, kirjutas Kuleba Twitteris. Sestap kiireid kõnelusi Moskvaga soovitaksegi.
Venemaa eitab täielikult plaane Ukrainale kallale tungida, ehkki kahe riigi piirile on koondatud juba väidetavalt 140 000 sõdurit. Paljud lääneriigid on hoiatanud Venemaa agressiivsete kavatsuste eest. USA hinnangul võib Venemaa alustada õhurünnakuid Ukrainale iga hetk.
NATO, USA ja Ühendkuningriik rõhutavad, et Ukriana piiriäärse olukorra destabiliseerimise taga on Venemaa.
Nii märkis eile ka Saksamaal äsja tagasivalitud president Frank Walter Steinmeier, kes kutsus Venemaa presidenti siduma lahti silmust Ukraina kaela ümbert. See näitab suuremat selgust Berliini positsioonis, mida on kritiseeritud liigses pehmuses Moskva suhtes.
Saksa kantsler Olaf Scholz sõidab esmaspäeval Kiievisse, et kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, ja teisipäeval Moskvasse, et kohtuda Putiniga.
Kantsler teeb selgeks, et Euroopa Liidu, USA ja Suurbritannia ühtsust ei tohiks alahinnata ning et vägede kogunemist saab tõlgendada ainult ohuna, ütles Saksa valitsusallikas.
USA president Joe Biden ja tema Ukriana kolleeg Volodõmõr Zelensky leppisid pühapäeval peetud telefonivestluses kokku vajaduses taotleda "diplomaatiat ja heidutust".
Sellele vastanud Vene välisminister Sergei Lavrov leiab, et kõik see on hüsteeria ja propaganda või nagu ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et need on anglosaksid, kes vajavad sõda.
Venemaa üsna otsekohene suursaadik Rootsis Viktor Tatarintsev ütles ebaviisakas sõnastuses ajalehele Aftonbladet antud intervjuus, et Moskva ei hooli sanktsioonidest. "Meil on juba nii palju sanktsioone olnud, aga need on meie majandusele ja põllumajandusele positiivselt mõjunud," ütles veterandiplomaat ja tõi näite: "Meil ei ole Itaalia ega Šveitsi juustu, kuid oleme õppinud Itaalia ja Šveitsi retseptide järgi tegema sama häid Vene juustusid."
Uued sanktsioonid ei ole midagi positiivset, kuid mitte nii hullud, kui lääs sellel kõlada laseb, ütles Tatarintsev ja süüdistas läänt vene mentaliteedi mittemõistmises. Mida rohkem lääs surub, seda tugevam on Venemaa reaktsioon, ütles ta.
Sõjaväeametnike sõnul on Ukraina liitlaste abiga aga oluliselt tugevdanud oma relvajõude, eelkõige USA ja Suurbritannia tankitõrjesüsteemide ning Türgi droonidega. Leedust saabus pühapäeval lennuk Stingeri õhutõrjeraketisüsteemide ja laskemoonaga.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas ka, et kutsub USA presidendi Joe Bideni Kiievit külastama. | Ukraina tahab 48 tunni jooksul OSCE-s kohtumist Venemaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnul on Venemaa ignoreerinud OSCE kaudu talle esitatid ametlikku pöördumist põhjendada vägede koondamist piirile. Järgmise sammuna tulebki Kuleba sõnul korraldada lähima 48 tunni jooksul kohtumine, et Venemaa tegevuses selgust saada.
Kui Venemaa on oma julgeoleku tagamise juttudes tõsiseltvõetav, peab ta täitma sõjalise läbipaistvuse kohustust ja suurendama julgeolekut kõigi jaoks, kirjutas Kuleba Twitteris. Sestap kiireid kõnelusi Moskvaga soovitaksegi.
Venemaa eitab täielikult plaane Ukrainale kallale tungida, ehkki kahe riigi piirile on koondatud juba väidetavalt 140 000 sõdurit. Paljud lääneriigid on hoiatanud Venemaa agressiivsete kavatsuste eest. USA hinnangul võib Venemaa alustada õhurünnakuid Ukrainale iga hetk.
NATO, USA ja Ühendkuningriik rõhutavad, et Ukriana piiriäärse olukorra destabiliseerimise taga on Venemaa.
Nii märkis eile ka Saksamaal äsja tagasivalitud president Frank Walter Steinmeier, kes kutsus Venemaa presidenti siduma lahti silmust Ukraina kaela ümbert. See näitab suuremat selgust Berliini positsioonis, mida on kritiseeritud liigses pehmuses Moskva suhtes.
Saksa kantsler Olaf Scholz sõidab esmaspäeval Kiievisse, et kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, ja teisipäeval Moskvasse, et kohtuda Putiniga.
Kantsler teeb selgeks, et Euroopa Liidu, USA ja Suurbritannia ühtsust ei tohiks alahinnata ning et vägede kogunemist saab tõlgendada ainult ohuna, ütles Saksa valitsusallikas.
USA president Joe Biden ja tema Ukriana kolleeg Volodõmõr Zelensky leppisid pühapäeval peetud telefonivestluses kokku vajaduses taotleda "diplomaatiat ja heidutust".
Sellele vastanud Vene välisminister Sergei Lavrov leiab, et kõik see on hüsteeria ja propaganda või nagu ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et need on anglosaksid, kes vajavad sõda.
Venemaa üsna otsekohene suursaadik Rootsis Viktor Tatarintsev ütles ebaviisakas sõnastuses ajalehele Aftonbladet antud intervjuus, et Moskva ei hooli sanktsioonidest. "Meil on juba nii palju sanktsioone olnud, aga need on meie majandusele ja põllumajandusele positiivselt mõjunud," ütles veterandiplomaat ja tõi näite: "Meil ei ole Itaalia ega Šveitsi juustu, kuid oleme õppinud Itaalia ja Šveitsi retseptide järgi tegema sama häid Vene juustusid."
Uued sanktsioonid ei ole midagi positiivset, kuid mitte nii hullud, kui lääs sellel kõlada laseb, ütles Tatarintsev ja süüdistas läänt vene mentaliteedi mittemõistmises. Mida rohkem lääs surub, seda tugevam on Venemaa reaktsioon, ütles ta.
Sõjaväeametnike sõnul on Ukraina liitlaste abiga aga oluliselt tugevdanud oma relvajõude, eelkõige USA ja Suurbritannia tankitõrjesüsteemide ning Türgi droonidega. Leedust saabus pühapäeval lennuk Stingeri õhutõrjeraketisüsteemide ja laskemoonaga.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas ka, et kutsub USA presidendi Joe Bideni Kiievit külastama.
### Response:
Ukraina tahab 48 tunni jooksul OSCE-s kohtumist Venemaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 36-aastane Calgaryst pärit Humphries võidutses naiste kahebobis nii Vancouveri kui Sotši mängudel, aga esitas 2018. aastal Kanada alaliidu vastu ahistamissüüdistuse ning on pärast seda esindanud USA-d.
Esmaspäeval edestas Humphries nelja laskumise kokkuvõttes hõbedale tulnud ameeriklannat Elana Meyers Taylorit 1,54 sekundiga, temast 22 sajandiku kaugusele jäi kanadalanna Christine de Bruin.
Sealjuures pidi Meyers Taylor OM-i avatseremoonial kandma USA lippu, aga andis Pekingisse jõudes positiivse koroonatesti ja pidi koos abikaasa ning pojaga 9. veebruarini isolatsioonihotellis viibima.
Naiste ühebobi oli olümpiamängude kavas esmakordselt. | Kanadale kaks OM-kulda toonud sportlane võidutses uuel alal USA värvides | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36-aastane Calgaryst pärit Humphries võidutses naiste kahebobis nii Vancouveri kui Sotši mängudel, aga esitas 2018. aastal Kanada alaliidu vastu ahistamissüüdistuse ning on pärast seda esindanud USA-d.
Esmaspäeval edestas Humphries nelja laskumise kokkuvõttes hõbedale tulnud ameeriklannat Elana Meyers Taylorit 1,54 sekundiga, temast 22 sajandiku kaugusele jäi kanadalanna Christine de Bruin.
Sealjuures pidi Meyers Taylor OM-i avatseremoonial kandma USA lippu, aga andis Pekingisse jõudes positiivse koroonatesti ja pidi koos abikaasa ning pojaga 9. veebruarini isolatsioonihotellis viibima.
Naiste ühebobi oli olümpiamängude kavas esmakordselt.
### Response:
Kanadale kaks OM-kulda toonud sportlane võidutses uuel alal USA värvides |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsiooni direktor Indrek Sirbi sõnul on Eesti riik jälginud Ukraina piiride lähedal toimuvat kaua ja olnud tihedas infovahetuses oma liitlastega.
"Kuna olukord on viimastel päevadel pingestunud, anname valitsuse liikmetele uuendatud ülevaate Venemaa rünnaku ohu kohta Ukrainale," ütles Sirp. "Venemaa on koondanud Ukraina piiridele ja Valgevenesse piisavalt lahingvalmis relvajõudusid, et alustada ulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu."
Sirp rõhutas, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, kuid Venemaa sõjategevuse suurendamisega Ukrainas kaasnevad mõjud kogu Euroopale, seal hulgas Eestile. Arvestatavad mõjud võivad kaasneda küberturvalisuse, energeetika, majanduse ja siseturvalisuse vallas ning arvestada tuleb võimalike sõjapõgenikega.
Murettekitava olukorra tõttu Ukraina piiril uuendas välisministeerium Ukrainasse reisimise hoiatust Eesti inimestele. Venemaa sõjalise tegevuse suurenenud ohust tulenevalt ei ole soovitatav ilma tungiva vajaduseta Ukrainasse minna. Juba kohapeal olles tuleb kaaluda Ukrainas viibimise olulisust ja võimalusel pöörduda tagasi Eestisse.
Rahvusvaheline meedia teatas pühapäeval USA Luure Keskagentuur (CIA) ja kaitseministeerium (Pentagon) saanud enda valdusesse info Venemaa koostatud detailsetest plaanidest Ukraina ründamiseks, rünnakuplaan on kavandatud algava nädala kolmapäevaks. | Valitsus kogunes arutama julgeolekuolukorda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsiooni direktor Indrek Sirbi sõnul on Eesti riik jälginud Ukraina piiride lähedal toimuvat kaua ja olnud tihedas infovahetuses oma liitlastega.
"Kuna olukord on viimastel päevadel pingestunud, anname valitsuse liikmetele uuendatud ülevaate Venemaa rünnaku ohu kohta Ukrainale," ütles Sirp. "Venemaa on koondanud Ukraina piiridele ja Valgevenesse piisavalt lahingvalmis relvajõudusid, et alustada ulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu."
Sirp rõhutas, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, kuid Venemaa sõjategevuse suurendamisega Ukrainas kaasnevad mõjud kogu Euroopale, seal hulgas Eestile. Arvestatavad mõjud võivad kaasneda küberturvalisuse, energeetika, majanduse ja siseturvalisuse vallas ning arvestada tuleb võimalike sõjapõgenikega.
Murettekitava olukorra tõttu Ukraina piiril uuendas välisministeerium Ukrainasse reisimise hoiatust Eesti inimestele. Venemaa sõjalise tegevuse suurenenud ohust tulenevalt ei ole soovitatav ilma tungiva vajaduseta Ukrainasse minna. Juba kohapeal olles tuleb kaaluda Ukrainas viibimise olulisust ja võimalusel pöörduda tagasi Eestisse.
Rahvusvaheline meedia teatas pühapäeval USA Luure Keskagentuur (CIA) ja kaitseministeerium (Pentagon) saanud enda valdusesse info Venemaa koostatud detailsetest plaanidest Ukraina ründamiseks, rünnakuplaan on kavandatud algava nädala kolmapäevaks.
### Response:
Valitsus kogunes arutama julgeolekuolukorda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui Ukraina vastu pannakse toime sõjaline agressioon, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, tuleb meil koos oma NATO ja Euroopa liitlastega viivitamatult käiku lasta hoolikalt ettevalmistatud sanktsioonid," ütles Scholz enne Ukrainasse reisimist.
Scholz ei täpsutanud, millised sanktsioonid kehtestatakse. Varem on USA ja EL aga teada andnud Venemaa pankade vastu kavandatud sanktsioonidest. Samuti jääb ilmselt pikaks ajaks ootele gaasijuhtme Nord Stream 2 käikulaskmine.
Scholz kavatseb mõlemal kohtumisel edastada ka sõnumi, et Euroopa on Venemaa agressiivsete plaanide vastu ühtselt.
Venemaad hoiatas ka Saksamaa värskelt tagasivalitud president Frank-Walter Steinmeier, kes soovitas Venemaal silmuse Ukraina kaela ümbert taas lahti siduda. | Saksamaa liidukantsler sõidab Vene-Ukraina piiripingeid leevendama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui Ukraina vastu pannakse toime sõjaline agressioon, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, tuleb meil koos oma NATO ja Euroopa liitlastega viivitamatult käiku lasta hoolikalt ettevalmistatud sanktsioonid," ütles Scholz enne Ukrainasse reisimist.
Scholz ei täpsutanud, millised sanktsioonid kehtestatakse. Varem on USA ja EL aga teada andnud Venemaa pankade vastu kavandatud sanktsioonidest. Samuti jääb ilmselt pikaks ajaks ootele gaasijuhtme Nord Stream 2 käikulaskmine.
Scholz kavatseb mõlemal kohtumisel edastada ka sõnumi, et Euroopa on Venemaa agressiivsete plaanide vastu ühtselt.
Venemaad hoiatas ka Saksamaa värskelt tagasivalitud president Frank-Walter Steinmeier, kes soovitas Venemaal silmuse Ukraina kaela ümbert taas lahti siduda.
### Response:
Saksamaa liidukantsler sõidab Vene-Ukraina piiripingeid leevendama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on selge sõnum parlamendile, et me ei lepi praeguste seadustega," ütles Šveitsi rahvusringhäälingule RTS kodanikeühenduse Addiction Switzerland direktor Grégoire Vittoz. Vittozi sõnul näitasid šveitslased referendumil, et nad tahavad kaitsta oma lapsi.
Stefanie de Borba Vähivastasest Liigast ütles infoagentuurile AFP, et inimesed on aru saanud, kuidas tervis on tähtsam majandushuvidest. Uut ja ranget seadust pooldas 56 protsenti hääletanutest enamuses Šveitsi kantonites.
Kõige tugevamini olid suitsureklaami vastu itaalia- ja prantsuskeelsed kantonid ning linnapiirkonnad. Saksakeelsete kantonite hulgas leidus neidki, mis hääletasid uue seaduse vastu.
"Täna räägime sigarettide reklaamikeelust, homme tahame keelata liha- ja alkoholireklaami," ütles RTS-le senaator Neuchatelist Philippe Bauer. Keelu vastaste sõnul on seda sotsiaalmeediaajastul ka väga raske ellu viia.
Suitsetab iga neljas šveitslane ning uuringute kohaselt on suitsetajaid keskmisest veidi rohkem just noorte hulgas. Uuringud näitavad ka, et suurem osa suitsetavaid šveitslasi alustas suitsetamist juba alaealisena. | Šveitsi kodanikud hääletasid tubakatoodete reklaamikeelu poolt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on selge sõnum parlamendile, et me ei lepi praeguste seadustega," ütles Šveitsi rahvusringhäälingule RTS kodanikeühenduse Addiction Switzerland direktor Grégoire Vittoz. Vittozi sõnul näitasid šveitslased referendumil, et nad tahavad kaitsta oma lapsi.
Stefanie de Borba Vähivastasest Liigast ütles infoagentuurile AFP, et inimesed on aru saanud, kuidas tervis on tähtsam majandushuvidest. Uut ja ranget seadust pooldas 56 protsenti hääletanutest enamuses Šveitsi kantonites.
Kõige tugevamini olid suitsureklaami vastu itaalia- ja prantsuskeelsed kantonid ning linnapiirkonnad. Saksakeelsete kantonite hulgas leidus neidki, mis hääletasid uue seaduse vastu.
"Täna räägime sigarettide reklaamikeelust, homme tahame keelata liha- ja alkoholireklaami," ütles RTS-le senaator Neuchatelist Philippe Bauer. Keelu vastaste sõnul on seda sotsiaalmeediaajastul ka väga raske ellu viia.
Suitsetab iga neljas šveitslane ning uuringute kohaselt on suitsetajaid keskmisest veidi rohkem just noorte hulgas. Uuringud näitavad ka, et suurem osa suitsetavaid šveitslasi alustas suitsetamist juba alaealisena.
### Response:
Šveitsi kodanikud hääletasid tubakatoodete reklaamikeelu poolt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Resolutsiooniga rakendatakse ekspordikeeld, mis jätab Pyongyangi ilma umbes ühest miljardist dollarist tuludest aastas.
Sanktsioone toetas ka Põhja-Korea tähtsaim liitlane Hiina.
USA koostatud resolutsioonikavandis pannakse ette kehtestada Pyongyangile teatud toodete ekspordikeeld. See puudutaks muu hulgas kivisütt, pliid, rauamaaki, kala ja muid mereande.
Diplomaatiliste allikate andmeil võiks keeld rakendumise korral viia umbes kolmandiku Põhja-Korea iga-aastasest kolme miljardi dollari suurusest eksporditulust.
Sanktsioonide eesmärk on sundida Põhja-Koread loobuma tuuma- ja raketikatsetustest.
Sanktsioonikavand ei näe ette kärpeid Põhja-Korea naftaimpordis, samas lisatakse piiranguid tehnoloogiaimpordile.
Hiina välisminister Wang Yi ütles pühapäeval, et kutsus Põhja-Koread pidama kinni ÜRO resolutsioonidest ning lõpetama "rahvusvahelise üldsuse hea tahte provotseerimise" raketistartide ja tuumakatsetustega.
Wang ütles Manilas toimuvatel regionaalkõnelustel pärast kohtumist Põhja-Korea välisministri Ri Yong-hoga, et kutsus Pyongyangi säilitama rahu ja hoiduma ÜRO resolutsioonide rikkumisest.
Ühtlasi kutsus Wang Ühendriike ja Lõuna-Koread lõpetama "olukorra pingestamist" Korea poolsaarel ning märkis, et kõik pooled peaksid jätkama läbirääkimisi. | ÜRO julgeolukunõukogu kiitis Põhja-Korea sanktsioonideresolutsiooni heaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Resolutsiooniga rakendatakse ekspordikeeld, mis jätab Pyongyangi ilma umbes ühest miljardist dollarist tuludest aastas.
Sanktsioone toetas ka Põhja-Korea tähtsaim liitlane Hiina.
USA koostatud resolutsioonikavandis pannakse ette kehtestada Pyongyangile teatud toodete ekspordikeeld. See puudutaks muu hulgas kivisütt, pliid, rauamaaki, kala ja muid mereande.
Diplomaatiliste allikate andmeil võiks keeld rakendumise korral viia umbes kolmandiku Põhja-Korea iga-aastasest kolme miljardi dollari suurusest eksporditulust.
Sanktsioonide eesmärk on sundida Põhja-Koread loobuma tuuma- ja raketikatsetustest.
Sanktsioonikavand ei näe ette kärpeid Põhja-Korea naftaimpordis, samas lisatakse piiranguid tehnoloogiaimpordile.
Hiina välisminister Wang Yi ütles pühapäeval, et kutsus Põhja-Koread pidama kinni ÜRO resolutsioonidest ning lõpetama "rahvusvahelise üldsuse hea tahte provotseerimise" raketistartide ja tuumakatsetustega.
Wang ütles Manilas toimuvatel regionaalkõnelustel pärast kohtumist Põhja-Korea välisministri Ri Yong-hoga, et kutsus Pyongyangi säilitama rahu ja hoiduma ÜRO resolutsioonide rikkumisest.
Ühtlasi kutsus Wang Ühendriike ja Lõuna-Koread lõpetama "olukorra pingestamist" Korea poolsaarel ning märkis, et kõik pooled peaksid jätkama läbirääkimisi.
### Response:
ÜRO julgeolukunõukogu kiitis Põhja-Korea sanktsioonideresolutsiooni heaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese veerandi tosina punktiga kaotanud, kuid teisel perioodil mängu tagasi tulnud Eesti suutis viimasel kümnel minutil mõnepunktilist edu hoida ja alustas valiksarja väärt võiduga.
Rain Veideman panustas Eesti võitu 26 punktiga, Kristjan Kanguri nimele jäi 14 silma. Kaotajate parim oli 26 punkti visanud Vojdan Stojanovski.
Eesti koondis tabas 13 kaugviset vastaste kuue vastu ning tabas võitis lauavõitluse 37:33.
Eesti jaoks jätkub eelvalikturniir kolmapäeval kodus Kosovo vastu, kes sai samuti esimeses voorus kodus Makedooniast jagu. | Eesti korvpallikoondis naaseb Makedooniast väärt võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese veerandi tosina punktiga kaotanud, kuid teisel perioodil mängu tagasi tulnud Eesti suutis viimasel kümnel minutil mõnepunktilist edu hoida ja alustas valiksarja väärt võiduga.
Rain Veideman panustas Eesti võitu 26 punktiga, Kristjan Kanguri nimele jäi 14 silma. Kaotajate parim oli 26 punkti visanud Vojdan Stojanovski.
Eesti koondis tabas 13 kaugviset vastaste kuue vastu ning tabas võitis lauavõitluse 37:33.
Eesti jaoks jätkub eelvalikturniir kolmapäeval kodus Kosovo vastu, kes sai samuti esimeses voorus kodus Makedooniast jagu.
### Response:
Eesti korvpallikoondis naaseb Makedooniast väärt võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heitluses teisele kohale edestas teine etiooplanna, kolmekordne olümpiavõitja Tirunesh Dibaba (31.03,69) keenialannat Agnes Jebet Tiropit (31.03,50).
Kaheksa hulka mahtusid veel keenialanna Alice Aprot Nawowuna (31.11,86), hollandlanna Susan Krumins (31.20,24), ameeriklanna Emily Infeld (31.20,45), keenialanna Irene Chebet Cheptai (31.21,11) ja ameeriklanna Molly Huddle (31.24,78). | Almaz Ayana ei andnud 10 000 meetris konkurentidele mingit sõnaõigust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heitluses teisele kohale edestas teine etiooplanna, kolmekordne olümpiavõitja Tirunesh Dibaba (31.03,69) keenialannat Agnes Jebet Tiropit (31.03,50).
Kaheksa hulka mahtusid veel keenialanna Alice Aprot Nawowuna (31.11,86), hollandlanna Susan Krumins (31.20,24), ameeriklanna Emily Infeld (31.20,45), keenialanna Irene Chebet Cheptai (31.21,11) ja ameeriklanna Molly Huddle (31.24,78).
### Response:
Almaz Ayana ei andnud 10 000 meetris konkurentidele mingit sõnaõigust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Metsa debüüt Breda eest tuli kontrollmängus Frank Liivaku kasvatajaklubi Almere City vastu, kes alistati 3:1. Mets sekkus vahetusest 62. minutil, kui seis oli 2:0, vahendab Soccernet.ee.
Dmitrijev visati kohe tulle liigamängus ja poolkaitsjast vanameister tegi Hönefossi 3:1 võidumängus Vidari üle kaasa kõik 90 minutit. 2:0 eduseisu haaranuna lubati vastasel küll poolajaks üks tagasi lüüa, kuid teisel poolajal kallutati mäng siiski enda kasuks.
Hönefoss tõuseb võiduga Norra tugevuselt kolmandal liigatasemel väljalangemistsoonist veidi kaugemale, kuid väga kindlalt ennast veel tunda ei saa. Metsa ja Breda jaoks algab Hollandi kõrgliigahooaeg järgmisel nädalavahetusel. | Võidukad debüüdid: Mets ja Dmitrijev kandsid esimest korda uue klubi värve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metsa debüüt Breda eest tuli kontrollmängus Frank Liivaku kasvatajaklubi Almere City vastu, kes alistati 3:1. Mets sekkus vahetusest 62. minutil, kui seis oli 2:0, vahendab Soccernet.ee.
Dmitrijev visati kohe tulle liigamängus ja poolkaitsjast vanameister tegi Hönefossi 3:1 võidumängus Vidari üle kaasa kõik 90 minutit. 2:0 eduseisu haaranuna lubati vastasel küll poolajaks üks tagasi lüüa, kuid teisel poolajal kallutati mäng siiski enda kasuks.
Hönefoss tõuseb võiduga Norra tugevuselt kolmandal liigatasemel väljalangemistsoonist veidi kaugemale, kuid väga kindlalt ennast veel tunda ei saa. Metsa ja Breda jaoks algab Hollandi kõrgliigahooaeg järgmisel nädalavahetusel.
### Response:
Võidukad debüüdid: Mets ja Dmitrijev kandsid esimest korda uue klubi värve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmises voorus ootamatult Viljandi Tulevikule kaotanud Levadia haaras 4:0 eduseisu juba pisut enam kui poole tunniga (10. Joao Neto Morelli, 19. Ingemar Teever, 23. Mark Oliver Roosnupp, 31. Jevgeni Kobzar).
Teisel poolaja lõi Morelli veel kaks väravat (56. ja 76. minutil) ning jõudis kübaratrikini. Lisaks kostitasid kesk-eestlasi ka Pavel Marin (69.) ja Rimo Hunt (87.).
Sarnase väravaralli pakkus Pärnus liiga liider Tallinna Flora, kes alistas kohaliku Vapruse 8:1. Kaks väravat lõi Rauno Sappinen (8. ja 79. minutil), ühe lisasid Zakaria Beglarišvili (12.), Rauno Alliku (13.), Martin Miller (21.), Brent Lepistu (34.), Roman Sobtšenko (68.) ja German Šlein (90+2.).
Tabeliseis 22. vooru järel: 1. Tallinna FC Flora 58 punkti, 2. Tallinna FC Levadia 51, 3. Nõmme Kalju FC 51, 4. FCI Tallinn 39, 5. JK Narva Trans 25, 6. Tartu JK Tammeka 24, 7. JK Sillamäe Kalev 22, 8. Paide Linnameeskond 17, 9. Viljandi JK Tulevik 16, 10. Pärnu JK Vaprus 9. | Levadia ja Flora kostitasid vastaseid kaheksa väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmises voorus ootamatult Viljandi Tulevikule kaotanud Levadia haaras 4:0 eduseisu juba pisut enam kui poole tunniga (10. Joao Neto Morelli, 19. Ingemar Teever, 23. Mark Oliver Roosnupp, 31. Jevgeni Kobzar).
Teisel poolaja lõi Morelli veel kaks väravat (56. ja 76. minutil) ning jõudis kübaratrikini. Lisaks kostitasid kesk-eestlasi ka Pavel Marin (69.) ja Rimo Hunt (87.).
Sarnase väravaralli pakkus Pärnus liiga liider Tallinna Flora, kes alistas kohaliku Vapruse 8:1. Kaks väravat lõi Rauno Sappinen (8. ja 79. minutil), ühe lisasid Zakaria Beglarišvili (12.), Rauno Alliku (13.), Martin Miller (21.), Brent Lepistu (34.), Roman Sobtšenko (68.) ja German Šlein (90+2.).
Tabeliseis 22. vooru järel: 1. Tallinna FC Flora 58 punkti, 2. Tallinna FC Levadia 51, 3. Nõmme Kalju FC 51, 4. FCI Tallinn 39, 5. JK Narva Trans 25, 6. Tartu JK Tammeka 24, 7. JK Sillamäe Kalev 22, 8. Paide Linnameeskond 17, 9. Viljandi JK Tulevik 16, 10. Pärnu JK Vaprus 9.
### Response:
Levadia ja Flora kostitasid vastaseid kaheksa väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Farah' ettevalmistust 5000 meetriks ei tee lihtsamaks asjaolu, et eilses jooksu viimasel ringil oli tal kontakt keenialase Paul Tanuiga, mistõttu vajas briti jalg kolme õmblust. "Ma sain mõned kriimud ja mõned sinikad, aga kui ma piisavalt puhkan, siis see on võimalik. Ma usun sellesse," lausus Farah BBC-le.
Neljakordne olümpiavõitja lisas, et seekordne 10 000 meetri jooks oli tema karjääri raskeim. "Kui minna oli veel 3000 meetrit, siis mul oli valus, olin väsinud ja palju asju toimus korraga, rohkelt küünarnukihoope. Vaimses plaanis täiesti segane jooks," lausus Farah.
34-aastane Farah on võitnud nüüd MM-idelt kuus kuldmedalit: pooled 5000 ja pooled 10 000 meetris. Võimalik triumf 5000 meetri distantsil oleks talle juba neljas järjest. | Mo Farah' jalg vajas pärast MM-tiitlit kolme õmblust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Farah' ettevalmistust 5000 meetriks ei tee lihtsamaks asjaolu, et eilses jooksu viimasel ringil oli tal kontakt keenialase Paul Tanuiga, mistõttu vajas briti jalg kolme õmblust. "Ma sain mõned kriimud ja mõned sinikad, aga kui ma piisavalt puhkan, siis see on võimalik. Ma usun sellesse," lausus Farah BBC-le.
Neljakordne olümpiavõitja lisas, et seekordne 10 000 meetri jooks oli tema karjääri raskeim. "Kui minna oli veel 3000 meetrit, siis mul oli valus, olin väsinud ja palju asju toimus korraga, rohkelt küünarnukihoope. Vaimses plaanis täiesti segane jooks," lausus Farah.
34-aastane Farah on võitnud nüüd MM-idelt kuus kuldmedalit: pooled 5000 ja pooled 10 000 meetris. Võimalik triumf 5000 meetri distantsil oleks talle juba neljas järjest.
### Response:
Mo Farah' jalg vajas pärast MM-tiitlit kolme õmblust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tema võiduseeria koosnes sõidukohtadest 4, 12, 33, 8, 5, 1, 2, 1, 1, 4, 4. Hõbemedali sai soomlane Lucas Karlemo ja pronksmedali venelane Dmitry Golovkin. Esikümnes lõpetas seitsmendana Hugo Vaino (ROPK).
Tüdrukute arvestuses lõpetas regati üheksanda Liis Annus (ROPK). | Eesti purjetaja tuli noorteklassi maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tema võiduseeria koosnes sõidukohtadest 4, 12, 33, 8, 5, 1, 2, 1, 1, 4, 4. Hõbemedali sai soomlane Lucas Karlemo ja pronksmedali venelane Dmitry Golovkin. Esikümnes lõpetas seitsmendana Hugo Vaino (ROPK).
Tüdrukute arvestuses lõpetas regati üheksanda Liis Annus (ROPK).
### Response:
Eesti purjetaja tuli noorteklassi maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rio olümpia seitsmes saabus Londonisse isikliku rekordiga 1.87, kuid 1.74 pealt alustanud kuubalanna ületas teisel katsel 1.89, seejärel kolmandal üritusel 1.92 ja teisel katsel ka 1.95. Lisaks talle lendas nii kõrgele vaid belglannast favoriit Nafissatou Thiam.
Kahe ala järel haaras Rodriguez sellega teise positsiooni, kaotades Thiamile üksnes kaheksa punktiga. | Kuubalanna parandas kõrgushüppes kolm korda isiklikku rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rio olümpia seitsmes saabus Londonisse isikliku rekordiga 1.87, kuid 1.74 pealt alustanud kuubalanna ületas teisel katsel 1.89, seejärel kolmandal üritusel 1.92 ja teisel katsel ka 1.95. Lisaks talle lendas nii kõrgele vaid belglannast favoriit Nafissatou Thiam.
Kahe ala järel haaras Rodriguez sellega teise positsiooni, kaotades Thiamile üksnes kaheksa punktiga.
### Response:
Kuubalanna parandas kõrgushüppes kolm korda isiklikku rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelujumises oli Gold enda 200 m seliliujumise isiklikule rekordile väga lähedal ujudes 2.16,62. Tippmark pärineb 17-aastasel piigal nädala tagusest ajast, kui Kanada juunioride meistrivõistlustel sai ajaks 2.16,58, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Gold pääses viimasena ehk kümnendana A-finaali. Finaalis läbis ta distantsi ajaga 2.15,76 ning saavutas tubli seitsmenda koha uue võimsa tippmargiga. Alina Kendziorile kuuluvast Eesti rekordist (2.15,13) jäi Goldi lahutama veidi üle poole sekundi. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Gold kolmandaks ning tema värske isiklik tippmark on Eesti kõigi aegade viies tulemus.
Noor tulevikulootus on Kanada täiskasvanute meistrivõistlustel veel startimas 100 m, 200 m ja 400 m vabaltujumises ning 200 m- ja 400 m kompleksujumises.
Möödunud nädalal toimusid Torontos Kanada juunioride meistrivõistlustel ning Gold tegi edukaid starte ka seal. Ta võitis 200 m vabaltujumises hõbemedali ajaga 2.03,22. Nii kiiresti ujuti seda distantsi eestlanna poolt viimati 2008 aastal. Goldist kiiremini läbi aegade on Eestis seda distantsi ujunud vaid Eesti rekordinaine Elina Partõka. Kanadas elav eestlanna võitis veel pronksmedali 100 m vabaltujumises suurepärase isikliku rekordiga ning uue Eesti hooaja tippmargiga 56.66. Näiteks temast aasta vanem Kertu Ly Alnek on seda distantsi ujunud vaid ühe sajandiku võrra kiiremini.
Isikliku tippmargini jõudis ta veel 100 m seliliujumises saades teateujumise avavahetuses kirja aja 1.03,69. Poole pikemal distantsil saavutas ta alles seitsmenda koha, kui ujus finaalis 2.17,31. Gold on hetkel juhtimas Eesti hooaja edetabelit neljal erineval distantsil. | 17-aastane ujuja oli Kanadas väga lähedal Eesti rekordile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelujumises oli Gold enda 200 m seliliujumise isiklikule rekordile väga lähedal ujudes 2.16,62. Tippmark pärineb 17-aastasel piigal nädala tagusest ajast, kui Kanada juunioride meistrivõistlustel sai ajaks 2.16,58, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Gold pääses viimasena ehk kümnendana A-finaali. Finaalis läbis ta distantsi ajaga 2.15,76 ning saavutas tubli seitsmenda koha uue võimsa tippmargiga. Alina Kendziorile kuuluvast Eesti rekordist (2.15,13) jäi Goldi lahutama veidi üle poole sekundi. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Gold kolmandaks ning tema värske isiklik tippmark on Eesti kõigi aegade viies tulemus.
Noor tulevikulootus on Kanada täiskasvanute meistrivõistlustel veel startimas 100 m, 200 m ja 400 m vabaltujumises ning 200 m- ja 400 m kompleksujumises.
Möödunud nädalal toimusid Torontos Kanada juunioride meistrivõistlustel ning Gold tegi edukaid starte ka seal. Ta võitis 200 m vabaltujumises hõbemedali ajaga 2.03,22. Nii kiiresti ujuti seda distantsi eestlanna poolt viimati 2008 aastal. Goldist kiiremini läbi aegade on Eestis seda distantsi ujunud vaid Eesti rekordinaine Elina Partõka. Kanadas elav eestlanna võitis veel pronksmedali 100 m vabaltujumises suurepärase isikliku rekordiga ning uue Eesti hooaja tippmargiga 56.66. Näiteks temast aasta vanem Kertu Ly Alnek on seda distantsi ujunud vaid ühe sajandiku võrra kiiremini.
Isikliku tippmargini jõudis ta veel 100 m seliliujumises saades teateujumise avavahetuses kirja aja 1.03,69. Poole pikemal distantsil saavutas ta alles seitsmenda koha, kui ujus finaalis 2.17,31. Gold on hetkel juhtimas Eesti hooaja edetabelit neljal erineval distantsil.
### Response:
17-aastane ujuja oli Kanadas väga lähedal Eesti rekordile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad setid kulgesid sarnase stsenaariumi järgi - kõigepealt jäi 33-aastane sakslane murdega taha, aga võttis siis kaks Sousa pallingugeimi endale.
Kohlschreiber mängis Kitzbüheli finaalis kolmandat korda: 2012. aastal pidi ta tunnistama hollandlase Robin Haase paremust, aga tunamullu alistas prantslase Paul-Henri Mathieu. Kokku on Kohlschreiberil nüüd kaheksa ATP turniirivõitu.
28-aastane Joao Sousa on ATP turniiride finaalides mänginud üheksa korda ja vaid kaks neist võitnud: 2013. aastal Kuala Lumpuris ja üle-eelmisel aastal Valencias. | Kohlschreiber jäi Kitzbühelis taas ületamatuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad setid kulgesid sarnase stsenaariumi järgi - kõigepealt jäi 33-aastane sakslane murdega taha, aga võttis siis kaks Sousa pallingugeimi endale.
Kohlschreiber mängis Kitzbüheli finaalis kolmandat korda: 2012. aastal pidi ta tunnistama hollandlase Robin Haase paremust, aga tunamullu alistas prantslase Paul-Henri Mathieu. Kokku on Kohlschreiberil nüüd kaheksa ATP turniirivõitu.
28-aastane Joao Sousa on ATP turniiride finaalides mänginud üheksa korda ja vaid kaks neist võitnud: 2013. aastal Kuala Lumpuris ja üle-eelmisel aastal Valencias.
### Response:
Kohlschreiber jäi Kitzbühelis taas ületamatuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti lõpetas sellega turniiri null väravaga, sest eilses avamängus viigistati võõrustaja Leeduga 0:0. Turniiri võitja selgitavad homme Läti ja Leedu.
Eesti naiste koondise järgmine mäng on planeeritud 17. septembrile, mil A. Le Coq Arenal võõrustatakse eksootilist Jordaania koondist. | Eesti naised pidi Balti turniiril lõunanaabrite paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti lõpetas sellega turniiri null väravaga, sest eilses avamängus viigistati võõrustaja Leeduga 0:0. Turniiri võitja selgitavad homme Läti ja Leedu.
Eesti naiste koondise järgmine mäng on planeeritud 17. septembrile, mil A. Le Coq Arenal võõrustatakse eksootilist Jordaania koondist.
### Response:
Eesti naised pidi Balti turniiril lõunanaabrite paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjameeskonda kuulusid kapten Tanel Järvet, leitnant Tiit Rosenberg, seersant Lennart Komp ja kaplan Marek Marek Soop.
Luurevõistlusel tuli teiseks Scoutspataljoni I ja kolmandaks Kaitseliidu Pärnumaa maleva III võistkond.
Kapten Tanel Järveti sõnul tõi võidu väga hea meeskonnatöö. "Väga kihvt tiim on. See on kõige suurem tegur, et üldse võita selliseid võistlusi," ütles Järvet.
Esimest korda Pitka luurevõistluse ajaloos oli rajal eri riikide võitlejatest moodustatud segavõistkond. Eesti, Bosnia ja Herzegovina ning USA segavõistkond saavutas võistlusel 15. koha.
Ainus võistlusel osalenud naiskond, Naiskodukaitse Rapla ringkonna võistkond tuli 22. kohale.
Kokku lõpetas admiral Pitka luurevõistluse kakskümmend neli võistkonda kahekümne kaheksast startinust. Omavahel võtsid mõõtu Eesti, Bosnia ja Herzegovina, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Taani, Ungari ja USA riigikaitse organisatsioonide esindused.
Maailma üheks raskemaks militaarvõistluseks peetaval admiral Pitka luurevõistlusel pidid neljaliikmelised võistkonnad 1.-4. augustini läbima varjatult kontrollpunktist kontrollpunkti liikudes linnulennult ligi sada kakskümmend kilomeetrit.
Admiral Pitka luurevõistlus on rahvusvaheline sõjalis-sportlik üritus, mis toimub igal aastal erinevas Eesti piirkonnas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljaku eelist.
Võistluse eesmärk on mõõta reaalsusele võimalikult lähedastes oludes osalejate väljaõppetaset, relvastust/varustust ning kindlasti ka moraali.
Militaarvõistluse ülem on Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, võistluste peakohtunik on Soome reservohvitser kapten Tomi Haimelin.
Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud nii kaitsevägi, Erna selts, reservohvitseride kogu, laskurliit kui teised organisatsioonid. | Pitka luurevõistluse võitis Kaitseliidu Tallinna maleva I võistkond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjameeskonda kuulusid kapten Tanel Järvet, leitnant Tiit Rosenberg, seersant Lennart Komp ja kaplan Marek Marek Soop.
Luurevõistlusel tuli teiseks Scoutspataljoni I ja kolmandaks Kaitseliidu Pärnumaa maleva III võistkond.
Kapten Tanel Järveti sõnul tõi võidu väga hea meeskonnatöö. "Väga kihvt tiim on. See on kõige suurem tegur, et üldse võita selliseid võistlusi," ütles Järvet.
Esimest korda Pitka luurevõistluse ajaloos oli rajal eri riikide võitlejatest moodustatud segavõistkond. Eesti, Bosnia ja Herzegovina ning USA segavõistkond saavutas võistlusel 15. koha.
Ainus võistlusel osalenud naiskond, Naiskodukaitse Rapla ringkonna võistkond tuli 22. kohale.
Kokku lõpetas admiral Pitka luurevõistluse kakskümmend neli võistkonda kahekümne kaheksast startinust. Omavahel võtsid mõõtu Eesti, Bosnia ja Herzegovina, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Taani, Ungari ja USA riigikaitse organisatsioonide esindused.
Maailma üheks raskemaks militaarvõistluseks peetaval admiral Pitka luurevõistlusel pidid neljaliikmelised võistkonnad 1.-4. augustini läbima varjatult kontrollpunktist kontrollpunkti liikudes linnulennult ligi sada kakskümmend kilomeetrit.
Admiral Pitka luurevõistlus on rahvusvaheline sõjalis-sportlik üritus, mis toimub igal aastal erinevas Eesti piirkonnas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljaku eelist.
Võistluse eesmärk on mõõta reaalsusele võimalikult lähedastes oludes osalejate väljaõppetaset, relvastust/varustust ning kindlasti ka moraali.
Militaarvõistluse ülem on Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, võistluste peakohtunik on Soome reservohvitser kapten Tomi Haimelin.
Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud nii kaitsevägi, Erna selts, reservohvitseride kogu, laskurliit kui teised organisatsioonid.
### Response:
Pitka luurevõistluse võitis Kaitseliidu Tallinna maleva I võistkond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastasele Teunsile oli see hooaja teiseks mitmepäevasõidu võiduks, sest eelmisel nädalal triumfeeris ta ka Valloonia velotuuril. Kevadel tuli ta Le Fleche Wallonne ühepäevasõidul kolmandaks.
Punktiarvestuses võitis Poolas slovakk Peter Sagan (Bora - Hansgrohe), mägedes itaallane Diego Rosa (Sky) ja võistkondlikult belglaste Lotto Soudal. | Belglane võitis teise mitmepäevasõidu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastasele Teunsile oli see hooaja teiseks mitmepäevasõidu võiduks, sest eelmisel nädalal triumfeeris ta ka Valloonia velotuuril. Kevadel tuli ta Le Fleche Wallonne ühepäevasõidul kolmandaks.
Punktiarvestuses võitis Poolas slovakk Peter Sagan (Bora - Hansgrohe), mägedes itaallane Diego Rosa (Sky) ja võistkondlikult belglaste Lotto Soudal.
### Response:
Belglane võitis teise mitmepäevasõidu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm tuntud meeskunstnikku – üks eestlane ja kaks soomlast on valinud ühise väljapaneku teemaks maskuliinsuse. Ivo Lille nimi ei vaja ei eesti, aga ka laiemale kunstipublikule eraldi tutvustamist, teda tuntakse eelkõige võimsate, veenvate, aga alati esteetiliste klaasist objektide ja installatsioonide kaudu. Ka Teemu Mäki ja Matti Vainio ei ole Eesti kunstiväljal uued tegijad: Vainio elab Eestis ja on viimastel aastatel esinenud Tallinnas mitmetel grupinäitustel ja näidanud oma töid ka isikunäitustel.
Teemu Mäki on eestlastele tuttav mitte ainult kunstnikuna (tema esimene suur isikunäitus oli Tallinnas Rotermanni soolalaos 2002. aastal), ta on astunud üles lavastajana (Von Krahli teatris “Harmoonia”, 2008 jt), esinenud konverentsidel, tema luulekogu “Surelik” on eesti keeles kätte saadav. Kui Matti Vainiot on huvitanud üksikisiku ja ühiskonna suhted eelkõige isiklikust vaatenurgast, siis Mäki väljaastumised on paljuski olnud kriitilised, filosoofilis-poliitilised arutlused praeguse ühiskonna ja seda kujundavate arusaamade üle.
Teemu Mäki põhjendab valitud teemat soolilisuse aspekti järjest kasvava olulisusega: “Soolisus määrab poliitiliselt, filosoofiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt, mida tähendab olla inimene. Ma pole kindel, et see peab nii olema, kuid see on, vähemalt meie ühiskonnas nii. Isegi meie suhteliselt egalitaarne, emantsipeerunud ja pluralistlik ühiskond on ehitatud üles soolisuse stereotüüpsetele ettekujutistele: mehed käituvad niiviisi, sest see on nende loomuses, nad ei saa selle vastu. Seetõttu oodatakse naistelt sootuks midagi muud ja neile on ka märksa vähem lubatud kui meestele. Ja seetõttu ei ole siiani ühiskonnas just palju ruumi ja arusaamist nii-öelda kolmandale soola või kahe “normaalse” soo variantidele. /---/ Loomulikult eksisteerib soost tulenevaid ootusi, mida ise oleme enda ette seadnud – ma tahan olla just selline mees -, aga märksa enam on tegemist kultuuriliselt paika pandud reeglitega, mida on meile esitatud kui midagi loodusest kaasa antut, mille vastu ei saa.”
Seetõttu on vaja ka kunstis (ja kunstiga) jätkuvalt rääkida, mida tähendab mehelikkus ja naiselikkus?, milline mees või naine ma olen?, milline on minu seksuaalsus ja mida see ühiskonnas tähendab?
Matti Vainio teosed käsitlevad Vabaduse galerii teatel raskusi, üllatusi ja hämmingut, mida tema, mees kohtab, kui on hakanud mõtlema, mida tähendab olla mees: kui ta püüab vastata ootustele või mässata nende vastu.
Teemu Mäki video “Tavaline tapmine” on algselt tehtud tema lavastatud ooperi tarvis, kuid toimib ka eraldi teosena. Seal kõneletakse vägivallast: miks inimesed, peamiselt mehed tapavad. Soome juhtiv psühhiaater professor Hannu Lauerma intervjuu on kombineeritud Antti Auvineni muusika ja dokumentaalsete kaadritega. Kunstniku teine eksponeeritud teos, triptühhon “Transmehe portree (Maru Hietala)” käsitleb transseksuaalsuse problemaatikat. Portreteeritav sotsiaaltöötaja Maru Hietala on ka näitleja, ta osaleb Teemu Mäki lavastatud dokumentaaletenduses “Transformatsioonid. Maskuliinsuse ümberkirjutamine”, mida saab septembris näha Tallinnas Vabalaval.
Ivo Lille klaasist installatsioon “Jäikuse klirin” käsitleb mehelikkust abstraktsemal, kui emotsionaalselt väga mõjuval viisil. Ta on ise oma töö kohta öelnud: “Must-valge maskuliinsus idealiseerib paindumatut tugevust iga hinna eest, kuid klaasimaailmas on jäärapäisel jäikusel klirisev lõpp. Samas võivad purunemise heli ja pilt olla vägagi nauditavad.”
Näitus jääb lahti 23- augustini. | Kolm meest otsivad maskuliinsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm tuntud meeskunstnikku – üks eestlane ja kaks soomlast on valinud ühise väljapaneku teemaks maskuliinsuse. Ivo Lille nimi ei vaja ei eesti, aga ka laiemale kunstipublikule eraldi tutvustamist, teda tuntakse eelkõige võimsate, veenvate, aga alati esteetiliste klaasist objektide ja installatsioonide kaudu. Ka Teemu Mäki ja Matti Vainio ei ole Eesti kunstiväljal uued tegijad: Vainio elab Eestis ja on viimastel aastatel esinenud Tallinnas mitmetel grupinäitustel ja näidanud oma töid ka isikunäitustel.
Teemu Mäki on eestlastele tuttav mitte ainult kunstnikuna (tema esimene suur isikunäitus oli Tallinnas Rotermanni soolalaos 2002. aastal), ta on astunud üles lavastajana (Von Krahli teatris “Harmoonia”, 2008 jt), esinenud konverentsidel, tema luulekogu “Surelik” on eesti keeles kätte saadav. Kui Matti Vainiot on huvitanud üksikisiku ja ühiskonna suhted eelkõige isiklikust vaatenurgast, siis Mäki väljaastumised on paljuski olnud kriitilised, filosoofilis-poliitilised arutlused praeguse ühiskonna ja seda kujundavate arusaamade üle.
Teemu Mäki põhjendab valitud teemat soolilisuse aspekti järjest kasvava olulisusega: “Soolisus määrab poliitiliselt, filosoofiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt, mida tähendab olla inimene. Ma pole kindel, et see peab nii olema, kuid see on, vähemalt meie ühiskonnas nii. Isegi meie suhteliselt egalitaarne, emantsipeerunud ja pluralistlik ühiskond on ehitatud üles soolisuse stereotüüpsetele ettekujutistele: mehed käituvad niiviisi, sest see on nende loomuses, nad ei saa selle vastu. Seetõttu oodatakse naistelt sootuks midagi muud ja neile on ka märksa vähem lubatud kui meestele. Ja seetõttu ei ole siiani ühiskonnas just palju ruumi ja arusaamist nii-öelda kolmandale soola või kahe “normaalse” soo variantidele. /---/ Loomulikult eksisteerib soost tulenevaid ootusi, mida ise oleme enda ette seadnud – ma tahan olla just selline mees -, aga märksa enam on tegemist kultuuriliselt paika pandud reeglitega, mida on meile esitatud kui midagi loodusest kaasa antut, mille vastu ei saa.”
Seetõttu on vaja ka kunstis (ja kunstiga) jätkuvalt rääkida, mida tähendab mehelikkus ja naiselikkus?, milline mees või naine ma olen?, milline on minu seksuaalsus ja mida see ühiskonnas tähendab?
Matti Vainio teosed käsitlevad Vabaduse galerii teatel raskusi, üllatusi ja hämmingut, mida tema, mees kohtab, kui on hakanud mõtlema, mida tähendab olla mees: kui ta püüab vastata ootustele või mässata nende vastu.
Teemu Mäki video “Tavaline tapmine” on algselt tehtud tema lavastatud ooperi tarvis, kuid toimib ka eraldi teosena. Seal kõneletakse vägivallast: miks inimesed, peamiselt mehed tapavad. Soome juhtiv psühhiaater professor Hannu Lauerma intervjuu on kombineeritud Antti Auvineni muusika ja dokumentaalsete kaadritega. Kunstniku teine eksponeeritud teos, triptühhon “Transmehe portree (Maru Hietala)” käsitleb transseksuaalsuse problemaatikat. Portreteeritav sotsiaaltöötaja Maru Hietala on ka näitleja, ta osaleb Teemu Mäki lavastatud dokumentaaletenduses “Transformatsioonid. Maskuliinsuse ümberkirjutamine”, mida saab septembris näha Tallinnas Vabalaval.
Ivo Lille klaasist installatsioon “Jäikuse klirin” käsitleb mehelikkust abstraktsemal, kui emotsionaalselt väga mõjuval viisil. Ta on ise oma töö kohta öelnud: “Must-valge maskuliinsus idealiseerib paindumatut tugevust iga hinna eest, kuid klaasimaailmas on jäärapäisel jäikusel klirisev lõpp. Samas võivad purunemise heli ja pilt olla vägagi nauditavad.”
Näitus jääb lahti 23- augustini.
### Response:
Kolm meest otsivad maskuliinsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 11.43 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Ruu-Ihasalu maantee 2. kilomeetril, kus 63-aastane mees sõitis Škoda Rapidiga vastu puud. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 18.35 sõitis 19-aastane mees Tapal Paide maantee ja Lembitu puiestee ristmikul Volkswagen Passatiga ette paremalt lähenenud mopeedile Sonik, mida juhtis 31-aastane mees. Mopeed paiskus kokkupõrkest vastu aeda. Mopeedijuht sai viga ja ta toimetati Rakvere haiglasse.
Kell 21.23 sõitis 15-aastane nooruk Harjumaal Viimsi vallas Rohuneeme tee ja Kaluri tänava ristmikul mopeediga Darbi vasakpööret tehes tagant otsa teisele sama manöövrit tegevale mopeedile Gilera, mida juhtis 15-aastane nooruk. Mõlemad juhid kukkusid ja said viga ning nad toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Kell 1.10 sõitis juhtimisõiguseta 17-aastane noormees Rakveres Vahtra puiesteel BMW 530D-ga vastu seisvat Chrysler Voyageri. BMW juht lahkus õnnetuskohalt ja toimetati hiljem kiirabiga Rakvere haiglasse. | Liikluses sai viga viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 11.43 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Ruu-Ihasalu maantee 2. kilomeetril, kus 63-aastane mees sõitis Škoda Rapidiga vastu puud. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 18.35 sõitis 19-aastane mees Tapal Paide maantee ja Lembitu puiestee ristmikul Volkswagen Passatiga ette paremalt lähenenud mopeedile Sonik, mida juhtis 31-aastane mees. Mopeed paiskus kokkupõrkest vastu aeda. Mopeedijuht sai viga ja ta toimetati Rakvere haiglasse.
Kell 21.23 sõitis 15-aastane nooruk Harjumaal Viimsi vallas Rohuneeme tee ja Kaluri tänava ristmikul mopeediga Darbi vasakpööret tehes tagant otsa teisele sama manöövrit tegevale mopeedile Gilera, mida juhtis 15-aastane nooruk. Mõlemad juhid kukkusid ja said viga ning nad toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Kell 1.10 sõitis juhtimisõiguseta 17-aastane noormees Rakveres Vahtra puiesteel BMW 530D-ga vastu seisvat Chrysler Voyageri. BMW juht lahkus õnnetuskohalt ja toimetati hiljem kiirabiga Rakvere haiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe ja poole nädala eest karikamängus skoori teinud Reintam ei jätnud ka täna midagi juhuse hooleks, vahendab Soccernet.ee.
Juba 13. minutiks oli seis tablool 1:1 ja avapoolaja lõpus, 41. minutil, lõi Reintam nurgalöögi järel peaga lõppskoori tabloole. Eesti keskkaitsja tegi kaasa täismängu.
Kui 16 meeskonnast pooltel on kaks vooru mängitud, jätkab Trinec ainsa meeskonnana kuue punkti peal. Veel kahel klubil on võimalik nende saavutust korrata. | Reintami võiduvärav aitas Trinecil jätkata täiseduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe ja poole nädala eest karikamängus skoori teinud Reintam ei jätnud ka täna midagi juhuse hooleks, vahendab Soccernet.ee.
Juba 13. minutiks oli seis tablool 1:1 ja avapoolaja lõpus, 41. minutil, lõi Reintam nurgalöögi järel peaga lõppskoori tabloole. Eesti keskkaitsja tegi kaasa täismängu.
Kui 16 meeskonnast pooltel on kaks vooru mängitud, jätkab Trinec ainsa meeskonnana kuue punkti peal. Veel kahel klubil on võimalik nende saavutust korrata.
### Response:
Reintami võiduvärav aitas Trinecil jätkata täiseduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taaramäe sõnul kaalus ta Prantsusmaale siirdumist juba enne Katjušaga liitumist. "Kui seekord kaardid lauale pandi, siis otsustasin üsna kiiresti. Prantsusmaa ja prantslased kogu oma kiiksude ja kääksudega mulle meeldivad. Olen väga õnnelik ja kibelen juba uude aastasse," kirjutas ta oma Facebooki leheküljel.
"Meeskond ei asu kõrgeimas World Touri staatuses, seega on suurtele sõitudele saamine alati lahtine, kuid see mind ei häirinud. Ei mäleta millal viimati Jean-Rene Bernadeau (tiimi manager) meeskond Le Tour'ilt kõrvale oleks jäänud ning Cofidise kui pro cont tiimi näol oli hea kogemus olemas, st. kalender oli korralik."
Taaramäe sõnul on tal Direct Energia meeskonnas tuttavaid nii sõitjate kui ka personali seas. "Enne otsuse tegemist ma loomulikult uurisin maad ja kuulsin enamjaolt kiidusõnu. Lisaks andis ka oma soovituse meie vanameister Erki Pütsep, kes ka samas seltskonnas pedaalinud."
"Laual olid ka World Tour'i lepingud konkreetsete pakkumistega, kuid Direct Energie meelitas mu ära oma koduse õhkkonna ja agressiivse sõidutaktikaga. Vähemalt tundus, et mulle ei pakutud lepingut vaid ärilisel eesmärgil kellegi aitamiseks. Põhimõtteliselt kehtib tiimis reegel, kui oled hea, siis saad ka seda head minekut realiseerida, kuid siiski on ka Direct Energies kutte, kes hiilgavad oma võimsa talendiga."
"Näiteks sõidab seal noor prantslane Calmejane, kes vaid kahe profihooajaga on jõudnud mitmete võitudeni. Sealhulgas Vuelta Hispaania ja TDF-i etapi võitudeni ning ma olen enam kui kindel, et me pole veel päriselt selle kuti sisu näinud. Seega õnnestub kindlasti ka Direct Energies head tööd teha. Niisiis on minu kogemused kindlasti väga olulised Liljan Calmejeane'i silmas pidades," tõi Taaramäe välja.
Sel hooajal sõidab ta veel Katjuša-Alpecini ridades 10.-13. augustil peetaval Arctic Race'il, Hispaania velotuuril ilmselt mitte. "Olen nüüdseks juba igast veest ja tulest läbi käinud ning juba kõike proovinud ja kõike uurinud. Kui nüüdki vorm ei parane, siis pean vaikselt hooaega kokku hakkama tõmbama, et uuel hooajal taas tegudeni jõuda. Ent sellele ma veel mõelda ei sooviks. Käimas on veel siiski 2017 ja kui minekut jagub, siis võidusõite jagub oktoobri lõpuni." | Taaramäe valis taas Prantsusmaa võistkonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taaramäe sõnul kaalus ta Prantsusmaale siirdumist juba enne Katjušaga liitumist. "Kui seekord kaardid lauale pandi, siis otsustasin üsna kiiresti. Prantsusmaa ja prantslased kogu oma kiiksude ja kääksudega mulle meeldivad. Olen väga õnnelik ja kibelen juba uude aastasse," kirjutas ta oma Facebooki leheküljel.
"Meeskond ei asu kõrgeimas World Touri staatuses, seega on suurtele sõitudele saamine alati lahtine, kuid see mind ei häirinud. Ei mäleta millal viimati Jean-Rene Bernadeau (tiimi manager) meeskond Le Tour'ilt kõrvale oleks jäänud ning Cofidise kui pro cont tiimi näol oli hea kogemus olemas, st. kalender oli korralik."
Taaramäe sõnul on tal Direct Energia meeskonnas tuttavaid nii sõitjate kui ka personali seas. "Enne otsuse tegemist ma loomulikult uurisin maad ja kuulsin enamjaolt kiidusõnu. Lisaks andis ka oma soovituse meie vanameister Erki Pütsep, kes ka samas seltskonnas pedaalinud."
"Laual olid ka World Tour'i lepingud konkreetsete pakkumistega, kuid Direct Energie meelitas mu ära oma koduse õhkkonna ja agressiivse sõidutaktikaga. Vähemalt tundus, et mulle ei pakutud lepingut vaid ärilisel eesmärgil kellegi aitamiseks. Põhimõtteliselt kehtib tiimis reegel, kui oled hea, siis saad ka seda head minekut realiseerida, kuid siiski on ka Direct Energies kutte, kes hiilgavad oma võimsa talendiga."
"Näiteks sõidab seal noor prantslane Calmejane, kes vaid kahe profihooajaga on jõudnud mitmete võitudeni. Sealhulgas Vuelta Hispaania ja TDF-i etapi võitudeni ning ma olen enam kui kindel, et me pole veel päriselt selle kuti sisu näinud. Seega õnnestub kindlasti ka Direct Energies head tööd teha. Niisiis on minu kogemused kindlasti väga olulised Liljan Calmejeane'i silmas pidades," tõi Taaramäe välja.
Sel hooajal sõidab ta veel Katjuša-Alpecini ridades 10.-13. augustil peetaval Arctic Race'il, Hispaania velotuuril ilmselt mitte. "Olen nüüdseks juba igast veest ja tulest läbi käinud ning juba kõike proovinud ja kõike uurinud. Kui nüüdki vorm ei parane, siis pean vaikselt hooaega kokku hakkama tõmbama, et uuel hooajal taas tegudeni jõuda. Ent sellele ma veel mõelda ei sooviks. Käimas on veel siiski 2017 ja kui minekut jagub, siis võidusõite jagub oktoobri lõpuni."
### Response:
Taaramäe valis taas Prantsusmaa võistkonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Astana on üks suuremaid ja kuulsamaid meeskondi ning mul on suur au selle projektiga liituda,” vahendas Rattauudised.ee Fraile sõnu. “Viimastel aastatel olen profiratturina suure sammu edasi astunud ja loodan, et see jätkub ka Astanas. Mulle meeldib meeskonna stiil ja panustamine suurtuuridele.”
2013. aastal profiks saanud Fraile tõusis esile tunamullu, kui pälvis Vueltal mägironijate arvestuses esikoha, ning Baskimaalt pärit meest hakkasid jahtima mitmed klubid. Fraile kaitses mullu Dimension Data ridades aasta viimasel tuuril parima mägironija tiitlit. Parimaks mägironijaks kerkis Fraile 2016. aastal ka Burgose tuuril, tänavu tuli ta Yorkshire’i tuuril teiseks.
Hea temposõitja Fraile on esimene uus mees, kes Astanaga järgmisel hooajal liitub. Varem pikendas Kasahstani klubi lepingut Jakob Fuglsangi, Dario Cataldo, Laurens de Vreese ja Luis Leon Sancheziga.
“Omar on väga hea mägedes ja ta tugevdab meie meeskonda suurtuuridel,” ütles Astana juht Aleksandr Vinokurov. “Omar saab hästi üles igasugustest mägedest ja on meile abiks meeskonnasõidus. Oleme Omari viimased aastad jälginud ja sel hooajal avaldas ta mujet Girol. Olen kindel, et suudab meie tiimis oma potentsiaali avada.” | Astana palkas Vuelta mägedekuninga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Astana on üks suuremaid ja kuulsamaid meeskondi ning mul on suur au selle projektiga liituda,” vahendas Rattauudised.ee Fraile sõnu. “Viimastel aastatel olen profiratturina suure sammu edasi astunud ja loodan, et see jätkub ka Astanas. Mulle meeldib meeskonna stiil ja panustamine suurtuuridele.”
2013. aastal profiks saanud Fraile tõusis esile tunamullu, kui pälvis Vueltal mägironijate arvestuses esikoha, ning Baskimaalt pärit meest hakkasid jahtima mitmed klubid. Fraile kaitses mullu Dimension Data ridades aasta viimasel tuuril parima mägironija tiitlit. Parimaks mägironijaks kerkis Fraile 2016. aastal ka Burgose tuuril, tänavu tuli ta Yorkshire’i tuuril teiseks.
Hea temposõitja Fraile on esimene uus mees, kes Astanaga järgmisel hooajal liitub. Varem pikendas Kasahstani klubi lepingut Jakob Fuglsangi, Dario Cataldo, Laurens de Vreese ja Luis Leon Sancheziga.
“Omar on väga hea mägedes ja ta tugevdab meie meeskonda suurtuuridel,” ütles Astana juht Aleksandr Vinokurov. “Omar saab hästi üles igasugustest mägedest ja on meile abiks meeskonnasõidus. Oleme Omari viimased aastad jälginud ja sel hooajal avaldas ta mujet Girol. Olen kindel, et suudab meie tiimis oma potentsiaali avada.”
### Response:
Astana palkas Vuelta mägedekuninga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sten Oja koduklubiks saab uue tiimina Eesti meistrivõistlusega liituv Crosskart Racing Estonia, kus ta hakkab tegutsema nii meeskonna esisõitjana kui ka noorte tulevikulootuste abistaja ja nõuandjana.
“Soovin olla noortele eeskujuks ja innustajaks ning jagada kogemusi, mida olen aastate jooksul korjanud erinevatest võistlussarjadest, samuti koostööst rallisõitja Petter Solbergiga,” ütles Oja. “Kavatsen Crosskart Racing Estonia värvides ka ise sõita ning sel aastal palju trenni teha, et järgmisel hooajal Eesti meistritiitli eest heidelda, palju välissarjades sõitmas käia ning samuti on sihikul Põhja-Euroopa meistritiitel.”
Oja sõnul otsustas ta krosskardil võistlemise kasuks, kuna krosskardil kihutamine pakub samaväärset elamust rallikrossi tippautodega, kuid maksab oluliselt vähem.
“See kiirus, mille krosskardiga kätte saab, on võrdväärne rallikrossi tippautoga, ent auto on mõistliku hinnaga ning seda on tunduvalt kuluefektiivsem üleval pidada ja hooldada,” ütles Oja. “See on eelarveliselt ülihea väljund just alustavatele noortele, kes soovivad ühel päeval ka muudesse võistlusklassidesse siirduda.”
Sten Oja avastart toimub 5. augustil Oleg Grossile kuuluval uuel rallikrossi rajal toimuval Eesti Meistrivõistluste V etapil Kehalas. Crosskart Racing Estonia on loodud kõigile huvilistele sõiduvõimaluse ja elamuse pakkumiseks ning noorte sõitjate järelkasvu eest hoolitsemiseks. Meeskonda veavad Eesti krosskardi tipud Raul Orav ja Eero Nõgene. Krosskartide näol on tegemist koos juhiga ca 420 kg kaaluva võimsa võistlusmasinaga, mida liigutab 150 hobujõuline 750 cm3 superbike’i mootor. | Neljakordne Eesti meister Sten Oja naaseb suurde rallikrossi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sten Oja koduklubiks saab uue tiimina Eesti meistrivõistlusega liituv Crosskart Racing Estonia, kus ta hakkab tegutsema nii meeskonna esisõitjana kui ka noorte tulevikulootuste abistaja ja nõuandjana.
“Soovin olla noortele eeskujuks ja innustajaks ning jagada kogemusi, mida olen aastate jooksul korjanud erinevatest võistlussarjadest, samuti koostööst rallisõitja Petter Solbergiga,” ütles Oja. “Kavatsen Crosskart Racing Estonia värvides ka ise sõita ning sel aastal palju trenni teha, et järgmisel hooajal Eesti meistritiitli eest heidelda, palju välissarjades sõitmas käia ning samuti on sihikul Põhja-Euroopa meistritiitel.”
Oja sõnul otsustas ta krosskardil võistlemise kasuks, kuna krosskardil kihutamine pakub samaväärset elamust rallikrossi tippautodega, kuid maksab oluliselt vähem.
“See kiirus, mille krosskardiga kätte saab, on võrdväärne rallikrossi tippautoga, ent auto on mõistliku hinnaga ning seda on tunduvalt kuluefektiivsem üleval pidada ja hooldada,” ütles Oja. “See on eelarveliselt ülihea väljund just alustavatele noortele, kes soovivad ühel päeval ka muudesse võistlusklassidesse siirduda.”
Sten Oja avastart toimub 5. augustil Oleg Grossile kuuluval uuel rallikrossi rajal toimuval Eesti Meistrivõistluste V etapil Kehalas. Crosskart Racing Estonia on loodud kõigile huvilistele sõiduvõimaluse ja elamuse pakkumiseks ning noorte sõitjate järelkasvu eest hoolitsemiseks. Meeskonda veavad Eesti krosskardi tipud Raul Orav ja Eero Nõgene. Krosskartide näol on tegemist koos juhiga ca 420 kg kaaluva võimsa võistlusmasinaga, mida liigutab 150 hobujõuline 750 cm3 superbike’i mootor.
### Response:
Neljakordne Eesti meister Sten Oja naaseb suurde rallikrossi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Album "Travelogue" on salvestatud 2016 oktoobris Peeter Salmela stuudios ja see ilmub IMPROTEST RECORDS leibli alt.
Three Free Radicals poolt esitletud improvisatsioon viib rännakule läbi glitchilikult mehaaniliste tekstuuride ja konarliku, põrguliku helimaastiku. Manipuleeritakse nii eelsalvestatud materjaliga kui lisatakse juurde Soo mängitud ja Milleri poolt reaalajas Kymaga töödeldud materjal.
Scott L. Miller on tuntud oma interaktiivse elektroaukustilise kammermuusika, ekosüsteemsete esinemiste ja Kyma helidisaini platformi kasutamise poolest vabas improvisatsioonis, kannab professori tiitlit St.Cloud Osariigi Ülikoolis Minnesotas ja on Ameerika Ühendriikide Elektro-Aukustilise Muusika Liidu (SEAMUS) President.
Mart Soo on Eesti kitarrist/helilooja/improviseerija, kes on loonud hulga muusikat raadiosaadetele, teatrietendustele ning filmidele. 2005. aastast alates korraldab ta koos muusik Taavi Kerikmäega improvisatsioonilise muusika ürituste seeriat IMPROTEST ning on teinud koostööd muljet valdava hulga muusikutega Euroopast, Ameerikast ning Jaapanist.
Plaati on võimalik kuulata ka digitaalselt. | USA-Eesti duo Three Free Radicals esitleb Kukemuru festivalil uut CD-d | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Album "Travelogue" on salvestatud 2016 oktoobris Peeter Salmela stuudios ja see ilmub IMPROTEST RECORDS leibli alt.
Three Free Radicals poolt esitletud improvisatsioon viib rännakule läbi glitchilikult mehaaniliste tekstuuride ja konarliku, põrguliku helimaastiku. Manipuleeritakse nii eelsalvestatud materjaliga kui lisatakse juurde Soo mängitud ja Milleri poolt reaalajas Kymaga töödeldud materjal.
Scott L. Miller on tuntud oma interaktiivse elektroaukustilise kammermuusika, ekosüsteemsete esinemiste ja Kyma helidisaini platformi kasutamise poolest vabas improvisatsioonis, kannab professori tiitlit St.Cloud Osariigi Ülikoolis Minnesotas ja on Ameerika Ühendriikide Elektro-Aukustilise Muusika Liidu (SEAMUS) President.
Mart Soo on Eesti kitarrist/helilooja/improviseerija, kes on loonud hulga muusikat raadiosaadetele, teatrietendustele ning filmidele. 2005. aastast alates korraldab ta koos muusik Taavi Kerikmäega improvisatsioonilise muusika ürituste seeriat IMPROTEST ning on teinud koostööd muljet valdava hulga muusikutega Euroopast, Ameerikast ning Jaapanist.
Plaati on võimalik kuulata ka digitaalselt.
### Response:
USA-Eesti duo Three Free Radicals esitleb Kukemuru festivalil uut CD-d |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pevkur meenutas Reformierakonna suvepäevadel peetud kõnes partei looja ja auesimehe Siim Kallase 22 aastat tagasi kirjutatud Kodanike riigi manifesti: me ei saa kehtestada niisuguseid liiklusreegleid, mis lubavad sõita vasakul ja paremal teepoolel korraga.
"Eesti riik vajab ka praegu, aastal 2017, selget, parempoolset ja võimalikult väheste piirangutega keskkonda, kus ettevõtlikud inimesed saaksid edukalt tegutseda. Samas neid, kes vajavad abi, tuleb meil koos ühiselt toetada," lausus Reformierakonna esimees.
Pevkuri sõnul on Reformierakonna põhimõte, et inimene on targem kui riik. „Ettevõtjate ja maksumaksjate huvid tuleb seada riigi huvidest ettepoole."
Seetõttu kavatseb Reformierakond seista põhimõtte eest, et majandus saab kasvada vaid tingimustes, kus piirangud on viidud miinimumini ning mängureeglid on selged.
Samuti seab partei eesmärgiks maksumaksjate arvu tõusu. Selleks tuleb Pevkuri sõnul aidata välismaal elavatel eestlastel Eestisse tagasi tulla. Samuti tuleb võimaldada sünnijärgsetel eestlastel säilitada Eesti kodakondsus isegi juhul, kui soovitakse võtta mõne teise riigi kodakondsus. Teisisõnu, seadustada topeltkodakondsus.
Selleks, et teha lõpp ühiskonna lõhestamisele, lubab Reformierakond panna kinni kogu keskerakondliku propagandamasina ja võimaldada igal lapsel juba lasteaiast alates õppida eesti keeles. | Pevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pevkur meenutas Reformierakonna suvepäevadel peetud kõnes partei looja ja auesimehe Siim Kallase 22 aastat tagasi kirjutatud Kodanike riigi manifesti: me ei saa kehtestada niisuguseid liiklusreegleid, mis lubavad sõita vasakul ja paremal teepoolel korraga.
"Eesti riik vajab ka praegu, aastal 2017, selget, parempoolset ja võimalikult väheste piirangutega keskkonda, kus ettevõtlikud inimesed saaksid edukalt tegutseda. Samas neid, kes vajavad abi, tuleb meil koos ühiselt toetada," lausus Reformierakonna esimees.
Pevkuri sõnul on Reformierakonna põhimõte, et inimene on targem kui riik. „Ettevõtjate ja maksumaksjate huvid tuleb seada riigi huvidest ettepoole."
Seetõttu kavatseb Reformierakond seista põhimõtte eest, et majandus saab kasvada vaid tingimustes, kus piirangud on viidud miinimumini ning mängureeglid on selged.
Samuti seab partei eesmärgiks maksumaksjate arvu tõusu. Selleks tuleb Pevkuri sõnul aidata välismaal elavatel eestlastel Eestisse tagasi tulla. Samuti tuleb võimaldada sünnijärgsetel eestlastel säilitada Eesti kodakondsus isegi juhul, kui soovitakse võtta mõne teise riigi kodakondsus. Teisisõnu, seadustada topeltkodakondsus.
Selleks, et teha lõpp ühiskonna lõhestamisele, lubab Reformierakond panna kinni kogu keskerakondliku propagandamasina ja võimaldada igal lapsel juba lasteaiast alates õppida eesti keeles.
### Response:
Pevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mogherini kohtus Iraani välisministri Mohammad Javad Zarifiga laupäeval enne president Hassan Rouhani inauguratsioonitseremooniat Teheranis.
Iraani raketikatsetused ja satelliidi ilmaruumi lähetamine 27. juulil ei ole vastuolus ÜRO resolutsioonidega, on öeldud pärast kohtumist tehtud Zarifi kantselei avalduses.
Surubritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa ühinesid läinud nädalal Ühendriikidega ning kutsusid ÜRO-d üles reageerima satelliidistardile, öeldes, et vastavat tehnoloogiat saab kasutada ballistiliste rakettide loomiseks, mistõttu tuleb seda käsitleda ähvardava ja provokatiivsena.
"See on vale tee," seisab Zarifi avalduses.
ÜRO resolutsioon nr 2231, mis jõustati koos 2015. aasta tuumaleppega Teherani ja suurriikide vahel, kutsub Iraani hoiduma katsetamast rakette, mis võivad kanda tuumalõhkepead.
Iraan on kategooriliselt eitanud soovi tuumarelva soetada ning öelnud, et raketikatsetused on osa selle legitiimsest kaitseprogrammist. | Iraan kritiseeris Euroopa seisukohta raketikatsetuste suhtes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mogherini kohtus Iraani välisministri Mohammad Javad Zarifiga laupäeval enne president Hassan Rouhani inauguratsioonitseremooniat Teheranis.
Iraani raketikatsetused ja satelliidi ilmaruumi lähetamine 27. juulil ei ole vastuolus ÜRO resolutsioonidega, on öeldud pärast kohtumist tehtud Zarifi kantselei avalduses.
Surubritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa ühinesid läinud nädalal Ühendriikidega ning kutsusid ÜRO-d üles reageerima satelliidistardile, öeldes, et vastavat tehnoloogiat saab kasutada ballistiliste rakettide loomiseks, mistõttu tuleb seda käsitleda ähvardava ja provokatiivsena.
"See on vale tee," seisab Zarifi avalduses.
ÜRO resolutsioon nr 2231, mis jõustati koos 2015. aasta tuumaleppega Teherani ja suurriikide vahel, kutsub Iraani hoiduma katsetamast rakette, mis võivad kanda tuumalõhkepead.
Iraan on kategooriliselt eitanud soovi tuumarelva soetada ning öelnud, et raketikatsetused on osa selle legitiimsest kaitseprogrammist.
### Response:
Iraan kritiseeris Euroopa seisukohta raketikatsetuste suhtes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailmameistrivõistluste debütant alustas kvalifikatsiooni 64.80-ga, sai seejärel kirja 62.80 ning heitis viimases voorus oma parima 67.37. Oreli tänavune isiklik tippmark on 67.39.
Kvalifikatsiooninormi 71.50 alistas üheksa naist. Tabeli tipus troonisid poolakad Malwina Kopron 74.97 ja Anita Wlodarczyk 74.61-ga.
Finalistid:
Malwina Kopron POL 74.97 Q
Anita Wlodarczyk POL 74.61 Q
Sophie Hitchon GBR 73.05 Q
Hanna Malõšik BLR 72.79 Q
DeAnna Price USA 72.78 Q
Alexandra Tavernier FRA 72.69 Q
Zheng Wang CHN 71.89 Q
Hanna Skõdan AZE 71.78 Q
Joanna Fiodorow POL 71.72 Q
Wenxiu Zhang CHN 71.39 q
Katerina Safrankova CZE 70.67 q
Kathrin Klaas GER 70.33 q | Anna Maria Orel sai maailmameistrivõistluste debüüdil 18. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailmameistrivõistluste debütant alustas kvalifikatsiooni 64.80-ga, sai seejärel kirja 62.80 ning heitis viimases voorus oma parima 67.37. Oreli tänavune isiklik tippmark on 67.39.
Kvalifikatsiooninormi 71.50 alistas üheksa naist. Tabeli tipus troonisid poolakad Malwina Kopron 74.97 ja Anita Wlodarczyk 74.61-ga.
Finalistid:
Malwina Kopron POL 74.97 Q
Anita Wlodarczyk POL 74.61 Q
Sophie Hitchon GBR 73.05 Q
Hanna Malõšik BLR 72.79 Q
DeAnna Price USA 72.78 Q
Alexandra Tavernier FRA 72.69 Q
Zheng Wang CHN 71.89 Q
Hanna Skõdan AZE 71.78 Q
Joanna Fiodorow POL 71.72 Q
Wenxiu Zhang CHN 71.39 q
Katerina Safrankova CZE 70.67 q
Kathrin Klaas GER 70.33 q
### Response:
Anna Maria Orel sai maailmameistrivõistluste debüüdil 18. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isikliku rekordi püstitanud sakslannale järgnesid Elevandiluuranniku jooksjad Marie-Josee Ta Lou 11,00 ja Murielle Ahoure 11,04-ga.
Tulemused:
1. jooks
Gina Lückenkemper GER 10,95
Murielle Ahoure CIV 11,04
Jura Levy JAM 11,09
Asha Philip GBR 11,14
Toea Wisil PNG 11,41
Naomi Sedney NED 11,43
Im Lan Loi MAC 12,00
Jelena Rjabova TKM 12,27
2. jooks
Elaine Thompson JAM 11,05
Crystal Emmanuel CAN 11,14
Ariana Washington USA 11,28
Yongli Wei CHN 11,37
Khalifa St Fort TTO 11,44
Orphee Neola FRA 11,58
Charlotte Wingfield MLT 11,82
3. jooks
Tori Bowie USA 11,05
Blessing Okagbare NGR 11,22
Ivet Lalova-Collio BUL 11,31
Desiree Henry GBR 11,32
Angela Tenorio ECU 11,33
Jamile Samuel NED 11,52
Patricia Taea COK 12,18
Marie-Charlotte Gastaud MON 13,52
4. jooks
Marie-Josee Ta Lou CIV 11,00
Dafne Schippers NED 11,08
Carina Horn RSA 11,28
Salome Kora SUI 11,30
Carolle Zahi FRA 11,41
Narcisa Landazuri ECU 11,59
Rechelle Meade AIA 12,67
Hereiti Bernardino PYF 12,88
5. jooks
Rosangela Santos BRA 11,04
Mujinga Kambundji SUI 11,14
Michelle-Lee Ahye TTO 11,14
Simone Facey JAM 11,29
Leya Buchanan CAN 11,84
Dutee Chand IND 12,07
Gorete Semedo STP 12,46
Tatjana Pinto GER dq
6. jooks
Daryll Neita GBR 11,15
Deajah Stevens USA 11,17
Natasha Morrison JAM 11,21
Kelly-Ann Baptiste TTO 11,21
Ewa Swoboda POL 11,24
Andrea Purica VEN 11,43
Cecilia Bouele CGO 12,15
Zarinae Sapong NMI 13,29 | Naiste 100 meetri eeljooksudes sai 11 sekundist jagu ainult sakslanna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isikliku rekordi püstitanud sakslannale järgnesid Elevandiluuranniku jooksjad Marie-Josee Ta Lou 11,00 ja Murielle Ahoure 11,04-ga.
Tulemused:
1. jooks
Gina Lückenkemper GER 10,95
Murielle Ahoure CIV 11,04
Jura Levy JAM 11,09
Asha Philip GBR 11,14
Toea Wisil PNG 11,41
Naomi Sedney NED 11,43
Im Lan Loi MAC 12,00
Jelena Rjabova TKM 12,27
2. jooks
Elaine Thompson JAM 11,05
Crystal Emmanuel CAN 11,14
Ariana Washington USA 11,28
Yongli Wei CHN 11,37
Khalifa St Fort TTO 11,44
Orphee Neola FRA 11,58
Charlotte Wingfield MLT 11,82
3. jooks
Tori Bowie USA 11,05
Blessing Okagbare NGR 11,22
Ivet Lalova-Collio BUL 11,31
Desiree Henry GBR 11,32
Angela Tenorio ECU 11,33
Jamile Samuel NED 11,52
Patricia Taea COK 12,18
Marie-Charlotte Gastaud MON 13,52
4. jooks
Marie-Josee Ta Lou CIV 11,00
Dafne Schippers NED 11,08
Carina Horn RSA 11,28
Salome Kora SUI 11,30
Carolle Zahi FRA 11,41
Narcisa Landazuri ECU 11,59
Rechelle Meade AIA 12,67
Hereiti Bernardino PYF 12,88
5. jooks
Rosangela Santos BRA 11,04
Mujinga Kambundji SUI 11,14
Michelle-Lee Ahye TTO 11,14
Simone Facey JAM 11,29
Leya Buchanan CAN 11,84
Dutee Chand IND 12,07
Gorete Semedo STP 12,46
Tatjana Pinto GER dq
6. jooks
Daryll Neita GBR 11,15
Deajah Stevens USA 11,17
Natasha Morrison JAM 11,21
Kelly-Ann Baptiste TTO 11,21
Ewa Swoboda POL 11,24
Andrea Purica VEN 11,43
Cecilia Bouele CGO 12,15
Zarinae Sapong NMI 13,29
### Response:
Naiste 100 meetri eeljooksudes sai 11 sekundist jagu ainult sakslanna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti kaitsti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias edukalt üks alguses palju poleemikat tekitanud seminaritöö. Kirjutajaks nüüdseks kooli lõpetanud etenduskunstide osakonna üliõpilane ja teemaks nüüdistants kümne käsu fookuses. (Toomel, 2017) Performance` likus võtmes muretseti selles kaasaegse tantsukunstniku hingeõnnistuse ja taevariiki pääsemise võimaluste üle, muuhulgas siiski ka korralikult kokku võttes nüüdistantsu olemuslikest huvidest lähtuvate väljendusvahendite iseloomu (seisundilisus, kontseptuaalsus, kehakesksus), mis võiksid saada takistuseks mitte ainult paradiisi pääsemisele, vaid kaasaegse etenduskunsti populaarsusele üldisemalt: tekitades hämmastust, ükskõiksust või suisa vastumeelsusust nähtuse suhtes.
Lugude jutustamise asemel tegeletakse atmosfääri loomisega, liikuvad kehad ja situatsioonid laval nõuavad vaatajalt konteksti tabamiseks omapoolset intellektuaalset pingutust. Pigem huvitabki nüüdistantsu tegijaid see, mis tekib antud hetkel ja ruumis etendaja ja vaataja vahel kui muretsemine asjaolu pärast, kas kõik saalis ikka „õigesti“ aru saavad. Tänapäeva tantsu huviks on iga elatava keha võime dialoogiks, kordumatu maailmasolemise ilmsiks toomine (sest kunst on millegi senivarjatu ilmsiks toomine). Kindlasti on selline kahekõne vaataja jaoks ettearvamatum kui ühtlaseks vormitud kehade virtuoosne „kõne“, mis ajalooliselt tantsulavastusest ettekujutuse on loonud.
Kas nn. ihuline maailmas olemine kritiseerib a priori ka kartesiaanlikku keha ja vaimu eristust ning tühistab hinge ja keha ühtsuse, millest räägib näiteks 12. sajandi müstik, nunn ja kirjanik Hildegard von Bingen: „Hing räägib: Ma olen elav hingus inimeses, laskunud üdi ja veresoonte, luude- liikmete ja liha kotta.“ (Bingen, 2001: lk. 43) Kristlik ruumisemantika on siin ilmselge: põrgusse laskutakse ja taevasse tõustakse. Füüsilise ruumi suunad üleval-all muutuvad kultuuriteadvuses väärtuskandjateks. Meeleliselt tajutav maailm asub selles hierarhias kõige madalamal. Kujutades nähtavat maailma nähtava maailma kaudu, ei suudaks kunstnik justkui midagi öelda kõrgema reaalsuse kohta. Kas liikuval kehal, mis ei pruugi viidata millelegi muule peale iseenda korruptiivsususe ja mandumise, on kohta kirikuseinte vahel?
Kristlus on kahtlemata meie kollektiivset ja individuaalset mitteteadvust tugevasti mõjutav diskursus. Paneb ainult imestama, miks ei kergita me kulmugi visuaalset kultuuriruumi täitva ühe teatava keha alastioleku ja alanduste peale või loo peale sünnitajast neitsist…
„Laval roomab vana bikiinides mees, kes tõuseb ja hakkab end aeglaselt ning rituaalselt riietama: bikiinidele järgneb idamaisele preestrile omane rüü, mida hakkab katma politseivorm. Samal ajal alustab lava teises nurgas seisev politseivormis mees enese lahtiriietamist. Lahtiriietatud mees istub sinna juba varem valatud punase värviloigu ( vereloigu) kõrvale. Kaks uut politseirõivais mees alustavad seepeale lahtiriietanud mehe nuiadega peksmist, mille helitaustana on kasutatud valje peksmist kujutavaid perkussioone. Löökide eest põgeneda püüdev ning siplev mees kattub värvi - verega, mida hiljem talle ka peale valatakse. Läbipekstud, näiliselt elutu keha surutakse musta kilekotti, mille ette asetatakse mikrofon. Kilekotist ehk laibakotist lükatakse välja organid, mis juba uute tegelaste poolt minema veetakse.“ (Toomel 2017: lk.21) Eelkirjeldatu on stseen suhteliselt radikaalse kaasaegse teatri esindaja Romeo Castellucci lavastusest „ BR.#04“. Lavastusterviku loovad meelevaldselt järgnevad visuaalsed kujundid, mis moonutavad ja diskrediteerivad viiteid, mis vaatajal iga üksiku detailiga kultuurimälu pinnalt tekkida võiksid. Selline moonutatud kultuuri portreteerimine võib avaldada samas sügavat emotsionaalset mõju, nagu Castellucci lavastused enamasti mõjuvadki. (ibid.) See on nagu julia kristevalik jälestus, mis tõukab eemale ja tõmbab ligi samaaegselt.
1520. aastal maalib sakslane Matthias Grünewald oma „Väikese ristilöömise“. Teose, mis erineb suuresti tavapärasest Kristuse kujutamisest. Kunstnikku huvitab toimingu vägivaldsus, aeglane piinarikas surm ristil ning pekstud keha ilustamata kujul. Julgen väita, et see ( olemuselt religioosne) teos ei erine oma kavatsustelt mingilgi moel Romeo Castellucci etenduskunstist. Grünewaldi Kristus ja Castellucci tegelased ilmutavad end vaatajale oma sügavaima (kehalise) alanduse hetkeil, selleks, et ülendus saaks võimalikuks. Loomulikult mõjuvad kohaloleva keha alandused vahetumalt kui maalitud. Aga siiski - kas 16. sajandi kunstnikku huvitab publiku šokeerimine või intrigeerib võimalus paradiisiväravate taha jääda?
Mulle tundub, et kirikut (?) ei häiri siin mitte niivõrd keha alandused, vaid kunsti ambivalentne hoiak ja olemus üleüldse: jumala ( ja inimese kui jumala näo järgi loodud olendi) kujutatud keha paneb alati mõtlema veel millestki muust kui liha vaimukssaamisest. Nendest piltidest ja etendustest on ju eemaldamatu valu ja alanduse erootika, piiri tõmbamine aga osutub väga keerukaks ja kunstlikuks. Kujutamise diskursus ise võib olla kahtlasem kui sisu, mida ta loob. Baudrillard räägib igasuguse kujutamise reaalsust hävitavast jõust, omaenda originaali hävitavast jõust. (inimese puhul siis jumal?). „ Kas märk võiks osutada tähenduse sügavustele, kas märk võiks välja vahetada tähenduse ning kas miski- Jumal muidugi mõista- võiks olla selle vahetuse kautsjoniks?“ (Baudrillard 1999: lk. 14 ) Ohtlike tähenduste asemel, mida kehastatud kunst luua võib, on võib-olla suuremaks ohuks hoopis võimalus, et märgi taga pole midagi, ammugi mitte Jumalat ja isegi mitte jumalateotust? Võimalus, et Jumal saab kunsti läbi teotatud, ei suuda kahtluse alla seada siiski Jumala olemasolu.
Kujutamise ja mängimise diskursused iseenesest võivad sisaldada teatavat ohtu „hea maitse“, inimliku ja/või jumaliku korra vastu ühiskonnas ning inimese heitlikus hinges. Ühe puhul võib puhas esteetiline nauding joone meisterlikkusest või proportsiooni täiuslikkusest varjutada kujutatud loo moraalse kasuteguri (kas sellepärast võibki leida kirikutest kohutavalt halba maalikunsti, minge näiteks Jaani kirikusse Tallinnas?), teise puhul -
„Mängimiskultuuri traditsioonides on alati midagi väga füüsilist. Olgu jutuks jalgpall, tants või aiandus- neid saab õppida vaid tegevuse kaudu. Mängimise reegleid saab omandada vaid füüsilise kogemuse ja füüsiliste oskuste kaudu. Ja kuna mängimine seisneb suurelt jaolt vaikivas teadmistes ja füüsilistes oskustes, on mängu tulemust väga raske kontrollida, s.t. mängimine kätkeb võimalikku õõnestustegevust. Sel põhjusel ongi teater alati olnud võimukandjatele mureallikaks: teater on alati väljendanud rohkemat, kui tekstis kirjas.“ (Sauter 2011: lk. 177) Olgu siis mureks Jumala autoriteet, riigi alustalad või alamate moraal. Nii et pilt või skulptuur või tants kirikus on igal juhul problemaatiline- jumaliku olemuse tabamatuse tõttu võib kõik taanduda pelgalt inimlikuks rähklemiseks. Iga pildi või tantsuetenduse kõrvale ei pane ka selgitavat silti, kuidas asjast „õigesti“ aru peaks saama. Ning kas fakt, et asume pühakojas on tagatiseks , et inimese poolt loodu on tähistajaks mitte tühjusele (millest räägib Baudrillard) vaid erakordsele sisule?
Kaasaegne tantsukunst on järjest enam eemaldumas traditsioonilisest, ajalooliselt lavalist tantsukunsti saatnud kehakontseptsioonist. Michel Foucault (kes räägib küll sõduri kehast) kirjeldab, kuidas keha muutub võimu objektiks, mida valvata, distsiplineerida, manipuleerida, vormida, dresseerida; keha, mis kuuletub, vastab, muutub osavamaks ja omandab mitmesuguseid üha kasvavaid jõude. Kehale avaldatakse lakkamatult survet, teda püütakse võtta haardesse mehhaanika enda tasandil, ohjates tema liikumisi, žeste ja poose.“ (Foucault 2014: lk. 196) Ballett ( ehk siis tantsukunst tervikuna suurema osa oma ajaloost) on lõputu võitlus nõdra liha ja maa gravitatsioonijõuga. Küsimus on, kas see teeb meist jumalad? Ning kas kirikusse võiks sobida ihust puhastatud keha, pigem juba puhas idee või ilu kui mateeria?
Sisenen saali, mille laes hõõgub kuldne valgusallikas. Loomulikult tuvastab skeptik minus 30 sekundit hiljem, et tegemist on hiiglasuure lakkeriputatud kommipaberiga, aga lavamaagia ja valgustus teevad siiski oma töö - olen lummatud. Kuldse tulekera keskelt laskub alla üleni kuldse lateksiga kaetud keha. Niimoodi, pea alaspidi rippudes loeb olend Nietzschet, läbiloetud lehti efektselt maa poole läkitades. Gravitatsioon muutub nähtavaks ja kogu asja sisulist veenvust suurendab asjaolu, et maa külgetõmbejõud mõjub küll paberile ( sõnale?) aga mitte kuldsele üliinimesele. Tekst kosmosesse või Maa peale saadetud, hakkab jumalus suuremaid kaari ja efektsemat õhulendu demonstreerima. Kaugel allpool lihtsurelikud seda kõike pea kuklas ja kätt ereda valguse kaitseks silmade ette seades tunnistamas. Sedakorda on meil siiski vedanud - enamasti on jumalate ja nende kehastatud asemike jõllitamine keelatud igal ajal ja igal pool.
Tegemist on kevadel Kanuti Gildis etendunud Raho Aadla soololavastusega „Mina olen Ra“. Tantsija on tekitanud situatsiooni, kus maa külgetõmbejõud ei ole enam liikumist takistavaks asjaoluks. Paradoksaalsel kombel ennast sellega liikumatusse määrates - puudub ju toetuspunkt, millelt soorituseks impulssi, põhjendust ja jõudu hankida. Kui eemaldame keha jaoks selle eksisteerimise tingimused (õigemini küll simuleerime nende kaotamist), kas jõuame lähemale jumalikule olemisele? Kas Raho Aadla kehastatud kuldne üliinimene ( jumalus?) sobiks kõlkuma pühakotta ristilöödu kaaslaseks? Tantsukunsti ja kiriku suhted sõltuvad seega „keha“ ja „kujutamise“ mõistete lahtiharutamisest. Ühelt poolt kunsti ja religiooni kõrvutamisel ning teisalt vahetegemisel elataval ja omataval kehal.
1. Baudrillard, J. 1999. Simulaakrumid ja simulatsioon. Tallinn, Avatud Eesti Fond, Kirjastus Kunst, tlk. Leena Tomasberg
2. Bingen von, H, 2001. Elava valguse sõnad. Tallinn, Kristlik kirjastusselts Logos, tlk. Liina Ootsing
3. Foucault, M, 2014. Valvata ja karistada: vangla sünd. Tartu, Ilmamaa, tlk. Mirjam Lepikult
4. Sauter, W. 2011. Teatrisündmus- mis see on? Valitud artikleid teatriuurimisest. Tartu Ülikooli Kirjastus, tlk. Ott Karulin.
5. Toomel, H-M, 2017. Nüüdistantsu problemaatikast lähtudes kümnest käsust: nelja lavastuse näitel. Seminaritöö, TÜ VKA.
Töö asub TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogus: https://www.ester.ee/search~S78*est?/aToomel/atoomel/1%2C14%2C26%2CB/frameset&FF=atoomel+helle+mari+++++1994&2%2C%2C3 | Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti kaitsti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias edukalt üks alguses palju poleemikat tekitanud seminaritöö. Kirjutajaks nüüdseks kooli lõpetanud etenduskunstide osakonna üliõpilane ja teemaks nüüdistants kümne käsu fookuses. (Toomel, 2017) Performance` likus võtmes muretseti selles kaasaegse tantsukunstniku hingeõnnistuse ja taevariiki pääsemise võimaluste üle, muuhulgas siiski ka korralikult kokku võttes nüüdistantsu olemuslikest huvidest lähtuvate väljendusvahendite iseloomu (seisundilisus, kontseptuaalsus, kehakesksus), mis võiksid saada takistuseks mitte ainult paradiisi pääsemisele, vaid kaasaegse etenduskunsti populaarsusele üldisemalt: tekitades hämmastust, ükskõiksust või suisa vastumeelsusust nähtuse suhtes.
Lugude jutustamise asemel tegeletakse atmosfääri loomisega, liikuvad kehad ja situatsioonid laval nõuavad vaatajalt konteksti tabamiseks omapoolset intellektuaalset pingutust. Pigem huvitabki nüüdistantsu tegijaid see, mis tekib antud hetkel ja ruumis etendaja ja vaataja vahel kui muretsemine asjaolu pärast, kas kõik saalis ikka „õigesti“ aru saavad. Tänapäeva tantsu huviks on iga elatava keha võime dialoogiks, kordumatu maailmasolemise ilmsiks toomine (sest kunst on millegi senivarjatu ilmsiks toomine). Kindlasti on selline kahekõne vaataja jaoks ettearvamatum kui ühtlaseks vormitud kehade virtuoosne „kõne“, mis ajalooliselt tantsulavastusest ettekujutuse on loonud.
Kas nn. ihuline maailmas olemine kritiseerib a priori ka kartesiaanlikku keha ja vaimu eristust ning tühistab hinge ja keha ühtsuse, millest räägib näiteks 12. sajandi müstik, nunn ja kirjanik Hildegard von Bingen: „Hing räägib: Ma olen elav hingus inimeses, laskunud üdi ja veresoonte, luude- liikmete ja liha kotta.“ (Bingen, 2001: lk. 43) Kristlik ruumisemantika on siin ilmselge: põrgusse laskutakse ja taevasse tõustakse. Füüsilise ruumi suunad üleval-all muutuvad kultuuriteadvuses väärtuskandjateks. Meeleliselt tajutav maailm asub selles hierarhias kõige madalamal. Kujutades nähtavat maailma nähtava maailma kaudu, ei suudaks kunstnik justkui midagi öelda kõrgema reaalsuse kohta. Kas liikuval kehal, mis ei pruugi viidata millelegi muule peale iseenda korruptiivsususe ja mandumise, on kohta kirikuseinte vahel?
Kristlus on kahtlemata meie kollektiivset ja individuaalset mitteteadvust tugevasti mõjutav diskursus. Paneb ainult imestama, miks ei kergita me kulmugi visuaalset kultuuriruumi täitva ühe teatava keha alastioleku ja alanduste peale või loo peale sünnitajast neitsist…
„Laval roomab vana bikiinides mees, kes tõuseb ja hakkab end aeglaselt ning rituaalselt riietama: bikiinidele järgneb idamaisele preestrile omane rüü, mida hakkab katma politseivorm. Samal ajal alustab lava teises nurgas seisev politseivormis mees enese lahtiriietamist. Lahtiriietatud mees istub sinna juba varem valatud punase värviloigu ( vereloigu) kõrvale. Kaks uut politseirõivais mees alustavad seepeale lahtiriietanud mehe nuiadega peksmist, mille helitaustana on kasutatud valje peksmist kujutavaid perkussioone. Löökide eest põgeneda püüdev ning siplev mees kattub värvi - verega, mida hiljem talle ka peale valatakse. Läbipekstud, näiliselt elutu keha surutakse musta kilekotti, mille ette asetatakse mikrofon. Kilekotist ehk laibakotist lükatakse välja organid, mis juba uute tegelaste poolt minema veetakse.“ (Toomel 2017: lk.21) Eelkirjeldatu on stseen suhteliselt radikaalse kaasaegse teatri esindaja Romeo Castellucci lavastusest „ BR.#04“. Lavastusterviku loovad meelevaldselt järgnevad visuaalsed kujundid, mis moonutavad ja diskrediteerivad viiteid, mis vaatajal iga üksiku detailiga kultuurimälu pinnalt tekkida võiksid. Selline moonutatud kultuuri portreteerimine võib avaldada samas sügavat emotsionaalset mõju, nagu Castellucci lavastused enamasti mõjuvadki. (ibid.) See on nagu julia kristevalik jälestus, mis tõukab eemale ja tõmbab ligi samaaegselt.
1520. aastal maalib sakslane Matthias Grünewald oma „Väikese ristilöömise“. Teose, mis erineb suuresti tavapärasest Kristuse kujutamisest. Kunstnikku huvitab toimingu vägivaldsus, aeglane piinarikas surm ristil ning pekstud keha ilustamata kujul. Julgen väita, et see ( olemuselt religioosne) teos ei erine oma kavatsustelt mingilgi moel Romeo Castellucci etenduskunstist. Grünewaldi Kristus ja Castellucci tegelased ilmutavad end vaatajale oma sügavaima (kehalise) alanduse hetkeil, selleks, et ülendus saaks võimalikuks. Loomulikult mõjuvad kohaloleva keha alandused vahetumalt kui maalitud. Aga siiski - kas 16. sajandi kunstnikku huvitab publiku šokeerimine või intrigeerib võimalus paradiisiväravate taha jääda?
Mulle tundub, et kirikut (?) ei häiri siin mitte niivõrd keha alandused, vaid kunsti ambivalentne hoiak ja olemus üleüldse: jumala ( ja inimese kui jumala näo järgi loodud olendi) kujutatud keha paneb alati mõtlema veel millestki muust kui liha vaimukssaamisest. Nendest piltidest ja etendustest on ju eemaldamatu valu ja alanduse erootika, piiri tõmbamine aga osutub väga keerukaks ja kunstlikuks. Kujutamise diskursus ise võib olla kahtlasem kui sisu, mida ta loob. Baudrillard räägib igasuguse kujutamise reaalsust hävitavast jõust, omaenda originaali hävitavast jõust. (inimese puhul siis jumal?). „ Kas märk võiks osutada tähenduse sügavustele, kas märk võiks välja vahetada tähenduse ning kas miski- Jumal muidugi mõista- võiks olla selle vahetuse kautsjoniks?“ (Baudrillard 1999: lk. 14 ) Ohtlike tähenduste asemel, mida kehastatud kunst luua võib, on võib-olla suuremaks ohuks hoopis võimalus, et märgi taga pole midagi, ammugi mitte Jumalat ja isegi mitte jumalateotust? Võimalus, et Jumal saab kunsti läbi teotatud, ei suuda kahtluse alla seada siiski Jumala olemasolu.
Kujutamise ja mängimise diskursused iseenesest võivad sisaldada teatavat ohtu „hea maitse“, inimliku ja/või jumaliku korra vastu ühiskonnas ning inimese heitlikus hinges. Ühe puhul võib puhas esteetiline nauding joone meisterlikkusest või proportsiooni täiuslikkusest varjutada kujutatud loo moraalse kasuteguri (kas sellepärast võibki leida kirikutest kohutavalt halba maalikunsti, minge näiteks Jaani kirikusse Tallinnas?), teise puhul -
„Mängimiskultuuri traditsioonides on alati midagi väga füüsilist. Olgu jutuks jalgpall, tants või aiandus- neid saab õppida vaid tegevuse kaudu. Mängimise reegleid saab omandada vaid füüsilise kogemuse ja füüsiliste oskuste kaudu. Ja kuna mängimine seisneb suurelt jaolt vaikivas teadmistes ja füüsilistes oskustes, on mängu tulemust väga raske kontrollida, s.t. mängimine kätkeb võimalikku õõnestustegevust. Sel põhjusel ongi teater alati olnud võimukandjatele mureallikaks: teater on alati väljendanud rohkemat, kui tekstis kirjas.“ (Sauter 2011: lk. 177) Olgu siis mureks Jumala autoriteet, riigi alustalad või alamate moraal. Nii et pilt või skulptuur või tants kirikus on igal juhul problemaatiline- jumaliku olemuse tabamatuse tõttu võib kõik taanduda pelgalt inimlikuks rähklemiseks. Iga pildi või tantsuetenduse kõrvale ei pane ka selgitavat silti, kuidas asjast „õigesti“ aru peaks saama. Ning kas fakt, et asume pühakojas on tagatiseks , et inimese poolt loodu on tähistajaks mitte tühjusele (millest räägib Baudrillard) vaid erakordsele sisule?
Kaasaegne tantsukunst on järjest enam eemaldumas traditsioonilisest, ajalooliselt lavalist tantsukunsti saatnud kehakontseptsioonist. Michel Foucault (kes räägib küll sõduri kehast) kirjeldab, kuidas keha muutub võimu objektiks, mida valvata, distsiplineerida, manipuleerida, vormida, dresseerida; keha, mis kuuletub, vastab, muutub osavamaks ja omandab mitmesuguseid üha kasvavaid jõude. Kehale avaldatakse lakkamatult survet, teda püütakse võtta haardesse mehhaanika enda tasandil, ohjates tema liikumisi, žeste ja poose.“ (Foucault 2014: lk. 196) Ballett ( ehk siis tantsukunst tervikuna suurema osa oma ajaloost) on lõputu võitlus nõdra liha ja maa gravitatsioonijõuga. Küsimus on, kas see teeb meist jumalad? Ning kas kirikusse võiks sobida ihust puhastatud keha, pigem juba puhas idee või ilu kui mateeria?
Sisenen saali, mille laes hõõgub kuldne valgusallikas. Loomulikult tuvastab skeptik minus 30 sekundit hiljem, et tegemist on hiiglasuure lakkeriputatud kommipaberiga, aga lavamaagia ja valgustus teevad siiski oma töö - olen lummatud. Kuldse tulekera keskelt laskub alla üleni kuldse lateksiga kaetud keha. Niimoodi, pea alaspidi rippudes loeb olend Nietzschet, läbiloetud lehti efektselt maa poole läkitades. Gravitatsioon muutub nähtavaks ja kogu asja sisulist veenvust suurendab asjaolu, et maa külgetõmbejõud mõjub küll paberile ( sõnale?) aga mitte kuldsele üliinimesele. Tekst kosmosesse või Maa peale saadetud, hakkab jumalus suuremaid kaari ja efektsemat õhulendu demonstreerima. Kaugel allpool lihtsurelikud seda kõike pea kuklas ja kätt ereda valguse kaitseks silmade ette seades tunnistamas. Sedakorda on meil siiski vedanud - enamasti on jumalate ja nende kehastatud asemike jõllitamine keelatud igal ajal ja igal pool.
Tegemist on kevadel Kanuti Gildis etendunud Raho Aadla soololavastusega „Mina olen Ra“. Tantsija on tekitanud situatsiooni, kus maa külgetõmbejõud ei ole enam liikumist takistavaks asjaoluks. Paradoksaalsel kombel ennast sellega liikumatusse määrates - puudub ju toetuspunkt, millelt soorituseks impulssi, põhjendust ja jõudu hankida. Kui eemaldame keha jaoks selle eksisteerimise tingimused (õigemini küll simuleerime nende kaotamist), kas jõuame lähemale jumalikule olemisele? Kas Raho Aadla kehastatud kuldne üliinimene ( jumalus?) sobiks kõlkuma pühakotta ristilöödu kaaslaseks? Tantsukunsti ja kiriku suhted sõltuvad seega „keha“ ja „kujutamise“ mõistete lahtiharutamisest. Ühelt poolt kunsti ja religiooni kõrvutamisel ning teisalt vahetegemisel elataval ja omataval kehal.
1. Baudrillard, J. 1999. Simulaakrumid ja simulatsioon. Tallinn, Avatud Eesti Fond, Kirjastus Kunst, tlk. Leena Tomasberg
2. Bingen von, H, 2001. Elava valguse sõnad. Tallinn, Kristlik kirjastusselts Logos, tlk. Liina Ootsing
3. Foucault, M, 2014. Valvata ja karistada: vangla sünd. Tartu, Ilmamaa, tlk. Mirjam Lepikult
4. Sauter, W. 2011. Teatrisündmus- mis see on? Valitud artikleid teatriuurimisest. Tartu Ülikooli Kirjastus, tlk. Ott Karulin.
5. Toomel, H-M, 2017. Nüüdistantsu problemaatikast lähtudes kümnest käsust: nelja lavastuse näitel. Seminaritöö, TÜ VKA.
Töö asub TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogus: https://www.ester.ee/search~S78*est?/aToomel/atoomel/1%2C14%2C26%2CB/frameset&FF=atoomel+helle+mari+++++1994&2%2C%2C3
### Response:
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cadena SER-i andmetel on Ronaldo vihjanud Inglismaale naasmisele. "Ma olen alati oma maksud ilusti ära maksnud, nii Inglismaal kui siin, Hispaanias. Inglismaal aga polnud mul sääraseid probleeme, seetõttu tahaksin sinna tagasi minna," vahendas Soccernet.ee Ronaldo sõnu.
"Ma olen kui avatud raamat - minu poolt oleks lauslollus püüda maksud maksmata jätta, see tuleks niikuinii välja." Ronaldo kinnitas kohtunikule, et ta usaldab oma nõustajaid ning tema poolt on kõik korralikult tehtud: "Ma maksin 2014. aastal kõik maksud ära. Ma ei jaga maksudest väga midagi, käisin koolis kuuenda klassini ning ainus, mida oskan hästi teha, on jalgpalli mängimine. Kui mu nõustajad ütlevad "Cristiano, kõik on korras", siis ma usaldan neid."
Maksusaagat on Inglismaal agaralt monitoorimas mehe endine koduklubi Manchester United, kelle tegevjuht Ed Woodward on nõus kasvõi läbi põrgu minema, et sellise kaliibriga meest tagasi Unitedisse tuua - nii turundusliku kui mängulise tõuke andev 32-aastane maailma parim jalgpallur oleks enamikele Unitedi fännidele kui päästeingel, kes viib Unitedi tagasi tippu - sinna, kuhu klubi kuulus legendaarse peatreeneri Sir Alex Fergusoni ajal. | Ronaldo tahab tagasi Inglismaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cadena SER-i andmetel on Ronaldo vihjanud Inglismaale naasmisele. "Ma olen alati oma maksud ilusti ära maksnud, nii Inglismaal kui siin, Hispaanias. Inglismaal aga polnud mul sääraseid probleeme, seetõttu tahaksin sinna tagasi minna," vahendas Soccernet.ee Ronaldo sõnu.
"Ma olen kui avatud raamat - minu poolt oleks lauslollus püüda maksud maksmata jätta, see tuleks niikuinii välja." Ronaldo kinnitas kohtunikule, et ta usaldab oma nõustajaid ning tema poolt on kõik korralikult tehtud: "Ma maksin 2014. aastal kõik maksud ära. Ma ei jaga maksudest väga midagi, käisin koolis kuuenda klassini ning ainus, mida oskan hästi teha, on jalgpalli mängimine. Kui mu nõustajad ütlevad "Cristiano, kõik on korras", siis ma usaldan neid."
Maksusaagat on Inglismaal agaralt monitoorimas mehe endine koduklubi Manchester United, kelle tegevjuht Ed Woodward on nõus kasvõi läbi põrgu minema, et sellise kaliibriga meest tagasi Unitedisse tuua - nii turundusliku kui mängulise tõuke andev 32-aastane maailma parim jalgpallur oleks enamikele Unitedi fännidele kui päästeingel, kes viib Unitedi tagasi tippu - sinna, kuhu klubi kuulus legendaarse peatreeneri Sir Alex Fergusoni ajal.
### Response:
Ronaldo tahab tagasi Inglismaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsiooninormi 14.20 alistas seitse naist. Viimasena viis aga lõppvõistlusele tulemus 14.07. Esimesena jäi 12 seast välja ameeriklanna Tori Franklin, kes hüppas isiklikuks rekordiks 14.03.
Finalistid:
Olga Rõpakova KAZ 14,57 Q
Yulimar Rojas VEN 14,52 Q
Susana Costa POR 14,35 Q
Patricia Mamona POR 14,29 Q
Kristin Gierisch GER 14,25 Q
Shanieka Ricketts JAM 14,21 Q
Caterine Ibarguen COL 14,21 Q
Hanna Knjazjeva-Minenko ISR 14,17 q
Kimberly Williams JAM 14,14 q
Anna Jagaciak POL 14,09 q
Neele Eckhardt GER 14,07 q
Ana Peleteiro ESP 14,07 q | Naiste kolmikhüppes oli seitse normitäitjat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsiooninormi 14.20 alistas seitse naist. Viimasena viis aga lõppvõistlusele tulemus 14.07. Esimesena jäi 12 seast välja ameeriklanna Tori Franklin, kes hüppas isiklikuks rekordiks 14.03.
Finalistid:
Olga Rõpakova KAZ 14,57 Q
Yulimar Rojas VEN 14,52 Q
Susana Costa POR 14,35 Q
Patricia Mamona POR 14,29 Q
Kristin Gierisch GER 14,25 Q
Shanieka Ricketts JAM 14,21 Q
Caterine Ibarguen COL 14,21 Q
Hanna Knjazjeva-Minenko ISR 14,17 q
Kimberly Williams JAM 14,14 q
Anna Jagaciak POL 14,09 q
Neele Eckhardt GER 14,07 q
Ana Peleteiro ESP 14,07 q
### Response:
Naiste kolmikhüppes oli seitse normitäitjat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paremuselt teise tulemuse 44,75 jooksis välja Steven Gardiner Bahamalt ning kolmas oli Makwala kaasmaalane Baboloki Thebe 44,82-ga.
Tulemused:
1. jooks
Fred Kerley USA 44,92
Lalonde Gordon TTO 45,02
Kevin Borlee BEL 45,09
Pavel Maslak CZE 45,10
Matthew Hudson-Smith GBR 45,31
Lucas Carvalho BRA 45,86
Lucas Bua ESP 46,00
Collins Omae Gichana KEN 46,10
Bachir Mahamat CHA 47,50
2. jooks
Wayde Van Niekerk RSA 45,27
Davide Re ITA 45,71
Machel Cedenio TTO 45,77
Teddy Atine-Venel FRA 45,90
Yoandys Lescay CUB 45,93
Luka Janezic SLO 46,06
Steven Solomon AUS 46,27
Kimorie Shearman VIN 47,05
Nery Brenes CRC 45,53 dq
3. jooks
Baboloki Thebe BOT 44,82
Demish Gaye JAM 44,98
Dwayne Cowan GBR 45,39
Boniface Mweresa KEN 45,58
Rafal Omelko POL 45,69
Samuel Garcia ESP 46,37
Pieter Conradie RSA 46,62
Warren Hazel SKN 46,96
Narek Ghukasjan ARM 49,70
4. jooks
Steven Gardiner BAH 44,75
Wilbert London III USA 45,10
Brian Gregan IRL 45,37
Jonathan Borlee BEL 45,70
Luguelin Santos DOM 45,73
Mamoudou Hanne FRA 45,89
Ylimar Herrera COL 47,18
Steven Gayle JAM dq
5. jooks
Isaac Makwala BOT 44,55
LaShawn Merrit USA 45,00
Jamal Walton CAY 45,05
Oscar Husillos ESP 45,22
Raymond Kibet KEN 45,75
Martyn Rooney GBR 45,75
Renny Quow TTO 45,95
Winston George CUY 46,02
Sailosi Tubuilagi FIJ 48,98
6. jooks
Nathon Allen JAM 44,91
Gil Roberts USA 44,92
Abdalelah Haroun QAT 45,27
Muhammed Yahiya IND 45,98
Samson Nathaniel NGR 46,63
Takamasa Kitagawa JPN 47,35
Karabo Sibanda BOT 47,44
Emmanuel Dasor GHA dns | 400 meetri eeljookse valitsesid Botswana mehed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paremuselt teise tulemuse 44,75 jooksis välja Steven Gardiner Bahamalt ning kolmas oli Makwala kaasmaalane Baboloki Thebe 44,82-ga.
Tulemused:
1. jooks
Fred Kerley USA 44,92
Lalonde Gordon TTO 45,02
Kevin Borlee BEL 45,09
Pavel Maslak CZE 45,10
Matthew Hudson-Smith GBR 45,31
Lucas Carvalho BRA 45,86
Lucas Bua ESP 46,00
Collins Omae Gichana KEN 46,10
Bachir Mahamat CHA 47,50
2. jooks
Wayde Van Niekerk RSA 45,27
Davide Re ITA 45,71
Machel Cedenio TTO 45,77
Teddy Atine-Venel FRA 45,90
Yoandys Lescay CUB 45,93
Luka Janezic SLO 46,06
Steven Solomon AUS 46,27
Kimorie Shearman VIN 47,05
Nery Brenes CRC 45,53 dq
3. jooks
Baboloki Thebe BOT 44,82
Demish Gaye JAM 44,98
Dwayne Cowan GBR 45,39
Boniface Mweresa KEN 45,58
Rafal Omelko POL 45,69
Samuel Garcia ESP 46,37
Pieter Conradie RSA 46,62
Warren Hazel SKN 46,96
Narek Ghukasjan ARM 49,70
4. jooks
Steven Gardiner BAH 44,75
Wilbert London III USA 45,10
Brian Gregan IRL 45,37
Jonathan Borlee BEL 45,70
Luguelin Santos DOM 45,73
Mamoudou Hanne FRA 45,89
Ylimar Herrera COL 47,18
Steven Gayle JAM dq
5. jooks
Isaac Makwala BOT 44,55
LaShawn Merrit USA 45,00
Jamal Walton CAY 45,05
Oscar Husillos ESP 45,22
Raymond Kibet KEN 45,75
Martyn Rooney GBR 45,75
Renny Quow TTO 45,95
Winston George CUY 46,02
Sailosi Tubuilagi FIJ 48,98
6. jooks
Nathon Allen JAM 44,91
Gil Roberts USA 44,92
Abdalelah Haroun QAT 45,27
Muhammed Yahiya IND 45,98
Samson Nathaniel NGR 46,63
Takamasa Kitagawa JPN 47,35
Karabo Sibanda BOT 47,44
Emmanuel Dasor GHA dns
### Response:
400 meetri eeljookse valitsesid Botswana mehed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimsi pühakoda on nüüdseks tegutsenud kümme aastat. Sama kaua on tegutsenud ka Jaakobi kiriku galerii, seega on kunstnik Siim Tanel Annuse isikunäitus kirikus juubelinäitus.
"Loomine – genesis – tähendab uue algust, edasiminekut, kreatsiooni. Elutu ja kaootilise maailma muutumist korrapäraseks, elavaks ehk siis jätkumisele ja elule suunatud keskkonnaks. Selles on vanatestamentlikku jõudu, väge ja ilmutuslikkust, kus eimillestki sünnib elu, kaootiline muundub korrapäraseks ja elule ainuomaseks," märgitakse näituse saatetekstis.
Näitusel on eksponeeritud kunstniku paaril viimasel aastal loodud maalid. Tegu on kolme erineva maaliseeria osalise esitlusega, mis annab tunnistust kunstniku mastaapsete maaliseerijate olemusest ja tema väekusest luua sisukaid ja mõtestatud uusi maailmu. Samas lähtub ta meile tuttavatest looduse igavest ringkäiku puudutavatest algetest.
Esitletud kolmest maalist koosnev tsükkel „Tee“ on algselt loodud Pekingi biennaali jaoks. Siim-Tanel Annus ütleb nende tööde kohta järgmist: „Püüdsin kujutada vaimset kulgemist, kasvamist ja teekonda, kusjuures maalide algne vorm pärineb juba ligi kümme aastat tagasi alguse saanud teostest.“
Maalid sarjast „Ilmapuu“ on osa suuremast maaliinstallatsioonist, millega kunstnik on esinenud 2016. aastal Hiinas Nanjingis ja Saksamaal „Nordart 2017“ näitustel. Kunstnik lisab: „Olen kasutanud vanade puumajade pragunenud palgiotsi. Aastaringid ja praod nendes palkides on justkui ajarännakud mõnesaja aasta taha. Neis väljendub konkreetse puu elulugu ja ajalugu. Nendes palgi läbilõigetes on teatud saladuslik ülesehitus ja korrapära, mis viitavad kasvu, aja ja viimselt ka puu enese loole. Need on lagunemise mandalad.“
Näitusel üleval olevad kolm maali sarjast „Genesis“ on inspireeritud meid ümbritsevast kosmilisest maailmaruumist ja selle loomisest. Kunstnik Siim-Tanel Annus sai nende maalide eest 2015. aastal Hiinas Nanjingi rahvusvahelisel näitusel Grand Prix’.
"Näitus „Genesis“ võimaldab osa saada tõdemusest, et kus looja puutub kokku Jumaliku olemusega, seal juurdub ta alati Temasse enesesse. Vaid siis sünnib muutus, korratuse asemele tekib selgesuunaline arusaam olemasolust ja uue loomisest. Teostub mõte ja tekib tähendus, mis viib üksindusest jumaliku soojuse ja kaasloodute mõistmiseni, rõõmusõnumi lätetele, täpsemalt siis evangeeliumisse," kommeteeris kuraator Erkki Juhandi. | Siim-Tanel Annus lõi loomise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimsi pühakoda on nüüdseks tegutsenud kümme aastat. Sama kaua on tegutsenud ka Jaakobi kiriku galerii, seega on kunstnik Siim Tanel Annuse isikunäitus kirikus juubelinäitus.
"Loomine – genesis – tähendab uue algust, edasiminekut, kreatsiooni. Elutu ja kaootilise maailma muutumist korrapäraseks, elavaks ehk siis jätkumisele ja elule suunatud keskkonnaks. Selles on vanatestamentlikku jõudu, väge ja ilmutuslikkust, kus eimillestki sünnib elu, kaootiline muundub korrapäraseks ja elule ainuomaseks," märgitakse näituse saatetekstis.
Näitusel on eksponeeritud kunstniku paaril viimasel aastal loodud maalid. Tegu on kolme erineva maaliseeria osalise esitlusega, mis annab tunnistust kunstniku mastaapsete maaliseerijate olemusest ja tema väekusest luua sisukaid ja mõtestatud uusi maailmu. Samas lähtub ta meile tuttavatest looduse igavest ringkäiku puudutavatest algetest.
Esitletud kolmest maalist koosnev tsükkel „Tee“ on algselt loodud Pekingi biennaali jaoks. Siim-Tanel Annus ütleb nende tööde kohta järgmist: „Püüdsin kujutada vaimset kulgemist, kasvamist ja teekonda, kusjuures maalide algne vorm pärineb juba ligi kümme aastat tagasi alguse saanud teostest.“
Maalid sarjast „Ilmapuu“ on osa suuremast maaliinstallatsioonist, millega kunstnik on esinenud 2016. aastal Hiinas Nanjingis ja Saksamaal „Nordart 2017“ näitustel. Kunstnik lisab: „Olen kasutanud vanade puumajade pragunenud palgiotsi. Aastaringid ja praod nendes palkides on justkui ajarännakud mõnesaja aasta taha. Neis väljendub konkreetse puu elulugu ja ajalugu. Nendes palgi läbilõigetes on teatud saladuslik ülesehitus ja korrapära, mis viitavad kasvu, aja ja viimselt ka puu enese loole. Need on lagunemise mandalad.“
Näitusel üleval olevad kolm maali sarjast „Genesis“ on inspireeritud meid ümbritsevast kosmilisest maailmaruumist ja selle loomisest. Kunstnik Siim-Tanel Annus sai nende maalide eest 2015. aastal Hiinas Nanjingi rahvusvahelisel näitusel Grand Prix’.
"Näitus „Genesis“ võimaldab osa saada tõdemusest, et kus looja puutub kokku Jumaliku olemusega, seal juurdub ta alati Temasse enesesse. Vaid siis sünnib muutus, korratuse asemele tekib selgesuunaline arusaam olemasolust ja uue loomisest. Teostub mõte ja tekib tähendus, mis viib üksindusest jumaliku soojuse ja kaasloodute mõistmiseni, rõõmusõnumi lätetele, täpsemalt siis evangeeliumisse," kommeteeris kuraator Erkki Juhandi.
### Response:
Siim-Tanel Annus lõi loomise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägiselt kulgenud kohtumises juhtisid võõrustajad viimase veerandaja keskel 60:57, kuid olid poolteist minutit enne lõpusireeni ees 67:61 ning võtsid viiepunktilise võidu. Alla kolme punkti vahe teisel poolajal õnneks ei langenud, kuigi see ei kasvanud ka enamaks kui 8-9 punkti.
Poola oli lauas parem 50-43, korvisöödud Eesti kasuks 12-7, pallikaotusi oli meil 15, Poolal 19. Kahepunktivisked Eesti kasuks 53 vs 42 %, kolmesed meile 18,5 vs 9 % (meil 27/5, Poolal 22/2), vabavisked meile 84 vs 63 % (meil 6/5, neil 30/19).
Eesti koondise resultatiivseimad mängijad olid: Kristian Kullamäe 17 pt, 6 lp, 5 rs, Hugo Erkmaa 15+3+3, Henri Drell 11+5+2 ja Matthias Tass 10+4 lp, Erki Kuhi kogus isiklikku kontosse 4 punkti ning 8 lauapalli.
Peatreener Vaido Rego tunnistas, et mäng oli raske: "Tunda, et pinget oli peal, publikut oli hallis ja kaasalemaist senisest rohkem. Mäng oli rabe. Mõlemad tiimid olid kodutöö ära teinud, punktid tulid raskelt. Mängu tuleb asjaolu, kellel on paremad närvid. Play-off võibki olla ühe-kahe viske mäng."
"Kaitses oli kohati ülepüüdmist - sealt ka 27 viga. Seda on meil varemgi juhtunud - kui lähed agressiivselt kaitsma, on oht üle pingutada. Teeme omad järeldused. Ka ünnakul oli meil kaheldavaid viskeid. Ma ei arva, et me oleksime pidanud Poolat võitma kindlalt, ses mõttes tuleb olla rahul ja valmistuda uueks ning veel olulisemaks mänguks," lõpetas Rego.
Tänases poolfinaalis kohtub Eesti Suurbritanniaga, kes alistas Bulgaaria 76:73 (41:31). Bulgaaria tuli kaotusseisust kaks korda mängu tagasi, ent tugevam siiski võitis. Veel jõudsid poolfinaali Horvaatia ja Iisrael, viimane kindlamalt, Horvaatia pidi natuke rohkem vaeva nägema.
Laupäevased poolfinaalid:
Kell 18.15 Eesti - Suurbritannia
Kell 20.30 Horvaatia - Iisrael | Eesti U-18 koondise peatreener: play-off võibki olla ühe-kahe viske mäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägiselt kulgenud kohtumises juhtisid võõrustajad viimase veerandaja keskel 60:57, kuid olid poolteist minutit enne lõpusireeni ees 67:61 ning võtsid viiepunktilise võidu. Alla kolme punkti vahe teisel poolajal õnneks ei langenud, kuigi see ei kasvanud ka enamaks kui 8-9 punkti.
Poola oli lauas parem 50-43, korvisöödud Eesti kasuks 12-7, pallikaotusi oli meil 15, Poolal 19. Kahepunktivisked Eesti kasuks 53 vs 42 %, kolmesed meile 18,5 vs 9 % (meil 27/5, Poolal 22/2), vabavisked meile 84 vs 63 % (meil 6/5, neil 30/19).
Eesti koondise resultatiivseimad mängijad olid: Kristian Kullamäe 17 pt, 6 lp, 5 rs, Hugo Erkmaa 15+3+3, Henri Drell 11+5+2 ja Matthias Tass 10+4 lp, Erki Kuhi kogus isiklikku kontosse 4 punkti ning 8 lauapalli.
Peatreener Vaido Rego tunnistas, et mäng oli raske: "Tunda, et pinget oli peal, publikut oli hallis ja kaasalemaist senisest rohkem. Mäng oli rabe. Mõlemad tiimid olid kodutöö ära teinud, punktid tulid raskelt. Mängu tuleb asjaolu, kellel on paremad närvid. Play-off võibki olla ühe-kahe viske mäng."
"Kaitses oli kohati ülepüüdmist - sealt ka 27 viga. Seda on meil varemgi juhtunud - kui lähed agressiivselt kaitsma, on oht üle pingutada. Teeme omad järeldused. Ka ünnakul oli meil kaheldavaid viskeid. Ma ei arva, et me oleksime pidanud Poolat võitma kindlalt, ses mõttes tuleb olla rahul ja valmistuda uueks ning veel olulisemaks mänguks," lõpetas Rego.
Tänases poolfinaalis kohtub Eesti Suurbritanniaga, kes alistas Bulgaaria 76:73 (41:31). Bulgaaria tuli kaotusseisust kaks korda mängu tagasi, ent tugevam siiski võitis. Veel jõudsid poolfinaali Horvaatia ja Iisrael, viimane kindlamalt, Horvaatia pidi natuke rohkem vaeva nägema.
Laupäevased poolfinaalid:
Kell 18.15 Eesti - Suurbritannia
Kell 20.30 Horvaatia - Iisrael
### Response:
Eesti U-18 koondise peatreener: play-off võibki olla ühe-kahe viske mäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teistele ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõuga viib sotsiaalministeerium ellu valitsusliidu tegevusprogrammi tagamaks Eesti inimestele arstiabi parem kättesaadavus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustub ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustab 13% töötava inimese tasudelt.
Tänavu aprillis kinnitas valitsus riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames haigekassa tulubaasi laiendamise ja otsustas täiendavalt panustada eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt.
Lisanduvad vahendid tervishoiusektorisse on vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele aastatel 2018–2021 järgmised: 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot.
Selle raha abil viiakse järgnevad tervisehoiuteenused haigekassa eelarvesse:
alates 2018. aastast rahastatakse haigekassa kaudu järgmisi teenuseid:
1) hambaravi toetus;
2) sügava vaimupuudega täiskasvanute üldanesteesias hambaravi tagamine;
3) kiirabi osutamine;
4) viljatusravi kulude hüvitamine;
5) HIVi ja AIDSi ravikonsiiliumi töö toetamine;
6) meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse
tagamine laeval;
7) täiendav ravimihüvitis;
8) perearstide asendustasud;
alates 2019. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu järgmisi teenuseid:
9) HIVi ravimid;
10) immuunpreparaatide soetamine;
11) ravikindlustamata isikute vältimatu abi rahastamine;
12) tuberkuloosiravimite soetamine;
13) antidoodid;
alates 2019. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu järgmisi teenuseid:
14) riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmise tagamine;
15) residentuuri konsolideerimine. | Haigekassa tulubaasi suurendav eelnõu on kooskõlastuste ootel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teistele ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõuga viib sotsiaalministeerium ellu valitsusliidu tegevusprogrammi tagamaks Eesti inimestele arstiabi parem kättesaadavus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustub ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustab 13% töötava inimese tasudelt.
Tänavu aprillis kinnitas valitsus riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames haigekassa tulubaasi laiendamise ja otsustas täiendavalt panustada eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt.
Lisanduvad vahendid tervishoiusektorisse on vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele aastatel 2018–2021 järgmised: 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot.
Selle raha abil viiakse järgnevad tervisehoiuteenused haigekassa eelarvesse:
alates 2018. aastast rahastatakse haigekassa kaudu järgmisi teenuseid:
1) hambaravi toetus;
2) sügava vaimupuudega täiskasvanute üldanesteesias hambaravi tagamine;
3) kiirabi osutamine;
4) viljatusravi kulude hüvitamine;
5) HIVi ja AIDSi ravikonsiiliumi töö toetamine;
6) meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse
tagamine laeval;
7) täiendav ravimihüvitis;
8) perearstide asendustasud;
alates 2019. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu järgmisi teenuseid:
9) HIVi ravimid;
10) immuunpreparaatide soetamine;
11) ravikindlustamata isikute vältimatu abi rahastamine;
12) tuberkuloosiravimite soetamine;
13) antidoodid;
alates 2019. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu järgmisi teenuseid:
14) riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmise tagamine;
15) residentuuri konsolideerimine.
### Response:
Haigekassa tulubaasi suurendav eelnõu on kooskõlastuste ootel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parima tulemuse eest hoolitses uusmeremaalane Tomas Walsch, kellele märgiti protokolli 22.14 meetrit. Viimasena pääses lõppvõistlusele poolakas Konrad Bukowiecki 20.55-ga, jättes ühe sentimeetriga 12 parema seast välja koondisekaaslase Jakub Szyszkowski.
Finalistid:
Tomas Walsh NZL 22.14 Q
David Storl GER 21.41 Q
Michal Haratyk POL 21.27 Q
Darren Hill USA 21.11 Q
Jacko Gill NZL 20.96 Q
Ryan Crouser USA 20.90 Q
Stipe Zunic CRO 20.86 Q
Ryan Whiting USA 20.84 Q
Tomas Stanek CZE 20.76 Q
Joe Kovacs USA 20.67
Andrei Gag ROM 20.61
Konrad Bukowiecki POL 20.55 | Meeste kuulitõukes ületati juba hommikul 22-meetri piir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parima tulemuse eest hoolitses uusmeremaalane Tomas Walsch, kellele märgiti protokolli 22.14 meetrit. Viimasena pääses lõppvõistlusele poolakas Konrad Bukowiecki 20.55-ga, jättes ühe sentimeetriga 12 parema seast välja koondisekaaslase Jakub Szyszkowski.
Finalistid:
Tomas Walsh NZL 22.14 Q
David Storl GER 21.41 Q
Michal Haratyk POL 21.27 Q
Darren Hill USA 21.11 Q
Jacko Gill NZL 20.96 Q
Ryan Crouser USA 20.90 Q
Stipe Zunic CRO 20.86 Q
Ryan Whiting USA 20.84 Q
Tomas Stanek CZE 20.76 Q
Joe Kovacs USA 20.67
Andrei Gag ROM 20.61
Konrad Bukowiecki POL 20.55
### Response:
Meeste kuulitõukes ületati juba hommikul 22-meetri piir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks muusikale pakutakse sööki-jooki, väiksematele on lasteala batuutide, mängude ja näomaalingutega ning saab ratsutada hobustega.
Ansamblite vaheajal saab tantsida Kaie Segeri juhendamisel Line-tantsu ning festivali hoiab ohjes kauboi - Heino Seljamaa.
Ajakava
15.00 avatakse väravad
16.00 ROBIROHI
17.15 LOVELY BEATS
18.15 KUKERPILLID + külalisena David O`Brock
19.45 LÕÕTSAVÄGILASED
21.15 FOLKMILL
22.30 KAIDI & BARN BROTHERS + AIRI OJAMETS, TRIIN NIITOJA | Harku Kantri saab 30 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks muusikale pakutakse sööki-jooki, väiksematele on lasteala batuutide, mängude ja näomaalingutega ning saab ratsutada hobustega.
Ansamblite vaheajal saab tantsida Kaie Segeri juhendamisel Line-tantsu ning festivali hoiab ohjes kauboi - Heino Seljamaa.
Ajakava
15.00 avatakse väravad
16.00 ROBIROHI
17.15 LOVELY BEATS
18.15 KUKERPILLID + külalisena David O`Brock
19.45 LÕÕTSAVÄGILASED
21.15 FOLKMILL
22.30 KAIDI & BARN BROTHERS + AIRI OJAMETS, TRIIN NIITOJA
### Response:
Harku Kantri saab 30 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Kahjuks peame teatama, et meil pole võimalik laupäevaseks mänguks meeskonda kokku saada ja mängule sõita. Meil on kahju, et selline olukord tekkis, palume Võru Heliose esindajatelt ja meeskonnalt vabandust,” teatas Narva United Lõunalehe vahendusel.
Seni oli mõlemal meeskonnal tabelis 27 punkti, narvakatel seejuures üks mäng rohkem peetud, nüüd aga rebis Helios end konkurendist kolme punktiga ette. II liiga ida-põhjapiirkonnas ob Helios neljas, jäädes liidrist Tartu Merkuurist maha vaid kahe silmaga. | Karikavõistluste mullune poolfinalist pidi vastasele andma loobumisvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Kahjuks peame teatama, et meil pole võimalik laupäevaseks mänguks meeskonda kokku saada ja mängule sõita. Meil on kahju, et selline olukord tekkis, palume Võru Heliose esindajatelt ja meeskonnalt vabandust,” teatas Narva United Lõunalehe vahendusel.
Seni oli mõlemal meeskonnal tabelis 27 punkti, narvakatel seejuures üks mäng rohkem peetud, nüüd aga rebis Helios end konkurendist kolme punktiga ette. II liiga ida-põhjapiirkonnas ob Helios neljas, jäädes liidrist Tartu Merkuurist maha vaid kahe silmaga.
### Response:
Karikavõistluste mullune poolfinalist pidi vastasele andma loobumisvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Ratas väljendas India kolleegile kahetsust, et 14 Eesti laevakaitsja osas ei ole Tamil Nadu Kõrgem Kohus kaheksa kuu jooksul kohtuistungite lõppemist veel otsust teinud.
„Austame India kohtusüsteemi sõltumatust ja ei sekku kohtumenetlusse, aga kohtuotsuse saamine mõistliku aja jooksul on õiglase kohtupidamise üks põhimõtetest. Eriti olukorras, kus välismaalased, antud juhul eestlased, on kodust kaugel ja nad ootavad otsust vanglas," sõnas peaminister.
Ratase sõnul heidab laevakaitsjate kaasus varju India ja Eesti headele suhetele ning selle lahendamine tuleks riikidevahelisele läbisaamisele kasuks.
„Loodan väga, et Eesti ja India valitsuse koostöö aitab leida laevakaitsjate kohtuprotsessile lahenduse ja meie mehed jõuavad koju," ütles peaminister.
Lisaks laevakaitsjate küsimusele arutasid peaministrid Eesti Euroopa Liidu eesistumise võtmeteemasid, eelkõige digitaalse Euroopaga seoduvat. Peaminister Ratas väljendas ka lootust, et India avab tulevikus saatkonna Tallinnas.
Kõne lõpetuseks kutsus peaminister Ratas peaminister Narendra Modi ka Eestisse visiidile. | Ratas palus India peaministrilt laevakaitsjate juhtumis kiiret lahendust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Ratas väljendas India kolleegile kahetsust, et 14 Eesti laevakaitsja osas ei ole Tamil Nadu Kõrgem Kohus kaheksa kuu jooksul kohtuistungite lõppemist veel otsust teinud.
„Austame India kohtusüsteemi sõltumatust ja ei sekku kohtumenetlusse, aga kohtuotsuse saamine mõistliku aja jooksul on õiglase kohtupidamise üks põhimõtetest. Eriti olukorras, kus välismaalased, antud juhul eestlased, on kodust kaugel ja nad ootavad otsust vanglas," sõnas peaminister.
Ratase sõnul heidab laevakaitsjate kaasus varju India ja Eesti headele suhetele ning selle lahendamine tuleks riikidevahelisele läbisaamisele kasuks.
„Loodan väga, et Eesti ja India valitsuse koostöö aitab leida laevakaitsjate kohtuprotsessile lahenduse ja meie mehed jõuavad koju," ütles peaminister.
Lisaks laevakaitsjate küsimusele arutasid peaministrid Eesti Euroopa Liidu eesistumise võtmeteemasid, eelkõige digitaalse Euroopaga seoduvat. Peaminister Ratas väljendas ka lootust, et India avab tulevikus saatkonna Tallinnas.
Kõne lõpetuseks kutsus peaminister Ratas peaminister Narendra Modi ka Eestisse visiidile.
### Response:
Ratas palus India peaministrilt laevakaitsjate juhtumis kiiret lahendust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zinedine Machach viis külalised 6. minutil juhtima, kuid Jemerson viigistas 28. minutil. Toulouse pääses 53. minutil Andy Delort tabamusest taas ette, aga tiitlikaitsjale päästsid kolm punkti Radamel Falcao 58. ja Kamil Gliki 70. minuti väravad.
Täna kohtuvad Paris Saint-Germain - Amiens SC, Saint-Etienne - Nice, ESTAC Troyes - Stade Rennes, Metz - En Avant de Guingamp, Montpellier HSC - Caen ja Olympique Lyon - Racing Strasbourg ning homme Lille - Nantes, Angers SCO - Girondins Bordeaux ja Olympique Marseille - Dijon FCO. | AS Monaco alustas tiitli kaitsmist raske võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zinedine Machach viis külalised 6. minutil juhtima, kuid Jemerson viigistas 28. minutil. Toulouse pääses 53. minutil Andy Delort tabamusest taas ette, aga tiitlikaitsjale päästsid kolm punkti Radamel Falcao 58. ja Kamil Gliki 70. minuti väravad.
Täna kohtuvad Paris Saint-Germain - Amiens SC, Saint-Etienne - Nice, ESTAC Troyes - Stade Rennes, Metz - En Avant de Guingamp, Montpellier HSC - Caen ja Olympique Lyon - Racing Strasbourg ning homme Lille - Nantes, Angers SCO - Girondins Bordeaux ja Olympique Marseille - Dijon FCO.
### Response:
AS Monaco alustas tiitli kaitsmist raske võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Potteri võlurimaailma tagasitulek ekraanile ja lavale tähendab, et 95 miljoni naela omanik Rowling lükkab seni juhtinud James Pattersoni teisele kohale tema 87 miljoniga.
Guardiani hinnangul peab Rowling nüüd reserveerima eriti ohtralt ruumi Gringottsi pangas, sest romaan ja film "Fantastilised elukad ja kust neid leida", näidend "Harry Potter ja neetud laps" ning Potteri romaanide illustreeritud uusväljaanded on Potteri frantsiisi kergitanud võrreldes aasta varasemaga 76 miljonit naelsterlingit.
20 aastat tagasi alanud Potteri-saaga autor troonis viimati popkirjanike nimekirja 2008. aastal.
Kuna Rowling on teeninud 2017 juba esimese viie kuuga 95 miljonit, tähendab see Forbesi hinnangul sissetulekut 180 naela minutis.
Möödunud suvel avaldatud "Neetud last" on müüdud juba 680 000 füüsilist eksemplari.
Forbes arvestab sissetulekuid trüki- ja e-raamatute, filmi, lava- ja teletulude liitmisel.
Forbesi tipp-10 menukirjanikest:
1 JK Rowling (UK) – $95m
2 James Patterson (US) $87m
3 Jeff Kinney (US) $21m
4 Dan Brown (US) $20m
5 Stephen King (US) $15m
6= John Grisham (US) $14m
6= Nora Roberts (US) $14m
8 Paula Hawkins (UK) $13m
9 EL James (UK) $11.5m
10= Danielle Steel (US) $11m
10= Rick Riordan (US) $11m | Maailma rikkaimaks kirjanikuks sai Rowling | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Potteri võlurimaailma tagasitulek ekraanile ja lavale tähendab, et 95 miljoni naela omanik Rowling lükkab seni juhtinud James Pattersoni teisele kohale tema 87 miljoniga.
Guardiani hinnangul peab Rowling nüüd reserveerima eriti ohtralt ruumi Gringottsi pangas, sest romaan ja film "Fantastilised elukad ja kust neid leida", näidend "Harry Potter ja neetud laps" ning Potteri romaanide illustreeritud uusväljaanded on Potteri frantsiisi kergitanud võrreldes aasta varasemaga 76 miljonit naelsterlingit.
20 aastat tagasi alanud Potteri-saaga autor troonis viimati popkirjanike nimekirja 2008. aastal.
Kuna Rowling on teeninud 2017 juba esimese viie kuuga 95 miljonit, tähendab see Forbesi hinnangul sissetulekut 180 naela minutis.
Möödunud suvel avaldatud "Neetud last" on müüdud juba 680 000 füüsilist eksemplari.
Forbes arvestab sissetulekuid trüki- ja e-raamatute, filmi, lava- ja teletulude liitmisel.
Forbesi tipp-10 menukirjanikest:
1 JK Rowling (UK) – $95m
2 James Patterson (US) $87m
3 Jeff Kinney (US) $21m
4 Dan Brown (US) $20m
5 Stephen King (US) $15m
6= John Grisham (US) $14m
6= Nora Roberts (US) $14m
8 Paula Hawkins (UK) $13m
9 EL James (UK) $11.5m
10= Danielle Steel (US) $11m
10= Rick Riordan (US) $11m
### Response:
Maailma rikkaimaks kirjanikuks sai Rowling |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu kesklinnas ei jää märkamata ajalugu ega Teise maailmasõja purustused: linnasüdame linnaehituslikus koes domineerivad praegugi veel pommitamistest tekkinud augud. Kohati on neid auke täidetud, näiteks Raekoja platsi äärsed kvartalid taashoonestati juba 1950. aastatel, kuid suurema osa purustatud kvartalite asemele planeeris toonane linnaarhitekt Arnold Matteus haljasalad ja lootis, et kunagi tulevikus osatakse neile ehitada midagi arhitektuurilisemalt väärtuslikku, kui toonane režiim seda tahtis ja suutis.
Tuleb tõdeda, et see tulevik on nüüd käes, sest kesklinna tihendamist on kavandatud juba mõnda aega. Juuli keskel kuulutati välja ajaloolise Holmi kvartali arhitektuurivõistluse tulemused. Sealses ulatuslikus pargis laiutab vaid 1963. aastal arhitekt Voldemar Herkeli kavandatud ja 1995. aastal ööklubiks ümber ehitatud endine restoran Kaunas, praegune Atlantis. Kvartalisse on kavandatud kortereid, büroosid ja poode, pakutakse välja koht riigimajale ning Emajõe väliujula. Alljärgnevalt analüüsib võistlust ja Tartu linnaehituse ülesandeid linnaarhitekt Tõnis Arjus.
Holmi kvartali ulatuslikul haljasalal laiutab praegu vaid 1963. aastal arhitekt Voldemar Herkeli kavandatud ja 1995. aastal ööklubiks ümber ehitatud endine restoran Kaunas, praegune Atlantis.
Margus Ansu / Postimees / Scanpix
Sõjapurustuste asemele rajatud haljasalasid, parke ja linnaehituslikke tühimikke on Tartus omajagu. Miks valisite nende hulgast võistlusalaks just Holmi kvartali?
Kesklinna üldplaneeringu koostamise ajal arutati läbi, milliseid linnaehituslikke auke täitma peaks ja millised säilitada haljasaladena. Jõudsime mingi status quo’ ni. See muidugi ei välista, et tulevased põlved meie praegusi plaane ümber teha ei või ning edaspidi ka teised tühimikud taashoonestatud saavad. Saame kesklinna tihendamisega alustada ennekõike seal, kus kinnistuomanikud selleks soovi avaldavad ja kus konkreetsed plaanid ka juba olemas on.
Holmi kvartal on keeruline paik, see jaguneb mitme omaniku vahel, kõigil neil ei ole lähitulevikus küll ehitamise kavatsust, kuid paljud on arendusplaane veeretanud juba mõnda aega. Korduvalt on seal proovitud algatada planeeringuid, aga linna soov oli saada kogu kvartalile terviklahendus, mitte seda jupikaupa arendada. Täpsema terviklahenduse väljatöötamine omakorda seisis kesklinna üldplaneeringu kinnitamise taga. Kui see nüüd tehtud sai, siis vallandusid ülejäänud plaanid paisu tagant. Peale Holmi võistluse kuulutame peagi välja Sadama kvartali planeeringuvõistluse, räägime ka jõeäärse vana katlamaja piirkonna terviklikust ümber planeerimisest.
Holmi kvartalile püüdis uut linnaehituslikku ilmet leida ka eelmine linnaarhitekt Tiit Sild. Mis põhjusel eelmised plaanid osalistele ei sobinud?
Mõneti oli eelmise plaani eesmärk ärgitada linlasi kaasa mõtlema ning näidata, et tegelikult võiks selle roheala asemel olla tihe linn. Toona, 2011. aastal, püüdsid kaks kinnistuomanikku detailplaneeringut algatada, kuid nii olulise koha arendamiseks oli vaja läbimõeldud terviklahendust. See oligi kuue aasta taguse kavandi mõte.
Siis tekitas selle hoonestuskava avaldamine ägedat vastureaktsiooni ja ilmus artiklite laviin. Nendest ilmnes, et tartlased suhtuvad Ülejõe parki ja Holmi parki väga vastakalt: Ülejõe pargi taashoonestamist ei pooldatud, küll aga suhtuti mõistvamalt Holmi kvartali hoonestamisse.
Holmi kvartalile antakse praeguse võistluse tulemusel päris suur hoonestusõigus: kuni kuus korrust. Lisaks hakatakse sinna lähedale Ülejõe pargi teise serva peagi ehitama uut ülikooli IT-keskust Delta. See tähendab, et Raekoja platsist teisele poole jõge, praegu suuresti hoonestamata alale, tuleb elama ja töötama rohkesti inimesi ning tekib suur nõudlus ka avaliku ruumi järele. Ma loodan, et siis saame täpsemalt ümber mõtestada ka Ülejõe pargi, anda sellele uus hingamine juba vastavalt kasutajate soovidele ja vajadustele.
Holmi kvartali arhitektuurivõistluse võidutöös „Emajõgi“ on Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik leidnud kõige parema tasakaalu tulevikuplaanide ja praeguste piirangute vahel.
Kui mõni aeg tagasi räägiti, et Tartu kesklinn valgub Raekoja platsist Riia tänava poole ja nüüd uue Kvartali kaubanduskeskuse avamisega ka üle selle magistraaltänava, siis kas uued plaanid näevad ette kesklinna laiendamist üle jõe ja jõeääre arendamist?
Nii Holmi kvartali kui ka Delta arendamise eesmärk on olnud kesklinna sidususe suurendamine ning jõekallaste ühendamine.
Ühest küljest on see kokkusattumus, et jõe ääres on kohad, millega pole varem linnaehituslikult väga intensiivselt tegeletud, teisest küljest on jõgi Tartu väärtus ja selle linnale lähendamine on meie väga kindel eesmärk.
Ühte paika ei saa elavdada ilma inimesteta, parim moodus on anda neile võimalus selles kohas elada ja töötada. See ei tähenda, et kogu jõeäär peaks olema täis ehitatud, kuid praegu on ilmselgelt tehtud liiga vähe kaldaalade elavdamiseks.
Millega Holmi kvartali arhitektuurivõistluse võitnud Toivo Tammiku ja Veiko Vahtriku ettepanek „Emajõgi“ teiste seast esile kerkis, mida nad pakuvad, mida teised ei suutnud?
Eks see võistlus üldiselt oli raske, eelkõige just seetõttu, et alal on mitu omanikku ja neil on palju soove. Kinnistu piire on muidugi võimalik muuta, kuid praktikas osutub see alati vaevaliseks ja on pigem takistus. Teostatavus ja praeguste piirangutega arvestamine oli üks võidutöö valiku kriteeriume. Väga mitme kavandi puhul saigi takistuseks realiseerimise ebarealistlikkus. Näiteks loodi küll linnaruumiline tervik, kuid kinnistu piiridega ei arvestatud. Sellise lahendusega edasi minnes oleksime ikkagi umbseisus, sest keegi ei julge enam garantiide puudumise tõttu järgmist sammu astuda. Väga hoolega vaatas žürii ka seda, kuidas osalejad suudavad luua head linnaruumi, tasakaalustada avalik ruum ja eraomaniku soovid ning ootused. Häid lahendusi oli palju, kuid „Emajõgi“ suutis tasakaalu tekitada ning üldplaneeringu tingimustega kõige paremini arvestada.
Võidutöös on ette nähtud üsna range hoonestusplokk Narva maantee äärde ja rohkem liigendatud hoonestus Emajõe poole. Arhitektid on tabanud hästi ka Tartu olemust ja selle paiga konteksti. Näiteks säilitati praegune jaapani kirsipuudega linlaste armastatud pargiala, arvestati juba olemas olevate projektidega Emajõe kallastele ning Kaarsilla otsa tuleva Jannseni ja Koidula platsiga. Nende ettepanek seob kõik kavandid uueks tervikuks.
Kuivõrd kavandatud hoonestusmaht ja lubatud kuus korrust sobivad Tartu mõõtkavva? Kas seda pole liiga palju?
See lubatud kuus korrust on maksimum ja ma pean seda päris suureks töövõiduks, sest räägitud on ka 15 korrusest. Me tahame kesklinna piirkonnas hoida just sellist madaltihedat hoonestust, mitte arendada pilvelõhkujaid. Kui vaatame Tartu vanalinna, siis näeme, et siin on kõrgete lagedega neljakorruselised hooned, mis praeguste standardite järgi loetaks viiekorruselisteks. Siinne tihedus pole ju paha, pigem meeldiv. Suuresti Emajõe- äärse tühjuse pärast ei ole Ülejõe jõeäärne keskkond kuigi atraktiivne olemispaik.
Me tahtsime saada linnalikku keskkonda, mis tähendab liigendatud ja tänavale avatud fassaade, atraktiivset tänavat ja seda, et linlased ei pea elu- ja töökoha ning meelelahutusvõimaluste vahel palju pendeldama. Eelkõige kavandasime kuuekorruselise hoonestuse võrdlemisi tiheda liiklusega magistraali Narva maantee äärde, kus teisel pool tänavat on kümnekorruselised hooned. See loob hea mürabarjääri. Emajõe pool hoonestusmaht väheneb ning avaliku ruumi osa suureneb.
Kindlasti ei ole „Emajõgi“ ideaalne: kohati oli vähe linnaruumilist konkreetsust, liikumissuundi on kavandatud liiga palju ning avalikkuse soovitud ajaloolise Holmi tänavaga ei arvestatud.
Holmi tänava taastamine on suur asi ja avalikkus lausa eeldab seda. Kui tänavat nüüd tagantjärele väljavalitud kavandisse suruma hakatakse, siis mil määral see hoolega väljatöötatud lahenduse sassi lööb?
Tagantjärele tark olles tuleb tõdeda, et oleks pidanud korraldama kaheetapilise võistluse, et need teemad juba eos läbi arutada. Leppisime kokku, et enne detailplaneeringu koostamist paneme võidutöö arhitektide ja kinnistu omanikega paberile ž ürii ja ekspertide märkuste ning osapoolte soovidega arvestava veel täpsema hoonestuskava.
Oleme oma vigadest õppinud ning järgmiseks kuulutamegi välja kaheetapilise sadamaala arhitektuurivõistluse, mis on sama oluline või isegi veel olulisem kui Holmi kvartal.
Mis selle nii eriliseks teeb?
Seal asub linlastele oluline väliturg, mis on jõele selja keeranud ning tegelikult pigem takistab juurdepääsu kaldale. See on kindlasti kitsaskoht, millele lahendust ootame. Sadama kvartal on sisuliselt tühjale kohale rajatud ning kõik 1990. ja 2000. aastate planeerimisvead on seal läbi tehtud ja nähtavad. Kui vaatame Tasku kaubanduskeskuse ees mööda Turu tänavat kaugusesse, siis näeme tankla parklat, kõrget torni kiirsöökla keti logoga ning taamal räämas katlamaja. See meenutab pigem Las Vegase slummi ääreala, mitte mõnusat ajaloolist linna.
Paljud varem koostatud hoonestuskavad on tartlastelt pigem hävitava hinnangu pälvinud, Holmi kvartali võistluse tulemused ei ole aga suurt lainetust tekitanud. Kas see võib veel tulla?
Tulised vaidlused toimusid kesklinna üldplaneeringu koostamise ajal ära. Kaasamise mõttes oli see hea protsess ja ma usun, et kõik, kes tahtsid kaasa mõelda ja midagi öelda, selle võimaluse ka said. Dialoog jääb alati õhku ja see pole sugugi halb, niikaua kuni koppa maasse löödud pole, on võimalus lahendusi veel paremaks vaielda.
Holmi kvartali arhitektuurivõistlus Tartus
I preemia – „Emajõgi“, Toivo Tammik, Veiko Vahtrik (arhitektuuribüroo Ansabel)
II preemia – „Atlantise park“, Villem Tomiste (Stuudio Tallinn)
Ergutuspreemiad – „Luts ja Simm“, Alver Arhitektid ja „Roheline“, (3+1 Arhitektid).
Žürii: Jarno Laur (abilinnapea), Tõnis Arjus (linnaarhitekt), Margit Mutso, Tiit Trummal, Peeter Pere (kõik arhitektide liit).
Sirp.ee | Merle Karro-Kalberg. Tartu taastamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu kesklinnas ei jää märkamata ajalugu ega Teise maailmasõja purustused: linnasüdame linnaehituslikus koes domineerivad praegugi veel pommitamistest tekkinud augud. Kohati on neid auke täidetud, näiteks Raekoja platsi äärsed kvartalid taashoonestati juba 1950. aastatel, kuid suurema osa purustatud kvartalite asemele planeeris toonane linnaarhitekt Arnold Matteus haljasalad ja lootis, et kunagi tulevikus osatakse neile ehitada midagi arhitektuurilisemalt väärtuslikku, kui toonane režiim seda tahtis ja suutis.
Tuleb tõdeda, et see tulevik on nüüd käes, sest kesklinna tihendamist on kavandatud juba mõnda aega. Juuli keskel kuulutati välja ajaloolise Holmi kvartali arhitektuurivõistluse tulemused. Sealses ulatuslikus pargis laiutab vaid 1963. aastal arhitekt Voldemar Herkeli kavandatud ja 1995. aastal ööklubiks ümber ehitatud endine restoran Kaunas, praegune Atlantis. Kvartalisse on kavandatud kortereid, büroosid ja poode, pakutakse välja koht riigimajale ning Emajõe väliujula. Alljärgnevalt analüüsib võistlust ja Tartu linnaehituse ülesandeid linnaarhitekt Tõnis Arjus.
Holmi kvartali ulatuslikul haljasalal laiutab praegu vaid 1963. aastal arhitekt Voldemar Herkeli kavandatud ja 1995. aastal ööklubiks ümber ehitatud endine restoran Kaunas, praegune Atlantis.
Margus Ansu / Postimees / Scanpix
Sõjapurustuste asemele rajatud haljasalasid, parke ja linnaehituslikke tühimikke on Tartus omajagu. Miks valisite nende hulgast võistlusalaks just Holmi kvartali?
Kesklinna üldplaneeringu koostamise ajal arutati läbi, milliseid linnaehituslikke auke täitma peaks ja millised säilitada haljasaladena. Jõudsime mingi status quo’ ni. See muidugi ei välista, et tulevased põlved meie praegusi plaane ümber teha ei või ning edaspidi ka teised tühimikud taashoonestatud saavad. Saame kesklinna tihendamisega alustada ennekõike seal, kus kinnistuomanikud selleks soovi avaldavad ja kus konkreetsed plaanid ka juba olemas on.
Holmi kvartal on keeruline paik, see jaguneb mitme omaniku vahel, kõigil neil ei ole lähitulevikus küll ehitamise kavatsust, kuid paljud on arendusplaane veeretanud juba mõnda aega. Korduvalt on seal proovitud algatada planeeringuid, aga linna soov oli saada kogu kvartalile terviklahendus, mitte seda jupikaupa arendada. Täpsema terviklahenduse väljatöötamine omakorda seisis kesklinna üldplaneeringu kinnitamise taga. Kui see nüüd tehtud sai, siis vallandusid ülejäänud plaanid paisu tagant. Peale Holmi võistluse kuulutame peagi välja Sadama kvartali planeeringuvõistluse, räägime ka jõeäärse vana katlamaja piirkonna terviklikust ümber planeerimisest.
Holmi kvartalile püüdis uut linnaehituslikku ilmet leida ka eelmine linnaarhitekt Tiit Sild. Mis põhjusel eelmised plaanid osalistele ei sobinud?
Mõneti oli eelmise plaani eesmärk ärgitada linlasi kaasa mõtlema ning näidata, et tegelikult võiks selle roheala asemel olla tihe linn. Toona, 2011. aastal, püüdsid kaks kinnistuomanikku detailplaneeringut algatada, kuid nii olulise koha arendamiseks oli vaja läbimõeldud terviklahendust. See oligi kuue aasta taguse kavandi mõte.
Siis tekitas selle hoonestuskava avaldamine ägedat vastureaktsiooni ja ilmus artiklite laviin. Nendest ilmnes, et tartlased suhtuvad Ülejõe parki ja Holmi parki väga vastakalt: Ülejõe pargi taashoonestamist ei pooldatud, küll aga suhtuti mõistvamalt Holmi kvartali hoonestamisse.
Holmi kvartalile antakse praeguse võistluse tulemusel päris suur hoonestusõigus: kuni kuus korrust. Lisaks hakatakse sinna lähedale Ülejõe pargi teise serva peagi ehitama uut ülikooli IT-keskust Delta. See tähendab, et Raekoja platsist teisele poole jõge, praegu suuresti hoonestamata alale, tuleb elama ja töötama rohkesti inimesi ning tekib suur nõudlus ka avaliku ruumi järele. Ma loodan, et siis saame täpsemalt ümber mõtestada ka Ülejõe pargi, anda sellele uus hingamine juba vastavalt kasutajate soovidele ja vajadustele.
Holmi kvartali arhitektuurivõistluse võidutöös „Emajõgi“ on Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik leidnud kõige parema tasakaalu tulevikuplaanide ja praeguste piirangute vahel.
Kui mõni aeg tagasi räägiti, et Tartu kesklinn valgub Raekoja platsist Riia tänava poole ja nüüd uue Kvartali kaubanduskeskuse avamisega ka üle selle magistraaltänava, siis kas uued plaanid näevad ette kesklinna laiendamist üle jõe ja jõeääre arendamist?
Nii Holmi kvartali kui ka Delta arendamise eesmärk on olnud kesklinna sidususe suurendamine ning jõekallaste ühendamine.
Ühest küljest on see kokkusattumus, et jõe ääres on kohad, millega pole varem linnaehituslikult väga intensiivselt tegeletud, teisest küljest on jõgi Tartu väärtus ja selle linnale lähendamine on meie väga kindel eesmärk.
Ühte paika ei saa elavdada ilma inimesteta, parim moodus on anda neile võimalus selles kohas elada ja töötada. See ei tähenda, et kogu jõeäär peaks olema täis ehitatud, kuid praegu on ilmselgelt tehtud liiga vähe kaldaalade elavdamiseks.
Millega Holmi kvartali arhitektuurivõistluse võitnud Toivo Tammiku ja Veiko Vahtriku ettepanek „Emajõgi“ teiste seast esile kerkis, mida nad pakuvad, mida teised ei suutnud?
Eks see võistlus üldiselt oli raske, eelkõige just seetõttu, et alal on mitu omanikku ja neil on palju soove. Kinnistu piire on muidugi võimalik muuta, kuid praktikas osutub see alati vaevaliseks ja on pigem takistus. Teostatavus ja praeguste piirangutega arvestamine oli üks võidutöö valiku kriteeriume. Väga mitme kavandi puhul saigi takistuseks realiseerimise ebarealistlikkus. Näiteks loodi küll linnaruumiline tervik, kuid kinnistu piiridega ei arvestatud. Sellise lahendusega edasi minnes oleksime ikkagi umbseisus, sest keegi ei julge enam garantiide puudumise tõttu järgmist sammu astuda. Väga hoolega vaatas žürii ka seda, kuidas osalejad suudavad luua head linnaruumi, tasakaalustada avalik ruum ja eraomaniku soovid ning ootused. Häid lahendusi oli palju, kuid „Emajõgi“ suutis tasakaalu tekitada ning üldplaneeringu tingimustega kõige paremini arvestada.
Võidutöös on ette nähtud üsna range hoonestusplokk Narva maantee äärde ja rohkem liigendatud hoonestus Emajõe poole. Arhitektid on tabanud hästi ka Tartu olemust ja selle paiga konteksti. Näiteks säilitati praegune jaapani kirsipuudega linlaste armastatud pargiala, arvestati juba olemas olevate projektidega Emajõe kallastele ning Kaarsilla otsa tuleva Jannseni ja Koidula platsiga. Nende ettepanek seob kõik kavandid uueks tervikuks.
Kuivõrd kavandatud hoonestusmaht ja lubatud kuus korrust sobivad Tartu mõõtkavva? Kas seda pole liiga palju?
See lubatud kuus korrust on maksimum ja ma pean seda päris suureks töövõiduks, sest räägitud on ka 15 korrusest. Me tahame kesklinna piirkonnas hoida just sellist madaltihedat hoonestust, mitte arendada pilvelõhkujaid. Kui vaatame Tartu vanalinna, siis näeme, et siin on kõrgete lagedega neljakorruselised hooned, mis praeguste standardite järgi loetaks viiekorruselisteks. Siinne tihedus pole ju paha, pigem meeldiv. Suuresti Emajõe- äärse tühjuse pärast ei ole Ülejõe jõeäärne keskkond kuigi atraktiivne olemispaik.
Me tahtsime saada linnalikku keskkonda, mis tähendab liigendatud ja tänavale avatud fassaade, atraktiivset tänavat ja seda, et linlased ei pea elu- ja töökoha ning meelelahutusvõimaluste vahel palju pendeldama. Eelkõige kavandasime kuuekorruselise hoonestuse võrdlemisi tiheda liiklusega magistraali Narva maantee äärde, kus teisel pool tänavat on kümnekorruselised hooned. See loob hea mürabarjääri. Emajõe pool hoonestusmaht väheneb ning avaliku ruumi osa suureneb.
Kindlasti ei ole „Emajõgi“ ideaalne: kohati oli vähe linnaruumilist konkreetsust, liikumissuundi on kavandatud liiga palju ning avalikkuse soovitud ajaloolise Holmi tänavaga ei arvestatud.
Holmi tänava taastamine on suur asi ja avalikkus lausa eeldab seda. Kui tänavat nüüd tagantjärele väljavalitud kavandisse suruma hakatakse, siis mil määral see hoolega väljatöötatud lahenduse sassi lööb?
Tagantjärele tark olles tuleb tõdeda, et oleks pidanud korraldama kaheetapilise võistluse, et need teemad juba eos läbi arutada. Leppisime kokku, et enne detailplaneeringu koostamist paneme võidutöö arhitektide ja kinnistu omanikega paberile ž ürii ja ekspertide märkuste ning osapoolte soovidega arvestava veel täpsema hoonestuskava.
Oleme oma vigadest õppinud ning järgmiseks kuulutamegi välja kaheetapilise sadamaala arhitektuurivõistluse, mis on sama oluline või isegi veel olulisem kui Holmi kvartal.
Mis selle nii eriliseks teeb?
Seal asub linlastele oluline väliturg, mis on jõele selja keeranud ning tegelikult pigem takistab juurdepääsu kaldale. See on kindlasti kitsaskoht, millele lahendust ootame. Sadama kvartal on sisuliselt tühjale kohale rajatud ning kõik 1990. ja 2000. aastate planeerimisvead on seal läbi tehtud ja nähtavad. Kui vaatame Tasku kaubanduskeskuse ees mööda Turu tänavat kaugusesse, siis näeme tankla parklat, kõrget torni kiirsöökla keti logoga ning taamal räämas katlamaja. See meenutab pigem Las Vegase slummi ääreala, mitte mõnusat ajaloolist linna.
Paljud varem koostatud hoonestuskavad on tartlastelt pigem hävitava hinnangu pälvinud, Holmi kvartali võistluse tulemused ei ole aga suurt lainetust tekitanud. Kas see võib veel tulla?
Tulised vaidlused toimusid kesklinna üldplaneeringu koostamise ajal ära. Kaasamise mõttes oli see hea protsess ja ma usun, et kõik, kes tahtsid kaasa mõelda ja midagi öelda, selle võimaluse ka said. Dialoog jääb alati õhku ja see pole sugugi halb, niikaua kuni koppa maasse löödud pole, on võimalus lahendusi veel paremaks vaielda.
Holmi kvartali arhitektuurivõistlus Tartus
I preemia – „Emajõgi“, Toivo Tammik, Veiko Vahtrik (arhitektuuribüroo Ansabel)
II preemia – „Atlantise park“, Villem Tomiste (Stuudio Tallinn)
Ergutuspreemiad – „Luts ja Simm“, Alver Arhitektid ja „Roheline“, (3+1 Arhitektid).
Žürii: Jarno Laur (abilinnapea), Tõnis Arjus (linnaarhitekt), Margit Mutso, Tiit Trummal, Peeter Pere (kõik arhitektide liit).
Sirp.ee
### Response:
Merle Karro-Kalberg. Tartu taastamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnevatel päevadel USA keskläänt laastanud tornaadod tegid New Yorgi IAAF-i GP-etapi korraldajad murelikuks ja peatselt selgus, et selleks oli ka põhjust. Tumedad pilved keerlesid kiirelt üle Hudsoni jõe Randall Islandi staadioni kohale, äkkvihm sundis juba tartaanile tulnud jooksjad tagasi riietusruumi ja sprindikuningas Tyson Gay järjekordset võidumarssi vaatama saabunud pealtvaatajad tõmbasid nördinult selga vihmakeebid. Selleks, et naasta 40-minutilise võistluspausi järel läbivettinud rajale ning joosta tingimustele vaatamata hea aeg, ei tohi sportlasel enesekindlusest vajaka jääda. Et sellistes tingimustes saada kõigi aegade kiireimaks inimeseks, peab aga olema tegemist ainulaadse talendiga. 2008. aasta 31. mai äikesetorm oli möödas, aga säravaim välgunool tabas maad vahetult pärast selle lõppu.
See, kui kiiresti seni 200 meetrile keskendunud Usain Bolt suutis lühikesele sprindidistantsile üle tulla, oli ennenägematu. New Yorgis maailmarekordilise tulemuse 9,72 andnud 100 meetri start oli toona 21-aastasele jamaicalasele alles viiendaks tema professionaalse karjääri jooksul. Talendika sprinteri treener Glen Mills nägi noormehes tema pika kasvu ja aeglase stardikiiruse tõttu hoopis 400 meetri jooksu tulevikku ning ei tahtnud teda lühikesel maal pakkudele lubada. Bolt ei jätnud aga jonni - riigis, kus sitkuse ja võitluslikkuse tähtsust hakatakse lastele juba vaat et sünnitusmajas sisendama, ilmselt teistmoodi ei saakski - ning Mills lubas Bolti viimaks starti ka sirgel maal.
Vaid 13 kuud enne Pekingi olümpiamänge sai Bolt oma esimeses ametlikus 100 meetri jooksus kirja aja 10,03. Kümme aastat, kaheksa olümpiakulda, üksteist maailmameistritiitlit ning seitse maailmarekordit hiljem tõmbas jamaicalane sümboolse ringi emotsionaalselt kokku Kingstonis, kui jõudis juunis oma viimases kodumaal toimunud võistluses finišisse täpselt sama tulemusega. Vahepealse aja jooksul on teadlased mõõtnud jõudu, mida on Bolt igal oma pikal sammul rakendanud, puurinud kaader kaadri haaval läbi tema jooksud, leidmaks, milliseks oleks jamaicalase rekord võinud kujuneda, kui tema stardid oleks olnud võrdväärsed rivaalide Gay, Powelli ja Gatliniga ning tema vanematekoju Sherwood Contenti voorinud kümned reporterid on sealt lahkunud teadmisega, et sprindilegendi ning teiste jamaicalaste kiiruse võtmeks on kohalikud jahubanaanid ning papaiad. Selge on see, et jooksmisest tähtsamaid asju Jamaical palju ei ole.
Usain Bolti viimane jooks kodumaal oli emotsionaalne. Autor: AFP/Scanpix
Üle-eelmise jalgpalli MM-i ajal televaatajaid üle kogu maailma heidutanud vuvuzelade hääl sulandub trummipõrina ja pealtvaatajate erinevate lauludega ühtseks orgaaniliseks kompotiks, mis Kingstoni rahvusstaadionil lainena voolab. Kui sprintimine on Jamaica tõeliseks religiooniks, on selle sinise raja kohal kõrguvad tribüünid katedraaliks ja häälekate külastajate üle valvab sissepääsu ees seisev reggae jumala Bob Marley kuju. See on Jamaica vastus ameeriklaste Final Four 'ile, aga ka omamoodi lõpuball, mille kuningad ja kuningannad saavad kroonide ja tiaarade asemel võimaluse paremale elule.
Viis päeva kestval spordipeol, mis kannab nime Inter-Secondary Schools Boys and Girls Championships ehk lihtsalt Champs, selgitavad Jamaica keskkoolid välja saareriigi parimad 13-19-aastased kergejõustiklased. Siin sirguvad sprinterid, kes tõid Jamaicale Pekingist kaheksa ning nii Londonist kui Rio de Janeirost 11 olümpiamedalit. Kingstonisse kogunenud pealtvaatajad on endaga kaasa võtnud igasugust erinevat atribuutikat, alustades koolide värvides pastapliiatsitest ja lipsudest ning lõpetades mitmekümnemeetriste lippude ja plakatitega.
30 000 inimese ees staadionile tulevad noored, kellest paljud võistlevad oma kooli territooriumilt väljaspool esmakordselt, peavad lisaks konkurentidele üle olema ka kõrvulukustavast kärast ja sellega kaasnevast pingest. See on TV 10 Olümpiastarti hunterthompsonlike prillide läbi. Mängus on sponsorrahad, kohad suurvõistlustel ning USA tippülikoolides ja seetõttu on Champs 'i olulisust Jamaica spordiloos raske üle tähtsustada.
"Jamaicalased on oma loomult väga võitluslikud inimesed ja nii mõneski mõttes on Champs selle elav tõestus," on võistluseid iseloomustanud ajalehe Jamaica Gleaner kolumnist Andre Lowe. "See on osa suuremast plaanist, Jamaica kergejõustikutalentide konveierilindist. See on palavikuline kaleidoskoop kirest, rivaalitsemisest, intensiivsusest, pühendumusest ja ajaloolisest taustast. Pole liialdus öelda, et Jamaica sportlased on Champs 'il võisteldes suurema pinge all kui hiljem olümpiamängudel." Mitmed edukad Jamaica sprinterid on tunnistanud, et teismelisena Kingstonist saadud kogemus on aidanud neil suurvõistluste atmosfääriks ette valmistuda.
"Kui ma tunnelist väljusin ja rajale astusin, mõtlesin: "mu jumal!" Ma olin nii väike," meenutas kahekordne olümpiavõitja ning seitsmekordne maailmameister Shelly-Ann Fraser-Pryce oma debüüti Champs 'il. "Toona jäin 100 meetri finaalis seitsmendaks, aga ma olin uhke, sest hulgaliselt noori ei jõua siin nii kaugele. Hiljem olümpiamängudel võisteldes teadsin, et olen sellise publiku ees juba pakkudele astunud ning seda adrenaliinilaengut tundnud. Professionaalsed sportlased vajavad adrenaliini, aga mitte liigselt." Verejanuline võidukultuur, millesse noored kasvavad, toob lisaks suurvõistluste medalitele aga kaasa ka negatiivsemaid tagajärgi.
Champs'i kuulsate vilistlaste hulka kuuluvad ka olümpiavõitjad Shelly-Ann Fraser-Pryce ning Elaine Thompson Autor: AFP/Scanpix
Jamaicat on aastate jooksul kimbutanud mitmed tõsised probleemid, alustades suurest sotsiaalsest lõhest saareriigi rikkamate ja vaeste elanike vahel ning lõpetades kõrge tapmiste ja vägivaldsete kallaletungide arvuga. Kui mujal maailmas ahvatleb kitsikusest pääsemist ootavaid peamiselt jalgpall, on Jamaical selle rolli võtnud enda kanda sprint. Tihti juba neljaselt või viieselt trennidega alustavad lapsed näevad ränka vaeva, kuid paljud neist langevad ülekoormusest tingitud vigastuste ohvriteks - tulemustele orienteeritud keskkoolides ei ole kergejõustikutreeneritel aega noortele individuaalselt pühenduda ning seetõttu hakkavad korralikult välja ravimata jäänud vigastused lapsi hiljem kimbutama. Taastumiseks on ambitsioonikatel sportlastel raske aega leida, sest pildilt kõrvale jäädes on treeneritel uus talendikas laps kohe varrukast võtta.
Sprint on saareriigi veres ja hinges. Kui Gerald Claude Foster 100 jardi jooksus rahvusrekordi püstitas, broneeris ta entusiastlikult koha Londonisse sõitval banaanilaeval, et osaleda 1908. aasta olümpiamängudel. Kohale jõudes selgus aga tõsiasi, et Jamaica ei kuulu rahvusvahelise olümpiakomitee liikmete hulka (Jamaica olümpiakomitee jäi rajamata 1936. aastani) ning Fosteril jäi Londonis rajale tulemata. 1920. aastatel algatati Rockefelleri sihtasutuse spetsialistide toel tervisekampaania, mille ladinakeelset mantrat " mens sana in corpore sano" ("terves kehas terve vaim") korrati peatselt kõigis Jamaica koolides. Jooksmine kui kõige odavam ja kättesaadavam spordiala leidis kiirelt koha elanike südames ning vaba Jamaica ühe rajaja Norman Manley näol toetust ka juhtivatelt poliitikutelt.
Ülejäänud maailma jaoks on Jamaica edu aga jätkuvalt müsteeriumiks ja pole raske ette kujutada, mille ümber peamised kahtlused keerlevad. Kriitikute argumendid on lihtsad: riik, kus elab 2,9 miljonit inimest, ei saa ühte ala ometi nii tugevalt valitseda, seega peavad mängus olema keelatud ained. Seda enam, et üsna suur osa maailma tippsprinteritest, teiste hulgas Gay, Gatlin ja Marion Jones on patustajate hulka kuulunud. Kuigi nende eksimused on olnud väiksemad ja harvemad, pole ka jamaicalased olnud päris puhtad. Asafa Powell pidi dopingukahtluste tõttu vahele jätma 2013. aasta MM-i, dopinguküttide hambusse on sattunud nii Fisher-Pryce kui Veronica Campbell-Brown ja Nesta Carteri positiivse järeltesti tõttu jäi ühest olümpiakullast ilma ka Usain Bolt.
2011. aasta lõpus saatis maailma antidoping WADA Jamaicale noodi, milles toonitati, et kohaliku antidopingu JADCO juhatuses ei tohiks olla nii palju inimesi, kes on lähedalt seotud tippspordi ja poliitikaga. JADCO juhatus saadeti laiali, kuid samal ajal tehti sama ka Jamaica valitsusega. Uus valitsus nimetas juhatusse uued liikmed, kuid peatselt selgus, et ka nemad pole huvide konflikti tõttu sobilikud ja nii sõitiski Jamaica koondis Londoni olümpiale, olles JADCO poolt võistlusväliselt testitud vaid kahel korral. Rahvusvahelisele spordiarbitraažile ja WADA-le ei pakkunud saaga nalja, neid toetasid kohalikud staarid, kes ähvardasid probleemide jätkumise korral ka suurvõistlusi boikoteerida.
Et Champs on Jamaica sprinterite kasvulavaks, on aastaid nõutud, et ka seal osalevad noored proove annaks. 2014. aastal hakkas JADCO abi saama Kanada antidopingult ja ühtlasi teatati, et aasta pärast viiakse Champs 'il läbi esimesed testid - kuni kolm nädalat enne võistlusi kanti see plaan siiski maha. Oma poegade ja tütarde saavutuste üle uhked jamaicalased on ülejäänud maailma kahtluste tõttu trotslikud ja peavad süüdistusi lihtsaks kadeduseks. Head näidet jamaicalaste positsioonist võib lugeda uuriva spordiajakirjaniku Richard Moore'i raamatust "The Bolt Supremacy". 2014. aastal Champs 'i väisanud IAAF-i asekommunikatsioonidirektor Anna Legnani sattus ühele Jamaica raadiojaamale otse-eetris kommentaare andes keerulisse olukorda.
Saatejuht:"Tooge siia WADA ja ROK! Tooge tippametnikud, et nad näeks, mis sellel unikaalsel võistlusel toimub! Dopinguga vahele jäämine ning dopingukultuur on kaks erinevat asja ning dopingukultuuri siin ei eksisteeri. Anna, kas te olete siin toimuvat näinud kuskil mujal maailmas?"
Legnani:"Ei, mõned siin nähtud esitused on tasemel, mis-"
Kaassaatejuht:"Kas Euroopas ja USA-s toimuvatel sarnastel võistlustel tehakse õpilastele dopinguteste?"
Legnani:"Meil pole selliseid keskkoolivõistluseid. Euroopas hakkab koolisport pildilt kaduma, millest on väga kahju. Teil on nii palju talendikaid-"
Saatejuht:"Kas te väidate, et Euroopa keskkoolivõistlused ei ole sellisel tasemel ning seetõttu ei testita seal noori?"
Legnani:"Nad ei ole sellisel tasemel."
Saatejuht:"Miks peaksime meie Jamaicas testima, kui ülejäänud maailmas seda ei tehta?"
Legnani:"See on hea küsimus-"
Saatejuht:"Ma ei näe, et me peaksime ülejäänud maailmale katsejäneste eest olema."
Järgnenud vaikus oli pikk ja paljuütlev. Jamaicalased seletavad oma sprinterite edu lausega " wi likkle but wi tallawah" ("me oleme väikesed, aga võimsad"). See on osa nende identiteedist, rahvuslikust uhkusest. Kui eestlased naljatavad mõnikord, et ühtseks rahvaks saadakse vaid laulupidude ajal, kehtib Jamaica puhul sama siis, kui juttu tuleb kergejõustikust.
Värvikad Jamaica kergejõustikufännid seisavad alati kohalike sportlaste selja taga. Autor: Reuters/Scanpix
Igal aastal astuvad Jamaica talenditehase konveierilindilt maha kümned noored kergejõustiklased, kes on valmis võistlema suurvõistlustel kõrgete kohtade eest või liituma USA ülikoolidega. Sellel kevadel rabas Kingstonis maailma kõigest 12-aastane Brianna Lyston, kes jooksis Champs 'i kuni 13-aastaste tüdrukute 200 meetri poolfinaalis lubatust 0,2 m/s suurema tagatuule toel välja uskumatuna näiva aja 23,46. Oma vanuseklassi maailmarekord uuenes finaalis, kui peaaegu täielikus tuulevaikuses jäi neiu ajaks 23,72. Tema nimel on ka kuni 14-aastaste 100 meetri jooksu maailmarekord 11,68. Maailma meedia hakkas Lystonit koheselt võrdlema Usain Bolti ja Shelly-Ann Fraser-Pryce'iga, aga õendusest huvitatud Lyston postitas võimsa jooksu järel oma Facebooki lehele hoopis stoilised sõnad " labor omnia vincit" ("töö võidab kõik").
Nimi Inter-Secondary Schools Boys and Girls Championships võib küll lohiseda, aga noorte jamaicalaste jalad mitte. Mõned kuud varem 15-aastaseks saanud Briana Williams jooksis juunis Kingstonis 100 meetri isiklikuks rekordiks 11,30, ajaga 11,24 võitis sama jooksu 16-aastane Kevona Davis. Päev hiljem jooksis Davis 200 meetri finaalis välja aja 22,97. Lisaks talle on 24 sekundi piiri alistanud ka 15-aastane Joanne Reid ning 14-aastased Gabrielle Matthews ja Sashieka Steele. Ka poiste seas pole millegi üle nukrutseda.
Aprillis Champs 'il võidutsenud Calabari keskkoolil on võimalik väljakule saata nimed, mis on kergejõustikumaailma vastuseks Duke'i ja Kansase ülikoolikorvpalluritele. Christopher Taylor tuli 15-aastasena U-18 vanuseklassi 400 meetri maailmameistriks, joostes finaalis välja aja 45,27. Kaks aastat hiljem on Taylor oma 200 jooksu rekordi viinud 20,59-ni, ka 100 meetris on tema tippmargiks aeg alla 10,50. Samuti 17-aastane De'Jour Russell jooksis eelmisel aastal 110 meetri tõkkejooksu U-20 vanuseklassi hooaja parima tulemuse 13,20. 100 meetrile keskenduvad sprinterid peavad küll rinda pistma 16-aastase ameeriklase Anthony Schwartziga, kes on sellel hooajal jooksnud 10,40-st kaheksal korral kiiremini (neist parim aeg 10,15), aga jamaicalaste võitluslikkuse tõttu ei pöörata sellele suuremat tähelepanu.
Usain Bolt teeb täna õhtul oma karjääri viimased individuaalstardid ning kogu Jamaica on sellel ajal vääramatult televiisorite ees. Kõigi aegade kiireim inimene on väljunud kergejõustiku seatud piiridest ja saanud spordimaailma üheks tuntuimaks näoks. Talle vaatavad alt üles kõik Jamaica tüdrukud ja poisid, kelle mõtteis mõlgub Bolti poolt püstitatud kõrguste ületamine ja nende endi arvates polegi tegemist võimatu missiooniga, sest isegi Bolt ei jõudnud oma kahel esimesel katsel talentidest üleküllatud Champs'i pjedestaalile. Täna näeb maailm sprindilegendi viimast korda 100 meetri individuaalses jooksus, seda, kas Champs 'il säranud noored suudavad tema naelikutesse astuda, võib näha mõne aasta pärast. Võimalused selleks on head, sest välk lööb ju ikka mitu korda samasse kohta.
Vaata SIIT GQ põnevat fotoesseed Champs'ist. | KOMMENTAAR | Jamaica karm sprinditehas otsib Boltile sobivat mantlipärijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnevatel päevadel USA keskläänt laastanud tornaadod tegid New Yorgi IAAF-i GP-etapi korraldajad murelikuks ja peatselt selgus, et selleks oli ka põhjust. Tumedad pilved keerlesid kiirelt üle Hudsoni jõe Randall Islandi staadioni kohale, äkkvihm sundis juba tartaanile tulnud jooksjad tagasi riietusruumi ja sprindikuningas Tyson Gay järjekordset võidumarssi vaatama saabunud pealtvaatajad tõmbasid nördinult selga vihmakeebid. Selleks, et naasta 40-minutilise võistluspausi järel läbivettinud rajale ning joosta tingimustele vaatamata hea aeg, ei tohi sportlasel enesekindlusest vajaka jääda. Et sellistes tingimustes saada kõigi aegade kiireimaks inimeseks, peab aga olema tegemist ainulaadse talendiga. 2008. aasta 31. mai äikesetorm oli möödas, aga säravaim välgunool tabas maad vahetult pärast selle lõppu.
See, kui kiiresti seni 200 meetrile keskendunud Usain Bolt suutis lühikesele sprindidistantsile üle tulla, oli ennenägematu. New Yorgis maailmarekordilise tulemuse 9,72 andnud 100 meetri start oli toona 21-aastasele jamaicalasele alles viiendaks tema professionaalse karjääri jooksul. Talendika sprinteri treener Glen Mills nägi noormehes tema pika kasvu ja aeglase stardikiiruse tõttu hoopis 400 meetri jooksu tulevikku ning ei tahtnud teda lühikesel maal pakkudele lubada. Bolt ei jätnud aga jonni - riigis, kus sitkuse ja võitluslikkuse tähtsust hakatakse lastele juba vaat et sünnitusmajas sisendama, ilmselt teistmoodi ei saakski - ning Mills lubas Bolti viimaks starti ka sirgel maal.
Vaid 13 kuud enne Pekingi olümpiamänge sai Bolt oma esimeses ametlikus 100 meetri jooksus kirja aja 10,03. Kümme aastat, kaheksa olümpiakulda, üksteist maailmameistritiitlit ning seitse maailmarekordit hiljem tõmbas jamaicalane sümboolse ringi emotsionaalselt kokku Kingstonis, kui jõudis juunis oma viimases kodumaal toimunud võistluses finišisse täpselt sama tulemusega. Vahepealse aja jooksul on teadlased mõõtnud jõudu, mida on Bolt igal oma pikal sammul rakendanud, puurinud kaader kaadri haaval läbi tema jooksud, leidmaks, milliseks oleks jamaicalase rekord võinud kujuneda, kui tema stardid oleks olnud võrdväärsed rivaalide Gay, Powelli ja Gatliniga ning tema vanematekoju Sherwood Contenti voorinud kümned reporterid on sealt lahkunud teadmisega, et sprindilegendi ning teiste jamaicalaste kiiruse võtmeks on kohalikud jahubanaanid ning papaiad. Selge on see, et jooksmisest tähtsamaid asju Jamaical palju ei ole.
Usain Bolti viimane jooks kodumaal oli emotsionaalne. Autor: AFP/Scanpix
Üle-eelmise jalgpalli MM-i ajal televaatajaid üle kogu maailma heidutanud vuvuzelade hääl sulandub trummipõrina ja pealtvaatajate erinevate lauludega ühtseks orgaaniliseks kompotiks, mis Kingstoni rahvusstaadionil lainena voolab. Kui sprintimine on Jamaica tõeliseks religiooniks, on selle sinise raja kohal kõrguvad tribüünid katedraaliks ja häälekate külastajate üle valvab sissepääsu ees seisev reggae jumala Bob Marley kuju. See on Jamaica vastus ameeriklaste Final Four 'ile, aga ka omamoodi lõpuball, mille kuningad ja kuningannad saavad kroonide ja tiaarade asemel võimaluse paremale elule.
Viis päeva kestval spordipeol, mis kannab nime Inter-Secondary Schools Boys and Girls Championships ehk lihtsalt Champs, selgitavad Jamaica keskkoolid välja saareriigi parimad 13-19-aastased kergejõustiklased. Siin sirguvad sprinterid, kes tõid Jamaicale Pekingist kaheksa ning nii Londonist kui Rio de Janeirost 11 olümpiamedalit. Kingstonisse kogunenud pealtvaatajad on endaga kaasa võtnud igasugust erinevat atribuutikat, alustades koolide värvides pastapliiatsitest ja lipsudest ning lõpetades mitmekümnemeetriste lippude ja plakatitega.
30 000 inimese ees staadionile tulevad noored, kellest paljud võistlevad oma kooli territooriumilt väljaspool esmakordselt, peavad lisaks konkurentidele üle olema ka kõrvulukustavast kärast ja sellega kaasnevast pingest. See on TV 10 Olümpiastarti hunterthompsonlike prillide läbi. Mängus on sponsorrahad, kohad suurvõistlustel ning USA tippülikoolides ja seetõttu on Champs 'i olulisust Jamaica spordiloos raske üle tähtsustada.
"Jamaicalased on oma loomult väga võitluslikud inimesed ja nii mõneski mõttes on Champs selle elav tõestus," on võistluseid iseloomustanud ajalehe Jamaica Gleaner kolumnist Andre Lowe. "See on osa suuremast plaanist, Jamaica kergejõustikutalentide konveierilindist. See on palavikuline kaleidoskoop kirest, rivaalitsemisest, intensiivsusest, pühendumusest ja ajaloolisest taustast. Pole liialdus öelda, et Jamaica sportlased on Champs 'il võisteldes suurema pinge all kui hiljem olümpiamängudel." Mitmed edukad Jamaica sprinterid on tunnistanud, et teismelisena Kingstonist saadud kogemus on aidanud neil suurvõistluste atmosfääriks ette valmistuda.
"Kui ma tunnelist väljusin ja rajale astusin, mõtlesin: "mu jumal!" Ma olin nii väike," meenutas kahekordne olümpiavõitja ning seitsmekordne maailmameister Shelly-Ann Fraser-Pryce oma debüüti Champs 'il. "Toona jäin 100 meetri finaalis seitsmendaks, aga ma olin uhke, sest hulgaliselt noori ei jõua siin nii kaugele. Hiljem olümpiamängudel võisteldes teadsin, et olen sellise publiku ees juba pakkudele astunud ning seda adrenaliinilaengut tundnud. Professionaalsed sportlased vajavad adrenaliini, aga mitte liigselt." Verejanuline võidukultuur, millesse noored kasvavad, toob lisaks suurvõistluste medalitele aga kaasa ka negatiivsemaid tagajärgi.
Champs'i kuulsate vilistlaste hulka kuuluvad ka olümpiavõitjad Shelly-Ann Fraser-Pryce ning Elaine Thompson Autor: AFP/Scanpix
Jamaicat on aastate jooksul kimbutanud mitmed tõsised probleemid, alustades suurest sotsiaalsest lõhest saareriigi rikkamate ja vaeste elanike vahel ning lõpetades kõrge tapmiste ja vägivaldsete kallaletungide arvuga. Kui mujal maailmas ahvatleb kitsikusest pääsemist ootavaid peamiselt jalgpall, on Jamaical selle rolli võtnud enda kanda sprint. Tihti juba neljaselt või viieselt trennidega alustavad lapsed näevad ränka vaeva, kuid paljud neist langevad ülekoormusest tingitud vigastuste ohvriteks - tulemustele orienteeritud keskkoolides ei ole kergejõustikutreeneritel aega noortele individuaalselt pühenduda ning seetõttu hakkavad korralikult välja ravimata jäänud vigastused lapsi hiljem kimbutama. Taastumiseks on ambitsioonikatel sportlastel raske aega leida, sest pildilt kõrvale jäädes on treeneritel uus talendikas laps kohe varrukast võtta.
Sprint on saareriigi veres ja hinges. Kui Gerald Claude Foster 100 jardi jooksus rahvusrekordi püstitas, broneeris ta entusiastlikult koha Londonisse sõitval banaanilaeval, et osaleda 1908. aasta olümpiamängudel. Kohale jõudes selgus aga tõsiasi, et Jamaica ei kuulu rahvusvahelise olümpiakomitee liikmete hulka (Jamaica olümpiakomitee jäi rajamata 1936. aastani) ning Fosteril jäi Londonis rajale tulemata. 1920. aastatel algatati Rockefelleri sihtasutuse spetsialistide toel tervisekampaania, mille ladinakeelset mantrat " mens sana in corpore sano" ("terves kehas terve vaim") korrati peatselt kõigis Jamaica koolides. Jooksmine kui kõige odavam ja kättesaadavam spordiala leidis kiirelt koha elanike südames ning vaba Jamaica ühe rajaja Norman Manley näol toetust ka juhtivatelt poliitikutelt.
Ülejäänud maailma jaoks on Jamaica edu aga jätkuvalt müsteeriumiks ja pole raske ette kujutada, mille ümber peamised kahtlused keerlevad. Kriitikute argumendid on lihtsad: riik, kus elab 2,9 miljonit inimest, ei saa ühte ala ometi nii tugevalt valitseda, seega peavad mängus olema keelatud ained. Seda enam, et üsna suur osa maailma tippsprinteritest, teiste hulgas Gay, Gatlin ja Marion Jones on patustajate hulka kuulunud. Kuigi nende eksimused on olnud väiksemad ja harvemad, pole ka jamaicalased olnud päris puhtad. Asafa Powell pidi dopingukahtluste tõttu vahele jätma 2013. aasta MM-i, dopinguküttide hambusse on sattunud nii Fisher-Pryce kui Veronica Campbell-Brown ja Nesta Carteri positiivse järeltesti tõttu jäi ühest olümpiakullast ilma ka Usain Bolt.
2011. aasta lõpus saatis maailma antidoping WADA Jamaicale noodi, milles toonitati, et kohaliku antidopingu JADCO juhatuses ei tohiks olla nii palju inimesi, kes on lähedalt seotud tippspordi ja poliitikaga. JADCO juhatus saadeti laiali, kuid samal ajal tehti sama ka Jamaica valitsusega. Uus valitsus nimetas juhatusse uued liikmed, kuid peatselt selgus, et ka nemad pole huvide konflikti tõttu sobilikud ja nii sõitiski Jamaica koondis Londoni olümpiale, olles JADCO poolt võistlusväliselt testitud vaid kahel korral. Rahvusvahelisele spordiarbitraažile ja WADA-le ei pakkunud saaga nalja, neid toetasid kohalikud staarid, kes ähvardasid probleemide jätkumise korral ka suurvõistlusi boikoteerida.
Et Champs on Jamaica sprinterite kasvulavaks, on aastaid nõutud, et ka seal osalevad noored proove annaks. 2014. aastal hakkas JADCO abi saama Kanada antidopingult ja ühtlasi teatati, et aasta pärast viiakse Champs 'il läbi esimesed testid - kuni kolm nädalat enne võistlusi kanti see plaan siiski maha. Oma poegade ja tütarde saavutuste üle uhked jamaicalased on ülejäänud maailma kahtluste tõttu trotslikud ja peavad süüdistusi lihtsaks kadeduseks. Head näidet jamaicalaste positsioonist võib lugeda uuriva spordiajakirjaniku Richard Moore'i raamatust "The Bolt Supremacy". 2014. aastal Champs 'i väisanud IAAF-i asekommunikatsioonidirektor Anna Legnani sattus ühele Jamaica raadiojaamale otse-eetris kommentaare andes keerulisse olukorda.
Saatejuht:"Tooge siia WADA ja ROK! Tooge tippametnikud, et nad näeks, mis sellel unikaalsel võistlusel toimub! Dopinguga vahele jäämine ning dopingukultuur on kaks erinevat asja ning dopingukultuuri siin ei eksisteeri. Anna, kas te olete siin toimuvat näinud kuskil mujal maailmas?"
Legnani:"Ei, mõned siin nähtud esitused on tasemel, mis-"
Kaassaatejuht:"Kas Euroopas ja USA-s toimuvatel sarnastel võistlustel tehakse õpilastele dopinguteste?"
Legnani:"Meil pole selliseid keskkoolivõistluseid. Euroopas hakkab koolisport pildilt kaduma, millest on väga kahju. Teil on nii palju talendikaid-"
Saatejuht:"Kas te väidate, et Euroopa keskkoolivõistlused ei ole sellisel tasemel ning seetõttu ei testita seal noori?"
Legnani:"Nad ei ole sellisel tasemel."
Saatejuht:"Miks peaksime meie Jamaicas testima, kui ülejäänud maailmas seda ei tehta?"
Legnani:"See on hea küsimus-"
Saatejuht:"Ma ei näe, et me peaksime ülejäänud maailmale katsejäneste eest olema."
Järgnenud vaikus oli pikk ja paljuütlev. Jamaicalased seletavad oma sprinterite edu lausega " wi likkle but wi tallawah" ("me oleme väikesed, aga võimsad"). See on osa nende identiteedist, rahvuslikust uhkusest. Kui eestlased naljatavad mõnikord, et ühtseks rahvaks saadakse vaid laulupidude ajal, kehtib Jamaica puhul sama siis, kui juttu tuleb kergejõustikust.
Värvikad Jamaica kergejõustikufännid seisavad alati kohalike sportlaste selja taga. Autor: Reuters/Scanpix
Igal aastal astuvad Jamaica talenditehase konveierilindilt maha kümned noored kergejõustiklased, kes on valmis võistlema suurvõistlustel kõrgete kohtade eest või liituma USA ülikoolidega. Sellel kevadel rabas Kingstonis maailma kõigest 12-aastane Brianna Lyston, kes jooksis Champs 'i kuni 13-aastaste tüdrukute 200 meetri poolfinaalis lubatust 0,2 m/s suurema tagatuule toel välja uskumatuna näiva aja 23,46. Oma vanuseklassi maailmarekord uuenes finaalis, kui peaaegu täielikus tuulevaikuses jäi neiu ajaks 23,72. Tema nimel on ka kuni 14-aastaste 100 meetri jooksu maailmarekord 11,68. Maailma meedia hakkas Lystonit koheselt võrdlema Usain Bolti ja Shelly-Ann Fraser-Pryce'iga, aga õendusest huvitatud Lyston postitas võimsa jooksu järel oma Facebooki lehele hoopis stoilised sõnad " labor omnia vincit" ("töö võidab kõik").
Nimi Inter-Secondary Schools Boys and Girls Championships võib küll lohiseda, aga noorte jamaicalaste jalad mitte. Mõned kuud varem 15-aastaseks saanud Briana Williams jooksis juunis Kingstonis 100 meetri isiklikuks rekordiks 11,30, ajaga 11,24 võitis sama jooksu 16-aastane Kevona Davis. Päev hiljem jooksis Davis 200 meetri finaalis välja aja 22,97. Lisaks talle on 24 sekundi piiri alistanud ka 15-aastane Joanne Reid ning 14-aastased Gabrielle Matthews ja Sashieka Steele. Ka poiste seas pole millegi üle nukrutseda.
Aprillis Champs 'il võidutsenud Calabari keskkoolil on võimalik väljakule saata nimed, mis on kergejõustikumaailma vastuseks Duke'i ja Kansase ülikoolikorvpalluritele. Christopher Taylor tuli 15-aastasena U-18 vanuseklassi 400 meetri maailmameistriks, joostes finaalis välja aja 45,27. Kaks aastat hiljem on Taylor oma 200 jooksu rekordi viinud 20,59-ni, ka 100 meetris on tema tippmargiks aeg alla 10,50. Samuti 17-aastane De'Jour Russell jooksis eelmisel aastal 110 meetri tõkkejooksu U-20 vanuseklassi hooaja parima tulemuse 13,20. 100 meetrile keskenduvad sprinterid peavad küll rinda pistma 16-aastase ameeriklase Anthony Schwartziga, kes on sellel hooajal jooksnud 10,40-st kaheksal korral kiiremini (neist parim aeg 10,15), aga jamaicalaste võitluslikkuse tõttu ei pöörata sellele suuremat tähelepanu.
Usain Bolt teeb täna õhtul oma karjääri viimased individuaalstardid ning kogu Jamaica on sellel ajal vääramatult televiisorite ees. Kõigi aegade kiireim inimene on väljunud kergejõustiku seatud piiridest ja saanud spordimaailma üheks tuntuimaks näoks. Talle vaatavad alt üles kõik Jamaica tüdrukud ja poisid, kelle mõtteis mõlgub Bolti poolt püstitatud kõrguste ületamine ja nende endi arvates polegi tegemist võimatu missiooniga, sest isegi Bolt ei jõudnud oma kahel esimesel katsel talentidest üleküllatud Champs'i pjedestaalile. Täna näeb maailm sprindilegendi viimast korda 100 meetri individuaalses jooksus, seda, kas Champs 'il säranud noored suudavad tema naelikutesse astuda, võib näha mõne aasta pärast. Võimalused selleks on head, sest välk lööb ju ikka mitu korda samasse kohta.
Vaata SIIT GQ põnevat fotoesseed Champs'ist.
### Response:
KOMMENTAAR | Jamaica karm sprinditehas otsib Boltile sobivat mantlipärijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1.
Maailm lõpeb varsti. See tähendab, et lõpu algus on juba minevik, sellest on saanud ajalugu, mida võib nimetada modernsuseks, progressiks, kapitalismiks või mõne veel peenema nimega. Muidugi pole selline lõpp ainukordne: ta moodustab pika seeria, millel ei paista kuskil tulevat lõppu, ja see võib omakorda tekitada tunde, et maailm on lihtsalt kadunud ilma kordagi lõppemata. Siiski ei tohiks lubada, et see tunne võimust võtab, sest nii langeksime viirastuslikku seisundisse, kus hakkame tõsiselt uskuma, et pärast ei tulegi midagi, et meie maailm oli ainus ja selle lõputu lõppemine on kõigi ilmade lõppemine igavesest ajast igavesti. Aga nõnda ei ole ju. Maailm algab varsti.
Tore, et maailmalõpul on nüüd ka täpsem nimi: üleilmne soojenemine. See soojendab südant. Tõsi küll, „üleilmne jahtumine“ oleks sama ilus, aga see ei väljendaks nii malbelt seda põrgulikku nõutust, mis käib kaasas iga katsega neoliberaalset üksmeelt tõsisemalt kritiseerida. Nojah, kõik võib ju õige olla, aga mida me siis teha saame? Kas meil on veel mingit valikut? Ei ole, sest „ratsionaalsete valikute“ ühiskonnas ei ole tulevik enda teha, selle määrab mingi mõistatuslik ratsionaalsus, mida on mõistusega raske seostada, sest see ei allu vabadele otsustele, vaid kulgeb omasoodu, justkui oleks eesmärk juba teada. Ometi pole seda eesmärki kuskil avaldatud. Kuhu me läheme? Mis meist saab? Kui küsida nõnda, siis jõuab fookusesse üks oluline nüanss. Kes on meie? Kas see on mingi kujuteldav tervik, mis annab meeldiva kindlustunde, et kui kõik on koos, siis ei saa asjad päris halvasti minna? Sest „teised teevad ju ka“, nad kõik on ju meiega? Või hoopis vastupidi: meie on kõige väiksem kujuteldav ühtsus, mis on tingimata partikulaarne, ta püüab teistest „meiedest“ eralduda ja luua omaette enklaavi, kus on võimalik pääseda, sellal kui teised „meied“ sõidavad mühinal torust alla, head teed neil minna, tore, et neist lahti sai. Sellise meie kõige suurem võimalik piirväärtus on rahvus, natsioon. Aga tegelikult on ta alati palju väiksem. Kui hakata kokku arvama, kes võiks olla see meie, kes lõppkokkuvõttes kõige halvemast ära pääseb, hakkab hulk kiiresti kahanema, ja kui õigel ajal kinni ei pea, siis on ta varsti väiksem kui ainsuse esimene isik. Ma ei ole päris kindel, kas kogu mina ikka mahub selle meie sisse ära. Võib-olla tuleb osast loobuda, võib-olla suuremast osast, võib-olla kõigest. Siis tekib aga paradoks: meie on keegi teine. Mind ei olegi seal, ei ole nende hulgas. Aga kes nad on?
Autor Ave Taavet
2.
Ulrich Beck on selle põletava meie -küsimuse lahendanud kaheastmeliselt. Meie pole tema silmis kildkond ega konsensus, vaid ühiste probleemide ilmsikstuleku ala: „Üleilmne risk ei ole üleilmne katastroof. See on katastroofi etteaimamine… Kui silmapiiril on globaalne risk, siis järgivad elu ja ellujäämine loogikat, mis on sõjale diametraalselt vastandlik. Sellises olukorras on mõistlik ületada vastandus meie-nemad ja tunnistada teist pigem partnerina, mitte vaenlasena, kes tuleb hävitada. Riskiloogika suunab pilgu paljususeplahvatusele maailmas, mida sõbra-vaenlase [vastandusel põhinev] pilk eitab. Maailmariski-ühiskond avab moraalse ruumi (kuigi mitte mingil juhul paratamatult), mis võiks sünnitada vastutusel põhineva kodanikukultuuri, kus ületatakse vanad antagonismid ning luuakse uued liidud ja uued konfliktiliinid.“ [1] Selline lahendus tühistab ühest küljest arusaama, et meie võiks olla mingi partikulaarne rühm, mis vastandub teistele „meiedele“, teisest küljest aga visandab võimalike kokkupõrgete välja selle meie enese sees. Ühest küljest vaenlasi küll pole, sest me kõik oleme meie, aga teisest küljest võib igaüks meie seast olla vastane, ehk nagu Beck veel ütleb: „Üleilmsel riskil on kaks külge: kõikide traumaatiline haavatavus ja sellest johtuv vastutus kõige eest, kaasa arvatud iseenda ellujäämine.“ Niisugune sisemiselt konfliktne meie moodustab maailmariski-ühiskonna (Weltrisikogesellschaft), kus saab võimalikuks „vaenlastevaheline koostöö“ ja teatav „egoistlik kosmopolitism või kosmopoliitiline egoism“, mida tuleb selgesti eristada neoliberaalsest egoismist. [2]
Maailmariski-ühiskond on ebatavaline selle poolest, et ta on esimest korda tõepoolest kõigile ühine. Muidugi pole selline ühiskond lihtne ega mugav. Tema eeliseks on aga siiski see, et ta kätkeb võimalust oma saatusega midagi peale hakata, ilma et selleks peaks kõiki teisi lakkamatult kõrvale tõrjuma või koguni oma eesmärke teiste eest varjama. Uut tüüpi meie on sisemiselt konfliktne selle pärast, et ei saa olla mingit üksmeelt, kuidas riske omaks võtta ja nendega toime tulla. Üksmeele asemel on „paljususeplahvatus“ (explosion of plurality), milles orienteerumine nõuab kosmopoliitilist raamistikku. Selline kosmopoliitiline paljusus ei sobi aga kokku vanemale modernsusele omase rahvusriigi-ideega (Beck nimetab seda die Erste Moderne, „esimene modernsus“). Rahvusriik põhineb kollektiivsuse, territoriaalsuse ja riigipiiri printsiipidel, mis eeldavad rahvusvahelist õigust. Uue ehk teise modernsuse paradigma peaks seevastu kokku viima individualiseerumise ja globaliseerumise, määratledes uuesti riigi, õiguse, poliitika ja indiviidi mõisted. [3] Seega oleks uus meie õigupoolest osa maailma muutumisest, metamorfoosist, mis hõlmab kõiki eluvaldkondi: see ongi metamorfoosi-meie, kes kujundab ka uue mineviku, sest tuleviku oletamine oleneb mineviku mõistmise viisist: „Metamorfoos tähendab ühtlasi mineviku reproblematiseerimist ähvardava tuleviku kujutlemise kaudu. Toonaseid otsuseid juhtinud normid ja imperatiivid hinnatakse ümber. Siit johtuvad ideed, mis pakuvad alternatiive kapitalismi ja tarbimisühiskonna, teaduse, seaduse jm valdkondade jaoks.“ [4] Maailmariski-ühiskonnas muutuvad tulevik ja minevik ühekorraga, kuid erinevalt varasemast modernsusest ei kujutleta tulevikku mingi ühemõtteliselt helge ilmana, mille saabumine õigustaks varasemaid ohvreid: vastupidi, ähvardav tulevik mõistab need ohvrid hukka ja hakkab meilt nõudma hoopis teistsuguseid lahendusi ja teistsugust õiglust.
Becki arusaam maailma metamorfoosist ei ole siiski lihtsakoeliselt optimistlik. Kuigi Beck on loobunud pessimismist, ei välista ta võimalust, et meie tsivilisatsioon võib hukkuda, pealegi suhteliselt kiires tempos. Vestluses Bruno Latouriga on Beck hüüatanud: „Elame omamoodi lõpuaja-ootuses (Endzeiterwartung). Kuigi paljud väidavad, et poliitika olevat lõppenud, kogeme tegelikult risti vastupidist: poliitika lõpu lõppemist.“ [5] Maailmariski-aeg on ka uute sõdade aeg, ja kindlasti apokalüptiline aeg. Maailmalõpu oht ja ootus avavad ühe võimaluse, mida Beck nimetab emantsipatoorseks katastrofismiks: üleilmse hävingu kõrvalmõjuna saab võimalikuks „modernsuse uuestisünd“. Becki arvates toimub see kolmes järgus. Globaalse katastroofi aimus õõnestab teatavaid pühi väärtusi, mis seni on olnud kultuuri ja inimolemise lahutamatu koostisosa. Pühade väärtuste hävimine tekitab antropoloogilise vapustuse ja loob uue normi (mitte vastupidi). Ühtlasi vallandab vapustus ühiskondliku katarsise, millest ilmubki poliitilise toimimise normatiivne horisont ja kosmopolitiseerunud tegevusväli.
Kõik selle võib kokku võtta ka paari sõnaga: meil on maailmalõppu väga vaja. Kuigi see kõlab paradoksaalselt, oleks ilmalõpu-kujutelma puudumine tänapäeval kõige suurem oht, justkui üheotsapilet hävingu kuristikku. Seepärast ei peagi tänapäeval apokalüpsise jutlustajaid kartma. Vastupidi, kartma peab suigutajaid, kussutajaid, maharahustajaid, kes lakkamatult püüavad veenda, et kõik läheb vanaviisi edasi ja hädakella lüüa ei tasu. Nende uinutavas hääles kaigub inimkonna hääbumismeloodia. Aga õnneks „meie“ ei peagi neid kuulama. Sest see uus, kosmopoliitiline „meie“ ei sõltu riigist, rahvusest ega klassist: see „meie“ pole Euroopa ega Aasia, ida ega lääs, kodanlus ega proletariaat. Päris kindlasti ei ole see „meie“ Eesti ega Läti, Venemaa ega USA, Hiina ega India. Ei mustad ega valged, punased ega rohelised, kristlased ega muslimid. See „meie“ on nimetu kogukond, mille loob ilmalõpu-nägemus ja ebamäärane aim, et midagi on sündimas, kuigi me veel ei tea, mis see on.
3.
Maailmalõpp ei ole siiski rõõmusõnum. Pigem on ta sõjasõnum, sest muutus toob kaasa uut tüüpi sõjad. Harald Welzer on neid nimetanud kliimasõdadeks (Klimakriege). Kliimasõjad erinevad klassikalistest riikidevahelistest sõdadest kõigepealt selle poolest, et vägivald suunatakse ennekõike tavakodanike vastu. Siin mängivad olulist rolli paramilitaarsed organisatsioonid, mis võtavad hõlpsasti vastu noortejõuke ja kurjategijaid, ning sõjaväelised eraettevõtted, kuhu värvatakse kogenud veterane suurte riikide armeedest või konfliktipiirkondade võitlejate seast. Sellised sõjad on ebasümmeetrilised, sest siin ei võitle omavahel kunagi võrdsed osapooled, vaid ettevõtjad ja elanikkond: sõjapealike huvides on sõja lõputu jätkamine, ja seepärast ei lõpe sõda õieti kunagi. Tekib uus majandusharu, mida on nimetatud vägivallaturuks. „Vägivallaturg on vabaturumajanduse radikaalne vorm, kus kaupu ostetakse, tarbitakse ja antakse edasi seal, kus vägivallavõimalus on kõige suurem. Tavaliselt nõrgendab selle levik piirkonna traditsioonilisi sektoreid: kaubandust, tööstust ja põllumajandust, mis satuvad kriisiolukorda, sest varusid ei suudeta enam väljastpoolt hankida ega jõuta ka müügikanaliteni. Seepärast pole midagi imestada, kui vägivalla-ettevõtja tegutses varem mõnes teises majandusharus, enne kui laiendas tegevust vastavalt uuele turustruktuurile. Sama kehtib ka vägivalla toimepanijate puhul, kes varem võisid väiketööstuses hõivatud olla.“ [6] Lakkamatu oht loob erilise õhustiku, kus vägivald on lahendus ja tapmist tajutakse alati enesekaitsena, kuni see muutub lihtsalt tööks, mida polegi vaja õigustada.
Kliimasõda on Welzeri arvates ennekõike sotsiaalne ja poliitiline probleem, sest loodusteadlased ei oska selle kohta midagi olulist öelda. Tõsi küll, põhjuste ahel algab siin põuast ja veepuudusest, kuid see on liiga pikk ja keeruline, et kohalikud ise suudaksid seda jälgida ja tajuda. Kliimakonflikt teiseneb peagi etniliseks, usuliseks või rahvuslikuks konfliktiks. Kuna soojenemise all kannatavad kõige rohkem lõunapoolsed alad, mis on süsihappegaasi emissioonist kõige vähem kasu saanud, jõuab kliimasõda põhjamaadesse kõigepealt pagulaste kujul, kes lihtsalt ei saanud enam oma kodupaigas elada. Mingil määral markeerib seda ka terrorism, mille sisuline kahju on küll väga väike (võrreldes kas või igapäevaste autoõnnetustega), aga mille mõju meedia otse üleloomulikult võimendab. Terrorismi kaudu jõuab isegi rikastesse ja turvalistesse riikidesse kliimasõja esimene tingimus: ebakindlus ja hirm. Kui sellele järgneb eluliste väljavaadete kahanemine ja ettekujutus, et ennast on vaja vägivaldselt kaitsta, ongi sõja atmosfäär kohale jõudnud, isegi kui mingit relvastatud vastasseisu ei ole. Üks varasemaid sümptomeid, mis niisugusest protsessist märku annab, on põgenike segiajamine sõdalastega, sest iga tulija võib olla vaenlane. Paradoksaalsel moel on see juhtunud ka Eestis, kus põgenikke on tõesti vähe ja tõsiseid probleeme pole kunagi olnud. Nii nihkubki avalik tähelepanu põhiküsimustelt kõrvale.
Welzeri analüüs on siiski ettevaatlik ning ta ei ütle kordagi, et üleilmse soojenemise taga võiks olla „meie“. Mitte küll sellepärast, et ta inimtegevuse põhjustatud muutusi eitaks, vaid sellepärast, et nende muutuste taga pole ühtki kollektiivset subjekti, kes tahtlikult muutusi esile kutsuks. Vastupidi, muutusi põhjustatakse teadvustamatult ja täiesti erinevatel motiividel. „Sõna „meie“ eeldaks kollektiivset reaalsustaju, mida tegelikult olemas ei ole, isegi kliimamuutuse puhul, mis on üleilmne probleem. Sest globaalne soojenemine mõjutab inimesi täiesti erineval viisil: mõned tunnevad muret lapselaste kaugema tuleviku pärast, teised aga näevad oma lapsi siin ja praegu suremas.“ [7] Ühtsuse puudumine ei tähenda siiski seda, et lahendusi peaks otsima individuaalsel tasandil. Selliseid strateegiaid peab Welzer pigem uinutavaks, sest nii jääb arutamata küsimus, kuidas tulevikus elada tahetakse. Peamine vaenlane on ikkagi apaatia, mis takistab kultuuri uuenemist. Kliimamuutus tähendab paratamatult kultuurimuutust, mis omakorda tähendab suurejoonelist väärtuste ümberhindamist. Senised ettekujutused „rahvusriigist“, „arengust“, „progressist“ ja „majanduskasvust“ pole lihtsalt vananenud, vaid nad on muutunud eluohtlikuks. Maailmalõppu on tõsiselt võetud alles siis, kui käsile on võetud põhimõisted, millele praegune maailmapilt on üles ehitatud. Apokalüpsis omandaks siis hoopis teise tähenduse: mitte inimkond ei saa hukka, vaid hoopis puruneb üks dogmaatiline maailmapilt, mida liiga kaua „maailmaks“ peeti. See „maailm“ polnud lihtsalt illusioon, vaid õudne ja painav unenägu, millest võib nüüd viimaks ometi ärgata.
4.
Kust aga tuleb kultuurimuutust pidurdav apaatia? Ja milline on see dogmaatiline maailmapilt, mis praegu veel tumeda pilvena tegelikkust varjab? Neile küsimustele otsib vastust Bruno Latour raamatus „Gaia palge ees“. „Küsimus on selles: miks meile näib, nagu ei puudutakski ökoloogilised probleemid otseselt meie identiteeti, varasid ega turvalisust? Miks me ei suuda neid võtta normaalselt, banaalselt, tavaliselt ja ilmalikult? Ärge tulge mulle rääkima, et see olenevat ohu tõsidusest või sellest, et ta jäävat meie igapäevastele askeldustele kaugeks. Vähimgi terrorirünnak vallandab ju üleüldise reaktsiooni, seevastu aga teade, et meie põhjustamegi maapealsete liikide kuuenda väljasuremislaine, kutsub esile vaid tülpinud haigutuse. Ei, siin peaks uurima just reaktsiooni ja tundlikkust. Me ise valime kollektiivselt, mille suhtes tundlik olla ja millele kiiresti reageerida.“ [8] Tundetuse tõeline põhjus pole Latouri meelest mitte sotsiaalne ega psühholoogiline, vaid sõna tõsises mõttes teoloogiline. Tänapäeva inimene ei karda maailmalõppu, aga mitte sellepärast, et ta olekski loid ja ükskõikne või et talle läheks korda ainult isiklikud mured ja hirmud, vaid hoopis sellepärast, et ta usub: maailmalõppu ei saa enam tulla, sest see on juba toimunud. Modernsus ongi immanentne apokalüpsis, Lääne kultuur on juba jõudnud aegade lõppu ja sellelt teelt tagasi pöörata ei saa. Ehk nagu kunagi kuulutas George H. W. Bush: „Ameerika elulaadi üle ei vaielda.“ Mistahes katsed senist kurssi muuta tähendaksid tagasilangust paganlikku barbaarsusesse, sest modernsus ongi inimkonna siht ja ajaloo lõpp. Piiblis pole kuskil juttu mingist „teisest apokalüpsisest“, kuidas saaks siis juhtuda, et Lääne tsivilisatsioon ohustab iseennast? Kui just see tsivilisatsioon ometi ongi arengu vaieldamatu tipp? Kuidas saaks tal olla mingeid materiaalseid piiranguid, kuidas saaks teda piirata planeedi ökosüsteem? Niisugune jutt näib mõistusevastane ja paljud arvavadki nõnda. See teadvustamatu teoloogiline eeldus ehk täpsemalt, religioosse transtsendentsi immanentiseerumine tekitabki olukorra, kus hädakellad löövad kurtidele kõrvadele, sest nende jaoks on kellalöömiseaeg ammu möödas. Teist apokalüpsist ei tule enam: jumalariik on juba saabunud, vähemalt rikastes riikides. Ehk nagu kirjutab Latour: „Pole vähematki kahtlust, et Lääne ühiskond on tunginud kõigi teiste kallale apokalüpsisena, mis teeb neile lõpu peale. Ise usutakse küll, et levitatakse õnnistust, aga tegelikult ollakse teiste maailmalõpp. Kas taipate, miks ei saa usaldada neid, kes süüdistavad ökoloogilist diskursust selles, et ta olevat liiga tihti apokalüptiline? Asi on risti vastupidi – just nemad ongi need, kes keeldusid [transtsendentse] lõpu ajas edasi elamast ja sundisid kõik teised tsivilisatsioonid vägivaldselt lõppema. Joseph Conradil ja Francis Coppolal on õigus: ei peaks ütlema „eilne apokalüpsis“, vaid alati „Apocalypse now“ – tänapäeva apokalüpsis.“ [9]
Inimesed, kes peavad end „kliima-skeptikuteks“, sest nad ei usu üleilmset soojenemist, pole seega vähemalgi määral skeptilised. Vastupidi, siin pööratakse skepsise mõiste pea peale: tegu on just nimelt pimeda usuga modernsuse kõikvõimsusesse. See usk põhineb veendumusel, et transtsendents on üle kolinud immanentsusesse, jumalik tõotus on täitunud ja ollakse õnnelikult jõudnud teispoole materiaalse maailma piiri. „Siit tulebki see kõikumatu meelerahu, jäine tardumus ja vankumatu enesekindlus, hoolimata iga päev saabuvatest sõnumitest, mis kuulutavad katastroofe. Neil näib olevat õigus sellele Maale, mida neile tõepoolest tõotati – they feel entitled –, aga see Maa ise pole sugugi maine, sest eitatakse just tema ajalugu, ajaloolisust, tagasimõju ja võimsust, lühidalt tema toimimisvõimet. Kõik vappub, nemad aga mitte, nende jalge all maa ei värise. Nende ajalugu kulgeb vankumatult stabiilses raamis. Maailmalõpp on ainuüksi idee.“ [10] Sellepärast arvabki Latour, et maailmalõpu purustamiseks tuleb paradoksaalsel kombel apokalüptilise kõnepruugi juurde tagasi tulla. Olgu „need, kes nutavad, otsekui nad ei nutaks, ja kes rõõmustavad, otsekui nad ei rõõmustaks, ja kes ostavad, otsekui nad ei oleks omanikud, ja kes seda maailma kasutavad, otsekui nad ei kasutaks seda. Sest praeguse maailma pale on möödumas“. [11] Lühidalt, me peaksime võtma hoiaku, et meie tsivilisatsioon on hävimas, selleks et uuesti mõistusele tulla, vastutustundlikeks saada ja arukalt tegutsema hakata.
5.
Veidi teistsugusest vaatepunktist käsitleb maailmalõppu Timothy Morton, kes mõistab üleilmset soojenemist kui hüperobjekti – st niisugust objekti, mille ajaline haare ja ruumiline ulatus ületab inimese tajumisvõime. Kuigi hüperobjekti ei saa tervikuna tajuda, pole temast võimalik ka distantseeruda, sest ta hakkab kõikjal külge ilma tõeliselt kohal olemata. Hüperobjektid muudavad võimatuks iroonilise distantsi, mis on seni olnud kultuurikriitika eeldus, ja tühistavad üldse igasuguse metakeele: Lacani vormel „metakeelt pole olemas“ on sellega saanud uue, endisest tugevama tähenduse. Ajalugu ei kuulu enam inimestele, vaid sellesse tuleb hõlmata arvukalt mitteinimesi, kes otsustavalt astuvad inimestega kontakti. Maailma lõpp on selles mõttes juba toimunud, sest see, mis varem oli üksnes inimtegevuse taust, kerkib nüüd esile ja nõuab järjest rohkem tähelepanu. Keegi ei saa enam süütult rääkida „lihtsalt ilmast“, sest ilmateema puudutab tahtmatult üleilmset soojenemist. Kui ma teen juttu ilmast, teen juttu maailmalõpust.
Mortoni silmis on maailmalõpp ennekõike ontoloogiline kategooria, mis on küll seotud mõnede ajalooliste sündmustega (aurumasina leiutamine 1784, tuumarelva kasutamine 1945), aga pole iseenesest sündmus, vaid tänapäeva inimese olukord. Võtmeline moment on siin see, et sündmused ei saa enam toimuda millegi taustal, sest tausta ei ole enam olemas. „Üleilmse soojenemise ajastul pole olemas tagaplaani ja seega pole olemas ka esiplaani. See ongi maailmalõpp, sest maailmad olenevad tagaplaanidest ja esiplaanidest. Maailm on habras esteetiline efekt, ja me hakkame juba aimama, mis on tema nurkade taga. Tõeline planetaarne teadlikkus ei seisne mõistmises, et „meie olemegi maailm“, vaid hoopis selles, et me ei ole.“ [12] Vaidlused, kas soojenemises on süüdi inimeste tegevus või mitte, on seega täiesti mõttetud, sest nii jääb vale mulje, nagu oleneks „maailma saatus“ meie suhtumistest ja hoiakutest. Paraku on hüperobjektil täiesti ükskõik, kas temasse usutakse või ei, kas inimesed oma tegevust temaga seostavad või ei. Hüperobjekt toimib nüüd juba omasoodu, soojenemise tagajärjed kestavad vähemalt viissada aastat ja sellest ei saa enam kuidagi lahti öelda. Mõned helgemad pead võisid küll alles hiljuti väita, et kui me midagi ei tee, on varsti juba liiga hilja: aga see aeg on nüüd möödas. Varsti on möödas, sest varsti oligi juba liiga hilja.
Ometi pole ka Timothy Mortoni nä-gemus täiesti pessimistlik. Vastupidi, Morton näeb just maailma kadumises võimalust luua uus ontoloogia ja uus eetika. „Kui meie ei olegi maailm, mis siis veel alles jääb? Lähedus. Maailm läks küll kaduma, aga me leidsime hinge – meiega koos elavad olevused [ entities that coexist with us ] tungivad järjest ägedamalt meie meelde. Hüüdkem kolm korda elagu maailmalõpule, sest sel hetkel algabki ajalugu ja lõpeb eksiarvamus, nagu oleks reaalsusel tähendus ainult inimeste jaoks. Inimeste ja mitteinimeste vahel saab nüüd sõlmida uusi liite, sest me pugesime maailma kookonist välja.“ [13] Mortoni arusaamist mööda on seega kõige tähtsam antropotsentrismi ületamine inimese alandamise kaudu: ökoloogiline mõtlemine peab inimese jalge alt põhja ära tõmbama, et ta suudaks uuesti maa peal seista. [14] Sõna „alandus“, humiliation saab sellega tagasi midagi oma algsest tähendusest, sest inimene tuuakse kujuteldavast kõrgusest tagasi alla, maapinnale (humus). Seni on tänapäeva teadus inimest korraga vähendanud ja suurendanud: ühest küljest käsitatakse teda loodusliku objektina, mis ei erine muust mateeriast, teisest küljest aga eeldatakse, et looduse uurimine ise on kuidagi eriline ja asub loodusest väljaspool. Niisugust mõtteviisi võrdleb Morton ühe kinematograafilise tehnikaga Hitchcocki filmides, kus kaamera objektist eemaldub, objekti ennast aga suurendatakse: tekib kummaline peapööritusefekt, kuigi näiliselt püsib vaatepunkt paigal (nn pull focus). Hüperobjekte paraku niimoodi vaadelda ei saa: seepärast kutsuvad hüperobjektid esile irreduktsionistliku mõtlemise, sest enam ei saa väita, et maailm, loodus või keskkond oleks reaalsem kui indiviid (ja muidugi ei saa väita ka vastupidist). Nii tekivad ontoloogilised dilemmad ja olemise alus lööb vankuma. „Modernsuse Titanic põrkab vastu hüperobjektide jäämäge.“ [15] Ontoloogia muutub poliitiliseks ja võib tõsiselt kahelda, kas kapitalism üldse on suuteline hüperobjektidega rinda pistma, sest võib-olla on temas algusest peale rike, mis ta kõlbmatuks muudab. „Kogu parempoolne absurd, paanika ja üleilmse soojenemise salgamine on täiesti mõistetav. Hüperobjektid ohustavad mitme kandi pealt individualismi, natsionalismi, antiintellektualismi, rassismi, spetsiesismi, antropotsentrismi ja mida kõike veel. Võib-olla koguni kapitalismi ennast.“ [16]
Niisiis ollakse tänapäeval olukorras, kus olu-korda endises tähenduses enam ei ole. Maailm on käest kadunud ja ajalugu pole enam inimese ajalugu, sest ilma maailmata pole inimesel tähendust. Selle asemel on lakkamatu lähedus ja igapäevane kokkupuude hüperobjektidega, mis sunnivad meid ümber mõtlema ja panevad iseenda olemist teisiti tajuma. Inimene on väeti. Ta ei saa mitte kunagi isandaks, looduse peremeheks, maailma valitsejaks. Suurushullustuse aeg on läbi, ükskõik kui meeleheitlikult mõned seda salgaksid. Hüperobjektide moraalse sõnumi võiks kokku võtta isegi nii: mida vägevam on inimene, seda väetim ta ka on. Mida enam jõude suudetakse vallandada, seda enam ollakse ohus. Morton ei aruta kuskil, kas selline inimkond moodustab mingi „meie“ või mitte: õigupoolest on see küsimus muutunud ülearuseks. Sest keegi „meie“ seast pole hüperobjektidest vaba. Pigem hakkab see „meie“ tasapisi hõlmama olendeid, kellega seni pole ühtekuuluvust tuntud, st mitteinimesi. „Meie“ pole enam ainult inimesed, vaid korraga palju vähem ja palju rohkem. Oleme meie ise ja veel midagi muud; miski, mida me osaliselt aimame, ja miski, mida me uneski ei näe.
6.
Tunnistagem siis, et kapitalismis on rike. Aga milline rike see on? Ja miks ei saa seda parandada? Nendele küsimustele on juba mõnda aega vastust otsitud. Üks selgemaid lahendusi on tõdemus, et vigane on tänapäeval valitsev majanduskasvu idee, mis ei sobi kokku ühegi rohelise majandusmudeliga. Rupert Read on seda ideed nimetanud „kasvu-ismiks“ (growthism). „Kasvu-ism põhjustabki elutingimuste halvenemise, iseäranis tulevaste põlvede jaoks. Ennekõike on just majanduskasv süüdi selles, et oleme kollektiivselt rikkunud planetaarseid piire, mis avaldub näiteks bioloogilise liigirikkuse kriisina: hiljuti saime teada, et viimase neljakümne aasta jooksul on hävitatud tervelt pool maapealsest metsikust loodusest.“ [17] Read leiab, et kui majanduskasv toob kannatusi tulevastele põlvedele, siis ei saa ta olla ka egalitaarne, vähemalt eeldusel, et tuleviku inimesed on meiega võrdväärsed. Sarnaselt on arutlenud ka Jason Moore, osutades tõsiasjale, et odava tööjõu kõrval on kapitalism kogu aeg kasutanud „odavat loodust“, mis õigupoolest tekitabki kasvu illusiooni. [18] Odav loodus on aga see, mis majanduskasvu käigus kahaneb või hävib: seega on majanduskasvu taga alati hävitustöö, paistku kasvunumbrid pealtnäha kui siledad tahes.
Majanduskasv on mask, mis varjab vanakurja nägu. Paraku on meie ümber nii palju inimesi, kes ei oskagi enam mõelda, et elu ilma majanduskasvuta üldse võimalik oleks. Seda suutmatust võib küll pidada omasüüliseks alaealisuseks või lihtsalt ratsionaalse alge kärbumiseks, aga see on ikkagi tõsi. Ehk peaks selle kontekstuaalse paratamatusega siis vähemasti ajutiselt arvestama? Just sellise käigu on teinud Dieter Helm, kes on säilitanud majanduskasvu idee, kuid lisanud sellele loodusliku kapitali mõiste. Helmi arvates peaks looduslik keskkond olema majanduse kese, mitte ääreala, ja loodusest tulekski mõtelda majanduslikult. „Kui võtta keskkonda loodusliku kapitalina, paigutub ta inimkapitali ja inimtekkelise kapitali kõrvale. Keskkond pole siis enam teisejärguline lisand, vaid ta on majandusega lõimitud. Majanduslik tootmine ühendab loodusliku kapitali muude kapitalivormide ja tööga, andes toodangut, mida me tarbime.“ [19] Niisugune lähenemine eeldab, et majanduslike arvestuste fookuses on varad, mitte aga tarbimine. Seepärast kritiseerib Helm halastamatult sisemajanduse kogutoodangu arvestamist (SKT), mis jätab varad kõrvale ja innustab hoopis võlgu võtma. Kapitali kahanemine muutub sellega nähtamatuks, ja kui tegemist on loodusliku kapitali kahanemisega, muutub nähtamatuks kasvav võlg, mis jääb tulevaste põlvede kanda. „Tulevased põlved pärivad küll võla, aga nende huvisid ei arvestata kuskil, kui välja arvata oletatav majanduskasv, mis peaks tekkima laenamise kaudu.“ [20] SKT väljatõrjumiseks määratleb Helm loodusliku kogukapitali reegli (aggregate natural capital rule), mis nõuab, et loodusliku kapitali tase tervikuna ei tohi langeda. [21] Reegli tugevam versioon eeldab siiski ka seda, et looduslikku kapitali hakatakse kasvatama, hüvitades sellega varasema majandustegevuse tekitatud kahjusid.
Kogukapitali reeglit kehtestades väldib Helm ometi mõtet, et majandus võiks üle minna nullkasvu põhimõttele. „Nullkasv on siiski kiusatus, millele tuleks vastu panna. Kuigi see pakub poliitikale, majandusele ja ühiskonnale alternatiivse mudeli, on sel kaks tõsist puudust, nagu vist kõigil utoopiatel: see ei ole tingimata ihaldusväärne; ja seda ei juhtu kunagi. Paremal juhul on see kõrvalekalle, halvemal juhul aga vabandab tõelisest maailmast hoidumist – selle asemel mõtlevad idee toetajad välja omaenda maailma, kus paratamatult piirataks vabadust, valikut ja ettevõtlikkust.“ [22] Majandusteadlase mure on mõistetav, sest nullkasv näib eeldavat radikaalseid abinõusid ahnuse, kadeduse ja egoismi ohjeldamiseks, mis praegu kehtiva mudeli järgi on ühiskonna kõige tähtsamad liikumapanevad jõud. Nii ongi lihtne kujutleda, et piiramisega minnakse üle piiri ja utoopiast saab düstoopia, mis mineviku painetest ei vabasta, vaid üksnes võimendab neid. Paraku ei arvesta Helm siin aga tõsiasjaga, et neoliberaalses maailmas toimivad juba praegu protsessid, mis ähvardavad meid uue, digitaalse totalitarismiga. Edward Snowdeni paljastused näitavad üksnes selle hiilivat algusjärku. [23] Juba praegu on Lääne ühiskonnas märgata arengut ühe totalitaarse düstoopia vormi poole, mida Peter Frase on nimetanud rentismiks. Rentism tähendab intellektuaalse omandi laienemist paljudele inimtegevuse aladele, mis seni on toiminud vabalt ja iseeneslikult, ilma eraomandiga seotud juriidiliste probleemideta. Frase kirjutab: „Intellektuaalse omandi definitsioon näitab hästi, kui lihtne on „omandi“ mõistet oma tahtmist mööda vormida. Kuigi selle kaitsjad enamasti väidavad, et intellektuaalne omand olevat muude omandiliikidega analoogne, põhineb see tegelikult hoopis teisel printsiibil. … Intellektuaalne omandiõigus ei ole õigupoolest mitte õigus omada üht konkreetset asja, vaid õigus omada mustrit [ pattern ]. See tähendab, et siin ei kaitsta mitte lihtsalt „sinu õigust oma idee koopiale, mis on sinu valduses“, nii nagu omandiõigus kaitseb minu õigust oma kingapaarile või oma majale. Pigem annab see õiguse dikteerida teistele, kuidas nad peavad kasutama neid idee koopiaid, mis on juba nende „omad“.“ [24] Vanasse omandikäsitusse tõlgituna tähendab see, et ostes tassi kohvi, saan ma ühtlasi kaasa rea piiranguid, kuidas ma seda kohvi juua ei tohi. Kuna üleastumine tähendab seaduserikkumist, võivad sel olla rängad tagajärjed, mistõttu kõik kohvijoojad elavad lakkamatus hirmus midagi valesti teha. Selline üleüldine hirm ongi piisav tingimus, et ühiskonna iseloom muutuks. Kuna tänapäeval on võimalik patenteerida ka elusolendite DNA-d, pole raske kujutleda, millised kurjakuulutavad mõõtmed võiks rentism tulevikus võtta. Intellektuaalne omand tähendab, et omatakse mustrit: seega võib inimene sündida DNA-ga, mille teatavad olulised lõigud kuuluvad mõnele multinatsionaalsele korporatsioonile. Kõik nullkasvu puhul oletatavad „piirangud“ paistavad selle kõrval üsna tühised – õigupoolest vabastaksid need meid hoopis paljudest hirmudest, tuleviku õudusunenäost.
Loodusliku kapitali mõiste on aga siiski väga vajalik, sõltumata sellest, kas majanduskasvu ideoloogiat tahetakse päästa või ei. Selle mõiste sissetoomine majanduslikku arvestusse oleks ühtlasi määrava tähtsusega poliitiline samm, sest „odava looduse“ laastamine ongi võtmeline küsimus, mis seob ühelt poolt kapitalismi ja majanduskasvu ning teiselt poolt üleilmset soojenemist ja süsihappegaasi emissiooni. Eitajate jaoks on ju ennekõike tähtis see, kuidas vabastada süüst turumajandus, tehniline progress ja valitsevad võimusuhted. Jaatajate jaoks on aga oluline kliimaõiglus (climate justice), ebavõrdsuse vähendamine ja vajadus jaatada elu väärtust iseeneses. Need kaks poliitilist taotlust on ilmselgelt lepitamatud. Ehk nagu kirjutab Naomi Klein, üks silmapaistvamaid kliimaõigluse aktiviste: „Püüded kliimaohule adekvaatselt vastata jäävad viljatuks, kui selles ei nähta osa palju laiemast maailmavaadete võitlusest, mille käigus tuleb uuesti luua ja leiutada kollektiiv, kogukond, kodanikkond, ühiskond ja ühisvara, pärast aastakümneid kestnud rünnakuid ja mandumist.“ [25] Klein usub, et võitlus kliimaõigluse eest võiks saada tulevikus arengu stiimuliks, mis võiks suure osa inimkonda vaesusest välja aidata: see on „nägemus, mis kasutab kriisi kollektiivselt ära, et sooritada hüpe kuhugi mujale, kus võiks tõtt-öelda olla palju parem kui siin, kus me asume praegu“. [26] Kleini meelest annab see tagasi „julguse avalikult unistada“, mis oli omane varasematele vabastusliikumistele: see tähendab, et „maailmalõpp, nii nagu meie teda tunneme, pole midagi seesugust, millele iga inimene peaks üksipäini vastu astuma“. [27] Jaatajate käitumisjuhis on seega lihtne: kui meil on võimalik midagi teha, siis me teemegi seda. Nii saab „meie“ siin selge kuju ja määratluse. Lahendamata jääb aga see, kas jaatajatele vastanduvad ennekõike eitajad või hoopis tuimus, tardumus ja apaatia, mis takistab olukorra nägemist, mõistmist ja hindamist.
Sellest kõneldes kerkib kohe silme ette „keskmise eestlase“ mõtlik nägu. Ta ei saa aru, kuidas see kõik võiks teda puudutada. Kas see tähendab, et ka tema on milleski süüdi? Või hoopis, et temagi kannatab kellegi teise pärast? Kummale poole ma jään? Kas Eesti on ikka piisavalt tugev, piisavalt rikas, piisavalt tähtis paik, et selliseid probleeme üldse arutama hakata? Kas maailmalõpp on tõesti käimas „meiegi“ jaoks? Või ehk isegi juba toimunud? Need on olulised küsimused. Aga ta peab need vastama ise. Sest nii naljakas kui see ka pole: Eestil on vaja uut ärkamisaega. Vanadega lihtsalt ei ole enam midagi peale hakata. Millal see ärkamisaeg võiks tulla? Varsti.
[1] U. Beck, The Metamorphosis of the World. Cambridge, 2016, lk 43.
[2] Sealsamas, lk 44.
[3] U. Beck, Der kosmopolitische Blick oder: Krieg ist Frieden. Frankfurt am Main, 2004, lk 184–185.
[4] U. Beck, The Metamorphosis of the World, lk 125.
[5] S. Selchow, Die Apokalypse duldet keinen Sachzwang. Ein Gespräch mit Ulrich Beck und Bruno Latour. Frankfurter Allgemeine Zeitung, 15.05.2014.
[6] H. Welzer, Climate Wars: Why People Will Be Killed in the 21st Century. Tlk P. Camiller. Cambridge, 2012, lk 102–103. Vägivallaturu mõiste on pärit Georg Elwertilt, vt G. Elwert, Markets of Violence. Rmt-s: Dynamics of Violence: Processes of Escalation and De-escalation in Violent Group Conflicts. Toim. G. Elwert jt. Berliin, 1999. Kliimasõdade lokaalsetest arengutest annab ülevaate: C. Parenti, Tropic of Chaos: Climate Change and the New Geography of Violence. New York, 2012.
[7] H. Welzer, Climate Wars, lk 29.
[8] B. Latour, Face à Gaïa. Pariis, 2015, lk 248.
[9] Sealsamas, lk 267.
[10] Sealsamas, lk 268–269.
[11] 1 Kr 7:30–31. Vt B. Latour, Face à Gaïa, lk 275.
[12] T. Morton, Hyperobjects: Philosophy and Ecology after the End of the World. Minneapolis; London, 2013, lk 99.
[13] Sealsamas, lk 108.
[14] „What ecological thought must do, then, is unground the human by forcing it back onto the ground.“ Sealsamas, lk 18.
[15] Sealsamas, lk 19.
[16] Sealsamas, lk 21.
[17] R. Read, Green Economics versus Growth Economics. Radical Philosophy, 2015, nr 189, lk 10.
[18] J. W. Moore, Capitalism in the Web of Life: Ecology and the Accumulation of Capital. London, 2015.
[19] D. Helm, Natural Capital: Valuing Our Planet. New Haven; London, 2015, lk 6.
[20] Sealsamas, lk 83.
[21] „The aggregate level of natural capital should not decline.“ Sealsamas, lk 8 ja 63–65.
[22] Sealsamas, lk 37–38.
[23] Vt G. Greenwald, No Place to Hide: Edward Snowden, the NSA and the Surveillance State. London, 2014.
[24] P. Frase, Four Futures: Life After Capitalism. London, 2016, lk 76–77.
[25] N. Klein, This Changes Everything: Capitalism vs. the Climate. New York, 2014, lk 460.
[26] Sealsamas, lk 7.
[27] Sealsamas, lk 461–462.
Vikerkaar.ee | Hasso Krull. Varsti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1.
Maailm lõpeb varsti. See tähendab, et lõpu algus on juba minevik, sellest on saanud ajalugu, mida võib nimetada modernsuseks, progressiks, kapitalismiks või mõne veel peenema nimega. Muidugi pole selline lõpp ainukordne: ta moodustab pika seeria, millel ei paista kuskil tulevat lõppu, ja see võib omakorda tekitada tunde, et maailm on lihtsalt kadunud ilma kordagi lõppemata. Siiski ei tohiks lubada, et see tunne võimust võtab, sest nii langeksime viirastuslikku seisundisse, kus hakkame tõsiselt uskuma, et pärast ei tulegi midagi, et meie maailm oli ainus ja selle lõputu lõppemine on kõigi ilmade lõppemine igavesest ajast igavesti. Aga nõnda ei ole ju. Maailm algab varsti.
Tore, et maailmalõpul on nüüd ka täpsem nimi: üleilmne soojenemine. See soojendab südant. Tõsi küll, „üleilmne jahtumine“ oleks sama ilus, aga see ei väljendaks nii malbelt seda põrgulikku nõutust, mis käib kaasas iga katsega neoliberaalset üksmeelt tõsisemalt kritiseerida. Nojah, kõik võib ju õige olla, aga mida me siis teha saame? Kas meil on veel mingit valikut? Ei ole, sest „ratsionaalsete valikute“ ühiskonnas ei ole tulevik enda teha, selle määrab mingi mõistatuslik ratsionaalsus, mida on mõistusega raske seostada, sest see ei allu vabadele otsustele, vaid kulgeb omasoodu, justkui oleks eesmärk juba teada. Ometi pole seda eesmärki kuskil avaldatud. Kuhu me läheme? Mis meist saab? Kui küsida nõnda, siis jõuab fookusesse üks oluline nüanss. Kes on meie? Kas see on mingi kujuteldav tervik, mis annab meeldiva kindlustunde, et kui kõik on koos, siis ei saa asjad päris halvasti minna? Sest „teised teevad ju ka“, nad kõik on ju meiega? Või hoopis vastupidi: meie on kõige väiksem kujuteldav ühtsus, mis on tingimata partikulaarne, ta püüab teistest „meiedest“ eralduda ja luua omaette enklaavi, kus on võimalik pääseda, sellal kui teised „meied“ sõidavad mühinal torust alla, head teed neil minna, tore, et neist lahti sai. Sellise meie kõige suurem võimalik piirväärtus on rahvus, natsioon. Aga tegelikult on ta alati palju väiksem. Kui hakata kokku arvama, kes võiks olla see meie, kes lõppkokkuvõttes kõige halvemast ära pääseb, hakkab hulk kiiresti kahanema, ja kui õigel ajal kinni ei pea, siis on ta varsti väiksem kui ainsuse esimene isik. Ma ei ole päris kindel, kas kogu mina ikka mahub selle meie sisse ära. Võib-olla tuleb osast loobuda, võib-olla suuremast osast, võib-olla kõigest. Siis tekib aga paradoks: meie on keegi teine. Mind ei olegi seal, ei ole nende hulgas. Aga kes nad on?
Autor Ave Taavet
2.
Ulrich Beck on selle põletava meie -küsimuse lahendanud kaheastmeliselt. Meie pole tema silmis kildkond ega konsensus, vaid ühiste probleemide ilmsikstuleku ala: „Üleilmne risk ei ole üleilmne katastroof. See on katastroofi etteaimamine… Kui silmapiiril on globaalne risk, siis järgivad elu ja ellujäämine loogikat, mis on sõjale diametraalselt vastandlik. Sellises olukorras on mõistlik ületada vastandus meie-nemad ja tunnistada teist pigem partnerina, mitte vaenlasena, kes tuleb hävitada. Riskiloogika suunab pilgu paljususeplahvatusele maailmas, mida sõbra-vaenlase [vastandusel põhinev] pilk eitab. Maailmariski-ühiskond avab moraalse ruumi (kuigi mitte mingil juhul paratamatult), mis võiks sünnitada vastutusel põhineva kodanikukultuuri, kus ületatakse vanad antagonismid ning luuakse uued liidud ja uued konfliktiliinid.“ [1] Selline lahendus tühistab ühest küljest arusaama, et meie võiks olla mingi partikulaarne rühm, mis vastandub teistele „meiedele“, teisest küljest aga visandab võimalike kokkupõrgete välja selle meie enese sees. Ühest küljest vaenlasi küll pole, sest me kõik oleme meie, aga teisest küljest võib igaüks meie seast olla vastane, ehk nagu Beck veel ütleb: „Üleilmsel riskil on kaks külge: kõikide traumaatiline haavatavus ja sellest johtuv vastutus kõige eest, kaasa arvatud iseenda ellujäämine.“ Niisugune sisemiselt konfliktne meie moodustab maailmariski-ühiskonna (Weltrisikogesellschaft), kus saab võimalikuks „vaenlastevaheline koostöö“ ja teatav „egoistlik kosmopolitism või kosmopoliitiline egoism“, mida tuleb selgesti eristada neoliberaalsest egoismist. [2]
Maailmariski-ühiskond on ebatavaline selle poolest, et ta on esimest korda tõepoolest kõigile ühine. Muidugi pole selline ühiskond lihtne ega mugav. Tema eeliseks on aga siiski see, et ta kätkeb võimalust oma saatusega midagi peale hakata, ilma et selleks peaks kõiki teisi lakkamatult kõrvale tõrjuma või koguni oma eesmärke teiste eest varjama. Uut tüüpi meie on sisemiselt konfliktne selle pärast, et ei saa olla mingit üksmeelt, kuidas riske omaks võtta ja nendega toime tulla. Üksmeele asemel on „paljususeplahvatus“ (explosion of plurality), milles orienteerumine nõuab kosmopoliitilist raamistikku. Selline kosmopoliitiline paljusus ei sobi aga kokku vanemale modernsusele omase rahvusriigi-ideega (Beck nimetab seda die Erste Moderne, „esimene modernsus“). Rahvusriik põhineb kollektiivsuse, territoriaalsuse ja riigipiiri printsiipidel, mis eeldavad rahvusvahelist õigust. Uue ehk teise modernsuse paradigma peaks seevastu kokku viima individualiseerumise ja globaliseerumise, määratledes uuesti riigi, õiguse, poliitika ja indiviidi mõisted. [3] Seega oleks uus meie õigupoolest osa maailma muutumisest, metamorfoosist, mis hõlmab kõiki eluvaldkondi: see ongi metamorfoosi-meie, kes kujundab ka uue mineviku, sest tuleviku oletamine oleneb mineviku mõistmise viisist: „Metamorfoos tähendab ühtlasi mineviku reproblematiseerimist ähvardava tuleviku kujutlemise kaudu. Toonaseid otsuseid juhtinud normid ja imperatiivid hinnatakse ümber. Siit johtuvad ideed, mis pakuvad alternatiive kapitalismi ja tarbimisühiskonna, teaduse, seaduse jm valdkondade jaoks.“ [4] Maailmariski-ühiskonnas muutuvad tulevik ja minevik ühekorraga, kuid erinevalt varasemast modernsusest ei kujutleta tulevikku mingi ühemõtteliselt helge ilmana, mille saabumine õigustaks varasemaid ohvreid: vastupidi, ähvardav tulevik mõistab need ohvrid hukka ja hakkab meilt nõudma hoopis teistsuguseid lahendusi ja teistsugust õiglust.
Becki arusaam maailma metamorfoosist ei ole siiski lihtsakoeliselt optimistlik. Kuigi Beck on loobunud pessimismist, ei välista ta võimalust, et meie tsivilisatsioon võib hukkuda, pealegi suhteliselt kiires tempos. Vestluses Bruno Latouriga on Beck hüüatanud: „Elame omamoodi lõpuaja-ootuses (Endzeiterwartung). Kuigi paljud väidavad, et poliitika olevat lõppenud, kogeme tegelikult risti vastupidist: poliitika lõpu lõppemist.“ [5] Maailmariski-aeg on ka uute sõdade aeg, ja kindlasti apokalüptiline aeg. Maailmalõpu oht ja ootus avavad ühe võimaluse, mida Beck nimetab emantsipatoorseks katastrofismiks: üleilmse hävingu kõrvalmõjuna saab võimalikuks „modernsuse uuestisünd“. Becki arvates toimub see kolmes järgus. Globaalse katastroofi aimus õõnestab teatavaid pühi väärtusi, mis seni on olnud kultuuri ja inimolemise lahutamatu koostisosa. Pühade väärtuste hävimine tekitab antropoloogilise vapustuse ja loob uue normi (mitte vastupidi). Ühtlasi vallandab vapustus ühiskondliku katarsise, millest ilmubki poliitilise toimimise normatiivne horisont ja kosmopolitiseerunud tegevusväli.
Kõik selle võib kokku võtta ka paari sõnaga: meil on maailmalõppu väga vaja. Kuigi see kõlab paradoksaalselt, oleks ilmalõpu-kujutelma puudumine tänapäeval kõige suurem oht, justkui üheotsapilet hävingu kuristikku. Seepärast ei peagi tänapäeval apokalüpsise jutlustajaid kartma. Vastupidi, kartma peab suigutajaid, kussutajaid, maharahustajaid, kes lakkamatult püüavad veenda, et kõik läheb vanaviisi edasi ja hädakella lüüa ei tasu. Nende uinutavas hääles kaigub inimkonna hääbumismeloodia. Aga õnneks „meie“ ei peagi neid kuulama. Sest see uus, kosmopoliitiline „meie“ ei sõltu riigist, rahvusest ega klassist: see „meie“ pole Euroopa ega Aasia, ida ega lääs, kodanlus ega proletariaat. Päris kindlasti ei ole see „meie“ Eesti ega Läti, Venemaa ega USA, Hiina ega India. Ei mustad ega valged, punased ega rohelised, kristlased ega muslimid. See „meie“ on nimetu kogukond, mille loob ilmalõpu-nägemus ja ebamäärane aim, et midagi on sündimas, kuigi me veel ei tea, mis see on.
3.
Maailmalõpp ei ole siiski rõõmusõnum. Pigem on ta sõjasõnum, sest muutus toob kaasa uut tüüpi sõjad. Harald Welzer on neid nimetanud kliimasõdadeks (Klimakriege). Kliimasõjad erinevad klassikalistest riikidevahelistest sõdadest kõigepealt selle poolest, et vägivald suunatakse ennekõike tavakodanike vastu. Siin mängivad olulist rolli paramilitaarsed organisatsioonid, mis võtavad hõlpsasti vastu noortejõuke ja kurjategijaid, ning sõjaväelised eraettevõtted, kuhu värvatakse kogenud veterane suurte riikide armeedest või konfliktipiirkondade võitlejate seast. Sellised sõjad on ebasümmeetrilised, sest siin ei võitle omavahel kunagi võrdsed osapooled, vaid ettevõtjad ja elanikkond: sõjapealike huvides on sõja lõputu jätkamine, ja seepärast ei lõpe sõda õieti kunagi. Tekib uus majandusharu, mida on nimetatud vägivallaturuks. „Vägivallaturg on vabaturumajanduse radikaalne vorm, kus kaupu ostetakse, tarbitakse ja antakse edasi seal, kus vägivallavõimalus on kõige suurem. Tavaliselt nõrgendab selle levik piirkonna traditsioonilisi sektoreid: kaubandust, tööstust ja põllumajandust, mis satuvad kriisiolukorda, sest varusid ei suudeta enam väljastpoolt hankida ega jõuta ka müügikanaliteni. Seepärast pole midagi imestada, kui vägivalla-ettevõtja tegutses varem mõnes teises majandusharus, enne kui laiendas tegevust vastavalt uuele turustruktuurile. Sama kehtib ka vägivalla toimepanijate puhul, kes varem võisid väiketööstuses hõivatud olla.“ [6] Lakkamatu oht loob erilise õhustiku, kus vägivald on lahendus ja tapmist tajutakse alati enesekaitsena, kuni see muutub lihtsalt tööks, mida polegi vaja õigustada.
Kliimasõda on Welzeri arvates ennekõike sotsiaalne ja poliitiline probleem, sest loodusteadlased ei oska selle kohta midagi olulist öelda. Tõsi küll, põhjuste ahel algab siin põuast ja veepuudusest, kuid see on liiga pikk ja keeruline, et kohalikud ise suudaksid seda jälgida ja tajuda. Kliimakonflikt teiseneb peagi etniliseks, usuliseks või rahvuslikuks konfliktiks. Kuna soojenemise all kannatavad kõige rohkem lõunapoolsed alad, mis on süsihappegaasi emissioonist kõige vähem kasu saanud, jõuab kliimasõda põhjamaadesse kõigepealt pagulaste kujul, kes lihtsalt ei saanud enam oma kodupaigas elada. Mingil määral markeerib seda ka terrorism, mille sisuline kahju on küll väga väike (võrreldes kas või igapäevaste autoõnnetustega), aga mille mõju meedia otse üleloomulikult võimendab. Terrorismi kaudu jõuab isegi rikastesse ja turvalistesse riikidesse kliimasõja esimene tingimus: ebakindlus ja hirm. Kui sellele järgneb eluliste väljavaadete kahanemine ja ettekujutus, et ennast on vaja vägivaldselt kaitsta, ongi sõja atmosfäär kohale jõudnud, isegi kui mingit relvastatud vastasseisu ei ole. Üks varasemaid sümptomeid, mis niisugusest protsessist märku annab, on põgenike segiajamine sõdalastega, sest iga tulija võib olla vaenlane. Paradoksaalsel moel on see juhtunud ka Eestis, kus põgenikke on tõesti vähe ja tõsiseid probleeme pole kunagi olnud. Nii nihkubki avalik tähelepanu põhiküsimustelt kõrvale.
Welzeri analüüs on siiski ettevaatlik ning ta ei ütle kordagi, et üleilmse soojenemise taga võiks olla „meie“. Mitte küll sellepärast, et ta inimtegevuse põhjustatud muutusi eitaks, vaid sellepärast, et nende muutuste taga pole ühtki kollektiivset subjekti, kes tahtlikult muutusi esile kutsuks. Vastupidi, muutusi põhjustatakse teadvustamatult ja täiesti erinevatel motiividel. „Sõna „meie“ eeldaks kollektiivset reaalsustaju, mida tegelikult olemas ei ole, isegi kliimamuutuse puhul, mis on üleilmne probleem. Sest globaalne soojenemine mõjutab inimesi täiesti erineval viisil: mõned tunnevad muret lapselaste kaugema tuleviku pärast, teised aga näevad oma lapsi siin ja praegu suremas.“ [7] Ühtsuse puudumine ei tähenda siiski seda, et lahendusi peaks otsima individuaalsel tasandil. Selliseid strateegiaid peab Welzer pigem uinutavaks, sest nii jääb arutamata küsimus, kuidas tulevikus elada tahetakse. Peamine vaenlane on ikkagi apaatia, mis takistab kultuuri uuenemist. Kliimamuutus tähendab paratamatult kultuurimuutust, mis omakorda tähendab suurejoonelist väärtuste ümberhindamist. Senised ettekujutused „rahvusriigist“, „arengust“, „progressist“ ja „majanduskasvust“ pole lihtsalt vananenud, vaid nad on muutunud eluohtlikuks. Maailmalõppu on tõsiselt võetud alles siis, kui käsile on võetud põhimõisted, millele praegune maailmapilt on üles ehitatud. Apokalüpsis omandaks siis hoopis teise tähenduse: mitte inimkond ei saa hukka, vaid hoopis puruneb üks dogmaatiline maailmapilt, mida liiga kaua „maailmaks“ peeti. See „maailm“ polnud lihtsalt illusioon, vaid õudne ja painav unenägu, millest võib nüüd viimaks ometi ärgata.
4.
Kust aga tuleb kultuurimuutust pidurdav apaatia? Ja milline on see dogmaatiline maailmapilt, mis praegu veel tumeda pilvena tegelikkust varjab? Neile küsimustele otsib vastust Bruno Latour raamatus „Gaia palge ees“. „Küsimus on selles: miks meile näib, nagu ei puudutakski ökoloogilised probleemid otseselt meie identiteeti, varasid ega turvalisust? Miks me ei suuda neid võtta normaalselt, banaalselt, tavaliselt ja ilmalikult? Ärge tulge mulle rääkima, et see olenevat ohu tõsidusest või sellest, et ta jäävat meie igapäevastele askeldustele kaugeks. Vähimgi terrorirünnak vallandab ju üleüldise reaktsiooni, seevastu aga teade, et meie põhjustamegi maapealsete liikide kuuenda väljasuremislaine, kutsub esile vaid tülpinud haigutuse. Ei, siin peaks uurima just reaktsiooni ja tundlikkust. Me ise valime kollektiivselt, mille suhtes tundlik olla ja millele kiiresti reageerida.“ [8] Tundetuse tõeline põhjus pole Latouri meelest mitte sotsiaalne ega psühholoogiline, vaid sõna tõsises mõttes teoloogiline. Tänapäeva inimene ei karda maailmalõppu, aga mitte sellepärast, et ta olekski loid ja ükskõikne või et talle läheks korda ainult isiklikud mured ja hirmud, vaid hoopis sellepärast, et ta usub: maailmalõppu ei saa enam tulla, sest see on juba toimunud. Modernsus ongi immanentne apokalüpsis, Lääne kultuur on juba jõudnud aegade lõppu ja sellelt teelt tagasi pöörata ei saa. Ehk nagu kunagi kuulutas George H. W. Bush: „Ameerika elulaadi üle ei vaielda.“ Mistahes katsed senist kurssi muuta tähendaksid tagasilangust paganlikku barbaarsusesse, sest modernsus ongi inimkonna siht ja ajaloo lõpp. Piiblis pole kuskil juttu mingist „teisest apokalüpsisest“, kuidas saaks siis juhtuda, et Lääne tsivilisatsioon ohustab iseennast? Kui just see tsivilisatsioon ometi ongi arengu vaieldamatu tipp? Kuidas saaks tal olla mingeid materiaalseid piiranguid, kuidas saaks teda piirata planeedi ökosüsteem? Niisugune jutt näib mõistusevastane ja paljud arvavadki nõnda. See teadvustamatu teoloogiline eeldus ehk täpsemalt, religioosse transtsendentsi immanentiseerumine tekitabki olukorra, kus hädakellad löövad kurtidele kõrvadele, sest nende jaoks on kellalöömiseaeg ammu möödas. Teist apokalüpsist ei tule enam: jumalariik on juba saabunud, vähemalt rikastes riikides. Ehk nagu kirjutab Latour: „Pole vähematki kahtlust, et Lääne ühiskond on tunginud kõigi teiste kallale apokalüpsisena, mis teeb neile lõpu peale. Ise usutakse küll, et levitatakse õnnistust, aga tegelikult ollakse teiste maailmalõpp. Kas taipate, miks ei saa usaldada neid, kes süüdistavad ökoloogilist diskursust selles, et ta olevat liiga tihti apokalüptiline? Asi on risti vastupidi – just nemad ongi need, kes keeldusid [transtsendentse] lõpu ajas edasi elamast ja sundisid kõik teised tsivilisatsioonid vägivaldselt lõppema. Joseph Conradil ja Francis Coppolal on õigus: ei peaks ütlema „eilne apokalüpsis“, vaid alati „Apocalypse now“ – tänapäeva apokalüpsis.“ [9]
Inimesed, kes peavad end „kliima-skeptikuteks“, sest nad ei usu üleilmset soojenemist, pole seega vähemalgi määral skeptilised. Vastupidi, siin pööratakse skepsise mõiste pea peale: tegu on just nimelt pimeda usuga modernsuse kõikvõimsusesse. See usk põhineb veendumusel, et transtsendents on üle kolinud immanentsusesse, jumalik tõotus on täitunud ja ollakse õnnelikult jõudnud teispoole materiaalse maailma piiri. „Siit tulebki see kõikumatu meelerahu, jäine tardumus ja vankumatu enesekindlus, hoolimata iga päev saabuvatest sõnumitest, mis kuulutavad katastroofe. Neil näib olevat õigus sellele Maale, mida neile tõepoolest tõotati – they feel entitled –, aga see Maa ise pole sugugi maine, sest eitatakse just tema ajalugu, ajaloolisust, tagasimõju ja võimsust, lühidalt tema toimimisvõimet. Kõik vappub, nemad aga mitte, nende jalge all maa ei värise. Nende ajalugu kulgeb vankumatult stabiilses raamis. Maailmalõpp on ainuüksi idee.“ [10] Sellepärast arvabki Latour, et maailmalõpu purustamiseks tuleb paradoksaalsel kombel apokalüptilise kõnepruugi juurde tagasi tulla. Olgu „need, kes nutavad, otsekui nad ei nutaks, ja kes rõõmustavad, otsekui nad ei rõõmustaks, ja kes ostavad, otsekui nad ei oleks omanikud, ja kes seda maailma kasutavad, otsekui nad ei kasutaks seda. Sest praeguse maailma pale on möödumas“. [11] Lühidalt, me peaksime võtma hoiaku, et meie tsivilisatsioon on hävimas, selleks et uuesti mõistusele tulla, vastutustundlikeks saada ja arukalt tegutsema hakata.
5.
Veidi teistsugusest vaatepunktist käsitleb maailmalõppu Timothy Morton, kes mõistab üleilmset soojenemist kui hüperobjekti – st niisugust objekti, mille ajaline haare ja ruumiline ulatus ületab inimese tajumisvõime. Kuigi hüperobjekti ei saa tervikuna tajuda, pole temast võimalik ka distantseeruda, sest ta hakkab kõikjal külge ilma tõeliselt kohal olemata. Hüperobjektid muudavad võimatuks iroonilise distantsi, mis on seni olnud kultuurikriitika eeldus, ja tühistavad üldse igasuguse metakeele: Lacani vormel „metakeelt pole olemas“ on sellega saanud uue, endisest tugevama tähenduse. Ajalugu ei kuulu enam inimestele, vaid sellesse tuleb hõlmata arvukalt mitteinimesi, kes otsustavalt astuvad inimestega kontakti. Maailma lõpp on selles mõttes juba toimunud, sest see, mis varem oli üksnes inimtegevuse taust, kerkib nüüd esile ja nõuab järjest rohkem tähelepanu. Keegi ei saa enam süütult rääkida „lihtsalt ilmast“, sest ilmateema puudutab tahtmatult üleilmset soojenemist. Kui ma teen juttu ilmast, teen juttu maailmalõpust.
Mortoni silmis on maailmalõpp ennekõike ontoloogiline kategooria, mis on küll seotud mõnede ajalooliste sündmustega (aurumasina leiutamine 1784, tuumarelva kasutamine 1945), aga pole iseenesest sündmus, vaid tänapäeva inimese olukord. Võtmeline moment on siin see, et sündmused ei saa enam toimuda millegi taustal, sest tausta ei ole enam olemas. „Üleilmse soojenemise ajastul pole olemas tagaplaani ja seega pole olemas ka esiplaani. See ongi maailmalõpp, sest maailmad olenevad tagaplaanidest ja esiplaanidest. Maailm on habras esteetiline efekt, ja me hakkame juba aimama, mis on tema nurkade taga. Tõeline planetaarne teadlikkus ei seisne mõistmises, et „meie olemegi maailm“, vaid hoopis selles, et me ei ole.“ [12] Vaidlused, kas soojenemises on süüdi inimeste tegevus või mitte, on seega täiesti mõttetud, sest nii jääb vale mulje, nagu oleneks „maailma saatus“ meie suhtumistest ja hoiakutest. Paraku on hüperobjektil täiesti ükskõik, kas temasse usutakse või ei, kas inimesed oma tegevust temaga seostavad või ei. Hüperobjekt toimib nüüd juba omasoodu, soojenemise tagajärjed kestavad vähemalt viissada aastat ja sellest ei saa enam kuidagi lahti öelda. Mõned helgemad pead võisid küll alles hiljuti väita, et kui me midagi ei tee, on varsti juba liiga hilja: aga see aeg on nüüd möödas. Varsti on möödas, sest varsti oligi juba liiga hilja.
Ometi pole ka Timothy Mortoni nä-gemus täiesti pessimistlik. Vastupidi, Morton näeb just maailma kadumises võimalust luua uus ontoloogia ja uus eetika. „Kui meie ei olegi maailm, mis siis veel alles jääb? Lähedus. Maailm läks küll kaduma, aga me leidsime hinge – meiega koos elavad olevused [ entities that coexist with us ] tungivad järjest ägedamalt meie meelde. Hüüdkem kolm korda elagu maailmalõpule, sest sel hetkel algabki ajalugu ja lõpeb eksiarvamus, nagu oleks reaalsusel tähendus ainult inimeste jaoks. Inimeste ja mitteinimeste vahel saab nüüd sõlmida uusi liite, sest me pugesime maailma kookonist välja.“ [13] Mortoni arusaamist mööda on seega kõige tähtsam antropotsentrismi ületamine inimese alandamise kaudu: ökoloogiline mõtlemine peab inimese jalge alt põhja ära tõmbama, et ta suudaks uuesti maa peal seista. [14] Sõna „alandus“, humiliation saab sellega tagasi midagi oma algsest tähendusest, sest inimene tuuakse kujuteldavast kõrgusest tagasi alla, maapinnale (humus). Seni on tänapäeva teadus inimest korraga vähendanud ja suurendanud: ühest küljest käsitatakse teda loodusliku objektina, mis ei erine muust mateeriast, teisest küljest aga eeldatakse, et looduse uurimine ise on kuidagi eriline ja asub loodusest väljaspool. Niisugust mõtteviisi võrdleb Morton ühe kinematograafilise tehnikaga Hitchcocki filmides, kus kaamera objektist eemaldub, objekti ennast aga suurendatakse: tekib kummaline peapööritusefekt, kuigi näiliselt püsib vaatepunkt paigal (nn pull focus). Hüperobjekte paraku niimoodi vaadelda ei saa: seepärast kutsuvad hüperobjektid esile irreduktsionistliku mõtlemise, sest enam ei saa väita, et maailm, loodus või keskkond oleks reaalsem kui indiviid (ja muidugi ei saa väita ka vastupidist). Nii tekivad ontoloogilised dilemmad ja olemise alus lööb vankuma. „Modernsuse Titanic põrkab vastu hüperobjektide jäämäge.“ [15] Ontoloogia muutub poliitiliseks ja võib tõsiselt kahelda, kas kapitalism üldse on suuteline hüperobjektidega rinda pistma, sest võib-olla on temas algusest peale rike, mis ta kõlbmatuks muudab. „Kogu parempoolne absurd, paanika ja üleilmse soojenemise salgamine on täiesti mõistetav. Hüperobjektid ohustavad mitme kandi pealt individualismi, natsionalismi, antiintellektualismi, rassismi, spetsiesismi, antropotsentrismi ja mida kõike veel. Võib-olla koguni kapitalismi ennast.“ [16]
Niisiis ollakse tänapäeval olukorras, kus olu-korda endises tähenduses enam ei ole. Maailm on käest kadunud ja ajalugu pole enam inimese ajalugu, sest ilma maailmata pole inimesel tähendust. Selle asemel on lakkamatu lähedus ja igapäevane kokkupuude hüperobjektidega, mis sunnivad meid ümber mõtlema ja panevad iseenda olemist teisiti tajuma. Inimene on väeti. Ta ei saa mitte kunagi isandaks, looduse peremeheks, maailma valitsejaks. Suurushullustuse aeg on läbi, ükskõik kui meeleheitlikult mõned seda salgaksid. Hüperobjektide moraalse sõnumi võiks kokku võtta isegi nii: mida vägevam on inimene, seda väetim ta ka on. Mida enam jõude suudetakse vallandada, seda enam ollakse ohus. Morton ei aruta kuskil, kas selline inimkond moodustab mingi „meie“ või mitte: õigupoolest on see küsimus muutunud ülearuseks. Sest keegi „meie“ seast pole hüperobjektidest vaba. Pigem hakkab see „meie“ tasapisi hõlmama olendeid, kellega seni pole ühtekuuluvust tuntud, st mitteinimesi. „Meie“ pole enam ainult inimesed, vaid korraga palju vähem ja palju rohkem. Oleme meie ise ja veel midagi muud; miski, mida me osaliselt aimame, ja miski, mida me uneski ei näe.
6.
Tunnistagem siis, et kapitalismis on rike. Aga milline rike see on? Ja miks ei saa seda parandada? Nendele küsimustele on juba mõnda aega vastust otsitud. Üks selgemaid lahendusi on tõdemus, et vigane on tänapäeval valitsev majanduskasvu idee, mis ei sobi kokku ühegi rohelise majandusmudeliga. Rupert Read on seda ideed nimetanud „kasvu-ismiks“ (growthism). „Kasvu-ism põhjustabki elutingimuste halvenemise, iseäranis tulevaste põlvede jaoks. Ennekõike on just majanduskasv süüdi selles, et oleme kollektiivselt rikkunud planetaarseid piire, mis avaldub näiteks bioloogilise liigirikkuse kriisina: hiljuti saime teada, et viimase neljakümne aasta jooksul on hävitatud tervelt pool maapealsest metsikust loodusest.“ [17] Read leiab, et kui majanduskasv toob kannatusi tulevastele põlvedele, siis ei saa ta olla ka egalitaarne, vähemalt eeldusel, et tuleviku inimesed on meiega võrdväärsed. Sarnaselt on arutlenud ka Jason Moore, osutades tõsiasjale, et odava tööjõu kõrval on kapitalism kogu aeg kasutanud „odavat loodust“, mis õigupoolest tekitabki kasvu illusiooni. [18] Odav loodus on aga see, mis majanduskasvu käigus kahaneb või hävib: seega on majanduskasvu taga alati hävitustöö, paistku kasvunumbrid pealtnäha kui siledad tahes.
Majanduskasv on mask, mis varjab vanakurja nägu. Paraku on meie ümber nii palju inimesi, kes ei oskagi enam mõelda, et elu ilma majanduskasvuta üldse võimalik oleks. Seda suutmatust võib küll pidada omasüüliseks alaealisuseks või lihtsalt ratsionaalse alge kärbumiseks, aga see on ikkagi tõsi. Ehk peaks selle kontekstuaalse paratamatusega siis vähemasti ajutiselt arvestama? Just sellise käigu on teinud Dieter Helm, kes on säilitanud majanduskasvu idee, kuid lisanud sellele loodusliku kapitali mõiste. Helmi arvates peaks looduslik keskkond olema majanduse kese, mitte ääreala, ja loodusest tulekski mõtelda majanduslikult. „Kui võtta keskkonda loodusliku kapitalina, paigutub ta inimkapitali ja inimtekkelise kapitali kõrvale. Keskkond pole siis enam teisejärguline lisand, vaid ta on majandusega lõimitud. Majanduslik tootmine ühendab loodusliku kapitali muude kapitalivormide ja tööga, andes toodangut, mida me tarbime.“ [19] Niisugune lähenemine eeldab, et majanduslike arvestuste fookuses on varad, mitte aga tarbimine. Seepärast kritiseerib Helm halastamatult sisemajanduse kogutoodangu arvestamist (SKT), mis jätab varad kõrvale ja innustab hoopis võlgu võtma. Kapitali kahanemine muutub sellega nähtamatuks, ja kui tegemist on loodusliku kapitali kahanemisega, muutub nähtamatuks kasvav võlg, mis jääb tulevaste põlvede kanda. „Tulevased põlved pärivad küll võla, aga nende huvisid ei arvestata kuskil, kui välja arvata oletatav majanduskasv, mis peaks tekkima laenamise kaudu.“ [20] SKT väljatõrjumiseks määratleb Helm loodusliku kogukapitali reegli (aggregate natural capital rule), mis nõuab, et loodusliku kapitali tase tervikuna ei tohi langeda. [21] Reegli tugevam versioon eeldab siiski ka seda, et looduslikku kapitali hakatakse kasvatama, hüvitades sellega varasema majandustegevuse tekitatud kahjusid.
Kogukapitali reeglit kehtestades väldib Helm ometi mõtet, et majandus võiks üle minna nullkasvu põhimõttele. „Nullkasv on siiski kiusatus, millele tuleks vastu panna. Kuigi see pakub poliitikale, majandusele ja ühiskonnale alternatiivse mudeli, on sel kaks tõsist puudust, nagu vist kõigil utoopiatel: see ei ole tingimata ihaldusväärne; ja seda ei juhtu kunagi. Paremal juhul on see kõrvalekalle, halvemal juhul aga vabandab tõelisest maailmast hoidumist – selle asemel mõtlevad idee toetajad välja omaenda maailma, kus paratamatult piirataks vabadust, valikut ja ettevõtlikkust.“ [22] Majandusteadlase mure on mõistetav, sest nullkasv näib eeldavat radikaalseid abinõusid ahnuse, kadeduse ja egoismi ohjeldamiseks, mis praegu kehtiva mudeli järgi on ühiskonna kõige tähtsamad liikumapanevad jõud. Nii ongi lihtne kujutleda, et piiramisega minnakse üle piiri ja utoopiast saab düstoopia, mis mineviku painetest ei vabasta, vaid üksnes võimendab neid. Paraku ei arvesta Helm siin aga tõsiasjaga, et neoliberaalses maailmas toimivad juba praegu protsessid, mis ähvardavad meid uue, digitaalse totalitarismiga. Edward Snowdeni paljastused näitavad üksnes selle hiilivat algusjärku. [23] Juba praegu on Lääne ühiskonnas märgata arengut ühe totalitaarse düstoopia vormi poole, mida Peter Frase on nimetanud rentismiks. Rentism tähendab intellektuaalse omandi laienemist paljudele inimtegevuse aladele, mis seni on toiminud vabalt ja iseeneslikult, ilma eraomandiga seotud juriidiliste probleemideta. Frase kirjutab: „Intellektuaalse omandi definitsioon näitab hästi, kui lihtne on „omandi“ mõistet oma tahtmist mööda vormida. Kuigi selle kaitsjad enamasti väidavad, et intellektuaalne omand olevat muude omandiliikidega analoogne, põhineb see tegelikult hoopis teisel printsiibil. … Intellektuaalne omandiõigus ei ole õigupoolest mitte õigus omada üht konkreetset asja, vaid õigus omada mustrit [ pattern ]. See tähendab, et siin ei kaitsta mitte lihtsalt „sinu õigust oma idee koopiale, mis on sinu valduses“, nii nagu omandiõigus kaitseb minu õigust oma kingapaarile või oma majale. Pigem annab see õiguse dikteerida teistele, kuidas nad peavad kasutama neid idee koopiaid, mis on juba nende „omad“.“ [24] Vanasse omandikäsitusse tõlgituna tähendab see, et ostes tassi kohvi, saan ma ühtlasi kaasa rea piiranguid, kuidas ma seda kohvi juua ei tohi. Kuna üleastumine tähendab seaduserikkumist, võivad sel olla rängad tagajärjed, mistõttu kõik kohvijoojad elavad lakkamatus hirmus midagi valesti teha. Selline üleüldine hirm ongi piisav tingimus, et ühiskonna iseloom muutuks. Kuna tänapäeval on võimalik patenteerida ka elusolendite DNA-d, pole raske kujutleda, millised kurjakuulutavad mõõtmed võiks rentism tulevikus võtta. Intellektuaalne omand tähendab, et omatakse mustrit: seega võib inimene sündida DNA-ga, mille teatavad olulised lõigud kuuluvad mõnele multinatsionaalsele korporatsioonile. Kõik nullkasvu puhul oletatavad „piirangud“ paistavad selle kõrval üsna tühised – õigupoolest vabastaksid need meid hoopis paljudest hirmudest, tuleviku õudusunenäost.
Loodusliku kapitali mõiste on aga siiski väga vajalik, sõltumata sellest, kas majanduskasvu ideoloogiat tahetakse päästa või ei. Selle mõiste sissetoomine majanduslikku arvestusse oleks ühtlasi määrava tähtsusega poliitiline samm, sest „odava looduse“ laastamine ongi võtmeline küsimus, mis seob ühelt poolt kapitalismi ja majanduskasvu ning teiselt poolt üleilmset soojenemist ja süsihappegaasi emissiooni. Eitajate jaoks on ju ennekõike tähtis see, kuidas vabastada süüst turumajandus, tehniline progress ja valitsevad võimusuhted. Jaatajate jaoks on aga oluline kliimaõiglus (climate justice), ebavõrdsuse vähendamine ja vajadus jaatada elu väärtust iseeneses. Need kaks poliitilist taotlust on ilmselgelt lepitamatud. Ehk nagu kirjutab Naomi Klein, üks silmapaistvamaid kliimaõigluse aktiviste: „Püüded kliimaohule adekvaatselt vastata jäävad viljatuks, kui selles ei nähta osa palju laiemast maailmavaadete võitlusest, mille käigus tuleb uuesti luua ja leiutada kollektiiv, kogukond, kodanikkond, ühiskond ja ühisvara, pärast aastakümneid kestnud rünnakuid ja mandumist.“ [25] Klein usub, et võitlus kliimaõigluse eest võiks saada tulevikus arengu stiimuliks, mis võiks suure osa inimkonda vaesusest välja aidata: see on „nägemus, mis kasutab kriisi kollektiivselt ära, et sooritada hüpe kuhugi mujale, kus võiks tõtt-öelda olla palju parem kui siin, kus me asume praegu“. [26] Kleini meelest annab see tagasi „julguse avalikult unistada“, mis oli omane varasematele vabastusliikumistele: see tähendab, et „maailmalõpp, nii nagu meie teda tunneme, pole midagi seesugust, millele iga inimene peaks üksipäini vastu astuma“. [27] Jaatajate käitumisjuhis on seega lihtne: kui meil on võimalik midagi teha, siis me teemegi seda. Nii saab „meie“ siin selge kuju ja määratluse. Lahendamata jääb aga see, kas jaatajatele vastanduvad ennekõike eitajad või hoopis tuimus, tardumus ja apaatia, mis takistab olukorra nägemist, mõistmist ja hindamist.
Sellest kõneldes kerkib kohe silme ette „keskmise eestlase“ mõtlik nägu. Ta ei saa aru, kuidas see kõik võiks teda puudutada. Kas see tähendab, et ka tema on milleski süüdi? Või hoopis, et temagi kannatab kellegi teise pärast? Kummale poole ma jään? Kas Eesti on ikka piisavalt tugev, piisavalt rikas, piisavalt tähtis paik, et selliseid probleeme üldse arutama hakata? Kas maailmalõpp on tõesti käimas „meiegi“ jaoks? Või ehk isegi juba toimunud? Need on olulised küsimused. Aga ta peab need vastama ise. Sest nii naljakas kui see ka pole: Eestil on vaja uut ärkamisaega. Vanadega lihtsalt ei ole enam midagi peale hakata. Millal see ärkamisaeg võiks tulla? Varsti.
[1] U. Beck, The Metamorphosis of the World. Cambridge, 2016, lk 43.
[2] Sealsamas, lk 44.
[3] U. Beck, Der kosmopolitische Blick oder: Krieg ist Frieden. Frankfurt am Main, 2004, lk 184–185.
[4] U. Beck, The Metamorphosis of the World, lk 125.
[5] S. Selchow, Die Apokalypse duldet keinen Sachzwang. Ein Gespräch mit Ulrich Beck und Bruno Latour. Frankfurter Allgemeine Zeitung, 15.05.2014.
[6] H. Welzer, Climate Wars: Why People Will Be Killed in the 21st Century. Tlk P. Camiller. Cambridge, 2012, lk 102–103. Vägivallaturu mõiste on pärit Georg Elwertilt, vt G. Elwert, Markets of Violence. Rmt-s: Dynamics of Violence: Processes of Escalation and De-escalation in Violent Group Conflicts. Toim. G. Elwert jt. Berliin, 1999. Kliimasõdade lokaalsetest arengutest annab ülevaate: C. Parenti, Tropic of Chaos: Climate Change and the New Geography of Violence. New York, 2012.
[7] H. Welzer, Climate Wars, lk 29.
[8] B. Latour, Face à Gaïa. Pariis, 2015, lk 248.
[9] Sealsamas, lk 267.
[10] Sealsamas, lk 268–269.
[11] 1 Kr 7:30–31. Vt B. Latour, Face à Gaïa, lk 275.
[12] T. Morton, Hyperobjects: Philosophy and Ecology after the End of the World. Minneapolis; London, 2013, lk 99.
[13] Sealsamas, lk 108.
[14] „What ecological thought must do, then, is unground the human by forcing it back onto the ground.“ Sealsamas, lk 18.
[15] Sealsamas, lk 19.
[16] Sealsamas, lk 21.
[17] R. Read, Green Economics versus Growth Economics. Radical Philosophy, 2015, nr 189, lk 10.
[18] J. W. Moore, Capitalism in the Web of Life: Ecology and the Accumulation of Capital. London, 2015.
[19] D. Helm, Natural Capital: Valuing Our Planet. New Haven; London, 2015, lk 6.
[20] Sealsamas, lk 83.
[21] „The aggregate level of natural capital should not decline.“ Sealsamas, lk 8 ja 63–65.
[22] Sealsamas, lk 37–38.
[23] Vt G. Greenwald, No Place to Hide: Edward Snowden, the NSA and the Surveillance State. London, 2014.
[24] P. Frase, Four Futures: Life After Capitalism. London, 2016, lk 76–77.
[25] N. Klein, This Changes Everything: Capitalism vs. the Climate. New York, 2014, lk 460.
[26] Sealsamas, lk 7.
[27] Sealsamas, lk 461–462.
Vikerkaar.ee
### Response:
Hasso Krull. Varsti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hukkunute number oleks praegusest 50 korda suurem ning suurim kannataja oleks Lõuna-Euroopa, vahendas BBC ajakirjas The Lancet Planetary Health avaldatud teadlaste uurimistööd.
Teadlased tuginevad oma ennustuses senistele looduskatastroofidele perioodil 1981-2010. Teadustöö analüüsisis kuuma- ja külmalainetest, maastikutulekahjudest, põuast, üleujutustest ja tormidest tingitud ohte.
Kui inimkond ei suuda kliimasoojenemise tempot aeglustada, põhjustab ekstreemne ilm perioodil 2071-2100 igal aastal umbes 152 000 surmajuhtu. Viimasel neljakümnel aastal on see näitaja olnud keskmiselt 3000 ringis. | Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hukkunute number oleks praegusest 50 korda suurem ning suurim kannataja oleks Lõuna-Euroopa, vahendas BBC ajakirjas The Lancet Planetary Health avaldatud teadlaste uurimistööd.
Teadlased tuginevad oma ennustuses senistele looduskatastroofidele perioodil 1981-2010. Teadustöö analüüsisis kuuma- ja külmalainetest, maastikutulekahjudest, põuast, üleujutustest ja tormidest tingitud ohte.
Kui inimkond ei suuda kliimasoojenemise tempot aeglustada, põhjustab ekstreemne ilm perioodil 2071-2100 igal aastal umbes 152 000 surmajuhtu. Viimasel neljakümnel aastal on see näitaja olnud keskmiselt 3000 ringis.
### Response:
Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viis aastat tagasi samal staadionil olümpiavõitjaks kroonitud ning neli aastat enne seda Pekingis hõbedale tulnud ameeriklanna Jennifer Suhr ei alistanud algkõrgust 4.55 ja peab lõppvõistlust kõrvalt vaatama.
Finalistid:
Ekaterini Stefanidi GRE 4.60
Sandi Morris USA 4.55
Robeilys Peinado VEN 4.55
Lisa Ryzih GER 4.55
Alysha Newman CAN 4.55
Yarisley Silva CUB 4.55
Nicole Büchler SUI 4.55
Angelica Bengtsson SWE 4.55
Olga Mullina ANA 4.55
Anicka Newell CAN 4.50
Holly Bradshaw GBR 4.50
Eliza McCartney NZL 4.50 | Naiste teivashüppes oli üks kvalifikatsiooninormi alistaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viis aastat tagasi samal staadionil olümpiavõitjaks kroonitud ning neli aastat enne seda Pekingis hõbedale tulnud ameeriklanna Jennifer Suhr ei alistanud algkõrgust 4.55 ja peab lõppvõistlust kõrvalt vaatama.
Finalistid:
Ekaterini Stefanidi GRE 4.60
Sandi Morris USA 4.55
Robeilys Peinado VEN 4.55
Lisa Ryzih GER 4.55
Alysha Newman CAN 4.55
Yarisley Silva CUB 4.55
Nicole Büchler SUI 4.55
Angelica Bengtsson SWE 4.55
Olga Mullina ANA 4.55
Anicka Newell CAN 4.50
Holly Bradshaw GBR 4.50
Eliza McCartney NZL 4.50
### Response:
Naiste teivashüppes oli üks kvalifikatsiooninormi alistaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bellis kohtub poolfinaalis kaasmaalanna Coco Vandeweghega (WTA 24.), kes sai kaheksa parema hulgas 6:2, 6:3 jagu venelannast Anastassia Pavljutšenkovast (WTA 18.).
Teise poolfinaalpaari moodustavad esimese asetusega hispaanlanna Garbine Muguruza (WTA 4.) ja ameeriklanna Madison Keys (WTA 21.). Muguruza oli veerandfinaalis 6:1, 6:3 üle Horvaatia esindajast Ana Konjuhist (WTA 20.) ning Keys ukrainlannast Lesia Tšurenkost (WTA 32.) 6:4, 6:3. | Kvitova suutis 18-aastase ameeriklanna vastu võita vaid kaks geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bellis kohtub poolfinaalis kaasmaalanna Coco Vandeweghega (WTA 24.), kes sai kaheksa parema hulgas 6:2, 6:3 jagu venelannast Anastassia Pavljutšenkovast (WTA 18.).
Teise poolfinaalpaari moodustavad esimese asetusega hispaanlanna Garbine Muguruza (WTA 4.) ja ameeriklanna Madison Keys (WTA 21.). Muguruza oli veerandfinaalis 6:1, 6:3 üle Horvaatia esindajast Ana Konjuhist (WTA 20.) ning Keys ukrainlannast Lesia Tšurenkost (WTA 32.) 6:4, 6:3.
### Response:
Kvitova suutis 18-aastase ameeriklanna vastu võita vaid kaks geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali eriprojekti „Teine suur, teine väike" raames annavad Linnad esmakordselt ühise täispika kontserdi.
Programmijuhi Raul Ukareda sõnul on seekordse Augustibluusi programm läbi aegade kaalukaim. Kokku on esinejaid 30.
Festival lõpeb homme Eesti meeste Carlos Ukareda ja Andres Estna kontserdiga Soffas.
Tänane kava:
Haapsalu Kultuurikeskus (Posti 3)
12.00 Workshop: NATHAN JAMES (USA)
Haapsalu Kuursaal (Promenaadi 1)
12.00 EMIL RUTIKU VIKTORIIN (EST)
01.00 ORELIPOISS JAAN PEHK (EST)
Rannarootsi Selveri lava (Rannarootsi tee 1)
13.00 CARLOS UKAREDA & ANDRES ESTNA (EST)
Africa Pubi terrass (Tallinna mnt 1)
13.00 CROSSWOOD (EST)
14.00 PÄRNU BLUESIKLUBI BÄND (EST)
Rootsituru kohvik (Karja 3)
13.00 LARS LEMBERG & LOS RESONATORS (FIN))
15.30 TOMAHAWCK BROTHERS (EST)
Haapsalu raudteejaam (Raudtee 2)
14.00 TINY LEGS TIM (BEL)
15.00 MICKE BJÖRKLÖF & VILLE LEPPANEN (FIN)
16.00 TAMMEPÕLD, ROOTS, TEREP (EST)
Pealava / main stage @ Piiskopilinnus (Lossiplatsi 3)
17.00 LEPATRIINU (EST)
18.00 IVAN BLUES & FRIENDS (UKR)
19.00 THE RIDE (FRA)
20.00 LACHY DOLEY (AUS)
21.15 ROBERT JA IVO LINNA ,,TEINE VÄIKE, TEINE SUUR” (EST)
22.30 ERIC GALES (USA)
Club 56 Blues @ Haapsalu Kultuurikeskus (Posti 3)
01.00 MISS VELVET & THE BLUE WOLF (USA)
01.45 JAM SESSION (EST) | Täna Augustibluusil: Robert ja Ivo Linna, Eric Gales jt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali eriprojekti „Teine suur, teine väike" raames annavad Linnad esmakordselt ühise täispika kontserdi.
Programmijuhi Raul Ukareda sõnul on seekordse Augustibluusi programm läbi aegade kaalukaim. Kokku on esinejaid 30.
Festival lõpeb homme Eesti meeste Carlos Ukareda ja Andres Estna kontserdiga Soffas.
Tänane kava:
Haapsalu Kultuurikeskus (Posti 3)
12.00 Workshop: NATHAN JAMES (USA)
Haapsalu Kuursaal (Promenaadi 1)
12.00 EMIL RUTIKU VIKTORIIN (EST)
01.00 ORELIPOISS JAAN PEHK (EST)
Rannarootsi Selveri lava (Rannarootsi tee 1)
13.00 CARLOS UKAREDA & ANDRES ESTNA (EST)
Africa Pubi terrass (Tallinna mnt 1)
13.00 CROSSWOOD (EST)
14.00 PÄRNU BLUESIKLUBI BÄND (EST)
Rootsituru kohvik (Karja 3)
13.00 LARS LEMBERG & LOS RESONATORS (FIN))
15.30 TOMAHAWCK BROTHERS (EST)
Haapsalu raudteejaam (Raudtee 2)
14.00 TINY LEGS TIM (BEL)
15.00 MICKE BJÖRKLÖF & VILLE LEPPANEN (FIN)
16.00 TAMMEPÕLD, ROOTS, TEREP (EST)
Pealava / main stage @ Piiskopilinnus (Lossiplatsi 3)
17.00 LEPATRIINU (EST)
18.00 IVAN BLUES & FRIENDS (UKR)
19.00 THE RIDE (FRA)
20.00 LACHY DOLEY (AUS)
21.15 ROBERT JA IVO LINNA ,,TEINE VÄIKE, TEINE SUUR” (EST)
22.30 ERIC GALES (USA)
Club 56 Blues @ Haapsalu Kultuurikeskus (Posti 3)
01.00 MISS VELVET & THE BLUE WOLF (USA)
01.45 JAM SESSION (EST)
### Response:
Täna Augustibluusil: Robert ja Ivo Linna, Eric Gales jt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avalduses tuletavad erakonnajuhid meelde, et Keskerakond on Tallinnas pälvinud enamiku valijate usalduse neljal järjestikkusel korral ning absoluutne võit valimistel on andnud võimaluse luua tasuta ühistransport, toetada eakaid ja noori, käivitada munitsipaalehituse programm ning pakkuda linna poolt enam tuge abivajajatele.
Avalduses rõhutavad erakonnajuhid, et see poliitika saab jätkuda vaid Keskerakonna poolt hääletades ja erakonnas kandideerides.
"Seetõttu on arusaadav, et meie konkurendid vaid tervitavad valimisliite, mis valimistulemust neile rõõmupakkuvamaks võib muuta," seisab avalduses.
"Valimised ei ole pelgalt rahulolematute loendus. 15. oktoobril valitakse poliitiline jõud, kellele tehakse ülesandeks konkreetsete probleemide lahendamine. Selles valguses ei saa ega tohi ükski kultus asendada konkreetset ja läbimõeldud tegevuskava."
Avaldusele kirjutasid alla:
Jüri Ratas – Keskerakonna esimees
Mihhail Korb – Kesklinna piirkonna esimees
Maria Jufereva – Lasnamäe piirkonna aseesimees
Mihhail Kõlvart – Põhja-Tallinna piirkonna esimees
Juhan Hindov – Haabersti piirkonna esimees
Andrei Novikov – Kristiine piirkonna esimees
Eha Võrk – Mustamäe piirkonna esimees
Tiit Terik – Nõmme piirkonna esimees
Enno Tamm – Pirita piirkonna esimees
Värner Lootsmann – Harjumaa piirkonna esimees
Ants Vahtras – Hiiumaa piirkonna esimees
Eevi Paasmäe – Ida-Virumaa piirkonna esimees
Valeri Korb – Kohtla-Järve piirkonna esimees
Yana Toom – Narva piirkonna esimees
Andres Vään – Jõgevamaa piirkonna esimees
Kersti Sarapuu – Järvamaa piirkonna esimees
Jaanus Karilaid – Läänemaa piirkonna esimees
Toomas Väinaste – Lääne-Virumaa piirkonna aseesimees
Tarmo Tamm – Põlvamaa piirkonna esimees
Marko Šorin – Pärnumaa piirkonna esimees
Kadri Simson – Pärnu piirkonna esimees
Mailis Reps – Raplamaa piirkonna esimees
Mihkel Undrest – Saaremaa piirkonna esimees
Peeter Ernits – Tartumaa piirkonna esimees
Aadu Must – Tartu piirkonna esimees
Alar Nääme – Valgamaa piirkonna esimees | Keskerakonna piirkonnajuhid: kultus ei saa asendada läbimõeldud tegevuskava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalduses tuletavad erakonnajuhid meelde, et Keskerakond on Tallinnas pälvinud enamiku valijate usalduse neljal järjestikkusel korral ning absoluutne võit valimistel on andnud võimaluse luua tasuta ühistransport, toetada eakaid ja noori, käivitada munitsipaalehituse programm ning pakkuda linna poolt enam tuge abivajajatele.
Avalduses rõhutavad erakonnajuhid, et see poliitika saab jätkuda vaid Keskerakonna poolt hääletades ja erakonnas kandideerides.
"Seetõttu on arusaadav, et meie konkurendid vaid tervitavad valimisliite, mis valimistulemust neile rõõmupakkuvamaks võib muuta," seisab avalduses.
"Valimised ei ole pelgalt rahulolematute loendus. 15. oktoobril valitakse poliitiline jõud, kellele tehakse ülesandeks konkreetsete probleemide lahendamine. Selles valguses ei saa ega tohi ükski kultus asendada konkreetset ja läbimõeldud tegevuskava."
Avaldusele kirjutasid alla:
Jüri Ratas – Keskerakonna esimees
Mihhail Korb – Kesklinna piirkonna esimees
Maria Jufereva – Lasnamäe piirkonna aseesimees
Mihhail Kõlvart – Põhja-Tallinna piirkonna esimees
Juhan Hindov – Haabersti piirkonna esimees
Andrei Novikov – Kristiine piirkonna esimees
Eha Võrk – Mustamäe piirkonna esimees
Tiit Terik – Nõmme piirkonna esimees
Enno Tamm – Pirita piirkonna esimees
Värner Lootsmann – Harjumaa piirkonna esimees
Ants Vahtras – Hiiumaa piirkonna esimees
Eevi Paasmäe – Ida-Virumaa piirkonna esimees
Valeri Korb – Kohtla-Järve piirkonna esimees
Yana Toom – Narva piirkonna esimees
Andres Vään – Jõgevamaa piirkonna esimees
Kersti Sarapuu – Järvamaa piirkonna esimees
Jaanus Karilaid – Läänemaa piirkonna esimees
Toomas Väinaste – Lääne-Virumaa piirkonna aseesimees
Tarmo Tamm – Põlvamaa piirkonna esimees
Marko Šorin – Pärnumaa piirkonna esimees
Kadri Simson – Pärnu piirkonna esimees
Mailis Reps – Raplamaa piirkonna esimees
Mihkel Undrest – Saaremaa piirkonna esimees
Peeter Ernits – Tartumaa piirkonna esimees
Aadu Must – Tartu piirkonna esimees
Alar Nääme – Valgamaa piirkonna esimees
### Response:
Keskerakonna piirkonnajuhid: kultus ei saa asendada läbimõeldud tegevuskava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | U-18 vanuseklassi sportlased selgitavad Baltimaade parimad välja järgmistel aladel: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m ja 3000 m jooksus; 100 m/110 m ning 400 m tõkkejooksus; 2000 m takistusjooks; kaugus-, kolmik-, kõrgus-, ja teivashüppes; kuulitõukes, vasaraheites, odaviskes ja kettaheites ning 4x100 ja 4x400 m teatejooksus. | U-18 Balti meistrid selgitatakse Valmieras | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U-18 vanuseklassi sportlased selgitavad Baltimaade parimad välja järgmistel aladel: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m ja 3000 m jooksus; 100 m/110 m ning 400 m tõkkejooksus; 2000 m takistusjooks; kaugus-, kolmik-, kõrgus-, ja teivashüppes; kuulitõukes, vasaraheites, odaviskes ja kettaheites ning 4x100 ja 4x400 m teatejooksus.
### Response:
U-18 Balti meistrid selgitatakse Valmieras |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Mul oli tunne, et kes seda Black Velvetit ikka mäletab, kuid siiamaani on läinud kõik vastupidi,“ nentis Liiv.
Pigem on Black Velveti publik uue põlvkonna võrra täienenud. "Meieealised on nende lugudega üles kasvanud ja käivad endiselt meie kontsertidel ning mõningatel juhtudel õpetavad oma lastele ka laulud selgeks, sest muidu ma ei oskaks seletada seda fenomeni, et noored lapsed laulavad tihtilugu lava ees laule kaasa – nad ei peaks meist mitte midagi teadma,“ üllatus Lauri Liiv, pidades eriti silmas nende võimsaimat hitti "17". | Lauri Liiv: arvasin, et meid loobitakse tomatitega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Mul oli tunne, et kes seda Black Velvetit ikka mäletab, kuid siiamaani on läinud kõik vastupidi,“ nentis Liiv.
Pigem on Black Velveti publik uue põlvkonna võrra täienenud. "Meieealised on nende lugudega üles kasvanud ja käivad endiselt meie kontsertidel ning mõningatel juhtudel õpetavad oma lastele ka laulud selgeks, sest muidu ma ei oskaks seletada seda fenomeni, et noored lapsed laulavad tihtilugu lava ees laule kaasa – nad ei peaks meist mitte midagi teadma,“ üllatus Lauri Liiv, pidades eriti silmas nende võimsaimat hitti "17".
### Response:
Lauri Liiv: arvasin, et meid loobitakse tomatitega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui väita Sam Raimi „Ämblikmehe“ 1 moel, et suure võimuga kaasneb ka suur vastutus, siis võib ka öelda, et suure teadmispagasiga kaasneb suur väsimus – vähemalt filmikriitika puhul.
Meediamaastik muutub kiiresti ja suure tõenäosusega jäädavalt. Pauline Kaelid ja Roger Ebertid tunduvad kuuluvat minevikku, tõrjutud eemale digiteadlikest blogijatest ja mikroarvamuskujundajatest, kes säutsuvad uuematest Hollywoodi väljalasetest teemaviidete ja junniemotikonide abil. Kuigi jah, see viimane ongi olnud puuduolev element Pasolini filmide puhtteoreetiline analüüsist.
Vaatame tõele näkku: filmikriitika kultuuriline tähtsus, prestiižist rääkimata, hakkas hajuma umbes siis, kui Harry Knowlesil tuli pähe mõte teha algust oma veebilehega 2 ja stuudiod hakkasid eelistama kergesti vaimustuvaid fänne karastatud kirjutajatele.
Uut tüüpi filmikirjutisi iseloomustab suhtumine: „kui film pole veel esilinastunud, kohtleme seda, kui kõigi aegade parimat linateost“. Ja me ei hakka isegi rääkima staariintervjuudest, mille ainsaks ülesandeks tundub olevat lasta ilusatel inimestel ikka ja jälle üle kinnitada, kuivõrd suurepärane oli kogu selle filmi tegemise kogemus ja kui kenad olid kõik kaasnäitlejad. Mõni ime, et kriitikud hakkasid üle jala laskma.
Animasarja „Kriitik“ („The Critic“, 1994-1995) peaosaline, filmikriitik Jay Sherman (Jon Lovitz) on pidevalt sunnitud arvustama filme, mis talle ei meeldi.
Kaader filmist
Kriitikutel on ükskõik …
Digirevolutsioonil, nagu kõigil inimkonnale teada revolutsioonidel, on olnud oma head ja halvad küljed. Mõnel juhul sai plussist miinus – huvitav pööre, mis passib imehästi filmikunsti konteksti. Kui filmitegemine muutus märksa lihtsamaks, hakati tegema palju rohkem halbu filme. Täname sind tõesti väga, „Blairi nõiaprojekt“. 3
Ütlen nüüd siis otse: filme on liiga palju. Ja enne kui keegi hakkab jaurama, et see on sama, kui öelda keiser Joseph II kombel Mozarti kohta „liiga palju noote“, 4 võtame ette iganädalase uute kinofilmide kava või mõne festivali programmi. Isegi selleks, et nibin-nabin kõigega kursis olla, peaks kogu aeg kinos istuma, minimaalsete lõunapauside ja vetsupeatustega. Mis ongi põhjuseks, miks inimestel on pigem täiesti ükskõik. Ja miks ei peakski olema, kui iga nurga tagant paistab seitse uut filmi.
Tean kriitikuid, kes on jõudnud selleni, et neil ei hakka igav mitte filmi vaadates, vaid juba ENNE seda. Üks kogenud filmikriitik, kes reisib pidevalt ühelt festivalilt teisele, jääb iga kord magama kohe pärast algustiitreid – teooria, millele leidsin isiklikult kinnituse, kui ma parema meelelahutuse puudusel Cannes’is teda jälgima hakkasin. See tukkumiskomme ei takista teda loomulikult kirjutamast igapäevaseid ülevaateid ja tegemast süvaintervjuusid: kõike seda võimaldab internet kogu oma ilus. „Kel magada, kel valvata – eks nii kõik ilmas käi” pomises Hamlet tükk aega tagasi. Ju tal oli ikka õigus.
… aga neile läheb väga korda teiste arvamus
Mõne arvates on uus tehnoloogia teinud inimesed laisemaks. Nii see on. Pärast igat linastust, kui filmilt on eemaldatud pressikeeld, hakkavad isegi endast kõige paremal arvamusel olevad ajakirjanikud puurima Variety või Hollywood Reporteri arvustusi oma kiiresti kokkuklopsitud arvamuse sõnastamiseks. Mõni muudab pisut algmaterjali, mõni ei vaevu sedagi tegema. Milline lugeja võiks Türgis seda Google Translate’i abil kontrollima hakata?
Jah, seda juhtub tõesti. Ja asi läheb meelelahutuslikuks siis, kui kellegi süütud eksimused või kirjavead hakkavad korduma väljaannetes üle kogu maailma. Huvitav küll, et selline häbitu käitumine ei piirdu ainult nende kordadega, kui linastus on kinos kas tervikuna või osaliselt maha magatud.
Ei maksa segadusse sattuda lõputust debatist „Dunkirki“ ümber. Tänapäeva filmikriitikutele ei meeldi massist erineda, vähemalt mitte palju. Mistõttu enamik neist kontrollib enne üle ametliku konsensuse ja kirjutab alles seejärel oma arvustuse. Sest kes siis soovib mutta tampida filmi, mida juba peetakse meistriteoseks või kirjutada midagi positiivset ilmse läbikukkumise kohta. „See jätab ebaprofessionaalse mulje,“ tunnistas üks mu kolleeg täie tõsidusega, kui temalt küsiti, miks ta peaks, taeva pärast, lugema kellegi teise teksti enne enda omaga pealehakkamist. Plagiaat siis vist ebaprofessionaalset muljet ei jäta.
„Lukustage kriitik kinnisesse ruumi koos filmiga, mida keegi näinud ei ole ja tal pole aimugi, mis sellega peale hakata. Sest erinevalt eeldusest pole tal isiklikku maitset ega arvamust, sest seisukoht pannakse kokku status quo põhjal. Keegi neist pole nii julge, et öelda: mulle see meeldib, kui see ei lähe kokku üldise arvamusega,“ ütles Alex Proyas ühes tiraadis, mille oli esile kutsunud tema viimase filmi „Egiptuse jumalad“ 5 üleüldine tümitamine. Pidage seda meeles – täna loetud arvamused on juba eile välja öeldud. Või on keegi need kinni maksnud.
Nad tahavad levitajatele külje alla pugeda
Oo jaa – suurt osa tänapäeval ilmuvatest arvustustest mõjutavad levitajad. See praktika varieerub riigiti ja mitte kõik väljaanded pole langenud veel selle ohvriks, aga nende protsent on juba kaalukas. Üldine arusaam on selline: kui levitaja on ostnud reklaamipinda, olgu arvustus positiivne. Ja oi kuidas sellest reeglist ka kinni hoitakse.
Minu mahategevaid arvustusi on levitaja palvel maha võetud, neist on jäänud vaid õhkõrn rajake internetti.
Mul on palutud leida „häid külgi“ filmides, mis mulle ei meeldinud, et neid seejärel saaks juba valmis arvustusele külge kleepida.
Mult on küsitud, kas antud tärne saaks paremaks muuta, sest „keegi ei loe niikuinii tervet arvustust“ ja turustamiseks kõlbab ainult neljatärnine hinne.
Mul on palutud kirjutada kiitev arvustus filmidele, mida ma ei olnud veel näinud.
Või siis, väga stiilselt, avaldati mu keskpärase hinnanguga „Julieta“ 6 arvustus kogu aupaistes, välja arvatud … mõned laused. Nimelt negatiivse sisuga. See sandistatud artikkel oli tükk aega kõigile vaatamiseks väljas, kuni ma seda täiesti juhuslikult ühel päeval märkasin ja loomulikult pahaseks sain. Ometi jätkasin sellele saidile kaastöö tegemist, kuni see umbes aasta hiljem kõrvad pea alla pani.
Selline ülearune kontroll ulatub aga arvustustest märksa kaugemale. Siis, kui levitajad jagavad välja kohti suurtele intervjuudele, tähendab nende filmide regulaarne kritiseerimine lihtsalt seda, et järgmiste filmide staare enam intervjueerida ei õnnestugi. Seetõttu on tihti palju lihtsam hoiduda üldse filmi arvustamisest ja eelistada mõnd juba mainitud ohutut vahukirjutist või piirduda vaid nende filmidega, mis meeldivad. Ja mis sellises tegevuses siis huvitavat on.
Nad vaatavad liiga palju filme …
Sellel on oma põhjus, miks pressilinastustel välja vilistatud filmidele võib seejärel osaks saada suurepärane esilinastus püstijalu ovatsiooni ja muu sellisega. Tihti väljendab publik pärast filmi nägemist arusaamatust selle üle, mida kriitik üldse mõtles või mida nägi, sest film tundus igati korralik. Tundub, et selle töö õigesti tegemiseks tuleb vahel unustada kõik eelteadmised. Muidu on jälle käes õnnetu olukord, kus pidevad filmivaatajad annavad nõu neile, kes üldse kinos ei käi. Nii see on. Kui suurem kogemuse- ja teadmisepagas võib oma töös aidata mõnd arsti, on filmikriitika puhul asi keerulisem. Kas järjest suurema arvu filmide vaatamine tagab parema arusaamise sellest, mis on üldse filminduse mõte? Võib-olla. Aga see väsitab ka hirmsat moodi ära ja muudab märksa küünilisemaks, kui vanus seda lubab.
Olen alati mõelnud, et artiklis filmi nimetamine „klišeelikuks“ on pisut mõttetu. See, mis on klišeelik inimesele, kes neelab (või magab maha) viis filmi päevas, ei ole seda teisele, kes vaatab ühe filmi kuus või lausa aastas. Seetõttu ongi kriitikule tervislik külastada aeg-ajalt pressilinastuste asemel tavalinastusi, ja mitte ainult selleks, et popkorni hinna peale kulme kergitada. Ühtäkki tunduvad pressilinastusel naerupahvakaid põhjustanud stseenid täiesti toimivat. Kõige etteaimatavamad süžeekäigud saavad üllatusrikka ahhetuse osaliseks ja sajast paremast filmist varastatud dialoogiridadest piisab, et paar pisarat välja meelitada.
Just sellisel hetkel tunneb kriitik end maailmas täiesti üleliigsena.
… või mitte piisavalt
Pärast aastaid ja aastaid tehtud tööd otsustab mõni kriitik, et on juba kõike näinuna väikese puhkuse ära teeninud. Näide? Kunagi olid ajad, mil ajakirjanik pidi mõne filmitegija intervjueerimiseks olema tuttav tema loominguga ning – mõelge vaid! – tema filme enne kohtumist ka vaatama. Nüüd piisab enamasti pressikausta sirvimisest ja kiirest surfimisest IMDb’s. Kahju küll, kui seda liiga kiiresti tehakse, nagu selgus ühel hiljutisel ümarlauaintervjuul, kus kriitik muudkui aga küsis filmide kohta, millega näitlejal mitte midagi pistmist polnud. Teemast loobumise ja laua alla pugemise asemel tagus ta aga rauda edasi, kuni tuli aeg näidata näitlejale võidukalt ta enda kodulehte. Kahjuks oli lehekülg vale, nagu ka nime kirjapilt: kriitiku detailsema uuringu objektiks oli internetis sattunud hoopis üks operaator. Nalja puändina oli see veel ka mustanahaline. Erinevalt lumivalgest näitekunstnikust.
Muidugi, eks me ole kõik üle koormatud ja püüame võtta vastu rohkem tööotsi väiksema tasu eest. Kodutöö tegemata jätmine ja huvipuudus on aga selgelt tunda artiklist, kus keskendutakse rohkem kumule ja lobale kui kellegi loomingule. Tundub, nagu püüaks oma tulevikus ebakindel kriitikkond endale jala peale lasta. Veel mõni aasta ja me hakkame oma pead sihtima.
Gene Siskel ütles kord, et viisakas kolmetärniarvustus on filmikriitika surm. Sellele võiks surma põhjusena lisada ka meediamaastikul toimunud muutuse, mis ei teinud igaühest filmikriitikut, nagu lubatud, vaid korrumpeeris hoopis olemasolevad.
Aga miks ikkagi tehakse tööd, mille miinused kaaluvad üles plussid, eriti tänapäeval? Lihtsalt sellepärast, et meeldib. Kogu virisemist kõrvale jättes: mulle küll meeldib. Aga kas ma võin iga päev nähtu põhjal eeldada, et inimesed mind usaldavad? See on juba täiesti teine asi.
Õiendus: see tekst on isikliku arvamuse väljendus. Kindlasti on veel kriitikuid, kes on väga toredad inimesed ega maga linastustel. Mitte kunagi. Loodame ühel päeval kohtuda ja magusaid sõnu vahetada.
Tõlkinud Tristan Priimägi
1 „Spider Man“, Sam Raimi, 2002–2007.
2 Harry Knowles on USA filmikriitik, kellel on filmikriitika lehekülg Ain’t It Cool News (aintitcool.com).
3 „The Blair Witch Project“, Daniel Myrick ja Eduardo Sanchez, 1999.
4 „Amadeus“, Miloš Forman, 1984.
5 „The Gods of Egypt“, Alex Proyas, 2016.
6 „Julieta“, Pedro Almodóvar, 2016.
Sirp.ee | Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui väita Sam Raimi „Ämblikmehe“ 1 moel, et suure võimuga kaasneb ka suur vastutus, siis võib ka öelda, et suure teadmispagasiga kaasneb suur väsimus – vähemalt filmikriitika puhul.
Meediamaastik muutub kiiresti ja suure tõenäosusega jäädavalt. Pauline Kaelid ja Roger Ebertid tunduvad kuuluvat minevikku, tõrjutud eemale digiteadlikest blogijatest ja mikroarvamuskujundajatest, kes säutsuvad uuematest Hollywoodi väljalasetest teemaviidete ja junniemotikonide abil. Kuigi jah, see viimane ongi olnud puuduolev element Pasolini filmide puhtteoreetiline analüüsist.
Vaatame tõele näkku: filmikriitika kultuuriline tähtsus, prestiižist rääkimata, hakkas hajuma umbes siis, kui Harry Knowlesil tuli pähe mõte teha algust oma veebilehega 2 ja stuudiod hakkasid eelistama kergesti vaimustuvaid fänne karastatud kirjutajatele.
Uut tüüpi filmikirjutisi iseloomustab suhtumine: „kui film pole veel esilinastunud, kohtleme seda, kui kõigi aegade parimat linateost“. Ja me ei hakka isegi rääkima staariintervjuudest, mille ainsaks ülesandeks tundub olevat lasta ilusatel inimestel ikka ja jälle üle kinnitada, kuivõrd suurepärane oli kogu selle filmi tegemise kogemus ja kui kenad olid kõik kaasnäitlejad. Mõni ime, et kriitikud hakkasid üle jala laskma.
Animasarja „Kriitik“ („The Critic“, 1994-1995) peaosaline, filmikriitik Jay Sherman (Jon Lovitz) on pidevalt sunnitud arvustama filme, mis talle ei meeldi.
Kaader filmist
Kriitikutel on ükskõik …
Digirevolutsioonil, nagu kõigil inimkonnale teada revolutsioonidel, on olnud oma head ja halvad küljed. Mõnel juhul sai plussist miinus – huvitav pööre, mis passib imehästi filmikunsti konteksti. Kui filmitegemine muutus märksa lihtsamaks, hakati tegema palju rohkem halbu filme. Täname sind tõesti väga, „Blairi nõiaprojekt“. 3
Ütlen nüüd siis otse: filme on liiga palju. Ja enne kui keegi hakkab jaurama, et see on sama, kui öelda keiser Joseph II kombel Mozarti kohta „liiga palju noote“, 4 võtame ette iganädalase uute kinofilmide kava või mõne festivali programmi. Isegi selleks, et nibin-nabin kõigega kursis olla, peaks kogu aeg kinos istuma, minimaalsete lõunapauside ja vetsupeatustega. Mis ongi põhjuseks, miks inimestel on pigem täiesti ükskõik. Ja miks ei peakski olema, kui iga nurga tagant paistab seitse uut filmi.
Tean kriitikuid, kes on jõudnud selleni, et neil ei hakka igav mitte filmi vaadates, vaid juba ENNE seda. Üks kogenud filmikriitik, kes reisib pidevalt ühelt festivalilt teisele, jääb iga kord magama kohe pärast algustiitreid – teooria, millele leidsin isiklikult kinnituse, kui ma parema meelelahutuse puudusel Cannes’is teda jälgima hakkasin. See tukkumiskomme ei takista teda loomulikult kirjutamast igapäevaseid ülevaateid ja tegemast süvaintervjuusid: kõike seda võimaldab internet kogu oma ilus. „Kel magada, kel valvata – eks nii kõik ilmas käi” pomises Hamlet tükk aega tagasi. Ju tal oli ikka õigus.
… aga neile läheb väga korda teiste arvamus
Mõne arvates on uus tehnoloogia teinud inimesed laisemaks. Nii see on. Pärast igat linastust, kui filmilt on eemaldatud pressikeeld, hakkavad isegi endast kõige paremal arvamusel olevad ajakirjanikud puurima Variety või Hollywood Reporteri arvustusi oma kiiresti kokkuklopsitud arvamuse sõnastamiseks. Mõni muudab pisut algmaterjali, mõni ei vaevu sedagi tegema. Milline lugeja võiks Türgis seda Google Translate’i abil kontrollima hakata?
Jah, seda juhtub tõesti. Ja asi läheb meelelahutuslikuks siis, kui kellegi süütud eksimused või kirjavead hakkavad korduma väljaannetes üle kogu maailma. Huvitav küll, et selline häbitu käitumine ei piirdu ainult nende kordadega, kui linastus on kinos kas tervikuna või osaliselt maha magatud.
Ei maksa segadusse sattuda lõputust debatist „Dunkirki“ ümber. Tänapäeva filmikriitikutele ei meeldi massist erineda, vähemalt mitte palju. Mistõttu enamik neist kontrollib enne üle ametliku konsensuse ja kirjutab alles seejärel oma arvustuse. Sest kes siis soovib mutta tampida filmi, mida juba peetakse meistriteoseks või kirjutada midagi positiivset ilmse läbikukkumise kohta. „See jätab ebaprofessionaalse mulje,“ tunnistas üks mu kolleeg täie tõsidusega, kui temalt küsiti, miks ta peaks, taeva pärast, lugema kellegi teise teksti enne enda omaga pealehakkamist. Plagiaat siis vist ebaprofessionaalset muljet ei jäta.
„Lukustage kriitik kinnisesse ruumi koos filmiga, mida keegi näinud ei ole ja tal pole aimugi, mis sellega peale hakata. Sest erinevalt eeldusest pole tal isiklikku maitset ega arvamust, sest seisukoht pannakse kokku status quo põhjal. Keegi neist pole nii julge, et öelda: mulle see meeldib, kui see ei lähe kokku üldise arvamusega,“ ütles Alex Proyas ühes tiraadis, mille oli esile kutsunud tema viimase filmi „Egiptuse jumalad“ 5 üleüldine tümitamine. Pidage seda meeles – täna loetud arvamused on juba eile välja öeldud. Või on keegi need kinni maksnud.
Nad tahavad levitajatele külje alla pugeda
Oo jaa – suurt osa tänapäeval ilmuvatest arvustustest mõjutavad levitajad. See praktika varieerub riigiti ja mitte kõik väljaanded pole langenud veel selle ohvriks, aga nende protsent on juba kaalukas. Üldine arusaam on selline: kui levitaja on ostnud reklaamipinda, olgu arvustus positiivne. Ja oi kuidas sellest reeglist ka kinni hoitakse.
Minu mahategevaid arvustusi on levitaja palvel maha võetud, neist on jäänud vaid õhkõrn rajake internetti.
Mul on palutud leida „häid külgi“ filmides, mis mulle ei meeldinud, et neid seejärel saaks juba valmis arvustusele külge kleepida.
Mult on küsitud, kas antud tärne saaks paremaks muuta, sest „keegi ei loe niikuinii tervet arvustust“ ja turustamiseks kõlbab ainult neljatärnine hinne.
Mul on palutud kirjutada kiitev arvustus filmidele, mida ma ei olnud veel näinud.
Või siis, väga stiilselt, avaldati mu keskpärase hinnanguga „Julieta“ 6 arvustus kogu aupaistes, välja arvatud … mõned laused. Nimelt negatiivse sisuga. See sandistatud artikkel oli tükk aega kõigile vaatamiseks väljas, kuni ma seda täiesti juhuslikult ühel päeval märkasin ja loomulikult pahaseks sain. Ometi jätkasin sellele saidile kaastöö tegemist, kuni see umbes aasta hiljem kõrvad pea alla pani.
Selline ülearune kontroll ulatub aga arvustustest märksa kaugemale. Siis, kui levitajad jagavad välja kohti suurtele intervjuudele, tähendab nende filmide regulaarne kritiseerimine lihtsalt seda, et järgmiste filmide staare enam intervjueerida ei õnnestugi. Seetõttu on tihti palju lihtsam hoiduda üldse filmi arvustamisest ja eelistada mõnd juba mainitud ohutut vahukirjutist või piirduda vaid nende filmidega, mis meeldivad. Ja mis sellises tegevuses siis huvitavat on.
Nad vaatavad liiga palju filme …
Sellel on oma põhjus, miks pressilinastustel välja vilistatud filmidele võib seejärel osaks saada suurepärane esilinastus püstijalu ovatsiooni ja muu sellisega. Tihti väljendab publik pärast filmi nägemist arusaamatust selle üle, mida kriitik üldse mõtles või mida nägi, sest film tundus igati korralik. Tundub, et selle töö õigesti tegemiseks tuleb vahel unustada kõik eelteadmised. Muidu on jälle käes õnnetu olukord, kus pidevad filmivaatajad annavad nõu neile, kes üldse kinos ei käi. Nii see on. Kui suurem kogemuse- ja teadmisepagas võib oma töös aidata mõnd arsti, on filmikriitika puhul asi keerulisem. Kas järjest suurema arvu filmide vaatamine tagab parema arusaamise sellest, mis on üldse filminduse mõte? Võib-olla. Aga see väsitab ka hirmsat moodi ära ja muudab märksa küünilisemaks, kui vanus seda lubab.
Olen alati mõelnud, et artiklis filmi nimetamine „klišeelikuks“ on pisut mõttetu. See, mis on klišeelik inimesele, kes neelab (või magab maha) viis filmi päevas, ei ole seda teisele, kes vaatab ühe filmi kuus või lausa aastas. Seetõttu ongi kriitikule tervislik külastada aeg-ajalt pressilinastuste asemel tavalinastusi, ja mitte ainult selleks, et popkorni hinna peale kulme kergitada. Ühtäkki tunduvad pressilinastusel naerupahvakaid põhjustanud stseenid täiesti toimivat. Kõige etteaimatavamad süžeekäigud saavad üllatusrikka ahhetuse osaliseks ja sajast paremast filmist varastatud dialoogiridadest piisab, et paar pisarat välja meelitada.
Just sellisel hetkel tunneb kriitik end maailmas täiesti üleliigsena.
… või mitte piisavalt
Pärast aastaid ja aastaid tehtud tööd otsustab mõni kriitik, et on juba kõike näinuna väikese puhkuse ära teeninud. Näide? Kunagi olid ajad, mil ajakirjanik pidi mõne filmitegija intervjueerimiseks olema tuttav tema loominguga ning – mõelge vaid! – tema filme enne kohtumist ka vaatama. Nüüd piisab enamasti pressikausta sirvimisest ja kiirest surfimisest IMDb’s. Kahju küll, kui seda liiga kiiresti tehakse, nagu selgus ühel hiljutisel ümarlauaintervjuul, kus kriitik muudkui aga küsis filmide kohta, millega näitlejal mitte midagi pistmist polnud. Teemast loobumise ja laua alla pugemise asemel tagus ta aga rauda edasi, kuni tuli aeg näidata näitlejale võidukalt ta enda kodulehte. Kahjuks oli lehekülg vale, nagu ka nime kirjapilt: kriitiku detailsema uuringu objektiks oli internetis sattunud hoopis üks operaator. Nalja puändina oli see veel ka mustanahaline. Erinevalt lumivalgest näitekunstnikust.
Muidugi, eks me ole kõik üle koormatud ja püüame võtta vastu rohkem tööotsi väiksema tasu eest. Kodutöö tegemata jätmine ja huvipuudus on aga selgelt tunda artiklist, kus keskendutakse rohkem kumule ja lobale kui kellegi loomingule. Tundub, nagu püüaks oma tulevikus ebakindel kriitikkond endale jala peale lasta. Veel mõni aasta ja me hakkame oma pead sihtima.
Gene Siskel ütles kord, et viisakas kolmetärniarvustus on filmikriitika surm. Sellele võiks surma põhjusena lisada ka meediamaastikul toimunud muutuse, mis ei teinud igaühest filmikriitikut, nagu lubatud, vaid korrumpeeris hoopis olemasolevad.
Aga miks ikkagi tehakse tööd, mille miinused kaaluvad üles plussid, eriti tänapäeval? Lihtsalt sellepärast, et meeldib. Kogu virisemist kõrvale jättes: mulle küll meeldib. Aga kas ma võin iga päev nähtu põhjal eeldada, et inimesed mind usaldavad? See on juba täiesti teine asi.
Õiendus: see tekst on isikliku arvamuse väljendus. Kindlasti on veel kriitikuid, kes on väga toredad inimesed ega maga linastustel. Mitte kunagi. Loodame ühel päeval kohtuda ja magusaid sõnu vahetada.
Tõlkinud Tristan Priimägi
1 „Spider Man“, Sam Raimi, 2002–2007.
2 Harry Knowles on USA filmikriitik, kellel on filmikriitika lehekülg Ain’t It Cool News (aintitcool.com).
3 „The Blair Witch Project“, Daniel Myrick ja Eduardo Sanchez, 1999.
4 „Amadeus“, Miloš Forman, 1984.
5 „The Gods of Egypt“, Alex Proyas, 2016.
6 „Julieta“, Pedro Almodóvar, 2016.
Sirp.ee
### Response:
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome pöördus tagasi kell 23.45 Helsingist Tallinna suunas startinud lennuk. Tallinna lennujaama pressiesindaja Priit Koff ütles Postimehele, et Finnairi lennuk keeras enne Tallinnasse jõudmist otsa ringi ja lendas Helsingisse tagasi. Seal paigutati reisijad teise lennukisse ja toodi Tallinnasse.
"Finnairi ametlik põhjendus oli, et lennukil oli tehniline rike," täpsemalt saavad nad kommenteerida ise,» lausus Koff.
Lennuki pardal olnud Postimehe lugeja rääkis, et lennuk läbi äikesepilve laskudes välguga pihta ning ta nägi seda oma silmaga. Selle tulemusena lakkas väidetavalt üks mootoritest töötamast. | Finnairi Helsingi-Tallinna lennuk pöördus Eesti kohalt Soome tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome pöördus tagasi kell 23.45 Helsingist Tallinna suunas startinud lennuk. Tallinna lennujaama pressiesindaja Priit Koff ütles Postimehele, et Finnairi lennuk keeras enne Tallinnasse jõudmist otsa ringi ja lendas Helsingisse tagasi. Seal paigutati reisijad teise lennukisse ja toodi Tallinnasse.
"Finnairi ametlik põhjendus oli, et lennukil oli tehniline rike," täpsemalt saavad nad kommenteerida ise,» lausus Koff.
Lennuki pardal olnud Postimehe lugeja rääkis, et lennuk läbi äikesepilve laskudes välguga pihta ning ta nägi seda oma silmaga. Selle tulemusena lakkas väidetavalt üks mootoritest töötamast.
### Response:
Finnairi Helsingi-Tallinna lennuk pöördus Eesti kohalt Soome tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastast iirlast ootab ATK peatreenerina ees mehe kunagine klubikaaslane Tottenham Hotspurist Teddy Sheringham, kes määrati ametisse käesoleva aasta juulis.
Keane lõi Inglismaa kõrgliigas Coventry City, Leeds Unitedi, Wolverhampton Wanderersi, Liverpooli ja Tottenhami eest kokku 126 väravat. Iirimaa koondise särgis tegi mees 146 kohtumises skoori 68 korral. | Endine Iirimaa koondise kapten jätkab karjääri India meisterklubis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastast iirlast ootab ATK peatreenerina ees mehe kunagine klubikaaslane Tottenham Hotspurist Teddy Sheringham, kes määrati ametisse käesoleva aasta juulis.
Keane lõi Inglismaa kõrgliigas Coventry City, Leeds Unitedi, Wolverhampton Wanderersi, Liverpooli ja Tottenhami eest kokku 126 väravat. Iirimaa koondise särgis tegi mees 146 kohtumises skoori 68 korral.
### Response:
Endine Iirimaa koondise kapten jätkab karjääri India meisterklubis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastus esietendus mullu augustis ja pälvinuna publiku palava poolehoiu, tuleb tänavu taas mängimisele. Lavastuses mängib Tomi südamerahu rööviva koolitüdruk Becky rolli Jaune Kimmel (Rakvere Teater). Tema sõnul on lavastus üks väga siiras ja puhas sõbra hoidmise ja mõistmise lugu.
„Südamlik kogum, õpetus ja äratundmine sellest, mis asi on sõprus. Ja võib-olla osadele inimestele isegi meeldetuletus,” iseloomustas Kimmel lavastust. „Kui vanematele vaatajatele on Tom Sawyeri lood klassika, siis nooremat publikut paelub tegelaste avastamis- ja mängurõõm. See lugu on nii lastele kui täiskasvanutele universaalselt arusaadav.”
Nimiosa mängib Silver Kaljula (Must Kast), Indiaani Joe`na astub üles Karol Kuntsel (Vanemuine) ja tädi Polly rollis on Anne Veesaar. Äsja saabus pikemalt reisilt tagasi Huckleberry Finni osatäitja Kaarel Targo (Must Kast), keda muusikalisõbrad on näinud kandvates rollides Vanemuise muusikalis „Mamma Mia!” ja Estonia muusikalis „Karlsson katuselt”.
Laulud kõlavad ka „Tom Sawyeri seiklustes” ning need on spetsiaalselt lavastuse jaoks kirjutanud Inga ja Toomas Lunge. Näitemängu lavastaja on Peep Maasik, koreograaf Jaanika Tammaru ja kunstnik Birgit Landberg. | Tom Sawyer hakkab jälle Tartus seiklema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastus esietendus mullu augustis ja pälvinuna publiku palava poolehoiu, tuleb tänavu taas mängimisele. Lavastuses mängib Tomi südamerahu rööviva koolitüdruk Becky rolli Jaune Kimmel (Rakvere Teater). Tema sõnul on lavastus üks väga siiras ja puhas sõbra hoidmise ja mõistmise lugu.
„Südamlik kogum, õpetus ja äratundmine sellest, mis asi on sõprus. Ja võib-olla osadele inimestele isegi meeldetuletus,” iseloomustas Kimmel lavastust. „Kui vanematele vaatajatele on Tom Sawyeri lood klassika, siis nooremat publikut paelub tegelaste avastamis- ja mängurõõm. See lugu on nii lastele kui täiskasvanutele universaalselt arusaadav.”
Nimiosa mängib Silver Kaljula (Must Kast), Indiaani Joe`na astub üles Karol Kuntsel (Vanemuine) ja tädi Polly rollis on Anne Veesaar. Äsja saabus pikemalt reisilt tagasi Huckleberry Finni osatäitja Kaarel Targo (Must Kast), keda muusikalisõbrad on näinud kandvates rollides Vanemuise muusikalis „Mamma Mia!” ja Estonia muusikalis „Karlsson katuselt”.
Laulud kõlavad ka „Tom Sawyeri seiklustes” ning need on spetsiaalselt lavastuse jaoks kirjutanud Inga ja Toomas Lunge. Näitemängu lavastaja on Peep Maasik, koreograaf Jaanika Tammaru ja kunstnik Birgit Landberg.
### Response:
Tom Sawyer hakkab jälle Tartus seiklema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu tegutseb hoones Saare maavalitsus, mis seoses maavalitsuste reformiga 1. jaanuarist oma tegevuse lõpetab.
"Me sooviks sellest teha Saaremaa valla esindushoone, kuhu tuleks siis kabinet vallavanemale linnapea ülesannetes ja mitmeid teisi kabinette," ütles Kuressaare linnapea ja omavalitsusliidu esimees Madis Kallas BNS-ile. "Kuna juhtimine koondub Kuressaarde, siis ametkond oluliselt suureneb ja tekib vajadus täiendava büroopinna jaoks."
Enamik 2000-ruutmeetrisest Lossi tänav 1 asuvast hoonestusest on Saare maavalitsuse kasutuses, lisaks on rentnikeks Saaremaa omavalitsuste liit, rahvusringhäälingu (ERR) korrespondendipunkt, Saaremaa Arenduskeskus ja Benu apteek. Pärast Saare maavalitsuse tegevuse lõpetamist jääb umbes kaks kolmandikku hoonest vakantseks.
Praegune hoone valdaja RKAS on esitanud hoone kasutajatele järgmiseks aastaks üüriteatise, mille kohaselt tõuseb üürihind mitmekordseks. Koos lisakuludega on Saaremaa omavalitsuste liidu üüri suuruseks koos lisakuludega kavandatud 11,2 eurot ruutmeetri eest kuus, mida oleks kolm korda enam võrreldes praegu makstavaga.
"Kui hoone Saaremaa vallale eraldatakse, siis plaaniksime kolida järgmine suvi. Mis ametkonnad ja mis töökohad maavalitsuse hoones olla võiks, seda otsustaks pigem siis järgmise aasta alguses," ütles Kallas. "Maavalitsuse hoone pole väga hea ligipääsetavusega näiteks ratastooliga inimestele, seetõttu sotsiaalvaldkonda sinna planeeritud pole, aga nende asjade üle on liiga vara spekuleerida."
Saaremaa omavalitsuste liit on varasemalt teinud ettepaneku RKAS-ile ja riigihalduse ministrile, et Saare maavalitsuse hoone antaks tulevasele Saaremaa vallale.
Saaremaa vald moodustatakse Pöide valla, Kuressaare linna, Lääne-Saare valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Valjala valla, Salme valla, Kihelkonna valla, Laimjala valla, Mustjala valla, Torgu valla ja Leisi valla liitmisel. Valla keskus on Kuressaare linnas, Pöide valla maa-alal ja piires moodustatakse osavald koos osavallakoguga. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 32 007. | Saare omavalitsused tahavad maavalitsuse hoonet endale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu tegutseb hoones Saare maavalitsus, mis seoses maavalitsuste reformiga 1. jaanuarist oma tegevuse lõpetab.
"Me sooviks sellest teha Saaremaa valla esindushoone, kuhu tuleks siis kabinet vallavanemale linnapea ülesannetes ja mitmeid teisi kabinette," ütles Kuressaare linnapea ja omavalitsusliidu esimees Madis Kallas BNS-ile. "Kuna juhtimine koondub Kuressaarde, siis ametkond oluliselt suureneb ja tekib vajadus täiendava büroopinna jaoks."
Enamik 2000-ruutmeetrisest Lossi tänav 1 asuvast hoonestusest on Saare maavalitsuse kasutuses, lisaks on rentnikeks Saaremaa omavalitsuste liit, rahvusringhäälingu (ERR) korrespondendipunkt, Saaremaa Arenduskeskus ja Benu apteek. Pärast Saare maavalitsuse tegevuse lõpetamist jääb umbes kaks kolmandikku hoonest vakantseks.
Praegune hoone valdaja RKAS on esitanud hoone kasutajatele järgmiseks aastaks üüriteatise, mille kohaselt tõuseb üürihind mitmekordseks. Koos lisakuludega on Saaremaa omavalitsuste liidu üüri suuruseks koos lisakuludega kavandatud 11,2 eurot ruutmeetri eest kuus, mida oleks kolm korda enam võrreldes praegu makstavaga.
"Kui hoone Saaremaa vallale eraldatakse, siis plaaniksime kolida järgmine suvi. Mis ametkonnad ja mis töökohad maavalitsuse hoones olla võiks, seda otsustaks pigem siis järgmise aasta alguses," ütles Kallas. "Maavalitsuse hoone pole väga hea ligipääsetavusega näiteks ratastooliga inimestele, seetõttu sotsiaalvaldkonda sinna planeeritud pole, aga nende asjade üle on liiga vara spekuleerida."
Saaremaa omavalitsuste liit on varasemalt teinud ettepaneku RKAS-ile ja riigihalduse ministrile, et Saare maavalitsuse hoone antaks tulevasele Saaremaa vallale.
Saaremaa vald moodustatakse Pöide valla, Kuressaare linna, Lääne-Saare valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Valjala valla, Salme valla, Kihelkonna valla, Laimjala valla, Mustjala valla, Torgu valla ja Leisi valla liitmisel. Valla keskus on Kuressaare linnas, Pöide valla maa-alal ja piires moodustatakse osavald koos osavallakoguga. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 32 007.
### Response:
Saare omavalitsused tahavad maavalitsuse hoonet endale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meteoroloogide sõnul on nii kõrged temperatuurid seotud Aafrikast saabunud kuumalainega.
Kuuma käes vaevlevad Itaalia, Šveits, Ungari, Poola, Rumeenia, Bosnia, Horvaatia ja Serbia. Erakordse kuuma käes on ka Hispaania ja Prantsusmaa.
Tervisele ohtlikult kõrge õhutemperatuur registreeriti 26 Itaalia linnas. Ilma jahenemist ei ole oodata enne esmaspäeva. | Üheteistkümnes Euroopa riigis tõusis õhutemperatuur üle 40 kraadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meteoroloogide sõnul on nii kõrged temperatuurid seotud Aafrikast saabunud kuumalainega.
Kuuma käes vaevlevad Itaalia, Šveits, Ungari, Poola, Rumeenia, Bosnia, Horvaatia ja Serbia. Erakordse kuuma käes on ka Hispaania ja Prantsusmaa.
Tervisele ohtlikult kõrge õhutemperatuur registreeriti 26 Itaalia linnas. Ilma jahenemist ei ole oodata enne esmaspäeva.
### Response:
Üheteistkümnes Euroopa riigis tõusis õhutemperatuur üle 40 kraadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VAATA UUESTI | FCI Tallinn - Nõmme Kalju täispikkuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VAATA UUESTI | FCI Tallinn - Nõmme Kalju täispikkuses |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.