instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontsertide märksõnadeks on kuumad hitid, metsik energia ja törtsuke juttu.
Ivo Linna on üks uskumatu energiaga palavalt armastatud artist. Alles hiljuti osales ta Eesti Laulu rallil ning andis välja nii uue plaadi kui raamatu "Suur Loterii". Tema raamatus on ära mainitud 36 laulu koos kommentaaridega ning sinna kuulub ka "Tähti üheks õhtuks". Kindlasti on Ivo repertuaaris olevad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu need lood, mille puhul on tehtud ajalugu koos rahvaga.
Tõnis Mägi on Eesti muusikamaailma üks olulisemaid mõjutajaid ning legendaarne muusik, olles eeskujuks paljudele noortele artistidele kogu oma loominguga. Pika ja värvika loometee jooksul on sündinud väga palju häid lugusid ning üks tema loomingu kõige eredamaid tähti on kindlasti "Koit", mille tähendus on rahvale igavikuline ning mida peetakse ilmselt kõige paremaks ja kordaminevamaks looks läbi aegade.
Karl-Erik Taukar on noor superstaar, kelle hitid kõlavad iga päev meie ümber ning kes on teinud puhta vuugi ka Eesti muusikaauhindade galal. Fenomenaalse lennu taga on väga töötaks ja sisukas artist. "Sellise vägeva lauljate meeskonnaga pole mul varem au olnud lava jagada. Mul on Estraadiraadioga õnnestunud ka varem tuuritada ning võin julgelt öelda, et see on üks kihvtimaid orkestreid Eestimaal," ütles Taukar.
Ott Leplandi erilise andekuse märgiks on tema laulukirjutamise anne ja oskus, sest tema lood kõnetavad väga paljusid kuulajaid.
Estraadiraadio asutati juba 2006. aastal ning nendest on kujunenud Eesti parim poporkester. Estraadiraadio repertuaaris on omalooming ning väga heal tasemel levimuusika seaded läbi nelja möödunud kümnendi.
Laval:
Ivo Linna
Tõnis Mägi
Karl-Erik Taukar
Ott Lepland
Tanel Aavakivi – trompet, kunstiline juht, seaded
Vallo Mänd – trompet
Artur Kiik – tromboon
Karl Laanekask – kitarr
Indrek Mällo – basskitarr
Priit Sootla – klahvpillid
Andrus Lillepea – trummid
Margus Tammemägi – löökpillid
Kaire Vilgats – vokaal
Dagmar Oja – vokaal | Linna, Mägi, Taukar ja Lepland ühinevad üheks õhtuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontsertide märksõnadeks on kuumad hitid, metsik energia ja törtsuke juttu.
Ivo Linna on üks uskumatu energiaga palavalt armastatud artist. Alles hiljuti osales ta Eesti Laulu rallil ning andis välja nii uue plaadi kui raamatu "Suur Loterii". Tema raamatus on ära mainitud 36 laulu koos kommentaaridega ning sinna kuulub ka "Tähti üheks õhtuks". Kindlasti on Ivo repertuaaris olevad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu need lood, mille puhul on tehtud ajalugu koos rahvaga.
Tõnis Mägi on Eesti muusikamaailma üks olulisemaid mõjutajaid ning legendaarne muusik, olles eeskujuks paljudele noortele artistidele kogu oma loominguga. Pika ja värvika loometee jooksul on sündinud väga palju häid lugusid ning üks tema loomingu kõige eredamaid tähti on kindlasti "Koit", mille tähendus on rahvale igavikuline ning mida peetakse ilmselt kõige paremaks ja kordaminevamaks looks läbi aegade.
Karl-Erik Taukar on noor superstaar, kelle hitid kõlavad iga päev meie ümber ning kes on teinud puhta vuugi ka Eesti muusikaauhindade galal. Fenomenaalse lennu taga on väga töötaks ja sisukas artist. "Sellise vägeva lauljate meeskonnaga pole mul varem au olnud lava jagada. Mul on Estraadiraadioga õnnestunud ka varem tuuritada ning võin julgelt öelda, et see on üks kihvtimaid orkestreid Eestimaal," ütles Taukar.
Ott Leplandi erilise andekuse märgiks on tema laulukirjutamise anne ja oskus, sest tema lood kõnetavad väga paljusid kuulajaid.
Estraadiraadio asutati juba 2006. aastal ning nendest on kujunenud Eesti parim poporkester. Estraadiraadio repertuaaris on omalooming ning väga heal tasemel levimuusika seaded läbi nelja möödunud kümnendi.
Laval:
Ivo Linna
Tõnis Mägi
Karl-Erik Taukar
Ott Lepland
Tanel Aavakivi – trompet, kunstiline juht, seaded
Vallo Mänd – trompet
Artur Kiik – tromboon
Karl Laanekask – kitarr
Indrek Mällo – basskitarr
Priit Sootla – klahvpillid
Andrus Lillepea – trummid
Margus Tammemägi – löökpillid
Kaire Vilgats – vokaal
Dagmar Oja – vokaal
### Response:
Linna, Mägi, Taukar ja Lepland ühinevad üheks õhtuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 13 punktiga (+8) oli TTÜ resultatiivseim Valentin Kordas, 10 punkti (+8) kanti Ragnar Kalde arvele. Kaotajate poolel jõudis ainsana kahekohalise punktiskoorini Janno Õunpuu, kes tõi 11 silma, kirjutab volley.ee.
Suur ülekaal ilmnes blokis, kust TTÜ kogus 16 punkti (neist 6 teenis Jörgen Vanamõisa ja 5 Kalde), Neemeco vaid 3. Vastuvõtul oli võitjate protsent 61,1, rünnati 43,9-protsendilise täpsusega. Neemeco vastuvõtt oli 56,7%, rünnakuprotsent 37,7.
Veerandfinaali korduskohtumine peetakse teisipäeval, 21. novembril kell 18.30 TTÜ spordihoones.
Karikavõistlustel selgub edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes. Kui mõlemad võistkonnad võidavad ühe kohtumise, määrab edasipääseja punktide arv. Nagu ikka, 3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm ja kaotajale null punkti, 3:2 paremuse eest teenib võitja kaks ja kaotaja ühe punkti. Punktide võrdsuse korral mängitakse edasipääseja selgitamiseks kuldne geim. Finaalis selgub võitja ühe mänguga. | TTÜ alistas karika veerandfinaali avamängus esiliiga liidri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
13 punktiga (+8) oli TTÜ resultatiivseim Valentin Kordas, 10 punkti (+8) kanti Ragnar Kalde arvele. Kaotajate poolel jõudis ainsana kahekohalise punktiskoorini Janno Õunpuu, kes tõi 11 silma, kirjutab volley.ee.
Suur ülekaal ilmnes blokis, kust TTÜ kogus 16 punkti (neist 6 teenis Jörgen Vanamõisa ja 5 Kalde), Neemeco vaid 3. Vastuvõtul oli võitjate protsent 61,1, rünnati 43,9-protsendilise täpsusega. Neemeco vastuvõtt oli 56,7%, rünnakuprotsent 37,7.
Veerandfinaali korduskohtumine peetakse teisipäeval, 21. novembril kell 18.30 TTÜ spordihoones.
Karikavõistlustel selgub edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes. Kui mõlemad võistkonnad võidavad ühe kohtumise, määrab edasipääseja punktide arv. Nagu ikka, 3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm ja kaotajale null punkti, 3:2 paremuse eest teenib võitja kaks ja kaotaja ühe punkti. Punktide võrdsuse korral mängitakse edasipääseja selgitamiseks kuldne geim. Finaalis selgub võitja ühe mänguga.
### Response:
TTÜ alistas karika veerandfinaali avamängus esiliiga liidri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vladimir Ivanov tegi läbi 52-kohalise kukkumise, 591. reale. Kenneth Raisma on 972. (+6), Mattias Siimar 1260. (+4) ja Kristjan Tamm 1280. (+126.). Kõik kolm viimatimainitut on 19-aastased.
Meeste edetabelis on liider 31-aastane hispaanlane Rafael Nadal ning teisena jätkab 36-aastane šveitslane Roger Federer. Tänavuse aastalõputurniiri võitnud 26-aastane bulgaarlane Grigor Dimitrov tõusis kahe legendi järele kolmandale kohale.
Naiste maailma edetabelis säilitasid meie kaks tipptennisisti oma kohad, kui 21-aastane Kontaveit on 34. positsioonil ja 32-aastane Kanepi täpselt 100.
Tabeli tipp on väga tihe, kui 6175 punktiga juhib rumeenlanna Simona Halep, vaid 40 silmaga jääb maha hispaanlanna Garbine Muguruza ja kolmas on 6015 punktiga taanlanna Caroline Wozniacki. | Zopp tõusis edetabelis, Kontaveit ja Kanepi säilitasid kohad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vladimir Ivanov tegi läbi 52-kohalise kukkumise, 591. reale. Kenneth Raisma on 972. (+6), Mattias Siimar 1260. (+4) ja Kristjan Tamm 1280. (+126.). Kõik kolm viimatimainitut on 19-aastased.
Meeste edetabelis on liider 31-aastane hispaanlane Rafael Nadal ning teisena jätkab 36-aastane šveitslane Roger Federer. Tänavuse aastalõputurniiri võitnud 26-aastane bulgaarlane Grigor Dimitrov tõusis kahe legendi järele kolmandale kohale.
Naiste maailma edetabelis säilitasid meie kaks tipptennisisti oma kohad, kui 21-aastane Kontaveit on 34. positsioonil ja 32-aastane Kanepi täpselt 100.
Tabeli tipp on väga tihe, kui 6175 punktiga juhib rumeenlanna Simona Halep, vaid 40 silmaga jääb maha hispaanlanna Garbine Muguruza ja kolmas on 6015 punktiga taanlanna Caroline Wozniacki.
### Response:
Zopp tõusis edetabelis, Kontaveit ja Kanepi säilitasid kohad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise ääremängija Tanel Kurbas sai platsile algviisikus ning kogus 22 minutiga 18 punkti (kahesed 5/7, kolmesed 2/4, vabavisked 2/2), 4 korvisöötu ning tegi kolm pallikaotust ja ühe vea.
Levice poolel olid edukaimad 24 punkti, 7 lauapalli ja 6 söötu kirja saanud Miha Vasl ja 12 punkti ning 13 lauapalli kogunud Boris Bojanovsky.
Levice on liigatabelis 11 võidu ja 2 kaotusega teisel kohal, alla jäädakse vaid ühe kaotusega jätkavale Bratislava Interile. | Tanel Kurbase 18 punkti aitasid Levice kindla võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise ääremängija Tanel Kurbas sai platsile algviisikus ning kogus 22 minutiga 18 punkti (kahesed 5/7, kolmesed 2/4, vabavisked 2/2), 4 korvisöötu ning tegi kolm pallikaotust ja ühe vea.
Levice poolel olid edukaimad 24 punkti, 7 lauapalli ja 6 söötu kirja saanud Miha Vasl ja 12 punkti ning 13 lauapalli kogunud Boris Bojanovsky.
Levice on liigatabelis 11 võidu ja 2 kaotusega teisel kohal, alla jäädakse vaid ühe kaotusega jätkavale Bratislava Interile.
### Response:
Tanel Kurbase 18 punkti aitasid Levice kindla võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tunnipikkuse teose kannavad ette üleriigilised noortekollektiivid – Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev, üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled, üle-eestiline neiduekoor Leelo, Eesti Noorte Segakoor (dirigent Silja Uhs) ja Eesti Noorte Puhkpilliorkester. Laval on kokku üle 200 noore laulja ja muusiku.
Pärt Uusbergi sõnul on teos loodud võimendamaks taolist nähtust nagu seda on üle-eestilised noortekollektiivid ning on tänuavaldus selle eest, mida helilooja Eesti Koolinoorte Segakooris ja Eesti Noorte Puhkpilliorkestris koges: “Laulsin ise üle kümne aasta Eesti Koolinoorte Segakooris ning mängisin mõnda aega ka Eesti Noorte Puhkpilliorkestris trompetit. Üle-eestilistes kollektiivides laulmine annab ühele noorele kogemuse ja mälestused ning ka sõbrad kogu tema ülejäänud eluks.” Uusbergi sõnul seostus tal ideega Eestimaa kaunis ja vahelduv aastaring, mille üle on põhjust olla tänulik: “Eestimaa suurim aare on Eestimaa loodus ja eesti keel ning sellest teoses saavad nad omavahel kokku – lauldakse Eestimaa loodusest eesti keeles meie maa luule meistrite poolt.”
Muusikat saadavad Madis Reimundi kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel, millele on loonud lavakujunduse kunstnik Getter Vahar ning valguslahenduse Priidu Adlas. Kontserdi seob tervikuks helikunstniku Mait Visnapuu loodud helilised vahekujundid. Esiettekanne toimub 31. detsembril 2017 kell 18 Nordea Kontserdimajas.
“Eestimaa atmosfäärid” on üks 2015. aastal toimunud EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjatest, mis moodustavad EV100 muusika tähtsündmuste tuumiku ning ühtlasi juhatab sisse Eesti Vabariigi juubeliaasta. | Etendub Pärt Uusbergi kooritsükkel "Eestimaa atmosfäärid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tunnipikkuse teose kannavad ette üleriigilised noortekollektiivid – Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev, üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled, üle-eestiline neiduekoor Leelo, Eesti Noorte Segakoor (dirigent Silja Uhs) ja Eesti Noorte Puhkpilliorkester. Laval on kokku üle 200 noore laulja ja muusiku.
Pärt Uusbergi sõnul on teos loodud võimendamaks taolist nähtust nagu seda on üle-eestilised noortekollektiivid ning on tänuavaldus selle eest, mida helilooja Eesti Koolinoorte Segakooris ja Eesti Noorte Puhkpilliorkestris koges: “Laulsin ise üle kümne aasta Eesti Koolinoorte Segakooris ning mängisin mõnda aega ka Eesti Noorte Puhkpilliorkestris trompetit. Üle-eestilistes kollektiivides laulmine annab ühele noorele kogemuse ja mälestused ning ka sõbrad kogu tema ülejäänud eluks.” Uusbergi sõnul seostus tal ideega Eestimaa kaunis ja vahelduv aastaring, mille üle on põhjust olla tänulik: “Eestimaa suurim aare on Eestimaa loodus ja eesti keel ning sellest teoses saavad nad omavahel kokku – lauldakse Eestimaa loodusest eesti keeles meie maa luule meistrite poolt.”
Muusikat saadavad Madis Reimundi kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel, millele on loonud lavakujunduse kunstnik Getter Vahar ning valguslahenduse Priidu Adlas. Kontserdi seob tervikuks helikunstniku Mait Visnapuu loodud helilised vahekujundid. Esiettekanne toimub 31. detsembril 2017 kell 18 Nordea Kontserdimajas.
“Eestimaa atmosfäärid” on üks 2015. aastal toimunud EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjatest, mis moodustavad EV100 muusika tähtsündmuste tuumiku ning ühtlasi juhatab sisse Eesti Vabariigi juubeliaasta.
### Response:
Etendub Pärt Uusbergi kooritsükkel "Eestimaa atmosfäärid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pukk tunnistas ERR-ile, et ta ei ole kandideerimise avaldust veel ära saatnud, kuid nimetas võimalikku väljakutset Tallinna TV-s huvitavaks. "Konkurss käib, see on kindlasti huvitav töökoht," sõnas Pukk.
Ta kinnitas, et Kesklinna vanemana ta kindlasti ei jätka. "Eks ma teadsin kuhu ma lähen ja kui kaua see volitus kestab," ütles Pukk.
Küsimusele, kas Pukk oleks soovinud linnaosavanemana jätkata ja kas temaga oli sellest juttu, vastas Pukk, et igasuguseid arutelusid oli.
Taavi Pukist sai Kesklinna vanem tänavu jaanuaris. Enne seda töötas Pukk Keskerakonna pressisekretäri ja Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunikuna. Pukk on sündinud 1989. aastal Pärnus ja lõpetanud seal Sütevaka humanitaargümnaasiumi. Kõrghariduse sai Pukk 2014. aastal Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonnas haldusjuhtimise erialal.
Hetkel on Tallinna Televisiooni juhatuses üks liige, kelleks on Revo Raudjärv. 15. novembril kuulutas SA Tallinna Televisiooni nõukogu välja uue konkursi juhatuse liikme leidmiseks. Konkursil osalemise tähtaeg on 23. november. Varasem konkurss, kuhu laekus kuus sooviavaldust, kuulutati nõukogu poolt sobivate kandidaatide puudumise tõttu 1. novembril nurjunuks. | Taavi Pukist võib saada Tallinna Televisiooni juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pukk tunnistas ERR-ile, et ta ei ole kandideerimise avaldust veel ära saatnud, kuid nimetas võimalikku väljakutset Tallinna TV-s huvitavaks. "Konkurss käib, see on kindlasti huvitav töökoht," sõnas Pukk.
Ta kinnitas, et Kesklinna vanemana ta kindlasti ei jätka. "Eks ma teadsin kuhu ma lähen ja kui kaua see volitus kestab," ütles Pukk.
Küsimusele, kas Pukk oleks soovinud linnaosavanemana jätkata ja kas temaga oli sellest juttu, vastas Pukk, et igasuguseid arutelusid oli.
Taavi Pukist sai Kesklinna vanem tänavu jaanuaris. Enne seda töötas Pukk Keskerakonna pressisekretäri ja Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunikuna. Pukk on sündinud 1989. aastal Pärnus ja lõpetanud seal Sütevaka humanitaargümnaasiumi. Kõrghariduse sai Pukk 2014. aastal Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonnas haldusjuhtimise erialal.
Hetkel on Tallinna Televisiooni juhatuses üks liige, kelleks on Revo Raudjärv. 15. novembril kuulutas SA Tallinna Televisiooni nõukogu välja uue konkursi juhatuse liikme leidmiseks. Konkursil osalemise tähtaeg on 23. november. Varasem konkurss, kuhu laekus kuus sooviavaldust, kuulutati nõukogu poolt sobivate kandidaatide puudumise tõttu 1. novembril nurjunuks.
### Response:
Taavi Pukist võib saada Tallinna Televisiooni juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene pilt. Savoy on avatud. 1926
Savoy peomaja mahagonist põrandaparkett särab kutsuvalt. Piletid on soodsad – kellajast ja päevast sõltuvalt alates 30 pennist. Iga soovija saab endale osta toredust, glamuuri, kõrgendatud emotsioone, võibolla pisut unustust? Majandus järkärguline allakäik pigistab juba kõikide eluvaldkondade esindajaid; toidujärjekorrad kasvavad, aga meelelahutus õitseb ning big band jazzi kõla ja swing on tõusuteel. Mis saaks olla veel ennastunustavam kui elava muusika saatel oma kehast kõikide murede välja tantsimine? See on depressiooniaastate odavaim ning populaarseim öine tegevus.
Nädala algul saabutakse odavama pileti tõttu varakult, neljapäeviti on köögitööliste ja kokkade lühema tööpäeva tõttu Kitchen Mechanics õhtu. Algajamad paarid on saanud tasakesi oma oskusi lihvida, tegijamad uusi trikke – ruumi jätkub. Laupäeva pärastlõunal on parimad pintsakud-särgid-kleidid saadetud pressimisse. Pühapäev on SEE PÄEV. Terve kvartali suurusesse Savoy’sse voolavad Broadway staarikesed, produtsendid, Harlemi elanikud, kaugemalt kandi valgem keskklass uudishimulikult tumedanahaliste meeletut tantsu vaatama, näitlejad, muusikud, tantsijad, ajakirjanikud, kõik, kes ennast kellekski peavad. Korraga mahub saalidese 4000-5000 inimest.
Swingbänd, kelle ees võib olla üks või teine praeguseks legendaarne muusikajuht, mängib hoolega, eesmärgiks „kuumus“ tantsupõrandal. Tantsijad on ausad – kui tants jäetakse pooleli ja paar platsilt lahkub, peab bänd latti tõstma – vaja on põrand elama saada, kõigest jõust hoos hoida. Hittloo sünnist ja salvestuse müügipotentsiaalist annab märku puupüsti täis tantsupõrand. Tantsijate ja muusikute vaheline side on otsene, hea tants nakatab bändijuhti ja mängijat, publikut sütitav paar võib saada väikese tänuaplausigi muusikute poolt. Ja muusika, kuidas see tantsijatele ning publikule mõjub... lärm on kõrvulukustav, kaasa elatakse pööraselt, parimad tantsijad külvatakse üle hõisete, tähelepanu ja jootrahaga. Rõõmurõkked tõusevad kauni kultuurimaja kõrgete rõdude ja lühtriteni. Tantsupõrand on juba tükkideks tantsitud ja seda peab iga kolme aasta tagant asendama.
’Kasside nurgas’, Cat’s Corner’is tantsivad ainult kõige tegijamad ja ennast juba tõestanud paarid, seal püsimiseks peab pidevalt individuaalseid oskusi ja trikke lihvima. Tantsitakse ’põrandasamme’ ja ’õhusamme’ – partnerid liiguvad üksteisest kinni hoides osavalt mõnusate, rütmikate sammude ja pööretega ümber üksteise või siis loobivad üksteist õhku, hüppavad kõrgele maast lahti või üle partneri.
1939. aastal esimest korda Savoy’d külastanud kirjanik Leonard Ross meenutab: „Ma kuulsin vaskpuhkpillide kooslust lõputult „Flat Foot Floogiet“ pasundamas. Esimesena nägin suurel piklikul tantsupõrandal umbes neljasadat tumedanahalist tantsijat hullumas. Mehed tõstsid naisi kõrgele üles, viskasid neid maha, üle oma õlgade, heitsid üle pea, loopisid kaugusesse, sikutasid tagasi, raputasid neid kui märgi kaltse.“
Savoy peomaja püsib 32 aastat – 20ndate lõpust kuni 40ndate alguseni – Harlemi linnaosa ja kogukonna tõelise hinge ja südamena. See on kogukonna ja ajastu personifikatsioon, swingiajastu monument. Savoy 25ndaks juubeliks on seal tantsinud oma 15 miljonit inimest, umbes 700 000 aastas... Swingmuusika pulbitsevast energiast ning afroameerika ja euroopa kultuuri kohtumisel on sündinud sütitav tants, nimetatagu seda siis Jitterbug’iks, Lindy Hop’iks või kuidagi teisiti. Lindy Hop, Flying Charleston, Stomp, Shim Sham Shimmy, Rhumboogie, Suzie-Q, Big Apple, Black Bottom ja Scrontch tõstetakse Savoy’s uskumatule esitustäiuslikkuse tasemele. Selles siseringis loovad suurepärased tantsijad ja muusikud uusi trende ja tantsu- ning muusikastiile, mis levivad kulutulena üle kogu maailma.
Teine pilt. Rock’n’rolli rünnak. 1956
See on taas midagi täiesti pöörast. Kohevate kleidikeste ja sätitud lokkidega keskkoolineiud ei suuda oma silmi uskuda – õhtu peaesineja ei tule seekord lavale šiki, sundimatu enesekindluse ja elegantse ülikonnaga. Mida ta üldse kannab – see tõstetud krae? Need... on need volangid ta püksisäärtel? Ja nende säärte ülevoolavalt lopsakas vorm – ja... ta tudistab jalgu? Väristab lausa, viib põlved ühele ja teisele küljele, haarab publiku tähelepanu oma puusaringidesse, viskab oma uhket õlitatud juuksetukka... See on enneolematu. Esialgu tabab vaatajaid palavikutunne, seejärel võetakse nende kehad otsekui muusika poolt üle.
Ajad on Ameerika Ühendriikides taas pingelised: põrkuvad võimulolijate traditsioonilised väärtused ja noorte innovatsioonilisemad ideed – sotsiaalsetes suhetes, tehnoloogias, äris, kunstides, meelelahutuses. Majanduslik ja tehnoloogiline areng on näha äärelinna eramajades, uhketes ameerika autodes, kiirtoidus, majapidamitarvetes ning eriti televiisoris – meedias hakkab levima õnnelik, rahulolev 1950ndate perepilt, samas kui sotsiaalsed pinged pealispinna all hõõguvad. Rock’n’rolli helid ja nendele tantsitavad vabastavad liigutused muutuvad vanematele generatsioonidele – ja oma lapsevanematele – vastandumise sümboliks. Kehastades avalikult aafrika ja euroopa muusikaliste mõjude sulamit, näitavad 1950ndate noored välja oma toetust rassilisele integratsioonile, samal ajal kui koolide desegregatsiooni ja inimõiguste teemad riiklikus poliitikas jõudsalt esiplaanile tõusevad. Paljud täiskasvanud seisavad kategooriliselt rock’n’rollile omistatud vulgaarsete joonte vastu: selle kaasakiskuva rütmi, laulusõnade seksuaalsete kõrvaltähenduste, selle afroameerika R’n’B juurte – tolleaegse nimetusega ’rassimuusika’ – tõttu, ka Hollywood’i filmides esitletud rock’n’rolli ja alaealiste kuritegevuse seose tõttu. Vanemad on tunnistajaks, kuidas nende silme all vallutatakse nende laste kehad rock’n’rolli vulgaarsete helide poolt.
Rock’n’roll on sündinud kolme muusikastiili ristumisteel: kantri-, popmuusika ja R’n’B. Tantsuliigutustes jätkub 1950ndatel tuttavlik swingiaegne Jitterbug, 1960ndatel arenevad välja uued tantsud nagu Stroll, Hand Jive, Bop, Slop, Madison, Twist. Rock’n’roll tuleb afroameerika kultuuripärandist mõjutatuna otsekui elementaalse, metsiku, sensuaalsena ja näiliselt ahvatleb, võrgutab, hukutab valged noored täpselt nii, nagu nende vanemad kardavad. Ameerika avalik kuvand – stabiilne, rahulik, korralik – lööb rock’n’rolli skandaalsuse taustal kõikuma. Elvis ei sobitu, ei kuulu, ta on hea näide kuritegelikust noorest, kes ei ole nõus vastu võtma tema jaoks mõeldud madalama ühiskonnakihi argipäeva.
Rock’n’rolli edulugu on afroameeriklastele endilegi problemaatiline. Tõustes esile suurte sotsiaalsete käärimiste keskel, see otsekui integreerib nende kultuuri ja toob selle mainstream’i hulka – ent pakub samas ka võimalust tumedanahaliste artistide ja loomingu ärakasutamiseks; neile püsivalt metsiku, taltsutamatu ja pahelise kuvandi külge kleepimiseks.
Kirjandus:
Engelbrecht, B. 1983. Swinging at the Savoy. – Dance Research Journal, vol. 15, nr. 2, lk. 3-10.
Spring, H. 1997. Swing and the Lindy Hop: Dance, Venue, Media, and Tradition. – American Music, vol. 15, nr. 2, lk. 183-207.
Sagolla, L. J. 2011. Rock’n’roll dances of the 1950s. Santa Barbara, California; Denver, Colorado; Oxford, England: Greenwood.
Altschuler, G. C. 2003. All Shook Up : How Rock 'n' Roll Changed America. Oxford University Press.
Videod: | Madli Teller. Tantsuhullus viies pildis. 1. ja 2. osa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene pilt. Savoy on avatud. 1926
Savoy peomaja mahagonist põrandaparkett särab kutsuvalt. Piletid on soodsad – kellajast ja päevast sõltuvalt alates 30 pennist. Iga soovija saab endale osta toredust, glamuuri, kõrgendatud emotsioone, võibolla pisut unustust? Majandus järkärguline allakäik pigistab juba kõikide eluvaldkondade esindajaid; toidujärjekorrad kasvavad, aga meelelahutus õitseb ning big band jazzi kõla ja swing on tõusuteel. Mis saaks olla veel ennastunustavam kui elava muusika saatel oma kehast kõikide murede välja tantsimine? See on depressiooniaastate odavaim ning populaarseim öine tegevus.
Nädala algul saabutakse odavama pileti tõttu varakult, neljapäeviti on köögitööliste ja kokkade lühema tööpäeva tõttu Kitchen Mechanics õhtu. Algajamad paarid on saanud tasakesi oma oskusi lihvida, tegijamad uusi trikke – ruumi jätkub. Laupäeva pärastlõunal on parimad pintsakud-särgid-kleidid saadetud pressimisse. Pühapäev on SEE PÄEV. Terve kvartali suurusesse Savoy’sse voolavad Broadway staarikesed, produtsendid, Harlemi elanikud, kaugemalt kandi valgem keskklass uudishimulikult tumedanahaliste meeletut tantsu vaatama, näitlejad, muusikud, tantsijad, ajakirjanikud, kõik, kes ennast kellekski peavad. Korraga mahub saalidese 4000-5000 inimest.
Swingbänd, kelle ees võib olla üks või teine praeguseks legendaarne muusikajuht, mängib hoolega, eesmärgiks „kuumus“ tantsupõrandal. Tantsijad on ausad – kui tants jäetakse pooleli ja paar platsilt lahkub, peab bänd latti tõstma – vaja on põrand elama saada, kõigest jõust hoos hoida. Hittloo sünnist ja salvestuse müügipotentsiaalist annab märku puupüsti täis tantsupõrand. Tantsijate ja muusikute vaheline side on otsene, hea tants nakatab bändijuhti ja mängijat, publikut sütitav paar võib saada väikese tänuaplausigi muusikute poolt. Ja muusika, kuidas see tantsijatele ning publikule mõjub... lärm on kõrvulukustav, kaasa elatakse pööraselt, parimad tantsijad külvatakse üle hõisete, tähelepanu ja jootrahaga. Rõõmurõkked tõusevad kauni kultuurimaja kõrgete rõdude ja lühtriteni. Tantsupõrand on juba tükkideks tantsitud ja seda peab iga kolme aasta tagant asendama.
’Kasside nurgas’, Cat’s Corner’is tantsivad ainult kõige tegijamad ja ennast juba tõestanud paarid, seal püsimiseks peab pidevalt individuaalseid oskusi ja trikke lihvima. Tantsitakse ’põrandasamme’ ja ’õhusamme’ – partnerid liiguvad üksteisest kinni hoides osavalt mõnusate, rütmikate sammude ja pööretega ümber üksteise või siis loobivad üksteist õhku, hüppavad kõrgele maast lahti või üle partneri.
1939. aastal esimest korda Savoy’d külastanud kirjanik Leonard Ross meenutab: „Ma kuulsin vaskpuhkpillide kooslust lõputult „Flat Foot Floogiet“ pasundamas. Esimesena nägin suurel piklikul tantsupõrandal umbes neljasadat tumedanahalist tantsijat hullumas. Mehed tõstsid naisi kõrgele üles, viskasid neid maha, üle oma õlgade, heitsid üle pea, loopisid kaugusesse, sikutasid tagasi, raputasid neid kui märgi kaltse.“
Savoy peomaja püsib 32 aastat – 20ndate lõpust kuni 40ndate alguseni – Harlemi linnaosa ja kogukonna tõelise hinge ja südamena. See on kogukonna ja ajastu personifikatsioon, swingiajastu monument. Savoy 25ndaks juubeliks on seal tantsinud oma 15 miljonit inimest, umbes 700 000 aastas... Swingmuusika pulbitsevast energiast ning afroameerika ja euroopa kultuuri kohtumisel on sündinud sütitav tants, nimetatagu seda siis Jitterbug’iks, Lindy Hop’iks või kuidagi teisiti. Lindy Hop, Flying Charleston, Stomp, Shim Sham Shimmy, Rhumboogie, Suzie-Q, Big Apple, Black Bottom ja Scrontch tõstetakse Savoy’s uskumatule esitustäiuslikkuse tasemele. Selles siseringis loovad suurepärased tantsijad ja muusikud uusi trende ja tantsu- ning muusikastiile, mis levivad kulutulena üle kogu maailma.
Teine pilt. Rock’n’rolli rünnak. 1956
See on taas midagi täiesti pöörast. Kohevate kleidikeste ja sätitud lokkidega keskkoolineiud ei suuda oma silmi uskuda – õhtu peaesineja ei tule seekord lavale šiki, sundimatu enesekindluse ja elegantse ülikonnaga. Mida ta üldse kannab – see tõstetud krae? Need... on need volangid ta püksisäärtel? Ja nende säärte ülevoolavalt lopsakas vorm – ja... ta tudistab jalgu? Väristab lausa, viib põlved ühele ja teisele küljele, haarab publiku tähelepanu oma puusaringidesse, viskab oma uhket õlitatud juuksetukka... See on enneolematu. Esialgu tabab vaatajaid palavikutunne, seejärel võetakse nende kehad otsekui muusika poolt üle.
Ajad on Ameerika Ühendriikides taas pingelised: põrkuvad võimulolijate traditsioonilised väärtused ja noorte innovatsioonilisemad ideed – sotsiaalsetes suhetes, tehnoloogias, äris, kunstides, meelelahutuses. Majanduslik ja tehnoloogiline areng on näha äärelinna eramajades, uhketes ameerika autodes, kiirtoidus, majapidamitarvetes ning eriti televiisoris – meedias hakkab levima õnnelik, rahulolev 1950ndate perepilt, samas kui sotsiaalsed pinged pealispinna all hõõguvad. Rock’n’rolli helid ja nendele tantsitavad vabastavad liigutused muutuvad vanematele generatsioonidele – ja oma lapsevanematele – vastandumise sümboliks. Kehastades avalikult aafrika ja euroopa muusikaliste mõjude sulamit, näitavad 1950ndate noored välja oma toetust rassilisele integratsioonile, samal ajal kui koolide desegregatsiooni ja inimõiguste teemad riiklikus poliitikas jõudsalt esiplaanile tõusevad. Paljud täiskasvanud seisavad kategooriliselt rock’n’rollile omistatud vulgaarsete joonte vastu: selle kaasakiskuva rütmi, laulusõnade seksuaalsete kõrvaltähenduste, selle afroameerika R’n’B juurte – tolleaegse nimetusega ’rassimuusika’ – tõttu, ka Hollywood’i filmides esitletud rock’n’rolli ja alaealiste kuritegevuse seose tõttu. Vanemad on tunnistajaks, kuidas nende silme all vallutatakse nende laste kehad rock’n’rolli vulgaarsete helide poolt.
Rock’n’roll on sündinud kolme muusikastiili ristumisteel: kantri-, popmuusika ja R’n’B. Tantsuliigutustes jätkub 1950ndatel tuttavlik swingiaegne Jitterbug, 1960ndatel arenevad välja uued tantsud nagu Stroll, Hand Jive, Bop, Slop, Madison, Twist. Rock’n’roll tuleb afroameerika kultuuripärandist mõjutatuna otsekui elementaalse, metsiku, sensuaalsena ja näiliselt ahvatleb, võrgutab, hukutab valged noored täpselt nii, nagu nende vanemad kardavad. Ameerika avalik kuvand – stabiilne, rahulik, korralik – lööb rock’n’rolli skandaalsuse taustal kõikuma. Elvis ei sobitu, ei kuulu, ta on hea näide kuritegelikust noorest, kes ei ole nõus vastu võtma tema jaoks mõeldud madalama ühiskonnakihi argipäeva.
Rock’n’rolli edulugu on afroameeriklastele endilegi problemaatiline. Tõustes esile suurte sotsiaalsete käärimiste keskel, see otsekui integreerib nende kultuuri ja toob selle mainstream’i hulka – ent pakub samas ka võimalust tumedanahaliste artistide ja loomingu ärakasutamiseks; neile püsivalt metsiku, taltsutamatu ja pahelise kuvandi külge kleepimiseks.
Kirjandus:
Engelbrecht, B. 1983. Swinging at the Savoy. – Dance Research Journal, vol. 15, nr. 2, lk. 3-10.
Spring, H. 1997. Swing and the Lindy Hop: Dance, Venue, Media, and Tradition. – American Music, vol. 15, nr. 2, lk. 183-207.
Sagolla, L. J. 2011. Rock’n’roll dances of the 1950s. Santa Barbara, California; Denver, Colorado; Oxford, England: Greenwood.
Altschuler, G. C. 2003. All Shook Up : How Rock 'n' Roll Changed America. Oxford University Press.
Videod:
### Response:
Madli Teller. Tantsuhullus viies pildis. 1. ja 2. osa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ronimisministeeriumis toimunud võistlusele tulid võistlejad üle kogu Eesti ning ka meie lähiriikidest. Kokku oli võimalik läbida 55 erineva raskusastmega rada. Esimene võistlusgrupp koosnes enamasti eestlastest ning hilisem grupp juba kaugemalt kohale sõitnud külalistest.
Finaalis oli kuus parimat võistlejat. Kokku keerati finaaliks seina neli erinevat rada ning finalistid said ühe kaupa neid järjest sooritada. Meeste kolm esikohta läksid Lätti, võitis Kaspars Vilks.
Aleksandr Shorikov tuli napilt neljandaks, parandades oma eelmise aasta tulemust kahe koha võrra. Naistest tuli esimeseks venelanna Anna Rõkunova. Esimene Eesti naine, Margarita Frolova, oli 12.
Uue olümpiaalana on ronimine kavas ka Tokyos aastal 2020. Võistlus koosneb kolmest erinevast stiilist - kiirusronimine, altjulgestusega ronimine ning boulderdamine. Sel laupäeval võisteldi just boulderdamises ehk madalamal seinal ilma julgestuseta ronimisega. | Kaljuronimise karikasarjas Tallinnas tehti osalejaterekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ronimisministeeriumis toimunud võistlusele tulid võistlejad üle kogu Eesti ning ka meie lähiriikidest. Kokku oli võimalik läbida 55 erineva raskusastmega rada. Esimene võistlusgrupp koosnes enamasti eestlastest ning hilisem grupp juba kaugemalt kohale sõitnud külalistest.
Finaalis oli kuus parimat võistlejat. Kokku keerati finaaliks seina neli erinevat rada ning finalistid said ühe kaupa neid järjest sooritada. Meeste kolm esikohta läksid Lätti, võitis Kaspars Vilks.
Aleksandr Shorikov tuli napilt neljandaks, parandades oma eelmise aasta tulemust kahe koha võrra. Naistest tuli esimeseks venelanna Anna Rõkunova. Esimene Eesti naine, Margarita Frolova, oli 12.
Uue olümpiaalana on ronimine kavas ka Tokyos aastal 2020. Võistlus koosneb kolmest erinevast stiilist - kiirusronimine, altjulgestusega ronimine ning boulderdamine. Sel laupäeval võisteldi just boulderdamises ehk madalamal seinal ilma julgestuseta ronimisega.
### Response:
Kaljuronimise karikasarjas Tallinnas tehti osalejaterekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 9.46 teate tulekahjust Soodoma külas, kus põles
elumaja.
Päästjad tõid majast välja hukkunud 78-aastase naise.
Tulekahju võis tekkida küünlast. | Põlvamaal hukkus tulekahjus eakas naine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 9.46 teate tulekahjust Soodoma külas, kus põles
elumaja.
Päästjad tõid majast välja hukkunud 78-aastase naise.
Tulekahju võis tekkida küünlast.
### Response:
Põlvamaal hukkus tulekahjus eakas naine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eero Pesur (39) kannab alates 2011. aasta 18. märtsist kaheksa-aastast vanglakaristust. Tema ennetähtaegset vabastamist toetasid nii Tallinna vangla kui ka prokurör.
Kohus teeb määruse teatavaks 27. novembril, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Pesuri süüdimõistmine jõustus 2013. aasta septembris kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja Rein Kiviloo kaebust arutusele. Seetõttu jõustus Pesurile mõistetud 12-aastane vanglakaristus, mida küll lühimenetluse tõttu vähendati ühe kolmandiku võrra.
Kohus Pesuri üle oli kannatanute eraelu kaitseks kinnine ning avalikkusele protsessil toimuva kohta infot ei antud.
ERR-i andmetel kahetses Pesur kuritegusid ning hüvitas ka vabatahtlikult ühe kannatanu moraalse kahju nõude.
Pesur oli end varem tunnistanud süüdi neljast seksuaalkuriteost kahes. Pesur tunnistas end süüdi ühe naise vägistamises 2011. aasta 22. jaanuaril Pääsküla raudteejaamas ja sama aasta 18. märtsil Suur-Ameerika tänaval.
Pesur eitas vägistamist 2009. aasta 28. mail Rae vallas Peetri külas ja 2011. aasta 18. märtsil Kosmose kino lähedal.
Süüdistuse järgi vägistas Pesur Tallinnas ja Harjumaal aastatel 2009-2011 kokku neli naist.
2011. aasta 18. märtsi varahommikul vägistati Tallinna kesklinnas tunniajase vahega kaks naist. Esimene kuritegu toimus kella 4 ajal kino Kosmose läheduses, teine kella 5 ajal Suur-Ameerika tänava piirkonnas.
Eesti kiirendusvõitlustel tuntust kgunud Eero Pesur peeti nendes kuritegudes kahtlustatuna kinni päev hiljem Tallinnas.
Uurimisel lisandus talle süüdistus veel ühe naise suhtes toime pandud kuritegudes - sugulise kire vägivaldses rahuldamises ja ebaseaduslikus vabaduse võtmises.
Kriminaalasja uuris Põhja prefektuur ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur. | Kohus otsustab sarivägistaja vanglast vabastamise nädala pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eero Pesur (39) kannab alates 2011. aasta 18. märtsist kaheksa-aastast vanglakaristust. Tema ennetähtaegset vabastamist toetasid nii Tallinna vangla kui ka prokurör.
Kohus teeb määruse teatavaks 27. novembril, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Pesuri süüdimõistmine jõustus 2013. aasta septembris kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja Rein Kiviloo kaebust arutusele. Seetõttu jõustus Pesurile mõistetud 12-aastane vanglakaristus, mida küll lühimenetluse tõttu vähendati ühe kolmandiku võrra.
Kohus Pesuri üle oli kannatanute eraelu kaitseks kinnine ning avalikkusele protsessil toimuva kohta infot ei antud.
ERR-i andmetel kahetses Pesur kuritegusid ning hüvitas ka vabatahtlikult ühe kannatanu moraalse kahju nõude.
Pesur oli end varem tunnistanud süüdi neljast seksuaalkuriteost kahes. Pesur tunnistas end süüdi ühe naise vägistamises 2011. aasta 22. jaanuaril Pääsküla raudteejaamas ja sama aasta 18. märtsil Suur-Ameerika tänaval.
Pesur eitas vägistamist 2009. aasta 28. mail Rae vallas Peetri külas ja 2011. aasta 18. märtsil Kosmose kino lähedal.
Süüdistuse järgi vägistas Pesur Tallinnas ja Harjumaal aastatel 2009-2011 kokku neli naist.
2011. aasta 18. märtsi varahommikul vägistati Tallinna kesklinnas tunniajase vahega kaks naist. Esimene kuritegu toimus kella 4 ajal kino Kosmose läheduses, teine kella 5 ajal Suur-Ameerika tänava piirkonnas.
Eesti kiirendusvõitlustel tuntust kgunud Eero Pesur peeti nendes kuritegudes kahtlustatuna kinni päev hiljem Tallinnas.
Uurimisel lisandus talle süüdistus veel ühe naise suhtes toime pandud kuritegudes - sugulise kire vägivaldses rahuldamises ja ebaseaduslikus vabaduse võtmises.
Kriminaalasja uuris Põhja prefektuur ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Kohus otsustab sarivägistaja vanglast vabastamise nädala pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšehhitar võitis 14 aastat kestnud eduka karjääri jooksul 24 WTA tiitlit üksikmängus ja koguni 76 tiitlit paarismängus. Kui paarismängus õnnestus tal suure slämmi turniir võita kokku 12 korda, siis üksikmängus tuli ainus suure slämmi tiitel 1998. aastal Wimbledonis.
Novotna nimel on ka kolm olümpiamedalit, kui 1988. aastal Seoulis võitis ta paarismängus hõbeda ning 1996. aastal Atlantas paarismängu samuti hõbeda ja üksikmängus pronksi. | Suri endine Tšehhi tennisestaar Jana Novotna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšehhitar võitis 14 aastat kestnud eduka karjääri jooksul 24 WTA tiitlit üksikmängus ja koguni 76 tiitlit paarismängus. Kui paarismängus õnnestus tal suure slämmi turniir võita kokku 12 korda, siis üksikmängus tuli ainus suure slämmi tiitel 1998. aastal Wimbledonis.
Novotna nimel on ka kolm olümpiamedalit, kui 1988. aastal Seoulis võitis ta paarismängus hõbeda ning 1996. aastal Atlantas paarismängu samuti hõbeda ja üksikmängus pronksi.
### Response:
Suri endine Tšehhi tennisestaar Jana Novotna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavapäraselt algviisikus platsile astunud Laane tõi 35 mänguminutiga 15 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 3/5), 9 lauapalli ja 4 resultatiivset söötu ning tegi kolm viga ja vaid ühe pallikaotuse.
Eestlase kasulikkuse tegur oli 21, mis oma tiimis oli parim näitaja. Kostas Macheras kogus 22 silma ja 12 lauapalli, aga kasulikkuse tegur oli tal 20.
Ethnikos on liigatabelis kolme võidu ja kolme kaotusega 16 tiimi hulgas 6. kohal, Doukas on ühe võidu ja viie kaotusega eelviimane. | Oma meeskonna kõige kasulikumaks tõusnud Laane aitas Ethnikose võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavapäraselt algviisikus platsile astunud Laane tõi 35 mänguminutiga 15 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 3/5), 9 lauapalli ja 4 resultatiivset söötu ning tegi kolm viga ja vaid ühe pallikaotuse.
Eestlase kasulikkuse tegur oli 21, mis oma tiimis oli parim näitaja. Kostas Macheras kogus 22 silma ja 12 lauapalli, aga kasulikkuse tegur oli tal 20.
Ethnikos on liigatabelis kolme võidu ja kolme kaotusega 16 tiimi hulgas 6. kohal, Doukas on ühe võidu ja viie kaotusega eelviimane.
### Response:
Oma meeskonna kõige kasulikumaks tõusnud Laane aitas Ethnikose võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus platsile saanud Veideman mängis 32 minutit ning tõi selle ajaga 9 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 0/7, vabavisked 3/3), 4 lauapalli, 4 korvisöötu ja 2 vaheltlõiget ning tegi 4 pallikaotust.
Kyndall Dykes viskas Udine parimana 13 punkti ja hankis 7 lauapalli, Andrea Benevelli, Tommaso Raspino ja Ousmane Diop tõid kõik 10 silma.
Tabelis on Jesi kuue võidu ja kahe kaotusega nüüd vahetult Udine (5-3) ees 4. kohal.
Montegranaro meeskonnas teenis kuus minutit mänguaega ka Eesti U-18 koondislane Kaspar Treier, kes punktiarvet ei avanud (kahesed 0/1) ning ka ühtegi muud numbrit statistikasse koguda ei suutnud.
Montegranaro (6-1) võitis 86:80 tabeli lõpuosas paiknevat Orzinuovi (1-7) meeskonda. | Veideman ja Udine said lähirivaalilt valusa kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus platsile saanud Veideman mängis 32 minutit ning tõi selle ajaga 9 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 0/7, vabavisked 3/3), 4 lauapalli, 4 korvisöötu ja 2 vaheltlõiget ning tegi 4 pallikaotust.
Kyndall Dykes viskas Udine parimana 13 punkti ja hankis 7 lauapalli, Andrea Benevelli, Tommaso Raspino ja Ousmane Diop tõid kõik 10 silma.
Tabelis on Jesi kuue võidu ja kahe kaotusega nüüd vahetult Udine (5-3) ees 4. kohal.
Montegranaro meeskonnas teenis kuus minutit mänguaega ka Eesti U-18 koondislane Kaspar Treier, kes punktiarvet ei avanud (kahesed 0/1) ning ka ühtegi muud numbrit statistikasse koguda ei suutnud.
Montegranaro (6-1) võitis 86:80 tabeli lõpuosas paiknevat Orzinuovi (1-7) meeskonda.
### Response:
Veideman ja Udine said lähirivaalilt valusa kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Feministeerium i soovitused:
1. " Abielu" (Blerta Zeqiri) Anita ja Bekib valmistuvad pulmapeoks ja abieluks, aga kui ootamatult enne pulmi tuleb välismaalt koju käima välja noore peigmehe Bekimi endine südamehärra. Film räägib armukolmnurgast enne ja pärast abielu sõlmimist poliitiliselt pingelises, traumaõhustikulises traditsiooniliste väärtustega ühiskonnas Kosovas.
2. " Lõpetamata minevik" (Nathalie Teirlinck) Alice’i endine poiss-sõber hukkub ja naine kohtub ootamatult oma kuueaastase pojaga, kellest ta on pärast sündi vabatahtlikult loobunud. Tegelemine lapsega lööb segi ta hariliku päevakava eskortteenuste pakkujana, aga kisub esile ka tugevalt alla surutud emotsioonid ja kahtlused, mida ta ei aimanud, et tal on. Filmil on potentsiaali olla moraliseeriv õpetuslugu, aga pole seda mitte, vaid õrn ja ambivalentne.
" Lõpetamata minevik". K aader filmist
3. " Räpane" (Tereza Nvotová) Draama sellest, kuidas matemaatikaõpetaja vägistab keskkooliõpilase, ning Slovakkia aegunud vaimse tervise süsteemist ja ühiskonnast, mis juhtumit adekvaatselt vastu võtta ei suuda. Film on eriti kõnekas, kuna enamikku seksuaalkuritegudest politseile ei teatata.
4. " Elu teejuht" (Ruth Mader) Midagi kapitalismihuvilisele! Film düstoopsest ühiskonnast, kus neoliberalism on peensusteni välja arendatud ja karjeristid tunnevad end õnnelikult, elades unistuste keskklassielu; vähema saavutuseduga inimesed on süstemaatiliselt vegetatiivseisundisse viidud. Siiski vallandab üks juhtum mässu idüllilises edumaailmas.
5. " Reeglid kõige jaoks" (Kim Hiorthøy) 10-aastase Stormi maailm kaotab kontrolli, kui tema isa ja tolle armuke saavad äkki liiklusõnnetuses surma. Kui lapse ema proovib hingetühjust täita eneseabiguru kaudu, siis Storm kehtestab ise oma isikliku reeglite kogumi, mille abil isa surmaga toime ja kaosest välja tulla. Karm, aga samas soe ja humoorikas vaatamine.
6. " Parem homme kui täna" (Haelim Jeon) Film meist paljude argipäevast – ebakindla tööga inimeste eludest ühiskonnas, mis pealtnäha paistab üliedukas ja särav. Lõuna-Korea on kiiresti Aasia väikeriigist majandushiiglaste edetabeli etteotsa tõusnud, aga see tee pole kulgenud ohvriteta. Film jutustab noorest töölisklassi naisest, kes juhuotsi tehes püüdleb parema hariduse poole, et elus edasi jõuda ja nürist oravarattajooksust välja saada.
7. " Ma ei ole nõid" (Rungano Nyoni) Nõiaks kuulutatud 9-aastane Shula peab lahkuma oma kodukülast Sambia maapiirkonnas ja hakkama elama nõidadele mõeldud rändlaagris, mis on samal ajal ka turistiatraktsioon. Ebausust ja rituaalidest lähtuvalt peab ta valima, kas jääda nõiaks, või muutuda kitseks, kes võidakse iga hetk kinni püüda ja ära süüa. Režissöör on ainest saanud praeguseni eksisteerivatest misogüünsetest nõialaagritest.
8. " Otsides Oum Kulthumi" (Shirin Neshat, Shoja Azari) Film portreteerib naisi filmina filmis ja kui kunstnikuid meestekeskses maailmas. Režissöör, kes püüab tabada Egiptuse masside lemmiku kultuslaulja elu ja loomingut, tehes temast filmi. Kultuslaulja imiži taga on palju seda, mida välja ei näidata.
9. " Kokku kootud" (Naoko Ogigami) Kui 11-aastase Tomo ema jätab ta hooletusse, suundub hakkaja laps onu Makio juurde. Tomo saab üllatuse osaliseks, kui ta leiab tühja poissmehekorteri asemel eest Rinko, kes on Makio vastne transnaisest elukaaslane. Makiost ja Rinkost saavad justkui Tomo uued vanemad kuid kolmekesi tuleb neil vastu astuda nii iseenda kui ühiskonna eelarvamustele.
10. " Ooperi ekstremistid" (Junko Emoto) Karmi ütlemisega Naoko on vastloodud alternatiivse, vaid naistest koosneva teatritrupi lavastaja. Esietendus on ukse taga ning trupil on puudu nii sisust kui ka vahenditest. Asja ei tee paremaks see, et Naoko suunab oma loomingulise energia uue näitleja Haru võrgutamisse. Mänguline ja musta huumoriga pikitud poolautobiograafiline draama räägib teatritrupi kurnavast, kuid kirglikust elust nii laval kui kulisside taga, lahates küsimusi võimust ja autoriteedist.
11. " Bombshell – Hedy Lamarri lugu" (Alexandra Dean) Heddy Lamarr, 1940ndate Hollywoodi filminäitleja pälvib maailma kõige ilusama naise tiitli. Vähesed teavad, et Lamarr oli filmikarjääri varjus geniaalne teadlane, kes leiutas kommunikatsioonisüsteemi, mida kasutatakse wi-fi ja bluetooth seadmetes tänapäevani. Film on austusvaldus ja inspiratsioon kõigile julgetele ja geniaalsetele naistele, kelle tööd ja teeneid on ignoreeritud.
12. " Freak show" (Trudie Styler) Vitamiinipomm, koos staaridega nagu Bette Midler ja Laverne Cox! Värvikas ja vaba õhkkonnaga harjunud Billy kolib väikelinna ja kõik muutub. Koolis on värviliste tualettide asemel turvalisem kanda teksasid ja polosärki ja olla üldse võimalikult vähe silmapaistev. Lõpuks saab noormehel sellest kõigest kõrini ja ta otsustab kandideerida kooli kokkutuleku kuningannaks põhisõnumiga: "Hääletage friigi poolt, kes elab teis endas!"
"Freak show". Kaader filmist
13. " Metsikud roosid" (Anna Jadowska) Kui Ewa naaseb pärast äraolekut oma kahe lapse juurde väiksesse Poola külla ning koju jõuab ka Ewa Norras töötav abikaasa, tõusevad paari lahkukasvamisest pinged. Film räägib noore naise sisemisest heitlusest oma ihade ja soovide nimel konservatiivses ning kuulujuttudest vohavas Poola kogukonnas, mis ootab talt normide järele paindumist ning oma ihade allasurumist. Lisaks sellele huvitav näha, kuidas muudab Eestiski aktuaalne pendelränne peresuhteid. | Feministeeriumi 13 filmisoovitust PÖFFilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Feministeerium i soovitused:
1. " Abielu" (Blerta Zeqiri) Anita ja Bekib valmistuvad pulmapeoks ja abieluks, aga kui ootamatult enne pulmi tuleb välismaalt koju käima välja noore peigmehe Bekimi endine südamehärra. Film räägib armukolmnurgast enne ja pärast abielu sõlmimist poliitiliselt pingelises, traumaõhustikulises traditsiooniliste väärtustega ühiskonnas Kosovas.
2. " Lõpetamata minevik" (Nathalie Teirlinck) Alice’i endine poiss-sõber hukkub ja naine kohtub ootamatult oma kuueaastase pojaga, kellest ta on pärast sündi vabatahtlikult loobunud. Tegelemine lapsega lööb segi ta hariliku päevakava eskortteenuste pakkujana, aga kisub esile ka tugevalt alla surutud emotsioonid ja kahtlused, mida ta ei aimanud, et tal on. Filmil on potentsiaali olla moraliseeriv õpetuslugu, aga pole seda mitte, vaid õrn ja ambivalentne.
" Lõpetamata minevik". K aader filmist
3. " Räpane" (Tereza Nvotová) Draama sellest, kuidas matemaatikaõpetaja vägistab keskkooliõpilase, ning Slovakkia aegunud vaimse tervise süsteemist ja ühiskonnast, mis juhtumit adekvaatselt vastu võtta ei suuda. Film on eriti kõnekas, kuna enamikku seksuaalkuritegudest politseile ei teatata.
4. " Elu teejuht" (Ruth Mader) Midagi kapitalismihuvilisele! Film düstoopsest ühiskonnast, kus neoliberalism on peensusteni välja arendatud ja karjeristid tunnevad end õnnelikult, elades unistuste keskklassielu; vähema saavutuseduga inimesed on süstemaatiliselt vegetatiivseisundisse viidud. Siiski vallandab üks juhtum mässu idüllilises edumaailmas.
5. " Reeglid kõige jaoks" (Kim Hiorthøy) 10-aastase Stormi maailm kaotab kontrolli, kui tema isa ja tolle armuke saavad äkki liiklusõnnetuses surma. Kui lapse ema proovib hingetühjust täita eneseabiguru kaudu, siis Storm kehtestab ise oma isikliku reeglite kogumi, mille abil isa surmaga toime ja kaosest välja tulla. Karm, aga samas soe ja humoorikas vaatamine.
6. " Parem homme kui täna" (Haelim Jeon) Film meist paljude argipäevast – ebakindla tööga inimeste eludest ühiskonnas, mis pealtnäha paistab üliedukas ja särav. Lõuna-Korea on kiiresti Aasia väikeriigist majandushiiglaste edetabeli etteotsa tõusnud, aga see tee pole kulgenud ohvriteta. Film jutustab noorest töölisklassi naisest, kes juhuotsi tehes püüdleb parema hariduse poole, et elus edasi jõuda ja nürist oravarattajooksust välja saada.
7. " Ma ei ole nõid" (Rungano Nyoni) Nõiaks kuulutatud 9-aastane Shula peab lahkuma oma kodukülast Sambia maapiirkonnas ja hakkama elama nõidadele mõeldud rändlaagris, mis on samal ajal ka turistiatraktsioon. Ebausust ja rituaalidest lähtuvalt peab ta valima, kas jääda nõiaks, või muutuda kitseks, kes võidakse iga hetk kinni püüda ja ära süüa. Režissöör on ainest saanud praeguseni eksisteerivatest misogüünsetest nõialaagritest.
8. " Otsides Oum Kulthumi" (Shirin Neshat, Shoja Azari) Film portreteerib naisi filmina filmis ja kui kunstnikuid meestekeskses maailmas. Režissöör, kes püüab tabada Egiptuse masside lemmiku kultuslaulja elu ja loomingut, tehes temast filmi. Kultuslaulja imiži taga on palju seda, mida välja ei näidata.
9. " Kokku kootud" (Naoko Ogigami) Kui 11-aastase Tomo ema jätab ta hooletusse, suundub hakkaja laps onu Makio juurde. Tomo saab üllatuse osaliseks, kui ta leiab tühja poissmehekorteri asemel eest Rinko, kes on Makio vastne transnaisest elukaaslane. Makiost ja Rinkost saavad justkui Tomo uued vanemad kuid kolmekesi tuleb neil vastu astuda nii iseenda kui ühiskonna eelarvamustele.
10. " Ooperi ekstremistid" (Junko Emoto) Karmi ütlemisega Naoko on vastloodud alternatiivse, vaid naistest koosneva teatritrupi lavastaja. Esietendus on ukse taga ning trupil on puudu nii sisust kui ka vahenditest. Asja ei tee paremaks see, et Naoko suunab oma loomingulise energia uue näitleja Haru võrgutamisse. Mänguline ja musta huumoriga pikitud poolautobiograafiline draama räägib teatritrupi kurnavast, kuid kirglikust elust nii laval kui kulisside taga, lahates küsimusi võimust ja autoriteedist.
11. " Bombshell – Hedy Lamarri lugu" (Alexandra Dean) Heddy Lamarr, 1940ndate Hollywoodi filminäitleja pälvib maailma kõige ilusama naise tiitli. Vähesed teavad, et Lamarr oli filmikarjääri varjus geniaalne teadlane, kes leiutas kommunikatsioonisüsteemi, mida kasutatakse wi-fi ja bluetooth seadmetes tänapäevani. Film on austusvaldus ja inspiratsioon kõigile julgetele ja geniaalsetele naistele, kelle tööd ja teeneid on ignoreeritud.
12. " Freak show" (Trudie Styler) Vitamiinipomm, koos staaridega nagu Bette Midler ja Laverne Cox! Värvikas ja vaba õhkkonnaga harjunud Billy kolib väikelinna ja kõik muutub. Koolis on värviliste tualettide asemel turvalisem kanda teksasid ja polosärki ja olla üldse võimalikult vähe silmapaistev. Lõpuks saab noormehel sellest kõigest kõrini ja ta otsustab kandideerida kooli kokkutuleku kuningannaks põhisõnumiga: "Hääletage friigi poolt, kes elab teis endas!"
"Freak show". Kaader filmist
13. " Metsikud roosid" (Anna Jadowska) Kui Ewa naaseb pärast äraolekut oma kahe lapse juurde väiksesse Poola külla ning koju jõuab ka Ewa Norras töötav abikaasa, tõusevad paari lahkukasvamisest pinged. Film räägib noore naise sisemisest heitlusest oma ihade ja soovide nimel konservatiivses ning kuulujuttudest vohavas Poola kogukonnas, mis ootab talt normide järele paindumist ning oma ihade allasurumist. Lisaks sellele huvitav näha, kuidas muudab Eestiski aktuaalne pendelränne peresuhteid.
### Response:
Feministeeriumi 13 filmisoovitust PÖFFilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mida teile selle lausega öeldi? Öeldi selge sõnaga, et Yoann Barbereau põgenes möödunud reedel. Kui aga artiklit lugeda, siis reedel rääkis ta põgenemisest, aga põgenemine ise toimus juba taevas teab millal.
Meenub ka üks teine lause: Politsei tabas härra X-i alkoholijoobes auto roolist. Alkoholijoobes juhtidest on kuulda iga päev, aga alkoholijoobes autost kuulsin sellest lausest esimest korda. Just nii meile öeldi- härra X tabati alkoholijoobes autost. Eeldatavasti taheti siiski öelda, et härra X oli alkoholijoobes.
Mis neis lauseis siis valesti on? Vastus- sõnade järjekord on vale. Eesti keeles on aga sõnade järjekorral sisuline tähendus ja kui lause moodustatakse vale sõnajärjestusega, on mõte metsas. Kirjutaja või rääkija võib ju mõtte õigeks mõelda, aga kui kirja pannakse või öeldakse valesti, siis on lugejale või kuulajale antud valeteavet.
Niisiis pakun, et politsei tabas autoroolist alkoholijoobes härra X-i ning Yoann Barbereau rääkis möödunud reedel oma põgenemisest Venemaalt.
Kuulake varasemaid säutse. | Keelesäuts. Sõnad tuleb järjekorda panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mida teile selle lausega öeldi? Öeldi selge sõnaga, et Yoann Barbereau põgenes möödunud reedel. Kui aga artiklit lugeda, siis reedel rääkis ta põgenemisest, aga põgenemine ise toimus juba taevas teab millal.
Meenub ka üks teine lause: Politsei tabas härra X-i alkoholijoobes auto roolist. Alkoholijoobes juhtidest on kuulda iga päev, aga alkoholijoobes autost kuulsin sellest lausest esimest korda. Just nii meile öeldi- härra X tabati alkoholijoobes autost. Eeldatavasti taheti siiski öelda, et härra X oli alkoholijoobes.
Mis neis lauseis siis valesti on? Vastus- sõnade järjekord on vale. Eesti keeles on aga sõnade järjekorral sisuline tähendus ja kui lause moodustatakse vale sõnajärjestusega, on mõte metsas. Kirjutaja või rääkija võib ju mõtte õigeks mõelda, aga kui kirja pannakse või öeldakse valesti, siis on lugejale või kuulajale antud valeteavet.
Niisiis pakun, et politsei tabas autoroolist alkoholijoobes härra X-i ning Yoann Barbereau rääkis möödunud reedel oma põgenemisest Venemaalt.
Kuulake varasemaid säutse.
### Response:
Keelesäuts. Sõnad tuleb järjekorda panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bartram võrdles Kesk- või Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse sisserändajaid Kesk- või Ida-Euroopasse jääjatega, ning selgus, et väljarändajad on üldjuhul õnnelikumad kui kojujääjad.
Samas tuleb enam kui pool sellest erinevusest väljarändajaid ja kojujääjaid iseloomustavate omaduste erinevustest: väljarändajad on reeglina nooremad ja tervemad ning seetõttu ka õnnelikumad kui kojujääjad.
"Väljarändajad on reeglina nooremad ja tervemad ning seetõttu ka õnnelikumad kui kojujääjad."
Siiski on väljarändajad enamikust riikidest tunduvalt õnnelikumad kui kojujääjad isegi siis, kui need erinevused väljarändajate ja kojujääjate vahel on analüüsis arvesse võetud.
Teisalt peab enne järeldamist, et väljarändajad on saanud õnnelikuks rikkamasse riiki kolimise tõttu, kaaluma ka teist võimalust: väljarändajad võisid olla kojujääjatest õnnelikumad juba enne väljarändamist.
Bartrami analüüsist selgub, et see oletus peab paljude riikide puhul tõepoolest paika ning Bulgaariast, Eestist, Poolast, Slovakkiast, Türgist ja Ukrainast väljarännanute puhul võib tegelik olukord olla isegi nii, et väljarändamisega kaasneb hoopiski õnnelikkuse langus ja mitte tõus.
"Eestist väljarändamisega kaasneb hoopiski õnnelikkuse langus ja mitte tõus."
Bartram selgitab, et väljarändajate elu võib küll paraneda suurema objektiivse heaolu mõttes, kuid subjektiivsest vaatevinklist vaadatuna selgub, et rändega võib kaasneda hoopis märkimisväärne pettumus.
Üks võimalik seletus võib olla, et õnnelikkus sõltub inimese sotsiaalsest positsioonist. Kuigi väljarändaja absoluutne sissetulek võib olla pärast väljarändamist suurem, leiavad paljud väljarändajad ennast olukorrast, kus nad peavad leppima suhteliselt madalapalgalise tööga, ning sel võib olla nende heaolu tunnetusele negatiivne mõju.
Soovitame lugeda heaolu kohta ka Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginevat leheküljelt. | Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bartram võrdles Kesk- või Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse sisserändajaid Kesk- või Ida-Euroopasse jääjatega, ning selgus, et väljarändajad on üldjuhul õnnelikumad kui kojujääjad.
Samas tuleb enam kui pool sellest erinevusest väljarändajaid ja kojujääjaid iseloomustavate omaduste erinevustest: väljarändajad on reeglina nooremad ja tervemad ning seetõttu ka õnnelikumad kui kojujääjad.
"Väljarändajad on reeglina nooremad ja tervemad ning seetõttu ka õnnelikumad kui kojujääjad."
Siiski on väljarändajad enamikust riikidest tunduvalt õnnelikumad kui kojujääjad isegi siis, kui need erinevused väljarändajate ja kojujääjate vahel on analüüsis arvesse võetud.
Teisalt peab enne järeldamist, et väljarändajad on saanud õnnelikuks rikkamasse riiki kolimise tõttu, kaaluma ka teist võimalust: väljarändajad võisid olla kojujääjatest õnnelikumad juba enne väljarändamist.
Bartrami analüüsist selgub, et see oletus peab paljude riikide puhul tõepoolest paika ning Bulgaariast, Eestist, Poolast, Slovakkiast, Türgist ja Ukrainast väljarännanute puhul võib tegelik olukord olla isegi nii, et väljarändamisega kaasneb hoopiski õnnelikkuse langus ja mitte tõus.
"Eestist väljarändamisega kaasneb hoopiski õnnelikkuse langus ja mitte tõus."
Bartram selgitab, et väljarändajate elu võib küll paraneda suurema objektiivse heaolu mõttes, kuid subjektiivsest vaatevinklist vaadatuna selgub, et rändega võib kaasneda hoopis märkimisväärne pettumus.
Üks võimalik seletus võib olla, et õnnelikkus sõltub inimese sotsiaalsest positsioonist. Kuigi väljarändaja absoluutne sissetulek võib olla pärast väljarändamist suurem, leiavad paljud väljarändajad ennast olukorrast, kus nad peavad leppima suhteliselt madalapalgalise tööga, ning sel võib olla nende heaolu tunnetusele negatiivne mõju.
Soovitame lugeda heaolu kohta ka Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginevat leheküljelt.
### Response:
Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ball sai kirja 11 punkti, karjääri parimad 16 lauapalli ja 11 korvisöötu, kui Los Angeles Lakers (7-10) mängis võõrsil 127:109 üle Denver Nuggetsi (9-7). Kaheksa päeva tagasi sai Ballist Milwaukee's kõigi aegade noorim NBA pallur, kes kolmikduubli kogunud.
Ball liitus nüüd eksklusiivses seltskonnas legendaarse Magic Johnsoniga, kui vaid nemad kaks on Lakersi särgis oma debüüthooajal suutnud teha rohkem kui ühe kolmikduubli. Johnson sai neid kirja seitse ning Ballil on praeguseks kaks olemas.
Võitjate resultatiivseimaks tõusis 24 punkti, 7 lauapalli ja 5 korvisööduga Julius Randle, Brook Lopez kogus 21 silma ja Jordan Clarkson lisas 18 punkti.
Denveri meeskond oli hädas ka oma emotsioonide talitsemisega, kui juba teise veerandi keskel eemaldati mängust nende tsenter Nikola Jokic ning peatreener Mike Malone.
Meie põhjanaabrite rõõmuks oli heas hoos üks teinegi uustulnuk, kui soomlane Lauri Markkanen viskas oma senise lühikese NBA karjääri punktirekordiks 26 silma ning hankis lisaks ka 13 lauapalli. Chicago Bulls (3-11) pidi vastu võtma aga järjekordse kaotuse, kui Phoenix Sunsile (7-11) jäädi alla 105:113.
Tulemused:
Toronto - Washington 100:91
Miami - Indiana 95:120
Brooklyn - Golden State 111:118
Minnesota - Detroit 97:100
Phoenix - Chicago 113:105
LA Lakers - Denver 127:109 | Lonzo Ball kerkis LeBroni kõrvale, soomlane püstitas punktirekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ball sai kirja 11 punkti, karjääri parimad 16 lauapalli ja 11 korvisöötu, kui Los Angeles Lakers (7-10) mängis võõrsil 127:109 üle Denver Nuggetsi (9-7). Kaheksa päeva tagasi sai Ballist Milwaukee's kõigi aegade noorim NBA pallur, kes kolmikduubli kogunud.
Ball liitus nüüd eksklusiivses seltskonnas legendaarse Magic Johnsoniga, kui vaid nemad kaks on Lakersi särgis oma debüüthooajal suutnud teha rohkem kui ühe kolmikduubli. Johnson sai neid kirja seitse ning Ballil on praeguseks kaks olemas.
Võitjate resultatiivseimaks tõusis 24 punkti, 7 lauapalli ja 5 korvisööduga Julius Randle, Brook Lopez kogus 21 silma ja Jordan Clarkson lisas 18 punkti.
Denveri meeskond oli hädas ka oma emotsioonide talitsemisega, kui juba teise veerandi keskel eemaldati mängust nende tsenter Nikola Jokic ning peatreener Mike Malone.
Meie põhjanaabrite rõõmuks oli heas hoos üks teinegi uustulnuk, kui soomlane Lauri Markkanen viskas oma senise lühikese NBA karjääri punktirekordiks 26 silma ning hankis lisaks ka 13 lauapalli. Chicago Bulls (3-11) pidi vastu võtma aga järjekordse kaotuse, kui Phoenix Sunsile (7-11) jäädi alla 105:113.
Tulemused:
Toronto - Washington 100:91
Miami - Indiana 95:120
Brooklyn - Golden State 111:118
Minnesota - Detroit 97:100
Phoenix - Chicago 113:105
LA Lakers - Denver 127:109
### Response:
Lonzo Ball kerkis LeBroni kõrvale, soomlane püstitas punktirekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Winter Grind on tantsumuusika fännidele suunatud sisefestival, mis toimub esmakordselt järgmise aasta 23. veebruaril. Saku Suurhalli peasaal ja kõrvalalad muutuvad erilahenduste abil efektseks ööklubiks.
Festivali peaesineja on elektroonilise muusikamaailma nimi Knife Party. Bändi moodustavad legendaarse Pendulumi liikmed Rob Swire ja Gareth McGrillen. Knife Party debüütsingel "Internet Friends" ning sellele järgnenud "Bonfire" lennutasid mehed jäädavalt elektroonilise muusika tippu. Winter Grindi peaesinejana lubab Knife Party tuua Saku Suurhalli Austraalia kuumuse ja ennenägematu lava show.
Esmakordselt näeb Winter Grindil esinemas Eestis loodud elektroonilise muusika artisti Lemon Fighti. "Lemon Fight teeb hetkel kiiret lendu ja on Universalis oluline prioriteet, kelle peale me uuel aastal oma panused paneme. Teades poiste potentsiaali ja millist energiat nad endas peidavad, siis tuleb sellest raudselt üks eepiline etteaste - vitamiinilaks on garanteeritud," lubas Universal Music Balticsi esindaja Leen Kadakas.
Artistide nimistusse kuuluvad ka lugematuid tantsumuusikahitte loonud Netsky, SikDope, Macky Gee, Tungevaag & Raaban. | Winter Grind toob Saku Suurhalli elektroonilise muusika maailmanimed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Winter Grind on tantsumuusika fännidele suunatud sisefestival, mis toimub esmakordselt järgmise aasta 23. veebruaril. Saku Suurhalli peasaal ja kõrvalalad muutuvad erilahenduste abil efektseks ööklubiks.
Festivali peaesineja on elektroonilise muusikamaailma nimi Knife Party. Bändi moodustavad legendaarse Pendulumi liikmed Rob Swire ja Gareth McGrillen. Knife Party debüütsingel "Internet Friends" ning sellele järgnenud "Bonfire" lennutasid mehed jäädavalt elektroonilise muusika tippu. Winter Grindi peaesinejana lubab Knife Party tuua Saku Suurhalli Austraalia kuumuse ja ennenägematu lava show.
Esmakordselt näeb Winter Grindil esinemas Eestis loodud elektroonilise muusika artisti Lemon Fighti. "Lemon Fight teeb hetkel kiiret lendu ja on Universalis oluline prioriteet, kelle peale me uuel aastal oma panused paneme. Teades poiste potentsiaali ja millist energiat nad endas peidavad, siis tuleb sellest raudselt üks eepiline etteaste - vitamiinilaks on garanteeritud," lubas Universal Music Balticsi esindaja Leen Kadakas.
Artistide nimistusse kuuluvad ka lugematuid tantsumuusikahitte loonud Netsky, SikDope, Macky Gee, Tungevaag & Raaban.
### Response:
Winter Grind toob Saku Suurhalli elektroonilise muusika maailmanimed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jõuvahekorrad, mis selgusid valijate otsuste tulemusel 15. oktoobril kohalikel valimistel, peegelduvad laias laastus vastu ka küsitlustulemustes – ehkki loomulikult tuleb arvestada asjaoluga, et neil valimistel said hääletada ka paljud need, kellel riigikogu valimistel valimisõigus puudub. Viimase asjaoluga saab suuresti selgitada Keskerakonna ülekaalukat edu teiste erakondade ees.
Sellegipoolest on ka novembri küsitlustulemuste põhjal riigikogu valimistele vastu minnes selge liider Keskerakond, mille poolt annaks hääle 27 protsenti valimiseelistust omavatest vastajatest. Teisel kohal asub nende põline konkurent Reformierakond, mis saavutas erakondade seas teise tulemuse ka KOV valimistel, ehkki tegelik teine koht kuulus valimisliitudele.
Kindla kolmanda positsiooni riigikogu valimiste arvestuses on sisse võtnud EKRE 13 toetusprotsendiga. EKRE edestab oma reitinguga juba septembrist alates neljandal positsioonil olevaid sotsiaaldemokraate (10 protsenti).
Võrreldes aasta esimese poolega on oma seisu tublisti parandanud Isamaa ja Res Publica Liit, mis vahepeal kõikus suve hakul ähvardavalt valimiskünnise (5 protsenti häältest) piiril. IRL-i toetas novembris 8 protsenti küsitletutest. Endiselt jäävad alla valimiskünnise Vabaerakond ning Eestimaa Rohelised vastavalt nelja ja kolme protsendiga.
Kohalikel valimistel tegelikult saavutatust erineb kõige enam EKRE küsitlustulemus. Ühelt poolt seletab seda mittekodanike osalemine KOV valimistel – viimaste hulgas EKRE-l tõesti eriti palju poolehoidjaid ei leidu. Kuid mittekodanikud ei toeta ju ka Isamaa ja Res Publica Liitu.
EKRE tagasihoidliku tulemuse põhjus oli eelkõige karismaatiliste ja tuntud poliitikute nappus erakonna liikmeskonnas - Helmeid igasse valimisringkonda lihtsalt ei jätku. Küsitlustes kogub EKRE protestihääli valijate käest, kes tänase Eesti elus paljugagi rahul ei ole ning kes EKRE liidrite kriitilistele sõnavõttudele meelsasti kaasa noogutavad. Konkreetses valimissituatsioonis on aga lisaks erakonna juhtide suust kuuldud sõnumitele tarvis ka usaldusväärset kandidaati konkreetses valimisringkonnas. EKRE üle võetud Rahvaliidu organisatsiooni kuuluvad tuntud kohalikud liidrid on kohalikel valimistel traditsiooniliselt kandideerinud pigem valimisliitude nimekirjades.
Isamaa ja Res Publica Liit ja sotsiaaldemokraadid suutsid just seetõttu EKRE-st edukamad olla, et nende nimekirjadesse kuulus rohkem kogu riigis tuntud poliitikuid.
Seega võib öelda, et kõik erakonnad, välja arvatud EKRE, realiseerisid kohalikel valimistel oma küsitlustest selgunud potentsiaali (kusjuures Vabaerakond jättis selle vabatahtlikult tegemata). Tegelikult ongi erakondade toetused juba pikka aega püsinud küllaltki stabiilsed, kusjuures märkimisväärset muutust ei suutnud jõuvahekordades kaasa tuua ka valimised. Stabiilsed ei ole seejuures olnud mitte üksnes erakondade toetusprotsendid, vaid ka erakondade toetajate sotsiaalne baas. Küsitlusest küsitlusse korduvad samad mustrid selle osas, mis soost, vanusest, haridusega ja sissetulekuga valijad ühte või teist erakonda keskmisest enam toetavad.
Võiks arvata, et Eesti poliitiline maastik ongi valmis saanud? Tõenäoliselt siiski mitte ja küllap saame eelseisva aasta jooksul näha mitut ümberrivistumist erakondade toetuste pingereas. Tõsi, vaevalt et kahes peamises esikohapretendendis muutusi tuleb. Peamised võitjasoosikud ka 2019. aasta riigikogu valimistel on Keskerakond valitsuskoalitsiooni ja Reformierakond opositsiooni juhtjõuna. Küll aga tuleb parema tulemuse nimel omavahel rinda pista ülejäänud riigikogu erakondadel.
Kui vaadata viimase küsitluse toetusprotsente (vt. tabel artikli lõpus), avastab tähelepanelik lugeja, et riigikogus esindatud 6 erakonna toetus kokku moodustab 84 protsenti ehk nende seast ei ole endale meelepärast esindajat leidnud tervelt 16 protsenti neist vastanutest, kes mingit eelistust omavad. Lisaks on ligi 30 protsenti selliseid valijad, kes ei oska oma eelistust öelda või kes väidavad, et nad ei toeta kedagi – nende osakaal tabeli jaotustes ei kajastu.
Seda, et viimases küsitluses andis oma toetuse üksikkandidaadile tervelt kümme protsenti vastanutest, võib lugeda kohalike valimiste järelmõjuks. Hääletas ju seal suur osa valijaist mitte erakonna, vaid valimisliidu poolt. Kuid on ju teada, et parlamendivalimistel üksikkandidaadid enamasti ilma ei tee ja valimisliidud seal kandideerida ei saa.
See 15 protsenti valimissooviga valijaid, kes riigikogu erakondade seast sobivat valikut ei leia, on valijaskond, mille poolehoiu nimel tasub pingutada kõigil valimistel kandideerivatel erakondadel. See võib viia ka mõttele tulla valimisteks välja mõne sootuks uue jõuga - ka sellist mõtet on poliitilistes kuluaarides juba mõlgutatud.
Kindlasti ootab meid ees poliitiliselt põnev aasta! •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Juhan Kivirähk: Kas Eesti poliitikamaastik on valmis saanud? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõuvahekorrad, mis selgusid valijate otsuste tulemusel 15. oktoobril kohalikel valimistel, peegelduvad laias laastus vastu ka küsitlustulemustes – ehkki loomulikult tuleb arvestada asjaoluga, et neil valimistel said hääletada ka paljud need, kellel riigikogu valimistel valimisõigus puudub. Viimase asjaoluga saab suuresti selgitada Keskerakonna ülekaalukat edu teiste erakondade ees.
Sellegipoolest on ka novembri küsitlustulemuste põhjal riigikogu valimistele vastu minnes selge liider Keskerakond, mille poolt annaks hääle 27 protsenti valimiseelistust omavatest vastajatest. Teisel kohal asub nende põline konkurent Reformierakond, mis saavutas erakondade seas teise tulemuse ka KOV valimistel, ehkki tegelik teine koht kuulus valimisliitudele.
Kindla kolmanda positsiooni riigikogu valimiste arvestuses on sisse võtnud EKRE 13 toetusprotsendiga. EKRE edestab oma reitinguga juba septembrist alates neljandal positsioonil olevaid sotsiaaldemokraate (10 protsenti).
Võrreldes aasta esimese poolega on oma seisu tublisti parandanud Isamaa ja Res Publica Liit, mis vahepeal kõikus suve hakul ähvardavalt valimiskünnise (5 protsenti häältest) piiril. IRL-i toetas novembris 8 protsenti küsitletutest. Endiselt jäävad alla valimiskünnise Vabaerakond ning Eestimaa Rohelised vastavalt nelja ja kolme protsendiga.
Kohalikel valimistel tegelikult saavutatust erineb kõige enam EKRE küsitlustulemus. Ühelt poolt seletab seda mittekodanike osalemine KOV valimistel – viimaste hulgas EKRE-l tõesti eriti palju poolehoidjaid ei leidu. Kuid mittekodanikud ei toeta ju ka Isamaa ja Res Publica Liitu.
EKRE tagasihoidliku tulemuse põhjus oli eelkõige karismaatiliste ja tuntud poliitikute nappus erakonna liikmeskonnas - Helmeid igasse valimisringkonda lihtsalt ei jätku. Küsitlustes kogub EKRE protestihääli valijate käest, kes tänase Eesti elus paljugagi rahul ei ole ning kes EKRE liidrite kriitilistele sõnavõttudele meelsasti kaasa noogutavad. Konkreetses valimissituatsioonis on aga lisaks erakonna juhtide suust kuuldud sõnumitele tarvis ka usaldusväärset kandidaati konkreetses valimisringkonnas. EKRE üle võetud Rahvaliidu organisatsiooni kuuluvad tuntud kohalikud liidrid on kohalikel valimistel traditsiooniliselt kandideerinud pigem valimisliitude nimekirjades.
Isamaa ja Res Publica Liit ja sotsiaaldemokraadid suutsid just seetõttu EKRE-st edukamad olla, et nende nimekirjadesse kuulus rohkem kogu riigis tuntud poliitikuid.
Seega võib öelda, et kõik erakonnad, välja arvatud EKRE, realiseerisid kohalikel valimistel oma küsitlustest selgunud potentsiaali (kusjuures Vabaerakond jättis selle vabatahtlikult tegemata). Tegelikult ongi erakondade toetused juba pikka aega püsinud küllaltki stabiilsed, kusjuures märkimisväärset muutust ei suutnud jõuvahekordades kaasa tuua ka valimised. Stabiilsed ei ole seejuures olnud mitte üksnes erakondade toetusprotsendid, vaid ka erakondade toetajate sotsiaalne baas. Küsitlusest küsitlusse korduvad samad mustrid selle osas, mis soost, vanusest, haridusega ja sissetulekuga valijad ühte või teist erakonda keskmisest enam toetavad.
Võiks arvata, et Eesti poliitiline maastik ongi valmis saanud? Tõenäoliselt siiski mitte ja küllap saame eelseisva aasta jooksul näha mitut ümberrivistumist erakondade toetuste pingereas. Tõsi, vaevalt et kahes peamises esikohapretendendis muutusi tuleb. Peamised võitjasoosikud ka 2019. aasta riigikogu valimistel on Keskerakond valitsuskoalitsiooni ja Reformierakond opositsiooni juhtjõuna. Küll aga tuleb parema tulemuse nimel omavahel rinda pista ülejäänud riigikogu erakondadel.
Kui vaadata viimase küsitluse toetusprotsente (vt. tabel artikli lõpus), avastab tähelepanelik lugeja, et riigikogus esindatud 6 erakonna toetus kokku moodustab 84 protsenti ehk nende seast ei ole endale meelepärast esindajat leidnud tervelt 16 protsenti neist vastanutest, kes mingit eelistust omavad. Lisaks on ligi 30 protsenti selliseid valijad, kes ei oska oma eelistust öelda või kes väidavad, et nad ei toeta kedagi – nende osakaal tabeli jaotustes ei kajastu.
Seda, et viimases küsitluses andis oma toetuse üksikkandidaadile tervelt kümme protsenti vastanutest, võib lugeda kohalike valimiste järelmõjuks. Hääletas ju seal suur osa valijaist mitte erakonna, vaid valimisliidu poolt. Kuid on ju teada, et parlamendivalimistel üksikkandidaadid enamasti ilma ei tee ja valimisliidud seal kandideerida ei saa.
See 15 protsenti valimissooviga valijaid, kes riigikogu erakondade seast sobivat valikut ei leia, on valijaskond, mille poolehoiu nimel tasub pingutada kõigil valimistel kandideerivatel erakondadel. See võib viia ka mõttele tulla valimisteks välja mõne sootuks uue jõuga - ka sellist mõtet on poliitilistes kuluaarides juba mõlgutatud.
Kindlasti ootab meid ees poliitiliselt põnev aasta! •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Juhan Kivirähk: Kas Eesti poliitikamaastik on valmis saanud? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaal võitis Keltern pühapäeval kodus tabeli kolmandat TH Wohnbau Angelsit 93:79. Mailis Pokk mängis 25 minutit ja tõi 9 punkti (kahesed 3/3, kolmesed 1/4), 2 lauapalli ja 2 resultatiivset söötu.
Soome Korisliigas võitis Hyvinkää Ponteva laupäeval võõrsil tabelis allpool olevat Espoo Basket Team'i 85:81. Annika Köster veetis platsil 18 minutit ja kogus 7 punkti ning 6 lauapalli. Tema +/- näitaja +15 oli naiskonna parim.
USA üliõpilasliigas NCAA sai Duquesne Dukes 77:81 kaotuse ETSU naiskonnalt. Kadri-Ann Lass kogus 36 minutiga 13 punkti (kahesed 5/11, kolmesed 0/2, vabavisked 3/5), 10 lauapalli, ühe korvisöödu ja neli pallikaotust. | Eesti korvpallikoondislased olid välismaal peamiselt võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaal võitis Keltern pühapäeval kodus tabeli kolmandat TH Wohnbau Angelsit 93:79. Mailis Pokk mängis 25 minutit ja tõi 9 punkti (kahesed 3/3, kolmesed 1/4), 2 lauapalli ja 2 resultatiivset söötu.
Soome Korisliigas võitis Hyvinkää Ponteva laupäeval võõrsil tabelis allpool olevat Espoo Basket Team'i 85:81. Annika Köster veetis platsil 18 minutit ja kogus 7 punkti ning 6 lauapalli. Tema +/- näitaja +15 oli naiskonna parim.
USA üliõpilasliigas NCAA sai Duquesne Dukes 77:81 kaotuse ETSU naiskonnalt. Kadri-Ann Lass kogus 36 minutiga 13 punkti (kahesed 5/11, kolmesed 0/2, vabavisked 3/5), 10 lauapalli, ühe korvisöödu ja neli pallikaotust.
### Response:
Eesti korvpallikoondislased olid välismaal peamiselt võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vantaa Suusaklubi värvides sõitev Alba kaotas 9. kohal finišisse jõudes võitjale lõpuks 1.08,2. Jälitussõidu puhas aeg oli Albal 12.
Võidu eest pidasid põneva heitluse maha esimesena ja teisena rajale pääsenud Laura Mononen ja Kerttu Niskanen, kui vaid 0,1 sekundiga võttis võidu Niskanen. Anne Kyllönen kaotas kolmandana juba 20 sekundiga. | Laura Alba lõpetas Soomes ka jälitussõidus esikümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vantaa Suusaklubi värvides sõitev Alba kaotas 9. kohal finišisse jõudes võitjale lõpuks 1.08,2. Jälitussõidu puhas aeg oli Albal 12.
Võidu eest pidasid põneva heitluse maha esimesena ja teisena rajale pääsenud Laura Mononen ja Kerttu Niskanen, kui vaid 0,1 sekundiga võttis võidu Niskanen. Anne Kyllönen kaotas kolmandana juba 20 sekundiga.
### Response:
Laura Alba lõpetas Soomes ka jälitussõidus esikümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "PÖFFi üks ülesandeid võikski olla vaadata sinna, kuhu tavapilk peatuma ei jää ehk siis sügavamale kui on geograafiliselt ja poliitiliselt määratletud riigid," ütles Tiit Tuumalu.
"Flandria on üks omanäolisemaid kinematograafe Euroopas, ta on küll Belgia üks osa, kuid on suutnud nende aastatega suutnud säilitada täiesti oma näo," kinnitas PÖFFi direktor Tiina Lokk ja tõi välja, et Belgia kino on väga soe ja inimlik.
Kadri Kõusaar soovitas Flandria filmiprogrammist linateost "Segaduses", mis räägib kolme 17-aastase noormehe elust. "Alguses ma võib-olla suhtusin sellesse suure skepsisega, et mis seal siis ikka, kolm tiinekat telefonidega heaoluühiskonna, pole neid häda midagi," sõnas ta.
Samuti rääkis Kõusaar filmist "Lõpetamata minevik", kus debüütrežissöör Nathalie Teirlinck käsitleb oma poja hüljanud ema temaatikat. "Poeg on elanud kogu aeg, aga pärast isa traagilist hukkumist üritavad sugulased 6-aastast poega emaga kokku viia."
Filipp Kruusvall arvustas Vene režissööri Boris Khlebnikov linateost "Arütmia", mis on tema sõnul saanud juba legendiks. "See on film, mis kõneleb suhtest, kus mees ja naine on mõlemad arstid," lisas ta ja sõnas, et film näitab ühest küljest meditsiinitöötaja elust, kuid selle foonil käib ka ühe suhte lugu. "Kaks inimest on selle metsiku tempoga elus teineteisest kaugenenud." | "PÖFFi kaheksa ja pool" avasaade pööras pilgu Flandriasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"PÖFFi üks ülesandeid võikski olla vaadata sinna, kuhu tavapilk peatuma ei jää ehk siis sügavamale kui on geograafiliselt ja poliitiliselt määratletud riigid," ütles Tiit Tuumalu.
"Flandria on üks omanäolisemaid kinematograafe Euroopas, ta on küll Belgia üks osa, kuid on suutnud nende aastatega suutnud säilitada täiesti oma näo," kinnitas PÖFFi direktor Tiina Lokk ja tõi välja, et Belgia kino on väga soe ja inimlik.
Kadri Kõusaar soovitas Flandria filmiprogrammist linateost "Segaduses", mis räägib kolme 17-aastase noormehe elust. "Alguses ma võib-olla suhtusin sellesse suure skepsisega, et mis seal siis ikka, kolm tiinekat telefonidega heaoluühiskonna, pole neid häda midagi," sõnas ta.
Samuti rääkis Kõusaar filmist "Lõpetamata minevik", kus debüütrežissöör Nathalie Teirlinck käsitleb oma poja hüljanud ema temaatikat. "Poeg on elanud kogu aeg, aga pärast isa traagilist hukkumist üritavad sugulased 6-aastast poega emaga kokku viia."
Filipp Kruusvall arvustas Vene režissööri Boris Khlebnikov linateost "Arütmia", mis on tema sõnul saanud juba legendiks. "See on film, mis kõneleb suhtest, kus mees ja naine on mõlemad arstid," lisas ta ja sõnas, et film näitab ühest küljest meditsiinitöötaja elust, kuid selle foonil käib ka ühe suhte lugu. "Kaks inimest on selle metsiku tempoga elus teineteisest kaugenenud."
### Response:
"PÖFFi kaheksa ja pool" avasaade pööras pilgu Flandriasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klavan pääses tänu Liverpooli nullimängule ja enda heale esitusele koos kaitseliinikaaslase Alberto Morenoga Goal.com portaali Inglismaa kõrgliiga nädala meeskonda. Liverpoolist pääses sümboolsesse koosseisu ka ründaja Mohamed Salah.
Salah, De Bruyne and Hazard in the same team? ???????? Jose Mourinho might need to look away here! ???????? #CFC #MUFC pic.twitter.com/2ll4yic2Yu
— Goal (@goal) November 19, 2017 | Klavan valiti tuntud jalgpalliportaali nädala sümboolsesse koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klavan pääses tänu Liverpooli nullimängule ja enda heale esitusele koos kaitseliinikaaslase Alberto Morenoga Goal.com portaali Inglismaa kõrgliiga nädala meeskonda. Liverpoolist pääses sümboolsesse koosseisu ka ründaja Mohamed Salah.
Salah, De Bruyne and Hazard in the same team? ???????? Jose Mourinho might need to look away here! ???????? #CFC #MUFC pic.twitter.com/2ll4yic2Yu
— Goal (@goal) November 19, 2017
### Response:
Klavan valiti tuntud jalgpalliportaali nädala sümboolsesse koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neli lühifilmi esindavad kodumaise animatsiooni absoluutset tippu ning on ühtlasi võitnud tunnustust ja auhindu lugematutelt rahvusvahelistelt festivalidelt.
"Piano"
Kell 22.30
Peategelaseta film, kus peakaotanud tegelaste elud põimuvad dramaatilisel ja vähem dramaatilisel kombel ühes tavalises paneelmajas. Režissöör Kaspar Jancis.
"Tühi ruum"
Kell 22.40
Kümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud… Dokumentaalne animatsioonfilm jutustab loo ühe mehe ammusest unistusest, mis aitas tal elus püsida ja mis nüüd läbi filmi ka lõpuks täitub. Režissöör Ülo Pikkov.
"Linnugripp"
Kell 22.50
Lugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ning lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ning juuretusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. Režissöör Priit Tender.
"Amalimbo"
Kell 23.00
Lootuses näha uuesti oma hiljuti surnud isa, püüab viieaastane tüdruk Tipuana minna “teisele poole” ning kogeb surnute ja elavate vahele jäävat maailma. Lugu leiab aset määramatus maailmas ja määramatus tulevikus. “Amalimbo” segab julgelt, mänguliselt ja maitsekalt erinevaid animatsioonitehnikaid ning visuaalseid esteetikaid. Film esilinastus ülimainekal Veneetsia filmifestivalil ja kandideeris parima lühifilmi kategoorias Euroopa Filmiauhinnale. Režissöör Juan Pablo Libossart. | ETV2 näitab uut Eesti animatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neli lühifilmi esindavad kodumaise animatsiooni absoluutset tippu ning on ühtlasi võitnud tunnustust ja auhindu lugematutelt rahvusvahelistelt festivalidelt.
"Piano"
Kell 22.30
Peategelaseta film, kus peakaotanud tegelaste elud põimuvad dramaatilisel ja vähem dramaatilisel kombel ühes tavalises paneelmajas. Režissöör Kaspar Jancis.
"Tühi ruum"
Kell 22.40
Kümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud… Dokumentaalne animatsioonfilm jutustab loo ühe mehe ammusest unistusest, mis aitas tal elus püsida ja mis nüüd läbi filmi ka lõpuks täitub. Režissöör Ülo Pikkov.
"Linnugripp"
Kell 22.50
Lugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ning lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ning juuretusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. Režissöör Priit Tender.
"Amalimbo"
Kell 23.00
Lootuses näha uuesti oma hiljuti surnud isa, püüab viieaastane tüdruk Tipuana minna “teisele poole” ning kogeb surnute ja elavate vahele jäävat maailma. Lugu leiab aset määramatus maailmas ja määramatus tulevikus. “Amalimbo” segab julgelt, mänguliselt ja maitsekalt erinevaid animatsioonitehnikaid ning visuaalseid esteetikaid. Film esilinastus ülimainekal Veneetsia filmifestivalil ja kandideeris parima lühifilmi kategoorias Euroopa Filmiauhinnale. Režissöör Juan Pablo Libossart.
### Response:
ETV2 näitab uut Eesti animatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aprillis 2014 tunnistas Euroopa Kohus andmete lauskogumist lubanud EL-i direktiivi räigelt inimõigustega vastuolus olevaks, sest olenemata üllast eesmärgist aidata raske kuritegevuse vastu võidelda tõi direktiiv kaasa inimeste põhiõiguste ulatusliku ja raske rikkumise, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen jurist Kätlin Sehver ja vandeadvokaat Carri Ginter Eesti Päevalehe arvamusloos.
"Olgugi et direktiivi järgi ei kuulunud säilitamisele sideseansside sisu, võimaldavad kogutavad sideseansi metaandmed koosvõetuna teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu, igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja nende ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad. Näiteks saab isiku eraelu kohta teha põhjapanevaid järeldusi pelgalt teadmise pinnalt, et ta on helistanud psühhiaatrile, suguhaiguste arstile, advokaadibüroosse või mõne erakonna peakontorisse," märgivad eksperdid.
Ekspertide sõnul lubas nüüdseks kehtetu direktiiv andmeid koguda ainult raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemiseks, kuid riigi piires muutus telefoni positsioneerimine ja kõneväljavõtete tegemine kiiresti mugavustõendiks menetlustes, millel pole raskete kuritegudega mingit pistmist.
"Selle asemel, et piirduda ainult raskete kuritegudega, kasutatakse Eestis sideandmeid väärteomenetlustes, kalakaitses, turvateenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks, finantsinspektsiooni järelevalve tegemiseks, maksudega seotud süüteomenetluses ja täiesti tavaliste tsiviilõiguslike kindlustusvaidluste lahendamiseks," nendivad eksperdid.
"Olgugi, et direktiivi kehtetuks tunnistamisest on möödas juba üle kolme aasta, ei ole enamik Euroopa Liidu liikmesriike riigisiseseid seaduseid muutnud. Privaatsust kärpida ja ulatuslikult andmeid koguda on üldiselt omane totalitaarsetele režiimidele, kelle huvides on, et ei väljendataks võimule mittesobivaid ideid ja seisukohti. See, et riigile on kõigi oma kodanike viimase aasta käimiste ja suhtlemiste andmed igal ajal kättesaadavad, ei tohiks olla 21. sajandi demokraatliku ja inimõigusi austava lääne ühiskonna uus reaalsus," leiavad eksperdid.
Siitam-Nyiri: sideandmete olulisust kriminaalmenetlustes kinnitavad kõik EL-i riigid
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul kinnitavad sideandmete olulisust kriminaalmenetluses kõik EL-i riigid ja ka Euroopa Kohus ei öelnud, et andmete säilitamine kui selline on ebaseaduslik.
"Vastupidi, kohus rõhutas, et andmete säilitamine võib olla vajalik ja sobiv meede raske kuritegevuse vastases võitluses. Küsimus on tasakaalu leidmises," nentis ta.
Siitam-Nyiri sõnul on Eesti EL-i nõukogu eesistujana viimase poole aasta jooksul juhtinud töögruppi, mis pakub lahendusi sideandmete säilitamiseks, nii et Euroopa kohtu seatud kriteeriumid oleksid täidetud.
"Peamine proovikivi seisneb selles, kuidas võiks praktikas välja näha andmete sihistatud kogumine - ei ole ju ette teada, kes ja millal paneb toime kuriteo, et saaks just tolle isiku andmed salvestada. Just nende arutelude tulemusel saavad kõik liikmesriigid, sealhulgas Eesti, oma riigisisese õiguse üle vaadata. Sideandmete õigusliku raamistiku revisjon seega juba käib," kinnitas ta. | Eksperdid: riik eeldab, et iga telefonikasutaja on võimalik õigusrikkuja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aprillis 2014 tunnistas Euroopa Kohus andmete lauskogumist lubanud EL-i direktiivi räigelt inimõigustega vastuolus olevaks, sest olenemata üllast eesmärgist aidata raske kuritegevuse vastu võidelda tõi direktiiv kaasa inimeste põhiõiguste ulatusliku ja raske rikkumise, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen jurist Kätlin Sehver ja vandeadvokaat Carri Ginter Eesti Päevalehe arvamusloos.
"Olgugi et direktiivi järgi ei kuulunud säilitamisele sideseansside sisu, võimaldavad kogutavad sideseansi metaandmed koosvõetuna teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu, igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja nende ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad. Näiteks saab isiku eraelu kohta teha põhjapanevaid järeldusi pelgalt teadmise pinnalt, et ta on helistanud psühhiaatrile, suguhaiguste arstile, advokaadibüroosse või mõne erakonna peakontorisse," märgivad eksperdid.
Ekspertide sõnul lubas nüüdseks kehtetu direktiiv andmeid koguda ainult raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemiseks, kuid riigi piires muutus telefoni positsioneerimine ja kõneväljavõtete tegemine kiiresti mugavustõendiks menetlustes, millel pole raskete kuritegudega mingit pistmist.
"Selle asemel, et piirduda ainult raskete kuritegudega, kasutatakse Eestis sideandmeid väärteomenetlustes, kalakaitses, turvateenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks, finantsinspektsiooni järelevalve tegemiseks, maksudega seotud süüteomenetluses ja täiesti tavaliste tsiviilõiguslike kindlustusvaidluste lahendamiseks," nendivad eksperdid.
"Olgugi, et direktiivi kehtetuks tunnistamisest on möödas juba üle kolme aasta, ei ole enamik Euroopa Liidu liikmesriike riigisiseseid seaduseid muutnud. Privaatsust kärpida ja ulatuslikult andmeid koguda on üldiselt omane totalitaarsetele režiimidele, kelle huvides on, et ei väljendataks võimule mittesobivaid ideid ja seisukohti. See, et riigile on kõigi oma kodanike viimase aasta käimiste ja suhtlemiste andmed igal ajal kättesaadavad, ei tohiks olla 21. sajandi demokraatliku ja inimõigusi austava lääne ühiskonna uus reaalsus," leiavad eksperdid.
Siitam-Nyiri: sideandmete olulisust kriminaalmenetlustes kinnitavad kõik EL-i riigid
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul kinnitavad sideandmete olulisust kriminaalmenetluses kõik EL-i riigid ja ka Euroopa Kohus ei öelnud, et andmete säilitamine kui selline on ebaseaduslik.
"Vastupidi, kohus rõhutas, et andmete säilitamine võib olla vajalik ja sobiv meede raske kuritegevuse vastases võitluses. Küsimus on tasakaalu leidmises," nentis ta.
Siitam-Nyiri sõnul on Eesti EL-i nõukogu eesistujana viimase poole aasta jooksul juhtinud töögruppi, mis pakub lahendusi sideandmete säilitamiseks, nii et Euroopa kohtu seatud kriteeriumid oleksid täidetud.
"Peamine proovikivi seisneb selles, kuidas võiks praktikas välja näha andmete sihistatud kogumine - ei ole ju ette teada, kes ja millal paneb toime kuriteo, et saaks just tolle isiku andmed salvestada. Just nende arutelude tulemusel saavad kõik liikmesriigid, sealhulgas Eesti, oma riigisisese õiguse üle vaadata. Sideandmete õigusliku raamistiku revisjon seega juba käib," kinnitas ta.
### Response:
Eksperdid: riik eeldab, et iga telefonikasutaja on võimalik õigusrikkuja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kinnitame, et kõnealuses juhtumis laekus avaldus, mis sisaldab kuriteole viitavaid andmeid, ütles ERR-ile prokuratuuri pressiesindaja.
Selle kontrollimiseks on tema sõnul alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku 204. paragrahvi tunnustel, mis on algfaasis. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi Põhja prefektuur.
204. paragrahv käsitleb kultuurimälestise, museaali ja muuseumikogu rikkumist ja hävitamist. Karistusena seisab kriminaalkoodeksis sellise teo eest kuni viieaastene vangistus, juriidilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus.
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles ERR-ile, et nad soovisid algselt väärteomenetluse algatamist Tallinna Linnahalli AS-i suhtes, kuid nad põhjendasid ameti jaoks toimunut ning kuna grafiti tegemine toimus nende kirjaliku nõusolekuta, siis piirdusid nad ettekirjutusega.
Ettekirjutus näeb Raie sõnul ette seda, et Tallinna Linnahalli AS peab teatud aja jooksul kogu hoone grafitist ja muudest sodimistest puhastama ja tagama kaitsealuse objekti säilimise ja heakorra territooriumil.
PRDS Eesti OÜ katkestas oktoobri keskel linnahalli lääneküljelt maalingute maha pesemise. Ettevõtte juhatuse liige Rene Leet teatas, et firma kaktestab lepingulised tööd, sest ei saanud riigikogu kultuurikomisjonilt luba maalingut säilitada.
"Lõpetasin Tallinna Linnahalli EV 100 supergraafika seinamaalingu maha pesemise lepingu, sest riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must koos oma komisjoniga ei saa midagi teha kollektiivse pöördumise heaks," kirjutas Leet sotsiaalmeedias. "Kas tõesti? Üle tuhande inimese annab 85 tunniga digiallkirjad, et linnahalli seinamaalingud saaksid lõpuni viidud ja säiliksid, kuni tehakse remont või midagigi selle suure kolliga seal mere kaldal aga teha ei saa midagi." | Tallinna linnahalli grafiti osas algatas prokuratuur kriminaalmenetluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kinnitame, et kõnealuses juhtumis laekus avaldus, mis sisaldab kuriteole viitavaid andmeid, ütles ERR-ile prokuratuuri pressiesindaja.
Selle kontrollimiseks on tema sõnul alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku 204. paragrahvi tunnustel, mis on algfaasis. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi Põhja prefektuur.
204. paragrahv käsitleb kultuurimälestise, museaali ja muuseumikogu rikkumist ja hävitamist. Karistusena seisab kriminaalkoodeksis sellise teo eest kuni viieaastene vangistus, juriidilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus.
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles ERR-ile, et nad soovisid algselt väärteomenetluse algatamist Tallinna Linnahalli AS-i suhtes, kuid nad põhjendasid ameti jaoks toimunut ning kuna grafiti tegemine toimus nende kirjaliku nõusolekuta, siis piirdusid nad ettekirjutusega.
Ettekirjutus näeb Raie sõnul ette seda, et Tallinna Linnahalli AS peab teatud aja jooksul kogu hoone grafitist ja muudest sodimistest puhastama ja tagama kaitsealuse objekti säilimise ja heakorra territooriumil.
PRDS Eesti OÜ katkestas oktoobri keskel linnahalli lääneküljelt maalingute maha pesemise. Ettevõtte juhatuse liige Rene Leet teatas, et firma kaktestab lepingulised tööd, sest ei saanud riigikogu kultuurikomisjonilt luba maalingut säilitada.
"Lõpetasin Tallinna Linnahalli EV 100 supergraafika seinamaalingu maha pesemise lepingu, sest riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must koos oma komisjoniga ei saa midagi teha kollektiivse pöördumise heaks," kirjutas Leet sotsiaalmeedias. "Kas tõesti? Üle tuhande inimese annab 85 tunniga digiallkirjad, et linnahalli seinamaalingud saaksid lõpuni viidud ja säiliksid, kuni tehakse remont või midagigi selle suure kolliga seal mere kaldal aga teha ei saa midagi."
### Response:
Tallinna linnahalli grafiti osas algatas prokuratuur kriminaalmenetluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eksperimentaalne film jagab ekraani neljaks ja näitab seal paralleelselt nelja tegelase lugu. Lisaks sellele on kõik neli lugu filmitud vaid üheainsa katkematu kaadrina ja käes hoitud digikaameraga, dialoog on suuresti improviseeritud ning vaatajale võimendatakse parasjagu kõige sobivamat heliriba.
Lugu ise leiab aset Los Angeleses ja tegelasteks on filmistuudio boss, tema naine, üks näitlejanna ning naine, kellel on oma roll kõigis põimuvates juhtumustes. Lisaks näeme paljusid filmistuudio tegelasi promomas ideid oma uue filmi jaoks.
Režissöör Mike Figgise film "Aegkood" on ETV2 ekraanil 20. novembril kell 23:15. | Kultuuriportaal soovitab: "Aegkood" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eksperimentaalne film jagab ekraani neljaks ja näitab seal paralleelselt nelja tegelase lugu. Lisaks sellele on kõik neli lugu filmitud vaid üheainsa katkematu kaadrina ja käes hoitud digikaameraga, dialoog on suuresti improviseeritud ning vaatajale võimendatakse parasjagu kõige sobivamat heliriba.
Lugu ise leiab aset Los Angeleses ja tegelasteks on filmistuudio boss, tema naine, üks näitlejanna ning naine, kellel on oma roll kõigis põimuvates juhtumustes. Lisaks näeme paljusid filmistuudio tegelasi promomas ideid oma uue filmi jaoks.
Režissöör Mike Figgise film "Aegkood" on ETV2 ekraanil 20. novembril kell 23:15.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Aegkood" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | South Carolina võitis avapoolaja küll vaid ühe punktiga, kuid lükkas teisel poolajal just rünnakul otsustava käigu sisse.
Algviisikus platsile pääsenud Kotsar mängis 29 minutit ning kogus selle ajaga 6 punkti (kahesed 3/7, vabavisked 0/3), 4 lauapalli, 2 vaheltlõiget, ühe bloki, ühe pallikaotuse ja kolm viga.
Võitjate parimatena kogusid Chris Silva ja Wesley Myers mõlemad 14 punkti ja 5 lauapalli.
Kuigi South Carolina avamäng Puerto Ricos oli pettumus, siis ülejäänud kaks kohtumist võideti kindlalt.
Järgmise mängu peab South Carolina 28. novembril, kui võõrsil minnakse vastamisi Miamis asuva Florida Intl. Golden Panthersi meeskonnaga (2-3). | Kotsar ja South Carolina lõpetasid Puerto Ricos võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
South Carolina võitis avapoolaja küll vaid ühe punktiga, kuid lükkas teisel poolajal just rünnakul otsustava käigu sisse.
Algviisikus platsile pääsenud Kotsar mängis 29 minutit ning kogus selle ajaga 6 punkti (kahesed 3/7, vabavisked 0/3), 4 lauapalli, 2 vaheltlõiget, ühe bloki, ühe pallikaotuse ja kolm viga.
Võitjate parimatena kogusid Chris Silva ja Wesley Myers mõlemad 14 punkti ja 5 lauapalli.
Kuigi South Carolina avamäng Puerto Ricos oli pettumus, siis ülejäänud kaks kohtumist võideti kindlalt.
Järgmise mängu peab South Carolina 28. novembril, kui võõrsil minnakse vastamisi Miamis asuva Florida Intl. Golden Panthersi meeskonnaga (2-3).
### Response:
Kotsar ja South Carolina lõpetasid Puerto Ricos võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänane esimene filmisoovitus tuleb homsest kavast Vladimir Koti filmile "Külmutatud karpkala". Tegemist on Vene filmiga, kus peaosades vanemale põlvkonnale väga tuntud näitlejad Marina Neyolova ja Alisa Freindlich.
"Külmutatud karpkala" on traditsioonilist filmikunsti austav linatöö, kui see oleks Eesti film, oleks selle režissöör näiteks Peeter Simm või Mart Kivastik, kes on samu teemasid käsitlenud. Film räägib üksi kolkakülas elavast endisest õpetajast Jelenast, kes saab oma arstilt teada, et tervisenäitajad on väga halvaks läinud ja süda võib iga hetk üles öelda. Järve äärest möödudes kingib küla kalur talle trööstiks uhke karpkala, kes on aga tegelikult sama visa nagu armsalt asjalik Jelena ise. Jelena võtab aga hoiatust tõsiselt ja asub oma kadumiseks ettevalmistusi tegema, seda enam, et ärimehest pojal (Jevgeni Mironov) ei pruugi ema hinnangul tema jaoks aega olla.
Alisa Freindlich mängib Jelena naabrit ja sõbrannat, nende kahe naise vahel toimub tragikoomilisi episoode, mis on ühtaegu absurdsed ja teiselt poolt väga lihtsalt inimlikul tasemel mõistetavad ja lahendatavad. Teise tegevusliini moodustab Jelena ja ta poja vaheline suhtlus.
Linateos on kantud murest inimlike väärtuste kadumise pärast kasuahnusele orienteeritud ühiskonnas. 44-aastane režissöör läheneb sellele lõhele vanema põlvkonna vaatevinklist, see on konservatiivselt kriitiline pilk enesehävitusele, kuhu hoolimatus ja ahnus võib viia. Samas on siia pandud palju muhedat huumorit, mille läbi režissöör annabki mõista, et kõik ei pruugi üleüldse olla nii halb, kui seda esmapilgul võib arvata.
"Külmutatud karpkala" linastub 21. novembri õhtul kell 18.30 Apollo kinos, Tallinnas.
Filipiinide lavastaja Joseph Israel Labani "Meremadu" on film neile, kes hindavad eksootikat ja antropoloogilist lähenemist.
Ühendriikides filmitegijaks õppinud Laban räägib loo ühest rannikukülast, kus elatusvahendiks on veel traditsiooniline kalapüük. Suur maailm surub aga peale hõlpsamate ja ohtlikumate tuluteenimisviisidega nagu narkokaubandus.
"Meremadu" räägib kolme, teismeliseikka jõudnud lapse loo, kes ootavad merelt koju oma isa. Meri toob neile aga isa asemel kilode kaupa õunu, just selliseid, mida isa tõi oma merereisidelt. Laban läheneb laste murelikule ootusele pieteeditundega, laste lein on sama tasane ja sügav nagu meri, mis on tervele kogukonnale elatusallikaks, sõbraks ja mõistetamatuks vaenlaseks. Ühel päeval avaneb ka müstiliste õunte saladus. "Meremadu" on tagasihoidlik aga visuaalselt haarav linatöö. Laban ühendab antropoloogilise vaatluse sotsiaalselt aktuaalse konteks tiga, tuues välja need valupunktid, mis traditsioonilisi kalurikogukondi ja elamisviisi ähvardavad.
Režissöör on pühendanud selle filmi neile, kes on kaotanud merele oma lähedasi. See on ühtaegu mõtlik ja kurb, kuid samas ka poeetiliselt kaunis film ühe ajastu murdepunktist.
"Meremadu" linastub 21. novembril kell 21.15 Kinos Artis. Kohal on ka filmi tegijad.
Kolmandaks filmiks, mida võib PÖFFi kavast soovitada, on seekord taas Vene film – Moskva Teatrikunsti Kooli lõpetanud Lera Surkova esimene täispikk linatöö "Paganad".
See on heas mõttes teatraalne, täpsemalt öeldes kammerlik film ühest perekonnast tänapäeva Venemaal ja muutuvas ajas. Filmi teevad nauditavaks just näitlejad, kes on filmi aluseks olnud näidendit etendanud ka teatris. Näidendi kirjutas Ukraina näitekirjanik Anna Jablonskaya ja see on olnud menukas ka lavalaudadel.
"Paganad" kustub mõtlema selle üle, mida tähendab tänapäeva inimesele religioon ja kuidas peaks hoidma sidet oma juurtega. Religiooni "päästvat" jõudu kehastab justkui sümboolselt viisteist aastat omaette elanud vanaema, kes ühtäkki ilmub oma poja linnakorterisse ja püüab poja perekonda omamoodi aitama asuda.
Tõepoolest, korraks lööbki kõik särama – kinnisvaraga tegelev pereema saab suurtellimuse, muusikuamb itsioonidega pereisa saab töö ja isegi korterisse remonti tegema palgatud töömees võõrdub viinast, kuid sellel kõigel on oma karm hind, mis tuleb ilmsiks pere nooremate liikmete läbi. Näitlejad annavad oma rollid edasi hästi vahetult, kuigi toimuval on teatud fabritseerituse maik.
Groteski ja ka traagika kaudu annab Surkova edasi põlvkondade vahelise sideme hääbumist, justkui kutsudes üles märkama ning abistama oma igapäevaste tegemiste ja murede kõrval ka teisi pereliikmeid.
"Paganaid" võib näha 22. novembril kinos Wõprus ja siis juba tuleval nädalal. 28. novembri seansile on oodata ka režissööri ennast. | Tõnu Karjatse PÖFFi-minutid: "Külmutatud karpkala", "Meremadu" ja "Paganad" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänane esimene filmisoovitus tuleb homsest kavast Vladimir Koti filmile "Külmutatud karpkala". Tegemist on Vene filmiga, kus peaosades vanemale põlvkonnale väga tuntud näitlejad Marina Neyolova ja Alisa Freindlich.
"Külmutatud karpkala" on traditsioonilist filmikunsti austav linatöö, kui see oleks Eesti film, oleks selle režissöör näiteks Peeter Simm või Mart Kivastik, kes on samu teemasid käsitlenud. Film räägib üksi kolkakülas elavast endisest õpetajast Jelenast, kes saab oma arstilt teada, et tervisenäitajad on väga halvaks läinud ja süda võib iga hetk üles öelda. Järve äärest möödudes kingib küla kalur talle trööstiks uhke karpkala, kes on aga tegelikult sama visa nagu armsalt asjalik Jelena ise. Jelena võtab aga hoiatust tõsiselt ja asub oma kadumiseks ettevalmistusi tegema, seda enam, et ärimehest pojal (Jevgeni Mironov) ei pruugi ema hinnangul tema jaoks aega olla.
Alisa Freindlich mängib Jelena naabrit ja sõbrannat, nende kahe naise vahel toimub tragikoomilisi episoode, mis on ühtaegu absurdsed ja teiselt poolt väga lihtsalt inimlikul tasemel mõistetavad ja lahendatavad. Teise tegevusliini moodustab Jelena ja ta poja vaheline suhtlus.
Linateos on kantud murest inimlike väärtuste kadumise pärast kasuahnusele orienteeritud ühiskonnas. 44-aastane režissöör läheneb sellele lõhele vanema põlvkonna vaatevinklist, see on konservatiivselt kriitiline pilk enesehävitusele, kuhu hoolimatus ja ahnus võib viia. Samas on siia pandud palju muhedat huumorit, mille läbi režissöör annabki mõista, et kõik ei pruugi üleüldse olla nii halb, kui seda esmapilgul võib arvata.
"Külmutatud karpkala" linastub 21. novembri õhtul kell 18.30 Apollo kinos, Tallinnas.
Filipiinide lavastaja Joseph Israel Labani "Meremadu" on film neile, kes hindavad eksootikat ja antropoloogilist lähenemist.
Ühendriikides filmitegijaks õppinud Laban räägib loo ühest rannikukülast, kus elatusvahendiks on veel traditsiooniline kalapüük. Suur maailm surub aga peale hõlpsamate ja ohtlikumate tuluteenimisviisidega nagu narkokaubandus.
"Meremadu" räägib kolme, teismeliseikka jõudnud lapse loo, kes ootavad merelt koju oma isa. Meri toob neile aga isa asemel kilode kaupa õunu, just selliseid, mida isa tõi oma merereisidelt. Laban läheneb laste murelikule ootusele pieteeditundega, laste lein on sama tasane ja sügav nagu meri, mis on tervele kogukonnale elatusallikaks, sõbraks ja mõistetamatuks vaenlaseks. Ühel päeval avaneb ka müstiliste õunte saladus. "Meremadu" on tagasihoidlik aga visuaalselt haarav linatöö. Laban ühendab antropoloogilise vaatluse sotsiaalselt aktuaalse konteks tiga, tuues välja need valupunktid, mis traditsioonilisi kalurikogukondi ja elamisviisi ähvardavad.
Režissöör on pühendanud selle filmi neile, kes on kaotanud merele oma lähedasi. See on ühtaegu mõtlik ja kurb, kuid samas ka poeetiliselt kaunis film ühe ajastu murdepunktist.
"Meremadu" linastub 21. novembril kell 21.15 Kinos Artis. Kohal on ka filmi tegijad.
Kolmandaks filmiks, mida võib PÖFFi kavast soovitada, on seekord taas Vene film – Moskva Teatrikunsti Kooli lõpetanud Lera Surkova esimene täispikk linatöö "Paganad".
See on heas mõttes teatraalne, täpsemalt öeldes kammerlik film ühest perekonnast tänapäeva Venemaal ja muutuvas ajas. Filmi teevad nauditavaks just näitlejad, kes on filmi aluseks olnud näidendit etendanud ka teatris. Näidendi kirjutas Ukraina näitekirjanik Anna Jablonskaya ja see on olnud menukas ka lavalaudadel.
"Paganad" kustub mõtlema selle üle, mida tähendab tänapäeva inimesele religioon ja kuidas peaks hoidma sidet oma juurtega. Religiooni "päästvat" jõudu kehastab justkui sümboolselt viisteist aastat omaette elanud vanaema, kes ühtäkki ilmub oma poja linnakorterisse ja püüab poja perekonda omamoodi aitama asuda.
Tõepoolest, korraks lööbki kõik särama – kinnisvaraga tegelev pereema saab suurtellimuse, muusikuamb itsioonidega pereisa saab töö ja isegi korterisse remonti tegema palgatud töömees võõrdub viinast, kuid sellel kõigel on oma karm hind, mis tuleb ilmsiks pere nooremate liikmete läbi. Näitlejad annavad oma rollid edasi hästi vahetult, kuigi toimuval on teatud fabritseerituse maik.
Groteski ja ka traagika kaudu annab Surkova edasi põlvkondade vahelise sideme hääbumist, justkui kutsudes üles märkama ning abistama oma igapäevaste tegemiste ja murede kõrval ka teisi pereliikmeid.
"Paganaid" võib näha 22. novembril kinos Wõprus ja siis juba tuleval nädalal. 28. novembri seansile on oodata ka režissööri ennast.
### Response:
Tõnu Karjatse PÖFFi-minutid: "Külmutatud karpkala", "Meremadu" ja "Paganad" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tootjahindu mõjutas oktoobris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning joogitootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja piimatoodete tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.
Ekspordihinnad tõusid oktoobris võrreldes septembriga 0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,4 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam muude erinevate tööstustoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning elektroonikaseadmete hind, samas langes elektrienergia, jookide ja ravimpreparaatide hind.
Impordihinnadi tõusid oktoobris võrreldes septembriga 0,5 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,4 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahktoodete ja jalatsite ning keemiatoodete hind, samas langes elektrienergia, muude erinevate tööstustoodete ja elektroonikaseadmete hind. | Tööstustoodangu tootjahinnad tõusid oktoobris aastaga 3,7 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tootjahindu mõjutas oktoobris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning joogitootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja piimatoodete tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.
Ekspordihinnad tõusid oktoobris võrreldes septembriga 0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,4 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam muude erinevate tööstustoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning elektroonikaseadmete hind, samas langes elektrienergia, jookide ja ravimpreparaatide hind.
Impordihinnadi tõusid oktoobris võrreldes septembriga 0,5 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,4 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahktoodete ja jalatsite ning keemiatoodete hind, samas langes elektrienergia, muude erinevate tööstustoodete ja elektroonikaseadmete hind.
### Response:
Tööstustoodangu tootjahinnad tõusid oktoobris aastaga 3,7 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 500 meetri sprindis andis aeg 35,72 sekundit CanAm Internationali võistlusel 108 lõpetaja hulgas seitsmenda koha, kaks korda pikemal võistlusmaal sai ta ajaks 1.09,32 ja oli 81 uisutaja hulgas teine. Uut Eesti rekordit tähistab ka 1500 meetri distantsil näidatud resultaat 1.46,37, kirjutab Delfi Sport.
1000 ja 1500 meetri distantsil täitis Liiv ka olümpianormi, 500 meetri sprindis jäi kaks sajandikku puudu. Eriti tubli on 1000 meetri aeg. Varasem rekord 1.10,51 oli välja sõidetud kuu aega tagasi Austrias Inzellis. | Marten Liiv püstitas kolm Eesti rekordit ja täitis olümpianormi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
500 meetri sprindis andis aeg 35,72 sekundit CanAm Internationali võistlusel 108 lõpetaja hulgas seitsmenda koha, kaks korda pikemal võistlusmaal sai ta ajaks 1.09,32 ja oli 81 uisutaja hulgas teine. Uut Eesti rekordit tähistab ka 1500 meetri distantsil näidatud resultaat 1.46,37, kirjutab Delfi Sport.
1000 ja 1500 meetri distantsil täitis Liiv ka olümpianormi, 500 meetri sprindis jäi kaks sajandikku puudu. Eriti tubli on 1000 meetri aeg. Varasem rekord 1.10,51 oli välja sõidetud kuu aega tagasi Austrias Inzellis.
### Response:
Marten Liiv püstitas kolm Eesti rekordit ja täitis olümpianormi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Riigiameti juhtide palga määramiseks pole kindlat reeglistikku, palk määratakse nõudmiste ja võimaluste vahel tasakaalu leida püüdes," ütles riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn Postimehele.
Limbach-Pirni sõnul võetakse riigiameti juhile palga määramisel arvesse organisatsiooni suurust, vastutuse ulatust, ülesannete keerukust ja selle valdkonna üldist palgataset ning on üsna klassikaline fenomen, et uus töötaja võetakse kõrgema palga peale kui lahkunud töötaja ning ametis oleval töötajal on tema sõnul raskem nõuda radikaalset palgatõusu kui uuel tulijal.
"Nii juhtubki, et turul palgad tõusevad ja uus tulija nõuab seda palka, mida turul makstakse. Riik peab leidma uued juhid ametisse ja tahab saada parimaid võimalikke kandidaate," selgitas ta.
Riigikogu põhiseaduskomisjon tegeleb praegu seaduseelnõuga, mis muudab kõrgemate riigiteenistujate, nagu presidendi, riigikogu liikme, riigiprokuröri jt palku, kuid analoogse süsteemi loomist riigiametite juhtidele peab põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL) mõttetuks.
"Ma arvan, et me jõuame absurdini, sest ei ole mõtet kõike, mis pähe tuleb, omavahel suhtesse panna," ütles Pomerants ja lisas, et selline palgasüsteem oleks väga kunstlik, sest kogu maailma ei ole võimalik Exceli tabelisse mahutada.
"Mina endise sotsiaalministrina ei tunneks end väga halvasti, et haigekassa juht teenib sotsiaalministrist enam, sest haigekassa nii ära juhtida, et inimesed saaksid parimat arstiabi ja järjekordi ei oleks, on raske probleem," tõi ta näiteks. | Riigiametite juhid saavad palka vahemikus 3000-7000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Riigiameti juhtide palga määramiseks pole kindlat reeglistikku, palk määratakse nõudmiste ja võimaluste vahel tasakaalu leida püüdes," ütles riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn Postimehele.
Limbach-Pirni sõnul võetakse riigiameti juhile palga määramisel arvesse organisatsiooni suurust, vastutuse ulatust, ülesannete keerukust ja selle valdkonna üldist palgataset ning on üsna klassikaline fenomen, et uus töötaja võetakse kõrgema palga peale kui lahkunud töötaja ning ametis oleval töötajal on tema sõnul raskem nõuda radikaalset palgatõusu kui uuel tulijal.
"Nii juhtubki, et turul palgad tõusevad ja uus tulija nõuab seda palka, mida turul makstakse. Riik peab leidma uued juhid ametisse ja tahab saada parimaid võimalikke kandidaate," selgitas ta.
Riigikogu põhiseaduskomisjon tegeleb praegu seaduseelnõuga, mis muudab kõrgemate riigiteenistujate, nagu presidendi, riigikogu liikme, riigiprokuröri jt palku, kuid analoogse süsteemi loomist riigiametite juhtidele peab põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL) mõttetuks.
"Ma arvan, et me jõuame absurdini, sest ei ole mõtet kõike, mis pähe tuleb, omavahel suhtesse panna," ütles Pomerants ja lisas, et selline palgasüsteem oleks väga kunstlik, sest kogu maailma ei ole võimalik Exceli tabelisse mahutada.
"Mina endise sotsiaalministrina ei tunneks end väga halvasti, et haigekassa juht teenib sotsiaalministrist enam, sest haigekassa nii ära juhtida, et inimesed saaksid parimat arstiabi ja järjekordi ei oleks, on raske probleem," tõi ta näiteks.
### Response:
Riigiametite juhid saavad palka vahemikus 3000-7000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 14.20 juhtus liiklusõnnetus Valgas Kuperjanovi tänaval, kus 44-aastane mees ei andnud Chrysleriga teed peateel liikunud mopeedile, mida juhtis 32-aastane mees. Mopeedi juht ja kaasreisija, 60-aastane mees, toimetati Valga haiglasse.
Kell 17.32 juhtus liiklusõnnetus Raplamaal Vigala vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 87. kilomeetril, kus 26-aastane mees tegi Volkswagen Passatiga möödasõitu ja põrkas kokku Renault Lagunaga, mida juhtis 52-aastane mees. Sama ajal sõitis Volkswagenile otsa Ford Transit. Volkswageni juht ja kaasreisija, 19-aastane naine, ning Renault Laguna juht ja kaasreisija, 47-aastane naine, said raskele vigastada ja nad toimetati haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. | Liikluses sai viga kuus inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 14.20 juhtus liiklusõnnetus Valgas Kuperjanovi tänaval, kus 44-aastane mees ei andnud Chrysleriga teed peateel liikunud mopeedile, mida juhtis 32-aastane mees. Mopeedi juht ja kaasreisija, 60-aastane mees, toimetati Valga haiglasse.
Kell 17.32 juhtus liiklusõnnetus Raplamaal Vigala vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 87. kilomeetril, kus 26-aastane mees tegi Volkswagen Passatiga möödasõitu ja põrkas kokku Renault Lagunaga, mida juhtis 52-aastane mees. Sama ajal sõitis Volkswagenile otsa Ford Transit. Volkswageni juht ja kaasreisija, 19-aastane naine, ning Renault Laguna juht ja kaasreisija, 47-aastane naine, said raskele vigastada ja nad toimetati haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
### Response:
Liikluses sai viga kuus inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Katsed Setya Novantot kinni pidada võtsid neljapäeva õhtul ootamatu pöörde, kui ta sai liiklusõnnetuses väidetavalt kannatada ja toimetati haiglasse.
Novanto advokaat ütles, et tema klient sai raskelt vigastada, kuid korruptsioonitõrjekomisjoni kõneisik Febri Diansyah teatas esmaspäeval, et sõltumatu arstlik komisjon jõudis järeldusele, et poliitiku viibimiseks haiglas pole vajadust.
Diansyah ütles, et Novanto toimetati pühapäeva kesköö paiku kinnipidamiskohta.
Novantot süüdistatakse kuulumises nende 80 inimese hulka, kes kasutasid 440 miljonit dollarit maksma läinud ID-kaardi süsteemi kasutuselevõtmist, et varastada rohkem kui kolmandik eraldatud rahast. | Indoneesia vahistas riigi raha varguses kahtlustatava kõrge poliitiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Katsed Setya Novantot kinni pidada võtsid neljapäeva õhtul ootamatu pöörde, kui ta sai liiklusõnnetuses väidetavalt kannatada ja toimetati haiglasse.
Novanto advokaat ütles, et tema klient sai raskelt vigastada, kuid korruptsioonitõrjekomisjoni kõneisik Febri Diansyah teatas esmaspäeval, et sõltumatu arstlik komisjon jõudis järeldusele, et poliitiku viibimiseks haiglas pole vajadust.
Diansyah ütles, et Novanto toimetati pühapäeva kesköö paiku kinnipidamiskohta.
Novantot süüdistatakse kuulumises nende 80 inimese hulka, kes kasutasid 440 miljonit dollarit maksma läinud ID-kaardi süsteemi kasutuselevõtmist, et varastada rohkem kui kolmandik eraldatud rahast.
### Response:
Indoneesia vahistas riigi raha varguses kahtlustatava kõrge poliitiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui loetud oli üle 90 protsendi häältest, toetas Piñerat 36,6 protsenti hääletanutest.
Teise koha sai sõltumatu kandidaat Alejandro Guillier, keda toetab ametistlahkuva presidendi Michelle Bacheleti Sotsialistlik Partei. Tema kogus 22,2 protsenti häältest.
Kolmandaks jäi vasakäärmuslaste kandidaat Beatriz Sánchez.
"Täna õhtul saavutasime suurepärase valimistulemuse ja ennekõike seepärast, et me oleme avanud uksed, mis viivad meid parematesse aegadesse," ütles aastatel 2010-2014 Tšiili riigipeaks olnud Piñera oma poolehoidjatele.
"Tulemus on väga sarnane sellele, mis meil oli 2009. aastal, ja 2009. aastal me võitsime valimised ja suutsime tõsta oma riigi jalgadele ja panna käima," lisas ta.
Lisaks presidendivalimistele toimusid pühapäeval Tšiilis ka kongressi vahevalimised. | Tšiili presidendivalimiste esimese vooru võitis Sebastián Piñera | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui loetud oli üle 90 protsendi häältest, toetas Piñerat 36,6 protsenti hääletanutest.
Teise koha sai sõltumatu kandidaat Alejandro Guillier, keda toetab ametistlahkuva presidendi Michelle Bacheleti Sotsialistlik Partei. Tema kogus 22,2 protsenti häältest.
Kolmandaks jäi vasakäärmuslaste kandidaat Beatriz Sánchez.
"Täna õhtul saavutasime suurepärase valimistulemuse ja ennekõike seepärast, et me oleme avanud uksed, mis viivad meid parematesse aegadesse," ütles aastatel 2010-2014 Tšiili riigipeaks olnud Piñera oma poolehoidjatele.
"Tulemus on väga sarnane sellele, mis meil oli 2009. aastal, ja 2009. aastal me võitsime valimised ja suutsime tõsta oma riigi jalgadele ja panna käima," lisas ta.
Lisaks presidendivalimistele toimusid pühapäeval Tšiilis ka kongressi vahevalimised.
### Response:
Tšiili presidendivalimiste esimese vooru võitis Sebastián Piñera |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EAS-il on välisinvestoreid, ekspordipartnereid või väliskliente otsivatele ettevõtjatele korraldatavate kontaktreiside tõhususe mõõtmiseks kasutusel vaid tagasisideküsitlus. Sisulist ja rahalist ülevaadet, palju investeeringud välisreisidesse otsesemalt ettevõtjatele ja kaudsemalt Eesti majandusele tagasi toovad, ei ole. Vastust, kuidas välisreisidest saadavat kasu täpsemalt mõõdetakse, ootas ERR EAS-ilt ligi kolm nädalat.
Omavahelist koostööd edendama
EAS-i nõukogu esimehe juhitud ja Taavi Rõivase osalusel toimunud kurikuulus äridelegatsiooni visiit Malaisiasse, mis siiani kõneainet pakub, ja paraku mitte selle ärilise edu tõttu, on üks seitsmest EAS-i tänavu korraldatud äridelegatsiooni visiidist, mis välisinvesteeringute valdkonnas on tehtud. Kolm neist kaubandus-tööstuskojaga kahasse.
Äridelegatsiooni visiitidel osalustasu puudub, delegatsiooni kuuluv ettevõte tasub oma reisikulud (lennukipiletid, majutus, viisa, kindlustus) ise. Delegatsioonijuhi eest, kelleks on kas mõni minister või muu kõrge riigiametnik, tasub mõistagi riik.
Visiidi planeerimise käigus pannakse paika olulisemad sektorid ning osalejate valikul eelitatakse neid ettevõtteid, kellel on sihtriigis juba koostööpartnerid või projektid olemas.
"Tänu visiitidele on lisaks kasvanud Eesti ettevõtjate omavaheline koostöö."
EAS katab visiidi käigus delegatsiooni kohaliku transpordi, seminari korraldamisega seotud kulud, kohvipausid, visiidil korraldatava vastuvõtu kulud, ametliku lõuna- või õhtusöögi kogu delegatsioonile. Lõuna- või õhtusöögikulude eest tasub EAS juhul, kui need kuuluvad programmi ametlikku kontaktide loomise kavasse.
Tänavu kulutab EAS selliste visiitide peale umbes 62 000 eurot. ERR-i huvitas, mis on nende reiside eesmärk ja kuidas nende täitumist mõõdetakse ehk millised on efektiivsuse mõõdikud.
"EAS-i välisinvesteeringute keskuse poolt korraldatavate äridelegatsioonide visiitide eesmärgiks on tutvustada Eestit kui atraktiivset välisinvesteeringute sihtkohta ning usaldusväärset ekspordipartnerit," sõnastab EAS-i välisinvesteeringute keskuse direktor Allan Selirand eesmärgi.
"Ministrite, riigi- või valitsusjuhiga toimuvate äridelegatsioonide visiidid sihtriikidesse on väga olulised, kuna annavad potentsiaalsetele ja olemasolevatele partneritele ning avaliku sektori esindajatele positiivse sõnumi Eesti riigi toetuse ning riigi ja ettevõtjate hea koostöö kohta," lisab ta.
Kuidas neid eesmärke siis mõõta, kas sõlmitud lepingute, leitud koostööpartnerite, Eestisse tehtud välisinvesteeringute mahu või veel millegi järgi?
"Iga visiidi puhul mõõdame äridelegatsiooni rahulolu visiidiga (soovitusindeks, hinnangut programmi sisule ja visiidi korraldusele). Tagasisidet küsime vahetult pärast visiidi toimumist ning täiendavalt ühe aasta möödumisel visiidist. Kuna ärilised tulemused realiseeruvad pikema aja jooksul - läbirääkimised kestavad tihti mitmeid aastaid -, siis ei saa visiidi tulemuslikkust mõõta vahetult pärast selle toimumist," ütleb Selirand. "Tänu visiitidele on lisaks kasvanud Eesti ettevõtjate omavaheline koostöö."
Mis aga aasta pärast visiiti selgunud on ja mida selle infoga peale hakatakse, näiteks kas midagi visiitide korraldamisel selle tulemusel muudetakse ka, jätab EAS avamata.
Paljud ettevõtjad käivad EAS-i delegatsiooniliikmetena visiitidel korduvalt, kuid statistikat, palju korduvosavõtjaid on, EAS ei tee.
Kasu on visiitidest aastate jooksul kahtlemata olnud. Nii on varasemate visiitide vältel loodud kontaktid toonud EAS-i andmetel kaasa näiteks Mistletoe ja Draper Associationi investeeringud Funderbeam'i, Rakuteni investeeringu Linqvisti, koostöö Cleveroni ja Bell and Howelli vahel või Nortali koostöö Omaani tööjõuministeeriumi ning infotehnoloogia haldusasutusega kohaliku tööjõu planeerimise ja haldussüsteemi loomiseks.
Numbritesse seda kasu aga EAS metoodiliselt ei pane.
Ettevõtjad teevad ka ise palju tööd, et visiitidest maksimum võtta. Näiteks Singapuris toimunud äriseminaril soovis viis ettevõtet tutvustada end kohalikele potentsiaalsetele koostööpartneritele ja Slush Singapore ’il leppisid ettevõtjad endale ärikohtumised ise kokku.
Turismisektor panustab Aasiale
Turismisektori välisvisiidid on valdavalt messi vormis, ent EAS korraldab ettevõtjatele ka ringreise. Üksi oleks neil soovitud ärikontaktideni jõuda nii kulukam kui ka keerulisem.
Jooksvad kulud sellistel reisidel, nagu toitlustus ja õhtused baariarved, samuti majutus- ja transpordikulud on ettevõtjate kanda. EAS tasub messistendi ehitamise ja kohapealsete üritustega seotud otsesed kulud. Sageli maksavad ettevõtjad piiritaguste ürituste puhul ka osalustasu, mille suurus sõltub sihtkohast - mida kaugem turg, seda väiksem on osalustasu ettevõtjale, sest omakulu majutuse ja transpordi näol kujuneb niigi kõrgemaks.
Et kontaktreisile pääseda, peab ettevõtjal olemas olema välisturule sobiv teenus. Eeliseid annab mõnda erialaliitu kuulumine ja ringreisi puhul soov külastada kõiki plaanitud linnu.
"Lepingute sõlmimine messide või muude ärikontaktide ürituste tulemusena on pikemaajalise viitega tegevus - täna loodusturismi ettevõtjate workshop 'ilt leitud kontakt võib tehinguni viia aasta ja suurenenud kasumini kolme aasta pärast,2 tõdeb EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
"Küll aga küsime pärast iga sündmust ettevõtjatelt vahetut tagasisidet, kui kasulikuks nad reisi pidasid. Lisaks küsime täiendavat tagasisidet 6-12 kuud pärast üritust, et saada esmane ülevaade üritusel osalenud ettevõtja reaalsetest tulemustest," lisab Mutso.
Kevadel korraldas EAS turismiettevõtjatele mitu üritust Aasias: Jaapani seminar, Hiina roadshow, mess ITB China ja workshop Koreas. Üks kaasas käinud ettevõtja on EAS-ile öelnud, et Aasia turult on seepeale tulnud juba rohkem nii päringuid kui külastajaid. Samuti on jõutud tulevikuäri puudutavate lepinguteni. Nii mõnigi turismiettevõtja on EAS-i kontaktreisidel käinud korduvalt, kuid jällegi, täpsemat statistikat EAS selle kohta ERR-ile pea kolmenädalase ootamise peale ei väljasta.
Keskmine hinne 4,21
Ka ekspordivaldkonna kontaktreiside tõhusust mõõdab EAS tagasisideküsitlusega. Tänavused kontaktreisid viivad ettevõtjad Taani, Suurbritanniasse, Norrasse, Iirimaale, Hollandisse, Jaapanisse ja Hiinasse.
Eesmärgid sellistele kontaktreisidele on seatud üldsõnaliselt ja tagasihoidlikult nagu Eesti sportastel olümpiale minnes.
"Eesmärgid sellistele kontaktreisidele on seatud üldsõnaliselt ja tagasihoidlikult nagu Eesti sportastel olümpiale minnes."
"Eesmärk on uue eksportturuga tutvumine, oma tootele või teenusele tagasiside saamine potentsiaalsetelt klientidelt ning arusaamine oma võimalustest konkreetsel turul," loetleb EAS-i ettevõtluskeskuse direktor Tanel Rebane.
"Eesmärk on osalenud ettevõtete eksporditulu kasv uute kontaktide kaudu," lisab ta siiski.
Tavapäraselt on ühe kontaktreisi grupis kuni kümne ettevõtte esindajad kes igaüks kohtuvad ligi nelja kuni viie sihtturu ettevõttega.
Sel aastal on ekspordi kontaktreisidel osalenud kokku 60 ettevõtet. Möödunud aastal käis kontaktreisidel 43 ettevõtet ning EAS-i reisikulu oli kokku 177 000 eurot. Palju neist korduvreisidel käis, EAS-i ülevaatest ei selgu.
Euroopa kontektreisil osalemine maksab ettevõtte jaoks tuhat eurot, hinnale lisandub käibemaks. Aasia kontaktreisidel osalustasu ei ole, aga ettevõte kannab ise oma reisi- ja majutuskulud.
Ettevõtjad hindasid reisi kasulikkust viiepalliskaalal keskmiselt hindega 4,21. Tagasisides hinnati ettevalmistust, kontaktreisi üldist korraldust sihtriigis, kohapeal toimunud seminari sisu ning saadud kontakte.
Lisaks abistavad Eesti ettevõtteid tegevuse laiendamisel välisturgudele ka EAS-i ekspordinõunikud, kes resideeruvad praegu 12 riigis: Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Jaapanis, Hiinas, Indias ja Singapuris.
Ekspordinõunikud saavad ettevõtjaid abistada tegevuse alustamisel või uute partnerite otsimisel.
Kokku kulub aastas 12 riigis välisesinduse tööjõu, tegevus- ja halduskuludeks 1,43 miljonit eurot. Neilt saab abi kokku 700 ettevõtet aastas, kellest umbes 80 kasutab ekspordipartneri sihtotsingu teenust.
Lean-juhtimise ekspert: peamisi eesmärke hinnatakse kaudselt
Lean-meetodil juhtimisefektiivsuse koolitaja Marek Bankiir ütleb, et ühest küljest on ta positiivselt üllatunud, et EAS hindab mitmeid tegureid, iseäranis pikemas perspektiivis, teisalt aga ei vasta mõõdikud püstitatud eesmärkidele.
"Mõõdik ei vasta püsitatud eesmärgile ega anna head ülevaadet eesmärkide täitmisest."
Ainus valdkond, mis on ka EAS-i kodulehele kontaktreiside eesmärgid ja soovitud tulemused välja pannud, on eksport.
"Sooritust saab hinnata vaid püstitatud eesmärkidest lähtuvalt. Järelikult ka mõõdikud peavad olema koostatud selliselt, mis mõõdaksid ehk näitaksid eesmärgi ning soovitud tulemuste täitmist. Muud faktorid stiilis “kas jäid rahule ettevalmistustega” on tagasiside mõttes küll olulised, kuid teisejärgulised," kommenteerib Bankiir.
"Ei küsita, kas saadi täpset informatsiooni ettevõtte võimaluste kohta konkreetses riigis ega ka, kas sihtturg oli tema toote või teenuse jaoks sobiv või mitte. Veebilehel püstitatud eesmärki ja tulemust tegelikult otseselt ei mõõdeta," tõdeb koolitaja.
"Neid peamisi eesmärke hinnatakse pigem kaudselt ja selleks kasutatakse "saadud kontaktide" küsimust. Iseenesest on see parem kui mitte midagi, kuid siiski ei vasta püsitatud eesmärgile ning ei anna head ülevaadet eesmärkide täitmisest," juhib koolitaja tähelepanu. | Mõõdetamatu kasu: EAS hindab välisreise ettevõtjate rahulolu järgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EAS-il on välisinvestoreid, ekspordipartnereid või väliskliente otsivatele ettevõtjatele korraldatavate kontaktreiside tõhususe mõõtmiseks kasutusel vaid tagasisideküsitlus. Sisulist ja rahalist ülevaadet, palju investeeringud välisreisidesse otsesemalt ettevõtjatele ja kaudsemalt Eesti majandusele tagasi toovad, ei ole. Vastust, kuidas välisreisidest saadavat kasu täpsemalt mõõdetakse, ootas ERR EAS-ilt ligi kolm nädalat.
Omavahelist koostööd edendama
EAS-i nõukogu esimehe juhitud ja Taavi Rõivase osalusel toimunud kurikuulus äridelegatsiooni visiit Malaisiasse, mis siiani kõneainet pakub, ja paraku mitte selle ärilise edu tõttu, on üks seitsmest EAS-i tänavu korraldatud äridelegatsiooni visiidist, mis välisinvesteeringute valdkonnas on tehtud. Kolm neist kaubandus-tööstuskojaga kahasse.
Äridelegatsiooni visiitidel osalustasu puudub, delegatsiooni kuuluv ettevõte tasub oma reisikulud (lennukipiletid, majutus, viisa, kindlustus) ise. Delegatsioonijuhi eest, kelleks on kas mõni minister või muu kõrge riigiametnik, tasub mõistagi riik.
Visiidi planeerimise käigus pannakse paika olulisemad sektorid ning osalejate valikul eelitatakse neid ettevõtteid, kellel on sihtriigis juba koostööpartnerid või projektid olemas.
"Tänu visiitidele on lisaks kasvanud Eesti ettevõtjate omavaheline koostöö."
EAS katab visiidi käigus delegatsiooni kohaliku transpordi, seminari korraldamisega seotud kulud, kohvipausid, visiidil korraldatava vastuvõtu kulud, ametliku lõuna- või õhtusöögi kogu delegatsioonile. Lõuna- või õhtusöögikulude eest tasub EAS juhul, kui need kuuluvad programmi ametlikku kontaktide loomise kavasse.
Tänavu kulutab EAS selliste visiitide peale umbes 62 000 eurot. ERR-i huvitas, mis on nende reiside eesmärk ja kuidas nende täitumist mõõdetakse ehk millised on efektiivsuse mõõdikud.
"EAS-i välisinvesteeringute keskuse poolt korraldatavate äridelegatsioonide visiitide eesmärgiks on tutvustada Eestit kui atraktiivset välisinvesteeringute sihtkohta ning usaldusväärset ekspordipartnerit," sõnastab EAS-i välisinvesteeringute keskuse direktor Allan Selirand eesmärgi.
"Ministrite, riigi- või valitsusjuhiga toimuvate äridelegatsioonide visiidid sihtriikidesse on väga olulised, kuna annavad potentsiaalsetele ja olemasolevatele partneritele ning avaliku sektori esindajatele positiivse sõnumi Eesti riigi toetuse ning riigi ja ettevõtjate hea koostöö kohta," lisab ta.
Kuidas neid eesmärke siis mõõta, kas sõlmitud lepingute, leitud koostööpartnerite, Eestisse tehtud välisinvesteeringute mahu või veel millegi järgi?
"Iga visiidi puhul mõõdame äridelegatsiooni rahulolu visiidiga (soovitusindeks, hinnangut programmi sisule ja visiidi korraldusele). Tagasisidet küsime vahetult pärast visiidi toimumist ning täiendavalt ühe aasta möödumisel visiidist. Kuna ärilised tulemused realiseeruvad pikema aja jooksul - läbirääkimised kestavad tihti mitmeid aastaid -, siis ei saa visiidi tulemuslikkust mõõta vahetult pärast selle toimumist," ütleb Selirand. "Tänu visiitidele on lisaks kasvanud Eesti ettevõtjate omavaheline koostöö."
Mis aga aasta pärast visiiti selgunud on ja mida selle infoga peale hakatakse, näiteks kas midagi visiitide korraldamisel selle tulemusel muudetakse ka, jätab EAS avamata.
Paljud ettevõtjad käivad EAS-i delegatsiooniliikmetena visiitidel korduvalt, kuid statistikat, palju korduvosavõtjaid on, EAS ei tee.
Kasu on visiitidest aastate jooksul kahtlemata olnud. Nii on varasemate visiitide vältel loodud kontaktid toonud EAS-i andmetel kaasa näiteks Mistletoe ja Draper Associationi investeeringud Funderbeam'i, Rakuteni investeeringu Linqvisti, koostöö Cleveroni ja Bell and Howelli vahel või Nortali koostöö Omaani tööjõuministeeriumi ning infotehnoloogia haldusasutusega kohaliku tööjõu planeerimise ja haldussüsteemi loomiseks.
Numbritesse seda kasu aga EAS metoodiliselt ei pane.
Ettevõtjad teevad ka ise palju tööd, et visiitidest maksimum võtta. Näiteks Singapuris toimunud äriseminaril soovis viis ettevõtet tutvustada end kohalikele potentsiaalsetele koostööpartneritele ja Slush Singapore ’il leppisid ettevõtjad endale ärikohtumised ise kokku.
Turismisektor panustab Aasiale
Turismisektori välisvisiidid on valdavalt messi vormis, ent EAS korraldab ettevõtjatele ka ringreise. Üksi oleks neil soovitud ärikontaktideni jõuda nii kulukam kui ka keerulisem.
Jooksvad kulud sellistel reisidel, nagu toitlustus ja õhtused baariarved, samuti majutus- ja transpordikulud on ettevõtjate kanda. EAS tasub messistendi ehitamise ja kohapealsete üritustega seotud otsesed kulud. Sageli maksavad ettevõtjad piiritaguste ürituste puhul ka osalustasu, mille suurus sõltub sihtkohast - mida kaugem turg, seda väiksem on osalustasu ettevõtjale, sest omakulu majutuse ja transpordi näol kujuneb niigi kõrgemaks.
Et kontaktreisile pääseda, peab ettevõtjal olemas olema välisturule sobiv teenus. Eeliseid annab mõnda erialaliitu kuulumine ja ringreisi puhul soov külastada kõiki plaanitud linnu.
"Lepingute sõlmimine messide või muude ärikontaktide ürituste tulemusena on pikemaajalise viitega tegevus - täna loodusturismi ettevõtjate workshop 'ilt leitud kontakt võib tehinguni viia aasta ja suurenenud kasumini kolme aasta pärast,2 tõdeb EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
"Küll aga küsime pärast iga sündmust ettevõtjatelt vahetut tagasisidet, kui kasulikuks nad reisi pidasid. Lisaks küsime täiendavat tagasisidet 6-12 kuud pärast üritust, et saada esmane ülevaade üritusel osalenud ettevõtja reaalsetest tulemustest," lisab Mutso.
Kevadel korraldas EAS turismiettevõtjatele mitu üritust Aasias: Jaapani seminar, Hiina roadshow, mess ITB China ja workshop Koreas. Üks kaasas käinud ettevõtja on EAS-ile öelnud, et Aasia turult on seepeale tulnud juba rohkem nii päringuid kui külastajaid. Samuti on jõutud tulevikuäri puudutavate lepinguteni. Nii mõnigi turismiettevõtja on EAS-i kontaktreisidel käinud korduvalt, kuid jällegi, täpsemat statistikat EAS selle kohta ERR-ile pea kolmenädalase ootamise peale ei väljasta.
Keskmine hinne 4,21
Ka ekspordivaldkonna kontaktreiside tõhusust mõõdab EAS tagasisideküsitlusega. Tänavused kontaktreisid viivad ettevõtjad Taani, Suurbritanniasse, Norrasse, Iirimaale, Hollandisse, Jaapanisse ja Hiinasse.
Eesmärgid sellistele kontaktreisidele on seatud üldsõnaliselt ja tagasihoidlikult nagu Eesti sportastel olümpiale minnes.
"Eesmärgid sellistele kontaktreisidele on seatud üldsõnaliselt ja tagasihoidlikult nagu Eesti sportastel olümpiale minnes."
"Eesmärk on uue eksportturuga tutvumine, oma tootele või teenusele tagasiside saamine potentsiaalsetelt klientidelt ning arusaamine oma võimalustest konkreetsel turul," loetleb EAS-i ettevõtluskeskuse direktor Tanel Rebane.
"Eesmärk on osalenud ettevõtete eksporditulu kasv uute kontaktide kaudu," lisab ta siiski.
Tavapäraselt on ühe kontaktreisi grupis kuni kümne ettevõtte esindajad kes igaüks kohtuvad ligi nelja kuni viie sihtturu ettevõttega.
Sel aastal on ekspordi kontaktreisidel osalenud kokku 60 ettevõtet. Möödunud aastal käis kontaktreisidel 43 ettevõtet ning EAS-i reisikulu oli kokku 177 000 eurot. Palju neist korduvreisidel käis, EAS-i ülevaatest ei selgu.
Euroopa kontektreisil osalemine maksab ettevõtte jaoks tuhat eurot, hinnale lisandub käibemaks. Aasia kontaktreisidel osalustasu ei ole, aga ettevõte kannab ise oma reisi- ja majutuskulud.
Ettevõtjad hindasid reisi kasulikkust viiepalliskaalal keskmiselt hindega 4,21. Tagasisides hinnati ettevalmistust, kontaktreisi üldist korraldust sihtriigis, kohapeal toimunud seminari sisu ning saadud kontakte.
Lisaks abistavad Eesti ettevõtteid tegevuse laiendamisel välisturgudele ka EAS-i ekspordinõunikud, kes resideeruvad praegu 12 riigis: Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Jaapanis, Hiinas, Indias ja Singapuris.
Ekspordinõunikud saavad ettevõtjaid abistada tegevuse alustamisel või uute partnerite otsimisel.
Kokku kulub aastas 12 riigis välisesinduse tööjõu, tegevus- ja halduskuludeks 1,43 miljonit eurot. Neilt saab abi kokku 700 ettevõtet aastas, kellest umbes 80 kasutab ekspordipartneri sihtotsingu teenust.
Lean-juhtimise ekspert: peamisi eesmärke hinnatakse kaudselt
Lean-meetodil juhtimisefektiivsuse koolitaja Marek Bankiir ütleb, et ühest küljest on ta positiivselt üllatunud, et EAS hindab mitmeid tegureid, iseäranis pikemas perspektiivis, teisalt aga ei vasta mõõdikud püstitatud eesmärkidele.
"Mõõdik ei vasta püsitatud eesmärgile ega anna head ülevaadet eesmärkide täitmisest."
Ainus valdkond, mis on ka EAS-i kodulehele kontaktreiside eesmärgid ja soovitud tulemused välja pannud, on eksport.
"Sooritust saab hinnata vaid püstitatud eesmärkidest lähtuvalt. Järelikult ka mõõdikud peavad olema koostatud selliselt, mis mõõdaksid ehk näitaksid eesmärgi ning soovitud tulemuste täitmist. Muud faktorid stiilis “kas jäid rahule ettevalmistustega” on tagasiside mõttes küll olulised, kuid teisejärgulised," kommenteerib Bankiir.
"Ei küsita, kas saadi täpset informatsiooni ettevõtte võimaluste kohta konkreetses riigis ega ka, kas sihtturg oli tema toote või teenuse jaoks sobiv või mitte. Veebilehel püstitatud eesmärki ja tulemust tegelikult otseselt ei mõõdeta," tõdeb koolitaja.
"Neid peamisi eesmärke hinnatakse pigem kaudselt ja selleks kasutatakse "saadud kontaktide" küsimust. Iseenesest on see parem kui mitte midagi, kuid siiski ei vasta püsitatud eesmärgile ning ei anna head ülevaadet eesmärkide täitmisest," juhib koolitaja tähelepanu.
### Response:
Mõõdetamatu kasu: EAS hindab välisreise ettevõtjate rahulolu järgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu normaalajal sai ainsana palli puuri Austria, kuid Marko Arnautovici 65. minuti tabamus tühistati suluseisu tõttu.
Lisaajal said Itaalia päästeingliteks vahetusmehed: 95. minutil tabas Federico Chiesa ja 105. minutil Matteo Pessina.
Saša Kalajdzic avas 114. minutil ka Austria väravaarve, aga lisa sellele ei tulnud.
Veerandfinaalis läheb Itaalia kokku kas Belgia või Portugaliga.
1/8-finaal
Itaalia
95' Chiesa, 105' Pessina,
2
120:00
Austria
114' Kalajdzic,
1
Enne mängu:
Itaalia läbis alagrupi kolme võiduga, alistades 3:0 nii Türgi kui Šveitsi ning viimases mängus 1:0 Walesi. Itaalia on EM-i ajaloos esimene meeskond, kes läbinud alagrupi niimoodi, et endale pole ühtegi väravat lüüa lastud.
Austria sai alagrupis kaks võitu, olles avamängus 3:1 parem Põhja-Makedooniast ja alistades viimases mänguvoorus 1:0 Ukraina. Hollandile jäädi alla 0:2. Austriale on see esimene EM, kus nad on alagrupist edasi pääsenud.
Varem on Itaalia ja Austria omavahel mänginud 36 korda ja Austria on neist võitnud 12, viimati aga saadi itaallastest jagu 1960. aasta detsembris peetud sõprusmängus. Viimased 13 mängu on aga Itaalia Austria vastu kaotuseta püsinud. Viimati olid nad vastamisi 2008. aasta augustis, kui Nice'is mängiti sõprusmängus 2:2 viiki.
EM-il on varem mängitud kahel korral – 1972. aasta valiksarjas. Itaalia võitis toona avamängu 2:1, korduskohtumises mängiti 2:2 viiki. Neljal korral on mängitud ka MM-matšides ja nendes kõikides on Itaalia peale jäänud.
Itaalial on ühtlasi käsil 30-mänguline kaotuseta seeria ning 11 mängu järjest on võidetud endale väravat lüüa laskmata. | Itaalia vajas Austria alistamiseks lisaaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu normaalajal sai ainsana palli puuri Austria, kuid Marko Arnautovici 65. minuti tabamus tühistati suluseisu tõttu.
Lisaajal said Itaalia päästeingliteks vahetusmehed: 95. minutil tabas Federico Chiesa ja 105. minutil Matteo Pessina.
Saša Kalajdzic avas 114. minutil ka Austria väravaarve, aga lisa sellele ei tulnud.
Veerandfinaalis läheb Itaalia kokku kas Belgia või Portugaliga.
1/8-finaal
Itaalia
95' Chiesa, 105' Pessina,
2
120:00
Austria
114' Kalajdzic,
1
Enne mängu:
Itaalia läbis alagrupi kolme võiduga, alistades 3:0 nii Türgi kui Šveitsi ning viimases mängus 1:0 Walesi. Itaalia on EM-i ajaloos esimene meeskond, kes läbinud alagrupi niimoodi, et endale pole ühtegi väravat lüüa lastud.
Austria sai alagrupis kaks võitu, olles avamängus 3:1 parem Põhja-Makedooniast ja alistades viimases mänguvoorus 1:0 Ukraina. Hollandile jäädi alla 0:2. Austriale on see esimene EM, kus nad on alagrupist edasi pääsenud.
Varem on Itaalia ja Austria omavahel mänginud 36 korda ja Austria on neist võitnud 12, viimati aga saadi itaallastest jagu 1960. aasta detsembris peetud sõprusmängus. Viimased 13 mängu on aga Itaalia Austria vastu kaotuseta püsinud. Viimati olid nad vastamisi 2008. aasta augustis, kui Nice'is mängiti sõprusmängus 2:2 viiki.
EM-il on varem mängitud kahel korral – 1972. aasta valiksarjas. Itaalia võitis toona avamängu 2:1, korduskohtumises mängiti 2:2 viiki. Neljal korral on mängitud ka MM-matšides ja nendes kõikides on Itaalia peale jäänud.
Itaalial on ühtlasi käsil 30-mänguline kaotuseta seeria ning 11 mängu järjest on võidetud endale väravat lüüa laskmata.
### Response:
Itaalia vajas Austria alistamiseks lisaaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 2018. aasta Wimbledoni turniiri turniirivõiduta olnud Kerber (WTA 28.) alistas Saksamaal Bad Homburgi finaalis 6:3, 6:2 Katerina Siniakova (WTA 76.), mis tähistab ühtlasi 33-aastase sakslanna 75. võitu murul. Enam on saanud vaid õed Serena ja Venus Williams.
Küllaltki lihtsa võidu teenis ka Daniil Medvedev (ATP 2.), kes alistas Mallorca tenniseturniiri finaalis Sam Querrey (ATP 60.) 6:4, 6:2. | Kerber võitis üle kolme aasta taas tiitli, Medvedev triumfeeris Hispaanias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 2018. aasta Wimbledoni turniiri turniirivõiduta olnud Kerber (WTA 28.) alistas Saksamaal Bad Homburgi finaalis 6:3, 6:2 Katerina Siniakova (WTA 76.), mis tähistab ühtlasi 33-aastase sakslanna 75. võitu murul. Enam on saanud vaid õed Serena ja Venus Williams.
Küllaltki lihtsa võidu teenis ka Daniil Medvedev (ATP 2.), kes alistas Mallorca tenniseturniiri finaalis Sam Querrey (ATP 60.) 6:4, 6:2.
### Response:
Kerber võitis üle kolme aasta taas tiitli, Medvedev triumfeeris Hispaanias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üsna pea pärast katse starti hakkas sadama ja paraku mu aknaklaasi soojendaja ei töötanud. Küsisin Martinilt [Järveoja - toim], kuhu tee läheb, aga kahjuks ei saanud me seda 30 kilomeetrit libedates oludes teha," sõnas Tänak.
"Pidime peatuma, puhastama ja lahendust leidma. Katsel läks kaua aega ja see oli keeruline. Homme on nõudlik päev ja tiimi vaatepunktist on oluline finišisse jõuda, seega hoiame fookust."
Seis pärast laupäevast võistluspäeva:
wrc seis Autor/allikas: kuvatõmmis | Tänak laupäeva järel: tiimi vaatepunktist on oluline lõpuni jõuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üsna pea pärast katse starti hakkas sadama ja paraku mu aknaklaasi soojendaja ei töötanud. Küsisin Martinilt [Järveoja - toim], kuhu tee läheb, aga kahjuks ei saanud me seda 30 kilomeetrit libedates oludes teha," sõnas Tänak.
"Pidime peatuma, puhastama ja lahendust leidma. Katsel läks kaua aega ja see oli keeruline. Homme on nõudlik päev ja tiimi vaatepunktist on oluline finišisse jõuda, seega hoiame fookust."
Seis pärast laupäevast võistluspäeva:
wrc seis Autor/allikas: kuvatõmmis
### Response:
Tänak laupäeva järel: tiimi vaatepunktist on oluline lõpuni jõuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondis alustas päeva 22:5 võiduga Rootsi üle, seejärel võeti vastu viimase sekundi 16:15 kaotus 3×3 korvpallis olümpiamängudele jõudnud Hollandi koondise käest. Alagrupi edasipääsu nimel kohtuti Küprose võistkonnaga, kelle käest saadi tänu Rauno Nurgeri viimase sekundi tabamisele pääs veerandfinaali.
Otsustavas veerandfinaalis võitis Eesti 21:15 Lätit ja sai sellega piletid Pariisis toimuvale finaalvõistlusele, kirjutab basket3x3.ee.
"Tegemist oli väga suure võiduga Eesti korvpallis, sest 3×3 korvpallis pääseb EM finaalturniirile vaid 12 riiki ning viimati pääsesime sellele 2014. aastal," ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel. "Tegelikult said täna Pariisi pääsmed koguni kaks Eesti meeste võistkonda, kuna Haapsalus Siim Sander Vene juhtimisel toimunud Haapsalu Lite Questil sai 10.-11. juuli Pariisis toimuvale Challengerile koha võistkond Avis/Treimix," lisas Kimmel.
Eesti 3×3 meeste koondis, koosseisus Jaan Puidet, Rauno Nurger, Karl Johan Lips ja Rait-Riivo Laane jõuavad Eestisse tagasi pühapäeva öösel / esmaspäeval kell 00:30 lennuga Frankfurdist.
Homme alustab 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalpääsme püüdmist Eesti naiste 3×3 koondis, kelle alagrupivastasteks on Kosovo ja Valgevene. Naised, 3×3 peatreener Siim Raudla ja füsioterapeut Risto Jamnes jõuavad Eestisse tagasi esmaspäeva öösel kell 00:05 lennuga Riiast. | Eesti 3×3 korvpallikoondis pääses EM-finaalturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis alustas päeva 22:5 võiduga Rootsi üle, seejärel võeti vastu viimase sekundi 16:15 kaotus 3×3 korvpallis olümpiamängudele jõudnud Hollandi koondise käest. Alagrupi edasipääsu nimel kohtuti Küprose võistkonnaga, kelle käest saadi tänu Rauno Nurgeri viimase sekundi tabamisele pääs veerandfinaali.
Otsustavas veerandfinaalis võitis Eesti 21:15 Lätit ja sai sellega piletid Pariisis toimuvale finaalvõistlusele, kirjutab basket3x3.ee.
"Tegemist oli väga suure võiduga Eesti korvpallis, sest 3×3 korvpallis pääseb EM finaalturniirile vaid 12 riiki ning viimati pääsesime sellele 2014. aastal," ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel. "Tegelikult said täna Pariisi pääsmed koguni kaks Eesti meeste võistkonda, kuna Haapsalus Siim Sander Vene juhtimisel toimunud Haapsalu Lite Questil sai 10.-11. juuli Pariisis toimuvale Challengerile koha võistkond Avis/Treimix," lisas Kimmel.
Eesti 3×3 meeste koondis, koosseisus Jaan Puidet, Rauno Nurger, Karl Johan Lips ja Rait-Riivo Laane jõuavad Eestisse tagasi pühapäeva öösel / esmaspäeval kell 00:30 lennuga Frankfurdist.
Homme alustab 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalpääsme püüdmist Eesti naiste 3×3 koondis, kelle alagrupivastasteks on Kosovo ja Valgevene. Naised, 3×3 peatreener Siim Raudla ja füsioterapeut Risto Jamnes jõuavad Eestisse tagasi esmaspäeva öösel kell 00:05 lennuga Riiast.
### Response:
Eesti 3×3 korvpallikoondis pääses EM-finaalturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusmeeskond teeb korvpallikodus tööd 23. juulini ning seejärel mängitakse kolm kontrollkohtumist – 29. juulil minnakse ametlikus maavõistlusmängus vastamisi Islandiga ning 2. – 6. augustini osaletakse kontrollturniiril Helsingis, kus vastasteks on Soome ja Taani.
"Kahjuks peame toimetama kahes grupis – need, kes saavad täies mahus trenni teha ja need, kes taastuvad vigastustest. See suvi tuleb natuke teistsugune kui möödunud aastal," ütles rahvusmeeskonna peatreener Jukka Toijala portaalile Korvpall24.ee. Taastujate hulka kuuluvad Siim-Sander Vene, Martin Paasoja, Kregor Hermet, Sten-Timmu Sokk, Siim-Markus Post, Tanel Kurbas, Kaspar Treier ja Sander Raieste.
Kuigi korvpalli EM-finaalturniir leiab aset alles tuleva aasta septembris, on käesolev suvi mängijatele parim aeg tõestamiseks. "Järgmisel suvel keskendume rohkem mängudele kui treeningutele. Ütleme nii, et võitlus koondisesse pääsemiseks on juba alanud. Mängijad peavad igal treeningul näitama, et nad tahavad rahvusmeeskonda kuuluda. Minu jaoks saab olema raske otsus enne EM-I 12 meest välja valida," sõnas soomlane.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Toijala: võitlus EM-koondisesse pääsemiseks on juba alanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusmeeskond teeb korvpallikodus tööd 23. juulini ning seejärel mängitakse kolm kontrollkohtumist – 29. juulil minnakse ametlikus maavõistlusmängus vastamisi Islandiga ning 2. – 6. augustini osaletakse kontrollturniiril Helsingis, kus vastasteks on Soome ja Taani.
"Kahjuks peame toimetama kahes grupis – need, kes saavad täies mahus trenni teha ja need, kes taastuvad vigastustest. See suvi tuleb natuke teistsugune kui möödunud aastal," ütles rahvusmeeskonna peatreener Jukka Toijala portaalile Korvpall24.ee. Taastujate hulka kuuluvad Siim-Sander Vene, Martin Paasoja, Kregor Hermet, Sten-Timmu Sokk, Siim-Markus Post, Tanel Kurbas, Kaspar Treier ja Sander Raieste.
Kuigi korvpalli EM-finaalturniir leiab aset alles tuleva aasta septembris, on käesolev suvi mängijatele parim aeg tõestamiseks. "Järgmisel suvel keskendume rohkem mängudele kui treeningutele. Ütleme nii, et võitlus koondisesse pääsemiseks on juba alanud. Mängijad peavad igal treeningul näitama, et nad tahavad rahvusmeeskonda kuuluda. Minu jaoks saab olema raske otsus enne EM-I 12 meest välja valida," sõnas soomlane.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Toijala: võitlus EM-koondisesse pääsemiseks on juba alanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AFP võttis ühendust Türgi võimudega, nõudes Bülent Kiliçi vabastamist.
Organisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud (RSF) Türgi haru nõudis samuti Kilici vabaks laskmist.
"Me mõistame hukka AFP ajakirjaniku Bülent Kilicii kinnivõtmise, kes kajastas Pride'i marssi Taksimis," ütles RSF, viidates Istanbuli kesklinna piirkonnale, kuhu meeleavaldajad kogunesid nõudma suuremaid õigusi LGBTQ inimestele.
Aktivistide teatel võtsid julgeolekujõud kinni mitu meeleavaldajat.
Pärast rohkem kui 100 000 inimese osalemist Istanbuli Pride marsil 2014. aastal on Türgi võimud selle ürituse viimastel aastatel ära keelanud, põhjendades seda julgeolekuprobleemidega.
LGBTQ ühendused süüdistavad Türgi valitsust vihakampaanias ja vägivalla julgustamises nende vastu. | Julgeolekujõud võtsid Istanbuli Pride marsil kinni AFP fotograafi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AFP võttis ühendust Türgi võimudega, nõudes Bülent Kiliçi vabastamist.
Organisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud (RSF) Türgi haru nõudis samuti Kilici vabaks laskmist.
"Me mõistame hukka AFP ajakirjaniku Bülent Kilicii kinnivõtmise, kes kajastas Pride'i marssi Taksimis," ütles RSF, viidates Istanbuli kesklinna piirkonnale, kuhu meeleavaldajad kogunesid nõudma suuremaid õigusi LGBTQ inimestele.
Aktivistide teatel võtsid julgeolekujõud kinni mitu meeleavaldajat.
Pärast rohkem kui 100 000 inimese osalemist Istanbuli Pride marsil 2014. aastal on Türgi võimud selle ürituse viimastel aastatel ära keelanud, põhjendades seda julgeolekuprobleemidega.
LGBTQ ühendused süüdistavad Türgi valitsust vihakampaanias ja vägivalla julgustamises nende vastu.
### Response:
Julgeolekujõud võtsid Istanbuli Pride marsil kinni AFP fotograafi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu teenis väga võitluslik ja noore mehe kohta väga hästi füüsiliselt meeste mänguks valmis olev Toom Pärnu peatreeneri Heiko Rannula usalduse ja oli ka play-off'ides tiimi põhirotatsioonis kindlalt sees, vahendab Korvpall24.ee.
Lõpuks kogunes noore mängumehe arvele 25 Eesti-Läti liiga kohtumisega keskmiselt 18,1 minutit, 4,1 punkti ja 2,5 lauapalli. Eestikatel sai Toom kirja veel 17 matši ning neis keskmiselt 18,2 minutiga 5,9 punkti, 2,5 lauapalli, 1,1 resultatiivset söötu ja 0,9 vaheltlõiget.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kõrgliiga parim noormängija jätkab uuel hooajal Pärnu Sadamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu teenis väga võitluslik ja noore mehe kohta väga hästi füüsiliselt meeste mänguks valmis olev Toom Pärnu peatreeneri Heiko Rannula usalduse ja oli ka play-off'ides tiimi põhirotatsioonis kindlalt sees, vahendab Korvpall24.ee.
Lõpuks kogunes noore mängumehe arvele 25 Eesti-Läti liiga kohtumisega keskmiselt 18,1 minutit, 4,1 punkti ja 2,5 lauapalli. Eestikatel sai Toom kirja veel 17 matši ning neis keskmiselt 18,2 minutiga 5,9 punkti, 2,5 lauapalli, 1,1 resultatiivset söötu ja 0,9 vaheltlõiget.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kõrgliiga parim noormängija jätkab uuel hooajal Pärnu Sadamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülekannete algus Vabaduse väljakul on kaheksandik- ja veerandfinaalide päevadel kell 18:30 ja poolfinaalide ja finaalipäeval kell 21:30. Ülekannete lõpuaeg on ca kell 00:00.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on jalgpalli EM vaieldamatult selle suve esimese poole maailma üks olulisemaid spordisündmusi. "Koroona piirangutest tingituna ei saanud jalgpallifännid pikalt staadionitel tribüünilt ega ka telerist mängude jälgimiseks koguneda. Nüüd on võimalused taas avanemas ja tavapäraste asukohtade kõrval on sellel aastal võimalus jalgpalli suursündmusest osa saada ka Tallinna südames Vabaduse väljakul," ütles Belobrovtsev. "Oleme korraldanud ühisvaatamisi 2018. aasta MM-i ajal ja need osutusid väga populaarseks. Seega otsustasime jätkata seekord EM-i mängudega. Soovin kõigile ägedaid jalgpallielamusi!"
Kesklinnaosavanem Monika Haukanõmm peab oluliseks, et koroonapiirangute leevenemise järgselt elu ja tegevused kesklinnas võimalikult ruttu taastuksid: "Avalikud sündmused ja kontserdid on kesklinnas osa suvetegevustest, mis ühelt poolt pakuvad külastajatele mitmekülgseid elamusi ja teisalt on eluliselt tähtsad siin tegutsevatele ettevõtetele," ütles Haukanõmm.
"Perioodil, kus linna külastavate turistide arv on olulisel määral langenud on kandev roll täita Tallinna enda elanikele suunatud sündmustel. Kutsun kõiki kesklinna nautima siinset melu, mille üheks oluliseks osaks on juuni lõpus ja juuli alguses jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ühisvaatamine Vabaduse väljakul," lisas Haukanõmm.
Ülekanneteks on saadud luba Euroopa Jalgpalli Liidult (UEFA) ja Eesti Rahvusringhäälingult (ERR). Ühisvaatamise ajal ei müüda Vabaduse väljakul sööke ja jooke. Tallinna linnavalitsus tuletab kõigile Vabaduse väljakut külastada plaanivatele jalgpallifännidele meelde, et sündmusel osalejad jälgiksid kehtivat hajutatuse nõuet. | Vabaduse väljakul näeb jalgpalli EM-i otsustavaid mänge suurelt ekraanilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülekannete algus Vabaduse väljakul on kaheksandik- ja veerandfinaalide päevadel kell 18:30 ja poolfinaalide ja finaalipäeval kell 21:30. Ülekannete lõpuaeg on ca kell 00:00.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on jalgpalli EM vaieldamatult selle suve esimese poole maailma üks olulisemaid spordisündmusi. "Koroona piirangutest tingituna ei saanud jalgpallifännid pikalt staadionitel tribüünilt ega ka telerist mängude jälgimiseks koguneda. Nüüd on võimalused taas avanemas ja tavapäraste asukohtade kõrval on sellel aastal võimalus jalgpalli suursündmusest osa saada ka Tallinna südames Vabaduse väljakul," ütles Belobrovtsev. "Oleme korraldanud ühisvaatamisi 2018. aasta MM-i ajal ja need osutusid väga populaarseks. Seega otsustasime jätkata seekord EM-i mängudega. Soovin kõigile ägedaid jalgpallielamusi!"
Kesklinnaosavanem Monika Haukanõmm peab oluliseks, et koroonapiirangute leevenemise järgselt elu ja tegevused kesklinnas võimalikult ruttu taastuksid: "Avalikud sündmused ja kontserdid on kesklinnas osa suvetegevustest, mis ühelt poolt pakuvad külastajatele mitmekülgseid elamusi ja teisalt on eluliselt tähtsad siin tegutsevatele ettevõtetele," ütles Haukanõmm.
"Perioodil, kus linna külastavate turistide arv on olulisel määral langenud on kandev roll täita Tallinna enda elanikele suunatud sündmustel. Kutsun kõiki kesklinna nautima siinset melu, mille üheks oluliseks osaks on juuni lõpus ja juuli alguses jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ühisvaatamine Vabaduse väljakul," lisas Haukanõmm.
Ülekanneteks on saadud luba Euroopa Jalgpalli Liidult (UEFA) ja Eesti Rahvusringhäälingult (ERR). Ühisvaatamise ajal ei müüda Vabaduse väljakul sööke ja jooke. Tallinna linnavalitsus tuletab kõigile Vabaduse väljakut külastada plaanivatele jalgpallifännidele meelde, et sündmusel osalejad jälgiksid kehtivat hajutatuse nõuet.
### Response:
Vabaduse väljakul näeb jalgpalli EM-i otsustavaid mänge suurelt ekraanilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kasper Dolberg viis Taani 27. minutil juhtima ja kasvatas kohe teise poolaja alguses eduseisu veelgi.
Kaks viimast väravat lõi Taani mängu lõpus: 88. minutil oli täpne Joakim Maehle ja üleminutitel ka Martin Braithwaite.
Wales lõpetas kohtumise kümnekesi, sest Harry Wilson teenis 90. minutil punase kaardi.
Taani jääb nüüd ootama vastast paarist Holland - Tšehhi.
1/8-finaal
Wales
0
90:00
Taani
27' Dolberg, 48' Dolberg, 88' Maehle, 90+4' Braithwaite,
4
Enne mängu:
Nii Wales kui Taani läksid kaheksandikfinaali oma grupist teisena. Wales kogus neli punkti alagrupis, kus kõik kolm mängu võitis Itaalia ning Taani tuli kolme punktiga teiseks samuti kõik mängud võitnud Belgia järel. Taanist sai ühtlasi esimene meeskond finaalturniiridel, kes jõudnud alagrupist edasi pärast seda, kui turniiri alustati kahe kaotusega.
Taanlased said viimasest võidust võimsa emotsionaalse laengu. Vaid üheksa päeva varem olid nad kaotamas väljakul oma head sõpra ja meeskonnakaaslast Christian Erikseni, kelle elu suudeti päästa. Nii dramaatilise sündmuse järel pole jalgpallimängu kaotamises midagi hirmutavat. Just sellise suhtumisega valmistuvad taanlased peatreeneri sõnul eelseisvaks kaheksandikfinaaliks.
"Jalgpallis võib võita ja kaotada, me ei karda seda. Oleme valmis mängima ja andma endast parima," lausus peatreener Kasper Hjulmand. "Ja loodame, et see on piisavalt hea, et võita. Ma arvan ja loodan, et on. Aga see on jalgpall. Ma ei karda midagi."
Taani ja Walesi kohtumine toimub Amsterdamis ning võitja sõidab veerandfinaali mängima Bakuusse – järgmiseks vastaseks tuleb Holland või Tšehhi. Sama tabelipoole kaheksandikfinaalides on vastamisi Rootsi – Ukraina ja Inglismaa – Saksamaa. | Jalgpalli EM-il jõudis esimesena veerandfinaali Taani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kasper Dolberg viis Taani 27. minutil juhtima ja kasvatas kohe teise poolaja alguses eduseisu veelgi.
Kaks viimast väravat lõi Taani mängu lõpus: 88. minutil oli täpne Joakim Maehle ja üleminutitel ka Martin Braithwaite.
Wales lõpetas kohtumise kümnekesi, sest Harry Wilson teenis 90. minutil punase kaardi.
Taani jääb nüüd ootama vastast paarist Holland - Tšehhi.
1/8-finaal
Wales
0
90:00
Taani
27' Dolberg, 48' Dolberg, 88' Maehle, 90+4' Braithwaite,
4
Enne mängu:
Nii Wales kui Taani läksid kaheksandikfinaali oma grupist teisena. Wales kogus neli punkti alagrupis, kus kõik kolm mängu võitis Itaalia ning Taani tuli kolme punktiga teiseks samuti kõik mängud võitnud Belgia järel. Taanist sai ühtlasi esimene meeskond finaalturniiridel, kes jõudnud alagrupist edasi pärast seda, kui turniiri alustati kahe kaotusega.
Taanlased said viimasest võidust võimsa emotsionaalse laengu. Vaid üheksa päeva varem olid nad kaotamas väljakul oma head sõpra ja meeskonnakaaslast Christian Erikseni, kelle elu suudeti päästa. Nii dramaatilise sündmuse järel pole jalgpallimängu kaotamises midagi hirmutavat. Just sellise suhtumisega valmistuvad taanlased peatreeneri sõnul eelseisvaks kaheksandikfinaaliks.
"Jalgpallis võib võita ja kaotada, me ei karda seda. Oleme valmis mängima ja andma endast parima," lausus peatreener Kasper Hjulmand. "Ja loodame, et see on piisavalt hea, et võita. Ma arvan ja loodan, et on. Aga see on jalgpall. Ma ei karda midagi."
Taani ja Walesi kohtumine toimub Amsterdamis ning võitja sõidab veerandfinaali mängima Bakuusse – järgmiseks vastaseks tuleb Holland või Tšehhi. Sama tabelipoole kaheksandikfinaalides on vastamisi Rootsi – Ukraina ja Inglismaa – Saksamaa.
### Response:
Jalgpalli EM-il jõudis esimesena veerandfinaali Taani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vetter alustas võistlust 88.96 meetri pikkuse viskega, kuid teisel katsel purustas täpselt poole meetriga Aki Parviainenile alates 1999. aastast kuulunud staadionirekordi. Rohkem sakslane tulemusi kirja ei saanudki, kuid võiduks sellest piisas. Teise koha sai samuti korraliku tulemusega 89.12 m Keshorn Walcott, kolmanda koha teenis Neeraj Chopra 86.79 meetrise viskega.
Vetter on käesoleval hooajal olnud uskumatus vormis. Hooaega alustas sakslane veebruari alguses 87.27 meetri pikkuse viskega ning edasi on kõik võistlused lõppenud tulemusega üle 90 meetri. Alates 24. aprillil Saksamaal toimunud võistlusest on Vetteri visked olnud 91.50, 91.12, 94.20, 93.20, 96.29 ja nüüd Soomes 93.59.
Kõrgetasemelises kettaheitevõistluses võitis rootslane Daniel Stahl 70.55 meetri kaugusele kandunud heitega. Kaugele ei jäänud aga Kristjan Ceh, kes püstitas isikliku rekordi tulemusega 70.35.
22-aastane sloveen polnud enne Kuortane võistlust kordagi ketast üle 70 meetri heitnud, kuid laupäeval tegi ta seda lausa kahel korral. Lisaks isiklikule rekordile ka viimases voorus heidetud 70.22 m. Seejuures jäi Ceh võidust ilma just viimases voorus, mil Stahl oma senist parimat 70.21 m piisavalt parandas.
Cehil on ka side Eestiga, sest tema tüdruksõber on vasaraheitja Anna Maria Orel. | Staadionirekordi püstitanud Vetter viskas Kuortanes üle 93 meetri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vetter alustas võistlust 88.96 meetri pikkuse viskega, kuid teisel katsel purustas täpselt poole meetriga Aki Parviainenile alates 1999. aastast kuulunud staadionirekordi. Rohkem sakslane tulemusi kirja ei saanudki, kuid võiduks sellest piisas. Teise koha sai samuti korraliku tulemusega 89.12 m Keshorn Walcott, kolmanda koha teenis Neeraj Chopra 86.79 meetrise viskega.
Vetter on käesoleval hooajal olnud uskumatus vormis. Hooaega alustas sakslane veebruari alguses 87.27 meetri pikkuse viskega ning edasi on kõik võistlused lõppenud tulemusega üle 90 meetri. Alates 24. aprillil Saksamaal toimunud võistlusest on Vetteri visked olnud 91.50, 91.12, 94.20, 93.20, 96.29 ja nüüd Soomes 93.59.
Kõrgetasemelises kettaheitevõistluses võitis rootslane Daniel Stahl 70.55 meetri kaugusele kandunud heitega. Kaugele ei jäänud aga Kristjan Ceh, kes püstitas isikliku rekordi tulemusega 70.35.
22-aastane sloveen polnud enne Kuortane võistlust kordagi ketast üle 70 meetri heitnud, kuid laupäeval tegi ta seda lausa kahel korral. Lisaks isiklikule rekordile ka viimases voorus heidetud 70.22 m. Seejuures jäi Ceh võidust ilma just viimases voorus, mil Stahl oma senist parimat 70.21 m piisavalt parandas.
Cehil on ka side Eestiga, sest tema tüdruksõber on vasaraheitja Anna Maria Orel.
### Response:
Staadionirekordi püstitanud Vetter viskas Kuortanes üle 93 meetri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 198 km pikkusel avaetapil Brestist Landerneausse põhjustas 47 kilomeetrit enne finišit pealtvaataja suure kukkumise. Plakatit käes hoidnud fännile sõitis otsa Tony Martin ning temaga koos kukkus kümneid rattureid. Nende seas ka etapi võitnud Alaphilippe.
#TDF2021 - Live pics of the idiot causing the crash. Wasn't even looking at the race. #LFRLive pic.twitter.com/PNziTvKiz9
— La Flamme Rouge (@laflammerouge16) June 26, 2021
Vaid kaheksa kilomeetrit enne lõppu toimus järjekordne grupikukkumine, mis veel kümneid rattureid endasse haaras. Kukkujate seas olid ka Andre Greipel ja tuuri neli korda võitnud Chris Froome. Froome vajas ka arstiabi ning kaotas väga palju aega, kuid suutis lõpuks siiski üle finišijoone veereda.
Avaetapi võitis paar kilomeetrit enne lõppu rünnanud Alaphilippe (Deceuninck–Quick-Step), kes saab pühapäevasele sõidule vastu minna kollases liidrisärgis. Teisena lõpetas Michael Matthews (Team BikeExchange), kolmas oli Primoz Roglic (Jumbo-Visma).
What finish! Relive the final KM as @alafpolak1 attacked to grab the win on the 1st stage and take Yellow!
Quel final ! Revivez le dernier KM ! @alafpolak1 attaque, remporte la 1ère étape et prend le @MaillotjauneLCL! #TDF2021 pic.twitter.com/aZVtn3B3gT
— Tour de France™ (@LeTour) June 26, 2021
"See ei olnud lihtne, tahtsin sprinteritest lahti saada ja vahe sisse teha," lausus Alaphilippe pärast finišit. "Olen nii õnnelik, see oli väga eriline võit."
#TDF2021 - GC after Stage 1 pic.twitter.com/cLsG8m3xdV
— La Flamme Rouge (@laflammerouge16) June 26, 2021 | Tour de France algas suurte kukkumistega, avaetapi võitis Alaphilippe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
198 km pikkusel avaetapil Brestist Landerneausse põhjustas 47 kilomeetrit enne finišit pealtvaataja suure kukkumise. Plakatit käes hoidnud fännile sõitis otsa Tony Martin ning temaga koos kukkus kümneid rattureid. Nende seas ka etapi võitnud Alaphilippe.
#TDF2021 - Live pics of the idiot causing the crash. Wasn't even looking at the race. #LFRLive pic.twitter.com/PNziTvKiz9
— La Flamme Rouge (@laflammerouge16) June 26, 2021
Vaid kaheksa kilomeetrit enne lõppu toimus järjekordne grupikukkumine, mis veel kümneid rattureid endasse haaras. Kukkujate seas olid ka Andre Greipel ja tuuri neli korda võitnud Chris Froome. Froome vajas ka arstiabi ning kaotas väga palju aega, kuid suutis lõpuks siiski üle finišijoone veereda.
Avaetapi võitis paar kilomeetrit enne lõppu rünnanud Alaphilippe (Deceuninck–Quick-Step), kes saab pühapäevasele sõidule vastu minna kollases liidrisärgis. Teisena lõpetas Michael Matthews (Team BikeExchange), kolmas oli Primoz Roglic (Jumbo-Visma).
What finish! Relive the final KM as @alafpolak1 attacked to grab the win on the 1st stage and take Yellow!
Quel final ! Revivez le dernier KM ! @alafpolak1 attaque, remporte la 1ère étape et prend le @MaillotjauneLCL! #TDF2021 pic.twitter.com/aZVtn3B3gT
— Tour de France™ (@LeTour) June 26, 2021
"See ei olnud lihtne, tahtsin sprinteritest lahti saada ja vahe sisse teha," lausus Alaphilippe pärast finišit. "Olen nii õnnelik, see oli väga eriline võit."
#TDF2021 - GC after Stage 1 pic.twitter.com/cLsG8m3xdV
— La Flamme Rouge (@laflammerouge16) June 26, 2021
### Response:
Tour de France algas suurte kukkumistega, avaetapi võitis Alaphilippe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Aneti koostöö Ainiga sai testiperioodiga läbi," kinnitati ERR-ile Kontaveidi tiimist. "Anett tänab teda abi eest, mis ta sai. Kindlasti aitas Ain lihvida tema tehnikat, aga Anetile on ikkagi vaja WTA Touri kogemustega treenerit."
Tiimiliige lisas, et nüüd otsitakse uut treenerit WTA karussellilt. Esmaspäeval algaval Wimbledoni suure slämmi turniiril on Kontaveidi kõrval tema füüsilise ettevalmistuse treener Tarmo Tiits ning lisaks on abis sparringupartner Austraaliast.
Eastbourne'i turniiri finaalis pidi Kontaveit tunnistama lätlanna Jelena Ostapenko 6:3, 6:3 paremust. | Kontaveit ja treener Suurthal koostööd ei jätka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Aneti koostöö Ainiga sai testiperioodiga läbi," kinnitati ERR-ile Kontaveidi tiimist. "Anett tänab teda abi eest, mis ta sai. Kindlasti aitas Ain lihvida tema tehnikat, aga Anetile on ikkagi vaja WTA Touri kogemustega treenerit."
Tiimiliige lisas, et nüüd otsitakse uut treenerit WTA karussellilt. Esmaspäeval algaval Wimbledoni suure slämmi turniiril on Kontaveidi kõrval tema füüsilise ettevalmistuse treener Tarmo Tiits ning lisaks on abis sparringupartner Austraaliast.
Eastbourne'i turniiri finaalis pidi Kontaveit tunnistama lätlanna Jelena Ostapenko 6:3, 6:3 paremust.
### Response:
Kontaveit ja treener Suurthal koostööd ei jätka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Verstappen oli kvalifikatsioonis ülekaalukalt kiireim, saades ainsana kirja ringiaja alla minuti ja nelja sekundi. Belglase parim tulemus oli 1.03,841. Mercedese piloot Valtteri Bottas sai kirja paremuselt teise ringiaja 1.04,035, kuid peab karistuse tõttu alustama põhisõitu viiendana. Kolmas oli soomlase meeskonnakaaslane Lewis Hamilton ajaga 1.04,067.
Enne Austria GP-d juhib üldarvestuses Verstappen 131 punktiga. Teine on Hamilton 119 ning kolmas Sergio Perez 84 silmaga. Möödunud aastal võitis Austrias peetud võidusõidu Hamilton, kes edestas finišis Bottast ja Verstappenit. | Verstappen teenis teist nädalavahetust järjest parima stardipositsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Verstappen oli kvalifikatsioonis ülekaalukalt kiireim, saades ainsana kirja ringiaja alla minuti ja nelja sekundi. Belglase parim tulemus oli 1.03,841. Mercedese piloot Valtteri Bottas sai kirja paremuselt teise ringiaja 1.04,035, kuid peab karistuse tõttu alustama põhisõitu viiendana. Kolmas oli soomlase meeskonnakaaslane Lewis Hamilton ajaga 1.04,067.
Enne Austria GP-d juhib üldarvestuses Verstappen 131 punktiga. Teine on Hamilton 119 ning kolmas Sergio Perez 84 silmaga. Möödunud aastal võitis Austrias peetud võidusõidu Hamilton, kes edestas finišis Bottast ja Verstappenit.
### Response:
Verstappen teenis teist nädalavahetust järjest parima stardipositsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päeva viimase katse alguses hakkas võistluspaiga kohal sadama tugevat hoovihma. Esimestena rajal olnud Dani Sordo, Elfyn Evans, Lorenzo Bertelli, Kalle Rovanperä ja Adrien Fourmaux pääsesid võrdlemisi kuiva nahaga, kuid nende järel olnud meeste jaoks muutusid olud väga keerulisteks.
Kõige kehvemini läks paraku Tänakul, kelle Hyundai esiklaasile saatis õhku vaid kaardilugeja Martin Järveoja poolne puhur. Seetõttu oli nähtavus halvendatud ja eestlane otsustas katse keskel seisma jääda, et esiklaas käsitsi puhtaks pühkida.
Seetõttu kaotas Tänak ligi poolteist minutit ja langes pjedestaalilt välja, enne viimast võistluspäeva kaotab ta meeskonnakaaslasest ralli liidrile Thierry Neuville'ile 2.21,2.
Katse finišisse jõudes oli Tänak mõistagi vihane, kostes Järveojale: "see ei ole esimene kord!"
"Martini poolne puhur töötas, minu oma mitte. Uskumatu kvaliteet," sõnas ta seejärel WRC reporterile, saates Hyundai suunas terava kriitikanoole. | Pjedestaalikoha kaotanud Tänak kritiseeris Hyundaid: imeline kvaliteet! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva viimase katse alguses hakkas võistluspaiga kohal sadama tugevat hoovihma. Esimestena rajal olnud Dani Sordo, Elfyn Evans, Lorenzo Bertelli, Kalle Rovanperä ja Adrien Fourmaux pääsesid võrdlemisi kuiva nahaga, kuid nende järel olnud meeste jaoks muutusid olud väga keerulisteks.
Kõige kehvemini läks paraku Tänakul, kelle Hyundai esiklaasile saatis õhku vaid kaardilugeja Martin Järveoja poolne puhur. Seetõttu oli nähtavus halvendatud ja eestlane otsustas katse keskel seisma jääda, et esiklaas käsitsi puhtaks pühkida.
Seetõttu kaotas Tänak ligi poolteist minutit ja langes pjedestaalilt välja, enne viimast võistluspäeva kaotab ta meeskonnakaaslasest ralli liidrile Thierry Neuville'ile 2.21,2.
Katse finišisse jõudes oli Tänak mõistagi vihane, kostes Järveojale: "see ei ole esimene kord!"
"Martini poolne puhur töötas, minu oma mitte. Uskumatu kvaliteet," sõnas ta seejärel WRC reporterile, saates Hyundai suunas terava kriitikanoole.
### Response:
Pjedestaalikoha kaotanud Tänak kritiseeris Hyundaid: imeline kvaliteet! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et reedene üliraske võistluspäev niitis masinaid vikatina, hoidsid WRC mehed laupäeva hommikupoolikul end pigem tagasi ja keegi liialt suruma ei hakanud. Mõistagi ei pakkunud selleks palju võimalusi ka loodus: teed on lõikamise vähendamiseks ääristatud ohtlike kividega ning ümbritsevatel lagendikel elutsevad loomad.
Just kohtumised elusloodusega jäävadki laupäeva hommikut iseloomustama. Nii Ott Tänak, Thierry Neuville (mõlemad Hyundai) kui Takamoto Katsuta (Toyota) pidid teel olnud sebrade tõttu kiirust alandama, Adrien Fourmaux (M-Sport) silmas tee ääres paaviane ja Sebastien Ogier (Toyota) kohtus gasellidega. Neuville tegi sinasõprust ka ühe kaelkirjakuga.
Hoolduspausile minnes oli Neuville'i edu Katsuta ees 28,1 ja Tänaku ees 56,2 sekundit. Neljas oli hommikul kolmest kiiruskatsest kaks võitnud Sebastien Ogier (+1.33,8), kellele järgnesid M-Spordi mehed Gus Greensmith ja Adrien Fourmaux.
Pärastlõunal näitas Tänak head minekut ja sai Elmenteita katse kordusläbimisel Ogier' järel teise koha, järgmiselt kiiruskatselt noppis eestlane aga selle ralli esimese võidu ja vähendas päeva viimase katse eel vahet Katsutaga 14,5 sekundile.
Paraku ei jäänud ka laupäev draamata: viimasel katsel hakkas sõitjaid segama tugev vihmasadu ja kuigi esimesed viis meest pääsesid võrdlemisi kuiva nahaga, muutusid olud teiste jaoks kardinaalselt. Kõige suuremate probleemide küüsi langes paraku Ott Tänak, kelle masinas töötas esiklaasipuhur vaid kaardilugeja poolsel küljel, mistõttu jäi ta teel esiklaasi käsitsi puhastamiseks seisma ja kaotas samas olukorras olnud sõitjatele umbes poolteist minutit.
Päeva lõpuks jäi liidrikohale Neuville, kes edestab Katsutat 57,4 sekundiga ja kolmandaks kerkinud Ogier'd 1.15,5-ga. Tänak jääb neljandana meeskonnakaaslasest maha 2.21-ga.
Keenia MM-ralli paremusjärjestus pärast laupäevast võistluspäeva Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis
Reedene võistluspäev:
Esimene täispikk võistluspäev pakkus kohe hommikul palju draamat, kui pikal, 32-kilomeetrisel kolmandal kiiruskatsel jäid tee äärde kivile otsa sõitnud Elfyn Evans (Toyota) ning sirgel teelõigul auto üle kontrolli kaotanud Dani Sordo (Hyundai). Probleemid tabasid ka Sebastien Ogier'd, Oliver Solbergi ja Lorenzo Bertellit.
Head tempot näitas Hyundai sõitja Thierry Neuville, kes võitis hommikul kolmest kiiruskatsest kaks ning läks hoolduspausile samuti heas hoos olnud Kalle Rovanperä (Toyota) ees liidrina. Mehi lahutas 5,1 sekundit, ühe teise ja ühe kolmanda koha saanud Ott Tänak oli 26,2-sekundilise kaotuse juures kolmas.
Neuville ja Rovanperä jätkasid ka õhtul heas hoos, kuid päeva viimane katse osutus liialt rängaks neilegi. Kui soomlane jäi ühes eriti tolmuses lõigus teele kinni ja pidi sarnaselt Evansile, Sordole, Solbergile ja Bertellile päeva varakult lõppenuks kuulutama, siis pääses rehvi lõhkunud Neuville kergemalt ja kaotas vaid 40 sekundit.
Viimasel katsel purunes rehv ka Tänakul, kes kaotas 55 sekundit. Rovanperä ebaõnne tõttu jäi ta siiski kolmandaks, kaotust esikohal olevale Neuville'ile on reedese võistluspäeva järel kogunenud 55,8 ja teiseks kerkinud Katsutale 37 sekundit.
Keenia MM-ralli seis reedese võistluspäeva järel Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis
Neljapäevane võistluspäev:
Pärast neljapäeva lõunal toimunud ralli avatseremooniat sõideti kohe ka esimene, publikule mõeldud 4,84 kilomeetri pikkune Kasarani Super Special kiiruskatse, kus sõitjad võtsid mõõtu kõrvuti radadel.
Tänaku vastaseks oli MM-sarja üldliider Sebastien Ogier ja prantslane noppiski ajaga 3.21,5 avakatse võidu, Tänak kaotas talle kaks ja pool sekundit ning oli paremuselt neljas. Nende vahele mahtusid veel Toyota mehed Kalle Rovanperä ja Elfyn Evans.
Ralli saab õige hoo sisse reedel, kui esimene kiiruskatse algab kell 8.09.
Testikatse:
Kolmapäevane 5,4 kilomeetri pikkune testikatse peatati WRC sõitjate esimese läbimise järel mõneks ajaks, sest Oliver Solberg lõhkus kivile otsa sõites vedrustuse ja tema masin jäi teele teisi segama.
Testikatse jätkudes näitas parimat aega Toyota sõitja Sebastien Ogier (3.42,6), tiimikaaslane Elfyn Evans kaotas talle 0,1 sekundiga.
Ott Tänak oli kiireim oma kolmandal läbimisel ja aeg 3.47,2 andis talle kaheksanda koha. Teised Hyundai sõitjad Thierry Neuville ja Dani Sordo olid vastavalt kolmas ja neljas.
Keenia MM-ralli testikatse tulemused Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis
Enne rallit:
Viimati kuulus legendaarne Safari ralli MM-sarja võistluskalendrisse 2002. aastal. Toona oli tegemist tõelise katsumusega: Colin McRae võiduaeg oli lõpuks poolteist minutit vähem kui kaheksa tundi, esikohta jäi kolmandast lahutama enam kui 18 minutit. Kokku läbiti Keenias siis 1000 katsekilomeetrit, rallil oli ka enam kui saja kilomeetri pikkuseid katseid.
19-aastase vaheaja järel MM-kalendrisse naasnud Safari ralli pikkus on selleks aastaks vähenenud kahe kolmandiku võrra, kokku läbitakse Nairobist loodes asuva Naivasha lähistel 320 km. Mõistagi tekitab see ralliinimestes vastakaid tundeid: kas tegemist on ikka oma nimele väärilise võistlusega?
"Mul oli õnn omal ajal osaleda kaheksal Safari rallil ja tunnen tõelist tänulikkust, et mul on nendelt võistlustelt rääkida nii palju lugusid," rääkis DirtFishile endine McRae ja Juha Kankkuneni kaardilugeja Nicky Grist, kes triumfeeris Keenias kolmel korral. "Safari ralli tõeliseks tõmbeks oli see, et see oli lihtsalt nii erinev. Kõik oli erinev."
"Kindlasti näeme ka sel nädalal kaadreid loomadest, näeme mõnda sebrat või antiloopi, aga kui meie seal sõitsime, helistati meile helikopterist, et meid teavitada üle tee jooksvast elevandikarjast. Mõnel õhtul sõitsime Mombasa - Nairobi maanteel 200 km/h ja üle mäenuki tulles nägime teel 30 km/h liikuvat veoautot. See oli seiklus. Tean, et maailm on muutunud ja ma ei vaata minevikku läbi roosade prillide, aga mul on lihtsalt kahju, et praegustel sõitjatel ei saa olema samasuguseid seiklusi ja lugusid, mis meil," lisas Grist.
Vahemaad ja võistluskorraldus on aastatega küll muutunud, kuid samas ei tasu oodata, et Keenia ralli sõitjatele lihtsaks osutub. Ida-Aafrika teed on kõigile WRC meestele uueks katsumuseks ja et väljaspool Euroopat on testimine keelatud, valmistus tunamullune maailmameister Ott Tänak koos tiimikaaslastega ralliks Portugalis ning Toyota mehed Sebastien Ogier, Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä näiteks Hispaanias.
"Me otsisime kohta, mis oleks olemuselt raske ja mitte tavaline tee ning ma usun, et leidsime huvitavaid olusid testimiseks. Sebrad ja kaelkirjakud olid puudu, aga muud elemendid olemas," rääkis oma testimiskogemusest Tänak.
Safari rallil vahelduvad sirged ja tolmused teed, kus tippkiirused tõusevad 200 kilomeetrini tunnis, kiviste ja ohtlike rööbastega radadega. Uus olukord nõuab tiimidelt ka erilist lähenemist. "Erinevaid tugevdused vedrustusel ja lisakaitse radiaatorile on ehk sellised asjad, mida Euroopas ei kasutaks," lisas Tänak.
"Auto all on käigukasti, mootorit ja vedrustust kaitsmas paksemad tugevdused. Teed on karmid ja peame valmis olema. Teame, et lisakaitse tähendab autos suuremat raskust, aga peame selle vahetusega leppima," sõnas Toyota pealik Jari-Matti Latvala.
MM-sarja juhib viiest etapist kolm võitnud Sebastien Ogier 106 punktiga, kolm teist kohta saanud Elfyn Evans jääb võistkonnakaaslasest maha 11 silmaga. Hyundai sõitjatel Thierry Neuville'il ja Ott Tänakul on kolmanda-neljandana vastavalt 77 ja 49 punkti.
Ajakava:
Kolmapäev
Testikatse Loldia 5,40 km 13.01
Neljapäev
SS1 Super Special Kasarani 4,84 km 14.08
Reede
SS2 Chui Lodge 1 13,34 km 8.09
SS3 Kedong 1 32,68 km 9.05
SS4 Oserian 1 18,87 km 10.18
SS5 Chui Lodge 2 13,34 km 13.46
SS6 Kedong 2 32,68 km 14.42
SS7 Oserian 2 18,87 km 15.55
Laupäev
SS8 Elmenteita 1 14,67 km 8.08
SS9 Soysambu 1 20,33 km 9.08
SS10 Sleeping Warrior 1 31,04 km 10.22
SS11 Elmenteita 2 14,67 km 14.05
SS12 Soysambu 2 20,33 km 15.08
SS13 Sleeping Warrior 2 31,04 km 16.22
Pühapäev
SS14 Loldia 1 11,33 km 7.26
SS15 Hell's Gate 1 10,56 km 8.38
SS16 Malewa 9,71 km 10.45
SS17 Loldia 2 11,33 km 11.25
SS18 Hell's Gate 2 (Power Stage) 10,56 km 13.18 | Päeva viimasel katsel tabanud hoovihm segas kaarte, Tänak langes neljandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et reedene üliraske võistluspäev niitis masinaid vikatina, hoidsid WRC mehed laupäeva hommikupoolikul end pigem tagasi ja keegi liialt suruma ei hakanud. Mõistagi ei pakkunud selleks palju võimalusi ka loodus: teed on lõikamise vähendamiseks ääristatud ohtlike kividega ning ümbritsevatel lagendikel elutsevad loomad.
Just kohtumised elusloodusega jäävadki laupäeva hommikut iseloomustama. Nii Ott Tänak, Thierry Neuville (mõlemad Hyundai) kui Takamoto Katsuta (Toyota) pidid teel olnud sebrade tõttu kiirust alandama, Adrien Fourmaux (M-Sport) silmas tee ääres paaviane ja Sebastien Ogier (Toyota) kohtus gasellidega. Neuville tegi sinasõprust ka ühe kaelkirjakuga.
Hoolduspausile minnes oli Neuville'i edu Katsuta ees 28,1 ja Tänaku ees 56,2 sekundit. Neljas oli hommikul kolmest kiiruskatsest kaks võitnud Sebastien Ogier (+1.33,8), kellele järgnesid M-Spordi mehed Gus Greensmith ja Adrien Fourmaux.
Pärastlõunal näitas Tänak head minekut ja sai Elmenteita katse kordusläbimisel Ogier' järel teise koha, järgmiselt kiiruskatselt noppis eestlane aga selle ralli esimese võidu ja vähendas päeva viimase katse eel vahet Katsutaga 14,5 sekundile.
Paraku ei jäänud ka laupäev draamata: viimasel katsel hakkas sõitjaid segama tugev vihmasadu ja kuigi esimesed viis meest pääsesid võrdlemisi kuiva nahaga, muutusid olud teiste jaoks kardinaalselt. Kõige suuremate probleemide küüsi langes paraku Ott Tänak, kelle masinas töötas esiklaasipuhur vaid kaardilugeja poolsel küljel, mistõttu jäi ta teel esiklaasi käsitsi puhastamiseks seisma ja kaotas samas olukorras olnud sõitjatele umbes poolteist minutit.
Päeva lõpuks jäi liidrikohale Neuville, kes edestab Katsutat 57,4 sekundiga ja kolmandaks kerkinud Ogier'd 1.15,5-ga. Tänak jääb neljandana meeskonnakaaslasest maha 2.21-ga.
Keenia MM-ralli paremusjärjestus pärast laupäevast võistluspäeva Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis
Reedene võistluspäev:
Esimene täispikk võistluspäev pakkus kohe hommikul palju draamat, kui pikal, 32-kilomeetrisel kolmandal kiiruskatsel jäid tee äärde kivile otsa sõitnud Elfyn Evans (Toyota) ning sirgel teelõigul auto üle kontrolli kaotanud Dani Sordo (Hyundai). Probleemid tabasid ka Sebastien Ogier'd, Oliver Solbergi ja Lorenzo Bertellit.
Head tempot näitas Hyundai sõitja Thierry Neuville, kes võitis hommikul kolmest kiiruskatsest kaks ning läks hoolduspausile samuti heas hoos olnud Kalle Rovanperä (Toyota) ees liidrina. Mehi lahutas 5,1 sekundit, ühe teise ja ühe kolmanda koha saanud Ott Tänak oli 26,2-sekundilise kaotuse juures kolmas.
Neuville ja Rovanperä jätkasid ka õhtul heas hoos, kuid päeva viimane katse osutus liialt rängaks neilegi. Kui soomlane jäi ühes eriti tolmuses lõigus teele kinni ja pidi sarnaselt Evansile, Sordole, Solbergile ja Bertellile päeva varakult lõppenuks kuulutama, siis pääses rehvi lõhkunud Neuville kergemalt ja kaotas vaid 40 sekundit.
Viimasel katsel purunes rehv ka Tänakul, kes kaotas 55 sekundit. Rovanperä ebaõnne tõttu jäi ta siiski kolmandaks, kaotust esikohal olevale Neuville'ile on reedese võistluspäeva järel kogunenud 55,8 ja teiseks kerkinud Katsutale 37 sekundit.
Keenia MM-ralli seis reedese võistluspäeva järel Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis
Neljapäevane võistluspäev:
Pärast neljapäeva lõunal toimunud ralli avatseremooniat sõideti kohe ka esimene, publikule mõeldud 4,84 kilomeetri pikkune Kasarani Super Special kiiruskatse, kus sõitjad võtsid mõõtu kõrvuti radadel.
Tänaku vastaseks oli MM-sarja üldliider Sebastien Ogier ja prantslane noppiski ajaga 3.21,5 avakatse võidu, Tänak kaotas talle kaks ja pool sekundit ning oli paremuselt neljas. Nende vahele mahtusid veel Toyota mehed Kalle Rovanperä ja Elfyn Evans.
Ralli saab õige hoo sisse reedel, kui esimene kiiruskatse algab kell 8.09.
Testikatse:
Kolmapäevane 5,4 kilomeetri pikkune testikatse peatati WRC sõitjate esimese läbimise järel mõneks ajaks, sest Oliver Solberg lõhkus kivile otsa sõites vedrustuse ja tema masin jäi teele teisi segama.
Testikatse jätkudes näitas parimat aega Toyota sõitja Sebastien Ogier (3.42,6), tiimikaaslane Elfyn Evans kaotas talle 0,1 sekundiga.
Ott Tänak oli kiireim oma kolmandal läbimisel ja aeg 3.47,2 andis talle kaheksanda koha. Teised Hyundai sõitjad Thierry Neuville ja Dani Sordo olid vastavalt kolmas ja neljas.
Keenia MM-ralli testikatse tulemused Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis
Enne rallit:
Viimati kuulus legendaarne Safari ralli MM-sarja võistluskalendrisse 2002. aastal. Toona oli tegemist tõelise katsumusega: Colin McRae võiduaeg oli lõpuks poolteist minutit vähem kui kaheksa tundi, esikohta jäi kolmandast lahutama enam kui 18 minutit. Kokku läbiti Keenias siis 1000 katsekilomeetrit, rallil oli ka enam kui saja kilomeetri pikkuseid katseid.
19-aastase vaheaja järel MM-kalendrisse naasnud Safari ralli pikkus on selleks aastaks vähenenud kahe kolmandiku võrra, kokku läbitakse Nairobist loodes asuva Naivasha lähistel 320 km. Mõistagi tekitab see ralliinimestes vastakaid tundeid: kas tegemist on ikka oma nimele väärilise võistlusega?
"Mul oli õnn omal ajal osaleda kaheksal Safari rallil ja tunnen tõelist tänulikkust, et mul on nendelt võistlustelt rääkida nii palju lugusid," rääkis DirtFishile endine McRae ja Juha Kankkuneni kaardilugeja Nicky Grist, kes triumfeeris Keenias kolmel korral. "Safari ralli tõeliseks tõmbeks oli see, et see oli lihtsalt nii erinev. Kõik oli erinev."
"Kindlasti näeme ka sel nädalal kaadreid loomadest, näeme mõnda sebrat või antiloopi, aga kui meie seal sõitsime, helistati meile helikopterist, et meid teavitada üle tee jooksvast elevandikarjast. Mõnel õhtul sõitsime Mombasa - Nairobi maanteel 200 km/h ja üle mäenuki tulles nägime teel 30 km/h liikuvat veoautot. See oli seiklus. Tean, et maailm on muutunud ja ma ei vaata minevikku läbi roosade prillide, aga mul on lihtsalt kahju, et praegustel sõitjatel ei saa olema samasuguseid seiklusi ja lugusid, mis meil," lisas Grist.
Vahemaad ja võistluskorraldus on aastatega küll muutunud, kuid samas ei tasu oodata, et Keenia ralli sõitjatele lihtsaks osutub. Ida-Aafrika teed on kõigile WRC meestele uueks katsumuseks ja et väljaspool Euroopat on testimine keelatud, valmistus tunamullune maailmameister Ott Tänak koos tiimikaaslastega ralliks Portugalis ning Toyota mehed Sebastien Ogier, Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä näiteks Hispaanias.
"Me otsisime kohta, mis oleks olemuselt raske ja mitte tavaline tee ning ma usun, et leidsime huvitavaid olusid testimiseks. Sebrad ja kaelkirjakud olid puudu, aga muud elemendid olemas," rääkis oma testimiskogemusest Tänak.
Safari rallil vahelduvad sirged ja tolmused teed, kus tippkiirused tõusevad 200 kilomeetrini tunnis, kiviste ja ohtlike rööbastega radadega. Uus olukord nõuab tiimidelt ka erilist lähenemist. "Erinevaid tugevdused vedrustusel ja lisakaitse radiaatorile on ehk sellised asjad, mida Euroopas ei kasutaks," lisas Tänak.
"Auto all on käigukasti, mootorit ja vedrustust kaitsmas paksemad tugevdused. Teed on karmid ja peame valmis olema. Teame, et lisakaitse tähendab autos suuremat raskust, aga peame selle vahetusega leppima," sõnas Toyota pealik Jari-Matti Latvala.
MM-sarja juhib viiest etapist kolm võitnud Sebastien Ogier 106 punktiga, kolm teist kohta saanud Elfyn Evans jääb võistkonnakaaslasest maha 11 silmaga. Hyundai sõitjatel Thierry Neuville'il ja Ott Tänakul on kolmanda-neljandana vastavalt 77 ja 49 punkti.
Ajakava:
Kolmapäev
Testikatse Loldia 5,40 km 13.01
Neljapäev
SS1 Super Special Kasarani 4,84 km 14.08
Reede
SS2 Chui Lodge 1 13,34 km 8.09
SS3 Kedong 1 32,68 km 9.05
SS4 Oserian 1 18,87 km 10.18
SS5 Chui Lodge 2 13,34 km 13.46
SS6 Kedong 2 32,68 km 14.42
SS7 Oserian 2 18,87 km 15.55
Laupäev
SS8 Elmenteita 1 14,67 km 8.08
SS9 Soysambu 1 20,33 km 9.08
SS10 Sleeping Warrior 1 31,04 km 10.22
SS11 Elmenteita 2 14,67 km 14.05
SS12 Soysambu 2 20,33 km 15.08
SS13 Sleeping Warrior 2 31,04 km 16.22
Pühapäev
SS14 Loldia 1 11,33 km 7.26
SS15 Hell's Gate 1 10,56 km 8.38
SS16 Malewa 9,71 km 10.45
SS17 Loldia 2 11,33 km 11.25
SS18 Hell's Gate 2 (Power Stage) 10,56 km 13.18
### Response:
Päeva viimasel katsel tabanud hoovihm segas kaarte, Tänak langes neljandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kunagi pole tore finaalis kaotada, kui oled juba nii kaugele jõudnud," sõnas Kontaveit pressikonverentsil. Vastase mängu kohta jätkus eestlannal vaid kiidusõnu. "Ma arvan, et ta mängis suurepärase mängu, oli väga agressiivne ja tõi palle väga hästi tagasi. Mu esimene serv jättis ehk ka natuke soovida. Üldiselt oli ta väga kindel ja mängis head tennist."
Suures plaanis jäi Eesti esireket turniiriga siiski rahule. "See oli minu jaoks väga hea nädal. Mul ei olnud siia tulles mingeid ootusi. Jõudsin finaali, mängisin head tennist, sain võite tasavägistes mängudes. Üldiselt olen selle nädalaga väga rahul ja nüüd on vaja lihtsalt puhata ja Wimbledoni esimeseks mänguks valmistuda."
Mängu võtmeks oli 25-aastase eestlanna sõnul vastase hea tõrje. Oma mänguplaani ei õnnestunud paraku täielikult peale suruda. "Mingi hetk ma hakkasin palju tema eeskäe alt punkte saama. Üritasin hästi palju mängida läbi eeskäe, nagu ma olen alati tema vastu proovinud teha, sest tagakäsi on tal üks tuuri parimaid. Aga teises setis ta leidis ka oma eeskäe alt kindluse. Võib-olla ei olnud minu pallid ka nii pikad ja tugevad kui oleks vaja olnud tema vastu, et sinna piisavalt palju survet saada," ütles Kontaveit.
"Mänge on päris palju järjest olnud ja keha tunneb seda natuke, aga õnneks on paar päeva vahet. Saan homme ilmselt puhata ja esmaspäeval juba Wimbledoni väljakutega harjuda. Hea, et ma sain need mängud, aga kindlasti tuleb natuke keha eest hoolitseda ja puhkepäev ka aitab. Nüüd on mõtted juba järgmisel turniiril", sõnas Kontaveit, kel õnneks suuri tervisemuresid pole.
"Muru tekitab üldiselt alaseljas ja jalgades rohkem pingeid. Pallid on palju madalamal ja ise tuleb olla kiiremini valmis. Eks mul alaselg natuke kange on ja teip on ka peal, aga midagi hullu ei ole. Kuskilt katki pole ja see pole selline asi, mis kiiresti ei paraneks, ütles Wimbledoni turniiriks valmistuv eestlanna.
Seal tuleb juba avaringis pureda tugev pähkel, sest teise ringi pääsemiseks on vaja alistada 21-aastane Tšehhi tennisist Marketa Vondroušova (WTA 40.). "Mul ei ole üldse kerge vastane. Kindlasti tuleb esimeses ringis väga keeruline mäng ja ma väga palju kaugemale pole seal tabelis esialgu vaadanud. Mulle meeldib ring korraga ühele vastasele keskenduda ja eks saab mis saab, sõnas Kontaveit.
"Positiivne nädal annab enesekindlust juurde ja lähen väga hea emotsiooniga Wimbledoni. Paari päeva pärast tuleb jälle valmis olla, endast parim anda," ütles Kontaveit. | Kontaveit: olen nädalaga rahul ja lähen väga hea emotsiooniga Wimbledoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kunagi pole tore finaalis kaotada, kui oled juba nii kaugele jõudnud," sõnas Kontaveit pressikonverentsil. Vastase mängu kohta jätkus eestlannal vaid kiidusõnu. "Ma arvan, et ta mängis suurepärase mängu, oli väga agressiivne ja tõi palle väga hästi tagasi. Mu esimene serv jättis ehk ka natuke soovida. Üldiselt oli ta väga kindel ja mängis head tennist."
Suures plaanis jäi Eesti esireket turniiriga siiski rahule. "See oli minu jaoks väga hea nädal. Mul ei olnud siia tulles mingeid ootusi. Jõudsin finaali, mängisin head tennist, sain võite tasavägistes mängudes. Üldiselt olen selle nädalaga väga rahul ja nüüd on vaja lihtsalt puhata ja Wimbledoni esimeseks mänguks valmistuda."
Mängu võtmeks oli 25-aastase eestlanna sõnul vastase hea tõrje. Oma mänguplaani ei õnnestunud paraku täielikult peale suruda. "Mingi hetk ma hakkasin palju tema eeskäe alt punkte saama. Üritasin hästi palju mängida läbi eeskäe, nagu ma olen alati tema vastu proovinud teha, sest tagakäsi on tal üks tuuri parimaid. Aga teises setis ta leidis ka oma eeskäe alt kindluse. Võib-olla ei olnud minu pallid ka nii pikad ja tugevad kui oleks vaja olnud tema vastu, et sinna piisavalt palju survet saada," ütles Kontaveit.
"Mänge on päris palju järjest olnud ja keha tunneb seda natuke, aga õnneks on paar päeva vahet. Saan homme ilmselt puhata ja esmaspäeval juba Wimbledoni väljakutega harjuda. Hea, et ma sain need mängud, aga kindlasti tuleb natuke keha eest hoolitseda ja puhkepäev ka aitab. Nüüd on mõtted juba järgmisel turniiril", sõnas Kontaveit, kel õnneks suuri tervisemuresid pole.
"Muru tekitab üldiselt alaseljas ja jalgades rohkem pingeid. Pallid on palju madalamal ja ise tuleb olla kiiremini valmis. Eks mul alaselg natuke kange on ja teip on ka peal, aga midagi hullu ei ole. Kuskilt katki pole ja see pole selline asi, mis kiiresti ei paraneks, ütles Wimbledoni turniiriks valmistuv eestlanna.
Seal tuleb juba avaringis pureda tugev pähkel, sest teise ringi pääsemiseks on vaja alistada 21-aastane Tšehhi tennisist Marketa Vondroušova (WTA 40.). "Mul ei ole üldse kerge vastane. Kindlasti tuleb esimeses ringis väga keeruline mäng ja ma väga palju kaugemale pole seal tabelis esialgu vaadanud. Mulle meeldib ring korraga ühele vastasele keskenduda ja eks saab mis saab, sõnas Kontaveit.
"Positiivne nädal annab enesekindlust juurde ja lähen väga hea emotsiooniga Wimbledoni. Paari päeva pärast tuleb jälle valmis olla, endast parim anda," ütles Kontaveit.
### Response:
Kontaveit: olen nädalaga rahul ja lähen väga hea emotsiooniga Wimbledoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Näha nägemata" ühendab endas Põhja-India ja Eesti muusikakultuuri, põimides Euroopa ja India instrumente Põhja-India klassikalise muusika ülesehituse ja eksperimentaalse elektroonilise muusika hüpnootiliste maastikega.
Plaadil kõlab muusika Leho Rubise, Joosep Kõrvitsa, Arno Kalbuse, Kaido Kirikmäe, Emil Tappendorffi ja teiste muusikute esituses.
Kontserdil esinevad Joosep Kõrvitsa tšellol, Leho Rubis India bambusflööt bansuril, Arno Kalbus rütmiinstrument tablal ning India burdoonpill tanpuri kõlab Liina Vainumetsa ja Greta Liisa Grünbergi esituses.
"Näha nägemata" esitluskontsert on ühtlasi Leho Rubise näituse "Teadvus – tajude allikas" (30.05 – 27.06) pidulik lõputakt. Näitus on pühendatud inimese teadvusseisundite uurimisele ja kujutamisele. Mööduvate emotsioonideta ja liikumatult seisvad figuurid jätkavad India budistliku kunsti võtet taandada väline dünaamika miinimumini, et selliselt luua ruumi teadvuseseisunditesse süvenemiseks. 27. mail on näitus külastajatele avatud alates kell 12.
Kontserdikülastajaid oodatakse alates kell 16, mil on avatud ka kohvik. Kontsert toimub Esna galeriis Leho Rubise näituse "Teadvus – tajude allikas" keskkonnas.
Leho Rubis tegutseb nii maalikunstniku kui ka muusikuna. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal, kuid kuulas kunstiõpingute kõrval ka orientalistikaalaseid loenguid. 2010. aastal kaitses ta Linnart Mälli ja Märt Läänemetsa juhendamisel teadusmagistri kraadi India budistliku kunsti ajaloo teemal. | Leho Rubis esitleb Esna galeriis uut helikandjat "Näha nägemata" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Näha nägemata" ühendab endas Põhja-India ja Eesti muusikakultuuri, põimides Euroopa ja India instrumente Põhja-India klassikalise muusika ülesehituse ja eksperimentaalse elektroonilise muusika hüpnootiliste maastikega.
Plaadil kõlab muusika Leho Rubise, Joosep Kõrvitsa, Arno Kalbuse, Kaido Kirikmäe, Emil Tappendorffi ja teiste muusikute esituses.
Kontserdil esinevad Joosep Kõrvitsa tšellol, Leho Rubis India bambusflööt bansuril, Arno Kalbus rütmiinstrument tablal ning India burdoonpill tanpuri kõlab Liina Vainumetsa ja Greta Liisa Grünbergi esituses.
"Näha nägemata" esitluskontsert on ühtlasi Leho Rubise näituse "Teadvus – tajude allikas" (30.05 – 27.06) pidulik lõputakt. Näitus on pühendatud inimese teadvusseisundite uurimisele ja kujutamisele. Mööduvate emotsioonideta ja liikumatult seisvad figuurid jätkavad India budistliku kunsti võtet taandada väline dünaamika miinimumini, et selliselt luua ruumi teadvuseseisunditesse süvenemiseks. 27. mail on näitus külastajatele avatud alates kell 12.
Kontserdikülastajaid oodatakse alates kell 16, mil on avatud ka kohvik. Kontsert toimub Esna galeriis Leho Rubise näituse "Teadvus – tajude allikas" keskkonnas.
Leho Rubis tegutseb nii maalikunstniku kui ka muusikuna. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal, kuid kuulas kunstiõpingute kõrval ka orientalistikaalaseid loenguid. 2010. aastal kaitses ta Linnart Mälli ja Märt Läänemetsa juhendamisel teadusmagistri kraadi India budistliku kunsti ajaloo teemal.
### Response:
Leho Rubis esitleb Esna galeriis uut helikandjat "Näha nägemata" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuressaare pidas vastu kuni 39. minutini, mil Premium liiga suurim väravakütt Zakaria Beglarišvili lõi peaga väravasse Frank Liivaku tsenderdusest tulnud palli. Teisel poolajal mängis Levadia juba märksa kindlamalt ning kümme minutit pärast poolajapausi lõppu jätkas resultatiivselt pealinnaklubi esiründajaks tõusnud Robert Kirss, kes Mark Oliver Roosnupu eeltöö väravaks vormistas.
Lõppseisu vormistas skoori avanud Beglarišvili, kes realiseeris 80. minutil penalti. Roosnupu löök oli tabanud Tanel Neubaueri kätt. Gruusias sündinud pallur on sel hooajal löönud juba 14 väravat ning edestab lähimat jälitajat kolme tabamusega. Flora edurivimees Rauno Sappinen on skoorinud 11 korral. Küll peab nentima, et Beglarišvili väravatest lausa üheksa on sündinud penaltipunktilt.
Tabeliseis pajatab nüüd seda, et Levadia on 37 punktiga taas tabeliliider, kuid kaks punkti vähem pidanud Flora on vaid kahe punkti kaugusel. FC Kuressaare on kümne punktiga kaheksandal kohal. Saarlastest kolm mängu vähem pidanud Tartu Tammeka on ühe punkti kaugusel. | Levadia võttis Kuressaare üle kohustusliku võidu ja tõusis taas liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuressaare pidas vastu kuni 39. minutini, mil Premium liiga suurim väravakütt Zakaria Beglarišvili lõi peaga väravasse Frank Liivaku tsenderdusest tulnud palli. Teisel poolajal mängis Levadia juba märksa kindlamalt ning kümme minutit pärast poolajapausi lõppu jätkas resultatiivselt pealinnaklubi esiründajaks tõusnud Robert Kirss, kes Mark Oliver Roosnupu eeltöö väravaks vormistas.
Lõppseisu vormistas skoori avanud Beglarišvili, kes realiseeris 80. minutil penalti. Roosnupu löök oli tabanud Tanel Neubaueri kätt. Gruusias sündinud pallur on sel hooajal löönud juba 14 väravat ning edestab lähimat jälitajat kolme tabamusega. Flora edurivimees Rauno Sappinen on skoorinud 11 korral. Küll peab nentima, et Beglarišvili väravatest lausa üheksa on sündinud penaltipunktilt.
Tabeliseis pajatab nüüd seda, et Levadia on 37 punktiga taas tabeliliider, kuid kaks punkti vähem pidanud Flora on vaid kahe punkti kaugusel. FC Kuressaare on kümne punktiga kaheksandal kohal. Saarlastest kolm mängu vähem pidanud Tartu Tammeka on ühe punkti kaugusel.
### Response:
Levadia võttis Kuressaare üle kohustusliku võidu ja tõusis taas liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PPA operatiivjuhi Tago Trei sõnul on kaherattaliste mootorsõidukite ja kergliikuritega juhtuvad liiklusõnnetused olnud ka kõige traagilisemate tagajärgedega.
Trei sõnul peavad mootorratturid ja tõukerattajuhid ka ise end võimalikult hästi kaitsma, kandes kiivrit ja vajadusel kaitseriietust.
Elektritõukeratastega juhtus möödunud nädalaga 15 liiklusõnnetust, neist mitme puhul sõideti vastu posti või äärekivi ja kukuti. Mitmel juhul oli juht ka alkoholijoobes.
"Kui enamus inimesi teab, et alkoholijoobes mootorsõiduki rooli istuda ei tohi, siis tõuke- või jalgratta rooli minnakse julgemalt. Kergliikur ei tohi sellises seisundis olla alternatiiv sõiduautole, sest joove mõjutab igal juhul inimese ohutaju ja reageerimisvõimet ning tagajärjed võivad olla samamoodi rasked," sõnas Trei.
Viimane raske liiklusõnnetus juhtus laupäeva hommikul Läänemaal, kus esialgsetel andmetel sõitis kiivrita jalgrattur ette mikrobussile ning sai sedavõrd raskelt viga, et ta toimeti õnnetuspaigast politsei lennusalga kopteriga haigla traumakeskusesse.
Ilma ühegi liiklusõnnetuseta möödus päev viimati 11. aprillil. | Kaks kolmandikku liiklusõnnetusi juhtus möödunud nädalal kaherattalistega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PPA operatiivjuhi Tago Trei sõnul on kaherattaliste mootorsõidukite ja kergliikuritega juhtuvad liiklusõnnetused olnud ka kõige traagilisemate tagajärgedega.
Trei sõnul peavad mootorratturid ja tõukerattajuhid ka ise end võimalikult hästi kaitsma, kandes kiivrit ja vajadusel kaitseriietust.
Elektritõukeratastega juhtus möödunud nädalaga 15 liiklusõnnetust, neist mitme puhul sõideti vastu posti või äärekivi ja kukuti. Mitmel juhul oli juht ka alkoholijoobes.
"Kui enamus inimesi teab, et alkoholijoobes mootorsõiduki rooli istuda ei tohi, siis tõuke- või jalgratta rooli minnakse julgemalt. Kergliikur ei tohi sellises seisundis olla alternatiiv sõiduautole, sest joove mõjutab igal juhul inimese ohutaju ja reageerimisvõimet ning tagajärjed võivad olla samamoodi rasked," sõnas Trei.
Viimane raske liiklusõnnetus juhtus laupäeva hommikul Läänemaal, kus esialgsetel andmetel sõitis kiivrita jalgrattur ette mikrobussile ning sai sedavõrd raskelt viga, et ta toimeti õnnetuspaigast politsei lennusalga kopteriga haigla traumakeskusesse.
Ilma ühegi liiklusõnnetuseta möödus päev viimati 11. aprillil.
### Response:
Kaks kolmandikku liiklusõnnetusi juhtus möödunud nädalal kaherattalistega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ostapenkole on see karjääri esimene turniirivõit murul ja ühtekokku neljas, ühtlasi on nüüd lätlanna kõikidel väljakukatetel võidutsenud. Ühtlasi on see Ostapenko esimene võit Kontaveidi üle.
Ostapenko alustas mängu suurepäraselt ja dikteeris rohkem pallivahetusi, samas kui Kontaveit paistis närvilisem ja eksis rohkem. Kohati sai küll Kontaveit rohkem mängu, kuid lõpuks võttis Ostapenko veidi üle tunni kestnud kohtumises kindla võidu. Teise seti alguses haaras Kontaveit valugrimassis enda alaseljast kinni, aga pole teada, kas või kui palju seljavalu tema mängu häiris.
"Õnnitlen Jelenat, ta mängis suurepärase mängu. Mul on olnud väga hea nädal, mängisin head tennist ja olen väga rahul sellega, kuidas sel turniiril mängisin," ütles Kontaveit väljakuintervjuus. "Tulin siia ilma igasuguste ootusteta, aga mul oli väga hea nädal ja lähen hea tundega Wimbledonile vastu."
"Tahan õnnitleda Anetti ja tema tiimi, edu Wimbledonis!" alustas Ostapenko enda kõnet. "Tulin mängule ootusteta, tahtsin lihtsalt tennist nautida. Anett on keeruline vastane, teadsin, et sellest tuleb raske matš."
"Mulle annab see enesekindlust, et suutsin enne Wimbledoni turniiri võita," lisas Ostapenko.
Kontaveit võitis loosi ja valis servi ning võitis ka enda esimese pallingugeimi kindlalt, kuid siis sai Ostapenko hoo sisse, võites viis geimi järjest. Kontaveit sai ühe murde tagasi, kui näitas 2:5 kaotusseisus suurepärast tõrjemängu. Paraku kaotas ta seejärel kohe enda servigeimi, lõpetades geimi topeltveaga.
Teises setis päästis Kontaveit enda esimeses servigeimis murdepalli, kuid järgmises eestlanna pallingugeimis sai Ostapenko murde kätte ja sellest ühest murdest võiduks piisas.
Kontaveit servis mängu jooksul viis ässa ja tegi kolm topeltviga, Ostapenko sai kirja ühe ässa.
Äralöökidest teenis Ostapenko 24 punkti, Kontaveit 17. Lihtvigu kogunes eestlannal 16 ja Ostapenkol 19, mängitud punktidest võitis Kontaveit 50 ja Ostapenko 61.
Kontaveidil oli kogu mängu peale vaid üks murdevõimalus, mille ta ka realiseeris, Ostapenko kasutas kaheksast murdepallist ära neli.
Uue nädala edetabelis tõuseb Kontaveit 25. ja Ostapenko 34. reale. Järgmine turniir on mõlemal esmaspäeval algav aasta kolmas suure slämmi turniir ehk Wimbledon.
Enne mängu:
25-aastane Kontaveit alistas Eastbourne'is avaringis endise maailma teise reketi, venelanna Svetlana Kuznetsova (WTA 38.) 6:4, 3:6, 6:3 ning oli teises ringis 6:3, 6:3 maailma seitsmendast numbrist, kanadalanna Bianca Andreescust. Veerandfinaalis sai Kontaveit pisut üle kahe ja poole tunni kestnud matšis 2:6, 7:6 (2), 7:5 jagu šveitslanna Viktorija Golubicist (WTA 72.). Poolfinaalis sai Kontaveit avasetis 5:4 ees olles loobumisvõidu itaallanna Camila Giorgilt (WTA 75.).
24-aastane Ostapenko alistas avaringis äsjase Prantsusmaa lahtiste finalisti, venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 19.) kindlalt 6:1, 6:3, seejärel sai ta 5:7, 6:4, 6:3 jagu eelmisel nädalal Birminghami murul karjääri esimese WTA turniiri võitnud tuneeslannast Ons Jabeurist (WTA 24.) ning veerandfinaalis alistas 1:6, 7:5, 6:2 Birminghami finalisti, venelanna Darja Kasatkina (WTA 34.). Poolfinaalis oli Ostapenko 6:4, 6:1 parem Kasahstani esindavast Jelena Rõbakinast (WTA 21.).
Profiturniiridel on Kontaveit ja Ostapenko omavahel mänginud kahel korral ja mõlemad senised mängud on võitnud Kontaveit – 2015. aastal Ilkleys peetud ITF-i turniiril oli Kontaveit murul parem 6:1, 6:2, viimati olid nad vastamisi 2018. aasta Austraalia lahtistel, kus Kontaveit jäi peale 6:3, 1:6, 6:3.
Esimest korda mängisid nad juunioridena 2011. aastal Linzis, kus poolteist aastat vanem Kontaveit võttis 6:3, 6:1 võidu. Eelmisel suvel mängisid nad Tallinnas peetud Eesti – Läti matšis, siis sai Kontaveit lõunanaabrist jagu 6:2, 6:7 (1), 10:7.
Kontaveidile on see karjääri kaheksas WTA finaal, seni on tal kirjas üks võit – 2017. aastal võitis ta Hollandis s'Hertogenboschi turniiri. Nagu Eastbourne'is, mängiti ka Hollandis muruväljakul. Tänavu jõudis Kontaveit ka Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, kuid ajapuuduse tõttu jäi finaalmäng mängimata ning Kontaveit ja ameeriklanna Ann Li nimetati mõlemad finalistideks.
Ostapenkole on see karjääri üheksas WTA finaal, varem on ta saanud kolm võitu – karjääri esimene triumf tuli 2017. aastal Prantsusmaa lahtistel, sama aasta sügisel võitis ta ka Seouli turniiri. Viimase turniirivõidu sai Ostapenko 2019. aastal Linzis. Murul pole Ostapenko varem WTA finaali jõudnud, küll aga on ta 2014. aasta Wimbledoni noorteturniiri võitja. | Kontaveit pidi finaalis lõunanaabri Ostapenko paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ostapenkole on see karjääri esimene turniirivõit murul ja ühtekokku neljas, ühtlasi on nüüd lätlanna kõikidel väljakukatetel võidutsenud. Ühtlasi on see Ostapenko esimene võit Kontaveidi üle.
Ostapenko alustas mängu suurepäraselt ja dikteeris rohkem pallivahetusi, samas kui Kontaveit paistis närvilisem ja eksis rohkem. Kohati sai küll Kontaveit rohkem mängu, kuid lõpuks võttis Ostapenko veidi üle tunni kestnud kohtumises kindla võidu. Teise seti alguses haaras Kontaveit valugrimassis enda alaseljast kinni, aga pole teada, kas või kui palju seljavalu tema mängu häiris.
"Õnnitlen Jelenat, ta mängis suurepärase mängu. Mul on olnud väga hea nädal, mängisin head tennist ja olen väga rahul sellega, kuidas sel turniiril mängisin," ütles Kontaveit väljakuintervjuus. "Tulin siia ilma igasuguste ootusteta, aga mul oli väga hea nädal ja lähen hea tundega Wimbledonile vastu."
"Tahan õnnitleda Anetti ja tema tiimi, edu Wimbledonis!" alustas Ostapenko enda kõnet. "Tulin mängule ootusteta, tahtsin lihtsalt tennist nautida. Anett on keeruline vastane, teadsin, et sellest tuleb raske matš."
"Mulle annab see enesekindlust, et suutsin enne Wimbledoni turniiri võita," lisas Ostapenko.
Kontaveit võitis loosi ja valis servi ning võitis ka enda esimese pallingugeimi kindlalt, kuid siis sai Ostapenko hoo sisse, võites viis geimi järjest. Kontaveit sai ühe murde tagasi, kui näitas 2:5 kaotusseisus suurepärast tõrjemängu. Paraku kaotas ta seejärel kohe enda servigeimi, lõpetades geimi topeltveaga.
Teises setis päästis Kontaveit enda esimeses servigeimis murdepalli, kuid järgmises eestlanna pallingugeimis sai Ostapenko murde kätte ja sellest ühest murdest võiduks piisas.
Kontaveit servis mängu jooksul viis ässa ja tegi kolm topeltviga, Ostapenko sai kirja ühe ässa.
Äralöökidest teenis Ostapenko 24 punkti, Kontaveit 17. Lihtvigu kogunes eestlannal 16 ja Ostapenkol 19, mängitud punktidest võitis Kontaveit 50 ja Ostapenko 61.
Kontaveidil oli kogu mängu peale vaid üks murdevõimalus, mille ta ka realiseeris, Ostapenko kasutas kaheksast murdepallist ära neli.
Uue nädala edetabelis tõuseb Kontaveit 25. ja Ostapenko 34. reale. Järgmine turniir on mõlemal esmaspäeval algav aasta kolmas suure slämmi turniir ehk Wimbledon.
Enne mängu:
25-aastane Kontaveit alistas Eastbourne'is avaringis endise maailma teise reketi, venelanna Svetlana Kuznetsova (WTA 38.) 6:4, 3:6, 6:3 ning oli teises ringis 6:3, 6:3 maailma seitsmendast numbrist, kanadalanna Bianca Andreescust. Veerandfinaalis sai Kontaveit pisut üle kahe ja poole tunni kestnud matšis 2:6, 7:6 (2), 7:5 jagu šveitslanna Viktorija Golubicist (WTA 72.). Poolfinaalis sai Kontaveit avasetis 5:4 ees olles loobumisvõidu itaallanna Camila Giorgilt (WTA 75.).
24-aastane Ostapenko alistas avaringis äsjase Prantsusmaa lahtiste finalisti, venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 19.) kindlalt 6:1, 6:3, seejärel sai ta 5:7, 6:4, 6:3 jagu eelmisel nädalal Birminghami murul karjääri esimese WTA turniiri võitnud tuneeslannast Ons Jabeurist (WTA 24.) ning veerandfinaalis alistas 1:6, 7:5, 6:2 Birminghami finalisti, venelanna Darja Kasatkina (WTA 34.). Poolfinaalis oli Ostapenko 6:4, 6:1 parem Kasahstani esindavast Jelena Rõbakinast (WTA 21.).
Profiturniiridel on Kontaveit ja Ostapenko omavahel mänginud kahel korral ja mõlemad senised mängud on võitnud Kontaveit – 2015. aastal Ilkleys peetud ITF-i turniiril oli Kontaveit murul parem 6:1, 6:2, viimati olid nad vastamisi 2018. aasta Austraalia lahtistel, kus Kontaveit jäi peale 6:3, 1:6, 6:3.
Esimest korda mängisid nad juunioridena 2011. aastal Linzis, kus poolteist aastat vanem Kontaveit võttis 6:3, 6:1 võidu. Eelmisel suvel mängisid nad Tallinnas peetud Eesti – Läti matšis, siis sai Kontaveit lõunanaabrist jagu 6:2, 6:7 (1), 10:7.
Kontaveidile on see karjääri kaheksas WTA finaal, seni on tal kirjas üks võit – 2017. aastal võitis ta Hollandis s'Hertogenboschi turniiri. Nagu Eastbourne'is, mängiti ka Hollandis muruväljakul. Tänavu jõudis Kontaveit ka Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, kuid ajapuuduse tõttu jäi finaalmäng mängimata ning Kontaveit ja ameeriklanna Ann Li nimetati mõlemad finalistideks.
Ostapenkole on see karjääri üheksas WTA finaal, varem on ta saanud kolm võitu – karjääri esimene triumf tuli 2017. aastal Prantsusmaa lahtistel, sama aasta sügisel võitis ta ka Seouli turniiri. Viimase turniirivõidu sai Ostapenko 2019. aastal Linzis. Murul pole Ostapenko varem WTA finaali jõudnud, küll aga on ta 2014. aasta Wimbledoni noorteturniiri võitja.
### Response:
Kontaveit pidi finaalis lõunanaabri Ostapenko paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaanist elu jooksul kümme filmi teha on Tarantino rääkinud varemgi, ent nüüd kinnitas ta äsja antud intervjuus, et tema järgmine ja ühtlasi kümnes film jääb kindlasti ta viimaseks, kirjutab Independent.
"Ma tean filmiajalugu ja selle põhjal võin öelda, et ega ma enam paremaks ei lähe," märkis Tarantino.
"Ma olen töötanud 30 aastat ja kuigi ma pole teinud nii palju filme kui mõni teine, on see siiski pikk karjäär," lisas ta, tuues välja, et alati on oluline ära tabada õige hetk, mil loobuda.
"Kui Don Siegel oleks oma karjääri lõpetanud 1979. aastal, kui ta tegi filmi "Escape from Alcatraz", siis milline viimane film see oleks olnud! Milline mic drop! Aga ta tegi kaks tükki veel ja haihtus koos nendega," tõi Tarantino näite.
Tarantino tõdes ka, et ta on filmimaailma endast juba kõik andnud ja plaanib pärast kümnendat filmi keskenduda raamatute kirjutamisele.
Tarantino üheksas film "Once Upon a Time in Hollywood" linastus 2019. aastal. | Quentin Tarantino plaanib pärast järgmist filmi režissööri karjääriga lõpetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaanist elu jooksul kümme filmi teha on Tarantino rääkinud varemgi, ent nüüd kinnitas ta äsja antud intervjuus, et tema järgmine ja ühtlasi kümnes film jääb kindlasti ta viimaseks, kirjutab Independent.
"Ma tean filmiajalugu ja selle põhjal võin öelda, et ega ma enam paremaks ei lähe," märkis Tarantino.
"Ma olen töötanud 30 aastat ja kuigi ma pole teinud nii palju filme kui mõni teine, on see siiski pikk karjäär," lisas ta, tuues välja, et alati on oluline ära tabada õige hetk, mil loobuda.
"Kui Don Siegel oleks oma karjääri lõpetanud 1979. aastal, kui ta tegi filmi "Escape from Alcatraz", siis milline viimane film see oleks olnud! Milline mic drop! Aga ta tegi kaks tükki veel ja haihtus koos nendega," tõi Tarantino näite.
Tarantino tõdes ka, et ta on filmimaailma endast juba kõik andnud ja plaanib pärast kümnendat filmi keskenduda raamatute kirjutamisele.
Tarantino üheksas film "Once Upon a Time in Hollywood" linastus 2019. aastal.
### Response:
Quentin Tarantino plaanib pärast järgmist filmi režissööri karjääriga lõpetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal otsustavale päevale pääsenud Kevin Christopher Jegersi skooriks jäi sel korral +5 (73, 73, 72). Mattias Varjuni ringide kogusumma oli +19 (77, 78, 77). EM-i debütandil Richard Tederil +21 (81, 74, 79).
"Võistlus läks enam-vähem, oli häid ja halbu päevi. Iga päev oli midagi, mis ei toiminud, kuid üritasin anda endast parima ja võidelda lõpuni," sõnas Hellat.
"Ei olnud mul seekord kõige parem mäng. Driver ja putter olid suhteliselt viisakad kõik kolm päeva, aga ülejäänud osad mu mängust olid veidi kehvad," nentis Jegers. "Aga vähemalt tean nüüd, mille kallal pean tööd tegema, et oma vormi parandada."
"Hea oli näha, et mingites mängu osades on toimunud edasiminekut, kahjuks ei suutnud seda korralikuks tulemuseks vormistada," ütles Varjun. "Võistluse ja enda mängu tase on selline, et cut'i läbimiseks peab tegema väga hea soorituse. Siiski oli sellest nädalast palju õppida nii mängimise kui ka ettevalmistuse poole pealt, loodetavasti suudan siit positiivsed asjad kaasa võtta ja ülejäänut parandada."
"Kõige paremini küll ei läinud, aga kogemusi sai aina juurde. Sain mängida heade mängijatega koos ja olen õnnelik, et sain siin võistlusel osaleda," rõõmustas debütant Teder. "Peamiselt vedas alt draiveriga avalöökide sooritamine ja kõik pallid, mis ma draiveriga lõin, läksid otse paremale ja sinna põhimõtteliselt kõik mu löögid läksid. Kui aus olla, siis tulemus oleks saanud isegi hullem olla, kui ma poleks lähimänguga rasketest kohtadest päästnud kogu aeg. Peale võistlust oli aega, et rangel paar tundi harjutada ja aru saada, mis selle draiveri jama tekitas. Suutsin midagi välja mõelda ja sain asja korda ja ootan põnevusega järgmist võistlust." | Eestlased golfi EM-il otsustavale päevale ei jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal otsustavale päevale pääsenud Kevin Christopher Jegersi skooriks jäi sel korral +5 (73, 73, 72). Mattias Varjuni ringide kogusumma oli +19 (77, 78, 77). EM-i debütandil Richard Tederil +21 (81, 74, 79).
"Võistlus läks enam-vähem, oli häid ja halbu päevi. Iga päev oli midagi, mis ei toiminud, kuid üritasin anda endast parima ja võidelda lõpuni," sõnas Hellat.
"Ei olnud mul seekord kõige parem mäng. Driver ja putter olid suhteliselt viisakad kõik kolm päeva, aga ülejäänud osad mu mängust olid veidi kehvad," nentis Jegers. "Aga vähemalt tean nüüd, mille kallal pean tööd tegema, et oma vormi parandada."
"Hea oli näha, et mingites mängu osades on toimunud edasiminekut, kahjuks ei suutnud seda korralikuks tulemuseks vormistada," ütles Varjun. "Võistluse ja enda mängu tase on selline, et cut'i läbimiseks peab tegema väga hea soorituse. Siiski oli sellest nädalast palju õppida nii mängimise kui ka ettevalmistuse poole pealt, loodetavasti suudan siit positiivsed asjad kaasa võtta ja ülejäänut parandada."
"Kõige paremini küll ei läinud, aga kogemusi sai aina juurde. Sain mängida heade mängijatega koos ja olen õnnelik, et sain siin võistlusel osaleda," rõõmustas debütant Teder. "Peamiselt vedas alt draiveriga avalöökide sooritamine ja kõik pallid, mis ma draiveriga lõin, läksid otse paremale ja sinna põhimõtteliselt kõik mu löögid läksid. Kui aus olla, siis tulemus oleks saanud isegi hullem olla, kui ma poleks lähimänguga rasketest kohtadest päästnud kogu aeg. Peale võistlust oli aega, et rangel paar tundi harjutada ja aru saada, mis selle draiveri jama tekitas. Suutsin midagi välja mõelda ja sain asja korda ja ootan põnevusega järgmist võistlust."
### Response:
Eestlased golfi EM-il otsustavale päevale ei jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 2014. aastast on Venemaa GP peetud Sotši olümpiapargis, kuid 2023. aastast hakatakse võistlema Peterburist 54 km kaugusel paikneval Igora Drive ringrajal, vahendab Reuters.
"Ootame põnevusega võistlemist asukohas, kus on kümme professionaalset rada võistlemiseks ja testimiseks ning mis laiub umbes sajal hektaril," seisis F1 avalduses.
Igora Drive asub Soome piirist umbes 150 km kaugusel. Selle ringraja kavandas Saksamaa arhitekt Hermann Tilke, vajaliku litsentsi sai ringrada 2020. aastal. | Venemaa GP kolib Sotšist Eestile lähemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 2014. aastast on Venemaa GP peetud Sotši olümpiapargis, kuid 2023. aastast hakatakse võistlema Peterburist 54 km kaugusel paikneval Igora Drive ringrajal, vahendab Reuters.
"Ootame põnevusega võistlemist asukohas, kus on kümme professionaalset rada võistlemiseks ja testimiseks ning mis laiub umbes sajal hektaril," seisis F1 avalduses.
Igora Drive asub Soome piirist umbes 150 km kaugusel. Selle ringraja kavandas Saksamaa arhitekt Hermann Tilke, vajaliku litsentsi sai ringrada 2020. aastal.
### Response:
Venemaa GP kolib Sotšist Eestile lähemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaak Allik:"Nüüd, kui lisaks Soomele, Taanile, Norrale ja Leedule on matriarhaat haaranud võimu ka Eestis, on Andrus Kivirähk loonud oma versiooni kangelanna Juuditist". 1
Rait Avestik:"Reaalsed sündmused mõjutavad suuresti VAT-teatri "Juuditi" vastuvõttu ja selle pärast võib nutta või ka selle üle naerda, aga teater peaks kindlasti rahul olema. Mulle ei meenu, et mõni teatri NO99 aktsioongi nii lõikavalt igapäevaellu oleks sekkunud." 2
Jaak Allik ja Rait Avestik on mõlemad teatrikriitikutena raskekaallased ja kindlasti paslikumad analüüsima, mida Kivirähi-Toikka tandem siin näitlejate ja muu teatrirahva abiga loonud on. Aga nendes lõikudes nad eksivad. Muidugi-muidugi, ehk ei peaks ma omistama sellele nii suurt tähendust, ehk on nende lausungeis irooniat, sarkasmigi. Aga fakt on see, et ei Eestis ega ka kuskil lähikonnas ole "matriarhaat võimu haaranud", sest kui ka on veidi rohkem näha naisi juhtivatel kohtadel, siis opereerivad nad olemuslikult patriarhaadi sees, selle reeglite järgi, veidi ehk vastu astudes, aga ettevaatlikult, ohutult isegi. Miski pole päriselt kukkunud, kogu süsteem seisab samadel alustel, inimesed ja vääruskumused selle taga on samad. Eks Kivirähk sellepärast peabki meile kirjutama säärase "feministliku Juuditi", et me tollele mõtlema peatuks…
Avestik eksib jällegi selles, et uus, NO99 võtmes "Juudit" igapäevaellu sekkub. Kahjuks ei sekku see igapäevaellu, ja sel lihtsal põhjusel… et peaaegu keegi pole seda näinud ega näe vist niipea. See tükk aga on kirjutatud ja lavastatud "rahvavalgustuslikult" — siinkohal võiks isegi jutumärkidest loobuda, aga ma siiski ei loobu. Uue "Juuditi", Kivirähi ja Toikka "Juuditi" mõte on selles, et inimesed seda näeksid ja kaaluksid! Et see jõuaks eriti vast noorteni, puudutaks neid, paneks mõtlema-arutlema-vaidlema. Looks neile eeskujusid! Mul on tunne, nagu oleks Kivirähk kirjutades vahepeal mõelnud otsekui "Sõjaprintsess Xenale" või "Vampiiritapja Buffyle" (nii rikkalikku verepulma ja kollitapmist muidugi kahjuks ei tule, kuigi ma ütlen: see oleks võinud olla üks lahendus, aga üks teine lahendus…). Või ehk flirtis ta mõttes ka vanema publikuga, et see liiguks läbi tuttava "Juuditi" poliitilisse nüüdisilma, mõistaks "noort hinge" selles?
Osaliselt sama saatus tabas siiski nõrgemaks, vähem terviklikuks jäänud VAT-i "Romeot ja Juliat" (seda vast nägi sügise jooksul rohkem inimesi). Selle puhul mõtlesin ma, et kuigi seal oli paljutki, mis kätte ära lagunes, oli seal oivalist ansamblimängu, näitlejatööd, hästi lavastatud-mängitud stseene ning lugu ise ju maailmaklassikast. See tundus mulle imelise noortetükina, võimalusena teismelisi säärase teatri juurde või sisse tuua. Aga mind ajasid mõned"Romeo ja Julia" valikud veidi nihelema, ma ei tundnud ennast võib-olla selle sihtgrupina.
"Juuditis" on samasuguseid elemente — see on samuti püüdlus panna klassikatekst uude vormi, uude maailma, säilitades küll midagi "algmaterjalist", aga mängides asju ringi. "Juudit" köidab mind rohkem, sest see eesmärk, see ideoloogiline mäng siin on palju põnevam ja minu jaoks küünlaid väärt. Tõsi, kas ka lõpuni õnnestunud?
Henessi Schmidt ja Ingrid Margus naudivad paarismängu Juuditi ja Susannana, kaks sõbrannat, kaks uue aja tüdruknaist. See kõik mõjub natuke nagu hurraa-feminism, või sissejuhatus ökofeminismi või baasfeminismi või… Ma mõtlen, et kas Kivirähk pidas silmas ennast (ja siis kaude mindki, minusuguseid), kui ta pani tüdrukud kõnelema vanadest headest meestest, kes sõnade ja mõtete ja ideaalidega nii palju püüavad, aga luhtuvad isegi idealistidena. Kas Kivirähki (ja kuidagi seeläbi või samaaegselt ka mu enda) feminism on Mati Undilt päranduseks saadud meesfeminism, mis on küll särasilmne ja imetlev ja omal kombel aja- ja asjakohane, aga siiski viljatu, isegi veidi saamatu? Ja asjade käigust kolm sammu maas? Loosunglik?
Jaah, meestegelaste tekst on võetud Tammsaare maailmast (tundub, et kõvade väljajätetega, ma ei hakanud näpuga järge ajama-võrdlema), naised räägivad Kivirähi maailma noorte naiste — tema tütarde eakaaslaste — teksti. See dissonants on korraga võluv ja napakas, toimiv ja võimatu.
Ei, eesmärgid on ju saavutatud: Margo Teder mängib Osiase ebameeldivaks, peaaegu tülgastavaks, juba läbinähtavalt poliitikukujuks. Tanel Saar teeb suurepärase klounaadliku topeltrolli meestemaailmast, mängides nii Osiase kui ka Olovernese tentsikut-käsilast, kõva sportlast-spordiblogijat ja, noh, "isast", ühesõnaga, kaht eri meest, kes oleksid justkui üks ja seesama — see on veetlev ja ainuvõimalik lahendus.
Probleem keskendub seega Gert Raudsepa ja Henessi Schmidti duellile, sest neile on antud justkui erinevad relvad. Nad teevad nende relvadega küll oma parima, aga Olovernes muutub väga kiiresti üleliigseks. Ta on täpselt nagu mõni tänapäevases Hollywoodi koomiksifilmis naissoost kangelasele appi trügiv megamees, kes pole veel mõistnud, et see kosmiline tibi või daam ta kõrval on kordades ohtlikum olend, kui ta välja paistab. Aga kas see polegi mitte taas kord eesmärk? Tõsi, Kivirähk lubab endale siin väikses plaanis huumorit vaid sõrmega ja sõmarukese, maitseaineks. Ent kas pole see mitte ka suur huumor, st suure plaani huumor: noh, nagu "Captain Marvel" või "Wonder Woman" lavavõtmes? Kas selle tüki sellise tõlgenduse või vaatamisega kaasneb paratamatult muie ja naer ka tollesama hurraa-feminismi üle?
Jaak Allik: "Gert Raudsepale pole midagi ette heita, ta võtab Olovernesele jäetud tekstist kõik võimaliku, kuid vähimatki Juuditit tasakaalustavat vaimset jõudu see Olovernes endast ei kujuta. Ilmselt ongi selline olnud autori tahtmine, mis jätab mulje, nagu oleks näidendi kirjutanud mõniüle võlli läinud feminist, kes meie armastatud rahvakirjanik ju ometi pole. (---) Ma arvan, et Kivirähi näidend ja Toikka lavastus võinuksid ollagi huvitav edulugu, kui me näeksime laval sellist Mihkel Seedri poolt (kavalehel-saatetekstis) maalitud Susannat: tarka juhendajat, keda noor ja äge Juudit tõesti hädasti vajaks. Selle asemel on laval Ingrid Marguse mängitudüheplaaniline lesbiline amatsoon, keda lisaks kehalisele Juuditile huvitavad vaid peod, relvad ja kättemaks oma rabist isale."
Ingrid Marguse Susanna tekstis on võib-olla jah enim toda pühaduserüvetust: raev omaenda range ja "püha" isa ja leebumus Juuditi pehme, pillimängijast isa vastu, räuskamine Juuditi surnud abikaasa, professor Manasse aadressil (kelle õpilased nad mõlemad olid ja kes ainult otsiski mõnd üliõpilasplikat, kelle armastusega uhkeldada). Ja sama koosa saab ka Olovernes, kelle kõnesid Juudit andunult loeb. Juudit, kes "targa tüdrukuna" läheb ikka ja alati sääraste meeste õnge, kes pole mingiski mõttes paremad "halbadest meestest", kes ei hooli inimkonnast, tulevikust, hoolimisest kui sellisest. Tähendab, mingis mõttes see "räpase suuga öeldu" on pool kriitikast, mille teine pool jääb Juuditi pehmemale, aga mitte vähem halastamatule kõnele.
Rait Avestik: "Ma ei tea, millised on tegelikult Schmidti hoiakud selle suhtes, mida tema tegelane räägib, aga esietendusel tundus mulle, et mitte ainult Juuditil ei olnud tõsi taga, vaid ka näitleja oli laval pidevalt Juuditi kõrval — nad toetasid ja täiendasid vastakuti teineteise tõsiseltvõetavust. Kui näitlejaisiksus ei avaldu ainult töös rolliga, vaid tõmbab oma olemusega lavamaailma laiemaks, on hea märk edukalt läbi lüüa nüüdisaegses psühholoogilises (või sellelaadses) teatris."
Mulle, erinevalt Allikust, see Schmidti-Marguse duett passis. Mingis mõttes vastab Susanna ju teistele tentsikutele; ta on samasugune "rusikas", jõud oma valitseja selja taga nagu nood "spordipoisid", aga ta on lihtlabaselt… ägedam, mässulisem. Ta ei ole oma peremehe/perenaise kõrval —veel!— koerastunud, ei ole oma täide füüsilisse jõudu kasvanud. Ma muidugi ei tea, kas see võimalus või võti on siia tõesti nii sisse kirjutet, aga lavastuse lõpul see nõnda paistab. Muide, seda "lesbilist amatsooni" ikka vahepeal huvitavad ka nood spordipoisid, nii et võib ehk öelda, et ta eksperimenteerib. Nagu Juuditit tõmbavad ikka veel veidi need "targad vanamehed", kes lihtsalt valmistavad järjest pettumuse — sest nende kaudu ei saavuta midagi. Aga ikka on neil tema üle pisuke mõjuvõim…
Toikka ja Kivirähi "Juudit" ei taotle mingit sügavust, see on üsna otsene ja manifestilaadne tükk, see on"Juuditi" multikas. Mul on südamest kahju, et see ei tulnud välja paremal ajal, kui tal oleks saanud olla ühiskonnas vääriline kõlapind ja publik ning et ta oleks saanud n-ö tirriteerida ja kollitada. Muidugi pole tüki saatus veel lukustatud, võib-olla voorivad peagi saalidesse noorte hordid.
Ja ideoloogilise laetuse mure? Probleem on selles, et ma saan aru sääraste naissoost kangelaste tõusust — asi pole sugugi ainult selles, et popkultuur on tabanud hea turulaine, et inimestel on nälg naise kui kangelase, lunastaja, päästja järele. Põhjus, miks säärane kujutelm tekib, on lihtne: ma mõistan Kivirähki vägagi hästi. Kui vaadata seda "vanameeste" poliitikamaailma, siis tekib tülgastus, tekib tahe kirjutada too lugu ümber. Kuigi: lihtne soolisus siin ei päästa!
Isegi Jaak Alliku möödaminnes puistatud, justkui süütus arvamuses ("Tuleb tunnistada, et Juuditit kehastanud Henessi Schmidt mängib oma rolli usutavalt ning isegi empaatiat tekitavalt välja—sellise naisjuhi järele läheks küll. Tema malbes ilus on isegi midagi Kaja Kallasest.") on midagi paikapanevat; mul on tunne, et see "malbe ilu" on torge kuskile mujale kui lavale.
Ühesõnaga, puhtalt emotsiooni pealt ma ütleksin, et see, meie moodsa lääne ühiskondlik situatsioon, šovinistlik-patriarhaalse enesekehtestamisvajaduse tõus tingibki tahtmise saata "nad" — vähemasti laval, kunstiteoses, filmis, romaanis — "lesbiliste amatsoonide" mõõkade alla. Ja "Juudit"on selleks esmapilgul hea alusmaterjal, mis mõjub justkui tihke kultuurikihi peale spreiga oma sõnumi kirjutamine. Ja mõnikord sisikond karjub selle järele! Nõuab toda mässu ja mängu!
Aga. Ma tahaksin küll väga sääraseid koomikseid, sääraseid sõnumeid, säärast tuld, ent praegu on teosest siiski näha ja tunda, et selle on kokku seadnud sõbralikud professor Manassed, pillipuhujad, kes on nõus seda pilli puhuma, agaõiges kohas ja sobival viisil. Kas selline Juudit saab oma uue maailma loomisel olla vaba, kas tal on võimalusõnnestuda? Kas Kivirähk valis selleks mänguks õige alusteksti? Sest lõpuks oli "Juudit" siin ju ainult vahend, kõlama jääb sõnum, mis on Juuditile külge õmmeldud. Et saavutada midagi enamat, peaks Kivirähi ja Toikka "Juudit" kirjutama Tammsaare "Juuditi" nõnda üle, nagu Tammsaare kirjutas piibliloo... Üks võimalus oleks jõuda sellega "massidesse", ajada sipelgapesa kihama. Aga nüüd jääb see kõik üheks intellektuaalseks võimaluseks, teatrikriitikute targutamiseks, arglikuks arutluseks. Vampiiritapja Buffy näeb välja äge, aga natuke segaduses: kus on see koht, kus ta sisse astub ja vanad rondid põrgusse kupatab?
1. Jaak Allik 2021. Ah, need mehed on kõik tõprad, rafineerit lambapead… Postimees, 4. III.—https://leht.postimees.ee/7193277/ah-need-mehed-on-koik-toprad-rafineerit-lambapead)
2. Rait Avestik 2021. Kuritöö ja karistamatus. Sirp, 26. III.—https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kuritoo-ja-karistamatus/ | Arvustus. Xena, Buffy ja Kapten Marveli feminism Juuditi nahas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaak Allik:"Nüüd, kui lisaks Soomele, Taanile, Norrale ja Leedule on matriarhaat haaranud võimu ka Eestis, on Andrus Kivirähk loonud oma versiooni kangelanna Juuditist". 1
Rait Avestik:"Reaalsed sündmused mõjutavad suuresti VAT-teatri "Juuditi" vastuvõttu ja selle pärast võib nutta või ka selle üle naerda, aga teater peaks kindlasti rahul olema. Mulle ei meenu, et mõni teatri NO99 aktsioongi nii lõikavalt igapäevaellu oleks sekkunud." 2
Jaak Allik ja Rait Avestik on mõlemad teatrikriitikutena raskekaallased ja kindlasti paslikumad analüüsima, mida Kivirähi-Toikka tandem siin näitlejate ja muu teatrirahva abiga loonud on. Aga nendes lõikudes nad eksivad. Muidugi-muidugi, ehk ei peaks ma omistama sellele nii suurt tähendust, ehk on nende lausungeis irooniat, sarkasmigi. Aga fakt on see, et ei Eestis ega ka kuskil lähikonnas ole "matriarhaat võimu haaranud", sest kui ka on veidi rohkem näha naisi juhtivatel kohtadel, siis opereerivad nad olemuslikult patriarhaadi sees, selle reeglite järgi, veidi ehk vastu astudes, aga ettevaatlikult, ohutult isegi. Miski pole päriselt kukkunud, kogu süsteem seisab samadel alustel, inimesed ja vääruskumused selle taga on samad. Eks Kivirähk sellepärast peabki meile kirjutama säärase "feministliku Juuditi", et me tollele mõtlema peatuks…
Avestik eksib jällegi selles, et uus, NO99 võtmes "Juudit" igapäevaellu sekkub. Kahjuks ei sekku see igapäevaellu, ja sel lihtsal põhjusel… et peaaegu keegi pole seda näinud ega näe vist niipea. See tükk aga on kirjutatud ja lavastatud "rahvavalgustuslikult" — siinkohal võiks isegi jutumärkidest loobuda, aga ma siiski ei loobu. Uue "Juuditi", Kivirähi ja Toikka "Juuditi" mõte on selles, et inimesed seda näeksid ja kaaluksid! Et see jõuaks eriti vast noorteni, puudutaks neid, paneks mõtlema-arutlema-vaidlema. Looks neile eeskujusid! Mul on tunne, nagu oleks Kivirähk kirjutades vahepeal mõelnud otsekui "Sõjaprintsess Xenale" või "Vampiiritapja Buffyle" (nii rikkalikku verepulma ja kollitapmist muidugi kahjuks ei tule, kuigi ma ütlen: see oleks võinud olla üks lahendus, aga üks teine lahendus…). Või ehk flirtis ta mõttes ka vanema publikuga, et see liiguks läbi tuttava "Juuditi" poliitilisse nüüdisilma, mõistaks "noort hinge" selles?
Osaliselt sama saatus tabas siiski nõrgemaks, vähem terviklikuks jäänud VAT-i "Romeot ja Juliat" (seda vast nägi sügise jooksul rohkem inimesi). Selle puhul mõtlesin ma, et kuigi seal oli paljutki, mis kätte ära lagunes, oli seal oivalist ansamblimängu, näitlejatööd, hästi lavastatud-mängitud stseene ning lugu ise ju maailmaklassikast. See tundus mulle imelise noortetükina, võimalusena teismelisi säärase teatri juurde või sisse tuua. Aga mind ajasid mõned"Romeo ja Julia" valikud veidi nihelema, ma ei tundnud ennast võib-olla selle sihtgrupina.
"Juuditis" on samasuguseid elemente — see on samuti püüdlus panna klassikatekst uude vormi, uude maailma, säilitades küll midagi "algmaterjalist", aga mängides asju ringi. "Juudit" köidab mind rohkem, sest see eesmärk, see ideoloogiline mäng siin on palju põnevam ja minu jaoks küünlaid väärt. Tõsi, kas ka lõpuni õnnestunud?
Henessi Schmidt ja Ingrid Margus naudivad paarismängu Juuditi ja Susannana, kaks sõbrannat, kaks uue aja tüdruknaist. See kõik mõjub natuke nagu hurraa-feminism, või sissejuhatus ökofeminismi või baasfeminismi või… Ma mõtlen, et kas Kivirähk pidas silmas ennast (ja siis kaude mindki, minusuguseid), kui ta pani tüdrukud kõnelema vanadest headest meestest, kes sõnade ja mõtete ja ideaalidega nii palju püüavad, aga luhtuvad isegi idealistidena. Kas Kivirähki (ja kuidagi seeläbi või samaaegselt ka mu enda) feminism on Mati Undilt päranduseks saadud meesfeminism, mis on küll särasilmne ja imetlev ja omal kombel aja- ja asjakohane, aga siiski viljatu, isegi veidi saamatu? Ja asjade käigust kolm sammu maas? Loosunglik?
Jaah, meestegelaste tekst on võetud Tammsaare maailmast (tundub, et kõvade väljajätetega, ma ei hakanud näpuga järge ajama-võrdlema), naised räägivad Kivirähi maailma noorte naiste — tema tütarde eakaaslaste — teksti. See dissonants on korraga võluv ja napakas, toimiv ja võimatu.
Ei, eesmärgid on ju saavutatud: Margo Teder mängib Osiase ebameeldivaks, peaaegu tülgastavaks, juba läbinähtavalt poliitikukujuks. Tanel Saar teeb suurepärase klounaadliku topeltrolli meestemaailmast, mängides nii Osiase kui ka Olovernese tentsikut-käsilast, kõva sportlast-spordiblogijat ja, noh, "isast", ühesõnaga, kaht eri meest, kes oleksid justkui üks ja seesama — see on veetlev ja ainuvõimalik lahendus.
Probleem keskendub seega Gert Raudsepa ja Henessi Schmidti duellile, sest neile on antud justkui erinevad relvad. Nad teevad nende relvadega küll oma parima, aga Olovernes muutub väga kiiresti üleliigseks. Ta on täpselt nagu mõni tänapäevases Hollywoodi koomiksifilmis naissoost kangelasele appi trügiv megamees, kes pole veel mõistnud, et see kosmiline tibi või daam ta kõrval on kordades ohtlikum olend, kui ta välja paistab. Aga kas see polegi mitte taas kord eesmärk? Tõsi, Kivirähk lubab endale siin väikses plaanis huumorit vaid sõrmega ja sõmarukese, maitseaineks. Ent kas pole see mitte ka suur huumor, st suure plaani huumor: noh, nagu "Captain Marvel" või "Wonder Woman" lavavõtmes? Kas selle tüki sellise tõlgenduse või vaatamisega kaasneb paratamatult muie ja naer ka tollesama hurraa-feminismi üle?
Jaak Allik: "Gert Raudsepale pole midagi ette heita, ta võtab Olovernesele jäetud tekstist kõik võimaliku, kuid vähimatki Juuditit tasakaalustavat vaimset jõudu see Olovernes endast ei kujuta. Ilmselt ongi selline olnud autori tahtmine, mis jätab mulje, nagu oleks näidendi kirjutanud mõniüle võlli läinud feminist, kes meie armastatud rahvakirjanik ju ometi pole. (---) Ma arvan, et Kivirähi näidend ja Toikka lavastus võinuksid ollagi huvitav edulugu, kui me näeksime laval sellist Mihkel Seedri poolt (kavalehel-saatetekstis) maalitud Susannat: tarka juhendajat, keda noor ja äge Juudit tõesti hädasti vajaks. Selle asemel on laval Ingrid Marguse mängitudüheplaaniline lesbiline amatsoon, keda lisaks kehalisele Juuditile huvitavad vaid peod, relvad ja kättemaks oma rabist isale."
Ingrid Marguse Susanna tekstis on võib-olla jah enim toda pühaduserüvetust: raev omaenda range ja "püha" isa ja leebumus Juuditi pehme, pillimängijast isa vastu, räuskamine Juuditi surnud abikaasa, professor Manasse aadressil (kelle õpilased nad mõlemad olid ja kes ainult otsiski mõnd üliõpilasplikat, kelle armastusega uhkeldada). Ja sama koosa saab ka Olovernes, kelle kõnesid Juudit andunult loeb. Juudit, kes "targa tüdrukuna" läheb ikka ja alati sääraste meeste õnge, kes pole mingiski mõttes paremad "halbadest meestest", kes ei hooli inimkonnast, tulevikust, hoolimisest kui sellisest. Tähendab, mingis mõttes see "räpase suuga öeldu" on pool kriitikast, mille teine pool jääb Juuditi pehmemale, aga mitte vähem halastamatule kõnele.
Rait Avestik: "Ma ei tea, millised on tegelikult Schmidti hoiakud selle suhtes, mida tema tegelane räägib, aga esietendusel tundus mulle, et mitte ainult Juuditil ei olnud tõsi taga, vaid ka näitleja oli laval pidevalt Juuditi kõrval — nad toetasid ja täiendasid vastakuti teineteise tõsiseltvõetavust. Kui näitlejaisiksus ei avaldu ainult töös rolliga, vaid tõmbab oma olemusega lavamaailma laiemaks, on hea märk edukalt läbi lüüa nüüdisaegses psühholoogilises (või sellelaadses) teatris."
Mulle, erinevalt Allikust, see Schmidti-Marguse duett passis. Mingis mõttes vastab Susanna ju teistele tentsikutele; ta on samasugune "rusikas", jõud oma valitseja selja taga nagu nood "spordipoisid", aga ta on lihtlabaselt… ägedam, mässulisem. Ta ei ole oma peremehe/perenaise kõrval —veel!— koerastunud, ei ole oma täide füüsilisse jõudu kasvanud. Ma muidugi ei tea, kas see võimalus või võti on siia tõesti nii sisse kirjutet, aga lavastuse lõpul see nõnda paistab. Muide, seda "lesbilist amatsooni" ikka vahepeal huvitavad ka nood spordipoisid, nii et võib ehk öelda, et ta eksperimenteerib. Nagu Juuditit tõmbavad ikka veel veidi need "targad vanamehed", kes lihtsalt valmistavad järjest pettumuse — sest nende kaudu ei saavuta midagi. Aga ikka on neil tema üle pisuke mõjuvõim…
Toikka ja Kivirähi "Juudit" ei taotle mingit sügavust, see on üsna otsene ja manifestilaadne tükk, see on"Juuditi" multikas. Mul on südamest kahju, et see ei tulnud välja paremal ajal, kui tal oleks saanud olla ühiskonnas vääriline kõlapind ja publik ning et ta oleks saanud n-ö tirriteerida ja kollitada. Muidugi pole tüki saatus veel lukustatud, võib-olla voorivad peagi saalidesse noorte hordid.
Ja ideoloogilise laetuse mure? Probleem on selles, et ma saan aru sääraste naissoost kangelaste tõusust — asi pole sugugi ainult selles, et popkultuur on tabanud hea turulaine, et inimestel on nälg naise kui kangelase, lunastaja, päästja järele. Põhjus, miks säärane kujutelm tekib, on lihtne: ma mõistan Kivirähki vägagi hästi. Kui vaadata seda "vanameeste" poliitikamaailma, siis tekib tülgastus, tekib tahe kirjutada too lugu ümber. Kuigi: lihtne soolisus siin ei päästa!
Isegi Jaak Alliku möödaminnes puistatud, justkui süütus arvamuses ("Tuleb tunnistada, et Juuditit kehastanud Henessi Schmidt mängib oma rolli usutavalt ning isegi empaatiat tekitavalt välja—sellise naisjuhi järele läheks küll. Tema malbes ilus on isegi midagi Kaja Kallasest.") on midagi paikapanevat; mul on tunne, et see "malbe ilu" on torge kuskile mujale kui lavale.
Ühesõnaga, puhtalt emotsiooni pealt ma ütleksin, et see, meie moodsa lääne ühiskondlik situatsioon, šovinistlik-patriarhaalse enesekehtestamisvajaduse tõus tingibki tahtmise saata "nad" — vähemasti laval, kunstiteoses, filmis, romaanis — "lesbiliste amatsoonide" mõõkade alla. Ja "Juudit"on selleks esmapilgul hea alusmaterjal, mis mõjub justkui tihke kultuurikihi peale spreiga oma sõnumi kirjutamine. Ja mõnikord sisikond karjub selle järele! Nõuab toda mässu ja mängu!
Aga. Ma tahaksin küll väga sääraseid koomikseid, sääraseid sõnumeid, säärast tuld, ent praegu on teosest siiski näha ja tunda, et selle on kokku seadnud sõbralikud professor Manassed, pillipuhujad, kes on nõus seda pilli puhuma, agaõiges kohas ja sobival viisil. Kas selline Juudit saab oma uue maailma loomisel olla vaba, kas tal on võimalusõnnestuda? Kas Kivirähk valis selleks mänguks õige alusteksti? Sest lõpuks oli "Juudit" siin ju ainult vahend, kõlama jääb sõnum, mis on Juuditile külge õmmeldud. Et saavutada midagi enamat, peaks Kivirähi ja Toikka "Juudit" kirjutama Tammsaare "Juuditi" nõnda üle, nagu Tammsaare kirjutas piibliloo... Üks võimalus oleks jõuda sellega "massidesse", ajada sipelgapesa kihama. Aga nüüd jääb see kõik üheks intellektuaalseks võimaluseks, teatrikriitikute targutamiseks, arglikuks arutluseks. Vampiiritapja Buffy näeb välja äge, aga natuke segaduses: kus on see koht, kus ta sisse astub ja vanad rondid põrgusse kupatab?
1. Jaak Allik 2021. Ah, need mehed on kõik tõprad, rafineerit lambapead… Postimees, 4. III.—https://leht.postimees.ee/7193277/ah-need-mehed-on-koik-toprad-rafineerit-lambapead)
2. Rait Avestik 2021. Kuritöö ja karistamatus. Sirp, 26. III.—https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kuritoo-ja-karistamatus/
### Response:
Arvustus. Xena, Buffy ja Kapten Marveli feminism Juuditi nahas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 13 hooaega klubi juhendanud Rick Carlisle pani ameti maha 17. juunil, päev varem vallandati 24 hooaega klubis töötanud tegevjuht Donnie Nelson. Uueks tegevjuhiks palgati Nike tegevjuht Nico Harrison.
USA meedia andmetel jõudsid Mavericks ja Kidd kokkuleppeni reedel ja leping sõlmiti neljaks aastaks. Viimati töötas Kidd Los Angeles Lakersi abitreenerina.
48-aastane Kidd alustas enda mängijakarjääri 1994. aastal just Mavericksis ja mängis seal kuni 1996. aastani. Uuesti naasis ta Mavericksi ridadesse 2008. aastal ja tuli nendega 2011. aastal ka NBA meistriks. Veel on Kidd mänginud Phoenix Sunsis, New Jersey Netsis ja New York Knicksis.
Treenerina oli ta aastatel 2013-2014 Brooklyn Netsi ning 2014-2018 Milwaukee Bucksi peatreener.
Peatreenerina on tal 183 võitu ja 190 kaotust. | Dallas Mavericksi peatreeneriks sai endine NBA täht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
13 hooaega klubi juhendanud Rick Carlisle pani ameti maha 17. juunil, päev varem vallandati 24 hooaega klubis töötanud tegevjuht Donnie Nelson. Uueks tegevjuhiks palgati Nike tegevjuht Nico Harrison.
USA meedia andmetel jõudsid Mavericks ja Kidd kokkuleppeni reedel ja leping sõlmiti neljaks aastaks. Viimati töötas Kidd Los Angeles Lakersi abitreenerina.
48-aastane Kidd alustas enda mängijakarjääri 1994. aastal just Mavericksis ja mängis seal kuni 1996. aastani. Uuesti naasis ta Mavericksi ridadesse 2008. aastal ja tuli nendega 2011. aastal ka NBA meistriks. Veel on Kidd mänginud Phoenix Sunsis, New Jersey Netsis ja New York Knicksis.
Treenerina oli ta aastatel 2013-2014 Brooklyn Netsi ning 2014-2018 Milwaukee Bucksi peatreener.
Peatreenerina on tal 183 võitu ja 190 kaotust.
### Response:
Dallas Mavericksi peatreeneriks sai endine NBA täht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus-Meremaa koroonakriisile reageerimise minister Chris Hipkins ütles, et koroonamulli peatamine annab võimudele aega kaaluda meetmeid, mis muudaksid reisimise kahe riigi vahel turvalisemaks.
Uus-Meremaa on ka varem erinevate riikidega reisimulle peatanud, kuid Austraalia puhul juhtus see esimest korda.
Austraalia suurim linn Sydney kehtestas laupäeval seoses koroonaviiruse delta variandi levikuga taas ülelinnalised piirangud, mis esialgu kestavad kaks nädalat ehk 9. juulini.
Esmalt kehtestati meetmed Sydney' südalinna ärikvartalis ja neljas idapoolses eeslinnas, kuid juba mõni tund hiljem otsustati neid laiendada kogu linnale.
Rahvusvahelise lennu meeskonnaga, kes viidi lennujaamast otse karantiinihotelli, on seni seotud üle 80 koroonaviiruse nn India varianti ehk delta tüvesse nakatumist.
"Delta variant on osutunud väga võimsaks vastaseks," ütles Uus-Lõuna-Walesi osariigi terviseminister Brad Hazzard ajakirjanikele. "Ükskõik, milliseid kaitsesamme me hetkel astume, paistab viirus teadvat, kuidas korraldada kaitserünnak."
"Kuna delta variant levib varasematest koroonaviiruse tüvedest vähemalt kaks korda kiiremini, peame olema järgmistel päevadel valmis suureks nakatumiseks," ütles osariigi peaminister Gladys Berejiklian. | Uus-Meremaa peatas reisimulli Austraaliaga, Sydney pani end lukku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus-Meremaa koroonakriisile reageerimise minister Chris Hipkins ütles, et koroonamulli peatamine annab võimudele aega kaaluda meetmeid, mis muudaksid reisimise kahe riigi vahel turvalisemaks.
Uus-Meremaa on ka varem erinevate riikidega reisimulle peatanud, kuid Austraalia puhul juhtus see esimest korda.
Austraalia suurim linn Sydney kehtestas laupäeval seoses koroonaviiruse delta variandi levikuga taas ülelinnalised piirangud, mis esialgu kestavad kaks nädalat ehk 9. juulini.
Esmalt kehtestati meetmed Sydney' südalinna ärikvartalis ja neljas idapoolses eeslinnas, kuid juba mõni tund hiljem otsustati neid laiendada kogu linnale.
Rahvusvahelise lennu meeskonnaga, kes viidi lennujaamast otse karantiinihotelli, on seni seotud üle 80 koroonaviiruse nn India varianti ehk delta tüvesse nakatumist.
"Delta variant on osutunud väga võimsaks vastaseks," ütles Uus-Lõuna-Walesi osariigi terviseminister Brad Hazzard ajakirjanikele. "Ükskõik, milliseid kaitsesamme me hetkel astume, paistab viirus teadvat, kuidas korraldada kaitserünnak."
"Kuna delta variant levib varasematest koroonaviiruse tüvedest vähemalt kaks korda kiiremini, peame olema järgmistel päevadel valmis suureks nakatumiseks," ütles osariigi peaminister Gladys Berejiklian.
### Response:
Uus-Meremaa peatas reisimulli Austraaliaga, Sydney pani end lukku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamilton sõitis välja ringiaja 1.04,369 ja edestas 0,204 sekundiga MM-sarja üldliidrit Max Verstappenit (Red Bull). Kolmas oli Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas (+0,463).
Esikümnesse mahtusid veel Sergio Perez (Red Bull; +0,657), Yuki Tsunoda (AlphaTauri; +0,781), Pierre Gasly (AlphaTauri; +0,929), Charles Leclerc (Ferrari; +0,971), Fernando Alonso (Alpine; +1,031), Lance Stroll (Aston Martin; +1,076) ja Sebastian Vettel (Aston Martin; +1,123).
Kvalifikatsioon algab kell 16 ning põhisõit pühapäeval kell 16.
Our title runners @LewisHamilton and @Max33Verstappen take the top two spots in FP3!
Not long till qualifying will be here.... #StyrianGP #F1 pic.twitter.com/VSXk1x30FD
— Formula 1 (@F1) June 26, 2021 | Viimasel vabatreeningul oli kiireim Hamilton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamilton sõitis välja ringiaja 1.04,369 ja edestas 0,204 sekundiga MM-sarja üldliidrit Max Verstappenit (Red Bull). Kolmas oli Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas (+0,463).
Esikümnesse mahtusid veel Sergio Perez (Red Bull; +0,657), Yuki Tsunoda (AlphaTauri; +0,781), Pierre Gasly (AlphaTauri; +0,929), Charles Leclerc (Ferrari; +0,971), Fernando Alonso (Alpine; +1,031), Lance Stroll (Aston Martin; +1,076) ja Sebastian Vettel (Aston Martin; +1,123).
Kvalifikatsioon algab kell 16 ning põhisõit pühapäeval kell 16.
Our title runners @LewisHamilton and @Max33Verstappen take the top two spots in FP3!
Not long till qualifying will be here.... #StyrianGP #F1 pic.twitter.com/VSXk1x30FD
— Formula 1 (@F1) June 26, 2021
### Response:
Viimasel vabatreeningul oli kiireim Hamilton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgu pidi film kinodesse jõudma juba 2020. aasta detsembris, ent koroonapandeemia tõttu otsustas filmistuudio "Dune'i" ja mitmete teiste filmide esilinastused edasi lükata, kirjutab Variety.
"Dune" põhineb Frank Herberti 1965. aasta romaanil ning jutustab loo andekast noormehest, kes peab oma rahva päästmiseks reisima maailma kõige ohtikumale planeedile.
Filmis teevad kaasa mitmed tuntud näitlejad – Timothee Chalamet, Rebecca Ferguson, Oscar Isaac, Josh Brolin, Stellan Skarsgard, Dave Bautista, Zendaya, Jason Momoa ja Javier Bardem.
Warner Bros. muutis aga ka kahe teise filmi esilinastuse aega. "Sopranode" eelfilmi "The Many Saints of Newark" esilinastus lükati nädala võrra edasi, 1. oktoobrile. "Cry Macho" jõuab kinodesse aga planeeritust kuu võrra varem, 17. septembril. | Warner Bros. lükkas "Dune'i" esilinastuse taas edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu pidi film kinodesse jõudma juba 2020. aasta detsembris, ent koroonapandeemia tõttu otsustas filmistuudio "Dune'i" ja mitmete teiste filmide esilinastused edasi lükata, kirjutab Variety.
"Dune" põhineb Frank Herberti 1965. aasta romaanil ning jutustab loo andekast noormehest, kes peab oma rahva päästmiseks reisima maailma kõige ohtikumale planeedile.
Filmis teevad kaasa mitmed tuntud näitlejad – Timothee Chalamet, Rebecca Ferguson, Oscar Isaac, Josh Brolin, Stellan Skarsgard, Dave Bautista, Zendaya, Jason Momoa ja Javier Bardem.
Warner Bros. muutis aga ka kahe teise filmi esilinastuse aega. "Sopranode" eelfilmi "The Many Saints of Newark" esilinastus lükati nädala võrra edasi, 1. oktoobrile. "Cry Macho" jõuab kinodesse aga planeeritust kuu võrra varem, 17. septembril.
### Response:
Warner Bros. lükkas "Dune'i" esilinastuse taas edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu VK teeb sarnaselt eelmisele hooajale kaasa CEV Challenge Cupil nagu ka Saaremaa VK, üle mitme aasta taas eurosarjas osalev Tartu Bigbank mängib Meistrite liigas, vahendab volley.ee.
Tartu Bigbank alustab Meistrite liigat eelringist, Eesti klubi esimeseks vastaseks loositi Šveitsi klubi Amriswili Lindaren Volley.
Meistrite liiga neljandast ringist alustavad Märt Tammearu koduklubi Roeselare Knack (Belgia) ning Eesti koondise peatreeneri Cedric Enard'i juhendatav Berliini Recycling Volleys (Saksamaa).
Pärnu VK läheb Challenge Cupi 1/32-finaalis vastamisi Iisraeli klubiga Tel-Avivi Maccabi Yeadim, Saaremaa VK alustab 1/16-finaalist ja kohtub seal Gentofte Volleya Taanist.
CEV Cupil teeb kaasa Karli Alliku uus koduklubi Frankfurdi United Volleys (Saksamaa), kelle 1/16-finaali vastane tuleb Meistrite liigast välja langejate seast. Samas sarjas mängib ka Robert Tähe tööandja Belchatowi Skra (Poola), kes läheb 1/32-finaalis samuti vastamisi Meistrite liigast välja langeva klubiga.
Naiste CEV Cupil osaleb rahvusnaiskonna peatreeneri Lorenzo Micelli juhendatav Le Cannet Volero (Prantsusmaa), kes kohtub 1/16-finaalis Meistrite liigast välja langejaga. Samas sarjas teeb kaasa ka Kertu Laagi uus tööandja Schwerini Palmberg (Saksamaa), kes kohtub Nantes'iga. | Eesti võrkpalliklubid said teada esimesed vastased eurosarjades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu VK teeb sarnaselt eelmisele hooajale kaasa CEV Challenge Cupil nagu ka Saaremaa VK, üle mitme aasta taas eurosarjas osalev Tartu Bigbank mängib Meistrite liigas, vahendab volley.ee.
Tartu Bigbank alustab Meistrite liigat eelringist, Eesti klubi esimeseks vastaseks loositi Šveitsi klubi Amriswili Lindaren Volley.
Meistrite liiga neljandast ringist alustavad Märt Tammearu koduklubi Roeselare Knack (Belgia) ning Eesti koondise peatreeneri Cedric Enard'i juhendatav Berliini Recycling Volleys (Saksamaa).
Pärnu VK läheb Challenge Cupi 1/32-finaalis vastamisi Iisraeli klubiga Tel-Avivi Maccabi Yeadim, Saaremaa VK alustab 1/16-finaalist ja kohtub seal Gentofte Volleya Taanist.
CEV Cupil teeb kaasa Karli Alliku uus koduklubi Frankfurdi United Volleys (Saksamaa), kelle 1/16-finaali vastane tuleb Meistrite liigast välja langejate seast. Samas sarjas mängib ka Robert Tähe tööandja Belchatowi Skra (Poola), kes läheb 1/32-finaalis samuti vastamisi Meistrite liigast välja langeva klubiga.
Naiste CEV Cupil osaleb rahvusnaiskonna peatreeneri Lorenzo Micelli juhendatav Le Cannet Volero (Prantsusmaa), kes kohtub 1/16-finaalis Meistrite liigast välja langejaga. Samas sarjas teeb kaasa ka Kertu Laagi uus tööandja Schwerini Palmberg (Saksamaa), kes kohtub Nantes'iga.
### Response:
Eesti võrkpalliklubid said teada esimesed vastased eurosarjades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti esimene kolmik koosseisus Inger Urmet, Krõõt Arna ja Ellinor Orgusaar (Akrobaatika Kool) kogus mitmevõistluses 46,150 punkti (tasakaalukava 24,300 ja tempokava 21,850), mis andis neile 22. koha.
Teine kolmik, kuhu kuulusid Anita Tamm, Getter Daffe ja Johanna Saarik (PartnerAkro), sai mitmevõistlus 45,650 punktiga 23. koha (tasakaalukava 23,050 ja tempokava 22,600).
Lisaks sportlastele kuulusid Eesti tiimi delegatsiooni juht Matthias Kann, treenerid Heidi Kann ja Kadri Ridaste, meditsiinipersonal Kert Erhard Ridaste ning kohtunik Merit Illak. | Eesti sportakrobaadid tegid noorte MM-il debüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti esimene kolmik koosseisus Inger Urmet, Krõõt Arna ja Ellinor Orgusaar (Akrobaatika Kool) kogus mitmevõistluses 46,150 punkti (tasakaalukava 24,300 ja tempokava 21,850), mis andis neile 22. koha.
Teine kolmik, kuhu kuulusid Anita Tamm, Getter Daffe ja Johanna Saarik (PartnerAkro), sai mitmevõistlus 45,650 punktiga 23. koha (tasakaalukava 23,050 ja tempokava 22,600).
Lisaks sportlastele kuulusid Eesti tiimi delegatsiooni juht Matthias Kann, treenerid Heidi Kann ja Kadri Ridaste, meditsiinipersonal Kert Erhard Ridaste ning kohtunik Merit Illak.
### Response:
Eesti sportakrobaadid tegid noorte MM-il debüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste 100 m distantsil on oodata põnevat duelli Henri Saia (SK Altius) ja Karl Erik Nazarovi (Audentese SK) vahel. 200 m tulevad lisaks Saiale stardipakkudele Karl-Mark Minkovski (Audentese SK), Robin Sapar (KJK Vike) ja Tanel Visnap (SK Maret Sport).
Rasmus Mägi (TÜ ASK), kes on sel hooajal näidanud oma peaalal ehk 400 m tõkkedistantsil võimsat minekut, tuleb nädalalõpul starti ilma tõketeta jooksus. Tema peamisteks konkurentideks staadioniringil on klubikaaslane Rivar Tipp ning Lukas Lessel (SK Elite Sport).
Põnevaid jookse võib oodata ka naiste 100 m ja 200 m sprindidistantsidel. Mõlemal jooksudistantsil on stardinimekirjas 2019. aastal kuldse duubli teinud Õilme Võro, sel hooajal isiklikke tippmarke tublisti nihutanud Kristin Saua (mõlemad Võru KJK Lõunalõvi), TÜ ASK klubi värvides Karoli Käärt ning pärnakas Ann Marii Kivikas (SK Altius).
400 m tõkkejooksus asub tiitlit kaitsma Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), peamist konkurentsi tulevad pakkuma taas Lukas Lessel (SK Elite Sport) ning möödunud aasta pronksmedali omanik Sten Ander Sepp (Audentese SK).
Veerandmailerid Helin Meier (KJK Nõmme), Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) ning Liis Roose (TÜ ASK) on Eesti meistrimedalite eest heitlemas 400 m distantsil. Tõketega sama distantsi peamiseks kullafavoriidiks on Kleemeier, kellele tuleb konkurentsi pakkuma Liis-Grete Atonen (TÜ ASK).
Selle nädalavahetuse üks tulisemaid heitlusi tõotab tulla naiste kaugushüppesektoris, kus on üles antud Eesti rekordinaine Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev), Aet Laurik (KJK TIPP), Kreete Verlin (SK Fortis), Lishanna Ilves (KJK Vike), Tähti Alver (KJK Nõmme), Merilyn Uudmäe (Audentese SK) jt. Viimane neist asub laupäeval tiitlit kaitsma kolmikhüppesektoris.
Naiste vasaraheites on oodata põnevat duelli möödunud aasta Eesti meistri Anna Maria Oreli (Tallinna SS Kalev) ja Eesti rekordinaise Kati Ojaloo (KJS Sakala) vahel. Meeste seas tuleb kuldmedalit kaitsma Jüri Tamme hoolealune Adam Paul Kelly (Audentese SK).
Meeste kaugushüppes on teiste seas üles antud Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Henrik Kutberg (Audentese SK), Rain Kask (Tallinna SS Kalev), Robin Nool (SK Elite Sport) ja Karl Jõeäär (SK Altius). Kolmikhüppes on Jaak Joonas Uudmäe puudumisel peamiseks kullafavoriidiks sel kevadel U-23 Euroopa meistrivõistluste normi hüpanud Viktor Morozov (KJK Atleetika).
110 m tõkkedistantsil asub võistlustulle Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes on sel suvel oma rekordi nihutanud 13.72 peale, jäädes Tarmo Jallai Eesti rekordile alla üksnes 10 sajandikuga. Medalimõtetega asuvad starti veel Kenro Tohter (Audentese SK), Martin Täht (SK Fortis), Rauno Kirschbaum (SK Altius) ja Jakob Ristimets (TÜ ASK). Naiste 100 m tõkkejooksus on stardis kogu eelmise aasta medalikolmik. Eeldatava favoriidina tuleb starti Diana Suumann (TÜ ASK), kes näitas kaks nädalat tagasi Espoos aega 13,47. Tiitlikaitsjana asub stardipakkudele Kreete Verlin (SK Fortis), kes on sel hooajal sprintinud tõketega staadionisirge 13,59-ga. U-20 Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv Anna-Maria Millend (Audentese SK) on sel hooajal tõkkedistantsi läbinud 14,55-ga.
Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) asub tiitleid kaitsma esimesel võistluspäeval 1500 m jooksus ning pühapäeval 3000 m takistusjooksus. 800 m jooksus on stardijoonel Audentese SK mailerit Rasmus Kisel, kes jooksis möödunud nädalavahetusel Rumeenias Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel uueks isiklikuks rekordiks 1.48,50. Konkurentsitihedas jooksus astuvad üles veel Enari Tõnström (KJK Sakala), Rivar Tipp (TÜ ASK), Deniss Salmijanov (Tartu SS Kalev) ja möödunud aasta meister Karel-Sander Kljuzin (TTÜ SK). Tugevamatest keskmaajooksjatest on stardinimekirjas veel Olavi Allas (Tartu SS Kalev), Deniss Šalkauskas (TÜ ASK), Karl Mäe (SK Altius) ja Kalev Hõlpus (Rapla JK). Kelly Nevolihhin (KJK Vike) on peafavoriidiks naiste 800 m ja 1500 m jooksudes, kuid teiste seas tuleb talle konkurentsi pakkuma Katrina Stepanova (Sparta SS) ja Helin Meier (KJK Nõmme).
2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste hõbemedaliomanik Magnus Kirt jalavigastuse tõttu sel nädalavahetusel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel ei osale. Tiitlikaitsjana asub võistlustulle Ranno Koorep (TÜ ASK), kes on sel hooajal näidanud 70.66 meetri pikkust odakaart. Eesti hooaja edetabeliliidrina asub võistlustulle Kunnar Erich Viisel, kes maikuus toimunud Gustav Sule memoriaalil viskas isiklikuks rekordiks 74.04. Naistest asub favoriidina võistlustulle Mirell Luik (Audentese SK), kes lennutas kuu aega tagasi Audentese staadionil oda 58 meetri ja 66 sentimeetri kaugusele.
Meeste teivashüppes on oodata duelli Robin Noole (SK Elite Sport) ja Eerik Haameri (TÜ ASK) vahel. Naistest läheb kullasoosikuna Eesti meistrivõistlustele hüppama Marleen Mülla (KJK Vike), kes viis sel hooajal isikliku tippmargi 4.25 peale.
Meeste kettaheites tuleb favoriidina heiteringi Martin Kupper (Audentese SK), kes on tänavu eestlastest ainsana üle 60 meetri heitnud. Kupperi peamiseks konkurendiks on USA-s tudeeriv ja treeniv Kevin Sakson, kes on viinud kahekilose heitevahendi 56 meetri ja seitsme sentimeetri kaugusele sel hooajal. Lisaks kettaheitele teeb Iowa State ülikooli sportlane kaasa kuulitõukes.
Naiste kuulitõukes on üles antud Kätlin Piirimäe (Koigi KJK), Gerttu Küttmann (KJK Niidupargi), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Berit Saar (KJK ViKe). Meeste seitsmekilost kuulimuna tuleb kullasoosikuna heiteringi tõukama Jander Heil (KJS Sakala), kes on sel hooajal parimana tõuganud 19.63.
Meeste kõrgushüppes on üheks favoriidiks endiselt suurepärases vormis olev Karl Lumi (Tallinna SS Kalev), kes on sel hooajal koos Hendrik Lillemetsaga (KJK Saare) ületanud 2.10. Möödunud aasta Eesti meister Kristjan Tafenau (KJS Sakala) jääb vigastuse tõttu võistlusest eemale. Naiste kõrgushüppes asuvad kirkama medali eest võitlema Lilian Turban (SK Elite Sport), Elisabeth Pihela ja Grete Udras (mõlemad Audentese SK).
Üks osavõtjaterohkemaid alasid nädalalõpul on meeste 5000 m jooks. Stardijoonelt leiab kogu Eesti staieriparemiku, eesotsas eelmise aasta selle distantsi meistri Tiidrek Nurmega. Talle tulevad konkurentsi pakkuma Leonid Latsepov (Sparta SS), Olavi Allase, Kaur Kivistik (mõlemad Tartu SS Kalev), Dmitri Aristov (Treeningpartner), Taavi Kilki (KJK ViKe) jt. Naiste kahtteist ja poolt ringi läheb favoriidina jooksma Harry Lembergi õpilane Jekaterina Patjuk (TÜ ASK). Kuldmedali mõtetega asuvad stardijoonele veel Laura Maasik (KJK Nõmme), Pille Hinn (Sparta SS) ja Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev). 5000 m distantsil jagatakse ka Eesti staadionijooksusarja kolmanda etapi punkte.
Laupäeval ja pühapäeval Tallinna esindusstaadionil peetavatel Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel jagatakse ka mitmevõistluse medalid. Meeste kümnevõistluse nimekirjas on möödunud aasta Eesti meister Risto Lillemets, kes Götzises püstitas uueks isiklikuks rekordiks 8156 punkti. Art Arvisto õpilastest on stardinimekirjas veel ka Kristjan Rosenberg (TÜ ASK), kes kevadel viis isikliku rekordi 8032 punktini. Hooaja avastardi kümnevõistluses teevad Janek Õiglane (Audentese SK) ja Karl Robert Saluri (KJK Järvala).
Naiste seitsmevõistluses näeb üle kolme aasta võistlejaterivis Eesti rekordiomanikku Grit Šadeikot (TÜ ASK). Klubikaaslane Mari Klaup alustab sel hooajal juba oma neljandat seitsmevõistlust. Aprillis Lanas kogus ema Katri Klaubi näpunäidete järgi treeniv sportlane 5900 punkti, mais Naxoses 5951. Tugevamatest eestlannadest on veel stardis Katre Sofia Palm (Audentese SK), Margit Kalk (Tartu SS Kalev) ja Pärl Eelma (Audentese SK). Väljaspool arvestust teeb kaasa Hiina koondist esindav Ninali Zhang. Juuni algul Arona mitmevõistlusel võidutses seitsmevõistleja tulemusega 6358 punkti. | Eesti kergejõustikutipud võistlevad Eesti meistrivõistlustel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste 100 m distantsil on oodata põnevat duelli Henri Saia (SK Altius) ja Karl Erik Nazarovi (Audentese SK) vahel. 200 m tulevad lisaks Saiale stardipakkudele Karl-Mark Minkovski (Audentese SK), Robin Sapar (KJK Vike) ja Tanel Visnap (SK Maret Sport).
Rasmus Mägi (TÜ ASK), kes on sel hooajal näidanud oma peaalal ehk 400 m tõkkedistantsil võimsat minekut, tuleb nädalalõpul starti ilma tõketeta jooksus. Tema peamisteks konkurentideks staadioniringil on klubikaaslane Rivar Tipp ning Lukas Lessel (SK Elite Sport).
Põnevaid jookse võib oodata ka naiste 100 m ja 200 m sprindidistantsidel. Mõlemal jooksudistantsil on stardinimekirjas 2019. aastal kuldse duubli teinud Õilme Võro, sel hooajal isiklikke tippmarke tublisti nihutanud Kristin Saua (mõlemad Võru KJK Lõunalõvi), TÜ ASK klubi värvides Karoli Käärt ning pärnakas Ann Marii Kivikas (SK Altius).
400 m tõkkejooksus asub tiitlit kaitsma Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), peamist konkurentsi tulevad pakkuma taas Lukas Lessel (SK Elite Sport) ning möödunud aasta pronksmedali omanik Sten Ander Sepp (Audentese SK).
Veerandmailerid Helin Meier (KJK Nõmme), Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) ning Liis Roose (TÜ ASK) on Eesti meistrimedalite eest heitlemas 400 m distantsil. Tõketega sama distantsi peamiseks kullafavoriidiks on Kleemeier, kellele tuleb konkurentsi pakkuma Liis-Grete Atonen (TÜ ASK).
Selle nädalavahetuse üks tulisemaid heitlusi tõotab tulla naiste kaugushüppesektoris, kus on üles antud Eesti rekordinaine Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev), Aet Laurik (KJK TIPP), Kreete Verlin (SK Fortis), Lishanna Ilves (KJK Vike), Tähti Alver (KJK Nõmme), Merilyn Uudmäe (Audentese SK) jt. Viimane neist asub laupäeval tiitlit kaitsma kolmikhüppesektoris.
Naiste vasaraheites on oodata põnevat duelli möödunud aasta Eesti meistri Anna Maria Oreli (Tallinna SS Kalev) ja Eesti rekordinaise Kati Ojaloo (KJS Sakala) vahel. Meeste seas tuleb kuldmedalit kaitsma Jüri Tamme hoolealune Adam Paul Kelly (Audentese SK).
Meeste kaugushüppes on teiste seas üles antud Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Henrik Kutberg (Audentese SK), Rain Kask (Tallinna SS Kalev), Robin Nool (SK Elite Sport) ja Karl Jõeäär (SK Altius). Kolmikhüppes on Jaak Joonas Uudmäe puudumisel peamiseks kullafavoriidiks sel kevadel U-23 Euroopa meistrivõistluste normi hüpanud Viktor Morozov (KJK Atleetika).
110 m tõkkedistantsil asub võistlustulle Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes on sel suvel oma rekordi nihutanud 13.72 peale, jäädes Tarmo Jallai Eesti rekordile alla üksnes 10 sajandikuga. Medalimõtetega asuvad starti veel Kenro Tohter (Audentese SK), Martin Täht (SK Fortis), Rauno Kirschbaum (SK Altius) ja Jakob Ristimets (TÜ ASK). Naiste 100 m tõkkejooksus on stardis kogu eelmise aasta medalikolmik. Eeldatava favoriidina tuleb starti Diana Suumann (TÜ ASK), kes näitas kaks nädalat tagasi Espoos aega 13,47. Tiitlikaitsjana asub stardipakkudele Kreete Verlin (SK Fortis), kes on sel hooajal sprintinud tõketega staadionisirge 13,59-ga. U-20 Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv Anna-Maria Millend (Audentese SK) on sel hooajal tõkkedistantsi läbinud 14,55-ga.
Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) asub tiitleid kaitsma esimesel võistluspäeval 1500 m jooksus ning pühapäeval 3000 m takistusjooksus. 800 m jooksus on stardijoonel Audentese SK mailerit Rasmus Kisel, kes jooksis möödunud nädalavahetusel Rumeenias Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel uueks isiklikuks rekordiks 1.48,50. Konkurentsitihedas jooksus astuvad üles veel Enari Tõnström (KJK Sakala), Rivar Tipp (TÜ ASK), Deniss Salmijanov (Tartu SS Kalev) ja möödunud aasta meister Karel-Sander Kljuzin (TTÜ SK). Tugevamatest keskmaajooksjatest on stardinimekirjas veel Olavi Allas (Tartu SS Kalev), Deniss Šalkauskas (TÜ ASK), Karl Mäe (SK Altius) ja Kalev Hõlpus (Rapla JK). Kelly Nevolihhin (KJK Vike) on peafavoriidiks naiste 800 m ja 1500 m jooksudes, kuid teiste seas tuleb talle konkurentsi pakkuma Katrina Stepanova (Sparta SS) ja Helin Meier (KJK Nõmme).
2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste hõbemedaliomanik Magnus Kirt jalavigastuse tõttu sel nädalavahetusel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel ei osale. Tiitlikaitsjana asub võistlustulle Ranno Koorep (TÜ ASK), kes on sel hooajal näidanud 70.66 meetri pikkust odakaart. Eesti hooaja edetabeliliidrina asub võistlustulle Kunnar Erich Viisel, kes maikuus toimunud Gustav Sule memoriaalil viskas isiklikuks rekordiks 74.04. Naistest asub favoriidina võistlustulle Mirell Luik (Audentese SK), kes lennutas kuu aega tagasi Audentese staadionil oda 58 meetri ja 66 sentimeetri kaugusele.
Meeste teivashüppes on oodata duelli Robin Noole (SK Elite Sport) ja Eerik Haameri (TÜ ASK) vahel. Naistest läheb kullasoosikuna Eesti meistrivõistlustele hüppama Marleen Mülla (KJK Vike), kes viis sel hooajal isikliku tippmargi 4.25 peale.
Meeste kettaheites tuleb favoriidina heiteringi Martin Kupper (Audentese SK), kes on tänavu eestlastest ainsana üle 60 meetri heitnud. Kupperi peamiseks konkurendiks on USA-s tudeeriv ja treeniv Kevin Sakson, kes on viinud kahekilose heitevahendi 56 meetri ja seitsme sentimeetri kaugusele sel hooajal. Lisaks kettaheitele teeb Iowa State ülikooli sportlane kaasa kuulitõukes.
Naiste kuulitõukes on üles antud Kätlin Piirimäe (Koigi KJK), Gerttu Küttmann (KJK Niidupargi), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Berit Saar (KJK ViKe). Meeste seitsmekilost kuulimuna tuleb kullasoosikuna heiteringi tõukama Jander Heil (KJS Sakala), kes on sel hooajal parimana tõuganud 19.63.
Meeste kõrgushüppes on üheks favoriidiks endiselt suurepärases vormis olev Karl Lumi (Tallinna SS Kalev), kes on sel hooajal koos Hendrik Lillemetsaga (KJK Saare) ületanud 2.10. Möödunud aasta Eesti meister Kristjan Tafenau (KJS Sakala) jääb vigastuse tõttu võistlusest eemale. Naiste kõrgushüppes asuvad kirkama medali eest võitlema Lilian Turban (SK Elite Sport), Elisabeth Pihela ja Grete Udras (mõlemad Audentese SK).
Üks osavõtjaterohkemaid alasid nädalalõpul on meeste 5000 m jooks. Stardijoonelt leiab kogu Eesti staieriparemiku, eesotsas eelmise aasta selle distantsi meistri Tiidrek Nurmega. Talle tulevad konkurentsi pakkuma Leonid Latsepov (Sparta SS), Olavi Allase, Kaur Kivistik (mõlemad Tartu SS Kalev), Dmitri Aristov (Treeningpartner), Taavi Kilki (KJK ViKe) jt. Naiste kahtteist ja poolt ringi läheb favoriidina jooksma Harry Lembergi õpilane Jekaterina Patjuk (TÜ ASK). Kuldmedali mõtetega asuvad stardijoonele veel Laura Maasik (KJK Nõmme), Pille Hinn (Sparta SS) ja Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev). 5000 m distantsil jagatakse ka Eesti staadionijooksusarja kolmanda etapi punkte.
Laupäeval ja pühapäeval Tallinna esindusstaadionil peetavatel Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel jagatakse ka mitmevõistluse medalid. Meeste kümnevõistluse nimekirjas on möödunud aasta Eesti meister Risto Lillemets, kes Götzises püstitas uueks isiklikuks rekordiks 8156 punkti. Art Arvisto õpilastest on stardinimekirjas veel ka Kristjan Rosenberg (TÜ ASK), kes kevadel viis isikliku rekordi 8032 punktini. Hooaja avastardi kümnevõistluses teevad Janek Õiglane (Audentese SK) ja Karl Robert Saluri (KJK Järvala).
Naiste seitsmevõistluses näeb üle kolme aasta võistlejaterivis Eesti rekordiomanikku Grit Šadeikot (TÜ ASK). Klubikaaslane Mari Klaup alustab sel hooajal juba oma neljandat seitsmevõistlust. Aprillis Lanas kogus ema Katri Klaubi näpunäidete järgi treeniv sportlane 5900 punkti, mais Naxoses 5951. Tugevamatest eestlannadest on veel stardis Katre Sofia Palm (Audentese SK), Margit Kalk (Tartu SS Kalev) ja Pärl Eelma (Audentese SK). Väljaspool arvestust teeb kaasa Hiina koondist esindav Ninali Zhang. Juuni algul Arona mitmevõistlusel võidutses seitsmevõistleja tulemusega 6358 punkti.
### Response:
Eesti kergejõustikutipud võistlevad Eesti meistrivõistlustel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel lükkas halastamatu Safari ralli suurest mängust viis WRC ekipaaži, mistõttu oli laupäeva hommikul peamiseks eesmärgiks ühes tükis tagasi hooldusparki jõudmine. Päeva esimest poolt jäid saatma mitmed kohtumised kohaliku elusloodusega, kuid suurt draamat laupäevane hommikupoolik ei pakkunud.
"Ootasime tänasest veel raskemaid tingimusi, aga on olnud üsna sujuv, pole olnud palju üllatusi," rääkis Ott Tänak lõunapausile jõudes.
"Nüüd tundub see kui tavaline ralli ja eile oli kindlasti palju nõudlikum. Oleme teinud kaarti muudatusi, sest tundub, et pärast recce 't on korraldajad tee äärde kive juurde pannud. Sellised kunstlikud muudatused ei ole kunagi head, aga asi on nagu on," kordas Tänak teiste sõitjate suurimat murekohta.
"Teed on hoopis teistsugused kui eile, tundub, et püsivad heas seisukorras. Loodame, et palju üllatusi ei tule," lisas saarlane.
Hoolduspausile minnes on Neuville'i edu Katsuta ees 28,1 ja Tänaku ees 56,2 sekundit. Neljas on hommikul kolmest kiiruskatsest kaks võitnud Sebastien Ogier (+1.33,8), kellele järgnevad M-Spordi mehed Gus Greensmith ja Adrien Fourmaux. | Tänak: ootasime veel raskemaid tingimusi, aga üllatusi pole olnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel lükkas halastamatu Safari ralli suurest mängust viis WRC ekipaaži, mistõttu oli laupäeva hommikul peamiseks eesmärgiks ühes tükis tagasi hooldusparki jõudmine. Päeva esimest poolt jäid saatma mitmed kohtumised kohaliku elusloodusega, kuid suurt draamat laupäevane hommikupoolik ei pakkunud.
"Ootasime tänasest veel raskemaid tingimusi, aga on olnud üsna sujuv, pole olnud palju üllatusi," rääkis Ott Tänak lõunapausile jõudes.
"Nüüd tundub see kui tavaline ralli ja eile oli kindlasti palju nõudlikum. Oleme teinud kaarti muudatusi, sest tundub, et pärast recce 't on korraldajad tee äärde kive juurde pannud. Sellised kunstlikud muudatused ei ole kunagi head, aga asi on nagu on," kordas Tänak teiste sõitjate suurimat murekohta.
"Teed on hoopis teistsugused kui eile, tundub, et püsivad heas seisukorras. Loodame, et palju üllatusi ei tule," lisas saarlane.
Hoolduspausile minnes on Neuville'i edu Katsuta ees 28,1 ja Tänaku ees 56,2 sekundit. Neljas on hommikul kolmest kiiruskatsest kaks võitnud Sebastien Ogier (+1.33,8), kellele järgnevad M-Spordi mehed Gus Greensmith ja Adrien Fourmaux.
### Response:
Tänak: ootasime veel raskemaid tingimusi, aga üllatusi pole olnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lauluväljakul saab näha 1990ndate suurstaari Haddawayd, vene duo t.A.T.u. liiget Lena Katinat, slaavi diskobändi Virus!-t. Eesti muusika lippu hoiavad kõrgel Shanon ja Erich Krieger.
CryptoFest toimub ühepäevase festivali formaadis, kus muusika kõrval saab nautida sööke-jooke ja festivalimelu. Esmakordselt saab festivalil maksevahendina kasutada ka kürptoraha Dagcoin, Bitcoin ja Etherum.
Festivali väravad avatakse kell 12.30, algus kell 13, orienteeruv lõpp on kell 22. Festivali alal on avatud ka Baltimaade suurim Tivoli.
Valitsus kehtestab alates 28. juunist uued ürituste külastusmäärad, millega saab vabas õhus toimuvale kontserdile või festivalile lubada kuni 5000 inimest sõltumata kas vaktsineerimiskuur on tehtud või mitte. Samuti ei nõuta negatiivset koroonatesti ning kohapeal pole vaja end testida. | Esimese välisstaarina esineb Eestis pärast piirangute leevenemist Haddaway | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lauluväljakul saab näha 1990ndate suurstaari Haddawayd, vene duo t.A.T.u. liiget Lena Katinat, slaavi diskobändi Virus!-t. Eesti muusika lippu hoiavad kõrgel Shanon ja Erich Krieger.
CryptoFest toimub ühepäevase festivali formaadis, kus muusika kõrval saab nautida sööke-jooke ja festivalimelu. Esmakordselt saab festivalil maksevahendina kasutada ka kürptoraha Dagcoin, Bitcoin ja Etherum.
Festivali väravad avatakse kell 12.30, algus kell 13, orienteeruv lõpp on kell 22. Festivali alal on avatud ka Baltimaade suurim Tivoli.
Valitsus kehtestab alates 28. juunist uued ürituste külastusmäärad, millega saab vabas õhus toimuvale kontserdile või festivalile lubada kuni 5000 inimest sõltumata kas vaktsineerimiskuur on tehtud või mitte. Samuti ei nõuta negatiivset koroonatesti ning kohapeal pole vaja end testida.
### Response:
Esimese välisstaarina esineb Eestis pärast piirangute leevenemist Haddaway |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti näitekirjanike ridadesse on lisandunud uus nimi: Märt Treier. Enda debüütnäidendi "Ja kui nad surnud ei ole" tõi raadioajakirjanikuna tuntud Treier ise lavale Jõgeva kultuurikeskuses. Etenduspaik ning etendajad pole juhuslikult valitud: lavastuses osalevate nelja näitleja Maarius Pärna, Meelis Põdersoo, Martin Kõivu ja Mihkel Kabeli teatritee sai alguse just Jõgeva kooliteatrist Liblikapüüdja ning tegijate endi sõnul ühendab neid eesmärk luua professionaalse teatri traditsioon Vooremaal. 1
Näidend ise on segu omaloomingust ja ümbertöötlustest; humoorikasse lavateosse on kokku sulandatud tuntud nimed-lood-näod, mille all peitub laiahaardeline filosoofiline arutelu. Käsitletavad küsimused on ajatud: surematus, surematu kunstiteose loomine, kunstniku eneseteostuse vajadus ning inimese soovide petlikkus, kui nimetada vaid mõned üksikud kõlanud motiivid. Poeetiline põimitakse argisega: eksistentsiaalsete arutelude sisse mahub ka rongi ootamine, uue korteri ostmine ja koosviibimised sõpradega. Tegelased on kolm muusikut – Aaro (Põdresoo), Siim (Kõiv) ja Harald (Kabel) – ning müstiline Suur Valija (Pärn).
Maarius Pärna ja Meelis Põdersoo osatäitmised kahe peategelasena on kahtlemata lavastuse kandev jõud. Pärna tegelane on salapärane hurmur, mustas ülikonnas kaabuga ekstsentrik, kelle maneerid on peenutsevad, kuid kiskjalikud. Mesimagusa hääle ja hüpnotiseeriva pilguga piidleb ta Aarot, kelles üritab esile kutsuda tema kõige sügavamaid soove ja kiusatusi. Põdersoo kehastatud Aaro on hobihelilooja, kelle unistus oleks küll suurt muusikat luua, kuid kel puudub usk iseenda võimetesse. Aaro on ebakindel, kergesti ehmuv ja sahmib kohmakalt oma prillidega. Ehkki esialgu suhtub ta rongipeatuses istuvasse veidrikusse teatava skepsisega, allub ta siiski mehe manipulatsioonile ning nõnda algab nende ühine tee Aaro kuulsusrikka muusikukarjääri poole. Sõrm on kuradile antud, kuid varsti järgneb terve käsi. Ehkki Aaro saavutab kõik, mida soovib, ning ebakindlast nohikust saab valju hääle ja selge pilguga aukartust äratav looja, keda ümbritsev saladuse viirg tõmbab inimesi ligi vasakult ja paremalt, peab ta silmitsi seisma avalikkuse survega, sõprade kaotusega ning kõikehõlmava paranoiaga, mida põhjustab ühelt poolt hirm tema teoste varastamise ees, kuid teisalt vangistuse tunne – pääsemine Suure Valija käest on võimatu.
Võimatu oli hoiduda loomast assotsiatsioone Fausti legendidega. Ehkki Aaro ei otsinud füüsilist surematust ning piiramatuid teadmisi, vahetas ka analoogselt kurikuulsa doktoriga enda moraali ja väärtushinnangud edu, andekuse ja tunnustuse vastu. Lisaks Fausti analoogiatele sisaldas näidendi mitmeid viiteid ka Vana-Kreeka legendidele, printsi ja konna muinasjutule ning kolme põrsakese loole. Kolme põrsakest kujutasid nähtavasti ka kolm muusikut (Suurt Valijat saaks sel juhul Hundiks pidada) ning ehkki see seletab nii mõndagi tegelaste kostüümide kohta, näiteks miks kandis Harald kollast kaelarätti ja kauboi riietust, jäi see seos üsnagi juhuslikuks.
Esimene võit tuli lavakujundusest. Kultuurikeskuste arhitektuur ei ole üldjuhul professionaalse teatri jaoks ideaalne, kuid Treier suutis oma meeskonnaga avara ja kohati kõhedust tekitava saali muuta väikeseks ja intiimseks teatrilavaks. Publik paigutati istuma lava kolme külge, saal varjati eesriidega. Ehkki saal oli publiku silme eest peidetud, oli sellel siiski oluline metafüüsiline roll: juba algusest peale paistis eesriide alt tugevat punast valgust ning peagi sai selgeks, et eesriie eristas maist sfääri üleloomulikust. Valguskujundus (Kristjan Häggblom) oli kontrastne, selgepiiriline ja dramaatiline. Piiripealsed toonid sisuliselt puudusid ning ehkki argistes stseenides leidus ka pehmet kollast valgust, kasutati tavatult palju tugevaid ja selgeid värve: elektrisinist, punast või erklillat punktvalgust. Helikujundus (Villem Rootalu) oli kunstilistest elementidest ehk kõige nüansseeritum ning pehmelt tõusvad ja langevad keelpillihääled lõid saali mõnusa ja kerge meeleolu.
Lavastuse peamiseks komistuskiviks sai liigne sõnakesksus ja alusteksti staatilisus. Suured ideed ja teoreetilised arutelud ei suuda publiku tähelepanu lõputult hoida ning lavastuse esimene osa kippus enda liigses filosoofilisuses venima. Kohati tekkis mulje nagu püüti sündmuste puudumist kompenseerida näitlejate üliteatraalse mänguga, kuid isegi Maarius Pärna miimika ning põlevad kassisilmad ei saa edasi viia seisvat tegevustikku. Lavastuse teises osas, kui Suure Valija identiteet (jäägu see siin ühesõnaliselt nimetamata) oli juba paljastatud, oli hoogu tunduvalt enam. Fantaasiarikkad seosed hakkasid tööle, süžeekäigud olid julgemad, episoodid vahetusid kiiremini ning näitlejate mängustiil ühtis tegevusega paremini, kaldudes juba oluliselt tugevamalt groteski ja karikatuuri poole. Eriti selgelt tuli see muutus välja Kõivu ja Kabeli tegelaskujude kaudu, kelle rolliloomest kadus peaaegu igasugune psühholoogiline alge ning asemele tuli puhas mängurõõm.
Ehkki lavastusele võib ette heita kohati kurnavaks muutuva eksistentsialismi ja kujundite (nii tekstisiseste kui -väliste) liigset lihtsust, oli kokkuvõttes tegu lustliku vaatemänguga. Oli tervitatav, et autorlavastaja ei olnud ennast täiesti tõsiselt võtnud, vaid oli temaatikale lähenenud läbi naeru ja paraja annuse eneseiroonia. Mäng publiku ootustega käis täiel rinnal ning ehkki lavastuse algusest võib leida ka realistlikke noote, on mõistlik ratsionaalne mõtlemine etenduse ajaks välja lülitada ja lasta end aina kasvaval absurdil ja groteskil kaasa viia.
1. MTÜ TÄHETUND ESITLEB: JA KUI NAD SURNUD EI OLE… https://tahetund.eu/mtu-tahetund-esitleb-ja-kui-nad-surnud-ei-ole/ | Arvustus. Kolm põrsakest müstilise hundi käpa all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti näitekirjanike ridadesse on lisandunud uus nimi: Märt Treier. Enda debüütnäidendi "Ja kui nad surnud ei ole" tõi raadioajakirjanikuna tuntud Treier ise lavale Jõgeva kultuurikeskuses. Etenduspaik ning etendajad pole juhuslikult valitud: lavastuses osalevate nelja näitleja Maarius Pärna, Meelis Põdersoo, Martin Kõivu ja Mihkel Kabeli teatritee sai alguse just Jõgeva kooliteatrist Liblikapüüdja ning tegijate endi sõnul ühendab neid eesmärk luua professionaalse teatri traditsioon Vooremaal. 1
Näidend ise on segu omaloomingust ja ümbertöötlustest; humoorikasse lavateosse on kokku sulandatud tuntud nimed-lood-näod, mille all peitub laiahaardeline filosoofiline arutelu. Käsitletavad küsimused on ajatud: surematus, surematu kunstiteose loomine, kunstniku eneseteostuse vajadus ning inimese soovide petlikkus, kui nimetada vaid mõned üksikud kõlanud motiivid. Poeetiline põimitakse argisega: eksistentsiaalsete arutelude sisse mahub ka rongi ootamine, uue korteri ostmine ja koosviibimised sõpradega. Tegelased on kolm muusikut – Aaro (Põdresoo), Siim (Kõiv) ja Harald (Kabel) – ning müstiline Suur Valija (Pärn).
Maarius Pärna ja Meelis Põdersoo osatäitmised kahe peategelasena on kahtlemata lavastuse kandev jõud. Pärna tegelane on salapärane hurmur, mustas ülikonnas kaabuga ekstsentrik, kelle maneerid on peenutsevad, kuid kiskjalikud. Mesimagusa hääle ja hüpnotiseeriva pilguga piidleb ta Aarot, kelles üritab esile kutsuda tema kõige sügavamaid soove ja kiusatusi. Põdersoo kehastatud Aaro on hobihelilooja, kelle unistus oleks küll suurt muusikat luua, kuid kel puudub usk iseenda võimetesse. Aaro on ebakindel, kergesti ehmuv ja sahmib kohmakalt oma prillidega. Ehkki esialgu suhtub ta rongipeatuses istuvasse veidrikusse teatava skepsisega, allub ta siiski mehe manipulatsioonile ning nõnda algab nende ühine tee Aaro kuulsusrikka muusikukarjääri poole. Sõrm on kuradile antud, kuid varsti järgneb terve käsi. Ehkki Aaro saavutab kõik, mida soovib, ning ebakindlast nohikust saab valju hääle ja selge pilguga aukartust äratav looja, keda ümbritsev saladuse viirg tõmbab inimesi ligi vasakult ja paremalt, peab ta silmitsi seisma avalikkuse survega, sõprade kaotusega ning kõikehõlmava paranoiaga, mida põhjustab ühelt poolt hirm tema teoste varastamise ees, kuid teisalt vangistuse tunne – pääsemine Suure Valija käest on võimatu.
Võimatu oli hoiduda loomast assotsiatsioone Fausti legendidega. Ehkki Aaro ei otsinud füüsilist surematust ning piiramatuid teadmisi, vahetas ka analoogselt kurikuulsa doktoriga enda moraali ja väärtushinnangud edu, andekuse ja tunnustuse vastu. Lisaks Fausti analoogiatele sisaldas näidendi mitmeid viiteid ka Vana-Kreeka legendidele, printsi ja konna muinasjutule ning kolme põrsakese loole. Kolme põrsakest kujutasid nähtavasti ka kolm muusikut (Suurt Valijat saaks sel juhul Hundiks pidada) ning ehkki see seletab nii mõndagi tegelaste kostüümide kohta, näiteks miks kandis Harald kollast kaelarätti ja kauboi riietust, jäi see seos üsnagi juhuslikuks.
Esimene võit tuli lavakujundusest. Kultuurikeskuste arhitektuur ei ole üldjuhul professionaalse teatri jaoks ideaalne, kuid Treier suutis oma meeskonnaga avara ja kohati kõhedust tekitava saali muuta väikeseks ja intiimseks teatrilavaks. Publik paigutati istuma lava kolme külge, saal varjati eesriidega. Ehkki saal oli publiku silme eest peidetud, oli sellel siiski oluline metafüüsiline roll: juba algusest peale paistis eesriide alt tugevat punast valgust ning peagi sai selgeks, et eesriie eristas maist sfääri üleloomulikust. Valguskujundus (Kristjan Häggblom) oli kontrastne, selgepiiriline ja dramaatiline. Piiripealsed toonid sisuliselt puudusid ning ehkki argistes stseenides leidus ka pehmet kollast valgust, kasutati tavatult palju tugevaid ja selgeid värve: elektrisinist, punast või erklillat punktvalgust. Helikujundus (Villem Rootalu) oli kunstilistest elementidest ehk kõige nüansseeritum ning pehmelt tõusvad ja langevad keelpillihääled lõid saali mõnusa ja kerge meeleolu.
Lavastuse peamiseks komistuskiviks sai liigne sõnakesksus ja alusteksti staatilisus. Suured ideed ja teoreetilised arutelud ei suuda publiku tähelepanu lõputult hoida ning lavastuse esimene osa kippus enda liigses filosoofilisuses venima. Kohati tekkis mulje nagu püüti sündmuste puudumist kompenseerida näitlejate üliteatraalse mänguga, kuid isegi Maarius Pärna miimika ning põlevad kassisilmad ei saa edasi viia seisvat tegevustikku. Lavastuse teises osas, kui Suure Valija identiteet (jäägu see siin ühesõnaliselt nimetamata) oli juba paljastatud, oli hoogu tunduvalt enam. Fantaasiarikkad seosed hakkasid tööle, süžeekäigud olid julgemad, episoodid vahetusid kiiremini ning näitlejate mängustiil ühtis tegevusega paremini, kaldudes juba oluliselt tugevamalt groteski ja karikatuuri poole. Eriti selgelt tuli see muutus välja Kõivu ja Kabeli tegelaskujude kaudu, kelle rolliloomest kadus peaaegu igasugune psühholoogiline alge ning asemele tuli puhas mängurõõm.
Ehkki lavastusele võib ette heita kohati kurnavaks muutuva eksistentsialismi ja kujundite (nii tekstisiseste kui -väliste) liigset lihtsust, oli kokkuvõttes tegu lustliku vaatemänguga. Oli tervitatav, et autorlavastaja ei olnud ennast täiesti tõsiselt võtnud, vaid oli temaatikale lähenenud läbi naeru ja paraja annuse eneseiroonia. Mäng publiku ootustega käis täiel rinnal ning ehkki lavastuse algusest võib leida ka realistlikke noote, on mõistlik ratsionaalne mõtlemine etenduse ajaks välja lülitada ja lasta end aina kasvaval absurdil ja groteskil kaasa viia.
1. MTÜ TÄHETUND ESITLEB: JA KUI NAD SURNUD EI OLE… https://tahetund.eu/mtu-tahetund-esitleb-ja-kui-nad-surnud-ei-ole/
### Response:
Arvustus. Kolm põrsakest müstilise hundi käpa all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ellu Saar ja Jelena Helemäe vaatlesid Eesti perekondade võimalusi liikuda ühest sotsiaalsest klassist teise alates vabariigi algusaastatest. Sellesse ajavahemikku jääb nii sõdadevaheline Eesti, Nõukogude okupatsioon kui ka Eesti iseseisvuse taastamine. Teisisõnu eritlesid nad sotsiaalset mobiilsust ja sotsiaalset taastootmist läbi kolme põlvkonna.
Sotsiaalteadlased jagasid vabariigi algusaastail ehk enne Nõukogude okupatsiooni elanud vanaisad kolme sotsiaalsesse klassi: valgekraedeks, töölisteks ja talunikeks. Valgekraedeks lahterdasid nad tööandjad, intellektuaalid, ametnikud ja ohvitserid.
Teadlased eritlesid, kuivõrd mõjutab vanaisa teise maailmasõja eelne sotsiaalne klass tema lastelaste hariduse omandamist. Nad leidsid, et vanavanemad mõjutavad lapselapsi rohkem, kui varem arvati.
Lastelastest, kelle isapoolne vanaisa oli olnud valgekrae, on kõrgharidusega üle kolmandiku ehk 37 protsenti. Nende lastelaste hulgas, kelle isapoolne vanaisa oli olnud tööline, on kõrghariduse omandanute osakaal aga üle kahe korra väiksem ehk vaid 16 protsenti. Lapselaste hulgas, kelle isapoolne vanaisa oli talunik, on kõrghariduse omandanuid 23 protsenti. Emapoolsete vanaisade puhul on need suurusjärgud peaaegu samad.
Analüüsitavad andmed põhinevad 2004. aasta Eesti pere- ja sündimusuuringul, kus vastati küsimustele oma vanemate ja vanaisade kohta. Küsitletute seas oli 22 protsenti neid, kelle vähemalt üks vanaisa olnud Eesti vabariigi algusaastail valgekrae. Neljal protsendil vastanutest olid seejuures mõlemad vanaisad valgekraed.
Kõige enam haritud olid need vastanud, kelle mõlemad vanaisad olid olnud valgekraed ning ka kelle vanemad olid mõlemad kõrgharitud. Sel juhul omas 65 protsenti vastanutest kõrgharidust. Kõige vähem haritud olid aga need vastanud, kellel kumbki vanaisa ei olnud valgekrae ning ka kelle vanematel ei olnud kõrgharidust. Nende vastanute hulgas oli kõrgharituid vaid 15 protsenti.
Kõige enam haritud olid need vastanud, kelle mõlemad vanaisad olid olnud valgekraed ning ka kelle vanemad olid mõlemad kõrgharitud. Sel juhul omas 65 protsenti vastanutest kõrghariduse.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Jelena Helemäe ütles, et põhjus, miks vanavanemate käekäik niivõrd tugevalt lastelastega seotud on, peitub perekonnas olevates kultuurilistes ressurssides ja suhtlusvõrgustikus. "Lävivad omasugused ning omasugused toetavad teineteist. Ressurss on võim," ütles ta.
Sotsioloogia professor Ellu Saar lisas, et kõrgemas positsioonis olevatel haritud inimestel on tõenäoliselt ka rohkem aega ja võimalusi oma lapselapsi kasvatada ning nendega tegeleda.
Lisaks kultuurilistele ressurssidele ja ajale võivad rolli mängida ka näiteks majanduslikud ressursid või sotsiaalsed sidemed. "Loogika on see, et kus on, sinna tuleb juurde," ütles Helemäe. Eestlastel seda majanduslikku ressurssi ehk raha Nõukogude ajal siiski palju polnud, mistõttu ongi kultuurilistel ressurssidel tõenäoliselt suurem kaal.
"Nõukogude Liidu ajal ja ka tänapäeval võib juhtuda, et näiteks raamatukoguhoidjal või kultuuritöötajal ei ole teab mis palk, aga samas on tal kultuuriline ressurss. Tal on ka natuke rohkem aega tegeleda lapsega kui töölisnaisel, kes töötab kuskil Prismas 24 tundi," ütles Helemäe.
Ellu Saar ütles, et sotsioloogias on sotsiaalset taastootmist läbi kolme põlvkonna hakatud uurima alles viimasel ajal. Varem oli levinud arvamus, et vanavanemad lastelaste edukust üleliia palju ei mõjuta. Ühtlasi oli tüsilikum sarnaseid uuringuid läbi viia, sest puudus adekvaatne teave kolme põlvkonna käekäigu kohta.
Teadlased ei osanud öelda, et kas see sotsiaalne taastootmine ulatub ka üle nelja põlvkonna vaarvanemateni. Ellu Saar ütles, et tsaariaega on keeruline uurida, sest ühelt poolt ei ulatu inimeste mälu nii kaugele ning teisalt puudub ka kättesaadav andmestik, kust järele uurida. Tsaariaja lõpus ei olnud ka sotsiaalsed klassid Eestis veel nii selgelt välja kujunenud. Nii näiteks oli 1915. aastal kõrgharitud eestlasi vaid umbes 800, kellest enam kui kolmandik ei elanud Eestis.
Võimalus oleks uurida ka uut põlvkonda, kelle jaoks vabariigi algusaastail elanud esivanemad ei olnud mitte vanavanemad, vaid juba vaarvanemad. Helemäe ütles, et praegu on sellest vanuserühmast esindusliku valimi saamine veel aga väga keeruline.
Repressioonide kiuste hariduse suunas
Tallinna Ülikooli teadlased vaatlesid ka seda, kuivõrd on perekondade käekäiku mõjutanud Nõukogude poliitikad, sealhulgas repressioonid ehk küüditamised ja arreteerimised.
Oluline nõukogustamise meede oli näiteks hariduslike- ja karjäärivõimaluste tõkestamine ebalojaalsetele ühiskonnarühmadele. Nendeks olid peamiselt varasem linna- ja maaeliit, keda ennast või kelle lähedasi oli küüditatud.
Saar ja Helemäe toovad välja, et Hruštšovi ajal püüti madalamaid klasse järele aidata. Nii näiteks soodustati kvootide abil töölisperekondadest pärit noorte kõrghariduse omandamist. Hiljem hakkas aina rohkem rolli mängima seegi, et inimene ise oleks varem olnud töölisena töötanud.
Teadlased tõdesid, et Nõukogude okupatsioon ei suutnud siiski põlvkondadeülest sotsiaalset ja hariduslikku taastootmist tõkestada. Pigem vastupidi – repressioonid mõjusid põlvkondade üleselt risti vastupidiselt Nõukogude võimude loodetule.
Lastelastest, kelle isapoolne vanaisa oli Nõukogude ajal represseeritud, omandas kõrghariduse 34 protsenti. Nendest lapselastest, kelle vanaisa ei olnud represseeritud, oli kõrgharidusega aga vaid 20 protsenti.
Lastelastest, kelle isapoolne vanaisa oli Nõukogude ajal represseeritud, omandas kõrghariduse 34 protsenti. Nendest lapselastest, kelle vanaisa ei olnud represseeritud, oli kõrgharidusega aga vaid 20 protsenti.
Repressioonide mõju lastelaste kõrghariduse omandamisele oli positiivne ka klassisiseselt. Nii näiteks oli represseeritud valgekraede lapselastest kõrgharidusega 45 protsenti, represseerimata valgekraede lastelastest aga 33 protsenti.
Uurijad pole päris kindlad, miks see nii on. Jelena Helemäe seletas, et üks võimalik seletus peitub sellest, et haridust tähtsustatakse Eestis väga. See on osa kultuurist ning kujutab teatud tingimustes isegi vastupanu.
Teadlased pakuvad, et represseeritud vanemate teostamata unistused ja püüdlused innustasid nende lapsi. Mõnikord ilmnes selline positiivne mõju alles kolmandal põlvkonnal: kuigi represseeritute lastel oli tõepoolest keerulisem ühiskonnas läbi lüüa, siis lapselapsed suutsid seda teha juba edukalt.
"See on see, et vaimult suured. Meid küll rõhutakse, aga meil on vähemalt see haridus ja me püüame seda säilitada. See on meie seletus," ütles Jelena Helemäe. "Selles mõttes on see hästi vastuoluline, et kui sa väga pressid (tagant kiusad – toim.), siis saad sa vastupidise tulemuse."
Jelena Helemäe ütles, et sarnast loogikat on Euroopa teadlased varasemalt täheldanud näiteks sisserändajate perekondade puhul. "Need inimesed mõistavad, et kuna nad on sellises olukorras, siis neil ei ole mingit muud ressurssi ega kapitali. Kui nad põgenevad kuhugi, siis on neil tihti palju kõrgem motivatsioon võimalikult kõrge haridus omandada ning seda oma lastele võimaldada. See on ainuke pidepunkt, ainus, millele nad nad võivad loota," ütles ta.
Ta sõnas, et ka Nõukogude ajal ei olnud represseeritud perekondadel tihtipeale muule loota kui heale haridusele.
Helemäe ütles, et sageli vaadeldakse Lääne kirjanduses Nõukogude perioodi ühiskonda võrdsustavana, kuigi tegelikult ei olnud see üldse poliitikate eesmärk. "Need olid klassikalised võimumängud. Kui sa tuled võõrale maale, siis sa elimineerid eliidi, kas füüsiliselt või kuidagi teistmoodi. Sa ei anna nende lastele võimalusi, et ei oleks sotsiaalset taastootmist," ütles ta. "See oli ikka väga selgelt võimukeskne poliitika."
Ühiskonda võrdsustab lastele võrdsete võimaluste loomine
Helemäe ütles, et teadlaste leiud on olulised, sest aitavad sotsiaalset mobiilsust ühiskonnas paremini mõista. Ta selgitas, et sotsioloogias ongi üheks põhiteemaks see, kuhu suunas ühiskond liigub. "Sotsioloogias on võrdsustamine igati positiivne ning loodetakse, et ühiskonnad liiguksid suurema avatuse suunas, kus ei oleks enam oluline see, kuhu perekonda sa sündisid," ütles Helemäe.
Helemäe lausus, et ühiskond peaks liikuma niinimetatud haridusliku meritokraatia suunas, kus inimeste juurdepääs haridusele ja võimalused hariduse omandamiseks ei ole piiratud ega sõltu inimese taustast.
Põhjamaade ühiskonnad on võrdsemad just tänu nende lasteaedadele, mille tase on kõrge ja kus tagatakse kõigile lastele samaväärsed võimalused.
Ellu Saar ütles, et kui tahta tänapäeval võrdsemat ühiskonda, siis peaksime vaatama eeskätt Põhjamaade poole. Põhjamaade ühiskonnad on võrdsemad just tänu nende lasteaedadele, mille tase on kõrge ja kus tagatakse kõigile lastele samaväärsed võimalused.
Ka Helemäe tõdes, et väga oluline on just varajane lapsepõlv. Mida rohkem lapsega siis tegeletakse, seda parem. Kõigi laste võimeid ja arengut peaks toetama võimalikult varakult, et need ei sõltuks pelgalt nende vanematest. Üks võimalus selleks oleks tema sõnul näiteks kõigile lastele tasuta huvihariduse võimaldamine. | Siberisse küüditatud vanaisade lapselapsed on kõrgemalt haritud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ellu Saar ja Jelena Helemäe vaatlesid Eesti perekondade võimalusi liikuda ühest sotsiaalsest klassist teise alates vabariigi algusaastatest. Sellesse ajavahemikku jääb nii sõdadevaheline Eesti, Nõukogude okupatsioon kui ka Eesti iseseisvuse taastamine. Teisisõnu eritlesid nad sotsiaalset mobiilsust ja sotsiaalset taastootmist läbi kolme põlvkonna.
Sotsiaalteadlased jagasid vabariigi algusaastail ehk enne Nõukogude okupatsiooni elanud vanaisad kolme sotsiaalsesse klassi: valgekraedeks, töölisteks ja talunikeks. Valgekraedeks lahterdasid nad tööandjad, intellektuaalid, ametnikud ja ohvitserid.
Teadlased eritlesid, kuivõrd mõjutab vanaisa teise maailmasõja eelne sotsiaalne klass tema lastelaste hariduse omandamist. Nad leidsid, et vanavanemad mõjutavad lapselapsi rohkem, kui varem arvati.
Lastelastest, kelle isapoolne vanaisa oli olnud valgekrae, on kõrgharidusega üle kolmandiku ehk 37 protsenti. Nende lastelaste hulgas, kelle isapoolne vanaisa oli olnud tööline, on kõrghariduse omandanute osakaal aga üle kahe korra väiksem ehk vaid 16 protsenti. Lapselaste hulgas, kelle isapoolne vanaisa oli talunik, on kõrghariduse omandanuid 23 protsenti. Emapoolsete vanaisade puhul on need suurusjärgud peaaegu samad.
Analüüsitavad andmed põhinevad 2004. aasta Eesti pere- ja sündimusuuringul, kus vastati küsimustele oma vanemate ja vanaisade kohta. Küsitletute seas oli 22 protsenti neid, kelle vähemalt üks vanaisa olnud Eesti vabariigi algusaastail valgekrae. Neljal protsendil vastanutest olid seejuures mõlemad vanaisad valgekraed.
Kõige enam haritud olid need vastanud, kelle mõlemad vanaisad olid olnud valgekraed ning ka kelle vanemad olid mõlemad kõrgharitud. Sel juhul omas 65 protsenti vastanutest kõrgharidust. Kõige vähem haritud olid aga need vastanud, kellel kumbki vanaisa ei olnud valgekrae ning ka kelle vanematel ei olnud kõrgharidust. Nende vastanute hulgas oli kõrgharituid vaid 15 protsenti.
Kõige enam haritud olid need vastanud, kelle mõlemad vanaisad olid olnud valgekraed ning ka kelle vanemad olid mõlemad kõrgharitud. Sel juhul omas 65 protsenti vastanutest kõrghariduse.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Jelena Helemäe ütles, et põhjus, miks vanavanemate käekäik niivõrd tugevalt lastelastega seotud on, peitub perekonnas olevates kultuurilistes ressurssides ja suhtlusvõrgustikus. "Lävivad omasugused ning omasugused toetavad teineteist. Ressurss on võim," ütles ta.
Sotsioloogia professor Ellu Saar lisas, et kõrgemas positsioonis olevatel haritud inimestel on tõenäoliselt ka rohkem aega ja võimalusi oma lapselapsi kasvatada ning nendega tegeleda.
Lisaks kultuurilistele ressurssidele ja ajale võivad rolli mängida ka näiteks majanduslikud ressursid või sotsiaalsed sidemed. "Loogika on see, et kus on, sinna tuleb juurde," ütles Helemäe. Eestlastel seda majanduslikku ressurssi ehk raha Nõukogude ajal siiski palju polnud, mistõttu ongi kultuurilistel ressurssidel tõenäoliselt suurem kaal.
"Nõukogude Liidu ajal ja ka tänapäeval võib juhtuda, et näiteks raamatukoguhoidjal või kultuuritöötajal ei ole teab mis palk, aga samas on tal kultuuriline ressurss. Tal on ka natuke rohkem aega tegeleda lapsega kui töölisnaisel, kes töötab kuskil Prismas 24 tundi," ütles Helemäe.
Ellu Saar ütles, et sotsioloogias on sotsiaalset taastootmist läbi kolme põlvkonna hakatud uurima alles viimasel ajal. Varem oli levinud arvamus, et vanavanemad lastelaste edukust üleliia palju ei mõjuta. Ühtlasi oli tüsilikum sarnaseid uuringuid läbi viia, sest puudus adekvaatne teave kolme põlvkonna käekäigu kohta.
Teadlased ei osanud öelda, et kas see sotsiaalne taastootmine ulatub ka üle nelja põlvkonna vaarvanemateni. Ellu Saar ütles, et tsaariaega on keeruline uurida, sest ühelt poolt ei ulatu inimeste mälu nii kaugele ning teisalt puudub ka kättesaadav andmestik, kust järele uurida. Tsaariaja lõpus ei olnud ka sotsiaalsed klassid Eestis veel nii selgelt välja kujunenud. Nii näiteks oli 1915. aastal kõrgharitud eestlasi vaid umbes 800, kellest enam kui kolmandik ei elanud Eestis.
Võimalus oleks uurida ka uut põlvkonda, kelle jaoks vabariigi algusaastail elanud esivanemad ei olnud mitte vanavanemad, vaid juba vaarvanemad. Helemäe ütles, et praegu on sellest vanuserühmast esindusliku valimi saamine veel aga väga keeruline.
Repressioonide kiuste hariduse suunas
Tallinna Ülikooli teadlased vaatlesid ka seda, kuivõrd on perekondade käekäiku mõjutanud Nõukogude poliitikad, sealhulgas repressioonid ehk küüditamised ja arreteerimised.
Oluline nõukogustamise meede oli näiteks hariduslike- ja karjäärivõimaluste tõkestamine ebalojaalsetele ühiskonnarühmadele. Nendeks olid peamiselt varasem linna- ja maaeliit, keda ennast või kelle lähedasi oli küüditatud.
Saar ja Helemäe toovad välja, et Hruštšovi ajal püüti madalamaid klasse järele aidata. Nii näiteks soodustati kvootide abil töölisperekondadest pärit noorte kõrghariduse omandamist. Hiljem hakkas aina rohkem rolli mängima seegi, et inimene ise oleks varem olnud töölisena töötanud.
Teadlased tõdesid, et Nõukogude okupatsioon ei suutnud siiski põlvkondadeülest sotsiaalset ja hariduslikku taastootmist tõkestada. Pigem vastupidi – repressioonid mõjusid põlvkondade üleselt risti vastupidiselt Nõukogude võimude loodetule.
Lastelastest, kelle isapoolne vanaisa oli Nõukogude ajal represseeritud, omandas kõrghariduse 34 protsenti. Nendest lapselastest, kelle vanaisa ei olnud represseeritud, oli kõrgharidusega aga vaid 20 protsenti.
Lastelastest, kelle isapoolne vanaisa oli Nõukogude ajal represseeritud, omandas kõrghariduse 34 protsenti. Nendest lapselastest, kelle vanaisa ei olnud represseeritud, oli kõrgharidusega aga vaid 20 protsenti.
Repressioonide mõju lastelaste kõrghariduse omandamisele oli positiivne ka klassisiseselt. Nii näiteks oli represseeritud valgekraede lapselastest kõrgharidusega 45 protsenti, represseerimata valgekraede lastelastest aga 33 protsenti.
Uurijad pole päris kindlad, miks see nii on. Jelena Helemäe seletas, et üks võimalik seletus peitub sellest, et haridust tähtsustatakse Eestis väga. See on osa kultuurist ning kujutab teatud tingimustes isegi vastupanu.
Teadlased pakuvad, et represseeritud vanemate teostamata unistused ja püüdlused innustasid nende lapsi. Mõnikord ilmnes selline positiivne mõju alles kolmandal põlvkonnal: kuigi represseeritute lastel oli tõepoolest keerulisem ühiskonnas läbi lüüa, siis lapselapsed suutsid seda teha juba edukalt.
"See on see, et vaimult suured. Meid küll rõhutakse, aga meil on vähemalt see haridus ja me püüame seda säilitada. See on meie seletus," ütles Jelena Helemäe. "Selles mõttes on see hästi vastuoluline, et kui sa väga pressid (tagant kiusad – toim.), siis saad sa vastupidise tulemuse."
Jelena Helemäe ütles, et sarnast loogikat on Euroopa teadlased varasemalt täheldanud näiteks sisserändajate perekondade puhul. "Need inimesed mõistavad, et kuna nad on sellises olukorras, siis neil ei ole mingit muud ressurssi ega kapitali. Kui nad põgenevad kuhugi, siis on neil tihti palju kõrgem motivatsioon võimalikult kõrge haridus omandada ning seda oma lastele võimaldada. See on ainuke pidepunkt, ainus, millele nad nad võivad loota," ütles ta.
Ta sõnas, et ka Nõukogude ajal ei olnud represseeritud perekondadel tihtipeale muule loota kui heale haridusele.
Helemäe ütles, et sageli vaadeldakse Lääne kirjanduses Nõukogude perioodi ühiskonda võrdsustavana, kuigi tegelikult ei olnud see üldse poliitikate eesmärk. "Need olid klassikalised võimumängud. Kui sa tuled võõrale maale, siis sa elimineerid eliidi, kas füüsiliselt või kuidagi teistmoodi. Sa ei anna nende lastele võimalusi, et ei oleks sotsiaalset taastootmist," ütles ta. "See oli ikka väga selgelt võimukeskne poliitika."
Ühiskonda võrdsustab lastele võrdsete võimaluste loomine
Helemäe ütles, et teadlaste leiud on olulised, sest aitavad sotsiaalset mobiilsust ühiskonnas paremini mõista. Ta selgitas, et sotsioloogias ongi üheks põhiteemaks see, kuhu suunas ühiskond liigub. "Sotsioloogias on võrdsustamine igati positiivne ning loodetakse, et ühiskonnad liiguksid suurema avatuse suunas, kus ei oleks enam oluline see, kuhu perekonda sa sündisid," ütles Helemäe.
Helemäe lausus, et ühiskond peaks liikuma niinimetatud haridusliku meritokraatia suunas, kus inimeste juurdepääs haridusele ja võimalused hariduse omandamiseks ei ole piiratud ega sõltu inimese taustast.
Põhjamaade ühiskonnad on võrdsemad just tänu nende lasteaedadele, mille tase on kõrge ja kus tagatakse kõigile lastele samaväärsed võimalused.
Ellu Saar ütles, et kui tahta tänapäeval võrdsemat ühiskonda, siis peaksime vaatama eeskätt Põhjamaade poole. Põhjamaade ühiskonnad on võrdsemad just tänu nende lasteaedadele, mille tase on kõrge ja kus tagatakse kõigile lastele samaväärsed võimalused.
Ka Helemäe tõdes, et väga oluline on just varajane lapsepõlv. Mida rohkem lapsega siis tegeletakse, seda parem. Kõigi laste võimeid ja arengut peaks toetama võimalikult varakult, et need ei sõltuks pelgalt nende vanematest. Üks võimalus selleks oleks tema sõnul näiteks kõigile lastele tasuta huvihariduse võimaldamine.
### Response:
Siberisse küüditatud vanaisade lapselapsed on kõrgemalt haritud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise jaoks algas turniir eelringiga, kus alistati lisaaajal Rumeenia, kaotati dramaatilises mängus penaltiseerias Inglismaale ja võideti viimases vooru 3:2 Rootsit, vahendab jalgpall.ee.
Nende tulemuste toel jõuti valikmängude alagrupiturniirini, kus jäädi nelja meeskonna konkurentsis viimaseks. Pärast 4:12 kaotust Šveitsile näidati küll hambaid Prantsusmaale, kuid lõpuks jäädi nimekamale vastasele alla 1:4. Viimases voorus Aserbaidžaani vastu oli sarnaselt Inglismaa-mängule taas draamat viimaste sekunditeni, sest väravavaht Kaspar Kotter suutis mängu lõpus seisu viigistada, kui Aserbaidžaanil oli koheselt vastus olemas ja seega kaotas Eesti mängu 3:4.
Eesti mängis seejärel 16 meeskonnaga valikturniiril kohamänge alagruppides neljanda koha saanud meeskondadega. Neljapäeval alistati Kasahstan 3:2 ja reedel jäädi Taanile valusalt alla 6:7.
Mängus Taani vastu viis Kotter Eesti juhtima, kuid seejärel haaras eduseisu Taani. Indrek Palm suutis küll viigistada, aga avakolmandik lõppes taanlaste 3:2 eduseisus, sest koheselt pärast Palmi viigiväravat teenis Taani penalti, mis õnnestus Casper Dorphil realiseerida.
Teine kolmandik kuulus eestlastele ning Palm, Janek Remmelgas ja Priit Mäeorg suutsid Eesti 5:3 ette viia.
Otsustaval kolmandikul vähendasid taanlased esmalt kaotusseisu minimaalseks, kuid Joonas Laurits taastas Eesti meeskonna kaheväravalise eduseisu. Kuigi veidi enam kui kolm minutit enne kohtumise lõppu juhtis Eesti mängu 6:4, kaotati lõpuks Taanile 6:7. Taani viigi- ja võiduvärava lõi Dorph, kes kostitas Eestit lausa nelja väravaga. Võiduvärav sündis kolm sekundit enne lõpuvile. | Rannajalgpallikoondis lõpetas valikturniiri 14. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise jaoks algas turniir eelringiga, kus alistati lisaaajal Rumeenia, kaotati dramaatilises mängus penaltiseerias Inglismaale ja võideti viimases vooru 3:2 Rootsit, vahendab jalgpall.ee.
Nende tulemuste toel jõuti valikmängude alagrupiturniirini, kus jäädi nelja meeskonna konkurentsis viimaseks. Pärast 4:12 kaotust Šveitsile näidati küll hambaid Prantsusmaale, kuid lõpuks jäädi nimekamale vastasele alla 1:4. Viimases voorus Aserbaidžaani vastu oli sarnaselt Inglismaa-mängule taas draamat viimaste sekunditeni, sest väravavaht Kaspar Kotter suutis mängu lõpus seisu viigistada, kui Aserbaidžaanil oli koheselt vastus olemas ja seega kaotas Eesti mängu 3:4.
Eesti mängis seejärel 16 meeskonnaga valikturniiril kohamänge alagruppides neljanda koha saanud meeskondadega. Neljapäeval alistati Kasahstan 3:2 ja reedel jäädi Taanile valusalt alla 6:7.
Mängus Taani vastu viis Kotter Eesti juhtima, kuid seejärel haaras eduseisu Taani. Indrek Palm suutis küll viigistada, aga avakolmandik lõppes taanlaste 3:2 eduseisus, sest koheselt pärast Palmi viigiväravat teenis Taani penalti, mis õnnestus Casper Dorphil realiseerida.
Teine kolmandik kuulus eestlastele ning Palm, Janek Remmelgas ja Priit Mäeorg suutsid Eesti 5:3 ette viia.
Otsustaval kolmandikul vähendasid taanlased esmalt kaotusseisu minimaalseks, kuid Joonas Laurits taastas Eesti meeskonna kaheväravalise eduseisu. Kuigi veidi enam kui kolm minutit enne kohtumise lõppu juhtis Eesti mängu 6:4, kaotati lõpuks Taanile 6:7. Taani viigi- ja võiduvärava lõi Dorph, kes kostitas Eestit lausa nelja väravaga. Võiduvärav sündis kolm sekundit enne lõpuvile.
### Response:
Rannajalgpallikoondis lõpetas valikturniiri 14. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui juht on tarvitanud alkoholi vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või üle 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus peatada ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi. | Politsei tabas ööpäevaga 57 joobes sõidukijuhti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui juht on tarvitanud alkoholi vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või üle 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus peatada ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.
### Response:
Politsei tabas ööpäevaga 57 joobes sõidukijuhti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 16 inimesel. Harjumaa uutest nakkusjuhtumitest 11 on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus neli, Viljandimaale kolm, Tartumaale kaks, Hiiumaale, Pärnumaale ja Võrumaale üks nakatunu. Teistes maakondades uusi nakkusjuhte ei avastatud. Kuuel juhul rahvastikuregistris elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 35,37 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust üks protsent.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid neli, haiglaravi vajab 34 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastaseid 24 (70,6 protsenti). Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud.
Ööpäeva jooksul manustati 7646 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 551 011 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 415 741 inimesel.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 67,3 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal. | Viimase ööpäevaga tuvastati 34 koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 16 inimesel. Harjumaa uutest nakkusjuhtumitest 11 on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus neli, Viljandimaale kolm, Tartumaale kaks, Hiiumaale, Pärnumaale ja Võrumaale üks nakatunu. Teistes maakondades uusi nakkusjuhte ei avastatud. Kuuel juhul rahvastikuregistris elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 35,37 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust üks protsent.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid neli, haiglaravi vajab 34 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastaseid 24 (70,6 protsenti). Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud.
Ööpäeva jooksul manustati 7646 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 551 011 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 415 741 inimesel.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 67,3 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.
### Response:
Viimase ööpäevaga tuvastati 34 koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi pealkiri on "Harry & Meghan: Escaping the Palace" ja eelkõige uurib film, miks nad otsustasid kuninglikest kohustustest loobuda. Ka taaslavastatakse filmis paari intervjuu Oprahile, kirjutab Independent.
Harryt mängib Jordan Dean ja Meghanit Sydney Morton.
Mitmed Harry ja Meghani fännid on juba filmi treileri põhjal kritiseerinud, öeldes, et film on liiga paljastav ja kollane. Samuti leidsid mitmed, et Harry ja Meghani rolli valitud näitlejad ei näe üldse nende moodi välja.
Treilerit saab näha Lifetime TV Instagramist:
View this post on Instagram
A post shared by Lifetime TV (@lifetimetv) | Ilmus prints Harry ja Meghani elust rääkiva filmi treiler | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi pealkiri on "Harry & Meghan: Escaping the Palace" ja eelkõige uurib film, miks nad otsustasid kuninglikest kohustustest loobuda. Ka taaslavastatakse filmis paari intervjuu Oprahile, kirjutab Independent.
Harryt mängib Jordan Dean ja Meghanit Sydney Morton.
Mitmed Harry ja Meghani fännid on juba filmi treileri põhjal kritiseerinud, öeldes, et film on liiga paljastav ja kollane. Samuti leidsid mitmed, et Harry ja Meghani rolli valitud näitlejad ei näe üldse nende moodi välja.
Treilerit saab näha Lifetime TV Instagramist:
View this post on Instagram
A post shared by Lifetime TV (@lifetimetv)
### Response:
Ilmus prints Harry ja Meghani elust rääkiva filmi treiler |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Surfside'i linnapea Charles Burketti kinnitusel teevad päästemeeskonnad kõik, et leida nii palju ellujäänuid kui võimalik. Ametiisikute teatel ei ole kindel, kui palju elanikke ja külalisi varingu ajal hoones viibis, ametlikel andmetel on leidmata 159 inimest, kuid pole teada, kas nad kõik kodus viibisid.
Kadunuks jäänute seas on inimesi üle kogu maailma. Iisraeli ajakirjanduse andmetel võib rusudes olla umbes 20 Iisraeli kodanikku, leidmata on 22 inimest Argentinast, Venezuelast, Uruguayst ja Paraguayst, teiste seas Paraguay esileedi Silvana de Abdo Beniteze sugulased. | Florida kortermaja varingu järel on leidmata 159 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Surfside'i linnapea Charles Burketti kinnitusel teevad päästemeeskonnad kõik, et leida nii palju ellujäänuid kui võimalik. Ametiisikute teatel ei ole kindel, kui palju elanikke ja külalisi varingu ajal hoones viibis, ametlikel andmetel on leidmata 159 inimest, kuid pole teada, kas nad kõik kodus viibisid.
Kadunuks jäänute seas on inimesi üle kogu maailma. Iisraeli ajakirjanduse andmetel võib rusudes olla umbes 20 Iisraeli kodanikku, leidmata on 22 inimest Argentinast, Venezuelast, Uruguayst ja Paraguayst, teiste seas Paraguay esileedi Silvana de Abdo Beniteze sugulased.
### Response:
Florida kortermaja varingu järel on leidmata 159 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Manchesteris peetud Briti meistrivõistlustel oli neljakordsele olümpiavõitjale kutsutud tempotegijad, et ta saaks olümpianormi püüdm. 38-aastane Farah pidi jooksma alla 27 minuti ja 28 sekundi, et Tokyosse pääseda, kuid ta jäi normist 19 sekundi kaugusele, finišeerides ajaga 27.47,04.
"Ma ei teagi, mida mõelda või mis saab edasi," nentis Farah, kes võitis 2012. ja 2016. aastal kuldmedali nii 5000 kui 10 000 m jooksus. "Kui ma ei suuda parimatega võistelda, siis miks üldse vaeva näha?"
Jooks peeti küll külma ja tuulise ilmaga, kuid Farah ei hakanud tingimusi süüdistama. "See pole mingi vabandus. Ma siiralt arvasin, et tulen siia, jooksen normi ära ja lähen tagasi laagrisse," avaldas ta. "Mul on olnud imeline karjäär ja tänane õhtu oli šokeeriv, ma ei teagi, mida öelda."
2018. aastast maratonijooksule keskendunud Farah otsustas veelkord staadionijooksus end proovile panna, kuid tema naasmist segas algselt jalavigastus. | Valitsev olümpiavõitja Farah Tokyosse ei kvalifitseerunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Manchesteris peetud Briti meistrivõistlustel oli neljakordsele olümpiavõitjale kutsutud tempotegijad, et ta saaks olümpianormi püüdm. 38-aastane Farah pidi jooksma alla 27 minuti ja 28 sekundi, et Tokyosse pääseda, kuid ta jäi normist 19 sekundi kaugusele, finišeerides ajaga 27.47,04.
"Ma ei teagi, mida mõelda või mis saab edasi," nentis Farah, kes võitis 2012. ja 2016. aastal kuldmedali nii 5000 kui 10 000 m jooksus. "Kui ma ei suuda parimatega võistelda, siis miks üldse vaeva näha?"
Jooks peeti küll külma ja tuulise ilmaga, kuid Farah ei hakanud tingimusi süüdistama. "See pole mingi vabandus. Ma siiralt arvasin, et tulen siia, jooksen normi ära ja lähen tagasi laagrisse," avaldas ta. "Mul on olnud imeline karjäär ja tänane õhtu oli šokeeriv, ma ei teagi, mida öelda."
2018. aastast maratonijooksule keskendunud Farah otsustas veelkord staadionijooksus end proovile panna, kuid tema naasmist segas algselt jalavigastus.
### Response:
Valitsev olümpiavõitja Farah Tokyosse ei kvalifitseerunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seedri hinnangul otsustas Ungari kaitsta oma lapsi kohatu seksuaalpropaganda eest.
"Ungari "peksmisest" ei tohiks kujuneda tava, kus liikmesriigid ükshaaval või erinevate gruppidena haaravad igast kaheldavastki võimalusest, et seda riiki demokraatia kaitsmise sildi all rünnata. Loodetavasti jätkub Eesti peaministril ja valitsusliidu poliitikutel edaspidi kainet meelt ja arukust mitte tormata kaasa Euroopa Liidu ühtsust lõhkuvate lühinägelike avaldustega," teatas Seeder.
"Kui ühes liikmesriigis - antud juhul Ungaris - viiakse sisse seadusemuudatused, mis karmistavad karistusi pedofiilia eest ja pornograafilise sisu näitamise eest, siis ei tohiks see suuri eriarvamusi tekitada. Selliste kuritegude eest peavad karistused olema karmid. Kui otsitakse lahendusi ka seksuaalkasvatust ja -propagandat puudutavatele probleemidele, siis on see liikmesriigi enda kaalutlusõigus ning teised riigid ei peaks sellesse sekkuma," leidis Seeder.
Seeder tõi eeskujuks Leedu presidendi Gitanas Nauseda, kes osutas, et Ungarit ei tasu seadusemuudatuste eest ummisjalu hukka mõista.
"Meie pole kohtumõistjad, kas ungarlaste seadusetekst on just parim, kuid laste kaitsmine seksuaalvaldkonda puudutava mitte-eakohase ajupesu eest on igal juhul õige. Sellesuunalisi katseid tuleb toetada, mitte hukka mõista," ütles Seeder. | Seeder: Ungari "peksmisest" ei tohiks kujuneda tava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seedri hinnangul otsustas Ungari kaitsta oma lapsi kohatu seksuaalpropaganda eest.
"Ungari "peksmisest" ei tohiks kujuneda tava, kus liikmesriigid ükshaaval või erinevate gruppidena haaravad igast kaheldavastki võimalusest, et seda riiki demokraatia kaitsmise sildi all rünnata. Loodetavasti jätkub Eesti peaministril ja valitsusliidu poliitikutel edaspidi kainet meelt ja arukust mitte tormata kaasa Euroopa Liidu ühtsust lõhkuvate lühinägelike avaldustega," teatas Seeder.
"Kui ühes liikmesriigis - antud juhul Ungaris - viiakse sisse seadusemuudatused, mis karmistavad karistusi pedofiilia eest ja pornograafilise sisu näitamise eest, siis ei tohiks see suuri eriarvamusi tekitada. Selliste kuritegude eest peavad karistused olema karmid. Kui otsitakse lahendusi ka seksuaalkasvatust ja -propagandat puudutavatele probleemidele, siis on see liikmesriigi enda kaalutlusõigus ning teised riigid ei peaks sellesse sekkuma," leidis Seeder.
Seeder tõi eeskujuks Leedu presidendi Gitanas Nauseda, kes osutas, et Ungarit ei tasu seadusemuudatuste eest ummisjalu hukka mõista.
"Meie pole kohtumõistjad, kas ungarlaste seadusetekst on just parim, kuid laste kaitsmine seksuaalvaldkonda puudutava mitte-eakohase ajupesu eest on igal juhul õige. Sellesuunalisi katseid tuleb toetada, mitte hukka mõista," ütles Seeder.
### Response:
Seeder: Ungari "peksmisest" ei tohiks kujuneda tava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algusest peale juhtinud Bucks tegi suurema vahe sisse teise veerandajaga, kui vahepeal tehti 20:0 spurt. Poolajapausile mindi Bucksi 32-punktilises eduseisus. Viimasel veerandil juhiti vahepeal ka 41 punktiga, lõpuks võeti 34-punktiline võit.
Võitjate parim oli Giannis Antetokounmpo 25 punkti ja üheksa lauapalliga, seejuures ei mänginud ta viimasel veerandajal. Jrue Holiday lisas 22 punkti ja andis seitse korvisöötu. Hawksi ridades jõudis neli meest kahekohalise punktisummani, neist parim oli Trae Young 15 punktiga, Danilo Gallinari lisas 12 punkti.
Nelja võiduni mängitav seeria on nüüd 1:1 viigis. | Kindla võidu võtnud Bucks viigistas idakonverentsi finaalseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algusest peale juhtinud Bucks tegi suurema vahe sisse teise veerandajaga, kui vahepeal tehti 20:0 spurt. Poolajapausile mindi Bucksi 32-punktilises eduseisus. Viimasel veerandil juhiti vahepeal ka 41 punktiga, lõpuks võeti 34-punktiline võit.
Võitjate parim oli Giannis Antetokounmpo 25 punkti ja üheksa lauapalliga, seejuures ei mänginud ta viimasel veerandajal. Jrue Holiday lisas 22 punkti ja andis seitse korvisöötu. Hawksi ridades jõudis neli meest kahekohalise punktisummani, neist parim oli Trae Young 15 punktiga, Danilo Gallinari lisas 12 punkti.
Nelja võiduni mängitav seeria on nüüd 1:1 viigis.
### Response:
Kindla võidu võtnud Bucks viigistas idakonverentsi finaalseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumises Rijeka vastu sai eestlane platsil olla 60. minutit. Võidumängus Bakuu üle sekkus eestlane mängu 60. minutil, mil kõik väravad olid juba löödud, vahendab Soccernet.ee.
Domžale järgmine punktimäng toimub 8. juulil, mil UEFA Konverentsiliigas võõrustatakse Luksemburgi kolmandat Hesperange Swifti.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Käit sai end proovile panna Horvaatia ja Aserbaidžaani tippklubide vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumises Rijeka vastu sai eestlane platsil olla 60. minutit. Võidumängus Bakuu üle sekkus eestlane mängu 60. minutil, mil kõik väravad olid juba löödud, vahendab Soccernet.ee.
Domžale järgmine punktimäng toimub 8. juulil, mil UEFA Konverentsiliigas võõrustatakse Luksemburgi kolmandat Hesperange Swifti.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Käit sai end proovile panna Horvaatia ja Aserbaidžaani tippklubide vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nähtustel ilmselt puudub ühene seletus, seisab reedel avaldatud riikliku luurejuhi (DNI) büroo raportis.
Ajaleht New York Times kirjutas juuni alguses, et USA ei ole leidnud tõendeid, et seletamatud õhunähtused, millest sõjaväelased on viimastel aastatel rääkinud, oleksid tulnukad.
USA valitsuse kõrgete ametnike sõnul saavad nad aga kinnitada, et ebatavalised õhusõidukid ei ole Pentagoni salajase tehnoloogia saadus.
Uurijad vaatasid läbi üle 120 intsidendi viimase 20 aasta jooksul, kuid ei suutnud selgitada õhumasinate mõistatuslikku liikumist, mis hõlmas tavatut kiirendamist, äkkpidurdusi, suunamuutusi jm.
Kõrged ametnikud ütlesid Timesile, et ehkki tõendite puudumisel ei saa kinnitada, et nähtuse taga oleksid UFO-d, ei ole seda võimalik ka välistada.
Üks ametnik tunnistas, et luure- ja sõjavägi kardab üha enam, et nähtuse taga on Hiina või Venemaa eksperimendid hüperhelikiirustehnoloogiaga.
Raportil, mis anti kongressile üle 25. juunil, on ka salajane lisa, mis tõenäoliselt vallandab spekulatsioonid, et nähtuste põhjuseks on siiski tulnukad.
Pentagon avaldas eelmise aastal USA mereväepilootide videod õhus kohatud ebatavalistest lennumasinatest.
USA sõjavägi ei kasuta nende kohta enam terminit tundmatu lendav objekt ehk UFO, vaid tundmatu õhunähtus. | USA luureraport: tõendid UFO-de kohta on suuresti ebaselged | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nähtustel ilmselt puudub ühene seletus, seisab reedel avaldatud riikliku luurejuhi (DNI) büroo raportis.
Ajaleht New York Times kirjutas juuni alguses, et USA ei ole leidnud tõendeid, et seletamatud õhunähtused, millest sõjaväelased on viimastel aastatel rääkinud, oleksid tulnukad.
USA valitsuse kõrgete ametnike sõnul saavad nad aga kinnitada, et ebatavalised õhusõidukid ei ole Pentagoni salajase tehnoloogia saadus.
Uurijad vaatasid läbi üle 120 intsidendi viimase 20 aasta jooksul, kuid ei suutnud selgitada õhumasinate mõistatuslikku liikumist, mis hõlmas tavatut kiirendamist, äkkpidurdusi, suunamuutusi jm.
Kõrged ametnikud ütlesid Timesile, et ehkki tõendite puudumisel ei saa kinnitada, et nähtuse taga oleksid UFO-d, ei ole seda võimalik ka välistada.
Üks ametnik tunnistas, et luure- ja sõjavägi kardab üha enam, et nähtuse taga on Hiina või Venemaa eksperimendid hüperhelikiirustehnoloogiaga.
Raportil, mis anti kongressile üle 25. juunil, on ka salajane lisa, mis tõenäoliselt vallandab spekulatsioonid, et nähtuste põhjuseks on siiski tulnukad.
Pentagon avaldas eelmise aastal USA mereväepilootide videod õhus kohatud ebatavalistest lennumasinatest.
USA sõjavägi ei kasuta nende kohta enam terminit tundmatu lendav objekt ehk UFO, vaid tundmatu õhunähtus.
### Response:
USA luureraport: tõendid UFO-de kohta on suuresti ebaselged |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariisis baseeruv FATF lisas selle Euroopa Liidu liikmesriigi oma niinimetatud halli nimekirja koos Haiti, Filipiinide ja Lõuna-Sudaaniga.
EL-i riigi kandmine sellesse nimekirja, kuhu kuuluvad ka sellised riigid nagu Pakistan, Zimbabwe ja Süüria, on erakordne.
FATF-i samm suurendas Maltal kartusi võimaliku mõju pärast riigi majandusele.
Malta valitsus tegi kiiresti avalduse, öeldes, et riik ei vääri kõrgendatud monitooringut, kuna viimase kahe aasta jooksul on juba käivitatud reformide programm.
FATF-i president Marcus Pleyer ütles videopressikonverentsil, et 2019. aasta hindamisraport tõstis esile "suurt hulka tõsiseid teemasid, mis puudutab riske selles riigis".
Malta on teinud edusamme mõnes valdkonnas, kuid "tõsised küsimused on jäänud", lisas ta.
Malta valitsus kinnitas, et riik jätkab täielikku panustamist koostöösse FATF-i ja teiste rahvusvaheliste partneritega tagamaks, et esitatud soovitustega tegeldakse võimalikult kiiresti. | Rahapesu vastane rakkerühm pani Malta kõrgendatud järelevalve alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisis baseeruv FATF lisas selle Euroopa Liidu liikmesriigi oma niinimetatud halli nimekirja koos Haiti, Filipiinide ja Lõuna-Sudaaniga.
EL-i riigi kandmine sellesse nimekirja, kuhu kuuluvad ka sellised riigid nagu Pakistan, Zimbabwe ja Süüria, on erakordne.
FATF-i samm suurendas Maltal kartusi võimaliku mõju pärast riigi majandusele.
Malta valitsus tegi kiiresti avalduse, öeldes, et riik ei vääri kõrgendatud monitooringut, kuna viimase kahe aasta jooksul on juba käivitatud reformide programm.
FATF-i president Marcus Pleyer ütles videopressikonverentsil, et 2019. aasta hindamisraport tõstis esile "suurt hulka tõsiseid teemasid, mis puudutab riske selles riigis".
Malta on teinud edusamme mõnes valdkonnas, kuid "tõsised küsimused on jäänud", lisas ta.
Malta valitsus kinnitas, et riik jätkab täielikku panustamist koostöösse FATF-i ja teiste rahvusvaheliste partneritega tagamaks, et esitatud soovitustega tegeldakse võimalikult kiiresti.
### Response:
Rahapesu vastane rakkerühm pani Malta kõrgendatud järelevalve alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuni möödunud aasta novembri lõpuni sai e-apteegist osta välja ka kellelegi teisele välja kirjutatud retseptiravimeid, oli see siis oma laps, eakas ema või liikumispuudega naaber. Retsepti lunastaja pruukis vaid teada teise inimese isikukoodi ja ligipääs tema retseptiravimitele oli e-apteegis tagatud.
Just sellest ehmatusest aga sündis AKI 30. novembri otsus niisuguse tehnilise lahendusega teenusepakkumine kolmes e-apteegiketis peatada, sest nad võimaldasid oma e-apteegis teise inimese isikukoodi teades vaadata tema kehtivaid retsepte ilma, et retseptiomanik oleks andnud selleks nõusolekut.
Selleks tuli e-apteeki ID-kaardi või mobiil-ID-ga sisse logida ning sisestada huvipakkuva inimese isikukood, misjärel kuvati kohe kõik teise inimese välja ostmata retseptid. Muu hulgas oli seal kirjas viide haigusele, mille puhul ravim välja kirjutati (näiteks astma, akne, günekoloogilised konditsioonid jne). Mingit volitatud esindusõigust enne sellise info avaldamist e-apteegi külastajalt ei küsitud. Soovi korral võinuks teisele inimesele välja kirjutatud retseptiravimid lausa ise välja osta, nii et see, kellele retsept välja kirjutati, ei saanuks seda enam ise teha.
Nõnda võinuks huviline tutvuda nii Eesti peaministrile kui ka mõnele oma kolleegile välja kirjutatud retseptiravimitega, kui ta vaid nende isikukoodi teadis. Isikukood ei kuulu Eestis delikaatsete isikuandmete hulka, seega on seda huvi korral lihtne andmebaasidest välja otsida.
AKI on võrrelnud olukorda internetipanka sisselogimisega, kus teise inimese isikukoodi sisestades oleks näha tema pangakonto väljavõte ja saaks teha ka mõned ülekanded.
Niisugune olukord valitses kõigis Eestis tegutsevates e-apteekides: Apotheka, Südameapteek ja azeta.ee.
Apotheka e-apteeki pidav OÜ Mustamäe Apteek aga vaidlustas AKI ettekirjutuse. Vaidlustuse käigus tuli ilmsiks, et ka füüsilises apteegis pruugib vaid teada kellegi kolmanda isikukoodi, kui apteeker ulatab huvilisele väljatrüki teisele inimesele välja kirjutatud retseptiravimitest. Ka see on seaduserikkumine. Seda möönab ka apteekrite liit, kes saatis kõigile apteekidele kirja, teatades, et retseptide loetelu väljatrükkimine ei ole korrektne praktika.
Seaduse järgi peab inimene tõestama, et ta esindab seda, kelle retseptiravimite nimekirjaga ta apteegis tutvuda soovib. Just selle volituse jätsid e-apteegid aga küsimata.
AKI ei keelanud e-apteegis ravimite müüki kolmandatele isikutele, vaid nõudis üksnes tema esindusõiguse tuvastamist, mis eeldaks e-apteekidelt infotehnoloogilise lahenduse väljaarendamist, mis seda teha võimaldaks. Selle asemel aga otsustasid e-apteegipidajad hakata riigilt nõudma seadusemuudatust, mis senise praktika - müüa retseptiravimeid pelgalt teise inimese isikukoodi teades - seadustaks.
Kellegi teise eest retseptiravimeid välja osta pole niisiis keelatud, kuid teenusepakkujad peavad selleks turvalise lahenduse looma, mis kontrolliks, kas see, kelle nimel retseptidega tutvutakse, ka selleks ise soovi on avaldanud või on tal seaduslik esindusõigus (alaealise puhul). Oma lapsele retseptiravimite väljaostmiseks piisaks sellest, kui e-apteek teeks päringu rahvastikuregistrisse, kust lapse ja vanema seos välja tuleb. Ent see eeldab e-apteegipidajatelt rahvastikuregistriga liidestuse väljaarendamist, mis on jäänud nende huvipuuduse taha.
Kuniks nad seda lahendust ei loo, ei saa ka e-apteegis lapsele või naabrinaisele välja kirjutatud retsepte lunastada. Füüsilisse apteeki minnes saaks seda aga teise inimese ID-kaardiga teha.
AKI jättis Apotheka kaubamärki esindava OÜ Mustamäe Apteek vaideotsuse rahuldamata.
AKI peadirektor Pille Lehis kirjutas vaideotsuse lõppu veel üsna teravas toonis järelduse: "Vaadates, milliseid ekslikke arusaamu andmekaitsest Mustamäe Apteek OÜ on vaides esitanud, olen tõsiselt mures kogu Apotheka kaubamärgi all toimuva andmetöötluse pärast. Olen üllatunud, et suur kontsern saab tegutseda niivõrd tundlikul erialal, omamata vastavat andmekaitsealast pädevust ning teadmisi. Seda arvestades pean kindlasti vajalikuks kontrollida Apotheka kaubamärgi all tegutsevate apteekide andmetöötlust ulatuslikumalt."
Selle otsuse peale kaebas OÜ Mustamäe Apteek AKI kohtusse.
Samal ajal on AKI mures, et e-apteegid pole oma tegevust seadusega kooskõlla viinud, et tagada patsientidele retseptiravimite kättesaadavus. Küsimust arutati 8. detsembril suisa riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil.
Nüüd aga, selle asemel, et vajalikud IT-tehnilised liidestused välja töötada ja retseptiravimite müük kolmandatele isikutele e-apteegis taastada, tegi proviisorapteekide liit sotsiaalministeeriumile ettepaneku nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduseelnõu muutmiseks.
Proviisorapteekide liidu ettepanekul peaks retseptikeskus käsitlema kolmanda isiku ostusoovi vaikimisi retseptiomaniku tahteavalduse või nõusolekuna talle väljastatud retsepti alusel ravimi väljaostmiseks. Teisisõnu: taastuks endine kord, iga huviline näeks isikukoodi alusel teiste kõiki retseptiravimeid, kuid seaduse järgi loetakse retseptiomaniku volitus kohe antuks.
Ent just see on olukord, mis on seadusevastane ja millele AKI nõusolekut ei anna.
Ka sotsiaalministeerium rõhutab, et terviseandmete näol on tegemist delikaatsete isikuandmetega ning nende töötlemisel tuleb tagada andmete kaitstus. Seetõttu ei saa seadustada senist praktikat, mis andmekaitseseadusega vastuollu läheb.
"Sotsiaalministri määrusest ei tulene automaatset esindusõigust ükskõik kellele, kes teab teise isiku isikukoodi, vaid see tähendab, et patsient lihtsalt ei ole retsepti väljakirjutamise hetkel teadnud või soovinud kindlat väljaostu teostavat isikut määrata. Selleks võivad olla elulised põhjused – kindlasti ei ole võimalik retsepti väljakirjutamise hetkel alati ette näha kõikvõimalikke elulisi olukordi, mis ravimi väljaostmisel võivad tekkida ning need vajavad paindlikku lähenemist, mis tähendab, et retsepti väljakirjutamise hetkel ei ole mõistlik n-ö lukustada patsiendi tahet. Sellest ei saa aga järeldada, et määratlemata väljaostjaga retsepti puhul võib kes iganes patsiendi retseptiandmeid vaadata või retseptid välja osta ilma, et volitatust üldse kuidagi kontrollitaks. Selline tõlgendus on kujunenud praktika käigus," selgitas sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.
Sotsiaalministri määrusest ei tulene automaatset esindusõigust, vaid selle olemasolus peab andmete vastutav töötleja enne ravimi müüki veenduma. Retsepti andmed kuuluvad sellele, kellele retsept välja kirjutatakse ning kui keegi teine tuleb retseptiravimit välja ostma, siis tuleb esindusõigust tõendada ning e-apteegis peab proviisor selles ka veenduma.
Endiselt ootab ka sotsiaalministeerium, et e-apteegipidajad ise vajalikud liidestused ära teeksid, mis andmekaitseseadusega vastavuses oleksid.
"Riik saab muuta e-teenuseid mugavamaks seoses kesksete lahendustega. E-apteekide platvormide arendusi peavad tegema ettevõtjad ise. Näiteks esindusõiguse kontrollimise lihtsustamiseks alaealiste puhul peame mõistlikuks rahvastikuregistris olevate andmete liidestamist retseptikeskusega. Ka patsiendiportaalis saab volituste andmise koha teha visuaalselt kergemini leitavaks. Volituse või täiendavate küsimuste esitamise lahtrid saavad arendada aga e-apteegi platvormi pidajad ka ise," toonitas Eespere.
Niisiis, seadust muuta pole vaja, sest ka praegune seadus annab kõik võimalused, et ravimeid e-apteegis kellelegi teisele müüa, ent a-apteegi pidajad peavad looma täiendava turvataseme, et retseptiandmed selle käigus nende kätte ei satuks, keda me selleks volitanud pole või kes meid seaduse silmis ei esinda.
VASTULAUSE
Jürgen Jänese, Mustamäe Apteek OÜ juhatuse liige
"Artiklis on esitatud tõsised süüdistused Eesti e-apteekide pidajatele, sh minu juhitava Apotheka e-apteegi vastu, asetades neile süü selles, et e-apteekidest ei saa täna Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse tulemusel osta ravimeid kolmandatele isikutele.
Artikliga luuakse lugejaid eksitav mulje, et ravimite müük teisele isikule on suletud, kuna e-apteegid on justkui midagi tegemata jätnud. See mulje on väär - tegelikult saab liidestusi ja arendusi riiklikes infosüsteemides (rahvastikuregister, patsiendiportaal) teha siiski riik, mitte e-apteegid.
E-apteegid on toiminud ja retsepte käidelnud rangelt õigusaktide kohaselt ja kõik nende protseduurid on heaks kiidetud sotsiaalministeeriumi asutuse ravimiameti poolt. Kui riik otsustab, et täna need protseduurid enam ei sobi, siis peab riik ka langetama vastavad otsused, muutma õigusakte, tegema retseptikeskuse jm arendusi.
Kokkuvõttes on artiklis sisalduv info kallutatud ühtede infoallikate poole, lugejaid eksitav, e-apteekide mainet kahjustav, riigi sisulisi tegematajätmisi fookusest välja jättev ning selle koostamisel ei ole esitatud küsimusi ega pakutud võimalust kommentaariks mulle kui ühe süüdistatava e-apteegi esindajale. Mulle teadaolevalt pole pakutud kommentaari võimalust ka ühelegi teisele e-apteegile. Pean sellist käitumist ajakirjaniku ja meediaorganisatsiooni poolt vastutustundetuks, eriti praegusel pandeemia ajal." | E-apteegist teise inimese retsepti lunastamine seisab apteekide taga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni möödunud aasta novembri lõpuni sai e-apteegist osta välja ka kellelegi teisele välja kirjutatud retseptiravimeid, oli see siis oma laps, eakas ema või liikumispuudega naaber. Retsepti lunastaja pruukis vaid teada teise inimese isikukoodi ja ligipääs tema retseptiravimitele oli e-apteegis tagatud.
Just sellest ehmatusest aga sündis AKI 30. novembri otsus niisuguse tehnilise lahendusega teenusepakkumine kolmes e-apteegiketis peatada, sest nad võimaldasid oma e-apteegis teise inimese isikukoodi teades vaadata tema kehtivaid retsepte ilma, et retseptiomanik oleks andnud selleks nõusolekut.
Selleks tuli e-apteeki ID-kaardi või mobiil-ID-ga sisse logida ning sisestada huvipakkuva inimese isikukood, misjärel kuvati kohe kõik teise inimese välja ostmata retseptid. Muu hulgas oli seal kirjas viide haigusele, mille puhul ravim välja kirjutati (näiteks astma, akne, günekoloogilised konditsioonid jne). Mingit volitatud esindusõigust enne sellise info avaldamist e-apteegi külastajalt ei küsitud. Soovi korral võinuks teisele inimesele välja kirjutatud retseptiravimid lausa ise välja osta, nii et see, kellele retsept välja kirjutati, ei saanuks seda enam ise teha.
Nõnda võinuks huviline tutvuda nii Eesti peaministrile kui ka mõnele oma kolleegile välja kirjutatud retseptiravimitega, kui ta vaid nende isikukoodi teadis. Isikukood ei kuulu Eestis delikaatsete isikuandmete hulka, seega on seda huvi korral lihtne andmebaasidest välja otsida.
AKI on võrrelnud olukorda internetipanka sisselogimisega, kus teise inimese isikukoodi sisestades oleks näha tema pangakonto väljavõte ja saaks teha ka mõned ülekanded.
Niisugune olukord valitses kõigis Eestis tegutsevates e-apteekides: Apotheka, Südameapteek ja azeta.ee.
Apotheka e-apteeki pidav OÜ Mustamäe Apteek aga vaidlustas AKI ettekirjutuse. Vaidlustuse käigus tuli ilmsiks, et ka füüsilises apteegis pruugib vaid teada kellegi kolmanda isikukoodi, kui apteeker ulatab huvilisele väljatrüki teisele inimesele välja kirjutatud retseptiravimitest. Ka see on seaduserikkumine. Seda möönab ka apteekrite liit, kes saatis kõigile apteekidele kirja, teatades, et retseptide loetelu väljatrükkimine ei ole korrektne praktika.
Seaduse järgi peab inimene tõestama, et ta esindab seda, kelle retseptiravimite nimekirjaga ta apteegis tutvuda soovib. Just selle volituse jätsid e-apteegid aga küsimata.
AKI ei keelanud e-apteegis ravimite müüki kolmandatele isikutele, vaid nõudis üksnes tema esindusõiguse tuvastamist, mis eeldaks e-apteekidelt infotehnoloogilise lahenduse väljaarendamist, mis seda teha võimaldaks. Selle asemel aga otsustasid e-apteegipidajad hakata riigilt nõudma seadusemuudatust, mis senise praktika - müüa retseptiravimeid pelgalt teise inimese isikukoodi teades - seadustaks.
Kellegi teise eest retseptiravimeid välja osta pole niisiis keelatud, kuid teenusepakkujad peavad selleks turvalise lahenduse looma, mis kontrolliks, kas see, kelle nimel retseptidega tutvutakse, ka selleks ise soovi on avaldanud või on tal seaduslik esindusõigus (alaealise puhul). Oma lapsele retseptiravimite väljaostmiseks piisaks sellest, kui e-apteek teeks päringu rahvastikuregistrisse, kust lapse ja vanema seos välja tuleb. Ent see eeldab e-apteegipidajatelt rahvastikuregistriga liidestuse väljaarendamist, mis on jäänud nende huvipuuduse taha.
Kuniks nad seda lahendust ei loo, ei saa ka e-apteegis lapsele või naabrinaisele välja kirjutatud retsepte lunastada. Füüsilisse apteeki minnes saaks seda aga teise inimese ID-kaardiga teha.
AKI jättis Apotheka kaubamärki esindava OÜ Mustamäe Apteek vaideotsuse rahuldamata.
AKI peadirektor Pille Lehis kirjutas vaideotsuse lõppu veel üsna teravas toonis järelduse: "Vaadates, milliseid ekslikke arusaamu andmekaitsest Mustamäe Apteek OÜ on vaides esitanud, olen tõsiselt mures kogu Apotheka kaubamärgi all toimuva andmetöötluse pärast. Olen üllatunud, et suur kontsern saab tegutseda niivõrd tundlikul erialal, omamata vastavat andmekaitsealast pädevust ning teadmisi. Seda arvestades pean kindlasti vajalikuks kontrollida Apotheka kaubamärgi all tegutsevate apteekide andmetöötlust ulatuslikumalt."
Selle otsuse peale kaebas OÜ Mustamäe Apteek AKI kohtusse.
Samal ajal on AKI mures, et e-apteegid pole oma tegevust seadusega kooskõlla viinud, et tagada patsientidele retseptiravimite kättesaadavus. Küsimust arutati 8. detsembril suisa riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil.
Nüüd aga, selle asemel, et vajalikud IT-tehnilised liidestused välja töötada ja retseptiravimite müük kolmandatele isikutele e-apteegis taastada, tegi proviisorapteekide liit sotsiaalministeeriumile ettepaneku nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduseelnõu muutmiseks.
Proviisorapteekide liidu ettepanekul peaks retseptikeskus käsitlema kolmanda isiku ostusoovi vaikimisi retseptiomaniku tahteavalduse või nõusolekuna talle väljastatud retsepti alusel ravimi väljaostmiseks. Teisisõnu: taastuks endine kord, iga huviline näeks isikukoodi alusel teiste kõiki retseptiravimeid, kuid seaduse järgi loetakse retseptiomaniku volitus kohe antuks.
Ent just see on olukord, mis on seadusevastane ja millele AKI nõusolekut ei anna.
Ka sotsiaalministeerium rõhutab, et terviseandmete näol on tegemist delikaatsete isikuandmetega ning nende töötlemisel tuleb tagada andmete kaitstus. Seetõttu ei saa seadustada senist praktikat, mis andmekaitseseadusega vastuollu läheb.
"Sotsiaalministri määrusest ei tulene automaatset esindusõigust ükskõik kellele, kes teab teise isiku isikukoodi, vaid see tähendab, et patsient lihtsalt ei ole retsepti väljakirjutamise hetkel teadnud või soovinud kindlat väljaostu teostavat isikut määrata. Selleks võivad olla elulised põhjused – kindlasti ei ole võimalik retsepti väljakirjutamise hetkel alati ette näha kõikvõimalikke elulisi olukordi, mis ravimi väljaostmisel võivad tekkida ning need vajavad paindlikku lähenemist, mis tähendab, et retsepti väljakirjutamise hetkel ei ole mõistlik n-ö lukustada patsiendi tahet. Sellest ei saa aga järeldada, et määratlemata väljaostjaga retsepti puhul võib kes iganes patsiendi retseptiandmeid vaadata või retseptid välja osta ilma, et volitatust üldse kuidagi kontrollitaks. Selline tõlgendus on kujunenud praktika käigus," selgitas sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.
Sotsiaalministri määrusest ei tulene automaatset esindusõigust, vaid selle olemasolus peab andmete vastutav töötleja enne ravimi müüki veenduma. Retsepti andmed kuuluvad sellele, kellele retsept välja kirjutatakse ning kui keegi teine tuleb retseptiravimit välja ostma, siis tuleb esindusõigust tõendada ning e-apteegis peab proviisor selles ka veenduma.
Endiselt ootab ka sotsiaalministeerium, et e-apteegipidajad ise vajalikud liidestused ära teeksid, mis andmekaitseseadusega vastavuses oleksid.
"Riik saab muuta e-teenuseid mugavamaks seoses kesksete lahendustega. E-apteekide platvormide arendusi peavad tegema ettevõtjad ise. Näiteks esindusõiguse kontrollimise lihtsustamiseks alaealiste puhul peame mõistlikuks rahvastikuregistris olevate andmete liidestamist retseptikeskusega. Ka patsiendiportaalis saab volituste andmise koha teha visuaalselt kergemini leitavaks. Volituse või täiendavate küsimuste esitamise lahtrid saavad arendada aga e-apteegi platvormi pidajad ka ise," toonitas Eespere.
Niisiis, seadust muuta pole vaja, sest ka praegune seadus annab kõik võimalused, et ravimeid e-apteegis kellelegi teisele müüa, ent a-apteegi pidajad peavad looma täiendava turvataseme, et retseptiandmed selle käigus nende kätte ei satuks, keda me selleks volitanud pole või kes meid seaduse silmis ei esinda.
VASTULAUSE
Jürgen Jänese, Mustamäe Apteek OÜ juhatuse liige
"Artiklis on esitatud tõsised süüdistused Eesti e-apteekide pidajatele, sh minu juhitava Apotheka e-apteegi vastu, asetades neile süü selles, et e-apteekidest ei saa täna Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse tulemusel osta ravimeid kolmandatele isikutele.
Artikliga luuakse lugejaid eksitav mulje, et ravimite müük teisele isikule on suletud, kuna e-apteegid on justkui midagi tegemata jätnud. See mulje on väär - tegelikult saab liidestusi ja arendusi riiklikes infosüsteemides (rahvastikuregister, patsiendiportaal) teha siiski riik, mitte e-apteegid.
E-apteegid on toiminud ja retsepte käidelnud rangelt õigusaktide kohaselt ja kõik nende protseduurid on heaks kiidetud sotsiaalministeeriumi asutuse ravimiameti poolt. Kui riik otsustab, et täna need protseduurid enam ei sobi, siis peab riik ka langetama vastavad otsused, muutma õigusakte, tegema retseptikeskuse jm arendusi.
Kokkuvõttes on artiklis sisalduv info kallutatud ühtede infoallikate poole, lugejaid eksitav, e-apteekide mainet kahjustav, riigi sisulisi tegematajätmisi fookusest välja jättev ning selle koostamisel ei ole esitatud küsimusi ega pakutud võimalust kommentaariks mulle kui ühe süüdistatava e-apteegi esindajale. Mulle teadaolevalt pole pakutud kommentaari võimalust ka ühelegi teisele e-apteegile. Pean sellist käitumist ajakirjaniku ja meediaorganisatsiooni poolt vastutustundetuks, eriti praegusel pandeemia ajal."
### Response:
E-apteegist teise inimese retsepti lunastamine seisab apteekide taga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Infotunnis said sõna ja vastasid inimeste küsimustele valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar, ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst Karmen Joller, terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
COVID-19 vastu vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist. | Video: eksperdid vaktsineerimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Infotunnis said sõna ja vastasid inimeste küsimustele valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar, ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst Karmen Joller, terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
COVID-19 vastu vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
### Response:
Video: eksperdid vaktsineerimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu juhtis avaveerandi järel 22:14 ning poolajapausile minnes 37:30. Kolmandal veerandil tuli Rapla kolm silma lähemale ning otsustaval veerandil viigistati seis 61:61-le. Lõpuks teenis Pärnu siiski kaheksapunktilise võidu, 72:64. Ühtlasi on Rapla sellel hooajal kaotanud Pärnule juba viis korda. Eelmistes omavahelistes kohtumistes jäi Pärnu peale tulemustega 86:79, 83:69, 78:58 ja 93:88.
Võitjate resultatiivseimaks kerkis 14 punkti, kaheksa lauapalli ja kolme korvisööduga Mihkel Kirves. Robert Valge toetas meeskonda 12 punkti ja nelja resultatiivse sööduga ning Edon Maxhuni 11 silmaga. Rapla parim oli üleplatsimehena 20 punkti visanud ja seitse korvisöötu andnud Brandon Childress.
Korvpalli meistriliiga jätkub laupäeval, kui palliväljakul kohtuvad Tallinna Kalev/TLÜ ja Tartu Ülikool Maks & Moorits. | Pärnu alistas sellel hooajal viiendat korda Rapla korvpallimeeskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu juhtis avaveerandi järel 22:14 ning poolajapausile minnes 37:30. Kolmandal veerandil tuli Rapla kolm silma lähemale ning otsustaval veerandil viigistati seis 61:61-le. Lõpuks teenis Pärnu siiski kaheksapunktilise võidu, 72:64. Ühtlasi on Rapla sellel hooajal kaotanud Pärnule juba viis korda. Eelmistes omavahelistes kohtumistes jäi Pärnu peale tulemustega 86:79, 83:69, 78:58 ja 93:88.
Võitjate resultatiivseimaks kerkis 14 punkti, kaheksa lauapalli ja kolme korvisööduga Mihkel Kirves. Robert Valge toetas meeskonda 12 punkti ja nelja resultatiivse sööduga ning Edon Maxhuni 11 silmaga. Rapla parim oli üleplatsimehena 20 punkti visanud ja seitse korvisöötu andnud Brandon Childress.
Korvpalli meistriliiga jätkub laupäeval, kui palliväljakul kohtuvad Tallinna Kalev/TLÜ ja Tartu Ülikool Maks & Moorits.
### Response:
Pärnu alistas sellel hooajal viiendat korda Rapla korvpallimeeskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BC Kalev/Cramo lõpetas vastaste kodusaalis võõrustajate kolmemängulise võiduseeria. Seejuures asuti kohtumist juhtima kohe avaveerandi järel 28:23 ning poolajaks oli kasvanud edu 56:45-le. Kolmandal veerandil tuli tabeli viies meeskond mängu tagasi ning vähendas 11 silmale kärisenud vahe kolmele punktile. Otsustavat veerandit alustati aga kaotusseisust 69:74. Viimasel neljandikul rebis Enea Zastal Zielona Gora korraks juhtimagi, kuid seejärel pani Eesti klubi siiski oma paremuse maksma tulemusega 95:88.
Eesti meisterklubi resultatiivseimaks mängijaks kerkis 30 punkti, kümne korvisöödu ja kolme lauapalliga Marcus Keene. Janari Jõesaar toetas meeskonda 29 silma ja 12 lauapalliga. Vastaste parim oli 22 silma, üheksa lauapalli ja kahe korvisööduga Rolands Freimanis.
Liigatabelis jätkab Enea Zastal Zielona Gora 13 võidu ja üheksa kaotusega viiendal kohal, Kalev/Cramo on kuue võidu ja 13 kaotusega kümnendal positsioonil. | Kalev/Cramo lõpetas head hooaega tegeva Poola klubi võiduseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BC Kalev/Cramo lõpetas vastaste kodusaalis võõrustajate kolmemängulise võiduseeria. Seejuures asuti kohtumist juhtima kohe avaveerandi järel 28:23 ning poolajaks oli kasvanud edu 56:45-le. Kolmandal veerandil tuli tabeli viies meeskond mängu tagasi ning vähendas 11 silmale kärisenud vahe kolmele punktile. Otsustavat veerandit alustati aga kaotusseisust 69:74. Viimasel neljandikul rebis Enea Zastal Zielona Gora korraks juhtimagi, kuid seejärel pani Eesti klubi siiski oma paremuse maksma tulemusega 95:88.
Eesti meisterklubi resultatiivseimaks mängijaks kerkis 30 punkti, kümne korvisöödu ja kolme lauapalliga Marcus Keene. Janari Jõesaar toetas meeskonda 29 silma ja 12 lauapalliga. Vastaste parim oli 22 silma, üheksa lauapalli ja kahe korvisööduga Rolands Freimanis.
Liigatabelis jätkab Enea Zastal Zielona Gora 13 võidu ja üheksa kaotusega viiendal kohal, Kalev/Cramo on kuue võidu ja 13 kaotusega kümnendal positsioonil.
### Response:
Kalev/Cramo lõpetas head hooaega tegeva Poola klubi võiduseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20-aastane Magnusson oli parim ka kvalifikatsioonvõistluse esimeses grupis. Rootslasele tõi esikoha 182,25 punkti. Esimese hüppe eest andsid kohtunikud Magnussonile 94,25 ja kolmanda eest 91,00 punkti. Teise koha sai kanadalane Edouard Therriault (183,00) ja kolmanda ameeriklane Mac Forehand (180,00).
Naiste seas pälvis maailmameistritiitli neutraalse lipu all võistelnud Tatalina, kes kogus 184,50 punkti. Hõbemedali sai kaela tema kaasmaalanna Lana Prusakova (165,00) ja pronksi neil maailmameistrivõistlustelt juba kaks kulda võitnud hiinlanna Eileen Gu. Tiitlikaitsja, prantslanna Tess Ledeux teine hüpe ebaõnnestus sel korral ja ta pidi leppima 7. kohaga, kogudes 113,75 punkti. | Big Airi maailmameistriteks krooniti Magnusson ja Tatalina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20-aastane Magnusson oli parim ka kvalifikatsioonvõistluse esimeses grupis. Rootslasele tõi esikoha 182,25 punkti. Esimese hüppe eest andsid kohtunikud Magnussonile 94,25 ja kolmanda eest 91,00 punkti. Teise koha sai kanadalane Edouard Therriault (183,00) ja kolmanda ameeriklane Mac Forehand (180,00).
Naiste seas pälvis maailmameistritiitli neutraalse lipu all võistelnud Tatalina, kes kogus 184,50 punkti. Hõbemedali sai kaela tema kaasmaalanna Lana Prusakova (165,00) ja pronksi neil maailmameistrivõistlustelt juba kaks kulda võitnud hiinlanna Eileen Gu. Tiitlikaitsja, prantslanna Tess Ledeux teine hüpe ebaõnnestus sel korral ja ta pidi leppima 7. kohaga, kogudes 113,75 punkti.
### Response:
Big Airi maailmameistriteks krooniti Magnusson ja Tatalina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasetis jäi eestlanna esmalt 0:1 taha, kuid võitis seejärel kuus geimi järjest. Teine seti algus oli tasavägisem, kuid eestlanna ei murdunud ja võitis kohtumise ühe tunni ja seitsme minutiga.
Teises ringis kohtub Malõgina kas venelanna Jekaterina Kazinova (WTA 429.) või slovakitari Anika Jaskovaga. | Elena Malõgina alustas Bratislava ITF-i turniiri võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasetis jäi eestlanna esmalt 0:1 taha, kuid võitis seejärel kuus geimi järjest. Teine seti algus oli tasavägisem, kuid eestlanna ei murdunud ja võitis kohtumise ühe tunni ja seitsme minutiga.
Teises ringis kohtub Malõgina kas venelanna Jekaterina Kazinova (WTA 429.) või slovakitari Anika Jaskovaga.
### Response:
Elena Malõgina alustas Bratislava ITF-i turniiri võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miami Openi tenniseturniir algab 22. märtsil. Nadal mängis viimati Austraalia lahtistel meistrivõistlustel, kus langes veerandfinaalis konkurentsist. Sarnaselt Miamile jättis hispaanlane vahele ka Dubai turniiri.
Nadal ei ole seejuures Miamis kordagi võitnud, kuigi on viiel korral jõudnud finaali. Suure tõenäosusega võib maailma kolmandat reketit näha võistlemas aprillis Monte Carlos ja mais Madridi Openil. Vormi lihvib liivaväljakute kuningaks kroonitud Nadal Prantsusmaa lahtisteks, kus ta on võidutenud 13 korda.
Sad to announce that I won't be playing in Miami, a city that I love. I need to fully recover and get ready for the clay court season in Europe. Special message to my fans in the US and in particular to the great Spanish speaking community FL who always give me a great support!
— Rafa Nadal (@RafaelNadal) March 16, 2021 | Nadal jätab Miami turniiri vahele, et keskenduda liivaväljakuhooajale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miami Openi tenniseturniir algab 22. märtsil. Nadal mängis viimati Austraalia lahtistel meistrivõistlustel, kus langes veerandfinaalis konkurentsist. Sarnaselt Miamile jättis hispaanlane vahele ka Dubai turniiri.
Nadal ei ole seejuures Miamis kordagi võitnud, kuigi on viiel korral jõudnud finaali. Suure tõenäosusega võib maailma kolmandat reketit näha võistlemas aprillis Monte Carlos ja mais Madridi Openil. Vormi lihvib liivaväljakute kuningaks kroonitud Nadal Prantsusmaa lahtisteks, kus ta on võidutenud 13 korda.
Sad to announce that I won't be playing in Miami, a city that I love. I need to fully recover and get ready for the clay court season in Europe. Special message to my fans in the US and in particular to the great Spanish speaking community FL who always give me a great support!
— Rafa Nadal (@RafaelNadal) March 16, 2021
### Response:
Nadal jätab Miami turniiri vahele, et keskenduda liivaväljakuhooajale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Van Aerti võiduajaks mõõdeti 11.06, mis teeb keskmiseks kiiruseks 54,6 km/h. Teise koha sai šveitslane Stefan Küng (Groupama - FDJ), kaotades võitjale kuue sekundiga ning kolmandaks jäeti temposõidu maailmameister Ganna, keda jäi esikohast lahutama 11 sekundit.
"Vaatamata sellele, et temposõit oli lühike, oli see väga raske. Sa annad endast alati maksimumi. Ma olen õnnelik, et mu temposõidukiirus on paremaks läinud viimastel aastatel ja suudan parimatega rinda pista. Väga hea hooaja algus on olnud," rääkis Van Aert võidu järel.
Velotuuri üldvõidu pälvinud Pogacar jäi lähirivaalist Van Aertist maha 12 sekundiga ning teenis Tirreno-Adriatico mitmepäevasõidul esikoha ühe minuti ja kolme sekundilise eduga belglase ees. Kolmanda koha sai hispaanlane Mikel Landa (Bahrain-Victorious), kaotades Pogacarile kolme minuti ja 57 sekundiga.
L'ultimo chilometro di @WoutvanAert!
@WoutvanAert last kilometre! #TirrenoAdriatico @eolo_it pic.twitter.com/q9JtfVKKC5
— Tirreno Adriatico (@TirrenAdriatico) March 16, 2021 | Van Aert võitis temposõidu valitseva maailmameistri ees, üldvõit Pogacarile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Van Aerti võiduajaks mõõdeti 11.06, mis teeb keskmiseks kiiruseks 54,6 km/h. Teise koha sai šveitslane Stefan Küng (Groupama - FDJ), kaotades võitjale kuue sekundiga ning kolmandaks jäeti temposõidu maailmameister Ganna, keda jäi esikohast lahutama 11 sekundit.
"Vaatamata sellele, et temposõit oli lühike, oli see väga raske. Sa annad endast alati maksimumi. Ma olen õnnelik, et mu temposõidukiirus on paremaks läinud viimastel aastatel ja suudan parimatega rinda pista. Väga hea hooaja algus on olnud," rääkis Van Aert võidu järel.
Velotuuri üldvõidu pälvinud Pogacar jäi lähirivaalist Van Aertist maha 12 sekundiga ning teenis Tirreno-Adriatico mitmepäevasõidul esikoha ühe minuti ja kolme sekundilise eduga belglase ees. Kolmanda koha sai hispaanlane Mikel Landa (Bahrain-Victorious), kaotades Pogacarile kolme minuti ja 57 sekundiga.
L'ultimo chilometro di @WoutvanAert!
@WoutvanAert last kilometre! #TirrenoAdriatico @eolo_it pic.twitter.com/q9JtfVKKC5
— Tirreno Adriatico (@TirrenAdriatico) March 16, 2021
### Response:
Van Aert võitis temposõidu valitseva maailmameistri ees, üldvõit Pogacarile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nagu arvate võite, siis see otsus polnud kerge," avaldas 8. jaanuaril aastal 2009 MK-sarjas debüüdi teinud Peiffer, keda sellel nädalal Rootsis Österstundis toimuval etapil enam stardis ei näe. "Minu jaoks oli ammu selge, et see hooaeg jääb viimaseks. Teenisin sel aastal mõned head tulemused ning olin konkurentsivõimeline. Saan lõpetada karjääri hea tundega."
Peiffer teenis esikoha tänavu Austrias Hochfilzeni MK-etapil 15 km mass-stardiga sõidus. Kokku on sakslasel ette näidata 11 MK-etapivõitu. Esimese maailmameistritiitli pälvis Peiffer 2010. aastal Venemaal Hantõ-Mansiiskis, kui teenis kulla segateatesõidus. Aasta hiljem pälvis ta samas kohas esikoha sprindis. Olümpiakulla sai sakslane kaela Pyeongchangis, kus oli samuti parim sprindis.
"Ma kuulusin viimasel 13 talvel Saksamaa koondisesse ja kogesin mitmeid erilisi hetki. Sain tunda nii kaotuse kibedust kui võidurõõmu. Sport ja sellest saadud kogemused on mind kujundanud inimesena. Ma tänan kõiki, kes on mind sel teekonnal toetanud," lisas Peiffer.
View this post on Instagram
A post shared by IBU Biathlonworld (@ibu_biathlonworld) | Saksamaa laskesuusalegend Peiffer lõpetas karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nagu arvate võite, siis see otsus polnud kerge," avaldas 8. jaanuaril aastal 2009 MK-sarjas debüüdi teinud Peiffer, keda sellel nädalal Rootsis Österstundis toimuval etapil enam stardis ei näe. "Minu jaoks oli ammu selge, et see hooaeg jääb viimaseks. Teenisin sel aastal mõned head tulemused ning olin konkurentsivõimeline. Saan lõpetada karjääri hea tundega."
Peiffer teenis esikoha tänavu Austrias Hochfilzeni MK-etapil 15 km mass-stardiga sõidus. Kokku on sakslasel ette näidata 11 MK-etapivõitu. Esimese maailmameistritiitli pälvis Peiffer 2010. aastal Venemaal Hantõ-Mansiiskis, kui teenis kulla segateatesõidus. Aasta hiljem pälvis ta samas kohas esikoha sprindis. Olümpiakulla sai sakslane kaela Pyeongchangis, kus oli samuti parim sprindis.
"Ma kuulusin viimasel 13 talvel Saksamaa koondisesse ja kogesin mitmeid erilisi hetki. Sain tunda nii kaotuse kibedust kui võidurõõmu. Sport ja sellest saadud kogemused on mind kujundanud inimesena. Ma tänan kõiki, kes on mind sel teekonnal toetanud," lisas Peiffer.
View this post on Instagram
A post shared by IBU Biathlonworld (@ibu_biathlonworld)
### Response:
Saksamaa laskesuusalegend Peiffer lõpetas karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 14. korda toimuv festival liigub veebi mitte ainult olude sunnil vaid korraldajate sõnul ka selleks, et näidata, et reaalajas loodav etenduskunst internetis on uus tähistamist väärt formaat.
Sel aastal astuvad üles fluxxious_, Paul Beauidoin, Siim Tõniste, Liisi Hint, Shion-Yokoo Ruttas & Rommi Ruttas & Jari Matsi & Judith Parts, Anumai Raska & Johanna Vaiksoo, Ursula Rummel, Annabel Tanila & Kärt Koppel & Daniela Privis, Emer Värk, Lumi Vihterpal & Jekaterina Kultajeva & Kristino Rav, Helina Karvak & Liis Konsap & Kirte Jõesaar, Nele Marie Tiidelepp, Silvia Sosaar, Henri Hütt, Anna Preobrazhenskaya-Maier, Katrena Lenzo, Eline Selgis & Anni Zupping, Rait Rosin, Ringhold, Ruta Ronja Pakalne & Indrek Kornel.
Made in Estonia maraton on alates 2006. aastast toimuv etenduskunstide kureerimata festival, kus kõik saavad osa võtta juhul, kui etteaste on loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning mahub 7 minuti sisse. | 14. etenduskunstide lühivormide festival tähistab uut formaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
14. korda toimuv festival liigub veebi mitte ainult olude sunnil vaid korraldajate sõnul ka selleks, et näidata, et reaalajas loodav etenduskunst internetis on uus tähistamist väärt formaat.
Sel aastal astuvad üles fluxxious_, Paul Beauidoin, Siim Tõniste, Liisi Hint, Shion-Yokoo Ruttas & Rommi Ruttas & Jari Matsi & Judith Parts, Anumai Raska & Johanna Vaiksoo, Ursula Rummel, Annabel Tanila & Kärt Koppel & Daniela Privis, Emer Värk, Lumi Vihterpal & Jekaterina Kultajeva & Kristino Rav, Helina Karvak & Liis Konsap & Kirte Jõesaar, Nele Marie Tiidelepp, Silvia Sosaar, Henri Hütt, Anna Preobrazhenskaya-Maier, Katrena Lenzo, Eline Selgis & Anni Zupping, Rait Rosin, Ringhold, Ruta Ronja Pakalne & Indrek Kornel.
Made in Estonia maraton on alates 2006. aastast toimuv etenduskunstide kureerimata festival, kus kõik saavad osa võtta juhul, kui etteaste on loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning mahub 7 minuti sisse.
### Response:
14. etenduskunstide lühivormide festival tähistab uut formaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kontakt (Kaunase Žalgirisega) tekkis möödunud aasta augusti lõpus. Testimisel käisin oktoobri koolivaheajal," rääkis Roose. "Kaunasesse jõudsin 27. veebruaril. Algne plaan oli jaanuari alguses minna, aga koroonapandeemia segas vahele. Esimesed seitse päeva pidime olema isolatsioonis. Esimene trenn ja kohtumine meeskonnaga toimusid 7. märtsil."
"Esialgu pakutakse mulle lepingut kaheks aastaks ja selline on ka minu plaan. Eks näis, mis elu edasi toob," jätkas Roose, kes treenib Krepšinio mokykla "Žalgiris" U-17 meeskonnaga.
"Elan siin kortermajaühetoalises korteris, mis asub 800 meetrit treeningkohast. Hetkel õpin distantsõppel ikka Kuristiku Gümnaasiumis," lisas Roose, kes treenib hetkel piirangute tõttu ühe korra päevas. "Kell 8-14 on kool arvutis, seejärel lõuna ja kell 17-19 trenn. Peale trenni on umbes kella 23-ni vaba ning siis lähen magama."
Mida soovitab Roose noortele klubikaaslastele? "Trenni teha ja mugavustsoonist välja tulla! Mõelda suurelt. Nagu ütles Michael Jordan, "I can accept failure, but I can't accept not trying!" Mina otsustasin võimalust kasutada ja proovida," ütles Roose.
Treener Valdo Lips Roosest: "Hea meel Rando üle, et tal tekkis võimalus ühineda Euroopa ühe edukama ja suurte traditsioonidega klubiga. Palju õnne ja edu!"
Roose alustas korvpalli mängimist Viimsis ning on treeninud treenerite Sulev Särekanno, Tanel Einaste, Märt Rohlin, Zilvinas Strazdas, Valdo Lips ja Martin Toomas käe all. | Žalgirise süsteemiga liitunud Roose: tuleb mugavustsoonist välja tulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kontakt (Kaunase Žalgirisega) tekkis möödunud aasta augusti lõpus. Testimisel käisin oktoobri koolivaheajal," rääkis Roose. "Kaunasesse jõudsin 27. veebruaril. Algne plaan oli jaanuari alguses minna, aga koroonapandeemia segas vahele. Esimesed seitse päeva pidime olema isolatsioonis. Esimene trenn ja kohtumine meeskonnaga toimusid 7. märtsil."
"Esialgu pakutakse mulle lepingut kaheks aastaks ja selline on ka minu plaan. Eks näis, mis elu edasi toob," jätkas Roose, kes treenib Krepšinio mokykla "Žalgiris" U-17 meeskonnaga.
"Elan siin kortermajaühetoalises korteris, mis asub 800 meetrit treeningkohast. Hetkel õpin distantsõppel ikka Kuristiku Gümnaasiumis," lisas Roose, kes treenib hetkel piirangute tõttu ühe korra päevas. "Kell 8-14 on kool arvutis, seejärel lõuna ja kell 17-19 trenn. Peale trenni on umbes kella 23-ni vaba ning siis lähen magama."
Mida soovitab Roose noortele klubikaaslastele? "Trenni teha ja mugavustsoonist välja tulla! Mõelda suurelt. Nagu ütles Michael Jordan, "I can accept failure, but I can't accept not trying!" Mina otsustasin võimalust kasutada ja proovida," ütles Roose.
Treener Valdo Lips Roosest: "Hea meel Rando üle, et tal tekkis võimalus ühineda Euroopa ühe edukama ja suurte traditsioonidega klubiga. Palju õnne ja edu!"
Roose alustas korvpalli mängimist Viimsis ning on treeninud treenerite Sulev Särekanno, Tanel Einaste, Märt Rohlin, Zilvinas Strazdas, Valdo Lips ja Martin Toomas käe all.
### Response:
Žalgirise süsteemiga liitunud Roose: tuleb mugavustsoonist välja tulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ootame ära EMA neljapäevase otsuse. Selle alusel kujundavad riigid oma seisukoha, kas jätkata AstraZeneca kasutamist ning selle põhjal saab Eesti oma sammud teha," ütles Kiik teisipäeval ERR-ile.
Kiik selgitas, et sinnani ei olegi alust teistelt riikidelt vaktsiinide äramüümist taotleda, kuna ükski maa ei ole AstraZenecast lõplikult loobunud, vaid on selle kasutamise nädalaks või kaheks peatanud.
"Kui Euroopa Ravimiamet tunnistab AstraZeneca ohutuks, aga mõni riik otsustab siiski seda mitte kasutada, alles siis saame tema poole pöörduda," rääkis minister. Kiik selgitas, et riigid võivad Euroopa Liidu sõlmitud raamlepingu alusel saadud vaktsiine teistele müüa, ainult kõrgemat hinda ei tohi nende eest küsida.
Tervise- ja tööminister meenutas ka, et on teinud ühe pöördumise koos Läti ja Leedu koleegiga ning teise individuaalselt Euroopa Komisjonile, et see võimaldaks tulevasi vaktsiinidoose eraldada suuremas koguses neile riikidele, kus nakatumise tase on kõrgem ning samas vaktsineeritakse kiiremini. "Eesti vastab neile mõlemale kriteeriumile," tõdes Kiik.
Lisaks oleneb Eesti edasine tegevus ka immunoprofülaktika ekspertkomisjoni teisipäeval toimuva istungi ning neljapäeval, pärast EMA otsuse avalikustamist toimuva istungi tulemustest, märkis Kiik.
Rohkem kui kümme Euroopa Liidu riiki - nende seas ka Euroopa suurima rahvaarvuga Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia - on ettevaatusabinõuna peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et see võib põhjustada vaktsineeritutel tromboosi. EMA ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon on seni kinnitanud, et AstraZeneca on ohutu ning samast seisukohast lähtub vaktsineerimisel ka Eesti. | Teistelt riikidelt AstraZeneca taotlemine sõltub EMA neljapäevasest otsusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ootame ära EMA neljapäevase otsuse. Selle alusel kujundavad riigid oma seisukoha, kas jätkata AstraZeneca kasutamist ning selle põhjal saab Eesti oma sammud teha," ütles Kiik teisipäeval ERR-ile.
Kiik selgitas, et sinnani ei olegi alust teistelt riikidelt vaktsiinide äramüümist taotleda, kuna ükski maa ei ole AstraZenecast lõplikult loobunud, vaid on selle kasutamise nädalaks või kaheks peatanud.
"Kui Euroopa Ravimiamet tunnistab AstraZeneca ohutuks, aga mõni riik otsustab siiski seda mitte kasutada, alles siis saame tema poole pöörduda," rääkis minister. Kiik selgitas, et riigid võivad Euroopa Liidu sõlmitud raamlepingu alusel saadud vaktsiine teistele müüa, ainult kõrgemat hinda ei tohi nende eest küsida.
Tervise- ja tööminister meenutas ka, et on teinud ühe pöördumise koos Läti ja Leedu koleegiga ning teise individuaalselt Euroopa Komisjonile, et see võimaldaks tulevasi vaktsiinidoose eraldada suuremas koguses neile riikidele, kus nakatumise tase on kõrgem ning samas vaktsineeritakse kiiremini. "Eesti vastab neile mõlemale kriteeriumile," tõdes Kiik.
Lisaks oleneb Eesti edasine tegevus ka immunoprofülaktika ekspertkomisjoni teisipäeval toimuva istungi ning neljapäeval, pärast EMA otsuse avalikustamist toimuva istungi tulemustest, märkis Kiik.
Rohkem kui kümme Euroopa Liidu riiki - nende seas ka Euroopa suurima rahvaarvuga Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia - on ettevaatusabinõuna peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et see võib põhjustada vaktsineeritutel tromboosi. EMA ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon on seni kinnitanud, et AstraZeneca on ohutu ning samast seisukohast lähtub vaktsineerimisel ka Eesti.
### Response:
Teistelt riikidelt AstraZeneca taotlemine sõltub EMA neljapäevasest otsusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaal Birminghamis 17.-21. märtsini toimuv võistlus on BWF HSBC World Tour Super 1000 kategooria turniir, kus tänavu on auhinnafond 850 000 dollarit.
All England Open algab kolmapäeval, 17. märtsil, kui peetakse kõik 80 esimese ringi mängu. Kristin Kuuba (BWF 55.) kohtub naisüksikmängu esimeses ringis taaskord Tai esindajaga, kuid seda puhku endise maailmameistri Ratchanok Intanoga (BWF 6.). Eesti sulgpallifännidele on Intano tuttav 2016. aasta Rio olümpiamängudelt, kui alagrupifaasis kohtus ta tolle aja Eesti esireketi Kati Tolmoffiga. Tookord jäi tailanna peale. Naispaarismängus kohtuvad Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (BWF 60.) esimeses ringis Taani paari Christine Buschi ja Amalie Schulziga (BWF 53.). Taani paariga on Rüütel varasemalt kohtunud, kui paarismängus koos Kuubaga alistati 2018. aasta Leedu Euroopa karikaetapi finaalis taanlannad kahes geimis.
Meesüksikmängus on üle pika aja platsil taas maailma esireket Kento Momota. Tema viimane võistlus oli 2020. aasta jaanuaris. Naisüksikmängus andis esmaspäeval teada olümpiavõitja Carolina Marin (BWF 3.), et peab All England Openi vahele jätma vigastuse tõttu, mis kimbutas teda juba märtsi alguses toimunud Swiss Openist alates.
Eestist on YONEX All England Openil ka neljas esindaja. Nimelt on Artur Zaluzhnõi ametis peakohtuniku asetäitjana. | Kolm Eesti sulgpallurit osalevad maailma prestiižseimal võistlusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaal Birminghamis 17.-21. märtsini toimuv võistlus on BWF HSBC World Tour Super 1000 kategooria turniir, kus tänavu on auhinnafond 850 000 dollarit.
All England Open algab kolmapäeval, 17. märtsil, kui peetakse kõik 80 esimese ringi mängu. Kristin Kuuba (BWF 55.) kohtub naisüksikmängu esimeses ringis taaskord Tai esindajaga, kuid seda puhku endise maailmameistri Ratchanok Intanoga (BWF 6.). Eesti sulgpallifännidele on Intano tuttav 2016. aasta Rio olümpiamängudelt, kui alagrupifaasis kohtus ta tolle aja Eesti esireketi Kati Tolmoffiga. Tookord jäi tailanna peale. Naispaarismängus kohtuvad Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (BWF 60.) esimeses ringis Taani paari Christine Buschi ja Amalie Schulziga (BWF 53.). Taani paariga on Rüütel varasemalt kohtunud, kui paarismängus koos Kuubaga alistati 2018. aasta Leedu Euroopa karikaetapi finaalis taanlannad kahes geimis.
Meesüksikmängus on üle pika aja platsil taas maailma esireket Kento Momota. Tema viimane võistlus oli 2020. aasta jaanuaris. Naisüksikmängus andis esmaspäeval teada olümpiavõitja Carolina Marin (BWF 3.), et peab All England Openi vahele jätma vigastuse tõttu, mis kimbutas teda juba märtsi alguses toimunud Swiss Openist alates.
Eestist on YONEX All England Openil ka neljas esindaja. Nimelt on Artur Zaluzhnõi ametis peakohtuniku asetäitjana.
### Response:
Kolm Eesti sulgpallurit osalevad maailma prestiižseimal võistlusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakonda toetas märtsis 28 protsenti valijatest. Veebruaris oli Refoemierakonna toetus Kantar Emori küsitluses 30 ja jaanuaris 27 protsenti.
Teisel kohal oli EKRE 19 protsendi suuruse toetusega. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid veidi enam ehk 20 protsenti.
Keskerakonna toetus tegi väikese tõusu 18 protsendile. Kuu varem oli Keskerakonna toetus 17 protsenti.
Neljandal kohal on parlamendiväline Eesti 200, keda toetas märtsis 16 protsenti valijatest. Veebruaris oli nende toetus 15 protsenti.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli üheksa ja Isamaal viis protsenti. Need numbrid kuu varasemaga võrreldes ei muutunud.
Roheliste toetus kerkis Kantar Emori küsitluses märtsis neljale protsendile. Tulevikuerakonna toetus oli üks protsent.
Kantar Emori andmetel on Reformierakonna toetus kõige kõrgem 24-49-aastaste naiste hulgas. EKRE-t toetavad enam 50-64-aastased mehed. Keskerakonna toetajaskond on suurim üle 65-aastaste vanusegrupis. Eesti 200 toetus on kõige kõrgem alla 35-aastaste hulgas.
Märtsikuises küsitluslaines (11.-16. märts) osales 1114 valimisealist kodanikku vanuses 18-84 eluaastat. Küsitlus viidi läbi veebi teel. | Emor: erakondade reitingute edetabelit juhib Reformierakond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakonda toetas märtsis 28 protsenti valijatest. Veebruaris oli Refoemierakonna toetus Kantar Emori küsitluses 30 ja jaanuaris 27 protsenti.
Teisel kohal oli EKRE 19 protsendi suuruse toetusega. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid veidi enam ehk 20 protsenti.
Keskerakonna toetus tegi väikese tõusu 18 protsendile. Kuu varem oli Keskerakonna toetus 17 protsenti.
Neljandal kohal on parlamendiväline Eesti 200, keda toetas märtsis 16 protsenti valijatest. Veebruaris oli nende toetus 15 protsenti.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli üheksa ja Isamaal viis protsenti. Need numbrid kuu varasemaga võrreldes ei muutunud.
Roheliste toetus kerkis Kantar Emori küsitluses märtsis neljale protsendile. Tulevikuerakonna toetus oli üks protsent.
Kantar Emori andmetel on Reformierakonna toetus kõige kõrgem 24-49-aastaste naiste hulgas. EKRE-t toetavad enam 50-64-aastased mehed. Keskerakonna toetajaskond on suurim üle 65-aastaste vanusegrupis. Eesti 200 toetus on kõige kõrgem alla 35-aastaste hulgas.
Märtsikuises küsitluslaines (11.-16. märts) osales 1114 valimisealist kodanikku vanuses 18-84 eluaastat. Küsitlus viidi läbi veebi teel.
### Response:
Emor: erakondade reitingute edetabelit juhib Reformierakond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitika raportis öeldakse, et esilekerkivad ohud ei võimalda enam kinni pidada lubadusest tuumalõhkepeade arvu kärpida.
"ÜK liigub tuumarelvavarude üldisele tasemele, milleks on mitte rohkem kui 260 tuumalõhkepead," märgib raport. Praegu on Suurbritannial 180 tuumalõhkepead.
"Meie tuumapotentsiaali peamine eesmärk on säilitada rahu ja hoida ära agressioon," märgitakse dokumendis.
"2010. aastal teatas valitsus kavatsusest vähendada tuumavõimet 2020. aastate keskpaigaks 225 lõhkepealt 180 tuumalõhkepeale. Kuid muutuvat julgeolekukeskkonda ja laiemat .... ohtude spektrit arvestades ei saa see jätkuda ning Suurbritannia tõstab tuumapotentsiaali künnise 260 lõhkepeani."
Raporti kohaselt jääb Briti mereväe koosseisu endiselt neli allveelaeva, millest üks on alalises lahinguvalves.
"1944. aastast alates ei ole meie raketid suunatud ühegi riigi vastu. Me jääme endiselt minimaalse löögivõime juurde, mis on vajalik tuumaheidutusjõu efektiivsuse säilitamiseks terve spektri ohtude vastu, mis riiki ükskõik, mis suunast ähvardavad," rõhutab dokument. | Suurbritannia teatas plaanist suurendada tuumarelvavarusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitika raportis öeldakse, et esilekerkivad ohud ei võimalda enam kinni pidada lubadusest tuumalõhkepeade arvu kärpida.
"ÜK liigub tuumarelvavarude üldisele tasemele, milleks on mitte rohkem kui 260 tuumalõhkepead," märgib raport. Praegu on Suurbritannial 180 tuumalõhkepead.
"Meie tuumapotentsiaali peamine eesmärk on säilitada rahu ja hoida ära agressioon," märgitakse dokumendis.
"2010. aastal teatas valitsus kavatsusest vähendada tuumavõimet 2020. aastate keskpaigaks 225 lõhkepealt 180 tuumalõhkepeale. Kuid muutuvat julgeolekukeskkonda ja laiemat .... ohtude spektrit arvestades ei saa see jätkuda ning Suurbritannia tõstab tuumapotentsiaali künnise 260 lõhkepeani."
Raporti kohaselt jääb Briti mereväe koosseisu endiselt neli allveelaeva, millest üks on alalises lahinguvalves.
"1944. aastast alates ei ole meie raketid suunatud ühegi riigi vastu. Me jääme endiselt minimaalse löögivõime juurde, mis on vajalik tuumaheidutusjõu efektiivsuse säilitamiseks terve spektri ohtude vastu, mis riiki ükskõik, mis suunast ähvardavad," rõhutab dokument.
### Response:
Suurbritannia teatas plaanist suurendada tuumarelvavarusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese taastuvenergia oksjoni korraldas riik 2019. aastal, teise mullu. Konkurss on avatud alla ühemegavatise elektrilise võimsusega taastuva energiaallika tootmisseadmetele, mis alustavad tootmist 1. septembril 2023. aastal.
Vähempakkumisega on riik soovinud igal korral saada turule täiendavalt viie gigavatt-tunni ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat aastas, selleks sobivad näiteks nii väikesed tuulikud, päikesepaneelid kui biogaasijaamad. Vähempakkumise võitjale makstakse toetust 12 aasta jooksul.
Mõlemal vähempakkumisel võitjate sekka arvatud Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul plaanib energiaettevõte suure tõenäosusega vähempakkumisel osaleda. "Esimesel kahel oksjonil olime edukad ja kindlasti vaatame, milliste projektidega saaks osaleda ka kolmandal," märkis ta.
Oksjonid pakuvad Kaasiku sõnul investorile täiendavat kindlust, mis ühtlasi toob ka hinna madalale ja maksumaksjale taskukohaseks. "Mida me täna nüüd teame on see, et väikestest oksjonitest on see viimane. Tulevad suured oksjonid ka, vähemalt kaks tükki, kus ju ka väiksemad projektid saavad osa võtta. Ma arvan, et neid peab ilmselt pidama edasi ka, vähemalt seniks kui pole taastuvenergia muutunud nii odavaks, et üldse mingit toetust ei vaja," rääkis Kaasik.
"Eks riigil on keeruline olukord. Eesti energeetika alustala on aastakümneid olnud põlevkivienergeetika, mis uues valguses ja uues reaalsuses peab vaikselt hääbuma, seda kõikide nende varadega, mis on sinna investeeritud," sõnas Kaasik. "See on kompleksne küsimus. Fakt on see, et ei pääse sellest üle ega ümber."
Kaasik märkis, et rohepöörde juures mängib määravat rolli lisaks riiklikele investeeringutele ja meetmetele ka CO2 kvoodi hind, mistõttu ühel hetkel ei soosi turg enam põlevkivienergia tootmist.
Eesti Gaas näeks hea meelega veel oksjoneid. "Realistlikult oksjonitel on toetushinnad nii madalad, et igal juhul oleks riigil mõistlik selle hinna eest saada taastuvenergiat nii palju kui võimalik siia riiki ja küllap see ühel hetkel loob ka uusi võimalusi taastuvenergia salvestamise koha pealt," märkis Kuusik.
Oksjonitel on oluline roll kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmisel
Samuti eelmisel kahel vähempakkumisel võitnud Sunly Solari tegevjuhi Priit Lepasepa sõnul on turuosalistel vähempakkumiste vastu huvi olemas ja riik peaks neid rohkem korraldama.
"Oksjonitel oleme muidugi osalenud, plaanime osaleda ka kõigil tulevastel oksjonitel. Selles osas on hästi läinud. Projektid, mis olid esimesel oksjonil on tänaseks püsti ja teisel oksjonil osalenud projekt on ehituses," rääkis ta. Viimane valmib suve lõpuks.
"Pooldame kindlasti oksjoneid, see on kindlasti mõistlikum viis kui vanaviisi toetustega projektid. Kuna elektrit on kõigil vaja, siis sotsiaalse kulu poolest on ta kõige odavam viis, kuidas tarbijate vajadust katta," rääkis Lepasepp. "Tänane skeem on selline, et hinnad on jõudnud sellisele piirile, et toetuse osakaal on märkimisväärselt väiksem."
Lepasepp märkis, et vähempakkumise võitmine tagab ka projektidele investorite ja finantseerijate silmis teatud kindluse. Energeetikamaailmas tegutsevad eraettevõtted peavad ka pankade silmis rohkem tõestama, et jõuavad oma laene teenindada. Sellised meetmed on tema sõnul abiks.
Eesti vähempakkumised näitavad, et huvi sektoris tegutsemise vastu on olemas. Sunly Solari juhi sõnul peaks riik rohepöörde käigus panustama just enam sellele, et ettevõtjad oma lahendustega välja tuleks. See omakorda võimendab uute energiate turuletoomist, mida turuosalised lahendada proovivad.
"Kindlasti me oleme oma taastuvenergia eesmärkide kursil, aga tegelikult meil on seda ressurssi olemas, saaks seda rohkem toota. Energeetikas on väga oluline roll riigi suunistel. Riik peab seda tootmist oma territooriumil tahtma," märkis Lepasepp.
"Kliimaneutraalsuse eesmärk tähendab energeetikas või elektritootmises 100-protsendiliselt taastuvenergiale üleminekut, nii või naa peab sinna jõudma. Küsimus on selles, kui kiiresti sinna jõutakse," sõnas ta. | Turuosaliste hinnangul võiks riik enam taastuvenergia oksjoneid korraldada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese taastuvenergia oksjoni korraldas riik 2019. aastal, teise mullu. Konkurss on avatud alla ühemegavatise elektrilise võimsusega taastuva energiaallika tootmisseadmetele, mis alustavad tootmist 1. septembril 2023. aastal.
Vähempakkumisega on riik soovinud igal korral saada turule täiendavalt viie gigavatt-tunni ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat aastas, selleks sobivad näiteks nii väikesed tuulikud, päikesepaneelid kui biogaasijaamad. Vähempakkumise võitjale makstakse toetust 12 aasta jooksul.
Mõlemal vähempakkumisel võitjate sekka arvatud Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul plaanib energiaettevõte suure tõenäosusega vähempakkumisel osaleda. "Esimesel kahel oksjonil olime edukad ja kindlasti vaatame, milliste projektidega saaks osaleda ka kolmandal," märkis ta.
Oksjonid pakuvad Kaasiku sõnul investorile täiendavat kindlust, mis ühtlasi toob ka hinna madalale ja maksumaksjale taskukohaseks. "Mida me täna nüüd teame on see, et väikestest oksjonitest on see viimane. Tulevad suured oksjonid ka, vähemalt kaks tükki, kus ju ka väiksemad projektid saavad osa võtta. Ma arvan, et neid peab ilmselt pidama edasi ka, vähemalt seniks kui pole taastuvenergia muutunud nii odavaks, et üldse mingit toetust ei vaja," rääkis Kaasik.
"Eks riigil on keeruline olukord. Eesti energeetika alustala on aastakümneid olnud põlevkivienergeetika, mis uues valguses ja uues reaalsuses peab vaikselt hääbuma, seda kõikide nende varadega, mis on sinna investeeritud," sõnas Kaasik. "See on kompleksne küsimus. Fakt on see, et ei pääse sellest üle ega ümber."
Kaasik märkis, et rohepöörde juures mängib määravat rolli lisaks riiklikele investeeringutele ja meetmetele ka CO2 kvoodi hind, mistõttu ühel hetkel ei soosi turg enam põlevkivienergia tootmist.
Eesti Gaas näeks hea meelega veel oksjoneid. "Realistlikult oksjonitel on toetushinnad nii madalad, et igal juhul oleks riigil mõistlik selle hinna eest saada taastuvenergiat nii palju kui võimalik siia riiki ja küllap see ühel hetkel loob ka uusi võimalusi taastuvenergia salvestamise koha pealt," märkis Kuusik.
Oksjonitel on oluline roll kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmisel
Samuti eelmisel kahel vähempakkumisel võitnud Sunly Solari tegevjuhi Priit Lepasepa sõnul on turuosalistel vähempakkumiste vastu huvi olemas ja riik peaks neid rohkem korraldama.
"Oksjonitel oleme muidugi osalenud, plaanime osaleda ka kõigil tulevastel oksjonitel. Selles osas on hästi läinud. Projektid, mis olid esimesel oksjonil on tänaseks püsti ja teisel oksjonil osalenud projekt on ehituses," rääkis ta. Viimane valmib suve lõpuks.
"Pooldame kindlasti oksjoneid, see on kindlasti mõistlikum viis kui vanaviisi toetustega projektid. Kuna elektrit on kõigil vaja, siis sotsiaalse kulu poolest on ta kõige odavam viis, kuidas tarbijate vajadust katta," rääkis Lepasepp. "Tänane skeem on selline, et hinnad on jõudnud sellisele piirile, et toetuse osakaal on märkimisväärselt väiksem."
Lepasepp märkis, et vähempakkumise võitmine tagab ka projektidele investorite ja finantseerijate silmis teatud kindluse. Energeetikamaailmas tegutsevad eraettevõtted peavad ka pankade silmis rohkem tõestama, et jõuavad oma laene teenindada. Sellised meetmed on tema sõnul abiks.
Eesti vähempakkumised näitavad, et huvi sektoris tegutsemise vastu on olemas. Sunly Solari juhi sõnul peaks riik rohepöörde käigus panustama just enam sellele, et ettevõtjad oma lahendustega välja tuleks. See omakorda võimendab uute energiate turuletoomist, mida turuosalised lahendada proovivad.
"Kindlasti me oleme oma taastuvenergia eesmärkide kursil, aga tegelikult meil on seda ressurssi olemas, saaks seda rohkem toota. Energeetikas on väga oluline roll riigi suunistel. Riik peab seda tootmist oma territooriumil tahtma," märkis Lepasepp.
"Kliimaneutraalsuse eesmärk tähendab energeetikas või elektritootmises 100-protsendiliselt taastuvenergiale üleminekut, nii või naa peab sinna jõudma. Küsimus on selles, kui kiiresti sinna jõutakse," sõnas ta.
### Response:
Turuosaliste hinnangul võiks riik enam taastuvenergia oksjoneid korraldada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chieri alistas nädala keskel peetud veerandfinaalis 3:0 (25:17, 25:18, 25:23) Trentino, Laak sekkus episoodiliselt ja tõi kaks punkti (+2). Poolfinaalis kohtus Chieri Novara naiskonnaga ning pidi vastu võtma 1:3 (21:25, 20:25, 25:20, 24:26) kaotuse, Laak käis korduvalt edukalt servimas ning lõi ka ühe ässa. Finaalis alistas Conegliano 3:1 Novara, vahendab volley.ee.
Itaalia meeste esiliigas said Robert Viiber ja Cantu 3:0 (25:19, 25:22, 25:21) võidu Mondovi meeskonna vastu. Sidemängijana tegutsev Viiber oli tavapäraselt ka resultatiivne, tuues kuus punkti (+4). Tabelis on Cantu 22 punktiga kümnes.
Play-off'idega tehti algust Saksamaal, kus pääsesid veerandfinaali nii Martti Juhkami (VfB Friedrichshafen) kui Karli Allik (Königs Wusterhauseni Netzhoppers) ja Eesti rahvusmeeskonna peatreener Cedric Enard (Berliini Recycling Volleys).
Friedrichshafen kaotas veerandfinaali avamängu Bühlile 2:3 (25:17, 21:25, 21:25, 25:20, 13:15), Juhkami tõi 11 punkti (+5). Kaks järgmist mängu pöörati aga enda kasuks vastavalt 3:0 (25:17, 25:21, 25:18) ning 3:1 (25:21, 23:25, 25:23, 25:22). Juhkami oli teises kohtumises 16 punktiga (+11) oma meeskonna resultatiivseim ja pälvis ka parima mängija tiitli. Seega pääses Friedrichshafen poolfinaali, kus kohtutakse Lüneburgiga.
Allik ja Netzhoppers kohtuvad veerandfinaalseerias Enardi ja Berliiniga, avamängu võitis 3:0 (25:16, 25:21, 25:20) Berliini meeskond. Allik tõi Netzhoppersi kasuks kuus punkti (-3).
Küprose meistriliiga play-off'is kohtusid omavahel eestlased Taavi Nõmmistu ja Kevin Saar, kes mõlemad kerkisid oma meeskonna resultatiivseimaks. 3:1 (25:22, 25:16, 23:25, 25:22) jäi peale Saare koduklubi Nicosia Apoel. Saarelt 17 punkti (+7). Nõmmistu tõi Famagusta Nea Salamise kasuks 18 punkti (+9). Eestlaste tööandjad võitlevad kohtadele 6.-9., praegu on Nicosia 12 punktiga nelja meeskonna konkurentsis esikohal, Nea Salamis kolme punktiga kolmas.
Belgia naiste kõrgliigas sai Hanna Pajula tööandja Michelbeke Saturnus 1:3 (25:23, 23:25, 16:25, 16:25) kaotuse Genti naiskonnalt. Pajula kogus vähese mänguajaga kolm punkti (+3). Tabelis on Michelbeke nelja punktiga kaheksandal kohal.
Prantsusmaa meeste kõrgliigas peeti kahe vooru mängud. Markkus Keele koduklubi Nice pidi esmalt tunnistama Nantes Reze'i 3:1 (28/26 19/25 25/14 25/23) paremust, Keel sekkus hetketi. Teises kohtumises alistati 3:0 (26/24 25/21 26/24) Cambrai, Keel ei mänginud. Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete pidi nädala esimeses mängus tunnistama Montpellier' 3:2 (26/24 25/21 17/25 22/25 15/9) üleolekut, Kreegilt 16 punkti (+13). Seejärel alistati 3:2 (21/25 25/23 25/16 28/30 15/13) Nantes'i Reze, Kreek tõi koguni 18 punkti (+15). Tabelis on Sete 33 punktiga üheksas, Nice 18 punktiga 13. Meeste esiliigas käivad play-off'id ja Henri Treiali koduklubi Saint-Nazare sai A-grupis kaks võitu. 3:0 (25:18, 28:26, 25:22) alistati Martigues, Treialilt 11 punkti (+5). Seejärel saadi 3:0 (25/23 25/17 25/23) jagu ka Saint-Quentinist, eestlasest temporündajalt kuus punkti (+4). Tabelis ollakse liidrikohal 20 punktiga. B-grupis on Eesti rahvusmeeskonna abitreeneri Loic Geileri juhendatav Frejus viie punktiga viimane.
Prantsusmaa naiste kõrgliigas pidas Kristiine Miileni koduklubi Nancy Vandoeuvre karikavõistluste veerandfinaali Mouginsi vastu ja sai 2:3 (25:21, 23:25, 25:20, 20:25, 11:15) kaotuse. Liigamängudes oli paus.
Hispaania meistriliigas aitas Mart Naaber oma koduklubi CV Terueli 3:1 (20:25, 25:20, 25:15, 25:22) võiduni Soria meeskonna üle. Eestlasest tempomehelt üheksa punkti (+8). Ühtlasi sai läbi põhiturniir, kus Teruel sai 70 punktiga teise koha.
Kreeka meistriliigas tegi korraliku mängu Andri Aganits, kes aitas Thessaloniki PAOK-i 3:1 (23:25, 25:23, 25:21, 26:24) võidule Foinikas Siou üle. Eesti koondise tempomehe arvele kogunes 12 punkti (+11). Tabelis on PAOK 25 punktiga kolmas.
Soomes lõppes Oliver Lüütsepa juhendatava Akaa Volley hooaeg, sest veerandfinaalis jäädi 0:3 (21/25 20/25 21/25) ja 2:3 (25:22, 25:22, 23:25, 14:25, 10:15) alla Kokkola Tiikeritele ning langeti konkurentsist.
Luksemburgis sai 3:2 (25:21, 21:25, 25:22, 25:27, 25:23) võidu Anu Ennoki ja Merlin Hurda koduklubi VC Mamer. Tabelis kerkiti 13 punktiga teiseks. | Nädal piiri taga: Laak mängis Itaalia karikavõistluste poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chieri alistas nädala keskel peetud veerandfinaalis 3:0 (25:17, 25:18, 25:23) Trentino, Laak sekkus episoodiliselt ja tõi kaks punkti (+2). Poolfinaalis kohtus Chieri Novara naiskonnaga ning pidi vastu võtma 1:3 (21:25, 20:25, 25:20, 24:26) kaotuse, Laak käis korduvalt edukalt servimas ning lõi ka ühe ässa. Finaalis alistas Conegliano 3:1 Novara, vahendab volley.ee.
Itaalia meeste esiliigas said Robert Viiber ja Cantu 3:0 (25:19, 25:22, 25:21) võidu Mondovi meeskonna vastu. Sidemängijana tegutsev Viiber oli tavapäraselt ka resultatiivne, tuues kuus punkti (+4). Tabelis on Cantu 22 punktiga kümnes.
Play-off'idega tehti algust Saksamaal, kus pääsesid veerandfinaali nii Martti Juhkami (VfB Friedrichshafen) kui Karli Allik (Königs Wusterhauseni Netzhoppers) ja Eesti rahvusmeeskonna peatreener Cedric Enard (Berliini Recycling Volleys).
Friedrichshafen kaotas veerandfinaali avamängu Bühlile 2:3 (25:17, 21:25, 21:25, 25:20, 13:15), Juhkami tõi 11 punkti (+5). Kaks järgmist mängu pöörati aga enda kasuks vastavalt 3:0 (25:17, 25:21, 25:18) ning 3:1 (25:21, 23:25, 25:23, 25:22). Juhkami oli teises kohtumises 16 punktiga (+11) oma meeskonna resultatiivseim ja pälvis ka parima mängija tiitli. Seega pääses Friedrichshafen poolfinaali, kus kohtutakse Lüneburgiga.
Allik ja Netzhoppers kohtuvad veerandfinaalseerias Enardi ja Berliiniga, avamängu võitis 3:0 (25:16, 25:21, 25:20) Berliini meeskond. Allik tõi Netzhoppersi kasuks kuus punkti (-3).
Küprose meistriliiga play-off'is kohtusid omavahel eestlased Taavi Nõmmistu ja Kevin Saar, kes mõlemad kerkisid oma meeskonna resultatiivseimaks. 3:1 (25:22, 25:16, 23:25, 25:22) jäi peale Saare koduklubi Nicosia Apoel. Saarelt 17 punkti (+7). Nõmmistu tõi Famagusta Nea Salamise kasuks 18 punkti (+9). Eestlaste tööandjad võitlevad kohtadele 6.-9., praegu on Nicosia 12 punktiga nelja meeskonna konkurentsis esikohal, Nea Salamis kolme punktiga kolmas.
Belgia naiste kõrgliigas sai Hanna Pajula tööandja Michelbeke Saturnus 1:3 (25:23, 23:25, 16:25, 16:25) kaotuse Genti naiskonnalt. Pajula kogus vähese mänguajaga kolm punkti (+3). Tabelis on Michelbeke nelja punktiga kaheksandal kohal.
Prantsusmaa meeste kõrgliigas peeti kahe vooru mängud. Markkus Keele koduklubi Nice pidi esmalt tunnistama Nantes Reze'i 3:1 (28/26 19/25 25/14 25/23) paremust, Keel sekkus hetketi. Teises kohtumises alistati 3:0 (26/24 25/21 26/24) Cambrai, Keel ei mänginud. Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete pidi nädala esimeses mängus tunnistama Montpellier' 3:2 (26/24 25/21 17/25 22/25 15/9) üleolekut, Kreegilt 16 punkti (+13). Seejärel alistati 3:2 (21/25 25/23 25/16 28/30 15/13) Nantes'i Reze, Kreek tõi koguni 18 punkti (+15). Tabelis on Sete 33 punktiga üheksas, Nice 18 punktiga 13. Meeste esiliigas käivad play-off'id ja Henri Treiali koduklubi Saint-Nazare sai A-grupis kaks võitu. 3:0 (25:18, 28:26, 25:22) alistati Martigues, Treialilt 11 punkti (+5). Seejärel saadi 3:0 (25/23 25/17 25/23) jagu ka Saint-Quentinist, eestlasest temporündajalt kuus punkti (+4). Tabelis ollakse liidrikohal 20 punktiga. B-grupis on Eesti rahvusmeeskonna abitreeneri Loic Geileri juhendatav Frejus viie punktiga viimane.
Prantsusmaa naiste kõrgliigas pidas Kristiine Miileni koduklubi Nancy Vandoeuvre karikavõistluste veerandfinaali Mouginsi vastu ja sai 2:3 (25:21, 23:25, 25:20, 20:25, 11:15) kaotuse. Liigamängudes oli paus.
Hispaania meistriliigas aitas Mart Naaber oma koduklubi CV Terueli 3:1 (20:25, 25:20, 25:15, 25:22) võiduni Soria meeskonna üle. Eestlasest tempomehelt üheksa punkti (+8). Ühtlasi sai läbi põhiturniir, kus Teruel sai 70 punktiga teise koha.
Kreeka meistriliigas tegi korraliku mängu Andri Aganits, kes aitas Thessaloniki PAOK-i 3:1 (23:25, 25:23, 25:21, 26:24) võidule Foinikas Siou üle. Eesti koondise tempomehe arvele kogunes 12 punkti (+11). Tabelis on PAOK 25 punktiga kolmas.
Soomes lõppes Oliver Lüütsepa juhendatava Akaa Volley hooaeg, sest veerandfinaalis jäädi 0:3 (21/25 20/25 21/25) ja 2:3 (25:22, 25:22, 23:25, 14:25, 10:15) alla Kokkola Tiikeritele ning langeti konkurentsist.
Luksemburgis sai 3:2 (25:21, 21:25, 25:22, 25:27, 25:23) võidu Anu Ennoki ja Merlin Hurda koduklubi VC Mamer. Tabelis kerkiti 13 punktiga teiseks.
### Response:
Nädal piiri taga: Laak mängis Itaalia karikavõistluste poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühest küljest võiks seda võtta etteheitena värskele kogule, aga teisalt muudab selline lähenemine "Loomalood" palju universaalsemaks teoseks. Kõige noorematele pereliikmetele loed õhtul mõne neljarealise naivistliku salmikese ("Kärbes on armas, kuid kärmas"), endale võtad aga midagi tummisemat, veidramat või hoopis sürreaalsemat ("Täide saatev-võim on tüüfus"). Need vastuolulised tekstid seisavad aga kõrvuti ilma igasuguse erisusesta. Assortiikarp, kus kummikommid on kõrvuti soolase lagritsaga.
Küll aga on veider, et tekstid on ilma daatumiteta. Arvestades, kuivõrd pikk on olnud Runneli karjäär ning kuidas tema looming on läbi aastakümnete kasvanud ja muutunud, võinuks nii laia ampluaa puhul ikkagi iga teksti rikastada aastaarvuga. Sellisel juhul saaks lugeja valiku põhjal ka mingi laiema ülevaate, praegu on see lihtsalt mitmetahuline kogumik, mis püüab ehk tabada liiga palju märke korraga.
Kas meil on sellist kogu päriselt vaja? Ilmselt mitte, aga teisalt on sümpaatne, kui Eesti luuleklassikat pakitakse kompaktsesse ning pealtnäha ahvatlevasse pakendisse. Ehk ostab tõesti mõni vanem selle oma lapsele naiivse lootusega, et saab võsukese kodumaise kirjanduse raudvaraga kurssi viia: selle asemel vaatab vastu aga surm ja haigused, vaesus ja sõjad. Vahele mahub muidugi ka eriti lihtsaid ja sõbralikke loomatekste, kuid neid on pigem vähemuses.
Siia lõppu sobib aga hästi üks tekst, mis paneb "Loomalood" hästi suhestuma praeguse ajaga:
Löök-laulu-sõnum häda-ajast
Musi tahaks
anda kelle-
legi põse
peale, aga
viirus-viirus.
Viirus-viirus! | Kodune kultuurisoovitus | Hando Runneli mitmetahulised "Loomalood" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühest küljest võiks seda võtta etteheitena värskele kogule, aga teisalt muudab selline lähenemine "Loomalood" palju universaalsemaks teoseks. Kõige noorematele pereliikmetele loed õhtul mõne neljarealise naivistliku salmikese ("Kärbes on armas, kuid kärmas"), endale võtad aga midagi tummisemat, veidramat või hoopis sürreaalsemat ("Täide saatev-võim on tüüfus"). Need vastuolulised tekstid seisavad aga kõrvuti ilma igasuguse erisusesta. Assortiikarp, kus kummikommid on kõrvuti soolase lagritsaga.
Küll aga on veider, et tekstid on ilma daatumiteta. Arvestades, kuivõrd pikk on olnud Runneli karjäär ning kuidas tema looming on läbi aastakümnete kasvanud ja muutunud, võinuks nii laia ampluaa puhul ikkagi iga teksti rikastada aastaarvuga. Sellisel juhul saaks lugeja valiku põhjal ka mingi laiema ülevaate, praegu on see lihtsalt mitmetahuline kogumik, mis püüab ehk tabada liiga palju märke korraga.
Kas meil on sellist kogu päriselt vaja? Ilmselt mitte, aga teisalt on sümpaatne, kui Eesti luuleklassikat pakitakse kompaktsesse ning pealtnäha ahvatlevasse pakendisse. Ehk ostab tõesti mõni vanem selle oma lapsele naiivse lootusega, et saab võsukese kodumaise kirjanduse raudvaraga kurssi viia: selle asemel vaatab vastu aga surm ja haigused, vaesus ja sõjad. Vahele mahub muidugi ka eriti lihtsaid ja sõbralikke loomatekste, kuid neid on pigem vähemuses.
Siia lõppu sobib aga hästi üks tekst, mis paneb "Loomalood" hästi suhestuma praeguse ajaga:
Löök-laulu-sõnum häda-ajast
Musi tahaks
anda kelle-
legi põse
peale, aga
viirus-viirus.
Viirus-viirus!
### Response:
Kodune kultuurisoovitus | Hando Runneli mitmetahulised "Loomalood" |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.