instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehitustöödega kaasnevad ajutised liikluspiirangud ning ehitustööde etappidega seotult muudetakse bussiliinide nr 9 ja 13 liikumisteed. Jälgida tuleb ajutisi liikluskorraldusvahendeid.
Rekonstrueeritavas lõigus rajatakse 3,5 meetri laiuste sõiduradade ja eraldatud vasakpöörderadadega sõidutee, mis on kaetud asfaltbetoonkattega ja piiritletud äärekividega.
Kadaka tee ja Pilve tee ristmikule rajatakse foorjuhtimine. Paarisnumbritega tänavapoolele rajatakse 3,5 meetri laiune asfaltbetoonkattega kergliiklustee. Paaritute numbrite poolele tuleb 2,2 meetri laiune, olemasoleva kõrghaljastuse vahel looklev asfaltbetoonkattega jalgtee. Jalakäijate ülekäigurajad lahendatakse ohutussaartega.
Tänavale paigaldatakse LED-tänavavalgustus ning ülekäiguradade erivalgustus. Vaegnägijate liiklemise lihtsustamiseks pannakse ülekäiguradadele braikivid.
Lisaks tee-ehitustöödele rekonstrueeritakse ka tänavaalused vee- ja kanalisatsioonitrassid ning rajatakse sadeveekanalisatsioon.
Ehitustöid teeb Tallinna Teede AS, tööde lepinguline tähtaeg on august 2021. Tööde lepinguline maksumus on 2,3 miljonit eurot, sealhulgas 345 000 euro ulatuses on kaasfinantseerijaks AS Tallinna Vesi. | Tallinnas algab Kadaka tee Ehitajate ja Akadeemia tee lõigu remont | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehitustöödega kaasnevad ajutised liikluspiirangud ning ehitustööde etappidega seotult muudetakse bussiliinide nr 9 ja 13 liikumisteed. Jälgida tuleb ajutisi liikluskorraldusvahendeid.
Rekonstrueeritavas lõigus rajatakse 3,5 meetri laiuste sõiduradade ja eraldatud vasakpöörderadadega sõidutee, mis on kaetud asfaltbetoonkattega ja piiritletud äärekividega.
Kadaka tee ja Pilve tee ristmikule rajatakse foorjuhtimine. Paarisnumbritega tänavapoolele rajatakse 3,5 meetri laiune asfaltbetoonkattega kergliiklustee. Paaritute numbrite poolele tuleb 2,2 meetri laiune, olemasoleva kõrghaljastuse vahel looklev asfaltbetoonkattega jalgtee. Jalakäijate ülekäigurajad lahendatakse ohutussaartega.
Tänavale paigaldatakse LED-tänavavalgustus ning ülekäiguradade erivalgustus. Vaegnägijate liiklemise lihtsustamiseks pannakse ülekäiguradadele braikivid.
Lisaks tee-ehitustöödele rekonstrueeritakse ka tänavaalused vee- ja kanalisatsioonitrassid ning rajatakse sadeveekanalisatsioon.
Ehitustöid teeb Tallinna Teede AS, tööde lepinguline tähtaeg on august 2021. Tööde lepinguline maksumus on 2,3 miljonit eurot, sealhulgas 345 000 euro ulatuses on kaasfinantseerijaks AS Tallinna Vesi.
### Response:
Tallinnas algab Kadaka tee Ehitajate ja Akadeemia tee lõigu remont |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liibüa uus valitsus seisab silmitsi tohutu väljakutsega lõpetada riigis valitsev kaos. Pärast Muammar Gaddafi kukutamist 2011. aastal on Liibüas valitsenud kaos ja riik on jagatud mitmete sõjaliste rühmituste vahel, teatas Financial Times.
Uue Liibüa administratsiooni põhiülesanne on riik ette valmistada detsembris toimuvateks valimisteks.
"Tänane vandeavaldus illustreerib liibüalaste innukust ja otsustavust ületada oma erimeelsused," ütles ÜRO Liibüa eriesindaja Jan Kubis
Rahvusvahelise kriisirühma vanemanalüütiku Claudia Gazzini sõnul on tegemist ajaloolise sammuga. "Lihtne asjaolu, et nad suutsid parlamendi konkureerivatelt liikmetelt usaldushääletuse saada, on tohutu samm edasi," ütles Gazzini.
Läbirääkimiste edu tuli pärast seda, kui Liibüa idaosast pärit kindral Khalifa Haftar sai eelmisel suvel sõjaliselt lüüa. Ta üritas kukutada Tripolis asuvat ÜRO toetatud valitsust. Haftari varustasid relvadega Araabia Ühendemiraadid (AÜE) ja tema vägesid toetasid Venemaa palgasõdurid. Teda toetasid veel Egiptus ja Prantsusmaa.
Türgi sõjaline toetus Tripoli valitsusele aitas aga Haftari pealetungi tagasi lüüa ja oktoobris kuulutati välja relvarahu.
"Alates Haftari lüüasaamisest on toimunud piirkondlik deeskalatsioon ja retoorika muutus Egiptuses, Türgis ja Kataris," ütles Gazzini.
Liibüa ajutist peaministrit ja riigi üht rikkamat meest Abdul Hamid Debeibehi võõrustas hiljuti Kairos ka Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi.
"See on Egiptuse toetuse märk," ütlesid analüütikud.
Debeibehil on endiselt ees suur väljakutse, kuidas lõhenenud riigis 21. detsembril valimised läbi viia. Liibüas viibivad endiselt välisjõud ja pole märke nende lahkumise kohta. Samuti peab Debeibeh ühendama riigis lõhestunud institutsioonid ja tegelema naftatulu jagamise küsimustega. Samuti peab ta taasühendama Liibüas tegutsevad erinevad sõjalised rühmitused.
"Suur väljakutse on jagatud sõjaväe taasühinemine. Liibüas pole ikka veel kaitseministrit ja vaja on välja juurida häirivad sõjalised rühmitused," ütles Gazzini. | Kodusõjast räsitud Liibüas astus ametisse ühtsusvalitsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liibüa uus valitsus seisab silmitsi tohutu väljakutsega lõpetada riigis valitsev kaos. Pärast Muammar Gaddafi kukutamist 2011. aastal on Liibüas valitsenud kaos ja riik on jagatud mitmete sõjaliste rühmituste vahel, teatas Financial Times.
Uue Liibüa administratsiooni põhiülesanne on riik ette valmistada detsembris toimuvateks valimisteks.
"Tänane vandeavaldus illustreerib liibüalaste innukust ja otsustavust ületada oma erimeelsused," ütles ÜRO Liibüa eriesindaja Jan Kubis
Rahvusvahelise kriisirühma vanemanalüütiku Claudia Gazzini sõnul on tegemist ajaloolise sammuga. "Lihtne asjaolu, et nad suutsid parlamendi konkureerivatelt liikmetelt usaldushääletuse saada, on tohutu samm edasi," ütles Gazzini.
Läbirääkimiste edu tuli pärast seda, kui Liibüa idaosast pärit kindral Khalifa Haftar sai eelmisel suvel sõjaliselt lüüa. Ta üritas kukutada Tripolis asuvat ÜRO toetatud valitsust. Haftari varustasid relvadega Araabia Ühendemiraadid (AÜE) ja tema vägesid toetasid Venemaa palgasõdurid. Teda toetasid veel Egiptus ja Prantsusmaa.
Türgi sõjaline toetus Tripoli valitsusele aitas aga Haftari pealetungi tagasi lüüa ja oktoobris kuulutati välja relvarahu.
"Alates Haftari lüüasaamisest on toimunud piirkondlik deeskalatsioon ja retoorika muutus Egiptuses, Türgis ja Kataris," ütles Gazzini.
Liibüa ajutist peaministrit ja riigi üht rikkamat meest Abdul Hamid Debeibehi võõrustas hiljuti Kairos ka Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi.
"See on Egiptuse toetuse märk," ütlesid analüütikud.
Debeibehil on endiselt ees suur väljakutse, kuidas lõhenenud riigis 21. detsembril valimised läbi viia. Liibüas viibivad endiselt välisjõud ja pole märke nende lahkumise kohta. Samuti peab Debeibeh ühendama riigis lõhestunud institutsioonid ja tegelema naftatulu jagamise küsimustega. Samuti peab ta taasühendama Liibüas tegutsevad erinevad sõjalised rühmitused.
"Suur väljakutse on jagatud sõjaväe taasühinemine. Liibüas pole ikka veel kaitseministrit ja vaja on välja juurida häirivad sõjalised rühmitused," ütles Gazzini.
### Response:
Kodusõjast räsitud Liibüas astus ametisse ühtsusvalitsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vetkal vaatas mängu varumeestepingilt, kohtumise ainus värav sündis 79. minutil, kui penalti realiseeris ründav poolkaitsja Tommaso Milanese, vahendab Soccernet.ee.
Roma paikneb 15 peetud kohtumise järel liigatabelis 31 punktiga liidrikohal, Bologna on kaheteistkümnes. Teisel kohal on 29 punktiga Oliver Jürgensi meeskond Milano Inter ning viiendal 24 punktiga Ferrara SPAL, kelle U-19 meeskonnas pallivad Kristofer Piht ja Georgi Tunjov. | Vetkal vaatas pingilt, kuidas Roma U-19 taas liigaliidriks tõusis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vetkal vaatas mängu varumeestepingilt, kohtumise ainus värav sündis 79. minutil, kui penalti realiseeris ründav poolkaitsja Tommaso Milanese, vahendab Soccernet.ee.
Roma paikneb 15 peetud kohtumise järel liigatabelis 31 punktiga liidrikohal, Bologna on kaheteistkümnes. Teisel kohal on 29 punktiga Oliver Jürgensi meeskond Milano Inter ning viiendal 24 punktiga Ferrara SPAL, kelle U-19 meeskonnas pallivad Kristofer Piht ja Georgi Tunjov.
### Response:
Vetkal vaatas pingilt, kuidas Roma U-19 taas liigaliidriks tõusis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja prefektuuri ning politsei- ja piirivalveameti peamaja asub Tallinnas Pärnu maanteel. Lõuna prefektuur koos Tartu politseijaoskonnaga tegutsevad Tartus Riia tänaval. Mõlema hoone üürilepingud lõppevad 2025. aastal.
Siseminister Kristian Jaani ütles, et politsei vajaks nii Tallinnasse kui Tartusse päris uut maja.
"Need olemasolevad üüripinnad ei vasta enam kõikidele tänapäevastele tingimustele," märkis Jaani ja lisas, et neid hooneid ehitades ei teatud politsei vajadustega arvestada. "Need on kohandatud üüripinnad ja täna on need tõesti iganenud."
Jaani selgitas, et üürimajade ruumiprogramm pole politsei vaates otstarbekas. Ühtlasi ei sobi enam hoonete ventilatsioonisüsteemid.
"Neid kitsaskohti on tõesti väga palju. Fakt on ka see, et ei ole mõistlik neid täna kasutuses olevaid üüripindasid sellisel kujul hakata ka renoveerima," ütles Jaani. "Me oleme selle suuna võtnud, et ehitada nullist uued hooned. Pikas plaanis on see kindlasti odavam, perspektiivikam ja vastab ka kõikidele tänapäeva nõuetele."
Veel läinud aastal analüüsis Riigi Kinnisvara AS (RKAS) võimalust sõlmida kontsessioonilepingud. See tähendanuks, et erafirma ehitab politseile sobilikud hooned valmis ja annab need vähemalt 20 aastaks rendile.
"Selle analüüsi järeldustes jõutigi sinna, et mõistlikum on selliseid hooneid rajada läbi Riigi Kinnisvara või riigi enda, selle asemel, et tellida need kontsessiooni korras erasektorist," rääkis RKAS-i kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger.
"Seal on erinevaid julgeolekukaalutlustest tulenevaid aspekte," lisas Mäger.
Uute hoonete ehitamine pole veel kindel. Esialgu plaanib Jaani valitsusse viia ettepaneku pikendada kümne aasta võrra nii Tartu kui Tallinna üürilepinguid. Lepingutesse jäetaks võimalus need varem lõpetada.
"Pikk plaan on see, et aastaks 2030 võiks olla võimalus Tallinnas uuele pinnale minna ja Tartu vaates aastaks 2028," ütles Jaani. "Aga see on mõte ja idee ja loomulikult kõiki neid rahalisi vahendeid peame hakkama planeerima riigieelarve strateegia vaates."
Tallinna uue politseimaja asukoht on juba välja valitud. Hoone kerkiks Rahumäe tee 6 aadressile, sinna, kus praegu on Lääne-Harju politseijaoskond.
Mihkel Mäger ütles, et juba koostatakse uue politseimaja ruumiprogrammi. Kui see on valmis, saab hinnata, kui kalliks hoone ehitamine läheb.
"Ja oleme ka algatamas Rahumäe tee 6 uut detailplaneeringut, millega loodame jõuda 2023 või 2024. aastal ühele poole," rääkis Mäger.
Uuele Tartu politseimajale on sobilikku kohta otsitud juba enam kui kaks aastat. Ideid koguti nii erasektorist kui linnalt ning tänaseks on sõelale jäänud võssakasvanud krunt Annelinnas. Raekoja platsile on Kalda tee 11 krunt umbes kilomeetri võrra lähemal kui praegune politseimaja.
Arvestades, kui palju inimesi elab Annelinnas, näeb Lõuna prefekt Vallo Koppel, et politsei koliks Tartu elanikkonna keskele. Tema sõnul oli ligipääsetavus uue koha otsinguil üks olulisemaid tingimusi.
"Annelinna alguses on laiad teed, head ülepääsu võimalused üle Emajõe ja ma arvan, et ka üks tihedamaid ühistranspordi liikluse trajektoore," rääkis Koppel.
Kalda tee 11 kinnistu kuulub Tartu linnale. Politsei vajaks suurest krundist 1,8 hektari suurust osa, mis maksab umbes 1,6 miljonit eurot.
Siin tuleb mängu teine kinnistu Kuperjanovi tänaval, mis praegu kuulub Riigi Kinnisvarale.
Endine näitusemaja vahetuskaubaks
Eesti Rahva Muuseumi endine näitusemaja Kuperjanovi 9 aadressil seisab juba viiendat talve tühjana. 2016. aastal palus Tartu linn seda endale, kuid RKAS otsustas hoone enampakkumisele panna.
Tartu linn pakkus hoone eest pool miljonit eurot, korporatsioon Sakala sada tuhat eurot rohkem. Toonane riigihaldusminister Mihhail Korb aga tahtis, et hoone saaks endale Tartu linn, sama on soovinud ka tänane riigihaldusminister Jaak Aab. Poliitilist kokkulepet, et maja RKAS-i bilanssist välja võtta ja Tartule anda, pole siiski sündinud.
Nüüd paistab punnseisule lahendus. Praeguste plaanide järgi annaks linn RKAS-le Kalda tee 11 kinnistu ja saaks vastu Kuperjanovi 9 näitusemaja. Kuna näitusehoone väärtuseks hinnati hiljuti 650 000 eurot, tuleks RKAS-il hinnavahe, ehk umbes 950 000 eurot linnale juurde maksta.
Mihkel Mäger ütles, et enne tehinguni jõudmist on tarvis valitsuse nõusolekut.
"Nii palju oleme veel ära teinud, et me oleme koostanud politsei vajadustest lähtuvalt hoone funktsionaalse analüüsi ja ruumiprogrammi, millest tulenevalt on meil täpne arusaam sellest, kui suur see tulevane hoone peaks olema ning kuidas ta võiks sellel Kalda tee 11 kinnistul paikneda," rääkis Mäger.
Tänastes hindades maksaks Tartu uue politseimaja rajamine umbes 30 miljonit eurot.
Võimalikule kinnisvaravahetusele on sammu lähemale astunud ka Tartu linn. Abilinnapea Reno Laidre sõnul jõuab peagi avalikule arutelule Tartu linna üldplaneering ja selle eelnõus on politsei soovidega juba arvestatud.
"Me läheme avalikustamisele eelnõuga, kus Kalda tee 11 kinnistu teepoolne osa on riigikaitsemaaks määratud," ütles Laidre.
Kui valitsus Tartu politseimaja rajamise plaanid heaks kiidab, võib peagi alustada detailplaneeringuga, rääkis Mäger. "Loodame, et me saame selle detailplaneeringu paari aastaga menetletud ja kehtestatud, ehk siis 2023. aastal. Sellele siis järgneks juba arhitektuurivõistlus, projekteerimine ja ehitamine."
Mäger lisas, et võimalikke muutujaid on veel palju, aga kui kõik hästi läheb, siis võib Tartu uus politseimaja tõesti 2028. aastal valmis saada.
Üks võimalik muutuja on ka Tartu linnavolikogu otsus, mida tehingu jaoks tarvis läheb. Reno Laidre ütles, et erinevatel aegadel on Kuperjanovi tänava majja plaanitud ruume nii pensionäride ühendusele Kodukotus kui erinevatele laulu-, tantsu-, ja mänguseltsidele. Milleks seda päriselt kasutama hakataks, on praegu veel lahtine.
"Neid dialooge me saame pidada siis, kui see strateegiliselt olulises asukohas hoone on tulnud linna bilanssi ja me hakkame seda projekteerima ja selle kordategemist eelarvestrateegiasse kavandama," selgitas Laidre.
Nagu öeldud, Tartu saaks endale vahetuskaubana ERM-i endise näitusemaja ja ligi miljon eurot. See raha kulub marjaks ära, sest näitusemaja renoveerimine maksab linnale kaks kuni kolm miljonit.
Reno Laidre ütles, et seda, millal hoone linnarahvale avataks, veel ennustada ei saa.
"Me ei oska veel hinnata, milline saab olema koroonakriisi mõju meie tuludele ja mil määral see mõjutab ehitushindasid ja kohaliku omavalitsuse võimekust investeerida," tõdes Laidre. "Selge on see, et nelja aasta investeeringute plaan on väga pingeline ja täiendavate investeeringute suunamine mõnele uuele objektile nõuab pingutust ja tõenäoliselt mõne varemkavandatud objekti edasilükkamist. Või siis tõesti selle uue objekti kavandamist kaugemasse tulevikku." | Tallinna uus politseimaja tuleb Rahumäele, Tartu politseimaja Annelinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja prefektuuri ning politsei- ja piirivalveameti peamaja asub Tallinnas Pärnu maanteel. Lõuna prefektuur koos Tartu politseijaoskonnaga tegutsevad Tartus Riia tänaval. Mõlema hoone üürilepingud lõppevad 2025. aastal.
Siseminister Kristian Jaani ütles, et politsei vajaks nii Tallinnasse kui Tartusse päris uut maja.
"Need olemasolevad üüripinnad ei vasta enam kõikidele tänapäevastele tingimustele," märkis Jaani ja lisas, et neid hooneid ehitades ei teatud politsei vajadustega arvestada. "Need on kohandatud üüripinnad ja täna on need tõesti iganenud."
Jaani selgitas, et üürimajade ruumiprogramm pole politsei vaates otstarbekas. Ühtlasi ei sobi enam hoonete ventilatsioonisüsteemid.
"Neid kitsaskohti on tõesti väga palju. Fakt on ka see, et ei ole mõistlik neid täna kasutuses olevaid üüripindasid sellisel kujul hakata ka renoveerima," ütles Jaani. "Me oleme selle suuna võtnud, et ehitada nullist uued hooned. Pikas plaanis on see kindlasti odavam, perspektiivikam ja vastab ka kõikidele tänapäeva nõuetele."
Veel läinud aastal analüüsis Riigi Kinnisvara AS (RKAS) võimalust sõlmida kontsessioonilepingud. See tähendanuks, et erafirma ehitab politseile sobilikud hooned valmis ja annab need vähemalt 20 aastaks rendile.
"Selle analüüsi järeldustes jõutigi sinna, et mõistlikum on selliseid hooneid rajada läbi Riigi Kinnisvara või riigi enda, selle asemel, et tellida need kontsessiooni korras erasektorist," rääkis RKAS-i kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger.
"Seal on erinevaid julgeolekukaalutlustest tulenevaid aspekte," lisas Mäger.
Uute hoonete ehitamine pole veel kindel. Esialgu plaanib Jaani valitsusse viia ettepaneku pikendada kümne aasta võrra nii Tartu kui Tallinna üürilepinguid. Lepingutesse jäetaks võimalus need varem lõpetada.
"Pikk plaan on see, et aastaks 2030 võiks olla võimalus Tallinnas uuele pinnale minna ja Tartu vaates aastaks 2028," ütles Jaani. "Aga see on mõte ja idee ja loomulikult kõiki neid rahalisi vahendeid peame hakkama planeerima riigieelarve strateegia vaates."
Tallinna uue politseimaja asukoht on juba välja valitud. Hoone kerkiks Rahumäe tee 6 aadressile, sinna, kus praegu on Lääne-Harju politseijaoskond.
Mihkel Mäger ütles, et juba koostatakse uue politseimaja ruumiprogrammi. Kui see on valmis, saab hinnata, kui kalliks hoone ehitamine läheb.
"Ja oleme ka algatamas Rahumäe tee 6 uut detailplaneeringut, millega loodame jõuda 2023 või 2024. aastal ühele poole," rääkis Mäger.
Uuele Tartu politseimajale on sobilikku kohta otsitud juba enam kui kaks aastat. Ideid koguti nii erasektorist kui linnalt ning tänaseks on sõelale jäänud võssakasvanud krunt Annelinnas. Raekoja platsile on Kalda tee 11 krunt umbes kilomeetri võrra lähemal kui praegune politseimaja.
Arvestades, kui palju inimesi elab Annelinnas, näeb Lõuna prefekt Vallo Koppel, et politsei koliks Tartu elanikkonna keskele. Tema sõnul oli ligipääsetavus uue koha otsinguil üks olulisemaid tingimusi.
"Annelinna alguses on laiad teed, head ülepääsu võimalused üle Emajõe ja ma arvan, et ka üks tihedamaid ühistranspordi liikluse trajektoore," rääkis Koppel.
Kalda tee 11 kinnistu kuulub Tartu linnale. Politsei vajaks suurest krundist 1,8 hektari suurust osa, mis maksab umbes 1,6 miljonit eurot.
Siin tuleb mängu teine kinnistu Kuperjanovi tänaval, mis praegu kuulub Riigi Kinnisvarale.
Endine näitusemaja vahetuskaubaks
Eesti Rahva Muuseumi endine näitusemaja Kuperjanovi 9 aadressil seisab juba viiendat talve tühjana. 2016. aastal palus Tartu linn seda endale, kuid RKAS otsustas hoone enampakkumisele panna.
Tartu linn pakkus hoone eest pool miljonit eurot, korporatsioon Sakala sada tuhat eurot rohkem. Toonane riigihaldusminister Mihhail Korb aga tahtis, et hoone saaks endale Tartu linn, sama on soovinud ka tänane riigihaldusminister Jaak Aab. Poliitilist kokkulepet, et maja RKAS-i bilanssist välja võtta ja Tartule anda, pole siiski sündinud.
Nüüd paistab punnseisule lahendus. Praeguste plaanide järgi annaks linn RKAS-le Kalda tee 11 kinnistu ja saaks vastu Kuperjanovi 9 näitusemaja. Kuna näitusehoone väärtuseks hinnati hiljuti 650 000 eurot, tuleks RKAS-il hinnavahe, ehk umbes 950 000 eurot linnale juurde maksta.
Mihkel Mäger ütles, et enne tehinguni jõudmist on tarvis valitsuse nõusolekut.
"Nii palju oleme veel ära teinud, et me oleme koostanud politsei vajadustest lähtuvalt hoone funktsionaalse analüüsi ja ruumiprogrammi, millest tulenevalt on meil täpne arusaam sellest, kui suur see tulevane hoone peaks olema ning kuidas ta võiks sellel Kalda tee 11 kinnistul paikneda," rääkis Mäger.
Tänastes hindades maksaks Tartu uue politseimaja rajamine umbes 30 miljonit eurot.
Võimalikule kinnisvaravahetusele on sammu lähemale astunud ka Tartu linn. Abilinnapea Reno Laidre sõnul jõuab peagi avalikule arutelule Tartu linna üldplaneering ja selle eelnõus on politsei soovidega juba arvestatud.
"Me läheme avalikustamisele eelnõuga, kus Kalda tee 11 kinnistu teepoolne osa on riigikaitsemaaks määratud," ütles Laidre.
Kui valitsus Tartu politseimaja rajamise plaanid heaks kiidab, võib peagi alustada detailplaneeringuga, rääkis Mäger. "Loodame, et me saame selle detailplaneeringu paari aastaga menetletud ja kehtestatud, ehk siis 2023. aastal. Sellele siis järgneks juba arhitektuurivõistlus, projekteerimine ja ehitamine."
Mäger lisas, et võimalikke muutujaid on veel palju, aga kui kõik hästi läheb, siis võib Tartu uus politseimaja tõesti 2028. aastal valmis saada.
Üks võimalik muutuja on ka Tartu linnavolikogu otsus, mida tehingu jaoks tarvis läheb. Reno Laidre ütles, et erinevatel aegadel on Kuperjanovi tänava majja plaanitud ruume nii pensionäride ühendusele Kodukotus kui erinevatele laulu-, tantsu-, ja mänguseltsidele. Milleks seda päriselt kasutama hakataks, on praegu veel lahtine.
"Neid dialooge me saame pidada siis, kui see strateegiliselt olulises asukohas hoone on tulnud linna bilanssi ja me hakkame seda projekteerima ja selle kordategemist eelarvestrateegiasse kavandama," selgitas Laidre.
Nagu öeldud, Tartu saaks endale vahetuskaubana ERM-i endise näitusemaja ja ligi miljon eurot. See raha kulub marjaks ära, sest näitusemaja renoveerimine maksab linnale kaks kuni kolm miljonit.
Reno Laidre ütles, et seda, millal hoone linnarahvale avataks, veel ennustada ei saa.
"Me ei oska veel hinnata, milline saab olema koroonakriisi mõju meie tuludele ja mil määral see mõjutab ehitushindasid ja kohaliku omavalitsuse võimekust investeerida," tõdes Laidre. "Selge on see, et nelja aasta investeeringute plaan on väga pingeline ja täiendavate investeeringute suunamine mõnele uuele objektile nõuab pingutust ja tõenäoliselt mõne varemkavandatud objekti edasilükkamist. Või siis tõesti selle uue objekti kavandamist kaugemasse tulevikku."
### Response:
Tallinna uus politseimaja tuleb Rahumäele, Tartu politseimaja Annelinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Facebooki ja News Corpi leping kehtib kümnetele ajalehtedele üle kogu Austraalia. Nende seas on sellised News Corpile kuuluvad ajalehed nagu The Australian ja Sydney The Daily Telegraph.
News Corpi tegevjuhi Robert Thomsoni sõnul on see digitaalne kokkuleppe ettevalmistamisel olnud juba 10 aastat, teatas The Times.
"Kokkulepe Facebookiga on ajakirjandusäris olulise tähtsusega ja sellel on oluline ja tähendusrikas mõju meie Austraalia uudisteärile," ütles Thomson.
News Corp on nüüd sõlminud Austraalias uudiste jagamiseks tehingud Facebooki, Google'i ja Apple'iga.
Austraalia valitsuse kehtestatud õigusaktid nõuavad, et suured tehnoloogiafirmad peaksid meediaorganisatsioonidega läbirääkimisi. Selle käigus peavad mõlemad osapooled kokkuleppima uudiste sisu kuvamise maksete osas. Eesmärk on tagada, et traditsioonilised meediafirmad ei kaotaks suuri reklaamitulusid tehnoloogiahiiglastele.
Eelmisel kuul blokeeris Facebook Austraalias oma 14 miljoni kasutaja ligipääsu platvormil jagatavatele lugudele. Facebook teatas hiljem, et taastab juurdepääsu. Facebook nõustus siis pidama läbirääkimisi, et maksta nende platvormil kajastava sisu eest hüvitist. | Facebook hakkab Austraalias News Corpile uudiste jagamise eest maksma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Facebooki ja News Corpi leping kehtib kümnetele ajalehtedele üle kogu Austraalia. Nende seas on sellised News Corpile kuuluvad ajalehed nagu The Australian ja Sydney The Daily Telegraph.
News Corpi tegevjuhi Robert Thomsoni sõnul on see digitaalne kokkuleppe ettevalmistamisel olnud juba 10 aastat, teatas The Times.
"Kokkulepe Facebookiga on ajakirjandusäris olulise tähtsusega ja sellel on oluline ja tähendusrikas mõju meie Austraalia uudisteärile," ütles Thomson.
News Corp on nüüd sõlminud Austraalias uudiste jagamiseks tehingud Facebooki, Google'i ja Apple'iga.
Austraalia valitsuse kehtestatud õigusaktid nõuavad, et suured tehnoloogiafirmad peaksid meediaorganisatsioonidega läbirääkimisi. Selle käigus peavad mõlemad osapooled kokkuleppima uudiste sisu kuvamise maksete osas. Eesmärk on tagada, et traditsioonilised meediafirmad ei kaotaks suuri reklaamitulusid tehnoloogiahiiglastele.
Eelmisel kuul blokeeris Facebook Austraalias oma 14 miljoni kasutaja ligipääsu platvormil jagatavatele lugudele. Facebook teatas hiljem, et taastab juurdepääsu. Facebook nõustus siis pidama läbirääkimisi, et maksta nende platvormil kajastava sisu eest hüvitist.
### Response:
Facebook hakkab Austraalias News Corpile uudiste jagamise eest maksma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "[1. märtsil peetud] kohtumise järel lubas president Toomas Hendrik Ilves koos meeskonnaga edastada läbi teadusnõukoja täiendavat informatsiooni Johnson & Johnsoni võimaliku pakkumise kohta, et seejärel viia sel teemal läbi laiem arutelu. Tänase seisuga lubatud infot veel edastatud pole, samuti puudub J&J-lt muu ametlik informatsioon võimaliku pakkumise sisu ja tingimuste osas," ütles valitsuse meedianõunik Jevgenia Värä teisipäeval ERR-ile.
Ajaleht Eesti Ekspress kirjutas teisipäeval, et kümmekonnast meditsiini, küber- ja andmekaitse valdkonna tipptegijast moodustunud algatusrühm on teinud Johnson & Johnsonile ettepaneku müüa Eestile kiiresti ja palju koroonavaktsiini, millele vastutasuks annab Eesti ettevõttele vaktsineerimisega seotud teadusandmeid ja -uuringuid. Algatusrühma üks liige on ka president Ilves, kes on juhtinud Euroopa Komisjoni töörühma e-tervise teemal ning on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) demokraatia töögrupi juht.
"Valitsuse jaoks on Eesti inimeste kiire vaktsineerimine väga oluline ja oleme huvitatud kõigi Euroopa Ravimiameti heakskiidu saavate vaktsiinide soetamisest, mis võimaldavad kiirendada vaktsineerimist," kinnitas Värä ning lisas, et iga võimalust saada Eestile juurde täiendavaid vaktsiinikoguseid tuleb kaaluda
Ka Eesti Ekspressi artiklis tunnistati, et "Kevade plaani" rühm ei ole hoolimata lähedastest suhetest firma tippjuhtkonnaga sellelt konkreetset vastust seni saanud.
USA ettevõtte Johnson & Johnson tütarfirma Janssen toodetud koroonavaktsiini, mis nõuab ainult ühe doosi manustamist, sai Euroopa Komisjonilt müügiloa 11. märtsil. Eesti plaanib Euroopa Liidu ühishanke raames osta 300 000 doosi seda vaktsiini. | Valitsus ootab "Kevade plaani" meeskonnalt lisainfot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"[1. märtsil peetud] kohtumise järel lubas president Toomas Hendrik Ilves koos meeskonnaga edastada läbi teadusnõukoja täiendavat informatsiooni Johnson & Johnsoni võimaliku pakkumise kohta, et seejärel viia sel teemal läbi laiem arutelu. Tänase seisuga lubatud infot veel edastatud pole, samuti puudub J&J-lt muu ametlik informatsioon võimaliku pakkumise sisu ja tingimuste osas," ütles valitsuse meedianõunik Jevgenia Värä teisipäeval ERR-ile.
Ajaleht Eesti Ekspress kirjutas teisipäeval, et kümmekonnast meditsiini, küber- ja andmekaitse valdkonna tipptegijast moodustunud algatusrühm on teinud Johnson & Johnsonile ettepaneku müüa Eestile kiiresti ja palju koroonavaktsiini, millele vastutasuks annab Eesti ettevõttele vaktsineerimisega seotud teadusandmeid ja -uuringuid. Algatusrühma üks liige on ka president Ilves, kes on juhtinud Euroopa Komisjoni töörühma e-tervise teemal ning on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) demokraatia töögrupi juht.
"Valitsuse jaoks on Eesti inimeste kiire vaktsineerimine väga oluline ja oleme huvitatud kõigi Euroopa Ravimiameti heakskiidu saavate vaktsiinide soetamisest, mis võimaldavad kiirendada vaktsineerimist," kinnitas Värä ning lisas, et iga võimalust saada Eestile juurde täiendavaid vaktsiinikoguseid tuleb kaaluda
Ka Eesti Ekspressi artiklis tunnistati, et "Kevade plaani" rühm ei ole hoolimata lähedastest suhetest firma tippjuhtkonnaga sellelt konkreetset vastust seni saanud.
USA ettevõtte Johnson & Johnson tütarfirma Janssen toodetud koroonavaktsiini, mis nõuab ainult ühe doosi manustamist, sai Euroopa Komisjonilt müügiloa 11. märtsil. Eesti plaanib Euroopa Liidu ühishanke raames osta 300 000 doosi seda vaktsiini.
### Response:
Valitsus ootab "Kevade plaani" meeskonnalt lisainfot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algkoosseisu kuulunud Loigu viibis väljakul 33 minutit ning tõi selle ajaga kümme silma (kahesed 0/3, kolmesed 2/4, vabavisked 4/5), olles üks kuuest Northwesti mängijast, kes jõudis kahekohalise punktisummani. Lisaks sai ta kirja ühe lauapalli, kaks resultatiivset söötu, ühe pallikaotuse ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Vaid seitsme mehega mänginud Northwesti parim oli Jerome Mabry, kes viskas üleplatsimehena 32 punkti ja võttis üheksa lauapalli.
Northwest teenis oma konverentsis viie kaotuse kõrvale esimese võidu, kogu hooaja saldo on neil seitse võitu ja üheksa kaotust.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kümme punkti visanud Loigu aitas Northwesti taas võidurajale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algkoosseisu kuulunud Loigu viibis väljakul 33 minutit ning tõi selle ajaga kümme silma (kahesed 0/3, kolmesed 2/4, vabavisked 4/5), olles üks kuuest Northwesti mängijast, kes jõudis kahekohalise punktisummani. Lisaks sai ta kirja ühe lauapalli, kaks resultatiivset söötu, ühe pallikaotuse ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Vaid seitsme mehega mänginud Northwesti parim oli Jerome Mabry, kes viskas üleplatsimehena 32 punkti ja võttis üheksa lauapalli.
Northwest teenis oma konverentsis viie kaotuse kõrvale esimese võidu, kogu hooaja saldo on neil seitse võitu ja üheksa kaotust.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kümme punkti visanud Loigu aitas Northwesti taas võidurajale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ma tahan alustada ühe looga, mille mõju üle olen palju mõelnud. See on lugu, mida mäletan oma ema olevat mulle rääkinud. Kas see lugu ka päriselt just nii aset leidis nagu mina seda mäletan, on täna juba võimatu kinnitada või ümber lükata. Kuid lool on sellest hoolimata olnud oma mõju.
Kasvades üles Tallinnas Kadrioru piirkonnas, olid mu lähimad koolid Tallinna 21. keskkool (praegugi selle nimega) ja Tallinna 42. keskkool, mis nüüd kannab nime Kadrioru Saksa gümnaasium. Esimene neist on inglise keele erikool ja ühtlasi muusikakallakuga, teine on saksa keele kallakuga kool, nagu tollal öeldi.
Kuna mu ema oli õppinud inglise keelt, viidi mind katsetele 21. keskkooli. Ilmselt olid tol aastal muusikaklaasi katsed või tehti neid kõigile sisseastujatele, seda ma ei tea, aga sisse ma ei saanud. Ma ei osanud hästi rütmi järele koputada, laulmisega oli ilmselt veel kehvemini. Lasteaiast olid meeles muusikatunnid kui maailma hirmsaim asi üldse.
Lugu seisneb aga selles, et kui olin alustanud kooliteed oma piirkonna ehk saksa keele kallakuga koolis, tõsteti mind peale esimest aastast n-ö eriklassi. Uus klassijuhataja olevat toona olnud murelik ja öelnud mu emale, et sellel tüdrukul, st minul, saavat eesti keelega raske olema.
Seda, et ma toona korralikult lugedagi ei osanud ega armastanud sugugi raamatute lugemist, õpetaja ei teadnud. Klassijuhataja oletus põhines asjaolul, et mul oli kaks kodust keelt: eesti ja vene.
Praegu me muidugi teame, et mitme koduse keele olemasolu ei ole takistus hea emakeeloskuse omandamiseks. See võib tekitada segadust, tõrkeid või aeglustada vahel õppeprotsessi, aga pikas plaanis on see ikka tugevus.
Mul ei olnud eesti keelega raskusi.
Minust sai filoloog, täpsemalt saksa filoloog.
Minust sai kirjandusuurija, saksa ja eesti kirjanduse uurija.
I Keelejulgus
Tahangi emakeelepäevale mõeldes rääkida mitme keele paralleelselt õppimisest või ka korraga mitmes keeles elamisest.
Nii nagu mu sissejuhatusest võis aru saada, on mulle oluline juhtida tähelepanu sellele, et paralleelselt mitmes keeles kasvamine ei ole mingi puudus. See on olnud tavapärane varem ja on tavapärane ka nüüd, kui maailm on avatud ja inimesed liikuvad. Mitmerahvuseliste perede kõrval veedavad enamik tänapäeva lapsi ja noori täiskasvanuid väga suure osa oma ajast ingliskeelses ruumis, kuulates ingliskeelseid taskuhäälinguid, laule, vaadates filme ja videoid. Ka raamatute lugemisel ei ole paljude jaoks enam vahet, kas nad loevad eesti või inglise keeles, sageli eelistataksegi algkeeles lugemist. See on uus normaalsus.
Siiski on meil – ma pean siin silmas lapsevanemaid ja ehk õpetajaidki – eelarvamused. Ka minul, ehkki võiks eeldada, et olen lapsepõlvekogemuste tõttu uuele ja võõrale avatum.
Jutustan veel ühe loo. Seekord sellise, kus mina olen lapsevanema rollis. Oma tugeva saksakeelse tausta tõttu otsustasin ka oma lapsed suunata õppima saksa keelt esimese võõrkeelena. Olin veendunud, et mõttekam on koolis õppida esmajoones raskemaid keeli, nagu saksa ja vene keel, ning alles siis liikuda meid kõikjal ümbritseva inglise keele juurde.
Kui mu vanem poeg alustas kooliteed Kadrioru Saksa gümnaasiumis, õppiski ta esimestel aastatel vaid saksa keelt. Kui ta oli neljandas klassis ja me olime ühisel reisil, kuulsin teda vestlemas inglise keeles onuga, kes ei ole küll sakslane, kuid töötab Saksamaal saksa keele õpetajana. Mäletan oma toonast vapustust ja pettumust. Olin enda arvates teinud kõik selleks, et soodustada lapse saksa keele omandamist, ja ometi oli tema jaoks lihtsam ja omasem vestelda inglise keeles, mida ta ei olnud koolis veel päevagi õppinud.
Ma ei hakka siinkohal analüüsima oma pettumuse sügavamaid põhjusi, aga see lugu oli õpetlik.
Selle asemel et tunda uhkust, soodustada ja julgustada uudishimu ja katsetamisjulgust, olin hinnanguline.
See sundis mind ümber hindama ja ümber mõtestama oma arusaamu. Mõistsin, et on arutu karta inglise keele pealetungi või ingliskeelestumist. Ka Anna Verschik on hiljuti ilmunud arvamusloos "Mitmekeelsus on sama vana kui keel ise" kirjutanud, et laenud ja teiste keelte mõju ei ohusta tegelikult keelt ega kestlikkust, kuigi tihti arvatakse vastupidi.
Õnneks jõudis ka kool seisukohale, et lapsed õppigu mitut võõrkeelt korraga, aga õppigu rohkem kui pelgalt inglise keelt. Toetan seda seisukohta ja näen oma noorema poja peal, kes just nii õpibki, et see toimib. Keeled kipuvad küll niimoodi omavahel segi minema, sest inglise ja saksa keel on ju mõlemad sama keelkonna keeled.
Saksakeelne jäätis ehk Eis võib vihikus välja näha ingliskeelses kirjapildis ice. Loomulikult on see õigekirjaviga, kuid aitab mõista ja märgata just nimelt keeltevahelisi sarnasusi ja ehk isegi hõlbustada keelte õppimist. Anna Verschik juhib oma artiklis ka tähelepanu sellele, et sageli alahinnatakse sugulaskeelte õppimist. Teisisõnu on inimesel, kes on õppinud inglise ja saksa keelt, üsna lihtne omandada vajaduse korral näiteks rootsi keel. Tõenäoliselt ta avastab, et õppimatagi mõistab ta seda keelt omajagu. Sarnane võib olla olukord ukraina keele õppijal, kes valdab vene keelt. Suur osa on juba tuttav.
Mida rohkem keeli inimene valdab, seda hõlpsam on tal omandada uusi, sest tekivad seosed nii grammatika kui ka sõnavara tasandil.
Iga keel toob endaga kaasa uue maailma ning võimaluse näha asju teistmoodi kui ühe keele ja kultuuriruumi sees võimalik. Oma kogemusele toetudes julgen kinnitada, et kakskeelne kodu ja hiljem omandatud saksakeelse kultuuriruumi kogemus on andnud mulle kõrvaltvaatava pilgu. Võimaluse astuda vahel välja iseenda kingadest ja vaadata võõra pilguga oma elule, sh Eestile. Selline võõrus on vahel hädavajalik, sest aitab eristada olulist ebaolulisest või lihtsalt lisab asjadele teise ja värskendava vaatenurga.
Keelte segamine aga ei toimu sugugi ainult õppimise faasis. See on osa loomingulisest hoiakust keele suhtes. See on nauditav mäng. Toon mõne näite meie pere keelemängudest:
"Ich needen pastakas."
Kokku saavad saksakeelne mina ehk Ich, ingliskeelne sõna "vajama" ehk to need ja eestikeelne "pastakas". -en lõpp tegusõna järel on ilmselt saksa keele kõla järeleaimamine või hoopis eestikeelse tegusõna "vajan" lõpu jäljendamine.
"Me komme to eat."
Selles kohtuvad ingliskeelne mina ehk me, saksakeelne tegusõna "tulema" ehk kommen ja jällegi ingliskeelne "sööma" ehk to eat.
Niisugused laused ei teki sellest, et laps ei erista keeli. Vastupidi, ta eristab neid väga hästi. Ta segab neid meelega ja naudib seda virvarri, mis sellest välja tuleb. See nauding tekib justnimelt keele valdamisest. Samamoodi meeldib nii mulle endale kui ka mu lastele moodustada olematuid sõnu eesti keele põhjal. Ka "keelejulgus" ja "meelesügavus" ei ole sõnad, millele leiaks vaste õigekeelsussõnaraamatust, ent ometi me saame neid kasutada ja aimame, mida võiks olla nendega mõeldud. Vahel, eriti kõnesituatsioonis, on vajalik välja pakkuda sõna tähistamaks midagi, mida olemasolevate sõnadega tähistada ei oska.
Keelte segamine argipäevas võib keelerõõmu ja -naudingu kõrval olla seotud ka keele tõhususe küsimusega. Teisisõnu sellega, kuidas ja mis keeles on mugavam midagi öelda. See puudutab eriti mitmekeelseid kodusid, kus pereliikmed oskavad enam-vähem võrdselt mitut keelt. Kakskeelses kodus kasvanuna mäletan selgesti, et mingeid sõnu kasutati alati ühes ja teisi jällegi teises keeles ning lause sees keele vahetamine ei onud mingi probleem.
Igor Kotjuhi viimases luulekogus "The Isolation Tapes: Стихотворения и заметки" (Kite 2020), mis pälvis eile Eesti Kultuurkapitali venekeelse teose preemia, leidub luuletus keele ökonoomsusest, mis tekitas minus suurt äratundmisrõõmu.
О РЕЧЕВОЙ ЭКОНОМИИ
острый äär
один töö
в городе будет etendus
есть ли такие страны в которых kiiruspiirangud ei ole?
kaksikud — это когда двое родились разом?
выбери себе märkmik
у тебя сегодня solf или klaver?
у меня hindeline arvestus
в ujumine такие сложные задания!
на vahetund я упала
картошка с белой kaste
все эти машины похожи на oravad
очень lihtne
Igor Kotjuh on luuletaja, kes mänguliselt ühendab mitut keelt ja eri rahvuslikke identiteete. Just nii, mitmes keeles korraga, meeldib ka mulle elada. Minu ideaalses Eestis mõistavadki inimesed eesti, vene, inglise ja ka saksa keelt.
II Meelesügavus
Olen kõnelenud mitme keele paralleelsest õppimisest, keelte (mängulisest) segamisest ja keele tõhususest ning tahan nüüd peatuda pealkirjas lubatud meelesügavusel. Keelteoskus on tõepoolest oluline, keeled pakuvad uksi eri maailmadesse ja võimaldavad mõista teisi kultuure, kuid keel on siiski vahend millegi saavutamiseks. Keel on vahend, et teha end mõistetavaks teisele inimesele. Meie eesmärk peakski seega olema teise mõista püüdmine, eeldusel, et räägime sama keelt. See aga eeldab oskust ja julgust rääkida väliste asjade ("Tule sööma. Siin on supp. Väljas on ilus ilm.") kõrval ka sisemistest asjadest ("Sinu sõnad tegid mulle haiget. Ma kardan. Ma igatsen suve.") või lihtsalt n-ö argifilosofeerida.
Meie pere kõige olulisemad hetked ongi ühised köögilaua ääres istumised ja jutustamised maailma asjust. See on aeg üksteise jaoks ja ühtlasi on see rääkimise aeg. On saanud tavaks, et nii mõnigi kord eksivad meie vestlused maailma loomise ja elu tähenduse radadele. Arutleme inimeste käitumise, mineviku tähtsuse, inimeste otsuste ja valikute üle. Räägime hirmudest, unistustest ja vajadustest. Arutame ühe või teise kunstitöö üle ja vahel olen isegi julgenud küsida tagasisidet oma kirjatöödele. Lapsed on ju teatavasti karmid kriitikud, nemad juba niisama kiitma ei hakka, vaid annavad ausat tagasisidet. Vahel arutame ka moe ja riietuse üle.
See ongi oskus n-ö argifilosofeerida, arutleda psühholoogiliste, esteetiliste ja eetiliste küsimuste üle.
Nüüd, kus maailm on nagu ta on, on varasemast veelgi olulisemad rääkimisoskus, iseenda teisele arusaadavaks tegemise püüe ning oskus teist inimest kuulata. Me vajame seda.
Minu soov on, et meil kõigil jätkuks julgust ja oskust teineteisega n-ö päris asjust rääkida, mitte jääda pidama välistel teemadel. Soovin, et igaühel oleks julgust küsida sõbralt, mida ta elult ootab, mida ta kardab ja kuidas tal päriselt läheb.
Kokkuvõtteks tahan veel kord rõhutada, et õigekeelsus on oluline, ja iseäranis kirjaliku teksti puhul on hädavajalik, et seda vaataks ka teine, st toimetaja silmapaar. Aga peale õigekeelsuse on oluline ka keelejulgus, mängulisus ning julgus teha vigu.
Rääkimise situatsioonis on igati õigustatud ka n-ö vigasus, keelte segamine ja teadlikult valesti kasutamine. Mitmes keeles korraga rääkimine on nauditav, see on loominguline protsess ja valmistab rõõmu.
Kõige olulisem on aga teadlikult arendada meelesügavust ehk oskust ja julgust rääkida mitte ainult välistest, vaid ka inimese siseilmast ehk päris asjust. | Aija Sakova. Meelesügavus ja keelejulgus, eestlus ja mitmikkultuurilisus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ma tahan alustada ühe looga, mille mõju üle olen palju mõelnud. See on lugu, mida mäletan oma ema olevat mulle rääkinud. Kas see lugu ka päriselt just nii aset leidis nagu mina seda mäletan, on täna juba võimatu kinnitada või ümber lükata. Kuid lool on sellest hoolimata olnud oma mõju.
Kasvades üles Tallinnas Kadrioru piirkonnas, olid mu lähimad koolid Tallinna 21. keskkool (praegugi selle nimega) ja Tallinna 42. keskkool, mis nüüd kannab nime Kadrioru Saksa gümnaasium. Esimene neist on inglise keele erikool ja ühtlasi muusikakallakuga, teine on saksa keele kallakuga kool, nagu tollal öeldi.
Kuna mu ema oli õppinud inglise keelt, viidi mind katsetele 21. keskkooli. Ilmselt olid tol aastal muusikaklaasi katsed või tehti neid kõigile sisseastujatele, seda ma ei tea, aga sisse ma ei saanud. Ma ei osanud hästi rütmi järele koputada, laulmisega oli ilmselt veel kehvemini. Lasteaiast olid meeles muusikatunnid kui maailma hirmsaim asi üldse.
Lugu seisneb aga selles, et kui olin alustanud kooliteed oma piirkonna ehk saksa keele kallakuga koolis, tõsteti mind peale esimest aastast n-ö eriklassi. Uus klassijuhataja olevat toona olnud murelik ja öelnud mu emale, et sellel tüdrukul, st minul, saavat eesti keelega raske olema.
Seda, et ma toona korralikult lugedagi ei osanud ega armastanud sugugi raamatute lugemist, õpetaja ei teadnud. Klassijuhataja oletus põhines asjaolul, et mul oli kaks kodust keelt: eesti ja vene.
Praegu me muidugi teame, et mitme koduse keele olemasolu ei ole takistus hea emakeeloskuse omandamiseks. See võib tekitada segadust, tõrkeid või aeglustada vahel õppeprotsessi, aga pikas plaanis on see ikka tugevus.
Mul ei olnud eesti keelega raskusi.
Minust sai filoloog, täpsemalt saksa filoloog.
Minust sai kirjandusuurija, saksa ja eesti kirjanduse uurija.
I Keelejulgus
Tahangi emakeelepäevale mõeldes rääkida mitme keele paralleelselt õppimisest või ka korraga mitmes keeles elamisest.
Nii nagu mu sissejuhatusest võis aru saada, on mulle oluline juhtida tähelepanu sellele, et paralleelselt mitmes keeles kasvamine ei ole mingi puudus. See on olnud tavapärane varem ja on tavapärane ka nüüd, kui maailm on avatud ja inimesed liikuvad. Mitmerahvuseliste perede kõrval veedavad enamik tänapäeva lapsi ja noori täiskasvanuid väga suure osa oma ajast ingliskeelses ruumis, kuulates ingliskeelseid taskuhäälinguid, laule, vaadates filme ja videoid. Ka raamatute lugemisel ei ole paljude jaoks enam vahet, kas nad loevad eesti või inglise keeles, sageli eelistataksegi algkeeles lugemist. See on uus normaalsus.
Siiski on meil – ma pean siin silmas lapsevanemaid ja ehk õpetajaidki – eelarvamused. Ka minul, ehkki võiks eeldada, et olen lapsepõlvekogemuste tõttu uuele ja võõrale avatum.
Jutustan veel ühe loo. Seekord sellise, kus mina olen lapsevanema rollis. Oma tugeva saksakeelse tausta tõttu otsustasin ka oma lapsed suunata õppima saksa keelt esimese võõrkeelena. Olin veendunud, et mõttekam on koolis õppida esmajoones raskemaid keeli, nagu saksa ja vene keel, ning alles siis liikuda meid kõikjal ümbritseva inglise keele juurde.
Kui mu vanem poeg alustas kooliteed Kadrioru Saksa gümnaasiumis, õppiski ta esimestel aastatel vaid saksa keelt. Kui ta oli neljandas klassis ja me olime ühisel reisil, kuulsin teda vestlemas inglise keeles onuga, kes ei ole küll sakslane, kuid töötab Saksamaal saksa keele õpetajana. Mäletan oma toonast vapustust ja pettumust. Olin enda arvates teinud kõik selleks, et soodustada lapse saksa keele omandamist, ja ometi oli tema jaoks lihtsam ja omasem vestelda inglise keeles, mida ta ei olnud koolis veel päevagi õppinud.
Ma ei hakka siinkohal analüüsima oma pettumuse sügavamaid põhjusi, aga see lugu oli õpetlik.
Selle asemel et tunda uhkust, soodustada ja julgustada uudishimu ja katsetamisjulgust, olin hinnanguline.
See sundis mind ümber hindama ja ümber mõtestama oma arusaamu. Mõistsin, et on arutu karta inglise keele pealetungi või ingliskeelestumist. Ka Anna Verschik on hiljuti ilmunud arvamusloos "Mitmekeelsus on sama vana kui keel ise" kirjutanud, et laenud ja teiste keelte mõju ei ohusta tegelikult keelt ega kestlikkust, kuigi tihti arvatakse vastupidi.
Õnneks jõudis ka kool seisukohale, et lapsed õppigu mitut võõrkeelt korraga, aga õppigu rohkem kui pelgalt inglise keelt. Toetan seda seisukohta ja näen oma noorema poja peal, kes just nii õpibki, et see toimib. Keeled kipuvad küll niimoodi omavahel segi minema, sest inglise ja saksa keel on ju mõlemad sama keelkonna keeled.
Saksakeelne jäätis ehk Eis võib vihikus välja näha ingliskeelses kirjapildis ice. Loomulikult on see õigekirjaviga, kuid aitab mõista ja märgata just nimelt keeltevahelisi sarnasusi ja ehk isegi hõlbustada keelte õppimist. Anna Verschik juhib oma artiklis ka tähelepanu sellele, et sageli alahinnatakse sugulaskeelte õppimist. Teisisõnu on inimesel, kes on õppinud inglise ja saksa keelt, üsna lihtne omandada vajaduse korral näiteks rootsi keel. Tõenäoliselt ta avastab, et õppimatagi mõistab ta seda keelt omajagu. Sarnane võib olla olukord ukraina keele õppijal, kes valdab vene keelt. Suur osa on juba tuttav.
Mida rohkem keeli inimene valdab, seda hõlpsam on tal omandada uusi, sest tekivad seosed nii grammatika kui ka sõnavara tasandil.
Iga keel toob endaga kaasa uue maailma ning võimaluse näha asju teistmoodi kui ühe keele ja kultuuriruumi sees võimalik. Oma kogemusele toetudes julgen kinnitada, et kakskeelne kodu ja hiljem omandatud saksakeelse kultuuriruumi kogemus on andnud mulle kõrvaltvaatava pilgu. Võimaluse astuda vahel välja iseenda kingadest ja vaadata võõra pilguga oma elule, sh Eestile. Selline võõrus on vahel hädavajalik, sest aitab eristada olulist ebaolulisest või lihtsalt lisab asjadele teise ja värskendava vaatenurga.
Keelte segamine aga ei toimu sugugi ainult õppimise faasis. See on osa loomingulisest hoiakust keele suhtes. See on nauditav mäng. Toon mõne näite meie pere keelemängudest:
"Ich needen pastakas."
Kokku saavad saksakeelne mina ehk Ich, ingliskeelne sõna "vajama" ehk to need ja eestikeelne "pastakas". -en lõpp tegusõna järel on ilmselt saksa keele kõla järeleaimamine või hoopis eestikeelse tegusõna "vajan" lõpu jäljendamine.
"Me komme to eat."
Selles kohtuvad ingliskeelne mina ehk me, saksakeelne tegusõna "tulema" ehk kommen ja jällegi ingliskeelne "sööma" ehk to eat.
Niisugused laused ei teki sellest, et laps ei erista keeli. Vastupidi, ta eristab neid väga hästi. Ta segab neid meelega ja naudib seda virvarri, mis sellest välja tuleb. See nauding tekib justnimelt keele valdamisest. Samamoodi meeldib nii mulle endale kui ka mu lastele moodustada olematuid sõnu eesti keele põhjal. Ka "keelejulgus" ja "meelesügavus" ei ole sõnad, millele leiaks vaste õigekeelsussõnaraamatust, ent ometi me saame neid kasutada ja aimame, mida võiks olla nendega mõeldud. Vahel, eriti kõnesituatsioonis, on vajalik välja pakkuda sõna tähistamaks midagi, mida olemasolevate sõnadega tähistada ei oska.
Keelte segamine argipäevas võib keelerõõmu ja -naudingu kõrval olla seotud ka keele tõhususe küsimusega. Teisisõnu sellega, kuidas ja mis keeles on mugavam midagi öelda. See puudutab eriti mitmekeelseid kodusid, kus pereliikmed oskavad enam-vähem võrdselt mitut keelt. Kakskeelses kodus kasvanuna mäletan selgesti, et mingeid sõnu kasutati alati ühes ja teisi jällegi teises keeles ning lause sees keele vahetamine ei onud mingi probleem.
Igor Kotjuhi viimases luulekogus "The Isolation Tapes: Стихотворения и заметки" (Kite 2020), mis pälvis eile Eesti Kultuurkapitali venekeelse teose preemia, leidub luuletus keele ökonoomsusest, mis tekitas minus suurt äratundmisrõõmu.
О РЕЧЕВОЙ ЭКОНОМИИ
острый äär
один töö
в городе будет etendus
есть ли такие страны в которых kiiruspiirangud ei ole?
kaksikud — это когда двое родились разом?
выбери себе märkmik
у тебя сегодня solf или klaver?
у меня hindeline arvestus
в ujumine такие сложные задания!
на vahetund я упала
картошка с белой kaste
все эти машины похожи на oravad
очень lihtne
Igor Kotjuh on luuletaja, kes mänguliselt ühendab mitut keelt ja eri rahvuslikke identiteete. Just nii, mitmes keeles korraga, meeldib ka mulle elada. Minu ideaalses Eestis mõistavadki inimesed eesti, vene, inglise ja ka saksa keelt.
II Meelesügavus
Olen kõnelenud mitme keele paralleelsest õppimisest, keelte (mängulisest) segamisest ja keele tõhususest ning tahan nüüd peatuda pealkirjas lubatud meelesügavusel. Keelteoskus on tõepoolest oluline, keeled pakuvad uksi eri maailmadesse ja võimaldavad mõista teisi kultuure, kuid keel on siiski vahend millegi saavutamiseks. Keel on vahend, et teha end mõistetavaks teisele inimesele. Meie eesmärk peakski seega olema teise mõista püüdmine, eeldusel, et räägime sama keelt. See aga eeldab oskust ja julgust rääkida väliste asjade ("Tule sööma. Siin on supp. Väljas on ilus ilm.") kõrval ka sisemistest asjadest ("Sinu sõnad tegid mulle haiget. Ma kardan. Ma igatsen suve.") või lihtsalt n-ö argifilosofeerida.
Meie pere kõige olulisemad hetked ongi ühised köögilaua ääres istumised ja jutustamised maailma asjust. See on aeg üksteise jaoks ja ühtlasi on see rääkimise aeg. On saanud tavaks, et nii mõnigi kord eksivad meie vestlused maailma loomise ja elu tähenduse radadele. Arutleme inimeste käitumise, mineviku tähtsuse, inimeste otsuste ja valikute üle. Räägime hirmudest, unistustest ja vajadustest. Arutame ühe või teise kunstitöö üle ja vahel olen isegi julgenud küsida tagasisidet oma kirjatöödele. Lapsed on ju teatavasti karmid kriitikud, nemad juba niisama kiitma ei hakka, vaid annavad ausat tagasisidet. Vahel arutame ka moe ja riietuse üle.
See ongi oskus n-ö argifilosofeerida, arutleda psühholoogiliste, esteetiliste ja eetiliste küsimuste üle.
Nüüd, kus maailm on nagu ta on, on varasemast veelgi olulisemad rääkimisoskus, iseenda teisele arusaadavaks tegemise püüe ning oskus teist inimest kuulata. Me vajame seda.
Minu soov on, et meil kõigil jätkuks julgust ja oskust teineteisega n-ö päris asjust rääkida, mitte jääda pidama välistel teemadel. Soovin, et igaühel oleks julgust küsida sõbralt, mida ta elult ootab, mida ta kardab ja kuidas tal päriselt läheb.
Kokkuvõtteks tahan veel kord rõhutada, et õigekeelsus on oluline, ja iseäranis kirjaliku teksti puhul on hädavajalik, et seda vaataks ka teine, st toimetaja silmapaar. Aga peale õigekeelsuse on oluline ka keelejulgus, mängulisus ning julgus teha vigu.
Rääkimise situatsioonis on igati õigustatud ka n-ö vigasus, keelte segamine ja teadlikult valesti kasutamine. Mitmes keeles korraga rääkimine on nauditav, see on loominguline protsess ja valmistab rõõmu.
Kõige olulisem on aga teadlikult arendada meelesügavust ehk oskust ja julgust rääkida mitte ainult välistest, vaid ka inimese siseilmast ehk päris asjust.
### Response:
Aija Sakova. Meelesügavus ja keelejulgus, eestlus ja mitmikkultuurilisus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastas kokku vaid kümme poega
Must-toonekurgede pesitsemine ebaõnnestub sageli ka heas seisus elupaikades, selle põhjused on tihti ebaselged. 2020. aastal saavutas lennuvõime teadaolevalt vaid kümme must-toonekure poega kogu Eestis.
Põhjuste väljaselgitamiseks diagnoosisid Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi loomaarstid võimalikke haigusi kokku kaheksal must-toonekurel ja hindasid nende tervislikku seisundit. "Lähenesime lindudele kui tavapärastele patsientidele, kelle tervisehädad vajavad diagnoosimist," ütles Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits.
Kehas palju elavhõbedat
Uuritud lindude verest leiti üllatavalt kõrged elavhõbeda (Hg) sisaldused, eriti vanalindudelt. Elavhõbe on organismi kuhjuv saasteaine, millel on palju negatiivseid mõjusid, põhjustades muutusi käitumises, aga ka tavalisest väiksemat sigivust ja nõrgemat immuunsüsteemi. Elavhõbe satub must-toonekure organismi ennekõike kalade kaudu, kellest ta toitub.
Eestis tehtud Läänemere saasteainete uuringutest nähtub, et töönduslikes kalades leiduv elavhõbe ei ületa seatud normpiire inimtoiduks, ent valdavalt kaladest toituvate liikide jaoks võib see kogus siiski ohuks olla.
Kus must-toonekured elavhõbedarikkaid kalu või muid veeorganisme söövad, pole teada. See võib toimuda ka rändel või talvitumisaladel.
Kaanid suuõõnes ja söögitorus
Lisaks leiti kõigilt noorlindudelt suuõõnes ja söögitorus parasiteeriv kaan, kes imeb linnu verd ning võib põhjustada aneemiat ehk punaste vereliblede vähesust.
Punased verelibled vastutavad hapniku transpordi eest organismis ning on olulised lindude pika rändetee edukaks läbimiseks talvitumisaladele. Üheks uuringu soovituseks oli edaspidi pesapoegade rõngastamisel kontrollida ka nende suuõõnt ja manustada suukaudset ravimit, mis aitab kaanidest vabaneda.
Eelmised ja järgmised sammud
Kuigi üldiste järelduste tegemiseks on uuritud linde vähe, on saadud olulist teavet edasisteks uuringuteks. "Kindlasti on otstarbekas kurgede terviseseirega jätkata ning selgitada, kust elavhõbe lindude organismi satub. Selleks võib olla vajalik edasistesse uuringutesse kaasata must-toonekurega elupaiga ja käitumise poolest sarnaseid liike, kes ei rända. See aitaks selgitada, kas elavhõbe satub lindude organismi Eestist või mujalt," sõnas Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits.
Ka varasemad ohustatud liikide uuringud on leidnud tavapärasest suuremaid elavhõbeda sisaldusi ohustatud röövlindude organismis. Näiteks 2019. aastal leiti Keskkonnaameti tellimusel Eesti Maaülikoolis uuritud viie surnud kassikaku organismis suur elavhõbeda sisaldus. Kassikakud pole rändlinnud, nad pesitsevad enamasti rannikul ja toituvad sageli merelindudest ja kaladest.
Kuna praegu on ebaselge, kust elavhõbe ohustatud röövlindude organismi satub, tellis Keskkonnaamet 2021. aastal satelliitsaatjate paigaldamise kassikaku noorlindudele, et neid tõhusamalt uurida. "Loodetavasti saame nii selgust, kus kassikakud täpsemalt liiguvad ja toituvad ning selle kaudu aimu ka võimalikest elavhõbeda allikatest. Ka must-toonekurgede uuringud jätkuvad lähiajal," lausus Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit. | Eesti must-toonekurgi ohustab väljasuremine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastas kokku vaid kümme poega
Must-toonekurgede pesitsemine ebaõnnestub sageli ka heas seisus elupaikades, selle põhjused on tihti ebaselged. 2020. aastal saavutas lennuvõime teadaolevalt vaid kümme must-toonekure poega kogu Eestis.
Põhjuste väljaselgitamiseks diagnoosisid Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi loomaarstid võimalikke haigusi kokku kaheksal must-toonekurel ja hindasid nende tervislikku seisundit. "Lähenesime lindudele kui tavapärastele patsientidele, kelle tervisehädad vajavad diagnoosimist," ütles Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits.
Kehas palju elavhõbedat
Uuritud lindude verest leiti üllatavalt kõrged elavhõbeda (Hg) sisaldused, eriti vanalindudelt. Elavhõbe on organismi kuhjuv saasteaine, millel on palju negatiivseid mõjusid, põhjustades muutusi käitumises, aga ka tavalisest väiksemat sigivust ja nõrgemat immuunsüsteemi. Elavhõbe satub must-toonekure organismi ennekõike kalade kaudu, kellest ta toitub.
Eestis tehtud Läänemere saasteainete uuringutest nähtub, et töönduslikes kalades leiduv elavhõbe ei ületa seatud normpiire inimtoiduks, ent valdavalt kaladest toituvate liikide jaoks võib see kogus siiski ohuks olla.
Kus must-toonekured elavhõbedarikkaid kalu või muid veeorganisme söövad, pole teada. See võib toimuda ka rändel või talvitumisaladel.
Kaanid suuõõnes ja söögitorus
Lisaks leiti kõigilt noorlindudelt suuõõnes ja söögitorus parasiteeriv kaan, kes imeb linnu verd ning võib põhjustada aneemiat ehk punaste vereliblede vähesust.
Punased verelibled vastutavad hapniku transpordi eest organismis ning on olulised lindude pika rändetee edukaks läbimiseks talvitumisaladele. Üheks uuringu soovituseks oli edaspidi pesapoegade rõngastamisel kontrollida ka nende suuõõnt ja manustada suukaudset ravimit, mis aitab kaanidest vabaneda.
Eelmised ja järgmised sammud
Kuigi üldiste järelduste tegemiseks on uuritud linde vähe, on saadud olulist teavet edasisteks uuringuteks. "Kindlasti on otstarbekas kurgede terviseseirega jätkata ning selgitada, kust elavhõbe lindude organismi satub. Selleks võib olla vajalik edasistesse uuringutesse kaasata must-toonekurega elupaiga ja käitumise poolest sarnaseid liike, kes ei rända. See aitaks selgitada, kas elavhõbe satub lindude organismi Eestist või mujalt," sõnas Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits.
Ka varasemad ohustatud liikide uuringud on leidnud tavapärasest suuremaid elavhõbeda sisaldusi ohustatud röövlindude organismis. Näiteks 2019. aastal leiti Keskkonnaameti tellimusel Eesti Maaülikoolis uuritud viie surnud kassikaku organismis suur elavhõbeda sisaldus. Kassikakud pole rändlinnud, nad pesitsevad enamasti rannikul ja toituvad sageli merelindudest ja kaladest.
Kuna praegu on ebaselge, kust elavhõbe ohustatud röövlindude organismi satub, tellis Keskkonnaamet 2021. aastal satelliitsaatjate paigaldamise kassikaku noorlindudele, et neid tõhusamalt uurida. "Loodetavasti saame nii selgust, kus kassikakud täpsemalt liiguvad ja toituvad ning selle kaudu aimu ka võimalikest elavhõbeda allikatest. Ka must-toonekurgede uuringud jätkuvad lähiajal," lausus Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.
### Response:
Eesti must-toonekurgi ohustab väljasuremine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enamik institutsioone, mis suudavad juba kümme aastat tegutseda, on osanud leida jätkusuutliku mudeli. Mis need "õiged" asjad on, mida olete teinud ja mille tegemata jätmine, kui üldse, on jäänud kripeldama?
Mihkel Salk (produktsioon): Aastate jooksul oleme kinopidamises väga palju otsuseid vastu võtnud, mis on määranud selle, mis meid tänasesse seisu toonud on. Mõned neist on olnud teadlikud ja kaalutletud – näiteks otsus Tartu Uue Teatri saalist edasi liikuda ning oma ruumidesse kolida –, teised on tulnud orgaaniliselt ega omanud kuigi suurt pikaajalist plaani ega kaalutlust. Idee välikino pidama hakata ei sündinud pika planeerimise tulemusel, vaid sai otsustatud mõne õhtu unistamise ja eduka Hooandja kampaania järel. Elame me ju kõik esimest korda ja sageli tuleb vastu võtta otsuseid, mis tagantjärgi ehk kõige paremad ei ole, kuid selle tõttu nende tegemist karta ei ole mingit pidi edasiviiv – seni kuni keskmine tulemus on positiivse poole kaldu, toimub ka areng ja organisatsioon muutub tugevamaks.
Kõige jätkusuutlikum on kindlasti usaldada oma publikut – kui nad olid meie kõrval olukorras, kus saime kino näidata võrdlemisi algelise tehnikaga vaid kahel päeval nädalas ning pigem kaootilise etteplaneerimisega, siis on nad kindlasti meie kõrval ka edaspidi. Peaksime edaspidi ikka totaalselt puusse panema, et see kättevõideldud edu maha mängida.
Tööstuslik vs. käsitööline on üks praegusel ajal kasutatavaid vastandusi. Kuigi kohalik kinoturg on läinud üha monopoolsema multipleksi teed, on siia mahtunud ka mitu väiksemat kino. Mis on sellises keskkonnas väärtfilmidele keskendunud kino ellujäämise võti?
Elo Vilks (programm): Kinokülastajad ei ole ühtne hulk inimesi, kes tahavad sama asja. Erineva filmimaitsega inimesed ihkavad käia kinodes, kus erineb nii programm kui ka atmosfäär. Elektriteatri, nagu ka iga teise kino, võti ellujäämiseks on oma nägu, mis väljendub eelkõige filmivalikus, aga tegelikult terves kinotegevuses, alates kodulehe kujundusest ning lõpetades piletimüüja tervituse või filmi sissejuhatusega. Kui inimene tuleb Elektriteatrisse, siis ilmselt seepärast, millist filmi siin vaadata saab, kui ka seepärast, et siin on tema jaoks mõnus keskkond. Palju on öeldud, et plaksumaisi lõhna puudumine on väga oluline faktor, miks nad just siin käivad, kuigi meile endile meeldib mõelda, et põhjuseid on siiski rohkem. Meie arvates peaks olema võimalik endale sobivat kino valida nii sellel, kes kaifib plaksumaisi, kui sellel, kes eelistab ilma selleta kinos olla. Lõpuks on ju ikkagi kõige olulisem see, mis ekraanile jõuab – kino on filmivaatamise koht, kus muu tegevus saab seda naudingut toetada ja soosida.
M.S.: Seega peabki meie silmis kino põhiliseks tegevuseks olema ekraanil oleva filmi pühitsemine, kuna see on olnud publikule kinno tulemise peamiseks tõukeks. Kui selle kõrvale veel mitut teenust pakkuda ning neid tarbima suunata, hammustab selle üsna kiiresti läbi ning viib fookuse põhiliselt kõrvale. Püüame seda oma tegevuses pidevalt meeles pidada.
Kui palju olete te viimase aastaga räsida saanud ja kui kauaks teil jätkub võhma juhul kui pidev kinni-lahti-kinni tsükkel jääb püsima?
Andres Kauts (visioon): Ikka oleme räsida saanud. Selline kinni-lahti tsükkel on kindlasti üks väsitavamaid olukordi igasuguse organisatsiooni pidamise juures. Õnneks oleme ühiskonnas siiski suhteliselt heas positsioonis ning meie vastutus viirusega võitluses on paljude teiste kõrval kaduvväike. Meil on vedanud, et ka kõigi kino meeskonna inimeste tervis on puutumata jäänud. Kui praegune olukord veel pikalt jätkuks, siis võib-olla kahe aasta pärast hakkaks jõud raugema ning tekiks küsimus, kas tasub oma energia vahepeal mujale suunata.
PÖFF alustab oma veebikinoga, Apollo tegi oma "Netflixi", ERR avas Jupiteri – usute te, et kinogurmaanid on sellisele voogedastuse pealetungile immuunsed?
E.V.: Voogedastus on teinud arvestatava tõusu ning sealne maastik on väga kirju, pakkudes erinevates kanalites erinevaid programmivalikuid – Netflixi kõrvale on vaja PÖFFi veebikino või Mubit, sest Netflix üksi ei kustuta kõigi janu. Aga kinogurmaan igatseb ikkagi suure ekraani, korraliku helisüsteemi ja kaasvaatajate järele. Kino kui ühist filmivaatamise paika voogedastuskanalid ei asenda. Meie publik on ka näidanud, et nad tahavad filme just meie juures vaadata ning alati ei tähenda isegi teles linastumine seda, et kinosaal jääks seejärel tühjaks – midagi erilist on selles suure ekraani sisse ära eksimisel. Filmi mõjul ühiselt nuttev või naerev publik on võimas elamus, millest osa saada.
Filmitegijad teevad oma filme enamasti suure ekraani ja hea helisüsteemi võimalusi arvestades. Nad tahavad, et vaataja kogeks nende filmi just kinosaalis, olgu selleks audiovisuaalelamuseks kas "Tähesõdade" finaal või näiteks praeguse arthouse hiti "Järgmine ring" tiivustav lõpustseen. Need on loodud haarama vaataja meeli just kinosaali tingimustes.
Millised on kõige erilisemad tunded, mida olete kümne aasta jooksul Elektriteatris kogenud – sellised hetked, mis toovad rõõmupisara silma?
M.S.: Kinopidamine ning ürituste korraldamine laiemalt on selles suhtes emotsionaalselt väga tasuv tegevus, et annab võimaluse oma sihtrühmalt ülimalt kiiresti tagasisidet saada. Kui tehtud eeltöö – programmi koostamine, kommunikatsioon, tehniline ettevalmistus ning piletimüük – hästi toimib, on publik saalis ning saame koheselt tunde, et meie tegevusest hoolitakse ning see läheb kellelegi korda. See on see kõige pidevam ja püsivam tunne, mis meid käimas hoiab.
Ent toredaid hetki on rohkem, kui siin ette lugeda jõuab: näiteks unistasime 2014. aasta sügisel 1000 vaataja piiri ületamisest kuus. Seadsime selle septembri alguses eesmärgiks ning kuu lõpuks oligi see "maagiline" piir käes. Pärast nihkus see piir loomulikult järjest 2000, 3000 ja 4000 peale, kuid tore on tagantjärgi meenutada, kui palju rõõmu see meile nüüdseks iseenesestmõistetav tulemus toona tegi.
Ka välikino Hooandja kampaania lõpp oli vägev – olime kampaania viimastel päevadel kogu meeskonnaga Soomes Sodankylä filmifestivalil ja eesmärgiks seatud summast oli paar tundi enne lõppu veel omajagu puudu. Siis vallandus toetus aga justkui kuskilt tulva tagant ning edukas lõpp kihutas järjest lähemale. Ühel hetkel ei pidanud meil närvid enam vastu ja otsustasime hoopis kuskile Põhja-Soome tunturi (ehk suure mäe) otsa ronida, et mõtteid eemale juhtida. Tagasi tuppa jõudes oli selge, et peame selle natuke abstraktse unistuse mööda Eestit rändavast välikinost nüüd ka päriselt teoks tegema.
Kipub olema nii, et eriüritused püüavad peas põhilise eetriaja endale ning jäävad ka kõige eredamalt meelde – olgu need siis juba mainitud välikino või erinevad retrospektiivid ning üleelusuuruses Totoro (tegelane Hayao Miyazaki animafilmist – toim.) ehitamine, hullumeelsetes kohtades seansside korraldamine, erinevad festivalid, millega koostööd on tehtud, tummfilmikontserdid jne, – kuid meie suurimaks panuseks on ikkagi üldiselt igapäevaselt toimiv filmiprogramm. Aasta lõpus statistikat tehes mõista, et taaskord on pea poole Tartu suurune hulk inimesi meie üritustelt läbi käinud, tekitab küll tahtmise endale pai teha ja on ka nii mõnegi rõõmupisara silma toonud.
Viimasel ajal on palju tõstatatud filmihariduse teemat, tahetakse ju luua Eesti Filmikeskust jne. Kuidas te suhtute filmihariduse vajalikkusesse ja mis rolli võiks Elektriteater seal pikas perspektiivis mängida?
A.K.: Filmiharidus on väga vajalik ning samuti on seda mitmekülgne filmide vaatamine. Läbi filmide ning seriaalide õpivad inimesed väga palju ühiskondlikke käitumisnorme. Eriti õrnemate teemade kohta, millest võib-olla avalikult ei räägita. Või selliste teemade kohta, mis on vaataja vanusest natuke ees. Noorena meeldis ju kõigile ekraanilt vaadata, et kuidas see suhtevärk ikka käib. Viimasel ajal on väga toreda trendina hakatud filmides kajastama vananemist. Filmilavastajatele meeldib käsitleda ka selliseid teemasid, mis on konfliktsed või dramaatilised. Sest kui mitut abielulahutust me ikka oma elus läbi elame ning ega sõbradki enda lahutustest liiga palju rääkida ei taha – kuid läbi filmide oleme kõik seda kümneid kordi näinud. Filmid on võimalikud võrdluspunktid vaatajatele, eriti noorematele, kuidas ootamatutes konflikti olukordades käituda ja millistest väärtustest lugu pidada. Millist käitumist imetlevad kaaslased? Millised käitumismustrid on üldse võimalikud? Milliseid pühasid tähistatakse? Igaüks võib mõelda, kui paljud tema sisemised unistused on ekraanilt tulnud – olgu selleks siis kuskil päikeseliival peesitamine, surfama õppimine, romantiline suudlus, cool 'i näoga jutuvestmine või kabrioletiga päikeseloojangusse kihutamine.
Tahaks väga arvata, et Elektriteater on aidanud kaasa kohaliku filmivaliku mitmekesistamisele.
Millisena te sooviksite näha Elektriteatrit kümne aasta pärast?
A.K.: Eduka ja õitsevana. Mängulusti täis nagu noor koerakutsikas.
Kui tihe on teie koostöö teiste Eesti või ka välismaa väikekinodega ja mida vastastikune nõustamine ning abistamine Elektriteatrile on andnud?
A.K.: Üksteisega kogemuste jagamine või kasvõi lihtsalt sõber olemine annab palju. Näiteks võimaluse rääkida kellegagi valdkondlikku tehnilist juttu nii, et ta tõesti saab sinust aru ning võib aruteludes kasvõi pisidetailideni minna. Loob võimaluse inspireeruda, üksteiselt õppida ja maailmapilti laiendada. Tekitab tunde, et see, mida me teeme, ei ole väike kohalik pusimine, vaid et kogukondlike väikekinode tugev tagasitulek on juba mõnda aega ülemaailmne trend. | Andres Kauts: arvan, et Elektriteater on aidanud kaasa kohaliku filmivaliku mitmekesistamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enamik institutsioone, mis suudavad juba kümme aastat tegutseda, on osanud leida jätkusuutliku mudeli. Mis need "õiged" asjad on, mida olete teinud ja mille tegemata jätmine, kui üldse, on jäänud kripeldama?
Mihkel Salk (produktsioon): Aastate jooksul oleme kinopidamises väga palju otsuseid vastu võtnud, mis on määranud selle, mis meid tänasesse seisu toonud on. Mõned neist on olnud teadlikud ja kaalutletud – näiteks otsus Tartu Uue Teatri saalist edasi liikuda ning oma ruumidesse kolida –, teised on tulnud orgaaniliselt ega omanud kuigi suurt pikaajalist plaani ega kaalutlust. Idee välikino pidama hakata ei sündinud pika planeerimise tulemusel, vaid sai otsustatud mõne õhtu unistamise ja eduka Hooandja kampaania järel. Elame me ju kõik esimest korda ja sageli tuleb vastu võtta otsuseid, mis tagantjärgi ehk kõige paremad ei ole, kuid selle tõttu nende tegemist karta ei ole mingit pidi edasiviiv – seni kuni keskmine tulemus on positiivse poole kaldu, toimub ka areng ja organisatsioon muutub tugevamaks.
Kõige jätkusuutlikum on kindlasti usaldada oma publikut – kui nad olid meie kõrval olukorras, kus saime kino näidata võrdlemisi algelise tehnikaga vaid kahel päeval nädalas ning pigem kaootilise etteplaneerimisega, siis on nad kindlasti meie kõrval ka edaspidi. Peaksime edaspidi ikka totaalselt puusse panema, et see kättevõideldud edu maha mängida.
Tööstuslik vs. käsitööline on üks praegusel ajal kasutatavaid vastandusi. Kuigi kohalik kinoturg on läinud üha monopoolsema multipleksi teed, on siia mahtunud ka mitu väiksemat kino. Mis on sellises keskkonnas väärtfilmidele keskendunud kino ellujäämise võti?
Elo Vilks (programm): Kinokülastajad ei ole ühtne hulk inimesi, kes tahavad sama asja. Erineva filmimaitsega inimesed ihkavad käia kinodes, kus erineb nii programm kui ka atmosfäär. Elektriteatri, nagu ka iga teise kino, võti ellujäämiseks on oma nägu, mis väljendub eelkõige filmivalikus, aga tegelikult terves kinotegevuses, alates kodulehe kujundusest ning lõpetades piletimüüja tervituse või filmi sissejuhatusega. Kui inimene tuleb Elektriteatrisse, siis ilmselt seepärast, millist filmi siin vaadata saab, kui ka seepärast, et siin on tema jaoks mõnus keskkond. Palju on öeldud, et plaksumaisi lõhna puudumine on väga oluline faktor, miks nad just siin käivad, kuigi meile endile meeldib mõelda, et põhjuseid on siiski rohkem. Meie arvates peaks olema võimalik endale sobivat kino valida nii sellel, kes kaifib plaksumaisi, kui sellel, kes eelistab ilma selleta kinos olla. Lõpuks on ju ikkagi kõige olulisem see, mis ekraanile jõuab – kino on filmivaatamise koht, kus muu tegevus saab seda naudingut toetada ja soosida.
M.S.: Seega peabki meie silmis kino põhiliseks tegevuseks olema ekraanil oleva filmi pühitsemine, kuna see on olnud publikule kinno tulemise peamiseks tõukeks. Kui selle kõrvale veel mitut teenust pakkuda ning neid tarbima suunata, hammustab selle üsna kiiresti läbi ning viib fookuse põhiliselt kõrvale. Püüame seda oma tegevuses pidevalt meeles pidada.
Kui palju olete te viimase aastaga räsida saanud ja kui kauaks teil jätkub võhma juhul kui pidev kinni-lahti-kinni tsükkel jääb püsima?
Andres Kauts (visioon): Ikka oleme räsida saanud. Selline kinni-lahti tsükkel on kindlasti üks väsitavamaid olukordi igasuguse organisatsiooni pidamise juures. Õnneks oleme ühiskonnas siiski suhteliselt heas positsioonis ning meie vastutus viirusega võitluses on paljude teiste kõrval kaduvväike. Meil on vedanud, et ka kõigi kino meeskonna inimeste tervis on puutumata jäänud. Kui praegune olukord veel pikalt jätkuks, siis võib-olla kahe aasta pärast hakkaks jõud raugema ning tekiks küsimus, kas tasub oma energia vahepeal mujale suunata.
PÖFF alustab oma veebikinoga, Apollo tegi oma "Netflixi", ERR avas Jupiteri – usute te, et kinogurmaanid on sellisele voogedastuse pealetungile immuunsed?
E.V.: Voogedastus on teinud arvestatava tõusu ning sealne maastik on väga kirju, pakkudes erinevates kanalites erinevaid programmivalikuid – Netflixi kõrvale on vaja PÖFFi veebikino või Mubit, sest Netflix üksi ei kustuta kõigi janu. Aga kinogurmaan igatseb ikkagi suure ekraani, korraliku helisüsteemi ja kaasvaatajate järele. Kino kui ühist filmivaatamise paika voogedastuskanalid ei asenda. Meie publik on ka näidanud, et nad tahavad filme just meie juures vaadata ning alati ei tähenda isegi teles linastumine seda, et kinosaal jääks seejärel tühjaks – midagi erilist on selles suure ekraani sisse ära eksimisel. Filmi mõjul ühiselt nuttev või naerev publik on võimas elamus, millest osa saada.
Filmitegijad teevad oma filme enamasti suure ekraani ja hea helisüsteemi võimalusi arvestades. Nad tahavad, et vaataja kogeks nende filmi just kinosaalis, olgu selleks audiovisuaalelamuseks kas "Tähesõdade" finaal või näiteks praeguse arthouse hiti "Järgmine ring" tiivustav lõpustseen. Need on loodud haarama vaataja meeli just kinosaali tingimustes.
Millised on kõige erilisemad tunded, mida olete kümne aasta jooksul Elektriteatris kogenud – sellised hetked, mis toovad rõõmupisara silma?
M.S.: Kinopidamine ning ürituste korraldamine laiemalt on selles suhtes emotsionaalselt väga tasuv tegevus, et annab võimaluse oma sihtrühmalt ülimalt kiiresti tagasisidet saada. Kui tehtud eeltöö – programmi koostamine, kommunikatsioon, tehniline ettevalmistus ning piletimüük – hästi toimib, on publik saalis ning saame koheselt tunde, et meie tegevusest hoolitakse ning see läheb kellelegi korda. See on see kõige pidevam ja püsivam tunne, mis meid käimas hoiab.
Ent toredaid hetki on rohkem, kui siin ette lugeda jõuab: näiteks unistasime 2014. aasta sügisel 1000 vaataja piiri ületamisest kuus. Seadsime selle septembri alguses eesmärgiks ning kuu lõpuks oligi see "maagiline" piir käes. Pärast nihkus see piir loomulikult järjest 2000, 3000 ja 4000 peale, kuid tore on tagantjärgi meenutada, kui palju rõõmu see meile nüüdseks iseenesestmõistetav tulemus toona tegi.
Ka välikino Hooandja kampaania lõpp oli vägev – olime kampaania viimastel päevadel kogu meeskonnaga Soomes Sodankylä filmifestivalil ja eesmärgiks seatud summast oli paar tundi enne lõppu veel omajagu puudu. Siis vallandus toetus aga justkui kuskilt tulva tagant ning edukas lõpp kihutas järjest lähemale. Ühel hetkel ei pidanud meil närvid enam vastu ja otsustasime hoopis kuskile Põhja-Soome tunturi (ehk suure mäe) otsa ronida, et mõtteid eemale juhtida. Tagasi tuppa jõudes oli selge, et peame selle natuke abstraktse unistuse mööda Eestit rändavast välikinost nüüd ka päriselt teoks tegema.
Kipub olema nii, et eriüritused püüavad peas põhilise eetriaja endale ning jäävad ka kõige eredamalt meelde – olgu need siis juba mainitud välikino või erinevad retrospektiivid ning üleelusuuruses Totoro (tegelane Hayao Miyazaki animafilmist – toim.) ehitamine, hullumeelsetes kohtades seansside korraldamine, erinevad festivalid, millega koostööd on tehtud, tummfilmikontserdid jne, – kuid meie suurimaks panuseks on ikkagi üldiselt igapäevaselt toimiv filmiprogramm. Aasta lõpus statistikat tehes mõista, et taaskord on pea poole Tartu suurune hulk inimesi meie üritustelt läbi käinud, tekitab küll tahtmise endale pai teha ja on ka nii mõnegi rõõmupisara silma toonud.
Viimasel ajal on palju tõstatatud filmihariduse teemat, tahetakse ju luua Eesti Filmikeskust jne. Kuidas te suhtute filmihariduse vajalikkusesse ja mis rolli võiks Elektriteater seal pikas perspektiivis mängida?
A.K.: Filmiharidus on väga vajalik ning samuti on seda mitmekülgne filmide vaatamine. Läbi filmide ning seriaalide õpivad inimesed väga palju ühiskondlikke käitumisnorme. Eriti õrnemate teemade kohta, millest võib-olla avalikult ei räägita. Või selliste teemade kohta, mis on vaataja vanusest natuke ees. Noorena meeldis ju kõigile ekraanilt vaadata, et kuidas see suhtevärk ikka käib. Viimasel ajal on väga toreda trendina hakatud filmides kajastama vananemist. Filmilavastajatele meeldib käsitleda ka selliseid teemasid, mis on konfliktsed või dramaatilised. Sest kui mitut abielulahutust me ikka oma elus läbi elame ning ega sõbradki enda lahutustest liiga palju rääkida ei taha – kuid läbi filmide oleme kõik seda kümneid kordi näinud. Filmid on võimalikud võrdluspunktid vaatajatele, eriti noorematele, kuidas ootamatutes konflikti olukordades käituda ja millistest väärtustest lugu pidada. Millist käitumist imetlevad kaaslased? Millised käitumismustrid on üldse võimalikud? Milliseid pühasid tähistatakse? Igaüks võib mõelda, kui paljud tema sisemised unistused on ekraanilt tulnud – olgu selleks siis kuskil päikeseliival peesitamine, surfama õppimine, romantiline suudlus, cool 'i näoga jutuvestmine või kabrioletiga päikeseloojangusse kihutamine.
Tahaks väga arvata, et Elektriteater on aidanud kaasa kohaliku filmivaliku mitmekesistamisele.
Millisena te sooviksite näha Elektriteatrit kümne aasta pärast?
A.K.: Eduka ja õitsevana. Mängulusti täis nagu noor koerakutsikas.
Kui tihe on teie koostöö teiste Eesti või ka välismaa väikekinodega ja mida vastastikune nõustamine ning abistamine Elektriteatrile on andnud?
A.K.: Üksteisega kogemuste jagamine või kasvõi lihtsalt sõber olemine annab palju. Näiteks võimaluse rääkida kellegagi valdkondlikku tehnilist juttu nii, et ta tõesti saab sinust aru ning võib aruteludes kasvõi pisidetailideni minna. Loob võimaluse inspireeruda, üksteiselt õppida ja maailmapilti laiendada. Tekitab tunde, et see, mida me teeme, ei ole väike kohalik pusimine, vaid et kogukondlike väikekinode tugev tagasitulek on juba mõnda aega ülemaailmne trend.
### Response:
Andres Kauts: arvan, et Elektriteater on aidanud kaasa kohaliku filmivaliku mitmekesistamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseamet hindab koroonaviiruse tüvede sekveneerimistulemuste põhjal, et Suurbritannia tüve leviku osakaal Eestis võib möödunud nädala seisuga olla umbes 70 protsenti.
Ameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul sõltub protsent valmist, aga suurusjärk võib selline olla.
"Suurbritannia tüvi on laialdane ja domineeriv. Nädalast nädalasse on selle osakaal kasvanud. Ka Lõuna-Aafrika Vabariigi tüve tuleks rohkem jälgida, sest see toob raskema haiguskulu ja laialdasema viiruse leviku," ütles Sepp.
Terviseameti hinnangul võib haigestumine kasvada veel järgmised kaks nädalat, jõudes 2000 nakatununi päevas, ent piirangute esmane mõju on juba pisut tunda.
Nakkus on levimas lasteaiaealiste laste seas, aga ka 65-79-aastaste seas.
Samas veel möödunud nädalal muret teinud üle 80-aastaste kasvanud nakatumine on nüüd langusesse pööranud. Nädalaga on nende nakatumine vähenenud 11 protsenti, mida võib seostada nii vaktsineerimise kui ka läbipõdemisega. Iseäranis kehtib see hooldekodude eakate elanike kohta.
40 protsendi sõnul on nad nakkuse saanud pereringis, 16 protsenti tööl ning kolmandik ei oska oma nakatumise allikat nimetada.
Nakatumiskordaja R on jäänud möödunud nädalaga samale tasemele, 1,09. Harjumaal on see jätkuvalt kõrgeim - 1,12. Ida-Virumaal on nakatumiskordaja aga langenud 0,95-ni.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et nakatumise kiires tõusus on tulnud õhkõrn platoo, kuid järgmised nädalad on otsustavad, kas nakatumiskõver hakkab alalpoole pöörama. Ta tõi esile, et haiglates on pandeemia saavutanud oma haripunkti, kokku on koroonaga hospitaliseerituid üle 700.
Ta lisas, et Eesti on AstraZenecaga vaktsineerimisi jätkamas.
"See on juba päästnud kümneid inimelusid, kaudselt võib-olla ka sadu. Ühelgi riigil pole tõendeid, et AstraZeneca vaktsiin oleks seotud nende traagiliste juhtumitega," ütles Kiik, lisades, et võimalikku seost trombide tekkega peab muidugi uurima.
Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs tõi esile, et kõigist Euroopa 17 miljonist AstraZenecaga tehtud vaktsineerimisest kaks kolmandikku viidi läbi Suurbritannias. Sealt aga pole tulnud infot ühestki trombijuhtumist. Irs ütles, et Suurbritannias vaktsineeriti AstraZenecaga peamiselt eakaid, EL-is aga alla 65-aastaseid. Ta ei välistanud, et see asjaolu selgitab erinevusi suures pildis.
Teisipäeval koguneb ka immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et AstraZeneca vaktsiiniga seonduvat arutada. | Terviseamet hindab Briti viirustüve levikut 70 protsendile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseamet hindab koroonaviiruse tüvede sekveneerimistulemuste põhjal, et Suurbritannia tüve leviku osakaal Eestis võib möödunud nädala seisuga olla umbes 70 protsenti.
Ameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul sõltub protsent valmist, aga suurusjärk võib selline olla.
"Suurbritannia tüvi on laialdane ja domineeriv. Nädalast nädalasse on selle osakaal kasvanud. Ka Lõuna-Aafrika Vabariigi tüve tuleks rohkem jälgida, sest see toob raskema haiguskulu ja laialdasema viiruse leviku," ütles Sepp.
Terviseameti hinnangul võib haigestumine kasvada veel järgmised kaks nädalat, jõudes 2000 nakatununi päevas, ent piirangute esmane mõju on juba pisut tunda.
Nakkus on levimas lasteaiaealiste laste seas, aga ka 65-79-aastaste seas.
Samas veel möödunud nädalal muret teinud üle 80-aastaste kasvanud nakatumine on nüüd langusesse pööranud. Nädalaga on nende nakatumine vähenenud 11 protsenti, mida võib seostada nii vaktsineerimise kui ka läbipõdemisega. Iseäranis kehtib see hooldekodude eakate elanike kohta.
40 protsendi sõnul on nad nakkuse saanud pereringis, 16 protsenti tööl ning kolmandik ei oska oma nakatumise allikat nimetada.
Nakatumiskordaja R on jäänud möödunud nädalaga samale tasemele, 1,09. Harjumaal on see jätkuvalt kõrgeim - 1,12. Ida-Virumaal on nakatumiskordaja aga langenud 0,95-ni.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et nakatumise kiires tõusus on tulnud õhkõrn platoo, kuid järgmised nädalad on otsustavad, kas nakatumiskõver hakkab alalpoole pöörama. Ta tõi esile, et haiglates on pandeemia saavutanud oma haripunkti, kokku on koroonaga hospitaliseerituid üle 700.
Ta lisas, et Eesti on AstraZenecaga vaktsineerimisi jätkamas.
"See on juba päästnud kümneid inimelusid, kaudselt võib-olla ka sadu. Ühelgi riigil pole tõendeid, et AstraZeneca vaktsiin oleks seotud nende traagiliste juhtumitega," ütles Kiik, lisades, et võimalikku seost trombide tekkega peab muidugi uurima.
Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs tõi esile, et kõigist Euroopa 17 miljonist AstraZenecaga tehtud vaktsineerimisest kaks kolmandikku viidi läbi Suurbritannias. Sealt aga pole tulnud infot ühestki trombijuhtumist. Irs ütles, et Suurbritannias vaktsineeriti AstraZenecaga peamiselt eakaid, EL-is aga alla 65-aastaseid. Ta ei välistanud, et see asjaolu selgitab erinevusi suures pildis.
Teisipäeval koguneb ka immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et AstraZeneca vaktsiiniga seonduvat arutada.
### Response:
Terviseamet hindab Briti viirustüve levikut 70 protsendile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi koondise peatreener Janne Andersson luges otseülekandes ette koondise koosseisu eesootavateks mängudeks ning nimetas meeskonda ka Ibrahimovici.
Viimati mängis Ibrahimovic Rootsi eest 2016. aasta EM-il. 39-aastane Ibrahimovic on Rootsi eest pidanud 116 kohtumist ja löönud 62 väravat.
"Zlatan on väga hea jalgpallur, parim, kes on Rootsil olnud. Mõistagi on see väga tore, et ta tahab tagasi koondisesse tulla," ütles Andersson. "Lisaks mänguoskusele on tal ka väga palju kogemusi, mida ta saab teistele koondislastele edasi anda."
Veebruari lõpus vigastas Ibrahimovic Itaalias liigamängus vasaku jala reielihast. Kolmapäeval tehakse talle Milanos uus arstlik kontroll. Serie A-s on Ibrahimovic sel hooajal AC Milani ridades mänginud 14 kohtumises ja löönud 14 väravat.
Rootsi peab märtsis kaks MM-valikmängu, minnes vastamisi 25. märtsil Kosovo ja 28. märtsil Gruusiaga ning 31. märtsil võõrustatakse maavõistlusmängus Eestit. Sellest mängust näeb otseülekannet ka ERR-i kanalitel.
TRUPPEN!
Här är spelarna som representerar Sverige i matcherna mot Georgien, Kosovo och Estland!
— Svensk Fotboll (@svenskfotboll) March 16, 2021
The return of the God @svenskfotboll pic.twitter.com/hQThIdWRY0
— Zlatan Ibrahimović (@Ibra_official) March 16, 2021 | Koondisesse naasev Ibrahimovic võib ka Eesti vastu mängida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi koondise peatreener Janne Andersson luges otseülekandes ette koondise koosseisu eesootavateks mängudeks ning nimetas meeskonda ka Ibrahimovici.
Viimati mängis Ibrahimovic Rootsi eest 2016. aasta EM-il. 39-aastane Ibrahimovic on Rootsi eest pidanud 116 kohtumist ja löönud 62 väravat.
"Zlatan on väga hea jalgpallur, parim, kes on Rootsil olnud. Mõistagi on see väga tore, et ta tahab tagasi koondisesse tulla," ütles Andersson. "Lisaks mänguoskusele on tal ka väga palju kogemusi, mida ta saab teistele koondislastele edasi anda."
Veebruari lõpus vigastas Ibrahimovic Itaalias liigamängus vasaku jala reielihast. Kolmapäeval tehakse talle Milanos uus arstlik kontroll. Serie A-s on Ibrahimovic sel hooajal AC Milani ridades mänginud 14 kohtumises ja löönud 14 väravat.
Rootsi peab märtsis kaks MM-valikmängu, minnes vastamisi 25. märtsil Kosovo ja 28. märtsil Gruusiaga ning 31. märtsil võõrustatakse maavõistlusmängus Eestit. Sellest mängust näeb otseülekannet ka ERR-i kanalitel.
TRUPPEN!
Här är spelarna som representerar Sverige i matcherna mot Georgien, Kosovo och Estland!
— Svensk Fotboll (@svenskfotboll) March 16, 2021
The return of the God @svenskfotboll pic.twitter.com/hQThIdWRY0
— Zlatan Ibrahimović (@Ibra_official) March 16, 2021
### Response:
Koondisesse naasev Ibrahimovic võib ka Eesti vastu mängida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval tõstsid suuremad kütuse jaemüüjad Eestis diislikütuse hinda kahe sendi võrra ja bensiinil nelja sendi võrra liitri kohta. Tõusvate hindade taga on OPEC+ riikide otsus nafta tootmismahte mitte suurendada, ütles ERR-ile Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik.
Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin märkis, et põhjuseks on nii OPEC-i otsus kui tarbimise kasvu ootus. "Turg eeldas tootmispiirangute leevendamist, OPEC-i riigid otsustasid aga üllatavalt defitsiiti hoida. Hinda hoiab ka ootus, et aasta teises pooles, mil üha suurem osa elanikkonnast saab vaktsineeritud ja avaneb võimalus naasta harjumuspärase juurde, kasvab nii üldine kui ka kütuste tarbimine," lausus ta.
Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütles ERR-ile, et viimasel kahel nädalal on bensiini hind maailmaturul tõusnud kaks senti ja diislikütuse hind veidi üle kolme sendi liitri kohta. Eestis hoidis tema sõnul esmaspäevani hinnatõusu tagasi tihe konkurents mootorikütuste jaemüügiturul. Hinnad tanklates jätkavad tõenäoliselt tõusmist.
"Väljavaade on, et esimesel poolaastal püsivad hinnad pigem kõrgel kui madalal." nentis Vaht.
"Nii täna kui homme on kütuste hinnasuund pigem üles," ütles ka Šafrostin.
Vahtrik märkis, et hindade tõstmist püüti vältida ning loodeti, et maailmaturu hinnad jäävad veebruari tasemel, kuid pärast märtsis toimunud hindade tõusu polnud võimalik tanklates hindu samaks jätta. "Märtsi alguses tegi maailmaturu hinnatase läbi märkimisväärse tõusu – bensiini sisseostuhinnad on tõusnud pea 10 protsenti ja diislil üle viie protsendi," lausus ta
"Kui vähegi on võimalik kütusehinda omahinna tõttu langetada, siis seda esimesel võimalusel ka tehakse," lisas Vahtrik.
Neste pressiesindaja Risto Sülluste ütles, et hindade liikumist on väga keeruline prognoosida. "Bensiin ja diislikütus on valmistoodangud ja need ei liigu alati toornafta hinnakujundusega sünkroonis. Toornafta on viimastel kuudel tõusnud, sest majanduskasv jätkub. Lisaks jätkub vaktsiinide kasutuselevõtt suures osas maailmast, ja see annab analüütikutele usku, et toornafta hinnatõus on pigem jätkuv," lausus ta.
USA ennustab defitsiidi jätkumist, olukord muutub alles teisel poolaastal
Alan Vahti sõnul tähendas OPEC-i riikide üle-eelmise nädala üllatav otsus nafta tootmist mitte suurendada, et maailmas jätkub lähikuudel kütuseturul defitsiit. See tähendab, et kütusehindade tõusu aitab põhjendada globaalsete kütusevarude vähenemine.
"USA andis teada eelmisel nädalal, et neil on varud langenud alla viie aasta keskmise. Veebruari alguses vähenesid USA varud viimase 12 kuu madalaimale tasemele. Ja seda jälgitakse üle maailma aktiivselt, sest USA on maailma suurim kütustarbija, moodustades viiendiku kogu maailma tarbimisest," lausus Vaht.
Eelmisel nädalal teatas USA riiklik energiainfoagentuur (EIA), et globaalne kütuseturg on tänavu esimeses kvartalis defitsiidis 1,2 miljoni barreliga ööpäeva kohta. See moodustab kaks protsenti maailma ööpäevasest naftatarbimisest. Teiseks kvartaliks prognoosis EIA ööpäevaseks defitsiidiks 0,6 miljonit barrelit.
Alavarustatusest tullakse välja EIA hinnangul alles teisel poolaastal, mis tähendab, et senimaani ei lange kütusehinnad ka tanklates, prognoosis Vaht. "See sõltub ka sellest, kas ja millal OPEC otsustab naftat turule juurde tuua. Tahaks loota, et väga palju kõrgemale kütusehinnad ei liigu, aga seda on keeruline praegu öelda," nentis ta.
OPEC-i riigid kogunevad uuesti aprilli alguses.
Samas pole nafta ning mootorikütuste hinnatõus olnud viimase paari kuu nähtus. Šafrostin märkis, et maailma toornafta hinnad on viimase aasta jooksul kordades kasvanud. "Näiteks eelmise aasta aprilliga võrreldes on toornafta ning diislikütuse- ja mootoribensiinihind paisunud lausa kolm korda," lausus ta.
Vaht märkis, et tootmise defitsiidi ajal suurendab survet hindade kerkimiseks ka suuruselt teise naftatarbija, Hiina head majandustulemused.
Kuid Euroopa jätkuv kimpusolek koroonaviiruse levikuga tähendab ka vastupidist survet maailmaturu hindadele.
"Käesoleval nädalal on maailmaturu hinnatõusu pidurdanud uudised võimalikust koroonapandeemia kolmandast lainest Euroopas, vaktsineerimise tempo aeglustumisest seoses vaktsiinitootjate tarneraskustega ning AastraZeneca vaktsiini kasutamise peatamisega osas riikides. Nende tegurite edasisi arenguid teadmata on keeruline lähituleviku hindu prognoosida," lausus Raimo Vahtrik. | Kütusemüüjad: kütuste hind tanklates liigub lähiajal pigem üles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval tõstsid suuremad kütuse jaemüüjad Eestis diislikütuse hinda kahe sendi võrra ja bensiinil nelja sendi võrra liitri kohta. Tõusvate hindade taga on OPEC+ riikide otsus nafta tootmismahte mitte suurendada, ütles ERR-ile Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik.
Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin märkis, et põhjuseks on nii OPEC-i otsus kui tarbimise kasvu ootus. "Turg eeldas tootmispiirangute leevendamist, OPEC-i riigid otsustasid aga üllatavalt defitsiiti hoida. Hinda hoiab ka ootus, et aasta teises pooles, mil üha suurem osa elanikkonnast saab vaktsineeritud ja avaneb võimalus naasta harjumuspärase juurde, kasvab nii üldine kui ka kütuste tarbimine," lausus ta.
Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütles ERR-ile, et viimasel kahel nädalal on bensiini hind maailmaturul tõusnud kaks senti ja diislikütuse hind veidi üle kolme sendi liitri kohta. Eestis hoidis tema sõnul esmaspäevani hinnatõusu tagasi tihe konkurents mootorikütuste jaemüügiturul. Hinnad tanklates jätkavad tõenäoliselt tõusmist.
"Väljavaade on, et esimesel poolaastal püsivad hinnad pigem kõrgel kui madalal." nentis Vaht.
"Nii täna kui homme on kütuste hinnasuund pigem üles," ütles ka Šafrostin.
Vahtrik märkis, et hindade tõstmist püüti vältida ning loodeti, et maailmaturu hinnad jäävad veebruari tasemel, kuid pärast märtsis toimunud hindade tõusu polnud võimalik tanklates hindu samaks jätta. "Märtsi alguses tegi maailmaturu hinnatase läbi märkimisväärse tõusu – bensiini sisseostuhinnad on tõusnud pea 10 protsenti ja diislil üle viie protsendi," lausus ta
"Kui vähegi on võimalik kütusehinda omahinna tõttu langetada, siis seda esimesel võimalusel ka tehakse," lisas Vahtrik.
Neste pressiesindaja Risto Sülluste ütles, et hindade liikumist on väga keeruline prognoosida. "Bensiin ja diislikütus on valmistoodangud ja need ei liigu alati toornafta hinnakujundusega sünkroonis. Toornafta on viimastel kuudel tõusnud, sest majanduskasv jätkub. Lisaks jätkub vaktsiinide kasutuselevõtt suures osas maailmast, ja see annab analüütikutele usku, et toornafta hinnatõus on pigem jätkuv," lausus ta.
USA ennustab defitsiidi jätkumist, olukord muutub alles teisel poolaastal
Alan Vahti sõnul tähendas OPEC-i riikide üle-eelmise nädala üllatav otsus nafta tootmist mitte suurendada, et maailmas jätkub lähikuudel kütuseturul defitsiit. See tähendab, et kütusehindade tõusu aitab põhjendada globaalsete kütusevarude vähenemine.
"USA andis teada eelmisel nädalal, et neil on varud langenud alla viie aasta keskmise. Veebruari alguses vähenesid USA varud viimase 12 kuu madalaimale tasemele. Ja seda jälgitakse üle maailma aktiivselt, sest USA on maailma suurim kütustarbija, moodustades viiendiku kogu maailma tarbimisest," lausus Vaht.
Eelmisel nädalal teatas USA riiklik energiainfoagentuur (EIA), et globaalne kütuseturg on tänavu esimeses kvartalis defitsiidis 1,2 miljoni barreliga ööpäeva kohta. See moodustab kaks protsenti maailma ööpäevasest naftatarbimisest. Teiseks kvartaliks prognoosis EIA ööpäevaseks defitsiidiks 0,6 miljonit barrelit.
Alavarustatusest tullakse välja EIA hinnangul alles teisel poolaastal, mis tähendab, et senimaani ei lange kütusehinnad ka tanklates, prognoosis Vaht. "See sõltub ka sellest, kas ja millal OPEC otsustab naftat turule juurde tuua. Tahaks loota, et väga palju kõrgemale kütusehinnad ei liigu, aga seda on keeruline praegu öelda," nentis ta.
OPEC-i riigid kogunevad uuesti aprilli alguses.
Samas pole nafta ning mootorikütuste hinnatõus olnud viimase paari kuu nähtus. Šafrostin märkis, et maailma toornafta hinnad on viimase aasta jooksul kordades kasvanud. "Näiteks eelmise aasta aprilliga võrreldes on toornafta ning diislikütuse- ja mootoribensiinihind paisunud lausa kolm korda," lausus ta.
Vaht märkis, et tootmise defitsiidi ajal suurendab survet hindade kerkimiseks ka suuruselt teise naftatarbija, Hiina head majandustulemused.
Kuid Euroopa jätkuv kimpusolek koroonaviiruse levikuga tähendab ka vastupidist survet maailmaturu hindadele.
"Käesoleval nädalal on maailmaturu hinnatõusu pidurdanud uudised võimalikust koroonapandeemia kolmandast lainest Euroopas, vaktsineerimise tempo aeglustumisest seoses vaktsiinitootjate tarneraskustega ning AastraZeneca vaktsiini kasutamise peatamisega osas riikides. Nende tegurite edasisi arenguid teadmata on keeruline lähituleviku hindu prognoosida," lausus Raimo Vahtrik.
### Response:
Kütusemüüjad: kütuste hind tanklates liigub lähiajal pigem üles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liigatabelis hetkel vastavalt kolmandal ja neljandal astmel paikneva Tallinna ja Kehra jaoks on tegu üliolulise kohtumisega. Mõlemal meeskonnal on hetkel 17 punkti ning pealinlased seisavad kõrgemal vaid tänu viieväravalisele paremusele väravate vahe osas. Teisel kohal asuv Viljandi HC on kahe punktiga eespool, aga pidanud ka kaks mängu rohkem.
Tallinn ja Kehra kohtuvad tänavu juba kuuendat korda. Kui mõlemas karikamängus oli parem Kehra, siis meistriliigas pole Tallinn kaotanud – kahe võidu kõrval on jaanuarikuine 26:26 viik. Viimati kohtuti 10. veebruaril, kui Tallinn võitis võõrsil 29:27. See ongi vahepeal koroonaviiruse küüsi sattunud kehralaste viimane võistlusmäng.
"Päris uskumatu aeg on olnud, aga eks probleeme ole kõigil ja kõikjal. Meil nakatusid lisaks minule viis mängijat ja loogiline, et üle kuu aja pole korralikku treeningtööd teha saanud. Eile oli esimene kord, kui kõik mehed olid trennis," tunnistas Kehra peatreener Mart Raudsepp.
"Mäng Tallinnaga ilmus kalendrisse üleöö, aga püüame valmis olla. Eks ta hüpe tundmatusse saab olema, aga peame targalt mängima. Füüsiline valmisolek kindlasti kannatab, teisest küljest võime jällegi vaimselt puhanud olla. Tallinn on viimasel ajal kõvasti juurde pannud, ent loomulikult läheme võitlema," kinnitas Raudsepp.
"Algupäraselt valmistusime ju Viljandi-mänguks, aga tänapäeval oleme juba valmis kiireteks muutusteks. Õnneks on meil kõik mehed terved ja erinevalt Kehrast on ka mängupraktikat olnud. Tähtis omavaheline kohtumine, kuid võitluses poolfinaali paigutuste nimel on kõik mängud tähtsad," sõnas Tallinna peatreener Risto Lepp.
Täiseduga Serviti on põhiturniiri võidu juba kindlustanud ning Tapa minetanud võimaluse nelja parema sekka ja poolfinaali jõuda. Kõigis kolmes vastasseisus, mis tänavu peetud, on Tapa aga liidrile kõvasti vastu hakanud. Serviti võidud tulid kahel puhul nelja- ja korra viieväravalisena. Viimati veebruari algul kaotas Tapa võõrsil 21:25.
Meistriliiga kolmapäeval, 17. märtsil:
19.00 Tallinn – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
19.00 SK Tapa/N.R. Energy – Põlva Serviti | Käsipalli meistriliiga: Tallinn võõrustab platsile naasvat Kehrat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liigatabelis hetkel vastavalt kolmandal ja neljandal astmel paikneva Tallinna ja Kehra jaoks on tegu üliolulise kohtumisega. Mõlemal meeskonnal on hetkel 17 punkti ning pealinlased seisavad kõrgemal vaid tänu viieväravalisele paremusele väravate vahe osas. Teisel kohal asuv Viljandi HC on kahe punktiga eespool, aga pidanud ka kaks mängu rohkem.
Tallinn ja Kehra kohtuvad tänavu juba kuuendat korda. Kui mõlemas karikamängus oli parem Kehra, siis meistriliigas pole Tallinn kaotanud – kahe võidu kõrval on jaanuarikuine 26:26 viik. Viimati kohtuti 10. veebruaril, kui Tallinn võitis võõrsil 29:27. See ongi vahepeal koroonaviiruse küüsi sattunud kehralaste viimane võistlusmäng.
"Päris uskumatu aeg on olnud, aga eks probleeme ole kõigil ja kõikjal. Meil nakatusid lisaks minule viis mängijat ja loogiline, et üle kuu aja pole korralikku treeningtööd teha saanud. Eile oli esimene kord, kui kõik mehed olid trennis," tunnistas Kehra peatreener Mart Raudsepp.
"Mäng Tallinnaga ilmus kalendrisse üleöö, aga püüame valmis olla. Eks ta hüpe tundmatusse saab olema, aga peame targalt mängima. Füüsiline valmisolek kindlasti kannatab, teisest küljest võime jällegi vaimselt puhanud olla. Tallinn on viimasel ajal kõvasti juurde pannud, ent loomulikult läheme võitlema," kinnitas Raudsepp.
"Algupäraselt valmistusime ju Viljandi-mänguks, aga tänapäeval oleme juba valmis kiireteks muutusteks. Õnneks on meil kõik mehed terved ja erinevalt Kehrast on ka mängupraktikat olnud. Tähtis omavaheline kohtumine, kuid võitluses poolfinaali paigutuste nimel on kõik mängud tähtsad," sõnas Tallinna peatreener Risto Lepp.
Täiseduga Serviti on põhiturniiri võidu juba kindlustanud ning Tapa minetanud võimaluse nelja parema sekka ja poolfinaali jõuda. Kõigis kolmes vastasseisus, mis tänavu peetud, on Tapa aga liidrile kõvasti vastu hakanud. Serviti võidud tulid kahel puhul nelja- ja korra viieväravalisena. Viimati veebruari algul kaotas Tapa võõrsil 21:25.
Meistriliiga kolmapäeval, 17. märtsil:
19.00 Tallinn – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
19.00 SK Tapa/N.R. Energy – Põlva Serviti
### Response:
Käsipalli meistriliiga: Tallinn võõrustab platsile naasvat Kehrat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et vaktsiiniannused tuuakse ühenduse kolmanda kvartali tellimusest ettepoole ja saabuvad enne juulit.
Komisjoni presidendi sõnul on ta teadlik, kui kriitiline on teine kvartal vaktsineerimiskampaaniatele liikmesriikides.
"Need kiirendatud 10 miljonit doosi suurendavad BioNTech/Pfizeri annuste koguarvu teises kvartalis rohkem kui 200 miljonile," ütles von der Leyen.
Von der Leyen märkis, et kiirendatud tarned Pfizer/BioNTechilt annavad liikmesriikidele "manööverdamisruumi ja võivad täita auke tarnetes".
EL on seadnud eesmärgiks muuta kättesaadavaks piisav kogus koroonavaktsiine, et suve lõpuks vaktsineerida viiruse vastu 70 protsenti ühenduse täisealisest elanikkonnast. | EL kindlustas Pfizer/BioNTechi vaktsiinide plaanitust kiirema tarne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et vaktsiiniannused tuuakse ühenduse kolmanda kvartali tellimusest ettepoole ja saabuvad enne juulit.
Komisjoni presidendi sõnul on ta teadlik, kui kriitiline on teine kvartal vaktsineerimiskampaaniatele liikmesriikides.
"Need kiirendatud 10 miljonit doosi suurendavad BioNTech/Pfizeri annuste koguarvu teises kvartalis rohkem kui 200 miljonile," ütles von der Leyen.
Von der Leyen märkis, et kiirendatud tarned Pfizer/BioNTechilt annavad liikmesriikidele "manööverdamisruumi ja võivad täita auke tarnetes".
EL on seadnud eesmärgiks muuta kättesaadavaks piisav kogus koroonavaktsiine, et suve lõpuks vaktsineerida viiruse vastu 70 protsenti ühenduse täisealisest elanikkonnast.
### Response:
EL kindlustas Pfizer/BioNTechi vaktsiinide plaanitust kiirema tarne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeldiv on lugeda inimeste kogemusest, mis on pannud neid alkoholist loobuma ning elama kainet elu. Viimastel aastatel on neid lugusid justkui rohkem olnud, seda ka meie ühiskonnas tuntud inimeste seas.
Tegelikult võime ju rõõmustada, et alkoholi tarbimine on pikemas ajavaates üldse vähenenud. Terves maailmas on levimas miski, mida nimetatakse sober curious ellusuhtumiseks. Noored täiskasvanud omamoodi eksperimenteerivad karske eluviisiga, avatakse alkoholivabasid baare, mõtestatakse ümber vaba aega, mis oli eelmistel põlvkondadel selles vanuses üsna alkoholikeskne.
Kuid vaatamata nendele positiivsetele arengutele põhjustab alkohol siiski igal päeval meie maal surma, haigusi, kuritegevust ja loendamatul hulgal sotsiaalseid probleeme. Alkoholitööstuse pingutused (reklaam, tootearendus, hinnapoliitika) leida uusi püsikliente tähendab paratamatult seda, et igal päeval annab alkoholile keegi sõrme ja me teame, mis sellele võib järgneda.
Alkoholi tarbimine algab ikka nautimise ja koosolemise faasist, millest erinevatel inimestel võib erineva aja jooksul kujuneda välja elu hävitav protsess. Väga sageli toimuvad nautlemine ja hävitamine paralleelselt ja üheaegselt samas nii, et sündmuste keskpunktis olev inimene neid piirjoone ei märka ega mõista.
Enamjaolt näevad probleemide algust kõrvalseisvad inimesed. Kuid samal ajal on sageli need kõrvalseisvad inimesed selle probleemi süvendajad ning kui inimene tunneb ise, et peaks hakkama piiri pidama võib "sõbra" lauale pandud taaskordne pudel need head kavatsused nurjata.
Alkoholi tegelik hind
Mida tähendab ühiskonnale ühe inimese kaotamine alkoholile? Alkoholi mõju majandusliku kahju kokkuarvestamine on teadlaste jaoks olnud alati problemaatiline väljakutse. Iga väljaöeldud summa, on alati tugevate piirangutega, sest erinevate sotsiaalsete probleemide kõiki kulusid ei olegi võimalik hinnata.
Teadlased saavad arvestada nende kahjudega, mille kohta neil on olemas konkreetsed andmed. Kergem on arvestada tervishoiu, sotsiaalsüsteemi, politsei- ja kohtusüsteemi, kinnipidamisasutuste kulusid. Natuke keerulisem, kuid ehk siiski hinnatav on see, kui palju maksab ühiskonnale alkoholiprobleemiga kaasnev produktiivsuse langus. Ehk kui kogukonnale positiivse panuse andja asemele tekib kogukonda kahjustav või sotsiaalabist sõltuv inimene.
"Milline on psühholoogilise kahju ulatus nendele inimestele, kelle lähedane hukkus roolijoodiku süü tõttu?"
Mõned uuringud on püüdnud hinnata ka valu ja kannatuse väärtust. Mida tähendab ühe perekonna jaoks kui isa ennast surnuks joob? Milline on selle kahju pikaajaline mõõde? Mida tähendab alkoholisõltlaste perekonnas kasvamine lapse ja tema terve elu jaoks? Milline on psühholoogilise kahju ulatus nendele inimestele, kelle lähedane hukkus roolijoodiku süü tõttu?
Astume sammu mõõtmatutes kategooriates veel edasi ja küsime kui suur võiks olla keskmiselt 11-12 liitrit (praegu 10 liitri juures oleme siiski alles mõned viimased aastad) absoluutalkoholi aastas tarvitava põlvkonna üldise potentsiaali langus?
Flirtides alkoholikultuuri positiivsete külgedega - "sotsiaalse lubrikandina muudab meid paremateks suhtlejateks" jne - peame tegelikult tunnistama, et alkoholikahju ulatust ei suuda me niikuinii mõista ega haarata.
Kaalukaussidel ei ole mitte ligilähedaseltki võrreldavad suurused. Kui pessimistlikult see ka ei kõla, siis ühe indiviidi väide, et paar pudelit õlut peale stressirohket tööpäeva on üks hele laik tumedas päevas, võib viidata siiski sellele, et kõnealune inimene on teoreetiliselt astunud eskalaatorile, mis on teel probleemse tarvitamise ja sõltuvuseni. Alkohol on sõltuvusaine. Punkt.
Kainus on paljude jaoks igapäevane võitlus
Nii nagu hiiglaslik tööstusharu (lisaks alkoholitootjatele muidugi ka edasimüüjad/baarid/kaubandussektor) on majanduslikult huvitatud, et alkoholi rohkem (ja rohkemad) tarvitataks, nii on selles pildis ka teine pool, kes pingutavad selle nimel, et alkoholiauku vajunud inimesi sealt välja aidata. Alates meditsiiniasutustest kuni kallite rehabilitatsiooniteenusteni välja.
Maailm on täis eneseabi, anonüümsete alkohoolikute (väga erinevates variantides) ja kõikvõimalikke muid toetusgruppe, rehabilitatsioonikeskusi, spetsiifilisi raviasutusi ja üks-ühele nõustajaid ja sober companion/coach ´e.
Eestiski on mitmeid riigi poolt algatatud tõenduspõhiseid abiprogramme, samuti pakuvad alkoholist loobuda soovijatele tuge paljud eraalgatuslikud kabinetid ja sõltuvusnõustajad. Tuge võib leida ka ligi kolmekümnest koos käivast Anonüümsete Alkohoolikute grupist ja alkoholismile võib selja keerata ka kümnetes kristlikel väärtustel rajatud rehabilitatsioonikeskustes.
Nende kõigi eesmärgiks on tehtud kahju parandada, aidata inimene taas jalgadele ning mis äärmiselt oluline selle probleemi juures - püsida sellel kainuse teel.
Ühiskond peaks rohkem arvestama sellega, et meie seas on kümneid tuhandeid kaaskodanikke, kes igapäevaselt võitlevad selle nimel, et kainele teele püsima jääda. Sellest perspektiivist peaks vaatama ka erinevaid alkoholipoliitilisi meetmeid.
Näiteks paar aastat tagasi rakendatud ja seejärel erinevate kaupmeeste poolt naeruvääristatud alkoholi seinte taha paigutamine kaupluses on kahtlemata oluliseks sammuks, et toetada inimesi, kes leiba ja piima ostma tulles ei pea liikuma alkoholilettidest mööda.
Ühiskondlik huvi
Alkoholisõltlase tee kainusse on ühiskonna huvides, ehk rohkemgi kui me seda näha oskame. Kellegi alkoholiprobleem ei jää reeglina ainult tema isiklikuks asjaks, sest joobes inimene kaotab enesekontrolli ja võime teistega arvestada. Olgu selle meenutuseks kasvõi need 3000 joobes autojuhti, kes on aastaid igapäevaselt meie seas liigelnud.
On meie kõigi huvides, et inimesest, kes on hädaks iseendale ja oma lähedastele, kes on ühiskonnale erinevatel viisidel koormaks ja probleemiks, saaks ühiskonnale kasulik, produktiivne kodanik.
Kui inimese kohta võib nii öelda, siis probleemist võib saada lahendus. Ja õnneks juhtub seda pidevalt. Endistest ennasthävitavatest, ühiskonna reegleid ja teiste inimeste õigusi jalge alla talluvatest inimestest saavad vastutustundlikud lapsevanemad ja ühiskonda panustavad inimesed, kellest paljud pühenduvad ka sellele, et aidata teisi, kes on sarnasel teekonnal.
Kui oleks võimalik seda muutust arvestada rahalistesse numbritesse, ühiskonnale ülekanduvatesse väärtustesse, kui suur on see kasu kui ühest alkoholisõltlasest saab kaine alkohoolik?
"Kas me märkame inimestes, kes on alkoholikütkeis, neid, kes vajavad abi ja toetust ning mõistmist?"
Küsimused meile kõigile on järgmised. Kas me tahame toetada neid inimesi selles muutuses? Kas me soovime toetada neid ühiskondlikke muutusi, mis aitavad neil püsivalt uuel teel käia? Kas me märkame inimestes, kes on alkoholikütkeis, neid, kes vajavad abi ja toetust ning mõistmist? Või kas määrame nad justkui parandamatutena gruppi, kellele lööme käega ja kellega arvestada pole võimalik.
Alkohol on ühiskondlik probleem. Me oleme paraku kollektiivselt loonud ühiskonna, kus alkoholisõltuvus on laialt levinud. Me oleme toetanud seda arengut soosivaid väärtushinnanguid või õigemini teatud väärtushinnangute puudumist. Me oleme õpetanud oma lapsi käima eelmiste põlvkondade teed, nii et generatsioon generatsiooni järel peab alkoholi pigemini normiks ning alkoholist hoidumist peab põhjendama ja selgitama.
Alkoholisõltuvusse langenu on sinna tegelikult kaudselt tõugatu. Stigmatiseeriva ja hukkamõistva ühiskonna asemel peaksime arenema kaasatundvaks, mõistvaks ja toetavaks. See on meie ühine vastutus. | Borissenko ja Beekmann: aeg loobuda alkoholismi toetavast elukorraldusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeldiv on lugeda inimeste kogemusest, mis on pannud neid alkoholist loobuma ning elama kainet elu. Viimastel aastatel on neid lugusid justkui rohkem olnud, seda ka meie ühiskonnas tuntud inimeste seas.
Tegelikult võime ju rõõmustada, et alkoholi tarbimine on pikemas ajavaates üldse vähenenud. Terves maailmas on levimas miski, mida nimetatakse sober curious ellusuhtumiseks. Noored täiskasvanud omamoodi eksperimenteerivad karske eluviisiga, avatakse alkoholivabasid baare, mõtestatakse ümber vaba aega, mis oli eelmistel põlvkondadel selles vanuses üsna alkoholikeskne.
Kuid vaatamata nendele positiivsetele arengutele põhjustab alkohol siiski igal päeval meie maal surma, haigusi, kuritegevust ja loendamatul hulgal sotsiaalseid probleeme. Alkoholitööstuse pingutused (reklaam, tootearendus, hinnapoliitika) leida uusi püsikliente tähendab paratamatult seda, et igal päeval annab alkoholile keegi sõrme ja me teame, mis sellele võib järgneda.
Alkoholi tarbimine algab ikka nautimise ja koosolemise faasist, millest erinevatel inimestel võib erineva aja jooksul kujuneda välja elu hävitav protsess. Väga sageli toimuvad nautlemine ja hävitamine paralleelselt ja üheaegselt samas nii, et sündmuste keskpunktis olev inimene neid piirjoone ei märka ega mõista.
Enamjaolt näevad probleemide algust kõrvalseisvad inimesed. Kuid samal ajal on sageli need kõrvalseisvad inimesed selle probleemi süvendajad ning kui inimene tunneb ise, et peaks hakkama piiri pidama võib "sõbra" lauale pandud taaskordne pudel need head kavatsused nurjata.
Alkoholi tegelik hind
Mida tähendab ühiskonnale ühe inimese kaotamine alkoholile? Alkoholi mõju majandusliku kahju kokkuarvestamine on teadlaste jaoks olnud alati problemaatiline väljakutse. Iga väljaöeldud summa, on alati tugevate piirangutega, sest erinevate sotsiaalsete probleemide kõiki kulusid ei olegi võimalik hinnata.
Teadlased saavad arvestada nende kahjudega, mille kohta neil on olemas konkreetsed andmed. Kergem on arvestada tervishoiu, sotsiaalsüsteemi, politsei- ja kohtusüsteemi, kinnipidamisasutuste kulusid. Natuke keerulisem, kuid ehk siiski hinnatav on see, kui palju maksab ühiskonnale alkoholiprobleemiga kaasnev produktiivsuse langus. Ehk kui kogukonnale positiivse panuse andja asemele tekib kogukonda kahjustav või sotsiaalabist sõltuv inimene.
"Milline on psühholoogilise kahju ulatus nendele inimestele, kelle lähedane hukkus roolijoodiku süü tõttu?"
Mõned uuringud on püüdnud hinnata ka valu ja kannatuse väärtust. Mida tähendab ühe perekonna jaoks kui isa ennast surnuks joob? Milline on selle kahju pikaajaline mõõde? Mida tähendab alkoholisõltlaste perekonnas kasvamine lapse ja tema terve elu jaoks? Milline on psühholoogilise kahju ulatus nendele inimestele, kelle lähedane hukkus roolijoodiku süü tõttu?
Astume sammu mõõtmatutes kategooriates veel edasi ja küsime kui suur võiks olla keskmiselt 11-12 liitrit (praegu 10 liitri juures oleme siiski alles mõned viimased aastad) absoluutalkoholi aastas tarvitava põlvkonna üldise potentsiaali langus?
Flirtides alkoholikultuuri positiivsete külgedega - "sotsiaalse lubrikandina muudab meid paremateks suhtlejateks" jne - peame tegelikult tunnistama, et alkoholikahju ulatust ei suuda me niikuinii mõista ega haarata.
Kaalukaussidel ei ole mitte ligilähedaseltki võrreldavad suurused. Kui pessimistlikult see ka ei kõla, siis ühe indiviidi väide, et paar pudelit õlut peale stressirohket tööpäeva on üks hele laik tumedas päevas, võib viidata siiski sellele, et kõnealune inimene on teoreetiliselt astunud eskalaatorile, mis on teel probleemse tarvitamise ja sõltuvuseni. Alkohol on sõltuvusaine. Punkt.
Kainus on paljude jaoks igapäevane võitlus
Nii nagu hiiglaslik tööstusharu (lisaks alkoholitootjatele muidugi ka edasimüüjad/baarid/kaubandussektor) on majanduslikult huvitatud, et alkoholi rohkem (ja rohkemad) tarvitataks, nii on selles pildis ka teine pool, kes pingutavad selle nimel, et alkoholiauku vajunud inimesi sealt välja aidata. Alates meditsiiniasutustest kuni kallite rehabilitatsiooniteenusteni välja.
Maailm on täis eneseabi, anonüümsete alkohoolikute (väga erinevates variantides) ja kõikvõimalikke muid toetusgruppe, rehabilitatsioonikeskusi, spetsiifilisi raviasutusi ja üks-ühele nõustajaid ja sober companion/coach ´e.
Eestiski on mitmeid riigi poolt algatatud tõenduspõhiseid abiprogramme, samuti pakuvad alkoholist loobuda soovijatele tuge paljud eraalgatuslikud kabinetid ja sõltuvusnõustajad. Tuge võib leida ka ligi kolmekümnest koos käivast Anonüümsete Alkohoolikute grupist ja alkoholismile võib selja keerata ka kümnetes kristlikel väärtustel rajatud rehabilitatsioonikeskustes.
Nende kõigi eesmärgiks on tehtud kahju parandada, aidata inimene taas jalgadele ning mis äärmiselt oluline selle probleemi juures - püsida sellel kainuse teel.
Ühiskond peaks rohkem arvestama sellega, et meie seas on kümneid tuhandeid kaaskodanikke, kes igapäevaselt võitlevad selle nimel, et kainele teele püsima jääda. Sellest perspektiivist peaks vaatama ka erinevaid alkoholipoliitilisi meetmeid.
Näiteks paar aastat tagasi rakendatud ja seejärel erinevate kaupmeeste poolt naeruvääristatud alkoholi seinte taha paigutamine kaupluses on kahtlemata oluliseks sammuks, et toetada inimesi, kes leiba ja piima ostma tulles ei pea liikuma alkoholilettidest mööda.
Ühiskondlik huvi
Alkoholisõltlase tee kainusse on ühiskonna huvides, ehk rohkemgi kui me seda näha oskame. Kellegi alkoholiprobleem ei jää reeglina ainult tema isiklikuks asjaks, sest joobes inimene kaotab enesekontrolli ja võime teistega arvestada. Olgu selle meenutuseks kasvõi need 3000 joobes autojuhti, kes on aastaid igapäevaselt meie seas liigelnud.
On meie kõigi huvides, et inimesest, kes on hädaks iseendale ja oma lähedastele, kes on ühiskonnale erinevatel viisidel koormaks ja probleemiks, saaks ühiskonnale kasulik, produktiivne kodanik.
Kui inimese kohta võib nii öelda, siis probleemist võib saada lahendus. Ja õnneks juhtub seda pidevalt. Endistest ennasthävitavatest, ühiskonna reegleid ja teiste inimeste õigusi jalge alla talluvatest inimestest saavad vastutustundlikud lapsevanemad ja ühiskonda panustavad inimesed, kellest paljud pühenduvad ka sellele, et aidata teisi, kes on sarnasel teekonnal.
Kui oleks võimalik seda muutust arvestada rahalistesse numbritesse, ühiskonnale ülekanduvatesse väärtustesse, kui suur on see kasu kui ühest alkoholisõltlasest saab kaine alkohoolik?
"Kas me märkame inimestes, kes on alkoholikütkeis, neid, kes vajavad abi ja toetust ning mõistmist?"
Küsimused meile kõigile on järgmised. Kas me tahame toetada neid inimesi selles muutuses? Kas me soovime toetada neid ühiskondlikke muutusi, mis aitavad neil püsivalt uuel teel käia? Kas me märkame inimestes, kes on alkoholikütkeis, neid, kes vajavad abi ja toetust ning mõistmist? Või kas määrame nad justkui parandamatutena gruppi, kellele lööme käega ja kellega arvestada pole võimalik.
Alkohol on ühiskondlik probleem. Me oleme paraku kollektiivselt loonud ühiskonna, kus alkoholisõltuvus on laialt levinud. Me oleme toetanud seda arengut soosivaid väärtushinnanguid või õigemini teatud väärtushinnangute puudumist. Me oleme õpetanud oma lapsi käima eelmiste põlvkondade teed, nii et generatsioon generatsiooni järel peab alkoholi pigemini normiks ning alkoholist hoidumist peab põhjendama ja selgitama.
Alkoholisõltuvusse langenu on sinna tegelikult kaudselt tõugatu. Stigmatiseeriva ja hukkamõistva ühiskonna asemel peaksime arenema kaasatundvaks, mõistvaks ja toetavaks. See on meie ühine vastutus.
### Response:
Borissenko ja Beekmann: aeg loobuda alkoholismi toetavast elukorraldusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Piirangute otsus kehtib 31. märtsini. Mul pole kahtlust, et peame otsust pikendama. Tingimused sõltuvad suuresti sellest, kuidas olukord eelolevatel nädalatel välja näeb," ütles Simonyte.
Simonyte sõnul ei anna praegune koroonaviiruse olukord põhjust suureks optimismiks.
"Meil on endiselt omavalitsusi, kus olukord on palju parem. Ja kui olukord ei halvene, võivad need omavalitsused tõenäoliselt lihavõtted veeta vähemate piirangutega. Kuid mul oleks vastutustundetu seda täna lubada," ütles Simonyte.
Leedu peaministri sõnul on kolm kuud kehtinud omavalitsustevahelised liikumispiirangud võimaldanud koroonaviiruse Briti mutatsiooni levikut aeglustada.
"Usun, et liikumispiirangud on olnud võtmetegur, mis on võimaldanud meil vältida selle variandi levikut jaanuaris ja veebruaris. See tähendab, et oleme ostnud nende piirangutega aega, hoolimata sellest, et need tekitavad teatud ebamugavusi," ütles Simonyte
Peaministri sõnul on järgmisel nädalal kavas põhikoolid uuesti avada ja see tõstab koroonaviiruse epideemiast tingitud haigestumiste sagedust. | Leedu peaminister: riik jääb ka aprillis suletuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Piirangute otsus kehtib 31. märtsini. Mul pole kahtlust, et peame otsust pikendama. Tingimused sõltuvad suuresti sellest, kuidas olukord eelolevatel nädalatel välja näeb," ütles Simonyte.
Simonyte sõnul ei anna praegune koroonaviiruse olukord põhjust suureks optimismiks.
"Meil on endiselt omavalitsusi, kus olukord on palju parem. Ja kui olukord ei halvene, võivad need omavalitsused tõenäoliselt lihavõtted veeta vähemate piirangutega. Kuid mul oleks vastutustundetu seda täna lubada," ütles Simonyte.
Leedu peaministri sõnul on kolm kuud kehtinud omavalitsustevahelised liikumispiirangud võimaldanud koroonaviiruse Briti mutatsiooni levikut aeglustada.
"Usun, et liikumispiirangud on olnud võtmetegur, mis on võimaldanud meil vältida selle variandi levikut jaanuaris ja veebruaris. See tähendab, et oleme ostnud nende piirangutega aega, hoolimata sellest, et need tekitavad teatud ebamugavusi," ütles Simonyte
Peaministri sõnul on järgmisel nädalal kavas põhikoolid uuesti avada ja see tõstab koroonaviiruse epideemiast tingitud haigestumiste sagedust.
### Response:
Leedu peaminister: riik jääb ka aprillis suletuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavune Kukemuru Ambient toob kahe päeva jooksul lavale esinejaid Soomest, Rootsist ja Eestist – 20HZ (SE), About: river (EE), Elis & Öö Klubi (EE), Jasperino (EE), Kaido Kirikmäe (EE), Kalli Talonpoika (EE), Keshob (EE), Liis Ring (EE), Noosa (FI), Robert Jürjendal (EE), Sorr (EE), Tont (EE), Vongoiva (EE), Valner Valme (EE).
Festivali peaesineja on rahvusvaheliselt tuntud eksperimentaalmuusika helilooja Vladislav Delay Soomest, kelle etteaste toimub koos artist AGF loodud visuaalidega.
Kukemuru Ambient 2021 toimub 18.–19. juunil Järvamaal Järva vallas looduskauni Väinjärve ääres.
Aastate jooksul on festivali raames presenteeritud eksperimentaalmuusika heliloojaid nii Eestist kui ka välismaalt. Kukemuru Ambientil on esinenud nii tuntumaid nimesid, nagu Autechre, Biosphere, Chris Watson, Ultramarine, Banco De Gaia, Another Fine Day kui ka muusikateekonna alguses olevaid helide loojaid.
Lisaks muusikale on ruumi antud ka sõnalisele poolele – sündmuse raames on toimunud "Ööülikooli" salvestused ja Valdur Mikita looduskesksed sõnamängud. | Kukemuru Ambienti peaesineja on Vladislav Delay | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavune Kukemuru Ambient toob kahe päeva jooksul lavale esinejaid Soomest, Rootsist ja Eestist – 20HZ (SE), About: river (EE), Elis & Öö Klubi (EE), Jasperino (EE), Kaido Kirikmäe (EE), Kalli Talonpoika (EE), Keshob (EE), Liis Ring (EE), Noosa (FI), Robert Jürjendal (EE), Sorr (EE), Tont (EE), Vongoiva (EE), Valner Valme (EE).
Festivali peaesineja on rahvusvaheliselt tuntud eksperimentaalmuusika helilooja Vladislav Delay Soomest, kelle etteaste toimub koos artist AGF loodud visuaalidega.
Kukemuru Ambient 2021 toimub 18.–19. juunil Järvamaal Järva vallas looduskauni Väinjärve ääres.
Aastate jooksul on festivali raames presenteeritud eksperimentaalmuusika heliloojaid nii Eestist kui ka välismaalt. Kukemuru Ambientil on esinenud nii tuntumaid nimesid, nagu Autechre, Biosphere, Chris Watson, Ultramarine, Banco De Gaia, Another Fine Day kui ka muusikateekonna alguses olevaid helide loojaid.
Lisaks muusikale on ruumi antud ka sõnalisele poolele – sündmuse raames on toimunud "Ööülikooli" salvestused ja Valdur Mikita looduskesksed sõnamängud.
### Response:
Kukemuru Ambienti peaesineja on Vladislav Delay |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | World Touri meeskondadel on õigus võtta mehi enda rivistusse järelkasvumeeskondadest ja Ärmi praegune tööandja seda võimalust kasutabki.
"See on hea väljavaade ennast suures tiimis tõestada. Alati, kui tiimil tekib selline juhus saata üks või kaks ratturit World Touri meeskonna eest sõitma, valitakse parimad, kellele see võistluse profiil sobib. Belgias toimuv Bredene Koksijde Classic on just sellise profiiliga võistlus, millega mina peaksin hästi hakkama saama," kommenteeris Ärm. "Minu eesmärk on teha väga head tööd tiimi liidri jaoks ja sellega silma jääda, et järgmistel kordadel saaksin World Touri tiimi esindada. Ja kes teab, äkki juba tiimi liidrina…"
Käesoleval hooaeg on Ärmil olnud edukas, eestlane sai 17. koha Paris – Troye ja 10. koha Belgias Grote prijs Jean-Pierre Monsere võistlusel.
Reedel peetaval Bredene Koksijde Classicu 200 km pikkusel ühepäevasõidul on eestlastest stardis veel Martin Laas (Bora-Hansgrohe) Markus Pajur (Team Arkea Samsic) ja Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation). | Rait Ärm saab võimaluse rattaspordi kõrgeima liiga World Touri meeskonnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
World Touri meeskondadel on õigus võtta mehi enda rivistusse järelkasvumeeskondadest ja Ärmi praegune tööandja seda võimalust kasutabki.
"See on hea väljavaade ennast suures tiimis tõestada. Alati, kui tiimil tekib selline juhus saata üks või kaks ratturit World Touri meeskonna eest sõitma, valitakse parimad, kellele see võistluse profiil sobib. Belgias toimuv Bredene Koksijde Classic on just sellise profiiliga võistlus, millega mina peaksin hästi hakkama saama," kommenteeris Ärm. "Minu eesmärk on teha väga head tööd tiimi liidri jaoks ja sellega silma jääda, et järgmistel kordadel saaksin World Touri tiimi esindada. Ja kes teab, äkki juba tiimi liidrina…"
Käesoleval hooaeg on Ärmil olnud edukas, eestlane sai 17. koha Paris – Troye ja 10. koha Belgias Grote prijs Jean-Pierre Monsere võistlusel.
Reedel peetaval Bredene Koksijde Classicu 200 km pikkusel ühepäevasõidul on eestlastest stardis veel Martin Laas (Bora-Hansgrohe) Markus Pajur (Team Arkea Samsic) ja Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation).
### Response:
Rait Ärm saab võimaluse rattaspordi kõrgeima liiga World Touri meeskonnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enim vaatajaid meelitas Kantar Emori andmetel ekraanide ette "Pealtnägija", mida vaatas otse või eetripäeval järele 229 000 inimest.
Vaadatavuselt järgnesid "Pealtnägijale" "Aktuaalne kaamera. Nädal" ja "Aktuaalne kaamera", mis köitsid vastavalt 212 000 ja 203 000 televaataja tähelepanu.
Populaarsed olid ka "Hommik Anuga" (199 000 vaatajat) ja "Õnne 13" (178 000 vaatajat).
Televaatajate pilgud haaras ka "Aktuaalse kaamera" sünnipäevasaade "AK 65", mis meelitas ekraanide ette 161 000 inimest.
Esikümnesse mahtusid ka spordiuudised, laskesuusatamise MK-etapi meeste segateatesõit ja "EnsV". | Eelmise nädala vaadatuimate telesaadete edetabeli vallutasid ETV saated | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enim vaatajaid meelitas Kantar Emori andmetel ekraanide ette "Pealtnägija", mida vaatas otse või eetripäeval järele 229 000 inimest.
Vaadatavuselt järgnesid "Pealtnägijale" "Aktuaalne kaamera. Nädal" ja "Aktuaalne kaamera", mis köitsid vastavalt 212 000 ja 203 000 televaataja tähelepanu.
Populaarsed olid ka "Hommik Anuga" (199 000 vaatajat) ja "Õnne 13" (178 000 vaatajat).
Televaatajate pilgud haaras ka "Aktuaalse kaamera" sünnipäevasaade "AK 65", mis meelitas ekraanide ette 161 000 inimest.
Esikümnesse mahtusid ka spordiuudised, laskesuusatamise MK-etapi meeste segateatesõit ja "EnsV".
### Response:
Eelmise nädala vaadatuimate telesaadete edetabeli vallutasid ETV saated |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealtnäha saime lugeda selliseid uudiseid. Meenutame.
ERR-i ühes uudises seisis: "Kolmapäeval rääkis nüüd nime Mia Belle Trisna kasutav endine Eesti naisjalgpallur telesaates "Õhtu", et treener alustas tema seksuaalset väärkohtlemist, kui naine oli 14-aastane. Lisaks rääkis oma seksuaalse ahistamise juhtumist veel üks endine Kalju mängija."
Teises uudises märgiti: "Brasiillasest juhendaja Fredo Getulio Aurelio sõnas Postimehe otsestuudios, et tütarlapsel tekkisid tema vastu varem tunded kui temal neiu vastu ning ta ei sundinud Trisnat millekski."
Veel rääkis endine jalgpallur saates "Õhtu", et sama muster jätkus temaga ka Euroopa klubis, kust ta lahkus enda sõnul selleks, et "ellu jääda". Tolles Euroopa klubis olla tegeletud "ainult mustade asjadega" ning "jalgpalliga peaaegu et mitte". Rängad, kuid samal ajal äärmiselt hägusad süüdistused. Tegu olevat olnud naiste Meistrite Liiga klubiga. Ameerikas õppides aga hoogustus ka tema #MeToo hoiak.
Nüüdseks on Mia Belle Trisna rahvusvahelise gabariidiga #MeToo coach. Tema kannatuste ning nõuannetega saab tutvuda tasuliselt läbi avaldatud raamatu.
Mida 14-aastane tütarlaps tahab?
Brasiillasest jalgpallitreeneri Fredo Getulio Aurelio suhteskandaal on lõpuni rääkimata ja käsitlemata, aga ka täis vastuolusid nagu paljud #MeToo kaasuseid. Nii näiteks on FC Nõmme Kalju naiskond teinud avalduse treener Getulio Aurelio Fredo toetuseks ja laimukampaania vastu.
Veel ütles neiu saates tähendusväärsed sõnad. Ta lausus küsimusele vastates, kas ta sai esimesel seksuaalkohtumisel aru, mis toimus: "Ei, ma ei saanud midagi aru, ma ei teadnud sellest midagi."
Seega näeme siin selget ühiskondlikku ebakõla, kus meie poliitiline eliit on pidanud aastaid 14-aastaseid noori suguküpseks ja vastutavaks enda otsuste eest. Kuid siinkohal selgub (eeldades, et neiu räägib tõtt), et 14-aastane tütarlaps ei saanud arugi, mis temaga tehakse. Olenemata sellest, kas tüdruk räägib tõtt või mitte ning sellest, mida meie sellest arvame.
Võib lisada, et 2011. aastal ajakirjas Jalka avaldatud loos jätkub samal jalgpalluril Getulio kohta kolmes eri kohas ainult kõige soojemaid sõnu. Ka ei olnud naine Kalju jalgpallur, vaid treenis FC Floras ning pöördus Fredo Getulio Aurelio poole eratundide saamiseks.
Aga see selleks. Ka autor ei võta hinnangut ses asjas, veel vähem mõistab kellegi suhtes kohut.
Fredo Getulio Aureliot õigeks või süüdi mõista pole meie asi. Me võime mõelda pigem sellele, kuidas isana suhtuda olukorda, kus näiteks teie 14-aastasel tütrel on vahekord 30- või 40-aastase mehega. Mis te teete? Hea küsimus Perekooli foorumisse, mis?
Samal ajal ma ei usu, et väga paljud isad Perekoolis vastamas käivad ning parem on, neile endile. On ka tõenäoline, et isade vastused ei ole seal vastavuses kommuuni reeglitega. On ka võimalik, et isade vastuste baasil saaks algatada vihakõne paragrahviga kriminaalasja ning isa kui ühiskonnale ohtlik element tuleks isoleerida. Ka see poleks praeguses maailmas enam midagi originaalset
Tanel Kiik vajaks pigem peeglit
Meie asi on küsida sisuliselt sama, mida küsis EKRE esimees Martin Helme mõned päevad tagasi sotsiaalmeedias: miks meie poliitikud ei ole tahtnud midagi kuuldagi seksuaalse enesemääratluse vanuse ea alampiiri tõstmisest 14 eluaastalt 16 peale, nagu EKRE seda koalitsioonis olles ettepanekuks tegi?
Martin Helme kirjutas 14. märtsil:
"Meie erakond esitas äsja riigikogu menetlusse eelnõu, mis tõstaks suguküpsuse seadusliku vanuse 16 peale [seda vanema kui 21-aastase partneri puhul]. Praegu on see 14, sellega on Eesti absoluutselt kõige madalama lubatava vanusega riik Euroopas. Sama eelnõu esitasime eelmises koosseisus. Tookord hääletati see mürinal maha. Tegime ka valitsuses olles ettepaneku koalitsioonis, et lubatavat vanust tõsta kahe aasta võrra. See leidis lausa raevukat vastuseisu keskerakondlaste poolt."
"Keskerakond ise on ju läbi maailmavaateliste hoiakute sedalaadi seksuaalset läbikäimist tolereerinud."
Kui tervise- ja tööminister Tanel Kiigel "hakkab füüsiliselt halb", lugedes 14-aastase tütarlapse suhtest 54-aastase mehega, siis tuleks siinkohal ju ikkagi endale otsa vaadata, seista silmitsi omaenda ja erakonna poliitilise liberaalsuse agendast tulenevate poliitiliste eelistustega. Keskerakond ise on ju läbi maailmavaateliste hoiakute sedalaadi seksuaalset läbikäimist tolereerinud.
Seega aitaks Tanel Kiike tema tundmuste puhul paremini peegel kui refleksid. Mida tellid, seda üldjuhul ka saad.
Seaduse muutmise sisu on ammu teada
EKRE tegi ettepaneku vanusepiiri tõsta 2019. aastal koalitsioonis olles ning nüüd märtsis. Justiitsminister Maris Lauri on ettepaneku kohta öelnud, et see ei ole hästi põhjendatud ning karistusõigusliku poole pealt on seal ebaloogilised vastuolud.
Seega näeme, et teemat on vaetud peamiselt motiividega, miks seda teha ei saa. Pole evitud poliitilist soovi probleemi lahendada ning seadusandlikku muutust sisse viia. Nii lihtne see ongi.
EKRE veebruari alguses esitatud eelnõu järgi oleks lapsporno valmistamise ja alla 16-aastase seksuaalse ahvatlemise eest ette nähtud kuni kümneaastane vanglakaristus ning korduva sarnase kuriteo eest kuni viisteistkümneaastane vangistus. Kui vanem kui 18-aastane isik astub suguühtesse noorema kui 14-aastasega või üle 21-aastane isik alla 16-aastasega, siis oleks karistus kuni viis aastat vangistust, ütles eelnõu.
Ka meedia vaikimine on tähendusrikas, kuid miskipärast mitte üllatav. Oktoobri keskpaigast kuni jaanuari lõpuni, vähem kui kolme ja poole kuu jooksul (Meedia Uurimise Keskus monitooris teemat) ilmus abielureferendumi teemal ligi kümme käsitlust päevas, siis seksuaalse enesemääratluse vanuse alampiiri teemal me peaaegu ei leia käsitlusi ei sellest ajast ega käesoleva juhtumi eelsest ajast.
Ühiskond, meedia ja kolmas sektor on olnud vait
Üleüldine seksuaalse enesemääratluse vanuse 16 eluaasta alampiir kehtib näiteks Soomes, Lätis, Leedus, Hispaanias, Suurbritannias, Norras, Belgias ja Hollandis. Ka enamikus USA osariikides ja Kanadas on seksuaaleluga alustamise vanusepiir 16 eluaastat.
Tegelikult on äärmiselt kahetsusväärne, et Eesti, kus on ca 20 000 vabaühendust ning sadu võrdõiguslikkuse, soolise neutraalsuse, laste, naiste ja ühiskonna nõrgemate kihtidega tegelevad MTÜ-d, ei ole keegi neist pidanud seda teemat vajalikuks suuremalt üles võtta ning avalikkuse ees teravalt tõstatada ja meedia niisamuti pole tuld võtnud. Nii on see on jäänud konservatiivide õlule.
Üldisemalt võttes võime küll praegu väita, et nii ühiskond, lastekaitse- kui ka muud organisatsioonid, meedia ning poliitikud on sel teemal olnud valdavalt vait. Soov olukorda selget muutust tuua on neil puudunud, välja arvatud EKRE, SAPTK ning üksikud hääled, mis ei ole ka arutelutasandil leidnud avalikkuse toetust.
Lõpetuseks küsin ma kolme alaealise tütre ja ühe poja vanemana huvitatult, et kas siinkohal on edumeelne Eesti riik soovinud kõigist naabritest ja isegi Hollandist progressiivsem olla? Nähtavasti. Taolisel juhul olen ma taaskord õnnelik, et ma Eestis ei ela.
Aldo Maksimov on Ida-Egeuse mere saarel elav endine ajakirjanik, literaat ning Samose Loomekodu peremees, samuti tegev MTÜ Meedia Uurimise Keskus juhina. | Aldo Maksimov: seks teismelisega ehk mis pole keelatud, on lubatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealtnäha saime lugeda selliseid uudiseid. Meenutame.
ERR-i ühes uudises seisis: "Kolmapäeval rääkis nüüd nime Mia Belle Trisna kasutav endine Eesti naisjalgpallur telesaates "Õhtu", et treener alustas tema seksuaalset väärkohtlemist, kui naine oli 14-aastane. Lisaks rääkis oma seksuaalse ahistamise juhtumist veel üks endine Kalju mängija."
Teises uudises märgiti: "Brasiillasest juhendaja Fredo Getulio Aurelio sõnas Postimehe otsestuudios, et tütarlapsel tekkisid tema vastu varem tunded kui temal neiu vastu ning ta ei sundinud Trisnat millekski."
Veel rääkis endine jalgpallur saates "Õhtu", et sama muster jätkus temaga ka Euroopa klubis, kust ta lahkus enda sõnul selleks, et "ellu jääda". Tolles Euroopa klubis olla tegeletud "ainult mustade asjadega" ning "jalgpalliga peaaegu et mitte". Rängad, kuid samal ajal äärmiselt hägusad süüdistused. Tegu olevat olnud naiste Meistrite Liiga klubiga. Ameerikas õppides aga hoogustus ka tema #MeToo hoiak.
Nüüdseks on Mia Belle Trisna rahvusvahelise gabariidiga #MeToo coach. Tema kannatuste ning nõuannetega saab tutvuda tasuliselt läbi avaldatud raamatu.
Mida 14-aastane tütarlaps tahab?
Brasiillasest jalgpallitreeneri Fredo Getulio Aurelio suhteskandaal on lõpuni rääkimata ja käsitlemata, aga ka täis vastuolusid nagu paljud #MeToo kaasuseid. Nii näiteks on FC Nõmme Kalju naiskond teinud avalduse treener Getulio Aurelio Fredo toetuseks ja laimukampaania vastu.
Veel ütles neiu saates tähendusväärsed sõnad. Ta lausus küsimusele vastates, kas ta sai esimesel seksuaalkohtumisel aru, mis toimus: "Ei, ma ei saanud midagi aru, ma ei teadnud sellest midagi."
Seega näeme siin selget ühiskondlikku ebakõla, kus meie poliitiline eliit on pidanud aastaid 14-aastaseid noori suguküpseks ja vastutavaks enda otsuste eest. Kuid siinkohal selgub (eeldades, et neiu räägib tõtt), et 14-aastane tütarlaps ei saanud arugi, mis temaga tehakse. Olenemata sellest, kas tüdruk räägib tõtt või mitte ning sellest, mida meie sellest arvame.
Võib lisada, et 2011. aastal ajakirjas Jalka avaldatud loos jätkub samal jalgpalluril Getulio kohta kolmes eri kohas ainult kõige soojemaid sõnu. Ka ei olnud naine Kalju jalgpallur, vaid treenis FC Floras ning pöördus Fredo Getulio Aurelio poole eratundide saamiseks.
Aga see selleks. Ka autor ei võta hinnangut ses asjas, veel vähem mõistab kellegi suhtes kohut.
Fredo Getulio Aureliot õigeks või süüdi mõista pole meie asi. Me võime mõelda pigem sellele, kuidas isana suhtuda olukorda, kus näiteks teie 14-aastasel tütrel on vahekord 30- või 40-aastase mehega. Mis te teete? Hea küsimus Perekooli foorumisse, mis?
Samal ajal ma ei usu, et väga paljud isad Perekoolis vastamas käivad ning parem on, neile endile. On ka tõenäoline, et isade vastused ei ole seal vastavuses kommuuni reeglitega. On ka võimalik, et isade vastuste baasil saaks algatada vihakõne paragrahviga kriminaalasja ning isa kui ühiskonnale ohtlik element tuleks isoleerida. Ka see poleks praeguses maailmas enam midagi originaalset
Tanel Kiik vajaks pigem peeglit
Meie asi on küsida sisuliselt sama, mida küsis EKRE esimees Martin Helme mõned päevad tagasi sotsiaalmeedias: miks meie poliitikud ei ole tahtnud midagi kuuldagi seksuaalse enesemääratluse vanuse ea alampiiri tõstmisest 14 eluaastalt 16 peale, nagu EKRE seda koalitsioonis olles ettepanekuks tegi?
Martin Helme kirjutas 14. märtsil:
"Meie erakond esitas äsja riigikogu menetlusse eelnõu, mis tõstaks suguküpsuse seadusliku vanuse 16 peale [seda vanema kui 21-aastase partneri puhul]. Praegu on see 14, sellega on Eesti absoluutselt kõige madalama lubatava vanusega riik Euroopas. Sama eelnõu esitasime eelmises koosseisus. Tookord hääletati see mürinal maha. Tegime ka valitsuses olles ettepaneku koalitsioonis, et lubatavat vanust tõsta kahe aasta võrra. See leidis lausa raevukat vastuseisu keskerakondlaste poolt."
"Keskerakond ise on ju läbi maailmavaateliste hoiakute sedalaadi seksuaalset läbikäimist tolereerinud."
Kui tervise- ja tööminister Tanel Kiigel "hakkab füüsiliselt halb", lugedes 14-aastase tütarlapse suhtest 54-aastase mehega, siis tuleks siinkohal ju ikkagi endale otsa vaadata, seista silmitsi omaenda ja erakonna poliitilise liberaalsuse agendast tulenevate poliitiliste eelistustega. Keskerakond ise on ju läbi maailmavaateliste hoiakute sedalaadi seksuaalset läbikäimist tolereerinud.
Seega aitaks Tanel Kiike tema tundmuste puhul paremini peegel kui refleksid. Mida tellid, seda üldjuhul ka saad.
Seaduse muutmise sisu on ammu teada
EKRE tegi ettepaneku vanusepiiri tõsta 2019. aastal koalitsioonis olles ning nüüd märtsis. Justiitsminister Maris Lauri on ettepaneku kohta öelnud, et see ei ole hästi põhjendatud ning karistusõigusliku poole pealt on seal ebaloogilised vastuolud.
Seega näeme, et teemat on vaetud peamiselt motiividega, miks seda teha ei saa. Pole evitud poliitilist soovi probleemi lahendada ning seadusandlikku muutust sisse viia. Nii lihtne see ongi.
EKRE veebruari alguses esitatud eelnõu järgi oleks lapsporno valmistamise ja alla 16-aastase seksuaalse ahvatlemise eest ette nähtud kuni kümneaastane vanglakaristus ning korduva sarnase kuriteo eest kuni viisteistkümneaastane vangistus. Kui vanem kui 18-aastane isik astub suguühtesse noorema kui 14-aastasega või üle 21-aastane isik alla 16-aastasega, siis oleks karistus kuni viis aastat vangistust, ütles eelnõu.
Ka meedia vaikimine on tähendusrikas, kuid miskipärast mitte üllatav. Oktoobri keskpaigast kuni jaanuari lõpuni, vähem kui kolme ja poole kuu jooksul (Meedia Uurimise Keskus monitooris teemat) ilmus abielureferendumi teemal ligi kümme käsitlust päevas, siis seksuaalse enesemääratluse vanuse alampiiri teemal me peaaegu ei leia käsitlusi ei sellest ajast ega käesoleva juhtumi eelsest ajast.
Ühiskond, meedia ja kolmas sektor on olnud vait
Üleüldine seksuaalse enesemääratluse vanuse 16 eluaasta alampiir kehtib näiteks Soomes, Lätis, Leedus, Hispaanias, Suurbritannias, Norras, Belgias ja Hollandis. Ka enamikus USA osariikides ja Kanadas on seksuaaleluga alustamise vanusepiir 16 eluaastat.
Tegelikult on äärmiselt kahetsusväärne, et Eesti, kus on ca 20 000 vabaühendust ning sadu võrdõiguslikkuse, soolise neutraalsuse, laste, naiste ja ühiskonna nõrgemate kihtidega tegelevad MTÜ-d, ei ole keegi neist pidanud seda teemat vajalikuks suuremalt üles võtta ning avalikkuse ees teravalt tõstatada ja meedia niisamuti pole tuld võtnud. Nii on see on jäänud konservatiivide õlule.
Üldisemalt võttes võime küll praegu väita, et nii ühiskond, lastekaitse- kui ka muud organisatsioonid, meedia ning poliitikud on sel teemal olnud valdavalt vait. Soov olukorda selget muutust tuua on neil puudunud, välja arvatud EKRE, SAPTK ning üksikud hääled, mis ei ole ka arutelutasandil leidnud avalikkuse toetust.
Lõpetuseks küsin ma kolme alaealise tütre ja ühe poja vanemana huvitatult, et kas siinkohal on edumeelne Eesti riik soovinud kõigist naabritest ja isegi Hollandist progressiivsem olla? Nähtavasti. Taolisel juhul olen ma taaskord õnnelik, et ma Eestis ei ela.
Aldo Maksimov on Ida-Egeuse mere saarel elav endine ajakirjanik, literaat ning Samose Loomekodu peremees, samuti tegev MTÜ Meedia Uurimise Keskus juhina.
### Response:
Aldo Maksimov: seks teismelisega ehk mis pole keelatud, on lubatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laskesuusatamise MK-sari lõppeb sel nädalal Rootsis Östersundis ja rootslased otsustasid anda võimaluse ka Nilssonile. "Stina on viimastel IBU karikaetappidel näidanud head sõiduvormi ja meie meelest on tema arenguks oluline, et ta saab võimaluse nii treenida kui võistelda maailma parimatega," kommenteeris Rootsi koondise peatreener Johannes Lukas.
27-aastane Nilsson tegi IBU karikasarjas debüüdi jaanuaris, seni on tema parim koht kaheksas, mille ta sõitis välja Brezno-Osrblie etapi jälitussõidus, olles alustanud 22. kohalt.
Lisaks Nilssonile kuuluvad nädalavahetusel Östersundis Rootsi koondisesse naistest õed Hanna ja Elvira Öberg, Mona Brorsson, Linn Persson ja Anna Magnusson ning meestest Sebastian Samuelsson, Jesper Nelin, Martin Ponsiluoma, Peppe Femling ja Gabriel Stegmayr.
MK-sarja hooaja viimasel etapil Östersundis on reedel kavas sprindis, laupäeval jälitussõidud ning pühapäeval ühisstardist sõidud. Kõiki võistlusi näeb otsepildis ERR-i kanalite vahendusel.
Hooaeg pidi traditsiooniliselt lõppema Norras Holmenkollenis, kuid koroonaviiruse pandeemia tõttu ei lubata Oslos rahvusvahelisi võistlusi korraldada ja seetõttu koliti finaaletapp Östersundi. | Stina Nilsson teeb laskesuusatajana MK-debüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laskesuusatamise MK-sari lõppeb sel nädalal Rootsis Östersundis ja rootslased otsustasid anda võimaluse ka Nilssonile. "Stina on viimastel IBU karikaetappidel näidanud head sõiduvormi ja meie meelest on tema arenguks oluline, et ta saab võimaluse nii treenida kui võistelda maailma parimatega," kommenteeris Rootsi koondise peatreener Johannes Lukas.
27-aastane Nilsson tegi IBU karikasarjas debüüdi jaanuaris, seni on tema parim koht kaheksas, mille ta sõitis välja Brezno-Osrblie etapi jälitussõidus, olles alustanud 22. kohalt.
Lisaks Nilssonile kuuluvad nädalavahetusel Östersundis Rootsi koondisesse naistest õed Hanna ja Elvira Öberg, Mona Brorsson, Linn Persson ja Anna Magnusson ning meestest Sebastian Samuelsson, Jesper Nelin, Martin Ponsiluoma, Peppe Femling ja Gabriel Stegmayr.
MK-sarja hooaja viimasel etapil Östersundis on reedel kavas sprindis, laupäeval jälitussõidud ning pühapäeval ühisstardist sõidud. Kõiki võistlusi näeb otsepildis ERR-i kanalite vahendusel.
Hooaeg pidi traditsiooniliselt lõppema Norras Holmenkollenis, kuid koroonaviiruse pandeemia tõttu ei lubata Oslos rahvusvahelisi võistlusi korraldada ja seetõttu koliti finaaletapp Östersundi.
### Response:
Stina Nilsson teeb laskesuusatajana MK-debüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 9. jaanuaril kirjutas ajaleht The Washington Post, et president Trump kutsus Georgia juhtivat ametnikku Frances Watsonit "leidma" informatsiooni pettuse kohta valimistel. Trump lubas ajalehe väitel ka, et uurijast saab rahvuskangelane.
The Washington Post vahendas anonüümset allikat, kes väidetavalt kinnitas eravestluse üksikasju.
Hiljuti avaldatud telefonikõne heli näitab aga, et Trump pole midagi sellist öelnud. Trump ei kutsunud uurimisjuhti üles "leidma" Georgia osariigi presidendivalimistes pettust. Samuti ei lubanud ta, et uurijast saab rahvuskangelane.
Tegelikult soovitas Trump ametnikul uurida Fultoni maakonna valimissedeleid, lisades, et sealt võib leida ebaausaid asju.
Samuti ütles Trump, et uurija teeb praegu kogu riigi kõige tähtsamat tööd.
The Washington Post väitis samuti, et Trump survestas ametnikku. Helisalvestusest selgub, et peale meelituste ei teinud Trump midagi enamat.
The Washington Post avaldas nüüd - kaks kuud hiljem pärast loo avaldamist -paranduse.
"Ajaleht kinnitab, et Trump ei survestanud uurijat, vaid ütles, et leiab sealt asju, mis on uskumatud. Samuti ei lubanud Trump teha uurijast rahvuskangelase, vaid õige vastuse leidmise korral saab uurija kiita," teatas The Washington Post.
Mitmed USA uudistetoimetused väitsid pärast The Washington Posti "pommuudist" Trumpi sekkumisest valimistesse, et nad saavad uudist iseseisvalt kinnitada. Väidetavaid allikaid tsiteerisid näiteks NBC News, USA Today, ABC News ja CNN.
USA ajaleht parempoolne ajaleht The Washington Examiner leiab, et Trumpi ametiajal loobus ajakirjandus igasugustest kõhklustest ja standarditest anonüümsete allikate kasutamisel.
"Me hoiatasime, et kui isegi üks anonüümsetel allikatel põhinev lugu osutub valeks, toob see kaasa veelgi suurema usalduse vähenemise uudiste vastu," teatas The Washington Examiner.
The Washington Post kirjutas juba detsembris, et Trump on teinud mitmeid kõnesid Georgia ametnikele, et nad uuriksid viimaseid presidendivalimisi. Ka siis ei pakkunud nad ühtegi konkreetset allikat ja viidet.
Mitmed vabariiklased leiavad, et The Washington Post sekkus Georgia senativalimistesse.
"Bezose WaPo sekkus Georgia osariigi senati valimistesse," teatas vabariiklaste partei strateeg Blair Brandt.
"The Washington Post hoolitses selle eest, et nad esitavad paranduse tükk aega pärast seda, kui demokraadid olid tänu Georgia osariigi valimistele senatis enamuse saavutanud," teatas konservatiivide aktivist Jack Posobiec. | Salvestus: USA meedia kajastas Trumpi vestlust Georgia ametnikuga valesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
9. jaanuaril kirjutas ajaleht The Washington Post, et president Trump kutsus Georgia juhtivat ametnikku Frances Watsonit "leidma" informatsiooni pettuse kohta valimistel. Trump lubas ajalehe väitel ka, et uurijast saab rahvuskangelane.
The Washington Post vahendas anonüümset allikat, kes väidetavalt kinnitas eravestluse üksikasju.
Hiljuti avaldatud telefonikõne heli näitab aga, et Trump pole midagi sellist öelnud. Trump ei kutsunud uurimisjuhti üles "leidma" Georgia osariigi presidendivalimistes pettust. Samuti ei lubanud ta, et uurijast saab rahvuskangelane.
Tegelikult soovitas Trump ametnikul uurida Fultoni maakonna valimissedeleid, lisades, et sealt võib leida ebaausaid asju.
Samuti ütles Trump, et uurija teeb praegu kogu riigi kõige tähtsamat tööd.
The Washington Post väitis samuti, et Trump survestas ametnikku. Helisalvestusest selgub, et peale meelituste ei teinud Trump midagi enamat.
The Washington Post avaldas nüüd - kaks kuud hiljem pärast loo avaldamist -paranduse.
"Ajaleht kinnitab, et Trump ei survestanud uurijat, vaid ütles, et leiab sealt asju, mis on uskumatud. Samuti ei lubanud Trump teha uurijast rahvuskangelase, vaid õige vastuse leidmise korral saab uurija kiita," teatas The Washington Post.
Mitmed USA uudistetoimetused väitsid pärast The Washington Posti "pommuudist" Trumpi sekkumisest valimistesse, et nad saavad uudist iseseisvalt kinnitada. Väidetavaid allikaid tsiteerisid näiteks NBC News, USA Today, ABC News ja CNN.
USA ajaleht parempoolne ajaleht The Washington Examiner leiab, et Trumpi ametiajal loobus ajakirjandus igasugustest kõhklustest ja standarditest anonüümsete allikate kasutamisel.
"Me hoiatasime, et kui isegi üks anonüümsetel allikatel põhinev lugu osutub valeks, toob see kaasa veelgi suurema usalduse vähenemise uudiste vastu," teatas The Washington Examiner.
The Washington Post kirjutas juba detsembris, et Trump on teinud mitmeid kõnesid Georgia ametnikele, et nad uuriksid viimaseid presidendivalimisi. Ka siis ei pakkunud nad ühtegi konkreetset allikat ja viidet.
Mitmed vabariiklased leiavad, et The Washington Post sekkus Georgia senativalimistesse.
"Bezose WaPo sekkus Georgia osariigi senati valimistesse," teatas vabariiklaste partei strateeg Blair Brandt.
"The Washington Post hoolitses selle eest, et nad esitavad paranduse tükk aega pärast seda, kui demokraadid olid tänu Georgia osariigi valimistele senatis enamuse saavutanud," teatas konservatiivide aktivist Jack Posobiec.
### Response:
Salvestus: USA meedia kajastas Trumpi vestlust Georgia ametnikuga valesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahti sõnul algas diisllikütuse jaemüügi kiire kasv Eestis pärast mullukevadist aktsiisilangetust ning tõus tipnes aastavahetuskuude rekordilise müügikasvuga.
"Suvekuudel kasvas diislikütuse jaemüük võrreldes eelmise aasta 12–13 protsenti, sügisel oli kasv jaemüügis juba 17 protsenti. Detsembris ja jaanuaris aga tuli kõige suurem üllatus: detsembris oli kasv võrreldes eelmise aastaga 22,9 protsenti ja jaanuaris kõigi aegade rekord, 23,3 protsenti. Sellist kasvu pole Eest kütuse jaemüügituru ajaloos varem olnud," märkis Vaht.
Vahti hinnangul on müügikasvu põhjuseks diislikütuse aktsiisi langetamine valitsuse poolt mullu kevadel, misjärel on Eestis jaemüügis olev diisel odavam kui Lätis ja Leedus ning rahvusvaheliste vedudega tegelevad firmad on omad rekad toonud Eestisse tankima.
Enne aktsiisilangetust oli diislikütuse jaemüük Eestis Vahti sõnul nullis või väikese kasvuga. "Veebruaris 2020 oli näiteks kasv 1,8 protsenti," ütles ta.
Samas on languses bensiini jaemüük ning pandeemia mõjud ja ranged piirangud annavad Vahti sõnul juba tunda. "On näha, et koroonapiirangud mõjuvad ja inimesed istuvad rohkem kodus. Bensiini jaemüügis oli veebruaris langus viis protsenti, märts tuleb tõenäoliselt hullem," lausus ta.
Mullu suvel, peale piirangute leevendamist kasvas Vahti sõnul bensiini jaemüük aastatagusega võrreldes 2,5 kuni 3,5 protsenti. | Diisli jaemüük kasvab Eestis rekordeid purustades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahti sõnul algas diisllikütuse jaemüügi kiire kasv Eestis pärast mullukevadist aktsiisilangetust ning tõus tipnes aastavahetuskuude rekordilise müügikasvuga.
"Suvekuudel kasvas diislikütuse jaemüük võrreldes eelmise aasta 12–13 protsenti, sügisel oli kasv jaemüügis juba 17 protsenti. Detsembris ja jaanuaris aga tuli kõige suurem üllatus: detsembris oli kasv võrreldes eelmise aastaga 22,9 protsenti ja jaanuaris kõigi aegade rekord, 23,3 protsenti. Sellist kasvu pole Eest kütuse jaemüügituru ajaloos varem olnud," märkis Vaht.
Vahti hinnangul on müügikasvu põhjuseks diislikütuse aktsiisi langetamine valitsuse poolt mullu kevadel, misjärel on Eestis jaemüügis olev diisel odavam kui Lätis ja Leedus ning rahvusvaheliste vedudega tegelevad firmad on omad rekad toonud Eestisse tankima.
Enne aktsiisilangetust oli diislikütuse jaemüük Eestis Vahti sõnul nullis või väikese kasvuga. "Veebruaris 2020 oli näiteks kasv 1,8 protsenti," ütles ta.
Samas on languses bensiini jaemüük ning pandeemia mõjud ja ranged piirangud annavad Vahti sõnul juba tunda. "On näha, et koroonapiirangud mõjuvad ja inimesed istuvad rohkem kodus. Bensiini jaemüügis oli veebruaris langus viis protsenti, märts tuleb tõenäoliselt hullem," lausus ta.
Mullu suvel, peale piirangute leevendamist kasvas Vahti sõnul bensiini jaemüük aastatagusega võrreldes 2,5 kuni 3,5 protsenti.
### Response:
Diisli jaemüük kasvab Eestis rekordeid purustades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Me elame väljakutseterohkel ajal. Viimasel aastakümnel on Euroopa Liit seisnud silmitsi mitme kriisiga: 2008. aastal alguse saanud võlakriis, 2015. aasta pagulaskriis ning eelmisel kevadel puhkenud enneolematu koroonaviirusest põhjustatud tervise- ja majanduskriis. Iga raskus on Euroopa Liidu jaoks kaasa toonud vajaduse poliitikate täiustamiseks ja tõhusamaks koostööks.
Koroonakriisi alguse märksõnadeks olid protektsionism, piiride sulgemine ja koordineerimatus. Mittekoordineeritud sammudega pandi liikmesriikide poolt ajutiselt unerežiimile Euroopa Liidu nurgakivi ehk neli põhivabadust – kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine. Katkenud või takerdunud tarneahelad näitasid, kuivõrd harjunud olime piiranguteta liikumisega ja kui tähtis on see Euroopa jaoks.
Koroonakriisist oleme koos teiste liikmesriikidega palju õppinud. 27 liikmesriigi koordineeritud tegevuskava, piiride taasavamine, kiire taastekava kokkulepe ja ühine vaktsiinihange näitavad koostöö tegemise olulisust ja kasulikkust. Ilma Euroopa riikide vaktsiinide ühishanketa oleksime kaose ees, kus vaieldamatult oleksid kaotajateks väikeriigid. Aga siiski on palju asju läinud viltu.
Vaktsiinihangetega viivitamine, mittekorrektne lepingute täitmine tarnijate poolt, protektsionistlike Euroopale ebasõbralike abinõude rakendamine kolmandate riikide poolt – see näitab, et Euroopa Liit peab tulevikku silmas pidades tugevdama oma vaktsiinide ja ravimite tootmise sõltumatut võimekust.
Väga halb on see, et liikmesriigid on asunud vaktsiine hankima tootjatelt, kelle tooted pole läbinud Euroopa Ravimiameti kvaliteedi- ja ohutuskontrolli. Küsimus pole vaktsiinide kvaliteedis, vaid eelkõige teatud riikide soovis ignoreerida Euroopa Liitu kui nähtust ja leida võimalus ajada asju liikmesriikidega eraldi, lõhestades sellega liitu.
Hoolimata keerulisest aastast pandi alus olulistele tulevikku vaatavatele algatustele rohe- ja digivaldkonnas. Need loovad järgmistele põlvkondadele puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonna, kus elada.
"Liikmesriikide suutlikkus oma majandust kriisijärgselt taaskäivitada ei ole ühesugune ning seetõttu peab tagama võrdsed võimalused kõigile."
Eelmise aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon välja ajaloolise Euroopa taaskäivitamise kava ja uuendatud pikaajalise eelarve ettepaneku. Liikmesriikide suutlikkus oma majandust kriisijärgselt taaskäivitada ei ole ühesugune ning seetõttu peab tagama võrdsed võimalused kõigile, sest hästi toimiv ühisturg toob kasu kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele.
Möödunud aasta 27. mail esitles Euroopa Komisjon oma eelarvekava, mis on ajalooline nii oma mahu – 1,824 triljoni– kui ka ühtekuuluvust ja solidaarsust rõhutava sõnumi tõttu.
Paljud olid skeptilised, et riigipead ja valitsusjuhid taastepaketi ja pikaajalise eelarve osas kiiresti kokkuleppeni jõuavad, kuid ometi sündis see juba juuli lõpuks. Taastepaketi rakendamiseks tuleb veel Euroopa Liidu omavahendite otsus kõigis liikmesriikides heaks kiita. Eestis tehakse see otsus riigikogu täiskogul.
Eelarveläbirääkimised olid Eesti jaoks väga edukad ning suutsime mitmes küsimuses saavutada soovitud eesmärgid. Varem prognoositi, et eelseisval eelarveperioodil Euroopa Liidu toetused Eestile vähenevad. Kuid läbirääkimiste tulemusel toetused Eestile kasvavad - varasema 6,2 miljardi asemel saab Eesti 6,8 miljardit. Lisaks saab Eesti taaskäivitamise kavast hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot.
Samuti on oluline välja tuua, et Eesti suutis läbirääkimistel kaasfinantseerimise määra vähendada 30 protsendini võrreldes Euroopa Komisjoni pakkumisega, milleks oli 45 protsenti. See kiirendab projektide elluviimist ja vähendab riiklikku kaasfinantseerimisvajadust umbes miljardi euro võrra.
Oluline saavutus on ka Rail Balticu ehitamiseks vajaliku lisarahastuse ja sellele soodsa finantseerimismäära kindlustamine. Rail Balticu projektile saime 1,56 miljardit eurot lisarahastust. Rail Baltic on Eesti kui Euroopa Liidu piiririigi kiirtee Euroopa keskele ja aitab meil ühtlasi liikuda lähemale kliimaeesmärkide saavutamisele, omab tähtsust julgeoleku vaatenurgast ja suurendab ühtekuuluvustunnet riikide vahel Soomest Saksamaani.
Eelmisel nädalal jõuti Euroopa Parlamendiga kokkuleppeni ka viimase erimeelsuse osas ning Rail Balticule on tagatud lisafinantseering Euroopa Ühendamise Rahastust.
Digi- ja rohepööre
Terve eelmise aasta vältel olid Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimised oma keerdkäikudega Euroopa Liidu asjade komisjonis üheks läbivaks teemaks.
Uue eelarveperioodi ja taastekava vahendid peavad panustama kahte olulisse eesmärki – digi- ja rohepöördesse. Kolmandik majanduse taaskäivitamise kavast ja kogu Euroopa Liidu eelarvest on pühendatud kliimaeesmärkide poole liikumisele. See aitab ka meil Eesti majandust rohelisemaks ja keskkonnasäästlikumaks muuta.
Eestile on keskkonnamõjuga tegevusteks ette nähtud 3,3 miljardit eurot, sealhulgas täiesti uue loodava õiglase ülemineku fondi vahendid. Fondist on Eestile määratud 340 miljonit eurot, mis on võrreldes teiste liikmesriikidega suurim toetus ühe elaniku kohta. See on oluliseks toeks kliimasõbralikumale majandusele üleminekul Ida-Virumaal.
Rohepööre on Euroopa Liidu ühine ettevõtmine. Euroopa Liit on seadnud ambitsioonika plaani muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ja olla sellega teistele eeskujuks. See tähendab vähendada 2050. aastaks süsinikuheidet kuni 95 protsenti võrreldes 1990. aastaga.
Rohepööre ei ole midagi sellist, mis oleks sündinud eile ega ka sellist, mida soovitakse ellu viia kusagil meist sõltumatult. Eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 40 protsenti otsustati Eesti peaministri osalusel ülemkogul juba oktoobris 2014 ja siduva kohustusena kinnitati 2018. aasta mais.
Euroopa rohepöörde ambitsiooni uue etapi kuulutas oma programmkõnes 2019. aasta 16. juulil välja äsja ametisse astunud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Sama aasta detsembris võttis komisjon rohelise kokkuleppe teatise näol vastu katusestrateegia, mis on aluseks eri valdkondi puudutavatele seadusandlikele algatustele.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks nn kliimaseaduse ettepaneku esitas Komisjon märtsis 2020 ja juba juunis kinnitas Euroopa Liidu asjade komisjon Eesti seisukohad nii roheleppe kui kliimaseaduse kohta.
Eesti seadis endale Euroopa Liidu ühe eesrindlikuma sihi vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 70 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Arvud näitavad, et kasvuhoonegaaside vähendamine ei tähenda tagasilööki majanduses.
Oktoobris 2020 tuli Euroopa Komisjon välja hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga. Kui strateegia täies mahus teoks teha, siis on Eestis võimalik säästa energiat kuni 60 protsenti ja vähendada CO2-heidet ligi 90 protsenti.
Lisaks kliimaeesmärkide täitmisele aitab renoveerimislaine elavdada meie majandust. Üle poole renoveerimisse suunatavatest vahenditest läheb ehitus ja materjalide tootmise sektori palkadeks. See suurendab tööhõivet ja tarbimist ning aitab majandusel kiiremini taastuda.
Kliimaseaduse eelnõu läbis oktoobris ja detsembris esimese lugemise Euroopa Liidu ministrite nõukogus. Seejärel kiitis ülemkogu täiendavalt heaks ka uue kliimaeesmärgi – 55-protsendiline kasvuhoonegaaside vähendamine liidu üleselt senise 40 protsendi asemel. Kõik need otsused on tehtud Eesti valitsuse osalusel. Praeguseks on need ettepanekud jõudnud triloogideni - kolmepoolsete läbirääkimisteni nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel.
Roheleppega seonduvalt on Euroopa Komisjon välja tulnud juba mitmete strateegiatega, mille osas on ELAK ka seisukoha kujundanud. Näiteks elurikkuse strateegia, strateegia "Talust taldrikule", kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, energiasüsteemide integreerimise strateegia ja vesinikustrateegia, Euroopa tööstusstrateegia, avamere taastuvenergia strateegia ja ringmajanduse tegevuskava.
Roheleppe algatuste raames on peagi tulemas näiteks metsastrateegia, nullsaaste tegevuskava, metaaniheite vähendamise strateegia ja EL-i kliimamuutustega kohanemise strateegia. Strateegiad ise veel kohustusi ei sea, need on teekaardid järgnevatele seadusandlikele algatustele.
Rohepööre on suur ambitsioon, mille realiseerimine on alanud juba rohkem kui kümme aastat tagasi, aga mille elluviimine edeneb visalt. Palju tööd on veel ees. Lugesime kolleegidega kokku, et roheleppe algatusi on kokku 47, osa on töös, osa on tulekul. Oleme riigikogus valmis aruteludeks uute seadusandlike ettepanekute ja strateegiate üle.
Elame pöördelisel ajal – me liigume tööstuslikust majandusest digimajandusse ja fossiilsetelt kütustelt puhtale energiale.
"Koroonakriis on näidanud, kui olulised on digilahendused ja -oskused."
Eesti on rääkinud e-valitsemise võimalustest ja e-identiteedi olulisusest rohkem kui 10 aastat. Eesti eesistumise ajal allkirjastati Tallinna e-valitsemise deklaratsioon. Ühtse digitaalse turu täielikuks toimimiseks on võtmetähtsusega, et kõigi liikmesriikide kodanikel oleks kõrge turvalisusega e-identiteet ja et igal liikmesriigi kodanikul oleks võimalik anda digiallkirja. Arengud selles suunas on visad. Aga koroonakriis on näidanud, kui olulised on digilahendused ja -oskused.
Eesti koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga on alustanud digitaalse vaktsineerimissertifikaadi projektiga, mis võimaldab kiirelt ja efektiivselt eri riikide vaktsineerimissertifikaate tunnustada ning seega parandab tulevikus inimeste võimalusi maailmas lihtsamalt reisida.
On väga oluline teha häid valikuid
Eelmise aasta veebruaris tuli Euroopa Komisjon välja Euroopa Liidu digituleviku strateegiaga, mille eesmärk on tagada, et digiüleminekust saaksid kasu inimesed ja ettevõtjad.
Oleme võtnud selge suuna tugevdada Euroopa digitaalset suveräänsust ja kehtestada standardid ise, selle asemel, et järgida teiste omi. Plaanis on investeerida ülikiiresse internetiühendusse ja arendada suurandmete supertöötlust, et luua uudseid lahendusi meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks.
Eesmärk on, et Euroopa Liit saavutaks üleilmse juhtpositsiooni digivaldkonnas. Eesti kindlasti jagab seatud ambitsioone ning loodab ka teiste liikmesriikide kiirele arengule ja koostööle.
Nii nagu paljud teised viis ka Euroopa Liidu asjade komisjon koroonakriisist tingituna läbi oma digipöörde. Nüüdseks juba peaaegu aasta on Euroopa Liidu asjade komisjoni istungid toimunud veebis. 2020. aasta jooksul pidas Euroopa Liidu asjade komisjon 73 istungit, neist 59 veebis.
Samuti toimus seitse ühisistungit ja 25 parlamentaarset kuulamist, neist 19 virtuaalselt. Euroopa Liidu asjade komisjon andis oma seisukoha 34 Euroopa Liidu algatuse kohta. Eesti seisukohti on täpsustatud riigikogu valdkonlike komisjonide arvamustele toetudes.
Ma soovin tänada kõiki Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeid, kolleege ja meie istungite külalisi selle eest, et saime oma komisjoni tööga sujuvalt jätkata!
Soovin tähelepanu juhtida ühele suurele ettevõtmisele, millega nii Euroopa Parlamendis kui ka Nõukogus praegu hoolega tegeletakse. See on Euroopa Tuleviku Konverentsi organiseerimine. Just rahvusriikide parlamentide tasemel on vaja kujundada oma seisukoht selle ettevõtmise sisu kohta.
Esimene küsimus on Euroopa tuleviku konverentsi korraldamise mõttekuses üldse. Pikalt tegeleti küsimustega, kes ja kui palju erinevate institutsioonide esindajaid istub ümber laua. Ühisavalduse vastuvõtmisega eelmisel nädalal said siiski juhtimisstruktuuri üldjooned paika.
Jätkuvalt aga ei ole täit selgust, milliseid probleeme kavatsetakse lahendada. See pole esimene kord, kui organiseeritakse kõrgetasemelisi ekspertgruppe, et esitada ettepanekuid Euroopa tuleviku jaoks, kõik nad on vajunud unustusse.
Ei ole raske üles lugeda neid suuri probleeme Euroopa Liidus, milles dramaatiliselt põrkuvad eri liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi erinevate fraktsioonide seisukohad. Raske on uskuda, et selline konverents suudab kujundada kompromisslahendused. Suured kompromissid sünnivad lõpuks ikka liikmesriikide juhtide, Euroopa Liidu Nõukogu tasemel. Elame, näeme.
Hoolimata koroonakriisiga kaasnevatest raskustest soovib Euroopa Liit ellu viia tõelist digi- ja rohepööret, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja luua järgmistele põlvkondadele puhtam ja jätkusuutlikum keskkond.
Meil ei ole kunagi varem olnud investeerimiseks nii suuri eelarvevahendeid, seetõttu on väga oluline teha häid valikuid. Lapsed ja lapselapsed, kes sünnivad täna, sõltuvad meie tänastest otsustest ja tegudest.
Soovin meile kõigile selleks puhuks avatud pilku ning julgeid mõttevahetusi. Kasutame meie teele sattunud väljakutseid tugevama Euroopa loomiseks. Euroopa Liit on meie kõigi projekt, mille arengusse saab igaüks panustada.
Siinkohal soovin tsiteerida endist peaministrit Jüri Ratast: "Euroopa peab tähistama lootust tuleviku suhtes, olema lahenduseks ning innustama järgmisi põlvkondi. Samamoodi nagu siis, kui kuuleme sõna "Eesti", peab ka sõna "Euroopa" kõnelema meie hingele. Ja ma arvan, et riigikogu kui rahvaesindus peaks sellesse töösse olema tulevikus võimalikult tihedalt kaasatud." Kuldaväärt sõnad. | Siim Kallas: Euroopa Liit soovib ellu viia tõelist digi- ja rohepööret | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Me elame väljakutseterohkel ajal. Viimasel aastakümnel on Euroopa Liit seisnud silmitsi mitme kriisiga: 2008. aastal alguse saanud võlakriis, 2015. aasta pagulaskriis ning eelmisel kevadel puhkenud enneolematu koroonaviirusest põhjustatud tervise- ja majanduskriis. Iga raskus on Euroopa Liidu jaoks kaasa toonud vajaduse poliitikate täiustamiseks ja tõhusamaks koostööks.
Koroonakriisi alguse märksõnadeks olid protektsionism, piiride sulgemine ja koordineerimatus. Mittekoordineeritud sammudega pandi liikmesriikide poolt ajutiselt unerežiimile Euroopa Liidu nurgakivi ehk neli põhivabadust – kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine. Katkenud või takerdunud tarneahelad näitasid, kuivõrd harjunud olime piiranguteta liikumisega ja kui tähtis on see Euroopa jaoks.
Koroonakriisist oleme koos teiste liikmesriikidega palju õppinud. 27 liikmesriigi koordineeritud tegevuskava, piiride taasavamine, kiire taastekava kokkulepe ja ühine vaktsiinihange näitavad koostöö tegemise olulisust ja kasulikkust. Ilma Euroopa riikide vaktsiinide ühishanketa oleksime kaose ees, kus vaieldamatult oleksid kaotajateks väikeriigid. Aga siiski on palju asju läinud viltu.
Vaktsiinihangetega viivitamine, mittekorrektne lepingute täitmine tarnijate poolt, protektsionistlike Euroopale ebasõbralike abinõude rakendamine kolmandate riikide poolt – see näitab, et Euroopa Liit peab tulevikku silmas pidades tugevdama oma vaktsiinide ja ravimite tootmise sõltumatut võimekust.
Väga halb on see, et liikmesriigid on asunud vaktsiine hankima tootjatelt, kelle tooted pole läbinud Euroopa Ravimiameti kvaliteedi- ja ohutuskontrolli. Küsimus pole vaktsiinide kvaliteedis, vaid eelkõige teatud riikide soovis ignoreerida Euroopa Liitu kui nähtust ja leida võimalus ajada asju liikmesriikidega eraldi, lõhestades sellega liitu.
Hoolimata keerulisest aastast pandi alus olulistele tulevikku vaatavatele algatustele rohe- ja digivaldkonnas. Need loovad järgmistele põlvkondadele puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonna, kus elada.
"Liikmesriikide suutlikkus oma majandust kriisijärgselt taaskäivitada ei ole ühesugune ning seetõttu peab tagama võrdsed võimalused kõigile."
Eelmise aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon välja ajaloolise Euroopa taaskäivitamise kava ja uuendatud pikaajalise eelarve ettepaneku. Liikmesriikide suutlikkus oma majandust kriisijärgselt taaskäivitada ei ole ühesugune ning seetõttu peab tagama võrdsed võimalused kõigile, sest hästi toimiv ühisturg toob kasu kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele.
Möödunud aasta 27. mail esitles Euroopa Komisjon oma eelarvekava, mis on ajalooline nii oma mahu – 1,824 triljoni– kui ka ühtekuuluvust ja solidaarsust rõhutava sõnumi tõttu.
Paljud olid skeptilised, et riigipead ja valitsusjuhid taastepaketi ja pikaajalise eelarve osas kiiresti kokkuleppeni jõuavad, kuid ometi sündis see juba juuli lõpuks. Taastepaketi rakendamiseks tuleb veel Euroopa Liidu omavahendite otsus kõigis liikmesriikides heaks kiita. Eestis tehakse see otsus riigikogu täiskogul.
Eelarveläbirääkimised olid Eesti jaoks väga edukad ning suutsime mitmes küsimuses saavutada soovitud eesmärgid. Varem prognoositi, et eelseisval eelarveperioodil Euroopa Liidu toetused Eestile vähenevad. Kuid läbirääkimiste tulemusel toetused Eestile kasvavad - varasema 6,2 miljardi asemel saab Eesti 6,8 miljardit. Lisaks saab Eesti taaskäivitamise kavast hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot.
Samuti on oluline välja tuua, et Eesti suutis läbirääkimistel kaasfinantseerimise määra vähendada 30 protsendini võrreldes Euroopa Komisjoni pakkumisega, milleks oli 45 protsenti. See kiirendab projektide elluviimist ja vähendab riiklikku kaasfinantseerimisvajadust umbes miljardi euro võrra.
Oluline saavutus on ka Rail Balticu ehitamiseks vajaliku lisarahastuse ja sellele soodsa finantseerimismäära kindlustamine. Rail Balticu projektile saime 1,56 miljardit eurot lisarahastust. Rail Baltic on Eesti kui Euroopa Liidu piiririigi kiirtee Euroopa keskele ja aitab meil ühtlasi liikuda lähemale kliimaeesmärkide saavutamisele, omab tähtsust julgeoleku vaatenurgast ja suurendab ühtekuuluvustunnet riikide vahel Soomest Saksamaani.
Eelmisel nädalal jõuti Euroopa Parlamendiga kokkuleppeni ka viimase erimeelsuse osas ning Rail Balticule on tagatud lisafinantseering Euroopa Ühendamise Rahastust.
Digi- ja rohepööre
Terve eelmise aasta vältel olid Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimised oma keerdkäikudega Euroopa Liidu asjade komisjonis üheks läbivaks teemaks.
Uue eelarveperioodi ja taastekava vahendid peavad panustama kahte olulisse eesmärki – digi- ja rohepöördesse. Kolmandik majanduse taaskäivitamise kavast ja kogu Euroopa Liidu eelarvest on pühendatud kliimaeesmärkide poole liikumisele. See aitab ka meil Eesti majandust rohelisemaks ja keskkonnasäästlikumaks muuta.
Eestile on keskkonnamõjuga tegevusteks ette nähtud 3,3 miljardit eurot, sealhulgas täiesti uue loodava õiglase ülemineku fondi vahendid. Fondist on Eestile määratud 340 miljonit eurot, mis on võrreldes teiste liikmesriikidega suurim toetus ühe elaniku kohta. See on oluliseks toeks kliimasõbralikumale majandusele üleminekul Ida-Virumaal.
Rohepööre on Euroopa Liidu ühine ettevõtmine. Euroopa Liit on seadnud ambitsioonika plaani muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ja olla sellega teistele eeskujuks. See tähendab vähendada 2050. aastaks süsinikuheidet kuni 95 protsenti võrreldes 1990. aastaga.
Rohepööre ei ole midagi sellist, mis oleks sündinud eile ega ka sellist, mida soovitakse ellu viia kusagil meist sõltumatult. Eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 40 protsenti otsustati Eesti peaministri osalusel ülemkogul juba oktoobris 2014 ja siduva kohustusena kinnitati 2018. aasta mais.
Euroopa rohepöörde ambitsiooni uue etapi kuulutas oma programmkõnes 2019. aasta 16. juulil välja äsja ametisse astunud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Sama aasta detsembris võttis komisjon rohelise kokkuleppe teatise näol vastu katusestrateegia, mis on aluseks eri valdkondi puudutavatele seadusandlikele algatustele.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks nn kliimaseaduse ettepaneku esitas Komisjon märtsis 2020 ja juba juunis kinnitas Euroopa Liidu asjade komisjon Eesti seisukohad nii roheleppe kui kliimaseaduse kohta.
Eesti seadis endale Euroopa Liidu ühe eesrindlikuma sihi vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 70 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Arvud näitavad, et kasvuhoonegaaside vähendamine ei tähenda tagasilööki majanduses.
Oktoobris 2020 tuli Euroopa Komisjon välja hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga. Kui strateegia täies mahus teoks teha, siis on Eestis võimalik säästa energiat kuni 60 protsenti ja vähendada CO2-heidet ligi 90 protsenti.
Lisaks kliimaeesmärkide täitmisele aitab renoveerimislaine elavdada meie majandust. Üle poole renoveerimisse suunatavatest vahenditest läheb ehitus ja materjalide tootmise sektori palkadeks. See suurendab tööhõivet ja tarbimist ning aitab majandusel kiiremini taastuda.
Kliimaseaduse eelnõu läbis oktoobris ja detsembris esimese lugemise Euroopa Liidu ministrite nõukogus. Seejärel kiitis ülemkogu täiendavalt heaks ka uue kliimaeesmärgi – 55-protsendiline kasvuhoonegaaside vähendamine liidu üleselt senise 40 protsendi asemel. Kõik need otsused on tehtud Eesti valitsuse osalusel. Praeguseks on need ettepanekud jõudnud triloogideni - kolmepoolsete läbirääkimisteni nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel.
Roheleppega seonduvalt on Euroopa Komisjon välja tulnud juba mitmete strateegiatega, mille osas on ELAK ka seisukoha kujundanud. Näiteks elurikkuse strateegia, strateegia "Talust taldrikule", kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, energiasüsteemide integreerimise strateegia ja vesinikustrateegia, Euroopa tööstusstrateegia, avamere taastuvenergia strateegia ja ringmajanduse tegevuskava.
Roheleppe algatuste raames on peagi tulemas näiteks metsastrateegia, nullsaaste tegevuskava, metaaniheite vähendamise strateegia ja EL-i kliimamuutustega kohanemise strateegia. Strateegiad ise veel kohustusi ei sea, need on teekaardid järgnevatele seadusandlikele algatustele.
Rohepööre on suur ambitsioon, mille realiseerimine on alanud juba rohkem kui kümme aastat tagasi, aga mille elluviimine edeneb visalt. Palju tööd on veel ees. Lugesime kolleegidega kokku, et roheleppe algatusi on kokku 47, osa on töös, osa on tulekul. Oleme riigikogus valmis aruteludeks uute seadusandlike ettepanekute ja strateegiate üle.
Elame pöördelisel ajal – me liigume tööstuslikust majandusest digimajandusse ja fossiilsetelt kütustelt puhtale energiale.
"Koroonakriis on näidanud, kui olulised on digilahendused ja -oskused."
Eesti on rääkinud e-valitsemise võimalustest ja e-identiteedi olulisusest rohkem kui 10 aastat. Eesti eesistumise ajal allkirjastati Tallinna e-valitsemise deklaratsioon. Ühtse digitaalse turu täielikuks toimimiseks on võtmetähtsusega, et kõigi liikmesriikide kodanikel oleks kõrge turvalisusega e-identiteet ja et igal liikmesriigi kodanikul oleks võimalik anda digiallkirja. Arengud selles suunas on visad. Aga koroonakriis on näidanud, kui olulised on digilahendused ja -oskused.
Eesti koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga on alustanud digitaalse vaktsineerimissertifikaadi projektiga, mis võimaldab kiirelt ja efektiivselt eri riikide vaktsineerimissertifikaate tunnustada ning seega parandab tulevikus inimeste võimalusi maailmas lihtsamalt reisida.
On väga oluline teha häid valikuid
Eelmise aasta veebruaris tuli Euroopa Komisjon välja Euroopa Liidu digituleviku strateegiaga, mille eesmärk on tagada, et digiüleminekust saaksid kasu inimesed ja ettevõtjad.
Oleme võtnud selge suuna tugevdada Euroopa digitaalset suveräänsust ja kehtestada standardid ise, selle asemel, et järgida teiste omi. Plaanis on investeerida ülikiiresse internetiühendusse ja arendada suurandmete supertöötlust, et luua uudseid lahendusi meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks.
Eesmärk on, et Euroopa Liit saavutaks üleilmse juhtpositsiooni digivaldkonnas. Eesti kindlasti jagab seatud ambitsioone ning loodab ka teiste liikmesriikide kiirele arengule ja koostööle.
Nii nagu paljud teised viis ka Euroopa Liidu asjade komisjon koroonakriisist tingituna läbi oma digipöörde. Nüüdseks juba peaaegu aasta on Euroopa Liidu asjade komisjoni istungid toimunud veebis. 2020. aasta jooksul pidas Euroopa Liidu asjade komisjon 73 istungit, neist 59 veebis.
Samuti toimus seitse ühisistungit ja 25 parlamentaarset kuulamist, neist 19 virtuaalselt. Euroopa Liidu asjade komisjon andis oma seisukoha 34 Euroopa Liidu algatuse kohta. Eesti seisukohti on täpsustatud riigikogu valdkonlike komisjonide arvamustele toetudes.
Ma soovin tänada kõiki Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeid, kolleege ja meie istungite külalisi selle eest, et saime oma komisjoni tööga sujuvalt jätkata!
Soovin tähelepanu juhtida ühele suurele ettevõtmisele, millega nii Euroopa Parlamendis kui ka Nõukogus praegu hoolega tegeletakse. See on Euroopa Tuleviku Konverentsi organiseerimine. Just rahvusriikide parlamentide tasemel on vaja kujundada oma seisukoht selle ettevõtmise sisu kohta.
Esimene küsimus on Euroopa tuleviku konverentsi korraldamise mõttekuses üldse. Pikalt tegeleti küsimustega, kes ja kui palju erinevate institutsioonide esindajaid istub ümber laua. Ühisavalduse vastuvõtmisega eelmisel nädalal said siiski juhtimisstruktuuri üldjooned paika.
Jätkuvalt aga ei ole täit selgust, milliseid probleeme kavatsetakse lahendada. See pole esimene kord, kui organiseeritakse kõrgetasemelisi ekspertgruppe, et esitada ettepanekuid Euroopa tuleviku jaoks, kõik nad on vajunud unustusse.
Ei ole raske üles lugeda neid suuri probleeme Euroopa Liidus, milles dramaatiliselt põrkuvad eri liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi erinevate fraktsioonide seisukohad. Raske on uskuda, et selline konverents suudab kujundada kompromisslahendused. Suured kompromissid sünnivad lõpuks ikka liikmesriikide juhtide, Euroopa Liidu Nõukogu tasemel. Elame, näeme.
Hoolimata koroonakriisiga kaasnevatest raskustest soovib Euroopa Liit ellu viia tõelist digi- ja rohepööret, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja luua järgmistele põlvkondadele puhtam ja jätkusuutlikum keskkond.
Meil ei ole kunagi varem olnud investeerimiseks nii suuri eelarvevahendeid, seetõttu on väga oluline teha häid valikuid. Lapsed ja lapselapsed, kes sünnivad täna, sõltuvad meie tänastest otsustest ja tegudest.
Soovin meile kõigile selleks puhuks avatud pilku ning julgeid mõttevahetusi. Kasutame meie teele sattunud väljakutseid tugevama Euroopa loomiseks. Euroopa Liit on meie kõigi projekt, mille arengusse saab igaüks panustada.
Siinkohal soovin tsiteerida endist peaministrit Jüri Ratast: "Euroopa peab tähistama lootust tuleviku suhtes, olema lahenduseks ning innustama järgmisi põlvkondi. Samamoodi nagu siis, kui kuuleme sõna "Eesti", peab ka sõna "Euroopa" kõnelema meie hingele. Ja ma arvan, et riigikogu kui rahvaesindus peaks sellesse töösse olema tulevikus võimalikult tihedalt kaasatud." Kuldaväärt sõnad.
### Response:
Siim Kallas: Euroopa Liit soovib ellu viia tõelist digi- ja rohepööret |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Opereerime väikestes mahtudes, tõsi küll, mitte Eestis," kommenteeris Urva Nordica tegevust. "Skandinaavias mõnevõrra opereerime, seltskonda on hästi palju kokku tõmmatud," märkis ta.
Lennufirma juhi sõnul teeb nii ettevõte kui lennundussektor tervikuna prognoose viiruse taandumise ja sektori taastumise kohta, kuid olukord on ebakindel ja reaalsuses oleneb see riikide vaktsineerimistempost. "Praegu sõltub kõik kokkuvõttes viiruse ja vaktsineerimise olukorrast," tõdes ta.
Urva märkis, et lennundus võib taastuma hakata aasta teises pooles, kuid 2019. aasta tasemele ei jõuta niipea.
Urva sõnul pole Nordical vajadust niipea riigilt raha juurde küsima minna ja ettevõte saab partnerite toel oma kuludega hakkama. "Rahaline seis on normaalne," märkis Urva. "Eks siin tuleb tänada ka äripartnereid, erinevaid liisingufirmasid, kes on appi tulnud. Olukord on ikkagi väga keeruline, ei ole midagi öelda," sõnas ta.
Lennufirma viis möödunud aastal oma kulubaasi miinimumini, riigilt sai ettevõte toetust 30 miljonit eurot – sellest 22 miljonit aktsiakapitali suurendamisena ja kaheksa miljonit Kredexi laenuna.
Lennunduse taastumiseks läheb vähemalt kaks-kolm aastat
Nordica pole ka kriisi ajal käed rüppe istuma jäänud. "Me väga aktiivselt toimetame, ka erinevatel turgudel, otsime erinevaid riigihanke võimalusi," rääkis Urva.
Urva sõnul ei saa oodata lennunduse taastumist enne, kui märkimisväärne kogus inimesi pole vaktsiini saanud. "Ma arvan küll, et ühel hetkel oleme uues reaalsuses, et võib-olla lennuki pardale lastakse inimesed, kes näitavad paberit, et nad on vaktsineeritud," märkis ta.
"Erinevad lennundusorganisatsioonid on erinevaid prognoose teinud, taastumist võib oodata aastal 2023, 2024. See võtab aega. Kusjuures kõik eksperdid on sellel arvamusel olnud, et kõige kiiremini võiks hakata taastuma turismil, erareisidel põhinev lennundus," märkis ta.
Ärireiside taastumist varasemas mahus Urva sõnul niipea ei nähta, ka koroona-aasta on õpetanud, et palju kohtumisi, mille jaoks varasemalt lennati, saab ära ajada ühes ruumis viibimata. | Nordica tänavu riigilt lisaraha küsida ei plaani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Opereerime väikestes mahtudes, tõsi küll, mitte Eestis," kommenteeris Urva Nordica tegevust. "Skandinaavias mõnevõrra opereerime, seltskonda on hästi palju kokku tõmmatud," märkis ta.
Lennufirma juhi sõnul teeb nii ettevõte kui lennundussektor tervikuna prognoose viiruse taandumise ja sektori taastumise kohta, kuid olukord on ebakindel ja reaalsuses oleneb see riikide vaktsineerimistempost. "Praegu sõltub kõik kokkuvõttes viiruse ja vaktsineerimise olukorrast," tõdes ta.
Urva märkis, et lennundus võib taastuma hakata aasta teises pooles, kuid 2019. aasta tasemele ei jõuta niipea.
Urva sõnul pole Nordical vajadust niipea riigilt raha juurde küsima minna ja ettevõte saab partnerite toel oma kuludega hakkama. "Rahaline seis on normaalne," märkis Urva. "Eks siin tuleb tänada ka äripartnereid, erinevaid liisingufirmasid, kes on appi tulnud. Olukord on ikkagi väga keeruline, ei ole midagi öelda," sõnas ta.
Lennufirma viis möödunud aastal oma kulubaasi miinimumini, riigilt sai ettevõte toetust 30 miljonit eurot – sellest 22 miljonit aktsiakapitali suurendamisena ja kaheksa miljonit Kredexi laenuna.
Lennunduse taastumiseks läheb vähemalt kaks-kolm aastat
Nordica pole ka kriisi ajal käed rüppe istuma jäänud. "Me väga aktiivselt toimetame, ka erinevatel turgudel, otsime erinevaid riigihanke võimalusi," rääkis Urva.
Urva sõnul ei saa oodata lennunduse taastumist enne, kui märkimisväärne kogus inimesi pole vaktsiini saanud. "Ma arvan küll, et ühel hetkel oleme uues reaalsuses, et võib-olla lennuki pardale lastakse inimesed, kes näitavad paberit, et nad on vaktsineeritud," märkis ta.
"Erinevad lennundusorganisatsioonid on erinevaid prognoose teinud, taastumist võib oodata aastal 2023, 2024. See võtab aega. Kusjuures kõik eksperdid on sellel arvamusel olnud, et kõige kiiremini võiks hakata taastuma turismil, erareisidel põhinev lennundus," märkis ta.
Ärireiside taastumist varasemas mahus Urva sõnul niipea ei nähta, ka koroona-aasta on õpetanud, et palju kohtumisi, mille jaoks varasemalt lennati, saab ära ajada ühes ruumis viibimata.
### Response:
Nordica tänavu riigilt lisaraha küsida ei plaani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seoses esindusmeeskonna mängija positiivse Covid-19 prooviga viibib esindusmeeskond isolatsioonis, teatas FC Flora.
Flora ja Kalju mängu uus toimumisaeg on praegu teadmata.
Eelmisel pühapäeval jäi positiivse koroonaproovi tõttu ära Flora ja Tartu JK Tammeka kohtumine. | FC Flora ja Nõmme Kalju mäng lükkub edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seoses esindusmeeskonna mängija positiivse Covid-19 prooviga viibib esindusmeeskond isolatsioonis, teatas FC Flora.
Flora ja Kalju mängu uus toimumisaeg on praegu teadmata.
Eelmisel pühapäeval jäi positiivse koroonaproovi tõttu ära Flora ja Tartu JK Tammeka kohtumine.
### Response:
FC Flora ja Nõmme Kalju mäng lükkub edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augustis tähistame üheskoos 30 aasta möödumist Eesti riikliku iseolemise taastamisest, mille üheks alustalaks on püüdlus "olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres". See samm andis meile muuhulgas võimaluse olla osa ühisest Euroopa rahu, julgeoleku ja heaolu tagamise eesmärgist.
On tõsiasi, et ilma oma riigita meil sellist võimalust ja valikut ei oleks – võimalust ja valikut teha Eestit suuremaks ning mitte olla ja jääda üksi. Samuti on tõsi, et riiklus ainuüksi ei taga sellist võimalust ega ka kutset – see koht laua taga võideldi iseseisvuse taastamise esimesel kümnendil kätte oma higi ja pisaratega nagu omariiklus.
Usaldus ja maine – mis on meie kõige tugevam valuuta – võidetakse aastatega, kaotatakse sekunditega ja taastatakse terve igavik. Professor Martin Ehala osundab õigesti, et ilma tuumväärtuste jagamiseta ei ole ka solidaarsus võimalik, tsiteerin: "usaldus, sidusus ja solidaarsus sõltuvad liikmete usust, et teised inimesed nende ümber jagavad samu väärtusi".
Kui Eesti ei ole arusaadav, ei ole usaldusväärne, ei ole ettenähtav, siis ei ole ta enam osa "meiest" ehk osa Läänest ning ei ole kõige lõpuks ka enam kaitstav tuumvääruste kaudu. Suveräänsus ei eksisteeri vaakumis, vaid suhtes omade ja teistega ning tähendab ennekõike vastutust nii Eesti kui ka Euroopa tuleviku eest.
Kasutaksin seetõttu riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni värske juhi sõnu, et meil on paslik rääkida "ühendatud suveräänsusest". See on meie suveräänsus, mis on ühendatud meie sõprade ja liitlaste suveräänsusega, mitte meie omailma vaenulikult suhtujatega.
See on ühendatud suveräänsus, mis toob meile liitlasvägede ühiskaitse, ühisraha euro turvavõrgu, juurdepääsu maailma parimatele teadmistele, turu meie loodud teenusteks ja kaupadeks ning toe riigigümnaasiumide, e-riigi ja haiglate ehitamiseks. Samuti toob see ka Eestile kiire, tõhusa ja vajalikus koguses koroonavaktsiini.
Ühendatud suveräänsuste jõud aitab meil koos hakkama saada 21. sajandi suurte tehnoloogiliste, demograafiliste ja ökoloogiliste muutustega, mis paratamatult löövad segi geopoliitilise kaardipaki. Euroopa on loonud meile ainulaadse võimaluse olla mõjukas otsustaja, mitte suutäis menüüs, ehitusklots mõjusfääris või hoopis unustatud hübriidne külmutatud konflikt.
Seetõttu on igati Eesti huvides olnud ja peaks alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühtsete otsuste tuumikusse, sest see on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata.
Kriisi õppetund
Vaevalt oleksime võinud mõni aeg tagasi arvata, et tervise teema kerkib kõigi arutelude, sealhulgas Euroopa Liidu poliitika arutelu keskmesse. Sel aastal kogesime hetke, kus siseturg katkes, samuti kogesime hetke, kus maailm hingas.
"Miks te arvasite, et esmareaktsioon tundmatule haigusele saab olema midagi muud kui kaootiline ja enesekeskne?"
Rahvatervis on Euroopa Liidu aluslepingute põhjal põhiliselt rahvuslik kompetents ehk maakeeli – igaüks enda eest. Seetõttu on veidi õigustatud küsimus kriitikutele, et miks te arvasite, et esmareaktsioon tundmatule haigusele saab olema midagi muud kui kaootiline ja enesekeskne?
Kriisi õppetunnina toetan ma seda, et Euroopa Liit looks võimekuse ise vajaduse korral tervise-hädaolukord välja kuulutada ja kiirelt tegutsema asuda. Samuti peab Schengeni reeglite ülevaatus tervisekriisi õppetunde arvesse võtma ja muutuma kriisikindlamaks, et mitte uuesti kogeda seda isekust, mis hetkeks möödunud kevadel tekkis.
Piiride sulgudes kannatasid järsku korraga kõik Euroopa Liidu põhivabadused ning soov isikukaitsevahendeid või hingamisaparaate saada näitas, et kehtisid džungliseadused.
Võib-olla pettusime veidi, sest võtame Euroopa Liitu kui iseenesestmõistetavat osa oma elust. Me lihtsalt usume Euroopasse ja ootame temalt palju ka siis, kui oleme kiivalt kaitsnud oma iseolemist.
Alles mais koguti Euroopa Komisjoni algatusel 7,5 miljardit eurot diagnostikaks, raviks ning vaktsiinide väljatöötamiseks. Kui tõuseme korra kriisi kohale, siis ehk julgeme öelda, et on väikest viisi ime nii see, et koroonaviiruse vaktsiinid on ressursside mobiliseerimise tõttu olemas, kui ka see, et meil on olemas tõeliselt solidaarne süsteem nii nende jagamiseks liikmesriikide vahel kui ka eraldamiseks muule maailmale.
Veel aasta tagasi öeldi siinsamas, et Eesti on ravimifirmade jaoks liiga väikese turuga riik ning uued ravimid jõuavad siia kas liiga hilja või on liiga kallid, aga ühtsel Euroopa turul ei peaks see nii olema. On selge, et ilma Euroopa Liiduta meil koroonavaktsiine praegu ei oleks ja sellise süsteemi terviklikku arendamist tuleb jätkata ka kriisi järel.
Rahaline solidaarsus
Teine oluline tugi on olnud rahaline solidaarsus. Muuhulgas andis Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastu võimaluse teha ettepanekuid täiendavateks investeeringuteks ka tervisesüsteemi ja haiglavõrgu tugevdamisse. Mul on hea meel, et ka opositsioon on sellele kavale juba toetust avaldanud ja meil on laiapindne tugi.
Tahaksin samuti rõõmustada, et oleme teinud tublit tööd rahvusvahelisel tasandil vaktsiinisertifikaadiga maailma terviseorganisatsioonis, ning mul on põhjust loota, et seda arvestab väga suurel määral ka 17. märtsil Euroopa Komisjoni ettepanek vaktsineerimissertifikaatidest.
Oluline kogemustähelepanek peitub eelmises suures finantskriisis, mille õlgadel me täna seisame. Viimase kriisikogemuse mõjul oleme tugevdanud euroala ja koroonakriis muutis tehtu hädavajalikuks turvavõrguks – seega kindlustuspoliis töötab.
Toon selle ilmestamiseks esile vaid mõne tähelepanuväärse abinõu. Euroopa Komisjon on COVID-19 kriisi leevendamiseks riigiabi lubasid andnud praeguseks ligikaudu kolme triljoni euro väärtuses.
Euroopa Keskpanga pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava maht on aga 1850 miljardit eurot ehk ligi kaks triljonit eurot. Sellele lisandub omakorda Euroopa Liidu eelarvetugi umbes 1,1 triljoni euro suuruses mahus eelarves ja 750 miljardi euro suurusjärgus taaskäivitamiskavana. Seda omakorda täiendavad paljud teised meetmed, juba olemasolev turvavõrk nagu Euroopa stabiilsusmehhanism ja töötuskindlustussüsteeme toetav TERA.
Seda võib kokku nimetada ei rohkem ega vähem kui tõesti erakordseks ja ajalooliseks solidaarsuseks, aga ka tähelepanuväärseks investeeringuks tulevikukindlusse, sest järgmises kriisis toetume juba sellele, mida tänasest kogemusest ehitame.
Euroopa Liidu siseturg
Kolmandaks tähelepanuväärselt oluliseks kriisikindluse andjaks on ka Euroopa Liidu suur siseturg. On tõsi, et siin ilmnes ka puuduseid, ja see hirm ei ole päriselt kadunud ka nüüd, kui levivad viiruse uued tüved.
Kriis tõi mõnevõrra isegi ootamatult nähtavale asjaolu, et infotehnoloogia võimaldab ühiskonnal talutavalt toimida ka üsna äärmuslikes tingimustes. Ma ei kujuta hästi ette seda piiriülest koordinatsiooni ilma tänapäevase sideta ning selle tunnistuseks on seegi, et meiegi täidame siin oma demokraatlikku kohust interneti vahendusel.
On siililegi selge, et juurdepääs strateegiliselt olulistele materjalidele ja tehnoloogiatele ei ole oluline vaid tervise kaitseks, aga ka rohe- ja digipöörde elluviimiseks. Selle teadvustamisest kantuna kirjutasime nelja Euroopa Liidu naispeaministriga ühiskirja, milles palusime Euroopa baasvõimekuste arendamise võtta kümnendi fookusse ning luua nende saavutamist seirav raamistik, seadusandlus ja tööriistakast.
Euroopa Komisjon esitaski möödunud nädalal digikompassi algatuse, milles kiipide, kvantarvutite, digioskuste ja muu kõrval võetakse lõpuks ometi sihikule ka meile nii armas laialdane digiallkirjade kasutuselevõtt. Ma loodan, et ülemkogu annab sellele põhimõttelise heakskiidu järgmisel nädalal.
Loomulikult soovime, et Euroopa Liit jätkaks ka andmete vaba liikumise teemaga ja aitaks leida väärtust kõigist valdkondadest ja tööstussektoritest. Samuti on oluline, et peatselt arutlusele tulev digiteenuste akt pakuks Euroopa ettevõtetele ja platvormidele võimaluse tõelist suurt siseturgu nautida.
"Ma usun, et Läänel on üheskoos vägagi põhjust digitehnoloogia mõningaid maailmatrende murelikult vaadata ja ühiselt tegutseda."
Mul on ka hea meel, et Euroopa Liit on otsimas ühisosa NATO-ga seoses kriitiliste tehnoloogiate arendamisega ning samuti Ameerika Ühendriikidega seoses platvormide reguleerimise ja maksustamise teemaga. Ma usun, et Läänel on üheskoos vägagi põhjust digitehnoloogia mõningaid maailmatrende murelikult vaadata ja ühiselt tegutseda.
Kliimaneutraalsus
Me ei ole maad pärinud oma vanematelt, vaid oleme ta laenuks võtnud oma lastelt. Fred Jüssi, Rein Marani või David Attenborough loodusfilmid ja ka värsked Levila lood endiste metsavahtidega aitavad mäletada muutunud elukeskkonda.
Me ei räägi tagajärgedest loodusele ainult kui vaiksest kriisist ja abstraktselt elurikkuse, metsade ja mullaviljakuse kaost. Inimtekkelised kliimamuutused on allikaks paljudele uutele konfliktidele.
Pärgviiruste leviku põhjuseks on inimese poolt metsiku looduse piiride järjepidev ja mastaapne muutmine inimese kasuks ja nii, et loodusel kaob sisemine võime sellega toime tulla.
Tunneme kõik ütlust "mõisa köis, las lohiseb". Tuleb välja, et tasuta ja piiramatult tarvitatavat loodust ei eksisteeri ning ülekasutamise tagajärjeks on loodusetus ja eluvaesus, sellest edasi aga juba lootusetus ja vaesus.
Äsja avaldati Ühendkuningriigi valitsuse poolt tellitud ja Cambridge´i Ülikooli majandusteadlase Partha Dasgupta koostatud aruanne "Elurikkuse majandus". Aruanne tuletab meelde looduse ülekasutamise ja eneseparandamise mehhanismide kadumise katastroofilist trendi.
Näiteks on aastatel 1992 kuni 2014 füüsiline kapital (teed, masinad, hooned, tehased, sadamad jne) inimese kohta kahekordistunud, samal ajal on aga looduskapitali varu inimese kohta vähenenud ligi 40 protsenti.
Teisisõnu on inimkonna õitseng olnud loodusele laastav. Seetõttu kutsub aruanne üles füüsilise kapitali kõrval ka looduskapitali majandusarvestusse sisse võtma. Süsinikuheite hinnastamine sektoripõhiselt on kindlasti olnud oluline samm õiges suunas. Ka Eestis on heitmed vähenenud peamiselt just emissioonikaubanduse süsteemi sektorites ja teistes sektorites pigem kasvanud.
Kuivõrd tegemist on üleilmse pingutusega, siis on oluline rõhutada, et see ei ole piisav, kui panna paika väga kauge lõppeesmärk, vaid oluline on ka see, mis juhtub nüüd ja lähikümnendil.
Toetan seega, et meil oleks nii motiveeriv kui ka heidutav süsteem selle eesmärgi saavutamiseks. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peavad panema seljad kokku, et tuua kolmandad riigid selle ambitsiooni taha.
Kordan üle seisukoha, et valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduva eesmärgina kirjutamist niinimetatud Euroopa kliimaseadusse. Veelgi enam, me toetame sellist eesmärki ka Eestile ning algatasime äsja ka keskkonnavaldkonna arengukava koostamise.
Järgmise kahe kuu jooksul ootame nii Euroopa Komisjoni kui ka Eesti enda mõjuhinnangut, kuidas on heite 55-protsendiline vähendamine saavutatav. Euroopa Liidu otsuste kontekstis on oluline, et selle eesmärgi saavutamine peab olema kulutõhus ja õiglane. Tundlikes tööstussektorites peab olema võimalus ja aeg kohanemiseks muutustega, mistõttu peaks tulemus olema järkjärguline liikumine kliimaneutraalsuse suunas.
Mul on isiklikult väga hea meel õiglase ülemineku fondi loomise üle kõige enam puudutatud piirkondadele. Võitlesin selle eest juba Euroopa Parlamendi liikmena ning pean väga õigeks, et valitsus otsustas kõik roheüleminekuks eraldatud investeeringud suunata Ida-Virumaale.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on sõnastanud, et kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. 1996. aasta Tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu "kes hiljaks jääb, see ilma jääb". Sellise eluterve suhtumisega peaksime lähenema ka rohepöördele, mida Läänemere ohustatud liigi järgi võiks koduselt kutsuda ka Viigrihüppeks.
Usun, et panite tähele, et äsja teatas Volvo, et on 2030. aastal täielikult elektriautode tootja, ning Tallinnasse tarkvarakeskuse loonud Volkswagen, et on 2030. aastal IT-ettevõte. Kui liikuvuse efektiivsuse põhilisteks väljakutseteks on ümbritseva keskkonna tajumine, digitaalne aju ja tarkvara ning energia talletamine, siis on Eestil Bolti, Auvetechi, Skeletoni, Harju Elektri, Elcogeni, PowerUPi ja teiste kõrgtehnoloogiliste ettevõtete näol olemas juba märkimisväärne jalajälg niinimetatud autotööstuses.
Tunnustan meie ülikoole selle teadmusbaasi ladumise eest, aga ka Elcogeni äsjast otsust rajada Eestisse kütuseelementide tootmise tehas. Valitsus seisab kindlasti selle eest, et meil oleks sellist tarka ja rohelist tööstustootmist rohkem.
50 miljonit eurot seemneraha Euroopa taaskäivitamisfondist vesinikutehnoloogiale annab loodetavasti vajaliku käivitava tõuke vesinikupöördeks. Loodan sarnast digi- ja rohevõimendust ka Rail Balticu projekti eluviimisest ning soovin tugevdada regionaalset ja Atlandi-ülest koostööd ka Tallinna Digisummitil. Me ju ei taha olla Euroopa kõige mustema jalajäljega riik ega muutuda Euroopa romulaks aastaks 2035?
Uues Euroopa Liidu eelarveperioodis on Eestile suurusjärgus 3,3 miljardit eurot kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks.
Kuivõrd rohepööre on olemuslikult energiapööre puhta energia suunas, on valitsuse otsus taanduda rahva raha eest põlevkivienergia eelisarendamisest lõpuks ometi käima tõmmanud arutelu erinevate uute võimaluste ja tehnoloogiate üle.
Eesti sees tähendab selline pööre käegakatsutavas tulevikus energiatootmise nihkumist idast läände, maalt merele ja kivist tuule suunas. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on öelnud, et energiatootmise tulevik on tuulik tagaõues. See mõtteviis näib meile vist sama võõras kui arvutiklass 1990. aastal, aga kui me midagi sellest ajastust õppisime, siis seda, et küsimus ei ole tehnoloogias, vaid ennekõike meie enda hoiakutes.
Energiavolinik Kadri Simsoni esitatud Euroopa avamere tuuleenergia strateegia ja vesinikustrateegia ning Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate Euroopa ühishuviprojektide hulgas on prioriteetsed avamere-tuuleenergiavõrgu arendamine ja vesinikutehnoloogiad.
"Olen samuti lootusrikas, et Eesti-Läti ühine meretuule arendamise algatus kannab 2030. aastaks vilja ja mõjub innustavalt."
Tunnustan eelmisi valitsusi selle eest, et Eesti energiasüsteemi sünkroniseerimise projekt Kesk-Euroopaga sai vajaliku rahastuse (720 miljonit eurot) ja on jõudmas Euroopaga ühendamise lõpusirgele. Olen samuti lootusrikas, et Eesti-Läti ühine meretuule arendamise algatus kannab 2030. aastaks vilja ja mõjub innustavalt.
On muidugi ilmselge, et uuest Euroopa Liidu eelarvest ei piisa Läänemere võrgu idee realiseerimiseks ning rahastust peaks täiendama nii emissioonikaubanduse tulu kui ka olemasolevale perioodile järgnev eelarve.
Üheskoos ja ühtsena
Aafrika rahvatarkus ütleb tabavalt, et kui tahad minna kiiresti, siis mine üksi, ja kui tahad minna kaugele, siis mine üheskoos. Ja üheskoos ja ühtsena tuleb meil minna, sest meie strateegilised väljakutsed teisenevad pidevalt koos rahvastiku, keskkonna ja tehnoloogiaga, aga ei ole olemuslikult muutunud. Ma väga loodan, et meie heidutusvõime ja tööriistakast suudab nende arengutega maailmas ühte sammu käia.
Äsja käivitasime Euroopa strateegilise kompassi protsessi ning loodan, et aasta pärast saame seda mõõta. Järgmise nädala ülemkogult ootan ennekõike seda, et meil jätkub strateegilist kannatlikkust ning kinnitatakse üle Venemaaga suhete arendamise viis põhimõtet.
Kui me räägime selektiivsest hõlmamisest, siis parim, mida me teha saame, on veel enam selektiivselt hõlmata kodanikuühiskonda, meiega tuumväärtuseid jagavaid idanaabreid ja ka teha vajalikke otsuseid laienemispoliitikas.
Uus aasta on alanud tiheda, sõbraliku ja ühistel väärtustel põhineva koostöö üle kinnitamisega Ameerika Ühendriikidega. Seetõttu on rõõmustav, et terve rida suhteid pingestanud teemasid on leidnud või leidmas lahendust.
Loodan, et meil on võimalik ka kahepoolselt ja regioonina jätkata koostööd Ameerikaga ka sel aastal toimunud Kolme Mere tippkohtumise ja selle jätkutegevuste raames, sh ka Tallinna Digisummitil. Maailma uuesti avamine ja liikuvus on kindlasti teemad, kus on palju võimalusi leida positiivseid ühiseid tegevusi ja algatusi.
Aga kui me räägime niinimetatud suveräänsemast Euroopast, siis on ju ainuüksi koroonakriis näidanud, et Euroopa Liidu valmisolekut ja võimekust omal jõul toime tulla on vaja kasvatada. Peab kasvama ka Euroopa suutlikkus ja tõsiseltvõetavus panustada transatlantilisse julgeolekusse Euroopa Liidu tööriistade abil.
Seejuures tuleb meil arvestada, et Euroopa enda julgeoleku nurgakiviks on ja jääb transatlantiline suhe ja seega arutelu liitlaste sõjalisest kaitsest, sellesse panustamisest ja sõjalistest operatsioonidest peab toimuma NATO raamistikus koos teiste liitlastega ja mitte rööbiti või selja taga.
Just NATO põhiline eesmärk ongi tagada oma liikmesriikide julgeolek ja kollektiivkaitse. On paslik meenutada, et NATO hoiab tervelt miljardi inimese elu kaitstud ja turvalisena ning vaid pooled neist inimestest elavad Euroopa Liidus. Kusjuures tuleb arvestada, et see teine pool kipub olema ka NATO sõjaliselt tugevam pool.
Esmalt tunnustan kolme möödunud valitsust tõhusa ja tulemusliku töö eest Euroopa Liidu eelarvekokkuleppe sõlmimisel. Möödunud neljapäeval kinnitas valitsus ka ettepaneku Euroopa Liidu eelarve omatulude kohta ja see on juba saadetud riigikokku otsustamiseks – loodan konstruktiivseid arutelusid ja kiiret kokkulepet, et oleks võimalik alustada unistatud investeeringutega ja tuua tulevik lähemale.
Nagu ma juba ettekande sissejuhatuses ütlesin, on Eesti asjad ka Euroopa asjad ja vastupidi – tugevad riigid teevad tugevaks Euroopa ja tugev Euroopa teeb tugevaks ka Euroopa riigid.
Riigikantselei eestvedamisel on valminud ja riigikogule esitatud katusstrateegia "Eesti 2035". See arvestab Euroopa Liidu arenguid ja olles Eesti pikaajaline strateegia, üritab neid arenguid selle abil ka suunata.
Kõik valdkondlikud arengukavad peavad ette nägema ja ka suutma kujundada Euroopa arenguid vähemalt Eesti vaatevinklist ning ministrid annavad suures saalis nendest tegemistest ka aru. Loodetavasti räägitakse ka riigikogu suures saalis Euroopa valdkondlikest arengutest tihedamini ja rohkem.
Selline veidi enesekesksem lähenemine ei muuda aluspõhimõtet, et kui Euroopal läheb hästi, siis läheb ka Eestil hästi, vaid peab tugevdama just Eestis ka valdkondlikku omanikutunnet, huvi ja sihiseadet Euroopa poliitikates.
Euroopa ei saa kunagi valmis, sest Euroopal ei ole ja ei pea olema lõppeesmärki, kuid on oluline, et me hoolime ja tunneme vastutust selle tuleviku eest, ning mõistame, et Eesti ei või, ei saa ja ei tohi jääda üksi. Ta saab olla vaid see, mida praegu elavad inimesed soovivad ja unistavad, et ta on.
Ma siiski loodan, et eestlased ei lõpeta lootmast ja unistamast rahulikust, kaitstust, vabast ja mitmekesisest Euroopast, sest ei ole Eestit ilma Euroopata ja Euroopat ilma Eestita. | Kaja Kallas: usaldus ja maine võidetakse aastatega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augustis tähistame üheskoos 30 aasta möödumist Eesti riikliku iseolemise taastamisest, mille üheks alustalaks on püüdlus "olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres". See samm andis meile muuhulgas võimaluse olla osa ühisest Euroopa rahu, julgeoleku ja heaolu tagamise eesmärgist.
On tõsiasi, et ilma oma riigita meil sellist võimalust ja valikut ei oleks – võimalust ja valikut teha Eestit suuremaks ning mitte olla ja jääda üksi. Samuti on tõsi, et riiklus ainuüksi ei taga sellist võimalust ega ka kutset – see koht laua taga võideldi iseseisvuse taastamise esimesel kümnendil kätte oma higi ja pisaratega nagu omariiklus.
Usaldus ja maine – mis on meie kõige tugevam valuuta – võidetakse aastatega, kaotatakse sekunditega ja taastatakse terve igavik. Professor Martin Ehala osundab õigesti, et ilma tuumväärtuste jagamiseta ei ole ka solidaarsus võimalik, tsiteerin: "usaldus, sidusus ja solidaarsus sõltuvad liikmete usust, et teised inimesed nende ümber jagavad samu väärtusi".
Kui Eesti ei ole arusaadav, ei ole usaldusväärne, ei ole ettenähtav, siis ei ole ta enam osa "meiest" ehk osa Läänest ning ei ole kõige lõpuks ka enam kaitstav tuumvääruste kaudu. Suveräänsus ei eksisteeri vaakumis, vaid suhtes omade ja teistega ning tähendab ennekõike vastutust nii Eesti kui ka Euroopa tuleviku eest.
Kasutaksin seetõttu riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni värske juhi sõnu, et meil on paslik rääkida "ühendatud suveräänsusest". See on meie suveräänsus, mis on ühendatud meie sõprade ja liitlaste suveräänsusega, mitte meie omailma vaenulikult suhtujatega.
See on ühendatud suveräänsus, mis toob meile liitlasvägede ühiskaitse, ühisraha euro turvavõrgu, juurdepääsu maailma parimatele teadmistele, turu meie loodud teenusteks ja kaupadeks ning toe riigigümnaasiumide, e-riigi ja haiglate ehitamiseks. Samuti toob see ka Eestile kiire, tõhusa ja vajalikus koguses koroonavaktsiini.
Ühendatud suveräänsuste jõud aitab meil koos hakkama saada 21. sajandi suurte tehnoloogiliste, demograafiliste ja ökoloogiliste muutustega, mis paratamatult löövad segi geopoliitilise kaardipaki. Euroopa on loonud meile ainulaadse võimaluse olla mõjukas otsustaja, mitte suutäis menüüs, ehitusklots mõjusfääris või hoopis unustatud hübriidne külmutatud konflikt.
Seetõttu on igati Eesti huvides olnud ja peaks alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühtsete otsuste tuumikusse, sest see on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata.
Kriisi õppetund
Vaevalt oleksime võinud mõni aeg tagasi arvata, et tervise teema kerkib kõigi arutelude, sealhulgas Euroopa Liidu poliitika arutelu keskmesse. Sel aastal kogesime hetke, kus siseturg katkes, samuti kogesime hetke, kus maailm hingas.
"Miks te arvasite, et esmareaktsioon tundmatule haigusele saab olema midagi muud kui kaootiline ja enesekeskne?"
Rahvatervis on Euroopa Liidu aluslepingute põhjal põhiliselt rahvuslik kompetents ehk maakeeli – igaüks enda eest. Seetõttu on veidi õigustatud küsimus kriitikutele, et miks te arvasite, et esmareaktsioon tundmatule haigusele saab olema midagi muud kui kaootiline ja enesekeskne?
Kriisi õppetunnina toetan ma seda, et Euroopa Liit looks võimekuse ise vajaduse korral tervise-hädaolukord välja kuulutada ja kiirelt tegutsema asuda. Samuti peab Schengeni reeglite ülevaatus tervisekriisi õppetunde arvesse võtma ja muutuma kriisikindlamaks, et mitte uuesti kogeda seda isekust, mis hetkeks möödunud kevadel tekkis.
Piiride sulgudes kannatasid järsku korraga kõik Euroopa Liidu põhivabadused ning soov isikukaitsevahendeid või hingamisaparaate saada näitas, et kehtisid džungliseadused.
Võib-olla pettusime veidi, sest võtame Euroopa Liitu kui iseenesestmõistetavat osa oma elust. Me lihtsalt usume Euroopasse ja ootame temalt palju ka siis, kui oleme kiivalt kaitsnud oma iseolemist.
Alles mais koguti Euroopa Komisjoni algatusel 7,5 miljardit eurot diagnostikaks, raviks ning vaktsiinide väljatöötamiseks. Kui tõuseme korra kriisi kohale, siis ehk julgeme öelda, et on väikest viisi ime nii see, et koroonaviiruse vaktsiinid on ressursside mobiliseerimise tõttu olemas, kui ka see, et meil on olemas tõeliselt solidaarne süsteem nii nende jagamiseks liikmesriikide vahel kui ka eraldamiseks muule maailmale.
Veel aasta tagasi öeldi siinsamas, et Eesti on ravimifirmade jaoks liiga väikese turuga riik ning uued ravimid jõuavad siia kas liiga hilja või on liiga kallid, aga ühtsel Euroopa turul ei peaks see nii olema. On selge, et ilma Euroopa Liiduta meil koroonavaktsiine praegu ei oleks ja sellise süsteemi terviklikku arendamist tuleb jätkata ka kriisi järel.
Rahaline solidaarsus
Teine oluline tugi on olnud rahaline solidaarsus. Muuhulgas andis Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastu võimaluse teha ettepanekuid täiendavateks investeeringuteks ka tervisesüsteemi ja haiglavõrgu tugevdamisse. Mul on hea meel, et ka opositsioon on sellele kavale juba toetust avaldanud ja meil on laiapindne tugi.
Tahaksin samuti rõõmustada, et oleme teinud tublit tööd rahvusvahelisel tasandil vaktsiinisertifikaadiga maailma terviseorganisatsioonis, ning mul on põhjust loota, et seda arvestab väga suurel määral ka 17. märtsil Euroopa Komisjoni ettepanek vaktsineerimissertifikaatidest.
Oluline kogemustähelepanek peitub eelmises suures finantskriisis, mille õlgadel me täna seisame. Viimase kriisikogemuse mõjul oleme tugevdanud euroala ja koroonakriis muutis tehtu hädavajalikuks turvavõrguks – seega kindlustuspoliis töötab.
Toon selle ilmestamiseks esile vaid mõne tähelepanuväärse abinõu. Euroopa Komisjon on COVID-19 kriisi leevendamiseks riigiabi lubasid andnud praeguseks ligikaudu kolme triljoni euro väärtuses.
Euroopa Keskpanga pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava maht on aga 1850 miljardit eurot ehk ligi kaks triljonit eurot. Sellele lisandub omakorda Euroopa Liidu eelarvetugi umbes 1,1 triljoni euro suuruses mahus eelarves ja 750 miljardi euro suurusjärgus taaskäivitamiskavana. Seda omakorda täiendavad paljud teised meetmed, juba olemasolev turvavõrk nagu Euroopa stabiilsusmehhanism ja töötuskindlustussüsteeme toetav TERA.
Seda võib kokku nimetada ei rohkem ega vähem kui tõesti erakordseks ja ajalooliseks solidaarsuseks, aga ka tähelepanuväärseks investeeringuks tulevikukindlusse, sest järgmises kriisis toetume juba sellele, mida tänasest kogemusest ehitame.
Euroopa Liidu siseturg
Kolmandaks tähelepanuväärselt oluliseks kriisikindluse andjaks on ka Euroopa Liidu suur siseturg. On tõsi, et siin ilmnes ka puuduseid, ja see hirm ei ole päriselt kadunud ka nüüd, kui levivad viiruse uued tüved.
Kriis tõi mõnevõrra isegi ootamatult nähtavale asjaolu, et infotehnoloogia võimaldab ühiskonnal talutavalt toimida ka üsna äärmuslikes tingimustes. Ma ei kujuta hästi ette seda piiriülest koordinatsiooni ilma tänapäevase sideta ning selle tunnistuseks on seegi, et meiegi täidame siin oma demokraatlikku kohust interneti vahendusel.
On siililegi selge, et juurdepääs strateegiliselt olulistele materjalidele ja tehnoloogiatele ei ole oluline vaid tervise kaitseks, aga ka rohe- ja digipöörde elluviimiseks. Selle teadvustamisest kantuna kirjutasime nelja Euroopa Liidu naispeaministriga ühiskirja, milles palusime Euroopa baasvõimekuste arendamise võtta kümnendi fookusse ning luua nende saavutamist seirav raamistik, seadusandlus ja tööriistakast.
Euroopa Komisjon esitaski möödunud nädalal digikompassi algatuse, milles kiipide, kvantarvutite, digioskuste ja muu kõrval võetakse lõpuks ometi sihikule ka meile nii armas laialdane digiallkirjade kasutuselevõtt. Ma loodan, et ülemkogu annab sellele põhimõttelise heakskiidu järgmisel nädalal.
Loomulikult soovime, et Euroopa Liit jätkaks ka andmete vaba liikumise teemaga ja aitaks leida väärtust kõigist valdkondadest ja tööstussektoritest. Samuti on oluline, et peatselt arutlusele tulev digiteenuste akt pakuks Euroopa ettevõtetele ja platvormidele võimaluse tõelist suurt siseturgu nautida.
"Ma usun, et Läänel on üheskoos vägagi põhjust digitehnoloogia mõningaid maailmatrende murelikult vaadata ja ühiselt tegutseda."
Mul on ka hea meel, et Euroopa Liit on otsimas ühisosa NATO-ga seoses kriitiliste tehnoloogiate arendamisega ning samuti Ameerika Ühendriikidega seoses platvormide reguleerimise ja maksustamise teemaga. Ma usun, et Läänel on üheskoos vägagi põhjust digitehnoloogia mõningaid maailmatrende murelikult vaadata ja ühiselt tegutseda.
Kliimaneutraalsus
Me ei ole maad pärinud oma vanematelt, vaid oleme ta laenuks võtnud oma lastelt. Fred Jüssi, Rein Marani või David Attenborough loodusfilmid ja ka värsked Levila lood endiste metsavahtidega aitavad mäletada muutunud elukeskkonda.
Me ei räägi tagajärgedest loodusele ainult kui vaiksest kriisist ja abstraktselt elurikkuse, metsade ja mullaviljakuse kaost. Inimtekkelised kliimamuutused on allikaks paljudele uutele konfliktidele.
Pärgviiruste leviku põhjuseks on inimese poolt metsiku looduse piiride järjepidev ja mastaapne muutmine inimese kasuks ja nii, et loodusel kaob sisemine võime sellega toime tulla.
Tunneme kõik ütlust "mõisa köis, las lohiseb". Tuleb välja, et tasuta ja piiramatult tarvitatavat loodust ei eksisteeri ning ülekasutamise tagajärjeks on loodusetus ja eluvaesus, sellest edasi aga juba lootusetus ja vaesus.
Äsja avaldati Ühendkuningriigi valitsuse poolt tellitud ja Cambridge´i Ülikooli majandusteadlase Partha Dasgupta koostatud aruanne "Elurikkuse majandus". Aruanne tuletab meelde looduse ülekasutamise ja eneseparandamise mehhanismide kadumise katastroofilist trendi.
Näiteks on aastatel 1992 kuni 2014 füüsiline kapital (teed, masinad, hooned, tehased, sadamad jne) inimese kohta kahekordistunud, samal ajal on aga looduskapitali varu inimese kohta vähenenud ligi 40 protsenti.
Teisisõnu on inimkonna õitseng olnud loodusele laastav. Seetõttu kutsub aruanne üles füüsilise kapitali kõrval ka looduskapitali majandusarvestusse sisse võtma. Süsinikuheite hinnastamine sektoripõhiselt on kindlasti olnud oluline samm õiges suunas. Ka Eestis on heitmed vähenenud peamiselt just emissioonikaubanduse süsteemi sektorites ja teistes sektorites pigem kasvanud.
Kuivõrd tegemist on üleilmse pingutusega, siis on oluline rõhutada, et see ei ole piisav, kui panna paika väga kauge lõppeesmärk, vaid oluline on ka see, mis juhtub nüüd ja lähikümnendil.
Toetan seega, et meil oleks nii motiveeriv kui ka heidutav süsteem selle eesmärgi saavutamiseks. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peavad panema seljad kokku, et tuua kolmandad riigid selle ambitsiooni taha.
Kordan üle seisukoha, et valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduva eesmärgina kirjutamist niinimetatud Euroopa kliimaseadusse. Veelgi enam, me toetame sellist eesmärki ka Eestile ning algatasime äsja ka keskkonnavaldkonna arengukava koostamise.
Järgmise kahe kuu jooksul ootame nii Euroopa Komisjoni kui ka Eesti enda mõjuhinnangut, kuidas on heite 55-protsendiline vähendamine saavutatav. Euroopa Liidu otsuste kontekstis on oluline, et selle eesmärgi saavutamine peab olema kulutõhus ja õiglane. Tundlikes tööstussektorites peab olema võimalus ja aeg kohanemiseks muutustega, mistõttu peaks tulemus olema järkjärguline liikumine kliimaneutraalsuse suunas.
Mul on isiklikult väga hea meel õiglase ülemineku fondi loomise üle kõige enam puudutatud piirkondadele. Võitlesin selle eest juba Euroopa Parlamendi liikmena ning pean väga õigeks, et valitsus otsustas kõik roheüleminekuks eraldatud investeeringud suunata Ida-Virumaale.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on sõnastanud, et kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. 1996. aasta Tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu "kes hiljaks jääb, see ilma jääb". Sellise eluterve suhtumisega peaksime lähenema ka rohepöördele, mida Läänemere ohustatud liigi järgi võiks koduselt kutsuda ka Viigrihüppeks.
Usun, et panite tähele, et äsja teatas Volvo, et on 2030. aastal täielikult elektriautode tootja, ning Tallinnasse tarkvarakeskuse loonud Volkswagen, et on 2030. aastal IT-ettevõte. Kui liikuvuse efektiivsuse põhilisteks väljakutseteks on ümbritseva keskkonna tajumine, digitaalne aju ja tarkvara ning energia talletamine, siis on Eestil Bolti, Auvetechi, Skeletoni, Harju Elektri, Elcogeni, PowerUPi ja teiste kõrgtehnoloogiliste ettevõtete näol olemas juba märkimisväärne jalajälg niinimetatud autotööstuses.
Tunnustan meie ülikoole selle teadmusbaasi ladumise eest, aga ka Elcogeni äsjast otsust rajada Eestisse kütuseelementide tootmise tehas. Valitsus seisab kindlasti selle eest, et meil oleks sellist tarka ja rohelist tööstustootmist rohkem.
50 miljonit eurot seemneraha Euroopa taaskäivitamisfondist vesinikutehnoloogiale annab loodetavasti vajaliku käivitava tõuke vesinikupöördeks. Loodan sarnast digi- ja rohevõimendust ka Rail Balticu projekti eluviimisest ning soovin tugevdada regionaalset ja Atlandi-ülest koostööd ka Tallinna Digisummitil. Me ju ei taha olla Euroopa kõige mustema jalajäljega riik ega muutuda Euroopa romulaks aastaks 2035?
Uues Euroopa Liidu eelarveperioodis on Eestile suurusjärgus 3,3 miljardit eurot kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks.
Kuivõrd rohepööre on olemuslikult energiapööre puhta energia suunas, on valitsuse otsus taanduda rahva raha eest põlevkivienergia eelisarendamisest lõpuks ometi käima tõmmanud arutelu erinevate uute võimaluste ja tehnoloogiate üle.
Eesti sees tähendab selline pööre käegakatsutavas tulevikus energiatootmise nihkumist idast läände, maalt merele ja kivist tuule suunas. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on öelnud, et energiatootmise tulevik on tuulik tagaõues. See mõtteviis näib meile vist sama võõras kui arvutiklass 1990. aastal, aga kui me midagi sellest ajastust õppisime, siis seda, et küsimus ei ole tehnoloogias, vaid ennekõike meie enda hoiakutes.
Energiavolinik Kadri Simsoni esitatud Euroopa avamere tuuleenergia strateegia ja vesinikustrateegia ning Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate Euroopa ühishuviprojektide hulgas on prioriteetsed avamere-tuuleenergiavõrgu arendamine ja vesinikutehnoloogiad.
"Olen samuti lootusrikas, et Eesti-Läti ühine meretuule arendamise algatus kannab 2030. aastaks vilja ja mõjub innustavalt."
Tunnustan eelmisi valitsusi selle eest, et Eesti energiasüsteemi sünkroniseerimise projekt Kesk-Euroopaga sai vajaliku rahastuse (720 miljonit eurot) ja on jõudmas Euroopaga ühendamise lõpusirgele. Olen samuti lootusrikas, et Eesti-Läti ühine meretuule arendamise algatus kannab 2030. aastaks vilja ja mõjub innustavalt.
On muidugi ilmselge, et uuest Euroopa Liidu eelarvest ei piisa Läänemere võrgu idee realiseerimiseks ning rahastust peaks täiendama nii emissioonikaubanduse tulu kui ka olemasolevale perioodile järgnev eelarve.
Üheskoos ja ühtsena
Aafrika rahvatarkus ütleb tabavalt, et kui tahad minna kiiresti, siis mine üksi, ja kui tahad minna kaugele, siis mine üheskoos. Ja üheskoos ja ühtsena tuleb meil minna, sest meie strateegilised väljakutsed teisenevad pidevalt koos rahvastiku, keskkonna ja tehnoloogiaga, aga ei ole olemuslikult muutunud. Ma väga loodan, et meie heidutusvõime ja tööriistakast suudab nende arengutega maailmas ühte sammu käia.
Äsja käivitasime Euroopa strateegilise kompassi protsessi ning loodan, et aasta pärast saame seda mõõta. Järgmise nädala ülemkogult ootan ennekõike seda, et meil jätkub strateegilist kannatlikkust ning kinnitatakse üle Venemaaga suhete arendamise viis põhimõtet.
Kui me räägime selektiivsest hõlmamisest, siis parim, mida me teha saame, on veel enam selektiivselt hõlmata kodanikuühiskonda, meiega tuumväärtuseid jagavaid idanaabreid ja ka teha vajalikke otsuseid laienemispoliitikas.
Uus aasta on alanud tiheda, sõbraliku ja ühistel väärtustel põhineva koostöö üle kinnitamisega Ameerika Ühendriikidega. Seetõttu on rõõmustav, et terve rida suhteid pingestanud teemasid on leidnud või leidmas lahendust.
Loodan, et meil on võimalik ka kahepoolselt ja regioonina jätkata koostööd Ameerikaga ka sel aastal toimunud Kolme Mere tippkohtumise ja selle jätkutegevuste raames, sh ka Tallinna Digisummitil. Maailma uuesti avamine ja liikuvus on kindlasti teemad, kus on palju võimalusi leida positiivseid ühiseid tegevusi ja algatusi.
Aga kui me räägime niinimetatud suveräänsemast Euroopast, siis on ju ainuüksi koroonakriis näidanud, et Euroopa Liidu valmisolekut ja võimekust omal jõul toime tulla on vaja kasvatada. Peab kasvama ka Euroopa suutlikkus ja tõsiseltvõetavus panustada transatlantilisse julgeolekusse Euroopa Liidu tööriistade abil.
Seejuures tuleb meil arvestada, et Euroopa enda julgeoleku nurgakiviks on ja jääb transatlantiline suhe ja seega arutelu liitlaste sõjalisest kaitsest, sellesse panustamisest ja sõjalistest operatsioonidest peab toimuma NATO raamistikus koos teiste liitlastega ja mitte rööbiti või selja taga.
Just NATO põhiline eesmärk ongi tagada oma liikmesriikide julgeolek ja kollektiivkaitse. On paslik meenutada, et NATO hoiab tervelt miljardi inimese elu kaitstud ja turvalisena ning vaid pooled neist inimestest elavad Euroopa Liidus. Kusjuures tuleb arvestada, et see teine pool kipub olema ka NATO sõjaliselt tugevam pool.
Esmalt tunnustan kolme möödunud valitsust tõhusa ja tulemusliku töö eest Euroopa Liidu eelarvekokkuleppe sõlmimisel. Möödunud neljapäeval kinnitas valitsus ka ettepaneku Euroopa Liidu eelarve omatulude kohta ja see on juba saadetud riigikokku otsustamiseks – loodan konstruktiivseid arutelusid ja kiiret kokkulepet, et oleks võimalik alustada unistatud investeeringutega ja tuua tulevik lähemale.
Nagu ma juba ettekande sissejuhatuses ütlesin, on Eesti asjad ka Euroopa asjad ja vastupidi – tugevad riigid teevad tugevaks Euroopa ja tugev Euroopa teeb tugevaks ka Euroopa riigid.
Riigikantselei eestvedamisel on valminud ja riigikogule esitatud katusstrateegia "Eesti 2035". See arvestab Euroopa Liidu arenguid ja olles Eesti pikaajaline strateegia, üritab neid arenguid selle abil ka suunata.
Kõik valdkondlikud arengukavad peavad ette nägema ja ka suutma kujundada Euroopa arenguid vähemalt Eesti vaatevinklist ning ministrid annavad suures saalis nendest tegemistest ka aru. Loodetavasti räägitakse ka riigikogu suures saalis Euroopa valdkondlikest arengutest tihedamini ja rohkem.
Selline veidi enesekesksem lähenemine ei muuda aluspõhimõtet, et kui Euroopal läheb hästi, siis läheb ka Eestil hästi, vaid peab tugevdama just Eestis ka valdkondlikku omanikutunnet, huvi ja sihiseadet Euroopa poliitikates.
Euroopa ei saa kunagi valmis, sest Euroopal ei ole ja ei pea olema lõppeesmärki, kuid on oluline, et me hoolime ja tunneme vastutust selle tuleviku eest, ning mõistame, et Eesti ei või, ei saa ja ei tohi jääda üksi. Ta saab olla vaid see, mida praegu elavad inimesed soovivad ja unistavad, et ta on.
Ma siiski loodan, et eestlased ei lõpeta lootmast ja unistamast rahulikust, kaitstust, vabast ja mitmekesisest Euroopast, sest ei ole Eestit ilma Euroopata ja Euroopat ilma Eestita.
### Response:
Kaja Kallas: usaldus ja maine võidetakse aastatega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Negatiivne testitulemus ei anna sulle õigust minna oma vanavanemaid kallistama, tantsida diskoteegis või korraldada oma kodus suuremat sorti joomapidu."
- Joep Stohr
"Negatiivne testitulemus ei anna sulle õigust minna oma vanavanemaid kallistama, tantsida diskoteegis või korraldada oma kodus suuremat sorti joomapidu. Need pole selleks piisavalt ideaalsed, kuid iga nakatunu, kelle me nende abil tänavatelt ära saame, aitab piirata viiruse levikut ja ennetada tõsisemaid haigusjuhtumeid," sõnas Joep Stohr, Tilburgi Elisabeth-TweeStedeni haigla meditsiiniline mikrobioloog.
Stohr pole oma arvamusega üksi. Möödunud aasta septembris tegi antikeha- ja antigeenitestide osas kannapöörde Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Kui varem hindas organisatsioon neid liiga ebatäpseks ja hoiatas riike immunogeeniliste testides kasutamise eest, siis nüüd on need WHO silmis odav ja kiire võimalus avastada kõige nakkusohtlikumaid viirusekandjaid. Eeldusena peab olema uue soovituse kohaselt võimalik avastada nendega vähemalt neli viiendikku nakatunutest.
Muu hulgas WHO-d nõustav Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli rahvusvahelise diagnostika keskuse direktor Rosanna Peeling põhjendas kursimuutust kahe asjaoluga. "Taipasime, et mõnedel inimestel võtab tervenemise järel viiruse pärilikkusainest vabanemine nädalaid ja isegi kuid. Nad annavad positiivse proovi, kuid tegelikult nad teisi ei nakata," sõnas professor. Antigeenitestidega otsitakse seevastu proovidest viiruse valmistatud valke. Kuna valgud lagunevad kiiremini, viitavad need hiljutisele nakkusele.
Nakatunute arvu kasv tõi välja teisegi probleemi. "Mitmete riikide testimissüsteem ei pea võimalike nakatunutega sammu. Kuigi põhimõtteliselt saab molekulaarse (PCR-)testi tulemuse teada kahe tunniga, ulatus mõnel pool ootejärjekord nädalani. Kogu selle aja jooksul peavad olema inimesed eneseisolatsioonis ja võivad jõuda haiguse juba poolenisti läbi põdeda," lisas Peeling.
Professori sõnul pole mõtet ajada hädaolukorras taga ainult meditsiinilist täpsust. Loeb ka see, kas või kui laialdaselt saab mõnda abinõud rakendada.
"Pragude vahelt läbi lipsanud valenegatiivsete arvu teeb tasa testide odavus – sama inimene võib teha testi kasvõi iga päev."
- Ian Buchan
Samale viitas Liverpooli Ülikooli rahvatervishoiu ja kliinilise informaatika professor Ian Buchan. "Antigeeni-kiirteste laborist väljaspool kasutades püüame kogemuse põhjal kinni umbes 80 protsenti nakatunutest ja suudame märgata neid umbes päeva varem kui PCR-testiga. Pragude vahelt läbi lipsanud valenegatiivsete arvu teeb tasa testide odavus – sama inimene võib teha testi kasvõi iga päev," märkis Buchan. Tulemuse keskmiselt 15 minutiga andvad antigeenitestid maksavad keskmiselt PCR-testidest suurusjärgu võrra vähem.
Argikasutuse kasvuvalud
Teadlased nentisid, et koroonaviiruse tuvastamiseks mõeldud antigeenitestide laiemat kasutamist tavalise elanikkonna hulgas pole põhjalikult uuritud. Esialgsete tulemuste põhjal pole aga mõtet eriliselt muretseda. Näiteks kontrollis Joep Stohr hiljuti kolleegidega, kui hästi said ise proovi võtmise ja tõlgendamisega hakkama 3200 hollandlast.
Enne testi tegemist lasti lugeda neil kasutusjuhendit ja osalised võisid vaadata soovi korral ka õppevideot. Testi tundlikkuse hindamiseks võtsid professionaalid neilt lisaks tavapärase PCR-testi tarbeks ninaneeluproove.
"Erilise väljaõppeta inimeste puhul oli testi tundlikkus tõepoolest väiksem. Kui laboritehnikud-tervishoiutöötajad suutsid avastada kasutatud testiga 95 nakatunut 100-st, siis tavainimeste puhul langes see 80 protsendi kanti. Kohe kindlasti on see aga parem näitaja kui null ja aitab meil nakkusahelaid katkestada," märkis mikrobioloog.
Olulisena leidsid teadlased katse käigus koroonaviirusega nakatunuid, kelle polnud testi tegemise ajal või enne seda COVID-19'ga seostavaid sümptomeid ehk asümptomaatilisi inimesi.
"Kui inimesel on kange himu kiirteste hankida, on tal võimalus riiklikke eeskirju eirata ja osta neid veebist. Seal valitseb praegu aga metsik lääs."
- Rosanna Peeling
Stohri sõnul ei tohiks peljata, et inimesed end kodus endale testidega viga teevad. "Mitte ükski 3000 testitust ei tulnud meile kurtma, et oleks suutnud endal ninas vatitikuga midagi katki torgata. Isegi kui see võimalus on 0,001 protsenti, annab muuta teste veelgi ohutumaks," märkis mikrobioloog. Muu hulgas töötab ta kolleegidega parasjagu vatitikkude kallal, mida ei saaks torgata liiga sügavale.
Rosanna Peeling lisas, et internetikaubanduse tõttu ei saa antigeenitestidest üle ega ümber. Riigis on sundseisus. "Kui inimesel on kange himu neid hankida, on tal võimalus riiklikke eeskirju eirata ja osta neid veebist. Seal valitseb praegu aga metsik lääs ja kuigi edasimüüjad võivad lubada kokku ükskõik mida, pole võimalik tarbijal võimalik lubaduste paikapidavust kontrollida. Mitmel pool on riik seetõttu härjal sarvist haaranud ning standarditele vastavaid kiirteste on võimalik saada tasuta või osta apteegist," leidis professor.
Näiteks on alates 8. märtsist kõigile Saksamaa elanikele saadaval vähemalt üks tasuta koroonaviiruse kiirtest nädalas. Mõnel pool mujal on valmistanud valitsusasutused probleemide ennetamiseks üksikajalikke õppevideoid ja avanud spetsiaalse abiliini.
"Ideaalis peaksid antigeenitestidega saadavad tulemused jõudma poliitikakujundajateni, kes saaksid [...] kavandada suunatumaid piiranguid."
- Ian Buchan
Riigi olulisele rollile viitas ka Ian Buchan. "Ma ei julgustaks kedagi oma käe peal teste netist ostma, vaid see peaks toimuma läbi kohaliku tervishoiusüsteemi või selle abil. Liiatigi ei too see lõhe kellelegi kasu, sest testimise peaeesmärk on teiste ja oma kogukonna aitamine. Ideaalis peaksid antigeenitestidega saadavad tulemused jõudma poliitikakujundajateni, kes saaksid teha nende alusel targemaid otsuseid ja kavandada suunatumaid piiranguid," viitas professor.
Me peame rääkima statistikast...
Heidelbergi Ülikoolihaigla troopilise meditsiini osakonna juht Claudia Denkinger kinnitas, et laiemat pildi vaadates on kiirtestide täpsus võrreldes pandeemia puhkemisele järgnenud kuudega oluliselt paranenud. Märtsi alguses ilmunud töös võttis ta kolleegidega kokku kõik teaduskirjanduses ilmunud antigeenitestide täpsust käsitlenud tööd. Töörühm järeldas 98 andmekogu ja 31 000 proovi põhjal, et testide keskmine tundlikkus on ligi 74 protsenti.
Proovi sümptomite avaldumisega samal nädalal võtmine ja tootjate täpsete juhiste järgmine kergitas täpsust kümnekonna protsendi võrra. Denkinger manitses samas testitootjate lubaduste tõlgendamisel meeles pidama, et need põhinevad ideaaltingimustel tehtud katsetel. Proove võtsid professionaalid.
Lisaks kannatab testide täpsus nii vale hoiustamis - kui ka proovivõtutemperatuuri tõttu. Näiteks hiljuti sakslaste tehtud katsetes lakkasid kuuest testist kaks korralikult töötamast, kui proove võeti nullilähedasel temperatuuril, mis võib külvata segadust eeskätt talvekuudel.
Isegi äärmiselt täpseid antigeeniteste kasutades tuleb meeles pidada, et sõltuvalt üldisest nakatumisfoonist võivad inimesi lisaks eksitada nii valepositiivsed kui ka -negatiivsed tulemused. "Masstestimise puhul ei peaks me väikese nakatumisriski korral valenegatiivsete tulemuste pärast siiski väga palju muretsema, seda juba puhtalt matemaatilistel põhjustel. Võiksime võrrelda seda nakatunute arvuga, kelle me täiendava testimisega kinni püüame," sõnas Rosanna Peeling.
Näitena võib tuua olukorra, kus testitakse 10 000 inimest, kellest on nakatunud 100. Kui toodud osakaal tundub väiksena, siis ka Eesti viimases seireuuringus oli nakatunud koroonaviirusega ligikaudu üks protsent. Kui kasutatava testiga leitakse 80 protsenti nakatunutest, libiseks sõelaaukudest läbi 20 nakatunut.
Kui sama test on 97 protsenti spetsiifiline ehk annab tõese positiivse tulemuse 97 juhul sajast, tuleb 10 000 inimese peale kokku 293 valepositiivset. "Positiivse tulemuse korral peaksime seetõttu inimese saatma tegema kontrolliks kindlasti ka PCR-testi," sõnas Peeling.
Testimise laialdasem mõju
Kõik teadlased kinnitasid, et sage ja laialdane antigeenitestide kasutamine saab olla muude viiruse leviku vähendamise meetmete kõrval vaid üks täiendav lisaabinõu. "Ainuüksi selle abil nakkuskordaja alla ühe viimine nõuaks absurdselt sagedast ja laialdast testimist, mida pole võimalik teha ka puhtpraktilistel põhjustel," märkis Joep Stohr.
"Ainuüksi kiirtestide abil nakkuskordaja alla ühe viimine nõuaks absurdselt sagedast ja laialdast testimist, mida pole võimalik teha ka puhtpraktilistel põhjustel."
- Joep Stohr
Ühe hiljutise analüüsi kohaselt peaks kogu ühiskonna muidu avatuna hoidmiseks testima tervet elanikkonda iga kahe päev tagant. Riigi kõigi nakatunute leidmiseks tuleks testida iga päev kõiki inimesi kaks nädalat järjest.
Ian Buchan lisas, et masstestimine ei pruugi anda kõikjal täpselt samasuguseid tulemusi. Kulunud lausekatkena sõltub palju kohalikest eripäradest, testimise sagedusest, rahvastiku tihedusest, kasutatavast testist ja parasjagu levivast viiruse variandist. Liverpooli näide võib anda tema sõnul masstestimise mõjust siiski üldise aimduse. Novembris kutsuti üles end testima kõiki inimesi, detsembri kampaania käigus paluti teha seda enne poe, restorani jms külastamist. Samas külastas linna selle lõdvemate piirangute tõttu tavapärasest rohkem inimesi.
Kuigi signaal on seetõttu hägune, räägivad saadud tulemuse usaldusväärsuse kasuks suured numbrid. "Kogu selle perioodi vältel tehti 1,7 miljoni kiirtesti ja soovitasime jääda nende põhjal isolatsiooni enam kui 17 000 inimesel. Nad oleksid muidu rõõmsalt ja teadmatuses niisama edasi kõndinud ning viirust levitanud. Bioloogiliselt on seetõttu võimatu, et testimisest polnud kasu," tutvustas Buchan Liverpooli pilootkatse tulemusi.
Rosanna Peeling sõnul pole ühte ja head kõigile sobivat testimissagedust. "Mida sagedamini testida, seda rohkem nakkusjuhtumeid me varakult leiame. Kui sul on võimalik seda üle päeva teha, siis on lausa ideaalne, aga sellega pole mõtet üle piiri minna, kui sa väljas käia või töötad suurema osa ajast värskes õhus," märkis professor.
"Me anname pandeemiast tüdinud ja muserdatud inimesele tagasi lootuse, et neil on oma elu üle mingisugunegi kontroll."
- Ian Buchan
"Lisaks viiruse leviku vähendamisele võiksime mõelda aga ka psühholoogilisele poolele. Me anname pandeemiast tüdinud ja muserdatud inimesele tagasi lootuse, et neil on oma elu üle mingisugunegi kontroll," märkis Buchan. Professor tõi selle ilmestamiseks välja, et kuigi 4. jaanuaril läks Liverpool uuesti lukku, vähenes nõudlus testide järele vaid kümnendiku võrra. Testimiskeskusi külastasid jätkuvalt ka asümptomaatilised inimesed.
Buchan rõhutas selle valguses, et selged sõnumid ja läbimõeldud testimispoliitika on riigi ja rahva vahelise usalduse säilitamiseks üliolulised. | Kiirtest ei päästa riiki koroonast, kuid aitab avada olulisi eluvaldkondi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Negatiivne testitulemus ei anna sulle õigust minna oma vanavanemaid kallistama, tantsida diskoteegis või korraldada oma kodus suuremat sorti joomapidu."
- Joep Stohr
"Negatiivne testitulemus ei anna sulle õigust minna oma vanavanemaid kallistama, tantsida diskoteegis või korraldada oma kodus suuremat sorti joomapidu. Need pole selleks piisavalt ideaalsed, kuid iga nakatunu, kelle me nende abil tänavatelt ära saame, aitab piirata viiruse levikut ja ennetada tõsisemaid haigusjuhtumeid," sõnas Joep Stohr, Tilburgi Elisabeth-TweeStedeni haigla meditsiiniline mikrobioloog.
Stohr pole oma arvamusega üksi. Möödunud aasta septembris tegi antikeha- ja antigeenitestide osas kannapöörde Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Kui varem hindas organisatsioon neid liiga ebatäpseks ja hoiatas riike immunogeeniliste testides kasutamise eest, siis nüüd on need WHO silmis odav ja kiire võimalus avastada kõige nakkusohtlikumaid viirusekandjaid. Eeldusena peab olema uue soovituse kohaselt võimalik avastada nendega vähemalt neli viiendikku nakatunutest.
Muu hulgas WHO-d nõustav Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli rahvusvahelise diagnostika keskuse direktor Rosanna Peeling põhjendas kursimuutust kahe asjaoluga. "Taipasime, et mõnedel inimestel võtab tervenemise järel viiruse pärilikkusainest vabanemine nädalaid ja isegi kuid. Nad annavad positiivse proovi, kuid tegelikult nad teisi ei nakata," sõnas professor. Antigeenitestidega otsitakse seevastu proovidest viiruse valmistatud valke. Kuna valgud lagunevad kiiremini, viitavad need hiljutisele nakkusele.
Nakatunute arvu kasv tõi välja teisegi probleemi. "Mitmete riikide testimissüsteem ei pea võimalike nakatunutega sammu. Kuigi põhimõtteliselt saab molekulaarse (PCR-)testi tulemuse teada kahe tunniga, ulatus mõnel pool ootejärjekord nädalani. Kogu selle aja jooksul peavad olema inimesed eneseisolatsioonis ja võivad jõuda haiguse juba poolenisti läbi põdeda," lisas Peeling.
Professori sõnul pole mõtet ajada hädaolukorras taga ainult meditsiinilist täpsust. Loeb ka see, kas või kui laialdaselt saab mõnda abinõud rakendada.
"Pragude vahelt läbi lipsanud valenegatiivsete arvu teeb tasa testide odavus – sama inimene võib teha testi kasvõi iga päev."
- Ian Buchan
Samale viitas Liverpooli Ülikooli rahvatervishoiu ja kliinilise informaatika professor Ian Buchan. "Antigeeni-kiirteste laborist väljaspool kasutades püüame kogemuse põhjal kinni umbes 80 protsenti nakatunutest ja suudame märgata neid umbes päeva varem kui PCR-testiga. Pragude vahelt läbi lipsanud valenegatiivsete arvu teeb tasa testide odavus – sama inimene võib teha testi kasvõi iga päev," märkis Buchan. Tulemuse keskmiselt 15 minutiga andvad antigeenitestid maksavad keskmiselt PCR-testidest suurusjärgu võrra vähem.
Argikasutuse kasvuvalud
Teadlased nentisid, et koroonaviiruse tuvastamiseks mõeldud antigeenitestide laiemat kasutamist tavalise elanikkonna hulgas pole põhjalikult uuritud. Esialgsete tulemuste põhjal pole aga mõtet eriliselt muretseda. Näiteks kontrollis Joep Stohr hiljuti kolleegidega, kui hästi said ise proovi võtmise ja tõlgendamisega hakkama 3200 hollandlast.
Enne testi tegemist lasti lugeda neil kasutusjuhendit ja osalised võisid vaadata soovi korral ka õppevideot. Testi tundlikkuse hindamiseks võtsid professionaalid neilt lisaks tavapärase PCR-testi tarbeks ninaneeluproove.
"Erilise väljaõppeta inimeste puhul oli testi tundlikkus tõepoolest väiksem. Kui laboritehnikud-tervishoiutöötajad suutsid avastada kasutatud testiga 95 nakatunut 100-st, siis tavainimeste puhul langes see 80 protsendi kanti. Kohe kindlasti on see aga parem näitaja kui null ja aitab meil nakkusahelaid katkestada," märkis mikrobioloog.
Olulisena leidsid teadlased katse käigus koroonaviirusega nakatunuid, kelle polnud testi tegemise ajal või enne seda COVID-19'ga seostavaid sümptomeid ehk asümptomaatilisi inimesi.
"Kui inimesel on kange himu kiirteste hankida, on tal võimalus riiklikke eeskirju eirata ja osta neid veebist. Seal valitseb praegu aga metsik lääs."
- Rosanna Peeling
Stohri sõnul ei tohiks peljata, et inimesed end kodus endale testidega viga teevad. "Mitte ükski 3000 testitust ei tulnud meile kurtma, et oleks suutnud endal ninas vatitikuga midagi katki torgata. Isegi kui see võimalus on 0,001 protsenti, annab muuta teste veelgi ohutumaks," märkis mikrobioloog. Muu hulgas töötab ta kolleegidega parasjagu vatitikkude kallal, mida ei saaks torgata liiga sügavale.
Rosanna Peeling lisas, et internetikaubanduse tõttu ei saa antigeenitestidest üle ega ümber. Riigis on sundseisus. "Kui inimesel on kange himu neid hankida, on tal võimalus riiklikke eeskirju eirata ja osta neid veebist. Seal valitseb praegu aga metsik lääs ja kuigi edasimüüjad võivad lubada kokku ükskõik mida, pole võimalik tarbijal võimalik lubaduste paikapidavust kontrollida. Mitmel pool on riik seetõttu härjal sarvist haaranud ning standarditele vastavaid kiirteste on võimalik saada tasuta või osta apteegist," leidis professor.
Näiteks on alates 8. märtsist kõigile Saksamaa elanikele saadaval vähemalt üks tasuta koroonaviiruse kiirtest nädalas. Mõnel pool mujal on valmistanud valitsusasutused probleemide ennetamiseks üksikajalikke õppevideoid ja avanud spetsiaalse abiliini.
"Ideaalis peaksid antigeenitestidega saadavad tulemused jõudma poliitikakujundajateni, kes saaksid [...] kavandada suunatumaid piiranguid."
- Ian Buchan
Riigi olulisele rollile viitas ka Ian Buchan. "Ma ei julgustaks kedagi oma käe peal teste netist ostma, vaid see peaks toimuma läbi kohaliku tervishoiusüsteemi või selle abil. Liiatigi ei too see lõhe kellelegi kasu, sest testimise peaeesmärk on teiste ja oma kogukonna aitamine. Ideaalis peaksid antigeenitestidega saadavad tulemused jõudma poliitikakujundajateni, kes saaksid teha nende alusel targemaid otsuseid ja kavandada suunatumaid piiranguid," viitas professor.
Me peame rääkima statistikast...
Heidelbergi Ülikoolihaigla troopilise meditsiini osakonna juht Claudia Denkinger kinnitas, et laiemat pildi vaadates on kiirtestide täpsus võrreldes pandeemia puhkemisele järgnenud kuudega oluliselt paranenud. Märtsi alguses ilmunud töös võttis ta kolleegidega kokku kõik teaduskirjanduses ilmunud antigeenitestide täpsust käsitlenud tööd. Töörühm järeldas 98 andmekogu ja 31 000 proovi põhjal, et testide keskmine tundlikkus on ligi 74 protsenti.
Proovi sümptomite avaldumisega samal nädalal võtmine ja tootjate täpsete juhiste järgmine kergitas täpsust kümnekonna protsendi võrra. Denkinger manitses samas testitootjate lubaduste tõlgendamisel meeles pidama, et need põhinevad ideaaltingimustel tehtud katsetel. Proove võtsid professionaalid.
Lisaks kannatab testide täpsus nii vale hoiustamis - kui ka proovivõtutemperatuuri tõttu. Näiteks hiljuti sakslaste tehtud katsetes lakkasid kuuest testist kaks korralikult töötamast, kui proove võeti nullilähedasel temperatuuril, mis võib külvata segadust eeskätt talvekuudel.
Isegi äärmiselt täpseid antigeeniteste kasutades tuleb meeles pidada, et sõltuvalt üldisest nakatumisfoonist võivad inimesi lisaks eksitada nii valepositiivsed kui ka -negatiivsed tulemused. "Masstestimise puhul ei peaks me väikese nakatumisriski korral valenegatiivsete tulemuste pärast siiski väga palju muretsema, seda juba puhtalt matemaatilistel põhjustel. Võiksime võrrelda seda nakatunute arvuga, kelle me täiendava testimisega kinni püüame," sõnas Rosanna Peeling.
Näitena võib tuua olukorra, kus testitakse 10 000 inimest, kellest on nakatunud 100. Kui toodud osakaal tundub väiksena, siis ka Eesti viimases seireuuringus oli nakatunud koroonaviirusega ligikaudu üks protsent. Kui kasutatava testiga leitakse 80 protsenti nakatunutest, libiseks sõelaaukudest läbi 20 nakatunut.
Kui sama test on 97 protsenti spetsiifiline ehk annab tõese positiivse tulemuse 97 juhul sajast, tuleb 10 000 inimese peale kokku 293 valepositiivset. "Positiivse tulemuse korral peaksime seetõttu inimese saatma tegema kontrolliks kindlasti ka PCR-testi," sõnas Peeling.
Testimise laialdasem mõju
Kõik teadlased kinnitasid, et sage ja laialdane antigeenitestide kasutamine saab olla muude viiruse leviku vähendamise meetmete kõrval vaid üks täiendav lisaabinõu. "Ainuüksi selle abil nakkuskordaja alla ühe viimine nõuaks absurdselt sagedast ja laialdast testimist, mida pole võimalik teha ka puhtpraktilistel põhjustel," märkis Joep Stohr.
"Ainuüksi kiirtestide abil nakkuskordaja alla ühe viimine nõuaks absurdselt sagedast ja laialdast testimist, mida pole võimalik teha ka puhtpraktilistel põhjustel."
- Joep Stohr
Ühe hiljutise analüüsi kohaselt peaks kogu ühiskonna muidu avatuna hoidmiseks testima tervet elanikkonda iga kahe päev tagant. Riigi kõigi nakatunute leidmiseks tuleks testida iga päev kõiki inimesi kaks nädalat järjest.
Ian Buchan lisas, et masstestimine ei pruugi anda kõikjal täpselt samasuguseid tulemusi. Kulunud lausekatkena sõltub palju kohalikest eripäradest, testimise sagedusest, rahvastiku tihedusest, kasutatavast testist ja parasjagu levivast viiruse variandist. Liverpooli näide võib anda tema sõnul masstestimise mõjust siiski üldise aimduse. Novembris kutsuti üles end testima kõiki inimesi, detsembri kampaania käigus paluti teha seda enne poe, restorani jms külastamist. Samas külastas linna selle lõdvemate piirangute tõttu tavapärasest rohkem inimesi.
Kuigi signaal on seetõttu hägune, räägivad saadud tulemuse usaldusväärsuse kasuks suured numbrid. "Kogu selle perioodi vältel tehti 1,7 miljoni kiirtesti ja soovitasime jääda nende põhjal isolatsiooni enam kui 17 000 inimesel. Nad oleksid muidu rõõmsalt ja teadmatuses niisama edasi kõndinud ning viirust levitanud. Bioloogiliselt on seetõttu võimatu, et testimisest polnud kasu," tutvustas Buchan Liverpooli pilootkatse tulemusi.
Rosanna Peeling sõnul pole ühte ja head kõigile sobivat testimissagedust. "Mida sagedamini testida, seda rohkem nakkusjuhtumeid me varakult leiame. Kui sul on võimalik seda üle päeva teha, siis on lausa ideaalne, aga sellega pole mõtet üle piiri minna, kui sa väljas käia või töötad suurema osa ajast värskes õhus," märkis professor.
"Me anname pandeemiast tüdinud ja muserdatud inimesele tagasi lootuse, et neil on oma elu üle mingisugunegi kontroll."
- Ian Buchan
"Lisaks viiruse leviku vähendamisele võiksime mõelda aga ka psühholoogilisele poolele. Me anname pandeemiast tüdinud ja muserdatud inimesele tagasi lootuse, et neil on oma elu üle mingisugunegi kontroll," märkis Buchan. Professor tõi selle ilmestamiseks välja, et kuigi 4. jaanuaril läks Liverpool uuesti lukku, vähenes nõudlus testide järele vaid kümnendiku võrra. Testimiskeskusi külastasid jätkuvalt ka asümptomaatilised inimesed.
Buchan rõhutas selle valguses, et selged sõnumid ja läbimõeldud testimispoliitika on riigi ja rahva vahelise usalduse säilitamiseks üliolulised.
### Response:
Kiirtest ei päästa riiki koroonast, kuid aitab avada olulisi eluvaldkondi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Komisoni president Ursula von der Leyen on sõnastanud, et kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. 1996. aasta Tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu "kes hiljaks jääb, see ilma jääb". Sellise eluterve suhtumisega peaksime lähenema ka rohepöördele, mida Läänemere ohustatud liigi järgi võiks koduselt kutsuda ka Viigrihüppeks," rääkis Kallas.
Peaminister kinnitas, et valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduvana kirjutamist Euroopa kliimaseadusse. "Me toetame sellist eesmärki ka Eestile ning algatasime äsja ka keskkonnavaldkonna arengukava koostamise. Järgmise kahe kuu jooksul ootame nii Euroopa Komisjoni kui ka Eesti enda mõjuhinnangut, kuidas on 55 protsendi heite vähendamine saavutatav," ütles ta.
Kallas rääkis, et Euroopa Liidu alanud seitsmeaastases eelarveperioodis on Eestile ette nähtud suurusjärgus 3,3 miljardit eurot kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks ning lisas, et valitsus kavatseb tegutseda selle nimel, et suurendada Eestis keskkonnasõbralikku ja teadmistemahukat tööstust.
"Usun, et panite tähele, et äsja teatas Volvo, et on 2030. aastal täielikult elektriautode tootja, ning Tallinnasse tarkvarakeskuse loonud Volkswagen, et on 2030. aastal IT-ettevõte. Kui liikuvuse efektiivsuse põhilisteks väljakutseteks on ümbritseva keskkonna tajumine, digitaalne aju ja tarkvara ning energia talletamine, siis on Eestil Bolti, Auvetechi, Skeletoni, Harju Elektri, Elcogeni, PowerUPi ja teiste kõrgtehnoloogiliste ettevõtete näol olemas juba märkimisväärne jalajälg niinimetatud autotööstuses. Tunnustan meie ülikoole selle teadmusbaasi ladumise eest, aga ka Elcogeni äsjast otsust rajada Eestisse kütuseelementide tootmise tehas. Valitsus seisab kindlasti selle eest, et meil oleks sellist tarka ja rohelist tööstustootmist rohkem," rääkis peaminister.
Kuna rohepööre tähendab suuresti puhtama energia kasutuselevõttu, on praeguse valitsuse otsus "taanduda rahva raha eest põlevkivienergia eelisarendamisest lõpuks ometi käima tõmmanud arutelu erinevate uute võimaluste ja tehnoloogiate üle", ütles Kallas. "Eesti sees tähendab selline pööre käegakatsutavas tulevikus energiatootmise nihkumist idast läände, maalt merele ja kivist tuule suunas. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on öelnud, et energiatootmise tulevik on tuulik tagaõues. See mõtteviis näib meile vist sama võõras kui arvutiklass 1990. aastal, aga kui me midagi sellest ajastust õppisime, siis seda, et küsimus ei ole tehnoloogias, vaid ennekõike meie enda hoiakutes," ütles ta.
Kallas tunnustas eelmisi valitsusi Eesti energiasüsteemi Kesk-Euroopaga ühendamiseks vajaliku rahastuse tagamise ning ettevalmistuste eest ning avaldas lootust, et Eesti-Läti ühine meretuule arendamise algatus kannab 2030. aastaks vilja.
Kallas kinnitas oma kõnes, et Eesti soovib kuuluda Euroopa Liidu tuumikusse, ta käsitles ka koroonakriisi, digipööret, EL-i uut eelarvet ning kriisist väljumiseks moodustatud täiendavatel fondide kasutamist. | Kallas kutsus käivitama Viigrihüpet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Komisoni president Ursula von der Leyen on sõnastanud, et kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. 1996. aasta Tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu "kes hiljaks jääb, see ilma jääb". Sellise eluterve suhtumisega peaksime lähenema ka rohepöördele, mida Läänemere ohustatud liigi järgi võiks koduselt kutsuda ka Viigrihüppeks," rääkis Kallas.
Peaminister kinnitas, et valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduvana kirjutamist Euroopa kliimaseadusse. "Me toetame sellist eesmärki ka Eestile ning algatasime äsja ka keskkonnavaldkonna arengukava koostamise. Järgmise kahe kuu jooksul ootame nii Euroopa Komisjoni kui ka Eesti enda mõjuhinnangut, kuidas on 55 protsendi heite vähendamine saavutatav," ütles ta.
Kallas rääkis, et Euroopa Liidu alanud seitsmeaastases eelarveperioodis on Eestile ette nähtud suurusjärgus 3,3 miljardit eurot kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks ning lisas, et valitsus kavatseb tegutseda selle nimel, et suurendada Eestis keskkonnasõbralikku ja teadmistemahukat tööstust.
"Usun, et panite tähele, et äsja teatas Volvo, et on 2030. aastal täielikult elektriautode tootja, ning Tallinnasse tarkvarakeskuse loonud Volkswagen, et on 2030. aastal IT-ettevõte. Kui liikuvuse efektiivsuse põhilisteks väljakutseteks on ümbritseva keskkonna tajumine, digitaalne aju ja tarkvara ning energia talletamine, siis on Eestil Bolti, Auvetechi, Skeletoni, Harju Elektri, Elcogeni, PowerUPi ja teiste kõrgtehnoloogiliste ettevõtete näol olemas juba märkimisväärne jalajälg niinimetatud autotööstuses. Tunnustan meie ülikoole selle teadmusbaasi ladumise eest, aga ka Elcogeni äsjast otsust rajada Eestisse kütuseelementide tootmise tehas. Valitsus seisab kindlasti selle eest, et meil oleks sellist tarka ja rohelist tööstustootmist rohkem," rääkis peaminister.
Kuna rohepööre tähendab suuresti puhtama energia kasutuselevõttu, on praeguse valitsuse otsus "taanduda rahva raha eest põlevkivienergia eelisarendamisest lõpuks ometi käima tõmmanud arutelu erinevate uute võimaluste ja tehnoloogiate üle", ütles Kallas. "Eesti sees tähendab selline pööre käegakatsutavas tulevikus energiatootmise nihkumist idast läände, maalt merele ja kivist tuule suunas. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on öelnud, et energiatootmise tulevik on tuulik tagaõues. See mõtteviis näib meile vist sama võõras kui arvutiklass 1990. aastal, aga kui me midagi sellest ajastust õppisime, siis seda, et küsimus ei ole tehnoloogias, vaid ennekõike meie enda hoiakutes," ütles ta.
Kallas tunnustas eelmisi valitsusi Eesti energiasüsteemi Kesk-Euroopaga ühendamiseks vajaliku rahastuse tagamise ning ettevalmistuste eest ning avaldas lootust, et Eesti-Läti ühine meretuule arendamise algatus kannab 2030. aastaks vilja.
Kallas kinnitas oma kõnes, et Eesti soovib kuuluda Euroopa Liidu tuumikusse, ta käsitles ka koroonakriisi, digipööret, EL-i uut eelarvet ning kriisist väljumiseks moodustatud täiendavatel fondide kasutamist.
### Response:
Kallas kutsus käivitama Viigrihüpet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Online -formaat lubas läbi vaadata päris suure hulga (mul tuli kokku 45 filmi) ja olgu siinne formaat tunnustuseks tänavusele kvaliteedile, mis Berliini tavatasemega võrreldes keeras tõesti võimsuse 11 peale. Suurte nimede puudumine, tundub, tuli ka kasuks, sest esile pääsesid päris paljud filmid, millel oleks ehk staarnäitlejate ja – lavastajate suure varju tagant raske silma jääda.
Piirdusin siin pikkade filmidega, kuigi ka lühifilmi-Kuldkaru laureaat "Onu Tudor" oleks esikümnes oma koha välja teeninud. Sellest kirjutasin pikemalt eraldi.
1. "Mida ma näeme, kui me vaatame taevasse?" ("What Do We See When We Look at the Sky?" / "Ras vkhedavt, rodesac cas vukurebt?")
Režissöör: Aleksandre Koberidze
Gruusia
Rahvusvaheline võistlusprogramm (FIRPESCI auhind)
Kuna ma olin režissööri Aleksandr Koberidzet näinud paar päeva varem üsnagi kohutava nn marksistliku vampiirikomöödia "Vereimejad" peaosas, oli mul võrdlemisi keeruline end veenda vaatama sama mehe lavastatud kahe ja poole tunnist filmi vaatama. Selle vahele jätmine oleks aga olnud jäme viga, sest Koberidze kodulinnas Kutaisis ekslev muinasjutt oli festivali kõige suurem elamus.
"Mida ma näeme, kui me vaatame taevasse?" Autor/allikas: Faraz Fesharaki/DFFB
Poiss ja tüdruk kohtuvad, aga neile pandud needus tähendab seda, et hommikuks on muutunud mõlema välimus ja kohtingule minnes ei tunne nad teineteist enam ära. See on filmi avakäik ja sealt edasi rännatakse kõrvalliinidega siia-sinna ning rütmi ära tabades on film täiesti vastupandamatu, ilus ja maagiline, peegeldades ühtviisi nii Jodorowskyt kui Iosselianit, ja muidugi näpuotsaga midagi sellist, mis on täiesti oma. Tahaks lihtsalt grusiinide kohta taas öelda, et "mõned ikka oskavad". Oleme ju oma rahvusliku suurima tähelennu samuti neile võlgu...
2. "Kohatu kepp ehk meeletu porno" ("Bad Luck Banging or Loony Porn" / "Babardeala cu bucluc sau porno balamuc")
Režissöör: Radu Jude
Rumeenia
Rahvusvaheline võistlusprogramm (Kuldkaru)
Esiteks pakkus Radu Jude oma uue filmiga huvitavat meelelahutust kõigile, kes selle hullumeelse filmi pealkirja tõlkida püüdsid (ei tahaks unustada ka Hendrik Alla varianti "Peesse keeratud panemine ehk lolliporno"). Teiseks eraldas täiesti professionaalselt terad sõkaldest väga raju pornograafilise avastseeniga, mis endast pidulikumalt mõtlevad inimesed ilmselt eemale peletas, et siis rääkida üks kaasaegne mõistulugu (nagu neid Rumeenia filmis ikka ette tuleb).
Kõnealuse video naispeaosas on üks õpetajanna ja kui video lekib, hakkab ta enda õigusi kaitsma nii lastevanemate kui kolleegide ja muude ametnike ees. Siin on virvendusi nii Cristi Puiu "Sieranevadast" kui Cristian Mungiu "Lõpetamisest", aga kõige rohkem on see film ikkagi Radu Jude moodi, sest Jude on kolme viimase mängufilmiga ajanud mingit päris oma rida. "Ma ei hooli sellest, kui läheme ajalukku barbaritena" (2018), "Suurte tähtedega" ("Uppercase Print", 2020) ja nüüd see käesolev film torkavad kõik valusalt Rumeenia autoritaarsesse lähiajalukku, ühendades selle tänase inimliku lauslollusega, ja valides loo rääkimiseks ülistiliseeritud, tingliku stiili, mis on intellektuaalselt nõudlik ja kohati võrdlemisi raske vaadata. Kas need on ka Jude parimad filmid, on maitse asi, aga need on küll täiesti tema filmid.
"Kohatu kepp ehk meeletu porno" Autor/allikas: Silviu Ghetie / Micro Film
Kaameratöö on siin super, stseenide vormistus tihti selline, et kaamera ujub stseenis nii enne kui pärast tegevust kuskile kõrvale, et näidata kaasaja Rumeenia olustikku just nii ajuvabana, kui see on. Ettearvamatu ja absurdne ühiskonnakriitiline jazz – väärt teist kohta.
3. "Jeesus Egon Kristus" ("Jesus Egon Christus" / "Jesus Egon Christ")
Režissöörid: David Vajda, Saša Vajda
Saksamaa
Saksa kino perspektiivid
Saksa filmile pühendatud alaprogrammist tuli ootamatult rabav film, seda enam, et vaid viiekümneminutine debüüt. Isehakanud pastor on ühes sotsiaalabikeskuses koondanud enda ümber narkomaanidest ja vaimuhaigetest koosneva koguduse, kellele ta jutlustab jumalariiki ja paremat elu. Varsti aga hakkab värskelt liitunud tugeva vaimupuudega Egon järjekindlalt väitma, et ta peab kõnelusi Jeesusega.
"Jeesus Egon Kristus" Autor/allikas: vajda film UG
Stiil on siin puhas cinema verite, tegelaskujude, rollide ja pärisinimeste vahe imeõhuke, vahel olematu, osad astuvad üles oma nime all, suur osa filmist tundub olevat improvisatsiooniline. Selline teos, mille tegemise käigus ilmselt polnud võimalik lõpuni ette näha, mis saab. Ja vaadateski mõjub see ulm samamoodi.
4. "Sotsiaalne hügieen" ("Social Hygiene" / "Hygiene sociale")
Denis Cote
Kanada
Encounters (Parim režissöör, ex aequo)
Denis Cote on arthouse -friikidele alati kindel panus. Ikka ja jälle tundub ta justkui kaht senti kokku hõõrudes paljast õhust välja võluvat filme, mis ei olegi pealtnäha millestki ja kus ei toimu midagi, aga on tõelised kunstiteosed, mis pärast vaatamist enam naljalt ei unune. Autori sõnul on ta Quebeci kohaliku filmitööstuse silmis nagu mingi kummaline loom, kellest aru ei saada, sest mis mõttes on nii, et teised pungestavad staaride ja suurte eelarvetega korralikke filme teha ja iga kord on Cote jälle ainsana A-kategooria festivalide programmis figureerimas mingi põlve otsas tehtud etüüdiga.
"Sotsiaalne hügieen" Autor/allikas: Lou Scamble
"Sotsiaalne hügieen" on jälle täiesti võluv. Terve film koosneb põhimõtteliselt liikumatu kaameraga üles filmitud dialoogidest literaat-dändi Antonini ja rea inimeste vahel, kelle hulgas on nii naisi kui võlausaldajaid. "Sotsiaalne hügieen" on suutnud koroonaaja suutnud keerata piirangutest inspireeritud teoseks, kus tekst tantsiskleb kõrgklassi kõnepruuki kasutades ja samas pilades. Ja kui hakkab tunduma, et pildis ei toimu midagi, siis vaadake seda, kuidas loomulik valgus stseenides muutub. Film nagu värske tuulehoog.
5. "Tasakaal" ("A Balance" / "Yuko No Tenbin")
Režissöör: Yujiro Harumoto
Jaapan
Panorama
Kui kõik eelnevad filmid on olnud raju isikupärase stiiliga mitmeti erakordsed filmid, siis "Tasakaal" on märksa diskreetsem ja töötab mingil vaiksemal moel. Struktuurilt ehk meenutab "Tasakaal" aga pigem Iraani kino, sest hakatakse lahkama tõde, mis lähemal vaatlusel kipub muutuma ja eest ära libisema.
"Tasakaal" Autor/allikas: Eigakobo Harugumi
Sümboolse tõekandjana on siin peaosas naisdokumentalist Yuko, kes hakkab uurima õpetaja ja õpilase armusuhet, mis tõi kaasa meediaskandaali ja kaksikenesetapu. Teledokki tehes küsitleb Yuko kõiki asjaosalisi, ja saab teada rohkem, kui vaja oleks nii talle, ta kolleegidele kui ka telejaamale, kes läks enda arvates tellima lihtsat mustvalget lugu, millel on selge moraal. Lisaks tuleb päevavalgele üks šokeeriv saladus Yuko eraelust, mis muudab tel juhtumi edasi uurimise äärmiselt keeruliseks. Kihiline ja intrigeerivalt ebaselge moraaliga teos, kus keskseks teemaks tasakaal erinevate tõeversioonide vahel.
6. "Härra Bachmann ja tema klass" ("Mr. Bachmann and His Class" / "Herr Bachmann und seine Klasse")
Režissöör: Maria Speth
Saksamaa
Rahvusvaheline võistlusprogramm (Hõbekaru – Jury Prize (III auhind))
Põhjendatud küsimus, miks peaks vaatama kolme ja poole tunnist saksakeelset dokki mingist kooliõpetajast leiab filmi lõpuks veendunud vastuse, et seda võiksid vaadata kõik. Sest härra Bachmann pole mingi tavaline õpetaja, keda kammitseks igal sammul hea tava ja ühiskondlikud normid, vaid ta on nagu päris inimene, ja ainult sellisena ongi võimalik saada mingit kontakti selle multikulti-segasummasuvilaga, kellest koosneb tema juhitav kooliklass.
"Härra Bachmann ja tema klass" Autor/allikas: Madonnen Film
Kõigi nende sisserännanud perede ajaloos on mingid traumaatilised juhtumid ja potentsiaalne soodumus allakäiguks, nii et Bachmanni roll on raske, aga ta saab sellega suurepäraselt hakkama. Nagu ütles üks tuttav kriitik: "Oleks mul olnud rohkem selliseid õpetajaid".
7. "Õnne- ja fantaasiaratas" ("Wheel of Fortune and Fantasy" / "Guzen to sozo")
Režissöör: Ryusuke Hamaguchi
Jaapan
Rahvusvaheline võistlusprogramm (Hõbekaru – Grand Jury Prize (II auhind))
Ryusuke Hamaguchi eelmist teost "Asako I & II" ma ei suutnud välja kannatada (äkki peaks nüüd uuesti vaatama?), aga "Õnne ja -fantaasiaratas" on haarav ja väga kirjanduslik lühifilmide põimik, kus keskmes on allasurutud tunded ja varjatud identiteet.
"Õnne- ja fantaasiaratas" Autor/allikas: Neopa/Fictive
Kolm episoodi naistest erinevates suhtesituatsioonides on väga värske tekstiga ja huvitavate pööretega, ilma liigselt draamat paisutamata. Niimoodi delikaatsel jaapani moel aetakse asja.
8. "Mets – ma näen sind kõikjal" ("Forest – I See You Everywhere" / "Rengeteg – mindenhol latlak")
Režissöör: Bence Fliegauf
Ungari
Rahvusvaheline võistlusprogramm (Parim kõrvaosatäitja, Lilla Kizlinger)
Kellel mingil põhjusel nägemata Fliegaufi eelmine film "Lily Lane", siis proovige see viga parandada. "Mets" on väga hea koht, kust edasi minna, ja see sarnaneb mõneti ka eelmise Jaapani filmiga. Seitse lühivinjetti suhete teemadel, väga otsekohese, tihti ebamugava tekstiga, aga siin ei ole erinevalt eelmisest eriti mingit kinematograafilisust – üksnes halastamatult lähedal asuva käsikaameraga üles võetud ebamugavus ja pinge.
"Mets – ma näen sind kõikjal"
Ikka hirmus asi, kui inimesed lõpuks oma vaikimisi kokkulepetest enam kinni ei pea ja hakkavad üksteisele tõtt ütlema.
9. "Azor"
Režissöör: Andreas Montana
Argentiina
Encounters
Ladina-Ameerika totalitaarsete režiimide tänuväärsel teemal on tehtud terve rida häid filme, lisame loetellu siis "Azori", kus Šveitsi pankur Yvan De Wiel läheb sõjaväelise diktatuuri puhkemise päevil Buenos Airesesse, et vaadata, kuhu on jäänud tema kaotsiläinud äripartner ja mis on saanud reast rikastest klientidest.
"Azor"
Ettevaatlikult uue elukorralduse lainetes loovides proovib De Wiel aru saada, mis mängu tuleb mängida, sest kõik räägivad ainult mingis mõistukõnes täis hirmu ja ettevaatust. Kõik tunduvad olevat kõigega – kaasa arvatud ta enda eluga – rohkem kursis kui De Wiel, aga tasahilju biiti tabades hakkab ka šveitslane kaasa mängima ja tegema valikuid, mida ta Argentiinasse jõudes poleks ehk isegi kaalunud.
Tasa hiiliv film täis salapära ja kõhedust. Jällegi muljetavaldav debüüt.
10. "Maitse" ("Taste" / "Vi")
Režissöör: Le Bao
Vietnam
Encounters (Žürii eriauhind)
Nigeeria jalgpallur vigastab jalga ja lastakse lahti. Elumere lained kipuvad meest üle parda pühkima, seepärast asutab ta koos nelja samas olukorras Vietnami naisega kommuuni, kus elatakse igapäevast elu. Kui see kirjeldus kõlab üksluiselt, siis päris filmiga võrreldes on see kirjeldus tõeline märul. "Maitses" on kõik maha keeratud – tegevus ja selle selgitamine, dialoogi on vaid paiguti, tegelaste miimika olematu ja liikumine nn märgist märgini.
"Maitse" Autor/allikas: E&W Films, Le Bien Pictures, Deuxième Ligne Films, Petit Film, Senator Film Produktion
Väga raske on süžeepöördeid jälgida, aga polegi vaja, kui lihtsalt piirduda selle jälgimisega, kuidas see film on üles võetud. Millised kaadrikompositsioonid, värvilahendused, detailid. Ja kõik eelpool kirjeldatud puine esteetika on loomulikult täiesti taotluslik kunstiline võte. Nulleelarvega tehtud lugu tundub olevat, nii et raha puudumine ei pruugi kujutlusvõime olemasolul olla mingiks takistuseks.
11. "Kuuekümne esimese hirmus" ("The Scary of Sixty-First")
Režissöör: Dasha Nekrasova
USA
Encounters
Õudukaid oli Berliinis mitmeid, aga silma jäi ennekõike just see USA noorte tšikkide paugutamine. See film on täielik retro-tripp ja laenatakse absoluutselt kõike kokku, aga maitsekalt. Tulemus on selline, nagu vaataks salaja üht korralikku video nasty 't neljandat korda ümber lindistatud videokassetilt.
"Kuuekümne esimese hirmus" Autor/allikas: Stag Pictures
Lugu algab nagu "Rosemary's Baby" – kõhe korter kõhedas majas ja imelikud külalised. Hoogu annab aga kaasaegne teema, kus segunevad QAnon, pizzagate ja Jeffrey Epsteini vaim üheks hirmsaks ja eriti stiilseks looks satanistidest, pedofiilidest ja Ameerikast. Olgu siis sellele filmile ära teenitud mu isikliku top-10 special mention. Dasha Nekrasova, Madeline Quinn ja Betsey Brown jagavad omavahel lavastaja- ja stsenaristirolli ja filmi kolm peaosa. Dark girl power. | Tristan Priimägi. Berliini filmifestivali 11 parimat linateost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Online -formaat lubas läbi vaadata päris suure hulga (mul tuli kokku 45 filmi) ja olgu siinne formaat tunnustuseks tänavusele kvaliteedile, mis Berliini tavatasemega võrreldes keeras tõesti võimsuse 11 peale. Suurte nimede puudumine, tundub, tuli ka kasuks, sest esile pääsesid päris paljud filmid, millel oleks ehk staarnäitlejate ja – lavastajate suure varju tagant raske silma jääda.
Piirdusin siin pikkade filmidega, kuigi ka lühifilmi-Kuldkaru laureaat "Onu Tudor" oleks esikümnes oma koha välja teeninud. Sellest kirjutasin pikemalt eraldi.
1. "Mida ma näeme, kui me vaatame taevasse?" ("What Do We See When We Look at the Sky?" / "Ras vkhedavt, rodesac cas vukurebt?")
Režissöör: Aleksandre Koberidze
Gruusia
Rahvusvaheline võistlusprogramm (FIRPESCI auhind)
Kuna ma olin režissööri Aleksandr Koberidzet näinud paar päeva varem üsnagi kohutava nn marksistliku vampiirikomöödia "Vereimejad" peaosas, oli mul võrdlemisi keeruline end veenda vaatama sama mehe lavastatud kahe ja poole tunnist filmi vaatama. Selle vahele jätmine oleks aga olnud jäme viga, sest Koberidze kodulinnas Kutaisis ekslev muinasjutt oli festivali kõige suurem elamus.
"Mida ma näeme, kui me vaatame taevasse?" Autor/allikas: Faraz Fesharaki/DFFB
Poiss ja tüdruk kohtuvad, aga neile pandud needus tähendab seda, et hommikuks on muutunud mõlema välimus ja kohtingule minnes ei tunne nad teineteist enam ära. See on filmi avakäik ja sealt edasi rännatakse kõrvalliinidega siia-sinna ning rütmi ära tabades on film täiesti vastupandamatu, ilus ja maagiline, peegeldades ühtviisi nii Jodorowskyt kui Iosselianit, ja muidugi näpuotsaga midagi sellist, mis on täiesti oma. Tahaks lihtsalt grusiinide kohta taas öelda, et "mõned ikka oskavad". Oleme ju oma rahvusliku suurima tähelennu samuti neile võlgu...
2. "Kohatu kepp ehk meeletu porno" ("Bad Luck Banging or Loony Porn" / "Babardeala cu bucluc sau porno balamuc")
Režissöör: Radu Jude
Rumeenia
Rahvusvaheline võistlusprogramm (Kuldkaru)
Esiteks pakkus Radu Jude oma uue filmiga huvitavat meelelahutust kõigile, kes selle hullumeelse filmi pealkirja tõlkida püüdsid (ei tahaks unustada ka Hendrik Alla varianti "Peesse keeratud panemine ehk lolliporno"). Teiseks eraldas täiesti professionaalselt terad sõkaldest väga raju pornograafilise avastseeniga, mis endast pidulikumalt mõtlevad inimesed ilmselt eemale peletas, et siis rääkida üks kaasaegne mõistulugu (nagu neid Rumeenia filmis ikka ette tuleb).
Kõnealuse video naispeaosas on üks õpetajanna ja kui video lekib, hakkab ta enda õigusi kaitsma nii lastevanemate kui kolleegide ja muude ametnike ees. Siin on virvendusi nii Cristi Puiu "Sieranevadast" kui Cristian Mungiu "Lõpetamisest", aga kõige rohkem on see film ikkagi Radu Jude moodi, sest Jude on kolme viimase mängufilmiga ajanud mingit päris oma rida. "Ma ei hooli sellest, kui läheme ajalukku barbaritena" (2018), "Suurte tähtedega" ("Uppercase Print", 2020) ja nüüd see käesolev film torkavad kõik valusalt Rumeenia autoritaarsesse lähiajalukku, ühendades selle tänase inimliku lauslollusega, ja valides loo rääkimiseks ülistiliseeritud, tingliku stiili, mis on intellektuaalselt nõudlik ja kohati võrdlemisi raske vaadata. Kas need on ka Jude parimad filmid, on maitse asi, aga need on küll täiesti tema filmid.
"Kohatu kepp ehk meeletu porno" Autor/allikas: Silviu Ghetie / Micro Film
Kaameratöö on siin super, stseenide vormistus tihti selline, et kaamera ujub stseenis nii enne kui pärast tegevust kuskile kõrvale, et näidata kaasaja Rumeenia olustikku just nii ajuvabana, kui see on. Ettearvamatu ja absurdne ühiskonnakriitiline jazz – väärt teist kohta.
3. "Jeesus Egon Kristus" ("Jesus Egon Christus" / "Jesus Egon Christ")
Režissöörid: David Vajda, Saša Vajda
Saksamaa
Saksa kino perspektiivid
Saksa filmile pühendatud alaprogrammist tuli ootamatult rabav film, seda enam, et vaid viiekümneminutine debüüt. Isehakanud pastor on ühes sotsiaalabikeskuses koondanud enda ümber narkomaanidest ja vaimuhaigetest koosneva koguduse, kellele ta jutlustab jumalariiki ja paremat elu. Varsti aga hakkab värskelt liitunud tugeva vaimupuudega Egon järjekindlalt väitma, et ta peab kõnelusi Jeesusega.
"Jeesus Egon Kristus" Autor/allikas: vajda film UG
Stiil on siin puhas cinema verite, tegelaskujude, rollide ja pärisinimeste vahe imeõhuke, vahel olematu, osad astuvad üles oma nime all, suur osa filmist tundub olevat improvisatsiooniline. Selline teos, mille tegemise käigus ilmselt polnud võimalik lõpuni ette näha, mis saab. Ja vaadateski mõjub see ulm samamoodi.
4. "Sotsiaalne hügieen" ("Social Hygiene" / "Hygiene sociale")
Denis Cote
Kanada
Encounters (Parim režissöör, ex aequo)
Denis Cote on arthouse -friikidele alati kindel panus. Ikka ja jälle tundub ta justkui kaht senti kokku hõõrudes paljast õhust välja võluvat filme, mis ei olegi pealtnäha millestki ja kus ei toimu midagi, aga on tõelised kunstiteosed, mis pärast vaatamist enam naljalt ei unune. Autori sõnul on ta Quebeci kohaliku filmitööstuse silmis nagu mingi kummaline loom, kellest aru ei saada, sest mis mõttes on nii, et teised pungestavad staaride ja suurte eelarvetega korralikke filme teha ja iga kord on Cote jälle ainsana A-kategooria festivalide programmis figureerimas mingi põlve otsas tehtud etüüdiga.
"Sotsiaalne hügieen" Autor/allikas: Lou Scamble
"Sotsiaalne hügieen" on jälle täiesti võluv. Terve film koosneb põhimõtteliselt liikumatu kaameraga üles filmitud dialoogidest literaat-dändi Antonini ja rea inimeste vahel, kelle hulgas on nii naisi kui võlausaldajaid. "Sotsiaalne hügieen" on suutnud koroonaaja suutnud keerata piirangutest inspireeritud teoseks, kus tekst tantsiskleb kõrgklassi kõnepruuki kasutades ja samas pilades. Ja kui hakkab tunduma, et pildis ei toimu midagi, siis vaadake seda, kuidas loomulik valgus stseenides muutub. Film nagu värske tuulehoog.
5. "Tasakaal" ("A Balance" / "Yuko No Tenbin")
Režissöör: Yujiro Harumoto
Jaapan
Panorama
Kui kõik eelnevad filmid on olnud raju isikupärase stiiliga mitmeti erakordsed filmid, siis "Tasakaal" on märksa diskreetsem ja töötab mingil vaiksemal moel. Struktuurilt ehk meenutab "Tasakaal" aga pigem Iraani kino, sest hakatakse lahkama tõde, mis lähemal vaatlusel kipub muutuma ja eest ära libisema.
"Tasakaal" Autor/allikas: Eigakobo Harugumi
Sümboolse tõekandjana on siin peaosas naisdokumentalist Yuko, kes hakkab uurima õpetaja ja õpilase armusuhet, mis tõi kaasa meediaskandaali ja kaksikenesetapu. Teledokki tehes küsitleb Yuko kõiki asjaosalisi, ja saab teada rohkem, kui vaja oleks nii talle, ta kolleegidele kui ka telejaamale, kes läks enda arvates tellima lihtsat mustvalget lugu, millel on selge moraal. Lisaks tuleb päevavalgele üks šokeeriv saladus Yuko eraelust, mis muudab tel juhtumi edasi uurimise äärmiselt keeruliseks. Kihiline ja intrigeerivalt ebaselge moraaliga teos, kus keskseks teemaks tasakaal erinevate tõeversioonide vahel.
6. "Härra Bachmann ja tema klass" ("Mr. Bachmann and His Class" / "Herr Bachmann und seine Klasse")
Režissöör: Maria Speth
Saksamaa
Rahvusvaheline võistlusprogramm (Hõbekaru – Jury Prize (III auhind))
Põhjendatud küsimus, miks peaks vaatama kolme ja poole tunnist saksakeelset dokki mingist kooliõpetajast leiab filmi lõpuks veendunud vastuse, et seda võiksid vaadata kõik. Sest härra Bachmann pole mingi tavaline õpetaja, keda kammitseks igal sammul hea tava ja ühiskondlikud normid, vaid ta on nagu päris inimene, ja ainult sellisena ongi võimalik saada mingit kontakti selle multikulti-segasummasuvilaga, kellest koosneb tema juhitav kooliklass.
"Härra Bachmann ja tema klass" Autor/allikas: Madonnen Film
Kõigi nende sisserännanud perede ajaloos on mingid traumaatilised juhtumid ja potentsiaalne soodumus allakäiguks, nii et Bachmanni roll on raske, aga ta saab sellega suurepäraselt hakkama. Nagu ütles üks tuttav kriitik: "Oleks mul olnud rohkem selliseid õpetajaid".
7. "Õnne- ja fantaasiaratas" ("Wheel of Fortune and Fantasy" / "Guzen to sozo")
Režissöör: Ryusuke Hamaguchi
Jaapan
Rahvusvaheline võistlusprogramm (Hõbekaru – Grand Jury Prize (II auhind))
Ryusuke Hamaguchi eelmist teost "Asako I & II" ma ei suutnud välja kannatada (äkki peaks nüüd uuesti vaatama?), aga "Õnne ja -fantaasiaratas" on haarav ja väga kirjanduslik lühifilmide põimik, kus keskmes on allasurutud tunded ja varjatud identiteet.
"Õnne- ja fantaasiaratas" Autor/allikas: Neopa/Fictive
Kolm episoodi naistest erinevates suhtesituatsioonides on väga värske tekstiga ja huvitavate pööretega, ilma liigselt draamat paisutamata. Niimoodi delikaatsel jaapani moel aetakse asja.
8. "Mets – ma näen sind kõikjal" ("Forest – I See You Everywhere" / "Rengeteg – mindenhol latlak")
Režissöör: Bence Fliegauf
Ungari
Rahvusvaheline võistlusprogramm (Parim kõrvaosatäitja, Lilla Kizlinger)
Kellel mingil põhjusel nägemata Fliegaufi eelmine film "Lily Lane", siis proovige see viga parandada. "Mets" on väga hea koht, kust edasi minna, ja see sarnaneb mõneti ka eelmise Jaapani filmiga. Seitse lühivinjetti suhete teemadel, väga otsekohese, tihti ebamugava tekstiga, aga siin ei ole erinevalt eelmisest eriti mingit kinematograafilisust – üksnes halastamatult lähedal asuva käsikaameraga üles võetud ebamugavus ja pinge.
"Mets – ma näen sind kõikjal"
Ikka hirmus asi, kui inimesed lõpuks oma vaikimisi kokkulepetest enam kinni ei pea ja hakkavad üksteisele tõtt ütlema.
9. "Azor"
Režissöör: Andreas Montana
Argentiina
Encounters
Ladina-Ameerika totalitaarsete režiimide tänuväärsel teemal on tehtud terve rida häid filme, lisame loetellu siis "Azori", kus Šveitsi pankur Yvan De Wiel läheb sõjaväelise diktatuuri puhkemise päevil Buenos Airesesse, et vaadata, kuhu on jäänud tema kaotsiläinud äripartner ja mis on saanud reast rikastest klientidest.
"Azor"
Ettevaatlikult uue elukorralduse lainetes loovides proovib De Wiel aru saada, mis mängu tuleb mängida, sest kõik räägivad ainult mingis mõistukõnes täis hirmu ja ettevaatust. Kõik tunduvad olevat kõigega – kaasa arvatud ta enda eluga – rohkem kursis kui De Wiel, aga tasahilju biiti tabades hakkab ka šveitslane kaasa mängima ja tegema valikuid, mida ta Argentiinasse jõudes poleks ehk isegi kaalunud.
Tasa hiiliv film täis salapära ja kõhedust. Jällegi muljetavaldav debüüt.
10. "Maitse" ("Taste" / "Vi")
Režissöör: Le Bao
Vietnam
Encounters (Žürii eriauhind)
Nigeeria jalgpallur vigastab jalga ja lastakse lahti. Elumere lained kipuvad meest üle parda pühkima, seepärast asutab ta koos nelja samas olukorras Vietnami naisega kommuuni, kus elatakse igapäevast elu. Kui see kirjeldus kõlab üksluiselt, siis päris filmiga võrreldes on see kirjeldus tõeline märul. "Maitses" on kõik maha keeratud – tegevus ja selle selgitamine, dialoogi on vaid paiguti, tegelaste miimika olematu ja liikumine nn märgist märgini.
"Maitse" Autor/allikas: E&W Films, Le Bien Pictures, Deuxième Ligne Films, Petit Film, Senator Film Produktion
Väga raske on süžeepöördeid jälgida, aga polegi vaja, kui lihtsalt piirduda selle jälgimisega, kuidas see film on üles võetud. Millised kaadrikompositsioonid, värvilahendused, detailid. Ja kõik eelpool kirjeldatud puine esteetika on loomulikult täiesti taotluslik kunstiline võte. Nulleelarvega tehtud lugu tundub olevat, nii et raha puudumine ei pruugi kujutlusvõime olemasolul olla mingiks takistuseks.
11. "Kuuekümne esimese hirmus" ("The Scary of Sixty-First")
Režissöör: Dasha Nekrasova
USA
Encounters
Õudukaid oli Berliinis mitmeid, aga silma jäi ennekõike just see USA noorte tšikkide paugutamine. See film on täielik retro-tripp ja laenatakse absoluutselt kõike kokku, aga maitsekalt. Tulemus on selline, nagu vaataks salaja üht korralikku video nasty 't neljandat korda ümber lindistatud videokassetilt.
"Kuuekümne esimese hirmus" Autor/allikas: Stag Pictures
Lugu algab nagu "Rosemary's Baby" – kõhe korter kõhedas majas ja imelikud külalised. Hoogu annab aga kaasaegne teema, kus segunevad QAnon, pizzagate ja Jeffrey Epsteini vaim üheks hirmsaks ja eriti stiilseks looks satanistidest, pedofiilidest ja Ameerikast. Olgu siis sellele filmile ära teenitud mu isikliku top-10 special mention. Dasha Nekrasova, Madeline Quinn ja Betsey Brown jagavad omavahel lavastaja- ja stsenaristirolli ja filmi kolm peaosa. Dark girl power.
### Response:
Tristan Priimägi. Berliini filmifestivali 11 parimat linateost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehed võistlesid kvalifikatsioonis kahes grupis. Esimeses grupis oli parim 95,25 punkti teeninud rootslane Oliwer Magnusson, teises grupis võistelnud kahekordne Big Airi X-Mängude võitja Ruud teenis kohtunikelt 96 punkti.
Vahetult pärast kvalifikatsiooni lõppu aga teatas Norra tiim, et 20-aastane Ruud ei saa teisipäevases finaalis võistelda, kuna peab kodumaale lendama. Nimelt on Ruudi isa tervis väga kehv ja noormees soovib koos ülejäänud perega isa kõrval olla. "Birki isa on suvest alates vähiga võidelnud. Pärast Big Airi kvalifikatsiooni võitmist sai Birk sõnumi, et isa tervis on halvemaks läinud," teatas Norra koondis sotsiaalmeedias. "Seetõttu lendab Birk kohe koju, et sel raskel ajal perega olla. Sport on lihtsalt sport, tema jaoks on perekond alati esikohal."
Kvalifikatsioonist pääses finaali 12 meest ja Ruudile läheb kirja 12. koht.
Naiste seas oli kvalifikatsioonis võistlemas 25 sportlast ja neist finaali pääses kaheksa. Parima tulemuse tegi tiitlikaitsja, prantslanna Tess Ledeux, kelle sooritust hinnati 95 punktiga. Kuuendana pääses finaali Aspenis juba nii pargi- kui rennisõidus MM-kulla võitnud Eileen Gu. | Kvalifikatsioonis parima tulemuse teinud norralane jääb MM-finaalist kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehed võistlesid kvalifikatsioonis kahes grupis. Esimeses grupis oli parim 95,25 punkti teeninud rootslane Oliwer Magnusson, teises grupis võistelnud kahekordne Big Airi X-Mängude võitja Ruud teenis kohtunikelt 96 punkti.
Vahetult pärast kvalifikatsiooni lõppu aga teatas Norra tiim, et 20-aastane Ruud ei saa teisipäevases finaalis võistelda, kuna peab kodumaale lendama. Nimelt on Ruudi isa tervis väga kehv ja noormees soovib koos ülejäänud perega isa kõrval olla. "Birki isa on suvest alates vähiga võidelnud. Pärast Big Airi kvalifikatsiooni võitmist sai Birk sõnumi, et isa tervis on halvemaks läinud," teatas Norra koondis sotsiaalmeedias. "Seetõttu lendab Birk kohe koju, et sel raskel ajal perega olla. Sport on lihtsalt sport, tema jaoks on perekond alati esikohal."
Kvalifikatsioonist pääses finaali 12 meest ja Ruudile läheb kirja 12. koht.
Naiste seas oli kvalifikatsioonis võistlemas 25 sportlast ja neist finaali pääses kaheksa. Parima tulemuse tegi tiitlikaitsja, prantslanna Tess Ledeux, kelle sooritust hinnati 95 punktiga. Kuuendana pääses finaali Aspenis juba nii pargi- kui rennisõidus MM-kulla võitnud Eileen Gu.
### Response:
Kvalifikatsioonis parima tulemuse teinud norralane jääb MM-finaalist kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvasin, et teen teadmata ajaks muusikast pausi, aga siis hakkas looming ise ennast välja pressima ja andis mõista, et mees, me siin elame sinuga ikkagi sümbioosis," rääkis Jaanus loo sünnist.
"Kirjutasin selle laulu enda elukaaslasele, kui olime mõnda aega koos olnud. Sõnum võib olla küll veidi naiivne, aga mulle meeldib unistada ja usun, et positiivselt mõeldes on elu lihtsam," lisas ta.
Muusikavideo valmis nutitelefoniga filmitud kaadritest, mida salvestati talvel mööda Eestimaad ringi sõites. Video monteeris kokku Rauno Laikjõe.
Loo autor on Jaanus Saago. | Jaanus Saagol ilmus debüütsingel "Aastaajad" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvasin, et teen teadmata ajaks muusikast pausi, aga siis hakkas looming ise ennast välja pressima ja andis mõista, et mees, me siin elame sinuga ikkagi sümbioosis," rääkis Jaanus loo sünnist.
"Kirjutasin selle laulu enda elukaaslasele, kui olime mõnda aega koos olnud. Sõnum võib olla küll veidi naiivne, aga mulle meeldib unistada ja usun, et positiivselt mõeldes on elu lihtsam," lisas ta.
Muusikavideo valmis nutitelefoniga filmitud kaadritest, mida salvestati talvel mööda Eestimaad ringi sõites. Video monteeris kokku Rauno Laikjõe.
Loo autor on Jaanus Saago.
### Response:
Jaanus Saagol ilmus debüütsingel "Aastaajad" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otseülekannet pressikonverentsilt näeb portaalis ERR.ee. | Otse kell 13: Kiik, terviseamet ja ravimiamet COVID-19 olukorrast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otseülekannet pressikonverentsilt näeb portaalis ERR.ee.
### Response:
Otse kell 13: Kiik, terviseamet ja ravimiamet COVID-19 olukorrast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellest nädalast hakkab ETV2 lisama päevasesse telekavasse loodus- ning teadusdokumentaale sooviga toetada kaugõpet alates 4. klassist ning pakkuda sisukat ning harivat vaatamist kogu perele. Päevane teleprogramm sobib oma sisult täiendama loodusõpetuse, bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiatundides õpitut.
Loodus- ja teadusdokumentaalid jõuavad ETV2 eetrisse pärastlõunasel ajal. Sel kolmapäeval näitab ETV2 alates kell 14 järjestikku kaht dokumentaalfilmi toidu- ja maitseteadustest: "Toidu evolutsioon" ja "Kogu tõde maitsest". Neljapäeval saab alates kell 12.30 vaadata neljasaosalist populaarteaduslikku sarja "Hämmastav aju", mille iga osa keskendub aju ja mõistuse erinevatele tahkudele. Filme saab endale sobival ajal järele vaadata nii jupiter.err.ee kui ka lastekraan.ee lehelt.
Programm täieneb iganädalaselt, kava leiab ETV2 kodulehelt. Jätkuvalt pakub ETV2 erinevaid animafilme väiksematele vaatajatele, eetris on need hommikuti kella 7 ja õhtuti peale kella 16. Igal argipäeval kell 16.45 ja 18.45 on teleekraan noortesaate "Nova" reporterite päralt.
ETV2 laste- ja noorteprogramm on järelvaadatav lasteekraani lehel, kust lisaks leiab erinevaid sarju, audioraamatuid ja tegevusi ning mänge koduseks ühistegevuseks. Kuni 20. märtsini kutsub lasteekraan osalema fantaasiavõistlusel "Kevad", kus tuleb leidlikult kokku panna sõna "Kevad". Tähed võib kokku panna kodus leiduvatest asjadest, meisterdada millestki, maalida või moodusta iseendast ja oma pereliikmetest.
Väikestele ja suurtele loodusehuvilistele pakub lasteekraan.ee vaatamiseks sarja "Džungliraamatu safari", lehelt leiab ka mitmeid muinasjutufilme nagu "Hansuke ja Greteke", "Väike merineitsi" jt. Pisematele vaatajatele on lasteportaalis lustakaid multikaid nagu "Väike printsess", "Kollikool", "Hei, Kutsa!" ja "Hommiku-Hannes" ning kogu perele sobivat arhiivisisu nagu aegumatud lastelood "Kessu", "Vembu ja Tembu", "Pätu" jpm.
Lasteekraani järjejutu riiulil ootab rikkalik lastekirjanduse varamu – " Bullerby lapsed", lood Piia Präänikust, "Väike nõid" ja "Sipsik" on vaid mõned nimed audioraamatute pikast nimistust. Lasteportaal on ka lasteajakirja "Täheke" kodu, kust saab välja printida värvimis- ja meisterdamislehti. Koduõppe ajajoonelt leiab eri valdkondade õppevideoid matemaatika, eesti keele, muusika, looduse jm ainevaldkondade teadmiste täiendamiseks. | ETV2 lisab kaugõppe toetamiseks päevasesse kavva harivaid dokumentaalfilme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellest nädalast hakkab ETV2 lisama päevasesse telekavasse loodus- ning teadusdokumentaale sooviga toetada kaugõpet alates 4. klassist ning pakkuda sisukat ning harivat vaatamist kogu perele. Päevane teleprogramm sobib oma sisult täiendama loodusõpetuse, bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiatundides õpitut.
Loodus- ja teadusdokumentaalid jõuavad ETV2 eetrisse pärastlõunasel ajal. Sel kolmapäeval näitab ETV2 alates kell 14 järjestikku kaht dokumentaalfilmi toidu- ja maitseteadustest: "Toidu evolutsioon" ja "Kogu tõde maitsest". Neljapäeval saab alates kell 12.30 vaadata neljasaosalist populaarteaduslikku sarja "Hämmastav aju", mille iga osa keskendub aju ja mõistuse erinevatele tahkudele. Filme saab endale sobival ajal järele vaadata nii jupiter.err.ee kui ka lastekraan.ee lehelt.
Programm täieneb iganädalaselt, kava leiab ETV2 kodulehelt. Jätkuvalt pakub ETV2 erinevaid animafilme väiksematele vaatajatele, eetris on need hommikuti kella 7 ja õhtuti peale kella 16. Igal argipäeval kell 16.45 ja 18.45 on teleekraan noortesaate "Nova" reporterite päralt.
ETV2 laste- ja noorteprogramm on järelvaadatav lasteekraani lehel, kust lisaks leiab erinevaid sarju, audioraamatuid ja tegevusi ning mänge koduseks ühistegevuseks. Kuni 20. märtsini kutsub lasteekraan osalema fantaasiavõistlusel "Kevad", kus tuleb leidlikult kokku panna sõna "Kevad". Tähed võib kokku panna kodus leiduvatest asjadest, meisterdada millestki, maalida või moodusta iseendast ja oma pereliikmetest.
Väikestele ja suurtele loodusehuvilistele pakub lasteekraan.ee vaatamiseks sarja "Džungliraamatu safari", lehelt leiab ka mitmeid muinasjutufilme nagu "Hansuke ja Greteke", "Väike merineitsi" jt. Pisematele vaatajatele on lasteportaalis lustakaid multikaid nagu "Väike printsess", "Kollikool", "Hei, Kutsa!" ja "Hommiku-Hannes" ning kogu perele sobivat arhiivisisu nagu aegumatud lastelood "Kessu", "Vembu ja Tembu", "Pätu" jpm.
Lasteekraani järjejutu riiulil ootab rikkalik lastekirjanduse varamu – " Bullerby lapsed", lood Piia Präänikust, "Väike nõid" ja "Sipsik" on vaid mõned nimed audioraamatute pikast nimistust. Lasteportaal on ka lasteajakirja "Täheke" kodu, kust saab välja printida värvimis- ja meisterdamislehti. Koduõppe ajajoonelt leiab eri valdkondade õppevideoid matemaatika, eesti keele, muusika, looduse jm ainevaldkondade teadmiste täiendamiseks.
### Response:
ETV2 lisab kaugõppe toetamiseks päevasesse kavva harivaid dokumentaalfilme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võime meie sektori toetussummat, ühtekokku 42 miljonit eurot, pidada väga oluliseks. See võimaldab sektoril ellu jääda. Saavutatud üksmeelsus näitab, et valitsus mõistis kultuuri ja selle järjepidevuse olulisust ka rasketel aegadel," teatas kultuuriminister Anneli Ott. "Abipakett katab väga erinevate vajadustega või toimimispõhimõtetega organisatsioone. Abimeetmed tulevad vaga laias skaalas – nii suursündmuste korraldajatele kui ka vabakutselistele loovisikutele, kellelt kriis on samuti igasuguse töövõimaluse praegu ära võtnud," lisas minister.
Lisaeelarvest üle 21 miljoni euroga toetatakse kultuurikorraldajaid, näiteks muusikavaldkonda, muuseume või etendusasutusi. Kultuurikorraldajate toetusmeede aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõukulusid kui muid möödapääsmatuid kulusid. Eraldi meetmed kokku 5,3 miljoni euro ulatuses on ette nähtud filmitootmisele, kinodele ja filmilevitajatele. Vabakutseliste loovisikute toetamiseks on välja jagada 6,7 miljonit eurot.
Spordivaldkonna toetuste eelarve on ligi 2,7 miljonit eurot. Sellest 1 miljoni euro ulatuses tuge spordiregistrisse kantud spordiobjektide valdajaid. Ka on eraldi meetmed ette nähtud spordialaliitudele ja meistriliiga klubidele. Kuna Töötukassa toetusmeetmed ei kohaldu võlaõiguslepingute alusel töötavatele treeneritele ja juhendajatele, siis nähakse toetusmeede ette ka neile.
Eraldi riskifond 6 miljonit eurot on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste riskifondiks. See on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.
"Me soovime, et Eesti oleks ka edaspidi paik, kuhu saavad ja tahavad tulla kontserte andma maailmakuulsad lauljad ja bändid. Siin peab ka edaspidi toimuma võimsaid spordisündmusi. See kõik elavdab turismi kaudu meie majandust ning tõstab Eesti mainet," põhjendas kultuuriminister Ott. | Lisaeelarve toob kultuurivaldkonda 42 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võime meie sektori toetussummat, ühtekokku 42 miljonit eurot, pidada väga oluliseks. See võimaldab sektoril ellu jääda. Saavutatud üksmeelsus näitab, et valitsus mõistis kultuuri ja selle järjepidevuse olulisust ka rasketel aegadel," teatas kultuuriminister Anneli Ott. "Abipakett katab väga erinevate vajadustega või toimimispõhimõtetega organisatsioone. Abimeetmed tulevad vaga laias skaalas – nii suursündmuste korraldajatele kui ka vabakutselistele loovisikutele, kellelt kriis on samuti igasuguse töövõimaluse praegu ära võtnud," lisas minister.
Lisaeelarvest üle 21 miljoni euroga toetatakse kultuurikorraldajaid, näiteks muusikavaldkonda, muuseume või etendusasutusi. Kultuurikorraldajate toetusmeede aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõukulusid kui muid möödapääsmatuid kulusid. Eraldi meetmed kokku 5,3 miljoni euro ulatuses on ette nähtud filmitootmisele, kinodele ja filmilevitajatele. Vabakutseliste loovisikute toetamiseks on välja jagada 6,7 miljonit eurot.
Spordivaldkonna toetuste eelarve on ligi 2,7 miljonit eurot. Sellest 1 miljoni euro ulatuses tuge spordiregistrisse kantud spordiobjektide valdajaid. Ka on eraldi meetmed ette nähtud spordialaliitudele ja meistriliiga klubidele. Kuna Töötukassa toetusmeetmed ei kohaldu võlaõiguslepingute alusel töötavatele treeneritele ja juhendajatele, siis nähakse toetusmeede ette ka neile.
Eraldi riskifond 6 miljonit eurot on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste riskifondiks. See on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.
"Me soovime, et Eesti oleks ka edaspidi paik, kuhu saavad ja tahavad tulla kontserte andma maailmakuulsad lauljad ja bändid. Siin peab ka edaspidi toimuma võimsaid spordisündmusi. See kõik elavdab turismi kaudu meie majandust ning tõstab Eesti mainet," põhjendas kultuuriminister Ott.
### Response:
Lisaeelarve toob kultuurivaldkonda 42 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maratoni korraldajad lubasid algselt oma otsusest teada anda märtsikuus, kuid juba märtsi keskpaigaks oli selge, et võistluse toimumisaega tuleb nihutada, vahendab Marathon100.com.
Stockholmi maratoni toimumine lükati edasi ka mullu, võistlus pidi aset leidma septembris, kuid lõpuks toimus ka see üritus virtuaaljooksuna.
Stockholmi maraton on üks suuremaid Euroopa jooksumaratone. Võistlus on väga populaarne ka Eesti jooksjate seas, viimastel aastatel on sellel osalenud ligi 100 eestlast. | Stockholmi maraton lükati pandeemia tõttu edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maratoni korraldajad lubasid algselt oma otsusest teada anda märtsikuus, kuid juba märtsi keskpaigaks oli selge, et võistluse toimumisaega tuleb nihutada, vahendab Marathon100.com.
Stockholmi maratoni toimumine lükati edasi ka mullu, võistlus pidi aset leidma septembris, kuid lõpuks toimus ka see üritus virtuaaljooksuna.
Stockholmi maraton on üks suuremaid Euroopa jooksumaratone. Võistlus on väga populaarne ka Eesti jooksjate seas, viimastel aastatel on sellel osalenud ligi 100 eestlast.
### Response:
Stockholmi maraton lükati pandeemia tõttu edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Otsus on ettevaatusabinõu," ütles teisipäeval Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell.
AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise peatamisest teatas esmaspäeval mitu riiki, nende seas Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania.
Euroopa Ravimiamet (EMA) märkis, et vaktsiini kasutamist võib jätkata samal ajal, kui uuritakse võimalikku tromboosiohtu. EMA korraldab neljapäeval erakorralise kohtumise AstraZeneca vaktsiini asjus.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) arutab AstraZeneca vaktsiiniga seotud küsimusi teisipäeval. | Rootsi peatas AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Otsus on ettevaatusabinõu," ütles teisipäeval Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell.
AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise peatamisest teatas esmaspäeval mitu riiki, nende seas Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania.
Euroopa Ravimiamet (EMA) märkis, et vaktsiini kasutamist võib jätkata samal ajal, kui uuritakse võimalikku tromboosiohtu. EMA korraldab neljapäeval erakorralise kohtumise AstraZeneca vaktsiini asjus.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) arutab AstraZeneca vaktsiiniga seotud küsimusi teisipäeval.
### Response:
Rootsi peatas AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta üheksa esimese nädalaga suri 3398 Eesti elanikku: 1790 naist ja 1608 meest. Kõige rohkem (1774) suri üle 80-aastaseid inimesi, 65–79-aastasena surnuid oli 1068 ja alla 65-aastaseid 556.
Võrreldes 2020. aasta esimese üheksa nädalaga suri tänavu sama ajaga 600 inimest rohkem.
Kõige rohkem on tänavu ühel nädalal, 1.–7. märtsil, surnud 414 Eesti elanikku.
Tegemist on surnud elanike arvu poolest viimase viie aasta kõige kurvema nädalaga Eestis, teatas statistikaamet.
Tavapäraselt on aasta jooksul rohkem surmasid detsembrist märtsini ja keskmisest vähem juunis, juulis, augustis ning septembris.
Alloleval joonisel on toodud surmade statistika on nädalate kaupa võrreldav 2017. aasta alguseni. Joonisel on toodud ka kümne aasta (2010–2019) keskmised surmade arvud nädalate kaupa. Aastate 2017–2019 andmed on lõplikud, 2020. ja 2021. aasta andmed on rahvastikuregistri põhjal esialgsed. | Tänavu on surnud 600 inimest rohkem kui mullu samal ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta üheksa esimese nädalaga suri 3398 Eesti elanikku: 1790 naist ja 1608 meest. Kõige rohkem (1774) suri üle 80-aastaseid inimesi, 65–79-aastasena surnuid oli 1068 ja alla 65-aastaseid 556.
Võrreldes 2020. aasta esimese üheksa nädalaga suri tänavu sama ajaga 600 inimest rohkem.
Kõige rohkem on tänavu ühel nädalal, 1.–7. märtsil, surnud 414 Eesti elanikku.
Tegemist on surnud elanike arvu poolest viimase viie aasta kõige kurvema nädalaga Eestis, teatas statistikaamet.
Tavapäraselt on aasta jooksul rohkem surmasid detsembrist märtsini ja keskmisest vähem juunis, juulis, augustis ning septembris.
Alloleval joonisel on toodud surmade statistika on nädalate kaupa võrreldav 2017. aasta alguseni. Joonisel on toodud ka kümne aasta (2010–2019) keskmised surmade arvud nädalate kaupa. Aastate 2017–2019 andmed on lõplikud, 2020. ja 2021. aasta andmed on rahvastikuregistri põhjal esialgsed.
### Response:
Tänavu on surnud 600 inimest rohkem kui mullu samal ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu Komisjon viimistleb viisapiiranguid riikidele, kes keelduvad oma kodanikke tagasi võtmast, teatas EuObserver.
Euroopa Komisjon teatas reedel, et valmistub suveks viisapiirangu ettepanekuid tegema.
"Olen valmis esitama juba sellel suvel Euroopa Liidu Nõukogule ettepanekuid viisapoliitika piirangute kehtestamiseks," ütles Euroopa Liidu siseküsimuste volinik Ylva Johansson.
"Nüüd on aeg asuda tegutsema," lisas Johansson.
"Dokumendis on loetletud 39 riiki üle maailma. Seal hinnatakse nende koostööd 2019. aastal sisserändajate tagasivõtmise osas," teatas EuObserver.
Johansson ei avalikustanud riike, kes võiksid piirangutega kokku puutuda.
Johanssoni sõnul on EL-i reeglid siiski selged ja neid tuleb kasutada surve avaldusena.
"Meil on vahendid, loomulikult peaksime neid kasutama. Nii heldema viisapoliitika kujundamiseks kui ka rangema viisapoliitika väljatöötamiseks," ütles Johansson.
Portugali siseministri Eduardo Cabrita sõnul on nimekirjas ilmselt Türgi.
Euroopa Liit leppis peaaegu viis aastat tagasi Türgiga kokku sisserändepoliitikas. Vastutasuks tegi Euroopa Liit Türgile poliitilisi järeleandmisi ja andis miljardite eurode ulatuses toetusi.
Johanssoni sõnul on Euroopa Liidu riigid alates eelmise aasta augustist ümber majutanud ligi kolm tuhat Türgist saabunud pagulast. Seda hoolimata isegi koroonaviiruse epideemiast tingitud piirangutest.
"Kuid Türgi ei ole pagulaste tagasivõtmist jätkanud," ütles Johansson.
Euroopa Liidu piiriagentuur Frontex saatis eelmisel nädalal kirja Johanssonile. See oli seotud tulistamisega Türgi ja Kreeka vahelisel maismaapiiril. Johanssoni sõnul plaanitakse seda teemat arutada, kui ta sel kuul külastab Kreekat. | EL valmistab ette viisapiiranguid välisriikidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu Komisjon viimistleb viisapiiranguid riikidele, kes keelduvad oma kodanikke tagasi võtmast, teatas EuObserver.
Euroopa Komisjon teatas reedel, et valmistub suveks viisapiirangu ettepanekuid tegema.
"Olen valmis esitama juba sellel suvel Euroopa Liidu Nõukogule ettepanekuid viisapoliitika piirangute kehtestamiseks," ütles Euroopa Liidu siseküsimuste volinik Ylva Johansson.
"Nüüd on aeg asuda tegutsema," lisas Johansson.
"Dokumendis on loetletud 39 riiki üle maailma. Seal hinnatakse nende koostööd 2019. aastal sisserändajate tagasivõtmise osas," teatas EuObserver.
Johansson ei avalikustanud riike, kes võiksid piirangutega kokku puutuda.
Johanssoni sõnul on EL-i reeglid siiski selged ja neid tuleb kasutada surve avaldusena.
"Meil on vahendid, loomulikult peaksime neid kasutama. Nii heldema viisapoliitika kujundamiseks kui ka rangema viisapoliitika väljatöötamiseks," ütles Johansson.
Portugali siseministri Eduardo Cabrita sõnul on nimekirjas ilmselt Türgi.
Euroopa Liit leppis peaaegu viis aastat tagasi Türgiga kokku sisserändepoliitikas. Vastutasuks tegi Euroopa Liit Türgile poliitilisi järeleandmisi ja andis miljardite eurode ulatuses toetusi.
Johanssoni sõnul on Euroopa Liidu riigid alates eelmise aasta augustist ümber majutanud ligi kolm tuhat Türgist saabunud pagulast. Seda hoolimata isegi koroonaviiruse epideemiast tingitud piirangutest.
"Kuid Türgi ei ole pagulaste tagasivõtmist jätkanud," ütles Johansson.
Euroopa Liidu piiriagentuur Frontex saatis eelmisel nädalal kirja Johanssonile. See oli seotud tulistamisega Türgi ja Kreeka vahelisel maismaapiiril. Johanssoni sõnul plaanitakse seda teemat arutada, kui ta sel kuul külastab Kreekat.
### Response:
EL valmistab ette viisapiiranguid välisriikidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiri esimeses faasis jaotatakse naiskonnad nelja 16-liikmelisse regionaalsesse gruppi. 12 võitu ja 11 kaotust kogunud Washington State on asetatud oma regioonis üheksandana, mis viib nad esimeses ringis kokku kaheksanda paigutusega South Floridaga, kelle hooaja saldo on 18 võitu ja kolm kaotust, vahendab Korvpall24.ee.
Kohtumine toimub 22. märtsil, Eesti aja järgi pühapäeva öösel vastu esmaspäeva.
Võidu korral läheb Washington State teises ringis kokku kas esimesena asetatud NC State'i või 16. paigutusega North Carolina A&T-ga.
Varem on Washington State finaalturniirile jõudnud vaid korra, 1991. aastal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Teder ja Washington State pääsesid NCAA finaalturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiri esimeses faasis jaotatakse naiskonnad nelja 16-liikmelisse regionaalsesse gruppi. 12 võitu ja 11 kaotust kogunud Washington State on asetatud oma regioonis üheksandana, mis viib nad esimeses ringis kokku kaheksanda paigutusega South Floridaga, kelle hooaja saldo on 18 võitu ja kolm kaotust, vahendab Korvpall24.ee.
Kohtumine toimub 22. märtsil, Eesti aja järgi pühapäeva öösel vastu esmaspäeva.
Võidu korral läheb Washington State teises ringis kokku kas esimesena asetatud NC State'i või 16. paigutusega North Carolina A&T-ga.
Varem on Washington State finaalturniirile jõudnud vaid korra, 1991. aastal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Teder ja Washington State pääsesid NCAA finaalturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusminister märkis sotsiaalmeedias, et eelmise aasta detsembris kinnitatud kaheksamiljardilist laenulimiiti valitsus sealjuures lisaeelarvega ei suurenda.
Eelnõu kõik detailid saavad avalikuks neljapäeval, ent minister tõi siiski mõned numbrid juba välja.
Erakorralise ettevõtluse toetuspaketi suurus on 19 miljonit eurot. "Siit saavad tuge need ettevõtted, kelle jaoks palgatoetus leevendust ei paku, sest ettevõtmine on piirangute tõttu seisma jäänud, aga kõige suuremad kulud ei ole seotud palgakuluga," kirjutas Pentus-Rosimannus.
Kultuuriürituste, ja rahvusvaheliste festivalide riskifondi suurus on kuus miljonit eurot ning see on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.
Toitlustuse, majutuse ja spaade ehk mullu ühe kõige suuremaid kaotusi kandnud sektori tugipaketi suurus on 25 miljonit eurot.
"Hariduses väga keeruliseks kujunenud aasta õpilünkade tagasi tegemine ja suviste õppelaagrite toetamine, erahuvihariduse toetamine – 12 miljonit eurot. Kokku peaks suvistest õpilaagritest vähemalt 50 000 last osa saama," märkis minister. Koduõppe toetuseks kulub lisaeelarvest arvutitele ja internetiühendusele veel lisaks 1,5 miljonit eurot.
Vaimse tervisega seotud kuludele, sealhulgas kliiniliste psühholoogide abile läheb lisaeelarvest 2,6 miljonit eurot. Haiglate ja kiirabi koroonaviirusega seotud erakorralistele kuludele on ette nähtud 52 miljonit eurot.
Rahandusminister tõi välja, et palgatoetus, mis arvestades praeguseks kehtestatud praktiliselt kõikehõlmavaid piiranguid, ei ole enam EMTAK-i koodide põhine, vaid seab kriteeriumiks järsu käibelanguse.
"Riigieelarve kanda võetavad kulud on 102 miljonit eurot. Valitsuse reservi jääb puhvrina 57 miljonit eurot. Palgatoetust on võimalik edaspidi maksta otse inimese kontole," ütles Pentus-Rosimannus.
Kultuuri tugipaketi suurus on kokku 35,9 miljonit eurot. Vaktsineerimisele eraldatakse lisaeelarvest täiendavalt 30,2 miljonit eurot. | Pentus-Rosimannus: valitsus leppis kokku 641-miljonises lisaeelarves | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusminister märkis sotsiaalmeedias, et eelmise aasta detsembris kinnitatud kaheksamiljardilist laenulimiiti valitsus sealjuures lisaeelarvega ei suurenda.
Eelnõu kõik detailid saavad avalikuks neljapäeval, ent minister tõi siiski mõned numbrid juba välja.
Erakorralise ettevõtluse toetuspaketi suurus on 19 miljonit eurot. "Siit saavad tuge need ettevõtted, kelle jaoks palgatoetus leevendust ei paku, sest ettevõtmine on piirangute tõttu seisma jäänud, aga kõige suuremad kulud ei ole seotud palgakuluga," kirjutas Pentus-Rosimannus.
Kultuuriürituste, ja rahvusvaheliste festivalide riskifondi suurus on kuus miljonit eurot ning see on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.
Toitlustuse, majutuse ja spaade ehk mullu ühe kõige suuremaid kaotusi kandnud sektori tugipaketi suurus on 25 miljonit eurot.
"Hariduses väga keeruliseks kujunenud aasta õpilünkade tagasi tegemine ja suviste õppelaagrite toetamine, erahuvihariduse toetamine – 12 miljonit eurot. Kokku peaks suvistest õpilaagritest vähemalt 50 000 last osa saama," märkis minister. Koduõppe toetuseks kulub lisaeelarvest arvutitele ja internetiühendusele veel lisaks 1,5 miljonit eurot.
Vaimse tervisega seotud kuludele, sealhulgas kliiniliste psühholoogide abile läheb lisaeelarvest 2,6 miljonit eurot. Haiglate ja kiirabi koroonaviirusega seotud erakorralistele kuludele on ette nähtud 52 miljonit eurot.
Rahandusminister tõi välja, et palgatoetus, mis arvestades praeguseks kehtestatud praktiliselt kõikehõlmavaid piiranguid, ei ole enam EMTAK-i koodide põhine, vaid seab kriteeriumiks järsu käibelanguse.
"Riigieelarve kanda võetavad kulud on 102 miljonit eurot. Valitsuse reservi jääb puhvrina 57 miljonit eurot. Palgatoetust on võimalik edaspidi maksta otse inimese kontole," ütles Pentus-Rosimannus.
Kultuuri tugipaketi suurus on kokku 35,9 miljonit eurot. Vaktsineerimisele eraldatakse lisaeelarvest täiendavalt 30,2 miljonit eurot.
### Response:
Pentus-Rosimannus: valitsus leppis kokku 641-miljonises lisaeelarves |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi korraldusel jäid kevadise eriolukorra ajal ajateenijad oma väeosadesse 17. märtsist kuni 1. maini ning väljaloale lubati vaid põhjendatud erandjuhtudel.
Sellest korraldusest ajendatuna lisati kaitseväe inimressursi kompleksuuringu küsitlusse eriolukorra plokk, kus ajateenistust lõpetavatel ajateenijatel paluti hinnata eriolukorrast tingitud muutusi nii isiklikus plaanis kui ka üldisemalt teenistuses. Just sellel uuringul põhinebki esmalt ajakirjas Sõdur ilmunud ülevaade.
Mure kallima, pere ja raha pärast
Ajateenijatele esitati 16 väidet, mille kohta nad said avaldada oma arvamust kas väitega nõustudes või mitte nõustudes viiepunktilisel skaalal. Küsimused ning vastuste jaotumine on ära toodud artikli lõpus olevas graafikus.
Kõige enam tundsid ajateenijad eriolukorra ajal muret oma koduste pärast (77 protsenti) ning leidsid, et teenistuse ajal karantiinis olemine oli stressirohkem kui sellele eelnenud tavapärane teenistus (72 protsenti).
"Ajateenijate mure enda ja lähedaste pärast on selgelt seotud majandusliku kindlustatusega."
Ankeedis said ajateenijad kirjutada ka vabas vormis oma arvamuse eriolukorra mõjude kohta. Nendest selgub, et muret ja stressi tekitavad kohtumisvõimaluste puudumine oma tüdruksõbra ja/või elukaaslase ja vanematega, olulistest sündmustest kõrvalejäämine (nt lähisugulase matus) ja väliskeskkonnaga kokkupuutumise võimaluste puudumine kõige üldisemalt.
Ajateenijate mure enda ja lähedaste pärast on selgelt seotud majandusliku kindlustatusega. Eriolukord tähendas lisaks terviseriskile ka majandusliku ebakindluse suurenemist ning see paistab selgelt välja ka ajateenijate puhul.
Ajateenijad, kes teenistusse tulles olid kogenud raskusi igapäevasel majanduslikul toimetulekul, olid eriolukorras ka rohkem mures enda ja lähedaste heaolu pärast. Üldistades võib öelda, et eriolukorra ajal sotsiaalne ja majanduslik haavatus võimendus.
Enam kui poolte ajateenijate jaoks muutusid ka tulevikuväljavaated ebakindlaks. Lisaks üldise ebakindluse väljendamisele tõid ajateenijad esile, et väeosas püsivalt viibimine vähendas nende võimalusi sillutada sujuvamat teed ajateenistusest tsiviilellu naasmiseks (nt tööotsingud, oma firma tegevuse juhtimine, treeningutega jätkamine, taastusravi jms). Ligemale ühel kolmandikul ajateenijatest suurenes mure oma tervise pärast.
Suurenenud mure- ja stressitunne ei toonud aga automaatselt kaasa suuremat tunnetatud vajadust tugiteenuste (psühholoog, sotsiaaltöötaja, kaplan) järele. Vaid iga kaheksas ajateenija nõustus väitega, et eriolukorra tõttu tundsid nad suuremat vajadust tugiteenuste järele.
Andmed näitavad, et tugiteenuste poole pöördusid rohkem need, kelle mure- ja stressifoon oli kõrgem, ehk need, kes tundsid rohkem muret oma lähedaste ja tervise pärast, tajusid suhete pingestumist ülemuste ja kaasteenijatega jms.
Pinged pataljonis on seotud keeleoskusega
Eriolukorrast tingitud liikumispiirangute puhul võis eeldada, et suhted teenistuses võivad halveneda. Ajateenijatest 59 protsendi arvates muutusid kaasvõitlejate omavahelised suhted pingelisemaks ning 48 protsenti vastanuist leidis, et suhted ülematega pingestusid.
Oluline on siinkohal rõhutada tõika, et eriolukorra tõttu tajusid suhete pingestumist nii omavaheliste suhete puhul teenistuskaaslastega kui ka ülematega rohkem eesti kodukeelega ajateenijad vene kodukeelega ajateenijatega võrreldes.
"Vene kodukeelega ajateenijad tajuvad ülematega suhetes rohkem isiklikul pinnal tekkivaid ebakõlasid ning eesti kodukeelega ajateenijate puhul esineb rohkem teenistusprobleeme."
Ilmselt võib selle taga peituda nii see, et COVID-19 olukorra tõsidust tajuti erinevalt, kui ka see, et eriolukorrale eelnenud omavahelist läbisaamist peegeldav suhete baastase on erineva kodukeelega ajateenijate puhul erinev.
2018/2019. aasta kompleksuuring tõi esile, et vene kodukeelega ajateenijad tajuvad ülematega suhetes rohkem isiklikul pinnal tekkivaid ebakõlasid ning eesti kodukeelega ajateenijate puhul esineb rohkem teenistusprobleeme.
Eriolukorraga kaasnenud muutused olid universaalsed ning rakendusid kõigile ajateenijatele ühtemoodi, mõjutasid teenistuses väljaõppe korraldust ning väljalubade andmist. Ehk kokkuvõttes võib öelda, et need paigutusid pigem teenistusprobleemide alla.
Kas väljaõpe jäi nõrgaks?
Kaitseväe seisukohast on oluline teada, kas ja mil määral mõjutas eriolukord väljaõpet. Ajateenijate hinnangud on selles suhtes üsna lahknevad: väga jämedates piirides leidis kolmandik vastanutest, et väljaõppe tase langes, pisut enam kui kolmandik arvas, et väljaõppe tase jäi samaks (ei langenud) ning vähem kui kolmandik ei osanud selget hinnangut anda.
Kuigi ligikaudu kolmandiku hinnangul erialase ja sõjalise väljaõppe tase kannatas, suurenes veerandi jaoks iseseisva õppetöö maht ning kolmandiku jaoks muutus väljaõpe intensiivsemaks. Väljaõppe mahu suurenemist tajusid rohkem vene kodukeelega ajateenijad ning need ajateenijad, kelle haridustase oli madalam.
"Üheks motivatsiooni langetavaks teguriks on suurem ebaõigluse tajumine, mis muuhulgus seostub erandite tegemisega väljaloale lubamisel."
Nii nagu üldhariduskoolide puhul on väidetud, et eriolukord võis hariduslikku ebavõrdsust suurendada, paistab ka ajateenijate hinnangute põhjal, et iseseisva töö mahu suurenemist ning väljaõppe intensiivsemaks muutumist tajusid rohkem need ajateenijad, kelle jaoks uute teadmiste omandamine võis olla keerulisem mitteemakeelse õppe või väiksema õpikogemuse tõttu.
Väljaõppe kõrval on olulise tähtsusega ka ajateenijate motivatsioon. Ajateenijad tõid just oma vabades vastustes sagedamini esile, et motivatsioon eriolukorra tingimustes langes ning nooremseersantide vaates oli rühma raskem motiveerida.
Üheks motivatsiooni langetavaks teguriks on suurem ebaõigluse tajumine, mis muuhulgus seostub erandite tegemisega väljaloale lubamisel (mis klassifitseerub erandiks ja mis mitte) või sellega, mil määral on tagatud ajateenijatele puhkeaeg ja vaba aja sisustamise võimalused.
Samas toodi esile ka teistsuguseid kogemusi, kus just rõhutati eriolukorra positiivset mõju rühma ühtekuuluvustundele ning huvitava näitena toodi esile suuremat sõltumatust tegevväelastest oma rühma juhtimisel. Seega ei ole siin ühte tõde, vaid motivatsiooni ja ühtekuuluvuse puhul tulevad esile erinevad kogemused.
Kuperjanovi jalaväepataljoni talvise kutse väljaõpe 18-22.05.2020 Autor/allikas: Karl Kask / Sõdur
Eriolukorra mõju teenistusega rahulolule
Millise jälje jättis eriolukord ajateenijate üldisele rahulolule teenistuse ning väljaõppega? Kuigi eriolukorrast tingitud piirangud muutsid teenistust, siis võrreldes eelnevate aastakäikudega üldine rahulolu teenistusega pigem suurenes.
2019. aastal reservi arvatud ajateenijatega võrreldes kasvas teenistusega rahulolevate ajateenijate osakaal 11 protsendipunkti võrra ning 2018. aastaga võrreldes koguni 18 protsendipunkti.
Väljaõppega rahulolu on samuti aastate kaupa kasvanud. Rahulolevate ajateenijate osakaalu suurenemine on toimunud rahulolematute arvelt, sest nii-öelda ilma selge seisukohata ajateenijate osakaal on aastate kaupa olnud püsiv, jäädes ühe viiendiku juurde.
Eriolukorrast tingitud muutuste tajumise intensiivsus oleneb rahulolust teenistusega. Võib eeldada, et märtsi keskpaigaks oli ajateenijatel üldine rahulolu või rahulolematus ajateenistusega välja kujunenud ning sellele pinnasele langesid eriolukorraga kehtestatud piirangud.
Ajateenijate kõrgem rahulolu ajateenistusega väljendus eriolukorras kaitseväe rolli suuremas väärtustamises ja isiklikus panustamisvalmiduses.
Madalama rahulolu taustal süvenes mure enda ja lähedaste pärast ning pingestusid suhted ülemate ja teiste ajateenijatega. Samas väljaõppe taseme langus ühelt poolt ja intensiivistumine teisalt on rahuloluga ajateenistusega kaheti seotud.
Väljaõppe taseme langust eriolukorras tajusid keskmisest vähem need ajateenijad, kes jäid teenistusega väga rahule, kuid samas ka need, kes ei jäänud üldse rahule. Viimaste puhul on ilmselt juba eelnev rahulolematuse foon nii suur, et nad väljaõppesse ise väga ei panusta ja seega ei tajunud ka eriolukorras väljaõppe taseme langust.
Kuperjanovi jalaväepataljon harjutus Kevadäike 20. 13—16.04.2020 Autor/allikas: Allan Vool/Sõdur
Väljaõppe mahu suurenemisel eriolukorras on rahuloluga sarnane seos. Väljaõppe intensiivsemaks muutumise tajumine võib suurendada rahulolu ajateenistusega, kuid teisalt ka rahulolematust. Seda siis olenevalt eelhäälestusest ja sellest, mida ajateenistusest oodatakse.
Näiteks nende ajateenijate puhul, kes teenistuse alguses tulid teenistusse kutse alusel ning ajateenistuse vabatahtlikkuse korral oleks jätnud üldse teenistusse tulemata, seostub väljaõppe intensiivsemaks muutumise tajumine madalama rahuloluga.
Seevastu nende ajateenijate jaoks, kes oleks teenistusse tulnud ka vabatahtliku teenistuse korral, väljaõppe intensiivsemaks muutumine on seotud pigem kõrgema rahuloluga.
Vaadates konkreetsemalt, kuidas on üldine rahulolu väljaõppega seotud tajutud muutustega väljaõppes eriolukorras, siis väljaõppega väga rahule jäävad ajateenijad ei tajunud eriolukorras väljaõppe taseme langust, küll aga toovad nad keskmiselt enam esile väljaõppe muutumist intensiivsemaks ja iseseisva töö mahu suurenemist.
Võib järeldada, et on teatud grupp ajateenijaid, kellele eriolukorraga kaasnenud muutused väljaõppes pigem sobisid ning see väljendub ka nende suuremas rahulolus nii teenistusega üldiselt kui ka väljaõppega kitsamalt.
Palju sõltub väeosast
COVID-19 kimbutas väeosasid erinevalt ja see peegeldub ka ajateenijate hinnangutes. Me ei too siin detailset vaadet väeosade kaupa, vaid eristame ajateenijate hinnangud väeosa asukoha järgi.
Mure enda ja lähedaste käekäigu pärast on universaalne ning ootuspäraselt piirkondade vahel erinevusi keskmistes hinnangutes esile ei tule. Küll aga ilmneb, et väljaõppe tase kannatas eriolukorra tõttu enim Tallinnas ja Ämaris ning kõige vähem Paldiskis ja Võrus paiknevate ajateenijate hinnangul.
Samas tajusid Ämaris paiknevad ajateenijad keskmisest rohkem suhete pingelisemaks muutumist teenistuses ning Tapal jällegi keskmisest vähem.
Eriolukorraga kaasnenud positiivsed tahud, nagu selgem arusaamine kaitseväe rollist kriisiolukorras ja suurenenud huvi riigikaitse ning sporditegemise vastu, on iseloomulikud Tallinnas paiknevate väeosade ajateenijatele ning keskmisest madalamalt hindasid seda aspekti Ämaris asuvad ajateenijad.
Jõhvis paiknevad ajateenijad tulevad aga esile keskmisest kõrgemate hinnangutega väljaõppe intensiivsemaks muutumise kohta. Kuigi võiks eeldada, et säärase tulemuse taga peitub vene kodukeelega ajateenijate suurem osakaal Jõhvis paiknenud väeosades, siis see on ainult pool seletust.
Teine pool pigem kinnitab väeosa rolli väljaõppe intensiivsemaks muutumisel. Nimelt ka Jõhvis paiknevate eesti kodukeelega ajateenijate hinnangud väljaõppe intensiivsemaks muutumise kohta eriolukorras on kõrgemad kui eesti emakeelega ajateenijatel teistes väeosades.
Järgmised lained tulevad teisiti
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi koroonakriis muutis elukorraldust kõigis elusfäärides ja puutumata ei jäänud ka ajateenistus, siis üldiselt saadi kriisiga hästi hakkama.
Eriolukord langes juuli eelkutse ja oktoobri põhikutse ajateenijate jaoks teenistuse teise poolde, mistõttu üldine rahulolu foon ajateenistusega oli selleks ajaks juba välja kujunenud.
Kõrgema rahuloluga ajateenijate jaoks oli eriolukord vähem traumeeriv, kuid rahulolematuse foonil eriolukord pigem võimendas ebakõlasid. Eriolukorras tuli selgemalt esile, kui oluline on ajateenijate jaoks side lähedastega ja võimalus osaleda väeosast väljaspool toimuvates tegevustes.
Sellised tulemused peegeldavad ajateenijate kogemust koroonakriisi esimese laine ajal, ning nüüd olles teises laines, on olemas eelnev kogemus.
Väeosad on ilmselt paremini valmistunud, mõeldud on rohkem ka sellele, kuidas tagada sõduritele puhkeaeg ning tuua vaheldust igapäevasesse teenistusrutiini koroonakriisist tingitud piirangute ajal. | Ajateenijate kohanemine eriolukorraga sõltus keelest, rahast ja väeosast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi korraldusel jäid kevadise eriolukorra ajal ajateenijad oma väeosadesse 17. märtsist kuni 1. maini ning väljaloale lubati vaid põhjendatud erandjuhtudel.
Sellest korraldusest ajendatuna lisati kaitseväe inimressursi kompleksuuringu küsitlusse eriolukorra plokk, kus ajateenistust lõpetavatel ajateenijatel paluti hinnata eriolukorrast tingitud muutusi nii isiklikus plaanis kui ka üldisemalt teenistuses. Just sellel uuringul põhinebki esmalt ajakirjas Sõdur ilmunud ülevaade.
Mure kallima, pere ja raha pärast
Ajateenijatele esitati 16 väidet, mille kohta nad said avaldada oma arvamust kas väitega nõustudes või mitte nõustudes viiepunktilisel skaalal. Küsimused ning vastuste jaotumine on ära toodud artikli lõpus olevas graafikus.
Kõige enam tundsid ajateenijad eriolukorra ajal muret oma koduste pärast (77 protsenti) ning leidsid, et teenistuse ajal karantiinis olemine oli stressirohkem kui sellele eelnenud tavapärane teenistus (72 protsenti).
"Ajateenijate mure enda ja lähedaste pärast on selgelt seotud majandusliku kindlustatusega."
Ankeedis said ajateenijad kirjutada ka vabas vormis oma arvamuse eriolukorra mõjude kohta. Nendest selgub, et muret ja stressi tekitavad kohtumisvõimaluste puudumine oma tüdruksõbra ja/või elukaaslase ja vanematega, olulistest sündmustest kõrvalejäämine (nt lähisugulase matus) ja väliskeskkonnaga kokkupuutumise võimaluste puudumine kõige üldisemalt.
Ajateenijate mure enda ja lähedaste pärast on selgelt seotud majandusliku kindlustatusega. Eriolukord tähendas lisaks terviseriskile ka majandusliku ebakindluse suurenemist ning see paistab selgelt välja ka ajateenijate puhul.
Ajateenijad, kes teenistusse tulles olid kogenud raskusi igapäevasel majanduslikul toimetulekul, olid eriolukorras ka rohkem mures enda ja lähedaste heaolu pärast. Üldistades võib öelda, et eriolukorra ajal sotsiaalne ja majanduslik haavatus võimendus.
Enam kui poolte ajateenijate jaoks muutusid ka tulevikuväljavaated ebakindlaks. Lisaks üldise ebakindluse väljendamisele tõid ajateenijad esile, et väeosas püsivalt viibimine vähendas nende võimalusi sillutada sujuvamat teed ajateenistusest tsiviilellu naasmiseks (nt tööotsingud, oma firma tegevuse juhtimine, treeningutega jätkamine, taastusravi jms). Ligemale ühel kolmandikul ajateenijatest suurenes mure oma tervise pärast.
Suurenenud mure- ja stressitunne ei toonud aga automaatselt kaasa suuremat tunnetatud vajadust tugiteenuste (psühholoog, sotsiaaltöötaja, kaplan) järele. Vaid iga kaheksas ajateenija nõustus väitega, et eriolukorra tõttu tundsid nad suuremat vajadust tugiteenuste järele.
Andmed näitavad, et tugiteenuste poole pöördusid rohkem need, kelle mure- ja stressifoon oli kõrgem, ehk need, kes tundsid rohkem muret oma lähedaste ja tervise pärast, tajusid suhete pingestumist ülemuste ja kaasteenijatega jms.
Pinged pataljonis on seotud keeleoskusega
Eriolukorrast tingitud liikumispiirangute puhul võis eeldada, et suhted teenistuses võivad halveneda. Ajateenijatest 59 protsendi arvates muutusid kaasvõitlejate omavahelised suhted pingelisemaks ning 48 protsenti vastanuist leidis, et suhted ülematega pingestusid.
Oluline on siinkohal rõhutada tõika, et eriolukorra tõttu tajusid suhete pingestumist nii omavaheliste suhete puhul teenistuskaaslastega kui ka ülematega rohkem eesti kodukeelega ajateenijad vene kodukeelega ajateenijatega võrreldes.
"Vene kodukeelega ajateenijad tajuvad ülematega suhetes rohkem isiklikul pinnal tekkivaid ebakõlasid ning eesti kodukeelega ajateenijate puhul esineb rohkem teenistusprobleeme."
Ilmselt võib selle taga peituda nii see, et COVID-19 olukorra tõsidust tajuti erinevalt, kui ka see, et eriolukorrale eelnenud omavahelist läbisaamist peegeldav suhete baastase on erineva kodukeelega ajateenijate puhul erinev.
2018/2019. aasta kompleksuuring tõi esile, et vene kodukeelega ajateenijad tajuvad ülematega suhetes rohkem isiklikul pinnal tekkivaid ebakõlasid ning eesti kodukeelega ajateenijate puhul esineb rohkem teenistusprobleeme.
Eriolukorraga kaasnenud muutused olid universaalsed ning rakendusid kõigile ajateenijatele ühtemoodi, mõjutasid teenistuses väljaõppe korraldust ning väljalubade andmist. Ehk kokkuvõttes võib öelda, et need paigutusid pigem teenistusprobleemide alla.
Kas väljaõpe jäi nõrgaks?
Kaitseväe seisukohast on oluline teada, kas ja mil määral mõjutas eriolukord väljaõpet. Ajateenijate hinnangud on selles suhtes üsna lahknevad: väga jämedates piirides leidis kolmandik vastanutest, et väljaõppe tase langes, pisut enam kui kolmandik arvas, et väljaõppe tase jäi samaks (ei langenud) ning vähem kui kolmandik ei osanud selget hinnangut anda.
Kuigi ligikaudu kolmandiku hinnangul erialase ja sõjalise väljaõppe tase kannatas, suurenes veerandi jaoks iseseisva õppetöö maht ning kolmandiku jaoks muutus väljaõpe intensiivsemaks. Väljaõppe mahu suurenemist tajusid rohkem vene kodukeelega ajateenijad ning need ajateenijad, kelle haridustase oli madalam.
"Üheks motivatsiooni langetavaks teguriks on suurem ebaõigluse tajumine, mis muuhulgus seostub erandite tegemisega väljaloale lubamisel."
Nii nagu üldhariduskoolide puhul on väidetud, et eriolukord võis hariduslikku ebavõrdsust suurendada, paistab ka ajateenijate hinnangute põhjal, et iseseisva töö mahu suurenemist ning väljaõppe intensiivsemaks muutumist tajusid rohkem need ajateenijad, kelle jaoks uute teadmiste omandamine võis olla keerulisem mitteemakeelse õppe või väiksema õpikogemuse tõttu.
Väljaõppe kõrval on olulise tähtsusega ka ajateenijate motivatsioon. Ajateenijad tõid just oma vabades vastustes sagedamini esile, et motivatsioon eriolukorra tingimustes langes ning nooremseersantide vaates oli rühma raskem motiveerida.
Üheks motivatsiooni langetavaks teguriks on suurem ebaõigluse tajumine, mis muuhulgus seostub erandite tegemisega väljaloale lubamisel (mis klassifitseerub erandiks ja mis mitte) või sellega, mil määral on tagatud ajateenijatele puhkeaeg ja vaba aja sisustamise võimalused.
Samas toodi esile ka teistsuguseid kogemusi, kus just rõhutati eriolukorra positiivset mõju rühma ühtekuuluvustundele ning huvitava näitena toodi esile suuremat sõltumatust tegevväelastest oma rühma juhtimisel. Seega ei ole siin ühte tõde, vaid motivatsiooni ja ühtekuuluvuse puhul tulevad esile erinevad kogemused.
Kuperjanovi jalaväepataljoni talvise kutse väljaõpe 18-22.05.2020 Autor/allikas: Karl Kask / Sõdur
Eriolukorra mõju teenistusega rahulolule
Millise jälje jättis eriolukord ajateenijate üldisele rahulolule teenistuse ning väljaõppega? Kuigi eriolukorrast tingitud piirangud muutsid teenistust, siis võrreldes eelnevate aastakäikudega üldine rahulolu teenistusega pigem suurenes.
2019. aastal reservi arvatud ajateenijatega võrreldes kasvas teenistusega rahulolevate ajateenijate osakaal 11 protsendipunkti võrra ning 2018. aastaga võrreldes koguni 18 protsendipunkti.
Väljaõppega rahulolu on samuti aastate kaupa kasvanud. Rahulolevate ajateenijate osakaalu suurenemine on toimunud rahulolematute arvelt, sest nii-öelda ilma selge seisukohata ajateenijate osakaal on aastate kaupa olnud püsiv, jäädes ühe viiendiku juurde.
Eriolukorrast tingitud muutuste tajumise intensiivsus oleneb rahulolust teenistusega. Võib eeldada, et märtsi keskpaigaks oli ajateenijatel üldine rahulolu või rahulolematus ajateenistusega välja kujunenud ning sellele pinnasele langesid eriolukorraga kehtestatud piirangud.
Ajateenijate kõrgem rahulolu ajateenistusega väljendus eriolukorras kaitseväe rolli suuremas väärtustamises ja isiklikus panustamisvalmiduses.
Madalama rahulolu taustal süvenes mure enda ja lähedaste pärast ning pingestusid suhted ülemate ja teiste ajateenijatega. Samas väljaõppe taseme langus ühelt poolt ja intensiivistumine teisalt on rahuloluga ajateenistusega kaheti seotud.
Väljaõppe taseme langust eriolukorras tajusid keskmisest vähem need ajateenijad, kes jäid teenistusega väga rahule, kuid samas ka need, kes ei jäänud üldse rahule. Viimaste puhul on ilmselt juba eelnev rahulolematuse foon nii suur, et nad väljaõppesse ise väga ei panusta ja seega ei tajunud ka eriolukorras väljaõppe taseme langust.
Kuperjanovi jalaväepataljon harjutus Kevadäike 20. 13—16.04.2020 Autor/allikas: Allan Vool/Sõdur
Väljaõppe mahu suurenemisel eriolukorras on rahuloluga sarnane seos. Väljaõppe intensiivsemaks muutumise tajumine võib suurendada rahulolu ajateenistusega, kuid teisalt ka rahulolematust. Seda siis olenevalt eelhäälestusest ja sellest, mida ajateenistusest oodatakse.
Näiteks nende ajateenijate puhul, kes teenistuse alguses tulid teenistusse kutse alusel ning ajateenistuse vabatahtlikkuse korral oleks jätnud üldse teenistusse tulemata, seostub väljaõppe intensiivsemaks muutumise tajumine madalama rahuloluga.
Seevastu nende ajateenijate jaoks, kes oleks teenistusse tulnud ka vabatahtliku teenistuse korral, väljaõppe intensiivsemaks muutumine on seotud pigem kõrgema rahuloluga.
Vaadates konkreetsemalt, kuidas on üldine rahulolu väljaõppega seotud tajutud muutustega väljaõppes eriolukorras, siis väljaõppega väga rahule jäävad ajateenijad ei tajunud eriolukorras väljaõppe taseme langust, küll aga toovad nad keskmiselt enam esile väljaõppe muutumist intensiivsemaks ja iseseisva töö mahu suurenemist.
Võib järeldada, et on teatud grupp ajateenijaid, kellele eriolukorraga kaasnenud muutused väljaõppes pigem sobisid ning see väljendub ka nende suuremas rahulolus nii teenistusega üldiselt kui ka väljaõppega kitsamalt.
Palju sõltub väeosast
COVID-19 kimbutas väeosasid erinevalt ja see peegeldub ka ajateenijate hinnangutes. Me ei too siin detailset vaadet väeosade kaupa, vaid eristame ajateenijate hinnangud väeosa asukoha järgi.
Mure enda ja lähedaste käekäigu pärast on universaalne ning ootuspäraselt piirkondade vahel erinevusi keskmistes hinnangutes esile ei tule. Küll aga ilmneb, et väljaõppe tase kannatas eriolukorra tõttu enim Tallinnas ja Ämaris ning kõige vähem Paldiskis ja Võrus paiknevate ajateenijate hinnangul.
Samas tajusid Ämaris paiknevad ajateenijad keskmisest rohkem suhete pingelisemaks muutumist teenistuses ning Tapal jällegi keskmisest vähem.
Eriolukorraga kaasnenud positiivsed tahud, nagu selgem arusaamine kaitseväe rollist kriisiolukorras ja suurenenud huvi riigikaitse ning sporditegemise vastu, on iseloomulikud Tallinnas paiknevate väeosade ajateenijatele ning keskmisest madalamalt hindasid seda aspekti Ämaris asuvad ajateenijad.
Jõhvis paiknevad ajateenijad tulevad aga esile keskmisest kõrgemate hinnangutega väljaõppe intensiivsemaks muutumise kohta. Kuigi võiks eeldada, et säärase tulemuse taga peitub vene kodukeelega ajateenijate suurem osakaal Jõhvis paiknenud väeosades, siis see on ainult pool seletust.
Teine pool pigem kinnitab väeosa rolli väljaõppe intensiivsemaks muutumisel. Nimelt ka Jõhvis paiknevate eesti kodukeelega ajateenijate hinnangud väljaõppe intensiivsemaks muutumise kohta eriolukorras on kõrgemad kui eesti emakeelega ajateenijatel teistes väeosades.
Järgmised lained tulevad teisiti
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi koroonakriis muutis elukorraldust kõigis elusfäärides ja puutumata ei jäänud ka ajateenistus, siis üldiselt saadi kriisiga hästi hakkama.
Eriolukord langes juuli eelkutse ja oktoobri põhikutse ajateenijate jaoks teenistuse teise poolde, mistõttu üldine rahulolu foon ajateenistusega oli selleks ajaks juba välja kujunenud.
Kõrgema rahuloluga ajateenijate jaoks oli eriolukord vähem traumeeriv, kuid rahulolematuse foonil eriolukord pigem võimendas ebakõlasid. Eriolukorras tuli selgemalt esile, kui oluline on ajateenijate jaoks side lähedastega ja võimalus osaleda väeosast väljaspool toimuvates tegevustes.
Sellised tulemused peegeldavad ajateenijate kogemust koroonakriisi esimese laine ajal, ning nüüd olles teises laines, on olemas eelnev kogemus.
Väeosad on ilmselt paremini valmistunud, mõeldud on rohkem ka sellele, kuidas tagada sõduritele puhkeaeg ning tuua vaheldust igapäevasesse teenistusrutiini koroonakriisist tingitud piirangute ajal.
### Response:
Ajateenijate kohanemine eriolukorraga sõltus keelest, rahast ja väeosast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Antikythera mehhanism leiti 1901. aastal Kreeta rannikult 2000 aasta vanusest laevavrakist. Siiani murdsid teadlased edutult pead, milleks täpselt seadet omal ajal kasutati, vahendab Gizmodo.
Nüüd pakuvad Londoni College'i Ülikooli teadlased eesotsas mehhaanikainsener Tony Freethiga, et kondiaurul töötav seadeldis on vanim teadaolev analoogarvuti. Antiikkreekast pärit seade mudeldas omal ajal astronoomilisi nähtusi ja sündmusi, näiteks kuu- ja päikesevarjutusi ning Päikese, Kuu, Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni liikumisi.
Leidmishetkel suudeti päästa vaid kolmandik Antikythera mehhanismist ja taastamiseks pole seda millegagi võrrelda. Seetõttu oli raske öelda, kuidas 30 pronksist hammasrattast ja 82 jupist koosnev poolik seadeldis tervena välja nägi, milleks seda kasutati ja kuidas see töötas.
Aastal 2016 avaldati seadme kohta mitme aastakümne jooksul tehtud uuringute kokkuvõte. Röntgeni abil täheldasid teadlased toona seadme küljes 3500 tähemärgi jagu selgitavat teksti ehk omalaadset kastusjuhendit. Teksti analüüs viitas, et Antikythera mehhanism polnud tänases mõttes arvuti, sest seda ei saanud programmeerida. Pigem oli seadme mõte väljendada Maa asukohta ilmaruumis ja ennustada taevaseid sündmusi, nagu kuu- ja päikesevarjutusi.
Seadme suurim osa A-fragment koosneb laagritest, sammastest ja tõkkest, samas kui D-fragmendi juurde kuuluvad siiani ebaselge otstarbega ketas, 63 sakiga hammasratas ja taldrik. Uus uuring püüdis valgust heita seadme esiotsas asunud, aga suuresti kaduma läinud ajamimehhanismile.
Seadmele kantud tekstis mainitakse kosmilist mehhaanilist kuvapinda, millel liiguvad helmestega märgitud planeedid ja Kuu ringiratast mööda võrusid. Uuringu autorite sõnul pole ükski varasem rekonstruktsioon jõudnud sellele kirjeldusele vastava mudeli loomisele ligilähedalegi. Nüüd proovisid autorid esimest korda mehhanismi puuduva tüki taasluua.
Nad kirjutavad, et puuduva osa kolmemõõtmelist mõistatust lahendades paljastus loodu geniaalsus: seadmes said kokku Babüloonia astronoomias tuntud tsüklid, Platoni koolkonna matemaatika ja Antiik-Kreeka astronoomiateooriad. Teadupärast kaardistasid muistsed babüloonlased planeetide trajektoore ja Antiik-Kreeka filosoof Parmenides arendas välja planeetide liikumist seletava matemaatilise mudeli.
Seadmele kantud tekstis mainiti ka 462 aasta pikkust Veenuse tsüklit ja 442-aastast Saturni tsüklit. Teadlased seostasid neid numbreid sünoodiliste tsüklitega ehk ajaga, mis kulub taevakehal Maalt vaadatuna oma algsesse asukohta tagasi jõudmiseks.
Antiikkreeklaste jaoks olid kirjeldatud tsüklid olulised, sest toetasid nende geotsentrilist (Maad universumi keskpunktiks pidavat, toim) ilmaruumikäsitlust. Öist taevast vaadates tundub mõnikord, et planeedid jäävad justkui korraks seisma ja nihkuvad oma orbiidil pisut edasi-tagasi. Tänapäeval teame, et tegu on optilise illusiooniga, ent kreeka keelest teistesse keeltesse laenatud sõna planeet tähendas algselt just 'uitajat'. Kuna planeetide justkui äraspidine liikumine pakkus geotsentrilise ilmavaatega kreeklastele peamurdmist, arendasid nad nähtuse seletamiseks välja üsna keerukaid teooriaid ja matemaatilisi teoreeme. Paljud neist teooriatest osutusid üdini valeks.
Antikythera mehhanismi ennast uudistades mõistsid uurijad, et A- ja D-fragmendi osised matkisid Veenuse liikumismehhaanikat. Uuringu kaasautori David Higgoni sõnul andis masin 63 sakiga hammasratta abil täpselt edasi Veenuse 462 aasta pikkust tiiru ümber Päikese. Kui Veenuse kujutamine seadeldisel oli selge, tuletasid teadlased antiikkreeka valemite abil teistegi seadmele kantud planeetide tsüklid. Seejärel ühendasid nad kõigi taevakehade mudelid kompaktseteks mehhanismideks, mis vastasid muistse seadme alles olevatele juppidele.
Lõpeks tõdesid uurijad, et antiikkreeklased ajasid kosmose kujutamise oma geotsentrilise maailmapildiga ülemäära keerukaks. Selmet kujutada planeetide sirgjoonelisi trajektoore ümber Päikese, püüdsid kreeklased edasi anda planeetide näilist edasi-tagasi kõikumist orbiidil. Kui Antikythera mehhanism tõepoolest teadlaste pakutud moel töötas, pidi see suutma kõiki viit toona tuntud planeeti ühtaegu õigesti kujutada.
Arvutuste järel valmistasid teadlased muistsest keerulisest seadmest digitaalse koopia. Selleks lõid nad Tony Freethi sõnul igale planeedile vastava mehhanismi, mis arvestaks tänapäevaste astronoomiliste tsüklitega ja tuleks toime võimalikult väheste hammasratastega, sest ruumi juppide paigutamiseks seadmes napib.
Freethi Vimeo-lehel võib näha ka pooletunnist videot uue mudeli valmimisest. Masina uus simulatsioon paistab küll igati töötavat, ent tegu on siiski simulatsiooniga. Autorite sõnul ootab endiselt ees suur proovikivi, kuidas valmistada seadeldis uuesti, kasutades vaid antiikajal tuntud tehnoloogiaid.
Uuringut tutvustatakse ajakirjas Scientific Reports. | Iidse arvuti digimudel paljastas antiikaja inseneriteaduse meistriteose | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Antikythera mehhanism leiti 1901. aastal Kreeta rannikult 2000 aasta vanusest laevavrakist. Siiani murdsid teadlased edutult pead, milleks täpselt seadet omal ajal kasutati, vahendab Gizmodo.
Nüüd pakuvad Londoni College'i Ülikooli teadlased eesotsas mehhaanikainsener Tony Freethiga, et kondiaurul töötav seadeldis on vanim teadaolev analoogarvuti. Antiikkreekast pärit seade mudeldas omal ajal astronoomilisi nähtusi ja sündmusi, näiteks kuu- ja päikesevarjutusi ning Päikese, Kuu, Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni liikumisi.
Leidmishetkel suudeti päästa vaid kolmandik Antikythera mehhanismist ja taastamiseks pole seda millegagi võrrelda. Seetõttu oli raske öelda, kuidas 30 pronksist hammasrattast ja 82 jupist koosnev poolik seadeldis tervena välja nägi, milleks seda kasutati ja kuidas see töötas.
Aastal 2016 avaldati seadme kohta mitme aastakümne jooksul tehtud uuringute kokkuvõte. Röntgeni abil täheldasid teadlased toona seadme küljes 3500 tähemärgi jagu selgitavat teksti ehk omalaadset kastusjuhendit. Teksti analüüs viitas, et Antikythera mehhanism polnud tänases mõttes arvuti, sest seda ei saanud programmeerida. Pigem oli seadme mõte väljendada Maa asukohta ilmaruumis ja ennustada taevaseid sündmusi, nagu kuu- ja päikesevarjutusi.
Seadme suurim osa A-fragment koosneb laagritest, sammastest ja tõkkest, samas kui D-fragmendi juurde kuuluvad siiani ebaselge otstarbega ketas, 63 sakiga hammasratas ja taldrik. Uus uuring püüdis valgust heita seadme esiotsas asunud, aga suuresti kaduma läinud ajamimehhanismile.
Seadmele kantud tekstis mainitakse kosmilist mehhaanilist kuvapinda, millel liiguvad helmestega märgitud planeedid ja Kuu ringiratast mööda võrusid. Uuringu autorite sõnul pole ükski varasem rekonstruktsioon jõudnud sellele kirjeldusele vastava mudeli loomisele ligilähedalegi. Nüüd proovisid autorid esimest korda mehhanismi puuduva tüki taasluua.
Nad kirjutavad, et puuduva osa kolmemõõtmelist mõistatust lahendades paljastus loodu geniaalsus: seadmes said kokku Babüloonia astronoomias tuntud tsüklid, Platoni koolkonna matemaatika ja Antiik-Kreeka astronoomiateooriad. Teadupärast kaardistasid muistsed babüloonlased planeetide trajektoore ja Antiik-Kreeka filosoof Parmenides arendas välja planeetide liikumist seletava matemaatilise mudeli.
Seadmele kantud tekstis mainiti ka 462 aasta pikkust Veenuse tsüklit ja 442-aastast Saturni tsüklit. Teadlased seostasid neid numbreid sünoodiliste tsüklitega ehk ajaga, mis kulub taevakehal Maalt vaadatuna oma algsesse asukohta tagasi jõudmiseks.
Antiikkreeklaste jaoks olid kirjeldatud tsüklid olulised, sest toetasid nende geotsentrilist (Maad universumi keskpunktiks pidavat, toim) ilmaruumikäsitlust. Öist taevast vaadates tundub mõnikord, et planeedid jäävad justkui korraks seisma ja nihkuvad oma orbiidil pisut edasi-tagasi. Tänapäeval teame, et tegu on optilise illusiooniga, ent kreeka keelest teistesse keeltesse laenatud sõna planeet tähendas algselt just 'uitajat'. Kuna planeetide justkui äraspidine liikumine pakkus geotsentrilise ilmavaatega kreeklastele peamurdmist, arendasid nad nähtuse seletamiseks välja üsna keerukaid teooriaid ja matemaatilisi teoreeme. Paljud neist teooriatest osutusid üdini valeks.
Antikythera mehhanismi ennast uudistades mõistsid uurijad, et A- ja D-fragmendi osised matkisid Veenuse liikumismehhaanikat. Uuringu kaasautori David Higgoni sõnul andis masin 63 sakiga hammasratta abil täpselt edasi Veenuse 462 aasta pikkust tiiru ümber Päikese. Kui Veenuse kujutamine seadeldisel oli selge, tuletasid teadlased antiikkreeka valemite abil teistegi seadmele kantud planeetide tsüklid. Seejärel ühendasid nad kõigi taevakehade mudelid kompaktseteks mehhanismideks, mis vastasid muistse seadme alles olevatele juppidele.
Lõpeks tõdesid uurijad, et antiikkreeklased ajasid kosmose kujutamise oma geotsentrilise maailmapildiga ülemäära keerukaks. Selmet kujutada planeetide sirgjoonelisi trajektoore ümber Päikese, püüdsid kreeklased edasi anda planeetide näilist edasi-tagasi kõikumist orbiidil. Kui Antikythera mehhanism tõepoolest teadlaste pakutud moel töötas, pidi see suutma kõiki viit toona tuntud planeeti ühtaegu õigesti kujutada.
Arvutuste järel valmistasid teadlased muistsest keerulisest seadmest digitaalse koopia. Selleks lõid nad Tony Freethi sõnul igale planeedile vastava mehhanismi, mis arvestaks tänapäevaste astronoomiliste tsüklitega ja tuleks toime võimalikult väheste hammasratastega, sest ruumi juppide paigutamiseks seadmes napib.
Freethi Vimeo-lehel võib näha ka pooletunnist videot uue mudeli valmimisest. Masina uus simulatsioon paistab küll igati töötavat, ent tegu on siiski simulatsiooniga. Autorite sõnul ootab endiselt ees suur proovikivi, kuidas valmistada seadeldis uuesti, kasutades vaid antiikajal tuntud tehnoloogiaid.
Uuringut tutvustatakse ajakirjas Scientific Reports.
### Response:
Iidse arvuti digimudel paljastas antiikaja inseneriteaduse meistriteose |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate ridades viskas enda karjääri 717. värava venelane Aleksandr Ovetškin, tõustes NHL-i kõigi aegade väravaviskajate edetabelis kuuendat kohta jagama. Sama palju väravaid sai enda karjääri jooksul kirja ka Phil Esposito. Viiendal kohal on Marcel Dionne 731 väravaga. Tegevmängijaist on Ovetškin aga selgelt parim, talle järgneb Patrick Marleau, kes on kõigi aegade tabelis 563 väravaga 25. kohal.
Lisaks Ovetškinile tegid Sabresi vastu skoori veel ka Jevgeni Kuznetsov, Nicklas Bäckström, Richard Panik, Daniel Sprong ja Garnet Hathaway.
Sabres on nüüd kaotanud 11 mängu järjest.
Tulemused:
Tampa Bay – Nashville 1:4
Buffalo – Washington 0:6
Florida – Chicago 6:3
NY Rangers – Philadelphia 4:5
Ottawa – Vancouver 2:3
Pittsburgh – Boston 4:1
Winnipeg – Montreal 2:4
Calgary – Edmonton 4:3
Las Vegas – San Jose 2:1 | Ovetškin tõusis kõigi aegade väravaviskajate arvestuses kuuendat kohta jagama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate ridades viskas enda karjääri 717. värava venelane Aleksandr Ovetškin, tõustes NHL-i kõigi aegade väravaviskajate edetabelis kuuendat kohta jagama. Sama palju väravaid sai enda karjääri jooksul kirja ka Phil Esposito. Viiendal kohal on Marcel Dionne 731 väravaga. Tegevmängijaist on Ovetškin aga selgelt parim, talle järgneb Patrick Marleau, kes on kõigi aegade tabelis 563 väravaga 25. kohal.
Lisaks Ovetškinile tegid Sabresi vastu skoori veel ka Jevgeni Kuznetsov, Nicklas Bäckström, Richard Panik, Daniel Sprong ja Garnet Hathaway.
Sabres on nüüd kaotanud 11 mängu järjest.
Tulemused:
Tampa Bay – Nashville 1:4
Buffalo – Washington 0:6
Florida – Chicago 6:3
NY Rangers – Philadelphia 4:5
Ottawa – Vancouver 2:3
Pittsburgh – Boston 4:1
Winnipeg – Montreal 2:4
Calgary – Edmonton 4:3
Las Vegas – San Jose 2:1
### Response:
Ovetškin tõusis kõigi aegade väravaviskajate arvestuses kuuendat kohta jagama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vaadates meie nakatumisnumbreid, mis on väga kõrged, siis nii kõrgele ei ole ükski riik pidama jäänud. Sellelt tasemelt on kõik alla tulnud. Aga seda on märgata olnud väga paljudes riikides, et madalamatele numbritele nagu meil olid jaanuaris, jäävad need riigid väga pikaks ajaks püsima," rääkis Lutsar teisipäeval ERR-ile.
"Ega tõelist nakatumise langust, kui räägime Euroopast - et nakatumine oleks tasemel 50 inimest 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul - sellist asja ei ole," tõdes ta.
"Nii kõrgele tasemele see kindlasti seisma ei jää, aga et see kiiresti ka nulli läheks, seda on ka raske ennustada," lisas Lutsar. Ta viitas samas USA-le, kus paljudes kohtades nakatumine langeb hoolimata sellest, et selleks ei ole väga palju tehtud.
"Teiseks hakkab aga paljudes Euroopa riikides silma, et nakatumine on hakanud uuesti tõusma," märkis Lutsar, tuues välja Itaalia, Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus nakatumine ei kasva küll väga järsult, aga tõus on olemas.
Vaktsineeritute vabastamine piirangutest viiks tekikiskumiseni
Lutsar leidis, et praegu ei saaks veel rakendada poliitikat, kus neile umbes 100 000 inimesele, kes on COVID-19 läbi põdenud ja ka vaktsineeritutele, avataks taas võimalused külastada söögi- ja lõbustusasutusi või spordisaale.
"Kas me sellisel juhul ei tekita olukorda, kus meil on vaktsiini vaja eakamatele inimestele, aga kuna nooremad on häälekamad ja tahavad rohkem väljas käia - siis hakatakse vaktsiini nagu tekki kiskuma ühele ja teisele poole. Mina näen sellist ohtu," rääkis professor. "Kui meil oleks vaktsiini piisavalt ja saaksime seda teha kõigile nagu Iisraelis, siis oleks teine olukord, aga praegu on meil vaktsiinikogused ikkagi väga piiratud. Jah, kunagi tulevikus, kui meil on vaktsiine piisavalt käes, on see hea mõte, aga praegu veel seda niimoodi üldiselt rakendada ei saa," ütles Lutsar.
Lisaks võiks tekitada ka probleeme see, kuidas vaktsineerituid ja läbipõdenuid kindlaks teha ning lõpuks ei ole praeguseks veel ka see selge, kui pikad on läbipõdemise ja vaktsineerimise efektid, rõhutas Lutsar.
"Töökäimist on vahest isegi lihtsam korraldada, aga kuidas korraldada restorani, baari ja diskole lubamist, et teha kindlaks, kes on vaktsineeritud ja kes ei ole. Kes seda kontrollib ja kuidas hakatakse selle peale ka ühiskonnas vaatama, eriti praeguses olukorras, kus me väga selgelt teame, et kõigile vaktsiini ei jätku, eriti noorematele inimestele, kes ei ole praegu vaktsineerimise prioriteet," rääkis ta.
Lutsar rõhutas eraldi, et ei soovita kellelgi teadlikult ennast nakatada, et haigus läbi põdeda: "Haiguse nimelt läbipõdemise eest ma küll väga hoiatan inimesi ega soovita seda mitte kellelegi. Ärge seda küll jumala pärast tehke!"
Ruumi piirangute karmistamiseks palju enam pole
Lutsari sõnul arutas teadusnõukoda esmaspäeval ka Eestis kehtivaid koroonapiiranguid ja olukorda haiglates.
"Arutasime praegust situatsiooni - kas ja kuidas praegused piirangud hakkavad juba mõjuma ning loomulikult ka seda, mis võiks edasi saada. Aga ma olen väga nõus, et praegu piiranguid enam väga palju tugevdada kuskile ei ole ja samas ei ole praegu näidustatud ka nende leevendamine, kuna meie nakatumise näitajad on ikka väga kõrged," rääkis Lutsar.
Lisaks oli jutuks haiglate toimetulek, kuna eriti just Põhja-Eestis on olukord keeruline - Tallinna, Ida- ja Lääne-Virumaa haiglad on kõik väga täis, märkis ta.
Vaktsineerimine on Eestis hästi edenenud
"Loomulikult arutasime ka vaktsineerimist, et kuidas Eestis vaktsineerimine läheb. Ja ka AstraZeneca vaktsiiniga seotud probleeme. Teadusnõukoja mitmed liikmed ütlesid eile, et nõukoda, mis ise vaktsineerimisega ei tegele, tahaks väga tunnustada neid ameteid, kes on vaktsineerimisega seotud olnud," ütles nõukoja juht.
"Arvestades vaktsiinide vähesust ja kõike seda, mis vaktsiinide ümber käib, siis selles situatsioonis on ikkagi väga hästi toime tuldud. Kümme protsenti Eesti elanikkonnast ja 30 protsenti üle 80-aastastest on vaktsineeritud ning vaktsineerimine edenes väga hästi ka nädalavahetusel. Praegu pole vist kellegi võimuses rohkem vaktsiini Eestisse tuua - kui meil rohkem vaktsiini oleks, siis on väga paljud arstid öelnud, et küll me siis ka vaktsineeriks, aga praegu takistab seda tarnete vähesus ja kohatine ettearvamatu saabumine," rääkis Lutsar.
AstraZeneca kasutamist pole alust peatada
Lutsar rõhutas, et paljude riikide otsuse valguses peatada AstraZeneca vaktsiini kasutamine tuleks selle võimalikke kõrvaltoimeid kindlasti uurida, kuid alust selle kasutamise peatamiseks seni ei ole ning arvestades Eesti kõrget nakatumistaset on mõistlik AstraZenecaga kaitsepookimist jätkata.
"Kindlasti peab selliseid asju uurima. Päris niimoodi öelda ei saa, et ei ole midagi. Aga õige on ka see, et Inglismaal [kus on AstraZenecaga vaktsineeritud 20 miljonit inimest] ei ole midagi niisugust nähtud," rääkis professor. Ta rõhutas ka, et nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) kui ka Euroopa Ravimiamet (EMA) on öelnud, et praegu ei ole trombe rohkem vaktsineeritute hulgas, kui seda on tavapopulatsioonis ning puudub ka tõestus, et see oleks seotud vaktsiiniga.
"Ja see sõltub mingil määral ka epidemioloogilisest situatsioonist - kui epidemioloogiline olukord on suhteliselt rahulik nagu praegu näiteks Hispaanias on, siis võib vaktsineerimise mõneks ajaks peatada. Meie situatsioon on hoopis teine," leidis Lutsar. | Lutsar usub nakatumise taseme peatset langust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vaadates meie nakatumisnumbreid, mis on väga kõrged, siis nii kõrgele ei ole ükski riik pidama jäänud. Sellelt tasemelt on kõik alla tulnud. Aga seda on märgata olnud väga paljudes riikides, et madalamatele numbritele nagu meil olid jaanuaris, jäävad need riigid väga pikaks ajaks püsima," rääkis Lutsar teisipäeval ERR-ile.
"Ega tõelist nakatumise langust, kui räägime Euroopast - et nakatumine oleks tasemel 50 inimest 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul - sellist asja ei ole," tõdes ta.
"Nii kõrgele tasemele see kindlasti seisma ei jää, aga et see kiiresti ka nulli läheks, seda on ka raske ennustada," lisas Lutsar. Ta viitas samas USA-le, kus paljudes kohtades nakatumine langeb hoolimata sellest, et selleks ei ole väga palju tehtud.
"Teiseks hakkab aga paljudes Euroopa riikides silma, et nakatumine on hakanud uuesti tõusma," märkis Lutsar, tuues välja Itaalia, Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus nakatumine ei kasva küll väga järsult, aga tõus on olemas.
Vaktsineeritute vabastamine piirangutest viiks tekikiskumiseni
Lutsar leidis, et praegu ei saaks veel rakendada poliitikat, kus neile umbes 100 000 inimesele, kes on COVID-19 läbi põdenud ja ka vaktsineeritutele, avataks taas võimalused külastada söögi- ja lõbustusasutusi või spordisaale.
"Kas me sellisel juhul ei tekita olukorda, kus meil on vaktsiini vaja eakamatele inimestele, aga kuna nooremad on häälekamad ja tahavad rohkem väljas käia - siis hakatakse vaktsiini nagu tekki kiskuma ühele ja teisele poole. Mina näen sellist ohtu," rääkis professor. "Kui meil oleks vaktsiini piisavalt ja saaksime seda teha kõigile nagu Iisraelis, siis oleks teine olukord, aga praegu on meil vaktsiinikogused ikkagi väga piiratud. Jah, kunagi tulevikus, kui meil on vaktsiine piisavalt käes, on see hea mõte, aga praegu veel seda niimoodi üldiselt rakendada ei saa," ütles Lutsar.
Lisaks võiks tekitada ka probleeme see, kuidas vaktsineerituid ja läbipõdenuid kindlaks teha ning lõpuks ei ole praeguseks veel ka see selge, kui pikad on läbipõdemise ja vaktsineerimise efektid, rõhutas Lutsar.
"Töökäimist on vahest isegi lihtsam korraldada, aga kuidas korraldada restorani, baari ja diskole lubamist, et teha kindlaks, kes on vaktsineeritud ja kes ei ole. Kes seda kontrollib ja kuidas hakatakse selle peale ka ühiskonnas vaatama, eriti praeguses olukorras, kus me väga selgelt teame, et kõigile vaktsiini ei jätku, eriti noorematele inimestele, kes ei ole praegu vaktsineerimise prioriteet," rääkis ta.
Lutsar rõhutas eraldi, et ei soovita kellelgi teadlikult ennast nakatada, et haigus läbi põdeda: "Haiguse nimelt läbipõdemise eest ma küll väga hoiatan inimesi ega soovita seda mitte kellelegi. Ärge seda küll jumala pärast tehke!"
Ruumi piirangute karmistamiseks palju enam pole
Lutsari sõnul arutas teadusnõukoda esmaspäeval ka Eestis kehtivaid koroonapiiranguid ja olukorda haiglates.
"Arutasime praegust situatsiooni - kas ja kuidas praegused piirangud hakkavad juba mõjuma ning loomulikult ka seda, mis võiks edasi saada. Aga ma olen väga nõus, et praegu piiranguid enam väga palju tugevdada kuskile ei ole ja samas ei ole praegu näidustatud ka nende leevendamine, kuna meie nakatumise näitajad on ikka väga kõrged," rääkis Lutsar.
Lisaks oli jutuks haiglate toimetulek, kuna eriti just Põhja-Eestis on olukord keeruline - Tallinna, Ida- ja Lääne-Virumaa haiglad on kõik väga täis, märkis ta.
Vaktsineerimine on Eestis hästi edenenud
"Loomulikult arutasime ka vaktsineerimist, et kuidas Eestis vaktsineerimine läheb. Ja ka AstraZeneca vaktsiiniga seotud probleeme. Teadusnõukoja mitmed liikmed ütlesid eile, et nõukoda, mis ise vaktsineerimisega ei tegele, tahaks väga tunnustada neid ameteid, kes on vaktsineerimisega seotud olnud," ütles nõukoja juht.
"Arvestades vaktsiinide vähesust ja kõike seda, mis vaktsiinide ümber käib, siis selles situatsioonis on ikkagi väga hästi toime tuldud. Kümme protsenti Eesti elanikkonnast ja 30 protsenti üle 80-aastastest on vaktsineeritud ning vaktsineerimine edenes väga hästi ka nädalavahetusel. Praegu pole vist kellegi võimuses rohkem vaktsiini Eestisse tuua - kui meil rohkem vaktsiini oleks, siis on väga paljud arstid öelnud, et küll me siis ka vaktsineeriks, aga praegu takistab seda tarnete vähesus ja kohatine ettearvamatu saabumine," rääkis Lutsar.
AstraZeneca kasutamist pole alust peatada
Lutsar rõhutas, et paljude riikide otsuse valguses peatada AstraZeneca vaktsiini kasutamine tuleks selle võimalikke kõrvaltoimeid kindlasti uurida, kuid alust selle kasutamise peatamiseks seni ei ole ning arvestades Eesti kõrget nakatumistaset on mõistlik AstraZenecaga kaitsepookimist jätkata.
"Kindlasti peab selliseid asju uurima. Päris niimoodi öelda ei saa, et ei ole midagi. Aga õige on ka see, et Inglismaal [kus on AstraZenecaga vaktsineeritud 20 miljonit inimest] ei ole midagi niisugust nähtud," rääkis professor. Ta rõhutas ka, et nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) kui ka Euroopa Ravimiamet (EMA) on öelnud, et praegu ei ole trombe rohkem vaktsineeritute hulgas, kui seda on tavapopulatsioonis ning puudub ka tõestus, et see oleks seotud vaktsiiniga.
"Ja see sõltub mingil määral ka epidemioloogilisest situatsioonist - kui epidemioloogiline olukord on suhteliselt rahulik nagu praegu näiteks Hispaanias on, siis võib vaktsineerimise mõneks ajaks peatada. Meie situatsioon on hoopis teine," leidis Lutsar.
### Response:
Lutsar usub nakatumise taseme peatset langust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 75, haiglaravi vajab 687 patsienti, mis on 24 võrra vähem kui esmaspäeval. Inttensiivravil on 66 patsienti (esmaspäeval 69), neist 44 vajab juhitavat hingamist (esmaspäeval 45).
Ööpäeva jooksul suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest – 91-aastane naine, 90-aastane mees, 87-aastane mees, 81-aastane mees, kaks 79-aastast naist ja mees, 76-aastane mees, 74-aastane mees, 72-aastane mees ja 40-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 739 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 889 inimesel. 673 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 95, Ida-Virumaale 87, Lääne-Virumaale 69, Saaremaale 41, Viljandimaale 40, Läänemaale 39, Pärnumaale 34, Raplamaale 32 ja Võrumaale 31 uut positiivset testi. Jõgevamaale lisandus 19, Järvamaale 18, Hiiumaale 11, Valgamaale kaheksa ja Põlvamaale neli uut nakkusjuhtu. 46 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1491,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,6 protsenti.
Ööpäeva jooksul vaktsineeriti 3638 inimest, neist 3374 said esimese vaktsiinisüsti.
Pühapäeval tehti 5295 vaktsiinisüsti, millest 5280 olid esmased. Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 141 912 inimesele, kaks doosi on saanud 52 932 inimest. | Ööpäevaga tuvastati 1463 koroonapositiivset, suri 11 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 75, haiglaravi vajab 687 patsienti, mis on 24 võrra vähem kui esmaspäeval. Inttensiivravil on 66 patsienti (esmaspäeval 69), neist 44 vajab juhitavat hingamist (esmaspäeval 45).
Ööpäeva jooksul suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest – 91-aastane naine, 90-aastane mees, 87-aastane mees, 81-aastane mees, kaks 79-aastast naist ja mees, 76-aastane mees, 74-aastane mees, 72-aastane mees ja 40-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 739 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 889 inimesel. 673 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 95, Ida-Virumaale 87, Lääne-Virumaale 69, Saaremaale 41, Viljandimaale 40, Läänemaale 39, Pärnumaale 34, Raplamaale 32 ja Võrumaale 31 uut positiivset testi. Jõgevamaale lisandus 19, Järvamaale 18, Hiiumaale 11, Valgamaale kaheksa ja Põlvamaale neli uut nakkusjuhtu. 46 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1491,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,6 protsenti.
Ööpäeva jooksul vaktsineeriti 3638 inimest, neist 3374 said esimese vaktsiinisüsti.
Pühapäeval tehti 5295 vaktsiinisüsti, millest 5280 olid esmased. Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 141 912 inimesele, kaks doosi on saanud 52 932 inimest.
### Response:
Ööpäevaga tuvastati 1463 koroonapositiivset, suri 11 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kavandatud restruktureerimine peaks 18-24 kuulise perioodiga andma tulemuseks 80 000 - 85 000 töötajaga organisatsiooni umbes 90 000 töötaja asemel, mis on Nokial praegu," teatas ettevõte avalduses.
Ulatuslikust restruktureerimisest andis teada Nokia uus tegevjuht Pekka Lundmark. | Nokia teatas kuni 10 000 töökoha koondamisest kahe aasta jooksul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kavandatud restruktureerimine peaks 18-24 kuulise perioodiga andma tulemuseks 80 000 - 85 000 töötajaga organisatsiooni umbes 90 000 töötaja asemel, mis on Nokial praegu," teatas ettevõte avalduses.
Ulatuslikust restruktureerimisest andis teada Nokia uus tegevjuht Pekka Lundmark.
### Response:
Nokia teatas kuni 10 000 töökoha koondamisest kahe aasta jooksul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pesitsusedu nurgakivi on pesakoht, mille ümbruses on külluses süüa ning vähe konkurente ja kiskjaid. Paljud linnud on pesitsusajal territoriaalsed ega salli enda läheduses ka liigikaaslasi. Näiteks isane rasvatihane (Parus major) ajab lähiümbrusest teised isased rasvatihased minema. Lisaks liigikaaslastele käivad rasvatihase territooriumil aga teisedki õõnelinnud, näiteks must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca), kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.
Isased must-kärbsenäpid uudistavad sageli rasvatihase pesas toimuvat. Näiteks koguvad nad teavet pesitsusolude kohta: kui rasvatihasel läheb hästi, on ehk tegu hea kohaga ning ka kärbsenäpil mõistlik lähikonnas pesitseda. Või siis loodab isane must-kärbsenäpp hoopis rasvatihase õõnsuse vallutada.
Võib juhtuda, et võitlus õõnsuse pärast lõppeb rasvatihasest ligikaudu poole kergema must-kärbsenäpi surmaga. Seega oleks ehk must-kärbsenäpil mõistlikum asuda pesitsema mõnda teise rasvatihase naabruses olevasse õõnsusse. Samas rasvatihase agressiivsus siiski pesitsushooaja edenedes väheneb.
Norras rasvatihaseid uurides selgus aga, et rasvatihane hoiab lisaks enda väljavalitud pesaõõnsusele silma peal ka ümbruskonna õõnsustel. Rasvatihase pesitsusaja alguses, mil emaslinnud alles munevad, lisasid uurijad pesakastist 25 meetri kaugusele tühje pesakaste. Mõneks ajaks sättisid nad uue pesakasti juurde ka puuris oleva isase must-kärbsenäpi ja filmisid tihaste käitumist. Selgus, et uus pesakast rasvatihast ei häirinud, kuid kui selle juures oli puuris must-kärbsenäpp, muutusid rasvatihased agressiivseks.
Uuringu autorid peavad tõenäoliseks, et selline käitumine on rasvatihasele evolutsiooniliselt kasulik, sest pesitsuseks sobilikke õõnsusi ei pruugi olla palju. Eriti just majandatud metsas tasub neil endale teadaolevaid lisaõõnsusi kaitsta teiste õõnelindude eest, sest esimene pesitsus võib ebaõnnestuda, õõnsus võib hävida tormis, selle võib anastada suurem ja tugevam konkurent või langeb see koguni kiskja saagiks. Lisaks võivad rasvatihased suvel pesitseda ka teist korda. Eestis korduvpesitseb soodsal aastal 70 protsenti rasvatihastest, mistõttu on neil nutikas nii-öelda broneerida õõnsus teiseks pesitsuseks.
Katse käigus sai filmitud videotest vaadata, et isane rasvatihane läks lisatud pesakasti, jäi sinna ebatavaliselt kauaks ehk rohkem kui tunniks ning asus kaklema pesakasti uudistama tulnud must-kärbsenäpiga. See on küll pelgalt oletus, kuid säärast rasvatihase käitumisest võib tõlgendada teadliku pesakasti valvamisena.
Teadustööd tutvustatakse ajakirjas Ethology. | Rasvatihane hoiab ümbruskonna õõnsused endale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pesitsusedu nurgakivi on pesakoht, mille ümbruses on külluses süüa ning vähe konkurente ja kiskjaid. Paljud linnud on pesitsusajal territoriaalsed ega salli enda läheduses ka liigikaaslasi. Näiteks isane rasvatihane (Parus major) ajab lähiümbrusest teised isased rasvatihased minema. Lisaks liigikaaslastele käivad rasvatihase territooriumil aga teisedki õõnelinnud, näiteks must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca), kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.
Isased must-kärbsenäpid uudistavad sageli rasvatihase pesas toimuvat. Näiteks koguvad nad teavet pesitsusolude kohta: kui rasvatihasel läheb hästi, on ehk tegu hea kohaga ning ka kärbsenäpil mõistlik lähikonnas pesitseda. Või siis loodab isane must-kärbsenäpp hoopis rasvatihase õõnsuse vallutada.
Võib juhtuda, et võitlus õõnsuse pärast lõppeb rasvatihasest ligikaudu poole kergema must-kärbsenäpi surmaga. Seega oleks ehk must-kärbsenäpil mõistlikum asuda pesitsema mõnda teise rasvatihase naabruses olevasse õõnsusse. Samas rasvatihase agressiivsus siiski pesitsushooaja edenedes väheneb.
Norras rasvatihaseid uurides selgus aga, et rasvatihane hoiab lisaks enda väljavalitud pesaõõnsusele silma peal ka ümbruskonna õõnsustel. Rasvatihase pesitsusaja alguses, mil emaslinnud alles munevad, lisasid uurijad pesakastist 25 meetri kaugusele tühje pesakaste. Mõneks ajaks sättisid nad uue pesakasti juurde ka puuris oleva isase must-kärbsenäpi ja filmisid tihaste käitumist. Selgus, et uus pesakast rasvatihast ei häirinud, kuid kui selle juures oli puuris must-kärbsenäpp, muutusid rasvatihased agressiivseks.
Uuringu autorid peavad tõenäoliseks, et selline käitumine on rasvatihasele evolutsiooniliselt kasulik, sest pesitsuseks sobilikke õõnsusi ei pruugi olla palju. Eriti just majandatud metsas tasub neil endale teadaolevaid lisaõõnsusi kaitsta teiste õõnelindude eest, sest esimene pesitsus võib ebaõnnestuda, õõnsus võib hävida tormis, selle võib anastada suurem ja tugevam konkurent või langeb see koguni kiskja saagiks. Lisaks võivad rasvatihased suvel pesitseda ka teist korda. Eestis korduvpesitseb soodsal aastal 70 protsenti rasvatihastest, mistõttu on neil nutikas nii-öelda broneerida õõnsus teiseks pesitsuseks.
Katse käigus sai filmitud videotest vaadata, et isane rasvatihane läks lisatud pesakasti, jäi sinna ebatavaliselt kauaks ehk rohkem kui tunniks ning asus kaklema pesakasti uudistama tulnud must-kärbsenäpiga. See on küll pelgalt oletus, kuid säärast rasvatihase käitumisest võib tõlgendada teadliku pesakasti valvamisena.
Teadustööd tutvustatakse ajakirjas Ethology.
### Response:
Rasvatihane hoiab ümbruskonna õõnsused endale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | COVID-19 haigestumise suured numbrid ei ole kellelegi enam üllatuseks ja huvitaval kombel on kõik palju rahulikumad kui eelmisel kevadel, mil kehtis eriolukord ja haigestunuid oli kokku vähem kui praegu kahe päeva jooksul.
Viiruse uute variantide levik võib olla oluliselt laialdasem ja on vaja uuringuid, selgitamaks, kas need võivad kulgeda ka raskemini ja põhjustada rohkem surmasid.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
SARS-CoV-2 poolt põhjustatud COVID-19 on peamiselt piiskade vahendusel leviv viirusinfektsioon, mis tähendab enamasti inimeste otsese kontakti vahel levikut. Suure riskiga on väikesed siseruumid, pikem koosveedetud aeg ning suur piiskade tekkimise võimalus, nt laulmine, puhkpillide puhumine, sport.
Kuna COVID-19 võib kulgeda väga raskelt - ja seda mitte alati ainult eakatel, või kaasuvate haigustega inimestel - isegi kuni surmlõppeni, siis on ennetus väga oluline.
Väga kõrge haigestumuse juures, mille puhul on praegu palju nakatunuid just nooremates vanusegruppides, jõuab haiglassegi järjest rohkem nooremaid inimesi. Võime jõuda ühel hetkel meditsiiniliste raskete otsusteni, et kes saab haiglaravi, kes mitte või kes hospitaliseeritakse intensiivravi osakonda.
Kui võimalik, tee kaugtööd.
Vähenda oma kontaktid miinimumini, kaitse eakaid.
Kasuta e-kaubandust.
Avalikus ruumis kanna maski ning hoia distantsi.
Pese tihti käsi ja tee käte antiseptikat.
Lükka pidustused edasi, väldi inimeste kogunemist.
Kui kutsutakse, mine vaktsineerima! Iga tehtud doos on sammuke lähemale suurema arvu immuunsete inimeste tekkel.
Kodus peaks olema varutud esmased ravimid haigussümptomite leevendamiseks, nt palavikualandaja-valuvaigisti, kurguvalu ja köha ravimid. Nii ei ole vaja lähikontaktsena või juba haigestununa ravimeid otsima minna ja sellega ohustada teisi inimesi. Samuti soovitatakse ju omada teatud toiduvaru, kuigi nüüd on e-kaubandus palju lihtsam.
Kuidas käituda, kui oled olnud haigestunuga lähikontaktis?
Haigestumise laialdase leviku juures võib olla juba keeruline üldse teada, et oled olnud haigestunuga lähikontaktis, aga mõnedel juhtudel on see siiski teada. Lähikontakti järgselt peaksid olema karantiinis, st käituma nii nagu oleksid juba haige.
Miks nii? Viirushaigustele ja ka COVID-19 korral on iseloomulik nakkusohtlikkuse algus isegi kuni kaks ööpäeva enne sümptomitega haigestumist ehk haigeks jäämist. See tähendab, et inimene tunneb ennast täiesti tervelt ja hästi, kuid organism juba eritab viirust.
Tavaliselt on just nimelt enne sümptomite tekke eelne periood kõige nakkusohtlikum. Lisaks sellele võivad eriti lapsed haigust põdeda väga kergelt ega pruugigi üldse haigestumist tunda või lapsevanemad sellest aru saada, seega tuleb juba ettevaatavalt olla karantiinis.
Püsi kodus või liigu väljas üksi, igasugune füüsiline kontakt inimestega võiks olla olemata.
Kui leibkonnas on ainult üks inimene lähikontaktne, siis oleks tal hea kogu karantiini perioodiks ennast ülejäänud perest nn isoleerida, et mitte nakatada ülejäänud pereliikmeid.
Võimalusel püsi eraldi toas, väljaspool seda kanna maski.
Pese tihti käsi või tee käte antiseptikat ja puhasta hoolikalt pinnad ning vannituba.
Vältige söömist ühe laua taga ja ärge istuge koos diivanil teleri ees.
Vältige samal ajal ühise vannitoa kasutamist.
Oluline on tubade tuulutamine ja võimalusel piisava õhuniiskuse tagamine.
Kuidas käituda, kui oled haigestunud?
Haigeks jäämise korral on samuti oluline vältida kontakti teiste inimestega. Kehtivad samad reeglid nagu karantiinis olles.
Suur osa on ka haiguse sümptomaatilisel ravil. Väga kõrget palavikku kannatama ei pea, alates 38,5 kraadist võib julgelt palavikualandajat võtta. Puhkama peab nii palju, kui keha vajab. Tuba tuleb sageli tuulutada. Kindlasti aitab enesetunde paranemisele kaasa piisav vedeliku tarbimine.
Täiskasvanud keskmine inimene vajab kuni kaks liitrit vedelikku päevas ning kõrge palaviku korral see vajadus suureneb. Ei ole vahet, millist vedelikku tarbitakse, sobib see, mis haigele maitseb.
"Üks võimalus kuidas hapnikuomastamist parandada, on kõhuli magamine."
Kuna COVID-19 haarab kõige enam hingamisteid, on risk viirusliku kopsupõletiku tekkeks. Üks võimalus kuidas hapnikuomastamist parandada, on kõhuli magamine ja ka niisama kõhuli pikutamine. Suur osa kopsudest jääb selja poole ja selili lamades on kopsud rohkem kokku surutud ja gaasivahetus väiksem kui näiteks kõhuli olles, kus kopsude venitatavus parem.
Kõhuli põetust kasutatakse ka intensiivravis ja tavaosakonnas, aga loomulikult sobib see ka kodus rakendamiseks. Mugava asendi leidmiseks võib kasutada patju, ühe saab panna rindkere või kõhu toetamiseks ja teise jala alla näiteks.
Suur osa haigestunuid paraneb ilma igasuguse arsti abita ja see on endiselt nii. Eesti senine kogemus näitab, et umbes seitse protsenti nakatunutest jõuab haiglasse. Millised on märgid raskest haiguskulust?
Millal peaks kindlasti arsti või kiirabiga ühendust võtma?
Kui eakatel kestab kõrge palavik (üle 38 kraadi) üle kolme päeva või noorematel üle viie päeva. Mõnikord ei taha palavik väga ravimitele alluda, siis on võimalik kasutada ka palavikualandajat regulaarselt – kolm korda päevas või ka kombineerida omavahel erinevaid preparaate (nt paratsetamool ja ibuprofeen. Vaata alati toimeainet mitte ravimi nime!)
Kui koormustaluvus langeb, näiteks on väga raske tualetis käia, tekib hingeldus või minestus või äärmine väsimus vms. Kui inimene ei suuda päevi voodist välja tulla.
Kopsukahjustuse märgiks on hingeldus, kui haigestunu hingeldab ilma palavikuta üle 24 korra minutis (seda peab päriselt mõõtma ja lugema ühe minuti jooksul) või ei suuda ta täislauset öelda ilma vahepeal hingamata, tuleks abi kutsuda.
Hingeldus on märk sellest, et keha peab rohkem vaeva nägema tagamaks veres piisav hapniku sisaldus ja on otsene viide haiguse tõsidusele. Kõrge palavik võib ka hingeldust põhjustada, siis ei ole selle mõõtmine piisav põhjus muretsemiseks.
Dr Pilleriin Soodla töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi COVID-19 nakkushaiguste osakonnas, osaleb peaministri teadusnõukoja ning kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna töös. | Pilleriin Soodla: kuidas elada katku ajal? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
COVID-19 haigestumise suured numbrid ei ole kellelegi enam üllatuseks ja huvitaval kombel on kõik palju rahulikumad kui eelmisel kevadel, mil kehtis eriolukord ja haigestunuid oli kokku vähem kui praegu kahe päeva jooksul.
Viiruse uute variantide levik võib olla oluliselt laialdasem ja on vaja uuringuid, selgitamaks, kas need võivad kulgeda ka raskemini ja põhjustada rohkem surmasid.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
SARS-CoV-2 poolt põhjustatud COVID-19 on peamiselt piiskade vahendusel leviv viirusinfektsioon, mis tähendab enamasti inimeste otsese kontakti vahel levikut. Suure riskiga on väikesed siseruumid, pikem koosveedetud aeg ning suur piiskade tekkimise võimalus, nt laulmine, puhkpillide puhumine, sport.
Kuna COVID-19 võib kulgeda väga raskelt - ja seda mitte alati ainult eakatel, või kaasuvate haigustega inimestel - isegi kuni surmlõppeni, siis on ennetus väga oluline.
Väga kõrge haigestumuse juures, mille puhul on praegu palju nakatunuid just nooremates vanusegruppides, jõuab haiglassegi järjest rohkem nooremaid inimesi. Võime jõuda ühel hetkel meditsiiniliste raskete otsusteni, et kes saab haiglaravi, kes mitte või kes hospitaliseeritakse intensiivravi osakonda.
Kui võimalik, tee kaugtööd.
Vähenda oma kontaktid miinimumini, kaitse eakaid.
Kasuta e-kaubandust.
Avalikus ruumis kanna maski ning hoia distantsi.
Pese tihti käsi ja tee käte antiseptikat.
Lükka pidustused edasi, väldi inimeste kogunemist.
Kui kutsutakse, mine vaktsineerima! Iga tehtud doos on sammuke lähemale suurema arvu immuunsete inimeste tekkel.
Kodus peaks olema varutud esmased ravimid haigussümptomite leevendamiseks, nt palavikualandaja-valuvaigisti, kurguvalu ja köha ravimid. Nii ei ole vaja lähikontaktsena või juba haigestununa ravimeid otsima minna ja sellega ohustada teisi inimesi. Samuti soovitatakse ju omada teatud toiduvaru, kuigi nüüd on e-kaubandus palju lihtsam.
Kuidas käituda, kui oled olnud haigestunuga lähikontaktis?
Haigestumise laialdase leviku juures võib olla juba keeruline üldse teada, et oled olnud haigestunuga lähikontaktis, aga mõnedel juhtudel on see siiski teada. Lähikontakti järgselt peaksid olema karantiinis, st käituma nii nagu oleksid juba haige.
Miks nii? Viirushaigustele ja ka COVID-19 korral on iseloomulik nakkusohtlikkuse algus isegi kuni kaks ööpäeva enne sümptomitega haigestumist ehk haigeks jäämist. See tähendab, et inimene tunneb ennast täiesti tervelt ja hästi, kuid organism juba eritab viirust.
Tavaliselt on just nimelt enne sümptomite tekke eelne periood kõige nakkusohtlikum. Lisaks sellele võivad eriti lapsed haigust põdeda väga kergelt ega pruugigi üldse haigestumist tunda või lapsevanemad sellest aru saada, seega tuleb juba ettevaatavalt olla karantiinis.
Püsi kodus või liigu väljas üksi, igasugune füüsiline kontakt inimestega võiks olla olemata.
Kui leibkonnas on ainult üks inimene lähikontaktne, siis oleks tal hea kogu karantiini perioodiks ennast ülejäänud perest nn isoleerida, et mitte nakatada ülejäänud pereliikmeid.
Võimalusel püsi eraldi toas, väljaspool seda kanna maski.
Pese tihti käsi või tee käte antiseptikat ja puhasta hoolikalt pinnad ning vannituba.
Vältige söömist ühe laua taga ja ärge istuge koos diivanil teleri ees.
Vältige samal ajal ühise vannitoa kasutamist.
Oluline on tubade tuulutamine ja võimalusel piisava õhuniiskuse tagamine.
Kuidas käituda, kui oled haigestunud?
Haigeks jäämise korral on samuti oluline vältida kontakti teiste inimestega. Kehtivad samad reeglid nagu karantiinis olles.
Suur osa on ka haiguse sümptomaatilisel ravil. Väga kõrget palavikku kannatama ei pea, alates 38,5 kraadist võib julgelt palavikualandajat võtta. Puhkama peab nii palju, kui keha vajab. Tuba tuleb sageli tuulutada. Kindlasti aitab enesetunde paranemisele kaasa piisav vedeliku tarbimine.
Täiskasvanud keskmine inimene vajab kuni kaks liitrit vedelikku päevas ning kõrge palaviku korral see vajadus suureneb. Ei ole vahet, millist vedelikku tarbitakse, sobib see, mis haigele maitseb.
"Üks võimalus kuidas hapnikuomastamist parandada, on kõhuli magamine."
Kuna COVID-19 haarab kõige enam hingamisteid, on risk viirusliku kopsupõletiku tekkeks. Üks võimalus kuidas hapnikuomastamist parandada, on kõhuli magamine ja ka niisama kõhuli pikutamine. Suur osa kopsudest jääb selja poole ja selili lamades on kopsud rohkem kokku surutud ja gaasivahetus väiksem kui näiteks kõhuli olles, kus kopsude venitatavus parem.
Kõhuli põetust kasutatakse ka intensiivravis ja tavaosakonnas, aga loomulikult sobib see ka kodus rakendamiseks. Mugava asendi leidmiseks võib kasutada patju, ühe saab panna rindkere või kõhu toetamiseks ja teise jala alla näiteks.
Suur osa haigestunuid paraneb ilma igasuguse arsti abita ja see on endiselt nii. Eesti senine kogemus näitab, et umbes seitse protsenti nakatunutest jõuab haiglasse. Millised on märgid raskest haiguskulust?
Millal peaks kindlasti arsti või kiirabiga ühendust võtma?
Kui eakatel kestab kõrge palavik (üle 38 kraadi) üle kolme päeva või noorematel üle viie päeva. Mõnikord ei taha palavik väga ravimitele alluda, siis on võimalik kasutada ka palavikualandajat regulaarselt – kolm korda päevas või ka kombineerida omavahel erinevaid preparaate (nt paratsetamool ja ibuprofeen. Vaata alati toimeainet mitte ravimi nime!)
Kui koormustaluvus langeb, näiteks on väga raske tualetis käia, tekib hingeldus või minestus või äärmine väsimus vms. Kui inimene ei suuda päevi voodist välja tulla.
Kopsukahjustuse märgiks on hingeldus, kui haigestunu hingeldab ilma palavikuta üle 24 korra minutis (seda peab päriselt mõõtma ja lugema ühe minuti jooksul) või ei suuda ta täislauset öelda ilma vahepeal hingamata, tuleks abi kutsuda.
Hingeldus on märk sellest, et keha peab rohkem vaeva nägema tagamaks veres piisav hapniku sisaldus ja on otsene viide haiguse tõsidusele. Kõrge palavik võib ka hingeldust põhjustada, siis ei ole selle mõõtmine piisav põhjus muretsemiseks.
Dr Pilleriin Soodla töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi COVID-19 nakkushaiguste osakonnas, osaleb peaministri teadusnõukoja ning kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna töös.
### Response:
Pilleriin Soodla: kuidas elada katku ajal? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karmiotissa pidas vastu 71. minutini, kui inglane Joe Garner viis APOEL-i juhtima. Mõni minut hiljem saatis Paulo Vinicius palli kodumeeskonna poolt ka teist korda väravasse, kuid videokohtuniku sekkumise järel tabamus siiski tühistati, kuna väravale eelnenud olukorras olid APOEL-i mehed teinud vea, vahendab Soccernet.ee.
Lõpuminutitel väravajahile suundunud Karmiotissa karistati teist korda reeglitepäraselt ära viiendal üleminutil, kui värava sai kirja kongolane Dieumerci Ndongala. Lõpuvile kõlades oli seega tablool APOEL-i 2:0 eduseis ning poolajal sisse vahetatud Baranov ja Karmiotissa pidid taas leppima punktideta jäämisega.
APOEL hoiab praegu tagumise kaheksa hulgas esimest (ehk üldtabelis seitsmendat) kohta, olles kirja saanud 37 punkti, 21 punkti kogunud Karmiotissa on viimane.
Itaalia esiliigas ehk Serie B-s jäi Georgi Tunjovi ja Kristofer Pihti tööandja Ferrara SPAL võõrsil 0:3 alla nende lähimaks jälitajaks tõusnud Pisa meeskonnale.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Baranov sekkus poolajal vahetusest, kuid Karmiotissa kaotas jälle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karmiotissa pidas vastu 71. minutini, kui inglane Joe Garner viis APOEL-i juhtima. Mõni minut hiljem saatis Paulo Vinicius palli kodumeeskonna poolt ka teist korda väravasse, kuid videokohtuniku sekkumise järel tabamus siiski tühistati, kuna väravale eelnenud olukorras olid APOEL-i mehed teinud vea, vahendab Soccernet.ee.
Lõpuminutitel väravajahile suundunud Karmiotissa karistati teist korda reeglitepäraselt ära viiendal üleminutil, kui värava sai kirja kongolane Dieumerci Ndongala. Lõpuvile kõlades oli seega tablool APOEL-i 2:0 eduseis ning poolajal sisse vahetatud Baranov ja Karmiotissa pidid taas leppima punktideta jäämisega.
APOEL hoiab praegu tagumise kaheksa hulgas esimest (ehk üldtabelis seitsmendat) kohta, olles kirja saanud 37 punkti, 21 punkti kogunud Karmiotissa on viimane.
Itaalia esiliigas ehk Serie B-s jäi Georgi Tunjovi ja Kristofer Pihti tööandja Ferrara SPAL võõrsil 0:3 alla nende lähimaks jälitajaks tõusnud Pisa meeskonnale.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Baranov sekkus poolajal vahetusest, kuid Karmiotissa kaotas jälle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dramamamale toob selle aasta kevad kaasa uue hingamise, sest bändis mängib nüüdsest kitarri Jörgen Pakkas, trummide taga on Soomest pärit Jeremia Kangas ning ühiselt on salvestatud juba mitu lugu, mis järjest kuulajateni jõuavad. Samuti on töös uus täispikk stuudioalbum.
"Oleme selle seltskonnaga muusikat kirjutanud juba paar aastat ning kuna meie senine kitarrist Laur Joamets elab juba aastaid USA-s, leidsime ühiselt, et Dramamamal on aeg jätkata uues koosseisus. Meil on kolme plaadi jagu ägedat muusikat, mida saame nüüd publikule jälle esitada ning ka uus album on juba töös," sõnas bändi solist ja asutajaliige Mikk Tammepõld.
"Idee uue koosseisuga Dramamama nime all jätkata tuligi tegelikult Lauri poolt. Uuel plaadil kuuleb ka tema kitarrimängu ning kui ta Eestisse satub, kutsume teda kindlasti ka lavale. Otti [Ott Adamsson, bändi endine trummar – toim. ] fänname edasi Rita Ray ja Põhja Konna ridades," lisas ta.
Singel "Rhythm of the Sun" on esimene lugu, mis uue koosseisuga valmis sai.
"Uus singel astub võib olla meie senisest kõlapildist veidi välja, aga on oma juurtega ikkagi tugevalt rokkmuusikas. Üle kõige on mul hea meel, et Dramamama on uuesti bändina valmis tegutsema. Pärast Lauri ümberasumist Ameerikasse olen teinud muusikat veidi teistsuguse helikeelega ning igatsus selle bändi ja rokkmuusika energia järele jäi kriipima," ütles Tammepõld.
Dramamama on tegutsenud alates aastast 2008 ning selle aja jooksul välja andnud kolm stuudioalbumit: "Dramamama" (2009), "VIP" (2012) ning "Uphill Battle" (2020), viimane neist oli ka 2020. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel nomineeritud aasta rokkalbumi kategoorias. | Dramamama avaldas uue koosseisuga esimese singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dramamamale toob selle aasta kevad kaasa uue hingamise, sest bändis mängib nüüdsest kitarri Jörgen Pakkas, trummide taga on Soomest pärit Jeremia Kangas ning ühiselt on salvestatud juba mitu lugu, mis järjest kuulajateni jõuavad. Samuti on töös uus täispikk stuudioalbum.
"Oleme selle seltskonnaga muusikat kirjutanud juba paar aastat ning kuna meie senine kitarrist Laur Joamets elab juba aastaid USA-s, leidsime ühiselt, et Dramamamal on aeg jätkata uues koosseisus. Meil on kolme plaadi jagu ägedat muusikat, mida saame nüüd publikule jälle esitada ning ka uus album on juba töös," sõnas bändi solist ja asutajaliige Mikk Tammepõld.
"Idee uue koosseisuga Dramamama nime all jätkata tuligi tegelikult Lauri poolt. Uuel plaadil kuuleb ka tema kitarrimängu ning kui ta Eestisse satub, kutsume teda kindlasti ka lavale. Otti [Ott Adamsson, bändi endine trummar – toim. ] fänname edasi Rita Ray ja Põhja Konna ridades," lisas ta.
Singel "Rhythm of the Sun" on esimene lugu, mis uue koosseisuga valmis sai.
"Uus singel astub võib olla meie senisest kõlapildist veidi välja, aga on oma juurtega ikkagi tugevalt rokkmuusikas. Üle kõige on mul hea meel, et Dramamama on uuesti bändina valmis tegutsema. Pärast Lauri ümberasumist Ameerikasse olen teinud muusikat veidi teistsuguse helikeelega ning igatsus selle bändi ja rokkmuusika energia järele jäi kriipima," ütles Tammepõld.
Dramamama on tegutsenud alates aastast 2008 ning selle aja jooksul välja andnud kolm stuudioalbumit: "Dramamama" (2009), "VIP" (2012) ning "Uphill Battle" (2020), viimane neist oli ka 2020. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel nomineeritud aasta rokkalbumi kategoorias.
### Response:
Dramamama avaldas uue koosseisuga esimese singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaht võistles kategoorias -55 kg. Nii pühapäeval toimunud poolfinaalis kui finaalis lõpetas Vaht mõlemad matšid alistusega. Poolfinaali võiduks läks aega napid 39 sekundit, Vaht alistas vastase sirge käelukuga.
Finaalmatš 23-aastase Kasahstani esinumbri Moldir Mekenbajeva vastu kestis kauem, kuid neljandal minutil õnnestus Vahtil tuua koju võit (kraekägistus seljast), kusjuures Vaht juhtis selleks hetkeks ka punktidega 9:5.
Võit on seda suurem, et treenimine on Vahtil olnud koroonapandeemia tingimustes keeruline: trenni on ta teha saanud vaid koondislastega. Luhtus ka läinudaastane treeningplaan, mis nägi ette välismaa naistega treenimist.
Samuti valmistas ohtralt peavalu viisa hankimine. See õnnestus saada alles vahetult enne võistlusi, sõna otseses mõttes viimasel hetkel. "Võistlusnärv oli veidike sees, aga seda leevendas teadmine, et tegu on minu suuruses neidudega. Eestis olen olude sunnil trenni teinud vaid endast väga paljude suuremate meestega," kirjeldas Vaht. "Finaalis tegin küll mõne vea, kuid kui võtsin vastase selja, teadsin, et matš on tema jaoks läbi. Sealt tuli lõpetus lihtsalt."
Vahti treener Priit Mihkelson sõnas, et eestlanna tegi hea soorituse. "Võit kõrgel tasemel mustast vööst finaalivastase üle räägib Liisi tasemest väga palju. Kokkuvõttes oli see hea soojendus võistlushooajaks – kui pikk või lühike see ka olema ei saa," ütles Mihkelson.
Liisi Vaht treenib Eesti suuremas Brasiilia jiu-jitsu klubis 3D Treening. | Eestlanna võitis Brasiilia jiu-jitsus kõige kiuste Moskva etapil kuldmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaht võistles kategoorias -55 kg. Nii pühapäeval toimunud poolfinaalis kui finaalis lõpetas Vaht mõlemad matšid alistusega. Poolfinaali võiduks läks aega napid 39 sekundit, Vaht alistas vastase sirge käelukuga.
Finaalmatš 23-aastase Kasahstani esinumbri Moldir Mekenbajeva vastu kestis kauem, kuid neljandal minutil õnnestus Vahtil tuua koju võit (kraekägistus seljast), kusjuures Vaht juhtis selleks hetkeks ka punktidega 9:5.
Võit on seda suurem, et treenimine on Vahtil olnud koroonapandeemia tingimustes keeruline: trenni on ta teha saanud vaid koondislastega. Luhtus ka läinudaastane treeningplaan, mis nägi ette välismaa naistega treenimist.
Samuti valmistas ohtralt peavalu viisa hankimine. See õnnestus saada alles vahetult enne võistlusi, sõna otseses mõttes viimasel hetkel. "Võistlusnärv oli veidike sees, aga seda leevendas teadmine, et tegu on minu suuruses neidudega. Eestis olen olude sunnil trenni teinud vaid endast väga paljude suuremate meestega," kirjeldas Vaht. "Finaalis tegin küll mõne vea, kuid kui võtsin vastase selja, teadsin, et matš on tema jaoks läbi. Sealt tuli lõpetus lihtsalt."
Vahti treener Priit Mihkelson sõnas, et eestlanna tegi hea soorituse. "Võit kõrgel tasemel mustast vööst finaalivastase üle räägib Liisi tasemest väga palju. Kokkuvõttes oli see hea soojendus võistlushooajaks – kui pikk või lühike see ka olema ei saa," ütles Mihkelson.
Liisi Vaht treenib Eesti suuremas Brasiilia jiu-jitsu klubis 3D Treening.
### Response:
Eestlanna võitis Brasiilia jiu-jitsus kõige kiuste Moskva etapil kuldmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Järgmine aasta on märgiline selle poolest, et kasutajate vajadustest lähtuvad raamatukogud on muutumises. Sellest ka selline teema-aasta valik. Raamatukogude roll muutub üha enam info hoidjast nõustajaks, suunajaks ja harijaks. Samuti paneb aina suurenev ja tempokalt kasvav info hulk ning digipööre raamatukogudele täiesti uued ülesanded nii ühiskondlikus kui ka hariduslikus plaanis," märkis Ott. "
Raamatukogud kujunevad kogukonna info- ja nõustamiskeskuseks, kust saab kasu meist igaüks – olgu siis paremini kättesaadavate teenuste ja info mõttes või lihtsalt enda täiendamiseks ja harimiseks," lisas ta.
Raamatukogude teema-aastat hakkab ette valmistama ja ellu viima Eesti rahvusraamatukogu. 2023. aastal võtab raamatukogude teema-aastalt teatepulga üle sport, et tekitada inimestes rohkem huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Liikumisele pühendatud aasta juhib tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata paranenud statistilistele andmetele on Eesti endiselt paarikümne protsendi kaugusel Põhjamaadest, kus liigub regulaarselt vähemalt kolmveerand elanikkonnast.
2024. aasta tutvustab aga Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi. 2023. ning 2024. aasta läbiviijad selguvad edaspidi.
Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates 2000. aastast, kui tähistati Eesti raamatu aastat. Teema-aastate eesmärk on tuua igal aastal tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond või -teema. Toimunud on näiteks kunstiaasta, Eesti teatri aasta, muuseumiaasta, lugemisaasta, Eesti filmi aasta, kultuuripärandi aasta, muusika-aasta, merekultuuri aasta, laste ja noorte kultuuriaasta, digikultuuriaasta. Kõiki senised teema-aastad on kultuuriministeeriumi kodulehel. | Selgusid järgmised kolm kultuurivaldkonna teema-aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Järgmine aasta on märgiline selle poolest, et kasutajate vajadustest lähtuvad raamatukogud on muutumises. Sellest ka selline teema-aasta valik. Raamatukogude roll muutub üha enam info hoidjast nõustajaks, suunajaks ja harijaks. Samuti paneb aina suurenev ja tempokalt kasvav info hulk ning digipööre raamatukogudele täiesti uued ülesanded nii ühiskondlikus kui ka hariduslikus plaanis," märkis Ott. "
Raamatukogud kujunevad kogukonna info- ja nõustamiskeskuseks, kust saab kasu meist igaüks – olgu siis paremini kättesaadavate teenuste ja info mõttes või lihtsalt enda täiendamiseks ja harimiseks," lisas ta.
Raamatukogude teema-aastat hakkab ette valmistama ja ellu viima Eesti rahvusraamatukogu. 2023. aastal võtab raamatukogude teema-aastalt teatepulga üle sport, et tekitada inimestes rohkem huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Liikumisele pühendatud aasta juhib tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata paranenud statistilistele andmetele on Eesti endiselt paarikümne protsendi kaugusel Põhjamaadest, kus liigub regulaarselt vähemalt kolmveerand elanikkonnast.
2024. aasta tutvustab aga Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi. 2023. ning 2024. aasta läbiviijad selguvad edaspidi.
Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates 2000. aastast, kui tähistati Eesti raamatu aastat. Teema-aastate eesmärk on tuua igal aastal tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond või -teema. Toimunud on näiteks kunstiaasta, Eesti teatri aasta, muuseumiaasta, lugemisaasta, Eesti filmi aasta, kultuuripärandi aasta, muusika-aasta, merekultuuri aasta, laste ja noorte kultuuriaasta, digikultuuriaasta. Kõiki senised teema-aastad on kultuuriministeeriumi kodulehel.
### Response:
Selgusid järgmised kolm kultuurivaldkonna teema-aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barcelona eest lõi kaks väravat Lionel Messi, kes avas skoori 13. minutil ja vormistas 90. minutil lõppseisu. Lisaks andis Messi 53. minutil Oscar Minguezale väravasöödu. Avapoolajal skooris ka Antoine Griezmann. Huesca ainus värav sündis esimese poolaja lisaminutitel, kui Rafa Mir realiseeris penalti.
Messile oli see karjääri 767. mäng Barcelona ridades ja sellega kordas ta Xavi rekordit.
Liigatabelis on neljanda järjestikuse võidu võtnud Barcelonal 59 punkti, liidrile Madridi Atleticole jäädakse alla vaid nelja punktiga. | Messi lõi kaks väravat ja aitas Barcelona neljanda järjestikuse võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barcelona eest lõi kaks väravat Lionel Messi, kes avas skoori 13. minutil ja vormistas 90. minutil lõppseisu. Lisaks andis Messi 53. minutil Oscar Minguezale väravasöödu. Avapoolajal skooris ka Antoine Griezmann. Huesca ainus värav sündis esimese poolaja lisaminutitel, kui Rafa Mir realiseeris penalti.
Messile oli see karjääri 767. mäng Barcelona ridades ja sellega kordas ta Xavi rekordit.
Liigatabelis on neljanda järjestikuse võidu võtnud Barcelonal 59 punkti, liidrile Madridi Atleticole jäädakse alla vaid nelja punktiga.
### Response:
Messi lõi kaks väravat ja aitas Barcelona neljanda järjestikuse võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti on olnud sajandeid teiste riikide sõjatallermaaks. Võitlus Baltimaade pärast käis keskajal, uusajal, lähiajaloos ja jätkub ka praegu. Kahe maailmasõja vahel olid Venemaa kodusõja kaotanud valgetel oma plaanid, kuhu mahtusid ka Baltimaad.
Venemaa poolt vaadates, eriti pärast seda, kui Peeter I rajas 1703. aastal Neeva jõele Vene pealinna Peterburi, on Baltimaid peetud oluliseks strateegilise kaitse eelpostiks. Lääne poolt vaadates olid Baltimaad samuti puhvriks Vene ja Lääne tsivilisatsiooni vahel. Pärast esimese maailmasõja lõppu kaardile tekkinud kolm riiki moodustasid Lääne geopoliitikas üsna oluliseks peetud sanitaarse kordoni, mis pidi takistama bolševismi ideede ja mõjude levikut Euroopasse.
Venemaa kodusõja (1917–1922) vältel oli Eesti oluline platsdarm Loodearmee pealetungiks revolutsioonihällile – Petrogradile. Sõdadevahelisel ajal (1918–1939) muutus siinne territoorium Lääne ja Nõukogude Vene eriteenistuste lahinguväljaks. Vene valged emigrandid koostasid ka uued plaanid Baltikumi kasutamiseks platsdarmina võimalikuks pealetungiks Nõukogude Liidule.
Vene üldsõjaline liit
Kuigi Vene kodusõda jätkus kuni 1922. aastani, peetakse Krimmi poolsaarel tegutsenud kindralleitnant parun Pjotr Wrangelli Vene armee sõjalist kaotust 1920. aasta sügisel Vene valgete kaotuseks kodusõjas. Krimmi evakueerimisel viidi meritsi Türki ligi 150 000 Vene valgekaartlast ja sõjapõgenikku.
Esialgu õnnestus Wrangelli armeel säilitada lahingukord ja distsipliin. Tema väed paigutati Gallipoli poolsaarele, kus nad viibisid organiseeritult sõjaväelaagris mitme aasta jooksul. Kuna lootus uue sõjalise operatsiooni alustamiseks haihtus, pidi Vene armee juhtkond lõpetama "Gallipoli istumise" ning 1921. aastal organiseerima valgekaartlaste ümberpaiknemise Balkanile.
Aastatega hajusid Wrangelli armee ja teiste Vene valgete relvaformeeringute endised liikmed laiali mööda kogu maailma. Venemaalt lahkus ligi 2 miljonit inimest – sõjaväelased, haritlased, vaimulikud ja aadlikud ehk enamjaolt rahvuslik eliit.
Emigratsioonis viibides ei matnud parun Wrangell ja mõned teised Vene valgekaartlaste liidrid maha relvastatud võitluse jätkamise ideed. Nende jaoks olid emigratsiooni sattunud Vene sõjaväelased justkui ajutiselt oma riigi kaotanud ja mööda maailma hajunud armee. See armee pidi oma riigi tagasi vallutama.
Wrangell pidas võimalikuks kõik emigrandid ühel hetkel lippude alla kokku kutsuda otsustavaks retkeks Venemaa vabastamiseks bolševikkude ikkest. Selleks otsustas ta luua 1924. aastal Vene üldsõjalise liidu (Русский Обще-Воинский Союз, ROVS). Selles organisatsioonis oli kuus osakonda ja kaheksa territoriaalset allorganisatsiooni, mis hõlmasid peale Euroopa ka kogu maailma.
Vene valgekaartlaste ühingud väljaspool Euroopat olid Hiinas, Egiptuses, aga ka eksootilisemates kohtades, nagu Liibanon ja Süüria. Kokku võis ROVSi õitseajal 1925. aastal organisatsioonis olla 35 000 sõjaväelast, kellest 19 000 kuulusid sõjaväestatud ühendustesse.
Liidu peamine ülesanne oli säilitada Vene emigratsiooni sõjaline võime ning valmistuda sõjaks Nõukogude Liiduga. Peale selle korraldas ROVS terroristlikku tegevust Nõukogude Liidus, kogus luureinformatsiooni ning arendas oma struktuuri. ROVSi liidrid mõistsid, et aeg töötas emigratsioonile vastu, sest emigrandid hakkasid kaotama usku Venemaale naasta, kohanesid uue eluga ning hajusid aina rohkem mööda maailma laiali.
Seetõttu töötas endine Lõuna-Venemaa valgearmee kindral Arkadi Valujev 1929. aastal plaani ROVSi pealetungiks Nõukogude Liidule. Plaan oli koostatud üksikasjalikult, sisaldas kavatsust, kirjeldas tulevase sõja strateegiat ja taktikat ning oli varustatud põhjaliku mobilisatsiooniplaaniga.
Valujevi plaan
Valujevi plaani järgi tuli käsu peale koondada ROVSi osakondades registreeritud valgeid emigrante kokku kolonnidesse. Üksused oleks tulnud koondada nii maismaad pidi kui ka meritsi Nõukogude Liidu piiririikidesse, kaasa arvatud Eestisse, et tungida Nõukogude Liitu sisse.
Valgekaartlaste kolonnid pidid liikuma eri suundadest Moskva peale ning vallutama selle. Valujevi arvestus seisnes selles, et Nõukogude inimesed ei olnud bolševike võimuga rahul ning valgete emigrantide sissetungi korral puhkeks Venemaal laiaulatuslik mäss.
Ülestõusnud maarahvas ja ülejooksikud Punaarmeest liituksid valgete partisanidega ning sissetunginud kolonnidest saavad operatsiooni käigus arvukad sõjakoondised. Piirialadest initsieeritud mäss pidi ulatuma Moskvani, kus rahvamasside survel oleks langenud Nõukogude võim.
Seejuures mõistis Valujev, nagu ka teised ROVSi liidrid, et valgete partisanide sissetung võib toimuda ainult välisriikide ulatusliku toetuse ehk interventsiooni korral. Küsimus oli vaid selles, kas tugineda Inglismaale ja Prantsusmaale või hoopis Saksamaale. Ühtlasi pidasid nad oluliseks mängida interventsioonis ise juhtivat rolli.
Valujev nimetas seda sissetungi interventsiooniks ning plaanis kirjeldatud strateegiat "heinakuhja süütamiseks" – hein hakkab põlema äärtest ning jõuab suure leegina kuhja tippu. Valujev arvestas Clausewitzi teooriast tuletatud tõdemusega, et Venemaad puhtsõjaliselt ei ole võimalik kunagi vallutada. Seetõttu tegi ta panuse Nõukogude Liidu sisemiste vastuolude ärakasutamiseks üldrahvaliku mässu õhutamiseks.
Valged emigrandid Eestis
Valujevi plaani järgi pidi Eesti territooriumilt alustama sissetungi "kaardiväelaste kolonn", mida oleks juhtinud Peterburi kaardiväepolkudes teeninud ohvitserid ning mis oleks täienenud kohalikest Vene emigrantidest. Juhtroll ei oleks seal olnud mitte kohalikel Vene emigrantidel, vaid teistest Euroopa riikidest tulnutel. Selles oli ilmselt oma põhjus.
Teatavasti jäid Eestisse peamiselt Loodearmees teeninud ohvitserid ja sõdurid, kellest suurem osa siiski rändas Eestist välja juba 1920. aastal. Nii oli Eesti valgete emigratsioon väiksearvuline ning killustatud sisemiste lahkhelide tõttu. Kõige teravam konflikt oli kohaliku ROVSi juhi ja mõnda aega Eesti kõrgemas sõjakoolis töötanud professor kindralleitnant Aleksei Baiovi ja endise kaardiväeohvitseri kindralleitnant Oleg Vassilkovski vahel.
Sellest hoolimata korraldasid valged emigrandid Eestis erioperatsioone – oma agente toimetati üle Eesti-Nõukogude piiri, koguti andmeid ja plaaniti terroristlikku tegevust kommunistide vastu. Kogu ROVSi tegevus Eestis oli illegaalne, sest Tartu rahulepinguga oli keelatud Eestis igasugune Nõukogude Venemaa suhtes mittesõbralike organisatsioonide tegevus.
Nõukogude Liidu võimud toetasid aktiivselt Eesti kommuniste ja seetõttu tegid ka Eesti eriteenistused Vene emigrantidega aktiivset salajast koostööd, seda eriti 1920. aastatel. Olukorra tegi keeruliseks asjaolu, et Eestis tegutsenud valgete emigrantide liidrid olid seotud ka teiste riikide eriteenistustega. Näiteks Saksamaa, Poola ja ka Nõukogude Liidu eriteenistustega. Eesti eriteenistused püüdsid endale täpselt selgeks teha ROVSi tegevuse detailid ja seda ka väljaspool Eestit.
Valujevi plaani pärand
Valujevi plaan siiski ei õnnestunud. See vastas küll paljude valgete emigrantide ootustele "kevadisest retkest" Venemaale, kuid oli praktiliselt teostamatu. ROVS oli üle koormatud majanduslike küsimuste lahendamisega, et parandada emigrantide igapäevaelu. Kogu organisatsiooni tegevus oli õigupoolest halvatud Nõukogude eriteenistuste erakordselt efektiivse vastutegevuse tõttu.
Nõukogude eriteenistustel õnnestus mõrvata või röövida mitu ROVSi liidrit, värvata liikmeid oma salakuulajateks ning diskrediteerida organisatsiooni. Seetõttu kukkus läbi või jäi ära enamik ROVSi planeeritud operatsioonidest.
Teise maailmasõja alguseks valgete emigrantide organisatsioonid paljudes riikides nõrgenesid ning ei suutnud enam nii ambitsioonikaid plaane ette võtta. Hoolimata sellest osalesid mõned üksikud ROVSi liikmed sõjategevuses Nõukogude Liidu vastu Soome armee koosseisus talvesõja ajal (1939–1940) ning teenisid ka Jaapani armees.
Saksamaa sissetungil Nõukogude Liitu 1941. aastal ja sellele järgnenud Idakampaaniast võttis osa ligi 15 000 valget emigranti. Võttes arvesse Vene emigratsiooni koguarvu, oli see muidugi marginaalne osa. Valujevi plaani mõned ideed leidsid siiski rakendust mõnedes nõukogudevastastes relvaformeeringutes idarindel ja Saksa eriteenistuse tegevuses Venemaal.
Kes teab, kui Saksamaa strateegiline planeerimine oleks pannud avantüristliku Blitzkriegi asemel põhirõhu Nõukogude Liidu lagundamisele tema sisepoliitilistest, sotsiaalsetest ja rahvuslikest vastuoludest lähtudes, siis äkki oleks Idakampaania palju edukam olnud?
Igal juhul, Eesti geopoliitiline tähtsus seisneb ja seisnes riigi läheduses Venemaale. Sõdadevahelisel perioodil mõistsid seda Vene valged, nende liitlased ja oponendid. | Vene emigrantide strateegia Nõukogude Liidu vastu hõlmas ka Eestit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti on olnud sajandeid teiste riikide sõjatallermaaks. Võitlus Baltimaade pärast käis keskajal, uusajal, lähiajaloos ja jätkub ka praegu. Kahe maailmasõja vahel olid Venemaa kodusõja kaotanud valgetel oma plaanid, kuhu mahtusid ka Baltimaad.
Venemaa poolt vaadates, eriti pärast seda, kui Peeter I rajas 1703. aastal Neeva jõele Vene pealinna Peterburi, on Baltimaid peetud oluliseks strateegilise kaitse eelpostiks. Lääne poolt vaadates olid Baltimaad samuti puhvriks Vene ja Lääne tsivilisatsiooni vahel. Pärast esimese maailmasõja lõppu kaardile tekkinud kolm riiki moodustasid Lääne geopoliitikas üsna oluliseks peetud sanitaarse kordoni, mis pidi takistama bolševismi ideede ja mõjude levikut Euroopasse.
Venemaa kodusõja (1917–1922) vältel oli Eesti oluline platsdarm Loodearmee pealetungiks revolutsioonihällile – Petrogradile. Sõdadevahelisel ajal (1918–1939) muutus siinne territoorium Lääne ja Nõukogude Vene eriteenistuste lahinguväljaks. Vene valged emigrandid koostasid ka uued plaanid Baltikumi kasutamiseks platsdarmina võimalikuks pealetungiks Nõukogude Liidule.
Vene üldsõjaline liit
Kuigi Vene kodusõda jätkus kuni 1922. aastani, peetakse Krimmi poolsaarel tegutsenud kindralleitnant parun Pjotr Wrangelli Vene armee sõjalist kaotust 1920. aasta sügisel Vene valgete kaotuseks kodusõjas. Krimmi evakueerimisel viidi meritsi Türki ligi 150 000 Vene valgekaartlast ja sõjapõgenikku.
Esialgu õnnestus Wrangelli armeel säilitada lahingukord ja distsipliin. Tema väed paigutati Gallipoli poolsaarele, kus nad viibisid organiseeritult sõjaväelaagris mitme aasta jooksul. Kuna lootus uue sõjalise operatsiooni alustamiseks haihtus, pidi Vene armee juhtkond lõpetama "Gallipoli istumise" ning 1921. aastal organiseerima valgekaartlaste ümberpaiknemise Balkanile.
Aastatega hajusid Wrangelli armee ja teiste Vene valgete relvaformeeringute endised liikmed laiali mööda kogu maailma. Venemaalt lahkus ligi 2 miljonit inimest – sõjaväelased, haritlased, vaimulikud ja aadlikud ehk enamjaolt rahvuslik eliit.
Emigratsioonis viibides ei matnud parun Wrangell ja mõned teised Vene valgekaartlaste liidrid maha relvastatud võitluse jätkamise ideed. Nende jaoks olid emigratsiooni sattunud Vene sõjaväelased justkui ajutiselt oma riigi kaotanud ja mööda maailma hajunud armee. See armee pidi oma riigi tagasi vallutama.
Wrangell pidas võimalikuks kõik emigrandid ühel hetkel lippude alla kokku kutsuda otsustavaks retkeks Venemaa vabastamiseks bolševikkude ikkest. Selleks otsustas ta luua 1924. aastal Vene üldsõjalise liidu (Русский Обще-Воинский Союз, ROVS). Selles organisatsioonis oli kuus osakonda ja kaheksa territoriaalset allorganisatsiooni, mis hõlmasid peale Euroopa ka kogu maailma.
Vene valgekaartlaste ühingud väljaspool Euroopat olid Hiinas, Egiptuses, aga ka eksootilisemates kohtades, nagu Liibanon ja Süüria. Kokku võis ROVSi õitseajal 1925. aastal organisatsioonis olla 35 000 sõjaväelast, kellest 19 000 kuulusid sõjaväestatud ühendustesse.
Liidu peamine ülesanne oli säilitada Vene emigratsiooni sõjaline võime ning valmistuda sõjaks Nõukogude Liiduga. Peale selle korraldas ROVS terroristlikku tegevust Nõukogude Liidus, kogus luureinformatsiooni ning arendas oma struktuuri. ROVSi liidrid mõistsid, et aeg töötas emigratsioonile vastu, sest emigrandid hakkasid kaotama usku Venemaale naasta, kohanesid uue eluga ning hajusid aina rohkem mööda maailma laiali.
Seetõttu töötas endine Lõuna-Venemaa valgearmee kindral Arkadi Valujev 1929. aastal plaani ROVSi pealetungiks Nõukogude Liidule. Plaan oli koostatud üksikasjalikult, sisaldas kavatsust, kirjeldas tulevase sõja strateegiat ja taktikat ning oli varustatud põhjaliku mobilisatsiooniplaaniga.
Valujevi plaan
Valujevi plaani järgi tuli käsu peale koondada ROVSi osakondades registreeritud valgeid emigrante kokku kolonnidesse. Üksused oleks tulnud koondada nii maismaad pidi kui ka meritsi Nõukogude Liidu piiririikidesse, kaasa arvatud Eestisse, et tungida Nõukogude Liitu sisse.
Valgekaartlaste kolonnid pidid liikuma eri suundadest Moskva peale ning vallutama selle. Valujevi arvestus seisnes selles, et Nõukogude inimesed ei olnud bolševike võimuga rahul ning valgete emigrantide sissetungi korral puhkeks Venemaal laiaulatuslik mäss.
Ülestõusnud maarahvas ja ülejooksikud Punaarmeest liituksid valgete partisanidega ning sissetunginud kolonnidest saavad operatsiooni käigus arvukad sõjakoondised. Piirialadest initsieeritud mäss pidi ulatuma Moskvani, kus rahvamasside survel oleks langenud Nõukogude võim.
Seejuures mõistis Valujev, nagu ka teised ROVSi liidrid, et valgete partisanide sissetung võib toimuda ainult välisriikide ulatusliku toetuse ehk interventsiooni korral. Küsimus oli vaid selles, kas tugineda Inglismaale ja Prantsusmaale või hoopis Saksamaale. Ühtlasi pidasid nad oluliseks mängida interventsioonis ise juhtivat rolli.
Valujev nimetas seda sissetungi interventsiooniks ning plaanis kirjeldatud strateegiat "heinakuhja süütamiseks" – hein hakkab põlema äärtest ning jõuab suure leegina kuhja tippu. Valujev arvestas Clausewitzi teooriast tuletatud tõdemusega, et Venemaad puhtsõjaliselt ei ole võimalik kunagi vallutada. Seetõttu tegi ta panuse Nõukogude Liidu sisemiste vastuolude ärakasutamiseks üldrahvaliku mässu õhutamiseks.
Valged emigrandid Eestis
Valujevi plaani järgi pidi Eesti territooriumilt alustama sissetungi "kaardiväelaste kolonn", mida oleks juhtinud Peterburi kaardiväepolkudes teeninud ohvitserid ning mis oleks täienenud kohalikest Vene emigrantidest. Juhtroll ei oleks seal olnud mitte kohalikel Vene emigrantidel, vaid teistest Euroopa riikidest tulnutel. Selles oli ilmselt oma põhjus.
Teatavasti jäid Eestisse peamiselt Loodearmees teeninud ohvitserid ja sõdurid, kellest suurem osa siiski rändas Eestist välja juba 1920. aastal. Nii oli Eesti valgete emigratsioon väiksearvuline ning killustatud sisemiste lahkhelide tõttu. Kõige teravam konflikt oli kohaliku ROVSi juhi ja mõnda aega Eesti kõrgemas sõjakoolis töötanud professor kindralleitnant Aleksei Baiovi ja endise kaardiväeohvitseri kindralleitnant Oleg Vassilkovski vahel.
Sellest hoolimata korraldasid valged emigrandid Eestis erioperatsioone – oma agente toimetati üle Eesti-Nõukogude piiri, koguti andmeid ja plaaniti terroristlikku tegevust kommunistide vastu. Kogu ROVSi tegevus Eestis oli illegaalne, sest Tartu rahulepinguga oli keelatud Eestis igasugune Nõukogude Venemaa suhtes mittesõbralike organisatsioonide tegevus.
Nõukogude Liidu võimud toetasid aktiivselt Eesti kommuniste ja seetõttu tegid ka Eesti eriteenistused Vene emigrantidega aktiivset salajast koostööd, seda eriti 1920. aastatel. Olukorra tegi keeruliseks asjaolu, et Eestis tegutsenud valgete emigrantide liidrid olid seotud ka teiste riikide eriteenistustega. Näiteks Saksamaa, Poola ja ka Nõukogude Liidu eriteenistustega. Eesti eriteenistused püüdsid endale täpselt selgeks teha ROVSi tegevuse detailid ja seda ka väljaspool Eestit.
Valujevi plaani pärand
Valujevi plaan siiski ei õnnestunud. See vastas küll paljude valgete emigrantide ootustele "kevadisest retkest" Venemaale, kuid oli praktiliselt teostamatu. ROVS oli üle koormatud majanduslike küsimuste lahendamisega, et parandada emigrantide igapäevaelu. Kogu organisatsiooni tegevus oli õigupoolest halvatud Nõukogude eriteenistuste erakordselt efektiivse vastutegevuse tõttu.
Nõukogude eriteenistustel õnnestus mõrvata või röövida mitu ROVSi liidrit, värvata liikmeid oma salakuulajateks ning diskrediteerida organisatsiooni. Seetõttu kukkus läbi või jäi ära enamik ROVSi planeeritud operatsioonidest.
Teise maailmasõja alguseks valgete emigrantide organisatsioonid paljudes riikides nõrgenesid ning ei suutnud enam nii ambitsioonikaid plaane ette võtta. Hoolimata sellest osalesid mõned üksikud ROVSi liikmed sõjategevuses Nõukogude Liidu vastu Soome armee koosseisus talvesõja ajal (1939–1940) ning teenisid ka Jaapani armees.
Saksamaa sissetungil Nõukogude Liitu 1941. aastal ja sellele järgnenud Idakampaaniast võttis osa ligi 15 000 valget emigranti. Võttes arvesse Vene emigratsiooni koguarvu, oli see muidugi marginaalne osa. Valujevi plaani mõned ideed leidsid siiski rakendust mõnedes nõukogudevastastes relvaformeeringutes idarindel ja Saksa eriteenistuse tegevuses Venemaal.
Kes teab, kui Saksamaa strateegiline planeerimine oleks pannud avantüristliku Blitzkriegi asemel põhirõhu Nõukogude Liidu lagundamisele tema sisepoliitilistest, sotsiaalsetest ja rahvuslikest vastuoludest lähtudes, siis äkki oleks Idakampaania palju edukam olnud?
Igal juhul, Eesti geopoliitiline tähtsus seisneb ja seisnes riigi läheduses Venemaale. Sõdadevahelisel perioodil mõistsid seda Vene valged, nende liitlased ja oponendid.
### Response:
Vene emigrantide strateegia Nõukogude Liidu vastu hõlmas ka Eestit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on Close'i kaheksanda Oscari nominatsiooniga, võitnud ei ole ta seni aga kordagi, kirjutab Consequence of Sound.
Oscarit jahib ta tänavu parima naiskõrvalosatäitja kategoorias ja tema konkurendid on Maria Bakalova ("Borat Subsequent Moviefilm"), Olivia Colman ("The Father"), Amanda Seyfried ("Mank") ja Yeri Han ("Minari").
Kuldvaarikatel kandideerib ta aga sama rolli eest halvima naiskõrvalosatäitja tiitlile. Samas kategoorias on nomineeritud ka Lucy Hale ("Fantasy Island"), Maggie Q ("Fantasy Island"), Kristen Wiig ("Wonder Woman 1984") ja Maddie Ziegler ("Music").
Ka varem on mitmed näitlejad olnud samal aastal nii Oscarile kui ka Kuldvaarikale nomineeritud. Ühe ja sama rolli eest on kahele auhinnale olnud nomineeritud aga vaid kaks näitlejat – James Coco ("Only When I Laugh") ja Amy Irving ("Yentl"). Kumbki neist ei võitnud ei Oscarit ega Kuldvaarikat.
Kuldvaarikaid ja Oscareid jagatakse aprillis. | Glenn Close on sama rolli eest nomineeritud nii Oscarile kui ka Kuldvaarikale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on Close'i kaheksanda Oscari nominatsiooniga, võitnud ei ole ta seni aga kordagi, kirjutab Consequence of Sound.
Oscarit jahib ta tänavu parima naiskõrvalosatäitja kategoorias ja tema konkurendid on Maria Bakalova ("Borat Subsequent Moviefilm"), Olivia Colman ("The Father"), Amanda Seyfried ("Mank") ja Yeri Han ("Minari").
Kuldvaarikatel kandideerib ta aga sama rolli eest halvima naiskõrvalosatäitja tiitlile. Samas kategoorias on nomineeritud ka Lucy Hale ("Fantasy Island"), Maggie Q ("Fantasy Island"), Kristen Wiig ("Wonder Woman 1984") ja Maddie Ziegler ("Music").
Ka varem on mitmed näitlejad olnud samal aastal nii Oscarile kui ka Kuldvaarikale nomineeritud. Ühe ja sama rolli eest on kahele auhinnale olnud nomineeritud aga vaid kaks näitlejat – James Coco ("Only When I Laugh") ja Amy Irving ("Yentl"). Kumbki neist ei võitnud ei Oscarit ega Kuldvaarikat.
Kuldvaarikaid ja Oscareid jagatakse aprillis.
### Response:
Glenn Close on sama rolli eest nomineeritud nii Oscarile kui ka Kuldvaarikale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaupade väljavedu kahanes aastaga kaks protsenti, samas sissevedu kasvas seitse protsenti ning kaupade konto saldo oli 29 miljoni euro suuruses puudujäägis. Jaanuari kaubavahetusse panustasid seejuures enim elektriseadmete eksport ja import, selgub Eesti Panga statistikast.
Teenuste eksport vähenes aastatagusega võrreldes 19 protsenti ja import üheksa protsenti. Teenuste positiivne saldo kahanes aastatagusega võrreldes 66 miljoni euro võrra ja oli jaanuaris 86 miljonit eurot.
Reisi- ja veoteenused olid jätkuvalt madalseisus nii ekspordi kui ka impordi poolel, samal ajal suurenesid arvutiteenuste eksport ja import.
Tulude väljavool jäi aastatagusele tasemele ja ulatus 74 miljoni euroni.
Tänu Euroopa Liidu taristutoetuste aktiivsele kasutamisele oli kapitalikonto ülejääk 29 miljonit eurot ning jooksev- ja kapitalikonto kokku olid ülejäägis ehk Eesti oli teiste riikide suhtes netolaenuandja. | Maksebilansi jooksevkonto oli jaanuaris 17 miljoni euroga miinuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaupade väljavedu kahanes aastaga kaks protsenti, samas sissevedu kasvas seitse protsenti ning kaupade konto saldo oli 29 miljoni euro suuruses puudujäägis. Jaanuari kaubavahetusse panustasid seejuures enim elektriseadmete eksport ja import, selgub Eesti Panga statistikast.
Teenuste eksport vähenes aastatagusega võrreldes 19 protsenti ja import üheksa protsenti. Teenuste positiivne saldo kahanes aastatagusega võrreldes 66 miljoni euro võrra ja oli jaanuaris 86 miljonit eurot.
Reisi- ja veoteenused olid jätkuvalt madalseisus nii ekspordi kui ka impordi poolel, samal ajal suurenesid arvutiteenuste eksport ja import.
Tulude väljavool jäi aastatagusele tasemele ja ulatus 74 miljoni euroni.
Tänu Euroopa Liidu taristutoetuste aktiivsele kasutamisele oli kapitalikonto ülejääk 29 miljonit eurot ning jooksev- ja kapitalikonto kokku olid ülejäägis ehk Eesti oli teiste riikide suhtes netolaenuandja.
### Response:
Maksebilansi jooksevkonto oli jaanuaris 17 miljoni euroga miinuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene veerandaeg kulges tasavägiselt, kuid teise veerandi alguses pani Lakers enda paremuse maksma ega andnud enam kordagi edu käest, võttes lõpuks kindla võidu.
Võitjate poolelt sai LeBron James kirja enda karjääri 98. ja selle hooaja neljanda kolmikduubli, visates 22 punkti, võttes kümme lauapalli ja andes 11 korvisöötu. NBA kõigi aegade edetabelis on James kolmikduublite arvestuses viies, neljandal kohal olev Jason Kiddil on kirjas 107 kolmikduublit.
Lakersi resultatiivseim oli pingilt sekkunud Montrezl Harrell, kes viskas 27 punkti. Kahekohalise punktisummani jõudis veel kolm meest: Talen Horton-Tucker tõi 18, Kyle Kuzma 17 ja Kentavious Caldwell-Pope 14 punkti.
Viimasest kuuest mängust viis kaotanud Warriorsi parim oli Stephen Curry 27 punktiga.
Brooklyn Nets teenis viienda järjestikuse võidu, alistades 117:112 New York Knicksi. Netsi edu oli kolmandal veerandajal 18-punktiline, aga viimasel veerandil tegi Knicks mitu spurti ja jõudis ka kolme punkti kaugusele. Lõpuks jäi siiski peale Nets.
Võitjate parim oli Kyrie Irving 34 punktiga, James Harden lisas 21 punkti, võttis 15 lauapalli ja andis 15 korvisöötu. Jeff Green viskas 20 punkti. Knicksi resultatiivseim oli Julius Randle 33 punkti, lisaks võttis ta 12 lauapalli ja andis kuus resultatiivset söötu.
Dallas Mavericks jäi kodus 99:109 alla Los Angeles Clippersile. Võitjate parim oli Kawhi Leonard 22 punktiga, Dallase ridades tegi Luka Doncic kolmikduubli, visates 25 punkti, võttes kümme lauapalli ja andes 16 korvisöötu. Kristaps Porzingis lisas 22 ja Tim Hardaway Jr. 21 punkti.
Kolmanda järjestikuse kolmikduubli sai kirja ka Giannis Antetokounmpo, aidates Milwaukee Bucksi võõrsil 133:122 võidule Washington Wizardsi üle. Antetokounmpo viskas 31 punkti, võttis 15 lauapalli ja andis kümme resultatiivset söötu. Üleplatsimees oli Bradley Beal, kes viskas Wizardsi eest 37 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Sacramento 122:116
Washington – Milwaukee 122:133
Brooklyn – New York 117:112
Detroit – San Antonio 99:109
Dallas – LA Clippers 99:109
Phoenix – Memphis 122:99
Denver – Indiana 121:106
Golden State – LA Lakers 97:128 | Kolmikduubli kirja saanud LeBron James vedas Lakersi võidule Warriorsi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene veerandaeg kulges tasavägiselt, kuid teise veerandi alguses pani Lakers enda paremuse maksma ega andnud enam kordagi edu käest, võttes lõpuks kindla võidu.
Võitjate poolelt sai LeBron James kirja enda karjääri 98. ja selle hooaja neljanda kolmikduubli, visates 22 punkti, võttes kümme lauapalli ja andes 11 korvisöötu. NBA kõigi aegade edetabelis on James kolmikduublite arvestuses viies, neljandal kohal olev Jason Kiddil on kirjas 107 kolmikduublit.
Lakersi resultatiivseim oli pingilt sekkunud Montrezl Harrell, kes viskas 27 punkti. Kahekohalise punktisummani jõudis veel kolm meest: Talen Horton-Tucker tõi 18, Kyle Kuzma 17 ja Kentavious Caldwell-Pope 14 punkti.
Viimasest kuuest mängust viis kaotanud Warriorsi parim oli Stephen Curry 27 punktiga.
Brooklyn Nets teenis viienda järjestikuse võidu, alistades 117:112 New York Knicksi. Netsi edu oli kolmandal veerandajal 18-punktiline, aga viimasel veerandil tegi Knicks mitu spurti ja jõudis ka kolme punkti kaugusele. Lõpuks jäi siiski peale Nets.
Võitjate parim oli Kyrie Irving 34 punktiga, James Harden lisas 21 punkti, võttis 15 lauapalli ja andis 15 korvisöötu. Jeff Green viskas 20 punkti. Knicksi resultatiivseim oli Julius Randle 33 punkti, lisaks võttis ta 12 lauapalli ja andis kuus resultatiivset söötu.
Dallas Mavericks jäi kodus 99:109 alla Los Angeles Clippersile. Võitjate parim oli Kawhi Leonard 22 punktiga, Dallase ridades tegi Luka Doncic kolmikduubli, visates 25 punkti, võttes kümme lauapalli ja andes 16 korvisöötu. Kristaps Porzingis lisas 22 ja Tim Hardaway Jr. 21 punkti.
Kolmanda järjestikuse kolmikduubli sai kirja ka Giannis Antetokounmpo, aidates Milwaukee Bucksi võõrsil 133:122 võidule Washington Wizardsi üle. Antetokounmpo viskas 31 punkti, võttis 15 lauapalli ja andis kümme resultatiivset söötu. Üleplatsimees oli Bradley Beal, kes viskas Wizardsi eest 37 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Sacramento 122:116
Washington – Milwaukee 122:133
Brooklyn – New York 117:112
Detroit – San Antonio 99:109
Dallas – LA Clippers 99:109
Phoenix – Memphis 122:99
Denver – Indiana 121:106
Golden State – LA Lakers 97:128
### Response:
Kolmikduubli kirja saanud LeBron James vedas Lakersi võidule Warriorsi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht vahendas Mihkelsoni (Reformierakond) sõnu Delfi "Erisaates", kus riigikogu liige rääkis, et tema teada ei ole Eesti juhid rääkinud riikidega, kust võiks kasutuseta doose küsida.
"Aga küsimus on õigustatud, mitte ainult selle pärast, et Taani tegi sellise otsuse. Norra tegi vahepausi ja Island. Kuid teame, et Euroopa riigid ja Euroopa Komisjon on pöördunud ka USA poole, et saada seal ladudes olevast 30 miljonist doosist midagi meile, sest USA pole veel andnud AstraZenecale kasutusluba. Tegelikult on kohti, mille kaudu täiendavaid vaktsiinikoguseid saada, päris mitu," rääkis Mihkelson.
Väliskomisjoni esimees lisas, et sotsiaalminister, välisminister ja diplomaadid võiksid proovida Euroopa riikidega dooside vahetamise asjus jõud ühendada, vahendas EPL.
Mihkelsoni sõnul on vaktsiinide kättesaamiseks vaja aktiivsust. "Eks teinekord võib olla nähtavat aktiivsust, kuid tulemuslik diplomaatia ei peaks käima pressiteadete, vaid telefoni ja muu vestlustöö kaudu," ütles ta.
Mihkelson lubas, et väliskomisjon kohtub sel reedel välisminister Eva-Maria Liimetsa ja võib-olla ka terviseameti esindajatega, et rääkida, kuidas Eesti rahvusvahelises plaanis oma tööd lähiajal kavandab. | Mihkelson ootab valitsuselt aktiivset vaktsiinidiplomaatiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht vahendas Mihkelsoni (Reformierakond) sõnu Delfi "Erisaates", kus riigikogu liige rääkis, et tema teada ei ole Eesti juhid rääkinud riikidega, kust võiks kasutuseta doose küsida.
"Aga küsimus on õigustatud, mitte ainult selle pärast, et Taani tegi sellise otsuse. Norra tegi vahepausi ja Island. Kuid teame, et Euroopa riigid ja Euroopa Komisjon on pöördunud ka USA poole, et saada seal ladudes olevast 30 miljonist doosist midagi meile, sest USA pole veel andnud AstraZenecale kasutusluba. Tegelikult on kohti, mille kaudu täiendavaid vaktsiinikoguseid saada, päris mitu," rääkis Mihkelson.
Väliskomisjoni esimees lisas, et sotsiaalminister, välisminister ja diplomaadid võiksid proovida Euroopa riikidega dooside vahetamise asjus jõud ühendada, vahendas EPL.
Mihkelsoni sõnul on vaktsiinide kättesaamiseks vaja aktiivsust. "Eks teinekord võib olla nähtavat aktiivsust, kuid tulemuslik diplomaatia ei peaks käima pressiteadete, vaid telefoni ja muu vestlustöö kaudu," ütles ta.
Mihkelson lubas, et väliskomisjon kohtub sel reedel välisminister Eva-Maria Liimetsa ja võib-olla ka terviseameti esindajatega, et rääkida, kuidas Eesti rahvusvahelises plaanis oma tööd lähiajal kavandab.
### Response:
Mihkelson ootab valitsuselt aktiivset vaktsiinidiplomaatiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikusse kuulunud Rait-Riivo Laane teenis mänguaega 27,4 minutit ja viskas meeskonna parimana 14 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 3/4, kolmesed 2/6). Veel võttis ta kolm lauapalli, andis neli korvisöötu, tegi kaks vaheltlõiget, kaks pallikaotust ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate eest tõi Mihai Maciuca 16 punkti ja võttis kuus lauapalli.
Turniiritabelis on Miercurea Ciuc kahe võidu ja 13 kaotusega 12. kohal. Pitesti asub 11 võidu ja 4 kaotusega teisel positsioonil.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Laane oli kaotusmängus koduklubi resultatiivseim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikusse kuulunud Rait-Riivo Laane teenis mänguaega 27,4 minutit ja viskas meeskonna parimana 14 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 3/4, kolmesed 2/6). Veel võttis ta kolm lauapalli, andis neli korvisöötu, tegi kaks vaheltlõiget, kaks pallikaotust ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate eest tõi Mihai Maciuca 16 punkti ja võttis kuus lauapalli.
Turniiritabelis on Miercurea Ciuc kahe võidu ja 13 kaotusega 12. kohal. Pitesti asub 11 võidu ja 4 kaotusega teisel positsioonil.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Laane oli kaotusmängus koduklubi resultatiivseim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üle 600 Eesti Energia töötaja on tunnistatud elutähtsa teenuse osutajaks ja nende vaktsineerimine on juba alanud. Viru Keemia Grupp võib esialgu loota 145 töötaja vaktsineerimisele.
Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweri ligi 1500 töötajast eesliini töötajateks tunnistatud 600 inimest on need, kes suurenergeetikafirmat töös hoiavad.
"Kolmandik on elektritootmine, kolmandik on õlitootmine ja kolmandik on erinevate kütuste laadimistega seotud tegevused meie primaarenergiaüksuses. Nemad on just need, kes meie ärilises mõttes toimepidevuse eest seisavad, pluss siis elektrivarustuskindlust, mida me omanike ootuste järgi 1000 Mwh juhitavat võimsust hoiame," rääkis Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola.
Vaktsineerimine algas pühapäeval Eesti Elektrijaamas ja toimub edaspidi praktiliselt ülepäeviti.
"Me ise loodame, et me suudame nelja-viie korraga kriitilise osa neist inimestest ära vaktsineerida. Vaktsineerimise võimekus on praegu umbes 20 inimest tunnis. Ja me tahame just oma eesliini töötajatele seda võimalust pakkuda, et nad ei pea ise kuhugi sõitma või kui, siis minimaalselt. Me pakume seda siin kohapeal meie enda ruumides," rääkis Vainola.
Ka Viru Keemia Grupil (VKG) on suur huvi oma töötajaid vaktsineerida. Eeskätt on lootust vaktsiini saada neil, kes on otseselt seotud Ida-Virumaa linnade kaugkütte ja elektrivarustusega.
"Meil on 145 inimest, kelle kohta me esitasime eelmisel nädalal vastavad nimekirjad riigile. Ootame nüüd vaktsineerimist, mis tänase info järgi peaks algama kolme nädala jooksul. Aga seda ei ole lõplikult kinnitatud tänaseks," ütles VKG tehnikajuht Bert Lõuke
Kokku töötab Viru Keemia Grupis 1600 inimest ja näiteks õlitehaste töötajad 145 elutähtsa teenuse osutaja hulka esialgu ei pääsenud.
"Meil on integreeritud tootmisprotsess, kus kaevandusest kivi tuleb, sellest toodame õli ja õlitootmise kõrvalproduktina gaasi, millest me toodame sooja ja elektrit. Selles suhtes meil oleks huvi vaadata seda vaktsineeritute ringi laiemalt," selgitas Lõuke.
Tema kinnitusel on kõik vaktsineerimist ootavad VKG töötajad kaitsepookimisega nõus. Enefit Poweri 600 eesliini töötajast olid ettevõtte juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul vaktsineerimisega esialgu nõus vaevalt pooled, kuid peale doktor Arkadi Popovi esinemist kasvas vaktsineerida soovijate hulk märgatavalt. | Ida-Virumaal algas energeetikute vaktsineerimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üle 600 Eesti Energia töötaja on tunnistatud elutähtsa teenuse osutajaks ja nende vaktsineerimine on juba alanud. Viru Keemia Grupp võib esialgu loota 145 töötaja vaktsineerimisele.
Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweri ligi 1500 töötajast eesliini töötajateks tunnistatud 600 inimest on need, kes suurenergeetikafirmat töös hoiavad.
"Kolmandik on elektritootmine, kolmandik on õlitootmine ja kolmandik on erinevate kütuste laadimistega seotud tegevused meie primaarenergiaüksuses. Nemad on just need, kes meie ärilises mõttes toimepidevuse eest seisavad, pluss siis elektrivarustuskindlust, mida me omanike ootuste järgi 1000 Mwh juhitavat võimsust hoiame," rääkis Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola.
Vaktsineerimine algas pühapäeval Eesti Elektrijaamas ja toimub edaspidi praktiliselt ülepäeviti.
"Me ise loodame, et me suudame nelja-viie korraga kriitilise osa neist inimestest ära vaktsineerida. Vaktsineerimise võimekus on praegu umbes 20 inimest tunnis. Ja me tahame just oma eesliini töötajatele seda võimalust pakkuda, et nad ei pea ise kuhugi sõitma või kui, siis minimaalselt. Me pakume seda siin kohapeal meie enda ruumides," rääkis Vainola.
Ka Viru Keemia Grupil (VKG) on suur huvi oma töötajaid vaktsineerida. Eeskätt on lootust vaktsiini saada neil, kes on otseselt seotud Ida-Virumaa linnade kaugkütte ja elektrivarustusega.
"Meil on 145 inimest, kelle kohta me esitasime eelmisel nädalal vastavad nimekirjad riigile. Ootame nüüd vaktsineerimist, mis tänase info järgi peaks algama kolme nädala jooksul. Aga seda ei ole lõplikult kinnitatud tänaseks," ütles VKG tehnikajuht Bert Lõuke
Kokku töötab Viru Keemia Grupis 1600 inimest ja näiteks õlitehaste töötajad 145 elutähtsa teenuse osutaja hulka esialgu ei pääsenud.
"Meil on integreeritud tootmisprotsess, kus kaevandusest kivi tuleb, sellest toodame õli ja õlitootmise kõrvalproduktina gaasi, millest me toodame sooja ja elektrit. Selles suhtes meil oleks huvi vaadata seda vaktsineeritute ringi laiemalt," selgitas Lõuke.
Tema kinnitusel on kõik vaktsineerimist ootavad VKG töötajad kaitsepookimisega nõus. Enefit Poweri 600 eesliini töötajast olid ettevõtte juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul vaktsineerimisega esialgu nõus vaevalt pooled, kuid peale doktor Arkadi Popovi esinemist kasvas vaktsineerida soovijate hulk märgatavalt.
### Response:
Ida-Virumaal algas energeetikute vaktsineerimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu erikomisjoni istungil ütlesid haiglajuhid kui ühest suust, et kõige suurem mure on personali puudujääk. Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee rõhutas, et haigla ellujäämine sõltub sellest, kas inimesed osa oma vabadustest ohverdaksid: "Seadust võiks siiski muuta. Kasvõi pandeemia tingimustes lubada haiglatel ajutiselt anda töötajatele täiendavaid tööülesandeid, mida ei ole töölepingutes. Töötajate tõstmine ümber ühest struktuurüksusest teise. Korraldada töö selliselt, et rakendada seda personali, kes on täna olemas, kellega läbirääkimiste käigus kuidagi ei jõua kokkuleppele."
Haiglad otsivad abikäsi eeskätt tudengite seast. Erinevaid meditsiinitudengeid on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppurite näol kokku üle viie tuhande.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits seletab, et nendest on siiski pea kõik juba rakkes: "Me saame oma esimese kursuse, keda on 125, varem saata praktikale. Teiste praktikaid saab tõsta. Selliseid logistilisi samme saab teha ja tegelikult neid kõiki juba tehakse. Kui on vaja ja kui me saame käsu, siis loomulikult me korraldame kogu töö ümber ja õppijad lähevad sinna kuhu vaja."
Kui esmakursuslaste hulgast võib kokku ka saada mitusada hooldaja asendajat, ei saa neid siiski panna õe rolli. Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusjuht Katre Zirel kurdab, et Eestis on ka tavaolukorras puudu 4000 õde.
"Regionaalhaiglas on üle saja õe ametikoha täitmata tavapärases situatsioonis. Kui me räägime praegusest situatsioonist, siis COVID-osakondades on personali hulk tavapärasega võrreldes topelt suurem."
Kaitseväe peaarst Targo Lusti ütleb, et nende 180 parameediku toel on võimalik täita 30 töökohta. Kuigi nendest oleks abi, ei ole ka nemad õe eest.
"Tõenäoliselt saab seda numbrit kolmekümnest suuremaks venitada, aga see ei oleks jätkusuutlik. Kui võtta haiglas üks valvekoht, üks ametikoht ja seda nüüd 24/7 ära täita, siis selleks läheks vaja üle nelja inimese. Juba see kui lubatakse, et me täidame ühte ametikohta, siis võiks selle vabalt korrutada neljaga. See tähendab nelja inimese valmisolekut," selgitas Lusti.
Zireli sõnul on viimane lootus erasektoril. Kui mujalt on pea kõik, kes saavad appi tulnud, saaks panustada veel erahaiglate ja -raviasutuste õed. Kui siit ka abi ei leia, tuleb plaaniline ravi peatada.
"Üks ressurss on see oma maja ressurss - need osakonnad, mis täna veel töötavad, mitte enam plaani tehes, vaid erakorralisi haigeid teenindades. Aga see mõjub kindlasti aegkriitilisele patsientuurile," märkis Zirel. | Haiglad otsivad õdesid tikutulega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu erikomisjoni istungil ütlesid haiglajuhid kui ühest suust, et kõige suurem mure on personali puudujääk. Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee rõhutas, et haigla ellujäämine sõltub sellest, kas inimesed osa oma vabadustest ohverdaksid: "Seadust võiks siiski muuta. Kasvõi pandeemia tingimustes lubada haiglatel ajutiselt anda töötajatele täiendavaid tööülesandeid, mida ei ole töölepingutes. Töötajate tõstmine ümber ühest struktuurüksusest teise. Korraldada töö selliselt, et rakendada seda personali, kes on täna olemas, kellega läbirääkimiste käigus kuidagi ei jõua kokkuleppele."
Haiglad otsivad abikäsi eeskätt tudengite seast. Erinevaid meditsiinitudengeid on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppurite näol kokku üle viie tuhande.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits seletab, et nendest on siiski pea kõik juba rakkes: "Me saame oma esimese kursuse, keda on 125, varem saata praktikale. Teiste praktikaid saab tõsta. Selliseid logistilisi samme saab teha ja tegelikult neid kõiki juba tehakse. Kui on vaja ja kui me saame käsu, siis loomulikult me korraldame kogu töö ümber ja õppijad lähevad sinna kuhu vaja."
Kui esmakursuslaste hulgast võib kokku ka saada mitusada hooldaja asendajat, ei saa neid siiski panna õe rolli. Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusjuht Katre Zirel kurdab, et Eestis on ka tavaolukorras puudu 4000 õde.
"Regionaalhaiglas on üle saja õe ametikoha täitmata tavapärases situatsioonis. Kui me räägime praegusest situatsioonist, siis COVID-osakondades on personali hulk tavapärasega võrreldes topelt suurem."
Kaitseväe peaarst Targo Lusti ütleb, et nende 180 parameediku toel on võimalik täita 30 töökohta. Kuigi nendest oleks abi, ei ole ka nemad õe eest.
"Tõenäoliselt saab seda numbrit kolmekümnest suuremaks venitada, aga see ei oleks jätkusuutlik. Kui võtta haiglas üks valvekoht, üks ametikoht ja seda nüüd 24/7 ära täita, siis selleks läheks vaja üle nelja inimese. Juba see kui lubatakse, et me täidame ühte ametikohta, siis võiks selle vabalt korrutada neljaga. See tähendab nelja inimese valmisolekut," selgitas Lusti.
Zireli sõnul on viimane lootus erasektoril. Kui mujalt on pea kõik, kes saavad appi tulnud, saaks panustada veel erahaiglate ja -raviasutuste õed. Kui siit ka abi ei leia, tuleb plaaniline ravi peatada.
"Üks ressurss on see oma maja ressurss - need osakonnad, mis täna veel töötavad, mitte enam plaani tehes, vaid erakorralisi haigeid teenindades. Aga see mõjub kindlasti aegkriitilisele patsientuurile," märkis Zirel.
### Response:
Haiglad otsivad õdesid tikutulega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on humanitaarmissioon. Mind ei huvita immigratsioonipoliitika, mis on selle olukorra tekitanud või miks see juhtus. Nad on siin, nad on lapsed ja me kavatseme neid niiviisi ka kohelda," ütles USA föderaalse kriisihaldamise agentuuri endine juht Craig Fugate.
Piirivalveameti ajutistes keskustes on viimastel andmetel 4200 saatjata alaealist. Seadusejärgi tuleks nad kolme päeva jooksul saata sobivatesse varjupaikadesse, kuid paljudel juhtudel on see aeg juba ammu ületatud. Osade laste advokaadid on USA meediale öelnud,et piirivalveameti keskused on niivõrd ülerahvastatud, et lapsed magavad kordamööda põrandal.
"Mitte ükski piirivalveameti keskus ei ole lastele mõeldud. Me tahame nad võimalikult kiiresti saata varjupaikadesse ja sealt kodudesse," ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki.
Vabariiklased süüdistavad immigratsioonikriisis president Joe Bideni avatud piiride poliitikat, mis on nende hinnangul pannud kiiremini töötama ka inimsmugeldajad.
"President Bideni otsused on põhjus, miks inimesed arvavad, et nad võivad siia tulla ja seadust rikkuda," ütles esindajatekoja vabariiklaste juht Kevin McCarthy.
"Minu jaoks on praegu olulise tähtsusega, et ehitaksime uuesti üles taristu ja suudaksime inimlikult menetleda just eelkõige laste juhtumeid," vastas aga esindajatekoja demokraasist liige Veronica Escobar.
Sellel nädalal arutatakse esindajatekojas kahte immigratsioonimäärust. Ühega soovitakse pakkuda kaitset lastena ebaseaduslikult USA-sse saabunud sisserändajatele, teisega võimaldatakse välismaalt saabunud farmitöötajatel taotleda alalist elamisluba. | USA piiriametnikud on hädas saatjateta saabuvate alaealistega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on humanitaarmissioon. Mind ei huvita immigratsioonipoliitika, mis on selle olukorra tekitanud või miks see juhtus. Nad on siin, nad on lapsed ja me kavatseme neid niiviisi ka kohelda," ütles USA föderaalse kriisihaldamise agentuuri endine juht Craig Fugate.
Piirivalveameti ajutistes keskustes on viimastel andmetel 4200 saatjata alaealist. Seadusejärgi tuleks nad kolme päeva jooksul saata sobivatesse varjupaikadesse, kuid paljudel juhtudel on see aeg juba ammu ületatud. Osade laste advokaadid on USA meediale öelnud,et piirivalveameti keskused on niivõrd ülerahvastatud, et lapsed magavad kordamööda põrandal.
"Mitte ükski piirivalveameti keskus ei ole lastele mõeldud. Me tahame nad võimalikult kiiresti saata varjupaikadesse ja sealt kodudesse," ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki.
Vabariiklased süüdistavad immigratsioonikriisis president Joe Bideni avatud piiride poliitikat, mis on nende hinnangul pannud kiiremini töötama ka inimsmugeldajad.
"President Bideni otsused on põhjus, miks inimesed arvavad, et nad võivad siia tulla ja seadust rikkuda," ütles esindajatekoja vabariiklaste juht Kevin McCarthy.
"Minu jaoks on praegu olulise tähtsusega, et ehitaksime uuesti üles taristu ja suudaksime inimlikult menetleda just eelkõige laste juhtumeid," vastas aga esindajatekoja demokraasist liige Veronica Escobar.
Sellel nädalal arutatakse esindajatekojas kahte immigratsioonimäärust. Ühega soovitakse pakkuda kaitset lastena ebaseaduslikult USA-sse saabunud sisserändajatele, teisega võimaldatakse välismaalt saabunud farmitöötajatel taotleda alalist elamisluba.
### Response:
USA piiriametnikud on hädas saatjateta saabuvate alaealistega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seadus legaliseerinuks abistatud enesetapu täiskasvanud patsientide puhul, kelle olukord põhjustab äärmisi kannatusi ja kellel ei ole paranemislootust. Vastav eelnõu sai jaanuaris parlamendi heakskiidu häältega 136-78.
Riigi kõrgeim kohtuorgan otsustas, et olukorrad, mille puhul tuleks kaalumisele meditsiiniliselt abistatud enesetapud, ei ole "piisavalt täpselt määratletud".
Kohus ei pidanud siiski õigust elule "ületamatuks takistuseks", mis ei võimaldaks seadust heaks kiita.
Seadus naaseb nüüd parlamenti, kus sellesse võidakse viia muudatusi.
Portugali katoliku kirik on teinud kihutustööd eutanaasia heakskiitmise vastu ja nõudnud rahvahääletust.
Euroopas on eutanaasia varem seadustanud Belgia, Holland ja Luksemburg. | Portugali kõrgeim kohus tõrjus eutanaasia dekriminaliseerimise seaduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadus legaliseerinuks abistatud enesetapu täiskasvanud patsientide puhul, kelle olukord põhjustab äärmisi kannatusi ja kellel ei ole paranemislootust. Vastav eelnõu sai jaanuaris parlamendi heakskiidu häältega 136-78.
Riigi kõrgeim kohtuorgan otsustas, et olukorrad, mille puhul tuleks kaalumisele meditsiiniliselt abistatud enesetapud, ei ole "piisavalt täpselt määratletud".
Kohus ei pidanud siiski õigust elule "ületamatuks takistuseks", mis ei võimaldaks seadust heaks kiita.
Seadus naaseb nüüd parlamenti, kus sellesse võidakse viia muudatusi.
Portugali katoliku kirik on teinud kihutustööd eutanaasia heakskiitmise vastu ja nõudnud rahvahääletust.
Euroopas on eutanaasia varem seadustanud Belgia, Holland ja Luksemburg.
### Response:
Portugali kõrgeim kohus tõrjus eutanaasia dekriminaliseerimise seaduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti tervishoiuasutused palusid ühisavalduses arstidel mitte kasutada juba avatud AstraZeneca vaktsiini viaale ning mitte avada uusi.
Haiguste ennetamise ja kontrolli keskus, riiklik immuniseerimisnõukogu, ravimiamet ja tervishoiuinspektsioon märkisid, et vaktsiini kasutamine on peatatud ettevaatusabinõuna seoses teadetega kõrvalnähtudest teistes EL-i riikides, lisades samas, et ühtegi sellist juhtu ei ole Lätis kinnitatud.
Meede on jõus kuni kaks nädalat. Läti tervishoiuametkonnad tõdesid, et seni ei ole tuvastatud põhjuslikku seost vaktsineerimise ja tõsiste tervisehäirete vahel.
Euroopa Ravimiamet (EMA) korraldab neljapäeval erakorralise kohtumise, et otsustada võimalike meetmete vajadus seoses teadetega üksikutest tromboosidest pärast vaktsineerimist.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on soovitanud jätkata AstraZeneca kasutamist, lisades, et selle ekspertkogu vaatab teisipäeval veel kord üle vaktsiini ohutuse.
9. märtsil oli Läti peatanud ühe AstraZeneca partii kasutamise.
Vaktsineerimine on Lätis niikuinii Euroopa Liidu kõige aeglasem, kuna ametnikud jätsid erinevalt mitmest teisest riigist tellimata suuremad Pfizeri vaktsiini kogused ja AstraZenecaga on olnud pidevad tarneraskused.
Lätis ei ole juhtunud ühtegi koroonavaktsiiniga seostatavat surma
Lätis ei ole seni kinnitust leidnud ühtegi surmajuhtumit, mida saaks seostada koroonavaktsiiniga, teatas esmaspäeval ravimiamet (ZVA).
2020. aasta 28. detsembrist 2021. aasta 14. märtsini on ZVA saanud 654 teadet COVID-19 vaktsiinide võimalike kõrvalmõjude kohta. Sel ajal tehti Lätis ühtekokku 79 000 vaktsiinisüsti. See tähendab, et kõrvalmõjudega juhtumeid on üks sajast.
ZVA on saanud ka kuus teadet inimese surmast pärast vaktsineerimist. Nelja juhtumi korral suri inimene 10-17 päeva pärast vaktsineerimist ning kahel juhtumil kolm päeva pärast kaitsesüsti saamist.
Kuuest surmajuhtumist nelja on põhjalikult analüüsitud. Kolme juhtumi puhul jõuti järeldusele, et surma põhjus ei olnud seotud vaktsineerimisega. Ühe juhtumi puhul aga ei saanud ebapiisavate andmete tõttu konkreetseid järeldusi teha.
ZVA teatel ei ole Lätis teatatud ühestki verehüübe juhtumist pärast koroonasüsti saamist. | Ka Läti peatas AstraZeneca vaktsiini kasutamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti tervishoiuasutused palusid ühisavalduses arstidel mitte kasutada juba avatud AstraZeneca vaktsiini viaale ning mitte avada uusi.
Haiguste ennetamise ja kontrolli keskus, riiklik immuniseerimisnõukogu, ravimiamet ja tervishoiuinspektsioon märkisid, et vaktsiini kasutamine on peatatud ettevaatusabinõuna seoses teadetega kõrvalnähtudest teistes EL-i riikides, lisades samas, et ühtegi sellist juhtu ei ole Lätis kinnitatud.
Meede on jõus kuni kaks nädalat. Läti tervishoiuametkonnad tõdesid, et seni ei ole tuvastatud põhjuslikku seost vaktsineerimise ja tõsiste tervisehäirete vahel.
Euroopa Ravimiamet (EMA) korraldab neljapäeval erakorralise kohtumise, et otsustada võimalike meetmete vajadus seoses teadetega üksikutest tromboosidest pärast vaktsineerimist.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on soovitanud jätkata AstraZeneca kasutamist, lisades, et selle ekspertkogu vaatab teisipäeval veel kord üle vaktsiini ohutuse.
9. märtsil oli Läti peatanud ühe AstraZeneca partii kasutamise.
Vaktsineerimine on Lätis niikuinii Euroopa Liidu kõige aeglasem, kuna ametnikud jätsid erinevalt mitmest teisest riigist tellimata suuremad Pfizeri vaktsiini kogused ja AstraZenecaga on olnud pidevad tarneraskused.
Lätis ei ole juhtunud ühtegi koroonavaktsiiniga seostatavat surma
Lätis ei ole seni kinnitust leidnud ühtegi surmajuhtumit, mida saaks seostada koroonavaktsiiniga, teatas esmaspäeval ravimiamet (ZVA).
2020. aasta 28. detsembrist 2021. aasta 14. märtsini on ZVA saanud 654 teadet COVID-19 vaktsiinide võimalike kõrvalmõjude kohta. Sel ajal tehti Lätis ühtekokku 79 000 vaktsiinisüsti. See tähendab, et kõrvalmõjudega juhtumeid on üks sajast.
ZVA on saanud ka kuus teadet inimese surmast pärast vaktsineerimist. Nelja juhtumi korral suri inimene 10-17 päeva pärast vaktsineerimist ning kahel juhtumil kolm päeva pärast kaitsesüsti saamist.
Kuuest surmajuhtumist nelja on põhjalikult analüüsitud. Kolme juhtumi puhul jõuti järeldusele, et surma põhjus ei olnud seotud vaktsineerimisega. Ühe juhtumi puhul aga ei saanud ebapiisavate andmete tõttu konkreetseid järeldusi teha.
ZVA teatel ei ole Lätis teatatud ühestki verehüübe juhtumist pärast koroonasüsti saamist.
### Response:
Ka Läti peatas AstraZeneca vaktsiini kasutamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõrgliigas sel aastal alles neljanda võidu noppinud Liverpooli võiduvärava lõi avapoolaja teisel üleminutil mullu septembris Wolverhamptonist tiitlikaitsjatega liitunud Diogo Jota. Portugali ründajale, kes naasis äsja ligi kolm kuud väldanud vigastuspausilt, oli tegemist hooaja 11. tabamusega.
Wolverhamptonis peetud kohtumise lõpp osutus kodumeeskonna jaoks eriti õnnetuks, kui peavigastuse tõttu oli mängu sunnitud pooleli jätma väravavaht Rui Patricio. Kanderaamil väljakult lahkunud Portugali puurilukk põrkas mänguolukorras kokku meeskonna kapteni Conor Coadyga, misjärel kohtumine peatati ligi kümneks minutiks.
Liigatabelis jätkab hooaja 13. võidu teeninud Liverpool 46 punktiga kuuendal kohal, jäädes Meistrite liigasse viivast neljandast tabelireast viie silma kaugusele. Wolverhampton hoiab 35 punktiga 13. kohta. | Liverpool naasis koduliigas võidusoonele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõrgliigas sel aastal alles neljanda võidu noppinud Liverpooli võiduvärava lõi avapoolaja teisel üleminutil mullu septembris Wolverhamptonist tiitlikaitsjatega liitunud Diogo Jota. Portugali ründajale, kes naasis äsja ligi kolm kuud väldanud vigastuspausilt, oli tegemist hooaja 11. tabamusega.
Wolverhamptonis peetud kohtumise lõpp osutus kodumeeskonna jaoks eriti õnnetuks, kui peavigastuse tõttu oli mängu sunnitud pooleli jätma väravavaht Rui Patricio. Kanderaamil väljakult lahkunud Portugali puurilukk põrkas mänguolukorras kokku meeskonna kapteni Conor Coadyga, misjärel kohtumine peatati ligi kümneks minutiks.
Liigatabelis jätkab hooaja 13. võidu teeninud Liverpool 46 punktiga kuuendal kohal, jäädes Meistrite liigasse viivast neljandast tabelireast viie silma kaugusele. Wolverhampton hoiab 35 punktiga 13. kohta.
### Response:
Liverpool naasis koduliigas võidusoonele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui loetud oli 90 protsenti häältest, toetas Iohannist 36 protsenti hääletanutest, teisel kohal oli endine sotsiaaldemokraadist peaminister Viorica Dancila 24 protsendiga.
Iohannis ütles pärast valimisi, et kõik rumeenlased, ka need, kes toetasid Dancilat, tahavad riigi liidritelt sama asja: "Avasektori raha korrektset kasutamist koolide, haiglate ja maanteede jaoks, stabiilset pensioni", samuti institutsioone, mis teenivad kodanikke, ning õiglasi seadusi, mida igaüks austab.
"Me võitsime sotsiaaldemokraate," ütles 60-aastane Iohannis. "Kuid sõda ei ole veel läbi. Me peame astuma veel ühe sammu kahe nädala pärast."
Dancila märkis omakorda, et on esimese vooru tulemustega rahul. "Me oleme kohal teises voorus, ma tänan neid, kes hääletasid oma südamega."
Dancila sõnul hääletas ta kokkuhoiumeetmete ning pensionite ja palkade kärpimise vastu. "Rumeenia eest, kus kodanikud ei karda homset," lisas ta.
Kolmanda tulemuse sai paremtsentristliku ühenduse Päästke Rumeenia kandidaat Dan Barna, keda toetas 13 protsenti hääletanutest.
Ülejäänud kandidaatide toetus jäi alla kaheksa protsendi.
Presidendivalimiste esimesest voorust võttis osa ligi 48 protsenti valijaskonnast. Välisriikides asuvates Rumeenia valimisjaoskondades käis hääletamas rekordilised 650 000 inimest.
Rumeenia presidendi volitused on üsna suured. Ta juhib muu hulgas riigi välispoliitikat, osaleb Euroopa Liidu tippkohtumistel ja määrab peaministri.
Valimiste teine voor korraldatakse kahe nädala pärast 24. novembril. | Rumeenia presidendivalimiste esimese vooru võitis Iohannis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui loetud oli 90 protsenti häältest, toetas Iohannist 36 protsenti hääletanutest, teisel kohal oli endine sotsiaaldemokraadist peaminister Viorica Dancila 24 protsendiga.
Iohannis ütles pärast valimisi, et kõik rumeenlased, ka need, kes toetasid Dancilat, tahavad riigi liidritelt sama asja: "Avasektori raha korrektset kasutamist koolide, haiglate ja maanteede jaoks, stabiilset pensioni", samuti institutsioone, mis teenivad kodanikke, ning õiglasi seadusi, mida igaüks austab.
"Me võitsime sotsiaaldemokraate," ütles 60-aastane Iohannis. "Kuid sõda ei ole veel läbi. Me peame astuma veel ühe sammu kahe nädala pärast."
Dancila märkis omakorda, et on esimese vooru tulemustega rahul. "Me oleme kohal teises voorus, ma tänan neid, kes hääletasid oma südamega."
Dancila sõnul hääletas ta kokkuhoiumeetmete ning pensionite ja palkade kärpimise vastu. "Rumeenia eest, kus kodanikud ei karda homset," lisas ta.
Kolmanda tulemuse sai paremtsentristliku ühenduse Päästke Rumeenia kandidaat Dan Barna, keda toetas 13 protsenti hääletanutest.
Ülejäänud kandidaatide toetus jäi alla kaheksa protsendi.
Presidendivalimiste esimesest voorust võttis osa ligi 48 protsenti valijaskonnast. Välisriikides asuvates Rumeenia valimisjaoskondades käis hääletamas rekordilised 650 000 inimest.
Rumeenia presidendi volitused on üsna suured. Ta juhib muu hulgas riigi välispoliitikat, osaleb Euroopa Liidu tippkohtumistel ja määrab peaministri.
Valimiste teine voor korraldatakse kahe nädala pärast 24. novembril.
### Response:
Rumeenia presidendivalimiste esimese vooru võitis Iohannis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Federer jäi avamängus 5:7, 5:7 alla austerlasele Dominic Thiemile, kel on turniiril viies asetus.
Teises setis juhtis Federer 5:4, kuid seisul 5:5 kaotas ta enda servi nulliga. Thiemi servil oli Federeril veel kaks murdepalli, aga austerlane vormistas siiski teisel matšpallil võidu. Kohtumine kestis tund ja 40 minutit.
See oli nende seitsmes omavaheline kohtumine ja Thiem juhib nüüd mängudega 5:2.
Federer on varem finaalturniiril kuuel korral võidutsenud, neljandat korda finaalturniirile pääsenud Thiem pole kunagi alagrupist edasi pääsenud.
Thiem ja Federer kuuluvad Björn Borgi nime kandvasse alagruppi. Selle grupi avamängus oli teisena asetatud Novak Djokovic kindlale 6:2, 6:1 parem debütant Matteo Berrettinist (ATP 8.).
Teine alagrupp kannab Andre Agassi nime ja sinna kuuluvad maailma esireket Rafael Nadal, 4. asetatud Daniil Medvedev, 6. paigutusega Stefanos Tsitsipas ja 7. asetatud Alexander Zverev, kes on ka tiitlikaitsja. Agassi alagrupp alustab mängudega esmaspäeval. | Federer alustas finaalturniiri kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Federer jäi avamängus 5:7, 5:7 alla austerlasele Dominic Thiemile, kel on turniiril viies asetus.
Teises setis juhtis Federer 5:4, kuid seisul 5:5 kaotas ta enda servi nulliga. Thiemi servil oli Federeril veel kaks murdepalli, aga austerlane vormistas siiski teisel matšpallil võidu. Kohtumine kestis tund ja 40 minutit.
See oli nende seitsmes omavaheline kohtumine ja Thiem juhib nüüd mängudega 5:2.
Federer on varem finaalturniiril kuuel korral võidutsenud, neljandat korda finaalturniirile pääsenud Thiem pole kunagi alagrupist edasi pääsenud.
Thiem ja Federer kuuluvad Björn Borgi nime kandvasse alagruppi. Selle grupi avamängus oli teisena asetatud Novak Djokovic kindlale 6:2, 6:1 parem debütant Matteo Berrettinist (ATP 8.).
Teine alagrupp kannab Andre Agassi nime ja sinna kuuluvad maailma esireket Rafael Nadal, 4. asetatud Daniil Medvedev, 6. paigutusega Stefanos Tsitsipas ja 7. asetatud Alexander Zverev, kes on ka tiitlikaitsja. Agassi alagrupp alustab mängudega esmaspäeval.
### Response:
Federer alustas finaalturniiri kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise diagonaalründaja Renee Teppan alustas Poitiersi 0:3 (23:25, 21:25, 12:25) kaotusmängu algkoosseisu ja viibis platsil esimesed kaks geimi ning tegi oma uue koduklubi eest seni parima mängu, ometi toodi kolmandaks geimiks tema asemele Chizoba, vahendab Võrkpall24.ee.
Tiitlikaitsja Tours ja Timo Tammemaa pidid samuti kaotusvalu tundma, kui tulemusega 0:3 (23:25, 21:25, 20:25) alistuti Rennes'i klubile, kus on pallinud ka mitmed eestlased. Saaremaalt pärit Tammemaa tõi 12 punkti (+10), olles sellega oma meeskonna üks paremaid.
Paremusjärjestuses vireleb Poitiers tabeli lõpuosas, olles kogunud 5 punkti ja sellega paiknetakse eelviimasel ehk 13. kohal. Tours on 7 punktiga 11. real.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Teppan tegi hooaja parima esituse, kuid vahetati välja ja Poitiers kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise diagonaalründaja Renee Teppan alustas Poitiersi 0:3 (23:25, 21:25, 12:25) kaotusmängu algkoosseisu ja viibis platsil esimesed kaks geimi ning tegi oma uue koduklubi eest seni parima mängu, ometi toodi kolmandaks geimiks tema asemele Chizoba, vahendab Võrkpall24.ee.
Tiitlikaitsja Tours ja Timo Tammemaa pidid samuti kaotusvalu tundma, kui tulemusega 0:3 (23:25, 21:25, 20:25) alistuti Rennes'i klubile, kus on pallinud ka mitmed eestlased. Saaremaalt pärit Tammemaa tõi 12 punkti (+10), olles sellega oma meeskonna üks paremaid.
Paremusjärjestuses vireleb Poitiers tabeli lõpuosas, olles kogunud 5 punkti ja sellega paiknetakse eelviimasel ehk 13. kohal. Tours on 7 punktiga 11. real.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Teppan tegi hooaja parima esituse, kuid vahetati välja ja Poitiers kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval jäädi koduväljakul 1:3 alla Stabäkile, vahendab Soccernet.ee.
Joonas Tamm tegi kaasa kõik 90 minutit ning sai juba avaminutil kollase kaardi.
Lilleström, kelle hingekirja kuulub ka FC Floras laenul olev Matvei Igonen, on tabelis 11. kohal. Kui kaks viimast langevad otse välja, siis 14. kohal lõpetav meeskond peab üleminekumänge. Lilleström edestab 14. kohal olevat Mjöndalenit vaid kahe, 15. kohal paiknevat Strömsgodsetit kolme silmaga.
Pühapäeval selgus ka tänavuse hooaja Norra meister, kui vooru eel kaheksapunktilist edu omanud Molde tegi 4:0 võiduga Strömsgodseti üle ka matemaatiliselt asjad selgeks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Molde tuli Norra meistriks, Tamme klubi hoiab enda olukorda ärevana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval jäädi koduväljakul 1:3 alla Stabäkile, vahendab Soccernet.ee.
Joonas Tamm tegi kaasa kõik 90 minutit ning sai juba avaminutil kollase kaardi.
Lilleström, kelle hingekirja kuulub ka FC Floras laenul olev Matvei Igonen, on tabelis 11. kohal. Kui kaks viimast langevad otse välja, siis 14. kohal lõpetav meeskond peab üleminekumänge. Lilleström edestab 14. kohal olevat Mjöndalenit vaid kahe, 15. kohal paiknevat Strömsgodsetit kolme silmaga.
Pühapäeval selgus ka tänavuse hooaja Norra meister, kui vooru eel kaheksapunktilist edu omanud Molde tegi 4:0 võiduga Strömsgodseti üle ka matemaatiliselt asjad selgeks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Molde tuli Norra meistriks, Tamme klubi hoiab enda olukorda ärevana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikusse kuulunud Siim-Sander Vene viskas 30 mänguminuti jooksul 11 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/2, kolmesed 3/5), võttis kaks lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja viis isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Josh Mayo kerkis Varese parimaks 21 punktiga.
Turniiritabelis asub Varese kolmese võidu ja nelja kaotusega 11. kohal, Brescia (5-3) on neljas. Varese on taas võistlustules 17. novembril, kui võõrustatakse Veneetsia Umana Reyer meeskonda.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Venelt taas tubli mäng, aga Varese lähikonkurendile vastu ei saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikusse kuulunud Siim-Sander Vene viskas 30 mänguminuti jooksul 11 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/2, kolmesed 3/5), võttis kaks lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja viis isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Josh Mayo kerkis Varese parimaks 21 punktiga.
Turniiritabelis asub Varese kolmese võidu ja nelja kaotusega 11. kohal, Brescia (5-3) on neljas. Varese on taas võistlustules 17. novembril, kui võõrustatakse Veneetsia Umana Reyer meeskonda.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Venelt taas tubli mäng, aga Varese lähikonkurendile vastu ei saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuldmedal ei tulnud Hollandi koondislasele sugugi lihtsalt. Viimasele ringile läks kaheksa sekundi sees kaheksa ratturit, vahendab Spordipartner.ee.
Viimase ringi keskel sai van der Poel kolm esimest MK-etappi võitnud Eli Iserbyti (Belgia) ees mõnesekundilise edu, mida elegantselt lõpuni hoidis. Pronksi pälvis belglane Laurens Sweeck.
Kuni 23-aastaste meeste võistlusel jagasid medalid Mickael Crispin (Prantsusmaa), Timo Kielich (Belgia) ja Antoine Benoist (Prantsusmaa). | Mathieu van der Poel krooniti kolmandat aastat järjest Euroopa meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuldmedal ei tulnud Hollandi koondislasele sugugi lihtsalt. Viimasele ringile läks kaheksa sekundi sees kaheksa ratturit, vahendab Spordipartner.ee.
Viimase ringi keskel sai van der Poel kolm esimest MK-etappi võitnud Eli Iserbyti (Belgia) ees mõnesekundilise edu, mida elegantselt lõpuni hoidis. Pronksi pälvis belglane Laurens Sweeck.
Kuni 23-aastaste meeste võistlusel jagasid medalid Mickael Crispin (Prantsusmaa), Timo Kielich (Belgia) ja Antoine Benoist (Prantsusmaa).
### Response:
Mathieu van der Poel krooniti kolmandat aastat järjest Euroopa meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhurünnakud korraldati pühasõdalaste käes olevas Idlibi provintsis ja need tabasid Kafr Ruma küla, teatas vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse direktor Rami Abdel Rahman.
Tema sõnul sai veel kaheksa inimest õhulöökides vigastada.
See on Vene sõjalennukite kolmas õhulöökide laine kaheksa päeva jooksul.
Idlibis elab umbes kolm miljonit inimest, kellest paljud on sisepagulased mujalt Süüriast. Provints on praegu varem islamiäärmusliku Al-Qaedaga seotud relvarühmituse Hayat Tahrir al-Sham (HTS) kontrolli all.
Süüria režiimiväed alustasid aprillis õhurünnakuid Idlibile, millele järgnes mõni kuu hiljem maavägede pealetung. Sestsaadik on piirkonnas hukkunud umbes 1000 ja kodudest põgenenud 400 000 tsiviilisikut.
Augustis teatas Venemaa relvarahust Idlibis, millega peatus valitsusvägede pealetung regioonis.
Süüria president Bashar al-Assad ütles oktoobris, et Idlib on viimane rinne kõdusõjas, nimetades seal kehtivat relvarahu ajutiseks.
Süüria konflikt puhkes 2011. aasta märtsis ning on nõudnud umbes 370 000 inimelu. | Vaatlejad: Süüria loodeosas hukkus Vene õhurünnakutes seitse inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhurünnakud korraldati pühasõdalaste käes olevas Idlibi provintsis ja need tabasid Kafr Ruma küla, teatas vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse direktor Rami Abdel Rahman.
Tema sõnul sai veel kaheksa inimest õhulöökides vigastada.
See on Vene sõjalennukite kolmas õhulöökide laine kaheksa päeva jooksul.
Idlibis elab umbes kolm miljonit inimest, kellest paljud on sisepagulased mujalt Süüriast. Provints on praegu varem islamiäärmusliku Al-Qaedaga seotud relvarühmituse Hayat Tahrir al-Sham (HTS) kontrolli all.
Süüria režiimiväed alustasid aprillis õhurünnakuid Idlibile, millele järgnes mõni kuu hiljem maavägede pealetung. Sestsaadik on piirkonnas hukkunud umbes 1000 ja kodudest põgenenud 400 000 tsiviilisikut.
Augustis teatas Venemaa relvarahust Idlibis, millega peatus valitsusvägede pealetung regioonis.
Süüria president Bashar al-Assad ütles oktoobris, et Idlib on viimane rinne kõdusõjas, nimetades seal kehtivat relvarahu ajutiseks.
Süüria konflikt puhkes 2011. aasta märtsis ning on nõudnud umbes 370 000 inimelu.
### Response:
Vaatlejad: Süüria loodeosas hukkus Vene õhurünnakutes seitse inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud hooaja viimast etappi oli Hanseni (Peugeot 208; Team Hansen MJP) edu norralase Andreas Bakkerudi (Audi S1; Monster Energy RX Cartel) ees vaid üks punkt, lisaks oli tiitlivõimalus ka tema väikevennal Kevinil (Peugeot 208; Team Hansen MJP), kes oli vennast maas kaheksa punktiga.
Viimane etapp algas kahe kange rebimisega, kui esimeses kvalifikatsioonisõidus näitas kiireimat minekut Timmy Hansen ja ülinapilt jäi temast maha Bakkerud. Teise kvalifikatsioonisõidu võitis soomlane Niclas Grönholm (Hyundai i20; GRX Taneco), kolmandas oli taas Hansen Bakkerudi ees esimene ning neljandas sõitis parima aja välja Grönholm, teine oli Hansen ja kolmas Bakkerud. Seega pääses parimana poolfinaali Grönholm, teisena pääses edasi Hansen ja kolmandana Bakkerud.
Timmy Hansen ja tema järel Andreas Bakkerud. Autor/allikas: FIAWorldRallycross.com
Bakkerud võitis enda poolfinaali Grönholmi ees, kolmandana pääses sealt finaali Timur Timerzjanov (Hyundai i20; GRX Taneco), teise poolfinaali võitis Timmy Hansen enda venna Kevini ja Timo Scheideri (Seat Ibiza; Münnich Motorsport) ees ehk kaks tiitlipretendenti startisid finaalis esireast.
Parema stardi sai Bakkerud, aga siis toimus tema ja Timmy Hanseni järel kokkupõrge ning Grönholm pääses liidriks. 23-aastane Grönholm teeniski oma karjääri teise MM-etapivõidu, Bakkerud lõpetas teisena ja kolmanda koha sai Timerzjanov. Timmy Hansen ületas enda venna ees finišijoone neljandana ja sellest piisas, et maailmameistriks tulla.
One of the most dramatic moments in World Championship motorsports history?
Championship rivals Timmy Hansen and Andreas Bakkerud collide in the title decider. The clash is currently under investigation.
What's your take? pic.twitter.com/LVckWaLwos
— FIA World Rallycross Championship (@FIAWorldRX) November 10, 2019
Nii Hansen kui Bakkerud kogusid läbi aegade kõige tasavägisemal hooajal 211 punkti, kuid kuna Hansen võitis hooaja jooksul neli ja Bakkerud vaid ühe etapi, tuli maailmameistriks 27-aastane Hansen. Kevin Hansen lõpetas 199 punkti ja kolmanda kohaga.
Pärast sõitu läks ligi kolm tundi aega, enne kui kohtunikud otsustasid, et Hansen polnud kokkupõrkes süüdi ja rootslane kinnitati maailmameistriks.
"Olen šokis. Olin nii keskendunud, tegin sel nädalavahetusel enda elu parimad sõidud ja nüüd olen šokis," sõnas Hansen pisarais. "Milline hooaeg see on olnud! Ja nüüd olen maailmameister! Olen sellest lapsest saadik unistanud ja see on imeline tunne!"
Timmy Hansen võidukarikaga. Autor/allikas: FIAWorldRallycross.com
Bakkerud oli mõistagi tulemuses pettunud ega soovinud ka kokkupõrget kommenteerida. "Tundsin, et võitsin selle nädalavahetuse lahingu. Mul oli finaalis selgelt parim stardireaktsioon, võit oli mul taskus. Aga ma ei soovi sellest vahejuhtumist rääkida," ütles ta napisõnaliselt.
Lisaks individuaalsele MM-tiitlile tuli vendade meeskond Team Hansen MJP ka meeskondlikus arvestuses maailmameistriks. | Dramaatiline finaaletapp andis rallikrossi MM-tiitli Hansenile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud hooaja viimast etappi oli Hanseni (Peugeot 208; Team Hansen MJP) edu norralase Andreas Bakkerudi (Audi S1; Monster Energy RX Cartel) ees vaid üks punkt, lisaks oli tiitlivõimalus ka tema väikevennal Kevinil (Peugeot 208; Team Hansen MJP), kes oli vennast maas kaheksa punktiga.
Viimane etapp algas kahe kange rebimisega, kui esimeses kvalifikatsioonisõidus näitas kiireimat minekut Timmy Hansen ja ülinapilt jäi temast maha Bakkerud. Teise kvalifikatsioonisõidu võitis soomlane Niclas Grönholm (Hyundai i20; GRX Taneco), kolmandas oli taas Hansen Bakkerudi ees esimene ning neljandas sõitis parima aja välja Grönholm, teine oli Hansen ja kolmas Bakkerud. Seega pääses parimana poolfinaali Grönholm, teisena pääses edasi Hansen ja kolmandana Bakkerud.
Timmy Hansen ja tema järel Andreas Bakkerud. Autor/allikas: FIAWorldRallycross.com
Bakkerud võitis enda poolfinaali Grönholmi ees, kolmandana pääses sealt finaali Timur Timerzjanov (Hyundai i20; GRX Taneco), teise poolfinaali võitis Timmy Hansen enda venna Kevini ja Timo Scheideri (Seat Ibiza; Münnich Motorsport) ees ehk kaks tiitlipretendenti startisid finaalis esireast.
Parema stardi sai Bakkerud, aga siis toimus tema ja Timmy Hanseni järel kokkupõrge ning Grönholm pääses liidriks. 23-aastane Grönholm teeniski oma karjääri teise MM-etapivõidu, Bakkerud lõpetas teisena ja kolmanda koha sai Timerzjanov. Timmy Hansen ületas enda venna ees finišijoone neljandana ja sellest piisas, et maailmameistriks tulla.
One of the most dramatic moments in World Championship motorsports history?
Championship rivals Timmy Hansen and Andreas Bakkerud collide in the title decider. The clash is currently under investigation.
What's your take? pic.twitter.com/LVckWaLwos
— FIA World Rallycross Championship (@FIAWorldRX) November 10, 2019
Nii Hansen kui Bakkerud kogusid läbi aegade kõige tasavägisemal hooajal 211 punkti, kuid kuna Hansen võitis hooaja jooksul neli ja Bakkerud vaid ühe etapi, tuli maailmameistriks 27-aastane Hansen. Kevin Hansen lõpetas 199 punkti ja kolmanda kohaga.
Pärast sõitu läks ligi kolm tundi aega, enne kui kohtunikud otsustasid, et Hansen polnud kokkupõrkes süüdi ja rootslane kinnitati maailmameistriks.
"Olen šokis. Olin nii keskendunud, tegin sel nädalavahetusel enda elu parimad sõidud ja nüüd olen šokis," sõnas Hansen pisarais. "Milline hooaeg see on olnud! Ja nüüd olen maailmameister! Olen sellest lapsest saadik unistanud ja see on imeline tunne!"
Timmy Hansen võidukarikaga. Autor/allikas: FIAWorldRallycross.com
Bakkerud oli mõistagi tulemuses pettunud ega soovinud ka kokkupõrget kommenteerida. "Tundsin, et võitsin selle nädalavahetuse lahingu. Mul oli finaalis selgelt parim stardireaktsioon, võit oli mul taskus. Aga ma ei soovi sellest vahejuhtumist rääkida," ütles ta napisõnaliselt.
Lisaks individuaalsele MM-tiitlile tuli vendade meeskond Team Hansen MJP ka meeskondlikus arvestuses maailmameistriks.
### Response:
Dramaatiline finaaletapp andis rallikrossi MM-tiitli Hansenile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool juhtis juba 13. minutiks 2:0 – kuuendal minutil avas Fabinho skoori ja seitse minutit hiljem suurendas Mohamed Salah võõrustajate eduseisu. 51. minutil viis Sadio Mane Liverpooli juba 3:0 ette. 78. minutil lõi Bernardo Silva City auvärava.
Tiitlijahi mõistes oli see märgiline võit, Liverpool edestab Cityt nüüd juba üheksa punktiga. Liverpool on kogunud 34 punkti, teisel kohal on Leicester City 26 punktiga ning sama palju punkte on ka kolmandal real paikneval Chelseal, City on 25 punktiga neljas.
Manchester United sai üle pika aja koduliigas võidurõõmu tunda, kui 3:1 alistati Brighton. Võit tõstis Unitedi liigatabelis seitsmendaks.
Pühapäevases kolmandas kohtumises oli Wolverhampton Wanderers kodus 2:1 parem Aston Villast. | 13 minutiga 2:0 juhtima läinud Liverpool alistas City ja suurendas eduseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool juhtis juba 13. minutiks 2:0 – kuuendal minutil avas Fabinho skoori ja seitse minutit hiljem suurendas Mohamed Salah võõrustajate eduseisu. 51. minutil viis Sadio Mane Liverpooli juba 3:0 ette. 78. minutil lõi Bernardo Silva City auvärava.
Tiitlijahi mõistes oli see märgiline võit, Liverpool edestab Cityt nüüd juba üheksa punktiga. Liverpool on kogunud 34 punkti, teisel kohal on Leicester City 26 punktiga ning sama palju punkte on ka kolmandal real paikneval Chelseal, City on 25 punktiga neljas.
Manchester United sai üle pika aja koduliigas võidurõõmu tunda, kui 3:1 alistati Brighton. Võit tõstis Unitedi liigatabelis seitsmendaks.
Pühapäevases kolmandas kohtumises oli Wolverhampton Wanderers kodus 2:1 parem Aston Villast.
### Response:
13 minutiga 2:0 juhtima läinud Liverpool alistas City ja suurendas eduseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See jääb alla 1000, selles pole kahtlust," ütles Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley telekanali ABC saates. "Ilmselt kuhugi 500-600 vahele."
President Donald Trumpi 6. oktoobri teadaanne USA vägede Põhja-Süüriast äratoomisest andis Türgile võimaluse alustada sõjalist pealetungi kurdi vägedele piirkonnas. Ühendriikide kaitseministeerium teatas mõni päev hiljem, et Põhja-Süüriast taanduvad sõdurid lahkuvad riigist sootuks.
Sestsaadik on USA juhtkond otsuse osaliselt tagasi pööranud ja Trump on kiitnud heaks Süüria idaosas Deir Ezzori provintsis kurdide valduses asuvaid naftavälju turvava 200-mehelise väekontingendi tugevdamise lisasõdurite ja tankidega.
Milley, kes on juhtinud Ühendriikide sõdureid Afganistanis ja Iraagis, ütles ABC-le, et sõdurite Süüriasse jäämine on tähtis seni, kuni äärmusrühmitus Islamiriik (IS) riigis tegutseb.
"Piirkonnas on endiselt ISIS-e võitlejaid," lausus ta IS-i teist nimekuju kasutades. "Ilma surve ja tähelepanu hoidmiseta sellel rühmitusel, on ISIS-e taastärkamise võimalus vägagi reaalne."
Vastates küsimusele IS-i liidri Abu Bakr al-Baghdadi tapmisest USA eriüksuslaste operatsiooni käigus, ütles Staabiülemate ühendkomitee esimees, et sellel on rühmitusele pärssiv mõju.
Ühendriikidel on Milley sõnul oluline hulk infot Baghdadi järeltulija Abu Ibrahim al-Hashimi kohta.
"Kui võimalused avanevad, püüame teda tabada," lisas ta.
Afganistanist rääkides ütles USA kõrgeim sõjaväelane, et juba 18 aastat riigis paiknevad USA väed jäävad sinna veel mõneks aastaks. | USA relvajõudude ülem: Süüriasse jääb umbes 500 sõdurit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See jääb alla 1000, selles pole kahtlust," ütles Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley telekanali ABC saates. "Ilmselt kuhugi 500-600 vahele."
President Donald Trumpi 6. oktoobri teadaanne USA vägede Põhja-Süüriast äratoomisest andis Türgile võimaluse alustada sõjalist pealetungi kurdi vägedele piirkonnas. Ühendriikide kaitseministeerium teatas mõni päev hiljem, et Põhja-Süüriast taanduvad sõdurid lahkuvad riigist sootuks.
Sestsaadik on USA juhtkond otsuse osaliselt tagasi pööranud ja Trump on kiitnud heaks Süüria idaosas Deir Ezzori provintsis kurdide valduses asuvaid naftavälju turvava 200-mehelise väekontingendi tugevdamise lisasõdurite ja tankidega.
Milley, kes on juhtinud Ühendriikide sõdureid Afganistanis ja Iraagis, ütles ABC-le, et sõdurite Süüriasse jäämine on tähtis seni, kuni äärmusrühmitus Islamiriik (IS) riigis tegutseb.
"Piirkonnas on endiselt ISIS-e võitlejaid," lausus ta IS-i teist nimekuju kasutades. "Ilma surve ja tähelepanu hoidmiseta sellel rühmitusel, on ISIS-e taastärkamise võimalus vägagi reaalne."
Vastates küsimusele IS-i liidri Abu Bakr al-Baghdadi tapmisest USA eriüksuslaste operatsiooni käigus, ütles Staabiülemate ühendkomitee esimees, et sellel on rühmitusele pärssiv mõju.
Ühendriikidel on Milley sõnul oluline hulk infot Baghdadi järeltulija Abu Ibrahim al-Hashimi kohta.
"Kui võimalused avanevad, püüame teda tabada," lisas ta.
Afganistanist rääkides ütles USA kõrgeim sõjaväelane, et juba 18 aastat riigis paiknevad USA väed jäävad sinna veel mõneks aastaks.
### Response:
USA relvajõudude ülem: Süüriasse jääb umbes 500 sõdurit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lätis peetud mängus võitsid tartlased kaks esimest geimi, aga kaotasid kaks järgmist 15:25 ja 19:25. Otsustavas geimis jäi Tartu 1:4 kaotusseisu, aga võttis 14:14 seisult mängu kaks viimast punkti ja sellega ka 3:2 mänguvõidu.
Tartu parim oli Albert Hurt 19 punktiga, Curtis Stockton lisas 15 punkti.
Teist päeva järjest võidukas olnud Saaremaa VK alistas kodusaalis kindlalt 3:0 (17, 10, 15) VK Biolars/Jelgava. Daniel Maciel tõi võitjatele 15 punkti, Rauno Tamme lisas 10 punkti. Teise mängu Saaremaa särgis pidanud Keith Pupart tõi viis punkti.
TalTech oli võõrsil samuti 3:0 (11, 21, 19) parem Limbažist. Võitjate parim oli Mihkel Nuut 20 punktiga, Valentin Kordas lisas 17 punkti.
Liigatabelis on 20 punktiga esikohal Tartu, teiseks tõusis Saaremaa, kes on kogunud 19 punkti ja kolmas on Jekabpils 18 punktiga. | Tartu Bigbank sai raske võidu ja jätkab liidrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lätis peetud mängus võitsid tartlased kaks esimest geimi, aga kaotasid kaks järgmist 15:25 ja 19:25. Otsustavas geimis jäi Tartu 1:4 kaotusseisu, aga võttis 14:14 seisult mängu kaks viimast punkti ja sellega ka 3:2 mänguvõidu.
Tartu parim oli Albert Hurt 19 punktiga, Curtis Stockton lisas 15 punkti.
Teist päeva järjest võidukas olnud Saaremaa VK alistas kodusaalis kindlalt 3:0 (17, 10, 15) VK Biolars/Jelgava. Daniel Maciel tõi võitjatele 15 punkti, Rauno Tamme lisas 10 punkti. Teise mängu Saaremaa särgis pidanud Keith Pupart tõi viis punkti.
TalTech oli võõrsil samuti 3:0 (11, 21, 19) parem Limbažist. Võitjate parim oli Mihkel Nuut 20 punktiga, Valentin Kordas lisas 17 punkti.
Liigatabelis on 20 punktiga esikohal Tartu, teiseks tõusis Saaremaa, kes on kogunud 19 punkti ja kolmas on Jekabpils 18 punktiga.
### Response:
Tartu Bigbank sai raske võidu ja jätkab liidrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rapla võitis kodupubliku ees avapoolaja 47:42, kuid kolmandal veerandajal kasvatas Tarvas vahepeal edu kümnepunktilises, viimasele veerandile mindi vastu Tarva 67:61 eduseisus. Rapla suutis küll korra vahe kolmepunktiliseks vähendada, ent lõpuks võttis siiski Tarvas kindla võidu.
Tarva parim oli Thomas Hamilton, kes viskas 22 punkti ja võttis kümme lauapalli. Rain Veideman lisas 17, Devin Lee Harris 14 ja Kristo Saage 13 punkti. Rapla resultatiivseim oli Devaugntah Williams 20 punktiga, Indrek Kajupank lisas 18 punkti.
Rakvere Tarval on nüüd kirjas neli võitu ja neli kaotust, Rapla on senistest kohtumistest võitnud viis ja kaotanud kolm.
Ogre jätkab Eesti-Läti ühisliigas kaotuseta, kaheksas võit võõrsil, kui Tallinna Kalev/TLÜ alistati 82:72.
Kalev/TLÜ parim oli Martynas Mazeika 21 punktiga, Ogrele tõi Renars Magone 23 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. | Rapla alistanud Tarvas teenis hooaja neljanda võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rapla võitis kodupubliku ees avapoolaja 47:42, kuid kolmandal veerandajal kasvatas Tarvas vahepeal edu kümnepunktilises, viimasele veerandile mindi vastu Tarva 67:61 eduseisus. Rapla suutis küll korra vahe kolmepunktiliseks vähendada, ent lõpuks võttis siiski Tarvas kindla võidu.
Tarva parim oli Thomas Hamilton, kes viskas 22 punkti ja võttis kümme lauapalli. Rain Veideman lisas 17, Devin Lee Harris 14 ja Kristo Saage 13 punkti. Rapla resultatiivseim oli Devaugntah Williams 20 punktiga, Indrek Kajupank lisas 18 punkti.
Rakvere Tarval on nüüd kirjas neli võitu ja neli kaotust, Rapla on senistest kohtumistest võitnud viis ja kaotanud kolm.
Ogre jätkab Eesti-Läti ühisliigas kaotuseta, kaheksas võit võõrsil, kui Tallinna Kalev/TLÜ alistati 82:72.
Kalev/TLÜ parim oli Martynas Mazeika 21 punktiga, Ogrele tõi Renars Magone 23 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
### Response:
Rapla alistanud Tarvas teenis hooaja neljanda võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril kuuendana asetatud 19-aastane Malõgina (WTA 728.) alistas endast aasta vanema, 4. paigutatud venelanna Jekaterina Kazionova (WTA 615.) 6:4, 1:6, 7:5, seejuures otsustavas setis juhtis vastane 5:3, aga Malõgina võitis siis neli geimi järjest. Kohtumine kestis kaks tundi ja 17 minutit.
Malõgina servis mängu jooksul kolm ässa ja tegi viis topeltviga. 12 murdepallist õnnestus tal ära kasutada kaheksa, samas kui Kazionova realiseeris 23 murdevõimalusest vaid üheksa.
Tänavu ja üldse kogu karjääri jooksul neljandat korda ITF-i turniiril finaali jõudnud Malõginale on see karjääri esimene turniirivõit.
Maailma edetabelis peaks Malõgina tänu turniirivõidule tõusma uue saja sisse, ennustatava edetabeli järgi tõuseb ta 36 kohta, 692. reale. Tema senine kõrgeim edetabelikoht on 702. | Malõgina võitis Pärnus karjääri esimese ITF-i turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril kuuendana asetatud 19-aastane Malõgina (WTA 728.) alistas endast aasta vanema, 4. paigutatud venelanna Jekaterina Kazionova (WTA 615.) 6:4, 1:6, 7:5, seejuures otsustavas setis juhtis vastane 5:3, aga Malõgina võitis siis neli geimi järjest. Kohtumine kestis kaks tundi ja 17 minutit.
Malõgina servis mängu jooksul kolm ässa ja tegi viis topeltviga. 12 murdepallist õnnestus tal ära kasutada kaheksa, samas kui Kazionova realiseeris 23 murdevõimalusest vaid üheksa.
Tänavu ja üldse kogu karjääri jooksul neljandat korda ITF-i turniiril finaali jõudnud Malõginale on see karjääri esimene turniirivõit.
Maailma edetabelis peaks Malõgina tänu turniirivõidule tõusma uue saja sisse, ennustatava edetabeli järgi tõuseb ta 36 kohta, 692. reale. Tema senine kõrgeim edetabelikoht on 702.
### Response:
Malõgina võitis Pärnus karjääri esimese ITF-i turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ränkel eksis lamadestiirus ühel lasul, püstitiirus jäi aga üles neli märki ehk kahe tiiru peale kokku tegi ta viis möödalasku ja finišeeris ajaga 29.02.
Esikoha sai ajaga 28.37 lõpetanud Kalev Ermits, kes eksis neljal lasul (3+1). Vaid ühe sekundiga kaotas Ermitsale Rene Zahkna, kes pidi püstitiiru järel käima ühel trahviringil.
Esimesena jäi esikolmikust välja Robert Heldna, kes tegi ühe möödalasu ja kaotas Ermitsale 1.17. Viienda koha sai Mart Všivtsev (1+1; +2.14), kuues oli Hans Kristen Rootalu (1+1; +3.16) ja seitsmes Jüri Uha (1+1; +3.20).
Naiste seas sai esikoha starti hilinenud Tuuli Tomingas, kes apsakas hoolimata läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega ja lõpetas ajaga 26.42. Teise koha sai ühel trahviringil käinud Grete Gaim, kaotades Tomingale kaheksa sekundiga ning kolmas oli Johanna Talihärm, kes eksis lamadestiirus kahel lasul ja kaotas Tomingale 43 sekundiga.
Pjedestaalist vaid kolme sekundi kaugusele jäi ühel trahviringil käinud Regina Oja, viiendana lõpetas püstitiirus kaks märki üles jätnud Meril Beilmann (+1.34). Kuuenda koha sai Kadri Lehtla (1+1; +2.12), seitsmes oli Susan Külm (3+0; +3.06) ja kaheksas Mari Uha (0+1; +3.56). | Lumel laskesuusatajana esimese võistluse teinud Ränkel jõudis esikolmikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ränkel eksis lamadestiirus ühel lasul, püstitiirus jäi aga üles neli märki ehk kahe tiiru peale kokku tegi ta viis möödalasku ja finišeeris ajaga 29.02.
Esikoha sai ajaga 28.37 lõpetanud Kalev Ermits, kes eksis neljal lasul (3+1). Vaid ühe sekundiga kaotas Ermitsale Rene Zahkna, kes pidi püstitiiru järel käima ühel trahviringil.
Esimesena jäi esikolmikust välja Robert Heldna, kes tegi ühe möödalasu ja kaotas Ermitsale 1.17. Viienda koha sai Mart Všivtsev (1+1; +2.14), kuues oli Hans Kristen Rootalu (1+1; +3.16) ja seitsmes Jüri Uha (1+1; +3.20).
Naiste seas sai esikoha starti hilinenud Tuuli Tomingas, kes apsakas hoolimata läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega ja lõpetas ajaga 26.42. Teise koha sai ühel trahviringil käinud Grete Gaim, kaotades Tomingale kaheksa sekundiga ning kolmas oli Johanna Talihärm, kes eksis lamadestiirus kahel lasul ja kaotas Tomingale 43 sekundiga.
Pjedestaalist vaid kolme sekundi kaugusele jäi ühel trahviringil käinud Regina Oja, viiendana lõpetas püstitiirus kaks märki üles jätnud Meril Beilmann (+1.34). Kuuenda koha sai Kadri Lehtla (1+1; +2.12), seitsmes oli Susan Külm (3+0; +3.06) ja kaheksas Mari Uha (0+1; +3.56).
### Response:
Lumel laskesuusatajana esimese võistluse teinud Ränkel jõudis esikolmikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseminister on Eesti riigi üks informeeritumaid inimesi. Paljud nõupidamised, kus ta osaleb, toimuvad turvaalal ja mobiiltelefonid jäetakse ukse taha, sest need on sedavõrd salajased jutud. Siseminister teab asju ja loomulikult me eeldame, et oma ülesastumistes ta ei lahmi ega viska sõnadega tühjalt. Siseminister ei ole ju opositsioonipoliitik, kes lubab valimiskampaania ajal vihjeid ja süüdistusi poliitilisest õigusemõistmisest või muust sellisest, kandmata oma lausete eest vastutust.
Siseminister Mart Helme sõnad poliitiliselt motiveeritud kriminaalasja algatamisest panevad kahtluse alla õiglase kohtu-eelse uurimise. Kahtlustus on ränk. Eesti vajab nüüd kiiresti selgust, kes ja kuidas saab poliitiliselt mõjutada prokuratuuri tegevust. Me vajame kiiresti vastust, kas ja miks prokuratuur nõustub sellise mõjutamisega. Ja kui vastus on käes, siis tsiteerides EKRE aseesimeest, rahandusminister Martin Helmet, kui ta oli veel opositsioonipoliitik: pead peavad veerema.
See on väga tõsine lugu. Loodan, et riigikogu moodustab võimalikult kiiresti erikomisjoni, kuhu kuuluvad kõigi parlamendierakondade esindajad, sest on keeruline arvata, et mõni erakond tahab end õigusriiki kaitsvast teemast kõrvale jätta. Tõest on kindlasti huvitatud võrdselt nii koalitsioon kui ka opositsioon. Just sellele erikomisjonile saab siseminister Helme anda kõik enda väidet kinnitavad tõendid.
Loodan ka, et peaminister Jüri Ratas, kes homme jõuab tagasi USA-st, palub siseministril esitada kõik talle teada olevad andmed, mis näitavad, kuidas Eestis algatatakse poliitiliselt motiveeritud kriminaalasi. Valitsusjuht peab teadma, mis tema riigis toimub ja vastavalt teadmisele reageerima.
Veelkord: Eestis kui demokraatlikus riigis ei saa olla kohta poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlustele, millest siseminister Mart Helme meile teada andis.
Samamoodi tuleb selgust saada loos, kus maaeluminister Järvik ja tema nõunikud on tõstnud kantsleri Illar Lemetti vastu valetamissüüdistuse. Endine ajakirjanik Toomas Mattson pakkus Facebookis mõtte, et riigisekretäri juhtimisel tuleks moodustada sõltumatu komisjon, kes vaataks läbi kõik materjalid ja ütleks siis, kas kantsler Lemetti valetas või mitte, sest kahtlemata ei saa valetav kantsler ametis olla. See on riigiameti usaldusväärsuse, puhtuse ja maine küsimus.
Süüdistused on kõlanud. Nüüd ootame ka kinnitusi, et süüdistustel on alust.
Aga kui ei ole ja meile on valetatud või meid on eksitatud?
Paar päeva tagasi intervjueerisin uut väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrit Kaimar Karu, kelle EKRE tõi valitsusse. Kuna hariduselt on ta keelefilosoof, küsisin alustuseks, kas sõna on Eestis vaba. Jah, inimesed võivad öelda peaaegu kõike, mida nad tahaksid ja mis ei ole ametlikult vihakõne, vastas ta. Ent jätkas, et loomulikult ei tähenda sõna vabadus õigust öelda peaaegu mida iganes, ilma, et selle eest midagi järgneks. Aga siin pole Eesti erand, sõnade eest tuleb vastutust kanda ka mujal, teab minister Karu.
Sõnadel on tähendus. Ministrite sõnadel on topelttugev tähendus. | Toomas Sildam: ministrite sõnadel on topelttugev tähendus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseminister on Eesti riigi üks informeeritumaid inimesi. Paljud nõupidamised, kus ta osaleb, toimuvad turvaalal ja mobiiltelefonid jäetakse ukse taha, sest need on sedavõrd salajased jutud. Siseminister teab asju ja loomulikult me eeldame, et oma ülesastumistes ta ei lahmi ega viska sõnadega tühjalt. Siseminister ei ole ju opositsioonipoliitik, kes lubab valimiskampaania ajal vihjeid ja süüdistusi poliitilisest õigusemõistmisest või muust sellisest, kandmata oma lausete eest vastutust.
Siseminister Mart Helme sõnad poliitiliselt motiveeritud kriminaalasja algatamisest panevad kahtluse alla õiglase kohtu-eelse uurimise. Kahtlustus on ränk. Eesti vajab nüüd kiiresti selgust, kes ja kuidas saab poliitiliselt mõjutada prokuratuuri tegevust. Me vajame kiiresti vastust, kas ja miks prokuratuur nõustub sellise mõjutamisega. Ja kui vastus on käes, siis tsiteerides EKRE aseesimeest, rahandusminister Martin Helmet, kui ta oli veel opositsioonipoliitik: pead peavad veerema.
See on väga tõsine lugu. Loodan, et riigikogu moodustab võimalikult kiiresti erikomisjoni, kuhu kuuluvad kõigi parlamendierakondade esindajad, sest on keeruline arvata, et mõni erakond tahab end õigusriiki kaitsvast teemast kõrvale jätta. Tõest on kindlasti huvitatud võrdselt nii koalitsioon kui ka opositsioon. Just sellele erikomisjonile saab siseminister Helme anda kõik enda väidet kinnitavad tõendid.
Loodan ka, et peaminister Jüri Ratas, kes homme jõuab tagasi USA-st, palub siseministril esitada kõik talle teada olevad andmed, mis näitavad, kuidas Eestis algatatakse poliitiliselt motiveeritud kriminaalasi. Valitsusjuht peab teadma, mis tema riigis toimub ja vastavalt teadmisele reageerima.
Veelkord: Eestis kui demokraatlikus riigis ei saa olla kohta poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlustele, millest siseminister Mart Helme meile teada andis.
Samamoodi tuleb selgust saada loos, kus maaeluminister Järvik ja tema nõunikud on tõstnud kantsleri Illar Lemetti vastu valetamissüüdistuse. Endine ajakirjanik Toomas Mattson pakkus Facebookis mõtte, et riigisekretäri juhtimisel tuleks moodustada sõltumatu komisjon, kes vaataks läbi kõik materjalid ja ütleks siis, kas kantsler Lemetti valetas või mitte, sest kahtlemata ei saa valetav kantsler ametis olla. See on riigiameti usaldusväärsuse, puhtuse ja maine küsimus.
Süüdistused on kõlanud. Nüüd ootame ka kinnitusi, et süüdistustel on alust.
Aga kui ei ole ja meile on valetatud või meid on eksitatud?
Paar päeva tagasi intervjueerisin uut väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrit Kaimar Karu, kelle EKRE tõi valitsusse. Kuna hariduselt on ta keelefilosoof, küsisin alustuseks, kas sõna on Eestis vaba. Jah, inimesed võivad öelda peaaegu kõike, mida nad tahaksid ja mis ei ole ametlikult vihakõne, vastas ta. Ent jätkas, et loomulikult ei tähenda sõna vabadus õigust öelda peaaegu mida iganes, ilma, et selle eest midagi järgneks. Aga siin pole Eesti erand, sõnade eest tuleb vastutust kanda ka mujal, teab minister Karu.
Sõnadel on tähendus. Ministrite sõnadel on topelttugev tähendus.
### Response:
Toomas Sildam: ministrite sõnadel on topelttugev tähendus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba 2016. aastal taotles terviseamet helikopteriplatsi rajamiseks väikesaarte programmist toetust, kuid odavaima hanke ning eelarveliste vahendite vahe oli ligi 100 000 eurot, mistõttu projekti elluviimine lõpetati ja terviseamet andis ehitusprojekti üle Kihnu vallale.
Tehtud sai ainult maandumisplatsi projekt, mille kohaselt rajatakse asfaltplats ning sertifitseeritud valgustid, et kopter saaks maaduda igasugustes ilmastikutingimustes, kirjutas Kihnu vallavanem Ingvar Saare sotsiaalministeeriumile. Projekt on kooskõlastatud lennuametiga.
Viimati taotles Kihnu vald toetust projekti elluviimiseks väikesaarte programmist sel aastal, sest platsi vajadus on jätkuv. Seekord eraldati vahendeid 130 000 eurot. Hanke tulemusena esitatud pakkumused olid aga 191 856 eurot, 197 204 eurot ja 288 316 eurot. Seega on helikopteriplatsi rajamise toetuse ja odavaima ehitusmaksumuse vahe ligi 62 000 eurot.
Täiendavalt lisanduvad kulud omanikujärelevalvele summas 2000 eurot. Kokku on vajalik omafinantseering projekti elluviimiseks 64 000 eurot. Valla ettepanek on omaosaluse katmine võrdsetes osades, 32 000 eurot ministeeriumi toetus ning Kihnu valla poolt samuti 32 000 eurot.
Tihti on kopterikutsed ainus viis ebasobilike ilmastikutingimuste korral tagada meditsiinitransport ning arvestades tegevuse ohtlikkust, on vajalik luua asjakohased maandumistingimused. Kihnu vallavalitsus soovib vältida olukordi, kus helikopter lendab Kihnu saare kohale, kuid tal ei ole võimalik maanduda. | Kihnu taotleb helikopteri maandumisplatsi jaoks taas toetust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba 2016. aastal taotles terviseamet helikopteriplatsi rajamiseks väikesaarte programmist toetust, kuid odavaima hanke ning eelarveliste vahendite vahe oli ligi 100 000 eurot, mistõttu projekti elluviimine lõpetati ja terviseamet andis ehitusprojekti üle Kihnu vallale.
Tehtud sai ainult maandumisplatsi projekt, mille kohaselt rajatakse asfaltplats ning sertifitseeritud valgustid, et kopter saaks maaduda igasugustes ilmastikutingimustes, kirjutas Kihnu vallavanem Ingvar Saare sotsiaalministeeriumile. Projekt on kooskõlastatud lennuametiga.
Viimati taotles Kihnu vald toetust projekti elluviimiseks väikesaarte programmist sel aastal, sest platsi vajadus on jätkuv. Seekord eraldati vahendeid 130 000 eurot. Hanke tulemusena esitatud pakkumused olid aga 191 856 eurot, 197 204 eurot ja 288 316 eurot. Seega on helikopteriplatsi rajamise toetuse ja odavaima ehitusmaksumuse vahe ligi 62 000 eurot.
Täiendavalt lisanduvad kulud omanikujärelevalvele summas 2000 eurot. Kokku on vajalik omafinantseering projekti elluviimiseks 64 000 eurot. Valla ettepanek on omaosaluse katmine võrdsetes osades, 32 000 eurot ministeeriumi toetus ning Kihnu valla poolt samuti 32 000 eurot.
Tihti on kopterikutsed ainus viis ebasobilike ilmastikutingimuste korral tagada meditsiinitransport ning arvestades tegevuse ohtlikkust, on vajalik luua asjakohased maandumistingimused. Kihnu vallavalitsus soovib vältida olukordi, kus helikopter lendab Kihnu saare kohale, kuid tal ei ole võimalik maanduda.
### Response:
Kihnu taotleb helikopteri maandumisplatsi jaoks taas toetust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Djokovic alistas vaid veidi üle tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:2, 6:1 viimasena finaalturniirile pääsenud itaallase Matteo Berrettini (ATP 8.).
Berrettinil oli mängu jooksul vaid üks murdepall, mille ta suutis ka ära kasutada, Djokovic aga realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis.
Djokovic on varem finaalturniiril viiel korral võidutsenud, 23-aastane Berrettini aga mängib seal esimest korda.
Berrettini ja Djokovic kuuluvad Björn Borgi nime kandvasse alagruppi, kus lisaks neile on veel õhtul vastamisi minevad Roger Federer ja Dominic Thiem. Federeril on turniiril 3. ja Thiemil 5. asetus.
Teine alagrupp kannab Andre Agassi nime ja sinna kuuluvad maailma esireket Rafael Nadal, 4. asetatud Daniil Medvedev, 6. paigutusega Stefanos Tsitsipas ja 7. asetatud Alexander Zverev, kes on ka tiitlikaitsja. Agassi alagrupp alustab mängudega esmaspäeval. | Djokovic loovutas finaalturniiri avamängus vaid kolm geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Djokovic alistas vaid veidi üle tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:2, 6:1 viimasena finaalturniirile pääsenud itaallase Matteo Berrettini (ATP 8.).
Berrettinil oli mängu jooksul vaid üks murdepall, mille ta suutis ka ära kasutada, Djokovic aga realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis.
Djokovic on varem finaalturniiril viiel korral võidutsenud, 23-aastane Berrettini aga mängib seal esimest korda.
Berrettini ja Djokovic kuuluvad Björn Borgi nime kandvasse alagruppi, kus lisaks neile on veel õhtul vastamisi minevad Roger Federer ja Dominic Thiem. Federeril on turniiril 3. ja Thiemil 5. asetus.
Teine alagrupp kannab Andre Agassi nime ja sinna kuuluvad maailma esireket Rafael Nadal, 4. asetatud Daniil Medvedev, 6. paigutusega Stefanos Tsitsipas ja 7. asetatud Alexander Zverev, kes on ka tiitlikaitsja. Agassi alagrupp alustab mängudega esmaspäeval.
### Response:
Djokovic loovutas finaalturniiri avamängus vaid kolm geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalev/Cramo alustas hästi ja juhtis esimese veerandaja keskel viie punktiga, kuid veerandaja võitis siiski Avtodor 26:23. Teisel veerandil kasvatasid võõrustajad edu kümnele punktile, aga Kalev suutis vahet vähendada ja ise 53:52 ette minna, poolajapausile siirduti aga siiski Avtodori 55:53 paremuses. Teisel poolajal Avtodor edu kordagi käest ei andnud, juhtides vahepeal ka 14 punktiga. Viimase veerandi alguses jõudis Kalev veel punkti kaugusele, kuid lõpuks võttis Avtodor kümnepunktilise võidu.
Kalevi ridades viskasid nii Kristjan Kitsing kui Kyle Vinales kumbki 19 punkti, lisaks andis Vinales üheksa resultatiivset söötu. Jonathan Holton lisas 13, Aigars Škele 12 ja Sander Raieste 11 punkti.
Üleplatsimees oli Avtodori eest 28 punkti visanud ja 16 lauapalli võtnud Isaiah Hicks.
Järgmise kohtumise Ühisliigas peab Kalev nädala pärast, minnes võõrsil vastamisi Krasnodari Lokomotiv Kubaniga. | Kalev/Cramo pidi võõrsil Avtodori paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev/Cramo alustas hästi ja juhtis esimese veerandaja keskel viie punktiga, kuid veerandaja võitis siiski Avtodor 26:23. Teisel veerandil kasvatasid võõrustajad edu kümnele punktile, aga Kalev suutis vahet vähendada ja ise 53:52 ette minna, poolajapausile siirduti aga siiski Avtodori 55:53 paremuses. Teisel poolajal Avtodor edu kordagi käest ei andnud, juhtides vahepeal ka 14 punktiga. Viimase veerandi alguses jõudis Kalev veel punkti kaugusele, kuid lõpuks võttis Avtodor kümnepunktilise võidu.
Kalevi ridades viskasid nii Kristjan Kitsing kui Kyle Vinales kumbki 19 punkti, lisaks andis Vinales üheksa resultatiivset söötu. Jonathan Holton lisas 13, Aigars Škele 12 ja Sander Raieste 11 punkti.
Üleplatsimees oli Avtodori eest 28 punkti visanud ja 16 lauapalli võtnud Isaiah Hicks.
Järgmise kohtumise Ühisliigas peab Kalev nädala pärast, minnes võõrsil vastamisi Krasnodari Lokomotiv Kubaniga.
### Response:
Kalev/Cramo pidi võõrsil Avtodori paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa meistriks tuli hollandlanna Yara Kastelijn, kes lõpetas ajaga 41.05. Hõbedale sõitis end itaallanna Eva Lechner, kaotades võitjale 12 sekundiga ja pronksi võitis hollandlanna Annemarie Worst, kaotades kaasmaalasele 26 sekundiga.
Mõttus kaotas võitjale 4.36.
Kuni 23-aastaste naiste seas sai Kätlin Kukk samuti 19. koha, kaotades võitjale 10.28. Euroopa meistriks tuli hollandlanna Ceylin del Carmen Alvarado, kes võidutses ajaga 46.23.
Meeste eliidis Eesti esindatud ei ole. | Mari-Liis Mõttus sai cyclo-crossi EM-il 19. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa meistriks tuli hollandlanna Yara Kastelijn, kes lõpetas ajaga 41.05. Hõbedale sõitis end itaallanna Eva Lechner, kaotades võitjale 12 sekundiga ja pronksi võitis hollandlanna Annemarie Worst, kaotades kaasmaalasele 26 sekundiga.
Mõttus kaotas võitjale 4.36.
Kuni 23-aastaste naiste seas sai Kätlin Kukk samuti 19. koha, kaotades võitjale 10.28. Euroopa meistriks tuli hollandlanna Ceylin del Carmen Alvarado, kes võidutses ajaga 46.23.
Meeste eliidis Eesti esindatud ei ole.
### Response:
Mari-Liis Mõttus sai cyclo-crossi EM-il 19. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina asus kohtumist esimese kolmandiku üheksandal minutil juhtima Oleksei Janiševski (Taran) väravast, Läti poolt vastas napilt enne kolmandikku lõppu Maris Dilevka (Rancevs; Ozolinš) ning pausile mindi viigiseisult.
Teisel kolmandikul suutis Läti realiseerida kaks rünnakut, Ukraina väravavahi Oleg Petrovi selja taha saatsid litri Karlis Ozolinš (Dilevka; Rancevs) ja taas Dilevka (Rancevs) ning viimasele kolmandikule mindi vastu Läti 3:1 eduseisus.
Viimasel võitluslikul kolmandikul viskas Ukraina vastuvärava Vitali Lõalka (Silnitski), kuid sellest ei piisanud ning kohtumine lõppes 3:2 Läti võiduga. | Tallinnas toimunud rahvusvahelise hokiturniiri võitis Läti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina asus kohtumist esimese kolmandiku üheksandal minutil juhtima Oleksei Janiševski (Taran) väravast, Läti poolt vastas napilt enne kolmandikku lõppu Maris Dilevka (Rancevs; Ozolinš) ning pausile mindi viigiseisult.
Teisel kolmandikul suutis Läti realiseerida kaks rünnakut, Ukraina väravavahi Oleg Petrovi selja taha saatsid litri Karlis Ozolinš (Dilevka; Rancevs) ja taas Dilevka (Rancevs) ning viimasele kolmandikule mindi vastu Läti 3:1 eduseisus.
Viimasel võitluslikul kolmandikul viskas Ukraina vastuvärava Vitali Lõalka (Silnitski), kuid sellest ei piisanud ning kohtumine lõppes 3:2 Läti võiduga.
### Response:
Tallinnas toimunud rahvusvahelise hokiturniiri võitis Läti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alguses mitte, aga pärast on kõik nagu muinasjutus (seletus lk 188). Elasid kord kolm venda, kaks olid normaalsed, aga kolmas isevärki ehk poolvend. Läbi raskuste ja pikki keerdkäike mööda jõudsid nad oma eesmärgini, mis ühele on tunded, teisele au ja kolmandale teadmine. Jaak Jõerüüt on oma romaani tutvustavas intervjuus ERRile (3. X) öelnud, et kirjutas sedapuhku armastusromaani, ja õigesti ütleb, sest armastust on jagunud ka kõrvaltegelastele, kusjuures on oldud maitsekalt tagasihoidlik ja pole kehalistele aspektidele ülearu valgust suunatud.
Romaanis ei tegutseta siiski mitte elasid-kord-ajastus, vaid lähiminevikus ja -tulevikus ning realistlikes oludes ja keskkonnas. Tegelastele antud aeg jääb vahemikku juunist 2018 kuni novembrini 2020. Maastik ei ole välja mõeldud: need on päris Tallinn, päris Stockholm ja päris Rooma, mille kamarat tallatakse. Kuidas kõrvuti jooksvad tegevusliinid sõlmuvad ja milline roll on ses kõiges pealkirja daamikindal, selgub alles lõpulehekülgedel, ent jäägu siinkohal selle väljalobisemisse kui arvustaja pärispattu langemata.
Kuidagi ei saa siiski mööda romaani tegelastele valitud ametite kattumisest autori enda omadega. Romaanis tegutsevad poliitikud (parteilased), diplomaadid (ametnikud), kirjanikud ja ajakirjanikud, kes on valdavalt mehed ja keda innustavad särama positsioonikamad ja hallimad naisfiguurid. Jõerüüt on elu jooksul pidanud kõiki neid ameteid. Mitmeparteilist staaži on tal kokku 33 aastat, diplomaadi oma 22 ja kirjaniku oma koguni 44 aastat, kui mitte arvestada loomepause. Järelikult ei ole ta meie aja tegelastele elulugu luues sama vaba kui kaugesse kosmosesse tulnukaid projekteeriv või koos Lembituga Madisepäeva lahingu eel leiba võttev autor. Kui ka tahaks, ei saa oma elukogemust romaani tegelaste kujundamisel täielikult välja lülitada.
Ega Jõerüüt ole seda tahtnudki. Vastupidi, romaani kirjutama näib olevat tagant tõuganud vajadus ära ütelda kõik see, mis poliitiliste ja diplomaatiliste ametite pidamise ajal ütlemata jäänud. Moralitee, niisiis, kus tegelased on küll ka ristinimed saanud, aga gruppidena esindavad poliitikud Pahet, armastajad Voorust ja diplomaadid on kuskil vahepeal, sest nad võivad olla ekstsellentsidena Edevuse, ametnike-töömesilastena aga Aususe ja Truuduse esindajad. Seda sorti raamatute puhul Eestis sageli populaarset prototüüpide otsimise ja leidmise mängu ei ole "Poliitilise daamikinda" peal mõtet rakendada, see vaid segab süžeeliinide ning ühis- ja ametkonnakriitiliste seisukohavõttude jälgimist. Viimaste tõsist aktuaalsust ei kahanda sugugi nende esitamine ilukirjanduslikus vormis.
Unistus väike-Eestist
Parteipoliitilise intriigi, mis kvalifitseerub lõpuks riigireetmiseks, ehitab Jõerüüt standardskeletile. Suur raha otsib suurt võimu ja et raha on tundmata päritoluga ehk must, ei tunne see sünnijärgselt mingit lugupidamist demokraatliku õigusriigi ning selle poliitilise pluralismi ega mitmeparteisüsteemi vastu. Absoluutse kontrolli otsuste üle saab raha vaid poliitilise ainuvõimu olukorras. Turul suurimat ja tugevaimat toites saabub varem või hiljem päev, mil suurim on ülejäänud alla neelanud. Ainuvõimu poole püüdlevad erakonnad ju niikuinii: ei Eestis ega mujal pea ükski erakond oma hinge salasopis mitmeparteisüsteemi normaalsuseks. Kes tunneb end tervikuna (esindab kogu rahvast ja teeb kõigile head), sellele on solvav, kui teda nimetatakse osaks (partei mõiste juursõna, ladina pars, partis tähistab osa). Kõrvalseisjale paistavad parteid kui kops ja maks, mis kujutavad ette, et juhivad ka närvisüsteemi ja vereringet. Parteid ise teavad, et täiuslik olek (osa=tervik) on võimalik, nagu on tõestanud teoorias ja praktikas Lenin, Hitler ja teised.
Jõerüüt paneb romaani Partei juhtfiguurid (tagatuba, peasekretär, esimees) töötama plaaniga, mille realiseerumisel lööks Eesti majanduse jõujaam Tallinn koos lähiümbrusega muust Eestist juriidiliselt lahku, iseseisvuks. Kas tuleb elust tuttav ette? Kindlasti, sest haleda korruptandina poliitilise karjääri lõpetanud endise Tallinna linnapea üks kinnisideid hetkest, mil talle sai selgeks, et ta Eesti riiki peaministri või presidendina eales juhtima ei pääse, oli tekitada endale linnriik Tallinnas. Kui on kaks võrdset suurt senjööri (Savisaar ja Ansip ning nende erakonnad), siis on õiglane, kui mõlemal on oma riik. Põhiseadusesse on aga kirjutatud, et Toompea isand on all-linna omast alati võimsam. Järelikult, kui tegutsed õigluse nimel, peadki põhiseadust õõnestama. Tegeliku elu suurparteid ei tööta riigi keskvõimu ja pealinna kohaliku võimu vastanduse kasvatamise nimel vaid olukorras, kui mõlemal pool on võim sama isanda ja partei käes. Hetkel on see nii, kuid ajutise edu nimel on reedetud suur osa elektoraadist, mis ennustab pealinnale järsku võimupööret valimistel kahe aasta pärast. Ja vana tants läheb uuesti lahti, mis sest, et Jõerüüdi hoiatusromaanist saab iga linnriiklusest unistav parteilane teada, kas on riigireetmisega ummikteel või mitte.
Vastus on: teil, parteilastel, pole lootustki, sest kui mitte mujal, siis Islandi väljakul, nagu küllap süvariigi muudeski harudes leidub alati kriitiline hulk tõelisi patrioote, kes teie nurjatuse õigeaegselt lämmatavad. "Idiootide vandenõu – väike-Eesti" (lk 287) ei saa eales teostuda, kuni vahipostil seisab veel kas või üks diplomaat.
Olukord välisministeeriumis pole siiski kaugeltki laitmatu ja Jõerüüt teab seda. Läbi aegade on tarkade patriootide kõrval teenistusse pääsenud igasuguseid lontkõrvu. ERRi intervjuus ütleb Jõerüüt: "Eesti tähtsaim probleem on lollus ja matslus." Sellest pole jäänud nakatumata ka kirjaniku kauaaegne tööandja välisministeerium. Erinevalt parteisüsteemist on kirjanik välisteenistuse suhtes mõistev ja heasoovlik, kuid detailselt selgitades, milles avaldub patriotism diplomaadi argipäevas, võib ta välisteenistusele ka karuteene osutada. Karta on, et keskmine kodanik-maksumaksja ei ole suuteline mõistma välissuhtluse parketikunsti ülevat peenust ning mõõdab seda kui poodnik vorsti.
Nartsissistlik argipäev
Kõigepealt peab diplomaadiks üldse saama. "Diplomaadi tõusutempo karjääriredelil on määratud seadusega, erandeid on tehtud ja tehakse, aga ainult ülikooli- ja korporatsioonikaaslastele, sel puhul on võimalik ka kohe stardipakkudelt suursaadikuks lennata" (lk 15-16). Redelipulgad on muidugi korralikult searasvaga määritud ning väikesegi libastumise korral võib su asukohaks osutuda Washingtoni asemel Astana. Veatult ronijal on aga lõpuks võimalik lausa valida, talle öeldakse, nagu ütleb kantsler Sven saadik Sebastianile: "Kui sa aasta veel Rootsis välja kannataks, oleks Eesti riigile kasulik. Aga aasta pärast oleks sul variandiks juba Washington" (lk 282).
Kui "Diplomaatilist daamikinnast" loeks Tallinna tehnikaülikooli karastusega tööaja arvestustabelite kontrolör ning koostaks selle alusel koondaruande välisteenistujate ajakasutuse proportsioonidest, oleks hinnang paljule, mida Jõerüüt südames kalliks peab, hävitav. Vähemasti kolmandik diplomaadi ärkvelolekuajast kulub sündsa rõivastuse valimisele, soetamisele ja korrashoiule, sest sa oled seltskonnas eikeegi, kui näiteks kannad "beeži- ja roosakirjusid õhukesi kleidikesi, mis teevad [sinust] ujeda kodukana" (lk 29), aga mitte "rangelt tumedaid, hästi langevast villasest, aga [—] jumala pärast mitte siidist tehtud pükskostüüme" (lk 30). Mehest teevad seisusliku päritoluga diplomaatias mehe lipsud, särgid, mansetinööbid, sokid, (roosad) triiksärgid jne, valge-kollaste kaldtriipudega kitsas Lindebergi lips, näiteks (lk 31), või mingi muu värvimoega. Peaasi on, et neid peab ostma vähemasti ühe nädalas (lk 139). Igas pealinnas koguneb teenistusaja jooksul nii kuni 200 lipsu. Püksiviigid, mis nii teravad, et võiks leiba lõigata (lk 39). Need kuuluvad mõistagi tumesinise Corneliani ülikonna juurde (lk 194). Kõige hullem on see, et tänapäeva diplomaadil pole enam teenreid, toatüdrukuid, pesunaisi ega saapapuhastajaid – kõike peab ise tegema ja palgaarvestusse see ei lähe.
Täpselt sama rängalt rõhub diplomaadi päevakava töö ilubutiikides ja spetsialiseerunud veinipoodides. Pead tundma kogu südalinna ning kõigi saatkondi sisaldavate asumite restoranide ja kohvikute menüüd ja pakutava kvaliteeti. Korraldada tähtis kohtumine mõnes puhvetis, kus pakutakse lahjat kohvi, tähendab rikkuda suhted riikide vahel aastateks.
Koondjäreldus on, et tulenevalt töö iseloomust peaks välisministeerium tööle kandideerijalt lisaks kraadile rahvusvahelistes suhetes, politoloogias või antropoloogias (+ kolm või enam võõrkeelt) nõudma sommeljee, barista ja parfümööri rahvusvahelise kategooria kutsetunnistust ning magistritaset rõivadisainis. Kokku hõivavad kohtumised, vastuvõtud, seminarid ja muu infovahetus vaid tühise osa diplomaadi päevast ja nendegi puhul on peamine kunst osata õigel hetkel ja õigel viisil teeselda tähtsa kõne või sõnumi saabumist nutitelefonile, et üldjuhul nõmedalt või igavalt ürituselt enne ametlikku lõppu osavalt lahkuda. Makrovõttes on tavadiplomaadi argielu dominant purukollane nartsissism ning tee pärisarmastuse juurde leiavad vaid parimad.
Nõnda polegi detailid ehk üldse tähtsad, sest, nagu ütleb autor, armastus lunastab inimese, mis sest, et võib ka haavata ja põletada.
Arvustus ilmus Sirbis. | Arvustus. Kolm venda ja armastus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alguses mitte, aga pärast on kõik nagu muinasjutus (seletus lk 188). Elasid kord kolm venda, kaks olid normaalsed, aga kolmas isevärki ehk poolvend. Läbi raskuste ja pikki keerdkäike mööda jõudsid nad oma eesmärgini, mis ühele on tunded, teisele au ja kolmandale teadmine. Jaak Jõerüüt on oma romaani tutvustavas intervjuus ERRile (3. X) öelnud, et kirjutas sedapuhku armastusromaani, ja õigesti ütleb, sest armastust on jagunud ka kõrvaltegelastele, kusjuures on oldud maitsekalt tagasihoidlik ja pole kehalistele aspektidele ülearu valgust suunatud.
Romaanis ei tegutseta siiski mitte elasid-kord-ajastus, vaid lähiminevikus ja -tulevikus ning realistlikes oludes ja keskkonnas. Tegelastele antud aeg jääb vahemikku juunist 2018 kuni novembrini 2020. Maastik ei ole välja mõeldud: need on päris Tallinn, päris Stockholm ja päris Rooma, mille kamarat tallatakse. Kuidas kõrvuti jooksvad tegevusliinid sõlmuvad ja milline roll on ses kõiges pealkirja daamikindal, selgub alles lõpulehekülgedel, ent jäägu siinkohal selle väljalobisemisse kui arvustaja pärispattu langemata.
Kuidagi ei saa siiski mööda romaani tegelastele valitud ametite kattumisest autori enda omadega. Romaanis tegutsevad poliitikud (parteilased), diplomaadid (ametnikud), kirjanikud ja ajakirjanikud, kes on valdavalt mehed ja keda innustavad särama positsioonikamad ja hallimad naisfiguurid. Jõerüüt on elu jooksul pidanud kõiki neid ameteid. Mitmeparteilist staaži on tal kokku 33 aastat, diplomaadi oma 22 ja kirjaniku oma koguni 44 aastat, kui mitte arvestada loomepause. Järelikult ei ole ta meie aja tegelastele elulugu luues sama vaba kui kaugesse kosmosesse tulnukaid projekteeriv või koos Lembituga Madisepäeva lahingu eel leiba võttev autor. Kui ka tahaks, ei saa oma elukogemust romaani tegelaste kujundamisel täielikult välja lülitada.
Ega Jõerüüt ole seda tahtnudki. Vastupidi, romaani kirjutama näib olevat tagant tõuganud vajadus ära ütelda kõik see, mis poliitiliste ja diplomaatiliste ametite pidamise ajal ütlemata jäänud. Moralitee, niisiis, kus tegelased on küll ka ristinimed saanud, aga gruppidena esindavad poliitikud Pahet, armastajad Voorust ja diplomaadid on kuskil vahepeal, sest nad võivad olla ekstsellentsidena Edevuse, ametnike-töömesilastena aga Aususe ja Truuduse esindajad. Seda sorti raamatute puhul Eestis sageli populaarset prototüüpide otsimise ja leidmise mängu ei ole "Poliitilise daamikinda" peal mõtet rakendada, see vaid segab süžeeliinide ning ühis- ja ametkonnakriitiliste seisukohavõttude jälgimist. Viimaste tõsist aktuaalsust ei kahanda sugugi nende esitamine ilukirjanduslikus vormis.
Unistus väike-Eestist
Parteipoliitilise intriigi, mis kvalifitseerub lõpuks riigireetmiseks, ehitab Jõerüüt standardskeletile. Suur raha otsib suurt võimu ja et raha on tundmata päritoluga ehk must, ei tunne see sünnijärgselt mingit lugupidamist demokraatliku õigusriigi ning selle poliitilise pluralismi ega mitmeparteisüsteemi vastu. Absoluutse kontrolli otsuste üle saab raha vaid poliitilise ainuvõimu olukorras. Turul suurimat ja tugevaimat toites saabub varem või hiljem päev, mil suurim on ülejäänud alla neelanud. Ainuvõimu poole püüdlevad erakonnad ju niikuinii: ei Eestis ega mujal pea ükski erakond oma hinge salasopis mitmeparteisüsteemi normaalsuseks. Kes tunneb end tervikuna (esindab kogu rahvast ja teeb kõigile head), sellele on solvav, kui teda nimetatakse osaks (partei mõiste juursõna, ladina pars, partis tähistab osa). Kõrvalseisjale paistavad parteid kui kops ja maks, mis kujutavad ette, et juhivad ka närvisüsteemi ja vereringet. Parteid ise teavad, et täiuslik olek (osa=tervik) on võimalik, nagu on tõestanud teoorias ja praktikas Lenin, Hitler ja teised.
Jõerüüt paneb romaani Partei juhtfiguurid (tagatuba, peasekretär, esimees) töötama plaaniga, mille realiseerumisel lööks Eesti majanduse jõujaam Tallinn koos lähiümbrusega muust Eestist juriidiliselt lahku, iseseisvuks. Kas tuleb elust tuttav ette? Kindlasti, sest haleda korruptandina poliitilise karjääri lõpetanud endise Tallinna linnapea üks kinnisideid hetkest, mil talle sai selgeks, et ta Eesti riiki peaministri või presidendina eales juhtima ei pääse, oli tekitada endale linnriik Tallinnas. Kui on kaks võrdset suurt senjööri (Savisaar ja Ansip ning nende erakonnad), siis on õiglane, kui mõlemal on oma riik. Põhiseadusesse on aga kirjutatud, et Toompea isand on all-linna omast alati võimsam. Järelikult, kui tegutsed õigluse nimel, peadki põhiseadust õõnestama. Tegeliku elu suurparteid ei tööta riigi keskvõimu ja pealinna kohaliku võimu vastanduse kasvatamise nimel vaid olukorras, kui mõlemal pool on võim sama isanda ja partei käes. Hetkel on see nii, kuid ajutise edu nimel on reedetud suur osa elektoraadist, mis ennustab pealinnale järsku võimupööret valimistel kahe aasta pärast. Ja vana tants läheb uuesti lahti, mis sest, et Jõerüüdi hoiatusromaanist saab iga linnriiklusest unistav parteilane teada, kas on riigireetmisega ummikteel või mitte.
Vastus on: teil, parteilastel, pole lootustki, sest kui mitte mujal, siis Islandi väljakul, nagu küllap süvariigi muudeski harudes leidub alati kriitiline hulk tõelisi patrioote, kes teie nurjatuse õigeaegselt lämmatavad. "Idiootide vandenõu – väike-Eesti" (lk 287) ei saa eales teostuda, kuni vahipostil seisab veel kas või üks diplomaat.
Olukord välisministeeriumis pole siiski kaugeltki laitmatu ja Jõerüüt teab seda. Läbi aegade on tarkade patriootide kõrval teenistusse pääsenud igasuguseid lontkõrvu. ERRi intervjuus ütleb Jõerüüt: "Eesti tähtsaim probleem on lollus ja matslus." Sellest pole jäänud nakatumata ka kirjaniku kauaaegne tööandja välisministeerium. Erinevalt parteisüsteemist on kirjanik välisteenistuse suhtes mõistev ja heasoovlik, kuid detailselt selgitades, milles avaldub patriotism diplomaadi argipäevas, võib ta välisteenistusele ka karuteene osutada. Karta on, et keskmine kodanik-maksumaksja ei ole suuteline mõistma välissuhtluse parketikunsti ülevat peenust ning mõõdab seda kui poodnik vorsti.
Nartsissistlik argipäev
Kõigepealt peab diplomaadiks üldse saama. "Diplomaadi tõusutempo karjääriredelil on määratud seadusega, erandeid on tehtud ja tehakse, aga ainult ülikooli- ja korporatsioonikaaslastele, sel puhul on võimalik ka kohe stardipakkudelt suursaadikuks lennata" (lk 15-16). Redelipulgad on muidugi korralikult searasvaga määritud ning väikesegi libastumise korral võib su asukohaks osutuda Washingtoni asemel Astana. Veatult ronijal on aga lõpuks võimalik lausa valida, talle öeldakse, nagu ütleb kantsler Sven saadik Sebastianile: "Kui sa aasta veel Rootsis välja kannataks, oleks Eesti riigile kasulik. Aga aasta pärast oleks sul variandiks juba Washington" (lk 282).
Kui "Diplomaatilist daamikinnast" loeks Tallinna tehnikaülikooli karastusega tööaja arvestustabelite kontrolör ning koostaks selle alusel koondaruande välisteenistujate ajakasutuse proportsioonidest, oleks hinnang paljule, mida Jõerüüt südames kalliks peab, hävitav. Vähemasti kolmandik diplomaadi ärkvelolekuajast kulub sündsa rõivastuse valimisele, soetamisele ja korrashoiule, sest sa oled seltskonnas eikeegi, kui näiteks kannad "beeži- ja roosakirjusid õhukesi kleidikesi, mis teevad [sinust] ujeda kodukana" (lk 29), aga mitte "rangelt tumedaid, hästi langevast villasest, aga [—] jumala pärast mitte siidist tehtud pükskostüüme" (lk 30). Mehest teevad seisusliku päritoluga diplomaatias mehe lipsud, särgid, mansetinööbid, sokid, (roosad) triiksärgid jne, valge-kollaste kaldtriipudega kitsas Lindebergi lips, näiteks (lk 31), või mingi muu värvimoega. Peaasi on, et neid peab ostma vähemasti ühe nädalas (lk 139). Igas pealinnas koguneb teenistusaja jooksul nii kuni 200 lipsu. Püksiviigid, mis nii teravad, et võiks leiba lõigata (lk 39). Need kuuluvad mõistagi tumesinise Corneliani ülikonna juurde (lk 194). Kõige hullem on see, et tänapäeva diplomaadil pole enam teenreid, toatüdrukuid, pesunaisi ega saapapuhastajaid – kõike peab ise tegema ja palgaarvestusse see ei lähe.
Täpselt sama rängalt rõhub diplomaadi päevakava töö ilubutiikides ja spetsialiseerunud veinipoodides. Pead tundma kogu südalinna ning kõigi saatkondi sisaldavate asumite restoranide ja kohvikute menüüd ja pakutava kvaliteeti. Korraldada tähtis kohtumine mõnes puhvetis, kus pakutakse lahjat kohvi, tähendab rikkuda suhted riikide vahel aastateks.
Koondjäreldus on, et tulenevalt töö iseloomust peaks välisministeerium tööle kandideerijalt lisaks kraadile rahvusvahelistes suhetes, politoloogias või antropoloogias (+ kolm või enam võõrkeelt) nõudma sommeljee, barista ja parfümööri rahvusvahelise kategooria kutsetunnistust ning magistritaset rõivadisainis. Kokku hõivavad kohtumised, vastuvõtud, seminarid ja muu infovahetus vaid tühise osa diplomaadi päevast ja nendegi puhul on peamine kunst osata õigel hetkel ja õigel viisil teeselda tähtsa kõne või sõnumi saabumist nutitelefonile, et üldjuhul nõmedalt või igavalt ürituselt enne ametlikku lõppu osavalt lahkuda. Makrovõttes on tavadiplomaadi argielu dominant purukollane nartsissism ning tee pärisarmastuse juurde leiavad vaid parimad.
Nõnda polegi detailid ehk üldse tähtsad, sest, nagu ütleb autor, armastus lunastab inimese, mis sest, et võib ka haavata ja põletada.
Arvustus ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. Kolm venda ja armastus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naftaväli võib suurendada riigi kinnitust leidnud naftavarusid kolmandiku võrra ajal, mil Iraanil on USA sanktsioonide tõttu raskusi nafta müümisega.
Ühendriigid astusid eelmisel aastal välja Iraaniga sõlmitud rahvusvahelisest leppest islamivabariigi tuumaprogrammi üle ning taaskehtestasid riigile karmid majandussanktsioonid.
Rouhani avalikustas pühapäeval Yazdi linnas peetud kõnes, et naftaväli asub Lõuna-Iraanis Khuzestani provintsis.
Tegemist oleks suuruselt teise naftaväljaga Iraanis 65 miljardi barreli suuruste toornaftavarudega Ahvazi naftavälja järel.
Iraani majandus on USA sanktsioonidest hoolimata stabiliseerunud, ütles Rouhani. Edelaprovintsis asuv naftaväli sisaldab täpsemalt 53 miljardit barrelit toornaftat, ütles ta.
Kaheksakümmend meetrit sügav naftareservuaar ulatub Khuzestani piirist Iraagiga Omidiyeh' linnani.
"See on valitsuse väike kingitus Iraani rahvale," ütles president.
"Me anname USA-le täna teada, et oleme rikas riik ning hoolimata teie vaenulikkusest ja julmadest sanktsioonidest, avastasid Iraani naftatööstuse töölised ja insenerid selle suure naftavälja," sõnas Rouhani. | Iraan teatas suure naftavälja leidmisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naftaväli võib suurendada riigi kinnitust leidnud naftavarusid kolmandiku võrra ajal, mil Iraanil on USA sanktsioonide tõttu raskusi nafta müümisega.
Ühendriigid astusid eelmisel aastal välja Iraaniga sõlmitud rahvusvahelisest leppest islamivabariigi tuumaprogrammi üle ning taaskehtestasid riigile karmid majandussanktsioonid.
Rouhani avalikustas pühapäeval Yazdi linnas peetud kõnes, et naftaväli asub Lõuna-Iraanis Khuzestani provintsis.
Tegemist oleks suuruselt teise naftaväljaga Iraanis 65 miljardi barreli suuruste toornaftavarudega Ahvazi naftavälja järel.
Iraani majandus on USA sanktsioonidest hoolimata stabiliseerunud, ütles Rouhani. Edelaprovintsis asuv naftaväli sisaldab täpsemalt 53 miljardit barrelit toornaftat, ütles ta.
Kaheksakümmend meetrit sügav naftareservuaar ulatub Khuzestani piirist Iraagiga Omidiyeh' linnani.
"See on valitsuse väike kingitus Iraani rahvale," ütles president.
"Me anname USA-le täna teada, et oleme rikas riik ning hoolimata teie vaenulikkusest ja julmadest sanktsioonidest, avastasid Iraani naftatööstuse töölised ja insenerid selle suure naftavälja," sõnas Rouhani.
### Response:
Iraan teatas suure naftavälja leidmisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse Auleegioni ordeniga pärjatud Napoleoni spetsialist peeti kinni laupäeval. Kohalik meedia teatas, et Peterburi riikliku ülikooli dotsent Sokolov oli purjus ja kukkus Moika jõkke koos seljakotiga, milles olid naise käed. Politsei avastas mehe korterist hiljem 24-aastase tudengi Anastassia Ještšenko peata surnukeha.
Sokolov ütles uurijatele, et ta lasi tüli käigus naise maha ning seejärel saagis maha tema pea, käed ja jalad, vahendas kohalik meedia.
"Ta on tunnistanud oma süüd," ütles ajaloolase advokaat Aleksander Potšujev, kelle sõnul kahetseb ta kuritegu ja teeb võimudega koostööd.
Potšujev viitas võimalusele, et alajahtumise tõttu haiglasse viidud Sokolov oli stressi all või emotsionaalselt häiritud.
Sokolov on kirjutanud mitu raamatut Napoleon Bonaparte'ist ning on olnud mitme filmi tegemisel ajalookonsultant.
Prantsusmaa omistas talle 2003. aastal riigi kõrgeima teenetemärgi Auleegioni ordeni.
Sokolov oli ka Prantsuse Sotsiaalteaduse, Majanduse ja Poliitika Instituudi (ISSEP) liige, kuid instituut teatas laupäeval avalduses, et võttis temalt teaduskomitee liikme staatuse.
Meedia andmetel võis Sokolov tappa oma endise õpilase ja mitme teadustöö kaasautori juba 7. novembril ning püüdis laupäeval tema tükeldatud surnukehast vabaneda. Samuti väideti, et ta olevat kavatsenud endalt Petropavlovski kindluses elu võtta, seda Napoleoni riietuses.
Peterburi riikliku ülikooli administratsioon teatas, et on Sokolovi teost šokeeritud, ning avaldas tapeti lähedastele kaastunnet.
2018. aastal kirjutas ajaleht Moskovski komsomolets 2008. aastal aset leidnud juhtumist, kus Sokolov üritas üht oma naistudengit tappa, kui too lubas teda maha jätta. Asi kohtusse ei jõudnud. | Vene ajaloolane tunnistas tudengist armukese tapmise üles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse Auleegioni ordeniga pärjatud Napoleoni spetsialist peeti kinni laupäeval. Kohalik meedia teatas, et Peterburi riikliku ülikooli dotsent Sokolov oli purjus ja kukkus Moika jõkke koos seljakotiga, milles olid naise käed. Politsei avastas mehe korterist hiljem 24-aastase tudengi Anastassia Ještšenko peata surnukeha.
Sokolov ütles uurijatele, et ta lasi tüli käigus naise maha ning seejärel saagis maha tema pea, käed ja jalad, vahendas kohalik meedia.
"Ta on tunnistanud oma süüd," ütles ajaloolase advokaat Aleksander Potšujev, kelle sõnul kahetseb ta kuritegu ja teeb võimudega koostööd.
Potšujev viitas võimalusele, et alajahtumise tõttu haiglasse viidud Sokolov oli stressi all või emotsionaalselt häiritud.
Sokolov on kirjutanud mitu raamatut Napoleon Bonaparte'ist ning on olnud mitme filmi tegemisel ajalookonsultant.
Prantsusmaa omistas talle 2003. aastal riigi kõrgeima teenetemärgi Auleegioni ordeni.
Sokolov oli ka Prantsuse Sotsiaalteaduse, Majanduse ja Poliitika Instituudi (ISSEP) liige, kuid instituut teatas laupäeval avalduses, et võttis temalt teaduskomitee liikme staatuse.
Meedia andmetel võis Sokolov tappa oma endise õpilase ja mitme teadustöö kaasautori juba 7. novembril ning püüdis laupäeval tema tükeldatud surnukehast vabaneda. Samuti väideti, et ta olevat kavatsenud endalt Petropavlovski kindluses elu võtta, seda Napoleoni riietuses.
Peterburi riikliku ülikooli administratsioon teatas, et on Sokolovi teost šokeeritud, ning avaldas tapeti lähedastele kaastunnet.
2018. aastal kirjutas ajaleht Moskovski komsomolets 2008. aastal aset leidnud juhtumist, kus Sokolov üritas üht oma naistudengit tappa, kui too lubas teda maha jätta. Asi kohtusse ei jõudnud.
### Response:
Vene ajaloolane tunnistas tudengist armukese tapmise üles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marko Rogi, Fabio Pisacane ja Giovanni Simeone tabamused viisid koduväljakul mänginud Cagliari juba 34. minutiks kolme väravaga juhtima. 54. minutil vabastas kapten Radja Nainggolan suurepärase sööduga Joao Pedro, kes suurendas Cagliari edu neljaväravaliseks ning 11 minutit hiljem tegi belglane kauglöögiga seisuks 5:0.
Fiorentina lõi viimasel veerandtunnil kaks väravat tagasi, mõlema tabamuse eest hoolitses Dušan Vlahovic. Klavan tegi Cagliari eest kaasa täismängu.
Suurepärases hoos Cagliari kaotas viimati septembri esimesel päeval, kui 1:2 jäädi alla Milano Interile. Sellele mängule on järgnenud kaheksa võitu ja kolm viiki. Klavani leivaisa on 12 mänguga kogunud 24 punkti, millega tõusti liigas kolmandale kohale. Mängu vähem pidanud AS Roma ja Lazio jäävad vastavalt kahe ja kolme punkti kaugusele.
Viimati alustas Cagliari hooaega nii edukalt hooajal 1969/70, kui võideti ka klubi ajaloo senine ainus Itaalia meistritiitel. | Klavan ja suurepärases hoos Cagliari tõusid Serie A esikolmikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marko Rogi, Fabio Pisacane ja Giovanni Simeone tabamused viisid koduväljakul mänginud Cagliari juba 34. minutiks kolme väravaga juhtima. 54. minutil vabastas kapten Radja Nainggolan suurepärase sööduga Joao Pedro, kes suurendas Cagliari edu neljaväravaliseks ning 11 minutit hiljem tegi belglane kauglöögiga seisuks 5:0.
Fiorentina lõi viimasel veerandtunnil kaks väravat tagasi, mõlema tabamuse eest hoolitses Dušan Vlahovic. Klavan tegi Cagliari eest kaasa täismängu.
Suurepärases hoos Cagliari kaotas viimati septembri esimesel päeval, kui 1:2 jäädi alla Milano Interile. Sellele mängule on järgnenud kaheksa võitu ja kolm viiki. Klavani leivaisa on 12 mänguga kogunud 24 punkti, millega tõusti liigas kolmandale kohale. Mängu vähem pidanud AS Roma ja Lazio jäävad vastavalt kahe ja kolme punkti kaugusele.
Viimati alustas Cagliari hooaega nii edukalt hooajal 1969/70, kui võideti ka klubi ajaloo senine ainus Itaalia meistritiitel.
### Response:
Klavan ja suurepärases hoos Cagliari tõusid Serie A esikolmikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsja on seitsmemängulise seeria jooksul noppinud viis võitu lisaajal, sel korral otsustas kohtumise saatuse David Perron, kes tõi Bluesile lisaajavõidud ka 27. oktoobril ja 1. novembril. St. Louise väravavaht Jordan Binnington tõrjus 27 vastaste pealeviset.
Nicklas Bäckström viskas otsustaval perioodil kaks väravat ja vedas Washington Capitalsi 5:2 võidule Vegas Golden Knightsi üle. Capitalsile oli see kuues järjestikune võit, kokku on Washington 18 mänguga kogunud 13 võitu. Bluesil on üks võit vähem, nagu ka kaks mängu vähem pidanud New York Islandersil. | NHL: Blues on seitsmest järjestikusest võidust viis saanud lisaajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsja on seitsmemängulise seeria jooksul noppinud viis võitu lisaajal, sel korral otsustas kohtumise saatuse David Perron, kes tõi Bluesile lisaajavõidud ka 27. oktoobril ja 1. novembril. St. Louise väravavaht Jordan Binnington tõrjus 27 vastaste pealeviset.
Nicklas Bäckström viskas otsustaval perioodil kaks väravat ja vedas Washington Capitalsi 5:2 võidule Vegas Golden Knightsi üle. Capitalsile oli see kuues järjestikune võit, kokku on Washington 18 mänguga kogunud 13 võitu. Bluesil on üks võit vähem, nagu ka kaks mängu vähem pidanud New York Islandersil.
### Response:
NHL: Blues on seitsmest järjestikusest võidust viis saanud lisaajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmistes mängudes algviisikusse kuulunud, kuid nüüd sellest kohast ilma jäänud Henri Drell kaheksa mänguminuti jooksul punktiarvet ei avanud ning eksis ühel lähiviskel. Statistikasse jäi tema nimele veel üks pallikaotus ja vaheltlõige, vahendab portaal Korvpall24.ee.
Pesaro on kõik seitse mängu kaotanud ja seega ollakse 17 meeskonna seas viimasel kohal. Kolme kaotuse kõrvale neljanda võidu saanud Trentino tõusis viiendaks. Järgmise mängu peab Pesaro 17. novembril, kui võõrsil minnakse vastamisi Rooma Virtusega. | Algviisikust eemale jäänud Drell ja Pesaro said järjekordse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmistes mängudes algviisikusse kuulunud, kuid nüüd sellest kohast ilma jäänud Henri Drell kaheksa mänguminuti jooksul punktiarvet ei avanud ning eksis ühel lähiviskel. Statistikasse jäi tema nimele veel üks pallikaotus ja vaheltlõige, vahendab portaal Korvpall24.ee.
Pesaro on kõik seitse mängu kaotanud ja seega ollakse 17 meeskonna seas viimasel kohal. Kolme kaotuse kõrvale neljanda võidu saanud Trentino tõusis viiendaks. Järgmise mängu peab Pesaro 17. novembril, kui võõrsil minnakse vastamisi Rooma Virtusega.
### Response:
Algviisikust eemale jäänud Drell ja Pesaro said järjekordse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PSG oli raskustes ka laupäeval, kui Stade Francis-Le Ble staadionil alistati Brest napilt 2:1. Samuel Grandsir vastas Angel Di Maria 39. minuti tabamusele 72. minutil, külalistele tõi võidu Mauro Icardi värav viis minutit enne mängu lõppu.
Pealinna klubi lähim jälitaja Angers ei suutnud laupäeval enamat 0:0 viigist Reimsi vastu, seega suurenes 30 silma kogunud PSG edu üheksale punktile. 19 punkti on viiel meeskonnal, neist Nantes ja Marseille võivad täna võidu korral tõusta PSG-st kaheksa punkti kaugusele. | PSG suurendas Prantsusmaal edu üheksale punktile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PSG oli raskustes ka laupäeval, kui Stade Francis-Le Ble staadionil alistati Brest napilt 2:1. Samuel Grandsir vastas Angel Di Maria 39. minuti tabamusele 72. minutil, külalistele tõi võidu Mauro Icardi värav viis minutit enne mängu lõppu.
Pealinna klubi lähim jälitaja Angers ei suutnud laupäeval enamat 0:0 viigist Reimsi vastu, seega suurenes 30 silma kogunud PSG edu üheksale punktile. 19 punkti on viiel meeskonnal, neist Nantes ja Marseille võivad täna võidu korral tõusta PSG-st kaheksa punkti kaugusele.
### Response:
PSG suurendas Prantsusmaal edu üheksale punktile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ma tahaks alustuseks väga tänada kõiki neid organisatsioone, kes on "Kõikide laste isadepäeva" korraldamisele kaasa aidanud. Nendes asutustes töötab rohkem Eesti isasid kui võib-olla mõnes teises ja me oleme nende kõigi üle väga uhked.
Anonüümne autor küsib: "Miks räägitakse meil isadest nii vähe? Ka isal võib jätkuda laste vastu õrnust ja soojust nagu emalgi. On ainult elutingimuste ja tööjaotuse tagajärg, et ema on lastele lähem kui isa."
Tsitaat pärineb tegelikult aastal 1926 trükitud ajalehest, kuid teemakäsitlus ei ole meile ju võõras ka praegu. Ehk mõjub see isegi veidi klišeelikult. Eriti just tähtpäevade puhul, mis on ellu kutsutud selleks, et avaldada toetust perekonna erinevatele rollidele. Isadepäev, emadepäev, lastekaitsepäev, vanavanemate päev. Kiusatus neid rolle omavahel võrrelda on suur.
On aasta 2019. Ehitame digitaalset kratti ja püüame ühiselt mõelda, kuidas ookeanid keema ei läheks. Kuidas on võimalik, et me ei ole midagi nii iidset, nagu on vanemlus, endale ikka veel selgeks mõelnud?
Aga ei ole. Ja ei pruugigi kunagi olla. Ühiskond muutub inimese jaoks kiiresti ja tihti ootamatult. Kätt hingamispausiks selle pulsilt tõstes võid avastada, et vahepeal on pulss ootamatult kiirenenud ja rütm hoopis erinev.
Seepärast on ootuspärane ka mõningane vastuseis. Ütleme siis – perekonnainnovatsioonidele. Alustades sellest, et ema ei olegi alati see, kes kodus süüa teeb, rääkimata sellest, et isa võiks olla see, kes lapsega koju jääb.
Need kaks näidet on eri aegadel tundunud innovaatilised, nüüd igapäevased. Vabadust avastada iseenda ja oma perekonna elu on täna rohkem nii isadel kui emadel, isegi vanaisadel-vanaemadel.
"Mõni vanaisa annab lapselapsele IT-nõu. Mõni vanaema on isegi president."
Sellest võidavad kõik, sest tehes seda, mida soovime, suudame teha paremini seda, mida peame. Ja nii leiavad kõik endale sobivama niši. Mõni isa ajab kodust lapse kõrvalt pangandusäri. Mõni ema remondib kosmosesüstikul satelliite. Mõni vanaisa annab lapselapsele IT-nõu. Mõni vanaema on isegi president.
Teame muidugi, et ka need vanemarollid, mis vaid mõned inimpõlved tagasi tundusid täiesti tavalised, on tegelikult aastasadade vältel olnud pidevas muutuses. Ja kui vahepeal tundubki, et küsimustele on leitud vastused, taipab keegi küsida järgmise küsimuse.
Sestap ei tasu lasta end võluda tundest, et oleme lõpuks ometi ühiskonna kasvuraskused ületanud ja leidnud selle õige pereväärtuste malli, mida üks kord kirja panna ja digiallkirjastada. Me ei pruugi seda leida, aga otsimine on seda väärt.
Muidugi, ühiskonnas arenevad peremudelid ei ole lapse elus kesksel kohal – temale on oluline mõlema vanema toetus ja kohalolu. Tänu senistele vaidlustele on vanemarollide sujuv jagamine ka kunagisest märksa enesestmõistetavam, mistap saab laps senisest enam kasvada ja areneda just mõlema vanemaga.
Seega vaidleme edasi, aga nagu ikka, püüame seda teha laste turvatunnet kaitstes. Senine kogemus näitab, et eesmärk viib sihile küll. Mis sellest, et see siht on pikk. Töötame edasi! | Kersti Kaljulaid isadepäeval: vanemarollid on olnud pidevas muutumises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ma tahaks alustuseks väga tänada kõiki neid organisatsioone, kes on "Kõikide laste isadepäeva" korraldamisele kaasa aidanud. Nendes asutustes töötab rohkem Eesti isasid kui võib-olla mõnes teises ja me oleme nende kõigi üle väga uhked.
Anonüümne autor küsib: "Miks räägitakse meil isadest nii vähe? Ka isal võib jätkuda laste vastu õrnust ja soojust nagu emalgi. On ainult elutingimuste ja tööjaotuse tagajärg, et ema on lastele lähem kui isa."
Tsitaat pärineb tegelikult aastal 1926 trükitud ajalehest, kuid teemakäsitlus ei ole meile ju võõras ka praegu. Ehk mõjub see isegi veidi klišeelikult. Eriti just tähtpäevade puhul, mis on ellu kutsutud selleks, et avaldada toetust perekonna erinevatele rollidele. Isadepäev, emadepäev, lastekaitsepäev, vanavanemate päev. Kiusatus neid rolle omavahel võrrelda on suur.
On aasta 2019. Ehitame digitaalset kratti ja püüame ühiselt mõelda, kuidas ookeanid keema ei läheks. Kuidas on võimalik, et me ei ole midagi nii iidset, nagu on vanemlus, endale ikka veel selgeks mõelnud?
Aga ei ole. Ja ei pruugigi kunagi olla. Ühiskond muutub inimese jaoks kiiresti ja tihti ootamatult. Kätt hingamispausiks selle pulsilt tõstes võid avastada, et vahepeal on pulss ootamatult kiirenenud ja rütm hoopis erinev.
Seepärast on ootuspärane ka mõningane vastuseis. Ütleme siis – perekonnainnovatsioonidele. Alustades sellest, et ema ei olegi alati see, kes kodus süüa teeb, rääkimata sellest, et isa võiks olla see, kes lapsega koju jääb.
Need kaks näidet on eri aegadel tundunud innovaatilised, nüüd igapäevased. Vabadust avastada iseenda ja oma perekonna elu on täna rohkem nii isadel kui emadel, isegi vanaisadel-vanaemadel.
"Mõni vanaisa annab lapselapsele IT-nõu. Mõni vanaema on isegi president."
Sellest võidavad kõik, sest tehes seda, mida soovime, suudame teha paremini seda, mida peame. Ja nii leiavad kõik endale sobivama niši. Mõni isa ajab kodust lapse kõrvalt pangandusäri. Mõni ema remondib kosmosesüstikul satelliite. Mõni vanaisa annab lapselapsele IT-nõu. Mõni vanaema on isegi president.
Teame muidugi, et ka need vanemarollid, mis vaid mõned inimpõlved tagasi tundusid täiesti tavalised, on tegelikult aastasadade vältel olnud pidevas muutuses. Ja kui vahepeal tundubki, et küsimustele on leitud vastused, taipab keegi küsida järgmise küsimuse.
Sestap ei tasu lasta end võluda tundest, et oleme lõpuks ometi ühiskonna kasvuraskused ületanud ja leidnud selle õige pereväärtuste malli, mida üks kord kirja panna ja digiallkirjastada. Me ei pruugi seda leida, aga otsimine on seda väärt.
Muidugi, ühiskonnas arenevad peremudelid ei ole lapse elus kesksel kohal – temale on oluline mõlema vanema toetus ja kohalolu. Tänu senistele vaidlustele on vanemarollide sujuv jagamine ka kunagisest märksa enesestmõistetavam, mistap saab laps senisest enam kasvada ja areneda just mõlema vanemaga.
Seega vaidleme edasi, aga nagu ikka, püüame seda teha laste turvatunnet kaitstes. Senine kogemus näitab, et eesmärk viib sihile küll. Mis sellest, et see siht on pikk. Töötame edasi!
### Response:
Kersti Kaljulaid isadepäeval: vanemarollid on olnud pidevas muutumises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske singli on kirjutanud Rein Fuks. Loos mängivad Eva Komp (vokaalid, süntesaator), Kärt Ojavee (süntesaator), Rein Fuks (kitarr, vokaal, süntesaator, tamburiin), Reijo Tagapere (bass), Joosep Volk (trummid, elektrooniline perkussioon) ja Kristel Eplik (taustavokaal).
"Hidden Parks" on salvestatud plaadifirma Sekssound stuudios Tallinnas. Süntesaator ja elektrooniline perkussioon on salvestatud Loe külas maamajas. Trummid, akustiline kitarr ja elektrikitarrid on salvestatud Neat Beat stuudios Pärnus.
Kuula lugu:
Hidden Parks by Pia Fraus | Pia Fraus avaldas uue singli "Hidden Parks" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske singli on kirjutanud Rein Fuks. Loos mängivad Eva Komp (vokaalid, süntesaator), Kärt Ojavee (süntesaator), Rein Fuks (kitarr, vokaal, süntesaator, tamburiin), Reijo Tagapere (bass), Joosep Volk (trummid, elektrooniline perkussioon) ja Kristel Eplik (taustavokaal).
"Hidden Parks" on salvestatud plaadifirma Sekssound stuudios Tallinnas. Süntesaator ja elektrooniline perkussioon on salvestatud Loe külas maamajas. Trummid, akustiline kitarr ja elektrikitarrid on salvestatud Neat Beat stuudios Pärnus.
Kuula lugu:
Hidden Parks by Pia Fraus
### Response:
Pia Fraus avaldas uue singli "Hidden Parks" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neli nominatsiooni kogus ka Yorgos Lanthimose "Soosik" ("The Favourite"), kolmy nominatsiooni Céline Sciamma "Portrait of a Lady on Fire". Kahele auhinnale on nomineeritud ka Saksa linateos "Süsteemi error", mida saab näha ka tänavu PÖFFil.
Euroopa filmiauhinnad jagatakse välja 7. detsembril Berliinis. Enne seda annab Euroopa filmiakadeemia välja ka tehnilised filmiauhinnad parimatele operaatoritele, monteerijatele ning teistele filmi taustajõududele.
Nominentide täispikk nimekiri:
Parim film
"An Officer and a Spy", rež: Roman Polanski (Prantsusmaa/Itaalia)
"Les Misérables", rež: Ladj Ly (Prantsusmaa)
"Valu ja hiilgus" ("Pain and Glory"), rež: Pedro Almodóvar (Hispaania)
"Süsteemi error" ("System Crasher", rež: Nora Fingscheidt (Saksamaa)
"Soosik" ("The Favourite", rež: Yorgos Lanthimos (UK/Iirimaa)
"The Traitor", rež: Marco Bellocchio (Itaalia/Prantsusmaa/Saksamaa/Brasiilia)
Parim režissöör
Pedro Almodóvar ("Valu ja hiilgus")
Marco Bellocchio ("The Traitor")
Yorgos Lanthimos ("Soosik")
Roman Polanski ("An Officer and a Spy")
Céline Sciamma ("Portrait of a Lady on Fire")
Parim dokumentaal
"For Sama", rež-id: Waad Al Khateab, Edward Watts
"Meemaa" ("Honeyland"), rež-id: Tamara Kotevska, Ljubomir Stefanov
"Putin's Witnesses", rež: Vitaly Mansky
"Selfie", rež: Agostino Ferrente
"The Disappearance of My Mother", rež: Beniamino Barrese
Parim naisnäitleja
Olivia Colman ("Soosik")
Trine Dyrholm ("Ärtuemand")
Adèle Haenel, Noémie Merlant ("Portrait of a Lady on Fire")
Viktoria Miroshnichenko ("Piitsavars")
Helena Zengel ("Süsteemi error")
Parim meesnäitleja
Antonio Banderas ("Valu ja hiilgus")
Jean Dujardin ("An Officer and a Spy")
Pierfrancesco Favino ("The Traitor")
Levan Gelbakhiani ("And Then We Danced")
Alexander Scheer ("Gundermann")
Ingvar E. Sigurdsson ("A White, White Day")
Parim stsenaarium
Pedro Almodóvar ("Valu ja hiilgus")
Marco Bellocchio, Valia Santella, Ludovica Rampoldi ("The Traitor")
Robert Harris, Roman Polanski ("An Officer and a Spy")
Ladj Ly, Giordano Gederlini, Alexis Manenti ("Les Misérables")
Céline Sciamma ("Portrait of a Lady on Fire")
Parim komöödia
"Ditte & Louise", rež: Niclas Bendixen
"Tel Aviv on Fire", rež: Sameh Zoabi
"Soosik", rež: Yorgos Lanthimos
Parim animatsioon
"Buñuel in the Labyrinth of the Turtles", rež: Salvador Simó
"I Lost My Body", rež: Jérémy Clapin
"Marona's Fantastic Tale", rež: Anca Damian
"The Swallows of Kabul", rež-id: Zabou Breitman, Éléa Gobbé-Mévellec
Aasta avastus
"ANIARA", rež-id: Pella Kågerman, Hugo Lilja
"Atlantics", rež: Mati Diop
"Blind Spot", rež: Tuva Novotny
"Irina", rež: Nadejda Koseva
"Les Misérables", rež: Ladj Ly
"Ray & Liz", rež: Richard Billingham
Parim lühifilm
"Dogs Barking at Birds", rež: Leonor Teles
"Reconstruction", rež-id: Jiří Havlíček, Ondřej Novák
"The Christmas Gift", rež: Bogdan Mureşanu
"The Marvelous Misadventures of the Stone Lady", rež: Gabriel Abrantes
"Watermelon Juice", rež: Irene Moray
Publiku lemmik
"Piir" ("Border"), rež: Ali Abbasi
"Külm sõda" ("Cold War"), rež: Paweł Pawlikowski
"Dogman", rež: Matteo Garrone
"Fantastilised elukad: Grindewaldi kuritööd" ("Fantastic Beasts: The Crimes of Grindelwald", rež: David Yates
"Tüdruk" ("Girl"), rež: Lukas Dhont
"Happy as Lazzaro", rež: Alice Rohrwacher
"Mamma Mia! Siit me tuleme taas" ("Mamma Mia! Here We Go Again", rež: Ol Parker
"Valu ja hiilgus" ("Pain and Glory"), rež: Pedro Almodóvar
"Sink or Swim", rež: Gilles Lellouche
"The Breadwinner", rež: Nora Twomey
"Soosik" ("The Favourite"), rež: Yorgos Lanthimos
"The Purity of Vengeance Journal 64", rež: Christoffer Boe | Selgusid Euroopa filmiauhindade nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neli nominatsiooni kogus ka Yorgos Lanthimose "Soosik" ("The Favourite"), kolmy nominatsiooni Céline Sciamma "Portrait of a Lady on Fire". Kahele auhinnale on nomineeritud ka Saksa linateos "Süsteemi error", mida saab näha ka tänavu PÖFFil.
Euroopa filmiauhinnad jagatakse välja 7. detsembril Berliinis. Enne seda annab Euroopa filmiakadeemia välja ka tehnilised filmiauhinnad parimatele operaatoritele, monteerijatele ning teistele filmi taustajõududele.
Nominentide täispikk nimekiri:
Parim film
"An Officer and a Spy", rež: Roman Polanski (Prantsusmaa/Itaalia)
"Les Misérables", rež: Ladj Ly (Prantsusmaa)
"Valu ja hiilgus" ("Pain and Glory"), rež: Pedro Almodóvar (Hispaania)
"Süsteemi error" ("System Crasher", rež: Nora Fingscheidt (Saksamaa)
"Soosik" ("The Favourite", rež: Yorgos Lanthimos (UK/Iirimaa)
"The Traitor", rež: Marco Bellocchio (Itaalia/Prantsusmaa/Saksamaa/Brasiilia)
Parim režissöör
Pedro Almodóvar ("Valu ja hiilgus")
Marco Bellocchio ("The Traitor")
Yorgos Lanthimos ("Soosik")
Roman Polanski ("An Officer and a Spy")
Céline Sciamma ("Portrait of a Lady on Fire")
Parim dokumentaal
"For Sama", rež-id: Waad Al Khateab, Edward Watts
"Meemaa" ("Honeyland"), rež-id: Tamara Kotevska, Ljubomir Stefanov
"Putin's Witnesses", rež: Vitaly Mansky
"Selfie", rež: Agostino Ferrente
"The Disappearance of My Mother", rež: Beniamino Barrese
Parim naisnäitleja
Olivia Colman ("Soosik")
Trine Dyrholm ("Ärtuemand")
Adèle Haenel, Noémie Merlant ("Portrait of a Lady on Fire")
Viktoria Miroshnichenko ("Piitsavars")
Helena Zengel ("Süsteemi error")
Parim meesnäitleja
Antonio Banderas ("Valu ja hiilgus")
Jean Dujardin ("An Officer and a Spy")
Pierfrancesco Favino ("The Traitor")
Levan Gelbakhiani ("And Then We Danced")
Alexander Scheer ("Gundermann")
Ingvar E. Sigurdsson ("A White, White Day")
Parim stsenaarium
Pedro Almodóvar ("Valu ja hiilgus")
Marco Bellocchio, Valia Santella, Ludovica Rampoldi ("The Traitor")
Robert Harris, Roman Polanski ("An Officer and a Spy")
Ladj Ly, Giordano Gederlini, Alexis Manenti ("Les Misérables")
Céline Sciamma ("Portrait of a Lady on Fire")
Parim komöödia
"Ditte & Louise", rež: Niclas Bendixen
"Tel Aviv on Fire", rež: Sameh Zoabi
"Soosik", rež: Yorgos Lanthimos
Parim animatsioon
"Buñuel in the Labyrinth of the Turtles", rež: Salvador Simó
"I Lost My Body", rež: Jérémy Clapin
"Marona's Fantastic Tale", rež: Anca Damian
"The Swallows of Kabul", rež-id: Zabou Breitman, Éléa Gobbé-Mévellec
Aasta avastus
"ANIARA", rež-id: Pella Kågerman, Hugo Lilja
"Atlantics", rež: Mati Diop
"Blind Spot", rež: Tuva Novotny
"Irina", rež: Nadejda Koseva
"Les Misérables", rež: Ladj Ly
"Ray & Liz", rež: Richard Billingham
Parim lühifilm
"Dogs Barking at Birds", rež: Leonor Teles
"Reconstruction", rež-id: Jiří Havlíček, Ondřej Novák
"The Christmas Gift", rež: Bogdan Mureşanu
"The Marvelous Misadventures of the Stone Lady", rež: Gabriel Abrantes
"Watermelon Juice", rež: Irene Moray
Publiku lemmik
"Piir" ("Border"), rež: Ali Abbasi
"Külm sõda" ("Cold War"), rež: Paweł Pawlikowski
"Dogman", rež: Matteo Garrone
"Fantastilised elukad: Grindewaldi kuritööd" ("Fantastic Beasts: The Crimes of Grindelwald", rež: David Yates
"Tüdruk" ("Girl"), rež: Lukas Dhont
"Happy as Lazzaro", rež: Alice Rohrwacher
"Mamma Mia! Siit me tuleme taas" ("Mamma Mia! Here We Go Again", rež: Ol Parker
"Valu ja hiilgus" ("Pain and Glory"), rež: Pedro Almodóvar
"Sink or Swim", rež: Gilles Lellouche
"The Breadwinner", rež: Nora Twomey
"Soosik" ("The Favourite"), rež: Yorgos Lanthimos
"The Purity of Vengeance Journal 64", rež: Christoffer Boe
### Response:
Selgusid Euroopa filmiauhindade nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Relvajõudude ülem Nick Carter ütles BBC televisioonile, et Moskva tegutseb hallis tsoonis, kasutades informatsiooni relvana ja konfliktides asemikke, kelle tegevusest ta saab lahti öelda.
Carter mainis Venemaast lähtuvate uute ohtudena erasõjafirma Wagner operatsioone Süürias ja Aafrikas ning desinformatsioonikampaaniad. Kreml eitab Wagneri rahastamist.
"Venemaa tegutseb praegu palju jõulisemalt kui 10 aastat tagasi. Näeme praegu enesekindlust, millega ta ennast globaalse suurvõimuna kehtestab," lausus Briti sõjaväejuht.
Carteri sõnul kuulub Venemaa tööriistakasti küberruumis tegutsemine, kosmoses toimuv, desinformatsioon, õõnestustegevus, manipuleerimine, salamõrvad ja mõistagi palgasõdurite kasutamine, mille tegevusest on lihtne lahti öelda.
"Hoolimatu käitumine ja austuse puudumine rahvusvahelise õiguse vastu seoses nende uut tüüpi relvadega ähvardab kaasa tuua eskalatsiooni, mis võib kergesti viia tahtmatu valearvestuseni," lausus ta.
Vene president Vladimir Putin eitab Kremli seotust küberoperatsioonide ja maismaal läbiviidud operatsioonidega, milles Lääne luureteenistused ja analüütikud süüdistavad Moskvat.
Carteri sõnul on selline eitamine taktika, mida Suurbritannia peamised vastased on täiustamas.
Sõjaväejuhi esinemine meedias tuleb päev enne seda, kui britid tähistavad 101 aasta möödumist Esimese maailmasõja lõpetanud relvarahust. Suurbritannias austatakse 11. novembril kõiki Esimeses maailmasõjas ja hilisemates konfliktides võidelnuid ja langenuid.
Samuti langeb see ajale, kui USA presidendi Donald Trumpi väljaütlemised on tekitanud küsimusi Washingtoni pühendumise kohta NATO-le ja Prantsuse president Emmanuel Macron räägib üha sagedamini Euroopa armee loomisest.
Suurbritannia tahab NATO-t säilitada ajal, kui ta valmistub Euroopa Liidust lahkuma, sõnas Carter.
"Ma ei ole näinud mingeid tõendeid sõjalisest planeerimisest, mis viitaks sellele, et hakatakse looma Euroopa armeed. Selle kohta ei ole tehtud ühtegi deklaratsiooni," ütles Briti relvajõudude ülem BBC-le. | Briti sõjaväejuht hoiatas sõjaga riskiva hoolimatu Venemaa eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Relvajõudude ülem Nick Carter ütles BBC televisioonile, et Moskva tegutseb hallis tsoonis, kasutades informatsiooni relvana ja konfliktides asemikke, kelle tegevusest ta saab lahti öelda.
Carter mainis Venemaast lähtuvate uute ohtudena erasõjafirma Wagner operatsioone Süürias ja Aafrikas ning desinformatsioonikampaaniad. Kreml eitab Wagneri rahastamist.
"Venemaa tegutseb praegu palju jõulisemalt kui 10 aastat tagasi. Näeme praegu enesekindlust, millega ta ennast globaalse suurvõimuna kehtestab," lausus Briti sõjaväejuht.
Carteri sõnul kuulub Venemaa tööriistakasti küberruumis tegutsemine, kosmoses toimuv, desinformatsioon, õõnestustegevus, manipuleerimine, salamõrvad ja mõistagi palgasõdurite kasutamine, mille tegevusest on lihtne lahti öelda.
"Hoolimatu käitumine ja austuse puudumine rahvusvahelise õiguse vastu seoses nende uut tüüpi relvadega ähvardab kaasa tuua eskalatsiooni, mis võib kergesti viia tahtmatu valearvestuseni," lausus ta.
Vene president Vladimir Putin eitab Kremli seotust küberoperatsioonide ja maismaal läbiviidud operatsioonidega, milles Lääne luureteenistused ja analüütikud süüdistavad Moskvat.
Carteri sõnul on selline eitamine taktika, mida Suurbritannia peamised vastased on täiustamas.
Sõjaväejuhi esinemine meedias tuleb päev enne seda, kui britid tähistavad 101 aasta möödumist Esimese maailmasõja lõpetanud relvarahust. Suurbritannias austatakse 11. novembril kõiki Esimeses maailmasõjas ja hilisemates konfliktides võidelnuid ja langenuid.
Samuti langeb see ajale, kui USA presidendi Donald Trumpi väljaütlemised on tekitanud küsimusi Washingtoni pühendumise kohta NATO-le ja Prantsuse president Emmanuel Macron räägib üha sagedamini Euroopa armee loomisest.
Suurbritannia tahab NATO-t säilitada ajal, kui ta valmistub Euroopa Liidust lahkuma, sõnas Carter.
"Ma ei ole näinud mingeid tõendeid sõjalisest planeerimisest, mis viitaks sellele, et hakatakse looma Euroopa armeed. Selle kohta ei ole tehtud ühtegi deklaratsiooni," ütles Briti relvajõudude ülem BBC-le.
### Response:
Briti sõjaväejuht hoiatas sõjaga riskiva hoolimatu Venemaa eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui mitmed teised tippmeeskonnad mängitavad aastalõputurniiril tihti testimisel olevaid ja noori mängijaid, siis Paide jättis selle vahele juba mullu ning Zahovaiko kinnitas, et sama tehakse ka tänavu, vahendab Soccernet.ee.
Zahovaiko andis teada, et eduka hooaja järel on plaanis meeskonda veidi uuendada, aga konkreetseks ta veel minna ei tahtnud. "Tarmo [Neemelo] lahkumine on selge ja mingid muutused kindlasti tulevad, aga praegu ma neid ei avaks. Mõningad muudatused on kindlasti tulemas ehk on nii lahkujaid kui tulijaid," rääkis Zahovaiko portaalile. | Paide loobub ka tänavu aastalõputurniiril mängimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui mitmed teised tippmeeskonnad mängitavad aastalõputurniiril tihti testimisel olevaid ja noori mängijaid, siis Paide jättis selle vahele juba mullu ning Zahovaiko kinnitas, et sama tehakse ka tänavu, vahendab Soccernet.ee.
Zahovaiko andis teada, et eduka hooaja järel on plaanis meeskonda veidi uuendada, aga konkreetseks ta veel minna ei tahtnud. "Tarmo [Neemelo] lahkumine on selge ja mingid muutused kindlasti tulevad, aga praegu ma neid ei avaks. Mõningad muudatused on kindlasti tulemas ehk on nii lahkujaid kui tulijaid," rääkis Zahovaiko portaalile.
### Response:
Paide loobub ka tänavu aastalõputurniiril mängimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Adamo kinnitas väljaandele, et hakkas Tänaku palkamisele mõtlema juba jaanuaris. "Kohtusime tihti hotellides ja rallipargis, aga esimest korda istusime laua taha juulis," sõnas Hyundai boss.
"Kõigepealt juhtis vestlusi Alain Penasse (Hyundai mänedžer), kes tutvustas Otile meeskonna selget visiooni. Alain pidas läbirääkimisi Markko Märtiniga, kes Otti aitab. Seejärel kohtusime, aga olime esmalt kindlad, et see on tema jaoks viis Toyotalt paremat pakkumist saada."
"Viimase hetkeni," vastas Adamo küsimusele, kas tal esines kahtlusi Tänaku allkirja võitmises. "Kui sa ei kahtle, oled rumal! Oled romantik. Olin veendunud, et pidime olukorra õigesti hindamiseks olema keskendunud."
Kas Tänakul oli Hyundaiga läbirääkimisi pidades mingeid erinõudmisi? "Muidugi, ta ei ole rumal," tõdes Adamo. "Ott on väga professionaalne ja ei soovinud Toyotast, meeskonnast, mille ridades ta on rallisid võitnud, lahkuda tiimi, mille töökorralduse ja tulevikuvisiooni kohta ta pole selgitusi kuulnud. Nii mina kui tema tahame võita ja kui me räägime, mõistame üksteist."
Et lisaks Tänakule kuulub meeskonda ka teine tiitlipretendent Thierry Neuville, muudab see Adamo tööd raskemaks. "Alates 2. jaanuarist [kui Adamost sai tiimiboss] on minult küsitud, kas tunnen võistkonna juhtimise üle muret," sõnas itaallane. "Lugesin raamatut alpinist Walter Bonatti sulest. Tema sõnul lubas hirm tal alati koju naasta. Mägedes paneb see sind iga sammu üle mõtlema. Tean, et peame pidevalt olema keskendunud, et suhted Thierry, Dani [Sordo], Sebastieni [Loebi] ja Otiga oleks korras. See on minu töö. See ei ole kerge, aga et võita, ei saagi midagi kergelt tulla." | Hyundai pealik: esimest korda istusime Tänakuga laua taha juulis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Adamo kinnitas väljaandele, et hakkas Tänaku palkamisele mõtlema juba jaanuaris. "Kohtusime tihti hotellides ja rallipargis, aga esimest korda istusime laua taha juulis," sõnas Hyundai boss.
"Kõigepealt juhtis vestlusi Alain Penasse (Hyundai mänedžer), kes tutvustas Otile meeskonna selget visiooni. Alain pidas läbirääkimisi Markko Märtiniga, kes Otti aitab. Seejärel kohtusime, aga olime esmalt kindlad, et see on tema jaoks viis Toyotalt paremat pakkumist saada."
"Viimase hetkeni," vastas Adamo küsimusele, kas tal esines kahtlusi Tänaku allkirja võitmises. "Kui sa ei kahtle, oled rumal! Oled romantik. Olin veendunud, et pidime olukorra õigesti hindamiseks olema keskendunud."
Kas Tänakul oli Hyundaiga läbirääkimisi pidades mingeid erinõudmisi? "Muidugi, ta ei ole rumal," tõdes Adamo. "Ott on väga professionaalne ja ei soovinud Toyotast, meeskonnast, mille ridades ta on rallisid võitnud, lahkuda tiimi, mille töökorralduse ja tulevikuvisiooni kohta ta pole selgitusi kuulnud. Nii mina kui tema tahame võita ja kui me räägime, mõistame üksteist."
Et lisaks Tänakule kuulub meeskonda ka teine tiitlipretendent Thierry Neuville, muudab see Adamo tööd raskemaks. "Alates 2. jaanuarist [kui Adamost sai tiimiboss] on minult küsitud, kas tunnen võistkonna juhtimise üle muret," sõnas itaallane. "Lugesin raamatut alpinist Walter Bonatti sulest. Tema sõnul lubas hirm tal alati koju naasta. Mägedes paneb see sind iga sammu üle mõtlema. Tean, et peame pidevalt olema keskendunud, et suhted Thierry, Dani [Sordo], Sebastieni [Loebi] ja Otiga oleks korras. See on minu töö. See ei ole kerge, aga et võita, ei saagi midagi kergelt tulla."
### Response:
Hyundai pealik: esimest korda istusime Tänakuga laua taha juulis |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.