instruction
stringclasses 1
value | input
stringlengths 101
28.1k
| output
stringlengths 14
1.2k
| text
stringlengths 422
28.5k
|
|---|---|---|---|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Selles valimisringkonnas, kus siis mina oma tööd teen, täna, see on Lenini mägedes niinimetatud ülikooli linnak, on valimised alanud küllalt rahulikult ja eks siin ei ole ka nähtavasti oodata mingisuguseid suuri üllatusi. Praeguseks on läbi käidud viis erinevat valimisjaoskonda ja, ja sisuliselt kusagil ei ole ei ole mingisuguseid selliseid intsidente ega ka suuri probleeme esinenud. Hommikul muidugi oli ka selline mõneti üllatus, et esimene valimisjaoskond, kuhu me siis sõitsime, saabusime enne kaheksat. Osutus valimisjaoskonnaks, kus käis hääletamas president Putin. Sai siis vaatlejana nagu osaletud selle protseduuri juures. Kuidas hinnata valimisaktiivsust üle Venemaa on see praegustel ametlikel andmetel olnud ligi seitse protsenti, aga samas Peterburis näiteks umbes üks protsent Moskvas veidi üle kahe protsendi. Praeguse kellaaja järgi, kui siin on juba kell pool üks päeval, siis viimased tulemused nendes jaoskondades, kus mina käinud olen, on kuskil kõigub viieteistkümne-kahekümne protsendi vahel osalus, nii et nagu inimesed, kes komisjonides varem töötanud on, teavad rääkida, et just nüüd siis lõunasel ajal peaks rohkem inimesi tulema ja ka pärastlõunasel ajal, aga aga nähtavasti sellist väga suurt tungi ka ka ikkagi ei ole. Venemaa kommunistid on saatnud valimisi vaatama umbes 300000 vaatlejat ja Venemaa kommunistide liider Gennadi Zjuganov on juba teatanud, et on olnud väga palju rikkumisi. Moskvas ei ole teie silma järgi mingeid rikkumisi märgata olnud. Ja olen rääkinud nii kommunistidest vaatlejatega kui ka Venemaa ühtsuse esindajatega ja ka teiste vaatlejatega, kes siin jaoskondades on ja, ja tõepoolest, nendes jaoskondades ei ole ühelgi olnud ette öelda mingeid probleeme või tõsiseid rikkumisi. Kui tõsiselt on rakendatud turvameetmeid? Tegelikult tõepoolest on turvameetmed siin nendes jaoskondades päris silmaga nähtavad, on igal pool olemas miilitsa patrullid ja neid mundrimehi on nagu väljaspool jaoskonda päris palju näha. Ma olen Venemaa valimistel ka varasemalt osalenud ajakirjanikuna ja ütleks, et tõesti seekord neid tundub olevat pisut rohkem, aga aga kindel on ka see, et nähtavasti Moskva ei ole nüüd ka kõige sellise kriitilisem paik, ehk et raske on öelda, kuidas teistes Venemaa piirkondades olukord on.
|
Venemaal on Riigiduuma valimised. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on kohal vaatlejana.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Selles valimisringkonnas, kus siis mina oma tööd teen, täna, see on Lenini mägedes niinimetatud ülikooli linnak, on valimised alanud küllalt rahulikult ja eks siin ei ole ka nähtavasti oodata mingisuguseid suuri üllatusi. Praeguseks on läbi käidud viis erinevat valimisjaoskonda ja, ja sisuliselt kusagil ei ole ei ole mingisuguseid selliseid intsidente ega ka suuri probleeme esinenud. Hommikul muidugi oli ka selline mõneti üllatus, et esimene valimisjaoskond, kuhu me siis sõitsime, saabusime enne kaheksat. Osutus valimisjaoskonnaks, kus käis hääletamas president Putin. Sai siis vaatlejana nagu osaletud selle protseduuri juures. Kuidas hinnata valimisaktiivsust üle Venemaa on see praegustel ametlikel andmetel olnud ligi seitse protsenti, aga samas Peterburis näiteks umbes üks protsent Moskvas veidi üle kahe protsendi. Praeguse kellaaja järgi, kui siin on juba kell pool üks päeval, siis viimased tulemused nendes jaoskondades, kus mina käinud olen, on kuskil kõigub viieteistkümne-kahekümne protsendi vahel osalus, nii et nagu inimesed, kes komisjonides varem töötanud on, teavad rääkida, et just nüüd siis lõunasel ajal peaks rohkem inimesi tulema ja ka pärastlõunasel ajal, aga aga nähtavasti sellist väga suurt tungi ka ka ikkagi ei ole. Venemaa kommunistid on saatnud valimisi vaatama umbes 300000 vaatlejat ja Venemaa kommunistide liider Gennadi Zjuganov on juba teatanud, et on olnud väga palju rikkumisi. Moskvas ei ole teie silma järgi mingeid rikkumisi märgata olnud. Ja olen rääkinud nii kommunistidest vaatlejatega kui ka Venemaa ühtsuse esindajatega ja ka teiste vaatlejatega, kes siin jaoskondades on ja, ja tõepoolest, nendes jaoskondades ei ole ühelgi olnud ette öelda mingeid probleeme või tõsiseid rikkumisi. Kui tõsiselt on rakendatud turvameetmeid? Tegelikult tõepoolest on turvameetmed siin nendes jaoskondades päris silmaga nähtavad, on igal pool olemas miilitsa patrullid ja neid mundrimehi on nagu väljaspool jaoskonda päris palju näha. Ma olen Venemaa valimistel ka varasemalt osalenud ajakirjanikuna ja ütleks, et tõesti seekord neid tundub olevat pisut rohkem, aga aga kindel on ka see, et nähtavasti Moskva ei ole nüüd ka kõige sellise kriitilisem paik, ehk et raske on öelda, kuidas teistes Venemaa piirkondades olukord on.
### Response:
Venemaal on Riigiduuma valimised. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on kohal vaatlejana.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nopri talu on üks nendest taludest, kuhu juulikuus saabusid Ukrainast erilennuga hooajatöölised, kuna terviseameti hinnangul rikkusid ka nopri allu saabunud Ukraina töölised. Karantiinireegleid tuleb välismaalastel praeguse seisuga Eestist lahkuda. Pri talu peremehe Tiit Niilo sõnul ei rahuldanud prokuratuur ka otsuse ümbervaatamist. Tõepoolest, meie avaldust ümber vaadata otsus ja jätta nad riiki ei rahuldatud ja nad peavad reede keskööks olema Schengeni ruumist lahkunud. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitsev põhjendab otsust järgmiselt. Meie oleme selle konkreetse otsuse teinud just sellest ajendist lähtuvalt, ehk siis, et isikud olid siia saabudes teadlikud, et nendel on eneseisolatsiooni kohustus ehk siis 14 päeva jooksul viibida oma elukohas. Samamoodi olid sellest kohustusest teadlikud ka nende tööandjad ja meie menetluse tulemusena meie oleme seisukohal, et, et isikud on teadlikult neid reegleid rikkunud. Sellises kontekstis on kõige mõjusam viis see, kui isikud siis Eesti vabariigis lahkuvad. Vastasel puhul meil ei ole veendumust, et ka edaspidi näiteks rahva tervise kaitseks seatud, siis norme järgitakse. Põllumajandus ja kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütleb, et karantiinireeglitest tuleb kindlasti kinni pidada, aga antud olukorras tundub väljasaatmise otsus ebaõiglane. Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, ettevõtjate sõnul ei tegelenud need töötajad töötamisega. Töötamine on ju see, et nad on tulnud siia Eestisse, kas siis lehmade lüpsmiseks, loomade söötmiseks põllutöödeks. Mina ei usu, et siin on tegemist pahatahtliku rikkumisega. Esmaspäeval põllumeeste poolt saadetud pressiteate järgi peaksid põllumehed nüüd kohtusse pöörduma. Nii lo kinnitusel on otsus kohtusse pöördumiseks ka tehtud. Kohtusse minnakse nii PPA otsuse vastu ukrainlased riigist välja saata kui ka sooviga taotleda esialgset õigusabi. Kohtusse pöörduvad viis ettevõtet ehk MTÜ Loreta lonex AS, OÜ hobulased, Nopri talu Fie ja Nopri talu meierei OÜ.
|
Juulis erilennuga Eestisse saabunud üheksal ukrainlasel tuleb politsei otsusel koduriiki naasta, kuna tegid karantiini ajal tööd. Põllumehed taotlesid töölistele küll õigusabi, sest nende sõnul ei rikkunud ukrainlased karantiinireegleid, kuid praeguse seisuga tuleb töölistel riigist lahkuda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nopri talu on üks nendest taludest, kuhu juulikuus saabusid Ukrainast erilennuga hooajatöölised, kuna terviseameti hinnangul rikkusid ka nopri allu saabunud Ukraina töölised. Karantiinireegleid tuleb välismaalastel praeguse seisuga Eestist lahkuda. Pri talu peremehe Tiit Niilo sõnul ei rahuldanud prokuratuur ka otsuse ümbervaatamist. Tõepoolest, meie avaldust ümber vaadata otsus ja jätta nad riiki ei rahuldatud ja nad peavad reede keskööks olema Schengeni ruumist lahkunud. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitsev põhjendab otsust järgmiselt. Meie oleme selle konkreetse otsuse teinud just sellest ajendist lähtuvalt, ehk siis, et isikud olid siia saabudes teadlikud, et nendel on eneseisolatsiooni kohustus ehk siis 14 päeva jooksul viibida oma elukohas. Samamoodi olid sellest kohustusest teadlikud ka nende tööandjad ja meie menetluse tulemusena meie oleme seisukohal, et, et isikud on teadlikult neid reegleid rikkunud. Sellises kontekstis on kõige mõjusam viis see, kui isikud siis Eesti vabariigis lahkuvad. Vastasel puhul meil ei ole veendumust, et ka edaspidi näiteks rahva tervise kaitseks seatud, siis norme järgitakse. Põllumajandus ja kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütleb, et karantiinireeglitest tuleb kindlasti kinni pidada, aga antud olukorras tundub väljasaatmise otsus ebaõiglane. Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, ettevõtjate sõnul ei tegelenud need töötajad töötamisega. Töötamine on ju see, et nad on tulnud siia Eestisse, kas siis lehmade lüpsmiseks, loomade söötmiseks põllutöödeks. Mina ei usu, et siin on tegemist pahatahtliku rikkumisega. Esmaspäeval põllumeeste poolt saadetud pressiteate järgi peaksid põllumehed nüüd kohtusse pöörduma. Nii lo kinnitusel on otsus kohtusse pöördumiseks ka tehtud. Kohtusse minnakse nii PPA otsuse vastu ukrainlased riigist välja saata kui ka sooviga taotleda esialgset õigusabi. Kohtusse pöörduvad viis ettevõtet ehk MTÜ Loreta lonex AS, OÜ hobulased, Nopri talu Fie ja Nopri talu meierei OÜ.
### Response:
Juulis erilennuga Eestisse saabunud üheksal ukrainlasel tuleb politsei otsusel koduriiki naasta, kuna tegid karantiini ajal tööd. Põllumehed taotlesid töölistele küll õigusabi, sest nende sõnul ei rikkunud ukrainlased karantiinireegleid, kuid praeguse seisuga tuleb töölistel riigist lahkuda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nii algas ühiskondlikule leppele allakirjutamise tseremoonia. President Arnold Rüütel ütles oma kõnes, et just Eesti arengu kaldumine ohtliku kreeni oli põhjus, mis sundis sotsiaalteadlasi hoiatama avalikkust Eesti edasise lõhestumise eest. President rõhutas, et vajadus leppe järele tekkis ühiskonnas endas. Ühtpidi me olime saavutanud tõesti küllalt palju ja köitnud tähelepanu maailmas oma majandusarengu edukuselt, kuid samas sotsiaalsed probleemid aina süvenesid ja ma usun, et praegu oli viimane aeg, et ühiskond suudaks organiseeruda ja ühiselt aidata kaasa nende murelike küsimuste lahendamisele. Sest kõik ei ole mõõdetav ju rahas. Väga palju saab teha ka heast tahtest, kui me kõik siiski mõistame seda. Leppe arvustajad on osutanud sellele, et kui keegi sellest võidab, siis haridus. Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets. Ei usu mina, et siin nüüd kohe homme midagi võitma keegi hakkab. Ma arvan, et see on ennekõike ikka ikka selline esimene samm selles suunas, et siin Eestis üleüldse mingit sellist ühist asja ja ühist tunnet ja, ja seda tunnet tekitada, et, et peale selle, mis meid kõiki nagu lahutab, on ka midagi sellist, mis meile kõigile on nagu tähtis. Ja see, et haridus sinna sisse tulnud on. Ma arvan, et see on hea, sest et haridus on tõenäoliselt see ressurss, mis võiks Eestit seal Euroopa liidus ka kuidagi vee peal hoida. Isamaaliidu juhi Tunne Kelami sõnul on leppetekstis küll puudusi ja küsitavusi, näiteks kuidas suudetakse kavatsusi eelarve liselt katta. Kuid sellest on tähtsam, et tekiks sisepoliitiline rahvuslik koos. Meie lähtume seisukohast, et ehkki tekst ei ole ideaalne ometi protsess on avatud, seda on võimalik parandada, isegi kui see on esialgu hea tahteavaldus ta siiski koordineerib poliitilisi jõupingutusi aitab kaasa tõmmata kodanikeühendus ja sellega tugevdab kodanikuühiskonda. Ühiskondlik lepe on allkirjad saanud, mis saab edasi? Leppe sihtasutuse juht Agulaius. Kõigepealt peab osapoolte foorum, kui me teda kutsume ennast ise ära sätestama ja ise võtma selle leppeprotsessi juhtimise enda kätte. Teine teema kindlasti on see, et me peame väga kiiresti välja töötama kõik selle mõõdikute mehhanismi, mis tagab ühiskondliku le leppe teksti jälgimise. Selle tulemusena sünnib siis kindlasti järgmise aasta jooksul aruanne ühiskondliku leppe täitmise kohta. Sellest aruandest hakkavad lähtuma sutuma järgmised teemad, sest aruandes selguvad olulised probleemid, millele on vaja keskenduda ja selle keskendumise tulemusena siis lepitakse kokku uutes, kas valdkondades veel. Või täiendatakse olemasolevat lepet.
|
Ühiskondlik lepe kirjutati alla.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nii algas ühiskondlikule leppele allakirjutamise tseremoonia. President Arnold Rüütel ütles oma kõnes, et just Eesti arengu kaldumine ohtliku kreeni oli põhjus, mis sundis sotsiaalteadlasi hoiatama avalikkust Eesti edasise lõhestumise eest. President rõhutas, et vajadus leppe järele tekkis ühiskonnas endas. Ühtpidi me olime saavutanud tõesti küllalt palju ja köitnud tähelepanu maailmas oma majandusarengu edukuselt, kuid samas sotsiaalsed probleemid aina süvenesid ja ma usun, et praegu oli viimane aeg, et ühiskond suudaks organiseeruda ja ühiselt aidata kaasa nende murelike küsimuste lahendamisele. Sest kõik ei ole mõõdetav ju rahas. Väga palju saab teha ka heast tahtest, kui me kõik siiski mõistame seda. Leppe arvustajad on osutanud sellele, et kui keegi sellest võidab, siis haridus. Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets. Ei usu mina, et siin nüüd kohe homme midagi võitma keegi hakkab. Ma arvan, et see on ennekõike ikka ikka selline esimene samm selles suunas, et siin Eestis üleüldse mingit sellist ühist asja ja ühist tunnet ja, ja seda tunnet tekitada, et, et peale selle, mis meid kõiki nagu lahutab, on ka midagi sellist, mis meile kõigile on nagu tähtis. Ja see, et haridus sinna sisse tulnud on. Ma arvan, et see on hea, sest et haridus on tõenäoliselt see ressurss, mis võiks Eestit seal Euroopa liidus ka kuidagi vee peal hoida. Isamaaliidu juhi Tunne Kelami sõnul on leppetekstis küll puudusi ja küsitavusi, näiteks kuidas suudetakse kavatsusi eelarve liselt katta. Kuid sellest on tähtsam, et tekiks sisepoliitiline rahvuslik koos. Meie lähtume seisukohast, et ehkki tekst ei ole ideaalne ometi protsess on avatud, seda on võimalik parandada, isegi kui see on esialgu hea tahteavaldus ta siiski koordineerib poliitilisi jõupingutusi aitab kaasa tõmmata kodanikeühendus ja sellega tugevdab kodanikuühiskonda. Ühiskondlik lepe on allkirjad saanud, mis saab edasi? Leppe sihtasutuse juht Agulaius. Kõigepealt peab osapoolte foorum, kui me teda kutsume ennast ise ära sätestama ja ise võtma selle leppeprotsessi juhtimise enda kätte. Teine teema kindlasti on see, et me peame väga kiiresti välja töötama kõik selle mõõdikute mehhanismi, mis tagab ühiskondliku le leppe teksti jälgimise. Selle tulemusena sünnib siis kindlasti järgmise aasta jooksul aruanne ühiskondliku leppe täitmise kohta. Sellest aruandest hakkavad lähtuma sutuma järgmised teemad, sest aruandes selguvad olulised probleemid, millele on vaja keskenduda ja selle keskendumise tulemusena siis lepitakse kokku uutes, kas valdkondades veel. Või täiendatakse olemasolevat lepet.
### Response:
Ühiskondlik lepe kirjutati alla.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigikogu homne istung algab vabariigi presidendi poliitilise avaldusega jääkeldriprotsessi ja rahvakogu teemadel. Kuigi parlamenti jõuavad nii interneti kaudu tulnud ettepanekud kui ekspertide arvamused, on põhimaterjaliks ikkagi rahvakogus heakskiidu saanud ettepanekud. Ootused nende saatuse ja seaduseks saamise kohta on seinast seina. Küsin sotsiaaldemokraat Eiki Nestorilt, millistele ettepanekutele tema käe alla paneks? Ma nagu ei oskaks üldse öelda, et ma mõne vastu oleks. Ma usun, et arutelu tuleb asjalik, liiatigi mitme teemad, mis nüüd rahvakogu poolt üles tõsteti, on ju Riigikogus ka enne menetluses olnud, et meil on siin näiteks meie fraktsiooni eelnõu menetluses, millega valimiskünnist vähendatakse või on ka siis seal näiteks teemasid, mis on olnud mälu järgi öeldes lausa kolmes riigikogus arutelu, näiteks valimiskulude piiramine, et teha siis seda rahalise piiranguna või mingi füüsilise piiranguna, nii et ma usun, et võib-olla kolleegidel, kes siin siiamaani on hääletanud nende meie ettepanekute vastu nüüd saab olema mõnevõrra keerulisem siis sellel teemal debatti pidada ja võib-olla rahvakogu ettepanekud on nende jaoks loodetavasti laiemapõhjalised, kui näiteks siis meie fraktsiooni omad. Mida ootab Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi? Need ettepanekud, mis rahvakogust tulid, olid suhteliselt ootuspärane mõte ja sisu on kõigil väga hästi arusaadav, aga see juriidiline pool, kuidas nad hakkavad nüüd seadusteks vormuma ja millised need vaidlused siis üles kerkivad ja kui lihtne või keeruline neid on seadustes se panna, see töö seisab kõik ju veel ees. Aga ettepanekuid, mida pooldada, leiab temagi. No kasvõi see, mis puudutab selle konkurentsi laiendamist erakondade maastikul, et see, et erakonna saab luua väiksemate häälte arvuga või ütleme, asutajate arvuga, mitte ei ole, ei ole 1000 inimest, vajalik on 200 ja ja kõik sellised, mis tooksid siis konkurentsi pisut juurde, seda oleks võinud võib-olla juba ka varem teha, selles mõttes, et kui oli näha, et riigikogus nagu tänaseks on ainult neli erakonda, võib-olla see tõesti on siiski natuke vähe, et et võimaldada seda, seda ja erakondade rahastamise juures ka see, et anda nendele võimalus siis ka nendel erakondadel, kes, kes riigikogus ei ole jõudnud või uutele tulijatele anda võimalust neid oleks võinud ka varem teha, aga, aga parem hilja kui mitte kunagi. Keskerakondlane Jüri Ratas arvab, et üksmeelt väga lihtne leida ei ole, aga peaks. Ma selles mõttes hindan, et see diskussioon väga kerge ei tule ja see arutelu väga kerge ei tule. On kindlasti ju neid punkte, mida rahvakogu toetas, näiteks nagu rahvaalgatus ja on teada, et siin riigikogus selles osas hetkeni vähemalt poliitilist kokkulepet pole olnud. Teiselt poolt ma arvan, kus tulevad teatud muudatused on erakondade rahastamises. Rahvakogu pani lauale, aga ma arvan, et need arutelud on üsna keerulised, saavad siin riigikogus olema. Ma isiklikult arvan, et et see oht, kui siin kokku ei lepita, on sellise kodanikuühiskonna jaoks üsna suure miinusmärgiga ja seda ei tohiks riigikogu lubada. Ning lõpuks juba saali kutsuva signaali saatel Isamaa Res Publica liidu liige Mart nutt. Ma arvan seda, et neid ettepanekuid, mis vormitakse seadustesse, on päris mitmeid, aga kahtlemata seda, et millised konkreetsed neist seadusteks saavad, eks seda peavad fraktsioonid läbi. Praegusel hetkel ma võin ainult oma isiklikku suhtumist selles avaldada, ma ütleksin, et enamus neist ettepanekutest on väga asjakohased ja mõistlikud, mis ei tähenda tingimata veel seda, et loomulikult riigikogus oleks selle peale piisav konsensus. Aga võib-olla võib-olla nagu ettepanek, mis minu arvates on natukene võib-olla sellist praegust süsteemi lõhkuv, on rahvaalgatus ja sellele mina näiteks oma kätte alla ei paneks.
|
Rahvakogu ettepanekud jõuavad Riigikokku. Homne istung istung algab presidendi poliitilise avaldusega jääkeldri protsessi ja rahvakogu teemadel.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigikogu homne istung algab vabariigi presidendi poliitilise avaldusega jääkeldriprotsessi ja rahvakogu teemadel. Kuigi parlamenti jõuavad nii interneti kaudu tulnud ettepanekud kui ekspertide arvamused, on põhimaterjaliks ikkagi rahvakogus heakskiidu saanud ettepanekud. Ootused nende saatuse ja seaduseks saamise kohta on seinast seina. Küsin sotsiaaldemokraat Eiki Nestorilt, millistele ettepanekutele tema käe alla paneks? Ma nagu ei oskaks üldse öelda, et ma mõne vastu oleks. Ma usun, et arutelu tuleb asjalik, liiatigi mitme teemad, mis nüüd rahvakogu poolt üles tõsteti, on ju Riigikogus ka enne menetluses olnud, et meil on siin näiteks meie fraktsiooni eelnõu menetluses, millega valimiskünnist vähendatakse või on ka siis seal näiteks teemasid, mis on olnud mälu järgi öeldes lausa kolmes riigikogus arutelu, näiteks valimiskulude piiramine, et teha siis seda rahalise piiranguna või mingi füüsilise piiranguna, nii et ma usun, et võib-olla kolleegidel, kes siin siiamaani on hääletanud nende meie ettepanekute vastu nüüd saab olema mõnevõrra keerulisem siis sellel teemal debatti pidada ja võib-olla rahvakogu ettepanekud on nende jaoks loodetavasti laiemapõhjalised, kui näiteks siis meie fraktsiooni omad. Mida ootab Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi? Need ettepanekud, mis rahvakogust tulid, olid suhteliselt ootuspärane mõte ja sisu on kõigil väga hästi arusaadav, aga see juriidiline pool, kuidas nad hakkavad nüüd seadusteks vormuma ja millised need vaidlused siis üles kerkivad ja kui lihtne või keeruline neid on seadustes se panna, see töö seisab kõik ju veel ees. Aga ettepanekuid, mida pooldada, leiab temagi. No kasvõi see, mis puudutab selle konkurentsi laiendamist erakondade maastikul, et see, et erakonna saab luua väiksemate häälte arvuga või ütleme, asutajate arvuga, mitte ei ole, ei ole 1000 inimest, vajalik on 200 ja ja kõik sellised, mis tooksid siis konkurentsi pisut juurde, seda oleks võinud võib-olla juba ka varem teha, selles mõttes, et kui oli näha, et riigikogus nagu tänaseks on ainult neli erakonda, võib-olla see tõesti on siiski natuke vähe, et et võimaldada seda, seda ja erakondade rahastamise juures ka see, et anda nendele võimalus siis ka nendel erakondadel, kes, kes riigikogus ei ole jõudnud või uutele tulijatele anda võimalust neid oleks võinud ka varem teha, aga, aga parem hilja kui mitte kunagi. Keskerakondlane Jüri Ratas arvab, et üksmeelt väga lihtne leida ei ole, aga peaks. Ma selles mõttes hindan, et see diskussioon väga kerge ei tule ja see arutelu väga kerge ei tule. On kindlasti ju neid punkte, mida rahvakogu toetas, näiteks nagu rahvaalgatus ja on teada, et siin riigikogus selles osas hetkeni vähemalt poliitilist kokkulepet pole olnud. Teiselt poolt ma arvan, kus tulevad teatud muudatused on erakondade rahastamises. Rahvakogu pani lauale, aga ma arvan, et need arutelud on üsna keerulised, saavad siin riigikogus olema. Ma isiklikult arvan, et et see oht, kui siin kokku ei lepita, on sellise kodanikuühiskonna jaoks üsna suure miinusmärgiga ja seda ei tohiks riigikogu lubada. Ning lõpuks juba saali kutsuva signaali saatel Isamaa Res Publica liidu liige Mart nutt. Ma arvan seda, et neid ettepanekuid, mis vormitakse seadustesse, on päris mitmeid, aga kahtlemata seda, et millised konkreetsed neist seadusteks saavad, eks seda peavad fraktsioonid läbi. Praegusel hetkel ma võin ainult oma isiklikku suhtumist selles avaldada, ma ütleksin, et enamus neist ettepanekutest on väga asjakohased ja mõistlikud, mis ei tähenda tingimata veel seda, et loomulikult riigikogus oleks selle peale piisav konsensus. Aga võib-olla võib-olla nagu ettepanek, mis minu arvates on natukene võib-olla sellist praegust süsteemi lõhkuv, on rahvaalgatus ja sellele mina näiteks oma kätte alla ei paneks.
### Response:
Rahvakogu ettepanekud jõuavad Riigikokku. Homne istung istung algab presidendi poliitilise avaldusega jääkeldri protsessi ja rahvakogu teemadel.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Niisiis otsisin üles Andres Herkeli ja Mart Helme ning küsisin nendelt viimase aja edu põhjuseid. Esmalt Andres Herkel. See töö, mida me oleme teinud siin päris pika aja vältel, on vilja kandmas ja ma arvan, et see arusaam sellest, et künnise ületamine on reaalne see on inimestele kohale viidud ja see on ääretult oluline, me endiselt pakume niisugust mõistuspärast alternatiivi neljale riigikogu erakonnale ja loodame tulevases riigikogu koosseisus ja miks ka mitte valitsuses olla. Ja Mart Helme Me oleme teinud väga tõsist tööd, me sisuliselt alustasime selle erakonna tegemist sellisel uuendatud kujul kolm aastat tagasi ja me oleme pühendanud aega väga palju, et üle-eestilist struktuuri arendada, me oleme väga tõsiselt tegelenud noortega ja me oleme ka püüdnud sõna sekka öelda kogu aeg jooksvasse poliitikasse ja noh, eks see poliitika tegemine on niisugune kumuleeruva efektiga, et kui sa ikkagi järjekindlalt ja pidevalt oma seisukohti püüad avalikkuse ette tuua, siis pikamööda vast avalikkus ka märkab seda. Riigikokku saamiseks peab erakond koguma harilikult üle 30000 hääle. Mõlemad liidrid rõhutavad oma tugevaid nimekirju üle Eesti. Andres Herkel. Me oleme teinud seda tööd ju terve suve vältel, et Eesti maapiirkondades käia, ennast tutvustada veel enne, kui vabaerakonna asutati, et me tahaksime saavutada ikkagi niisugust ühtlase tulemust. Noh, avalikkust on eksitatud väga palju sellega, just nagu me oleksime mingisugune kahe mehe partei, et peale meie polegi kedagi, no tegelikult see ei vasta tõele, nii et ma arvan, et me selles mõttes oleme erakond, millel on kohtadel tuntud inimesi ja need inimesed, ma usun, toovad hääli. Valimisteni on kolm nädalat, mida selle aja jooksul veel teha annab? No see kolm nädalat on meie jaoks kõige suurem probleem on kahtlemata see, et rahalistes reklaamides me ei suuda suurte erakondadega võistelda, aga teiselt poolt mul on väga hea meel, et me oleme tõestanud seda, et altpoolt kasvav kodanik, kui ühiskond on võimeline poliitikasse sekkuma ja eks me teeme oma tööd. Ma arvan, et meil on ressurssi, me siin kavatseme trükiseid veel välja anda, me osaleme debattides, nii et ma usun, et me püüame ikkagi olla nii nähtavad kui, kui vähegi võimalik ja noh, me meil on ka küllaltki küllaltki tugevalt, oleme panustanud telereklaami
|
Viimaste erakondade toetuse uuringute kohaselt võivad nii Vabaerakond kui ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pääseda riigikokku. Kuidas erakondade liidrid ise edu kommenteerivad?.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Niisiis otsisin üles Andres Herkeli ja Mart Helme ning küsisin nendelt viimase aja edu põhjuseid. Esmalt Andres Herkel. See töö, mida me oleme teinud siin päris pika aja vältel, on vilja kandmas ja ma arvan, et see arusaam sellest, et künnise ületamine on reaalne see on inimestele kohale viidud ja see on ääretult oluline, me endiselt pakume niisugust mõistuspärast alternatiivi neljale riigikogu erakonnale ja loodame tulevases riigikogu koosseisus ja miks ka mitte valitsuses olla. Ja Mart Helme Me oleme teinud väga tõsist tööd, me sisuliselt alustasime selle erakonna tegemist sellisel uuendatud kujul kolm aastat tagasi ja me oleme pühendanud aega väga palju, et üle-eestilist struktuuri arendada, me oleme väga tõsiselt tegelenud noortega ja me oleme ka püüdnud sõna sekka öelda kogu aeg jooksvasse poliitikasse ja noh, eks see poliitika tegemine on niisugune kumuleeruva efektiga, et kui sa ikkagi järjekindlalt ja pidevalt oma seisukohti püüad avalikkuse ette tuua, siis pikamööda vast avalikkus ka märkab seda. Riigikokku saamiseks peab erakond koguma harilikult üle 30000 hääle. Mõlemad liidrid rõhutavad oma tugevaid nimekirju üle Eesti. Andres Herkel. Me oleme teinud seda tööd ju terve suve vältel, et Eesti maapiirkondades käia, ennast tutvustada veel enne, kui vabaerakonna asutati, et me tahaksime saavutada ikkagi niisugust ühtlase tulemust. Noh, avalikkust on eksitatud väga palju sellega, just nagu me oleksime mingisugune kahe mehe partei, et peale meie polegi kedagi, no tegelikult see ei vasta tõele, nii et ma arvan, et me selles mõttes oleme erakond, millel on kohtadel tuntud inimesi ja need inimesed, ma usun, toovad hääli. Valimisteni on kolm nädalat, mida selle aja jooksul veel teha annab? No see kolm nädalat on meie jaoks kõige suurem probleem on kahtlemata see, et rahalistes reklaamides me ei suuda suurte erakondadega võistelda, aga teiselt poolt mul on väga hea meel, et me oleme tõestanud seda, et altpoolt kasvav kodanik, kui ühiskond on võimeline poliitikasse sekkuma ja eks me teeme oma tööd. Ma arvan, et meil on ressurssi, me siin kavatseme trükiseid veel välja anda, me osaleme debattides, nii et ma usun, et me püüame ikkagi olla nii nähtavad kui, kui vähegi võimalik ja noh, me meil on ka küllaltki küllaltki tugevalt, oleme panustanud telereklaami
### Response:
Viimaste erakondade toetuse uuringute kohaselt võivad nii Vabaerakond kui ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pääseda riigikokku. Kuidas erakondade liidrid ise edu kommenteerivad?.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lauljad tundsid rõõmu kohale tulnud rahva hulgast külalised jällegi esinejatest. Kuigi ilmataat tahtis tänagi laulupeolisi väiksevihmaga postitada, oli laulukaare ajalt kostuv nii võimas, et tumedatest pilvedest pudenesid vaid mõned piisad ja paduvihm jäi seekord taevasse. Teiste hulgas oli kontserti vaatama tulnud ka Euroopa Komisjoni president Romano Prodi, kes peab eestlaste laulupidu emotsionaalselt väga eriliseks kogemuseks. Pole kusagil maailmas midagi säärast näinud, et terve maa laulab, kõik laulavad ja see on tõeliselt kaunis. Et säärast traditsiooni hoida, peab olema väga tugev side oma maa, ajaloo ja rahvaga. Eestlastel on see side aga uskumatult tugev. See on ehe ühtsuse sümbol, milles pole midagi teeseldut. Ma olin sellest kuulnud ja sellepärast tahtsingi tulla ja ise vaadata. Mul on väga hea meel siin olla ja ma arvan, et eestlaste uhkust oma maa üle saavad jagada ka teised eurooplased. Teil on põhjust selle traditsiooni üle uhke olla ja see on eestlaste jaoks olulisem kui miski muu. Ka Lennart Meri hinnangul näitab laulu ja tantsupidu eestlaste jätkuvat ühtekuuluvustunnet. Laulab kogu Eesti rahvas ja me oleme rohkem Euroopa kui me kunagi varem Euroopa olnud ja jääme rohkem eestlasteks, kui me kunagi oleme olnud. Soome president Tarja Halonen kinnitas aga, et on laulupidudel korra varemgi käinud ning ka temale oli see emotsionaalselt väga võimas kogemus. Kuigi nii eestlased kui ka soomlased mõlemad armastavad väga laulda ning mõlemas riigis korraldatakse rohkelt muusikaüritusi, on laulupidu midagi väga eestlaslikku sest kuigi muusikat ja laulmist armastatakse kõikjal, annab eestlaste ettevõtmisele soojuse ja võimsuse just tugev side ajalooga. Ka Eesti presidendi Arnold Rüütli sõnul on seekordne laulupidu meeldejääv. Seda ilmestab vast kõige paremini eilne päev, kus lausa oli paduvihm, aga rahvas läks ikka isestiihiliselt rongkäik. Ja me oleme ju harjunud alati ette kujutama, et loodusjõud on meist üle, aga eile tundus, et lauljad olid loodusjõududest üle, nii et väga tore pidu. Proua Ingrid Rüütli sõnul oli eilne kontsert küll suurepärane kultuurielamus, kuid tõelist laulupidu nägi ta siiski täna. Laulupidu peaks jääma ikkagi eestikeelseks, see on minu sügav veendumus. Ka kultuuriminister Urmas Paet nõustus, et laulupidu peab jääma valdavalt eestikeelseks. Kui on tõesti häid näiteid ja mis lähevad ka lauljatele südamesse ja korda, siis noh, miks mitte ei või ka mõnda laulu muus keeles laulda, aga et ta on selline kahepäevane, kus ühel päeval on rohkem võib-olla professionaalse muusika kontsert ja teisel päeval siis selline tõeline rahvapidu, vaadates publiku hulka nii eile kui täna, et, et see on päris õige lahendus praegu.
|
Laulupeo teise päeva kontsert.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lauljad tundsid rõõmu kohale tulnud rahva hulgast külalised jällegi esinejatest. Kuigi ilmataat tahtis tänagi laulupeolisi väiksevihmaga postitada, oli laulukaare ajalt kostuv nii võimas, et tumedatest pilvedest pudenesid vaid mõned piisad ja paduvihm jäi seekord taevasse. Teiste hulgas oli kontserti vaatama tulnud ka Euroopa Komisjoni president Romano Prodi, kes peab eestlaste laulupidu emotsionaalselt väga eriliseks kogemuseks. Pole kusagil maailmas midagi säärast näinud, et terve maa laulab, kõik laulavad ja see on tõeliselt kaunis. Et säärast traditsiooni hoida, peab olema väga tugev side oma maa, ajaloo ja rahvaga. Eestlastel on see side aga uskumatult tugev. See on ehe ühtsuse sümbol, milles pole midagi teeseldut. Ma olin sellest kuulnud ja sellepärast tahtsingi tulla ja ise vaadata. Mul on väga hea meel siin olla ja ma arvan, et eestlaste uhkust oma maa üle saavad jagada ka teised eurooplased. Teil on põhjust selle traditsiooni üle uhke olla ja see on eestlaste jaoks olulisem kui miski muu. Ka Lennart Meri hinnangul näitab laulu ja tantsupidu eestlaste jätkuvat ühtekuuluvustunnet. Laulab kogu Eesti rahvas ja me oleme rohkem Euroopa kui me kunagi varem Euroopa olnud ja jääme rohkem eestlasteks, kui me kunagi oleme olnud. Soome president Tarja Halonen kinnitas aga, et on laulupidudel korra varemgi käinud ning ka temale oli see emotsionaalselt väga võimas kogemus. Kuigi nii eestlased kui ka soomlased mõlemad armastavad väga laulda ning mõlemas riigis korraldatakse rohkelt muusikaüritusi, on laulupidu midagi väga eestlaslikku sest kuigi muusikat ja laulmist armastatakse kõikjal, annab eestlaste ettevõtmisele soojuse ja võimsuse just tugev side ajalooga. Ka Eesti presidendi Arnold Rüütli sõnul on seekordne laulupidu meeldejääv. Seda ilmestab vast kõige paremini eilne päev, kus lausa oli paduvihm, aga rahvas läks ikka isestiihiliselt rongkäik. Ja me oleme ju harjunud alati ette kujutama, et loodusjõud on meist üle, aga eile tundus, et lauljad olid loodusjõududest üle, nii et väga tore pidu. Proua Ingrid Rüütli sõnul oli eilne kontsert küll suurepärane kultuurielamus, kuid tõelist laulupidu nägi ta siiski täna. Laulupidu peaks jääma ikkagi eestikeelseks, see on minu sügav veendumus. Ka kultuuriminister Urmas Paet nõustus, et laulupidu peab jääma valdavalt eestikeelseks. Kui on tõesti häid näiteid ja mis lähevad ka lauljatele südamesse ja korda, siis noh, miks mitte ei või ka mõnda laulu muus keeles laulda, aga et ta on selline kahepäevane, kus ühel päeval on rohkem võib-olla professionaalse muusika kontsert ja teisel päeval siis selline tõeline rahvapidu, vaadates publiku hulka nii eile kui täna, et, et see on päris õige lahendus praegu.
### Response:
Laulupeo teise päeva kontsert.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa Liidu riigid pluss täiendavad Schengeni alariigid jõustavad lähiajal reisikeelu kaugemalt tulijaile kõrvale jäävad Suurbritannia ja Iirimaa välispiiri. Lukkupanekuga üritab Euroopa Liit pidurdada viiruse levikut. Euroopa komisjon loodab, et riigid leevendavad samas pudelikaelu sisepiiridel. Piirikontrollid on toonud kümnete kilomeetrite ni ulatuvad sabad näiteks Poola piiril. Ja kuigi eile valitsusjuhid toetasid põhimõtteliselt komisjoni lähenemist, olid pinged üleval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien. Mul oli mitmeid telefonikõnesid Poola peaministriga, oli rõõm kuulda, et ta ütles liikmesriikidele, et nad töötavad kaubaveoautodele prioriteetse nii-öelda rohelise raja loomise nimel ja nad töötavad kõvasti ka selleks, et aidata saksa poolele lõksu jäänud inimesi nagu eestlased, lätlased ja leedulased, et luua neile koridor Poola läbimiseks. See on selgelt vajalik, et midagi juhtub. Ja ma ootan positiivseid muutusi lähipäevil. Euroopa Liit on kehtestanud ka hädavajaliku meditsiinivarustuse ekspordipiirangu liidust välja. Komisjon soovib sellega samuti leevendada mitmete riikide enda sisse seatud piiranguid, et vajalikud vahendid siiski kõikjale jõuaksid, kus neid vaja on. Ühtlasi. Komisjon praegu kõiki võimalusi tootmise suurendamiseks ja otsib ühishangetega isikukaitsevahendeid, hingamisaparaate ja testimiskomplekte. Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel. Me toetasime komisjoni pingutust tööstuse kaasamisel ja ühishangete korraldamisel, mis peaksid ei peagi finišisse jõudma, et tagada vajalikul määral kaitsevarustust ja osta seda kodanikukaitsemehhanismi raames. Valitsusjuhid kinnitasid, et usalduse taastamiseks majanduses tehakse mida iganes selleks vaja peaks minema ja toetasid komisjoni samme uurimistöö rahastamisel. Ursula von der Laien avaldas lootust, et Saksa firma võib jõuda koroonavaktsiinini juba enne sügist. Koroonaviirus puudutab ühtlasi otseselt Euroopa Liidu enda asjaajamist. Nii jääb ära ka järgmiseks nädalaks Brüsselisse kavandatud ülemkogu. Selle asemel jätkatakse videokonverentsidega Euroopa Liidu südames. Belgias karmistuvad täna veelgi viiruse pidurdamiseks mõeldud meetmed. Teha võib vaid vältimatuid käike. Poed, mis ei müü hädavajalikke kaupu, lähevad kinni ja toidupoes tuleb käia nii, et seal oleks üks inimene 10 ruutmeetri kohta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.
|
Euroopa Liidu valitsusjuhid toetasid eileõhtusel videokonverentsil põhimõtteid, mille kohaselt tuleb vaatamata kontrollidele liidu sisepiiridel tagada kaupade liikumine ja kodanike pääsemine oma koduriiki. Tegelikkuses on piirikontrollid toonud kohati kaasa hiigelpikad sabad. Euroopa Liidu välispiir läheb vähemalt kuuks ajaks väliskülalistele lukku.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa Liidu riigid pluss täiendavad Schengeni alariigid jõustavad lähiajal reisikeelu kaugemalt tulijaile kõrvale jäävad Suurbritannia ja Iirimaa välispiiri. Lukkupanekuga üritab Euroopa Liit pidurdada viiruse levikut. Euroopa komisjon loodab, et riigid leevendavad samas pudelikaelu sisepiiridel. Piirikontrollid on toonud kümnete kilomeetrite ni ulatuvad sabad näiteks Poola piiril. Ja kuigi eile valitsusjuhid toetasid põhimõtteliselt komisjoni lähenemist, olid pinged üleval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien. Mul oli mitmeid telefonikõnesid Poola peaministriga, oli rõõm kuulda, et ta ütles liikmesriikidele, et nad töötavad kaubaveoautodele prioriteetse nii-öelda rohelise raja loomise nimel ja nad töötavad kõvasti ka selleks, et aidata saksa poolele lõksu jäänud inimesi nagu eestlased, lätlased ja leedulased, et luua neile koridor Poola läbimiseks. See on selgelt vajalik, et midagi juhtub. Ja ma ootan positiivseid muutusi lähipäevil. Euroopa Liit on kehtestanud ka hädavajaliku meditsiinivarustuse ekspordipiirangu liidust välja. Komisjon soovib sellega samuti leevendada mitmete riikide enda sisse seatud piiranguid, et vajalikud vahendid siiski kõikjale jõuaksid, kus neid vaja on. Ühtlasi. Komisjon praegu kõiki võimalusi tootmise suurendamiseks ja otsib ühishangetega isikukaitsevahendeid, hingamisaparaate ja testimiskomplekte. Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel. Me toetasime komisjoni pingutust tööstuse kaasamisel ja ühishangete korraldamisel, mis peaksid ei peagi finišisse jõudma, et tagada vajalikul määral kaitsevarustust ja osta seda kodanikukaitsemehhanismi raames. Valitsusjuhid kinnitasid, et usalduse taastamiseks majanduses tehakse mida iganes selleks vaja peaks minema ja toetasid komisjoni samme uurimistöö rahastamisel. Ursula von der Laien avaldas lootust, et Saksa firma võib jõuda koroonavaktsiinini juba enne sügist. Koroonaviirus puudutab ühtlasi otseselt Euroopa Liidu enda asjaajamist. Nii jääb ära ka järgmiseks nädalaks Brüsselisse kavandatud ülemkogu. Selle asemel jätkatakse videokonverentsidega Euroopa Liidu südames. Belgias karmistuvad täna veelgi viiruse pidurdamiseks mõeldud meetmed. Teha võib vaid vältimatuid käike. Poed, mis ei müü hädavajalikke kaupu, lähevad kinni ja toidupoes tuleb käia nii, et seal oleks üks inimene 10 ruutmeetri kohta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.
### Response:
Euroopa Liidu valitsusjuhid toetasid eileõhtusel videokonverentsil põhimõtteid, mille kohaselt tuleb vaatamata kontrollidele liidu sisepiiridel tagada kaupade liikumine ja kodanike pääsemine oma koduriiki. Tegelikkuses on piirikontrollid toonud kohati kaasa hiigelpikad sabad. Euroopa Liidu välispiir läheb vähemalt kuuks ajaks väliskülalistele lukku.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
See, kuidas tervishoiusektor end kriiside ajal ümber peab korraldama, on kirja pandud sotsiaalministri määruses. Kõige olulisem osa määrusest kirjeldab ära kolm valmisoleku taset, mis kuulutatakse välja vastavalt kriisi tõsidusele. Iga tasemega käivad kaasas kindlad tegevused. Niisugune plaan oli paigas juba ammu enne koroonapuhangut. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemide arendamise osakonna nõuniku Ragnar Vaiknemetsa sõnul selgusid kevadel plaani nõrkused ja nüüd saab hakata neid parandama. Vaikne mets ütleb, et seni sõltusid kriisitasemele väljakuulutamised liialt abivajajate hulgast. Teine punkt on paindlikkuse puudumine, me olime üsna kitsalt ikkagi varasemalt teatud punkte kirjeldanud, mis suurelt seal tulebki, sellest samast traumapõhiselt vaatest. Konkreetse näite võib tuua näiteks sõnastusest, kus näiteks kiirabil peaks olema transpordivõimekus kriisis. Me nägime kiirabi funktsiooni olulise laiemalt, kus me käivitasime siis nakkushaiguse proovivõtuteenuse, kus ei pidanud olema tavapärast transpordivõimekust. Uues määruses jäetakse mitmed otsad lahti, et terviseamet saaks kriisi ajal asju kiirete korraldustega juhtida. Kolmas punkt oleks õigus, selguse puudujäägid, et kas antud määruse tasemel saab rakendada ainult terviklahendusena või on võimalik noppida välja vaid teatud sel hetkel vajaminevaid punkte. Samuti on võimalik edaspidi rakendada ka neid tasemeid piirkonniti. Ragnar Vaiknemets toob näiteks Saaremaa, kus vajati kriisi haripunktis lisajõude. Terviseamet võib küll anda korraldus tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks, kuid seda alles kolmanda valmisoleku taseme korral. Niisuguse taseme väljakuulutamiseks polnud riigis tervikuna olukord piisavalt halb. Õnneks me lahendasime selle olukorra ikkagi vabatahtlikkuse baasil, mis töötas samuti hästi. Neljanda murena tõstab vaikne mets esile selle, et tervishoiusüsteemi ei vaadatud kriisiks valmistudes. Terviklikuna senine korraldus keskendus haiglatele ja kiirabidele, samas kui perearstisüsteemile ja erakliinikutele eriti ei mõeldud. Ja viiendaks, kõige olulisemaks on minu arvates kriisi juhtimisstruktuuride puudujäägid, kui probleemina vaadata, et meil on suured jaod Eestis detsentraliseeritud tervishoiusüsteem, aga kriisis selline üks-ühele suhtlemine ei pädenud, sest see oli lihtsalt liiga aeglane ja info aegus väga kiiresti. Nüüd hakkab terviseamet ette valmistama spetsiaalselt kriisideks mõeldud juhtimisstruktuuri. Palju on selleks õppida kevadel juba väljakujunenud struktuurist, kus haiglate ja kiirabide juurde loodi kriisistaabid ja kriisi hakati juhtima nii-öelda ülevalt alla. Sel hetkel, kui see kriis on käimas ja vaja kiiresti infot jagada kõigile niimoodi, et see ei oleks nagu kuidas öelda arvamuse avaldamiseks, vaid et kõik saaks aru, et see on nagu täitmiseks, siis on vaja nagu sellist selgemat juhtimisest, uktuuride loomist.
|
Kõike seda loodab ministeerium määrusemuudatuse abil parandada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
See, kuidas tervishoiusektor end kriiside ajal ümber peab korraldama, on kirja pandud sotsiaalministri määruses. Kõige olulisem osa määrusest kirjeldab ära kolm valmisoleku taset, mis kuulutatakse välja vastavalt kriisi tõsidusele. Iga tasemega käivad kaasas kindlad tegevused. Niisugune plaan oli paigas juba ammu enne koroonapuhangut. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemide arendamise osakonna nõuniku Ragnar Vaiknemetsa sõnul selgusid kevadel plaani nõrkused ja nüüd saab hakata neid parandama. Vaikne mets ütleb, et seni sõltusid kriisitasemele väljakuulutamised liialt abivajajate hulgast. Teine punkt on paindlikkuse puudumine, me olime üsna kitsalt ikkagi varasemalt teatud punkte kirjeldanud, mis suurelt seal tulebki, sellest samast traumapõhiselt vaatest. Konkreetse näite võib tuua näiteks sõnastusest, kus näiteks kiirabil peaks olema transpordivõimekus kriisis. Me nägime kiirabi funktsiooni olulise laiemalt, kus me käivitasime siis nakkushaiguse proovivõtuteenuse, kus ei pidanud olema tavapärast transpordivõimekust. Uues määruses jäetakse mitmed otsad lahti, et terviseamet saaks kriisi ajal asju kiirete korraldustega juhtida. Kolmas punkt oleks õigus, selguse puudujäägid, et kas antud määruse tasemel saab rakendada ainult terviklahendusena või on võimalik noppida välja vaid teatud sel hetkel vajaminevaid punkte. Samuti on võimalik edaspidi rakendada ka neid tasemeid piirkonniti. Ragnar Vaiknemets toob näiteks Saaremaa, kus vajati kriisi haripunktis lisajõude. Terviseamet võib küll anda korraldus tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks, kuid seda alles kolmanda valmisoleku taseme korral. Niisuguse taseme väljakuulutamiseks polnud riigis tervikuna olukord piisavalt halb. Õnneks me lahendasime selle olukorra ikkagi vabatahtlikkuse baasil, mis töötas samuti hästi. Neljanda murena tõstab vaikne mets esile selle, et tervishoiusüsteemi ei vaadatud kriisiks valmistudes. Terviklikuna senine korraldus keskendus haiglatele ja kiirabidele, samas kui perearstisüsteemile ja erakliinikutele eriti ei mõeldud. Ja viiendaks, kõige olulisemaks on minu arvates kriisi juhtimisstruktuuride puudujäägid, kui probleemina vaadata, et meil on suured jaod Eestis detsentraliseeritud tervishoiusüsteem, aga kriisis selline üks-ühele suhtlemine ei pädenud, sest see oli lihtsalt liiga aeglane ja info aegus väga kiiresti. Nüüd hakkab terviseamet ette valmistama spetsiaalselt kriisideks mõeldud juhtimisstruktuuri. Palju on selleks õppida kevadel juba väljakujunenud struktuurist, kus haiglate ja kiirabide juurde loodi kriisistaabid ja kriisi hakati juhtima nii-öelda ülevalt alla. Sel hetkel, kui see kriis on käimas ja vaja kiiresti infot jagada kõigile niimoodi, et see ei oleks nagu kuidas öelda arvamuse avaldamiseks, vaid et kõik saaks aru, et see on nagu täitmiseks, siis on vaja nagu sellist selgemat juhtimisest, uktuuride loomist.
### Response:
Kõike seda loodab ministeerium määrusemuudatuse abil parandada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Enne teenetemärkide üleandmist pidas president Kaljulaid kõne, milles ta toonitas vajadust tänada ja tunnustada kaasteelisi. Praegusel ajastul teab igaüks, kes oma nina koduuksest välja pistab, selleks et midagi avalikkuse ga jagada, kuidagi eest vedada, millelegi ka vastu vaielda või millegi eest seista. Et ta riskib kriitikaga seejuures ka kriitikaga, mida tegelikult ei ole ära teeninud. See tänane üritus siin on mõeldud selleks, et tänada selleks, et tunnustada selleks, et tunda rõõmu selleks, et kõikidel kokkutulnutel oleks soe tunne. Keegi, keda ma olen aidanud, kelle tuju heaks teinud, kelle valu vähendanud on seda meeles pidanud ja selline ongi tegelikult meie tõeline Eesti. President Kaljulaid tundis kõnes muret selle üle, et esmalt võtsid interneti kommentaariumi stiili üle mõned veebiväljaanded, seejärel poliitikud ning nüüd ei kõhkle ka lapsed koolis õpetajasse halvustavalt solvavalt ja mõnitavalt suhtumast. Täna Eesti Punase Risti kolmanda klassi teenetemärgi pälvinud psühhiaater Erika Saluveer tõdes, et kui vihameelsed tunded pole tasakaalus, siis on tegu tõsise probleemiga. See õieti, mida vaimse tervise eest võitlevad inimesed teevad, et nad vaatavad, et tunded oleks tasakaalus, et kas need oleks igapäevatööd teeme, et kui on juba tegelikult tegemist tõsise psüühikahäirega, et meie igapäevatöö puudutab noori inimesi, kes haigestuvad väga tõsisesse psüühikahäiresse ja see toob kaasa palju hingevalu neile endile kogu perekonnale tähendab mitmekülgset sekkumist, et sellel meie integratiivravimudel põhineb. Üks 114-st teenetemärgi laureaadist aga ei jõudnud täna talle omistatud valgetähe viienda klassi teenetemärki vastu võtma. Nimelt suri tuntud muusik ja näitleja Mihkel Smeljanski täna hommikul 69 aasta vanuselt ja nii eelnes presidendi kõnele leinaseisak Smeljanski mälestuseks. Pärast seda, kui president 28. jaanuaril teenetemärkide saajad teatavaks tegi, andis Meljanski intervjuu Ester Vilgatsile. Mis elu sa ei ole, Jüri on nagu rohkem näha, sina oled tagasihoidlik. Kuule, aga tagasihoidliku elu elan niisuguse vanainimese elu. Et käin poes ja, ja tegutsen selles mõttes, loen raamatuid, vaatan telekat. Nii nagu ikka vanainimese värki käime. Moodsalt öeldes keikadel Jüriga ikka veel ikka veel ikka veel ei, lõppu ei ole veel näha. Veel. Vaata lugu on selles, et et ma jah, natukene mõtisklesin asja üle järele, et tegelikult see aeg elatud aeg ei ole nüüd nii pikk. Aga, aga tegelikult tehtud on küll igasuguseid vigureid ja just vigureid, mitte mitte selliseid üpriski normaalseid asju, mida teised inimesed teevad, aga paraku noh, nii see elukas on läinud. Mihkel Smeljanski sündis kaheksandal märtsil 1950 Haapsalus. Ta õppis aastatel 1970 kuni 72 Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedris ja oli aastatel 1974 kuni 1990 Endla teatri näitleja. Aastast 1974 oli ta ansambli kuldne Trio liige.
|
President Kersti Kaljulaid andis Tallinnas Noblessneri valukojas üle riiklikud teenetemärgid inimestele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Tänavu pälvis presidendilt teenetemärgi 114 inimest. Üks 114-st teenetemärgi laureaadist aga ei jõudnud täna talle omistatud Valgetähe Viienda klassi teenetemärki vastu võtma. Nimelt suri tuntud muusik ja näitleja Mihkel Smeljanski täna hommikul 69 aasta vanuselt ja nii eelnes presidendi kõnele leinaseisak Smeljanski mälestuseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Enne teenetemärkide üleandmist pidas president Kaljulaid kõne, milles ta toonitas vajadust tänada ja tunnustada kaasteelisi. Praegusel ajastul teab igaüks, kes oma nina koduuksest välja pistab, selleks et midagi avalikkuse ga jagada, kuidagi eest vedada, millelegi ka vastu vaielda või millegi eest seista. Et ta riskib kriitikaga seejuures ka kriitikaga, mida tegelikult ei ole ära teeninud. See tänane üritus siin on mõeldud selleks, et tänada selleks, et tunnustada selleks, et tunda rõõmu selleks, et kõikidel kokkutulnutel oleks soe tunne. Keegi, keda ma olen aidanud, kelle tuju heaks teinud, kelle valu vähendanud on seda meeles pidanud ja selline ongi tegelikult meie tõeline Eesti. President Kaljulaid tundis kõnes muret selle üle, et esmalt võtsid interneti kommentaariumi stiili üle mõned veebiväljaanded, seejärel poliitikud ning nüüd ei kõhkle ka lapsed koolis õpetajasse halvustavalt solvavalt ja mõnitavalt suhtumast. Täna Eesti Punase Risti kolmanda klassi teenetemärgi pälvinud psühhiaater Erika Saluveer tõdes, et kui vihameelsed tunded pole tasakaalus, siis on tegu tõsise probleemiga. See õieti, mida vaimse tervise eest võitlevad inimesed teevad, et nad vaatavad, et tunded oleks tasakaalus, et kas need oleks igapäevatööd teeme, et kui on juba tegelikult tegemist tõsise psüühikahäirega, et meie igapäevatöö puudutab noori inimesi, kes haigestuvad väga tõsisesse psüühikahäiresse ja see toob kaasa palju hingevalu neile endile kogu perekonnale tähendab mitmekülgset sekkumist, et sellel meie integratiivravimudel põhineb. Üks 114-st teenetemärgi laureaadist aga ei jõudnud täna talle omistatud valgetähe viienda klassi teenetemärki vastu võtma. Nimelt suri tuntud muusik ja näitleja Mihkel Smeljanski täna hommikul 69 aasta vanuselt ja nii eelnes presidendi kõnele leinaseisak Smeljanski mälestuseks. Pärast seda, kui president 28. jaanuaril teenetemärkide saajad teatavaks tegi, andis Meljanski intervjuu Ester Vilgatsile. Mis elu sa ei ole, Jüri on nagu rohkem näha, sina oled tagasihoidlik. Kuule, aga tagasihoidliku elu elan niisuguse vanainimese elu. Et käin poes ja, ja tegutsen selles mõttes, loen raamatuid, vaatan telekat. Nii nagu ikka vanainimese värki käime. Moodsalt öeldes keikadel Jüriga ikka veel ikka veel ikka veel ei, lõppu ei ole veel näha. Veel. Vaata lugu on selles, et et ma jah, natukene mõtisklesin asja üle järele, et tegelikult see aeg elatud aeg ei ole nüüd nii pikk. Aga, aga tegelikult tehtud on küll igasuguseid vigureid ja just vigureid, mitte mitte selliseid üpriski normaalseid asju, mida teised inimesed teevad, aga paraku noh, nii see elukas on läinud. Mihkel Smeljanski sündis kaheksandal märtsil 1950 Haapsalus. Ta õppis aastatel 1970 kuni 72 Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedris ja oli aastatel 1974 kuni 1990 Endla teatri näitleja. Aastast 1974 oli ta ansambli kuldne Trio liige.
### Response:
President Kersti Kaljulaid andis Tallinnas Noblessneri valukojas üle riiklikud teenetemärgid inimestele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Tänavu pälvis presidendilt teenetemärgi 114 inimest. Üks 114-st teenetemärgi laureaadist aga ei jõudnud täna talle omistatud Valgetähe Viienda klassi teenetemärki vastu võtma. Nimelt suri tuntud muusik ja näitleja Mihkel Smeljanski täna hommikul 69 aasta vanuselt ja nii eelnes presidendi kõnele leinaseisak Smeljanski mälestuseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nii kõlab Niguliste kiriku orel üks nendest, mida saab kuulata täna algaval Tallinna 23. orelifestivalil. Festivali produtsent ning kunstiline juht Andres Uibo mängis andelit. Seekordne festival ongi pühendatud kolmele suurele heliloojale idnile ja Mendelsonile, kelle looming hõlmab ettekantavatest paladest tervelt 80 protsenti. Aga kontserdid on kontserdid. Kas sellele võib algava festivali üle uhke olla veel mitmel põhjusel? Sellel festivalil on järjekordselt midagi väga erilist see tähendab seda, et me lähema kolme päeva jooksul anname käiku Tallinna linnas viis uut orelit Neist üks, tõsi küll, ei ole veel lõpetatud, see vajab veel teatud aega siin Niguliste kirikus, altari kõrval seinal on Agu tindi poolt ehitatav kooriorel. Aga mis ka täna juba kõlab ning Tallinna Jaani kirikus isegi pühapäeval anname käiku kolm orelit, mis on ainulaadne oma erinevate süsteemsete lahenduste poolest terves maailmas. Ning natukene Tallinna süda linnast eemal, Nõmme lunastaja kirikus on lõpetamas tööd ning homme antakse käiku hollandlase van Vulpeni poolt ehitatud orel, nii et, et see on omamoodi ka võiks kanda Guinnessi rekordite raamatusse, kus nii lühikese aja jooksul ühes kohas avatakse nii palju uusi oreleid. Andres Uibo peab orelit inimkonna üheks geniaalsemaks leiutiseks läbi ajaloo ja kas või seepärast, et ta sarnaneb oma ehituselt ja funktsioonidelt inimesele. Kõigepealt selleks, et et orel mängima hakkab, on vaja siis tuult tallata, vanasti nüüd ta teeb seda orelimootor, seda võib võrrelda inimese südamega. Kui süda hakkab lööma, siis edasi on orelil suur, magasin lõõts, mis täitub siis õhuga, see on nagu inimese kopsud ja sealt edasi lähevad väga peened kanalid, ehk nagu veresooned mööda laiali ja lõpeb siis viledega, mida võib võrrelda nagu inimese siis hääle tekitamisega, aga neid vilesid on hästi palju ning mängupult, kus siis organism siis töötab, seda võib võrrelda inimese ajuga. Orelil on lõputult võimalusi, oreli muusikas on väga raske plagiaate kirjutada. Andres Uibo näitab neid meile ja võtab oma jutu kokku. Kui siin on 63 erinevat ämbrit, mis on välja arvestatud, kui orelil on 40 erinevat võimalust ja organism töötab iga päev kaheksa tundi ja iga kombinatsiooni proovib pool minutit erineva kombinatsiooniga, kaheksa tundi, iga päev töötab, siis ta kulub selleks 58 aastat ja päevi ja sekundis on välja arvestatud, aga kui palju siin on seda ma jälle välja arvestanud, aga siin on, et kõik võimalused ära proovida, vajaks organist umbes panema, kuskil see on mingi 140 aastat, siis saaks kõik teada need kõlavõimalused, mida see pill antud juhul võimaldab.
|
Tallinnas algas 23. orelifestival.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nii kõlab Niguliste kiriku orel üks nendest, mida saab kuulata täna algaval Tallinna 23. orelifestivalil. Festivali produtsent ning kunstiline juht Andres Uibo mängis andelit. Seekordne festival ongi pühendatud kolmele suurele heliloojale idnile ja Mendelsonile, kelle looming hõlmab ettekantavatest paladest tervelt 80 protsenti. Aga kontserdid on kontserdid. Kas sellele võib algava festivali üle uhke olla veel mitmel põhjusel? Sellel festivalil on järjekordselt midagi väga erilist see tähendab seda, et me lähema kolme päeva jooksul anname käiku Tallinna linnas viis uut orelit Neist üks, tõsi küll, ei ole veel lõpetatud, see vajab veel teatud aega siin Niguliste kirikus, altari kõrval seinal on Agu tindi poolt ehitatav kooriorel. Aga mis ka täna juba kõlab ning Tallinna Jaani kirikus isegi pühapäeval anname käiku kolm orelit, mis on ainulaadne oma erinevate süsteemsete lahenduste poolest terves maailmas. Ning natukene Tallinna süda linnast eemal, Nõmme lunastaja kirikus on lõpetamas tööd ning homme antakse käiku hollandlase van Vulpeni poolt ehitatud orel, nii et, et see on omamoodi ka võiks kanda Guinnessi rekordite raamatusse, kus nii lühikese aja jooksul ühes kohas avatakse nii palju uusi oreleid. Andres Uibo peab orelit inimkonna üheks geniaalsemaks leiutiseks läbi ajaloo ja kas või seepärast, et ta sarnaneb oma ehituselt ja funktsioonidelt inimesele. Kõigepealt selleks, et et orel mängima hakkab, on vaja siis tuult tallata, vanasti nüüd ta teeb seda orelimootor, seda võib võrrelda inimese südamega. Kui süda hakkab lööma, siis edasi on orelil suur, magasin lõõts, mis täitub siis õhuga, see on nagu inimese kopsud ja sealt edasi lähevad väga peened kanalid, ehk nagu veresooned mööda laiali ja lõpeb siis viledega, mida võib võrrelda nagu inimese siis hääle tekitamisega, aga neid vilesid on hästi palju ning mängupult, kus siis organism siis töötab, seda võib võrrelda inimese ajuga. Orelil on lõputult võimalusi, oreli muusikas on väga raske plagiaate kirjutada. Andres Uibo näitab neid meile ja võtab oma jutu kokku. Kui siin on 63 erinevat ämbrit, mis on välja arvestatud, kui orelil on 40 erinevat võimalust ja organism töötab iga päev kaheksa tundi ja iga kombinatsiooni proovib pool minutit erineva kombinatsiooniga, kaheksa tundi, iga päev töötab, siis ta kulub selleks 58 aastat ja päevi ja sekundis on välja arvestatud, aga kui palju siin on seda ma jälle välja arvestanud, aga siin on, et kõik võimalused ära proovida, vajaks organist umbes panema, kuskil see on mingi 140 aastat, siis saaks kõik teada need kõlavõimalused, mida see pill antud juhul võimaldab.
### Response:
Tallinnas algas 23. orelifestival.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Pärast eilset oli Reformierakond Tallinnas raskustes. Otsus Keskerakonnast lahku lüüa oli justkui tehtud, aga põhjust ei ole, mida ka küsida oskad. Kõigele öeldakse ja Edgar Savisaar ajab lausa segadusse, ta vahib poliitilisel malelaual kõike, mis võimalik ja isegi võimatu. Isegi Allan alaküla esitab lahkumisavalduse. Jäi üle argument. Keskerakond ei ole usaldusväärne. Ta soovib pidada koalitsiooniläbirääkimisi Res Publicaga. Isegi kui seda oleks taotletud, on see üldiselt nõrk argument ajal, mil kõik peavad läbirääkimisi kõigiga ja mille poolest erinevad eelarve läbirääkimised koalitsiooni läbirääkimistest. Nagu märkis eile Keit Pentus, ei jagata veel kohti. Aga pidada läbirääkimisi raha jagamise üle opositsiooni ga, kes midagi ei otsusta, on ju mõttetu. Ta tuleb tuua koalitsiooni ja siis tuleb ka kohti jagama hakata. Mille poolest uus linnaeelarve muutub, kui Reformierakonna ja Keskerakonna vahelistel läbirääkimistel oli jutt kogu aeg sellest, et tuleb täita reformikate 15 nõudmist siis viimaseid arvamusi kuulates jääb mulje, et esiplaanile on nihkunud hoopis mingid muud nõudmised. Sest asjadest, mida nüüd esile tuuakse, suuremad lastetoetused, spordi ja erialaringides. Investeeringud lasteaedadesse. Sellest kõigest pole Reformierakonna varasemates soovides sõnagi. Ei hakka diskuteerima küsimustes, kes on Tallinna koalitsioonis usaldusväärne olnud ja kes mitte. Pigem arutame vandenõuteooriat, milleks reformierakonnal seda kõike vaja on sest Res Publica ja rahvaliit võtavad loomulikult võimu ja sellega kaasnevad võimalused vastu. Ei saa võtta tõsiselt juttu, et pealinna ja Toompea asjad ei ole omavahel seotud. Kas tõesti loodab Reformierakond peaministri kohta, aga miks peaks Res Publica sellest loobuma üksnes siis, kui arvatakse, et olukord on erakonna mainega nii halb, et tahetakse teisejärgulistel positsioonidel hinge tõmmata? Või kui lähenevad kohalikud valimised paistavad sedavõrra olulisemad kaugemal olevatest riigikogu valimistest. Ja kui Juhan Partsi juhi positsioon on erakonnas nii nõrk, et talle loobumine peale surutakse? Üldiselt kahtlane, aga mingi mõte peab ju asjal olema. Kas tõesti mure koolilaste ja jalgrattaradade pärast?
|
Tallinna võimukoalitsioon hakkab lagunema.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Pärast eilset oli Reformierakond Tallinnas raskustes. Otsus Keskerakonnast lahku lüüa oli justkui tehtud, aga põhjust ei ole, mida ka küsida oskad. Kõigele öeldakse ja Edgar Savisaar ajab lausa segadusse, ta vahib poliitilisel malelaual kõike, mis võimalik ja isegi võimatu. Isegi Allan alaküla esitab lahkumisavalduse. Jäi üle argument. Keskerakond ei ole usaldusväärne. Ta soovib pidada koalitsiooniläbirääkimisi Res Publicaga. Isegi kui seda oleks taotletud, on see üldiselt nõrk argument ajal, mil kõik peavad läbirääkimisi kõigiga ja mille poolest erinevad eelarve läbirääkimised koalitsiooni läbirääkimistest. Nagu märkis eile Keit Pentus, ei jagata veel kohti. Aga pidada läbirääkimisi raha jagamise üle opositsiooni ga, kes midagi ei otsusta, on ju mõttetu. Ta tuleb tuua koalitsiooni ja siis tuleb ka kohti jagama hakata. Mille poolest uus linnaeelarve muutub, kui Reformierakonna ja Keskerakonna vahelistel läbirääkimistel oli jutt kogu aeg sellest, et tuleb täita reformikate 15 nõudmist siis viimaseid arvamusi kuulates jääb mulje, et esiplaanile on nihkunud hoopis mingid muud nõudmised. Sest asjadest, mida nüüd esile tuuakse, suuremad lastetoetused, spordi ja erialaringides. Investeeringud lasteaedadesse. Sellest kõigest pole Reformierakonna varasemates soovides sõnagi. Ei hakka diskuteerima küsimustes, kes on Tallinna koalitsioonis usaldusväärne olnud ja kes mitte. Pigem arutame vandenõuteooriat, milleks reformierakonnal seda kõike vaja on sest Res Publica ja rahvaliit võtavad loomulikult võimu ja sellega kaasnevad võimalused vastu. Ei saa võtta tõsiselt juttu, et pealinna ja Toompea asjad ei ole omavahel seotud. Kas tõesti loodab Reformierakond peaministri kohta, aga miks peaks Res Publica sellest loobuma üksnes siis, kui arvatakse, et olukord on erakonna mainega nii halb, et tahetakse teisejärgulistel positsioonidel hinge tõmmata? Või kui lähenevad kohalikud valimised paistavad sedavõrra olulisemad kaugemal olevatest riigikogu valimistest. Ja kui Juhan Partsi juhi positsioon on erakonnas nii nõrk, et talle loobumine peale surutakse? Üldiselt kahtlane, aga mingi mõte peab ju asjal olema. Kas tõesti mure koolilaste ja jalgrattaradade pärast?
### Response:
Tallinna võimukoalitsioon hakkab lagunema.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Et venelastest koosneva meeskonnaga kaubalaeva Arctic Sea kaaperdajate hulgas on neli Eestist pärit isikut, teatas täna Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov. Tema sõnul vahistati kokku kaheksa inimest, kes on pärit Eestist, Lätist ja Venemaalt. Juhtiv riigiprokurör, Lavli Lepp. Õigusabi palvet ei ole praeguseks ajaks laekunud, aga täna pärastlõunal on laekunud erinevaid kanaleid pidi informatsioon, et tegemist võib-olla Eestist pärit isikutega, kes on kinni peetud seoses Arctik Si juhtumiga Venemaa võimude poolt. Sellest tulenevalt alustasime me menetlust kontrollimaks, kas nad on kinni peetud, millega seoses nad on kinni peetud ja kui nüüd tänaseks avaldatud andmed on tõesed, siis on tegemist andmetega, mis viitavad piraatlusele karistusseadustiku paragrahv 110 mõttes ja seda tuleb vaieldamatult kontrollida koheselt. No keskkriminaalpolitsei esindaja on öelnud, et nende poole on õigusabi palvetega pöördutud. Selgituseks saab öelda seda jah, et eelnevalt on pöördutud õigusabi palvetega keskkriminaalpolitsei poole, aga tänase päeva seisuga saab öelda seda, et me oleme alustanud kriminaalasja ja me jätkame loomulikult rahvusvahelist koostööd selle kriminaalasja uurimise raames ja lisame ka need õigusabi palve materjalid oma kriminaalasja le ja see informatsioon on sedavõrd värske ja sedavõrd uurimist vajav, et iga tund, iga minut, see informatsioon siin muutub praegu ja, ja meie tegevus on praegu suunatud ennekõike sellele, et kontrollida selle informatsiooni tõesust. Võimalike kaaperdajate nimesid ega midagi täpsemat praegu teada ei ole. Ilmselgelt on jah, sellest veel vara rääkida. Meie uurimine keskendub sellele, et tuvastada, kas on siis Eestist pärit isikud toime pannud piraatluse tunnustega stava kurida. Välisministeerium esitas Venemaa suursaatkonnale Tallinnas noodi, et küsida selgitusi kaubalaevaga Arctik Si seonduva kohta. Väidetavalt kaaperdati laev juuli lõpul Rootsi vetes juhtumis on siiski palju kummalist, leiab Euroopa piraatluse vastase võitluse raportöör. Riigikogu saadik Tarmo kõuts. Siin on väga palju erinevaid teooriaid juba hakanud liikuma nagu alati ja üks võimalik. Teooria võib olla ka see, et sellel laeval võis leiduda midagi sensitiivset. Niisugust, mis sundis vene presidenti asjas sekkuma. Mis selle juhtumi eriti kummaliseks teeb? Selle juhtumi puhul on kummaline see, et, et see juhtum esiteks toimus niivõrd Rootsi ranniku lähedal ja kahtlemata Rootsi rannavalve radari diapasoonis ja et Rootsi rannavalve sellest laevade nii-öelda randpuust ei omanud pilti.
|
Kaitsepolitsei algatas kriminaalmenetluse, et kontrollida väiteid Eestist pärit isikute seotusest kaubalaeva Arctic Sea väidetava kaaperdamisega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Et venelastest koosneva meeskonnaga kaubalaeva Arctic Sea kaaperdajate hulgas on neli Eestist pärit isikut, teatas täna Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov. Tema sõnul vahistati kokku kaheksa inimest, kes on pärit Eestist, Lätist ja Venemaalt. Juhtiv riigiprokurör, Lavli Lepp. Õigusabi palvet ei ole praeguseks ajaks laekunud, aga täna pärastlõunal on laekunud erinevaid kanaleid pidi informatsioon, et tegemist võib-olla Eestist pärit isikutega, kes on kinni peetud seoses Arctik Si juhtumiga Venemaa võimude poolt. Sellest tulenevalt alustasime me menetlust kontrollimaks, kas nad on kinni peetud, millega seoses nad on kinni peetud ja kui nüüd tänaseks avaldatud andmed on tõesed, siis on tegemist andmetega, mis viitavad piraatlusele karistusseadustiku paragrahv 110 mõttes ja seda tuleb vaieldamatult kontrollida koheselt. No keskkriminaalpolitsei esindaja on öelnud, et nende poole on õigusabi palvetega pöördutud. Selgituseks saab öelda seda jah, et eelnevalt on pöördutud õigusabi palvetega keskkriminaalpolitsei poole, aga tänase päeva seisuga saab öelda seda, et me oleme alustanud kriminaalasja ja me jätkame loomulikult rahvusvahelist koostööd selle kriminaalasja uurimise raames ja lisame ka need õigusabi palve materjalid oma kriminaalasja le ja see informatsioon on sedavõrd värske ja sedavõrd uurimist vajav, et iga tund, iga minut, see informatsioon siin muutub praegu ja, ja meie tegevus on praegu suunatud ennekõike sellele, et kontrollida selle informatsiooni tõesust. Võimalike kaaperdajate nimesid ega midagi täpsemat praegu teada ei ole. Ilmselgelt on jah, sellest veel vara rääkida. Meie uurimine keskendub sellele, et tuvastada, kas on siis Eestist pärit isikud toime pannud piraatluse tunnustega stava kurida. Välisministeerium esitas Venemaa suursaatkonnale Tallinnas noodi, et küsida selgitusi kaubalaevaga Arctik Si seonduva kohta. Väidetavalt kaaperdati laev juuli lõpul Rootsi vetes juhtumis on siiski palju kummalist, leiab Euroopa piraatluse vastase võitluse raportöör. Riigikogu saadik Tarmo kõuts. Siin on väga palju erinevaid teooriaid juba hakanud liikuma nagu alati ja üks võimalik. Teooria võib olla ka see, et sellel laeval võis leiduda midagi sensitiivset. Niisugust, mis sundis vene presidenti asjas sekkuma. Mis selle juhtumi eriti kummaliseks teeb? Selle juhtumi puhul on kummaline see, et, et see juhtum esiteks toimus niivõrd Rootsi ranniku lähedal ja kahtlemata Rootsi rannavalve radari diapasoonis ja et Rootsi rannavalve sellest laevade nii-öelda randpuust ei omanud pilti.
### Response:
Kaitsepolitsei algatas kriminaalmenetluse, et kontrollida väiteid Eestist pärit isikute seotusest kaubalaeva Arctic Sea väidetava kaaperdamisega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Uus raudtee neelab hiigelkoguse materjali miljonites kuupmeetrit. Seda kulub teenindusteede täitmiseks, killustik graniiti läheb raudtee pallastiks ja killustiku muldkeha kaitsekihti, samuti hooldusteedesse. Eesti energia soovib müüa põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet Rail Balticu ehituseks, selle asemel et avada uusi lubjakivikarjääre. Ehkki olemasolevat aherainet on Eesti Energia jäätmemägedesse kuhjatud nii palju, et sellega saaks katta uue raudtee. Kogu muldkeha rajamise mahud seavad kvaliteedinõuded üsna suure piirangu. Eesti Energia strateegiliste projektide direktor Andres Vainola ütleb, et siiski otse kogu aherainet raudteele vedada ei saa. Õige alus, materjal segatakse nagu pannkoogi tainas retsepti järgi kokku. Ehk kui te tahate raudtee muldkehasse, pange seda kihti nii palju siia, kui te tahate maantee viadukti teha, siis kasutage nii ja nii palju, kuidas me oma lubjakivi, milliste loodusvaradega või milliste ehitusmaterjalidega näiteks tsement segaksime, et saavutada siis raudtee muldes vajalik tugevus, konstruktsiooniline tugevus, suure tõenäosusega raudtee ballasti osa, ehk see osa, mis sinna rööpmate peale vahetult läheb sinna täna graniidile midagi alternatiivi leida on tõenäoliselt keeruline ja meie ambitsioon on minimaalselt Rail Balticasse müüa vähemalt neli miljonit tonni. Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul saab põlevkivikillustiku kasutada siiski vaid teatud kihtides, sest näiteks ei talu see aine miinuskraade. Et antud juhul me ei räägi mitte mingil juhul põlevkivituhast, vaid me räägime konkreetselt aherainest ehk ikkagi sellest valgest kivist, mis tuleb koos põlevkivi kaevandamisega maa peale. Nii et see maht, mida võiks teoreetiliselt Rail Baltic'u puhul kasutada, on umbes neli miljonit tonni. Tallinna tehnikaülikooli majandusprofessor, Ülla erlich toob keskkonnaaspekti ja ütleb, et paekivi killustik on juba maa seest välja võetud ja temast ei olegi sisuliselt enam mingit kasu. Nüüd, kui see õnnestub transportida kuhu, kuhu seda on vaja, see tähendab Rail Balticu tammi ehk muldkeha ehitamiseks siis see hoiaks ära suure keskkonnakahju, mis tekiks hulga kaevanduste avamisega ehitatava raudtee lähiümbruses. Kui see materjal tähendab, kui seda liiva ga segada, siis oma tehniliste näitjate poolest on igati sobiv. Ütleme, tehnilisi takistusi, materjali kvaliteedilist nähtavaid takistusi ei tohiks selle materjali kasutamisel olla.
|
Eesti Energia soovib Rail Balticu trassi alusmaterjaliks müüa vähemalt 4 miljonit tonni põlevkivi kaevandamise jääke.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Uus raudtee neelab hiigelkoguse materjali miljonites kuupmeetrit. Seda kulub teenindusteede täitmiseks, killustik graniiti läheb raudtee pallastiks ja killustiku muldkeha kaitsekihti, samuti hooldusteedesse. Eesti energia soovib müüa põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet Rail Balticu ehituseks, selle asemel et avada uusi lubjakivikarjääre. Ehkki olemasolevat aherainet on Eesti Energia jäätmemägedesse kuhjatud nii palju, et sellega saaks katta uue raudtee. Kogu muldkeha rajamise mahud seavad kvaliteedinõuded üsna suure piirangu. Eesti Energia strateegiliste projektide direktor Andres Vainola ütleb, et siiski otse kogu aherainet raudteele vedada ei saa. Õige alus, materjal segatakse nagu pannkoogi tainas retsepti järgi kokku. Ehk kui te tahate raudtee muldkehasse, pange seda kihti nii palju siia, kui te tahate maantee viadukti teha, siis kasutage nii ja nii palju, kuidas me oma lubjakivi, milliste loodusvaradega või milliste ehitusmaterjalidega näiteks tsement segaksime, et saavutada siis raudtee muldes vajalik tugevus, konstruktsiooniline tugevus, suure tõenäosusega raudtee ballasti osa, ehk see osa, mis sinna rööpmate peale vahetult läheb sinna täna graniidile midagi alternatiivi leida on tõenäoliselt keeruline ja meie ambitsioon on minimaalselt Rail Balticasse müüa vähemalt neli miljonit tonni. Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul saab põlevkivikillustiku kasutada siiski vaid teatud kihtides, sest näiteks ei talu see aine miinuskraade. Et antud juhul me ei räägi mitte mingil juhul põlevkivituhast, vaid me räägime konkreetselt aherainest ehk ikkagi sellest valgest kivist, mis tuleb koos põlevkivi kaevandamisega maa peale. Nii et see maht, mida võiks teoreetiliselt Rail Baltic'u puhul kasutada, on umbes neli miljonit tonni. Tallinna tehnikaülikooli majandusprofessor, Ülla erlich toob keskkonnaaspekti ja ütleb, et paekivi killustik on juba maa seest välja võetud ja temast ei olegi sisuliselt enam mingit kasu. Nüüd, kui see õnnestub transportida kuhu, kuhu seda on vaja, see tähendab Rail Balticu tammi ehk muldkeha ehitamiseks siis see hoiaks ära suure keskkonnakahju, mis tekiks hulga kaevanduste avamisega ehitatava raudtee lähiümbruses. Kui see materjal tähendab, kui seda liiva ga segada, siis oma tehniliste näitjate poolest on igati sobiv. Ütleme, tehnilisi takistusi, materjali kvaliteedilist nähtavaid takistusi ei tohiks selle materjali kasutamisel olla.
### Response:
Eesti Energia soovib Rail Balticu trassi alusmaterjaliks müüa vähemalt 4 miljonit tonni põlevkivi kaevandamise jääke.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ravimireklaamides kujutatakse sageli haiguse käes vaevlevaid inimesi, kes peale ühe või teise ravimi kasutamist justkui imeväel taas terveks saavad. Selliseid reklaame on palju, alustades liigese ravimitest kuni palavikualandajate ni. Gripihooajal võivad need terviseameti hinnangul olla eksitavad neile, kes on küll raskelt haigestunud, kuid püüavad abi saada näiteks reklaamides nähtud käsimüügiravimitest jätkab terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. Erinevad tootjad küll, aga see põhimõte on tavaliselt suhteliselt sarnane, siis näidatakse voodis lebavat haiget inimest, eks ole, silmnähtavalt on, on tal halb olla, tal on seal võib-olla kraadiklaas on suus, padi on seal kuskil peatoetuseks pandud ja samal ajal tal on vaja minna kuhugi ja siis ta joob selle, no ütleme, gripitee ära, tal kaob palavik. Ta leiab endas energiat minna siis kas rokk-kontserdile lapse lõpuaktusele ja, ja siis ta läheb sinna kohale ja ta on väga rõõmus ja kõik tänu sellele, et ta on siis gripiteed joonud. Saare sõnul tegelikkuses see nii lihtne pole ning isegi kui näiteks gripitee võtab palaviku alla ja alandab haiguse sümptomeid siis see ei tähenda, et inimene terve on. Kui ta läheb välja, siis ta nakatab endiselt teisi, tal võivad tekkida seetõttu tüsistused, et ta läheb haigena tegema neid asju, mida ta tegelikult ei peaks tegema. Ehk see osa on nendes reklaamides eksitav ehk loomulikult võib neid preparaate tarbida, nad kindlasti aitavad, nad teevadki olemist, mis paremaks nad aitavad palavikuga võidelda, aga mida nad kindlasti ei tee, on see, et nad ei tee inimest terveks koheselt. Ja tegelikult inimene ei tohiks minna välja nüüd. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul peab iga inimene ise endale teadvustama, kuidas ta end tunneb ja kas tööle, kooli või koosviibimisele minna on arukas või mitte. Tema sõnul toovadki reklaamid välja just nii-öelda ilusama osa elust. Need ravimid üldiselt palaviku alandavad valu ära võtavad inimese enesetunnet kahtlemata parandavad aga see, et kas inimene on nüüd võimeline jätkama oma igapäevaelu pärast selle ravimi tarvitamist sõltub ka ju suuresti sellest, et kui raske tema see haigus on, mida ta siis parasjagu põeb ja kindlasti on siin erisusi, et kas inimesel on nii-öelda tavapärane külmetushaigus või siis ikkagi gripp. Laiuse sõnul ei saa ka hinnata, kas inimesed ostavad ravimeid mõistlikus koguses või liiga palju. Ravim iseenesest ei ole paha, ravimi kasutamine on igati põhjendatud, kui inimene on haige ilmaasjata ravimit võtta. Loomulikult ei ole vaja seda, et kas ja millal ja kuidas, et seda saab inimene hinnata apteekriabiga. Grippi haigestumine on viimastel nädalatel kasvanud, kuid Saare sõnul on see tavapärane. Gripihooaeg kestab Eestis kuni mai alguseni.
|
Terviseameti hinnangul on ravimite reklaamid sageli ülepaisutatud ning loovad inimestele kujutelma, et peale ravimi tarvitamist võib kohe tööle asuda. Ravimiameti sõnul peavad tarbijad ise tunnetama, millal on õige aeg tagasi tavapärase rutiini juurde naasta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ravimireklaamides kujutatakse sageli haiguse käes vaevlevaid inimesi, kes peale ühe või teise ravimi kasutamist justkui imeväel taas terveks saavad. Selliseid reklaame on palju, alustades liigese ravimitest kuni palavikualandajate ni. Gripihooajal võivad need terviseameti hinnangul olla eksitavad neile, kes on küll raskelt haigestunud, kuid püüavad abi saada näiteks reklaamides nähtud käsimüügiravimitest jätkab terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. Erinevad tootjad küll, aga see põhimõte on tavaliselt suhteliselt sarnane, siis näidatakse voodis lebavat haiget inimest, eks ole, silmnähtavalt on, on tal halb olla, tal on seal võib-olla kraadiklaas on suus, padi on seal kuskil peatoetuseks pandud ja samal ajal tal on vaja minna kuhugi ja siis ta joob selle, no ütleme, gripitee ära, tal kaob palavik. Ta leiab endas energiat minna siis kas rokk-kontserdile lapse lõpuaktusele ja, ja siis ta läheb sinna kohale ja ta on väga rõõmus ja kõik tänu sellele, et ta on siis gripiteed joonud. Saare sõnul tegelikkuses see nii lihtne pole ning isegi kui näiteks gripitee võtab palaviku alla ja alandab haiguse sümptomeid siis see ei tähenda, et inimene terve on. Kui ta läheb välja, siis ta nakatab endiselt teisi, tal võivad tekkida seetõttu tüsistused, et ta läheb haigena tegema neid asju, mida ta tegelikult ei peaks tegema. Ehk see osa on nendes reklaamides eksitav ehk loomulikult võib neid preparaate tarbida, nad kindlasti aitavad, nad teevadki olemist, mis paremaks nad aitavad palavikuga võidelda, aga mida nad kindlasti ei tee, on see, et nad ei tee inimest terveks koheselt. Ja tegelikult inimene ei tohiks minna välja nüüd. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul peab iga inimene ise endale teadvustama, kuidas ta end tunneb ja kas tööle, kooli või koosviibimisele minna on arukas või mitte. Tema sõnul toovadki reklaamid välja just nii-öelda ilusama osa elust. Need ravimid üldiselt palaviku alandavad valu ära võtavad inimese enesetunnet kahtlemata parandavad aga see, et kas inimene on nüüd võimeline jätkama oma igapäevaelu pärast selle ravimi tarvitamist sõltub ka ju suuresti sellest, et kui raske tema see haigus on, mida ta siis parasjagu põeb ja kindlasti on siin erisusi, et kas inimesel on nii-öelda tavapärane külmetushaigus või siis ikkagi gripp. Laiuse sõnul ei saa ka hinnata, kas inimesed ostavad ravimeid mõistlikus koguses või liiga palju. Ravim iseenesest ei ole paha, ravimi kasutamine on igati põhjendatud, kui inimene on haige ilmaasjata ravimit võtta. Loomulikult ei ole vaja seda, et kas ja millal ja kuidas, et seda saab inimene hinnata apteekriabiga. Grippi haigestumine on viimastel nädalatel kasvanud, kuid Saare sõnul on see tavapärane. Gripihooaeg kestab Eestis kuni mai alguseni.
### Response:
Terviseameti hinnangul on ravimite reklaamid sageli ülepaisutatud ning loovad inimestele kujutelma, et peale ravimi tarvitamist võib kohe tööle asuda. Ravimiameti sõnul peavad tarbijad ise tunnetama, millal on õige aeg tagasi tavapärase rutiini juurde naasta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Või mis oli põhjuseks selleks, et me pidime taotluse tagastama, oli see, et me ei saanud Eesti ühistupanga ühe olulise osaluse omaja Tallinna linna kohta kõike vajalikke andmeid ja seetõttu me ei saanud ka hinnata sisuliselt kas Tallinna linn vastab seadusenõuetele, mida siis seadus kehtestab panga olulise osaluse omajale või mitte, et see nüüd on üks moment, mida ma tahan kindlasti rõhutada. Kui ma nägin siin Eesti ühistu panga pressiteates oli kirjas, et me nagu oleksime finantsinspektsioon arvanud, et Tallinna linn sisuliselt kuidagi on sobimatu, siis see ei vasta tõele, et me lihtsalt ei saanud kõiki vajalikke andmeid. Kas te saate veel täpsustada, millised andmed puudu jäid? Need andmed puudutavad meil linna linna juhtivaid isikuid nüüd konkreetselt neid andmepositsioone, ma ei hakka teile üles loetlema, et meil on erinevad küsimused, mis siis tuleks nagu vastata isikutel ja nende küsimuste baasil, siis võib veel lisaküsimusi tekkida. Aga üldiselt, kui vaatame seadusereegleid, siis siis olulise osaluse omaaja kaasa arvatud ka tema juhtkond peab olema laitmatu reputatsiooniga, eks, ja seal on veel teatud nõuded, eks, ja nende ümber siis see kogu see infoväli nagu keerleb. Kas antud juhul on tegu linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaare teemaga? No seal on erinevad isikud jah, et te nimetasite Edgar Savisaart, ükskork, küsimusi oli see, et kui nüüd meie Tallinna linnas, eks ju on on siis vastavate kohtuotsustustega linnapea pädevused peatatud, et kas siis see tähendab seda, et teda ei peakski hindama. Siis me oleme siin olnud dialoogis erinevate osapooltega ja, ja see seisukoht on see, et kuna ikkagi tema volitused võib kohus igal hetkel taastada siis tuleb see sellest sõltumata, et tal praegu need volitused on peatatud teda.
|
Finantsinspektsioon ei andnud Eesti Ühistupangale tegevusluba, sest ei saanud soovitud lisainfot Edgar Savisaare kohta. Ühistupank plaanib otsuse vaidlustada. Ühistupank esitas finantsinspektsioonile taotluse pangandustegevuse loa saamiseks möödunud aasta jaanuaris.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Või mis oli põhjuseks selleks, et me pidime taotluse tagastama, oli see, et me ei saanud Eesti ühistupanga ühe olulise osaluse omaja Tallinna linna kohta kõike vajalikke andmeid ja seetõttu me ei saanud ka hinnata sisuliselt kas Tallinna linn vastab seadusenõuetele, mida siis seadus kehtestab panga olulise osaluse omajale või mitte, et see nüüd on üks moment, mida ma tahan kindlasti rõhutada. Kui ma nägin siin Eesti ühistu panga pressiteates oli kirjas, et me nagu oleksime finantsinspektsioon arvanud, et Tallinna linn sisuliselt kuidagi on sobimatu, siis see ei vasta tõele, et me lihtsalt ei saanud kõiki vajalikke andmeid. Kas te saate veel täpsustada, millised andmed puudu jäid? Need andmed puudutavad meil linna linna juhtivaid isikuid nüüd konkreetselt neid andmepositsioone, ma ei hakka teile üles loetlema, et meil on erinevad küsimused, mis siis tuleks nagu vastata isikutel ja nende küsimuste baasil, siis võib veel lisaküsimusi tekkida. Aga üldiselt, kui vaatame seadusereegleid, siis siis olulise osaluse omaaja kaasa arvatud ka tema juhtkond peab olema laitmatu reputatsiooniga, eks, ja seal on veel teatud nõuded, eks, ja nende ümber siis see kogu see infoväli nagu keerleb. Kas antud juhul on tegu linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaare teemaga? No seal on erinevad isikud jah, et te nimetasite Edgar Savisaart, ükskork, küsimusi oli see, et kui nüüd meie Tallinna linnas, eks ju on on siis vastavate kohtuotsustustega linnapea pädevused peatatud, et kas siis see tähendab seda, et teda ei peakski hindama. Siis me oleme siin olnud dialoogis erinevate osapooltega ja, ja see seisukoht on see, et kuna ikkagi tema volitused võib kohus igal hetkel taastada siis tuleb see sellest sõltumata, et tal praegu need volitused on peatatud teda.
### Response:
Finantsinspektsioon ei andnud Eesti Ühistupangale tegevusluba, sest ei saanud soovitud lisainfot Edgar Savisaare kohta. Ühistupank plaanib otsuse vaidlustada. Ühistupank esitas finantsinspektsioonile taotluse pangandustegevuse loa saamiseks möödunud aasta jaanuaris.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sotsiaalteadlase Raivo Vetiku sõnul tekkis mõiste kaks Eestit ühiskondliku ängi tingimustes. Kõik me mäletame erastamisskandaale ja selleaegseid meeleolusid. Nüüd aasta hiljem on tekkinud uued ja sugugi mitte vähem ebameeldivad tendentsid. Raivo Vetik. Kui näiteks ametnikkond politiseeritakse, tähendab see ju seda, et poliitiline ja administratiivne eliit kuidagi sulab üheks tervikuks ja see on ühiskonnale väga ohtlik. Sotsiaalteadlaste sõnul ei kasutata Eestis praegu inimeste arenguressursse piisavalt ära. Statistika järgi on väga suur hulk inimesi, kes on ühiskonna normaalsest toimimisest välja jäänud, töötud, heitunud narkomaanid. Need kõik on praegu koormaks. Sotsiaalteadlaste hinnangul peaks aga probleemi lahendamiseks nüüd individualismi kõrvale tõusma. Solidaarsus. Äriliidrite esindajana sõna võtnud Toomas Luman. Pole kindel, kas meil ikka on kaks Eestit. Tema sõnul ei saa kindlasti piiri tõmmata sissetuleku suuruse järgi. Pigem on küsimus suhtumises, mitte kõik pole suutnud ümber häälestuda olukorras, kus riigivõim enam ei ütle, mida inimene tegema, et oma tulevikku kindlustada. Toomas Luman nentis, et ka temal ei ole head lahendust välja pakkuda. Tema arvates peaks esmajoones käivituma ühiskondlik diskussioon. Praegu ei suuda riigijuhid aga rahvale selgeks teha, kuhu nad teel on. Isegi kui nad õiges suunas liiguvad. Konverentsil sõna saanud poliitikud, peaminister Siim Kallas, endine valitsusjuht Mart Laar ja kaitseminister Sven Mikser olid sarnasel seisukohal, et kahest Eestist rääkimine pigem lõhestab ühiskonda kui pakub lahendusi. Vigu on palju ja nende esiletoomine ei valmista raskusi. Või nagu märkis Siim Kallas ütlemaks, et valitsus on halb ja raha on vähe, pole suurt fantaasiat vaja. Sündivus on madal, oskuste, ka tööjõudu napib ja AIDS levib epideemiana. Peaministri sõnul on lihtne öelda, et oleks rohkem raha kõik korda. Poliitikud aga ootavad teadlastelt sotsiaalsete protsesside süvaanalüüsi, mille põhjal oma valikuid teha. Poliitikute ja teadlaste ühishuvi peaks olema panna inimesi huvituma Eesti käekäigust kuidas suunata ja aidata inimesi langetama mõistlike otsuseid ning võtma vastutust riigi, iseenda, oma lähedaste ja käekäigu eest. Kuidas teha selgeks maksumaksjale, et ta peab makse maksma ja kuidas veenda töötut, et ta läheks töövõi ametisse. Tugevalt vastandunud ühiskonnas väheneb kui vastutust võtta, kui vastandatakse Eesti ja Eesti, siis kes võtab valguse kogu Eesti eest? Mart Laar rääkis samuti valikutest ja naasis rahvusliku kokkuleppe idee juurde. Mida enam majandusjalule tõuseb, seda rohkem jääb vahendeid. Sotsiaalsfääri jaoks tuleb ainult kokku leppida üks või äärmisel juhul kaks prioriteeti, ütles Laar ja pakkus välja enda seisukoha. Esimene neist on eesti lapsed ja eesti pere ilma milleta me oma demograafilist olukorda ei suuda parandada. Ja teine ala minu meelest, ilma milleta me edasi päev on haridus, sinna juurde ka kindlasti kutsehariduses teadus, kui me neid siin kaheksa alasse investeerimis, meie langeme konkurentsist välja. Kultuuriinimesi esindanud Rein Veidemann leidis, nagu paljud teisedki sõna võtnud, et kahe Eesti teemal süüdistuste loopimine peaks lõppema ja tekkida võiks pidev diskussioon. Üks võimalik väljapääs on selles, et Eesti kultuuriinimesed tajuvad jälle kord oma missiooni Eesti tuleviku sõnastamise uuesti määratlemisel. Nad said sellega suurepäraselt hakkama. 1988. aastal. Poliitikud rõhutasid ka, et Eestis toimuv pole midagi erakordset, samasugused tendentsid on igal pool maailmas on ebaõige Eestit ja normaalset ühiskonda vastandada.
|
Sotsiaalteadlaste avalikust pöördumisest võimu ja rahva võõrandumise teemal on möödunud aasta. Nüüd toimus samal teemal konverents.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sotsiaalteadlase Raivo Vetiku sõnul tekkis mõiste kaks Eestit ühiskondliku ängi tingimustes. Kõik me mäletame erastamisskandaale ja selleaegseid meeleolusid. Nüüd aasta hiljem on tekkinud uued ja sugugi mitte vähem ebameeldivad tendentsid. Raivo Vetik. Kui näiteks ametnikkond politiseeritakse, tähendab see ju seda, et poliitiline ja administratiivne eliit kuidagi sulab üheks tervikuks ja see on ühiskonnale väga ohtlik. Sotsiaalteadlaste sõnul ei kasutata Eestis praegu inimeste arenguressursse piisavalt ära. Statistika järgi on väga suur hulk inimesi, kes on ühiskonna normaalsest toimimisest välja jäänud, töötud, heitunud narkomaanid. Need kõik on praegu koormaks. Sotsiaalteadlaste hinnangul peaks aga probleemi lahendamiseks nüüd individualismi kõrvale tõusma. Solidaarsus. Äriliidrite esindajana sõna võtnud Toomas Luman. Pole kindel, kas meil ikka on kaks Eestit. Tema sõnul ei saa kindlasti piiri tõmmata sissetuleku suuruse järgi. Pigem on küsimus suhtumises, mitte kõik pole suutnud ümber häälestuda olukorras, kus riigivõim enam ei ütle, mida inimene tegema, et oma tulevikku kindlustada. Toomas Luman nentis, et ka temal ei ole head lahendust välja pakkuda. Tema arvates peaks esmajoones käivituma ühiskondlik diskussioon. Praegu ei suuda riigijuhid aga rahvale selgeks teha, kuhu nad teel on. Isegi kui nad õiges suunas liiguvad. Konverentsil sõna saanud poliitikud, peaminister Siim Kallas, endine valitsusjuht Mart Laar ja kaitseminister Sven Mikser olid sarnasel seisukohal, et kahest Eestist rääkimine pigem lõhestab ühiskonda kui pakub lahendusi. Vigu on palju ja nende esiletoomine ei valmista raskusi. Või nagu märkis Siim Kallas ütlemaks, et valitsus on halb ja raha on vähe, pole suurt fantaasiat vaja. Sündivus on madal, oskuste, ka tööjõudu napib ja AIDS levib epideemiana. Peaministri sõnul on lihtne öelda, et oleks rohkem raha kõik korda. Poliitikud aga ootavad teadlastelt sotsiaalsete protsesside süvaanalüüsi, mille põhjal oma valikuid teha. Poliitikute ja teadlaste ühishuvi peaks olema panna inimesi huvituma Eesti käekäigust kuidas suunata ja aidata inimesi langetama mõistlike otsuseid ning võtma vastutust riigi, iseenda, oma lähedaste ja käekäigu eest. Kuidas teha selgeks maksumaksjale, et ta peab makse maksma ja kuidas veenda töötut, et ta läheks töövõi ametisse. Tugevalt vastandunud ühiskonnas väheneb kui vastutust võtta, kui vastandatakse Eesti ja Eesti, siis kes võtab valguse kogu Eesti eest? Mart Laar rääkis samuti valikutest ja naasis rahvusliku kokkuleppe idee juurde. Mida enam majandusjalule tõuseb, seda rohkem jääb vahendeid. Sotsiaalsfääri jaoks tuleb ainult kokku leppida üks või äärmisel juhul kaks prioriteeti, ütles Laar ja pakkus välja enda seisukoha. Esimene neist on eesti lapsed ja eesti pere ilma milleta me oma demograafilist olukorda ei suuda parandada. Ja teine ala minu meelest, ilma milleta me edasi päev on haridus, sinna juurde ka kindlasti kutsehariduses teadus, kui me neid siin kaheksa alasse investeerimis, meie langeme konkurentsist välja. Kultuuriinimesi esindanud Rein Veidemann leidis, nagu paljud teisedki sõna võtnud, et kahe Eesti teemal süüdistuste loopimine peaks lõppema ja tekkida võiks pidev diskussioon. Üks võimalik väljapääs on selles, et Eesti kultuuriinimesed tajuvad jälle kord oma missiooni Eesti tuleviku sõnastamise uuesti määratlemisel. Nad said sellega suurepäraselt hakkama. 1988. aastal. Poliitikud rõhutasid ka, et Eestis toimuv pole midagi erakordset, samasugused tendentsid on igal pool maailmas on ebaõige Eestit ja normaalset ühiskonda vastandada.
### Response:
Sotsiaalteadlaste avalikust pöördumisest võimu ja rahva võõrandumise teemal on möödunud aasta. Nüüd toimus samal teemal konverents.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Viimased uudised on nüüd tõesti need, et Põlva vald, mis ma täpsustab ka selle moodustub siis viiest omavalitsustes Põlva vallast, Moostest, vastsekuustest, Ahjast ja laheda vallast, mille territoorium on üle 7000 ruutkilomeetri ja kus hakkab elama 14600 inimest, on siis praeguseks jõudnud nii kaugele, et koalitsioonipartnerid on üsna kindlad. Ütlen ära ka, millised olid need valimistulemused siin Põlvas. Teatavasti võttis ju valimisvõidu siis Reformierakond, kes sai 27-st mandaadist koosnevas volikokku kaheksa kohta, Neile järgnes siis kohe Keskerakond, kes sai seitse kohta ja uue tulijana siis valimisliit Põlvamaa tulevik, mille eesotsas seisab siis IRL-ist, Igor Taro, Nemad said viis kohta oleks võinud arvata, et siin koalitsiooni laua taga täna on loogiliselt võtta Reformierakond ja Keskerakond, kes viimased neli aastat on Põlva valda juhtinud ja väikeseks meenutuseks tagasi neli aastat tagasi võitis ju kohalikud valimised siin Põlvas Isamaa ja Res Publica Liit, aga siis läksid just nimelt laua taha Keskerakond ja Reformierakond, kes toona sai ainult kaks kohta ning tegid koalitsioonileppe ning üksmeelel juhtisid seda valda neli aastat. Millest nüüd selline vangerdus? Minu kõrval seisab siin Põlva vallavanem Georg Pelisaar, kas ei olnud siis hea koostöö? Koostöö oli päris hea. Tegelikult eelmisel koalitsioonile ei ole midagi ette heita ja kõik need eesmärgid, mis me seadsime neli aastat tagasi, kõik need eesmärgid sai ka täidetud. Aga poliitika on poliitika. Poliitika tähendab nüüd seda, et täna siin Põlvas on laua taga Keskerakond, on sotsiaaldemokraadid, kes said valimistel kolm kohta ning siis valimisliit tuleviku Põlvamaa, kes said viis kohta tuleviku Põlvamaa taha on peitnud ennast tegelikult mitmed IRL-i poliitikud, needsamad, kelle te neli aastat tagasi välja sõite. Mis siis nüüd muutunud on? No tegelikult ei olnud ju, ega neli aastat tagasi mitte tegemist pingi väljasöömisega, vaid läbirääkimiste käigus selgus, et niisugune koalitsioon, nagu ta sündis, oli kõige parem ja täna mulle tundub, et on üsna demokraatlik see, kui nüüd pööratakse teisipidi ja tehakse teistsugune koalitsioon. Tegelikult see tagab ehk ka parema stabiilsuse ja tulevikus võib-olla ka paremad tulemused. Noh, Keskerakond on just sellisel positsioonil erakond, kes minu arvates peabki stabiilsuse huvides tegema aeg-ajalt valikuid, kas siis parempoolsete hulgast leida koostööpartner või vasakpoolsete hulgast leida koostööpartner. Igal juhul eesmärk on ju minna edasi. Selle sõnumiga siis praegu siit Põlvast lõpetame, kus kohe-kohe allkirjastatakse ka siis see koalitsioonileping lõplikult.
|
Põlva valla koalitsiooni moodustab Keskerakond sotsiaaldemokraatide ning valimisliiduga Tuleviku Põlvamaa. Valimised võitnud Reformierakond jäetakse võimuliidust välja.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Viimased uudised on nüüd tõesti need, et Põlva vald, mis ma täpsustab ka selle moodustub siis viiest omavalitsustes Põlva vallast, Moostest, vastsekuustest, Ahjast ja laheda vallast, mille territoorium on üle 7000 ruutkilomeetri ja kus hakkab elama 14600 inimest, on siis praeguseks jõudnud nii kaugele, et koalitsioonipartnerid on üsna kindlad. Ütlen ära ka, millised olid need valimistulemused siin Põlvas. Teatavasti võttis ju valimisvõidu siis Reformierakond, kes sai 27-st mandaadist koosnevas volikokku kaheksa kohta, Neile järgnes siis kohe Keskerakond, kes sai seitse kohta ja uue tulijana siis valimisliit Põlvamaa tulevik, mille eesotsas seisab siis IRL-ist, Igor Taro, Nemad said viis kohta oleks võinud arvata, et siin koalitsiooni laua taga täna on loogiliselt võtta Reformierakond ja Keskerakond, kes viimased neli aastat on Põlva valda juhtinud ja väikeseks meenutuseks tagasi neli aastat tagasi võitis ju kohalikud valimised siin Põlvas Isamaa ja Res Publica Liit, aga siis läksid just nimelt laua taha Keskerakond ja Reformierakond, kes toona sai ainult kaks kohta ning tegid koalitsioonileppe ning üksmeelel juhtisid seda valda neli aastat. Millest nüüd selline vangerdus? Minu kõrval seisab siin Põlva vallavanem Georg Pelisaar, kas ei olnud siis hea koostöö? Koostöö oli päris hea. Tegelikult eelmisel koalitsioonile ei ole midagi ette heita ja kõik need eesmärgid, mis me seadsime neli aastat tagasi, kõik need eesmärgid sai ka täidetud. Aga poliitika on poliitika. Poliitika tähendab nüüd seda, et täna siin Põlvas on laua taga Keskerakond, on sotsiaaldemokraadid, kes said valimistel kolm kohta ning siis valimisliit tuleviku Põlvamaa, kes said viis kohta tuleviku Põlvamaa taha on peitnud ennast tegelikult mitmed IRL-i poliitikud, needsamad, kelle te neli aastat tagasi välja sõite. Mis siis nüüd muutunud on? No tegelikult ei olnud ju, ega neli aastat tagasi mitte tegemist pingi väljasöömisega, vaid läbirääkimiste käigus selgus, et niisugune koalitsioon, nagu ta sündis, oli kõige parem ja täna mulle tundub, et on üsna demokraatlik see, kui nüüd pööratakse teisipidi ja tehakse teistsugune koalitsioon. Tegelikult see tagab ehk ka parema stabiilsuse ja tulevikus võib-olla ka paremad tulemused. Noh, Keskerakond on just sellisel positsioonil erakond, kes minu arvates peabki stabiilsuse huvides tegema aeg-ajalt valikuid, kas siis parempoolsete hulgast leida koostööpartner või vasakpoolsete hulgast leida koostööpartner. Igal juhul eesmärk on ju minna edasi. Selle sõnumiga siis praegu siit Põlvast lõpetame, kus kohe-kohe allkirjastatakse ka siis see koalitsioonileping lõplikult.
### Response:
Põlva valla koalitsiooni moodustab Keskerakond sotsiaaldemokraatide ning valimisliiduga Tuleviku Põlvamaa. Valimised võitnud Reformierakond jäetakse võimuliidust välja.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Hommikul kogunesid Tallinnas umbes 300 noort, kes kõik asuvad ajateenistus kohustust täitma. Sama arv ajateenijaid läheb välja ka homme ja ülehomme. Üle kogu Eesti läheb aga juulikuus kaitseväkke umbes 1800 kutsutud. Täpset statistikat nendest, kes vaatamata kutsele kohale ilmumata jätsid, on veel vara öelda. Eilse päeva põhjal võib öelda, et neid on alla 10 jätkab kaitseressursside ameti avalike suhete nõunik Anne Osvet. Kui noormees jäi ilma kutsumise päeval kohale, siis jah, me peame fikseerima, et ta ei ilmunud, aga me kutsume ta välja ja küsime, mis oli see mõjuv põhjus, miks ta ei tulnud. Kellelgi võib olla ootamatu haigestumine, kellelgi, võib-olla mingi hoopis muu põhjus. Kui mõjuvat põhjust ei ole, siis me algatame väärteomenetluse ja siis me tegeleme selle noormehega edasi, ta saab oma otsuse. Ta saab oma võimaliku trahvi, aga see on natukene pikem protseduur, nii et siin ühe või kahe päeva põhjal ei saa mitte midagi praegu öelda. Kaitseministeerium on seadnud eesmärgiks 2023.-ks aastaks vastu võtta 4000 ajateenijat. Arvu suurendamiseks on tingimusi kutsutava tervisliku seisundi hindamisel ja ajateenistusest kõrvalehoidjate karistamisel rangemaks muudetud. Aasta tagasi asus aega teenima ligi 3400 kutsealust. Milline on kaitseressursside ameti selleaastane prognoos? Perspektiiv on küll, et me hakkame võtma ligi 4000, aga praegu veel see sellel 2018 sellel aastal veel ei kehti, et ikka kuskil 3200 piires on siis terve aasta ulatuses. Aasta tagasi astus vabatahtlikult ajateenistusse ka 34 neidu, sel aastal on see arv eeldatavasti 19. Kõige suurem on ajateenistusse astujate arv juulis. Sellele järgneb oktoober ja jaanuar. Meie kõige suurem juhtmõte, mida me alati ütleme noormeestele on see pärast gümnaasiumi pärast kõrgkooli, tulge kohe, esitage ise taotlus, meie nimetame neid siis sel juhul vabatahtlikeks ja me proovime neile siis ka vastu tulla teenimiskoha valikul. Ja siis, kui see riiklik kohustus, mis on põhiseadusega ette nähtud, on täidetud, siis on juba palju lihtsam planeerida oma elu, karjääri, perekonda, õppimist, mida iganes.
|
Kaitseministeerium on seadnud eesmärgi võtta 2023. aastaks vastu 4000 ajateenijat aastas, sel aastal jääb kutsutute arv 3200 kanti.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Hommikul kogunesid Tallinnas umbes 300 noort, kes kõik asuvad ajateenistus kohustust täitma. Sama arv ajateenijaid läheb välja ka homme ja ülehomme. Üle kogu Eesti läheb aga juulikuus kaitseväkke umbes 1800 kutsutud. Täpset statistikat nendest, kes vaatamata kutsele kohale ilmumata jätsid, on veel vara öelda. Eilse päeva põhjal võib öelda, et neid on alla 10 jätkab kaitseressursside ameti avalike suhete nõunik Anne Osvet. Kui noormees jäi ilma kutsumise päeval kohale, siis jah, me peame fikseerima, et ta ei ilmunud, aga me kutsume ta välja ja küsime, mis oli see mõjuv põhjus, miks ta ei tulnud. Kellelgi võib olla ootamatu haigestumine, kellelgi, võib-olla mingi hoopis muu põhjus. Kui mõjuvat põhjust ei ole, siis me algatame väärteomenetluse ja siis me tegeleme selle noormehega edasi, ta saab oma otsuse. Ta saab oma võimaliku trahvi, aga see on natukene pikem protseduur, nii et siin ühe või kahe päeva põhjal ei saa mitte midagi praegu öelda. Kaitseministeerium on seadnud eesmärgiks 2023.-ks aastaks vastu võtta 4000 ajateenijat. Arvu suurendamiseks on tingimusi kutsutava tervisliku seisundi hindamisel ja ajateenistusest kõrvalehoidjate karistamisel rangemaks muudetud. Aasta tagasi asus aega teenima ligi 3400 kutsealust. Milline on kaitseressursside ameti selleaastane prognoos? Perspektiiv on küll, et me hakkame võtma ligi 4000, aga praegu veel see sellel 2018 sellel aastal veel ei kehti, et ikka kuskil 3200 piires on siis terve aasta ulatuses. Aasta tagasi astus vabatahtlikult ajateenistusse ka 34 neidu, sel aastal on see arv eeldatavasti 19. Kõige suurem on ajateenistusse astujate arv juulis. Sellele järgneb oktoober ja jaanuar. Meie kõige suurem juhtmõte, mida me alati ütleme noormeestele on see pärast gümnaasiumi pärast kõrgkooli, tulge kohe, esitage ise taotlus, meie nimetame neid siis sel juhul vabatahtlikeks ja me proovime neile siis ka vastu tulla teenimiskoha valikul. Ja siis, kui see riiklik kohustus, mis on põhiseadusega ette nähtud, on täidetud, siis on juba palju lihtsam planeerida oma elu, karjääri, perekonda, õppimist, mida iganes.
### Response:
Kaitseministeerium on seadnud eesmärgi võtta 2023. aastaks vastu 4000 ajateenijat aastas, sel aastal jääb kutsutute arv 3200 kanti.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Pühapäeval tabas Pärnu vihmasadu, mis kattis tänavat pahkluuni ulatuva veekihiga. Pärnu tänavate vee juhtimise eest vastutava ettevõtte Pärnu vesi. Tehnilise teeninduse juht Roman Vaba rääkis, et intensiivse vihma järel on mõneks ajaks vee tänavatel püsimine paratamatus. Pärnu puhul ma ei nimetaks seda üldse probleemiks, sest et noh, neid juhtumeid, mida me siin klassifitseerime üleujutustena on minu kogemuse põhjal siin viimase viie aasta jooksul aastas üks kuni kaks korda ja tavaliselt on see mõju kuskil noh, sirka poolest tunnist kuni ühe tunnini. Tallinnasse jõudis suurem vihmasadu esmaspäeval. Ühtlast pahkluuni ulatuvat veekihti küll ei tekkinud, kuid väikeste tiikide suurustest lompidest läbi sõitvad autod katsid veega võrdselt nii jalakäijad kui kõrval sõitvate autode esiklaasid. Tallinna keskkonna ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo sulg rääkis, et siin-seal on loodud eri lahendusi, kuid täiesti lahti sellest probleemist ei saa kunagi. Sellist võimalust, et kõik vesi on nüüd kohe tänavamaalt asfaldi pinnalt kuhugi ära juhitud, sellist võimalust puhtfüüsiliselt ei ole olemas. Tallinna tehnika kõrgkooli teedeehituse lektori Sven Sillamäe sõnul on probleem aegunud süsteemides. Võiks öelda jah, et see, see paraku on täna paratamatus, et need vihmavee ärajuhtimise süsteemid, kollektorid, torud, noh, kogu see on ju dimensioonitud siin ajaloolistele andmetele tuginedes ja tahame seda või mitte, et ilmastik on, kliima on meil muutunud ja muutumas ja, ja paraku on niimoodi, et on neid äärmuslike ilmatingimusi rohkem ja nendega siis omal ajal ei ole osatud arvestada. Lihtsamaid lahendusi on laias laastus kaks haljasalade loomine, mis imaks vee otse maa sisse ning ajutised kollektorid teede või majade all, rääkis Sven Sillamäe. Kui me kaotame pinnalt betooni asfaldiga ja kõik jätab selle vee, mine peale aga kui meil on taimestiku rohkem, siis, siis see aitab hajutada seda koormust, mis tänavatele tuleb ja võib olla veel, mida saaks teha, on sellised ajutised kollektersüsteemid, mida saab blokaalset ehitada teede alla. On olemas ka ka eramajadele või eraklientidele sellised maa alla paigutatavad ajutised imbväljakud. Teoreetiliselt võiks neid ka planeerida tee alla, ehk siis mis võtaks ühe korraga selle väga suure sademete hulga vastu, mahutakse sinna tee alla, ajutistesse, mahutitesse ja siis aja jooksul siis kui ülejäänud kollektorisüsteem suudaks selle vastu võtta. Isa ütleb selle ära. Tallinna keskkonna ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo sulg rääkis, et kuigi selleks nädalaks on suured vihmad tõenäoliselt möödas, siis probleem on püsiv. Torm on väga keeruline ette ennustada ja kui nad tulevad, siis, siis see ongi see kliimamuutustega seonduv valingvihm mille jaoks ei ole täna ükski linn maailmas valmis.
|
Paduvihmadega tekkivad üleujutused linnatänavatel on ilmselt paratamatus, sest linnade sadeveesüsteemid jäävad loodusele alla.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Pühapäeval tabas Pärnu vihmasadu, mis kattis tänavat pahkluuni ulatuva veekihiga. Pärnu tänavate vee juhtimise eest vastutava ettevõtte Pärnu vesi. Tehnilise teeninduse juht Roman Vaba rääkis, et intensiivse vihma järel on mõneks ajaks vee tänavatel püsimine paratamatus. Pärnu puhul ma ei nimetaks seda üldse probleemiks, sest et noh, neid juhtumeid, mida me siin klassifitseerime üleujutustena on minu kogemuse põhjal siin viimase viie aasta jooksul aastas üks kuni kaks korda ja tavaliselt on see mõju kuskil noh, sirka poolest tunnist kuni ühe tunnini. Tallinnasse jõudis suurem vihmasadu esmaspäeval. Ühtlast pahkluuni ulatuvat veekihti küll ei tekkinud, kuid väikeste tiikide suurustest lompidest läbi sõitvad autod katsid veega võrdselt nii jalakäijad kui kõrval sõitvate autode esiklaasid. Tallinna keskkonna ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo sulg rääkis, et siin-seal on loodud eri lahendusi, kuid täiesti lahti sellest probleemist ei saa kunagi. Sellist võimalust, et kõik vesi on nüüd kohe tänavamaalt asfaldi pinnalt kuhugi ära juhitud, sellist võimalust puhtfüüsiliselt ei ole olemas. Tallinna tehnika kõrgkooli teedeehituse lektori Sven Sillamäe sõnul on probleem aegunud süsteemides. Võiks öelda jah, et see, see paraku on täna paratamatus, et need vihmavee ärajuhtimise süsteemid, kollektorid, torud, noh, kogu see on ju dimensioonitud siin ajaloolistele andmetele tuginedes ja tahame seda või mitte, et ilmastik on, kliima on meil muutunud ja muutumas ja, ja paraku on niimoodi, et on neid äärmuslike ilmatingimusi rohkem ja nendega siis omal ajal ei ole osatud arvestada. Lihtsamaid lahendusi on laias laastus kaks haljasalade loomine, mis imaks vee otse maa sisse ning ajutised kollektorid teede või majade all, rääkis Sven Sillamäe. Kui me kaotame pinnalt betooni asfaldiga ja kõik jätab selle vee, mine peale aga kui meil on taimestiku rohkem, siis, siis see aitab hajutada seda koormust, mis tänavatele tuleb ja võib olla veel, mida saaks teha, on sellised ajutised kollektersüsteemid, mida saab blokaalset ehitada teede alla. On olemas ka ka eramajadele või eraklientidele sellised maa alla paigutatavad ajutised imbväljakud. Teoreetiliselt võiks neid ka planeerida tee alla, ehk siis mis võtaks ühe korraga selle väga suure sademete hulga vastu, mahutakse sinna tee alla, ajutistesse, mahutitesse ja siis aja jooksul siis kui ülejäänud kollektorisüsteem suudaks selle vastu võtta. Isa ütleb selle ära. Tallinna keskkonna ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo sulg rääkis, et kuigi selleks nädalaks on suured vihmad tõenäoliselt möödas, siis probleem on püsiv. Torm on väga keeruline ette ennustada ja kui nad tulevad, siis, siis see ongi see kliimamuutustega seonduv valingvihm mille jaoks ei ole täna ükski linn maailmas valmis.
### Response:
Paduvihmadega tekkivad üleujutused linnatänavatel on ilmselt paratamatus, sest linnade sadeveesüsteemid jäävad loodusele alla.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kõige olulisem otsus, mis täna Tartu kohtumajas doktor Andres Selli ja doktor Lembik allikmetsa kohtuasja langetati, oli see, et istung on kannatanute delikaatsete isikuandmete kaitse tagamiseks täies mahus kinnine. Nii põhjendas oma taotlust kohtus ringkonnaprokurör Kristiina Laas. 64-le patsiendile operatsioonide tegemist, operatsiooni kasutatud ravimite manustamist ja trammi toime uurimis. Seega tuleb süüdistuse lahendamisel käsitleda isikute haiguskogudes kajastatud meditsiinilise andmeid. See tähendab, et avalikkus peab leppima sellega, et enne kohtuotsuse avaldamist ei saa laiem avalikkus täpselt teada, millega doktor Sell ja doktor Allikmets 2006. aastal süüdistuse kohaselt hakkama said. Avalikkusele ei saa kohtumenetlust kommenteerida ei prokurör ega ka kohtualused ja ega nad seda võimalust enne kohtuistungit ka ei kasutanud, räägib Andres Sell. Ja süüdistuse kommenteerimisest keeldus ka Lembit Allikmets. See on juba kolmeaastane lugu, seda on nii palju ajalehtedes kirjeldatud. Juhtum iseenesest on tõesti vana. Süüdistuse kohaselt viis Andres Sell 2006. aasta aprillis septembrini läbi anesteesia ravimi kaks kloro prokaiin inimuuringu, kuigi tal puudus selleks ravimiameti luba ja nõuetekohane patsientide nõusolek. Inimkatsed toimusid nii Tartu Ülikooli kliinikumis kui ka päevakirurgia keskuses medeks. Kokku katsetati ravimit 64 patsiendi peal. Juhtum tuli ilmsiks pärast seda, kui doktor sell avaldas oma teadusavastused Ühe Skandinaavia meditsiiniajakirjas. Seejärel algatas väärteomenetluse ravimiamet. Kuna teol oli aga kriminaalkuriteo tunnused, asus juhtumit uurima prokuratuur. Tartu linna aukodaniku Lembit allikmetsa süü on antud juhtumus, prokuratuuri arvates aga selles tema abil väljastas ravimiuuringuteks lubasid andev eetikakomitee tagantjärgi inimkatsete seadustamiseks vajaminevad kooskõlastused ja load. Kohtuistungeid kõnealuses kohtuasjas peaks kestma tänasest üheksanda detsembrini. Kohtupinki on kannatajatena kutsutud ka kõik 64 uuringus osalenud patsienti. Mirko Ojakivi Tartu.
|
Tartu Maakohtus algas täna protsess, kus on süüdistuse saanud kaks arsti. Kui doktor Andres Selli süüdistatakse ebaseaduslikes ravimikatsetes, siis Lembit Allikmetsa inimkatsete lubamises tagantjärele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kõige olulisem otsus, mis täna Tartu kohtumajas doktor Andres Selli ja doktor Lembik allikmetsa kohtuasja langetati, oli see, et istung on kannatanute delikaatsete isikuandmete kaitse tagamiseks täies mahus kinnine. Nii põhjendas oma taotlust kohtus ringkonnaprokurör Kristiina Laas. 64-le patsiendile operatsioonide tegemist, operatsiooni kasutatud ravimite manustamist ja trammi toime uurimis. Seega tuleb süüdistuse lahendamisel käsitleda isikute haiguskogudes kajastatud meditsiinilise andmeid. See tähendab, et avalikkus peab leppima sellega, et enne kohtuotsuse avaldamist ei saa laiem avalikkus täpselt teada, millega doktor Sell ja doktor Allikmets 2006. aastal süüdistuse kohaselt hakkama said. Avalikkusele ei saa kohtumenetlust kommenteerida ei prokurör ega ka kohtualused ja ega nad seda võimalust enne kohtuistungit ka ei kasutanud, räägib Andres Sell. Ja süüdistuse kommenteerimisest keeldus ka Lembit Allikmets. See on juba kolmeaastane lugu, seda on nii palju ajalehtedes kirjeldatud. Juhtum iseenesest on tõesti vana. Süüdistuse kohaselt viis Andres Sell 2006. aasta aprillis septembrini läbi anesteesia ravimi kaks kloro prokaiin inimuuringu, kuigi tal puudus selleks ravimiameti luba ja nõuetekohane patsientide nõusolek. Inimkatsed toimusid nii Tartu Ülikooli kliinikumis kui ka päevakirurgia keskuses medeks. Kokku katsetati ravimit 64 patsiendi peal. Juhtum tuli ilmsiks pärast seda, kui doktor sell avaldas oma teadusavastused Ühe Skandinaavia meditsiiniajakirjas. Seejärel algatas väärteomenetluse ravimiamet. Kuna teol oli aga kriminaalkuriteo tunnused, asus juhtumit uurima prokuratuur. Tartu linna aukodaniku Lembit allikmetsa süü on antud juhtumus, prokuratuuri arvates aga selles tema abil väljastas ravimiuuringuteks lubasid andev eetikakomitee tagantjärgi inimkatsete seadustamiseks vajaminevad kooskõlastused ja load. Kohtuistungeid kõnealuses kohtuasjas peaks kestma tänasest üheksanda detsembrini. Kohtupinki on kannatajatena kutsutud ka kõik 64 uuringus osalenud patsienti. Mirko Ojakivi Tartu.
### Response:
Tartu Maakohtus algas täna protsess, kus on süüdistuse saanud kaks arsti. Kui doktor Andres Selli süüdistatakse ebaseaduslikes ravimikatsetes, siis Lembit Allikmetsa inimkatsete lubamises tagantjärele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
NATO kaitseministrite eilne otsus tähendab seda, et praegu ajutiselt peatatud NATO missioon Iraagis võtab edaspidi üle osa USA juhitud koalitsiooni tegevusi. Seda just kohalike jõustruktuuride väljaõppe alal. Mida täpselt ja kui suures mahus ei ole veel selge. NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Täna me langetasime põhimõttelise otsuse, seejärel me jätkame tööd detailide ja numbritega ja sellega, milliseid tegevusi see puudutab. Täna on seda liiga vara öelda. Siiani teenis NATO missioonil ligikaudu 500 kaitseväelast. Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Iraagis tegutsemist ainult juhul, kui Iraagi valitsus seda soovib. Eesti kaitseväelasi osaleb NATO missioonil üks ja USA juhitud koalitsiooni missioonil seitse. Ei ole veel selge, kas eestlased liiguvad ühest missioonist teise. Eesti kaitseminister Jüri Luik. See oleneb sellest, millega NATO missioon täpselt tegelema hakkab. Praegu tegeletakse nõustamisega, no ütleme, niisugusel kõrgel tasemel kaitseministeeriumis peastaabis korpuse staapides, aga kui hakatakse tegelema ka nii-öelda madalamal tasemel instruktorite poolse tegevusega, siis seal saab kasutada Meie sõjaväelasi. Kui seda ei tehta, siis jäävad nad ameeriklaste juhitud missiooni koosseisu. Aga me oleme öelnud, et me proovime vajaduse korral leida täiendavaid meeskondi ka NATO missiooni. Tänase põhiteemana arutavad ministrid seda, kuidas vastata Venemaa keskmaa tegevusraadiusega tuumarakettidele. NATO ei kavatse Venemaa tegevusele täpselt sama ka vastata ja Euroopa maismaale tuumarakette ei tooda. Küll aga on eesmärk teiste vahenditega tagada tõhus heidutus ja kaitse. Prantsusmaa president Emanuel Macron rääkis eelmisel nädalal samuti Euroopa vajadusest end tuumarelvastumise ajal kaitsta. Eesti kaitseminister Jüri Luik. Macron keskendub eelkõige soovile pidada mingeid läbirääkimisi, aga me peame arvestama, et neid läbirääkimisi või katseid Venemaad tõmmata tagasi INF süsteemi. Neid on olnud siin aasta jooksul väga-väga palju, see ei ole kunagi õnnestunud, nii et ma arvan, et me pigem peaksime keskenduma sellele, kuidas siis vene sellele uuele relvastusele kaasa arvatud kesktegevus raadiusega rakettidele vastu seista. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel Belgia.
|
NATO suurendab oma väljaõppemissiooni Iraagis ja võtab üle osa USA juhitud rahvusvahelise koalitsiooni tegevustest. Pole veel selge, kui suureks NATO missioon kasvab ja kas ka Eesti kaitseväelased liiguvad rahvusvahelisest koalitsioonist NATO missiooni koosseisu. Täna arutavad alliansi kaitseministrid, kuidas vastata Venemaa keskmaa tuumarakettidele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
NATO kaitseministrite eilne otsus tähendab seda, et praegu ajutiselt peatatud NATO missioon Iraagis võtab edaspidi üle osa USA juhitud koalitsiooni tegevusi. Seda just kohalike jõustruktuuride väljaõppe alal. Mida täpselt ja kui suures mahus ei ole veel selge. NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Täna me langetasime põhimõttelise otsuse, seejärel me jätkame tööd detailide ja numbritega ja sellega, milliseid tegevusi see puudutab. Täna on seda liiga vara öelda. Siiani teenis NATO missioonil ligikaudu 500 kaitseväelast. Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Iraagis tegutsemist ainult juhul, kui Iraagi valitsus seda soovib. Eesti kaitseväelasi osaleb NATO missioonil üks ja USA juhitud koalitsiooni missioonil seitse. Ei ole veel selge, kas eestlased liiguvad ühest missioonist teise. Eesti kaitseminister Jüri Luik. See oleneb sellest, millega NATO missioon täpselt tegelema hakkab. Praegu tegeletakse nõustamisega, no ütleme, niisugusel kõrgel tasemel kaitseministeeriumis peastaabis korpuse staapides, aga kui hakatakse tegelema ka nii-öelda madalamal tasemel instruktorite poolse tegevusega, siis seal saab kasutada Meie sõjaväelasi. Kui seda ei tehta, siis jäävad nad ameeriklaste juhitud missiooni koosseisu. Aga me oleme öelnud, et me proovime vajaduse korral leida täiendavaid meeskondi ka NATO missiooni. Tänase põhiteemana arutavad ministrid seda, kuidas vastata Venemaa keskmaa tegevusraadiusega tuumarakettidele. NATO ei kavatse Venemaa tegevusele täpselt sama ka vastata ja Euroopa maismaale tuumarakette ei tooda. Küll aga on eesmärk teiste vahenditega tagada tõhus heidutus ja kaitse. Prantsusmaa president Emanuel Macron rääkis eelmisel nädalal samuti Euroopa vajadusest end tuumarelvastumise ajal kaitsta. Eesti kaitseminister Jüri Luik. Macron keskendub eelkõige soovile pidada mingeid läbirääkimisi, aga me peame arvestama, et neid läbirääkimisi või katseid Venemaad tõmmata tagasi INF süsteemi. Neid on olnud siin aasta jooksul väga-väga palju, see ei ole kunagi õnnestunud, nii et ma arvan, et me pigem peaksime keskenduma sellele, kuidas siis vene sellele uuele relvastusele kaasa arvatud kesktegevus raadiusega rakettidele vastu seista. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel Belgia.
### Response:
NATO suurendab oma väljaõppemissiooni Iraagis ja võtab üle osa USA juhitud rahvusvahelise koalitsiooni tegevustest. Pole veel selge, kui suureks NATO missioon kasvab ja kas ka Eesti kaitseväelased liiguvad rahvusvahelisest koalitsioonist NATO missiooni koosseisu. Täna arutavad alliansi kaitseministrid, kuidas vastata Venemaa keskmaa tuumarakettidele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigikogu töötab ja töötab vahetpidamata. Tõsi, koalitsioon ei pea seda ilmselt tööks, sotsiaaldemokraatidel on vaja 50 või siis 25 miljonit eurot lastetoetuste tõstmiseks. Eelarvest on niigi 25 miljonit puudu, kuna autode aktsiisimaksust on esialgu loobutud. Eelarvele on esitatud üle 400 muudatusettepaneku, praeguseks hetkeks on jõutud 56. juurde, pidevalt võetakse 10 minutilisi vaheaegu. Ei ole teada, kaua see kõik kestab. Üks õnnetu öö on selja taga. Hetk tagasi küsisin Jaanus Tamkivilt, kas ta kujutab ette olukorda, kus neli taolist ööd on veel ees. Nojah, ma siiski arvan, et et kas ta nüüd päris nelja öö peale läheb, et küllap vahepeal võib-olla toimuvad ka mingisugused muudatused arusaamistes ja võib-olla toimuvad ka läbirääkimised mingisugused et eks näis, et lootus on ikkagi see, et see on selline mõttetu tegevus. Miskil hetkel ikkagi lõpeb. Eile käis vaidlus selle üle, kas lastetoetused, mida sotsiaaldemokraadid põhinõudeks peavad on tõusnud, ei ole tõusnud, kas on vaja viitkümmet miljonit või on vaja kahtekümmet viit miljonit. On teada, et autode aktsiisimaksust loobumise tõttu on 25 miljonit nagunii puudu. Jah, see on see küsimus alati eelarves, et mida siis täpselt teha ja mida oluliseks pidada, see, et sotsid praegu pressivad seda, seda lastetoetust sellisel kujul, siis teatavasti lastetoetuste reform on ju, on ju käivitunud ja vajadus põhiste lastetoetuste suurenemine oluliselt on ette nähtud. Et, et see on nagu lahtisest uksest praegu sissemurdmine. Kas on variant, et te tulete nende? Ma ei tea nõudmisele soovile vastu. Oleneb, mis tasemel see siis lõpuks on alati nagu poliitikas on, et ega läbirääkimised tuleb alati pidada, kui selleks on, on vajadused ja kui selleks nagu tahtmine, tekib, aga aga küsimus ikkagi selles, et milliste tasemete juurde nad jäävad ja, ja see tänane tase on ikkagi natuke palju, seda enam nagu ma ütlesin, et, et koalitsioon täna peab ikka õigeks seda, et anda seda raha siis, kui anda siis oluliselt rohkem ikkagi inimestele ja perekondadele lastele, kes seda ka sisuliselt vajavad.
|
Riigikogu arutas terve öö tuleva aasta riigieelarvega seonduvat. Sotsiaaldemokraatlik erakond võttis pidevalt vaheaegu, et juhtida tähelepanu vajadusele tõsta lastetoetusi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigikogu töötab ja töötab vahetpidamata. Tõsi, koalitsioon ei pea seda ilmselt tööks, sotsiaaldemokraatidel on vaja 50 või siis 25 miljonit eurot lastetoetuste tõstmiseks. Eelarvest on niigi 25 miljonit puudu, kuna autode aktsiisimaksust on esialgu loobutud. Eelarvele on esitatud üle 400 muudatusettepaneku, praeguseks hetkeks on jõutud 56. juurde, pidevalt võetakse 10 minutilisi vaheaegu. Ei ole teada, kaua see kõik kestab. Üks õnnetu öö on selja taga. Hetk tagasi küsisin Jaanus Tamkivilt, kas ta kujutab ette olukorda, kus neli taolist ööd on veel ees. Nojah, ma siiski arvan, et et kas ta nüüd päris nelja öö peale läheb, et küllap vahepeal võib-olla toimuvad ka mingisugused muudatused arusaamistes ja võib-olla toimuvad ka läbirääkimised mingisugused et eks näis, et lootus on ikkagi see, et see on selline mõttetu tegevus. Miskil hetkel ikkagi lõpeb. Eile käis vaidlus selle üle, kas lastetoetused, mida sotsiaaldemokraadid põhinõudeks peavad on tõusnud, ei ole tõusnud, kas on vaja viitkümmet miljonit või on vaja kahtekümmet viit miljonit. On teada, et autode aktsiisimaksust loobumise tõttu on 25 miljonit nagunii puudu. Jah, see on see küsimus alati eelarves, et mida siis täpselt teha ja mida oluliseks pidada, see, et sotsid praegu pressivad seda, seda lastetoetust sellisel kujul, siis teatavasti lastetoetuste reform on ju, on ju käivitunud ja vajadus põhiste lastetoetuste suurenemine oluliselt on ette nähtud. Et, et see on nagu lahtisest uksest praegu sissemurdmine. Kas on variant, et te tulete nende? Ma ei tea nõudmisele soovile vastu. Oleneb, mis tasemel see siis lõpuks on alati nagu poliitikas on, et ega läbirääkimised tuleb alati pidada, kui selleks on, on vajadused ja kui selleks nagu tahtmine, tekib, aga aga küsimus ikkagi selles, et milliste tasemete juurde nad jäävad ja, ja see tänane tase on ikkagi natuke palju, seda enam nagu ma ütlesin, et, et koalitsioon täna peab ikka õigeks seda, et anda seda raha siis, kui anda siis oluliselt rohkem ikkagi inimestele ja perekondadele lastele, kes seda ka sisuliselt vajavad.
### Response:
Riigikogu arutas terve öö tuleva aasta riigieelarvega seonduvat. Sotsiaaldemokraatlik erakond võttis pidevalt vaheaegu, et juhtida tähelepanu vajadusele tõsta lastetoetusi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Minister Repsi sõnul on kooliaasta alguse peamine sõnum see, et üldist vajadust digiõppega jätkata ei ole. Eesti numbrid on tema sõnul vägagi positiivsed ja koroonanakkuskontrolli all, ent pole ühiskonnast veel kuhugi kadunud. Me alustame tavapäraselt läheme tavaliselt kontaktidesse. Me teeme oma aktuseid, teeme tavapärase üritusi, aga me arvestame kogu aeg seda, et COVID on meie ühiskonnas alles. Ja mida see nüüd tähendab, selles nüanssides on see, et näiteks me koolidele juba tegelikult koolid sellega tegelevad, mõtleme koos läbi, kuidas saaks hajutada tegevusi. Palume suuremate sündmuste puhul proovida hajutada näiteks vanuserühmiti. Minister lisas, et lähenemine on kooli ja piirkonnapõhine ning potentsiaalsetele koroonajuhtumitele lähenetakse lokaalselt. Kohalik kriisikomisjon koguneb juhul, kui ligi 10 protsenti ühe kooli õpilastest on viirus positiivsed. Kogu kooli ei sulgeta enne kui kõigepealt, kui sul on klassis näiteks üks juhtum, terviseamet, nagu te teate, järgib siis kõiki lähikontakte, aga üldine soovitus veel kord, soovitus tuleb lähtuda, et koolid on erinevad ja suurused erinevad, on see, et siis see klass läheb 14-ks päevaks, eks kaheks nädalaks läheb siis distantsõppele ja peale seda perioodi tuleb siis kooli tagasi. Loomulikult, kui lapsed on terved. Minister lisas, et koolidel ja lasteasutustel on õigus haiged lapsed koju saata ning regulaarselt laste kehatemperatuuri mõõta. Kooliaastaks valmistub ka pealinn. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul peavad linnas olema erinevateks situatsioonideks välja töötatud kolm stsenaariumi. Esimeseks septembriks peavad olema välja töötatud kolm stsenaariumi, roheline, kollane ja punane, selleks, et oleks valmisolek erinevateks situatsioonideks juhul, kui tõepoolest see teine laine tuleb. Eesmärk on, et juhul kui olukord hakkab halvenema et meie meetmed võimaldaksid haridusasutustele töötada nii, et ei oleks vaja uksed kinni panna et meie meetmeid aitaksid kollase stsenaariumi puhul asutusi lahti hoida ja et ei tuleks rakendada punase stsenaariumi. Kui tõepoolest tuleb asutusi kinni panna.
|
Tallinn aga töötab 1. septembriks võimalikeks olukordadeks välja kolm stsenaariumi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Minister Repsi sõnul on kooliaasta alguse peamine sõnum see, et üldist vajadust digiõppega jätkata ei ole. Eesti numbrid on tema sõnul vägagi positiivsed ja koroonanakkuskontrolli all, ent pole ühiskonnast veel kuhugi kadunud. Me alustame tavapäraselt läheme tavaliselt kontaktidesse. Me teeme oma aktuseid, teeme tavapärase üritusi, aga me arvestame kogu aeg seda, et COVID on meie ühiskonnas alles. Ja mida see nüüd tähendab, selles nüanssides on see, et näiteks me koolidele juba tegelikult koolid sellega tegelevad, mõtleme koos läbi, kuidas saaks hajutada tegevusi. Palume suuremate sündmuste puhul proovida hajutada näiteks vanuserühmiti. Minister lisas, et lähenemine on kooli ja piirkonnapõhine ning potentsiaalsetele koroonajuhtumitele lähenetakse lokaalselt. Kohalik kriisikomisjon koguneb juhul, kui ligi 10 protsenti ühe kooli õpilastest on viirus positiivsed. Kogu kooli ei sulgeta enne kui kõigepealt, kui sul on klassis näiteks üks juhtum, terviseamet, nagu te teate, järgib siis kõiki lähikontakte, aga üldine soovitus veel kord, soovitus tuleb lähtuda, et koolid on erinevad ja suurused erinevad, on see, et siis see klass läheb 14-ks päevaks, eks kaheks nädalaks läheb siis distantsõppele ja peale seda perioodi tuleb siis kooli tagasi. Loomulikult, kui lapsed on terved. Minister lisas, et koolidel ja lasteasutustel on õigus haiged lapsed koju saata ning regulaarselt laste kehatemperatuuri mõõta. Kooliaastaks valmistub ka pealinn. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul peavad linnas olema erinevateks situatsioonideks välja töötatud kolm stsenaariumi. Esimeseks septembriks peavad olema välja töötatud kolm stsenaariumi, roheline, kollane ja punane, selleks, et oleks valmisolek erinevateks situatsioonideks juhul, kui tõepoolest see teine laine tuleb. Eesmärk on, et juhul kui olukord hakkab halvenema et meie meetmed võimaldaksid haridusasutustele töötada nii, et ei oleks vaja uksed kinni panna et meie meetmeid aitaksid kollase stsenaariumi puhul asutusi lahti hoida ja et ei tuleks rakendada punase stsenaariumi. Kui tõepoolest tuleb asutusi kinni panna.
### Response:
Tallinn aga töötab 1. septembriks võimalikeks olukordadeks välja kolm stsenaariumi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tegelikult on pea kõik erakonnad kinnitanud, et oma nimekirjadega väljaminemine näitab partei tugevust. Helir-Valdor Seeder seda ei eita. Jah, eks ta ole tavapärane olnud, et ja ootuspärane nii avalikkuselt kui, kui erakondades, et erakond läheks maksimaalselt kohalikel omavalitsustel välja oma nimekirjadega. Aga see kindlasti ei ole nüüd ainus või isegi tihtipeale kõige olulisem indikaator erakonna tugevuse, st. Seeder leiab, et kohapeal tuleb teha kohalikku poliitikat. Kui on võimalik, siis loomulikult erakondlikus nimekirjas. Kui on kohapeal mõistlikum ja kohapealne organisatsioon otsustab, et minnakse valimisliidus, siis loomulikult me seda ka aktsepteerima. Enda kohta ütleb Seeder, et ta on varemgi valimisliidu nimekirjas kandideerinud. Vabaerakonna juht Artur Talvik on valimisliidu ideoloogiaga igati päri. Kohalik võim peab olema kohalike tehtud ja, ja valimisliit on üks väga hea väljendus selleks, aga valimisliitu omakorda võivad vabalt kuuluda erinevate erakondade liikmed, sellepärast kohalikus asjas ideoloogia ei ole oluline. Mida arvab sotsiaaldemokraat ja riigikogu esimees Eiki Nestor? Minu meelest väga paljus on see selline väljamõeldud debatt, millel ei ole sisu. Ma usun, et meie seisukoht jääb samaks, et see on väga palju kohalikest oludest sõltub ja ma ei näe siin mitte midagi imelikku. Kindlasti suuremates kohtades minnakse välja oma nimekirjadega. Väiksemates kohtades ollakse kuskil valimisliidus. Nüüd olukord peale haldusreformi muutub täna nagu ennustada kõik, et veel ei ole võimalik. Aga ma arvan, et jätkub samamoodi. Traditsiooniliselt on partei nimekirjade kõige suuremad toetajad Keskerakond ja Reformierakond. Keskerakonna peasekretär Jaak Aab ütleb, et juba jaanuaris otsustati minna igal pool välja oma nimekirjadega. Ma arvan, et Ühe suure erakonna eesmärk peaks olema, et tema, see maailmavaade, mida kommunaalasjades küll ei taheta öelda, et seal maailmavaadet ei ole, ma siiski väidan, et ka valijale on lihtsam teha valikut, kui ta teab seda, millises nimekirjas inimesed kandideerivad, milline on nende pikem niisugune vaade, idee? Meil suuremaid probleeme ei ole küll üle Eesti ja et enamuses omavalitsustes, meil on nimekirjad tuumikud olemas ja me kindlasti oma nimekirjaga läheme. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur Ei saa välistada, et mõned erandid tulevad, aga üldine ja valdav arusaamine on see, et kui me hindame ja väärtustame neid arusaamu, mis on seotud juba pikka aega Reformierakonna, siis nende põhimõtete eest oleme me valmis seisma ka kohtadel. Ja loomulikult kohapeal lisanduvad veel kohalikud teemad, olgu need teedeaugud või lasteaiakohad, aga aga fakt on see, et kui mingeid väärtusi ühiselt jagatakse, siis ollakse valmis ka nende eest seisma, mitte ainult riigi tasandil, ka kohalikul tasandil just erakonna nimekirjas. Erandina võib siin nimetada Urmas Suklest Haapsalust, näis, kas neid tuleb veel.
|
Riigikogu erakonna jagunevad oma suhtumises kaheks - ühed peavad oluliseks minna kohalikel valimistel välja oma nimekirjaga, teised ei näe osalemisel valimisliitude nimekirjades midagi halba. IRLi uus esimees Helir-Valdor Seeder kandideerib kohalikel valimistel Viljandi volikokku valimisliidu nimekirjas. Üldiselt peetakse oma valimisnimekirja erakonna tugevuse märgiks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tegelikult on pea kõik erakonnad kinnitanud, et oma nimekirjadega väljaminemine näitab partei tugevust. Helir-Valdor Seeder seda ei eita. Jah, eks ta ole tavapärane olnud, et ja ootuspärane nii avalikkuselt kui, kui erakondades, et erakond läheks maksimaalselt kohalikel omavalitsustel välja oma nimekirjadega. Aga see kindlasti ei ole nüüd ainus või isegi tihtipeale kõige olulisem indikaator erakonna tugevuse, st. Seeder leiab, et kohapeal tuleb teha kohalikku poliitikat. Kui on võimalik, siis loomulikult erakondlikus nimekirjas. Kui on kohapeal mõistlikum ja kohapealne organisatsioon otsustab, et minnakse valimisliidus, siis loomulikult me seda ka aktsepteerima. Enda kohta ütleb Seeder, et ta on varemgi valimisliidu nimekirjas kandideerinud. Vabaerakonna juht Artur Talvik on valimisliidu ideoloogiaga igati päri. Kohalik võim peab olema kohalike tehtud ja, ja valimisliit on üks väga hea väljendus selleks, aga valimisliitu omakorda võivad vabalt kuuluda erinevate erakondade liikmed, sellepärast kohalikus asjas ideoloogia ei ole oluline. Mida arvab sotsiaaldemokraat ja riigikogu esimees Eiki Nestor? Minu meelest väga paljus on see selline väljamõeldud debatt, millel ei ole sisu. Ma usun, et meie seisukoht jääb samaks, et see on väga palju kohalikest oludest sõltub ja ma ei näe siin mitte midagi imelikku. Kindlasti suuremates kohtades minnakse välja oma nimekirjadega. Väiksemates kohtades ollakse kuskil valimisliidus. Nüüd olukord peale haldusreformi muutub täna nagu ennustada kõik, et veel ei ole võimalik. Aga ma arvan, et jätkub samamoodi. Traditsiooniliselt on partei nimekirjade kõige suuremad toetajad Keskerakond ja Reformierakond. Keskerakonna peasekretär Jaak Aab ütleb, et juba jaanuaris otsustati minna igal pool välja oma nimekirjadega. Ma arvan, et Ühe suure erakonna eesmärk peaks olema, et tema, see maailmavaade, mida kommunaalasjades küll ei taheta öelda, et seal maailmavaadet ei ole, ma siiski väidan, et ka valijale on lihtsam teha valikut, kui ta teab seda, millises nimekirjas inimesed kandideerivad, milline on nende pikem niisugune vaade, idee? Meil suuremaid probleeme ei ole küll üle Eesti ja et enamuses omavalitsustes, meil on nimekirjad tuumikud olemas ja me kindlasti oma nimekirjaga läheme. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur Ei saa välistada, et mõned erandid tulevad, aga üldine ja valdav arusaamine on see, et kui me hindame ja väärtustame neid arusaamu, mis on seotud juba pikka aega Reformierakonna, siis nende põhimõtete eest oleme me valmis seisma ka kohtadel. Ja loomulikult kohapeal lisanduvad veel kohalikud teemad, olgu need teedeaugud või lasteaiakohad, aga aga fakt on see, et kui mingeid väärtusi ühiselt jagatakse, siis ollakse valmis ka nende eest seisma, mitte ainult riigi tasandil, ka kohalikul tasandil just erakonna nimekirjas. Erandina võib siin nimetada Urmas Suklest Haapsalust, näis, kas neid tuleb veel.
### Response:
Riigikogu erakonna jagunevad oma suhtumises kaheks - ühed peavad oluliseks minna kohalikel valimistel välja oma nimekirjaga, teised ei näe osalemisel valimisliitude nimekirjades midagi halba. IRLi uus esimees Helir-Valdor Seeder kandideerib kohalikel valimistel Viljandi volikokku valimisliidu nimekirjas. Üldiselt peetakse oma valimisnimekirja erakonna tugevuse märgiks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Erakonna loomiseks asutati esmalt mittetulundusühing, parem ilm, mis jääb tegutsema ka pärast erakonna loomist. Erakonna loomise algatusgruppi kuuluv Anzori Barkalaja ütleb, et elurikkuse erakonna platvormiga asutakse üles ehitama organisatsiooni ja parem ilm asub ette valmistama platvormi nende inimeste abiga, kes erakonda kuuluda ei taha. Parem ilm on võrgustikupõhine koostööplatvorm Ta ei ole mitte elurikkuse erakonna jaoks loodud vaid ta on selleks, et. Omavahel arutada, pakkuda välja uusi, kas poliitilisi või muid ühiskondlikke praktikaid. Üks suuremaid spinnofve ongi elurikkuse erakond. Mida see parema ilma võrgustik siis niimoodi välja pakub? Elurikkuse erakonda kasvatama organisatsioonina, nii et tullakse 500, pluss teadlikku inimest tuleks oktoobri lõpuks. Uue partei loomise algatusgruppi kuuluvad peale Talviku Jansori Barkalajaga rohelise ilmavaate poolest tuntud ühiskonnategelased, nagu näiteks Roisreider, Rainer Kuuba, Airi Hallik-Konnula, Mart Jüssi, Toomas Trapido ja Mati Kose. Erakonna Eestimaa rohelised esimees ZüleHaismailova näeb uues erakonnas pigem maailmavaatelist tuge kui konkurenti. Mida rohkem on neid jõudusid, kes tõstatavad meiega samu teemasid, seda rohkem on meie sõnumid ju ka nähtavad ja, ja fookuses ja rohelisele maailmavaatele saab sellest ainult kasu tulla. Tulevikus teeme kindlasti asju pigem koos, et see võib-olla ongi selline iganenud poliitika, kus pigem loobitakse 11 poriga ja, ja, ja vastandutakse ja meie näeme pigem, et võimalust koostööks on, on rohkem kui küll. Samal ajal on ka tema erakond Eestimaa rohelised avatud uutele liikmetele, ütleb Izmailova. Ega siin praegu on ju veel vara diskuteerida selle üle, et kas see Talviku algatus tõesti erakonnaks ka saab? Erakonda tegelikult ei ole väga lihtne luua Eestis praegu aga juhul, kui see peaks ebaõnnestuma neil, siis on nad ikkagi meie hulka oodatud ja meid eristab ka see. Meil on need inimesed, kes meil on, on, on võib-olla pigem sellised julgemad ja, ja aktiivsemad, et praegu seda seltskonda seal jälgides jätab ta üsna sellise üheülbalise mulje, aga praegu on muidugi ka vara selliseid hinnanguid tegelikult anda.
|
Erakonna loomiseks vajalik 500 liiget loodetakse kokku saada oktioobri lõpuks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Erakonna loomiseks asutati esmalt mittetulundusühing, parem ilm, mis jääb tegutsema ka pärast erakonna loomist. Erakonna loomise algatusgruppi kuuluv Anzori Barkalaja ütleb, et elurikkuse erakonna platvormiga asutakse üles ehitama organisatsiooni ja parem ilm asub ette valmistama platvormi nende inimeste abiga, kes erakonda kuuluda ei taha. Parem ilm on võrgustikupõhine koostööplatvorm Ta ei ole mitte elurikkuse erakonna jaoks loodud vaid ta on selleks, et. Omavahel arutada, pakkuda välja uusi, kas poliitilisi või muid ühiskondlikke praktikaid. Üks suuremaid spinnofve ongi elurikkuse erakond. Mida see parema ilma võrgustik siis niimoodi välja pakub? Elurikkuse erakonda kasvatama organisatsioonina, nii et tullakse 500, pluss teadlikku inimest tuleks oktoobri lõpuks. Uue partei loomise algatusgruppi kuuluvad peale Talviku Jansori Barkalajaga rohelise ilmavaate poolest tuntud ühiskonnategelased, nagu näiteks Roisreider, Rainer Kuuba, Airi Hallik-Konnula, Mart Jüssi, Toomas Trapido ja Mati Kose. Erakonna Eestimaa rohelised esimees ZüleHaismailova näeb uues erakonnas pigem maailmavaatelist tuge kui konkurenti. Mida rohkem on neid jõudusid, kes tõstatavad meiega samu teemasid, seda rohkem on meie sõnumid ju ka nähtavad ja, ja fookuses ja rohelisele maailmavaatele saab sellest ainult kasu tulla. Tulevikus teeme kindlasti asju pigem koos, et see võib-olla ongi selline iganenud poliitika, kus pigem loobitakse 11 poriga ja, ja, ja vastandutakse ja meie näeme pigem, et võimalust koostööks on, on rohkem kui küll. Samal ajal on ka tema erakond Eestimaa rohelised avatud uutele liikmetele, ütleb Izmailova. Ega siin praegu on ju veel vara diskuteerida selle üle, et kas see Talviku algatus tõesti erakonnaks ka saab? Erakonda tegelikult ei ole väga lihtne luua Eestis praegu aga juhul, kui see peaks ebaõnnestuma neil, siis on nad ikkagi meie hulka oodatud ja meid eristab ka see. Meil on need inimesed, kes meil on, on, on võib-olla pigem sellised julgemad ja, ja aktiivsemad, et praegu seda seltskonda seal jälgides jätab ta üsna sellise üheülbalise mulje, aga praegu on muidugi ka vara selliseid hinnanguid tegelikult anda.
### Response:
Erakonna loomiseks vajalik 500 liiget loodetakse kokku saada oktioobri lõpuks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
IRL-i volikogu toetuse saanud ettepaneku kohaselt peaks piirarvuks olema 0,03 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk umbes 400 inimest aastas. IRL-i esimees Margus Tsahkna ütles, et koalitsioonipartneritega pole seda ettepanekut veel arutatud. Meil on olemas loomuliku immigratsioonikvoot 0,1 protsenti Eesti rahvastikust, mis kehtib aastaid, see on maksimummäär. Hetkel on valitsus selle tõstnud null koma, 75-le protsendile, aga meie ettepaneku järgi me peame kehtestama ka piirnumbri siis Euroopa-siseselt ümberjaotatavate põgenike suhtes, et mis on siis tegelikult see lagi. Praegu on Eesti andnud nõusoleku üle 500 rahvusvahelist kaitset vajava inimese vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul. IRL-i ettepanekute kohaselt peaks õigusliku kaitse saanud isikud saama aastase elamisloa senise kuni kolme aastase asemel ning selle pikendamisel tuleb arvestada keeleõppe programmi ja kohanemisprogrammis osalemise tulemusi. Ühtlasi leiab IRL, et siinse kultuuriruumi tavade järgimiseks tuleb aegsasti keelata sundabielud naiste ümberlõikamine ja näokated avalikus ruumis. Eesti peab kehtestama ka nimekirja turvalistest riikidest, mille kodanikud ei vaja kaitset ja kellele seega varjupaika ei anta, ütles Tsahkna. Vastavasisuline ettepanek on tehtud ka Euroopa Komisjoni esimehe Junckeri poolt ja on ka kasutusel juba 12. teises Euroopa Liidu liikmes maas, kus on nimetatud ära riigid, kus ei tehta nii-öelda pikemaajaliset menetlust, ei saadet inimesed tagasi kindlasti. Nendeks riikideks peaks olema Balkani riigid, Türgi, kust on see suurem ränne, aga Eesti puhul me peaksime arutama ka vaatama võimalike perspektiiv oma piiride pealt. Mis need riigid on? IRLi volikogu kinnitas ametisse ka uue peasekretäri, kelleks on senine justiitsministri õigusnõunik Kert Karus. Kommenteerides IRL-i juba kuid alla 10 protsendi olevat toetusereitingut, ütles karus, et kindlasti on erakond teinud vigu ja kindlasti on oma osa viimase aasta jooksul tekkinud poliitilisel konkurentsil. Ühtlasi Eesti karatee Föderatsiooni juhtiv karus ütles, et tahab muuta IRLi sisult tugevamaks, ühtsemaks ja paremini toimivaks organisatsiooniks. Minu jaoks ambitsioonikamaks plaaniks on ka see, et meie poliitilised sõnumid jõuaksid paremini ühiskonda ja me kavatseme hakata ühiskonnas keskseid poliitilisi teemasid arutama juba nii-öelda rohujuure tasandil, et need arutelud ei taanduks ainult riigikogu fraktsiooni ruumi vaid saaks alguse meie endi liikmete hulgas.
|
Isamaa ja Res Publica Liit soovib, et seaduses kehtestataks vabatahtlikkuse alusel ümberpaigutatavate ja ümberasustatavate pagulaste vastuvõtmise piirarv. Vastava ettepaneku kiitis heaks Tallinnas koos olnud ning muuhulgas immigratsoonipoliitikat arutanud IRL-i volikogu. Ühtlasi kinnitati IRL-i peasekretäri ametisse Kert Karus.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
IRL-i volikogu toetuse saanud ettepaneku kohaselt peaks piirarvuks olema 0,03 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk umbes 400 inimest aastas. IRL-i esimees Margus Tsahkna ütles, et koalitsioonipartneritega pole seda ettepanekut veel arutatud. Meil on olemas loomuliku immigratsioonikvoot 0,1 protsenti Eesti rahvastikust, mis kehtib aastaid, see on maksimummäär. Hetkel on valitsus selle tõstnud null koma, 75-le protsendile, aga meie ettepaneku järgi me peame kehtestama ka piirnumbri siis Euroopa-siseselt ümberjaotatavate põgenike suhtes, et mis on siis tegelikult see lagi. Praegu on Eesti andnud nõusoleku üle 500 rahvusvahelist kaitset vajava inimese vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul. IRL-i ettepanekute kohaselt peaks õigusliku kaitse saanud isikud saama aastase elamisloa senise kuni kolme aastase asemel ning selle pikendamisel tuleb arvestada keeleõppe programmi ja kohanemisprogrammis osalemise tulemusi. Ühtlasi leiab IRL, et siinse kultuuriruumi tavade järgimiseks tuleb aegsasti keelata sundabielud naiste ümberlõikamine ja näokated avalikus ruumis. Eesti peab kehtestama ka nimekirja turvalistest riikidest, mille kodanikud ei vaja kaitset ja kellele seega varjupaika ei anta, ütles Tsahkna. Vastavasisuline ettepanek on tehtud ka Euroopa Komisjoni esimehe Junckeri poolt ja on ka kasutusel juba 12. teises Euroopa Liidu liikmes maas, kus on nimetatud ära riigid, kus ei tehta nii-öelda pikemaajaliset menetlust, ei saadet inimesed tagasi kindlasti. Nendeks riikideks peaks olema Balkani riigid, Türgi, kust on see suurem ränne, aga Eesti puhul me peaksime arutama ka vaatama võimalike perspektiiv oma piiride pealt. Mis need riigid on? IRLi volikogu kinnitas ametisse ka uue peasekretäri, kelleks on senine justiitsministri õigusnõunik Kert Karus. Kommenteerides IRL-i juba kuid alla 10 protsendi olevat toetusereitingut, ütles karus, et kindlasti on erakond teinud vigu ja kindlasti on oma osa viimase aasta jooksul tekkinud poliitilisel konkurentsil. Ühtlasi Eesti karatee Föderatsiooni juhtiv karus ütles, et tahab muuta IRLi sisult tugevamaks, ühtsemaks ja paremini toimivaks organisatsiooniks. Minu jaoks ambitsioonikamaks plaaniks on ka see, et meie poliitilised sõnumid jõuaksid paremini ühiskonda ja me kavatseme hakata ühiskonnas keskseid poliitilisi teemasid arutama juba nii-öelda rohujuure tasandil, et need arutelud ei taanduks ainult riigikogu fraktsiooni ruumi vaid saaks alguse meie endi liikmete hulgas.
### Response:
Isamaa ja Res Publica Liit soovib, et seaduses kehtestataks vabatahtlikkuse alusel ümberpaigutatavate ja ümberasustatavate pagulaste vastuvõtmise piirarv. Vastava ettepaneku kiitis heaks Tallinnas koos olnud ning muuhulgas immigratsoonipoliitikat arutanud IRL-i volikogu. Ühtlasi kinnitati IRL-i peasekretäri ametisse Kert Karus.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Olen jah aru saanud, et leedukatel on samasugune plaan ehk siis virtuaalne lennufirma ostab kõik need lennuoperatsioonid sisse, tema tegeleb piletimüügi ja, ja turundusega. Aga seda me praegu ei tea, et milliseid lennukeid või millise lennuettevõtte lennukeid nad kasutama hakkaksid. Seda me kindlasti ei tea, see uudis on väga värske, et Xly on loomulikult huvitatud ja, ja ka võimeline sellist teenust pakkuma ükskõik millisele lennuettevõttele üle Euroopa. Et selles mõttes meie seisukohalt on see väga-väga huvitav uudis. Juhul kui Leedu valitsus otsustab luua selle virtuaalse lennufirma, kas see tähendab seda, et teoreetiliselt ka lätlaste lennufirma võib pakkuda sellele Leedu virtuaalfirmale oma lennukeid ja lihtsalt müügiplatvorm on siis Leedu oma, aga lennukid on jällegi Läti riikliku lennufirma omad. No see on natukene raske, sellepärast et siin tekib nagu huvide konflikt, et see tähendaks seda, et leedukad nüüd selle ettevõtte asutavad, et nad peaksid hakkama ostma sisse teenust siis oma konkurendilt, kelleks nad kindlasti Air Balticut peavad. Aga kuna X-i on näite selline ettevõte, kes ei müü ise pileteid, siis temale sobivad kõik teised lennufirmad klientideks, ilma et tekiks sellist huvide konflikti. Et seetõttu ma arvan, et on natukene keeruline lätlastel pakkuda siis Leedu lennufirmale selliseid lennuoperatsioonide teenuseid. Aga Eesti ettevõttel on see võimekus täiesti olemas. Nii et lätlastele on see halb uudis tegelikult. Noh, kuidas võtta jah, seda peab lätlaste käest küsima. Eks see kindlasti muudab siinset turgu, et saab näha, kui, kui tõsine see nende plaan on, aga Eesti näitel nad on seda näinud, et seda on võimalik ka edukalt. Siis lennufirma nagu pidada, et minna turule ja tulla sealt, kui olukord nii-öelda seda vajab või soosib ilma, et siis ettevõttega midagi nagu juhtuks.
|
Leedu valitsus on uurinud Nordica tegutsemismudelit ning soovib luua virtuaalse lennufirma, mis tagaks vajadusel otselennud Leedu jaoks olulistesse sihtpunktidesse. Leedu valitsuse plaan on halb uudis Läti riiklikule lennufirmale Air Baltic, mis võib saada Leedu turul uue tõsise konkurendi. Nordica tütaretteevõtte Xfly on huvitatud oma lennukite pakkumisest liinilendudeks Leedus.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Olen jah aru saanud, et leedukatel on samasugune plaan ehk siis virtuaalne lennufirma ostab kõik need lennuoperatsioonid sisse, tema tegeleb piletimüügi ja, ja turundusega. Aga seda me praegu ei tea, et milliseid lennukeid või millise lennuettevõtte lennukeid nad kasutama hakkaksid. Seda me kindlasti ei tea, see uudis on väga värske, et Xly on loomulikult huvitatud ja, ja ka võimeline sellist teenust pakkuma ükskõik millisele lennuettevõttele üle Euroopa. Et selles mõttes meie seisukohalt on see väga-väga huvitav uudis. Juhul kui Leedu valitsus otsustab luua selle virtuaalse lennufirma, kas see tähendab seda, et teoreetiliselt ka lätlaste lennufirma võib pakkuda sellele Leedu virtuaalfirmale oma lennukeid ja lihtsalt müügiplatvorm on siis Leedu oma, aga lennukid on jällegi Läti riikliku lennufirma omad. No see on natukene raske, sellepärast et siin tekib nagu huvide konflikt, et see tähendaks seda, et leedukad nüüd selle ettevõtte asutavad, et nad peaksid hakkama ostma sisse teenust siis oma konkurendilt, kelleks nad kindlasti Air Balticut peavad. Aga kuna X-i on näite selline ettevõte, kes ei müü ise pileteid, siis temale sobivad kõik teised lennufirmad klientideks, ilma et tekiks sellist huvide konflikti. Et seetõttu ma arvan, et on natukene keeruline lätlastel pakkuda siis Leedu lennufirmale selliseid lennuoperatsioonide teenuseid. Aga Eesti ettevõttel on see võimekus täiesti olemas. Nii et lätlastele on see halb uudis tegelikult. Noh, kuidas võtta jah, seda peab lätlaste käest küsima. Eks see kindlasti muudab siinset turgu, et saab näha, kui, kui tõsine see nende plaan on, aga Eesti näitel nad on seda näinud, et seda on võimalik ka edukalt. Siis lennufirma nagu pidada, et minna turule ja tulla sealt, kui olukord nii-öelda seda vajab või soosib ilma, et siis ettevõttega midagi nagu juhtuks.
### Response:
Leedu valitsus on uurinud Nordica tegutsemismudelit ning soovib luua virtuaalse lennufirma, mis tagaks vajadusel otselennud Leedu jaoks olulistesse sihtpunktidesse. Leedu valitsuse plaan on halb uudis Läti riiklikule lennufirmale Air Baltic, mis võib saada Leedu turul uue tõsise konkurendi. Nordica tütaretteevõtte Xfly on huvitatud oma lennukite pakkumisest liinilendudeks Leedus.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ministrid Taavi Aas ja Raul Siem kirjutasid eile riigihaldusminister Jaak Aabile, et RKS võtab oma teenuste eest liiga palju raha. Nad tõstsid küsimuse, kas riigile kinnisvarateenust pakkuv asutus peaks ikka kasumit teenima. Ministrite kiri oli osa suuremast arutelust, mis algas juba märtsi keskel ja mis peaks päädima augustis, kui Jaak Aab ettekandega valitsuskabineti ette läheb. Aabi sõnul On tal ülesanne analüüsida, mil moel riik oma kinnisvara haldamisega edasi peaks minema. Ta tõdeb, et ehkki viimastel aastatel on aktsiaseltsi töö üha paremaks muutunud, saab monopoolne riigiettevõte ka üsna palju kriitikat. Ega mina ka tea mõistlikuks, et igal ministeeriumi, asutuse või ametil tekiks uuesti tagasi mingi kinnisvara osakond. Küll aga oli küsimusi ja ettepanekuid selles suhtes, et kas äriühing on parim vorm selle suure osa riigi kinnisvaraga toimetamiseks. Riigi kinnisvara aktsiaselts loodi 2001. aastal. Jaak Aab tõdeb, et mitmed toonased ideaalid pole tõeks saanud. Juba mõnda aega tagasi loobuti plaanist kogu riigi kinnisvara aktsiaseltsi kätte anda. Nüüd on see riigiasutustele ja ministeeriumitele vabatahtlik, see tähendab, et ka mitte vajalikust kinnisvarast vabanemine ei ole läinud nii lobedalt kui oodati. Aktsiaseltsist loodeti efektiivsust ka sellepärast, et äriühingud on oma loomult üsna iseseisvad. Aga kui me räägime kas või uutest mingi investeeringute objektidest ja sellest mahust, mida see aastas tehakse siis valitsus ju tihtipeale korrigeerib neid otsuseid. Need kaks süsteemi, et äriühing ja samas teatud poliitiline otsus ei kipu kokku minema. Muresid on aabi sõnul teisigi, muuhulgas ei meeldi mitmele asutusele see mudel, mille järgi RKS üüri hinda arvutab. Ab ütleb, et iseenesest võib õige olla, kui üüri sisse arvestatakse ka tulevaste aastate vajadused, muuhulgas uute hoonete rajamine ja kapitaalremondid. Aga üürnikule on niisugune valem kallis. Ja me puutume ka sellega kokku, näiteks maapiirkonnas, kus rajame just riigimajasid maakonnakeskuses. Iseenesest tahame, et kohalik omavalitsus tuleks sinna majja, võib olla sotsiaalvaldkonnaga omavalitsusliidud, arendusorganisatsioonid, et seal tekib nagu konflikt selle turu hinna vahel üürimudeli hinna vahel ja on keeruline leida ka rentnike sinna riigimajja. Jaak Aab tuletab meelde, et paar aastat tagasi valmis ka analüüs, kuidas oleks parem riigi kinnisvara hallata. Ja ütleme, et siis veidi rohkem plusse veiti siiski, kas riigiasutuse riigi hallatava asutuse vormi juures ja siin tulevad mängu juba järgmised küsimused, et kas siis kogu see praegune riigi kinnisvara, aktsiaseltsi tegevus või siis ainult kompetentsikeskus ja arendus ja vara peaks olema siis kuskil mujal, aga nendele küsimustele peangi mina andma vastuse.
|
Riigihalduse minister Jaak Aab tõdeb, et äriühingu kõrval võib riigi kinnisvara haldamiseks paremaid alternatiive olla. Kas ja missuguseid, selle peab Aab augustiks välja selgitama.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ministrid Taavi Aas ja Raul Siem kirjutasid eile riigihaldusminister Jaak Aabile, et RKS võtab oma teenuste eest liiga palju raha. Nad tõstsid küsimuse, kas riigile kinnisvarateenust pakkuv asutus peaks ikka kasumit teenima. Ministrite kiri oli osa suuremast arutelust, mis algas juba märtsi keskel ja mis peaks päädima augustis, kui Jaak Aab ettekandega valitsuskabineti ette läheb. Aabi sõnul On tal ülesanne analüüsida, mil moel riik oma kinnisvara haldamisega edasi peaks minema. Ta tõdeb, et ehkki viimastel aastatel on aktsiaseltsi töö üha paremaks muutunud, saab monopoolne riigiettevõte ka üsna palju kriitikat. Ega mina ka tea mõistlikuks, et igal ministeeriumi, asutuse või ametil tekiks uuesti tagasi mingi kinnisvara osakond. Küll aga oli küsimusi ja ettepanekuid selles suhtes, et kas äriühing on parim vorm selle suure osa riigi kinnisvaraga toimetamiseks. Riigi kinnisvara aktsiaselts loodi 2001. aastal. Jaak Aab tõdeb, et mitmed toonased ideaalid pole tõeks saanud. Juba mõnda aega tagasi loobuti plaanist kogu riigi kinnisvara aktsiaseltsi kätte anda. Nüüd on see riigiasutustele ja ministeeriumitele vabatahtlik, see tähendab, et ka mitte vajalikust kinnisvarast vabanemine ei ole läinud nii lobedalt kui oodati. Aktsiaseltsist loodeti efektiivsust ka sellepärast, et äriühingud on oma loomult üsna iseseisvad. Aga kui me räägime kas või uutest mingi investeeringute objektidest ja sellest mahust, mida see aastas tehakse siis valitsus ju tihtipeale korrigeerib neid otsuseid. Need kaks süsteemi, et äriühing ja samas teatud poliitiline otsus ei kipu kokku minema. Muresid on aabi sõnul teisigi, muuhulgas ei meeldi mitmele asutusele see mudel, mille järgi RKS üüri hinda arvutab. Ab ütleb, et iseenesest võib õige olla, kui üüri sisse arvestatakse ka tulevaste aastate vajadused, muuhulgas uute hoonete rajamine ja kapitaalremondid. Aga üürnikule on niisugune valem kallis. Ja me puutume ka sellega kokku, näiteks maapiirkonnas, kus rajame just riigimajasid maakonnakeskuses. Iseenesest tahame, et kohalik omavalitsus tuleks sinna majja, võib olla sotsiaalvaldkonnaga omavalitsusliidud, arendusorganisatsioonid, et seal tekib nagu konflikt selle turu hinna vahel üürimudeli hinna vahel ja on keeruline leida ka rentnike sinna riigimajja. Jaak Aab tuletab meelde, et paar aastat tagasi valmis ka analüüs, kuidas oleks parem riigi kinnisvara hallata. Ja ütleme, et siis veidi rohkem plusse veiti siiski, kas riigiasutuse riigi hallatava asutuse vormi juures ja siin tulevad mängu juba järgmised küsimused, et kas siis kogu see praegune riigi kinnisvara, aktsiaseltsi tegevus või siis ainult kompetentsikeskus ja arendus ja vara peaks olema siis kuskil mujal, aga nendele küsimustele peangi mina andma vastuse.
### Response:
Riigihalduse minister Jaak Aab tõdeb, et äriühingu kõrval võib riigi kinnisvara haldamiseks paremaid alternatiive olla. Kas ja missuguseid, selle peab Aab augustiks välja selgitama.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Teaduse elutöö preemiad said psühholoogia professor Jüri Allik, geneetik ja akadeemik Richard Villems ning Eesti geenivaramu asutaja ja eestvedaja Andres Metspalu. Richard Villems tõi oma kõnes välja huvitava trendi naiste osakaalu dünaamikast Eesti tippteadlaste hulgas. Mul jäi suu lahti, 1993 anti välja 12 preemiat, 11 neist läks meestele, üks läks naistele, ükski seda tüüpi arv üksinda ei anna, aga ma esitan teile aegrea. 2003 10 aastat hiljem. Kas juhtus midagi? Ei olnud, väga palju juhtunud, 16 kaks oli vaja, kord naisterahva oli 11,1 protsenti. 2007 tõusis naisterahvaste osakaal Eesti teaduspreemiate saajate hulgas 16 koma ühele protsendile, 2009 tõusis naisteadlast hulk 20-l protsendile, 2015. aastal 25-le protsendile ja sel aastal 39,1 protsenti. Kultuuri elutöö preemia pälvisid üks meie väljapaistvamaid kultuuri tegelasi ja tuntumaid poeete Paul-Eerik Rummo viljakas arhitekt Toomas Rein ning kirjandusteadlane ja elulugude arhiivi looja Rutt Hinrikus. Wiedemanni keeleauhinna pälvis keeleteadlane Helle Metslang, kes ütles, et meie väike eesti keel on püsinud elus tänu riigi heale keelepoliitikale eestlaste armastuse oma keele vastu ja ka õnne on olnud. Tegelikult eesti keel ongi natuke õnnesärgis sündinud, et kui meil oli see kihistunud ühiskond, kus eestlased olid alamkiht ja sakslased olid ülemkiht, siis need keeled ei segunenud, eesti keel jäi alles. Ta ei segunenud, ei toimunud ka keelevahetust, eesti keel püsis ja seesama võõrastest ülemkiht tegelikult pani aluse eesti kirjakeelele selle samale, millel siis 20. sajandil Eesti eestlasest keele arendajad välja arendasid paljude funktsioonidega toimivana ja ka riigikeelena. Spordi elutöö preemia pälvisid spordiaktivist Kadri Liivak ning spordiarst treener ja dopinguvaba spordi eestkõneleja Peeter Mardna, kelle hinnangul siiski on viimasel ajal toimuv nõiajaht dopingupatustajate vastu veidi üle võlli. Ja minu seisukoht on muidugi see, et, et tehti kardinaalne viga selles, et mindi kvantitatiivse analüüsi pealt kvalitatiivse analüüsi peale, kus nüüd igasuguse molekuli tasemel jälje leidmine viib kohe sportlase, nagu öeldakse, auti ja kõige õigem näide selle kohta on ju Hispaania jalgratturi Konadori juhtum, kus ta näitas, et tema oma selle molekuli sai tavalisest loomalihast, nii et see asi on minu meelest läinud nagu üle võlli.
|
Peaminister Ratase sõnul vajame me kõik inspiratsiooni, et saata oma elus korda erakordseid asju.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Teaduse elutöö preemiad said psühholoogia professor Jüri Allik, geneetik ja akadeemik Richard Villems ning Eesti geenivaramu asutaja ja eestvedaja Andres Metspalu. Richard Villems tõi oma kõnes välja huvitava trendi naiste osakaalu dünaamikast Eesti tippteadlaste hulgas. Mul jäi suu lahti, 1993 anti välja 12 preemiat, 11 neist läks meestele, üks läks naistele, ükski seda tüüpi arv üksinda ei anna, aga ma esitan teile aegrea. 2003 10 aastat hiljem. Kas juhtus midagi? Ei olnud, väga palju juhtunud, 16 kaks oli vaja, kord naisterahva oli 11,1 protsenti. 2007 tõusis naisterahvaste osakaal Eesti teaduspreemiate saajate hulgas 16 koma ühele protsendile, 2009 tõusis naisteadlast hulk 20-l protsendile, 2015. aastal 25-le protsendile ja sel aastal 39,1 protsenti. Kultuuri elutöö preemia pälvisid üks meie väljapaistvamaid kultuuri tegelasi ja tuntumaid poeete Paul-Eerik Rummo viljakas arhitekt Toomas Rein ning kirjandusteadlane ja elulugude arhiivi looja Rutt Hinrikus. Wiedemanni keeleauhinna pälvis keeleteadlane Helle Metslang, kes ütles, et meie väike eesti keel on püsinud elus tänu riigi heale keelepoliitikale eestlaste armastuse oma keele vastu ja ka õnne on olnud. Tegelikult eesti keel ongi natuke õnnesärgis sündinud, et kui meil oli see kihistunud ühiskond, kus eestlased olid alamkiht ja sakslased olid ülemkiht, siis need keeled ei segunenud, eesti keel jäi alles. Ta ei segunenud, ei toimunud ka keelevahetust, eesti keel püsis ja seesama võõrastest ülemkiht tegelikult pani aluse eesti kirjakeelele selle samale, millel siis 20. sajandil Eesti eestlasest keele arendajad välja arendasid paljude funktsioonidega toimivana ja ka riigikeelena. Spordi elutöö preemia pälvisid spordiaktivist Kadri Liivak ning spordiarst treener ja dopinguvaba spordi eestkõneleja Peeter Mardna, kelle hinnangul siiski on viimasel ajal toimuv nõiajaht dopingupatustajate vastu veidi üle võlli. Ja minu seisukoht on muidugi see, et, et tehti kardinaalne viga selles, et mindi kvantitatiivse analüüsi pealt kvalitatiivse analüüsi peale, kus nüüd igasuguse molekuli tasemel jälje leidmine viib kohe sportlase, nagu öeldakse, auti ja kõige õigem näide selle kohta on ju Hispaania jalgratturi Konadori juhtum, kus ta näitas, et tema oma selle molekuli sai tavalisest loomalihast, nii et see asi on minu meelest läinud nagu üle võlli.
### Response:
Peaminister Ratase sõnul vajame me kõik inspiratsiooni, et saata oma elus korda erakordseid asju.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tallinn on alustanud otsustavat sõjakäiku linnapilti risustavate varemete vastu mustavate aknaaukudega. Hoonejäänused riivavad silma nii linnakodanikul kui Tallinnat külastaval turistil. Samuti leiavad seal vastu talve mugavat pelgupaika nii asotsiaalid kui kurjategijad. Esmalt võeti sihikule lihakombinaadi varemed Peterburi tee ääres. Abilinnapea Toivo Ninnas. Tihti, kui käid mööda Tallinna ringi, on niisugune tunne, et sõda on hiljuti lõppenud. Varemed on palju linnas, Ühed sellised, varem on lihakombinaat siis tselluloosi varemed. Alates sellest, kui me esimesest juulist kehtib Tallinnas uus ehitusmäärus. Meil on tulnud juurde uusi võimalusi, nagu nende kinnistatu omanike mõjutamiseks. Esimesena võtsime kätte lihakombinaadi omanik on betooni tütarfirma. Esimeseks detsembris peavad olema need varemed kadunud. Seal on ka olemas teatud probleemid, sest seal kunagi oli õli katlamaja ja tahame jälgida, kuidas neid õlimahuteid liigutakse. Sealt loodus reostuse ei tekiks. Tuleva aasta alguseks peab olema kadunud ka Dvigateli pumbajaam aadressil Tartu maantee 69 ja juba esimeseks novembriks endised ohvitserid elumaja tundil. Et muinsuskaitse all olevate müüride kallale ei minda, siis jäävad kobarkinotagused varemed kesklinna. Alles jutuks tuli ka uue ehitamine, täpsemalt Viru väljaku alla valminud erminal. Terminali infosüsteemi de väljaehitamiseks ja nende haldamiseks korraldatud riigihanke konkursi võitis aktsiaselts Helmes, kommenteerib abilinnapea Toomas Vitsut. Ja linn siis peab planeerima järgmise aasta eelarvesse lähtuvalt selle konkursi tulemustest 7,2 miljonit krooni selle tulemusena, et bussiterminal ja see elektrooniline juhtimissüsteem seal välja ehitatakse, peaks linnas paranema busside liikumise täpsus. Ma loodan, et see süsteem areneb edasi. Et see ei jää viimaseks sammuks.
|
Tallinna linn alustab sõjakäiku varemete vastu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tallinn on alustanud otsustavat sõjakäiku linnapilti risustavate varemete vastu mustavate aknaaukudega. Hoonejäänused riivavad silma nii linnakodanikul kui Tallinnat külastaval turistil. Samuti leiavad seal vastu talve mugavat pelgupaika nii asotsiaalid kui kurjategijad. Esmalt võeti sihikule lihakombinaadi varemed Peterburi tee ääres. Abilinnapea Toivo Ninnas. Tihti, kui käid mööda Tallinna ringi, on niisugune tunne, et sõda on hiljuti lõppenud. Varemed on palju linnas, Ühed sellised, varem on lihakombinaat siis tselluloosi varemed. Alates sellest, kui me esimesest juulist kehtib Tallinnas uus ehitusmäärus. Meil on tulnud juurde uusi võimalusi, nagu nende kinnistatu omanike mõjutamiseks. Esimesena võtsime kätte lihakombinaadi omanik on betooni tütarfirma. Esimeseks detsembris peavad olema need varemed kadunud. Seal on ka olemas teatud probleemid, sest seal kunagi oli õli katlamaja ja tahame jälgida, kuidas neid õlimahuteid liigutakse. Sealt loodus reostuse ei tekiks. Tuleva aasta alguseks peab olema kadunud ka Dvigateli pumbajaam aadressil Tartu maantee 69 ja juba esimeseks novembriks endised ohvitserid elumaja tundil. Et muinsuskaitse all olevate müüride kallale ei minda, siis jäävad kobarkinotagused varemed kesklinna. Alles jutuks tuli ka uue ehitamine, täpsemalt Viru väljaku alla valminud erminal. Terminali infosüsteemi de väljaehitamiseks ja nende haldamiseks korraldatud riigihanke konkursi võitis aktsiaselts Helmes, kommenteerib abilinnapea Toomas Vitsut. Ja linn siis peab planeerima järgmise aasta eelarvesse lähtuvalt selle konkursi tulemustest 7,2 miljonit krooni selle tulemusena, et bussiterminal ja see elektrooniline juhtimissüsteem seal välja ehitatakse, peaks linnas paranema busside liikumise täpsus. Ma loodan, et see süsteem areneb edasi. Et see ei jää viimaseks sammuks.
### Response:
Tallinna linn alustab sõjakäiku varemete vastu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tallinna abilinnapea Betina Beskina sõnul soovib linn täiendavate sotsiaalmeetmetega toetada eriolukorra ja majanduslanguse ajal ja järel töötuks jäänud linlasi ja toimetulekuraskustes peresid. Ühe meetmena soovitakse jagada toiduabi, mida jagatakse lastega peredele, kus netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast alampalgast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80 protsenti kehtivast alamtasu määrast. Selle abi saamine sõltub eelkõige sissetulekust, täiendav toiduabi on mõeldud lisana toidupanga abipakile. Täiendav toidupakk oleks siis kokku pandud lähtuvalt eelkõige laste vajadustes. Kui toidupank jagab eelkõige kaua säilivaid asju, siis neid pakke, siis pannakse kokku rohkem värskemate toodetega, mis võib-olla mille kehtivusaeg ei ole nii pikk. Teine meede on mõeldud majandusraskuste tõttu eluasemest ilma jäänud peredele kuni leitakse sobiv üürikorter või alternatiivne lahendus. See on mõeldud neile, kes on üleöö jäänud ilma kodust, kuid tavaliselt tulnud üürimaksetega toime. Taotleja peab vastama tingimustele ehk tal ei tohi olla omandis, eluaset ega võimalust endale eluaset soetada. Kolmas meede on mõeldud üüri toetus linlasele või peredele, kes on kaotamas eluase. Linnatoetusega tasutakse vahendustasu, tagatisraha ja esimese kuu üür. Järgmise kuu üürvajadusel kaetakse toimetuleku toetuste vahenditest. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on lisaks plaanis vabastada need pered lasteaiatasust, kus vanemad saavad toimetuleku toetust ja need, kelle peres käib lasteaias hariduslike erivajadustega laps. Meil on olemas siis selline valem, kus pere, kelle laps või lapsed käivad lasteaias, võivad saada kohatasuvabastust, aga käesoleval hetkel kuni 80 protsenti, me tahame teha niimoodi, et see oleks ikka 100 protsenti.
|
Tänasel Tallinna linnvalituse pressikonverentsil tutvustati meetmeid, mis pakuvad nii lühi- kui ka pikaajalist tuge majandusraskustes või paljulastelistele peredele ja nendele, kus sirguvad hariduslike erivajadustega lapsed. Meetmed hõlmavad lasteaiatasude 100% kohatasu vabastust, toiduabi saamist kui ka toetust elukoha säilitamiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tallinna abilinnapea Betina Beskina sõnul soovib linn täiendavate sotsiaalmeetmetega toetada eriolukorra ja majanduslanguse ajal ja järel töötuks jäänud linlasi ja toimetulekuraskustes peresid. Ühe meetmena soovitakse jagada toiduabi, mida jagatakse lastega peredele, kus netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast alampalgast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80 protsenti kehtivast alamtasu määrast. Selle abi saamine sõltub eelkõige sissetulekust, täiendav toiduabi on mõeldud lisana toidupanga abipakile. Täiendav toidupakk oleks siis kokku pandud lähtuvalt eelkõige laste vajadustes. Kui toidupank jagab eelkõige kaua säilivaid asju, siis neid pakke, siis pannakse kokku rohkem värskemate toodetega, mis võib-olla mille kehtivusaeg ei ole nii pikk. Teine meede on mõeldud majandusraskuste tõttu eluasemest ilma jäänud peredele kuni leitakse sobiv üürikorter või alternatiivne lahendus. See on mõeldud neile, kes on üleöö jäänud ilma kodust, kuid tavaliselt tulnud üürimaksetega toime. Taotleja peab vastama tingimustele ehk tal ei tohi olla omandis, eluaset ega võimalust endale eluaset soetada. Kolmas meede on mõeldud üüri toetus linlasele või peredele, kes on kaotamas eluase. Linnatoetusega tasutakse vahendustasu, tagatisraha ja esimese kuu üür. Järgmise kuu üürvajadusel kaetakse toimetuleku toetuste vahenditest. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on lisaks plaanis vabastada need pered lasteaiatasust, kus vanemad saavad toimetuleku toetust ja need, kelle peres käib lasteaias hariduslike erivajadustega laps. Meil on olemas siis selline valem, kus pere, kelle laps või lapsed käivad lasteaias, võivad saada kohatasuvabastust, aga käesoleval hetkel kuni 80 protsenti, me tahame teha niimoodi, et see oleks ikka 100 protsenti.
### Response:
Tänasel Tallinna linnvalituse pressikonverentsil tutvustati meetmeid, mis pakuvad nii lühi- kui ka pikaajalist tuge majandusraskustes või paljulastelistele peredele ja nendele, kus sirguvad hariduslike erivajadustega lapsed. Meetmed hõlmavad lasteaiatasude 100% kohatasu vabastust, toiduabi saamist kui ka toetust elukoha säilitamiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Maikuine küsitlus toimus eriolukorra viimastel nädalatel, mil koroonaviirusest tingitud majanduslangus oli ka Eestis juba selgelt tuntav. Siiski on elanike rahulolu eriolukorra meetmetega viimaste uuringute järgi veel küllaltki kõrge. Enam kui pool elanikkonnast peab valitsuse kehtestatud meetmeid sobivaks, ütles Turu-uuringute aktsiaseltsi sotsioloog Tõnis Tamberg. Toetustega ja selle mõõtmisega kaasneb see, et sellega me ühtlasi mõõdame ka kriisi, ga toimetuleku edukust. Et kui me vaatame kas või sedasama Keskerakonna toetust, siis riigikogu valimiste ajal sai Keskerakond 23,1 protsenti häältest. Ja praegu näitab see protsent kahe 27 protsendi taset. Ja viimast aastat vaadates siis see on hetkel ikkagi kõige kõrgem tase, mis nad siiamaani on saavutanud. Valitsusparteisid toetab 48 protsenti ja opositsioonierakondi 37 protsenti erakondlikku eelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Võrreldes aprilliga ei ole see eriti muutunud. Siiski on valitsuse tegevus eriolukorra ajal pälvinud ka kriitikat. Valitsus tegeles ka selle kobareelnõuga, mida siin opositsioonierakonnad esiteks kritiseerisid ja teine asi on see, et ka president võttis selle koha pealt sõna ja ütles, et see on üks näide halvast seadusloomest. Et see on ka üks komponent, mis võib mõjutada kogu selle toetuse protsenti. Stanbergi hinnangul hakkab erakondade toetus muutuma, kui valijad majanduskriisi oma nahal tundma hakkavad. Selge on see, et juba praegu teatud sektorid on oma tegevust pidanud tunduvalt kokku tõmbama, vaadates maailma majandust ja ettevõtluse üldse, siis teise, kui kolmanda kvartali tulemused arvatavasti panevad mingisuguse templi ga erakondade toetusele tuleb tegeleda teatud niisuguste sotsiaalsete probleemidega tööhõive mõnevõrra mõnevõrra muutub ka inimeste suhtumine ja kriitika.
|
Rahvusringhäälingu tellimusel tehtud Turu-uuringute Aktsiaseltsi värske küsitlus näitab, et populaarseim erakond on Reformierakond, mida toetab 30% valimiseelistust omavatest kodanikest. Palju alla ei jää ka Keskerakond, nende toetus on 27%. EKRE-t toetab maikuus 15, Sotsiaaldemokraate 7 ja Isamaad 6% küsitletutest. Viimastel kuudel toetust kasvatanud parlamendi-välise erakonna Eesti 200 toetus on võrreldes aprilliga langenud 11 protsendilt 8-le.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Maikuine küsitlus toimus eriolukorra viimastel nädalatel, mil koroonaviirusest tingitud majanduslangus oli ka Eestis juba selgelt tuntav. Siiski on elanike rahulolu eriolukorra meetmetega viimaste uuringute järgi veel küllaltki kõrge. Enam kui pool elanikkonnast peab valitsuse kehtestatud meetmeid sobivaks, ütles Turu-uuringute aktsiaseltsi sotsioloog Tõnis Tamberg. Toetustega ja selle mõõtmisega kaasneb see, et sellega me ühtlasi mõõdame ka kriisi, ga toimetuleku edukust. Et kui me vaatame kas või sedasama Keskerakonna toetust, siis riigikogu valimiste ajal sai Keskerakond 23,1 protsenti häältest. Ja praegu näitab see protsent kahe 27 protsendi taset. Ja viimast aastat vaadates siis see on hetkel ikkagi kõige kõrgem tase, mis nad siiamaani on saavutanud. Valitsusparteisid toetab 48 protsenti ja opositsioonierakondi 37 protsenti erakondlikku eelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Võrreldes aprilliga ei ole see eriti muutunud. Siiski on valitsuse tegevus eriolukorra ajal pälvinud ka kriitikat. Valitsus tegeles ka selle kobareelnõuga, mida siin opositsioonierakonnad esiteks kritiseerisid ja teine asi on see, et ka president võttis selle koha pealt sõna ja ütles, et see on üks näide halvast seadusloomest. Et see on ka üks komponent, mis võib mõjutada kogu selle toetuse protsenti. Stanbergi hinnangul hakkab erakondade toetus muutuma, kui valijad majanduskriisi oma nahal tundma hakkavad. Selge on see, et juba praegu teatud sektorid on oma tegevust pidanud tunduvalt kokku tõmbama, vaadates maailma majandust ja ettevõtluse üldse, siis teise, kui kolmanda kvartali tulemused arvatavasti panevad mingisuguse templi ga erakondade toetusele tuleb tegeleda teatud niisuguste sotsiaalsete probleemidega tööhõive mõnevõrra mõnevõrra muutub ka inimeste suhtumine ja kriitika.
### Response:
Rahvusringhäälingu tellimusel tehtud Turu-uuringute Aktsiaseltsi värske küsitlus näitab, et populaarseim erakond on Reformierakond, mida toetab 30% valimiseelistust omavatest kodanikest. Palju alla ei jää ka Keskerakond, nende toetus on 27%. EKRE-t toetab maikuus 15, Sotsiaaldemokraate 7 ja Isamaad 6% küsitletutest. Viimastel kuudel toetust kasvatanud parlamendi-välise erakonna Eesti 200 toetus on võrreldes aprilliga langenud 11 protsendilt 8-le.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tänase päeva seisuga on oma valimisnimekirjad ja platvormi kinnitanud kõik parlamendierakonnad, Eesti konservatiivne rahvaerakond ning uutest tulijatest vabaerakond, kes kõik tulevad riigikogu valimistele. Täisnimekirjadega. Teine uus tulija, Kristiina Ojulandi ümber koondunud Rahva Ühtsuse partei täisnimekirja välja ei pane. Kandideerimas on umbes 35 inimest. Kristiina Ojuland. Kuivõrd ikkagi kautsjoni suurus on nii kõrge, siis ühe uue erakonna ja väikse erakonna jaoks on see üle jõu käiv, et kes meil tuntumatest nimedest vast ehk Paavo Raudsepp, kes on vana tuntud sprinter, suusataja Jane Snait, kes on liikumise igale lapsele pere üks selle liikumise juhtidest ja, ja algataja Eestis võib-olla ka Arnold Persits, Ida-Virumaal tuntud pikaaegne kiirabijuht. Erakond Eestimaa rohelised, kellel küll riigikogu kogemus olemas, kuid kelle edu pärast 2007. aasta kuute kohta parlamendis on tuhmunud, ei pane samuti täisnimekirja välja. Erakonna esimees Aleksander Laane. Meil on üks 40 inimest, ilmselt kõik ringkonnad on kaetud, täisnimekirja me paraku kautsjoni tõttu lihtsalt ei saa välja panna. On teada, et Valdur Lahtvee on näiteks Harjumaal ja mina olen siis nimekirja esimene, need asjad on teada. Eestimaa ühendatud vasakpartei üldnimekirja esinumber Valev Kald ütles nimekirja kommenteerides, et neil kandideerib kokku samuti umbes 30 inimest. Tuntud nimedest olulisemaks peetakse sõnumit. Et Harju-Raplamaa, Georgi Bõstrov ja Tallinnas, siis nagu ringkond number üks, Viktor Poljakov, number kaks, mina, Valev Kald ja number kolm, Vladimir. Meie põhimõte seisneb selles, et esinumbrid on küll, aga see platvorm ja, ja poliitilised, mitte lubadused, vaid, vaid reaalsed nagu sellised hoiakud ja, ja siis nagu mida me saaksime teha reaalselt, et sellest me rõhutame. Millega hääli püüdma minnakse, Rahva Ühtsuse partei teeb panuse meditsiiniteemale, selgitab Kristiina Ojuland. Eestis asjad ei ole tegelikult siin, olgem ju sugugi mitte korras, kui inimesed peavad kuude kaupa ootama eriarsti juurde saamist, siis see olukord on ebanormaalne ja, ja selles valdkonnas tuleb kindlasti teha muudatusi. Roheliste kampaania keskmes on sotsiaalsed teemad. Ka meie põhiküsimus, mida me tahame lahendada, on need 100000 Eesti inimest, kes elavad üldse allpool vaesuspiiri, mis on täiesti lubamatu. Tänapäevases sellises Euroopa riigis. Ka vasakpartei keskendub rahva üldise heaolu teemale. Valimistelt loodetakse saada selline protsent, mis võimaldaks riigieelarvest edaspidi toetust saada. Rahva Ühtsuse partei peaks valimiskünnise ületamist väga heaks tulemuseks. Rohelised ütlevad, et künnise ületamine oleks neile miinimumprogramm.
|
Väikeparteid ei pane täisnimekirja välja kautsjoni suuruse tõttu. Riigikokku kandideerivatest väikeerakondadest tuleb täisnimekirjaga välja vaid Vabaerakond.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tänase päeva seisuga on oma valimisnimekirjad ja platvormi kinnitanud kõik parlamendierakonnad, Eesti konservatiivne rahvaerakond ning uutest tulijatest vabaerakond, kes kõik tulevad riigikogu valimistele. Täisnimekirjadega. Teine uus tulija, Kristiina Ojulandi ümber koondunud Rahva Ühtsuse partei täisnimekirja välja ei pane. Kandideerimas on umbes 35 inimest. Kristiina Ojuland. Kuivõrd ikkagi kautsjoni suurus on nii kõrge, siis ühe uue erakonna ja väikse erakonna jaoks on see üle jõu käiv, et kes meil tuntumatest nimedest vast ehk Paavo Raudsepp, kes on vana tuntud sprinter, suusataja Jane Snait, kes on liikumise igale lapsele pere üks selle liikumise juhtidest ja, ja algataja Eestis võib-olla ka Arnold Persits, Ida-Virumaal tuntud pikaaegne kiirabijuht. Erakond Eestimaa rohelised, kellel küll riigikogu kogemus olemas, kuid kelle edu pärast 2007. aasta kuute kohta parlamendis on tuhmunud, ei pane samuti täisnimekirja välja. Erakonna esimees Aleksander Laane. Meil on üks 40 inimest, ilmselt kõik ringkonnad on kaetud, täisnimekirja me paraku kautsjoni tõttu lihtsalt ei saa välja panna. On teada, et Valdur Lahtvee on näiteks Harjumaal ja mina olen siis nimekirja esimene, need asjad on teada. Eestimaa ühendatud vasakpartei üldnimekirja esinumber Valev Kald ütles nimekirja kommenteerides, et neil kandideerib kokku samuti umbes 30 inimest. Tuntud nimedest olulisemaks peetakse sõnumit. Et Harju-Raplamaa, Georgi Bõstrov ja Tallinnas, siis nagu ringkond number üks, Viktor Poljakov, number kaks, mina, Valev Kald ja number kolm, Vladimir. Meie põhimõte seisneb selles, et esinumbrid on küll, aga see platvorm ja, ja poliitilised, mitte lubadused, vaid, vaid reaalsed nagu sellised hoiakud ja, ja siis nagu mida me saaksime teha reaalselt, et sellest me rõhutame. Millega hääli püüdma minnakse, Rahva Ühtsuse partei teeb panuse meditsiiniteemale, selgitab Kristiina Ojuland. Eestis asjad ei ole tegelikult siin, olgem ju sugugi mitte korras, kui inimesed peavad kuude kaupa ootama eriarsti juurde saamist, siis see olukord on ebanormaalne ja, ja selles valdkonnas tuleb kindlasti teha muudatusi. Roheliste kampaania keskmes on sotsiaalsed teemad. Ka meie põhiküsimus, mida me tahame lahendada, on need 100000 Eesti inimest, kes elavad üldse allpool vaesuspiiri, mis on täiesti lubamatu. Tänapäevases sellises Euroopa riigis. Ka vasakpartei keskendub rahva üldise heaolu teemale. Valimistelt loodetakse saada selline protsent, mis võimaldaks riigieelarvest edaspidi toetust saada. Rahva Ühtsuse partei peaks valimiskünnise ületamist väga heaks tulemuseks. Rohelised ütlevad, et künnise ületamine oleks neile miinimumprogramm.
### Response:
Väikeparteid ei pane täisnimekirja välja kautsjoni suuruse tõttu. Riigikokku kandideerivatest väikeerakondadest tuleb täisnimekirjaga välja vaid Vabaerakond.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Osalt on suurenenud põllumeeste teadlikkus kõikvõimalike infomaterjalide levitamise kaudu pluss rohelise mõtteviisi levimise kaudu pluss selle kaudu, et esile kerkinud väärkasutamise või väärkäitumise juhtumid toovad vigu ja teadlikkust veel paremini esile ning sellega kaasneb ka ka põllumehe suurem hirm vigade tegemise ja kontrollide ees ehk kõik see kokku aitab kaasa sellele, et tähelepanelikkust tehtavate tööde suhtes on tõusnud. Aga te mainisite ka, et natuke on ka arenguruumi, et millise nurga alt seda arenguruumi siis on? Üks probleemsemaid kohti on see, et sugugi mitte kõik põllumehed ei tunne ära, kes seal põllu peal parasjagu kahjustab, ehk keemilisi taimekaitsevahendeid tohib kasutada ainult juhul, kui on olemas kahjustaja või kui ilmastikutingimused näiteks taimehaiguste puhul ilmselgelt viitavad sellele, et see haigus tuleb ja teda tuleb ennetavalt tõrjuda. Kui aga juhtub olema haigus taimehaigus, mis näiteks lööbib ainult niiske ilma korral, aga meil juhtub tulema kuiv suvi, siis peakski jääma see preparaat kasutamata. Ma kardan, et alati see nii ei ole. Teadlikkuse tõstmine konkreetsete kahjustajate osas oleks äärmiselt vajalik. Küsimus on, et ega meil väga palju väga häid ja kaasaegseid õppematerjale ei ole kätte saada ja ka taimekaitse koolituse põhikava ei sisalda piisavalt palju aega taimekahjustajate tundmaõppimiseks. Kui vaadata tulevikku, siis tuleks nendel mainitutel nagu te välja tõite, materjalid, koolitused, et tuleks vaadata üle see sisu ja mõelda, et kuidas saaks paremini. Mida ma olen ka taimekaitsekoolituse tellijate juures rääkinud ja nende käest põhimõtteliselt positiivse arvamuse saanud on, et taimekaitsetunnistuse koolituse praegune osa peaks jääma esmaseks kursuseks, mis on kohustuslik kõigile sellepärast et see räägib eelkõige sellest, kuidas iseennast ja ka oma kultuuri ja põhimõtteliselt keskkonda kaitsta. Aga see koolitus on ajaliselt liiga lühike ja põhimõtteliselt ollakse ka nõus sellega, et võiks teha jätkukoolituse mitte samadel teemadel, vaid see, kellel esimene on läbitud, saab järgmisena valida kas siis taimehaiguste tundmise, koolituse või putukate tundmise koolituse. Samas need plaanid ja konkreetsete koolituste kavad veel tegemisel ei ole. Millal me sinna jõuame, ei tea.
|
Intensiivne taimekaitsevahendite kasutamine on selleks aastaks läbi. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimetervise osakonna vanemteadur Reet Karise ütles Jane Saluorule, et olukord on muutunud paremaks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Osalt on suurenenud põllumeeste teadlikkus kõikvõimalike infomaterjalide levitamise kaudu pluss rohelise mõtteviisi levimise kaudu pluss selle kaudu, et esile kerkinud väärkasutamise või väärkäitumise juhtumid toovad vigu ja teadlikkust veel paremini esile ning sellega kaasneb ka ka põllumehe suurem hirm vigade tegemise ja kontrollide ees ehk kõik see kokku aitab kaasa sellele, et tähelepanelikkust tehtavate tööde suhtes on tõusnud. Aga te mainisite ka, et natuke on ka arenguruumi, et millise nurga alt seda arenguruumi siis on? Üks probleemsemaid kohti on see, et sugugi mitte kõik põllumehed ei tunne ära, kes seal põllu peal parasjagu kahjustab, ehk keemilisi taimekaitsevahendeid tohib kasutada ainult juhul, kui on olemas kahjustaja või kui ilmastikutingimused näiteks taimehaiguste puhul ilmselgelt viitavad sellele, et see haigus tuleb ja teda tuleb ennetavalt tõrjuda. Kui aga juhtub olema haigus taimehaigus, mis näiteks lööbib ainult niiske ilma korral, aga meil juhtub tulema kuiv suvi, siis peakski jääma see preparaat kasutamata. Ma kardan, et alati see nii ei ole. Teadlikkuse tõstmine konkreetsete kahjustajate osas oleks äärmiselt vajalik. Küsimus on, et ega meil väga palju väga häid ja kaasaegseid õppematerjale ei ole kätte saada ja ka taimekaitse koolituse põhikava ei sisalda piisavalt palju aega taimekahjustajate tundmaõppimiseks. Kui vaadata tulevikku, siis tuleks nendel mainitutel nagu te välja tõite, materjalid, koolitused, et tuleks vaadata üle see sisu ja mõelda, et kuidas saaks paremini. Mida ma olen ka taimekaitsekoolituse tellijate juures rääkinud ja nende käest põhimõtteliselt positiivse arvamuse saanud on, et taimekaitsetunnistuse koolituse praegune osa peaks jääma esmaseks kursuseks, mis on kohustuslik kõigile sellepärast et see räägib eelkõige sellest, kuidas iseennast ja ka oma kultuuri ja põhimõtteliselt keskkonda kaitsta. Aga see koolitus on ajaliselt liiga lühike ja põhimõtteliselt ollakse ka nõus sellega, et võiks teha jätkukoolituse mitte samadel teemadel, vaid see, kellel esimene on läbitud, saab järgmisena valida kas siis taimehaiguste tundmise, koolituse või putukate tundmise koolituse. Samas need plaanid ja konkreetsete koolituste kavad veel tegemisel ei ole. Millal me sinna jõuame, ei tea.
### Response:
Intensiivne taimekaitsevahendite kasutamine on selleks aastaks läbi. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimetervise osakonna vanemteadur Reet Karise ütles Jane Saluorule, et olukord on muutunud paremaks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Osaühingu Estonia farmides ja põllul töötab 20 ukrainast. Estonia juht Ain aasa ütleb, et valitsuse tänane otsus toob tööjõupõuale kindlasti leevendust. Hakkama saadakse ka 14 päevase eneseisolatsiooni tagamisega. Probleeme kindlasti tekitab, aga ma arvan, et sellega on võimalik hakkama saada. On teil eluruumide olemas nende inimeste jaoks, neid tuleb ju käia sõna otseses mõttes toitlustamas välja, nad ei tohi minna tööl teha, nad ei tohi. No selle peale me peame nüüd siis hakkama mõtlema, et kuidas seda teha, et aga ma arvan, et see on võimalik. Osaühingu vakla gruppi kuuluvates ettevõtetes on kümmekond võõrtöölist palkaks hea meelega ainult kohalikku tööjõudu, kuid nagu ütleb ettevõtte juht Margus Muld. Eestlased ei taha enam teha rasket füüsilist tööd jahedates sõnnikuhaisustes ruumides. Aga võõrtöölisi ei palgata kaugeltki lusti pärast. Ka nendega kaasnevad probleemid, millest on vähe räägitud. Lautades väga paljudes kohtades on juba probleemiks vene keele rääkimine, mida siis niimoodi üldjuhul kolmandas riikides tulevad inimesed teevad kogu selle suhtumise ja arusaamise probleeme. Lisaks veel kultuuride erinevusest sõltub et me alati ootame kahe kaega, võtame vastu eestlasi koha pealt, miks nad ei tule, äkki on palk liiga väike, palju te maksate kuskil 1200 eurot bruto on keskmine töötasu ja inimesed ikkagi vaatamata sellele lähevad ära. Sargvere põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa ütleb, et ainus, mis põllumajandusettevõtete juhte valitsuse otsuse juures tõsiselt häirib, on võõrtööjõu Eestis töötamise aja lühendamine. Ega need ei ole kõik päris lihttöölised, keda sealt võetakse tööle, et need tuleb kõik välja õpetada. Ja nüüd üheksa kuu asemel saab ainult töötada kuus kuud, et ta saab vaevalt töö selgeks õppida, kui juba peab lehvitama ja kohvri võtma ja ära sõitma. Miks Eesti inimesed farmi või põllutööle ei lähe? Põhjus on Toomas Uusmaa sõnul väga proosaline. Niikaua, kui makstakse töötu abiraha ilmselt see abiraha on ikkagi nii suur, et sellega on võimalik ära elada. Ilus Eestimaa suvi, inimesed puhkavad, võib-olla sügise poole tuleb rohkem neid, aga praegu on küll seis ikka väga nutune. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
|
Kesk-Eesti suured piimatootjad tunnustavad valitsust otsuse eest lubada Eestisse võõrtööjõudu madala nakkustasemega riikidest väljastpoolt Euroopa Liidu piire. Nad on valmis katma nii siia tulijate koroonatestimise kui ka 14päevase eneseisolatsiooni kulutused. Küll aga pole piimatootjad rahul sellega, et võõrtööjõu Eestis töötamise aega lühendatakse seniselt üheksalt kuult kuue kuuni.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Osaühingu Estonia farmides ja põllul töötab 20 ukrainast. Estonia juht Ain aasa ütleb, et valitsuse tänane otsus toob tööjõupõuale kindlasti leevendust. Hakkama saadakse ka 14 päevase eneseisolatsiooni tagamisega. Probleeme kindlasti tekitab, aga ma arvan, et sellega on võimalik hakkama saada. On teil eluruumide olemas nende inimeste jaoks, neid tuleb ju käia sõna otseses mõttes toitlustamas välja, nad ei tohi minna tööl teha, nad ei tohi. No selle peale me peame nüüd siis hakkama mõtlema, et kuidas seda teha, et aga ma arvan, et see on võimalik. Osaühingu vakla gruppi kuuluvates ettevõtetes on kümmekond võõrtöölist palkaks hea meelega ainult kohalikku tööjõudu, kuid nagu ütleb ettevõtte juht Margus Muld. Eestlased ei taha enam teha rasket füüsilist tööd jahedates sõnnikuhaisustes ruumides. Aga võõrtöölisi ei palgata kaugeltki lusti pärast. Ka nendega kaasnevad probleemid, millest on vähe räägitud. Lautades väga paljudes kohtades on juba probleemiks vene keele rääkimine, mida siis niimoodi üldjuhul kolmandas riikides tulevad inimesed teevad kogu selle suhtumise ja arusaamise probleeme. Lisaks veel kultuuride erinevusest sõltub et me alati ootame kahe kaega, võtame vastu eestlasi koha pealt, miks nad ei tule, äkki on palk liiga väike, palju te maksate kuskil 1200 eurot bruto on keskmine töötasu ja inimesed ikkagi vaatamata sellele lähevad ära. Sargvere põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa ütleb, et ainus, mis põllumajandusettevõtete juhte valitsuse otsuse juures tõsiselt häirib, on võõrtööjõu Eestis töötamise aja lühendamine. Ega need ei ole kõik päris lihttöölised, keda sealt võetakse tööle, et need tuleb kõik välja õpetada. Ja nüüd üheksa kuu asemel saab ainult töötada kuus kuud, et ta saab vaevalt töö selgeks õppida, kui juba peab lehvitama ja kohvri võtma ja ära sõitma. Miks Eesti inimesed farmi või põllutööle ei lähe? Põhjus on Toomas Uusmaa sõnul väga proosaline. Niikaua, kui makstakse töötu abiraha ilmselt see abiraha on ikkagi nii suur, et sellega on võimalik ära elada. Ilus Eestimaa suvi, inimesed puhkavad, võib-olla sügise poole tuleb rohkem neid, aga praegu on küll seis ikka väga nutune. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
### Response:
Kesk-Eesti suured piimatootjad tunnustavad valitsust otsuse eest lubada Eestisse võõrtööjõudu madala nakkustasemega riikidest väljastpoolt Euroopa Liidu piire. Nad on valmis katma nii siia tulijate koroonatestimise kui ka 14päevase eneseisolatsiooni kulutused. Küll aga pole piimatootjad rahul sellega, et võõrtööjõu Eestis töötamise aega lühendatakse seniselt üheksalt kuult kuue kuuni.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti jõudmine läände tänasel kujul on suuresti Eesti välispoliitika taasasutajate nagu Lennart Meri ja teda ümbritsenud noorte inimeste visioon, et Eesti saaks võimalikult läänelik, demokraatlik ja liberaalne riik. NATO ja Euroopa Liidu liikmesmaa polnud ju algselt üldsegi nii iseenesestmõistetav kui see tagantjärele näida. Alternatiiv oli küllaga, näiteks olla pragmaatiline väikeriik, mida mõned äriringkonnad on alati soovinud ning mis kulmineerub nagu peabki, parimal juhul pooliseseisvuse ja riimlikkusega, halvimal juhul aga kõik müügiks riigi filosoofiaga ehk siis riigiga, mis pole loodud mitte oma kodanike kaitseks ja õitsenguks, vaid osa inimeste raha teenimise vahendid. EV üks punkt null vaatas pigem sissepoole ja pööras liiga vähe tähelepanu rahvusvahelisele sidususele. Pärast 1925. aastat oli Eesti USAs vaid konsulaaresindus ja sedagi mitte Washingtonis Lennart Meri otsus avada juba iseseisvuse taastamise eel Eesti instituudi egiidi all Eesti esindusi oli kindlasti üks targemaid käike lähtudes vajadusest olla läänemaailmaga võimalikult tihedalt seotud. Samuti oli aastal välisminister mi selge Eesti vabariigi üks punkt null personali poliitika liige, tutvus keskus või vähemalt selle raja, kus diplomaadielu väidetavalt prestiižile suursaadik olla oli uhke ja hää. Ka mitmes postkontoriigis valitses 90. aastal sama arusaam, mistõttu nende riikide välisesinduste juhid pärinesid sageli valitseva partei ridadest või osutus suursaadiku koht preemiaks poliitiliste teenete eest. Viimasel kahel aastakümnel tagasi vaadates võime Eesti riigi küpsemist iseloomustada kui lapsepõlve külma sõja järgses rahvusvaheliste suhete seisukohalt üsnagi ohutus. Ajastus õnnestus Eestil teha õiged valikud demokraatia ja õigusriigi suunas ning selle tulemusena pääses Eesti ka Euroopa Liitu ja NATO-sse. Kuulumine olulisematesse struktuuridesse ei tähenda siiski, nagu oleks Eesti seis lõplikult kinnisti. Gruusia-Vene sõda oli iseenesest ühe ajastu ühe paradigma lõppa uue alguse. Ühelt poolt ei tohi ükski Eesti diplomaat unustada loort almestoni tõdemus. Riikidel pole alalisi sõpru, neil on vaid alalised huvid. Samas ei tohi unustada ka vanasõna, et sõpra tunned hädas. Kuigi nii mõnegi meist aimas või eeldas eri riikide võimaliku reaktsiooni agressioonile 21. sajandi Euroopas, teame nüüd palju paremini, mis võib-olla ta Euroopat ja meid kui kunagi seisame silmitsi veelgi tõsisema olukorraga. Neist teadmisest lähtudes tuleb Eestil üle vaadata ka oma diplomaatia prioriteedid ja tegevussuunad, saatkondade komplekteerimisel, proportsioonid, personali paigutus, välispoliitika harudesse riikide valdkondades ehk majandus, julgeolekupoliitika, Eesti promo ja nii edasi. Need on otsused, mida tuleb üle vaadata eriti muutunud olukorras.
|
Tallinnas toimub esinduslik konverents Eesti välispoliitika ja diplomaatia 90. aastapäeva tähistamiseks. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma kõnes välispoliitika tähtsust, tuues võrdluse esimese iseseisvusajaga, mida president nimetas arvutiterminoloogiat kasutades versiooniks ev 1 punkt 0.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti jõudmine läände tänasel kujul on suuresti Eesti välispoliitika taasasutajate nagu Lennart Meri ja teda ümbritsenud noorte inimeste visioon, et Eesti saaks võimalikult läänelik, demokraatlik ja liberaalne riik. NATO ja Euroopa Liidu liikmesmaa polnud ju algselt üldsegi nii iseenesestmõistetav kui see tagantjärele näida. Alternatiiv oli küllaga, näiteks olla pragmaatiline väikeriik, mida mõned äriringkonnad on alati soovinud ning mis kulmineerub nagu peabki, parimal juhul pooliseseisvuse ja riimlikkusega, halvimal juhul aga kõik müügiks riigi filosoofiaga ehk siis riigiga, mis pole loodud mitte oma kodanike kaitseks ja õitsenguks, vaid osa inimeste raha teenimise vahendid. EV üks punkt null vaatas pigem sissepoole ja pööras liiga vähe tähelepanu rahvusvahelisele sidususele. Pärast 1925. aastat oli Eesti USAs vaid konsulaaresindus ja sedagi mitte Washingtonis Lennart Meri otsus avada juba iseseisvuse taastamise eel Eesti instituudi egiidi all Eesti esindusi oli kindlasti üks targemaid käike lähtudes vajadusest olla läänemaailmaga võimalikult tihedalt seotud. Samuti oli aastal välisminister mi selge Eesti vabariigi üks punkt null personali poliitika liige, tutvus keskus või vähemalt selle raja, kus diplomaadielu väidetavalt prestiižile suursaadik olla oli uhke ja hää. Ka mitmes postkontoriigis valitses 90. aastal sama arusaam, mistõttu nende riikide välisesinduste juhid pärinesid sageli valitseva partei ridadest või osutus suursaadiku koht preemiaks poliitiliste teenete eest. Viimasel kahel aastakümnel tagasi vaadates võime Eesti riigi küpsemist iseloomustada kui lapsepõlve külma sõja järgses rahvusvaheliste suhete seisukohalt üsnagi ohutus. Ajastus õnnestus Eestil teha õiged valikud demokraatia ja õigusriigi suunas ning selle tulemusena pääses Eesti ka Euroopa Liitu ja NATO-sse. Kuulumine olulisematesse struktuuridesse ei tähenda siiski, nagu oleks Eesti seis lõplikult kinnisti. Gruusia-Vene sõda oli iseenesest ühe ajastu ühe paradigma lõppa uue alguse. Ühelt poolt ei tohi ükski Eesti diplomaat unustada loort almestoni tõdemus. Riikidel pole alalisi sõpru, neil on vaid alalised huvid. Samas ei tohi unustada ka vanasõna, et sõpra tunned hädas. Kuigi nii mõnegi meist aimas või eeldas eri riikide võimaliku reaktsiooni agressioonile 21. sajandi Euroopas, teame nüüd palju paremini, mis võib-olla ta Euroopat ja meid kui kunagi seisame silmitsi veelgi tõsisema olukorraga. Neist teadmisest lähtudes tuleb Eestil üle vaadata ka oma diplomaatia prioriteedid ja tegevussuunad, saatkondade komplekteerimisel, proportsioonid, personali paigutus, välispoliitika harudesse riikide valdkondades ehk majandus, julgeolekupoliitika, Eesti promo ja nii edasi. Need on otsused, mida tuleb üle vaadata eriti muutunud olukorras.
### Response:
Tallinnas toimub esinduslik konverents Eesti välispoliitika ja diplomaatia 90. aastapäeva tähistamiseks. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma kõnes välispoliitika tähtsust, tuues võrdluse esimese iseseisvusajaga, mida president nimetas arvutiterminoloogiat kasutades versiooniks ev 1 punkt 0.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Majandus ja taristuminister Taavi aasa sõnul on aktsiakapitali suurendamine riigi osalusega äriühingutes mõeldud eelkõige kriisist võimalikult tugevana väljumiseks. Lennuettevõttele Nordica eraldati 30 miljonit eurot, seega on valitsusel Nordicale ka väga suured ootused, ütleb Aas. Koos selle rahaeraldusega vabariigi valitsus andis lennuettevõttele selge signaali, et me ootame seda, et meie enda lennuettevõte Niipea, kui see on võimalik, oleks see, kes alustaks Tallinnas liinilendudega. Nordica aktsiakapitali suurendamise tingimus on Nordica vition Grupi Regina ja transpordivarahalduse ühendamine. Uue ärimudeli peab Nordica viima valitsusse kahe nädala jooksul. Nordica juhi Erki Urva sõnul on kolme firma ühendamise ettevalmistamisega tegeletud juba eelmisest suvest. See on üks väga mõistlik tegevus, et konsolideerida nagu need kolm riigile kuuluvat ettevõtet, et valitsus tahab selgelt näha, et okei, et paneme nüüd raha sisse, kui kaua ja kuidas te siis lendate ja põhiline nende huvi on see, et me ei tuleks nagu paari kuu pärast tagasi käsi pikalt ees, et uuesti raha küsima, kui juba teha mingi otsus, siis see otsus peaks olema selline, et ei peaks enam selle juurde tagasi tulema. Ma arvan, et me saame selle asjaga hakkama. Urva usub, et eriolukorra lõppedes ja piiride avanedes lennud taastuvad, aga mitte sel määral, nagu oli kriisi alguses. Me oleme päris veendunud selles, et ühendusi saab olema oluliselt vähem, kui neid senimaani oli. Lisaks on veel väga paljud lennuettevõtted väga suurtes raskustes maailmas, praegu pole olemas ühtegi lennuettevõtet, kes ei vajaks riigi abi. Ja seda on näha, et kui riik on keeldunud kuskil ühes või teises kohas mõnest abi andmisest, siis praktiliselt on järgnenud ettevõtete pankroti viimased näited kas või Austraalia või Sityjet näiteks Iirimaal, kes on tegelikult meie üks suuremaid konkurente, on sellise allhanke turul. Alguses, kui need lennud hakkavad toimuma, võtab see väga palju raha, sest et lennukid on tühjad. Meil on praegu kogemusi olemas Rootsist, kus me lendame riigihanke korras Stockholmist üles põhja Jällivarasse. Alguses toimusid seal need edastaga lennud kaks korda päevas. Nüüd on ta praktiliselt paar lendu nädalas ja, ja lennukis ega eriti üle 10 inimese kunagi ei ole, kuigi lennukis 80 kohta. Praeguses olukorras pole riigi 30 miljoni eurone süst ainuke tugi, mis aitab Nordical püsima jääda. Urva sõnul loodab lennufirma ka töötukassa meetmetele ja SAS-i täiendavale rahalisele kompensatsioonile, mis aitab katta püsikulusid. Eesti raudtee aktsiakapitali suurendamine 10 miljoni euroga tagab majandusministeeriumi teatel vajaliku omafinantseeringu ja võimaldab projektidega liikuda ettenähtud ajagraafikus. Saarteliinide aktsiakapitali suurendamine kolme miljoni euroga võimaldab aktsiaseltsi teha vajalikke investeeringuid ja parandab oluliselt oma kapitali ja võõrkapitali suhet.
|
Valitsus otsustas suurendada aktsiakapitali Nordicas 30 miljoni, Eesti Raudtees 10 miljoni ja Saarte Liinides 3 miljoni euro võrra, et tagada ettevõtete edukus tulevikus.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Majandus ja taristuminister Taavi aasa sõnul on aktsiakapitali suurendamine riigi osalusega äriühingutes mõeldud eelkõige kriisist võimalikult tugevana väljumiseks. Lennuettevõttele Nordica eraldati 30 miljonit eurot, seega on valitsusel Nordicale ka väga suured ootused, ütleb Aas. Koos selle rahaeraldusega vabariigi valitsus andis lennuettevõttele selge signaali, et me ootame seda, et meie enda lennuettevõte Niipea, kui see on võimalik, oleks see, kes alustaks Tallinnas liinilendudega. Nordica aktsiakapitali suurendamise tingimus on Nordica vition Grupi Regina ja transpordivarahalduse ühendamine. Uue ärimudeli peab Nordica viima valitsusse kahe nädala jooksul. Nordica juhi Erki Urva sõnul on kolme firma ühendamise ettevalmistamisega tegeletud juba eelmisest suvest. See on üks väga mõistlik tegevus, et konsolideerida nagu need kolm riigile kuuluvat ettevõtet, et valitsus tahab selgelt näha, et okei, et paneme nüüd raha sisse, kui kaua ja kuidas te siis lendate ja põhiline nende huvi on see, et me ei tuleks nagu paari kuu pärast tagasi käsi pikalt ees, et uuesti raha küsima, kui juba teha mingi otsus, siis see otsus peaks olema selline, et ei peaks enam selle juurde tagasi tulema. Ma arvan, et me saame selle asjaga hakkama. Urva usub, et eriolukorra lõppedes ja piiride avanedes lennud taastuvad, aga mitte sel määral, nagu oli kriisi alguses. Me oleme päris veendunud selles, et ühendusi saab olema oluliselt vähem, kui neid senimaani oli. Lisaks on veel väga paljud lennuettevõtted väga suurtes raskustes maailmas, praegu pole olemas ühtegi lennuettevõtet, kes ei vajaks riigi abi. Ja seda on näha, et kui riik on keeldunud kuskil ühes või teises kohas mõnest abi andmisest, siis praktiliselt on järgnenud ettevõtete pankroti viimased näited kas või Austraalia või Sityjet näiteks Iirimaal, kes on tegelikult meie üks suuremaid konkurente, on sellise allhanke turul. Alguses, kui need lennud hakkavad toimuma, võtab see väga palju raha, sest et lennukid on tühjad. Meil on praegu kogemusi olemas Rootsist, kus me lendame riigihanke korras Stockholmist üles põhja Jällivarasse. Alguses toimusid seal need edastaga lennud kaks korda päevas. Nüüd on ta praktiliselt paar lendu nädalas ja, ja lennukis ega eriti üle 10 inimese kunagi ei ole, kuigi lennukis 80 kohta. Praeguses olukorras pole riigi 30 miljoni eurone süst ainuke tugi, mis aitab Nordical püsima jääda. Urva sõnul loodab lennufirma ka töötukassa meetmetele ja SAS-i täiendavale rahalisele kompensatsioonile, mis aitab katta püsikulusid. Eesti raudtee aktsiakapitali suurendamine 10 miljoni euroga tagab majandusministeeriumi teatel vajaliku omafinantseeringu ja võimaldab projektidega liikuda ettenähtud ajagraafikus. Saarteliinide aktsiakapitali suurendamine kolme miljoni euroga võimaldab aktsiaseltsi teha vajalikke investeeringuid ja parandab oluliselt oma kapitali ja võõrkapitali suhet.
### Response:
Valitsus otsustas suurendada aktsiakapitali Nordicas 30 miljoni, Eesti Raudtees 10 miljoni ja Saarte Liinides 3 miljoni euro võrra, et tagada ettevõtete edukus tulevikus.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Estonia kaevandus on Tallinna ga võrreldava pindala aga maailma suurim põlevkivikaevandus. Töö efektiivsemaks korraldamiseks konserveeritakse kaevanduse läänetiib ja kaevandamine koondub idatiiba. Väiksem kaevepiirkond annab Eesti Energia Enefit kaevanduste juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul parema võimaluse kiireteks reageerimisteks olukorras, kus selle aasta plaanitava kaevemahu käärid on Estonia kaevanduses suured, jäädes 3,6 kuni 4,9 miljoni tonni vahele. Praegu töötatakse arvestusega, et aastas kaevandatakse 4,1 miljonit tonni põlevkivi. Andres Vainola. Kui me peaksime tootmismahtu suurendama nelja koma üheksale siis me peaksime umbes 60 inimest juurde võtma. Kui meil turuolukord tingib ja koroonakriisist väljumine osutub aeglasemaks, siis võib tekkida vajadus täiendavalt 60 inimese koondamiseks kuid kollektiivset koondamist me täna ette ei näe. Varasemalt me vaatasime oma kaevepani kvartaalselt, siis nüüd me vaatame iga kuu ette, sest muutused on olnud tõesti väga kiired ja ootamatud. Töö optimeerimise tingis kaevanduse juhi sõnul elektriturul toimunud hinnalangus, mille üheks põhjuseks oli koroonakriisist tulenev elektritarbimise vähenemine, räägib Andres Vainola. Peamiselt sai pihta ikkagi suurenergeetika vaatest elektrituruhinnad, tarbimine on elektrilevi elt väike tööstusettevõtete poolt ka Skandinaavia poolt võimendanud on loomulikult ka CO kahe hind ja väga võimas hüdroreserv, mis on Skandinaavias vist minu mälu järgi 25 aasta kõige kõrgem, et need mitu mõju kokku koroona, hüdroreserv ja vähenenud elektri tarbimine, sealt tuli see meie kõige suurem langus. See on tänane reaalsus ja mitte ainult siis meie spetsiifilises, suurenergeetika või põlevkivi valdkonnas. Kui te vaatate ka teisi tööstusharusid või ka teenindussektoris, see on tänane reaalsus ja me peame sellega hakkama saama. Ma võin kinnitada, et me eelmine aasta tegime suurenergeetikas palju suuremad ja olulisemad koondamised ja ka kollektiivsed koondamised jäid eelmisse aastasse ja see aasta meid on tugevasti aidanud ka need meetmed, mis on siis riigi tasandil ka põlevkivi ressursitasude. Keskonnatasude pealt, et me ei näe täna vajadust kollektiivseks koondamiseks ja see koondamiste arv tänu neile meetmetele on jäänud märkimisväärselt väiksemaks. Oma plaane teeb Eesti energia arvestuse, et ettevõttel on ladudes olemas poole aasta põlevkivivaru Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.
|
Eesti Energia koondab kulude kokkuhoidmiseks põlevkivikaevandamise Estonia kaevanduses selle idatiiba. Praegu 850 töötajaga Estonia kaevanduses koondamisi plaanis ei ole.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Estonia kaevandus on Tallinna ga võrreldava pindala aga maailma suurim põlevkivikaevandus. Töö efektiivsemaks korraldamiseks konserveeritakse kaevanduse läänetiib ja kaevandamine koondub idatiiba. Väiksem kaevepiirkond annab Eesti Energia Enefit kaevanduste juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul parema võimaluse kiireteks reageerimisteks olukorras, kus selle aasta plaanitava kaevemahu käärid on Estonia kaevanduses suured, jäädes 3,6 kuni 4,9 miljoni tonni vahele. Praegu töötatakse arvestusega, et aastas kaevandatakse 4,1 miljonit tonni põlevkivi. Andres Vainola. Kui me peaksime tootmismahtu suurendama nelja koma üheksale siis me peaksime umbes 60 inimest juurde võtma. Kui meil turuolukord tingib ja koroonakriisist väljumine osutub aeglasemaks, siis võib tekkida vajadus täiendavalt 60 inimese koondamiseks kuid kollektiivset koondamist me täna ette ei näe. Varasemalt me vaatasime oma kaevepani kvartaalselt, siis nüüd me vaatame iga kuu ette, sest muutused on olnud tõesti väga kiired ja ootamatud. Töö optimeerimise tingis kaevanduse juhi sõnul elektriturul toimunud hinnalangus, mille üheks põhjuseks oli koroonakriisist tulenev elektritarbimise vähenemine, räägib Andres Vainola. Peamiselt sai pihta ikkagi suurenergeetika vaatest elektrituruhinnad, tarbimine on elektrilevi elt väike tööstusettevõtete poolt ka Skandinaavia poolt võimendanud on loomulikult ka CO kahe hind ja väga võimas hüdroreserv, mis on Skandinaavias vist minu mälu järgi 25 aasta kõige kõrgem, et need mitu mõju kokku koroona, hüdroreserv ja vähenenud elektri tarbimine, sealt tuli see meie kõige suurem langus. See on tänane reaalsus ja mitte ainult siis meie spetsiifilises, suurenergeetika või põlevkivi valdkonnas. Kui te vaatate ka teisi tööstusharusid või ka teenindussektoris, see on tänane reaalsus ja me peame sellega hakkama saama. Ma võin kinnitada, et me eelmine aasta tegime suurenergeetikas palju suuremad ja olulisemad koondamised ja ka kollektiivsed koondamised jäid eelmisse aastasse ja see aasta meid on tugevasti aidanud ka need meetmed, mis on siis riigi tasandil ka põlevkivi ressursitasude. Keskonnatasude pealt, et me ei näe täna vajadust kollektiivseks koondamiseks ja see koondamiste arv tänu neile meetmetele on jäänud märkimisväärselt väiksemaks. Oma plaane teeb Eesti energia arvestuse, et ettevõttel on ladudes olemas poole aasta põlevkivivaru Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.
### Response:
Eesti Energia koondab kulude kokkuhoidmiseks põlevkivikaevandamise Estonia kaevanduses selle idatiiba. Praegu 850 töötajaga Estonia kaevanduses koondamisi plaanis ei ole.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa kontrollikoda jälgib Euroopa Liidu rahade kasutamist. 2018. aasta lõpuks oli Euroopa liidus kasutamata raha umbes 280 miljardit eurot mida on sisuliselt kahe eelarveaasta jagu. Euroopa kontrollikoja liige Juhan Parts räägib kasutamata rahast. Euroopa Liidu praeguse finantsperioodi seitsmeaastane periood on viiendal aastal, kasutatud on kuskil 23 protsenti vahenditest, nii et selles mõttes see reaalne raha kasutamine on ikkagi üsna-üsna väike, mis on tõesti noh, omaette põhjustaga. Siit omakorda kumuleeruvad muidugi teatud riskid, need kanduvad juba sellesse perioodi kui käibel või kinnitatud eedusi kui termine, finantsperiood ja teine kasvav trend on nii-öelda tagatised, Euroopa Liit kasutab erinevaid fonde, on loonud, et nii ettevõtetele, aga ka ka mõnede liikmesriikidele, kellel on siis tekkinud eelarvelist probleemid, et annab erinevaid tagatisi, need on siis kasvavad, selle positsioon on täna 92,8 miljardit, noh selles midagi katastroofilist ei ole, aga see riskipositsioon on oluliselt kasvanud viimase kolme aasta jooksul. Auditist selgub, et Euroopa Liidu finantsaruanne on aga usaldusväärne ning tuludega on kõik hästi. Kulude puhul kasutab Euroopa kontrollikoda veamäära. Kogu eelarve ulatus siis sellel aastal 2,6 protsenti, mis on tegelikult samas suurusjärgus eelnev, aga noh, see aktsepteeritud veamäär on kaks protsenti. Veamäär tähendab seda, et kvantifitseeritakse viga sellise kulutuse puhul, mida tegelikult ei oleks tohtinud. See ei tähenda seda, et see võib olla pettus, vaid lihtsalt ühel või teisel määral on mingeid reegleid ei ole järgitud ja tegelikult seda väljamakset teha ei oleks tohti. Seda siis väidab kontrolli koda kinnitab seda 95 protsendi kindlusega, noh teaduslikult muidugi selle üle käib lõputu arutelu, mis tõenäoliselt lõpeb sellega, kui kunagi see veamäär sellisel kujul kaotatakse. Et kas see on ikkagi piisava statistilise esinduslik kusega, suuresti tehakse neid tehingute valimid juhuvalimitega noh, miljonitest tehingutest. Vigade korral on makstud toetusi, mida tegelikult poleks tohtinud maksta. Näiteks on raha makstud inimestele, kes seda poleks tohtinud saada. Lisaks on ka võimalus, et maksmisel on puudunud vajalikud dokumendid, mis võib tähendada, et tegelikult toetuse saamiseks raha kulutatud polegi.
|
Euroopa Kontrollikoja auditist selgub, et Euroopa Liidus seisab kahe eelarve jagu raha riiulil.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa kontrollikoda jälgib Euroopa Liidu rahade kasutamist. 2018. aasta lõpuks oli Euroopa liidus kasutamata raha umbes 280 miljardit eurot mida on sisuliselt kahe eelarveaasta jagu. Euroopa kontrollikoja liige Juhan Parts räägib kasutamata rahast. Euroopa Liidu praeguse finantsperioodi seitsmeaastane periood on viiendal aastal, kasutatud on kuskil 23 protsenti vahenditest, nii et selles mõttes see reaalne raha kasutamine on ikkagi üsna-üsna väike, mis on tõesti noh, omaette põhjustaga. Siit omakorda kumuleeruvad muidugi teatud riskid, need kanduvad juba sellesse perioodi kui käibel või kinnitatud eedusi kui termine, finantsperiood ja teine kasvav trend on nii-öelda tagatised, Euroopa Liit kasutab erinevaid fonde, on loonud, et nii ettevõtetele, aga ka ka mõnede liikmesriikidele, kellel on siis tekkinud eelarvelist probleemid, et annab erinevaid tagatisi, need on siis kasvavad, selle positsioon on täna 92,8 miljardit, noh selles midagi katastroofilist ei ole, aga see riskipositsioon on oluliselt kasvanud viimase kolme aasta jooksul. Auditist selgub, et Euroopa Liidu finantsaruanne on aga usaldusväärne ning tuludega on kõik hästi. Kulude puhul kasutab Euroopa kontrollikoda veamäära. Kogu eelarve ulatus siis sellel aastal 2,6 protsenti, mis on tegelikult samas suurusjärgus eelnev, aga noh, see aktsepteeritud veamäär on kaks protsenti. Veamäär tähendab seda, et kvantifitseeritakse viga sellise kulutuse puhul, mida tegelikult ei oleks tohtinud. See ei tähenda seda, et see võib olla pettus, vaid lihtsalt ühel või teisel määral on mingeid reegleid ei ole järgitud ja tegelikult seda väljamakset teha ei oleks tohti. Seda siis väidab kontrolli koda kinnitab seda 95 protsendi kindlusega, noh teaduslikult muidugi selle üle käib lõputu arutelu, mis tõenäoliselt lõpeb sellega, kui kunagi see veamäär sellisel kujul kaotatakse. Et kas see on ikkagi piisava statistilise esinduslik kusega, suuresti tehakse neid tehingute valimid juhuvalimitega noh, miljonitest tehingutest. Vigade korral on makstud toetusi, mida tegelikult poleks tohtinud maksta. Näiteks on raha makstud inimestele, kes seda poleks tohtinud saada. Lisaks on ka võimalus, et maksmisel on puudunud vajalikud dokumendid, mis võib tähendada, et tegelikult toetuse saamiseks raha kulutatud polegi.
### Response:
Euroopa Kontrollikoja auditist selgub, et Euroopa Liidus seisab kahe eelarve jagu raha riiulil.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tüli sai alguse sellest, et riigifirma post tahab töötajatele rakendada mitte teenindustöötajate ametiühingu kollektiivlepingut vaid hoopis teist, mis tähendaks praegu 700 töötaja palga vähendamist ja töötingimuste halvendamist. Laiemalt tähendaks see aga seda, et kollektiivlepingutel pole enam erilist tähtsust, kui tööandja hakkab ise vaatama, kas ja milliseid lepinguid täita. Soome traditsiooniliselt tugevad ametiühingud ei saa seda kuidagi lubada. Tööandjate huvi on muidugi, et postijuhid oma otsusest ei taganeks, sest postivõit annaks ka teistele võimaluse kollektiivlepingutest mööda hiilida. Kõnelused riikliku lepitaja vahendusel pole tulemusi toonud ja esmaspäeval on oodata, et toetusstreik laieneb ka bussi ja reisilaevaliikluse se lennujaama, turvakontrolli ja mujale. Postitöötajate streik sööb Soome peaministripartei sotsiaaldemokraatide toetust. Transpordiala tugistreik on sisuliselt mõeldud mitte niivõrd posti kui sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse vastu. Valitsusele avaldatakse survet, et nad sunniksid posti juhtkonda ametiühingu seatud tingimustega leppima. Eile toimus parlamendihoone juures streik, kus nõuti valitsuse sekkumist riigifirma post niinimetatud kollektiivlepingute soppamisse ning ka ettevõtte nõukogu vallandamist. Paljud meeleavaldajad ütlesid otse, et kui sotsiaaldemokraadid tegutsema ei asu, pole neil järgmistel valimistel toetust oodata. Nagu kirjutab Ildelehti sotsiaaldemokraadid ei saanud teha muud, kui eduskunda akendest pealt vaadata, kuidas opositsioonis olevat perussuomalaised protesteerijate hääli püüdma asusid, astudes meeleavaldajate juurde ja toonitades, et nemad seisavad kogu jõuga palkade alandamise vastu. Sotsiaaldemokraadid ei saa heaks kiita riigifirma tegevust, mis tooks tõenäoliselt kaasa vähemalt kogu postijalapalk. Elkade alandamise. Sotsiaaldemokraadid ei saa ka ametiühingutele järele anda, sest riigi kui omaniku maine saab kannatada, kui riik asub pigem töötajate kui ettevõtte poolele. Temorid on teadaolevalt arutanud postinõukogu väljavahetamist, kuigi nad seda eitavad. Samuti ettevõtte kaheksjagamist. Kui nad postitegevusse jõuliselt sekkuvad, peab olema ka nägemus ettevõtte tulevikust. Head lahendust pole ja mida muud sellisel puhul ikka teha, kui panna komitee asja arutama. Neljaliikmeline komisjon tuligi täna kokku ja on lubanud lähipäevadel tõsist tööd teha, et enne esmaspäevast streigi laienemist mingi lahendus leida.
|
Soome riigifirma Posti töötajate streigile pole praegu lahendust näha: küsimus on tööandjate ja töötajate edasistes suhetes ja seetõttu ei saa kumbki pool järeleandmisi teha.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tüli sai alguse sellest, et riigifirma post tahab töötajatele rakendada mitte teenindustöötajate ametiühingu kollektiivlepingut vaid hoopis teist, mis tähendaks praegu 700 töötaja palga vähendamist ja töötingimuste halvendamist. Laiemalt tähendaks see aga seda, et kollektiivlepingutel pole enam erilist tähtsust, kui tööandja hakkab ise vaatama, kas ja milliseid lepinguid täita. Soome traditsiooniliselt tugevad ametiühingud ei saa seda kuidagi lubada. Tööandjate huvi on muidugi, et postijuhid oma otsusest ei taganeks, sest postivõit annaks ka teistele võimaluse kollektiivlepingutest mööda hiilida. Kõnelused riikliku lepitaja vahendusel pole tulemusi toonud ja esmaspäeval on oodata, et toetusstreik laieneb ka bussi ja reisilaevaliikluse se lennujaama, turvakontrolli ja mujale. Postitöötajate streik sööb Soome peaministripartei sotsiaaldemokraatide toetust. Transpordiala tugistreik on sisuliselt mõeldud mitte niivõrd posti kui sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse vastu. Valitsusele avaldatakse survet, et nad sunniksid posti juhtkonda ametiühingu seatud tingimustega leppima. Eile toimus parlamendihoone juures streik, kus nõuti valitsuse sekkumist riigifirma post niinimetatud kollektiivlepingute soppamisse ning ka ettevõtte nõukogu vallandamist. Paljud meeleavaldajad ütlesid otse, et kui sotsiaaldemokraadid tegutsema ei asu, pole neil järgmistel valimistel toetust oodata. Nagu kirjutab Ildelehti sotsiaaldemokraadid ei saanud teha muud, kui eduskunda akendest pealt vaadata, kuidas opositsioonis olevat perussuomalaised protesteerijate hääli püüdma asusid, astudes meeleavaldajate juurde ja toonitades, et nemad seisavad kogu jõuga palkade alandamise vastu. Sotsiaaldemokraadid ei saa heaks kiita riigifirma tegevust, mis tooks tõenäoliselt kaasa vähemalt kogu postijalapalk. Elkade alandamise. Sotsiaaldemokraadid ei saa ka ametiühingutele järele anda, sest riigi kui omaniku maine saab kannatada, kui riik asub pigem töötajate kui ettevõtte poolele. Temorid on teadaolevalt arutanud postinõukogu väljavahetamist, kuigi nad seda eitavad. Samuti ettevõtte kaheksjagamist. Kui nad postitegevusse jõuliselt sekkuvad, peab olema ka nägemus ettevõtte tulevikust. Head lahendust pole ja mida muud sellisel puhul ikka teha, kui panna komitee asja arutama. Neljaliikmeline komisjon tuligi täna kokku ja on lubanud lähipäevadel tõsist tööd teha, et enne esmaspäevast streigi laienemist mingi lahendus leida.
### Response:
Soome riigifirma Posti töötajate streigile pole praegu lahendust näha: küsimus on tööandjate ja töötajate edasistes suhetes ja seetõttu ei saa kumbki pool järeleandmisi teha.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kohtuotsus on üle 100 lehekülje pikk, seda ministeeriumil veel ei ole. Seetõttu ei osanud välisminister Marina kaljurand seda detailselt kommenteerida ega ka paljudele küsimustele vastata. Konsulteeritud on praeguseks nii advokaatide kui brittidega, kelle kodanikud samuti süüdimõistetute hulgas on. Mida me täna teame, on, et on õigus kohtuotsusele edasi kaevata, see õigus on laevakaitsjatel endil. Eesti riik ei ole selle protsessi osaline. Eesti riik selles protsessis edasi kaevata ega kaasa rääkida ei saa, nii et see on otsus, mille laevakaitsjad peavad tegema koos oma advokaatidega ja sellest, kas nad kaebavad edasi või ei, hakkab sõltuma, millised järgmised sammud on võimalikud. See hakkab omakorda sõltuma sellest, millal kohtuotsus jõustub. Siis võivad kõne alla tulla erinevad lahendused. Neljapäeval kohtun ma India suursaadikuga, kes tuleb Tallinnasse, et neid erinevaid võimalusi ka arutada praegu teoreetiliselt kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga võimalused on esitada armuandmise palve leppida Indiaga kokku ühekordselt ho karistust kandvate isikute vahetamise osas. Võimalus on Indiaga sõlmida kokkulepe selleks, et karistus kandvad isikud saaks üle tuua Eestisse. Me konsulteerime seda India poolega, oleme juba konsulteerimist alustanud. Kui suured on need võimalused, et laevamehed saavad tulla karistust kandma Eestisse? See võimalus on olemas, sellepärast riikide vahel sõlmitaksegi lepinguid, et karistust saaks kanda oma kodumaal tingimustes, mis on inimestele lihtsamad, kultuuriliselt lihtsamad, klimaatiliselt lihtsamad. Me oleme teinud Indiale ettepaneku see leping sõlmida ja India pool on positiivselt vastanud. See on aja küsimus, kui kiiresti leping sõlmitud saab. Välisministeeriumi on süüdistatud, et tegite liiga vähe. Ma võin seda öelda välisministrina, ma võin öelda endise suursaadiku diplomaadina, kes ma olen selle asjaga tegelenud nüüd juba üle kahe aasta, me oleme omalt poolt teinud kõik, mis me saame, et see asi võimalikult positiivselt laheneks. Aga siin tuleb ka väga selgelt aru saada, et Eesti riigil, välisministeeriumil, valitsusel on piirid, me ei saa sekkuda teise riigi siseasjadesse teise riigi õigusemõistmisesse, aga ka nüüd, kus nad kannavad vabaduskauduslikku karistust. Meie konsul hakkab jälgima, et neil oleksid vajalikud arstirohud, et nende kinnipidamistingimused oleksid normaalsed. Et me teeme seda edasi kuni selle hetkeni, kuni nad on kodus. Nii nagu me teeme kõigi Eesti kodanikega. Laevamehed on Eesti riigilt tagatiseta laenu saanud tänase seisuga umbes 100000 eurot ja selle sees on ka advokaadi kulud. Välisministri sõnul ei hakka ta praegu laenude teemal spekuleerima. Kui laevamehed koju tulevad, hakkame asjaga tegelema, ütles välisminister.
|
India Tuticorini kohus mõistis 14 eestlasest laevakaitsjat viieks aastaks vangi. Välisminister Marina Kaljurand andis õhtupoolikul ajakirjanikele pressikonverentsi ja Mall Mälberg käis kohal.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kohtuotsus on üle 100 lehekülje pikk, seda ministeeriumil veel ei ole. Seetõttu ei osanud välisminister Marina kaljurand seda detailselt kommenteerida ega ka paljudele küsimustele vastata. Konsulteeritud on praeguseks nii advokaatide kui brittidega, kelle kodanikud samuti süüdimõistetute hulgas on. Mida me täna teame, on, et on õigus kohtuotsusele edasi kaevata, see õigus on laevakaitsjatel endil. Eesti riik ei ole selle protsessi osaline. Eesti riik selles protsessis edasi kaevata ega kaasa rääkida ei saa, nii et see on otsus, mille laevakaitsjad peavad tegema koos oma advokaatidega ja sellest, kas nad kaebavad edasi või ei, hakkab sõltuma, millised järgmised sammud on võimalikud. See hakkab omakorda sõltuma sellest, millal kohtuotsus jõustub. Siis võivad kõne alla tulla erinevad lahendused. Neljapäeval kohtun ma India suursaadikuga, kes tuleb Tallinnasse, et neid erinevaid võimalusi ka arutada praegu teoreetiliselt kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga võimalused on esitada armuandmise palve leppida Indiaga kokku ühekordselt ho karistust kandvate isikute vahetamise osas. Võimalus on Indiaga sõlmida kokkulepe selleks, et karistus kandvad isikud saaks üle tuua Eestisse. Me konsulteerime seda India poolega, oleme juba konsulteerimist alustanud. Kui suured on need võimalused, et laevamehed saavad tulla karistust kandma Eestisse? See võimalus on olemas, sellepärast riikide vahel sõlmitaksegi lepinguid, et karistust saaks kanda oma kodumaal tingimustes, mis on inimestele lihtsamad, kultuuriliselt lihtsamad, klimaatiliselt lihtsamad. Me oleme teinud Indiale ettepaneku see leping sõlmida ja India pool on positiivselt vastanud. See on aja küsimus, kui kiiresti leping sõlmitud saab. Välisministeeriumi on süüdistatud, et tegite liiga vähe. Ma võin seda öelda välisministrina, ma võin öelda endise suursaadiku diplomaadina, kes ma olen selle asjaga tegelenud nüüd juba üle kahe aasta, me oleme omalt poolt teinud kõik, mis me saame, et see asi võimalikult positiivselt laheneks. Aga siin tuleb ka väga selgelt aru saada, et Eesti riigil, välisministeeriumil, valitsusel on piirid, me ei saa sekkuda teise riigi siseasjadesse teise riigi õigusemõistmisesse, aga ka nüüd, kus nad kannavad vabaduskauduslikku karistust. Meie konsul hakkab jälgima, et neil oleksid vajalikud arstirohud, et nende kinnipidamistingimused oleksid normaalsed. Et me teeme seda edasi kuni selle hetkeni, kuni nad on kodus. Nii nagu me teeme kõigi Eesti kodanikega. Laevamehed on Eesti riigilt tagatiseta laenu saanud tänase seisuga umbes 100000 eurot ja selle sees on ka advokaadi kulud. Välisministri sõnul ei hakka ta praegu laenude teemal spekuleerima. Kui laevamehed koju tulevad, hakkame asjaga tegelema, ütles välisminister.
### Response:
India Tuticorini kohus mõistis 14 eestlasest laevakaitsjat viieks aastaks vangi. Välisminister Marina Kaljurand andis õhtupoolikul ajakirjanikele pressikonverentsi ja Mall Mälberg käis kohal.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Varem üsna radikaalsete, teise pensionisamba muutmise ettepanekutega lagedale tulnud Isamaa on täna käinud välja uue idee. Sellega sammast ei kaotataks, nagu on varem soovitatud, vaid inimestele antakse oma raha üle suurem otsustusõigus. Erakonna juht Helir-Valdor Seeder selgitab lähemalt. Kui ta soovib, võib kanda raha oma investeerimiskontole ja investeerida muudesse instrumentidesse olgu ta aktsiatesse, kinnisvarasse, kuhu iganes ja kui ta soovib, siis jääb tal vabadus võtta see raha välja ja soetada omal korter, mida iganes teha. Tal on investeerimisfondidesse kogunenud raha, aga ta seda kasutada ei saa ja samaaegselt ta peab võtma laenu. Selline käitumine ei ole kindlasti mõistlik ja, ja otstarbekas. Pensionisüsteemi loomise juures olnud Eiki Nestor peab praegust ettepanekut palju rahumeelsemaks, kui on olnud varasemad mis oleks viinud pensioniks vajalike säästude kogumise lõpetamiseni. Siin sellist säästmise, ideoloogiavastast seisukohta meil ei ole küll ma arvan, et ka siin nad lähevad oma ettepanekutes natuke üle piiri. Nende ettepanekute lõpus on ka võimalus see raha varem välja võtta, kui inimene pensionile jääb ja sellega ma ei ole nõus. Usun, et sellise idee niisugune ilus loosung väga suurt praktilist mõju iseenesest ei oma, sest neid inimesi 700-st 1000-st kell oleks teadmisi ja aega iseseisvalt oma pensionikonto investeerimisega tegeleda neid kuigi palju Eestis ei ole. Positiivse poole pealt lisas nestor, et see on kindlasti samm edasi. Eraldi teemana tõi ta aga esile seederi jutu SMS-laenude maksmise kohta. Kui inimesed on võtnud SMS-laenu ja on kõrvuni võlgades, siis tuleb see probleem lahendada. Kui tal samal ajal on kogunenud mingisugune summa oma pensionifondi, mida ta kasutada ei saa ja samal ajal on sunnitud võtma laenu, siis see ongi teatud sundolukord, kus me sunnime inimest käituma. Ebamajanduslikult. Nestori hinnangul ei saa selle ideega kuidagi kaasa minna. Vot see on rumalus kuubis, kui anda inimestele õigus langetada rohkem otsuseid kui täna, kus nad võivad erinevate fondide vahel valida, et selle vastu mul ei ole midagi, aga SMS laene, head sõbrad oma pensioni arvelt me kinni ei maksa ja niisugused ettepanekud on ju rumalad, absoluutselt. Eiki Nestor ei soovinud ennustada, kas Isamaa ettepanek leiab koalitsioonis toetust, kuid enne valimisi tema hinnangul sellega niikuinii põhjalikumalt ei tegeleta.
|
Erakond Isamaa pakkus välja pensionireformi, millega sisuliselt oleks inimese enda otsustada, kuhu ta II pensionisambasse pandud raha paigutab.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Varem üsna radikaalsete, teise pensionisamba muutmise ettepanekutega lagedale tulnud Isamaa on täna käinud välja uue idee. Sellega sammast ei kaotataks, nagu on varem soovitatud, vaid inimestele antakse oma raha üle suurem otsustusõigus. Erakonna juht Helir-Valdor Seeder selgitab lähemalt. Kui ta soovib, võib kanda raha oma investeerimiskontole ja investeerida muudesse instrumentidesse olgu ta aktsiatesse, kinnisvarasse, kuhu iganes ja kui ta soovib, siis jääb tal vabadus võtta see raha välja ja soetada omal korter, mida iganes teha. Tal on investeerimisfondidesse kogunenud raha, aga ta seda kasutada ei saa ja samaaegselt ta peab võtma laenu. Selline käitumine ei ole kindlasti mõistlik ja, ja otstarbekas. Pensionisüsteemi loomise juures olnud Eiki Nestor peab praegust ettepanekut palju rahumeelsemaks, kui on olnud varasemad mis oleks viinud pensioniks vajalike säästude kogumise lõpetamiseni. Siin sellist säästmise, ideoloogiavastast seisukohta meil ei ole küll ma arvan, et ka siin nad lähevad oma ettepanekutes natuke üle piiri. Nende ettepanekute lõpus on ka võimalus see raha varem välja võtta, kui inimene pensionile jääb ja sellega ma ei ole nõus. Usun, et sellise idee niisugune ilus loosung väga suurt praktilist mõju iseenesest ei oma, sest neid inimesi 700-st 1000-st kell oleks teadmisi ja aega iseseisvalt oma pensionikonto investeerimisega tegeleda neid kuigi palju Eestis ei ole. Positiivse poole pealt lisas nestor, et see on kindlasti samm edasi. Eraldi teemana tõi ta aga esile seederi jutu SMS-laenude maksmise kohta. Kui inimesed on võtnud SMS-laenu ja on kõrvuni võlgades, siis tuleb see probleem lahendada. Kui tal samal ajal on kogunenud mingisugune summa oma pensionifondi, mida ta kasutada ei saa ja samal ajal on sunnitud võtma laenu, siis see ongi teatud sundolukord, kus me sunnime inimest käituma. Ebamajanduslikult. Nestori hinnangul ei saa selle ideega kuidagi kaasa minna. Vot see on rumalus kuubis, kui anda inimestele õigus langetada rohkem otsuseid kui täna, kus nad võivad erinevate fondide vahel valida, et selle vastu mul ei ole midagi, aga SMS laene, head sõbrad oma pensioni arvelt me kinni ei maksa ja niisugused ettepanekud on ju rumalad, absoluutselt. Eiki Nestor ei soovinud ennustada, kas Isamaa ettepanek leiab koalitsioonis toetust, kuid enne valimisi tema hinnangul sellega niikuinii põhjalikumalt ei tegeleta.
### Response:
Erakond Isamaa pakkus välja pensionireformi, millega sisuliselt oleks inimese enda otsustada, kuhu ta II pensionisambasse pandud raha paigutab.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Justiitsminister Raivo aeg selgitab, et paljudes riikides on maski kandmine kohustuslik. Maskide kandmise üle on aru pidanud ka meie valitsuspoliitikud. Kerkib ka küsimus, et kui meil kevadel ja siin varasemalt on olnud ka nii-öelda soovituslik, et kui seda sotsiaalset normi ei täideta, et kas on seda võimalik ka siis kohustada nii-öelda aktiga ja selle küsimuse peale me tegime selle analüüsi ja sain vastuse, et jah, tõepoolest, tuginedes nendel samadel kevadistele seadusemuudatustel on seda võimalik. Täna tutvustas justiitsminister Raivo aeg analüüsi valitsusliikmetele analüüsis viidatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrjeseaduse punktile, kus on üles loetud neli erinevat asja, mida terviseamet nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks teha võib. Nimekirjas on nii koolide sulgemine kui terviseuuringute nõudmine, aga nimekirja ette on pandud sõnapaar muu hulgas sellele sõnapaarile viidates märgivadki justiitsministriumi ametnikud, et terviseamet ja valitsus saavad kohustada inimesi maske kandma. Raivo aeg rõhutab, et sõnapaar muuhulgas ei anna siiski piiramatut võimu. Need meetmed, need peavad olema selgelt nakkushaigust tõkestava iseloomuga ja noh, eelda täiesti loomulikult seal on ka nii-öelda teaduslik ekspertiis on selleks taga. Raivo aeg märgib, et oluline on ka valitsust nõustava teadusnõukogu ekspertiis. Teadusnõukogu liige, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving ütles teisipäeval, et maskid peaks tegema kohustuslikuks Ida-Virumaal. Raivo aeg rõhutab, et maskide üle Eesti või mingis piirkonnas kohustuslikuks muutmist pole valitsus veel arutanud. Ka analüüs tehti tema sõnul nii-öelda igaks juhuks, et juhul, kui see arutelu tekib, siis ei peaks aega kulutama õigus vaidlusele. Mina küll ei oleks sellele vastu, kui see tuleb lauale, et näiteks Ida-Virumaal ühistranspordis on maskide kandmine kohustuslik või siis kus on inimesi massiliselt tihedalt koos, kus nad viibivad pikka aega koos a la kuskil kinoseansil või teatrietendusel, et seal oleks maski kandmine kohustuslik. Ma olen suhteliselt kindel, et ma pooldaksin seda seisukohta. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tuleb maskide kohustuslikuks muutmist veel põhjalikult analüüsida. Ja väga täpselt tuleb selgeks teha, tuginedes teadusuuringutele, mis on kasu ja mis on kahju. Kui sageli öeldakse, et igaks juhuks võib ju kanda, siis unustatakse ära nõrgemad ühiskonna liikmed, kellele maski kandmine paraku paljudel põhjustel ei sobi. Kas on hingamisraskused, kas on tegemist inimestega, kellel on kuulmislangus ja kellel on väga oluline näha teiste näoilmeid, nii et ka teistes riikides need erandite nimekirjad, kes ei pea kandma või kellega suheldes ei tohi lausa kanda on üksjagu pikad. Ülle madise lisab, et paljudes riikides on maski kandmise kohustus kohtus vaidlustatud. Ja pilt on ka see, et inimesed hakkavad väsima, sest viirus ei ole kadunud. Ometi on elatud juba üheksa kuud küllalt rangete piirangute tingimustes.
|
Justiitsminister Raivo Aeg usub, et maskid võiks kohustuslikuks muuta piirkondades, kus koroonaviirus on rohkem levinud. Täpsemalt võiksid need kohustuslikud olla ühistranspordis ja kohtades, kus inimesed on pikemalt koos.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Justiitsminister Raivo aeg selgitab, et paljudes riikides on maski kandmine kohustuslik. Maskide kandmise üle on aru pidanud ka meie valitsuspoliitikud. Kerkib ka küsimus, et kui meil kevadel ja siin varasemalt on olnud ka nii-öelda soovituslik, et kui seda sotsiaalset normi ei täideta, et kas on seda võimalik ka siis kohustada nii-öelda aktiga ja selle küsimuse peale me tegime selle analüüsi ja sain vastuse, et jah, tõepoolest, tuginedes nendel samadel kevadistele seadusemuudatustel on seda võimalik. Täna tutvustas justiitsminister Raivo aeg analüüsi valitsusliikmetele analüüsis viidatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrjeseaduse punktile, kus on üles loetud neli erinevat asja, mida terviseamet nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks teha võib. Nimekirjas on nii koolide sulgemine kui terviseuuringute nõudmine, aga nimekirja ette on pandud sõnapaar muu hulgas sellele sõnapaarile viidates märgivadki justiitsministriumi ametnikud, et terviseamet ja valitsus saavad kohustada inimesi maske kandma. Raivo aeg rõhutab, et sõnapaar muuhulgas ei anna siiski piiramatut võimu. Need meetmed, need peavad olema selgelt nakkushaigust tõkestava iseloomuga ja noh, eelda täiesti loomulikult seal on ka nii-öelda teaduslik ekspertiis on selleks taga. Raivo aeg märgib, et oluline on ka valitsust nõustava teadusnõukogu ekspertiis. Teadusnõukogu liige, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving ütles teisipäeval, et maskid peaks tegema kohustuslikuks Ida-Virumaal. Raivo aeg rõhutab, et maskide üle Eesti või mingis piirkonnas kohustuslikuks muutmist pole valitsus veel arutanud. Ka analüüs tehti tema sõnul nii-öelda igaks juhuks, et juhul, kui see arutelu tekib, siis ei peaks aega kulutama õigus vaidlusele. Mina küll ei oleks sellele vastu, kui see tuleb lauale, et näiteks Ida-Virumaal ühistranspordis on maskide kandmine kohustuslik või siis kus on inimesi massiliselt tihedalt koos, kus nad viibivad pikka aega koos a la kuskil kinoseansil või teatrietendusel, et seal oleks maski kandmine kohustuslik. Ma olen suhteliselt kindel, et ma pooldaksin seda seisukohta. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tuleb maskide kohustuslikuks muutmist veel põhjalikult analüüsida. Ja väga täpselt tuleb selgeks teha, tuginedes teadusuuringutele, mis on kasu ja mis on kahju. Kui sageli öeldakse, et igaks juhuks võib ju kanda, siis unustatakse ära nõrgemad ühiskonna liikmed, kellele maski kandmine paraku paljudel põhjustel ei sobi. Kas on hingamisraskused, kas on tegemist inimestega, kellel on kuulmislangus ja kellel on väga oluline näha teiste näoilmeid, nii et ka teistes riikides need erandite nimekirjad, kes ei pea kandma või kellega suheldes ei tohi lausa kanda on üksjagu pikad. Ülle madise lisab, et paljudes riikides on maski kandmise kohustus kohtus vaidlustatud. Ja pilt on ka see, et inimesed hakkavad väsima, sest viirus ei ole kadunud. Ometi on elatud juba üheksa kuud küllalt rangete piirangute tingimustes.
### Response:
Justiitsminister Raivo Aeg usub, et maskid võiks kohustuslikuks muuta piirkondades, kus koroonaviirus on rohkem levinud. Täpsemalt võiksid need kohustuslikud olla ühistranspordis ja kohtades, kus inimesed on pikemalt koos.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ukraina tõusis tähelepanu keskmesse juba suvel, aga esialgu kaudselt, kui Venemaa keelas Euroopa Liidu eesistuja riigi Leedu piimatoodete sisseveo. Venemaa veterinaar ja toiduohutuse eest vastutavad ametnikud pidasid oluliseks käia ka siin kontrollimas ja nüüd just jõulude ajal teatati, et Venemaa kehtestab üheksandal jaanuaril sisseveokeelu viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangule. Venemaa veterinaar ja füsiosanitaarjärelevalveameti juhataja asetäitja Aleksei Aleksejenko. Ettevõtetes avastati piim, mis oli toodud teisest riigist Lätist, kusjuures ilma laboriuuringu dokumentidega. Veel ei olnud tehtud uuringuid mitmete näitajate kohta, mis on meie seaduste järgi kohustuslikud. Eesti veterinaarameti juhi Ago Pärteli sõnul ei ole venelaste inspekteerimistulemused veel temani jõudnud. Leedu jaoks pidi aga Euroopa Liidu eesistumise kõrghetk olema assotsiatsioonileppe leppe alla kirjutamine Ukrainaga. Kui veel enne Vilniuse tippkohtumist oli Euroopa Liit jõupositsioonil ja nõudis Ukrainalt reforme muuhulgas ka endise peaministri Julia Tomõšenko vabastamist siis Vilniuses ei räägitud enam Tomõšenkost, vaid rahast. Ukraina nimetas Euroopa Liidu leppe eeltingimuseks 20 miljardi euro suurust laenu. Välispoliitika asjatundja Ahto Lobjaka sõnul on selles mängus võitja Venemaa ja äparduja. Euroopa liit. Mis siin ilmnes, on Euroopa Liidu subjektsuse puudumine, ehk siis Euroopa liit on palju asju, aga mida ta ei ole, on ühtselt enda strateegilise huve defineeriv ja realiseeriv üksus. Ukraina rahvas on lubanud jääda tänavaile, kuni Euroopa suund on kindel ja pöördumatu. Meeldetuletuse novembrikuistelt meeleavaldustelt. Presidendi administratsiooni eest on bussides barrikaadid. Kiir eriüksuse seisavad ees, kes on lasknud rahva eemale peletamiseks mingisuguse heliefektiga granaate. Euroopa on viimase kahe aasta jooksul kulutanud Ukraina turgutamiseks 600 miljonit eurot. Euroopa parlamendi juht Martin Suls. Minu arust seisab Euroopa Liit küsimuse ees, mida meie peame nüüd tegema nii majanduslikus kui finantsilises mõttes. Ühe riigi presidendi isik ei ole veel kogu riik, mõne teise valitsuse all võtab Ukraina uue suuna, ütles Suls. Riigikogu väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni sõnul on Venemaa presidendi Vladimir Putini prioriteet number üks integratsioon endise nõukogude liidu aladel, ehk siis ikkagi soov esimesest jaanuarist 2015 käivitada Euraasia liit. Tugevdada tolliliitu ja Venemaa president Vladimir Putin. Me ei ole Euroopaga assotsieerumise vastu, me lihtsalt kaitseme oma majandust ja pakume vabakaubanduslepingut, sest me ei saa lubada olukorda, kus Ukraina võtab kasutusele Euroopa Liidu tehnilised standardid. Nii ei saa nad meile üldse midagi müüa, märkis Putin aastat kokkuvõtvalt pressikonverentsil Moskvas. Hiljutisel kohtumisel president Viktor Janukovitšiga tolliliidust ei räägitud, küll aga sai Ukraina raha ehk Venemaa ostab 15 miljardi dollari eest Ukraina riigi võlakirju ja alandab gaasi hinda. Järgmine idapartnerlus e tippkohtumine on 2015. aastal Riias ja sealt oodatakse hoopis uusi samme. Riigikogu liige Andres Herkel. Vaatame kaardi peale, kuhu poole Euroopa siis minema peaks, aga ta läheb ida-suunas. Assotsiatsioonileppe ka Ukraina ga hakkama ei saadud, küll aga võeti vastu ühenduse eelarve aastateks 2014 kuni 2020. Pärast kaht aastat kestnud arutelusid tähendab see Eestile 5,9 miljardit eurot võimalusi. Põllumehed saavad otsetoetuste näol raha juurde, rahastatud saavad ka Rail Baltic ja ühtekuuluvusprojektid. Pooleli on veel üks projekt. Seitsmendal oktoobril andis Venemaa president Vladimir Putin välisministeeriumile korralduse kirjutada alla piirilepingule Eestiga. Lepingu poolte kohtumise päev ja koht allakirjutamiseks on kokkuleppimata. Aastavahetus toob aga Eestisse kuni 100000 Vene turisti.
|
Eesti ja Euroopa Liit.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ukraina tõusis tähelepanu keskmesse juba suvel, aga esialgu kaudselt, kui Venemaa keelas Euroopa Liidu eesistuja riigi Leedu piimatoodete sisseveo. Venemaa veterinaar ja toiduohutuse eest vastutavad ametnikud pidasid oluliseks käia ka siin kontrollimas ja nüüd just jõulude ajal teatati, et Venemaa kehtestab üheksandal jaanuaril sisseveokeelu viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangule. Venemaa veterinaar ja füsiosanitaarjärelevalveameti juhataja asetäitja Aleksei Aleksejenko. Ettevõtetes avastati piim, mis oli toodud teisest riigist Lätist, kusjuures ilma laboriuuringu dokumentidega. Veel ei olnud tehtud uuringuid mitmete näitajate kohta, mis on meie seaduste järgi kohustuslikud. Eesti veterinaarameti juhi Ago Pärteli sõnul ei ole venelaste inspekteerimistulemused veel temani jõudnud. Leedu jaoks pidi aga Euroopa Liidu eesistumise kõrghetk olema assotsiatsioonileppe leppe alla kirjutamine Ukrainaga. Kui veel enne Vilniuse tippkohtumist oli Euroopa Liit jõupositsioonil ja nõudis Ukrainalt reforme muuhulgas ka endise peaministri Julia Tomõšenko vabastamist siis Vilniuses ei räägitud enam Tomõšenkost, vaid rahast. Ukraina nimetas Euroopa Liidu leppe eeltingimuseks 20 miljardi euro suurust laenu. Välispoliitika asjatundja Ahto Lobjaka sõnul on selles mängus võitja Venemaa ja äparduja. Euroopa liit. Mis siin ilmnes, on Euroopa Liidu subjektsuse puudumine, ehk siis Euroopa liit on palju asju, aga mida ta ei ole, on ühtselt enda strateegilise huve defineeriv ja realiseeriv üksus. Ukraina rahvas on lubanud jääda tänavaile, kuni Euroopa suund on kindel ja pöördumatu. Meeldetuletuse novembrikuistelt meeleavaldustelt. Presidendi administratsiooni eest on bussides barrikaadid. Kiir eriüksuse seisavad ees, kes on lasknud rahva eemale peletamiseks mingisuguse heliefektiga granaate. Euroopa on viimase kahe aasta jooksul kulutanud Ukraina turgutamiseks 600 miljonit eurot. Euroopa parlamendi juht Martin Suls. Minu arust seisab Euroopa Liit küsimuse ees, mida meie peame nüüd tegema nii majanduslikus kui finantsilises mõttes. Ühe riigi presidendi isik ei ole veel kogu riik, mõne teise valitsuse all võtab Ukraina uue suuna, ütles Suls. Riigikogu väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni sõnul on Venemaa presidendi Vladimir Putini prioriteet number üks integratsioon endise nõukogude liidu aladel, ehk siis ikkagi soov esimesest jaanuarist 2015 käivitada Euraasia liit. Tugevdada tolliliitu ja Venemaa president Vladimir Putin. Me ei ole Euroopaga assotsieerumise vastu, me lihtsalt kaitseme oma majandust ja pakume vabakaubanduslepingut, sest me ei saa lubada olukorda, kus Ukraina võtab kasutusele Euroopa Liidu tehnilised standardid. Nii ei saa nad meile üldse midagi müüa, märkis Putin aastat kokkuvõtvalt pressikonverentsil Moskvas. Hiljutisel kohtumisel president Viktor Janukovitšiga tolliliidust ei räägitud, küll aga sai Ukraina raha ehk Venemaa ostab 15 miljardi dollari eest Ukraina riigi võlakirju ja alandab gaasi hinda. Järgmine idapartnerlus e tippkohtumine on 2015. aastal Riias ja sealt oodatakse hoopis uusi samme. Riigikogu liige Andres Herkel. Vaatame kaardi peale, kuhu poole Euroopa siis minema peaks, aga ta läheb ida-suunas. Assotsiatsioonileppe ka Ukraina ga hakkama ei saadud, küll aga võeti vastu ühenduse eelarve aastateks 2014 kuni 2020. Pärast kaht aastat kestnud arutelusid tähendab see Eestile 5,9 miljardit eurot võimalusi. Põllumehed saavad otsetoetuste näol raha juurde, rahastatud saavad ka Rail Baltic ja ühtekuuluvusprojektid. Pooleli on veel üks projekt. Seitsmendal oktoobril andis Venemaa president Vladimir Putin välisministeeriumile korralduse kirjutada alla piirilepingule Eestiga. Lepingu poolte kohtumise päev ja koht allakirjutamiseks on kokkuleppimata. Aastavahetus toob aga Eestisse kuni 100000 Vene turisti.
### Response:
Eesti ja Euroopa Liit.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juht Olga Ivanova ütles meie venekeelsetele uudistele, et teisipäeval toimus Lasnamäe piirkonna juhatuse koosolek. Seal arutati ka valimisnimekirja moodustamist. Ivanova väitel andis Edgar Savisaar oma nõusoleku kandideerimiseks ja palus end lülitada valimisnimekirja. Oma isa kandideerimist kinnitas ka riigikogu liige Erki Savisaar. Minu teada piirkonnas on seda soovi avaldanud ja, ja piirkonna juht on seda kinnitanud ning mul ei ole põhjust piirkonna juhi sõnades kahelda. Olete Edgar Savisaarega sellel teemal ka rääkinud ise, et millisel kohal ta seal sooviks kandideerida. Ei, me seda küsimust ei ole arutanud ja see on piirkonna otsustada ja ma arvan, et nad teevad hea valiku. Kui hea mõte on kandideerida praegu, kui kohtuprotsess on tulemas või vähemalt kohtuprotsess kindlasti ei ole ju oktoobrikuuks lõppenud. Ei no mina ei oska nüüd küll sellele hinnangut anda, aga see, kui ta on meie nimekirjas, see on loomulikult oluline. Keskerakonna peasekretär Jaak Aab aga väitis, et mingit otsust Savisaare kandideerimise suhtes ei ole tehtud. Olen rääkinud mitme juhatuse liikmega, mitte ühtegi sõna. Sellest võimalikust Edgari kandideerimisest juttu ei ole olnud, et kui Olga Ivanova väidab midagi muud, siis on see küll tema enda väljamõeldis. Kuidas selline olukord on saanud tekkida? Noh, raske on hinnata, pigem on see ütleksin niimoodi, et see on Volga, võibolla soov kuidagi leida leida toetust Edgar Savisaare nimest, ma ütleksin pigem nii. Aga ma olen suhelnud ju ka erinevate osapooltega, mis puudutab näiteks kohtuasi ka advokaatidega ja kõik, kes on Edgariga kokku puutunud, on selgelt väljendanud, et tervise seisundit pole hea. Ja iga aktiivne tegevus võib seda seisundit halvendada. Nii et siin peab tõsiselt kaaluma ka Olga, et mida ta nagu soovib ja mida ta taotleb ja kas see siis on ka Edgarile nii tervisliku kui muus mõttes kasulik. Edgar Savisaar on olnud valijate seas tohutult populaarne. Tema kandideerimine tooks ju ka seekord palju hääli. Jah, ma usun küll, et ta tooks, kas nüüd nii palju enam ei oska öelda, kes seda ikka prognoosida oskab? Mina olen selle küsimusele alati vastanud, nii et tegelikult on need suure häältesaagi ikkagi korjanud Keskerakonna nimekiri? Jah, kui on Edgar Savisaar seal eesotsas, siis tema võtab ki selle nimekirja 90 protsenti häältest ja teised saavad vähem. Kui Edgar Savisaart ei ole, siis ma usun, et Keskerakonna nimekiri teeb endiselt tubli tulemuse. Lihtsalt need hääled jaotuvad teiste inimeste vahel rohkem. Savisaar valiti veebruari lõpus Lasnamäe piirkonna juhatusse, kuid häältesaagilt jäi ta seal seitsmendaks.
|
Keskerakonnas valitseb segadus Edgar Savisaare võimaliku kandideerimise osas. Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juht Olga Ivanova kinnitas, et Edgar Savisaar avaldas soovi kandideerida eelolevatel kohalikel valimistel. Keskerakonna peasekretär Jaak Aab ütles, et erakonna eksjuhi tervis on nii vilets, et kandideerimine on keeruline.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juht Olga Ivanova ütles meie venekeelsetele uudistele, et teisipäeval toimus Lasnamäe piirkonna juhatuse koosolek. Seal arutati ka valimisnimekirja moodustamist. Ivanova väitel andis Edgar Savisaar oma nõusoleku kandideerimiseks ja palus end lülitada valimisnimekirja. Oma isa kandideerimist kinnitas ka riigikogu liige Erki Savisaar. Minu teada piirkonnas on seda soovi avaldanud ja, ja piirkonna juht on seda kinnitanud ning mul ei ole põhjust piirkonna juhi sõnades kahelda. Olete Edgar Savisaarega sellel teemal ka rääkinud ise, et millisel kohal ta seal sooviks kandideerida. Ei, me seda küsimust ei ole arutanud ja see on piirkonna otsustada ja ma arvan, et nad teevad hea valiku. Kui hea mõte on kandideerida praegu, kui kohtuprotsess on tulemas või vähemalt kohtuprotsess kindlasti ei ole ju oktoobrikuuks lõppenud. Ei no mina ei oska nüüd küll sellele hinnangut anda, aga see, kui ta on meie nimekirjas, see on loomulikult oluline. Keskerakonna peasekretär Jaak Aab aga väitis, et mingit otsust Savisaare kandideerimise suhtes ei ole tehtud. Olen rääkinud mitme juhatuse liikmega, mitte ühtegi sõna. Sellest võimalikust Edgari kandideerimisest juttu ei ole olnud, et kui Olga Ivanova väidab midagi muud, siis on see küll tema enda väljamõeldis. Kuidas selline olukord on saanud tekkida? Noh, raske on hinnata, pigem on see ütleksin niimoodi, et see on Volga, võibolla soov kuidagi leida leida toetust Edgar Savisaare nimest, ma ütleksin pigem nii. Aga ma olen suhelnud ju ka erinevate osapooltega, mis puudutab näiteks kohtuasi ka advokaatidega ja kõik, kes on Edgariga kokku puutunud, on selgelt väljendanud, et tervise seisundit pole hea. Ja iga aktiivne tegevus võib seda seisundit halvendada. Nii et siin peab tõsiselt kaaluma ka Olga, et mida ta nagu soovib ja mida ta taotleb ja kas see siis on ka Edgarile nii tervisliku kui muus mõttes kasulik. Edgar Savisaar on olnud valijate seas tohutult populaarne. Tema kandideerimine tooks ju ka seekord palju hääli. Jah, ma usun küll, et ta tooks, kas nüüd nii palju enam ei oska öelda, kes seda ikka prognoosida oskab? Mina olen selle küsimusele alati vastanud, nii et tegelikult on need suure häältesaagi ikkagi korjanud Keskerakonna nimekiri? Jah, kui on Edgar Savisaar seal eesotsas, siis tema võtab ki selle nimekirja 90 protsenti häältest ja teised saavad vähem. Kui Edgar Savisaart ei ole, siis ma usun, et Keskerakonna nimekiri teeb endiselt tubli tulemuse. Lihtsalt need hääled jaotuvad teiste inimeste vahel rohkem. Savisaar valiti veebruari lõpus Lasnamäe piirkonna juhatusse, kuid häältesaagilt jäi ta seal seitsmendaks.
### Response:
Keskerakonnas valitseb segadus Edgar Savisaare võimaliku kandideerimise osas. Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juht Olga Ivanova kinnitas, et Edgar Savisaar avaldas soovi kandideerida eelolevatel kohalikel valimistel. Keskerakonna peasekretär Jaak Aab ütles, et erakonna eksjuhi tervis on nii vilets, et kandideerimine on keeruline.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Edelaraudtee teatel jääb hinnatõus populaarsematel marsruutidel vahemikku 10 kuni 20 protsenti ja keskmiselt maksab reisija sõidukilomeeter senise 50 sendi asemel 60 senti. Näiteks kiirrongisõidu eest Tallinnast Tartusse või vastupidi tuleb aga nüüd teise klassi vagunis maksta senise 90 krooni asemel 115 krooni, hinnatõus seega ligi 28 protsenti ja esimese klassi vagunis senise 125 krooni asemel 140 krooni ehk hinnatõus 12 protsenti. Niisiis ei näita keskmine midagi ja hinnatõus on iga reisija jaoks vägagi konkreetne. Edelaraudtee reisijateveo juhi Anne-Mari Oherdi sõnul kallines rongipileti hind viimati 2005. aasta oktoobris. Et aga reisijate arv on pidevalt suurenenud, on see siiski võimaldanud pidevalt tõusnud kulusid katta. Praegu enam mitte, kuid kui palju tänane hinnatõus võiks ettevõttele lisatulu tuua? Seda on praegu raske ennustada, sest et ühelt poolt hinnatõus oli tõesti möödapääsmatu, kuna praegu meie rongid juba väga täis on ja muu ühistranspordi hinnatõus oleks neid veelgi koormanud. Teisest küljest kahtlemata ta inimene optimeerib oma kulutusi ja seda, kui palju meie reisijaid ära jääb, on hetkel raske öelda. Te märkisite ka ise seda, et teie rongid on juba väga täis, mõnikord te olete küll pannud rohkem ronge, mõnedel marsruutide käiku, aga mis veel annaks ära teha? See ongi ainus lahendus, mida me pakkuda saame ja kahjuks ei ole see väga kiire lahendus ega sõltu ainult meist. Nüüd näiteks kolmandast augustist ehk siis reedest alustame me täiendavate kiirrongidega Tallinn-Tartu vahel, mis on meie üks nõutuim marsruut. Nii et lõuna paiku lisandub kummastki linnast üks väljumine, reedene ja pühapäevane. Aga rong on oma ehituselt niisugune üks tervik, et teda väga pikendada ei saa. Reisijate arv on meil aasta-aastalt tõusnud ja täna lihtsalt jõudnud sinnamaale et see tegu, mis kunagi tehti ja pikad rongid pooleks tehti. Tänases Eestis hakkab juba väheks jääma, aga me jälgime seda. Üritame oma pikemat koosseisud seada sinna, kus rohkem reisijaid on ja loodame leevendust leida selles, et edaspidigi ehk saame sõidugraafikut tihendada. Kui nüüd see lisatulu siiski hakkab laekuma, te prognoosite, et sellel aastal on umbes 100000 reisijat rohkem, kui oli eelmisel aastal, siis kuhu te kavatsete seda raha investeerida? Me investeerime seda reisijate sõidumugavusse juba täna rekonstrueerime me teist esimese klassi vagunit. Esimene nendest on just just liinile pääsenud, seal on reisijate kohti natuke rohkem paremad tingimused lisateenuste pakkumiseks. Te olete märkinud sedagi, et viimane piletihinnatõus oli suhteliselt ammu. Oskate te täna prognoosida, millal võiks olla vajadus uue piletihinnatõusu järgi? Tänases situatsioonis ilmselt ei julge keegi väga pikki prognoose teha, mina ei julgeks isiklikult ennustada järgmist, kahte aastat nende hindadega, aga kõik sõltub sellest, mis meie ümber toimub.
|
Edelaraudtee tõstis piletihindu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Edelaraudtee teatel jääb hinnatõus populaarsematel marsruutidel vahemikku 10 kuni 20 protsenti ja keskmiselt maksab reisija sõidukilomeeter senise 50 sendi asemel 60 senti. Näiteks kiirrongisõidu eest Tallinnast Tartusse või vastupidi tuleb aga nüüd teise klassi vagunis maksta senise 90 krooni asemel 115 krooni, hinnatõus seega ligi 28 protsenti ja esimese klassi vagunis senise 125 krooni asemel 140 krooni ehk hinnatõus 12 protsenti. Niisiis ei näita keskmine midagi ja hinnatõus on iga reisija jaoks vägagi konkreetne. Edelaraudtee reisijateveo juhi Anne-Mari Oherdi sõnul kallines rongipileti hind viimati 2005. aasta oktoobris. Et aga reisijate arv on pidevalt suurenenud, on see siiski võimaldanud pidevalt tõusnud kulusid katta. Praegu enam mitte, kuid kui palju tänane hinnatõus võiks ettevõttele lisatulu tuua? Seda on praegu raske ennustada, sest et ühelt poolt hinnatõus oli tõesti möödapääsmatu, kuna praegu meie rongid juba väga täis on ja muu ühistranspordi hinnatõus oleks neid veelgi koormanud. Teisest küljest kahtlemata ta inimene optimeerib oma kulutusi ja seda, kui palju meie reisijaid ära jääb, on hetkel raske öelda. Te märkisite ka ise seda, et teie rongid on juba väga täis, mõnikord te olete küll pannud rohkem ronge, mõnedel marsruutide käiku, aga mis veel annaks ära teha? See ongi ainus lahendus, mida me pakkuda saame ja kahjuks ei ole see väga kiire lahendus ega sõltu ainult meist. Nüüd näiteks kolmandast augustist ehk siis reedest alustame me täiendavate kiirrongidega Tallinn-Tartu vahel, mis on meie üks nõutuim marsruut. Nii et lõuna paiku lisandub kummastki linnast üks väljumine, reedene ja pühapäevane. Aga rong on oma ehituselt niisugune üks tervik, et teda väga pikendada ei saa. Reisijate arv on meil aasta-aastalt tõusnud ja täna lihtsalt jõudnud sinnamaale et see tegu, mis kunagi tehti ja pikad rongid pooleks tehti. Tänases Eestis hakkab juba väheks jääma, aga me jälgime seda. Üritame oma pikemat koosseisud seada sinna, kus rohkem reisijaid on ja loodame leevendust leida selles, et edaspidigi ehk saame sõidugraafikut tihendada. Kui nüüd see lisatulu siiski hakkab laekuma, te prognoosite, et sellel aastal on umbes 100000 reisijat rohkem, kui oli eelmisel aastal, siis kuhu te kavatsete seda raha investeerida? Me investeerime seda reisijate sõidumugavusse juba täna rekonstrueerime me teist esimese klassi vagunit. Esimene nendest on just just liinile pääsenud, seal on reisijate kohti natuke rohkem paremad tingimused lisateenuste pakkumiseks. Te olete märkinud sedagi, et viimane piletihinnatõus oli suhteliselt ammu. Oskate te täna prognoosida, millal võiks olla vajadus uue piletihinnatõusu järgi? Tänases situatsioonis ilmselt ei julge keegi väga pikki prognoose teha, mina ei julgeks isiklikult ennustada järgmist, kahte aastat nende hindadega, aga kõik sõltub sellest, mis meie ümber toimub.
### Response:
Edelaraudtee tõstis piletihindu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ma arvan, et ma ei tegele kastikeste ümbertõstmisega suurt, ma püüan töötada ikka nende inimestega, kes olemas on, aga mitte nii kangesti luua juurde uusi ameteid või osakondi üldiselt ma usun Tallinna linnaametnikesse, ma sain täna Tallinna linnapeaks ja mul ei ole mingit kavatsust jääda linnapeaks ainult mõneks kuuks, ma tahan ikka valimisteni olla. Kõigepealt ma siiski usun, et mingit kolmikliidu lagunemist Toompeal ei tule. Ma arvan, et see oli reformi hirmutamiseks, mis ei õnnestunud. Ja nüüd see asi tasapisi hakkab vaibuma. Ma usun, et meil õnnestub linna rohkem tuua avatust. Ma usun, et tekib olukord, kus rohkem arvestatakse erinevate ühiskonna kihtidega. Kindlasti tuleb eelarves väga palju teistmoodi otsustada, sellepärast et meil ei ole enam selja taga seda 1,5 miljardilist võlulaenu. Teiste sõnadega, me peame palju napimate vahenditega hakkama saama. Ilmselt me võtame niisuguse kursi, et vähendame objekte, aga viime nad lõpule. Me ei tahaks hakata kõike ümber tegema, mis oli Paltsi ja mõisajal. Meie siht on niisugune, et Reformierakond võtab sellest koalitsioonist, mis täna lõpetas. Võtab sellest koalitsiooninist kõige parema kaasa, mis on võtta. Ja meie võtame üle eelmisest koalitsiooni, st, mis töötas Tallinnas 96 kuni 99, võtame sealt kaasa selle, mis on head võtta. Ja niimoodi me teineteist täiendamegi ja ma arvan, et see on mõistlik.
|
Tema kommentaar sündmustele ja tulevikuplaanid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ma arvan, et ma ei tegele kastikeste ümbertõstmisega suurt, ma püüan töötada ikka nende inimestega, kes olemas on, aga mitte nii kangesti luua juurde uusi ameteid või osakondi üldiselt ma usun Tallinna linnaametnikesse, ma sain täna Tallinna linnapeaks ja mul ei ole mingit kavatsust jääda linnapeaks ainult mõneks kuuks, ma tahan ikka valimisteni olla. Kõigepealt ma siiski usun, et mingit kolmikliidu lagunemist Toompeal ei tule. Ma arvan, et see oli reformi hirmutamiseks, mis ei õnnestunud. Ja nüüd see asi tasapisi hakkab vaibuma. Ma usun, et meil õnnestub linna rohkem tuua avatust. Ma usun, et tekib olukord, kus rohkem arvestatakse erinevate ühiskonna kihtidega. Kindlasti tuleb eelarves väga palju teistmoodi otsustada, sellepärast et meil ei ole enam selja taga seda 1,5 miljardilist võlulaenu. Teiste sõnadega, me peame palju napimate vahenditega hakkama saama. Ilmselt me võtame niisuguse kursi, et vähendame objekte, aga viime nad lõpule. Me ei tahaks hakata kõike ümber tegema, mis oli Paltsi ja mõisajal. Meie siht on niisugune, et Reformierakond võtab sellest koalitsioonist, mis täna lõpetas. Võtab sellest koalitsiooninist kõige parema kaasa, mis on võtta. Ja meie võtame üle eelmisest koalitsiooni, st, mis töötas Tallinnas 96 kuni 99, võtame sealt kaasa selle, mis on head võtta. Ja niimoodi me teineteist täiendamegi ja ma arvan, et see on mõistlik.
### Response:
Tema kommentaar sündmustele ja tulevikuplaanid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Paljud meist on kuulnud terminit viinaralli, kuid tegelikult käib üle Soome lahe ka ulatuslik prügiralli. Kokku veeti Soomest Eestisse näiteks 2018. aastal 101000 tonni impordilubadega reguleeritud jäätmeid. Iseenesest ei ole jäätmete sisse või väljaveos midagi imelikku. Keskkonnaamet peab aga kõige problemaatilisemaks massiliselt kasvanud ehitus ja lammutusprahi importi Soomest. Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg. Kõige selgem suundumus on muidugi ehituslammutus segab rahi sissevedu mille kogused on nüüd siin aastate lõikes muutunud, aga jah, 2019 on need üsna hüppeliselt tõusnud, et taotlusi tulnud sisseveoks palju rohkem ja need kogused on ka 10 korda suuremad kui 2018. Ligi. Siilabergi sõnul on suurim ehitus ja lammutussegaprahiga seotud probleem see, et pärast kasulikke, see tähendab müügiks kõlbavate materjalide väljasortimist, kiputakse Soome prahi sortimisjääkidega Eesti karjäär täitma. Keskkonnaameti nägemuse kohaselt sinna karjääri tohikski sattuda ainult liivkivid, aga selles sortimis jäägis on ka plast, puit, kile, beno, sellised materjalid, mis tegelikult keskkonnaameti hinnangul ei peaks jõudma karjääri. Et selline materjal peaks jõudma lõpuks prügilasse. Suurem osa ehk pisut üle poole Soomest igal aastal sisse toodavatest jäätmetest on aga puhas prügi ehk segaolmejäätmed. Need lähevad põletamisele muuhulgas Eesti energiale kuuluva Enefit Green i Iru soojuselektrijaamas. Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik põhjendab Soomest jäätmete hankimist sellega, et soomlaste prügi on lihtsalt kvaliteetsem. Soomlased on harjunud prügi sorteerima juba pikemaajaliselt ja teisest küljest, jäätmed, mis meil jõuavad Iru elektrijaama ka väljaspoolt On juba prügi kütus, ehk mis siis on juba tehastes sorteeritud spetsiaalselt prügijaamade jaoks ja meie kasutamegi seda valdavalt ja suuremas mahus just kevadel ja sügisel, kui Eestis on prügi kütteväärtus madalam ja siis me segame seda omavahel Eesti jäätmetega ja saavutamegi elektrijaamade vajaliku kütteväärtuse.
|
Eestisse veetakse Soomest üle 100 000 tonni jäätmeid aastas. Keskkonnaamet peab kõige probleemsemaks ehitus- ja lammutusprahi importi, mis on viimase paari aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Paljud meist on kuulnud terminit viinaralli, kuid tegelikult käib üle Soome lahe ka ulatuslik prügiralli. Kokku veeti Soomest Eestisse näiteks 2018. aastal 101000 tonni impordilubadega reguleeritud jäätmeid. Iseenesest ei ole jäätmete sisse või väljaveos midagi imelikku. Keskkonnaamet peab aga kõige problemaatilisemaks massiliselt kasvanud ehitus ja lammutusprahi importi Soomest. Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg. Kõige selgem suundumus on muidugi ehituslammutus segab rahi sissevedu mille kogused on nüüd siin aastate lõikes muutunud, aga jah, 2019 on need üsna hüppeliselt tõusnud, et taotlusi tulnud sisseveoks palju rohkem ja need kogused on ka 10 korda suuremad kui 2018. Ligi. Siilabergi sõnul on suurim ehitus ja lammutussegaprahiga seotud probleem see, et pärast kasulikke, see tähendab müügiks kõlbavate materjalide väljasortimist, kiputakse Soome prahi sortimisjääkidega Eesti karjäär täitma. Keskkonnaameti nägemuse kohaselt sinna karjääri tohikski sattuda ainult liivkivid, aga selles sortimis jäägis on ka plast, puit, kile, beno, sellised materjalid, mis tegelikult keskkonnaameti hinnangul ei peaks jõudma karjääri. Et selline materjal peaks jõudma lõpuks prügilasse. Suurem osa ehk pisut üle poole Soomest igal aastal sisse toodavatest jäätmetest on aga puhas prügi ehk segaolmejäätmed. Need lähevad põletamisele muuhulgas Eesti energiale kuuluva Enefit Green i Iru soojuselektrijaamas. Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik põhjendab Soomest jäätmete hankimist sellega, et soomlaste prügi on lihtsalt kvaliteetsem. Soomlased on harjunud prügi sorteerima juba pikemaajaliselt ja teisest küljest, jäätmed, mis meil jõuavad Iru elektrijaama ka väljaspoolt On juba prügi kütus, ehk mis siis on juba tehastes sorteeritud spetsiaalselt prügijaamade jaoks ja meie kasutamegi seda valdavalt ja suuremas mahus just kevadel ja sügisel, kui Eestis on prügi kütteväärtus madalam ja siis me segame seda omavahel Eesti jäätmetega ja saavutamegi elektrijaamade vajaliku kütteväärtuse.
### Response:
Eestisse veetakse Soomest üle 100 000 tonni jäätmeid aastas. Keskkonnaamet peab kõige probleemsemaks ehitus- ja lammutusprahi importi, mis on viimase paari aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ja nüüd peaks meil olema telefonil Reformierakonna esimees, majandusminister Andrus Ansip, tere õhtust. Tere õhtust. Kas ka teie jaoks tuli peaministri käitumine, see tähendab tänane käik presidendi juurde, kus ta esitas taotluse välisministri ametist tagandamiseks? Üllatusena? Jah, minu jaoks on see üllatus ja, ja muidugi ebameeldiv üllatus minu jaoks on peaministri käitumine täiesti arusaamatu. Ja ma olen seda meelt, et peaminister võlgneb nii Reformierakonnale kui ka eesti rahvale selgituse, milles konkreetselt seisneb välisminister Kristiina Ojulandi süü. Ma tean seda, et Kristiina Ojulandi käest ei ole mitte ükski salajast või konfidentsiaalset märget kandev dokument kaotsi läinud. Kas teil oli täna kohtumine peaministriga arutasite neid asju omavahel? Me kohtusime peaministriga innovatsiooniteadlikkuse tõstmise programmi avaüritusel ja selle ürituse lõpus oli olid pressiminutid ja enne kui peaminister üritused lahkus kolmveerand kaks ütles ta mulle, et ta kohtub kell kaks välisminister Kristiina Ojulandiga ja kavatseb teha välisministrile ettepaneku ise ametist tagasi astuda. Mille peale mina ütlesin, et, et ma pean seda täiesti põhjendamatuks nõudmiseks ja jään Kristiina Ojulandi toetama. Ma tahan, et ka Eesti rahvas saaks teada, missugused saladused on kaduma läinud, kelle käes need väidetavad saladused pidid olema ja kus nad siis on, kui neid nende inimeste käes ei ole, kes on nende saladuste hoidmise eest ka oma allkirja andnud. Mulle on teada see, et et paljudel juhtudel on tegemist positsioonidega, mida Eesti esindajad on esindanud esitanud siis Brüsselis erinevates nõukogudes ja vähemalt Meie ministeeriumis taolised positsioonid kannavad AK märget, ehk siis nad on mõeldud asutuse siseseks kasutamiseks ja ja nendel dokumentidel pealkiri, et juurdepääsu piirang kehtib kuni eelnõu vastuvõtmiseni Euroopa Liidu nõukogus, ehk siis kui positsioon esitatakse Brüsselis, siis esitatakse see ju kõigi 25 liikmesriigi juuresolekul ja peale selle seda ei saa rääkida enam mingisugusest sisulisest saladusest, see on täiesti avalik teade kõigile 25-le liikmesriigile. Aga välisminister, mis sellised dokumendid on kandnud, kas siis salajast või, või konfidentsiaalset märget ja ja nendel ei ole sellist automaatselt kustumist olnud. Nii et ma ei tahaks süüdistada ei eelmist ministrit ega ka eelmisi kantslereid ega, ega ka diplomaate selles, et, et nemad on riiki kuidagimoodi reetnud. Minu meelest on see saladuste asi väga tublisti üle müstifitseeritud ja, ja üleüldse tekib küsimus, et kui on 100 saladust kadunud, palju sellel väiksel riigil, siis üleüldse neid saladusi on, kas kõik saladused kadusid ära? Peaminister ütles, et tema silmis on välisminister usalduse kaotanud. Kas nüüd teie silmis on peaminister usalduse kaotanud? Ma ei kipuks nii karmi hinnanguid andma, mina usaldan välisministrit endiselt. Ma sooviksin, et peaminister selgitas oma samme. Vabariigi presidendil on aega kolm päeva selleks, et teha teatavaks oma otsus, aga, aga nagu me teame, seaduse järgi tal ei ole võimalik öelda ei ehk siis vabariigi president kolme päeva jooksul ütleb kindlasti ja aga nende, need kolm päeva on piisavalt pikk aeg, et, et ka vaba vabariigi peaminister saaks selgitada, milles konkreetselt on seisnenud Kristiina Ojulandi süü. Kuidas te näete koalitsiooni tulevikku? Kui peaministri selgitused rahuldavad meid, siis me ei saa rääkida kriisist. Kui need selgitused meid ei rahulda siis tuleb kahjuks kõnelda väga tõsisest kriisist valitsuses.
|
Peaminister Juhan Parts tegi president Arnold Rüütlile ettepaneku välisminister Kristiina Ojuland ametist vabastada (seoses Välisministeeriumist dokumendikadumistega). Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi reageering - ta on ebameeldivalt üllatunud ja ootab peaministri selgitusi - kui need ei rahulda, on ees valitsukriis.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ja nüüd peaks meil olema telefonil Reformierakonna esimees, majandusminister Andrus Ansip, tere õhtust. Tere õhtust. Kas ka teie jaoks tuli peaministri käitumine, see tähendab tänane käik presidendi juurde, kus ta esitas taotluse välisministri ametist tagandamiseks? Üllatusena? Jah, minu jaoks on see üllatus ja, ja muidugi ebameeldiv üllatus minu jaoks on peaministri käitumine täiesti arusaamatu. Ja ma olen seda meelt, et peaminister võlgneb nii Reformierakonnale kui ka eesti rahvale selgituse, milles konkreetselt seisneb välisminister Kristiina Ojulandi süü. Ma tean seda, et Kristiina Ojulandi käest ei ole mitte ükski salajast või konfidentsiaalset märget kandev dokument kaotsi läinud. Kas teil oli täna kohtumine peaministriga arutasite neid asju omavahel? Me kohtusime peaministriga innovatsiooniteadlikkuse tõstmise programmi avaüritusel ja selle ürituse lõpus oli olid pressiminutid ja enne kui peaminister üritused lahkus kolmveerand kaks ütles ta mulle, et ta kohtub kell kaks välisminister Kristiina Ojulandiga ja kavatseb teha välisministrile ettepaneku ise ametist tagasi astuda. Mille peale mina ütlesin, et, et ma pean seda täiesti põhjendamatuks nõudmiseks ja jään Kristiina Ojulandi toetama. Ma tahan, et ka Eesti rahvas saaks teada, missugused saladused on kaduma läinud, kelle käes need väidetavad saladused pidid olema ja kus nad siis on, kui neid nende inimeste käes ei ole, kes on nende saladuste hoidmise eest ka oma allkirja andnud. Mulle on teada see, et et paljudel juhtudel on tegemist positsioonidega, mida Eesti esindajad on esindanud esitanud siis Brüsselis erinevates nõukogudes ja vähemalt Meie ministeeriumis taolised positsioonid kannavad AK märget, ehk siis nad on mõeldud asutuse siseseks kasutamiseks ja ja nendel dokumentidel pealkiri, et juurdepääsu piirang kehtib kuni eelnõu vastuvõtmiseni Euroopa Liidu nõukogus, ehk siis kui positsioon esitatakse Brüsselis, siis esitatakse see ju kõigi 25 liikmesriigi juuresolekul ja peale selle seda ei saa rääkida enam mingisugusest sisulisest saladusest, see on täiesti avalik teade kõigile 25-le liikmesriigile. Aga välisminister, mis sellised dokumendid on kandnud, kas siis salajast või, või konfidentsiaalset märget ja ja nendel ei ole sellist automaatselt kustumist olnud. Nii et ma ei tahaks süüdistada ei eelmist ministrit ega ka eelmisi kantslereid ega, ega ka diplomaate selles, et, et nemad on riiki kuidagimoodi reetnud. Minu meelest on see saladuste asi väga tublisti üle müstifitseeritud ja, ja üleüldse tekib küsimus, et kui on 100 saladust kadunud, palju sellel väiksel riigil, siis üleüldse neid saladusi on, kas kõik saladused kadusid ära? Peaminister ütles, et tema silmis on välisminister usalduse kaotanud. Kas nüüd teie silmis on peaminister usalduse kaotanud? Ma ei kipuks nii karmi hinnanguid andma, mina usaldan välisministrit endiselt. Ma sooviksin, et peaminister selgitas oma samme. Vabariigi presidendil on aega kolm päeva selleks, et teha teatavaks oma otsus, aga, aga nagu me teame, seaduse järgi tal ei ole võimalik öelda ei ehk siis vabariigi president kolme päeva jooksul ütleb kindlasti ja aga nende, need kolm päeva on piisavalt pikk aeg, et, et ka vaba vabariigi peaminister saaks selgitada, milles konkreetselt on seisnenud Kristiina Ojulandi süü. Kuidas te näete koalitsiooni tulevikku? Kui peaministri selgitused rahuldavad meid, siis me ei saa rääkida kriisist. Kui need selgitused meid ei rahulda siis tuleb kahjuks kõnelda väga tõsisest kriisist valitsuses.
### Response:
Peaminister Juhan Parts tegi president Arnold Rüütlile ettepaneku välisminister Kristiina Ojuland ametist vabastada (seoses Välisministeeriumist dokumendikadumistega). Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi reageering - ta on ebameeldivalt üllatunud ja ootab peaministri selgitusi - kui need ei rahulda, on ees valitsukriis.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Liikumine Põlva sünnitusosakonna kaitseks saatis välja avaliku pöördumise 14-le sünnitusosakonna ga seotud institutsioonile, kus nad ütlevad, et on nõukogu otsuses pettunud ning nende hinnangul on Tartu Ülikooli kliinikumi esindajad kogukonda üle poole aasta lihtsalt nina pidi vedanud. Liikumise üks eestvedaja Mari-Liisa Parder jätkab. Me tunneme, et et meid ei ole absoluutselt kuulatud, et tegelikult, kui me mõtleme siin siin tagasi selle 600 päeva peale, siis laua taha päriselt arutlema on meid toonud ainult toonane sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski ja toonane ja praegune peaminister Jüri Ratas. Rohkem meil ei ole olnud kontakti, me tunneme, et on valitud selline venitamistaktika. Barder lisab, et nõukogus sai negatiivse otsuse langetamisel otsustavaks nõukogu esimehe hääl, kes ei ole seni võtnud tõsiselt kogukonna püüdlusi leida haiglale uus lastearst, kes lõpuks leiti kogukonna eestvõtmisel. Samuti pole suhtutud tõsiselt volikogu otsusesse rahastada ja leida rahastust, et sünnitusosakond saaks jätkata järgmised viis aastat. Küsisin Barderilt, mis on nende ootus avaliku pöördumise saatmisel. Meie küsimus tegelikult laias plaanis on, on see, et kuidas see vastutus jaotub nüüd siis erinevate riigiasutuste vahel, et kui riik on eraldanud raha ja andnud loa Tartu Ülikooli kliinikumil ja Põlva haiglal võrgustuda kes, kes seda protsessi siis jälgima peaks, kuidas, kuidas tuleks toimetada siis tekkivate ebakõlade puhul, nagu praegu on juhtunud ja milline siis ikkagi on võimalus kodanikel tervishoiupoliitikas kaasa rääkida, et praegu me tunneme, et meil ei ole hoolimata esitatud seisukohtadest ja argumentidest võimalust kaasa rääkida? Nii nagu mina, on ka paljud teised Põlva inimesed pettunud hoolimata kõigest. Lootus oli ju viimase hetkeni, et kesknõukogu näeb mingeid võimalusi edasiminek ks. Ja ehk ikkagi taotletakse vähemasti valitsuselt toetust ja abi. Aga seda ei juhtunud. Seega peame tunnistama, et üks etapp Põlva haigla arengus on läbi. Ja nii kõlasid Põlva vallavanema Georg Pelisaare mõtted raadiouudistele Põlvast Mirjam Mõttus.
|
Põlva sünnitusosakonna kaitse eest seisnud enam kui kolme tuhandet inimest hõlmav kogukond ei ole rahul Põlva haigla nõukogu otsusega sulgeda haiglas sünnitusosakond. Nende sõnul näitab sündmuste käik seda, et kogukonnal puuduvad võimalused rääkida kaasa elanikkonda puudutavates olulistes küsimustes.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Liikumine Põlva sünnitusosakonna kaitseks saatis välja avaliku pöördumise 14-le sünnitusosakonna ga seotud institutsioonile, kus nad ütlevad, et on nõukogu otsuses pettunud ning nende hinnangul on Tartu Ülikooli kliinikumi esindajad kogukonda üle poole aasta lihtsalt nina pidi vedanud. Liikumise üks eestvedaja Mari-Liisa Parder jätkab. Me tunneme, et et meid ei ole absoluutselt kuulatud, et tegelikult, kui me mõtleme siin siin tagasi selle 600 päeva peale, siis laua taha päriselt arutlema on meid toonud ainult toonane sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski ja toonane ja praegune peaminister Jüri Ratas. Rohkem meil ei ole olnud kontakti, me tunneme, et on valitud selline venitamistaktika. Barder lisab, et nõukogus sai negatiivse otsuse langetamisel otsustavaks nõukogu esimehe hääl, kes ei ole seni võtnud tõsiselt kogukonna püüdlusi leida haiglale uus lastearst, kes lõpuks leiti kogukonna eestvõtmisel. Samuti pole suhtutud tõsiselt volikogu otsusesse rahastada ja leida rahastust, et sünnitusosakond saaks jätkata järgmised viis aastat. Küsisin Barderilt, mis on nende ootus avaliku pöördumise saatmisel. Meie küsimus tegelikult laias plaanis on, on see, et kuidas see vastutus jaotub nüüd siis erinevate riigiasutuste vahel, et kui riik on eraldanud raha ja andnud loa Tartu Ülikooli kliinikumil ja Põlva haiglal võrgustuda kes, kes seda protsessi siis jälgima peaks, kuidas, kuidas tuleks toimetada siis tekkivate ebakõlade puhul, nagu praegu on juhtunud ja milline siis ikkagi on võimalus kodanikel tervishoiupoliitikas kaasa rääkida, et praegu me tunneme, et meil ei ole hoolimata esitatud seisukohtadest ja argumentidest võimalust kaasa rääkida? Nii nagu mina, on ka paljud teised Põlva inimesed pettunud hoolimata kõigest. Lootus oli ju viimase hetkeni, et kesknõukogu näeb mingeid võimalusi edasiminek ks. Ja ehk ikkagi taotletakse vähemasti valitsuselt toetust ja abi. Aga seda ei juhtunud. Seega peame tunnistama, et üks etapp Põlva haigla arengus on läbi. Ja nii kõlasid Põlva vallavanema Georg Pelisaare mõtted raadiouudistele Põlvast Mirjam Mõttus.
### Response:
Põlva sünnitusosakonna kaitse eest seisnud enam kui kolme tuhandet inimest hõlmav kogukond ei ole rahul Põlva haigla nõukogu otsusega sulgeda haiglas sünnitusosakond. Nende sõnul näitab sündmuste käik seda, et kogukonnal puuduvad võimalused rääkida kaasa elanikkonda puudutavates olulistes küsimustes.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tehnilise järelevalve ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtiku sõnul on radarile probleemiks isegi mittetöötava tuuliku labad. Tehnoloogiliselt sellist lahendust ei ole, et nii-öelda küljes olevaid tuuliku labasid saaks sellisesse asendisse panna, et nad ei segaks riigikaitse elujatesüsteemide tööd ja siinkohal amet ongi ette näinud kompromissi, et kuna valitsus on otsustanud, et nelja aasta pärast eluheadus, süsteemid dubleerita ja tehakse lisainvesteeringuid siis senikauaks tuleb labad alla võtta, et ladustada korrektselt ja pärast, kui on võimalik püstitada kõrgemaid tuulikuid sinna piirkonda, siis saab need labad tagasi üles panna ja, ja saab tuulepargi ehitamisega edasi minna. Aidu tuulepargis on praegu kaks lõpuni ehitamata tuulikut, mille kogukõrgus maapinnast on 220 meetrit. Planeeritav tuulepark asub riigikaitse eelhoiatussüsteemide tööalas, jätkab Kati Tamtik. Riigile on muidugi eesmärk arendada taastuvenergiata, rajada tuuleparke, aga kuna see on teatud strateegiline sektor riigi jaoks just riigikaitse mõttes ja sinna on kaitseministeerium seadnud väga täpsed kõrguspiirangud siis käesoleval hetkel, senikaua kui need lisakompensatsioonimeetmeid kaitseministeeriumil selle sektori katmiseks ei ole, seda tuuleparki selliste parameetritega ehitada ei saa. Kui tulevikus tulevad dubleerivad süsteemid, siis on võimalik ka selliseid tuulikuid sinna püstitada ja siis saab arendaja edasi minna. Ettekirjutuse täitmiseks on Aidu tuulepargi arendajal. Ele on green osaühingul aega ühtekokku kuus kuud kuid juba kahe kuu pärast peab arendaja tehnilise järelvalveametile esitama lammutamise projekti ja labade tõsteplaani. Ele on greeni juhatuse liikmelt Andres Sõnajalal kommentaari saada ei õnnestunud. Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.
|
Tehnilise Järelevalve Amet tegi Aidu tuulepargi arendajale ettekirjutuse eemaldada mittetöötava tuuliku labad kuna need segavad kaitseväe radari tööd.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tehnilise järelevalve ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtiku sõnul on radarile probleemiks isegi mittetöötava tuuliku labad. Tehnoloogiliselt sellist lahendust ei ole, et nii-öelda küljes olevaid tuuliku labasid saaks sellisesse asendisse panna, et nad ei segaks riigikaitse elujatesüsteemide tööd ja siinkohal amet ongi ette näinud kompromissi, et kuna valitsus on otsustanud, et nelja aasta pärast eluheadus, süsteemid dubleerita ja tehakse lisainvesteeringuid siis senikauaks tuleb labad alla võtta, et ladustada korrektselt ja pärast, kui on võimalik püstitada kõrgemaid tuulikuid sinna piirkonda, siis saab need labad tagasi üles panna ja, ja saab tuulepargi ehitamisega edasi minna. Aidu tuulepargis on praegu kaks lõpuni ehitamata tuulikut, mille kogukõrgus maapinnast on 220 meetrit. Planeeritav tuulepark asub riigikaitse eelhoiatussüsteemide tööalas, jätkab Kati Tamtik. Riigile on muidugi eesmärk arendada taastuvenergiata, rajada tuuleparke, aga kuna see on teatud strateegiline sektor riigi jaoks just riigikaitse mõttes ja sinna on kaitseministeerium seadnud väga täpsed kõrguspiirangud siis käesoleval hetkel, senikaua kui need lisakompensatsioonimeetmeid kaitseministeeriumil selle sektori katmiseks ei ole, seda tuuleparki selliste parameetritega ehitada ei saa. Kui tulevikus tulevad dubleerivad süsteemid, siis on võimalik ka selliseid tuulikuid sinna püstitada ja siis saab arendaja edasi minna. Ettekirjutuse täitmiseks on Aidu tuulepargi arendajal. Ele on green osaühingul aega ühtekokku kuus kuud kuid juba kahe kuu pärast peab arendaja tehnilise järelvalveametile esitama lammutamise projekti ja labade tõsteplaani. Ele on greeni juhatuse liikmelt Andres Sõnajalal kommentaari saada ei õnnestunud. Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.
### Response:
Tehnilise Järelevalve Amet tegi Aidu tuulepargi arendajale ettekirjutuse eemaldada mittetöötava tuuliku labad kuna need segavad kaitseväe radari tööd.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ma ütlen ausalt, et minu jaoks on Läti peaministri avaldus pisut üllatav ja võib-olla on ka seotud sellega, et ta on alles ametisse asunud. Kas on olnud kokkuleppeid, et Eesti ja Läti lähtuvad ühisest alkoholiaktsiisipoliitikast? Ma olen ka tänasel päeval nüüd seda uurinud, nii rahandusministeeriumis sotsiaalministeeriumist, riigikantseleist olen püüdnud jõuda selle tõejälile, aga selliseid kokkuleppeid ei ole, et tervise ja tööministrid muidugi balti riikide kohtumisel on rääkinud alati rahva tervisest. Ei ole välistatud, et on rääkinud ka alkoholipoliitikast, aga selliseid valitsustasandi mandaadiga või ma ei tea rahandusministrite mandaadiga kokkuleppeid. Ma ei tea, et oleks iga riik on oma aktsiisipoliitikat ise kujundanud kindlasti meie jaoks on rahva tervis kõige olulisem. Teiselt poolt peab alati vaatame ka piirikaubandust, et ja see on selge, et see on alates 2015.-st aastast on see tekkinud meie lõunapiirile. Ja loomulikult meie soov on seda täna vähendada, aga nii, et rahva tervis ei kannataks selle all.
|
Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu seadusemuudatuse, mis langetab õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisi 25 protsendi võrra ja seda alates käesoleva aasta esimeset juulist. Läti peaminister väitis, et mõne aasta eest sõlmisid riigid kokkuleppe, et Läti tõstab aktsiisi, et läheneda Eesti tasemele. Läti lubas toona teha seda aeglaselt, et vältida alkoholi salakaubandust. Eesti valitsusjuht Jüri Ratas oli üllatunud oma Läti kolleegi avaldusest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ma ütlen ausalt, et minu jaoks on Läti peaministri avaldus pisut üllatav ja võib-olla on ka seotud sellega, et ta on alles ametisse asunud. Kas on olnud kokkuleppeid, et Eesti ja Läti lähtuvad ühisest alkoholiaktsiisipoliitikast? Ma olen ka tänasel päeval nüüd seda uurinud, nii rahandusministeeriumis sotsiaalministeeriumist, riigikantseleist olen püüdnud jõuda selle tõejälile, aga selliseid kokkuleppeid ei ole, et tervise ja tööministrid muidugi balti riikide kohtumisel on rääkinud alati rahva tervisest. Ei ole välistatud, et on rääkinud ka alkoholipoliitikast, aga selliseid valitsustasandi mandaadiga või ma ei tea rahandusministrite mandaadiga kokkuleppeid. Ma ei tea, et oleks iga riik on oma aktsiisipoliitikat ise kujundanud kindlasti meie jaoks on rahva tervis kõige olulisem. Teiselt poolt peab alati vaatame ka piirikaubandust, et ja see on selge, et see on alates 2015.-st aastast on see tekkinud meie lõunapiirile. Ja loomulikult meie soov on seda täna vähendada, aga nii, et rahva tervis ei kannataks selle all.
### Response:
Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu seadusemuudatuse, mis langetab õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisi 25 protsendi võrra ja seda alates käesoleva aasta esimeset juulist. Läti peaminister väitis, et mõne aasta eest sõlmisid riigid kokkuleppe, et Läti tõstab aktsiisi, et läheneda Eesti tasemele. Läti lubas toona teha seda aeglaselt, et vältida alkoholi salakaubandust. Eesti valitsusjuht Jüri Ratas oli üllatunud oma Läti kolleegi avaldusest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Miks Ukraina valitsus oma seisukohta hooajatööliste asjus muutis, kas sellel mingi konkreetne põhjus või nad lihtsalt otsustasid ümber? Siin oli üsna tugev välisriikide surve ja soov, nii Euroopa Liidu riigid kui ka nüüd britid, kes väga vajavad neid töölisi ja, ja seetõttu. Ma tean, et kirjutasid lausa siin peaministrite tasemel Ukraina presidendile kirju. Küsisid ikkagi luba tuua neid töölisi tšarterlendudega sisse, poolakad ütlesid, neil probleeme ei ole, maismaa piir toimib ja nemad saavad need vajalikud Ukraina töölised, keda siiani on Poolas üsna palju, aga osa tuli ka ära, nemad saavad nad kätte, leedukad samamoodi, aga just pisut kaugemad riigid, kuhu on vaja lennukitega rahvast viia. No meil on Ukraina töölistega pisut teine probleem, kas teie tegelete selle asjaga selles mõttes, et nad võiksid ka Eestisse ikkagi tulla tööle? No hetkel ei ole saatkonna poole selle küsimusega pöördutud. Ma saan aru ka meie valitsuse otsusest pikendada hetkel Eestis olevate ukrainlaste töölubasid, kellel need tähtajad läbi saavad kuni 31. juulini ja siis vaatab juba edasi, see soov peab tulema ikkagi meie põllumeestelt maaeluministeeriumile, neil peab siis soov tulema välisministeeriumile. Ukraina valitsus kehtestab ka teatud tingimused nüüd hooajatöölistele, kui need lahkuvad riigist, et mis need põhiliselt on. Põhilised ja tulevad tegelikult nendest punktidest, mida Soome ka läbirääkimiste alguses pakkus ukrainlastele. Et kui te meile tööle annate, nad saavad miinimum kolmekuulise lepingu, nad saavad tervisekindlustuse ja normaalsed elamistingimused ja seda nüüd Ukraina ka soovib, et need riigid, kellega kokku lepitakse ja seda hakatakse siin siis ükshaaval vaatama koordineeriv isik on asepeaminister prestaiko küsitaksegi, siis neid samu asju
|
Läinud nädala algul oli Ukraina valitsuse seisukoht, et hooajatöölisi enam riigist välja ei lasta, kuna oma riigi majandust tuleb taastama hakata. Välisriigid on avaldanud Ukrainale survet, et see lubaks hooajatöölisi riigist välja. Ukraina valitsus nõustus ja peab kõikide riikidega eraldi läbirääkimisi tingimuste üle.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Miks Ukraina valitsus oma seisukohta hooajatööliste asjus muutis, kas sellel mingi konkreetne põhjus või nad lihtsalt otsustasid ümber? Siin oli üsna tugev välisriikide surve ja soov, nii Euroopa Liidu riigid kui ka nüüd britid, kes väga vajavad neid töölisi ja, ja seetõttu. Ma tean, et kirjutasid lausa siin peaministrite tasemel Ukraina presidendile kirju. Küsisid ikkagi luba tuua neid töölisi tšarterlendudega sisse, poolakad ütlesid, neil probleeme ei ole, maismaa piir toimib ja nemad saavad need vajalikud Ukraina töölised, keda siiani on Poolas üsna palju, aga osa tuli ka ära, nemad saavad nad kätte, leedukad samamoodi, aga just pisut kaugemad riigid, kuhu on vaja lennukitega rahvast viia. No meil on Ukraina töölistega pisut teine probleem, kas teie tegelete selle asjaga selles mõttes, et nad võiksid ka Eestisse ikkagi tulla tööle? No hetkel ei ole saatkonna poole selle küsimusega pöördutud. Ma saan aru ka meie valitsuse otsusest pikendada hetkel Eestis olevate ukrainlaste töölubasid, kellel need tähtajad läbi saavad kuni 31. juulini ja siis vaatab juba edasi, see soov peab tulema ikkagi meie põllumeestelt maaeluministeeriumile, neil peab siis soov tulema välisministeeriumile. Ukraina valitsus kehtestab ka teatud tingimused nüüd hooajatöölistele, kui need lahkuvad riigist, et mis need põhiliselt on. Põhilised ja tulevad tegelikult nendest punktidest, mida Soome ka läbirääkimiste alguses pakkus ukrainlastele. Et kui te meile tööle annate, nad saavad miinimum kolmekuulise lepingu, nad saavad tervisekindlustuse ja normaalsed elamistingimused ja seda nüüd Ukraina ka soovib, et need riigid, kellega kokku lepitakse ja seda hakatakse siin siis ükshaaval vaatama koordineeriv isik on asepeaminister prestaiko küsitaksegi, siis neid samu asju
### Response:
Läinud nädala algul oli Ukraina valitsuse seisukoht, et hooajatöölisi enam riigist välja ei lasta, kuna oma riigi majandust tuleb taastama hakata. Välisriigid on avaldanud Ukrainale survet, et see lubaks hooajatöölisi riigist välja. Ukraina valitsus nõustus ja peab kõikide riikidega eraldi läbirääkimisi tingimuste üle.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Vana Baskini teatri juht Aarne Valmis ütles, et minister heidab teatrile ette seda, et nad pole piisavalt innovaatilised ja et etenduste tase on madal. Vihje tuli ministeeriumil teatrile toetuse lõppe lähetamise kohta enne jõule. Ministri lõplik otsus laekus teatrile 18. jaanuaril. Siis võeti valmise sõnul kuu aega mõtlemiseks kultuuriministeeriumi antav tegevustoetus. Vana Baskini teatrile on olnud suurusjärgus 30000 eurot, mis on ligikaudu 15 protsenti teatri kogu eelarvest. Kui erateatritele üldse makstakse sirka 1,7 miljonit või isegi rohkem vist natuke siis meie teatrile ja otsustati üldse mitte anda ja, ja kui tuua mingisuguseid paralleele nagu suurimate saajatega, siis Va teater saab circa 400000. Von graasaab circa 440000. Kui suur teil teatri oma tulu oli näiteks möödunud aastal? Kui me piletitulu räägime, siis meil eelmisel aastal me pole veel kõik kokku võtnud, aga see oli kuskil ikkagi üle 150. Räägib kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli Kindlasti kultuuriministeerium ei saa ühegi eraõigusliku teatritegevust lõpetada täpselt samamoodi, nagu me neid ka ei loo ei suuna kuidagi ka nende repertuaariplaani ja kui vaadata ka vana Baskini teatri seda kogutulubaasi, mis on ju statistika baasist ilusti kättesaadav, siis ministeeriumi toetus, et see on olemas nüüd 2000 seitsmeteistkümnenda aasta kohta andmed veel 2018. aasta kohta teatrid üles koguvad. Et see oli 15 protsenti, nii et neil on ka küllaltki suur piletitulu, neid toetab ka Tallinna linn ja on saanud ja taotlenud ka toetuse kultuurkapitalilt, nii et kindlasti ei ole kultuuriministeerium nende selline ei kõige suurem ega kindlasti ka mitte ainukene toetaja. Kultuuriministeeriumile esitasid taotlusi nii sihtasutused kui eraetendusasutused, kokku ligi 30 kuue teatritaotlust ei rahuldatud. Ma arvan, et kui me vaatasime kogu seda komplekti kokku ja mida siis komisjon lõpuks otsustas, et, et tõepoolest, vaadates kas siis seda lavastuste kunstilist taset ja ka nende sellist, võib-olla tähtsust teatripildis ja nende erinevaid koostööprojekte haridusprojekte, et neid nad praktiliselt ei tee, nii et need olid need otsustuskohad.
|
Vana Baskini teater teatas täna, et lõpetab oma tegevuse. Teatrijuhi Aarne Valmise sõnul on põhjus kultuuriministeeriumi tegevustoetuse maksmise katkestamises. Kultuuriministeerium sellega ei nõustu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Vana Baskini teatri juht Aarne Valmis ütles, et minister heidab teatrile ette seda, et nad pole piisavalt innovaatilised ja et etenduste tase on madal. Vihje tuli ministeeriumil teatrile toetuse lõppe lähetamise kohta enne jõule. Ministri lõplik otsus laekus teatrile 18. jaanuaril. Siis võeti valmise sõnul kuu aega mõtlemiseks kultuuriministeeriumi antav tegevustoetus. Vana Baskini teatrile on olnud suurusjärgus 30000 eurot, mis on ligikaudu 15 protsenti teatri kogu eelarvest. Kui erateatritele üldse makstakse sirka 1,7 miljonit või isegi rohkem vist natuke siis meie teatrile ja otsustati üldse mitte anda ja, ja kui tuua mingisuguseid paralleele nagu suurimate saajatega, siis Va teater saab circa 400000. Von graasaab circa 440000. Kui suur teil teatri oma tulu oli näiteks möödunud aastal? Kui me piletitulu räägime, siis meil eelmisel aastal me pole veel kõik kokku võtnud, aga see oli kuskil ikkagi üle 150. Räägib kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli Kindlasti kultuuriministeerium ei saa ühegi eraõigusliku teatritegevust lõpetada täpselt samamoodi, nagu me neid ka ei loo ei suuna kuidagi ka nende repertuaariplaani ja kui vaadata ka vana Baskini teatri seda kogutulubaasi, mis on ju statistika baasist ilusti kättesaadav, siis ministeeriumi toetus, et see on olemas nüüd 2000 seitsmeteistkümnenda aasta kohta andmed veel 2018. aasta kohta teatrid üles koguvad. Et see oli 15 protsenti, nii et neil on ka küllaltki suur piletitulu, neid toetab ka Tallinna linn ja on saanud ja taotlenud ka toetuse kultuurkapitalilt, nii et kindlasti ei ole kultuuriministeerium nende selline ei kõige suurem ega kindlasti ka mitte ainukene toetaja. Kultuuriministeeriumile esitasid taotlusi nii sihtasutused kui eraetendusasutused, kokku ligi 30 kuue teatritaotlust ei rahuldatud. Ma arvan, et kui me vaatasime kogu seda komplekti kokku ja mida siis komisjon lõpuks otsustas, et, et tõepoolest, vaadates kas siis seda lavastuste kunstilist taset ja ka nende sellist, võib-olla tähtsust teatripildis ja nende erinevaid koostööprojekte haridusprojekte, et neid nad praktiliselt ei tee, nii et need olid need otsustuskohad.
### Response:
Vana Baskini teater teatas täna, et lõpetab oma tegevuse. Teatrijuhi Aarne Valmise sõnul on põhjus kultuuriministeeriumi tegevustoetuse maksmise katkestamises. Kultuuriministeerium sellega ei nõustu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Loomakaitseorganisatsioonid tegid 2012. ja 2016. aastal ja ka tänavu valitsusele ettepaneku seadust muuta, et rohkemad looma väärkohtlemiste juhtumitest jõuaksid kriminaalmenetluseni. Eelmisel nädalal rääkisid loomakaitsjad ERR-ile, et et politsei võtab menetlusse vaid ühe protsendi nende esitatud avaldustest. Põhjuseks peavad nad hägusat seadustiku, mis võimaldab ametnikel liiga kergekäeliselt kriminaalmenetlust mitte alustada. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Marko Künnapuu selgitab. Juhul kui siis julmal viisil või avalikus kohas see looma kohtlemine toimub ja peaks alustatama kriminaalmenetlus. Ehk siis, kui ta paneb selle toime kohas, kus on juurdepääs ka teistele isikutele, et sellega ta siis nagu näitab oma hoolimatut suhtumist kogu õiguskorra osas. Selline tegu nõuab suuremat hukkamõistu. Künnapuu tõdeb, et see, kust algab looma kohtlemine julmal viisil, on praegu praktikas üsna hägune. Näiteks juhtumid, kus mees peksis oma kassi rusikaga näkku ja viskas ta aknast alla, ei pidanud politsei nii julmaks, et olla kuritegu. Ja kuigi mees näitas oma tegu sotsiaalmeedias paljudele jälgijatele, ei arvestanud politsei ka avaliku koha kriteeriumid. Mitmete selliste juhtumite tõttu on loomakaitsjad teinud ettepaneku seadust selgemaks muuta. Ministeerium ettepanekuga ei nõustu. Mis iganes me sinna kirjutame, teatud selline tõlgendus või kaalutlusruum jääb sinna alati, et kui üks ametnik arvab ühtemoodi teine ametnik võib arvata natukene teistmoodi. Justiitsministeerium siin kindlasti mingisuguseid siduvaid suuniseid kehtestada ei saa. Tihti pole nende juhtumite puhul kedagi, kes saaks menetluse mittealgatamist edasi kaevata. Seaduslik õigus seda teha on vaid loomaomanikul, paljudel juhtudel on tema ise loomapiinaja. Mujal maailmas, näiteks USAs on selliste lahendite vaidlustamiseks loodud eraldi loomade advokaadi institutsioon. Eesti loomakaitseselts on teinud ettepanekuid, et samuti endale kaebeõigus saada. Marko Künnapuu selgitab, miks need kuhugi jõudnud pole. Kaedõiguse andmine noh, mis tahes kolmandatele isikutele, see võib tekitada veel siin täiendavaid probleeme ja ja seda kindlasti ei hetkel nimed vajalikuks. Ei, ei peaks. Kuigi ministeerium seadust muuta ei plaani, leiab künnapu, et politsei ja prokuratuur peaksid omavahel rohkem läbi arutama, milliste põhimõtete alusel nad seadust tõlgendavad. Võib-olla võiksid korraldada siis selliseid ühiseid, võib-olla mingisuguseid kohtumisi ümarlaudu proovida leida siis mingisuguseid lahendusi, kuidas seda praktikat ühtlustada?
|
Loomakaitsjad on aastaid kutsunud valitsust karmistama loomade väärkohtlemisega seotud seadusi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Loomakaitseorganisatsioonid tegid 2012. ja 2016. aastal ja ka tänavu valitsusele ettepaneku seadust muuta, et rohkemad looma väärkohtlemiste juhtumitest jõuaksid kriminaalmenetluseni. Eelmisel nädalal rääkisid loomakaitsjad ERR-ile, et et politsei võtab menetlusse vaid ühe protsendi nende esitatud avaldustest. Põhjuseks peavad nad hägusat seadustiku, mis võimaldab ametnikel liiga kergekäeliselt kriminaalmenetlust mitte alustada. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Marko Künnapuu selgitab. Juhul kui siis julmal viisil või avalikus kohas see looma kohtlemine toimub ja peaks alustatama kriminaalmenetlus. Ehk siis, kui ta paneb selle toime kohas, kus on juurdepääs ka teistele isikutele, et sellega ta siis nagu näitab oma hoolimatut suhtumist kogu õiguskorra osas. Selline tegu nõuab suuremat hukkamõistu. Künnapuu tõdeb, et see, kust algab looma kohtlemine julmal viisil, on praegu praktikas üsna hägune. Näiteks juhtumid, kus mees peksis oma kassi rusikaga näkku ja viskas ta aknast alla, ei pidanud politsei nii julmaks, et olla kuritegu. Ja kuigi mees näitas oma tegu sotsiaalmeedias paljudele jälgijatele, ei arvestanud politsei ka avaliku koha kriteeriumid. Mitmete selliste juhtumite tõttu on loomakaitsjad teinud ettepaneku seadust selgemaks muuta. Ministeerium ettepanekuga ei nõustu. Mis iganes me sinna kirjutame, teatud selline tõlgendus või kaalutlusruum jääb sinna alati, et kui üks ametnik arvab ühtemoodi teine ametnik võib arvata natukene teistmoodi. Justiitsministeerium siin kindlasti mingisuguseid siduvaid suuniseid kehtestada ei saa. Tihti pole nende juhtumite puhul kedagi, kes saaks menetluse mittealgatamist edasi kaevata. Seaduslik õigus seda teha on vaid loomaomanikul, paljudel juhtudel on tema ise loomapiinaja. Mujal maailmas, näiteks USAs on selliste lahendite vaidlustamiseks loodud eraldi loomade advokaadi institutsioon. Eesti loomakaitseselts on teinud ettepanekuid, et samuti endale kaebeõigus saada. Marko Künnapuu selgitab, miks need kuhugi jõudnud pole. Kaedõiguse andmine noh, mis tahes kolmandatele isikutele, see võib tekitada veel siin täiendavaid probleeme ja ja seda kindlasti ei hetkel nimed vajalikuks. Ei, ei peaks. Kuigi ministeerium seadust muuta ei plaani, leiab künnapu, et politsei ja prokuratuur peaksid omavahel rohkem läbi arutama, milliste põhimõtete alusel nad seadust tõlgendavad. Võib-olla võiksid korraldada siis selliseid ühiseid, võib-olla mingisuguseid kohtumisi ümarlaudu proovida leida siis mingisuguseid lahendusi, kuidas seda praktikat ühtlustada?
### Response:
Loomakaitsjad on aastaid kutsunud valitsust karmistama loomade väärkohtlemisega seotud seadusi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valitsus toetas aastatel 2010 kuni 2014 Estonian Airi ligi 85 miljoni euroga. Euroopa komisjon avaldas mullu novembris otsuse, et tegu oli Euroopa Liidu reeglitega kokkusobimatu riigi abiga. Kuna selle raha tagastamine käis Estonian Airile üle jõu, lõpetas ettevõte päevapealt oma tegevuse. Valitsus võttis Estonian Airi puudutavad otsused vastu põhimõtteliselt seisukohalt, et Eestile on tingimata Tallinnas asuvat lennufirmat vaja, leidis riigikontroll. Samas märkis riigikontroll, et Euroopa komisjoni negatiivne otsus olnuks välditav, kui valitsus oleks järginud riigivara seaduse põhimõtteid ja veendunud, et lennufirmale raha ja laenude andmine on eesmärgi ja õiguspärane ning säästlik. Riigikontrolör Alar Karis ütles, et valitsus tegi otsuseid kiirustades ebapiisava teabe põhjal ning alternatiive ei arutatud. Aastatel, mil arutati lennundust vabariigi valitsuse istungitel ja kabinetiistungitel seda tehti kokku 25-l korral ja mitte ühelgi korral ei olnud materjal esitatud nii, nagu reglement ette näeb, ehk teisisõnu enamus materjali esitati kui kiireloomulisena ja kõige halvematel juhtudel esitati need sama päeva hommikul. Ja kõige keerulisem kõige suurem otsus, mis tehti, tehti põhimõtteliselt ühe ja kahe slaidi põhjal. Euroopa Komisjoni negatiivse otsuse juures sai määravaks valitsuse 2011. aasta otsus eraldada lennufirmale tegevuse laiendamiseks 30 miljonit eurot, kusjuures komisjoni sellest ei teavitatud. Riigikontrolli. Peakontrolör Tarmo Olgo tõdes, et Euroopa Liidu reeglid näevad ette, et restruktureerimise käigus tuleb ettevõtte tegevust koomale tõmmata, mitte seda laiendada. Riigikontroll juhtis juba toona nii majandus kui rahandusministeeriumi tähelepanu riigiabireeglite rikkumise riskile, märkis Olgo. Rahandusminister vastas meile, et et nemad ei tegele sellega, et transpordi riigiabi ja Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi rida ja Majandus-Kommunikatsiooniministeerium kantsleri isikus siis teatas, et nemad ei pea vajalikuks analüüsida, et nad näevad, et erainvestori printsiip on järgitud. Endine rahandusminister Jürgen Ligi kirjutas riigikontrolli auditit kommenteerides, et see ei paljasta muud kui teada asju ja on mõnes asjas lihtsalt tagantjärele targem kui otsustajad enne. Ligi sõnul juhtis ta riigiabi loa küsimise vajadusele tähelepanu alates 2009.-st aastast. Tema sõnul oli luba küsima pidanud majandusministeerium pigem optimistlik, võib-olla ka seetõttu, et sai Brüsselis piisavalt segaseid vastuseid ning teiste riikide näited olid lootusrikkamad. Auditile tuginedes tegi riigikontroll ettepaneku, et valitsusele esitatavate materjalide hulka peaks edaspidi kindlasti kuuluma äriühingu terviklik äriplaan vähemalt järgmiseks neljaks aastaks ning rahandusministeeriumi koostatud või tellitud analüüs otsuse vastavuse kohta Euroopa Liidu riigiabi reeglitele. Riigikontroll soovitab ka, et rahandusministeeriumisse loodaks riigi abiküsimuste keskne kompetentsuskeskus.
|
Valitsus tegi Estonian Airi toetades otsuseid kiirustades ja eraldas kümneid miljoneid eurosid piisavalt süvenemata, leiab riigikontroll täna avaldatud auditiaruandes. Valitsus lähtus seejuures seisukohast, et Eestile on tingimata oma lennufirmat vaja.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valitsus toetas aastatel 2010 kuni 2014 Estonian Airi ligi 85 miljoni euroga. Euroopa komisjon avaldas mullu novembris otsuse, et tegu oli Euroopa Liidu reeglitega kokkusobimatu riigi abiga. Kuna selle raha tagastamine käis Estonian Airile üle jõu, lõpetas ettevõte päevapealt oma tegevuse. Valitsus võttis Estonian Airi puudutavad otsused vastu põhimõtteliselt seisukohalt, et Eestile on tingimata Tallinnas asuvat lennufirmat vaja, leidis riigikontroll. Samas märkis riigikontroll, et Euroopa komisjoni negatiivne otsus olnuks välditav, kui valitsus oleks järginud riigivara seaduse põhimõtteid ja veendunud, et lennufirmale raha ja laenude andmine on eesmärgi ja õiguspärane ning säästlik. Riigikontrolör Alar Karis ütles, et valitsus tegi otsuseid kiirustades ebapiisava teabe põhjal ning alternatiive ei arutatud. Aastatel, mil arutati lennundust vabariigi valitsuse istungitel ja kabinetiistungitel seda tehti kokku 25-l korral ja mitte ühelgi korral ei olnud materjal esitatud nii, nagu reglement ette näeb, ehk teisisõnu enamus materjali esitati kui kiireloomulisena ja kõige halvematel juhtudel esitati need sama päeva hommikul. Ja kõige keerulisem kõige suurem otsus, mis tehti, tehti põhimõtteliselt ühe ja kahe slaidi põhjal. Euroopa Komisjoni negatiivse otsuse juures sai määravaks valitsuse 2011. aasta otsus eraldada lennufirmale tegevuse laiendamiseks 30 miljonit eurot, kusjuures komisjoni sellest ei teavitatud. Riigikontrolli. Peakontrolör Tarmo Olgo tõdes, et Euroopa Liidu reeglid näevad ette, et restruktureerimise käigus tuleb ettevõtte tegevust koomale tõmmata, mitte seda laiendada. Riigikontroll juhtis juba toona nii majandus kui rahandusministeeriumi tähelepanu riigiabireeglite rikkumise riskile, märkis Olgo. Rahandusminister vastas meile, et et nemad ei tegele sellega, et transpordi riigiabi ja Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi rida ja Majandus-Kommunikatsiooniministeerium kantsleri isikus siis teatas, et nemad ei pea vajalikuks analüüsida, et nad näevad, et erainvestori printsiip on järgitud. Endine rahandusminister Jürgen Ligi kirjutas riigikontrolli auditit kommenteerides, et see ei paljasta muud kui teada asju ja on mõnes asjas lihtsalt tagantjärele targem kui otsustajad enne. Ligi sõnul juhtis ta riigiabi loa küsimise vajadusele tähelepanu alates 2009.-st aastast. Tema sõnul oli luba küsima pidanud majandusministeerium pigem optimistlik, võib-olla ka seetõttu, et sai Brüsselis piisavalt segaseid vastuseid ning teiste riikide näited olid lootusrikkamad. Auditile tuginedes tegi riigikontroll ettepaneku, et valitsusele esitatavate materjalide hulka peaks edaspidi kindlasti kuuluma äriühingu terviklik äriplaan vähemalt järgmiseks neljaks aastaks ning rahandusministeeriumi koostatud või tellitud analüüs otsuse vastavuse kohta Euroopa Liidu riigiabi reeglitele. Riigikontroll soovitab ka, et rahandusministeeriumisse loodaks riigi abiküsimuste keskne kompetentsuskeskus.
### Response:
Valitsus tegi Estonian Airi toetades otsuseid kiirustades ja eraldas kümneid miljoneid eurosid piisavalt süvenemata, leiab riigikontroll täna avaldatud auditiaruandes. Valitsus lähtus seejuures seisukohast, et Eestile on tingimata oma lennufirmat vaja.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Maanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi tõdeb, et keskmise kiiruse kaamerate kasutuselevõtt aitaks Eesti teedel keskmisi kiirusi vähendada. Seeläbi suurenes ka liiklusohutus lähima kolme aasta vaates kaamerad Eesti teedele Lengi sõnul aga ei jõua. Maanteeameti hallata ja eestvedada on liiklusohutusprogramm liiklusohutusprogrammi tegevuskava vaatasin üle 2019 jaanuaris, kus tutvustasime võimalikke tegevusi, mida siis võiks teha liiklusohutuse suurendamiseks. Tegevuste raames pakkusime välja ka keskmise kiiruse mõõtmist küll, aga see ei leidnud siis liikluskomisjoni toetust. Lengi ütleb, et liikluskomisjon lükkas ettepaneku tagasi kahel põhjusel. Esiteks andmekaitseline pool keskmise kiiruse mõõtmiseks tuleks üles pildistada kõik kaameratest möödujad, kuna alles tagantjärgi selgub, kes kiirust ületas ja kes mitte saaksid pildile ka need, kes tegelikult seadust rikkunud ei ole. See omakorda tähendaks Lengi sõnul aga privaatsuse riived, mille vältimiseks tuleks teha seadusandliku tee muudatusi. Ka andmekaitse inspektsiooni õigusdirektor Raavo palu ütleb, et olemuselt valima tult kõikide kaamera järelevave alla panemine on liigne. Isegi kui eesmärgiks on liiklusrikkujate tabamine, on praegu vastamata küsimus, kas sellisel eesmärgil oleks riive õigustatud. Raavo palu. Selliste kaamerate kasutamist minule teadaolevalt Eesti seadusandlused veel ei võimalda, nii et niikuinii tuleb seadusandluses muudatused teha. Kuna hetkel me räägime ju nii-öelda kontseptsiooni tasandilt, siin ei ole konkreetseid lahendusi ega konkreetsemaid ettepanekuid läbi mõeldud, siis on ka veel raske kommenteerida, et kas see on õige või mitte. Oma olemuselt jah, iga selline nii-öelda kaamerate salvestamine on mingis mõttes riive inimesele. Teine põhjus, miks liikluskomisjon keskmise kiiruse kaamerate rakendamist praegu veel ei toetanud, on rahaline. Nimelt läheks süsteemi käivitamine hinnanguliselt maksma miljon eurot, ühe kaamera hooldus aastas oleks aga sirca 6000 eurot. Lengi jätkab. Kui me siis võrdleme seda mõjuga, mis me oleme hinnanud, mis me saavutasime siis circa 100 kilomeetri katmisega saavutaksime kolme aasta jooksul circa, siis kahe inimelu kokkuhoiu asi panna perspektiivi ja vaadata tulukulu suhet, siis see on üsna piiripealne.
|
Praegu on Eesti teedel kasutusel kiiruskaamerad, mis mõõdavad mööda liikuva sõiduki hetkekiirust. Soomes ja Leedus kasutatakse lisaks ka keskmise kiiruse kaameraid, mis mõõdavad sõiduki keskmist kiirust kahe kaamera vahel. Keskmise kiiruse kaamerate kasutuselevõttu on kaalutud ka Eestis, kuid lähema kolme aasta jooksul selliseid kaameraid Eesti teedele ei tule.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Maanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi tõdeb, et keskmise kiiruse kaamerate kasutuselevõtt aitaks Eesti teedel keskmisi kiirusi vähendada. Seeläbi suurenes ka liiklusohutus lähima kolme aasta vaates kaamerad Eesti teedele Lengi sõnul aga ei jõua. Maanteeameti hallata ja eestvedada on liiklusohutusprogramm liiklusohutusprogrammi tegevuskava vaatasin üle 2019 jaanuaris, kus tutvustasime võimalikke tegevusi, mida siis võiks teha liiklusohutuse suurendamiseks. Tegevuste raames pakkusime välja ka keskmise kiiruse mõõtmist küll, aga see ei leidnud siis liikluskomisjoni toetust. Lengi ütleb, et liikluskomisjon lükkas ettepaneku tagasi kahel põhjusel. Esiteks andmekaitseline pool keskmise kiiruse mõõtmiseks tuleks üles pildistada kõik kaameratest möödujad, kuna alles tagantjärgi selgub, kes kiirust ületas ja kes mitte saaksid pildile ka need, kes tegelikult seadust rikkunud ei ole. See omakorda tähendaks Lengi sõnul aga privaatsuse riived, mille vältimiseks tuleks teha seadusandliku tee muudatusi. Ka andmekaitse inspektsiooni õigusdirektor Raavo palu ütleb, et olemuselt valima tult kõikide kaamera järelevave alla panemine on liigne. Isegi kui eesmärgiks on liiklusrikkujate tabamine, on praegu vastamata küsimus, kas sellisel eesmärgil oleks riive õigustatud. Raavo palu. Selliste kaamerate kasutamist minule teadaolevalt Eesti seadusandlused veel ei võimalda, nii et niikuinii tuleb seadusandluses muudatused teha. Kuna hetkel me räägime ju nii-öelda kontseptsiooni tasandilt, siin ei ole konkreetseid lahendusi ega konkreetsemaid ettepanekuid läbi mõeldud, siis on ka veel raske kommenteerida, et kas see on õige või mitte. Oma olemuselt jah, iga selline nii-öelda kaamerate salvestamine on mingis mõttes riive inimesele. Teine põhjus, miks liikluskomisjon keskmise kiiruse kaamerate rakendamist praegu veel ei toetanud, on rahaline. Nimelt läheks süsteemi käivitamine hinnanguliselt maksma miljon eurot, ühe kaamera hooldus aastas oleks aga sirca 6000 eurot. Lengi jätkab. Kui me siis võrdleme seda mõjuga, mis me oleme hinnanud, mis me saavutasime siis circa 100 kilomeetri katmisega saavutaksime kolme aasta jooksul circa, siis kahe inimelu kokkuhoiu asi panna perspektiivi ja vaadata tulukulu suhet, siis see on üsna piiripealne.
### Response:
Praegu on Eesti teedel kasutusel kiiruskaamerad, mis mõõdavad mööda liikuva sõiduki hetkekiirust. Soomes ja Leedus kasutatakse lisaks ka keskmise kiiruse kaameraid, mis mõõdavad sõiduki keskmist kiirust kahe kaamera vahel. Keskmise kiiruse kaamerate kasutuselevõttu on kaalutud ka Eestis, kuid lähema kolme aasta jooksul selliseid kaameraid Eesti teedele ei tule.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tänane Euroopa Liidu ministrite üldasjade nõukogu toimus taas videokonverentsi vormis tulenevalt koroonaviiruse ohust. Ometi ei suutnud viirus enam peatada pikalt takerdunud otsust või võib-olla just selle tõttu tahtsid Euroopa riigid näidata, et suudavad siiski koos tegutseda ja tulevikku vaadata. Eesistujariigi Horvaatia Euroopa asjade riigisekretär Andrea Metelkos kombits. See on hea uudis, ajalooline uudis neile kahele riigile nii Põhja-Makedoonia le kui ka Albaaniale. Sellega me saadame neile väga olulise poliitilise sõnumi, samuti saadame me poliitilise sõnumi kõigile kuuele Lääne-Balkani riigile, aga see on samamoodi hea uudis Euroopa liidule ja selle liikmesriikidele. Kuigi Euroopa komisjon pidas riike juba ammu liitumiskõneluste alustamiseks valmisolevateks, seisid sellele vastu eelkõige Prantsusmaa ja Albaania puhul. Ka Holland ja Taani. Vastuseisu leevendamiseks said liikmesriigid liitumiskõnelustes senisest suurema kaasarääkimisõiguse. Albaania puhul saavad ühtlasi mitmed eeltingimused eraldi välja toodud nagu õigussüsteemi reform ja korruptsioonivastane võitlus. Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Oliver Varhei. Paljudes neis tingimustes ma ütleksin, et peaaegu kõigis neis, mina nimetan neid nõueteks, on Albaanial juba näidata edusamme Balkani riikidele jagatud lubaduste täitmine oli Euroopa liidule kujunenud ühelt poolt auasjaks ja teisalt oluliseks sammuks oma mõju ja usaldusväärsuse säilitamisel sealses regioonis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Behand, Brüssel, Belgia.
|
Euroopa Liit kutsub Põhja-Makedoonia ja Albaania liitumiskõnelustele. Kaua euroliidu ukse taga oodanud riikidele näitasid liikmesriigid rohelist tuld tänasel üldasjade nõukogul. Liitumiskõneluste alustamine tähendab küll alles uue pika etapi algust, aga saadab Balkani piirkonnale siiski positiivse sõnumi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tänane Euroopa Liidu ministrite üldasjade nõukogu toimus taas videokonverentsi vormis tulenevalt koroonaviiruse ohust. Ometi ei suutnud viirus enam peatada pikalt takerdunud otsust või võib-olla just selle tõttu tahtsid Euroopa riigid näidata, et suudavad siiski koos tegutseda ja tulevikku vaadata. Eesistujariigi Horvaatia Euroopa asjade riigisekretär Andrea Metelkos kombits. See on hea uudis, ajalooline uudis neile kahele riigile nii Põhja-Makedoonia le kui ka Albaaniale. Sellega me saadame neile väga olulise poliitilise sõnumi, samuti saadame me poliitilise sõnumi kõigile kuuele Lääne-Balkani riigile, aga see on samamoodi hea uudis Euroopa liidule ja selle liikmesriikidele. Kuigi Euroopa komisjon pidas riike juba ammu liitumiskõneluste alustamiseks valmisolevateks, seisid sellele vastu eelkõige Prantsusmaa ja Albaania puhul. Ka Holland ja Taani. Vastuseisu leevendamiseks said liikmesriigid liitumiskõnelustes senisest suurema kaasarääkimisõiguse. Albaania puhul saavad ühtlasi mitmed eeltingimused eraldi välja toodud nagu õigussüsteemi reform ja korruptsioonivastane võitlus. Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Oliver Varhei. Paljudes neis tingimustes ma ütleksin, et peaaegu kõigis neis, mina nimetan neid nõueteks, on Albaanial juba näidata edusamme Balkani riikidele jagatud lubaduste täitmine oli Euroopa liidule kujunenud ühelt poolt auasjaks ja teisalt oluliseks sammuks oma mõju ja usaldusväärsuse säilitamisel sealses regioonis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Behand, Brüssel, Belgia.
### Response:
Euroopa Liit kutsub Põhja-Makedoonia ja Albaania liitumiskõnelustele. Kaua euroliidu ukse taga oodanud riikidele näitasid liikmesriigid rohelist tuld tänasel üldasjade nõukogul. Liitumiskõneluste alustamine tähendab küll alles uue pika etapi algust, aga saadab Balkani piirkonnale siiski positiivse sõnumi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti ja Läti koostöös on käimas Põhjavee uurimise projekt voterakt, mille raames on teadlastel koostöös elanikega plaan kaardistada Eesti allikad. Kaardistamisega võib mõistagi kaasneda soov allikast janu kustutada, nii nagu pole mõistlik hüpata tundmatus kohas vette. Nii ei soovita Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi tundmatust allikast suurtes kogustes vett tarbida. Tõenäoliselt, kui te käite allikal ja oote ühe korra, siis tõenäosus, et ta sealt mingi bakterioloogilise reostuse saate, on üsna väike. Kui te võtate selle sõõue selle koha pealt, kust ta maapinnale tuleb, siis baktereid seal tõenäoliselt ei ole ja tõenäoliselt, kui te ka joote selle üks-kaks liitrit vett, siis, siis siis teie tervisele see võib-olla midagi hullu ei tee. Aga kui te käite püsivalt allikas ja kui te võtate pudelit ega vett ja, ja regulaarselt seda kasutate, siis ma soovitan küll enne uurida, et milline see allikavee kvaliteet tänapäeval on. Kuigi allikate kaitseks on kehtestatud piiranguvööndid, ei pruugi see Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse juhataja Jaanus Terasmaa hinnangul kahjuks tagada seda, et inimtegevuse tagajärjel reostusallikasse ei jõua. Allikatel on kaitsetsoon, et 50 meetri raadiuses ei tohi teatud asju teha, kümnete raadios ei tohi väetada, mis on tegelikult väga jabur, sest ega siis allikas ei tea, et ta tohib vett võtta ainult 10 meetri raadiusest, et allikas võtab seda parku palju laiemalt alalt. Võib-olla see valgala allikal on hoopis kuskil välja venitatud mingis ühes suunas, me teeme selle raadio sinna ümber ja oleme rõõmsad, et nüüd me kaitseme, aga tegelikult looduses on asjad palju, palju keerulisemad ja peaks lähenema valgele põhiselt, vaadata, kus on see allika vee kogumisala ja seda kaitsma mitte lihtsalt mingisugust suvalist piirkonda või suvalist puhvrit. Ja allikavett turundava ettevõtte avi vesi juhataja Tiiu Mölder on teadlaste seisukohaga nõus. Me kardame, mida, mida tehakse Eesti loodusega, kes mida välja mõtleb, kuidas seda, seda maad hakata kaevandama, mida sealt maa seest otsima. Arvatakse, et see on nagu meie majanduslik tulevik, kui me keerame enda maakihi tagurpidi, me rikume ühe põlvkonna jooksul või isegi 20 aasta jooksul enda maa kihid ära, meilt kaob vesi ära see vesi, mida igal pool nüüd maailmas otsitakse taga. Eestis on praegu kaardistatud üle 1500 allika, kuid teadlaste hinnangul võib nende arv ületada 10000 piiri. Raadio uudistele Rene Kundla.
|
Eestis on allikad olnud ajalooliselt nii veevõtu- kui ka kultuskohtadeks. Kuna inimtegevuse tõttu satub vette mürkaineid, siis tänapäeval teadlased tundmatust allikast vett juua ei soovita.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti ja Läti koostöös on käimas Põhjavee uurimise projekt voterakt, mille raames on teadlastel koostöös elanikega plaan kaardistada Eesti allikad. Kaardistamisega võib mõistagi kaasneda soov allikast janu kustutada, nii nagu pole mõistlik hüpata tundmatus kohas vette. Nii ei soovita Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi tundmatust allikast suurtes kogustes vett tarbida. Tõenäoliselt, kui te käite allikal ja oote ühe korra, siis tõenäosus, et ta sealt mingi bakterioloogilise reostuse saate, on üsna väike. Kui te võtate selle sõõue selle koha pealt, kust ta maapinnale tuleb, siis baktereid seal tõenäoliselt ei ole ja tõenäoliselt, kui te ka joote selle üks-kaks liitrit vett, siis, siis siis teie tervisele see võib-olla midagi hullu ei tee. Aga kui te käite püsivalt allikas ja kui te võtate pudelit ega vett ja, ja regulaarselt seda kasutate, siis ma soovitan küll enne uurida, et milline see allikavee kvaliteet tänapäeval on. Kuigi allikate kaitseks on kehtestatud piiranguvööndid, ei pruugi see Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse juhataja Jaanus Terasmaa hinnangul kahjuks tagada seda, et inimtegevuse tagajärjel reostusallikasse ei jõua. Allikatel on kaitsetsoon, et 50 meetri raadiuses ei tohi teatud asju teha, kümnete raadios ei tohi väetada, mis on tegelikult väga jabur, sest ega siis allikas ei tea, et ta tohib vett võtta ainult 10 meetri raadiusest, et allikas võtab seda parku palju laiemalt alalt. Võib-olla see valgala allikal on hoopis kuskil välja venitatud mingis ühes suunas, me teeme selle raadio sinna ümber ja oleme rõõmsad, et nüüd me kaitseme, aga tegelikult looduses on asjad palju, palju keerulisemad ja peaks lähenema valgele põhiselt, vaadata, kus on see allika vee kogumisala ja seda kaitsma mitte lihtsalt mingisugust suvalist piirkonda või suvalist puhvrit. Ja allikavett turundava ettevõtte avi vesi juhataja Tiiu Mölder on teadlaste seisukohaga nõus. Me kardame, mida, mida tehakse Eesti loodusega, kes mida välja mõtleb, kuidas seda, seda maad hakata kaevandama, mida sealt maa seest otsima. Arvatakse, et see on nagu meie majanduslik tulevik, kui me keerame enda maakihi tagurpidi, me rikume ühe põlvkonna jooksul või isegi 20 aasta jooksul enda maa kihid ära, meilt kaob vesi ära see vesi, mida igal pool nüüd maailmas otsitakse taga. Eestis on praegu kaardistatud üle 1500 allika, kuid teadlaste hinnangul võib nende arv ületada 10000 piiri. Raadio uudistele Rene Kundla.
### Response:
Eestis on allikad olnud ajalooliselt nii veevõtu- kui ka kultuskohtadeks. Kuna inimtegevuse tõttu satub vette mürkaineid, siis tänapäeval teadlased tundmatust allikast vett juua ei soovita.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
BBC võttegrupp oli öösel Türgi-Kreeka piiril, püüdes selgeks teha, mis seal tegelikult toimub. Kaamera näitab, kuidas piiri ületanud inimesed viiakse kaubikutesse. Vabandust, kuhu te nad viite politseisse, mis nendega edasi saab, sellele vastust ei tule ja kaubik lahkub. Mehel, kes piirilt tulnud inimesed kaubikusse juhatab, on nägu rätiga kaetud ja kaubikul pole numbrit. Kreeka sulges oma piiri Türgiga, et takistada migrantidel riiki sisenemast. Piiriületuspunktides on seetõttu olnud vägivaldseid kokkupõrkeid piiri lähedal. Kulgeval teel on mitu ametlikku piiriületuspunkti, mida kaitstakse tugevate jõududega, märgib BBC korrespondent. Kuid piki piiri on siiski palju kohti, kus saab üle tulla ja tullakse. Afgaan, kes on piiri ületanud kahe tunni eest. Türgi võimud tõid meid piirini ja käskisid üle piiri minna. Me lõikasime aukastraadi katki ja tulime üle. Kineast tulnud põgenikud on samuti mõne tunni eest Türgi-Kreeka piiri ületanud. Miks nad selle tee ette võtsid? Me tahame minna Saksamaale. Me ei taha Kreekasse jääda, me tahame paremat elu endale ja oma lastele sellepärast tulimegi üle piiri, ütlesid Genea mehed. BBC-l õnnestus leida ka Süüriast tulnuid, kes aga keeldusid rääkimast. Seejärel saabus politsei kaubikuga ja BC paluti lahkuda. Hommikul õnnestus ajakirjanikel Kreeka kaitseminister Nikos Panagiautopolos mikrofoni ette saada. Temalt küsiti, kas see on normaalne protseduur, et migrante viib ära numbrimärgita kaubik, ja meestel, kes neid autosse viivad, on näod kaetud. Normaalne on minu arvates see, kui riik kaitseb ja valvab oma piiri. See on kõik, mis mul praegu öelda on, vastas Kreeka kaitseminister. Kreeka kinnitab, et olukord on kontrolli all. Inimeste hulk, kes piiri poole liiguvad, suureneb kogu aeg.
|
Kreeka piirile on kogunenud tuhandeid migrante pärast seda, kui Türgi teatas, et avab põgenikele EL-i piiri. Kreeka piirivalve on viidud kõrgeimasse valmisolekusse. Olukorda piiril käis uurimas ka BBC korrespondent.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
BBC võttegrupp oli öösel Türgi-Kreeka piiril, püüdes selgeks teha, mis seal tegelikult toimub. Kaamera näitab, kuidas piiri ületanud inimesed viiakse kaubikutesse. Vabandust, kuhu te nad viite politseisse, mis nendega edasi saab, sellele vastust ei tule ja kaubik lahkub. Mehel, kes piirilt tulnud inimesed kaubikusse juhatab, on nägu rätiga kaetud ja kaubikul pole numbrit. Kreeka sulges oma piiri Türgiga, et takistada migrantidel riiki sisenemast. Piiriületuspunktides on seetõttu olnud vägivaldseid kokkupõrkeid piiri lähedal. Kulgeval teel on mitu ametlikku piiriületuspunkti, mida kaitstakse tugevate jõududega, märgib BBC korrespondent. Kuid piki piiri on siiski palju kohti, kus saab üle tulla ja tullakse. Afgaan, kes on piiri ületanud kahe tunni eest. Türgi võimud tõid meid piirini ja käskisid üle piiri minna. Me lõikasime aukastraadi katki ja tulime üle. Kineast tulnud põgenikud on samuti mõne tunni eest Türgi-Kreeka piiri ületanud. Miks nad selle tee ette võtsid? Me tahame minna Saksamaale. Me ei taha Kreekasse jääda, me tahame paremat elu endale ja oma lastele sellepärast tulimegi üle piiri, ütlesid Genea mehed. BBC-l õnnestus leida ka Süüriast tulnuid, kes aga keeldusid rääkimast. Seejärel saabus politsei kaubikuga ja BC paluti lahkuda. Hommikul õnnestus ajakirjanikel Kreeka kaitseminister Nikos Panagiautopolos mikrofoni ette saada. Temalt küsiti, kas see on normaalne protseduur, et migrante viib ära numbrimärgita kaubik, ja meestel, kes neid autosse viivad, on näod kaetud. Normaalne on minu arvates see, kui riik kaitseb ja valvab oma piiri. See on kõik, mis mul praegu öelda on, vastas Kreeka kaitseminister. Kreeka kinnitab, et olukord on kontrolli all. Inimeste hulk, kes piiri poole liiguvad, suureneb kogu aeg.
### Response:
Kreeka piirile on kogunenud tuhandeid migrante pärast seda, kui Türgi teatas, et avab põgenikele EL-i piiri. Kreeka piirivalve on viidud kõrgeimasse valmisolekusse. Olukorda piiril käis uurimas ka BBC korrespondent.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Pärnu politseiosakonna juht Üllar Kütt tõdeb, et petturitel läheb üksikutelt eakamatelt naistelt raha väljapetmine väga lihtsalt tutvusi luuakse näiteks Facebookis, aga kuna eesmärk on leida üksikuid naisi, kes lihtsamalt nii-öelda õnge lähevad, siis neid leiab kõige paremini rahvusvahelistest suhtlusportaalidest. Suhtlemisel on abiks Google, Translate, Üllar Kütt. Asi on alguses lihtsalt selline sõbralik jutt, tahetakse usaldust võita, väga sagedased on lood, kus keegi välismissioonil olev sõdur on ta siis Süürias või Afganistanis või Iraagis siis ta on tal hästi natukene veel jäänud, et ta saab pensionile ja kuna tema pere on juba surnud, siis tahab ta alustada uut elu ja ilmtingimata just selle inimesega. Siis räägib mees näiteks, et ta on saanud teenistuses olles autasuks kullakange ja selle kulla tahab ta enne, kui ta ise Eestisse jõuab toimetada just sellele naisele. Aga selleks on vaja mingisugune väike raha kõigepealt välja käia, siis ta saab selle kulla teele panna siis inimene mõtlebki, et ta, mis see on, maksan selle 300 euri ära. Siis teatab mees, et kuld on juba Itaalias, aga Itaalia toll hoiab seda kinni. Selleks on jälle raha vaja välja käia, sinna juurde pannakse kindlasti Google Translate'iga tehtud mingid itaaliakeelsed dokumendid ja nii see virvar käibki kogu aeg ja paraku need inimesed mingil põhjusel usuvad seda juttu, nad käivadki kõik oma vaba raha välja, pigem leitakse ka tihti sellised inimesed üles, kellel tegelikult seda raha väga palju endal ei ole, aga neid julgustatakse siis võtma laene, et kõigepealt küsige oma tuttavate käest, aga jumala eest ärge oma pere käest küsige lastele, ärge rääkige, kas see jääb meie saladuseks ja need inimesed käivad ki laenavad oma tuttavate juures, kelle käest nad saavad jälle 500 eurot laenata, kelle käest võib-olla 2000 eurot ja kõik see saadetakse minema ja kui see otsa saab, siis hakatakse kiirlaene võtma. Lõpuks tuleb teile meili peale link, kus te näete, et teil on kuskil väljamaa pangas pangaarve avatud. Tahate seal tehingut teha, siis tuleb kiri, et tehingut teha ei saa, kõigepealt peate aktiveerima selle konto ja muidugi aktiveerimiseks küsitakse jälle raha. Kütta välja veel ühe haneks tõmbamise võimaluse. Kõigepealt nad küsivad ise raha näiteks investeerimiseks ja näitavad, kuidas see raha kiiresti kasvab ja kui kuskilt see inimene saab aru, et tegemist on kelmusega, siis ootab temaga ühendust mingisugune teine firma, kes ütleb, et nemad ongi just need, kes tegelevad investeerimiskelmide käest siis selle raha tagasitoomisega, aga selleks oleks vaja natukene maksta. No kõige lihtsam soovitus oleks üldse eirata selliseid kirju, et me ei tea ühtegi juhtumit, kus keegi oleks saanud sellise pakkumise, et kohe mingi raha tulemas sisuliselt mitte millegi eest võõralt inimeselt, nii võib juhtuda ainult muinasjuttudes, aga see ei ole selline muinasjutt, mis lõpeb sellega, et kõik elavad õnnelikult edasi, et see võib teha ainult ühe poole õnnelikuks ja see on kelmide poole. Ester Vilgats, Pärnu,
|
Politsei hoiatab naisi välismaiste petturite eest, kes pärast suhtlusportaalis usaldusliku kontakti saavutamist lubavad näiteks kulda või raha. Petturite väitel tuleb ette takistusi ja selleks, et lubatut siiski saada, tuleb raha maksta, aga suurt raha või kulda mõistagi ei tule.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Pärnu politseiosakonna juht Üllar Kütt tõdeb, et petturitel läheb üksikutelt eakamatelt naistelt raha väljapetmine väga lihtsalt tutvusi luuakse näiteks Facebookis, aga kuna eesmärk on leida üksikuid naisi, kes lihtsamalt nii-öelda õnge lähevad, siis neid leiab kõige paremini rahvusvahelistest suhtlusportaalidest. Suhtlemisel on abiks Google, Translate, Üllar Kütt. Asi on alguses lihtsalt selline sõbralik jutt, tahetakse usaldust võita, väga sagedased on lood, kus keegi välismissioonil olev sõdur on ta siis Süürias või Afganistanis või Iraagis siis ta on tal hästi natukene veel jäänud, et ta saab pensionile ja kuna tema pere on juba surnud, siis tahab ta alustada uut elu ja ilmtingimata just selle inimesega. Siis räägib mees näiteks, et ta on saanud teenistuses olles autasuks kullakange ja selle kulla tahab ta enne, kui ta ise Eestisse jõuab toimetada just sellele naisele. Aga selleks on vaja mingisugune väike raha kõigepealt välja käia, siis ta saab selle kulla teele panna siis inimene mõtlebki, et ta, mis see on, maksan selle 300 euri ära. Siis teatab mees, et kuld on juba Itaalias, aga Itaalia toll hoiab seda kinni. Selleks on jälle raha vaja välja käia, sinna juurde pannakse kindlasti Google Translate'iga tehtud mingid itaaliakeelsed dokumendid ja nii see virvar käibki kogu aeg ja paraku need inimesed mingil põhjusel usuvad seda juttu, nad käivadki kõik oma vaba raha välja, pigem leitakse ka tihti sellised inimesed üles, kellel tegelikult seda raha väga palju endal ei ole, aga neid julgustatakse siis võtma laene, et kõigepealt küsige oma tuttavate käest, aga jumala eest ärge oma pere käest küsige lastele, ärge rääkige, kas see jääb meie saladuseks ja need inimesed käivad ki laenavad oma tuttavate juures, kelle käest nad saavad jälle 500 eurot laenata, kelle käest võib-olla 2000 eurot ja kõik see saadetakse minema ja kui see otsa saab, siis hakatakse kiirlaene võtma. Lõpuks tuleb teile meili peale link, kus te näete, et teil on kuskil väljamaa pangas pangaarve avatud. Tahate seal tehingut teha, siis tuleb kiri, et tehingut teha ei saa, kõigepealt peate aktiveerima selle konto ja muidugi aktiveerimiseks küsitakse jälle raha. Kütta välja veel ühe haneks tõmbamise võimaluse. Kõigepealt nad küsivad ise raha näiteks investeerimiseks ja näitavad, kuidas see raha kiiresti kasvab ja kui kuskilt see inimene saab aru, et tegemist on kelmusega, siis ootab temaga ühendust mingisugune teine firma, kes ütleb, et nemad ongi just need, kes tegelevad investeerimiskelmide käest siis selle raha tagasitoomisega, aga selleks oleks vaja natukene maksta. No kõige lihtsam soovitus oleks üldse eirata selliseid kirju, et me ei tea ühtegi juhtumit, kus keegi oleks saanud sellise pakkumise, et kohe mingi raha tulemas sisuliselt mitte millegi eest võõralt inimeselt, nii võib juhtuda ainult muinasjuttudes, aga see ei ole selline muinasjutt, mis lõpeb sellega, et kõik elavad õnnelikult edasi, et see võib teha ainult ühe poole õnnelikuks ja see on kelmide poole. Ester Vilgats, Pärnu,
### Response:
Politsei hoiatab naisi välismaiste petturite eest, kes pärast suhtlusportaalis usaldusliku kontakti saavutamist lubavad näiteks kulda või raha. Petturite väitel tuleb ette takistusi ja selleks, et lubatut siiski saada, tuleb raha maksta, aga suurt raha või kulda mõistagi ei tule.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna kella kaheni pärastlõunal oli viimane võimalus näidata üles huvi Patarei merekindluse ostmise vastu. Korra pikendatud avaliku enampakkumise tähtaeg oli täna ja sellele laekus üks pakkumine, ütles riigi kinnisvara arenduse direktor Mihkel Mäger. Komisjon nüüd järgneva kolme nädala jooksul hindab selle pakkumise vastavust müügitingimustele. Enne seda me ei saa avalikustada hinda, õigemini tegelikult komisjon ei tea ka seda hinda, et me avame selle hinna ümbriku alles pärast seda, kui me oleme pakkumise sisu ära hindanud. Kuidas siis nii, et ainult üks pakkumine, mis see ootus oli või kas te olete pettunud, et see on ainult üks või, või? Tegelikult me ei ole pettunud, et me oleme rahul, et meil on vähemalt üks pakkumine olemas, me ootasime või eeldasime, et neid pakkumisi saab olema kaks, heal juhul kolm, mitte rohkem. Et Patarei merekindlus on ikkagi niivõrd unikaalne ja eriline objekt, et turul leida arendajaid selle objekti jaoks me usume, et ei olegi väga palju rohkem. Kas te saate seda ka natuke avada, et mis täpsemalt siis oli, et miks selle tähtaja pidi edasi lükkama, et kas te ootasite, et tuleb veel mõni pakkumine või selleks hetkeks, kui te edasi lükkasite, ei olnud veel ühtegi pakkumist laekunud või mis need tagamaad seal olid? Pakkumuste esitamise tähtaega me pikendasime, kuna meil tuli viimasel hetkel päris arvestav hulk küsimusi, millele vastamine võttis meil endal aega ning lisaks siis arvestasin sellega, et kui pakkujad need vastused kätte saavad, et neil läheb ka siis aega nende vastuste läbitöötamiseks ja võimaliku pakkumise korrigeerimiseks. Patarei merekindlus oli avalikul enampakkumisel alghinnaga 4,5 miljonit eurot. Müügis oli kolm kinnistut, kalaranna 28, kalaranna 30 ja vesilennuki neli. Kui enam pakkumine osutub edukaks, kinnitatakse tulemused detsembris. Müügileping sõlmitakse enampakkumise võitja aga 60 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest. Patarei merekindlus on ainulaadne arhitekt tuurse ja omapärase sisearhitektuurse lahendusega ajalooline hoone kompleks Tallinna merepiiril ja selle ajalugu ulatub pea 200 aasta taha.
|
Nelja ja poole miljoni eurose alghinnaga enampakkumisel olnud Patarei merekindluse ostmiseks tuli üks pakkumine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna kella kaheni pärastlõunal oli viimane võimalus näidata üles huvi Patarei merekindluse ostmise vastu. Korra pikendatud avaliku enampakkumise tähtaeg oli täna ja sellele laekus üks pakkumine, ütles riigi kinnisvara arenduse direktor Mihkel Mäger. Komisjon nüüd järgneva kolme nädala jooksul hindab selle pakkumise vastavust müügitingimustele. Enne seda me ei saa avalikustada hinda, õigemini tegelikult komisjon ei tea ka seda hinda, et me avame selle hinna ümbriku alles pärast seda, kui me oleme pakkumise sisu ära hindanud. Kuidas siis nii, et ainult üks pakkumine, mis see ootus oli või kas te olete pettunud, et see on ainult üks või, või? Tegelikult me ei ole pettunud, et me oleme rahul, et meil on vähemalt üks pakkumine olemas, me ootasime või eeldasime, et neid pakkumisi saab olema kaks, heal juhul kolm, mitte rohkem. Et Patarei merekindlus on ikkagi niivõrd unikaalne ja eriline objekt, et turul leida arendajaid selle objekti jaoks me usume, et ei olegi väga palju rohkem. Kas te saate seda ka natuke avada, et mis täpsemalt siis oli, et miks selle tähtaja pidi edasi lükkama, et kas te ootasite, et tuleb veel mõni pakkumine või selleks hetkeks, kui te edasi lükkasite, ei olnud veel ühtegi pakkumist laekunud või mis need tagamaad seal olid? Pakkumuste esitamise tähtaega me pikendasime, kuna meil tuli viimasel hetkel päris arvestav hulk küsimusi, millele vastamine võttis meil endal aega ning lisaks siis arvestasin sellega, et kui pakkujad need vastused kätte saavad, et neil läheb ka siis aega nende vastuste läbitöötamiseks ja võimaliku pakkumise korrigeerimiseks. Patarei merekindlus oli avalikul enampakkumisel alghinnaga 4,5 miljonit eurot. Müügis oli kolm kinnistut, kalaranna 28, kalaranna 30 ja vesilennuki neli. Kui enam pakkumine osutub edukaks, kinnitatakse tulemused detsembris. Müügileping sõlmitakse enampakkumise võitja aga 60 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest. Patarei merekindlus on ainulaadne arhitekt tuurse ja omapärase sisearhitektuurse lahendusega ajalooline hoone kompleks Tallinna merepiiril ja selle ajalugu ulatub pea 200 aasta taha.
### Response:
Nelja ja poole miljoni eurose alghinnaga enampakkumisel olnud Patarei merekindluse ostmiseks tuli üks pakkumine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eilne põhiprobleem klientide jaoks oligi see, et Elroni kodulehekülg nii-öelda jooksis kinni, kommenteerib Elron arendusjuht Norbert Kaareste. Päeva teises pooles hakkas hüppeliselt kasvama meie kodulehe kasutajate arv, mis tekitas siis probleeme kodulehe serverile, et kõigile ei jõutud seda lehte välja kuvada. Me neljakordistasime serveri võimekust tänase hommikuse seisuga ja nüüd kella 10-st saadik. Kindlasti ei tohiks enam lehitsemisprobleeme esineda. Täna ei toimunud aga Tallinn Rapla Tallinn väljumist. Töökorralduslik probleem, kuna toimus üleminek eriolukorra tööplaanis, mis nii-öelda tavaolukorra tööplaanile, mis teisest jaanuarist kehtima hakkas Kui eile tegime reportaaži vikerraadiole, selgus, et informatsioon rongide väljumise kohta on kohati lünklik, räägib rongisõitja virve. Mina käisin Balti jaamast uurimas, kas rong sõidab või sõidab. Öeldi, et meil üldse infot ei ole, tõmmati aken kinni ja valmis. Ka praegu ripub Balti jaama koduleheküljel Edelaraudtee rongigraafik. Norbert Kaareste ütleb, et Elroni infolett avati Balti jaamas alles eile kell 11. Üks on seletus ooteplatvormil ja kodulehel, teine on seletus inimeselt inimesele. See on ju ka tähtis. Elroni esindaja väitel püsisid eile kõik reisirongid graafikus. Liiklusgraafikus püsisid kõik rongid, rõhutan, et liiklusgraafikus, mis on 15 protsenti keskmiselt kiirem, ehk siis uued kiired sõiduajad on tulnud siia riiki ja ainsa liiklust rkena. Ma saan mainida meie esimest. Pärnu-Tallinn reisimise ei väljunud mitte ette nähtud Papiniidu jaamast, vaid Pärnu Kaubajaamast, aga Papiniidu jaamas oleva ühe inimese me saime koostöös Pärnu Kaubajaama tuua. Kuid reisijates ja klienditeenindajates tekitas eile segadust ka Tallinn-Viljandi-Pärnu reisirong ja nii segadust, et isegi klienditeenindaja ei saanud algul aru, missuguses jaamas on ümberistumine. Need sildid on seal mõlemad pandud sellepärast et see Viljandi kiirliin teenindab meid ka Tallinn-Pärnu liini ja läbi lelle jaama, kus siis ootab seda rongi Lelle-Pärnu rong, aga jällegi oleme avatud tagasisidele. Kui klientidel on ettepanekuid, kuidas see infosüsteem veelgi täpsemalt või, või teistmoodi rääkima peaks, siis ootame seda info, et Elronaders ettepanekut. Elron arendusjuht Norbert Kaareste põhjendab segadusi ja arusaamatusi sellega, et Eesti reisirongide liikluses pole olnud aastakümneid suuri muutusi. Ei maksa salata, et esimesel jaanuaril toimunud muutus on suur üks on teavitamine läbi veebilehe ja läbi plakatite, aga, aga meie olles Eesti kõige suurem reisirongioperaator, teame, et et klienditeenindaja lõppude lõpuks on ikkagi inimene, kes reisirongis olles selle teema lõplikult selgeks tehtud kliendile.
|
Eesti rongiliiklus muutus täelikult, kuna Edelaraudtee asemel hakkas reisijaid teenindama Elron.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eilne põhiprobleem klientide jaoks oligi see, et Elroni kodulehekülg nii-öelda jooksis kinni, kommenteerib Elron arendusjuht Norbert Kaareste. Päeva teises pooles hakkas hüppeliselt kasvama meie kodulehe kasutajate arv, mis tekitas siis probleeme kodulehe serverile, et kõigile ei jõutud seda lehte välja kuvada. Me neljakordistasime serveri võimekust tänase hommikuse seisuga ja nüüd kella 10-st saadik. Kindlasti ei tohiks enam lehitsemisprobleeme esineda. Täna ei toimunud aga Tallinn Rapla Tallinn väljumist. Töökorralduslik probleem, kuna toimus üleminek eriolukorra tööplaanis, mis nii-öelda tavaolukorra tööplaanile, mis teisest jaanuarist kehtima hakkas Kui eile tegime reportaaži vikerraadiole, selgus, et informatsioon rongide väljumise kohta on kohati lünklik, räägib rongisõitja virve. Mina käisin Balti jaamast uurimas, kas rong sõidab või sõidab. Öeldi, et meil üldse infot ei ole, tõmmati aken kinni ja valmis. Ka praegu ripub Balti jaama koduleheküljel Edelaraudtee rongigraafik. Norbert Kaareste ütleb, et Elroni infolett avati Balti jaamas alles eile kell 11. Üks on seletus ooteplatvormil ja kodulehel, teine on seletus inimeselt inimesele. See on ju ka tähtis. Elroni esindaja väitel püsisid eile kõik reisirongid graafikus. Liiklusgraafikus püsisid kõik rongid, rõhutan, et liiklusgraafikus, mis on 15 protsenti keskmiselt kiirem, ehk siis uued kiired sõiduajad on tulnud siia riiki ja ainsa liiklust rkena. Ma saan mainida meie esimest. Pärnu-Tallinn reisimise ei väljunud mitte ette nähtud Papiniidu jaamast, vaid Pärnu Kaubajaamast, aga Papiniidu jaamas oleva ühe inimese me saime koostöös Pärnu Kaubajaama tuua. Kuid reisijates ja klienditeenindajates tekitas eile segadust ka Tallinn-Viljandi-Pärnu reisirong ja nii segadust, et isegi klienditeenindaja ei saanud algul aru, missuguses jaamas on ümberistumine. Need sildid on seal mõlemad pandud sellepärast et see Viljandi kiirliin teenindab meid ka Tallinn-Pärnu liini ja läbi lelle jaama, kus siis ootab seda rongi Lelle-Pärnu rong, aga jällegi oleme avatud tagasisidele. Kui klientidel on ettepanekuid, kuidas see infosüsteem veelgi täpsemalt või, või teistmoodi rääkima peaks, siis ootame seda info, et Elronaders ettepanekut. Elron arendusjuht Norbert Kaareste põhjendab segadusi ja arusaamatusi sellega, et Eesti reisirongide liikluses pole olnud aastakümneid suuri muutusi. Ei maksa salata, et esimesel jaanuaril toimunud muutus on suur üks on teavitamine läbi veebilehe ja läbi plakatite, aga, aga meie olles Eesti kõige suurem reisirongioperaator, teame, et et klienditeenindaja lõppude lõpuks on ikkagi inimene, kes reisirongis olles selle teema lõplikult selgeks tehtud kliendile.
### Response:
Eesti rongiliiklus muutus täelikult, kuna Edelaraudtee asemel hakkas reisijaid teenindama Elron.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
63 registreeritud nakatunuga Võru maakond on Eesti üks suuremaid haiguskoldeid Tartu kiirabijuht. Ago Kõrgvee usub, et Võru linn ja selle lähiümbrus vajaks täielikku karantiini. Igapäevaselt tuuakse sealt haigeid ka Tartusse, seal ei ole see asi kuidagi raugenud, seal on mitmeid hooldekodusid ja selliseid hooldusasutusi, mis on ohustatud igasugusest liikumisest. Võru linnapea Anti Allas märgib, et eile ei leitud Võrumaal ühtegi uut koroonahaiget. Siiski leiab ta, et inimeste liikumist peaks sarnaselt Saaremaa ga oluliselt piirama, aga mitte ainult Võrumaal, vaid kogu Eestis. Kas siis 10 päeva või 14 päeva tegelikult neid meetmeid karmistada ja ma usun, et siis Eesti nagu pääseks kõige hullemast Anti Allas usub, et kõiki inimesi peaks vaatama, kui võimalikke viirusekandjaid Ma arvan, et me peaksime julgelt soovitama kõigil kanda siiski avalikus ruumis ringi liikudes, mask abiks on, kas ise tehtud mask siin 20 30 aastat tagasi ju veel operatsioonil kasutati mitmekordsed marli maski või tõmmata kasvõi mingi sall suu ette või mida iganes. Tänastest piirangutest peavad võrukad Alase sõnul üsna kenasti kinni. Oleme juba kriisi alguspäevadest saati asunud formeerima sellist vabatahtlike nimekirja, mis eelkõige koosnevad siis täna avalikus sektoris, toimetavatest inimestest ja neid. Me oleme siis juba mitmeid päevi kasutanud patrullidena, et iga päev liiguvad linnas ringi vähemalt kaheksa patrulli, kes siis jälgivad avalikus ruumis korra või reeglite täitmist. Siiski tuleb ka Võrus ette, et mõni inimene räigelt reegleid rikub. Allas on kuulnud sellestki, kuidas üks koroonahaige poest ära viidi. Tartu kiirabi juhile Ago Kõrgveele ei tule niisugune jutt kahjuks üllatusena. Meil on ka selliseid kutseid olnud, kus inimesed kutsuvad kiirabi, jättes ütlemata, et neil on palavik, et neil on köha, nad on kaevanud hoopis muid asju ja siis, kui kiirabi brigaad siseneb täis koosseisu ilma kaitsevahendita korterisse, siis tuleb see kõik ilma. Siis nad arvasid, et võib-olla muidu tuleb kiirabi liiga aeglaselt. Anti Allase sõnul on väike mure ka vanemate inimestega. Nad ei ole harjunud abi küsima, seda näitab meil täna erinevatel hommikutel poeuste taga olevad eakate inimeste järjekorrad, mis on muidugi kurb, et nad kindlasti tahavad hommikul käia, ühtepidi oleme ka ka riigina ja omavalitsused seda üles kutsunud, aga noh, iga päeva kogemus peaks näitama seda, et see vist kõige parem plaan ei ole. Allas rõhutab, et kelle abi vaja, sel tasub kindlasti linna poole pöörduda. Meil praegu võimekust vabalt jätkub, selleks et vähemalt toit ja ravimid koju kanda.
|
Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee: Saaremaaga sarnased liikumispiirangud peaks kehtestama ka Võru linnas. Ehkki viimastel päevadel leitakse Võrumaal üsna vähe uusi nakatunuid, on seal Eesti üks suuremaid haiguskoldeid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
63 registreeritud nakatunuga Võru maakond on Eesti üks suuremaid haiguskoldeid Tartu kiirabijuht. Ago Kõrgvee usub, et Võru linn ja selle lähiümbrus vajaks täielikku karantiini. Igapäevaselt tuuakse sealt haigeid ka Tartusse, seal ei ole see asi kuidagi raugenud, seal on mitmeid hooldekodusid ja selliseid hooldusasutusi, mis on ohustatud igasugusest liikumisest. Võru linnapea Anti Allas märgib, et eile ei leitud Võrumaal ühtegi uut koroonahaiget. Siiski leiab ta, et inimeste liikumist peaks sarnaselt Saaremaa ga oluliselt piirama, aga mitte ainult Võrumaal, vaid kogu Eestis. Kas siis 10 päeva või 14 päeva tegelikult neid meetmeid karmistada ja ma usun, et siis Eesti nagu pääseks kõige hullemast Anti Allas usub, et kõiki inimesi peaks vaatama, kui võimalikke viirusekandjaid Ma arvan, et me peaksime julgelt soovitama kõigil kanda siiski avalikus ruumis ringi liikudes, mask abiks on, kas ise tehtud mask siin 20 30 aastat tagasi ju veel operatsioonil kasutati mitmekordsed marli maski või tõmmata kasvõi mingi sall suu ette või mida iganes. Tänastest piirangutest peavad võrukad Alase sõnul üsna kenasti kinni. Oleme juba kriisi alguspäevadest saati asunud formeerima sellist vabatahtlike nimekirja, mis eelkõige koosnevad siis täna avalikus sektoris, toimetavatest inimestest ja neid. Me oleme siis juba mitmeid päevi kasutanud patrullidena, et iga päev liiguvad linnas ringi vähemalt kaheksa patrulli, kes siis jälgivad avalikus ruumis korra või reeglite täitmist. Siiski tuleb ka Võrus ette, et mõni inimene räigelt reegleid rikub. Allas on kuulnud sellestki, kuidas üks koroonahaige poest ära viidi. Tartu kiirabi juhile Ago Kõrgveele ei tule niisugune jutt kahjuks üllatusena. Meil on ka selliseid kutseid olnud, kus inimesed kutsuvad kiirabi, jättes ütlemata, et neil on palavik, et neil on köha, nad on kaevanud hoopis muid asju ja siis, kui kiirabi brigaad siseneb täis koosseisu ilma kaitsevahendita korterisse, siis tuleb see kõik ilma. Siis nad arvasid, et võib-olla muidu tuleb kiirabi liiga aeglaselt. Anti Allase sõnul on väike mure ka vanemate inimestega. Nad ei ole harjunud abi küsima, seda näitab meil täna erinevatel hommikutel poeuste taga olevad eakate inimeste järjekorrad, mis on muidugi kurb, et nad kindlasti tahavad hommikul käia, ühtepidi oleme ka ka riigina ja omavalitsused seda üles kutsunud, aga noh, iga päeva kogemus peaks näitama seda, et see vist kõige parem plaan ei ole. Allas rõhutab, et kelle abi vaja, sel tasub kindlasti linna poole pöörduda. Meil praegu võimekust vabalt jätkub, selleks et vähemalt toit ja ravimid koju kanda.
### Response:
Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee: Saaremaaga sarnased liikumispiirangud peaks kehtestama ka Võru linnas. Ehkki viimastel päevadel leitakse Võrumaal üsna vähe uusi nakatunuid, on seal Eesti üks suuremaid haiguskoldeid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kohtunik Märt Toming luges kohtuotsuse ette kell üheksa hommikul. No Villu Reiljan süüdi tunnistada karistusseadustiku paragrahv 293 lõige kaks punktid kaks neli ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus kaks aastat ja kolm kuud. Karistusseadustiku paragrahv 73 lõige üks ja kolm alusel jätta Villu Reiljanile mõistetud ja ära kandmata tähtajane vangistus kaks aastat ja kolm kuud Villu Reiljani suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata, tingimusel et Villu Reiljan temale määratud kolmeaastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toimunud kuritegu. Aivo Pärnale ja Tarmo Sillale mõistis kohus rahalise trahvi. Kohtuotsuse võib 15 päeva jooksul edasi kaevata. Apellatsiooni viimane tähtaeg on kolmas juuni ja kui apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus neljandal juunil. Reiljani kaitsja Aivar pilv on juba teatanud, et kaebab kohtuotsuse edasi. Kindlasti see kohtuotsus ei rahulda meid ja kindlasti me kaebame selle kohtuotsuse edasi. Kohtuotsus on 265 lehekülge pikk, väga mahukas, vajab tutvumist ja seejärel saab ka selgeks, millistele motiividele kohus on tuginenud. Ma olen jätkuvalt sellel seisukohal, et olemasolevad tõendid tegelikult ei anna alust süüdi mõistvaks kohtuotsuseks ja järelikult me võitleme edasi. Loomulikult peab olema kriminaalasjas enne kohtuotsust kõikideks lahenditeks valmis, sellepärast et, et mingeid kindlaid garantiisid pole ja, ja see ootused kolm kuud oli ebamõistlikult pikk, kui arvestada, et meie kohtumenetlus koos vaheaegadega kestis kuus kuud. Kohtuotsus tuli oodata ligikaudu kolm kuud ja ma kujutan ette, et ainult kaitsealused teavad ise, mida selle aja jooksul üle elatakse. Riigiprokurör Triin Bergmann nõudis Reiljanile kolme ja poole aasta pikkust vangistust, millest tal tuleks reaalselt vanglas veeta. Kolm kuud. Sillale nõudis Bergmann üheteistkümneistust kolmekuulise reaalse vangistusega, Pärnale 65200 kroonist trahvi. Sellest hoolimata on Bergman kohtuotsusega pigem rahul. Raske on nüüd mitte olla, peab tervis teksti lugema selles mõttes, et mul on nagu raske praegu niimoodi esimese hooga öelda. Et kas need karistused nüüd küsisin siiski tunduvalt raskemaid karistusi, välja arvatud siis Pärnale, peab lihtsalt lugema kohtu motiive, miks need karistused ütleme just siis silla osas oli rahaline karistus, kuigi mina küsisin samuti vangistust. Süüdistuse kohaselt nõudis Reiljan keskkonnaministrina Revala kaheksa müügi ajal vandeadvokaat silla vahendusel aktsiaseltsi ipstre Grupp esindajalt Pärnalt poolteist miljonit krooni pistist, mille eest Pärna äriühing saanuks kinnisasja omandada firmale soovitud tingimustel.
|
Harju maakohus mõistis endise keskkonnaministri ja rahvaliitlasest riigikogu liikme Villu Reiljani, vandeadvokaat Tarmo Silla ja ärimees Aivo Pärna süüdi Rävala 8 kinnistu valikpakkumise altkäemaksu süüasjas.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kohtunik Märt Toming luges kohtuotsuse ette kell üheksa hommikul. No Villu Reiljan süüdi tunnistada karistusseadustiku paragrahv 293 lõige kaks punktid kaks neli ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus kaks aastat ja kolm kuud. Karistusseadustiku paragrahv 73 lõige üks ja kolm alusel jätta Villu Reiljanile mõistetud ja ära kandmata tähtajane vangistus kaks aastat ja kolm kuud Villu Reiljani suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata, tingimusel et Villu Reiljan temale määratud kolmeaastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toimunud kuritegu. Aivo Pärnale ja Tarmo Sillale mõistis kohus rahalise trahvi. Kohtuotsuse võib 15 päeva jooksul edasi kaevata. Apellatsiooni viimane tähtaeg on kolmas juuni ja kui apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus neljandal juunil. Reiljani kaitsja Aivar pilv on juba teatanud, et kaebab kohtuotsuse edasi. Kindlasti see kohtuotsus ei rahulda meid ja kindlasti me kaebame selle kohtuotsuse edasi. Kohtuotsus on 265 lehekülge pikk, väga mahukas, vajab tutvumist ja seejärel saab ka selgeks, millistele motiividele kohus on tuginenud. Ma olen jätkuvalt sellel seisukohal, et olemasolevad tõendid tegelikult ei anna alust süüdi mõistvaks kohtuotsuseks ja järelikult me võitleme edasi. Loomulikult peab olema kriminaalasjas enne kohtuotsust kõikideks lahenditeks valmis, sellepärast et, et mingeid kindlaid garantiisid pole ja, ja see ootused kolm kuud oli ebamõistlikult pikk, kui arvestada, et meie kohtumenetlus koos vaheaegadega kestis kuus kuud. Kohtuotsus tuli oodata ligikaudu kolm kuud ja ma kujutan ette, et ainult kaitsealused teavad ise, mida selle aja jooksul üle elatakse. Riigiprokurör Triin Bergmann nõudis Reiljanile kolme ja poole aasta pikkust vangistust, millest tal tuleks reaalselt vanglas veeta. Kolm kuud. Sillale nõudis Bergmann üheteistkümneistust kolmekuulise reaalse vangistusega, Pärnale 65200 kroonist trahvi. Sellest hoolimata on Bergman kohtuotsusega pigem rahul. Raske on nüüd mitte olla, peab tervis teksti lugema selles mõttes, et mul on nagu raske praegu niimoodi esimese hooga öelda. Et kas need karistused nüüd küsisin siiski tunduvalt raskemaid karistusi, välja arvatud siis Pärnale, peab lihtsalt lugema kohtu motiive, miks need karistused ütleme just siis silla osas oli rahaline karistus, kuigi mina küsisin samuti vangistust. Süüdistuse kohaselt nõudis Reiljan keskkonnaministrina Revala kaheksa müügi ajal vandeadvokaat silla vahendusel aktsiaseltsi ipstre Grupp esindajalt Pärnalt poolteist miljonit krooni pistist, mille eest Pärna äriühing saanuks kinnisasja omandada firmale soovitud tingimustel.
### Response:
Harju maakohus mõistis endise keskkonnaministri ja rahvaliitlasest riigikogu liikme Villu Reiljani, vandeadvokaat Tarmo Silla ja ärimees Aivo Pärna süüdi Rävala 8 kinnistu valikpakkumise altkäemaksu süüasjas.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ahtme tööstusalale põlevkivitehast rajada sooja korestonproductioni eesmärk on vanade aherainemägede likvideerimise käigus mägedes leiduva põlevkivi väärtustamine. Kohalikud elanikud on aga juba enne õlitehase detailplaneeringu algatamist alustanud ettevõtmise vastu allkirjade kogumist. Protestijate esindaja Sergei Butšinski pöördumist arutati esmaspäeval riigikogu keskkonnakomisjonis. Komisjonis öeldi, et olukord tuleb meil omavalitsusega klaarida kohapeal. Hea oli kokkusaamine aga seepärast, et komisjoni liikmed ei saa tulevikus öelda, et nad polnud teemaga kursis. Kuna koosolekust tehti otseülekanne ja kaasa rääkisid ka erinevate ametite esindajad. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko hinnangul on linnavõimude ja osa elanike vastasseis tekkinud sellest, et inimesed ei mõista, et detailplaneeringu algatamine ei tähenda nõusoleku andmist tehase rajamiseks. Linnapea sõnul ei taheta aru saada, et teema põhjalikum käsitlemine annaks arendaja plaanidest parema ülevaate. Linnajuht avaldas riigikogu keskkonnakomisjonis arvamust, et isegi kui volikogu planeeringu algatas, siis kinnitamiseni see ei jõua. Kuna praegu juba on selline elanike vastuseis, et siis, kui me paneme avalikule arutamisele, siis see vastuseis ju mitte kuskile ei kao ja ma arvan, et kui see vastuseis on nii kõrgel tasemel, et siis see ka mõjutab see detailplaneeringut vastuvõtmist. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko tunnistas, et tahtmetehase detailplaneeringu algatamisega pole aktiivselt tegeldud, kuna loodeti, et rahva vastuseisu nähes kauba arendajatel soov tehaseplaanidega edasi minna. Me arvasime, et võib olla arendaja kutsub oma taotluse tagasi seoses sellega, et Ta peab juba aru saama, et kui tuleb see ametlik arutelu, siis sealt tuleb see negatiivne resultaat, et võib-olla nad ei hakkaks edasi raha raiskama ja ootasime, et võib-olla ta kutsub tagasi oma nõue alustada detailplaneeringuid või algatada arendaja on praegu hästi vaik. Ja me oleme ka täpselt samuti praegu ootel. Ahtme taaskäitlustehase rajamise eestvedaja Keit Niil Saluveer kinnitas ERR-ile, et korestonia äriplaan pole muutunud ja omavalitsuselt oodatakse endiselt otsust detailplaneeringu algatamise kohta Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.
|
Kohtla-Järve Ahtme linnaossa planeeritava õlitehase arendaja on ooteseisundis, sest linna volikogu pole üle aasta suutnud otsustada, kas algatada detailplaneeringut või mitte. Osa linnaelanikest on aga juba enne otsuse tegemist koondunud tehase vastu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ahtme tööstusalale põlevkivitehast rajada sooja korestonproductioni eesmärk on vanade aherainemägede likvideerimise käigus mägedes leiduva põlevkivi väärtustamine. Kohalikud elanikud on aga juba enne õlitehase detailplaneeringu algatamist alustanud ettevõtmise vastu allkirjade kogumist. Protestijate esindaja Sergei Butšinski pöördumist arutati esmaspäeval riigikogu keskkonnakomisjonis. Komisjonis öeldi, et olukord tuleb meil omavalitsusega klaarida kohapeal. Hea oli kokkusaamine aga seepärast, et komisjoni liikmed ei saa tulevikus öelda, et nad polnud teemaga kursis. Kuna koosolekust tehti otseülekanne ja kaasa rääkisid ka erinevate ametite esindajad. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko hinnangul on linnavõimude ja osa elanike vastasseis tekkinud sellest, et inimesed ei mõista, et detailplaneeringu algatamine ei tähenda nõusoleku andmist tehase rajamiseks. Linnapea sõnul ei taheta aru saada, et teema põhjalikum käsitlemine annaks arendaja plaanidest parema ülevaate. Linnajuht avaldas riigikogu keskkonnakomisjonis arvamust, et isegi kui volikogu planeeringu algatas, siis kinnitamiseni see ei jõua. Kuna praegu juba on selline elanike vastuseis, et siis, kui me paneme avalikule arutamisele, siis see vastuseis ju mitte kuskile ei kao ja ma arvan, et kui see vastuseis on nii kõrgel tasemel, et siis see ka mõjutab see detailplaneeringut vastuvõtmist. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko tunnistas, et tahtmetehase detailplaneeringu algatamisega pole aktiivselt tegeldud, kuna loodeti, et rahva vastuseisu nähes kauba arendajatel soov tehaseplaanidega edasi minna. Me arvasime, et võib olla arendaja kutsub oma taotluse tagasi seoses sellega, et Ta peab juba aru saama, et kui tuleb see ametlik arutelu, siis sealt tuleb see negatiivne resultaat, et võib-olla nad ei hakkaks edasi raha raiskama ja ootasime, et võib-olla ta kutsub tagasi oma nõue alustada detailplaneeringuid või algatada arendaja on praegu hästi vaik. Ja me oleme ka täpselt samuti praegu ootel. Ahtme taaskäitlustehase rajamise eestvedaja Keit Niil Saluveer kinnitas ERR-ile, et korestonia äriplaan pole muutunud ja omavalitsuselt oodatakse endiselt otsust detailplaneeringu algatamise kohta Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.
### Response:
Kohtla-Järve Ahtme linnaossa planeeritava õlitehase arendaja on ooteseisundis, sest linna volikogu pole üle aasta suutnud otsustada, kas algatada detailplaneeringut või mitte. Osa linnaelanikest on aga juba enne otsuse tegemist koondunud tehase vastu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ühtse Venemaa esindajad täna vähemalt avalikul küll kaotusekibedust välja ei näidanud, nagu märkis partei peanõukogu liige Sergei Neverov, siis jagub neil ka üksi valitsemiseks jõudu edaspidigi. Ja kusjuures. Selleks, et võtta riigiduumas vastu seadusi, läheb vaja 226 häält. Me saame kokku selle vajaliku häältehulga, et võtta kindlalt vastu need seadused, mida me tahame viia ellu valimistel viidud programmi alus. 238 liikmelise enamuse annavad ühtsele Venemaale tuumast välja jäänud parteidele antud ning rikutud täänid, mis jaotatakse proportsionaalselt ehk siis võitja võtab enamuse. Ühtse Venemaa teatel on nad valmis tulemusi arvestades ka koalitsioonideks. Ajalehe kommersant parlamendivaatleja Viktor Hamrajev hoiatab aga, et see saab toimuda ainult ühe erakonna diktaadi all. Nats konsensus. On selline sina väidab seda, mida mina käsin. Ühed inimesed lähevad, tulevad teised, kellega on vaja läbi rääkida. Seda juba võimupartei enda sees. Veel pääsesid parlamenti kommunistid, vasakerakond, õiglane Venemaa ning liberaaldemokraatliku partei nime kandev Vladimir Tšerinovski erakond. Just õiglase Venemaa kolmas koht oli valimiste teine suur üllatus. Partei juht Sergei Mironov usub, et inimesed tahavad näha rohkem sotsiaalsemat Venemaad. Koosseis saab olema hoopis teistsugune. Valimisi saatsid süüdistused rikkumises ja võltsingutes näiteks OSCE vaatleja Rait Maruste pani tähele üht huvitavat tõika. Kodus käimise boks neid oli kolm, seal üks, mis lahti võeti, olid sees kõik ainult janRe siia ületanidega. Ka Väino Lindel oli kummalisi tähelepanekuid. Nägime ka seda, kuidas mobiiltelefoniga valijad pildistasid oma valimisilla näiteks ja kui nad läksid ka mitmekesi ühte või teise valimiskabiini Samuti OSCE vaatlejana osalenud Juku-Kalle Raidi ei tahetud aga ühte jaoskonda üldsegi sisse lasta. Minult väga konkreetselt küsiti, et kus on Jedna ja ressija luba. Vaatamiseks valimised võisid pakkuda üllatusi, kuid Vene võimuvertikaal jääb riigi elu domineerima veel vähemalt viieks aastaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Krister Paris, Moskva.
|
Venemaal toimusid Riigiduuma valimised. Esialgsete tulemuste põhjal jääb võimupartei Ühtne Venemaa toetajaskond napilt alla viiekümne protsendi. Ühtekokku pääseb duumasse neli erakonda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ühtse Venemaa esindajad täna vähemalt avalikul küll kaotusekibedust välja ei näidanud, nagu märkis partei peanõukogu liige Sergei Neverov, siis jagub neil ka üksi valitsemiseks jõudu edaspidigi. Ja kusjuures. Selleks, et võtta riigiduumas vastu seadusi, läheb vaja 226 häält. Me saame kokku selle vajaliku häältehulga, et võtta kindlalt vastu need seadused, mida me tahame viia ellu valimistel viidud programmi alus. 238 liikmelise enamuse annavad ühtsele Venemaale tuumast välja jäänud parteidele antud ning rikutud täänid, mis jaotatakse proportsionaalselt ehk siis võitja võtab enamuse. Ühtse Venemaa teatel on nad valmis tulemusi arvestades ka koalitsioonideks. Ajalehe kommersant parlamendivaatleja Viktor Hamrajev hoiatab aga, et see saab toimuda ainult ühe erakonna diktaadi all. Nats konsensus. On selline sina väidab seda, mida mina käsin. Ühed inimesed lähevad, tulevad teised, kellega on vaja läbi rääkida. Seda juba võimupartei enda sees. Veel pääsesid parlamenti kommunistid, vasakerakond, õiglane Venemaa ning liberaaldemokraatliku partei nime kandev Vladimir Tšerinovski erakond. Just õiglase Venemaa kolmas koht oli valimiste teine suur üllatus. Partei juht Sergei Mironov usub, et inimesed tahavad näha rohkem sotsiaalsemat Venemaad. Koosseis saab olema hoopis teistsugune. Valimisi saatsid süüdistused rikkumises ja võltsingutes näiteks OSCE vaatleja Rait Maruste pani tähele üht huvitavat tõika. Kodus käimise boks neid oli kolm, seal üks, mis lahti võeti, olid sees kõik ainult janRe siia ületanidega. Ka Väino Lindel oli kummalisi tähelepanekuid. Nägime ka seda, kuidas mobiiltelefoniga valijad pildistasid oma valimisilla näiteks ja kui nad läksid ka mitmekesi ühte või teise valimiskabiini Samuti OSCE vaatlejana osalenud Juku-Kalle Raidi ei tahetud aga ühte jaoskonda üldsegi sisse lasta. Minult väga konkreetselt küsiti, et kus on Jedna ja ressija luba. Vaatamiseks valimised võisid pakkuda üllatusi, kuid Vene võimuvertikaal jääb riigi elu domineerima veel vähemalt viieks aastaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Krister Paris, Moskva.
### Response:
Venemaal toimusid Riigiduuma valimised. Esialgsete tulemuste põhjal jääb võimupartei Ühtne Venemaa toetajaskond napilt alla viiekümne protsendi. Ühtekokku pääseb duumasse neli erakonda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Põhjused, miks nii palju liikmeid korraga lahkus, on liikmete endi sõnul igalühel erinevad. Ent ühise põhjusena tuuakse välja seda, et IRL ei ole enam see erakond, kuhu kunagi astuti. Endine riigikogu liige Kadri Jäätma. Erakonna liikmest ei sõltu mitte midagi, sellepärast et otsuseid teeb ikkagi väga väike grupp ja väga väike grupp iseenda huvides, mitte sellest, et mis oleks nagu Eestile hea või mis oleks need eesmärgid, mille poole me peaksime ühiselt liikuma. Viimane suurkogu oli see, et noh, ikkagi vaadata ja proovida, et kuidas, et kas on võimalik uuesti nagu aatelis inimesi erakonna etteotsa saada ka, aga kahjuks on see rong läinud. Viitseadmiral Tarmo kõuts, kes enam poliitikas jätkata ei plaani, ütles, et probleem on palju laiem kui ainult ühe erakonna sees toimuv. Tema sõnul tunnevad paljud inimesed Eesti poliitilisel maastikul ennast ebamugavalt, sest on tekkinud selge eraldatus ja lõhe päevapoliitika ja rahva vahel. Kõuts ütles, et ei usu, et IRL-i uus esimees Urmas Reinsalu suudaks erakonna käitumismalle muuta. Kahtlemata Urmas Reinsalu on hea poliitik kuid antud situatsioonis ikkagi ilmselgelt ei ole see küllaldane, et viia erakond nagu sellest üldisest tendentsist välja. Selleks on vaja meeskonda ja see meeskond, mis on kogunenud erakonna nagu etteotsa ilmselgelt ei suuda käituda teistmoodi, kui on juba välja kujunenud üldine käitumismall. IRL-i esimees Urmas Reinsalu ütles, et erakonna juhtimine on kindlates kätes ja seda tehakse liikmeid kaasates. Reinsalu ei nõustunud erakonnast välja astunud inimeste öelduga, et erakonda juhib vaid väike grupp inimesi ja erakonna loosungid on populistlikud. Paar päeva tagasi sain ma trükist Isamaa 92. aasta valimisprogrammi, kus on päris huvitav vaadata seda, kuidas 20 aasta jooksul Eesti riigi ülesehitus üldjoontes on vastav sellele nägemusele, mida toona esimestel vabadel riigikogu valimistel Isamaa valimisliiduna välja pakkus. Poliitikat ei saa kindlasti teha lihtsustatud loosungite ja lahmimisega ja mul on kurb meel, et selle avalduse autorid sellest ei suutnud sellele kiusatusele vastu seista. IRL-i eestseisuse liige Ken-Marti Vaher nentis, et erakonda kuulumine on vabatahtlik ning inimestel on õigus sealt ka lahkuda. Tema sõnul töötavad nii uus erakonna esimees kui juhtorganid üheselt selle nimel, et viia valitsuses ellu ideed, mida valijatele lubati. IRL kasvab üha enam kokku on kindlasti inimesi, kes valivad teise tee, nendele ei saa kuidagi seda ju panna pahaks. Samas on väga oluline see, et inimesed loomulikult vastutavad oma tegude eest ja aitavad minu hinnangul kõige rohkem kaasa oma ideedega siis, kui nad ikkagi väljendavad seda mingisuguses meeskonnas.
|
IRL-st lahkub 60 liiget.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Põhjused, miks nii palju liikmeid korraga lahkus, on liikmete endi sõnul igalühel erinevad. Ent ühise põhjusena tuuakse välja seda, et IRL ei ole enam see erakond, kuhu kunagi astuti. Endine riigikogu liige Kadri Jäätma. Erakonna liikmest ei sõltu mitte midagi, sellepärast et otsuseid teeb ikkagi väga väike grupp ja väga väike grupp iseenda huvides, mitte sellest, et mis oleks nagu Eestile hea või mis oleks need eesmärgid, mille poole me peaksime ühiselt liikuma. Viimane suurkogu oli see, et noh, ikkagi vaadata ja proovida, et kuidas, et kas on võimalik uuesti nagu aatelis inimesi erakonna etteotsa saada ka, aga kahjuks on see rong läinud. Viitseadmiral Tarmo kõuts, kes enam poliitikas jätkata ei plaani, ütles, et probleem on palju laiem kui ainult ühe erakonna sees toimuv. Tema sõnul tunnevad paljud inimesed Eesti poliitilisel maastikul ennast ebamugavalt, sest on tekkinud selge eraldatus ja lõhe päevapoliitika ja rahva vahel. Kõuts ütles, et ei usu, et IRL-i uus esimees Urmas Reinsalu suudaks erakonna käitumismalle muuta. Kahtlemata Urmas Reinsalu on hea poliitik kuid antud situatsioonis ikkagi ilmselgelt ei ole see küllaldane, et viia erakond nagu sellest üldisest tendentsist välja. Selleks on vaja meeskonda ja see meeskond, mis on kogunenud erakonna nagu etteotsa ilmselgelt ei suuda käituda teistmoodi, kui on juba välja kujunenud üldine käitumismall. IRL-i esimees Urmas Reinsalu ütles, et erakonna juhtimine on kindlates kätes ja seda tehakse liikmeid kaasates. Reinsalu ei nõustunud erakonnast välja astunud inimeste öelduga, et erakonda juhib vaid väike grupp inimesi ja erakonna loosungid on populistlikud. Paar päeva tagasi sain ma trükist Isamaa 92. aasta valimisprogrammi, kus on päris huvitav vaadata seda, kuidas 20 aasta jooksul Eesti riigi ülesehitus üldjoontes on vastav sellele nägemusele, mida toona esimestel vabadel riigikogu valimistel Isamaa valimisliiduna välja pakkus. Poliitikat ei saa kindlasti teha lihtsustatud loosungite ja lahmimisega ja mul on kurb meel, et selle avalduse autorid sellest ei suutnud sellele kiusatusele vastu seista. IRL-i eestseisuse liige Ken-Marti Vaher nentis, et erakonda kuulumine on vabatahtlik ning inimestel on õigus sealt ka lahkuda. Tema sõnul töötavad nii uus erakonna esimees kui juhtorganid üheselt selle nimel, et viia valitsuses ellu ideed, mida valijatele lubati. IRL kasvab üha enam kokku on kindlasti inimesi, kes valivad teise tee, nendele ei saa kuidagi seda ju panna pahaks. Samas on väga oluline see, et inimesed loomulikult vastutavad oma tegude eest ja aitavad minu hinnangul kõige rohkem kaasa oma ideedega siis, kui nad ikkagi väljendavad seda mingisuguses meeskonnas.
### Response:
IRL-st lahkub 60 liiget.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Palvuste juhtimine pealinnas on sümboolselt tähtis sündmus ja toimub üksnes juhtudel, kui Iraani kõrgeimal võimul on tähtis sõnum edastada. Vaatlejate arvates tahab Ali Hamenei kriitika alla sattunud kaardiväge kaitsta. Kardetakse ka, et ta võib kutsuda üles protestimeeleavaldusi maha suruma, et oma võimu kindlustada. Teade, et Iraani rakett tõi alla Ukraina reisilennuki viis vihaste protestideni terves riigis, eriti ülikoolides, kus revolutsioonilist kaardiväge nimetati tapjateks ja valelikeks. Ka valitsus tahab oma positsioone kindlustada ja kutsub inimesi täna üle terve riigi kaardiväe toetusmeeleavaldustele. Teheranis tehakse viimaseid ettevalmistusi nii paljude inimeste toomiseks tänavatele kui võimalik. Paljud iraanlased ütlevad aga, et aja tolla hame ei peaks omaks mõõtma, et tema valitsemine pole toonud midagi peale kannatuste. Lahkhelid Iraani režiimi sees tulevad ilmsiks väga harva, aga seekord tulid. Nimelt nõudis president Hassan Rohani sõjaväelt täpset aruannet, mis asjaoludel lennuk alla tulistati. Algul ei võtnud Iraani võimud teatavasti vastutust enda peale kuid rahvusvahelise surve tõttu tunnistas revolutsiooniline kaardivägi, et lennukit peeti USA raketiks ja tulistati alla eksikombel. Võimud on vahistanud seoses lennuki alla tulistamisega mitu inimest ja president Ruhani teatel hakkab uurimist jälgima erikohus. Välisminister Mohammad JavadSari võttis omaks iraanlastele valetati lennuki kohta, kuid tema sõnul hoiti ka valitsust teadmatuses. Lennukatastroofis hukkusid lisaks iraanlastele veel viie riigi Afganistani, Briti, Kanada, Rootsi ja Ukraina kodanikud ja need riigid nõuavad Iraani lennuki asust läbipaistvat rahvusvahelist uurimist.
|
Iraani vaimne liider ajatollah Ali Khamenei juhib täna Teheranis esimest korda viimase kaheksa aasta jooksul avalikke palvusi. Täna on need seotud Ukraina lennuki allatulistamisega Iraani revolutsioonilise kaardiväe poolt. Ali Khameneil on lõplik sõna kõikides riigi asjades.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Palvuste juhtimine pealinnas on sümboolselt tähtis sündmus ja toimub üksnes juhtudel, kui Iraani kõrgeimal võimul on tähtis sõnum edastada. Vaatlejate arvates tahab Ali Hamenei kriitika alla sattunud kaardiväge kaitsta. Kardetakse ka, et ta võib kutsuda üles protestimeeleavaldusi maha suruma, et oma võimu kindlustada. Teade, et Iraani rakett tõi alla Ukraina reisilennuki viis vihaste protestideni terves riigis, eriti ülikoolides, kus revolutsioonilist kaardiväge nimetati tapjateks ja valelikeks. Ka valitsus tahab oma positsioone kindlustada ja kutsub inimesi täna üle terve riigi kaardiväe toetusmeeleavaldustele. Teheranis tehakse viimaseid ettevalmistusi nii paljude inimeste toomiseks tänavatele kui võimalik. Paljud iraanlased ütlevad aga, et aja tolla hame ei peaks omaks mõõtma, et tema valitsemine pole toonud midagi peale kannatuste. Lahkhelid Iraani režiimi sees tulevad ilmsiks väga harva, aga seekord tulid. Nimelt nõudis president Hassan Rohani sõjaväelt täpset aruannet, mis asjaoludel lennuk alla tulistati. Algul ei võtnud Iraani võimud teatavasti vastutust enda peale kuid rahvusvahelise surve tõttu tunnistas revolutsiooniline kaardivägi, et lennukit peeti USA raketiks ja tulistati alla eksikombel. Võimud on vahistanud seoses lennuki alla tulistamisega mitu inimest ja president Ruhani teatel hakkab uurimist jälgima erikohus. Välisminister Mohammad JavadSari võttis omaks iraanlastele valetati lennuki kohta, kuid tema sõnul hoiti ka valitsust teadmatuses. Lennukatastroofis hukkusid lisaks iraanlastele veel viie riigi Afganistani, Briti, Kanada, Rootsi ja Ukraina kodanikud ja need riigid nõuavad Iraani lennuki asust läbipaistvat rahvusvahelist uurimist.
### Response:
Iraani vaimne liider ajatollah Ali Khamenei juhib täna Teheranis esimest korda viimase kaheksa aasta jooksul avalikke palvusi. Täna on need seotud Ukraina lennuki allatulistamisega Iraani revolutsioonilise kaardiväe poolt. Ali Khameneil on lõplik sõna kõikides riigi asjades.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Estonia teatrisaali kogunes täna 500 600 inimest moodustama Eesti rahvuslaste keskliitu. Kutsed olid saadetud ka paljudele riigikogu ja valitsusliikmetele. Siiski jäid kutsutute kohad tühjaks. Tervituse andis vaid eduerakonna poolt üle Robert Villaohal viibivatest. Riigikogu liikmetest hakkasid silma Mart Niklus ja Jaanus Raidal, kes ka esinesid veel Kalle Kulbok ja Ralf Parve. Oli ka Katrin Linde, kes küll enne kongressi avamist lahkus ning mõned teised. Kohe alguses võib öelda, et liit sai moodustatud juhatus valitud ja põhikiri kinnitatud. Uue liidu eesmärk on üks Eesti kui põhiseadusega õigusriik saali kogunenute põhimure oli seotud olematu desobjektiseerumisega ja kuritegevuse lokkamisega ei edene erastamine. Jaanus Raidal. Eestis on ainult nimetatud Eesti vabariigi halduskorraldus elluviimata ja jätkuvad vastuolu maa ja linnavahel. Mul on samuti seamees kahju, et tänane valitsuskoalitsioon on läinud veel, kus ei soovita sisse viia munitsipaalpolitsei. Usaldada enne Ratas kaalule seadus. Inimesed ei ole meil praegu oma eluga rahul, see on päevselge ja nõuded turvalisest ja jõukast riigist lähevad tigestunud inimestele hästi peale. Korduvalt sai sarjata ajakirjandus, mis on algusest peale loodavasse liitu halvasti suhtunud ja on avaldanud tendentsikke asjatundmatuid või lihtsalt tellitud artikleid. Kuigi nõukogude korda sarja takse, selgub pidevalt, et sealt on palju vajalikku üle võtta näiteks kontroll ajakirjanduse üle, aga ka ranged karistused riigi sümboolika rikkujate suhtes. Paljud kohalolijad tõid negatiivse näitena nõukogude korra ajast kahtlustamismaania ja usaldamatuse. Kahtlemata on see halb komme ja sedasama võis kogeda ka kohapeal, kus ukse peal kotid läbi kontrolliti. Sama teema läbis enamike esinemisi. Usaldamatus valitseb valitsuse, riigikogu, politsei, ka üksteise suhtes. Ühed kiidavad jäägret, teised teevad maha poliitik, loorentsid, kes neid toetas. Ühed kiidavad Eesti Vabariiki, teised nimetavad Pätsi ja Laidoneri reaktsiooniliste poliitikuteks, kes vapside liikumise likvideerisid. Siin tuleb mulle meelde üks avaldus, mis Eesti raadio uudistetoimetusele on tulnud. See on vabadusristipäevade korraldavad toimkonna protest, vabadus risti, kujutise tamise vastu keskliidu sümboolikas. Muuseas, mitmel korral võis märgata, et sõna okupandid kippus ikkagi samastuma sõnaga venelased. Kui kusagil ettevõttes on palju venelasi, siis on ta veel okupantide käes. Suure osa saalist tegi mõtlikuks Mart Nikluse väide, et Eestis on olnud neli Ivan sussaaninit, kes on püüdnud rahvast sohu juhatada. Need on rahvarinne, ERSP, Isamaa ja kodanike liit. Loodetavasti veab uus organisatsioon rahvas ohust välja. Niisiis riigis tuleb kord majja lüüa, see seisukoht kordus päeva jooksul palju kordi. Küsimus on muidugi, kuidas seda teha. Põhikirja, et Kesk taotleb oma tegudega okupatsiooni ja kolonisatsiooni tagajärgede likvideerimisel teenäitaja liidri rolli tegutseb isiku ja vara vastase ning organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni tõkestamiseks. Tiit Madisson. Kui riik ei suuda kodanik kaitsta, siis peaks seda kodanik ise tegema. Loodava Eesti rahvuskate keskliidu üheks põhiülesandeks olekski õhuikukaitsesüsteemi organiseerimine, mille struktuuri hõlmaksid terve riigi. Me tahame oota tõelisi mehi, kes ei karda ennast, oma pere ja vara kaitsta. Vajadus elada käes. Niisiis, kuidas seda kõike teha? Põhikirja teisest alal, igust tegevuse rakendamisest see küll välja ei tule. Keskliit sõlmib lepinguid, raja infokeskusi, asutab fond, korraldab laagreid, annab välja raamatuid, jääb viimane salapärane punkt. Keskliit tegeleb Muuga, mis vastab rahvuslaste keskliidu põhieesmärkidele ning anname veel kord sõna Tiit Madissonile. Me tulime siia selleks, et luua teo rimus, organisatsioon, kes suudaks, kui vaja tulevikus ka Eesti riiki juhtida. Sellest võib nii aru saada, et kui see ei tähenda riigipöördekatset, tähendab see seda, et rahvuslaste keskliit tahab võita järgmised riigikogu valimised. Täna valiti Tiit Madisson keskliidu juhatuse etteotsa. Pärast vaidlusi jäeti juhatuses välja Asso Kommeri ja Jaak Mosina. Kandidatuurid.
|
Eesti Rahvuslaste Keskliidu loomine.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Estonia teatrisaali kogunes täna 500 600 inimest moodustama Eesti rahvuslaste keskliitu. Kutsed olid saadetud ka paljudele riigikogu ja valitsusliikmetele. Siiski jäid kutsutute kohad tühjaks. Tervituse andis vaid eduerakonna poolt üle Robert Villaohal viibivatest. Riigikogu liikmetest hakkasid silma Mart Niklus ja Jaanus Raidal, kes ka esinesid veel Kalle Kulbok ja Ralf Parve. Oli ka Katrin Linde, kes küll enne kongressi avamist lahkus ning mõned teised. Kohe alguses võib öelda, et liit sai moodustatud juhatus valitud ja põhikiri kinnitatud. Uue liidu eesmärk on üks Eesti kui põhiseadusega õigusriik saali kogunenute põhimure oli seotud olematu desobjektiseerumisega ja kuritegevuse lokkamisega ei edene erastamine. Jaanus Raidal. Eestis on ainult nimetatud Eesti vabariigi halduskorraldus elluviimata ja jätkuvad vastuolu maa ja linnavahel. Mul on samuti seamees kahju, et tänane valitsuskoalitsioon on läinud veel, kus ei soovita sisse viia munitsipaalpolitsei. Usaldada enne Ratas kaalule seadus. Inimesed ei ole meil praegu oma eluga rahul, see on päevselge ja nõuded turvalisest ja jõukast riigist lähevad tigestunud inimestele hästi peale. Korduvalt sai sarjata ajakirjandus, mis on algusest peale loodavasse liitu halvasti suhtunud ja on avaldanud tendentsikke asjatundmatuid või lihtsalt tellitud artikleid. Kuigi nõukogude korda sarja takse, selgub pidevalt, et sealt on palju vajalikku üle võtta näiteks kontroll ajakirjanduse üle, aga ka ranged karistused riigi sümboolika rikkujate suhtes. Paljud kohalolijad tõid negatiivse näitena nõukogude korra ajast kahtlustamismaania ja usaldamatuse. Kahtlemata on see halb komme ja sedasama võis kogeda ka kohapeal, kus ukse peal kotid läbi kontrolliti. Sama teema läbis enamike esinemisi. Usaldamatus valitseb valitsuse, riigikogu, politsei, ka üksteise suhtes. Ühed kiidavad jäägret, teised teevad maha poliitik, loorentsid, kes neid toetas. Ühed kiidavad Eesti Vabariiki, teised nimetavad Pätsi ja Laidoneri reaktsiooniliste poliitikuteks, kes vapside liikumise likvideerisid. Siin tuleb mulle meelde üks avaldus, mis Eesti raadio uudistetoimetusele on tulnud. See on vabadusristipäevade korraldavad toimkonna protest, vabadus risti, kujutise tamise vastu keskliidu sümboolikas. Muuseas, mitmel korral võis märgata, et sõna okupandid kippus ikkagi samastuma sõnaga venelased. Kui kusagil ettevõttes on palju venelasi, siis on ta veel okupantide käes. Suure osa saalist tegi mõtlikuks Mart Nikluse väide, et Eestis on olnud neli Ivan sussaaninit, kes on püüdnud rahvast sohu juhatada. Need on rahvarinne, ERSP, Isamaa ja kodanike liit. Loodetavasti veab uus organisatsioon rahvas ohust välja. Niisiis riigis tuleb kord majja lüüa, see seisukoht kordus päeva jooksul palju kordi. Küsimus on muidugi, kuidas seda teha. Põhikirja, et Kesk taotleb oma tegudega okupatsiooni ja kolonisatsiooni tagajärgede likvideerimisel teenäitaja liidri rolli tegutseb isiku ja vara vastase ning organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni tõkestamiseks. Tiit Madisson. Kui riik ei suuda kodanik kaitsta, siis peaks seda kodanik ise tegema. Loodava Eesti rahvuskate keskliidu üheks põhiülesandeks olekski õhuikukaitsesüsteemi organiseerimine, mille struktuuri hõlmaksid terve riigi. Me tahame oota tõelisi mehi, kes ei karda ennast, oma pere ja vara kaitsta. Vajadus elada käes. Niisiis, kuidas seda kõike teha? Põhikirja teisest alal, igust tegevuse rakendamisest see küll välja ei tule. Keskliit sõlmib lepinguid, raja infokeskusi, asutab fond, korraldab laagreid, annab välja raamatuid, jääb viimane salapärane punkt. Keskliit tegeleb Muuga, mis vastab rahvuslaste keskliidu põhieesmärkidele ning anname veel kord sõna Tiit Madissonile. Me tulime siia selleks, et luua teo rimus, organisatsioon, kes suudaks, kui vaja tulevikus ka Eesti riiki juhtida. Sellest võib nii aru saada, et kui see ei tähenda riigipöördekatset, tähendab see seda, et rahvuslaste keskliit tahab võita järgmised riigikogu valimised. Täna valiti Tiit Madisson keskliidu juhatuse etteotsa. Pärast vaidlusi jäeti juhatuses välja Asso Kommeri ja Jaak Mosina. Kandidatuurid.
### Response:
Eesti Rahvuslaste Keskliidu loomine.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigid, mis oma kodanikel Indiasse reisida ei soovita, on USA, ÜhendkuningriigiVenemaa, Iisrael, Singapuri, Kanada ja Taiwan. Nende riikide välisministeeriumid soovitavad, et kui inimesed ei tahagi kauaoodatud India reisi edasi lükata või hoopiski tühistada, võiksid nad ometi võimalikult kaugele hoida kõikvõimalikest meeleavaldustest. Hoiatused on mõju avaldanud viimase kahe nädala jooksul on umbes 200000 turisti tühistanud või edasi lükanud oma reisi Tasmahali India ühe tähtsaima turismiobjekti juurde. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes on turiste jäänud suisa 60 protsenti vähemaks. Ka juba Indias viibivad turistid kavatsevad oma seal olemise aega lühendada. Palju paksu verd tekitanud seadusega võimaldatakse Pakistanist, Bangladeshist ja Afganistanis pärit usuvähemustele India kodakondsust. Seadus käsitleb usuvähemustena hindusid sikke pudist, Tšainist, sorasterasi ja kristlasi, aga mitte moslemeid. See ongi India moslemite hinge täis ajanud, sest nad tajuvad uut seadust enda tõrjumisena. Viimase kuue aasta jooksul on Narendra moodi juhitav ametlikult konservatiivne, ent kriitikute meelest marurahvuslusse ja äärmuseinduismi kalduv India rahvapartei ümber nimetanud varem islamipäraste nimedega koht lasknud ümber kirjutada ajalooraamatuid, et vähendada seal moslemite positiivset rolli. Samas suurendada aga nende kõikvõimalikke pahategusid ning võtnud peamiselt moslemitega asustatud Kasmirilt autonoomia. Pärast kõike seda vastu võetud kodakondsusseadus sai moslemite pahameelekarikas viimaseks piisaks hoolimata moodi ohtratest kinnitustest et seadusel pole India moslemeile mingit mõju. Ehkki uus seadus lubab kiirendatud korras kodakondsust sugugi mitte ainult indudele, on see peale moslemite ikkagi tekitanud pahandamist ka paljude teiste rühmade hulgas. Näiteks pole seadusega sugugi rahul ka ateistidest ja agnostikuist indialased ning paljud kultuuritegelased oma usutunnistusele vaatamata. Muidugi üritab opositsioon olukorda oma huvides ära kasutada. Paljud india poliitikavaatlejate sõnul on tegu suurima katsumusega moodi valitsuse jaoks. Viimase kuue aasta jooksul.
|
India turismitööstus on saanud tugeva hoobi, sest turistid ei julge enam Indiasse tulla, kartes vägivaldseid valitsusvastaseid väljaastumisi. Protestilaine põhjuseks on riigi uus kodakondsusseadus, mis enamiku India moslemeist välja on vihastanud. Kokkupõrkeis meeleavaldajate ja politsei vahel on surma saanud juba vähemalt 25 inimest ning oma kodanikel soovitab Indiasse mitte reisida vähemalt seitse riiki. Poliitikavaatlejate hinnangul on moslemitevastaseks hinnatav seadus ainult üks peaminister Narendra Modi pikaajalise islamivastase poliitika tulemusi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigid, mis oma kodanikel Indiasse reisida ei soovita, on USA, ÜhendkuningriigiVenemaa, Iisrael, Singapuri, Kanada ja Taiwan. Nende riikide välisministeeriumid soovitavad, et kui inimesed ei tahagi kauaoodatud India reisi edasi lükata või hoopiski tühistada, võiksid nad ometi võimalikult kaugele hoida kõikvõimalikest meeleavaldustest. Hoiatused on mõju avaldanud viimase kahe nädala jooksul on umbes 200000 turisti tühistanud või edasi lükanud oma reisi Tasmahali India ühe tähtsaima turismiobjekti juurde. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes on turiste jäänud suisa 60 protsenti vähemaks. Ka juba Indias viibivad turistid kavatsevad oma seal olemise aega lühendada. Palju paksu verd tekitanud seadusega võimaldatakse Pakistanist, Bangladeshist ja Afganistanis pärit usuvähemustele India kodakondsust. Seadus käsitleb usuvähemustena hindusid sikke pudist, Tšainist, sorasterasi ja kristlasi, aga mitte moslemeid. See ongi India moslemite hinge täis ajanud, sest nad tajuvad uut seadust enda tõrjumisena. Viimase kuue aasta jooksul on Narendra moodi juhitav ametlikult konservatiivne, ent kriitikute meelest marurahvuslusse ja äärmuseinduismi kalduv India rahvapartei ümber nimetanud varem islamipäraste nimedega koht lasknud ümber kirjutada ajalooraamatuid, et vähendada seal moslemite positiivset rolli. Samas suurendada aga nende kõikvõimalikke pahategusid ning võtnud peamiselt moslemitega asustatud Kasmirilt autonoomia. Pärast kõike seda vastu võetud kodakondsusseadus sai moslemite pahameelekarikas viimaseks piisaks hoolimata moodi ohtratest kinnitustest et seadusel pole India moslemeile mingit mõju. Ehkki uus seadus lubab kiirendatud korras kodakondsust sugugi mitte ainult indudele, on see peale moslemite ikkagi tekitanud pahandamist ka paljude teiste rühmade hulgas. Näiteks pole seadusega sugugi rahul ka ateistidest ja agnostikuist indialased ning paljud kultuuritegelased oma usutunnistusele vaatamata. Muidugi üritab opositsioon olukorda oma huvides ära kasutada. Paljud india poliitikavaatlejate sõnul on tegu suurima katsumusega moodi valitsuse jaoks. Viimase kuue aasta jooksul.
### Response:
India turismitööstus on saanud tugeva hoobi, sest turistid ei julge enam Indiasse tulla, kartes vägivaldseid valitsusvastaseid väljaastumisi. Protestilaine põhjuseks on riigi uus kodakondsusseadus, mis enamiku India moslemeist välja on vihastanud. Kokkupõrkeis meeleavaldajate ja politsei vahel on surma saanud juba vähemalt 25 inimest ning oma kodanikel soovitab Indiasse mitte reisida vähemalt seitse riiki. Poliitikavaatlejate hinnangul on moslemitevastaseks hinnatav seadus ainult üks peaminister Narendra Modi pikaajalise islamivastase poliitika tulemusi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Maaliidu fraktsiooni esimees Arvo Sirendi. Te jäite täna saalis kuidagi üksinda, sest maaliit oli ainus, kes kollektiivselt vastu hääletas. Mis te arvate, mispärast kõik teised jõudsid ümber mõtelda? Noh, ma ei tea, miks teised ümber mõtlesid, me oleme alati olnud kindlal positsioonil ja jäime ka seekord kindlaks, nii nagu me oleme rääkinud mitmed kuud varem, meil ei ole niisuguseid üleöö seisukoha muutusi varem olnud ja ei ole neid ka nüüd. Aga kas ei pane teid natuke raskesse olukorda, see tänane otsus, sellepärast et koostöölepe Koonderakonna ja pensionäride ja perede erakonnaga läks teil järelikult vett vedama. See on õige küll, et see võib meie olukorda komplitseerida, aga noh, üsna vana erakonnana me ei saa sellepärast meelt heita ja me ei lasku mitte mingil juhul emotsioonidesse. Mõtleme veidi järgi ja teeme ratsionaalse otsuse. Kõigi nende 66 inimese ja nende tagaolevate poliitiliste jõudude võit, kes täna parlamendisaalis oma häältega selle eelnõu tegid seaduseks, see on sama hästi ka Reformierakonna, mõõdukate ja eme ja teiste võit, kes täna selle asja poolt oli nüüd, mis saab edasi? Ma usun seda, et nii mõnedki väikesed parteid leiavad nüüd jõudu enesest ikkagi minna ühinemisele, et parteid muutuvad tugevamaks, et valija valik muutub selgemaks, ta saab nüüd selge arusaamise, kes teeb poliitikat ja kes vastutab selle poliitika eest ja keda ta siis järgmistel valimistel kas kiidab või karistab. Tähendab, ähmasus kaob ära, poliitika muutub selgemaks ja kindlasti, mis saab edasi, on see, et kui praegu killustunud parlamendis sageli ei ole hääli ei ühtede ega teiste ettepanekute läbiviimiseks ja sisuliselt poliitika stagneeruv seisab paigal siis ma usun, et parlament nüüd muutub märksa teovõimelisemaks, hakatakse lõpuks ellu viima kindlat poliitikat, et olgu see parempoolne või vasakpoolne või tsentristlik, aga igal juhul ta ei ole niivõrd lähmane ja vastuoluline nagu praegu sageli on juhtunud. Mis oli see kaalukeel, mis siiski nüüd 66 häält tõi, sellepärast et enne kogu aeg ka, kui Keskerakond hääli kokku luges, opereeriti kuni 53 häälega tuli 13 rohkem. Nii eile õhtul, eile öösel, täna hommikul käisid läbirääkimised väga mitmete erakondade vahel ja mul on hea meel, et need tõid ka edu. See oli parlamendi diplomaatia, need olid kuluaari läbirääkimised, mis olid tegelikult väga rasked. Kord otsustati nii, mõnikord võeti oma positsioone tagasi, aga see, et täna nii üksmeelselt selle otsuse taha tuldi. See, et selle vastased ei julgenud isegi välja tulla kogu oma jõuga minu meelest see on väga hea märk Eesti rahvale. Ma arvan, et see hääletamine oli ikkagi täiesti suur muutus kogu selles poliitilises süsteemis, mis meil on, ütleme, on üks uus samm, mis annab võimaluse vastata selleks, et kuidas muuta poliitikat usaldusväärsemaks ja kuidas see nüüd kõik õnnestub, näitab järgmine periood pärast järgmisi valimisi. Aga siiski see on muutus, see on suur muutus ja loomulikult võidavad sellest need erakonnad, kes kogu aeg on valmistunud selleks, et olla üksi tugevad ja minna üksi valimistele. Nii et see on eelkõige nende erakondade võit, aga ma arvan, et ikkagi see on päris tõsiselt Eesti poliitilise süsteemi oluline muutus ja, ja võit ka Eesti kodaniku jaoks. Mitu põhjust, üks oli kindlasti emotsionaalne põhjus, aga Koonderakond ei ole olnud mitte sellepärast, et jooksvalt poliitiliselt mingit võitu valimisliitudes saada, vaid, vaid põhimõtteliselt valimisliitude kaotamise astunud, kuivõrd see on demokraatlik üks institutsioon, võiks olla aga konkreetselt need inimesed, kes täna jaa sõna andsid. Nad on olnud kogu aeg selle poolt, et Koonderakond läheks täiesti iseseisva nimekirjana sest nende mõõt on saanud täis seoses liig suure tähelepanu osutamisega põllumajandusele. Sest tõepoolest on olnud situatsioon, kus tervet valitsust tihtipeale püütakse viia põllumajandusministeeriumi staatusse. Aga kuivõrd erakonna juhatus on juba mitu kuud tagasi alustanud iseseisvalt valimistele mineku ettevalmistamisele, kuigi samas pidades otstarbekamaks valimisliiduna minekut siis nüüd on asi seda lihtsam, ei ole nii-öelda kahe variandi vahel valikut, vaid, vaid tuleb lihtsalt ühe variandiga edasi. Jõudsalt.
|
Riigikogu liikmete seisukohad valimisliitude kaotamise suhtes.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Maaliidu fraktsiooni esimees Arvo Sirendi. Te jäite täna saalis kuidagi üksinda, sest maaliit oli ainus, kes kollektiivselt vastu hääletas. Mis te arvate, mispärast kõik teised jõudsid ümber mõtelda? Noh, ma ei tea, miks teised ümber mõtlesid, me oleme alati olnud kindlal positsioonil ja jäime ka seekord kindlaks, nii nagu me oleme rääkinud mitmed kuud varem, meil ei ole niisuguseid üleöö seisukoha muutusi varem olnud ja ei ole neid ka nüüd. Aga kas ei pane teid natuke raskesse olukorda, see tänane otsus, sellepärast et koostöölepe Koonderakonna ja pensionäride ja perede erakonnaga läks teil järelikult vett vedama. See on õige küll, et see võib meie olukorda komplitseerida, aga noh, üsna vana erakonnana me ei saa sellepärast meelt heita ja me ei lasku mitte mingil juhul emotsioonidesse. Mõtleme veidi järgi ja teeme ratsionaalse otsuse. Kõigi nende 66 inimese ja nende tagaolevate poliitiliste jõudude võit, kes täna parlamendisaalis oma häältega selle eelnõu tegid seaduseks, see on sama hästi ka Reformierakonna, mõõdukate ja eme ja teiste võit, kes täna selle asja poolt oli nüüd, mis saab edasi? Ma usun seda, et nii mõnedki väikesed parteid leiavad nüüd jõudu enesest ikkagi minna ühinemisele, et parteid muutuvad tugevamaks, et valija valik muutub selgemaks, ta saab nüüd selge arusaamise, kes teeb poliitikat ja kes vastutab selle poliitika eest ja keda ta siis järgmistel valimistel kas kiidab või karistab. Tähendab, ähmasus kaob ära, poliitika muutub selgemaks ja kindlasti, mis saab edasi, on see, et kui praegu killustunud parlamendis sageli ei ole hääli ei ühtede ega teiste ettepanekute läbiviimiseks ja sisuliselt poliitika stagneeruv seisab paigal siis ma usun, et parlament nüüd muutub märksa teovõimelisemaks, hakatakse lõpuks ellu viima kindlat poliitikat, et olgu see parempoolne või vasakpoolne või tsentristlik, aga igal juhul ta ei ole niivõrd lähmane ja vastuoluline nagu praegu sageli on juhtunud. Mis oli see kaalukeel, mis siiski nüüd 66 häält tõi, sellepärast et enne kogu aeg ka, kui Keskerakond hääli kokku luges, opereeriti kuni 53 häälega tuli 13 rohkem. Nii eile õhtul, eile öösel, täna hommikul käisid läbirääkimised väga mitmete erakondade vahel ja mul on hea meel, et need tõid ka edu. See oli parlamendi diplomaatia, need olid kuluaari läbirääkimised, mis olid tegelikult väga rasked. Kord otsustati nii, mõnikord võeti oma positsioone tagasi, aga see, et täna nii üksmeelselt selle otsuse taha tuldi. See, et selle vastased ei julgenud isegi välja tulla kogu oma jõuga minu meelest see on väga hea märk Eesti rahvale. Ma arvan, et see hääletamine oli ikkagi täiesti suur muutus kogu selles poliitilises süsteemis, mis meil on, ütleme, on üks uus samm, mis annab võimaluse vastata selleks, et kuidas muuta poliitikat usaldusväärsemaks ja kuidas see nüüd kõik õnnestub, näitab järgmine periood pärast järgmisi valimisi. Aga siiski see on muutus, see on suur muutus ja loomulikult võidavad sellest need erakonnad, kes kogu aeg on valmistunud selleks, et olla üksi tugevad ja minna üksi valimistele. Nii et see on eelkõige nende erakondade võit, aga ma arvan, et ikkagi see on päris tõsiselt Eesti poliitilise süsteemi oluline muutus ja, ja võit ka Eesti kodaniku jaoks. Mitu põhjust, üks oli kindlasti emotsionaalne põhjus, aga Koonderakond ei ole olnud mitte sellepärast, et jooksvalt poliitiliselt mingit võitu valimisliitudes saada, vaid, vaid põhimõtteliselt valimisliitude kaotamise astunud, kuivõrd see on demokraatlik üks institutsioon, võiks olla aga konkreetselt need inimesed, kes täna jaa sõna andsid. Nad on olnud kogu aeg selle poolt, et Koonderakond läheks täiesti iseseisva nimekirjana sest nende mõõt on saanud täis seoses liig suure tähelepanu osutamisega põllumajandusele. Sest tõepoolest on olnud situatsioon, kus tervet valitsust tihtipeale püütakse viia põllumajandusministeeriumi staatusse. Aga kuivõrd erakonna juhatus on juba mitu kuud tagasi alustanud iseseisvalt valimistele mineku ettevalmistamisele, kuigi samas pidades otstarbekamaks valimisliiduna minekut siis nüüd on asi seda lihtsam, ei ole nii-öelda kahe variandi vahel valikut, vaid, vaid tuleb lihtsalt ühe variandiga edasi. Jõudsalt.
### Response:
Riigikogu liikmete seisukohad valimisliitude kaotamise suhtes.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Arengukava arutelu kohal rippus täna riigikogus kirven üks sõna raha täpsemalt öeldes arengukava viimane lõik, mis käsitleb avalik-õiguslike ringhäälingu organisatsioonide eelarve vajaduste kava aastateks 2003 kuni 2005 ehk lihtsamalt öeldes, kui palju Eesti raadiole ja Eesti televisioonile raha antakse. Tänavu said nad riigieelarvest 217 miljonit krooni, järgmiseks aastaks oleks kavandatud juba 412 miljonit krooni. Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar põhjendas, miks on sellist kahekordset tõusu vaja. Näiteks minimaalne investeerimisvajadus aastatel 95 kuni 2000 olnuks Eesti Televisioonis 125 miljonit krooni. Tegelikult investeeriti 94,1 miljonit sellest 52,4 miljonit pangalaenude ja kapitalirendiga ülejäänu amortisatsiooni eraldistest ja ainult 0,4 protsenti kogu vajadusest. Ehk kolm ja pool miljonit eraldati 96. aastal riikliku investeeringute programmist. Oma suure raskuse muidugi pani veel 99. aasta negatiivne lisaeelarve ja niisugune pidev rahanappus pidevat võlad. Pidev taotlus ja pidev vastuolu tegelike võimaluste ja vajaduste vahel on viinud meid olukorda, kus me ei saa enam rääkida mingisugusest pisikesest suurendamisest vaid suurenemine peab olema hüppeline. Kuigi ametlikult jäi täna riigikogus arutelu pooleli sellepärast, et täiskogu tööaeg sai läbi, siis tegelikult ajas asja umbe ikkagi võimalik raha juurde andmine. Ühest küljest ei ole arengukavas toodud arvud kohustuslikud. Teisalt leitakse, et kui ringhäälingu nõukogu on oma taotluse arengukavas esitanud ja riigikogu selle heaks kiitnud, on Eesti raadiole ja ETV-le loodud põhjendatud ootus. Valitsus on küll ükskord selle otsuse eelnõu juba omalt poolt heaks kiitnud, kuid Reformierakond ja Keskerakond leiavad nüüd, et järgmise aasta riigieelarves ei pruugi loodetud määral raha olla. Seetõttu jõudiski riigikogu juhatuse esimehe töölauale taotlus arengukava heakskiitmise arutelu katkestada. Eesmärk on küsida rahandusministeeriumist järele, mis võiks olla 400 miljoni asemel paslikum number ja siis tulla sellega riigikokku tagasi. Loodetakse, et arengukava õnnestub enne jaanipäeva siiski vastu võtta ja siis juba rahajagamisplaaniga, mis võib ka riigieelarvesse jõuda. Kas sellest aga piisaks arengukavas püstitatud eesmärkide nagu kas või rahvuskultuuri hoidmine ja edendamine täitmiseks, on iseküsimus.
|
Riigikogu arutas Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Arengukava arutelu kohal rippus täna riigikogus kirven üks sõna raha täpsemalt öeldes arengukava viimane lõik, mis käsitleb avalik-õiguslike ringhäälingu organisatsioonide eelarve vajaduste kava aastateks 2003 kuni 2005 ehk lihtsamalt öeldes, kui palju Eesti raadiole ja Eesti televisioonile raha antakse. Tänavu said nad riigieelarvest 217 miljonit krooni, järgmiseks aastaks oleks kavandatud juba 412 miljonit krooni. Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar põhjendas, miks on sellist kahekordset tõusu vaja. Näiteks minimaalne investeerimisvajadus aastatel 95 kuni 2000 olnuks Eesti Televisioonis 125 miljonit krooni. Tegelikult investeeriti 94,1 miljonit sellest 52,4 miljonit pangalaenude ja kapitalirendiga ülejäänu amortisatsiooni eraldistest ja ainult 0,4 protsenti kogu vajadusest. Ehk kolm ja pool miljonit eraldati 96. aastal riikliku investeeringute programmist. Oma suure raskuse muidugi pani veel 99. aasta negatiivne lisaeelarve ja niisugune pidev rahanappus pidevat võlad. Pidev taotlus ja pidev vastuolu tegelike võimaluste ja vajaduste vahel on viinud meid olukorda, kus me ei saa enam rääkida mingisugusest pisikesest suurendamisest vaid suurenemine peab olema hüppeline. Kuigi ametlikult jäi täna riigikogus arutelu pooleli sellepärast, et täiskogu tööaeg sai läbi, siis tegelikult ajas asja umbe ikkagi võimalik raha juurde andmine. Ühest küljest ei ole arengukavas toodud arvud kohustuslikud. Teisalt leitakse, et kui ringhäälingu nõukogu on oma taotluse arengukavas esitanud ja riigikogu selle heaks kiitnud, on Eesti raadiole ja ETV-le loodud põhjendatud ootus. Valitsus on küll ükskord selle otsuse eelnõu juba omalt poolt heaks kiitnud, kuid Reformierakond ja Keskerakond leiavad nüüd, et järgmise aasta riigieelarves ei pruugi loodetud määral raha olla. Seetõttu jõudiski riigikogu juhatuse esimehe töölauale taotlus arengukava heakskiitmise arutelu katkestada. Eesmärk on küsida rahandusministeeriumist järele, mis võiks olla 400 miljoni asemel paslikum number ja siis tulla sellega riigikokku tagasi. Loodetakse, et arengukava õnnestub enne jaanipäeva siiski vastu võtta ja siis juba rahajagamisplaaniga, mis võib ka riigieelarvesse jõuda. Kas sellest aga piisaks arengukavas püstitatud eesmärkide nagu kas või rahvuskultuuri hoidmine ja edendamine täitmiseks, on iseküsimus.
### Response:
Riigikogu arutas Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Narva uue põlevkivielektrijaama esimese järgu ehitus maksab 560 miljonit eurot. Majandusministeeriumi andmeil vajaks Eesti Energia riigipoolse abina umbes kolmandiku sellest summast. Esmalt lootis valitsus toetada elektrijaama ehitust heitmekaubandusest saadud tuludest, kuid Euroopa komisjonile taoline otsetoetuste skeem ei sobinud. Nüüd kaalutakse võimalust toetada põlevkivijaama ehitust tasuta heitmekvootide abil, selgitab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel. Selle elluviimine ongi praegu see, mida komisjoniga läbi räägitakse, ehk kuidas see tasuta kvoot ja millises mahus jõuaks ettevõtteni. Ja siin ei ole juttu mitte ainult Narva jaamadest vaid ka teistest fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest Eestis, kes saavad samasugust tasuta kvooti sel juhul, mida nad saavad turul maha müüa kohustusega investeerida see tulu siis oma tootmisesse. Einari Kiseli sõnul peaks põlevkivielektrijaama rajamisele toetust lubav otsus tulema Euroopa komisjonilt hiljemalt tuleva aasta veebruaris või märtsis. Riigikontrolli aastaaruandega kahtleb, kas tasuta heitmekvoodi jagamine elektritootjale täidab Euroopa direktiivi eesmärke, moderniseerib tootmist, vähendab heitmeid ja ei too kaasa põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Riigikontrolli hinnangul ei pruugi põlevkivijaama rajamine neid eesmärke täita ja seetõttu pole ka kindel, kas Eestil lubatakse tootjale tasuta kvoote jagada. Asekantsler Einari Kisel väidab vastupidist. Kui kõik need tingimused, mis on direktiivis kirjas, on täidetud, siis ma ei näe mingit põhjust, miks Euroopa komisjon seda otsust positiivsena ei peaks tegema. Meil on väga selgelt näha, et komisjon on võtnud vägagi positiivse hoiaku Eesti suhtes. Einari Kiseli sõnul peakski tootjatele jagatav tasuta heitmekvootide süsteem tagama investeeringukindluse ka avatud elektriturul. Me näeme seda, et see jaam võib väga selgelt elektrit turule toota, ta on konkurentsivõimeline suures osas ajast, kuid me ei tea, kas see aeg, millal ta on konkurentsivõimeline, on piisav selleks, et kogu investeeringud tagasi maksta ning see on tegelikult probleem mitte ainult Narva jaamade jaoks, vaid ka kõikide teiste uute elektrijaamade jaoks avatud elektriturul. Selleks et seda riski natukenegi maandada, on tegelikult see skeem ka praegu välja pakutud ka mitte ainult Eesti poolt, vaid siis nüüd ka juba Euroopa komisjoni poolt. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.
|
Eesti Energia alustas ettevalmistusi uue põlevkivielektrijaama rajamiseks, samas pole ehituse rahastamisskeem veel lõplikult paigas. Euroopa komisjon otsustab alles tuleval aastal, kas lubada jaama ehituseks riigi abi või mitte.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Narva uue põlevkivielektrijaama esimese järgu ehitus maksab 560 miljonit eurot. Majandusministeeriumi andmeil vajaks Eesti Energia riigipoolse abina umbes kolmandiku sellest summast. Esmalt lootis valitsus toetada elektrijaama ehitust heitmekaubandusest saadud tuludest, kuid Euroopa komisjonile taoline otsetoetuste skeem ei sobinud. Nüüd kaalutakse võimalust toetada põlevkivijaama ehitust tasuta heitmekvootide abil, selgitab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel. Selle elluviimine ongi praegu see, mida komisjoniga läbi räägitakse, ehk kuidas see tasuta kvoot ja millises mahus jõuaks ettevõtteni. Ja siin ei ole juttu mitte ainult Narva jaamadest vaid ka teistest fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest Eestis, kes saavad samasugust tasuta kvooti sel juhul, mida nad saavad turul maha müüa kohustusega investeerida see tulu siis oma tootmisesse. Einari Kiseli sõnul peaks põlevkivielektrijaama rajamisele toetust lubav otsus tulema Euroopa komisjonilt hiljemalt tuleva aasta veebruaris või märtsis. Riigikontrolli aastaaruandega kahtleb, kas tasuta heitmekvoodi jagamine elektritootjale täidab Euroopa direktiivi eesmärke, moderniseerib tootmist, vähendab heitmeid ja ei too kaasa põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Riigikontrolli hinnangul ei pruugi põlevkivijaama rajamine neid eesmärke täita ja seetõttu pole ka kindel, kas Eestil lubatakse tootjale tasuta kvoote jagada. Asekantsler Einari Kisel väidab vastupidist. Kui kõik need tingimused, mis on direktiivis kirjas, on täidetud, siis ma ei näe mingit põhjust, miks Euroopa komisjon seda otsust positiivsena ei peaks tegema. Meil on väga selgelt näha, et komisjon on võtnud vägagi positiivse hoiaku Eesti suhtes. Einari Kiseli sõnul peakski tootjatele jagatav tasuta heitmekvootide süsteem tagama investeeringukindluse ka avatud elektriturul. Me näeme seda, et see jaam võib väga selgelt elektrit turule toota, ta on konkurentsivõimeline suures osas ajast, kuid me ei tea, kas see aeg, millal ta on konkurentsivõimeline, on piisav selleks, et kogu investeeringud tagasi maksta ning see on tegelikult probleem mitte ainult Narva jaamade jaoks, vaid ka kõikide teiste uute elektrijaamade jaoks avatud elektriturul. Selleks et seda riski natukenegi maandada, on tegelikult see skeem ka praegu välja pakutud ka mitte ainult Eesti poolt, vaid siis nüüd ka juba Euroopa komisjoni poolt. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.
### Response:
Eesti Energia alustas ettevalmistusi uue põlevkivielektrijaama rajamiseks, samas pole ehituse rahastamisskeem veel lõplikult paigas. Euroopa komisjon otsustab alles tuleval aastal, kas lubada jaama ehituseks riigi abi või mitte.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ligi 11 miljoni elanikuga Belgias on tänase seisuga koroonaviiruse tagajärjel surnud 6262 inimest mis tõstab riigi surmade poolest elanike kohta maailmas esikohale. Samas moodustab sellest üle poole ehk ligi 3300 surmajuhtumit vanadekodudes ja hooldekodudes ja neist omakorda üksnes väga vähesed ehk vaid ligi 150 on testiga kinnitatud. Erinevalt enamuses teistest riikidest käsitleb Belgia igasuguse kahtluse olemasolu korral surma koroona surmana. Brüsseli Magnolia hooldekodu direktor ja Brüsseli eravanadekodude ühenduse president Katrin Mal Rossem. Pole päris selge, kas nad olid nakatunud või mitte. Ma arvan, et koroonastatistikas arvestatakse palju surijaid, kes ei ole tegelikult nakatunud nii et see on kas ülehinnatud või siis on arvud teistes riikides alahinnatud. Samas ei ole olukord Belgia vanadekodudes tegelikkuses muidugi samuti mitte pilvitu. Nakatunuid ongi palju. Alguses pööras riik oluliselt enam tähelepanu haiglatele ja hooldekodud jäid oma muredega üksi. Ei olnud piisavalt testimisvõimalusi ega isikukaitsevahendeid. Brüssel kristalani hooldekodu õde Merian, Sibud. Ma olen vahel vihane, sest me oleme neid teste oodanud kaua, kaua ja neid ei olnud ega olnud. Minu jaoks on juba hilja, sest nüüd on paljud inimesed surnud ja personal haige, mis ma oskan öelda. Aga me oleme siin ja võitleme nende eest, kes on alles Brüsseli Cristalani hooldekodu direktor, Stive tuja. Meil ei olnud kaitsevahendeid kogu personali jaoks, nii et kui see haigus meie asutusse jõudis, siis oli vältimatu, et see hakkab levima. Vigadest õppides on Belgia alustanud hooldekodudes laustestimistega, millest siiani on selgunud, et ligikaudu 15 protsenti elanikest on nakatunud. Valitsus soovitas eelmisel nädalal hakata taas lubama külaskäike vanadekodudesse, põhjendades seda sellega, et pikk lahus olek lähedastest muutub eakatele samuti ebainimlikuks. Brüsseli Magnoolia hooldekodu direktor ja Brüsseli eravanadekodude ühenduse president Katrin Man Rossem. Pered ja eakad igatsevad 11, see on samuti psühholoogiliselt raske ja tähtis on hoida head vormi. Aga asutusele on see väga raske. Meil ei ole palju inimesi, kes saaksid seda korraldada, kes siis saab esimesena, kas on vaja pleksiklaasi vahele või korraldada seda aias suure distantsiga? See ei ole nii lihtne. Praegu peavad pered ühendust telefonide ja videokõnedega ja mõned belglased pole pidanud paljuks ehitustõstukiga emale isale akna taha lehvitama minna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Ep ehand Brüssel Belgia.
|
Belgia on jõudnud koroonasurmade poolest elanike hulga kohta maailmas tippu ja seda eelkõige vanadekodudes registreeritud surmade tõttu. Kurva statistika taga on ühelt poolt arvepidamise meetod, teisalt vähene testimine ja isikukaitsevahendite nappus hooldekodudes kriisi alguses.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ligi 11 miljoni elanikuga Belgias on tänase seisuga koroonaviiruse tagajärjel surnud 6262 inimest mis tõstab riigi surmade poolest elanike kohta maailmas esikohale. Samas moodustab sellest üle poole ehk ligi 3300 surmajuhtumit vanadekodudes ja hooldekodudes ja neist omakorda üksnes väga vähesed ehk vaid ligi 150 on testiga kinnitatud. Erinevalt enamuses teistest riikidest käsitleb Belgia igasuguse kahtluse olemasolu korral surma koroona surmana. Brüsseli Magnolia hooldekodu direktor ja Brüsseli eravanadekodude ühenduse president Katrin Mal Rossem. Pole päris selge, kas nad olid nakatunud või mitte. Ma arvan, et koroonastatistikas arvestatakse palju surijaid, kes ei ole tegelikult nakatunud nii et see on kas ülehinnatud või siis on arvud teistes riikides alahinnatud. Samas ei ole olukord Belgia vanadekodudes tegelikkuses muidugi samuti mitte pilvitu. Nakatunuid ongi palju. Alguses pööras riik oluliselt enam tähelepanu haiglatele ja hooldekodud jäid oma muredega üksi. Ei olnud piisavalt testimisvõimalusi ega isikukaitsevahendeid. Brüssel kristalani hooldekodu õde Merian, Sibud. Ma olen vahel vihane, sest me oleme neid teste oodanud kaua, kaua ja neid ei olnud ega olnud. Minu jaoks on juba hilja, sest nüüd on paljud inimesed surnud ja personal haige, mis ma oskan öelda. Aga me oleme siin ja võitleme nende eest, kes on alles Brüsseli Cristalani hooldekodu direktor, Stive tuja. Meil ei olnud kaitsevahendeid kogu personali jaoks, nii et kui see haigus meie asutusse jõudis, siis oli vältimatu, et see hakkab levima. Vigadest õppides on Belgia alustanud hooldekodudes laustestimistega, millest siiani on selgunud, et ligikaudu 15 protsenti elanikest on nakatunud. Valitsus soovitas eelmisel nädalal hakata taas lubama külaskäike vanadekodudesse, põhjendades seda sellega, et pikk lahus olek lähedastest muutub eakatele samuti ebainimlikuks. Brüsseli Magnoolia hooldekodu direktor ja Brüsseli eravanadekodude ühenduse president Katrin Man Rossem. Pered ja eakad igatsevad 11, see on samuti psühholoogiliselt raske ja tähtis on hoida head vormi. Aga asutusele on see väga raske. Meil ei ole palju inimesi, kes saaksid seda korraldada, kes siis saab esimesena, kas on vaja pleksiklaasi vahele või korraldada seda aias suure distantsiga? See ei ole nii lihtne. Praegu peavad pered ühendust telefonide ja videokõnedega ja mõned belglased pole pidanud paljuks ehitustõstukiga emale isale akna taha lehvitama minna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Ep ehand Brüssel Belgia.
### Response:
Belgia on jõudnud koroonasurmade poolest elanike hulga kohta maailmas tippu ja seda eelkõige vanadekodudes registreeritud surmade tõttu. Kurva statistika taga on ühelt poolt arvepidamise meetod, teisalt vähene testimine ja isikukaitsevahendite nappus hooldekodudes kriisi alguses.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sarnaselt jaanuarikuule on ka veebruaris Reformierakonna ja Keskerakonna toetus praktiliselt võrdne. Reformierakonna poolt hääletas 25 protsenti ning Keskerakonna poolt 24 protsenti valimiseelistust omavatest kodanikest. EKRE toetus on 16 protsenti, sotsiaaldemokraatide 10 protsenti, Isamaal viis protsenti. Eesti 200 reiting oli veebruarikuus üheksa protsenti. Miks aga muutusi pole toimunud? Kuigi avalikkuses on toimunud aktiivne pensioni ja ka apteegireformi arutelu? Küsisin seda turu-uuringute analüütikult. Tõnis Tambergilt. Ega keegi täpselt aru ei saa, mis toimub praegu, et meil on kaks suurt reformi käimas praegu üks on saadetud põhimõtteliselt riigikokku tagasi ja teise reformiga on niimoodi, et isegi koalitsioonierakondade seas ei ole üksmeelt. Et kui me tavainimese suht nagu pilguga asja vaatame, siis me näeme seda, et et kelle poolt siis otsustada, et kellelgi ju põhjapanevat niisugust kindlat seisukohta ei ole. Samas pensionireformil on ju suhteliselt suur toetus, aga Isamaa toetus on nii niru. No siin tuleb vaadata juba selle kempluse sisse, et milliste argumentidega ühed ja teised pooled välja on toonud, samuti hakkab siin mängima ka isikupõhine meeldivus. Koalitsioonierakondi toetas veebruarikuus 45 protsenti opositsioonierakondi 35 protsenti valimisealistest kodanikest ka veebruarikuisest küsitluse st paistab silma Eesti 200 hea positsioon valijate silmis. No Eesti 200 toetajad, ma arvan, on need inimesed, kes otsivad alternatiivi et kõik tahavad näha mingit uut algust kuskil ja me näeme seda, et need jõulised sammud, mida koalitsioon on praegu astunud nii pensioni reformi osas kui ka apteegireformi osas on tekitanud niisugust poliitilist diskussiooni, kus on ka natuke poliitkultuuritust inimesed on natukene väsinud sellest ja otsivad tänu sellele mingisugust teist jõudu, keda toetada. Miks aga Reformierakond pole suutnud ära kasutada segadust kahe suure reformikava ümber? No siin on muidugi küsimus, milliste sõnumite peale mängitakse, tuleb oma maailmavaadet ikkagi veel veel ja veel selgemini esindada ja tuleb see sõnum, mida rahvale antakse võimalikult rahvakeelde panna ja selgeks teha see, et siis nad kindlasti võidavad jälle toetajaid juurde.
|
Erakondade reitingud pole veebruaris võrreldes eelmise kuuga eriti muutunud, näitas rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sarnaselt jaanuarikuule on ka veebruaris Reformierakonna ja Keskerakonna toetus praktiliselt võrdne. Reformierakonna poolt hääletas 25 protsenti ning Keskerakonna poolt 24 protsenti valimiseelistust omavatest kodanikest. EKRE toetus on 16 protsenti, sotsiaaldemokraatide 10 protsenti, Isamaal viis protsenti. Eesti 200 reiting oli veebruarikuus üheksa protsenti. Miks aga muutusi pole toimunud? Kuigi avalikkuses on toimunud aktiivne pensioni ja ka apteegireformi arutelu? Küsisin seda turu-uuringute analüütikult. Tõnis Tambergilt. Ega keegi täpselt aru ei saa, mis toimub praegu, et meil on kaks suurt reformi käimas praegu üks on saadetud põhimõtteliselt riigikokku tagasi ja teise reformiga on niimoodi, et isegi koalitsioonierakondade seas ei ole üksmeelt. Et kui me tavainimese suht nagu pilguga asja vaatame, siis me näeme seda, et et kelle poolt siis otsustada, et kellelgi ju põhjapanevat niisugust kindlat seisukohta ei ole. Samas pensionireformil on ju suhteliselt suur toetus, aga Isamaa toetus on nii niru. No siin tuleb vaadata juba selle kempluse sisse, et milliste argumentidega ühed ja teised pooled välja on toonud, samuti hakkab siin mängima ka isikupõhine meeldivus. Koalitsioonierakondi toetas veebruarikuus 45 protsenti opositsioonierakondi 35 protsenti valimisealistest kodanikest ka veebruarikuisest küsitluse st paistab silma Eesti 200 hea positsioon valijate silmis. No Eesti 200 toetajad, ma arvan, on need inimesed, kes otsivad alternatiivi et kõik tahavad näha mingit uut algust kuskil ja me näeme seda, et need jõulised sammud, mida koalitsioon on praegu astunud nii pensioni reformi osas kui ka apteegireformi osas on tekitanud niisugust poliitilist diskussiooni, kus on ka natuke poliitkultuuritust inimesed on natukene väsinud sellest ja otsivad tänu sellele mingisugust teist jõudu, keda toetada. Miks aga Reformierakond pole suutnud ära kasutada segadust kahe suure reformikava ümber? No siin on muidugi küsimus, milliste sõnumite peale mängitakse, tuleb oma maailmavaadet ikkagi veel veel ja veel selgemini esindada ja tuleb see sõnum, mida rahvale antakse võimalikult rahvakeelde panna ja selgeks teha see, et siis nad kindlasti võidavad jälle toetajaid juurde.
### Response:
Erakondade reitingud pole veebruaris võrreldes eelmise kuuga eriti muutunud, näitas rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valimiskomisjon pakkus välja neli varianti, kuid eelistab seitsme valimisringkonna moodustamist. Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles, et see ettepanek üldist toetust ei leidnud. Põhiseaduskomisjonis erinevad fraktsioonid on üldiselt seda meelt, et see nõndanimetatud seitsme ringkonna variant on natukene liiga pikk samm et ta tekitab selliseid kunstlikke uusi piirkondi ja kandideerijatele, need platsid on hoomamatud ja seetõttu on ikkagi see tunnetus selline, et seal kusagil 10 mandaadi kandis on siis nõksuke rohkem või, või vähem võiks see üks valimisringkond olla. Aga see tähendab ka seda, et võib-olla peaks nüüd vaatama uut olukorda ilma tänaste maakonna piirideta, sellepärast et kõikides variantides kasutatakse olemasolevaid maakonna piire, aga võib-olla mõne koha peal tuleks sellest piirangust lahti lasta ja veel üks lisakriteerium kindlasti, et siis ikkagi kuidagi geograafiliselt ka tekiksid sellised kompaktsed ja, ja võib-olla mõiste alla üks piirkond või kant, et valimisringkonnad fakt on see, et 2019 valimised toimuvad nendes valimisringkondades, mis praegu on kehtivad. Et jutt saab olla ikka 2023. aasta valimisteks valmistumisest. Mingit kindlat otsust täna komisjon vastu ei võtnud, pomerants ütleb, et tunnetus oli selline ja lisab. 10 ei saa olla ka ju absoluutselt 10, et piirid jälle võivad minna väga kunstlikuks, et kusagil ongi ta võib olla kaheksa ja kusagil on ta siis 12 Ma mõtlen selle mandaati, see tundub olevat vastuvõetavam ja tegemist nii ehk naa poliitilise otsusega, et sellist valmisolekut, et nüüd aegade lõpuni saada läbi siis nii-öelda selle seitsme valimisringkonnaga. Igastahes siin Riigikogus praegu ei tundu olevat. Mingid võimalikud kaardid on ka siiski valmis joonistatud ja 10 ringkonna puhul tähendaks see Lääne ja Ida-Virumaa liitmist Järvamaa viimist Jõgeva ja Tartumaa juurde. Viljandimaa ühineks Pärnumaaga ning Raplamaa, Lääne-Saare ja Hiiumaaga. Aga see kõik on arutluste algus.
|
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas vabariigi valimiskomisjoni poolt välja pakutud lahendusi valimisringkondade proportsionaalsuse paremaks toimimiseks riigikogu valimistel.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valimiskomisjon pakkus välja neli varianti, kuid eelistab seitsme valimisringkonna moodustamist. Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles, et see ettepanek üldist toetust ei leidnud. Põhiseaduskomisjonis erinevad fraktsioonid on üldiselt seda meelt, et see nõndanimetatud seitsme ringkonna variant on natukene liiga pikk samm et ta tekitab selliseid kunstlikke uusi piirkondi ja kandideerijatele, need platsid on hoomamatud ja seetõttu on ikkagi see tunnetus selline, et seal kusagil 10 mandaadi kandis on siis nõksuke rohkem või, või vähem võiks see üks valimisringkond olla. Aga see tähendab ka seda, et võib-olla peaks nüüd vaatama uut olukorda ilma tänaste maakonna piirideta, sellepärast et kõikides variantides kasutatakse olemasolevaid maakonna piire, aga võib-olla mõne koha peal tuleks sellest piirangust lahti lasta ja veel üks lisakriteerium kindlasti, et siis ikkagi kuidagi geograafiliselt ka tekiksid sellised kompaktsed ja, ja võib-olla mõiste alla üks piirkond või kant, et valimisringkonnad fakt on see, et 2019 valimised toimuvad nendes valimisringkondades, mis praegu on kehtivad. Et jutt saab olla ikka 2023. aasta valimisteks valmistumisest. Mingit kindlat otsust täna komisjon vastu ei võtnud, pomerants ütleb, et tunnetus oli selline ja lisab. 10 ei saa olla ka ju absoluutselt 10, et piirid jälle võivad minna väga kunstlikuks, et kusagil ongi ta võib olla kaheksa ja kusagil on ta siis 12 Ma mõtlen selle mandaati, see tundub olevat vastuvõetavam ja tegemist nii ehk naa poliitilise otsusega, et sellist valmisolekut, et nüüd aegade lõpuni saada läbi siis nii-öelda selle seitsme valimisringkonnaga. Igastahes siin Riigikogus praegu ei tundu olevat. Mingid võimalikud kaardid on ka siiski valmis joonistatud ja 10 ringkonna puhul tähendaks see Lääne ja Ida-Virumaa liitmist Järvamaa viimist Jõgeva ja Tartumaa juurde. Viljandimaa ühineks Pärnumaaga ning Raplamaa, Lääne-Saare ja Hiiumaaga. Aga see kõik on arutluste algus.
### Response:
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas vabariigi valimiskomisjoni poolt välja pakutud lahendusi valimisringkondade proportsionaalsuse paremaks toimimiseks riigikogu valimistel.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Üle kuu aja Ida-Ukrainas Donetskis kinni peetud Tõnis Asson ja veel kolm OSCE vaatlejat vabastati eile varahommikul. Enne kinnipidamist olid vaatlejad samas piirkonnas juba kuu aega tegutsenud ja ka nende kinnivõtmise päeval oli tegemist rutiinse patrullimisega. Tõnis Asson ütles, et reeglid, millest OSCE vaatlejad kinni peavad pidama, on väga ranged ja seetõttu ei olnud mingit alust öelda, et vaatlejad oleksid teinud midagi keelatut, et neid kinni pidada. Asson ütles, et nende kinnipidamise päeval, 26. mail viitasid siiski mõned märgid sellele, et neid võidakse kinni võtta. Meie patrull donetski sellest meeskonnast tegutses oma vastutusalas, milles vastutusalas on teatud linnad ja, ja teatud siis piirkonnad, mida me siis oma patrullimise käigus külastasime, et suhelda kõikide osapooltega, koguda informatsiooni ja kanda siis ette tegelikult toimuvast, mis on selle missiooni eesmärk ja selle protsessi käigus siis meid kontrollpunktis Peeti peeti kinni, lihtsalt paluti tungivalt teatud argumentide esitamisel kaasa minna. Vaatlejatelt võeti ära nendega kaasas olnud esemed, kaasa arvatud fotoaparaadid, mida ei ole siiani tagastatud. Üle kuu aja hoiti vaatlejaid kinnises ruumis ja pingsa järelvalve all. Hoonet ja kohta, kus vaatlejaid kinni hoiti, ei saanud Tõnis Asson kirjeldada, öeldes vaid, et neid hoiti siseruumides. Me olime esimesel korrusel põrandal, meil oli võimalus magada, meil oli olemas tekk, madrats, padi, neid hoiti lihtsalt siseruumides ja väidetavalt mitte ainult niivõrd selleks, et neid seal kindlalt sees hoida, vaid ka väidetavalt sellepärast, et neid kaitsta. Päevad nägid välja nii, et, et meil oli võimalus piisavalt puhata. Neid toitlustati hästi. Meis suhtu hästi, mis tagas sellised tingimused, et meil oli võimalus jääda füüsiliselt ja psüühiliselt normaalseks ja terveks, aga üldiselt me suutsime oma kinnihoidjatega luua hea kontakti, rääkida nendele pidevalt, mida OSC teeb, et mida on vaja, et rahu saavutada, siin ja konflikti reguleerida. Inimeste kohta, kes vaatlejaid kinni võtsid, oli asson napisõnaline. Ta ütles, et ei saa öelda, kui palju neid oli ja kas kuu aja jooksul nad ka vahetusid või mitte. Ja ma ütlen, et need võisid olla aktivistid või siis teatud moel, nagu te ise ütlesite, teatud nimega, mis nagu üldistades siin lõpeb Id jälle võib öelda, et vastupanuliikumine siis viisakamal moel, sest et, et ei saa nagu mängida nende sõnadega, sest selle taga on tegelikult ju inimesed, sest neil kõigil on oma tõde, miks nad relva kätte võtsid, igal on oma lugu, igal on oma jutustus inimese saatusest. Infot selle kohta, kui kaua neid kinni hoitakse, Assoni sõnul vaatlejatele ei jagatud. Ka ei küsitud tema sõnul vaatlejate tausta kohta ning oma vabastamisest said vaatlejad Assoni sõnul teada alles siis, kui neid vabastama hakati. Tõnis Asson tänas lennujaamas kõiki vabastamisprotsessile kaasa aidanud inimesi ja organisatsioone. Välisminister Urmas Paet ütles, et OSCE vaatlejatelt vabaduse võtmine on lubamatu ja rahvusvaheline kogukond peab tegema analüüsi, kuidas edaspidi vaatlejate julgeolekut tagada, sest endiselt ei ole vabastatud teist neljaliikmelist vaatlejate rühma. Ilmselgelt kindlasti mina ei hinda OSCE vaatlejate kinnipidamist kohapeal mingiks kohapealseks improvisatsiooniks, vaid vaid pigem osaks laiemast poliitilisest pildist ja poliitilisest arengust.
|
Eestisse jõudis OSCE missioonil Ukrainas vaatlejana osalenud ja 26. mail kinni peetud Tõnis Asson.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Üle kuu aja Ida-Ukrainas Donetskis kinni peetud Tõnis Asson ja veel kolm OSCE vaatlejat vabastati eile varahommikul. Enne kinnipidamist olid vaatlejad samas piirkonnas juba kuu aega tegutsenud ja ka nende kinnivõtmise päeval oli tegemist rutiinse patrullimisega. Tõnis Asson ütles, et reeglid, millest OSCE vaatlejad kinni peavad pidama, on väga ranged ja seetõttu ei olnud mingit alust öelda, et vaatlejad oleksid teinud midagi keelatut, et neid kinni pidada. Asson ütles, et nende kinnipidamise päeval, 26. mail viitasid siiski mõned märgid sellele, et neid võidakse kinni võtta. Meie patrull donetski sellest meeskonnast tegutses oma vastutusalas, milles vastutusalas on teatud linnad ja, ja teatud siis piirkonnad, mida me siis oma patrullimise käigus külastasime, et suhelda kõikide osapooltega, koguda informatsiooni ja kanda siis ette tegelikult toimuvast, mis on selle missiooni eesmärk ja selle protsessi käigus siis meid kontrollpunktis Peeti peeti kinni, lihtsalt paluti tungivalt teatud argumentide esitamisel kaasa minna. Vaatlejatelt võeti ära nendega kaasas olnud esemed, kaasa arvatud fotoaparaadid, mida ei ole siiani tagastatud. Üle kuu aja hoiti vaatlejaid kinnises ruumis ja pingsa järelvalve all. Hoonet ja kohta, kus vaatlejaid kinni hoiti, ei saanud Tõnis Asson kirjeldada, öeldes vaid, et neid hoiti siseruumides. Me olime esimesel korrusel põrandal, meil oli võimalus magada, meil oli olemas tekk, madrats, padi, neid hoiti lihtsalt siseruumides ja väidetavalt mitte ainult niivõrd selleks, et neid seal kindlalt sees hoida, vaid ka väidetavalt sellepärast, et neid kaitsta. Päevad nägid välja nii, et, et meil oli võimalus piisavalt puhata. Neid toitlustati hästi. Meis suhtu hästi, mis tagas sellised tingimused, et meil oli võimalus jääda füüsiliselt ja psüühiliselt normaalseks ja terveks, aga üldiselt me suutsime oma kinnihoidjatega luua hea kontakti, rääkida nendele pidevalt, mida OSC teeb, et mida on vaja, et rahu saavutada, siin ja konflikti reguleerida. Inimeste kohta, kes vaatlejaid kinni võtsid, oli asson napisõnaline. Ta ütles, et ei saa öelda, kui palju neid oli ja kas kuu aja jooksul nad ka vahetusid või mitte. Ja ma ütlen, et need võisid olla aktivistid või siis teatud moel, nagu te ise ütlesite, teatud nimega, mis nagu üldistades siin lõpeb Id jälle võib öelda, et vastupanuliikumine siis viisakamal moel, sest et, et ei saa nagu mängida nende sõnadega, sest selle taga on tegelikult ju inimesed, sest neil kõigil on oma tõde, miks nad relva kätte võtsid, igal on oma lugu, igal on oma jutustus inimese saatusest. Infot selle kohta, kui kaua neid kinni hoitakse, Assoni sõnul vaatlejatele ei jagatud. Ka ei küsitud tema sõnul vaatlejate tausta kohta ning oma vabastamisest said vaatlejad Assoni sõnul teada alles siis, kui neid vabastama hakati. Tõnis Asson tänas lennujaamas kõiki vabastamisprotsessile kaasa aidanud inimesi ja organisatsioone. Välisminister Urmas Paet ütles, et OSCE vaatlejatelt vabaduse võtmine on lubamatu ja rahvusvaheline kogukond peab tegema analüüsi, kuidas edaspidi vaatlejate julgeolekut tagada, sest endiselt ei ole vabastatud teist neljaliikmelist vaatlejate rühma. Ilmselgelt kindlasti mina ei hinda OSCE vaatlejate kinnipidamist kohapeal mingiks kohapealseks improvisatsiooniks, vaid vaid pigem osaks laiemast poliitilisest pildist ja poliitilisest arengust.
### Response:
Eestisse jõudis OSCE missioonil Ukrainas vaatlejana osalenud ja 26. mail kinni peetud Tõnis Asson.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
See on viinud meid olukorda, kus välislippude all töötab hinnanguliselt 6000 Eesti meremeest ja neil paljudel puudub sotsiaalkindlustus, sest et välismaine ja Eestis registreerimata ettevõte ei maksa Eesti päritolu töötajate sotsiaalmaksu. Nüüd esimene samm, millega me teiste riikidega konkurentsis kehvemad oleme, on maksusoodustused ja meie omanikele kuuluvad laevad on läinud teiste riikide lipu alla sest seal on neid odavam pidada. Seega ettepanek on esiteks pakkuda laevadele maksusoodustus, et oleks mõttekas oma laevapere Eestis maksustada ja vastavalt siis rahvusvahelise õiguse le meremeeste eest tuleb maksta sotsiaalmaksu. Tulumaksu lipuriiki maksma ei pea, aga ettepanek sisaldab endas ka kalduteenuseid. Sisaldab selgeid suuniseid, millistele reeglitele peavad vastama need laevameeskonnad, kes tegelikult ju Eesti vetes tööd ei teegi ja sisaldab ka seda, et, et laevaomanikel oleks võimalik siis valida maksurežiim. Et näiteks kaks aastat tagasi Rootsi, kelle lipude alt hakkasid kaubalaevad samuti lahkuma, läks üle tonaažimaksule. Kas te eeldate, et nüüd need uued ettepanekud mõjuvad, et laevad vähemalt osaliselt otsustavad Eesti lipu alla tulla? Me oleme kohtunud kõigi laevandussektori olulisemate tegijatega ja ka merendusnõukojas, arutanud seda ja Euroopas on näiteid, kus mõni riik on võtnud eesmärgiks endale laevandusmaine luua ja on laevad ka tulema hakanud. Eesti pluss võiks olla see, me oleme tuntud nutikate lahenduste poolest ja kui meie kaldateenused ja meie registrid on konkurentsivõimelised, siis hea asjaajamiskultuuri pärast võivad nii mõnedki reederid otsustada tulla siia Eestisse. Ja selge on ka see, et kui meie lipu alla laevu, siis ka kaldeteenused toovad lisatulu riigile annavad haritud inimestele siin töökohti. Nii et optimistlikus plaanis, kui me vaatame nüüd lähimat kümmet aastat, siis kui meil õnnestub kaubalaevu Eesti lipu alla tuua, on juttu kümnetest miljonitest lisatuludest. Ma julgen kinnitada, et uuel valitsusel on soov probleemi lahendada. Ja isegi sotsiaalministril, kes loomulikult vaatab valuliselt küsimustele, kui tahetakse teha maksuerisusi, näiteks sotsiaalmaksu osas, on vähemalt valmidus probleemi arutada. Seda enam, et täna on olukord, et erisuse tegemine ei viiks maksuraha ära, sest et me saame Eesti lipu all olevatel kaubalaevadelt null eurot tulu.
|
Praegu ei sõida Eesti lipu all ühtegi kaubalaeva. Eesti tahab nad tagasi tuua.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
See on viinud meid olukorda, kus välislippude all töötab hinnanguliselt 6000 Eesti meremeest ja neil paljudel puudub sotsiaalkindlustus, sest et välismaine ja Eestis registreerimata ettevõte ei maksa Eesti päritolu töötajate sotsiaalmaksu. Nüüd esimene samm, millega me teiste riikidega konkurentsis kehvemad oleme, on maksusoodustused ja meie omanikele kuuluvad laevad on läinud teiste riikide lipu alla sest seal on neid odavam pidada. Seega ettepanek on esiteks pakkuda laevadele maksusoodustus, et oleks mõttekas oma laevapere Eestis maksustada ja vastavalt siis rahvusvahelise õiguse le meremeeste eest tuleb maksta sotsiaalmaksu. Tulumaksu lipuriiki maksma ei pea, aga ettepanek sisaldab endas ka kalduteenuseid. Sisaldab selgeid suuniseid, millistele reeglitele peavad vastama need laevameeskonnad, kes tegelikult ju Eesti vetes tööd ei teegi ja sisaldab ka seda, et, et laevaomanikel oleks võimalik siis valida maksurežiim. Et näiteks kaks aastat tagasi Rootsi, kelle lipude alt hakkasid kaubalaevad samuti lahkuma, läks üle tonaažimaksule. Kas te eeldate, et nüüd need uued ettepanekud mõjuvad, et laevad vähemalt osaliselt otsustavad Eesti lipu alla tulla? Me oleme kohtunud kõigi laevandussektori olulisemate tegijatega ja ka merendusnõukojas, arutanud seda ja Euroopas on näiteid, kus mõni riik on võtnud eesmärgiks endale laevandusmaine luua ja on laevad ka tulema hakanud. Eesti pluss võiks olla see, me oleme tuntud nutikate lahenduste poolest ja kui meie kaldateenused ja meie registrid on konkurentsivõimelised, siis hea asjaajamiskultuuri pärast võivad nii mõnedki reederid otsustada tulla siia Eestisse. Ja selge on ka see, et kui meie lipu alla laevu, siis ka kaldeteenused toovad lisatulu riigile annavad haritud inimestele siin töökohti. Nii et optimistlikus plaanis, kui me vaatame nüüd lähimat kümmet aastat, siis kui meil õnnestub kaubalaevu Eesti lipu alla tuua, on juttu kümnetest miljonitest lisatuludest. Ma julgen kinnitada, et uuel valitsusel on soov probleemi lahendada. Ja isegi sotsiaalministril, kes loomulikult vaatab valuliselt küsimustele, kui tahetakse teha maksuerisusi, näiteks sotsiaalmaksu osas, on vähemalt valmidus probleemi arutada. Seda enam, et täna on olukord, et erisuse tegemine ei viiks maksuraha ära, sest et me saame Eesti lipu all olevatel kaubalaevadelt null eurot tulu.
### Response:
Praegu ei sõida Eesti lipu all ühtegi kaubalaeva. Eesti tahab nad tagasi tuua.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Üks teema, mida tõstatati, oli kuidas saab Eesti samal ajal võtta vastu raha Euroopa Liidult põlevkivitöötlemise lõpetamiseks ja investeerida ise raha uute põlevkivitööstuse tootmisressursside rajamiseks. Siseminister Mart Helme selgitus. No ärge nüüd ikkagi reaalsusest päris irduge. Reaalsus on niisugune, et on vaja ka üleminekuperioodi, ei ole nii, et laseme nipsu, paneme kaevandused kinni, elektrijaamad kinni, mitte kuskile ei investeeri enam nendesse tehnoloogiatesse ja ütleme kõigile nendele 100-le 1000-le inimesele, et vaadake ise, minge Soome, minge kuskile mujale, pole meie mure, Eesti riiki, teie, teie elu ja toimetulek ei huvita, nii ei saa ju. Ja see ongi poliitiliste valikute koht, me ei jäta neid inimesi üleminekuperioodita neid ümber õpetamata neile uusi töökohti, tagamata neile sotsiaalse väärikuse kindlustamiseta. Praegune valitsus on algatanud üle välja uute tehnoloogiate vajaduse rakendamise ja vajalike investeeringute kaardistamise toimingu. Ja tähtajad, muide on väga lühidad. Me juba näeme praegu, et tegelik vajadus investeeringuteks uute tehnoloogiate vallas on väga suur. On enam kui 100 miljonit eurot, ka see raha tuleb kuskilt leida, ka see tuleb leida üleminekuperioodi raames. Väga lihtne on öelda, et paneme kinni ja kliima neutraalsus ja Grete Tuunberg ja nii edasi. Tegelik elu on hoopis keerulisem ja karmim ja me peame arvestama ikkagi sellega, et riik on inimeste jaoks. Ja need inimesed on muuhulgas ka kaevurid, energeetikud. Keskkonnaminister Rene Kokk pidi taas selgitama meie metsaolukorda. Kas seda raiutakse liiga palju? Ühiskonnas on olukord, kus on tekkimas selline hüsteeria mõõtu arvamuse avaldus ja kui natukene irooniline olla, siis on päris huvitav tõdeda, et suurem osa eesti rahvast põhitöökoha kõrval on veel teine haridus on metsanduse haridus, et et hästi paljud arvavad ja teavad, arvavad täpselt, mis Eesti metsas toimub. Aga ma saan ka sellest põhjusest aru. Kuna tegemist on täna, siis metsanduse arengukava 20 30 koostamisprotsessiga siis täiesti arusaadav, et erinevad huvigrupid. Seda sõnumit, kes millisel põhjusel lauda toob. Ning konkreetsest olukorrast. Et Eestis selles mõttes raiumise koha pealt ma ütleks, ei ole hullu ja ma toon ühe näite, et RMK raiub täna riigimetsas circa ühe protsendi aastas, et noh, räägitakse ülivõrdes tihti, et meeletu lageraie ja mitte kuskil enam midagi ei näe ja metsa ei ole, siis see ei vasta tõele, et tegelikult RMK raiub ühe protsendi aastas, igaüks saab ise arvutada. Kui mitme aastaga see mets uuesti raieküps on. Ja kolmandale ministrile ka sõna Jaak Aabilt küsiti ERMi vana maja tuleviku kohta. Ermiga ei oska öelda, ei ole seda noh, olnud eelmises valitsuses poliitilist konsensust, kus tõenäoliselt siis ka eri eri pooled koalitsiooni üks üks tahab nagu ühte, teine teist, sa tead ise, kui raske siis on otsus teha, kui kõik kolm ei ole ühe poolt. ERMi küsimus jätkuvalt üleval, et, et ma tean, et kuidas ta laheneb, kas poliitilise otsusega või on Tartu linnaga võimalik mingeid kokkuleppeid saavutada, kus riigil on vaja võib-olla mingisugust kinnistu Tartu linna käest saada. Ei tea, läbirääkimised käivad.
|
Riigikogu infotunnis olid muude teemade seas arutusel Eesti metsade olukord, põlevkivitööstus ja ERMi vana maja seis.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Üks teema, mida tõstatati, oli kuidas saab Eesti samal ajal võtta vastu raha Euroopa Liidult põlevkivitöötlemise lõpetamiseks ja investeerida ise raha uute põlevkivitööstuse tootmisressursside rajamiseks. Siseminister Mart Helme selgitus. No ärge nüüd ikkagi reaalsusest päris irduge. Reaalsus on niisugune, et on vaja ka üleminekuperioodi, ei ole nii, et laseme nipsu, paneme kaevandused kinni, elektrijaamad kinni, mitte kuskile ei investeeri enam nendesse tehnoloogiatesse ja ütleme kõigile nendele 100-le 1000-le inimesele, et vaadake ise, minge Soome, minge kuskile mujale, pole meie mure, Eesti riiki, teie, teie elu ja toimetulek ei huvita, nii ei saa ju. Ja see ongi poliitiliste valikute koht, me ei jäta neid inimesi üleminekuperioodita neid ümber õpetamata neile uusi töökohti, tagamata neile sotsiaalse väärikuse kindlustamiseta. Praegune valitsus on algatanud üle välja uute tehnoloogiate vajaduse rakendamise ja vajalike investeeringute kaardistamise toimingu. Ja tähtajad, muide on väga lühidad. Me juba näeme praegu, et tegelik vajadus investeeringuteks uute tehnoloogiate vallas on väga suur. On enam kui 100 miljonit eurot, ka see raha tuleb kuskilt leida, ka see tuleb leida üleminekuperioodi raames. Väga lihtne on öelda, et paneme kinni ja kliima neutraalsus ja Grete Tuunberg ja nii edasi. Tegelik elu on hoopis keerulisem ja karmim ja me peame arvestama ikkagi sellega, et riik on inimeste jaoks. Ja need inimesed on muuhulgas ka kaevurid, energeetikud. Keskkonnaminister Rene Kokk pidi taas selgitama meie metsaolukorda. Kas seda raiutakse liiga palju? Ühiskonnas on olukord, kus on tekkimas selline hüsteeria mõõtu arvamuse avaldus ja kui natukene irooniline olla, siis on päris huvitav tõdeda, et suurem osa eesti rahvast põhitöökoha kõrval on veel teine haridus on metsanduse haridus, et et hästi paljud arvavad ja teavad, arvavad täpselt, mis Eesti metsas toimub. Aga ma saan ka sellest põhjusest aru. Kuna tegemist on täna, siis metsanduse arengukava 20 30 koostamisprotsessiga siis täiesti arusaadav, et erinevad huvigrupid. Seda sõnumit, kes millisel põhjusel lauda toob. Ning konkreetsest olukorrast. Et Eestis selles mõttes raiumise koha pealt ma ütleks, ei ole hullu ja ma toon ühe näite, et RMK raiub täna riigimetsas circa ühe protsendi aastas, et noh, räägitakse ülivõrdes tihti, et meeletu lageraie ja mitte kuskil enam midagi ei näe ja metsa ei ole, siis see ei vasta tõele, et tegelikult RMK raiub ühe protsendi aastas, igaüks saab ise arvutada. Kui mitme aastaga see mets uuesti raieküps on. Ja kolmandale ministrile ka sõna Jaak Aabilt küsiti ERMi vana maja tuleviku kohta. Ermiga ei oska öelda, ei ole seda noh, olnud eelmises valitsuses poliitilist konsensust, kus tõenäoliselt siis ka eri eri pooled koalitsiooni üks üks tahab nagu ühte, teine teist, sa tead ise, kui raske siis on otsus teha, kui kõik kolm ei ole ühe poolt. ERMi küsimus jätkuvalt üleval, et, et ma tean, et kuidas ta laheneb, kas poliitilise otsusega või on Tartu linnaga võimalik mingeid kokkuleppeid saavutada, kus riigil on vaja võib-olla mingisugust kinnistu Tartu linna käest saada. Ei tea, läbirääkimised käivad.
### Response:
Riigikogu infotunnis olid muude teemade seas arutusel Eesti metsade olukord, põlevkivitööstus ja ERMi vana maja seis.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ainuüksi oregoni osariigis on põlengutes hävinud tuhandeid kodusid. Tuletõrjujad loodavad tuule raugemisele, kuid olukord on heitlik, räägib oregoni osariigi elanik Treia Granstrom. See tekitab segadust ja hirmu, tuleb lihtsalt peatuda ja mõelda, mis on kõige olulisem ja mul olid mu lemmikloomad inimesed ja käekott. Lõuna-Californias möllab aga BobCati nimeline tulekahju, mis ohustab muuhulgas ajaloolist Mount Wilsoni observatooriumi. Ligi 300 majapidamist on Los Angelese maakonnas Argedi ja Serra Madridis. Evakuatsiooni käsu all. Charlie lichi elab napilt ohupiirkonnast väljas. Ma olen Suurbritanniast pärit, meil ei ole seal eriti selliseid tulekahjusid ja ausalt öeldes on see olnud üsna hirmutav. Nii Lihi kui ka tema naabrid rõhutavad, et nad ei mäleta põlengut, mis oleks kestnud nõnda kaua ja tekitanud nii tohutuid suitsupilvi räägib Arkeeda linna elanik Saroneel. Ma vaatasin veebist, et tulekahju on siit umbes nelja tänava kaugusel ja see ei tundu tõsi, sest kõik on nii ähmane ja seda pole näha. NASA satelliidipildi järgi on vingugaas levinud üle suure osa läänerannikust. Teadlaste kinnitusel on kõige hullemad osakesed atmosfääri üla osas kuid vaatamata sellele tekitab piirkonna õhukvaliteet muret, eriti kui mõelda tuletõrjujatele, räägib ArKeedia linna elanik Kim Crissi. Ma isegi ei kujuta ette, mis tööd nad teevad, mul on raske siin lihtsalt seista. Nad on tulekahjudele nii lähedal, mis tähendab lisakuumust ja suitsu. Ma olen nii tänulik kõige eest, mida nad teevad. Crisi leiab, et viimaste aastate tohutut metsatulekahjude põhjus on kliimamuutus kuid president Donald Trumpi hinnangul on peamiselt nende taga hoopis halb metsamajandamine. Kui lehtedel ja okstel, mis on purukuivad, lastakse metsa maapinnale koguneda, siis tekivad metsatulekahjud. Põlengute suits on jõudnud ka riigi idarannikule, muutes taeva ähmaseks ja tekitades erkoranže päikeseloojanguid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
|
Tuli on juba laastanud Connecticuti osariigist suurema maa-ala. Hukkunud on vähemalt 36 inimest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ainuüksi oregoni osariigis on põlengutes hävinud tuhandeid kodusid. Tuletõrjujad loodavad tuule raugemisele, kuid olukord on heitlik, räägib oregoni osariigi elanik Treia Granstrom. See tekitab segadust ja hirmu, tuleb lihtsalt peatuda ja mõelda, mis on kõige olulisem ja mul olid mu lemmikloomad inimesed ja käekott. Lõuna-Californias möllab aga BobCati nimeline tulekahju, mis ohustab muuhulgas ajaloolist Mount Wilsoni observatooriumi. Ligi 300 majapidamist on Los Angelese maakonnas Argedi ja Serra Madridis. Evakuatsiooni käsu all. Charlie lichi elab napilt ohupiirkonnast väljas. Ma olen Suurbritanniast pärit, meil ei ole seal eriti selliseid tulekahjusid ja ausalt öeldes on see olnud üsna hirmutav. Nii Lihi kui ka tema naabrid rõhutavad, et nad ei mäleta põlengut, mis oleks kestnud nõnda kaua ja tekitanud nii tohutuid suitsupilvi räägib Arkeeda linna elanik Saroneel. Ma vaatasin veebist, et tulekahju on siit umbes nelja tänava kaugusel ja see ei tundu tõsi, sest kõik on nii ähmane ja seda pole näha. NASA satelliidipildi järgi on vingugaas levinud üle suure osa läänerannikust. Teadlaste kinnitusel on kõige hullemad osakesed atmosfääri üla osas kuid vaatamata sellele tekitab piirkonna õhukvaliteet muret, eriti kui mõelda tuletõrjujatele, räägib ArKeedia linna elanik Kim Crissi. Ma isegi ei kujuta ette, mis tööd nad teevad, mul on raske siin lihtsalt seista. Nad on tulekahjudele nii lähedal, mis tähendab lisakuumust ja suitsu. Ma olen nii tänulik kõige eest, mida nad teevad. Crisi leiab, et viimaste aastate tohutut metsatulekahjude põhjus on kliimamuutus kuid president Donald Trumpi hinnangul on peamiselt nende taga hoopis halb metsamajandamine. Kui lehtedel ja okstel, mis on purukuivad, lastakse metsa maapinnale koguneda, siis tekivad metsatulekahjud. Põlengute suits on jõudnud ka riigi idarannikule, muutes taeva ähmaseks ja tekitades erkoranže päikeseloojanguid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.
### Response:
Tuli on juba laastanud Connecticuti osariigist suurema maa-ala. Hukkunud on vähemalt 36 inimest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Alutaguse mees Vello Kristjan on autopoodi ehk rahvakeeli autolavkat pidanud Ida-Virumaal juba pea paarkümmend aastat. Selle ajaga on piirkond laienenud mitte ainult tänu heale tööle, vaid haldusreform on viinud osa Ida-Virumaa valdu mehe kodumaakonnast välja. Nii jõuabki neljapäevane bussiringotsaga Jõgevamaalegi autopood on hea põhjus tuttavaga vabas õhus kokkusaamiseks neilegi, kes saavad ise autoga poes käidud, räägib Mati Ilves. Ma käin igas poes, aga noh, tahame, et buss käib siin ka ja kui keegi ei käi, ta ei hakka tulemagi siia ja siis nii käime ikka siin poes ka. Ants Kaasik lisas Nädalaks jätkub, ei, päriselt ei jätku, kord peab ikka poes ka käima, tavalises poes ja autopoes käimise vahe, mis on teie jaoks vahet, ei ole midagi. Nii palju on vahet, et noh, see tuleb õue, aga poodi peab sõitma. Pealinnast kaugsis elavale tütrele appi lapsi hoidma tulnud Ingestern kiitis rändkaupluse teenust, kus lisaks esmavajalikule saab täita ka nooremate põlvede soove. See tuleb kohe siia lähedale, ei pea kuskile kaugele minema ja esmaasjad saab siit kõik kätte, mis vaja, on. Kauplusauto puhul, et mõtlete ise ka, et enne näiteks desinfitseerite käsi või et on natukese tähelepanu rohkemaks ka muutunud. No eks ikka, sest et kuna siin on tegemist rohkem vanemate inimestega, siis ikka püüad hoida vahet ja ikka teha nii, et, et nendega eriti kokku ei puutu ja kaitsed just nimelt vanemaid inimesi. Autopoe omaniku Vello Kristjani sõnul on koroona aeg vaid veidi inimeste ostuharjumusi muutnud. Põhimõte, peaaegu sama, kui on natukene hakatud ostma rohkem aga kõik on sama muutumata nagu öelda. Vaatame, ostavad seda kanget viina, kas enne osteti ikka see eluaeg ostetud, aga ainukese praegu ostad juba suuremad, parajasti otsid pisikesed kahesajased. Autopoest ostjatega rääkides selgus, et kui ajakirjandusest saadav koroonaviiruse kogus välja jätta, siis maainimeste elu eriolukord väga muutnud ei ole. Kuule veel siin, otse minul nagu ei ole suurt muutut midagi, ainuke asi, et peab väga ettevaatlik olema, siis ma arvan, et ei juhtu midagi ja metsa sees ka siin, ega see viirus kaob ära. Juba homme läheb autopood uuele ringile ja taas tuleb mõnes kohas kaardimakseteks terminalile levi otsida. Sellega on siin alati. Roni kivi otsa, isa, siin on nii hull, kui saad. Vanem ma ei näe, ka ei näe, mul on prillid selleks. Peipsi äärest raadiouudistele Rene Kundla
|
Praegusel ajal manitsetakse poes käima vaid hädavajadusel ja suurtes ostukeskustes käimisele on seatud eri piiranguid. Üks liik poodidest pole aga oma töörežiimi pidanud muutma, sest kauplusautod on kord nädalas maainimestele kauba kätte toonud viirustest sõltumata.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Alutaguse mees Vello Kristjan on autopoodi ehk rahvakeeli autolavkat pidanud Ida-Virumaal juba pea paarkümmend aastat. Selle ajaga on piirkond laienenud mitte ainult tänu heale tööle, vaid haldusreform on viinud osa Ida-Virumaa valdu mehe kodumaakonnast välja. Nii jõuabki neljapäevane bussiringotsaga Jõgevamaalegi autopood on hea põhjus tuttavaga vabas õhus kokkusaamiseks neilegi, kes saavad ise autoga poes käidud, räägib Mati Ilves. Ma käin igas poes, aga noh, tahame, et buss käib siin ka ja kui keegi ei käi, ta ei hakka tulemagi siia ja siis nii käime ikka siin poes ka. Ants Kaasik lisas Nädalaks jätkub, ei, päriselt ei jätku, kord peab ikka poes ka käima, tavalises poes ja autopoes käimise vahe, mis on teie jaoks vahet, ei ole midagi. Nii palju on vahet, et noh, see tuleb õue, aga poodi peab sõitma. Pealinnast kaugsis elavale tütrele appi lapsi hoidma tulnud Ingestern kiitis rändkaupluse teenust, kus lisaks esmavajalikule saab täita ka nooremate põlvede soove. See tuleb kohe siia lähedale, ei pea kuskile kaugele minema ja esmaasjad saab siit kõik kätte, mis vaja, on. Kauplusauto puhul, et mõtlete ise ka, et enne näiteks desinfitseerite käsi või et on natukese tähelepanu rohkemaks ka muutunud. No eks ikka, sest et kuna siin on tegemist rohkem vanemate inimestega, siis ikka püüad hoida vahet ja ikka teha nii, et, et nendega eriti kokku ei puutu ja kaitsed just nimelt vanemaid inimesi. Autopoe omaniku Vello Kristjani sõnul on koroona aeg vaid veidi inimeste ostuharjumusi muutnud. Põhimõte, peaaegu sama, kui on natukene hakatud ostma rohkem aga kõik on sama muutumata nagu öelda. Vaatame, ostavad seda kanget viina, kas enne osteti ikka see eluaeg ostetud, aga ainukese praegu ostad juba suuremad, parajasti otsid pisikesed kahesajased. Autopoest ostjatega rääkides selgus, et kui ajakirjandusest saadav koroonaviiruse kogus välja jätta, siis maainimeste elu eriolukord väga muutnud ei ole. Kuule veel siin, otse minul nagu ei ole suurt muutut midagi, ainuke asi, et peab väga ettevaatlik olema, siis ma arvan, et ei juhtu midagi ja metsa sees ka siin, ega see viirus kaob ära. Juba homme läheb autopood uuele ringile ja taas tuleb mõnes kohas kaardimakseteks terminalile levi otsida. Sellega on siin alati. Roni kivi otsa, isa, siin on nii hull, kui saad. Vanem ma ei näe, ka ei näe, mul on prillid selleks. Peipsi äärest raadiouudistele Rene Kundla
### Response:
Praegusel ajal manitsetakse poes käima vaid hädavajadusel ja suurtes ostukeskustes käimisele on seatud eri piiranguid. Üks liik poodidest pole aga oma töörežiimi pidanud muutma, sest kauplusautod on kord nädalas maainimestele kauba kätte toonud viirustest sõltumata.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna pärastlõunal kogunes mõnikümmend inimest Vest meri sadamasse, kus asub Haapsalu talisupluskeskus. Haapsalu talisupleja Kertu Kaljuveer tegeleb selle hobiga juba viiendat aastat. Aga kas praegune ilm, kus on plusskraadid, on talisupleja? Siis selline suvine või? Jah, see on ikka ilm on mõistlik ja et aga kui külma ilmaga te siin veel ujumas käite? Minu kõige külmem ujumine on miinus 12 kraadi ja tuiskas, ma panin kaks mütsi pähe, et peal soe oleks, mis tunne see oli enne, kui esimest korda vette hüppasid? Muidugi oli hirmus, aga siis oli varem vist, kui juba seal vees sees olid. Ikka alguses on ikka, ma ei tea, ühesõnaga, esimese korra tulid emotsioonid, nii laesed, ega ma väga täpselt ei mäleta, ma käisin kähku vees, tulin kähku välja ja olin nendega väga rahul. Sille Simson on talisuplusega tegelenud poolteist aastat. Ta avastas selle tänu sõpradele, kes asjaga juba varem tegelesid. Üldiselt ongi see reegliks, et talisupluse pisik saadakse mõne kogenud harrastaja soovitusel. Positiivsed emotsioonid on Simsoni sõnul garanteeritud. No eelkõige mõjub ta hästi su meeleolule ja tõstab tuju ja see hea seltskond ja soodne ja kiire. Mul oli eksperiment, ma ujusin aasta aega iga päev 100 tõmmet, aga nüüd ujun kolm korda nädalas regulaarselt. Aga kui te pidite iga ilmaga ujuma aasta aega, et kui keeruline või kui raske ennast sundida, selleks oli. Tekib hasart ja ei, ei ole mingil hetkel raske, kui on toetajaskond ja jah, tekib hasart. Kui pikalt külmas vees ollakse, on iga supleja puhul individuaalne. Mõni läheb vette ainult korraks, teine ujub mitu minutit. Jõulusuplus on saanud Haapsalus traditsiooniks, jätkab Kertu Kaljuveer. See on vist neljandat korda, kas kolmandat või neljandat korda ja lihtsalt lõbus oleks see keha ja vaim puhtaks enne jõulu ikka. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.
|
Haapsalus tähistati jõulude saabumist talvise jõulusuplusega. Talisuplus on Haapsalus hobina viimastel aastatel järjest populaarsemaks saanud ja harrastajatel on Westmeri sadamas oma nurk, kus on soojak, riietusmiskabiinid ja merre viivate redelitega ujuvkai.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna pärastlõunal kogunes mõnikümmend inimest Vest meri sadamasse, kus asub Haapsalu talisupluskeskus. Haapsalu talisupleja Kertu Kaljuveer tegeleb selle hobiga juba viiendat aastat. Aga kas praegune ilm, kus on plusskraadid, on talisupleja? Siis selline suvine või? Jah, see on ikka ilm on mõistlik ja et aga kui külma ilmaga te siin veel ujumas käite? Minu kõige külmem ujumine on miinus 12 kraadi ja tuiskas, ma panin kaks mütsi pähe, et peal soe oleks, mis tunne see oli enne, kui esimest korda vette hüppasid? Muidugi oli hirmus, aga siis oli varem vist, kui juba seal vees sees olid. Ikka alguses on ikka, ma ei tea, ühesõnaga, esimese korra tulid emotsioonid, nii laesed, ega ma väga täpselt ei mäleta, ma käisin kähku vees, tulin kähku välja ja olin nendega väga rahul. Sille Simson on talisuplusega tegelenud poolteist aastat. Ta avastas selle tänu sõpradele, kes asjaga juba varem tegelesid. Üldiselt ongi see reegliks, et talisupluse pisik saadakse mõne kogenud harrastaja soovitusel. Positiivsed emotsioonid on Simsoni sõnul garanteeritud. No eelkõige mõjub ta hästi su meeleolule ja tõstab tuju ja see hea seltskond ja soodne ja kiire. Mul oli eksperiment, ma ujusin aasta aega iga päev 100 tõmmet, aga nüüd ujun kolm korda nädalas regulaarselt. Aga kui te pidite iga ilmaga ujuma aasta aega, et kui keeruline või kui raske ennast sundida, selleks oli. Tekib hasart ja ei, ei ole mingil hetkel raske, kui on toetajaskond ja jah, tekib hasart. Kui pikalt külmas vees ollakse, on iga supleja puhul individuaalne. Mõni läheb vette ainult korraks, teine ujub mitu minutit. Jõulusuplus on saanud Haapsalus traditsiooniks, jätkab Kertu Kaljuveer. See on vist neljandat korda, kas kolmandat või neljandat korda ja lihtsalt lõbus oleks see keha ja vaim puhtaks enne jõulu ikka. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.
### Response:
Haapsalus tähistati jõulude saabumist talvise jõulusuplusega. Talisuplus on Haapsalus hobina viimastel aastatel järjest populaarsemaks saanud ja harrastajatel on Westmeri sadamas oma nurk, kus on soojak, riietusmiskabiinid ja merre viivate redelitega ujuvkai.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kuigi avamine on ikka päris mitme tunni pärast siis siin on päris palju sagimist, et eriti kui kaubamaja poolses otsas, kus tundub, et kaubeldakse millegagi minu omamõeldud laste kleidid, peakatted, rätid, mütsid, torusallid, mis te arvate, tuleb siia palju inimesi? Ma arvan, et tuleb, rahvast tuleb rohkem nüüd. Mida teie siin müüte tikandiga käsitöö on käteräte saunalinasid, pajalappe, mida iganes. Kui kaua te ei ole saanud oma asju müüa? No ega ei olegi, detsember oli viimane, kus, kus sai müüdud ja nüüd on jälle nagu öeldakse, esimene suurem välja. Kui nüüd siit edasi kõndida, siis on siin Tartu 2024 suur silt, siis siin on väga palju selliseid punaseid konstruktsioone, kiiged. Nii, aga nüüd siin on selline suur punane majakene, lähme vaatame, mis see on. Tartu noorsootöö keskus korraldab siin oma välinoortekeskust kuu aega ja selle raames sai ehitatud niisugune väike majake, kus on katusel terrass, all on leboala, kus siis saab läbi viia erinevaid ringmänge, lauamänge ja üldse noortega koos olla. Puiestee keskel ma näen ühte basseini, võiks öelda, kus on vesi ja selle keskel on lava nii, aga ma lähen nüüd uurin mõnelt möödakäijalt ka, et kuidas neile see esmamulje siin tundub, tähendab lahe. Ma tahaks teada, mis see bassein endast siin kujutab, võib-olla see on niisugune pilku püüdev. No väga hästi meeldib ilusad Hiinat on toodud siia rabarberit, ma arvan, et lastel on ka huvitav, mis praegu teie väikse tüdrukule siin kõige rohkem tundub meeldivat. No praegu tuli kiigu juurde. See tundub päris huvitav. Tule, räägi, meeldib sulle siin on ju. Mis sulle kõige huvitavam tundub, siin? Iga liivakast ka kindlasti tahab, võib sinna minna, siin Puiestee äärt pidi, on näha erinevaid tänavatoidukaubikuid, et siin on näiteks tänavakokk, akad, krõbe kala, need on praegu küll tühjad, aga ka õhtul saab siin kindlasti head paremat süüa, aga nüüd lähen jõudmas siia Raekoja platsi poolsesse otsa. Mulle tundub, et ma näen linnaarhitekt Tõnis Harjus ühte majakest värvimas. Mis te siin praegu teete? Mina ma muidu olen üks nendest idee autoritest, linna arhitekt, aga hetkel ma siin tulin appi ja teeme veel viimast lihvi, värvi me kasvuhooned üle ja sellesse samasse kasvuhoonesse tuleb raadiomaja, ehk siis iga nädal on erinev raadio siin sees ja viiakse läbi siis erinevad saateid kohe siin platsi peal.
|
Täna õhtul avatakse Tartus Autovabaduse puiestee. Ode Maria Punamäe käis hommikul kohapeal ja vaatas, mida sel tavapäraselt linna ühe tihedama liiklusega tänaval nüüd teha saab.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kuigi avamine on ikka päris mitme tunni pärast siis siin on päris palju sagimist, et eriti kui kaubamaja poolses otsas, kus tundub, et kaubeldakse millegagi minu omamõeldud laste kleidid, peakatted, rätid, mütsid, torusallid, mis te arvate, tuleb siia palju inimesi? Ma arvan, et tuleb, rahvast tuleb rohkem nüüd. Mida teie siin müüte tikandiga käsitöö on käteräte saunalinasid, pajalappe, mida iganes. Kui kaua te ei ole saanud oma asju müüa? No ega ei olegi, detsember oli viimane, kus, kus sai müüdud ja nüüd on jälle nagu öeldakse, esimene suurem välja. Kui nüüd siit edasi kõndida, siis on siin Tartu 2024 suur silt, siis siin on väga palju selliseid punaseid konstruktsioone, kiiged. Nii, aga nüüd siin on selline suur punane majakene, lähme vaatame, mis see on. Tartu noorsootöö keskus korraldab siin oma välinoortekeskust kuu aega ja selle raames sai ehitatud niisugune väike majake, kus on katusel terrass, all on leboala, kus siis saab läbi viia erinevaid ringmänge, lauamänge ja üldse noortega koos olla. Puiestee keskel ma näen ühte basseini, võiks öelda, kus on vesi ja selle keskel on lava nii, aga ma lähen nüüd uurin mõnelt möödakäijalt ka, et kuidas neile see esmamulje siin tundub, tähendab lahe. Ma tahaks teada, mis see bassein endast siin kujutab, võib-olla see on niisugune pilku püüdev. No väga hästi meeldib ilusad Hiinat on toodud siia rabarberit, ma arvan, et lastel on ka huvitav, mis praegu teie väikse tüdrukule siin kõige rohkem tundub meeldivat. No praegu tuli kiigu juurde. See tundub päris huvitav. Tule, räägi, meeldib sulle siin on ju. Mis sulle kõige huvitavam tundub, siin? Iga liivakast ka kindlasti tahab, võib sinna minna, siin Puiestee äärt pidi, on näha erinevaid tänavatoidukaubikuid, et siin on näiteks tänavakokk, akad, krõbe kala, need on praegu küll tühjad, aga ka õhtul saab siin kindlasti head paremat süüa, aga nüüd lähen jõudmas siia Raekoja platsi poolsesse otsa. Mulle tundub, et ma näen linnaarhitekt Tõnis Harjus ühte majakest värvimas. Mis te siin praegu teete? Mina ma muidu olen üks nendest idee autoritest, linna arhitekt, aga hetkel ma siin tulin appi ja teeme veel viimast lihvi, värvi me kasvuhooned üle ja sellesse samasse kasvuhoonesse tuleb raadiomaja, ehk siis iga nädal on erinev raadio siin sees ja viiakse läbi siis erinevad saateid kohe siin platsi peal.
### Response:
Täna õhtul avatakse Tartus Autovabaduse puiestee. Ode Maria Punamäe käis hommikul kohapeal ja vaatas, mida sel tavapäraselt linna ühe tihedama liiklusega tänaval nüüd teha saab.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Viimati tõusis Eestis alampalk 2008. aastal. Läbirääkimised palga alammäära kehtestamiseks on nii tööandjate kui ametiühingute vahel kestnud aasta. Ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul alustas liit tööandjatega läbirääkimisi sooviga, et töötasu alammääraks saaks 325 eurot. Nii suurt tõusu aga ei tulnud. Järgmisest aastast ehk siis esimesest jaanuarist tõuseb töötasu alammäär 4,3 protsenti 290 euroni kuus ja tunnitasu alammääraks kehtestame me selle kokkuleppega 1,80 eurot, ehk siis see on siis nendele, kelle töölepingutes on kirjas tunnitasu ja tegemist on laiendatud kollektiivlepinguga ja sellega siis me muudame need need palgatingimused kohustuslikuks kõigile erasektoris tegutsevatele tööandjatele ja, ja töötajatele töölepinguseaduse tähenduses. Töötasu alammäära tõusu on siiani pidurdanud tööandjad, kes ei ole soovinud alampalgalepet kinnitada enne, kui majandus on kasvanud. Vähemalt aasta. Sel aastal on aga tööandjate keskliidu juhataja ja Tarmo Kriisi sõnul olnud tõus nii ettevõtete kasumites kui ka töötajatele makstavates palkades ja seisak. Alampalga tõusus ei ole enam põhjendatud. Me anname endale selgelt aru, et järgmisel aastal on tõenäoliselt ees väga keerukad ajad ettevõtete jaoks, lähtudes sellest, me leppisime siis tõesti kokku, et see tõus saab olema veidi üle nelja protsendi. Kriisi sõnul oli oluliseks põhjuseks ka pensionipoliitika. Ikkagi olukorras, kus riik tõstab pensioni, jäid selgelt kiiremini. Alampalga määrast võib tekitada olukorra, kus, kus me sellega nii-öelda tööturul soosime siis passiivsust ja anname ühiskonda vale sõnumi. Isiklikult usun, et alampalga tõus ette Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ei tohiks kahandada ja tahaks loota, et et meil siiski majanduses õnnestub võib-olla halvimast ikkagi pääseda ja me saame alampalga tõusust rääkida ka järgnevatel aastatel. Riigile töötasu alammäära tõus väga suuri kulutusi kaasa ei too, sest alampalga saajaid on Harri Taliga hinnangul töötajatest Eestis kuus kuni seitse protsenti. Nende seas saavad alampalka ka näiteks paljud vanemahüvitise ja ajutise töövõimetuse saajad. Riigile ja tööandjatele on kokkuleppe hind kuni 4,5 miljonit eurot. Valitsus peaks uue töötasu alammäära heaks kiitma ülehomsel istungil.
|
Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit sõlmisid kokkuleppe järgmise aasta töötasu alammäära tõstmiseks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Viimati tõusis Eestis alampalk 2008. aastal. Läbirääkimised palga alammäära kehtestamiseks on nii tööandjate kui ametiühingute vahel kestnud aasta. Ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul alustas liit tööandjatega läbirääkimisi sooviga, et töötasu alammääraks saaks 325 eurot. Nii suurt tõusu aga ei tulnud. Järgmisest aastast ehk siis esimesest jaanuarist tõuseb töötasu alammäär 4,3 protsenti 290 euroni kuus ja tunnitasu alammääraks kehtestame me selle kokkuleppega 1,80 eurot, ehk siis see on siis nendele, kelle töölepingutes on kirjas tunnitasu ja tegemist on laiendatud kollektiivlepinguga ja sellega siis me muudame need need palgatingimused kohustuslikuks kõigile erasektoris tegutsevatele tööandjatele ja, ja töötajatele töölepinguseaduse tähenduses. Töötasu alammäära tõusu on siiani pidurdanud tööandjad, kes ei ole soovinud alampalgalepet kinnitada enne, kui majandus on kasvanud. Vähemalt aasta. Sel aastal on aga tööandjate keskliidu juhataja ja Tarmo Kriisi sõnul olnud tõus nii ettevõtete kasumites kui ka töötajatele makstavates palkades ja seisak. Alampalga tõusus ei ole enam põhjendatud. Me anname endale selgelt aru, et järgmisel aastal on tõenäoliselt ees väga keerukad ajad ettevõtete jaoks, lähtudes sellest, me leppisime siis tõesti kokku, et see tõus saab olema veidi üle nelja protsendi. Kriisi sõnul oli oluliseks põhjuseks ka pensionipoliitika. Ikkagi olukorras, kus riik tõstab pensioni, jäid selgelt kiiremini. Alampalga määrast võib tekitada olukorra, kus, kus me sellega nii-öelda tööturul soosime siis passiivsust ja anname ühiskonda vale sõnumi. Isiklikult usun, et alampalga tõus ette Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ei tohiks kahandada ja tahaks loota, et et meil siiski majanduses õnnestub võib-olla halvimast ikkagi pääseda ja me saame alampalga tõusust rääkida ka järgnevatel aastatel. Riigile töötasu alammäära tõus väga suuri kulutusi kaasa ei too, sest alampalga saajaid on Harri Taliga hinnangul töötajatest Eestis kuus kuni seitse protsenti. Nende seas saavad alampalka ka näiteks paljud vanemahüvitise ja ajutise töövõimetuse saajad. Riigile ja tööandjatele on kokkuleppe hind kuni 4,5 miljonit eurot. Valitsus peaks uue töötasu alammäära heaks kiitma ülehomsel istungil.
### Response:
Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit sõlmisid kokkuleppe järgmise aasta töötasu alammäära tõstmiseks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Järgmise noorte laulupeo ideekavandi püha maa autor, helilooja Pärt Uusberg sai peokava kokkupanekuks inspiratsiooni Hando Runneli luuletusest valgust. Püha on maa ja ta järved on pühad kiitust, me tahame laulda neil kaldail, aga et laulda on vaja ju valgust, keegi peab laotusse lubama päikse ja, ja niimoodi ta kenasti jätkub, aga et minu idee kavandi nimi oligi siis püha, on maa. Aga ühtlasi oleme tegelenud palju ka selle valguse teemaga, et mis siis on see valgus, mida on vaja, et, et laulda, näha laulupidu kui vaimsuse hoidmise suurt väljendusvahendit. Pärt Uusbergi sõnul saab peo repertuaar lõplikult paika aasta lõpuks. Noodivihikud jõuavad lauljateni aga tuleval kevadel. Oleme kindlasti soovinud arvestada sellega, et tuleb just noorte laulupidu ja et see raskusaste vastaks noorele häälele. On vana ja väärika repertuaaris ja on täiesti uudisloomingut pea, et igas liigis uudisloomingut, millistelt autoriteet, siis seda ma hoiaks isegi saladuses on, on võib-olla huvitavam, et, et las see pidu avaneb niimoodi järk-järgult. Pärnu kaunite kunstide kooli koolijuht Marika Pärk läheb järgmisele noortepeole kahe poiste kooriga. Esimene mulje, mis tal pärast peokava läbilaulmist tekkis, on, et Pärt Uusbergi koostatud kava on väga uuenduslik. Mulle tundus, et poistekooride repertuaar ja poiste segakooride repertuaar oli vast kõige põnevam ja nagu ikka ka kõige rohkem väljakutseid esitav. Aga ma arvan, et need lood peaks olema kindlasti need, mis lisaks nendele poistele, kes täna laulavad, meelitavad juurde ka uusi lauluhimulisi poisse. On teil järgmise noortepeoga seoses ka mingeid muresid? Hetkel ei oska veel muretseda, peaasi, et noodid tuleks õigel ajal, et ei toimuks niukest puusalt tulistamist vahetult enne pidu, aga viimaste pidude kogemus ju ütleb, et aega õppimiseks ja ka viimistlemiseks on jäetud piisavalt, et sihtasutus on head tööd teinud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Olustverest.
|
184 Eesti koorijuhti ja muusikaõpetajat on sel nädalal Olustveres suveseminaril, et tutvuda 2022. aasta noorte laulupeo repertuaariga, osaleda koori vokaaltöö meistriklassis, laulda seminarikooris ja õppida kooritegevuse korraldmist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Järgmise noorte laulupeo ideekavandi püha maa autor, helilooja Pärt Uusberg sai peokava kokkupanekuks inspiratsiooni Hando Runneli luuletusest valgust. Püha on maa ja ta järved on pühad kiitust, me tahame laulda neil kaldail, aga et laulda on vaja ju valgust, keegi peab laotusse lubama päikse ja, ja niimoodi ta kenasti jätkub, aga et minu idee kavandi nimi oligi siis püha, on maa. Aga ühtlasi oleme tegelenud palju ka selle valguse teemaga, et mis siis on see valgus, mida on vaja, et, et laulda, näha laulupidu kui vaimsuse hoidmise suurt väljendusvahendit. Pärt Uusbergi sõnul saab peo repertuaar lõplikult paika aasta lõpuks. Noodivihikud jõuavad lauljateni aga tuleval kevadel. Oleme kindlasti soovinud arvestada sellega, et tuleb just noorte laulupidu ja et see raskusaste vastaks noorele häälele. On vana ja väärika repertuaaris ja on täiesti uudisloomingut pea, et igas liigis uudisloomingut, millistelt autoriteet, siis seda ma hoiaks isegi saladuses on, on võib-olla huvitavam, et, et las see pidu avaneb niimoodi järk-järgult. Pärnu kaunite kunstide kooli koolijuht Marika Pärk läheb järgmisele noortepeole kahe poiste kooriga. Esimene mulje, mis tal pärast peokava läbilaulmist tekkis, on, et Pärt Uusbergi koostatud kava on väga uuenduslik. Mulle tundus, et poistekooride repertuaar ja poiste segakooride repertuaar oli vast kõige põnevam ja nagu ikka ka kõige rohkem väljakutseid esitav. Aga ma arvan, et need lood peaks olema kindlasti need, mis lisaks nendele poistele, kes täna laulavad, meelitavad juurde ka uusi lauluhimulisi poisse. On teil järgmise noortepeoga seoses ka mingeid muresid? Hetkel ei oska veel muretseda, peaasi, et noodid tuleks õigel ajal, et ei toimuks niukest puusalt tulistamist vahetult enne pidu, aga viimaste pidude kogemus ju ütleb, et aega õppimiseks ja ka viimistlemiseks on jäetud piisavalt, et sihtasutus on head tööd teinud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Olustverest.
### Response:
184 Eesti koorijuhti ja muusikaõpetajat on sel nädalal Olustveres suveseminaril, et tutvuda 2022. aasta noorte laulupeo repertuaariga, osaleda koori vokaaltöö meistriklassis, laulda seminarikooris ja õppida kooritegevuse korraldmist.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti 200 liikmeid on hetkel 543. Tänasel üldkogul oli neid kohal 186, aga ka kõik ülejäänud olid andnud nõusoleku erakonna loomiseks ja see erakond loodigi üksmeelse hääletusega kell 15 28, kui punktuaalne olla. Ja sama üksmeelselt võeti vastu partei põhikiri ja programm. Ning kui vaadata neid nimesid, kelle ettepanekud programmi on läinud, kes täna sõna võtsid, kes juhatusse kandideerisid, siis võib öelda, et erakonna tuumik on 20 25 inimest. Aga nagu öeldud, valiti ka juhatus ja valiti erakonna esimees ning erakonna juhiks kandideeris ainsana Kristina Kallas. Esitati ka Priit Alamäe kandidatuur, aga tema loobus Kallase kasuks. Juhatuse liikmeid saab olema 12, esitati 17 kandidaati ja nii nende kõnedes kui muudes päev otsa kõlanud arvamustes rõhutati kuidas Eesti poliitika on sumbunud, kuidas meil valitseb seisak ja mida kõike on vaja muuta. Kuulame lõiku Kristina Kallase programmkõnest. Mind ajendas Eesti poliitikasse tulema mure Eesti lõhestatuse üle. Meie poliitiline süsteem on viimase 10 aasta jooksul tegelenud teadlikult poliittehnoloogilise vastandumistega ja seeläbi Eesti lõhestamistega. Eestlased versus venelased, rikkad versus vaesed homod versus heterod. Töötajad versus tööandjad. Iga poliitiline jõud on välja arvutanud täpselt oma sihtgrupi mõelnud talle välja vaenlase ja siis asunud selle vaenlase vastu võitlema. See on toonud neile valimistel hääli, aga selle tulemuseks on risti-rästi lõhestatud ühiskond. Meid on 1,3 miljonit ja meile tahetakse öelda, et me jaga, peame jagama ennast meieks ja nendeks. Me raiskame oma riigi vähest inimvara ja tekitame ühiskonnas ebastabiilsust mida on muuseas kerge kasutada ära neil, kes meie riigile võib-olla head ei soovi. Kuid meil on ainult üks Eesti. Ma tulin poliitikasse selleks, et aidata meie inimestel leida see ühisosa ja see ühine eesmärk, et ära lõpetada vihal hirmul ja kadedusel põhinev vastandumine. Meil on valimistest valimistesse süvenenud ambitsioonikuse puudumine ning aina nõrgemaks on jäänud ka poliitiline eestvedamine. Olemasolevad erakonnad, kes muide enamjaolt on muutunud üha rohkem üksteise sarnaseks ei ole mind tegelikult kodanikuna enam inspireerinud. Nad ei ole tekitanud minus usku edasiviivatest jõududest meeskondadest või liikumistest, kes tahavad juhtida uute ideedega 21. sajandi riiki. Praegu on rahvas kogunenud taas saali ja ootab valimiste tulemusi. See, kui mitu häält saab Kristina Kallas ei olegi võibolla eriti oluline, see on statistika esimeheks ta valiti. Olulisem on see, kes valitakse juhatusse või kes sealt välja jääb. See on palju huvitavam alati kõikide erakonna üldkogudel. Aga oluline on see, et erakond on loodud. Algab argitöö valmistumine valimisteks.
|
Liikumisest Eesti 200 sai täna ametlikult erakond. Valimistele minnakse täisnimekirjaga.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti 200 liikmeid on hetkel 543. Tänasel üldkogul oli neid kohal 186, aga ka kõik ülejäänud olid andnud nõusoleku erakonna loomiseks ja see erakond loodigi üksmeelse hääletusega kell 15 28, kui punktuaalne olla. Ja sama üksmeelselt võeti vastu partei põhikiri ja programm. Ning kui vaadata neid nimesid, kelle ettepanekud programmi on läinud, kes täna sõna võtsid, kes juhatusse kandideerisid, siis võib öelda, et erakonna tuumik on 20 25 inimest. Aga nagu öeldud, valiti ka juhatus ja valiti erakonna esimees ning erakonna juhiks kandideeris ainsana Kristina Kallas. Esitati ka Priit Alamäe kandidatuur, aga tema loobus Kallase kasuks. Juhatuse liikmeid saab olema 12, esitati 17 kandidaati ja nii nende kõnedes kui muudes päev otsa kõlanud arvamustes rõhutati kuidas Eesti poliitika on sumbunud, kuidas meil valitseb seisak ja mida kõike on vaja muuta. Kuulame lõiku Kristina Kallase programmkõnest. Mind ajendas Eesti poliitikasse tulema mure Eesti lõhestatuse üle. Meie poliitiline süsteem on viimase 10 aasta jooksul tegelenud teadlikult poliittehnoloogilise vastandumistega ja seeläbi Eesti lõhestamistega. Eestlased versus venelased, rikkad versus vaesed homod versus heterod. Töötajad versus tööandjad. Iga poliitiline jõud on välja arvutanud täpselt oma sihtgrupi mõelnud talle välja vaenlase ja siis asunud selle vaenlase vastu võitlema. See on toonud neile valimistel hääli, aga selle tulemuseks on risti-rästi lõhestatud ühiskond. Meid on 1,3 miljonit ja meile tahetakse öelda, et me jaga, peame jagama ennast meieks ja nendeks. Me raiskame oma riigi vähest inimvara ja tekitame ühiskonnas ebastabiilsust mida on muuseas kerge kasutada ära neil, kes meie riigile võib-olla head ei soovi. Kuid meil on ainult üks Eesti. Ma tulin poliitikasse selleks, et aidata meie inimestel leida see ühisosa ja see ühine eesmärk, et ära lõpetada vihal hirmul ja kadedusel põhinev vastandumine. Meil on valimistest valimistesse süvenenud ambitsioonikuse puudumine ning aina nõrgemaks on jäänud ka poliitiline eestvedamine. Olemasolevad erakonnad, kes muide enamjaolt on muutunud üha rohkem üksteise sarnaseks ei ole mind tegelikult kodanikuna enam inspireerinud. Nad ei ole tekitanud minus usku edasiviivatest jõududest meeskondadest või liikumistest, kes tahavad juhtida uute ideedega 21. sajandi riiki. Praegu on rahvas kogunenud taas saali ja ootab valimiste tulemusi. See, kui mitu häält saab Kristina Kallas ei olegi võibolla eriti oluline, see on statistika esimeheks ta valiti. Olulisem on see, kes valitakse juhatusse või kes sealt välja jääb. See on palju huvitavam alati kõikide erakonna üldkogudel. Aga oluline on see, et erakond on loodud. Algab argitöö valmistumine valimisteks.
### Response:
Liikumisest Eesti 200 sai täna ametlikult erakond. Valimistele minnakse täisnimekirjaga.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valitsus on oma 100 päeva saavutustest juba korduvalt rääkinud, tänagi tõstis peaminister Juhan Parts esile 11 punkti, mida koalitsioon olulisemaks peab taas 21. sajandi kooliprojekt, pensioni baasosa suurendamine, iibeprogrammi käivitamine kokkuhoiukava ja nii edasi. Peaminister tunnistas aga, et mitte kõik ei ole hästi. Kahjuks kindlasti see justiitsministri kiiruse ületamine, see, et tuleb öelda välja asju siis, kui need on läbi räägitud, läbi kaalutud, arutatud aga, et mitte kohe öelda oma häid ideid välja, et tekitada avalikkusele kõrgendatud ootusi. Mitte midagi ei ole teha, ideid on palju, aga raha, raha on ikkagi jätkuvalt vähe. Kindlasti oleks tulnud paremini selgitada ja ära hoida tarbetud vaidlused, mis tekkisid seoses lisaeelarve ja mitmete probleemide lahendamisega. Mida me tahtsime selle lisaeelarvega lahendada. Juhan Parts tõi esile ka järgmise 300 päeva eesmärgid, nende seas iibeprogrammi kinnitamine, töötajate maksukoormuse vähendamine, erakondade poolt heaks kiidetud haridusstrateegia. Parts ütles, et valitsust iseloomustab kokkulepete leidmise soov ja kindlasti suhtutakse tähelepanelikult opositsiooni algatustesse. Ta lisas, et märksõna on töö. Me tahame olla see töövalitsus, kes iga viie minuti tagant ei üllata oma rahvast ja ma arvan, et järgmised 300 päeva tulevad veel igavamad. Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles, et koalitsioonileppes lubati suuri muutusi ja valitsuselt oodati väga palju väga kiiresti. Nende muudatuste elluviimine ei lähe aga nii ruttu. Teemad on väga suured ja aeganõudvad ja ma julgen meelde tuletada, et praegu on aasta 2003. Me töötame täna veel eelmise valitsuse poolt vastu võetud eelarve järgi, kus on tehtud küll väikeseid muudatusi, mis siiski ei võimalda lõpuni avada valitsuse tegelikku nägu ja seetõttu ütleks nii, et kui me oleme asunud punkte täitma, siis tegelikku lubaduste täitmist saab vaadata alles 2004. aastal sest enamus meie lubadusi nõuavad eelarve ümberkorraldusi. 100 päeva sisse mahub ka rahandusminister Tõnis Paltsu otsus vabastada ametist maksuameti peadirektor Aivar Sõerd. Nii reformierakondlane Meelis Atonen kui rahvaliidu juht Villu Reiljan leidsid, et sellist suurt otsust oleks pidanud koalitsioonipartneritega läbi arutama, kuid mõlemad rõhutasid, et pooldavat tugevat maksuametit, et kõigilt maksud kätte saada. Juhan Partsi sõnul pole tal alust kahtlustada, et sõerdi vabastamine on seotud rahandusministri maksuasjade uurimisega. Loomulikult maksuamet peab oma tööd tegema sõltumatult ja ma kavatsen kõik seda selleks teha ja kui vähegi see seondub mingisugune seos sellega, siis otsus on ühel. Tõnis Palts ütles, et sisejuurdlus käib ja lõplikke otsuseid pole. Ja kõik need konkreetsed asjad tegelikult vajavad kõik need signaalid, mis on tulnud, need vajavad uurimist üks-üheselt, seda käitumist. Kiiret käitumist saab pühenduda ainult sellega, et see oli sisuline reaktsioon allumatusele.
|
Valitsusel täitus 100 päeva.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valitsus on oma 100 päeva saavutustest juba korduvalt rääkinud, tänagi tõstis peaminister Juhan Parts esile 11 punkti, mida koalitsioon olulisemaks peab taas 21. sajandi kooliprojekt, pensioni baasosa suurendamine, iibeprogrammi käivitamine kokkuhoiukava ja nii edasi. Peaminister tunnistas aga, et mitte kõik ei ole hästi. Kahjuks kindlasti see justiitsministri kiiruse ületamine, see, et tuleb öelda välja asju siis, kui need on läbi räägitud, läbi kaalutud, arutatud aga, et mitte kohe öelda oma häid ideid välja, et tekitada avalikkusele kõrgendatud ootusi. Mitte midagi ei ole teha, ideid on palju, aga raha, raha on ikkagi jätkuvalt vähe. Kindlasti oleks tulnud paremini selgitada ja ära hoida tarbetud vaidlused, mis tekkisid seoses lisaeelarve ja mitmete probleemide lahendamisega. Mida me tahtsime selle lisaeelarvega lahendada. Juhan Parts tõi esile ka järgmise 300 päeva eesmärgid, nende seas iibeprogrammi kinnitamine, töötajate maksukoormuse vähendamine, erakondade poolt heaks kiidetud haridusstrateegia. Parts ütles, et valitsust iseloomustab kokkulepete leidmise soov ja kindlasti suhtutakse tähelepanelikult opositsiooni algatustesse. Ta lisas, et märksõna on töö. Me tahame olla see töövalitsus, kes iga viie minuti tagant ei üllata oma rahvast ja ma arvan, et järgmised 300 päeva tulevad veel igavamad. Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles, et koalitsioonileppes lubati suuri muutusi ja valitsuselt oodati väga palju väga kiiresti. Nende muudatuste elluviimine ei lähe aga nii ruttu. Teemad on väga suured ja aeganõudvad ja ma julgen meelde tuletada, et praegu on aasta 2003. Me töötame täna veel eelmise valitsuse poolt vastu võetud eelarve järgi, kus on tehtud küll väikeseid muudatusi, mis siiski ei võimalda lõpuni avada valitsuse tegelikku nägu ja seetõttu ütleks nii, et kui me oleme asunud punkte täitma, siis tegelikku lubaduste täitmist saab vaadata alles 2004. aastal sest enamus meie lubadusi nõuavad eelarve ümberkorraldusi. 100 päeva sisse mahub ka rahandusminister Tõnis Paltsu otsus vabastada ametist maksuameti peadirektor Aivar Sõerd. Nii reformierakondlane Meelis Atonen kui rahvaliidu juht Villu Reiljan leidsid, et sellist suurt otsust oleks pidanud koalitsioonipartneritega läbi arutama, kuid mõlemad rõhutasid, et pooldavat tugevat maksuametit, et kõigilt maksud kätte saada. Juhan Partsi sõnul pole tal alust kahtlustada, et sõerdi vabastamine on seotud rahandusministri maksuasjade uurimisega. Loomulikult maksuamet peab oma tööd tegema sõltumatult ja ma kavatsen kõik seda selleks teha ja kui vähegi see seondub mingisugune seos sellega, siis otsus on ühel. Tõnis Palts ütles, et sisejuurdlus käib ja lõplikke otsuseid pole. Ja kõik need konkreetsed asjad tegelikult vajavad kõik need signaalid, mis on tulnud, need vajavad uurimist üks-üheselt, seda käitumist. Kiiret käitumist saab pühenduda ainult sellega, et see oli sisuline reaktsioon allumatusele.
### Response:
Valitsusel täitus 100 päeva.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Estonian Airi viimase üheksa kuu kahjum on üle 20 miljoni euro lendude täituvus veidi üle 70 protsendi. Pärast analüüsi oldi ettevõtte nõukogus sunnitud nentima, et seni kehtinud äriplaan suurendada Eesti lennuühendusi ja laiendada lennukiparki ei ole pädev. Nõukogu esimees Erkki Raasuke. Sooviti teha head sooviti täita oma mandaati ja seejuures võeti ärilisi riske, mis kahjuks realiseerusid ja millest tulid tagasilöögid. Hinnates ettevõtte majandustulemusi ja lühiajalise väljavaateid, siis nõukogu jõudis veendumusele, et valitud teed ei saa edasi jätkata. Mõned suured ja võetud olulised riskid on realiseerunud eelkõige just kliendi tulu või piletitulu osas ja samamoodi lennukite pargi ümber. Ja need on nende riskide realiseerumine on tähendanud kiiresti kasvavaid kahjumeid. Ning majandusminister Juhan Parts Eks siin on olnud kindlasti niisuguseid ärilisi möödapanekuid ja natuke ka ebaõnne, et takkajärgi oskame me kõik targad olla, aga aga ma usun, et noh, ettevõte on püüdnud nagu leida seda õiget niši siin suhteliselt keerukal turul nat, mis tulemused ei rahulda ja selle tõttu tuleb teha vajalikke korrektiive, mitte samal moel edasi sõita, et peab otsima toimivat tegevuskava. Milline see tegevuskava siis on, Erkki Raasuke. Tulenevalt siis eelnevast otsustas nõukogu muuta suunda ja tõmbuda tagasi nii-öelda ainult peamiste hädavajalike sihtkohtade teenindamise. Need peamised sihtkohad, see on üheksa kuni 11 sihtkohta, mida Estonian Air on katnud suures osas viimased 15 aastat erineva sagedusega ja need on, mis on, on sisse töötanud need, kus on kõige suurem äriline vajadus ja mis on ka Eesti riigile lennuühenduste tagamiseks kõige olulisemad see tähendab siis taandumist kahjumlikest liinidest, see tähendab keskendumist põhiliinidele, see tähendab vähem lendamist, see tähenda väiksemat arvu lennukeid ja see tähendab ka väiksemat arvu töötajaid. Estonian Airis. Rasuk ei soovinud praegu täpsustada, kui suured need kärped tulevad, kuid selge on see, et alles jäävad ilmselt suured sõlmpunktid Stockholm, Kopenhaageni, Oslo, Brüssel, Moskva, Peterburi kindlasti suletakse aga Tartu, Helsingi ja Joensuu liinid ei avata talvehooajal. Londoni ja Jöteborgi liini. Edaspidise konkreetse tegevusplaan esitatakse ministrile novembri lõpus. Muudatuste käigus vahetatakse välja ka tegevjuht Tero Taskile. Asemele kutsuti juhatuse esimeheks 62 aastane rootslane Jan Palmer. Erki Raasuke. Tegemist on siis pikaajalise valdavalt Põhjala lennunduskogemusega inimesega. Ta on olnud selles otseselt selles valdkonnas viimased 23 aastat valdavalt töötanud väikeste ja keskmiselt keskmise suurusega lennuettevõtetes. Nüüd viimastel aastatel on jaani värvatud väga rasketesse restruktureerimisjuhtumitesse. Tero Taskila lahkub pea 100000 eurose kolme kuu hüvitusega, millest talle tehti küll ettepanek loobuda, kuid ta eelistab raha vastu võtta. Uue tegevjuhi kuupalk on 21 ja pool 1000 eurot. Lahkumishüvitise est esialgu ei räägita. Mis puutub juhtkonda, siis astub täies koosseisus tagasi ka ettevõtte nõukogu. Tartu linnapea Urmas Kruuse pole rahul otsusega sulgeda Tartu linn. No kindlasti on see ääretult ebameeldiv uudis ja rääkides ühest riigiettevõttest, siis tahaks kindlasti küsida, et millistel kaalutlustel see tehtud on, sest et see otsus kindlasti tähendab seda, et meie rahvusvahelistumine, see, mille peale me nagu mänginud oleme ja mis on väga oluline, saab kindlasti hoobi, sellepärast et lennuliiklus oli üks osa sellest, et me omaksime häid ja kiirelt rahvusvahelisi kontakte ja ja minu arvates peaks enda käest küsima, et kas Eesti riigis oleks mõistlik ka ajada teatud tüüpi regionaalpoliitikat selles mõttes, et Tartu kindlasti ei peaks ja ei saaks olema provints, vaid ühendused Euroopaga ja muu maailmaga peaksid olema hästi tagatud, arvestades ka seda, et siin on üks väga vana ja väärikas ülikool koos oma teiste kõrgkoolidega, nii et ääretult kurb uudis.
|
Estonian Air teatas, et muudab tegevussuunda ja vahetab välja tegevjuhi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Estonian Airi viimase üheksa kuu kahjum on üle 20 miljoni euro lendude täituvus veidi üle 70 protsendi. Pärast analüüsi oldi ettevõtte nõukogus sunnitud nentima, et seni kehtinud äriplaan suurendada Eesti lennuühendusi ja laiendada lennukiparki ei ole pädev. Nõukogu esimees Erkki Raasuke. Sooviti teha head sooviti täita oma mandaati ja seejuures võeti ärilisi riske, mis kahjuks realiseerusid ja millest tulid tagasilöögid. Hinnates ettevõtte majandustulemusi ja lühiajalise väljavaateid, siis nõukogu jõudis veendumusele, et valitud teed ei saa edasi jätkata. Mõned suured ja võetud olulised riskid on realiseerunud eelkõige just kliendi tulu või piletitulu osas ja samamoodi lennukite pargi ümber. Ja need on nende riskide realiseerumine on tähendanud kiiresti kasvavaid kahjumeid. Ning majandusminister Juhan Parts Eks siin on olnud kindlasti niisuguseid ärilisi möödapanekuid ja natuke ka ebaõnne, et takkajärgi oskame me kõik targad olla, aga aga ma usun, et noh, ettevõte on püüdnud nagu leida seda õiget niši siin suhteliselt keerukal turul nat, mis tulemused ei rahulda ja selle tõttu tuleb teha vajalikke korrektiive, mitte samal moel edasi sõita, et peab otsima toimivat tegevuskava. Milline see tegevuskava siis on, Erkki Raasuke. Tulenevalt siis eelnevast otsustas nõukogu muuta suunda ja tõmbuda tagasi nii-öelda ainult peamiste hädavajalike sihtkohtade teenindamise. Need peamised sihtkohad, see on üheksa kuni 11 sihtkohta, mida Estonian Air on katnud suures osas viimased 15 aastat erineva sagedusega ja need on, mis on, on sisse töötanud need, kus on kõige suurem äriline vajadus ja mis on ka Eesti riigile lennuühenduste tagamiseks kõige olulisemad see tähendab siis taandumist kahjumlikest liinidest, see tähendab keskendumist põhiliinidele, see tähendab vähem lendamist, see tähenda väiksemat arvu lennukeid ja see tähendab ka väiksemat arvu töötajaid. Estonian Airis. Rasuk ei soovinud praegu täpsustada, kui suured need kärped tulevad, kuid selge on see, et alles jäävad ilmselt suured sõlmpunktid Stockholm, Kopenhaageni, Oslo, Brüssel, Moskva, Peterburi kindlasti suletakse aga Tartu, Helsingi ja Joensuu liinid ei avata talvehooajal. Londoni ja Jöteborgi liini. Edaspidise konkreetse tegevusplaan esitatakse ministrile novembri lõpus. Muudatuste käigus vahetatakse välja ka tegevjuht Tero Taskile. Asemele kutsuti juhatuse esimeheks 62 aastane rootslane Jan Palmer. Erki Raasuke. Tegemist on siis pikaajalise valdavalt Põhjala lennunduskogemusega inimesega. Ta on olnud selles otseselt selles valdkonnas viimased 23 aastat valdavalt töötanud väikeste ja keskmiselt keskmise suurusega lennuettevõtetes. Nüüd viimastel aastatel on jaani värvatud väga rasketesse restruktureerimisjuhtumitesse. Tero Taskila lahkub pea 100000 eurose kolme kuu hüvitusega, millest talle tehti küll ettepanek loobuda, kuid ta eelistab raha vastu võtta. Uue tegevjuhi kuupalk on 21 ja pool 1000 eurot. Lahkumishüvitise est esialgu ei räägita. Mis puutub juhtkonda, siis astub täies koosseisus tagasi ka ettevõtte nõukogu. Tartu linnapea Urmas Kruuse pole rahul otsusega sulgeda Tartu linn. No kindlasti on see ääretult ebameeldiv uudis ja rääkides ühest riigiettevõttest, siis tahaks kindlasti küsida, et millistel kaalutlustel see tehtud on, sest et see otsus kindlasti tähendab seda, et meie rahvusvahelistumine, see, mille peale me nagu mänginud oleme ja mis on väga oluline, saab kindlasti hoobi, sellepärast et lennuliiklus oli üks osa sellest, et me omaksime häid ja kiirelt rahvusvahelisi kontakte ja ja minu arvates peaks enda käest küsima, et kas Eesti riigis oleks mõistlik ka ajada teatud tüüpi regionaalpoliitikat selles mõttes, et Tartu kindlasti ei peaks ja ei saaks olema provints, vaid ühendused Euroopaga ja muu maailmaga peaksid olema hästi tagatud, arvestades ka seda, et siin on üks väga vana ja väärikas ülikool koos oma teiste kõrgkoolidega, nii et ääretult kurb uudis.
### Response:
Estonian Air teatas, et muudab tegevussuunda ja vahetab välja tegevjuhi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Meie Venemaa sõltumus on veelgi vähenenud ja vähemalt statistika järgi tundub ka, et meie eksportöörid on oluliselt tugevamas situatsioonis, kui nad olid selle 10 aasta taguses kriisis. Üks oluline põhjus ongi kindlasti see meie ekspordi sõltuvus. Sellisest lihtsast allhankest on vähenenud et oluliselt rohkem Eesti eksportööre tegelikult. On need, kes juba turustavad ise oma toodangut ja tänu sellele neil on nagu parem arusaam, mis turgudel toimub, nad oskavad paremini kohanduda turuvajadustele. Ja tänu sellele on ka meie ekspordisektor kindlasti oluliselt rohkem ja paremini valmistunud, kui oli 10 aastat tagasi. Mis te ennustajate, kas maailmakaubandus on oma madalpunkti juba läbinud või see, et koroona viiruse levik tegelikult on ju Euroopas ka Aasias, Indias näiteks palju suurem juba kui oli kevadel, et tegelik madalpõhi on alles ees. See kas, kui palju nüüd veel kaubaturud, kuidas nad nii-öelda arenevad, sõltub väga palju ikka sellest, mis viirusega saab. Et kahjuks jah, igal pool on näha viiruse leviku kasvu, et teine laine on tõesti tulnud, mida küll prognoositi, aga loodetud se ei tule. Et selle mõju kaubandus kindlasti saab olema. Kas tähendab maailmakaubandusele mingeid olulisi muudatusi, kindlasti tähendab. Ma isiklikult usun, et et kaubamajatuse kasv pärast seda koroonakriisi kindlasti taastub ja saab suuremaks, nii et see globaliseerumine minu hinnangul ei kao mitte kuhugi. Mis kindlasti aga muutub, on see, et nii-öelda ahelad, väärtusahelad muutuvad selles mõttes, et tarneahelad muutuvad lühemaks. Kui praegu on sõltuvus sellest, et üks oluline sisend võib olla, tuleb kuskilt Hiinast või veel kaugemalt ja see võtab aega nagunii pikka aega ja nüüd, kui selline kriis näitab tegelikult, et sellel on väga suured riskid siis üritatakse neid väärtus ahelaid regionaalselt rohkem üles ehitada. Nii et ma usun, et väga palju tootmist tuuakse näiteks Hiinast tagasi, kuna Hiinas on ka kulueelis kadumas. Nii et tänu sellele võib-olla on ka meil võimalusi rohkem, et mitmeid tootmisüksusi, mis varem astusid kuskil Kagu-Aasias, tuuakse nüüd meile lähemale kui mitte Eestis meie lähipiirkonda, nii et see kindlasti peaks ka meie ettevõtjate konkurentsivõimet kasvatama.
|
Kuid kindlasti ei saa võrrelda möödunud ja praegust majanduskriisi. Eesti ettevõtted on hoopis teises olukorras.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Meie Venemaa sõltumus on veelgi vähenenud ja vähemalt statistika järgi tundub ka, et meie eksportöörid on oluliselt tugevamas situatsioonis, kui nad olid selle 10 aasta taguses kriisis. Üks oluline põhjus ongi kindlasti see meie ekspordi sõltuvus. Sellisest lihtsast allhankest on vähenenud et oluliselt rohkem Eesti eksportööre tegelikult. On need, kes juba turustavad ise oma toodangut ja tänu sellele neil on nagu parem arusaam, mis turgudel toimub, nad oskavad paremini kohanduda turuvajadustele. Ja tänu sellele on ka meie ekspordisektor kindlasti oluliselt rohkem ja paremini valmistunud, kui oli 10 aastat tagasi. Mis te ennustajate, kas maailmakaubandus on oma madalpunkti juba läbinud või see, et koroona viiruse levik tegelikult on ju Euroopas ka Aasias, Indias näiteks palju suurem juba kui oli kevadel, et tegelik madalpõhi on alles ees. See kas, kui palju nüüd veel kaubaturud, kuidas nad nii-öelda arenevad, sõltub väga palju ikka sellest, mis viirusega saab. Et kahjuks jah, igal pool on näha viiruse leviku kasvu, et teine laine on tõesti tulnud, mida küll prognoositi, aga loodetud se ei tule. Et selle mõju kaubandus kindlasti saab olema. Kas tähendab maailmakaubandusele mingeid olulisi muudatusi, kindlasti tähendab. Ma isiklikult usun, et et kaubamajatuse kasv pärast seda koroonakriisi kindlasti taastub ja saab suuremaks, nii et see globaliseerumine minu hinnangul ei kao mitte kuhugi. Mis kindlasti aga muutub, on see, et nii-öelda ahelad, väärtusahelad muutuvad selles mõttes, et tarneahelad muutuvad lühemaks. Kui praegu on sõltuvus sellest, et üks oluline sisend võib olla, tuleb kuskilt Hiinast või veel kaugemalt ja see võtab aega nagunii pikka aega ja nüüd, kui selline kriis näitab tegelikult, et sellel on väga suured riskid siis üritatakse neid väärtus ahelaid regionaalselt rohkem üles ehitada. Nii et ma usun, et väga palju tootmist tuuakse näiteks Hiinast tagasi, kuna Hiinas on ka kulueelis kadumas. Nii et tänu sellele võib-olla on ka meil võimalusi rohkem, et mitmeid tootmisüksusi, mis varem astusid kuskil Kagu-Aasias, tuuakse nüüd meile lähemale kui mitte Eestis meie lähipiirkonda, nii et see kindlasti peaks ka meie ettevõtjate konkurentsivõimet kasvatama.
### Response:
Kuid kindlasti ei saa võrrelda möödunud ja praegust majanduskriisi. Eesti ettevõtted on hoopis teises olukorras.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui riigid hakkasid piire sulgema koroona tõttu, siis välisministeerium võttis ette ju suure operatsiooni, et tuua kõik eestlased koju, kes välismaal olid ja kes tahtsid koju tulla. Kui palju eestlasi te koju tõite, kui palju veel maha jäi? Kogu kriisi sellise kõrgaja jooksul meie poole pöördus erinevaid kanaleid pidi ligi 10000 inimest, kellest pisut üle 3000 meie jaoks muutus lähemat abi vajavaks ja nendest 3000-st nüüd sellist aktiivset abi vajab veel suurusjärgus 40 45 inimest. Ja pisut alla 40 inimese on siis jätkuvalt välismaal ja on öelnud, et nad sinna saavad jääda ja tahavad jääda veelgi pikemaks. Meie operatsiooni kokkuvõte on, et praegu siis veel umbes 40 45 inimest on need, kellega me hästi aktiivselt tegeleme ja otsime veel tagasituleku võimalusi. Kes need inimesed on ja miks nad otsivad koju tulemise võimalusi, nüüd kui kaks kuud on juba seda aega olnud, kus neid on igati aidatud koju, kui nad on soovinud, kes ja kus ja miks? Need inimesed on sellised, kes osaliselt ütlesidki alguses, et me jääme välismaale, aga nüüd otsustasid, et Nad tahavad tulla tagasi koju. Näiteks Egiptuses olijad kirjutavad, et seal on ilmad muutunud väga kuumaks. Nad ei saa enam tervislikel põhjustel seal edasi olla ja tahavad nüüd tagasi jahedamasse Eesti kliimasse. On selliseid inimesi, kes näiteks kas vahetusõpilased või tudengid jäidki välismaale oma õppeaastat lõpetama ja nüüd siis loomulikult soovivad tulla tagasi koju ja nendest me näiteks võib-olla varem ei teadnud, nad ongi alles nüüd meiega ühendust võtnud. Nii et väga erinevatest paikadest väga erinevate lugudega inimesed. Ja loomulikult on ka neid, kellele me oleme juba ühe või kaks või lausa ka kolm erilennuvarianti pakkunud, aga nad on nendest keeldunud või need ei ole sobinud. Ja seetõttu on nad jätkuvalt välismaal ja ikkagi ootavad, et kki on mingisugune parem või mugavam lennuühendus tulekul. Ja te ikkagi tegelete nendega, et nad koju saaksid, kui nad tahavad. Just seda me teeme.
|
Välisministeerium on aidanud koroona-ajal välisriikidest koju tuua tuhandeid inimesi, ometi on abiootajaid veel.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui riigid hakkasid piire sulgema koroona tõttu, siis välisministeerium võttis ette ju suure operatsiooni, et tuua kõik eestlased koju, kes välismaal olid ja kes tahtsid koju tulla. Kui palju eestlasi te koju tõite, kui palju veel maha jäi? Kogu kriisi sellise kõrgaja jooksul meie poole pöördus erinevaid kanaleid pidi ligi 10000 inimest, kellest pisut üle 3000 meie jaoks muutus lähemat abi vajavaks ja nendest 3000-st nüüd sellist aktiivset abi vajab veel suurusjärgus 40 45 inimest. Ja pisut alla 40 inimese on siis jätkuvalt välismaal ja on öelnud, et nad sinna saavad jääda ja tahavad jääda veelgi pikemaks. Meie operatsiooni kokkuvõte on, et praegu siis veel umbes 40 45 inimest on need, kellega me hästi aktiivselt tegeleme ja otsime veel tagasituleku võimalusi. Kes need inimesed on ja miks nad otsivad koju tulemise võimalusi, nüüd kui kaks kuud on juba seda aega olnud, kus neid on igati aidatud koju, kui nad on soovinud, kes ja kus ja miks? Need inimesed on sellised, kes osaliselt ütlesidki alguses, et me jääme välismaale, aga nüüd otsustasid, et Nad tahavad tulla tagasi koju. Näiteks Egiptuses olijad kirjutavad, et seal on ilmad muutunud väga kuumaks. Nad ei saa enam tervislikel põhjustel seal edasi olla ja tahavad nüüd tagasi jahedamasse Eesti kliimasse. On selliseid inimesi, kes näiteks kas vahetusõpilased või tudengid jäidki välismaale oma õppeaastat lõpetama ja nüüd siis loomulikult soovivad tulla tagasi koju ja nendest me näiteks võib-olla varem ei teadnud, nad ongi alles nüüd meiega ühendust võtnud. Nii et väga erinevatest paikadest väga erinevate lugudega inimesed. Ja loomulikult on ka neid, kellele me oleme juba ühe või kaks või lausa ka kolm erilennuvarianti pakkunud, aga nad on nendest keeldunud või need ei ole sobinud. Ja seetõttu on nad jätkuvalt välismaal ja ikkagi ootavad, et kki on mingisugune parem või mugavam lennuühendus tulekul. Ja te ikkagi tegelete nendega, et nad koju saaksid, kui nad tahavad. Just seda me teeme.
### Response:
Välisministeerium on aidanud koroona-ajal välisriikidest koju tuua tuhandeid inimesi, ometi on abiootajaid veel.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kuidas maa peal seista on? See emake maa kõigub täna, et seista on päris raske ja üllatav, ma ei kujuta nüüd ette jahi pealt, kui maha astusin, siis mulle öeldi, et et siis linnapea hoiab must kinni, et ära muretse. Ja, ja ma nagu ei teadvustanud seda, aga, aga tõesti maakera loperdamine gu kindlam. Ja teine asi, palju inimesi on, kuidas see, mis tunnet see tekitab? Fantastiline ma siiamaani arvan, et see kõik toimub unes. Et see ei ole reaalne, see rahva tähelepanu, see kaasaelamine. Fantastiline. Mis teil selle retke peal kõige raskem oli kõige raskemad momendid või mõtted? No ikka tuuleaugud, et kui, kui satud sinna, see mitte tegevusetus, vastupidi, tuuleaugus tuleb rohkem tegutseda ja, ja selles suures laine möllus, seal hakkama saamine, see oli nagu ja ta on ka vaimselt kõige kõige raskem, et kui ma olin paar korda tormis, siis oli rahva huvi nagu väga, et kuidas oli ja, ja kuidas sa vastu pidasid ja, ja sedasi. Aga tegelikult purjetaja jaoks just see tuuletus on nagu raskem. Teil ei olnud ka toitu seal eriti. Kuidas te sellega hakkama saite? Tuli kasuks. Et see ei olnud probleem hullult, et et. Sain hakkama ja, ja lihtsalt ratsioon oli väiksem, natukene tarbisin vähem, aga mu toit oli tervislik, ma sain palju vitamiine. Sõin küll kuiv külmutatud toiduainetest, aga ma tegin ise iga päev sooja söögi omale ja, ja sõin salatit ja, ja värskeid asju sinna kõrvale, et tegelikult see oli kõik tervislik. Ma ei tea, kas ma tohin seda küsida, aga mille peale te seal merel mõtlesite ja millega te tegelesite, kui ta parasjagu ei purjetanud? No mõtteid ikka igas minutis jookseb mitusada läbi pea. Et aga sellistel Üksindushetkedel siis ikka kodust ja, ja kodustest asjadest, et kohati ikka see koduigatsus lausa näpistas. Täna oli kindlasti teil suur rõõm oma peret näha siin, et nad olid vastasteel. Jah ja. Ka lapsed tundsid ära? Saime sõpradeks jälle uuesti, et neil nagu tundus, et hakkas midagi meenuma, jällegi, aga aga, ja nutma nad ei hakanud, et see on kõik tore, aga kui nüüd kaalukausile panna, et kas nüüd see rahvamöll või siis oma pere nägemine, et kumb kumba üles kaalub, siis julgen küll ütelda, et vähemalt võrdväärsed. Emotsioonid. Kui palju selline retk inimest muudab? Eks see on näha, eks see on näha ja kindlasti kohanemine ei ole kerge, et esiteks tuleb uuesti sellesse maapealsesse rütmi, rütmi inimesed ütlevad siia normaalsesse ellu tagasi sulanduda. Soolopurjetaja ütleb, et tuleb normaalsest keskkonnast välja minna. Et kerge see ei ole üks asi ja teine asi, mida peab väga mõistusega võtma, on on ka see tähelepanu, mis tekib. Ja, ja see ei ole lihtne nagu üle saada, ma arvan. Ja kui te küsite, et mis mu trump võis olla reisiajal siis üks põhjustest oli see, et ma läksin, läksin väga madalal profiilil mere peale, ma ei andnud mingeid lubadusi, ma ei läinud siin kangelaseks kätte enne sõitu ära, et see mentaalne pool on oluline. Ma loodan, et ma suudan säilitada nagu iseennast. Miks te seda sellise hullumeelsusega tegelete üldse, miks te niisuguse, kust üldse see mõte tuli, et see on vaja ära teha? Mul võib ütelda, et ma olen nagu kogu elu tegelikult valmistunud selleks ettevõtmiseks ja see on väga palju teadmisi, mida ma olen elu jooksul omandanud. Ma sain nüüd nagu ära kasutada, et. Ja selline võimalus on inimesel tõenäoliselt antud üks kord ainult elus ja siis on küsimus, et kas ta kasutab selle ära või ei kasuta, et mul oli nagu õnne. Kõik kõik läks nagu, nagu klappima ja ma sain selle minule antud saatuse poolt võimaluse ära kasutada. Kas läheksite uuesti? Ei, mitte mingil tingimusel.
|
Purjetaja Uku Randmaa jõudis pärast 252 päeva kestnud ümbermaailmareisi taas kindlale maale. Gloden Globe Race võistlus on eriline katsumus, kuna purjetada tuleb üksi, ilma vahepeatusteta ning ilma kaasaegse side ja navigatsioonitehnika abita.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kuidas maa peal seista on? See emake maa kõigub täna, et seista on päris raske ja üllatav, ma ei kujuta nüüd ette jahi pealt, kui maha astusin, siis mulle öeldi, et et siis linnapea hoiab must kinni, et ära muretse. Ja, ja ma nagu ei teadvustanud seda, aga, aga tõesti maakera loperdamine gu kindlam. Ja teine asi, palju inimesi on, kuidas see, mis tunnet see tekitab? Fantastiline ma siiamaani arvan, et see kõik toimub unes. Et see ei ole reaalne, see rahva tähelepanu, see kaasaelamine. Fantastiline. Mis teil selle retke peal kõige raskem oli kõige raskemad momendid või mõtted? No ikka tuuleaugud, et kui, kui satud sinna, see mitte tegevusetus, vastupidi, tuuleaugus tuleb rohkem tegutseda ja, ja selles suures laine möllus, seal hakkama saamine, see oli nagu ja ta on ka vaimselt kõige kõige raskem, et kui ma olin paar korda tormis, siis oli rahva huvi nagu väga, et kuidas oli ja, ja kuidas sa vastu pidasid ja, ja sedasi. Aga tegelikult purjetaja jaoks just see tuuletus on nagu raskem. Teil ei olnud ka toitu seal eriti. Kuidas te sellega hakkama saite? Tuli kasuks. Et see ei olnud probleem hullult, et et. Sain hakkama ja, ja lihtsalt ratsioon oli väiksem, natukene tarbisin vähem, aga mu toit oli tervislik, ma sain palju vitamiine. Sõin küll kuiv külmutatud toiduainetest, aga ma tegin ise iga päev sooja söögi omale ja, ja sõin salatit ja, ja värskeid asju sinna kõrvale, et tegelikult see oli kõik tervislik. Ma ei tea, kas ma tohin seda küsida, aga mille peale te seal merel mõtlesite ja millega te tegelesite, kui ta parasjagu ei purjetanud? No mõtteid ikka igas minutis jookseb mitusada läbi pea. Et aga sellistel Üksindushetkedel siis ikka kodust ja, ja kodustest asjadest, et kohati ikka see koduigatsus lausa näpistas. Täna oli kindlasti teil suur rõõm oma peret näha siin, et nad olid vastasteel. Jah ja. Ka lapsed tundsid ära? Saime sõpradeks jälle uuesti, et neil nagu tundus, et hakkas midagi meenuma, jällegi, aga aga, ja nutma nad ei hakanud, et see on kõik tore, aga kui nüüd kaalukausile panna, et kas nüüd see rahvamöll või siis oma pere nägemine, et kumb kumba üles kaalub, siis julgen küll ütelda, et vähemalt võrdväärsed. Emotsioonid. Kui palju selline retk inimest muudab? Eks see on näha, eks see on näha ja kindlasti kohanemine ei ole kerge, et esiteks tuleb uuesti sellesse maapealsesse rütmi, rütmi inimesed ütlevad siia normaalsesse ellu tagasi sulanduda. Soolopurjetaja ütleb, et tuleb normaalsest keskkonnast välja minna. Et kerge see ei ole üks asi ja teine asi, mida peab väga mõistusega võtma, on on ka see tähelepanu, mis tekib. Ja, ja see ei ole lihtne nagu üle saada, ma arvan. Ja kui te küsite, et mis mu trump võis olla reisiajal siis üks põhjustest oli see, et ma läksin, läksin väga madalal profiilil mere peale, ma ei andnud mingeid lubadusi, ma ei läinud siin kangelaseks kätte enne sõitu ära, et see mentaalne pool on oluline. Ma loodan, et ma suudan säilitada nagu iseennast. Miks te seda sellise hullumeelsusega tegelete üldse, miks te niisuguse, kust üldse see mõte tuli, et see on vaja ära teha? Mul võib ütelda, et ma olen nagu kogu elu tegelikult valmistunud selleks ettevõtmiseks ja see on väga palju teadmisi, mida ma olen elu jooksul omandanud. Ma sain nüüd nagu ära kasutada, et. Ja selline võimalus on inimesel tõenäoliselt antud üks kord ainult elus ja siis on küsimus, et kas ta kasutab selle ära või ei kasuta, et mul oli nagu õnne. Kõik kõik läks nagu, nagu klappima ja ma sain selle minule antud saatuse poolt võimaluse ära kasutada. Kas läheksite uuesti? Ei, mitte mingil tingimusel.
### Response:
Purjetaja Uku Randmaa jõudis pärast 252 päeva kestnud ümbermaailmareisi taas kindlale maale. Gloden Globe Race võistlus on eriline katsumus, kuna purjetada tuleb üksi, ilma vahepeatusteta ning ilma kaasaegse side ja navigatsioonitehnika abita.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Umbes 40 minutilist neljasilmavestlust vallavanem Viktor Rauam läbirääkimisteks ei nimeta, pigem püüti tema sõnul aru saada, kas koostöö endise koolijuhiga üldse võimalik on ja kas õpetajate esinduse poolt pakutud kompromisslahendus on ka Heidi uustalule vastuvõetav. Nimelt loobusid Kiviõli esimese keskkooli õpetajad streigist tingimusel, et vallavalitsus arutab Heidi uustaluga tema võimalikku töötamist koolijuhi kohusetäitjana. Viktor Rauami sõnul on ta koolirahu taastamise nimel koostööks avatud ja õpetajate pakutud lahendusega töötatakse edasi kuid seal on palju keerulisi juriidilisi nüansse. Siin on, siin on palju asju, mida tuleb arutada, on käimas ka kohtumenetlus, mis on siis poolt sisse antud hagi ka selle vallandamise osas, ka sellega tuleb tööd teha ja tuleb ka tööd teha nende võimalustega. Kas juriidilises mõttes üleüldse ajutise lepingu sõlmimine tänases olukorras on võimalik, see jäägu professionaalidele nende nüansside paragrahvide leidmine ja vaatamine, et praegu tavakodanikuna ma nagu hetkel ei näe väga suurt võimalust, et ajutise lepingu sõlmimine oleks väga seaduslik. Heidi Uustalu ei välista, et ta võiks kooli kohusetäitjana aasta lõpuni juhtida, nagu õpetajad seda pakkusid, kuid tema hinnangul peaks kõigepealt ühele poole jõudma hagiga, millega Heidi Uustalu oma vallandamise kohtus vaidlustas. Tänaseks on ju kohtumenetlus käimas alates kuuendast jaanuarist, eks, et see noh, ei ole nagu ignoreeritav enam praegu, et see on natuke teine olukord, kui me nädal aega tagasi pakkusin siis välja, et üks võimalus on, et vald võtab aga õigeks ja teine, et me siis püüame saavutada seda kompromissi läbi läbi kohtumenetluse, et need on nagu tänases reaalsuses võimalikud edenemised. Hagi tagasi kutsuda Heidi Uustalu ei soovi. Seda ma ei saa teha lihtsalt põhjusel, et ma siiski tunnetan, et minuga on äärmiselt ebaõiglaselt käitutud ja ma väga loodan, et seda ütleb ka kohus. Selgem pilt olukorrast võib tekkida tuleva nädala reedeks, mil vallavalitsus peaks endale selgeks tegema, kas Heidi Uustalut üldse saab peale vallandamist ajutise töölepinguga tööle võtta ning samas peaks vald ka endisele koolijuhile teada andma, kas vald on hagiga nõus või minnakse edasi kohtusse vaidlema. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
|
Täna toimus Lüganuse vallavanema ja Kiviõli keskkooli endise koolijuhi kohtumine, millel arutati pikaleveninud konfliktist väljumise võimalusi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Umbes 40 minutilist neljasilmavestlust vallavanem Viktor Rauam läbirääkimisteks ei nimeta, pigem püüti tema sõnul aru saada, kas koostöö endise koolijuhiga üldse võimalik on ja kas õpetajate esinduse poolt pakutud kompromisslahendus on ka Heidi uustalule vastuvõetav. Nimelt loobusid Kiviõli esimese keskkooli õpetajad streigist tingimusel, et vallavalitsus arutab Heidi uustaluga tema võimalikku töötamist koolijuhi kohusetäitjana. Viktor Rauami sõnul on ta koolirahu taastamise nimel koostööks avatud ja õpetajate pakutud lahendusega töötatakse edasi kuid seal on palju keerulisi juriidilisi nüansse. Siin on, siin on palju asju, mida tuleb arutada, on käimas ka kohtumenetlus, mis on siis poolt sisse antud hagi ka selle vallandamise osas, ka sellega tuleb tööd teha ja tuleb ka tööd teha nende võimalustega. Kas juriidilises mõttes üleüldse ajutise lepingu sõlmimine tänases olukorras on võimalik, see jäägu professionaalidele nende nüansside paragrahvide leidmine ja vaatamine, et praegu tavakodanikuna ma nagu hetkel ei näe väga suurt võimalust, et ajutise lepingu sõlmimine oleks väga seaduslik. Heidi Uustalu ei välista, et ta võiks kooli kohusetäitjana aasta lõpuni juhtida, nagu õpetajad seda pakkusid, kuid tema hinnangul peaks kõigepealt ühele poole jõudma hagiga, millega Heidi Uustalu oma vallandamise kohtus vaidlustas. Tänaseks on ju kohtumenetlus käimas alates kuuendast jaanuarist, eks, et see noh, ei ole nagu ignoreeritav enam praegu, et see on natuke teine olukord, kui me nädal aega tagasi pakkusin siis välja, et üks võimalus on, et vald võtab aga õigeks ja teine, et me siis püüame saavutada seda kompromissi läbi läbi kohtumenetluse, et need on nagu tänases reaalsuses võimalikud edenemised. Hagi tagasi kutsuda Heidi Uustalu ei soovi. Seda ma ei saa teha lihtsalt põhjusel, et ma siiski tunnetan, et minuga on äärmiselt ebaõiglaselt käitutud ja ma väga loodan, et seda ütleb ka kohus. Selgem pilt olukorrast võib tekkida tuleva nädala reedeks, mil vallavalitsus peaks endale selgeks tegema, kas Heidi Uustalut üldse saab peale vallandamist ajutise töölepinguga tööle võtta ning samas peaks vald ka endisele koolijuhile teada andma, kas vald on hagiga nõus või minnakse edasi kohtusse vaidlema. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
### Response:
Täna toimus Lüganuse vallavanema ja Kiviõli keskkooli endise koolijuhi kohtumine, millel arutati pikaleveninud konfliktist väljumise võimalusi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ja eile õhtuks kahjuks olime olukorra ees, kus proovide võtmine oli läinud 36 tunni peale, mis tähendab, et me ööpäeva jooksul ei jõua kõiki palutud proove ära võtta. Seetõttu Kuressaare haigla juhatus otsustas, et me kutsume need kutsujad ise haigla juurde, et saaks läbi autoakna võtta proovid kiiresti, et ära lõpetada see järjekord, mis praegu on. Praegu saavad proovi anda need, kes on nende häirekeskuse kaudu registreerinud. Ja täpselt see ei ole massproovimine, see on ainult need, kes on häirekeskuse kaudu ennast registreerinud ja kellel on võimalik autoga tulla kohapeale ja kellel ei ole võimalik autoga tulla koha peale, sinna sõidab pärast kiirabi. Milline seis on haigestumise suhtes praegu? Meil on minu teada üle 30 nakatunu. Päris tõsiselt haiged hospitaliseeritud. Eile läks üks patsient Pärnu haiglasse ja et arvestades epidemioloogiat, siis ootame järjest rohkem uusi haigeid. Mis saab edasi, kas see jääbki nii-öelda üheks selliseks proovide võtmise võimaluseks? Me arutame seda kindlasti läbi, et see tänane hetkeseis on, et me lihtsalt likvideerime järjekorda. Et nüüd, kui kõik soovijad, siis me peame tõesti mõtlema, kas see on võimalik, me peame rääkima sellest terviseametile. Kuidas on seisukoht üleüldse nende proovide vajalikkusest, kui terviseamet ütleb, et nüüd on nagu asi läinud juba massidesse, aga samas inimesel on väga oluline teada, kas tal on see haigus või ei ole, kas ta saab minna välja või ei saa. Milline on Kuressaare haigla seisukoht? Kuressaare haigla seisukoht on, et me peaks ikkagi testima ikka võimaliku inimese, kes soovib seda testida, kellel see on võimalik, sellepärast et arvestades Hiina olukorda, Itaalia olukorda, Euroopa olukorda ja ka Saaremaa olukorda, tundub, et viirus on väga nakkus. Julgete öelda hinnangulise arvu, palju Saaremaal võib olla nakatunud. No Saksamaa kantsler ütles, et 60 70 protsenti ootab et halvimal juhul nakatub viirusega Saksamaal, nii et meil võib olla ei saa öelda ka siis teist. Mis, mis siis praegu on see soovitus, kui inimestel on mingid sümptomid. Kui on kerged sümptomid, siis meie soovitus on ikkagi püsida kodus et saada hakkama kodus koduste vahenditega. Kui tekivad raskemad sümptomid, eelkõige hingamisraskus siis tuleb pöörduda üks, üks kahte ja kutsuda kiirabi. Kuressaare haigla võimekus on praegu Kuressaare haiglas on hetkel kolm ventilaatorit, kui on vaja kunstlikku hingamist pakkuda.
|
Margus Muld vestles Kuressaaare haigla ravijuht Edward Laanega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ja eile õhtuks kahjuks olime olukorra ees, kus proovide võtmine oli läinud 36 tunni peale, mis tähendab, et me ööpäeva jooksul ei jõua kõiki palutud proove ära võtta. Seetõttu Kuressaare haigla juhatus otsustas, et me kutsume need kutsujad ise haigla juurde, et saaks läbi autoakna võtta proovid kiiresti, et ära lõpetada see järjekord, mis praegu on. Praegu saavad proovi anda need, kes on nende häirekeskuse kaudu registreerinud. Ja täpselt see ei ole massproovimine, see on ainult need, kes on häirekeskuse kaudu ennast registreerinud ja kellel on võimalik autoga tulla kohapeale ja kellel ei ole võimalik autoga tulla koha peale, sinna sõidab pärast kiirabi. Milline seis on haigestumise suhtes praegu? Meil on minu teada üle 30 nakatunu. Päris tõsiselt haiged hospitaliseeritud. Eile läks üks patsient Pärnu haiglasse ja et arvestades epidemioloogiat, siis ootame järjest rohkem uusi haigeid. Mis saab edasi, kas see jääbki nii-öelda üheks selliseks proovide võtmise võimaluseks? Me arutame seda kindlasti läbi, et see tänane hetkeseis on, et me lihtsalt likvideerime järjekorda. Et nüüd, kui kõik soovijad, siis me peame tõesti mõtlema, kas see on võimalik, me peame rääkima sellest terviseametile. Kuidas on seisukoht üleüldse nende proovide vajalikkusest, kui terviseamet ütleb, et nüüd on nagu asi läinud juba massidesse, aga samas inimesel on väga oluline teada, kas tal on see haigus või ei ole, kas ta saab minna välja või ei saa. Milline on Kuressaare haigla seisukoht? Kuressaare haigla seisukoht on, et me peaks ikkagi testima ikka võimaliku inimese, kes soovib seda testida, kellel see on võimalik, sellepärast et arvestades Hiina olukorda, Itaalia olukorda, Euroopa olukorda ja ka Saaremaa olukorda, tundub, et viirus on väga nakkus. Julgete öelda hinnangulise arvu, palju Saaremaal võib olla nakatunud. No Saksamaa kantsler ütles, et 60 70 protsenti ootab et halvimal juhul nakatub viirusega Saksamaal, nii et meil võib olla ei saa öelda ka siis teist. Mis, mis siis praegu on see soovitus, kui inimestel on mingid sümptomid. Kui on kerged sümptomid, siis meie soovitus on ikkagi püsida kodus et saada hakkama kodus koduste vahenditega. Kui tekivad raskemad sümptomid, eelkõige hingamisraskus siis tuleb pöörduda üks, üks kahte ja kutsuda kiirabi. Kuressaare haigla võimekus on praegu Kuressaare haiglas on hetkel kolm ventilaatorit, kui on vaja kunstlikku hingamist pakkuda.
### Response:
Margus Muld vestles Kuressaaare haigla ravijuht Edward Laanega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eestimaa rohelised praegu parlamendis esindatud ei ole, aga liikmete arv ei ole oluliselt vähenenud, ütles erakonna peasekretär Joonas Laks. Liikmeid on meil praegu 940 ja liikmete arv on püsinud üsna stabiilsena viimasel paaril aastal, et on olnud lahkujaid, on samal hulgal olnud ka liitujaid ja liituvad pigem siis noored ja lahkuvad pigem teakamad. Siiski ei ole välistatud liitumine mõne teise erakonnaga. Liikmete seas tehtud küsitlus näitab, et pigem eelistatakse ühinemist nendega, kes praegu parlamendis ei ole. Näiteks elurikkuse, Erakonna ja Vabaerakonna ühinemisel loodud Eesti tulevikuerakonnaka. Tänasel üldkogul me otsustasime seda mitte arutada, kuna liitumised on veel pooleli. Ei ole veel selge, kas erakond õnnestub ära registreerida või mitte ja kui see õnnestub, et siis kindlasti meie uuel juhatusel on mandaat nendega läbi rääkida. Rohelistele olulised teemad ei ole muutunud, ikka metsad, põlevkivi, kliimamuutused. Rohelisele maailmavaatele peaks olema praegu soodne aeg, sest koroona on pannud paljud inimesed senist eluviisi muutma. Sellel aastal selline üle raiskamise päev, mis meil oli see aasta 22. augustil, lükkus võrreldes eelmise aastaga kolm nädalat edasi. Meil oli väga hästi testi siis näha, et kuidas majandustegevus mõjutab ka keskkonda ja meie omalt poolt oleme näiteks pakkunud välja ja pakume ka edasi ka Soome peaminister pakkus seda, et töönädalat võiks lühendada viielt päevalt neljale. Et olgugi, et osad inimesed on nüüd kolinud ka kodukontoritesse, siis seda sõitmist on meie meelest ikka liiga palju. Joonas Laksi sõnul mõtlevad ka rohelised juba järgmise aasta kohalikele valimistele. Meil tuleb kindlasti oma võimekustele otsa vaadata ja, ja valida endale lahinguväljad, et ma arvan, Tallinnas me kindlasti soovime sõna sekka öelda ka Tartus. Võib juhtuda, et, et ka Ida-Virumaal mõnes omavalitsuses ja Lõuna-Eestis aga üle-eestilisi nimekirju, ma ei ole kindel, et me suudame välja panna. Valimiste ettevalmistamine jääb uue juhatuse ja piirkondlike organisatsioonide ülesandeks. Joonas Laksi sõnul hakkab erakond edaspidi pöörama keskkonna kõrval rohkem tähelepanu ka sotsiaalteemadele ja avalikkusega suhtlemisele. Eks kõik juhikandidaadid rääkisid sellest, et me ei saa keskenduda ainult keskkonnaprobleemide lahendamisele. Paraku Eestis inimesed veel ei, ei näe seda ühe nagu põhiprobleemina, kui meil on palju sotsiaalset ebavõrdsust ühiskonnas ja iseenesest see on ka üks valdkond kuhu suunas meie erakonnas mõtlevad, pead on hakanud tähelepanu pöörama.
|
Erakond Eestimaa Rohelised pidas üldkoosolekut.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eestimaa rohelised praegu parlamendis esindatud ei ole, aga liikmete arv ei ole oluliselt vähenenud, ütles erakonna peasekretär Joonas Laks. Liikmeid on meil praegu 940 ja liikmete arv on püsinud üsna stabiilsena viimasel paaril aastal, et on olnud lahkujaid, on samal hulgal olnud ka liitujaid ja liituvad pigem siis noored ja lahkuvad pigem teakamad. Siiski ei ole välistatud liitumine mõne teise erakonnaga. Liikmete seas tehtud küsitlus näitab, et pigem eelistatakse ühinemist nendega, kes praegu parlamendis ei ole. Näiteks elurikkuse, Erakonna ja Vabaerakonna ühinemisel loodud Eesti tulevikuerakonnaka. Tänasel üldkogul me otsustasime seda mitte arutada, kuna liitumised on veel pooleli. Ei ole veel selge, kas erakond õnnestub ära registreerida või mitte ja kui see õnnestub, et siis kindlasti meie uuel juhatusel on mandaat nendega läbi rääkida. Rohelistele olulised teemad ei ole muutunud, ikka metsad, põlevkivi, kliimamuutused. Rohelisele maailmavaatele peaks olema praegu soodne aeg, sest koroona on pannud paljud inimesed senist eluviisi muutma. Sellel aastal selline üle raiskamise päev, mis meil oli see aasta 22. augustil, lükkus võrreldes eelmise aastaga kolm nädalat edasi. Meil oli väga hästi testi siis näha, et kuidas majandustegevus mõjutab ka keskkonda ja meie omalt poolt oleme näiteks pakkunud välja ja pakume ka edasi ka Soome peaminister pakkus seda, et töönädalat võiks lühendada viielt päevalt neljale. Et olgugi, et osad inimesed on nüüd kolinud ka kodukontoritesse, siis seda sõitmist on meie meelest ikka liiga palju. Joonas Laksi sõnul mõtlevad ka rohelised juba järgmise aasta kohalikele valimistele. Meil tuleb kindlasti oma võimekustele otsa vaadata ja, ja valida endale lahinguväljad, et ma arvan, Tallinnas me kindlasti soovime sõna sekka öelda ka Tartus. Võib juhtuda, et, et ka Ida-Virumaal mõnes omavalitsuses ja Lõuna-Eestis aga üle-eestilisi nimekirju, ma ei ole kindel, et me suudame välja panna. Valimiste ettevalmistamine jääb uue juhatuse ja piirkondlike organisatsioonide ülesandeks. Joonas Laksi sõnul hakkab erakond edaspidi pöörama keskkonna kõrval rohkem tähelepanu ka sotsiaalteemadele ja avalikkusega suhtlemisele. Eks kõik juhikandidaadid rääkisid sellest, et me ei saa keskenduda ainult keskkonnaprobleemide lahendamisele. Paraku Eestis inimesed veel ei, ei näe seda ühe nagu põhiprobleemina, kui meil on palju sotsiaalset ebavõrdsust ühiskonnas ja iseenesest see on ka üks valdkond kuhu suunas meie erakonnas mõtlevad, pead on hakanud tähelepanu pöörama.
### Response:
Erakond Eestimaa Rohelised pidas üldkoosolekut.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tänavusele kevadtormile lootis kaitsevägi kutsuda 3300 reservväelast, koroonaviirus nii suurt õppust korraldada ei lubanud, sestap koondati Kesk-Eestisse planeeritud suurõppus kaitseväe keskpolügonile ja reservistidest kaasati vaid need, kes ise soovisid, räägib kolonelleitnant Märt Plakk. Kui keegi jäi kutsumata, võib juhtuda, et ta pääseski sellest kutsumisest, sest ega meil tegelikult ei ole ju mitte midagi lükanud nii-öelda järgmisse aastasse, et järgmisel aastal on juba uued kutsumised peal. Märt plakk selgitab, et kui kaitsevägi sooviks välja kutsuda plaanitust rohkem reservväelasi, oleks tarvis ka rohkem instruktoreid. Et me päris nii ei saa, et ajame hästi suure inimeste hulga kokku ja siis teeme noh, pluss siis eks see reservlaste kutsumine on seotud ka eelarveliste vahenditega, kus me reaalselt peame siis nendele ka maksma, seal neid toitlustama, riidesse panema, ringi vedama, et päris ma niimoodi hüppeliselt lihtsalt edasi lükata ei saa. Niisiis pole kaitseväel suuri plaanimuutusi ka ees ootavaks sügiseks. Kaitseväe peamised õppused jäävadki harilikult aasta esimesse poolde, sest sügisel on põhirõhk juuni ja oktoobrikuistel ajateenijatel oodatust väiksem. Kevadtorm tegi ümber ka kaitseliidu plaanid. Suurõppusel pidi teiste reservväelaste seas osalema tuhatkond kaitseliitlast. Lääne maakaitse ringkonnast ringkonna ülem kolonelleitnant Rasmus Lippur selgitab, et kaitseliitlaste väljaõpe kuidagi ei kannata. See, mida pidi harjutama kevadtormi ajal, mängitakse nüüd läbi novembris siis kui toimub lääneringkonna iga-aastane õppus. Orkaan. Tänavune orkaan tuleb aegade suurim. Siiani on jäänud osalejate arv niimoodi 800200 vahele ja sel aastal siis tuleb 2000 alla ülesandeid on rohkem, mida me harjutame, kaasame rohkem üksusi, pluss siis õppekogunemine, et see teeb selle numbri suuremaks. Rasmus Lippur räägib, et esialgu sooviti tänavusel orkaanil harjutada koostööd tsiviilasutustega, aga seda sai piisavalt tehtud juba eriolukorra ajal. Niisiis keskendub orkaani uuendatud legend konventsioon alsele sõjapidamisele. Eesti suhtes vaenulikult meelestatud riigi väed on jõudnud Lääne maakaitseringkonna territooriumile ja meie siis peame nii oma mobiilsete kui territoriaalsete üksustega täitma meile pandud ülesandeid ehk siis vaenlase tagasi lööma. Suur rõhk tuleb saarte peale, me harjutame näiteks Saaremaa tugevdamist mandri pealt, selleks kaasame siis kaitseväe poolt õhuväe ja kui ilm lubab, siis nad saavad matla varu lennuväljal lennata Saaremaale. Selle ümberkorraldusega peaks kaitseliit oma väljaõpet ähvardanud augu ära katma. Kaitseväe väljaõpe jätkub sel ja tuleval aastal üsna tavapäraselt. Järgmise aasta õppekogunemistele soovitakse kutsuda 5100 reservväelast ehk ligi 500 reservist rohkem kui plaaniti. Tänavu.
|
Kuigi suurt osa tänavusest Kevadtormist ilma jäänud reservväelasi eraldi kokku ei kutsuta, saavad kaitseliitlastest reservistid oma oskused meelde tuletada. Sügisene Kaitseliidu õppus Orkaan tuleb läbi aegade suurim.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tänavusele kevadtormile lootis kaitsevägi kutsuda 3300 reservväelast, koroonaviirus nii suurt õppust korraldada ei lubanud, sestap koondati Kesk-Eestisse planeeritud suurõppus kaitseväe keskpolügonile ja reservistidest kaasati vaid need, kes ise soovisid, räägib kolonelleitnant Märt Plakk. Kui keegi jäi kutsumata, võib juhtuda, et ta pääseski sellest kutsumisest, sest ega meil tegelikult ei ole ju mitte midagi lükanud nii-öelda järgmisse aastasse, et järgmisel aastal on juba uued kutsumised peal. Märt plakk selgitab, et kui kaitsevägi sooviks välja kutsuda plaanitust rohkem reservväelasi, oleks tarvis ka rohkem instruktoreid. Et me päris nii ei saa, et ajame hästi suure inimeste hulga kokku ja siis teeme noh, pluss siis eks see reservlaste kutsumine on seotud ka eelarveliste vahenditega, kus me reaalselt peame siis nendele ka maksma, seal neid toitlustama, riidesse panema, ringi vedama, et päris ma niimoodi hüppeliselt lihtsalt edasi lükata ei saa. Niisiis pole kaitseväel suuri plaanimuutusi ka ees ootavaks sügiseks. Kaitseväe peamised õppused jäävadki harilikult aasta esimesse poolde, sest sügisel on põhirõhk juuni ja oktoobrikuistel ajateenijatel oodatust väiksem. Kevadtorm tegi ümber ka kaitseliidu plaanid. Suurõppusel pidi teiste reservväelaste seas osalema tuhatkond kaitseliitlast. Lääne maakaitse ringkonnast ringkonna ülem kolonelleitnant Rasmus Lippur selgitab, et kaitseliitlaste väljaõpe kuidagi ei kannata. See, mida pidi harjutama kevadtormi ajal, mängitakse nüüd läbi novembris siis kui toimub lääneringkonna iga-aastane õppus. Orkaan. Tänavune orkaan tuleb aegade suurim. Siiani on jäänud osalejate arv niimoodi 800200 vahele ja sel aastal siis tuleb 2000 alla ülesandeid on rohkem, mida me harjutame, kaasame rohkem üksusi, pluss siis õppekogunemine, et see teeb selle numbri suuremaks. Rasmus Lippur räägib, et esialgu sooviti tänavusel orkaanil harjutada koostööd tsiviilasutustega, aga seda sai piisavalt tehtud juba eriolukorra ajal. Niisiis keskendub orkaani uuendatud legend konventsioon alsele sõjapidamisele. Eesti suhtes vaenulikult meelestatud riigi väed on jõudnud Lääne maakaitseringkonna territooriumile ja meie siis peame nii oma mobiilsete kui territoriaalsete üksustega täitma meile pandud ülesandeid ehk siis vaenlase tagasi lööma. Suur rõhk tuleb saarte peale, me harjutame näiteks Saaremaa tugevdamist mandri pealt, selleks kaasame siis kaitseväe poolt õhuväe ja kui ilm lubab, siis nad saavad matla varu lennuväljal lennata Saaremaale. Selle ümberkorraldusega peaks kaitseliit oma väljaõpet ähvardanud augu ära katma. Kaitseväe väljaõpe jätkub sel ja tuleval aastal üsna tavapäraselt. Järgmise aasta õppekogunemistele soovitakse kutsuda 5100 reservväelast ehk ligi 500 reservist rohkem kui plaaniti. Tänavu.
### Response:
Kuigi suurt osa tänavusest Kevadtormist ilma jäänud reservväelasi eraldi kokku ei kutsuta, saavad kaitseliitlastest reservistid oma oskused meelde tuletada. Sügisene Kaitseliidu õppus Orkaan tuleb läbi aegade suurim.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Aet Andres maa Tamme ja Mare Soovik Lobjaka ühisprojektide seas on olnud näiteks 1972. aastal tehtud Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon ja Tartu Ülikooli raamatukogu fuajee keskne valgusti, mis valmis 1986. aastal avaliku ruumiga seotud teostel on kunstnike jaoks eriline võlu. Jätkavad klaasikunstnikud, Aet Andres MaTamm ja Mare soovik lobjakas. Peab ütlema, et nõusid ja igasugust väikest kraami me oleme mõlemad päris palju teinud, aga ühel momendil hakkas ikkagi väga meeldima nimelt just arhitektuuri teha, sest see koostöö arhitektiga ja see võimalus teha midagi tunnetuslikult suuremat. Ausalt öeldes väga hea, väga hea tunne. No see on seotud probleemidega ja need on huvitavad probleemid olnud ja neid lahendada siis pärast, see rahuldus on ka suurem, kui ma lihtsalt ühe väikese asja teen. Kunstnike töödest tehtud piltide kõrval on üles seatud ka materjalinäited nagu paksud sügavatoonilised klaasplokid, õrnad laboriklaasist, torud ja värvilised vitraažid, mis olid teoste loomisest. Ülejäänud jätkab näituse klaas, betoon ruum. Üks koostaja Silja Saarepuu. Ja siis oligi nagu noh, loomulik, et tuua see materjal siia ka nähtavale sest foto ei anna edasi seda detailide massiivsust, et kui sa nagu eemalt vaatad, noh, selline vitraaž, aga, aga, aga millised nagu rasked plokid nad tegelikult on. Näitus klaas betoonruum jõudis esimest korda publikuni paari aasta eest Tallinnas Vabaduse galeriis. Näitus jääb Haapsalu linnagaleriis avatuks neljanda oktoobrini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
|
Haapsalu linnagaleriis saab alates tänasest uudistada klaasikunstnike Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näitust "Klaas. Näitus vaatleb kunstnike 1970. ja 1980. aastatel valminud monumentaalteoseid läbi fotode ja materjalinäidete.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Aet Andres maa Tamme ja Mare Soovik Lobjaka ühisprojektide seas on olnud näiteks 1972. aastal tehtud Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon ja Tartu Ülikooli raamatukogu fuajee keskne valgusti, mis valmis 1986. aastal avaliku ruumiga seotud teostel on kunstnike jaoks eriline võlu. Jätkavad klaasikunstnikud, Aet Andres MaTamm ja Mare soovik lobjakas. Peab ütlema, et nõusid ja igasugust väikest kraami me oleme mõlemad päris palju teinud, aga ühel momendil hakkas ikkagi väga meeldima nimelt just arhitektuuri teha, sest see koostöö arhitektiga ja see võimalus teha midagi tunnetuslikult suuremat. Ausalt öeldes väga hea, väga hea tunne. No see on seotud probleemidega ja need on huvitavad probleemid olnud ja neid lahendada siis pärast, see rahuldus on ka suurem, kui ma lihtsalt ühe väikese asja teen. Kunstnike töödest tehtud piltide kõrval on üles seatud ka materjalinäited nagu paksud sügavatoonilised klaasplokid, õrnad laboriklaasist, torud ja värvilised vitraažid, mis olid teoste loomisest. Ülejäänud jätkab näituse klaas, betoon ruum. Üks koostaja Silja Saarepuu. Ja siis oligi nagu noh, loomulik, et tuua see materjal siia ka nähtavale sest foto ei anna edasi seda detailide massiivsust, et kui sa nagu eemalt vaatad, noh, selline vitraaž, aga, aga, aga millised nagu rasked plokid nad tegelikult on. Näitus klaas betoonruum jõudis esimest korda publikuni paari aasta eest Tallinnas Vabaduse galeriis. Näitus jääb Haapsalu linnagaleriis avatuks neljanda oktoobrini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
### Response:
Haapsalu linnagaleriis saab alates tänasest uudistada klaasikunstnike Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näitust "Klaas. Näitus vaatleb kunstnike 1970. ja 1980. aastatel valminud monumentaalteoseid läbi fotode ja materjalinäidete.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Žürii esimehe Rein Veidemanni sõnul eeldas otsuseni jõudmine põhjalikke arutelusid. Mälestusmärk peab andma linnale midagi juurde, olema maamärk ja visuaalselt äratuntav. Tugevas vihmasajus kuulutas Veidemann välja ka võidutöö autorid. Niisiis, esimene koht on varju nime all. Riigipea ja autorid on Toivo Tammik ja Bergo Värnik. Võidutöö riigipea on sõna otseses mõttes Konstantin Pätsi üleelusuuruses kivist pea, mis toetub kivist alusele. Töö üks autoreid Toivo Tammik. Päts on ikkagi Eesti sümbol, et, et selles mõttes ei ole siin tema puhul midagi häbeneda, et eelkõige mõtlesin ikkagi inimeste peale, kes on Pätsi aegsed ja kes mõned on veel elus ja, ja kelle niisuguseks kollektiivseks väljenduseks on Konstantin Päts ise oma mastaabilt oma asukohalt lahenduselt, kuidas ta on asukohta pandud, noh nagu suur ilus mõmmi võib-olla hirmutav ja võib-olla ka noh, nagu ülimalt selline ergutav ka lastele, nii et ma nagu selles mõttes väga ei kardaks lahendust. Rein Veidemann tõdes, et žüriis jagus vaidlemiste selle üle, milline teos Pätsi rolli ja tähendust Eesti ühiskonna jaoks kõige paremini edasi annab. Päris üksmeelele ei jõutud, aga otsustavaks kaalukeeleks osutusid teose kunstiline väärtus ja mõjusus linnaruumis. Miks ei võiks olla selline monumentaalne nagu otse kui maast välja kasvav, sest samal ajal me võime öelda ka, et ta on nagu maha surutud, aga hakkasin mõtlema Pätsi päritolu peale, tema oli ju tegelikult maamees. Kujutage ette, selline päts päts ka nimega, et ta nüüd on kasvanud maast välja ja ta kasvab ja ta kasvab. Me teame paljude monumentide puhul mitte ainult see, et nad markeerivad seda tähendust, mis nendega on seotud Nende isikuga vaid nad koguvad ka tähendust juurde, et just nimelt siin saab see rõhuasetuse Eesti nii-öelda maa monumentaalsus, mille kehastuseks Konstantin päts on.
|
Selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitjad. Auhinna vääriliseks tunnistas žürii kuus tööd, märksõnadega "Esimese Wabariigi nägu", "Nurgakivi", "Piir", "Puhkav president" ja "Pätsi Plats". Rahvusooper Estonia taha Uuele Turule püstitatakse töö pealkirjaga "Riigipea".
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Žürii esimehe Rein Veidemanni sõnul eeldas otsuseni jõudmine põhjalikke arutelusid. Mälestusmärk peab andma linnale midagi juurde, olema maamärk ja visuaalselt äratuntav. Tugevas vihmasajus kuulutas Veidemann välja ka võidutöö autorid. Niisiis, esimene koht on varju nime all. Riigipea ja autorid on Toivo Tammik ja Bergo Värnik. Võidutöö riigipea on sõna otseses mõttes Konstantin Pätsi üleelusuuruses kivist pea, mis toetub kivist alusele. Töö üks autoreid Toivo Tammik. Päts on ikkagi Eesti sümbol, et, et selles mõttes ei ole siin tema puhul midagi häbeneda, et eelkõige mõtlesin ikkagi inimeste peale, kes on Pätsi aegsed ja kes mõned on veel elus ja, ja kelle niisuguseks kollektiivseks väljenduseks on Konstantin Päts ise oma mastaabilt oma asukohalt lahenduselt, kuidas ta on asukohta pandud, noh nagu suur ilus mõmmi võib-olla hirmutav ja võib-olla ka noh, nagu ülimalt selline ergutav ka lastele, nii et ma nagu selles mõttes väga ei kardaks lahendust. Rein Veidemann tõdes, et žüriis jagus vaidlemiste selle üle, milline teos Pätsi rolli ja tähendust Eesti ühiskonna jaoks kõige paremini edasi annab. Päris üksmeelele ei jõutud, aga otsustavaks kaalukeeleks osutusid teose kunstiline väärtus ja mõjusus linnaruumis. Miks ei võiks olla selline monumentaalne nagu otse kui maast välja kasvav, sest samal ajal me võime öelda ka, et ta on nagu maha surutud, aga hakkasin mõtlema Pätsi päritolu peale, tema oli ju tegelikult maamees. Kujutage ette, selline päts päts ka nimega, et ta nüüd on kasvanud maast välja ja ta kasvab ja ta kasvab. Me teame paljude monumentide puhul mitte ainult see, et nad markeerivad seda tähendust, mis nendega on seotud Nende isikuga vaid nad koguvad ka tähendust juurde, et just nimelt siin saab see rõhuasetuse Eesti nii-öelda maa monumentaalsus, mille kehastuseks Konstantin päts on.
### Response:
Selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitjad. Auhinna vääriliseks tunnistas žürii kuus tööd, märksõnadega "Esimese Wabariigi nägu", "Nurgakivi", "Piir", "Puhkav president" ja "Pätsi Plats". Rahvusooper Estonia taha Uuele Turule püstitatakse töö pealkirjaga "Riigipea".
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Paides peetaval Keskerakonna erakorralisel kongressil ütles Yana toom parteipoliitilises ettekandes, et Eesti saab olla iseseisev ja jõukas vaid siis, kui Lääs ja Venemaa saavad omavahel pragmaatiliselt läbi. Hirm ja vaesus on meile meie arengule pidurit tõmmanud. Me elame ühiskonnas, mida domineerivad vastutustundetud noored mehed, igasugused ministrid, endised ja praegused kasutavad tõsise näoga silte. Julgeolekurisk heidutus, muutunud julgeolekukeskkond, Akaks AD võimekus kütavad kirgi. Mängivad sõda. Eesti saab olla iseseisev ja jõukas ainult siis, kui Lääne-Euroopa ja Venemaa saavad omavahel pragmaatiliselt läbi. Kui tunnistatakse üksteise huvisid ja kaubeldakse mingiski ulatuses, mitte mitte ei kehtestada sanktsioone, mille all kannatavad lõpuks lihtsad inimesed mõlemal pool. Yana Toomi sõnul on Keskerakond võimeline looma koalitsiooni ka Reformierakonna ga, kuigi see eeldaks praeguse peaministri taandumist. Kunagistest selgetest majandusliberaalidest on Rõivase juhtimise all saanud mugavuserakond, kelle ainsaks eesmärgiks on võimul püsida. Tegelikult me saaksime isegi vist Reformierakonnaga koalitsiooni teha, sest nad on võimelised iga ideoloogia omaks võtma ka meie oma. See aga eeldaks meie peaministrit. Pealegi ma arvan, et täna on Eesti demokraatiale hea kui Reformierakond oleks natuke aega ka opositsioonis. Tegelikult ei pea me täna mingeid suuri järeleandmisi tegema, et parketile pääseda. Me saame sinna sisse marssida täpselt siis, kui me tahame ja kellega tahame. Keskerakonna kongress kinnitas ka põhikirja muudatused, teiste seas ka muudatuse, mis lihtsustajaks Edgar Savisaare soovi korral tema auesimeheks nimetamist. Muudatuse järgi võib Keskerakonna endise esimehe auesimeheks nimetada kongressi asemel erakonna volikogu. Auesimees saab ka volikogu liige, volikogu esimees Kersti Sarapuu. Siniviisi me saame väärtustada meie erakonna looja, kauaaegse esimehe niisugust väärikust ja, ja, ja seda võimalust, et ta saaks kaasa lüüa kogu erakonna juht, mis tegevusest kõigepealt me tõesti peame kutsuma ka siin viimases kvartalis volikogu kokku ja see arvatavasti toimub 10. detsembril ja, ja enne seda peame siis juhatuses nõu ja peame ka volikogu juhatuse ga nõu, kuidas me edasi toimime, aga ma usun, et see tuleb tõesti lähiajal arutusele. Mulle üldse tundub, et tänane kongress on kaunis murranguline meie meie poliitmaastikul tervikuna mitte ainult siis Keskerakonna elus, vaid kogu Eesti elus. Ja ma usun, et me lähiajal saame. Kindlasti ei kata kaasa rääkima sellest, mis siis Eestis ikkagi toimub ja kuhu me tahame liikuda. Erakonna presidendikandidaadiks registreeritud Peeter Ernits loobus kandideerimast Yana Toomi kasuks. Rahu kahjuks ei ole, kuigi peaks olema seda paati on liiga palju kallutatud ja ma olen valmis erakonda juhtima. Kuid meeskonnamängijana ma näen, et tegelikult tuleb jõude koondada. Ma vaatasin eile õhtul üle kolmeraudse saadet. Tõepoolest, Jana ei ole mömm. Ta on selge pilguga suurepärane poliitik. Samamoodi taandasid oma kandidatuuri Keskerakonna juhiks kandideerinud Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul. Jüri Ratas ütles, et Keskerakond ei ole ajutine projekt. Täna valitav juhtkond ning esimees vastutavad meie tulemuste eest järgmistel valimistel. Koondise kapten ei pea üksi kõike punkte viskama aga tagama parima valimistulemuse kogu meeskonnale. Meie eesmärk on taas võita absoluutne enamus Tallinnas ning parandada positsioone üle kogu Eesti. Keskerakonna esimeheks kandideerimine on tõsine vastutus, vastutus Eesti iseseisva riigi ja rahva ees. Nüüd peaks meil olema otseühendus Paidesse, kus Uku toom on päeva vältel sündmusi jälginud. Kuidas päev on möödunud, Uku. Jah, kongress on kulgenud tegelikult ootuste kohaselt, nagu oli arvata, valasid erakonna esimehe kandidaadid Peeter Ernitsa, imar Lenk ja Marika Tuus-Laul süüdistustega üle lõhestajad ja Savisaare tapjad ja nagu oli arvata ja nagu sa juba ütlesid, loobusid nad kõik Yana Toomi kasuks. Ja Jana Toomi kõne oli isetundub o tagasihoidlikum. Niisiis jäid konkureerima Jüri Ratas ja Yana Toom. Saalis kostva aplausi järgi on jõuvahekorrad Ratase kasuks. Kui palju on erinevaid arvamusi? Ennustatud on vahekordi 80 20, aga ka näiteks 60 40 või 55 45. Igal juhul pole ma leidnud ühtegi inimest, kes arvaks, et võidab Yana toom. Aga võib-olla rääkisin ma ka valede inimestega, igal juhul on hääled peagi loetud ja tulemused teada. Päevakorra kohaselt peaksid nad teatavaks saama umbes tunni aja pärast, aga kuna kongress on olnud üsna konstruktiivne ja ajakavast ees, siis võivad nad selguda tunduvalt varem. Praegu on veel delegaatide sõnavõtud, siis tuleb poliitilise avalduse vastuvõtmine ja seejärel peakski olema. Juhul kui valimiskomisjon jõuab hääled selleks ajaks ära lugeda peaksid nad teatavaks saama, nii et see võib juhtuda päevakaja ajal, aga võib ka sinna napilt mitte mahtuda. Aga sama huvitav kui esimehe valimine on ka see, milline tuleb juhatuse koosseis ja kongressil valiti 14 liiget. Kandidaate on 32. Kadri Simsonist ja Jaak Aabist, Peeter Ernitsa ja Marika Tuus-Lauluni ning ka Yana Toom on seal kandidaat. Ja juhatuse koosseisust määrab siis esimees neli aseesimeest. See on samuti huvitav, kes selleks saab ja kõik siin pakuvad oma variante ja kandidaate välja. Aga nagu öeldud, veel veidike ootamist praegu paidest kõik.
|
Keskerakond valis kongressil esimeest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Paides peetaval Keskerakonna erakorralisel kongressil ütles Yana toom parteipoliitilises ettekandes, et Eesti saab olla iseseisev ja jõukas vaid siis, kui Lääs ja Venemaa saavad omavahel pragmaatiliselt läbi. Hirm ja vaesus on meile meie arengule pidurit tõmmanud. Me elame ühiskonnas, mida domineerivad vastutustundetud noored mehed, igasugused ministrid, endised ja praegused kasutavad tõsise näoga silte. Julgeolekurisk heidutus, muutunud julgeolekukeskkond, Akaks AD võimekus kütavad kirgi. Mängivad sõda. Eesti saab olla iseseisev ja jõukas ainult siis, kui Lääne-Euroopa ja Venemaa saavad omavahel pragmaatiliselt läbi. Kui tunnistatakse üksteise huvisid ja kaubeldakse mingiski ulatuses, mitte mitte ei kehtestada sanktsioone, mille all kannatavad lõpuks lihtsad inimesed mõlemal pool. Yana Toomi sõnul on Keskerakond võimeline looma koalitsiooni ka Reformierakonna ga, kuigi see eeldaks praeguse peaministri taandumist. Kunagistest selgetest majandusliberaalidest on Rõivase juhtimise all saanud mugavuserakond, kelle ainsaks eesmärgiks on võimul püsida. Tegelikult me saaksime isegi vist Reformierakonnaga koalitsiooni teha, sest nad on võimelised iga ideoloogia omaks võtma ka meie oma. See aga eeldaks meie peaministrit. Pealegi ma arvan, et täna on Eesti demokraatiale hea kui Reformierakond oleks natuke aega ka opositsioonis. Tegelikult ei pea me täna mingeid suuri järeleandmisi tegema, et parketile pääseda. Me saame sinna sisse marssida täpselt siis, kui me tahame ja kellega tahame. Keskerakonna kongress kinnitas ka põhikirja muudatused, teiste seas ka muudatuse, mis lihtsustajaks Edgar Savisaare soovi korral tema auesimeheks nimetamist. Muudatuse järgi võib Keskerakonna endise esimehe auesimeheks nimetada kongressi asemel erakonna volikogu. Auesimees saab ka volikogu liige, volikogu esimees Kersti Sarapuu. Siniviisi me saame väärtustada meie erakonna looja, kauaaegse esimehe niisugust väärikust ja, ja, ja seda võimalust, et ta saaks kaasa lüüa kogu erakonna juht, mis tegevusest kõigepealt me tõesti peame kutsuma ka siin viimases kvartalis volikogu kokku ja see arvatavasti toimub 10. detsembril ja, ja enne seda peame siis juhatuses nõu ja peame ka volikogu juhatuse ga nõu, kuidas me edasi toimime, aga ma usun, et see tuleb tõesti lähiajal arutusele. Mulle üldse tundub, et tänane kongress on kaunis murranguline meie meie poliitmaastikul tervikuna mitte ainult siis Keskerakonna elus, vaid kogu Eesti elus. Ja ma usun, et me lähiajal saame. Kindlasti ei kata kaasa rääkima sellest, mis siis Eestis ikkagi toimub ja kuhu me tahame liikuda. Erakonna presidendikandidaadiks registreeritud Peeter Ernits loobus kandideerimast Yana Toomi kasuks. Rahu kahjuks ei ole, kuigi peaks olema seda paati on liiga palju kallutatud ja ma olen valmis erakonda juhtima. Kuid meeskonnamängijana ma näen, et tegelikult tuleb jõude koondada. Ma vaatasin eile õhtul üle kolmeraudse saadet. Tõepoolest, Jana ei ole mömm. Ta on selge pilguga suurepärane poliitik. Samamoodi taandasid oma kandidatuuri Keskerakonna juhiks kandideerinud Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul. Jüri Ratas ütles, et Keskerakond ei ole ajutine projekt. Täna valitav juhtkond ning esimees vastutavad meie tulemuste eest järgmistel valimistel. Koondise kapten ei pea üksi kõike punkte viskama aga tagama parima valimistulemuse kogu meeskonnale. Meie eesmärk on taas võita absoluutne enamus Tallinnas ning parandada positsioone üle kogu Eesti. Keskerakonna esimeheks kandideerimine on tõsine vastutus, vastutus Eesti iseseisva riigi ja rahva ees. Nüüd peaks meil olema otseühendus Paidesse, kus Uku toom on päeva vältel sündmusi jälginud. Kuidas päev on möödunud, Uku. Jah, kongress on kulgenud tegelikult ootuste kohaselt, nagu oli arvata, valasid erakonna esimehe kandidaadid Peeter Ernitsa, imar Lenk ja Marika Tuus-Laul süüdistustega üle lõhestajad ja Savisaare tapjad ja nagu oli arvata ja nagu sa juba ütlesid, loobusid nad kõik Yana Toomi kasuks. Ja Jana Toomi kõne oli isetundub o tagasihoidlikum. Niisiis jäid konkureerima Jüri Ratas ja Yana Toom. Saalis kostva aplausi järgi on jõuvahekorrad Ratase kasuks. Kui palju on erinevaid arvamusi? Ennustatud on vahekordi 80 20, aga ka näiteks 60 40 või 55 45. Igal juhul pole ma leidnud ühtegi inimest, kes arvaks, et võidab Yana toom. Aga võib-olla rääkisin ma ka valede inimestega, igal juhul on hääled peagi loetud ja tulemused teada. Päevakorra kohaselt peaksid nad teatavaks saama umbes tunni aja pärast, aga kuna kongress on olnud üsna konstruktiivne ja ajakavast ees, siis võivad nad selguda tunduvalt varem. Praegu on veel delegaatide sõnavõtud, siis tuleb poliitilise avalduse vastuvõtmine ja seejärel peakski olema. Juhul kui valimiskomisjon jõuab hääled selleks ajaks ära lugeda peaksid nad teatavaks saama, nii et see võib juhtuda päevakaja ajal, aga võib ka sinna napilt mitte mahtuda. Aga sama huvitav kui esimehe valimine on ka see, milline tuleb juhatuse koosseis ja kongressil valiti 14 liiget. Kandidaate on 32. Kadri Simsonist ja Jaak Aabist, Peeter Ernitsa ja Marika Tuus-Lauluni ning ka Yana Toom on seal kandidaat. Ja juhatuse koosseisust määrab siis esimees neli aseesimeest. See on samuti huvitav, kes selleks saab ja kõik siin pakuvad oma variante ja kandidaate välja. Aga nagu öeldud, veel veidike ootamist praegu paidest kõik.
### Response:
Keskerakond valis kongressil esimeest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Osaühingu Kirsi-Mari juht ja omanik Meelis Kirsi peab koos abikaasaga populaarset toidukohta ja majutust Amblas ja Tamsalus. Kõik oli hästi koroonakriisi alguseni. Ka Meelis Kirsi on üks neid maaettevõtjaid, kes üritab saada käibelaenu maaelu edendamise sihtasutuse kaudu. Pangaga tegin läbirääkimisi, et saada käibelaenusid, aga noh, tagatis peab olema ilusasti, et huvi on olemas, selle toote vastu. Kuidas see koroonakriis teie ettevõtmisi on mõjutanud? Käibe langes pea 90 protsenti kohe. Siiamaani on tegelikult väga hull olukord, et õnneks on töötukassa meetmed, et sealt saame nagu töötu töölistele palka, et muidu oleks juba vist pankrott. Ma kahtlustan. Kui palju teie käibelaenu vajaksid? Ma arvutasin siin, et mingi 30000 on praegu nagu vajadus, äkki läheb suve peal olukord paremaks, et siis tuleme välja sinnamaani. Messi juhatuse esimees Raul Rosenberg ütleb, et koroonapuhangust tulenevate majanduslike raskuste leevendamiseks on valitsus välja pakkunud kolm meedet, mis on tänasest kättesaadavad maal tegutsevatele põllumajanduse ja toidutööstuse, aga samuti majutus ja toitlustusettevõtjatele. Tegu ei ole ei toetusmeetmetega ega abimeetmete ga, pigem on need soodsad finantseerimismeetmed, laenud, käendused ja laenud tuleb ikkagi tagasi maksta. Aitamaks siis ettevõtted, kellel ikkagi pikk plaan on jätkata oma tegevusega. Kõige rohkem tuntakse huvi muidugi laenumeetmete vastu, milleks on siis meil ressurssi 100 miljonit eurot. Need laenumeetmed on plaanitud nii käibelaenudeks kui ka siis investeerimislaenudeks ja üldjuhul on nad kõik kuue aastased, aga erandjuhul ka 10 aastased. Kui on investeeringutega tegu ja me kokku kutsume nüüd nii käänd laenumeetmeid kui siis maakapital ehk seda kapitali rendimeedet, maa, ettevõtluse turgutamise, paketiks kriisis üleajamise ja kriisist väljumise paketiks. Raul Rosenberg, aga kui suur on ikkagi tegelik vajadus nende teie poolt pakutavate meetmete järele? No väga suur, et taotlusi on juba päris palju laekunud ja kas kõik need on nii-öelda sellesse covid, meetmesse sobivad, seda me nüüd analüüsime krediidikomitees arutelude käigus siis selgub, mis meetmed, kui palju ja kas ettevõtjad saab üldse finantseerida sedasi. Raul Rosenberg lisab, et messi antava laenu intress on üks kuni kolm protsenti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide,
|
Alates tänasest muudab Maaelu Edendamise Sihtasutus maaettevõtjatele kättesaadavaks soodsad rahastamismeetmed 200 miljonit euro ulatuses. Need aitavad leevendada koroonapuhangust tingitud majanduslikke raskusi väljaspool Tallinna, Tartut ja Viimsi valda tegutsevates põllumajandus-, toidutööstuse ja turismiettevõtetes.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Osaühingu Kirsi-Mari juht ja omanik Meelis Kirsi peab koos abikaasaga populaarset toidukohta ja majutust Amblas ja Tamsalus. Kõik oli hästi koroonakriisi alguseni. Ka Meelis Kirsi on üks neid maaettevõtjaid, kes üritab saada käibelaenu maaelu edendamise sihtasutuse kaudu. Pangaga tegin läbirääkimisi, et saada käibelaenusid, aga noh, tagatis peab olema ilusasti, et huvi on olemas, selle toote vastu. Kuidas see koroonakriis teie ettevõtmisi on mõjutanud? Käibe langes pea 90 protsenti kohe. Siiamaani on tegelikult väga hull olukord, et õnneks on töötukassa meetmed, et sealt saame nagu töötu töölistele palka, et muidu oleks juba vist pankrott. Ma kahtlustan. Kui palju teie käibelaenu vajaksid? Ma arvutasin siin, et mingi 30000 on praegu nagu vajadus, äkki läheb suve peal olukord paremaks, et siis tuleme välja sinnamaani. Messi juhatuse esimees Raul Rosenberg ütleb, et koroonapuhangust tulenevate majanduslike raskuste leevendamiseks on valitsus välja pakkunud kolm meedet, mis on tänasest kättesaadavad maal tegutsevatele põllumajanduse ja toidutööstuse, aga samuti majutus ja toitlustusettevõtjatele. Tegu ei ole ei toetusmeetmetega ega abimeetmete ga, pigem on need soodsad finantseerimismeetmed, laenud, käendused ja laenud tuleb ikkagi tagasi maksta. Aitamaks siis ettevõtted, kellel ikkagi pikk plaan on jätkata oma tegevusega. Kõige rohkem tuntakse huvi muidugi laenumeetmete vastu, milleks on siis meil ressurssi 100 miljonit eurot. Need laenumeetmed on plaanitud nii käibelaenudeks kui ka siis investeerimislaenudeks ja üldjuhul on nad kõik kuue aastased, aga erandjuhul ka 10 aastased. Kui on investeeringutega tegu ja me kokku kutsume nüüd nii käänd laenumeetmeid kui siis maakapital ehk seda kapitali rendimeedet, maa, ettevõtluse turgutamise, paketiks kriisis üleajamise ja kriisist väljumise paketiks. Raul Rosenberg, aga kui suur on ikkagi tegelik vajadus nende teie poolt pakutavate meetmete järele? No väga suur, et taotlusi on juba päris palju laekunud ja kas kõik need on nii-öelda sellesse covid, meetmesse sobivad, seda me nüüd analüüsime krediidikomitees arutelude käigus siis selgub, mis meetmed, kui palju ja kas ettevõtjad saab üldse finantseerida sedasi. Raul Rosenberg lisab, et messi antava laenu intress on üks kuni kolm protsenti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide,
### Response:
Alates tänasest muudab Maaelu Edendamise Sihtasutus maaettevõtjatele kättesaadavaks soodsad rahastamismeetmed 200 miljonit euro ulatuses. Need aitavad leevendada koroonapuhangust tingitud majanduslikke raskusi väljaspool Tallinna, Tartut ja Viimsi valda tegutsevates põllumajandus-, toidutööstuse ja turismiettevõtetes.
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.