instruction
stringclasses 1
value | input
stringlengths 101
28.1k
| output
stringlengths 14
1.2k
| text
stringlengths 422
28.5k
|
|---|---|---|---|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Number üks oleks kindlasti haridus ehk koolisüsteem, et praegu lubatakse tagasi need algklassid, riburad hakatakse lubama ka lõpuklasse, küll aga võid ka neid vahepealseid klassi hakata koolis lubama. Ja küsimus on just pigem nendes erandites, mis ei soodusta rahvaste rännet, niinimetatud Saaremaa on tegelikult suhteliselt eraldatud selline koht, kus, et nakatunud suurema nakatumisega piirkonnast ehk siis kuskilt Ida-Virumaalt Tallinnast, et see ei soodustaks nende inimeste tulekut Saaremaale, need saavad olla sellised piirangud. Ja miks mitte ka kaubanduse poole pealt ehituspoed, aianduspoed ja restoranid ja sellised kohad praegu ongi, selles suhtes on olukord on ju keeruline, et ega riik ise ka samamoodi võtab riburada neid piiranguid maha. Et siin peabki vaatama, ega siin võidu jooksu sellist ju teha ei taha ja ka lihtsalt, et mingid mõistikud kohad võtame kasvõi meie ehituspoed enam suuremat pinda Saaremaal, kus saab inimesi, hajutaja tegelikult ju ei ole. Ja praegu inimesed remondivad ja ehitavad, et oleks vaja sinna poodi minna, aga praegu need vaesed teenindajad seal ukse peal jooksevad lihtsalt sisse-välja sisse-välja kraanikauss kaenlas, et noh, see ei ole tegelikult ju mõistlik enam.
|
Saaremaa vallavanema Mikk Tuisu sõnul kaalutakse valitsuselt Saaremaale koroonapiirangute erandi küsimist. Alates 8. aprillist on ööpäeva jooksul lisandunud uute positiivsete testide arv püsinud Saare maakonnas alla kümne. Piirkondlikud erandid teatud tegevuste osas on tema arust mõistlikud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Number üks oleks kindlasti haridus ehk koolisüsteem, et praegu lubatakse tagasi need algklassid, riburad hakatakse lubama ka lõpuklasse, küll aga võid ka neid vahepealseid klassi hakata koolis lubama. Ja küsimus on just pigem nendes erandites, mis ei soodusta rahvaste rännet, niinimetatud Saaremaa on tegelikult suhteliselt eraldatud selline koht, kus, et nakatunud suurema nakatumisega piirkonnast ehk siis kuskilt Ida-Virumaalt Tallinnast, et see ei soodustaks nende inimeste tulekut Saaremaale, need saavad olla sellised piirangud. Ja miks mitte ka kaubanduse poole pealt ehituspoed, aianduspoed ja restoranid ja sellised kohad praegu ongi, selles suhtes on olukord on ju keeruline, et ega riik ise ka samamoodi võtab riburada neid piiranguid maha. Et siin peabki vaatama, ega siin võidu jooksu sellist ju teha ei taha ja ka lihtsalt, et mingid mõistikud kohad võtame kasvõi meie ehituspoed enam suuremat pinda Saaremaal, kus saab inimesi, hajutaja tegelikult ju ei ole. Ja praegu inimesed remondivad ja ehitavad, et oleks vaja sinna poodi minna, aga praegu need vaesed teenindajad seal ukse peal jooksevad lihtsalt sisse-välja sisse-välja kraanikauss kaenlas, et noh, see ei ole tegelikult ju mõistlik enam.
### Response:
Saaremaa vallavanema Mikk Tuisu sõnul kaalutakse valitsuselt Saaremaale koroonapiirangute erandi küsimist. Alates 8. aprillist on ööpäeva jooksul lisandunud uute positiivsete testide arv püsinud Saare maakonnas alla kümne. Piirkondlikud erandid teatud tegevuste osas on tema arust mõistlikud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Siin on nüüd kaks varianti, et kindlasti paljud Tallinnased, kes on Tallinnasse sisse kirjutatud, ei, võib-olla veel ID-pilet. Pilet meil ju kehtib esimese kvartali lõpuni, mis ei anna muidugi tasuta sõiduõigust, aga kui ta on juba ostetud, siis siis sõiduõiguse ta kindlasti annab. Ja teine variant on osta siis pilet bussijuhi käest, kui tõesti ei ole jõudnud veel endale rohelist kaarti soetada. Ja kolmas variant on, kui on tegemist mitteTallinnas, kes aga Tallinnas väga tihedasti viibib, siis ilmselt on kõige mõistlikum ka soetada roheline kaart, aga sinna peale osta kuupilet täpselt nii nagu täna ID-kaardiga. On teil ka viimaseid andmeid? No viimased andmed pärinevad nüüd mitte päris möödunud aasta lõpust mõned päevad varasemast ajast, siis oli soetatud kaartide al hulk 150000. Kui te vaatate nüüd tagasi sellele tasuta ühistranspordile üleminekule, et kas kõik läks nii nagu plaanitud. Noh, nii nagu ikka, et alati, mis võib parem olla, võib kommunikatsioon võib parem olla, kuhu võiks veel edasi liikuda, mis me jätkame, see on siis uute transpordivahendite soetamine. Kindlasti järgmisel kevadel. Koos liiklusspetsialistidega läbi liiklusgraafikud liikluse sujuvuse ja sealt edasi tuleb siis otsus selle kohta, kas kuskile veel täiendavaid prioriteedisüsteeme luua. Kas kuskil fooritsükleid muuta, kas kuskil on meil vaja täiendavalt ühistranspordiradasid teha, nii et selles mõttes liikluskorralduslik töö kindlasti jätkub? Kas linnal on olemas ka see võimekus, et juhul kui selgub, et mõni liin saab nüüd uuest aastast olema väga ülekoormatud, et lisada busse? Jah, seitsmendal jaanuaril, päeval, kui Tallinna koolivaheaeg lõpeb, me juba ennetavalt paneme täiendavad järjekorrad, buss, tramm ja troll liinile, sealt edasi loomulikult ka jääb jää reserv, aga peame õigeks seda, et, et seitsmendal teha natuke ennetustööd juba.
|
Tallinnas käivitus tasuta ühistransport.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Siin on nüüd kaks varianti, et kindlasti paljud Tallinnased, kes on Tallinnasse sisse kirjutatud, ei, võib-olla veel ID-pilet. Pilet meil ju kehtib esimese kvartali lõpuni, mis ei anna muidugi tasuta sõiduõigust, aga kui ta on juba ostetud, siis siis sõiduõiguse ta kindlasti annab. Ja teine variant on osta siis pilet bussijuhi käest, kui tõesti ei ole jõudnud veel endale rohelist kaarti soetada. Ja kolmas variant on, kui on tegemist mitteTallinnas, kes aga Tallinnas väga tihedasti viibib, siis ilmselt on kõige mõistlikum ka soetada roheline kaart, aga sinna peale osta kuupilet täpselt nii nagu täna ID-kaardiga. On teil ka viimaseid andmeid? No viimased andmed pärinevad nüüd mitte päris möödunud aasta lõpust mõned päevad varasemast ajast, siis oli soetatud kaartide al hulk 150000. Kui te vaatate nüüd tagasi sellele tasuta ühistranspordile üleminekule, et kas kõik läks nii nagu plaanitud. Noh, nii nagu ikka, et alati, mis võib parem olla, võib kommunikatsioon võib parem olla, kuhu võiks veel edasi liikuda, mis me jätkame, see on siis uute transpordivahendite soetamine. Kindlasti järgmisel kevadel. Koos liiklusspetsialistidega läbi liiklusgraafikud liikluse sujuvuse ja sealt edasi tuleb siis otsus selle kohta, kas kuskile veel täiendavaid prioriteedisüsteeme luua. Kas kuskil fooritsükleid muuta, kas kuskil on meil vaja täiendavalt ühistranspordiradasid teha, nii et selles mõttes liikluskorralduslik töö kindlasti jätkub? Kas linnal on olemas ka see võimekus, et juhul kui selgub, et mõni liin saab nüüd uuest aastast olema väga ülekoormatud, et lisada busse? Jah, seitsmendal jaanuaril, päeval, kui Tallinna koolivaheaeg lõpeb, me juba ennetavalt paneme täiendavad järjekorrad, buss, tramm ja troll liinile, sealt edasi loomulikult ka jääb jää reserv, aga peame õigeks seda, et, et seitsmendal teha natuke ennetustööd juba.
### Response:
Tallinnas käivitus tasuta ühistransport.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valitsuse otsus täna oli, et alates esimesest septembrist, sest nii kaua läheb aega korralduslikuks ettevalmistamiseks on siis kõrgema koroona riskiga riikides, kus peab olema eneseisolatsioon kaheks nädalaks siis selle tiivi on võimalik inimestel tulla Eestisse teha test olla eneseisolatsioonis kuni selle testi tulemuste teatavaks saamiseni. Seejärel on inimesel võimalik käia tööl, aga kindlasti on asjakohane vältida ülemääraseid kontakte ja teha teine test seitsme päeva möödumisel. Ja see peaks olema siis nii rahvatervise, ekspertide kui valitsuse hinnangul nagu täiesti tugev ja selge alternatiiv. Esiteks, et kui inimene vältimatult reisib, et ta töö huvides ei ole, ei peaks töölt eemal olema ja teiseks, et rahva tervise huvid oleks kaitstud, et kuidagi ülemäärast terviseriski ei teki. Kui kaua võtab esimese testi vastuse saamine aega? Kindlasti on siis sellisel juhul ratsionaalne, et see toimuks kõik võimalikult kiiresti. Nii mõlemad testid kui ka tegelikult oleks avaramad need võimalused ka lennujaamas sadamas inimestel neid teste teha, et oleks mugav ja inimesed ka ülemääraseid kontakte, väldiksid. Esimese testi tulemust oodates, kas me räägime tundidest? Tänase päeva seisuga on ta ikkagi päeva küsimus vähemasti, aga loomulikult ma loodan, et leitakse siin terviseameti korralduse võimalikult kiire lahendus, et et nüüd lähipäevadel selle 10 päeva jooksul, siis valmistatakse see rakenduslik pool ette. Valitsuse tahe on see, mida me täna Otsusena tegime, et esimesest septembrist see süsteem toimiks. Kas peale Eesti hakkab seda süsteemi rakendama veel mõni Euroopa Liidu riik, te ütlesite paar päeva tagasi, et selle üle mõeldakse ka Brüsselis. Selle üle mõeldakse erinevates riikides, kui ma toon näiteks Saksamaa, siis Saksamaa valib sellise mudeli, et ta enda riigi vaates riskipiirkondadest tulijaid kavatseb testida kohustuslikult kõiki. Island rakendab viiepäevase vahega nende testide süsteemi. Ka Austria rakendab testimissüsteemi piiril, et, et ütleme nõnda, et me näeme, et erinevad riigid praegu püüavad leida lahendusi, et inimestele hädavajalik liikumine, et seda oleks siis rahvaterviseriske maandades võimalik korraldada ka selles olukorras, kus me peame selle viirusega kõrvuti elama. No määrama pikka aega
|
Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et see on usaldusväärne alternatiiv, mis võimaldab vältimatut reisimist ja kaitseb rahvatervist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valitsuse otsus täna oli, et alates esimesest septembrist, sest nii kaua läheb aega korralduslikuks ettevalmistamiseks on siis kõrgema koroona riskiga riikides, kus peab olema eneseisolatsioon kaheks nädalaks siis selle tiivi on võimalik inimestel tulla Eestisse teha test olla eneseisolatsioonis kuni selle testi tulemuste teatavaks saamiseni. Seejärel on inimesel võimalik käia tööl, aga kindlasti on asjakohane vältida ülemääraseid kontakte ja teha teine test seitsme päeva möödumisel. Ja see peaks olema siis nii rahvatervise, ekspertide kui valitsuse hinnangul nagu täiesti tugev ja selge alternatiiv. Esiteks, et kui inimene vältimatult reisib, et ta töö huvides ei ole, ei peaks töölt eemal olema ja teiseks, et rahva tervise huvid oleks kaitstud, et kuidagi ülemäärast terviseriski ei teki. Kui kaua võtab esimese testi vastuse saamine aega? Kindlasti on siis sellisel juhul ratsionaalne, et see toimuks kõik võimalikult kiiresti. Nii mõlemad testid kui ka tegelikult oleks avaramad need võimalused ka lennujaamas sadamas inimestel neid teste teha, et oleks mugav ja inimesed ka ülemääraseid kontakte, väldiksid. Esimese testi tulemust oodates, kas me räägime tundidest? Tänase päeva seisuga on ta ikkagi päeva küsimus vähemasti, aga loomulikult ma loodan, et leitakse siin terviseameti korralduse võimalikult kiire lahendus, et et nüüd lähipäevadel selle 10 päeva jooksul, siis valmistatakse see rakenduslik pool ette. Valitsuse tahe on see, mida me täna Otsusena tegime, et esimesest septembrist see süsteem toimiks. Kas peale Eesti hakkab seda süsteemi rakendama veel mõni Euroopa Liidu riik, te ütlesite paar päeva tagasi, et selle üle mõeldakse ka Brüsselis. Selle üle mõeldakse erinevates riikides, kui ma toon näiteks Saksamaa, siis Saksamaa valib sellise mudeli, et ta enda riigi vaates riskipiirkondadest tulijaid kavatseb testida kohustuslikult kõiki. Island rakendab viiepäevase vahega nende testide süsteemi. Ka Austria rakendab testimissüsteemi piiril, et, et ütleme nõnda, et me näeme, et erinevad riigid praegu püüavad leida lahendusi, et inimestele hädavajalik liikumine, et seda oleks siis rahvaterviseriske maandades võimalik korraldada ka selles olukorras, kus me peame selle viirusega kõrvuti elama. No määrama pikka aega
### Response:
Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et see on usaldusväärne alternatiiv, mis võimaldab vältimatut reisimist ja kaitseb rahvatervist.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa Liidu taasterahastu loomine ja sadadesse miljarditesse eurodesse ulatuva ühisvõla võtmine sai teoks paljuski selleks, et toetada riike, kes kannatasid pandeemias eriti rängalt ja kelle võimekus end raha juurde laenamisega aidata oli madal. Esimene selline riik on Itaalia ja selle Lõuna-Euroopa riigi edu või läbikukkumise põhjal hinnatakse tulevikus ilmselt suuresti kogu taasterahast edukust. Itaalia rahvusvahelise poliitika instituudi isPi analüütik Antonio Villa Franka on optimistlik. Kui valitseb hea suhe reformide ja investeeringute vahel, siis selle paketi mõju Itaalia majanduslikele väljavaadetele on üsna suur. Itaalia saab taasterahastus, toetusi ja laene kokku ligi 200 miljardi euro ulatuses. Investeeringuplaanides paistavad silma kiirrongid ja kiire internet. Raha kulutamisega peavad aga kaasnema ka reformid, mis parandab sid kehvavõitu riigihalduse ja majanduse ammuoodatud tõusule. Keeraks. Kas laiale koalitsioonile toetuv majandusmehest peaminister Mario Dragi sellega hakkama saab, ei ole sugugi selge. Bruno Leoni instituudi direktor Albert Tomingardi. Enamus valdkondadest, kus mingeid reforme tuleb teha, on sellised, kus poliitilised parteid ei ole se see mitte ühel meelel nagu näiteks maksureform ja justiitsreform. On väga lihtne leppida kokku uutes kulutustes ja on väga raske kokku leppida selles, mis seal kastis veel peaks olema, ehk reformid. Selleks läheb tõepoolest vaja härra traagi maagiat. Praegu justkui ajutise vaherahu kuulutanud Itaalia parteid on tuntud omavahelise visavõitluse ja enesepopulistipärmil kergitamise poolest. Milano tänavatel kohatud pahameel näitab, et poliitika suhtes valitseb palju usaldamatust. Mauritsia. Null usaldus Traagile, sest Traagit juhib Itaalia poliitika suurklann. Elisa. Ei ole õiglust, nad otsustavad meie eest kõik, me ei ole enam vabad. Milano Katoliikliku ülikooli politoloogia professor Vitoria Parsi oli. On olnud palju solidaarsust ja lootust, nüüd on palju viha. Poliitikud on vahel rõhutanud pingeid inimeste vahel, kes töötavad riigisektoris ja mitte kes on seadusega kaitstud ja kes ei ole nooremate ja vanemate vahel. See kõik on toitnud usaldamatust. Me peame kõigepealt taastama usalduse rahvusringhäälingu raadiouudistele. Epp ehand, Itaalia.
|
Itaalia loodab Euroopa Liidu taasterahastu toel majandusele uue hoo anda. Analüütikud on eri meelt, kui edukaks see võiks kujuneda. Võtmeküsimuseks saavad reformid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa Liidu taasterahastu loomine ja sadadesse miljarditesse eurodesse ulatuva ühisvõla võtmine sai teoks paljuski selleks, et toetada riike, kes kannatasid pandeemias eriti rängalt ja kelle võimekus end raha juurde laenamisega aidata oli madal. Esimene selline riik on Itaalia ja selle Lõuna-Euroopa riigi edu või läbikukkumise põhjal hinnatakse tulevikus ilmselt suuresti kogu taasterahast edukust. Itaalia rahvusvahelise poliitika instituudi isPi analüütik Antonio Villa Franka on optimistlik. Kui valitseb hea suhe reformide ja investeeringute vahel, siis selle paketi mõju Itaalia majanduslikele väljavaadetele on üsna suur. Itaalia saab taasterahastus, toetusi ja laene kokku ligi 200 miljardi euro ulatuses. Investeeringuplaanides paistavad silma kiirrongid ja kiire internet. Raha kulutamisega peavad aga kaasnema ka reformid, mis parandab sid kehvavõitu riigihalduse ja majanduse ammuoodatud tõusule. Keeraks. Kas laiale koalitsioonile toetuv majandusmehest peaminister Mario Dragi sellega hakkama saab, ei ole sugugi selge. Bruno Leoni instituudi direktor Albert Tomingardi. Enamus valdkondadest, kus mingeid reforme tuleb teha, on sellised, kus poliitilised parteid ei ole se see mitte ühel meelel nagu näiteks maksureform ja justiitsreform. On väga lihtne leppida kokku uutes kulutustes ja on väga raske kokku leppida selles, mis seal kastis veel peaks olema, ehk reformid. Selleks läheb tõepoolest vaja härra traagi maagiat. Praegu justkui ajutise vaherahu kuulutanud Itaalia parteid on tuntud omavahelise visavõitluse ja enesepopulistipärmil kergitamise poolest. Milano tänavatel kohatud pahameel näitab, et poliitika suhtes valitseb palju usaldamatust. Mauritsia. Null usaldus Traagile, sest Traagit juhib Itaalia poliitika suurklann. Elisa. Ei ole õiglust, nad otsustavad meie eest kõik, me ei ole enam vabad. Milano Katoliikliku ülikooli politoloogia professor Vitoria Parsi oli. On olnud palju solidaarsust ja lootust, nüüd on palju viha. Poliitikud on vahel rõhutanud pingeid inimeste vahel, kes töötavad riigisektoris ja mitte kes on seadusega kaitstud ja kes ei ole nooremate ja vanemate vahel. See kõik on toitnud usaldamatust. Me peame kõigepealt taastama usalduse rahvusringhäälingu raadiouudistele. Epp ehand, Itaalia.
### Response:
Itaalia loodab Euroopa Liidu taasterahastu toel majandusele uue hoo anda. Analüütikud on eri meelt, kui edukaks see võiks kujuneda. Võtmeküsimuseks saavad reformid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Valimiseelsed küsitlused ennustasid sotsialistidele küll võitu aga koos üsna olulise kohtade kaotusega, selles mõttes läks neil oodatust hoopiski paremini. Kui 98 protsenti häältest oli loetud, oli sotsialistide saagiks 120 parlamendi kohta kõigest kolm vähem aprillikuiste valimistega võrreldes. Paraku on alamkojas häälteenamuse saamiseks vaja 170 kuut kohta mida sotsialistidel ka pärast neid valimisi ei ole. Konservatiivne rahvapartei suutis oma edu kevadiste valimistega võrreldes kasvatada. Konservatiividel on nüüd 87 kohta. Kolmandal kohal ongi paremäärmuslased, kes oma kohtade arvu aprilliga võrreldes suisa kahekordistasid. Valimisaktiivsuski ei jäänud lõpuks väga madalaks vaid jõudis üsna kiiduväärse 69,91 protsendini. Seda on küll oluliselt vähem aprilli kui sest 71-st koma 76-st protsendist. Aga aprilli tulemus ongi Hispaania valimiste rekord. Seekordsete valimiste tulemusel moodustunud parlamendis on aga valitsuse moodustamine praktiliselt võimatu. Ehk see oleks võimalik ainult kõigi poliitiliste jõudude väga hea tahte korral, aga seda tahet parlamendis kindlasti ei ole. Stabiilset valitsust pole Hispaanial õnnestunud moodustada 2015.-st aastast peale, kui areenile ilmusid uued väikeparteid vasakpopulistlik meie suudame ehk Podemos ning paremliberaalne kodanikepartei paremäärmuslik vok endast tollal olulist jõudu veel ei kujutanud. Valimiste keskseks teemaks kujunes muidugi Kataloonia olukord, mis on muutunud väga rahutuks pärast seda, kui Hispaania kohus üheksale iseseisvuslasele pika vanglakaristuse mõistis. Voxi juhi Santiago Avascali sõnul aitaks Kataloonia iseseisvuslasi taltsutada ainult see, kui nende omavalitsus hoopis ära kaotada. Hispaania vähemusrahvustega asustatud piirkondade omavalitsuste suhtes on avaskalil ammuaegne vaen. Näiteks Baskimaa omavalitsuse vastu on ta kirjutanud terve raamatu. Samuti on Avaskal öelnud, et Hispaania vajab uut rekonkistat, mis tähendaks absoluutselt kõigi islamiusuliste väljasaatmist. Ka torkab avascal ning kogu Vox partei silma diktaator Francesco Franco ülistamisega. See kõik on toonud vokile aga nostalgilisemat ja pettunumat hispaanlaste hääled. Katalaanid, aga ka liberaalsed hispaanlased kardavad, et rahvapartei näeb voksi äärmuslikust retoorikast hoolimata võimalust nendega liit sõlmida ja hoopis ise Hispaaniat valitsema hakata. Sotsialistidel nii kindlat valitsuspartnerit kuskilt võtta ei ole. Siiski ei peeta ka rahvapartei ja voksi liitu ülemäära tõsiseks väljavaateks.
|
Esialgsete valimistulemuste kohaselt võitsid Hispaania valimised taas sotsialistid. Samas teeb uus kohtade asetus parlamendis koalitsioonikõnelused eelmiste valimistega võrreldes veelgi raskemaks. Praegused valimised korraldati, sest pärast aprillikuiseid valimisi ei õnnestunud peaministri kohuseid täitnud Pedro Sanchezil uut valitsust moodustada. Seekordsetel valimistel oli edukas ka paremäärmuslik Vox partei, mis lubas Kataloonia iseseisvuslastele koha kätte näidata.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Valimiseelsed küsitlused ennustasid sotsialistidele küll võitu aga koos üsna olulise kohtade kaotusega, selles mõttes läks neil oodatust hoopiski paremini. Kui 98 protsenti häältest oli loetud, oli sotsialistide saagiks 120 parlamendi kohta kõigest kolm vähem aprillikuiste valimistega võrreldes. Paraku on alamkojas häälteenamuse saamiseks vaja 170 kuut kohta mida sotsialistidel ka pärast neid valimisi ei ole. Konservatiivne rahvapartei suutis oma edu kevadiste valimistega võrreldes kasvatada. Konservatiividel on nüüd 87 kohta. Kolmandal kohal ongi paremäärmuslased, kes oma kohtade arvu aprilliga võrreldes suisa kahekordistasid. Valimisaktiivsuski ei jäänud lõpuks väga madalaks vaid jõudis üsna kiiduväärse 69,91 protsendini. Seda on küll oluliselt vähem aprilli kui sest 71-st koma 76-st protsendist. Aga aprilli tulemus ongi Hispaania valimiste rekord. Seekordsete valimiste tulemusel moodustunud parlamendis on aga valitsuse moodustamine praktiliselt võimatu. Ehk see oleks võimalik ainult kõigi poliitiliste jõudude väga hea tahte korral, aga seda tahet parlamendis kindlasti ei ole. Stabiilset valitsust pole Hispaanial õnnestunud moodustada 2015.-st aastast peale, kui areenile ilmusid uued väikeparteid vasakpopulistlik meie suudame ehk Podemos ning paremliberaalne kodanikepartei paremäärmuslik vok endast tollal olulist jõudu veel ei kujutanud. Valimiste keskseks teemaks kujunes muidugi Kataloonia olukord, mis on muutunud väga rahutuks pärast seda, kui Hispaania kohus üheksale iseseisvuslasele pika vanglakaristuse mõistis. Voxi juhi Santiago Avascali sõnul aitaks Kataloonia iseseisvuslasi taltsutada ainult see, kui nende omavalitsus hoopis ära kaotada. Hispaania vähemusrahvustega asustatud piirkondade omavalitsuste suhtes on avaskalil ammuaegne vaen. Näiteks Baskimaa omavalitsuse vastu on ta kirjutanud terve raamatu. Samuti on Avaskal öelnud, et Hispaania vajab uut rekonkistat, mis tähendaks absoluutselt kõigi islamiusuliste väljasaatmist. Ka torkab avascal ning kogu Vox partei silma diktaator Francesco Franco ülistamisega. See kõik on toonud vokile aga nostalgilisemat ja pettunumat hispaanlaste hääled. Katalaanid, aga ka liberaalsed hispaanlased kardavad, et rahvapartei näeb voksi äärmuslikust retoorikast hoolimata võimalust nendega liit sõlmida ja hoopis ise Hispaaniat valitsema hakata. Sotsialistidel nii kindlat valitsuspartnerit kuskilt võtta ei ole. Siiski ei peeta ka rahvapartei ja voksi liitu ülemäära tõsiseks väljavaateks.
### Response:
Esialgsete valimistulemuste kohaselt võitsid Hispaania valimised taas sotsialistid. Samas teeb uus kohtade asetus parlamendis koalitsioonikõnelused eelmiste valimistega võrreldes veelgi raskemaks. Praegused valimised korraldati, sest pärast aprillikuiseid valimisi ei õnnestunud peaministri kohuseid täitnud Pedro Sanchezil uut valitsust moodustada. Seekordsetel valimistel oli edukas ka paremäärmuslik Vox partei, mis lubas Kataloonia iseseisvuslastele koha kätte näidata.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kõige rohkem ootavad uusi ruume Kohtla-Järve päästekomando liikmed, kes 2006.-st aastast on teinud tööd hoones, mille seisukord jätab soovida paremat, räägib ida päästekeskuse juht Ailar Holtsmann. See hoone on tegelikult ehitatud mitte päästehooneks, et me oleme sinna omal ajal sisse kolinud, see oli 2006. aastal, me oleme seda hoonet mugandanud ümber ja me kasutame sellest hoonest, kus meil sees on lai seitse kuskilgi ühe viiendiku ja sealhoones on tegelikult olukord on nagu meie jaoks on nagu kehva, et seal on sees niiskusest tulenev siis hallitusseen ja ega meestel ei ole seal üldse head elamistingimused peale selle, et selline tervisele ikkagi mõjub. See niiskus ja hallik ventilatsioon on kehva ja kogu selle päästevarustuse tehnika hoidmine on ikkagi ja mitte see, mida vaja on, et meie varustus on kallis, et seda tuleks ka hästi hoida. Politseinikele annab Kohtla-Järve uus maja parema võimaluse töötajaid hajutada jõhvi ja Kohtla-Järve ühismaja vahel ida prefekt Tarvo Kruup. Minu selja taga olevas majas on meil võimalusi tulevikus rohkem inimesi hajutada. Hetkel on meie tii töötingimused siin küll tegelikult kaasaegsed, aga meil on vaja natukene mugavamaid tingimusi inimestele luua. Nii oleme efektiivsemad, kindlasti. Uued majad tagavad ka parema töökindluse. Idapäästekeskuse juht Ailar Holtsmann. Uued hooned on varustatud generaatoritega, see tähendab seda, et me oleme toimepidevuses, oleme tublimad ja saame paremini hakkama. Kui elekter kaob ära, siis tegelikult meie hoonetes on pistikutes vool olemas. Lambid põlevad ja garaažides ja hooldusruumides vaja minev tehnika töötab. Senised kogemused on näidanud, et päästjate ja politseinike ühte hoonesse koondamine on end õigustanud, ütles ida prefekt Tarvo Kruup. Meil on päästjatega väga palju ühiseid eesmärke ennekõike tänases situatsioonis, kui me oleme covidi kriisis ja sellised tsiviilkriisid on need asjad, mida meil on lihtsam ja parem juhtida, kui me ühes hoones oleme. Kokku lähevad Kohtla-Järve ja Kiviõli politsei ja päästjate ühishoone maksma ligemale 12 miljonit eurot Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.
|
Ida-Virumaal Kohtla-Järvel ja Kiviõlis on alanud töö päästjate ja politseinike töötingimuste parandamiseks. Järgmise aasta kevadel avatakse mõlemas linnas uus ühishoone.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kõige rohkem ootavad uusi ruume Kohtla-Järve päästekomando liikmed, kes 2006.-st aastast on teinud tööd hoones, mille seisukord jätab soovida paremat, räägib ida päästekeskuse juht Ailar Holtsmann. See hoone on tegelikult ehitatud mitte päästehooneks, et me oleme sinna omal ajal sisse kolinud, see oli 2006. aastal, me oleme seda hoonet mugandanud ümber ja me kasutame sellest hoonest, kus meil sees on lai seitse kuskilgi ühe viiendiku ja sealhoones on tegelikult olukord on nagu meie jaoks on nagu kehva, et seal on sees niiskusest tulenev siis hallitusseen ja ega meestel ei ole seal üldse head elamistingimused peale selle, et selline tervisele ikkagi mõjub. See niiskus ja hallik ventilatsioon on kehva ja kogu selle päästevarustuse tehnika hoidmine on ikkagi ja mitte see, mida vaja on, et meie varustus on kallis, et seda tuleks ka hästi hoida. Politseinikele annab Kohtla-Järve uus maja parema võimaluse töötajaid hajutada jõhvi ja Kohtla-Järve ühismaja vahel ida prefekt Tarvo Kruup. Minu selja taga olevas majas on meil võimalusi tulevikus rohkem inimesi hajutada. Hetkel on meie tii töötingimused siin küll tegelikult kaasaegsed, aga meil on vaja natukene mugavamaid tingimusi inimestele luua. Nii oleme efektiivsemad, kindlasti. Uued majad tagavad ka parema töökindluse. Idapäästekeskuse juht Ailar Holtsmann. Uued hooned on varustatud generaatoritega, see tähendab seda, et me oleme toimepidevuses, oleme tublimad ja saame paremini hakkama. Kui elekter kaob ära, siis tegelikult meie hoonetes on pistikutes vool olemas. Lambid põlevad ja garaažides ja hooldusruumides vaja minev tehnika töötab. Senised kogemused on näidanud, et päästjate ja politseinike ühte hoonesse koondamine on end õigustanud, ütles ida prefekt Tarvo Kruup. Meil on päästjatega väga palju ühiseid eesmärke ennekõike tänases situatsioonis, kui me oleme covidi kriisis ja sellised tsiviilkriisid on need asjad, mida meil on lihtsam ja parem juhtida, kui me ühes hoones oleme. Kokku lähevad Kohtla-Järve ja Kiviõli politsei ja päästjate ühishoone maksma ligemale 12 miljonit eurot Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.
### Response:
Ida-Virumaal Kohtla-Järvel ja Kiviõlis on alanud töö päästjate ja politseinike töötingimuste parandamiseks. Järgmise aasta kevadel avatakse mõlemas linnas uus ühishoone.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Praegu käib veel kibe tööeksponaatide kallal kumu, restaureerijate käe all vaadatakse üle Anu Põdraskulptuurid ning Arsi kunstilinnakus viimistlevad oma väljapanekut orhideliirium Kristina Norman ja Pitarasavi räägib biennaali Eesti osa koordineeriv kaasaegse kunsti Eesti keskuse juhataja Maria Arusoo. Meil läheb pooleteist kuu pärast transport, suur rekka läheb siis Veneetsiale teele. Kristina Normani on viimane film monteerimisel, täna on meil tehnilised testid paari installatsiooniga pikad ja tihedad ja intensiivsed tööpäevad. Kumu restauraator Isabel aso Sahradnikova ütles, et biennaali põhiekspositsiooni valitud Anu põdra skulptuuridega tuli vaeva näha, sest kunstimuuseumi kogudesse jõudsid nad väga kehvas seisus. Samas on tegemist unikaalse materjali käsitlusega. See, et ta kasutas nõukogude perioodil plasti, on väga eriline. Neid materjale saada ei olnud, see ei olnud nagu tänapäeval, kus lähed, võtad poest, mida tahad, tol ajal ei olnud poes mingeid plastikmaterjale. Mingi ime läbi oli ta arvatavasti tuttav oma venna arstipraksisega ja seal kasutati siis plast inimkeha fikseerimiseks pärast operatsioone. Ja kuidagi ta need jäägid endale sai siis nendest niimoodi kuummenetlusel ta vormis sellised vormid nagu tal oli vaja ja midagi sarnast Eestis ei ole kohe kindlasti, aga Euroopas sellist midagi sarnast ei ole. Kontekst, kuhu Anu Põdra teosed paigutavad, on Eesti jaoks oluline, sest võimaldab neid võrrelda laiemal taustal. Veelkord Maria Arusoo. Ma arvan, et mis on eesoleva biennaali väga eriline osa just selles kuraatori näituses, et see on väga, väga tugevalt naiskunstnike poole kaldu ja mingid loomepraktikad, mis on kuidagi viimastel aastatel taasavastatud. Kanu Põdari oli ka oma elu ajal väga tuntud ja teada meie kohalikule publikule aga rahvusvahelise välja saanud piisavalt palju tähelepanu, mida ta võiks saada, sest et ta teosed on nii kaasaegsed, nii huvitavad. Nii noh, lahedalt materjalikesksed ja põnevad, just ka kaasaegse kunsti dialoogis. Eesti enda väljapanek, mille koostavad niisiis Kristina Norman ja PitaraSavi paikneb biennaali strateegilises keskmes asuvas Hollandi paviljonis. Pärast Veneetsiat jõuab Normani Rasavi orhideliirium ka Tallinna, kus sellest saab remondist tulnud kunstihoone esimene väljapanek.
|
Eesti ettevalmistused tänavuseks Veneetsia kunstibiennaaliks on jõudnud lõpusirgele. Kahe kuu pärast peab ekspositsioon olema juba paigas. Biennaali põhiekspositsioonis olev Anu Põdra skulptuuride kogu pidi läbi tegema põhjaliku restaureerimise.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Praegu käib veel kibe tööeksponaatide kallal kumu, restaureerijate käe all vaadatakse üle Anu Põdraskulptuurid ning Arsi kunstilinnakus viimistlevad oma väljapanekut orhideliirium Kristina Norman ja Pitarasavi räägib biennaali Eesti osa koordineeriv kaasaegse kunsti Eesti keskuse juhataja Maria Arusoo. Meil läheb pooleteist kuu pärast transport, suur rekka läheb siis Veneetsiale teele. Kristina Normani on viimane film monteerimisel, täna on meil tehnilised testid paari installatsiooniga pikad ja tihedad ja intensiivsed tööpäevad. Kumu restauraator Isabel aso Sahradnikova ütles, et biennaali põhiekspositsiooni valitud Anu põdra skulptuuridega tuli vaeva näha, sest kunstimuuseumi kogudesse jõudsid nad väga kehvas seisus. Samas on tegemist unikaalse materjali käsitlusega. See, et ta kasutas nõukogude perioodil plasti, on väga eriline. Neid materjale saada ei olnud, see ei olnud nagu tänapäeval, kus lähed, võtad poest, mida tahad, tol ajal ei olnud poes mingeid plastikmaterjale. Mingi ime läbi oli ta arvatavasti tuttav oma venna arstipraksisega ja seal kasutati siis plast inimkeha fikseerimiseks pärast operatsioone. Ja kuidagi ta need jäägid endale sai siis nendest niimoodi kuummenetlusel ta vormis sellised vormid nagu tal oli vaja ja midagi sarnast Eestis ei ole kohe kindlasti, aga Euroopas sellist midagi sarnast ei ole. Kontekst, kuhu Anu Põdra teosed paigutavad, on Eesti jaoks oluline, sest võimaldab neid võrrelda laiemal taustal. Veelkord Maria Arusoo. Ma arvan, et mis on eesoleva biennaali väga eriline osa just selles kuraatori näituses, et see on väga, väga tugevalt naiskunstnike poole kaldu ja mingid loomepraktikad, mis on kuidagi viimastel aastatel taasavastatud. Kanu Põdari oli ka oma elu ajal väga tuntud ja teada meie kohalikule publikule aga rahvusvahelise välja saanud piisavalt palju tähelepanu, mida ta võiks saada, sest et ta teosed on nii kaasaegsed, nii huvitavad. Nii noh, lahedalt materjalikesksed ja põnevad, just ka kaasaegse kunsti dialoogis. Eesti enda väljapanek, mille koostavad niisiis Kristina Norman ja PitaraSavi paikneb biennaali strateegilises keskmes asuvas Hollandi paviljonis. Pärast Veneetsiat jõuab Normani Rasavi orhideliirium ka Tallinna, kus sellest saab remondist tulnud kunstihoone esimene väljapanek.
### Response:
Eesti ettevalmistused tänavuseks Veneetsia kunstibiennaaliks on jõudnud lõpusirgele. Kahe kuu pärast peab ekspositsioon olema juba paigas. Biennaali põhiekspositsioonis olev Anu Põdra skulptuuride kogu pidi läbi tegema põhjaliku restaureerimise.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
See hirm oli suurem, et häving on suurem, kui, kui see nüüd tegelikult osutus. Küll aga on selge, et jah, kaks klassiruumi on selgelt käigust väljas, otsustatud on, et koolitunnid algavad järgmisel esmaspäeval, taas võetakse kasutusele ka kooli aula, siis õpperuumina ja seniks on tõesti siis nüüd tarvis taastada küttesüsteem, mis täna õhtuks ilmselt õnnestub käivitada ja, ja elektrisüsteem, millega on, on märkimisväärselt rohkem probleeme. Nii et me üritame nüüd tõesti siin selle nädalaga selle ülejäänud kooliosa kasutamiskõlblikuks muuta. Nii et õpilased, need, kes, kes ka võib-olla väljaspool Tartut Treffneri koolis käivad, neid on õige palju, need võivad siis küll nüüd koju sõita, väikest vaheaega pidama. No kooli juhtkonnaga on kokkulepe, et ilmselt siis talvise ja kevadise vaheaja arvelt võib-olla mõni päev tuleb näpistada ja lihtsalt õppetööd tihendada.
|
Tulekahju Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
See hirm oli suurem, et häving on suurem, kui, kui see nüüd tegelikult osutus. Küll aga on selge, et jah, kaks klassiruumi on selgelt käigust väljas, otsustatud on, et koolitunnid algavad järgmisel esmaspäeval, taas võetakse kasutusele ka kooli aula, siis õpperuumina ja seniks on tõesti siis nüüd tarvis taastada küttesüsteem, mis täna õhtuks ilmselt õnnestub käivitada ja, ja elektrisüsteem, millega on, on märkimisväärselt rohkem probleeme. Nii et me üritame nüüd tõesti siin selle nädalaga selle ülejäänud kooliosa kasutamiskõlblikuks muuta. Nii et õpilased, need, kes, kes ka võib-olla väljaspool Tartut Treffneri koolis käivad, neid on õige palju, need võivad siis küll nüüd koju sõita, väikest vaheaega pidama. No kooli juhtkonnaga on kokkulepe, et ilmselt siis talvise ja kevadise vaheaja arvelt võib-olla mõni päev tuleb näpistada ja lihtsalt õppetööd tihendada.
### Response:
Tulekahju Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Rootsi rahva tervise agentuuri peadirektor Johan Karlson ütles pressikonverentsil, et nakkuse levik on maailmas murettekitav. Euroopas on olukord tõsisem Vahemere piirkonnas, kuid Rootsis seevastu on viiruse levik kuukuult vähenenud märkimisväärselt alates jaanipäevast. Johan Karlsson vastas ka mõne riigi kriitikale, nagu testitakse Rootsis vähem inimesi, mistõttu avastatakse ka vähem nakatunuid. Tõesti, kulus mitu nädalat, enne kui saadi korralikud testid kuid viimasel ajal jõutakse testida 126000 inimest nädalas ja positiivsete juhtumite osakaal väheneb. Kui pandeemia alguses oli positiivseid teste 20, siis eelmisel nädalal vaid 1,2 protsenti. Kas Rootsi ja Lõuna-Euroopa erinevus tähendab, et Rootsi strateegia on olnud edukas? Sellele küsimusele jättis Johan Karsson selgelt vastamata kuid rõhutas, et oluline on see, kuidas käituda. Riske ei tohi eirata, pandeemia möödas ei ole ja kergemalt hingata ei saa. Küll on aga infektsiooni levik näiteks Stockholmi regioonis nüüd piisavalt madal, nii et sinna appi saadetud tervishoiueksperdid lahkusid. Haiglad ja meditsiiniasutused töötavad esmaspäevast alates tavarežiimil. Stockholmi piirkonna haiglates on praegu 22 koroona patsienti, viiruse tippajal oli neid 1100. Ka majanduslikult paistab Rootsi kriisist väljuvad augustikuine maksulaekumine oli viimaste kuude kõrgeim. Rootsi võttis majanduse turgutamiseks kasutusele ka 100 miljardi krooni suuruse abipaketi, aga ettevõtted on seda üllatuslikult vähe kasutanud. Siiani pole täpselt teada, miks, kas toetuse taotlemise protsess oli liiga keeruline või said ettevõtted siiski ise hakkama. Näiteks lühiajalise töötoetuse maksetest jäi viis miljardit krooni üle. Kui on jäänud mulje, et Rootsi vältis teadlikult enda nii-öelda lukustamist koolide, spordiklubide, baaride, kogunemiskohtade täielikku sulgemist siis nii see polnud, see oli lihtsalt vabatahtlik, lisades sellele ainult mõned meetmed, näiteks üle 50 inimese kogunemise keelu. Rootsi koroonastrateegia arhitekt epidemioloog Andres Tegnell ütleb, et vabatahtlikud piirangud toimivad kõige paremini. Näiteks viitavad Sitimabi telefoni rakenduse andmed, mis aitavad inimestel oma sõite planeerida. Et Stockholmis ringi sõitmine langes 40 protsendini tavapärasest. Nii et Rootsis toimus märkimisväärne vabatahtlik isolatsioon küll. Ometi ei andnud see suurt efekti. Haigus ja surmajuhtumid kasvasid algul ju kiiresti. Nüüd on aga Rootsis olukord pöördunud ja iga päevaga langevad numbrid räägivad iseenda eest.
|
Euroopas on olukord koroonaviirusega murettekitav, kuid Rootsis võrreldes muu maailmaga juba palju parem.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Rootsi rahva tervise agentuuri peadirektor Johan Karlson ütles pressikonverentsil, et nakkuse levik on maailmas murettekitav. Euroopas on olukord tõsisem Vahemere piirkonnas, kuid Rootsis seevastu on viiruse levik kuukuult vähenenud märkimisväärselt alates jaanipäevast. Johan Karlsson vastas ka mõne riigi kriitikale, nagu testitakse Rootsis vähem inimesi, mistõttu avastatakse ka vähem nakatunuid. Tõesti, kulus mitu nädalat, enne kui saadi korralikud testid kuid viimasel ajal jõutakse testida 126000 inimest nädalas ja positiivsete juhtumite osakaal väheneb. Kui pandeemia alguses oli positiivseid teste 20, siis eelmisel nädalal vaid 1,2 protsenti. Kas Rootsi ja Lõuna-Euroopa erinevus tähendab, et Rootsi strateegia on olnud edukas? Sellele küsimusele jättis Johan Karsson selgelt vastamata kuid rõhutas, et oluline on see, kuidas käituda. Riske ei tohi eirata, pandeemia möödas ei ole ja kergemalt hingata ei saa. Küll on aga infektsiooni levik näiteks Stockholmi regioonis nüüd piisavalt madal, nii et sinna appi saadetud tervishoiueksperdid lahkusid. Haiglad ja meditsiiniasutused töötavad esmaspäevast alates tavarežiimil. Stockholmi piirkonna haiglates on praegu 22 koroona patsienti, viiruse tippajal oli neid 1100. Ka majanduslikult paistab Rootsi kriisist väljuvad augustikuine maksulaekumine oli viimaste kuude kõrgeim. Rootsi võttis majanduse turgutamiseks kasutusele ka 100 miljardi krooni suuruse abipaketi, aga ettevõtted on seda üllatuslikult vähe kasutanud. Siiani pole täpselt teada, miks, kas toetuse taotlemise protsess oli liiga keeruline või said ettevõtted siiski ise hakkama. Näiteks lühiajalise töötoetuse maksetest jäi viis miljardit krooni üle. Kui on jäänud mulje, et Rootsi vältis teadlikult enda nii-öelda lukustamist koolide, spordiklubide, baaride, kogunemiskohtade täielikku sulgemist siis nii see polnud, see oli lihtsalt vabatahtlik, lisades sellele ainult mõned meetmed, näiteks üle 50 inimese kogunemise keelu. Rootsi koroonastrateegia arhitekt epidemioloog Andres Tegnell ütleb, et vabatahtlikud piirangud toimivad kõige paremini. Näiteks viitavad Sitimabi telefoni rakenduse andmed, mis aitavad inimestel oma sõite planeerida. Et Stockholmis ringi sõitmine langes 40 protsendini tavapärasest. Nii et Rootsis toimus märkimisväärne vabatahtlik isolatsioon küll. Ometi ei andnud see suurt efekti. Haigus ja surmajuhtumid kasvasid algul ju kiiresti. Nüüd on aga Rootsis olukord pöördunud ja iga päevaga langevad numbrid räägivad iseenda eest.
### Response:
Euroopas on olukord koroonaviirusega murettekitav, kuid Rootsis võrreldes muu maailmaga juba palju parem.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigikogu otsustas, et seadust muutmata kujul uuesti vastu ei võeta. Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütleb, et nüüd viidi sisse nõutud täiendused defineeriti ära. Kriisi infoteenuse mõiste sisse jääb seaduse oluline osa. Vabatahtlikud päästjad saavad sotsiaalsed garantiid. Aga üleeilsed. Lihula sündmused on toonud kaasa debati relva saamise ja omamise tingimustest ja muidugi oli sellest juttu ka täna õiguskomisjonis. Karilaid ütleb, et ega see relvaseadus nii liberaalne ei ole. Küsimus on tõlgendamises. Paragrahv 36 ja paragrahv 43 on piisavalt tugeva seadusandliku baasiga. Miks me siis oleme vastavaid seaduse paragrahve rakendanud niivõrd liberaalselt, sest kui me vaatame, paragrahv 43 on seal lõige kaks prim, mis annab ka väga selge suunise, et kui loa oma aja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teiste isikute turvalisust, on võimalik ka relvaluba ära võtta, nii et õiguskomisjon on kahtlemata nõus ka relvaseadust karmistama. Me peame siseministeeriumiga tegema siin tihedat koostööd, aga samas on võimalik ka juba vastavate siis juhenditega anda suunis ka tänaseid seadusepügalaid karmimalt rakendada, miks seda tehtud pole? Need küsimused on vastamata, nii et me ootame siin politsei ja piirivalveameti lt ka väga selgeid vastuseid, sest antud isiku käitumine siin, ka lähiminevikus või minevikus on piisavalt aluseks, et see inimene ei oleks tegelikult tohtinud relva lubada. Nii et on võimalik, et selles suunas parandusi seadusesse isegi pole vaja teha. Kui neid kahte paragrahvi, mida ma ette lugesin, piisavalt tõlgendada, nii nagu mina seda andsin praegu ja ütleme, kui seaduse rakendajal on tõlgendamisruum liiga suur ja nad väidavad, et nad ei saa tõlgendada nii konservatiivselt nagu mina praegu ütlesin, siis tuleb seda sõnastust veel täpsustada, aga ma väidan, et tegelikult on võimalus ka tänase seadusandliku paadi pealt käituda palju resoluutsemalt, palju karmimalt ja ja filter teha palju tihedamaks, et ja teine pool muidugi on ka veel see, et, et ka see vaimne kontroll on täna liiga pealiskaudne. Kas on ka vaja siin siis teha vastavaid muudatusi ja eks siin jääb muidugi õhku ka küsimus, et kui inimene on läbinud psühhiaatrilise kontrolli, aga mingi ajahetkel X vaimne eisund halveneb, et kuidas seda fikseerida. Nii et mina isiklikult toetan sellist konservatiivsemat ja karmimat relva relvapoliitikat, eks nüüd on võimalus võib-olla suurem ka selles kokku leppida teiste poliitiliste jõududega.
|
Kuigi relvaseadust peetakse juba praegu piisavalt karmiks, ei välista RK õiguskomisjoni esimees selle muutmist. Riigikogu õiguskomisjon arutas täna päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadust. Tegemist oli teistkordse menetlusega, sest president jättis seaduse välja kuulutamata.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigikogu otsustas, et seadust muutmata kujul uuesti vastu ei võeta. Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütleb, et nüüd viidi sisse nõutud täiendused defineeriti ära. Kriisi infoteenuse mõiste sisse jääb seaduse oluline osa. Vabatahtlikud päästjad saavad sotsiaalsed garantiid. Aga üleeilsed. Lihula sündmused on toonud kaasa debati relva saamise ja omamise tingimustest ja muidugi oli sellest juttu ka täna õiguskomisjonis. Karilaid ütleb, et ega see relvaseadus nii liberaalne ei ole. Küsimus on tõlgendamises. Paragrahv 36 ja paragrahv 43 on piisavalt tugeva seadusandliku baasiga. Miks me siis oleme vastavaid seaduse paragrahve rakendanud niivõrd liberaalselt, sest kui me vaatame, paragrahv 43 on seal lõige kaks prim, mis annab ka väga selge suunise, et kui loa oma aja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teiste isikute turvalisust, on võimalik ka relvaluba ära võtta, nii et õiguskomisjon on kahtlemata nõus ka relvaseadust karmistama. Me peame siseministeeriumiga tegema siin tihedat koostööd, aga samas on võimalik ka juba vastavate siis juhenditega anda suunis ka tänaseid seadusepügalaid karmimalt rakendada, miks seda tehtud pole? Need küsimused on vastamata, nii et me ootame siin politsei ja piirivalveameti lt ka väga selgeid vastuseid, sest antud isiku käitumine siin, ka lähiminevikus või minevikus on piisavalt aluseks, et see inimene ei oleks tegelikult tohtinud relva lubada. Nii et on võimalik, et selles suunas parandusi seadusesse isegi pole vaja teha. Kui neid kahte paragrahvi, mida ma ette lugesin, piisavalt tõlgendada, nii nagu mina seda andsin praegu ja ütleme, kui seaduse rakendajal on tõlgendamisruum liiga suur ja nad väidavad, et nad ei saa tõlgendada nii konservatiivselt nagu mina praegu ütlesin, siis tuleb seda sõnastust veel täpsustada, aga ma väidan, et tegelikult on võimalus ka tänase seadusandliku paadi pealt käituda palju resoluutsemalt, palju karmimalt ja ja filter teha palju tihedamaks, et ja teine pool muidugi on ka veel see, et, et ka see vaimne kontroll on täna liiga pealiskaudne. Kas on ka vaja siin siis teha vastavaid muudatusi ja eks siin jääb muidugi õhku ka küsimus, et kui inimene on läbinud psühhiaatrilise kontrolli, aga mingi ajahetkel X vaimne eisund halveneb, et kuidas seda fikseerida. Nii et mina isiklikult toetan sellist konservatiivsemat ja karmimat relva relvapoliitikat, eks nüüd on võimalus võib-olla suurem ka selles kokku leppida teiste poliitiliste jõududega.
### Response:
Kuigi relvaseadust peetakse juba praegu piisavalt karmiks, ei välista RK õiguskomisjoni esimees selle muutmist. Riigikogu õiguskomisjon arutas täna päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadust. Tegemist oli teistkordse menetlusega, sest president jättis seaduse välja kuulutamata.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
No süüks pannakse seda, et altkäemaksu eest oodatavaks hüveks oli siis kahtlustatavate huvides soodsat otsuste tegemine pankrotimenetluses ning kahtlustatavate huvisid kahjustavate siis uute agide esitamise vältimine. Lihtsalt öeldes saab nii palju kommenteerida. Miks osa kahtlusaluseid lasti vabadus, aga osa on veel vahi all? No prokuratuuri hinnangul võivad siis need isikud, kelle osas taotletakse kohtu poolt vahistamist, takistada tõendite kogumist ning jätkata kuritegude toimepanemist, et need on need alused, millele tuginedes on võimalik vahistamist taotleda, et teiste osas on siis prokuratuur jõudnud hinnangule, et, et nende vabastamine ei kahjustab kriminaalmenetluse huve. Oskate öelda umbkaudugi, millal võiks asi jõuda süüdistuse faasi? No seda on küll praegusele hetkel väga keeruline ja isegi mõeldamatu spekuleerida, et see menetlus on tõesti algus järgus alles, et me avalike toimingutega alustasime alles selle nädala teisipäeval ja avalikes toiminguteks olid siis kahtlustatavate kinnipidamised ja läbiotsimised esialgne kahtlustus on esitatud, nii palju tõendeid on olemas, et me saime selle esitada. Võib öelda, et need esialgsed kahtlustused on sellised, mis tuleb alles nii-öelda täiendava selgeks uurida ja menetluse käiku praegusel hetkel on väga, väga raske, nagu ette öelda, et kogume materjali, teeme igakülgselt ja põhjalikult tööd ja eks aeg näitab, kaugele me jõuame. Kui koostööaltid on kahtlusalused seni olnud Kahtlusalustega on viidud läbi menetlustoiminguid ja üheski menetlustoimingu läbiviimise juures ei ole nad nagu mingit vastupanu osutanud ja, ja on oma selgitusi meile andnud. Säärase kuriteo eest, milline karistus on ette nähtud. No esialgse kahtlustuse järgi on siis etteheide tehtud altkäemaksu andmises isikute grupi poolt ja suures ulatuses, mis tähendab, et see summa on üle 40000 euro seadusest tulenevalt ja sellest on ette nähtud ühe kuni 10 aastane vangistus. Karistuse.
|
Politsei pidas teisipäeval kinni endise ministri Ain Seppiku ja tema pojad Siimu ja Sulevi, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises. Kahtlustuse järgi lubati altkäemaksu enam kui 100 000 eurot, millest 25 000 on üle antud. Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur ütles, et kahtlustatavad soovisid altkäemaksu kaudu saavutada pankrotimenetluses neile soodsa lõpplahendi. Millise firma pankrotimenetlust uuritakse, seda Laur ei öelnud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
No süüks pannakse seda, et altkäemaksu eest oodatavaks hüveks oli siis kahtlustatavate huvides soodsat otsuste tegemine pankrotimenetluses ning kahtlustatavate huvisid kahjustavate siis uute agide esitamise vältimine. Lihtsalt öeldes saab nii palju kommenteerida. Miks osa kahtlusaluseid lasti vabadus, aga osa on veel vahi all? No prokuratuuri hinnangul võivad siis need isikud, kelle osas taotletakse kohtu poolt vahistamist, takistada tõendite kogumist ning jätkata kuritegude toimepanemist, et need on need alused, millele tuginedes on võimalik vahistamist taotleda, et teiste osas on siis prokuratuur jõudnud hinnangule, et, et nende vabastamine ei kahjustab kriminaalmenetluse huve. Oskate öelda umbkaudugi, millal võiks asi jõuda süüdistuse faasi? No seda on küll praegusele hetkel väga keeruline ja isegi mõeldamatu spekuleerida, et see menetlus on tõesti algus järgus alles, et me avalike toimingutega alustasime alles selle nädala teisipäeval ja avalikes toiminguteks olid siis kahtlustatavate kinnipidamised ja läbiotsimised esialgne kahtlustus on esitatud, nii palju tõendeid on olemas, et me saime selle esitada. Võib öelda, et need esialgsed kahtlustused on sellised, mis tuleb alles nii-öelda täiendava selgeks uurida ja menetluse käiku praegusel hetkel on väga, väga raske, nagu ette öelda, et kogume materjali, teeme igakülgselt ja põhjalikult tööd ja eks aeg näitab, kaugele me jõuame. Kui koostööaltid on kahtlusalused seni olnud Kahtlusalustega on viidud läbi menetlustoiminguid ja üheski menetlustoimingu läbiviimise juures ei ole nad nagu mingit vastupanu osutanud ja, ja on oma selgitusi meile andnud. Säärase kuriteo eest, milline karistus on ette nähtud. No esialgse kahtlustuse järgi on siis etteheide tehtud altkäemaksu andmises isikute grupi poolt ja suures ulatuses, mis tähendab, et see summa on üle 40000 euro seadusest tulenevalt ja sellest on ette nähtud ühe kuni 10 aastane vangistus. Karistuse.
### Response:
Politsei pidas teisipäeval kinni endise ministri Ain Seppiku ja tema pojad Siimu ja Sulevi, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises. Kahtlustuse järgi lubati altkäemaksu enam kui 100 000 eurot, millest 25 000 on üle antud. Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur ütles, et kahtlustatavad soovisid altkäemaksu kaudu saavutada pankrotimenetluses neile soodsa lõpplahendi. Millise firma pankrotimenetlust uuritakse, seda Laur ei öelnud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Terviseameti juht Üllar Lanno ütles tänasel koroonateemalise pressikonverentsil, et tänane uute koroonapositiivsete suur arv 968 tuli varasematest testidest. Neist 661 on eilsest ja üle 300 testi pühapäevast. Covid 19 haigeid on Eestis praegu ligi 8000. Sotsiaalminister Tanel Kiik kommenteeris ka vaktsineerimise tempot. Ma saan aru sellest murest, et kas vaktsineerid küllalt kiiresti ja, ja kas ollakse valmis ja kõike seda küsida, arutada, aga valitsuse liikmed ei vaktsineeri inimesi, inimesi vaktsineerivad tervisetööta ja tervisetöötajad teevad seda täpselt selles tempos, mis on usaldusväärne. Mis on mõistlik, mis on läbimõeldud, läbi arutatud. Esimene koolitus just nimelt selle konkreetse vaktsiinipõhine koolitus toimus 25. detsembril jõuluajal. Teine samasugune koolitus toimus 28, detsember. Viimane seis 28. Detsembri seisuga ütleb seda, et Eestis on vaktsineerimisõigusega tervisetöötajaid kokku 4460. Ehk nüüd on, küsimus oli puhtalt selles, et võimalikult paljud inimesed saaksid ka viimase teadmise täpsema info konkreetse vaktsiini kohta ja seda saadi eile ja see kõik annab meile võimaluse nüüd, kus need tarned hakkavad järk-järgult kasvama, suurenema, juba oluliselt laialdaselt vaktsineerimisvõimalust pakkuda. Eesti on alustanud graafiku järgselt meil olnudki mingit naiivset arvamust nüüd pühapäeva jooksul vaktsineerima 5000 inimest. See poleks olnud realistiks, poleks olnud mõistlik, nagu viitasin siis tööd on tehtud läbi jõulupühade tehakse ka täna tehakse ka homme tehakse läbi aastavahetuse uuel aastal. Et minu meelest need kriitikud, et tervisetöötajad on kuidagi liiga aeglaselt vaktsineerinud või vähe vaktsineerinud ei ole põhjendatud lihtsalt ja pole ka ausalt öeldes väga ilus. Perearstide seltsi juht doktor Le Vallikivi. Ma ei saaks küll selle protsessi kohta öelda, et loid, mul on väga hea meel, et vähemalt esmatasandil on meedikud koostöö nii omavahel kui ka teiste institutsioonidega kogu selle vaktsiinide logistikaga olnud väga hea ja need esimesed katsed on ka toonud välja mingisugused väiksed logistilised kitsad kohad, millest suur osa on tänaseks likvideeritud, teistega tegeldakse. Et see meedikute omavaheline koostöö ja üksteise vaktsineerimine tegelikult annab meile päris hea pinnase selleks, et asuda siis esimesel võimalusel ka riskigrupi vaktsineerimisele.
|
Terviseameti juht kinnitas, et tänane rekordarv uusi koroonaviirusega nakatunuid tuli mitme päeva kokkuvõttes. Sotsiaalminister Tanel Kiik selgitas, miks koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on just sellises tempos läinud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Terviseameti juht Üllar Lanno ütles tänasel koroonateemalise pressikonverentsil, et tänane uute koroonapositiivsete suur arv 968 tuli varasematest testidest. Neist 661 on eilsest ja üle 300 testi pühapäevast. Covid 19 haigeid on Eestis praegu ligi 8000. Sotsiaalminister Tanel Kiik kommenteeris ka vaktsineerimise tempot. Ma saan aru sellest murest, et kas vaktsineerid küllalt kiiresti ja, ja kas ollakse valmis ja kõike seda küsida, arutada, aga valitsuse liikmed ei vaktsineeri inimesi, inimesi vaktsineerivad tervisetööta ja tervisetöötajad teevad seda täpselt selles tempos, mis on usaldusväärne. Mis on mõistlik, mis on läbimõeldud, läbi arutatud. Esimene koolitus just nimelt selle konkreetse vaktsiinipõhine koolitus toimus 25. detsembril jõuluajal. Teine samasugune koolitus toimus 28, detsember. Viimane seis 28. Detsembri seisuga ütleb seda, et Eestis on vaktsineerimisõigusega tervisetöötajaid kokku 4460. Ehk nüüd on, küsimus oli puhtalt selles, et võimalikult paljud inimesed saaksid ka viimase teadmise täpsema info konkreetse vaktsiini kohta ja seda saadi eile ja see kõik annab meile võimaluse nüüd, kus need tarned hakkavad järk-järgult kasvama, suurenema, juba oluliselt laialdaselt vaktsineerimisvõimalust pakkuda. Eesti on alustanud graafiku järgselt meil olnudki mingit naiivset arvamust nüüd pühapäeva jooksul vaktsineerima 5000 inimest. See poleks olnud realistiks, poleks olnud mõistlik, nagu viitasin siis tööd on tehtud läbi jõulupühade tehakse ka täna tehakse ka homme tehakse läbi aastavahetuse uuel aastal. Et minu meelest need kriitikud, et tervisetöötajad on kuidagi liiga aeglaselt vaktsineerinud või vähe vaktsineerinud ei ole põhjendatud lihtsalt ja pole ka ausalt öeldes väga ilus. Perearstide seltsi juht doktor Le Vallikivi. Ma ei saaks küll selle protsessi kohta öelda, et loid, mul on väga hea meel, et vähemalt esmatasandil on meedikud koostöö nii omavahel kui ka teiste institutsioonidega kogu selle vaktsiinide logistikaga olnud väga hea ja need esimesed katsed on ka toonud välja mingisugused väiksed logistilised kitsad kohad, millest suur osa on tänaseks likvideeritud, teistega tegeldakse. Et see meedikute omavaheline koostöö ja üksteise vaktsineerimine tegelikult annab meile päris hea pinnase selleks, et asuda siis esimesel võimalusel ka riskigrupi vaktsineerimisele.
### Response:
Terviseameti juht kinnitas, et tänane rekordarv uusi koroonaviirusega nakatunuid tuli mitme päeva kokkuvõttes. Sotsiaalminister Tanel Kiik selgitas, miks koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on just sellises tempos läinud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Haridus ja teadusministeeriumi nõunik Mario Kadastik ütles, et täna hommikuks oli kiirtestid jõudnud kõikidesse koolidesse. Seni on tagasiside ministeeriumile tulnud vaid mõnest koolist ja praeguseks on positiivse testi tulemuse andnud üks laps. Meil on tulnud juba tagasisidet selles osas, et kuidas see testimine on läinud mõnes kohas, et siin ma tean, et ühes koolis esimeses klassis tehtigi sellest nagu teadustund, et need lapsed, kes testisid, olidki siis nagu teaduskatse läbiviijad ja need lapsed, kelle puhul oli siis lapsevanemal ei olnud luba testimiseks, nemad olid siis eksperimendi vaatlejad ja väga väga nagu selline positiivset lapsed osalesid ja ja teostasid ja kõik olid väga positiivses meeleolus sellest testist ja teame ka ühest teisest koolist, kus testimine kulges väga ilusti, aga leiti ka üks positiivne, hea on see, et muidu oleksid need lapsed läinud lihtsalt koolitundi ja olnudki seal, et kui me nüüd leiame need positiivsed üles, siis me kindlasti katkestame neid nakkusahelaid palju rohkem, kui me ei oleks seda teinud. Kadastik ütles, et need lapsed, kes täna testimise esimesel päeval positiivse tulemuse annavad, tõenäoliselt karantiini ei jää. Kuid kui ka kolmapäevane või reedene testi tulemus on positiivne, siis määrab karantiinijäämise koolijuht, kuidas viiakse testimine läbi nende õpilaste hulgas, kes on distantsõppel, on kadastiku sõnul alles arutamisel. No praegu see on temaatika, mida me arutame, meie ettepanek oleks, et neile võiks need testid saata koju, et nad teeksid seal kodus siiski seda testimist, et selles suhtes distantsile saatmine Kobi poolt muidugi väga kasulik ei olnud, aga, aga noh, mis teha. Mõnes riigis on kasutusel ka lapsesõbralikud niinimetatud pulgakommi testid. Ka Eestis on nende testide kasutuselevõttu arutatud, kuid kadastiku sõnul Eestis see praegu prioriteet pole. See pulgakommi ehk niinimetatud lollipopi meetod on see siis, kus me magusat ampooniluisutavad natuke, aga siis need sülitatakse enam-vähem ühte ämbrisse ja siis selle ämbri pealt saab teha nagu ühe testi ja otsustada, et kas see klass sisaldas positiivseid ja saada kontaktõppelt ära. Ja teha siis PCid peale, et see on see, mida me ka alguses kaalusime, aga see kahjuks logistiliselt jäi too hetk ära, et hetkel on see individuaalselt tehtav testimine, mis on natuke ka täpsem tulemus selles mõttes, et ta annab iga lapse kohta tulemus, et selle lollipopi meetodi ga oli praegu arvestatud siis niinimetatud puulimine, ehk siis kas pool klassi või terve klass läheb ühte puuli ja tulemus tuleb ainult selle nagu puuli kohta. Põhjalikum ülevaade koolides testimise kohta on ministeeriumil kavas anda pärast esimest nädalat.
|
Esimene tagasiside õpilaste kiirtestimisest on hea. Seni on tuvastatud üks positiivne testitulemus.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Haridus ja teadusministeeriumi nõunik Mario Kadastik ütles, et täna hommikuks oli kiirtestid jõudnud kõikidesse koolidesse. Seni on tagasiside ministeeriumile tulnud vaid mõnest koolist ja praeguseks on positiivse testi tulemuse andnud üks laps. Meil on tulnud juba tagasisidet selles osas, et kuidas see testimine on läinud mõnes kohas, et siin ma tean, et ühes koolis esimeses klassis tehtigi sellest nagu teadustund, et need lapsed, kes testisid, olidki siis nagu teaduskatse läbiviijad ja need lapsed, kelle puhul oli siis lapsevanemal ei olnud luba testimiseks, nemad olid siis eksperimendi vaatlejad ja väga väga nagu selline positiivset lapsed osalesid ja ja teostasid ja kõik olid väga positiivses meeleolus sellest testist ja teame ka ühest teisest koolist, kus testimine kulges väga ilusti, aga leiti ka üks positiivne, hea on see, et muidu oleksid need lapsed läinud lihtsalt koolitundi ja olnudki seal, et kui me nüüd leiame need positiivsed üles, siis me kindlasti katkestame neid nakkusahelaid palju rohkem, kui me ei oleks seda teinud. Kadastik ütles, et need lapsed, kes täna testimise esimesel päeval positiivse tulemuse annavad, tõenäoliselt karantiini ei jää. Kuid kui ka kolmapäevane või reedene testi tulemus on positiivne, siis määrab karantiinijäämise koolijuht, kuidas viiakse testimine läbi nende õpilaste hulgas, kes on distantsõppel, on kadastiku sõnul alles arutamisel. No praegu see on temaatika, mida me arutame, meie ettepanek oleks, et neile võiks need testid saata koju, et nad teeksid seal kodus siiski seda testimist, et selles suhtes distantsile saatmine Kobi poolt muidugi väga kasulik ei olnud, aga, aga noh, mis teha. Mõnes riigis on kasutusel ka lapsesõbralikud niinimetatud pulgakommi testid. Ka Eestis on nende testide kasutuselevõttu arutatud, kuid kadastiku sõnul Eestis see praegu prioriteet pole. See pulgakommi ehk niinimetatud lollipopi meetod on see siis, kus me magusat ampooniluisutavad natuke, aga siis need sülitatakse enam-vähem ühte ämbrisse ja siis selle ämbri pealt saab teha nagu ühe testi ja otsustada, et kas see klass sisaldas positiivseid ja saada kontaktõppelt ära. Ja teha siis PCid peale, et see on see, mida me ka alguses kaalusime, aga see kahjuks logistiliselt jäi too hetk ära, et hetkel on see individuaalselt tehtav testimine, mis on natuke ka täpsem tulemus selles mõttes, et ta annab iga lapse kohta tulemus, et selle lollipopi meetodi ga oli praegu arvestatud siis niinimetatud puulimine, ehk siis kas pool klassi või terve klass läheb ühte puuli ja tulemus tuleb ainult selle nagu puuli kohta. Põhjalikum ülevaade koolides testimise kohta on ministeeriumil kavas anda pärast esimest nädalat.
### Response:
Esimene tagasiside õpilaste kiirtestimisest on hea. Seni on tuvastatud üks positiivne testitulemus.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tallinna linnavolikogu aseesimees Mart Luik esitas arupärimise Tallinna koolide õpetajate eesti keele oskuse kohta. Veebruari seisuga on Eesti hariduse infosüsteemi ja Tallinna linnavalitsuse andmetel pealinnas 204 õpetajat, kes ei valda eesti keelt kaks tasemel. Veel kaks aastat tagasi oli see arv aga 240. Milliseid meetmeid siis kasutatakse, et keeletaseme nõuetele, mitte vastav õpetaja saaks täiendõpet, vastab Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Tegelikult on meil juba mitmendat aastat selline praktika, et kõik õpetajad, kes ei valda, siis eesti keelt vajalikul tasemel ehk selleks on tavaliselt siis BU tase saab võtta osa linna programmist, nimetame seda niimoodi kus pakutakse siis kõikidele õpetajatele tasuta eesti keele kursused ja iseenesest võivad nad valida erinevate firmade või keelekoolide vahel. Meil ongi selle aasta eelarves planeeritud raha selleks, et õpetajad saaksid siis õpinguid kas jätkata või siis alustada need, kes ei ole veel sellega tegelenud ja ma loodan, et selle aasta lõpuks see number on veelgi väiksem. Kindlasti on suureks probleemiks õpetajatele, ma arvan, mitte niivõrd, isegi rahaline küsimus, kui ajaline kindlasti on veel ruumi selleks, et ka ülejäänud, kes siis nende andmete järgi vähemalt, mis meil on olemas, ei ole veel GP kahe tasemel omandanud, et need võiksid ka kindlasti siis keelt siis õppima hakata või siis nagu oma teadmisi natuke parandada, et ikkagi jõuda vajalikul tasemele.
|
Pealinnas on kahanenud nende õpetajate arv, kes eesti keelt nõuetekohaselt ei valda. Milliseid meetmeid aga täiendõppe jaoks kasutatakse?.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tallinna linnavolikogu aseesimees Mart Luik esitas arupärimise Tallinna koolide õpetajate eesti keele oskuse kohta. Veebruari seisuga on Eesti hariduse infosüsteemi ja Tallinna linnavalitsuse andmetel pealinnas 204 õpetajat, kes ei valda eesti keelt kaks tasemel. Veel kaks aastat tagasi oli see arv aga 240. Milliseid meetmeid siis kasutatakse, et keeletaseme nõuetele, mitte vastav õpetaja saaks täiendõpet, vastab Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Tegelikult on meil juba mitmendat aastat selline praktika, et kõik õpetajad, kes ei valda, siis eesti keelt vajalikul tasemel ehk selleks on tavaliselt siis BU tase saab võtta osa linna programmist, nimetame seda niimoodi kus pakutakse siis kõikidele õpetajatele tasuta eesti keele kursused ja iseenesest võivad nad valida erinevate firmade või keelekoolide vahel. Meil ongi selle aasta eelarves planeeritud raha selleks, et õpetajad saaksid siis õpinguid kas jätkata või siis alustada need, kes ei ole veel sellega tegelenud ja ma loodan, et selle aasta lõpuks see number on veelgi väiksem. Kindlasti on suureks probleemiks õpetajatele, ma arvan, mitte niivõrd, isegi rahaline küsimus, kui ajaline kindlasti on veel ruumi selleks, et ka ülejäänud, kes siis nende andmete järgi vähemalt, mis meil on olemas, ei ole veel GP kahe tasemel omandanud, et need võiksid ka kindlasti siis keelt siis õppima hakata või siis nagu oma teadmisi natuke parandada, et ikkagi jõuda vajalikul tasemele.
### Response:
Pealinnas on kahanenud nende õpetajate arv, kes eesti keelt nõuetekohaselt ei valda. Milliseid meetmeid aga täiendõppe jaoks kasutatakse?.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eelarve saab tuld vasakult ja paremalt ja praktiliselt ei ole kedagi, kes arvaks, et kavandatud tulude pool järgmisel aastal täis tuleb. Küsimus on, miks see nii on, mida selle juures peale hakata ja miks eelarvet ei muudeta. Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi kordas koalitsiooni seisukohta täna. Taas. Senised majandusprognoosid on silmnähtavalt ebausutavad. Nende järgi on tehtud paraku eelarve valmis ja eelarvet käigus suures mahus muuta on praktiliselt võimatu. Üks põhjus on poliitiline, loomulikult, teine on ka seadusandlik ja nagu siin on eelnevalt sai märgitud ikkagi see seadusega ette nähtud kulude hulk on niivõrd suur, et, et paindlikult reageerida muutunud majandusolukorrale ei õnnestu kuidagi. Samas, kui eelarve esimesel lugemisel valitses seisukoht, et laseme minna ja vaatame aasta lõpul, palju puudu on, siis viimastel päevadel on hakanud domineerima seisukoht, et ka eelarve enda kulude poolt tuleb kokku tõmmata. Ka täna ütlesid nii peaminister Andrus Ansip infotunnis kui Jürgen Ligi eelarve kaitsmisel, et enne kolmandat lugemist tehakse parandusettepanekud. Küsimus on muidugi, kui palju kärpida õnnestub. Tegelik asi on ju see, et, et kust kärpida mitte seda, et, et kui suuri numbreid keegi välja oskab hõigata hinnang minule, et miljardiline kärbe on ülimalt tõenäone ega ka suuremat õnnestub teha, see on jätkuvalt väga suur pingutus ja meil ei ole neid andmeid, et sellega ollakse praegu ühele poole saadud rahanduskomisjoni, selliseid mehaanilisi lõikeid kindlasti ei tohiks teha. Opositsioon eelnõule parandusettepanekuid ei teinud, miks rahvaliitlane Tarmo Mänd? See oleks tähendanud tunnustada seda logisevat eelarve projekti oma seisukoha tema tasakaalutuses. Me ütlesime välja eelarve esimesel lugemisel. Muudatusettepanekutega ei ole võimalik seda niivõrd suurest kaldast olevat eelarvet parandada. Ei saa küll öelda, et koalitsioonile täna üldse head nõu ei antud eriti kui pidada silmas, et erinevalt parandusettepanekute tegemisest oli opositsioon sõnavõttudes väga aktiivne. Keskerakondlase Lembit Kaljuvee. Tulu poolt tuleb sisuliselt reformida. Kindlasti tuleks lõpetada tulumaksuga juntimine, tahame olla Euroopas enamikes Euroopa riikides on tulumaksu protsent 40 või enam. Kui me tahame maksta inimväärseid palku meie õpetajatele, arstidele ja nii edasi riigieelarvest palka saajatele, kui me tahame riigipoolselt kinni makstud keskharidust, kui tahame toetada kultuuri sporti, siis peaks olema tulumaksu protsent vähemalt 26. Kulu poolel on tegutsemine veelgi lihtsam. Meil eriti, aga koalitsioonipoliitikul peaks olema julgust olla aus ning öelda rahvale, et siit me külmutame. Siit me võtame vähemaks või siit võtame üldse ära.
|
Riigieelarve läbis teise lugemise.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eelarve saab tuld vasakult ja paremalt ja praktiliselt ei ole kedagi, kes arvaks, et kavandatud tulude pool järgmisel aastal täis tuleb. Küsimus on, miks see nii on, mida selle juures peale hakata ja miks eelarvet ei muudeta. Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi kordas koalitsiooni seisukohta täna. Taas. Senised majandusprognoosid on silmnähtavalt ebausutavad. Nende järgi on tehtud paraku eelarve valmis ja eelarvet käigus suures mahus muuta on praktiliselt võimatu. Üks põhjus on poliitiline, loomulikult, teine on ka seadusandlik ja nagu siin on eelnevalt sai märgitud ikkagi see seadusega ette nähtud kulude hulk on niivõrd suur, et, et paindlikult reageerida muutunud majandusolukorrale ei õnnestu kuidagi. Samas, kui eelarve esimesel lugemisel valitses seisukoht, et laseme minna ja vaatame aasta lõpul, palju puudu on, siis viimastel päevadel on hakanud domineerima seisukoht, et ka eelarve enda kulude poolt tuleb kokku tõmmata. Ka täna ütlesid nii peaminister Andrus Ansip infotunnis kui Jürgen Ligi eelarve kaitsmisel, et enne kolmandat lugemist tehakse parandusettepanekud. Küsimus on muidugi, kui palju kärpida õnnestub. Tegelik asi on ju see, et, et kust kärpida mitte seda, et, et kui suuri numbreid keegi välja oskab hõigata hinnang minule, et miljardiline kärbe on ülimalt tõenäone ega ka suuremat õnnestub teha, see on jätkuvalt väga suur pingutus ja meil ei ole neid andmeid, et sellega ollakse praegu ühele poole saadud rahanduskomisjoni, selliseid mehaanilisi lõikeid kindlasti ei tohiks teha. Opositsioon eelnõule parandusettepanekuid ei teinud, miks rahvaliitlane Tarmo Mänd? See oleks tähendanud tunnustada seda logisevat eelarve projekti oma seisukoha tema tasakaalutuses. Me ütlesime välja eelarve esimesel lugemisel. Muudatusettepanekutega ei ole võimalik seda niivõrd suurest kaldast olevat eelarvet parandada. Ei saa küll öelda, et koalitsioonile täna üldse head nõu ei antud eriti kui pidada silmas, et erinevalt parandusettepanekute tegemisest oli opositsioon sõnavõttudes väga aktiivne. Keskerakondlase Lembit Kaljuvee. Tulu poolt tuleb sisuliselt reformida. Kindlasti tuleks lõpetada tulumaksuga juntimine, tahame olla Euroopas enamikes Euroopa riikides on tulumaksu protsent 40 või enam. Kui me tahame maksta inimväärseid palku meie õpetajatele, arstidele ja nii edasi riigieelarvest palka saajatele, kui me tahame riigipoolselt kinni makstud keskharidust, kui tahame toetada kultuuri sporti, siis peaks olema tulumaksu protsent vähemalt 26. Kulu poolel on tegutsemine veelgi lihtsam. Meil eriti, aga koalitsioonipoliitikul peaks olema julgust olla aus ning öelda rahvale, et siit me külmutame. Siit me võtame vähemaks või siit võtame üldse ära.
### Response:
Riigieelarve läbis teise lugemise.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kalev Mark Kostabi loomingut. Et on tutvustatud 500-l näitusel, suuri näitusi on olnud kaks, 92. aastal oli 100 tema tööd väljas Jaapanis, Mitsu muuseumis ja Tallinnas on nüüd 43 teost. Kunstniku sõnul on seekord väljas tööd, mida ta on hoidnud spetsiaalselt suuremate näituste jaoks. Need on pärit Kostabi maailmast ja ka kunstniku erakogust. Enamuse neist kavatseb ta aja jooksul annetada. Valminud on ka näituse kataloog. Kataloogis on Heie treieri ees see, mida kunstnik väga kiitis. Heie treier on kogunud materjali Kalev Marcostabi tegemistest 10 aasta jooksul ja seostanud väga huvitavalt kunstniku maale tema Eesti päritoluga. Näitusel on teiste seas väljasmaal, mis kujutab, kostab maailma. Seal on näha nii galerii pool kui ka nii-öelda töötuba, kus teosed tegelikult valmivad. Galerii seina sees on aknad, kuhu võib pista raha ja siis saab 15 sekundi jooksul piiluda läbi akna. Loomingulisele poolele. Mitut maali tutvustades rõhutas Kalev Marcost abi, et see või teine detail on ülemaalitud, sest kostab maailma komitee leidis mingi muu variandi parem olevat. Kunstniku sõnul teebki lõplikud otsused tema loomingu kohta. Komitee Kalev Marcostab kingib Eesti kunstimuuseumi maali Baclas. Lihtsakoeliselt seletades on maali nagu galeeri aheldatud olendid, kellel on aerutasemel käes pintslid. Kunstniku sõnul on see maal lihtne ja poeetiline kujutis koostaabimüüdist. Alati küsitakse Kalev Mark Kosta pilt, kui suur osa tema töödest on tema enda käega tehtud. Osavõtuprotsent võib olla viis või 100, kuid ei loegi mitte sedavõrd käepuudutus, kuivõrd idee. Kalev Markostavi puhul ei saa päris kindel olla, millal ta tõsiselt räägib ja millal toidab müüti, mille meedia on temast hoole ja armastusega loonud. Küsimusele, kui suur on Kostabi osavõtuprotsent kunstimuuseumile annetatud maalis, vastas kunstnik. Füüsiliselt seisnes minu osa selles maalis vaid signeerimises vaimse panusena andsin allkirja tšekile. Mille sai idee esitaja?
|
Kalev Mark Kostabi sõnavõtt näituse avamisel (inglise keeles).
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kalev Mark Kostabi loomingut. Et on tutvustatud 500-l näitusel, suuri näitusi on olnud kaks, 92. aastal oli 100 tema tööd väljas Jaapanis, Mitsu muuseumis ja Tallinnas on nüüd 43 teost. Kunstniku sõnul on seekord väljas tööd, mida ta on hoidnud spetsiaalselt suuremate näituste jaoks. Need on pärit Kostabi maailmast ja ka kunstniku erakogust. Enamuse neist kavatseb ta aja jooksul annetada. Valminud on ka näituse kataloog. Kataloogis on Heie treieri ees see, mida kunstnik väga kiitis. Heie treier on kogunud materjali Kalev Marcostabi tegemistest 10 aasta jooksul ja seostanud väga huvitavalt kunstniku maale tema Eesti päritoluga. Näitusel on teiste seas väljasmaal, mis kujutab, kostab maailma. Seal on näha nii galerii pool kui ka nii-öelda töötuba, kus teosed tegelikult valmivad. Galerii seina sees on aknad, kuhu võib pista raha ja siis saab 15 sekundi jooksul piiluda läbi akna. Loomingulisele poolele. Mitut maali tutvustades rõhutas Kalev Marcost abi, et see või teine detail on ülemaalitud, sest kostab maailma komitee leidis mingi muu variandi parem olevat. Kunstniku sõnul teebki lõplikud otsused tema loomingu kohta. Komitee Kalev Marcostab kingib Eesti kunstimuuseumi maali Baclas. Lihtsakoeliselt seletades on maali nagu galeeri aheldatud olendid, kellel on aerutasemel käes pintslid. Kunstniku sõnul on see maal lihtne ja poeetiline kujutis koostaabimüüdist. Alati küsitakse Kalev Mark Kosta pilt, kui suur osa tema töödest on tema enda käega tehtud. Osavõtuprotsent võib olla viis või 100, kuid ei loegi mitte sedavõrd käepuudutus, kuivõrd idee. Kalev Markostavi puhul ei saa päris kindel olla, millal ta tõsiselt räägib ja millal toidab müüti, mille meedia on temast hoole ja armastusega loonud. Küsimusele, kui suur on Kostabi osavõtuprotsent kunstimuuseumile annetatud maalis, vastas kunstnik. Füüsiliselt seisnes minu osa selles maalis vaid signeerimises vaimse panusena andsin allkirja tšekile. Mille sai idee esitaja?
### Response:
Kalev Mark Kostabi sõnavõtt näituse avamisel (inglise keeles).
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Me kuuleme igapäevaselt faktilisi numbreid, uute laboratoorse kinnituse saanud nakatunute arvust kuuleme haiglaravil olevatest haigetest ja teame paraku ka Covid viirusesse surnute hulka. Aga küsimus, kui palju meil Eestis ja ka Saaremaal tegelikult selliseid haigeid on, seda hulka saab praegu ainult oletada. Perearst Kristen Reinmann. Need, kes praegu on nüüd võimalikud koroona viirus nagu kandjad või siis siis loomulikult neid on oluliselt rohkem kui neid, kes, kes on kinnitatud. Aga, aga ütleme, selles statistikas, mida praegu ütleme siis raadios või telekas välja öeldakse, selles ei kajastu küll, aga ma kinnitan, meil on olemas eraldi diagnoos, millega me nad üles märgime. Nii et, et selles mõttes ütleme, terviseametile või, või haigekassale on lõplikult ikkagi nähtav see ja ma kujutan ette tõesti, et sellel perioodil võib olla näha, et, et neid, kes on nagu laboratoorselt kinnitatud, neid diagnoos on võib-olla X, aga neid, kes on siis nagu võimalik, et oli koroona viirus neid võib-olla kordi rohkem. Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popov. Mõned teadlased soovitavad korrutada numbrid, mida me näeme testimise protsessi käigus kas 20 või 27-ga. Et siis me võime näha enam-vähem adekvaatselt seda pilti, mis reaalselt valitseb selles regioonis, kui me räägime sellest metoodikast nagu meil Eestis praegu on siis võimalik, et see number ei ole 20 või 27, võib-olla ta on natukene teine. Aga noh, üldine ettekujutus sellest ongi, ongi nii, nagu ma ütlesin Saaremaa perearstidel on praegu koormus väga suur, kuna vastuvõtt ei toimu aga paraku ka muud haigused ja hädad pole ju koroona tõttu maailmast kadunud, siis tuleb mõningatel juhtudel lausa diagnoosi panna telefoni teel. Perearst Sille Väli. Kaheksast neljani tõesti telefonitsi kogu aeg suhtleme, meilitsi, suhtlen, sõnumitega, suhtlen ja siis peale seda, kui kell neli saab ja mul see tööpäev praktiliselt on otsas, siis ma veel ülejäänud ööpäeva suhtlema adega veel meilitsi inimesed helistavad õhtul koju, saadavad meile. Ühesõnaga ma olen tegelikult olnud nüüd ikkagi juba alates 15.-st märtsist 24, seitse noh, vähemalt püüdnud olla inimestele kättesaadav. Ma olen siin selle aja jooksul ära diagnoosinud, telefonis tehtud pildi järgi borrelioosi ravi peale pannud, olen roospõletiku ära diagnoosinud ja ravi pannud igasugustele nahanähtudele. Tuulerõuged on olnud selle aja jooksul, noh, tähendab me oleme. See ei ole üldse tavapärane. See on väga imelik mulle, aga, aga telefonimeili ja sõnumiga olen ma saanud ikkagi teha. Aga nii, nagu maailma statistika näitab, on kaval ja meedikute kinnitusel agressiivne viirus ka Saaremaal ent seni näidanud siiski valdavalt kergemate ehk haiglaravi mitte vajavate vormidena. Margus Muld, Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.
|
Viimase ööpäevaga laboratoorse kinnituse saanud 58 koroonahaigest oli enamik taas Saaremaalt, kus on haigusesse surnud 6 inimest. Kõige rohkem nakatunuid on 45-59aastaste seas. Sellise tulemuse võib anda just see, et nooremaid ei testita. Küll aga panevad perearstid neile koroonadiagnoose, mis üheski statistikas praegu ei kajastu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Me kuuleme igapäevaselt faktilisi numbreid, uute laboratoorse kinnituse saanud nakatunute arvust kuuleme haiglaravil olevatest haigetest ja teame paraku ka Covid viirusesse surnute hulka. Aga küsimus, kui palju meil Eestis ja ka Saaremaal tegelikult selliseid haigeid on, seda hulka saab praegu ainult oletada. Perearst Kristen Reinmann. Need, kes praegu on nüüd võimalikud koroona viirus nagu kandjad või siis siis loomulikult neid on oluliselt rohkem kui neid, kes, kes on kinnitatud. Aga, aga ütleme, selles statistikas, mida praegu ütleme siis raadios või telekas välja öeldakse, selles ei kajastu küll, aga ma kinnitan, meil on olemas eraldi diagnoos, millega me nad üles märgime. Nii et, et selles mõttes ütleme, terviseametile või, või haigekassale on lõplikult ikkagi nähtav see ja ma kujutan ette tõesti, et sellel perioodil võib olla näha, et, et neid, kes on nagu laboratoorselt kinnitatud, neid diagnoos on võib-olla X, aga neid, kes on siis nagu võimalik, et oli koroona viirus neid võib-olla kordi rohkem. Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popov. Mõned teadlased soovitavad korrutada numbrid, mida me näeme testimise protsessi käigus kas 20 või 27-ga. Et siis me võime näha enam-vähem adekvaatselt seda pilti, mis reaalselt valitseb selles regioonis, kui me räägime sellest metoodikast nagu meil Eestis praegu on siis võimalik, et see number ei ole 20 või 27, võib-olla ta on natukene teine. Aga noh, üldine ettekujutus sellest ongi, ongi nii, nagu ma ütlesin Saaremaa perearstidel on praegu koormus väga suur, kuna vastuvõtt ei toimu aga paraku ka muud haigused ja hädad pole ju koroona tõttu maailmast kadunud, siis tuleb mõningatel juhtudel lausa diagnoosi panna telefoni teel. Perearst Sille Väli. Kaheksast neljani tõesti telefonitsi kogu aeg suhtleme, meilitsi, suhtlen, sõnumitega, suhtlen ja siis peale seda, kui kell neli saab ja mul see tööpäev praktiliselt on otsas, siis ma veel ülejäänud ööpäeva suhtlema adega veel meilitsi inimesed helistavad õhtul koju, saadavad meile. Ühesõnaga ma olen tegelikult olnud nüüd ikkagi juba alates 15.-st märtsist 24, seitse noh, vähemalt püüdnud olla inimestele kättesaadav. Ma olen siin selle aja jooksul ära diagnoosinud, telefonis tehtud pildi järgi borrelioosi ravi peale pannud, olen roospõletiku ära diagnoosinud ja ravi pannud igasugustele nahanähtudele. Tuulerõuged on olnud selle aja jooksul, noh, tähendab me oleme. See ei ole üldse tavapärane. See on väga imelik mulle, aga, aga telefonimeili ja sõnumiga olen ma saanud ikkagi teha. Aga nii, nagu maailma statistika näitab, on kaval ja meedikute kinnitusel agressiivne viirus ka Saaremaal ent seni näidanud siiski valdavalt kergemate ehk haiglaravi mitte vajavate vormidena. Margus Muld, Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.
### Response:
Viimase ööpäevaga laboratoorse kinnituse saanud 58 koroonahaigest oli enamik taas Saaremaalt, kus on haigusesse surnud 6 inimest. Kõige rohkem nakatunuid on 45-59aastaste seas. Sellise tulemuse võib anda just see, et nooremaid ei testita. Küll aga panevad perearstid neile koroonadiagnoose, mis üheski statistikas praegu ei kajastu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Käesoleval aastal on sisserände piirarv jagunenud tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise alusel. Ütleks nii, et töötamiseks, etendusasutustes loomingulise töötajana on ära broneeritud 28 elamisluba sportlastele, treeneritele, spordikohtunikele 18 ning välislepingu alusel 10. Eesti kaubandus-tööstuskoja poliitika kujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras räägib aga, et seesugust jaotust järgmisel aastal koda vajalikuks ei pea, sest tänavu on näiteks välislepingu alusel välja antud ainult üks kaks elamisluba ja loomingulistele töötajatele ette nähtud arvust on kasutatud neli jätkab Marko Udras. Ehk suur osa nendest elamislubadest, mis aasta alguses kolmele valdkonnad broneeriti on täna kasutamata, aga samal ajal on paljud välismaalased jäänud ilma siis elamisloata, sest vabalt jagamiseks mõeldud sisserände piirarv sai täis juba kas eelmise aasta lõpus või siis selle aasta alguses ja meie nägemuse kohaselt ei olegi mõtet siis broneerida kellelegi neid elamisluba sid vaid et kõigil soovijatel oleks võimalik taotlus esitada. Seesugune vabaks laskmine oleks kasulik nii tööandjatele, kes saavad välismaalasi palgata, aga laekuvate tööjõumaksude kujul ka riigile. Lisa Udras. Meie esimene eelistus on need üldse ära kaotada, aga kui seda ei peeta ikkagi reaalseks, et seal on mõjuvad põhjused, miks need alles jätta, siis võib need alles jätta, aga jah, mõnevõrra väiksemas ulatuses, kui see aasta. Aga miks siis teatud valdkondades piirarv täis ei tule, näiteks etendusasutused andsid kultuuriministeeriumile nii-öelda omapoolse kontrollnumbri ehk mitu kolmandate, st riikidest pärit loomingulist töötajat kavatsetakse sel aastal värvata. Vanemuise teatri kontrollnumbriks oli näiteks neli. Numbri esitamisel lähtuti teatri juhi Kristiina Alliksaare sõnul eelkõige vajadusest. Kui kas kunstiline alajuht niimoodi otsustab või konkursiga on meil kõige paremaks osutunud näiteks orkestri, mõne pillimängija puhul keegi kolmandast riigist isik ja, ja see neli on meie jaoks ilmselt selline läbi aastate optimaalne number olnud, mida me näeme, mis on meie jaoks piisav. Sel aastal loomingulistele töte töötajatele taotletud neljast elamisloast kuulubki kolm teater Vanemuise ja üks Estonia teatri artistile. Seda, kas teatud valdkondades võiks elamislubade broneerimise ära kaotada, Alliksaar kommenteerida ei oska kuid rõhutab veelkord, et oluline on kolmandate, st riikidest pärit loominguliste töötajate puhul vaadata, mis on see reaalne kunstiline vajadus.
|
2021. aasta sisserände piirarv on 1315 inimest. See on seadusest lähtuvalt maksimaalne võimalik sisserände piirarv. Eelnõu tagasisides kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, et mõistlik on sisserände piirarvu kehtestada lubatud maksimummääras. Samas teeb koda ettepaneku kaotada sisserände piirarvu jaotamise teatud valdkondade kaupa, vaid lasta piirarvu jagunemine täies ulatuses vabaks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Käesoleval aastal on sisserände piirarv jagunenud tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise alusel. Ütleks nii, et töötamiseks, etendusasutustes loomingulise töötajana on ära broneeritud 28 elamisluba sportlastele, treeneritele, spordikohtunikele 18 ning välislepingu alusel 10. Eesti kaubandus-tööstuskoja poliitika kujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras räägib aga, et seesugust jaotust järgmisel aastal koda vajalikuks ei pea, sest tänavu on näiteks välislepingu alusel välja antud ainult üks kaks elamisluba ja loomingulistele töötajatele ette nähtud arvust on kasutatud neli jätkab Marko Udras. Ehk suur osa nendest elamislubadest, mis aasta alguses kolmele valdkonnad broneeriti on täna kasutamata, aga samal ajal on paljud välismaalased jäänud ilma siis elamisloata, sest vabalt jagamiseks mõeldud sisserände piirarv sai täis juba kas eelmise aasta lõpus või siis selle aasta alguses ja meie nägemuse kohaselt ei olegi mõtet siis broneerida kellelegi neid elamisluba sid vaid et kõigil soovijatel oleks võimalik taotlus esitada. Seesugune vabaks laskmine oleks kasulik nii tööandjatele, kes saavad välismaalasi palgata, aga laekuvate tööjõumaksude kujul ka riigile. Lisa Udras. Meie esimene eelistus on need üldse ära kaotada, aga kui seda ei peeta ikkagi reaalseks, et seal on mõjuvad põhjused, miks need alles jätta, siis võib need alles jätta, aga jah, mõnevõrra väiksemas ulatuses, kui see aasta. Aga miks siis teatud valdkondades piirarv täis ei tule, näiteks etendusasutused andsid kultuuriministeeriumile nii-öelda omapoolse kontrollnumbri ehk mitu kolmandate, st riikidest pärit loomingulist töötajat kavatsetakse sel aastal värvata. Vanemuise teatri kontrollnumbriks oli näiteks neli. Numbri esitamisel lähtuti teatri juhi Kristiina Alliksaare sõnul eelkõige vajadusest. Kui kas kunstiline alajuht niimoodi otsustab või konkursiga on meil kõige paremaks osutunud näiteks orkestri, mõne pillimängija puhul keegi kolmandast riigist isik ja, ja see neli on meie jaoks ilmselt selline läbi aastate optimaalne number olnud, mida me näeme, mis on meie jaoks piisav. Sel aastal loomingulistele töte töötajatele taotletud neljast elamisloast kuulubki kolm teater Vanemuise ja üks Estonia teatri artistile. Seda, kas teatud valdkondades võiks elamislubade broneerimise ära kaotada, Alliksaar kommenteerida ei oska kuid rõhutab veelkord, et oluline on kolmandate, st riikidest pärit loominguliste töötajate puhul vaadata, mis on see reaalne kunstiline vajadus.
### Response:
2021. aasta sisserände piirarv on 1315 inimest. See on seadusest lähtuvalt maksimaalne võimalik sisserände piirarv. Eelnõu tagasisides kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, et mõistlik on sisserände piirarvu kehtestada lubatud maksimummääras. Samas teeb koda ettepaneku kaotada sisserände piirarvu jaotamise teatud valdkondade kaupa, vaid lasta piirarvu jagunemine täies ulatuses vabaks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lavastaja Ingomar Vihmarile on tegelased, kes Soome autorite Lea ja Klaus Klemola Kokkola lugude sarjas taas lavale astuvad, juba vanad tuttavad, viimati kohtus Endla publik nendega 11 aastat tagasi. Vihmar ütleb, et eestlased ja soomlased on sarnased küll, aga soomlased on meist palju intensiivsemad. Nad on kõikides asjades intensiivsemad küll korralageduses kui ka korras, et nad lähevad nagu lõpuni. Ühest küljest on, on nad hullumeelsed teisest küljest nagu maailma kõige korralikum rahvas. Seda seda peaks nüüd uurima muidugi, aga noh, kaua sa neid soomlasi ikkagi muidu jõuad uurida. Eakat Marja Tertut mängiv Andrus Vaarik ütleb, et artiliste mängude proovid kulgesid väga eriliselt. Esimest korda elus ma olen nagu teatrit teinud sahtlisse, ma olen alati rääkinud, et seda ei saa sahtlisse teha lootuses, et küll järel tulevad põlved, ükskord hindavad mind, et see peab olema siin ja praegu väga tähtis publikule, aga nüüd koroona ajal me oleme tõesti, me oleme seda tükk harjutanud, valmistunud esietenduseks, jälle on kõik ära keelatud, jälle valmistunud, jälle taastanud, jälle jälle me ei tohi mängida. Nüüd me läheme vist kolmas või neljas kord siin katsele, muidugi on see hea roll, aga kas ma ta vääriliselt publikuni toon, seda ma küll ei julge garanteerida, aga ma luban, et ma annan oma parima.
|
Endlas esietendub Soome autorite kirjutatud lavalugu "Arktilised mängud". Tegu on surmtõsise komöödiaga inimeseks olemise ilust.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lavastaja Ingomar Vihmarile on tegelased, kes Soome autorite Lea ja Klaus Klemola Kokkola lugude sarjas taas lavale astuvad, juba vanad tuttavad, viimati kohtus Endla publik nendega 11 aastat tagasi. Vihmar ütleb, et eestlased ja soomlased on sarnased küll, aga soomlased on meist palju intensiivsemad. Nad on kõikides asjades intensiivsemad küll korralageduses kui ka korras, et nad lähevad nagu lõpuni. Ühest küljest on, on nad hullumeelsed teisest küljest nagu maailma kõige korralikum rahvas. Seda seda peaks nüüd uurima muidugi, aga noh, kaua sa neid soomlasi ikkagi muidu jõuad uurida. Eakat Marja Tertut mängiv Andrus Vaarik ütleb, et artiliste mängude proovid kulgesid väga eriliselt. Esimest korda elus ma olen nagu teatrit teinud sahtlisse, ma olen alati rääkinud, et seda ei saa sahtlisse teha lootuses, et küll järel tulevad põlved, ükskord hindavad mind, et see peab olema siin ja praegu väga tähtis publikule, aga nüüd koroona ajal me oleme tõesti, me oleme seda tükk harjutanud, valmistunud esietenduseks, jälle on kõik ära keelatud, jälle valmistunud, jälle taastanud, jälle jälle me ei tohi mängida. Nüüd me läheme vist kolmas või neljas kord siin katsele, muidugi on see hea roll, aga kas ma ta vääriliselt publikuni toon, seda ma küll ei julge garanteerida, aga ma luban, et ma annan oma parima.
### Response:
Endlas esietendub Soome autorite kirjutatud lavalugu "Arktilised mängud". Tegu on surmtõsise komöödiaga inimeseks olemise ilust.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Homme möödub 95 aastat ringhäälingu algusest Eestis ning Eesti rahvusringhääling ja Eesti Ringhäälingute Liit tähistasid seda piduliku otsesaatega. Kuldmikrofoni auhinna pälvis Ulla Länts. Ulla, mis sind raadio juures kinni hoidis? Ma ei ole kunagi teadlikult raadiot valinud, aga mul on tunne, et ma olen raadiosse lihtsalt sattunud. Kõigepealt ma käisin koolis, kus oli üks esimesi, kui mitte kõige esimene kooli raadio Pärnu Koidula koolis. Siis ma käisin noorte reporterite klubis keskkooli ajal. Nii mõnigi minu klubikaaslane vähemalt üks on siin saalis. Ja noh, pärast seda mina ei läinud ajakirjandusest õppima, aga ikkagi kui Vello Lään tegi 90.-te alguses Tartu raadio, siis ma sattusin sinna. Siis ma isegi korraks olen siin majas töötanud uudistetoimetuse ja siis tuli muidugi peaaegu 27 aastat kukut, nii et ma lugesin kokku, mul 30 saaks täis. Aga mind on hoidnud see, et raadios töötada on tore. Raadios töötada on sulaselge rõõm. Ühtlasi anti üle rahvusringhäälingu tänupreemia. Selle pälvija tegi teatavaks rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose. See inimene alustas Eesti raadios pea täpselt 50 aastat tagasi esmakordselt ja on väikeste vahedega siiamaani raadioga seotud. Ja see inimene on loomulikult Mall Mälberg. Malle, tulles raadiotöö juurde, siis ka esimene mälestus, mida me oleme siin tegelikult inimestelt uurinud. Kui minu oma mälestus, siis lastesaated, ma arvan, mida ma kuulasin lapsena, aga kui tööletulekut mõelda, siis juhuslikult kohtasin tänaval ühte naist, kes töötas raadios. Hakkasime juttu rääkima, ma läksin raadiosse tööle ja mulle tundub, et see hetk, see suvaline hetk saigi selleks otsustavaks. Aga mis kinni hoidnud on nii kaua? No ma olen siia kolm korda tagasi tulnud, rekord on minu käes, ma arvan, tehke üle ja, ja kuidagi nagu lõpuks ikkagi tundus, et see on minu koht.
|
Ringhäälingu 95. aastapäeva puhul jagati täna preemiaid pikaajalise ja märgilise töö eest ringhäälinguvallas. Eesti Ringhäälingute Liidu Kuldmikrofoni pälvis Ulla Länts ning Eesti Rahvusringhäälingu tänupreemiaga tunnustati Mall Mälbergi silmapaistva töö eest raadiouudistes ja välisuudiste toimetajana.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Homme möödub 95 aastat ringhäälingu algusest Eestis ning Eesti rahvusringhääling ja Eesti Ringhäälingute Liit tähistasid seda piduliku otsesaatega. Kuldmikrofoni auhinna pälvis Ulla Länts. Ulla, mis sind raadio juures kinni hoidis? Ma ei ole kunagi teadlikult raadiot valinud, aga mul on tunne, et ma olen raadiosse lihtsalt sattunud. Kõigepealt ma käisin koolis, kus oli üks esimesi, kui mitte kõige esimene kooli raadio Pärnu Koidula koolis. Siis ma käisin noorte reporterite klubis keskkooli ajal. Nii mõnigi minu klubikaaslane vähemalt üks on siin saalis. Ja noh, pärast seda mina ei läinud ajakirjandusest õppima, aga ikkagi kui Vello Lään tegi 90.-te alguses Tartu raadio, siis ma sattusin sinna. Siis ma isegi korraks olen siin majas töötanud uudistetoimetuse ja siis tuli muidugi peaaegu 27 aastat kukut, nii et ma lugesin kokku, mul 30 saaks täis. Aga mind on hoidnud see, et raadios töötada on tore. Raadios töötada on sulaselge rõõm. Ühtlasi anti üle rahvusringhäälingu tänupreemia. Selle pälvija tegi teatavaks rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose. See inimene alustas Eesti raadios pea täpselt 50 aastat tagasi esmakordselt ja on väikeste vahedega siiamaani raadioga seotud. Ja see inimene on loomulikult Mall Mälberg. Malle, tulles raadiotöö juurde, siis ka esimene mälestus, mida me oleme siin tegelikult inimestelt uurinud. Kui minu oma mälestus, siis lastesaated, ma arvan, mida ma kuulasin lapsena, aga kui tööletulekut mõelda, siis juhuslikult kohtasin tänaval ühte naist, kes töötas raadios. Hakkasime juttu rääkima, ma läksin raadiosse tööle ja mulle tundub, et see hetk, see suvaline hetk saigi selleks otsustavaks. Aga mis kinni hoidnud on nii kaua? No ma olen siia kolm korda tagasi tulnud, rekord on minu käes, ma arvan, tehke üle ja, ja kuidagi nagu lõpuks ikkagi tundus, et see on minu koht.
### Response:
Ringhäälingu 95. aastapäeva puhul jagati täna preemiaid pikaajalise ja märgilise töö eest ringhäälinguvallas. Eesti Ringhäälingute Liidu Kuldmikrofoni pälvis Ulla Länts ning Eesti Rahvusringhäälingu tänupreemiaga tunnustati Mall Mälbergi silmapaistva töö eest raadiouudistes ja välisuudiste toimetajana.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Juuni alguses andis Põlva maavanem Igor Taro Isamaa ja Res Publica Liidu pressiteates teada, et kandideerib kohalikel valimistel Põlva vallas. Nüüd ütleb aga. Tartu kohalikel valimistel on parteipoliitikast olulisem kohaliku elu arendamine, mistõttu otsustas ta moodustada oma valimisliidu tuleviku. Põlvamaa Igor Taro räägib edasi. Inimestega suhtlemine on see, mis on pannud selle paika tegelikult, kus inimesed on öelnud, et nad sooviksid tulla tulevikku Põlva omad üles ehitada, aga nad ei taha parteiasja ajada. Ja kui siiamaani on olnud probleem, et paljudes valdades on kõik valla allusasutused, struktuurid on erakonnastatud, sisuliselt sundparteistatud inimesed ei ole julgenudki kandideerida nii-öelda valitseva vallavanema vastu, siis täna on olukord teine. Täna on uus omavalitsus moodustamisel. On see otsus natuke ka uppuvalt laevalt põgenemine nüüd, mil me tegelikult näeme, et IRL ikkagi on lag Ma arvan, et kõigil erakondadel on praegu sellega tegemist, et tegelikult inimeste usaldus erakonna poliitika vastu on väga madal, see on langemas ja seda on taastada väga keeruline. Ja ma arvan, et kohalikul tasandil ei peagi keskenduma sellele, et kes millist parteipoliitikat ajab. Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Priit Sibula sõnul ei tõlgendanud erakonna liikmete kandideerimist valimisliitudes erakonna vastu kandideerimisena, mis tähendab, et erakonnast väljaarvamist sellele lükkele ei järgne. Küsisin Sibulalt, mida selline otsus erakonna tervisele tähendab ja Priit Sibul vastas. No ma arvan, et seda asja ei maksa nii traagiliselt näha, IRL-i inimesed kandideerivad kahel võimalikul viisil ja nii nagu paljudes teistes erakondades on neid, kes kandideerivad erakonna nimekirjades ja on neid kelle soov on kaasata rohkem inimesi väljaspoolt ja, ja neid inimesi, kes ei soovi erakondade nimekirjades kandideerida ja, ja sellest tulenevalt koha peal, need valikud tehakse. Põlva maavanema kõrval on andnud oma kandideerimisest teada ka Võrumaa maavanem Andres Kõiv, kes soovib kohalikel valimistel kandideerida Võru linnas. Valimisliidu moodustamisel ta aga mõtet ei näe. Edasi, räägib Andres Kõiv. Loomulikult on selline otsus väga, meeskonna otsus, aga veel kord ma ei näe Võru linnas küll ühtegi põhjust, miks ei peaks siin erakonna nimekiri välja minema või, või miks me ei peaks erakonna nimekirja kandideerima ja nii ka maakonnas teistes omavalitsustes ja meid küll kindlasti see ei heiduta, et erakonnal täna on võib-olla natukene raskemad ajad.
|
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Igor Taro andis teada, et ta kandideerib kohalikel valimistel erakonna nimekirja asemel enda loodud valimisliidus Tuleviku Põlvamaa. See otsus tähendab, et Põlvamaal ei tule ühtegi IRL valimisnimekirja.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Juuni alguses andis Põlva maavanem Igor Taro Isamaa ja Res Publica Liidu pressiteates teada, et kandideerib kohalikel valimistel Põlva vallas. Nüüd ütleb aga. Tartu kohalikel valimistel on parteipoliitikast olulisem kohaliku elu arendamine, mistõttu otsustas ta moodustada oma valimisliidu tuleviku. Põlvamaa Igor Taro räägib edasi. Inimestega suhtlemine on see, mis on pannud selle paika tegelikult, kus inimesed on öelnud, et nad sooviksid tulla tulevikku Põlva omad üles ehitada, aga nad ei taha parteiasja ajada. Ja kui siiamaani on olnud probleem, et paljudes valdades on kõik valla allusasutused, struktuurid on erakonnastatud, sisuliselt sundparteistatud inimesed ei ole julgenudki kandideerida nii-öelda valitseva vallavanema vastu, siis täna on olukord teine. Täna on uus omavalitsus moodustamisel. On see otsus natuke ka uppuvalt laevalt põgenemine nüüd, mil me tegelikult näeme, et IRL ikkagi on lag Ma arvan, et kõigil erakondadel on praegu sellega tegemist, et tegelikult inimeste usaldus erakonna poliitika vastu on väga madal, see on langemas ja seda on taastada väga keeruline. Ja ma arvan, et kohalikul tasandil ei peagi keskenduma sellele, et kes millist parteipoliitikat ajab. Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Priit Sibula sõnul ei tõlgendanud erakonna liikmete kandideerimist valimisliitudes erakonna vastu kandideerimisena, mis tähendab, et erakonnast väljaarvamist sellele lükkele ei järgne. Küsisin Sibulalt, mida selline otsus erakonna tervisele tähendab ja Priit Sibul vastas. No ma arvan, et seda asja ei maksa nii traagiliselt näha, IRL-i inimesed kandideerivad kahel võimalikul viisil ja nii nagu paljudes teistes erakondades on neid, kes kandideerivad erakonna nimekirjades ja on neid kelle soov on kaasata rohkem inimesi väljaspoolt ja, ja neid inimesi, kes ei soovi erakondade nimekirjades kandideerida ja, ja sellest tulenevalt koha peal, need valikud tehakse. Põlva maavanema kõrval on andnud oma kandideerimisest teada ka Võrumaa maavanem Andres Kõiv, kes soovib kohalikel valimistel kandideerida Võru linnas. Valimisliidu moodustamisel ta aga mõtet ei näe. Edasi, räägib Andres Kõiv. Loomulikult on selline otsus väga, meeskonna otsus, aga veel kord ma ei näe Võru linnas küll ühtegi põhjust, miks ei peaks siin erakonna nimekiri välja minema või, või miks me ei peaks erakonna nimekirja kandideerima ja nii ka maakonnas teistes omavalitsustes ja meid küll kindlasti see ei heiduta, et erakonnal täna on võib-olla natukene raskemad ajad.
### Response:
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Igor Taro andis teada, et ta kandideerib kohalikel valimistel erakonna nimekirja asemel enda loodud valimisliidus Tuleviku Põlvamaa. See otsus tähendab, et Põlvamaal ei tule ühtegi IRL valimisnimekirja.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Meditsiinitöötajate õpetajate, politseinike, kaitseväelaste ja päästjate vaktsineerimine juba käib, aga näiteks autoabi pakkuv ettevõte usub, et eelisjärjekorras võiks viiruse eest kaitsta neid inimesi, kes pukseerivad rikki läinud sõidukeid. Tallinna linnatranspordi juht Deniss Boroditš arvab, et võimalikult kiiresti peaks vaktsineerima bussijuhid ja samasuguseid pöördumisi küll juuksuritelt, küll konservivabrikult jõuab sotsiaalministeeriumi ja terviseameti postkasti iga päev. Kõik need kirjad saadetakse edasi ministeeriumitele, kelle vastutusalas vastav ettevõte või asutus toimetab just ministeeriumide ja riigikantselei. Asi on hinnata, keda võiks varem ja keda hiljem vaktsineerida. Avalik vaktsineerimise plaan selle kohta täpset juhendit ei anna, küll aga on kriteeriumid kokku lepitud asutuste vahel, selgitab riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Liana Roosma. Ja need kriteeriumid eelkõige jah, puudutavad seda, kas teenust on kriitiliselt ühiskonna jaoks vaja, kas need inimesed, kes seda teenust pakuvad, saavad seda näiteks pakkuda kaugelt või peavad kindlasti minema oma töökohale, kas neil nakkuse? Kõige lihtsam oleks ministeeriumitel lähtuda hädaolukorra seaduses kirjeldatud elutähtsa teenuse kriteeriumist. Selle järgi saavad vaktsiini paljud Eesti energia töötajad, samuti side ja veeettevõtete töötajad, aga tegelikult jääb elutähtsa teenuse määratlus kitsaks, selgitab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar. On veel teenuseid, mis on tegelikult väga suure tähtsusega Nendest kõige olulisem on näiteks transpordi erinevad teenused. See, et rongid sõidaksid laevad, sõidaksid lennukid, sõidaks sid, toimiks ühistransport. Ka tähtsate ettevõtete ja inimeste seas tuleb välja valida tähtsamad näiteks transpordis eelistatakse praegu neid, kellest sõltub suurte hulkade liikumine, olgu need siis laevamootori või lennujaama käigus hoidjad. Aga ka neile osadele on tegelikult ooteaeg nädalaid, aga me kindlasti soovime jõuda ühel hetkel ka ühistranspordini, olgu see siis linnades, olgu see maakondadeülene. Kui prioriteedid paika rihitud, kogub tähtsaks kuulutatud ettevõte või asutus kokku vaktsineerijate sooviavaldused. Nendest koostab ministeerium nimekirjad ja saadab edasi riigikantseleile. Liana Roosmaa. Siis me vaatame need koos selle vastutava ministeeriumiga läbi ja siis edastamise seda haigekassasse vaktsineerimiseks. Liana Roosmaa lisab, et ka haigekassasse jõudnud nimekirjasid ei hakata kohe läbi helistama. Nimekiri on edastatud kindlasti kordades rohkem juba praeguseks hetkeks, kui on seda vaktsiini, mida on võimalik operatiivsed ja kohe ära anda inimestele. Niisiis palutakse ka eesliini töötajatel kannatust varuda.
|
Riigiasutused saavad iga päev kirju ettevõtetelt, kes soovivad oma töötajate kiiret vaktsineerimist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Meditsiinitöötajate õpetajate, politseinike, kaitseväelaste ja päästjate vaktsineerimine juba käib, aga näiteks autoabi pakkuv ettevõte usub, et eelisjärjekorras võiks viiruse eest kaitsta neid inimesi, kes pukseerivad rikki läinud sõidukeid. Tallinna linnatranspordi juht Deniss Boroditš arvab, et võimalikult kiiresti peaks vaktsineerima bussijuhid ja samasuguseid pöördumisi küll juuksuritelt, küll konservivabrikult jõuab sotsiaalministeeriumi ja terviseameti postkasti iga päev. Kõik need kirjad saadetakse edasi ministeeriumitele, kelle vastutusalas vastav ettevõte või asutus toimetab just ministeeriumide ja riigikantselei. Asi on hinnata, keda võiks varem ja keda hiljem vaktsineerida. Avalik vaktsineerimise plaan selle kohta täpset juhendit ei anna, küll aga on kriteeriumid kokku lepitud asutuste vahel, selgitab riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Liana Roosma. Ja need kriteeriumid eelkõige jah, puudutavad seda, kas teenust on kriitiliselt ühiskonna jaoks vaja, kas need inimesed, kes seda teenust pakuvad, saavad seda näiteks pakkuda kaugelt või peavad kindlasti minema oma töökohale, kas neil nakkuse? Kõige lihtsam oleks ministeeriumitel lähtuda hädaolukorra seaduses kirjeldatud elutähtsa teenuse kriteeriumist. Selle järgi saavad vaktsiini paljud Eesti energia töötajad, samuti side ja veeettevõtete töötajad, aga tegelikult jääb elutähtsa teenuse määratlus kitsaks, selgitab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar. On veel teenuseid, mis on tegelikult väga suure tähtsusega Nendest kõige olulisem on näiteks transpordi erinevad teenused. See, et rongid sõidaksid laevad, sõidaksid lennukid, sõidaks sid, toimiks ühistransport. Ka tähtsate ettevõtete ja inimeste seas tuleb välja valida tähtsamad näiteks transpordis eelistatakse praegu neid, kellest sõltub suurte hulkade liikumine, olgu need siis laevamootori või lennujaama käigus hoidjad. Aga ka neile osadele on tegelikult ooteaeg nädalaid, aga me kindlasti soovime jõuda ühel hetkel ka ühistranspordini, olgu see siis linnades, olgu see maakondadeülene. Kui prioriteedid paika rihitud, kogub tähtsaks kuulutatud ettevõte või asutus kokku vaktsineerijate sooviavaldused. Nendest koostab ministeerium nimekirjad ja saadab edasi riigikantseleile. Liana Roosmaa. Siis me vaatame need koos selle vastutava ministeeriumiga läbi ja siis edastamise seda haigekassasse vaktsineerimiseks. Liana Roosmaa lisab, et ka haigekassasse jõudnud nimekirjasid ei hakata kohe läbi helistama. Nimekiri on edastatud kindlasti kordades rohkem juba praeguseks hetkeks, kui on seda vaktsiini, mida on võimalik operatiivsed ja kohe ära anda inimestele. Niisiis palutakse ka eesliini töötajatel kannatust varuda.
### Response:
Riigiasutused saavad iga päev kirju ettevõtetelt, kes soovivad oma töötajate kiiret vaktsineerimist.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tallinna tehnikaülikooli üliõpilasküla ühiselamutesse on avalduse esitanud üle 300 üliõpilase vabu kohti, ühiselamutes on 300 ringis teki. Üliõpilasküla juhatuse esimees Jaak Kääp usub, et tänavu saavad kõik soovijad endale ühiselamu koha. Ma arvan, et kes nüüd praeguseks on taotluse teinud, et nemad kõik saavad või kes jääb päris hiljaks, see võibolla ootab nädalakese paar, aga aga mingit mingit probleemi ei tohiks sel aastal tekkida. Tartu üliõpilasküla ühiselamutes on hetkel vabu kohti 550, kuid avaldusi on tehtud üle 600. Tartu üliõpilasküla majutus ja turundusjuht Liina Kuusik ütles, et siiski on võimalus ka üliõpilastel, kes kohta pole taotlenud veel elamiskoht saada. Väga paljud taotlejad on taotlenud kohta ka igaks juhuks ja kindlasti on selliseid, kes leiavad ka endale sobiva koha erasektorist, et siis, kui see koht vabaneb, siis me pakumegi järgmisele kohajärjekorrast, et kindlasti me ei kinnita, et kõik taotlejad võivad koha saada, aga need, kes veel taotlenud ei ole, et neil on võimalus see koht saada. Kuusiku sõnul on üliõpilaste seas populaarsed odava üürihinnaga ja renoveerimata ühiselamud. Varasemalt on olnud populaarsemaid Narva 89 ja nooruse seitse ja Tiigi ja Pepleri 14, põhjuseid võib olla mitmeid, et 89 nooruse seitse elamutes on odavam üürihind samuti ka, kuna need on renoveerimata hooned, et siis on ka see vabadus endale kujundada sobiv ja ubane ühiselamutuba. Me mingil määral lubame ka teha remonti näiteks seinu värvida või siis tapeeti vahetada, et kuna tegemist on renoveerimata hoonetega hetkel taotlejate põhjal, on näha, et uuteks lemmikuteks kujunenud ka Narva 25 ja 27 elamut. Et kindlasti nende põhjuseks on kesklinna lähedus ja samuti väga palju oleneb, mis eriala tudeng õppima läheb, et valitakse ka siis õppehoone ja ühiselamu kauguse vahel. Käpi sõnul eelistavad üliõpilased privaatset tuba. Eelistatakse reeglina privaatsust, see tähendab seda, et ühekohalistele tubadel on järjekord, neid esmakursuslased ei tarvitse kohe saada nii et põhimõtteliselt peab elama alguses natuke kellegagi koos ja siis on võimalik üksinda elada toas. Ikka privaatsus on see võtmesõna, mida eelistatakse, et see ei olegi nii oluline see maja kui see, et oleks privaatsem.
|
Tudengid eelistavad odava üürihinnaga ja renoveerimata ühiselamutuba. Algas taotluste esitamine kohtade saamiseks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühiselamutesse. Ühiselamud on populaarsed mõlemas ülikoolis, sest taotluste arv on suurem, kui ühiselamukohtade arv.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tallinna tehnikaülikooli üliõpilasküla ühiselamutesse on avalduse esitanud üle 300 üliõpilase vabu kohti, ühiselamutes on 300 ringis teki. Üliõpilasküla juhatuse esimees Jaak Kääp usub, et tänavu saavad kõik soovijad endale ühiselamu koha. Ma arvan, et kes nüüd praeguseks on taotluse teinud, et nemad kõik saavad või kes jääb päris hiljaks, see võibolla ootab nädalakese paar, aga aga mingit mingit probleemi ei tohiks sel aastal tekkida. Tartu üliõpilasküla ühiselamutes on hetkel vabu kohti 550, kuid avaldusi on tehtud üle 600. Tartu üliõpilasküla majutus ja turundusjuht Liina Kuusik ütles, et siiski on võimalus ka üliõpilastel, kes kohta pole taotlenud veel elamiskoht saada. Väga paljud taotlejad on taotlenud kohta ka igaks juhuks ja kindlasti on selliseid, kes leiavad ka endale sobiva koha erasektorist, et siis, kui see koht vabaneb, siis me pakumegi järgmisele kohajärjekorrast, et kindlasti me ei kinnita, et kõik taotlejad võivad koha saada, aga need, kes veel taotlenud ei ole, et neil on võimalus see koht saada. Kuusiku sõnul on üliõpilaste seas populaarsed odava üürihinnaga ja renoveerimata ühiselamud. Varasemalt on olnud populaarsemaid Narva 89 ja nooruse seitse ja Tiigi ja Pepleri 14, põhjuseid võib olla mitmeid, et 89 nooruse seitse elamutes on odavam üürihind samuti ka, kuna need on renoveerimata hooned, et siis on ka see vabadus endale kujundada sobiv ja ubane ühiselamutuba. Me mingil määral lubame ka teha remonti näiteks seinu värvida või siis tapeeti vahetada, et kuna tegemist on renoveerimata hoonetega hetkel taotlejate põhjal, on näha, et uuteks lemmikuteks kujunenud ka Narva 25 ja 27 elamut. Et kindlasti nende põhjuseks on kesklinna lähedus ja samuti väga palju oleneb, mis eriala tudeng õppima läheb, et valitakse ka siis õppehoone ja ühiselamu kauguse vahel. Käpi sõnul eelistavad üliõpilased privaatset tuba. Eelistatakse reeglina privaatsust, see tähendab seda, et ühekohalistele tubadel on järjekord, neid esmakursuslased ei tarvitse kohe saada nii et põhimõtteliselt peab elama alguses natuke kellegagi koos ja siis on võimalik üksinda elada toas. Ikka privaatsus on see võtmesõna, mida eelistatakse, et see ei olegi nii oluline see maja kui see, et oleks privaatsem.
### Response:
Tudengid eelistavad odava üürihinnaga ja renoveerimata ühiselamutuba. Algas taotluste esitamine kohtade saamiseks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühiselamutesse. Ühiselamud on populaarsed mõlemas ülikoolis, sest taotluste arv on suurem, kui ühiselamukohtade arv.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Endla alustab mõrva komöödia ga hotell laibaga, sest just see lavastus tõi eelmisel aastal saali kõige rohkem publikut. Aga teatrimajas mängimise aeg jääb väga lühikeseks, vaid kolm päeva, mille jooksul tuuakse publiku ette viis etendust. Teatrijuht Roland Leesment. See jääb kahjuks lühikeseks ja st et me olime valmis alustama juba mai algusest, aga kahjuks piirangud leevenenud veel ja kuna me oleme valmistamas ette suuremahulist suvelavastust majast väljas, kus on enamik näitetrupp hõivatud ja suur osa tehnilisest meeskonnast, siis me ei saanud neid plaane enam nii kiiresti ümber teha. Aga loomulikult oleme publiku käsutuses ja kasutage seda nädalalõpugi, siis maksimaalselt. Kui me räägime arktilistest mängudest, mille suur reklaam ehib teatrihoonet ja kus peaosas on Andrus Vaarik, siis selle kavandatud esietendus jäi koroonapiirangute aega ja ka nüüd polnud võimalik seda kamba võtta veel kord. Roland Leesment. Selle esietendus pidi olema 13. märtsil, aga kahjuks just siis hakkasid rakenduma piirangud enne seda me oleme seda nüüd taastusproove teinud vahepeal ja hoidnud seda kogu aeg valmisolekus ja lootsime, et me saame selle esietendusega tulla publiku ette mai algupoole. Aga kuna meie üks peamisi osatäitjaid on just sellel viimasel nädalal ära, siis me ei saanud seda siia tõsta. Kahjuks peame veel ootama ja oleme andnud selle praegu sügisesse kohe sügishooaja algusesse, kolmandale septembrile. Fortumi katlamajas käivad aga juba tükk aega suvelavastuse põrgupõhja uus vanapagan proovid. Sellega läheb enda teisele katsele, sest see pidi publiku ette jõudma juba möödunud suvel. Esietendus on 18. juunil, lavastab Kaili Vidas, Anton Hansen Tammsaare romaani põhjal tegi dramatiseeringu Ott Kilusk. Kunstnik on Artur Arula, muusikaline kujundaja Tauno Hains.
|
Endla teater avab oma järjekordse hooaja täna. Nimelt käivad Endlas juba tükk aega suvelavastuse proovid, kuhu on kaasatud kogu trupp.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Endla alustab mõrva komöödia ga hotell laibaga, sest just see lavastus tõi eelmisel aastal saali kõige rohkem publikut. Aga teatrimajas mängimise aeg jääb väga lühikeseks, vaid kolm päeva, mille jooksul tuuakse publiku ette viis etendust. Teatrijuht Roland Leesment. See jääb kahjuks lühikeseks ja st et me olime valmis alustama juba mai algusest, aga kahjuks piirangud leevenenud veel ja kuna me oleme valmistamas ette suuremahulist suvelavastust majast väljas, kus on enamik näitetrupp hõivatud ja suur osa tehnilisest meeskonnast, siis me ei saanud neid plaane enam nii kiiresti ümber teha. Aga loomulikult oleme publiku käsutuses ja kasutage seda nädalalõpugi, siis maksimaalselt. Kui me räägime arktilistest mängudest, mille suur reklaam ehib teatrihoonet ja kus peaosas on Andrus Vaarik, siis selle kavandatud esietendus jäi koroonapiirangute aega ja ka nüüd polnud võimalik seda kamba võtta veel kord. Roland Leesment. Selle esietendus pidi olema 13. märtsil, aga kahjuks just siis hakkasid rakenduma piirangud enne seda me oleme seda nüüd taastusproove teinud vahepeal ja hoidnud seda kogu aeg valmisolekus ja lootsime, et me saame selle esietendusega tulla publiku ette mai algupoole. Aga kuna meie üks peamisi osatäitjaid on just sellel viimasel nädalal ära, siis me ei saanud seda siia tõsta. Kahjuks peame veel ootama ja oleme andnud selle praegu sügisesse kohe sügishooaja algusesse, kolmandale septembrile. Fortumi katlamajas käivad aga juba tükk aega suvelavastuse põrgupõhja uus vanapagan proovid. Sellega läheb enda teisele katsele, sest see pidi publiku ette jõudma juba möödunud suvel. Esietendus on 18. juunil, lavastab Kaili Vidas, Anton Hansen Tammsaare romaani põhjal tegi dramatiseeringu Ott Kilusk. Kunstnik on Artur Arula, muusikaline kujundaja Tauno Hains.
### Response:
Endla teater avab oma järjekordse hooaja täna. Nimelt käivad Endlas juba tükk aega suvelavastuse proovid, kuhu on kaasatud kogu trupp.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mässulised on hõivanud alasid maapiirkondades üle kogu Afganistani ja see jätkub sedamööda, kuidas liitlasväed Afganistanist lahkuvad. Tagajärg on uue sunnitud ümberasumiste laine. Olukorra on muutnud veelgi keerulisemaks taas hoogu koguv Covid 19 pandeemia. Riigis on puhkenud hulk majanduslikke ja sotsiaalseid rahutusi. Afganistani pagulaste ja repatrieerimisministeeriumi avalduses tuuakse esile, et võõrustajariigid peaksid hoiduma afgaane jõuga koju saatmast, lisades, et nende naasmine just Euroopast on murettekitav. ÜRO pagulasameti andmetel oli 2018. aastal registreeritud Afganistani põgenike kaks ja pool miljonit, mis on maailma suuruselt teine näitaja. Afgaanid moodustavad märkimisväärse osa Euroopa Liidu asüülitaotlejatest. Mullu esitati Eurostati andmetel 416 ja pool 1000 avaldust. Selle aasta jaanuarist märtsini naasis aga ÜRO abil Afganistani vabatahtlikult vaid 570 põgenikku. Itaalia peaminister Mario Dragi ütles möödunud kuul, et Euroopa peab välisvägede lahkumise järel valmistuma uueks põgenike laineks Afganistanis. Mitmed Euroopa Liidu riigid leppisid tänavu kokku varjupaiga võimaldamises afgaanidele, kes töötasid välisvägede juures ning keda ähvardavad Talibani kättemaksurünnakud. Sellest kõigest hoolimata näib Euroopa liit siiski olevat kindlalt otsustanud võimalikult palju Afganistani pagulasi kodumaale tagasi saata. Paljudele on kodumaale naasmine aga mitmel põhjusel ohtlikum kui kunagi varem. Eriti haavatavad on vägivalla ja tagakiusamise suhtes Afganistanis näiteks vähemusse kuuluva Hazara kogukonna liikmed kui neid sunnitakse riiki tagasi pöörduma. Hasarasid on pikka aega tagakiusatud siidi usu tõttu selles sunniitide enamusega riigis ja ka Taliban ise on oma pead pööritava pealetungi tõttu ja sellest kasvava konflikti tõttu raskustes. Nii möönab ÜRO.
|
Afganistan kutsus Euroopa riike üles peatama afgaanide sunniviisilist deporteerimist vähemalt kolmeks kuuks, kuni julgeolekujõud peavad vastu seisma Talibani üha jõulisemale pealetungile.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mässulised on hõivanud alasid maapiirkondades üle kogu Afganistani ja see jätkub sedamööda, kuidas liitlasväed Afganistanist lahkuvad. Tagajärg on uue sunnitud ümberasumiste laine. Olukorra on muutnud veelgi keerulisemaks taas hoogu koguv Covid 19 pandeemia. Riigis on puhkenud hulk majanduslikke ja sotsiaalseid rahutusi. Afganistani pagulaste ja repatrieerimisministeeriumi avalduses tuuakse esile, et võõrustajariigid peaksid hoiduma afgaane jõuga koju saatmast, lisades, et nende naasmine just Euroopast on murettekitav. ÜRO pagulasameti andmetel oli 2018. aastal registreeritud Afganistani põgenike kaks ja pool miljonit, mis on maailma suuruselt teine näitaja. Afgaanid moodustavad märkimisväärse osa Euroopa Liidu asüülitaotlejatest. Mullu esitati Eurostati andmetel 416 ja pool 1000 avaldust. Selle aasta jaanuarist märtsini naasis aga ÜRO abil Afganistani vabatahtlikult vaid 570 põgenikku. Itaalia peaminister Mario Dragi ütles möödunud kuul, et Euroopa peab välisvägede lahkumise järel valmistuma uueks põgenike laineks Afganistanis. Mitmed Euroopa Liidu riigid leppisid tänavu kokku varjupaiga võimaldamises afgaanidele, kes töötasid välisvägede juures ning keda ähvardavad Talibani kättemaksurünnakud. Sellest kõigest hoolimata näib Euroopa liit siiski olevat kindlalt otsustanud võimalikult palju Afganistani pagulasi kodumaale tagasi saata. Paljudele on kodumaale naasmine aga mitmel põhjusel ohtlikum kui kunagi varem. Eriti haavatavad on vägivalla ja tagakiusamise suhtes Afganistanis näiteks vähemusse kuuluva Hazara kogukonna liikmed kui neid sunnitakse riiki tagasi pöörduma. Hasarasid on pikka aega tagakiusatud siidi usu tõttu selles sunniitide enamusega riigis ja ka Taliban ise on oma pead pööritava pealetungi tõttu ja sellest kasvava konflikti tõttu raskustes. Nii möönab ÜRO.
### Response:
Afganistan kutsus Euroopa riike üles peatama afgaanide sunniviisilist deporteerimist vähemalt kolmeks kuuks, kuni julgeolekujõud peavad vastu seisma Talibani üha jõulisemale pealetungile.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Keskkonnakomisjoni algatatud arutelu eesmärk on leida lahendusi kiirema rohepöörde korraldamiseks, kui senised plaanid ette näevad. Eesti valitsuse ametlik siht on muuta meie riik kliimaneutraalseks aastaks 2050 järjest häälekamalt aga nõutakse, et kliima neutraalsus oleks saavutatud juba 2035. aastal. Vastav rahvaalgatus on ka riigikogule esitatud. Arutelu peaettekandja Eesti rohelise liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser rõhutas, et ainult uued tehnoloogiad meid edasi ei aita. Vaja on ka muutusi seadusandluses ja üldises mõtteviisis ja lisaks rääkides 2035 perspektiivist mis on juba 14 aasta pärast siis ei saa me kindlasti panna lootusi nendele tehnoloogiatele, mis täna praktiliselt ei eksisteeri veel või mille alusloogika on küsitav. Nagu näiteks suuremahuline biomassi põletamine tänaste mahtude juures ja tänaste metsamajandusvõtete juures ei ole tegemist kliimasõbraliku tegevusega. Lisaks hävinevad metsade raadamisel väärtuslikud ökosüsteemid, mis on hädavajalikud süsiniku pikaajaliseks talletamiseks. Et oleks üheselt selge rahvaalgatuse allkirjastanud kodanikud ei soovi intensiivistunud üleraiet rohepöörde sildi all. Teiseks süsiniku püüdmine on põhimõtteliselt võimalik ka tehniliselt tehislikult tehnoloogia abil. Paraku on need võimalused järgneva kümnendi kontekstis selgelt liiga kulukad ega toimi suurel skaalal. Lisaks tekiks põlevkivitööstuse püütud süsinikku kordades rohkem, kui on ennustatav nõudlus sellise tooraine kasutamiseks. Aga vesinik. Vesinikust loodetakse palju, aga ekspertide hinnangul on sellel energiakandjal vaid piiratud kasutusala näiteks spetsiifilises, rasketööstuses või maanteetranspordis. Vasseri sõnul pole ka tuumaenergia Eesti jaoks alternatiiv, seega on ainus võimalus energiatarbimist vähendada. Selle aasta veebruaris mitmete keskkonnaühenduste poolt koostatud energeetikavisioon kirjeldab üht lahendust mis oleks võimalikult keskkonnasõbralik, odav kui ka sõltumatu. Ja lühidalt võtan selle kokku järgmiselt. Esiteks energia tootmine ja tarbimine peab oluliselt vähenema. See tõeline rohepööre, mida me täna taotleme, on seda võimalikum. Mida vähem energia tootmist üldse kokku vaja on. Samas see ei pea kaasa tooma langust inimeste elukvaliteedis. Me vajame nutikaid lahendusi, et teha vähem, aga rohkem.
|
Ainus võimalus kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2035 on energiatarbimise vähendamine, sest uued tehnoloogiad toovad kaasa paratamatult uusi probleeme, ütles Eesti Rohelise liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Keskkonnakomisjoni algatatud arutelu eesmärk on leida lahendusi kiirema rohepöörde korraldamiseks, kui senised plaanid ette näevad. Eesti valitsuse ametlik siht on muuta meie riik kliimaneutraalseks aastaks 2050 järjest häälekamalt aga nõutakse, et kliima neutraalsus oleks saavutatud juba 2035. aastal. Vastav rahvaalgatus on ka riigikogule esitatud. Arutelu peaettekandja Eesti rohelise liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser rõhutas, et ainult uued tehnoloogiad meid edasi ei aita. Vaja on ka muutusi seadusandluses ja üldises mõtteviisis ja lisaks rääkides 2035 perspektiivist mis on juba 14 aasta pärast siis ei saa me kindlasti panna lootusi nendele tehnoloogiatele, mis täna praktiliselt ei eksisteeri veel või mille alusloogika on küsitav. Nagu näiteks suuremahuline biomassi põletamine tänaste mahtude juures ja tänaste metsamajandusvõtete juures ei ole tegemist kliimasõbraliku tegevusega. Lisaks hävinevad metsade raadamisel väärtuslikud ökosüsteemid, mis on hädavajalikud süsiniku pikaajaliseks talletamiseks. Et oleks üheselt selge rahvaalgatuse allkirjastanud kodanikud ei soovi intensiivistunud üleraiet rohepöörde sildi all. Teiseks süsiniku püüdmine on põhimõtteliselt võimalik ka tehniliselt tehislikult tehnoloogia abil. Paraku on need võimalused järgneva kümnendi kontekstis selgelt liiga kulukad ega toimi suurel skaalal. Lisaks tekiks põlevkivitööstuse püütud süsinikku kordades rohkem, kui on ennustatav nõudlus sellise tooraine kasutamiseks. Aga vesinik. Vesinikust loodetakse palju, aga ekspertide hinnangul on sellel energiakandjal vaid piiratud kasutusala näiteks spetsiifilises, rasketööstuses või maanteetranspordis. Vasseri sõnul pole ka tuumaenergia Eesti jaoks alternatiiv, seega on ainus võimalus energiatarbimist vähendada. Selle aasta veebruaris mitmete keskkonnaühenduste poolt koostatud energeetikavisioon kirjeldab üht lahendust mis oleks võimalikult keskkonnasõbralik, odav kui ka sõltumatu. Ja lühidalt võtan selle kokku järgmiselt. Esiteks energia tootmine ja tarbimine peab oluliselt vähenema. See tõeline rohepööre, mida me täna taotleme, on seda võimalikum. Mida vähem energia tootmist üldse kokku vaja on. Samas see ei pea kaasa tooma langust inimeste elukvaliteedis. Me vajame nutikaid lahendusi, et teha vähem, aga rohkem.
### Response:
Ainus võimalus kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2035 on energiatarbimise vähendamine, sest uued tehnoloogiad toovad kaasa paratamatult uusi probleeme, ütles Eesti Rohelise liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mitmed kommertsliine teenindavad bussifirmad on teatanud, et naasevad selliste sõidutiheduste juurde nagu enne koroonakriisi algust. Luks Expressi Eesti ärijuht Ingmar Roos ütleb, et alanud nädalal on taastatud 70 protsenti liinimahust, mis oli ettevõtte veel märtsikuu alguses. Sõitjate arv võrreldes kriisieelse ajaga on Roosi sõnul praeguseks taastunud aga veidi üle 50 protsendi. Nii näiteks on luks Ekspress liine täiendanud juba Tallinna ja Tartu vahel. Tagasi on pooltunni väljumised, varahommikused ja õhtune kella 20 ühene väljumine mõlemal suunal. Sõitjate huvi on väga suur ka Tallinna-Pärnu liinil, kus praeguseks on sõidugraafikud täielikult taastunud kriisieelsele ajale. Tallinna Narva, Narva Tallinna suunal teenindatakse praegu kuut väljumist, aga lähiaja eesmärk on ka sellel suunal jõuda vähemalt 10 väljumiseni päevas. Roos lisab, et Ida-Virumaal tehakse sõiduplaaniga muudatusi ka osaühing Taistoliinid, mille bussid näiteks Tartu-Võru vahel koroonakriisi ajal üldse ei sõitnud, on oma sõidugraafikuid viimasel ajal oluliselt täiendanud, ütleb ettevõtte tootejuht Jan Landrat. Taisto liinibussid siis sõidavad Tartu ja Võru vahel uuesti neli korda päevas ja korra päevas saab ka Võrust ja Tartust otse otse Tallinnasse jälle sõita, samuti ka Tartust, Viljandisse ja Pärnusse, et Lõuna-Eesti inimestele võimalik jälle kaugbussiliinide teenuseid kasutada. Landrot lisab, et nimetatud liinide väljumise kellaaegadele ja ka mõnele peatusele on värske pilguga otsa vaadatud. Seega tasuks ka bussireisijal oma plaane tehes sõidugraafikud uuesti üle vaadata. Kumbki ettevõte bussipileti hindasid tõstnud ei ole.
|
Kommertsliinid taastavad koroonapuhangu eelseid bussigraafikuid. Kuigi väljumiste arv loodetakse taastada samale tasemele nagu enne kriisi, siis on muutusi mõningate peatustega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mitmed kommertsliine teenindavad bussifirmad on teatanud, et naasevad selliste sõidutiheduste juurde nagu enne koroonakriisi algust. Luks Expressi Eesti ärijuht Ingmar Roos ütleb, et alanud nädalal on taastatud 70 protsenti liinimahust, mis oli ettevõtte veel märtsikuu alguses. Sõitjate arv võrreldes kriisieelse ajaga on Roosi sõnul praeguseks taastunud aga veidi üle 50 protsendi. Nii näiteks on luks Ekspress liine täiendanud juba Tallinna ja Tartu vahel. Tagasi on pooltunni väljumised, varahommikused ja õhtune kella 20 ühene väljumine mõlemal suunal. Sõitjate huvi on väga suur ka Tallinna-Pärnu liinil, kus praeguseks on sõidugraafikud täielikult taastunud kriisieelsele ajale. Tallinna Narva, Narva Tallinna suunal teenindatakse praegu kuut väljumist, aga lähiaja eesmärk on ka sellel suunal jõuda vähemalt 10 väljumiseni päevas. Roos lisab, et Ida-Virumaal tehakse sõiduplaaniga muudatusi ka osaühing Taistoliinid, mille bussid näiteks Tartu-Võru vahel koroonakriisi ajal üldse ei sõitnud, on oma sõidugraafikuid viimasel ajal oluliselt täiendanud, ütleb ettevõtte tootejuht Jan Landrat. Taisto liinibussid siis sõidavad Tartu ja Võru vahel uuesti neli korda päevas ja korra päevas saab ka Võrust ja Tartust otse otse Tallinnasse jälle sõita, samuti ka Tartust, Viljandisse ja Pärnusse, et Lõuna-Eesti inimestele võimalik jälle kaugbussiliinide teenuseid kasutada. Landrot lisab, et nimetatud liinide väljumise kellaaegadele ja ka mõnele peatusele on värske pilguga otsa vaadatud. Seega tasuks ka bussireisijal oma plaane tehes sõidugraafikud uuesti üle vaadata. Kumbki ettevõte bussipileti hindasid tõstnud ei ole.
### Response:
Kommertsliinid taastavad koroonapuhangu eelseid bussigraafikuid. Kuigi väljumiste arv loodetakse taastada samale tasemele nagu enne kriisi, siis on muutusi mõningate peatustega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kehtiv töötuskindlustussüsteem loodi 2002. aastal, mil tööelu ning tööjõuturg erinesid praegusest. Näiteks on infotehnoloogia areng muutnud paarikümne aastaga seda, kuidas, kui palju ja mismoodi töötavad inimesed. Seega ongi sotsiaalministri Tanel Kiige sõnul esitatud ettepanekute paketi eesmärgiks kaasajastada kogu töötushüvitiste süsteemi. Üks aspekt, mida parandada soovitakse, on hüvitise ja töötasu samaaegne maksmine töötuse perioodil. Näiteks kui praegu on inimesel mitu töökohta, aga kui kaob põhitöö, siis väikese koormusega lisatööd tehes kehtivate reeglite järgi töötushüvitisi inimene ei saa. Kiik ütleb, et tulevikus võiks osa koormusega töötamise korral lisaks saada ka töötuskindlustushüvitist. Ehk kui töötuskindlustushüvitis on määratud näiteks 180. kalendripäevaks siis vaatamata sellele, kas inimene vahepealsel ajal tööd teeb, makstakse hüvitist ikkagi kuni 180 kalendripäeva jätkab Tanel Kiik. Meie soov on see, et hüvitise saamine ei pärsiks inimese motivatsiooni tööd teha, teha kas väiksemaid tööotsi või teha ka suuremaid. Kui vaadata just seda, kuidas on need erinevad nii-öelda osapooluse tööd ja ajutised tööd ja nii-öelda tööampsud levima hakanud, siis peame õigeks ka hüvitise süsteemi selles vaates üle vaadata. Et ei tekiks olukorda, kus inimene loobub näiteks mõne tööotsa tegemiseks ja seetõttu, et ta muidu jääks hüvitisest, ilma et kokkuvõttes jääb siis vastav töö tegemata, jääb riigile vastav maksutulu saamata inimesele vastav panus tegemata. Ja samal ajal tegelikult riigile jääb see kulu hüvitise maksmise näol ikkagi alles. Kõik ideed, kuidas süsteemi kaasajastada, on paberile saanud ministeeriumi, töötukassa ja Praksise koostööna tuginedes suuresti Praksise 2018. aasta analüüsil tööturu kohta. Lisaks kaasajastamisele on kiige sõnul eesmärgiks muuta ka hüvitise saamist paindlikumaks. Tegelikult oleme ju välja toonud ka mõtte, et võiks olla kogu süsteem paindlikum ka selles vaates, et nii-öelda majanduslikult headel aegadel töö mõttes, headel aegadel, kus töö leidmine on kergem, töötasin, väiksem, võiks olla see hüvitise periood lühem ja vastupidi, siis kui näiteks majanduskasv on tööpuudus näiteks eelmine kord oli kolm korda kõrgem, kui täna oleks ka inimestel võimalik hüvitist saada kauem, et töö leidmine lihtsalt ongi objektiivselt hinnates oluliselt keerulisem aega nõuda. Eeltoodud on siiski kõigest osa seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusest. Ideed on saadetud praegu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks erinevatele osapooltele ja huvigruppidele, kellel aega tagasisidet anda 20. veebruarini. Kiik loodab, et seaduseelnõu valmib selle aasta lõpuks ning muudatused jõustuksid põhiosas 2022. aasta jaanuaris.
|
Sotsiaalministeerium soovib kaasajastada hüvitiste süsteemi, mis arvestaks muutustega tööturul ja suhetes, tagab töötutele parema toimetuleku ning soosib tööturule naasmist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kehtiv töötuskindlustussüsteem loodi 2002. aastal, mil tööelu ning tööjõuturg erinesid praegusest. Näiteks on infotehnoloogia areng muutnud paarikümne aastaga seda, kuidas, kui palju ja mismoodi töötavad inimesed. Seega ongi sotsiaalministri Tanel Kiige sõnul esitatud ettepanekute paketi eesmärgiks kaasajastada kogu töötushüvitiste süsteemi. Üks aspekt, mida parandada soovitakse, on hüvitise ja töötasu samaaegne maksmine töötuse perioodil. Näiteks kui praegu on inimesel mitu töökohta, aga kui kaob põhitöö, siis väikese koormusega lisatööd tehes kehtivate reeglite järgi töötushüvitisi inimene ei saa. Kiik ütleb, et tulevikus võiks osa koormusega töötamise korral lisaks saada ka töötuskindlustushüvitist. Ehk kui töötuskindlustushüvitis on määratud näiteks 180. kalendripäevaks siis vaatamata sellele, kas inimene vahepealsel ajal tööd teeb, makstakse hüvitist ikkagi kuni 180 kalendripäeva jätkab Tanel Kiik. Meie soov on see, et hüvitise saamine ei pärsiks inimese motivatsiooni tööd teha, teha kas väiksemaid tööotsi või teha ka suuremaid. Kui vaadata just seda, kuidas on need erinevad nii-öelda osapooluse tööd ja ajutised tööd ja nii-öelda tööampsud levima hakanud, siis peame õigeks ka hüvitise süsteemi selles vaates üle vaadata. Et ei tekiks olukorda, kus inimene loobub näiteks mõne tööotsa tegemiseks ja seetõttu, et ta muidu jääks hüvitisest, ilma et kokkuvõttes jääb siis vastav töö tegemata, jääb riigile vastav maksutulu saamata inimesele vastav panus tegemata. Ja samal ajal tegelikult riigile jääb see kulu hüvitise maksmise näol ikkagi alles. Kõik ideed, kuidas süsteemi kaasajastada, on paberile saanud ministeeriumi, töötukassa ja Praksise koostööna tuginedes suuresti Praksise 2018. aasta analüüsil tööturu kohta. Lisaks kaasajastamisele on kiige sõnul eesmärgiks muuta ka hüvitise saamist paindlikumaks. Tegelikult oleme ju välja toonud ka mõtte, et võiks olla kogu süsteem paindlikum ka selles vaates, et nii-öelda majanduslikult headel aegadel töö mõttes, headel aegadel, kus töö leidmine on kergem, töötasin, väiksem, võiks olla see hüvitise periood lühem ja vastupidi, siis kui näiteks majanduskasv on tööpuudus näiteks eelmine kord oli kolm korda kõrgem, kui täna oleks ka inimestel võimalik hüvitist saada kauem, et töö leidmine lihtsalt ongi objektiivselt hinnates oluliselt keerulisem aega nõuda. Eeltoodud on siiski kõigest osa seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusest. Ideed on saadetud praegu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks erinevatele osapooltele ja huvigruppidele, kellel aega tagasisidet anda 20. veebruarini. Kiik loodab, et seaduseelnõu valmib selle aasta lõpuks ning muudatused jõustuksid põhiosas 2022. aasta jaanuaris.
### Response:
Sotsiaalministeerium soovib kaasajastada hüvitiste süsteemi, mis arvestaks muutustega tööturul ja suhetes, tagab töötutele parema toimetuleku ning soosib tööturule naasmist.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui Saksamaal kaaperdavad terroristid reisilennuki, et rammida jalgpallistaadionit, kuhu on kogunenud 70000 fänni sekkub hävituslennuki piloot major Lars koh. Seitsme kuu pärast antakse ta kohtu alla. Talle pagasi süüks, et 26. mail tulistas ta õhk õhk tüüpi raketiga alla reisilennuki mudel ER, A 320 100 vot 200, mis soetas firma juht Hansa lennu LH kaks null neli, seitse Berliinist Münchenisse ja tappis nõnda alles viibinud 164 inimest. Nii kõlab kohtusaalis majorile süüdistus. Näidendi käigus käiakse üle juhtumi üksikasjad, kuid süü otsuse teeb lõpuks publik. Lavastaja Andres Noormets. Lõpus on neil võimalus hääletada, kas peategijal on süüdi või süütu ja vastavalt sellele siis lõpplahendus kujuneb, seda ei tea ette. Kevadel me tegime publikuga läbi mänge ja ma pean ütlema, et me ei suutnud tegelikult ennustada, kuidas hääletatakse. Mõlemad variandid tulid meie püüame selle asja teha nii keeruliseks kui võimalik, et tõepoolest, vaataja otsustaja peaks enda sees leidma selle vastuse, ma ei taha talle tuua kandikul kätte jaatavat või eitavat positsiooni. Iseenesest on ju tegemist justkui omalaadse põnevuslooga, kus järjest kiht kihil minnakse sellele südamikule lähemale ja, ja ma arvan, et seal on väga palju neid asju, mida või pöördeid, mida ei oska päris täpselt ette aimata. Reimo Sagor, kes on major kochi rollis, ütleb, et piloot on jäetud ülemuste poolt halli alasse ja peab ootamatult kandma suurt vastutust. Ma ei, ei arva, et see on nüüd midagi, kuna Eestis neid piloote justkui otseselt ei ole või et kuna eestlastele see on võõras, siis see on midagi, mida ei saaks justkui meie teatris kajastada see teema, see küsimus, mida siin tõstatakse, on ikkagi meie ühiskonnas samamoodi läbi arutamata. Et justkui see ei ole teemaks tulnud. Tänapäevase ja keerulise süžeega tahab noormets teatrikülastajat innustada rohkem süüvima ka igapäevaellu. Kas siis on tegemist kuriteo või kangelasteoga? Nende asjade äratundmine on oluline igapäevaselt samuti, et, et mitte vaadata asja kõige pealmisemat poolt võtta neid otsustusi vastu esimese instinkti ajal vaid veidi süüvida, võtta ette mündi mõlemad pooled ja vaadata nendele otsa ja siis siis otsustada. Teiste seas mängivad näidendis Merle Jääger, Margus Jaanovits ja Maria Annus.
|
Tartu Sadamateatris jõuab nädalavahetusel lavale Andres Noormetsa lavastatud näidend "Terror". Saksa juristi ja kirjaniku Ferdinand von Schirach näidendi tegevus toimub kohtusaalis. Kaasuse keskmes on häivtuslendur, kes tulistas alla kaaperdatud reisilennuki.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui Saksamaal kaaperdavad terroristid reisilennuki, et rammida jalgpallistaadionit, kuhu on kogunenud 70000 fänni sekkub hävituslennuki piloot major Lars koh. Seitsme kuu pärast antakse ta kohtu alla. Talle pagasi süüks, et 26. mail tulistas ta õhk õhk tüüpi raketiga alla reisilennuki mudel ER, A 320 100 vot 200, mis soetas firma juht Hansa lennu LH kaks null neli, seitse Berliinist Münchenisse ja tappis nõnda alles viibinud 164 inimest. Nii kõlab kohtusaalis majorile süüdistus. Näidendi käigus käiakse üle juhtumi üksikasjad, kuid süü otsuse teeb lõpuks publik. Lavastaja Andres Noormets. Lõpus on neil võimalus hääletada, kas peategijal on süüdi või süütu ja vastavalt sellele siis lõpplahendus kujuneb, seda ei tea ette. Kevadel me tegime publikuga läbi mänge ja ma pean ütlema, et me ei suutnud tegelikult ennustada, kuidas hääletatakse. Mõlemad variandid tulid meie püüame selle asja teha nii keeruliseks kui võimalik, et tõepoolest, vaataja otsustaja peaks enda sees leidma selle vastuse, ma ei taha talle tuua kandikul kätte jaatavat või eitavat positsiooni. Iseenesest on ju tegemist justkui omalaadse põnevuslooga, kus järjest kiht kihil minnakse sellele südamikule lähemale ja, ja ma arvan, et seal on väga palju neid asju, mida või pöördeid, mida ei oska päris täpselt ette aimata. Reimo Sagor, kes on major kochi rollis, ütleb, et piloot on jäetud ülemuste poolt halli alasse ja peab ootamatult kandma suurt vastutust. Ma ei, ei arva, et see on nüüd midagi, kuna Eestis neid piloote justkui otseselt ei ole või et kuna eestlastele see on võõras, siis see on midagi, mida ei saaks justkui meie teatris kajastada see teema, see küsimus, mida siin tõstatakse, on ikkagi meie ühiskonnas samamoodi läbi arutamata. Et justkui see ei ole teemaks tulnud. Tänapäevase ja keerulise süžeega tahab noormets teatrikülastajat innustada rohkem süüvima ka igapäevaellu. Kas siis on tegemist kuriteo või kangelasteoga? Nende asjade äratundmine on oluline igapäevaselt samuti, et, et mitte vaadata asja kõige pealmisemat poolt võtta neid otsustusi vastu esimese instinkti ajal vaid veidi süüvida, võtta ette mündi mõlemad pooled ja vaadata nendele otsa ja siis siis otsustada. Teiste seas mängivad näidendis Merle Jääger, Margus Jaanovits ja Maria Annus.
### Response:
Tartu Sadamateatris jõuab nädalavahetusel lavale Andres Noormetsa lavastatud näidend "Terror". Saksa juristi ja kirjaniku Ferdinand von Schirach näidendi tegevus toimub kohtusaalis. Kaasuse keskmes on häivtuslendur, kes tulistas alla kaaperdatud reisilennuki.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Möödunud nädalal Soome peaministri ametist tagasi astunud Anneli Jäätenmägi teatas täna, et lahkub ka keskpartei esimehe kohalt. Tema tagasiastumise põhjuseks sai väidetav valetamine salastatud dokumentide teadmatu kasutamise kohta valimiskampaania käigus ja tenmägi tegi avalikuks sotsiaaldemokraatide juhi ja tollase peaministri Paavo Lipponeni toetuse USA juhitavale rünnakule Iraagi vastu. Soome ametlik positsioon seda ei väljendanud. Täna ütles Jäätenmägi, et midagi uut tal asja kohta öelda ei ole. Samas avaldas ta lootust, et tõde selgitatakse välja. Enn halu lähte, julge kanti ja kärajo iamatüksetuvat kesken. Valetamises süüdistatav Jäätenmägi ütles, et avaliku kohtuteed ta ette võtta ei kavatse. Ametialane juurdlus on käimas ning loodetavasti suudavad Soome ametnikud teha oma tööd professionaalselt ja emotsioonideta, see tähendab õiglaselt, rõhutas Jääten Mägi. Tema järglasena peaministriks kinnitatav erakonnakaaslane Matti Vanhanen on seisukohal, et valitsusparteid peaksid lõpetama valimisvõitluse ja keskenduma riigi juhtimisele. Ka. See nõue peaks puudutama kõiki valitsusse kuuluvaid parteisid, Keskpartei omalt poolt teeb kõik, et koostöö kolme valitsuses vahel laabuks hästi. Ütles Vanhanen ja lisas, et kannab peaministri na selle eest erilist vastutust. Sotsiaaldemokraatide juht Paavo Lipponen märkis siiski, et tema erakond peab vajalikuks võtta lähiajal keskparteiga kõne alla poliitika tegemise meetodid ja reeglid. Peeter keskustankur. Probleemid on peamiselt keskparteisisesed ja seal tuleb need ka lahendada. Sotsiaaldemokraatidel ei ole niinimetatud Iraagi dokumentide lekkimises mingit rolli ning varjuheitmine sotsiaaldemokraatidele on halb viis keskpartei oma probleemide lahendada. Politoloogia doktor Bassi Saukonen leiab, et juhtum on Soome poliitikas täiesti ainulaadne ja võib mõjutada ka tulevikku. See võib teatud määral süvendada rahva võõrandumist poliitikast ja võib olla ka toetuse suurenemist populistlikele erakondadele, kuid eks aeg näitab, kuidas keegi oskab olukorda ära kasutada, tõdes Saukonen. Soome rahva hulgas aga ühtset seisukohta ei ole. Tuleb salas ja tomat peate ja mingu. Lipp on Justi kohe määranud, nii tositu menüü nagu lambad, terase. Soome raadio küsitletud inimeste hulgas oli neid, kes panid Anneli Jäätenmägile süüks valetamist ja leidsid, et ta peaks loobuma ka parlamendisaadikukohast. Teised leidsid, et riigi esimese naispeaministri vastu oli organiseeritud meeste vandenõu ja et peaminister Lipponen on salatsenud ja vedanud rahvast enda järel nagu lambaid. Igal juhul on juhtunu häbistanud kogu soome rahvast, arvas kolmas.
|
Soome parlament valis uueks peaministriks kaitseminister Matti Vanhaneni.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Möödunud nädalal Soome peaministri ametist tagasi astunud Anneli Jäätenmägi teatas täna, et lahkub ka keskpartei esimehe kohalt. Tema tagasiastumise põhjuseks sai väidetav valetamine salastatud dokumentide teadmatu kasutamise kohta valimiskampaania käigus ja tenmägi tegi avalikuks sotsiaaldemokraatide juhi ja tollase peaministri Paavo Lipponeni toetuse USA juhitavale rünnakule Iraagi vastu. Soome ametlik positsioon seda ei väljendanud. Täna ütles Jäätenmägi, et midagi uut tal asja kohta öelda ei ole. Samas avaldas ta lootust, et tõde selgitatakse välja. Enn halu lähte, julge kanti ja kärajo iamatüksetuvat kesken. Valetamises süüdistatav Jäätenmägi ütles, et avaliku kohtuteed ta ette võtta ei kavatse. Ametialane juurdlus on käimas ning loodetavasti suudavad Soome ametnikud teha oma tööd professionaalselt ja emotsioonideta, see tähendab õiglaselt, rõhutas Jääten Mägi. Tema järglasena peaministriks kinnitatav erakonnakaaslane Matti Vanhanen on seisukohal, et valitsusparteid peaksid lõpetama valimisvõitluse ja keskenduma riigi juhtimisele. Ka. See nõue peaks puudutama kõiki valitsusse kuuluvaid parteisid, Keskpartei omalt poolt teeb kõik, et koostöö kolme valitsuses vahel laabuks hästi. Ütles Vanhanen ja lisas, et kannab peaministri na selle eest erilist vastutust. Sotsiaaldemokraatide juht Paavo Lipponen märkis siiski, et tema erakond peab vajalikuks võtta lähiajal keskparteiga kõne alla poliitika tegemise meetodid ja reeglid. Peeter keskustankur. Probleemid on peamiselt keskparteisisesed ja seal tuleb need ka lahendada. Sotsiaaldemokraatidel ei ole niinimetatud Iraagi dokumentide lekkimises mingit rolli ning varjuheitmine sotsiaaldemokraatidele on halb viis keskpartei oma probleemide lahendada. Politoloogia doktor Bassi Saukonen leiab, et juhtum on Soome poliitikas täiesti ainulaadne ja võib mõjutada ka tulevikku. See võib teatud määral süvendada rahva võõrandumist poliitikast ja võib olla ka toetuse suurenemist populistlikele erakondadele, kuid eks aeg näitab, kuidas keegi oskab olukorda ära kasutada, tõdes Saukonen. Soome rahva hulgas aga ühtset seisukohta ei ole. Tuleb salas ja tomat peate ja mingu. Lipp on Justi kohe määranud, nii tositu menüü nagu lambad, terase. Soome raadio küsitletud inimeste hulgas oli neid, kes panid Anneli Jäätenmägile süüks valetamist ja leidsid, et ta peaks loobuma ka parlamendisaadikukohast. Teised leidsid, et riigi esimese naispeaministri vastu oli organiseeritud meeste vandenõu ja et peaminister Lipponen on salatsenud ja vedanud rahvast enda järel nagu lambaid. Igal juhul on juhtunu häbistanud kogu soome rahvast, arvas kolmas.
### Response:
Soome parlament valis uueks peaministriks kaitseminister Matti Vanhaneni.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Vaidlused selle üle, kuidas jagada 390 megahertsine sagedusala algasid juba paar aastat tagasi. Läinud aasta alguseks otsustas majandus ja kommunikatsiooniministeerium ala kolmeks jagada. Ühe osa alghind oli 1,6 miljonit eurot ja oksjoni tähtaeg 2019. aasta märtsi lõpp õppus, aga siis jäi Eesti viis G tiiger poolel hüppel eel seisma. Osaühing Levikom kartis, et temal pole niisugusel oksjonil lootustki ja sageduse jagatakse kolme suure ettevõtte teli ja Elisa ja telkahe vahel. Sestap pöördus levikum kohtusse ja nõudis, et sagedusala hoopis neljaks jagataks. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium aga leidis, et sagedusala väiksemateks osadeks jagamine hakkab viis G võimalusi pärssima ehk mida väiksem ala, seda väiksemad kiirused ja andmemahud selle aasta alguses pärast kolme kohtuastet pidi levik on alla vanduma, aga täna otsustas ettevõtluse ja infotehnoloogiaminister Raul Siem konkursi reegleid ikkagi muuta. Nii et viiG sagedusala jagatakse nelja ettevõtte vahel. Minu hinnangul me peame selles valdkonnas soodustama rohkem konkurentsi, konkurents avab siis turu võimalikult paljudele uutele arengutele ja pakkujatele, nii et see tagasiis minu hinnangul ka paremini jätkusuutlikkuse antud valdkonnas loomulikult ka teenuste mitmekesistumise. Umbes sedasama ütles läinud aasta suvel ka konkurentsiamet. Amet tegi koguni ettepaneku panna sagedusele oksjonile 10 megahertsi kaupa. Raul sim ütleb, et päris nii kaugele ta siiski ei läheks. Pigem otsis minister keskteed. Mida suurem, seda varem nagu öeldakse küll, aga neljase jaotuse puhul tuleb ta sinna 100 alla natukene, nii et me näeme, et see peaks ka täna sellise sideettevõtjate vajadused selgelt rahuldama. Üks läbi kogu arutelu veninud probleem on tegelikult selles, et sagedusala ei saagi oksjonil panna kolme või nelja suure plokina poolt viis keele mõeldud sagedusalast tarvitab Venemaa ja rahvusvahelised reeglid ei luba meil ilma naaberriigi loata nende mängumaale tikkuda. Sagedusalade konkursi mõttes tähendab see, et tegelikult jagatakse kogu ala mitte neljaks, vaid kaheksaks osaks. Iga ettevõte saab endale soetada ühe, 40 kuni 50 megahertsise ala, mida saab tarvitada kohe ja ühe, 50 megahertsise ala, mida saab kasutada siis, kui Venemaa lubab. Raul Siem loodab, et ettevõtted on asjade niisuguse käiguga rahul ja rohkem viivitusi ei tule. Otsuse kas selle tehnoloogiaga edasi minna teevad turuosalised ise, ehk siis, kui turuosalised arvavad selle teema üle võiks jälle kohtulahingut paar aastat pidada, siis ei ole meil muidugi siin väga palju kaasa rääkida, sest see on nende otsus. Eks aeg näitab ja ärme rutta sündmustest ette. Läheme kõigepealt dialoogi sisse ja siis lõplik selgus ka tuleb meile silme ette.
|
Pikalt vindunud 5G sageduslubade vaidlus sai täna uue pöörde. Kui seni oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et uuele tehnoloogiale sobilikud sagedusalad jagatakse kolme ettevõtte vahel, siis täna otsustas minister Raul Siem oksjoni tingimusi muuta. Uuel oksonil jagatakse sagedusala neljaks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Vaidlused selle üle, kuidas jagada 390 megahertsine sagedusala algasid juba paar aastat tagasi. Läinud aasta alguseks otsustas majandus ja kommunikatsiooniministeerium ala kolmeks jagada. Ühe osa alghind oli 1,6 miljonit eurot ja oksjoni tähtaeg 2019. aasta märtsi lõpp õppus, aga siis jäi Eesti viis G tiiger poolel hüppel eel seisma. Osaühing Levikom kartis, et temal pole niisugusel oksjonil lootustki ja sageduse jagatakse kolme suure ettevõtte teli ja Elisa ja telkahe vahel. Sestap pöördus levikum kohtusse ja nõudis, et sagedusala hoopis neljaks jagataks. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium aga leidis, et sagedusala väiksemateks osadeks jagamine hakkab viis G võimalusi pärssima ehk mida väiksem ala, seda väiksemad kiirused ja andmemahud selle aasta alguses pärast kolme kohtuastet pidi levik on alla vanduma, aga täna otsustas ettevõtluse ja infotehnoloogiaminister Raul Siem konkursi reegleid ikkagi muuta. Nii et viiG sagedusala jagatakse nelja ettevõtte vahel. Minu hinnangul me peame selles valdkonnas soodustama rohkem konkurentsi, konkurents avab siis turu võimalikult paljudele uutele arengutele ja pakkujatele, nii et see tagasiis minu hinnangul ka paremini jätkusuutlikkuse antud valdkonnas loomulikult ka teenuste mitmekesistumise. Umbes sedasama ütles läinud aasta suvel ka konkurentsiamet. Amet tegi koguni ettepaneku panna sagedusele oksjonile 10 megahertsi kaupa. Raul sim ütleb, et päris nii kaugele ta siiski ei läheks. Pigem otsis minister keskteed. Mida suurem, seda varem nagu öeldakse küll, aga neljase jaotuse puhul tuleb ta sinna 100 alla natukene, nii et me näeme, et see peaks ka täna sellise sideettevõtjate vajadused selgelt rahuldama. Üks läbi kogu arutelu veninud probleem on tegelikult selles, et sagedusala ei saagi oksjonil panna kolme või nelja suure plokina poolt viis keele mõeldud sagedusalast tarvitab Venemaa ja rahvusvahelised reeglid ei luba meil ilma naaberriigi loata nende mängumaale tikkuda. Sagedusalade konkursi mõttes tähendab see, et tegelikult jagatakse kogu ala mitte neljaks, vaid kaheksaks osaks. Iga ettevõte saab endale soetada ühe, 40 kuni 50 megahertsise ala, mida saab tarvitada kohe ja ühe, 50 megahertsise ala, mida saab kasutada siis, kui Venemaa lubab. Raul Siem loodab, et ettevõtted on asjade niisuguse käiguga rahul ja rohkem viivitusi ei tule. Otsuse kas selle tehnoloogiaga edasi minna teevad turuosalised ise, ehk siis, kui turuosalised arvavad selle teema üle võiks jälle kohtulahingut paar aastat pidada, siis ei ole meil muidugi siin väga palju kaasa rääkida, sest see on nende otsus. Eks aeg näitab ja ärme rutta sündmustest ette. Läheme kõigepealt dialoogi sisse ja siis lõplik selgus ka tuleb meile silme ette.
### Response:
Pikalt vindunud 5G sageduslubade vaidlus sai täna uue pöörde. Kui seni oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et uuele tehnoloogiale sobilikud sagedusalad jagatakse kolme ettevõtte vahel, siis täna otsustas minister Raul Siem oksjoni tingimusi muuta. Uuel oksonil jagatakse sagedusala neljaks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lume ja pakasega kaasneb tuttav olukord igale jalakäijale, kus ülalt katuselt varitsevad jääpurikad ja lumelahmakad ning kõnniteed on taandunud kitsasteks ribadeks sõiduteelt sinna lükatud lumevallide ja kõrgete jäämügarate vahel. Seaduse kohaselt peavad kinnistute ees olevate kõnniteede heakorra eest seisma omanikud. Tallinna munitsipaalpolitsei peadirektor Aivar Toompere hindab linna üldist olukorda kõnniteede korrashoiul üpris heaks. Meil menetlusi on, aga ühtegi trahvi ei ole veel sel aastal nagu määranud, sellepärast et ka selle lumekoristuseks tuleb anda mõistlik aeg kui peab olema ja hommikul kella seitsme eks lumi koristatud, võib-olla äkki oligi see kõnnitee kell seitse ilusti lumi roogitud, aga kella 10-ks juba täis sadanud ja, ja kui me teeme nüüd majaomanikule ettekirjutuse, siis siin on tõesti niisugust kainet mõistust ja inimlikku suhtumist ka vaja ikkagi, et anda mõistlik aeg aeg, et ta suudaks selle uuesti puhtaks teha, mitte see, et, et lähme ja kohe karistame, et see on eesmärk, eesmärk on ikka see, et saaks töö tehtud ja, ja ohud likvideeritud. Ega siin kõik jalakäijad saavad ju ise ka väga palju ära teha, et tulebki ikkagi vastavad jalanõud jalga panna talvejalanõude ja muidugi ka pilk alati ka üles visata. Ega kunagi ei tea. Tartu järelevalveosakonna juhtivmenetleja Ülle Neeme tõdeb, et peamine oht varitseb jalakäijaid ülalt. Jääpurikate ja lumega katusel on jah, kindlasti päris palju probleeme, sellepärast et see on nüüd väga suur oht jalakäijatele ja ja ka ütleme sõidukitele, mis tänaval pargivad, et sellega me tegeleme siin ka viimaste nädalate jooksul ikka päris tõsiselt. Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonna juhataja doktor Natalja Jefimova hindab praegust olukorda üsna tavapäraseks. Hinnanguliselt 10-l protsendil traumapunkti pöördunud patsientidest on vigastused seotud jää või lumega. Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja doktor Märt Põlluveer tõdes, et kõige sagedamini saadakse viga oma maja trepil või kõnniteel libisedes. Ida-Tallinna keskhaigla traumapunkti pöördub selliste vigastustega ligi 20 inimest ööpäevas ja see on doktor põlluveere sõnul tavaline.
|
Ööpäevas pöördub libedate kõnniteede tõttu traumapunkti keskmiselt 20 inimest. Jääpurikate või katuselt kaela tulnud lume tõttu tõsiseid õnnetusi pole veel ette tulnud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lume ja pakasega kaasneb tuttav olukord igale jalakäijale, kus ülalt katuselt varitsevad jääpurikad ja lumelahmakad ning kõnniteed on taandunud kitsasteks ribadeks sõiduteelt sinna lükatud lumevallide ja kõrgete jäämügarate vahel. Seaduse kohaselt peavad kinnistute ees olevate kõnniteede heakorra eest seisma omanikud. Tallinna munitsipaalpolitsei peadirektor Aivar Toompere hindab linna üldist olukorda kõnniteede korrashoiul üpris heaks. Meil menetlusi on, aga ühtegi trahvi ei ole veel sel aastal nagu määranud, sellepärast et ka selle lumekoristuseks tuleb anda mõistlik aeg kui peab olema ja hommikul kella seitsme eks lumi koristatud, võib-olla äkki oligi see kõnnitee kell seitse ilusti lumi roogitud, aga kella 10-ks juba täis sadanud ja, ja kui me teeme nüüd majaomanikule ettekirjutuse, siis siin on tõesti niisugust kainet mõistust ja inimlikku suhtumist ka vaja ikkagi, et anda mõistlik aeg aeg, et ta suudaks selle uuesti puhtaks teha, mitte see, et, et lähme ja kohe karistame, et see on eesmärk, eesmärk on ikka see, et saaks töö tehtud ja, ja ohud likvideeritud. Ega siin kõik jalakäijad saavad ju ise ka väga palju ära teha, et tulebki ikkagi vastavad jalanõud jalga panna talvejalanõude ja muidugi ka pilk alati ka üles visata. Ega kunagi ei tea. Tartu järelevalveosakonna juhtivmenetleja Ülle Neeme tõdeb, et peamine oht varitseb jalakäijaid ülalt. Jääpurikate ja lumega katusel on jah, kindlasti päris palju probleeme, sellepärast et see on nüüd väga suur oht jalakäijatele ja ja ka ütleme sõidukitele, mis tänaval pargivad, et sellega me tegeleme siin ka viimaste nädalate jooksul ikka päris tõsiselt. Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonna juhataja doktor Natalja Jefimova hindab praegust olukorda üsna tavapäraseks. Hinnanguliselt 10-l protsendil traumapunkti pöördunud patsientidest on vigastused seotud jää või lumega. Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja doktor Märt Põlluveer tõdes, et kõige sagedamini saadakse viga oma maja trepil või kõnniteel libisedes. Ida-Tallinna keskhaigla traumapunkti pöördub selliste vigastustega ligi 20 inimest ööpäevas ja see on doktor põlluveere sõnul tavaline.
### Response:
Ööpäevas pöördub libedate kõnniteede tõttu traumapunkti keskmiselt 20 inimest. Jääpurikate või katuselt kaela tulnud lume tõttu tõsiseid õnnetusi pole veel ette tulnud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Võib-olla oleks turvalisem praegu veel oodata, sest Me näeme langustrendi, aga langustrend tekkis siin ainult viimased paar nädalat. Samas me näeme, et ühiskond on piirangutest väsinud, noh, see lähenemine, et ettevaatlikult ja esimesed leevendused on seotud eelkõige tegevustega, mis ei toimu siseruumides, et ma arvan, et see lähenemine on mõistlik, on ka õige peale koolivaheaega vähemalt nädal aega tuleb vaadata, mis saab, sest tõenäoliselt inimesed hakkavad reisima. Ja nagu praktika näitab, on suur oht. Tuuakse viiruse väljaspoolt, mis praeguses olukorras on veel ohtlikum. Et üks murekoht on kindlasti veel need õpetajad, kes ei ole vaktsineeritud, kes ei ole seda ise soovinud ja teistele, kes on vaktsineeritud, nendel on veel ka teine doos paljudel ju saamata. Jah, noh, loomulikult, see on murekoht, aga nagu me teame, õpetajad olid vaktsineeritud AstraZenecaga praegune info tekitab inimestel segadust. Ma arvan, mitte kõik on valmis sama vaktsiiniga ennast vaktsineerida, see tähendab seda, et peaks tulema siis juba täpsem plaan riigi poolt. Kuidas edaspidine vaktsineerimine hakkab toimuma ja missuguseid valikuid siis tehakse, missugust vaktsiini inimestele pakutakse. See, et vaktsiini tuleb inimestele pakkuda laiemalt? Ma arvan, see on kõigile selge ja jutt ei ole ainult õpetajatest, tuleb vaktsineerida eesliini töötajaid ja seda tuleb teha paralleelselt. Sellega me nagu probleemi ei lahenda, kui me tegeleme ainult õpetajatega.
|
Valitsus otsustas eile alustada piirangute leevendamist, näiteks algkooli lapsed lubatakse koolipinki tagasi 3. maist.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Võib-olla oleks turvalisem praegu veel oodata, sest Me näeme langustrendi, aga langustrend tekkis siin ainult viimased paar nädalat. Samas me näeme, et ühiskond on piirangutest väsinud, noh, see lähenemine, et ettevaatlikult ja esimesed leevendused on seotud eelkõige tegevustega, mis ei toimu siseruumides, et ma arvan, et see lähenemine on mõistlik, on ka õige peale koolivaheaega vähemalt nädal aega tuleb vaadata, mis saab, sest tõenäoliselt inimesed hakkavad reisima. Ja nagu praktika näitab, on suur oht. Tuuakse viiruse väljaspoolt, mis praeguses olukorras on veel ohtlikum. Et üks murekoht on kindlasti veel need õpetajad, kes ei ole vaktsineeritud, kes ei ole seda ise soovinud ja teistele, kes on vaktsineeritud, nendel on veel ka teine doos paljudel ju saamata. Jah, noh, loomulikult, see on murekoht, aga nagu me teame, õpetajad olid vaktsineeritud AstraZenecaga praegune info tekitab inimestel segadust. Ma arvan, mitte kõik on valmis sama vaktsiiniga ennast vaktsineerida, see tähendab seda, et peaks tulema siis juba täpsem plaan riigi poolt. Kuidas edaspidine vaktsineerimine hakkab toimuma ja missuguseid valikuid siis tehakse, missugust vaktsiini inimestele pakutakse. See, et vaktsiini tuleb inimestele pakkuda laiemalt? Ma arvan, see on kõigile selge ja jutt ei ole ainult õpetajatest, tuleb vaktsineerida eesliini töötajaid ja seda tuleb teha paralleelselt. Sellega me nagu probleemi ei lahenda, kui me tegeleme ainult õpetajatega.
### Response:
Valitsus otsustas eile alustada piirangute leevendamist, näiteks algkooli lapsed lubatakse koolipinki tagasi 3. maist.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Pühapäevased valimised on juba neljandad viimase nelja aasta jooksul, tänavu aga juba teised. Uuringute järgi võidavad valimised sotsialistid ligi 28 protsendi toetusega ja saavad praeguse 123 koha asemel 121 kohta 350 kohalises parlamendis. Paremäärmuslik Voks peaks aga küsitluse järgi kahekordistama oma esindatud parlamendis ja saama 24 asemel 46 kohta. Rahvapartei peaks toetust suurendama 66-lt kohalt 91-ni. Suurimat kaotust ennustada se aga paremtsentristlikule sudaanosele, kelle 57 saadiku kohta peaksid kahanema 14-le. Üle poole küsitluse vastanutest arvavad aga, et valimistega saab Hispaania nõrga valitsuse, mis omakorda viib enne tähtaegsete valimisteni. Suurparteide toetusele avaldab mõju Kataloonia iseseisvuslaste liidritele vanglakaristuse määramine möödunud kuul. See on saanud ka valimiskampaania üheks keskseks teemaks. Hispaania peaministri kohusetäitja, sotsialistide liider Petro Sanchez karmistas oma hoiakut Kataloonia suhtes. Sances on langenud parempoolsete opositsioonierakondade surve alla võtta Kataloonia separatistide suhtes karmim hoiak. Valimisvõidu korral lubas ta muuta Hispaania seadusi nii, et keskvõimu load, et iseseisvuse referendumi korraldamine oleks riigis kuritegu. Sances sai 2018. aasta juuni algul peaministriks just Katalani seadusandjate häälte toel. Nüüd heidetakse talle ette pehmust vägivaldsete meeleavaldajate vastu. Seda, kas need valimised ka praegusesse poliitilise ummikseisu lahendust tuua võiksid, eriti ei usutav. Võib-olla on kuldvõtme ke lahenduse laeka jaoks nendel 32-l protsendi võimalikest valijatest, kes oma eelistusest veel teada andnud ei ole. Samuti peaksid erakonnad õppima koalitsioonivalitsuse loomist, sest senini harjutus ühe parteivalitsusega enam läbi ei saa. Vajaliku parlamendi enamuse kindlustaks küll sotsialistide ja konservatiivide suur koalitsioon kuid selle on Pedro Sanchez kindlalt välistanud.
|
Pühapäeval toimuvad Hispaanias parlamendivalimised.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Pühapäevased valimised on juba neljandad viimase nelja aasta jooksul, tänavu aga juba teised. Uuringute järgi võidavad valimised sotsialistid ligi 28 protsendi toetusega ja saavad praeguse 123 koha asemel 121 kohta 350 kohalises parlamendis. Paremäärmuslik Voks peaks aga küsitluse järgi kahekordistama oma esindatud parlamendis ja saama 24 asemel 46 kohta. Rahvapartei peaks toetust suurendama 66-lt kohalt 91-ni. Suurimat kaotust ennustada se aga paremtsentristlikule sudaanosele, kelle 57 saadiku kohta peaksid kahanema 14-le. Üle poole küsitluse vastanutest arvavad aga, et valimistega saab Hispaania nõrga valitsuse, mis omakorda viib enne tähtaegsete valimisteni. Suurparteide toetusele avaldab mõju Kataloonia iseseisvuslaste liidritele vanglakaristuse määramine möödunud kuul. See on saanud ka valimiskampaania üheks keskseks teemaks. Hispaania peaministri kohusetäitja, sotsialistide liider Petro Sanchez karmistas oma hoiakut Kataloonia suhtes. Sances on langenud parempoolsete opositsioonierakondade surve alla võtta Kataloonia separatistide suhtes karmim hoiak. Valimisvõidu korral lubas ta muuta Hispaania seadusi nii, et keskvõimu load, et iseseisvuse referendumi korraldamine oleks riigis kuritegu. Sances sai 2018. aasta juuni algul peaministriks just Katalani seadusandjate häälte toel. Nüüd heidetakse talle ette pehmust vägivaldsete meeleavaldajate vastu. Seda, kas need valimised ka praegusesse poliitilise ummikseisu lahendust tuua võiksid, eriti ei usutav. Võib-olla on kuldvõtme ke lahenduse laeka jaoks nendel 32-l protsendi võimalikest valijatest, kes oma eelistusest veel teada andnud ei ole. Samuti peaksid erakonnad õppima koalitsioonivalitsuse loomist, sest senini harjutus ühe parteivalitsusega enam läbi ei saa. Vajaliku parlamendi enamuse kindlustaks küll sotsialistide ja konservatiivide suur koalitsioon kuid selle on Pedro Sanchez kindlalt välistanud.
### Response:
Pühapäeval toimuvad Hispaanias parlamendivalimised.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et uusi koroonapiiranguid koolidele lasteaedadele ei plaanita. Vastupidi. Me oleme teravdatud tähelepanu alla võtnud selgelt ebaproportsionaalsed otsused hariduse piiramiseks, mis tulevad väga lühikese etteteatamisega ja need ei ole olnud kooskõlas näiteks terviseameti ettepanekuga, vaid need on tulnud kooli juhtkondadelt. Näiteks Tallinnas tegutseb vanalinna, hariduskolleegium käskis kõigil lastel maske kanda, hiljem küll korraldust muudeti, nüüd on seal maskide kandmine rangelt soovituslik. Hoopis rohkem on haridus ja teadusministeerium ning õiguskantsler pidanud tegelema aga nende koolidega, kus lapsed on saadetud kas täielikult või osaliselt distantsõppe õppele. Viimane näide pärineb Rae vallast, kus distantsõppele saadeti kogu Jüri gümnaasiumi koolipere. Kui reaalselt ei ole koolis nakkusohtu selles mõttes, et jah, kooli töötaja näiteks on saanud positiive tiivse, koroonatesti tulemuse, aga ta ei ole lähipäevadel olnud koolis või tegelikult ei ole neid kontakte, mida terviseamet loeb lähikontaktideks siis kogu kooli üle 1000 õpilase kooli saatmine kaheks nädalaks distantsõppele ei ole proportsionaalne, sest see ei võta arvesse laste eripära. Põhiõiguste piirangud peavad olema proportsionaalsed, seega peaks viiruse leviku ohtu hindama ja koolidele siduvaid juhiseid andma selleks pädev ost. Niimoodi kirjutas õiguskantsler esmaspäeval nii haridusministeeriumile kui riigikogu kultuurikomisjonile. Mailis Reps ütleb, et tõenäoliselt tuleb distantsõppe reguleerimiseks seadust muuta. Meie ettepanek on see, et e-õppe tervise seisukohast peaks olema tõesti siis seotud reaalse pandeemia ohuga või terviseameti sellekohase ettepanekuga. Kui me räägime e-pe, et kui õppevormi, siis me tahaksime haridusministeeriumi poolt kehtestada selleks ka väga ranged reeglid. Õppevahenditel peab olema võrdne ligipääs, samal ajal peab toimuma õpetaja juhendamine ja väga paljud teised aspektid. Kui me räägime nüüd sellisest õppevormis, mida ka kasutatakse, selle nimi on koduõpe, siis peab olema lapsevanema reaalne nõusolek, sest siis võtab vastutuse väga suures osas üle lapsevanem. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul peavad pidevalt koolis käima algklassi lapsed. Teine kolmas kooliaste siin võib loomulikult olla rakendatud osaline distantsõpe ennetusmeetmena, see on ka Tallinna koolides juba rakendatud. Mailis Reps ütleb, et seni kuni seadust muudetakse, saab ministeerium koolidele ainult soovitusi anda, käske aga mitte. Repsi sõnul tuleb nüüd arutama hakata ka Tallinna koolide distantsõpet. Isegi vanemate vanuserühmade osas on tulnud murekohti, et järjekordselt ta kõikidele lastele ei sobi. Ta võiks olla pigem valikuline ja seal peab olema ka lapse õppe edukust ja õpimotivatsiooni. Arvesta.
|
Et distantsõpet reguleerida, on ministri sõnul tarvis seadust muuta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et uusi koroonapiiranguid koolidele lasteaedadele ei plaanita. Vastupidi. Me oleme teravdatud tähelepanu alla võtnud selgelt ebaproportsionaalsed otsused hariduse piiramiseks, mis tulevad väga lühikese etteteatamisega ja need ei ole olnud kooskõlas näiteks terviseameti ettepanekuga, vaid need on tulnud kooli juhtkondadelt. Näiteks Tallinnas tegutseb vanalinna, hariduskolleegium käskis kõigil lastel maske kanda, hiljem küll korraldust muudeti, nüüd on seal maskide kandmine rangelt soovituslik. Hoopis rohkem on haridus ja teadusministeerium ning õiguskantsler pidanud tegelema aga nende koolidega, kus lapsed on saadetud kas täielikult või osaliselt distantsõppe õppele. Viimane näide pärineb Rae vallast, kus distantsõppele saadeti kogu Jüri gümnaasiumi koolipere. Kui reaalselt ei ole koolis nakkusohtu selles mõttes, et jah, kooli töötaja näiteks on saanud positiive tiivse, koroonatesti tulemuse, aga ta ei ole lähipäevadel olnud koolis või tegelikult ei ole neid kontakte, mida terviseamet loeb lähikontaktideks siis kogu kooli üle 1000 õpilase kooli saatmine kaheks nädalaks distantsõppele ei ole proportsionaalne, sest see ei võta arvesse laste eripära. Põhiõiguste piirangud peavad olema proportsionaalsed, seega peaks viiruse leviku ohtu hindama ja koolidele siduvaid juhiseid andma selleks pädev ost. Niimoodi kirjutas õiguskantsler esmaspäeval nii haridusministeeriumile kui riigikogu kultuurikomisjonile. Mailis Reps ütleb, et tõenäoliselt tuleb distantsõppe reguleerimiseks seadust muuta. Meie ettepanek on see, et e-õppe tervise seisukohast peaks olema tõesti siis seotud reaalse pandeemia ohuga või terviseameti sellekohase ettepanekuga. Kui me räägime e-pe, et kui õppevormi, siis me tahaksime haridusministeeriumi poolt kehtestada selleks ka väga ranged reeglid. Õppevahenditel peab olema võrdne ligipääs, samal ajal peab toimuma õpetaja juhendamine ja väga paljud teised aspektid. Kui me räägime nüüd sellisest õppevormis, mida ka kasutatakse, selle nimi on koduõpe, siis peab olema lapsevanema reaalne nõusolek, sest siis võtab vastutuse väga suures osas üle lapsevanem. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul peavad pidevalt koolis käima algklassi lapsed. Teine kolmas kooliaste siin võib loomulikult olla rakendatud osaline distantsõpe ennetusmeetmena, see on ka Tallinna koolides juba rakendatud. Mailis Reps ütleb, et seni kuni seadust muudetakse, saab ministeerium koolidele ainult soovitusi anda, käske aga mitte. Repsi sõnul tuleb nüüd arutama hakata ka Tallinna koolide distantsõpet. Isegi vanemate vanuserühmade osas on tulnud murekohti, et järjekordselt ta kõikidele lastele ei sobi. Ta võiks olla pigem valikuline ja seal peab olema ka lapse õppe edukust ja õpimotivatsiooni. Arvesta.
### Response:
Et distantsõpet reguleerida, on ministri sõnul tarvis seadust muuta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Marju Lauristin, palun esimesena. Härra ettekandja, teie poolt esitatud ja siin suure hulga riigikogu liikmete poolt alla kirjutatud tekst sisaldab selliseid väga fundamentaalseid järeldusi selle kohta, kuidas moodi valitsuse tegevus on mõjutanud eraettevõtlust Eestis. Ma siiski ei saa kõigest päris hästi aru. Kas te võiksite mulle täpsemini selgitada, mismoodi on valitsuse tegevus mõjutanud Tiit Vähi poolt juhitavast Silmetist töökohtade vähenemist. Aitäh. Need arvud, mis on toodud umbusalduse tekstis välja on läbi käinud ka meie ajakirjandusest. Mismoodi on valitsus mõjutanud Tiit vähi poolt juhitavat Silmetit Silmetis töötajate arvu? See on muidugi äriühingu enda probleem, kuid valitsus pole teinud mingeid järeldusi Ida-Virumaal tööhõive ärakasutamise. Aitäh. Tänan, kolleeg Kalle Jürgenson, palun. Aitäh, härra juhataja, austatud ettekandja. Kuulasin teie ettekannet, tõsi, seda oleks võinud lugeda ka seletuskirjast. Mõningaid mööndusi te muidugi oma kõnes siin tegite, kuid mitte olulisi. Püüate siin välja tuua ka mitmeid fakte ja nende kohta ma küsikski, alustaks kohe alguseks algusest. Alajaotus Edelaraudtee viitate mingisugusele üheksanda jaanuari aasta 2001 kabinetiistungi põhimõtteliselt otsusele, millega on otsustatud lõpetada aktsiaseltsile Edelaraudtee ja ka aktsiaseltsi Eesti raudtee kuuluvatel raudteeliinidel põhilises osas reisijate vedu. Vot mina nüüd ei saa aru, mida te siin olete mõelnud, kas teil see otsus on kuskil ka olemas või te olete nüüd oletanud midagi ja küsiks seepärast, nii et miks te nüüd ikkagi nii otse valetate oma oma esimeses lauses kohe ajades sassi põhjuse ja tagajärje? Viitan sellele, et teie otsusest enda otsusest tulenevalt on meil tänane olukord edelaraudteel selline, nagu on, siin võiksite küsimuse esitada endale muudest faktivigadest, mille kohta te ütlesite, et te olete numbrid võtnud ajakirjandusest ja mitte tegelikkuses. Viited sellele, et härra Laar tegeleb justkui erastamisagentuuri istungite salvestamisega, mis oli mulle tõeliseks üllatuseks valitsuse püüdu sulgeda bensiinijaamu väitena, ilus faktid, puuduvad surve erastamisagentuuri liikmetele ja nii edasi ja nii edasi. Küsimus oleks, et miks te nii labaselt oma seletuskirjas valetate ja kas teie Teie seletuskirja ja esinemist ei saa mitte kokku võtta teie oma poolt esitatud lausega, et teie süüdistusi iseloomustab oluliste faktide moonutamine, lahmiv pealiskaudsus, halb informeeritus ning valitsuse alusetu materdamine. Kergelt muudetud tsitaat teie oma seletuskirjast, aga miks te valetate aitäh? Aitäh, me ei valeta, 43 opositsiooni riigikogu liiget ei valeta. Need, mis on see seletuskirjas kirjas, on faktid. Üheksandal jaanuaril 2007. aastal võeti valitsuse kabinetil vastu põhiline otsus. Aktsiaseltsi Eesti raudtee ja Edelaraudtee kuuluvate raudteeliinide põhjas osas. Võeti võeti otsus vastu lõpetada aktsiaseltsi Eesti raudtee aktsiaselts Edelaraudtee kuuluvate raudteeliini põhjas osas. Päeva lõpetame, oli nii. Ja, ja see on fakt ja sealt hakkas kogu kogu protsess peale. Tänan. Tänan, kolleeg Ingvar Pärnamäe, palun. Aitäh, härra esimees, austatud ettekandja, kuna te Kalle Jürgensoni vastates ütlesite, et teil on fakte, siis ka mina jätkan faktide kohta kuna kogu valitsuse umbusaldamine on ikkagi väga tõsine samm, mis peab olema veenvalt argumenteeritud ja faktidega tõestatud. Ma loen siit seletuskirjast, et näiteks teie lause, et põllumajanduse on tänaseks viidud viidud toodangu katastroofilise langusesse, et ma küsiksin, et või paluksin teid kirjeldada mõnede faktidega või tuua mingid statistikat, kuidas teie opositsioon näete või kuidas te põhjendatud põllumajandustoodangu katastroofiline langus, aitäh. Tänan küsimuse eest. On siiralt kahju, kui teie riigikogu liikmena liikudes Eestis ringi ei vaata maanteelt kahele poole, kui palju on põllu põldu seetis, kui palju on harimata põldu, see on juba üks näitaja, et meil põllumajandus hääbub. Kui sõidate talvel ringi Eestimaal, siis näete, kui vähe on suitsvaid korstnaid, kus elu elu toimuks, rääkimata loomapidamisfarmidest. Põllumajandus praktiliselt ju ei toimi, meil toimib kuskil 40 protsendil Eestimaal, kus maa on haritud, mitte rohkem. Aitäh. Kolleeg Jürgen Ligi, palun. Austatud, härra Varek. Te heidate valitsusele ette tööpuuduse järsku suurendamist. Palun öelge, mis on need konkreetsed sammud, millega valitsus selle tulemuse on saavutanud millega on suurendatud tööpuuduse protsent Eesti vabariigis. Ja näiteks põhjustab vallandamise lkotekis? Palun konkreetset vastust. Tööpuudus on pidevalt kasvanud ka eile, statistiline aruanne, mis meedias läbi on käinud, näitab seda valitsus pole ju konkreetselt ühtegi sammu teinud selleks, et tööpuudust vähendada. Need tööpuuduse kasvu näitajad on konkreetse statistiliselt jad, mis tulevad maakondadest, on ju nii, härra Ligi? Aitäh. Tänan, kolleeg Rainis Ruusamäe, palun. Suur tänu, härra esimees, austatud ettekandja, ka mind ajendas küsimust esitama teie seletuskirjas lause, et Mart Laari valitsuse hoolimatu suhtumine põllumajandusse on tänaseks tekitanud Eesti põllumajandustoodang katastroofilise languse. Esiteks, kas teie arvates hoolimatu suhtumine põllumajandusse tähendas seda, et fikseeriti konkreetselt ära põllumajanduse arengustrateegia ja sellekohased tegevused on jätkunud aasta-aastalt lisaks sellele? Kas fakt, et piimatoodang jäi 2000. aastal kogumahus pidama, mitte ei langenud ka see fakt, et lihahinnad on tõusnud märgatavalt üle Euroopa keskmiste? Kas need on kõik need faktid, mis nagu teie arvates põhjustavad selle põllumajandustoodangu katastroofilise languse või, või palun selgitage, mida te siin ikka olete silmas pidanud, aitäh. Te toote ära selle positiivse, ma ei ütleks seda, et, et kõik ainult on negatiivne põllumajanduses see on tore, et on piimatoodang keskmisena. Kasvanud, kuid. Negatiivne pool on ikkagi ju see, et ei ole saadud põllumeest toetada. Toetused on jäänud ju põllumajanduse ju eraldamata, see puudutab eelkõige sapardirahasid. Aktsiisi kompenseerimine eelneval aastal on jäänud ära ja sapard ei ole ju käivitunud. Need kaks aastat. Sealt on tekkinud praegusel hetkel põllumajanduse kasvu pole olnud ju summa summarum, toodangu kasvu ei ole olnud aitäh. Tänan, kolleeg Liia Hänni, palun. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud ettekandja. Oletame, et opositsiooni tänane umbusaldusavalduse katse on kantud tõesti sügavast murest Eesti tuleviku pärast ja oletame, et juhtubki see, mida te taotlete, et Mart Laari valitsus lahkub ametikohalt nüüd ja kohe kindlasti te olete mõelnud, mis saab edasi. Ja seda ma küsingi, mis teie arvates saab edasi, kes tuleb Eestist võimule, kas te olete selleks valmis, kes on uus peaminister, aitäh. Aitäh tuleb edasi minna samm-sammult, kõigepealt tuleb läbi viia hääletus ja valitsus peab lahkuma. Meie oleme valmis tulema valitsema. Aitäh. Tänan, kolleeg Kristiina Ojuland, palun. Aitäh, härra juhataja, tundub, et siin riigikogu naisliikmete mõtted justkui liiguksid sünkroonis, sest minu küsimus oli väga sarnane proua Hänni esitatud küsimusele. Nimelt härra Varek, te kannate praegu siin ette 43 riigikogu liikme poolt algatatud väga olulist riigikogu otsuse projekti ja selle otsuse hääletamise juurde asudes mina riigikogu lihtliikmena. Siiski tahaksin tõesti tõsiselt teada, kes siis oleks see potentsiaalne järgmine Eesti vabariigi peaminister, kes oleks see valitsus, juhul kui see otsus teil läbi läheks? Aitäh seda ei ole praegusel hetkel opositsioonifraktsioonid arutanud. Täna. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud ettekandja, minu küsimus puudutab ka põllumajandust, võib-olla mitte nii väga põllumajandust kui seda sapardit, millest te rääkisite ja tegite etteheite valitsejale, et Sapar ei ole käivitunud ja selles on valitsus süüdi. Minu informatsioon oli küll siiamaani selline, et kandidaatriikidest on Eesti üks paremini sapardi vastuvõtuks valmis olev riik. See tähendab seda, et vähemalt Euroopa silmis on nagu Eesti valitsus küll omalt poolt teinud väga palju ja kõige paremini kandidaatriikidest, et sabariit vastu võtta. Teie hinnang oli siin hoopis vastupidine. Et ma ei saanud nüüd aru sellest hinnangust, kas te siis arvate, et Eesti vabariigi valitsus peaks ka nii öelda kujundama Euroopa Liidu otsuseid ja, ja, ja kiirendama seal Euroopa Liidu protsesse ja selleks olema võimeline? Aitäh. Aitäh. Kui vabariigi valitsus lõpetas otsetoetuste andmise põllumajandusele. Siis hakati kohe välja käima lubama valitsuse poolt, et hakatakse põllumees toetama läbi Sapardi programmi. Sapardi programm pole tänaseks seda käivitanud. Tähendab, siin on lubadused ju täitmata. Kuidas sabart paistab välja praegu Euroopa liidus, see on rohkem informeeritud koalitsiooni liikmete teada, kahjuks opositsioon seda ei tea. Aitäh. Tänan. Lauri Vahtre, palun järgmisena. Tänan, austatud ettekandja, vastates Ingvar Pärnamäe küsimusele. Te kasutasite. Oma tüüpilist võtet, et jätsite vastamata küsimus puudutas põllumajandustoodangu väidetavat katastroofilist langust. Mille peale te käskisite minna maanteele ja kahele poole vaadata? Ma küsin nüüd üle. Katastroofiline langus. Kui on kirjas siin seletuskirjas, siis öelge palun, millisest ajast alates kuna on see võrdluspunkt, see tähendab millise perioodi vältel kui mitu korda. Ja milline on siis definitsiooniline erinevus languse ja katastroofilise languse vahel, millal saab langusest katastroofiline langus? Ma tänan. Aitäh mul ei ole käepärast andmeid, et teile konkreetsete arvudega vastata kuid kui te tunnete muret Eestimaa maaelu, eriti põllumajanduse suhtes, siis te oleksite küll pidanud juba ammu aru saama, et üha vähem ja vähem viimasel kahel aastal on Eestimaa põllumaad haritud ja see ongi see kriteerium, mille järgi võiks praegu hinnata esialgu, millisesse baasi on põllumajanduses sattunud. Aitäh. Tänan, Andres Herkel, teine küsimus, palun. Aitäh, härra esimees, austatud härra Varek. Härra Tallo juba küsis selle väljendi kohta, mis puudutab riiklik erakondlikke huvisid ja nendest lähtumist valitsuse tegevuses. Te ei vabandust isiklik erakondlikest huvidest, oli jutt? Jah, te ei osanud tuua ühtegi tõendeid selle kohta, tegelikult, aga otsuse tekst on iseenesest märksa karmim ja väidab, et terve teede ja sideministeerium on rakendatud isiklik erakonna poliitiliste otsuste riiklikuks õigustamiseks ja vormistamiseks. Selleks on Eesti raudtee erastamisel avaldatud erastamisagentuuri liikmetele tugevat survet. Härra Varek, olge kena ja katsuge seda vähegi põhjendada, need on äärmiselt tõsised süüdistused ja milles, millest on need teie poolt tingitud? Tooge kasvõi üks tõend aitäh. Aitäh tuletage meelde Edelaraudtee erastamist mis on selle Edelaraudtee erastamise ümber käinud. Praegusel hetkel me tahame uuesti reisirongid tagasi kutsuda. Kuidas on teid ehitatud, kuidas raha tuulde loobitud teede ehitamisel? Need teed on täna läbi pääsmatud. Konkreetne näide olemas. Aitäh. Tänan, Aimar altusaar, teine küsimus, palun. Aitäh, härra esimees, lugupeetud ettekandja. Ma arvan, et valmisolek umbusalduseks valitsusele, peaministrile on opositsioonil kasvanud läbi nüüd kahe aasta ja selle üle midagi imestada, sest et tõepoolest nagu ma olen siin riigikogu praktikas näinud ega ühtegi otsust pole nagu siin kergelt vastu võetud, ikka on koalitsioon ühel pool, opositsioon, teisel pool ja hea meel on olnud mõne üksiku momendi üle, kus on olnud nii-öelda kõik tuled rohelised ja seda enam, et nii pikka aega ette valmistatud asi ma arvan, et see on pikka aega ettevalmistatud asi, kuivõrd ühtegi põhjust, miks just praegu aprillis peab nüüd umbusaldusa valitsust nagu ei ole ette toodud. On üllatavalt nõrk see tekst, see seletuskiri. Et noh, ma juba mõtlesin, kas see on nüüd kirjandusliku tekst, sest siin on tõepoolest nii palju igasuguseid liialdusi ja ebatäpsusi, aga kirjandusliku teksti ei kannata välja, kuivõrd noh, ilmselt on ka toimetaja tööolu tõrk, et Ma ikka loen ühe lause ette, et see on niisugune lause, Laari Jürgensoni hämarad otsused on endaga kaasa toonud Eesti erastamisagentuuri istungite salvestuste võimaliku hävitamisega ja Eesti agentuuri istungite valikulised protokollimata jätmisega siis on kaks punkti. Et noh, see on lihtsalt kuidagi uisapäisa ja noh, nagu visatud lihtsalt paberile midagi. Et kuidas te selle oma töökvaliteeti ise hindasid, mis te olete meile riigikogu riigikogule esitanud, aitäh. Aitäh mul on siiralt kahju, et koalitsiooni poole pealt osa süüdistab, et tekst on liiga. Süüdistatav, sina ütled, et tekst on liiga nõrk, umbusalduse esitamiseks ei saa aru lihtsalt need märksõnad, mis on siin tekstis praegusel hetkel välja toodud. Edelaraudtee, Eesti raudtee, maaelu ja regionaalpoliitika ja tööpuudus. Nendes on ikka praegusel hetkel Mart Laari valitsuse poolt juhtimisel niivõrd palju möödalaskmisi, lugupeetud koalitsiooniliikmed, te isegi teate, et pinge on rajal üleval koalitsiooni ja kogu Eesti rahva vahel. Aitäh.
|
Liia Hänni järgmise valitsuse ja peaministri kohta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Marju Lauristin, palun esimesena. Härra ettekandja, teie poolt esitatud ja siin suure hulga riigikogu liikmete poolt alla kirjutatud tekst sisaldab selliseid väga fundamentaalseid järeldusi selle kohta, kuidas moodi valitsuse tegevus on mõjutanud eraettevõtlust Eestis. Ma siiski ei saa kõigest päris hästi aru. Kas te võiksite mulle täpsemini selgitada, mismoodi on valitsuse tegevus mõjutanud Tiit Vähi poolt juhitavast Silmetist töökohtade vähenemist. Aitäh. Need arvud, mis on toodud umbusalduse tekstis välja on läbi käinud ka meie ajakirjandusest. Mismoodi on valitsus mõjutanud Tiit vähi poolt juhitavat Silmetit Silmetis töötajate arvu? See on muidugi äriühingu enda probleem, kuid valitsus pole teinud mingeid järeldusi Ida-Virumaal tööhõive ärakasutamise. Aitäh. Tänan, kolleeg Kalle Jürgenson, palun. Aitäh, härra juhataja, austatud ettekandja. Kuulasin teie ettekannet, tõsi, seda oleks võinud lugeda ka seletuskirjast. Mõningaid mööndusi te muidugi oma kõnes siin tegite, kuid mitte olulisi. Püüate siin välja tuua ka mitmeid fakte ja nende kohta ma küsikski, alustaks kohe alguseks algusest. Alajaotus Edelaraudtee viitate mingisugusele üheksanda jaanuari aasta 2001 kabinetiistungi põhimõtteliselt otsusele, millega on otsustatud lõpetada aktsiaseltsile Edelaraudtee ja ka aktsiaseltsi Eesti raudtee kuuluvatel raudteeliinidel põhilises osas reisijate vedu. Vot mina nüüd ei saa aru, mida te siin olete mõelnud, kas teil see otsus on kuskil ka olemas või te olete nüüd oletanud midagi ja küsiks seepärast, nii et miks te nüüd ikkagi nii otse valetate oma oma esimeses lauses kohe ajades sassi põhjuse ja tagajärje? Viitan sellele, et teie otsusest enda otsusest tulenevalt on meil tänane olukord edelaraudteel selline, nagu on, siin võiksite küsimuse esitada endale muudest faktivigadest, mille kohta te ütlesite, et te olete numbrid võtnud ajakirjandusest ja mitte tegelikkuses. Viited sellele, et härra Laar tegeleb justkui erastamisagentuuri istungite salvestamisega, mis oli mulle tõeliseks üllatuseks valitsuse püüdu sulgeda bensiinijaamu väitena, ilus faktid, puuduvad surve erastamisagentuuri liikmetele ja nii edasi ja nii edasi. Küsimus oleks, et miks te nii labaselt oma seletuskirjas valetate ja kas teie Teie seletuskirja ja esinemist ei saa mitte kokku võtta teie oma poolt esitatud lausega, et teie süüdistusi iseloomustab oluliste faktide moonutamine, lahmiv pealiskaudsus, halb informeeritus ning valitsuse alusetu materdamine. Kergelt muudetud tsitaat teie oma seletuskirjast, aga miks te valetate aitäh? Aitäh, me ei valeta, 43 opositsiooni riigikogu liiget ei valeta. Need, mis on see seletuskirjas kirjas, on faktid. Üheksandal jaanuaril 2007. aastal võeti valitsuse kabinetil vastu põhiline otsus. Aktsiaseltsi Eesti raudtee ja Edelaraudtee kuuluvate raudteeliinide põhjas osas. Võeti võeti otsus vastu lõpetada aktsiaseltsi Eesti raudtee aktsiaselts Edelaraudtee kuuluvate raudteeliini põhjas osas. Päeva lõpetame, oli nii. Ja, ja see on fakt ja sealt hakkas kogu kogu protsess peale. Tänan. Tänan, kolleeg Ingvar Pärnamäe, palun. Aitäh, härra esimees, austatud ettekandja, kuna te Kalle Jürgensoni vastates ütlesite, et teil on fakte, siis ka mina jätkan faktide kohta kuna kogu valitsuse umbusaldamine on ikkagi väga tõsine samm, mis peab olema veenvalt argumenteeritud ja faktidega tõestatud. Ma loen siit seletuskirjast, et näiteks teie lause, et põllumajanduse on tänaseks viidud viidud toodangu katastroofilise langusesse, et ma küsiksin, et või paluksin teid kirjeldada mõnede faktidega või tuua mingid statistikat, kuidas teie opositsioon näete või kuidas te põhjendatud põllumajandustoodangu katastroofiline langus, aitäh. Tänan küsimuse eest. On siiralt kahju, kui teie riigikogu liikmena liikudes Eestis ringi ei vaata maanteelt kahele poole, kui palju on põllu põldu seetis, kui palju on harimata põldu, see on juba üks näitaja, et meil põllumajandus hääbub. Kui sõidate talvel ringi Eestimaal, siis näete, kui vähe on suitsvaid korstnaid, kus elu elu toimuks, rääkimata loomapidamisfarmidest. Põllumajandus praktiliselt ju ei toimi, meil toimib kuskil 40 protsendil Eestimaal, kus maa on haritud, mitte rohkem. Aitäh. Kolleeg Jürgen Ligi, palun. Austatud, härra Varek. Te heidate valitsusele ette tööpuuduse järsku suurendamist. Palun öelge, mis on need konkreetsed sammud, millega valitsus selle tulemuse on saavutanud millega on suurendatud tööpuuduse protsent Eesti vabariigis. Ja näiteks põhjustab vallandamise lkotekis? Palun konkreetset vastust. Tööpuudus on pidevalt kasvanud ka eile, statistiline aruanne, mis meedias läbi on käinud, näitab seda valitsus pole ju konkreetselt ühtegi sammu teinud selleks, et tööpuudust vähendada. Need tööpuuduse kasvu näitajad on konkreetse statistiliselt jad, mis tulevad maakondadest, on ju nii, härra Ligi? Aitäh. Tänan, kolleeg Rainis Ruusamäe, palun. Suur tänu, härra esimees, austatud ettekandja, ka mind ajendas küsimust esitama teie seletuskirjas lause, et Mart Laari valitsuse hoolimatu suhtumine põllumajandusse on tänaseks tekitanud Eesti põllumajandustoodang katastroofilise languse. Esiteks, kas teie arvates hoolimatu suhtumine põllumajandusse tähendas seda, et fikseeriti konkreetselt ära põllumajanduse arengustrateegia ja sellekohased tegevused on jätkunud aasta-aastalt lisaks sellele? Kas fakt, et piimatoodang jäi 2000. aastal kogumahus pidama, mitte ei langenud ka see fakt, et lihahinnad on tõusnud märgatavalt üle Euroopa keskmiste? Kas need on kõik need faktid, mis nagu teie arvates põhjustavad selle põllumajandustoodangu katastroofilise languse või, või palun selgitage, mida te siin ikka olete silmas pidanud, aitäh. Te toote ära selle positiivse, ma ei ütleks seda, et, et kõik ainult on negatiivne põllumajanduses see on tore, et on piimatoodang keskmisena. Kasvanud, kuid. Negatiivne pool on ikkagi ju see, et ei ole saadud põllumeest toetada. Toetused on jäänud ju põllumajanduse ju eraldamata, see puudutab eelkõige sapardirahasid. Aktsiisi kompenseerimine eelneval aastal on jäänud ära ja sapard ei ole ju käivitunud. Need kaks aastat. Sealt on tekkinud praegusel hetkel põllumajanduse kasvu pole olnud ju summa summarum, toodangu kasvu ei ole olnud aitäh. Tänan, kolleeg Liia Hänni, palun. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud ettekandja. Oletame, et opositsiooni tänane umbusaldusavalduse katse on kantud tõesti sügavast murest Eesti tuleviku pärast ja oletame, et juhtubki see, mida te taotlete, et Mart Laari valitsus lahkub ametikohalt nüüd ja kohe kindlasti te olete mõelnud, mis saab edasi. Ja seda ma küsingi, mis teie arvates saab edasi, kes tuleb Eestist võimule, kas te olete selleks valmis, kes on uus peaminister, aitäh. Aitäh tuleb edasi minna samm-sammult, kõigepealt tuleb läbi viia hääletus ja valitsus peab lahkuma. Meie oleme valmis tulema valitsema. Aitäh. Tänan, kolleeg Kristiina Ojuland, palun. Aitäh, härra juhataja, tundub, et siin riigikogu naisliikmete mõtted justkui liiguksid sünkroonis, sest minu küsimus oli väga sarnane proua Hänni esitatud küsimusele. Nimelt härra Varek, te kannate praegu siin ette 43 riigikogu liikme poolt algatatud väga olulist riigikogu otsuse projekti ja selle otsuse hääletamise juurde asudes mina riigikogu lihtliikmena. Siiski tahaksin tõesti tõsiselt teada, kes siis oleks see potentsiaalne järgmine Eesti vabariigi peaminister, kes oleks see valitsus, juhul kui see otsus teil läbi läheks? Aitäh seda ei ole praegusel hetkel opositsioonifraktsioonid arutanud. Täna. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud ettekandja, minu küsimus puudutab ka põllumajandust, võib-olla mitte nii väga põllumajandust kui seda sapardit, millest te rääkisite ja tegite etteheite valitsejale, et Sapar ei ole käivitunud ja selles on valitsus süüdi. Minu informatsioon oli küll siiamaani selline, et kandidaatriikidest on Eesti üks paremini sapardi vastuvõtuks valmis olev riik. See tähendab seda, et vähemalt Euroopa silmis on nagu Eesti valitsus küll omalt poolt teinud väga palju ja kõige paremini kandidaatriikidest, et sabariit vastu võtta. Teie hinnang oli siin hoopis vastupidine. Et ma ei saanud nüüd aru sellest hinnangust, kas te siis arvate, et Eesti vabariigi valitsus peaks ka nii öelda kujundama Euroopa Liidu otsuseid ja, ja, ja kiirendama seal Euroopa Liidu protsesse ja selleks olema võimeline? Aitäh. Aitäh. Kui vabariigi valitsus lõpetas otsetoetuste andmise põllumajandusele. Siis hakati kohe välja käima lubama valitsuse poolt, et hakatakse põllumees toetama läbi Sapardi programmi. Sapardi programm pole tänaseks seda käivitanud. Tähendab, siin on lubadused ju täitmata. Kuidas sabart paistab välja praegu Euroopa liidus, see on rohkem informeeritud koalitsiooni liikmete teada, kahjuks opositsioon seda ei tea. Aitäh. Tänan. Lauri Vahtre, palun järgmisena. Tänan, austatud ettekandja, vastates Ingvar Pärnamäe küsimusele. Te kasutasite. Oma tüüpilist võtet, et jätsite vastamata küsimus puudutas põllumajandustoodangu väidetavat katastroofilist langust. Mille peale te käskisite minna maanteele ja kahele poole vaadata? Ma küsin nüüd üle. Katastroofiline langus. Kui on kirjas siin seletuskirjas, siis öelge palun, millisest ajast alates kuna on see võrdluspunkt, see tähendab millise perioodi vältel kui mitu korda. Ja milline on siis definitsiooniline erinevus languse ja katastroofilise languse vahel, millal saab langusest katastroofiline langus? Ma tänan. Aitäh mul ei ole käepärast andmeid, et teile konkreetsete arvudega vastata kuid kui te tunnete muret Eestimaa maaelu, eriti põllumajanduse suhtes, siis te oleksite küll pidanud juba ammu aru saama, et üha vähem ja vähem viimasel kahel aastal on Eestimaa põllumaad haritud ja see ongi see kriteerium, mille järgi võiks praegu hinnata esialgu, millisesse baasi on põllumajanduses sattunud. Aitäh. Tänan, Andres Herkel, teine küsimus, palun. Aitäh, härra esimees, austatud härra Varek. Härra Tallo juba küsis selle väljendi kohta, mis puudutab riiklik erakondlikke huvisid ja nendest lähtumist valitsuse tegevuses. Te ei vabandust isiklik erakondlikest huvidest, oli jutt? Jah, te ei osanud tuua ühtegi tõendeid selle kohta, tegelikult, aga otsuse tekst on iseenesest märksa karmim ja väidab, et terve teede ja sideministeerium on rakendatud isiklik erakonna poliitiliste otsuste riiklikuks õigustamiseks ja vormistamiseks. Selleks on Eesti raudtee erastamisel avaldatud erastamisagentuuri liikmetele tugevat survet. Härra Varek, olge kena ja katsuge seda vähegi põhjendada, need on äärmiselt tõsised süüdistused ja milles, millest on need teie poolt tingitud? Tooge kasvõi üks tõend aitäh. Aitäh tuletage meelde Edelaraudtee erastamist mis on selle Edelaraudtee erastamise ümber käinud. Praegusel hetkel me tahame uuesti reisirongid tagasi kutsuda. Kuidas on teid ehitatud, kuidas raha tuulde loobitud teede ehitamisel? Need teed on täna läbi pääsmatud. Konkreetne näide olemas. Aitäh. Tänan, Aimar altusaar, teine küsimus, palun. Aitäh, härra esimees, lugupeetud ettekandja. Ma arvan, et valmisolek umbusalduseks valitsusele, peaministrile on opositsioonil kasvanud läbi nüüd kahe aasta ja selle üle midagi imestada, sest et tõepoolest nagu ma olen siin riigikogu praktikas näinud ega ühtegi otsust pole nagu siin kergelt vastu võetud, ikka on koalitsioon ühel pool, opositsioon, teisel pool ja hea meel on olnud mõne üksiku momendi üle, kus on olnud nii-öelda kõik tuled rohelised ja seda enam, et nii pikka aega ette valmistatud asi ma arvan, et see on pikka aega ettevalmistatud asi, kuivõrd ühtegi põhjust, miks just praegu aprillis peab nüüd umbusaldusa valitsust nagu ei ole ette toodud. On üllatavalt nõrk see tekst, see seletuskiri. Et noh, ma juba mõtlesin, kas see on nüüd kirjandusliku tekst, sest siin on tõepoolest nii palju igasuguseid liialdusi ja ebatäpsusi, aga kirjandusliku teksti ei kannata välja, kuivõrd noh, ilmselt on ka toimetaja tööolu tõrk, et Ma ikka loen ühe lause ette, et see on niisugune lause, Laari Jürgensoni hämarad otsused on endaga kaasa toonud Eesti erastamisagentuuri istungite salvestuste võimaliku hävitamisega ja Eesti agentuuri istungite valikulised protokollimata jätmisega siis on kaks punkti. Et noh, see on lihtsalt kuidagi uisapäisa ja noh, nagu visatud lihtsalt paberile midagi. Et kuidas te selle oma töökvaliteeti ise hindasid, mis te olete meile riigikogu riigikogule esitanud, aitäh. Aitäh mul on siiralt kahju, et koalitsiooni poole pealt osa süüdistab, et tekst on liiga. Süüdistatav, sina ütled, et tekst on liiga nõrk, umbusalduse esitamiseks ei saa aru lihtsalt need märksõnad, mis on siin tekstis praegusel hetkel välja toodud. Edelaraudtee, Eesti raudtee, maaelu ja regionaalpoliitika ja tööpuudus. Nendes on ikka praegusel hetkel Mart Laari valitsuse poolt juhtimisel niivõrd palju möödalaskmisi, lugupeetud koalitsiooniliikmed, te isegi teate, et pinge on rajal üleval koalitsiooni ja kogu Eesti rahva vahel. Aitäh.
### Response:
Liia Hänni järgmise valitsuse ja peaministri kohta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tänasel koosviibimisel tõdesid Võrumaa omavalitsuste juhid, et algatus kohaliku mahetoidu jõudmisel koolilaste lõunalauale on tulnud lastevanemate poolt. Sarnaselt teistelegi koolidele on grupp lapsevanemaid seisnud Rõuges laste tervislikuma koolilõuna eest juba aastaid. Lapsevanem Priit Vaher. Et söök ei ole lihtsalt toit, et selles on nii palju enamat, lisaks need väärtused, mis toit tegelikult endas kannab, mind isiklikult huvitab see, et 50 aasta pärast oleks ka võimalik meil lastel siin väga heas keskkonnas elada, et oleks puhas puhas põhjavesi, puhas õigemini viljakas muld ja, ja puhas õhk. Kohaliku mahetoidu osakaalu suurendamine koolilõunas annab võimaluse väikeettevõtjatele oma toodangut müüa ning vähendada kulutusi transpordile. Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Ja me arvame ka, et see toetab kohalikku ettevõtlust, ehk siis kohalikud ettevõtjad saavad kindluse, et nad saavad oma toorainet võimalikult tootmiskohale lähedal ära anda, ehk siis lühenevad ka tarneahelat. Ja läbi selle ka, ma arvan, täidame ka Euroopa rohekokkuleppe eesmärke, mis on siis võimalik? Säästlik tarbimine, võimalikult tootmiskohale lähedane tarbimine ehk siis lühi, lühikest tarneahelat ja ma arvan ka ikkagi selline laiem eesmärk on meie ja meie meie laste heaolu tõstmine. Võru linnapea Anti Allas Just selle mahetoidu jõudmisel meie lasteasutustesse, koolidesse, lasteaedadesse põhiküsimus on see, et, et kust koha pealt seda toitu kätte saada, et läbi selle kokkuleppe me anname võib-olla ka toidutootjatele julgema sõnumi, et, et ka avalik sektor seda toetab ja, ja tänu sellele nemad julgevad oma tootmist paremini planeerida. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
|
Mahetoidu vajalikkuses leppisid kokku Võru maakonna omavalitsused, SA Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Setomaa Liit.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tänasel koosviibimisel tõdesid Võrumaa omavalitsuste juhid, et algatus kohaliku mahetoidu jõudmisel koolilaste lõunalauale on tulnud lastevanemate poolt. Sarnaselt teistelegi koolidele on grupp lapsevanemaid seisnud Rõuges laste tervislikuma koolilõuna eest juba aastaid. Lapsevanem Priit Vaher. Et söök ei ole lihtsalt toit, et selles on nii palju enamat, lisaks need väärtused, mis toit tegelikult endas kannab, mind isiklikult huvitab see, et 50 aasta pärast oleks ka võimalik meil lastel siin väga heas keskkonnas elada, et oleks puhas puhas põhjavesi, puhas õigemini viljakas muld ja, ja puhas õhk. Kohaliku mahetoidu osakaalu suurendamine koolilõunas annab võimaluse väikeettevõtjatele oma toodangut müüa ning vähendada kulutusi transpordile. Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Ja me arvame ka, et see toetab kohalikku ettevõtlust, ehk siis kohalikud ettevõtjad saavad kindluse, et nad saavad oma toorainet võimalikult tootmiskohale lähedal ära anda, ehk siis lühenevad ka tarneahelat. Ja läbi selle ka, ma arvan, täidame ka Euroopa rohekokkuleppe eesmärke, mis on siis võimalik? Säästlik tarbimine, võimalikult tootmiskohale lähedane tarbimine ehk siis lühi, lühikest tarneahelat ja ma arvan ka ikkagi selline laiem eesmärk on meie ja meie meie laste heaolu tõstmine. Võru linnapea Anti Allas Just selle mahetoidu jõudmisel meie lasteasutustesse, koolidesse, lasteaedadesse põhiküsimus on see, et, et kust koha pealt seda toitu kätte saada, et läbi selle kokkuleppe me anname võib-olla ka toidutootjatele julgema sõnumi, et, et ka avalik sektor seda toetab ja, ja tänu sellele nemad julgevad oma tootmist paremini planeerida. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
### Response:
Mahetoidu vajalikkuses leppisid kokku Võru maakonna omavalitsused, SA Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Setomaa Liit.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Pärnu abilinnapea Mart Järvik ütleb, et tegemist on üsna värske mõttega, millele tema ja parda erakonnakaaslast Ekrest tulid alles möödunud aasta oktoobris. Aga et mõttel on jumet, seda tunnistasid ka teised Pärnu linnavalitsuse liikmed ja nüüd on esimene oluline samm juba tehtud. Mart Järvik. Oleme jõudnud nüüd selleni, et keskkonnaministeeriumi ja maaameti poole on läinud taotlused kolme kinnistu linnale võõrandamiseks, et saada need praegu RMK käsutuses kasutuses olevat maa-alad valge ranna lähistel linna omandisse ja siis hakata ühtlasi ka neid kinnistuid hooldama ja mõttega siis luua selline korralik puhkerekreatsiooni ala. Oluline on kavandatav rannapromenaad, see ei saa olla otsene Pärnu rannapromenaadi pikendus, sest vahepeal on jõgi Mart Järvik. Rannapromenaad, mis hakkaks Vana-Pärnus pihta, jõuaks valge randa ilusti välja ja sealt siis hargneksid selle promenaadi ga ristuvad ja ka erinevad teelõigud loodusradadele, kus inimesed saaksid õppida tundma loodust, nautida loodust ja kõik loodusega seonduvat. Edasi veidi valgustada, siis puhkerekreatsiooniala võiks ristuda päris mitmes kohas sellist loodusrüpe minevate teedega ühelt poolt audru jõe poole, teiselt poolt mereni välja, nähes seal huvitavaid taimi. Lindude elupaik, koht, mida keskkonnainimesed, keskkonnaametnikud lubavad. Promenaadini läheb mõistagi aega, praegu on peaaegu valmis endistest piiridest Pärnu ehk nagu seda on hakatud nimetama keskuslinna üldplaneering, aga teha tuleb kogu niinimetatud suur Pärnu üldplaneeringu, kus kõik sellised asjad paika pannakse. Ester Vilgats, Pärnu.
|
Pärnus on tekkinud mõte rajada promenaad Vana-Pärnust kuni Audru osavallas asuva Valgerannani, mis on samuti populaarne supelrand. Selleks soovib linn maad juurde.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Pärnu abilinnapea Mart Järvik ütleb, et tegemist on üsna värske mõttega, millele tema ja parda erakonnakaaslast Ekrest tulid alles möödunud aasta oktoobris. Aga et mõttel on jumet, seda tunnistasid ka teised Pärnu linnavalitsuse liikmed ja nüüd on esimene oluline samm juba tehtud. Mart Järvik. Oleme jõudnud nüüd selleni, et keskkonnaministeeriumi ja maaameti poole on läinud taotlused kolme kinnistu linnale võõrandamiseks, et saada need praegu RMK käsutuses kasutuses olevat maa-alad valge ranna lähistel linna omandisse ja siis hakata ühtlasi ka neid kinnistuid hooldama ja mõttega siis luua selline korralik puhkerekreatsiooni ala. Oluline on kavandatav rannapromenaad, see ei saa olla otsene Pärnu rannapromenaadi pikendus, sest vahepeal on jõgi Mart Järvik. Rannapromenaad, mis hakkaks Vana-Pärnus pihta, jõuaks valge randa ilusti välja ja sealt siis hargneksid selle promenaadi ga ristuvad ja ka erinevad teelõigud loodusradadele, kus inimesed saaksid õppida tundma loodust, nautida loodust ja kõik loodusega seonduvat. Edasi veidi valgustada, siis puhkerekreatsiooniala võiks ristuda päris mitmes kohas sellist loodusrüpe minevate teedega ühelt poolt audru jõe poole, teiselt poolt mereni välja, nähes seal huvitavaid taimi. Lindude elupaik, koht, mida keskkonnainimesed, keskkonnaametnikud lubavad. Promenaadini läheb mõistagi aega, praegu on peaaegu valmis endistest piiridest Pärnu ehk nagu seda on hakatud nimetama keskuslinna üldplaneering, aga teha tuleb kogu niinimetatud suur Pärnu üldplaneeringu, kus kõik sellised asjad paika pannakse. Ester Vilgats, Pärnu.
### Response:
Pärnus on tekkinud mõte rajada promenaad Vana-Pärnust kuni Audru osavallas asuva Valgerannani, mis on samuti populaarne supelrand. Selleks soovib linn maad juurde.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nii sümboolset kummardust metsavendadele kui täna avatud mälestusmärk polegi tehtud. Selle idee autor on metsavend ise. Mälestusmärk on loodud Hugo Sturmi 1946. aastal tehtud puidust skulptuuri põhjal. Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees Heiki Magnus on skulptuuri põhjal mälestusmärgi loomist ette valmistanud aastaid. Nüüd sai see lõpuks teoks. Heiki Magnus. Ja Ugoturm oli ka vabadusristi teise ligi kolmanda järgu kavaler ja meid kõnetas see väga tugevasti mees, kes on selle ikkagi metsas ise teinud. Kui Hugo Sturm läks manala teele 1907 79. aastal, siis sattus see tema lähedaste kaudu vendade ojastete kätte Aksel Ojaste kätte ja Aksel ojast hakkas seda lugu liigutama, et sellest võiks saada Eesti metsavendade mälestussammas või mälestusmärk, kui metsavend hoiavad kätel toetajad, kes sümboliseerib kõiki metsavendade toetajaid ja kui see toetaja vaatab lõhutud kodu poole, ta vaatab lõhutud kodu poole ja ta ihkab koju. Tema ihkab koju ja need metsavennad ihkavad koju. Eestlane ihkab lihtsalt olla oma kodus. Siin Mõniste lähedal Hüti külas asuv Eesti kodukompleks, mille avamisest on möödas juba 15 aastat on metsavendade mälestusmärgi jaoks sobiv paik. See koht on pühendatud kõigile neile Eesti kodudele, mis said sõjakeerises kannatada. Siia endisele Mäekonnu talukohale loodud meenutuspaik on ajendatud asutaja Enno Uibo enda peresaatusest. 49. aastal meid küüditati. Üks küüditamise põhjust oli ka, et mu kõige vanem vend oli metsavend ja tema 55. aastal Põhja-Lätis Arkus langes ja kui me Siberist tagasi tulime, siis oli, oli siin ainult aher varemed ja tükikene vundamenti. Ajaloolane Martin Andreller. Ühtepidi võib tunduda, et metsavendlus on Eestis põhjalikult juba läbi uuritud, palju raamatuid on ilmunud, aga noh, täna täna me saame tõesti öelda, et metsavendade arv võis olla selline viisteist-kuusteist 1000, võib-olla natukene peale, aga uuritud on teda tegelikult üpriski indiviidide baasil. Me teame hästi palju näiteks Ants kaljurannast ehk hirmusantsust võib-olla põrgupõhja, metsa vendadest võib-olla veel mõnest, aga selline tervikliku ülevaatliku metsavendluse ajaloo kokkupanemine tegelikult on alles ees.
|
Valgas peetud 13. militaarajaloo festival tõi seekord näidislahingu ja etenduse kaudu põhjalikumalt esile metsavendade rolli Eesti ajaloos. Mõniste lähedal Eesti kodu kompleksis avati täna endistele metsavendadele ja nende lähedastele pühendatud mälestussammas.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nii sümboolset kummardust metsavendadele kui täna avatud mälestusmärk polegi tehtud. Selle idee autor on metsavend ise. Mälestusmärk on loodud Hugo Sturmi 1946. aastal tehtud puidust skulptuuri põhjal. Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees Heiki Magnus on skulptuuri põhjal mälestusmärgi loomist ette valmistanud aastaid. Nüüd sai see lõpuks teoks. Heiki Magnus. Ja Ugoturm oli ka vabadusristi teise ligi kolmanda järgu kavaler ja meid kõnetas see väga tugevasti mees, kes on selle ikkagi metsas ise teinud. Kui Hugo Sturm läks manala teele 1907 79. aastal, siis sattus see tema lähedaste kaudu vendade ojastete kätte Aksel Ojaste kätte ja Aksel ojast hakkas seda lugu liigutama, et sellest võiks saada Eesti metsavendade mälestussammas või mälestusmärk, kui metsavend hoiavad kätel toetajad, kes sümboliseerib kõiki metsavendade toetajaid ja kui see toetaja vaatab lõhutud kodu poole, ta vaatab lõhutud kodu poole ja ta ihkab koju. Tema ihkab koju ja need metsavennad ihkavad koju. Eestlane ihkab lihtsalt olla oma kodus. Siin Mõniste lähedal Hüti külas asuv Eesti kodukompleks, mille avamisest on möödas juba 15 aastat on metsavendade mälestusmärgi jaoks sobiv paik. See koht on pühendatud kõigile neile Eesti kodudele, mis said sõjakeerises kannatada. Siia endisele Mäekonnu talukohale loodud meenutuspaik on ajendatud asutaja Enno Uibo enda peresaatusest. 49. aastal meid küüditati. Üks küüditamise põhjust oli ka, et mu kõige vanem vend oli metsavend ja tema 55. aastal Põhja-Lätis Arkus langes ja kui me Siberist tagasi tulime, siis oli, oli siin ainult aher varemed ja tükikene vundamenti. Ajaloolane Martin Andreller. Ühtepidi võib tunduda, et metsavendlus on Eestis põhjalikult juba läbi uuritud, palju raamatuid on ilmunud, aga noh, täna täna me saame tõesti öelda, et metsavendade arv võis olla selline viisteist-kuusteist 1000, võib-olla natukene peale, aga uuritud on teda tegelikult üpriski indiviidide baasil. Me teame hästi palju näiteks Ants kaljurannast ehk hirmusantsust võib-olla põrgupõhja, metsa vendadest võib-olla veel mõnest, aga selline tervikliku ülevaatliku metsavendluse ajaloo kokkupanemine tegelikult on alles ees.
### Response:
Valgas peetud 13. militaarajaloo festival tõi seekord näidislahingu ja etenduse kaudu põhjalikumalt esile metsavendade rolli Eesti ajaloos. Mõniste lähedal Eesti kodu kompleksis avati täna endistele metsavendadele ja nende lähedastele pühendatud mälestussammas.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kagu-Eesti suuremad saekaatrid varusid talvel oma laoplatsid metsamaterjali täis. Võrumaa saeveskite männipalk tuleb suuremas osas Eestist, ülejäänud vajamine palk ostetakse balti riikidest või Skandinaavia maadest. Aktsiaselts Barrus palki ostujuht Lauri Junkin. Kuna me oleme hästi Läti piiri ääres, siis circa veerand 20 protsenti kuni veerand tuleb, tuleb Lätist ja mingi osaga impordime näiteks Soomest, Rootsist ja ka Leedust. Kui aasta tagasi maksis männipalgi tihumeeter alla 100 euro, siis nüüd on hind üle 150 euro. Üha suurem probleem on ka metsade üraski kahjustus, mis samuti mõjutab puitmaterjali hinda, tõdes Lauri Junkin. Kuna RMK-l on raiemaht, on ette antud, palju nad raiuda tohivad ja kui nad avastavad, siis omal rohkem neid üraski kahjustusi, et siis need loomulikult peavad sellele reageerima ja siis neid kuusikuid minema raiuma ja päästa, mis päästa annab sealt veel. Et raiuvad selle üraski kolde välja ja natukene ka puhvertsooni ümber. Ja tänu sellele jääb siis osa mändi raiumata. Üraski kahjustusega puit sobib üldjuhul kas küttepuuks või graanulite tootmiseks. RMK Võru metskonna metsaülem Agu Palo. Me peame ju ikkagi need üraski kahjustatud metsad siin ära raiuma, et vähegi piirata seda üraskite levikut ja kuna me viimased poolteist kuud tegelikult pidimegi oma ressurssidega tegelema ainult üraskimetsadega, siis paratamatult männilangid jäidki raiumata, üraski kahjustatud puit isegi ehitusmaterjaliks täiesti sobib. Aga noh, ikkagi need suuremad saeveskid, kes lõikavad puitu ekspordiks, siis kindlasti ekspordiks seda saata ei saa. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
|
Mullu tekkinud ulatusliku üraskikahjustuse tõttu raiutakse Kagu-Eestis männimetsade asemel kahjustatud kuusemetsi. Seetõttu suureneb saekaatrites veelgi männipalgi nõudlus.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kagu-Eesti suuremad saekaatrid varusid talvel oma laoplatsid metsamaterjali täis. Võrumaa saeveskite männipalk tuleb suuremas osas Eestist, ülejäänud vajamine palk ostetakse balti riikidest või Skandinaavia maadest. Aktsiaselts Barrus palki ostujuht Lauri Junkin. Kuna me oleme hästi Läti piiri ääres, siis circa veerand 20 protsenti kuni veerand tuleb, tuleb Lätist ja mingi osaga impordime näiteks Soomest, Rootsist ja ka Leedust. Kui aasta tagasi maksis männipalgi tihumeeter alla 100 euro, siis nüüd on hind üle 150 euro. Üha suurem probleem on ka metsade üraski kahjustus, mis samuti mõjutab puitmaterjali hinda, tõdes Lauri Junkin. Kuna RMK-l on raiemaht, on ette antud, palju nad raiuda tohivad ja kui nad avastavad, siis omal rohkem neid üraski kahjustusi, et siis need loomulikult peavad sellele reageerima ja siis neid kuusikuid minema raiuma ja päästa, mis päästa annab sealt veel. Et raiuvad selle üraski kolde välja ja natukene ka puhvertsooni ümber. Ja tänu sellele jääb siis osa mändi raiumata. Üraski kahjustusega puit sobib üldjuhul kas küttepuuks või graanulite tootmiseks. RMK Võru metskonna metsaülem Agu Palo. Me peame ju ikkagi need üraski kahjustatud metsad siin ära raiuma, et vähegi piirata seda üraskite levikut ja kuna me viimased poolteist kuud tegelikult pidimegi oma ressurssidega tegelema ainult üraskimetsadega, siis paratamatult männilangid jäidki raiumata, üraski kahjustatud puit isegi ehitusmaterjaliks täiesti sobib. Aga noh, ikkagi need suuremad saeveskid, kes lõikavad puitu ekspordiks, siis kindlasti ekspordiks seda saata ei saa. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
### Response:
Mullu tekkinud ulatusliku üraskikahjustuse tõttu raiutakse Kagu-Eestis männimetsade asemel kahjustatud kuusemetsi. Seetõttu suureneb saekaatrites veelgi männipalgi nõudlus.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Vaatamata väga aktiivsele põlevkivitöösturite kampaaniale viimase kuu aja jooksul, millega nõuti kaevandustasude külmutamist, kinnitab valitsuse tänane otsus taastumatu maavara kaevandamise tasude tõusu järgneval 10-l aastal sõltuvalt maavara varust kolm kuni kuus protsenti. Suurim ehk kuueprotsendilise tõus on kavandatud ehitusmaavaradele. Põlevkivi kaevandamisel on kavandatud kolm protsenti tõusu aastas. Tänase otsuse näol on tegemist esimese korraga, kui valitsus kinnitab kaevandamisõiguse tasude tõusu 10-ks aastaks ette. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil otsuse põhjenduseks, et see annab kindlustunde ettevõtetele, kelle tegevus on seotud taastumatu maavara kaevandamisega. Mida pikemaks ajaks kindlus ette on, seda kindlam on neil kindlasti teha investeeringuotsuseid. Aga teine oluline signaal, mida 10-ks aastaks kaevandamisõiguste tasu määramine kindlasti annab, on see, et, et Eestis on taastumatu maavara kasutamine selline tegevus, mille eest tuleb maksumaksjatele kompenseerida ikkagi õiglast hinda ja ka on valitsuse selge soov näha seda, et taastumatut maavara järjest efektiivsemalt järjest säästlikumalt ja vähem negatiivset jälge maha jätvalt kasutatakse. Hiljuti riigikontrolli avaldatud auditist selgus, et keskkonnatasud ei ole siiani täitnud oma eesmärki ega suunanud ettevõtteid loodusvarasid säästlikumalt kasutama ja pigem on kasutamine suurenenud. Riigikontroll leidis ka, et põlevkivi kaevandamise ja maksustamise süsteem on Eestis ajale jalgu jäänud ja ei arvesta seda, et sektoris on toimunud suur muutus põlevkivi kasutamisel. Riigikontrolör Tarmo Olgo. Paraku täna meie keskkonnatasude süsteem pigem näeb seda, et nii-öelda, et sellest tehakse elektrit, siis me näeme, et lisaks keskkonnatasudele võiks riik maksustada põlevkiviõli tootmist täiendavalt kas õli väärtuse või müügihinnal põhinev siis maavara omaniku tuluga ehk Royaltiga, et seda teevad enamus riike, tegeliku õli etakse. Täna heaks kiidetud määrusega nähakse aga ette võimalus tasusid muuta enne 2000 kahekümnendat aastat, kui on töötatud välja keskkonnatasude uuendatud arvestamise põhimõtted. Keit Pentus-Rosimannus ütles, et hiljemalt 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpuks plaanitakse välja töötada ressursitasu, mis arvestab toote turuhinda ja riik saaks edaspidi taastumatust maavarast toodetud põlevkiviõli eest õiglasemat hinda. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpuks peab see mudel olema ka välja töötatud, nii et teda 2021.-st aastast oleks võimalik rakendada ja see on mudel, mis võtab edaspidi arvesse ka reaalselt turul toimuvaid muudatusi.
|
Valitsus kinnitas keskkonnatasu määrad riigile kuuluva maavara kaevandamise eest aastateks 2016-2025.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Vaatamata väga aktiivsele põlevkivitöösturite kampaaniale viimase kuu aja jooksul, millega nõuti kaevandustasude külmutamist, kinnitab valitsuse tänane otsus taastumatu maavara kaevandamise tasude tõusu järgneval 10-l aastal sõltuvalt maavara varust kolm kuni kuus protsenti. Suurim ehk kuueprotsendilise tõus on kavandatud ehitusmaavaradele. Põlevkivi kaevandamisel on kavandatud kolm protsenti tõusu aastas. Tänase otsuse näol on tegemist esimese korraga, kui valitsus kinnitab kaevandamisõiguse tasude tõusu 10-ks aastaks ette. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil otsuse põhjenduseks, et see annab kindlustunde ettevõtetele, kelle tegevus on seotud taastumatu maavara kaevandamisega. Mida pikemaks ajaks kindlus ette on, seda kindlam on neil kindlasti teha investeeringuotsuseid. Aga teine oluline signaal, mida 10-ks aastaks kaevandamisõiguste tasu määramine kindlasti annab, on see, et, et Eestis on taastumatu maavara kasutamine selline tegevus, mille eest tuleb maksumaksjatele kompenseerida ikkagi õiglast hinda ja ka on valitsuse selge soov näha seda, et taastumatut maavara järjest efektiivsemalt järjest säästlikumalt ja vähem negatiivset jälge maha jätvalt kasutatakse. Hiljuti riigikontrolli avaldatud auditist selgus, et keskkonnatasud ei ole siiani täitnud oma eesmärki ega suunanud ettevõtteid loodusvarasid säästlikumalt kasutama ja pigem on kasutamine suurenenud. Riigikontroll leidis ka, et põlevkivi kaevandamise ja maksustamise süsteem on Eestis ajale jalgu jäänud ja ei arvesta seda, et sektoris on toimunud suur muutus põlevkivi kasutamisel. Riigikontrolör Tarmo Olgo. Paraku täna meie keskkonnatasude süsteem pigem näeb seda, et nii-öelda, et sellest tehakse elektrit, siis me näeme, et lisaks keskkonnatasudele võiks riik maksustada põlevkiviõli tootmist täiendavalt kas õli väärtuse või müügihinnal põhinev siis maavara omaniku tuluga ehk Royaltiga, et seda teevad enamus riike, tegeliku õli etakse. Täna heaks kiidetud määrusega nähakse aga ette võimalus tasusid muuta enne 2000 kahekümnendat aastat, kui on töötatud välja keskkonnatasude uuendatud arvestamise põhimõtted. Keit Pentus-Rosimannus ütles, et hiljemalt 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpuks plaanitakse välja töötada ressursitasu, mis arvestab toote turuhinda ja riik saaks edaspidi taastumatust maavarast toodetud põlevkiviõli eest õiglasemat hinda. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpuks peab see mudel olema ka välja töötatud, nii et teda 2021.-st aastast oleks võimalik rakendada ja see on mudel, mis võtab edaspidi arvesse ka reaalselt turul toimuvaid muudatusi.
### Response:
Valitsus kinnitas keskkonnatasu määrad riigile kuuluva maavara kaevandamise eest aastateks 2016-2025.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Aquafori suurtehas peaks Narva tööstuspargis tööle hakkama kolme aasta pärast ja täisvõimsuse saavutamisel eksportima toodangut ligi kahe miljardi euro eest aastas, räägib Ida-Virumaa tööstusalade arenduse sihtasutuse juhataja Teet Kuusmik. Tegemist on suurema projektiga, kui täna võibolla Ida-Virumaal välisinvesteeringuid tehtud on, mis on veel, oluline, on see, et, et sellise ettevõtte ümber on võimalik üles ehitada väärtusahelaid, ettevõte, et kes, kes midagi toodavad sellistele supertehastele või, või ütleme, siis korraldavad nendele super tehastele nii-öelda logistikat, et see aitab tegelikult selliste klastri lahenduste väljaehitamist. Supertehase rajamist on valmis toetama avalik sektor. Täna sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli järgi lubavad omavalitsused ja riik parandada elukeskkonna ja meditsiiniteenuste kvaliteeti Narvas, rajada piirkonda uusi üürikortereid ja pakkuda isegi ingliskeelset kooliharidust. Aquafor International osaühingu juhatuse liikme Joseph Schmidti sõnul peavad nad investeeringuotsuse tegemisel olema kindlad, et suur hulk välisspetsialiste ka tegelikult Narvas näiteks seitse aastat koos peredega elada ja töötada soovivad. Kas suudate endale ette kujutada inimesi, kes võivad töötada ja teenida suurt palka igas maailma riigis ja linnas, et nende pered sooviksid pikemat aega elada kohas, kus arstiabi ja koolihariduse tase on madal? Narva linn püüab koostöös teiste ettevõtetega tekitada Narva tööstuspargile ka soodsama elektriühenduse, räägib Narva linnapea Kadri Raik. Et saaks otseühendus elektri, otseühenduse, balti elektrijaama ja ettevõtete vahel selles selles linnapiirkonnas, see nõuab investeeringut 500000, seda hakkab lähiajal siis Narva volikogu arutama ja see tähendaks, et elekter oleks ilma ühendustasuta 30 protsenti odavam. Ja ma arvan, et see on selline samm, mis paneb kaks rohkem Narva investeerima. Suurtehase tulek on väljakutseks ka kohalikule haridussüsteemile, sest juba mõne aasta pärast on vaja koolitada ligi 300 spetsialisti, kes suudaksid robotitega töötada Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.
|
Rahvusvaheline veefiltrite tootja Aquaphor kavatseb Narva rajada kõrgtehnoloogilise suurtehase. Kavandatava investeeringu mahuks on 200 miljonit eurot ja tehas annaks tööd ligi 700 inimesele, sealhulgas ligi paarisajale välisspetsialistile.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Aquafori suurtehas peaks Narva tööstuspargis tööle hakkama kolme aasta pärast ja täisvõimsuse saavutamisel eksportima toodangut ligi kahe miljardi euro eest aastas, räägib Ida-Virumaa tööstusalade arenduse sihtasutuse juhataja Teet Kuusmik. Tegemist on suurema projektiga, kui täna võibolla Ida-Virumaal välisinvesteeringuid tehtud on, mis on veel, oluline, on see, et, et sellise ettevõtte ümber on võimalik üles ehitada väärtusahelaid, ettevõte, et kes, kes midagi toodavad sellistele supertehastele või, või ütleme, siis korraldavad nendele super tehastele nii-öelda logistikat, et see aitab tegelikult selliste klastri lahenduste väljaehitamist. Supertehase rajamist on valmis toetama avalik sektor. Täna sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli järgi lubavad omavalitsused ja riik parandada elukeskkonna ja meditsiiniteenuste kvaliteeti Narvas, rajada piirkonda uusi üürikortereid ja pakkuda isegi ingliskeelset kooliharidust. Aquafor International osaühingu juhatuse liikme Joseph Schmidti sõnul peavad nad investeeringuotsuse tegemisel olema kindlad, et suur hulk välisspetsialiste ka tegelikult Narvas näiteks seitse aastat koos peredega elada ja töötada soovivad. Kas suudate endale ette kujutada inimesi, kes võivad töötada ja teenida suurt palka igas maailma riigis ja linnas, et nende pered sooviksid pikemat aega elada kohas, kus arstiabi ja koolihariduse tase on madal? Narva linn püüab koostöös teiste ettevõtetega tekitada Narva tööstuspargile ka soodsama elektriühenduse, räägib Narva linnapea Kadri Raik. Et saaks otseühendus elektri, otseühenduse, balti elektrijaama ja ettevõtete vahel selles selles linnapiirkonnas, see nõuab investeeringut 500000, seda hakkab lähiajal siis Narva volikogu arutama ja see tähendaks, et elekter oleks ilma ühendustasuta 30 protsenti odavam. Ja ma arvan, et see on selline samm, mis paneb kaks rohkem Narva investeerima. Suurtehase tulek on väljakutseks ka kohalikule haridussüsteemile, sest juba mõne aasta pärast on vaja koolitada ligi 300 spetsialisti, kes suudaksid robotitega töötada Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.
### Response:
Rahvusvaheline veefiltrite tootja Aquaphor kavatseb Narva rajada kõrgtehnoloogilise suurtehase. Kavandatava investeeringu mahuks on 200 miljonit eurot ja tehas annaks tööd ligi 700 inimesele, sealhulgas ligi paarisajale välisspetsialistile.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
NATO peasekretär kohtus täna varahommikul Alliansi kohtumisele kutsutud Ukraina välisministriga. Ukraina soovib tungivalt, et NATO kehtestas majandussanktsioonid Venemaa vastu ja tugevdaks sõjalist koostööd Kiieviga olukorras, kus Vene vägesid on koondatud Ukraina piirile. Ukraina välisminister Mitro Kuleba ütles, et Kiiev tahab panna koos liitlastega kokku heiduta kodus abinõude paki, mis tema sõnul koosneks kolmest osast. Esimene oleks selge poliitiline sõnum Venemaale selle kohta, mis järgneks potentsiaalse agressiivse tegevuse korral Ukraina vastu. Teine peaks olema majandus abinõud ehk sanktsioonid Venemaale juhul, kui viimane otsustab valida halvima stsenaariumi. Ja kolmas on liitlaste sõjalise ja kaitsekoostöö tugevdamine Ukrainaga. Me oleme veendunud, ütles Ukraina välisminister. Et kui me teeme koostööd, suudame me heidutada president Putinit ja võtta talt ära motivatsioon valida halvim tee, mis oleks sõjaline operatsioon. Selgust selles suhtes, mis Venemaa kavatsused täpselt on, pole ja pealegi võivad need muutuda, seega pole tähtsust, kas me arvame, et rünnaku tõenäosus on 20 või 80 protsenti. Me peame valmis olema halvimaks ja andma Venemaale edasi sõnumi, et nad ei tohiks sõjaliselt Ukrainat rünnata. Nad on teinud seda varem, aga loodetavasti nad ei tee seda uuesti. Aga me peame valmis olema ka selleks, et Venemaa kasutab jälle sõjalist jõudu ja me oleme valmis, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Olukord Ukraina ümber teeb muret ka USA välisministrile Antoni Blinkenile. Me oleme väga mures Venemaa tegevuse pärast Ukraina piiridel, samuti sellepärast, kuidas Valgevene kasutab migrante poliitilise relvana. Seega on NATO päevakorras palju. Blinken rõhutas alliansi ühtsus, mis tema sõnul püsib tugev kõikide väljakutsete eest. Ka Blinken hoiatas Moskvat, et mis tahes uus sõjaline agressioon Ukraina vastu läheb kalliks maksma.
|
NATO liikmesriikide välisministrid kohtusid Riias Ukraina ja Gruusia välisministriga. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles hommikul enne kohtumise algust, et NATO liikmesriigid peaksid ette valmistama täiendava majandussanktsioonide paketi Venemaa suhtes ning laiendama kaitsekoostööd Ukrainaga.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
NATO peasekretär kohtus täna varahommikul Alliansi kohtumisele kutsutud Ukraina välisministriga. Ukraina soovib tungivalt, et NATO kehtestas majandussanktsioonid Venemaa vastu ja tugevdaks sõjalist koostööd Kiieviga olukorras, kus Vene vägesid on koondatud Ukraina piirile. Ukraina välisminister Mitro Kuleba ütles, et Kiiev tahab panna koos liitlastega kokku heiduta kodus abinõude paki, mis tema sõnul koosneks kolmest osast. Esimene oleks selge poliitiline sõnum Venemaale selle kohta, mis järgneks potentsiaalse agressiivse tegevuse korral Ukraina vastu. Teine peaks olema majandus abinõud ehk sanktsioonid Venemaale juhul, kui viimane otsustab valida halvima stsenaariumi. Ja kolmas on liitlaste sõjalise ja kaitsekoostöö tugevdamine Ukrainaga. Me oleme veendunud, ütles Ukraina välisminister. Et kui me teeme koostööd, suudame me heidutada president Putinit ja võtta talt ära motivatsioon valida halvim tee, mis oleks sõjaline operatsioon. Selgust selles suhtes, mis Venemaa kavatsused täpselt on, pole ja pealegi võivad need muutuda, seega pole tähtsust, kas me arvame, et rünnaku tõenäosus on 20 või 80 protsenti. Me peame valmis olema halvimaks ja andma Venemaale edasi sõnumi, et nad ei tohiks sõjaliselt Ukrainat rünnata. Nad on teinud seda varem, aga loodetavasti nad ei tee seda uuesti. Aga me peame valmis olema ka selleks, et Venemaa kasutab jälle sõjalist jõudu ja me oleme valmis, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Olukord Ukraina ümber teeb muret ka USA välisministrile Antoni Blinkenile. Me oleme väga mures Venemaa tegevuse pärast Ukraina piiridel, samuti sellepärast, kuidas Valgevene kasutab migrante poliitilise relvana. Seega on NATO päevakorras palju. Blinken rõhutas alliansi ühtsus, mis tema sõnul püsib tugev kõikide väljakutsete eest. Ka Blinken hoiatas Moskvat, et mis tahes uus sõjaline agressioon Ukraina vastu läheb kalliks maksma.
### Response:
NATO liikmesriikide välisministrid kohtusid Riias Ukraina ja Gruusia välisministriga. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles hommikul enne kohtumise algust, et NATO liikmesriigid peaksid ette valmistama täiendava majandussanktsioonide paketi Venemaa suhtes ning laiendama kaitsekoostööd Ukrainaga.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti Energia hinnangul oli auvere elektrijaama ehitus keerukas pikk ja pingeline protsess. Ehituslepingu sõlmimisest kuni jaama käivitamiseni jõuti nelja aastaga ning siis tegelda veel kolm aastat seadistamise katsetamise ja kitsaskohtade kõrvaldamisega. Kuni ehitaja General Electric sai jaama lõpuks tellijale üle anda, räägib Enefit. Energia tootmise juht Mart Proos. Ega me tegelikult kiusu eitajaga ei ajanud, tegemist on ikkagi keskkonnanormidega tolmuheitmetega, mis tuleb täita esimesel katsel, ehitaajal see ei õnnestunud peale täiendavate kottfiltrite ja filtrisüsteemide lisamist on meie heitmed normi piires ja jäävad tegelikult ka oluliselt alla kehtestatud normid. Kindlasti ei ole põlevkivijaama ehitamine väga lihtne ettevõtmine, sest nii nagu me kõik teame, siis põlevkivi palju maailmas ei kaevandata ja põlevkivielektrijaamadest oleme me siiski suhteliselt ainulaadsed ja ainukesed Auvere elektrijaam on kolmas ja kõige moodsam enefit energiatootmise jõujaam, kus saab põlevkivi kõrval kütusena kasutada biomassi, turvast ja põlevkivigaasi, jätkab Mart Proos. Auvere kasutegur on märgatavalt kõrgem kui meie varasematel nii tolmpõletusblokkidel kui ka keevkihtkateldel. Sellega meie efektiivsus paraneb ja loodetavasti meie konkurentsivõime turul paraneb ning kindlasti meie keskkonnamõju on tulevikus oluliselt väiksem. Mart Proosi sõnul suudab 300 megavatise võimsusega auvere elektrijaam katta üle neljandiku Eesti elektritarbimisest. See on oluline, sest tuleval aastal suletakse kõrval asuvas Eesti elektrijaamas kolm kõige vanemat energiaplokki, mille tööaeg on täis saamas ja mida on keerukas kasutada kõrgete keskkonnanõuete tõttu. Auvere elektrijaama ehitus läks maksma üle poole miljardi euro. Eesti Energia teatel saab auverest ilmselt viimane omataoline jaam Eesti elektritootmise ajaloos, kuna edaspidi keskendub Eesti Energia suurenergeetika valdkonnas täielikult õli ja elektri koostoimele Uudistele. Jüri Nikolajev Narva.
|
Eesti Energia võttis ehitajalt üle kauaoodatud Auvere elektrijaama. Eesti moodsaim põlevkivijaam suudab katta umbes neljandiku riigi elektrivajadusest.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti Energia hinnangul oli auvere elektrijaama ehitus keerukas pikk ja pingeline protsess. Ehituslepingu sõlmimisest kuni jaama käivitamiseni jõuti nelja aastaga ning siis tegelda veel kolm aastat seadistamise katsetamise ja kitsaskohtade kõrvaldamisega. Kuni ehitaja General Electric sai jaama lõpuks tellijale üle anda, räägib Enefit. Energia tootmise juht Mart Proos. Ega me tegelikult kiusu eitajaga ei ajanud, tegemist on ikkagi keskkonnanormidega tolmuheitmetega, mis tuleb täita esimesel katsel, ehitaajal see ei õnnestunud peale täiendavate kottfiltrite ja filtrisüsteemide lisamist on meie heitmed normi piires ja jäävad tegelikult ka oluliselt alla kehtestatud normid. Kindlasti ei ole põlevkivijaama ehitamine väga lihtne ettevõtmine, sest nii nagu me kõik teame, siis põlevkivi palju maailmas ei kaevandata ja põlevkivielektrijaamadest oleme me siiski suhteliselt ainulaadsed ja ainukesed Auvere elektrijaam on kolmas ja kõige moodsam enefit energiatootmise jõujaam, kus saab põlevkivi kõrval kütusena kasutada biomassi, turvast ja põlevkivigaasi, jätkab Mart Proos. Auvere kasutegur on märgatavalt kõrgem kui meie varasematel nii tolmpõletusblokkidel kui ka keevkihtkateldel. Sellega meie efektiivsus paraneb ja loodetavasti meie konkurentsivõime turul paraneb ning kindlasti meie keskkonnamõju on tulevikus oluliselt väiksem. Mart Proosi sõnul suudab 300 megavatise võimsusega auvere elektrijaam katta üle neljandiku Eesti elektritarbimisest. See on oluline, sest tuleval aastal suletakse kõrval asuvas Eesti elektrijaamas kolm kõige vanemat energiaplokki, mille tööaeg on täis saamas ja mida on keerukas kasutada kõrgete keskkonnanõuete tõttu. Auvere elektrijaama ehitus läks maksma üle poole miljardi euro. Eesti Energia teatel saab auverest ilmselt viimane omataoline jaam Eesti elektritootmise ajaloos, kuna edaspidi keskendub Eesti Energia suurenergeetika valdkonnas täielikult õli ja elektri koostoimele Uudistele. Jüri Nikolajev Narva.
### Response:
Eesti Energia võttis ehitajalt üle kauaoodatud Auvere elektrijaama. Eesti moodsaim põlevkivijaam suudab katta umbes neljandiku riigi elektrivajadusest.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Minu kreede on olnud selline, et riik peab seisma, hea, et inimene on terve ja selleks peab ta looma tingimusi ja ja kõike. 25 aastat, mis seda jõulumaad on ehitatud, on olnud üks võitluste aeg, et, et ta eksisteeriks, et saaks, et saaks seda välja ehitada ja. Ma tegin ülikooli lõputööd nägemusest tolleaegse nimega võiste rahvaspordi baas ja too hinnati mitte rahuldavaks ja ma kaitsesin nelja peale, siis sain ikka ülikooli lõpetada. Nüüd ma olen ikka naljata ütlenud, et näed, et kohe sissejuhatus hakkas raskelt pihta ja ju ta siis peab ka raskelt minema. Aga mis teeb rõõmu? Rõõmu teeb see, et mul on olnud hetki, kus mul on lausa silm märjaks läinud jõulumäel ja on läinud siis sellepärast, et kui ma näen seda raha massi ja ja näen neid tegevusi, mis seal inimesed ja lapsed korda saadavad ja iga aastalt see suureneb ja see on, see on olnud minu unistus, et ta oleks aastaringselt kaetud külastajatega ja eriti rõõmu teeb, see on kasvanud just oma algatuse sportlik tegevus. Kas jõulumeie jaoks on olnud aasta 2000 parem halvem või samasugune kui eelnenud aasta 1999? Ma arvan, et ta on olnud selle aasta parem. Ja, ja ma arvan, et ei ole aeg kaugel, kus me saame öelda, et jõulumaja tervisekeskuse finantseerimine on täielikult kaetud ja meie, kes me jõulumaal toimetame Pärnumaal, et meie ülesanne on ainult luua tingimusi ja, ja, ja järjest atraktiivsemad Minu jaoks on see olnud õnnelik ja huvitav aasta. Raske ja kerge. Mõlemat on olnud nii et rikas Põhiosas töö aga näitleja töötab ju elu pealt, nii et on olnud mitmeplaaniliselt rikas. Kas Eestis osatakse kultuuriinimese rolli õigesti hinnata või missugune peaks olema kultuuriinimese positsioon üldse praeguses Eestis? Mul on sellele küsimusele raske vastata. See, et neid preemiaid on palju, see on kena, et nad kuidagi tasakaalustavad 11 Nobeli preemia. Häda ongi selles, et ta on tõusnud nii niivõrd erandlikuks. See preemia tekitab mingi omamoodi nagu, nagu seisuse loomeinimese enda meelest meid hinnatakse hoopis vähem kui kui sportlast või modelli või nii edasi. Aga jälle ühiskonna seisukohalt tervikuna. Ma ei tea, kui suur see meie tegelik tähtsus on, me tahame uskuda, et see on väga suur, aga võib-olla see nii suur ka ei ole. Kuigi ma ei usu ka, et tippmodelli tähtsus nii suur on. Aga see on aeg selline ja, ja võib-olla no öeldakse, et aeg paneb asjad paika ja aeg paneb ka selle meie aja kunagi paika. Jõulude eel on kombeks rääkida ikka headest asjadest missugune on olnud see sündmus, areng või midagi muud, mis teile lõppeval aastal Eesti elus kõige rohkem rõõmu teeb? Näete pisiasjad see, et koolilapsed maantee äärest korjasid prügi kokku ja seda enam nii palju ei ole asemele tekkinud. See, et eestlased Joovad ikka rohkem kala ja vähem Coca-Colat ja veel mõned muud sellised väikesed asjad.
|
Eesti Kultuurkapital andis üle aastapreemiad.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Minu kreede on olnud selline, et riik peab seisma, hea, et inimene on terve ja selleks peab ta looma tingimusi ja ja kõike. 25 aastat, mis seda jõulumaad on ehitatud, on olnud üks võitluste aeg, et, et ta eksisteeriks, et saaks, et saaks seda välja ehitada ja. Ma tegin ülikooli lõputööd nägemusest tolleaegse nimega võiste rahvaspordi baas ja too hinnati mitte rahuldavaks ja ma kaitsesin nelja peale, siis sain ikka ülikooli lõpetada. Nüüd ma olen ikka naljata ütlenud, et näed, et kohe sissejuhatus hakkas raskelt pihta ja ju ta siis peab ka raskelt minema. Aga mis teeb rõõmu? Rõõmu teeb see, et mul on olnud hetki, kus mul on lausa silm märjaks läinud jõulumäel ja on läinud siis sellepärast, et kui ma näen seda raha massi ja ja näen neid tegevusi, mis seal inimesed ja lapsed korda saadavad ja iga aastalt see suureneb ja see on, see on olnud minu unistus, et ta oleks aastaringselt kaetud külastajatega ja eriti rõõmu teeb, see on kasvanud just oma algatuse sportlik tegevus. Kas jõulumeie jaoks on olnud aasta 2000 parem halvem või samasugune kui eelnenud aasta 1999? Ma arvan, et ta on olnud selle aasta parem. Ja, ja ma arvan, et ei ole aeg kaugel, kus me saame öelda, et jõulumaja tervisekeskuse finantseerimine on täielikult kaetud ja meie, kes me jõulumaal toimetame Pärnumaal, et meie ülesanne on ainult luua tingimusi ja, ja, ja järjest atraktiivsemad Minu jaoks on see olnud õnnelik ja huvitav aasta. Raske ja kerge. Mõlemat on olnud nii et rikas Põhiosas töö aga näitleja töötab ju elu pealt, nii et on olnud mitmeplaaniliselt rikas. Kas Eestis osatakse kultuuriinimese rolli õigesti hinnata või missugune peaks olema kultuuriinimese positsioon üldse praeguses Eestis? Mul on sellele küsimusele raske vastata. See, et neid preemiaid on palju, see on kena, et nad kuidagi tasakaalustavad 11 Nobeli preemia. Häda ongi selles, et ta on tõusnud nii niivõrd erandlikuks. See preemia tekitab mingi omamoodi nagu, nagu seisuse loomeinimese enda meelest meid hinnatakse hoopis vähem kui kui sportlast või modelli või nii edasi. Aga jälle ühiskonna seisukohalt tervikuna. Ma ei tea, kui suur see meie tegelik tähtsus on, me tahame uskuda, et see on väga suur, aga võib-olla see nii suur ka ei ole. Kuigi ma ei usu ka, et tippmodelli tähtsus nii suur on. Aga see on aeg selline ja, ja võib-olla no öeldakse, et aeg paneb asjad paika ja aeg paneb ka selle meie aja kunagi paika. Jõulude eel on kombeks rääkida ikka headest asjadest missugune on olnud see sündmus, areng või midagi muud, mis teile lõppeval aastal Eesti elus kõige rohkem rõõmu teeb? Näete pisiasjad see, et koolilapsed maantee äärest korjasid prügi kokku ja seda enam nii palju ei ole asemele tekkinud. See, et eestlased Joovad ikka rohkem kala ja vähem Coca-Colat ja veel mõned muud sellised väikesed asjad.
### Response:
Eesti Kultuurkapital andis üle aastapreemiad.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kunstihoone on samamoodi olnud kinni praktiliselt kaks kuud kogu selle eriolukorra aja, mis te see kaks kuud teinud olete, kuidas teil läinud on? Meil on läinud väga kiirelt selles mõttes, et me oleme kõik hästi palju tööd teinud. Paradoksaalselt uksed on küll, on kinni, kuid kuid me oleme teinud päris palju neid asju, mida me muul ajal teha ei saanud, nii et me oleme selle sulgemise aja, ma arvan, üsna hästi ära kasutanud, aga üks asi, millega me välja tulime, olid siis virtuaalnäitused mis on tegelikult plaanis olnud juba juba tükk aega kriisi, siis situatsioon sundis meid neid veel kiiremini välja tooma. Ja mul on hea meel, et nad on leidnud oma publiku, tänaseks on seal käinud tugevalt üle 10000 inimese seda vaatamas ja The New York Times hindas meie virtuaalnäituste platvormi maailma parimaks. Kas te enam-vähem saate öelda, kui palju te selle kahe kuuga nii-öelda kahju kannatasite või või piletitulu kaotasite? Noh, rahalises mõttes on kahju näol siis tegemist ühe kopsakama, siis viiekohalise summaga me oleme hinnanud praegu see kõik ei ole veel lõplik selles suhtes, et me ju veel ei tea, kuidas siis publik taastub, kas inimesed käivad kunstinäitustele edasi? Soovitan seda kindlasti teha, et see on küll üks kultuuri vorme, kus on kenasti võimalik ka distantsi hoida. Kaasvaatajatega. Kui te nüüd kolmapäeval uksed lahti teete, mismoodi te inimesi sisse lasete või kuidas te garanteerite, et, et seal hoitakse ka distantsi ja jälgitakse ikkagi neid reegleid, mis veel kehtivad. Kassapidaja saab loendada, inimesi saab müüa täpselt nii palju pileteid. Kui me tohime sisse lasta, siis vastavalt ruutmeetrit ja, ja inimeste suhtarvule ning meil on olemas kenad saalitöötajad, kes siis tuletavad inimestele neid reegleid meelde, kui vaja. Mis teil praegu väljas on, mida vaadata saab? Meil saab vaadata sellist näitust nagu lõputu lugu, see on siis duo näitus suur, kus siis on kaks ägedat Eesti kunstniku, maalikunstnik Mihkel Ilus ja fotokunstnik Paul Kuimet.
|
Sel nädalal hakkavad tasapisi uksi avama muuseumid. Enamik neist lubab külastajad sisse alates 18. maist. Kolmapäeval avab oma näituseruumid Tallinna Kunstihoone.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kunstihoone on samamoodi olnud kinni praktiliselt kaks kuud kogu selle eriolukorra aja, mis te see kaks kuud teinud olete, kuidas teil läinud on? Meil on läinud väga kiirelt selles mõttes, et me oleme kõik hästi palju tööd teinud. Paradoksaalselt uksed on küll, on kinni, kuid kuid me oleme teinud päris palju neid asju, mida me muul ajal teha ei saanud, nii et me oleme selle sulgemise aja, ma arvan, üsna hästi ära kasutanud, aga üks asi, millega me välja tulime, olid siis virtuaalnäitused mis on tegelikult plaanis olnud juba juba tükk aega kriisi, siis situatsioon sundis meid neid veel kiiremini välja tooma. Ja mul on hea meel, et nad on leidnud oma publiku, tänaseks on seal käinud tugevalt üle 10000 inimese seda vaatamas ja The New York Times hindas meie virtuaalnäituste platvormi maailma parimaks. Kas te enam-vähem saate öelda, kui palju te selle kahe kuuga nii-öelda kahju kannatasite või või piletitulu kaotasite? Noh, rahalises mõttes on kahju näol siis tegemist ühe kopsakama, siis viiekohalise summaga me oleme hinnanud praegu see kõik ei ole veel lõplik selles suhtes, et me ju veel ei tea, kuidas siis publik taastub, kas inimesed käivad kunstinäitustele edasi? Soovitan seda kindlasti teha, et see on küll üks kultuuri vorme, kus on kenasti võimalik ka distantsi hoida. Kaasvaatajatega. Kui te nüüd kolmapäeval uksed lahti teete, mismoodi te inimesi sisse lasete või kuidas te garanteerite, et, et seal hoitakse ka distantsi ja jälgitakse ikkagi neid reegleid, mis veel kehtivad. Kassapidaja saab loendada, inimesi saab müüa täpselt nii palju pileteid. Kui me tohime sisse lasta, siis vastavalt ruutmeetrit ja, ja inimeste suhtarvule ning meil on olemas kenad saalitöötajad, kes siis tuletavad inimestele neid reegleid meelde, kui vaja. Mis teil praegu väljas on, mida vaadata saab? Meil saab vaadata sellist näitust nagu lõputu lugu, see on siis duo näitus suur, kus siis on kaks ägedat Eesti kunstniku, maalikunstnik Mihkel Ilus ja fotokunstnik Paul Kuimet.
### Response:
Sel nädalal hakkavad tasapisi uksi avama muuseumid. Enamik neist lubab külastajad sisse alates 18. maist. Kolmapäeval avab oma näituseruumid Tallinna Kunstihoone.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nii algas 45 aastat tagasi Eesti Raadio uudiste esimene päevakokkuvõte päevakaja täna keskpäeval Türile ringhäälingu muuseumis se juubelinäituse avamisele kogunenud said päevakaja saamislugu tänu helisalvestusele kuulda saate risti sealt Valdo Pandist. Tol päeval, kuuendal oktoobril 58 otsustati, et on viimane aeg minna üle nädala sündmusi käsitlevad ringvaate vormis saate päevasündmusi igal õhtul. Nii värskelt peegeldavad saatele. Kas see otsus oli seotud ka pisut õhustega? Ta oli seotud isegi nii suurte kõhklustega, et alguses tuli kolm päeva, mis teha proovisaateid, kas me suudame ühe päeva jooksul ette valmistada kõik kalad, mis on olulised teostada ja eetrisse anda. Ja tõepoolest juhtuski nii, et Ma ei mäleta, kas see oli esimese saate puhul või natuke hiljem, et oli heli lint, mille üks ots oli eetris, teine magnetofonil ja kolmas paberikorvis. Selle saate töö rütm on väga närviline. Just see tuletõrje komandot meenutab selline ooteasend, pidev aktiivne ooteasend. See on kõige väsitavam töö juures õhtul loomulikult tekib siis teatud kuhjumine, kuni kuni jälle pärast saate lõppu niisugune kergendus ja vabanemistunne, ma usun, et see on vist säilinud siiamaani. Varem mõtlesime nädala aja raamides, siis nüüd tuli paratamatult lülituda iga päev uuele temaatikale ja kõik otsused ja kogu töö teostus teha ühe päeva jooksul. See arendas ka kiirabi tööstiili päris kõvasti välja. Oma lugu päevakajasse pääsemisest oli rääkida ka legendaarse raadio häälel Felix Leedil. Ühesõnaga, kuidas ma sinna päevakaja esimese numbrisse sattusid, see on jumala juhuslik. Et ma olin seal olnud kuskil juba kuus-seitse aastat uudistetegijal noh, nuputreier nuputreial iks, aga kuna mul mingisugust tehnikat ei olnud siis minuga üldse ei arvestatud noja, kuna ma teadsin, et igavene No hea küll, terra vaata, mis sellest, mis sellest saab? Sai ära tehtud. Selle karene pehmikaga ja tuleb välja, et noh, polnud midagi. Päevakaja tänapäevastest tegemistest rääkis peatoimetaja Uku toom. Kuulasin siin Valdo Panti ja välis leeti ja ma ütleks, et mõlemaga võib nii mõnes asjaski nõustuda Valdo Pandiga, et päevakaja on jäänud täiesti samaks seniajani selliseks kiirabiks või tuletõrjujaks tulekahjude kustutajaks, kus sa oled kogu aeg ootel, päeval sa ei tea, pooled sündmused on teada, mis päeval toimuvad, samal ajal võib juhtuda midagi. Hilja õhtul napilt enne saadet, millele peab reageerima seesama päevakaja toimetaja või teised toimetajad. Tänagi õhtul kell kuus, kui päevakaja eetrisse läheb, on Kadriorus president Rüütli ja Katriarh Aleksiuse kohtumine. Ja me praegu veel täpselt ei tea, kas meil õnnestub sealt otse midagi kajastada või mitte. Kuidas seal Kadriorus kord täpselt on, see on täpselt samuti selline töö käigus, seda saab päevakaja toimetaja teada päevakaja ajal, kas tal on reporteriga ühendus Kadrioruga või ei ole, noh, kui ei ole, siis on järgmises saates. Ja järgmine saade on selles mõttes ka nüüd uus traditsioon, et veel ma ei tea, siis neli-viis aastat tagasi olid päevakajasse koondunud ka kõik sellised maakonna ja maa korrespondentidelt tulnud lood, need on nende need eraldi saates maakonna uudistes, mis on pärast kella kaheksaseid täistunni, uudiseid, selline omapärane saade ja kuhu me siis koondame, selliseid kohapealsed nii-öelda lood. Eesti Raadio uudistepäeva kokkuvõte päevakaja tähistab oma 40 viiendat juubelit.
|
Ringhäälingumuuseumis avati näitus "Päevakaja 45".
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nii algas 45 aastat tagasi Eesti Raadio uudiste esimene päevakokkuvõte päevakaja täna keskpäeval Türile ringhäälingu muuseumis se juubelinäituse avamisele kogunenud said päevakaja saamislugu tänu helisalvestusele kuulda saate risti sealt Valdo Pandist. Tol päeval, kuuendal oktoobril 58 otsustati, et on viimane aeg minna üle nädala sündmusi käsitlevad ringvaate vormis saate päevasündmusi igal õhtul. Nii värskelt peegeldavad saatele. Kas see otsus oli seotud ka pisut õhustega? Ta oli seotud isegi nii suurte kõhklustega, et alguses tuli kolm päeva, mis teha proovisaateid, kas me suudame ühe päeva jooksul ette valmistada kõik kalad, mis on olulised teostada ja eetrisse anda. Ja tõepoolest juhtuski nii, et Ma ei mäleta, kas see oli esimese saate puhul või natuke hiljem, et oli heli lint, mille üks ots oli eetris, teine magnetofonil ja kolmas paberikorvis. Selle saate töö rütm on väga närviline. Just see tuletõrje komandot meenutab selline ooteasend, pidev aktiivne ooteasend. See on kõige väsitavam töö juures õhtul loomulikult tekib siis teatud kuhjumine, kuni kuni jälle pärast saate lõppu niisugune kergendus ja vabanemistunne, ma usun, et see on vist säilinud siiamaani. Varem mõtlesime nädala aja raamides, siis nüüd tuli paratamatult lülituda iga päev uuele temaatikale ja kõik otsused ja kogu töö teostus teha ühe päeva jooksul. See arendas ka kiirabi tööstiili päris kõvasti välja. Oma lugu päevakajasse pääsemisest oli rääkida ka legendaarse raadio häälel Felix Leedil. Ühesõnaga, kuidas ma sinna päevakaja esimese numbrisse sattusid, see on jumala juhuslik. Et ma olin seal olnud kuskil juba kuus-seitse aastat uudistetegijal noh, nuputreier nuputreial iks, aga kuna mul mingisugust tehnikat ei olnud siis minuga üldse ei arvestatud noja, kuna ma teadsin, et igavene No hea küll, terra vaata, mis sellest, mis sellest saab? Sai ära tehtud. Selle karene pehmikaga ja tuleb välja, et noh, polnud midagi. Päevakaja tänapäevastest tegemistest rääkis peatoimetaja Uku toom. Kuulasin siin Valdo Panti ja välis leeti ja ma ütleks, et mõlemaga võib nii mõnes asjaski nõustuda Valdo Pandiga, et päevakaja on jäänud täiesti samaks seniajani selliseks kiirabiks või tuletõrjujaks tulekahjude kustutajaks, kus sa oled kogu aeg ootel, päeval sa ei tea, pooled sündmused on teada, mis päeval toimuvad, samal ajal võib juhtuda midagi. Hilja õhtul napilt enne saadet, millele peab reageerima seesama päevakaja toimetaja või teised toimetajad. Tänagi õhtul kell kuus, kui päevakaja eetrisse läheb, on Kadriorus president Rüütli ja Katriarh Aleksiuse kohtumine. Ja me praegu veel täpselt ei tea, kas meil õnnestub sealt otse midagi kajastada või mitte. Kuidas seal Kadriorus kord täpselt on, see on täpselt samuti selline töö käigus, seda saab päevakaja toimetaja teada päevakaja ajal, kas tal on reporteriga ühendus Kadrioruga või ei ole, noh, kui ei ole, siis on järgmises saates. Ja järgmine saade on selles mõttes ka nüüd uus traditsioon, et veel ma ei tea, siis neli-viis aastat tagasi olid päevakajasse koondunud ka kõik sellised maakonna ja maa korrespondentidelt tulnud lood, need on nende need eraldi saates maakonna uudistes, mis on pärast kella kaheksaseid täistunni, uudiseid, selline omapärane saade ja kuhu me siis koondame, selliseid kohapealsed nii-öelda lood. Eesti Raadio uudistepäeva kokkuvõte päevakaja tähistab oma 40 viiendat juubelit.
### Response:
Ringhäälingumuuseumis avati näitus "Päevakaja 45".
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tšernobõli katastroofi järel levis radioaktiivne tseesiumi isotoop C 137 peamiselt Ukrainas ja Valgevenes, kuid vähemal või suuremal määral kogu Euroopa vihmaveega jõudis radioaktiivne aine pinnasesse sealt edasi taimede ja loomadeni. Näiteks läinud aastal Saku vallas korjatud kukeseentes oli radioaktiivse tseesiumi aktiivsus kontsentratsioon ligi 50 pekreli kilogrammis. See tähendab, et sekundi jooksul lagunes kilogrammis kukeseentes umbes 50 radioaktiivset seesiumituuma, niisamuti ladestus, radioaktiivne tseesium, ka puidus. Läti valitsus leidis, et tegemist on olulise probleemiga ning esitles mõnda aega tagasi eelnõu, mis seaks välja aapoolt Euroopa Liitu sisse veetavale puidule radioaktiivset seesiumi. Piirnormi piirnorm on viis korda madalam kui isotoobisisaldus Saku valla kukeseentes ehk 10 Pekreli kilogrammi kohta. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse piirangut puidu põletamisel alles jääva tuha radioaktiivsusega ehk suur osa radioaktiivsest ainest jääb tuha sisse, kus selle kontsentratsioon on oluliselt kõrgem. Sestap teeb eelnõu ka erandi. Radioaktiivset seisumi tohib piirmäärast rohkem olla siis, kui tagatisgil juhul ei rända Läti biomassi kateldesse. Sisuliselt tähendab see, kui niisuguse puidu töötlemisel tekib saepuru, ei tohiks seda Lätis põletada. Aktsiaseltsi Granul Invest kvaliteedi ja sertifitseerimissüsteemide juht Mihkel Jugaste märgib, et eelnõu ähvardab halvata mitte ainult lõunanaabrite, vaid kogu regiooni. Puidutööstuse. Palk võib siseneda Lätti, kus taastab saepalk ja siis jõuda Eestisse, kus ta saab mööbli igal sammul. Saepuru eraldatakse töötlemisel ja see saepuru täna kõik läheb energeetikasse ja kui üks selles ahelas paneb teistest madalama piirnormi, siis on kogu ahel nagu mõjutatud üsna kõvasti. Eestis puidule tseesiumi radioaktiivse isotoobi piirnormi seatud ei ole, küll aga Leedus, kus see on 30 Pekreli kilogrammi kohta. Puidutööstuse ettevõtted kui on importima hakanud mõnest uuest riigist, siis oleme paralleelselt ka teinud mõõtmisi kodumaisele puidu, et siis oleme saanud mõlemale nii üle 10 kristid tulemusi, mis tähendab, et siis piirnorm on põhjendamatult madal, et kui ka kodumaine puit seda ületab, et miks see peaks impordi puidul olema nii madal. Eestisse jõudis info Läti riigi plaanidest läbi lõunanaabrite puidutööstuse. Seda, kust Läti poliitikud piirnormi seadmiseks idee said, täpselt teada ei ole. Nii palju kui Läti puidutööstuse kolleegid on selgitanud, et see on seal metsaomanike poolt siseturu kaitseks käima lükatud, aga täpsemalt ei, ei tea. Üsna segane tekkelugu on sellel.
|
Läti plaanib seada sisseveetavale puidule väga madala radioaktiivsete tseesiumiosakeste piirnormi. AS Graanul Investi hinnangul võib see halvata kogu piirkonna puidutööstuse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tšernobõli katastroofi järel levis radioaktiivne tseesiumi isotoop C 137 peamiselt Ukrainas ja Valgevenes, kuid vähemal või suuremal määral kogu Euroopa vihmaveega jõudis radioaktiivne aine pinnasesse sealt edasi taimede ja loomadeni. Näiteks läinud aastal Saku vallas korjatud kukeseentes oli radioaktiivse tseesiumi aktiivsus kontsentratsioon ligi 50 pekreli kilogrammis. See tähendab, et sekundi jooksul lagunes kilogrammis kukeseentes umbes 50 radioaktiivset seesiumituuma, niisamuti ladestus, radioaktiivne tseesium, ka puidus. Läti valitsus leidis, et tegemist on olulise probleemiga ning esitles mõnda aega tagasi eelnõu, mis seaks välja aapoolt Euroopa Liitu sisse veetavale puidule radioaktiivset seesiumi. Piirnormi piirnorm on viis korda madalam kui isotoobisisaldus Saku valla kukeseentes ehk 10 Pekreli kilogrammi kohta. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse piirangut puidu põletamisel alles jääva tuha radioaktiivsusega ehk suur osa radioaktiivsest ainest jääb tuha sisse, kus selle kontsentratsioon on oluliselt kõrgem. Sestap teeb eelnõu ka erandi. Radioaktiivset seisumi tohib piirmäärast rohkem olla siis, kui tagatisgil juhul ei rända Läti biomassi kateldesse. Sisuliselt tähendab see, kui niisuguse puidu töötlemisel tekib saepuru, ei tohiks seda Lätis põletada. Aktsiaseltsi Granul Invest kvaliteedi ja sertifitseerimissüsteemide juht Mihkel Jugaste märgib, et eelnõu ähvardab halvata mitte ainult lõunanaabrite, vaid kogu regiooni. Puidutööstuse. Palk võib siseneda Lätti, kus taastab saepalk ja siis jõuda Eestisse, kus ta saab mööbli igal sammul. Saepuru eraldatakse töötlemisel ja see saepuru täna kõik läheb energeetikasse ja kui üks selles ahelas paneb teistest madalama piirnormi, siis on kogu ahel nagu mõjutatud üsna kõvasti. Eestis puidule tseesiumi radioaktiivse isotoobi piirnormi seatud ei ole, küll aga Leedus, kus see on 30 Pekreli kilogrammi kohta. Puidutööstuse ettevõtted kui on importima hakanud mõnest uuest riigist, siis oleme paralleelselt ka teinud mõõtmisi kodumaisele puidu, et siis oleme saanud mõlemale nii üle 10 kristid tulemusi, mis tähendab, et siis piirnorm on põhjendamatult madal, et kui ka kodumaine puit seda ületab, et miks see peaks impordi puidul olema nii madal. Eestisse jõudis info Läti riigi plaanidest läbi lõunanaabrite puidutööstuse. Seda, kust Läti poliitikud piirnormi seadmiseks idee said, täpselt teada ei ole. Nii palju kui Läti puidutööstuse kolleegid on selgitanud, et see on seal metsaomanike poolt siseturu kaitseks käima lükatud, aga täpsemalt ei, ei tea. Üsna segane tekkelugu on sellel.
### Response:
Läti plaanib seada sisseveetavale puidule väga madala radioaktiivsete tseesiumiosakeste piirnormi. AS Graanul Investi hinnangul võib see halvata kogu piirkonna puidutööstuse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Narva linnavolikogu valis täna valdava häält enamusega Narva linnapeaks keskerakondlase linna osalusega aktsiaseltsi heakorrastustegevjuhi Tarmo Tammiste. Tema poolt hääletas 30-st volinikust 20. Tarmo Tammiste oli Keskerakonna Narva osakonna ametlik linnapeakandidaat. Tammiste konkurendi, volikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini poolt pakutud endise linnapea Imre Liivi poolt hääletas 10 volinikku. Tarmo Tammiste sõnul oli ta võidus kindel, kuid nii suurt häälteenamus ta oodata ei osanud. Tammiste väitel ei alusta ta linna juhtimist endise linnavalitsuse koosseisu kriitika ga. Ma ütlen niimoodi, et kuna ma olen nagu uus mees täiesti ja ma ei ole varem sellisel ametikohal töötanud, siis ma nagu hoiduksin praegust sellisest kriitikast, sellepärast et väga lihtne on kedagi materdada. Lihtsalt ma püüaksin ehk mõnes mõne koha pealt aktiivsem olla, kuidas see läheb. Ja eks elu näitab. Narva on kuidagi kahjuks nagu kuskile nurga taha jäänud, kuigi ta on tõesti Eesti kolmas linn ja ja vääriks nagu tunduvalt rohkem tähelepanu ja, ja sellist teist hoiakut. Ma arvan, et värske pert peab kindlasti tulema. Võin öelda, et ka mina olen ju väljaspoolt tulnud. Kolm aastat tagasi tulin ma ka Tartusse siia. See ei olnud nagu sugugi kerge tuli siin ikkagi ennast tugevalt tõestada, et, et suudad midagi teha. Kui see õnnestub, siis siis läheb siin nagu kõik hästi. Hääletamistulemused viitavad sellele, et Tarmo Tammiste poolt hääletas osa keskerakondlasi ja volikogu opositsioon. Opositsioonifraktsiooni elujõud, esimehe ühendatud vene rahvapartei liikme Genadi fanasjevi sõnul tähendab Tammiste valimine Narva linnapeaks muutusi nii linnas kui ka keskerakonnas. Ma arvan, et Narva linn ootab praegu suured muudatused juba üldse poliitikast ja täna, mis toimus meil Narva volikogus, ma ütlen, et nagu targad inimesed keskerakonnas said nüüd aru, et poliitika on teine asi, aga esimene asi linnas on ikkagi majandus ja linna areng. Probleem oli just selles täna, et see võim, mis oli Keskerakond, oli võimul. Tema langetas otsus just nii, nagu oli huvitatud Keskerakond, mitte linnaelanik. Nüüd natuke hakkas muutuma siin linnas. Narva uus linnapea Tarmo Tammiste sündis 1962. aastal Tartus. 1989. aastal lõpetas ta Eesti põllumajandusakadeemia ning alates 2000.-st aastast juhtis ta Narva linnaosalusega aktsiaseltsi heakorrastus. Jüri Nikolajev Eesti raadio Narva stuudio.
|
Narvas valiti uus linnapea.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Narva linnavolikogu valis täna valdava häält enamusega Narva linnapeaks keskerakondlase linna osalusega aktsiaseltsi heakorrastustegevjuhi Tarmo Tammiste. Tema poolt hääletas 30-st volinikust 20. Tarmo Tammiste oli Keskerakonna Narva osakonna ametlik linnapeakandidaat. Tammiste konkurendi, volikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini poolt pakutud endise linnapea Imre Liivi poolt hääletas 10 volinikku. Tarmo Tammiste sõnul oli ta võidus kindel, kuid nii suurt häälteenamus ta oodata ei osanud. Tammiste väitel ei alusta ta linna juhtimist endise linnavalitsuse koosseisu kriitika ga. Ma ütlen niimoodi, et kuna ma olen nagu uus mees täiesti ja ma ei ole varem sellisel ametikohal töötanud, siis ma nagu hoiduksin praegust sellisest kriitikast, sellepärast et väga lihtne on kedagi materdada. Lihtsalt ma püüaksin ehk mõnes mõne koha pealt aktiivsem olla, kuidas see läheb. Ja eks elu näitab. Narva on kuidagi kahjuks nagu kuskile nurga taha jäänud, kuigi ta on tõesti Eesti kolmas linn ja ja vääriks nagu tunduvalt rohkem tähelepanu ja, ja sellist teist hoiakut. Ma arvan, et värske pert peab kindlasti tulema. Võin öelda, et ka mina olen ju väljaspoolt tulnud. Kolm aastat tagasi tulin ma ka Tartusse siia. See ei olnud nagu sugugi kerge tuli siin ikkagi ennast tugevalt tõestada, et, et suudad midagi teha. Kui see õnnestub, siis siis läheb siin nagu kõik hästi. Hääletamistulemused viitavad sellele, et Tarmo Tammiste poolt hääletas osa keskerakondlasi ja volikogu opositsioon. Opositsioonifraktsiooni elujõud, esimehe ühendatud vene rahvapartei liikme Genadi fanasjevi sõnul tähendab Tammiste valimine Narva linnapeaks muutusi nii linnas kui ka keskerakonnas. Ma arvan, et Narva linn ootab praegu suured muudatused juba üldse poliitikast ja täna, mis toimus meil Narva volikogus, ma ütlen, et nagu targad inimesed keskerakonnas said nüüd aru, et poliitika on teine asi, aga esimene asi linnas on ikkagi majandus ja linna areng. Probleem oli just selles täna, et see võim, mis oli Keskerakond, oli võimul. Tema langetas otsus just nii, nagu oli huvitatud Keskerakond, mitte linnaelanik. Nüüd natuke hakkas muutuma siin linnas. Narva uus linnapea Tarmo Tammiste sündis 1962. aastal Tartus. 1989. aastal lõpetas ta Eesti põllumajandusakadeemia ning alates 2000.-st aastast juhtis ta Narva linnaosalusega aktsiaseltsi heakorrastus. Jüri Nikolajev Eesti raadio Narva stuudio.
### Response:
Narvas valiti uus linnapea.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Hea on võtta ka näiteks porto, Franctan ja lahe kalda, et kus tegelikult planeeringuga olid nähtud ette, et ütleme, sotsiaalsed objektid või sotsiaalne kasutus siis 10 15 aasta jooksul on siis tõesti need otsused nagu ümber tehtud, noh, linnavõim ju püsib ka teada-tuntud ikkagi neli aastat, et see võib tulla uute vaadetega inimene. Nii nagu tehti seda porto Franca puhul, et kui riik andis kinnistu üle Tallinna linnale, siis tolleaegne linnapea otsustas ikkagi selle kinnistu maha müüa eraarendajate kätte. Et seesama olukord võib juhtuda ka, ütleme niimoodi, siis selle tulenurga üks kinnistuga No kriitikud võivad öelda, et kortermajad vähemalt ei tee lärmi, mis te neile selle peale ütlete? No kortermajad kindlasti teevad palju rohkem lärmi, kui võib-olla mõni spordiala mida eriti armastatakse võib-olla sisehallis, et kortermaja kindlasti tõstab mitmeid olulisi probleeme üles, on see siis parkimise probleem, on see külaliste täituvus pigem infrastruktuurilt? On see siis liiga suur valguskülasus küll, aga spordil on see eelis, et sporti ei tehta öö läbi, aga kinnisvara arenduse elatakse ikkagi 24, seitse. Nii et kardate seda, et riigi kinnisvara aktsiaselts siis võib selle hoonestusõiguse anda kellelegi arendajale ja siis tulebki sinna jalgpallihalli asemel korterelamud. Ma seda muidugi sajaprotsendiliselt kinnitada ei saa, küll sellisel viisil, aga kindlasti võrreldes neid varasemaid, ütleme, olukordi, mis on täpselt samamoodi pidanud olema sotsiaalse tarvitusega on tänasel päeval kinnisvara objektide arendajate käes ehk rajatud on nendele kortermajad või üksikud eramud. Ja teie hinnangul Pirita linnaosa vanemana usute, et nii-öelda siis kohalikule elanikule see sinna sobiks ja nemad seda sinna pigem ootavad just seda jalgpallihalli. Mina usun küll, et see olen vähemasti sellel seisukohal, et Pirita piirkonna lapsed ja noored peavad saama jalgpalli mängida ning rajatav jalgpallihall ju kindlasti parandab last talvise treenimisvõimalusi, et selleks on ju see levadja, need võimalused ka praegu väljas loonud. Küll on mulle tagasiside olnud päris paljudelt lapsevanematelt, et, et see hall nende hinnangul sinna sobib ja need inimesed on täpselt samamoodi Maarjamäe elanikud.
|
Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat kardab, et kui Maarjamäe memoriaali kõrvale jalgpallihalli ei ehitata, siis samale platsile kerkivad tulevikus korterelamud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Hea on võtta ka näiteks porto, Franctan ja lahe kalda, et kus tegelikult planeeringuga olid nähtud ette, et ütleme, sotsiaalsed objektid või sotsiaalne kasutus siis 10 15 aasta jooksul on siis tõesti need otsused nagu ümber tehtud, noh, linnavõim ju püsib ka teada-tuntud ikkagi neli aastat, et see võib tulla uute vaadetega inimene. Nii nagu tehti seda porto Franca puhul, et kui riik andis kinnistu üle Tallinna linnale, siis tolleaegne linnapea otsustas ikkagi selle kinnistu maha müüa eraarendajate kätte. Et seesama olukord võib juhtuda ka, ütleme niimoodi, siis selle tulenurga üks kinnistuga No kriitikud võivad öelda, et kortermajad vähemalt ei tee lärmi, mis te neile selle peale ütlete? No kortermajad kindlasti teevad palju rohkem lärmi, kui võib-olla mõni spordiala mida eriti armastatakse võib-olla sisehallis, et kortermaja kindlasti tõstab mitmeid olulisi probleeme üles, on see siis parkimise probleem, on see külaliste täituvus pigem infrastruktuurilt? On see siis liiga suur valguskülasus küll, aga spordil on see eelis, et sporti ei tehta öö läbi, aga kinnisvara arenduse elatakse ikkagi 24, seitse. Nii et kardate seda, et riigi kinnisvara aktsiaselts siis võib selle hoonestusõiguse anda kellelegi arendajale ja siis tulebki sinna jalgpallihalli asemel korterelamud. Ma seda muidugi sajaprotsendiliselt kinnitada ei saa, küll sellisel viisil, aga kindlasti võrreldes neid varasemaid, ütleme, olukordi, mis on täpselt samamoodi pidanud olema sotsiaalse tarvitusega on tänasel päeval kinnisvara objektide arendajate käes ehk rajatud on nendele kortermajad või üksikud eramud. Ja teie hinnangul Pirita linnaosa vanemana usute, et nii-öelda siis kohalikule elanikule see sinna sobiks ja nemad seda sinna pigem ootavad just seda jalgpallihalli. Mina usun küll, et see olen vähemasti sellel seisukohal, et Pirita piirkonna lapsed ja noored peavad saama jalgpalli mängida ning rajatav jalgpallihall ju kindlasti parandab last talvise treenimisvõimalusi, et selleks on ju see levadja, need võimalused ka praegu väljas loonud. Küll on mulle tagasiside olnud päris paljudelt lapsevanematelt, et, et see hall nende hinnangul sinna sobib ja need inimesed on täpselt samamoodi Maarjamäe elanikud.
### Response:
Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat kardab, et kui Maarjamäe memoriaali kõrvale jalgpallihalli ei ehitata, siis samale platsile kerkivad tulevikus korterelamud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lindi lõikas läbi peaminister Siim Kallas, seda saatis helilooja Sven Grünbergi tuulekelladele kirjutatud heliteos. Ligi 100. riigis esindatud elektroonika komponentide firma ABB alustab uuest tehasest tuulegeneraatorid osade tootmist. Need viiakse siit edasi Helsingis paiknevasse tehasesse, kus toodetakse generaatoreid. Maailma suurimate tuulejõujaamade valmistajatele. Uues kompleksis on tööpinda ligi 9000 ruutmeetrit ning seal hakkab tööle 200 inimest. Tehase ehitamine läks maksma 240 miljonit krooni. Küsisin ABB Baltikumi regiooni juhilt, puu Henriksonilt, miks valiti uue tehase asupaigaks Eesti. Samal ajal kui mujal maailmas on ABB alustanud suuri koondamisi? No see osa nüüd toodang, mis siin hakatakse tegema, on tegelikult uus lisatoodang, mida, mida me Soomes ei suuda teha praegu meil pole seda kapasitee, see oli ehk juhuslik, et me oleme varem teinud sellest allhanketööd Soome ja meil on see oskumine siin Tallinna ümbrikus olemas ja, ja juhuslikult leidsime sobiv koht siin Jüris. Enamus tehases töötavatest inimestest tulevad Tallinnast. Uurisin tehase tootmisjuhilt Mait Metsaorult, kuidas töötajad värvati. Väga paljud inimesed saavad väljaõppe koha peal, sellepärast et sellist mähkimistööd suurte elektrimasinate mähkimistööd mäise valmistust ei ole Eestis enne tehtud ja, ja tähendab, tehtud on ilmselt, aga inimesi ei ole koolitatud. Momendil on inimesed komplekteeritud tulevikus juba paari kuu pärast kindlasti hakkame uusi inimesi otsima ja koolitama, kui veel personalist rääkida, siis metalli poolele. Loomulikult me leiame inimesed, õpid inimesed, sest sellist koolitust on Eestis piisavalt. Aga miks valiti just Jüri selle tehase asupaiga, kui me käisime, vaatasime umbes kümmet paika, mida pakuti ja see tundus kõige kõige paremas korras ja ütleme siis, et kõige lihtsamate vahenditega ümber tehtav ja siis praegu siin muidugi need kaks salli on päris uued uued ehitused. Aga just et, et alustada sai siin nagu kõige kiiremini. ABB juhtide sõnul ei välista ta ka mujal Eestis tegevuse alustamist, sest Eestis on piisavalt odavat tööjõudu.
|
Tallinna lähedal Jüris avati ABB elektrimasinate tehas.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lindi lõikas läbi peaminister Siim Kallas, seda saatis helilooja Sven Grünbergi tuulekelladele kirjutatud heliteos. Ligi 100. riigis esindatud elektroonika komponentide firma ABB alustab uuest tehasest tuulegeneraatorid osade tootmist. Need viiakse siit edasi Helsingis paiknevasse tehasesse, kus toodetakse generaatoreid. Maailma suurimate tuulejõujaamade valmistajatele. Uues kompleksis on tööpinda ligi 9000 ruutmeetrit ning seal hakkab tööle 200 inimest. Tehase ehitamine läks maksma 240 miljonit krooni. Küsisin ABB Baltikumi regiooni juhilt, puu Henriksonilt, miks valiti uue tehase asupaigaks Eesti. Samal ajal kui mujal maailmas on ABB alustanud suuri koondamisi? No see osa nüüd toodang, mis siin hakatakse tegema, on tegelikult uus lisatoodang, mida, mida me Soomes ei suuda teha praegu meil pole seda kapasitee, see oli ehk juhuslik, et me oleme varem teinud sellest allhanketööd Soome ja meil on see oskumine siin Tallinna ümbrikus olemas ja, ja juhuslikult leidsime sobiv koht siin Jüris. Enamus tehases töötavatest inimestest tulevad Tallinnast. Uurisin tehase tootmisjuhilt Mait Metsaorult, kuidas töötajad värvati. Väga paljud inimesed saavad väljaõppe koha peal, sellepärast et sellist mähkimistööd suurte elektrimasinate mähkimistööd mäise valmistust ei ole Eestis enne tehtud ja, ja tähendab, tehtud on ilmselt, aga inimesi ei ole koolitatud. Momendil on inimesed komplekteeritud tulevikus juba paari kuu pärast kindlasti hakkame uusi inimesi otsima ja koolitama, kui veel personalist rääkida, siis metalli poolele. Loomulikult me leiame inimesed, õpid inimesed, sest sellist koolitust on Eestis piisavalt. Aga miks valiti just Jüri selle tehase asupaiga, kui me käisime, vaatasime umbes kümmet paika, mida pakuti ja see tundus kõige kõige paremas korras ja ütleme siis, et kõige lihtsamate vahenditega ümber tehtav ja siis praegu siin muidugi need kaks salli on päris uued uued ehitused. Aga just et, et alustada sai siin nagu kõige kiiremini. ABB juhtide sõnul ei välista ta ka mujal Eestis tegevuse alustamist, sest Eestis on piisavalt odavat tööjõudu.
### Response:
Tallinna lähedal Jüris avati ABB elektrimasinate tehas.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli ühishoone rajamine Narva oli kompromissiks riigi võimaluste ja Narva soovide vahel. Narva tahtis sisekaitseakadeemia kogu täiega. Riik nõustus õppehoone ehitamisega, millest kolm neljandikku on sisekaitseakadeemia all, räägib akadeemia rektor Marek link. Sisekaitseakadeemia plaanib siia kokku tuua umbes 300 kadetti, aga nad ei tule kõik korraga, vaid järgemööda. Pluss siis ka ligi sadakond teenistujat, kes siin igapäevaselt ööbivad Narva ju asub piiri juures, et see keskkond ise on meie jaoks õpikeskkond. Me kindlasti loodame seda, et nii mitmel erialal, mida me õpetame, oled sa vangivarvul või piirivalvur või tolliametnik, et nad peavad oma tööd suutma teha kolmes keeles ja lisaks sellele, et nad siis õpivad kutseoskusi, saavad nad praktiseerida ka vene keelt ja selle i olla tulevikus paremad ametnikud. Uus ühishoone lahendab Tartu Ülikooli Narva kolledži majutusmured, kolledž saab 80 ühiselamu kohta. Kolledži direktor Marek Sammul. See annab meile võimaluse tegelikult olla palju rohkem üle Eesti kolledž, nüüd saavad üliõpilased, kes tulevad Võrust või Valgast või Saaremaalt koha, kus rahumeelselt magada. Nii lihtne ongi tegelikult ühe ühiselamu mõju ühele õppeasutusele ja ma arvan, et selline noorte inimeste liikuma hakkamine Narvas, mis kasvab läbi sisekaitseakadeemia tuleku läbi selle, et meie enda üliõpilased ei pea enam käima Sillamäele ööbima tuleb Narva linnaelule kindlasti kasuks ja, ja toob uut värskust. Ehituslikult on sisekaitseakadeemia ning Tartu Ülikooli ühise õppe ja majutus hoone peamiseks eripäraks kolm puidust korrust, mis teevad tast suurima mitmekorruselise avaliku puitehitise Eestis. Hoone ehitas 15 miljoni euroga ehitusfirma Nordecon. Arhitektuurse lahenduse autor on arhitektuuribüroo kolm pluss üks hoones on ka spordikompleks koos ujulaga, mis avatakse Narva elanikele tuleva aasta algul. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
|
Narvas avati Sisekaitseakadeemia uus õppehoone, kus kadetid saavad kutseoskusi lihvida ja vene keelt harjutada. Tartu Ülikool saab uues hoones 80 ühiselamukohta.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli ühishoone rajamine Narva oli kompromissiks riigi võimaluste ja Narva soovide vahel. Narva tahtis sisekaitseakadeemia kogu täiega. Riik nõustus õppehoone ehitamisega, millest kolm neljandikku on sisekaitseakadeemia all, räägib akadeemia rektor Marek link. Sisekaitseakadeemia plaanib siia kokku tuua umbes 300 kadetti, aga nad ei tule kõik korraga, vaid järgemööda. Pluss siis ka ligi sadakond teenistujat, kes siin igapäevaselt ööbivad Narva ju asub piiri juures, et see keskkond ise on meie jaoks õpikeskkond. Me kindlasti loodame seda, et nii mitmel erialal, mida me õpetame, oled sa vangivarvul või piirivalvur või tolliametnik, et nad peavad oma tööd suutma teha kolmes keeles ja lisaks sellele, et nad siis õpivad kutseoskusi, saavad nad praktiseerida ka vene keelt ja selle i olla tulevikus paremad ametnikud. Uus ühishoone lahendab Tartu Ülikooli Narva kolledži majutusmured, kolledž saab 80 ühiselamu kohta. Kolledži direktor Marek Sammul. See annab meile võimaluse tegelikult olla palju rohkem üle Eesti kolledž, nüüd saavad üliõpilased, kes tulevad Võrust või Valgast või Saaremaalt koha, kus rahumeelselt magada. Nii lihtne ongi tegelikult ühe ühiselamu mõju ühele õppeasutusele ja ma arvan, et selline noorte inimeste liikuma hakkamine Narvas, mis kasvab läbi sisekaitseakadeemia tuleku läbi selle, et meie enda üliõpilased ei pea enam käima Sillamäele ööbima tuleb Narva linnaelule kindlasti kasuks ja, ja toob uut värskust. Ehituslikult on sisekaitseakadeemia ning Tartu Ülikooli ühise õppe ja majutus hoone peamiseks eripäraks kolm puidust korrust, mis teevad tast suurima mitmekorruselise avaliku puitehitise Eestis. Hoone ehitas 15 miljoni euroga ehitusfirma Nordecon. Arhitektuurse lahenduse autor on arhitektuuribüroo kolm pluss üks hoones on ka spordikompleks koos ujulaga, mis avatakse Narva elanikele tuleva aasta algul. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
### Response:
Narvas avati Sisekaitseakadeemia uus õppehoone, kus kadetid saavad kutseoskusi lihvida ja vene keelt harjutada. Tartu Ülikool saab uues hoones 80 ühiselamukohta.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Jüri Järv, senine peasekretär esitas juhatusele lahkumisavalduse ja Eesti suusaliidu juhatus selle aktsepteeris. Eesti suusaliidu juhatus otsustas välja kuulutada uue peasekretäri leidmiseks avaliku konkursi ja me loodame, et meil õnnestub leida uus kandidaat juba suusaliidu üldkogu ajaks ehk novembri lõpuks. Ja me väga tahame, et, et uus peasekretär saaks siis ka üldkogu õnnistuse. Kolmas otsus puudutab siis murdmaasuusatamise peatreeneri Mati Alaveri. Suusaliidu juhatus otsustas Mati Alaveri volitused peatada, kuni on leidnud lahenduse Andrus veerpalu. Dopingu juhtumi. Diskussioon või menetlemine rahvusvahelises spordiarbitraažis. See teema me juhatuses arutasime juhatuse initsiatiivil, kuid mida ma olen ka avalikult varem öelnud, et, et no Mati Alaveriga vesteldes alati ta küsib seda, et, et kas ta peaks nii-öelda jätkama või mitte, tähendab et ka Jüri Järv on seda küsimust mitmel korral varem üles tõstnud. Loomulikult need mõlemad on juhatuse pädevuses ja täna juhatus päevakorra järgi juhtimise küsimusi arutas ja arutasime mõlemat küsimust.
|
Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv lahkub ametist, murdmaasuusatamise koondise peatreeneri volitused peatati, kokku kutsutakse ESL erakorraline üldkogu. Otsuseid kommenteerib Eesti Suusaliidu president Sandor Liive.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Jüri Järv, senine peasekretär esitas juhatusele lahkumisavalduse ja Eesti suusaliidu juhatus selle aktsepteeris. Eesti suusaliidu juhatus otsustas välja kuulutada uue peasekretäri leidmiseks avaliku konkursi ja me loodame, et meil õnnestub leida uus kandidaat juba suusaliidu üldkogu ajaks ehk novembri lõpuks. Ja me väga tahame, et, et uus peasekretär saaks siis ka üldkogu õnnistuse. Kolmas otsus puudutab siis murdmaasuusatamise peatreeneri Mati Alaveri. Suusaliidu juhatus otsustas Mati Alaveri volitused peatada, kuni on leidnud lahenduse Andrus veerpalu. Dopingu juhtumi. Diskussioon või menetlemine rahvusvahelises spordiarbitraažis. See teema me juhatuses arutasime juhatuse initsiatiivil, kuid mida ma olen ka avalikult varem öelnud, et, et no Mati Alaveriga vesteldes alati ta küsib seda, et, et kas ta peaks nii-öelda jätkama või mitte, tähendab et ka Jüri Järv on seda küsimust mitmel korral varem üles tõstnud. Loomulikult need mõlemad on juhatuse pädevuses ja täna juhatus päevakorra järgi juhtimise küsimusi arutas ja arutasime mõlemat küsimust.
### Response:
Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv lahkub ametist, murdmaasuusatamise koondise peatreeneri volitused peatati, kokku kutsutakse ESL erakorraline üldkogu. Otsuseid kommenteerib Eesti Suusaliidu president Sandor Liive.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
2015. aastal erutasid valijaid sotsiaalkindlustus ja immigratsioon. 2016. oli Brexiti referendum ja siiani pole midagi juhtunud. Seega pole kahtlustki, et nende valimiste peateema on Brexit. Kampaania jooksul kerkib esile kindlasti ka muid sõnumeid. Kui inimestelt küsiti, millised on kõige põletavamad teemad, selgub, et 59 protsenti mõtleb tervishoiust. Brexitit nimetas 52 protsenti. Poliitikud on jagunenud kolmeks. Ühed, kes tahavad lahkuda Euroopa Liidust nii ruttu kui võimalik, teised eelistavad uut referendumit ja kolmandad Brexiti protsessi tühistamist. Kuigi ametlikult algab valimiskampaania täna südaööst, siis erinevate ürituste varjus seda juba tehakse. Kui on antud lava ja mikrofon ja kuulajad, siis miks mitte. Senised väljaütlemised on aga pigem 11 maha tegevad. Näiteks süüdistas Tööpartei juht Jeremy Corbyn peaministri Brexiti kaaperdamises, et maha müüa Briti tervishoiusüsteem ja valelubaduses viia Brexiti kuue kuuga ellu. Peaminister Boris Johnsoni teatel tahab Corbyn hoopis üles tunnistada oma Brexiti kava. Konservatiivide sõnul on aga liberaaldemokraatide poolt hääletamine risk, et koorpin satubki nii Downing Streetile ja et tema juhitav tööpartei elab muinasjutupoliitikas. Corbyn aga väidab, et ta suudab lahendada Brexiti kriisi kiiremini kui Johnson sest Johnson raiskab aega rääkides läbi kaubanduslepete üle, mida pole vaja, sest Corbyni ideedes jääb Suurbritannia seotuks Euroopa Liiduga. Enda sõnul esindab ta nii inimesi mõlemal pool Brexit'i joont. Teisalt on Korbyn tuline Briti ja USA kaubandusleppe pooldaja sest see tooks ainuüksi ravimikaubandusega tervishoiusüsteemi 500 miljonit lisanaela nädalas. Brittide tervishoiu aastane eelarve on 18 miljardit naela, ameeriklaste leppe ga tõuseks see hoobilt 45 miljardini. See aga tähendab ka arstiabi kallinemist inimestele ja kui sõnad enam ei aita, võetaksegi appi numbrid. Kõik erakonnad on rehkendanud, kuidas ja kui palju Brexit välja viib või sisse toob. Ka Šoti rahvapartei juht Nicolas, tõsi, on kokku löönud, et Euroopa liitu jäämisel hoitakse järgmise viie aastaga kokku 50 miljardit naela. Igatahes ollakse stardijoonel ja valmis sööstma esimestel minutitel ja on selge, et inimesed ei muretse mitte millegi muu kui Brexiti pärast. Brexit võtab aga aega rohkem ja maksab rohkem, kui keegi praegu öelda oskaks. Valimistest veel nii palju, et 46 miljonit valijat valivad parlamenti 650 saadikut. Et valitsus moodustada, tuleb hankida 326 kohta. Konservatiividel oli neid praegu 298, Tööparteil 244, ülejäänud erakondadele alla 50 koha. Viimased küsitlused näitavad, et 100-st inimesest 38 valiksid konservatiivide poolt 26 Tööpartei poolt ja 17 liberaaldemokraate.
|
Täna on Suurbritannia parlamendi selle kooseisu viimane tööpäev ja keskööst võivad erakonnad alustada alustada valimiskampaaniat. See kestab täpselt 5 nädalat ja 12. detsembril peetakse Suurbritannias ennetähtaegsed valimised.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
2015. aastal erutasid valijaid sotsiaalkindlustus ja immigratsioon. 2016. oli Brexiti referendum ja siiani pole midagi juhtunud. Seega pole kahtlustki, et nende valimiste peateema on Brexit. Kampaania jooksul kerkib esile kindlasti ka muid sõnumeid. Kui inimestelt küsiti, millised on kõige põletavamad teemad, selgub, et 59 protsenti mõtleb tervishoiust. Brexitit nimetas 52 protsenti. Poliitikud on jagunenud kolmeks. Ühed, kes tahavad lahkuda Euroopa Liidust nii ruttu kui võimalik, teised eelistavad uut referendumit ja kolmandad Brexiti protsessi tühistamist. Kuigi ametlikult algab valimiskampaania täna südaööst, siis erinevate ürituste varjus seda juba tehakse. Kui on antud lava ja mikrofon ja kuulajad, siis miks mitte. Senised väljaütlemised on aga pigem 11 maha tegevad. Näiteks süüdistas Tööpartei juht Jeremy Corbyn peaministri Brexiti kaaperdamises, et maha müüa Briti tervishoiusüsteem ja valelubaduses viia Brexiti kuue kuuga ellu. Peaminister Boris Johnsoni teatel tahab Corbyn hoopis üles tunnistada oma Brexiti kava. Konservatiivide sõnul on aga liberaaldemokraatide poolt hääletamine risk, et koorpin satubki nii Downing Streetile ja et tema juhitav tööpartei elab muinasjutupoliitikas. Corbyn aga väidab, et ta suudab lahendada Brexiti kriisi kiiremini kui Johnson sest Johnson raiskab aega rääkides läbi kaubanduslepete üle, mida pole vaja, sest Corbyni ideedes jääb Suurbritannia seotuks Euroopa Liiduga. Enda sõnul esindab ta nii inimesi mõlemal pool Brexit'i joont. Teisalt on Korbyn tuline Briti ja USA kaubandusleppe pooldaja sest see tooks ainuüksi ravimikaubandusega tervishoiusüsteemi 500 miljonit lisanaela nädalas. Brittide tervishoiu aastane eelarve on 18 miljardit naela, ameeriklaste leppe ga tõuseks see hoobilt 45 miljardini. See aga tähendab ka arstiabi kallinemist inimestele ja kui sõnad enam ei aita, võetaksegi appi numbrid. Kõik erakonnad on rehkendanud, kuidas ja kui palju Brexit välja viib või sisse toob. Ka Šoti rahvapartei juht Nicolas, tõsi, on kokku löönud, et Euroopa liitu jäämisel hoitakse järgmise viie aastaga kokku 50 miljardit naela. Igatahes ollakse stardijoonel ja valmis sööstma esimestel minutitel ja on selge, et inimesed ei muretse mitte millegi muu kui Brexiti pärast. Brexit võtab aga aega rohkem ja maksab rohkem, kui keegi praegu öelda oskaks. Valimistest veel nii palju, et 46 miljonit valijat valivad parlamenti 650 saadikut. Et valitsus moodustada, tuleb hankida 326 kohta. Konservatiividel oli neid praegu 298, Tööparteil 244, ülejäänud erakondadele alla 50 koha. Viimased küsitlused näitavad, et 100-st inimesest 38 valiksid konservatiivide poolt 26 Tööpartei poolt ja 17 liberaaldemokraate.
### Response:
Täna on Suurbritannia parlamendi selle kooseisu viimane tööpäev ja keskööst võivad erakonnad alustada alustada valimiskampaaniat. See kestab täpselt 5 nädalat ja 12. detsembril peetakse Suurbritannias ennetähtaegsed valimised.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Haapsalu kino on osa kohalikust kultuurikeskusest ja ei kuulu mõne kinoketi koosseisu. Külastajate arvule andsid veebruaris suurema panuse mängufilm Talve, mida vaatas Haapsalus 2564 inimest ja animafilm sipsik, mida vaatas 2059 inimest. Kokku käis kuu jooksul kinos 5951 külastajat ja senine 2018. aasta detsembrist pärinev rekord ületati ligi 1200 vaatajaga. Haapsalu kultuurikeskuse kino projektijuht Vendo Jugapuu selgitab, millised filmid Haapsalus rahvaekraani ette toovad. Läbi aegade nagu filmide külastatavust vaadates filmide topi vaadates siis sinna tippu jäävadki, pigem Eesti filmid top kuus juba on ainult Eesti filmidest koosneb, siis võib järeldused, et Haapsalu kinopublik armastab Eesti filme. Animatsioon on teine žanr, mis väga-väga hästi toob inimese kinno. Jugapuu lisas, et aastate lõikes on näha, et populaarsed on ka loodus, dokumentaalid. Huvi on suurem veel siis, kui seansil on kohal mõni filmi tegija. Haapsallu ste puhul paistab siiski silma, et vaatajanumbrid jaotuvad ühtlaselt ja esilinastusele väga hullusti. Tormi ei joosta, jätkab Vendo Jugapuu. Minu tähelepaneku põhjal tundub, et et esilinastus ei too reeglina täismaja, et võib-olla siis inimesed pelgavad, et seda rahvamassi ja pigem ta hajub nendele seanssidele ära. Jugapuu hinnangul on Haapsalu kino kõrghooaeg sügisest kevade alguseni, kuid näiteks animafilme käiakse meelsasti vaatamas ka suvekuudel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
|
Veebruarikuus käis Haapsalu kultuurikeskuse kinos 5951 külastajat. See on selle kino vaatajarekord. Publikuhuvi põhjuseks on populaarsed Eesti filmid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Haapsalu kino on osa kohalikust kultuurikeskusest ja ei kuulu mõne kinoketi koosseisu. Külastajate arvule andsid veebruaris suurema panuse mängufilm Talve, mida vaatas Haapsalus 2564 inimest ja animafilm sipsik, mida vaatas 2059 inimest. Kokku käis kuu jooksul kinos 5951 külastajat ja senine 2018. aasta detsembrist pärinev rekord ületati ligi 1200 vaatajaga. Haapsalu kultuurikeskuse kino projektijuht Vendo Jugapuu selgitab, millised filmid Haapsalus rahvaekraani ette toovad. Läbi aegade nagu filmide külastatavust vaadates filmide topi vaadates siis sinna tippu jäävadki, pigem Eesti filmid top kuus juba on ainult Eesti filmidest koosneb, siis võib järeldused, et Haapsalu kinopublik armastab Eesti filme. Animatsioon on teine žanr, mis väga-väga hästi toob inimese kinno. Jugapuu lisas, et aastate lõikes on näha, et populaarsed on ka loodus, dokumentaalid. Huvi on suurem veel siis, kui seansil on kohal mõni filmi tegija. Haapsallu ste puhul paistab siiski silma, et vaatajanumbrid jaotuvad ühtlaselt ja esilinastusele väga hullusti. Tormi ei joosta, jätkab Vendo Jugapuu. Minu tähelepaneku põhjal tundub, et et esilinastus ei too reeglina täismaja, et võib-olla siis inimesed pelgavad, et seda rahvamassi ja pigem ta hajub nendele seanssidele ära. Jugapuu hinnangul on Haapsalu kino kõrghooaeg sügisest kevade alguseni, kuid näiteks animafilme käiakse meelsasti vaatamas ka suvekuudel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
### Response:
Veebruarikuus käis Haapsalu kultuurikeskuse kinos 5951 külastajat. See on selle kino vaatajarekord. Publikuhuvi põhjuseks on populaarsed Eesti filmid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Selge on see, et inimene otseselt loodustiihjate jõudude vastu ei saa ja, ja rannikuäär on praegu mere ja vee kontrolli all, see tähendab, et meie ülesanne ja, ja võimalus on eelkõige minimaliseerida neid riske, mida võib lainetega loodustiisaga kokkupuude kaasa tuua. Praegu praegu situatsioon näitab, et Pirita tee ja ka muu mereäärne piirkond on paljuski ülerahvastatud. Öeldakse, et uudishimuni edasiviiv jõud, aga sellisel kujul ta kindlasti kindlasti mingisugust kasu inimestele ei anna, et politseipoolne soovitus hoida merega distantsi, mitte sõidukitega, mitte jalgsi vahetult rannikualal ringi liikuda. Loodus on praegu ettearvamatu ja selles suhtes oleme kaitsetud tema ees. Eesmärk on minimaliseerida riske ja, ja, ja vähendada võimalikke ohtusid.
|
Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 14.00.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Selge on see, et inimene otseselt loodustiihjate jõudude vastu ei saa ja, ja rannikuäär on praegu mere ja vee kontrolli all, see tähendab, et meie ülesanne ja, ja võimalus on eelkõige minimaliseerida neid riske, mida võib lainetega loodustiisaga kokkupuude kaasa tuua. Praegu praegu situatsioon näitab, et Pirita tee ja ka muu mereäärne piirkond on paljuski ülerahvastatud. Öeldakse, et uudishimuni edasiviiv jõud, aga sellisel kujul ta kindlasti kindlasti mingisugust kasu inimestele ei anna, et politseipoolne soovitus hoida merega distantsi, mitte sõidukitega, mitte jalgsi vahetult rannikualal ringi liikuda. Loodus on praegu ettearvamatu ja selles suhtes oleme kaitsetud tema ees. Eesmärk on minimaliseerida riske ja, ja, ja vähendada võimalikke ohtusid.
### Response:
Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 14.00.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Lissaboni lepingust on räägitud palju, aga ometi heidetakse ette, et temast on räägitud vähe. Ka täna räägiti nii sellest kui hea see leping on, kui sellest, miks valitsus on nii vähe teinud, et seda tutvustada. Meie oma saadetes oleme nii peaministri, välisministri kui riigikogu liikmetel lasknud Lissaboni leppe hüvedest korduvalt rääkida. Peatume täna sellel teisel punktil. Põhiseaduskomisjoni esindaja Urmas Reinsalu ei olnud imestunud, et rahvas teema vastu huvi ei tunne. Ütleme ausalt, huvi tekib siis, kui tekivad probleemid, me teame seda poliitikas, eks ole, niisugustes keerukates rahvusvahelise õiguse ja elemendiga riigiõiguslikes probleemides jättes kõrvale need valdkonnapoliitika küsimused või Euroopa Liidu poliitikate küsimused, siin niisugust huvi nõuda ühiskonnast või selle eest kritiseerida, noh, meil ei ole mõtet ka illusioon teha, selles osas seda teeseldult ei ole võimalik tekitada või see mõjub, mõjub kohatu. Marek Strandberg roheliste fraktsioonist temaga päriselt nõus ei olnud. Tekst, millise mõju ühiskonnale on suur ja väga suur ja väga pikaks ajaks peaks olema küllaltki üheselt arusaadavalt mõistetav ja sellele me tahamegi rõhuda loodetavalt mõistetakse selle lepingu sisu ja mõju tähendust ning nii kaldume ka meie arusaadavalt oma erakonnaga toetama selle lepingu vastuvõtmist. Rahvaliitlase Jaanus Marrandi seisukoht Ka selle Euroopa Liidu uuenemise lepinguga käib kaasas suur osa, mis eeldab lihtsalt uskumist, olgu siis kas poolt või vastuargumentide juures paljudki, aga kuidas sellest aru saadakse, sõltub, kuidas üldse Euroopast aru saadakse või osatakse aru saada või tahetakse aru saada. Ja sõna ka tuntud euroskeptikule Igor Gräzinile. Rahustades nende inimeste südametunnistust, kes ma tean, kes tahaksid vastu hääletada, aga noh, ei lubata ja nii edasi ma ütlen, et teate, mis, te võite magada rahulikult, hääletage kuidas tahate, ega sellest lepingust mitte midagi ei muutu, ei lähe ei paremaks ega halvemaks, see on täpselt samasugune mõttetu paber nagu 100000, ülejäänud lehekülge suur Euroopa direktiivi ja nii edasi, nii et ühesõnaga olge poolt ja teadke, et see teie poolt hääl ei tee Euroopat ei, paremaks, ei halvemaks ta lihtsalt mitte midagi. Gräzin oligi ainus vastuhääletaja, ülejäänud 91 nupule vajutajat olid poolt.
|
Riigikogu ratifitseeris Lissaboni lepingu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Lissaboni lepingust on räägitud palju, aga ometi heidetakse ette, et temast on räägitud vähe. Ka täna räägiti nii sellest kui hea see leping on, kui sellest, miks valitsus on nii vähe teinud, et seda tutvustada. Meie oma saadetes oleme nii peaministri, välisministri kui riigikogu liikmetel lasknud Lissaboni leppe hüvedest korduvalt rääkida. Peatume täna sellel teisel punktil. Põhiseaduskomisjoni esindaja Urmas Reinsalu ei olnud imestunud, et rahvas teema vastu huvi ei tunne. Ütleme ausalt, huvi tekib siis, kui tekivad probleemid, me teame seda poliitikas, eks ole, niisugustes keerukates rahvusvahelise õiguse ja elemendiga riigiõiguslikes probleemides jättes kõrvale need valdkonnapoliitika küsimused või Euroopa Liidu poliitikate küsimused, siin niisugust huvi nõuda ühiskonnast või selle eest kritiseerida, noh, meil ei ole mõtet ka illusioon teha, selles osas seda teeseldult ei ole võimalik tekitada või see mõjub, mõjub kohatu. Marek Strandberg roheliste fraktsioonist temaga päriselt nõus ei olnud. Tekst, millise mõju ühiskonnale on suur ja väga suur ja väga pikaks ajaks peaks olema küllaltki üheselt arusaadavalt mõistetav ja sellele me tahamegi rõhuda loodetavalt mõistetakse selle lepingu sisu ja mõju tähendust ning nii kaldume ka meie arusaadavalt oma erakonnaga toetama selle lepingu vastuvõtmist. Rahvaliitlase Jaanus Marrandi seisukoht Ka selle Euroopa Liidu uuenemise lepinguga käib kaasas suur osa, mis eeldab lihtsalt uskumist, olgu siis kas poolt või vastuargumentide juures paljudki, aga kuidas sellest aru saadakse, sõltub, kuidas üldse Euroopast aru saadakse või osatakse aru saada või tahetakse aru saada. Ja sõna ka tuntud euroskeptikule Igor Gräzinile. Rahustades nende inimeste südametunnistust, kes ma tean, kes tahaksid vastu hääletada, aga noh, ei lubata ja nii edasi ma ütlen, et teate, mis, te võite magada rahulikult, hääletage kuidas tahate, ega sellest lepingust mitte midagi ei muutu, ei lähe ei paremaks ega halvemaks, see on täpselt samasugune mõttetu paber nagu 100000, ülejäänud lehekülge suur Euroopa direktiivi ja nii edasi, nii et ühesõnaga olge poolt ja teadke, et see teie poolt hääl ei tee Euroopat ei, paremaks, ei halvemaks ta lihtsalt mitte midagi. Gräzin oligi ainus vastuhääletaja, ülejäänud 91 nupule vajutajat olid poolt.
### Response:
Riigikogu ratifitseeris Lissaboni lepingu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
KVtööde eesmärk on hankida lisaandmeid tulevase vabadussõja võidusamba alal asuvate Rootsi ajal rajatud muldkindlustusüündi müüride kohta, ütles samba kavandi üks autoritest Rainer Sternfeld. Selgitatakse välja muldkehandi all asuvate Skarp müüride seisukord, siis täpsed koordinaadid ning selle järgi me saame siis täpsustada ära oma eskiisi, sest tänasel päeval Eestis puudub informatsioon selle kohta, milline on inger, Bastin, täpne asend või selle ida külje Skype müüride täpne asend, et kui me eksime siin ühe nurga võrra, siis sellise pikkuse peale võib karmilt kätte maksta. Mis aga juhtub siis, kui maa seest tuleb mingeid arheoloogilisi üllatusi? Siis toimitakse vastavalt protseduuri reeglitele, et siin midagi uut nagu selles mõttes ei ole, seda hirmu rohkem ei ole praegu n huvi ja hirm on see, et, et see skarp Müüri asukoht oleks täpselt sama, mis praegu esitatud plaanidel. Seni teadaoleva informatsiooni põhjal me oleme arvestanud. Kaevetööde sügavuseks on planeeritud neli meetrit ning eeluuringut peaks lõppema aprillikuu keskpaigaks. Lisaks selgitatakse välja müüri ja välispinna materjalide koostis. Kui kaugel on aga eskiisi koostamine? Eskiis, tegelikult on valmis, mis puudutab nüüd täna teadaolevat informatsiooni, need arheoloogilised eeluuringud ongi selleks, et me tegelikult saaksime kinnitust oma praegusele eskiisile, juhul kui see muutub, siis muutuvad ainult koordinaadid ja detailides üldpõhimõttes noh, palju midagi siin ei muutu. Miks ei ole seda eskiisi ikkagi esitatud Harjumaa keskkonnateenistusele Nad väidavad, et nad on näinud selle samba projekti ainult meediast. Asi on lihtsalt selles, et meil pole olnud võimalust seda veel lüüa just tänu sellele asjaolule, et kaevamisi on tarvis nagu teostada ja me ei saa ebatõeseid nii-öelda andmeid ju esitada, et kuna Eestis tegelikult ei ole inimest, kes oskaks öelda, et jah, et, et need müürid asuvad nii ja need on nii paksud ja seal on sellised ja sellised asjad, mida tuleb arvestada, siis, siis me paraku oleme sunnitud olnud nii-öelda viivitama selle asjaga.
|
Harjumäel algavad arheoloogilised kaevetööd.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
KVtööde eesmärk on hankida lisaandmeid tulevase vabadussõja võidusamba alal asuvate Rootsi ajal rajatud muldkindlustusüündi müüride kohta, ütles samba kavandi üks autoritest Rainer Sternfeld. Selgitatakse välja muldkehandi all asuvate Skarp müüride seisukord, siis täpsed koordinaadid ning selle järgi me saame siis täpsustada ära oma eskiisi, sest tänasel päeval Eestis puudub informatsioon selle kohta, milline on inger, Bastin, täpne asend või selle ida külje Skype müüride täpne asend, et kui me eksime siin ühe nurga võrra, siis sellise pikkuse peale võib karmilt kätte maksta. Mis aga juhtub siis, kui maa seest tuleb mingeid arheoloogilisi üllatusi? Siis toimitakse vastavalt protseduuri reeglitele, et siin midagi uut nagu selles mõttes ei ole, seda hirmu rohkem ei ole praegu n huvi ja hirm on see, et, et see skarp Müüri asukoht oleks täpselt sama, mis praegu esitatud plaanidel. Seni teadaoleva informatsiooni põhjal me oleme arvestanud. Kaevetööde sügavuseks on planeeritud neli meetrit ning eeluuringut peaks lõppema aprillikuu keskpaigaks. Lisaks selgitatakse välja müüri ja välispinna materjalide koostis. Kui kaugel on aga eskiisi koostamine? Eskiis, tegelikult on valmis, mis puudutab nüüd täna teadaolevat informatsiooni, need arheoloogilised eeluuringud ongi selleks, et me tegelikult saaksime kinnitust oma praegusele eskiisile, juhul kui see muutub, siis muutuvad ainult koordinaadid ja detailides üldpõhimõttes noh, palju midagi siin ei muutu. Miks ei ole seda eskiisi ikkagi esitatud Harjumaa keskkonnateenistusele Nad väidavad, et nad on näinud selle samba projekti ainult meediast. Asi on lihtsalt selles, et meil pole olnud võimalust seda veel lüüa just tänu sellele asjaolule, et kaevamisi on tarvis nagu teostada ja me ei saa ebatõeseid nii-öelda andmeid ju esitada, et kuna Eestis tegelikult ei ole inimest, kes oskaks öelda, et jah, et, et need müürid asuvad nii ja need on nii paksud ja seal on sellised ja sellised asjad, mida tuleb arvestada, siis, siis me paraku oleme sunnitud olnud nii-öelda viivitama selle asjaga.
### Response:
Harjumäel algavad arheoloogilised kaevetööd.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kuna tegemist on linnaruumiliselt väga vastutusrikka kohaga, siis on selge, et tegemist on nagu kõrgendatud avaliku huviga ja me kutsume üles esiteks mõtestama veel seda, et kas see peaks olema vabaduse sammas või vabadussõja sammas. Kui me räägime nagu vabadussõja tähistamises, siis tegelikult on olemas ju see kesklinna kalmistul hävitatud väga imposantne ja uhke asi, Eesti ajal rajatud ja mille taastamise on ka valitsus otsustanud 95. aastal ja siiamaale on see ellu viimata. Et kindlasti peaks nagu selle taastama esiteks ja siis täpsemalt mõtlema, mida teha vabaduse väljakule kahjuks noh, täna on selge, et ta ei ole nagu ole saanud sellist nagu ühiskonda ühendavat sümbolit sellisena. Meie ettepanek oleks veel kord kaaluda võimalust ikkagi, et, et riigi 100.-ks juubeliks Vabaduse väljak tervikuna lahendada vabadusele monument ehk et mis sobiks ka selle väljaku nimega paremini ja oleks, oleks pigem selline võibolla positiivne sümbol, kuivõrd nüüd selline mälestav ja, ja läbi selle võib-olla natuke vaiksemat ja, ja sellist lugupidavamat asukohta nõuda. Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul teeb teda see pöördumine nõutuks. Aega sellest päevast, kui konkursi komisjon oma töö lõpetas ja vabariigi valitsus veidi hiljem selle tulemused kinnitas, on nii palju aega mööda läinud, et et praegusel hetkel selle teema uuesti tõstatamine on tõepoolest nõutuks tegev, sest see oleks olnud võimalik siis, kui konkursikomisjoni töö lõpetamise ja valitsuse poolt tulemuste kinnitamise vahel oleks see debatt niisuguse sse seisu jõudnud. Praegu ei ole see loomulikult välistatud, aga aga ma ei pea väga tõenäoliseks, et on võimalik ja ka mõistlik sellele anda. Nüüd tagasikäik ühe loomeliidu niisuguse seisukohavõtu peale. Arhitektid leiavad, et nii tähtis objekt vajaks laiemat konsensust. Viimased küsitlused on järjest kasvatanud seda toetajate hulka, praegu on ta kuskil 74 protsendi juures, et see on suhteliselt suur toetus. Ma arvan, et see veidi võib-olla on üledramatiseeritud see hoiak. Arhitektid tuletasid meelde ka valitsuse otsust 1995.-st aastast juba taastada Edgar Johan Kuusiku vabadussõja mälestusehitis, mis hävitati 1950. aastal. Ma ei oska kuidagi kommenteerida, miks see otsus siiamaani ei ole tehtud, aga kaitseministeeriumil on üsna selge seisukoht, et see tuleb taastada ja vastavad vahendid on meil planeeritud, nii et selle pärast ma ei muretseks enam.
|
Arhitektide Liit teeb ettepaneku tunnistada Vabadussõja võidusamba konkurss nurjunuks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kuna tegemist on linnaruumiliselt väga vastutusrikka kohaga, siis on selge, et tegemist on nagu kõrgendatud avaliku huviga ja me kutsume üles esiteks mõtestama veel seda, et kas see peaks olema vabaduse sammas või vabadussõja sammas. Kui me räägime nagu vabadussõja tähistamises, siis tegelikult on olemas ju see kesklinna kalmistul hävitatud väga imposantne ja uhke asi, Eesti ajal rajatud ja mille taastamise on ka valitsus otsustanud 95. aastal ja siiamaale on see ellu viimata. Et kindlasti peaks nagu selle taastama esiteks ja siis täpsemalt mõtlema, mida teha vabaduse väljakule kahjuks noh, täna on selge, et ta ei ole nagu ole saanud sellist nagu ühiskonda ühendavat sümbolit sellisena. Meie ettepanek oleks veel kord kaaluda võimalust ikkagi, et, et riigi 100.-ks juubeliks Vabaduse väljak tervikuna lahendada vabadusele monument ehk et mis sobiks ka selle väljaku nimega paremini ja oleks, oleks pigem selline võibolla positiivne sümbol, kuivõrd nüüd selline mälestav ja, ja läbi selle võib-olla natuke vaiksemat ja, ja sellist lugupidavamat asukohta nõuda. Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul teeb teda see pöördumine nõutuks. Aega sellest päevast, kui konkursi komisjon oma töö lõpetas ja vabariigi valitsus veidi hiljem selle tulemused kinnitas, on nii palju aega mööda läinud, et et praegusel hetkel selle teema uuesti tõstatamine on tõepoolest nõutuks tegev, sest see oleks olnud võimalik siis, kui konkursikomisjoni töö lõpetamise ja valitsuse poolt tulemuste kinnitamise vahel oleks see debatt niisuguse sse seisu jõudnud. Praegu ei ole see loomulikult välistatud, aga aga ma ei pea väga tõenäoliseks, et on võimalik ja ka mõistlik sellele anda. Nüüd tagasikäik ühe loomeliidu niisuguse seisukohavõtu peale. Arhitektid leiavad, et nii tähtis objekt vajaks laiemat konsensust. Viimased küsitlused on järjest kasvatanud seda toetajate hulka, praegu on ta kuskil 74 protsendi juures, et see on suhteliselt suur toetus. Ma arvan, et see veidi võib-olla on üledramatiseeritud see hoiak. Arhitektid tuletasid meelde ka valitsuse otsust 1995.-st aastast juba taastada Edgar Johan Kuusiku vabadussõja mälestusehitis, mis hävitati 1950. aastal. Ma ei oska kuidagi kommenteerida, miks see otsus siiamaani ei ole tehtud, aga kaitseministeeriumil on üsna selge seisukoht, et see tuleb taastada ja vastavad vahendid on meil planeeritud, nii et selle pärast ma ei muretseks enam.
### Response:
Arhitektide Liit teeb ettepaneku tunnistada Vabadussõja võidusamba konkurss nurjunuks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Metallitöökoja ees, kus tulistamine toimus, põlesid täna ennelõunal küünlad. Töökoja põrandal võis märgata vereplekke pärast tulistamist sündmuskohalt põgenenud arvatav tulistaja Nikolai Tome on politseinike poolt üles leitud ja ootab ülekuulamist. Paide kriminaaltalituse juhtivuurija Kalev Orgvee. Eile õhtul siis hilisõhtul koostöös põhja prefektuuri politsei töötajatega tabati Järvamaal Paide vallas kuriteos kahtlustatav. Kas see on puhtalt politsei töövõit või saite vihjeid? See on puhtalt politseitöövõit. Kas ta osutas ka kinnipidamisel vastupanu kinnipidamise käis kõik rahulikult, kas mees on juba oma teo üles tunnistanud, kahtlustatav aga ei ole veel vestlust läbi viidud, aga kohe see saab toimuma eile, siis sündmuskoha vaatluse käigus leiti sealtsamast vahetust lähedusest oletatav tulirelv, kellel oli relv. Kas relv oli mõlemal isikul? Esialgsetel andmetel oli relv kahtlustataval tulevahetuses hukkus Auris Mäsak. Ta on politseile varasemast tuttav erinevate kuritegudega. Mida võite öelda, miks ikkagi eile tulistati, mis oli selle sündmuse ajend? Hetkel on veel vara seda öelda, mis seal täpselt toimus, eks peale ülekuulamist selgub täpsemalt, kes tegelikult keda ründas, seda ka samas vara veel väita, kes keda ajakirjanduses kirjutatakse. Eelmisel reedel olid mehed ninapidi koos Paide restoranis ja sealt see tüli alguse sai. Tõesti, reede õhtul oli Paide restoranis üks väike intsident, milles ei osalenud auris Mäsak. Kas tülinorija oli mässak või ründas Tome teda esimesena, selgitab uurimine. Paide prokuröri abi Tiina Viru alustas eile juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse. See on karistusseadustiku paragrahv 113, teise inimese tapmine, noh, karistusseadustik ütleb, et teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vangistusega. Praegu on see paragrahv, aga võib-olla siis siin ka mingid asjaolud võivad muutuda, ehk siis võib ümber kvalifitseerida seda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
|
Türil toimunud tapmises kahtlustatav Nikolai Tome on politsei poolt kinni peetud ja ootab ülekuulamist, juhtunu asjaoludes on veel palju segast.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Metallitöökoja ees, kus tulistamine toimus, põlesid täna ennelõunal küünlad. Töökoja põrandal võis märgata vereplekke pärast tulistamist sündmuskohalt põgenenud arvatav tulistaja Nikolai Tome on politseinike poolt üles leitud ja ootab ülekuulamist. Paide kriminaaltalituse juhtivuurija Kalev Orgvee. Eile õhtul siis hilisõhtul koostöös põhja prefektuuri politsei töötajatega tabati Järvamaal Paide vallas kuriteos kahtlustatav. Kas see on puhtalt politsei töövõit või saite vihjeid? See on puhtalt politseitöövõit. Kas ta osutas ka kinnipidamisel vastupanu kinnipidamise käis kõik rahulikult, kas mees on juba oma teo üles tunnistanud, kahtlustatav aga ei ole veel vestlust läbi viidud, aga kohe see saab toimuma eile, siis sündmuskoha vaatluse käigus leiti sealtsamast vahetust lähedusest oletatav tulirelv, kellel oli relv. Kas relv oli mõlemal isikul? Esialgsetel andmetel oli relv kahtlustataval tulevahetuses hukkus Auris Mäsak. Ta on politseile varasemast tuttav erinevate kuritegudega. Mida võite öelda, miks ikkagi eile tulistati, mis oli selle sündmuse ajend? Hetkel on veel vara seda öelda, mis seal täpselt toimus, eks peale ülekuulamist selgub täpsemalt, kes tegelikult keda ründas, seda ka samas vara veel väita, kes keda ajakirjanduses kirjutatakse. Eelmisel reedel olid mehed ninapidi koos Paide restoranis ja sealt see tüli alguse sai. Tõesti, reede õhtul oli Paide restoranis üks väike intsident, milles ei osalenud auris Mäsak. Kas tülinorija oli mässak või ründas Tome teda esimesena, selgitab uurimine. Paide prokuröri abi Tiina Viru alustas eile juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse. See on karistusseadustiku paragrahv 113, teise inimese tapmine, noh, karistusseadustik ütleb, et teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vangistusega. Praegu on see paragrahv, aga võib-olla siis siin ka mingid asjaolud võivad muutuda, ehk siis võib ümber kvalifitseerida seda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
### Response:
Türil toimunud tapmises kahtlustatav Nikolai Tome on politsei poolt kinni peetud ja ootab ülekuulamist, juhtunu asjaoludes on veel palju segast.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna pole töötuskindlustushüvitise reformiks tarvilikku eelnõud veel valmis kirjutatud. Tanel Kiik loodab, et valitsus jõuab üksmeelele maikuu jooksul. Rahandusminister Martin Helme kirjutas läinud nädalal sotsiaalministeeriumile, et tema hinnangul peaks FIEdele ja ettevõtete juhatuse liikmetele töötuskindlustussüsteem vabatahtlik olema. Sotsiaalminister Tanel Kiik paneb ette, et FIEd ja juhatuse liikmed kaasataks süsteemi kohustuslikult. Ehk et oleks solidaarne süsteem, nii nagu täna on töölepingu puhul, et kõik osapooled panustaksid töötuskindlustusmaksete näol töötukassasse ja oleks omakorda siis neil ka võimalik vajadusel sealt saada erinevaid hüvitisi. Kui seadus enne jaanipäeva vastu võetakse, jõuaks mõned muudatused üsna kiiresti ka inimesteni. Näiteks 100-l esimesel töötuse päeval kerkiks töötuskindlustushüvitis 60 protsendini inimese senisest töötasust, praegu on see 50 protsenti. Samuti võiks hüvitise saaja kuni viis päeva kuus tööl käia, nii et hüvitist makstakse talle edasi, aga FIE-d ja juhatuse liikmed kaasataks süsteemi pisut hiljem. Erinevate maksumuudatustega peab olema piisav etteteatamise tähtaeg, ehk et räägime FIEd juhatuse liikmete puhul selle maksukorralduse muutmisest, siis see saaks rakenduda alates esimesest jaanuarist 2021, juhul kui see peaks seal parlamendis, siis suve alguses juunikuu jooksul vastuvõtt. See ei tähenda, et viied juhatuse liikmed juba 21. aasta alguses töötuskindlustushüvitist saaksid. Hüvitise eelduseks on töötuskindlustusstaaž ehk see, et inimene on viimase kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötukassasse raha pannud. Kui valitsus soovib teha üleminekuperioodil mingisuguseid eri kriteeriumid või leevendusi, siis loomulikult see on võimalik, aga see eeldab ka siis vajaliku lisaressursi eraldamist töötukassa le. Tanel Kiik usub, et töötuskindlustuse süsteemi saab muuta nii, et töötuskindlustusmakse jääb inimeste jaoks sama suureks. Hinnanguliselt nõuaks seadusemuudatus järgmise kahe aasta jooksul umbes 70 miljonit eurot. Tanel Kiik ütleb, et kui appi võtta rohkem euroraha, pole maksu tõsta tarvis. Loomulikult ei saa sellist pikaajalist süsteemi üles ehitada pelgalt Euroopa vahendite, need on mõeldud siiski tööhõive tõstmise, erinevate koolituste ja muu taolise korraldamiseks, aga nende aktiivsem kasutamine, võimalik muud töötukassa ressurssi nii-öelda ringi suunata. Nii mõnigi kaua räägitud murekoht võib aga praegu töötuskindlustusreformist suisa välja jääda. Muuhulgas juhtis rahandusminister Martin Helme tähelepanu, et hüvitise maksmist võiks kaaluda ka nendele, kelle töötuks jäämine on ametlikult vabatahtlik. Paljud jäävad töötuks küll vormiliselt vabatahtlikult, aga sisuliselt ikkagi tööandja survel või näiteks kehva tervise pärast. Tanel Kiik ütleb, et ka tema toetab vabatahtlikult lahkujatele hüvitise maksmist. Siin ei ole nüüd ühisosa või kokkulepet, kui me räägime nüüd kolmepoolsed, nii-öelda ametiühingud, tööandjad ja ministeerium.
|
Sotsiaalminister Tanel Kiik loodab, et riigikogu jõuab töötuskindlustushüvitise reegleid muuta veel enne jaanipäeva. Enne seda tuleb ministril kokkuleppele jõuda koalitsioonipartneritega ning muudatuste jaoks lisaraha leida.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna pole töötuskindlustushüvitise reformiks tarvilikku eelnõud veel valmis kirjutatud. Tanel Kiik loodab, et valitsus jõuab üksmeelele maikuu jooksul. Rahandusminister Martin Helme kirjutas läinud nädalal sotsiaalministeeriumile, et tema hinnangul peaks FIEdele ja ettevõtete juhatuse liikmetele töötuskindlustussüsteem vabatahtlik olema. Sotsiaalminister Tanel Kiik paneb ette, et FIEd ja juhatuse liikmed kaasataks süsteemi kohustuslikult. Ehk et oleks solidaarne süsteem, nii nagu täna on töölepingu puhul, et kõik osapooled panustaksid töötuskindlustusmaksete näol töötukassasse ja oleks omakorda siis neil ka võimalik vajadusel sealt saada erinevaid hüvitisi. Kui seadus enne jaanipäeva vastu võetakse, jõuaks mõned muudatused üsna kiiresti ka inimesteni. Näiteks 100-l esimesel töötuse päeval kerkiks töötuskindlustushüvitis 60 protsendini inimese senisest töötasust, praegu on see 50 protsenti. Samuti võiks hüvitise saaja kuni viis päeva kuus tööl käia, nii et hüvitist makstakse talle edasi, aga FIE-d ja juhatuse liikmed kaasataks süsteemi pisut hiljem. Erinevate maksumuudatustega peab olema piisav etteteatamise tähtaeg, ehk et räägime FIEd juhatuse liikmete puhul selle maksukorralduse muutmisest, siis see saaks rakenduda alates esimesest jaanuarist 2021, juhul kui see peaks seal parlamendis, siis suve alguses juunikuu jooksul vastuvõtt. See ei tähenda, et viied juhatuse liikmed juba 21. aasta alguses töötuskindlustushüvitist saaksid. Hüvitise eelduseks on töötuskindlustusstaaž ehk see, et inimene on viimase kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötukassasse raha pannud. Kui valitsus soovib teha üleminekuperioodil mingisuguseid eri kriteeriumid või leevendusi, siis loomulikult see on võimalik, aga see eeldab ka siis vajaliku lisaressursi eraldamist töötukassa le. Tanel Kiik usub, et töötuskindlustuse süsteemi saab muuta nii, et töötuskindlustusmakse jääb inimeste jaoks sama suureks. Hinnanguliselt nõuaks seadusemuudatus järgmise kahe aasta jooksul umbes 70 miljonit eurot. Tanel Kiik ütleb, et kui appi võtta rohkem euroraha, pole maksu tõsta tarvis. Loomulikult ei saa sellist pikaajalist süsteemi üles ehitada pelgalt Euroopa vahendite, need on mõeldud siiski tööhõive tõstmise, erinevate koolituste ja muu taolise korraldamiseks, aga nende aktiivsem kasutamine, võimalik muud töötukassa ressurssi nii-öelda ringi suunata. Nii mõnigi kaua räägitud murekoht võib aga praegu töötuskindlustusreformist suisa välja jääda. Muuhulgas juhtis rahandusminister Martin Helme tähelepanu, et hüvitise maksmist võiks kaaluda ka nendele, kelle töötuks jäämine on ametlikult vabatahtlik. Paljud jäävad töötuks küll vormiliselt vabatahtlikult, aga sisuliselt ikkagi tööandja survel või näiteks kehva tervise pärast. Tanel Kiik ütleb, et ka tema toetab vabatahtlikult lahkujatele hüvitise maksmist. Siin ei ole nüüd ühisosa või kokkulepet, kui me räägime nüüd kolmepoolsed, nii-öelda ametiühingud, tööandjad ja ministeerium.
### Response:
Sotsiaalminister Tanel Kiik loodab, et riigikogu jõuab töötuskindlustushüvitise reegleid muuta veel enne jaanipäeva. Enne seda tuleb ministril kokkuleppele jõuda koalitsioonipartneritega ning muudatuste jaoks lisaraha leida.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Rahvusvaheline valuutafond IMF soovitab valitsusel jätta teine pensionisammas kohustuslikuks, sest teine sammas täiendab esimest. Seda seisukohta jagab ka Eesti pank. Teiste riikide kogemusele tuginedes soovitab IMF pensionisüsteemi muudatustega edasi liikuda ettevaatlikumalt. Eesti Panga president Madis Müller. Eesti Panga ja IMF-i hinnanguid toetab ka rahvusvaheline kogemus, nagu paistis välja näiteks septembri lõpus meil ühiselt korraldatud rahvusvahelisel pensioniseminaril. Tänase seisuga on pensionisüsteemi muudatusi arutades piltlikult mängus enam kui 700000 inimese säästud, mida on kogutud just eesmärgiga siis toetada inimeste pensione ja mitte muude kulutuste katmiseks. Ma arvan, et peaksime meeles pidama ka, et tänased otsused puudutavad mitte üksnes nende enam kui 700000 inimese tulevikku, kes juba on teise sambasse raha kogunud, vaid ka kõigi noorte, kes veel ei tööta täna tulevasi pensione üldisemalt. Soovitame mõelda, kuidas motiveerida inimesi oma pensioniks säästma sest juba täna on näha, et, et teises sambas osalejatel on rohkem vara kui mitte osalejatel. Eesti pank on ka mures, et suure osa seniste pensionisäästude ja valitsusele muutuse tagajärjel laekuvate tulude kulutamine küll võib kiirendada järgneva aasta majanduskasvu kui sellele järgneb tõenäoliselt märkimisväärne aeglustumine, mis muuhulgas võib kaasa tuua ka näiteks tööpuuduse suurendamise. Rahandusminister Martin Helme ütles, et valitsusel tuleb järgida valijatelt saadud mandaati, vaatamata teiste hinnangule. Näiteid kõrvale, kuidas teistes riikides on ühte või teist asja tehtud või, või pensionireformi tehtud kuni ütleme siis, ütleme poolest saadik jällegi MFi missioon ju kinnitas seda, mida me ka siin ise Eestis teame, et meie praegune senine pensionisüsteem ei ole selline, mis oleks rahuldanud, ütleme siis säästjate ootusi ja selle reform on ka nende arvates põhjendatud ja vajalik reformi siis sisu osas meil on loomulikult erinägemus. Nende soovitus on mitte muuta teist samast vabatahtlikuks, vaid siis hoida ta kohustuslikuna ja teha ära vajalikud muudatused selle kohustusliku süsteemi sees. Ja mis ma muud selle peale oskan vastata, kui et erinev taust tingib võib-olla erineva lähenemis. Valitsusel on valimistel saadud mandaat, mida võib ka pidada kohustuseks ja see kohustus kirjutab meile ette, milline see reform peaks olema.
|
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab valitsusel jätta teine pensionisammas kohustuslikuks, sest teine sammas täiendab esimest pensionisammast. Seda seisukohta jagab ka Eesti Pank.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Rahvusvaheline valuutafond IMF soovitab valitsusel jätta teine pensionisammas kohustuslikuks, sest teine sammas täiendab esimest. Seda seisukohta jagab ka Eesti pank. Teiste riikide kogemusele tuginedes soovitab IMF pensionisüsteemi muudatustega edasi liikuda ettevaatlikumalt. Eesti Panga president Madis Müller. Eesti Panga ja IMF-i hinnanguid toetab ka rahvusvaheline kogemus, nagu paistis välja näiteks septembri lõpus meil ühiselt korraldatud rahvusvahelisel pensioniseminaril. Tänase seisuga on pensionisüsteemi muudatusi arutades piltlikult mängus enam kui 700000 inimese säästud, mida on kogutud just eesmärgiga siis toetada inimeste pensione ja mitte muude kulutuste katmiseks. Ma arvan, et peaksime meeles pidama ka, et tänased otsused puudutavad mitte üksnes nende enam kui 700000 inimese tulevikku, kes juba on teise sambasse raha kogunud, vaid ka kõigi noorte, kes veel ei tööta täna tulevasi pensione üldisemalt. Soovitame mõelda, kuidas motiveerida inimesi oma pensioniks säästma sest juba täna on näha, et, et teises sambas osalejatel on rohkem vara kui mitte osalejatel. Eesti pank on ka mures, et suure osa seniste pensionisäästude ja valitsusele muutuse tagajärjel laekuvate tulude kulutamine küll võib kiirendada järgneva aasta majanduskasvu kui sellele järgneb tõenäoliselt märkimisväärne aeglustumine, mis muuhulgas võib kaasa tuua ka näiteks tööpuuduse suurendamise. Rahandusminister Martin Helme ütles, et valitsusel tuleb järgida valijatelt saadud mandaati, vaatamata teiste hinnangule. Näiteid kõrvale, kuidas teistes riikides on ühte või teist asja tehtud või, või pensionireformi tehtud kuni ütleme siis, ütleme poolest saadik jällegi MFi missioon ju kinnitas seda, mida me ka siin ise Eestis teame, et meie praegune senine pensionisüsteem ei ole selline, mis oleks rahuldanud, ütleme siis säästjate ootusi ja selle reform on ka nende arvates põhjendatud ja vajalik reformi siis sisu osas meil on loomulikult erinägemus. Nende soovitus on mitte muuta teist samast vabatahtlikuks, vaid siis hoida ta kohustuslikuna ja teha ära vajalikud muudatused selle kohustusliku süsteemi sees. Ja mis ma muud selle peale oskan vastata, kui et erinev taust tingib võib-olla erineva lähenemis. Valitsusel on valimistel saadud mandaat, mida võib ka pidada kohustuseks ja see kohustus kirjutab meile ette, milline see reform peaks olema.
### Response:
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab valitsusel jätta teine pensionisammas kohustuslikuks, sest teine sammas täiendab esimest pensionisammast. Seda seisukohta jagab ka Eesti Pank.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Soome ajakirjanduses on EKREt nimetatud lausa Eesti perussuomalaisteks. Samas märgitakse, et kuigi sisseränne tõusis valimisteemaks, siis tegelikult varjupaigataotlejad Eestisse eriti ei kipu. Seda ütles Soome ringhäälingu üle hommikuprogrammis valimistulemusi kommenteerides ka Soome endine suursaadik Eestis Kirsti Narinen. Hääli said nad peamiselt maapiirkondadest ja sellistest piirkondadest, mis on mahajäänumad, see tähendab ka sõnumit uuele valitsusele, et regionaalpoliitikale tuleb tähelepanu pöörata, ütles Narinen. Tuglase seltsi tegevjuhi Jana Vasama sõnul oli seekordsete valimiste keskne teema pigem eesti keel ja eestikeelne haridus. Reformierakonna võit ei tulnud üllatusena, Kersti Narinen ütles aga, et temale valmistas üllatuse Kaja Kallase suur isiklik häältesaak. Naised ja eriti naised poliitikas ei ole Eestis üldse peavool. Minu meelest ei ole Eestis eriti soolist võrdsust. Võimalik, et see oligi Reformierakonna edu saladus, et eesotsas on noor ja poliitikas siiski juba üsna kogenud naine, kes andis nüüd naistele hääletamise ja mõjutamise võimaluse, ütles Narinen. Saatejuht küsis ka e-valimiste kohta, mida Soomes peetakse üldiselt ebausaldusväärseks. Jana Vasama peab Eesti e-valimisi turvaliseks. Kersti Marinen lisas, et Eestis on siitaalne avalike teenuste süsteem ja e-valimised on vaid üks osa sellest. Kuna aga maksud, sotsiaalteenused ja palju muudki on seotud ID -kaardiga, siis see suurendab süsteemi turvalisust. Saatejuht imestas, et Soomes praegu esil olev keskkonnateema Eestis eriti tähelepanu ei leia. Narinen selgitas, et selle põhjus on põlevkivi ja sellega seotud töökohad Ida-Virumaal, mistõttu püütakse seda keskkonnateemat mitte torkida. Nii Jaana Vasama kui Kersti Narinen ütlesid, et sõltumata sellest, missugused erakonnad valitsuse moodustavad, jätkub ilmselt Eesti senine stabiilne areng. Üritatakse vältida ühiskonna lõhestumist. Ilmselt tuleb pisut muutusi maksupoliitikas, prognoosis narinen. Võib-olla nii-öelda suurte sissetulekuga inimeste, keda Eestis tegelikult ei olegi, nende maksustamine ehk pisut väheneb, aga ka Reformierakond taotleb väga selgelt põhjamaise heaoluühiskonna tunnuseid. Nii et ma ütleksin, et põhjamaisus suures plaanis tugevneb, ütles Soome endine suursaadik Eestis.
|
Soomes kajastasid Eesti valimisi kõik suuremad väljaanded. Peamiselt oli tähelepanu keskmes parempopulistide ehk EKRE tõus, mis on toimunud teisteski Euroopa riikides. Soomelgi on oma kogemus populistide ehk Perussuomalaistega.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Soome ajakirjanduses on EKREt nimetatud lausa Eesti perussuomalaisteks. Samas märgitakse, et kuigi sisseränne tõusis valimisteemaks, siis tegelikult varjupaigataotlejad Eestisse eriti ei kipu. Seda ütles Soome ringhäälingu üle hommikuprogrammis valimistulemusi kommenteerides ka Soome endine suursaadik Eestis Kirsti Narinen. Hääli said nad peamiselt maapiirkondadest ja sellistest piirkondadest, mis on mahajäänumad, see tähendab ka sõnumit uuele valitsusele, et regionaalpoliitikale tuleb tähelepanu pöörata, ütles Narinen. Tuglase seltsi tegevjuhi Jana Vasama sõnul oli seekordsete valimiste keskne teema pigem eesti keel ja eestikeelne haridus. Reformierakonna võit ei tulnud üllatusena, Kersti Narinen ütles aga, et temale valmistas üllatuse Kaja Kallase suur isiklik häältesaak. Naised ja eriti naised poliitikas ei ole Eestis üldse peavool. Minu meelest ei ole Eestis eriti soolist võrdsust. Võimalik, et see oligi Reformierakonna edu saladus, et eesotsas on noor ja poliitikas siiski juba üsna kogenud naine, kes andis nüüd naistele hääletamise ja mõjutamise võimaluse, ütles Narinen. Saatejuht küsis ka e-valimiste kohta, mida Soomes peetakse üldiselt ebausaldusväärseks. Jana Vasama peab Eesti e-valimisi turvaliseks. Kersti Marinen lisas, et Eestis on siitaalne avalike teenuste süsteem ja e-valimised on vaid üks osa sellest. Kuna aga maksud, sotsiaalteenused ja palju muudki on seotud ID -kaardiga, siis see suurendab süsteemi turvalisust. Saatejuht imestas, et Soomes praegu esil olev keskkonnateema Eestis eriti tähelepanu ei leia. Narinen selgitas, et selle põhjus on põlevkivi ja sellega seotud töökohad Ida-Virumaal, mistõttu püütakse seda keskkonnateemat mitte torkida. Nii Jaana Vasama kui Kersti Narinen ütlesid, et sõltumata sellest, missugused erakonnad valitsuse moodustavad, jätkub ilmselt Eesti senine stabiilne areng. Üritatakse vältida ühiskonna lõhestumist. Ilmselt tuleb pisut muutusi maksupoliitikas, prognoosis narinen. Võib-olla nii-öelda suurte sissetulekuga inimeste, keda Eestis tegelikult ei olegi, nende maksustamine ehk pisut väheneb, aga ka Reformierakond taotleb väga selgelt põhjamaise heaoluühiskonna tunnuseid. Nii et ma ütleksin, et põhjamaisus suures plaanis tugevneb, ütles Soome endine suursaadik Eestis.
### Response:
Soomes kajastasid Eesti valimisi kõik suuremad väljaanded. Peamiselt oli tähelepanu keskmes parempopulistide ehk EKRE tõus, mis on toimunud teisteski Euroopa riikides. Soomelgi on oma kogemus populistide ehk Perussuomalaistega.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Äsja lõppes Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari ja Siim-Valmar Kiisleri kohtumine. Mart Laar on nüüd telefonil, kas Siim-Valmar Kiisler võttis ettepaneku vastu? No ettepanek on tehtud, ütleme niimoodi, meil on olnud ka siili pikk pooleteisttunnine jutuajamine kõige selle ala peale ja praegusel hetkel leppisime kokku, et me jälle kommenteerib, kuna ka Siim-Valmar Kiisler läheb nüüd koju ja räägib oma omastega läbi ja ma saan täna õhtul vastuse, Siim Kalla Kiisler oma juba praeguse ameti tõttu, kes on majandusministeeriumi aseminister, on tegelikult selle valdkonnaga üsna hästi kursis, kuna ta on oma töö tõttu pidanud sellega kokku puutuma ja on tegelikult ka ka aseministrina osalenud mitmetes regionaalministri poolt moodustatud töörühmades. Nii et see väljakutsete ulatus on talle selge ja me noh, loomulikult rääkisime õige põhjalikult, et kogu seda ala ja neid probleeme, mis on seotud ja seda, mida tuleks teha ja mitte pikema aja jooksul, vaid tõesti lähema poole aasta jooksul läbi, et oleks selge, millised on erakonna ootused, millised on need probleemide hulgad ehk milline see väljakutse siis tegelikult on ja noh, see on suur väljakutse kahtlemata. Mõned kommentaatorid on öelnud, et uus minister, et ta selle ettepaneku vastu võtaks asuda ministri kohale saab suuremad volitused, kui eelmisel oli. Ma nüüd küll ei, ei kujutaks nagu ette, millised need suuremad volitused on, ega eelmisel ministrid olid küll volituste osakaal oli täpselt sama suur. Võib-olla nagu ma ütlesin, kui me eelmise ministri juures ootasime tulemust kaheksa kuud, siis uue ministri ametiastumisest tahame me lühema ajaga neid tulemusi näha, nii et selles suhtes on nõudlikkus tegelikult isegi suurem. Kui palju aega te talle annate? Tarmo loodus, kellele Mart Laar esimesena ministri kohale asumise ettepaneku tegi, loobus sellest perekondlikel põhjustel. Väga meelitav pakkumine ka kahjuks ütlen eid kodus asja arutades jõudsin nagu täielikule arusaamisele, et ministriametist tähtsam on oma perekond ja oma kodune elu ja olu ja kuidas sul lastel läheb ja, ja see viieaastane kogemus, mis mul eelmises korras Tallinnas on, et, et see nagu ei kaalu üles seda, mis peab olema ühes korralikus peres ja kodus olemas. Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kutsub homme senise regionaalministri Vallo Reimaa tagasi ja kinnitab uue ministrikandidaadi.
|
Isamaa ja Res Publica Liit tegi Siim-Valmar Kiislerile ettepaneku hakata regionaalministriks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Äsja lõppes Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari ja Siim-Valmar Kiisleri kohtumine. Mart Laar on nüüd telefonil, kas Siim-Valmar Kiisler võttis ettepaneku vastu? No ettepanek on tehtud, ütleme niimoodi, meil on olnud ka siili pikk pooleteisttunnine jutuajamine kõige selle ala peale ja praegusel hetkel leppisime kokku, et me jälle kommenteerib, kuna ka Siim-Valmar Kiisler läheb nüüd koju ja räägib oma omastega läbi ja ma saan täna õhtul vastuse, Siim Kalla Kiisler oma juba praeguse ameti tõttu, kes on majandusministeeriumi aseminister, on tegelikult selle valdkonnaga üsna hästi kursis, kuna ta on oma töö tõttu pidanud sellega kokku puutuma ja on tegelikult ka ka aseministrina osalenud mitmetes regionaalministri poolt moodustatud töörühmades. Nii et see väljakutsete ulatus on talle selge ja me noh, loomulikult rääkisime õige põhjalikult, et kogu seda ala ja neid probleeme, mis on seotud ja seda, mida tuleks teha ja mitte pikema aja jooksul, vaid tõesti lähema poole aasta jooksul läbi, et oleks selge, millised on erakonna ootused, millised on need probleemide hulgad ehk milline see väljakutse siis tegelikult on ja noh, see on suur väljakutse kahtlemata. Mõned kommentaatorid on öelnud, et uus minister, et ta selle ettepaneku vastu võtaks asuda ministri kohale saab suuremad volitused, kui eelmisel oli. Ma nüüd küll ei, ei kujutaks nagu ette, millised need suuremad volitused on, ega eelmisel ministrid olid küll volituste osakaal oli täpselt sama suur. Võib-olla nagu ma ütlesin, kui me eelmise ministri juures ootasime tulemust kaheksa kuud, siis uue ministri ametiastumisest tahame me lühema ajaga neid tulemusi näha, nii et selles suhtes on nõudlikkus tegelikult isegi suurem. Kui palju aega te talle annate? Tarmo loodus, kellele Mart Laar esimesena ministri kohale asumise ettepaneku tegi, loobus sellest perekondlikel põhjustel. Väga meelitav pakkumine ka kahjuks ütlen eid kodus asja arutades jõudsin nagu täielikule arusaamisele, et ministriametist tähtsam on oma perekond ja oma kodune elu ja olu ja kuidas sul lastel läheb ja, ja see viieaastane kogemus, mis mul eelmises korras Tallinnas on, et, et see nagu ei kaalu üles seda, mis peab olema ühes korralikus peres ja kodus olemas. Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kutsub homme senise regionaalministri Vallo Reimaa tagasi ja kinnitab uue ministrikandidaadi.
### Response:
Isamaa ja Res Publica Liit tegi Siim-Valmar Kiislerile ettepaneku hakata regionaalministriks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi välisinvesteeringute nõunik Margus Pae tuletab meelde vana käibetõde. Eesti on väike ja avatud majandusega riik. Üha keerulisem on tuvastada või arutleda selle üle, kas kapitalil on kodumaa, aga päris kindlasti on väliskapitali peremees ja selles olukorras on meie selge selline suveräänsuse ja julgeoleku küsimus, arutleda selle üle, kuidas me ennast kindlustaksime ja neid riske maandasime, et mitte ühel hetkel olukorrast leida ennast, kus meie julgeolekut ohustav kapital on üle võtnud meie ühiskonna ja riigi toimimise seisukohast olulisi ettevõtteid või lausa sektorid. Esialgsete plaanide järgi luuakse majandus ja kommunikatsiooniministeeriumisse eraldi töögrupp, mille ülesanne ongi hinnata, kas üks või teine investor võib Eestile kahju tuua. Töögrupp ei hindaks kõiki investeeringuid, vaid neid, mis on suunatud Eestile olulistesse ettevõtetesse, muuhulgas näiteks telekomi või kütusefirmadesse, aga ka energeetika, kaitsetööstuse või loodusvaradega seotud firmadesse. Töögrupi jaoks kirjutatakse ka kindlad reeglid, missugust infot ja kelle käest tuleb küsida ja kuidas investori usaldusväärsust ikkagi hinnatakse. Kindlasti on võtmetähtsusega küsimus, kes on tegelik kasusaaja, kui ikkagi ilmnevad sellised keerulised omandisuhted ja ei ole väga hästi meile näha, milline ettevõte või milline riik on täpsemalt selle konkreetse investeeringu taga ja kui seal toimub mingisugused hämarad jälgede segamised, et siis see kindlasti on väga tugev ohusignaal, mis peaks panema meid väga tähelepanelikult jälgima, mis seal tagamaad on. Kui võimalik investor saaks halva hinnangu, tekiks valitsusel õigus tehing ära keelata. Kuidas see keelamine sisuliselt toimuks, samuti kuidas investor ennast kaitsta saaks? See kõik nõuab veel läbimõtlemist. Margus Pae lisab, et kindlasti tuleb vaadata ka seda, missugused reeglid on teistes Euroopa riikides. Tegelikult käsibki välisinvesteeringute taustakontrolli meile aastavanune, Euroopa Parlamendi määrus niisuguseks kontrollis peavad valmis olema kõik Euroopa Liidu riigid. Idee on selles, et tulevikus saaks näiteks Hispaania Eestile öelda, et tema hinnangul ei tohiks me mõnda konkreetset, et tehingut lubada. Juhul kui Eesti teisiti arvab ja investeeringut ikkagi lubab, siis tuleb meil seda partnerite selgitada. Ikkagi varasema konkreetse koostöökogemusega ühe või teise investori kohta, Euroopa Liidu riik osundab meile, et siin on probleemid, siis see on väga tugev signaal ja sellega tuleb meil tegeleda. Kas siis koguda lisainformatsiooni partnerilt ja samal ajal ka investoriga asuda, võib olla täpsematesse diskussioonidesse ja koguda muul moel informatsiooni ja siis vaadata, mis, kuhu see viib. Konkreetse eelnõu, kus oleks ära selgitatud, mis moel hakatakse välisinvesteeringute taustakontrolli tegema ja missuguseid ettevõtteid see täpselt puudutab, loodab ministeerium valmis saada aasta lõpuks.
|
Eesti plaanib hakata välisinvesteeringuid hindama julgeoleku seisukohast. Kui mõni investor saaks hinnangu, et võib Eestile kahju teha, oleks riigil õigus niisugune investeering keelata.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi välisinvesteeringute nõunik Margus Pae tuletab meelde vana käibetõde. Eesti on väike ja avatud majandusega riik. Üha keerulisem on tuvastada või arutleda selle üle, kas kapitalil on kodumaa, aga päris kindlasti on väliskapitali peremees ja selles olukorras on meie selge selline suveräänsuse ja julgeoleku küsimus, arutleda selle üle, kuidas me ennast kindlustaksime ja neid riske maandasime, et mitte ühel hetkel olukorrast leida ennast, kus meie julgeolekut ohustav kapital on üle võtnud meie ühiskonna ja riigi toimimise seisukohast olulisi ettevõtteid või lausa sektorid. Esialgsete plaanide järgi luuakse majandus ja kommunikatsiooniministeeriumisse eraldi töögrupp, mille ülesanne ongi hinnata, kas üks või teine investor võib Eestile kahju tuua. Töögrupp ei hindaks kõiki investeeringuid, vaid neid, mis on suunatud Eestile olulistesse ettevõtetesse, muuhulgas näiteks telekomi või kütusefirmadesse, aga ka energeetika, kaitsetööstuse või loodusvaradega seotud firmadesse. Töögrupi jaoks kirjutatakse ka kindlad reeglid, missugust infot ja kelle käest tuleb küsida ja kuidas investori usaldusväärsust ikkagi hinnatakse. Kindlasti on võtmetähtsusega küsimus, kes on tegelik kasusaaja, kui ikkagi ilmnevad sellised keerulised omandisuhted ja ei ole väga hästi meile näha, milline ettevõte või milline riik on täpsemalt selle konkreetse investeeringu taga ja kui seal toimub mingisugused hämarad jälgede segamised, et siis see kindlasti on väga tugev ohusignaal, mis peaks panema meid väga tähelepanelikult jälgima, mis seal tagamaad on. Kui võimalik investor saaks halva hinnangu, tekiks valitsusel õigus tehing ära keelata. Kuidas see keelamine sisuliselt toimuks, samuti kuidas investor ennast kaitsta saaks? See kõik nõuab veel läbimõtlemist. Margus Pae lisab, et kindlasti tuleb vaadata ka seda, missugused reeglid on teistes Euroopa riikides. Tegelikult käsibki välisinvesteeringute taustakontrolli meile aastavanune, Euroopa Parlamendi määrus niisuguseks kontrollis peavad valmis olema kõik Euroopa Liidu riigid. Idee on selles, et tulevikus saaks näiteks Hispaania Eestile öelda, et tema hinnangul ei tohiks me mõnda konkreetset, et tehingut lubada. Juhul kui Eesti teisiti arvab ja investeeringut ikkagi lubab, siis tuleb meil seda partnerite selgitada. Ikkagi varasema konkreetse koostöökogemusega ühe või teise investori kohta, Euroopa Liidu riik osundab meile, et siin on probleemid, siis see on väga tugev signaal ja sellega tuleb meil tegeleda. Kas siis koguda lisainformatsiooni partnerilt ja samal ajal ka investoriga asuda, võib olla täpsematesse diskussioonidesse ja koguda muul moel informatsiooni ja siis vaadata, mis, kuhu see viib. Konkreetse eelnõu, kus oleks ära selgitatud, mis moel hakatakse välisinvesteeringute taustakontrolli tegema ja missuguseid ettevõtteid see täpselt puudutab, loodab ministeerium valmis saada aasta lõpuks.
### Response:
Eesti plaanib hakata välisinvesteeringuid hindama julgeoleku seisukohast. Kui mõni investor saaks hinnangu, et võib Eestile kahju teha, oleks riigil õigus niisugune investeering keelata.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Mis on teie see õppuse stsenaarium, et millise sõnumiga te kellegi õuele tulete? No põhiline sõnum ongi see, et, et on siis mingi kriisisituatsioon mis täpselt see siis selgub siis kui me õue peale tuleme ja küsime, et kui kiiresti siis keegi oleks valmis selles kriisisituatsioonis lihtsalt siis evakueeruma oma elukohast ja ja, ja siis juba vaatame edasi. See ajab ikkagi sõnade mänguks kaasa ta kedagi ei võta. Ja kedagi kodust välja ei aeta seekord, et see on jah, selline sõnum lihtsalt siis omavaheline kommunikeerimine seal ei tule mingisugust põhjalikku ülekuulamist, siis et nüüd on küsimused selles stiilis, et kui palju teie peres on inimesi. Kui kiiresti oleksite valmis kriisisituatsioonis evakueeruma, võib olla veel mõni küsimus juurde ja, ja mitte pikemalt. Me ei piira inimeste aega sellega väga pikalt. Piirkond on hetkel teadmata ja teadmata on ka see kellaaeg, mis kell siis õppus politsei jaoks hakkab. Et see selgub tõenäoliselt õppuse päeval. Kas see on teada, et te liigute ikkagi valgel ajal, et pimedas ei tule tee õhtul kell 10 kellegi uksel kohta? Et me ei lähe kedagi pimedas nii-öelda hirmutama, noh see on küll halb sõna hirmutama, aga, aga pimedus lisab alati ju oma faktori juurde, et pimeduse peale see asi ei jää.
|
Homme õhtul algab kogu nädalavahetuse kestev kaitseliidu õppus Orkaan, kuhu on tänavu kaasatud ka politseinikud. Tegemist on siiski õppusega ja kedagi kaasa ei viida. Millise sõnumiga võib politsei kellegi õuele etteteatamata sõita?.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Mis on teie see õppuse stsenaarium, et millise sõnumiga te kellegi õuele tulete? No põhiline sõnum ongi see, et, et on siis mingi kriisisituatsioon mis täpselt see siis selgub siis kui me õue peale tuleme ja küsime, et kui kiiresti siis keegi oleks valmis selles kriisisituatsioonis lihtsalt siis evakueeruma oma elukohast ja ja, ja siis juba vaatame edasi. See ajab ikkagi sõnade mänguks kaasa ta kedagi ei võta. Ja kedagi kodust välja ei aeta seekord, et see on jah, selline sõnum lihtsalt siis omavaheline kommunikeerimine seal ei tule mingisugust põhjalikku ülekuulamist, siis et nüüd on küsimused selles stiilis, et kui palju teie peres on inimesi. Kui kiiresti oleksite valmis kriisisituatsioonis evakueeruma, võib olla veel mõni küsimus juurde ja, ja mitte pikemalt. Me ei piira inimeste aega sellega väga pikalt. Piirkond on hetkel teadmata ja teadmata on ka see kellaaeg, mis kell siis õppus politsei jaoks hakkab. Et see selgub tõenäoliselt õppuse päeval. Kas see on teada, et te liigute ikkagi valgel ajal, et pimedas ei tule tee õhtul kell 10 kellegi uksel kohta? Et me ei lähe kedagi pimedas nii-öelda hirmutama, noh see on küll halb sõna hirmutama, aga, aga pimedus lisab alati ju oma faktori juurde, et pimeduse peale see asi ei jää.
### Response:
Homme õhtul algab kogu nädalavahetuse kestev kaitseliidu õppus Orkaan, kuhu on tänavu kaasatud ka politseinikud. Tegemist on siiski õppusega ja kedagi kaasa ei viida. Millise sõnumiga võib politsei kellegi õuele etteteatamata sõita?.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Võru keel on põhjaeestlasele põnev kuulata paljudel kagueestlastel, aga igapäevases kasutuses. Võru ja Põlvamaal toimub kohaliku keeleõpe mõnedes lasteaedades ja põhikoolides. Kuidas lastele kohalik mure meeldib, kas õpitakse himuga? Oma kogemusest, räägib varstu põhikooli klassiõpetaja Vivian helekivi, kes õpetab esimese klassi lapsi. Kas lapsed väljaspool võru keele tundi ka kohalikku keelt kasutavad? Tundub, et need lapsed on natuke paremas olukorras, kes kodus ka nagu võru keelt igapäevaselt kuulanud noh, vanemate või vanavanemate poolt või või, või näiteks maalapsed on ilmselt ka rohkem selle võrukeelse keskkonna ümbritsetud. Võru keele kasutajaid jätkub aastate taha, sest eks kodudes rääkides jääb keel lastele õpetamaagi külge. Nii seda järjepidevus tagataksegi. Läks kotost mõtsa säältar. Tahtsin kodu minna, aeta. Nii kõlab lev Tolstoi muinasjutt kolm karu võru keeles. Näiteks saab netilehel helevit.ee kuulata mitmeid võrukeelseid, lasteraamatuid on ka täiskasvanutele, kõik see on tasuta. Edasi, räägib Võru instituudi ja heliaida projektijuht Triinu Laan. Sellist kodulehte on vaja võru keele rääkijatele, võru keele oskajatele ja ka lihtsalt võru keele sõpradele, et seda keelt kuulata. Et kui me seda kodulehte lõime, siis looma hakkasime, siis see motivaator oligi see nii hulga inimesi, kes ütlevad, et neil ei ole aega kuulata või lugeda ja teised ütlevad, et neil on raske Võru keelt lugeda, kuigi rääkida oskavad ja kuulata oskavad ja on need, kes käivad nagunii klapid peas ringi, küll tervisekõnnil või ühistranspordis ja kui need vajadused kokku panna, siis ongi selge, et parim lahendus on pakkuda mingi kuulamisplatvorm, kus saab võrukeelseid materjale kätte. Laane sõnul on viimatise rahvaloenduse ajal väitnud 75000 inimest, et nad oskavad võru keelt mingil tasemel. Lühikese aja jooksul on antud ka tagasisidet, jätkab Triinu Laan. See on olnud väga positiivne, on olnud palju tänusõnu ja ka on antud ideid, mida edasiseks teha või mida võiks veel lindistada. Kokku on saanud võrukeelse väärtkirjanduse kogum, aga kas võru keelel on elujõudu, kõneleb Võru Instituudi teadus ja arendusosakonna projektijuht Tiia Allas. Et kui see on meie unikaalne väärtus, siis me kõik nii üksikinimese kui omavalitsuse ehk lasteaia ja koolipidaja tasandil paneme seljad kokku ja anname oma lastele selle haruldase väärtuse edasi. Elait on olemas ka poodkasti ehk taskuhäälinguna, aga selle tegijad ootavad pakkumisi parima võrukeelse sõna leidmiseks poodkasti kohta raadiouudistele Võrumaalt Jaanus Mark.
|
Võru Instituudi ja MTÜ Luumisõ Kõrd koostöös on sündinud internetileht helüait.ee, kus hakatakse avaldama mitmesugust võrokeelset kuulamismaterjali – audioraamatuid ja lühemaid lugusid nii lastele kui suurtele. Võru Instituudi sõnul on Kagu-Eestis võru keelt kõnelev järelkasv piisav, et loodud leht kasutust leiaks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Võru keel on põhjaeestlasele põnev kuulata paljudel kagueestlastel, aga igapäevases kasutuses. Võru ja Põlvamaal toimub kohaliku keeleõpe mõnedes lasteaedades ja põhikoolides. Kuidas lastele kohalik mure meeldib, kas õpitakse himuga? Oma kogemusest, räägib varstu põhikooli klassiõpetaja Vivian helekivi, kes õpetab esimese klassi lapsi. Kas lapsed väljaspool võru keele tundi ka kohalikku keelt kasutavad? Tundub, et need lapsed on natuke paremas olukorras, kes kodus ka nagu võru keelt igapäevaselt kuulanud noh, vanemate või vanavanemate poolt või või, või näiteks maalapsed on ilmselt ka rohkem selle võrukeelse keskkonna ümbritsetud. Võru keele kasutajaid jätkub aastate taha, sest eks kodudes rääkides jääb keel lastele õpetamaagi külge. Nii seda järjepidevus tagataksegi. Läks kotost mõtsa säältar. Tahtsin kodu minna, aeta. Nii kõlab lev Tolstoi muinasjutt kolm karu võru keeles. Näiteks saab netilehel helevit.ee kuulata mitmeid võrukeelseid, lasteraamatuid on ka täiskasvanutele, kõik see on tasuta. Edasi, räägib Võru instituudi ja heliaida projektijuht Triinu Laan. Sellist kodulehte on vaja võru keele rääkijatele, võru keele oskajatele ja ka lihtsalt võru keele sõpradele, et seda keelt kuulata. Et kui me seda kodulehte lõime, siis looma hakkasime, siis see motivaator oligi see nii hulga inimesi, kes ütlevad, et neil ei ole aega kuulata või lugeda ja teised ütlevad, et neil on raske Võru keelt lugeda, kuigi rääkida oskavad ja kuulata oskavad ja on need, kes käivad nagunii klapid peas ringi, küll tervisekõnnil või ühistranspordis ja kui need vajadused kokku panna, siis ongi selge, et parim lahendus on pakkuda mingi kuulamisplatvorm, kus saab võrukeelseid materjale kätte. Laane sõnul on viimatise rahvaloenduse ajal väitnud 75000 inimest, et nad oskavad võru keelt mingil tasemel. Lühikese aja jooksul on antud ka tagasisidet, jätkab Triinu Laan. See on olnud väga positiivne, on olnud palju tänusõnu ja ka on antud ideid, mida edasiseks teha või mida võiks veel lindistada. Kokku on saanud võrukeelse väärtkirjanduse kogum, aga kas võru keelel on elujõudu, kõneleb Võru Instituudi teadus ja arendusosakonna projektijuht Tiia Allas. Et kui see on meie unikaalne väärtus, siis me kõik nii üksikinimese kui omavalitsuse ehk lasteaia ja koolipidaja tasandil paneme seljad kokku ja anname oma lastele selle haruldase väärtuse edasi. Elait on olemas ka poodkasti ehk taskuhäälinguna, aga selle tegijad ootavad pakkumisi parima võrukeelse sõna leidmiseks poodkasti kohta raadiouudistele Võrumaalt Jaanus Mark.
### Response:
Võru Instituudi ja MTÜ Luumisõ Kõrd koostöös on sündinud internetileht helüait.ee, kus hakatakse avaldama mitmesugust võrokeelset kuulamismaterjali – audioraamatuid ja lühemaid lugusid nii lastele kui suurtele. Võru Instituudi sõnul on Kagu-Eestis võru keelt kõnelev järelkasv piisav, et loodud leht kasutust leiaks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tavalistele vaidlustele, mis eelnevad eelarve vastuvõtmisele, lisandus tänavu otsus loobuda juba arvestatud firmaautode käibemaksust ja sellele järgnev peavalu. Kuidas katta tekkinud eelarveauk? Sellest saadi siiski üsna kiiresti üle ja täna võis koalitsioon raporteerida, et tegemist on hea eelarvega, mis võimaldab suurendada rahva heaolu. Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi. Eesti on üks neist vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus nii kiire pensionitõus aset leiab. Tõstame pensionide tulumaksuvaba miinimumi nii et keskmine pension oleks tõusu järel tulumaksuvaba. Tõstame toimetulekutoetusi 900 euroni kuus. Jätkub vajaduspõhiste peretoetuste reform. Aitame neid, kes abi vajavad ja siis juba rohkem. Alates kolmelapseliste perede puhul kasvavad peretoetused aga kõigil. See on väike osa heade asjade loetelust. Samas kritiseeris Tamkivi vähekonstruktiivset opositsiooni vaheaegade taktikat, aga Isamaa, Res Publica fraktsiooni juht Kaia iva jätkas eelarve kiitmist. 2014. aasta riigieelarve keskendub inimeste sissetulekute kasvatamisele. Olenemata majanduskasvu pidurdumisest on juurde tekkinud uusi töökohti. Ettevõtted taas jõudnud kasumisse ja inimeste palki on hakanud tasapisi kasvama. IRL-i jaoks on oluline näha, et riigieelarve tagab ka kõikide planeeritud haridusreformide jätkumise. Kavas on kutseharidust tööturuvajadustele lähemale viiva reformi rakendumine ja ülemineku uuele, rohkem kvaliteedist lähtuvale. Kutsekoolide rahastamiskorraldusele. Jätkub riigigümnaasiumide arendamine. Olemas on raha selle aasta sügisel alanud tasuta kõrghariduse tagamiseks ja vajadus põhiste õppetoetuste maksmiseks nüüd juba terve aasta jaoks. Aga nüüd kriitika, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Sven Mikser tuletas taas meelde lastetoetuste tõstmisest loobumist ja muidki eelarve nõrki kohti ning läks kohe hooga ülejärgmise aasta eelarve juurde. Seal on olemas allikas tõstmaks esimese ja teise lapse toetust vähemalt 48-le eurole, selleks vaid loobuda üheprotsendilise tulumaksumäära vähendamisest. See jätab alampalga saajale kätte ühe euro õpetajale kuus eurot ja näiteks peaministrile täiendavalt 48 eurot. Meile teiega, head kolleegid, peaaegu sama palju seda igas kuus tegu on selgete alternatiividega, kuna mõlema hinnasilt on umbes 75 miljonit eurot. Me peaksime enda ees ausaks jäädes vaatama kõiki riigieelarve kulusid aga ka eelarve tulusid, vähendavaid maksumuudatusi vajaduspõhiselt ja küsima. Kas seda neljakümmet kaheksa eurot vajavad rohkem lapsed ja lastega pered või peaminister ja riigikogu liikmed. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul ei ole koalitsiooni veendumus, et maksusüsteem peab olema külmutatud, praeguses olukorras elujõuline. Tema rääkis koolitoidust haridus, rahast, kohalikest teedest ja lõpetas nii. Selle eelarve puhul on tõesti väga kurb öelda, et et see on üks väsinud ja tülpinud eelarve, kus probleemidest üritatakse üle sõita. Kaunistamisemist kaunistades eelarve erinevaid ridasid, aga tegelikke probleeme lükatakse edasi. Opositsioon hääletas eelarve vastu, koalitsioon poolt, eelarve võeti vastu 59 häälega 41 vastu. Tuleval aastal on plaanis meie kõigi jaoks kulutada kaheksa miljardit 56 miljonit eurot.
|
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigeelarve.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tavalistele vaidlustele, mis eelnevad eelarve vastuvõtmisele, lisandus tänavu otsus loobuda juba arvestatud firmaautode käibemaksust ja sellele järgnev peavalu. Kuidas katta tekkinud eelarveauk? Sellest saadi siiski üsna kiiresti üle ja täna võis koalitsioon raporteerida, et tegemist on hea eelarvega, mis võimaldab suurendada rahva heaolu. Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi. Eesti on üks neist vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus nii kiire pensionitõus aset leiab. Tõstame pensionide tulumaksuvaba miinimumi nii et keskmine pension oleks tõusu järel tulumaksuvaba. Tõstame toimetulekutoetusi 900 euroni kuus. Jätkub vajaduspõhiste peretoetuste reform. Aitame neid, kes abi vajavad ja siis juba rohkem. Alates kolmelapseliste perede puhul kasvavad peretoetused aga kõigil. See on väike osa heade asjade loetelust. Samas kritiseeris Tamkivi vähekonstruktiivset opositsiooni vaheaegade taktikat, aga Isamaa, Res Publica fraktsiooni juht Kaia iva jätkas eelarve kiitmist. 2014. aasta riigieelarve keskendub inimeste sissetulekute kasvatamisele. Olenemata majanduskasvu pidurdumisest on juurde tekkinud uusi töökohti. Ettevõtted taas jõudnud kasumisse ja inimeste palki on hakanud tasapisi kasvama. IRL-i jaoks on oluline näha, et riigieelarve tagab ka kõikide planeeritud haridusreformide jätkumise. Kavas on kutseharidust tööturuvajadustele lähemale viiva reformi rakendumine ja ülemineku uuele, rohkem kvaliteedist lähtuvale. Kutsekoolide rahastamiskorraldusele. Jätkub riigigümnaasiumide arendamine. Olemas on raha selle aasta sügisel alanud tasuta kõrghariduse tagamiseks ja vajadus põhiste õppetoetuste maksmiseks nüüd juba terve aasta jaoks. Aga nüüd kriitika, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Sven Mikser tuletas taas meelde lastetoetuste tõstmisest loobumist ja muidki eelarve nõrki kohti ning läks kohe hooga ülejärgmise aasta eelarve juurde. Seal on olemas allikas tõstmaks esimese ja teise lapse toetust vähemalt 48-le eurole, selleks vaid loobuda üheprotsendilise tulumaksumäära vähendamisest. See jätab alampalga saajale kätte ühe euro õpetajale kuus eurot ja näiteks peaministrile täiendavalt 48 eurot. Meile teiega, head kolleegid, peaaegu sama palju seda igas kuus tegu on selgete alternatiividega, kuna mõlema hinnasilt on umbes 75 miljonit eurot. Me peaksime enda ees ausaks jäädes vaatama kõiki riigieelarve kulusid aga ka eelarve tulusid, vähendavaid maksumuudatusi vajaduspõhiselt ja küsima. Kas seda neljakümmet kaheksa eurot vajavad rohkem lapsed ja lastega pered või peaminister ja riigikogu liikmed. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul ei ole koalitsiooni veendumus, et maksusüsteem peab olema külmutatud, praeguses olukorras elujõuline. Tema rääkis koolitoidust haridus, rahast, kohalikest teedest ja lõpetas nii. Selle eelarve puhul on tõesti väga kurb öelda, et et see on üks väsinud ja tülpinud eelarve, kus probleemidest üritatakse üle sõita. Kaunistamisemist kaunistades eelarve erinevaid ridasid, aga tegelikke probleeme lükatakse edasi. Opositsioon hääletas eelarve vastu, koalitsioon poolt, eelarve võeti vastu 59 häälega 41 vastu. Tuleval aastal on plaanis meie kõigi jaoks kulutada kaheksa miljardit 56 miljonit eurot.
### Response:
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigeelarve.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nagu peaminister Mart Laar ütles, peavad riik ja ametiühing koos keskenduma sotsiaal ja töövaldkonda paremini reguleerima ning sotsiaalkindlustust ja sotsiaalset kaitset korraldava seadusandluse korrastamisele. Neid valdkondi puudutavaid arengukavasid tuleks enne lõplikku vastuvõtmist analüüsida. Et seda praktiliselt korraldada, hakkavad osapooled kohtuma mitte harvemini kui kord kahe kuu jooksul. Et arvamusi vahetada ja teineteist informeerida. Rääkisin kõigi kolmega, kes protokollile allkirja andsid. Kadi Pärnitsa, Mart Laari ja Toivo Roosimaaga. Kadi Pärnits. Öelge, mis konkreetsed tuluametiühingud koostööprotokollis saavad. Kõige täpsem ja, ja, ja õigem tulu, mis ametiühingud sellest saavad, on iga kahe kuu tagant valitsuse inimestega informeerida oma arvamustest, mis Eestis toimub, või seoses Euroopas Liidu ühinemisega on meie arvamus ja küsida valitsuselt, siis mis, mis me peaksime ette võtma, mis valitsus kavatseb ette võtta ja milline on siis see ühine seisukoht, et ilma pingeteta paremini edasi minna? Mart Laar koostööprotokolli kolmas punkt ütleb, et peaministri büroo informeerib ametiühingute keskliitude esindajaid iga ümarlaua toimumise kohast ja päevakorrast. Kas ametiühing vahest saab ka päevakorra määrata? Aga loomulikult saab need kokkulepped, mis eelnevalt tehakse, tehakse kahepoolselt ära ja siis peaministribüroo edendab siin nagu rohkem postituvi rolli. Et mõlemalt poolelt siis huvipakub päevakord, mis on juba esindajate kaudu kokkulepe saaks paika pandud, see on see, kuidas see meil toimub päevakorra paika paneb koos tööandjatega. Me just juba põgusalt jõudsime ka rääkida. Et me ootame just ka esimeseks kohtumiseks ametiühingute poolseid soove, sest et meie kogemus ka tööandjatega toimub jumal, autost, on see, et ega me ei aruta ainult selliseid konkreetseid majanduselu küsimusi, vaid tihtipeale soovitakse saada sellist natukene võib-olla taustinformatsiooni ja kinnisemat informatsiooni selle kohta, milline on olukord ühel või teisel alal, millised on probleemid ja leida hoopis võib-olla kaugemates küsimustes koostööpunkti ja koostöövõimalusi. No nii, näiteks me oleme arutanud laiemas mõttes eurointegratsiooni koos tööandjatega, me oleme arutanud NATO laienemist ja kõiki selliseid ka küsimusi, mis täiesti vahetult otseselt noh, mõnda ka ettevõtlusorganisatsioonide poolt tõstatatud probleemi isegi tegelikult ei puuduta. Taivo Roosimaa, mida talo konkreetselt täna alla kirjutatud koostöö protokollist ootab? Ma arvan, et, et meil on väga palju ühiseid majanduslikke ja haridusprobleeme, millest tänapäevast on lahkamata. Teine küsimus on nüüd Euroopa Liiduga liitumise küsimus, et ka siin on meil palju erimeelsused, ühed ütlevad, et, et lähme kohe vaba tööjõuliikumise peale üle ja teised, et mitte, seda on arutatud mitmel tasandil ja ka talu juhatus arutas seda ja leidis, et, et kui me oleme vaesed ja lähme rikaste hulka, siis me jääme vaesteks. Me peame vaimselt ennast üles kosutama ja see võtab paar-kolm aastat vähemalt aega. Ja siis me võime oma vaimuga sinna minna vaeselt küll, aga vaimuga.
|
Valitsus ja ametiühingud sõlmisid koostöökokkuleppe.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nagu peaminister Mart Laar ütles, peavad riik ja ametiühing koos keskenduma sotsiaal ja töövaldkonda paremini reguleerima ning sotsiaalkindlustust ja sotsiaalset kaitset korraldava seadusandluse korrastamisele. Neid valdkondi puudutavaid arengukavasid tuleks enne lõplikku vastuvõtmist analüüsida. Et seda praktiliselt korraldada, hakkavad osapooled kohtuma mitte harvemini kui kord kahe kuu jooksul. Et arvamusi vahetada ja teineteist informeerida. Rääkisin kõigi kolmega, kes protokollile allkirja andsid. Kadi Pärnitsa, Mart Laari ja Toivo Roosimaaga. Kadi Pärnits. Öelge, mis konkreetsed tuluametiühingud koostööprotokollis saavad. Kõige täpsem ja, ja, ja õigem tulu, mis ametiühingud sellest saavad, on iga kahe kuu tagant valitsuse inimestega informeerida oma arvamustest, mis Eestis toimub, või seoses Euroopas Liidu ühinemisega on meie arvamus ja küsida valitsuselt, siis mis, mis me peaksime ette võtma, mis valitsus kavatseb ette võtta ja milline on siis see ühine seisukoht, et ilma pingeteta paremini edasi minna? Mart Laar koostööprotokolli kolmas punkt ütleb, et peaministri büroo informeerib ametiühingute keskliitude esindajaid iga ümarlaua toimumise kohast ja päevakorrast. Kas ametiühing vahest saab ka päevakorra määrata? Aga loomulikult saab need kokkulepped, mis eelnevalt tehakse, tehakse kahepoolselt ära ja siis peaministribüroo edendab siin nagu rohkem postituvi rolli. Et mõlemalt poolelt siis huvipakub päevakord, mis on juba esindajate kaudu kokkulepe saaks paika pandud, see on see, kuidas see meil toimub päevakorra paika paneb koos tööandjatega. Me just juba põgusalt jõudsime ka rääkida. Et me ootame just ka esimeseks kohtumiseks ametiühingute poolseid soove, sest et meie kogemus ka tööandjatega toimub jumal, autost, on see, et ega me ei aruta ainult selliseid konkreetseid majanduselu küsimusi, vaid tihtipeale soovitakse saada sellist natukene võib-olla taustinformatsiooni ja kinnisemat informatsiooni selle kohta, milline on olukord ühel või teisel alal, millised on probleemid ja leida hoopis võib-olla kaugemates küsimustes koostööpunkti ja koostöövõimalusi. No nii, näiteks me oleme arutanud laiemas mõttes eurointegratsiooni koos tööandjatega, me oleme arutanud NATO laienemist ja kõiki selliseid ka küsimusi, mis täiesti vahetult otseselt noh, mõnda ka ettevõtlusorganisatsioonide poolt tõstatatud probleemi isegi tegelikult ei puuduta. Taivo Roosimaa, mida talo konkreetselt täna alla kirjutatud koostöö protokollist ootab? Ma arvan, et, et meil on väga palju ühiseid majanduslikke ja haridusprobleeme, millest tänapäevast on lahkamata. Teine küsimus on nüüd Euroopa Liiduga liitumise küsimus, et ka siin on meil palju erimeelsused, ühed ütlevad, et, et lähme kohe vaba tööjõuliikumise peale üle ja teised, et mitte, seda on arutatud mitmel tasandil ja ka talu juhatus arutas seda ja leidis, et, et kui me oleme vaesed ja lähme rikaste hulka, siis me jääme vaesteks. Me peame vaimselt ennast üles kosutama ja see võtab paar-kolm aastat vähemalt aega. Ja siis me võime oma vaimuga sinna minna vaeselt küll, aga vaimuga.
### Response:
Valitsus ja ametiühingud sõlmisid koostöökokkuleppe.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Nitzas Euroopa Liidu tippkohtumisel kogu öö kestnud väitlused häälte ümberjaotamise üle Euroopa Liidu nõukogus on lõppenud Nisa leping sõlmitud ning välja kuulutatud neil minutitel algav eesistujamaa lõplik pressikonverents. Varasemate variantide suhtes olid rahulolematud Soome, Belgia ja Portugal, viidates suurriikide liigsele võimule. Lõpuks jäi juba kolmandat öö jooksul välja töötatud häälte ümberjaotamissüsteemi blokeerima vaid Belgia. Viimases versioonis sai varasemaga võrreldes Portugal ühe enamhääle. Belgia ja Hollandi vahel aga säilis ühehääleline erinevus. Seni pole kogu öö pressikeskuses veetnud ajakirjanikeni jõudnud konkreetset häälte arvu sisaldav tabel ent kinnitamata andmetel on lahendus leitud nii, et Rumeenia ja Leedu on saanud ühe enam hääle. Varem oli Belgia kinnitanud, et on nõus ühe vähem häälega Hollandi ga võrreldes vaid siis, kui eksisteerib põhimõtteline erinevus Saksamaa ja Prantsusmaa häälte kaalus. Lähemalt Nisa lepingu saavutamisest ja selle tagamaadest hilisemates uudistes. Eesti Raadio Niza Marko Saaret Nisas saavutatud ajaloolise pikkusega Euroopa Liidu tippkohtumine on sisuliselt lõpp lõppenud ning laienemisele täiendava rohelise tule süütav nisa leping liikmesriikide poolt allakirjutatud. Rootsi suursaadik Euroopa Liidu juures Gunnar lund ütles Eesti raadiole, et kõige tähtsamaks tulebki pidada lepinguni jõudmise fakti, kuivõrd mitmel puhul, eriti häältekaalu ümberjaotamise küsimuses jõuti nõupidamisel ua taga seisuni, kus tippkohtumine ähvardas lõppeda tulemusteta. Rootsi suursaadik hindas lepingu saavutamist samuti võimaluseks arendada jõudsalt edasi laienemisprotsessi juba Rootsi eelseisva eesistumiseperioodi ajal. Rootsi hindas suur ning väikeriikide häälte balansseeritust väiksemate riikide suhtes õiglasemaks, kui see oli varasemas tippkohtumise faasis. Suursaadik lund leidis, et saavutatud variandiga on võimalik Euroopa liidus edasi elada. Teadaolevalt võeti nisa lepingu osana vastu selline variant, kus kaks kolmest suurriigist Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa saavad Saksamaaga ühinemisel tahtmise korral blokeerida otsuste vastuvõtmise Euroopa Liidu nõukogus. Eesti Raadio, Niza, Marko Saaret, Nizza rekordilise pikkusega Euroopa Liidu tippkohtumine lõppes täna hommikul kell neli. 30 ning tõi kaasa nitsa lepingu sõlmimise. Ehkki leping kõigi detailidega pole avalikkuse ette veel jõudnud, tuleb tervikuna täheldada suurriikide võitu väikeriikide üle. Õnneks küll ei saa seda nimetada seljavõiduks Euroopa Liidu suurriiki. Tingimusel, et üks neist on Saksamaa, saavad Euroopa Liidu nõukogu uute hääletusmehhanismide läbi võimaluse blokeerida kõik enamus hääletusele tulevad otsused. Seetõttu on erinevad ka liikmesriikide seisukohad lepingu üle. Lepingut ajalooliseks ja tipus kohtumist õnnestunuks pidanud Prantsusmaa president Jacques Chirac leidis, et suurriikidel on nende rahvaarvu arvestades tulevikus otsuste tegemisel õiglaselt kaalukam staatus. Ülimalt rahul oli ka Suurbritannia peaminister Tony Blair, kes endale rinnale patsutades sai vaid kiidelda Suurbritanniale soodsate otsuste üle. Väikeriikide esindajad on küll väljendanud head meelt laienemise suhtes vajaliku lepingu sõlmimise üle, kuid pole kindlasti kõige õnnelikumad oma osakaalu üle laienemisjärgses Euroopa liidus. Laienemise suhtes on Niza leping kahtlemata oluline samm edasi, kuivõrd Euroopa liit on sellega määratlenud institutsioonid ja nende funktsioneerimise uute liikmed ete liitumise järel. Leping sisaldab ka preambula, mis väidetavalt lepingu deklaratiivselt laienemise huvides sõlmitud kokkuleppeks. Nizza lepingu ratifitseerimine loodetakse liikmesriikide parlamentides läbi viia 18 kuuga. Liikmesriigid leppisid kokku Nizza järgsete teemade arutelu üle. Otsustatud on, et 2004. aastal algava uue valitsustevahelise konverentsi ettevalmistusesse kaasata kse ka kandidaatriigid. Eesti raadio Niza Marko Saaret.
|
Euroopa Liidu tippkohtumine Nizzas oli rekordpikkusega ja lõppes hilisööl. Uudised 6.00 (00:00:01), 8.00 (00:01:09), 9.00 (00:02:22).
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Nitzas Euroopa Liidu tippkohtumisel kogu öö kestnud väitlused häälte ümberjaotamise üle Euroopa Liidu nõukogus on lõppenud Nisa leping sõlmitud ning välja kuulutatud neil minutitel algav eesistujamaa lõplik pressikonverents. Varasemate variantide suhtes olid rahulolematud Soome, Belgia ja Portugal, viidates suurriikide liigsele võimule. Lõpuks jäi juba kolmandat öö jooksul välja töötatud häälte ümberjaotamissüsteemi blokeerima vaid Belgia. Viimases versioonis sai varasemaga võrreldes Portugal ühe enamhääle. Belgia ja Hollandi vahel aga säilis ühehääleline erinevus. Seni pole kogu öö pressikeskuses veetnud ajakirjanikeni jõudnud konkreetset häälte arvu sisaldav tabel ent kinnitamata andmetel on lahendus leitud nii, et Rumeenia ja Leedu on saanud ühe enam hääle. Varem oli Belgia kinnitanud, et on nõus ühe vähem häälega Hollandi ga võrreldes vaid siis, kui eksisteerib põhimõtteline erinevus Saksamaa ja Prantsusmaa häälte kaalus. Lähemalt Nisa lepingu saavutamisest ja selle tagamaadest hilisemates uudistes. Eesti Raadio Niza Marko Saaret Nisas saavutatud ajaloolise pikkusega Euroopa Liidu tippkohtumine on sisuliselt lõpp lõppenud ning laienemisele täiendava rohelise tule süütav nisa leping liikmesriikide poolt allakirjutatud. Rootsi suursaadik Euroopa Liidu juures Gunnar lund ütles Eesti raadiole, et kõige tähtsamaks tulebki pidada lepinguni jõudmise fakti, kuivõrd mitmel puhul, eriti häältekaalu ümberjaotamise küsimuses jõuti nõupidamisel ua taga seisuni, kus tippkohtumine ähvardas lõppeda tulemusteta. Rootsi suursaadik hindas lepingu saavutamist samuti võimaluseks arendada jõudsalt edasi laienemisprotsessi juba Rootsi eelseisva eesistumiseperioodi ajal. Rootsi hindas suur ning väikeriikide häälte balansseeritust väiksemate riikide suhtes õiglasemaks, kui see oli varasemas tippkohtumise faasis. Suursaadik lund leidis, et saavutatud variandiga on võimalik Euroopa liidus edasi elada. Teadaolevalt võeti nisa lepingu osana vastu selline variant, kus kaks kolmest suurriigist Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa saavad Saksamaaga ühinemisel tahtmise korral blokeerida otsuste vastuvõtmise Euroopa Liidu nõukogus. Eesti Raadio, Niza, Marko Saaret, Nizza rekordilise pikkusega Euroopa Liidu tippkohtumine lõppes täna hommikul kell neli. 30 ning tõi kaasa nitsa lepingu sõlmimise. Ehkki leping kõigi detailidega pole avalikkuse ette veel jõudnud, tuleb tervikuna täheldada suurriikide võitu väikeriikide üle. Õnneks küll ei saa seda nimetada seljavõiduks Euroopa Liidu suurriiki. Tingimusel, et üks neist on Saksamaa, saavad Euroopa Liidu nõukogu uute hääletusmehhanismide läbi võimaluse blokeerida kõik enamus hääletusele tulevad otsused. Seetõttu on erinevad ka liikmesriikide seisukohad lepingu üle. Lepingut ajalooliseks ja tipus kohtumist õnnestunuks pidanud Prantsusmaa president Jacques Chirac leidis, et suurriikidel on nende rahvaarvu arvestades tulevikus otsuste tegemisel õiglaselt kaalukam staatus. Ülimalt rahul oli ka Suurbritannia peaminister Tony Blair, kes endale rinnale patsutades sai vaid kiidelda Suurbritanniale soodsate otsuste üle. Väikeriikide esindajad on küll väljendanud head meelt laienemise suhtes vajaliku lepingu sõlmimise üle, kuid pole kindlasti kõige õnnelikumad oma osakaalu üle laienemisjärgses Euroopa liidus. Laienemise suhtes on Niza leping kahtlemata oluline samm edasi, kuivõrd Euroopa liit on sellega määratlenud institutsioonid ja nende funktsioneerimise uute liikmed ete liitumise järel. Leping sisaldab ka preambula, mis väidetavalt lepingu deklaratiivselt laienemise huvides sõlmitud kokkuleppeks. Nizza lepingu ratifitseerimine loodetakse liikmesriikide parlamentides läbi viia 18 kuuga. Liikmesriigid leppisid kokku Nizza järgsete teemade arutelu üle. Otsustatud on, et 2004. aastal algava uue valitsustevahelise konverentsi ettevalmistusesse kaasata kse ka kandidaatriigid. Eesti raadio Niza Marko Saaret.
### Response:
Euroopa Liidu tippkohtumine Nizzas oli rekordpikkusega ja lõppes hilisööl. Uudised 6.00 (00:00:01), 8.00 (00:01:09), 9.00 (00:02:22).
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eerik-Niiles Kross ise on juba kolmandat päeva keeldunud ERR-i raadiouudistega suhtlemast ning meie intervjuupalvetele, et pole ta reageerinud. Küll kirjutas ta täna hommikul oma Facebooki seinal, et eilsel Reformierakonna juhatuse koosolekul tema erakonnast väljaheitmist ei arutatud. Paljud mõjukad erakonna juhatuse liikmed on nimelt avaldanud imestust skandaalse kuulsusega endine luurejuht üldse erakonda vastu võeti oma vastuseisust, sellele otsusele on teada andnud ka endine Erakonna esimees Andrus Ansip. Erakonna juhatuse liige Hanno Pevkur tunnistas, et grossist eile ikkagi räägiti. Eile me peamiselt keskendusime ikkagi sellele, et kuidas valimisi võita ja meie, meie soov on riigikogu valimised esimesel märtsil 2015 võitja. Ja, ja selle nimel teevad ma usun kõik 125 Reformierakonna kandidaati iga päev tõsist tööd ja ja, ja noh küll, mida me eile jah arutasime, et, et järelikult Reformierakonna nii-öelda standardid ja, ja, ja ootused meie kandidaatide on, on, on kõrgemad niisugust Eerik-Niiles Krossi isikuga seonduvalt ei ole ju ükski nii öelda tänaseks avalikkuse ees olnud teema uus teema, et need teemad olid ka siis, kui ta kandideeris Tallinna linnapeaks. Need olid teemaks siis, kui ta valiti IRL-i aseesimeheks. Et tänaseks on peaminister väga selgelt välja öelnud, et, et ta ei näe võimalust, et Eerik-Niiles Kross saaks töötada vastutaval ametikohal näiteks valitsuse liikmena. Ja, ja, ja see, see kindlasti näitab seda, et meie standardid meie kandidaatide suhtes on, on väga kõrged. Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas ütles vikerraadio saates uudis pluss, et käimasolev skandaal andis võimaluse heita korraks pilku ka Reformierakonna siseellu. Tundus, et need uksed nagu, mis siin aasta aega tagasi olid veel lahti Kaja Kallasega seoses ja mingite selliste mõttekäikudega, et ehk seal midagi muutub, need uksed suleti nüüd Kross on nad jälle lahti kiskunud? Siin on ilmselgelt mingisugune võimuvõitlus või mõjuvõitlus käimas reformierakonnas, kui me vaatame, kuidas on kaks reformierakondlasest ekspeaministrit nii jõuliselt sekkunud sellesse teemasse, kusjuures krossi jaoks negatiivselt, eks Kallas ja Ansip mõlemad väga. Ma ütleksin, noh, raskekaaluliselt võtavad krossi ette ja tõmbavad talle risti peale. Ometi on parteis jõud, kelle jaoks siis see ei tähenda mitte midagi. Miks krossile ei heidetud ette tema mineviku ja USA viisakeeldu IRL-is? Küsisin seda IRLi esimehelt Urmas Reinsalult. No üsna pentsik oli seda jälgida, aga eks nad ise tea oma pere asju, nad klaarivad ja eks nad siis teevad neid otsuseid, nagu nad õigeks peavad. Aga tõsiasi on see, et et, et see sisemine disbuut on tunda Reformierakonnas. Kui vaadata endise esimehe ja ka auesimehe avaldusi, see on see ehedalt olemas. Miks teie erakonnas midagi säärast ei toimunud? Teil ei olnud mingeid kahtlusi üleval krossi osas? Ma arvan, et see on nüüd juba küsimus tõesti reformierakonnale ja, ja nende poliitikutele praegu aga oli Krossi küsimus on praegu minu jaoks ammendunud küsimus tema teemadel. Enam kommentaare ei kavatsegi anda, et olen neid kommenteerinud. Tema on oma valikud teinud ja õin talle kaasa.
|
Reformierakonna juhatuse koosolekul arutati ka Eerik-Niiles Krossi erakonda vastuvõtmise küsimust. Sisuliselt midagi ei otsustatud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eerik-Niiles Kross ise on juba kolmandat päeva keeldunud ERR-i raadiouudistega suhtlemast ning meie intervjuupalvetele, et pole ta reageerinud. Küll kirjutas ta täna hommikul oma Facebooki seinal, et eilsel Reformierakonna juhatuse koosolekul tema erakonnast väljaheitmist ei arutatud. Paljud mõjukad erakonna juhatuse liikmed on nimelt avaldanud imestust skandaalse kuulsusega endine luurejuht üldse erakonda vastu võeti oma vastuseisust, sellele otsusele on teada andnud ka endine Erakonna esimees Andrus Ansip. Erakonna juhatuse liige Hanno Pevkur tunnistas, et grossist eile ikkagi räägiti. Eile me peamiselt keskendusime ikkagi sellele, et kuidas valimisi võita ja meie, meie soov on riigikogu valimised esimesel märtsil 2015 võitja. Ja, ja selle nimel teevad ma usun kõik 125 Reformierakonna kandidaati iga päev tõsist tööd ja ja, ja noh küll, mida me eile jah arutasime, et, et järelikult Reformierakonna nii-öelda standardid ja, ja, ja ootused meie kandidaatide on, on, on kõrgemad niisugust Eerik-Niiles Krossi isikuga seonduvalt ei ole ju ükski nii öelda tänaseks avalikkuse ees olnud teema uus teema, et need teemad olid ka siis, kui ta kandideeris Tallinna linnapeaks. Need olid teemaks siis, kui ta valiti IRL-i aseesimeheks. Et tänaseks on peaminister väga selgelt välja öelnud, et, et ta ei näe võimalust, et Eerik-Niiles Kross saaks töötada vastutaval ametikohal näiteks valitsuse liikmena. Ja, ja, ja see, see kindlasti näitab seda, et meie standardid meie kandidaatide suhtes on, on väga kõrged. Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas ütles vikerraadio saates uudis pluss, et käimasolev skandaal andis võimaluse heita korraks pilku ka Reformierakonna siseellu. Tundus, et need uksed nagu, mis siin aasta aega tagasi olid veel lahti Kaja Kallasega seoses ja mingite selliste mõttekäikudega, et ehk seal midagi muutub, need uksed suleti nüüd Kross on nad jälle lahti kiskunud? Siin on ilmselgelt mingisugune võimuvõitlus või mõjuvõitlus käimas reformierakonnas, kui me vaatame, kuidas on kaks reformierakondlasest ekspeaministrit nii jõuliselt sekkunud sellesse teemasse, kusjuures krossi jaoks negatiivselt, eks Kallas ja Ansip mõlemad väga. Ma ütleksin, noh, raskekaaluliselt võtavad krossi ette ja tõmbavad talle risti peale. Ometi on parteis jõud, kelle jaoks siis see ei tähenda mitte midagi. Miks krossile ei heidetud ette tema mineviku ja USA viisakeeldu IRL-is? Küsisin seda IRLi esimehelt Urmas Reinsalult. No üsna pentsik oli seda jälgida, aga eks nad ise tea oma pere asju, nad klaarivad ja eks nad siis teevad neid otsuseid, nagu nad õigeks peavad. Aga tõsiasi on see, et et, et see sisemine disbuut on tunda Reformierakonnas. Kui vaadata endise esimehe ja ka auesimehe avaldusi, see on see ehedalt olemas. Miks teie erakonnas midagi säärast ei toimunud? Teil ei olnud mingeid kahtlusi üleval krossi osas? Ma arvan, et see on nüüd juba küsimus tõesti reformierakonnale ja, ja nende poliitikutele praegu aga oli Krossi küsimus on praegu minu jaoks ammendunud küsimus tema teemadel. Enam kommentaare ei kavatsegi anda, et olen neid kommenteerinud. Tema on oma valikud teinud ja õin talle kaasa.
### Response:
Reformierakonna juhatuse koosolekul arutati ka Eerik-Niiles Krossi erakonda vastuvõtmise küsimust. Sisuliselt midagi ei otsustatud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Sul on sildi peal kirjas, et lõpetame Virumaa rüüstamise, toodame rohkem taastuvenergiat. Mis mure seal Virumaal on? Esiteks, põlevkivi kaevandamine ja selle töötlemine ja põletamine, see kõik reostab ja peale selle mõned inimesed ei tahagi enam Virumaale minna, kuna nad arvavad, et seal ongi niisugune nagu mülgas, kus ei saa põldu pidada, kus ei saa metsa kasvatada. Aga samas see ongi see, kus me oma energia saame ja inimesed ei julge enam sellele tõele nagu näkku vaadata, mis me ise teeme enda riigiga. Tuleb lõpetada Eestis põlevkivi kaevandamine ja seda kohe ja nüüd. Tere, väike Reili, mina olen Madis Hindre, mis sinu nimi on Keit Keit, miks sa tulid täna siia? Sellepärast inimesed kasutavad liiga palju tossu, aga prügi, kas sa prügi paneb prügikasti ja kas sa tead, et osa prügi võiks panna ühte prügikasti ja osa prügi teise prügikasti? Kust koolist sa tuled, mina ärma gümnaasiumist? Ma näen siin päris palju härmakaid, kas Miina härma gümnaasiumis siis kuidagi ma ei tea, kooli tutvustas või kuidagi juhtis teid ka siia või aitas? No meile saadeti veel eile õhtul see kiri ka sinna stuudiumisse, aga me ise ka uurisime seda Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, mis te arvate, kas sellel noorteaktsiooni on otsekui rohkem mõju või teistsugust mõju kui nii-öelda tavalisel kliimaprotestil, mida ju me aeg-ajalt ikka tänava Aga mille poolest praegune on ebatavaline kliimaprotesti see peabki olema meie igaühe igapäevane töö. Väga hea, et täna toimub üritus Tallinnas ja Tartus aga ma näeks seda hea parema meelega igas maakonnalinnas ja igal nädalal, et siis ehk jõuab see kohale ka koalitsioonide moodustajatele. Aga usute päriselt siis, et võiks iga nädal iga reede tulla kooli õpilased kas mõne koolitunni asemel hoopis meelt avaldama, keskkonnas rääkima, aga miks mitte, et see on tõhus töömeetod ja poliitika kujundamise meetod, kui sa jaksad olla järjekindel? Tulevikus võib-olla pole enam võimalik ujuda kaadest ja kalad on välja surnud ja asendunud plastikuga. Olgu, aga kuidas sa ise käitud, kas sa paned kõik prügi kenasti prügikasti? Ja ma olen käinud isegi ise üksinda tänavatel korjamas prügi kokku. Ja väga palju, uskumatult palju. Noored on toimekad ja ütleme niimoodi ei ole, lihtsalt äraootavad, tuleb teha streik streigi järel, siis hakkab alles midagi muutuma.
|
Tartu Raekoja platsile tõid keskkonnamured kuni kolmsada koolinoort. Plakatitel nõuti nii plasti vähendamist kui lõppu põlevkivienergiale.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Sul on sildi peal kirjas, et lõpetame Virumaa rüüstamise, toodame rohkem taastuvenergiat. Mis mure seal Virumaal on? Esiteks, põlevkivi kaevandamine ja selle töötlemine ja põletamine, see kõik reostab ja peale selle mõned inimesed ei tahagi enam Virumaale minna, kuna nad arvavad, et seal ongi niisugune nagu mülgas, kus ei saa põldu pidada, kus ei saa metsa kasvatada. Aga samas see ongi see, kus me oma energia saame ja inimesed ei julge enam sellele tõele nagu näkku vaadata, mis me ise teeme enda riigiga. Tuleb lõpetada Eestis põlevkivi kaevandamine ja seda kohe ja nüüd. Tere, väike Reili, mina olen Madis Hindre, mis sinu nimi on Keit Keit, miks sa tulid täna siia? Sellepärast inimesed kasutavad liiga palju tossu, aga prügi, kas sa prügi paneb prügikasti ja kas sa tead, et osa prügi võiks panna ühte prügikasti ja osa prügi teise prügikasti? Kust koolist sa tuled, mina ärma gümnaasiumist? Ma näen siin päris palju härmakaid, kas Miina härma gümnaasiumis siis kuidagi ma ei tea, kooli tutvustas või kuidagi juhtis teid ka siia või aitas? No meile saadeti veel eile õhtul see kiri ka sinna stuudiumisse, aga me ise ka uurisime seda Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, mis te arvate, kas sellel noorteaktsiooni on otsekui rohkem mõju või teistsugust mõju kui nii-öelda tavalisel kliimaprotestil, mida ju me aeg-ajalt ikka tänava Aga mille poolest praegune on ebatavaline kliimaprotesti see peabki olema meie igaühe igapäevane töö. Väga hea, et täna toimub üritus Tallinnas ja Tartus aga ma näeks seda hea parema meelega igas maakonnalinnas ja igal nädalal, et siis ehk jõuab see kohale ka koalitsioonide moodustajatele. Aga usute päriselt siis, et võiks iga nädal iga reede tulla kooli õpilased kas mõne koolitunni asemel hoopis meelt avaldama, keskkonnas rääkima, aga miks mitte, et see on tõhus töömeetod ja poliitika kujundamise meetod, kui sa jaksad olla järjekindel? Tulevikus võib-olla pole enam võimalik ujuda kaadest ja kalad on välja surnud ja asendunud plastikuga. Olgu, aga kuidas sa ise käitud, kas sa paned kõik prügi kenasti prügikasti? Ja ma olen käinud isegi ise üksinda tänavatel korjamas prügi kokku. Ja väga palju, uskumatult palju. Noored on toimekad ja ütleme niimoodi ei ole, lihtsalt äraootavad, tuleb teha streik streigi järel, siis hakkab alles midagi muutuma.
### Response:
Tartu Raekoja platsile tõid keskkonnamured kuni kolmsada koolinoort. Plakatitel nõuti nii plasti vähendamist kui lõppu põlevkivienergiale.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Neeme Järviga sõlmitava lepingu esialgne pikkus on kolm hooaega. ERSO direktor Andres Siitan märkis, et orkester on viimaste peadirigentide käe all jõudsalt edasiminekut teinud ning leping Järviga on arengu jätkumise tagatis. See leping, mis täna alla kirjutatud, sai, see on üks paremaid asju, mis ERSOga üldse juhtuda saab. Sest see keemia, mis on maestro Järvi ja ERSO vahel, see keemia on lihtsalt niivõrd suurepärane ja seda on silmaga näha ja kõrvaga kuulda, et inimesed tahavad Neeme järviga mängida ja ja nad annavad endast alati parima, nii et Ersaga muutub see, et tase lihtsalt tõuseb kõvasti ja ja see ongi oluline. Neeme Järvi on praegu üks oodatumaid dirigente mainekate Euroopa ja Ameerika orkestrite ees. Maestro on aga varem kritiseerinud Eesti kultuuripoliitikat. Ta on öelnud, et muusika on Eesti jaoks parim visiitkaart. Samas muusikale eraldatakse liialt vähe tähelepanu ning ka raha. Kuidas jääb ErSOga. No tähendab, orkestri areng peab olema igal juhul tagatud ja, ja loomulikult on see areng seotud ka ka rahaga. Loomulikult me peame olema realistid, kõik jääb ikkagi võimaluste piiresse, aga jah, tõepoolest ka maestro nägemuse kohaselt peab ERSO areng olema igal juhul tagatud ja, ja see peab olema üks meie kultuuri prioriteete. Orkestri suurus on tegelikult praegu just just nii palju, kui üks orkester olema peab, aga küll, aga on muidugi lausa piinlik on see, et ei ole Eestis ühte suurt korralikku oratooriumi koori ja niisuguse koori, kas kas või projekti korras kokkupanemine, see on küll asi, mida tuleb tingimata teha, sest Neeme Järviga meie soovime teha ja tema soovib teha ikkagi ka vokaalsümfoonilisi suurvorme, nii et ma arvan, et see oratooriumi koor, kas, kas projektikoorina Saate sellest natuke lähemalt rääkida, kes seal laulma hakkavad, kuidas te seda kokku panete? Ei, praegu kindlasti mitte, aga noh, analoogiks võib tuua, oli pandud projekti korras kokku suurepärane koor. Nüüd Joonase lähetamise ettekandeks, mis toimus möödunud aasta novembrikuus ja see koor oli väga hea ja see innustas maestro ja innustas meid kõiki, et, et just niisugune koor peaks Eestis olema ja me ei peaks alati tellima oma lõunanaabrite käest Lätist suurt segakoori, kui meil on vaja vokaalsümfoonilisi asju ette kanda. Millal esimest korda Neeme Järvi astub, kui peadirigent orkestri ette peadirigendina esimest korda, siis 2010. aasta septembris.
|
ERSO uueks peadirigendiks saab järgmisest aastast Neeme Järvi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Neeme Järviga sõlmitava lepingu esialgne pikkus on kolm hooaega. ERSO direktor Andres Siitan märkis, et orkester on viimaste peadirigentide käe all jõudsalt edasiminekut teinud ning leping Järviga on arengu jätkumise tagatis. See leping, mis täna alla kirjutatud, sai, see on üks paremaid asju, mis ERSOga üldse juhtuda saab. Sest see keemia, mis on maestro Järvi ja ERSO vahel, see keemia on lihtsalt niivõrd suurepärane ja seda on silmaga näha ja kõrvaga kuulda, et inimesed tahavad Neeme järviga mängida ja ja nad annavad endast alati parima, nii et Ersaga muutub see, et tase lihtsalt tõuseb kõvasti ja ja see ongi oluline. Neeme Järvi on praegu üks oodatumaid dirigente mainekate Euroopa ja Ameerika orkestrite ees. Maestro on aga varem kritiseerinud Eesti kultuuripoliitikat. Ta on öelnud, et muusika on Eesti jaoks parim visiitkaart. Samas muusikale eraldatakse liialt vähe tähelepanu ning ka raha. Kuidas jääb ErSOga. No tähendab, orkestri areng peab olema igal juhul tagatud ja, ja loomulikult on see areng seotud ka ka rahaga. Loomulikult me peame olema realistid, kõik jääb ikkagi võimaluste piiresse, aga jah, tõepoolest ka maestro nägemuse kohaselt peab ERSO areng olema igal juhul tagatud ja, ja see peab olema üks meie kultuuri prioriteete. Orkestri suurus on tegelikult praegu just just nii palju, kui üks orkester olema peab, aga küll, aga on muidugi lausa piinlik on see, et ei ole Eestis ühte suurt korralikku oratooriumi koori ja niisuguse koori, kas kas või projekti korras kokkupanemine, see on küll asi, mida tuleb tingimata teha, sest Neeme Järviga meie soovime teha ja tema soovib teha ikkagi ka vokaalsümfoonilisi suurvorme, nii et ma arvan, et see oratooriumi koor, kas, kas projektikoorina Saate sellest natuke lähemalt rääkida, kes seal laulma hakkavad, kuidas te seda kokku panete? Ei, praegu kindlasti mitte, aga noh, analoogiks võib tuua, oli pandud projekti korras kokku suurepärane koor. Nüüd Joonase lähetamise ettekandeks, mis toimus möödunud aasta novembrikuus ja see koor oli väga hea ja see innustas maestro ja innustas meid kõiki, et, et just niisugune koor peaks Eestis olema ja me ei peaks alati tellima oma lõunanaabrite käest Lätist suurt segakoori, kui meil on vaja vokaalsümfoonilisi asju ette kanda. Millal esimest korda Neeme Järvi astub, kui peadirigent orkestri ette peadirigendina esimest korda, siis 2010. aasta septembris.
### Response:
ERSO uueks peadirigendiks saab järgmisest aastast Neeme Järvi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ühe ööpäevaga õnnestus kaitseväel kindlaks teha, kuhu ohtlik õhk-õhk tüüpi rakett eile pärastlõunal kukkus. Samas ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge, et kadunud rakett on 95 protsendise tõenäosusega leitud. Kaudsed asitõendid viitavad, et rakett on seal ja ta on käes. Praegu kahjuks ei saa ma üheselt kinnitada, et jah, see on meie otsitav rakett, kuna momendil meie valduses ei ole selle raketi olulisi osi ega tükke, mis võimaldaks lõpliku järelduse teie ette tuua. Praegu on teada lennukoridor ja üks väiksem ala metsas, mis näitab, et seal on toimunud plahvatus. Ala on väiksem graafik taoline ehk siis suurt plahvatust või selle mõju ei tähenda praegu. Kolonel Riivo Valge kinnitusel elumaju läheduses ei ole. See on soostunud ala Endla looduspargi kandis suhteliselt ilma inimasustuseta ja praegusel spetsialistid toimetavad selle täpse olustiku väljaselgitamisega. Täpsemat infot asjaolude kohta kaitsevägi ei edastanud. Riivo Valge kinnitas veelkord, et uurimine käib ja ei saa öelda, kas raketi tulistamise tingis piloodi eksimus või tehniline rike. Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem kinnitas, et lähinädalail hakkab kaitseministeerium asja lähemalt uurima. Kahtlemata järgmiste nädalate jooksul kaitseministeerium paneb kokku töögrupi kus on kõik Eesti tõenäoliselt ka meie liitlaste ametkonnad, sealhulgas ka näiteks Eesti majandus-kommunikatsiooniministeerium, kes vaatavad üle kõik need meie regulatsioonid ja asjad. Ehk siis mitte niivõrd tehnilist protseduurilist, protseduurilist ja seadusandliku osa. Et see kõik kindla peale vaadatakse üle. Teema jätkuks lisan veel, et tänase seisuga on selge, et ohtu lennuliiklusiviillennuliiklusele see intsident ei kujutanud. Ja praegu minu andmetel lennuamet eraldi oma juurdust läbi ei vii. Küll aga on ta meie koostööpartner nii info ammutamiseks kui ka siis info jagamiseks.
|
Eile pärastlõunal tulistas Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi järve kohal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi. Veel ei ole selge, mis täpselt juhtus ja raketi otsingud jätkuvad. Raketi tulistamise taga võis olla nii piloodi viga kui ka tehniline rike. Õhuväe ülem kolonel Riivo Valge kinnitas, et Hispaania hävitajalt eelmisel päeval eksikombel välja lastud raketi plahvatuse koht on ilmselt leitud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ühe ööpäevaga õnnestus kaitseväel kindlaks teha, kuhu ohtlik õhk-õhk tüüpi rakett eile pärastlõunal kukkus. Samas ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge, et kadunud rakett on 95 protsendise tõenäosusega leitud. Kaudsed asitõendid viitavad, et rakett on seal ja ta on käes. Praegu kahjuks ei saa ma üheselt kinnitada, et jah, see on meie otsitav rakett, kuna momendil meie valduses ei ole selle raketi olulisi osi ega tükke, mis võimaldaks lõpliku järelduse teie ette tuua. Praegu on teada lennukoridor ja üks väiksem ala metsas, mis näitab, et seal on toimunud plahvatus. Ala on väiksem graafik taoline ehk siis suurt plahvatust või selle mõju ei tähenda praegu. Kolonel Riivo Valge kinnitusel elumaju läheduses ei ole. See on soostunud ala Endla looduspargi kandis suhteliselt ilma inimasustuseta ja praegusel spetsialistid toimetavad selle täpse olustiku väljaselgitamisega. Täpsemat infot asjaolude kohta kaitsevägi ei edastanud. Riivo Valge kinnitas veelkord, et uurimine käib ja ei saa öelda, kas raketi tulistamise tingis piloodi eksimus või tehniline rike. Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem kinnitas, et lähinädalail hakkab kaitseministeerium asja lähemalt uurima. Kahtlemata järgmiste nädalate jooksul kaitseministeerium paneb kokku töögrupi kus on kõik Eesti tõenäoliselt ka meie liitlaste ametkonnad, sealhulgas ka näiteks Eesti majandus-kommunikatsiooniministeerium, kes vaatavad üle kõik need meie regulatsioonid ja asjad. Ehk siis mitte niivõrd tehnilist protseduurilist, protseduurilist ja seadusandliku osa. Et see kõik kindla peale vaadatakse üle. Teema jätkuks lisan veel, et tänase seisuga on selge, et ohtu lennuliiklusiviillennuliiklusele see intsident ei kujutanud. Ja praegu minu andmetel lennuamet eraldi oma juurdust läbi ei vii. Küll aga on ta meie koostööpartner nii info ammutamiseks kui ka siis info jagamiseks.
### Response:
Eile pärastlõunal tulistas Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi järve kohal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi. Veel ei ole selge, mis täpselt juhtus ja raketi otsingud jätkuvad. Raketi tulistamise taga võis olla nii piloodi viga kui ka tehniline rike. Õhuväe ülem kolonel Riivo Valge kinnitas, et Hispaania hävitajalt eelmisel päeval eksikombel välja lastud raketi plahvatuse koht on ilmselt leitud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kuriteo teate prokuratuurile edastas erakondade rahastamise järelevalvekomisjon, olles tuvastanud, et annetuse teinud Jana Helen Juhastel pole piisavalt sissetulekuid, et 50000 eurot annetada. Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul kellelegi kahtlustust esitatud ei ole. Prokuratuur alustas seda kriminaalmenetlust seetõttu, et need materjalid, mida siis prokuratuurile kontrollimiseks saadeti, tekitasid kahtluse, et tõepoolest see annetusi, millest räägitakse, ei pruugi olla pärinenud siis sellelt inimeselt, kes annetusi väidetavalt tegi. Seda, kas ja millisel viisil on meil vajalik avaldada mingit täiendavat informatsiooni, seda me otsustame kindlasti menetluse käigus ja mis on meie eesmärk, on see, et see menetlus läbi viia võimalikult kiiresti ja tõhusalt. Prokuratuuri teate järel korraldas Keskerakond pressikonverentsi, kus anti teada, et erakond on olukorras teinud omad järeldused ja edaspidi kontrollib suurannetusi värskelt loodud finantskomisjon, räägib Keskerakonna asejuht Mailis Reps. Me hakkame iga kord, kui keegi annetab rohkem kui 3000 eurose annetuse inimese kontakteeruma ja kõik see, mis meil on võimalik, saame siis küsida. Aga veel kord meil ei ole võimalik inimest jälitada ja meil ei ole võimalik küsida neid küsimusi, mida saavad õiguskaitseorganid, nagu maksudeklaratsioonid või muud küsimused. Vigu tunnistas ka erakonna juht, peaminister Jüri Ratas. Keskerakond kindlasti oleks pidanud tegutsema annetuse tausta kontrollimise ja selgitamise küsimisel kiiremini kuid meil poleks lõpuks olnud seaduslikke võimalusi teha rohkem, kui erakond on tänaseks teinud. Loomulikult On mõistetav, et prokuratuur tõstatatud kahtlustuste uurimiseks menetluse alustas. Erakond teeb prokuratuuriga igakülgset koostööd ning ma loodan, et see jõuab võimalikult kiire lahenduseni. Erakonna rahaasjade eest vastutav peasekretär Mihhail Korboametist lahkuda ei plaani. Kui see minu tagasiastumine aitab parandada erakonna mainet, kui minu tagasiastumine toob selles asjades selgus või mingi muu põhjusel, siis ma loomulikult teen seda, aga ma töötan nii kaua, kui juhatus mind usaldab ja üldine usaldus mul olemas.
|
Prokuratuur teatas täna, et alustab kriminaalmenetluse, et välja selgitada, kas Jana-Helen Juhaste 50 000 euro suurune annetus Keskerakonnale oli lubatud või mitte.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kuriteo teate prokuratuurile edastas erakondade rahastamise järelevalvekomisjon, olles tuvastanud, et annetuse teinud Jana Helen Juhastel pole piisavalt sissetulekuid, et 50000 eurot annetada. Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul kellelegi kahtlustust esitatud ei ole. Prokuratuur alustas seda kriminaalmenetlust seetõttu, et need materjalid, mida siis prokuratuurile kontrollimiseks saadeti, tekitasid kahtluse, et tõepoolest see annetusi, millest räägitakse, ei pruugi olla pärinenud siis sellelt inimeselt, kes annetusi väidetavalt tegi. Seda, kas ja millisel viisil on meil vajalik avaldada mingit täiendavat informatsiooni, seda me otsustame kindlasti menetluse käigus ja mis on meie eesmärk, on see, et see menetlus läbi viia võimalikult kiiresti ja tõhusalt. Prokuratuuri teate järel korraldas Keskerakond pressikonverentsi, kus anti teada, et erakond on olukorras teinud omad järeldused ja edaspidi kontrollib suurannetusi värskelt loodud finantskomisjon, räägib Keskerakonna asejuht Mailis Reps. Me hakkame iga kord, kui keegi annetab rohkem kui 3000 eurose annetuse inimese kontakteeruma ja kõik see, mis meil on võimalik, saame siis küsida. Aga veel kord meil ei ole võimalik inimest jälitada ja meil ei ole võimalik küsida neid küsimusi, mida saavad õiguskaitseorganid, nagu maksudeklaratsioonid või muud küsimused. Vigu tunnistas ka erakonna juht, peaminister Jüri Ratas. Keskerakond kindlasti oleks pidanud tegutsema annetuse tausta kontrollimise ja selgitamise küsimisel kiiremini kuid meil poleks lõpuks olnud seaduslikke võimalusi teha rohkem, kui erakond on tänaseks teinud. Loomulikult On mõistetav, et prokuratuur tõstatatud kahtlustuste uurimiseks menetluse alustas. Erakond teeb prokuratuuriga igakülgset koostööd ning ma loodan, et see jõuab võimalikult kiire lahenduseni. Erakonna rahaasjade eest vastutav peasekretär Mihhail Korboametist lahkuda ei plaani. Kui see minu tagasiastumine aitab parandada erakonna mainet, kui minu tagasiastumine toob selles asjades selgus või mingi muu põhjusel, siis ma loomulikult teen seda, aga ma töötan nii kaua, kui juhatus mind usaldab ja üldine usaldus mul olemas.
### Response:
Prokuratuur teatas täna, et alustab kriminaalmenetluse, et välja selgitada, kas Jana-Helen Juhaste 50 000 euro suurune annetus Keskerakonnale oli lubatud või mitte.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa Komisjoni plaan laenata 750 miljardit eurot ja süstida see toetuste ning laenudena kriisis majandusse läbib kõikjal Euroopas praegu mõõtmist ja kaalumist. Läti poliitik Robert Siile kuulub Euroopa Parlamendi leebemate euroskeptikute ehk konservatiivide ja reformistide ridadesse. Siile ei muretse praegu aga mitte Brüsseli haarde tugevnemise pärast, vaid sellepärast, et Balti riikidel ei ole samasugust jõudu majandusse raha pumbata kui mitmetel Lääne-Euroopa riikidel. Aga kujutame asju ette teisiti ja ütleme ei ühisvõlale ja me ei loo taaskäivitamise fondi, millisesse olukorda me siis jõuame? Me kaotame turuosa ühtsel turul, meie inimesed lähevad võib-olla rohkem välismaale, eestlased Soome, lätlased Saksamaale ja mujale. Ma arvan, et me tõepoolest kaotame konkurentsis riikidele nagu Saksamaa ja Holland, kes saavad kasutada riigi abi suurtes mahtudes. Nad hoolivad oma ettevõtetest ja meie ei saa oma ressursside ga sama teha. Ühtsest fondist tuleb võtta nii palju kui võimalik, leiab siile. Ida-Euroopa riigid on senises diskussioonis majanduse taaskäivitamise plaani pigem positiivselt suhtunud. Kriitilisemad hääled on kõlanud Tšehhist ja Ungaris. Ungari peaminister Viktor Orban nimetas seda lausa absurdseks. Orbani partei esindaja Euroopa Parlamendis niku Juri ütleb, et Ungarile ei meeldi võla võtmine, raha jagamise alus ja see, et see soosib Lõuna-Euroopat. Euroopa Parlamendi liige Euroopa rahvapartei fraktsioonist Enike Jüri. Me jääme küll samuti selle paketi netokasusaajateks, aga kui te vaatate raha jagunemist, siis see peaks põhinema kriisi tõsidusel ja arengutasemel. Ja nagu ma just seletasin, siis, kui komisjon kasutab kriisieelseid andmeid, siis see ei ole aus ja see ei kompenseeri kriisi negatiivset mõju raha jaotamisel riikide vahel on aluseks võetud riikide rahva arv jõukus ja 2015. kuni 2019. aasta töötuse näitajad. Sellega ei ole rahul paljud riigid, sest need andmed ei näita kriisi ulatust. Rasked vaidlused kümnete küsimuste ja põhimõtteliste valikute üle algavad valitsusjuhtide vahel järgmisel nädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ei ehand Brüssel Belgia.
|
Euroopa Parlamendi Läti saadik Roberts Zile leiab, et Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise fond aitab Balti riikidel oma majandust turgutada ja seda tuleb maksimaalselt ära kasutada.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa Komisjoni plaan laenata 750 miljardit eurot ja süstida see toetuste ning laenudena kriisis majandusse läbib kõikjal Euroopas praegu mõõtmist ja kaalumist. Läti poliitik Robert Siile kuulub Euroopa Parlamendi leebemate euroskeptikute ehk konservatiivide ja reformistide ridadesse. Siile ei muretse praegu aga mitte Brüsseli haarde tugevnemise pärast, vaid sellepärast, et Balti riikidel ei ole samasugust jõudu majandusse raha pumbata kui mitmetel Lääne-Euroopa riikidel. Aga kujutame asju ette teisiti ja ütleme ei ühisvõlale ja me ei loo taaskäivitamise fondi, millisesse olukorda me siis jõuame? Me kaotame turuosa ühtsel turul, meie inimesed lähevad võib-olla rohkem välismaale, eestlased Soome, lätlased Saksamaale ja mujale. Ma arvan, et me tõepoolest kaotame konkurentsis riikidele nagu Saksamaa ja Holland, kes saavad kasutada riigi abi suurtes mahtudes. Nad hoolivad oma ettevõtetest ja meie ei saa oma ressursside ga sama teha. Ühtsest fondist tuleb võtta nii palju kui võimalik, leiab siile. Ida-Euroopa riigid on senises diskussioonis majanduse taaskäivitamise plaani pigem positiivselt suhtunud. Kriitilisemad hääled on kõlanud Tšehhist ja Ungaris. Ungari peaminister Viktor Orban nimetas seda lausa absurdseks. Orbani partei esindaja Euroopa Parlamendis niku Juri ütleb, et Ungarile ei meeldi võla võtmine, raha jagamise alus ja see, et see soosib Lõuna-Euroopat. Euroopa Parlamendi liige Euroopa rahvapartei fraktsioonist Enike Jüri. Me jääme küll samuti selle paketi netokasusaajateks, aga kui te vaatate raha jagunemist, siis see peaks põhinema kriisi tõsidusel ja arengutasemel. Ja nagu ma just seletasin, siis, kui komisjon kasutab kriisieelseid andmeid, siis see ei ole aus ja see ei kompenseeri kriisi negatiivset mõju raha jaotamisel riikide vahel on aluseks võetud riikide rahva arv jõukus ja 2015. kuni 2019. aasta töötuse näitajad. Sellega ei ole rahul paljud riigid, sest need andmed ei näita kriisi ulatust. Rasked vaidlused kümnete küsimuste ja põhimõtteliste valikute üle algavad valitsusjuhtide vahel järgmisel nädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ei ehand Brüssel Belgia.
### Response:
Euroopa Parlamendi Läti saadik Roberts Zile leiab, et Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise fond aitab Balti riikidel oma majandust turgutada ja seda tuleb maksimaalselt ära kasutada.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kui eile nõudis Pärnu keskerakondlasest linnapea Mart Viisitamm Isamaa ja Res Publica Liidu liikme abilinnapea Mart Alliku ametist vabastamist, siis täna otsustasid Pärnu keskerakondlased, et lahkuvad senisest võimukoalitsioonist ja alustavad läbirääkimisi Reformierakonna ja Rahvaliidu ga, et moodustada uus koalitsioon. Pärnu linnapea Mart Viisitamm. Otsus oli lahkuda Pärnu linnavalitsevast koalitsioonist ja alustada uusi konsultatsioone läbirääkimisi teiste poliitiliste jõududega. Nii et Isamaa ja Res Publica liidu poolt ei tulnud ettepanekut teiste kandidaatide osas Mart Alliku asemel. Põhjus oli selles Ettepanekuid ei tulnud ja Isamaa ja Res Publica liit on meie silmis ka koostööpartnerina oma usalduse kaotanud. On teil juba ka mingeid eelkõnelusi olnud Reformierakonnaga, millised on olnud sealsed vastused. Reformierakond koguneb täna, et vastata meie kirjale ja kui nad on valmis alustama konsultatsiooni, siis nad homme ka algavad. Pool tundi tagasi saime ette ennustatava vastuse, et Reformierakond on läbirääkimiste kutse vastu võtnud. Pärnu volikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Vello Järvesalu. Kõik fraktsiooni juhatuse liikmed olid nõus alustama läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks Keskerakonnaga ja rahvaliiduga. Ja on ka mingeid tingimusi, millistel koalitsiooni minna. Tingimusi, me hakkame alles vaatama, loomulikult on tingimuseks meie valimislubadused, et neid aktsepteeritakse ja, ja homme hakkame siis koalitsiooni lepingut kirjutama, nii et kindlasti on meie valimislubadused need aluseks. Nii et unustate ära selle pooleteist aasta taguse solvumise, et siis teid kampa ei võeta. Pärnu on nii väike linn, et kui me hakkame solvuma, siis varsti võib-olla käime kõik pead maas ja nina norgus ja kellegagi suhtle, et me peame oskama ka teatud hetkedel kaotada, siis uuesti pea püsti panna ja Pärnu linna elu edasi läheks. Niisiis algavad juba homme hommikul läbirääkimised Pärnu uue koalitsiooni moodustamise üle laua taha taha mahuvad Kesk ja Reformierakond ning toetava jõuna rahvaliit, kokku oleks neil 19 kohta Pärnu 33 liikmelises volikogus. Keskerakonda soovivad astuda ka Pärnu linnakodanikeühenduse nimekirjast volikokku pääsenud Asso Kommel ja Karri Suuk ning on arvata, et Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu fraktsiooni read hõrenevad.
|
Pärnu koalitsioon muutub - keskerakond vahetab IRL välja.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kui eile nõudis Pärnu keskerakondlasest linnapea Mart Viisitamm Isamaa ja Res Publica Liidu liikme abilinnapea Mart Alliku ametist vabastamist, siis täna otsustasid Pärnu keskerakondlased, et lahkuvad senisest võimukoalitsioonist ja alustavad läbirääkimisi Reformierakonna ja Rahvaliidu ga, et moodustada uus koalitsioon. Pärnu linnapea Mart Viisitamm. Otsus oli lahkuda Pärnu linnavalitsevast koalitsioonist ja alustada uusi konsultatsioone läbirääkimisi teiste poliitiliste jõududega. Nii et Isamaa ja Res Publica liidu poolt ei tulnud ettepanekut teiste kandidaatide osas Mart Alliku asemel. Põhjus oli selles Ettepanekuid ei tulnud ja Isamaa ja Res Publica liit on meie silmis ka koostööpartnerina oma usalduse kaotanud. On teil juba ka mingeid eelkõnelusi olnud Reformierakonnaga, millised on olnud sealsed vastused. Reformierakond koguneb täna, et vastata meie kirjale ja kui nad on valmis alustama konsultatsiooni, siis nad homme ka algavad. Pool tundi tagasi saime ette ennustatava vastuse, et Reformierakond on läbirääkimiste kutse vastu võtnud. Pärnu volikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Vello Järvesalu. Kõik fraktsiooni juhatuse liikmed olid nõus alustama läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks Keskerakonnaga ja rahvaliiduga. Ja on ka mingeid tingimusi, millistel koalitsiooni minna. Tingimusi, me hakkame alles vaatama, loomulikult on tingimuseks meie valimislubadused, et neid aktsepteeritakse ja, ja homme hakkame siis koalitsiooni lepingut kirjutama, nii et kindlasti on meie valimislubadused need aluseks. Nii et unustate ära selle pooleteist aasta taguse solvumise, et siis teid kampa ei võeta. Pärnu on nii väike linn, et kui me hakkame solvuma, siis varsti võib-olla käime kõik pead maas ja nina norgus ja kellegagi suhtle, et me peame oskama ka teatud hetkedel kaotada, siis uuesti pea püsti panna ja Pärnu linna elu edasi läheks. Niisiis algavad juba homme hommikul läbirääkimised Pärnu uue koalitsiooni moodustamise üle laua taha taha mahuvad Kesk ja Reformierakond ning toetava jõuna rahvaliit, kokku oleks neil 19 kohta Pärnu 33 liikmelises volikogus. Keskerakonda soovivad astuda ka Pärnu linnakodanikeühenduse nimekirjast volikokku pääsenud Asso Kommel ja Karri Suuk ning on arvata, et Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu fraktsiooni read hõrenevad.
### Response:
Pärnu koalitsioon muutub - keskerakond vahetab IRL välja.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kihnu vallavolikogu saadetud pöördumises leitakse, et viis aastat on piisav, et selle aja jooksul selgunud laeva kitsaskohad läbi analüüsida ning vaadata, kas midagi oleks vaja muuta. Majandus ja taristuministrile adresseeritud kirjas tuuakse muuhulgas välja see, et laeva sügise tõttu valitud pikem meretee viib aluse merealale, mis omakorda teeb laeva tormi tundlikumaks ning tuuliste ilmadega jääb reise tihti ära. Kihnu vallavanem Ingvar Saare. Mitmed reisid, aga päris palju reise jääb ära. Ilmastikuolude tõttu tuleks tegelikult pärast viieaastast liinil olekut analüüsida, et kas need reisidel ed ilmastikuoludest tulenevalt, et kas neid saaks kuidagi muuta. Möödunud aastal jäi Kihnu munalaid Kihnu liinil keeruliste ilmaolude tõttu ära 29 edasi-tagasi reisi, mis moodustab reiside koguarvust 2,8 protsenti. Ka on uue laeva tulekuga ülesõiduks kulunud aeg läinud 15 kuni 20 minutit pikemaks. Pikem ülesõit tähendab omakorda pikemat tööaega ning graafiku koostamisel tuleb arvestada töö ja puhkeaja reeglitega. Aga kui meil ongi üks reis 65 minutit kuigi ootus oli, et see üks laevareis hakkab kestma 45 minutit siis päeva peale kogunebki nii palju ülesõidutunde töötunde, et näiteks lisareise enam tellida ei saa. Ministeeriumist öeldi, et omal ajal sai laevade projekteerimisse kaasatud ka kohalik omavalitsus. Ingvar Saare sõnul andis kohalik omavalitsus küll omapoolse sisendi, kuid kõikide asjaoludega siiski ei arvestatud. Kihnlased ju tegidki ettepanekuid, et laev peaks mahutama rohkem reisijaid, laev peaks mahutama rohkem sõidukeid ja laev peaks sõitma ka munalaidu kiiremini. Aga see, kui laev sai lõpuks valmis ja ka Kihnu vald oli hankekomisjonis, siis tegelikult see, et näiteks laev sõidab mitu miili suurema kaarega munalaiu sadamasse ja tegelikult reisiaeg näiteks ei vähenegi, see selgus alles siis. Uue laeva suureks eeliseks pidi olema jääklass, mis eelmistel laevadel puudus. Suurema jääsõidu võimekuse annab aga süvis laevade Kihnu virve ja Ormsö operaatorfirma aktsiaselts Kihnu veeteedejuht. Andres Laasmaa ütleb, et praegune laev on kompromiss. See on kompromiss nii laevaehituse kui ka asukoha, ilmastiku ja kõigi muude suhtes. Et selge on see, et selliseid laevu ehitati Eestis kolm tütart eesmärgiga, et nad teenindavad erinevaid laevaliine. Ja kui siin olnud juttu ilmastiku tõttu ärajäänud reisidest, siis noh, võib näitena öelda, et sõsarlaev Ormsö puhul ei jää aastas ära sisuliselt ühtegi reisi sõsarlaev Soela puhul seal maksimaalselt viis kuni 10 reisi aastas. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi, et ilmselt tehakse analüüsi koostamine ülesandeks maanteeametile, kes praegu tegeleb selle aasta riigihankega.
|
Kihnu vald soovib, et Majandusministeerium analüüsiks viis aastat liinil olnud parvlaeva vastavust saare vajadustele.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kihnu vallavolikogu saadetud pöördumises leitakse, et viis aastat on piisav, et selle aja jooksul selgunud laeva kitsaskohad läbi analüüsida ning vaadata, kas midagi oleks vaja muuta. Majandus ja taristuministrile adresseeritud kirjas tuuakse muuhulgas välja see, et laeva sügise tõttu valitud pikem meretee viib aluse merealale, mis omakorda teeb laeva tormi tundlikumaks ning tuuliste ilmadega jääb reise tihti ära. Kihnu vallavanem Ingvar Saare. Mitmed reisid, aga päris palju reise jääb ära. Ilmastikuolude tõttu tuleks tegelikult pärast viieaastast liinil olekut analüüsida, et kas need reisidel ed ilmastikuoludest tulenevalt, et kas neid saaks kuidagi muuta. Möödunud aastal jäi Kihnu munalaid Kihnu liinil keeruliste ilmaolude tõttu ära 29 edasi-tagasi reisi, mis moodustab reiside koguarvust 2,8 protsenti. Ka on uue laeva tulekuga ülesõiduks kulunud aeg läinud 15 kuni 20 minutit pikemaks. Pikem ülesõit tähendab omakorda pikemat tööaega ning graafiku koostamisel tuleb arvestada töö ja puhkeaja reeglitega. Aga kui meil ongi üks reis 65 minutit kuigi ootus oli, et see üks laevareis hakkab kestma 45 minutit siis päeva peale kogunebki nii palju ülesõidutunde töötunde, et näiteks lisareise enam tellida ei saa. Ministeeriumist öeldi, et omal ajal sai laevade projekteerimisse kaasatud ka kohalik omavalitsus. Ingvar Saare sõnul andis kohalik omavalitsus küll omapoolse sisendi, kuid kõikide asjaoludega siiski ei arvestatud. Kihnlased ju tegidki ettepanekuid, et laev peaks mahutama rohkem reisijaid, laev peaks mahutama rohkem sõidukeid ja laev peaks sõitma ka munalaidu kiiremini. Aga see, kui laev sai lõpuks valmis ja ka Kihnu vald oli hankekomisjonis, siis tegelikult see, et näiteks laev sõidab mitu miili suurema kaarega munalaiu sadamasse ja tegelikult reisiaeg näiteks ei vähenegi, see selgus alles siis. Uue laeva suureks eeliseks pidi olema jääklass, mis eelmistel laevadel puudus. Suurema jääsõidu võimekuse annab aga süvis laevade Kihnu virve ja Ormsö operaatorfirma aktsiaselts Kihnu veeteedejuht. Andres Laasmaa ütleb, et praegune laev on kompromiss. See on kompromiss nii laevaehituse kui ka asukoha, ilmastiku ja kõigi muude suhtes. Et selge on see, et selliseid laevu ehitati Eestis kolm tütart eesmärgiga, et nad teenindavad erinevaid laevaliine. Ja kui siin olnud juttu ilmastiku tõttu ärajäänud reisidest, siis noh, võib näitena öelda, et sõsarlaev Ormsö puhul ei jää aastas ära sisuliselt ühtegi reisi sõsarlaev Soela puhul seal maksimaalselt viis kuni 10 reisi aastas. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi, et ilmselt tehakse analüüsi koostamine ülesandeks maanteeametile, kes praegu tegeleb selle aasta riigihankega.
### Response:
Kihnu vald soovib, et Majandusministeerium analüüsiks viis aastat liinil olnud parvlaeva vastavust saare vajadustele.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Ülesanne, mille me endale oleme võtnud, on keeruline ja kellelegi populaarsust ei lisa eriti olukorras, kus keskmised palgad on ajutiselt langemas. Ükskõik missugust vastutustundlikku palgakorraldust tulevikuks ka välja ei pakuks, keegi on ikka rahulolematu. Ometi ei ole meil õigust ka mugavalt käega lüüa, sest siis jätame kõik vanaviisi ja määrame järgmise riigikogu taas abitusse kaitseseisundisse põhiseaduse pantvangina. Mis on uue palgakorralduse eesmärgid? Esiteks siduda riigi kõrgema tippjuhtkonna palgad lahti keskmisest palgast. Riigi kõrgema juhtkonna palkade seotus keskmise palgaga on tekitanud palju paksu verd ennekõike põhjusel, et ta tundub, eriti sel ajal, kui kiire majanduskasv pöörab majanduslangusesse. Ebaõiglane. Antud eelnõu teiseks eesmärgiks on korrastada riigi kõrgema tippjuhtkonna palgasüsteemi, asetades erinevate ametikohtade palgat kindlate põhimõtete alusel. Loogilise omavaheliste proportsiooni. Eile toimunud põhiseaduskomisjoni istungil otsustati kehtestada kõrgeimaks palgamääraks 5200 eurot mis on presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe palga suurus. See palk on aluseks üle jäänud kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade määramisel. Eriarvamusele jäid üksnes sotsiaaldemokraadid. Hannes Rumm. Me peame õigeks, et riigiteenijate palka ei määra riigikogu, vaid seda teeb Soome eeskujul sõltumatutest arvamusliidritest koosnev kolmeliikmeline töörühm. Oleme seda mõtet riigikogu erinevates koosseisudes välja pakkunud alates selle sajandi algusest, seega väga järjepidevalt. Ka hiljuti on mõni suurem fraktsioon selle maha laitnud põhjusel, et riigikogus pole koos lollid inimesed, vaid sama targad kui sõltumatud arvamusliidrid. Me ei ole sellise põhjendusega nõus, sest teiste seas ka iseendale palga määramine on riigikogu jaoks lõputu ja mõttetu. Ühiskondlike pingete tekitamise põhjus.
|
Riigikogus on täna teisel lugemisel riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu, mille eesmärk on korrastada kõrgemate riigiteenistujate palgasüsteem.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Ülesanne, mille me endale oleme võtnud, on keeruline ja kellelegi populaarsust ei lisa eriti olukorras, kus keskmised palgad on ajutiselt langemas. Ükskõik missugust vastutustundlikku palgakorraldust tulevikuks ka välja ei pakuks, keegi on ikka rahulolematu. Ometi ei ole meil õigust ka mugavalt käega lüüa, sest siis jätame kõik vanaviisi ja määrame järgmise riigikogu taas abitusse kaitseseisundisse põhiseaduse pantvangina. Mis on uue palgakorralduse eesmärgid? Esiteks siduda riigi kõrgema tippjuhtkonna palgad lahti keskmisest palgast. Riigi kõrgema juhtkonna palkade seotus keskmise palgaga on tekitanud palju paksu verd ennekõike põhjusel, et ta tundub, eriti sel ajal, kui kiire majanduskasv pöörab majanduslangusesse. Ebaõiglane. Antud eelnõu teiseks eesmärgiks on korrastada riigi kõrgema tippjuhtkonna palgasüsteemi, asetades erinevate ametikohtade palgat kindlate põhimõtete alusel. Loogilise omavaheliste proportsiooni. Eile toimunud põhiseaduskomisjoni istungil otsustati kehtestada kõrgeimaks palgamääraks 5200 eurot mis on presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe palga suurus. See palk on aluseks üle jäänud kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade määramisel. Eriarvamusele jäid üksnes sotsiaaldemokraadid. Hannes Rumm. Me peame õigeks, et riigiteenijate palka ei määra riigikogu, vaid seda teeb Soome eeskujul sõltumatutest arvamusliidritest koosnev kolmeliikmeline töörühm. Oleme seda mõtet riigikogu erinevates koosseisudes välja pakkunud alates selle sajandi algusest, seega väga järjepidevalt. Ka hiljuti on mõni suurem fraktsioon selle maha laitnud põhjusel, et riigikogus pole koos lollid inimesed, vaid sama targad kui sõltumatud arvamusliidrid. Me ei ole sellise põhjendusega nõus, sest teiste seas ka iseendale palga määramine on riigikogu jaoks lõputu ja mõttetu. Ühiskondlike pingete tekitamise põhjus.
### Response:
Riigikogus on täna teisel lugemisel riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu, mille eesmärk on korrastada kõrgemate riigiteenistujate palgasüsteem.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Siim Suursillal on selja taga arvestatav poliitiline karjäär. Ta töötas aastaid Audru vallavanemana ja kui haldusreformi ga sai Audru Pärnu osaks sai suursillast Pärnu abilinnapea. Pärnu kevadise koalitsioonimuudatuse järel on suursild olnud tööta. Hiljuti aga kuulutas Aademeeste vald välja konkursi, kus otsis abi vallavanemat Siim Suursild. Olin pea viis kuud tegelenud isiklike asjadega, kuna selline konkurss välja kuulutati, mis suuresti minu profiiliga kokku läheb, otsustasin kandideerida. Kokku kandideeris abi vallavanema kohale seitse inimest, kellest viis kutsuti vestlusele ja suursild osutus valituks. Häädemeestel aga pole abi vallavanema ametikoht. Poliitiline Siim Suursild. Ega see midagi uut praktikat ei ole enamuses Eesti omavalitsustes sama suurusega omavalitsus nagu on Häädemeeste poliitiline ametikoha täidavad valdavalt ainult vallavanemad ja vallavalitsuse liikmed on valdavalt ametnikud. Poliitikas osalemine ei pea seetõttu kõrvale jääma, ütleb suursild. Neid juhtumeid ju, kus volikogu liige ollakse ühes omavalitsuses ja tööl käiakse teises omavalitsuses ametis on ju Eestimaa peal päris palju. Mina olen Pärnu linnavolikogu liige ja, ja te vallavalitsuse liige. Ester Võigats Pärnu.
|
Häädemeeste abivallavanemana alustas sellest nädalast tööd Siim Suursild. Isamaasse kuuluv Suursild jäi Pärnus abilinnapea kohast ilma, kui erakond kevadel koalitsioonist välja hääletati.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Siim Suursillal on selja taga arvestatav poliitiline karjäär. Ta töötas aastaid Audru vallavanemana ja kui haldusreformi ga sai Audru Pärnu osaks sai suursillast Pärnu abilinnapea. Pärnu kevadise koalitsioonimuudatuse järel on suursild olnud tööta. Hiljuti aga kuulutas Aademeeste vald välja konkursi, kus otsis abi vallavanemat Siim Suursild. Olin pea viis kuud tegelenud isiklike asjadega, kuna selline konkurss välja kuulutati, mis suuresti minu profiiliga kokku läheb, otsustasin kandideerida. Kokku kandideeris abi vallavanema kohale seitse inimest, kellest viis kutsuti vestlusele ja suursild osutus valituks. Häädemeestel aga pole abi vallavanema ametikoht. Poliitiline Siim Suursild. Ega see midagi uut praktikat ei ole enamuses Eesti omavalitsustes sama suurusega omavalitsus nagu on Häädemeeste poliitiline ametikoha täidavad valdavalt ainult vallavanemad ja vallavalitsuse liikmed on valdavalt ametnikud. Poliitikas osalemine ei pea seetõttu kõrvale jääma, ütleb suursild. Neid juhtumeid ju, kus volikogu liige ollakse ühes omavalitsuses ja tööl käiakse teises omavalitsuses ametis on ju Eestimaa peal päris palju. Mina olen Pärnu linnavolikogu liige ja, ja te vallavalitsuse liige. Ester Võigats Pärnu.
### Response:
Häädemeeste abivallavanemana alustas sellest nädalast tööd Siim Suursild. Isamaasse kuuluv Suursild jäi Pärnus abilinnapea kohast ilma, kui erakond kevadel koalitsioonist välja hääletati.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kõigepealt mul on muidugi väga kahju, et kõik maakonnalehtede peatoimetajad oma kandidaate meile ei esitanud, nagu me palusime. Aga on siiski terve hulk, kes esitasid ja nende seast me valisime oma seltskonnaga Anneli sõpruskonnaga, kes me seda preemiat välja anname väga üksmeelselt välja. Lõunalehe ajakirjaniku Ülle Harju. Me otsisime inimest sellist inimest, nagu oli Anneli ise, kes oli hingestatud, töösse suhtub, hooliv, hästi särav. Kes oli maakondliku ajakirjanduse tulekandja, sest et tuletame meelde, Anneli ammas on inimene, kes oma abikaasa Andres Ammasega tegelikult ju esimese Eesti erakapitali põhinev ajalehe Lääne elu looja oli. Ja ta elas aastaid aastaid kaasa maakonna ajakirjandusele, olles samas küll juba siis toona nii öelda Tallinna linnas algul Päevalehes, pärast Postimehes, aga, aga ta oli inimene, kes leegitses tulena ja kelle töö oli ka nagu tuli, et see ei kõrvetanud, aga soojendas ja ta hoidis väga-väga palju inimestest ka peale nende lugude kirjutamist ikkagi nii-öelda kinni. Ta tundis muret, kuidas kellelgi läheb ja, ja Ülle on see, kes nüüd lõunalehes, aga muuhulgas ennem seda 17 aastat ju umalehes töötades samasuguse panuse meie hinnangul on andnud. Nii et minu meelest hästi-hästi väärikas inimene Anneli nimelise ütleme, esimese preemia saaja tiitlit kandma. Nii et see preemia on mitte mingite konkreetsete viimase aja tööde eest, vaid pikema perioodi peab silmas. Pikem, ja see on pikema perioodi ees, me tegime endi jaoks kohe selgeks, et me ei otsi parimat uudislugu või parimat olemas lugu või parimat arvamusliidri inimest, kes on tõesti oma hinge andnud ja tõesti kogu hinges südames töötanud ajakirjanduses ja Ülle, see meie arvates igal juhul on.
|
Anneli Ammase mälestuse hoidmiseks hakkavad tema sõbrad kord aastas välja andma hea ajakirjanduse preemiat silmapaistvale maakonnalehe ajakirjanikule. Täna anti see välja esimest korda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kõigepealt mul on muidugi väga kahju, et kõik maakonnalehtede peatoimetajad oma kandidaate meile ei esitanud, nagu me palusime. Aga on siiski terve hulk, kes esitasid ja nende seast me valisime oma seltskonnaga Anneli sõpruskonnaga, kes me seda preemiat välja anname väga üksmeelselt välja. Lõunalehe ajakirjaniku Ülle Harju. Me otsisime inimest sellist inimest, nagu oli Anneli ise, kes oli hingestatud, töösse suhtub, hooliv, hästi särav. Kes oli maakondliku ajakirjanduse tulekandja, sest et tuletame meelde, Anneli ammas on inimene, kes oma abikaasa Andres Ammasega tegelikult ju esimese Eesti erakapitali põhinev ajalehe Lääne elu looja oli. Ja ta elas aastaid aastaid kaasa maakonna ajakirjandusele, olles samas küll juba siis toona nii öelda Tallinna linnas algul Päevalehes, pärast Postimehes, aga, aga ta oli inimene, kes leegitses tulena ja kelle töö oli ka nagu tuli, et see ei kõrvetanud, aga soojendas ja ta hoidis väga-väga palju inimestest ka peale nende lugude kirjutamist ikkagi nii-öelda kinni. Ta tundis muret, kuidas kellelgi läheb ja, ja Ülle on see, kes nüüd lõunalehes, aga muuhulgas ennem seda 17 aastat ju umalehes töötades samasuguse panuse meie hinnangul on andnud. Nii et minu meelest hästi-hästi väärikas inimene Anneli nimelise ütleme, esimese preemia saaja tiitlit kandma. Nii et see preemia on mitte mingite konkreetsete viimase aja tööde eest, vaid pikema perioodi peab silmas. Pikem, ja see on pikema perioodi ees, me tegime endi jaoks kohe selgeks, et me ei otsi parimat uudislugu või parimat olemas lugu või parimat arvamusliidri inimest, kes on tõesti oma hinge andnud ja tõesti kogu hinges südames töötanud ajakirjanduses ja Ülle, see meie arvates igal juhul on.
### Response:
Anneli Ammase mälestuse hoidmiseks hakkavad tema sõbrad kord aastas välja andma hea ajakirjanduse preemiat silmapaistvale maakonnalehe ajakirjanikule. Täna anti see välja esimest korda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eilse päeva seisuga siis lisandus meile 17 uut haiget, seega püsime enam-vähem selles stabiilses olukorras, nagu viimased 10 päeva kokku on meil hetkel siis 369 haigestunut, tehtud on üle 4000 testi. Samas on lisandunud kolm inimest, kes on vanemaealised ja kuna vanemaealised on meie jaoks väga oluline nii-öelda riskirühm kelle tervislik seisund vajab erilist tähelepanu ja jälgimist siis, siis loomulikult pingega tervishoius sellega seoses on, on kasvanud. Eilsest siis terviseameti peadirektori käskkirjaga, tuginedes tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja hädaolukorra seadusele nimetasime terviseameti kriisijuhtimise staap uue liikme meditsiinijuhi doktor Arkadi Popov kes on erakorralise meditsiini arst ja tegelikult põhiline eesmärk siis see, et, et prognoositavalt hospitaliseerimiste kasv siiski järgnevatel nädalatel kasvab ja oluline on siinjuures see, et meil on tervishoiusüsteemi siseselt võimalikult sarnane ravikorraldus võimalikult selge omavaheline koordinatsioon haiglate vahel. Ja, ja see on siis see valdkond, kus doktor Pov võtab siis meditsiinijuhi rolli.
|
Uusi koroonaviirusega nakatunuid lisandus Eestis ööpäevaga 17. Terviseameti peadirektor Merike Jürilo ütles tänasel pressikonverentsil, et koroonahaigete arv kasvab viimastel päevadel ühtlases tempos.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eilse päeva seisuga siis lisandus meile 17 uut haiget, seega püsime enam-vähem selles stabiilses olukorras, nagu viimased 10 päeva kokku on meil hetkel siis 369 haigestunut, tehtud on üle 4000 testi. Samas on lisandunud kolm inimest, kes on vanemaealised ja kuna vanemaealised on meie jaoks väga oluline nii-öelda riskirühm kelle tervislik seisund vajab erilist tähelepanu ja jälgimist siis, siis loomulikult pingega tervishoius sellega seoses on, on kasvanud. Eilsest siis terviseameti peadirektori käskkirjaga, tuginedes tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja hädaolukorra seadusele nimetasime terviseameti kriisijuhtimise staap uue liikme meditsiinijuhi doktor Arkadi Popov kes on erakorralise meditsiini arst ja tegelikult põhiline eesmärk siis see, et, et prognoositavalt hospitaliseerimiste kasv siiski järgnevatel nädalatel kasvab ja oluline on siinjuures see, et meil on tervishoiusüsteemi siseselt võimalikult sarnane ravikorraldus võimalikult selge omavaheline koordinatsioon haiglate vahel. Ja, ja see on siis see valdkond, kus doktor Pov võtab siis meditsiinijuhi rolli.
### Response:
Uusi koroonaviirusega nakatunuid lisandus Eestis ööpäevaga 17. Terviseameti peadirektor Merike Jürilo ütles tänasel pressikonverentsil, et koroonahaigete arv kasvab viimastel päevadel ühtlases tempos.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti riik pärgas neid, kelle vaimuteadmiste ja võimiste jõud on t einud Eesti rikkamaks tuntumaks ja võimekamaks loovad inimesed on Eesti rahvuslik rikkus. Üks võimalus neid hoida on raha, mida Eestis on teadagi vähe, ütles peaminister Siim Kallas. Ega vähese raha jaotamine pole lihtsam, kui rahapuudusega võitleme. Tavaliselt sekkub energiliselt keeruliste valikute tegemise sõjakas keskpärasus, kes oskab oma huvisid kaitsta enamasti palju tõhusamalt kui andekas loodus. Meie eesmärgiks on tippkultuuri ja spordi le piisava infrastruktuuri loomine. Sama loogika on ilmne ja teaduse puhul. Ühe kõige tähtsama eelistusena peab valitsus panustama teaduse ja tehnoloogia materiaalse baasi arendamisel. Austatud laureaat. Soovin, et teil jätkuks piisavalt tugevat närvikava, et vastu seista sõjakale, keskpärasusele ja eluraskustele. Palju õnne. Mida arvab Eesti riigi ja teaduse praegustest suhetest teaduse elutöö preemia saaja, akadeemik Jaan Einastu? Näiteks Põhjamaades kolm protsenti SKP-st läheb teadusele ja tehnoloogiale Euroopas keskmiselt kuskil 1,8 protsenti, siis Eestis on see umbes 0,7. Praegu on nii, et, et noorte teadlaste järelkasv on üsna tugevasti pärsitud. Kui nüüd lähemal ajal olulist murrangut ei tule siis võib juhtuda, et see varasem põlvkond kaob enne ära, kui uued jõuavad tulla ja uuesti. Selle ülesehitamine on palju, palju kulukam kaasaegne majandusmudel, mis töötab kõigis arenenud riikides. Tegelikult see on siis teaduse rakendamisele ja uuele tehnoloogiale suunatud majandus. Selle abil arenev majandus ja selle kasv on oluliselt kiirem, Eestis seda üldse ei ole seni tehtud. Aga inimene ei ela ainult mõistusega ja ei ela ainult leivast. Ta on emotsionaalne olend ja emotsioonid vajavad ka toitu. Mida soovib kunstnik Ene-Liis Semper, kui ootab vaatajaid näitusele? Et, et inimesed tuleksid ilma mingi eelarvamuseta ja et nad oleksid selles näitusesaalis iseendaga nii vabad, et nad, et nad võtaksid loomingut siis vastu, noh täpselt nii nagu see neile sobib, et nad ei oleks nagu mingisuguse kindla visiooni küüsi põhiliselt vaataja peakski olema täiesti vaba. Kui ta kunstinäitusele läheb, siis on need elamused ilmselt ka palju suuremad. Eesti riigi autasud on seekord jagatud ja teile mõtlemiseks kaasa. Hando Runneli soov. Ma tahan lõpetada selle mõttega, et ükskõik kui pikaks või kui kõrgele kasvavad lapsed, kui nad ei söö ära seda osa, mis on mõeldud teistele, siis meie võime öelda, meie elutöö on tehtud.
|
Eesti Vabariigi aastapäeval anti preemiaid.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti riik pärgas neid, kelle vaimuteadmiste ja võimiste jõud on t einud Eesti rikkamaks tuntumaks ja võimekamaks loovad inimesed on Eesti rahvuslik rikkus. Üks võimalus neid hoida on raha, mida Eestis on teadagi vähe, ütles peaminister Siim Kallas. Ega vähese raha jaotamine pole lihtsam, kui rahapuudusega võitleme. Tavaliselt sekkub energiliselt keeruliste valikute tegemise sõjakas keskpärasus, kes oskab oma huvisid kaitsta enamasti palju tõhusamalt kui andekas loodus. Meie eesmärgiks on tippkultuuri ja spordi le piisava infrastruktuuri loomine. Sama loogika on ilmne ja teaduse puhul. Ühe kõige tähtsama eelistusena peab valitsus panustama teaduse ja tehnoloogia materiaalse baasi arendamisel. Austatud laureaat. Soovin, et teil jätkuks piisavalt tugevat närvikava, et vastu seista sõjakale, keskpärasusele ja eluraskustele. Palju õnne. Mida arvab Eesti riigi ja teaduse praegustest suhetest teaduse elutöö preemia saaja, akadeemik Jaan Einastu? Näiteks Põhjamaades kolm protsenti SKP-st läheb teadusele ja tehnoloogiale Euroopas keskmiselt kuskil 1,8 protsenti, siis Eestis on see umbes 0,7. Praegu on nii, et, et noorte teadlaste järelkasv on üsna tugevasti pärsitud. Kui nüüd lähemal ajal olulist murrangut ei tule siis võib juhtuda, et see varasem põlvkond kaob enne ära, kui uued jõuavad tulla ja uuesti. Selle ülesehitamine on palju, palju kulukam kaasaegne majandusmudel, mis töötab kõigis arenenud riikides. Tegelikult see on siis teaduse rakendamisele ja uuele tehnoloogiale suunatud majandus. Selle abil arenev majandus ja selle kasv on oluliselt kiirem, Eestis seda üldse ei ole seni tehtud. Aga inimene ei ela ainult mõistusega ja ei ela ainult leivast. Ta on emotsionaalne olend ja emotsioonid vajavad ka toitu. Mida soovib kunstnik Ene-Liis Semper, kui ootab vaatajaid näitusele? Et, et inimesed tuleksid ilma mingi eelarvamuseta ja et nad oleksid selles näitusesaalis iseendaga nii vabad, et nad, et nad võtaksid loomingut siis vastu, noh täpselt nii nagu see neile sobib, et nad ei oleks nagu mingisuguse kindla visiooni küüsi põhiliselt vaataja peakski olema täiesti vaba. Kui ta kunstinäitusele läheb, siis on need elamused ilmselt ka palju suuremad. Eesti riigi autasud on seekord jagatud ja teile mõtlemiseks kaasa. Hando Runneli soov. Ma tahan lõpetada selle mõttega, et ükskõik kui pikaks või kui kõrgele kasvavad lapsed, kui nad ei söö ära seda osa, mis on mõeldud teistele, siis meie võime öelda, meie elutöö on tehtud.
### Response:
Eesti Vabariigi aastapäeval anti preemiaid.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
USA presidendikandidaatide teiselt debatilt oodati ennekõike seda, millise tooni valib sel vabariiklane John McCain, kes on arvamusküsitlustes demokraadist Barack Obamast nähtavalt taha jäänud ning viimastel päevadel Obama väga ägedalt rünnanud. Kuid debatt möödus üldjoontes džentelmenlikus õhkkonnas, kui debati esimene pool oli pühendatud USA majandusprobleemidele ja sisepoliitilistele küsimustele, läks jutt teises osas välispoliitikale ning taas ka Venemaale. Mõlemad kandidaadid tunnistasid, et suhted Moskvaga kujunevad USA järgmise riigipea jaoks väga oluliseks töölõiguks. McCain hoiatas, et pärast Gruusiat võib Venemaa sihikul olla nüüd Ukraina. Ukraina on Vladimir Putini ja teiste Nõukogude Liitu taas kokku panna soovijate sihikul, ütles McCain. Me peame olema Gruusiale ja Ukrainale moraalseks toeks. Peame ostma nende NATO-sse pääsemise eest ja peame venelastele selgeks tegema, et sellise agressiivse käitumise eest nagu Gruusias on karistused. Kuid McCain rõhutas, et tema arvates ei ole maailm siiski uue külma sõja lävel. Obama suutis oma vastusesse USA liitlaste kohta, keda Ameerika toetama peab toetada taas ka Eesti nime. Moraalseks toeks poolakatele Eestile, Lätile ja kõigile riikidele, kes olid varem nõukogude satelliidid, kuid me peame neile andma lisaks ka otsest finants ja muud abi, eriti Gruusiale, ütles Obama. Debatti juhtinud teleajakirjanik Tom Bruko esitas veel ühe provokatiivse küsimuse Venemaa kohta. See küsimus nõuab vaid jah või ei vastust, ütles Bruka. Ronald Reagan ütles kuulsa lause, et Venemaa on kurjuse impeerium. Kas te arvate, et Vladimir Putini juhitav Venemaa on kurjuse impeerium? Barack Obama vastus. Obama sõnul on Venemaa taas käitumas kurjuse ajel. Oluline on mõista, et tegemist ei ole endise nõukogude Liiduga kuid riigi käitumises on natsionalistlikud impulsid, mis on väga ohtlikud, ütles Obama. Venemaa on kurjuse impeerium, tähendaks see külma sõja uut alustamist. Kui ma ütleksin, ei võiks see kõlada, nagu ma ignoreeriksin nende käitumist. Ma arvan, et me saame venelastega hakkama, aga nad peavad mõistma, et seisavad silmitsi väga kindlameelse ja otsusekindla USAga, kes kaitseb maailmas oma ja teiste riikide huve. Vastast John McCain, debatijärgsed kiirküsitlused andsid suhteliselt selge võidu Barack Obama e. Täna hommikul täpselt kuu aja pärast peaksime aga teadma. Kummast kandidaadist saab USA järgmine riigipea. Neeme raud, New York.
|
USAs toimus läinud ööl presidendikandidaatide teine teledebatt. Debatil kõne all USA majandusprobleemid ja sisepoliitika aga ka välispoliitika ja Venemaa.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
USA presidendikandidaatide teiselt debatilt oodati ennekõike seda, millise tooni valib sel vabariiklane John McCain, kes on arvamusküsitlustes demokraadist Barack Obamast nähtavalt taha jäänud ning viimastel päevadel Obama väga ägedalt rünnanud. Kuid debatt möödus üldjoontes džentelmenlikus õhkkonnas, kui debati esimene pool oli pühendatud USA majandusprobleemidele ja sisepoliitilistele küsimustele, läks jutt teises osas välispoliitikale ning taas ka Venemaale. Mõlemad kandidaadid tunnistasid, et suhted Moskvaga kujunevad USA järgmise riigipea jaoks väga oluliseks töölõiguks. McCain hoiatas, et pärast Gruusiat võib Venemaa sihikul olla nüüd Ukraina. Ukraina on Vladimir Putini ja teiste Nõukogude Liitu taas kokku panna soovijate sihikul, ütles McCain. Me peame olema Gruusiale ja Ukrainale moraalseks toeks. Peame ostma nende NATO-sse pääsemise eest ja peame venelastele selgeks tegema, et sellise agressiivse käitumise eest nagu Gruusias on karistused. Kuid McCain rõhutas, et tema arvates ei ole maailm siiski uue külma sõja lävel. Obama suutis oma vastusesse USA liitlaste kohta, keda Ameerika toetama peab toetada taas ka Eesti nime. Moraalseks toeks poolakatele Eestile, Lätile ja kõigile riikidele, kes olid varem nõukogude satelliidid, kuid me peame neile andma lisaks ka otsest finants ja muud abi, eriti Gruusiale, ütles Obama. Debatti juhtinud teleajakirjanik Tom Bruko esitas veel ühe provokatiivse küsimuse Venemaa kohta. See küsimus nõuab vaid jah või ei vastust, ütles Bruka. Ronald Reagan ütles kuulsa lause, et Venemaa on kurjuse impeerium. Kas te arvate, et Vladimir Putini juhitav Venemaa on kurjuse impeerium? Barack Obama vastus. Obama sõnul on Venemaa taas käitumas kurjuse ajel. Oluline on mõista, et tegemist ei ole endise nõukogude Liiduga kuid riigi käitumises on natsionalistlikud impulsid, mis on väga ohtlikud, ütles Obama. Venemaa on kurjuse impeerium, tähendaks see külma sõja uut alustamist. Kui ma ütleksin, ei võiks see kõlada, nagu ma ignoreeriksin nende käitumist. Ma arvan, et me saame venelastega hakkama, aga nad peavad mõistma, et seisavad silmitsi väga kindlameelse ja otsusekindla USAga, kes kaitseb maailmas oma ja teiste riikide huve. Vastast John McCain, debatijärgsed kiirküsitlused andsid suhteliselt selge võidu Barack Obama e. Täna hommikul täpselt kuu aja pärast peaksime aga teadma. Kummast kandidaadist saab USA järgmine riigipea. Neeme raud, New York.
### Response:
USAs toimus läinud ööl presidendikandidaatide teine teledebatt. Debatil kõne all USA majandusprobleemid ja sisepoliitika aga ka välispoliitika ja Venemaa.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Määruse jõustumisel saab Eesti energia hakata kasutama vanarehvide haket põlevkiviõli tootmisel. Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on see kasulik nii Eesti Energiale kui keskkonnale. Meie saaksime lahti nendest rehvihunnikutest, kuna tootmisvõimsused oleks päris suured. Ma olen ka näiteks Läti keskkonnaministrile öelnud, neil on täpselt samasugused mured, et need vana rehvihunnikud on igal pool, et nad ei pea muretsema, et meie, Eesti energia paneb kõik nahka lähiaastatel ja oleme siin seda plaani pikalt sättinud, noh kaasa arvatud kõik need kooskõlastused Euroopa Liidust ja nii edasi, et, et selle aasta numbri sees läheks tootmine käima. Et selline see plaan meil on olnud juba aasta aega, et saaks kasutada neid vana rehve õli tootmiseks. Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ütles rahvusringhäälingule, et Eesti energia valmistab nüüd ette keskkonna kompleksloa muudatuse taotluse ja annab selle esimesel võimalusel üle keskkonnaametnikele. Tema sõnul on Eesti energia valmis igakülgseks koostööks ametkondadega, et vanarehvide probleem lahendada, tootes neist õli. Valsi sõnul võimaldab rehvihakke kasutamine põlevkiviõli tootmisel teha vanarehvide est puhtaks nii Raadi, vana lennuvälja kui ka kõik metsaalused. Eesti Energia projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul tegeldakse praegu tehnoloogilise ettevalmistustega. Tema sõnul on võimalik, et Eesti energia võtab ise kasutusele rehvipurustusliini või leiab seda tööd tegeva partneri vastavate investeeringute suurus on Aleksandrovi sõnul neli kuni viis miljonit eurot. Vanarehviake on selles mõttes hea tooreaine, et tema energiasisaldus on kolm korda suurem kui põlevkivil. Rehviake segatakse enne enefit seadmetesse andmist põlevkiviga ja senises arusaamises kuni 10 protsenti rehviaknet ja 90 protsenti põlevkivi ja millest võib siis öelda, et toodetakse õli. Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul kavatseb Eesti energia vanadest rehvidest õli tootmist alustada järgmisel aastal. Mullu viis Eesti Energia kolmes etapis läbi katsed Enefit õlitehaste sauveres. Katsete käigus jälgiti toote omadusi ja heitmeid ning leiti, et mõju keskkonnale ei suurenenud. Tehnoloogiliselt suudavad Enefiti õlitehased 15000 tonnise vanarehvide koguse ära kasutada paari kuuga. Eestis tekib aastas hinnanguliselt 12 kuni 15000 tonni vanarehve.
|
Keskkonnaminister Siim Kiisler teatas valitsuse pressikonverentsil, et allkirjastab lähiajal vanarehvide hakke kui jäätme lakkamise määruse. Ministeerium sai selleks kooskõlastuse Euroopa Komisjonilt.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Määruse jõustumisel saab Eesti energia hakata kasutama vanarehvide haket põlevkiviõli tootmisel. Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on see kasulik nii Eesti Energiale kui keskkonnale. Meie saaksime lahti nendest rehvihunnikutest, kuna tootmisvõimsused oleks päris suured. Ma olen ka näiteks Läti keskkonnaministrile öelnud, neil on täpselt samasugused mured, et need vana rehvihunnikud on igal pool, et nad ei pea muretsema, et meie, Eesti energia paneb kõik nahka lähiaastatel ja oleme siin seda plaani pikalt sättinud, noh kaasa arvatud kõik need kooskõlastused Euroopa Liidust ja nii edasi, et, et selle aasta numbri sees läheks tootmine käima. Et selline see plaan meil on olnud juba aasta aega, et saaks kasutada neid vana rehve õli tootmiseks. Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ütles rahvusringhäälingule, et Eesti energia valmistab nüüd ette keskkonna kompleksloa muudatuse taotluse ja annab selle esimesel võimalusel üle keskkonnaametnikele. Tema sõnul on Eesti energia valmis igakülgseks koostööks ametkondadega, et vanarehvide probleem lahendada, tootes neist õli. Valsi sõnul võimaldab rehvihakke kasutamine põlevkiviõli tootmisel teha vanarehvide est puhtaks nii Raadi, vana lennuvälja kui ka kõik metsaalused. Eesti Energia projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul tegeldakse praegu tehnoloogilise ettevalmistustega. Tema sõnul on võimalik, et Eesti energia võtab ise kasutusele rehvipurustusliini või leiab seda tööd tegeva partneri vastavate investeeringute suurus on Aleksandrovi sõnul neli kuni viis miljonit eurot. Vanarehviake on selles mõttes hea tooreaine, et tema energiasisaldus on kolm korda suurem kui põlevkivil. Rehviake segatakse enne enefit seadmetesse andmist põlevkiviga ja senises arusaamises kuni 10 protsenti rehviaknet ja 90 protsenti põlevkivi ja millest võib siis öelda, et toodetakse õli. Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul kavatseb Eesti energia vanadest rehvidest õli tootmist alustada järgmisel aastal. Mullu viis Eesti Energia kolmes etapis läbi katsed Enefit õlitehaste sauveres. Katsete käigus jälgiti toote omadusi ja heitmeid ning leiti, et mõju keskkonnale ei suurenenud. Tehnoloogiliselt suudavad Enefiti õlitehased 15000 tonnise vanarehvide koguse ära kasutada paari kuuga. Eestis tekib aastas hinnanguliselt 12 kuni 15000 tonni vanarehve.
### Response:
Keskkonnaminister Siim Kiisler teatas valitsuse pressikonverentsil, et allkirjastab lähiajal vanarehvide hakke kui jäätme lakkamise määruse. Ministeerium sai selleks kooskõlastuse Euroopa Komisjonilt.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Narva 20 24 meeskonnas on sellised tuntud tegelased nagu filmilavastaja Ilmar Raag, projektide rahastu Prototron tegevjuht Jana Pavlenkova või jõhvi kontserdimaja juhataja Pia Tamm. Meeskonda juhib eelmisest tiimist üle tulnud Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, kelle sõnul ei peaks ettevalmistuse rahastamisega enam probleeme tekkima, sest volikogu toetus on olemas. Volikogu on väljendanud oma soovi juba ammu nagu selle asjaga edasi liikuda. Nüüd on see nii-öelda soov realistlikumaks muutumas. Ma arvan, et praeguseks hetkeks on nagu kõik osapooled mõistavad, mida teha vaja. Mina ei näe praegu mingisuguseid suuri takistusi, et nagu tõesti, nagu ära teha, võitu saavutada. Suur osa tööst on tehtud juba eeltaotluse raames ja eeltaotlus oli igati positiivne. Selles mõttes see baas, mille peale ehitada, on väga hea. Praegu on lihtsalt see, et me peame nagu suhteliselt kiiresti ja efektiivselt oma aega planeerides tegema seda tööd, mis komisjon nõuab. Ivan Sergejevi sõnul pole kultuuripealinna kunstiline kontseptsioon muutunud. Narva püüab välja mängida oma inimesi ja piiriäärset asukohta. Et siis jõgi, piir ja sild, aga põhimõtteliselt Narva üritabki selles protsessis sild olla, et sild erinevate kultuuride vahel ja sild erinevate identiteetide vahel erinevate inimeste vahel sellele siis ehitamegi, millele me loota saame, on meie inimesed tegelikult need lood ja loovus, mis tegelikult inimestel on täiesti sees. Ma arvan, et põhiväljakutse on lihtsalt selle, mis juba on väljatoomine. Tegelikult see tee, mis me oleme käinud eelmine aasta ja see edu, mis me oleme saavutanud eelmisel aastal, ega see ei ole kuhugi läinud. Mida uue tiimi juht seletada ei oska, on see, et miks Narva kultuuripealinna tiitli taotlemisest vahepeal loobus, miks nüüd meelt muudeti ning taotluse koostamiseks isegi 140000 eurot leiti? Kodanikuliikumise Mai Narva 20 24 eestvedaja Valeria Lavrov arvates peitubki selles Narva eripära kord hoogsalt tegutseda, kord asjad sinnapaika jätta ja siis jälle edasi minna. Lavrova on veendunud, et Narva ei kaota isegi siis, kui kultuuripealinna tiitlit ei saavutata. Minu jaoks isiklikult ei ole üldse tähtis, kas me võidame just seda protsessi või ei, aga see, et inimesed on kaasatud ja me ikka tegutseme, on palju tähtsam kui see, et kas sa jõuad see, et nad, linnavolikogu, linnavalitsus, linna elanikud õpivad koos tegutsema, see, mis me ammu proovime, aga varem ei õnnestunud. Konkursi lõpptaotlus tuleb Euroopa konkursi komisjonile esitada esimeseks augustiks tiitli võitja, on see siis Tartu või Narva, selgub tõenäoliselt sügiseks. Narva kultuuripealinna kava kunstiline juht on Ilmar Raag. Tema sõnul tugineb tema kontseptsioon kolmele sambale. Põhiideeks on see, et Narva märgib kultuurilist murrangut. Võib ka öelda, et Narvast algab Euroopa. Piirilinnadel on enda määratlemine väga, väga tähtis. Need kolm sammast on kõigepealt kohalike kultuuriinimeste jõustamine selle peale. Kui vähegi Ida-Virumaa inimestega kõneleda, siis nad hakkavad kõik rääkima, et muuseas, kas te teate, et meil on kaevurid, kes tikivad ja seal ei räägita siis ainult Narvas räägitakse ikkagi juba laiemalt sellest piirkonnast räägitakse kangrutest ja inimestest, kes töötasid näiteks lubjaga ja samal ajal tegelesid balleti tantsimisega. Ja ehkki see kõik võib tunduda selline natukene naivistlik, on see, see kõik ikkagi väga huvitav, niimoodi nagu ka kunstis on ju naivism täiesti omaette teema. Et ühesõnaga nende salakunstnike päevavalgele toomine on see esimene sammas. Teine teema on on seotud sellega, et et elupiiril võib võtta ka metafoorselt ja see tähendab seda, et et väga palju on Narvas ja Ida-Virumaast räägitud kui uuest sellisest Ida-Berliinist, mis oli just nagu unustatud kant ja kuhu ühel hetkel üle maailma hakkasid tulema avangardsed kunstnikud, seda nii muusika, kujutava kunsti, teatri või ükskõik mis, mis muus vallas. Nii et elupiiril metafoorses võtmes on see teine sammas ja kolmas on loomulikult hüppetulevikku, mille puhul on praegu mõeldud, et väga soovitakse teha koostööd ülikoolidega erinevate selliste teadusuuringuasutustega, kes kes mõtlevad uue linna kujunemise peale ja mõte on siis selles, et tegelikult võiks juba visioneerida niimoodi, et me hüppame üle sellest Smart Sitist, et mitte mitte ainult see, et me oleme kõik interneti abil ühendatud, aga, aga mis pärast seda veel on linna arengus tähtis. Et, et ka see on osa kultuurist.
|
Narva taotleb siiski Euroopa kultuuripealinna 2024 staatust, uus on meeskond ja kahekordne ka rahastus. Tegemist on tõsise väljakutsega, sest põhitaotluse ettevalmistamiseks on aega jäänud alla kolme kuu.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Narva 20 24 meeskonnas on sellised tuntud tegelased nagu filmilavastaja Ilmar Raag, projektide rahastu Prototron tegevjuht Jana Pavlenkova või jõhvi kontserdimaja juhataja Pia Tamm. Meeskonda juhib eelmisest tiimist üle tulnud Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, kelle sõnul ei peaks ettevalmistuse rahastamisega enam probleeme tekkima, sest volikogu toetus on olemas. Volikogu on väljendanud oma soovi juba ammu nagu selle asjaga edasi liikuda. Nüüd on see nii-öelda soov realistlikumaks muutumas. Ma arvan, et praeguseks hetkeks on nagu kõik osapooled mõistavad, mida teha vaja. Mina ei näe praegu mingisuguseid suuri takistusi, et nagu tõesti, nagu ära teha, võitu saavutada. Suur osa tööst on tehtud juba eeltaotluse raames ja eeltaotlus oli igati positiivne. Selles mõttes see baas, mille peale ehitada, on väga hea. Praegu on lihtsalt see, et me peame nagu suhteliselt kiiresti ja efektiivselt oma aega planeerides tegema seda tööd, mis komisjon nõuab. Ivan Sergejevi sõnul pole kultuuripealinna kunstiline kontseptsioon muutunud. Narva püüab välja mängida oma inimesi ja piiriäärset asukohta. Et siis jõgi, piir ja sild, aga põhimõtteliselt Narva üritabki selles protsessis sild olla, et sild erinevate kultuuride vahel ja sild erinevate identiteetide vahel erinevate inimeste vahel sellele siis ehitamegi, millele me loota saame, on meie inimesed tegelikult need lood ja loovus, mis tegelikult inimestel on täiesti sees. Ma arvan, et põhiväljakutse on lihtsalt selle, mis juba on väljatoomine. Tegelikult see tee, mis me oleme käinud eelmine aasta ja see edu, mis me oleme saavutanud eelmisel aastal, ega see ei ole kuhugi läinud. Mida uue tiimi juht seletada ei oska, on see, et miks Narva kultuuripealinna tiitli taotlemisest vahepeal loobus, miks nüüd meelt muudeti ning taotluse koostamiseks isegi 140000 eurot leiti? Kodanikuliikumise Mai Narva 20 24 eestvedaja Valeria Lavrov arvates peitubki selles Narva eripära kord hoogsalt tegutseda, kord asjad sinnapaika jätta ja siis jälle edasi minna. Lavrova on veendunud, et Narva ei kaota isegi siis, kui kultuuripealinna tiitlit ei saavutata. Minu jaoks isiklikult ei ole üldse tähtis, kas me võidame just seda protsessi või ei, aga see, et inimesed on kaasatud ja me ikka tegutseme, on palju tähtsam kui see, et kas sa jõuad see, et nad, linnavolikogu, linnavalitsus, linna elanikud õpivad koos tegutsema, see, mis me ammu proovime, aga varem ei õnnestunud. Konkursi lõpptaotlus tuleb Euroopa konkursi komisjonile esitada esimeseks augustiks tiitli võitja, on see siis Tartu või Narva, selgub tõenäoliselt sügiseks. Narva kultuuripealinna kava kunstiline juht on Ilmar Raag. Tema sõnul tugineb tema kontseptsioon kolmele sambale. Põhiideeks on see, et Narva märgib kultuurilist murrangut. Võib ka öelda, et Narvast algab Euroopa. Piirilinnadel on enda määratlemine väga, väga tähtis. Need kolm sammast on kõigepealt kohalike kultuuriinimeste jõustamine selle peale. Kui vähegi Ida-Virumaa inimestega kõneleda, siis nad hakkavad kõik rääkima, et muuseas, kas te teate, et meil on kaevurid, kes tikivad ja seal ei räägita siis ainult Narvas räägitakse ikkagi juba laiemalt sellest piirkonnast räägitakse kangrutest ja inimestest, kes töötasid näiteks lubjaga ja samal ajal tegelesid balleti tantsimisega. Ja ehkki see kõik võib tunduda selline natukene naivistlik, on see, see kõik ikkagi väga huvitav, niimoodi nagu ka kunstis on ju naivism täiesti omaette teema. Et ühesõnaga nende salakunstnike päevavalgele toomine on see esimene sammas. Teine teema on on seotud sellega, et et elupiiril võib võtta ka metafoorselt ja see tähendab seda, et et väga palju on Narvas ja Ida-Virumaast räägitud kui uuest sellisest Ida-Berliinist, mis oli just nagu unustatud kant ja kuhu ühel hetkel üle maailma hakkasid tulema avangardsed kunstnikud, seda nii muusika, kujutava kunsti, teatri või ükskõik mis, mis muus vallas. Nii et elupiiril metafoorses võtmes on see teine sammas ja kolmas on loomulikult hüppetulevikku, mille puhul on praegu mõeldud, et väga soovitakse teha koostööd ülikoolidega erinevate selliste teadusuuringuasutustega, kes kes mõtlevad uue linna kujunemise peale ja mõte on siis selles, et tegelikult võiks juba visioneerida niimoodi, et me hüppame üle sellest Smart Sitist, et mitte mitte ainult see, et me oleme kõik interneti abil ühendatud, aga, aga mis pärast seda veel on linna arengus tähtis. Et, et ka see on osa kultuurist.
### Response:
Narva taotleb siiski Euroopa kultuuripealinna 2024 staatust, uus on meeskond ja kahekordne ka rahastus. Tegemist on tõsise väljakutsega, sest põhitaotluse ettevalmistamiseks on aega jäänud alla kolme kuu.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna toimus koosolek, kus eri ametkonnad arutasid koroonaviiruse leviku piiramist Ida-Virumaal niinimetatud Covid 19 komisjoni juht, ida päästekeskuse juht Ailar Holtsman rääkis Rene Kundlale, mida arutati? Jah, tänase koosoleku mõte on see, et saada tervikpilt ette seda tervikpilti, jagada siis Virumaa, kohalike omavalitsuste ja regionaalsete asutuste juhtidele, võtmeisikutele ja samamoodi ka siis see, et tegelikult aidata terviseametil seda hädaolukorda lahendada. Päästeameti poolt oleme võtnud selle administratiivse ülesande enda peale. Me aitame koosolekud läbi viia ja loomulikult, ega terviseamet juhib ja otsustab. Me saime ülevaate siis täna terviseametilt, mis on olukord? Nende vaatevinklist. Saime ülevaate kõigilt Ida-Virumaa valitsusjuhtidel, me saime raviasutuste juhtidelt ülevaate, et mis olukord on ja mis nagu pilti jääb, on ikkagi see, et kas see viiruse levik siis peatub. Ja teine pool, mis jääb pilti ikkagi see, et Ida-Virumaal kohalikud omavalitsused vaatavad, et hoiavad kontrolli all neid väliüritusi, mis nende haldusterritooriumil tehakse. Ja kui üritus ka toimub, et siis kontrollitakse, et ürituse loal antud siis neid nõudeid ka täidetakse. Üks asi, mis tuli ka välja, on see, et on ka osad poed, ühiskondlikud asutused on jäänud natukene nii-öelda mõelnud, kõik see asi on juba läbi, et ei ole enam desovahendeid. Jah, nagu tänased ka nõupidu kuulsime, siis on neid tähelepaneku, kus kaubanduskeskustes või kauplustes või ka baarides tegelikult ei ole need pesuained enam nähtavad. Et siin on üleskutse kõigile kõigile kaubandusettevõtetele, et pange uuesti oma pesuained välja, et need desopudelid oleks täis ja teie külalised ja kliendid saaksid neid kasutada. Kas asi on hull Ida-Virumaal või ei ole? Minu hinnangul täna ei ole hull ja ma arvan, et läheb paremaks, aga see sõltub ikkagi, kuidas me ise käitume. Me peame kõik olema tublid. Valitsus toetas Tartu Ülikooli seireuuringu meeskonna ettepanekut alustada homsest Ida-Virumaal koroonaviiruse leviku ulatuse täpsemaks tuvastamiseks suure kohapealse uuringu läbiviimist. Uuringu käigus küsitletakse ja testitakse ligikaudu tuhandete viitesadat maakonna elanikku ja politsei on kehtestanud Ida-Virumaal baarides ja lõbustusasutustes öise alkoholi müügi piirangu. Politsei korraldas ka nädalavahetusel reidi, mille käigus külastas seitsekümmet, majutus ja lõbustusasutust. Rene Kundla küsitles ida Efekt Tarvo Grupi. Reid pärast piirangut ei olnud üldsegi kontrolli eesmärgiga, vaid selle eesmärk oli jagada rohkem ja rohkem selgitust, kontrollida, kas inimesed on sellest teadlikud sellest piirangust. Ja kui ei ole, siis jagada veel veel ja veel rohkem selgitust ja, ja ikkagi viisil, et me võitleme koos ühiseesmärgi nimel, et see Covid meist eemal hoida. Selle reidi olen kehtestanud oma korraldusega kuni kuuenda septembrini korraga kaks nädalat aga me hindame selle vajalikkust igal nädalal, nii et esimese hinnangu reidi jätkamise kohta saan anda juba tuleval laupäeval. Milline võimalus on politseil nii-öelda reaalselt aidata terviseametit? Kõigepealt oleme juba loodetavasti aidanud läbi alkoholimüügi piiramise. Teine võimalus on töötades koostöös kolletega ja nende inimestega, kes viirust kannavad, tunnetus on ja ka elu on näidanud, et politseid kuulatakse veidi tähelepanelikumalt kui terviseameti töötajaid. Neis olukordades, kus Covidi kandja on liikvel.
|
Ida-Virumaal on praegu kolm kollet: Jõhvi Kelder, Estonia kaevandus ja Ojamaa kaevandus. Kokku jälgib Terviseameti ida regioon rohkem kui 500 inimest, kellest 72 on haigestunud.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna toimus koosolek, kus eri ametkonnad arutasid koroonaviiruse leviku piiramist Ida-Virumaal niinimetatud Covid 19 komisjoni juht, ida päästekeskuse juht Ailar Holtsman rääkis Rene Kundlale, mida arutati? Jah, tänase koosoleku mõte on see, et saada tervikpilt ette seda tervikpilti, jagada siis Virumaa, kohalike omavalitsuste ja regionaalsete asutuste juhtidele, võtmeisikutele ja samamoodi ka siis see, et tegelikult aidata terviseametil seda hädaolukorda lahendada. Päästeameti poolt oleme võtnud selle administratiivse ülesande enda peale. Me aitame koosolekud läbi viia ja loomulikult, ega terviseamet juhib ja otsustab. Me saime ülevaate siis täna terviseametilt, mis on olukord? Nende vaatevinklist. Saime ülevaate kõigilt Ida-Virumaa valitsusjuhtidel, me saime raviasutuste juhtidelt ülevaate, et mis olukord on ja mis nagu pilti jääb, on ikkagi see, et kas see viiruse levik siis peatub. Ja teine pool, mis jääb pilti ikkagi see, et Ida-Virumaal kohalikud omavalitsused vaatavad, et hoiavad kontrolli all neid väliüritusi, mis nende haldusterritooriumil tehakse. Ja kui üritus ka toimub, et siis kontrollitakse, et ürituse loal antud siis neid nõudeid ka täidetakse. Üks asi, mis tuli ka välja, on see, et on ka osad poed, ühiskondlikud asutused on jäänud natukene nii-öelda mõelnud, kõik see asi on juba läbi, et ei ole enam desovahendeid. Jah, nagu tänased ka nõupidu kuulsime, siis on neid tähelepaneku, kus kaubanduskeskustes või kauplustes või ka baarides tegelikult ei ole need pesuained enam nähtavad. Et siin on üleskutse kõigile kõigile kaubandusettevõtetele, et pange uuesti oma pesuained välja, et need desopudelid oleks täis ja teie külalised ja kliendid saaksid neid kasutada. Kas asi on hull Ida-Virumaal või ei ole? Minu hinnangul täna ei ole hull ja ma arvan, et läheb paremaks, aga see sõltub ikkagi, kuidas me ise käitume. Me peame kõik olema tublid. Valitsus toetas Tartu Ülikooli seireuuringu meeskonna ettepanekut alustada homsest Ida-Virumaal koroonaviiruse leviku ulatuse täpsemaks tuvastamiseks suure kohapealse uuringu läbiviimist. Uuringu käigus küsitletakse ja testitakse ligikaudu tuhandete viitesadat maakonna elanikku ja politsei on kehtestanud Ida-Virumaal baarides ja lõbustusasutustes öise alkoholi müügi piirangu. Politsei korraldas ka nädalavahetusel reidi, mille käigus külastas seitsekümmet, majutus ja lõbustusasutust. Rene Kundla küsitles ida Efekt Tarvo Grupi. Reid pärast piirangut ei olnud üldsegi kontrolli eesmärgiga, vaid selle eesmärk oli jagada rohkem ja rohkem selgitust, kontrollida, kas inimesed on sellest teadlikud sellest piirangust. Ja kui ei ole, siis jagada veel veel ja veel rohkem selgitust ja, ja ikkagi viisil, et me võitleme koos ühiseesmärgi nimel, et see Covid meist eemal hoida. Selle reidi olen kehtestanud oma korraldusega kuni kuuenda septembrini korraga kaks nädalat aga me hindame selle vajalikkust igal nädalal, nii et esimese hinnangu reidi jätkamise kohta saan anda juba tuleval laupäeval. Milline võimalus on politseil nii-öelda reaalselt aidata terviseametit? Kõigepealt oleme juba loodetavasti aidanud läbi alkoholimüügi piiramise. Teine võimalus on töötades koostöös kolletega ja nende inimestega, kes viirust kannavad, tunnetus on ja ka elu on näidanud, et politseid kuulatakse veidi tähelepanelikumalt kui terviseameti töötajaid. Neis olukordades, kus Covidi kandja on liikvel.
### Response:
Ida-Virumaal on praegu kolm kollet: Jõhvi Kelder, Estonia kaevandus ja Ojamaa kaevandus. Kokku jälgib Terviseameti ida regioon rohkem kui 500 inimest, kellest 72 on haigestunud.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Raplamaa metsakasvataja Vardi metsaühistu juhatuse esimees Taavi Ehrpais on üks neist kutselistest metsameestest, kes pole tänavusel talvel veel puitu varuda saanudki. Kui oleks mingi lootus ja ilmaprognoos näitaks, et ikkagi jaanuari lõpustki külmaks läheb, et siis, siis jõuaks ikka mõne kuuga midagi toimetada, aga praegu on küll niisugune lootusetu tunne, et keegi ei luba ka, et see on nagu kõige õudsam stsenaarium, kui ikkagi veebruaris ka ei tule neid miinuskraade. Taavi Eerpais lisab, et kuna puidu kokkuostuhinnad metsa raiumist tänavu ei toeta, vähendas ta ka plaanitakse emahtu. Mida see teie rahakotile tähendab, on ilmselt varsti tunda. Aga mida see kõik ta võib tähendada näiteks küttepuude tarbijale, mingi tööstusliku puidutarbijale, kui puitu suudetakse nii vähe üles töötada? No eks ta murelikuks teebki just see, et kui, kui metsatööstusel hakkab väga halvasti minema, siis ei saa ka ju metsaomanikul minna. Hästi. Kõige hullem stsenaarium ongi see, et kui nii mõnigi saekaater paneb oma uksed kinni, siis ei ole ju lootust ka, et järgmine aasta on, on hinnad paremad ja, ja, ja olukord puiduturul parem ja ei ole kellegi sektorile on see kindlasti väga raske. Raske aasta tulemas. Airbais ütleb veel, et kui tavaliselt õnnestub tal esimeses kvartalis üles töötada pool aastaks plaanitust kuid kuna külmale talvele enam loota ei saa, jääb üha rohkem tööd suve peale. Riigimetsa majandamise keskus plaanib tänavu üles töötada kuni 3,9 miljonit tihumeetrit puid ja nagu RMK metsamajanduse osakonna juhata aja Olavi Andres kinnitab. Ettevõte täidab kõik oma lepingulised kohustused. Oleme aastate jooksul väga palju investeerinud oma metsateedesse ja tänu sellele on meil niisugune kerge eelis, aga kindlasti see talv mingi heli jätab. Ja mõned aastad tagasi oli ju täiesti normaalne, et juba novembris läks külmaks ja võis täis südamerahuga raietega alustada, et ilma, et oleks pidanud pelgama. Kas ikka on võimalik seda metsa seal pinnasest tulenevalt raiuda või mitte? Aasta on küllaltki algusjärgus, raietööd meil käivad, oleme nende ootamatustega arvestanud, et oma raieplaneeri plaane pisut muutnud. Kindel on see, et oma kohustused meie klientide ees me kindlasti täidame. Kui metsa ülestöötamiseks ja väljaveoks ebasoodsad ilmaolud jätkuvad, siis mis mõju see võib meie majandusele avaldada? Eks meie hindasid mõjutab eelkõige see, mis toimub maailmaturul. Kui nüüd mõelda nagu küttepuu peale, siis noh, need soojad talved, kui võib-olla see varumine on raskendatud, võivad näiteks küttepuule hinnale mõjuda pisut hinda kergitavalt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
|
Kui tavaliselt alustavad metsamehed metsa ülestöötamist juba novembris, siis tänavuse sooja ja lumeta talvega pole puidu ülestöötajad metsa veel saanudki. RMK loodab kõik oma lepingukohustused siiski täita, kuid puidunappus võib suve poole kergitada küttepuude hinda.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Raplamaa metsakasvataja Vardi metsaühistu juhatuse esimees Taavi Ehrpais on üks neist kutselistest metsameestest, kes pole tänavusel talvel veel puitu varuda saanudki. Kui oleks mingi lootus ja ilmaprognoos näitaks, et ikkagi jaanuari lõpustki külmaks läheb, et siis, siis jõuaks ikka mõne kuuga midagi toimetada, aga praegu on küll niisugune lootusetu tunne, et keegi ei luba ka, et see on nagu kõige õudsam stsenaarium, kui ikkagi veebruaris ka ei tule neid miinuskraade. Taavi Eerpais lisab, et kuna puidu kokkuostuhinnad metsa raiumist tänavu ei toeta, vähendas ta ka plaanitakse emahtu. Mida see teie rahakotile tähendab, on ilmselt varsti tunda. Aga mida see kõik ta võib tähendada näiteks küttepuude tarbijale, mingi tööstusliku puidutarbijale, kui puitu suudetakse nii vähe üles töötada? No eks ta murelikuks teebki just see, et kui, kui metsatööstusel hakkab väga halvasti minema, siis ei saa ka ju metsaomanikul minna. Hästi. Kõige hullem stsenaarium ongi see, et kui nii mõnigi saekaater paneb oma uksed kinni, siis ei ole ju lootust ka, et järgmine aasta on, on hinnad paremad ja, ja, ja olukord puiduturul parem ja ei ole kellegi sektorile on see kindlasti väga raske. Raske aasta tulemas. Airbais ütleb veel, et kui tavaliselt õnnestub tal esimeses kvartalis üles töötada pool aastaks plaanitust kuid kuna külmale talvele enam loota ei saa, jääb üha rohkem tööd suve peale. Riigimetsa majandamise keskus plaanib tänavu üles töötada kuni 3,9 miljonit tihumeetrit puid ja nagu RMK metsamajanduse osakonna juhata aja Olavi Andres kinnitab. Ettevõte täidab kõik oma lepingulised kohustused. Oleme aastate jooksul väga palju investeerinud oma metsateedesse ja tänu sellele on meil niisugune kerge eelis, aga kindlasti see talv mingi heli jätab. Ja mõned aastad tagasi oli ju täiesti normaalne, et juba novembris läks külmaks ja võis täis südamerahuga raietega alustada, et ilma, et oleks pidanud pelgama. Kas ikka on võimalik seda metsa seal pinnasest tulenevalt raiuda või mitte? Aasta on küllaltki algusjärgus, raietööd meil käivad, oleme nende ootamatustega arvestanud, et oma raieplaneeri plaane pisut muutnud. Kindel on see, et oma kohustused meie klientide ees me kindlasti täidame. Kui metsa ülestöötamiseks ja väljaveoks ebasoodsad ilmaolud jätkuvad, siis mis mõju see võib meie majandusele avaldada? Eks meie hindasid mõjutab eelkõige see, mis toimub maailmaturul. Kui nüüd mõelda nagu küttepuu peale, siis noh, need soojad talved, kui võib-olla see varumine on raskendatud, võivad näiteks küttepuule hinnale mõjuda pisut hinda kergitavalt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
### Response:
Kui tavaliselt alustavad metsamehed metsa ülestöötamist juba novembris, siis tänavuse sooja ja lumeta talvega pole puidu ülestöötajad metsa veel saanudki. RMK loodab kõik oma lepingukohustused siiski täita, kuid puidunappus võib suve poole kergitada küttepuude hinda.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Euroopa liidus on üks teist riiki, kus ei ole kasutusel euro, Nendest, Suurbritannia ja Taani ei soovi seda ka Rootsi ei ole seadnud eurot prioriteediks. Siiski hinnatakse regulaarselt Rootsi, nagu ka veel kaheksa riigi lisaks Eestile Bulgaaria, Tšehhi, Läti, Leedu, Ungari, Poola ja Rumeenia valmisolekut euroga liitumiseks arvestades mitut kriteeriumit, inflatsioonitaset eelarvepoliitikat, intressimäärasid, vahetuskurssi, samuti õigusaktide vastavust Euroopa Liidu õigusaktidele ning täna avalikustatud Euroopa Komisjoni aruande põhjal oli Eesti ainus riik, kes need kriteeriumid kõik täitnud on. Eelarve on tasakaalus veel Rootsil ja Bulgaarial, inflatsioonimäär vastab nõuetele Tšehhis ja Lätis vahetuskurss Lätis ja Leedus. Aga Euroopa Komisjoni president Barroso teatas täna lühidalt. Täna on Selge, et Eesti vastab tingimustele ja peaks liituma eurotsooniga esimesest jaanuarist 2011. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn peatus Eesti teemal mõnevõrra pikemalt ning pärast seda, kui ka tema oli nentinud Eesti valmisolekut euro kasutusele võtmiseks, lisas ta. See on ka ühtlasi tugev märguanne euroala ja laiemalt terve Euroopa Liidu kohta. See rõhutab eurorolli keskpika perioodi poliitika tugevdajana ning kinnitab, et pidevad poliitilised jõupingutused ja pikaajaline stabiilsusele suunatud poliitika annavad konkreetseid tulemusi. Euroopa Komisjoni Eesti esinduses kommenteeris komisjoni aruannet Euroopa Komisjoni majandus ja rahanduse peadirektoraadi esindaja Massimo Suardi kes võttis punkt-punktilt läbi kõik need hindamiskriteeriumid ning rõhutas Eesti saavutusi väikest välisvõlga, tasakaalus eelarvet. Ja kui Euroopa keskpank on oma tänases avalduses avaldanud kahtlust selle üle, kuidas Eesti tuleb toime inflatsiooni ohjamisega on Euroopa komisjon seisukohal, et arvestades paindlikku turgu ja ranget poliitikat on Eesti hinnanäita jätkusuutlikud. Muidugi ei tähenda see seda, nagu oleks jäetud rõhutamata, et Eesti peab jätkama oma senist ranget liini. Massimo Suardi käest päriti, kas tänast otsust poleks võinud mõjutada praegune kriis Kreekas. Sordi ütles, et komisjon oli seisukohal, et hindamisel tuleb lähtuda konkreetsetest kriteeriumidest antud riigis. Otsus oli mitte lasta ennast mõjutada sellest, mis toimub Euroopa Liidu teistes osades. Niisiis võib lühidalt vastates öelda Kreeka olukorra arvestamise antud otsuse tegemisel isegi ei kaalutud. Järgneva kuu jooksul vaagivad Eesti liitumist eurotsooni ga veel eurogrupp ja Euroopa Parlament ja juuni lõpus on küsimus üleval Euroopa ülemkogus. Kuuendal juulil kinnitatakse aga üleminek ja vahetuskurss ametlikult.
|
Euroopa Komisjon kinnitas täna avaldatud raportis, et Eesti täitis eurole üleminekuks vajalikud tingimused ning võib liituda eurotsooniga uuest aastast.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Euroopa liidus on üks teist riiki, kus ei ole kasutusel euro, Nendest, Suurbritannia ja Taani ei soovi seda ka Rootsi ei ole seadnud eurot prioriteediks. Siiski hinnatakse regulaarselt Rootsi, nagu ka veel kaheksa riigi lisaks Eestile Bulgaaria, Tšehhi, Läti, Leedu, Ungari, Poola ja Rumeenia valmisolekut euroga liitumiseks arvestades mitut kriteeriumit, inflatsioonitaset eelarvepoliitikat, intressimäärasid, vahetuskurssi, samuti õigusaktide vastavust Euroopa Liidu õigusaktidele ning täna avalikustatud Euroopa Komisjoni aruande põhjal oli Eesti ainus riik, kes need kriteeriumid kõik täitnud on. Eelarve on tasakaalus veel Rootsil ja Bulgaarial, inflatsioonimäär vastab nõuetele Tšehhis ja Lätis vahetuskurss Lätis ja Leedus. Aga Euroopa Komisjoni president Barroso teatas täna lühidalt. Täna on Selge, et Eesti vastab tingimustele ja peaks liituma eurotsooniga esimesest jaanuarist 2011. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn peatus Eesti teemal mõnevõrra pikemalt ning pärast seda, kui ka tema oli nentinud Eesti valmisolekut euro kasutusele võtmiseks, lisas ta. See on ka ühtlasi tugev märguanne euroala ja laiemalt terve Euroopa Liidu kohta. See rõhutab eurorolli keskpika perioodi poliitika tugevdajana ning kinnitab, et pidevad poliitilised jõupingutused ja pikaajaline stabiilsusele suunatud poliitika annavad konkreetseid tulemusi. Euroopa Komisjoni Eesti esinduses kommenteeris komisjoni aruannet Euroopa Komisjoni majandus ja rahanduse peadirektoraadi esindaja Massimo Suardi kes võttis punkt-punktilt läbi kõik need hindamiskriteeriumid ning rõhutas Eesti saavutusi väikest välisvõlga, tasakaalus eelarvet. Ja kui Euroopa keskpank on oma tänases avalduses avaldanud kahtlust selle üle, kuidas Eesti tuleb toime inflatsiooni ohjamisega on Euroopa komisjon seisukohal, et arvestades paindlikku turgu ja ranget poliitikat on Eesti hinnanäita jätkusuutlikud. Muidugi ei tähenda see seda, nagu oleks jäetud rõhutamata, et Eesti peab jätkama oma senist ranget liini. Massimo Suardi käest päriti, kas tänast otsust poleks võinud mõjutada praegune kriis Kreekas. Sordi ütles, et komisjon oli seisukohal, et hindamisel tuleb lähtuda konkreetsetest kriteeriumidest antud riigis. Otsus oli mitte lasta ennast mõjutada sellest, mis toimub Euroopa Liidu teistes osades. Niisiis võib lühidalt vastates öelda Kreeka olukorra arvestamise antud otsuse tegemisel isegi ei kaalutud. Järgneva kuu jooksul vaagivad Eesti liitumist eurotsooni ga veel eurogrupp ja Euroopa Parlament ja juuni lõpus on küsimus üleval Euroopa ülemkogus. Kuuendal juulil kinnitatakse aga üleminek ja vahetuskurss ametlikult.
### Response:
Euroopa Komisjon kinnitas täna avaldatud raportis, et Eesti täitis eurole üleminekuks vajalikud tingimused ning võib liituda eurotsooniga uuest aastast.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus, mida võiks praegu nimetada ka e-valimiste seaduseks, läbis täna napilt teise lugemise häältega 44 42 vastu. Poolt Res Publica, Reformierakond ja Isamaa vastu. Rahvaliit, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja sotsiaalliberaalid nii palju, kui neid veel järel on. Nagu öeldud, vaidlus oli pikk argumendid, aga põhiliselt samad mis nädal aega tagasi. Põhiettekandja Kristiina Ojuland rõhutas muuhulgas, et e-valimiste põhimõte sai juba kolm aastat tagasi presidendi heakskiidu ja ka õiguskantsler ei ole seda vaidlustanud. Annab kahtlemata alust väita seda, et ei president ega ka õiguskantsler kahe kõrge põhiseadusliku institutsiooni näol ei ole leidnud probleemi e-valimiste sissetoomisel Eesti seadusandluse se ja praktikasse võimaliku probleemi tekkimist just demokraatia seisukohast. Rahvaliitlane Janno Reiljan kinnitas, et jutt ei käi üldse sellest Ei vaidlustata mitte e-valimist, vaid vaidlustatakse kodus hääletamine, kontrollimatu kodus hääletamine, see on hoopis teine jutt. Tähendab, proovid siin lugeda ette mõttetuid lõike dokumentidest, kõik see on tühi töö ja vaimu närimine, see tähendab, see on absoluutne petmine, valetamine ükskõik, kuidas seda viisakalt nimetada. Ma tahtsin kokkuvõttes öelda, et demokraatlikus mõttes On koduvalimine mitte e-valimine, põhiseaduse rikkumine, ebademokraatlik, korruptiivne häälte ostmise süsteem. Reformierakondlane Igor Griazin toonitas Jano Reiljanile, et ükski süsteem ei ole puudusteta. Mis puudutab tema iseloomustust valimissüsteemi kohta, et see on häälte ostmine, korruptiivne, turvamata ja nii edasi. Ma arvan, et, et täpselt samal määral me võime kasutada neid termineid ka Eestis praegu kehtiva hääletamissüsteemi kohta. Vastne sotsiaaldemokraat Sven Mikser rõhutas, et alati on muutused kellegi huvides. Meil väga tihti need valimisseadused või valimisseaduse muutmised, millega vahetult enne valimisi välja tullakse, lõhnavad selle järele, et paistetakse nii-öelda saaki mingisuguse nõksu nii-öelda kas mingi laienduse, kitsenduse ümberkorralduse või muu näol. Kahtlemata see on võimalik, aga ma leian, et kui see on poliitiliselt otsustatud, et nii on kasulik teha ja nii tuleb teha, olgu see revolutsioonilise või mitte, et siis tegelikult tuleb ikkagi sealjuures noh, oleks riigimehelik väga tõsiselt järele vaadata, et millised need kaasnevad ohud on ja nad endale ikkagi selgeks teha, kui nad on olemas ja kui on otsustatud, et e-valimised tuleb jõustada, jõustame nad siis, aga ikkagi tegeleme nende ohtudega, anname endale nendest reaalselt aru, ärme räägime neist mööda.
|
Riigikogus jätkus vaidlus e-valimiste teemal kohalikel valimistel. Seadus läbis teise lugemise.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus, mida võiks praegu nimetada ka e-valimiste seaduseks, läbis täna napilt teise lugemise häältega 44 42 vastu. Poolt Res Publica, Reformierakond ja Isamaa vastu. Rahvaliit, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja sotsiaalliberaalid nii palju, kui neid veel järel on. Nagu öeldud, vaidlus oli pikk argumendid, aga põhiliselt samad mis nädal aega tagasi. Põhiettekandja Kristiina Ojuland rõhutas muuhulgas, et e-valimiste põhimõte sai juba kolm aastat tagasi presidendi heakskiidu ja ka õiguskantsler ei ole seda vaidlustanud. Annab kahtlemata alust väita seda, et ei president ega ka õiguskantsler kahe kõrge põhiseadusliku institutsiooni näol ei ole leidnud probleemi e-valimiste sissetoomisel Eesti seadusandluse se ja praktikasse võimaliku probleemi tekkimist just demokraatia seisukohast. Rahvaliitlane Janno Reiljan kinnitas, et jutt ei käi üldse sellest Ei vaidlustata mitte e-valimist, vaid vaidlustatakse kodus hääletamine, kontrollimatu kodus hääletamine, see on hoopis teine jutt. Tähendab, proovid siin lugeda ette mõttetuid lõike dokumentidest, kõik see on tühi töö ja vaimu närimine, see tähendab, see on absoluutne petmine, valetamine ükskõik, kuidas seda viisakalt nimetada. Ma tahtsin kokkuvõttes öelda, et demokraatlikus mõttes On koduvalimine mitte e-valimine, põhiseaduse rikkumine, ebademokraatlik, korruptiivne häälte ostmise süsteem. Reformierakondlane Igor Griazin toonitas Jano Reiljanile, et ükski süsteem ei ole puudusteta. Mis puudutab tema iseloomustust valimissüsteemi kohta, et see on häälte ostmine, korruptiivne, turvamata ja nii edasi. Ma arvan, et, et täpselt samal määral me võime kasutada neid termineid ka Eestis praegu kehtiva hääletamissüsteemi kohta. Vastne sotsiaaldemokraat Sven Mikser rõhutas, et alati on muutused kellegi huvides. Meil väga tihti need valimisseadused või valimisseaduse muutmised, millega vahetult enne valimisi välja tullakse, lõhnavad selle järele, et paistetakse nii-öelda saaki mingisuguse nõksu nii-öelda kas mingi laienduse, kitsenduse ümberkorralduse või muu näol. Kahtlemata see on võimalik, aga ma leian, et kui see on poliitiliselt otsustatud, et nii on kasulik teha ja nii tuleb teha, olgu see revolutsioonilise või mitte, et siis tegelikult tuleb ikkagi sealjuures noh, oleks riigimehelik väga tõsiselt järele vaadata, et millised need kaasnevad ohud on ja nad endale ikkagi selgeks teha, kui nad on olemas ja kui on otsustatud, et e-valimised tuleb jõustada, jõustame nad siis, aga ikkagi tegeleme nende ohtudega, anname endale nendest reaalselt aru, ärme räägime neist mööda.
### Response:
Riigikogus jätkus vaidlus e-valimiste teemal kohalikel valimistel. Seadus läbis teise lugemise.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Praegu tehakse Tallinna ja Helsingi vahel üheksa miljonit reisi aastas. Merealune ühendus kasvatas reisijate arvu 23 miljonini. Neist veidi rohkem kui pooled kasutasid rongi, ülejäänud sõidaksid laevaga. Analüüs näitab, et transpordiühendusena ei tasuks merealune raudteetunnel end siiski ära aga see aitaks kasu luua. Teistes valdkondades paraneks tööhõive, inimesed, kaubad ja teenused saaksid vabamalt liikuda, kujuneks kolme miljoni elanikuga metropolipiirkond ja kasvaks kogu piirkonna konkurentsivõime. Soome transpordi ja kommunikatsiooniminister Anne Berner rõhutas, et Soome jaoks on see oluline projekt just seetõttu, et saada parem ühendus süda-Euroopa ga, sest praegu on Soome isoleeritud nagu saar. Soome valitsus vaatab meie logistikat ja reisijate vedu tervikuna, uurime, kuidas Arktika ja Euroopa põhjaosa saaks ülejäänud Euroopa ga paremini ühendatud. Tahaksime, et Arktika raudtee, Helsingi, Tallinna tunnel ja Rail Baltic aitaks toimetada nii inimesi kui kaupa pu Soome ja Norra põhjaosast Kesk-Euroopasse, ütles Anne Berner. Eesti majandus ja taristu minister Kadri Simson ütles, et mingeid rahastamisotsuseid praegu pole ja isegi kui oleks, ei saaks ehitama hakata enne 20 viiendat aastat sest vaja on ka uuringuid. Praegusel hetkel ei ole meil valmis lahendusi, kuidas seda tunnelit rahastada. Selline optimaalne kalkulatsioon ütleb siis, et ta võib maksma minna 16 miljardit eurot. Praegu me oleme kokku leppinud, et hetkeks võetakse aega, et mõelda siis, et millised on edasised sammud, kuidas leida rahastus. Tegelikult sellist projekti ei saa ehitama hakata, nii et kui finantseerimisotsus on tehtud, siis saab kopa maasse lüüa ja hakata tunnelit ehitama vaid vajalikud on väga paljud erinevad geoloogilised, uuringud ja keskkonnauuringud ja need võtavad oma aja. Analüüsis on variant, mille järgi loodetakse 40 protsenti tunneli kuludest katta Euroopa Liidu abil. Soome ettevõtja Angryursiga tuntuks saanud Peeter Vesteraka kavandab samuti Helsingi-Tallinna vahele tunneli rajamist. Tema tahab tunneli valmis ehitada hiinlaste raha toel. Ei Anne Berner ega Kadri Simson näidanud üles indu vestrabakaka koostööd teha, aga Simson ei välistanud erainvesteeringute kaasamist. Ma arvan, et nii kulukal projektil ei saa välistada mitte ühtegi rahastamisvõimalust, küll aga mu isiklik arvamus on see, et kuna tunnelit ehitatakse ikkagi väga pika elueaga vähemalt 100-ks aastaks, siis peaks olema riikidel ka osalus selles projektis. Helsingi linnapea on Vabavoori leiab, et mida rohkem ideid välja käiakse, seda suurem tõenäosus, et see tunnel kunagi ikkagi tuleb. Kuigi finest Link ja Vesterpaka plaan on tema sõnul ikka väga erinevad. Üks põhineb rongiliikluse, teine sõiduautode liiklusel ja näeb ette hiiglasliku tehis saart merre. Rahastusmure mudel on väga erinev. Aga eks ole ju ka nii juhtunud, et aja jooksul saab väga erinevatest kokku mingi ühine nägemus. Võimatu see ei ole, rääkis Helsingi linnapea. Praegu võetakse niisiis väike mõtlemispaus, maikuus on kavas Eesti ja Soome valitsuse ühisiistung ning siis tuleb Simsoni sõnul kõne alla ka tunneli plaan. Kadri Simson ei osanud aga praegu veel öelda, millal tehakse otsus edasiste uuringute või üldse projekti tuleviku suhtes.
|
Helsingi-Tallinna tunnel läheb värskete hinnangute kohaselt maksma 16 miljardit eurot. Kui raha leiaks, võiks merealune ühendus valmis saada 2040. aastaks. Parem ühendus tõstaks aga piirkonna konkurentsivõimet ja tooks laiemat kasu, tõdeti merealuse ühenduse tasuvusuuringus.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Praegu tehakse Tallinna ja Helsingi vahel üheksa miljonit reisi aastas. Merealune ühendus kasvatas reisijate arvu 23 miljonini. Neist veidi rohkem kui pooled kasutasid rongi, ülejäänud sõidaksid laevaga. Analüüs näitab, et transpordiühendusena ei tasuks merealune raudteetunnel end siiski ära aga see aitaks kasu luua. Teistes valdkondades paraneks tööhõive, inimesed, kaubad ja teenused saaksid vabamalt liikuda, kujuneks kolme miljoni elanikuga metropolipiirkond ja kasvaks kogu piirkonna konkurentsivõime. Soome transpordi ja kommunikatsiooniminister Anne Berner rõhutas, et Soome jaoks on see oluline projekt just seetõttu, et saada parem ühendus süda-Euroopa ga, sest praegu on Soome isoleeritud nagu saar. Soome valitsus vaatab meie logistikat ja reisijate vedu tervikuna, uurime, kuidas Arktika ja Euroopa põhjaosa saaks ülejäänud Euroopa ga paremini ühendatud. Tahaksime, et Arktika raudtee, Helsingi, Tallinna tunnel ja Rail Baltic aitaks toimetada nii inimesi kui kaupa pu Soome ja Norra põhjaosast Kesk-Euroopasse, ütles Anne Berner. Eesti majandus ja taristu minister Kadri Simson ütles, et mingeid rahastamisotsuseid praegu pole ja isegi kui oleks, ei saaks ehitama hakata enne 20 viiendat aastat sest vaja on ka uuringuid. Praegusel hetkel ei ole meil valmis lahendusi, kuidas seda tunnelit rahastada. Selline optimaalne kalkulatsioon ütleb siis, et ta võib maksma minna 16 miljardit eurot. Praegu me oleme kokku leppinud, et hetkeks võetakse aega, et mõelda siis, et millised on edasised sammud, kuidas leida rahastus. Tegelikult sellist projekti ei saa ehitama hakata, nii et kui finantseerimisotsus on tehtud, siis saab kopa maasse lüüa ja hakata tunnelit ehitama vaid vajalikud on väga paljud erinevad geoloogilised, uuringud ja keskkonnauuringud ja need võtavad oma aja. Analüüsis on variant, mille järgi loodetakse 40 protsenti tunneli kuludest katta Euroopa Liidu abil. Soome ettevõtja Angryursiga tuntuks saanud Peeter Vesteraka kavandab samuti Helsingi-Tallinna vahele tunneli rajamist. Tema tahab tunneli valmis ehitada hiinlaste raha toel. Ei Anne Berner ega Kadri Simson näidanud üles indu vestrabakaka koostööd teha, aga Simson ei välistanud erainvesteeringute kaasamist. Ma arvan, et nii kulukal projektil ei saa välistada mitte ühtegi rahastamisvõimalust, küll aga mu isiklik arvamus on see, et kuna tunnelit ehitatakse ikkagi väga pika elueaga vähemalt 100-ks aastaks, siis peaks olema riikidel ka osalus selles projektis. Helsingi linnapea on Vabavoori leiab, et mida rohkem ideid välja käiakse, seda suurem tõenäosus, et see tunnel kunagi ikkagi tuleb. Kuigi finest Link ja Vesterpaka plaan on tema sõnul ikka väga erinevad. Üks põhineb rongiliikluse, teine sõiduautode liiklusel ja näeb ette hiiglasliku tehis saart merre. Rahastusmure mudel on väga erinev. Aga eks ole ju ka nii juhtunud, et aja jooksul saab väga erinevatest kokku mingi ühine nägemus. Võimatu see ei ole, rääkis Helsingi linnapea. Praegu võetakse niisiis väike mõtlemispaus, maikuus on kavas Eesti ja Soome valitsuse ühisiistung ning siis tuleb Simsoni sõnul kõne alla ka tunneli plaan. Kadri Simson ei osanud aga praegu veel öelda, millal tehakse otsus edasiste uuringute või üldse projekti tuleviku suhtes.
### Response:
Helsingi-Tallinna tunnel läheb värskete hinnangute kohaselt maksma 16 miljardit eurot. Kui raha leiaks, võiks merealune ühendus valmis saada 2040. aastaks. Parem ühendus tõstaks aga piirkonna konkurentsivõimet ja tooks laiemat kasu, tõdeti merealuse ühenduse tasuvusuuringus.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Kaubandusleppe järgi ostab Hiina järgmistel aastatel poole rohkem USA põllumajandustooteid esialgu umbes 40 miljardi dollari väärtuses. Hiljem võiks see number ameeriklaste arvates veelgi tõusta. Peamised tooted, millest leppes räägitakse, on sojaoad mais, nisu, riis, sea ja kanaliha, räägib endine USA asevälisminister Susan anten. Think in general most ES Business people most Marchinges show. Ma arvan, et enamik USA ettevõtjaid ja inimesi, kes on kogu teemat jälginud, tervitavad seda arengut ja võimalikku pööret stabiilsusesse, mida see loodetavasti kaasa toob. Ameeriklased peaksid nüüd saama rohkem eksportida ka tööstustooteid, naftat ja teenuseid. Lisaks on Hiina lubanud kehtestada uued reeglid intellektuaalse omandi kaitseks. Kui seda ei suudeta teha, siis võib tariifisõda uuesti alata räägib Hiina asekaubandusminister vang suven. Leppe täitmine aitab suurendada intellektuaalse omandi kaitset, parandada ärikeskkonda, laiendada turu ligipääsu, kaitsta paremini kõikide ettevõtete õigusi ja huve. Tänu kaubandusleppe saavutamisele ei kehtesta USA president Donald Trump homme 160 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele 15 protsendi seid tariife. Nende alla oleks läinud näiteks nutitelefonid ja sülearvutid. Samuti vähendatakse poole võrra septembris kehtestatud tariife, mis mõjutasid eelkõige riiete hindu. Ülejäänud tariifid jäävad praegu paika, räägib USA president Donald Trump. Hiina tahaks, et kõik tariifid kaoksid ja me ei ole selle vastu, aga neid kasutatakse läbirääkimisvahendina teise faasi kaubandusleppe sõlmimiseks. Nad tahaksid sellega kohe alustada ja ma ei ole selle vastu. Me ootame, kuni valimised on läbi, aga nad tahaksid alustada enne seda. Järgmisena soovib USA leida lahenduse Hiina riigi toetuste küsimuses, mis on seni andnud nende ettevõtetele võimaluse hoida hindu madalal ja süüa nii välja konkurente. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.
|
USA ja Hiina jõudsid esimese faasi kaubandusleppes lahenduseni nii põllumajandustoodete ostmises kui ka intellektuaalse omandi kaitsmises. Nüüd ootavad ees teravad läbirääkimised Hiina riigitoetuste küsimuses, kuid seda pärast USA järgmise aasta presidendivalimisi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Kaubandusleppe järgi ostab Hiina järgmistel aastatel poole rohkem USA põllumajandustooteid esialgu umbes 40 miljardi dollari väärtuses. Hiljem võiks see number ameeriklaste arvates veelgi tõusta. Peamised tooted, millest leppes räägitakse, on sojaoad mais, nisu, riis, sea ja kanaliha, räägib endine USA asevälisminister Susan anten. Think in general most ES Business people most Marchinges show. Ma arvan, et enamik USA ettevõtjaid ja inimesi, kes on kogu teemat jälginud, tervitavad seda arengut ja võimalikku pööret stabiilsusesse, mida see loodetavasti kaasa toob. Ameeriklased peaksid nüüd saama rohkem eksportida ka tööstustooteid, naftat ja teenuseid. Lisaks on Hiina lubanud kehtestada uued reeglid intellektuaalse omandi kaitseks. Kui seda ei suudeta teha, siis võib tariifisõda uuesti alata räägib Hiina asekaubandusminister vang suven. Leppe täitmine aitab suurendada intellektuaalse omandi kaitset, parandada ärikeskkonda, laiendada turu ligipääsu, kaitsta paremini kõikide ettevõtete õigusi ja huve. Tänu kaubandusleppe saavutamisele ei kehtesta USA president Donald Trump homme 160 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele 15 protsendi seid tariife. Nende alla oleks läinud näiteks nutitelefonid ja sülearvutid. Samuti vähendatakse poole võrra septembris kehtestatud tariife, mis mõjutasid eelkõige riiete hindu. Ülejäänud tariifid jäävad praegu paika, räägib USA president Donald Trump. Hiina tahaks, et kõik tariifid kaoksid ja me ei ole selle vastu, aga neid kasutatakse läbirääkimisvahendina teise faasi kaubandusleppe sõlmimiseks. Nad tahaksid sellega kohe alustada ja ma ei ole selle vastu. Me ootame, kuni valimised on läbi, aga nad tahaksid alustada enne seda. Järgmisena soovib USA leida lahenduse Hiina riigi toetuste küsimuses, mis on seni andnud nende ettevõtetele võimaluse hoida hindu madalal ja süüa nii välja konkurente. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.
### Response:
USA ja Hiina jõudsid esimese faasi kaubandusleppes lahenduseni nii põllumajandustoodete ostmises kui ka intellektuaalse omandi kaitsmises. Nüüd ootavad ees teravad läbirääkimised Hiina riigitoetuste küsimuses, kuid seda pärast USA järgmise aasta presidendivalimisi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Riigikogu menetlusse võetud eelnõu esmane eesmärk on Eesti seadusesse üle võtta Euroopa direktiivid. Peamiselt puudutavad jäätmeseadusesse ja pakendiseadusesse tehtavad muudatused pakendiettevõtteid, jäätmekäitlejaid või teisi turuosalisi ent oma mõju on seal ka tavainimesele, selgitas keskkonnaministeeriumi nõunik Kristel Murumaa. Tavalise inimese jaoks tähendab see eelkõige seda, et jäätmete liigiti kogumine peab muutuma mugavamaks. Kõige selline kõnekam muudatus on see, et neil peab tekkima võimalus biojäätmeid kodude juures siis eraldi jäätmevedajale üle anda. Et hetkel ei ole see paljudes piirkondades nii korraldatud, aga edaspidi siis hiljemalt kahe ktuhande 23. aasta lõpust peaks siis olema biojäätmeid võimalik jäätmevedajale eraldi üle anda või siis alternatiivina on lubatud ka kodu kompostimine. Biojäätmete, aga ka teiste jäätmete liigiti kogumise peab korraldama kohalik omavalitsus. Möödunud aasta alguse seisuga oli 27. omavalitsuses biojäätmete kogumine korraldatud. Murumaa hinnangul on pilt kindlasti paremaks läinud, kuid mitte piisavalt. Vahepeal on muidugi veel korraldatud jäätmeveo hankeid ja kindlasti see pilt mõnevõrra ka muutunud, et üha rohkem ka biojäätmeid eraldi kogutakse. Aga kahjuks hetkel paljudes kohtades ei ole veel biojäätmete konteinereid näiteks ka kortermajade juures olemas, vahel ka kohalikud omavalitsused toovad välja, et elanikud ei ole veel valmis jäätmeid liigiti koguma, aga see kindlasti ei ole kõikjal nii. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul kõnealuste seadusemuudatustega midagi sisuliselt ei muutu. Avanevad küll võimalused taaskasutuse eesmärkide täitmiseks, kuid millekski otseselt ei kohustata, sõnas Savisaar. Sellist suurt usku, et need eesmärgid, mida me oleme Euroopaga kokku leppinud ringkasutuses ja taaskasutuses kuidagi iseenesest täituvad, seda siit eelnõust välja ei paista ja selle küsimusega peab riigikogu tööd tegema. Täna me oleme ikkagi eesmärkidest väga kaugel, et meil on pisut täitmata käesoleva aasta eesmärgiks, me saime nad küll korda raamatupidamislikult, aga sisuliselt muutus, see ei ole ju toimunud. Siin seaduses puudub ka visioon, kuidas jõuda 2025 eesmärkideni.
|
Riigikogus on esimesel lugemisel jäätmeseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu üks eesmärke on muuta jäätmete liigiti kogumine inimestele mugavamaks.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Riigikogu menetlusse võetud eelnõu esmane eesmärk on Eesti seadusesse üle võtta Euroopa direktiivid. Peamiselt puudutavad jäätmeseadusesse ja pakendiseadusesse tehtavad muudatused pakendiettevõtteid, jäätmekäitlejaid või teisi turuosalisi ent oma mõju on seal ka tavainimesele, selgitas keskkonnaministeeriumi nõunik Kristel Murumaa. Tavalise inimese jaoks tähendab see eelkõige seda, et jäätmete liigiti kogumine peab muutuma mugavamaks. Kõige selline kõnekam muudatus on see, et neil peab tekkima võimalus biojäätmeid kodude juures siis eraldi jäätmevedajale üle anda. Et hetkel ei ole see paljudes piirkondades nii korraldatud, aga edaspidi siis hiljemalt kahe ktuhande 23. aasta lõpust peaks siis olema biojäätmeid võimalik jäätmevedajale eraldi üle anda või siis alternatiivina on lubatud ka kodu kompostimine. Biojäätmete, aga ka teiste jäätmete liigiti kogumise peab korraldama kohalik omavalitsus. Möödunud aasta alguse seisuga oli 27. omavalitsuses biojäätmete kogumine korraldatud. Murumaa hinnangul on pilt kindlasti paremaks läinud, kuid mitte piisavalt. Vahepeal on muidugi veel korraldatud jäätmeveo hankeid ja kindlasti see pilt mõnevõrra ka muutunud, et üha rohkem ka biojäätmeid eraldi kogutakse. Aga kahjuks hetkel paljudes kohtades ei ole veel biojäätmete konteinereid näiteks ka kortermajade juures olemas, vahel ka kohalikud omavalitsused toovad välja, et elanikud ei ole veel valmis jäätmeid liigiti koguma, aga see kindlasti ei ole kõikjal nii. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul kõnealuste seadusemuudatustega midagi sisuliselt ei muutu. Avanevad küll võimalused taaskasutuse eesmärkide täitmiseks, kuid millekski otseselt ei kohustata, sõnas Savisaar. Sellist suurt usku, et need eesmärgid, mida me oleme Euroopaga kokku leppinud ringkasutuses ja taaskasutuses kuidagi iseenesest täituvad, seda siit eelnõust välja ei paista ja selle küsimusega peab riigikogu tööd tegema. Täna me oleme ikkagi eesmärkidest väga kaugel, et meil on pisut täitmata käesoleva aasta eesmärgiks, me saime nad küll korda raamatupidamislikult, aga sisuliselt muutus, see ei ole ju toimunud. Siin seaduses puudub ka visioon, kuidas jõuda 2025 eesmärkideni.
### Response:
Riigikogus on esimesel lugemisel jäätmeseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu üks eesmärke on muuta jäätmete liigiti kogumine inimestele mugavamaks.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Läti rahandusminister Andris Vilks on veendunud, et riik täidab kõik Maastrichti kriteeriumid. Majandusnäitajad on stabiilselt paranenud alates 2011.-st aastast ja numbrid lähevad aina ilusamaks, ütleb Läti rahandusminister Vilks. Meil on tugev majanduskasv eelmisel aastal 5,5 protsenti, sel aastal ilmselt neli protsenti, samal ajal on inflatsioon langenud, jaanuaris oli meil isegi deflatsioon, sel aastal on inflatsioon ilmselt 1,5 protsenti. Samuti paranevad meie võlakirjade intressid, ütleb rahandusminister Vilks. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitab, et Läti on eurotsooniga liitumiseks heas vormis, ainult rahva toetus on nõrgavõitu. Jah, tundub, et kriteeriumidega nad saavad hakkama ja siis on see tavapärane selline hindamisprotseduur, mida, mille tulemus üldiselt võiks olla positiivne, meie arvates, aga rahvas on seal skeptiline ja mida täpselt rahvas tahab, on keeruline aru saada, nii et nendel on selline meeleolud on hästi vastuolulised, ju on mingi nostalgia olemas ka oma rahaühiku suhtes, aga ega nad ju väga suured entusiastid oma riigi suhtes, samas ei ole. Läti rahandusministri sõnul on ta veendunud, et 30 protsendiline rahva toetus eurole tõuseb suveks 50 protsendini. Aga valitsus peab olema kannatlik ja inimestele rahulikult selgitama, miks on eurot vaja ja mis toimub näiteks Kreekas ja Hispaanias. Referendumi korraldamist ei saa aga Läti endale lubada, ütleb rahandusminister Vilks. Tse esision, er. Ausad stre selle otsuse langetas meie ühiskond 2003. aastal ja praegu on õige hetk liituda, me ei saa oodata ja arutada, see on liiga habras olukord. Selle otsuse peavad langetama eksperdid ja poliitikud. Positiivse näitena kavatseb Läti valitsus rahvale esitleda Eesti edulugu. Rahandusminister Jürgen Ligiga on järgmiseks nädalaks broneerinud intervjuud mitukümmend Läti ajakirjanikku. Eesti toetab seda, ma saan aru tulihingeliselt, miks Eestile hea. Läti saab euro, igasugune kasvõi kauplemisbarjäär on ju probleem, ainult et need kulud väiksed, peaasi on, see tugevdab Läti majanduskeskkonda ja see tugevdab tegelikult ka emotsionaalselt eurotsooni. See, et eurotsoon laieneb, oli juba meie liitumisajal selline oluline argument. Nüüd on siis üks liige juurde tahtmas värskelt ja, ja, ja samu signaale annavad Leedu ja Poola. Kõik Läti parteid toetavad põhimõtteliselt otsust eurole üle minna, ütleb Läti rahandusminister. Kaks opositsiooniparteid leiavad aga, et 2014 on üleminekuks liiga vara. Euroopa Liidu rahandusministrid langetavad lõpliku otsuse Läti liitumisest eurotsooniga juunis või juulis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel.
|
Läti valitsus esitas Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale taotluse liituda 2014. aasta esimesest jaanuarist eurotsooniga.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Läti rahandusminister Andris Vilks on veendunud, et riik täidab kõik Maastrichti kriteeriumid. Majandusnäitajad on stabiilselt paranenud alates 2011.-st aastast ja numbrid lähevad aina ilusamaks, ütleb Läti rahandusminister Vilks. Meil on tugev majanduskasv eelmisel aastal 5,5 protsenti, sel aastal ilmselt neli protsenti, samal ajal on inflatsioon langenud, jaanuaris oli meil isegi deflatsioon, sel aastal on inflatsioon ilmselt 1,5 protsenti. Samuti paranevad meie võlakirjade intressid, ütleb rahandusminister Vilks. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitab, et Läti on eurotsooniga liitumiseks heas vormis, ainult rahva toetus on nõrgavõitu. Jah, tundub, et kriteeriumidega nad saavad hakkama ja siis on see tavapärane selline hindamisprotseduur, mida, mille tulemus üldiselt võiks olla positiivne, meie arvates, aga rahvas on seal skeptiline ja mida täpselt rahvas tahab, on keeruline aru saada, nii et nendel on selline meeleolud on hästi vastuolulised, ju on mingi nostalgia olemas ka oma rahaühiku suhtes, aga ega nad ju väga suured entusiastid oma riigi suhtes, samas ei ole. Läti rahandusministri sõnul on ta veendunud, et 30 protsendiline rahva toetus eurole tõuseb suveks 50 protsendini. Aga valitsus peab olema kannatlik ja inimestele rahulikult selgitama, miks on eurot vaja ja mis toimub näiteks Kreekas ja Hispaanias. Referendumi korraldamist ei saa aga Läti endale lubada, ütleb rahandusminister Vilks. Tse esision, er. Ausad stre selle otsuse langetas meie ühiskond 2003. aastal ja praegu on õige hetk liituda, me ei saa oodata ja arutada, see on liiga habras olukord. Selle otsuse peavad langetama eksperdid ja poliitikud. Positiivse näitena kavatseb Läti valitsus rahvale esitleda Eesti edulugu. Rahandusminister Jürgen Ligiga on järgmiseks nädalaks broneerinud intervjuud mitukümmend Läti ajakirjanikku. Eesti toetab seda, ma saan aru tulihingeliselt, miks Eestile hea. Läti saab euro, igasugune kasvõi kauplemisbarjäär on ju probleem, ainult et need kulud väiksed, peaasi on, see tugevdab Läti majanduskeskkonda ja see tugevdab tegelikult ka emotsionaalselt eurotsooni. See, et eurotsoon laieneb, oli juba meie liitumisajal selline oluline argument. Nüüd on siis üks liige juurde tahtmas värskelt ja, ja, ja samu signaale annavad Leedu ja Poola. Kõik Läti parteid toetavad põhimõtteliselt otsust eurole üle minna, ütleb Läti rahandusminister. Kaks opositsiooniparteid leiavad aga, et 2014 on üleminekuks liiga vara. Euroopa Liidu rahandusministrid langetavad lõpliku otsuse Läti liitumisest eurotsooniga juunis või juulis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel.
### Response:
Läti valitsus esitas Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale taotluse liituda 2014. aasta esimesest jaanuarist eurotsooniga.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Poliitikaanalüütik Agu Uudelepa hinnangul on Eestis siiani olnud erakonna esimeheks saamise eelduseks see, et kandidaat on varem olnud minister ja vajadusel võiks ta olla valmis kandma ka peaministri vastutust. Selle kogemuse puudumine on Uudelepa hinnangul kõigi kolme IRL-i esimehe kandidaadi puhul ühiseks miinuseks. Suurimad šansid esimeheks saada on Uudelepa sõnul Res Publica taustaga Urmas Reinsalul. Kui neid kandidaate vaadata, siis esimene asi, mis silma hakkab, on see, et tavamõistes esimese ešeloni poliitikuid ei ole ju nende hulgas mitte ühtegi. Kui vaadata nende võimalusi, siis on Isamaa tiiva poolt natukene imelikult kandidaadid üles seatud. Endine Res Publica pool on välja tulnud ühe kandidaadiga see tähendab seda, et nad loodavad hoida oma hääled koos ja saada võib-olla ka endise Isamaaliidu tiiva seest kedagi juurde. Isamaaliit on aga selle asemel, et võtta ja välja panna keegi Res Publica taustaga kandidaatidest, kes võtaks ja aitaks nagu saada ka Res Publicaanide hääli, kes ei ole erakonna praeguste juhtidega võib-olla päris rahul ja võtaks ka Isamaaliidu hääli. Sellist kandidaati ei ole, vaid Isamaaliidu poole pealt tuleb kaks tükki, kes hakkavad vastastikku hääli ära sööma. Urmas Reinsalu põhjendab oma kandideerimist sellega, et on Ühenderakonnas üks vähestest, kes olnud nii Isamaa kui Res Publica erakonna asutaja. Ma olen paljude inimestega nõu pidanud nii erakonnas kui ka väljaspoolt erakonda ja olen oma otsuses kindel kandideerida. Aga juhul, kui erakonna liikmed arvavad heaks ka toetada kahte minu nii-öelda vastasega kõrvalkandidaati Liisat või Andrest, siis kindlasti ma olen nii-öelda erakonna lojaalse poliitiku liikmena valmis ka nende emakumma juhtimisel erakonna poliitikat tegema. Kuigi Reinsalu kuulus koos skandaalselt riigikogust ja erakonnast lahkunud Indrek Raudsega niinimetatud äraostmatute hulka, ei ole tal enda sõnul praegu raudsega mingeid suhteid. Erakond on oma hinnangu üsna konsensuslikult kujundanud, et Indrek Raudne kui Nikolas, tel mac, kes olid selle tegevusega seotud, ei ole enam erakonna liikmed ja kindlasti on olemas ettevõtlust, mida avalikus poliitikas olevatel inimestel rahvuslikus erakonnas ei ole mõistlik viljeleda, nii et see on see ühemõtteline seisukoht. Niinimetatud kampsunite ehk Isamaa tiiva esindaja Andres Herkel ütles, et kandideerib esimeheks seetõttu, et tekitada võimalikult selget valikuvõimalust. Pean kõige olulisemaks märksõnana, mis puudutab nii erakonna enda olukorda kui üldse poliitika suhestumist ühiskonnaga. Eeskätt tuleb taastada usaldus ja kindlasti saab korraldada teistmoodi seda, et, et erakonna organite piirkondade osakondade koosolekud oleksid avatumad liikmetele liikmeid kaasata võib-olla probleemide läbitöötamisse ka laiemalt arvamusliidreid intellektuaale. Ainsa naiskandidaadina üles seatud Liisa Pakosta ütles, et teda ajendas kandideerima toetajaskonna soov näha erakonnas uut ja värsket lähenemist ja tõsta taas ausse erakonna alusväärtused. Ma ei ole seotud ühegi erakonna seni tülitsenud osapooled, vaid tõesti suudaksid ühendada seda erakonda sellelt uuelt, värskelt lehelt, mitte sobrades nendes failides, mis on võib-olla olnud mõnda aega tagasi, vaid keskendudes ainult tulevikule, ainult sellele, mis me saame homme teha paremini kui täna, mis me saame homme rohkem anda Eestile kui täna.
|
IRL-i suurkogu valib erakonna uue juhi.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Poliitikaanalüütik Agu Uudelepa hinnangul on Eestis siiani olnud erakonna esimeheks saamise eelduseks see, et kandidaat on varem olnud minister ja vajadusel võiks ta olla valmis kandma ka peaministri vastutust. Selle kogemuse puudumine on Uudelepa hinnangul kõigi kolme IRL-i esimehe kandidaadi puhul ühiseks miinuseks. Suurimad šansid esimeheks saada on Uudelepa sõnul Res Publica taustaga Urmas Reinsalul. Kui neid kandidaate vaadata, siis esimene asi, mis silma hakkab, on see, et tavamõistes esimese ešeloni poliitikuid ei ole ju nende hulgas mitte ühtegi. Kui vaadata nende võimalusi, siis on Isamaa tiiva poolt natukene imelikult kandidaadid üles seatud. Endine Res Publica pool on välja tulnud ühe kandidaadiga see tähendab seda, et nad loodavad hoida oma hääled koos ja saada võib-olla ka endise Isamaaliidu tiiva seest kedagi juurde. Isamaaliit on aga selle asemel, et võtta ja välja panna keegi Res Publica taustaga kandidaatidest, kes võtaks ja aitaks nagu saada ka Res Publicaanide hääli, kes ei ole erakonna praeguste juhtidega võib-olla päris rahul ja võtaks ka Isamaaliidu hääli. Sellist kandidaati ei ole, vaid Isamaaliidu poole pealt tuleb kaks tükki, kes hakkavad vastastikku hääli ära sööma. Urmas Reinsalu põhjendab oma kandideerimist sellega, et on Ühenderakonnas üks vähestest, kes olnud nii Isamaa kui Res Publica erakonna asutaja. Ma olen paljude inimestega nõu pidanud nii erakonnas kui ka väljaspoolt erakonda ja olen oma otsuses kindel kandideerida. Aga juhul, kui erakonna liikmed arvavad heaks ka toetada kahte minu nii-öelda vastasega kõrvalkandidaati Liisat või Andrest, siis kindlasti ma olen nii-öelda erakonna lojaalse poliitiku liikmena valmis ka nende emakumma juhtimisel erakonna poliitikat tegema. Kuigi Reinsalu kuulus koos skandaalselt riigikogust ja erakonnast lahkunud Indrek Raudsega niinimetatud äraostmatute hulka, ei ole tal enda sõnul praegu raudsega mingeid suhteid. Erakond on oma hinnangu üsna konsensuslikult kujundanud, et Indrek Raudne kui Nikolas, tel mac, kes olid selle tegevusega seotud, ei ole enam erakonna liikmed ja kindlasti on olemas ettevõtlust, mida avalikus poliitikas olevatel inimestel rahvuslikus erakonnas ei ole mõistlik viljeleda, nii et see on see ühemõtteline seisukoht. Niinimetatud kampsunite ehk Isamaa tiiva esindaja Andres Herkel ütles, et kandideerib esimeheks seetõttu, et tekitada võimalikult selget valikuvõimalust. Pean kõige olulisemaks märksõnana, mis puudutab nii erakonna enda olukorda kui üldse poliitika suhestumist ühiskonnaga. Eeskätt tuleb taastada usaldus ja kindlasti saab korraldada teistmoodi seda, et, et erakonna organite piirkondade osakondade koosolekud oleksid avatumad liikmetele liikmeid kaasata võib-olla probleemide läbitöötamisse ka laiemalt arvamusliidreid intellektuaale. Ainsa naiskandidaadina üles seatud Liisa Pakosta ütles, et teda ajendas kandideerima toetajaskonna soov näha erakonnas uut ja värsket lähenemist ja tõsta taas ausse erakonna alusväärtused. Ma ei ole seotud ühegi erakonna seni tülitsenud osapooled, vaid tõesti suudaksid ühendada seda erakonda sellelt uuelt, värskelt lehelt, mitte sobrades nendes failides, mis on võib-olla olnud mõnda aega tagasi, vaid keskendudes ainult tulevikule, ainult sellele, mis me saame homme teha paremini kui täna, mis me saame homme rohkem anda Eestile kui täna.
### Response:
IRL-i suurkogu valib erakonna uue juhi.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eesti mees Ants saab päranduseks elevandi kõrtsi. Mees tahaks aastaid tühjana seisnud kõrtsi uuesti pidama hakata, kuid poega ja naist see ei vaimusta. Ants hakkab lehitsema aastasadade jooksul Elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut. Ta rändab tagasi aastasse 1941, siis 20. sajandi algusesse ja lõpuks aastasse 1702, räägib autor ja lavastaja Gerda Kordemets. Väga tähtis on see, mis toimub väikeste inimestega, sel ajal, kui maailmas toimuvad väga suured sündmused, kuidas nad vastu peavad ja alati nad ju peavad selle järgi natukene sai, nagu valitud neid aegu, kus võisid kõrtsis toimuda sellised pöördelised sündmused, kus kõrtsis päästeti inimesi, kus kõrtsis varjati inimesi, kus kõrts oli natukene suurema tähendusega kui lihtsalt joomakoht. Armas kiisu, see on paar tutt, äkki peaks marukese selle sõnadega minna? Meil viina ju enam ei ole? Seitsmest pildist koosnevas ajamängus teevad kaasa Tõnu Oja, Terje Pennie, Märt Koik ja Katariina Ratassepp. Mulle meeldib selle teksti puhul küll see, et ta räägib nagu inimeste lugusid, aga samal ajal ta ju räägib meie ühise ajaloo lugu, ehk siis et seal on stseenid erinevatest ajaetappidest, mis on kõik Eesti jaoks väga märgilise tähtsusega. Elevandi kõrts tegeleb autori ja lavastaja Gerda Kordemetsa sõnul suurte üldinimlike küsimustega, et me ei unustaks, mis oli enne meid. Ega ma nüüd väga sellist nalja ei oska ka teha, et lihtsalt teeme nalja, et mõnikord on lihtsalt olukorrad absurdsed jaburad või koomilised, et ma loodan, et siin on seda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pole genk Paide.
|
Suveteatrid alustavad pärast koroonapiirangute leevendamist oma hooaega. Jäneda Pullitalliteatris esietendub homme Gerda Kordemetsa kirjutatud ja lavastatud näidend “Elevandi kõrts”, mis viib vaataja ajarännakule meie rahva jaoks murrangulistesse aastatesse.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eesti mees Ants saab päranduseks elevandi kõrtsi. Mees tahaks aastaid tühjana seisnud kõrtsi uuesti pidama hakata, kuid poega ja naist see ei vaimusta. Ants hakkab lehitsema aastasadade jooksul Elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut. Ta rändab tagasi aastasse 1941, siis 20. sajandi algusesse ja lõpuks aastasse 1702, räägib autor ja lavastaja Gerda Kordemets. Väga tähtis on see, mis toimub väikeste inimestega, sel ajal, kui maailmas toimuvad väga suured sündmused, kuidas nad vastu peavad ja alati nad ju peavad selle järgi natukene sai, nagu valitud neid aegu, kus võisid kõrtsis toimuda sellised pöördelised sündmused, kus kõrtsis päästeti inimesi, kus kõrtsis varjati inimesi, kus kõrts oli natukene suurema tähendusega kui lihtsalt joomakoht. Armas kiisu, see on paar tutt, äkki peaks marukese selle sõnadega minna? Meil viina ju enam ei ole? Seitsmest pildist koosnevas ajamängus teevad kaasa Tõnu Oja, Terje Pennie, Märt Koik ja Katariina Ratassepp. Mulle meeldib selle teksti puhul küll see, et ta räägib nagu inimeste lugusid, aga samal ajal ta ju räägib meie ühise ajaloo lugu, ehk siis et seal on stseenid erinevatest ajaetappidest, mis on kõik Eesti jaoks väga märgilise tähtsusega. Elevandi kõrts tegeleb autori ja lavastaja Gerda Kordemetsa sõnul suurte üldinimlike küsimustega, et me ei unustaks, mis oli enne meid. Ega ma nüüd väga sellist nalja ei oska ka teha, et lihtsalt teeme nalja, et mõnikord on lihtsalt olukorrad absurdsed jaburad või koomilised, et ma loodan, et siin on seda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pole genk Paide.
### Response:
Suveteatrid alustavad pärast koroonapiirangute leevendamist oma hooaega. Jäneda Pullitalliteatris esietendub homme Gerda Kordemetsa kirjutatud ja lavastatud näidend “Elevandi kõrts”, mis viib vaataja ajarännakule meie rahva jaoks murrangulistesse aastatesse.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Täna algav Euroopa ülemkogu tuleb eriline brüsseli kesklinna Euroopa hoones hõljub desinfitseerimisvahendite lõhn, käe andmise rääkimata kallistustest ja põsemusidest jäävad ära ja valitsusjuhid peavad kolleegidega suheldes hoidma vähemalt pooleteise meetrise distantsi. Ümarlaud ise leiab aset maja suurimas, 850 ruutmeetrises ruumis. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Rein Tammsaar. Delegatsioonide koosseisu on märkimisväärselt kärbitud liidrid ja delegatsioonid liiguvad majas erinevaid marsruute pidi. Ei ole enam sellist võimalust, et kõik peesitavad kuskil ühes kohas, eks ole, ja vahetavad. Ma ei tea infot ja nalju, et, et, et seda enam ei ole. Eriline on ka arutelu teema lisaks üle triljoni euro suurusele järgmise seitsme aasta eelarvele vajab kokkulepet 750 miljardi eurone ühislaenul põhinev majanduse taaskäivitamise fond. Kõige selgemalt on sellele vastu seisnud konservatiivse eelarvepoliitikaga sissemakse riigid ehk niinimetatud kasin Nelik. Kasinad riigid tahavad paketti kärpida toetuste asemel laene ja rangemaid tingimusi. Nii näiteks tahab Holland, et iga konkreetse rahataotluse peaksid riigid ühehäälselt heaks kiitma. Ülemkogu eesistuja Charles Michell pakkus oma viimases ettepanekus välja mõnevõrra karmimaid tingimusi, aga säilitas plaani üldise mahu ja ambitsiooni. Eesti jääb endiselt Euroopa Liidu eelarvest kasu saajaks riigiks Sharl Michelli viimase ettepaneku järgi on tagatud Rail Balticu rahastamine soodsa kaasrahastamise määraga ja paranenud on ka ühtekuuluvuspoliitika kaasrahastamise määr. Seni ei ole põllumeeste otsetoetused Euroopa keskmisele lähemale liikunud. Otsetoetuste kasvatamine ja uue tuluallikana plastikumaksu vältimine on seisukohad, mida Eesti läbirääkimistel püüab kaitsta. Suursaadik Rein Tammsaar. Eelmisest finantsraamistikust sai Eesti umbes kuus miljardit eurot toetust Euroopa liidust. Ja kindlasti seekord noh tahaks loota, et see summa ei vähene ja ma usun, et Eesti inimestel on tegelikult oluline see, et, et see raha jõuaks võimalikult kiiresti nendeni meie ettevõteteni ja et me saaks toetada nii oma riiki kui ka, et samal ajal tegelikult tugevneks Euroopa ühisturg, kust me oleme päris palju kasu saanud. Olukord on keeruline, paradoksaalsel moel võib see aga leppeni jõudmisele kaasa aidata, sest edasisteks pikkadeks vaidlusteks lihtsalt ei jätku aega ega jõudu. Rahvusringhäälingu raadiouudiste leib, Pehand, Brüssel, Belgia.
|
Euroopa Liidu valitsusjuhid püüavad jõuda kokkuleppele ühenduse järgmise seitsme aasta eelarves ja majanduse taaskäivitamise fondis. Erimeelsused on endiselt suured, alates suurel ühislaenul põhineva fondi mahust, toetuste ja laenude vahekorrast ning raha jagamise tingimustest. See on ühtlasi koroonapandeemia ajal esimene kord, mil valitsusjuhid taas Brüsselis kokku saavad.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Täna algav Euroopa ülemkogu tuleb eriline brüsseli kesklinna Euroopa hoones hõljub desinfitseerimisvahendite lõhn, käe andmise rääkimata kallistustest ja põsemusidest jäävad ära ja valitsusjuhid peavad kolleegidega suheldes hoidma vähemalt pooleteise meetrise distantsi. Ümarlaud ise leiab aset maja suurimas, 850 ruutmeetrises ruumis. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Rein Tammsaar. Delegatsioonide koosseisu on märkimisväärselt kärbitud liidrid ja delegatsioonid liiguvad majas erinevaid marsruute pidi. Ei ole enam sellist võimalust, et kõik peesitavad kuskil ühes kohas, eks ole, ja vahetavad. Ma ei tea infot ja nalju, et, et, et seda enam ei ole. Eriline on ka arutelu teema lisaks üle triljoni euro suurusele järgmise seitsme aasta eelarvele vajab kokkulepet 750 miljardi eurone ühislaenul põhinev majanduse taaskäivitamise fond. Kõige selgemalt on sellele vastu seisnud konservatiivse eelarvepoliitikaga sissemakse riigid ehk niinimetatud kasin Nelik. Kasinad riigid tahavad paketti kärpida toetuste asemel laene ja rangemaid tingimusi. Nii näiteks tahab Holland, et iga konkreetse rahataotluse peaksid riigid ühehäälselt heaks kiitma. Ülemkogu eesistuja Charles Michell pakkus oma viimases ettepanekus välja mõnevõrra karmimaid tingimusi, aga säilitas plaani üldise mahu ja ambitsiooni. Eesti jääb endiselt Euroopa Liidu eelarvest kasu saajaks riigiks Sharl Michelli viimase ettepaneku järgi on tagatud Rail Balticu rahastamine soodsa kaasrahastamise määraga ja paranenud on ka ühtekuuluvuspoliitika kaasrahastamise määr. Seni ei ole põllumeeste otsetoetused Euroopa keskmisele lähemale liikunud. Otsetoetuste kasvatamine ja uue tuluallikana plastikumaksu vältimine on seisukohad, mida Eesti läbirääkimistel püüab kaitsta. Suursaadik Rein Tammsaar. Eelmisest finantsraamistikust sai Eesti umbes kuus miljardit eurot toetust Euroopa liidust. Ja kindlasti seekord noh tahaks loota, et see summa ei vähene ja ma usun, et Eesti inimestel on tegelikult oluline see, et, et see raha jõuaks võimalikult kiiresti nendeni meie ettevõteteni ja et me saaks toetada nii oma riiki kui ka, et samal ajal tegelikult tugevneks Euroopa ühisturg, kust me oleme päris palju kasu saanud. Olukord on keeruline, paradoksaalsel moel võib see aga leppeni jõudmisele kaasa aidata, sest edasisteks pikkadeks vaidlusteks lihtsalt ei jätku aega ega jõudu. Rahvusringhäälingu raadiouudiste leib, Pehand, Brüssel, Belgia.
### Response:
Euroopa Liidu valitsusjuhid püüavad jõuda kokkuleppele ühenduse järgmise seitsme aasta eelarves ja majanduse taaskäivitamise fondis. Erimeelsused on endiselt suured, alates suurel ühislaenul põhineva fondi mahust, toetuste ja laenude vahekorrast ning raha jagamise tingimustest. See on ühtlasi koroonapandeemia ajal esimene kord, mil valitsusjuhid taas Brüsselis kokku saavad.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Esimest korda valmis Tartu säästva energiamajanduse tegevuskava 2015. aastal. Nii eelmine kui ka praegu koostamisel olev Tartu energia 2030 on alguse saanud linnapeade kliima ja energiapaktiga liitumisest. Pakti eesmärgiks on muuta linnad 2050.-ks aastaks süsinik neutraalseks, räägib Tartu abilinnapea Raimond Tamm. On selline üle-euroopaline algatus, kus erinevad omavalitsused siis Euroopas on liitunud paktiga ja võtnud endale ühtlasi kohustuse suurendada taastuvenergia tarbimise hulka, vähendada energiatarbimist tervikuna ja, ja siis vähendada süsinikdioksiidi heidet. Seega on koostamisel oleva energia ja kliimakava fookuses nii igapäevane linnakeskkond, aga ka erasektori ettevõtlus. Kui vaadata ajas tagasi, siis eelnevate aastate jooksul on, et linn avaliku sektori na suutnud süsinikdioksiidi heidet vähendada ligikaudu 20 protsenti. Võrreldes 2010. aastaga, ütleb tamm. Mis on meie tõeline väljakutse tänasel päeval on erasektori energiatarbimine just elektritarbimise näol, meie põlevkivielekter, mida me siin Eestis väga ulatuslikult kasutame, on väga suure mõjuga meie heitmele ja, ja teistpidi on oluliselt kasvanud siis ka autoga liikumiste hulk linnas, kuna autod ei ole meil ka just väga sageli keskkonnasõbralikke kütuseid kasutavad, et, et siis ka tegelikult see autoliikluse mõju on elektri tarbimise kõrval teine, niisugune oluline mõjur. Ehk meie see uus tegevuskava keskendubki siis sellele, et kuidas, kuidas neid kahte olulist mõjurit vähendada. Selge on Tamme sõnul see, et karme ettekirjutusi erasektori le ega inimestele kohalik omavalitsus teha ei saa. Seega ongi eesmärki toetavate meetmete väljatöötamisel oluline kõikide osapoolte vaheline koostöö. Erasektoril olukorras, kus möödunud perioodil majandus kasvas väga kiiresti, kui tootmismahud kasvasid, et, et see on kindlasti üks põhjus, miks ka energiatarbimine kasvas. Aga teisest küljest, kui kasutada taastuvenergia allikatest tulenevat energiat, on ka majanduskasvu tingimustes võimalik tegelikult oma keskkonnamõju vähendada ja kõik need säästlikud liikumisviisid, olgu ta rattaringlus, kõik need aitavadki just selles suunas liikuda. Iseasi kuivõrd tõhusad on, ütleme nüüd näiteks rattad linnast väljaspoolt tulevatele inimestele, et selleks, et seda tendentsi muuta, ei piisa ainult jalgratastega seonduvate tegevuste edendamisest, vaid kindlasti ka meie ühistransport, just ka maakonnaliinidega hea koostöö, et inimesi tõhusalt ühistranspordi ga linna aidata. Tamm ütleb, et loodetavasti jõutakse kava esmase versiooniga volikokku enne jaanipäeva. Kui see nii läheb, siis suvekuudel või varasügisel korraldatakse juba ka avalikud arutelud.
|
Tartus koostatakse uut energia- ja kliimakava "Tartu Energia 2030”. Peagi jõuab see ka avalikule arutelule.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Esimest korda valmis Tartu säästva energiamajanduse tegevuskava 2015. aastal. Nii eelmine kui ka praegu koostamisel olev Tartu energia 2030 on alguse saanud linnapeade kliima ja energiapaktiga liitumisest. Pakti eesmärgiks on muuta linnad 2050.-ks aastaks süsinik neutraalseks, räägib Tartu abilinnapea Raimond Tamm. On selline üle-euroopaline algatus, kus erinevad omavalitsused siis Euroopas on liitunud paktiga ja võtnud endale ühtlasi kohustuse suurendada taastuvenergia tarbimise hulka, vähendada energiatarbimist tervikuna ja, ja siis vähendada süsinikdioksiidi heidet. Seega on koostamisel oleva energia ja kliimakava fookuses nii igapäevane linnakeskkond, aga ka erasektori ettevõtlus. Kui vaadata ajas tagasi, siis eelnevate aastate jooksul on, et linn avaliku sektori na suutnud süsinikdioksiidi heidet vähendada ligikaudu 20 protsenti. Võrreldes 2010. aastaga, ütleb tamm. Mis on meie tõeline väljakutse tänasel päeval on erasektori energiatarbimine just elektritarbimise näol, meie põlevkivielekter, mida me siin Eestis väga ulatuslikult kasutame, on väga suure mõjuga meie heitmele ja, ja teistpidi on oluliselt kasvanud siis ka autoga liikumiste hulk linnas, kuna autod ei ole meil ka just väga sageli keskkonnasõbralikke kütuseid kasutavad, et, et siis ka tegelikult see autoliikluse mõju on elektri tarbimise kõrval teine, niisugune oluline mõjur. Ehk meie see uus tegevuskava keskendubki siis sellele, et kuidas, kuidas neid kahte olulist mõjurit vähendada. Selge on Tamme sõnul see, et karme ettekirjutusi erasektori le ega inimestele kohalik omavalitsus teha ei saa. Seega ongi eesmärki toetavate meetmete väljatöötamisel oluline kõikide osapoolte vaheline koostöö. Erasektoril olukorras, kus möödunud perioodil majandus kasvas väga kiiresti, kui tootmismahud kasvasid, et, et see on kindlasti üks põhjus, miks ka energiatarbimine kasvas. Aga teisest küljest, kui kasutada taastuvenergia allikatest tulenevat energiat, on ka majanduskasvu tingimustes võimalik tegelikult oma keskkonnamõju vähendada ja kõik need säästlikud liikumisviisid, olgu ta rattaringlus, kõik need aitavadki just selles suunas liikuda. Iseasi kuivõrd tõhusad on, ütleme nüüd näiteks rattad linnast väljaspoolt tulevatele inimestele, et selleks, et seda tendentsi muuta, ei piisa ainult jalgratastega seonduvate tegevuste edendamisest, vaid kindlasti ka meie ühistransport, just ka maakonnaliinidega hea koostöö, et inimesi tõhusalt ühistranspordi ga linna aidata. Tamm ütleb, et loodetavasti jõutakse kava esmase versiooniga volikokku enne jaanipäeva. Kui see nii läheb, siis suvekuudel või varasügisel korraldatakse juba ka avalikud arutelud.
### Response:
Tartus koostatakse uut energia- ja kliimakava "Tartu Energia 2030”. Peagi jõuab see ka avalikule arutelule.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Eelarve on 6,2 miljardit krooni suurem kui käesoleval aastal, aga alustame sellest, millega arutelu lõppes ehk peaminister Andrus Ansipi esinemisega peaminister nentis. See on meie eduka majanduseelarve. Majanduskasv on teinud võimalikuks ammuoodatud pensionitõusu ning mitmed teised olulised sotsiaalpoliitilised sammud. Pensionitõus moodustab riigieelarve kasvust enam kui veerandi ehk absoluutsuuruses 1,7 miljardit krooni. Vanemahüvitis on olnud suureks abiks igale noorele perele. Nüüd pikeneb vanemahüvitise maksmine 15-le kuule. Ansip rõhutas ka tulumaksumäära vähenemist ja tulumaksuvaba miinimumi tõusmist. Jaanus Männik Rahvaliidust juhtis tähelepanu sellele, et eelarves pööratakse rohkem kui kunagi enne tähelepanu sotsiaalse tasakaalu tekkimisele. Nimetati tasuta koolitoitu, raha päästeametile ja muud. Ain Seppik Keskerakonnast tõi välja veel ühe aspekti. Kindlasti väärib seekord märkimist ka asjaolu, et koalitsioon on 2006. aasta riigieelarves arvestanud ka mitmete opositsiooni muudatusettepanekutega. Opositsioon leidis ka kiidusõnu eelarve ja koalitsiooni aadressil, kuid teadagi mitte ainult sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Et kui me lahendasime nagu tuletõrjujate kodus tulekahju ära jäid need küsimused lahendamata nii politseis, vangivalvurite puhul, tolliametnike puhul jääb küsimuseks järgmiseks aastaks nende inimeste puhul, kes töötavad lastekodudes ja küllaldane, ei ole ka see abi, mida riik annab kohalikele omavalitsustele selleks, et maksta ja ühtlustada lasteaednike palku. Teine tõsine põhjus on see, et olukorras, kus tänu Euroopa liitu astumisele tõesti majandusseis on väga hea ja raha nagu jagub ei ole püütudki lahendada ühtegi küsimust, mida mina võib-olla isegi sõnaga reform ei ülistaks, vaid nimetaks lihtsalt pikaajalisteks kavadeks ja nendest kõige teravamat riigieelarvelist tähelepanu vajaksid need muudatused, mida on vaja teha tervishoius. Opositsiooni põhikriitika oligi täna suunatud sellele, et valitsus ei oska suurte summadega õieti käituda. Helir-Valdor Seeder Isamaaliidust. Eesti majanduse kiire kasv ei ole aga igavene just majanduse kasvu ajal, kui on olemas vajalikud vahendid, tuleb investeerida ja mõelda riigi arengule pikemas perspektiivis. Kahjuks on järgmise aasta eelarve orienteeritud liialt kulutamisele ja valitsus lükkab edasi mitmete oluliste ja hädavajalike otsuste tegemise. Ja muidugi ei pääsetud ka omavahelise sõnasõjata. Taavi Veskimägi Res Publicast kinnitas taas, et kui koalitsioonilepe sõlmiti ja palju asju kokku lubati, polnud teada, kas seda raha ikka on. Ma arvan, et kõik koalitsioonipoliitikud, kes ütlevad, et nad teadsid, et majandus kasvab palju rohkem kui rahandusministeeriumi, IMF-i või ka Eesti Panga analüütikud seda kevadel ette oskasid näha. Ilmselt see on bluff. See oli õnn, aga eks poliitikas õnne peab olema. Minu jaoks teeb muidugi muret, et see sülle kukkunud raha on jagatud laiali kuid tegelikult vundamenti tuleviku jaoks selle eelarvega pandud ei ole, et ka antud raha kasutades läheks tulevikus Eesti riigil täpselt sama hästi, kui seda on läinud sellel aastal ja loodetavasti äheb ka järgmisel aastal. Ning reformierakondlane Meelis Atonen vastab. Mind üllatab, kui endine rahandusminister teatab siin saalis, et ei tema ega mitte keegi ei saa pool aastat majanduse arenguid ette teada ette prognoosida. Teate, minu arvates näitab see, et me oleme mingil hetkel väga vale inimese kätte usaldanud Eesti rahanduse juhtimise sest rahandust rahandusminister peaks ikka suutma vähemalt aasta ette prognoosida küll. Res Publica ja sotsiaaldemokraadid eelarvet ei toetanud, isamaalased jäid erapooletuks. Häältega 56 24 vastu on järgmise aasta eelarve vastu võetud.
|
Riigikogu võttis vastu 2006. aasta riigieelarve.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Eelarve on 6,2 miljardit krooni suurem kui käesoleval aastal, aga alustame sellest, millega arutelu lõppes ehk peaminister Andrus Ansipi esinemisega peaminister nentis. See on meie eduka majanduseelarve. Majanduskasv on teinud võimalikuks ammuoodatud pensionitõusu ning mitmed teised olulised sotsiaalpoliitilised sammud. Pensionitõus moodustab riigieelarve kasvust enam kui veerandi ehk absoluutsuuruses 1,7 miljardit krooni. Vanemahüvitis on olnud suureks abiks igale noorele perele. Nüüd pikeneb vanemahüvitise maksmine 15-le kuule. Ansip rõhutas ka tulumaksumäära vähenemist ja tulumaksuvaba miinimumi tõusmist. Jaanus Männik Rahvaliidust juhtis tähelepanu sellele, et eelarves pööratakse rohkem kui kunagi enne tähelepanu sotsiaalse tasakaalu tekkimisele. Nimetati tasuta koolitoitu, raha päästeametile ja muud. Ain Seppik Keskerakonnast tõi välja veel ühe aspekti. Kindlasti väärib seekord märkimist ka asjaolu, et koalitsioon on 2006. aasta riigieelarves arvestanud ka mitmete opositsiooni muudatusettepanekutega. Opositsioon leidis ka kiidusõnu eelarve ja koalitsiooni aadressil, kuid teadagi mitte ainult sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Et kui me lahendasime nagu tuletõrjujate kodus tulekahju ära jäid need küsimused lahendamata nii politseis, vangivalvurite puhul, tolliametnike puhul jääb küsimuseks järgmiseks aastaks nende inimeste puhul, kes töötavad lastekodudes ja küllaldane, ei ole ka see abi, mida riik annab kohalikele omavalitsustele selleks, et maksta ja ühtlustada lasteaednike palku. Teine tõsine põhjus on see, et olukorras, kus tänu Euroopa liitu astumisele tõesti majandusseis on väga hea ja raha nagu jagub ei ole püütudki lahendada ühtegi küsimust, mida mina võib-olla isegi sõnaga reform ei ülistaks, vaid nimetaks lihtsalt pikaajalisteks kavadeks ja nendest kõige teravamat riigieelarvelist tähelepanu vajaksid need muudatused, mida on vaja teha tervishoius. Opositsiooni põhikriitika oligi täna suunatud sellele, et valitsus ei oska suurte summadega õieti käituda. Helir-Valdor Seeder Isamaaliidust. Eesti majanduse kiire kasv ei ole aga igavene just majanduse kasvu ajal, kui on olemas vajalikud vahendid, tuleb investeerida ja mõelda riigi arengule pikemas perspektiivis. Kahjuks on järgmise aasta eelarve orienteeritud liialt kulutamisele ja valitsus lükkab edasi mitmete oluliste ja hädavajalike otsuste tegemise. Ja muidugi ei pääsetud ka omavahelise sõnasõjata. Taavi Veskimägi Res Publicast kinnitas taas, et kui koalitsioonilepe sõlmiti ja palju asju kokku lubati, polnud teada, kas seda raha ikka on. Ma arvan, et kõik koalitsioonipoliitikud, kes ütlevad, et nad teadsid, et majandus kasvab palju rohkem kui rahandusministeeriumi, IMF-i või ka Eesti Panga analüütikud seda kevadel ette oskasid näha. Ilmselt see on bluff. See oli õnn, aga eks poliitikas õnne peab olema. Minu jaoks teeb muidugi muret, et see sülle kukkunud raha on jagatud laiali kuid tegelikult vundamenti tuleviku jaoks selle eelarvega pandud ei ole, et ka antud raha kasutades läheks tulevikus Eesti riigil täpselt sama hästi, kui seda on läinud sellel aastal ja loodetavasti äheb ka järgmisel aastal. Ning reformierakondlane Meelis Atonen vastab. Mind üllatab, kui endine rahandusminister teatab siin saalis, et ei tema ega mitte keegi ei saa pool aastat majanduse arenguid ette teada ette prognoosida. Teate, minu arvates näitab see, et me oleme mingil hetkel väga vale inimese kätte usaldanud Eesti rahanduse juhtimise sest rahandust rahandusminister peaks ikka suutma vähemalt aasta ette prognoosida küll. Res Publica ja sotsiaaldemokraadid eelarvet ei toetanud, isamaalased jäid erapooletuks. Häältega 56 24 vastu on järgmise aasta eelarve vastu võetud.
### Response:
Riigikogu võttis vastu 2006. aasta riigieelarve.
|
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
|
Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginteri sõnul on täna avaldatud riigikohtu lahendi puhul kõige põnevamaks eriarvamuse osa ja vaidlus, mida riigikohtunikud pidasid sõnumi saladuse osas. Nimelt leidis riigikohus vastupidiselt eelmistele kohtuastmetele, et süüdistatavad ei rikkunud sõnumisaladuse põhimõtet, sest kirjad, mida loeti ja levitati, olid varasemalt juba postkasti omaniku poolt läbi loetud ja need olid ka kohale jõudnud, räägib professor Jaan Ginter. Õigusteaduse kindlasti kõige huvitavam on just eriarvamuse teema, et nüüd sõnumisaladuse kaitse, et kas nüüd karistusseadustikus sõnumisaladuse kaitsega on kaetud ka need sõnumid, mis juba siis sellest edastamise mehhanismist läbi on käinud ja kohale jõudnud. Riigikohus ütles, et kui kiri on avatud, siis enam sõnumisaladust ei sisalda. Jah. Sõnumisaladus võib seal sees olla, aga et seda enam ei kaitse, ei põhiseadusega karistusseadustik. Et nii põhiseadus kui karistusseadustik kaitsevad eraldi ikkagi just nimelt neid sõnumeid, mis on just nimelt selles edastamise mehhanismis. Karistuse määramisel ei omanud aga erilist tähendust see, kas sõnumisaladuse episood langes ära või mitte, sest sama teo eest nii ehk naa ei saa inimest karistada ning arvesse tulnuks võtta raskem karistus, mis selles kaasuses oli eraviisilisele jälitustegevusele kihutamine. Kohtuotsuse kohaselt määrati Toobalile karistuseks tingimisi üheaastane vangistus kolmeaastase katseajaga ning Laasile tingimisi üheksa kuu pikkune vangistus sama pika katseajaga. Keskerakond sai juriidilise isikuna rahalise karistuse 10000 eurot. Õigusekspertide sõnul ei kaasne keskerakonnale lisaks rahatrahvile mingeid kitsendusi. Tulles tagasi aga sõnumi saladuse juurde, leidis Jaan Ginter, et Eesti põhiseaduse käsitlus sõnumisaladusest on liigselt protsessi, mitte eraelukaitse keskne ja on kinter. Tõepoolest, meie põhiseadus on väga tugevasti suunatud just nimelt nende üldkasutatavate kanalite kaitse peale, aga samal ajal kui me vaatame Euroopa Inimõiguste kaitsemehhanisme, siis seal sõnumisaladust vaadatakse rohkem eraelu kaitsena, et, et sellest tulevadki need lahknevad lahendused, mida veel olulist märgiksite. No muud olid tõenäoliselt kõik üpris tugevasti ette arvata, et need lahendused sellised tulevad midagi muud väga olulist õiguslikku selles lahendis ei ilmnenud. Mirko Ojakivi, Tartu.
|
Priit Toobal ja Lauri Laasi jäid Riigikohtus süüdi. Professor Jaan Ginter kommenteerib Toobali ja Laasi süüdi mõistnud kohtualahendit.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.
### Input:
Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginteri sõnul on täna avaldatud riigikohtu lahendi puhul kõige põnevamaks eriarvamuse osa ja vaidlus, mida riigikohtunikud pidasid sõnumi saladuse osas. Nimelt leidis riigikohus vastupidiselt eelmistele kohtuastmetele, et süüdistatavad ei rikkunud sõnumisaladuse põhimõtet, sest kirjad, mida loeti ja levitati, olid varasemalt juba postkasti omaniku poolt läbi loetud ja need olid ka kohale jõudnud, räägib professor Jaan Ginter. Õigusteaduse kindlasti kõige huvitavam on just eriarvamuse teema, et nüüd sõnumisaladuse kaitse, et kas nüüd karistusseadustikus sõnumisaladuse kaitsega on kaetud ka need sõnumid, mis juba siis sellest edastamise mehhanismist läbi on käinud ja kohale jõudnud. Riigikohus ütles, et kui kiri on avatud, siis enam sõnumisaladust ei sisalda. Jah. Sõnumisaladus võib seal sees olla, aga et seda enam ei kaitse, ei põhiseadusega karistusseadustik. Et nii põhiseadus kui karistusseadustik kaitsevad eraldi ikkagi just nimelt neid sõnumeid, mis on just nimelt selles edastamise mehhanismis. Karistuse määramisel ei omanud aga erilist tähendust see, kas sõnumisaladuse episood langes ära või mitte, sest sama teo eest nii ehk naa ei saa inimest karistada ning arvesse tulnuks võtta raskem karistus, mis selles kaasuses oli eraviisilisele jälitustegevusele kihutamine. Kohtuotsuse kohaselt määrati Toobalile karistuseks tingimisi üheaastane vangistus kolmeaastase katseajaga ning Laasile tingimisi üheksa kuu pikkune vangistus sama pika katseajaga. Keskerakond sai juriidilise isikuna rahalise karistuse 10000 eurot. Õigusekspertide sõnul ei kaasne keskerakonnale lisaks rahatrahvile mingeid kitsendusi. Tulles tagasi aga sõnumi saladuse juurde, leidis Jaan Ginter, et Eesti põhiseaduse käsitlus sõnumisaladusest on liigselt protsessi, mitte eraelukaitse keskne ja on kinter. Tõepoolest, meie põhiseadus on väga tugevasti suunatud just nimelt nende üldkasutatavate kanalite kaitse peale, aga samal ajal kui me vaatame Euroopa Inimõiguste kaitsemehhanisme, siis seal sõnumisaladust vaadatakse rohkem eraelu kaitsena, et, et sellest tulevadki need lahknevad lahendused, mida veel olulist märgiksite. No muud olid tõenäoliselt kõik üpris tugevasti ette arvata, et need lahendused sellised tulevad midagi muud väga olulist õiguslikku selles lahendis ei ilmnenud. Mirko Ojakivi, Tartu.
### Response:
Priit Toobal ja Lauri Laasi jäid Riigikohtus süüdi. Professor Jaan Ginter kommenteerib Toobali ja Laasi süüdi mõistnud kohtualahendit.
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.