messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Soo\" tõi avanädalaga kinodesse ligi 14 000 vaatajat\n\n## Põhitekst:\n\nVõrdluseks – vahetult enne koroonaaega esilinastunud ja samuti Ergo Kulla lavastatud ja Martin Alguse adapteeritud stsenaariumiga \"Talve\" kogus avanädalavahetusega 43 049 vaatajat.\n\n\"Soo\" – mille eellinastused algasid tegelikult juba 14. veebruarist – oli populaarsuselt teine linateos \"Uncharted: kaardilt kadunud\" (\"Uncharted\") järel, mis kogus 6292 külastust (kokku 16 305 külastust), selle järel jõudis edetabeli kolmandale kohale \"Surm Niilusel\" (\"Death on the Nile\"), mis kogus 2260 külastust (kokku 7856 külastust).\n\nLisaks neile jõudis ka kinolevi tipp-7 hulka \"Encanto\", mis kogus 2225 külastust (kokku 23 841 külastust), \"Tulesüda\" (\"Fireheart\"), mis kogus 1611 külastust (kokku 6382 külastust), \"Abiellume\" (\"Marry Me\"), mis kogus 1012 külastust (kokku 5374 külastust ning \"Laula 2\" (\"Sing 2\"), mis kogus 982 külastust (kokku 38 514 külastust).\n\nEesti Filmi Instituudi statistikaspetsialist Eveli Raja märkis, et nii palju inimesi kui möödunud nädalavahetusel pole ammu kinno jõudnud – eelmisel nädalavahetusel jõudis kinno 24 542 inimest ja vastlõppenud nädalavahetusel 36 028.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetuse menukaim film Eesti kinodes oli Ergo Kulla \"Soo\", mis tõi avanädalal kinodesse 13 916 vaatajat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAustria: Vene-vastaste sanktsioonide pakett hõlmab Nord Stream 2 projekti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa agressiooni korral peatatakse ka torujuhtme sertifitseerimine. Selles pole kahtlust. See tähendab seda, et Nord Stream 2 on osa sanktsioonidest,\" ütles esmaspäeval pressikonverentsil Nehammer.\n\nNord Stream 2 on juba valmis ehitatud. Selle käivitamine ootab siiski veel Saksamaa ja EL-i regulaatorite heakskiitu.\n\nUSA ja Ida-Euroopa riigid leiavad, et Venemaa tahab kasutada torujuhet geopoliitilise relvana. Moskva tahab vähendada gaasitransiiti läbi Ukraina.\n\nMaagaasi hind on viimase aasta jooksul Euroopas järsult tõusnud. Hinnakasv häirib ka Euroopa majanduse taastumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austria kantsleri Karl Nehammeri sõnul hõlmab Euroopa Liidu (EL) Venemaa-vastaste sanktsioonide pakett ka meetmeid, mis on suunatud Nord Stream 2 torujuhtme projekti vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu plaanib kaitsekulutusi suurendada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuna regiooni olukord üha halveneb, palusin ma kaitseministril ja kaitseväe juhatajal otsida võimalusi kaitsevaldkonna plaanitud ostude kiirendamiseks,\" ütles Šimonyte pressiteate vahendusel.\n\n\"Praeguses olukorras on riigikaitse rahastamine valitsuse jaoks esmatähtis,\" lisas ta.\n\nLeedu kaitsekulutused ulatuvad sel aastal 1,2 miljardi euroni ehk 2,05 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Et kaitsekulutusi suurendada, on vaja valitsuskabineti ja parlamendi heakskiitu.\n\nNATO soovitab, et liikmesriigid võiksid kulutada kaitsele vähemalt kaks protsenti SKT-st aastas.\n\nLääneriikide hinnangul kavandab Venemaa lähiajal Ukraina ründamist. Moskva aga eitab neid väiteid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu peaministri Ingrida Šimonyte sõnul plaanib valitsus tõsta kaitsekulutusi, et tugevdada oma julgeolekut Venemaa ja Ukraina pingete kasvu tõttu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVärske Rõhk ja Eesti Novell kuulutavad välja novellikonkursi Värske Novell\n\n## Põhitekst:\n\nEesti novellisarja väljaandja, kirjanik Armin Kõomägi märkis, et värske hääl eesti kirjanduses on väga teretulnud: \"\"Eesti novellis\" on vanem põlvkond kenasti esindatud, kuni sajanditaguste kirjatöödeni välja. Värske Novelliga soovime aga avada ukse kõige noorematele. Neile, kes alles seisavad täiskasvanuelu ukselävel, kes näevad elu teisiti, mõtlevad sellest teisiti, kirjutavad teisiti.\"\n\nKonkursi auhinnafond on 1500 eurot, mis jaotub võitjate vahel. Lisaks rahalisele preemiale avaldatakse parimad tekstid Värskes Rõhus ja kogumikus \"Eesti novell 2023\".\n\nNovelli pikkus on kuni 15 000 tähemärki (tühikutega), osaleda võib ka mitme tekstiga. Novelle ootame hiljemalt 31. augustiks 2022 aadressile [email protected].\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värske Rõhk ja Eesti Novell kuulutavad välja novellikonkursi Värske Novell, mille eesmärk on meelitada nooremat põlvkonda ilukirjandust lugema ja kirjutama. Võistlusele on oodatud 15–19-aastaste noorte lühijutud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n15-aastane jooksja Viola Hambidge püstitas U-18 vanuseklassi Eesti rekordi\n\n## Põhitekst:\n\n15-aastane Hambidge läbis ringid ajaga 2.14,53 ja ületas senise rekordi enam kui sekundiga. Üle sai joostud Elis-Helen Starkopfi tippmark 2.15,76, vahendab EKJL.ee. Senisele rekordile jõudis lähedale ka Merili Tiik, kes lõpetas teisena ajaga 2.15,80.\n\nNädalavahetusel purustati veel teinegi Eesti U-18 vanuseklassi siserekord, kui Karmen Bruus ületas kõrgushüppes 1.87. Sellega kerkis ta omaealiste maailma hooaja siseedetabelis jagama esimest ja teist kohta.\n\nKõik tulemused on leitavad siin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud noorteklasside Eesti sisemeistrivõistlustel püstitas Viola Hambidge kuni 18-aastaste seas uue rahvusrekordi 800 meetri jooksus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIda-Ukraina separatistid palusid Putinil tunnustada Donbassi iseseisvust\n\n## Põhitekst:\n\nKui Venemaa tunnustab Donetski ja Luganski isehakanud vabariike, võib see Moskval lubada saata Ida-Ukraina piirkonda ametlikult oma sõjajõud. Kreml saab kasutada argumenti, et sekkub liitlasena, et separatiste kaitsta Ukraina eest, vahendas Reuters.\n\nIda-Ukraina separatistide liider Deniss Pušilin teatas reedel, et piirkonna elanikud evakueeritakse Venemaale Rostovi oblastisse. Lääneriigid leiavad, et Moskva otsib ettekäänet Ukraina ründamiseks. Venemaa hädaolukordade ministeerium teatas esmaspäeval, et Ida-Ukraina separatistide territooriumilt on Venemaale evakueeritud üle 60 000 tsiviilisiku.\n\nSeparatistid kuulutasid laupäeval välja ka täieliku sõjalise mobilisatsiooni.\n\nVenemaa parlament võttis eelmisel teisipäeval vastu resolutsiooni, milles kutsus Putinit üles ametlikult tunnustama Donetski ja Luganski isehakanud rahvavabariike.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Ukraina separatistide juhid kutsusid esmaspäeval Venemaa presidenti Vladimir Putinit üles tunnustama isehakanud Donetski ja Luganski vabariikide iseseisvust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHooaja parima mängu teinud Teder aitas naiskonna võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nAlgkoosseisu kuulunud ja 32 minutit mänginud Teder viskas üleplatsinaisena 21 punkti (kahesed 2/5, kolmesed 5/7, vabavisked 2/2), võttis ühe lauapalli (ründelauast) ja jagas viis resultatiivset söötu. Seejuures viskas eestlanna oma 21 punktist seitse kahe viimase minuti jooksul. Lisaks jäi tema arvele kolm pallikaotust ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.geenius.ee.\n\nSuurepärases hoos Tederi jaoks oli tegu teise järjestikuse mänguga, kus ta visanud üle 20 punkti.\n\nAsi kaotusmängus platsile ei pääsenud.\n\nWashington State'i jaoks oli tegu hooaja esimese võiduga NCAA TOP 25 naiskonna üle. Associated Pressi koostatud üleriigilises pingereas on Arizona kaheksandal kohal. Tänavuse hooaja esimese omavahelise kohtumise võitis Arizona kodus 60:52.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s NCAA kõrgeimas divisjonis ülikoolikorvpalli mängiv Johanna Eliise Teder tegi pühapäevases kohtumises oma selle hooaja parima etteaste, kui aitas Washington State Cougarsi kodus 72:67 (17:18, 14:15, 19:12, 22:22) võiduni Anna Gret Asi naiskonna Arizona Wildcatsi vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva väidab, et hoidis ära Ukraina sabotööride piiririkkumise\n\n## Põhitekst:\n\nUkraina lükkas Venemaa väited diversioonirühmast tagasi ja nimetas seda libauudiseks. Väidetav intsident leidis aset Rostovi oblasti lähedal.\n\n\"Kokkupõrke tagajärjel hävis viis Venemaa Föderatsiooni piiririkkujat sabotaaži- ja luuregrupist,\" teatas Venemaa Lõuna sõjaväeringkond.\n\nMoskva teatas, et Vene sõjaväelaste ja piirivalvurite hulgas hukkunuid polnud. Lõuna sõjaväeringkond teatas, et hävitas ka kaks Ukraina lahingumasinat. Lahingumasinate hävitamisel kasutati tankitõrjerelvasid.\n\nUkraina piirivalveteenistus eitab Venemaa piirivalvurite tulistamist Rostovi oblastis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva teatas esmaspäeval, et Ukraina sabotöörid proovisid tungida üle Venemaa piiri. Venemaa uudisteagentuuride teatel hukkus viis inimest, Kiiev väidab, et tegemist on libauudisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid minutifilmide konkursi raames valmivad linateosed\n\n## Põhitekst:\n\nIdeekavandite esitajad jäid žüriile anonüümseks kuni lõpliku valiku väljakuulutamiseni. Žüriis osalesid Eesti Filmi Instituudi eksperdid: filmipädevuse arendaja Mikk Rand, animatsiooniekspert Peep Pedmanson, dokumentaalfilmide ekspert Filipp Kruusvall, filmiturunduse spetsialist Mirjam Mikk ja pärandifilmide spetsialist Triinu Keedus.\n\nŽürii esimehe Mikk Ranna sõnul on konkurss nüüd juba traditsioon. \"Eesmärk on luua teravaid, täpseid ja toredaid üheminutifilme, mis on justkui lühike visuaalne haiku – kindla pikkusega, kuid püstitatud teemaarenduses vaba. Nägemus, mida saab kasutada koolitunnis visuaalõppematerjalina arutelude püstitamiseks ja lahendamiseks. Vahva, kui tehtud lugu jääb visuaalse killuna mõttemustritesse kummitama.\"\n\nLaekunud tööde kohta lisas žürii liige Mirjam Mikk, et huvi äratasid tööd, mis suutsid juba sõnades visualiseerida lugu, mis ekraanil avaneb, pruukimata sealjuures olla tingimata klassikalised narratiivid. \"Ühes minutis on potentsiaal luua olustik, eksperimenteerida filmivormiga, olla žanriliselt mänguline või võtta luubi alla mõni elukilluke – ja seda kinnitavad ka tänavusel konkursil valituks osutunud lühifilmid.\"\n\nValituks osutusid:\n\n\"Pilli piinamine\", idee autor Karin Paumer\n\n\"Teise inimese sisse ei näe\", idee autor Elen Lotman\n\n\"Luu ja nahk\", idee autorid Mirjam Teiss ja Eric Romero\n\n\"60 aastat hiljem\", idee autor Mirjam Matiisen\n\n\"Valust võluni\", idee autor Edina Csüllög\n\n\"V6nked\", idee autor Madli Lääne\n\n\"Õite lõhn\", idee autor Aleksandr Heifets\n\n\"Meelte vallas\", idee autor Aleksandr Heifets\n\n\"Talvine kiusatus\", idee autor Ranno Kasemaa\n\n\"10 000 sammu\", idee autor Joosep J. Ehasalu\n\n\"Janu\", idee autor Eva Kübar\n\n\"Vaba tahe\", idee autor Tõnis Pill\n\n\"Patarei partii\", idee autor Raul Viitung\n\n\"Valgus ei saagi vanaks\", idee autor Heilika Pikkov\n\n\"Idee\", idee autor Taavi Arus\n\nÜheminutilise filmi toetus tegijale on 1000 eurot ning filmid peavad valmis olema hiljemalt 1. juuniks 2022.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti filmi instituut korraldas kolmandat korda kõiki filmiliike haarava üheminutiliste lühifilmide konkursi. 2022. aasta võistluse teema on \"Keha ja keel\" ning konkursile laekus nõutekohaselt vormistatult 46 ideekavandit, välja valiti 15 toetust saavat algatust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSorga tegi Göteborgi võidumängus karikasarja debüüdi\n\n## Põhitekst:\n\nMullu Rootsi kõrgliigas kaheksanda koha saanud Göteborg asus matši esiliigaklubi vastu esimese poolaja lõpus Oscar Wendti karistuslöögist juhtima ning lõppseisu vormistas teise poolaja alguses Oscar Vilhemsson. Sorga sekkus mängu 82. minutil vahetusest, vahendab Soccernet.ee.\n\nGöteborgiga samas alagrupis mängivad veel kõrgliigaklubi Mjällby ja esiliigas palliv Norrby, kes leppisid omavahel väravateta viiki. Sõelmängudele pääseb alagrupi võitja.\n\nRootsi kõrgliiga uus hooaeg algab aprilli alguses. Göteborg kohtub avavoorus mullu esiliiga võitjaks kroonitud Värnamoga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise ründaja Erik Sorga tegi Göteborgi ametlikus mängus debüüdi, kui Rootsi karikasarjas alistati Landskrona 2:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPiret Rauk: teenetemärki saades mõtled, et kas ma olen nüüd nii vana\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mulle helistas Kadi raadiost Tõnis Kipper ja õnnitles, ma ei saanud hästi aru, mille puhul ta mind õnnitleb ja mõtlesin, et ta teeb nalja,\" ütles Piret Rauk ja lisas, et lõpuks hakkas Tõnis naerma. \"Ma käitusin vist täiesti ebaadekvaatselt.\"\n\nRauk sõnas, et tunded on äärmiselt segased, aga ta on ülimalt tänulik. \"Tänulikkus teeb alati alandlikuks ja mõtled siis, et kas ma olen nüüd nii vana,\" mainis ta ja lisas, et see on tema jaoks nii suur asi. \"Minu sünniaasta on 1970, ma olen olnud nii pioneer kui ka kommunistlik noor ning kui ma läksin 11. klassis oma lõpueksamit tegema, siis naabrimajal lehvis sinimustvalge lipp, mille peale ma istusin maha ja olin täiesti rabatud.\"\n\n\"Minu mälu ulatub sellesse aega, et sellist tunnustust saades on see täiesti erakordne,\" tõdes ta ja lisas, et seda ta ei oska arvata, mille eest teda täpselt tunnustati. \"Ma ei tea isegi seda, kas keegi esitas mind sellele tunnustusele, ma ei oska seda öelda, ma olen väga segaduses.\"\n\nKuressaare teater tähistas just suurelt Juhan Smuuli 100. sünniaastapäeva: lavale jõudis lavastus \"Lea\" ning toimus ka juubelikonverents. \"Kõik on väga hästi, see annab lootust, et asjad ja ajad lähevad paremaks,\" ütles ta ja lisas, et nende trupp on juba lausa neljaliikmeline. \"Loodame, et trupp läheb veel suuremaks ja teatrit on veel rohkem.\"\n\n\"Järgmiseks võtame ette suvelavastuse, selle loo tööpealkiri on \"Viikingite veri\" ja selle toob lavale Tiit Palu, täpsemalt ei oska veel öelda, sest meie proovid algavad kevadel,\" ütles ta ja lisas, et suvelavastust mängitakse sel aastal Asva viikingikülas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi ka Kuressaare teatri juhatuse liige Piret Rauk, kes on tunnustuse eest väga tänulik. Rauk rõhutas samas, et tunnustus teeb alati alandlikuks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nERR vahendab vabariigi aastapäeva pidulikke meeleolusid kõigis kanalites\n\n## Põhitekst:\n\n24. veebruari otseülekanded\n\nKell 7.30 Pidulik riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni\nOtseülekannet vahendavad ETV, ETV+, Vikerraadio, Raadio 4 ja ERR.ee portaal.\n\nKuberneri aias toimuval sündmusel peab kõne riigikogu esimees Jüri Ratas. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. ETV-s vahendab sündmust Taavi Eilat.\n\nKell 9 Pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile\nOtseülekannet vahendavad ETV, ETV+ ja ERR.ee.\n\nTseremoonial Tallinnas Vabaduse väljakul esineb kõnega peaminister Kaja Kallas. ETV-s kommenteerib sündmust Andres Kuusk.\n\nKell 10.15 Oikumeeniline jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus\nOtseülekannet vahendab ETV.\n\nOikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenib EELK peapiiskop Urmas Viilma.\n\nKell 12 Kaitseväe paraad Vabaduse väljakul\nOtseülekannet vahendavad ETV, ETV+, Raadio 4 ja ERR.ee.\n\nParaadi võtab vastu president Alar Karis, paraadi juhatab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. ETV-s kommenteerivad sündmust Andres Kuusk ja Kaitseväe Peastaabi väljaõppe osakonna ülem kolonel Mati Tikerpuu\n\nKell 18.40 Vabariigi aastapäev Estonias\nOtseülekannet vahendavad ETV ja ETV+, Raadio 4 pidulik programm algab kell 18.\n\nETV-s tähistavad Anu Välba ja Mirko Ojakivi pidulikku õhtut koos külalistega, kellega koos mõtestatakse Eestit tema sünnipäeval.\n\nKell 19 President Alar Karise kõne\nOtseülekannet vahendavad ETV, ETV2 (viipekeelse tõlke ja subtiitritega), ETV+, Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio 4 ja ERR.ee.\n\nKell 19.30 Vabariigi aastapäeva kontsert\nOtseülekannet vahendavad ETV, ETV+, Vikerraadio, Klassikaraadio ja ERR.ee.\n\nKontserdi muusikaline juht ja dirigent on Mihhail Gerts ning lavastaja Jüri Nael.\n\nKõik vabariigi aastapäeva sündmused on järelvaadatavad veebikanalis Jupiter.\n\nETV eriprogramm\n\n23.02 kell 21.40 Peaminister Kaja Kallase pöördumine vabariigi aastapäeva eel\n\n23.02 kell 21.55 dokumentaalfilm \"Pätt või pühak Raul Vaiksoo\"\nTele-esilinastub portreefilm tunnustatud arhitekt Raul Vaiksoost. Raulil ei ole siiani mobiiltelefoni, ta ei juhi autot ja ta keeldub igasugusest kiirustamisest. Ometi jõuab ta alati minuti pealt nii tellijatega kohtuma, loenguid andma kui ka pöörastele väljasõitudele koos sõpradega.\n\nRaul usub, et jumaliku puudutuse osaliseks saab vaid tööd tehes ja kui inspiratsioon peale tuleb, töötab ta mitu ööpäeva järjest. Tema projekteeritud ehitisi leiab üle Eesti ja teda on tööde eest pärjatud nii Kultuurkapitali aastapreemia kui ka Eesti Vabariigi teenetemärgiga. Piip ühes, lemmikõlu teises käes, ei seisa karismaatiline mees aga alati taevasel pjedestaalil, vaid kõnnib sageli sõgeduse ja geniaalsuse piiril. Ta on kirglik ja pühendunud, samal ajal kompromissitu ning argielus täiesti saamatu, suutmata kõige lihtsamat toitu valmistada või pangakaarti kasutada.\n\nRežissöör ja operaator Mattias Veermets, montaažirežissöör Mirjam Jegorov, helirežissöör Kauri Lemberg, helilooja Markus Robam, produtsent Karolina Veetamm. Tootja Kafka Films.\n\n24.02 Läbi pidupäeva \"Keelekillud\"\nKuidas on meie emakeel ajas muutunud ja arenenud? Millist eesti keelt võidi kõnelda kaks tuhat aastat tagasi ja millist keelt räägime täna? Muhedad keelekillud neljast erinevast ajaperioodist on valminud Eesti Keele Instituudi ja ERR-i koostöös. Näitlejad Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi. Režissöör René Vilbre.\n\n24.02 kell 13 \"Köögikodanikud. Pidupäeva eri\"\n\nÜks planeet, palju riike. Kirev maailm, millest unistada, sest reisimine on tänases maailmas kohati keerulisem, kui Marco Polo ajal. No aga reisime siis hoopis toitude ja maitsete kaudu - Ahmetiga Türki, Lal Babuga Indiasse ja Nuriyaniga Dagestani. Et kohtuda Eestis. Ilma viiruse ja hirmuta. Koos köögikodanikega. Giidiks sellel teel on saatejuht Wend.\n\n24.02 kell 16.05 etendus \"Isamaa pääsukesed\"\nEesti Draamateatri ja Nargenfestivali lavastus räägib loo sellest, kuidas näitering \"Virmaline\" otsustab tuua lavale Vabadussõjale pühendatud muusikali. Paraku nii nagu omal ajal ei viitsinud paljud mehed sõtta minna, on nüüd neid pea võimatu ka näitemängu meelitada.\n\nAutor Andrus Kivirähk, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, muusikalised kujundajad Tõnu Kaljuste ja Tõnis Kõrvits. Osades Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.\n\n24.02 kell 21.20 dokumentaalfilm \"Lydia\"\nTele-esilinastub portreefilm hinnatud laulupidude dirigendist ja muusikaõpetajast Lydia Rahulast, kes on lastesse muusikaarmastust süstinud juba üle viie aastakümne. Tema elutöö on siiski Tallinna Poistekoor, kus Lydia taktikepi all on meesteks sirgunud mitu põlvkonda poisse. Lydia ei aja taga ainult noote, lisaks lauluoskuse treenimisele on ta neist kasvatanud ka härrasmehed. Ta on ülimalt vitaalne ja pakatab energiast – tema jaoks pole mingi probleem koos poistega maha pidada üks jalgpallimatš. Filmi kulminatsiooniks on XXVII laulupidu \"Minu arm\" 2019. aastal. Mida elab emotsionaalselt ja füüsiliselt läbi dirigent Eesti rahva suurimal peol?\nFilmi tootis Sterotek Film, autor Kaidi Klein, režissöör Hermes Brambat, produtsent Eero Nõgene.\n\nETV2 eriprogramm\n\n24.02 kell 13 \"Veljo Tormis 90. Tormis ja tuules\"\nVeljo Tormise 90 aasta juubeliks valminud kontsert, milles kuuleme Eesti rahvalaulu laia maailma viinud helilooja palasid.\n\n24.02 kell 14 \"Eesti kontsert 80: Juubeligala\"\nEesti Kontserdi 80 aasta juubelile pühendatud galaüritusel esinesid ansambel Hortus Musicus, rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigendid Andres Mustonen, Mikk Üleoja ning Risto Joost.\n\n24.02 kell 19.35 \"Heinz Valk. Võidumees\"\nKunstnik, kirjanik, Laulva revolutsiooni särav vedaja, isa ja vanaisa Heinz Valk andis oma 85. sünnipäeva puhul meeleoluka intervjuu Katrin Viirpalule. Ühiseid hetki meenutavad abikaasa Marika Valk, lapselapsed, Mait Summatavet, Signe Kivi ja paljud teised.\n\n24.02 kell 21.35 mängufilm \"Polli päevikud\"\n1914. aasta baltisakslaste valitsetud Eestis jõuab 14-aastane aadlitüdruk tagasi mõisa, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Samal ajal kui tüdruku teadlasest isa hoiab perekonda oma julma kontrolli all, peidab mõisapreili eestlasest mässajat, alguses uudishimust ja siis trotsist, andes tõuke pidurdamatule ahelreaktsioonile.\n\n\"Polli päevikud\" maalib lummava, kuid kummitusliku pildi 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ning hukule määratud ühiskonnas valitsevatest rusuvatest meeleoludest.\n\nRežissöör Chris Kraus loob meisterliku portree inimestest, vaikselt anarhiasse ja kaosesse suubuvas ühiskonnas. Film toob vaatajani erakordse näitlejate galerii, mida juhivad noor debütant Paula Beer (Oda) ja Tambet Tuisk (Schnaps).\n\n26.02 kell 22.30 dokumentaalfilm \"Nordic Pulse\"\nKus leida lootust maailmas, mis näib lõputult oma vigu kordavat? Visionäärist liider Kristjan Järvi usub, et lahendus on luua arusaamine võimalustest iseenda sees. Nii viib ta unikaalses muusikamaailmas oma orkestri rännakule, et luua võimatut. Läänemere Filharmoonikud, eri rahvustest ja eri väärtushinnangutega, pärit ka konfliktsetest riikidest, töötavad koos, jagades loomise kogemust.\n\n26.02 kell 23.30 kontsert-saade Baltic Sea Philharmonic. \"Midnight Sun\"\nNovembris 2019 esines rahvusvaheline orkester Baltic Sea Philharmonic oma kavaga \"Midnight Sun\" Budapestis. Kõlasid Edvard Griegi süit \"Peer Gynt\", Klaverikontsert a-moll ja Igor Stravinski teos \"Tulilind\". Klaveril erikülalisena Jozsef Balog. Orkestri asutaja ja dirigent on Kristjan Järvi.\n\nETV+ eriprogramm\n\n23.02 kell 21.15 Peaminister Kaja Kallase pöördumine vabariigi aastapäeva eel\n\n24.02 kell 15.20 dokumentaalfilm \"Tuulte tahutud maa\"\nSajandi loodusfilmiks kutsutud Joosep Matjuse \"Tuulte tahutud maa\" näitab Eestimaa looduse metsikut ja müstilist ilu, kus vaataja ees avanevad eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega. Mitme aasta vältel üles võetud filmis näeb ainulaadseid kaadreid erinevatest Eestimaa paikadest, sh põhjarannikult, Lahemaa rahvuspargist, Soomaa rahvuspargist, Matsalu rahvuspargist, Alam-Pedja ja Vikipalu maastikukaitsealadelt.\n\n24.02 kell 17 mängufilm \"Seltsimees laps\"\nLeelo Tungla autobiograafilistel romaanidel \"Seltsimees laps ja suured inimesed\" ja \"Samet ja saepuru\" põhinev mängufilm räägib tundliku loo stalinistliku režiimiga kaasnenud repressioonidest, hirmust, ootusest ja lootusest. On aasta 1950, kui kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema ja viiakse püssimeeste vahel ära. Läbi väikese tüdruku silmade avaldub ühe perekonna, aga ka kogu Eesti lugu, mida saadab lapselik hirm, et just tema on ema ära viimises süüdi, sest polnud piisavalt hea.\n\n\"Seltsimees laps\" on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm. Peaosalisi, kuueaastast Leelot ja tema isa kehastavad Helena Maria Reisner ja Tambet Tuisk, teistes osades teevad kaasa Eva Koldits, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja jpt.\n\n24.02 kell 21.15 mängufilm \"Tõde ja õigus\"\nEesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud suurfilm räägib haaravas pildikeeles Tammsaare loo uhkusest, lootusest ja tõekspidamisest, kus tõe ja õiguse otsinguil tuuakse ohvriks perekond, lähikondlased ja iseend. Peaosades säravad Priit Loog, Priit Võigemast, Ester Kuntu, Maiken Schmidt ja Simeoni Sundja. Režissöör ja stsenarist on Tanel Toom, operaator Rein Kotov, helilooja Mihkel Zilmer, produtsent Ivo Felt.\n\nRaadiod\n\n26.02 kell 19.05. Vikerraadios, 27.02 kell 15.05 Klassikaraadios ja kell 7 Raadio 2-s \"Sõna on laval\". Seitsmes saade: Lennart ja Meri – Egon Nuter ja Priit Volmer.\n\nSaatesari jäädvustab monolooge eesti sõnateatrite mängukavast. Siht on talletada hetki olevikulisest, kaduvast teatrikunstist.\n\nSeitsmenda saate peategelane on Lennart Meri (1929 - 2006): kirjanik, tõlkija, toimetaja (NB! ka Raadioteatri toimetaja), filmitegija, diplomaat, väärikas riigimees. Eesti Vabariigi president aastatel 1992 kuni 2001.\n\nSaatekülalised on näitlejad Egon Nuter ja Priit Volmer, kes koos loonud Lennart Meri tegelaskuju Variuse teatri lavastuses \"Lennud\": näidendi autor Heidi Sarapuu, lavastaja Alo Kõrve, esietendus 2017.\n\nEgon Nuteri rollinimi oli Lennart, president; Priit Volmeri osaks presidendi noorem alter ego: Meri, kirglik matkaja. Näidendi tegevuspaik: lennujaam. Egon Nuter on Lennart Meri rollis ka Heidi Sarapuu kirjutatud ja lavastatud näidendis \"Treffpunkt – Berliin!\". Lavastus sündis Berliini Eesti Suursaatkonna 100. sünnipäevaks aastal 2020.\n\nKuulame monolooge Variuse teatri lavastustest. Lennart Meri kui isiksuse ja kui rolli teemadel vahetavad mõtteid ja jagavad meenutusi näitlejad Egon Nuter ja Priit Volmer.\n\nHeliarhiivist kõlab Lennart Meri enda hääl, aastatel 1978 ja 2001.\n\nSaate autor Pille-Riin Purje. Helirežissöör Külliki Valdma.\n\nKlassikaraadio eriprogramm\n\nEesti Vabariigi aastapäeva nädalal kõlavad Klassikaraadios uued heliplaadid ja menukad kontserdid eesti muusikute ja heliloominguga.\n\nArgipäeviti kell 11 tutvustavad Klassikaraadio saatejuhid sarjas \"Album\" uusi heliplaate. Esmaspäeval on eetris viiuldaja Renaud Capuconi ja Lausanne'i kammerorkestri mullu plaadifirmalt Warner Classics ilmunud album Arvo Pärdi loominguga. Teisipäeval kõlavad eesti heliloojate vaimulikud laulud bariton Ott Indermitte ja kitarrist Paul Danieli albumil \"Sinu aeg on mu käes\". Kolmapäeval esitavad eesti saksofonimuusika kuldvarateoseid ning eesti heliloojate loomingut saksofonist Rene Laur ja pianist Joonatan Jürgenson. Vabariigi aastapäeval saab kuulata Viljandi kitarrifestivali eriprojekti \"Eesti loitsud\", mille andis 2019. aastal välja Londoni plaadifirma Toccata. Reedel meenutatakse Klassikaraadios 50. hooaega tähistava ansambli Hortus Musicus klassikaplaati aastast 1983.\n\nÕhtud alates kella 19-st on Klassikaraadios pühendatud erilistele hetkedele kontserdisaalidest. Esmaspäeval kell 19 saab kuulata Pärnu Muusikafestivali kontserti Eesti Festivaliorkestrilt koos maailmakuulsa Joshua Belliga. Teisipäeval on eetris lauljatari Tuuri Dede hiljutine kontsert koos Götborgi sümfooniaorkestri ja dirigent Barbara Hanniganiga. \"Nyyd-muusika\" toob kuulajateni klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunti kontserdi festivalilt Eesti Muusika Päevad. Kolmapäeval kõlavad Heino Elleri kolm sümfooniat ERSO musitseerimisel, Tõnu Kaljuste juhatusel. Vabariigi aastapäeval kannab Klassikaraadio üle president Alar Karise aastapäevakõne ning piduliku kontserdi. Reede õhtul jõuab esimest korda eesti kuulajateni Jüri Reinvere uue teose \"Maria Anna, wach, im Nebenzimmer\" ettekanne Berliini Filharmoonikute ja Andris Nelsonsiga.\n\nKultuurisaate \"Delta\" külalised on argipäeviti kell 13.05 Eesti muusikud. Saade \"Eesti interpreedid\" toob kuulajateni rahvusooper Estonia kauaaegse bassi Mati Palmi loomingulise portree ning saates \"Eesti heliloojad\" jagab oma mõtteid äsja aasta muusikuks valitud Jüri Reinvere.\n\nRaadio 2\n\n24. veebruaril kõlab Raadio 2 eetris ainult kodumaine muusika. Veebikeskkonnas R2 Extra saab eesti muusikat kuulata ööpäev läbi iga päev, seda aadressil.\n\nVikerraadio\n\nVabariigi aastapäeva hommikul läheb Vikerraadio sada aastat ajas tagasi 1920. aastate algusesse, mil Eesti oli alles lühikest aega iseseisev olnud. \"Vikerhommiku\" saatejuht Johannes Voltri toob kuulajateni tollase elu-olu ning tehnika, spordi ja kultuuri suurimad saavutused.\n\n\"Vikerhommik\" uurib ajaloolaselt Ago Pajurilt ja ajaloodemograafilt Mark Gortfelderilt, milline oli noore tärkava Eesti ühiskond, rahvastik ning millist elu elati Narva-tagustel aladel ja Petserimaal. Samuti lehitseb saatejuht koos Eesti sõjamuuseumi ajaloolase Mari-Leen Tammela ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikaajaloolase Anu Kõlariga täpselt saja aasta vanuseid lehti ehk ajalehte Kaja ja Päewaleht 24. veebruarist 1922.\n\nKülla tuleb ka ajaloolisi šellakplaate koguv Allan Jürgens, kes tutvustab 1920. aastate Eesti muusikat. Juttu tuleb Estonia solistidest, puhkpilliorkestritest ja The Murphy Bandist ehk Eesti esimesest džässansamblist.\n\nEesti spordi- ja olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid kõneleb Johannes Voltriga tolle ajastu spordist ning sellest, kuidas mängiti 100 aastat tagasi jalgpalli ning miks Eesti maadluses ja tõstmises niivõrd edukas oli.\n\nLisaks uurib \"Vikerommik\" tehnikaajaloolaselt Rene Levollilt, milline nägi välja üks auto sada aastat tagasi ning kui palju mootorsõidukeid toona üldse tänavatel ringi sõitis.\n\nJupiter\n\nVabariigi aastapäeva puhul pakub Jupiter taasvaatamiseks valikut filmidest, sarjadest ja dokumentaalidest, sh saatesarju \"Vabadussõja lugu\" ja \"Hetk ajaloos\", saateid \"Aasta tähtsaim pidu\" ja \"Presidendid\", dokumentaalfilme \"Lipu heiskamine\", \"Ma elasin Eesti vabariigis\", \"Riigilooja August Rei\" jpm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi aastapäeval toob ERR kodudesse kõik olulised võtmesündmused lipuheiskamisest hommikul aastapäeva kontserdini õhtul. Vaatamist ja kuulamist jagub peonädalasse aga teistelgi päevadel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaad tabas pühapäeval veel üks võimas torm\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalal tabasid Saksamaad kaks tormi. Tormide tõttu hukkus kuus inimest, kahjud ulatuvad kuni 1,5 miljardi euroni. Kindlustusfirma Aon andmetel ulatuvad pühapäevase tormi kahjud kuni 100 miljoni euroni, vahendas Deutsche Welle.\n\nSaksamaa raudteefirma Deutsche Bahn (DB) sulges pühapäeval Põhja-Reini-Vestfaali liidumaal rongiliikluse. Ettevõtte teatel jätkuvad katkestused ka esmaspäeval. Tormi tõttu sai kahjustada ka Hamburgi kuulus kalaturg.\n\nSaksamaa meteoroloogiateenistuse (DWD) teatel puhus tuul pühapäeval Lääne-Saksamaal mõnes piirkonnas 120 kilomeetrit tunnis. Tormi tõttu tühistati riigis mitu lennureisi.\n\nSuured tormihood räsisid ka Suurbritanniat ja Iirimaad. Mõnes Põhja-Iirimaa piirkonnas toimusid tõsised üleujutused. Enam kui 1,3 miljonit inimest jäi nädalavahetusel Suurbritannias ilma elektrita.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaad tabasid pühapäeval orkaanituuled ja äikesetormid, see oli juba kolmas võimas torm, mis Saksamaad viimase nädala jooksul räsis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRein Veidemanni rõõmustab uute nimede rohkus teenetemärkide saajate hulgas\n\n## Põhitekst:\n\nPresidendi kantselei tegi esmaspäeval avalikuks 148 inimese nime, kes pälvivad tänavu Eesti Vabariigi teenetemärgi.\n\n\"Nimekiri on muljetavaldav! Eriti sellepärast, et seal on väga palju uusi nimesid,\" kommenteeris presidendi teenetemärkide nimekirja kultuuriteadlane ja kirjanik Rein Veidemann.\n\n\"Ootuspäraselt on esile tõstetud Punase Risti teenetemärgi saajad, sest kaks aastat on meid koroona vaevanud ja on nõudnud palju arstide ja õdede ja hooldajate vaeva,\" ütles Veidemann.\n\nVeidemanni hinnangul jätab teenetemärkide saajate nimekiri arusaama, et president peab vajalikuks esile tõsta inimesi, keda oleme harjunud pidama taustajõududeks. \"Nad on olnud rohkem tuntud kogukondades, aga mitte nimedena, kes on igapäevaselt pildil. Näiteks on kohalik ettevõtlus saanud rõhuasetuse,\" märkis Veidemann. \"Muidugi on esindatud ka nomenklatuurne seltskond inimesi: olümpiavõitjad, kes on ühekordse teenega Eesti vabariigi ees hakkama saanud,\" ütles Veidemann.\n\nKolleegid ajakirjandusest said tunnustuse\n\nTalle tegi väga head meelt, et kultuurivaldkonnast on saanud teenetemärgi ooperihelilooja, mõtleja ja esseist Jüri Reinvere. Ka Alo Põldmäe tunnustamine tegi Veidemannile rõõmu. \"Kirjanikkonnast on tunnustuse pälvinud punkliikumise edendaja, luuletaja ja muusik Tõnu Trubetsky. Aga eks kirjandus saabki oma tunnustuse pigem kultuurkapitali auhindade kaudu,\" rääkis Veidemann.\n\n\"Hea meel on, et tunnustati Kuressaare teatri direktorit Piret Rauka, sest just olin seotud tema suure ettevõtmisega, Juhan Smuuli sajanda sünniaastapäeva tähistamisega. Loomulikult on rõõm kolleegide, ajakirjanike tunnustamise üle. Minu põlvkonnast on seal Tõnis Erilaid ja Renita Timak. Muidugi on rõõmustav ka igati särava ja isikupärase, meid kriisikolletes toimuva osas valgustava Anton Aleksejevi tunnustamine,\" rääkis Veidemann.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Veidemanni hinnangul soovis president Alar Karis teenetemärkidega esile tõsta inimesi, keda oleme harjunud pidama taustajõududeks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitseväe kaplanaadi asemel jääb tegevteenistusse ainult peakaplan\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaitseväe juhataja otsus puudutas tegevkaplanaadi koondamist, aga kaplanaat koosneb lisaks ka reservkaplanaadist ja on senini koosnenud veel ka Kaitseliidu kaplanaadist. Reservkaplanaat jätkab oma tegevust ja seda me hetkel ka korrastame ja uuendame,\" rääkis ümberkorraldusi juhtiv kaitseväe peakaplan, kapten Ago Lilleorg esmaspäeval ERR-ile.\n\nTema sõnul vaadatakse üle üksuste kaplanivajadused ning luuakse vastavad ametikohad, kuhu määratakse reservkaplanid. Lilleorg ei öelnud täpset kaplanite arvu, kuid kinnitas, et neid on mitukümmend.\n\n\"Kaitseväe juhataja plaan on olnud selline, et reservkaplanid rakendatakse reservüksuste koosseisus, mis tähendab, et nad kutsutakse välja reservõppekogunemiste, lisaõppekogunemiste ja teiste õppekogunemiste raames. Selliselt saavad nad ka üksusega koos harjutustel osaleda, koostööd harjutada ja siis ka oma erialase panuse üksuste heaks anda,\" rääkis kapten Lilleorg.\n\nPeakaplan selgitas, et kaitseväe moodustavad tegevteenistujad ja reserv ning kui varem olid kaplanid ka tegevteenistuses, siis nüüd jäävad ainult reservi. \"Aga isegi, kui meil on kaplanid reservis, siis see ei tähenda, et kaplaneid kaitseväel ei oleks – nad on lihtsalt reservis. Aga reservis rakendamine toimub loomulikult teistel alustel kui inimesed, kes on iga päev tegevteenistuses,\" rääkis Lilleorg.\n\n\"Lisaks sellele on plaan sõlmida osa reservkaplanitega ka lepingud, mille alusel nad saavad ka rahuajaüksuste juures panustada, aeg-ajalt üksusi külastada ja ka hingehoidu pakkuda,\" lisas peakaplan. Tema sõnul peab uus kaplanaadi korraldus valmis olema märtsi lõpuks.\n\nPeakaplanid saavad kirikliku õnnistuse\n\nTeisipäeval õnnistatakse Lilleorg ning Kaitseliidu peakaplan, kapten Peeter Paenurm Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse. Talituse peab Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder.\n\nPaenurme sõnul taasloodi Eesti kaitseväe kaplanaat 1995. aastal ning see põhineb Põhja-Ameerika mudelil, mida iseloomustab usuline laiapindsus ehk oikumeenilisus.\n\nLilleorg selgitas, et kaplaniteks saavad tulla Eesti kümmet suurimat kristlikku kirikut esindava Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vaimulikud.\n\n\"See tähendab, et kirikute nõukogu on olnud see organisatsioon, mille kaudu kaplanid on saanud kaitseväkke kaplaniteenistusse tulla. Kaplanid tulevad üldiselt oma kiriku kooskõlastamisel – erinevad tingimused peavad olema täidetud, nagu kõrgharidus, eelnev kogudusetöö praktika ja mitmed muud asjad,\" rääkis ta.\n\nTeistest usuorganisatsioonidest saab kaplanina tööd alustada kirikute nõukogu kooskõlastusel. \"Näiteks meil on konkreetselt ka üks islami kaplan reservis, kes on läbinud meie baaskursuse,\" ütles Lilleorg.\n\nTa selgitas, et kaplanid, kes tulevad reservkaplaniteks, peavad läbima ka sõjalise ettevalmistuse, kuna nende ametikoht eeldab, et neil ka on sõjaväeline auaste. Sõjaline ettevalmistus tagabki selle, et nad saavad ka auastme.\n\n\"Aga peakaplani puhul peab alati olema ka kirikute nõukogu kooskõlastus. Ja seetõttu homne sündmus leiabki aset kirikute nõukogu eestvedamisel, kuna ka peakaplanit ja mitte ainult kaitseväes, kaitseliidus ja ka teistes kaplanaatides on alati kirikute nõukogu kooskõlastusele oma ametisse astunud,\" rõhutas Lilleorg.\n\nVabariigi aastapäeval õnnistab paraadi\n\nKaitseväe peakaplan ütles ka, et tema ülesanne on vabariigi aastapäeval paraadi õnnistada.\n\n\"Paraadi õnnistamine ja lühikene sõnavõtt on minu ülesanne,\" märkis kapten Lilleorg.\n\nEesti Vabariigi 104. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul 24. veebruaril kell 12 osaleb üle 700 inimese ja 18 ühikut tehnikat, seal tuuakse välja 28 lippu, marsib neli kompaniid, 12 rühma, 15 jagu ja kaks orkestrit. Paraadi võtab vastu president Alar Karis, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe juhataja Martin Heremi eelmise aasta otsusega kaotatud kaplanaadi asemel astub teisipäeval ametlikult ametisse Kaitseväe peakaplan ning tema juhtimisel kujundatakse kogu kaplaniteenistus ümber reservväelastest koosnevaks kaplanaadiks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUus-Meremaa koondislane lõi esimesel poolajal kolm omaväravat\n\n## Põhitekst:\n\nInglismaal Liverpoolis mängiv Moore lõi esimesed kaks omaväravat kõigest kuue minutiga. Kolmas omavärav sündis 36. minutil ning 40. minutil vahetati uusmeremaalanna välja. Teised USA väravad lõid Ashley Hatch ja Mallory Pugh.\n\n\"Igal mängijal ükskõik, mis tasemel on head ja halvad päevad. Moore'il oli täna väga raske päev,\" ütles Uus-Meremaa peatreener Jitka Klimkova. \"Ilmselt on ta kurb ja pettunud, kuid ta on mängija, kes kuulub sellesse meeskonda. Oleme kõik tema jaoks olemas sellel raskel hetkel.\"\n\nNot great\nNew Zealand's Meikayla Moore has a hat trick against the US…of own goals.\n(via @USWNT) pic.twitter.com/ssB8G5dhyE\n\n— OddsChecker (@OddsCheckerUS) February 20, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus-Meremaa naiste jalgpallikoondise kaitsja Meikayla Moore lõi USA-s toimuval naiste jalgpalliturniiri esimesel poolajal kolm omaväravat. USA võitis lõpuks kohtumise 5:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri-Ruut Kangur teenetemärgist: meeldiv tunnustus töise argipäeva vahele\n\n## Põhitekst:\n\nKangur tõdes, et teenetemärki saada oli talle suur üllatus. Nii ei saanud ta esmajoones aru, mis medali puhul tuttavad teda õnnitlesid. \"Ma ei saanud üldse aru, mis medali puhul. Tartu maratoni ei ole läbinud,\" naljatles Kangur.\n\nKüll aga pakub tunnustus Kangurile rõõmu. \"Loomulikult tunnustus on tore,\" tõdes ta ja lisas, et tööd on ta oma elus teinud omajagu ning praegu tundub talle, et tuleb samas vaimus jätkata.\n\n\"See on meeldiv tunnustus töise argipäeva vahel,\" sõnas Kangur, kes ka praegu töötab mitme projekti kallal. Nii on ta seotud mitmete noorteorkestrite kontsertide kui ka järgmise laulupeo korraldamisega. Küll aga nentis Kangur, et pärast koroonapandeemiat tuleb mõnevõrra orkestrite tööd jälle uuesti üles ehitada.\n\n\"Loodame, et nüüd saab järjest ja rahulikult tegutseda,\" mainis Kangur ja lisas, et eesolev laulupidu annab motivatsiooni juurde. Seda, kas laulupeol orkestri ees paneb Kangur äsja saadud ordeni rinda, ei osanud ta veel öelda. \"Seal on omad traditsioonid. Seal on laulupeo dirigendi rosett, mis on tunnusmärk.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval tunnustas president Alar Karis valgetähe teenetemärgiga dirigent Jüri-Ruut Kangurit, kes on ehitanud üles noorteorkestrite liikumise Eestis, edendanud noorteorkestrite rahvusvahelist koostööd ja dirigeerinud mitmel laulupeol. Tunnustus tuli Kangurile ootamatult, ent peab seda oma karjääris väga oluliseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTeenetemärgi kavaler Piia Tamm: Ida-Virumaa on mulle väga tähtis\n\n## Põhitekst:\n\nPiia Tamm muutus seda uudist kuuldes väga emotsionaalseks. \"Issake, ma ei oska küll midagi öelda, ma olen lihtsalt nii tänulik,\" ütles ta ja lisas, et nii filmifondi kui ka kontserdimaja töö on suured koostööprojektid. \"See on ühelt poolt Ida-Virumaa hüvanguks, aga teiselt poolt ka koostöös Ida-Virumaa ja paljude teiste inimestega.\"\n\n\"16 aastat kontserdimajas on olnud see, mille raames on tehtud väga palju erinevaid projekte, oleme kaks korda võõrustanud ka presidendi vastuvõttu, aga samal ajal oleme olnud ka ühed maakonna suurimad noorte tööandjad ning olen näinud, kuidas see töö kultuuri juures on muutnud nende elu,\" ütles Tamm ja lisas, et see töö on andnud neile noortele kogemusi, julgust, ettevõtlikkust ja meeskonnatöö oskust.\n\n\"Tore on ka see, et Eesti Kontserdi meeskonnaga koostöös oleme muutnud väga palju Ida-Virumaa kuvandit, tuues siia erinevaid festivale,\" ütles ta ja kinnitas, et oluline on seegi, et Ida-Virumaale jõuavad pidevalt orkestrid ja rahvusvahelised esinejad. \"See, et siinne elukeskkond on muutunud värvikamaks ja mitmekesisemaks, on tervikuna väga vajalik,\" sõnas Tamm, rõhutades, et Ida-Virumaa on talle väga tähtis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvis teiste hulgas ka Ida-Virumaa kultuurelu edendaja, Viru Filmifondi eestvedaja ning 16 aastat Jõhvi kontserdimaja juhtinud Piia Tamm. Värske tunnustuse eest oli ta väga tänulik, rõhutades, et suurem osa tegemisi on sündinud ikkagi koostöös.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti vastuluure juht: Afganistan on taas muutumas džihadistide kasvulavaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tunnen suurt muret terroristlike infrastruktuuride ja võrgustike taasloomise pärast Afganistanis,\" ütles McCallum.\n\nMcCallum hoiatas juba septembris, et MI5 valmistub terroristide vandenõude kasvuks, kuna Talibani võimuletulek julgustab Afganistanis äärmuslasi. Hiljuti ütles McCallum aga, et agentuur paljastas Suurbritanniast pärit džihadistide katse reisida Afganistani.\n\nMcCallumi sõnul võivad terroristid Afganistanis kavandada keerukaid operatsioone lääneriikide vastu. Luurejuhi sõnul võib Afganistanist saada Briti äärmuslaste jaoks sarnane sihtpaik nagu juhtus Süüriaga. Sajad lääneriikide äärmuslased läksid Süüriasse, et ühineda Islamiriigiga.\n\nMcCallum hoiatas ka bioloogilise rünnaku ohu eest. \"Näiteks Al-Qaeda tegeles sihikindlalt selle uurimistegevusega. See risk pole kunagi kadunud. Koroonaviiruse epideemia levik võib inspireerida samuti potentsiaalseid terroriste,\" ütles McCallum.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia sisejulgeolekuteenistuse MI5 juht Ken McCallum hoiatas, et Afganistan on uuesti muutumas terroristide kasvulavaks, kuhu Briti džihadistid proovivad juba reisida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUrmas Viik teenetemärgist: tunded on väga segased\n\n## Põhitekst:\n\nKas te olete oma nime juba presidendi teenetemärgi saajate hulgast leidnud?\n\nNo paar minutit tagasi sain Messengeri sõnumi. Et värskelt tean, jah.\n\nSiit tuleb kohe ka küsida, et mis tunne on?\n\nMul on selline segane tunne. Ma olen praegu haiglas pikali ja lähen põlveliigese vahetusoperatsioonile praegu ja mul on need tunded praegu väga segased. Väga kummaline olukord. Üllatab, loomulikult.\n\nAga miks üllatab?\n\nSelles mõttes, et siiski ootamatu. Ma ei tea, miks ma oleks pidanud selle saama. Ma ei tea tegelikult ka seda, mille eest. Mulle on lihtsalt õnne soovitud.\n\nEks see ilmselt tuleb kogu karjääri jooksul töö eest, mis on teil olnud arvestatava pikkusega.\n\nJah, võimalik küll, miks mitte.\n\nTe olete preemiaid ka varem saanud. Kui lihtne oleks teenetemärki praegu paigutada kuhugi? Kui suur tunnustus see on just presidendilt saada?\n\nMuidugi on suur tunnustus. Ma olen muidugi preemiaid saanud, aga mul viimastel aastatel on näitusetegevust pisut harvem olnud. Selles mõttes on ta ikkagi üllatav. Näitusi on olnud, aga mastaapsemaid on ikkagi vähem olnud.\n\nMulle endale tundus, et see jõuluvana koomiksilugu, mis eelmise aasta lõpus ilmus, seda märgati päris palju. Selles mõttes, et need ei ole pidanud olema näitused, et teie tööd oleks märgatud, vaid see on jõudnud ka illustratsioonide kaudu tähtsate inimesteni.\n\nSeda on rõõm kuulda. See jõuluvana- ja ka see näitusekoomiks \"Tume planeet\", need on tegelikult mu enda kirjastatud. See ei ole väga lihtne olnud. Rahasid ei ole kuskilt tulnud. Kultuurkapital on küll toetanud, aga põhimõtteliselt on see enda pusitud algusest lõpuni. Kui seda märgati, siis on muidugi hea meel.\n\nAga see poliitiline koomiks \"Tume planeet\", seda ei tahetud jõuluvanakoomiksi kõrval üldse nii kergesti müüki võtta?\n\nJah, see lugu oli lühidalt Eesti Ekspressis ka lühidalt sügisel. Eks ma natuke keerutasin seda tolmu ise ka üles, sest ... ahaa, aga ma pean vist lõpetama, sest mind sõidutatakse operatsioonisaali.\n\nOkei, siis jätame siin praegu pooleli. Aga palju õnne teile ja head operatsiooni!\n\nAitäh!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karis tunnustab vabariigi aastapäeva eel teenetemärkidega 148 inimest, teenetemärgi pälvivad ka kümned kultuuritegelased, nende hulgas ka graafik, illustraator ja raamatukunstnik Urmas Viik, kes tõdes, et tunded on uudise järel segased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaris jätkab teenetemärkide andmisel konservatiivset joont\n\n## Põhitekst:\n\nEsimest korda anti vabariigi aastapäeval teenetemärke 1996. aastal. President Lennart Meri andis tollal teenetemärgi vaid 35 inimesele, kuid järgnevatel aastatel hakkas teenetemärkide arv jõudsalt kasvama. 1997. aastal andis Meri 190 ja aasta hiljem 260 teenetemärki.\n\nKõige rohkem, 795 teenetemärki andis president Meri oma teise ametiaja viimasel aastal 2001.\n\nArnold Rüütel andis esimesel korral 2002. aastal kokku 400 teenetemärki. Kõige rohkem andis Rüütel teenetemärke oma viimasel ametiaastal 2006, siis sai presidendilt teenetemärgi 834 inimest.\n\nToomas Hendrik Ilves erines teistest presidentidest sellega, et tema andis esimesel korral 2007. aastal kõige rohkem teenetemärke – 342. Aastatel 2009–2016 andis Ilves vaid 97–99 teenetemärki.\n\nKersti Kaljulaid andis esimesel aastal 2017 kokku 113 teenetemärki. Kõige rohkem teenetemärke, 166 andis Kaljulaid 2018. aastal.\n\nLisaks 24. veebruarile annavad presidendid teenetemärke ka välisvisiitide ajal või erakorralistel juhtudel, nagu postuumselt Madis Millingule 7. veebruaril.\n\nEesti Vabariigi teenetemärkidest asutati esimesena Vabadussõja ajal 24. veebruaril 1919 Vabadusrist.\n\nTeenetemärkide seaduse ja selle muutmise seadusega taastati 1994. ja 1995. aastal kõik sõjaeelsed teenetemärgid, kuid mitte kõik nende klassid.\n\nEesti Vabariigi teenetemärgid:\n\n- Riigivapi teenetemärk;\n- Valgetähe teenetemärk;\n- Kotkaristi teenetemärk;\n- Eesti Punase Risti teenetemärk;\n- Maarjamaa Risti teenetemärk;\n- Vabadusrist (anti välja 1919–1925).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karise poolt tänavu antud 148 teenetemärki jätkab arvuliselt seda konservatiivset joont, mille panid maha tema eelkäijad Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRenita Timak presidendi teenetemärgist: see on paras ehmatus ja üllatus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ausalt öeldes üsna imelik tunne on, ma ei oska reageerida praegu. Ma ei tea, miks, mis puhul ja kuidas, sest ma ei ole ju enam mitu aastat töötanudki,\" rääkis Renita Timak, kes äsja teenetemärgi pälvimisest teada sai. \"Kõigepealt on see väga suur üllatus. Paras ehmatus ja paras üllatus,\" ütles ta.\n\nTimaku käe all valmis Mati Talviku saatesari \"Ajavaod\", mida toimetaja ka endale kõige südamelähedasemaks tööks peab. \"Neid oli huvitav teha, neid oli palju ja mõned neist tulid isegi väga hästi välja. Võib-olla tänu sellele, et meil oli selline tore tiim, kui Mati oli veel tegija ja Indrek Kangur oli režissöör. See oli niisugune tore töö,\" sõnas ta.\n\nRenita Timak oli ka omaaegse ETV saate \"Mõtleme veel\" toimetaja, kus Edgar Savisaar tegi 1988. aastal ettepaneku luua Rahvarinne. Pärast saate lõppu stuudios valminud deklaratsioonile pani allkirja ka Timak. \"See oli puhas juhus, et see Rahvarinne hõigati välja saates, kus ma olin toimetaja. Siis ei olnudki muud võimalust, kui olla selles osaline,\" muigas Timak. \"Kirjutasin küll alla, aga see oli suhteliselt kõrvalise tähtsusega seik,\" tõdes ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvinud pikaaegsele ETV toimetajale Renita Timakule tuli autasu suure üllatusena.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAserbaidžaani võimud vähendasid riigis veel rohkem sõnavabadust\n\n## Põhitekst:\n\nAserbaidžaani president Ilham Alijev kiitis 8. veebruaril heaks uue meediaseaduse. Seadus seab uued piirangud meediafirmade omanikele ja ajakirjanikele. Ajakirjanikud peavad järgima uusi reegleid, sealhulgas tõlgendama fakte ja sündmusi \"objektiivselt\", vahendas Rferl.\n\nSeaduse väljatöötamisel osalenud riikliku meediagentuuri juhi Natiq Mammadli sõnul on selle eesmärk kaasajastada riigi meediaseadust ja tõsta ajakirjanike professionaalsust. Meediaeksperdid aga kritiseerivad teravalt uut seadust.\n\n\"Oleme väga mures selle seaduse pärast,\" ütles valitsusvälise organisatsiooni Piirideta Reporterid (RSF) Ida-Euroopa osakonna juht Jeanne Cavelier.\n\nPaljud ajakirjanikud on Aserbaidžaanist põgenenud. Riigis praktiliselt puudub sõltumatu meedia, kõik uudistekanalid on valitsuse kontrolli all. Meediaekspertide sõnul võib sõnavabaduse olukord riigis veelgi halveneda.\n\nViimases RSF-i ajakirjandusvabaduse indeksis oli Aserbaidžaan 180 riigi seas 167 kohal. Endiste NSVL-i riikide seas oli madalamal kohal ainult Türkmenistan.\n\n\"Ajakirjanikud peavad nüüd ametiasutustele andma oma töö kohta pidevalt informatsiooni, see muudab nende jälgimise ja võimaliku kinnipidamise lihtsamaks,\" ütles Cavelier.\n\n\"Eriti jahmatab mind tõsiasi, et ajakirjanikud peavad järgima \"objektiivset\" faktide tõlgendamist. See on täiendav ettekääne sõltumatute ajakirjanike vanglasse panemiseks,\" lisas Cavelier.\n\nUue seaduse kohaselt peavad meediafirmade omanikud olema alaliselt Aserbaidžaanis elavad kodanikud. Meediaseaduse järgimist jälgib Aserbaidžaani meedianõukogu. Nõukogu liikmed määrab ametisse president.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aserbaidžaani võimud kehtestasid veebruaris uue seaduse, mis piirab riigis veel rohkem sõnavabadust. Seadus annab valitsusele volitused otsustada, millised uudised võivad meedias ilmuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti judokad pääsesid Euroopa karikaetapil esikümnesse\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa karikaetapil esindas Eestit üheksa judo kadetti vanuseklassis U-18.\n\nAndris Org, kes esindab Tallinna Aitado klubi ja võistles kehakaalus kuni 81 kilo, alistas esimeses kohtumises hispaanlase Marco Rodriguez Pinto. Seejärel võitis prantslast Mael Riot ning veerandfinaalis saavutas võidu võistluse hilisema hõbemedalisti USA judoka Aren Balageyani üle. Pronksi kohtumises pidi Org paraku tunnistama hispaanlase Ivan Martin Vegara paremust. Kaalukategooria üldarvestuses saavutas eestlane viienda koha.\n\nAudentese klubi esindav Saad Dikajev võistles kaalukategoorias kuni 66 kilo ning oli esimeses ringis loosi tahtel vaba. Teises ringis võitis aserit Shamil Sadigovit, kuid kaotas järgmise kohtumise prantslasele Nathan Cardignanile. Lohutusringis alistas Dikajev brasiillase Mounir Baazizi, kuid kaotas siis kohtumise poolaka Kamil Kustrzuckiga. Dikajevi tulemuseks jäi seitsmes koht.\n\nEsikümnesse pääses ka Audentest esindav Filipp Štšekotin, kes saavutas kaalukategoorias kuni 50 kilo üheksanda koha. Samuti tuli üheksandaks Kohtla-Järve Kalevit esindab Mihhail Šur (kuni 55 kg).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel Hispaanias toimunud Euroopa judo karikaetapil eestlased sel korral medaliteni ei jõudnud, kuid tihedas konkurentsis saavutati kolm kohta esikümnes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVäino Puura: usun, et teenetemärk tuli peamiselt minu laulmise eest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõik teavad juba mitu kuud ette, kui nad saavad mingi tähtsa preemia, aga see tuli mulle suure üllatusena, ma ei uskunud seda, et vabariigi aastapäeva künnisel selline pauk,\" kinnitas Väino Puura.\n\nTa usub, et peamiselt tuli tunnustus tema laulmise eest. \"Olen püüdnud eesti rahvale laulda nii ilusti, kui soovisin,\" ütles Puura ja lisas, et mõnele siis ilmselt meeldis tema laul. \"Ma arvan, et sain tunnustuse ikkagi laulmise, mitte poliitika ega näitlemise eest.\"\n\n\"Kõigepealt vabariigi aastapäeva künnisel tahaksin tänada üht meest, kes oli suure hinge ja südame ning hea kunstimaitsega, see on Sulev Nõmmik, kes ei saanudki elada Eesti vabariigis, ta oleks väga õnnelik olnud, aga ta on väga palju jäädvustanud noori artiste ja vanemaid näitlejaid, kõik saavad nautida seda, mida ka meie, vanemad artistid, oleme teinud,\" rõhutas ta.\n\nEnda tähtsateks rollideks peab Väino Puura neid, mis nooruses tehtud. \"Nagu esimene armastus ei lähe kunagi meelest, nii on ka esimesed ooperirollid, nagu Donizetti \"Lucia di Lammermoor\" ja Rossini \"Sevilla habemeajaja\" ja nii edasi ja nii edasi, rollide loetelu on pikk, neid on seal üle 70,\" sõnas ta.\n\nRahvusooper Estonial on tema arvates olnud alati head ajad. \"Oleneb ainult sellest, kuidas Estoniat suudetakse juhtida, Estonial peab kogu aeg rooli keerama ja kui roolikeeraja on hea, siis on ka Estonia heas vormis ja täiesti nauditav.\"\n\nPraegu on Väino Puural Estonias veel neli-viis lavastust, milles ta kaasa lööb. \"Ma olen õnnelik, et saan veel kaasa teha siin Estonias. Tulge vaatama, kus Puura esineb!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval tunnustas president Alar Karis ooperisolisti, näitlejat ja lauljat Väino Puurat Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Puura pidas oma karjääri olulisteks rollideks neid, mis on nooruses tehtud, võrreldes neid ka esimese armastusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik loobus esialgu Mobiil-ID asemele uue terviklahenduse otsimisest\n\n## Põhitekst:\n\nRiiklikult tagatud Mobiil-ID lahendust haldab praegu SK ID Solutions, kuid ettevõttega sõlmitud leping lõppeb tänavu juunis. RIA on moodustanud töögrupi, millega otsib lahendust teenuse jätkamiseks, kuid millise hanke RIA korraldada plaanib, ei ole veel teada.\n\nRIA kommunikatsioonijuhi Helen Uldrichi sõnul valmistab Euroopa Liit parasjagu ette e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määruse muudatust, millega on plaan teha võimalikus plokiahela tehnoloogial põhinevate digitaalsete rahakottide üleeuroopaline kasutamine.\n\nAmet ei pea uue tehnoloogia kasutusele võtmise kõrval mõistlikuks arendada eraldi ka vaid Eesti jaoks mõeldud lahendusi. \"Seetõttu ei otsi me hetkel nii-öelda terviklahendust,\" sõnas Uldrich.\n\nUue terviklahenduse otsimist alustasid ametid juba 2020. aasta jaanuaris. Soov oli leida täiesti uus lahendus, mis ei põhineks SIM-kaardil ja toimiks mobiilsel seadmel. Hankele laekus kaks pakkumist, üks praegu Mobiil-ID-d ja Smart-ID-d opereerivalt SK ID Solutionsilt ning teine Belgia ettevõttelt Belgian Mobile ID.\n\nVaid Belgia firma tegi hankel lõpliku pakkumise, Eesti ettevõtte hinnangul ei oleks hanke tingimustele vastava teenuse välja töötamine olnud äriliselt mõistlik. Belgia firma pakkumine aga ei vastanud mitmes punktis riigi soovidele ning hange luhtus.\n\nKümme aastat tagasi võitis hanke Swedbanki, SEB Panga ja Telia Eesti ühiselt loodud SK ID Solutions, kellega sõlmitud leping lõppeb tänavu 30. juunil. Ettevõte on lubanud teenust töös hoida veel vähemalt viis aastat.\n\nSeaduse järgi peab Eestis olema kaks elektroonilist autentimisvahendit, praegu on olnud selleks ID-kaart ja riiklikult toetatud Mobiil-ID.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei- ja piirivalveamet (PPA) ja Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) otsisid mullu praeguse Mobiil-ID asemele uut terviklikku lahendust. Hanke ebaõnnestumise järel ei plaani RIA aga esialgu uue lahenduse otsimisega edasi minna ning seab prioriteediks praeguse teenuse jätkamise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti välisministrid teevad ühisivisiidi Ukrainasse\n\n## Põhitekst:\n\nEesti välisministri Eva--Maria Liimetsa, Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergise külaskäik Ukrainasse toimub 23. - 25. veebruarini.\n\n\"Visiit on solidaarsusavaldus Venemaa surve alla sattunud Ukrainale,\" ütles välisministeeriumi pressiesindaja Marika Post esmaspäeval ERR-ile.\n\nVisiidi kavas on kolme välisministri kohtumine nende Ukraina kolleegi Dmõtro Kuleba ning teiste Ukraina liidritega.\n\nMinisteeriumi kommunikatsioonijuhi Mihkel Tamme sõnul võib visiit julgeolekuolukorra halvenemisel siiski ka ära jääda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti, Läti ja Leedu välisminister teevad nädala keskel ühisvisiidi Ukrainasse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJegers näitab head mängu ka uuel golfiturniiril\n\n## Põhitekst:\n\nJegersi avaring sisaldas kahte eagle 't ja viit birdie 't. Veelgi võimsama tulemuse rikkusid ära kolm sisse lipsanud bogey 't. Koos eelmise turniiriga oli see neljandaks järjestikuseks ringiks alla 70. Jegersiga samaväärse tulemusega said avapäeval hakkama Kanada mängija Kai Iguchi ja austraallane Angus O'Brien. Löögiga jäävad maha Tai esindaja Sahasawat Ariyachatvakin ja ameeriklane Carter Lee. Jegersiga koos mänginud, turniiri üks favoriite Puerto-Rico mängija Roberto Nieves jääb kahe löögi kaugusele.\n\nVarjuni algus oli esimesel päeval veidi rabe. Kuue rajaga oli ta kirja saanud juba neli bogey 't, kuid suutis seejärel kahe birdie ja sama paljude bogey 'de abil püsida edaspidi par 'is.\n\nMeeskondlikult haaras Middle Tennessee meeskond avapäeva järel teise koha 18 võistkonna konkurentsis tulemusega -11. Kolme löögiga on neist ees Utah Valley ülikool, kus mängib ka üks individuaalsetest liidritest Kai Iguchi.\n\nTeisel mänguringil on paljud tipud sattunud ühte starti ja Jegersi mängupartneriteks esmaspäeval on Iguchi, Ariyachatvakin ja Lee.\n\nJegersi lühikommentaar avapäeva kohta: \"Mäng oli jätkuvalt päris hea. Driver 'iga oli kohati raskusi, aga õnneks ei eksinud nii hullult, et lisalööke sellega tuli. Lähimäng on olnud super hea ja see on mulle kõvasti enesekindlust juurde andnud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti golfimängijad Kevin Christopher Jegers ja Mattias Varjun osalevad kolm päeva kestval Loyola Intercollegiate turniiril. Jegersi avaring oli 66 (-6) lööki, millega läks jagama liidrikohta. Varjuni tulemus avapäeval oli 76.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMõttetöö kiirus jääb inimese elu jooksul suuresti samaks\n\n## Põhitekst:\n\nHeidelbergi Ülikooli psühholoogide Mischa von Krause ja Stefan Radevi juhitud töörühm analüüsis mahukas veebikatses üle miljoni katseisiku kohta kogutud andmeid. Nad leidsid, et inimeste vaimse infotöötluse kiirus jääb 20. ja 60. eluaasta vahel suuresti samaks ja langeb alles kõrgemas eas.\n\nUuringu tulemuste valguses seavad autorid kahtluse alla levinud oletuse, et mõttetöö hakkab aeglustuma juba inimese varajases täiskasvanueas. Von Krause sõnul eeldatakse tavaliselt, et mida vanemaks inimene saab, seda aeglasemalt ta välistele stiimulitele reageerib. Kui see aga tõesti nii oleks, mõtleks inimene kõige kiiremini umbes 20-aastaselt ja sealt peale üha aeglasemalt.\n\nKüsimusse selguse toomiseks vaatas töörühm uue pilguga läbi ühe varasema mahuka Ameerikas varjatud eelarvamuste kohta tehtud uuringu andmed. Sealses veebikatses pidid rohkem kui miljon katseisikut vajutama nuppu, et jagada erinevate inimeste pilte kategooriatesse \"must\" või \"valge\" ja erinevaid sõnu kategooriatesse \"hea\" või \"halb\".\n\nVon Krause sõnul polnud katse algne eesmärk uues uuringus kuigi oluline. Nüüd huvitas autoreid hoopis see, kui kaua võttis umbes miljonil inimesel aega, et mõttetööd nõudvaid otsuseid teha.\n\nAndmeid hinnates märkasid uurijad, et mida vanem oli katseisik, seda rohkem tal tõesti ülesande täitmiseks aega kulus. Matemaatilise mudeliga tegid uurijad aga kindlaks, et soorituse kiirust ei mõjutanudki muutused inimeste mõttetöös.\n\nVon Krause sõnul näib uurijatele pigem, et vanemad katseisikud olid vastamisel ettevaatlikumad ja keskendusid rohkem võimalike vigade vältimisele. Samuti muutuvad vanusega aeglasemaks inimese liigutused. Teisisõnu kulus vanematel inimestel katses rohkem aega, et vajutada õigel juhul õiget klahvi.\n\nUuringust selgus seegi, et infotöötluse keskmine kiirus vähenes aja jooksul üksnes üle 60-aastastel inimestel. Von Krause sõnul näib seega, et inimesed ei pea kartma, justkui jääks nende mõttetöö elu jooksul oluliselt töntsimaks – eriti veel inimese töö-aastate jooksul. Von Krause märkis sedagi, et üldiselt leidus igas vanuses katseisikute hulgas väga kiireid ja väga aeglasi mõtlejaid ehk tulemused käivad ainult keskmise mõttekiiruse kohta.\n\nTeadustöö ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõttetöö kiirus näitab, kui kärmelt suudab inimene toime tulla kiiret otsustamist nõudvate olukordadega. Saksa psühholoogide uus uuring osutab, et see kiirus jääb inimesel võrdlemisi samaks ka aastakümnete möödudes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit ja Kanepi pidid mõlemad maailma edetabelis ühe koha loovutama\n\n## Põhitekst:\n\nEnne Peterburi turniiri võitmist asus Kontaveit üheksandal kohal ning pärast võitu karjääri kõrgeimal kuuendal positsioonil. Sel nädalal mängib Kontaveit WTA kõrgeima taseme tenniseturniiril Dohas, kus läheb esmaspäeval vastamisi horvaatlanna Ana Konjuhiga (WTA 51.).\n\nNaiste maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad valgevenelanna Arina Sabalenka ja tšehhitar Barbora Krejcikova. Neljandaks tõusis hispaanlanna Paula Badosa ning viies on tšehhitar Karolina Pliskova. Kontaveidi ette kuuendaks tõusis kreeklanna Maria Sakkari.\n\nLäti esireket Jelena Ostapenko, kes võitis eelmisel nädalal toimunud WTA 500 kategooria turniiri Dubais, tõusis kaheksa kohta ja on nüüd 13. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit langes esmaspäeval avaldatud naiste tennise maailma edetabelis ühe koha võrra ja asub nüüd seitsmendal positsioonil. Kaia Kanepi pidi samuti ühe koha ära andma ja on 63.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva: Bideni ja Putini tippkohtumise plaani praegu pole\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praegu on liiga vara rääkida konkreetsetest plaanidest mingisuguse tippkohtumise korraldamiseks. Kohtumine on võimalik, kui riigipead otsustavad, et see on kasulik,\" ütles Peskov.\n\nPeskov viitas võimalikule kohtumisele USA välisministri Antony Blinkeni ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi vahel.\n\n\"Me mõistame, et sel nädalal on Lavrovi ja tema USA kolleegi kohtumine võimalik. Samuti ei välista me Prantsusmaa ja Venemaa ministrite kohtumise võimalust,\" ütles Peskov.\n\nValge Maja teatas pühapäeval, et Biden nõustus põhimõtteliselt Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuma Prantsusmaa vahendatud tippkohtumisel, nii kaua, kuni Venemaa ei tungi Ukrainasse\n\nPutin kutsus esmaspäeval kokku ka Venemaa Julgeolekunõukogu erakorralise koosoleku.\n\nVenemaa hädaolukordade ministeerium teatas esmaspäeval, et Ida-Ukraina separatistide territooriumilt on Venemaale evakueeritud üle 60 000 tsiviilisiku, vahendas BBC.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreml teatas esmaspäeval, et USA presidendi Joe Bideni ja Venemaa presidendi Vladimir Putini Ukraina-teemaliseks tippkohtumiseks praegu konkreetseid plaane pole. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul on siiski võimalik, et riigipeade kohtumine toimub.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSildaru füüsilise ettevalmistuse treener: OM-iks valmistumine läks kümnesse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Paar nädalat enne olümpiat võeti treeningkoormused alla ja ma arvan, et kogu olümpiaks ettevalmistus läks kümnesse,\" sõnas Kalmus.\n\nSildaru taustatiim on viimaste aastate jooksul mitme liikme võrra suurenenud. Mihkel Ustav koordineerib kogu tegevust ja oluline sõna on tiimis loomulikult ka Sildarul endal. \"Sellest aastast on kaastud füsioterapeut Sirli Hinn ja dr Madis Rahuga konsulteeritakse vigastuste teemadel, lisaks on tiimis ka spordipsühholoog ja üldkehalise ettevalmistuse treener,\" sõnas Kalmus.\n\nTeatavasti tuli olümpial Sildaru suusk maandudes lahti, kuid Kalmuse sõnul suudab ta oma keha nii hästi kontrollida, et isegi kui mõlemad suusad ära tuleks, suudaks ta ikkagi ära maanduda. \"Seega ta oskab oma keha väga hästi kontrollida ja ma olin üllatunud, et kui hästi ta võttis kohe algusest peale kõik tehnilised nüansid omaks jõutreeningutel.\"\n\n\"Erinevate kehapoolte võimsus, kiirus, jõud – kõik on väga hästi tasakaalus ja see annab ka teatava eelise. Kelly suudab teha hüppeid mõlemale poole ja sama kõrgele, olenemata sellest, kuidas ta hüppele peale läheb. Kindlasti on siin ka suur osa liigutusvilumuses, mida ta noorest peale on harjutanud,\" sõnas Kalmus.\n\nKalmus soovitab Sildarul spordi tegemist iga päev nautida, veelgi teadlikumalt treenida ning planeerida spetsiifilisemalt treeningute ülesehitus. \"See on loominguline spordiala ja ei tohi treeninguid liiga raamidesse ja reeglitesse suruda, tuleb võtta vabamalt, nagu ka spordiala nimi ütleb: freestyle suusatamine, järelikult tuleb treeningud vabamalt üles ehitada aga loomulikult teadlikult treenida.\"\n\nEesti Olümpiaakadeemia värsket podcasti Ott-Erik Kalmusega saab kuulata siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kelly Sildaru üldkehalise ettevalmistuse treener Ott-Erik Kalmus rääkis Olümpiaakadeemia värskes taskuhäälingus, et Pekingi olümpiaks tegi Sildaru väga õnnestunud ettevalmistuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Kiik jätab tööstuses Covid-19 haigete isolatsiooninõude leevendamata\n\n## Põhitekst:\n\nVeebruari alguses tegi Eesti kaubandus- ja tööstuskoda ettepaneku leevendada elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste töötajatel samuti kui tervishoiutöötajatele isolatsioonis viibimise nõudeid.\n\nEttevõtjad eesotsas Viru Keemia Grupiga tõid põhjenduseks soovi leevendada suurt tööjõupuudust ja maandada riski, et tootmata jääksid toiduained või osutamata kaugkütteteenus.\n\nEttevõtjatele saadetud eitavas vastuses ütleb Kiik, et on küsimust arutanud nii teadusnõukoja kui ka valitsusega. Kiige sõnul on Eestis kehtiv kümnepäevane isolatsiooninõue isegi lühem kui WHO soovitatud 14 päeva. Kiik mainib ka teadusuuringuid, mis näitavad, et hoolimata sümptomite puudumisest on inimesed pärast viiendat haiguspäeva nakatamisohtlikud.\n\n\"Otsuse langetamisel oleme arvestanud, et Eestis on vaktsineerimisega hõlmatus alla Euroopa Liidu keskmise ehk riskid on selle võrra suuremad,\" teatas Kiik.\n\nEttevõtjad soovisid, et töötaja saaks naasta tööle tingimusel, et tema Covid-19 haiguse sümptomid on kadunud või taandumas ning kui nii tema kui ka tööandja kasutavad kõiki võimalusi leviku tõkestamiseks.\n\nTerviseamet lubas alates 7. veebruarist Covid-19 tõttu karantiinis viibivatel tervishoiutöötajatel tööle naasta enne karantiiniperioodi lõppu. Põhjenduseks küsimusele, miks kehtib leevendus ainult meditsiinitöötajatele, sõnas ameti esindaja, et meditsiinitöötajad oskavad ennast ja teisi võimalike ohtude eest paremini kaitsta kui teiste valdkondade esindajad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ei tulnud vastu ettevõtjate palvele leevendada tootvas tööstuses Covid-19 positiivsete töötajate isolatsiooninõuet. Põhjenduseks tõi minister asjaolu, et Covid-19 haige võib olla nakkusohtlik ka veel kaheksandal haiguspäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKen-Marti Vaher: kehtetu koroonapass\n\n## Põhitekst:\n\nNüüdseks on tunnistatud, et koroonapassi peamine siht oli survestada inimesi vaktsiinisüsti tegema. 21. sajandi õigusriigis ei tohiks säärasel sundusel kohta olla. Iseseisva riigi aastapäeva auks on valitsusel hea võimalus saata too pass ajalukku. Seetõttu peatun otsustamise hõlbustamiseks väidetel, mida on selle käigu õigustamiseks esitatud.\n\nNakatumised\n\nKoroonapass võeti kasutusele väitega, et vaktsiinid hoidvat ära nakatumisi. Tagantjärele seda väidet eitatakse, kuid läänes kordasid kõrged terviseametnikud – näiteks USA \"staarid\" Anthony Fauci, Rochelle Walensky –, et vaktsineeritutega viirus lõppeb. 1\n\nTõsi, Irja Lutsar on öelnud, et nakatumisi koroonapass ära ei hoia, kuid ometi mindi sunduse teele. Selge on, et vaktsiinid ei hoia ära nakatumisi ega viiruse edasikandmist. 2 Need on tehtud esialgse Wuhani tüve vastu, kuid nüüd on tegemist hoopis teise viirusega. 3 Maailma kõrgeima poogitusega riikides on massiivsed nakatumislained, Iisraelis, kus on tehtud kolmas ja ka neljas doos, on nakatumine jälle maailma tipus ja surmade arvgi on tuntavalt tõusnud. Sama suundumus on ka Taanis.\n\nBritish Medical Journali (BMJ) toimetaja dr Peter Doshi on USA senatis kutsunud paari küsimusega üles kriitilisele mõtlemisele. Näiteks, kui tegemist oleks mittesüstitute pandeemiaga, nagu on püütud tervisekriisi sildistada, siis miks on vaktsineeritutele vajalikud nn tõhustusdoosid?\n\nVõi kui kutsuda mRNA vaktsiine, mis ei hoia ära nakatumist ega viiruse edasikandmist, kuid vähendavat sümptome, hoopis droogideks? Kas inimesed süstiksid seda iga kuue kuu tagant lõpmatu aja vältel ja nõuaksid selle kohustuslikku manustamist ka teistele? Või ehk valiksid selle tee, et võtaksid omal valikul mingit ravimit siis, kui ollakse haigestunud ja tahetakse terveneda? 4\n\nÜks kurvemaid sunduse tagajärgi Eestis on kaitseväelaste, politseinike ja päästeametnike vallandamised. Pühendunult oma riiki teenivad inimesed pandi ebaõiglase valiku ette: kas lased süstida võimalike kõrvalmõjudega vaktsiini või kaotad õpitud ameti.\n\nHulga riigiteenistujate kindlaksjäämine oma terviseotsusele kinnitab isikliku vastutuse olulisust ja näitab, et nad on põhjalikult kaalunud kasu ja kahju suhet. Vähim, mida riik selle kahju heastamiseks saab teha, on paluda need naised ja mehed viivitamatult teenistusse tagasi ning vabandada.\n\nImmuunsus\n\nKoroonapassiga anti süstisaanutele ühiskonnas eriõigused väitega, et nemad olevat kaitstud. Paraku pole see nii, kuid eelkõige ei saa sellega õigustada sundust ja põhiõiguste piiranguid mittesüstijate suhtes. Sundus ei arvesta erinevate isikute terviseseisundit ja pisendab läbipõdemisest 5 saadavat tegelikku immuunsust ja see on olnud rahvatervise juhtide viga.\n\nIsegi USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskuse (CDC) uuring pärast delta tüve levikut 6 näitab jällegi läbipõdemise tugevat kaitset. Värske uuring Katarist kinnitab läbipõdemise 90-protsendilist kaitset alfa, beeta ja delta variandi suhtes ja 60-protsendilist kaitset isegi omikroni tüve suhtes. 7 Karjaimmuunsuse saavutamisel on paratamatult määravaks läbipõdemine, mida on teatud sajandeid. 8\n\nKa jutt immuunkaitseta inimestest on eksitav. Ükski inimene ei ole immuunkaitseta, meil on abiks võimas ja imeliselt keerukas immuunsüsteem, mis hoiab organismi töökorras ja suudab ära tunda ka nn uued patogeenid. Immuunsuse tase on erinev ja sõltub mitmetest teguritest. Covid-19 osas võib hulgal inimestel olla 9 immuunsus 10 varasemast 11, sest Sars-Cov-2 kuulub tuntud koroonaviiruste perekonda. Seega peaks inimese vaktsiinivajadust hindama iga arst personaalselt, lähtudes kasu ja kahju suhtest ning arvestades riske.\n\nRiskid\n\n\"Isegi vaktsiinitootjatele pole teada nende toodete keskmised või pikad tagajärjed, sest vaktsiinikatsed alles käivad.\"\n\nKoroonapassi on püütud õigustada väitega, et vaktsineerimise riskid on juba teada ja need on väikesed. Kuid isegi vaktsiinitootjatele pole teada nende toodete keskmised või pikad tagajärjed, sest vaktsiinikatsed alles käivad. Riikidega sõlmitud salastatud ostulepingutesse on kirjutatud rangelt, et nemad ei vastuta vaktsiinide tagajärgede ega kahjude eest 12. Õigusriigis on lubamatu sundida inimesi süstima midagi 13, mille mõjud pole põhjalikult teada.\n\nMiks peab mingeid tooteid inimestele peale suruma? Kui need oleksid nii tõhusad ja turvalised, kui tootjad väidavad, oleks nõudlus suurem. Kuid paljudel on süstide kohta küsimusi rohkem kui vastuseid.\n\nParaku lisandub uuringuid ilmnevate kõrvalmõjude kohta, näiteks müokardiidi juhtumeid on noorte meeste seas 14 mitu korda 15 rohkem. Hiljuti kinnitas Suurbritannia statistikaamet (ONS) surmade arvu märgatavat tõusu 15–19- aastaste seas 2021. aastal võrreldes aastatega 2015–2019.\n\nÜle 80 arsti ja teadlase on pöördunud riigi poole, et uurida põhjalikult laste liigsurmade põhjuseid. 16 Kahtlused on seotud noormeeste vaktsineerimisega. 17 Belgia on lõpetanud ühe mRNA vaktsiini kasutamise alla 31-aastastele. 18\n\n500 Kanada arsti, teadlast ja praktikut on koostanud põhjaliku raporti 19 peamise mRNA vaktsiini kohta, milles tootja andmete alusel näidatakse, et vaktsiini efekt on ülepaisutatud ja kõrvalmõjudest on vaikitud. Vaktsiinikatsete puhul tuuakse välja puudused nii kavandamises kui ka läbiviimises, mis mõjutasid tuntavalt katsete tulemusi. Kuue kuu andmete järgi suurenes kõrvalmõjude ja ka surmade osakaal vaktsineeritute seas võrreldes kontrollgrupiga. 20\n\nInimkond on eksinud palju: adekvaatselt pole suudetud hinnata suitsetamise, asbesti, taimekaitsemürkide (RoundUp), puutemürgi DDT, seagripivaktsiinidega jt seotud riske, mille tõttu on paljud inimesed kannatada saanud. Kui sundus on mängu toodud, peab olema topelt ettevaatlik sääraste toodete müügiväidete pärast. Kaks suuremat tootjat prognoosivad 2022. aasta vaktsiinikäibeks kokku pea 100 miljardit USD. 21\n\nLõpetuseks\n\n\"Võitluses viirusega\" toodi puna-Hiina sunnimeetmed jahmatava kergusega eurooplaste ellu. Kütust saadi hirmust, mille õhutajaid oli palju. \"Liberaalid\" Kanadas, Uus-Meremaal, USA-s, Prantsusmaal ja mujal on kriisis näidanud oma päris palet. Lambanaha alt paljastusid hundid, kes pole kõhelnud laste, tervete ja süstimata vähemuste represseerimisest. Seda \"üldhüve\" ja \"teaduse\" loosungite all, mis on kahjustanud objektiivse teaduse mainet ja miljoneid ühiskonnaliikmeid.\n\nKuid ükski sunduslik droog ei too lahendust, sest inimese tervis on tema enda kätes ja vastutusel. Kaks aastat on veenvalt näidanud, et suurim kahju tekib sundusest ja lukustamistest ning tervete inimeste põhiõiguste rikkumisest. Tervisekriisi fookus peab olema abivajajate ja nõrgemate tõhusal aitamisel, mida on ka võimalik teha.\n\n1 https://boriquagato.substack.com/p/yes-the-vaccines-were-supposed-to\n2 https://www.thelancet.com/journals/lanepe/article/PIIS2666-7762(21)00258-1/fulltext?s=08\n3 https://www.delfi.ee/artikkel/95587039/kas-peame-hakkama-end-regulaarselt-koroona-vastu-kaitsesustima-vastavad-uue-teadusnoukoja-liikmed\n4 https://videopress.com/embed/Nqx5oa91?cover=1&preloadContent=metadata&hd=1\n5 https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.06.01.21258176v1\n6 https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/71/wr/mm7104e1.htm\n7 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMc2200133\n8 https://brownstone.org/articles/the-strange-neglect-of-natural-immunity/\n9 https://www.nature.com/articles/s41577-020-00460-4\n10 https://www.nih.gov/news-events/nih-research-matters/immune-cells-common-cold-may-recognize-sars-cov-2\n11 https://www.nature.com/articles/s41467-021-27674-x\n12 https://www.citizen.org/article/pfizers-power/; https://www.washingtonpost.com/world/2021/10/19/secret-vaccine-contracts-with-governments-pfizer-took-hard-line-push-profit-report-says/\n13 BRITISH MEDICAL JOURNAL No 7070 Volume 313: Page 1448.\n14 https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.12.23.21268276v1.full.pdf; https://vinayprasadmdmph.substack.com/p/uk-now-reports-myocarditis-stratified\n15 https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2788346\n16 https://www.hartgroup.org/open-letter-to-the-mhra-regarding-child-death-data/\n17 https://www.bmj.com/content/373/bmj.n1635\n18 https://www.brusselstimes.com/belgium-all-news/201359/moderna-no-longer-used-to-vaccinate-under-31s%20%5C\n19 The Pfizer Inoculations For Covid-19.\n20 https://www.canadiancovidcarealliance.org/media-resources/the-pfizer-inoculations-for-covid-19-more-harm-than-good-2/\n21 https://www.fiercepharma.com/pharma/pfizer-moderna-will-rake-a-combined-93-billion-next-year-covid-19-sales-says-analytics-group\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapassi alused on algusest saati olnud väärad, sest sundus viirust ei vähenda ja kohustuslikud meditsiinikatsed on põhiseaduse järgi keelatud. Viimane aeg on piirangud kaotada ja ennistada ametisse vallandatud politseinikud ja kaitseväelased, kirjutab Ken-Marti Vaher.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKäivitus Trumpi uus sotsiaalmeediaplatvorm\n\n## Põhitekst:\n\nTrumpi uue sotsiaalmeediaplatvormi nimi on \"Truth Social\". Mõned kasutajad teatasid, et neil on probleeme oma konto registreerimisel, või et nad lisati ootenimekirjaga, vahendas Deutsche Welle.\n\nTrump Media & Technology Groupi (TMTG) juht Devin Nunes ütles pühapäeval, et platvorm hakkab USA-s täielikult toimima märtsi lõpus.\n\nTrumpi uus platvorm väidab, et võitleb sõnavabaduse eest ja loodab meelitada kasutajaid, kes tunnevad, et nende vaated pole hinnatud teistel platvormidel. Trumpi uus platvorm peab hakkama konkureerima mitme teise konservatiivse sotsiaalmeediaplatvormiga nagu Gettr, Parler ja Gab.\n\nTrumpi kontol oli Twitteris umbes 88 miljonit jälgijat. Twitter sulges Trumpi kasutajakonto pärast seda, kui tema toetajad tungisid jaanuaris kongressihoonesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval käivitus USA endise presidendi Donald Trumpi loodud sotsiaalmeediaplatvorm. Aasta tagasi keelasid sotsiaalmeediahiiglased Twitter ja Facebook Trumpil oma platvormide kasutamise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTricky Tallinna kontsert lükkub edasi\n\n## Põhitekst:\n\nAdrian Nicholas Matthews Thaws (artistinimega Tricky) on produtsent, muusik ja näitleja. Bristolis sündinud artist on oma karjääri jooksul teinud lähedalt koostööd legendaarse trip-hop 'i bändiga Massive Attack. 1995. aastal soolokarjääri alustanud Tricky oma tuntud oma sünge lüürika ja mitmekihilise kõla poolest, kasutades oma loomingus mitmeid naisvokaale ning segades omavahel selliseid muusikastiile nagu punk, reggae, funk, pop, hip-hop, hard rock.\n\nTricky seni viimane, 14. stuudioalbum \"Fall to Pieces\" ilmus 2020. aasta septembris. 2021. aastal andis ta välja projekti Lonely Guest alt välja samanimelise albumi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglise produtsendi ja räppari Tricky neljapäeval, 3. märtsil Tallinnas Fotografiska Tallinnas toimuma pidanud kontsert lükkub edasi. Uus toimumiskuupäev on selgumisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nCarlos Alcarazist sai noorim ATP turniiri võitja\n\n## Põhitekst:\n\nRio de Janeiro turniiri võit tegi Alcarazist noorima ATP 500 kategooria turniiri võitja alates 2009. aastast, mil kategooria loodi.\n\n\"Ma ei suuda seda uskuda. See on olnud minu jaoks suurepärane nädal, mängides suurepärasel tasemel tennist,\" ütles Alcaraz pärast võitu.\n\n2021. aastal ATP tulevikulootuste tenniseturniiri võitnud Alcaraz pääses pühapäevasesse finaali pärast seda, kui pidi laupäeval mängima nii kaheksandikfinaali kui ka veerandfinaali kohtumise. Pühapäeval enne finaali alistas ta poolfinaalis itaallase Fabio Fognini (ATP 38.) 6:2, 7:5.\n\n\"Maailma edetabeli 20 parema sekka jõudmine aasta lõpuks oli mu esmane eesmärk, kuid see juhtus juba aasta alguses ja see on imeline tunne,\" ütles esmaspäeval karjääri kõrgeimale kohale tõusnud Alcaraz.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks aastat pärast oma esimese ATP turniiri matši võitu sai 18-aastasest hispaanlasest Carlos Alcarazist (ATP 20.) noorim tennisist, kes on võitnud ATP 500 kategooria turniiril tiitli, alistades pühapäevases Rio de Janeiro finaalis Diego Schwartzmani (ATP 13.) 6:4, 6:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTraffic andis välja tantsulise versiooni loost \"Kaua veel\"\n\n## Põhitekst:\n\nTrafficu \"Kaua veel\" on ballaadilik poplugu, mille tantsuline tõlgendus annab loole täiesti uue hingamise. Trafficu solist Silver Laasi meelest täiustab uus remiks mõnusalt originaallugu ning kindlasti loob kuulajale sellel külmal talvel juba suvisema tunde.\n\nRemiksi ühe autori Sven Arusoo sõnade kohaselt jäi lugu talle silma juba 2021. aasta lõpus, kui see esimest korda kuulajateni jõudis. \"Trafficu lugu jäi meile kõrva Eesti Laulu veerandfinaalist ning koostöös noore ja andeka produtsendi Josh Jayga soovisime anda loole pisut rütmikama kõla. Paar kuud kestnud protsessi käigus valmiski remiks, mis peegeldab praegu Euroopa CHR raadiojaamade playlist' ides figureerivat pop- ja tantsumuusika žanri,\" rääkis Arusoo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Popansambel Traffic andis eelmise aasta lõpus välja loo \"Kaua veel\", mis osales Eesti Laul 2022 veerandfinaalis. Esmaspäeval ilmus loole ka värske tantsuline remiks, mille loojateks on Josh Jay ja Sven Arusoo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia valitsus kuulutas välja kaheksa miljardi euro suuruse energiapaketi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõik sanktsioonid, mis mõjutavad energeetikat, mõjutavad Itaaliat rohkem kui ühtegi teist riiki, oleme gaasist sõltuvad,\" ütles energiapaketti tutvustades Draghi.\n\n\"Sanktsioonid peavad olema tõhusad, kuid jätkusuutlikud,\" lisas Draghi.\n\nItaalia kulutab umbes kuus miljardit eurot, et aidata vaesemaid majapidamisi energiaarvete tasumisel. Samuti toetatakse ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi. Rooma eraldab sel aastal veel 800 miljonit eurot, et aidata Itaalia autotööstusel üle minna energiasäästlikumatele sõidukite tootmisele. Järgmisel aastal toetab Rooma autotööstust veel ühe miljardi euroga, vahendas Financial Times.\n\n\"Valitsus proovib tagada, et energiahindade tõus ei vähendaks majapidamiste ostujõudu, soovime, et ettevõtted jääksid konkurentsivõimeliseks,\" ütles Draghi.\n\nRooma on alates eelmise aasta juulist kulutanud juba umbes 10 miljardit eurot, et toetada energiahindade tõusu tõttu vaesemaid majapidamisi.\n\nItaalia pangaliidu juht Antonio Patuelli hoiatas veebruaris, et riik seisab silmitsi suurima energiakriisiga alates 1973. aastast.\n\nLobifirma Confindustria hinnangul peab Itaalia tööstus energiakulude tõttu maksma 2022. aastal 37 miljardit eurot. 2019. aastal oli see summa kaheksa miljardit eurot, vahendas Financial Times.\n\n\"See on Itaalia ettevõtete jaoks jätkusuutmatu tase, see võib viia ettevõtete sulgemiseni,\" teatas Confindustria.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia kulutab energiakriisi tõttu kaheksa miljardit eurot, et toetada tarbijaid, ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi. Peaminister Mario Draghi hoiatas samuti, et Venemaa-vastased sanktsioonid räsiksid rängalt Itaalia majandust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nInter jättis kasutamata võimaluse tõusta liigatabeli liidriks\n\n## Põhitekst:\n\nSassuolo läks kohtumist juhtima juba kaheksandal minutil, kui täpne oli Giacomo Raspadori. 26. minutil sai tabamuse kirja Gianluca Scamacca. Enne avapoolaja lõppu oli Sassuolol võimalus veel kolmaski väravas lüüa, kuid Domenico Berardi löök tabas posti.\n\nTeisel poolajal oli ründavam pool Inter, kuid vastaste väravavaht Andrea Consigli sooritas mitu head tõrjet ja hoidis oma värava puhtana. Inter tegi kohtumise jooksul kokku 29 pealelööki.\n\nLiigatabelis jäi Inter 54 punktiga hoidma teist kohta, võiduga oleksid nad liidrist AC Milanist (56 punkti) möödunud. Sassuolo tõusis 11. positsioonile.\n\n\"Olen meie mängu pärast väga vihane,\" ütles Interi treener Simone Inzaghi. \"Me rääkisime sellest, et Sassuolo alistas võõrsil Juventuse ja Milani ning pidime olema ettevaatlikud. Proovisime teisel poolajal teha kõike ja meil oli ka mitu head võimalust, aga meil lihtsalt ei vedanud. Fakt on see, et me oleksime pidanud mängule lähenema teistmoodi.\"\n\nTeised tulemused:\n\nUdinese – Lazio 1:1\nVenezia – Genoa 1:1\nFiorentina – Atalanta 1:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas jättis Milano Inter kasutamata võimaluse tõusta Serie A tippu, kui pühapäeval saadi koduväljakul 0:2 kaotus Sassuololt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadio tähistab vabariigi aastapäeva nädalat eesti muusikaga\n\n## Põhitekst:\n\nArgipäeviti kell 11 tutvustavad Klassikaraadio saatejuhid sarjas \"Album\" uusi heliplaate. Esmaspäeval on eetris viiuldaja Renaud Capuconi ja Lausanne'i kammerorkestri mullu plaadifirmalt Warner Classics ilmunud album Arvo Pärdi loominguga. Teisipäeval kõlavad eesti heliloojate vaimulikud laulud bariton Ott Indermitte ja kitarrist Paul Danieli albumil \"Sinu aeg on mu käes\". Kolmapäeval esitavad eesti saksofonimuusika kuldvarateoseid ning eesti heliloojate loomingut saksofonist Rene Laur ja pianist Joonatan Jürgenson. Vabariigi aastapäeval kell 11 saab kuulata Viljandi kitarrifestivali eriprojekti \"Eesti loitsud\", mille andis 2019. aastal välja Londoni plaadifirma Toccata. Reedel meenutatakse Klassikaraadios 50. hooaega tähistava ansambli Hortus Musicus klassikaplaati aastast 1983.\nPiduliku nädala õhtud on Klassikaraadios pühendatud erilistele hetkedele kontserdisaalidest. Esmaspäeval kell 19 saab kuulata möödunud suve tippsündmust, Pärnu Muusikafestivali kontserti Eesti Festivaliorkestrilt koos maailmakuulsa Joshua Belliga. Teisipäeval on erakordne võimalust kuulata eesti lauljatari Tuuri Dede hiljutist kontserti koos Götborgi sümfooniaorkestri ja dirigent Barbara Hanniganiga. \"Nyyd-muusika\" toob kuulajateni klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunti kontserdi festivalilt Eesti Muusika Päevad. Kolmapäeval kell 19 kõlavad Heino Elleri kolm sümfooniat ERSO musitseerimisel, Tõnu Kaljuste juhatusel. Vabariigi aastapäeval kannab Klassikaraadio üle president Alar Karise aastapäevakõne ning piduliku kontserdi. Reede õhtul jõuab esmakordselt eesti kuulajateni Jüri Reinvere uue teose \"Maria Anna, wach, im Nebenzimmer\" ettekanne Berliini Filharmoonikute ja Andris Nelsonsiga.\nKultuurisaate \"Delta\" külalised on argipäeviti kell 13.05 eesti muusikud. Saade \"Eesti interpreedid\" toob kuulajateni Rahvusooper Estonia kauaaegse bassi Mati Palmi loomingulise portree ning saates \"Eesti heliloojad\" jagab oma mõtteid äsja aasta muusikuks valitud Jüri Reinvere.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi aastapäeva nädalal kõlavad Klassikaraadios uued heliplaadid ja menukad kontserdid eesti muusikute ja heliloominguga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKasahstani võimud vahistasid endise kaitseministri\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel kuul puhkesid Kasahstanis suured rahutused. Bektanov sai süüdistuse tegevusetuses ja mässu korraldamises. Bektanov viibib praegu eeluurimisvanglas riigi pealinnas Nur-Sultanis, vahendas Rferl.\n\nKasahstani president Kasõm‑Žomart Tokajev eemaldas Bektanovi ametist 19. jaanuaril. Samal päeval jäi tähtsatest ametikohtadest ilma ka Kasahstani endine juht Nursultan Nazarbajev.\n\nJaanuaris puhkesid Kasahstanis suured rahutused, riigis puhkesid protestijate ja relvajõudude vahel verised kokkupõrked. Suur osa protestijate vihast oli suunatud Nazarbajevi vastu. Tokajev eemaldab võimu juurest nüüd üha rohkem Nazarbajevi liitlasi ja sugulasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kasahstani võimud vahistasid endise kaitseministri Murat Bektanovi, kes tagandati ametist eelmisel kuul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgab konkurss kirjandusauhinnale \"Esimene samm\"\n\n## Põhitekst:\n\nKirjandusauhinnale \"Esimene samm\" oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2021. aasta jooksul.\n\nPreemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb saata vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja koopia avaldatud tekstist ühes ilmumisandmetega. Vajalikud materjalid tuleb saata e-postiga [email protected] või tavapostiga Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu 51014) märgusõna \"Konkurss \"Esimene samm\"\" all.\n\nTööde esitamise tähtaeg on 15. märts 2022. Preemia suurus on 500 eurot ja see makstakse välja Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.\n\nOtsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline žürii, mille koosseisu kuuluvad tänavune Prima Vista patroon Urmas Vadi, Eda Ahi, Triin Ploom-Niitra, Anti Saar ning eelmise aasta laureaat Maryliis Teinfeldt.\n\nPreemia antakse võitjale pidulikult üle 23. aprillil, rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval toimuval Prima Vista eelüritusel. Kirjandusfestival Prima Vista toimub tänavu 9.–14. maini Tartus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kirjanduse selts avas konkursi kirjandusauhinnale \"Esimene samm\", kuhu ootab kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldatud 2021. aasta jooksul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Kalkun: Soome hokikultuuri triumf\n\n## Põhitekst:\n\nKui Eesti jäähokikoondis mängis paar aastat tagasi koduse MM-i 1. divisjoni turniiril, korraldati Tallinnas hokiseminar. Selle üks külalisi oli Alpo Suhonen. Mees, kes juhendas 1980. aastatel Soome koondist, enne seda noortekoondisi ja töötas hiljem ühe esimese eurooplasena NHL-is peatreenerina. Rääkisime jäähokikultuuri tekkimisest ja kasvamisest Soomes. Ta ütles, et 1960. aastatel tehti otsused, millega pandi alus jäähoki kasvamisele rahvusspordiks meie põhjanaabrite juures. Loodi tingimused ala arenguks ja seda toetati riiklikult. Väljendus see eelkõige pidevas harrastajate ja jäähallide arvu kasvus, alguses vähem tulemustes. Midagi ei juhtunud aasta või paariga, muutus toimus ikka kümnenditega.\n\n1980. aastatel tegid esimesed Soome hokimängijad endale nime NHL-is, neist legendaarseim on kahtluseta viiekordne Stanley karikavõitja Jari Kurri. Tasapisi kasvas Põhja-Ameerika profiliigas mängivate soomlaste arv. Eeskujud innustasid uusi põlvkondi ja Soome koondis pani maha esimese märgi – 1988. aasta Calgary taliolümpialt saadi N. Liidu järel hõbe. MM-il puhastasid 1980. aastatel medalilaua küll veel teised, N. Liidu kõrval eranditult Tšehhoslovakkia, Rootsi ja Kanada. Esimene MM-i medal, ka hõbedane, võideti 1992. aastal, aga nii mõnigi oluline tulemus on soomlastel libisenud käest viimasel hetkel või on kusagil puudu jäänud juuksekarva jagu kogemusest ning õnnest.\n\nKui kirjutada pisut Soome jäähoki kasvuvaludest või kui soovite, siis õudusunenägudest, on need eelkõige seotud rootslastega. Ilmselt on see vähe teada, aga 1986. aasta MM-il Moskvas oli Soome päris lähedal oma esimesele tiitlivõistluste medalile. Kui Rootsi ja Soome kohtumise lõpuni jäi 50 sekundit, juhtisid meie põhjanaabrid 4:2 ja mängu soomlasest kommentaator (video on leitav YouTube keskkonnas) lausus kindlas kõneviisis, et seda mängu ei ole enam võimalik kaotada. Rootsi koondis arvas teisiti ja Anders Carlssoni kaks väravat viimase 40 sekundiga tasakaalustasid seisu. Viik jättis Soome neljandaks.\n\nVõi läheme 1991. aastasse, kui Soome juhtis Rootsi vastu kodusel MM-turniiril Turus samuti kahe väravaga, kuid pidi leppima viigiga ning jäi sellega kaasnevalt eemale medalite jagamisest. Nüüd leidus läänenaabril 20-aastane kodanik nimega Mats Sundin, kes viskas – taas viimasel minutil – 15-sekundilise vahega kaks väravat. Või meenutame 2003. aasta MM-i veerandfinaali, kui Soome juhtis Rootsi vastu teise kolmandiku seitsmeks minutiks 5:1, aga kaotas 5:6!\n\nJa ehkki 1995. aastal õnnestus Soomel tulla esmakordselt maailmameistriks, alistades Stockholmis peetud kullamängus Rootsi – soomlasi juhendas peatreenerina muide rootslane Curt Lindström, skoori eest vastutas legendaarne ründekolmik Tupu-Hupu-Lupu ehk Saku Koivu-Ville Peltonen-Jere Lehtinen –, siis mulle tundub, et Soomel jäi kaua vajaka oluliste mängude võitmise oskusest ja teatavast veendumusest oma võimetesse. Kui kaheldi või tekkis aukartus kaaluka kohtumise eel, järgnes enamasti fiasko.\n\nKui endine N. Liidu koondise ründaja ja hilisem Venemaa koondise peatreener Vjatšeslav Bõkov märkis enne Pekingi taliolümpiat, et Soome on üks peamisi kullasoosikuid tema sünnimaa kõrval, siis mõtlesin hetkeks, et mis ajast räägitakse Soomest kui suurturniiri favoriidist? Ütleksin, et see on juhtunud viimase kümnekonna aastaga. Tänavu aitas arvamuse kujunemisele muidugi kaasa NHL-i mängijate eemalejäämine, aga olgem ausad – Soomel on Põhja-Ameerika profiliigas juba enam mängijaid kui Venemaal või Tšehhil. Kui jätame Kanada ja USA kõrvale, siis Euroopa riikidest on number suurem ainult Rootsil. Ehk Soome olümpiakoondis poleks NHL-i mängijate kaasalöömisel olnud ülejäänud tippriikidega võrdluses kuidagi nõrgem. Eriti kui mõelda nimedele nagu Aleksander Barkov, Mikko Rantanen, Sebastian Aho, Patrik Laine või väravavahtide valikule.\n\nMulle tundub samuti, et Soome jäähokis kasvab üha enam peale võitjamentaliteediga mängijaid ja selle tunnistuseks on rahvusmeeskonna tulemused viimasel kümnekonnal aastal. Omamoodi võlurina ja oluliste võitude arhitektina kerkib taustalt esile treener Jukka Jalonen, kes on viinud Soome koondise äsjase olümpiavõidu kõrval kahel korral ka maailmameistriks, samuti U-20 koondise juunioride maailmameistriks. 2011. aastal võideti tema juhendamisel muuseas MM-i kullamängus Rootsi lausa 6:1.\n\nAga veelgi paremini annab Soome jäähoki kasvanud sisukust edasi 2019. aasta MM-turniir, kus Jaloneni meeskond alistas teel tiitlivõiduni järjepanu veerandfinaalis Rootsi, poolfinaalis Venemaa ja finaalis Kanada. Kõik need kolm mängu olid loomult tasavägised ja väga võitluslikud, sellised, mida Soome hokikoondis poleks aastaid tagasi kasvamise eas ja endast vägevamate vastu ilmselt võitnud. Ent seekord murdusid NHL-ist olulist abijõudu saanud vastased ja võitis võrdlemisi nimetu Soome meeskond, mille täiendused ookeani tagant olid pigem sümboolsed.\n\n59-aastane Jalonen nimetas ennast ise ajaloolise Pekingi taliolümpia kullavõidu järel tavaliseks Soome meheks, soostumata pidama end rahvuskangelaseks. Tema edu valem on lihtne: ühtne ja heas füüsilises vormis meeskond, kus kõik mängijad on võrdselt olulised sõltumata rollist, kus meeskonnas valitsev õhkkond loob eeldused pühenduda ühise eesmärgi saavutamisele. Jalonen lisab taktika näol võitva retsepti. Kümmekond aastat tagasi Eesti koondise peatreenerina töötanud ja nüüd olümpiaturniiri ajal YLE hokieksperdina tegutsenud Ismo Lehkonen märkis olümpiafinaali järel igal juhul tabavalt, et venelastest õhkus kullamängus lausa üllatavat ja mõneti isegi hirmutavat lugupidamist Soome jäähoki suhtes. Vanasti öeldi niimoodi venelaste domineerimise kohta, eks ajad on muutunud.\n\nSoome jäähokis tehtud aastakümnete pikkune töö toob neile lõpuks külluslikult tagasi emotsioonide ja oluliste võitude näol ehk pikaaegsed investeeringud hokisse annavad lõpuks dividende. Varasemad valusad õppetunnid pole ilmselt ununenud, aga häbi on maha pestud. Aeg on rõõmustada, nii ka meil siin Eestimaal. Mõelda: Narvas sündinud ja Soomes üles kasvanud 35-aastane Leo Komarov on nüüd esimene siit pärit jäähoki olümpiavõitja. Ehk meilgi on põhjust pisut tähistada koos põhjanaabritega. Aga veelgi olulisem on mõelda, et võiksime võtta soomlaste eeskujul Eesti jäähokis ette ühe pikema ja vaevarikka teekonna, mille tulemust teavad vaid tähed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome on lõpuks jäähoki olümpiavõitja! Kui kaua võtab selleni jõudmine aega? Arvutasin mõttes ja vastan, et Soome-suguse ligi 5-miljonilise rahvaarvuga riigi näitel läheb umbes pool sajandit. Meistriks ei sünnita, meistriks kasvatakse. Töökuse ja kannatlikkusega, eksimiste ja vigadest õppimise kaudu, põlvkond-põlvkonna järel, neelates teel alla häbi ja valusaid kaotusi, harva rõõmustades, aga usku mitte kaotades, kirjutab ERR-i spordiajakirjanik Kristjan Kalkun.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaske koroonaga on haiglas 327 patsienti, suri kaheksa inimest\n\n## Põhitekst:\n\nRaskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravil viibivatest patsientidest 216 ehk 66 protsenti on vaktsineerimata ja 111 ehk 34 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 80 uut haigusjuhtu, millest 47 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.\n\nViimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.\n\nSuri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 59-aastane naine, 72-aastane mees, 75-aastane mees, 86-aastane naine, 92-aastane naine, 95-aastane naine ja 97-aastane naine.\n\nViimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,9 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 8,5 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5483 testitulemust, millest 2981 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 340,7 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 513,6 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 307 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 32.\n\nHommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 425 324 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,9 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva hommiku seisuga on haiglas 620 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 327 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, teatas terviseamet. Suri kaheksa koroonahaiget.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVene-Ukraina pinged tõstavad kulla hinda\n\n## Põhitekst:\n\nInvestorid muretsevad sõja puhkemise pärast ja nad hindavad kulla väärtuse stabiilsust. Seetõttu geopoliitilised pinged tõstavad ka kulla hinda. Kulla maailmaturu hind jõudis neljapäeval 1902 dollarini untsi kohta, vahendas The Wall Street Journal.\n\n\"Investorid tahavad geopoliitiliste pingete tõttu riske maandada,\" ütles finantsfirma John Hancock Investment Management analüütik Matt Miskin.\n\n\"Majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus võib viia kulla maailmaturu hinna üle 2000 dollari untsist,\" leiab Miskin. 2020. aasta augustis oli kulla hind rekordilisel 2051 dollari tasemel.\n\nUSA föderaalreserv plaanib 2022. aastal tõsta intressimäärasid. See on USA riigivõlakirjade tootlused viinud pandeemiaeelsele tasemele ja vähendab ka kulla atraktiivsust.\n\nAnalüütikud eeldavad, et geopoliitiliste pingete leevenemisel langeb ka kulla hind. Kui Venemaa kaitseministeerium teatas eelmisel teisipäeval, et osa vägedest Ukraina piiril naaseb baasidesse, siis kulla hind langes 0,7 protsendi võrra. \"Näete, kui tundlik on kulla hind praeguste geopoliitiliste pingete suhtes,\" ütles finantsfirma Standard Chartered analüütik Suki Cooper.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ja Ukraina vahelised pinged tõstavad maailmaturul kulla hinda, kulla hind on nüüd viimase kaheksa kuu kõrgeimal tasemel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSven Illing: kuidas saaksid ülikoolid sada korda enam annetusi?\n\n## Põhitekst:\n\nLülitasin teleri tööle mõni minut pärast üheksat. \"See tundus natukene nagu Nigeeria kirjad, et kas ikka tasub seda tõsiselt võtta,\" kirjeldas TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja Liina Lindström oma esimesi mõtteid \"Aktuaalsele Kaamerale\".\n\nJutt oli sellest, et Kanada väliseestlane Kadri Rõuk tegi Tartu Ülikoolile läbi aegade suurima annetuse, pärandades üle kahe miljoni euro. Eestis ei ole tavaks pärandada heategevuseks, aga see hea tava võiks tekkida.\n\nKümnekordistame annetuste mahu ühiskonnas\n\nEestis annetatakse umbes 50 miljonit eurot aastas. Suurimad kingituste saajad on TÜ Kliinikumi Lastefond, Vähiravifond Kingitud Elu ja SOS Lasteküla, igaüks kogub kaks-kolm miljonit eurot aastas. Valdkonnad, mille heaks annetatakse enim, on religioon, tervis ja\n\nlapsed. Kingituste maht on kasvanud kümne aastaga üle kahe korra. Loodan, et järgmise kümne aasta jooksul toimub lausa kümnekordne kasv. USA-s on aastane maht neliteist korda kõrgem kui Eestis (2,3 protsenti vs 0,17 protsenti SKT-st). Seega ei ole kümnekordne kasv ulme.\n\nVõiks küsida, et miks peaks Eesti ühiskonnas olema rohkem annetusi. Eraannetuste abil saab paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus on vajadus. Riiklike toetusmehhanismide väljatöötamine võtab aega ja riigil pole võimekust kõikjale abi suunata. Üksikisik on võimeline otsustama toetuse üle oluliselt kiiremini, seega muutub süsteem efektiivsemaks ja rohkem isereguleeruvaks.\n\nKuidas kümnekordne kasv võimalikuks saab? Esiteks võimaldab seda kapitali akumulatsioon. Eestis saab olema üle kümne tuhande miljonäri ja üle saja tuhande üsna jõuka inimese. Nii tööstuses, kaubanduses, kinnisvaras kui ka muidugi tehnoloogiasektoris jätkub rikkuse loomine kasvavas tempos.\n\nInnovaatiliste ettevõtete edu jõuab läbi osalusoptsioonide suure hulga töötajate (Wise'i ja Bolti töötajatel on kokku üle miljardi euro eest osalusi) ja veel suurema hulga väikeinvestoriteni. Näiteks hiljuti börsile tulnud Enefit Greeni aktsiat märkis lausa viis protsenti elanikkonnast ehk üle 60 000 investori.\n\nKokkuvõttes tekib suurel hulgal inimestel ja ettevõtetel majanduslik võimekus välja käia märkimisväärseid summasid. Ja see on oluline. USA-s annetab tervelt 91 protsenti jõukatest inimestest. Ülirikkad ettevõtete asutajad liituvad üle maailma annetusalgatustega nagu Giving Pledge ja Founders Pledge lubades annetada osa oma varast heategevuseks.\n\nTeiseks, oluline on annetuskultuuri areng. Rääkisin hiljuti väliseestlasega, kes ütles, et ta on juba aastakümneid toetanud oma alma mater it kindla protsendiga oma sissetulekutest. Ta ütles, et USA-s on see tavaline käitumine.\n\nSee ei ole juhus, et viimaste aastakümnete suurimad annetajad olnud väliseestlased. Pagulusest USA-s naasnud Aino Järvesoo kinkis heategevuseks miljoneid. Ameerika väliseestlase Olga Kistler-Ritso ja tema pere toel on ehitatud Vabamu ja toetatud kultuuriprojekte ja USA-s Stanfordi ülikooli. Näiteks lähevad fondi toel lähiajal kolm Tallinna Tehnikaülikooli teadlast Stanfordi ülikooli uurimistööd tegema.\n\nHelded toetajad ei ole olnud ainult väliseestlastest naised, suuri annetusi on teinud ka mehed kodumaal, näiteks Utilitase müünud ettevõtja Kristjan Rahu on teinud kuni miljoni euroseid annetusi. Heateo Sihtasutuse kaudu on toetanud heategevusprojekte hulk ettevõtjaid, näiteks Hannes Tamjärv, Ahti Heinla, Martin Villig, Taavet Hinrikus ja Tiina Mõis.\n\nTallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu on ettevõtted ja eraisikud läbi aegade toetanud tudengeid stipendiumitega ligi kolme miljoni euro ulatuses. Suurimad ja pikaajalisemad toetajad on Telia Eesti, Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Swedbank, Harju Elekter, ABB, Nordecon. Uuemad toetajad on Admirals, Skeleton Technologies ja Comodule.\n\nToetussumma on tähtis, aga oluline on ka mõtteviis, et igaüks saab aidata. Annetuse vorm on ka vabatahtlikuna kaasa löömine. See on väga positiivne, et vabatahtlike osakaal Eestis kasvab pidevalt (2019. aastal jõudis see 49 protsendini), samal ajal jääb see alla Euroopa Liidu keskmise.\n\n\"Vabaühendused on teinud ettepaneku tõsta eraisikute puhul annetuste mahaarvamise piirmäär kümne protsendini inimese sissetulekust.\"\n\nMuu maailma kogemus näitab, et annetajate väärtustamine ühiskonnas ja maksusoodustused võivad oluliselt annetamist kasvatada. Vabaühendused on teinud ettepaneku tõsta eraisikute puhul annetuste mahaarvamise piirmäär kümne protsendini inimese sissetulekust.\n\nPraegu on see 1200 eurot, aga annetusi ei vaadata eraldi kodulaenu intressidest, koolituskuludest. Siseminister Kristian Jaani sõnul oli 2020. aastal 15 000 inimest, kes ei saanud annetatud summasid tuludest maha arvata, sest mahaarvamise piirmäär täitus juba muude kuludega.\n\nSamuti vajaks ülevaatamist ettevõtete poolt tehtud annetuste maksustamine. Martin Villig on teinud ettepaneku, et 10–15 protsenti jaotamata kasumist võiks olla annetatav tulumaksuvabalt.\n\nMõistlik oleks, et ülikoole käsitletaks nagu maksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikuid. Sel juhul saaksid ettevõtted annetada ülikoolidele maksuvabalt.\n\nSajakordistame annetuste mahu ülikoolidele\n\nUSA ülikoolid saavad aastas annetustena tervelt 50 miljardit dollarit. Kui Eesti ülikoole toetataks samas mahus taandatuna osakaalule SKT-st, siis võiks see summa olla aastas kokku 70 miljonit eurot. Ülikoolid oleksid vähem sõltuvad riiklikust rahastamisest, seega vähem mõjutatud ka poliitilistest tõmbetuultest.\n\nKui praegu on annetuste maht ülikoolidele ilmselt alla miljoni euro aastas, siis 20 aasta pärast võiks see jõuda saja miljoni euroni aastas. Selleks on vaja hakata annetuskultuuri soodustama juba nüüd.\n\nSoome ja Singapuri valitsused otsustasid rohkem kui kümme aastat tagasi teha oma ülikoolidele miljarditesse ulatuvad sihtkapitalid, nagu on maailma tippülikoolidel USA-s ja Suurbritannias.\n\nSoome lubas kolme ülikooli ühinemisel 2010. aastal tekkinud Aalto ülikoolile, et lisab eraisikutelt ja firmadelt kogutud annetustele 2,5-kordse summa. Aalto sai kokku uskumatud 200 miljonit eurot ja riik andis lisaks 500 miljonit eurot. Praeguseks on fondi maht toetuste ja investeerimise tulemusena kasvanud 1,3 miljardi euroni.\n\nRahakogumiskampaaniaid on teinud ka teised Soome ülikoolid ja riik on lisanud omalt poolt eraannetustega võrdse summa.\n\nSingapuris toetab riik ülikoole annetamisel omalt poolt samuti sama suure summaga (varem kuni kolm korda suurema summaga). Lisaks kehtib väga oluline maksusoodustus: maksustavatest tuludest saab maha arvata annetuse suuruse 2,5-kordselt.\n\nSingapuri Riikliku Ülikooli sihtkapital on eraannetuste, riigipoolse võimenduse ja eduka investeerimise tulemusel kasvanud tänaseks lausa nelja miljardi euro suuruseks.\n\nKokkuvõtteks\n\nEesti riik võiks kaaluda täiendavaid maksusoodustusi eraisikutele ja ettevõtetele, et annetuskultuuri edendada. Samuti võiks ülikoolidele tehtavaid eraannetusi võimendada: igale saadud eurole võiks riik lisada kaks. Olgu öeldud, et praegu on annetused ülikoolidele aastas pigem sadades tuhandetes eurodes ehk koormus riigieelarvele ei oleks esialgu märkimisväärne.\n\nVarahaldusettevõtte Blackstone asutaja Stephen Schwarzman annetas mõni aasta tagasi Massachusettsi tehnikaülikoolile USA-s 350 miljonit dollarit endanimelise IT-kolledži loomiseks. Miljardidollarilise eelarvega tehisintellekti uurimiskeskus valmib tänavu.\n\nTallinna Tehnikaülikool vajab kõige enam uut kaasaegset IT-teaduskonna hoonet maksumusega umbes 30 miljonit eurot. Kui riik lubaks sarnaselt Singapurile annetajatele olulisi maksusoodustusi ja võimendaks annetusi kaks korda, kas ülikooli vilistlased ja Eesti IT-sektor suudaksid panustada omalt poolt kümme miljonit eurot? Teeme ära?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sven Illing avaldab lootust, et Eesti annetuskultuuris on tekkimas murdepunkt ja annetuste maht hakkab peagi kiiresti kasvama ning kahekümne aasta pärast on Eesti seeläbi dünaamilisem ja edukam, aga ka hoolivam ühiskond.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste koondis pidi treeningmängus vastaste paremust tunnistama\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste koondise ühe peatreeneri Anastassia Morkovkina sõnul oli pühapäevase treeningkohtumise peamine eesmärk näha, millises seisus mängijad praegu on ja kuidas valmistuda pooleteise kuu pärast toimuvaks valikmänguks Kreeka vastu, vahendab jalgpall.ee.\n\n\"Meie plaan oli täna anda kõigile mänguaega ja mängijad teadsid seda. Nägime, et meie kehaline vastupidavus on alles hooajaks ettevalmistavas faasis ja peame aprillis toimuvaks valikmänguks kõvasti tööd tegema, et seda parandada. Nägime, et mängijad jätsid endast kõik väljakule. Esimese mängu kohta saab öelda, et liigume positiivses suunas. Peame rohkem usaldama iseennast ja oma sooritust palliga mängides,\" rääkis Morkovkina vahetult pärast treeningmängu.\n\nEestlaste esimene vahetus sündis 32. minutil, kui Lisette Tammiku asemel sekkus mängu Getter Saar. Treeningmängule kohaselt oli planeeritud kohtumine pidada selliselt, et kõik kaasa sõitnud koondislased saaksid mänguaega.\n\nEesti naiste koondise eest debüüdi teinud väravavaht Jonna Soomets suutis värava peaaegu esimese poolaja lõpuni tühjana hoida, kuid 44. minutil suutsid vastased suurepärase sooritusega realiseerida karistuslöögi. Aland Unitedi mängija Monica Hagström suunas 25 meetri kauguselt palli posti põrkega meie väravasse.\n\nTeisele poolajale läks Eesti koondis vastu peaaegu täielikult välja vahetatud rivistusega. Mängu sekkusid kaheksa uut mängijat: Victoria Vihman, Rahel Repkin, Eva-Maria Kriisa, Berle Brant, Grete Daut, Mari Liis Lillemäe, Merily Toom ja Kreete Õun. Väljakult tulid ära Jonna Soomets, Eva-Maria Niit, Renate-Ly Mehevets, Pille Raadik, Maarja Saulep, Kristina Bannikova, Kelly Rosen ja koondise kapten Inna Zlidnis.\n\nAland United alustas teist poolaega jõuliselt, kui 55. minutil oli taaskord resultatiivne Hagström. Kaotusseisus 0:2 tegid Eesti koondise peatreenerid Morkovkina ja Roops taas vahetuse, kui 61. minutil lahkus väljakult Vlada Kubassova ja tema asemel tuli mängu Liisa Merisalu. Sellele järgnes aga vastaste kiire kolmas värav, kui täpsust näitas Olivia Ulenius.\n\nEesti koondis tegi 81. minutil enda viimased vahetused, kui mängust lahkusid Signy Aarna, Kreete Õun ja Eva-Maria Kriisa ning nende asemele tulid Emma Treiberg, Marie Saar ja Sandra Liir. Aland United lõi mängu viimase värava 85. minutil, värava autoriks Margarida Sousa.\n\nNaiste koondis viibib kuni 23. veebruarini Mariehamnis, kus peetakse kohaliku kõrgliigaklubi Aland Unitedi vastu kaks treeningkohtumist. Teine kohtumine toimub Wiklöf Holding Arena staadionil 23. veebruaril algusega kell 18.30.\n\nSellest aastast alustanud naiste koondise kahe peatreeneri Anastassia Morkovkina ja Sirje Roopsi jaoks on tegu esimeste mitteametlike mängudega koondise eesotsas. Käimasoleva treeninglaagri koosseisust jäid tervislikel põhjustel eemale Kethy Õunpuu, Kairi Himanen, Kristiina Tullus, Jessika Uleksin ja Siret Räämet.\n\nNaiste koondise aasta esimene valikkohtumine toimub 8. aprillil kell 19.00 Tallinnas A. Le Coq Arenal Kreeka vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste jalgpallikoondis pidas pühapäeval võõrsil Soome kõrgliiga klubi Aland Unitedi vastu treeningmängu, kus tunnistati vastaste 4:0 paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA rokkbänd Toto esineb augustis Rakvere vallimäel\n\n## Põhitekst:\n\nToto on müünud maailmas rohkem kui 40 miljonit albumit ning bändi varamusse kuuluvad hitid \"Africa\", \"Rosanna\", \"Hold The Line\", \"Stop Loving You\". Toto esiksingli \"Hold The Line\" ilmumisest möödub tänavu 43 aastat.\n\nToto jääb ka tänapäeval üheks maailma edukaimaks ansambliks plaadi- ja kontserttuuride müüginumbrite poolest. Toto muusikud on nii eraldiseisvalt kui ka ansambliliikmetena andnud väga suure panuse pop- ja rokk-kultuuri kujundamisele ning mõjutanud selle arengut, võttes osa erinevate artistide viie tuhande albumi salvestamisel. Nende tööde seas on ka Michael Jacksoni \"Thriller\". Kokku on Toto liikmete osalemisel salvestatud albumite müüginumbrid ületanud poolt miljardit eksemplari, olles ka üle kahesaja korra nomineeritud Grammy auhinnale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2. augustil esineb Rakvere Vallimäel poproki suurnimi Toto. Eestisse jõuab Ameerika ansambel uue \"The Dogz of Oz\" maailmaturnee raames.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa kaotab kõik koroonapiirangud\n\n## Põhitekst:\n\nJohnson leiab, et riik peab pandeemiaga kohanema. \"See tähistab uhkuse momenti pärast meie riigi ajaloo üht raskeimat perioodi, hakkame õppima Covidiga elama,\" ütles pühapäeval Johnson.\n\n\"Pandeemia pole veel lõppenud, kuid tänu vaktsiinide levikule oleme nüüd sammu võrra lähemal, et naasta normaalse elu juurde. Saame kaitsta inimesi, kuid tagada ka nende vabadused,\" lisas Johnson.\n\nJohnson teatab esmaspäeval, et positiivse testi korral ei pea inimesed minema enam eneseisolatsiooni. Kaob ka kaugtöö soovitus. Riik vähendab ka testimist, et vähendada suuri kulutusi. PCR-testid lähevad praegu riigile maksma umbes kaks miljardit naela kuus, vahendas The Times.\n\nMaski kandmise kohustus säilib siiski tervishoiuasutustes ja hooldekodudes.\n\nŠotimaa ja Wales loobuvad koroonapiirangutest märtsis. Põhja-Iirimaa loobus kõikidest piirangutest juba eelmisel nädalal.\n\nLeiboristid leiavad, et kõikidest piirangutest ei tohi veel loobuda. \"Praegu pole veel see õige tegu,\" ütles pühapäeval parlamendisaadik Wes Streeting.\n\nSuurbritannias on täielikult vaktsineeritud 53 miljonit inimest ehk 77 protsenti kogu elanikkonnast. 91 protsenti üle 12-aastastest on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia peaminister Boris Johnson teatab esmaspäeval, et Inglismaal kaovad veebruaris kõik riigisisesed koroonapiirangud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAnti Oot krooniti talitriatlonis Euroopa meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nOot võitis 70-74-aastaste meeste seas esikoha ajaga 2.25,50 (34,17 + 1.07,14 + 40,01). Teise koha sai itaallane Valter De Rossi (2.27,34) ja kolmanda sakslane Reinhardt Engert (2.41,27).\n\n50-54-aastaste naiste seas võistelnud Laaneots sai hõbemedali ajaga 2.15,06 (32,23 + 1.07.23 + 32,58). Euroopa meistriks krooniti kohalike rõõmuks Roberta Fedeli (2.04,02) ja pronksi sai kaela sakslanna Beate Pelani (2.38,41).\n\nValitsev talitriatloni ja -duatloni maailmameister Veri pidi EM-il leppima kolmanda kohaga, saades ajaks 1.41,37 (29,38 + 42,56 + 26,06). Kaksikvõidu teenisid Itaalia sportlased Aldo Frigo (1.36,26) ja Flavio Zanet (1.38,09).\n\n40-44-aastaste naiste seas võistelnud Egle Trump sai neljanda koha ajaga 2.17,24 (30,11 + 1.12,23 + 31.30). Esikolmikusse jõudsid itaallanna Sandra De Luca (1.56,24), sakslanna Pamela Mittermeier (1.57,43) ja võitja kaasmaalanna Serena Piganzoli (2.06,08).\n\nSulo Mannine, kes krooniti veebruari algul talitriatloni maailmameistriks, sai EM-il 45-49-aastaste meeste seas viienda koha ajaga 1.36,02 (24,43 + 45,50 + 23,18). Euroopa meistriks krooniti Michele Bellemo (1.28,11), hõbeda sai itaallane Matteo Bonifacino (1.28,57) ja pronksi venelane Viatšeslav Krupko (1.34,53).\n\nEliitklassi meeste ja eliitklassi naiste seas võitsid kõik medalid Venemaa sportlased. Meeste seas sai esikoha Pavel Andrejev (1.27,17), edestades Pavel Jakimovit (1.27,35) ja Jevgeni Uliaševi (1.27,53). Naiste seas võidutses Daria Rogozina (1.43,23) kaasmaalannade Svetlana Sokolova (1.44,40) ja Anna Medvedeva (1.46,56) ees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias Asiagos toimunud talitriatloni Euroopa meistrivõistlustel pälvis M70-74 vanusegrupis esikoha Anti Oot, N50-54 klassis sai kaela hõbemedali Livian Laaneots ja M55-59 klassis pronksi Aivar Veri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUus nipikogum võimaldab hinnata lambakarja heaolu vähem kui tunniga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Protokollid lammaste heaolu hindamiseks on küll juba olemas, aga need on üsna keerukad. Erinevaid tegureid on neis palju,\" ütleb Eesti Maaülikooli professor David Arney. \"Isegi kui inimesi on koolitatud neid protokolle kasutama, kulub ühe farmi hindamiseks ikka vähemalt päeva jagu aega.\"\n\n\"Protokollid lammaste heaolu hindamiseks on küll juba olemas, aga need on üsna keerukad.\"\n\nKuna praeguste hindamismeetoditega on muresid veel, pakkusid Arney, EMÜ doktorandid Francesca Carnovale ja Giovanni Marcone ning nende kolleegid Basilicata ja Napoli Ülikoolist välja uue, lihtsama ja kiirema hindamisprotokolli. Nad katsetasid seda 18 Itaalia lambafarmis ja tutvustasid oma protokolli nende farmide omanikele.\n\nKaheksa olulist tegurit\n\nGiovanni Marcone sõnul koosneb uus protokoll kaheksast hinnatavast tegurist. \"Vaatasime udarapõletiku esinemust, jälgisime kas lammas lonkas, tema villa puhtust ja saledust. Ühtlasi kontrollisime, kui kärbitud on saba ning lamba nahakahjustusi ja sõrgade ülekasvu,\" loetleb ta. Tegurid said valitud just sellised, sest Marcone sõnul on need varasemates töödes ja katsetes oma olulisust juba tõestanud.\n\nDavid Arney lisab, et töörühm küsis ka lambakasvatajate endi arvamust, milliseid tegureid nad lammaste heaolust rääkides oluliseks peavad. \"Farmerid arvasid, et neist heaolu näitajatest oli kõige olulisem udarapõletik ehk mastiit. Seejärel nimetasid nad lonkamist ja lamba saledust,\" kirjeldab ta. Kõige vähem oluliseks pidasid farmerid lamba kärbitud saba.\n\n\"See on ka oluline, et me ei puuduta loomi ega häiri nende tavapärast käitumist, vaid lihtsalt vaatame neid.\"\n\nUuritud farmidest üheksas kasvatati ainult piimalambaid ning üheksas nii piima- kui ka lihaloomi. Francesca Carnovale sõnul vaatas töörühm seekord mõlemat tüüpi farmides just piimalambaid. \"See oli lihtne, sest saime neid ükshaaval hinnata lüpsmise käigus,\" sõnab ta. \"Lihalammaste hindamine võib olla keerulisem, aga plaanime seda teha Eestis, sest enamik siinseid farme on lihalambafarmid.\" Ta pakub, et lihalambaid saaks ükshaaval hõlpsalt hinnata iga-aastase pügamise ajal.\n\n\"See on ka oluline, et me ei puuduta loomi ega häiri nende tavapärast käitumist, vaid lihtsalt vaatame neid,\" osutab Carnovale. Praegustes protokollides tuleb hindajal üle vaadata loomade laut, sööda kvaliteet ja elukeskkond üldiselt, aga uues protokollis piisab loomade ükshaaval vaatlusest eemalt.\n\nComisana tõugu lambad ühes uuringu käigus hinnatud Itaalia farmis. Autor/allikas: Giovanni Marcone\n\nArney märgib, et praegused protokollid on väga ajamahukad ega pruugi sobida erinevaks otstarbeks kasvatatud või erineval maastikul elavatele lammastele. \"Püüame teha oma protokolli esiteks kiiremaks ja lihtsamaks ning teisalt selliseks, et farmerid võiks seda ise kasutada,\" ütleb ta.\n\nPraegu kuluva päeva asemel võttis hindamine uue meetodiga aega keskmiselt 40 minutit. \"Nüüd saaks näiteks poole tunniga hõlpsalt ära hinnata 300-400 lammast. Meie protokoll annab kohe teada, mis on iga farmi peamised murekohad,\" ütleb Marcone.\n\nKui lambakasvataja ise oma hoolealuseid hindaks, saaks hinnanguid anda sagedamini, kui kord mõne aasta jooksul. \"Muidu käib hindaja farmis näiteks ainult talviti ja näeb talviseid probleeme, aga jätab kahe silma vahele kõik muude aastaaegade probleemid,\" põhjendab Arney.\n\nSobib ka Eesti oludesse\n\n\"Lambakasvatuses on loomade heaolu hinnata oluline loomulikult eetilistel põhjustel ja looma enda elule mõeldes,\" ütleb Giovanni Marcone. \"Samas on see oluline ka Euroopa seadusandlusele, mis sätestab, kuidas loomi peaks farmis pidama.\" Lambakasvataja võidab hinnangutest, sest saab kõrgete kvaliteedistandarditega luua kvaliteetse toote, mille eest tarbija on nõus rohkem maksma.\n\nDavid Arney sõnul on loomade heaolu kaudselt oluline ka tarbijale, kes näeb liha päritolu näiteks tootemärgiselt. \"Tarbijal on siis hea teada, et loomad, kellelt tema liha, juust või jogurt pärineb, on toodetud kõrge heaolustandardi tingimustes,\" osutab ta. Ehkki Eestis selliseid tootemärgiseid veel ei kasutata, loodab professor neid tulevikus ka siinmail näha.\n\n\"Tarbijal on siis hea teada, et loomad, kellelt tema liha, juust või jogurt pärineb, on toodetud kõrge heaolustandardi tingimustes.\"\n\nEesti lambakasvatajatel on Arney sõnul samuti võimalik uut hindamisvahendit ise kasutada, et oma farmi eripärad leida ja vajadusel mured parandada. \"Eesti kliima on muidugi erinev. Siin on palju külmem, nii et lammastel on palju vähem aega rohtu süüa,\" võrdleb ta Itaaliaga. Samuti võivad kahes riigis erineda lambatõud, rohumaad, parasiidid ja haigused. Kui Itaalias peetakse valdavalt piimalambaid, siis Eesti lambaid kasvatatakse lihaloomadena. Sellele vaatamata peab ta uut protokolli sobivaks ja vajadusel kohandatavaks mõlema riigi oludele.\n\n\"Kui selgubki, et peame protokollis midagi muutma, saab selle muutmine olema kerge. Nii et arvan, et meie protokolli saab rakendada igas farmis, riigis ja olukorras,\" ütleb Francesca Carnovale.\n\nTöörühm kirjutab oma uuringust ajakirjas Small Ruminant Research.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii eetilise loomapidamise kui ka Euroopa Liidu seadusandluse valguses on oluline hinnata, kui hea on farmides peetavate lammaste elukvaliteet. Kui praeguste hindamismeetoditega kulub ühe farmi ülevaatuseks terve päev, siis Eesti Maaülikooli teadlased pakuvad välja lihtsama ja alla tunni nõudva hindamisprotokolli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRyan Reynoldsi ulmefilm \"The Adam Project\" sai treileri\n\n## Põhitekst:\n\nReynolds kehastab filmis meest, kes rändab ajas tagasi, et aidata 13-aastast versiooni iseendast. Reynoldsi nooremat versiooni mängib filmis Walker Scobell. Koos asuvad nad otsima oma kadunud isa.\n\nFilmis mängivad veel Mark Ruffalo, Zoe Saldana, Jennifer Garner ja Catherine Keener.\n\n\"The Adam Projecti\" režissöör on Shawn Levy, kes töötas Reynoldsiga koos ka filmis \"Vabamees\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Netflix avaldas treileri ulmefilmist \"The Adam Project\", mille peaosas on Ryan Reynolds.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnieri väravast Muangthongile võiduks ei piisanud\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene penalti vilistati Khon Kaen Unitedi kasuks juba avapoolajal, kui VAR-i abiga nähti, et keskkaitsja Jesper Nyholm mängis palli käega ning kodumeeskond asus 11 meetri karistuslööki lööma. Penaltipunktile asunud Romulo Cabrali närvid aga vastu ei pidanud ning ründeäss põrutas palli taevasse, vahendab Soccernet.ee.\n\nLoetud minutid hiljem määratud teist penaltit ei suutnud vastased samuti realiseerida ning kohtumise kolmanda penalti otsustas VAR tühistada. Mõned minutid pärast seda läks võõrustajameeskond siiski lõpuks juhtima.\n\nTeist poolaega alustas reipamalt aga Muangthong ning 51. mänguminutil õnnestus täismängu teinud Henri Anieril üks värav tagasi lüüa. Pool tundi hiljem sai Khon Kaen Unitedi aga kirja võiduvärava.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tai jalgpalli kõrgliigas jäi Eesti koondislase Henri Anieri koduklubi Muangthong United 1:2 alla Khon Kaen Unitedile. Kohtumise tegi huvitavaks asjaolu, et kümmekonna minuti jooksul vilistati Muangthongi kahjuks kolm penaltit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA väitel valmib Venemaal nimekiri hukatavatest ukrainlastest\n\n## Põhitekst:\n\nUSA on sügavalt mures ning hoiatab võimaliku humanitaarkatastroofi eest, seisab kirjas, mis saadeti ÜRO inimõiguste ülemkomissarile Michelle Bachelet'le ning mida on näinud ka uudisteagentuur AFP.\n\nÜhendriikidel on kirja järgi usaldusväärne info, mis viitab sellele, et Vene väed koostavad nimekirju ukrainlastest, kes tuleks sõjalise okupatsiooni järel tappa või laagritesse saata.\n\n\"Meil on ka usaldusväärne informatsioon, et Vene väed kasutavad tõenäoliselt surmavaid meetmeid rahumeelsete meeleavalduste laialiajamiseks või muul moel tsiviilelanike rahumeelsele vastupanule reageerimiseks,\" seisab kirjas.\n\nTeatele on alla kirjutanud USA suursaadik ÜRO juures Bathsheba Nell Crocker. Selles hoiatatakse, et Venemaa sissetung Ukrainasse võib kaasa tuua inimrööve ja piinamist ning teiste seas võidakse rünnata poliitilisi dissidente ning usu- ja rahvusvähemusi.\n\nMoskva järjekindlalt eitab kavatsust oma naabrit rünnata, kuigi on koondanud Ukraina piiride taha ligi 190 000 sõjaväelast. Venemaa nõuab, et Ukraina ei liituks iialgi NATO-ga ja allianss eemaldaks kõik oma väed Ida-Euroopast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA hoiatas ÜRO-d, et neile teadaolevalt on Venemaal koostatud nimekirjad ukrainlastest, keda sissetungi korral tappa või vangilaagritesse saata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKadi Rokk: digilahenduse kaudu pääseb arsti juurde just siis, kui on tarvis\n\n## Põhitekst:\n\nOmikroni tüve pealetung on teinud arstide töö veelgi ajamahukamaks ja pingelisemaks, kuigi ülekoormuse all on Eesti meditsiinisüsteem töötanud juba väga pikalt. Eesti perearstide selts on korduvalt rääkinud vajadusest võtta kasutusele ka digitaalseid abivahendeid, mis võtaksid vähemaks lõputuna näivat administreerimistööd ja samade küsimuste esitamist. On hea meel näha, et sellel teemal hakkab jää liikuma.\n\nValdavalt on patsiendi ja arsti suhtlus käinud silmast-silma visiitide, telefonikõnede ja vahel ka meilivahetuse teel. Kaugsuhtlust tuli hooga juurde koroonaviiruse tõttu: hakkasime rohkem konsulteerima telefonitsi ja videosilla kaudu, proovisime erinevaid lahendusi.\n\nSelgemalt on kohale jõudnud teadmine, et digisuhtlus võib aega kokku hoida. Alates sellest, et me ei pea ootama järjekorras või otsima parkimiskohta, kuni selleni, et me ei pane oma tervist ohtu, kui peaksime kohtuma teiste patsientidega.\n\nToimival digilahendusel on ka võime vähendada ebavõrdsust tervishoiuteenusele ligipääsul - pole tähtis, kas elame linnas või maal. Toimiva digilahenduse kaudu pääseb arsti juurde just siis, kui on tarvis, mistõttu probleemiga saab hakata tegelema varem ja efektiivsemalt.\n\nKuidas võiks üks toimiv digilahendus välja näha ja kuidas võiksid nii patsient kui ka arstid sellest võita?\n\nHea digilahendus ei kopeeri üks-ühele tavapärast kontaktvisiiti, vaid kasutab erinevaid tehnoloogilisi võimalusi, et pakkuda kvaliteetsemat ravi. Seejuures kvaliteetsemat ravi nii diagnostiliselt kui ka patsiendile ravijuhiste andmise poolest.\n\nPerearstid on väga hästi esile toonud selle, kui sageli on nad silmitsi korduvate, standardsete päringutega, praegu konkreetselt PCR-testimisele saatmise vajaduse hindamisega. Tõepoolest on lahenduse oluline osa automatiseeritud juturobotid, mis toimivad kirjalikus vestluses väga hästi.\n\nKui patsient pöördub digirakenduse kaudu arsti poole, tasub kõigepealt efektiivselt kaardistada, milles seisneb inimese mure. Olenevalt vestluse käigust valib juturobot ravijuhendist lähtuvaid küsimusi ja teeb vastuste põhjal arstile kokkuvõtte (mida lugedes peaks arstil olema võimalus ka küsimuste-vastuste juurde kontrolliks tagasi minna). Alles siis, kui asjaolud on selgeks tehtud, on arstil mõistlik vestlusega liituda kas kirjalikult või video vahendusel.\n\nJuturoboti kasutamine vähendab inimliku eksimuse faktorit. Kui arstil on pidevalt sarnased pöördumised, peab ta üha uuesti kordama samu ravijuhiseid. Võime kujutleda, et kui olla päev otsa n-ö sama plaati mänginud, siis võib saabuda hetk, mil unustad mõne detaili mainimata ilma, et seda tajuksid. See on inimlik.\n\nHästi disainitud digilahenduses seevastu on korduvatele küsimustele ladus vastata, sest tüüpravijuhistest tekib virtuaalne varasalv, mida sisemise otsingumootori abil kasutada. Selline varasalv töötab kõige paremini kliinikus, kus ravijuht seda infot kaasajastab vastavalt uuematele ravijuhistele.\n\nVestluspõhised digilahendused suurendavad tervishoiuteenuse läbipaistvust. Patsient saab veenduda, et kirjeldas oma muret õigesti ja saab vestluse juurde tagasi pöörduda, et arsti soovitusi üle lugeda.\n\nSilmast-silma kohtumisel võib vahel tekkida n-ö valge kitli hirm või tiksuva kella pinge, pead justkui ühe hingetõmbega kõik südamelt ära rääkima, muidu on aeg otsas ja koos sellega ainus võimalus end arusaadavaks teha.\n\nDigilahenduse puhul ei sõltu pikaajalisem abi sellest, kas kõik oluline ikka jäi visiidilt meelde ja pandi kirja, või mitte. Kõik on kirjas. See on sageli eriti tarvilik krooniliste haiguste või tüüpkaebuste puhul. Ühtlasi on patsiendil aega, et endas selgusele jõuda, otsida vajadusel välja kasutatavad ravimid jne.\n\nKuigi meie esimene instinkt võib olla soov saada kätte arst videokõne kaudu, ei pruugi see tegelikult olla kõige vajalikum. Seetõttu pakutakse videokõne sageli vestluse hilisemas faasis, et arstil oleks enne nõu andmist juba pilt tervikuna ees.\n\n\"Arsti tegelik otsus tuleb alles siis, kui patsient on tema vastuvõtult ammu lahkunud.\"\n\nHarjumuspärane on, et arsti kabinetti minnes tegeleme kõigepealt sümptomite väljaselgitamisega, seejärel suunatakse meid analüüsidele. Arsti tegelik otsus tuleb alles siis, kui patsient on tema vastuvõtult ammu lahkunud. Edasine infovahetus on keerulisem, näiteks tuleb helistada arsti kõnetunni ajal, mis on piiratud ja sageli ülekoormatud.\n\nDigilahendustega liigub asi sinnapoole, et suhtleme arstiga just siis, kui tal on otsustusinfot oluliselt rohkem ja meil on võimalik temaga ravi üle arutleda. Sealt tulebki väärtus. Ehkki digisuhtluses on asünkroonsust rohkem kui kontaktvisiidil, ei jää midagi olulist ütlemata üksnes seetõttu, et visiidiaeg on otsas või osapooled ei saa teineteist kätte. Hästi disainitud digikanal võimaldab efektiivsemalt juhtida ka arstide tööd: üks arst saab turvalise digilahenduse kaudu korraga lahendada mitme patsiendi probleemi.\n\nKahtlemata on iga digilahenduse aluseks andmekaitse ja turvalisus. Kuid kui väga me tavapärases patsiendi-arsti suhtluses sellele rõhku paneme?\n\nKui haiglavõrgus tegutsev raviarst ütles mulle, ametilt andmekaitsespetsialistile, et saadab mu analüüsitulemused ja nende selgitused meilile, siis mu esimene mõte oli: \"Kui nõme!\". Krüpteerimata meil minu terviseandmetega on samahästi kui kõigile kättesaadav. Aga ma olin nõus, sest tahtsin abi saada ja mul oli seda infot vaja, teadsin, et sellele arstile on muidu võimatu ligi pääseda.\n\nÜhtpidi tundsin ebamugavust, aga teistpidi läksin sellega kaasa, sest mul polnud teist valikut. Digikliinik, kus nii patsient kui ka arst on tuvastatud ning andmevahetus on krüpteeritud ja \"pealtkuulamatu\", loob meile uued valikud.\n\nEestlastena oleme ühtpidi hästi uuenduslikud ja usume e-lahendustesse, teisest küljest laseme väga visalt lahti harjumuspärasest. Sageli on tunne, et pole nagu meditsiiniteenust saanudki, kui pole jalga arsti ukse vahelt sisse saanud.\n\nOn aeg need tunded ümber hinnata. Ümber hinnata mitte üksnes omikroni tüve tõttu, vaid ka pikemas plaanis saadava kasu pärast. Parem diagnostika on võrdelises seoses parema raviga, parem ravi omakorda tähendab paremat elu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Digilahendustega liigub asi sinnapoole, et suhtleme arstiga just siis, kui tal on otsustusinfot oluliselt rohkem ja meil on võimalik temaga ravi üle arutleda, kirjutab Kadi Rokk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nCurry tabas 16 kaugviset ja vedas LeBron Jamesi tiimi võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nÕhtu staar oli Tiim LeBronis mänginud Stephen Curry, kes viskas meeskonna eest 50 punkti, neist 16 kaugviset. Sellega purustas ta 2016. aastal Paul George'i poolt püstitatud endise Tähtede mängu rekordi, kui George tabas üheksa kaugviset. Curry pälvis ka ka kõige väärtuslikuma mängija auhinna ehk MVP tiitli.\n\nTiim Duranti parim oli Philadelphia 76ersi mängija Joel Embiid, kes viskas 16 punkti ja võttis kümme lauapalli. Devin Booker Phoenix Sunsist lisas 20 punkti.\n\nGiannis Antetokounmpo viskas Tiim LeBroni kasuks 30 punkti ja võttis 12 lauapalli. James ise viskas oma 18. Tähtede mängus 24 punkti. LeBroni meeskonnas mänginud Chris Paul tegi kaasa vaid kaks minutit, vaeveldes pöidlaluu murru käes, mis jätab ta kuueks kuni kaheksaks nädalaks kohtumistest kõrvale.\n\nVigastatud Durant ise Tähetede mängus ei osalenud, kuna pühapäeval suri tema vanaema.\n\nLeBron Jamesi meeskond: James, Antetokounmpo, Curry, Paul, DeMar DeRozan, Nikola Jokic, Jarrett Allen, Jimmy Butler, Luka Doncic, Darius Garland, James Harden, Donovan Mitchell, Fred VanVleet.\n\nKevin Duranti meeskond: Embiid, Booker, Ja Morant, Jayson Tatum, Andrew Wiggins, Trae Young, LaMelo Ball, Rudy Gobert, Zach LaVine, Khris Middleton, Dejoutne Murray, Karl-Anthony Towns, Draymond Green.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA peeti läinud ööl Tähede mängu, kus LeBron Jamesi meeskond alistas 163:160 Kevin Duranti meeskonna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas toimub Baltimaade nüüdistantsu tutvustav festival Balti Tantsu Platvorm\n\n## Põhitekst:\n\nBalti Tantsu Platvormi ülevaatefestival tutvustab Balti riikide sõltumatul nüüdistantsu väljal tegutsevate tantsukunstnike tähelepanuväärsemaid lavastusi. Esmakordselt pilootprojektina 2019. aastal Vilniuses toimunud ülevaatefestival toimub nüüdseks teist korda.\n\nEelmisel nädalal kuulutati välja rahvusvahelise žürii poolt Platvormile valitud osalejad. Avaliku kutsungi teel laekus 104 taotlust, neist 36 Eestist. Kaheosaline valikuprotsess toimus kõigepealt lokaalselt igas Balti riigis eraldi ning seejärel jaanuaris ühise lõppvooruna. Eelvaliku žürii oli igas riigis erinev, kuid kõikjal oli selle koosseisus üks rahvusvaheline ja kaks kohalikku eksperti. Žürii sai valida Balti Tantsu Platvormile igast Balti riigist kolm lavastust, viis pitching -esitlust ja ühe töötoa.\n\nEesti lavastustest valiti seekordsele Balti Tantsu Platvormile Mart Kango \"Enneminevik\" ja Jette Loona Hermanise ning Johan Rosenbergi \"Eden Detail\" (mõlemad koostöös Kanuti Gildi SAALiga) ning loomekoosluse Olmeulmad teos \"Olmeulmad: Sanctum textum*\" (*\"Pühakude\").\n\nLisaks etendusprogrammile tutvustavad igast Balti riigist valitud loomingulised kooslused ennast pitching - ehk esitlusprogrammis festivali väliskülalistele. Eestist osalevad pitchingul Sveta Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste, Zuga Ühendatud Tantsijad, The Biofilm Sisters kollektiiv ning Maria Metsalu. Töötube viivad läbi Külli Roosna ja Kenneth Flak ning Üüve-Lydia Toompere.\n\nRahvusvahelisse žüriisse kuulunud Helsingi Moving in November festivali kuraator Kerstin Schroth tõi Eestist kandideerinud tööde tugevusena esile mitmekülgsuse, katsetuslikud vormimängud ja esteetika. \"Eesti tantsukunstnike laiahaardelisus ja formaatide avar valik oli üllatav. Iseäranis tõstaksin esile kollektiivset töö- ja mõtteviisi, uudset lähenemist tööstruktuuridele, teemade avamisele, esteetikale ja ajakäsitlusele,\" sõnas ta.\n\nBalti Tantsu Platvorm on ellu toodud kolme Balti riigi ühistööna. Korraldajad on Sõltumatu Tantsu Lava Eestist, Tantsuinfo keskus Lätist ja Leedu Tantsuinfo keskus.\n\nKoostöö eesmärk on tutvustada Balti riikide sõltumatul nüüdistantsu väljal tegutsevaid loojaid, nende teoseid ja valdkonnas tegevaid organisatsioone välisriikide ekspertidele, teatritele, tantsumajadele ja produtsentidele, aga ka kohalikule publikule.\n\nBalti Tantsu Platvormi programm kuulutatakse välja märtsis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Baltimaade nüüdistantsu tutvustav Balti Tantsu Platvorm toimub 19.–21. maini Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden nõustus Putiniga kohtuma, kuni Ukrainat ei rünnata\n\n## Põhitekst:\n\nPressisekretär Jen Psaki sõnul toimuks kohtumine pärast USA ja Venemaa välisministrite kohtumist neljapäeval, 24. veebruaril.\n\nCNN-i hinnangul tundus aga Psaki pidavat kohtumise toimumise väljavaateid kesiseks, arvestades, et USA ametnikud peavad ülimalt tõenäoliseks Ukraina ründamist lähiajal.\n\n\"Me oleme alati valmis diplomaatiaks. Samuti oleme valmis rakendama kiireid ja raskeid tagajärgi, kui Venemaa peaks valima sõja. Praegu paistab Venemaa jätkavat ettevalmistusi täiemahuliseks rünnakuks Ukrainale,\" ütles Psaki pühapäeva õhtul tehtud avalduses.\n\nKa teised USA ametnikud selgitasid, et ühtegi kindlat plaani presidentide kohtumise aja, formaadi ja asukoha kohta pole olemas.\n\nKõnelused pakkus välja Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes helistas pühapäeval nii Bidenile kui ka Putinile, teatas Élysée palee. Avalduses märgiti, et mõlema suurriigi liidrid on valmis jätkama kõnelusi Normandia formaadis.\n\nMacroni büroo teatel toimub lähipäevil intensiivne diplomaatiline tegevus ja hulk konsultatsioone.\n\nPutin ütles pärast Macroniga peetud telefonikõnet, et Ukraina kriisi lahendamiseks tehtavaid diplomaatilisi pingutusi tuleb tõhustada, milles nähakse signaali, et Moskva võib olla valmis taganema ähvardavast sõjaohust.\n\nKremli avalduses seisis, et Putin ja Macron arutasid NATO riikide relvade ja laskemoona saatmist Ukrainasse. Kremli teatel sunnib see Kiievit kasutama sõjalist lahendust Ida-Ukraina separatistide vastu.\n\nMacronist on saanud vahendaja\n\nMacronist on kujunenud kriisi arenedes omamoodi diplomaatiline vahendaja. Ta kohtus veebruari algul Putiniga Moskvas ning rääkis Vene presidendiga pühapäeval kaks korda. Prantsuse ametnike sõnul näitavad Macroni diplomaatilised püüdlused soovi proovida iga olemasolevat võimalust konflikti vältimiseks.\n\nVenemaa sõjandusanalüütik Pavel Felgenhauer ütles Al Jazeerale, et Vene väed on rünnakuks valmis, kuid ta pole kindel, kas poliitiline kliima on selleks soodne.\n\n\"Macron üritab midagi teha, kuid probleem on selles, et ta ei saa tegelikult Venemaad survestada. Ning ta ei saa survestada ka Ameerika Ühendriike. Seega tema vahendamine pole kuigi oskuslik,\" ütles Felgenhauer.\n\nUSA ametnikud on pidevalt rõhutanud, et Biden on valmis Putiniga suhtlema, hoolimata sellest, et ette on valmistanud majandussanktsioonid Venemaale Ukraina rünnaku puhuks.\n\n\"President Biden on valmis president Putiniga suhtlema igal ajal ja igas formaadis, kui see aitab sõda ära hoida,\" ütles USA välisminister Antony Blinken pühapäeval CNN-is.\n\nKaasata tuleks ka Zelenski\n\nUSA endine suursaadik Venemaal Michael McFaul kahtles, kas presidentide kohtumine päriselt toimub. Tema hinnangul tuleks sel juhul kohale kutsuda ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.\n\nBiden ja Putin kohtusid näost näkku juunis Genfis ning vestlesid telefonis viimati üle nädala tagasi, 12. veebruaril.\n\nUSA ametnike sõnul on Putini plaanide dešifreerimine keeruline. Nende hinnangul varjab president oma plaane ka kõige kõrgemate nõunike eest.\n\nPühapäeval ütles Valge Maja ametnik, et Blinken ja tema Vene ametivend Sergei Lavrov arutavad Bideni ja Putini võimalikku tippkohtumist, kui nad sel nädalal kohtuvad.\n\n\"Blinken ja Lavrov jätkavad arutelusid, kuid ainul siis, kui sissetung ei ole selleks ajaks alanud – sel juhul jääb kõik ära,\" ütles ametnik.\n\nUkraina piirile lisandub vägesid\n\nUSA ettevõtte Maxari teatel näitavad värsked satelliidipildid, et Ukraina piiri lähedale on toodud veelgi juurde Vene sõjatehnikat ja sõdureid, mis näitavad kasvavat sõjalist valmisolekut.\n\nBideni administratsiooni hinnangul on Venemaa paigutanud Ukraina ümbrusesse kuni 190 000 sõjaväelast, nende seas on ka separatistid Donetski ja Luganski piirkonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden nõustus põhimõtteliselt Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuma Prantsusmaa vahendatud tippkohtumisel, nii kaua, kuni Venemaa ei tungi Ukrainasse, teatas Valge Maja pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nCoolbet Hokiliigas teenisid võidu HC Everest ja HK Kurbads\n\n## Põhitekst:\n\nPõhiturniirile järgnevasse play - off 'i pääsevad neli parimat meeskonda. Võitjate väravad viskasid Ivan Emelianov, Nikolai Len, Daniil Voitko (1+2) ja Anton Kuznetsov (2+1). HC Vipersi väravavaht Mihhail Pegashov tõrjus mängu jooksul koguni 73 vastaste pealeviset. Nullimängu teinud Vladimir Mohov pidi sekkuma 22 korral.\n\nKohtla-Järve SK Viru Sputnik pidas nädalavahetusel Riias kaks kodumängu HK Kurbadsiga. Pühapäeva hommikul toimunud kordusmäng lõppes Läti klubi 6:1 (1;1, 4:0, 1:0) paremusega, laupäeval võitis HK Kurbads koguni 13:0.\n\nKordusmängus viskasid HK Kurbadsi väravad Matiss Birinš (1+1), Janis Purinš, Gustavs Alberts Moruzs (1+1), Martinš Vitolinš, Juris Berzinš ja Toms Hartmanis. Kolme söödupunktiga hiilgas Marcis Zembergs. SK Viru Sputniku tabamus kanti Arseni Magredze arvele. Mängu jooksul sooritas SK Viru Sputnik 17 ning HK Kurbads 51 pealeviset.\n\nCoolbet Hokiliiga tabeliseis: Tartu Välk 494 - 29 punkti (17 mängu), HK Kurbads - 27 punkti (17 mängu), HC Everest 20 (15), HC Panter 19 (17), HC Vipers 14 (16), Narva PSK 7 (18), SK Viru Sputnik 5 (16).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Coolbet Hokiliiga pühapäevases mängus alistas HC Everest Tondiraba jäähallis Tallinna HC Vipersi kindlalt 5:0 (2:0, 2:0, 1:0) ning astus olulise sammu sõelmängude suunas. Võidukas oli ka Riia HK Kurbads.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraallased rõõmustavad piiride avanemise üle\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia lennujaamadesse saabusid nii esimesed turistid kui ka oma perega kohtumist oodanud inimesed. Esmaspäeval jõuab riiki üle 50 rahvusvahelise lennu.\n\n\"Käes on väga põnev päev, mida olen kaua oodanud, alates sellest päevast, mil sulgesin piirid,\" ütles peaminister Scott Morrison, kes viibib Tasmaania saarel, mis on tugevas sõltuvuses turismist.\n\nTurism on üks Austraalia suuremaid valdkondi, kus töötab ligikaudu viis protsenti tööealisest elanikkonnast. Sektor on olnud halvatud pärast piiride sulgemist 2020. aasta märtsis ja nüüd loodetakse turismi kiiret taastumist.\n\nAustraalia hakkas oma ülikarme reisipiiranguid leevendama eelmise aasta lõpus, kui vaktsineerituse tase riigis jõudis piisavalt kõrgele. Oskustööjõud, välisüliõpilased ja seljakotirändurid said Austraaliasse lennata alates novembrist.\n\nRiiki pääsevad nii koroonaviiruse vastu vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata reisijad. Viimased peavad jääma omal kulul 14 päevaks hotelli karantiini. Vaktsineeritud reisijad isoleeruma ei pea. Ainsana ei võta välisreisijaid vastu Lääne-Austraalia osariik, kus on suurenenud viirusega nakatumine ning mis jääb välismaailmale suletuks 3. märtsini.\n\nSydney lennujaamas tervitasid saabujaid maandumisraja äärde paigutatud silt \"Tere tulemast tagasi, maailm!\" ning kängurukostüümides inimesed.\n\nTurismiminister Dan Tehan ütles telejaamale ABC, et Sydney lennujaamas käib pidu. \"Muusika mängib, inimesed naeratavad ja kindlasti hakkavad nad kohe tantsima,\" ütles minister, kes jagas saabujatele Vegemite'i ja koaalamänguasju.\n\nKoroonaviiruse omikorni tüve puhang paistab olevat Austraalias taandumas, sest viiruse tõttu haiglas viibivate inimeste arv on stabiilselt vähenenud viimase kolme nädala jooksul. Esmaspäeval tuvastati veidi üle 17 000 uue nakatunu ja suri 17 nakatunut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia avas esmaspäeval täielikult oma piirid külastajatele välisriikidest, pärast ligi kaks aastat kestnud koroonapiiranguid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRakenduskõrgkoolide rektorid toetavad kõrgharidusele lisaraha andmise nõuet\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuivõrd rakenduskõrgkoolid on ülikoolidega analoogses olukorras, avaldab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) käesolevaga ühemõtteliselt toetust seisukohale, et kõrgharidusse on tarvis kiiresti ja olulises mahus täiendavat ressurssi,\" öeldakse RKRN-i esmaspäeval tehtud avalikus pöördumises valitsusele.\n\nRakenduskõrgkoolide rektorid märgivad, et ettepanek anda kõrgharidusele järgmise nelja aasta jooksul 15 protsenti lisaraha aastas tähendab haridus- ja teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse kasvu 17 miljonit eurot, millele tuleks lisada vahendid sihtotstarbeliselt teadus-arendustegevuse toetamiseks. \"Nimetatud meetmed võimaldavad meil täita õppe, teaduse ja ühiskonna teenimise ülesandeid tänasel tasemel ilma õppevõimalusi kärpimata,\" rõhutavad rektorid.\n\nPöördumises tõdetakse ka, et rakenduskõrgkoolid ei ole osa saanud riikliku teaduse rahastamise eduloost ning rakendusuuringute tegemine toimub reeglina põhimõttel \"tellija maksab\". \"Seetõttu on rakenduskõrgkoolide rahastamine hetkel ülikoolidest veelgi halvemas seisus. Probleemi süsteemsusele viitavad mitmete rakenduskõrgkoolide institutsionaalsete akrediteerimiste käigus ilmnenud samalaadsed puudused seoses teadus-arendustegevusega,\" ütlevad rektorid.\n\n\"Eelnimetatud toimemudeliga oleme jõudnud läbimatu klaaslaeni olenemata sellest, millise ministeeriumi haldusalas kõrgkool tegutseb. Rahvusvaheliste institutsionaalse akrediteerimise komisjonide ettepanekud on soovitanud rakenduskõrgkoolidele asjakohase teadus- ja arendustegevuse rahastusmudeli väljatöötamist ning rakendusuuringute mahu kasvu sõltumata kõrgkooli omandivormist. Seejuures erakõrgharidus tuleks siin lugeda täieõiguslikuks kõrgharidussüsteemi osaks, mida on seni ebapiisavalt kasutatud avaliku hüve teenimisel vaatamata seadusandja võimalustele,\" märgitakse pöördumises.\n\nRakenduskõrgkoolide rektorid tõdevad, et pärast tasuta kõrgharidusele üleminekut on erinevad valitsused mõistliku ja üldist majanduskasvu arvestava riikliku kõrghariduse rahastamise kasvu külmutanud. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel kõrghariduse rahastamise osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) langenud 1,4 protsendilt 1,1 protsendi juurde.\n\n\"Eeskujuriikidele nagu näiteks Põhjamaad jääme alla 1,5-2 korda. Kõrghariduse kvaliteedi tuntavat arengut võimaldav hüpe eeldaks rahastamist 1,5 protsenti SKT-st. Päris kindlasti ei toeta laissez-faire poliitika Eesti haridusvaldkonna arengukava 2020-2035 eesmärkide täitmist ega meie riigi innovatsiooni- ja konkurentsivõimet. Nimetatud arengukava näeb niisamuti ette, et rahastamismudelid peavad toetama õppe kvaliteeti,\" kirjutavad rektorid.\n\nPöördumises märgitakse ka, et kõrgkoolidel on üha keerulisem motiveerida ja hoida tööl parimaid õppejõude, sest tasusüsteem ei suuda konkureerida ettevõtete ega ka avaliku sektoriga. \"Samas peab just parimaid suutma motiveerida tulema ja jääma kõrgkoolidesse õpetajateks ja teadlasteks, sest milline tudeng sooviks õppida nõrgalt õppejõult? Akadeemiline personal on kõrgkooli peamine väärtus, kelle töötahet ja tulemuslikkust tuleb adekvaatsete palga- ning töötingimustega toetada koheselt. Akadeemilise koosseisu kvaliteet ning võimekas järelkasv on kõrgtasemel kõrghariduse tagamiseks hädavajalik,\" seisab pöördumises.\n\n\"Kuna haridus on ühiskonna jaoks strateegiliselt samas kaalukategoorias riikliku julgeolekuga, võiks ka rahastamisel kaaluda samalaadse põhimõtte rakendamist – siduda kõrgharidusse suunatavate vahendite määr SKT-ga. Kindlasti peaks see olema minimaalselt 1,5 protsenti, mis tagaks kõrgharidusele ka arenguvõimalused,\" lieavad rektorid.\n\nPöördumisega on ühinenud RKRN esimees, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, Kaitseväe Akadeemia ülem-rektor Vahur Karus, Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu avaldas toetust avalik-õiguslike ülikoolide rektoritele, kes keeldusid enne riigilt lisaraha saamist sõlmimast halduslepinguid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOrnitoloogid muretsevad, et kiirustamine tuulikute rajamisel ohustab linde\n\n## Põhitekst:\n\nOrnitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu hoiatab, et Eestis ei saa ilma lindudele liiga tegemata kunagi rajada nii palju tuulikuid kui Taanis.\n\n\"Me oleme väga olulisel kohal Euroopa lindude rändeteel. Siit läheb neid läbi miljonites. Taanis on need numbrid kindlasti väiksemad kui siin,\" ütles Võhandu.\n\nLinnud ei oska alati tuulikulabasid vältida ja kui oskavad, siis võivad meretuulepargid linnud tõrjuda madalikelt, kus nad puhkavad. See võib tähendada, et osal lindudel saab võhm mere kohal otsa või nad ei leia piisavalt toitu. Seetõttu teeb Võhandule muret näiteks Liivi lahe tuulepargi rajamine.\n\n\"Põhimõtteliselt on seal vaja uurida kolme aspekti. On vaja vaadata, kui palju ja kus seal linnud peatuvad? Kui palju sealt lindusid läbi rändab? Kuna Kihnu lähedal on palju laidusid, kus on suured linnukolooniad, siis mis osas kasutavad seal pesitsevad linnud tuulepargi ala toitumisalana? Kolme aspekti on vaja vaadata. Eesti Energia on praegu otsustanud kokku loendada vaid peatuvad veelinnud ja seda rände ja pesitsemise aspekti üldse mitte uurida,\" rääkis ornitoloog.\n\nEesti Energia juhatuse liige Margus Vals ütles, et keskkonnamõjude hindamise programm on avalik ja uuringud peavad oleme nõuete järgi tehtud. Nurki lõigata ei saa.\n\n\"Eesti Energia on Liivi lahte arendanud juba 2010. aastate algusest. Me oleme ka koos ornitoloogidega teinud uuringuid, kuidas võimalik tuulepark võiks lindudele mõjuda. Samamoodi ka palju teisi asju,\" rääkis Vals.\n\nVõhandu sõnul viitab Eesti Energia Kihnus aastal 2012 tehtud uuringutele, mille ala ei kattu tuulepargi alaga pea üldse. Ornitoloogide ühingult möödunud aasta sügiseks tellitud lähteülesannet, aga ei arvestata. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma rõhutab, et põhjalik mõjude hindamine on arendaja huvides.\n\n\"Seal on arendaja jaoks see risk, et kui lõpptulemusena need varasemad uuringud enam ei päde, mingid andmed on elus muutunud, siis keskkonnamõjude hindamine ei jõua õige lõppjärelduseni. See on asi, mis lõpptulemusena arendust hakkab mõjutama. Lõpptulemusena peavad ka riigiasutused andma keskkonnamõjude hindamisele heakskiidu,\" tõdes Aasma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Energiakriis on valusalt esile tõstnud Eesti vajaduse tuuleenergia järele. Ornitoloogid aga kardavad, et tuulikute rajamisel ei hinnata põhjalikult mõju lindudele ja nii kannatab ka eesmärk loodust säästa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia nõuab Hiinalt laseriintsidendi uurimist\n\n## Põhitekst:\n\nMorrison märkis, et tema valitsus ei ole saanud Hiinalt selle ohtliku ja hoolimatu intsidendi kohta selgitust.\n\nHiina armee mereväe alus valgustas möödunud neljapäeval laseriga Austraalia merepatrull-lennukit P-8A Poseidon, kui see lendas parajasti üle Austraalia põhjaosa, teatas Austraalia kaitseministeerium. Teates lisati, et sellega pandi inimeste elud ohtu. Kõnealune Hiina mereväe laev oli Austraalia majandusvetes.\n\nMorrison võrdles intsidenti sellega, kui Austraalia fregatt suunaks laseri Hiina seirelennukile Taiwani väina kohal. \"Kas te kujutate ette, milline oleks Pekingi reaktsioon?\" küsis Morrison kohalikus raadios esinedes.\n\nHiina saatkond Canberras ei vastanud Reutersi kommentaaripalvele. Peking ei ole intsidenti avalikult kommenteerinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia peaminister Scott Morrison nõudis esmaspäeval Pekingilt põhjalikku uurimist, miks eelmisel nädalal suunas Hiina mereväe laev laseri Austraalia sõjalennuki suunas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMullu juhtus raudteedel kaheksa õnnetust\n\n## Põhitekst:\n\nVõrreldes 2020. aastaga on juhtumite arv kahe võrra suurenenud, tunamullu hukkus õnnetusjuhtumites kaks inimest ja vigastada sai kaks inimest, teatas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).\n\nEelmise aasta raudteeõnnetustest kaks juhtusid Tartumaal, kolm Ida-Virumaal, kaks Harjumaal ja üks Lääne-Virumaal. Seitse õnnetust oli raudteeülekäigukohal või -ülesõidukohal.\n\n\"Raudtee õnnetusjuhtumite analüüs viitab, et tegeleda tuleb raudteeületuskohtade teemaga. Selleks on TTJA koos raudteesektoriga koostanud ettepaneku olemasolevate normide täiendamiseks, et raudteeinfrastruktuuril oleks eelistatud eritasandilised raudteeületuskohtade lahendused või foorisignalisatsiooniga seadmestatud raudteeületuskohad,\" ütles TTJA ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Kadi Zavadskis pressiteate vahendusel.\n\nVõrreldes Eesti raudtee õnnetusjuhtumite statistikat teiste Euroopa Liidu riikidega, paistab silma, et perioodil 2018-2020 on Eesti raudteeületuskohtadel toimunud juhtumite osas olnud negatiivsel esikohal. 2018. aastal toimus ületuskohtadel kokku 19 juhtumit, samas on näitaja järgmistel aastatel vähenenud (2019 – üheksa juhtumit ja 2020 – viis juhtumit).\n\nEuroopa-üleses statistikas pannakse riigis toimunud juhtumite koguarv seosesse rong-kilomeetrite arvuga raudteeinfrastruktuuril, mis tähendab seda, et arvestatakse kui palju rongid reaalselt raudteedel sõidavad. Eestis on kogu raudteevõrgustiku mõttes Euroopa üks kõige madalamaid rong-kilomeetrite kogusummasid. Suhteliselt kõrge juhtumite arv ja madal rong-kilomeetrite kogusumma konkreetsel perioodil on andnud tulemuseks statistilise näitaja, millega Eesti oli aastatel 2018-2020 EL-is viimasel kohal.\n\nÕnnetuste suhtarv EL-i riikides miljoni rongkilomeetri kohta. Autor/allikas: YYJA / EL-i raudteede agentuur\n\n\"Lisaks toimunud juhtumitele tekitavad muret olukorrad, kus on oht õnnetusjuhtumiks, mille tagajärjel inimene võib saada raskelt vigastada või hukkuda. Raudtee-ettevõtted registreerivad ohtlikud olukorrad, kus liikleja on vahetult rongi eest möödunud või jäänud seisma rongile ohtlikult lähedal. 2021. aastal oli selliseid juhtumeid ligikaudu 60. Ohuolukordade analüüs on näidanud, et ohtlikud olukorrad toimuvad peamiselt jalakäijatega, kuid ka autojuhtide ning jalgratturite ja elektritõukeratturitega. Oluliseks ohuteguriks on ka kõrvaliste tegevustega tegelemine,\" ütles Zavadskis.\n\nTTJA tuletab meelde, et raudtee ületamisel ja raudtee läheduses tuleb olla äärmiselt tähelepanelik.\n\nEriti tasub ettevaatlik olla ületuskohtades, kuhu ei ole paigaldatud foorisignalisatsiooni ja inimene peab veenduma, kas kummaltki suunalt on rongi lähenemas; piirkondades, kus on kõrvuti kaks rööbasteed, sest seal võivad rongid läheneda mõlemalt suunalt ja lühikeste ajavahedega;\nraudteejaamades, sest rongid võivad ka peatumata jaamast läbi sõita.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal toimus Eesti raudteedel kaheksa avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist neli olid sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohas ja neli otsasõidud raudteel viibinud inimestele, mille tulemusel hukkus üks inimene ja vigastada sai kolm inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA sanktsioonid keelaks tehingud Venemaa pankadega\n\n## Põhitekst:\n\nMeetmed, mida rakendatakse üksnes Ukraina ründamise korral, näevad ette korrespondentpankade suhete katkestamist teatud Venemaa pankade ja rahvusvahelisi makseid lubavate USA pankade vahel.\n\nPlaanis on ka lisada teatud Venemaa kodanikud ja ettevõtted SDN-i (Specially Designated Nationals) nimekirja, millega nad sisuliselt heidetakse välja USA pangandussüsteemist, keelates neil kaubavahetuse ameeriklastega ja külmutades nende Ühendriikides asuvad varad.\n\nUSA ametnikud on varem öelnud, et meetmetepaketis on piirangud pangandusele, kuid nii detailselt ei ole sanktsioonide sisu veel avaldatud, kirjutab Reuters.\n\nValge Maja ja rahandusministeerium keeldusid kommentaarist.\n\nAllikate sõnul võib sanktsioonide pakett muutuda kuni viimase minutini ja polnud selge, kellele täpselt piirangud seatakse. Arvatakse, et tegu on Venemaa peamiste pankadega: VTB Bank, Sberbank, VEB, ja Gazprombank.\n\nReutersiga suhelnud asjatundjad ütlesid, et kuigi korrespondentpankade piirangul pole sellist mõju nagu SDN-i nimekirjal, mis külmutaks pankade varad, võib see ikkagi anda olulise löögi sanktsioneeritavatele pankadele, sest neil on edaspidi väga keeruline teha tehinguid USA dollarites, mis on ülemaailmne reservvaluuta. Suurem osa rahvusvahelisest kaubavahetusest toimub dollarites.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi administratsioon on ette valmistanud esialgse Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi, mille raames keelatakse USA finantsasutustel töödelda suuremate Vene pankade tehinguid, ütlesid kolm asjaga kursis olevat allikat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiablogi: viimased emotsioonid Pekingist\n\n## Põhitekst:\n\nSõitsin ühel õhtul üksinda bussiga \"koju\". Täiesti üksinda terves suures bussis. Alguses olin ilmselt väga enda mõtetes ega pannud tähele, kuidas see bussijuht sõidab, igatahes tavapäraselt umbes 20-minutiline reis kujunes 40-minutiliseks. Seejuures ummikuid ei olnud. Aga tegelikult oli see omamoodi isegi tore, sest ta unustas salongituled põlema panna ja ma sain ümbritsevat uudistada. See tundus kuidagi nii hoomamatu – ma olen ju nendel samadel tänavatel 14 aastat tagasi vabalt kõndinud, isegi pressikeskusest hotelli jalutanud. Ja nüüd oli kogu see tavaelu justkui nii lähedal, aga samas nii kaugel, me olime nagu puuriloomad, keda ringi veeti. Kusjuures, kui suvel Tokyos kohalikud lehvitasid agaralt olümpialogodega sõidukitele, siis siin juhtus mul see alles eile, et üks tüdruk olümpiabussi nähes lehvitas ja oli väga rõõmus, kui vastu lehvitasin. Enamik vahib neid busse umbusklikult.\n\nMa ei oskagi päris täpselt öelda, milliste tunnetega ma siit ära lähen. Peamiselt vist kergendustundega. Esiteks, et ma ei pea enam laskma iga päev enda kurku torkida. Aga teiseks ka seetõttu, et ma igatsen seda tunnet, et saan vabalt minna, kuhu tahan. Täna näiteks on meil valida, kas istuda enda hotellis või sõita pressikeskusesse. Mul on hotellitoa aknad tänava poole, naiivselt heitsin pilgu 15 korrust allapoole lootuses, et aiad on eest kadunud ja oleme vabad. Aga ei – aiad ja tabalukud ja metalltalad on endiselt paigas…\n\nSeetõttu sõidame natukeseks pressikeskusesse, seal on vähemalt ruumi, et ringi jalutada! Ja äkki õnnestub ka ametlikku poodi sisse pääseda. See pressikeskus on üüratult suur, no ikka massiivne hoone. Aga ametlikku olümpianänni müüv pood on üks pisike putkake. Kust esiteks sai kaup esimese paari päevaga tühjaks, seejärel toodi küll asju tasapisi juurde, aga siis tekkis sinna järjekord. Minul oli üks päev natuke rohkem aega ja mul kulus kaks tundi, et sinna poodi sisse saada ja vennapoegadele maskott – see skafandris (?) panda – ära osta. Aga järgmistel päevadel läks see olukord täiesti käest. Hotellis ühed ameeriklased rääkisid, et keegi seisis järjekorras seitse tundi, aga ei jõudnud ikka poeni! Osad inimesed pidid järjekorda võtma juba kell 6 hommikul, kuigi pood avatakse alles kell 10…\n\nÜhesõnaga, järjekordne arusaamatu samm korraldajate poolt – miks pole tehtud suuremat poodi, kui kogu meedia istub suletud mullis kinni? Aga lootus püsib, et kuna suur osa ajakirjanikest lahkus/lahkub juba täna, on ehk järjekord väiksem. Kas kaupa on, see on juba iseküsimus…\n\nAga seniks mõningaid väikeseid jutukesi-tähelepanekuid, millest eraldi blogipostitusi ei sündinud.\n\nLost and found\n\nSellise pildi leidsin ühest bussipeatusest Yanqingis. Ma arvan, et kommentaarid on liigsed. See on lihtsalt parim kaotatud asjade kuulutus, mida olen kunagi näinud.\n\nLost&found kuulutus bussipeatuses. Autor/allikas: Maarja Värv/ERR\n\nKuidas ma vene karuga tülitsesin ja leppisin\n\nPärast iluuisutamise võistkonnavõistluse lõppu avalikustatud noorukese venelanna Kamila Valijeva positiivne dopinguproov ja seejärel Rahvusvahelise Spordiarbitraaži otsus lubada tal võistelda kasvatas huvi naiste üksiksõidu vastu veelgi suuremaks kui tavaliselt.\n\nPaljude hinnangul oli see ebaõiglane, et Valijeva jääle lubati ja näiteks ameeriklased võtsid sel teemal kõvasti sõna. Juba enne lühikava levis sotsiaalmeedias USA uisutajate seas üleskutse suurte jõududega võistlust vaatama minna ja häälekalt omadele kaasa elada, et \"toetada puhtaid sportlasi\". Samamoodi olid venelased enda tüdrukuid toetamas.\n\nVabakavaks olid aga \"kisakoorid\" veelgi suuremaks kasvanud ja sel korral liitusid venelastega ka ajakirjanikud. Ma olen seda meelt, et suurtel tiitlivõistlustel on täiesti normaalne enda riigi sportlastele kaasa elada, aga ajakirjanike alas seda tehes peaks siiski suutma ennast kontrollida. Suur hulk Venemaa ajakirjanikke seda ei suutnud.\n\nTegelikult algas nende demonstratsioon peale juba kohe võistluse alguses, kui nad kambakesi bravuurikalt pressitribüünile laua taha prantsatasid, ühtegi töövahendit nad välja ei võtnud, vaid asusid lihtsalt teiste võistlemise ajal valjuhäälselt arutama, kui head on nende sportlased. Kuna mina üritasin samal ajal neist paari meetri kaugusel tööd teha, oli see üsna häiriv, aga kannatasin ära.\n\nMu kannatus katkes viimase grupi ajal. Venelannadest uisutas esimesena Aleksandra Trussova, kes tegi viis neljakordset hüpet, maandudes neist kolm ka ilusti ära. Tõesti, suurepärane saavutus. Aga lihtsalt… iga hüppe järel tagusid need Venemaa ajakirjanikud rusikatega vastu lauda, trampisid jalgu, karjusid \"PÜSIIII! JAAAAAA!\" jne. Üha pöörasemalt. Siis tuli Anna Štšerbakova ja sama kordus, isegi valjemini.\n\nVeel kord – minu meelest on normaalne enda riigi sportlastele kaasa elada. Aga mitte niimoodi. Sellepärast läksin härrastele ligi ja ütlesin, et pressitribüünil niimoodi ei käituta, nad segavad teisi ajakirjanikke. Osad pöörasid mulle selja ja üritasid ignoreerida. Aga ma ei jätnud järele, selgitasin veelkord, et kui nad soovivad niimoodi karjuda, peaksid nad minema fännitribüünile. Selle peale kostitas neist kõige karusem mees mind venekeelsete roppustega. Ma olen küll üks neist, kes õppis koolis vene keele asemel saksa keelt, aga see ei tähenda, et ma venekeelsetest roppustest aru ei saaks. Ja seda ma talle ka ütlesin – sain väga hästi aru! Järgnesid veel mõned roppused, kuni üks ajakirjanikest lubas, et nad käituvad viisakamalt.\n\nTuli Valijeva jääle. Tal ei läinud hästi ja ta langes medalitelt välja. Järsku tuli koputus mu õlale. See sama vene karu, silmad punased ja veekalkvel: \"Neiu, anna andeks! See oli minu olümpia tähtsaim õhtu ja ma kaotasin täielikult pea! Ma ei käitunud professionaalselt, olin idioot! Palun väga vabandust, olin idioot!\"\n\nAusalt öeldes olen siiamaani natuke šokis, et ta päriselt tuligi ja palus vabandust :)\n\nKülm ja soojem ja spordivõistluse moodi võistlus\n\nReede hommikul oli Kelly Sildaru viimane võistlus, rennisõidu finaal. Kui oli pargisõidu kvalifikatsioon, oli seal võistluspaigas -24 kraadi külma, tajutav temperatuur oli -34. Maskis hingates tuli soe õhk otse silmadele ja ripsmed sõna otseses mõttes jäätusid üksteise külge kinni, nii et silmi ei saanud pilgutada enne kui ripsmed lahti kakkusid. Reedel oli temperatuur märksa talutavam, aga see tuul… see lõikas kontidest ka läbi! Sellise jäise tuulega poolteist tundi õues passida pole just kõige meeldivam tegevus, aga tasuks tuli Eesti olümpiakoondise paremuselt teine tulemus sel olümpial.\n\nSealt edasi kiirustasin Pekingisse, et minna kiiruisuhalli Marten Liivi sõitu vaatama. Teel sinna rääkisime teiste ajakirjanikega, et see oleks küll üks erakordselt tore üllatus, kui päeval, mil ootasime medalit Kelly Sildarult, tooks selle hoopis Marten Liiv! Ja siis istusime seal üliilusas hallis ja… medal jäi vaid 0,17 sekundi kaugusele! Kuramus, see oli üks äge võistlus!\n\nLaupäeva õhtul käisin vaatamas iluuisutamise paarissõidu vabakava ja seal sai ülinapi võidu maailmarekordilise skooriga Hiina paar, kellele kogu hall kaasa elas. See oli esimene kord sel olümpial, kui mul reaalselt tuli kananahk! Sest selle publikuga siin oli nagu oli. Aga lõpuks oli vähemalt illusioon, et uisuhall on rahvast täis ja see, kuidas nad omadele kaasa elasid, oli juba spordivõistluse moodi!\n\nOlümpia lõpetuseks käisime hokifinaali vaatamas ja ka seal oli täitsa spordivõistluse tunne. Hiinlased küll toetasid rohkem Venemaa olümpiakomitee meeskonda, aga hallis oli ka väike soomlaste seltskond, kes üha häälekamaks muutus ja aitas atmosfääri ägedamaks teha. Lõpp oligi ilus, soomlased võitsid ja meie saime Pekingis ka Eesti hümni kuulatud! Jälle kananahk.\n\nNagu pilvekese paitus\n\nLõpetan positiivsel noodil. Kolm nädalat üsna ühesugust hommikusööki süüa võib muutuda päris üheülbaliseks. Eks väikesed variatsioonid on ikka, aga samas pead leppima sellega, mis lauale pandud. Näiteks tahaks kaerahelbeputru, aga pean koduni ootama…\n\nIgatahes. Hotellide hommikusöögi juurde käib alati apelsinimahl, onju? See on kuidagi… ma ei tea, kirjutamata seadus? Ühel hommikul apelsinimahla polnud. See polnud otsas, vaid seda polnud valikuski. Aga kuna hotellis hommikusööki süües tundub, et mahlatops peab ka kõrval olema, valisin siis muu mahla. Seal oli õunamahla, viinamarjamahla ja greibimahla. Võtsin neist viimase ja… selle kirjeldamiseks jääb sõnu väheks! Ausalt, ma olen täiesti vaimustuses! See pole selline mõrkjas nagu greibimahlad tavaliselt, vaid täpselt paras. Aga kõige imelisem on see konsistents! See on kuidagi nii siidine ja pehme. Umbes nagu pilv paitaks su suud, arvas meie operaator Kaarel Tooming, kellele ma ka seda mahla tutvustasin. Täna küsis Kaarel nendelt toredatelt töömesilastelt, kes meid hommikusöögisaalis teenindavad, kas seda mahla oleks võimalik kaasa osta. Alguses olid töömesilased väga segaduses ja hakkasid kuskile helistama. Siis toodi Kaarlile kolm väikest pudelit viinamarjamahla. Kaarel tänas viisakalt, aga näitas suurele mahlatünnile, et mõtles seda greibi oma. Töömesilane vastas, et see pole müügiks. Siis juba teatas, et topelthinna eest siiski on. Aga kui küsisime, mis see topelthind on, teatas noormees, et tegelikult võime hoopis ühe pudeli tasuta saada! Kuidas väikesed asjad võivad nii palju rõõmu teha… :)\n\n* * *\n\nLennuni on nüüd jäänud täpselt 24 tundi. Hiljemalt õhtuks peaks saabuma koroonatesti sertifikaat, lisaks tuleb täita küsimustik tollile, kõige tähtsamad on ka seal koroonateemalised küsimused. Ja siis ei jää üle muud, kui asjad pakkida, minna hommikul bussile ja seejärel asuda kodu poole lendama!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "See kummaline Pekingi olümpia on nüüd läbi, viimane koroonatest – vähemalt hotellis, ega kindel ei saa olla, mis lennujaamas ootab – on tehtud ja kui kõik hästi läheb, oleme teisipäeva õhtuks juba kodus, kirjutab Maarja Värv viimases olümpiablogis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased välismaal: Luts alistas Pika klubi, Aksalu tegi nullimängu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondise vasakäär Siim Luts kuulus Praha Bohemiansi põhikoosseisu, kui Slovakkia kõrgliigas mängiv Ružomberok alistati 1:0 (0:0). Luts tegi kaasa esimese poolaja. Koondise vasakkaitsja Pikk kaasa ei teinud, vahendab Soccernet.ee.\n\nSoome karikavõistluste alagrupiturniiril tegi Mihkel Aksalu nullimängu, aidates oma koduklubi SJK tugevuselt kolmanda liiga klubi TPV vastu 4:0 võidule. Samas võistlussarjas leppis Marko Meeritsa ja Hindrek Ojamaa tööandja VPS tugevuselt teise liiga võistkonna KPV-ga 3:3 viiki.\n\nSeejuures läks KPV juba kuuendal minutil juhtima ja 27. minutiks oli seis 0:2. Poolajapausiks suutis Vaasa aga tänu Steven Morrissey ning endise FC Flora mängija Juha Hakola tabamustele viigistada. 63. minutil lõi Hakola VPS-i esmakordselt juhtima, kuid kolm minutit enne matši lõppu anti eduseis käest. Väravavaht Meerits ja äärekaitsja Ojamaa kuulusid mõlemad VPS-i põhikoosseisu.\n\nÄärekaitsja Aleksandr Kulinitš mängis kaasa avapoolaja, kui tema Sloveenia kõrgliigasse kuuluv koduklubi Krško alistas treeningmängus 3:0 aste madalamal palliva Rogaška. Ründaja Henrik Ojamaa ei teinud kaasa Horvaatia esiliigaklubi Gorica 1:1 viigimängus Bosnia esiliigasse kuuluva Sarajevo Olimpikuga.\n\nPoolkaitsja Brent Lepistu kuulus Kristiansundi põhikoosseisu, kui Norra kõrgliigaklubi viigistas 1:1 riigi esiliigas mängiva Aalesundiga. Väravavaht Andreas Vaikla jäi algrivistusest eemale, keskkaitsja Nikita Baranov puudus koosseisust tervislikel põhjustel. Pingile jäi ka Eliteserieni klubi Lilleströmi väravavaht Matvei Igonen, kui tema tööandja alistas 2:1 oma liigakaaslase Molde.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval kohtusid Tšehhis treeningmängu raames Siim Lutsu ja Artur Pika koduklubid. Võidu sai kirja Lutsu tööandja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti alistas pingelises Fed Cupi kohtumises Horvaatia\n\n## Põhitekst:\n\nPaari esimeses matšis läksid vastamisi Saara Orav ja Ana Biskic (WTA 749.). 17-aastane Orav jäi küll pea kaks tundi kestnud kohtumises esimese seti järel 3:6 kaotusseisu, kuid suutis teises setis mängu enda kasuks pöörata. Esmalt alistas ta horvaadi 6:4 ja siis viimases setis 6:3.\n\nTänases teises üksikmängus läks Katriin Saar vastamisi Tena Lukasega (WTA 320.). Saar võitis esimese seti 6:2, kuid kaotas teises 5:7. Kolmandas setis pani Lukas kogemused maksma, ja alistas noore eestlanna 6:1. Sellega viigistas horvaat ka üldseisu.\n\nPaarismängus mängisid Saara Orav ja Elena Malõgina Ana Biskicki ja Lea Boskovici vastu. Eesti naiskond võitis esimese seti 6:2, kaotas teise 4:6 ja võitis otsustava seti 7:5.\n\nVõiduga Horvaatia üle jääb Eesti Poolaga jagama 5. ja 6. kohta. Teises play-off kohtumises alistas Poola 2:0 Bulgaaria.\n\nLäti naiskond jõudis täna Maailmaliiga teise grupi üleminekumängudele, kui otsustavas vastasseisus alistati Serbia 2:1.\n\nLäti jäi esimeses matšis 0:1 kaotusseisu, kui Anastasija Sevastova (WTA 15.) kaotas 2:6, 4:6 Olga Danilovicile (WTA 304.). Teises mängus alistas aga maailma kuues reket Jelena Ostapenko Dejana Radanovici kindlalt 6:2, 6:1, viigistades seeläbi üldseisu. Otsustavas paarismängus oli Läti Serbiast kindlalt üle: Ostapenkost ja Anastasija Sevastovast koosnev paar alistas serblased Olga Danilovici ja Bojana Marinkovici alla tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:1, 6:2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinki tennisekeskus toimunud Fed Cupi Euro-Aafrika tsooni I grupi mängudel kohtus Eesti 5.–8. koha play-off kohtumises Horvaatiaga, kes kolme matši kokkuvõttes alistati üldseisuga 2:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKurbase 15 punkti aitasid Levice lisaajal olulise võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nEestlasest ääremängija kogus 31,5 minutiga 15 punkti (kahesed 4/6, kolmesed 2/3, vabavisked 1/1), kolm lauapalli, kaks korvisöötu, kaks vaheltlõiget, viis pallikaotust ja kaks viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nLevice poolel tõi Souleyman Diabate Mouloukou 28 punkti ja 11 lauapalli, Miha Vašl viskas 25 silma. Kaotajatest oli edukaim 28 punkti visanud Svetozar Stamenkovič.\n\nLevice (23-9) on liigatabelis kolmandal kohal, liidrist Bratislava Interist (28-4) jäädakse maha viie võiduga. Košicel (24-8) on Kurbase tiimist üks võit enam.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Slovakkia kõrgliigas said Tanel Kurbas ja Levice tabelisse juurde võidu, kui lisaajal mängiti 115:109 üle tabelis täpselt nende ees paiknev KB Košice meeskond.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRobert Rooba viskas Soome liigas värava ja aitas Jyväskylä võiduni\n\n## Põhitekst:\n\n12. tabelireal paiknevat Tampere Ilvest võõrustanud Jyväskylä JYP sai vastase üle küllaltki kerge võidu, olgugi, et külalised asusid kohtumist juhtima. 14. minutil JYP viigistas seisu ja kaks minutit hiljem viis Rooba Jyväskylä juhtima.\n\nTeisel kolmandikul viskas kodumeeskond veel kolm väravat, vormistades lõppseisuks 5:1. Viimasel kolmandikul rohkem väravaid ei visatud.\n\nJYP paikneb Soome liigas 91 punktiga neljandal tabelireal. Liider Oulu on kogunud 114 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädala keskel Jyväskyläga jäähoki Euroopa Meistrite liiga võitnud Robert Rooba oli laupäeval võistlustules kohtumises Tampere Ilvese vastu. JYP-i 5:1 võidumängus viskas Rooba ühe värava.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNetanyahu: Iisrael ei luba Iraani sõjalist kohalolekut Süürias\n\n## Põhitekst:\n\n\"Iisrael tahab rahu, kuid me jätkame kindlameelselt enda kaitsmist iga meievastase rünnaku eest ja iga Iraani katse eest ennast sõjaliselt Süürias või kuskil mujal sisse seada,\" ütles Netanyahu pärast konsultatsioone Iisraeli julgeolekujuhtidega.\n\nLaupäeval vallandunud sõjategevus Iisraeli ja Süüria valitsusvägede vahel sai Iisraeli väitel alguse Iraani drooni sisenemisest Iisraeli territooriumile. Iisrael tulistas drooni alla.\n\nIisraeli sõjalennukid ründasid seejärel allatulistatud drooni kontrollsüsteeme Süürias ning üks sõjalennuk kukkus Süüria õhutõrjetules alla.\n\nIisraeli sõjalennukid andsid seejärel Süürias ulatuslikke õhulööke Süüria valitsusvägede ja Iraani sihtmärkide pihta.\n\nIisraeli peaminister arutas enda sõnul kujunenud olukorda ka Vene presidendi Vladimir Putiniga, kelle riik toetab Süüria kodusõjas president Bashar al-Assadi režiimi. Damaskust toetab konfliktis sõjaliselt ka Iraan.\n\n\"Kordasin meie õigust ja kohust kaitsta ennast rünnakute eest Süüria territooriumilt,\" lausus ta, lisades, et liidrid leppisid kokku jätkata kahe riigi tegevuste koordineerimist Süürias.\n\nVene välisministeerium kritiseeris varem laupäeval Iisraeli tegevust, öeldes, et Vene sõjaväelaste elude ohtuseadmine õhurünnakutega Assadi vägedele on \"absoluutselt vastuvõetamatu\".\n\nNetanyahu vestles enda sõnul laupäeval ka USA välisministri Rex Tillersoniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kuulutas laupäeval pärast õhurünnakuid Süüria valitsusvägede ja Iraani sihtmärkidele Süürias, et ei luba Teheranil rajada Süürias sõjalist kohalolekut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDortmund võitis Batshuayi ja Götze väravatest Hamburgi ja tõusis kolmandaks\n\n## Põhitekst:\n\nDortmund asus kohtumist juhtima 49. minutil, kui Christian Pulisici tsenderduse vormistas paari meetri pealt väravaks Londoni Chelseast laenul olev belglane Michy Batshuayi. Batshuayi jaoks oli tegemist juba tema kolmanda väravaga kahes mängus.\n\nÜleaja teisel minutil tegi Mario Götze mänguseisuks 2:0, kui tõstis Andre Schürrle läbisöödule järgnevalt palli üle Hamburgi väravavahi ja otse värava tahanurka.\n\nDortmund on nüüd 22 mängust kogunud 37 punkti ja paikneb kolmandal tabelireal. 17 punkti kogunud Hamburg jätkab 17. kohal ja väljalangemistsoonis.\n\nTulemused\n\nLeverkusen - Berliin 0:2, Frankfurt - Köln 4:2, Hannover - Freiburg 2:1, Hoffenheim - Mainz 4:2, Müncheni Bayern - Schalke 2:1.\n\nHomme kohtuvad Stuttgart ja Mönchengladbach ning Bremen ja Wolfsburg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpalli kõrgliiga 22. vooru kohtumises alistas Dortmundi Borussia kodus 2:0 Hamburgi, kui täpsed olid Michy Batshuayi ja Mario Götze.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLinnarivaalile kaotanud Arsenal jääb Meistrite liiga kohast üha kaugemale\n\n## Põhitekst:\n\nVäheste võimalustega esimene poolaeg lõppes 0:0 viigiga, kuid teisel poolajal jäi Arsenal küllaltki suure Tottenhami surve alla. 49. minutil kandis surve ka vilja, kui Ben Daviesi antud tsenderduse vormistas peaga väravaks Harry Kane. Kane'i jaoks oli tegemist liigahooaja 23. väravaga.\n\nMängu lõpuks tõi Arsenali peatreener Arsene Wenger väljakule kõik pingil olnud ründemehed ja kolmandal üleminutil oli Alexandre Lacazette lähedal ka mänguseisu viigistamisele, kuid pall siiski väravas ei maandunud. Kohtumine lõppes võõrustajate 1:0 võiduga.\n\nLondoni Arsenali jaoks on tegemist juba nende kaheksanda kaotusega käesoleval hooajal. Alates detsembrist on kõrgliigas kokku suudetud võita neli mängu. Meistrite liigasse viivast neljandast kohast lahutab Arsenali hetkel kuus punkti, kuid Liverpoolil on võimalik homme see edumaa suurendada juba üheksale punktile.\n\nTottenham Hotspur, kes on nüüd kogunud 52 punkti, tõusis vähemalt kuni homseni kolmandale kohale.\n\nTulemused:\n\nEverton - Crystal Palace 3:1, Stoke - Brighton 1:1, Swansea - Burnley 1:0, West Ham United - Watford 2:0, Manchester City - Leicester 5:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga 27. vooru avakohtumises läksid vastamisi igipõlised Londoni rivaalid Tottenham Hotspur ja Londoni Arsenal. 182. Põhja-Londoni derbis võidutses Tottenham, kelle võiduvärava või liiga parim väravakütt Harry Kane kohtumise 49. minutil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nCaspar Austa tuli talikrossis Eesti meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste eliitklassis tuli Eesti meistriks Caspar Austa Tartu Ülikooli Spordiklubist (ajaga 51.13). Teisele kohale sõitis ennast Taavi Kannimäe Saksa Automaatika Proteamist (51.56) ja kolmandale Vahur Valvas Rein Taaramäe Rattaklubist (52.17). Meeste eliitlass sõitis kokku 18 kilomeetrit (3x6 km).\n\nVärske meistri Caspar Austa sõnul olid ilmastikuolud talvekrossiks ideaalsed ning üle aastate sai rajal pori asemel võideldud hoopis pehme lumega.\n\n\"Minu jaoks on seekordne meistritiitel eriline, kuna esimest korda elus olin seotud kolme erineva rolliga. Võistluse peakorraldajana alustasin juba hommikul kella seitsmest raja ettevalmistustöödega, peale seda toetasin elasin treenerina kaasa oma Tartu Ülikooli Spordiklubi õpilastele, kes enda vanuseklassis (M14 ja M16) samuti parima tulemuse koju tõid ning lisaks sellele kõigele tuli veel ka ise võistelda ja rajal maksimum anda. Võin öelda, et hoolimata sellest, et konkurents oli sarnane eelmistele aastatele, tuli võit raskelt ja olen selle üle väga õnnelik,\" võttis Austa päeva kokku.\n\nNaiste eliitklassi kaks esikohta läksid Kalevi Jalgrattakoolile, Maris Õispuu lõpetas esimesel (30.11) ja Merili Sirvel (30.57) teisel kohal ning kolmandale kohale sõitis end Janelle Uibokand Pelotonist (32.03).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "10. veebruaril toimusid Elvas Eesti Jalgratturite Liidu ja Elva Rattaklubi Velorõõm koostöös korraldatud 24. Eesti meistrivõistlused talikrossis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondis võib MM-i eel mängida Senegaliga\n\n## Põhitekst:\n\nEesti loodab juunis võõrustada Venemaal toimuval MM-il osalevaid koondiseid ning BBC teatel käivad hetkel läbirääkimised justnimelt Senegaliga, kirjutab Soccernet.ee. Senegali jalgpalliliit teatas, et märtsis mängitakse Bosnia ja Hertsegoviina ning Luksemburgiga ning juuniks loodetakse maavõistlused kokku leppida Horvaatia ning Eestiga.\n\nSenegali suurimaks staariks on Liverpooli ründaja Sadio Mane, aga jalgpallisõpradele on tuttavad ka nimed nagu Idrissa Gana Gueye (Everton), Cheikh Kouyate (West Ham United), Keita Balde (Monaco), Moussa Sow (Bursaspor) ja Kalidou Koulibaly (Napoli).\n\nMM-il kuulub Senegal koos Poola, Kolumbia ja Jaapaniga H-alagruppi. Varasemalt on MM-il osaletud ühel korral: 2002. aastal jõuti veerandfinaali, kus lisaaja järel kaotati Türgile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondis otsib omale endiselt suvisteks maavõistlusteks vastast ning praegu käivad läbirääkimised Ragnar Klavani klubikaaslase Sadio Mane kodumaa Senegaliga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n34 aastat Sinn Feini juhtinud Gerry Adams taandus ametist\n\n## Põhitekst:\n\nSinn Féini asus juhtima Mary Lou McDonald, kes oli erakonna aseliider.\n\nMcDonald kinnitati ametlikult ametisse laupäeva pärastlõunal Dublinis ajaloolisel parteikonverentsil umbes 2000 delegaadi ees.\n\n\"Meie eesmärk on võita,\" ütles 48-aastane McDonald, lubades referendumit Iirimaa ühtsuse üle.\n\n\"Eesmärk on võita valimised, suurendada meie poliitilist tugevust, realiseerida meie ambitsioon olla põhja ja lõuna valitsuses, saada poliitilisi võite iga päev ja lõpuks, võita Iiri ühtsus,\" ütles ta.\n\nMcDonald hoiatas ka Suurbritannia konservatiivset valitsust, mis tegeleb praegu Euroopa Liidust 2019. aastal lahkumisega seotud küsimustega.\n\nTema sõnul ei saa Iirimaast ohvrit tooride poliitilistele mängudele Londonis.\n\nMcDonald sai 2004. aastal Euroopa Parlamendi liikmeks. 2009. aastal valiti ta Sinn Feini asejuhiks. Alates 2011. aastast on ta esindanud Iiri parlamendis Dublinit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iiri vabariiklikku erakonda Sinn Féin (Meie Ise) 34 aastat juhtinud Gerry Adams lahkus laupäeval parteiliidri ametist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti ja Soome meistrite vaheline kohtumine lõppes viigiga\n\n## Põhitekst:\n\n11-kordse Eesti meistri Flora ja 28-kordse Soome meistri HJK vahel möödus avapoolaeg küllalt kompavalt ja üsna võimalustevaeselt, ent teisel poolajal muutus mäng väga jõuliseks ning momente jagus mõlemale poolele, kirjutab Soccernet.ee.\n\n79. minutil sündis matši esimene värav, kui Musa kauni kauglöögiga soomlased juhtima viis – Mait Toom sisuliselt ei reageerinudki lati alla kukkunud palli peale. HJK eduseis ei püsinud aga kaua, sest vaid hetk hiljem kukutati karistusalas Henri Järvelaiu söödu järel Joseph Saliste ning eelnevalt mitmes penaltihõngulises olukorras käsi laiutanud peakohtunik Kristo Külljastinen määras seekord penalti. Palli taha asus Zakara Beglarišvili, kes mänguvahendi värava keskele virutas ja sellega 1:1 seisu vormistas.\n\nFlora sai mängu jooksul ka ühe halva uudise, kui Faith Obilori vea järel vigastas oma vasakut põlve Martin Miller. Samas pääses tänavu esmakordselt väljakule Joseph Saliste, kes sellega oma vigastuspausi lõpetas. Flora ridades sai näha ka endist Tartu Tammeka keskkaitsjat Jürgen Lorenzit, kes mängis kaasa viimased 15 minutit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval läksid Lilleküla jalgpallihallis vastamisi Eesti ja Soome meistrid, kui Tallinna FC Flora tegi 1:1 viigi HJK-ga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla teenis Pärnu üle raske võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAvaveerandi napilt võitnud Rapla suurendas edumaa teises veerandis kuuele punktile. Pärnu suutis küll kolmanda veerandi 18:16 võita, kuid kaotusseisu rohkem vähendada ei suudetud – viimases veerandis võidutses taas Rapla ja kokkuvõttes tuli vastu võtta 70:75 kaotus.\n\nRapla kõige resultatiivseim mängija oli 22 punkti visanud Gert Dorbek. Talle järgnesid Nolan Cressler ja Dominique Hawkis, kes kumbki viskas 13 silma.\n\nVõõrustajate poole pealt oli parim 18 punkti kirja saanud Karl-Johan Lips. 17 silma sai kirja Nemanja Miljkovic ja 13 punkti tõi Siim-Markus Post.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli meistriliiga ainsas tänases kohtumises kaotas Pärnu Sadam kodus Rapla Avis Utilitasele 70:75 (14:15, 18:23, 18:16, 20:21).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nWilliamsi osalemine selle aasta suure slämmi turniiridel on küsimärgi all\n\n## Põhitekst:\n\nAmeerika Ühendriikide naiskond mängib pühapäeval Fed Cupi raames Hollandiga ja kohtumisest võtab osa ka endine maailma esireket Williams. Ameeriklannalt küsiti, kas ta plaanib osaleda ka 2018. aasta järelejäänud suure slämmi turniiridel. \"Ma ei oska seda hetkel öelda. Olen keskendunud nädalavahetusel toimuvale kohtumisele ja mõtlen pärast seda edasi,\" vahendab Reuters.\n\nWilliams osales viimati WTA turniiril eelmisel aastal, kui võitis Austraalia lahtised.\n\n\"Muidugi on mul ka pikaaegsed plaanid,\" kommenteeris 23 suure slämmi turniiri võitja Williams. \"Võita 25 suure slämmi turniiri [praegune rekord] on muidugi midagi, mida ma väga tahaks, aga ma ei tahaks endale piire seada.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu septembris lapse saanud Serena Williams andis eile teada, et on pärast sünnitust pidanud võitlema tõsiste terviseprobleemidega, mistõttu on tema osalus käesoleva aasta suure slämmi turniiridel hetkel veel küsimärgi all.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Lootus ja Kaunase Tornado said Leedus võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEestlane mängis 15 minutit ning kogus selle ajaga viis punkti (kahesed 2/5, kolmesed 0/1, vabavisked 1/4), ühe korvisöötu ja neli isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\n202 cm pikkuse Lootuse senised keskmised näitajas Tornado särgis on 14 mänguga olnud 22,5 minutit, 5,1 punkti, 4,1 lauapalli ja 1,1 kulpi.\n\nB divisjoni B-grupis on Kaunase Tornado (6-11) 12 tiimi hulgas 8. kohal, Perkunas (9-8) on neist koha võrra eespool.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu madalamal liigatasemel mängiv 16-aastane eestlane Kaspar Lootus aitas reedel Kaunase Tornado võistkonnal kodusaalis 99:74 võita Kaunase Perkunast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSuusahüpete kuldmedal läks Saksamaale, Nõmme 47.\n\n## Põhitekst:\n\nTeisele ja kolmandale kohale tulid norralased: Johann Andre Forfang teenis 250,9 punkti, saades sellega hõbemedali ning 249,7 punkti kogunud Robert Johansson jäi kolmandaks.\n\nAinsa eestlasena lõppvõistlusele pääsenud Martti Nõmme hüppas 84 meetrit ning leppis 47. kohaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suusahüpete normaalmäe lõppvõistluse võitis sakslane Andreas Wellinger, kes hüppas 113,5 meetrit ja teenis sellega 259,3 punkti. Ainsa eestlasena võistlustules olnud Martti Nõmme saavutas 47. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBeljajeva laeks jäi vehklemise MK-etapil veerandfinaal\n\n## Põhitekst:\n\nJulia Beljajeva alistas põhitabeli esimeses ringis hiinlanna Xu Chengzi 15:12, seejärel 32 parema seas šveitslanna Noemi Moeschlini 15:12 ning kaheksandikfinaalis jaapanlanna Ajayaka Shimookawa samuti 15:12. Veerandfinaalis kaotas Beljajeva ukrainlannale Olena Kryvytskale 14:15.\n\nKatrina Lehis kaotas põhiturniiri esimeses voorus Maria Udreale 11:15.\n\nIrina Embrich alistus 64 parema seas venelanna Yana Zverevale 13:15.\n\nErika Kirpu alistas põhiturniiri esimeses voorus prantslanna Coraline Vitalise 15:10. Teises ringis alistus Kirpu hiinlannale Yiwen Sunile 9:15.\n\nKristina Kuusk kaotas põhiturniiri esimeses voorus prantslannale Camille Nabethile 14:15.\n\nNelli Differt kaotas eelturniiril poolatar Anna Mroszczakile 8:15 ja põhitabelisse ei jõudnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Barcelonas toimuval vehklemise MK-etapil võistlesid eestlastest Julia Beljajeva, Katrina Lehis, Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk ja Nelli Differt. Parima tulemuse tegi Beljajeva, kes jõudis veerandfinaali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSappineni debüüt piirdus ühe poolajaga\n\n## Põhitekst:\n\nBeerschot võõrustas 3757 pealtvaataja ees Westerlot, kellega lepiti 0:0 viiki, kirjutab Soccernet.ee. Number 22 särki kandnud Rauno Sappinen kuulus esmakordselt oma uue koduklubi algkoosseisu, kuid avapoolaja järel vahetati ta puhkama. Sappinen tegutses 3-4-1-2 formatsioonis ühe ründajana.\n\nHuvitava asjaoluna kimbutas belglasi täna ka lumi. Nimelt kattis veel mõni tund enne matši avavilet staadionit lumevaip, mis siiski ära jõuti koristada. Hooaja teise poole liigatabelis on Wilrijki Beerschot 12 mängu järel 15 punktiga neljandal kohal. Hooaja esimese poolega tagasid nad omale aga pääsu kõrgliigasse tõusmise play-off 'i.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise ründaja Rauno Sappinen tegi täna Belgia esiliigas oma debüüdi, kui osales Wilrijki Beerschoti viigimängus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSander Puri koduklubi Waterford on uueks hooajaks valmis\n\n## Põhitekst:\n\nMullu Iirimaa esiliigat domineerinud Waterford oli üle ka Shelbourne'i vastu, kuid esimese 45 minutiga jäädi 0:2 taha, kirjutab Soccernet.ee. Üleminutite väravast löödi siiski pausiks üks tagasi ja 79. minutil päästeti ka viik. Puri tegi kaasa 90 minutit ja sooritas kohe mängu alguses ohtliku pealelöögi, mis napilt üle lati vihises.\n\nJärgmisel reedel alustab Waterford juba Iirimaa kõrgliigahooaega, kui kohtutakse Derry Cityga. Kontrollmängudes sai Puri leivaisa kolm võitu ja viigi, kuid kõrgliigasatsidega ei mängitud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sander Puri ja Waterford FC lõpetasid kontrollmängude seeria 2:2 viigiga esiliigarivaali Shelbourne'i vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja- ja Lõuna-Korea ühendnaiskond kaotas olümpial ajaloolise kohtumise\n\n## Põhitekst:\n\nJuba esimesel kolmandikul skooris Alina Muller kolmel korral ja viis Šveitsi naiskonna juhtima. Teisel kolmandikul täiendasid punktilisa Muller ja Phoebe Staenz, kes lõi litri võrku kahel korral. Korea ühendnaiskond ei andnud alla ja näitas südikust lõpuni. Viimasel kolmandikul õnnestus šveitslannadel skoorida kahel korral, kui Lara Stalder mõlemal korral võrku tabas.\n\nHomme kohtuvad omavahel Soome ja Ameerika ühendriikide naiskonnad ning Kanada ja neutraalse lipu all võistlev Venemaa naiskond.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja- ja Lõuna- Korea jäähoki ühendnaiskond pidas PyeongChangi olümpial esimese kohtumise Šveitsiga. Mängu lõppseisuks jäi 8:0 Šveitsi kasuks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHenri Drelli 40 punkti aitasid Bambergi Bayerni vastu võidule\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi poolaja 12 punktiga võitnud Bamberg lasi kodulinnas mänginud vastased järgi ning viimasel minutil ühe punktiga ka juhtima, siis viskas Drell 37 sekundit enne mängu lõppu kolmese ja 13 sekundit enne lõppu ka kahese. Viimane eestlase tabamus osutuski võidukorviks, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKokku sai Drell kirja koguni 40 punkti (kahesed 9/12, kolmesed 6/11, vabavisked 4/7), üheksa lauapalli, viis korvisöötu, kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga. Kasulikkuse tegur oli eestlasel koguni 45.\n\nBamberg (2-1) tõusis sellega alagrupis Müncheni Bayernist (2-1) mööda, kreeklaste Pireuse Olympiakosel (1-1) on ees mäng veel hispaanlaste Sevilla Real Betisiga (0-2).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroliiga noorteturniiril tegi laupäeval suurepärase mängu Henri Drell, kes vedas Bambergi U-18 tiimi alagrupi viimases mängus 91:90 võidule seni kaotuseta püsinud Müncheni Bayerni vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKatrin Koov: tõendeid perifeeria tähtsusest\n\n## Põhitekst:\n\nPaco Ulmani näitus \"Heitmaa\" Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni 25. III. Kuraator Carl-Dag Lige.\n\nArhitekt Paco Ulman on teinud väga hea näituse. Esiteks annab see palju mõtteainet ja tõlgendusvõimalusi ning teiseks pakub installatsioon kuklakarvu tõstva ruumielamuse. Võib-olla isegi selles järjekorras, et kõigepealt ruum ja seejärel pildid. Sellist vaikset, mõtlikku, aga sügavalt mõjuvat ruumimuutust pole soolalaos tükil ajal ette tulnud. Ulmani loodud ruum on mõjus ja ootamatu, aga mitte kriipsugi pealetükkiv või edvistav. See räägib hea arhitektuuri erilisest omadusest viidata koha potentsiaalile, mida ei pruugi esmapilgul märgata, ning teisest küljest oskusest kõnetada vaatajat rahulikult, ilma liigsete efektideta – raputada järk-järgult, peaaegu märkamatult, aga see-eest põhjalikult. Eriti äratab asja juures huvi see, et selge ja puhas näitusearhitektuur on välja settinud segaste servaalade uuringutest ja toonud esile perifeeriasse peidetud jõu.\n\nSelline ruumimuutus arhitektuurimuuseumi suures saalis ei oleks saanud tekkida tühjale kohale, igal juhul tuleb seda vaadata terviklikult koos väljapandud fotodega. Need räägivad linna alateadvusest, teadvustamata ääre- ja vahealadest, niisamuti on soolalaos esimest korda kasutusele võetud vaheala ehk õhuruum, mis ulatub läbi kahe korruse kuni katuseni. Lai avar saal on metamorfoosi käigus muutunud kitsaks ja kõrgeks galeriiks, kus ümbritsev ruum on kaotanud oma tähtsuse ja saanud ise perifeeriaks. Siin on veel üks oluline muutus, mida muuseumi kontrollitud keskkonnas väga harva näha saab – katuseakendest voogab päikesevalgust. See loob omamoodi pühakojaefekti. Ootamatut paralleeli võimendab ka liikumine mööda treppi ülespoole, pimedusest valgusesse. Esmapilgul tundub see isegi sobimatu paralleelina, aga kui veidi edasi mõelda, siis on religioon täiesti asjakohane võrdlus. Näitus räägib muu hulgas inimese üksindusest siin maailmas, tema võõrandumisest nii loodusest kui ka üksteisest, kuid samal ajal püüdlustest kusagile pärale jõuda, rändamisest enese- ja tõeotsingutel.\n\nNäitus tuletas mulle meelde hiljuti nähtud Andrei Zvjagintsevi filmi \"Armastuseta\". Sealne tegevus toimub suures osas \"Heitmaa\"-sarnastes anonüümsetes paikades, ebamäärastel vahealadel suurlinnas ja selle ümber, kus tegelik peategelane on metsik, võimas ja ükskõikne loodus ning kõrvaltegelased väikesed inimesed oma traagiliste elude ja armastuseotsingutega. Võsastunud loodus on võimas metafoor eksinud inimeste sisemaastike kirjeldamisel. Filmi autor on jälginud inimeste tegevust dokumentaalfilmi võtmes distantsilt, ise sündmustesse sekkumata, samamoodi jälgib ka Paco Ulman inimesi maastikul distantsilt, neid endid näitamata, registreerides aga dokumentalisti rangusega nende tegevuse jälgi. Fotodele püütud detailide abil hakkab kujutlusvõime tööle ja tühermaadest saavad tähendusrikkad paigad.\n\nSoov tühi ruum kodustada on sügavalt inimlik. Piltidelt võib selle kohta leida hulgaliselt näiteid: lõkkease jõekaldal, grillahi keset heinamaad, lemmiklooma matmispaik metsa all jne. Palju jälgi ja radu. Pilt muutub veelgi kirjumaks, kui lisada inimtegevusele teiste liikide elutegevuse jälgi. Sellistest paikadest võib vabalt leida ka rebaste õhtusöögi jäänuseid, kitsede magamisasemeid, kobraste ehitusplatse, sipelgapesi, hiireurge jne. Piirialad on sageli kõige elurikkamad paigad, kus ristuvad eri liikide rajad. Aga Ulman ei ole siiski loodusfotograaf, teda huvitab peamiselt linnaruum ja linnaelu. Kogu see vahepealne ruum tema piltidel on natuke kummaline ja nihkes. Selles on nii poeesiat kui huumorit, mille märkamine ja jäädvustamine eeldab tundlikkust. Kummastavat meeleolu aitab süvendada ka Tanel Paliale ja Holger Looduse loodud helitaust, millest võib aimata küll tuttavlikke helisid, kuid mis kokkusulatatuna mõjub voogava-undava mürana.\n\nPeale ruumi kõneleb näitus ka ajast. Aeg kulgeb siin omasoodu, nii nagu eespool mainitud filmis. Aastaajad vahelduvad, loodus tärkab, õitseb ja närbub – lõputus korduses. Aeg on ükskõikne ja halastamatu inimeste heitluste ja püüdluste suhtes. \"Heitmaa\" fotodel kujutatud maastikel tundub aeg kulgevat palju aeglasemalt kui mujal. Võib koguni öelda, et aeg on seisma pandud. Midagi ei juhtu. Fotole on salvestatud igavesti kestev hetk. Aga muidugi on see illusioon. Isegi näitusesaalis ei saa aega peatada. Küll aga võib minna ja ise järele proovida, kogeda neis aeglustatud paikades aega, mis asub väljaspool linnakeskkonna kiirendit. Sealne aegruum võib tunduda isegi ärritavalt igav ja tüütu, sest ei paku igal sammul uusi stiimuleid. Suhtlemine sellise keskkonnaga nõuab harjumatut pingutust, keskendumist, teravdatud tähelepanu ja sisseelamist nii kehaliselt kui ka vaimselt. Vastutasuks pakutakse aga võimalust ümbritsevat sügavamalt kogeda ja teravamalt tajuda, rohkem näha ja (taas)avastada, samuti nähtut-kogetut analüüsida ja lõpuks enesele midagi olulist välja setitada.\n\nPüüdsin näituselt leida kaadreid, kus ei oleks näha inimese jälgi, ja üllatuslikult leidsingi, koguni kolm fotot. Mõtlesin: nii tihedasse võssa satuvad küll ainult orienteerujad ja Paco-taolised uitajad. Selline metsik maastik on suurepärane koht äraeksimiseks ja seega tulvil kõikvõimalikke väikseid avastusi. Kogu näitus on mulle südantsoojendav ja tähenduslik, sest tunnen ära palju tuttavaid (või tuttavlikke) kohti, kuhu olen sattunud mõnel rännakul, tervisejooksul või orienteerumispäevakul. Sellised retked ebamäärastesse paikadesse on ilmselt paljudele otsivatele hingedele eluliselt vajalikud. Huvitaval kombel eriti sageli just arhitektidele, kes iga päev tegelevad väga konkreetselt piiritletud ruumiga. Võib-olla on see omamoodi tasakaalumehhanism, soov kogeda ruumiskaala teist otsa, hajusat arhitektuurivaba ruumi, et paremini mõista tervikut. Või aidata defineerida ruumi ennast – seda kasutatavat, kuid käega katsumatut tühjust, mis jääb seinte, põrandate ja lagede (või maa ja taeva) vahele. Kumb on siis kese ja kumb perifeeria? Kummast on rohkem kasu? Kas saab neid üldse teineteisest lahutada?\n\nSõna \"heitmaa\" on oluline osa näituse tervikust ja ühtlasi veel üks tõend perifeeria loomingulisest potentsiaalist. Selle sõna on Ulman ise oma otsingute käigus tuletanud ja minu arvates on see üks viimase aja põnevamaid sõnaleide – nii ilus ja hämmastavalt loomulik, nagu oleks kogu aeg olemas ja kasutusel olnud. Kui sünonüümid \"jäätmaa\" ja \"tühermaa\" on pigem negatiivse varjundiga, siis \"heitmaa\" kõlab ülevamalt ja avaramalt. Näiteks võib seda tõlgendada õhkuheitmise või lendutõusmisena. Näituse külastajale on igatahes õhku heidetud mõnusalt palju võimalikke mõtte- ja teeotsi.\n\nLoe artiklit Sirbist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Perifeeria varjatud potentsiaal avaneb näitusel tugeva minimalistliku installatsiooni kaudu, paradoksaalselt on see välja kasvanud hoopis vastupidise iseloomuga ruumist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandlannad domineerisid olümpial naiste kiiruisutamises\n\n## Põhitekst:\n\nEsikoha võitis Carlijn Achtereekte ajaga 3.59,21, teisena lõpetas Ireen Wust (+0.08) ja kolmandana Antoinette De Jong (+0.81).\n\nMaailmarekord kuulub kanadalanna Cindy Klassenile aastast 2006 ja selleks on 3.53,34. Olümpiarekord pärineb Salt Lake City mängudelt, kui sakslanna Claudia Pechsteinile ajaks märgiti 3.57,7.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "PyeongChangi taliolümpial jagati täna välja medalikomplekt naiste 3000 meetri kiiruisutamises. Hollandlannade võimu vastu ei saanud keegi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHenri Anier lõi Soomes kaks väravat\n\n## Põhitekst:\n\nLahti võõrustas alagrupifaasi kolmandas kohtumises uueks hooajaks Soome esiliigasse langenud JJK-d ning põhikoosseisus alustanud Anier viis juba 8. minutil oma klubi ette. 36. minutil viigistasid külalised seisu, ent 41. minutil lõi Anier seisuks 2:1, kirjutab Soccernet.ee.\n\nTeisel poolajal jõudis JJK viigiväravani ning kui Eesti ründaja 78. minutil puhkama sai, oligi tablool 2:2. Lahti tegi aga lõpuspurdi ning 88. ning 90+4. väravatest sai Anieri klubi 4:2 võidu.\n\nOma alagrupis on Lahti kolmest mängust kogutud seitsme punktiga hetkel esikohal. Järgmine karikamäng ootab neid ees nädala pärast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondise ründaja Henri Anier lõi täna oma koduklubi Lahti eest kaks väravat, aidates omad Soome karikasarjas 4:2 võiduni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Treier teenib Itaalia esiliigaklubis aina rohkem mänguminuteid\n\n## Põhitekst:\n\nMontegranaro sai sel nädalal mõne päeva jooksul kaks kaotust, kui esmalt jäädi 71:96 alla Veronale ja seejärel 74:95 Trevisole, kirjutab Korvpall24.ee.\n\n\"Kaotasime kahele väga heale meeskonnale. Verona tegi väga hea mängu kaitses ja võttis meie korvialused jõud kinni ning rünnakul suutsid nad kaugelt enesekindluse kätte saada ja tabasid alati olulistel hetkedel. Treviso vastu mängisime küll hästi, aga selliste tiimidega pead hea olema kõik 40 minutit ning nad karistasid meid kohe ära, kui me eksisime,\" selgitas eestlane.\n\nPühapäeval ootab Montegranarot ees mäng Forliga, mis Treieri arvates saab samuti olema keeruline: \"See ei ole lihtne vastane, nad on viimasel ajal võtnud mitu head võitu ning neil on head kaugviskajad. Peame suutma mängida sajaprotsendiliselt, et võit koju tuua.\"\n\nEnda vormi kohta sõnas eestlasest ääremängija: \"Mu hooaeg läheb järjest paremaks, ma loodan. Olen saanud rohkem mänguminuteid ja usun, et kõik sujub üha edukamalt.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia esiliigaklubis Montegranaro mängiv Eesti noortekoondislane Kaspar Treier käis reedel kohalikus kohvikus klubi fännidega pilti tegemas ja autogramme jagamas ning andis klubi kodulehele mõned kommentaarid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Korea avas kodusel olümpial võiduarve\n\n## Põhitekst:\n\nVõiduajaga 2.10,485 ületas Hyojun senise olümpia rekordi, mis kuulus 2010. aasta Vancouveri olümpiamängudest tema kaasmaalasele Jung-Su Leele (2.10,949).\n\nHõbemedali võitis maailmarekordi omanik Sjinkie Knegt. Hollandlase lõpuajaks märgiti protokolli 2.10,555. Pronksmedali sai kaela olümpialipu all võistlev venelane Semjon Jelistratov ajaga 2.10,687.\n\nNeli aastat tagasi sel distantsil olümpiavõitjaks tulnud kanadalane Charles Hamelin lõpetas algselt kuuendana, kuid sai konkurendi takistamise eest karistada ja tema tulemus tühistati.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Korea võitis kodupubliku rõõmuks täna oma esimese kuldmedali, kui Lim Hyojun ületas meeste 1500 m lühirajauisutamises finišijoone esimesena.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nETV kasvatas jaanuaris vaatajaskonda veelgi, Kanal 2 vaadatavus langes\n\n## Põhitekst:\n\nETV, mis oli terve sügishooaja vaadatuim telekanal, kasvatas oma vaatajaskonda veelgi. Detsembrikuise 15,1 protsentiga võrreldes oli jaanuaris ETV vaatamise osakaal 15,7 protsenti, teatas Kantar Emor.\n\nKanal 2 vaatamisaja osakaal oli jaanuaris viimase kuue kuu madalaim. Kanali osakaal oli 9,7 protsenti vaatamisajast, TV3-l oli see number 9,1. Languse tegi ka PBK, mille vaatamisaja osakaal kukkus 4,8 protsendile.\n\nETV+ osakaal tõusis 0,8 protsendile ning ETV2 oma 3,1 protsendile.\n\nTelekanalite vaatamisaja osakaal (daily share protsenti) kogu vaatamisajast Autor: Kantar Emor\n\nJaanuarikuu vaadatuim saade kõigi kanalite peale oli Vahur Kersna autorisaade ETV-s \"Urmas Ott. One man show\", mida jälgis reaalajas 176 000 televaatajat. Tabeli tipus olid TV3 \"Kuuuurija\" 179 000 vaatajaga ja ETV \"Pealtnägija\" 170 000 vaatajaga.\n\n20 vaadatavamat saadet jaanuaris 2018 (vaatajaid saateminuti kohta) Autor: Kantar Emor\n\nETV vaadatuim saade jaanuaris oli \"Urmas Ott. One Man Show\", mida vaatas reaalajas 176 000 inimest. Teisel kohal oli \"Pealtnägija\" 170 000 vaatajaga ja kolmandal kohal \"Aktuaalne kaamera. Nädal\" 148 000 vaatajaga.\n\nTabeli esikümnes olid veel \"Aktuaalne kaamera\" (141 000), \"ENSV\" (140 000), \"õNNE 13\" (137 000), \"Hommik Anuga\" (132 000), \"Ärapanija 2017\" (124 000), \"Sport. Sport\" (115 000) ja \"Sport\" (114 000).\n\n10 vaadatavamat saadet jaanuaris 2018 (vaatajaid saateminuti kohta) | ETV Autor: Kantar Emor\n\nJaanuaris 2018 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 4 tundi ja 25 minutit päevas. Eestlased veetsid telerite ees 4 tundi ja 25 minutit ning mitte-eestlased 4 tundi ja 27 minutit päevas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaanuaris jagunes eestlastel telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones ETV (22,8 protsenti), Kanal 2 (14,0 protsenti) ja TV3 (13,0 protsenti) vahel ning mitte-eestlastel RTR Planeta (13,9 protsenti), PBK (13,7 protsenti) ja NTV Miri (9,8 protsenti) vahel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLeho Tedersoo: teadus on kui kunst ja kirjandus üheskoos\n\n## Põhitekst:\n\nSa oled teadlane – millal tekkis soov saada teadlaseks? – Iseenesest liikusid mõtted selles suunas juba keskkoolis. Tegelikult tekkis küllalt sügav huvi seente vastu kuue aastaselt, kui ma käisin vanatädi juures Alutagusel sünnipäeval. Oli rikkalik seeneaasta ja väikese poisina ei tahtnud seal vanainimeste lauas istuda, tahtsin ringi joosta – ja siis nägin seal väljas puude vahel väga ilusaid huvitavaid seeni. Need sai kaasa korjatud, kodus oli määraja, värvipiltide järgi sai määratud; siis mõni aasta hiljem hakkasin vihikusse neid seeni üles joonistama ja tegema mitte määratud seentele lühikesi kirjeldusi.\n\nPärast keskkooli lõppu oli peas kaks mõtet, kas geograafia või bioloogia – minu koolis käisid ülikoolist pärit õppejõud neid tutvustamas ja bioloogiat tutvustav inimene oli asjalikum, nii et selle kasuks valik langes. Vanemad tahtsid väga, et ma õpiks majandust.\n\nSee, et hakata seeni lähemalt uurima, sai väga kindlalt selgeks pärast esimest kursust, kui olin läbinud fungistika välipraktikumi ja tutvusin Eesti seeneteadlastega.\n\nTeadus on nagu kunst ja mõnes mõttes nagu kirjandus. Ma tunnen ennast kunstnikuna ja kirjanikuna üheskoos.\n\nMis sind teaduse tegemise juures paelub? – Minu jaoks on oluline see, et see on eneseteostus. Mõnes mõttes ta on ka nagu kunst ja mõnes mõttes nagu kirjandus. Ma tunnen ennast nagu kunstnikuna ja kirjanikuna üheskoos. Suurem kunst on see materjal ja teadmised kokku panna ja vormistada teadustööks. Selle õppimine võtab üle 10 aasta aega.\n\nKui sa teadlane ei oleks, kes sa siis oleks? – Majandust õppides tõenäoliselt läbikukkunud börsimaakler (naerab) või pankrotistunud firma omanik.\n\nJust siis, 20 aastat tagasi, fungistika praktikumis sündis otsus hakata seeneteadlaseks. Autor: Erakogu\n\nKuidas tekivad kõige paremad teadusideed? Kas suure töö tulemusena, või on nii, et õhtul enne magamajäämist lööb äkitselt pea selgeks ja leiad mõnele keerulisele probleemile lahenduse? – No tavaliselt need mõtted tulevad ikka siis kui loed sügavalt mõnda uudset teadusartiklit. See võib olla pisut teisest valdkonnast kui oma töö ja kui sa tunned oma valdkonda piisavalt hästi, siis peas hakkab kohe seoseid looma, et mida üle võtta võõrast metoodikast või teisel uurimisalal püstitatud hüpoteesidest.\n\nHiljem, kogenud teadlasena, on oluline kohtuda konverentsidel teiste tipptegijatega ja siis sügavates teaduslikes vestluses tuleb palju uusi ideid.\n\nSa oled 37 aastane, aga kõikides Eesti teadlaste edetabelites päris tipus. Milliseid õigeid valikuid sa oled selleks teinud? – See on miljoni dollari küsimus. Ma olen tegelikult üritanud seda ka palju oma tudengitele rääkida, et tõsta neil motivatsiooni. Ma ise ütleks, et mu edu saladus on see, et mul oli olemas väga sügav ja konkreetne huvi seente vastu, juba enne ülikooli astumist oli loodusteaduslik tunnetus – see andis kindlasti teiste endasugustega suure konkurentsieelise.\n\nTeiseks, minu juhendajaks sattus professor (Urmas) Kõljalg, kes toona oli värskelt tulnud Rootsist järeldoktorantuurist ja ta valdas hästi palju uudseid ideid ja meetodeid, mis tõstis minu lõputöö ja magistritöö kohe maailma teaduse eesliinile.\n\nKindlasti mängivad siin rolli ka iseloomuomadused. Kui ma midagi ette võtan, siis ma üritan seda teha võimalikult hästi: mitte liiga põhjalikult, vaid optimaalse põhjalikkusega, ja ma suudan mingil põhjusel töötada üsna kiiresti, kui võrrelda teiste kolleegidega.\n\nMinu eelis on ka see, et ma pole jäänud kinni pidama mingi konkreetse kitsa teema juurde, vaid ma olen hakanud kasutama sellist oportunistlikku lähenemist: kui ma tunnetan ära, et kuskil teaduses on mingi väga suur lünk või valus küsimus, siis ma ei karda seda ette võtta ja selle küsimuse väga kiiresti ära lahendada ning võimalusel kiiresti avaldada kuskil tippajakirjas.\n\nKui sulle professori kohta pakutaks, ma ei tea, äkki on pakutud, võtaksid vastu? – Pakutud on, aga vastu ei võtnud. Ma tean väga hästi, et ma olen väga vilets paberimajandaja, kuna ma oskan tähtsad dokumendid ära kaotada, e-kirju ma ei salvesta, tihti kustutan koos manustega ära, sest postkast on pidevalt kirjadest umbes.\n\nSa tulid just Aafrikast – kuidas läks ja mis tegid seal? – Halvasti läks (naerab). Minu idee oli koguda sealt järjekordse globaalse uurimistöö jaoks proove, kuna Aafrika on väga raskesti ligipääsetav piirkond, nii logistiliselt kui keeleliselt. Oma proovid sain hambad ristis kätte, aga igal päeval olid probleemid seoses autorendi, looduskaitsealade lubade jm-ga.\n\nMa alustasin Rwandast, rendiautoga sõitsin Ugandasse, sealt lendasin Gaboni – kõikjal sõitsin üksinda rendiautoga ringi ja huvitavates kohtades, mis ma olin Google Mapsiga välja vaadanud, käisin metsas ja kogusin materjali.\n\nPaapua Uus-Guineas kõrgel mägedes tekkis konflikt mingisuguse küla vanemaga, kellele ma oleks pidanud tema arvates rohkem raha maksma, et sinna mägedesse ronida. Ja kuna ta oli purjus, siis polnud väga palju puudu, et oleks kakluseks läinud.\n\nSa oled kogunud seeneproove üle maailma ja tihtipeale sellistes \"nurgatagustes\" kohtades. Kas see ohtlik pole? – Eks ta pisut ebaturvaline on, eriti arvestades Aafrika liiklust. Gabonis anti mulle ka auto millel polnud kindlustust, mistõttu tuli leida politseiga ka selline \"kompromiss\".\n\nNäiteks käisime Sergei Põlmega (Tartu ülikooli teadur – toim.) Paapua Uus-Guineas ja seal kõrgel mägedes tekkis konflikt mingisuguse küla vanemaga, kellele ma oleks pidanud tema arvates rohkem raha maksma, et sinna mägedesse ronida. Ja kuna ta oli purjus, siis polnud väga palju puudu, et oleks kakluseks läinud. Eks seal olid teised kohalikud ka, kes asja maha rahustasid ja eks me saime mõlemad aru, et mingisugune suurem konflikt ei tule kellelegi kasuks.\n\nOn mingi lemmikkoht ka? – No tegelikult sealsamas Paapua Uus-Guineas ongi. See on lihtsalt niivõrd metsik ja teistmoodi. Ja teine koht on nt Zambia, kus samuti väga kaugel nö pärapõrgus olid väga meeldivad inimesed ja väga huvitav elu, kus elasid väikses hütis, vahetult traataia taga krokodillid ja jõehobud.\n\nKui sa oma töö pärast niipalju reisid, siis vabal ajal ilmselt reisimisega ei tegele? – Vabal ajal ei reisi jah. Vaba aeg kulub kodus kolme lapse kasvatamisele. Mõnikord õnnestub trenni teha.\n\nLeho Tedersoo kabineti uks on tudengite jaoks alati avatud. Autor: Randel Kreitsberg\n\nKas teadlane on 24/7 teadlane? Või paned selja taga ukse kinni ja siis oled töömõtetest vaba? – Ma ei pane kunagi ust kinni, sest ma olen alati kättesaadav oma tudengitele. See on minu missioon, koolitada Eesti ja maailma jaoks välja erioskustega spetsialiste.\n\nTeadlane... mitte just 24 tundi, aga 12 tundi küll. Ma ei kujuta ette teadlast, kes on vaid kindlatel kellaaegadel tööl ja pärast lülitab end täielikult välja. Ma ei kujuta ette, et selline teadlane saaks olla efektiivne.\n\nKüllaltki avalik saladus on see, et 10-15 aastased noored kuusikud on paksult täis kuuseriisikaid. Enamik inimesi lihtsalt ei lähe sinna uurimagi.\n\nKäid sa endiselt metsas seenel ka väljaspool tööd? Kas sinu käest saab seenekohtade siseinfot? – Jah, huvi on säilinud ja see on tööga tugevasti seotud hobi. Kui ma metsa all seenel käin, siis ma korjan üles ka need seened, mida saab teaduslikult uurida. Ma olen siin 15 aasta jooksul Tartu piirkonnas välja otsinud sellised uued seenekohad, kus on väga palju söögiseeni ja siis käin ka nädalas korra seenel nagu mõned teised käivad mustikal. Kodus teen 30-40 liitrit seeni aasta jooksul sisse ja need on talvel hea dieettoit.\n\nNäiteks selline küllaltki avalik saladus on see, et 10-15 aastased noored kuusikud on paksult täis kuuseriisikaid. Enamik inimesi sinna lihtsalt ei lähe uurimagi, sest arvavad, et seal mitte midagi ei ole.\n\n---\n\nNeli küsimust:\n\nKelleks sa lapsena saada tahtsid? – Kõige rohkem tahtsin saada metsavahiks: huvitav töö, saab olla looduses ja näha ka huvitavaid loomi. Lapsena olid metskitsede ja jäneste nägemised juba väga suured elamused.\nMis on teadusprobleem, mida sa unistad lahendada? – Kui palju ikkagi maailmas liike on ja kui palju neist on välja surnud inimtegevuse tulemusena. Eriti mikroorganismide seisukohast.\nKuidas sa oma teadustegevusega muudad maailma paremaks paigaks? – Peamine tulemus on see, et inimesed mõistavad paremini seente globaalset levikut ja seda mõjutavaid tegureid. Kindlasti on minu teadustööd muutnud seeneuuringute valdkonda Eestis ja aidanud muuta Tartu ülikooli selles valdkonnas maailma juhtivaks ülikooliks.\nÜks asi sinu valdkonnast, mis sinu jaoks on lihtne tõde, kuid mida inimene tänavalt ei tea? – Eestis on ligi 500 söödavat seeneliiki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hakkame ERR Novaatoris nädalavahetuseti tutvustama Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmeid. Esimesena kohtume Tartu ülikooli seeneteadlase, Leho Tedersooga, kes on seeneriiki uurinud üle kogu maailma. Uurime, mis viib meest üksinda Aafrika kaugetesse küladesse mullaproove koguma ja kuidas Eestis neid parimaid seenekohti ära tunda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Rahva teenrid\": aktsiisitõus võib tuua lumepalliefekti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Aktsiisid moodustavad väga väikese osa maksulaekumisest. Nad on veidi üle kolme protsendi. Kui ta kõigub sinna-tänna, siis see ei ole nii meeletu auk. Aga nad on sellise märgilise tähtsusega,\" rääkis Sulev Vedler.\n\n\"Küsimus ei ole ainult aktsiisides. Aktsiisid mõjutavad inimeste käitumist - kui inimesed on harjunud Lätis alkoholi järel käima, siis neil süveneb see harjumus ja nad käivad seal ka edaspidi ja toovad sealt ka muud kaupa. Lõuna-Eesti poed on hädas, mingil hetkel hakkavad hätta sattuma ka Tallinna kauplused. Ka Tallinna restoranid ja laevaliinid, sest soomlased ei taha ju enam kallist alkoholi siit osta. See võib sellise lumepalliefekti kaasa tuua,\" lisas Vedler.\n\nVelder pakkus, et võib-olla peaks nüüd alkoholiaktsiisiga tagasi tõmbama. \"Makse tõstetakse, makse langetatakse,\" ütles ta.\n\nTa lisas, et inimesed kipuvad sellises olukorras alkoholi varuma ja varutud alkoholi kiputakse lihtsamalt tarbima, seega on ka see kahtluse all, kas rahva tervisele on aktsiisitõus positiivselt mõjunud.\n\nMirko Ojakivi rõhutas, et alkoholist saadavad kahjud jäävad Eesti riigi kanda, aga tulud lähevad Läti riigieelarvesse. \"Kui läbimõtlematult ajada alkoholipoliitikat, siis selle mõjud Eesti rahvale on hoopis teistsugused,\" ütles Ojakivi.\n\nMerilin Pärli sõnul on ka Põhja-Eestis elavate inimeste hulgas järjest rohkem neid, kes Lätis suurtes kogustes alkoholi toomas käivad. \"Nad ei käi sihilikult alkoholi ostmas, aga kui niikuinii näiteks töö viib Lätti, siis varun ka õlut,\" sõnas Pärli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanikud Mirko Ojakivi, Merilin Pärli ja Sulev Vedler arutlesid Vikerraadio saates \"Rahva teenrid\" valitsuse aktsiisiotsuste üle ja leidsid, et läbimõtlemata aktsiisiotsused on toonud ootamatuid tagasilööke.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMarko Asmer tuleb esimese eestlasena starti Le Mansi 24 tunni sõidul\n\n## Põhitekst:\n\nEurasia Autospordi tiimi esinumbrina on üles antud Marko Asmer. Asmeri autoks on LMP2-klassi Ligier JSP217-Gibson ja stardinumbriks 44.\n\nKes saavad olema tema kaks meeskonnakaaslast, selgub hiljemalt maikuus. Eurasia Autospordi värvides võistles Asmer ka 2017/2018 hooajal Asian Le Mansi sarjas.\n\n\"Vaimustav uudis, ehkki võistlus on alles ees ja pole ju meetritki sõitnud,\" lausus Asmer pressiteate vahendusel. \"Aga vägev, et tiim sai Le Mansi koha, see on ikkagi legendaarne sõit ja väga äge on seda isegi kaasa teha. Nüüd saab hakata kõike ette valmistama.\"\n\nEsialgse stardinimekirja saab alla laadida siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal avaldati tänavuse Le Mansi 24 tunni sõidu esialgne stardinimekiri ja esimest korda on seal ka ühe eestlase nimi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKalla treener: tundus, et kõik oli kontrolli all\n\n## Põhitekst:\n\nKalla sõitis ülejäänud grupi eest ära paar-kolm kilomeetrit enne lõppu ega lasknud enam konkurentidel endale ohtlikuks saada.\n\n\"Taktika oli võtta vabastiili poolel asja lihtsalt, püsida eesotsas ja siis rünnata kas staadionil või seal, kus ta seda tegi,\" lausus Kalla treener Johan Granath. \"Kunagi ei tea, kuidas sõit areneb - vabalt võinuks olla ka Marit või Krista temaga koos ja siis pidanuks ta proovima järgmisel või ülejärgmisel tõusul.\"\n\n\"Tundus, et kõik oli kontrolli all... meile tundus, et vabastiili poolel ei saa midagi juhtuda, nii et kogu asi seisnes püssirohu kuivana hoidmises uisutamiseks.\"\n\nTreeneri sõnul andis Kalla tänane võit lisaenergiat kogu Rootsi olümpiakoondisele. \"See andis kogu meie murdmaasuusakoondisele kõvasti jõudu ja tegelikult kogu olümpiatiimile. See annab meile töörahu ja tüdrukud mõistavad, et on heas vormis. Mõistagi kasvatab see meie enesekindlust, nii et võime järgmistele võistlustele optimistlikult otsa vaadata.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "PyeongChangi olümpiamängudel võitis naiste 7,5+7,5 km suusavahetusega murdmaasõidu rootslanna Charlotte Kalla (40.44,9), kellele järgnesid norralanna Marit Björgen (+7,8) ja soomlanna Krista Pärmäkoski (+10,1).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJurkatamm ja Kitsing aitasid Itaalia U-18 sarjas oma klubid võidule\n\n## Põhitekst:\n\nMikk Jurkatamm viskas 14 punkti, kui Bologna Virtus sai 71:42 jagu Saluse nimelisest tiimist, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKaspar Kitsing tõi kaheksa silma, kui Trento oli 89:67 parem Treviso noortest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia U-18 vanuseklassi meistrivõistlustel käisid neljapäeval oma meeskondade eest väljakul ning said mõlemad tunda võidurõõmu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMöödunud aastal selgroolüli vigastanud lumelaudur kukkus taas rängalt\n\n## Põhitekst:\n\n24-aastane Hedberg viidi meditsiinilisele ülevaatusele haiglasse pärast seda kui oli kukkunud eelvõistluse esimese laskumise viimasel hüppel pea peale ja jäi seejärel lumele lamama.\n\nKa möödunud aasta alguses murdis Hedberg võistlusel kukkudes seitsmenda selgroolüli, millega seadis kahtluse alla tänavustel mängudel osalemise.\n\nLumelaua pargisõidu finaalvõistlus 12 edasi pääsenud sportlasele toimub pühapäeval Eesti aja järgi kell 3.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootslane Mans Hedberg kukkus PyeongChangi taliolümpia lumelaua pargisõidu eelvõistlusel rängalt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOlari Taal: pärast valimisi on võimul Reformierakond ja Keskerakond\n\n## Põhitekst:\n\nTaal rääkis Äripäeva raadios ajakirjanik Vilja Kiislerile antud intervjuus praegusest valitsusest ja ütles, et kui keegi koalitsioonist üldse majandusest aru saab siis on need peaminister Jüri Ratas, majandusminister Kadri Simson ja ka riigihalduse minister Jaak Aab. \"Sellest valitsusest saavad nad kõige paremini aru,\" ütles Taal.\n\nTaali sõnul IRL-is ja Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas puudub igasugune arusaam majandusest. Ta kritiseeris praamidega tehtut ja aktsiisiotsuseid.\n\n\"Vaatamata Reformierakonna ülbusele, on riigil sellistest inimestest praegu puudus, seal oli päris palju inimesi, kes majandusest jagasid,\" ütles Taal.\n\nTa ennustas, et pärast 2019. aasta riigikogu valimisi on Reformierakond koos Keskerakonnaga valitsuses. \"Minu arvates see on väga hea kooslus,\" lausus Taal.\n\nTaali sõnul vajab Eesti maksureformi. \"Tuleb maksustada rikkust, mitte rikkaks saamist. Selge on see, et isikutulu maksud peavad olema parajas suuruses, tööjõumaksud peavad olema võimalikult väiksed. Tarbimismaksu tõstaks kindlasti, ehk käibemaksu. Kohe sama käega riik kompenseeriks selle pensionäridele ja toetuste saajatele,\" rääkis Taal.\n\nTaal rääkis ka sellest, kuidas poliitikas on väga raske jääda iseendaks, tema sõnul murendavad inimest just poliitikas vajalikud kompromissid. \"Ükskõik kui põhimõttekindel sa oled, siis kolme kuu kuni poole aastaga oled sa üks massi osa,\" ütles ta.\n\nTema sõnul on õige hoiakuga Vabaerakond. \"Täna on mõned Vabaerakonna liikmed sümpaatsed. Nemad räägivad õigetest asjadest. Aga nendel ei tule nendest asjadest suurt midagi välja. Ma ei usu, et nad järgmine kord parlamentigi saavad,\" arvas Taal.\n\nIRL-ist veel rääkides ütles Taal, et Helir-Valdor Seederi näol on erakond leidnud endale juhi, kes on põhimõttekindel ja eestimeelne.\n\nUusi inimesi, kes oleksid nõus poliitikasse minema on Taali sõnul väga vähe.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtja ja endine poliitik Olari Taal ütles, et pärast riigikogu valimisi moodustavad valitsuse tõenäoliselt Reformierakond ja Keskerakond, mis on tema hinnangul väga hea kooslus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.