messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Kontsert avab sügishooaja Tormise ja Pärdi kontsertidega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Veljo Tormise ja Arvo Pärdi panus Eesti ja maailma muusikalukku on olnud mõõtmatu ning nii sündiski otsus tänada sügishooaja avaakordiga mõlemat heliloojat,\" sõnas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.\n\n\"Sel hooajal 80. sünnipäeva tähistav Eesti Kontsert on Tormise ja Pärdi loominguga seotud olnud aastakümneid ning kaheldamatult on mõlemad loojad Eesti kaasaegse muusika visiitkaart kogu maailmas,\" lisas ta.\n\nSügishooaja esimesel avaõhtul, 24. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis esietenduvas muusikalavastuses \"Ringlemisi\" tulevad ettekandele soolohäälele, koorile ja elektroonikale seatud Veljo Tormise teosed – nii väiksed vokaaltsüklid (sh \"Neli kildu\", \"Kimbuke tähti\") kui ka tuntud kooriteosed (sh \"Ingerimaa õhtud\", \"Pikse litaania\"). Teet Kase lavastuses on kandev roll Liisi Koiksonil ja Eesti filharmoonia kammerkooril, laiendatud kõlaruumi eest hoolitsevad Sander Mölder ja Ülo Krigul, visuaali loovad videokunstnik Taavi Varm ja EKA tudengid, muusikajuht ja dirigent on Kaspars Putniņš.\n\n\"Meie geograafilises areaalis on rituaalsed tegevused seotud aastaaegadega, aga siin on ka teine paralleel – aastaring kui sünd, noorus, tegutsemine ja vanadus-surm,\" kirjeldas lavastaja Teet Kask.\n\n\"Oleme harjunud kevadet ootama, lilledega koos rõõmustama, sügistuule all küürutama, lumega peitu pugema. Aastaaegade vaheldumine mõjutab väga meie sotsiaalset käitumist, tundeelu, mõtteid. Nii ühinevad lavastuses kaks tasandit, esivanemate ammune pärand ja Tormise hiljutine pärand,\" lisas lavastaja.\n\nVeljo Tormise 90. sünniaastapäevaks valminud muusikalavastus \"Ringlemisi\" etendub ka 25. septembril kell 19 Pärnu kontserdimajas ja 26. septembril kell 19 Vanemuise kontserdimajas.\n\nHooaja teise avaõhtuga, mis toimub 25. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis, tähistatakse Arvo Pärdi 85. sünnipäeva. Sel puhul tuleb Eestis esiettekandele Pärdi teose \"La Sindone\" uusversioon, mille maailma esiettekanne on 8. septembril Novosibirskis toimuval ülesiberilisel kunstifestivalil. Teose kannavad ette maailma tippviiuldaja Vadim Repin ja Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigeerib Andres Mustonen.\n\nArvo Pärt on teose uue versiooni kohta öelnud, et tänu Vadim Repini ja Andres Mustoneni koostööle tekkis tal sellest teosest täiesti uus nägemus, mida ta püüdis ka teostada. \"Ma hindan Repini eriliselt tundlikku musitseerimist, samuti dirigent Andres Mustoneni head tunnetust, mida olen näinud meie pikaajalise koostöö jooksul. Hea meelega usaldan selle esiettekande nende kätte.\"\n\nLisaks Repinile ja Mustonenile on teos pühendatud Torino muusikafestivali Settembre Musica endisele juhile Enzo Restagnole, kelle tellimusel teos 2006. aastal valmis.\n\nSünnipäevakontserdi ettevalmistamise ajal lahkus helilooja Krzysztof Penderecki, kellele mõeldes on kavas tema \"Agnus Dei\". Veel kõlab kontserdil Kreegi, Bruchi ja Schuberti looming.\n\nArvo Pärdi sünnipäevakontsert kantakse 24. septembril kell 19 ette ka Jõhvi kontserdimajas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kummardusena kahele heliloojale, Veljo Tormisele ja Arvo Pärdile, avab Eesti Kontsert oma sügishooaja Tallinnas erandlikult kahe järjestikuse kontserdiõhtuga. Esimesel õhtul jõuab publiku ette Tormise muusikale loodud lavastus \"Ringlemisi\", päev hiljem tuleb Eestis esmaesitusele Pärdi teose \"La Sindone\" uusversioon.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÜks geenivariant annab teavet preeklampsia päriliku eelsoodumuse kohta\n\n## Põhitekst:\n\nEnamik pärilikke ehk geneetilise eelsoodumusega haigusi esineb nii meestel kui ka naistel. Lapseootuse seisund on omane ainult naistele ja sellel lühikesel, aga erilisel eluperioodil võib tekkida mitu tõsist haigusseisundit, mis on seotud üksnes rasedusega, kirjutavad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Triin Kikas ja Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan.\n\nGeneetilise eelsoodumuse hindamine on aga nende puhul keeruline. Ühelt poolt on tegemist ema enda geneetilise eelsoodumusega, teiselt poolt aga eostatud lapse geneetikast tulenevate riskidega, milles on segunenud nii ema kui ka isa pärilik informatsiooni.\n\nEnamlevinud rasedusaegsed probleemid\n\nLapseootusaja probleemidest on sagedasimad raseduse katkemine, loote arenguhäire, enneaegne sünnitus, preeklampsia, rasedusaegne hüpertensioon või diabeet. Kõigi nende tüsistuste puhul mängib olulist rolli ema, loote või mõlema geneetiline taust. Kui loote arenguhäirete geneetiliste põhjuste tuvastamisel on praeguseks kogunenud hulgaliselt teadmisi, mida ka iga päev meditsiinis rakendatakse, siis raseda naise tervisehäirete pärilike riskide hindamine on alles algusjärgus.\n\nPreeklampsia on tulevase ema tervisehäirete seas üks levinumaid tüsistusi, mida esineb Eestis umbes kahel protsendil rasedatest. Seda iseloomustab raseduse teisel poolel äkiline vererõhu tõus, millega kaasneb ema neerude ja teiste organite töö tõsine häirumine. Ema preeklampsia mõjutab loote ainevahetust ja hapnikuga varustatust, kasvu ja arengut.\n\nHaigus progresseerub kiiresti ja praegu puudub sellele ravi. Keskendutakse vaid ema sümptomite leevendamisele, sest sünnituse enneaegne esilekutsumine lõpetab küll ema haiguse akuutse faasi, aga liiga enneaegsetel või madalakaalulistel vastsündinutel suureneb mitme tervisehäire oht. Lisaks on preeklampsiat põdenud naistel hilisem kõrgenenud risk erinevatele südame-veresoonkonna ja neeruhaigustele.\n\nKolm olulist fakti preeklampsia kohta\n\nPreeklampsia uurimisel on rahvusvahelises teadustöös jõutud kolme olulise järelduseni. Esiteks on preeklampsia eelkõige platsenta töö häirest tulenev haigus, mis tekib vastusreaktsioonina platsenta stressile, kui see ei tule enam toime ülesandega toetada loote arengut ja ema organismi sellel perioodil. Oluline on meeles pidada, et platsenta on ajutine looteorgan, millel on lootega samasugune geneetika.\n\nTeiseks saab preeklampsiariski hindamiseks määrata platsentast pärinevate biomarkerite taseme ema vereseerumis. Kolmandaks võimaldab preeklampsiariski hindamine raseduse alguses haigust ennetada või leevendada, kui alustada raseduse varases staadiumis profülaktilist aspiriini tarvitamist ja riskirasedate hoolikamat meditsiinilist jälgimist.\n\nPraegu hinnatakse preeklampsia varast riski emast tulenevate tegurite, näiteks tema vanuse, kaalu, suitsetamise, raseduseelsete krooniliste haiguste jms põhjal. Lisaks on mujal maailmas ja ka Eesti mõnes kliinikus pilootkasutusel testid, millega määratakse ema vereseerumist preeklampsia biomarkerid.\n\nPreeklampsia risk\n\nPreeklampsia tekkes on mittegeneetiliste tegurite osakaal hinnanguliselt 45 protsenti ja geneetiliste tegurite osakaal 55 protsenti – sellest omakorda 35 protsenti on emast ja 20 protsenti platsenta genoomist tingitud põhjused. Ehkki pärilikkustegurid moodustavad üle poole preeklampsia põhjustest, on seni nappinud teadmisi selle kohta, millised konkreetsed geenivariandid annavad preeklampsiale eelsoodumuse. Seetõttu pole neid olnud võimalik ka rasedate riski hindamisel rakendada.\n\nGeen, mis määrab eelsoodumuse\n\nTartu Ülikooli inimese geneetika uurimisrühm avaldas ajakirjas Hypertension teadustöö, kus kirjeldati geeni FLT1, milles platsenta (mitte ema) geenivariant 'C' määrab päriliku eelsoodumuse preeklampsia tekkeks raseduse ajal. Geen FLT1 kodeerib kõige olulisemat teadaolevat biomarkerit sFlt-1, millel põhineb enamik praegu kliinikus kasutusel olevaid preeklampsiat prognoosivaid teste. Preeklampsia korral tõuseb sFlt-1 tase veres ja väheneb sellega seonduvate oluliste kasvutegurite osakaal.\n\nTeadustööst selgus, et kui platsenta kandis vähemalt ühte FLT1 geeni riskivarianti 'C', kerkis haigusrisk 1,2–1,75 korda. Kui aga loode ja tema platsenta olid pärinud riskivariandi mõlemalt vanemalt, oli preeklampsiarisk juba peaaegu kolm korda suurem.\n\nTartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorandi Triin Kikase uuringu teeb eriliseks see, et selles käsitletud geenivarianti võib nimetada esimeseks teadaolevaks preeklampsia tekkega seotud pärilikuks teguriks, mis on leidnud kinnitust mitmes sõltumatus uuringus.\n\nLisaks Eesti rasedatele on saadud samad tulemused ka Ühendkuningriigi, Islandi, Soome ja Norra patsientide uuringutes. Tartu Ülikooli naistekliinikus kogutud valimite uuring andis ka rohkelt väärtuslikke lisateadmisi.\n\nTeadustöö näitas, et tegemist on ainult preeklampsia eelsoodumust määrava geenivariandiga. See ei mõjutanud teiste uuritud rasedustüsistuste riski, näiteks rasedusaegset diabeeti ja enneaegset sünnitust, ega loote kasvuparameetreid.\n\nEsimest korda püstitasid Tartu teadlased ka hüpoteesi võimaliku mehhanismi kohta, mille kaudu geneetiline eelsoodumus toimib. Nimelt tõuseb preeklampsia korral geeni FLT1 avaldumise tase ainult sellistes platsentades, mis kannavad riskivarianti 'C'. Seega saab väita, et niisugustel platsentadel on pärilikult tundlikum vastusreaktsioon stressile, mis iseloomustab preeklampsiaga rasedust.\n\nMitte-invasiivsete geenitehnoloogiliste meetodite kiire areng võimaldab ehk juba mitte väga kauges tulevikus seda platsenta geenivarianti rasedatel määrata. Täiendavalt muudele riskifaktoritele saab seda teavet kasutada preeklampsia riski hindamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlased kirjeldavad värskes töös loote geeni, mille üks variantidest kasvatab märkimisväärselt raseduse ajal preeklampsia tekkimise riski. Mitte kuigi kauges tulevikus saaks määrata variandi olemasolu näiteks geenitestiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMagnus Kirt kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel ei osale\n\n## Põhitekst:\n\nKirt välista ta võimalust, et astub areenile suve lõpus või sügisel. \"Ei taha öelda, et ma tänavu kindlasti ei võistle,\" rääkis Eesti rekordimees. \"Mingil hetkel peab alustama. Mida varem ma seda suudan, seda parem,\" rääkis MM-hõbe Õhtulehele.\n\nMöödunud nädalal käis Kirt Prantsusmaal Marseille'is treeneri ja füsioterapeudi Indrek Tustitiga osteopaadi vastuvõtul. \"Töötati kohtadega, millega on vaja veel tööd teha ja anti paar harjutust juurde,\" selgitas odaviskaja Kirt. \"Mul on paar kohta, mida lahti venitada.\"\n\nKergejõustiku Eesti meistrivõistlused toimuvad 8. ja 9. augustil Kadrioru staadionil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Dohas õlga vigastanud odaviskaja Magnus Kirt sel nädalavahetusel peetavatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel osaleda ei plaani.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSõudjad mälestasid regatiga omaaegset sõudetegelast Seilerit\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste ühepaatide finaalis alistas Liisu Mitt päev varem karikavõistlused võitnud noorema klubikaaslase Greta Jaansoni, ajad vastavalt 7.57,1 ja 8.03,3. Kolmandaks tuli samuti Pärnu sõudeklubis treeniv Elo Luik ajaga 8.07,7. Programmi kuulus segakoosseisudele mõeldud paarisaeru kahepaatidegi võistlus 500 meetril, mis eeldas, et üks võistlejatest on mees, teine naine. Selle võistluse võitis SAK Tartu esindaja Elar Looti ja viljandlanna Helene Dimitrijevi kooslus ajaga 1.26,6, vahendab Sõudeliit.\n\n1922. aastal Pärnus sündinud, 63-aastasena samas manala teed läinud Seiler oli tunnustatud suvepealinna sporditegelane, kes tegutses mitmel rindel: lisaks sõudetreeneriametile pidas ta kohtunikuametit ja rääkis kaasa Pärnu spordielu edendamise teemadel. Teiste seas omandasid Seileri käe all sõudmisest teadmisi Endla Mandel, Peeter Mardna, Andrus Suija, Andres Veerma, Aado Pind, Eduard Ždanovitš, Mihkel Leppik, Evi Lepik ja Jaan Tults.\n\nTulemused:\n\n500 meetrit\n\nTüdrukute D-klassi (11-12-aastased) ühepaat: 1. Lisandra Šapkin (Pärnu SK, aeg 2.07,9), 2. Liisa Sindi (Viljandi SK, 2.18,5), 3. Liisa Oras (Viljandi SK, 2.19).\n\nPoiste D-klassi ühepaat: 1. Martin Villems (Viljandi SK, 2.12,1), 2. Sören Undla (Viljandi SK, 2.23,4), 3. Rasmus Roslender (Viljandi SK, 2.24,5).\n\nPaarisaeru kahepaat segakoosseisudele (mix): 1. Elar Loot, Helene Dimitrijev (SAK Tartu/Viljandi SK, 1.26,6), 2. Kristjan Lindsalu, Katariina Johanna Järvsoo (Tallinna SK, 1.29,2), 3. Rasmus Jõesaar, Rachel Kõllo (Pärnu SK/SAK Tartu, 1.34,6).\n\n1000 meetrit\n\nTüdrukute B-klassi (15-16-aastased) paarisaeru kahepaat: 1. Isabel Padul, Laura Kallas (Pärnu SK Kalev, 3.52,8), 2. Doris Meinbek, Hannabell Ool (Viljandi SK, 3.57,2), 3. Berit Alttoa, Kadi Leen Peedimaa (Pärnu SK Kalev, 4.07,2).\n\nTüdrukute C-klassi (13-14-aastased) paarisaeru kahepaat: 1. Lisete Mänd, Bärbel Rõõm (Pärnu SK, 7.05,5), 2. Viktoria Tõnismäe, Kaisa Olesk (SAK Tartu, 7.11,2), 3. Alina Toropova, Margarita Grigalyunayte (SAK Tartu, 7.33,1).\n\nPoiste B-klassi paarisaeru kahepaat: 1. Karl-Joosep Orav, Kristho Kaldmaa (SAK Tartu, 3.22,9), 2. Karel Allik, Karl-Joosep Raudkivi (Pärnu SK, 3.25), 3. Märt Veri, Aleksander Glaser (SAK Tartu, 3.27,5).\n\nPoiste C-klassi ühepaat: 1. Robin Hunt (Pärnu SK, 3.48,7), 2. Oliver Hanson (SAK Tartu, 3.52,1), 3. Nikolai Kiradi (Pärnu SK, 3.52,3).\n\n2000 meetrit\n\nNaiste ühepaat: 1. Liisu Mitt (Pärnu SK, 7.57,1), 2. Greta Jaanson (Pärnu SK, 8.03,3), 3. Elo Luik (Pärnu SK, 8.07,7).\n\nMeeste roolijata kahepaat: 1. Martin Rahuoja, Margus Kodasma (Pärnu SK, 7.06,9), 2. Raiko Taave Tammjärv, Rasmus Jõesaar (Pärnu SK, 7.18,1), 3. Rainer Oras, Arved Rauba (Viljandi SK, 7.32,3).\n\nPoiste A-klassi (17-18-aastased) ühepaat: 1. Jaan Sander Klein (Tallinna SK, 7.28,7), 2. Leo Muiste (Viljandi SK, 7.35,4), 3. Artjom Holostõhh (Tallinna SK, 7.42).\n\nTüdrukute A-klassi ühepaat: 1. Helene Dimitrijev (Viljandi SK, 8.08,2), 2. Kelli Järvoja (Pärnu SK, 8.19,6), 3. Merilin Lindre (Tallinna SK, 8.39,9).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval peetud sõudmise Eesti karikavõistluste järel jäid paljud sõudjad – eelkõige noored – Pärnusse kunagise sõudeaktivisti Erich Wilhelm Seileri mälestusregatile, kus võtsid mõõtu ühe- ja kahepaatidel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusringhäälingu programmid tähistavad Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva\n\n## Põhitekst:\n\nETV:\n\n7. augustil kell 20 värske portreesaade \"Veljo Tormis 90\"\nÜks Eesti märgilisemaid heliloojaid Veljo Tormis ( 1930–2017) sündis 90 aastat tagasi 7. augustil Kõrveaial, Kuusalus. Kuidas köstri pojast sai helilooja, kes on oma muusikaga leidnud tee paljude lauljate ja kuulajate südamesse nii Eestis kui kaugemal, arutlevad Tõnu Kaljuste, Rasmus Puur, muusikateadlane Tiia Järg jt.\nRežissöör Erle Veber, toimetaja ja produtsent Ruth Alaküla.\n\nETV2:\n\n7. augustil kell 21.30 kontsert \"Veljo Tormis 90. Tormise tuules\" otseülekanne Noblessneri valukojast\nKoos Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja solistidega teeb Tõnu Kaljuste tagasivaate Veljo Tormise loomingule.\nKava teljeks on 2009. aastal valminud varasemate vokaalteoste seaded keelpilliorkestrile pealkirjaga \"Reminiscentiae\", mida helilooja on ise kirjeldanud kui \"meenutust, hüvastijättu oma loominguga, tagasivaadet elule\".\nKavas põimuvad Tormise loomingu erinevad tahud: koori-, soolo- ja orkestrimuusika, luuletekstidel ja rahvaluulel põhinev looming.\nRežissöör Erle Veber, produtsent Ruth Alaküla.\n9. augustil Veljo Tormise teemaõhtu – vaatamiseks ja kuulamiseks on suurmehele pühendatud erisaated ning arhiivivaramust valitud pärlid:\nKell 20.15 \"Tormise regi\" (2005).\nSee ei ole eluloofilm Veljo Tormisest. Siin ei lehitseta vanu pildialbumeid ega jutustata põnevatest sündmustest helilooja elus. Tormis istub Kullamäe kodus ja naudib vaikust. Ütleb, et pani juba viis aastat tagasi muusikakirjutamisele punkti. Ta ei loo enam muusikat. Istub selg klaveri poole ja lahendab ristsõna. Vahepeal arutab, et kui kaua ta regilauluga tegelenud on. Viiskümmend aastat tuleb kokku küll. Polegi nii vähe. Režissöör Sulev Keedus.\nKell 21.15 \"Taasleitud laul\" (1977)\nHelilooja Veljo Tormis räägib portreefilmis oma kiindumusest rahvaloomingusse, regilaulust ja selle kasutamisest kaasaegses koorimuusikas. Eesti regilaulu rikkus ja omapära tulevad esile just elavas esituses. Näeb Tormist regilaulu väsimatu propageerija ja eeslauljana innustamas rahvast kaasa laulma, samuti oma rahvalaulust inspireeritud kooriteoste proovides ja kontsertesitustel. Rahvalaul on eesti rahva kõige omapärasem looming, mis elab edasi meie keeles ja küllap ka geenides, kinnitab helilooja. See on kultuuri varasalv, mida tuleb ikka ja jälle taasavastada. Taasleitud laulul peab olema kindel koht meie tänases kultuuripildis.\nKell 21.35 uus portreesaade \"Veljo Tormis 90\" (2020)\nHeliloojat meenutavad Tõnu Kaljuste, Rasmus Puur, muusikateadlane Tiia Järg jt.\nRežissöör Erle Veber, toimetaja ja produtsent Ruth Alaküla.\nKell 22.35\"Tormise ring\" (2002)\nVeljo Tormise looming kontsertprogrammist \"Tormise ring\" salvestati Tallinna Katariina kirikus 2002. aasta maikuus.\nEsitaja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste. Režissöörid: Aarno Cronvall, Maido Maadik. Produtsendid: Colin Wilson, Heidi Pruuli.\n\nVeebikanal Jupiter:\n\nÜheks sarjaks on kokku koondatud valik portree- ja muusikasaateid heliloojast läbi aastakümnete. Varaseim on 1977. aastal valminud \"Taasleitud laul\" ja värskeim tänavu käesolevaks sünniaastapäevaks tehtud \"Veljo Tormis 90\".\nEraldi on koondatud Tormise teoste ettekanded läbi aastate:\n\"Eesti kalendrilaulud\" (1973), \"Naistelaulud\" (1984), \"Muistse mere laulud\" (1988), \"Piiskop ja pagan\" (1994), \"Sünnisõnad\" (1999), \"Viimane laev\" (2017) jne.Rahvusringhääling on läbi aegade salvestanud neli esitust Tormise suurteosest \"Eesti ballaadid\". Kõik need erinevad variandid on koondatud ühte sarja.\nTaas tuuakse välja ka 1990. aastal Veljo Tormise kooritsüklist \"Unustatud rahvad\" valminud seitsmeosaline saatesari, kus tulevad ettekandele kõik tsükli laulud koos helilooja enda kommentaaridega.\nEsitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste.\n\nVikerraadio:\n\nTeisipäeval, 4. augustil kell 8.40 on \"Vikerhommiku\" stuudios pärimusmuusik Lauri Õunapuu, et kõneleda Veljo Tormise olulisusest ja regilaulust.\n\nRaadio 4:\n\n3.–5. augustini kell 21.05 jõuavad kuulajateni kolm saadet sarjast \"Klassikalise muusika tund. Veljo Tormis – 90\". Kõlavad nii Veljo Tormise heliteosed kui ka intervjuud Raadio 4 arhiivist.\nSaatejuht on Irina Svensson.\n\nKlassikaraadio: Noppeid Tormise-nädala kavast\n\nLugusid Tormisest\nArgipäeviti kell 13 kõlavad intervjuud Tormisega väga lähedalt seotud inimestega: Tiia-Ester Loitme, Ants Soots, Ants Johanson, Vaike Uibopuu ja Lea Tormis.\nKell 14: Tormise muusikat mõtestavad lahti Aarne Saluveer, Kaia Urb, Mikk Üleoja, Tauno Aints, Rasmus Puur, Ene Üleoja, Hirvo Surva ja Tõnu Kaljuste.\nIntervjuud Veljo Tormisega\nHelilooja räägib oma loomingulisest tunnetusest ja regilaulust saadetes: \"Töötoa jutud\" (4. august kell 21, 5. august kell 21 ja 7. august kell 19), Immo Mihkelsoni 1999. aasta intervjuu Veljo Tormisega \"Tormise muusika hääled\" on eetris 8. august kell 16.\nAlbumid Veljo Tormise muusikaga argipäeviti kell 11\n3. august: \"Eepose väljadel\".\nVeljo Tormise loomingut esitab Eesti Raadio Segakoor, dirigeerivad Tõnu Kangron ja Ants Üleoja. Plaat on ilmunud 1995. aastal firma Forte märgi all.\n4. august: \"Lithany To Thunder\" (ECM 1999).\nECMi albumil ilmunud autoriplaadile on koondatud Veljo Tormise eredamad runoviisidel põhinevad koorilaulud \"Raua needmine\", \"Laevas lauldakse\", \"Lauliku lapsepõli\", \"Muistse mere laulud\", \"Piiskop ja pagan\" \"Kaks eesti runolaulu\" ja \"Pikse litaania\". Eesti Filharmoonia kammerkoori juhatab Tõnu Kaljuste, kaasategev on pianist Marrit Gerretz-Traksmann.\n5. august: Põhjamaade Sümfooniaorkestri debüütalbum \"Luigelend\" (\"Swan Flight\" Warner Music/Finlandia Records 2001)\nAlbum tõi orkestri asutajadirigendile Anu Talile maineka auhinna \"Echo Classic Award 2003\". Albumil on Veljo Tormise samanimelisele ooperisüidile lisaks jäädvustatud tema süit muusikast näidendile \"Ookean\" ning Claude Debussy orkestrisüit \"Meri\".\n6. august: \"Vision of Estonia II\" (Alba Records 2004).\nTeine osa albumist \"Nägemus Eestist\" tutvustab teoseid, mida seob mure oma maa ja rahva pärast, aga ka lüürilisemaid laule ja humoorikaid \"Meestelaule\". Esitab Eesti Rahvusmeeskoor Ants Sootsi juhatusel.\n7. august: Kammerkoor Ellerhein laulab dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel helilooja Veljo Tormise koorimuusikat. Vinüülplaat on ilmunud 1981 firmalt Melodija.\nKontserdiülekanded ja -salvestised\nEsmaspäev, 3. august kell 19 \" Eesti ballaadid\"\nVeljo Tormise kantaat-ballett \"Eesti ballaadid\"rajaneb erinevatest kihelkondadest pärit regilauludel, mille on koondanud Lea Tormis ja tekstid seadnud folklorist Ülo Tedre.\nTeose esitavad solistid Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula ja Ingel Marlen Mikk, Eesti Kontsertkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Kontsertsalvestus Veljo Tormise Pidunädalatelt 7. augustist 2010, Noblessneri Valukojast.\nTeisipäev, 4. august kell 19 \"Tornikell minu külas\"\n1978. aasta suvel võttis kammerkoor Ellerhein dirigent Tõnu Kaljuste eestvedamisel ette kontsertturnee Lääne-Eesti ja saarte kirikutes, et pöörata tähelepanu sealsetele pühakodadele ja nende tollasele olukorrale. Selleks kontsertturneeks valmis Veljo Tormise teos \"Tornikell minu külas\" kammerkoorile ja lugejale. Teose aluseks on portugali kirjamehe Fernando Pessoa tekstid, mille seadis ühtseks tervikuks Juhan Viiding ja tõlkis Ain Kaalep.\nKolmapäev, 5. august kell 19 \"Tormise ring\"\nLauljad istuvad ringis, dirigent lööb šamaanitrummi. \"Tormise ring\" on kontsert, mida Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel on sisu varieerides esitanud korduvalt suure menuga nii Eestis kui välismaal. Loitsu tungiv vägi koos mängulaulude sillerdava lustiga. Helisalvestis Eesti Muusika Päevadelt 2007.\nNeljapäev, 6. august kell 20, \"Tormise muusika töötlused\"\nPlaadile \"Laulu Jäävuse Seadus\" (2009) on kogutud erinevate muusikute ja ansamblite töötlused Veljo Tormise aastatel 1950-1991 kirjutatud helitöödest.\nReede, 7. august kell 14 Veljo Tormise Virtuaalkeskuse avamine Kuusalus, Kõrveaial; kell 20 otseülekanne kontserdilt \"Tormis tuules\"\nEsinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. Kavas põimuvad Tormise loomingu erinevad tahud: koori-, soolo- ja orkestrimuusika, luuletekstidel ja rahvaluulel põhinev looming ning filmimuusika.\nLaupäev, 8. august kell 18 suur kontsert Viljandi Pärimusmuusika Aidas\nVeljo Tormisele pühendatud muusikaõhtul esinevad Eesti Rahvusmeeskoor, solist Pirjo Jonas, dirigent Mikk Üleoja; Metsatöll ja Tormis Quartet, kontserdil on kaastegevad: Liisi Koikson, Timo Kalmu, Lauri Õunapuu, Ando Kiviberg, Celia Roose ja Meelika Hainsoo.\nArutelud ja loengud\nEsmaspäeval 3. augustil kell 21, Veljo Tormise \"Eesti ballaadide\" ettekande üle arutlevad TÜ kirjandusteooria õppejõud Arne Merilai; Viljandi Kultuuriakadeemia prorektor, rahvaluuleteadlane Madis Arukask; Eesti Kooriühingu juhatuse esimees, koorijuht Aarne Saluveer ja muusik Jaak Johanson.\nLaupäeval, 8. augustil kell 9, \"Luukamber: Veljo Tormise muusika meie ümber\"\nVeljo Tormise muusika sisenemisest meie muusikamaastikule ja muusika levikust ning mahasalgamisestki räägivad laulupidude üldjuht ja EMTA emeriitprofessor Ene Üleoja, Eesti Rahvusmeeskoori pikaaegne dirigent ja koorijuhtimise õppejõud Olev Oja ning EMTA dirigeerimisosakonna professor, kauaaegne RAMi peadirigent Ants Soots.\nTiia Järgi loengud Veljo Tormise suhetest oma kaasaegsetega on eetris 6. augustil kell 19, ning 9. augustil kell 14 ja kell 22.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "7. augustil möödub 90 aastat ühe Eesti tuntuima ja väljapaistvama helilooja Veljo Tormise sünnist. Eesti Rahvusringhäälingu kanalid tähistavad seda mahuka eriprogrammiga, mis annab ülevaate Veljo Tormisest kui isiksusest, tema loomingust ja tegevusest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSUUR EESTI ROCKI KÜSITLUS: parim meeslaulja Urmas Alender, parim vokaalesitus Joala ja \"Unustuse jõel\"\n\n## Põhitekst:\n\nEesti parimate meeslauljate pingereas eristusid ülejäänutest tugevalt esikolmik – 1. Urmas Alender (1953–1994, peamiselt tuntud Rujast, aga kuulnud ka Propellerisse, Teravikku jne), 2. Jaak Joala (1950–2014, suurima tuntuse pälvis solistina, ent oli aegade jooksul seotud selliste kollektiividega nagu Kristallid, Virmalised, Radar, Lainer jne), 3. Tõnis Mägi (peamiselt kogus kuulsust 1970. aastatel solistina, hiljem aga Music Seifi ja Ultima Thule liikmena).\n\nHääletustulemustelt väärivad äramärkimist veel ka Gunnar Graps (1951–2004, eeskätt tuntud Magnetic Bandi ja Gunnar Grapsi Grupi liidrina, aga ka Mikronite ja Ornamendi liikmena) ning Ivo Linna (kes alustas tõsisemat karjääri küll solistina, ent edaspidi on seotud olnud selliste kollektiividega nagu Apelsin, Rock Hotel, Kollane Allveelaev G ning viimased kümmekond aastat Supernovaga).\n\nParimaks vokaalesituseks hääletati Jaak Joala \"Unustuse jõel\" (A. Oit/ H. Karmo), ent mille kannul olid tihedalt neli pala, mis jagasid teist kohta: Urmas Alender Ruja lauluga \"Must lind\" (R. Rannap/ K. E. Sööt), Tõnis Mägi Music Seifiga esitatud \"Venus\" (R. van Leeuwen/ H. Karmo) ja sooloprojektina \"Koit\" (T. Mägi/ T. Mägi) ning Gunnar Graps GGG palaga \"Valgus\" (G. Graps/ G. Graps).\n\nUuel nädalal otsime parimat naislauljat ja -vokaalesitust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriportaal alustas koostöös plaadifirmaga Vaiguviiul küsitlust, et selgitada välja Eesti rockmuusika säravamad hetked. Viiendal nädalal selgus parim meeslaulja ja -vokaalesitus, auhinna võitis Gustav Miil, kellega võetakse ühendust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIvari Ilja: tööõiguse ekspert teeb Aivar Mäe kaasuses segamatult tööd\n\n## Põhitekst:\n\nSeetõttu ei oska Ilja öelda mitu inimest on praeguseks eksperdi poole oma muredega pöördunud. \"Minu selge seisukoht on, eksperdile tuleb anda ettenähtud ajaks töörahu,\" ütles Ilja.\n\n\"Rahvusooperi nõukogu põhimõtteks on olnud see, et ekspert on väljaspoolt maja, ta on sõltumatu ja saab iseseisvalt ning vastavalt oma professionaalsele pädevusele uurimise läbi viia. Inimesed, kes soovivad temaga oma muresid jagada, saavad individuaalselt kohtumise kokku leppida. Kogutud informatsiooni alusel teeb ekspert nõukogu jaoks kokkuvõtte puhkenud skandaali käigus esitatud väidete ning samuti rahvusooperi töökliima ja inimeste omavahelist suhtlust puudutavate probleemide osas,\" lisas ta.\n\nIlja rääkis, et Estonia nõukogu saab eksperdilt kokkuvõtte augusti keskpaigaks. Nõukogu korraline koosolek toimub augusti viimastel päevadel, kuid uue olulise info ilmnemisel on võimalik ka varasem elektrooniline või erakorraline koosolek.\n\nEstonia nõukogu eemaldas alates 3. juulist kaheks kuuks peadirektor Aivar Mäe oma töökohustuste täitmisest. Senikaua jätkab peadirektori kohusetäitjana Taivo Pahmann. Edasised personaliotsused peadirektori ametikohaga seoses selguvad Ilja kinnitusel augusti teises pooles.\n\nEstonia nõukogu otsustas juuli alguses sõlmida lepingu tööõiguse eksperdiga, kelle poole saavad kuni 14. augustini oma muredega pöörduda rahvusooperi praegused ja endised töötajad.\n\nIlja sõnul võtab ekspert vastu kaebusi, kohtub inimestega konfidentsiaalselt, säilitades pöördujate anonüümsuse. \"Eksperdi kontaktid on saadaval rahvusooperi siseveebis, kuid juhul kui inimesel puudub sinna ligipääs, saab need kontaktandmed rahvusooperi personaliosakonnast,\" ütles Ivari Ilja veel.\n\nEesti Ekspress kirjutas 22. juunil, et rahvusooperi Estonia direktor Aivar Mäe on alandanud ja ahistanud aastaid naiskolleege. Esialgu eitas Mäe süüdistusi ja nimetas neid pahatahtlikeks. Hiljem esitas Mäe avaliku vabanduse.\n\nPolitsei alustas 26. juunil seksuaalse ahistamise paragrahvi alusel meneltlust selgitamaks välja sündmuste kulg ja episoodid seoses väidetega, et Estonia teatri juht Aivar Mäe on käitunud teatri naissoost töötajate suhtes ebasobivalt. Politsei pressiesindaja Kristjan Lukk on öelnud ERR-ile, et politsei poole on selles küsimuses kaebustega pöördunud mitu inimiest. Esmaspäeval ütles pressiesindaja Britta Sepp, et menetlus käib ning uurimise huvides ei ole võimalik öelda, kui mitu inimest on politseisse pöördunud.\n\nAivar Mäe palkas advokaat Paul Kerese, kes on süüdistanud ajakirjandust ja peab üheks tõenäoliseks võimaluseks meedia vastu kohtusse minemist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja kinnitas ERR-ile, et Aivar Mäe skandaali tõttu juuli keskel tööd alustanud majaväline tööõiguse ekspert on saanud oma tööd teha sõltumatult ja segamatult ning jätkab sama põhimõtte järgi kuni augusti kekspaigani.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti meistrivõistlustel langes 35 aastat püsinud noorteklassi rekord\n\n## Põhitekst:\n\nMõlema vanuseklassi lõpptulemused otsustati viimase segateatejooksu alaga! Eesti U-20 koondis tuli lahingust võidukalt välja, ülipõnevas heitluses esikoha nimel edestas noortekoondis vaid ühe punktiga Läti eakaaslasi. Eesti teenis 271 punkti, Läti teisena 270 ning 201 punktiga oli kolmas Leedu noortekoondis.\n\nNooremate, U-18 vanuseklassi koondisele riputati kaela hõbemedal. Kõigest kolme punktiga jäädi alla lõunanaabritele. Võistkondliku esikoha teenis Läti kogudes 260 punkti, eestlastele teine koht 270 punktiga ning Leedu kogus 227 silma.\n\nSündis kolm noorteklassi Eesti rekordit\n\nEesti neidude U-18 noortekoondis püstitas avapäeva viimasel alal rahvusrekordi 4 x 100 meetri jooksus. Eesti teatenelikusse, kes staadioniringi 46.90-ga läbisid, kuulusid Matilda Vitsut, Grette-Ly Mäesalu, Anna Maria Millend ja ankruvahetust jooksnud Marit Kutman. Varasem habemega rekord 47.33 oli ületamatuna püsinud 1985. aastast.\n\nTeine noortekoondise rekord sündis U-18 vanuseklassi 100 meetri tõkkejooksus, kus Anna Maria Millend läbis distantsi 13.72-ga. Senist tippmarki, mis nüüd kuue sajandiku võrra parandust sai, oli ta jaganud Triin Vaimaga. Ühtlasi tuli Sven Andresoo õpilane Balti meistriks.\n\nIlusa punkti pani Balti meistrivõistlustele U-20 vanuseklassi 4×400 m segateatevõistkond koosseisus Mark Heidmets, Ann Marii Kivikas, Liis Grete Atonen ja Karl-Oskar Pajus, kes läbisid distantsi 3:34.92-ga. See tähendas üle kolmesekundilist Eesti rekordiparandust (3:38.18). Võistlusel andis see Läti järel teise koha.\n\nBalti meistrid U-18 vanuseklassis:\n\n200m Marit Kutman – 25.16\n100m tj Anna Maria Millend – 13.72\n400m tj Juliana Demeštšenko – 1:02.16\nTeivashüpe Marten Roasto – 4.45\nTeivashüpe Marianne Kivi – 3.75\nKaugushüpe Liisa-Maria Lusti – 5.80\nKuulitõuge Berit Saar – 15.04\nKettaheide Hannes Remmelgas – 52.38\nVasaraheide Alar Reiljan – 59.57\nVasaraheide Kelly Heinpõld – 63.16\n4x100m teatejooks: Matilda Vitsut, Grette-Ly Mäesalu, Anna Maria Millend, Marit Kutman – 46.90\n4x100m teatejooks: Markus Post, Madis Kaare, Hanno Tamm, Pert-Emil Raun – 43.11\n\nBalti meistrid U-20 vanuseklassis:\n\n100m/200m Ann Marii Kivikas – 12.07/24.19\n100m/200m Ken Mark Minkovski – 10.84/21.64\n3000m Robert Telpt – 8:51.55\nKõrgushüpe Lilian Turban – 1.81\nTeivashüpe Marleen Mülla – 4.10\nTeivashüpe Eerik Haamer – 5.10\nKuulitõuge Gertu Küttmann – 13.28\nVasaraheide Annika Emily Kelly – 53.02\nOdavise Gedly Tugi – 51.33\nOdavise Rasmus Roosleht – 65.39\n4x100m teatejooks: Eliise Anijalg, Liisa-Maria Truupõld, Triine-Marie Land, Carina-Renne Valdek – 47.38\n4x100m teatejooks: Mark Heidmets, Robin Sapar, Eerik Haamer, Ken-Mark Minkovski – 41.10\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1.-2. augustil toimusid Pärnu staadionil U-18 ja U-20 vanuseklassi Balti riikide meistrivõistlused. U-20 noortekoondis võitis Balti meistrivõistlused, U-18 koondis oli teine. Lisaks sündis kolm noorteklassi Eesti rekordit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHelme: USA advokaadibüroode valimist juhtisid Kracht ja Menning\n\n## Põhitekst:\n\nHelme sõlmis 27. juunil lepingu USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan LLP Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelise rahapesuga seotud uurimises. Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, et advokaadibürool on seos Venemaa rahapesuskeemiga, kuna advokaadibüroo esindas ka ettevõtet Prevezon, mille raha liikus muu hulgas Danske Banki Eesti filiaali kaudu. Helme on nimetanud artiklit libauudiseks ja laimuks.\n\nKes võiks olla nende Eesti Päevalehe artiklite taga teie arvates?\n\nMinu meelest on üsna ilmne, et kogu see kampaania on üheselt laimu ja halvustamiskampaania, mis on suunatud mõnes mõttes otseselt minu vastu, laiemalt kogu valitsuse vastu, kes tegeleb praegusel ajal hoopis teise nurga alt ja hoopis aktiivsemalt rahapesuga kui varasemad valitsused. See kampaania on initsieeritud inimeste poolt, kes ei soovi, et Eestis tegeletaks rahapesu vastase võitlusega tõhusamalt.\n\nKes siin konkreetsemalt selle asja taga võib olla, seda saab vaid spekuleerida. Neid huvilisi on kindlasti palju, kahtlemata ei rõõmusta ka Eestis tegutsevad Põhjamaade pangad selle üle, et see teema on jätkuvalt päevakorras, kahtlemata ei rõõmusta selle üle inimesed, kes on otsesemalt olnud seotud kriminaalse tegevusega, ei rõõmusta need inimesed, kes midagi maha magasid omal ajal, ei rõõmusta need poliitikud, kes pidid vastutama selle eest omal ajal. See ring on väga lai.\n\nOn need pangad või poliitilised konkurendid või finantsinspektsioon, kes konkreetselt võiks olla selle asja taga teie arvates?\n\nMa arvan, et siin kuidagi apteegikaaluga jagada, kes rohkem, kes vähem on, seda praegu ilmselt ei ole võimalik. Ma jätkuvalt olen seda meelt, et ju neid huvilisi, kellel on väga intensiivne soov, et nende asjadega, mis juhtusid Eestis siin kümmekond aastat tagasi, lihtsalt ei räägitaks neist, lihtsalt ei tegeletaks nendega, neid inimesi on kindlasti palju.\n\nKes olid need inimesed, kes valisid need kolm bürood välja, olite te ise, teie nõunikud, või oli see rahandusministeeriumi aparaat?\n\nSee plaan võtta rahvusvaheline õigusnõustaja, kes aitaks meil olla kaasatud Ameerikas toimuvates protsessides, mille tulemuseks võiksid olla suured kahjunõuded, see on välja käidud juba eelmise valitsuse ajal. 2019. aasta jaanuaris toonane justiitsminister [Urmas] Reinsalu viis selle plaani valitsusse, siis tulid valimised peale, see jäi soiku. Mina võtsin selle uuesti üles, see leidis toetust valitsuses, kui mul oli selline signaal käes, et sellega võiks edasi minna, siis võtsime ühe Londonis tegutseva rahvusvahelise advokaadiga ühendust, kellel on olnud varasemalt kontakt Eestiga ja küsisime, kust üldse alustama peaks. Missuguse plaaniga võiks leida neid õigusabi osutajaid ja panime paika põhimõttelised kriteeriumid: peab olema finantskuritegudega tegelemise kogemus, peab olema rahvusvaheline võrgustik ehk Ameerikas ja Euroopas esindatud, mõned sellised tingimused veel. Ja loomulikult huvide konflikti ei tohi olla.\n\nEga selliseid firmasid, mis niisugusele profiilile vastab, nüüd ülearu palju ei ole. Meie esimese sõelumise järel jäi seal seitse-kaheksa nime, mille peale siis tehti juba natuke rohkem taustauuringut. Sealt me praakisime kõrvale veel mitu tükki, mis juba ilmselgelt ei sobinud, kas selle pärast, et neil olid mingisugused otsesed suhted, huvide konfliktid välja paista, või olid seal mingid muud takistused. Osad, kelle poole pöördusime, ütlesid kohe ise ära, et nad ei ole huvitatud, ei tegele taoliste asjadega. Kogu sellest sõelumisprotsessist jäigi järele kolm või neli firmat, kellele me peale valitsuse otsust tegime kolmele otse pakkumise.\n\nHuumor on ju selles, et mina Delfit ei loe, pole mõtet, sealt midagi tarka ei kuule, kõik mis loed on kas pooltõde või vale. Pikalt laialt aga kirjutatakse sellest, kuidas kaks tükki neist on seotud Vene huvidega. Nad ise kirjutasid meile, et neil on huvide konflikt, neil on liiga suured ärihuvid Venemaal, nad taandasid ennast.\n\nJa nendest kolmest firmast, kelle poole me pöördusime ainus, kes kinnitas, et neil ei ole huvide konflikti oligi see, mille me lõpuks välja valisime. Siin tegeletakse mingisuguse ažiotaažiga, teemal, mis ei ole üldse teema, sest neid ei võetudki sellel põhjusel, et neil olid Vene huvid olemas.\n\nKuigi meil ei ole vaja otsest riigihanget teha, panime paika ka kvaliteedinõuded ja hinnapakkumisi vaatasime. Nii ta lõpuks välja kujunes, seal midagi müstilist või keerulist või suurt saladust ei ole tegelikult.\n\nTe ütlesite mitu korda \"me valisime, me sõelusime\", kes need \"meie\" olid? Olite te ise, teie nõunikud või vastutas mingi konkreetne ametnik rahandusministeeriumist selle välja valimise osas?\n\nProtsessi peamised vedajad olid minu poliitilised nõunikud, aga rahandusministeeriumi hankeosakond oli protsessis kaasatud. Seal hilisemas faasis, kus me tegime juba taustakontrolle, oli see kaasatud ring veel suurem, räägitud on Eesti saatkonnast Ameerikas, aga me tegime siin päringuid otse ise ka veel rahandusministeeriumist, nii et see ring ei olnud sugugi nii väike nagu siin üritatakse müstifitseerida.\n\nKas see vastab tõele, et välisministeerium, kes tegi teile väikese ülevaate advokaadibüroodest, andis ka soovituse, et otsige veel! Et need, kes on sõelale jäänud, pole tegelikult sobivad?\n\nVälisministeeriumi memos oli juhitud tähelepanu Freeh puhul küll mõnedele asjadele, mis on ka hiljem meedias olnud, mõningatele kaasustele, näiteks Rumeenia kaasusele, aga mingit selgesõnalist soovitust, kuidas käituda, et ärge tehke või tehke teistmoodi, niimoodi välja tuua ei saanud. Nii või, see polnud nende soovitada, me palusime ainult taustainfot ja pean täpsustama, et näiteks ühegi nende firma puhul ei olnud toodud välja huvide konflikti teemat. Ei nende puhul, kes ennast ise pärast taandasid, ega ka Freeh puhul. Eesti saatkond USA-s tegi kiire kohapealse vestlusringi mõningate oma allikatega, kus rohkem tõi mainetausta välja. Ei olegi võimalik, et nii suurte firmade puhul keegi teine peale nende firmade ise oskaks hinnata, mis kaasused neil kusagil käimas on, et teada saada, kas neil on huvide konflikti. Selliseid asju ei saa niisuguste taustauuringutega kätte. Võib-olla saab avalikest allikatest mingisuguseid kõrge profiiliga kaasusi teada, mille puhul saab täpsustavaid küsimusi küsida, mida me oleme ka teinud.\n\nKas põhimõtteliselt oleks võimalik ka sellest advokaadibüroost praegu veel loobuda?\n\nMa ei näe mitte mingit põhjust. Küllap ikka kõiki lepinguid on võimalik katkestada, kui selleks on suur soov. Tõenäoliselt kaasneb sellele ka lepingutrahv siis. Aga ma ei näe mitte mingit põhjust, see laimuvalang, mis on toimunud Freeh suunas, ma saan väga hästi aru, on tehtud selle jaoks, et määrida tema mainet ja selle kaudu määrida minu mainet ja halvustada kogu seda tegevust, mis me oleme ette võtnud siin. Lootuses, et ehk siis see leping katkestatakse. Kui me tuleme intervjuu alguse juurde tagasi, et kes need on, kes seda laimukampaaniat initsieerivad, minu arust nendel on selge soov, et mitte midagi rohkem ei tehtaks ja mina sellele soovile vastu ei tule.\n\nKas Freeh advokaadid on ka öelnud, et kuidas nemad vaatavad seda, mis Eesti ajakirjanduses toimub ja nendest räägitakse?\n\nTäieliku hämminguga. Nende jaoks on täiesti arusaamatu, mis siin toimub. Kui kuidagi võrrelda, et mis siin toimub, siis alguses räägiti siin huvide konfliktist – huvide konflikt on üheselt tagasi lükatud ja ümber lükatud, see kukkus kokku ja nüüd on siis hakatud järgnevatel päevadel ehitama uut narratiivi, et kõik on Vene käsilased. See on veel rohkem pastakast imetud ja väänatud faktidele või libauudisteke üles ehitatud narratiiv. Aga ta on väga sarnane oma ülesehituselt, modus operandi on väga sarnane sellele, mismoodi Ameerikas Trumpi vastast Vene koostöö kaasust kedrati aastaid ja aastaid.\n\nTäpsustan veel, kes oli Eesti poolne põhiorganiseerija, kes põhiliselt vastutas. Oli see Kersti Kracht, teie poliitiline nõunik?\n\nKristel Menning ja Kersti Kracht olid peamised, kes sellega tegelesid, aga ka kõik mu poliitilised nõunikud. Meil nii väga ranget tööjaotust selles mõttes kui on suured asjad, mis on käsil, siis mul on iga nädal mitu koosolekut, kus kõik mu nõunikud istuvad laua taga, nii et selles mõttes siin väga skalpelliga piiri vahele tõmmata, et kes tegi ühte või teist ei olnud.\n\nKui nüüd tagantjärgi vaadata, kas midagi läks teie arvates ka viltu? Oleks pidanud kauem kaaluma, keda võtta, keda jätta?\n\nVastupidi. Kui tagantjärgi vaadata, siis ma ütleksin, et see, et nii raevukas reaktsioon on olnud, siis me oleme täpselt kõik õigesti teinud. Ma tahan ka seda rõhutada, et me oleme juriidiliselt teinud väga korrektselt kõik ja poliitiliselt väga korrektselt kõik, see oli kooskõlastatud koalitsiooni sees, see oli valitsuses ilusti läbi räägitud, volitused saadud. See pakkumus oli tehtud nöörimööda korrektselt, taustauuringud on tehtud põhjalikuks ja mitmest erinevast allikast, mitte midagi ei ole valesti tehtud ja midagi ei ole valesti läinud. Vastupidi, see, et nii suur kisa on, näitab, et me oleme õigel teel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Martin Helme sõnul on rahapesu uurimises Eestit esindama valitud USA advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivaniga sõlmitud lepingu puhul riik kõik õigesti teinud ja lepingu lõpetamiseks ei näe ta põhjust. Minister kinnitas, et advokaadibüroode valimist juhtisid tema poliitilised nõunikud Kersti Kracht ja Kristel Menning.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAinar Ruussaar nõustab Postimeest\n\n## Põhitekst:\n\nRuussaar sõnas, et Postimehes ta siiski ei tööta. \"Mul oli Postimehega ajutine leping ning praegu mingit kokkulepet ei ole,\" ütles ta.\n\nPostimehe peatoimetaja Mart Raudsaar projekti kommenteerida ei soovinud, kuna tegemist olevat toimetusesisese asjaga.\n\nMullu mais koondas Postimees Ruussaare. Veidi enam kui aasta väljaande juures erikorrespondendina töötanud Ruussaar ütles toona ERR-ile, et temale põhjendati koondamist majanduslike põhjustega.\n\nPärast seda siirdus Ruussaar tööle Kohtla-Järve riigigümnaasiumisse. Varem on ta töötanud erinevatel ametikohtadel ERR-is ja uudisteagentuuris BNS.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal ajakirjanikuameti õpetaja kutse vastu vahetanud Ainar Ruussaar nõustab Postimeest online meedia visuaalse projektiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeigo Järvemuusika on tänavu ühepäevane\n\n## Põhitekst:\n\n\"Otsustasime sel aastal teha festivali ühepäevaseks, sest nii on kõige lihtsam tagada inimeste ohutus ja mugavus seoses võimaliku viiruseohuga. Kontserdid on 8. augustil ning toimuvad eelmisel aastal taas mängupaigaks loodud Leigo teatrimetsas, mis on üks müstilisemaid ja omapärasemaid paiku Leigol,\" rääkis Leigo Järvemuusika peakorraldaja Tiiu Tamm.\n\n\"Esinejad paiknevad metsa sees, publik kauni tiigi kaldal. Just ümbritsev maa, tuli ja vesi muudavad hästivalitud muusika Leigol nii eriliseks kui ka ligitõmbavaks,\" lisas ta.\n\nEstonian Cello Ensemble alustab kell 19.45, 21.15 astub lavale Maarja Nuut ning õhtu lõpetab kell 22.30 Tiit Kikase audiovisuaalne vaatemäng.\n\nEstonian Cello Ensemble (ECE) loodi 2014. aastal kuue noorema põlvkonna tipptšellisti initsiatiivil. Nii Eestis kui ka välismaal resideeruvate ansambli liikmete soov on esitada tšelloansamblitele loodud muusikat, tellida uudisloomingut Eesti heliloojatelt ning teha koostööd omanäoliste artistidega. Estonian Cello Ensemble on üles astunud mitmetel festivalidel (Ritmo Delle Citta\" ning Ambria Jazz Itaalias, \"Turun Muusikijuhlat\" Soomes, Eesti Muusika Päevad, Leigo Järvemuusika, Pärdi Päevad jm.). Artistidest on ansambel teinud koostööd artistidega, nagu Erkki-Sven Tüür, Mirjam Mesak, Kadri Voorand, Holger Marjamaa, Hanna-Liisa Uusma, Vaiko Eplik, Mari Pokinen, Vox Clamantis jt. Heliloojatest on tšellistidele teoseid ning seadeid loonud Erkki-Sven Tüür, Galina Grigorjeva, Tõnu Kõrvits, Margo Kõlar, Timo Steiner ning Aleksandr Žedeljov.\n\nMaarja Nuut on viiuldaja ja laulja, kelle loomingus kohtuvad minimalism ja eksperimentaalne muusika traditsiooniliste tantsulugude, laulude, juttude ja live -luupimisega. Ta on õppinud klassikalist viiulit Eesti muusika- ja teatriakadeemias ja pärimusmuusikat Stockholmi kuninglikus muusikakõrgkoolis. Ta lõpetas 2011. aastal Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala. Maarja on esimese Eesti artistina mänginud maailmamuusikafestivalide WOMEX, globalFEST ja WOMAD põhiprogrammis ning viimastel aastatel andnud kontserte Ameerikas, Kanadas ja mitmel pool Euroopas. Temalt on ilmunud kolm albumit: \"Soolo\" (2013), \"Une meeles\" (2016) ja koostöös Hendrik Kaljujärvega (teise nimega RUUM) \"Muunduja\" (2018).\n\nTiit Kikas alustas viiulimänguga 4-aastaselt, aasta pärast lisandusid klaveritunnid. Ta on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis ja Sibeliuse akadeemias. Elektriviiulini jõudis ta teismeea lõpus ning see instrument on jäänud tema põhipilliks praeguseni. Kikas on koos töötanud paljude artistidega ning loonud muusikat filmidele, teatrietendustele, tele- ja raadioproduktsioonidele. Ta on olnud nomineeritud Suure Vankri auhinnale (parim arražeerija, parim instrumentalist), Kirile Loo album \"Lullabies for Husbands\" oli Euroopa Maailmamuusika TOP20-s kolm kuud (produtsent ja arranžeerija T. Kikas). Kikas on Leigo lavadel olnud varem nii sooloartistina kui ka eri koosseisudega. Suurema tähelepanu osaliseks Leigol sai tema pikaajaline koostöö ansambliga No Big Silence, kellega ta kandis kolmel suvel ette rock - ambient kontsertetendused \"Suurte masinate muusika\" ja \"Suurte sõjamasinate muusika\".\n\nKeelpillikvarteti on kokku pannud tšellist ja ERSO tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink. Kvartetti kuuluvad Egert Leinsaar/ERSO, Linda-Anette Verte, Sandra Klimaitė/ERSO ja Theodor Sink/ERSO.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leigo Järvemuusika toimub sel aastal ühel päeval, 8. augustil. Üles astuvad Estonian Cello Ensemble kavaga, mis pühendatud Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale, laulja ja viiuldaja Maarja Nuut ning Tiit Kikas ja ERSO muusikute keelpillikvartett, kes toovad lavale Terry Riley' teosest \"Half Wolf Dances Mad in Moonlight\" inspireeritud audiovisuaalse vaatemängu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHC Panter taasliitub Eesti meistrivõistlustega\n\n## Põhitekst:\n\nŠkoda Jäähallis mängiv HC Panter asutati 2001 aastal. Aastatel 2001-2006 ja 2011-2016 mängiti Eesti meistriliigas ning aastal 2006 alustati ka laste treeningutega.\n\nHC Panter on saavutanud Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel 2004. aastal esimese koha, teise koha 2005. aastal ja kolmanda koha aastatel 2003, 2006 ja 2016. Noorte võistkonnad osalevad igal aastal tugevatel välisturniiridel Soomes ja Lätis.\n\nPantri esindusmeeskonnaga on uue hooaja eel liitunud tugevad ja konkurentsivõimelised mängijad nagu Eesti koondise väravavaht Villem-Henrik Koitmaa, koondise ründaja Kevin Parras ja koondise kaitsemängija Silver Kerna.\n\nHC Panteri meeskonna peatreener Märt Eerme on Eesti koondise abitreener olnud alates 2015. aastast. Eerme oli Eesti U-18 koondise peatreener aastatel 2018-2020 ja Ungari meister 2015. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiklubi HC Panter teatas esmaspäeval, et algavast hooajast osaleb nende värskelt komplekteeritud esindusmeeskond nelja-aastase pausi järel Eesti meistrivõistlustel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFilmi \"Omad poisid\" ja sarja \"Sopranod\" stsenaristid hakkavad koos uut sarja tegema\n\n## Põhitekst:\n\nSari, mille nimi ei ole veel teada, räägib ühe maffiaperekonna pilgu läbi loo organiseeritud kuritegevusest Ameerikas, kirjutab Deadline.\n\nWinter lööb projektis kaasa nii stsenaristi kui ka produtsendina. Lisaks on sarja produtsent ka Brian Grazer.\n\nPillegi nomineeriti filmi \"Omad poisid\" stsenaariumi eest Oscarile. Winter võitis \"Sopranode\" sarja eest neli Emmyt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmi \"Omad poisid\" (\"Goodfellas\") stsenarist Nicholas Pileggi ja sarja \"Sopranod\" (The Sopranos\") stsenarist Terence Winter hakkavad koos uut maffiasarja tegema.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpallinaiskond võõrustab koondisesuve viimastes mängudes Lätit\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt minnakse vastamisi 4. augustil kell 18.00, seejärel 5. augustil kell 18.00 ning 6. augustil kell 12.00.\n\nEelmisel nädalal peeti peatreener Lorenzo Micelli juhendamisel esimesed kontrollkohtumised Soomega ja saadi kirja 3:2 ja 3:0 võidud ning 2:3 kaotus.\n\nLäti vastu on peatreener Lorenzo Micellil kasutada 13 mängijat, haigestunud kapten Julija Mõnnakmäe ja Hanna Pajula jäävad neist kohtumistest eemale. Mõnnakmäe asemel liitub naiskonnaga noor sidemängija Helena Loos.\n\nKohtumised Lätiga jäävad ka selle koondisesuve viimasteks, sest esialgselt kavas olnud Euroopa meistrivõistluste valikmängud lükkusid järgmise aasta jaanuarisse. Eesti kuulub valiksarjas ühte alagruppi Šveitsi ja Valgevenega.\n\nKontrollmängude ajakava:\n\n4.08 kell 18.00 Eesti - Läti (Paide, E-Piim spordihoone)\n\n5.08 kell 18.00 Eesti - Läti (Paide, E-Piim spordihoone)\n\n6.08 kell 12.00 Eesti - Läti (Paide, E-Piim spordihoone)\n\nRahvusnaiskonna koosseis mängudeks Lätiga:\n\nSidemängijad: Karolina Kibbermann, Helena Loos\n\nNurgaründajad:, Kristiine Miilen, Nette Peit, Eva Liisa Kuivonen, Polina Bratuhhina-Pitou\n\nDiagonaalründajad: Kertu Laak, Kadi Kullerkann\n\nTemporündajad: Liis Kullerkan, Eliise Hollas, Eliisa Peit\n\nLiberod: Anu Ennok, Ingrid Kiisk\n\nPeatreener Lorenzo Micelli, abitreenerid Rainer Vassiljev ja Andres Toobal, ÜKE treener Alessandro Orefice, füsioterapeut Giuseppe Pigliacampo ja Liisi Sakala, statistik/mänedžer Mihkel Sagar, arst Mari Arak.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võrkpalli rahvusnaiskond jätkab kontrollmängudega Paides, kus sel nädalal võõrustatakse kolmel korral Läti koondist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEsmaspäeval algavad ujumise Eesti meistrivõistlused\n\n## Põhitekst:\n\n101. Eesti meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuses pidanuks algse plaani kohaselt algama esmaspäeval kell 9.30 naiste 400 m vabaltujumisega, kuid seoses terviseameti täiendava veekontrolliga antakse start nüüd 12.45.\n\nEesti meistrivõistluste esimese päeva uus ajakava:\n\n12.00-12.45 esimese osa soojendusujumine\n12.45-13.45 võistluste esimene osa\n14.30-15.15 teise osa soojendusujumine\n15.15-15.45 võistluste teine osa\n\nFinaalid:\n\n18.45-19.30 kolmanda osa soojendusujumine\n19.30-20.15 võistluste kolmas osa (finaalid)\n\nEesti meistrivõistlused ujumises kestavad neli päeva ja toimuvad 12-osalisena. Võistlusi on võimalik otsepildis jälgida Eesti Ujumisliidu Facebooki lehel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval algavad Tartus ujumise Eesti meistrivõistlused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAivar Toom: me peame rääkima tsiviilkontrollist\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviiruskriis õpetas meile lisaks hügieeniharjumustele palju muudki ning neid õppetunde, mida mööduv kriis pakkus, tasub tulevikuväetisena tähele panna. Sellest hulgast õppetundidest on silma jäänud avaldused kriisi lahendajate omavahelise usalduse kaotusest.\n\nPakun, et üks võimalus neid algpõhjuseid leida ja mõista peitub loomulikus hõõrdumises spetsialistide autonoomia ja juhtide kontrollivastutuse vahel, teisisõnu tsiviilkontrolli praktilises rakendumises. Alljärgnevat võiks võtta kui arutelu, mitte hinnangut kriisi lahendamisele, sest kriis meie ümber jätkub ja elu koos viirustega kestab edasi.\n\nTerminoloogia ja akadeemiline taust\n\nEsmalt tuleb selgitada terminoloogiat. Tsiviilkontrolli mõiste pärineb politoloogia eriharu, tsiviil-militaarsuhete valdkonnast. Kuna eesti keeles on kontrollil kategooriline tähendus, siis on tsiviilkontrolli kõrval käibel veel mõisted tsiviiljuhtimine või tsiviiljärelevalve.\n\nNendelgi versioonidel on keeletundlike inimeste meelest omad hädad, kuid mõiste sisu on kõikide versioonide puhul ikka sama – mingi valdkonna ekspertide mõju ja tegevuse autonoomia ohjamine ühiskonnakorralduse stabiilsena püsimise eesmärgil.\n\nLühidalt ka valdkonna akadeemilisest taustast. Kõige enam tekste on kirjutatud ametnike ja poliitikute poolt tehtavast järelevalvest sõjaväelaste tegevuse üle.\n\nSõjaväelaste mõjuvõimu ohjamist peeti Teise maailmasõja järel, mil tsiviil-militaarsuhetega teaduslikult tegelema hakati, vajalikuks uurida eesmärgiga viia miinimumini sõjaväelise riigipöörde risk, mida peeti Lääne tsivilisatsioonis toona demokraatliku ühiskonnakorralduse ülesehitusprotsessile suurimaks ohuks.\n\nValdkonna tüvitekstide autorid on Samuel P. Huntington ja Morris Janowitz. Neist esimene leidis tsiviil-militaarsuhete sisuks, et elukutselised sõjaväelased ei sekku poliitikasse oma kõrge professionaalsuse tõttu ja teine toonitas eri valdkondade vahelist konvergentsi - militaarstruktuuride tsiviliseerimist või tsiviilühiskonna militariseerimist, kui tsiviilkontrolli rakendumise tulemust.\n\nVähem on avaldatud uurimusi sisejulgeolekuasutuste (eelkõige luurevaldkond) ning eraõiguslikul alusel tegutsevate jõustruktuuride tegevuse kontrollist. Tegelikult puudub eluvaldkond, mille üle vähemalt teoreetiliselt järelevalvet ei teostata, aga kõigest sellest ei ole eraldi teaduslikult uuritavat valdkonda tekkinud.\n\nMööduv kriis defineeriti häda- ja eriolukorra mõttes meditsiinivaldkonda, kuid kriis oli samal ajal nii ulatuslik, et puudutas kõiki eluvaldkondi. See omakorda tähendas terve rea valdkondade lisandumist, mille suhtes tuli senisest põhjalikumalt või üldse esmakordselt kontrollimeetmeid rakendada ning tekkinud olukord oli uus nii kontrollivale kui kontrollitavale osapoolele.\n\nUsalduskriisi põhjuste pundar\n\nTsiviilkontrolli tulemuslikuks toimimiseks on neli põhieeldust:\n\ndemokraatlikult korraldatud ja võimude lahususel põhinev riigivalitsemine;\nõigusriigi põhimõtete alusel vastuvõetud valdkondlike raamseaduste ja teiste normdokumentide olemasolu;\npiisav hulk riigi käitamiseks vajalikke professionaale;\nriigi toimimiseks piisav rahavoog.\n\nLisaks on veel üks üldine põhimõte, et tsiviiljärelevalve peab olema katkematu, teisisõnu kontroll ning selle tõhusus ei tohi sõltuda tingimustest kus kontrollitav valdkond toimib.\n\nKeskendun alljärgnevalt vaid teisele eeldusele kitsamalt kriisireguleerimise mõttes, sest esimesega meil erilisi probleeme ei ole, kolmas on oma olemuselt proportsionaalne hinnang lähtuvalt ühiskonna tööealiste inimeste kogusummast ning viimane sõltub otseselt kolmest esimesest, printsiibil – enne idee, seejärel rahastus.\n\nTavakodanikuna leian, et kaasaegse riigiaparaadi õigusloome võimsus on suurepärane ning kriisireguleerimiseks on meil olemas põhjalik õiguslik raamistik, koos küllaltki kõrge valmisolekuga selle raamistiku kohendamiseks.\n\nSeega peaks ka teise põhieeldusega justkui korras olema, kuid minu arvates just siin ongi peamine puuduste ja usalduskriisi põhjuste pundar.\n\nProbleemid ilmnesid õigusaktide ellurakendumisel ning selleks on väga inimlik põhjus – inimesed tajuvad maailma erinevalt ja mistahes tekstist saadakse aru individuaalselt.\n\nKui keegi seda ei usu, siis võtke ette mingi detailne toiduretsept ja tehke täpselt selle järgi toit valmis ning seejärel, või ka samal ajal, teeb sama retsepti alusel ja samadest komponentidest toidu valmis keegi teine. Tulemuseks on sama toit, mis mingites nüanssides kindlasti erineb.\n\nVõib-olla on see näide liialt triviaalne ning mõne arvates on toiduvalmistamise analoogiat kriisireguleerimisse vedada kohatu. Jään siiski eriarvamusele, sest aastatuhandete jooksul korraldatud katsed kujundada inimestest objekte ei ole siiani õnnestunud ning loodetavasti ei õnnestu ka tulevikus.\n\nPigem on need katsed süvendanud arusaamist, et inimesed on jätkuvalt oma füüsiliste ja vaimsete parameetrite poolest erinevad. Seega tuleb eeldada, et inimesed mõistavad maailma ja seal toimuvat erinevalt ning täielik üksmeel on üliharuldane erand.\n\nTsiviiljärelevalve tõhusa teostamise aluseks on eesmärgistatud ja selgete nõuete olemasolu, millest peavad täideviijad õigesti arusaama, mis ongi minu arvates põhiline probleem – seaduse või mistahes korraldava teksti avaldamine ei taga selle regulatsiooni rakendumist täpselt selliselt, nagu teksti koostaja ette kujutas.\n\nAlati tekib küsimusi, tõlgendusvariatsioone, irratsionaalseid või tundmatuid takistusi ning mida suurem on regulatsiooni alusel tegutsejate hulk, seda rohkem küsimusi, variatsioone ja takistusi.\n\nEelnevast lähtuvalt paneb mind siiralt imestama seadustekstide koostajate optimism, mis võimaldab neil avaldada keerukaid ja detailseid normatiivakte, eeldusel, et spetsiaalse ettevalmistuseta inimesed võtaksid need oma elutegevuse aluseks avaldamishetkest alates ilma vähimate reservatsioonideta.\n\nSiin on otsustamiskoht, kuidas keerukad ja detailsed regulatsioonid ellu võiks rakendada ning selleks on kaks teed – kehtestada veel detailsemaid juhiseid või selgitada eesmärke mida on vaja saavutada ja lubada inimestel endil valida moodused kokkulepitud eesmärkideni jõudmiseks.\n\nMöödunud kriisis valiti esimene tee, sest ei olnud vist valdkonda, mille jaoks ei koostatud tegevusjuhist või ei püütud kehtestada seni tundmatuid, või juba ära unustatud käitumisnorme. Tulemuseks oli ja on üle reguleeritud elukeskkond, kus kõikide reeglite järgimise järelevalveks kuluks lõviosa riigi ressursist.\n\nSee on tsiviilkontrolli teine äärmus, kui seadusandja loob olukorra, mil täidesaatjal kulub enamik jõust kehtivas seadusandluses orienteerumisele ja järelevalve teostamisele. Samal ajal toimib päris elu omasoodu ratsionaalselt ja üsna ökonoomselt edasi.\n\nTavakodanikul ei ole sageli aimugi, milline vastutus on millisel ministeeriumil või kohaliku omavalitsuse allasutuse juhil või veel vähem mingi kitsama valdkonna spetsialistil.\n\n\"Selles mõttes on kriisid erinevates valdkondades head – saab selgemaks, kuidas ühiskond toimib või ei toimi ning saab aru sellest, kuidas olid asjad planeeritud käima ja kuidas need siis päriselt käivad.\"\n\nViimane kriis tõi laiema avalikkuse ja riigi juhtkonna huviorbiiti valdkonnad, mille olemasolust, veel vähem sisulisest toimimisest, ei teatud enne kriisi eriti midagi. Selles mõttes on kriisid erinevates valdkondades head – saab selgemaks, kuidas ühiskond toimib või ei toimi ning saab aru sellest, kuidas olid asjad planeeritud käima ja kuidas need siis päriselt käivad või ei käi.\n\nLisaks viimati ühiskonna huviorbiidis olnud terviseametile meenutame lähiminevikust listeeriakaasust või sigade aafrika katku puhangut, kui õppisime tundma veterinaar- ja toiduameti tegevusvälja.\n\nOma mõju ulatuselt ei ole mainitud kriisid hiljutisega väga võrreldavad, kuid üks peamisi õppetunde just tsiviilkontrolli kontekstis on mõlema kriisi puhul kehtivatest seadustest tulenenud erinevused ühiskonna ootuste ja valdkonna professionaalide reaalsete tegevuste vahel.\n\nKokkuvõtteks saab öelda, et tsiviiljärelevalve teostamiseks laiemalt kriisireguleerimises on vastu võetud piisavalt normatiivakte. Puudulik on olnud seatud nõuete täitmist võimaldavate tegevuste harjutamine ning järjepidev dialoog nende nõuete täitmisest tulenevate õppetundide rakendamiseks.\n\nKriis tõi välja hulgaliselt teravaid puudusi, mis lähemal uurimisel olid juba mõnda aega spetsialistidele teada, kuid mille likvideerimise vajadust relevantsel otsustajate tasemel tõsiselt ei võetud. Kriis olnuks leebem õigeaegsete investeeringute teostamisel koolitusprotsessi, varude arvestuse, ladustamise ja soetuse süsteemi ning analüüsi ja kommunikatsiooni valdkonda.\n\nKes valvab valvajaid?\n\nLõpetuseks lühidalt tsiviilkontrolli teisest osapoolest – kontrollitava valdkonna professionaalsest korpusest.\n\nKõigi elukutsete puhul on nende valdkonna autonoomsus määrava tähtsusega. Autonoomsus tagab valdkondliku töörahu. See rajaneb usaldusel professionaalide vastu ning lisaks usaldusele ka valdkondlike raamseaduste ja teiste normdokumentide olemasolule.\n\nKriisi puhkedes selgub kiiresti, kui ulatuslik on kontrollijate ja kontrollitavate vaheline usaldus ning kui hästi on osatud normatiivaktid kriisi erinevate variatsioonide jaoks ette valmistada ja vastavad tegevused läbi harjutada.\n\nPraeguseks võib öelda, et koroonakriisi kulgedes kidus usaldus mõnes valdkonnas olematuks. Usalduse kadumise üks põhjustest oli arvatavasti ka professionaalse autonoomia rikkumine poliitilise juhtkonna poolt, ehk niinimetatud pika kruvikeeraja efekt, mis toob kaasa kriisireguleerimise politiseerimise.\n\nSealt edasi algab polariseerumine, mille silumiseks kulub hulk kallist ressurssi. See oht on tegelikult igapäevane, sest nagu eelnevalt öeldud, siis ei saa tsiviilkontrolli ulatus tavaolukorras oluliselt erineda selle ulatusest kriisis, vähemalt ilma seda läbi harjutamata, sest ülesannete jäävuse printsiip on universaalne.\n\nKüll aga tuli viimatises kriisis ilmselt mõlemale osapoolele üllatusena nii fakt, et täidesaatjaid kontrolliti, kui ka kontrollijatele tegeliku olukorra erinevus võrreldes normatiivse tekstiga.\n\nEi ole näinud piisvalt usaldusväärseid uuringuid selle kohta, kui palju on kriiside politiseerumise taga siirast tegutsemissoovi ja kui palju edevust, kuid eesootavate kriiside sujuvamaks lahendamiseks peab meie parlamentaarses riigis olema valmis kaasaegne vastus iidsele küsimusele – quis custodiet ipsos custodes ehk kes valvab valvajaid?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kriisi puhkedes selgub kiiresti, kui ulatuslik on kontrollijate ja kontrollitavate vaheline usaldus ning kui hästi on osatud normatiivaktid kriisi erinevate variatsioonide jaoks ette valmistada ja vastavad tegevused läbi harjutada, kirjutab Aivar Toom.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEiK avaldas mustvalge muusikavideo singlile ''Mu suvi''\n\n## Põhitekst:\n\nVihma käes külmetamine, paanika kadunud tehnika pärast, hirm, et kedagi massistseenideks kohale ei tule ja probleem nimega \"Kes saaks kell kaks öösel treileri läbivettinud kušetiga kesklinnast Harkusse sõidutada?\" on märksõnad, mis ilmestavad uue muusikavideo valmimist.E\n\nLoo visuaal filmiti Tallinna vanalinnas ja Pelgurannas ning valmis koostöös režissöör Franz Malmsteni, operaator Markus Muide ja produtsent Oliver Reimanniga. Video stsenarist ja monteerija oli aga EiK ise.\n\nKui EiK ja Franz hakkasid ''Mu suvele'' videot mõtlema, olid nad veendunud, et sellele kiiksuga suvelaulule tuleks ilmtingimata teha ka kiiksuga video – tegelased, kes naudivad õhtut ja paari sooja nädalat aastas, aga samal ajal kõrgub nende kohal reaalsuse ebamäärane vari.\n\n\"Haarasime kinni loo hüüdlausest \"Mu suvi algab uuesti,\" video selgrooks saigi lõputu ronimine peo poole mööda sama trepikoja astmeid. Lisaks, sidumaks laulu visuaali kogu ülejäänud plaadi kujundustega, otsustasime viimasel hetkel mustvalge esteetika kasuks. Kolmandaks efektseks elemendiks tulime mõttele kasutada voodit, mis minuga ratastel läbi linna sõidab, kui olen ühekülgsest melust surmani väsinud. Küllaltki sürreaalne lahendus, mida ma alguses mugavuse mõttes läbi ei tahtnud lasta, ent Franz käis muudkui peale ja tulemus kukkus välja paremini kui ealeski varem,\" rääkis EiK.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EiK avaldas uue mustvalge muusikavideo singlile ''Mu suvi'', mis pärineb ta juulis ilmunud kogumikult \"EiK\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnus toimusid sõudmise Eesti karikavõistlused\n\n## Põhitekst:\n\nKarikavõistlustel selgitati nii individuaalsed kui võistkondlikud parimad kohapunktide alusel. Suure trofee – Eesti karika – võitis 160 punktiga jõuproovi korraldust koordineerinud Pärnu sõudeklubi, kellele järgnesid SAK Tartu 148 ja Pärnu sõudekeskus Kalev 113 punktiga, kirjutab Eesti Sõudeliit.\n\nKontrollstart kulges peamiselt kahe duo vedamisel: koondise juhendaja Veikko Sinisalo otsustas paaridesse panna Allar Raja-Jüri-Mikk Udami ja Tõnu Endreksoni-Kaspar Taimsoo, kes viimase 250 meetrini nina-ninas püsisid. Raja ja Udami finišispurt osutus märksa tugevamaks, ja see tõi neile 6.19,3-ga võidu. Järgnesid kogenud Endrekson ja Taimsoo 6.21,2 ja Johann Poolak-Andrei Jämsä 6.24,3ga. Tugevat sõitu tegid kergekaalus atleedid Ander Koppel ja Elar Loot, kes edestasid koondislasi Sten-Erik Andersoni-Kaur Kuslapit, ajad vastavalt 6.28,4 ja 6.41,1.\n\n\"Tegime lõpus 30 spurditõmmet, Tõnu ja Kaspar ei suutnud sellele vastata. Eelnevalt püsisime kõik koos,\" rõõmustas esimest korda tallinlase Udamiga kahepaati proovinud Rio olümpia pronksmedalist Raja. Pärnu Kalevis treeniv teenekas atleet jäi rahule koduklubi värvides võidetud roolijata neljapaadi sõidugagi. \"Vaadates nimesid, olime sõidu eelgi favoriidid. Viljandi noored alul üllatasid, sest läksid koguni juhtima ja püsisid visalt 1000 meetrini ees,\" rääkis Raja.\n\nMeeste ühepaadil võidutses narvalane Mihhail Kuštein Udami ees, ajad vastavalt 7.10,1 ja 7.16,3. Kolmas oli võitja klubikaaslane Nikita Konstantinov ajaga 7.24,5. Naiste ühesel pani 8.14,5-ga paremuse maksma võistluste eel üheks favoriidiks peetud Greta Jaanson Pärnu sõudeklubist. Järgnesid Grete Alttoa Pärnu SK Kalevist ajaga 8.20,8 ja tallinlanna Liisa-Marie Lääne 8.39,1-ga.\n\nKarikavõistluste finišiprotokoll on leitav siin. Võistlused Pärnus jätkuvad pühapäeval kunagise suvepealinna spordijuhi Erich Wilhelm Seileri memoriaaliga.\n\nEesti karikavõistluste kõik tulemused:\n\nTüdrukute A-klassi (17-18aastased) paarisaeru kahepaat: 1. Heike Lehiste, Jane-Riin Nõmmsalu (Pärnu SK Kalev, aeg 8.06), 2. Johanna Künnapas, Cäroly Paatsi (Pärnu SK, 8.07), 3. Alina Toropova, Margarita Grigalyunayte (SAK Tartu, 9.35,4).\n\nMeeste roolijata kahepaat: 1. Martin Rahuoja, Margus Kodasma (Pärnu SK, 6.48,1), 2. Argo Normak, Lauri Keerberg (SAK Tartu, 7.54,1), 3. Marko Laius, Martin Laius (Pärnu SK Kalev, 8.10,8).\n\nMeeste ühepaat: 1. Mikhail Kuštein (Narva Energia, 7.10,1), 2. Jüri-Mikk Udam (Tallinna SK, 7.16,2), 3. Nikita Konstantinov (Narva Energia, 7.24,5).\n\nNaiste paarisaeru kahepaat: 1. Kristina Zeljukanova, Polina Varšavskaja (Narva Energia, 8.17,9), 2. Kristel Lusikas, Nele Küüts (Pärnu SK, 8.37,4), 3. Eve Oviir, Sirli Kruusmaa (Tallinna SK, 8.45).\n\nNaiste roolijata neljapaat: 1. Liisu Mitt, Elo Luik, Annabel Aron, Nora Küüts (Pärnu SK, 7.14,9), 2. Eliise Tammi, Leena Kattel, Rachel Kõllo, Kristel Tohu (SAK Tartu, 7.26,2), 3. Laura-Stina Kivistik, Ann-Silva Elmaste, Marie Kramer, Gerli Endrekson (Viljandi SK, 7.46).\n\nPoiste A-klassi paarisaeru kahepaat: 1. Mihhail Netšajev, Ignat Gontšarov (Narva Energia, 6.46,3), 2. Karl Kristofer Orgse, Artjom Holostõhh (Tallinna SK, 6.55,3), 3. Romeo Pärgma, Roobert Harjus (Pärnu SK Kalev, 7.04).\n\nPoiste A-klassi roolijata kahepaat: 1. Raiko Taave Tammjärv, Rasmus Jõesaar (Pärnu SK, 7.19,4), 2. Taavi Tamm, Markus Uibo (SAK Tartu, 7.33,1).\n\nMeeste paarisaeru kahepaat: 1. Kaur Kuslap, Kaspar Taimsoo (Viljandi SK, 6.44,4), 2. Mark Theodor Jalakas, Joonatan Kama (TÜASK, 6.56,4), 3. Cristofer Hillep, Kristjan Lindsalu (Tallinna SK, 7.22,7).\n\nTüdrukute A-klassi ühepaat: 1. Helene Dimitrijev (Viljandi SK, 8.11,1), 2. Kelli Järvoja (Pärnu SK, 8.18,7), 3. Vladislava Deysner (Narva Energia, 8.39,6).\n\nPoiste B-klassi (15-16aastased) paarisaeru kahepaat: 1. Karl-Joosep Orav, Kristho Kaldmaa (SAK Tartu, 7.35,4), 2. Kert Allik, Karl-Joosep Raudkivi (Pärnu SK, 7.40,2), 3. Kusti Sammul, Aleksander Jalakas (TÜASK, 7.55,6).\n\nTüdrukute B-klassi paarisaeru kahepaat: 1. Uljana Safonova, Jelizaveta Petrova (Narva Energia, 7.58,4), 2. Laura Kallas, Isabel Padul (Pärnu SK Kalev, 8.23,4), 3. Hannabell Ool, Doris Meinbek (Viljandi SK, 8.26,4).\n\nNaiste ühepaat: 1. Greta Jaanson (Pärnu SK, 8.14,5), 2. Grete Alttoa (Pärnu SK Kalev, 8.20,8), 3. Liisa-Marie Lääne (Tallinna SK, 8.39,1).\n\nMeeste roolijata neljapaat: 1. Johann Poolak, Joosep Laos, Allar Raja, Sten-Erik Anderson (Pärnu SK Kalev, 6.32,5), 2. Rainer Oras, Arved Rauba, Hugo Mengel, Handreas Karl Kivistik (Viljandi SK, 6.39), 3. Jüri Jaanson, Bertty Nurm, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä (Pärnu SK, 6.50,4).\n\nPoiste A-klassi ühepaat: 1. Uku Siim Timmusk (Tallinna SK, 7.30,9), 2. Jaan Sander Klein (Tallinna SK, 7.38,8), 3. Leo Muiste (Viljandi SK, 7.43,2).\n\nMeeste kergekaalu ühepaat (kuni 75 kg): 1. Elar Loot (SAK Tartu, 7.30,3), 2. Kermo Randmäe (Viljandi SK, 7.51,5), 3. Aleksei Lipintsov (Tallinna SK, 7.53,7).\n\nNaiste roolijata kahepaat: 1. Kreete Keersalu, Grit Lelle (Pärnu SK, 8.51,5), 2. Annika Nõmmik, Helen Kure (SAK Tartu, 9.00), 3. Triin Kaal, Grete Piirsoo (Tallinna SK, 10.39,9).\n\nVeteranide mix roolijata neljapaat, 1000 meetrit: 1. Katre Pind, Sirje Rand, Urmas Hein, Indrek Salk (SAK Tartu, 3.27,6), 2. Marju Hein, Piret Silm, Heigo Tiidemaa, Tanel Kliiman (SAK Tartu, 3.27,8), 3. Kaupo Koplus, Siiri Oad, Signe Tohv, Kaido Koppel (Pärnu SK Kalev, 3.41,3).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval peeti Pärnus sõudmise Eesti karikavõistlused. Enne finaale kohtusid paarisaeru kahepaatidel kontrollstardis täiskasvanute koondise kandidaadid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus üks positiivne koroonaproov\n\n## Põhitekst:\n\nRahvastikuregistri andmete järgi laekus positiivne tulemus Tartu linna, nakatumine on seotud Vabanki puhanguga.\n\nKokku on Vabanki puhangus seni haigestunud üle Eesti 29 inimest, neist 17 Tartu linnas, kus on hetkel tuvastatud 162 lähikontaktset.\n\nLisaks 18. juulil toimunud peole ööklubis Vabank, kus viibis nakatunud isik, on tuvastatud viis nakatumist inimeste hulgas, kes viibisid 24. juulil Tartu baaris Naiiv (sealhulgas soomlane, kes hiljem andis kodumaal positiivse proovi). Terviseamet palub kõigil seal viibinutel oma tervist jälgida ja sümptomite tekkimisel kohe perearsti poole pöörduda.\n\nHommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi viis inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 63 inimese elu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 257 esmast koroonaproovi, lisandus üks positiivne tulemus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSularaha väljavõtmine poekassast kasvas kolmandiku võrra\n\n## Põhitekst:\n\nKvartali kokkuvõttes kasvas Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv eelneva kvartaliga võrreldes 27 protsenti, kuid möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes vähenes väljastatud pangatähtede arv 13 protsenti.\n\nKõige suurem nõudlus on 50-euroste kupüüride järele, mis moodustavad 54 protsenti kõigist väljastatud pangatähtedest.\n\nSularaha nõudlus on vaatamata eriolukorrale olnud stabiilne. Teise kvartali lõpust saadik on kasvanud nõudlus müntide järele. See on suveperioodil tavapärane, kuna toimub palju vabaõhuüritusi ja laatasid, kus vajatakse rohkem vahetusraha.\n\nSularahaautomaatide võrgustik ei ole viimastel aastatel eriti muutnud: Eestis on kasutuses 742 sularahaautomaati ja 33 kontorit, mis pakuvad sularahateenuseid.\n\nTänavu teises kvartalis võeti sularahaautomaatidest sularaha välja 6,1 miljonil korral, seda enam kui 832 miljoni euro väärtuses. Sissemaksetehinguid tehti teises kvartalis 1,1 miljonit väärtusega 393 miljonit eurot.\n\nPopulaarsemaks on muutnud sularaha väljavõtmine poekassast, mis on levinud maapiirkondades.\n\nTeises kvartalis võeti poekassast sularaha välja ligi 60 000 korral, koguväärtuses 2,4 miljonit eurot. Võrreldes esimese kvartaliga kasvas poekassast väljastatud sularaha maht 35 protsendi võrra, mis peegeldab eriolukorra piirangute lõdvendamist.\n\nMöödunud aasta lõpus läbi viidud maksekäitumise uuringu kohaselt on sularaha kättesaadavus kahe aasta taguse ajaga võrreldes paranenud. Sularaha väljavõtmist poekassast või pangakontorist kasutab võrdselt neli protsenti elanikest. Peamine sularahakanal on pangaautomaadid, kust tavapäraseim väljavõetav summa jääb 21 ja 100 euro vahele.\n\nEesti Pank emiteerib käibemünte ringlusesse vastavalt nõudlusele. Teises kvartalis väljastati 6,3 miljonit münti väärtuses 1,7 miljonit eurot ning tagastati 59 000 münti 49 000 euro väärtuses. Teises kvartalis väljastatud müntidest 54 protsenti moodustasid 1- ja 2-sendised.\n\nKeskpank vahetas kroone eurodeks 123 korral\n\nEesti Pank vahetab jätkuvalt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. Tänavu teises kvartalis tehti 123 vahetustehingut, mille tulemusena vahetati ligi 38 000 euro väärtuses krooni sularaha.\n\nRinglusest on tagasi tulemata 28,5 miljonit pangatähte ja 320 miljonit münti koguväärtusega 44,5 miljonit eurot. Kuigi aegade jooksul on ringluses olevast kroonisularahast mingi osa jäädavalt kadunud või hävinenud, on elanikel vahetusvõimalus olemas.\n\nSamuti vahetab keskpank ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja -münte. Teises kvartalis viidi läbi 33 ekspertiisi, mille käigus analüüsiti 120 pangatähe ehtsust ja määratleti sularahal olevate kahjustuste ulatus. Ümbervahetamisele kuuluvad pangatähed, millest on säilinud enam kui 50 protsenti. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ning hävitatakse.\n\nEesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel on Eestis registreeritud 2020. aasta teises kvartalis 70 võltsitud europangatähte, millest suurema osa moodustasid 10- ja 20-eurosed kupüürid. Samal perioodil tuvastati 12 müntide võltsingut.\n\nEestis avastatud võltsingute arv on nii absoluutarvult kui ka võrdlusena ringlusesse lastud ehtsate pangatähtede ja müntidega marginaalne.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu teises kvartalis väljastas Eesti Pank ringlusesse enam kui 316 miljoni euro väärtuses pangatähti ja 1,7 miljoni euro väärtuses münte, keskpanka tagastati 178 miljoni euro väärtuses pangatähti. Sularaha väljavõtmine poekassast kasvas teises kvartalis esimesega võrreldes 35 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu suvejooksu korraldaja: kas linnavõimu soov on testimise asemel nakatada?\n\n## Põhitekst:\n\n\"Otsuse tavajooks ära jätta tingis asjaolu, et Tartu linnavalitsus andis Terviseametile loa paigaldada jooksu võistluskeskusesse A. Le Coq spordihoone ette koroonaviiruse testimise proovivõtutelgi\", selgitas jooksu peakorraldaja, Treenitus MTÜ esindaja Jaanus Mäe.\n\n\"Otsus tuli raskelt, arutasime seda veel ka peatoetaja Skechersiga, samuti suhtlesime linnavalitsusega proovivõtutelgi ümberpaigutamise osas, kuid antud olukorra tekitamine, kus samas piirkonnas toimub jooksuvõistlus ning testitakse võimalikke viirusekandjaid, on suure riskiga ja selliselt korraldatava jooksuvõistluse toimumine ei ole kellegi huvides. Linnavalitsus pooldas aga seda, et mõlemad ettevõtmised oleksid samal ajal koos toimunud.\"\n\n\"Spordihoonet külastavad igapäevaselt lapsed, lapsevanemad ja teised, kes suunduvad erinevatesse trennidesse. Samuti asub testimise telgi kõrval suur kaubanduskeskus. Kas prioriteet on testimise asemel hoopis kedagi nakatada? Nii oleks see ilmselt juhtunud, kui oleksime otsustanud seal samas jooksu ikkagi korraldada\", lisas peakorraldaja. \"Seetõttu toimub jooks sel aastal vaid kaugjooksuna.\"\n\nSkechers Tartu suvejooksu kaugjooksul- ja kõnnil (5, 10, 21,1 km) on võimalik osaleda ajavahemikus 08–23. august (registreerimine kestab kuni 22. augustini).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "8. augustil toimuma pidanud GORUNTARTU jooksusarja teine etapp toimub tänavu olude sunnil vaid virtuaaljooksuna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVormsi rattamaratoni võitis Johann Mattias Puuorg\n\n## Põhitekst:\n\nPuuoru võiduajaks kujunes 01:19.56,7.\n\nKohe tema kannul teisena ületas finišijoone Kaspar Neemesto ajaga 01:19.57,4 ProShop Teamist ja kolmandana finišeerus Kristo Sepp ajaga 01:20.26,3 samuti ProShop teamist.\n\nParim naine põhisõidu pikal distantsil oli Maris Lillep Redbik Wilost ajaga 1:31.50,4. Teise koha naistest sõitis välja Kädi Raadla Jalgrattaklubist Paralepa ning kolmanda Katrin Oolmets RedBike Wilost.\n\nKa põhisõidu lühemal distantsil pandi paremusjärjestus paika finišijoonel. Võitis Virgo Mitt Pärnu Kalevist ajaga 0:47.08, jättes teiseks Oskar Küüdi CFC-st ja kolmanda koha võitis Riko Tammepuu ProShop Teamist.\n\nNaistest jäi lühemal distantsil teistele püüdmatuks N-16 vanuseklassis sõitev Zlata Bronishevskaja Maardu Kalevi Jalgrattakoolist ajaga 00:55.20. Teisena lõpetas Kristiina Kõll-Grünberg ja kolmanda koha naistest võitis Maive Tummeltau.\n\nMarimetsa Kapp jätkub 16. augustil Paldiskis peetava rattamaratoniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Vormsil toimunud Marimetsa Kapi sarja teise etapi 39 km pikkuse põhisõidu võitis Johann Mattias Puuorg (Porter Racing).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNiguliste muuseumi neljapäevases loengus räägitakse jumalaema kujutamisest\n\n## Põhitekst:\n\nMustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel on üks väheseid Niguliste muuseumi teoseid, kus neitsi Maarjal on läbivalt suur roll. Suurgild ja Mustpeade vennaskond tellisid teose 1493. aastal Bruggest anonüümseks jäänud Lucia legendi meistri töökojast.\n\nRetaablil, mis kunagi kaunistas dominiiklaste Püha Katariina kiriku Maarja altarit, on jumalaema kujutatud kolmel korral, kõige väärikamana on ta maalitud kesktahvlil kroonitud taevase kuningannana.\n\nTegu on viimase loenguga näitusega \"Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna\" kaasnevast loengusarjast \"Neljapäevad neitsi Maarjaga\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval, 6. augustil kell 18.00 peab Niguliste muuseumi kuraator Kerttu Palginõmm loengu jumalaemast ning temaga seotud lugudest ja sümboolikast Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaablil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRandel Kreitsberg: minu Läänemeri\n\n## Põhitekst:\n\nMa olen Pärnu poiss. Meri oli osaks mu identiteedist ja teadvusest, isegi kui iga vaba hetke mere kaldail ei veetnud. Mäletan, kuidas üliõpilasaastateks Tartusse kolides imestasin, kuidas siin ilma õhuta katlas elada on võimalik. Pärnus on mereõhk.\n\nTartuga harjununa ja seda armastama hakanud, avastasin, et kogu Eesti on üks paras mereäärne kant. Ei pea kõik mere- ja maadeuurijad admiral Bellingshauseni eeskujul tingimata Saaremaalt pärinema – nii meenub iga kord, kui Hellenurme mõisast (Alexander von Middendorffi elu- ja surmakohast) jalgratta või autoga mööda sõidan.\n\nTugevalt liigendunud rannikuga Läänemeri on mitte vaid rannikul asuva inimasustuse, vaid kohati lausa Valgevene, Ukraina ja Slovakkiani ulatuvate maa-alade ja seal elavatest inimestest mõjutatud.\n\nVäike ja kinnine\n\nLäänemerd peetakse üheks maailma reostunuimaks mereks, mis tundub esmapilgul uskumatu – eriti inimesele, kes on näinud Põhjamere naftamaardlaid, Hamburgi kaubasadamaid või Kagu-Aasia prügistatud merelahtesid.\n\nSellele on kaks selgitust. Esiteks, reostusest rääkides pannakse ühte patta nii laevaliikluse, linnade olmeheitvee ja tööstuse reostus kui ka põllumajandusest pärinev toitainekoormus. Kui esimesed on seotud konkreetsete toksiliste ainetega, siis toitained iseenesest midagi mürgist pole ja mõjutavad keskkonda kaudsete protsessidega.\n\nSiiski aitavad liigsete toitainete tekitatud hapnikupuudus, veeõitsengud jm stressorid tugevalt võimendada toksilistest ainetest ja allikatest pärinevate mürkide mõju.\n\nTeiseks, Läänemeri on kinnine meri ja siinset veekogumit korra mõjutanud ained ja probleemid on visad taanduma. Nii võib tänapäevalgi Läänemere põhjasetetest leida märke putukamürgi DDT kasutamisest, hoolimata sellest, et aine ise on siin kallastel juba aastakümneid keelustatud.\n\nMäletan, kuidas kümmekond aastat tagasi olin Salme-nimelise uurimislaevaga keset Soome lahte. Filmisime Eesti Televisiooni võttegrupiga \"Osooni\" saate jaoks seda, kuidas Nord Streami esimest gaasijuhet ehitati.\n\nMereteadlane Urmas Lips selgitas tookord laeval, et nende mõõteriistade andmetel levivad gaasijuhtme ehitamisel tekkivad setted kümnete kilomeetrite kaugusele – Läänemeri on väga väike meri ja ühe naabri tegevus mõjutab otseselt teisi.\n\nMõni aasta hiljem purjelaevaga Läänemerd ületades tundus see meri juba tüki maad suurem. Paarimeetriste lainete ja lähenevate tormituultega pimedal ööl Bornholmi ja Ölandi vahel merd kündes ei olnud mustal pimedusel otsa ega äärt.\n\nSealjuures isegi lohutas teadmine, et igal ajahetkel seilab Läänemerel üle 2000 suurema reisi- ja kaubalaeva, millest valdav enamik laseb oma reovee ilma puhastamata merre. Lohutav oli ahtrist näha, kuidas lähenev tuledes \"monstrum\" radaril purjejahti kohates kõrvale \"reastus\", 15-sõlmelise kiirusega paari miili kaugusel möödus ning hiljem meie vööritulede ette tagasi tuli.\n\nTallinna Sadam avas esimese Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) nõuetele vastava reovee vastuvõtupunkti 2016. aastal ja alles 2021. aasta juuni on ametlik tähtaeg, mil reisi- ja kruiisilaevad enam reovett töötlemata kujul merre lasta ei tohi.\n\nVee-elukate tervisekontroll\n\nLäänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM) tegeleb Läänemere keskkonna seisundi hindamisega pidevalt ning haldab rikkalikku andmebaasi raskmetallide sisaldusest ebaseadusliku õlireostuseni.\n\nMina uurisin oma magistritöö raames Nõva ja Keibu lahel 2006. aastal toimunud naftareostuse pikaajalisi mõjusid. Isegi tookordse suhteliselt väikese reostuse, 40 tonni raske kütteõli mõju oli setetesse mattununa ja kalu mõjutavana nähtav tervelt poolteist aastat pärast reostuse teket.\n\nKuna suurem osa klassikalisest naftareostusest (kütused, õlid, toornafta) on elusorganismide keemiliste reaktsioonide abil \"töödeldav\" ja kehast väljutatav, siis on võimalik maksa tööd kala keha puhastamisel mõõta ja näha, kui suures toksikoloogilises stressis mingil hetkel selles keskkonnas elav kala on.\n\nNii nagu inimesed on evolutsiooni käigus kohastunud alkoholiga ja meil on ensüümid alkoholi mõju vähendamiseks, samamoodi on ka kalade ja naftaga. Inimene ja kala ei ole nii väga erinevad.\n\nTõsi, nii nagu alkoholism põhjustab maksakahjustusi ja hulga teisi tervisehädasid, siis samamoodi on kaladel nafta ja kütteõlidega. Krooniline mõju võib viia suurte muutusteni ökosüsteemis.\n\nMulle meeldib mõelda, et olen justkui kalatohter, kes vee-elukatele tervisekontrolli teeb. Kui inimene läheb arsti juurde, siis ei uurita, kui palju kahjulikke aineid tema kehas on, vaid seda, kas inimene on terve.\n\n\"Keskkonnas ja Läänemeres on kümneid tuhandeid toksilisi aineid ning ka inimene puutub pelgalt tänaval jalutades kokku neist kümnete ja sadadega.\"\n\nSamamoodi teen mina kaladega. Keskkonnas ja Läänemeres on kümneid tuhandeid toksilisi aineid ning ka inimene puutub pelgalt tänaval jalutades kokku neist kümnete ja sadadega. See on üks osa keskkonnast ja üks stressor, millega kõik elusorganismid, amööbist inimeseni, peavad toime tulema.\n\nSellepärast ei maksa ka väga imestada näiteks eelmisel suvel avalikkust kohutanud uudise peale, mil seiretööde käigus leiti Pärnu jõe veest 40 ravimi jääke. Vaadates apteegiriiulitel leiduvat kemikaalirohkust tuleks pigem imestada, et neid sealt nii vähe leiti.\n\nEuroopa Liidus reguleerib kemikaale parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, milles käsitletakse kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH-määrus).\n\nNäiteks Euroopa Kemikaaliametis (European Chemicals Agency, ECHA), kus töötatakse REACH-määruse täideviimise kallal, on praeguseks registreeritud enam kui 25 000 kemikaali. Võimatu on neid kõiki mõõta. Keskendudes elusorganismide tervisele näeme tervikut ja saame hinnata nii elustiku kui ka keskkonna tervist.\n\nArsti juures tervisekontrollil annab inimene vere- ja uriiniproovi, tal mõõdetakse pulssi, hingamist, lihaste jõudu ja palju muud. Samamoodi saab tervist hinnata ka kaladel ja laiendada neid tervisenäitajaid ümbritsevale elukeskkonnale.\n\nToksilised ained jagunevad eelneva jutu põhjal kaheks: need, millega on elusorganismid evolutsioonis kokku puutunud, nt nafta, ja inimtekkelised ained, mis ilmusid keskkonda mõningate aastate ja aastakümnete eest, nt dioksiinid.\n\nNende viimaste puhul elusorganismide kaitsemehhanismid nii efektiivselt ei tööta – teinekord ei tööta üldse mitte. Sellepärast on ka dioksiinid, mitmed inimeste loodud pestitsiidid, plasti lisaained jm uue aja ained niivõrd mürgised.\n\nToimub pidev võidujooks kemikaalide väljatöötajate-tootjate ning reguleerijate-teadlaste vahel. Paljud pikaajalise kasutamise tagajärjel tekkivad kahjulikud mõjud ilmnevad viibega (nt seesama kurikuulus DDT näide: palju kiidetud ja Nobeli auhinna saanud avastus osutus hoopis nuhtluseks), samuti pole võimalik laboris testida kõikide nende kümnete tuhandete ainete koos- ja vastastikmõjusid.\n\nKogu selle kemikaalikokteili sees elavad nii Läänemeres ujuvad kalad, kuid elab ka inimene. Nii tekib õigustatud küsimus: kas me peaksime muretsema? Või esitame pigem mõne lihtsama küsimuse: kas Läänemere kala kõlbab süüa?\n\nLühike vastus on: \"Jah, kõlbab küll.\" Olen ka ise oma teadustöö tegemise käigus püütud ja analüüsitud kala ülejäägid (kuna proovid võetakse peamiselt siseelunditest, siis lihakeha jääb üle) rahumeeli ära söönud ja nii nagu kinnitavad paljud teadustööd, siis on kalast saadavad kasulikud ained kahjulike ainetega võrreldes ülekaalus.\n\nHuvitav fakt: samalaadseid teadustöid on tehtud ka teistes valdkondades, nt kas linnas rattaga sõitmine on tervislik või tervist kahjustav. Antud juhul leiti samuti, et rattasõidu plussid kaaluvad miinused üles.\n\nTõsi on, et eriti suured ja vanad kalad, nt üle 20 cm pikkused räimed, sisaldavad rohkem kahjulikke kemikaale, kui toitumissoovitused ette näevad, kuid kui võtta arvesse keskmise eestlase kala söömise aktiivsus ja kogused, siis pole muretsemiseks põhjust.\n\nMündi teine külg on seotud nendesamade kalade tervisega. See, et kala süüa kõlbab, ei tähenda, et ta ise terve on. Kui kalal on pidevast toksilise ainete doosist tekkinud maksa sidekoestumine, siis ei takista see kuidagi temast supi keetmist, küll on aga ohumärk, mis kirjeldab keskkonna seisundit.\n\nMerereostus ja vähiteke\n\nKõik kalade haigused pole tingimata seotud veereostusega – ka kaladel on bakteriaalsed ja viiruslikud haigused nagu inimeselgi, lisaks on neil hulk parasiite, looduslikud vaenlased ja pidev olelusvõitlus.\n\n\"Vähk kui rakkude kontrollimatu paljunemise haigus on sama vana kui hulkraksus ise.\"\n\nÜks kohati ootamatuna tunduv haigus, mille põhjused on peale geenide ja eluviisi ka näiteks keskkonna reostatuses, on vähk. Vähk kui rakkude kontrollimatu paljunemise haigus on sama vana kui hulkraksus ise. See tähendab, et sadu miljoneid aastaid on loomad pidanud vastamisi seisma mõnede \"hulluks läinud\" rakukogumitega, mis takistavad isekalt ümbritsevate kudede ja organite tööd ning võivad lõppeda ka organismi surmaga.\n\nTartu ülikoolis töötame Tuul Sepa juhtimise all praegu selle kallal, et panna merereostus ja vähi teke ühte võrrandisse koos evolutsiooniliste kohastumustega – soovime teada saada, kas Läänemere ja Põhjamere kaladel on pika aja jooksul reostunud merevees elades tekkinud mõni eriti kaval rakusisene mehhanism organismi vähi eest kaitsmiseks.\n\nTeada on, et tugevate stressorite mõju all elades võib isegi paarikümne põlvkonna jooksul toimuda äärmiselt kiire evolutsiooniline kohastumus. Näiteks on Läänemere avavee lestakalade alampopulatsioonid kohastunud eri piirkondadele omase veesoolsusega, nii et marjaterad ikka ujuks parasjagu põhja kohal ega mattuks setetesse.\n\nTeada on ka juhtum Ameerika Ühendriikidest, kus pisikesed kalad, fundulused, suutsid kohastuda keemiatehase reostatud jõe toksilise veega ja nii vältida maksakahjustusi, mis tavapäraselt sellises olukorras peaksid tekkima.\n\nOleme viimase aasta jooksul uurinud sadu Läänemere ja Põhjamere lesti: meie jõelesta (Platichthys spp.) ja Põhjameres levinud soomuslesta (Limanda sp.), kellest just viimasel on eriti tihti (kuni 30% uuritud kaladest) leitud naha- ja maksakasvajaid.\n\nEestlasi rõõmustava infona võib öelda, et kõige vähem leidub kasvajaid just Läänemeres elavatel jõelestadel ning kõige rohkem Põhjamere soomuslestadel – neil, kes asustavad suurte Lääne-Euroopa jõgede suudmealasid ning Põhjamere arvukaid merre ehitatud nafta- ja gaasimaardlaid.\n\nLäänemere kaladelgi jagub katsumusi, kuid sellegipoolest olen optimistlik. Keskkonnamürkide põhjustatud madalseisust on välja tulnud nii meie hülge- kui kotkaliigid. Kliimamuutustega kaasnevad uued raskused – jää puudumine.\n\nNii lisandub eelkirjeldatud reostuse ja suletud merekeskkonna probleemidele veel kolmaski mõõde. Inimese ja looduskeskkonna vastastikmõjus toimuvaid protsesse oskavad teadlased mingil määral kirjeldada, vaevalt et ennustada – nii ei saa kindlasti öelda, et meres toimuv on teadlastele teada.\n\nÜks ja ainus maailmameri\n\nMu isa oli traallaeva meremees ja mäletan, kuidas ta poisipõlves mulle ookeanilt kõikvõimalikke kuivatatud mereelukaid koju tõi. Küll oli seal merisiilikuid ja -tähtesid, kerakalu ja haihambaid, mõõkkala mõõk ja merilõvi kihvad – kaugetest maadest pärit aarded, mis tekitasid huvi selle salapärase veealuse maailma vastu.\n\nNüüd, olles tutvunud veealuse maailmaga maailma meredes, näen, et ka niivõrd suured ja stabiilsed ökosüsteemid, õigemini ongi meil vaid üks ja ainus mereline ökosüsteem – maailmameri, on inimtegevusest haavatavad. Läänemeri on noor, pidevalt muutuv ja arenev elukeskkond ja inimene on Läänemere ökosüsteemi osa.\n\nKui liikuda pea mageda veega Läänemere idakallastelt Taani väinade suunas, siis koos soolsuse suurenemisega muutub suuresti ka mereelustik: Läänemeres uitavad delfiinid ja haid, siia on eksinud mõõkkalugi, Taani väinade liigirikkus on aga juba Põhjamere-sarnane.\n\nOlles pea paarkümmend aastat selle mereeluga tutvust sobitanud, on alles nüüd hakanud mulle joonistuma pilt selle süsteemi komplekssusest (klišeelik, aga tõsi). Mulle need liivased, mudased, pilliroostikulised, kivised ja kaljused Läänemere kaldad istuvad – ja rohekas-kollakad-sinised-hallid lained ka, sest see on ju minu Läänemeri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemeri on noor, pidevalt muutuv ja arenev elukeskkond ja inimene on Läänemere ökosüsteemi üks osa, kirjutab Randel Kreitsberg algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseamet ja teadusnõukogu on Rally Estonia karantiinierandile vastu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praegu on teadusnõukoda erandite tegemisele vastu,\" tunnistas viroloogiaprofessor Irja Lutsar Õhtulehele. \"Kui erisused tulevad, läheb asi lappama. Praegu on asi selge: välisministeeriumi kodulehel on nimekiri riikidest, kust tulles tuleb olla kahenädalases isolatsioonis ja kust mitte. Igal reedel see uueneb ja reeglid kehtivad kõigile ühtemoodi: ole sa Brüsselist koju tulev euroametnik või Eestisse võistlema tulev tippsportlane. Nii kui ühele erisus tehakse, tahavad seda teised-kolmandad-neljandad ja raske on piiri tõmmata.\"\n\nEestis kehtestatud reegli kohaselt tuleb siia sellistest riikidest saabunutel, kus koroonaviirusesse nakatunuid on 16 või enam inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul, jääda kaheks nädalaks karantiini. Mitmete rallipilootide kodumaal on nakkuskordaja aga oluliselt kõrgem – näiteks Ott Tänaku meeskonnakaaslase Thierry Neuville'i koduriigis Belgias on see näitaja 35, prantslase Sebastien Ogieri kodumaal 19.\n\nRally Estonia korraldajad plaaninud kõrge nakatumisarvuga riikide autosportlastele isoleeritud liikumiskanalid ning pealtvaatajaid oodatakse vaid lähiriikidest. \"Kui üldse antakse luba tulla, siis kõigepealt peab ta tegema oma sihtkohas testi ja see peab osutuma negatiivseks. Ning siis peab tegema siin testi ja see peab osutuma negatiivseks. Igal juhul on tal eraldi hotell ja eraldi liikumiskanal ja ka teistega kokkusaamine on tal piiratud,\" rääkis Urmo Aava ülemöödunud nädalal ERR-ile.\n\nRallietappi saab vaatama tulla kokku 16 000 inimest, kes jaotuvad tuhandelistesse gruppidesse. Kaugemaid rallisõpru, kes tulevad Eestisse näiteks läbi Läti või Soome, on aga keeruline eneseisolatsiooni panna, tõdeb terviseameti esindaja.\n\n\"Riskiriikidest tulijatel on ikkagi eneseisolatsiooni kohustus olemas,\" ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. \"Kui on teada, et inimene on riskiriigist tulnud, siis on võimalik tal paluda ka eneseisolatsioonis olla. Kui seda informatsiooni ei ole ja inimene tuleb nii, et sellest jälge maha ei jää, ei saa loomulikult teda kohustada (karantiini jääma - toim.),\" ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.\n\nRally Estonia MM-ralli toimub 4.–6. septembril Lõuna-Eestis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembri alguses leiab Eestis aset autoralli MM-sarja etapp. Et mitmed rallipiloodid saabuvad siia kõrge nakkuskordajaga riikidest, kehtib neile teoorias kahenädalane karantiininõue. Kui kultuuriministeerium teeks sportlastele erandi, on terviseamet ja teadusnõukogu sellele vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTrans pikendas Zakarljukaga lepingut\n\n## Põhitekst:\n\nZakarljuka liitus Transiga 2017. aastal ja on praeguseks pidanud narvalaste eest kokku 112 mängu ja löönud 26 väravat, vahendab Transi koduleht.\n\n\"Kolme aastaga on Transi klubi ja Narva linn saanud mulle kalliks. Seepärast võtsin vastu juhatuse ettepaneku sõlmida uus 2,5-aastane leping,\" kommenteeris Zakarljuka.\n\n\"Ma ei varja oma soovi panna end proovile Eesti liigast kõrgemal tasemel. Seega kui mulle ja klubile tuleb hea pakkumine, siis prooviksin rõõmuga enda võimeid välismaal. Aga vaja on veel areneda, seepärast pühendun täielikult Transi eest mängimisele.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva Transi poolkaitsja Aleksandr Zakarljuka pikendas piirilinna klubiga lepingut 2022. aasta lõpuni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGuns N' Roses annab sügisel välja vinüülplaadi ja lasteraamatu\n\n## Põhitekst:\n\nAastal 2004 ilmunud album \"Greatest Hits\" on seni olnud saadaval vaid CD-plaadina ja digitaalselt, vinüülplaadina ilmub album esimest korda, kirjutab NME.\n\nErinevalt CD-st ja digiversioonist kõlab vinüülplaadil ka lisalugu, milleks on 1986. aastal kirjutatud \"Shadow Of Your Love\".\n\n25. septembril ilmuval vinüülplaadil kõlavad lood:\n\nLP1 – Side G:\n\"Welcome to the Jungle\"\n\"Sweet Child O' Mine\"\n\"Shadow of Your Love\"\n\"Patience\"\n\nLP1 – Side N:\n\"Paradise City\"\n\"Knockin' on Heaven's Door\"\n\"Civil War\"\n\nLP2 – Side F'N:\n\"You Could Be Mine\"\n\"Don't Cry (Original Version)\"\n\"November Rain\"\n\"Live and Let Die\"\n\nLP2 – Side R:\n\"Yesterdays\"\n\"Ain't It Fun\"\n\"Since I Don't Have You\"\n\"Sympathy For The Devil\"\n\nSeptembris ilmub aga ka lasteraamat \"Sweet Child O' Mine\", mille on koostöös bändiga kirjutanud James Parrerson ja illustreerinud Jennifer Zivion. Raamat jutustab loo sellest, kuidas üks laps avastab, et muusikat on igal pool – helid kõlavad nii tuulepuhangus kui ka äiksetormis.\n\nGreatest Hits is being released on 2LP vinyl for the very first time ⚡ Pre-order now: https://t.co/TGj0wz9ydh pic.twitter.com/1bJ5XgLnBq\n\n— Guns N' Roses (@gunsnroses) July 31, 2020\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika rokkbänd Guns N' Roses annab septembris välja vinüülplaadi \"Greatest Hits\" ja lasteraamatu \"Sweet Child O' Mine\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDallas kindlustas kohaplay-off'ides, Doncicilt 40 punkti\n\n## Põhitekst:\n\nDallas kohtus Phoenix Sunsiga, kellele jäädi alla 115:117. Texase meeskond võitis küll avapoolaja 13 punktiga, aga kolmandal veerandil jäädi vastastele alla koguni 17 silmaga ja kokkuvõttes tuli tunnistada Phoenixi kahepunktilist paremust.\n\nDallase kaks parimat mängumeest olid eurooplased Luka Doncic ja Kristaps Porzingis. Sloveeni kontole kirjutati 40 punkti, 11 korvisöötu ja kaheksa lauapalli. Lätlane Porzingis tõi omadele 30 punkti ja kaheksa lauapalli. Phoenixi resultatiivseim oli 30 punkti visanud Devin Booker.\n\nEt San Antonio Spurs alistas Memphis Grizzliese 108:106, ei saa Dallas enam lõpetada läänekonverentsis madalamal kui seitsmendal positsioonil, mistõttu on kolmeaastase vaheaja järel tagatud koht play-off 'ides.\n\nMagusa võidu teenis läinud öösel Houston Rockets, kes alistas tabeliliider Milwaukee Bucksi 120:116.\n\nRockets võitis avaveerandi kolme silmaga ja poolajaks saavutati kaheksapunktiline edu. Kolmanda veerandi võitis küll Bucks üheksa punktiga, aga lõppsõna jäi jällegi Houstonile, kes lõppkokkuvõttes teenis neljapunktilise võidu.\n\nRocketsi resultatiivseimaks osutus 31 punkti toonud Russell Westbrook, kelle kontole jäi ka kaheksa korvisöötu ja kuus lauapalli. James Harden panustas 24 silma, seitsme lauapalli ja seitsme resultatiivse sööduga. Kaotajatele tõi enim punkte võimsa kaksikduubliga hakkama saanud Giannis Antetokounmpo, kes viskas 36 silma ja tõi 18 lauapalli.\n\nTeised tulemused:\n\nBrooklyn – Washington 118:110\nBoston – Portland 128:124\nOrlando – Sacramento 132:116\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA tuli Dallas Mavericksil läinud öösel vastu võtta küll napp kaotus, kuid tänu San Antonio võidule Memphise vastu kindlustati koht play-off 'ides.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAIK uus peatreener alustas tabeli viimase vastu viigiga\n\n## Põhitekst:\n\nAlgusest lõpuni platsil viibinud Mets teenis 33. minutil hoiatuskaardi. Kokku on ta saanud 12 vooruga viis kollast kaarti ning jagab selles arvestuses Rootsi kõrgliigas esikohta, kirjutab Soccernet.ee.\n\nGrzelakiga sel nädalal 2,5-aastase lepingu sõlminud AIK jagab liigatabelis 13 punktiga kümnendat positsiooni.\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karol Metsa koduklubi Stockholmi AIK pidas Rootsi kõrgliigas esimese mängu uue peatreeneri Bartosz Grzelaki käe all ning tegi tabeli viimase meeskonna Kalmariga 0:0 viigi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased: efektiivset koroonavaktsiini enne järgmist suve ei tule\n\n## Põhitekst:\n\nKliinilistel uuringutel on kolm etappi, kus kolmandas ehk viimases viiakse läbi suur, globaalne analüüs, kus väljatöötamisel olevat vaktsiini katsetatakse kümnetel tuhandetel inimestel. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütleb, et möödunud nädala seisuga on kliinilisi uuringuid uue koroonaviiruse vaktsiini väljatöötamiseks käimas ligi 60, nendest erinevaid vaktsiine on 42.\n\n\"Kolmandas faasis on meil tänase seisuga nendest 42 erinevast vaktsiinikandidaadist kuus vaktsiini ja need on kõik viimase nädala-paariga kolmandasse faasi sisenenud.\"\n\nTartu Ülikooli viroloogiaprofessori Irja Lutsari sõnul algasid eelmisel nädalal maailma eri paigus pihta päris mitmed ja suured vaktsiiniuuringud.\n\n\"Neil on plaanis võtta 30 000 haiget. Minu arust ka, nii palju kui avaldatud, paljudel vaktsiinidel tahetakse teha kaks doosi. Nii et üks doos alguses ja siis kuu aja pärast teine doos. Pärast seda neid haigeid ka jälgitakse. Kõige esimesed tulemused nendest vaktsiiniuuringutest võiksid olla saadaval kuskil kolme-nelja kuu pärast.\"\n\nUuringu tulemuste avalikustamine kuude pärast ei tähenda siiski veel seda, et vaktsiin võiks selle aasta lõpus valmis saada ja ka turule jõuda. Maimets ütleb, et tavaline vaktsiini tegemine koos korralike katsetuste ja kontrollgruppidega võtab aega umbes 10 aastat. Kõige kiiremini on uus vaktsiin valmis saadud nelja aastaga.\n\n\"Täna me tahame muidugi tulemusi saada palju kiiremini. Ja on ka lootust, et me jõuame vaktsiinini kiiremini kui neli aastat, aga selle aastanumbri sisse ma küll ei pakuks. Sest kolmas, kliiniliste katsetuste faas on äärmiselt tähtis. Me peame olema kindlad, et me ei tee kasu asemel kahju,\" sõnas Maimets.\n\nKa Lutsar ütleb, et me ei tohiks luua endale illusiooni, et detsembris vaktsineerime kogu Eesti ära ja siis kaob koroonaviirus ära.\n\n\"Väga efektiivse vaktsiini turule tulek võtab ikka väga pikalt aega. Sakslased ütlesid, et 2021. aasta keskpaik on reaalne, kui see vaktsiin võiks olla turul.\"\n\nNii Lutsar kui ka Maimets leiavad, et Eestis kohapeal ühtegi uut koroonavaktsiini välja ei töötata, sest ressursid nii nakatunute arvu kui ka raha mõttes on piiratud.\n\n\"Tegelik vaktsiini välja arendamine ei maksa mitte miljoneid, vaid sadu miljoneid või miljard dollarit. Eesti teadlased teevad üht-teist, aitavad kaasa päris korralike fundamentaalsete uuringutega. Samuti toodavad näiteks neid valke, mille vastu antikehade vastuseid saaks arendada. Aga on päris selge, et kui me paneme suurusjärgus 100 000 eurot, siis me vaktsiini tegemisest selles mõttes ei saa rääkida. Nullid, mis puudu jäävad, on väga suured,\" sõnas Maimets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi maailma eri paigus algasid eelmisel nädalal mitmed suured koroonavaktsiini uuringud, ei tähenda see siiski veel seda, et vaktsiin võiks selle aasta lõpus valmis saada ja ka turule jõuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nElektriautode müük on läinud tänavu hästi\n\n## Põhitekst:\n\nAutode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul on riigipoolsed toetused oluliselt elektriautode turgu elavdanud.\n\n\"Eelmine aasta müüdi neid 77 ehk numbriliselt 26 000 uue sõiduauto osas oli osakaal väike, aga sel aastal on see sama number juba täis,\" ütles Sillat ja lisas, et näiteks juunis müüdi 22 elektriautot.\n\nVolkswageni ametliku esindaja Møller auto müügikonsultandi Tauri Tapvere sõnul oli neil enne COVID-19 epideemiat päris palju suurkliente, kes ostsid kohati üle kümne auto korraga.\n\n\"Vahepeal tundus, et me muud ei müünudki kui elektriautosid. Eelmine aasta oli elektriautode kohapealt ikkagi väga vaikne. Toetuse puudumine ja mõnevõrra oli vähem ka mudeleid.\"\n\nNissani ametliku esindaja Eurostauto juhatuse liikme Kalle Kaldjärve sõnul on elektriautode turg aga endiselt väike.\n\n\"Inimesed kardavad natukene läbisõidu väiksust ja auto hind on ka suhteliselt kõrge. Praegu ei saa öelda, et neid autosid väga palju ostetakse. Need kartused on rohkem asjatud, sest uute elektriautode läbisõidud on päris suured. Elektriauto kulu elektrile on nii palju väiksem, et kokkuvõttes on kulud samas suurusjärgus.\"\n\nKaldjärve sõnul ei ole elektriautode hinnad langemas.\n\n\"Pigem on praegu tendents see, et fossiilkütusega autode hinnad tõusevad, kuna Euroopa Liidus on kehtestatud ranged piirangud CO2 emisioonidele.\"\n\nKaldjärve sõnul on nende inimeste huvi suur, kes on varasemalt elektriautoga sõitnud.\n\n\"Sest nad on harjunud selle läbisõiduga ja teavad elektrisõidu eeliseid. Teine kontingent, kes elektriautosid ostavad on need, kes elavad Viimsis ja kel on vaja linna sõita. Elektriautoga saab sõita ka bussirajal ja siis on hommikused ummikutest möödasõidud lihtsamad. Muidugi ka need inimesed, kes mõtlvad keskkonnasäästlikult.\"\n\nTapvere sõnul on müügile tulnud uusi ja suuremaid mudeleid, mis omakorda võivad huvi elektriautode vastu kasvatada.\n\n\"Selline klient, kes täna sõidab suurema keskklassi autoga, ega ta väga ei taha erinevatel põhjustel minna sellisesse pisikesse elektriautosse.\"\n\nElektriliste sõidukite soetamise projektikoordinaatori Aive Haaveli sõnul avatakse sügisel uus taotlusvoor.\n\n\"Kui nüüd suurem suvepuhkuste periood läbi saab, siis hakkame koos keskkonnaministeeriumiga seda ajakava paika panema.\"\n\nHaaveli sõnul peaks täpsem informatsioon teise vooru kohta tulema järgmise kuu aja jooksul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektriautode müük on sel aastal läinud hästi, kuigi elektriautode turg Eestis endiselt üsna väike ja läbimüük sõltub Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva võib punakommunisti tänavanime lõpuks asendada esimese linnapea nimega\n\n## Põhitekst:\n\nNarva linnavõim on Eesti Vabariigi vastu võidelnud punakommunistide Albert Tiimanni ja Ansis Daumani tänavanimede ümbernimetamist saboteerinud aastaid. Viimati nõudis Eesti ajalookäsitlusega sobimatute tänavanimede muutmist riigihalduse miniter Jaak Aab ning riigikogu menetuluses on kohanimeseaduse muutmise eelnõu, mis annaks valitusele õiguse kohustada omavalitsust kohanimesid viivitamatult ümber nimetama.\n\nNüüd paistab, et Narva on jõulisele pressingule järele andmas. Volikogu võimufraktsiooni liikme Vladimir Butuzovi ettepanekul, võib üks probleemsetest tänavanimedest saada Narva esimese linnapea Adolf Hahni nime. Butuzov, kes varem oli ümbenimetamise põhimõtteline vastane, ei täpsusta, kas Adolf Hahni nime pakutakse Tiimanni või hoopis Daumani tänavale.\n\n\"Me ei hakanud volikogu kultuurikomisjonile ja võimufraktsioonile sihilikult nimetama mingit konkreetset tänavat, et nad saaksid ise otsusele jõuda. Võib-olla oleks mõistlik kõigepealt üks tänav ümber nimetada, et vaadata, kui palju see maksma läheb ja kui kulud on liiga suured, siis võiks valitsuselt rahalist abi paluda,\" sõnas Butuzov.\n\nNarva volikogu esimees Irina Janovitš peab Butuzovi ettepanekut toredaks, kuid millisele tänavale Adolf Haani nime anda, seda otsustab volikogu.\n\n\"Kuidas otsustatakse ja mis tänav nimetada, see tuleb kollegiaalne otsus, aga minu arvates Tiimanni tänav,\" sõnas Janovitš.\n\nNarva Eesti seltsi esimees Ants Liimets oleks soovinud linna kaardil näha tuntud kultuuritegelase Hans Otsa nime, kuid ka esimese linnapea nime jäädvustamine oleks Liimetsa hinnangul lahenduseks pikaleveninud tänavanimede konfliktile\n\n\"Kahtlemata on teatud lahendus. Kui volikogu otsustab lõpuks tänavad ümber nimetada, siis minu pärast võib ka Hahni tänav olla, mul pole Hahni vastu ega Otsa vastu mitte midagi. Sest ega nemad ei käitunud hirmutavalt Narva elanike vastu, nad on mõlemad Narva elanike heaks midagi teinud.\"\n\nNarva esimese linnapea Adolf Theodor Hahni surmast möödus 1. augustil 106 aastat. Hahni mäletatakse kui metseeni, Narva-Jõesuu kuurordi rajajat ning linna heakorra ja parkide edendajat.\n\nAdolf Theodor Hahn\n\nAdolf Theodor Hahn. Autor/allikas: Wikipedia\n\nAdolf Theodor Hahn (8. oktoober 1832, Uhhora – 1. august 1914, Narva) oli kaupmees, insener-tehnoloog, esimene Narva linnapea.\n\n1851. aastal Hahn lõpetas kuldmedaliga Peterburi Tehnoloogia Instituudi insener-tehnoloogi erialal. Aastast 1855 elas Narvas.\n\nAastatel 1873–1877 ja 1882–1884 oli Adolf Theodor Hahn Narva linnapea.\n\n1873. aastal muudeti tema ettepanekul vana kaluriküla Hungerburg heakorrastatud kuurordiks, mis on praegu Narva-Jõesuu linn. Tema ja Aleksandr Novitski planeeringu järgi rajati kuurordi puitpitskaunistustega suvilad ja pansionid. Üks ilusamaid oli mere kaldale 1874. aastal valminud valgete sammaste ja portikustega Hahni maja ehk Capriccio villa.\n\n1875. aastal ehitati Narvas Pimeaia lõunaotsa trepp, mida nimetatakse Hahni järgi Hahni trepiks.\n\n1878. aastal sai ta Narva linna aukodanikuks.\n\n1882. aastal ehitati Narva-Jõesuusse Adolf Theodor Hahni projekti järgi kuursaal.\n\nTöötas Kreenholmi Manufaktuuri ühisuse direktorina.\n\nKes olid Tiimann ja Dauman?\n\nAnts Daumani tänav. Autor/allikas: ERR\n\nAncis Dauman oli bolševistlik poliitik, kes sõdis Vabadussõjas Punaarmee poolel. Ta sündis 1885. aastal Lätis ning valiti 1917. aastal veebruarirevolutsiooni ajal Narva linnapeaks. Dauman oli hiljem ka Narva linnanõukogu esimees, Narva Tööliste Saadikute Nõukogu esimees ning Narva sõja-revolutsioonikomitee esimees.\n\nLisaks oli ta Punaarmee ratsasalga komandör ja sõjakomissar. Dauman hukkus Nõukogude-Poola sõjas lahingutegevuses 1920. aastal. Miks 1983. aastal tema järgi üks Narva tänavatest Daumani järgi sai, ei ole täpselt teada.\n\nAlbert-August Tiimann oli Narva kommunist, kes juhtis muu hulgas kohalike tsiiviilelanikke vastu suunatud repressioone. Ta sündis 1889. aastal Narvas ning oli kohalike kommunistide ja nõukogude täitevkomitee juhtiv tegelane.\n\nTiimanni juhtimisel võeti ajavahemikus 1918 detsember kuni 1919 jaanuar Narvas vabadus 208 inimeselt, kellest 34 hukati. Osale neist pandi süüks kriminaalkuriteod, kuid paljud inimesed olid ka valgekaartlaste lähikondlased, kes pantvangi võeti.\n\nTiimann oli seotud ka kahe Narva õigeusu vaimuliku mahalaskmisega. Tiimann suri 1942. aastal vanglas ning tema järgi nimetati Narvas tänav 1974. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linn võib ühe Eesti Vabariigi vastu võidelnud punakommunisti nime kandva tänavanime pärast aastaid vastuseisu asendada Narva esimese linnapea Adolf Theodor Hahni nimelise tänavanimega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIrja Lutsar: meil tuleb koroonaviirusega väga kaua koos eksisteerida\n\n## Põhitekst:\n\nUus koroonaviirus on maailmas ringelnud seitse kuud ja vaibumise märke ei paista kusagilt. See aga tähendab, et meil tuleb suure tõenäosusega selle viirusega väga kaua koos eksisteerida ja see on inimeste, mitte viiruse otsustada, kuidas me seda teha tahame või oskame.\n\nViiruse levik ja nakatumine\n\nViiruse leviku seisukohalt võib riigid jagada järgnevalt:\n\n1. Riigid, kus veebruari-aprilli nakatumise laine oli intensiivne ja seetõttu kehtestati ka väga ranged piirangud, mida praeguseks lõdvendatud on. Vaatamata intensiivsele nakatumisele on isegi neis riikides antikehad tekkinud mitte enam kui 10 protsenti populatsioonist (siiski on suured piirkondlikud erinevused).\n\nEnamikes neist riikidest (Hispaania, Inglismaa, Belgia, Holland) on täheldatud nakatumise mõningast tõusu, millega senini pole kaasnenud suremuse ega intensiivravi vajaduse tõusu. Kas põhjuseks on see, et nakatuvad peamiselt noored inimesed või pole uus tõusulaine veel jõudnud faasi, kus suremus tõuseb, või põhjustab nakatumise tõusu laialdane testimine, on praegu vara öelda.\n\nSamuti on tõusukõver oluliselt lamedam. Nakatunute arvu tõus pärast piirangute leevendamist oli oodatav ning enamus eksperte ja mudeleid ennustasid seda juhtuvat. Praegu ei kiirusta need riigid laialdaste piirangute kehtestamisega, pigem rõhutatakse sotsiaalse distantseerumise ja testimise olulisust.\n\n2. Riigid, kus esialgne nakatumine oli väga tagasihoidlik või kestis lühikest aega. Neis on täheldatav nakatumise oluline tõus, millega seni pole kaasnenud meditsiinisüsteemi ülekuumenemist. Siin võiks näiteks tuua Balkanimaad, Iisrael, Austraalia, Singapur, Hong-Kong, Luksemburg, Tšehhi jt.\n\nSuure tõenäosusega pole tegemist uue lainega, vaid viirus on kogu aeg neis riikides ringelnud. Kõigis neis riikides on jälle kehtestatud erinevaid piiranguid, sellele vaatamata nakatumine jätkub.\n\n3. Riigid, kus nakatumine algas hiljem kui enamuses Euroopa maades ja kus see püsib endiselt kõrgel tasemel. Venemaal näiteks raporteeritakse iga päev umbes 5000 uut juhtu ja umbes sada surma.\n\nAmeerika Ühendriikides on nakatumine liikunud idarannikult läänerannikule ja lõuna osariikidesse. Vaatamata sellele, et mõnedes idaranniku piirkondades on nakatumine kontrolli all on üleriigilised näitajad aga endiselt kõrged. Lõuna-Ameerika riigid kuuluvad samuti sellesse kategooriasse. Nakatumise langustrende praegu veel märgata pole, pigem jätkub tõus.\n\n4. Riigid, milles pikaaegselt on esinenud vaid üksikud nakatumisjuhud. Siia kuuluvad valdavalt saartel asuvad või väga väikesed riigid. Näiteks Uus-Meremaa, Vatikan, Gröönimaa jt. Pikka aega võis nende riikide hulka lugeda ka Vietnami, aga sealgi täheldatakse viimastel päevadel nakatumise olulist tõusus Danangi piirkonnas. Aafrikas on nakatumine veel endiselt madal (Lõuna-Aafrika Vabariik on erandiks).\n\n5. Riigid, mida tahaks eraldi esile tuua nende omapära tõttu\n\nSingapur – esialgu väga madala nakatumisega riik, milles juba kolmandat kuud lisandub iga päev 300-500 nakatunut, samas suremus on ülimadal (0,05%). Nakatunud on endiselt valdavalt migranttöölised. Singapur suudab väga hästi nakatunuid ja kontaktseid jälgida.\nHiina ja Lõuna Korea – esmane puhang oli jaanuaris/veebruaris, kuid väikesel hulgal lisandub uusi nakatumisi siiani. Koroonaviirus pole neist riikidest kadunud.\nIraan – puhang püsib muutumatuna alates veebruarist; iga päev lisandub umbes 2500 uut nakatunud ja umbes 200 COVID-19 tagajärjel surnut. Riigi piirangud on suhteliselt tagasihoidlikud ja piirduvad pigem hügieenireeglite järgimise ja siseruumides maskide kandmise soovitusega. Iraan on teavitanud, et 20 protsendil nende elanikkonnast on SARS-CoV-2 vastased antikehad. Kuna nakatumine jätkub stabiilselt, siis see pole ilmselt piisav karjaimmuunsuse tekkeks.\nRootsi – riik, mis valis leebemad piirangud ja kus ei tohiks tulla ka piirangute leevendamisega seotud probleeme, sest midagi leevendatud pole. Viimastel nädalatel on nakatumine oluliselt langenud vaatamata sellele, et testimise võimekus on oluliselt suurenenud.\nOluliselt ja pikema perioodi vältel on vähenenud ka surmajuhtude ja intensiivravi vajavate patsientide hulk. Rootsi puhang on kestnud kokku umbes viis kuud. Eksperdid ei tea täpselt, mis on praeguse nakatumise languse taga – kas hakkab tekkima karjaimmuunsus või on tegu pikem puhkuste perioodi ja inimeste hajutatusega. Seda peaksid näitama lähikuud.\nPõhja-Euroopa riigid ja Baltimaad – kõigis püsib nakatumine endiselt madalal tasemel ehkki kerget nakatumise tõusu on juulikuus täheldatud kõigis neis riikides. Siiani on Põhja- ja Baltimaad (välja arvatud Taani) nakatunute arvult 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul olnud Euroopa madalamate näitajatega.\n\nCOVID-i suremus\n\nKuna suremust raporteeritakse riigiti erinevalt, siis pole ka riikidevahelised võrdlused 100 protsendilise usaldusväärsusega. Siiski hakkab silma suremuskordaja (case fatality rate) suur erinevus kõikudes 0,05 protsenti Singapuris kuni 16 protsenti Prantsusmaal.\n\nÜle 10-protsendiline suremuskordaja näitaja ongi peamiselt vaid kõrgelt arenenud Lääne-Euroopa riikides (Belgia, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa, Holland, Hispaania), sealjuures maailma keskmine on 3-4 protsendi piires.\n\nKõigis eelnimetatud riikides on ka elanikkonna arvule kohandatud suremuse näitajad kõrged. Riikidevahelise suremuse erinevuse detailset analüüsi siiani veel avaldatud pole. Spekuleerida võib, et kõrge suremusega riikides on tegemist vananeva elanikkonnaga, viimase piirini pingutatud meditsiinisüsteemiga või testimise vähese võimekusega, vähemalt puhangu algfaasis.\n\nInfektsiooni suremuskordaja (IFR) kõigub samuti suurtes piirides – regioonides, kus suremus oli madal, oli ka IFR madal (0,1%), samal ajal kui kõrge suremusega regioonides oli keskmine näitaja 0,27 protsenti. Oodatavalt on märgata erinevust nooremate kui 70 aastaste ja vanemate kui 70 aastaste vahel.\n\nSARS-CoV-2 vältimine\n\nNagu juba eelnevalt öeldud, on enamuses maailma piirkondades SARS-COV-2 vastaste antikehade tase madal (<10%), isegi riikides, kus nakatumine on olnud intensiivne. On mõned erandid – Itaalia põhjaosa, Mumbai slummid – mõlemas on 50-60 protsendil elanikkonnast antikehad olemas.\n\n\"Seega pole suur enamus maailma elanikkonnast viiruse suhtes immuunne, mida tõestab ka viiruse pidev ringlus enamuses maailma riikides.\"\n\nKuna siiani pole korduvaid nakkusi kirjeldatud, siis on tõenäone, et antikehad kaitsevad korduva nakatumise eest. Kui kaua see kaitse kestab, pole praegu võimalik vastata. Seega pole suur enamus maailma elanikkonnast viiruse suhtes immuunne, mida tõestab ka viiruse pidev ringlus enamuses maailma riikides.\n\nKarjaimmuunsuse saaks tekitada vaktsiiniga, aga vaktsiinide jõudmine turule, vaatamata nende arendamise peadpööritavale kiirusele, pole lähikuudel reaalne.\n\nArenduses on üle 140 erineval metoodikal põhinevat vaktsiini, millest viis on ka jõudnud kolmanda faasi uuringutesse. Enamus neist uuringutest alles algasid ja ka väga suure kiiruse juures saame esimesi tulemusi immuunvastuse ja vaktsiinide talutavuse kohta mitte enne kui kolme-nelja kuu möödudes.\n\nSeda, kas vaktsiinid hoiavad ära COVID-19 teket, vaadatakse vaktsineeritutel ühe või kahe aasta jooksul ja seega neid tulemusi on kõige varem oodata 2021 aasta suvel.\n\nSeni on kolmanda faasi uuringute läbiviimist takistanud nakatumise madal tase. Praegused uuringud toimuvad riikides, kus nakatumine on tipus (Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Saudi Araabia).\n\nOluline on, et vaktsiinid vältisid väikesel arvul ahvidel nii rasket haigust kui ka infektsiooni. Inimestel vabatahtlike nakatamise uuringuid pole siiani eetiliseks peetud. Küll teame, et vaktsiinid põhjustavad inimestel neutraliseerivate antikehade teket. Regulaatorid on öelnud, et nemad aktsepteerivad vaktsiini, mille efektiivsus on 50-60 protsenti.\n\nSeega, isegi kui vaktsiinid aasta lõpus turule tulevad, siis teame vaid nende lühiaegseid kõrvaltoimeid ja seda, kas nad tekitavad antikehi ning ehk ka esmaseid efektiivsuse näitajaid.\n\nVenemaa uudistekanalid teavitavad, et oktoobrist hakatakse laialdaselt vaktsineerima arste ja õpetajaid. Praegune arusaam on, et Gamaleja Instituudis välja töötatud vaktsiini kolmanda faasi uuringuid läbinud pole.\n\nKokkuvõtteks ei ole vaktsiinidest oodata lähiajal kiiret lahendust ning viirusega tuleb võidelda, kasutades mittefarmakoloogilisi meetodeid.\n\nFüüsiline distantseerumine on tõhus vahend infektsioonhaiguste ja mitte ainult COVID-isse nakatumise vältimiseks. See võibki saada uueks normaalsuseks, ehkki praegu see veel silma ei hakka.\n\nMaskid on üks sotsiaalse distantseerumise meetod ja on ilmselt kõige olulisemad olukorras, kus füüsiline distantseerumine pole võimalik või viiruskandjate hulk on suur (siseruumid, ühistransport, haiglad).\n\nKuna tegemist on ennekõike inimeste levitatava haigusega, siis maskide kandmine kohtades, kus inimesi on vähe või ajal, mil nakatumise tase on madal, suurt mõtet ei oma. Maskide kandmine pole ohtlik, kui neid õigesti kasutatakse ja regulaarselt vahetatakse. Maskid üksinda pole aga võlurelv, vaid osa kompleksetest meetmetest.\n\nIsoleerimine on näidustatud vaid SARS-CoV-2 lähikontaktsetele (kauem kui 15 minutit ja lähemal kui 2 meetrit). Isolatsiooni ei peaks rakendama lähikontaktsete kontaktsetele, sestnad ei kuulu kujuta endast riski. Eneseisolatsioonist tuleb väga rangelt kinni pidada ja see ei sõltu sellest, kas nakkuskontakt on töökohal, välismaal või ööklubis.\n\nEestis kehtib riskigrupi riikidest tulijatele 14-päevase isolatsiooni nõue. Mitmed riigid (Saksamaa, Austria, Island) aktsepteerivad isolatsiooni alternatiivina riiki saabudes tehtavat PCR-testi, mille kordamist Islandis nõutakse seitsmel päeval.\n\nSamuti võiks PCR.testi kombineerida antikehade testiga, eriti kui inimene on teadaolevalt COVID-19 põdenud. PCR positiivsete kordustestimist ei soovitata, sest sellel mõtet pole.\n\nHügieeninõuetest on räägitud juba piisavalt, käte pesemine, desinfitseerimine, haigena koju jäämine jne võiksid saada sotsiaalseks normiks.\n\nCOVID-19 Eestis\n\nSarnaselt teiste Põhja Euroopa riikidega on nakatumine Eestis praegu madal (3,8/100 000 viimase 14 päeva jooksul), kuid viirus pole kuhugi kadunud. Haigusjuhte on esinenud kogu suve jooksul. Peamiselt on juhud sisse toodud, kuid Tartu puhang näitab ka lokaalset viiruse levikut.\n\n\"Terviseamet on praegu suutnud kontaktseid jälgida, aga see on kindlasti ressursimahukas ja võib viiruse leviku laienedes olla ebareaalne.\"\n\nSarnaselt teiste Euroopa riikidega on nakatunud valdavalt noored, see on pidude ja seltskondade haigus. Üldiselt ongi noored paremad haiguse levitajad kui vanad, samal ajal aga kulgeb haigus raskemalt just vanemas eas. Nakatunutest vanemaid kui 50-aastaseid (peamised meditsiinisüsteemile koormust pakkuvad isikud) on 15-16 protsenti. Märtsi ja aprilli puhangu ajal oli enam kui 50 protsenti. Terviseamet on praegu suutnud kontaktseid jälgida, aga see on kindlasti ressursimahukas ja võib viiruse leviku laienedes olla ebareaalne.\n\nPraeguseks on selge, et tegu pole lühiaegse nähtusega, vaid et SARS-CoV-2 levik jääb kestma aastateks kui mitte aastakümneteks. Seega peab meie edasine tegutsemine seda arvestama. Kas saame sulgeda koolid, jätta inimesed koduseinte vahele ja lõpetada välissuhtluse aastateks või leiame meetodid, kuidas edasi tegutseda?\n\nPiiranguid täiesti vältida ei saa, aga piirangud peavad olema alati proportsionaalsed, õigeaegsed ja tasakaalustatud. Ranged ja väga varased piirangud pole pikaaegset efekti üheski riigis näidanud (Hiina on siin erandiks). Need võivad küll esialgu toimida, aga kui neid veidigi lõdvendada, tuleb viirus kohe tagasi.\n\nKõiki nakatumisi vältida pole võimalik, aga mõistlik on nakatumised hoida tasemel, et meditsiinisüsteem poleks ülekoormatud ja et ei kannataks teiste haiguste ravi.\n\nEesti edasine strateegia peaks võimalikult püüdma säilitada normaalset elu ning piirangute rakendamine peaks olema fokuseeritud ning tulema kõne alla siis, kui meditsiinisüsteem hakkab ilmutama märke mittetoimetulemisest. Testimise võimekus on Eestil olemas, samuti peaks jätkuma isikukaitsevahendeid, seega testi-ja-jälgi strateegia tundub olevat kõige optimaalsem.\n\nIga institutsioon/valdkond peaks endale välja töötama pikaaegse koroonaviirusega kooselamise strateegia. Näiteks, kuidas toimib meelelahutussektor, et rahva meel saaks lahutatud, ilma et inimeste elu ohtu seataks.\n\nSama käib ka hooldekodude kohta, mis on väga koroonaviiruse mõttes suure riskiga. Väga ebahumaanne on sulgeda vanad inimesed aastateks nii, et neil lähedastega igasugune näost näkku kontakt puudub. Koolide täielikule e-õppele viimine mitmeks aastaks ei pruugi jätkusuutlik olla. Küll aga võib see osaliselt toimida, eriti vanemates astmetes. Praegune olukord nõuab innovaatilisust ja kaasamõtlemist meilt kõigilt.\n\nVõitluses koroonaviirusega ei tohiks ära unustada, et maailmas on palju teisi haigusi ning et piirangud mõjutavad ka teiste haiguste esinemist. Näiteks koolide sulgemine toob endaga kaasa koolis tehtavate vaktsiinide kas ärajäämise või vähemalt edasilükkamise ning potentsiaalsed teiste infektsioonhaiguste puhangud.\n\nLasteaedade sulgemine häirib ka paljude teiste asutuste tööd, sealhulgas arstiabi korraldust. Varsti on aeg gripivastaseks vaktsineerimiseks ning seda ei tohiks koroonaviirusega tegelemise tuhinas ära unustada.\n\nOlukord nõuab arusaamist, kannatust ja mõistlikku käitumist kõigilt nii noortelt kui ka vanadelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võitluses koroonaviirusega ei tohiks ära unustada, et maailmas on palju teisi haigusi ning et piirangud mõjutavad ka teiste haiguste esinemist. Karjaimmuunsuse saaks tekitada vaktsiiniga, aga vaktsiinide jõudmine turule, vaatamata nende arendamise peadpööritavale kiirusele, pole lähikuudel reaalne, kirjutab viroloogiaprofessor Irja Lutsar oma ülevaates.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikohus hakkab teisipäeval pensionireformi arutama\n\n## Põhitekst:\n\nKell 13 algaval suulisel istungil osaleb üheksa menetlusosalist. Riigikohus toodab arutelust otsepilti ja seda on võimalik vaadata ka ERR.ee vahendusel. Istungi orienteeruv lõpp on kell 16.\n\nPresident Kersti Kaljulaidi esindavad arutelul vandeadvokaat Madis Päts, presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo ja siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg, kes nõustab presidenti õigusküsimustes.\n\nRiigikogu poolt tulevad arutelule rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa), rahanduskomisjoni nõunik Kristo Varend ja rahanduskomisjoni liige Andres Sutt (Reformierakond).\n\nÕiguskantsleri büroost on esindatud õiguskantsler Ülle Madise, ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, ettevõtluskeskkonna osakonna nõunik Kristi Lahesoo ja sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja Kärt Muller.\n\nJustiitsministeeriumit esindavad justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa), vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaat Artur Sanglepp.\n\nValitsuse esindajad on rahandusminister Martin Helme (EKRE) ja vandeadvokaat Paul Keres.\n\nEesti Panka esindavad keskpanga president Madis Müller, administratiivosakonna õigusteenistuse juhataja Marek Feldman, rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer ja Kadri-Liis Raun.\n\nLisaks osalevad riigikontrolör Janar Holm, finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ja Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse ning vandeadvokaat Veiko Vaske.\n\nRiigikohtu üldkogu koosneb kõigist 19 riigikohtunikust. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 11 kohtunikku. Riigikohus otsustas ka lahendada kohtuasja suulises menetluses. Suuline menetlus on soositud siis, kui on tarvidus saada võimalikult lai pilt kohtulahendi võimalikest tagajärgedest ning kui asjal on oluline ühiskondlik kõlapind.\n\nRiigikohtu pressiesindaja Kristi Kirsberg ütles ERR-ile, et riigikohtu otsust pensionireformi osas on oodata sügisel.\n\nVaidluse ajalugu\n\nRiigikogu võttis 29. jaanuaril pärast tunde kestnud arutelu vastu pensionireformi seaduse, millega muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks ning tekiks ka võimalus kogu sambasse kogutud raha välja võtta.\n\nReformi poolt hääletas 56 ja vastu oli 45 saadikut. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega, et vältida opositsiooni venitamistaktikat.\n\n7. veebruaril jättis president kuuele põhiseaduslikule riivele viidates seaduse välja kuulutamata ja saatis selle riigikogule arutamiseks tagasi.\n\n11. märtsil võttis riigikogu pensionireformi seaduse sisuliselt muutmata kujul uuesti vastu.\n\n20. märtsil otsustas president jätta pensionireformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.\n\nEnne istungit on põhiseaduslikud instiutsioonid saatnud riigikohtule ka oma arvamused, mida saab lugeda siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval toimub riigikohtu üldkogu suuline istung, kus arutluse all on president Kersti Kaljulaidi taotlus tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEM-valiksari: Läti jätkab mustas augus, Hispaania tagas koha finaalturniiril\n\n## Põhitekst:\n\nLäti jäi Be'er Shevas toimunud mängus 26. minutiks 0:2 kaotusseisu, Vladimirs Karness tõi lõunanaabrid 40. minutil küll värava kaugusele, aga kaks minutit hiljem vormistas Munas Dabbur oma teise tabamusega lõppskoori. Läti on seekordses valiksarjas kaotanud kõik kaheksa mängu, nende väravate vahe on 2:27.\n\nViimase kahe aasta jooksul on Läti võitnud ainult ühe kohtumise, kui eelmise aasta teisel juunil oldi Balti turniiri raames 1:0 üle Eestist. Alates 2018. aasta algusest on lätlased 20 mänguga suutnud lüüa kaheksa väravat.\n\nF-grupis viis Marcus Berg Rootsi Stockholmis Hispaania vastu 1:0 juhtima, Rodrigo tõi aga teisel üleminutil külalistele viigipunkti ning ühtlasi pääsme EM-finaalturniirile. Suure tõenäosusega otsustab teise edasipääseja 15. novembril Bukarestis toimuv kohtumine Rumeenia (14 punkti) ja Rootsi (15 punkti) vahel.\n\nTeised tulemused:\nFääri saared - Malta 1:0\nGibraltar - Gruusia 2:3\nLiechtenstein - Itaalia 0:5\nRumeenia - Norra 1:1\nŠveits - Iirimaa 2:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli EM-valiksarjas jäi Läti teisipäeval 1:3 alla Iisraelile ja jätkab nullil, üleminutite väravast Rootsiga viigistanud Hispaania tagas aga koha järgmisel suvel toimuval finaalturniiril.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidukas Soome jalgpallikoondis astus EM-finaalturniiri lävele\n\n## Põhitekst:\n\nVõõrustajad viis 31. minutil juhtima Augsburgis mängiv Fredrik Jensen, 30 minutit hiljem suurendas soomlaste edu nende suurim staar Teemu Pukki ja kaks minutit enne lõpuvilet vormistas tema ka lõppseisu. Põhjanaabrite õhtu muutis veelgi rõõmsamaks sündmuste käik Ateenas, kus lähirivaal Bosnia ja Hertsegoviina jäi 1:2 alla Kreekale.\n\nJ-grupi liidriks on 21 punkti kogunud Itaalia, Soomel on kaheksa mänguga koos 15 ja Armeenial ning Bosnia ja Hertsegoviianal kümme punkti. Otse finaalturniirile pääsevad iga grupi kaks parimat.\n\nEelviimases voorus võõrustab Soome grupi autsaiderit Liechtensteini, keda võõrsil võideti 2:0, Bosnia läheb aga vastamisi Itaaliaga. Otsustavas voorus ootab Soomet viimastel aastatel raskustes olnud Kreeka, Armeenia mängib Itaaliaga ja Bosnia sõidab külla Liechtensteinile.\n\nSoome jalgpallikoondis ei ole suurturniiridel veel kordagi mänginud. Napilt jäädi EM-i ukse taha 12 aastat tagasi, kui A-valikgrupis koguti 24 punkti ja jäädi finaalturniirist kolme silma kaugusele. Küll on Soome osalenud olümpiamängudel, viimati 1980. aastal, kui saavutati üheksas koht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome jalgpallikoondis alistas Turus toimunud EM-valikmängus 3:0 Armeenia ja on väga lähedal võistkonna ajaloo esimesele suurturniirile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti edukaim saalihokimängija lõpetab laupäeval koondisekarjääri\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma edetabelis on Eesti kümnes ja Holland 23. Peatreener Risto Lall ja treener Jonas Thomsson on seekord valinud järgmise koosseisu: väravavahid Rainer Kalde ja Siim Stokkeby, väljakumängijad Jaanus Kase, Andrei Polovnikov, Stenver Savi, Andreas Õun, Sander Savi, Sander Mägi, Artur Okruzko, Remu Keltanen, Paul Theodor Oja, Kristo Lehiste, Morten Talviste, Kermo Uue, Egert Unga, Oliver Savi, Kaspar Kallion, Ken Pähn, Tanel Kasenurm, Gerdo Unga, Mathias Einamann ja Rein Kivi.\n\nLaupäevane kohtumine on viimane koondisemäng Eesti kõige edukamale saalihokimängijale Rein Kivile, kes on Eesti koondist esindanud 20 aastat. Rahvusmeeskonna eest on ta pidanud 66 kohtumist, visanud 53 väravat ja andnud 27 resultatiivset söötu.\n\nKarjääri jooksul on Rein Kivi viis korda valitud Eesti parimaks mängijaks ja korra ka aasta treeneriks, korduvalt tulnud Eesti meistriks Jõgeva SK Tähe koosseisus. 2010 ja 2011 saavutas ta SSV meeskonnas Soome meistritiitli, kaks korda saanud hõbeda ja korra pronksi. 2009 võitis Kivi meisterklubide Euroopa karika.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "MM-valikturniiriks valmistuv Eesti meeste saalihokikoondis peab nädalavahetusel kaks ametlikku sõprusmängu Hollandiga. Laupäeval mängitakse Kristiine spordihallis kell 17 ja pühapäeval kell 10.30.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna ringteel olnud nelja auto õnnetuses sai kaks inimest viga\n\n## Põhitekst:\n\nKell 18.35 juhtus Tallinna ringtee 27. kilomeetril liiklusõnnetus, milles osales esialgu kolm autot ja mõne minuti pärast sõitis neile otsa neljas, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Õnnetuses said vigastada kahe auto juhid ja kiirabi viis nad haiglasse.\n\n\"Esialgsetel andmetel pidurdas ees sõitnud Jeep, tema taga liikunud Mercedes Benz sai pidama ja ei sõitnud Jeebile sisse,\" rääkis pressiesindaja. \"Küll aga Mercedese taga olnud Toyota Hilux ei saanud pidama ja sõitis Mercedesele tagant otsa, mille tõttu Mercedes paiskus omakorda ees seisvale Jeebile otsa.\"\n\n\"Mõne minuti möödudes tuli BMW, mis sõitis otsa seisvatele sõidukitele ja lendas ise saadud löögist kraavi,\" rääkis pressiesindaja. Ta toonitas, et kõik andmed on esialgsed.\n\nKiirabi viis õnnetuspaigast haiglasse BMW ja Toyota Hiluxi juhid ja esialgsetel andmetel pole nende vigastused väga rasked. \"Mercedese ja Jeebi juhid olid kained, haiglasse viidud juhtide vereproovid selguvad lähiajal,\" sõnas pressiesindaja.\n\nTema sõnul tegeleb politsei õnnetuse asjaolude selgitamisega ja palub õnnetust näinud inimestel endast teada anda aadressil [email protected].\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ringteel teisipäeva õhtul nelja auto osalusel juhtunud liiklusõnnetuses sai kaks inimest vigastada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nERR-i žürii: Jüri Ratase ja Kaja Kallase väitluse võitis Kallas\n\n## Põhitekst:\n\nErkki Bahovski, Diplomaatia\n\nTunnistan, et mina ei tea, kas ja mida peaks hakkama peale II pensionsambaga. Seetõttu jäävad kired selle küsimuse ümber mulle ka veidi kaugeks. Osaliselt seetõttu oli lihtsam vaadata ka \"Esimese stuudio\" debatti peaminister Jüri Ratase ja Reformierakonna esimehe Kaja Kallase vahel. Ehkki muidugi ainult pensionist juttu ei olnud.\n\nAga kui keegi küsiks, millest siis lõppkokkuvõttes räägiti, siis seda ma ei teagi.\n\nKas keskmisele televaatajale lähevad korda säärased sõnad nagu \"indekseerimine\", \"konjunktuur\", \"fiskaal-\" jne? Ainuke arusaadavam asi oli küsimus seitsmeeurosest pensionitõusust, aga ka seal jõuti kiiresti üksteise süüdistamise ja minevikupattudes urgitsemiseni.\n\nVaatamata tõsisele näole, usun, et Jüri Ratas tundis ennast stuudios hästi. Põhjus? Üle tüki aja ei pidanud ta vabandama EKRE poliitikute ütluste pärast, ehkki pidi just välja astuma oma valitsuse sotsiaalminister Tanel Kiige eest.\n\nVõib-olla jõudis tõele kõige lähemale Kaja Kallas, kes tuletas meelde, et reaalset maksudebatti ju ei olnud.\n\nKas siis on eelarvetasakaalu põhimõte või ei ole? Kas on meil mingi seos Euroopa Liidu eelarvega või Euroopa maksutrendidega üldisemalt? Võib-olla oli saateaeg liiga lühike selle küsimuse arutamiseks, aga mida hakata peale EL-i enda maksutuluga, kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust? Kas tuleks kehtestada üldine EL-i maks?\n\nAga mida teeb Eesti, kui Euroopa Liidu raha jääb vähemaks? Kas tulevad lisamaksud?\n\nÄkki võiks mõnikord ka neid küsimusi arutada selle asemel, et teineteise jutu vahele pidevalt segada.\n\nHinded? Keeruline. Võib-olla koolipoisi kolm mõlemale – teemat ju tunti, aga sellest ei tahetud rääkida ja segati vahele üksteisele.\n\nCatlyn Kirna, Tallinna ülikool\n\nArutelu all olid olulised teemad ja debatist tulid välja selged erimeelsused, kuigi oleks mõlemalt poolt tahtnud selgemaid sisulisi plaane ja seisukohti.\n\nKaja Kallas on muutunud väitlusoskuste osas paremaks, sest ründas valitsust, aga kaitses samal ajal valitsuse positiivseid ideid, mis rahvale meeldivad. Näiteks, et pension üldse tõuseb. Samuti tasub märkida, et Kallas ei lasknud Ratasel viidata eelmistele valitsustele nagu need ei oleks olnud tema enda omad.\n\nJüri Ratas oskab alati kõigest välja rääkida ja suutis ka sel korral jääda rahulikuks. Ta tundub olevat ka Kallase stiiliga harjunud ja loodab sellele, et Kallas segab vahele ja siis ta ei pea oma juttu lõpetama. Selles osas oleks tahtnud kindlasti rohkem näha, sest Kallase kriitikale ta tegelikult hästi ei vastanud.\n\nAnvar Samost, ERR\n\n\"Esimeses stuudios\" kohtusid seekord kaks erinevat, aga samal ajal sarnast inimest. Peaminister Jüri Ratas oleks parema meelega kuskil mujal midagi muud teinud ja ei hakanud seda väga varjama. Suurima opositsioonierakonna juht Kaja Kallas oleks ilmselt samuti midagi muud teha eelistanud, kuid roll oli ette antud ja seda otsustavamalt ta seda täitma asus.\n\nJuba paari esimese minuti järel mõtlesid paljud vaatajad: ma olen seda kõike juba kuulnud. Ega nad ei eksinud.\n\nKallas oli noriv, Ratas kaitseasendis. Pensionitõus, järgmise aasta eelarve. \"Eks opositsioon teeb oma tööd.\" \"Majandus on kasvanud, aga samas olukord on läinud halvemaks.\" \"Laseme lause lõpetada.\" \"Valijad soovivad selget maksusüsteemi.\"\n\nRatas tegi vahepeal Ansipit, puistas arve, fakte ja detaile. Ühel eredamal hetkel tuli Ansip ka nimeliselt jutuks ja siis esitas peaminister paar lauset lausa ekskolleegi intonatsiooni ja žestidega, ilmselt tahtmatult.\n\nLõpuks küsis Kallas Ratase pakutud maksudebati kohta üsna tabavalt: kus on see debatt, mis on sinu idee, mis sa tahad siis teha, mis on need muutused? Ratas vastas ootuspäraselt, et eelarvestruktuur tuleb üle vaadata, et maksudebatti tuleb pidada järgmisi riigikogu valimisi silmas pidades.\n\nKorraks käis peaministri jutust läbi maamaksu märksõna ja saate viimastel sekunditel ka suurte digitaalsete platvormide maksustamine. Aga debatti muidugi ei olnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV saates \"Esimene stuudio\" väitlesid peaminister Jüri Ratas Keskerakonnast ja opositsioonilise Reformierakonna juht Kaja Kallas. ERR-i žürii hindas väga napilt paremaks Kaja Kallase esinemise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nU-21 jalgpallikoondis kaotas Venemaale viie väravaga\n\n## Põhitekst:\n\nEesti jäi kaotusseisu 26. minutil, kui Alex Roosalu veale järgnenud penalti realiseeris Moskva CSKA-s palliv ja juba Venemaa A-koondistki esindanud Fjodor Tšalov.\n\nVenemaa kahekordistas oma eduseisu 35. minutil, mil Nikita Kalugin jõudis paremalt äärelt trahvikasti, leidis täpse sööduga Maksim Glušenkovi, kelle vasaku jala löök võttis Roosalust väikese rikošeti ja jõudis väravasse.\n\n65. minutil läksid külalised kolme väravaga juhtima, kui mõni hetk varem vahetusest sekkunud Daniil Glebov lõi kauglöögi Eesti värava nurka. Idanaabrite eduseis kasvas veelgi kolm minutit hiljem, mil oli täpne Danil Krugovoi.\n\nVenemaa lõi oma viienda värava kohtumise 75. minutil, mil terava nurga alt saatis palli väravasse Kalugin.\n\nEesti alagrupi teistes mängudes alistas Poola 1:0 Serbia ning Läti tegi kodus väravateta viigi Bulgaariaga. Alagrupi tipus on nelja mänguga kümme punkti teeninud Poola, Venemaa on kaheksa punktiga teine. Bulgaaria on kogunud viis ja Serbia neli punkti. Eestil on viiendana koos kolm punkti ja Lätil on kirjas kaks viigipunkti.\n\nEesti U-21 koondist ootab sel kalendriaastal ees veel üks valikmäng, kui 15. novembril kohtutakse võõrsil Serbiaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-21 jalgpallikoondise jaoks jätkus Pärnu Rannastaadionil EM-valiksari, kui ühe võidu kõrvale saadi kolmas kaotus. Teisipäeval jäädi 0:5 alla Venemaale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakonna Tartu piirkonna juhatusel ei õnnestunud Randa lahkuma sundida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sisuliselt sel koosolekul midagi ei juhtunud, sest erakonna juhatus tegi mulle endiselt etteheiteid ja mina omakorda selgitasin, et ei astu tagasi,\" rääkis Rand Tartu Postimehele.\n\nTunniajase koosviibimise lõpetas Rand ise, sõnades, et sõnavõttudes ja vaidlustes kogu selle aja jooksul ei muutunud midagi.\n\n\"Eks näis, kuidas see asi edasi läheb ja mis nad (juhatus - toim.) järgmiseks välja mõtlevad lisas Rand.\n\nAbilinnapeadest Monica Rannast ja Madis Lepajõest vabanemise soov ilmnes pärast uue juhatuse valimist paari nädala eest. Rand ütles kohe, et tema ametist vabatahtlikult ei lahku. Lepajõe pole otsust veel langetanud.\n\nKuna Keskerakond ise abilinnapeadele umbusaldust algatada ei saa, siis peab seda volikogu tegema. Sellega ei taha aga opositsioonierakonnad kaasa minna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva õhtul kohtus Tartu abilinnapea Monica Rand Keskerakonna Tartu piirkonna uue juhatusega, kes soovib Ranna ametist tagandada. Ligi tunniajane koosviibimine lõppes tulemuseta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nŠoti rahvuslased tahavad 2020. aastal uut iseseisvusreferendumit\n\n## Põhitekst:\n\nArvamusküsitlused näitavad kasvavat toetust ülejäänud Ühendkuningriigist lahkulöömisele ning Sturgeoni sõnul on juba aeg anda rahvale võimalus valida.\n\n\"Minu ettepanek on korraldada referendum järgmisel aastal,\" ütles SNP liider ja lisas, et juriidilised ettevalmistused juba käivad ja jõuavad uueks aastaks lõpule.\n\n\"Ma nõuan enne selle aasta lõppu võimu üleminekut, mis seab referendumi seaduslikkuse väljapoole igasugust kahtlust,\" lausus Sturgeon.\n\nEdinburghi valitsus peab teise referendumi läbiviimiseks küsima luba Briti valitsuselt Londonis.\n\nŠoti parlament toetas 2017. aastal taotluse esitamist, aga toonane Briti peaminister Theresa May ütles, et praegu pole aeg uuest iseseisvushääletusest rääkida.\n\nŠoti valijad hääletasid 2014. aasta referendumil iseseisvumise maha. Brexit on aga küsimuse taas päevakorda tõstnud.\n\nKaks kolmandikku Šoti valijaist toetas 2016. aasta Brexiti-referendumil Euroopa Liitu jäämist.\n\nBriti peaministri Boris Johnsoni pressiesindaja ütles Londonis, et Šotimaal läbi viidud referendum oli \"kord põlvkonna jooksul sündmus\".\n\n\"Need olid toona Šoti Rahvuspartei sõnad,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šoti Rahvuspartei (SNP) kuulutab järgmisel aastal välja uue iseseisvusreferendumi, ütles erakonna liider ja Šoti esimene minister Nicola Sturgeon teisipäeval Aberdeenis aastakongressil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: EKRE rünnakud Tanel Kiige vastu lõhuvad koalitsiooni ühtsust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Erakondade ja nende liikmete kohati erinevad vaated on seejuures mõistetavad, kuid nende alusel oma partnerite isiklik ründamine ei aita kuidagi ühistele ja kokku lepitud eesmärkidele kaasa. Vastupidi, sellised rünnakud lõhuvad ühtsust ja koostööd,\" kirjutas Ratas teisipäeva õhtul sotsiaalvõrgustikus Facebook.\n\nEKRE seisukohti kajastav portaal Uued Uudised on Tanel Kiike ja sotsiaalministeeriumi ametnikke korduvalt kritiseerinud LGBT ühingule raha eraldamise pärast. Teisipäeval avaldas Uued Uudised kirjutise \"Sotsiaalminister Tanel Kiik süüdistab EKRE-t näidishukkamise katses – mis on selle taga tegelikult?\" ja seda illustreeris veel päeval Tanel Kiige foto, millel kiri \"Milleks eestlastele LGBT minister?\". Teisipäeva õhtuks oli portaal foto välja vahetanud.\n\nRatase sõnul on Tanel Kiik ennast valitsuses tõestanud ministrina, kes teeb väga sisulist tööd nii laste, tööinimeste kui ka eakate sotsiaalkaitse edendamisel, tööpoliitika eestvedamisel, meie inimeste tervise eest seismisel ning kõigi võrdsete võimaluste tagamisel. Seda valitsuse istungitel, nõupidamistel või avalikes esinemistes oma valitsemisala kaitstes, aga vajadusel tihti ka oma ametikaaslasi toetades.\n\n\"Pean täiesti vastuvõetamatuks Taneli vastu suunatud rünnakuid, mis puudutavad tema tegevust sotsiaalministeeriumi vastutusala eest seismisel. Seda enam, et Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa Erakond leppisid koalitsiooni moodustades kokku, et tahame esindada kõiki Eestimaa inimesi. Samuti soovime seista sidusa ühiskonna eest, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonna gruppide vahel vähenevad,\" kirjutas Ratas.\n\n\"Koos valitsemine on meeskonnatöö. See tähendab, et võimalikud eriarvamused räägitakse omavahel läbi ning võimalusel lepitakse neis küsimustes kokku ühised seisukohad. Iga minister teeb oma valitsemisalas tööd vastavalt neile ühistele kokkulepetele, koalitsioonilepingule, valitsuse tegevusprogrammile ning oma paremale äranägemisele. Selles tegevuses saab minister toetuda just oma ametikaaslastele valitsuses, riigikogus ning samuti Eesti vastava valdkonna tublile ja asjatundlikule ametnikkonnale. Ühiselt valitsemise eelduseks on oma meeskonna hoidmine ja austamine,\" kirjutas Ratas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratase sõnul lõhuvad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) rünnakud keskerakondlasest sotsiaalministri Tanel Kiige vastu praeguse Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni ühtsust ja koostööd.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Padar avaldas isikliku muusikavideo\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tartust Pariis\" on artisti enda sõnul esimene päriselt tema elust rääkiv laul. \"Täpselt kaks aastat tagasi käisin ma kihlatuga esimesel deidil. Kuna olin sel ajal kõrgendatud meedia tähelepanu all, ei olnud mõeldav kohtingut teostada Eestis, sest nii ei oleks meil teineteise seltskonna nautimisest midagi välja tulnud. Seega tuli mul täiesti hullumeelne plaan minna õhtust sööma 440-kilomeetrise autosõidu kaugusele,\" meenutas Padar loo sündi.\n\nSüdamliku muusikavideo autorid on Mirjam Ruut ja Alexandr Kovaljonok.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tanel Padar avaldas värskelt ilmunud singlile \"Tartust Pariis\" video, kus on isiklikud kaadrid tema ja kallima Lauren Villmanni elust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandi politsei leidis kõrvalisest talust maailmalõppu oodanud perekonna\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks on selgunud, et pere on elanud üheksa aastat kõrvalise maamaja keldris ning oodanud maailmalõppu, vahendasid BBC, Helsingin Sanomat ja Ilta-Sanomat.\n\nÄsjased sündmused said alguse, kui pere 25-aastane poeg põgenes pühapäeval kodunt. Segases olekus noormees oli läinud lähedal asuvasse Ruinerwoldi külla ja sealses kõrtsis abi otsinud. Kõrtsmik võttis ühendust politseiga ja teatas, et saabunud oli räpane mees ja teatanud, et vajab abi, et ta pole kunagi koolis käinud ning et ta pole üheksa aastat õues käinud.\n\nPolitsei leidis hüljatud muljega talu peahoonest kapi taha peidetud trepi, mis viis alla keldrisse. Keldrist leidsid nad eest voodis magava isa ning viis ülejäänud last, kellest noorim oli 18-aastane. Tõenäoliselt oli isa saanud juba aastaid tagasi mingit liiki insuldi. Pereema suri juba rohkem kui üheksa aastat tagasi.\n\nNaabrid rääkisid ajalehele Algemeen Dagblad, et olid näinud talu territooriumil vaid üht meest, kes oli saabunud päeviti kohale autoga. Talus kasvas nende sõnul palju köögivilju ning aias jalutasid kitsed.\n\nRuinewoldi külas elab umbes 4000 inimest, kuid mainitud talu asub külast väljas ning sinna pääseb vaid mööda liivateed ja üle silla.\n\nAlgemeen Dagbladi andmetel on politsei pidanud kinni ka 58-aastase mehe, kes ei ole pereisa, vaid mees, kes perele talukohta üüris. Üürileandja on väidetavalt keeldunud politseiga koostööd tegemast.\n\nRuinewoldi külavanem Roger de Groot ütles teisipäeval toimunud pressikonverentsil, et perekond on praeguseks võimuesindajate poolt viidud turvalisse kohta.\n\nDrenthe politsei märkis Twitteris kommentaariks, et praegu käivad talus menetlustoimingud ning juhtumiga seoses on veel palju vastuseta küsimusi. Kohaliku meedia väitel polevat hetkel välistatud ka võimalus, et talu territoorimilt leitakse pereema surnukeha.\n\nTelekanal RTV edastas, et talus elasid mees ja kuus last vanuses 18 kuni 25 eluaastat. Perel polevat olnud aastaid kontakte välismaailmaga. Samuti polnud lapsi rahvastikuregistris ning ametivõimud polnud nende olemasolust teadlikud. Ajalehe Telegraaf andmetel polnud ka lastel arusaama, et väljaspool keldrit võib inimesi olla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi võimud avastasid esmaspäeval Drenthe provintsist kuuelapselise perekonna, mille maailmalõpuks valmistunud liikmetel polnud välismaailmaga aastaid mingit sisulist kontakti. Politsei sekkumise tõi kaasa see, et üks pere lastest oli kodunt põgenenud ja kohalikust baarist abi otsinud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nU-18 jalgpallikoondis kaotas võõrsil Gruusiale\n\n## Põhitekst:\n\nKui avamäng lõppes võõrustajate 3:0 võiduga, siis teisipäevases kohtumises mängis Gruusia Eesti üle tulemusega 2:0.\n\nKohtumise ainsad väravad sündisid sarnaselt avamänguga teisel poolajal. Shalva Ogbaidze viis võõrustajad teise poolaja esimesel minutil juhtima. Mängu teine värav löödi 88. minutil, mil täpne oli Dito Pachulia.\n\nEesti algkoosseisu kuulusid Andri Viinapuu, Lars-Indrek Aigro, Jaagup Luts, Kevor Palumets, Kristjan Stüff, Märten Subka, Nikita Dronov, Carl Robert Mägimets, Raiko Randlahe, Tanel Tammik ja Leonid Arhipov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-18 jalgpallikoondis pidas tänavuse aasta esimesi ametlikke maavõistluseid, kui võõrsil mängiti Gruusia eakaaslastega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n14-aastane Orissaare poiss jätkab korvpalluriteed Itaalias\n\n## Põhitekst:\n\nMetsla jäi välisklubile silma läbi Erkmaa Suvekursuse, kust on juba varem arvukalt noori piiri taha siirdunud ja oma võimaluse saanud, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nMetsla alustas oma korvpalluriteed Saaremaalt Orissaarest, kus tema treeneriks oli Mati Rüütel. Tänavune Erkmaa Suvekursus läks noormehel nii edukalt, et Pistoia otsustas pakkuda talle pikaaegset lepingut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järjekordne Eesti noorkorvpallur on siirdumas Itaaliasse, kui Serie A klubi Pistoia Basketi noortesüsteemiga liitub 14-aastane ja 188 cm pikkune Tormi Joonatan Metsla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVormel-1 etappidel muutub reedene võistluspäev\n\n## Põhitekst:\n\nJärgmisel hooajal sõidetakse F1 karussellis rekordilised 22 etappi ning kuigi kõne alla on tulnud nädalavahetuste lühendamine, sarja tegevjuhi Ross Brawni sõnul seda siiski ei juhtu.\n\n\"Korraldajad on üksmeelel, et säilima peaks kolmepäevane formaat, küll aga erineva ajakavaga,\" vahendab Reuters Brawni sõnu. \"Pärast põhjalikku analüüsi leidsime, et peame reedest päevaplaani muutma, aga jätma ülejäänud samaks - kvalifikatsioon laupäeval ja lõppsõit pühapäeval.\"\n\nBrawni sõnul saab uue hooaja nädalavahetuste formaat selgemaks kuu lõpus, kui avaldatakse uus reeglistik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-sarja tegevdirektori Ross Brawni kinnitusel jätkavad etapid uuel hooajal tuttava kolmepäevase formaadiga, kuid etappide arvu tõttu tehakse muudatusi reedeses võistluspäevas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEOK ning Haridus- ja Teadusministeeriumi stipendiumi pälvisid 26 sportlast\n\n## Põhitekst:\n\nEOK projektijuhi Natalja Inno sõnul on EOK ja Haridus- ja Teadusministeeriumi 16 aasta pikkune koostöö tippsportlaste haridusstipendiumi projektiga olnud tõhus. \"See projekt on üks EOK topeltkarjääri programmi komponentidest, mis soodustab sportlastel sportlaskarjääri ajal või pärast karjääri lõpetamist omandada kõrg- või kutseharidust. Palju on korduvtaotlejaid ehk meie sportlased hoolivad sellest, et lõpuni õppida ja kraad välja teenida,\" ütles Inno.\n\nSportlased hindavad haridusstipendiumeid kõrgelt. Tallinna Tehnikaülikoolis elektrotehnika erialal õppiva sõudja Kaur Kuslapi sõnul on stipendium olnud talle suureks toeks. \"Tänu haridusstipendiumile olen saanud õpingute koormust treening- ja võistlusplaani järgi seada. Ilma selle olemasoluta olnuks kiusatus õppida täiskoormusel, et tasuta õppekohta säilitada, kuid nii toimimine oleks sportlikud tulemused kehva seisu seadnud,\" ütles ta.\n\nKuslapi lõputöö teemaks on elektriajamite diagnostika alused ja nende tõrketaluv juhtimine. \"Töö kirjutamisega olen kenasti graafikus, püüan stabiilse tempoga stardist finišisse jõuda. Pärast lõpetamist jään esialgu siiski sõudjaks, kuid olen sportlaskarjääri järgseks eluks kindlasti paremini valmistunud,\" lisas ta.\n\nKokku teenisid sel semestril haridusstipendiumi 17 spordiala (karate, veemoto, laskesuusatamine, kergejõustik, kahevõistlus, sulgpall, pararattasport, rühmvõimlemine, jalgpall, murdmaasuusatamine, sõudmine, purjetamine, jalgrattasport, aerutamine, mäesuusatamine, iluuisutamine, laskmine) esindajad. Kokku toetatakse sel semestril sportlaste õpinguid 23 948 euroga.\n\n2019. aasta sügissemestril pälvisid haridusstipendiumi:\n\nJohanna Allik (iluuisutamine)\nValentin Bassov (veemoto)\nMeril Beilmann (laskesuusatamine)\nRasmus Haugasmägi (veemoto)\nMari-Liis Juul (pararattasport)\nMihkel Kalja (jalgrattasport)\nJoosep Karlson (aerutamine)\nKristjan Koll (murdmaasuusatamine)\nToomas Kollo (murdmaasuusatamine)\nKaur Kuslap (sõudmine)\nKristin Kuuba (sulgpall)\nMihkel Liivakant (karate)\nGetter Marie Lemberg (kergejõustik)\nSander Maasing (jalgrattasport)\nAslanbeg Magomedkerimov (judo)\nSergei Pareiko (jalgpall)\nHan Hendrik Piho (kahevõistlus)\nKätlin Piirimäe (kergejõustik)\nAnna Pohlak (purjetamine)\nMartin Remmelg (laskesuusatamine)\nHelina Rüütel (sulgpall)\nKarl Robert Saluri (kergejõustik)\nAnja Sokk (karate)\nKarolin Valdmaa (rühmvõimlemine)\nLise Anette Vaher (mäesuusatamine)\nReino Velleste (laskmine)\n\nKaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.\n\nHaridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist. Eelmisel olümpiatsüklil 2013-2016 anti välja kokku 247 stipendiumi kogusummas üle 206 000 euro.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Olümpiakomitee ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusstipendiumi pälvisid 2019. aasta sügissemestriks 26 praegust ja endist tippsportlast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMTA: reisijad ja postipaki tellijad peaksid Brexitiks valmis olema\n\n## Põhitekst:\n\nReisijate jaoks on peamine muudatus see, et kui reisilt kaasa toodav kaup ületab maksuvaba piirmäära 300 eurot, lennu- ja merereisijatel seejuures kuni 430 eurot, ja kui tubaka, alkoholi ning kütuse koguseline maksuvaba piirmäär on ületatud, tuleb piirmäära ületav kaup deklareerida ning tasuda tolli- ja käibemaks, teatas amet.\n\nAktsiisikauba puhul tuleb tasuda lisaks ka aktsiis. Mõne kauba sissetoomiseks Eestisse on kehtestatud koguseline piirang või eriloa nõue, samuti võib sissetoomine olla keelatud. Erinõuetest, keeldudest ja piirangutest saab lähemalt lugeda MTA veebilehelt.\n\nPosti- või kullersaadetistena saabuvate pakkide puhul tasub silmas pidada, et Ühendkuningriigi muutumisel kolmandaks riigiks tuleb kaup tollis deklareerida ja sellelt tasuda käibemaks, kui kauba väärtus ületab 22 eurot, kuid ei ületa 150 eurot. Üle 150 euro väärtuses saadetise korral tuleb tasuda tolli- ja käibemaks.\n\nAktsiisikauba postiga saatmine on lubatud ainult eraisikult eraisikule. Mõnele kaubale on Eestisse sissetoomiseks kehtestatud koguselised piirangud või eriloa nõue, samuti võib kauba sissetoomine olla keelatud. Keeldudest ja piirangutest saab samuti lähemalt lugeda MTA veebilehelt.\n\nTellimisel tuleb ühtlasi pöörata tähelepanu ostutingimustele, sest teatud kaubamajad pakuvad transporditeenuse osana ka võimalust tellida tollivormistus. Kui tellimisel on tasutud ainult kauba ja transpordi eest, siis peab ameti teatel olema valmis, et kaubad tuleb tollis deklareerida. Seda võib teha ise e-MTA kaudu või tellida paki saabumisel tasuline deklareerimisteenus kullerfirmalt või postilt.\n\nMTA tolliteeninduse valdkonna juhi Külli Kurvitsa sõnul tuleb reisides ja postipakki tellides täpselt jälgida, millal reisija või pakk Eestisse jõuab.\n\n\"Kui reisija jõuab ÜK-st Eestisse pärast 31. oktoobrit, siis peab ta teadma, et tal võib tekkida vajadus kaup deklareerida, teatud kaupadele hakkavad kehtima koguselised piirangud ja teatud kaupa enam üle piiri tuua ei saa. Uued reeglid kehtivad ka postipakile, kui see jõuab Eestisse pärast oktoobri lõppu. Sealjuures ei loe see, kas pakk telliti enne ÜK lahkumist Euroopa Liidust, vaid see, millal pakk Eestisse jõuab,\" rõhutas Kurvits.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletas meelde, et seoses võimaliku Brexitiga muutub Ühendkuningriik 1. novembril Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks niinimetatud kolmandaks riigiks ning nii reisijad kui ka postipaki tellijad peavad arvestama erinevate tollitoimingutega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja- ja Lõuna-Korea mängisid pea 30 aasta järel taas Pyongyangis\n\n## Põhitekst:\n\nMM-valiksarja raames toimunud kohtumine lõppes väravateta viigiga, aga Põhja-Korea ei teinud Reutersi sõnul matšist ülekannet ega maininud tulemust ka uudistes. Lõuna-Korea jalgpalliliit kinnitas, et mängu eel mängiti Kim Il Sungi staadionil mõlema riigi hümne ja lehvitati ka lippe.\n\nViimati mängisid koondised MM-valiksarjas kümme aastat tagasi, kui vastamisi mindi Soulis. Siis kaotas Põhja-Korea 0:1, pärast mida süüdistas Lõuna-Koread koondislaste toidu mürgitamises.\n\nKahel viimasel korral võõrustas Põhja-Korea Lõuna-Koread Shanghais, sest Pyongyang keeldus Lõuna-Korea lippu vardasse tõmbamast ja riigi hümni mängimast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja- ja Lõuna-Korea jalgpallikoondised kohtusid esimest korda 29 aasta jooksul Pyongyangis, kuid Põhja-Korea meedias mängust ei räägitud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nValgevene võimud pidasid USA soovil kinni Venemaa kodaniku\n\n## Põhitekst:\n\nAnna Bogatšova peeti kinni USA soovil, märkis RIA Novosti oma allikale viidates. Hiljem edastas Interfax Venemaa saatkonnale viidates, et naine on juba tagasi vabadusse pääsenud.\n\nBogatšova on üks paljudest Venemaa kodanikest, kelle suhtes Ameerika Ühendriigid kehtestasid käesoleva aasta märtsis sanktsioonid pahatahtliku kübertegevuse eest.\n\nNaise puhul on teada, et 2014. aastal töötas ta lühiajaliselt Vene ettevõttes Internet Research Agency, mida lääneriikide meedias on nimetatud \"trollivabrikuks\" ning mida süüdistatakse kübersekkumises USA 2016. aasta valimistesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene võimud pidasid lühiajaliselt kinni Venemaa kodaniku, kelle suhtes kehtivad seoses väidetavate küberrünnakutega USA sanktsioonid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAksalu lahkub hooaja lõpus SJK-st\n\n## Põhitekst:\n\nAksalu naaseb perega kodumaale, kus ta otsustab oma karjääri järgmiste sammude üle, kirjutab Soccernet.ee.\n\nAksalu viimane kodumäng SJK särgis oli 13. septembril, kui mängiti VPS vastu ja viimase mängu pidas ta 21. septembril HIFK vastu. Kahjuks peab Eesti rahvuskoondise väravavaht vigastuse tõttu hooaja viimast matši väljaku kõrvalt vaatama.\n\n\"See polnud kerge otsus, kuid nüüd on see tehtud,\" ütles eestlane klubi pressiteenistusele. \"Minu lahkumisotsus sündis, kuna tunnen, et meeskond vajab uut verd. Pole tähtis, kuhu ma tulevikus lähen, olen täiesti kindel, et jälgin kõiki SJK mänge ja tulemusi. Sellel klubil ja Seinäjokil on olnud suur osa minu elus ja need mälestused jäävad minuga.\"\n\nAksalu mängis SJK särgis ametlikel võistlustel 209 kohtumist ning on sellega klubi ajaloos enim kohtumisi pidanud mängija.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 2013. aastast Soome jalgpalli kõrgliigaklubi SJK väravavahiks olnud Mihkel Aksalu lahkub pärast tänavust hooaega klubist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIMF tõstis Eesti majanduskasvu prognoosi 3,2 protsendini\n\n## Põhitekst:\n\nIMF-i sügisprognoosi kohaselt kasvab Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu 3,2 protsenti, suveprognoosis oli see 0,2 protsendipunkti võrra madalam. Eesti järgmise aasta majandusprognoosi jättis IMF 2,9 protsendi tasemele.\n\nNeljandaks kvartaliks ennustab IMF Eestile aastavõrdluses 2,1-protsendilist kasvu, järgmise aasta viimaseks kvartaliks prognoositakse 3,4-protsendilist majanduskasvu.\n\nTarbijahinnaindeks kasvab tänavu IMF-i hinnangul 2,5 protsenti ning järgmisel aastal 2,4 protsenti. Neljanda kvartali hinnatõus peaks nii tänavu kui ka 2020. aastal jääma kalendriaasta tasemele, vastavalt 2,5 ja 2,4 protsendile.\n\nEesti jooksevkonto ülejääk on IMF-i prognoosi kohaselt tänavu 0,7 protsenti SKP-st ning järgmisel aastal 0,3 protsenti SKP-st.\n\nTöötuse tase langeb tänavu aastavõrdluses 0,7 protsendipunkti võrra 4,7 protsendini ning jääb sellele tasemele ka järgmisel aastal.\n\nVärskes ülevaates kärpis IMF maailmamajanduse kasvuprognoosi 3 protsendile ja 2020. aasta oma 3,4 protsendile.\n\nMaailma majandus aeglustub ning kasv on langenud usaldust ja investeeringuid kahandavate kaubanduskonfliktide tõttu madalaimale tasemele pärast ülemaailmset finantskriisi, selgitas IMF.\n\nRaportis hoiatatakse, et majanduses on saabunud \"sünkroniseeritud aeglustumine ja ebakindel taastumine\".\n\nIMF-i peaökonomist Gita Gopinath ütles, et majanduse väljavaated on ebakindlad ja vigadeks ei ole ruumi.\n\nUSA-le ennustatakse sel aastal 2,4 protsendi suurust majanduskasvu, mis on juulikuise prognoosiga võrreldes kaks kümnendikku vähem. 2020. aastal peaks Ühendriikide sisemajanduse kogutoodang kasvama 2,1 protsendi võrra.\n\nIMF kärpis Läti majanduskasvu prognoosi tänavu 0,4 protsendipunkti ning 2020. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra, mõlemal aastal peaks SKP aastavõrdluses kasvama 2,8 protsendi võrra.\n\nLeedu tänavuse aasta majanduskasvu väljavaadet korrigeeris IMF 0,5 protsendipunkti võrra kiiremaks, 3,4 protsendini. Järgmisel aastal kasvab IMF-i hinnangul Leedu majandus 2,7 protsenti, mis on 0,1 protsendipunkti võrra kiirem võrreldes varem prognoosituga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis Eesti tänavuse majanduskasvu väljavaadet 0,2 protsendipunkti võrra 3,2 protsendini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Troonide mängu\" režissöör tunnistas, et viimane hooaeg oli kiirustatud\n\n## Põhitekst:\n\nMarshall oli viimase hooaja episoodide \"Blackwater\" ja \"The Watchers on the Wall\" taga ning tõdes, et oleks ise teise lähenemise võtnud, vahendas Independent.\n\nSamas tunnistas Marshall, et sarja pearežissöörid David Benioff ja DB Weiss teadsid väga hästi, mida nad teevad. \"Oleks olnud väga raske nendes kahes kahelda, sest nad on geeniused ja teevad suurepärast tööd,\" selgitas Marshall.\n\nSamas tunnistas ta, et oleks lähenenud viimasele hooajale teisiti. \"Ma kohati nõustun kriitikaga, et viimane hooaeg oli veidi kiirustatud. Kõik lõpetasid punktis, kus nad pididki lõpetama, kuid paljud neist jõudsid sinna kiirustades,\" arutles Marshall.\n\nSamas tunnistas ta, et mõlemad episoodid, milles ta kaasa lõi, olid suurepäraseks kogemuseks ning sarja pearežissöörid kuulasid hea meelega tema ettepanekuid.\n\nHoolimata fännide kriitikast pälvis kevadel linastunud \"Troonide mängu\" viimane, kaheksas hooaeg parima draamasarja Emmy ja kordas ühtlasi omaenda rekordit võites kokkuvõtlikult ühel hooajal 12 auhinda.\n\nVarasemate hooaegade eest kokku on seriaal teeninud rekordilised 47 Emmy auhinda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Troonide mängu\" (\"Game of Thrones\") režissöör Neil Marshall nõustus fännide kriitikaga, et hittseriaali viimane hooaeg oli tagant kiirustatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti võrkpalli tõusev täht kogus nädalavahetusel 60 punkti\n\n## Põhitekst:\n\nKuna laupäevase Riia-mängu ajal tekkis lätlastel statistika tegemisega tehniline probleem, pandi mäng numbrite keelde alles tagantjärele, abiks TalTechi poolt tehtud mänguvideo, vahendab Võrkpall24.ee.\n\nNagu selgus, tõi võitjatele suisa 34 punkti (+18) Eesti võrkpalli üks põnevamaid tulevikumehi, Sillamäelt pärit Valentin Kordas. 20-aastane Kordas jätkas pühapäeval Jelgava vastu sealt, kus laupäeval oli Riias pooleli jäänud, kogudes oma meeskonna parimana 26 punkti (+16).\n\nNädalavahetusel tõi suurepärase hüppe poolest tuntud Kordas oma koduklubile seega imetlusväärsed 60 punkti.\n\nLoe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "TalTechi võrkpallimeeskond pidas möödunud nädalavahetusel Eesti - Läti liiga raames Lätis kaks põnevuslahingut, kui võitis esmalt 3:2 Riia Tehnikaülikooli ja kaotas seejärel sama tulemusega Jelgava Biolarsile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAsjatundjad soovitavad linnahalli funktsioonidele veel põhjalikult mõelda\n\n## Põhitekst:\n\nPalmi sõnul ei ole kontserdikorraldajate arvamust linnahalli suhtes keegi küsinud.\n\n\"Igapäevases töös meil pole teatud artiste kuhugi tuua. Alexela kontserdimaja on andnud meile uusi võimalusi, aga meil on puudu keskmise suurusega kontserdipaigast, kuhu mahuks 3000-4000 inimest. Ideaalne oleks saal, kus osa toole saaks ära võtta, et lava ette saaks teha seisukohad,\" rääkis Palm. \"Tore oleks, kui keegi meiega konsulteeriks.\"\n\nKui linnahall ehitatakse ainult ooperi või teatri jaoks, siis Palmi sõnul ei kujuta ta ette, kuidas seda saali kujundatakse. \"See kõik peab olema väga läbi mõeldud, et seal saaks korraldada ka messe ja konverentse.\"\n\nKunstihoone juht Taaniel Raudsepp nentis, et linnahalli renoveerimine ja sinna ooperiteatri rajamine on otsus, mis mõjutab Eesti kultuuri veel kuni 100 aastat.\n\n\"Me räägime väga suurest rahast. Peaksime läbi mõtlema alternatiivid, mida me võiksime selle rahaga teha. Praegu on jäänud mulje, nagu oleks sellega väga kiire. Tegelikult ju ei ole,\" rääkis Raudsepp.\n\nTema sõnul pole kunstivaldkonna hooneid Eestis renoveeritud pikka aega. \"Need on väga sandis seisus. Toetused kunstivaldkonda on kordades väiksemad, mis antakse teatrivaldkonda. Siin oleks vaja muudatusi. Me ei saa teistest muuseumidest näitustele laene, kuna hooned ei vasta tingimustele. See on tõsine probleem.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kontserdiagentuuri Live Nation Entertainmenti Baltimaade kontori peapromootor Eva Palm ja Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp leiavad, et Tallinna linn ja riik peaksid linnahalli renoveerimise osas veelgi põhjalikumaid plaane tegema.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIMF kärpis tänavust maailmamajanduse kasvuprognoosi\n\n## Põhitekst:\n\nMF kärpis värskes maailmamajanduse ülevaates 2019. aasta kasvuprognoosi 3 protsendile ja 2020. aasta oma 3,4 protsendile.\n\nRaportis hoiatatakse, et majanduses on saabunud \"sünkroniseeritud aeglustumine ja ebakindel taastumine\".\n\nIMF-i peaökonomist Gita Gopinath ütles, et majanduse väljavaated on ebakindlad ja vigadeks ei ole ruumi.\n\nUSA-le ennustatakse sel aastal 2,4 protsendi suurust majanduskasvu, mis on juulikuise prognoosiga võrreldes kaks kümnendikku vähem. 2020. aastal peaks Ühendriikide sisemajanduse kogutoodang kasvama 2,1 protsendi võrra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma majandus aeglustub ning kasv on langenud usaldust ja investeeringuid kahandavate kaubanduskonfliktide tõttu madalaimale tasemele pärast ülemaailmset finantskriisi, ütles Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUEFA president: jalgpallipere peab rassistide vastu sõtta astuma\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäevane EM-valikmäng Bulgaaria ja Inglismaa vahel jäeti võõrustajate rassistliku käitumise tõttu kahel korral pooleli, hiljem võtsid teemal sõna mõlema riigi peaministrid ja teisipäeva pärastlõunal astus Bulgaaria jalgpalliliidu president Borislav Mihailov ametist tagasi.\n\n\"Mitte väga ammu arvas jalgpallipere, et rassism on jäänud kaugeks mälestuseks,\" alustas Euroopa jalgpalliliidu UEFA president Aleksander Ceferin oma kirjalikku pöördumist. \"Paar viimast aastat on näidanud, et selliselt mõeldes oleme jäänud loorberitele puhkama.\"\n\n\"Uskuge mind, kui ütlen, et UEFA annab endast kõik selle haiguse kõrvaldamiseks. Jalgpallifännid - kõik, juhtidest mängijateni, treeneritest fännideni - peavad tegema koostööd valitsuste ja vabaühendustega, et rassistide vastu sõtta astuda ja nende jälgid vaated ühiskonna äärealadele tõrjuda.\"\n\n\"Jalgpalliliidud ei saa seda probleemi lahendada,\" jätkas Ceferin. \"Valitsused peavad samuti selles valdkonnas rohkem ette võtma. Edusamme saame teha ainult koos sündsuse ja au nimel tööd tehes.\"\n\nLoe UEFA presidendi täispikka ingliskeelset avaldust SIIT.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa jalgpalliliidu UEFA president Aleksander Ceferin ütles Bulgaaria - Inglismaa EM-valikmängu varjutanud rassismiskandaali järel, et kuigi UEFA annab endast kõik rassismi kõrvaldamiseks, peavad rohkem vaeva nägema ka riikide valitsused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRock'n'rolli Kuulsuste Koda avalikustas liikmelisuse nominendid\n\n## Põhitekst:\n\nRock'n'rolli Kuulsuste Koda tegi teatavaks 2020. aasta liikmelisuse nominendid, nende seas on Nine Inch Nails, Kraftwerk, The Notorious B.I.G., Soundgarden, Depeche Mode, Motörhead ja Whitney Houston. Lisaks on finalistide seas Dave Matthews Band, Rufus with Chaka Khan, T. Rex, The Doobie Brothers, Judas Priest, Thin Lizzy, Todd Rundgren ja MC5.\n\nViis laureaati kuulutatakse välja jaanuaris, neid aitab valida žürii, kuhu kuuluvad muusikud, ajaloolased ja muusikatööstuse tipptegijad.\n\nNominentide seast välja valitud finalistid kuulutatakse Rock'n'rolli Kuulsuste Koja liikmeks 2020. aasta mais toimuval pidulikul tseremoonial, mida kannab üle HBO.\n\nMuusikud saavad Rock'n'rolli Kuulsuste Kojaga liituda 25 aastat pärast debüütalbumi väljaandmist.The Notorious B.I.G., Soundgarden, Motörhead, DMB, ja Whitney Houston on liikmelisusele nomineeritud esimest korda.\n\nEelmisel aastal anti liikmelisus koosseisudele ja artistidele nagu Radiohead, The Cure, Janet Jackson, Stevie Nicks, Roxy Music, Def Leppard ja The Zombies.\n\nRock'n'rolli Kuulsuste Koda võttis oma esimesed liikmed vastu 1986. aastal. Nende hulgas olid Chuck Berry, James Brown, Ray Charles ja Sam Cooke. Viimastel aastatel on vastu võetud teiste seas U2, Blondie, Bruce Springsteen, Bill Withers, Green Day jt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rock'n'rolli Kuulsuste Koda avalikustas 2020. aasta uute liikmete nominendid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMehhikos sai varitsuses 14 politseinikku surma\n\n## Põhitekst:\n\nPolitseipatrullid olid sõitmas läbi El Aguaje linna, et täide viia kohtu korraldust, kui tugevalt relvastatud mehed nende konvoid varitsesid ja ründasid, vahendas BBC.\n\nMeedia andmeil piiras mitu maasturit politseiautod sisse ning seejärel kurjategijad tulistasid politseinike pihta ja panid nende sõidukid põlema.\n\nEl Aguaje linna peetakse kahe konkureeriva kartelli - Jalisco Nueva Generacion Cartel (CJNG) ja Los Viagras - jaoks strateegilise tähtsusega kohaks.\n\nRünnakupaigale jäetud sõnum viitab, et rünnaku viisid läbi CJNG-ga seotud kurjategijad. Michoacani osariigi politsei tappis CJNG väidetava liidri vähem kui nädala eest.\n\nAugustis leiti Michoacanis asuvalt sillalt alla rippumas üheksa surnukeha, veel seitse surnukeha leiti tee pealt.\n\nMehhiko võimud ütlesid, et politseinike ründajate leidmiseks kasutatakse kõiki ressursse.\n\nPiirkond on konkureerivate narkokartellide võitluse üks tulipunkte.\n\nPresident Andres Manuel Lopez Obrador on püüdnud eelmise aasta detsembrist, mil ta ametisse astus, narkokuritegusid vähendada.\n\nCJNG on viimastel aastatel muutunud aga üha mõjuvõimsamaks ning ei osariik ega riik pole kartelli vastu märkimisväärseid võite saavutanud, ütles Mehhiko Citys töötav BBC ajakirjanik Will Grant.\n\nVaatamata valitsuse jõupingutusele narkokuritegevusega võidelda, registreeriti eelmisel aastal riigis rekordiliselt üle 29 000 mõrva. Käesoleval aastal võib see number olla veel suurem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mehhiko lääneosas Michoacani osariigis sai esmaspäeval rünnakus surma 14 ja viga kolm politseinikku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTunnistus: eksnõunik Bolton kurtis Trumpi advokaadi tegevuse üle\n\n## Põhitekst:\n\nNew York Timesi, NBC, Washington Posti ja Fox Newsi kohaselt ütles Hill kongressi komitee ees tunnistusi andes, et Bolton soovitas tal riikliku julgeoleku nõukogu juristile teada anda, et Trumpi isiklik advokaat Rudy Giuliani on koos Valge Maja personaliülema Mick Mulvaneyga \"keetmas kokku\" mitteametlikku operatsiooni, millel võivad olla juriidilised tagajärjed, vahendas Axios.\n\n\"Ma ei hakka olema osaline mingis narkotehingus, mida Rudy ja Mulvaney kokku keedavad,\" oli Bolton Hilli sõnul öelnud.\n\nSee ei olnud esimene kord, kui Bolton tookord Valge Maja Venemaa küsimuste nõunikule Hillile Giuliani tegevuse üle kurtis. \"Giuliani on nagu käsigranaat, kes kõik lõpuks õhku laseb,\" märkis pikka aega vabariiklaste administratsioonides välispoliitikaga tegelenud Bolton.\n\nVenemaa küsimuste ekspert Hill lahkus ametist valges Majas käesoleva aasta augustis. Esindajatekoja komiteede ees andis ta tunnistusi seoses Demokraatliku partei rahvasaadikute poolt algatatud Trumpi tagandamisjuurdlusega, mis lähtubki süüdistustest, et USA president survestas välisriiki algatama juurdlusi demokraatide presidendikandidaadiks pürgiva Joe Bideni ja viimase poja Hunter Bideni vastu. Sisuliselt on kriitikute hinnangul tegemist olukorraga, kus USA president survestab välisriiki, et viimane tema huvides USA valimistesse sekkuks.\n\nUmbes 10 tundi kestnud kuulamisel tunnistas Hill ka seda, et oli korduvalt vastu sellele kampaaniale, millega kutsuti tagasi senine USA suursaadik Ukrainas Marie Yovanovitch.\n\nYovanovitch ise andis esindajatekomiteede eest tunnistusi reedel.\n\nBoltoni vallandas Trump septembri alguses. Bolton omakorda eitas vallandamist ning märkis, et sisuliselt lahkus ta omal soovil.\n\nGiuliani omakorda tunnistas esmaspäeval, et ta sai konsultatsiooni eest 500 000 dollarit firmalt, mille asutajaks on ukraina-ameerika ärimees Lev Parnas, kelle USA võimud eelmisel nädalal poliitilise kampaania finantsreeglite rikkumises süüdistatuna kinni pidasid. USA meedia andmetel uurivad prokurörid praeguseks ka seda, kas Giuliani rikkus Ukrainas Trumpi rivaalide kohta mustavat materjali otsides lobitööseadust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi endine rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton ütles omal ajal nõunik Fiona Hillile, et viimane annaks Valge Maja juristidele märku kampaaaniast survestada Ukrainat algatama juurdlusi president Donald Trumpi poliitiliste rivaalide vastu, selgus Hilli tunnistusest esmaspäeval esindajatekoja kuulamisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKangur valiti Ühisliiga vooru sümboolsesse koosseisu\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval kogus Kangur Kalev/Cramo 85:63 võidumängus Kaasani Uniksi üle 14 punkti, üheksa lauapalli ja viis korvisöötu.\n\nLisaks temale kuuluvad valikusse Astana mängijad Malcolm Hill ja Dušan Ristic, Moskva Himki äär Janis Timma ja Krasnojarski Jenissei mängujuht Nikola Rebic.\n\nСимволическая пятерка недели №3 | All-VTB League Team of the Week #3: ⠀\n⠀⠀\n⭐️ Nikola Rebic ⠀\n⭐️ @Malcolmillini21 ⠀\n⭐️ @janis_timma ⠀\n⭐️ Kristjan Kangur ⠀\n⭐️ @ristic_dusan ⠀\n⠀\nКто был лучшим игроком этой недели? | Who was the best player of the Week? pic.twitter.com/cj1d99enMk\n\n— VTB United League (@VTBUL) October 15, 2019\n\nEesti esiklubi on kolmest mängust saanud kaks võitu ja asub sellega Ühisliiga tabelis kolmandal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BC Kalev/Cramo kogenud ääremängija Kristjan Kangur valiti korvpalli Ühisliiga nädala sümboolsesse koosseisu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMaileen Nuudi jõudis Gruusias põhitabelisse\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsiooniks neljanda asetuse saanud Nuudi (WTA -) oli avaringis vaba ja oli otsustavas mängus 6:2, 6:4 parem armeenlanna Arevik Tumajanist (WTA -).\n\nPõhiturniiri avaringis pidi Nuudi tunnistama lätlanna Margarita Ignatjeva (WTA 1090.) 6:4, 6:3 paremust.\n\nNuudi osales koos leedulanna Iveta Daujotaitega ka paarismängus, kus kaotati avaringis 7:6 (5), 4:6, 2:10 Venemaa-Läti paarile Darja Astahova – Darja Semenistaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Gruusias Telavis peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril jõudis Maileen Nuudi probleemideta põhiturniirile, kus langes aga avaringis konkurentsist välja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPharrell Williams tunnistas piinlikkust \"Blurred Lines\" sõnade pärast\n\n## Põhitekst:\n\nWilliams tõdes, et ei saanud laulu avaldamise ajal aru, miks mõned inimesed pidasid loo sõnu vägistamisele õhutavateks, kuid on hiljem mõistnud, et sarnast kõnepruuki võib kuulda meeste suust, kes naisi ära kasutavad, vahendas BBC.\n\n\"Mõnesid oma vanu laule ei saaks ma enam täna laulda või kirjutada. Mul on mõnede oma varasemate asjade pärast piinlik ja see võttis lihtsalt aega ja mõistmist, et sinnamaani jõuda,\" tõdes Williams.\n\nLaul, mis sündis koostöös Robin Thickega, sai juba avaldamise ajal palju kriitikat. Muuhulgas kõlasid seal sõnad \"I hate these blurred lines, I know you want it\" (ma vihkan hägusaid jooni ja ma tean, et sa tahad seda) või\"Must wanna get nasty\" (ilmselt tahad minna räpaseks).\n\nWilliamsi sõnul nägi ta palju naisi, kellele sõnad meeldisid ja kes seda kaasa laulsid. \"Ja siis ma mõistsin, et on olemas mehi, kes kasutavad samu sõnu, kui nad naisi ära kasutavad. Ja see ei loe, et mina seda ei tee või nii ei mõtle,\" selgitas Williams.\n\nWilliamsi sõnul mõistis ta, kuidas sellised sõnad võivad naisi mõjutada. \"Ma mõistsin, et elame USA-s šovinistlikus kultuuriruumis ja ma polnud seda varem tähele pannud. Ma ei mõistnud ka, et osad minu lauludest toetavad seda ja see arusaamine oli tõeline hoop,\" tõdes Williams.\n\nWilliams on varem sama laulu avalikkuse ees kaitsnud. 2014. aastal ütles ta intervjuus Pitchforkile, et laul räägib heast tüdrukust. \"Isegi head tüdrukud tahavad asju teha ja seal need hägusad jooned ongi,\" selgitas Williams toona laulu sõnumit.\n\nLaul oli nii vastuoluline, et mitmed ülikoolid keelasid selle ära ning reklaam, milles laul kõlas, keelati USA televisioonis päevases vööndis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pharrell Williams tunnistas, et tunneb piinlikkust 2013. aasta hittlaulu \"Blurred Lines\" sõnade pärast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAivar Kulli ajalootund. Aforismikirjanik Nietzsche\n\n## Põhitekst:\n\nJätkakem veelgi Thomas Manniga, tsiteerides tema kuulsa essee \"Nietzsche filosoofia meie kogemuse valguses\" (1947) alguslõike:\n\n\"Kui 1889. aasta jaanuaris Turinist ja Baselist saabus teade Nietzschet tabanud vaimuhäireist, kordasid vististi mitmed neist tema veel vähestest austajatest Euroopa eri paigus, kes hakkasid juba taipama selle inimese saatuse fataalset suurust, omaette Ophelia ahastavat hüüatust:\n\nMis ülev vaim on kokku varisenud! (\"Hamlet\", 3. vaatus, 1. stseen).\n\nNing edasi, seal, kus monoloogis hirmsa õnnetuse üle kaevatakse ja kõlab kurbus selle võimsa mõistuse pärast, mis on oma hulluses lõhestunud ja lõgiseb nagu mõranenud kirikukell (blasted by ecstasy), on sõnad, mis niivõrd täpselt iseloomustavad Nietzschet, et näib, nagu oleksid nad öeldud just tema kohta, – me peame eriti silmas seda lõiku, kus õnnetu Ophelia, püüdes väljendada kogu oma ääretut austust Hamleti vastu, nimetab teda \"eeskujuks eeskujulike seas\" (The observ'd of all observers), mis Schlegeli tõlkes kõlab: \"Das Merkziel der Betrachter\". Meie, soovides väljendada sama mõtet, ütleksime vististi: \"ületamatult külgetõmbav\"; ja tõesti, vaevalt leidub terves maailmakirjanduses ning õieti kogu inimvaimu arenemise pikas ajaloos nime, millel oleks suuremat külgetõmbejõudu kui Sils-Maria eraku nimel. Ning see tõmbejõud on lähedane võimule, mida meie üle omab Shakespeare'i looming, meid läbi sajandite paeluv kurva taani printsi kuju.\"\n\nÜks Nietzschega seonduvaid paradokse on aga see, et tema mõjujõu peamiseks allikaks pole niivõrd suurejoonelised teoreetilised mõttemassiivid, ideed, kontseptsioonid, kui just ilutulestilikuselt sähviv, elektriseeriv stiil (\"Mu stiil tantsib,\" on ta öelnud, ja teisal: \"Ma pole inimene, vaid dünamiit\"), vahel lausa purustavad verbaalsed piitsahoobid, arvukad löövad aforismid.\n\nNietzsche filosoofia märksõnadest – üliinimene, igavene taastulek, võimutahe, nihilism ja selle ületamine – on kirjutatud lugematul hulgal traktaate ja pakutud kui küllusesarvest erinevaid, ka täiesti vastandlikke tõlgendusi1, siinkohal aga tahaksin esitada vaid kimbukese filosoofi enese aforisme, eri aegadel tehtud väljakirjutusi tema teostest, mis näitavad teda nii efektse paradoksimeistrina kui ka harukordselt peene psühholoogina. Mõned neist mõtteteradest võiksid olla üsna üldtuntud, ent väärivad vahel ikka jälle taasmeenutamist.\n\n*Mõistuse jõudu võiks mõõta selle järgi, kui suures koguses tõtt suudab ta taluda, täpsemalt – mil määral mõistus on sunnitud tõde lahjendama, varjama, mahendama, summutama, moonutama.\n\n*\"Mina tegin seda,\" ütleb mu mälu. – \"Ma ei saanud seda teha,\" ütleb mu kõigutamatu uhkus. Mälu on see, mis lõpuks taganeb.\n\n*Endast palju rääkida – seegi võib olla üks enese varjamise viise.\n\n*Kõik surnuksvaikitud tõed muutuvad mürgiseks.\n\n*Kõik instinktid, mis ei leia väljapääsu, pöörduvad sissepoole – seda nimetan ma inimese siseelu rikastamiseks, nii kasvab inimeses see, mida hiljem nimetatakse hingeks.\n\n*Hing, kes tunneb, et teda armastatakse, ent ise ei armasta, paljastab oma põhjakihid: kõik madalam temas ujub pinnale.\n\n*Mehe ja naise ühesugused tundeelamused on tempolt siiski erinevad – seepärast ei suudagi mees ja naine teineteist kunagi päriselt mõista.\n\n*Mõte enesetapmisest on tugev rahustav vahend: selle mõtte toel elatakse rahulikult üle mõnedki õudsed ööd.\n\n*Kunst pole midagi muud kui ainult kunst. Kunst on meil selleks, et mitte tõe kätte surra.\n\n*Kui oskame oma südametunnistust dresseerida, siis hakkab ta isegi hammustades meid suudlema.\n\n*Tähtis pole igavene elu, tähtis on igavene elujanu.\n\n*Instinkt on intelligentseim kõigist seni avastatud intelligentsi liikidest.\n\n*Kunst on inimese keha ürgsete vajaduste valamine kujundite keelde.\n\n*Kui tähed on midagi \"sinust kõrgemat\", siis pole sa veel jõudnud tõelise tarkuseni.\n\n*Keskpärasuse õnn ongi keskpärasus.\n\n*Inimese mehelikkuse või naiselikkuse määr ja laad täidab tema olemuse kuni tema vaimu kõrgeima tipuni.\n\n*Suurte meeste eksimused on austamisväärsed, sest nad on viljakamad kui väikeste tõed.\n\n*Kes saavutab oma ideaali, on samal hetkel sellest üle kasvanud.\n\n*See, kes võitleb koletistega, peaks ette vaatama, et temast endast ei saaks koletis.\n\n*Rõõm on sügavam kui vaevlemine.\n\n*Mitte tunnete jõud, vaid nende kestvus loob suuri inimesi.\n\nLisa\n\nNIETZSCHE TEOSED EESTI KEELES\n\nRaamatud\n\nVastkristlane (tlk. U. L. [= Mihkel Juhkam]), 1919\n\nNõnda kõneles Zarathustra: raamat kõigile ja ei kellelegi (tlk. Johannes Palla, redigeerinud Johannes Semper), 1932, kordustrükid 1993, 2006, 2008\n\nEcce homo: kuidas saadakse selleks, mis ollakse (tlk. Jaan Undusk), 1996\n\nAntikristus: kristluse needmine (tlk. Tiiu Mikenberg), 2002, kordustrükid 2007, 2010\n\nTragöödia sünd (tlk. Anne Lill), 2009\n\nMoraali genealoogiast: vaidluskiri (tlk. Andres Luure), 2015\n\nSealpool head ja kurja: tulevikufilosoofia eelmäng (tlk. Jaanus Sooväli), 2017\n\nArtiklid, katkendid, fragmendid\n\nSarathustra (= Nõnda kõneles Zarathustra, tlk. Ado Grenzstein; poolelijäänud tõlge, lõpeb 2. osa peatükiga Luuletajatest) – Olevik 15. 5. 1901, nr 20 – 12. 2. 1902, nr 7\n\nEcce homo (katkendeid, tlk. Jaan Undusk); Aforisme mitmest raamatust (tlk. Ilmar Vene) – Vikerkaar 1991/5\n\nTõest ja valest moraalivälises tähenduses (tlk. Ilmar Vene) – Kultuurimaa 6., 13., 20. august 1997\n\nFragmente nihilismist (tlk. Leo Luks) – Akadeemia 2004/8\n\nTragöödia sünd muusika vaimust (katkendeid, tlk. Jaanus Sooväli) – Teater. Muusika. Kino 2007/2, 8/9\n\nTõest ja valest moraalivälises mõttes (tlk. Märt Põder) – Akadeemia 2007/11\n\nTahtest (katkendeid teostest, tlk. Jaanus Sooväli) – Akadeemia 2011/5\n\nFragmente võimu tahtest (tlk. Leo Luks) – Akadeemia 2014/10\n\nÜksikud luuletused\n\nÜksildunud (tlk. Ivar Hagi [= Ivar Paulson]) – Postimees 7. 11. 1943\n\nSügis (tlk. Hasso Krull) – Vikerkaar 1988/11\n\nVaid narr! Vaid luuletaja! (tlk. Ain Kaalep) – Ain Kaalep, Peegelmaastikud, 1976\n\nUus Kolumbus; Uutele meredele (tlk. A. Parma) – Vikerkaar 1991/5\n\nPäike vajub, I-III (tlk. Ilmar Vene) – Postimees 7. 11. 1995\n\n1 Mõnedest Nietzsche filosoofia sõlmprobleemidest olen kirjutanud artiklis \"Nietzsche filosoofia sisaldab kokkuvõtet Õhtumaa vaimuelust\" – Hommikuleht 26. jaanuar 1994 (pealkirjaga \"Nietzsche õppetunnid\" ka minu raamatus \"Kulli pilk\", Tartu 2005, lk 84-87); esitasin seal ka filosoofi enese sõbralikud õpetusssõnad oma lugejaile: \"On üsna asjatu ja isegi ebasoovitav, et te hakkaksite minu kaitsjaiks või minu vastasteks; vastupidi, teatud hulk uudishimu, mis avaldub näiteks tundmatut taime nähes, pluss iroonilis-skeptiline süvenedatahtmine – säärane positsioon võikski ehk olla minusse suhtumises kõige mõistlikum.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "15. oktoobril 1844 – nõnda siis 175 aasta eest – sündis Friedrich Nietzsche, mõtleja, kes Thomas Manni sõnul \"... koondas endasse hämmastavalt täieliku ja keeruka põiminguna ning viimsete konsekventsideni väljaarendatult kõik euroopa vaimu ja euroopa kultuuri iseärasused\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nToetusmeetme kärpest nördinud ettevõtjad pöördusid murega rahanduskomisjoni\n\n## Põhitekst:\n\nKeskkonnaministeeriumi eestvedamisel välja töötatud meede on mõeldud ettevõtjatele, et nad saaksid tootmist tõhusamaks muuta ja kulusid kokku hoida. Meetmest rahastatakse nelja tegevust: teadlikkuse tõstmist, spetsialistide koolitamist, auditite ehk ressursikasutuse analüüside tegemist ja investeerimist.\n\nMeetme kogumaht oli algselt ligi 221 miljonit eurot, millest 110 miljonit eurot tuli Euroopa Liidult. Selleks, et meetmest toetust saada, tuli ettevõtetel teha ressursiaudit.\n\nEelmised taotlusvoorud avati 2017. ja 2018. aastal ning tänavu oktoobris pidi avanema kolmas investeeringute voor. 24. septembril otsustas aga valitsus suunata meetmest 39 miljonit eurot teistesse valdkondadesse ning lisaks suletakse peagi ressursiauditite toetusvoor.\n\nEttevõtjad leiavad, et valitsus rikkus niisuguse otsusega tööstusettevõtete põhjendatud ootusi, sest ettevõtted on toetuse saamiseks ettevalmistusi, sealhulgas rahalisi kulutusi teinud. Riik on seejuures eri vormides kinnitanud, et ressursiauditi teinud ettevõtted saavad investeeringuteks toetust taotleda.\n\n\"Lisaks on valitsuse otsus vastuolus Eesti ja Euroopa strateegiliste eesmärkidega, tehtud ilma piisava mõjuanalüüsita ning kaasamata asjakohaseid sotsiaalpartnereid ja huvigruppe,\" teatas kaubandus-tööstuskoda riigikogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas.\n\nEttevõtjad juhtisid tähelepanu sellele, et 39 miljoni euro ära võtmisega ressursitõhususe meetmest võib jääda saavutamata 124 miljoni eurone ressursisääst ning lisandväärtuse kasv 216 miljonit eurot. Mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetel võib tegemata jääda investeeringuid vähemalt 111 miljoni euro eest.\n\n\"Ettevõtjate esindusorganisatsioonid teevad ettepaneku jätkata ressursitõhususe meetmega varem kavandatud mahus ehk lisada meetmesse tagasi ligi 39 miljonit eurot ning avada esimesel võimalusel investeeringute taotluste voor,\" sõnas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ja lisas, et Eesti ressursitõhusus on Euroopa Liidus viimasel kohal ning ilma riigi toetuseta ei pruugi olukord kiiresti paraneda.\n\nEttevõtjad juhtisid tähelepanu ka sellele, et ettevõtete ressursitõhususe investeeringu toetamine on kirjas ka Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsusliidu aluspõhimõtetes.\n\n\"Kui riigil ei ole võimalik ligi 39 miljonit viia tagasi ressursitõhususe meetme alla, siis peame ikkagi hädavajalikuks teatud rahaliste vahendite eraldamist selleks, et kolmas investeeringutoetuse voor avada võimalikult kiiresti,\" pani Palts ette.\n\nKaubandus-tööstuskoda hoiatas, et kui riik peaks otsustama investeeringumeetme uuesti avada näiteks järgmisel EL-i rahastamisperioodil, võib juba olla liiga hilja, sest praegu tehtud auditid, äriideed ja plaanid on selleks ajaks aegunud ning turuolukord ja ettevõtete vajadused muutunud. Ka on hiljem keeruline ettevõtete usaldust neile suunatud toetusmeetmete vastu taastada.\n\nPöördumisega ühinesid Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon, rõiva- ja tekstiililiit, masinatööstuse liit, trüki- ja pakenditööstuse liit, elektroonikatööstuse liit, ehitusmaterjalide tootjate liit, toiduainetööstuse liit, mäetööstuse ettevõtete liit, keemiatööstuse liit, plastitööstuse liit ja elektritööstuse liit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kaubandus-tööstuskoda ja 11 ettevõtjate esindusorganisatsiooni pöördusid riigikogu rahanduskomisjoni poole, kuna pole rahul valitsuse otsusega suunata ettevõtete ressursitõhususe meetmest ligi 39 miljonit eurot teistesse valdkondadesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVilniuses purunes 101-aastane soojarekord\n\n## Põhitekst:\n\nLeedu pealinnas tõusis õhutemperatuur 14. oktoobril 20 kraadini. 1918. aastast pärinev rekord oli 0,5 kraadi madalam.\n\nMeteoroloogide sõnul on soojarekordeid oodata teisteski Leedu linnades. Kõige soojem oli esmaspäeval ilm Lõuna-Leedus Varėnas - 21,9 C.\n\nEelolevateks päevadeks lubatakse Leedus kuni 19-kraadist ilma.\n\nKa Eestis on vähemalt kolmapäeval soojem kui oktoobri keskel tavaliselt. Ilmateenistus lubab Lõuna-Eestisse kuni 17 kraadi sooja.\n\nÜle kümne soojakraadi peaks päevatemperatuur ulatuma kuni nädala lõpuni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vilniuses purunes esmaspäeval 101 aastat püsinud soojarekord, teatas Leedu hüdrometeoroloogiateenistus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Räim jäi Hiinas jälle napilt võiduta\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel, 6. etapil (73,6 km) jäi Räim kuuendaks. Kaksikvõidu saavutasid Androni Giocattoli-Sidermeci ratturid Marco Benfatto ja Matteo Pelucchi, kolmandana lõpetas Boris Vallee (Wanty - Gobert Cycling Team), vahendab Marathon100.com.\n\nRäim jõudis Taihu järve tuuri etappidel neli korda esikuuikusse, kuid võitu paraku ei tulnud.\n\nTänavu pälvis Räim kolm profivõitu. Tour of Estonial saavutas ta esikoha 2. etapil ja tuli ka üldvõitjaks. Lisaks oli Räim kiireim Rumeenia tuuri etapil.\n\n???????? @marcoWelldone of ???????? @AndroniGiocatto wins stage 6 of ???????? #TourofTaihuLake #TOTL2019 (???? @inCycleTV) pic.twitter.com/OB2p2CsJWu\n\n— World Cycling Stats (@wcsbike) October 15, 2019\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) lõpetas Hiinas toimunud Taihu järve velotuuri kokkuvõttes neljanda kohaga. Üldvõidu pälvis Dylan Kennett (St George Continental Cycling Team), Räim kaotas talle pool minutit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikohus jätkab presidendi kaebuse arutamist 11. novembril\n\n## Põhitekst:\n\nKohtunik Nele Parrest ütles ERR-ile, et presidendi kaebuse puhul on tegu väga mahuka ja riigiõiguslikult olulisi küsimusi tõstatava põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga. Seetõttu võtab selles asjas põhiõiguste kaitse ja kaalukate avalike hüvede vahel tasakaalu leidmine aega.\n\nPresidendi kaebust lahendab riigikohus kirjalikus menetluses ehk suulisi istungeid, kuhu on kutsutud menetlusosalised, ei toimu – küll aga arvestatakse osapoolte saadetud kirjalikke arvamusi.\n\nAsjas on enda arvamused saatnud lisaks presidendile ja riigikogule ka justiitsministeerium, õiguskantsler, kaitseministeerium, siseministeerium, kaitsevägi ja kaitsepolitseiamet.\n\nEsimene istung presidendi ja parlamendi vaidluses peeti 8. oktoobril. President ja parlament vaidlevad riigikohtus selle üle, kas kaitseväe korralduse seadus, mis annab kaitseväele suuremad luureõigused, on põhiseadusega kooskõlas või mitte.\n\nEelmine riigikogu võttis selle vastu tänavu 20. veebruaril, president jättis selle välja kuulutamata ja saatis parlamendile tagasi. Märtsis valitud uus riigikogu võttis seaduse muutmata kujul 29. mail uuesti vastu, mispeale 14. juunil teatas president Kaljulaid, et ta läheb selle vaidlusega riigikohtusse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus arutab presidendi taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks riigikogus vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus uuesti 11. novembri istungil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKert Kingo vastab kolmapäeval esmakordselt riigikogus saadikute küsimustele\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmest ministrile on küsimused registreerinud opositsioonisaadikud Reformierakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning fraktsioonitu Raimond Kaljulaid.\n\nReformierakondlastest Kaja Kallase küsimus puudutab väliskaubandust, Jürgen Ligi küsib majanduskasvu potentsiaali kohta, Mart Võrklaev eelarve teemal, Heiki Kranichi küsimus puudutab töökorraldust, Aivar Sõerd uurib Tallinna linnahalli renoveerimise teemat, Signe Kivi küsib ministrilt valdkonna saavutustest, Urmas Kruuse elu võimalikkusest maal ning Eerik-Niiles Kross rahvusvahelisest koostööst IT arengus.\n\nSotsiaaldemokraatidest pärib Lauri Läänemets haldusalas toimuva kohta, Heljo Pikhof valitsemisalas toimuva teemal, Jevgeni Ossinovski küsimus puudutab väliskaubandust, Ivari Padar tahab teada ettevõtlusvaldkonna eelarvest.\n\nRaimond Kaljulaidi küsimus minister Kingole puudutab tehisintellekti.\n\nLisaks Kingole osaleb infotunnis veel ka rahvastikuminister Riina Solman, kellele on ette valmistatud kaks küsimust ning peaminister Jüri Ratas, kellele ei ole küsimusi registreeritud.\n\nVastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kestab riigikogu infotund kaks tundi ning saadikul on küsimuse esitamiseks aega kaks minutit, ministril vastamiseks kolm minutit. Kui plaanitud küsimused saavad enne infotunni lõppu vastused, võib esitada valitsuse liikmetele ka täiendavaid küsimusi.\n\nRiigikogu infotund algab kell 12 ja seda on võimalik jälgida otseülekandes portaalis ERR.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu infotunnis sel kolmapäeval osaleb esimest korda väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo, kellele on riigikogu saadikute esitatud 15 küsimusest suunatud tervelt 13.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVene ametnikud otsivad läbi kümneid opositsiooni kontoreid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nad alustasid kell kuus hommikul ja see leiab aset vähemalt 30 aadressil,\" ütles opositsiooniliider Aleksei Navalnõi Twitteris.\n\n\"Vene korrakaitsesüsteem kasutab kõiki vahendeid, et kaitsta korrumpeerunud ametnikke ja pistisevõtjaid,\" ütles ta.\n\nNavalnõi Korruptsioonitõrjefondi (FBK) juhi Ivan Ždanovi sõnul toimub üleriigiline haarang 15 linnas ning uurijad seisavad Moskvas fondi kontori juures. Muu hulgas toimuvad haarangud Ufas, Vladivostokis, Samaras, Iževskis, Kemerovos, Novokuznetskis ja Tšeboksarõs.\n\nVähem kui nädal enne reidi kuulutasid võimud FBK välisagendiks. Võimude väitel saab sageli riigi tippametnike varasid uuriv ja sellest lugusid avaldav fond raha välismaalt. Fond ise eitab süüdistust.\n\nAmetnikud puistasid kümneid opositsiooni kontoreid ka septembris peatselt pärast kohalike omavalitsuste valimisi, kus mitmele Kremli liitlasele sai osaks kaotus. Augustis alustas uurimiskomitee fondi vastu aga rahapesijuurdlust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene opositsiooni teatel tulid ametivõimud teisipäeval nende kontoreid läbi otsima.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKui sobiv on linnahall ooperiteatriks?\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuskabinet arutab neljapäeval linnahalli tuleviku küsimust. Plaan ehitada praeguse jäähalli kohale konverentsikeskus ja kontserdisaali ooperiteater läheks hinnanguliselt maksma kuni 170 miljonit eurot. Kultuuriminister Tõnis Lukas on öelnud, et linn ja riik rahastaks seda pooleks, oma osa annaks ka kultuurkapital.\n\nLinnahalli on originaalis projekteeritud 4200 istekohta. Meie rahvusooperis on praegu üle 700 koha. Rahvusooper Estonia 2017. aasta majandusaruandest selgub, et aastas anti statsionaaris 227 etendust, lisaks ooperile veel balleti-, opereti- ja kontsertetendusi. Vaatajate arv oli ligi 143 000 ehk saali täituvus oli pea 83 protsenti. Teenitud tulu oli ligikaudu 2,5 miljonit eurot.\n\nKui ehitada ooperiteater linnahalli, siis kuidas garanteerida täituvus saalis, mis mahutab kuni 4200 vaatajat? Samuti on enamik ooperi- ja tantsulavastustest mõeldud vaatamiseks klassikalisest ooperiteatri saalist, mitte amfiteatrisaalist, mille ulatus on 180 kraadi. Balletietendustel on ka näiteks kulissid, kus tantsijad ootavad oma hetke lavale minekuks, amfiteatril need puuduvad. Kõik on tõenäoliselt võimalik suurepärase inseneri-, arhitekti ja ehitajatöö tulemusel, kuid selle kulu on suur. Kas ei peaks tõsisemalt kaaluma mõtet ehitada siiski uus maja vana renoveerimise ja ümberehitamise asemel?\n\nRahvusooper Estonia juht Aivar Mäe ei soostunud nendele küsimustele vastama enne neljapäevast valitsuse linnahalli arutelu.\n\nEesti teises suures etendusasutuses Vanemuises eksisteerivad kõrvuti ka ooper ja ballett. Selle juht Kristiina Alliksaar usub, et ooperiteatri linnahalli viimine on väärt mõte.\n\n\"Kuna maailma on nii lahti meie jaoks ja inimesed käivad ooperit ja balletti vaatamas üle Euroopa ja maailma, siis kahtlemata koju tulles võrreldakse kodust ooperit ja balletti täpselt samade kriteeriumite alusel,\" rääkis Alliksaar.\n\nVanemuise juht osutas, et kuna Vanemuise ja Estonia saal ei võimalda praegu sellist suurt ooperit nagu võib näha kinos suuri ooperite ülekandeid vaadates, siis tekib küsimus, miks meil nii suuri oopereid laval ei ole. \"Need ongi puhtalt tehnilised kitsendused, kuna meil ei ole sellist saali. Võib-olla toob see need inimesed, kes lähevad seda kvaliteeti otsima kusagile mujale üle Euroopa või maailma, hoopis meile ja toob ka turiste Eestisse rohkem teatrit vaatama.\"\n\nAlliksaart 4200 kohta linnahallis ei hirmuta. \"Tallinn on pealinn ja sadamalinn, siin on lennuühendused, nii et ma ei näe siin probleemi. Eesti on ka nii väike, et ei ole ka Tallinnast Tartusse tulek suur väljakutse.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Plaan rajada Tallinna linnahalli kontserdisaali ooperiteater tõstatab küsimuse, kas nii suure saali jaoks ka publik leitakse ning kas amfiteatritüüpi saal ka ooperi- ja balletietendusteks sobib. Rahvusooper Estonia praegune juht Aivar Mäe ei soovinud sel teemal enne valitsuse otsust arutleda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu kiirmaleturniiri võitis suurmeister Kaido Külaots\n\n## Põhitekst:\n\nEsmakordselt toimunud enam kui 1500 euro suuruse auhinnafondiga peetud Forrest Seasons kiirmaleturniir viis turniirivõidu ja 500 euro suuruse preemia koju Eesti suurmeister Kaido Külaots. Teise koha võitles välja Sander Kukk ning kolmanda koha teenis suurmeister Igor Švõrjov.\n\nüllatas nii osalejate rohkuse kui ka väga kõrge taseme poolest. Nimelt olid kohal mitmed Eesti tippmängijad.\n\nPeakorraldaja Priit Lumi sõnul õnnestus turniir üle ootuste hästi ja oli tänulik Eesti Maleliidule, kes ürituse õnnestumisele palju kaasa aitasid: \"Turniiri edukas käik julgustas meid ka edaspidi korraldama nii maletippudele kui juunioridele meeleolukaid võistlusi. Järgmine Forrest Seasons turniir võib meid ees oodata juba veebruaris-märtsis,\" sõnas Lumi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus toimunud kõrgetasemelisest kiirmaleturniirist võttis osa 41 maletajat nii Soomest, Venemaalt, Aserbaidžaanist kui ka Brasiiliast, kuid esikoht jäi siiski Eestisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid kutsus Putini Tartusse soome-ugri kongressile\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Rahva Muuseumis 17.–19. juunini toimuval kongressil käsitletakse lisaks keele säilitamisele ja edasiandmisele kliimamuutuste mõju rahvastele ja kultuuri innovatsiooni küsimusi.\n\nKõigile kolmele presidendile oli Kaljulaid esitanud suulise kutse juba varem.\n\n\"Nii saame jätkata konstruktiivseid arutelusid, mis loodetavasti aitavad kaasa meie riikide teineteisemõistmisele, süvendavad kahepoolseid heanaaberlikke suhted, koostööd Läänemere regioonis ning maailmalaval laiemalt,\" ütles Kaljulaid.\n\nPresident lisas, et kongress annab hea võimaluse üheskoos arutada soome-ugri rahvaste kultuuripärandi hoidmist muutuvas maailmas.\n\nKongressi korraldava MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevjuht Viia-Kadi Raudalainen selgitas, et kuigi soome-ugri rahvaste maailmakongressid on valitsustest ja poliitilistest parteidest sõltumatud kodanikualgatuslikud foorumid, annab presidentide osalemine sündmusele kaalu ja aitab paremini täita kongresside eesmärki.\n\n\"See aitab arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli ning edendada soome-ugri rahvaste omavahelist koostööd erinevatel tasanditel, samuti teadvustada soome-ugri rahvaste probleeme laiema avalikkuse seas,\" lausus ta.\n\n1992. aastast iga nelja aasta tagant vaheldumisi Venemaal, Ungaris, Soomes ja Eestis toimuvatel kongressidel on alates 2000. aastast Soome, Ungari ja Eesti presidendid alati ka kohal viibinud.\n\nVenemaa presidentidest on varem üritusel käinud Dmitri Medvedjev, kes osales kongressil 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid saatis teisipäeval kutse Soome presidendile Sauli Niinistöle, Ungari presidendile János Áderile ja Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et kutsuda nad suvel Tartus toimuvale VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile, teatas presidendi kantselei.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Kes on end teinud vaimselt tugevaks, see püsib aja mühisevais tõmbtuulis\"\n\n## Põhitekst:\n\nKui kästaks ühe lausega väljendada Henrik Visnapuu (1890–1951) sõnumit järeltulevatele põlvedele, siis valiksin ehk pealkirjas esitatud tsitaadi. Visnapuu oli järjekindlamaid eesti kultuurikoguduse eestkõnelejaid ja samas ka (paha)endelise ajalookäigu aistijaid. Kõik temas on tuuline, liikuv, pürgiv, programlev, kiirustav, rahutult maksimaalsust taotlev. Sellisena kehastab ta tõelise protagonistina seda Eesti ajalookiirenduse draamat, mis XX sajandi esimesel poolel kujunes hüppeliseks kultuuriteoks, just nagu kogudes kiirkorras kapitali eesseisva katkestuse üleelamiseks.\n\nArtiklikogu \"Millal sünnib inimene\" tutvustab meile just seesugust Visnapuud. Koostaja Hando Runnel pakub kaanepaberi pöördeil Visnapuust ka ilusa üliminiessee.\n\nVõtkem jutt üles pisukese nurinaga. Tegemist ei ole kommenteeritud väljaandega, kuid sellest hoolimata võiks ilmumisandmetes olla pisut rohkem infot ja vahel mõni tarvilik lisamärkus. Näiteks et Kauges Kodus 1947. aastal ilmunud \"\"Siuru\" kevad\" on väikeste muudatustega peatükk memuaarraamatus \"Päike ja jõgi\" (1951). Või et \"Millal sünnib inimene?\" on ilmunud ka \"Päikese ja jõe\" kordustrükkides (1995, 2010). Kui mõni hädapärane kommentaar on joone alla lisatud, siis ei tohiks jätta arvustajale võimalust omakorda täpsustada, et Visnapuu loetletud pealkirjade täiendamisel autoritega on jäänud märkimata \"Aja laulude\" autor Jaan Kärner (lk 310).\n\nPõhjalikust üksikautoreid iseloomustavast ülevaatest \"Eesti proosa 1918\", mis ilmus Vabas Maas 3.–5. veebruaril 1919, on avaldatud üksnes sissejuhatav, ajastut üldiselt kirjeldav osa. Ilmumisandmetes olnuks korrektne ära märkida osaline avaldamine. Muidu mõtleb tänapäeva lugeja, et mis imelikke proosaülevaateid vanasti kirjutati, ilma kirjanike nimedeta. Kuid samas – selline talitusviis iseloomustab hästi koostaja soovi esitada Visnapuud kui ajastu vaimu, manifestide, programmkirjutiste ja kirjandus- ning kultuuriideoloogiliste taotluste sõnastajat. Visnapuu kirjandusarvustuste näiteid sellest raamatust ei leia, kui mõned ülevaatelised kolleegide loomingu iseloomustused välja arvata. Nii on jäänud kõrvale peaaegu kõik esseed kogumikust \"Vanad ja vastsed poeedid\" (1921), mis kajastavad Visnapuu luulemõistmist ja tema tööd kirjandusloolasena, samuti muud ülevaated ja arvustused, millest kas või Tammsaare \"Tõe ja õiguse\" kohta kirjutatu pakub huvi omaaegsete arusaamade talletajana. Kuid oleksin täiesti nõus väitega, et ideologiseeriv Visnapuu on jätnud kirjanduslukku palju omapärasema, intensiivsema ja visnapuulikuma jälje kui arvustaja Visnapuu. Nii et koostaja rõhuasetust võib igati respekteerida, kuigi peotäis Visnapuu kirjandusarvustusi püsib ka meeles, kas või need Tammsaare omad.\n\nOlen ikka mõelnud, et kui luuletajatest kedagi Tammsaarega kõrvutada, siis oleks see Visnapuu. Midagi nende taotlustes ja põhilises pingeväljas on kokkukõlalist. Suurejooneline, lausa kosmiline inimesega mässamine. Visnapuu hingeline lõhestatus ja Tammsaare olemuslik paradoksaalsus. Millega põimub midagi tabamatult eestilikku. Näiteks kirjutab Visnapuu aastal 1922 vägagi tammsaarelikult programmilised read, võib-olla isegi pisut ennetades proosameistrit: \"Kuid meie kirjanduslik ülehomme peab meile andma omapärase eesti kirjanduse, mille omapärasus on üldinimliku suhtumisega. See kirjandus peab seisma Euroopa kirjanduskultuuri tasapinnal ning andma omis üksikteoseis kangelasi, kes, olles omalt laadilt eestlased, seisaksid tugevasti oma maastiku keskel, omis oludes, kuid väljendaksid seejuures üldinimlikku, nagu seda on Ibseni ja Dostojevski kangelased.\" (lk 132–133) Dostojevski ka juba paigas! Pole ju saladus, et Tammsaare vaimsuses on vene kirjandus mänginud oma rolli ja ka Visnapuul oli oma \"vene periood\", ta elas ja boheemitses Peterburis, liikus isegi Sergei Jessenini kaaskonnas, ja selle perioodi kirjutised on Runnel olulistena kogumikku võtnud. Pole võimatu, et nii Visnapuu kui ka Tammsaare inimesekultusel on ühiseid lähtekohti.\n\nTammsaare avaldas Visnapuu 50 aasta juubeliks küllaltki krüptilise ja mängitseva kirjatöö, (1) aga hea tahtmise juures võiks sealt välja lugeda, et ta hindas kõrgelt Visnapuu \"Taliharja\" (1920), üldhumaanse ja inimkeskse paatosega luulekogu; ja suhtus skeptilisemalt Visnapuu müstilisematesse otsingutesse, niisamuti tema riiklikku kultuuriideoloogi rolli. Tammsaarel pole niisugust personifitseeritud kodumaad nagu Visnapuul (Vargamäe on keerulisem metafoor), seda pidevalt saatvat \"sind\", mis on segu geograafilisist tõsiasjust ja Visnapuu enda hingelisist peegeldusist. Visnapuu on oma kodumaaga nagu usklik inimene, kes pole kunagi üksi, ta on ikka koos temaga, õnnelik või tülis, ahastuses või ekstaasis. Ka programmkirjutised väljendavad seda kaksainsust, saatuslikku seost, mis on andnud Visnapuu elule sisu. See, mis lõpuks nende paiguti agiteerivate kirjatööde juures lummab, ongi teise inimese peaaegu kaitsetu pühendumus, tema elu mõte.\n\nVisnapuu on suure murranguaja vaimuliikumiste sõnastaja. Vajadus midagi ärgitada ja liikuma panna oli tal loomuses juba enne, kui tõelised murrangud saabusid. Ta tuli kirjandusse \"momentlasena\", väikses seltskonnas, kes andis välja koguteosed \"Moment\" (1913) ja \"Roheline moment\" (1914). Asjaosaliste liialdatud ettekujutuse üle, et tegu on kirjandusliku murrangu esindajatega, võis Tuglas tookord põhjendatult ironiseerida. (2) Aga Visnapuu kirjutised, nagu näiteks \"Vastne aeg, vastne vaim\" (1917), \"Vastne moment\" (1920), \"Kirjanduslik täna\" (1920) või \"Meie kirjanduslik homme ja ülehomme\" (1922), on juba väga olulised ajastu dokumendid. Nendes kõneleb – riikliku iseseisvumise taustal – vaimustus rahvusliku kultuuritöö üle ja veendumuslik arusaam, et algupärasel kirjandusel on selles töös määrav, saatuslik osa. Siin ilmutab end enesekindel energia, mis aitas eestlastel marssida ajaloolavale. Visnapuu on jäädvustanud selle \"momendi\" vaimse palangu järelpõlvele mõjuvamalt kui mõnigi teine: ühelt poolt rõõm, et ollakse Euroopaga vabas läbikäimises, teiselt poolt seisukoht, et eesmärgiks pole jäljendamine, vaid \"oma struktuuri\" leidmine (lk 133). Visnapuu kuvand on ikka olnud boheemitsev poeet, seepärast on ehk raske uskuda, et just temalt pärinevad mitmed alust rajavad kultuuriideoloogilised teesid vabariigi loomisaegadest.\n\nMa ei tea teist luuletajat, kes oleks nii tugeva lüürilise tundelaenguga läbi elanud Eesti iseseisvumist. (Näiteks Marie Under jõuab iseseisvuses peituva luuleväärtuseni alles siis, kui riik on hävitatud.) Mäletan, kuidas lugesin 1970. aastate lõpul raamatukogu erifondis Visnapuu ridu \"Soome õhtu proloogist\" (1919): \"Me vabal Eestil vastu läeme! / Miks valind, Issand, meid, et meie seda näeme.\" Lugesin Visnapuu eksaltatsiooni tookord nukra kadedustundega, aimamata, et kümmekonna aasta pärast satun minagi samasuguse \"äravalitu\" meeleollu ja mindki tabab \"vastne moment\". Kuigi Visnapuu hetk oli teistsugune, ta oli ikkagi asjade alguses, kui nii palju hiljem loomulikuna tunduvat tuli alles luua. Rahvuslik pühendumus riiklikus raamistikus oli esmakordne ja Visnapuu mõistis varakult, rutem kui paljud kolleegid, et seegi vajab uute traditsioonide loomist. Vana riiklik bürokraatia tuli lammutada ja uus kohandada väikerahva kultuurilistele vajadustele (lk 231). Vabariigi-ajastu tuumne mõiste võiks Visnapuul olla \"loov rahvuslus\", ta käsitleb rahvuslust kui loomingule äratavat väärtussüsteemi. \"Loov rahvuskollektiiv – see olgu meie praktiline rahvuslik ideaal!\" hüüatab Visnapuu (lk 343). See on isegi samm edasi Jaan Tõnissoni idealismist, kes nägi kõiki rahvuse liikmeid haritlastena, Visnapuule kangastuvad nad loojatena. Runneli koostatud kogumik kajastab kogu seda rahvuses elamise tundelist teekonda, alates tsaariaegsest üleskutsest eesti keele õpetuse sisseseadmiseks koolis kuni püüdlusteni organiseerida kultuurielu paguluses. Tõepoolest, pagulus oli järjekordne \"vastne moment\", kuid äravalitud momentlasena läks Visnapuu ka sellele julgelt vastu. Ta üritas organiseerida ülemaailmset eesti kirjanduse seltsi, kõneles pärandihoidmisest ja eestlaste hinge päästmisest eestlusele.\n\nKuigi Visnapuu poeedikuvandis on sisemiselt lõhestunud ja heitlev isiksus, esindab tema artiklikogumik pigem rahvuskultuuri terviklikkust taotlevat ideoloogi. Ja kuigi põhitoon on tugevalt rahvuslik, saadab seda ka üldinimlik aspekt: \"tõu alateadvusest\" (lk 133) inspiratsiooni ammutajana rõhutab Visnapuu ühtlasi, et eesti kirjanduse keskne idee on inimsusaade (lk 390). Sõltub \"momendist\", millist külge esile tõsta. Pagulus vajas nii rahvuslikku kokkuhoidmist kui ka eestluse humaansusideaalide kuulutamist maailmale, ja nii sünnivad lohutus ümbruses veel kõige õilsamad kõned.\n\nVisnapuu sisendab meile, ja see on artiklikogu üks põhisõnumeid, et kirjandusel on rahvuskultuuris keskne, eksistentsiaalne tähendus. \"Eesti rahvusele on kirjandus sõna-vaimuga raskelt laaditud laevaks\" (lk 300). Eesti kirjanikul on Visnapuu arvates \"missioon\" ja \"ta on läkitatud\" avastama eesti tõelist inimest (lk 321). Visnapuu kirjanduskäsitluse ümber tiheneb eriline aura, ta näeb eesti kirjandust kõigi põhiliste vooruste kandjana peaaegu nagu rikkumata neitsit ja siit järgneb loomulikult, et kirjanduse edendamisele tingimuste loomine on riiklik ülesanne. Küllap Visnapuu selle asja eest 1930. aastatel propagandatalituse kultuuriosakonnas töötades ka seisis. Ja hinnangud muutuvad ajas. Tammsaare võis muidugi sõbraliku irooniaga kolleegile meenutada, et propagandatalituse katuseharjal laulab tema nooruse siurulind, aga üks visnapuulike veendumustega kirjandusnõunik kuluks tänapäeval Eesti valitsusele kindlasti ära. Või siis kultuuriametnik, kes võtab Visnapuu mõtteloo kogumiku üheks oma lauaraamatuks.\n\nMinul erilist optimismi sellise ametniku tekkimisse ei ole ja seda imeväärsem paistab mulle Visnapuu kultuuri-optimism. See põhineb veendel, et ainult väikerahvastel on võimalik suunata kogu oma energia vaimsusesse. Ja see omakorda seisab veel võimsamal kujutlusel, millele viitab kogumiku pealkiri: tõeliselt vaimne inimene on veel sündimata ja meie oleme oma kultuuritöös talle teetegijad, omamoodi Ristija Johannesed. Tööd on mõtet teha, sest kõik on veel pooleli, nii rahvuse ehitamine kui ka inimese edendamine. Eesmärk on justkui selge, aga samal ajal jääb see kaunilt abstraktseks ja kuhugi ebamäärasesse kaugusesse. Ja just see on tõeliselt vaimne situatsioon. Kõik need ideoloogiad ja süsteemid, mis \"uue inimese\" – nõukogulase, eurooplase – kiirelt valmis klopsivad ja välja kuulutavad, järgivad võimu, mitte vaimu meelitust.\n\nTaassünd, uuestisünd, uus inimene – need on Visnapuu kaasaja märksõnad, mis johtuvad tollastest ideoloogiatest ja traagilistest sõjasündmustest. Inimene ei saanud endist viisi jätkata, ta pidi \"uuesti sündima\". Muuhulgas ammutas Visnapuu neid motiive Venemaalt, ta tsiteerib näiteks Andrei Belõid, kes ütleb, et \"võiks tulla uus inimene, mis seisab kõrgemal ja kaugemal praegusest inimesest\" (lk 201). Essees \"Millal sünnib inimene?\" käsitleb Visnapuu oma luulet Euroopa mõtte kriisi kajastajana ja nendib: \"Vaimne inimkond on alles sündimata, kuigi järjest sünnib vaimseid indiviide\" (lk 438).\n\nOn traagiliselt paradoksaalne, et sõda ja ühiskondlikud katastroofid XX sajandil on kogu oma antihumaansuses vallandanud kannatavas inimeses nii kauneid idealismi jõujooni. Visnapuu raamat osutab ka seda.\n\nJa muidugi kumab isegi ametlikumat laadi kirjutistest läbi Visnapuu ilus ja hull tung vaimsusse, mis ei võtnud küll kunagi päris selginud piirjooni ja jäi natuke \"metsikuks\". Küllap väljendus see juba poisikesepõlve kuumas igatsuses \"kalli sõbraga ühel varasel hommikul vaikselt Tartust Võru teed jala Indiasse minna\" (lk 218). Igatahes kuulub Visnapuu sellesse ajajärku, mil loojaid valdas kiusatus – Johannes Aavikut parafraseerides – oma kurv lõpmatusse tõmmata.\n\nVisnapuu kujutluses oli \"tõu alateadvuses\" mingi loominguline reservuaar. Meie vist enam ei looda, et kohapeal oleks võimalik midagi olulist välja kaevata. Meie loodame praegu impordile ja ekspordile, võtame kogu aeg midagi sisse ja anname oma töötluses välja tagasi. Eesti humanitaaride eksport, ingliskeelsete tööde nimekirjad ETIS-es paisuvad jõudsalt. Oleme muutumas verevaesteks vahendajateks, kes on kaotamas oma olemasolu sügavamat mõtet. Visnapuu vaimu otseülekanne tänapäeva mõjuks ilmselt mõneti anakronistlikuna, aga miski ei sega ka meie päevil otsimast idealismi allikaid.\n\nArvustus ilmus Keeles ja Kirjanduses nr 10.\n\nA. H. T a m m s a a r e, Räägitakse, Visnapuul olnud 50. sünnipäev. – Rahvaleht 4. I 1940, lk 8.\nF. T u g l a s, Üks moment paberist labürindis. – F. T u g l a s, Kogutud teosed 10. Kriitika VII. Kriitika VIII. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2004, lk 45–53.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Henrik Visnapuu. Millal sünnib inimene. (Eesti mõttelugu 139.) Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2018",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTuleva aasta Tour de France'i rada soosib mägironijaid\n\n## Põhitekst:\n\nTuleva aasta Tour de France algab olümpiamängude tõttu harjumuspärasest nädal varem ehk juba 27. juunil ja lõpeb 19. juulil. Tokyo olümpial on maanteesõit kavas 25. juulil.\n\nJärjekorras 107. Tour de France algab Prantsuse Rivieras Nice'is ja juba teisel päeval suundutakse mägedesse.\n\nKokku on velotuuril kavas 29 kategoriseeritud tõusu, kuus mäefinišit ja ka sõitu kruusateedel. Eraldistardist on kavas vaid 36 km pikkune individuaalne sõit, meeskondlikku temposõitu järgmisel aastal ei ole.\n\nJärgmise aasta Tourilt jäid välja kuulsad L'Alpe d'Huezi ja Mount Ventoux' mäefinišid, nende asemel valiti vähemtuntud, kuid ajaloolised mäefinišid Puy Mary ja Col de la Loze.\n\n???? Here it is, the route of the #TDF2020????\n???? Voici le parcours du #TDF2020???? pic.twitter.com/Npe3u3FYJl\n\n— Tour de France™ (@LeTour) October 15, 2019\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta Prantsusmaa velotuuri rada on tavapärasest mägisem ja peaks seetõttu rohkem sobima ka Tanel Kangertile ja Rein Taaramäele, aga ka Prantsusmaa ratturitele Julian Alaphilippe'ile ja Thibaut Pinot'le.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kui eluta loodus hingas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Valgus kivi sees\" on Carolina Pihelgase värskeim ja seni ilmunutest üsna eristuv teos. Žanriliselt võiks raamatu liigitada proosaluule alla, ehkki piir proosa ja luule vahel on õhuke ja mõnda teksti saab lugeda tavapärase, kuigi metafoorirohke proosana. Enamik tekste on aga rütmistatud ja kujundlikud, mis lisab poeetilist mõõdet ja lubab aimata autori keelekasutusele olemuslikku luulelisust. Liikunud proosa poole, on Pihelgas ühe jalaga tugevasti ka luules.\n\n\"Valgus kivi sees\" jätkab osalt Pihelgase varasematest luulekogudest tuttavat looduse ja mälestuste temaatikat, mis avaldub nii kujundiloomes kui ka tekstide narratiivis. Teksti võtmeks olev seik või hetk, mida ümberütlemise ja võimendamise kaudu laiendatakse, toimub sageli looduskeskkonnas või seostub tihedasti loodusnähtuste, sealhulgas valguse, ilmastiku, taimkatte ja aastaaegadega.\n\nUusimas teoses on Pihelgas leidnud keeleliselt uue mõõtme, mis on endast vaikselt aimu andnud ka varasemates luulekogudes, kuid mis nüüd täiel häälel plahvatab. Maagilisse realismi kalduv stiil meenutab pisut neid eesti autoreid, kes kasutavad võtteid, mis toovad ilmsiks inimese hektilise mõtteprotsessi ja seoste loomise võime (nagu Kätlin Kaldmaa romaanis \"Islandil ei ole liblikaid\" või Jaak Jõerüüt raamatus \"Muutlik\"). Pihelgas on aga läinud mõtteprotsessi verbaliseerimisest sammu edasi: ta on leidnud viisi, kuidas anda sõnade kaudu edasi aistingulist, üleni meelelist maailma, kus inimese valmistatud esemed ning looduslikud staatilised objektid ja nähtused saavad üleni tajuliseks, saavad hääle.[1]\n\nKohati on need lausa psühhedeelsed kirjeldused, milles minahääl otsekui ise loodusnähtuseks muundub. Samuti luuakse mulje iselaadsest sünesteetilisest tervikust, kus valgus on kombitav, kividel hääl ja kus keha sulandub ümbritsevasse keskkonda: \"Mina jagunen samuti – kui vaatad lähedalt, näed mandrijää liikumise jälgi, veresooned nagu voored\" (lk 9) või \"Olen maa mädanend lõhn, suren ja sünnin mullana, huumusena, peidan endas kõike kadunut, hoian alles vanade tuleasemete söetükke, samme, potikilde. Sinu juured hargnevad minus, su pikad käed-jalad põimuvad mu ümber, las ma toidan sind.\" (lk 44) Kehakeskses kirjelduses ja kujundiloomes võib leida paralleele mõne Jeanette Wintersoni tekstiga, mida valdavad just ihulised metafoorid ja mis kohati kalduvad müstikasse, väljuvad reaalselt võimaliku taju piiridest ning ühendavad endas inimese ja loodusobjekti, puu, kivi, sambla, vihma.\n\nNõnda tekib kujutluslik ja lummav maailm ühelt poolt rõhutatult meeleliste metafooride, teisalt objektide ja nähtuste antropomorfiseerimise kaudu. Visuaalne kujutluspilt võimendub ja mikrouniversumid tunduvad kolmemõõtmeliste, kõiki meeli ja meeleelundeid haaravate mitmekihiliste ning läbipõimunud ruumidena. Võtmeteks, mis avavad sellise maailma, on sageli – nagu ka Pihelgase eelmistes kogudes – valgus ja varjud ning nende vahekorrast tulenev pilt või ilmastiku muutumine, mingi konkreetne loodusnähtus või elutu objekt.\n\nKujundid ei tulene mitte omadussõnadest ega metafooridest, vaid just nimisõnadest. Metafoori ei käivita eseme üksikud omadused, sest toimub täielik teisenemine: inimene saabki kujundlikult loodusnähtuseks või objektiks, asjade tunnuseid ei tooda pelgalt võrdluseks, need muutuvad isikuks või nähtuseks endaks. Tekstis \"Kaalukeeled\" kirjeldab autor ema tööd rahavahetajana: \"Õhtuti ohkab nagu äraõitsenud sirelipõõsas, sest ta ei kujutanud kunagi ette, kui palju võib nelja- ja viietähelisi õisi olemas olla, kui palju õhinaid ja lootusi võib ta käte vahelt läbi käia\" (lk 30). Emast saab siin konkreetse situatsiooni ja tunnusliku käitumise kaudu sirelipõõsas, rahatähed aga ei tähista pelgalt lootust ning uue aja tuleku õhinat, vaid juba ongi need soovid ja lootused ise. Ka mälust ja mäletamisest kirjutades jõutakse inimese eluta objektiga asendamiseni: \"[M]õnikord oleme kivid, mis peavad mäletama kõike\" (lk 37). Tervenisti eluta nähtustele toetub luuletus \"Avanemine\", kus nii pimedus kui ka hirm kirjutatakse elavaks, kombitavaks, kuuldavaks ja igatepidi aistinguliseks.\n\nKeeleliselt ja poeetiliselt eriti õnnestunud on aga sellised tekstid, kus tajulisust võimendatakse ja mis tekitavad lugejaski mitme aistingu korraga kogemise võimaluse või siis vähemalt toovad selle väga lähedale: \"Pean aja põhjatuse jälle pihku võtma\" (lk 10) või \"Aga mõnikord tunnen end nagu nahk, mille jumal on hüljanud. [---] Kogu minu olemus seisnebki selles: need valged ebemed, pruunid sümmeetrilised sõõrid, tihe kaarjas serv, mis hoiab sooja ja tõrjub vett, terav tipp.\" (lk 11) Silma paistavad ka pildilised sõnastused nagu \"silmapiir hargneb lahti, vajub vaataja pärani silmisse\" (lk 15), \"silmade taga veel teisedki silmad, krobelised ja rasked nagu kaevandamata türkiis või kuukupar\" (lk 28). Ühes tekstis, mis kirjeldab lapse mõttemaailma, saab lapse kujutlusis reumast väike lukustatud raudkapp, mis koliseb ja mille vastu käib isa selgroog, nii et see talle valu teeb.\n\nHoolimata nägemuslikust ja sügavalt meelelisest üldmuljest ei puudu tekstidest siiski ka loolisus ja narratiivne aeg ning selgesti määratletud ja nimetatud tegelased. Peamiselt kõneleb minahääl lapse vaatepunktist, ent narratiivse aja ja vaatepunkti muutudes võib see mineviku (lapsmina) ja oleviku (täiskasvanumina) vahel liikuda. Hüpped loosiseses ajas näivad olevat vahend lapsepõlve läbikirjutamiseks ja mõtestamiseks: tekstide kaudu püütakse uuesti läbi elada neid olukordi, mis minategelast lapseeas sügavalt puudutasid. Seejuures paistavad eredamalt silma just lapse vaatepunktist kirjutatud tekstid, sest nendest on aimata lapsele omast, erilist ja assotsiatiivset, koguni sürrealistlikku elutunnetust.\n\nLapse teadvusest sündivad erilised kujutluspildid ja võrdlused tekitavad unenäolise mulje, aga on seejuures ankurdatud konkreetsesse hetke ja olustikku. Luuletuses \"Mändide vahel\" kirjeldatakse loeteluvormis lapsepõlvest tuttavaid paiku ja hetki, üksikuid objekte, millega mängiti, laste pahandusi ja mänguseiku. Samal ajal tuuakse sisse jõulised meeleoludega seotud kujundid: üks ese või hetk juhatab lugeja kogu seisundini ning konkreetsete objektide ja hetkede peale asetub sürrealistlikum kihistus: \"Kevadine rahe ja võilillede pooleldi avanenud nupud. Kruusatee tolm varastas päevadelt läbipaistvuse ja aknalaudade kurbus hoidis meid toas, kui vihma sadas.\" (lk 39) Siin saavad esemetest ja eluta objektidest (aknalaudadest, teetolmust) päevade kulgemise ja nukruse sümbolid lapse tundeilmas. Lapse maailmatunnetuse avarust, kõikvõimalikkuse tunnet ja meeletut uudishimu peegeldavad suurepäraselt ka järgmised read luuletusest \"Aiast\": \"Tuule tõukejõud, kriimustatud põlved ja õhk õhk õhk\" (lk 23), mis annab vormiliselt, õhus rippuva lõpuga edasi ruumilisust ja õhust lähtuvat vabadusetunnet. Loodus seguneb kevadise joovastusega, laps leiab ümbritsevast objekte ning nähtusi, millega suhestuda otse ja aistinguliselt: \"Mulla täiuslik lähedus, niiskus nagu nahk, pehme, pehme, sada korda lähemal kui taevas, vastu päeva, vastu kulme, täiesti salajane\" (lk 23).\n\nPideva alushoovusena kulgev mälu, lapsepõlve ja eelmiste põlvkondade teemade ring avaldub muu hulgas päevikutsitaatides (näiteks on luuletus \"Kümnes august\" pärit autori vanaisa päevikust), ent ka argistes stseenides. Iseäranis ilmekad on minahääle lapsepõlvemälestused vanemaid kirjeldavates tekstides \"Juurte all\" ja \"Mõisatee\", kust peale vanematest visandite joonistamise kumab ka lapse meeleolu, isa eemalolekut, väikese inimese eksistentsialistlikku nukruse- ja üksindustaju, mida kergendab üksnes loodus: \"Laps võib kõnelda oma nukrusest ainult tikripõõsale ja punastele sipelgatele, kes viivad kõik teated endaga männijuurte alla kaasa. Kui keegi tema ruumi satub, muutub ta hernehirmutiseks põllul, kelle varrukad narmendavad tuules, kellele unustati joonistada suu.\" (lk 26) Jutustaja lapsepõlvest leiab mängust ja lustist enam melanhoolset, täiskasvanulikku filosoofilist elutunnetust. Tahe jagada muresid looduse, mitte inimestega võib aga osutada täiskasvanute eemaletõmbumisele, lapse ja suurte inimeste sidemete haprusele.\n\nPeale vanemate kirjeldatakse ka vanavanemaid ja nendega seotud mälupilte. Tekstil \"Vanaema\" on sealjuures taas eksistentsialistlik mõõde, sest kirjeldatakse tema surma ja surnukeha pesemist. Nii kerib end sügava loodustunnetuse ja tajulisuse all lahti ajalooline lõng, mis seob lapsepõlve ja mineviku tihedalt olevikuga ning valgustab seoseid põlvkondade vahel.\n\nLisaks oleviku ja mineviku vahel pendeldamisele liigutakse ka unenäo ja ärkveloleku piiridel. Raamatu alguses avastab minategelane end linnu unenäost, lõpulehekülgedel naaseb seesama lind ja \"pistab unenäo nahka\" (lk 67). Unest saab sidusaine, mille abstraktsus ja määratlematus seob aegruume ning hoiab jutustajat pidevalt ärkveloleku ja une vahel. Nii on tal vaba voli käia eri aegade ja seisundite vahel edasi-tagasi: üheainsa heli, lõhna või unenäo kaudu saab rännata lapsepõlve. Mõnes tekstis asetuvad lapsepõlv ja täiskasvanuiga aga kõrvuti ning minahääl võrdleb lapse ja täiskasvanu tunde-mõttemaailma: \"Väikesed jalad mahuvad vaevata pragude vahele, et mängida seda mängu, kus joonele astudes kaotad elu; suured jalad võivad kõnniteel osavamalt hüpelda, kui kedagi parasjagu nägemas pole – aga nagu jaladki, on elud suuremad, laialivalguvamad ega taha enam piiridesse mahtuda\" (lk 40). Jäljed lapsepõlve emotsionaalsest mälust jäävad sügavale ja neid aeg välja ei juuri: \"Kunagiste kodutänavate valgus on teistmoodi, see kasvab su sisse ja valgustab üht teist nägu, mida kannad peidetult enda sees\" (lk 40).\n\n\"Valgus kivi sees\" püüab jõuda hetkede ja tunnetuse meeldetuletamise kaudu möödanikuni või mõtteni, mida selle toimumise ajal veel nii sügavalt ei taibatud. Tekstimina on liikunud olevikusündmustest ja üksikutest meenutustest otsekui käsikaudu minevikusündmusteni, oma vanemate ja vanavanemate eludeni, mis avanevad nüüd teisel tasandil. Minevik hargneb lahti konkreetsete ja selgete piltidena, kuid pelgast kirjeldusest jõutakse inimeste elutunnetuse, melanhoolia, isiksusetahkude ja omapäradeni.\n\n\"Valguse kivi sees\" lõpetab tekst \"Pime rändur\", mida võib võtta juhtmotiivina. Täiskasvanud minategelane on laskunud lapse mälestustesse ja kujutlustesse, püüdes selle erakordses aistingulisuses ning seosterohkes ja kujundlikus tunnetuses leida midagi, mida lõpuni sõnastada ei õnnestugi. Pihelgas on saanud hakkama millegi erilisega: tema tekst on nägemuslik, kombitav ja lõhnav kogemus. Kehalisusest saab ehk koguni äratahtmine, transtsendentaalne äraminek, kogemusse ja hetke lõpuni sukeldumine. Inimese keha muutub osaks loodusest ja ruumist: \"Oled pime rändur. Jalad murdunud, aga ookrist ornamendid alles. Suu imestusest paokil, keha mõrane nagu mõni vana keel. [---] Surud käed vastu rinda, vastu keha, mis kuulub nüüd rohkem õhule kui mullale.\" (lk 68) Kividki on õrnad ja valgusest tulvil.\n\nArvustus ilmunud Värskes Rõhus nr 61.\n\n[1] Sarnast, materiaalsele maailmale hääle andmise, esemete subjektiks kirjutamise protsessi on kirjeldanud ka Eva Mustonen IDA raadios, Värske Rõhu saates \"Rõhk\" (vt https://idaidaida.ee/jarelkuulamine/rohk-kulas-eva-mustonen-tenno-teidearu-11-12-18).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raamat\n\nCarolina Pihelgas\n\n\"Valgus kivi sees\"\n\nKaksikhammas",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLauljatar Sissi tegi Grete Lõbust Liza Minnelli\n\n## Põhitekst:\n\nSissi, keda avalikkus tunneb pigem lauljana, õpib lisaks lauljaametile ja jumestajaks. Sissi tunnistas \"Ringvaates\", et inimeste järeletegemist pole ta veel liiga palju jõudnud praktiseerida, mistõttu oli talle kui õpilasele Liza Minnelli lihtsam tee.\n\n\"Kui Grete saatis endast lõpuks pildi ilma meigita, mida ta vastu tahtmist lõpuks tegi, siis ma saatsin selle edasi oma kaasjumestajatele, kellega ma koostööd teen, ja me mitme pea peale mõtlesime kokku, et Liza Minelli sobiks, sest tal on hästi iseloomulikud näojooned - suured silmad ja pisike huul,\" selgitas Sissi, miks Grete muutmine Minnelliks lihtsam oli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lauljatar Sissi näitas oma oskusi jumestajana ja tegi \"Ringvaate\" saatejuhist Grete Lõbust kõigest tunni ajaga Liza Minnelli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKuusik tahab hüvitisenõude istungile tunnistajateks Ratast ja Helmeid\n\n## Põhitekst:\n\nKohtunik Elle Kask leidis, et kui kolm tunnistajat räägivad sama juttu, siis ei ole mõtet kohtusse kutsuda kõiki kolme, vaid neist ainult üks.\n\nKuusikut esindav vandeadvokaat Küllike Namm leidis, et sellisel juhul langeb nende valik tunnistajana rahandusminister Martin Helmele. See, kes mainitud kolmest tunnistajakandidaadist siiski kohtusse kutsutakse, selgub hilisemas menetluses.\n\nValitsust esindav vandeadvokaat Martin Triipan märkis, et peaminister Jüri Ratase seisukoht Kuusikule hüvitise mittemaksmise osas on juba teada, ja see on sama, mida ta selgitas riigikogule.\n\nÜhtlasi tõstatas valitsuse esindaja küsimuse Kuusiku kaebuse kohtualluvusest ning leidis, et seda peaks arutama halduskohtu asemel hoopis riigikohus.\n\n\"Kuivõrd kaebus on esitatud peaministri kirja peale toiminguna, mis eelnes presidendi otsusele Kuusiku ametist vabastamise kohta, siis peaks seda arutama riigikohus,\" ütles Triipan.\n\nKuusiku esindaja Namm kinnitas, et Kuusik ei ole vaidlustanud presidendi otsust tema ametist vabastamise kohta, vaid just peaministri kirja presidendile, mille vormistamisel on eksitud.\n\n\"Seetõttu taotlebki Kuusik mitte hüvitise maksmist, vaid kahjuhüvitist, mis tuleneb ametist vabastamise eksliku vormistamise tõttu talle saamata jäänud tulust,\" ütles ta.\n\nKuusik ütles kohtule, et peaminister Jüri Ratas lubas talle tänavu 30. aprillil Stenbocki majas ministrite Helmede juuresolekul toimunud kohtumisel kaks korda, et tema ametist vabastamine vormistatakse nii, et sellega kaasneb talle hüvitise maksmine ning alles 7. juunil selgus, et hüvitist ei maksta.\n\n\"Pöördusin kohtusse, kuna peaminister Ratas lubas kahel korral hüvitist. Ma soovin, et minu suhtes tehtud viga parandatakse. Ma ei ole väljapressija ja eeldan korrektset käitumist ka minuga,\" ütles Kuusik.\n\nKohus andis Kuusiku esindajatele oma kaebuse ja seisukohtade täpsustamiseks aega 1. novembrini ja valitsuse esindajatele nende seisukohtadele vastamiseks seejärel 22. novembrini. Kohus vaeb vahepealsel ajal Kuusiku kaebuse kohtualluvuse küsimust ning ei välista selle kohta arvamuse küsimist justiitsministeeriumilt.\n\nKuusik ütles BNS-ile, et tema kaebus on tingitud mitte sellest, et ta oleks pooleteise päevaga tohutult tööd teinud, vaid just sellest, et ta oli sunnitud valitsuse liikmeks asudes loobuma oma senisest elust. \"Kuid tohutu ažiotaaži tõttu ameti kaotamisel on ette nähtud sotsiaalsed tagatised,\" ütles ta.\n\n\"Praegu olen ametlikult töötu, sest sellise mainekahjuga on arusaadavalt võimatu oma pädevusele kohast tööd leida,\" nentis ta.\n\nKuusik ei ole rahul presidendile 30. aprillil peaminister Jüri Ratase poolt saadetud kirjaga, milles on tema hinnangul tema ametist loobumine valesti sõnastatud. Kuusik leiab, et selle vormistamisel tehtud eksitus on võimalik parandada ning palub maksta talle kahjuhüvitise kuue kuu ametipalga ulatuses ehk 31 458 eurot.\n\nKuusik esitas peaminister Jüri Ratasele avalduse ministriametist tagasiastumiseks 30. aprillil ning teatas toona, et astub ministriametist tagasi valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides.\n\n\"Esitasin erakonna esimehele Mart Helmele ja peaminister Jüri Ratasele avalduse ministriametist tagasiastumiseks. Kinnitan jätkuvalt, et minu vastu esitatud süüdistused on laim – ma ei ole vägivallatseja,\" teatas Kuusik toona.\n\n\"Loobun ministri ametist mitte selle tõttu, et süüdistused minu vastu oleks tõsi, vaid vastupidi, selleks, et keskenduda enda kaitsmisele kriminaalasjas ja oma hea nime taastamisele,\" teatas Kuusik toona.\n\nPeaminister Jüri Ratas on varem kinnitanud, et vaid päeva väliskaubandus- ja IT-ministri ametis olnud Kuusikul puudub õigus hüvitisele.\n\n\"Vastab tõele, et õigust hüvitisele ei ole - see tuleneb vabariigi valitsuse seadusest, kui minister astub tagasi omal soovil,\" selgitas Ratas.\n\nTema sõnul oli ta nõupidamisel, kus Kuusik ütles, et on otsustanud tagasi astuda, ning sellel kohtumisel ei lubanud keegi talle mingit hüvitist. \"Samas on Eesti demokraatlik riik ja inimesed saavad nõudeid esitada. Ja kui neid nõudmisi ei täideta, siis on inimestel õigus pöörduda kohtusse,\" märkis Ratas.\n\nTa lisas, et vaid päeva ametis olnuna ta ise kindlasti mingit hüvitist riigilt nõudma ei hakkaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna halduskohtus teisipäeval toimunud eelistungil selgus, et perevägivalla skandaali tõttu väliskaubandus- ja IT-ministri ametist tagasi astunud Marti Kuusiku rahanõudes riigi vastu võidakse tunnistajapinki kutsuda peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVabamu pälvis Eesti pimedate liidu tunnustuse\n\n## Põhitekst:\n\n2018. aastal taasavatud Vabamu uus püsinäitus \"Vabadusel ei ole piire\" on kättesaadav kõigile: nii kuulmis-, nägemis- kui ka liikumispuudega inimestele. Samuti on parandatud nägemispuudega inimeste külastuskogemust KGB vangikongide püsinäitusel \"KGB (m)aja lugu\".\n\nVabamu annab ülevaate Eesti keerulisest lähiminevikust ning innustab inimesi mõtlema vabaduse ja võrdsuse peale tänapäeva ühiskonnas, kaasates aruteludesse ka vähemusgruppe. Eesti pimedate liit tunnustas Vabamut rahvusvahelise valge kepi päeva eel Tallinna Õpetajate Majas selle eest, et muuseum on pidanud tähtsaks nägemispuudega inimestele näituste külastamise võimaluste arendamist ning nende lõimumist ühiskonda.\n\"Näituste \"Vabadusel ei ole piire\" ja \"KGB (m)aja lugu\" keskmes on inimõiguste ja vabaduste temaatika, õiguste ja vabaduste puudumine ning nende eest võitlemine lähiajaloos,\" rääkis Vabamu programmijuht Aive Peil. \"Mitte ainult näituste temaatika, vaid ka muuseumi väärtused näevad ette vähemusgruppide kaasamist nii püsinäituse iseseisva külastamise kui ka muuseumis toimuvate sündmuste kaudu, aidates neil ajaloo abil saada osa minevikusündmuste ja vabaduse mõtestamisest.\"\nOlenevalt nägemispuude ulatusest on võimalik külastada muuseumi kas iseseisvalt või saatjaga või tulla hoopis koos rühmaga. Näitusega tutvumiseks loodud e-giidi vahendusel saab Vabamus kuulata lugusid ja mälestusi, mis käivituvad automaatselt igas teemaruumis. Lisaks aitavad muuseumis pimedaid ja vaegnägijaid kodulehelt leitavad kirjeldustõlked ning kaasaskantavad taktiilsed majaplaanid.\n\nKirjeldustõlked ning muuseumi taktiilne plaan on loodud ka Vabamu filaali KGB vangikongide jaoks. Vaegkuuljatel ja kurtidel on võimalik näitusega tutvuda e-giidi transkriptsiooni abil ning nad saavad e-giidi seadmes tutvuda näituse museaalide ja nende kohta käivate lugudega. Ratastoolis saab Vabamus liikuda saatja kaasabita. Korruste vahel on võimalik sõita liftiga ning tasapindade ühendamiseks on ehitatud kaldteed. 2018. aastal toimunud renoveerimistööde käigus loodi ka välialadel ratastooliga liikumise võimalus ja sobiv parkimiskoht muuseumi parklasse.\nEesti Pimedate Liidu selle aasta tunnustuse pälvisid veel Piret Aus XX tantsupeo \"Minu arm\" ligipääsetavaks muutmise eest nägemispuudega inimestele, Studio Alu OÜ kaasava disaini printsiipidega arvestava lauamängu ALU loomise ja valmistamise eest ning E Vision OÜ toetus Eesti esimese pimedate noodikirja aabitsa loomiseks.\nTunnustus on seotud rahvusvahelise valge kepi päevaga, mida tähistatakse üleilmselt 15. oktoobril. Sel päeval juhivad nägemispuudega inimesed ühiskonna tähelepanu oma erivajadustele. Eestis on valge kepi päeva märgitud alates 1987. aastast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti pimedate liit tunnustas esmaspäeval okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu ligipääsetavuse arendamise eest nägemispuudega inimestele, kellel on tavatingimustes raske näitusi külastada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHiiumaa vallavanemale otsitakse lapsepuhkuse ajaks asendajat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen volikogu teavitanud soovist siirduda rasedus- ja sünnituspuhkusele 31. detsembrist, mis tähendab, et uus inimene peaks tööd alustama hiljemalt 1. jaanuaril,\" ütles Rand teisipäeval ERR-ile.\n\nKüsimusele, kui kauaks asendajal tööd oleks, vastas Rand: \"Volitused saavad kehtida kuni järgmiste kohalike valimisteni ehk kaheks aastaks.\" Kohalike omavalitsuste järgmise valimised toimuvad 2021. aasta oktoobri kolmandal pühapäeval.\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Ranna sõnul ei eelda vallavanema kohale asumine erakondlikku kuuluvust, kuid vallavalitsusega sarnaste väärtuste jagamist. \"Ainukesed nõuded sellele ametikohale tulenevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Otsime inimest, kellel on meeskonnaga sarnased väärtused sõltumata erakondlikust kuuluvusest,\" ütles ta.\n\n\"Vallavanema ülesannete täitmine on seotud poliitilise vastutusega, mille suunad on Hiiumaa vallas kokku lepitud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja valimisliidu Ühine Hiiumaa koalitsioonileppes,\" lisas Rand.\n\nHiiumaa vallavanemaks saajale pakutakse võimalust arendada \"suurepärases meeskonnas unikaalset Hiiumaad, kus on turvaline, puhas ja rahulik elukeskkond, hästi hoitud elurikkus, saareline elustiil ja omanäoline kultuuriruum\".\n\nVallavanema asendaja kandidaadilt eeldatakse kõrgharidust, meeskonna juhtimise kogemust, võimet juhtida suuremahulisi investeeringuprojekte, head suhtlemisoskust ja koostöövõimet avalike huvide elluviimisel, B-kategooria juhtimisõigust ning inglise keele valdamist.\n\nKandideerimisel tuleb kasuks kohalike olude hea tundmine, juhtimiskogemus avalikus sektoris, suhtevõrgustiku olemasolu Eestis ja väljaspool Eestit ning edukad kogemused Euroopa Liidu ja teistest fondidest vahendite taotlemisel.\n\nRand (28) on Hiiumaa valla vallavanem alates 7. novembrist 2017. Aastatel 2015–2017 oli ta Hiiu valla vallavanem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaa vallavanem Reili Rand läheb lapsepuhkusele ning vald otsib selleks ajaks konkursiga vallavanema asendajat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigiprokuratuur ei alusta Evestuse suhtes kriminaalmenetlust\n\n## Põhitekst:\n\nProkuratuurile edastatud kuriteokaebuses on kirjas, et Evestus ja Olev sundisid Priit Kutserit andma Edgar Savisaarega seoses valeütlusi, kirjutab Delfi.\n\n\"Kaebusele oli lisatud stenogrammi meenutav üleskirjutus, kuid paraku ei esitanud avaldaja prokuratuurile lindistust ega osanud selgitada, mis asjaoludel ja kes teksti koostas, mistõttu ei saa seda pidada usaldusväärseks. Samuti ei nähtu väidetavast tekstist, et kedagi oleks sunnitud valeütlusi andma,\" selgitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Olja Kivistik.\n\nÜhtlasi võeti arvesse, et Priit Kutseri kaitsja Raiko Paas on meedia vahendusel öelnud, et prokurörid ei ole kuidagi survestanud tema klienti valetama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuuri hinnangul puudub alus endise riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse ja ringkonnaprokuröri Triinu Olevi suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks ekskohtunik Leo Kunmani avalduse alusel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRail Baltic Estonia juht Riia Sillave lahkub ametist\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtte nõukogu esimees André Küüsvek tunnustas Sillavet, öeldes, et tema juhtimisel on loodud tugev meeskond ja kaasaegse raudtee rajamisel jõudsalt edasi liigutud. Küüsvek lisas, et nõukogu on käima lükanud protsessi ettevõttele uue juhi leidmiseks.\n\n\"Meie meeskond on projekti kahe aastaga viinud ettevalmistusetapist elluviimisse,\" sõnas Sillave ise. \"Järjepideva töö tulemusena on oluliselt kasvanud kindlus, et raudteeühendus tuleb. Panustasin Rail Balticasse kogu energia ning lahkun isiklikel põhjustel. Ehitus on alanud, sellelt teemärgilt on sobiv anda teatepulk üle uuele juhile,\" lisas ta.\n\nSillave täpsutas BNS-ile, et praegu ta uuele töökohale ei asu, vaid otsustas aja maha võtta.\n\nRiia Sillave juhtis Rail Baltic Estoniat 2017. aasta detsembrist, mil temaga sõlmiti kolmeaastane leping. Sillave oli aastatel 2004-2010 puitmassitehase Estonian Cell juhatuse liige, 2012. aastal asus ta tööle Estonian Celli emafirma, Austrias asuva paberi- ja tselluloosikontserni Heinzel Group finantsjuhina, kus töötas kuni 2017. aasta septembrini.\n\nEsmaspäeval kinnitasid kolme Balti riigi ühisettevõtte RB Rail AS aktsionärid ametisse ettevõtte uue nõukogu.\n\nUue nõukogu ametisse nimetamise tingis Eesti aktsionäri OÜ Rail Baltic Estonia otsus asendada OÜ Rail Baltic Estonia tegevjuht Sillave RB Rail AS nõukogus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi asekantsler Ahti Kuningaga. Läti äriseaduse kohaselt tuleb uue nõukogu liikme ametisse määramisel nimetada ka uus nõukogu.\n\nRB Rail AS uude nõukogusse kuuluvad järgmised liikmed:\n\nEestist Ahti Kuningas ning Anti Moppel, kes töötab MKM-i transpordi asekantsleri nõunikuna.\n\nLätist Ligita Austrupe, kes on Läti transpordiministeeriumi asekantsleri asetäitja ning Anri Leimanis, kes on Latvijas Mobilais Telefons nõukogu aseesimees.\n\nLeedust Karolis Sankovski, kes on RB Rail AS nõukogu esimees ja Rail Baltica Statyba tegevjuht ning Romas Švedas, kes töötab AB Lietuvos Geležinkeliai juhatuse esimehena.\n\nRB Rail AS on Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis loodud selleks, et koordineerida Rail Baltica projekti elluviimist - taristu ehitamist kiirraudteeliinile Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB Rail AS on Rail Baltica projekti keskne koordinaator. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on raudteeliini projekteerimine, ehitamine ja turustamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Riia Sillave lahkub novembris ametist, mistõttu otsib ettevõtte nõukogu uut tegevjuhti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid peosarja Hospitality Estonia esinejad\n\n## Põhitekst:\n\nHospitality Estonia toimub järjekorras neljandat korda ning korraldajate sõnul on tegemist senise võimsaima artistinimistuga. Nende hulgas rohkete auhindadega pärjatud Camo & Krooked Austriast, Metrik Suurbritanniast, S.P.Y. ja Urbandawn, kes hoiavad kõrgel Brasiilia lippu, ning õhtut viib läbi Hospitality pidude Dynamite MC.\n\nPeo korraldaja Kaarel Sein lisas, et Sound In Noise annab samal päeval välja esimese osa oma debüütalbumist ning MHKL ja Majestim toovad eesoleval õhtul esimest korda lavalaudadele back-to-back (vastamisi) seti.\n\nHospitality peosarjade taga seisab tänavu 23. tegutsemisaastat tähistav mainekas Londoni plaadifirma Hospital Records, mille asutasid legendaarse kollektiivi London Elektricity endised ja praegused liikmed Tony Colman ja Chris Goss. Tegemist on suurima trummi ja bassi plaadifirmaga Suurbritannias, mis murrab tugevalt piire ka väljaspool kodumaad ning on pälvinud mainekal Drum & Bass arena awards auhinnagalal parima plaadifirma tiitli kaheksal korral.\n\n2005. aastal said Londonis alguse Hospitality peod, kus astuvad üles plaadifirma enda artistid ja teised hetkel kuumad elektroonilise muusika DJ-d, produtsendid ja MC-d.\n\nHospitality Estonia toimub reedel, 8. novembril algusega kell 22.00 Tallinnas Kultuurikatlas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Trummi ja bassi pidu Hospitality tuleb novembris Eestisse ja avalikustas kõik sündmusel esinevad artistid. Järgmisel kuul Kultuurikatlas toimuval peol astuvad üles Camo & Krooked, S.P.Y., Metrik, Urbandawn, Dynamite MC, Sound In Noise, MHKL & Majestim.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIDeeJazzile tuleb palju välismaa artiste\n\n## Põhitekst:\n\nFestival avalikustas teisedki välisesinejad. Gustav Lundgren Trio Rootsist ninamees Gustav Lundgren on kitarrist ja tema stiili nimetatakse Django Reinhardti järgi djangojazziks.\n\nJanos Nagy Triot Ungarist veab klahvpillimängija Janos Nagy Yancha juba 25 aastat. Mullu väljastati nimekale Prantsusmaa heliloojale pühendatud plaat \"Debussy 100\".\n\nVaremgi Eestis esinenud ainult naistest koosneva vene bändi Smooth Kats stiilid on funk ja acid jazz.\n\nLoomulikult pole eestlastele võõras ka 30. tegutsemisaastat tähistav Rinneradio. Sämplereid ja süntesaatoreid kasutav rühm andis eelmisel aastal välja 7tollise singli, abiks MC Koo.\n\nSaksa saksofonisti Philipp Gropperi lugu meenutab Lundgreni oma: 41aastane muusik on osalenud juba vähemalt vanusele võrdse numbriga albumitel. Eestis toetab teda trummar Oliver Steidle bändiga The Killing Popes.\n\nPoola grupi Marcin Masecki's Jazz Trio liider on avangardne pianist, kes komponeeris muusika Pawel Pawlikowski ilmatukuulsale filmile \"Külm sõda\".\n\nEestit esindavad presidendi noore kultuuritegelase preemia värske laureaat Kadri Voorand duos Mihkel Mälgandiga ja naiste svingitrio The Swingin' Sisters, mille kaks liiget on õed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus ja Narvas 7.-9. novembrini toimuv IDeeJazz toob Eestisse palju jazzartiste, nende seas vana tuttava Rinneradio Soomest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLuminor avas Citis USA dollari korrespondentkonto\n\n## Põhitekst:\n\nLuminori tegevjuht Erkki Raasuke ütles pressiteates, et üks Luminori eesmärke on luua iseseisev korrespondentpankade võrgustik ja maksetaristu.\n\nCitist on saanud Luminori globaalne partner mitmes valdkonnas. Nüüdsest on Luminoril Citiga koostöö ka USA dollari ja mitme teise valuuta nostrokontode osas.\n\n2019. aasta lõpuks on Luminoril kavas viia DNB Bank ASA ja Nordea Bank Apb poolt teenindatavad rahvusvahelised maksed üle oma uute koostööpartnerite korrespondentkontodele.\n\nKliente teavitatakse võimalikest muudatustest makserekvisiitides. DNB ja Nordea jäävad ka edaspidi Luminori Põhjamaade valuutade korrespondentpankadeks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobri algusest suunab Luminor klientide USA dollarites tehtavaid makseid USA suuruselt kolmanda panga Citi kaudu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHelsingi ülikoolis kaob loomaliha menüüst\n\n## Põhitekst:\n\nLoomaliha kaob Helsingi ülikooli Unicafe sööklatest järgmise aasta veebruaris. Otsus puudutab ka loomaliha sisaldavaid pirukaid ja pannkooke, kirjutab Helsingi Sanomat.\n\nUnicafe ärijuht Leena Pihlajamäki sõnul saavad nad sellega kaasa aidata süsihappegaasi heite vähendamisele.\n\nÜliõpilastele kuuluva ettevõtte Ylva, kellele sööklad kuuluvad, hinnangul vähendab loomaliha eemaldamine menüüst süsinikujälge 11 protsendi võrra aastas.\n\nUnicafe sööklates müüakse umbes 10 000 söögiportsu päevas. Roogades kasutatavast lihast moodustab praegu loomaliha umbes 15 protsenti.\n\nLoomaliha eemaldamisega menüüst on Ylval eesmärgiks tõsta taime- ja vegantoitude osakaalu 50 protsendini. Praegu on nende osakaal menüüs umbes 40 protsenti. Et klienti ahvatleda valima lihatoidu asemel taime- või vegantoitu, tõstetakse need menüüvalikus esimesteks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Et vähendada mõju keskkonnale ning soodustada taimetoitluse kasvu, kaotatakse Helsingi ülikooli sööklate menüüdest loomaliha. Sea- ja kanaliha jääb sööklatesse alles, kuid plaan on tõsta taime- ja vegantoitude osakaal 50 protsendini pakutavast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKurlingu Eesti esipaar alustab koostööd Kanada tipptreeneriga\n\n## Põhitekst:\n\nMoore on tunnustatud kurlingutreener, kelle juhendatav naiskond võitis nii 2016. kui 2014. aastal kurlingu maailmameistrivõistlustel kulla. Segapaari kurlingus viis ta Šveitsi paari kullale 2012. ja 2014. aastal.\n\n\"See hooaeg tuleb väga pingeline, kuna tiitlivõistlustel hakatakse jagama olümpiamängude kvalifikatsioonipunkte ning meie eesmärk on viia Eesti kümne tugevama riigi hulka, et saada pääse Pekingi olümpiamängudele. Konkurents on tugev ning peame andma endast kõik ja rohkemgi veel. Allan on suure kogemusega kurlingutreener ja koostöö temaga on meile erakordne võimalus,\" sõnas Lill.\n\nTurmanni sõnul tekkis treeneri ja mängijate vahel väga hea klapp ja koostöö algas suurepäraselt. \"Oleme Harriga kogenud mängijad, kuid Allani väga pikk kogemus just tehnilise treenerina on meile meeletult suureks abiks mängu edasiarenemisel ja tehniliselt paremaks saamisel. Usun et, Allan on hea lisa meie tiimile, et uue vaatenurga alt saaks veel paremaks areneda!\" ütles Turmann.\n\nOlümpiamängude esimesi kvalifikatsioonipunkte hakatakse jagama järgmise aasta aprillis Kanadas toimuval segapaaride MM-il. MM-ile pääs ei ole Turmannile ja Lillele veel garanteeritud, selleks tuleb paaril kõigepeal võita veebruaris toimuvad Eesti meistrivõistlused. Juhul kui Eesti meistriks tuleb mõni teine kurlingupaar, selgitatakse MM-ile pääseja kodumaise kvalifikatsiooniturniiri käigus.\n\nEesti kurlingupaar jätkab koostööd ka Šveitsi treeneriga Nicole Strausakiga, kes jääb paari peamiseks treeneriks ja abistab mängijaid vaimse poolega. Allan Moore'i juhendamisel arendavad Turmann ja Lill mängu tehnilist ja strateegilist poolt. Lisaks jätkab kurlingupaar koostööd ka rootslasest treeneri Kristian Lindströmiga, kes on oma mängijakarjääri jooksul võitnud mitmeid tiitlivõistlusi. Tal on kuldmedal kurlingu maailmameistrivõistlustelt 2015. aastal ja hõbe aastast 2014. Rootsi esindusmeeskonna koosseisus tuli ta 2014. ja 2015. aastal ka Euroopa meistriks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kurlingumängijad Marie Turmann ja Harri Lill, kes kuuluvad maailma parimate kurlingumängijate hulka, hakkavad olümpiamängude pääsme lunastamiseks treenima Kanada tipptreeneri Allan Moore'i käe all.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Rooste ja Lauri Vahtre kollaažpoees. Mõõdukas tolerantne konservatiiv\n\n## Põhitekst:\n\nMÕÕDUKAS TOLERANTNE KONSERVATIIV\n\nÖeldakse, et juua võib, aga seda propageerida mitte. Nõus. Aga miks sama põhimõtet ei võiks rakendada ka homoseksuaalsuse suhtes? Miks nemad võivad paraade pidada, aga õlle- ja viinasõbrad ei või?\n\n*\nvähemuse diktatuur enamuse üle\n\ntühine kuid väga võitlushimuline\n\nja võimujanune vähemus\n\nlumehelbekestel sooneutraalidel\n\nja võitlevatel vikerkaarlastel\n\noma rumaluses ja eneseimetluses\n\nvaikne – aga sageli ka kärarikas –\n\nkuid igal juhul söövitav vaimne terror\n\nsüvalolluste inerts\n\nelatuvad sellesama süvalollusi\n\nja ajuvabu konstruktsioone sünnitava\n\nideoloogia tootmisest\n\nkalapilguga etableerunud lumehelbekeste\n\nmeedia kiidukoori saatel\n\npseudoakadeemilisi asutusi\n\nsüvalollusi nagu\n\n\"sugu on konstruktsioon\"\n\n\"lapsed segavad eneseteostust\"\n\n\"multikultuursus rikastab\"\n\n\"teksti tähenduse loob lugeja\"\n\n\"iga vähemus on väärtus\"\n\n\"kõik tõed on võrdsed\"\n\nkalapilguga etableerunud lumehelbekeste\n\nmitte üksnes ängistav\n\nvaid ka hukatuslik\n\nkohelgem neid nagu lamemaalasi\n\nrääkigu oma mõttetusi\n\nkuid professoritiitleid\n\nselle eest ei jagata\n\nteie tütred vägistatakse linnaväljakul\n\non tegemist hirmutamise ja rassismiga\n\nkonservatiiv peab arvestama\n\n\"kodanliku hukkamisega\"\n\nküllap on ka tõrvikurongkäigud millekski head\n\nnagu laulev revolutsioon tõestas\n\nvõib legaliseerida igasugu nõmedusi\n\ntõestavad süsihappegaasi vastased meeleavaldused\n\nnagu laulev revolutsioon tõestas\n\nsäilitada kaine mõistus ja\n\n– ma kordan –\n\nnimetada lollusi julgelt lollusteks\n\nvõtta koguni moraalse kohusena\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõnikord kahe luuletaja hinged põkkuvad metafüüsilises ruumis, mõistavad teineteist sõnatult, ja kui see sõnatus saab sõnadesse seatud, siis see ongi luule. Lauri Vahtre ei ole kunagi mulle selleks koostööks omapoolset luba või nõusolekut andnud, siiski ei suutnud ma vastu panna ja aitasin teda nagu üks luuletaja teist. Võtsin Vahtre proosaluuletuse ja timmisin selle sõnastuse täpsemaks, teravamaks, jätsin alles ainult sõnumi ja tähendused, hülgasin kosmilise ja argise ballasti. Alles jäi puhas sõnamaak, luule ise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTähtede vahelt tulnud sabatäht osutus ebaharilikult tavaliseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esimene tähtede vahelt tulnud objekt 'Oumumua oli tõsiselt kummaline ja ajas astronoomid isegi kergelt ärevusse. Nüüd näeme midagi, mida lootsime näha. Vähemalt praegu ütleb Borisov meile, et mõned Linnutee planeedisüsteemid sarnanevad koostiselt meie omale või tekivad Päikesesüsteemiga samal viisil,\" sõnas analüüsi juhtivautor Piotr Guzik ERR Novaatorile antud intervjuus.\n\nKaugeleulatuvate järelduste tegemiseks on Krakowis asuva teadus- ja tehnoloogia ülikooli AGH astronoomi sõnul veel vara. Augusti lõpus leitud 2I/Borisov on teadaolevalt alles teine tähtedevahelisest ruumist Päikesesüsteemi jõudnud keha. Arvutuste kohaselt võib läbida Päikesesüsteemi igas ajaühikus veel tuhandeid sarnaseid objekte. Neist peaaegu kõik on nende Maalt märkamiseks liiga tuhmid.\n\nKuigi seekord silmas kahekilomeetrise läbimõõduga komeeti esimesena amatöörastronoom, saab pidada seda pigem heaks õnneks. \"Meil vedas, sest Borisov oli võrreldes paari aasta eest leitud 'Oumumua-ga võrdlemisi ere. Kui need kaks sündmust kokku panna, tuleb midagi taolist ette parimal juhul iga mõnekümne aasta tagant,\" laiendas Guzik.\n\nTulevikus võivad väljavaated oluliselt paraneda. Järgmise põlvkonna teleskoobid võimaldavad seirata üha laiemat osa ilmaruumist.\n\nPoola teadlaste tähelepanu püüdis 2I/Borisov selle ebahariliku orbiidi tõttu. Suuremate taevauuringute kogutavaid andmeid analüüsiv algoritm Interstellar Crusher saatis Guzikile ja nende kolleegidele märgukirja nädal pärast Borissovi avastust. \"Kui Päikesesüsteemi kehad tiirlevad suletud orbiitidel, siis vastleitud komeedi trajektroor oli hüperboolne. See teeb Päikese ümber tiiru ja lennutab end taas kaugemale ilmaruumi,\" selgitas Guzik.\n\nLeidmishetkel asus komeet Päikesest ligikaudu 450 miljoni kilomeetri kaugusel. Sedavõrd lähedal Päikesele hakkab sublimeeruma selle pinnalt avakosmosesse gaasi- ja tolmuosakesi. \"Vaatluse põhjal on komeet Päikesüsteemi keskmisest küll mõnevõrra punakam, kuid enamalt jaolt roheline. Kui see meid järgmise paari kuu jooksul ei üllata, on see Päikesüsteemi komeetidest sisuliselt eristamatu,\" sõnas Guzik. Komeedi muudavad rohekaks tsüaniid ja kaheaatomiline disüsinik.\n\n\"Järgmise sammuna oleks huvitav välja selgitada, kust see tuli. Mõned astronoomid on leidnud küll juba võimaliku kandidaattähe, mis asub meist 13 valgusaasta kaugusel. Iga täiendav vaatluspäev võimaldab aga selle trajektoori täpsustada,\" sõnas Guzik. Nõnda võib juhtuda, et see ei jää selles osas viimaseks sõnaks. Liiatigi ei tea astronoomid, kui kaua komeet teel oli.\n\nPäikesele kõige lähemale ehk kaks korda kaugemale kui Maa jõuab komeet 8. detsembril. Selleks ajaks muutub komeedi saba veelgi pikemaks, mis võimaldab täpsustada ka selle koostist. \"Leidsime esimese võõra planeedisüsteemi paarikümne aasta eest. Praegu ulatub teadaolevate planeedisüsteemide arv tuhandeteni, kuid need pole meie jaoks endiselt ei midagi enamat kui väikesed täpid. Nüüd on meil killuke teist planeedisüsteemi siinsamas. See tekitab päris palju aukartust,\" sõnas astronoom.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Nature Astronomy.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisest planeedisüsteemist pärit komeedi 2I/Borisov koostis sarnaneb vähemalt esialgsete vaatluste põhjal Päikesüsteemi sabatähtedele, viitab värske analüüs.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaia Kanepi sai Moskvas põhiturniiri avaringis kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAvaseti võitis Kanepi vaid 25 minutiga kindlalt 6:1, kasutades viiest murdepallist ära kaks. Babosel polnud avasetis ühtegi murdevõimalust.\n\nTeises setis tegi Babos Kanepi 5:1 eduseisus kaks topeltviga järjest, andes Kanepile esimese matšpalli. Seda ei õnnestunud Kanepil ära kasutada ja seejärel teenis Babos esimesed murdepallid, mille ta sai ka kätte, vähendades vahe 3:5-le. Lähemale Kanepi aga ungarlannal tulla ei lasknud, murdes taas Babose servi ja võites seti 6:3. Kanepi sai võidu kätte neljandal matšpallil.\n\nKanepi realiseeris tund aega ja 14 minutit kestnud matšis 13 murdevõimalusest viis, Babos kasutas kahest murdepallist ära ühe.\n\nKanepi servis viis ässa ja tegi kaks topeltviga, Babos sai kirja viis topeltviga ja ühe ässa. Mängitud punktidest võitis Kanepi 65 ja Babos 39.\n\nTeises ringis ootab Kanepit ees maailma kaheksas reket Kiki Bertens, kes oli avaringis vaba. Hollandlannal on Moskvas teine asetus.\n\nBertensiga on Kanepi korra mänginud, aga seda juba seitse aastat tagasi, kui toona edetabelis 16. real olnud Kanepi sai Seouli turniiri veerandfinaalis 6:4, 6:4 jagu Bertensist, kes paiknes siis edetabelis 63. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskvas peetaval WTA tenniseturniiril läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Kaia Kanepi (WTA 109.) alustas põhiturniiri kindla võiduga, alistades ungarlanna Timea Babose (WTA 98.) 6:1, 6:3.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmandik Eesti töötutest on kõrgharidusega\n\n## Põhitekst:\n\nHaridusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul ei näita see siiski, et mõnes valdkonnas inimesi n-ö üle toodetakse. Ta ütles, et aastal 2026 peab tööturule sisenejatest olema vähemalt pooltel kõrgharidus ja igal kolmandal kutseharidus. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA uuring näitab, et kuue aasta pärast on Eestis üle 100 000 töökäe vähem kui praegu.\n\nTallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles, et kuigi Eestis on tööhõive väga kõrge, siis peab jälgima seda, kas kõrgharitud inimesed töötavad ka kõrgharidust nõudval töökohal. Tema sõnul seda paljud eelmised ülikoolilõpetajad ei tee.\n\n\"Selle tõttu on siis ka palk madalam ja ka selle kõrghariduse kasutegur on ühiskondlikult väike,\" rääkis ta. Aaviksoo lisas, et võib-olla mingisuguseid erialasid ei ole üldse ülikooli vaja. \"Erialad on erinevad ja põhjused on erinevad, aga paljude erialade puhul on ju tegemist ilmselge ületoodanguga,\" ütles ta.\n\nTallinna Ülikooli rektor Tiit Land kriitikaga ei nõustu ning tema sõnul jääb ületootmine 5–10 aasta tagusesse aega, kui toodeti palju avaliku halduse töötajaid, psühholooge ja õigusteadlasi. Samuti ei näe ta probleemi selles, et sama eriala õpetatakse nii Tallinnas kui ka Tartus, sest tudengitel peab olema valikuvõimalus. \"Need ei ole ju kallid erialad õpetamise mõttes, näiteks õigusteadus ja ajakirjandus,\" rääkis Land. \"Siin on oluline, et oleks ka kõrgkoolide vahel selline heas mõttes konkurents, sest meil on ka aineid, kus ei ole konkurentsi ja kui konkurents ära kaob, siis see mõjub õppekvaliteedile.\"\n\nÜletootmisega pole nõus ka Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Ta ütles, et tervikuna on ülikooliharidusest tulevikus alati kasu. Asseri sõnul ei maksa erialad, mida õpetatakse praegu mitmes ülikoolis, palju. \"Iseküsimus on, et kas dubleeritavatel erialadel saab kvaliteet tänu sellele kannatada, et see on hajutatud mitmesse kohta,\" rääkis ta.\n\nTöötuid kõrgharitud inimesi on kõigis valdkondades, kuid enim on esindatud endised juhid, tippspetsialistid ja tehnikud. Töötukassa registreerib töötuid ja nende andmeid selle järgi, milline oli nende eelmine töökoht. 67 protsenti kõrgharitutest on 25–54 aastat vanad ning silma torkab ka see, et kõrgharitud töötutest moodustavad pea kaks kolmandikku naised.\n\nHaridus- ja teadusministeerium andis ülevaate oma sektorile n-ö truumatest lõpetajatest. Töö ja õpitu on kõige rohkem seotud info- ja tehnoloogiateenuste, turvateenuste, tervise ja hariduse õppesuuna lõpetanutel. Näiteks kõrghariduseõppe hariduse suuna lõpetanutest töötab 75 protsenti vastaval tegevusalal, terviseõppesuuna lõpetanutest 76 protsenti tervishoiu valdkonnas ning 86 protsenti turvateenuste lõpetanutest avaliku halduse ja riigikaitse vallas. Teiste erialade kohta ministeerium infot ei avaldada ei soovinud.\n\nTurg ootab IT-töötajaid ja -insenere\n\nEttevõtja Jaak Niguli sõnul saavad kõrghariduse ka inimesed, kelle pealt tulevikus maksulaekumisi väga ei tule. \"Kas me vajame rohkem näitlejaid või põllumehi,\" küsis ta. \"Tööjõuturul on teada, et meil on krooniline tööjõupuudus n-ö vajalike erialade järele ja krooniline ületootmine näiteks sotsiaalteadustes.\"\n\nTartu Ülikooli rektor Toomas Asser kriitikaga ei nõustu. \"Kui me vaatame OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - toim) riike ja seal sotsiaalteaduste osakaalu kõrgharitute seas, siis seal on meil veel kasvuruumi,\" rääkis ta. Asseri sõnul oli sotsiaalteadlaste ületootmine paari aasta tagune probleem.\n\nIT ehk infotehnoloogia teeninduse ettevõtte Tieto Estonia tegevjuhi Anneli Heinsoo sõnul väljub iga aasta kõrgkoolidest IT-valdkonda umbes 1500 tudengit, kuid aastas on vaja umbes 7000 uut töötajat. Ta ütles, et töötajate puuduse tõttu on osa ettevõtteid arenduskeskused Eestist välja viinud. Laienemine ei lahenda tema sõnul Eesti ettevõtete probleemi täielikult. \"Kui me räägime digitaliseerimise kaudu mõju saamisest teistesse tööstussektoritesse, siis neid inimesi on igal juhul vaja,\" rääkis Heinsoo. Ta lisas, et arengus ei saa vähese tööjõu pärast suuri arenguhüppeid teha.\n\nUuringu \"Töö ja oskused 2025\" koostaja Ott Pärna sõnul ei saa eeldada, et kõik inimesed tahavad IT-d õppida. Ta rääkis, et IT-d saab põhierialale lisaks õpetada ning nii tekib võimalus saada aimu ka teisest valdkonnast. Mitme eriala sidumist peab Pärna sõnul kõrgharidusse tooma, et erinevate erialade inimesed saaksid üksteisest paremini aru. \"Praegu on Eestis kaks äärmust, rohelised ja metsatöösturid, kes on mõlemad ülikooli lõpetanud, aga neil puudub läbirääkimisoskus, et jõuda kuldsele keskteele,\" ütles ta.\n\nEesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et ettevõtjad tunnevad puudust reaal- ja loodusvaldkonna inimestest. \"Füüsikat ja matemaatikat on raske õppida, aga Eesti majandus vajab neid inimesi väga,\" rääkis ta. \"Kui me tahame oma teenuste ja toodetega saada tipptasemele, siis sellise väga hea kvalifikatsiooniga inimestest on väga puudu\".\n\nSellega nõustus ka haridusministeeriumi esindaja Vaher, kes ütles, et väga tuntakse puudust inseneridest. Samas tõi ta välja, et näiteks IT-valdkonnas on ülikoolide vastuvõtt suurenenud umbes kaks korda.\n\nEndiselt on puudu ka õpetajatest ning Tiit Landi sõnul on keeruline leida aineõpetajaid, tuues näite Tallinna Ülikoolist. \"Aineõpetajad jääb puudu alates põhikoolist kuni gümnaasiumini,\" ütles ta. \"Mitte et me ei taha neid koolitada, vaid soov õppida aineõpetajaks on väga väike ja see on probleem.\"\n\nPalgad erinevad erialati kuni kaks korda\n\nJaak Aaviksoo sõnul on kõrghariduse juures kõige tähtsam näitaja palk. \"Ma arvan, et kõige lihtsam lahendus on selline, et vaadatakse õppeprogrammide kaupa, missugused inimesed missugust palka saavad,\" ütles ta. \"Kui ikka mingi programmi lõpetajad saavad silmapaistvalt madalat palka, siis tõenäoliselt on seal mingi probleem, sest palk on ju seoses tööviljakusega.\"\n\nToomas Asseri sõnul ei saa siin aga ainult numbreid vaadata. Nimelt on jätkuvalt suur probleem ka naiste ja meeste palgalõhe. Tema sõnul on ka naiste osakaal kõrgharitute seas Eestis kõrgem. \"Kui mingisse võrdlusesse panna, siis enam-vähem on kõrgharitud naiste palk lähedane või enam-vähem võrdne keskharitud meeste palgaga,\" ütles Asser. \"Selles mõttes on tõde, et kõrgharidus, eriti teatud soo, teatud valdkondade juures, ei anna vähemalt karjääri alguses palgaeelist.\"\n\nErialaselt tõi Asser välja, et võrreldes teiste valdkondadega on nõrgemad palgad näiteks humanitaarvaldkonnas, kuid kindlasti ei saa väita, et siis kõrgharidusest kasu pole.\n\n2017. aastal erines 2005.‒2016. aastal kõrgharidusõppe lõpetanute palk kuni pea kaks korda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa andmetel on Eesti 31 431 töötust 9572 kõrgharidusega, kuid ettevõtjad sobivaid töötajaid ei leia. TTÜ rektor Jaak Aaviksoo tõdeb, et mõnel erialal ongi kõrgkoolides ületootmine, ent teised rektorid temaga ei nõustu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Kiho. Ei sõnagi Tiibetist\n\n## Põhitekst:\n\nEI SÕNAGI TIIBETIST\n\nKURT JA TUMM MAAILM\n\nolen sündinud kurdina\n\nkeegi mind ei kuule\n\nkuulan mina\n\nmaailm on tumm\n\nmu üle taevas punane\n\nõhk kuulivihmast valge\n\nmaa all voolab roheline nafta\n\nseda nad näevad seda nad nuusutavad seda nad joovad\n\naga minu lõhkist südant\n\nmis vaatab üles päikesesse\n\nmu kahekümneühekiirelisse päikesesse\n\nseda nad ei näe\n\nkes küsib kurdilt\n\nminu vabaduseiha lõhna\n\nmis matab kõik vere\n\nmu neljakümnel miljonil vennal ja õel\n\nseda nad ei tunne\n\nkes pärib sandilt\n\nnad joovad ära mu põue rohelise nafta\n\nnad kustutavad mu päikese\n\nmu kahekümneühekiirelise päikese\n\nlasevad nad taevast alla ja\n\nkustutavad ära\n\nnii ütlevad rahvusvahelised konventsioonid\n\nKEVADEHIRM\n\njordile\n\npunakollased on lehed la ramblal. sügis.\n\npunakollased ja sinise tähenurgaga on laudadel linad. õhtu.\n\npunakollasetriibuline on öö. keegi karjub appi.\n\nainult kurt ei kuule.\n\nainult pime ei näe.\n\nainult südametu ei ulata kätt.\n\nainult käetu ei ava südant.\n\nseal tänavanurgal nii kummaliselt tömbil ja tagasilõigatul\n\nüks sinimustvalge lill on punakollases peos.\n\nkas seda anda oli palju?\n\nüks lill\n\nühes peos\n\nmitme miljoni\n\npeo seas.\n\nlill on liiast\n\nsest on seadused\n\nsest on kord ja politsei\n\nsest on piiride puutumatus\n\nsest on siseasjad\n\nsest on territoriaalne\n\nsest on terviklikkus\n\nsest on demokraatia\n\nsest on lennukid ja saapad\n\nsest on hirm\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Kiho kaheluuletuseline tsükkel ilmus esmalt Akadeemia 11/2017 ning osutub praegu taas päevakajaliseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Väät: Hiina mõjuvõim sööb Eesti maksutulu\n\n## Põhitekst:\n\nMe räägime Hiinast liiga vähe ja kui räägime, kipume Hiinat alahindama. Hiinlane on loomult tagasihoidlik, tänulik ja meeletu töövõimega. Sellest annab hiljuti tunnistust kolleegi kogemus, kes pärast pikemat Hiina-visiiti sõnas, et \"uskumatu, nad töötavad kuus päeva nädalas, kunagi ei lahkuta enne sind ega küsita palka juurde, vaid päritakse, kas ma saaksin midagi veel ära teha\". Kuidas mõjutab hiinlaste ülim agarus ja edukus eestlaste igapäevaelu?\n\nVaieldamatult on Hiina oma mõjuvõimu saavutamiseks palju vaeva näinud. Hiina rahvaarv ja majandus on üks suurimaid maailmas. Kui vaadata kitsamalt e-kaubanduse sektorit, on Hiina mõju kõige võimsam. Ainuüksi Hiina Postis töötab rohkem inimesi, kui Eestis on eestlasi. Kas suudate ette kujutada ettevõtet, kus töötab miljon inimest?\n\nE-ostlemine Hiinaga kokku puutumata on väga raske. Valdav osa kaupu, mida saab e-osteldes tellida, valmistatakse Hiinas. Ja kui isegi õnnestub Hiinas toodetust pääseda, saadetakse suur hulk kaup otse Hiinast või läbi Hiina.\n\nKui ka sellest õnnestub hoiduda, siis on tõenäoliselt kas toote valmistaja või saatja ettevõtte seas hiinlasi. Või kui täna ei ole, siis homme juba on.\n\nHiina laieneb jõudsalt, ostes kokku nii logistika- ja arendusettevõtteid kui ka maailma juhtivaid kaupmehi. Riik on ka üks arenenumaid ja suunanäitajaid e-kaubanduse arenduses.\n\nLigikaudu 1,4 miljardi elanikuga Hiinas kasutab internetti \"kõigest\" ligi 50 protsenti elanikest, see tähendab \"tühist\" 650 miljonit inimest. Hiinlased on väga suured tehnikaarmastajad. Uuringute väitel tehakse riigis 90 protsenti ostudest ja meediatarbimisest mobiiliga, kasutades peamiselt Wechat rakendust (mis koondab enda alla teisi rakendusi). Riigis arendatakse roboteid, pilgumakseid mobiilist ja muudki huvitavat.\n\nHiinlaste \"robotiseeruvust\" näitab riigis arendatud sotsiaalne hindamissüsteem, mis lubab kõigil sinu käitumist hinnata.\n\nNäiteks, kui sa ei anna rongis vanemale inimesele istet, saab anda sulle rakenduses selle kohta tagasisidet, või kui jääd tööle hiljaks, langeb su sotsiaalne reiting. Hinnang ei ole vaid meelelahutuslik või üksteise korrale kutsumise tööriist – reitingut jälgivad muuhulgas pangad laenuotsuste tegemisel.\n\nNii ongi inimene automaatselt seadusekuulelik, pingutab tööl kõigest väest ja tegutseb veel vabatahtlikuna, et parandada oma hinnangut.\n\nMiljoneid saamata maksutulu\n\nTuleme aga tagasi Eestisse ja Euroopa Liitu. Eestis moodustab e-kaubandus kuus ca 120 miljonit eurot. Sellest poole ehk ligi 60 miljoni euro eest tellivad eestlased kaupu veebipoodidest, mis asuvad Eestist väljaspool. Suure osa sellest Hiinast.\n\nEestlaste lemmik ostlemiskohtade esikolmikus on lisaks suurtele kodumaistele e-poodidele Aliexpress, esikümnest võib leida ka ameeriklaste favoriidid Amazoni ja eBay. Nimetatud e-poed müüvad peamiselt väga soodsaid tooteid – justnimelt tooteid, mitte brände.\n\nHiinast tellides on ülilevinud tava kirjutada pakile \"gift\", mis lubab tellijal toote kätte saada tolli- ja käibemaksuvabalt ning mis kutsub uuesti tellima.\n\nEuroopa Liit on võtnud vastu seaduse, mis 2021. aastast kehtestab kolmandatest riikidest, st väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud saadetistele käibemaksu maksumuse väärtusest olenemata. Euroopa Liit ja ka Eesti valitsus usuvad tõsimeeli, et see lahendus muudab olukorda.\n\n\"Tasub tähele panna, et eestlaste, aga ka ülejäänud maailma jaoks on Hiina turg kinni, meie oma nende jaoks aga mitte.\"\n\nSiiski on hiinlased naeratades ja kummardades mitmel korral öelnud, et firma ja saatja saab ju registreerida ka Euroopa Liitu. Tasub tähele panna, et eestlaste, aga ka ülejäänud maailma jaoks on Hiina turg kinni, meie oma nende jaoks aga mitte.\n\nMiks aga sellest üldse rääkida? Nagu mainitud, e-osteldakse Eestist väljaspool asuvatest e-poodidest iga kuu keskmiselt 50-60 miljoni euro eest. Sellelt summalt hetkel Eesti riik maksutulu ei saa. Kokku tähendab see sadu miljoneid kaotatud maksutulu aastas.\n\nKahjuks ei saa näidata sõrmega ainult Hiina poole. Eestis on mitmeid edukaid start-up e ja ettevõtteid, mis uhkusega end Eesti ettevõttena esitlevad. Teisalt on suur osa neist registreeritud mõnes muus riigis, peamiselt Suurbritannias.\n\nE-ostlemisest jäävad jäljed – sularahas maksta ei saa ja igast pangatehingust jääb märge. Kui vaadata Eesti Panga kaardimaksete statistikat, selgub, kuhu tegelikult makstud raha laekub. Kõige suurem osa sellest, 30 protsenti, jõuab Suurbritanniasse.\n\nSee tähendab, et väga suur osa meie teada Eesti ettevõtteid on tegelikult registreeritud Suurbritanniasse, mis omakorda tähendab, et nende ettevõtete kasumi väljavõtmine ega maksude laekumised Eesti maksutulus ei kajastu.\n\nOn teada, et Amazon plaanib Skandinaavias välja tulla ülikiire ja tasuta transporti pakkuva Prime teenusega, avades lao ka Soomes. Selle mõju Eesti e-kaubandusettevõtete on raske alahinnata, sest tarbija seiskohast on loomulik valida võimalus osta soodsamalt. See omakorda tähendab aga väiksemat maksutulu Eesti riigile.\n\nKas on lahendusi?\n\nLaekumata maksutulu probleemi lahendamine on riigi probleem. Eesti valitsus on Amazoni Soome laienemise peale, mis avaldab ilmselgelt mõju ka siinsele ettevõtlusele, öelnud, et me ei saa sekkuda Soome siseasjadesse, luua uusi makse ega muuta kiiresti Euroopa Liidu suurt masinavärki.\n\nNagu öeldud, jäävad e-ostlemisest jäljed. Kui ettevõte müüb oma tooted või teenuseid teise riiki, st ekspordib, siis igas riigis on kehtestatud minimaalne käibenõue, mida ületades peab ettevõte end käibemaksukohuslaseks registreerima.\n\nSellest võiks alustada ka Eesti riik ja maksuamet. Olgu selleks esmalt kasvõi null-käibemaksu kehtestamine, mis annaks meile vähemalt info välisettevõtete käivetest Eestis.\n\nMe teame, et kullerfirmad toovad Eestisse iga kuu 60 miljoni euro eest pakke. Kas maksu- ja tolliamet võiks igakuiselt võtta kokku andmed ja esitada müüjale käibemaksu nõude?\n\nEMTA viimane uudis oli miljoni eurosest arendusest, mis hakkab hindama viiepallisüsteemis iga ettevõte maksukuulekust. Kui välisettevõtetele esitatav käibemaksunõue tundub pöörane, siis teadmiseks, et Prantsusmaa on Facebookile kehtestamas 3-protsendilist maksu.\n\nHiinlaste kasvavas mõjuvõimus on kaks muret tekitavat aspekti. Esimene neist on sadade miljonite eurode väärtuses maksutulu käest laskmine. Teine aga suurte gigantide rahulik ja sõbralik pealetulek.\n\nKui paar aastat muutusteta edasi lasta, võtab võimust üks suur Aliexpress, mis võib anda valusa hoobi mitmetele Eesti ettevõtetele. Lisaks maksutulule kaovad töökohad ja unikaalsed tooted. Viimane aeg on Hiina pakid avada!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "E-osteldakse Eestist väljaspool asuvatest e-poodidest iga kuu keskmiselt 50-60 miljoni euro eest. Sellelt summalt hetkel Eesti riik maksutulu ei saa. Kokku tähendab see sadu miljoneid kaotatud maksutulu aastas, kirjutab Tõnu Väät.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSavisaar tahab teada, palju Toomas Lepp linnale kahju põhjustas\n\n## Põhitekst:\n\nKonkreetselt on juttu saadetest \"Vaba mõtte klubi\" ja \"Keskkonnanädal\", mida endine Tallinna TV (TTV) juhatuse liige Lepp tootis aastatel 2013–2016. Tallinna TV on Lepa vastu esitanud tsiviilhagi, kuid Savisaar soovib teada, mida siseuurimisega on teada saadud.\n\nTTV nõukogu tegi kahju teadasaaamiseks korralduse juba 2016. aasta detsembris, samamoodi lubas Lepa poolt tekitatud kahju välja uurida toonane linnapea Taavi Aas. Tallinna viis jaanuari 2017 läbi kahjude uurimiseks siseauditi, kuid seda pole avalikustatud.\n\nSavisaar soovis teada, kas ja kui palju tekitas Lepp kahe saate tootmisega TTV-le ning miks ei avalikustatud siseauditi ja TTV endise finantsjuhi Ingrid Maueri tehtud finantskontrolli ning miks üldse esitati hagi Lepa vastu, kui väidetavast kahjust tõendeid ei leitud.\n\nKõlvart vastas Savisaarele, et kuivõrd tegu on poolelioleva kohtuvaidlusega, siis on tal linnapeana küsimustele vastamise võimalused piiratud. Mis asjaoludel ja kui palju on Lepp TTV-le kahju tekitanud, otsustab tema sõnul kohus.\n\nTaavi Aasa algatatud TTV sisekontrolli tulemusi ei saa Kõlvarti sõnul aga avaldada, sest kriminaalmenetluse tõttu katkestati 2. veebruaril 2017 kontrollimine ning kogu kogutud info edastati politsei- ja piirivalveametile.\n\nPõhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Leppa TTV juhina aastatel 2013–2016 näiliste tehingute abil enam kui 200 000 euro omastamises.\n\nSüüdistuse järgi kasutas Lepp omastamiseks KVA Telecom OÜ esitatud arveid, mis esitati saadete \"Keskkonnanädal\" ja \"Vaba mõtte klubi\" tootmise eest. KVA Telecom OÜ-st kanti raha edasi omakorda juba Toomas Lepa kontrolli all olevasse äriühingusse Videomeedia OÜ.\n\nSüüdistuse järgi puudus KVA Telecomil endal võimekus neid saateid toota, samuti ei toimunud ka alltöövõttu Videomeediast ehk nii \"Keskonnanädal\" kui ka \"Vaba mõtte klubi\" toodeti kasutades selleks TTV ruume, seadmeid ning operaatoreid.\n\nLisaks Toomas Lepale on samas kriminaalasjas saanud süüdistuse ka juriidilise isikuna KVA Telecom ning selle juhatuse liige Valter Kraavi ja raamatupidaja Lea Kraavi, keda süüdistatakse omastamisele kaasaaitamises.\n\nKohtuprotsess algas Harju maakohtus tänavu märtsis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Tallinna linnapea ja praegune linnavolikogu liige Edgar Savisaar esitas arupärimise linnapea Mihhail Kõlvartile, kus soovib teada, kas ja kui palju tekitas Toomas Lepp kahe saate tootmisega Tallinna TV-le kahju.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna rattastrateegia elluviimiseks kuluks 195 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna rattastrateegia näeb ette, et aastaks 2027 peaks Tallinnas kõigist liikumistest 11 protsenti tehtama jalgrattaga.\n\nKaido Kukk linnavolikogu Isamaa fraktsioonist märkis Klandorfile esitatud arupärimises, et jalgrattakasutajatel on tekkinud küsimus, kui palju linnavalitsus selle strateegiaga praktikas üldse arvestab, ning küsis, milline on selle elluviimise kulu ja kas Tallinn tegeleb ka konkreetsete probleemide, näiteks kõrgete äärekivide kõrvaldamisega.\n\nKlandorfi sõnul on rattastrateegiaga arvestatud kõikide Tallinna tellimusel koostatud tänavate rekonstrueerimisprojektide koostamisel. Kui kogu rattastrateegia seal välja toodud põhimõtete järgi ellu viidaks, läheks see maksma umbes 195 miljonit eurot.\n\nRattateede murekohtade andmekorjel toodi esile üle 1400 mittevastavuse, millest 280 korral oli probleemiks kõrge äärekivi ja 192 puhul ebatasane tee. Praeguseks on murekohad parandatud 59 asukohas.\n\n\"Nende seas on Rohu tänava jalgratta- ja jalgtee laiendamine raudteeviadukti all, Suur-Ameerika tänavale kaldtee rajamine ja teeäärise tasandamine. Paljud murekohad leidsid lahenduse seoses teede renoveerimisega Viljandi maanteel, Gonsiori tänaval ja Kloostrimetsa teel,\" ütles Klandorf.\n\nSeega ootab umbes 1340 probleemset kohta jätkuvalt lahendust, kuid järgmise aasta plaanide osas nende probleemide kõrvaldamisel jäi abilinnapea üldsõnaliseks.\n\n\"Jalgrattateede murekohtade parandustöödega jätkatakse järgmisel aastal vastavalt eelarve võimalustele,\" sõnas ta.\n\nLisaks rajatakse Klandorfi sõnul jooksvalt eraldiseisvaid kergliiklusteid, näiteks rajatav Paldiski maantee Haabersti liiklussõlme ja Järveotsa tee vahelisel lõigul ning äsja valminud Kloostrimetsa tee Lükati tee ja Kloostrimetsa tee 29 vahelisel lõigul. Mõlemal puhul sidus loodud ühendus olemasolevad rattateed võrgustikku. Peatselt valmib Reidi tee ja praegu käib Reidi teelt sadamaalale viiva kergliiklustee põhiprojekti koostamise hankemenetlus.\n\nArupärimises oli küsimus ka selle kohta, kas linn ei ole kaalunud, et eraldada rattarajad sõiduteest postide, eraldusribade või muu sellisega, et eraldus oleks selgem ja märgatavam.\n\nKlandorf ütles, et kesk- ja südalinna kitsastes tingimustes ei ole see alati võimalik ning postide või muude füüsiliste tõkiste paigaldamine sõidutee tasapinnas asuva rattaraja eraldamiseks takistaks talvel lumetõrjet.\n\n\"Tänavate rekonstrueerimisel eelistatakse võimaluse korral jalgratturitele eraldatud liiklusruumi. Selle näiteks on Reidi tee ja kavandatav Kunderi tänav. Kui selliseks lahenduseks ruum puudub, siis piiratakse võimalusel parkimist ja antakse vabanenud liiklusruum jalgratturitele. Sellise lahenduse näiteks on Pärnu maantee ja Kaarli puiestee,\" ütles abilinnapea.\n\nKlandorfi hinnangul seisab Tallinna linn jalgrattaliikluse arendamise eest, tõestusena nimetas ta oktoobri alguses Tallinna linnapea ja majandusministri allkirjastatud koostöömemorandomit, milles on muu hulgas eesmärk arendada ühiselt turvalist jalgrattateede võrgustikku, mis ühendab Tallinna linnaosad Harjumaa jalgrattateedeega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selleks, et Tallinna rattastrateegia 2018-2027 tervenisti ellu viia, kuluks kokku 195 miljonit eurot, ütles abilinnapea Kalle Klandorf (Keskerakond).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu lükkas tagasi Madise ettepaneku vähendada vallavolikogusse kuulumise piiranguid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Valla või linna ametiasutuse töölepingulistele töötajatele kehtestatud keeld kuuluda samal ajal volikogusse rikub nende inimeste kandideerimisõigust ning õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Keeld ei toeta demokraatlikku eesmärki tagada kohaliku omavalitsuse volikogu esinduslikkus ja suurendada poliitilist konkurentsi,\" leiab Madise riigikogule esitatud ettepanekus.\n\nÕiguskantsler nõustus, et huvide konflikti ning volikogu liikme ja linna- või vallavalitsuse võimu teostaja rolli üheaegset täitmist tuleb vältida, kuid ta tõi esile, et töölepingulised töötajad täidavad tehnilisi ja toetavaid ülesandeid, mis ei ole seotud võimu teostamisega, olles näiteks näiteks autojuht, asjaajaja, raamatupidaja või IT-spetsialist ning nende puhul huvide konflikti ei ole.\n\nMadise viitas ka sellele, et samu ülesandeid saab omavalitsus sisse osta ka ettevõtjalt ja sellisel juhul ettevõtjale samal ajal volikogu liikmeks oleku keeld ei kehti. \"Volikogu liikmele vallavõi linna ametiasutuses töölepingu alusel töötamise keelamine ei anna mõistlikku tulemust ka seetõttu, et piirangust on võimalik vormiliste võtetega mööda hiilida - vormistada inimene vallale või linnale äriühingu kaudu teenust osutama,\" lisas Madise.\n\nKohaliku omavalitsuse ametiasutuse teenistuskohad jagunevad ametnikeks ja töölepingulisteks töötajateks ning selle kehtestab volikogu või tema volitatud valla- või linnavalitsus. Piirang jäänuks kehtima omavalitsuses töötavatele ametnikele.\n\nKui huvide konflikt siiski esineb, tuleb igaühel end konkreetse otsuse tegemisest volikogus taandada, leidis Madise. Ta tõi välja ka õiguskantsleri 2017. aasta märgukirjas esitatud ettepaneku, mille kohaselt piisab paljudel juhtudel korruptsiooni ennetamiseks toimingupiirangutest ehk reeglitest, mis peavad tagama otsuste läbipaistvuse ja võimaldama huvide konflikti ilmnedes end otsustamisest taandada. Arvestades volikogu liikmete ulatuslikku osalust valla asutuste ja ühingute juhtorganite töös, võiks mõelda ka ameti- ja tegevuskohapiirangute täiendamisele, kus piirangud kehtestatakse ka üksnes volikogus nii-öelda võtmekohtadel olevatele volikogu liikmetele - eelkõige volikogu esimehele ja aseesimeestele ning revisjonikomisjoni liikmetele.\n\n\"Taandumisreeglitele tuleb igal juhul väga suurt tähelepanu pöörata,\" ütles Madise teisipäeval riigikogus oma ettepanekut tuvustades.\n\nReeglite selgemaks kirjutamisega väheneks silmakirjalikkus ja susserdamise võimalus ning see peaks suurendama usaldust võimude suhtes, lisas õiguskantsler oma ettepanekut riigikogus kaitstes.\n\nRiigikogus leidsid paljud esinenud, et esitatud ettepanek ei täida oma eesmärki ning leidsid muid põhjusi, miks seda ei saa toetada.\n\nVäidetavalt võib ettepanek olla riigikogu liikmetele vastumeelne, kuna sellega kasvaks poliitiline konkurents kohalikes omavalitsustes.\n\nÕiguskantsleri ettepaneku arutelule järgnenud hääletusel oli ettepaneku vastu 37 riigikogu liiget ja seda toetas 31 saadikut.\n\nKohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused on valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantselei, valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega, osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena, valla- ja linnavalitsuse amet ning valla või linna ühisamet. Seadus eristab ametiasutust ametiasutuse hallatavast asutusest, milleks võivad olla näiteks munitsipaallasteasutused, munitsipaalkoolid, rahvamajad ja nende põhiülesanne on avalike teenuste osutamine. Vallavalitsuse hallatavates asutustes töölepinguga töötajaid volikogusse kuulumise piirang ei puuduta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu lükkas tagasi õiguskantsler Ülle Madise ettepaneku muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, kuna selles seatud piirang, et valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötav inimene ei tohi kuuluda sama omavalitsuse volikogusse, on tema hinnangul vastuolus põhiseadusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRB Rail AS-i aktsionärid nimetasid ametisse ettevõtte uue nõukogu\n\n## Põhitekst:\n\nUue nõukogu ametisse nimetamise tingis Eesti aktsionäri OÜ Rail Baltic Estonia otsus asendada OÜ Rail Baltic Estonia tegevjuht Riia Sillave RB Rail AS nõukogus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi asekantsler Ahti Kuningaga. Läti äriseaduse kohaselt tuleb uue nõukogu liikme ametisse määramisel nimetada ka uus nõukogu.\n\nRB Rail AS uude nõukogusse kuuluvad järgmised liikmed:\n\nEestist Ahti Kuningas ning Anti Moppel, kes töötab MKM-i transpordi asekantsleri nõunikuna.\n\nLätist Ligita Austrupe, kes on Läti transpordiministeeriumi asekantsleri asetäitja ning Anri Leimanis, kes on Latvijas Mobilais Telefons nõukogu aseesimees.\n\nLeedust Karolis Sankovski, kes on RB Rail AS nõukogu esimees ja Rail Baltica Statyba tegevjuht ning Romas Švedas, kes töötab AB Lietuvos Geležinkeliai juhatuse esimehena.\n\nRB Rail AS on Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis loodud selleks, et koordineerida Rail Baltica projekti elluviimist - taristu ehitamist kiirraudteeliinile Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB Rail AS on Rail Baltica projekti keskne koordinaator. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on raudteeliini projekteerimine, ehitamine ja turustamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolme Balti riigi ühisettevõtte RB Rail AS aktsionärid kinnitasid esmaspäeval ametisse ettevõtte uue nõukogu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei pidas kinni esmaspäeval Nõmmel majja sõitnud auto juhi\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei pressiesindaja andis teada, et autojuht võttis teisipäeval ise politseiga ühendust. Politsei pidas 50-aastase mehe väärteokorras kinni. Õnnetuse täpsemad asjaolud selguvad uurimise käigus.\n\nEsmaspäeva hommikul sõitis Tallinnas Nõmmel Rohelisel tänaval sõiduauto elumajja, kus viibinud kaheksa-aastane laps sai vigastada. Autojuht jättis sõiduki sündmuskohale ning lahkus ise. Teda asus otsima politsei.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva hommikul Tallinnas Nõmmel elumaja seina sõitnud Mercedes-Benzi roolis olnud 50-aastame mees ilmus teisipäeval ise politseisse, kes ta väärteokorras kinni pidas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.