messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKallaste jäi Poolas taas pingile\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise ainsa värava lõi 56. minutil Gerard Badia. Hooaega põhimehena alustanud Ken Kallaste jälgis kolmandat kohtumist järjest kogu kohtumist varumeeste pingilt, vahendas Soccernet.ee.\n\nTabelis on Korona ja Piast hetkel vastavalt kaheksandal ja üheksandal kohal. Kahte meeskonda lahutab üks punkt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise vasakkaitsja Ken Kallaste koduklubi Kielce Korona kaotas Poola kõrgliiga 18. voorus võõrsil Piast Gliwicele 0:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n90 raamatut 90 päevaga. Maarja Kangro, \"Klaaslaps\"\n\n## Põhitekst:\n\nAasta on 2016.\n\nSelleks aastaks aeguvad Adolf Hitleri tähteose \"Mein Kampf\" autoriõgused, raamat antakse kohe jaanuaris Saksamaal uuesti välja. Britid oma Brexitiga on nagu kass, kes kräunub ukse taga ja soovib õue minna, ja siis, kui uks lahti tehakse, ei liigu kuhugi. Viimaks siiski briti rahvas otsustab euroliidust lahkuda. Rahvas üllatab ka Ameerikat, presidendiks saab Donald Trump. Eestis valitakse samuti presidenti, on hirm, et äkki jääbki president valimata. Meenub kakukese muinasjutt, ei saanud presidendiks Kallas, ei Reps, ei Jõks, ei Helme, ei Kaljurand, sai hoopis Kaljulaid. Kui valida sel aastal kaks Suurt Tõrjutut, siis nendeks on Reformierakond, Taavi Rõivas ja Edgar Savisaar, tema linn, tema erakond, tema sularaha. Tartus avatakse Eesti Rahva Muuseum. Andres Noormetsa kuuldemäng \"Asjad\" võidab Prix Europal esimese koha.\n\nKirjastus Nähtamatu Ahv annab välja Maarja Kangro romaani \"Klaaslaps\". See on tõeliselt vinge ja valus litakas. See tekst on nii mõnegi asja poolest Kangro teistest raamatutest erinev. Esiteks, kui muidu on Kangro tekstid olnud teravmeelsed-vaimukad, siis siin on ta lihtsalt terav nagu žilett. Loed ja nutad. Ja kui nalja saab, siis on see süsimust, sest selles ei ole midagi rõõmsat, kui keegi saab teada, et ta loode on väärarenguga.\n\nSageli on Kangro oma tekstides kasutanud mingit isiklikku kogemust, aga alati on see olnud seotud fabulatsiooniga. \"Klaaslapses\" see fabulatsioon täielikult puudub. Lugedes on tunda, et selleks pole siin raamatus lihtsalt ruumi. Kangro tahab edasi anda võimalikult täpset ja adekvaatset pilti, kaardistada ennast ja ka aega.\n\nParalleelselt tema enda olukorraga on taustaks Sirbi skandaal ja Rein Langi tagasiastumine, Charlie Hebdo, Ukraina. Just nimelt taustaks. Isegi kui ta on Odessas ja samal ajal toimuvad seal tulistamised, siis jääb see traagika tema isikliku traagika varju. Mis on ka loomulik ja inimlik, sest Kangro on justkui ise Ukraina. Ja ilmselt sellises olukorras, kui sa näiteks oled näljas, ei hakka sa kuulutama, et ostke ainult õiglase kaubanduse kohvi.\n\nVäga selgelt tuleb \"Klaaslapses\" välja Maarja Kangro maailmapilt, mis on ratsionaalne, teaduslik ja isegi materiaalne. On inimesi, kes lootusetutes olukordades pöörduvad kõrgemate jõudude, Jumala või nõia poole. Kangro teeb selle asemel hoopis postituse Facebooki.\n\nSari \"90 raamatut 90 päevaga\" oli eetris iga päev alates 5. septembrist \"Vikerhommikus\" kell 8.50. Maarja Kangro \"Klaaslaps\" jääb sarja viimaseks sissekandeks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNorralannade kolmikvõidu rikkus Lillehammeris Pärmäkoski\n\n## Põhitekst:\n\nTänasel 10 km klassikadistantsil jõudis ajaga 28.46,1 esimesena finišisse Heidi Weng, kes edestas Ingvild Östbergi 16,1 sekundiga. Kolmas oli soomlanna Krista Pärmäkoski 21-sekundilise kaotusega võitjale.\n\nAlla minuti jäi Wengist maha ka norralanna kaasmaalanna Marit Björgen, kellele kogunes kaotussekundeid võitjale 57,5. Esikuuiku lõpetasid rootslanna Stina Nilsson 1.26,1 ning venelanna Julia Tšekaleva 1.31,0 allajäämisega Wengile.\n\nWeng ja Östberg juhtisid võistlust juba eilse päeva järel ning Björgen oli täna kaheksandaks langenud ameeriklanna Jessica Digginsi järel neljas ja Pärmäkoski viies.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lillehammeris toimunud murdmaasuusatamise MK-sarja minituuril saavutasid norralannad naistest kaksikvõidu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNorralaste peale vimma kandnud Fourcade leppis endise treeneriga ära\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt põhjustas Fourcade’i pahameele see, et kaheksa aastat Prantsusmaa koondise lasketreenerina töötanud ning ka tema tipputõusmises suurt rolli mänginud Siegfried Mazet lõpetas märtsis prantslastega koostöö ja mais teatas, et liitub Norra koondisega.\n\n\"Olin terve sõidu aja norralaste peale vihane selle pärast, mis nad kevadel tegid,\" teatas Fourcade pärast 20 km sõidu võitu intervjuus Norra ringhäälingule (NRK).\n\nFourcade võitis Östersundi MK-etapil ka 10 km sprindi, siis ei soovinud ta sel teemal enam kommentaare jagada. \"Ma ei taha sellest enam rääkida. See pole minu jaoks enam probleem,\" sõnas ta NRK-le.\n\nFourcade’iga mitmeid põnevaid duelle pidanud Svendsen oli prantslase algseid sõnu kuuldes väga üllatunud. \"Ilmselgelt oleme valinud väga hea treeneri, kui Fourcade pole sellest poole aastaga üle saanud,\" ütles Svendsen reedel. \"Täiesti arusaamatu, et ta niimoodi ütles, aga nägin ta silmades, et ta mõtles oma sõnu tõsiselt.\"\n\nPärast sprindivõistlust avaldas Svendsen NRK-le, et käis Fourcade’iga vestlemas ja soovitas tal Mazet’ga ära leppida. \"Ütlesin talle, et ta peaks võtma viis minutit ja rääkima Siegfriediga näost näkku. Minu teada nad seda ka tegid,\" lausus Svendsen.\n\nMazet kinnitas NRK-le, et Fourcade otsis ta üles ja nad vestlesid. \"Ta ütles, et see viha polnud mulle suunatud. Ta ütles, et tegelikult peab mu valikut [koondist vahetada] väga heaks,\" ütles Mazet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viiel järjestikusel hooajal laskesuusatamise MK-sarja üldvõidu teeninud Martin Fourcade teatas Östersundis pärast 20 km tavadistantsi võitu, et oli terve sõidu aja norralaste peale vihane. Prantslase sõnad üllatasid tema kauaaegset rivaali, norralast Emil Hegle Svendsenit, kes soovitas tal endise treeneriga kohtuda ja suu puhtaks rääkida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves on hüppevooru järel 28., kaks eestlast starti ei tulnud\n\n## Põhitekst:\n\nLiidrikoha võttis sisse jaapanlane Takehiro Watanabe (138 m; 145,3 pkt), kes edestab sakslasi Eric Frenzelit (139 m; 144 pkt) viie ja Björn Kircheisenit (138,5 m; 143,6 pkt) seitsme sekundiga. Ilves kaotab liidrile 1.31.\n\nKail Piho sai 64 mehe konkurentsis 62. koha. Eestlasele tõi 97,5-meetrine hüpe 64,8 punkti, mis tähendab, et murdmaarajale läheb ta Watanabest hiljem 5.22. Karl-August Tiirmaa ja Han-Hendrik Piho starti ei tulnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lillehammeris toimuval kahevõistluse MK-etapil on Kristjan Ilves hüppevooru järel 127-meetrise õhulennu eest teenitud 122,6 punktiga 28. kohal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNoor soomlane vedas Winnipeg Jetsi NHL-is taas võidule\n\n## Põhitekst:\n\nSoomlasele oli see tänavu 16. tabamuseks, millega ta juhib koos Pittsburgh Penguinsi ründaja Sidney Crosbyga väravaküttide edetabelit. Kokku on Lainel kirjas 23 (16+7) resultatiivsuspunkti. Uustulnukate edetabelis edestab ta sellega teisel kohal olevat Toronto Maple Leafsi Auston Matthews't nelja silmaga.\n\nTulemused:\n\nBuffalo - Boston 1:2\nNY Rangers - Carolina 4:2\nNashville - New Jersey 4:5 (la.)\nPhiladelphia - Chicago 3:1\nOttawa - Florida 2:0\nPittsburgh - Detroit 5:3\nTampa Bay - Washington 2:1 (kv.)\nSt. Louis - Winnipeg 2:3 (la.)\nVancouver - Toronto 3:2 (kv.)\nArizona - Columbus 2:3 (kv.)\nColorado - Dallas 0:3\nEdmonton - Anaheim 3:2 (la.)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL sai Winnipeg Jets võõrsil 3:2 jagu St. Louis Bluesist. Kanadalaste viigivärava viskas Patrik Laine, kes andis lisaajal võidu toonud tabamusele ka tulemusliku söödu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tööstusettevõtted protesteerivad maagaasi aktsiisitõusu vastu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti töötleva tööstuse esindusorganisatsioonid on seisukohal, et järsk maagaasi aktsiisitõus ei ole kuidagi vastuvõetav ja aktsepteeritav.\n\n\"Järgmise nelja aasta jooksul tõuseb gaasiaktsiis nii palju, et energiamahukad tööstused kaotavad peaaegu kogu edumaa, mille neile oli tänavu andnud maagaasi maailmaturu hinna langemine,\" märgitakse pöördumises.\n\nMaagaasi hind ja sellega seotud maksud on alates 2014. aastast teinud läbi drastilisi muutusi ehk maagaasi hind on langenud 32 euro pealt MWh 19 euroni MWh ehk 1,7 korda ja seda valdavalt tänu nafta hinna odavnemisele, kuid värsked uudised nafta hinna osas eeldavad hinnatõusu ka siin.\n\nSamas on aktsiis tõusnud 2014. aasta 2,52 euroga MWh võrreldes 3,4 korda ehk 4,36 euroni MWh. \"Aktsiisi on juba kolm aastat tõstetud 20 protsenti aastas, kolm aastat 25 protsenti aastast tõusu veel juurde – see ei tule kuidagi kasuks meie üldisele konkurentsivõimele ning kõrget lisandväärtust tootvale tööstusele,\" märgivad pöördujad.\n\nTööstusettevõtete hinnangul langeb aktsiisitõusu tõttu Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime nii suurel määral, et suurimad maagaasitarbijad, eelkõige välisomanduses olevad ettevõtted, ilmselt kaaluvad tootmise Eestist äraviimist.\n\nSamuti võib tööstuste kinnitusel suuremates linnades tegutsevatele tootmisettevõtetele gaasküte osutuda asendamatuks, sest linna pole alati võimalik biomassi ladusid ehitada ning selline ressursside maksustamine ei tee head tootmise Eestisse toomisele ega hoidmisele ehk kui ettevõtete maksukoormust niivõrd järsult tõsta, kaovad selle tulemusel ka töökohad ja palgad hakkavad langema.\n\nPöördujad leiavad, et maagaas on täna fossiilsetest kütustest kõige keskkonnasõbralikum ja laialdaselt kasutatav tööstuslikes protsessides ehk aktsiisiloogika peaks olema just vastupidine otsustatule ehk mida rohkem saastad, seda rohkem maksad.\n\n\"Energiakulude suurenemise tõttu kaotavad ettevõtted investeeringuid nii tootmise arendamisse kui ka tootmisvõimsuse tõstmisesse. Töötleva tööstuse maksukoormuse (ka kaudsed maksud) tõstmine on juba ammu sealmaal, et meie ettevõtete konkurentsivõime on võrreldes naaberriikidega madal,\" kinnitavad pöördujad ja kutsuvad valitsust üles maagaasiaktsiisi tõusust sellisel määral loobuma.\n\nPöördumise tegid Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Keematööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tööstuse esindusorganisatsioonid tegid valitsusele ühispöördumise maagaasi aktsiisitõusu kohta ning leiavad, et see pole aktsepteeritav.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGolden State Warriors kostitas Phoenix Sunsi 138 punktiga\n\n## Põhitekst:\n\nIdakonverentsis teisel kohal olev Toronto Raptors võttis kuuenda järjestikuse võidu, kui alistas kodus Atlanta Hawksi 128:84. Boston Celticsi 107:106 võidumängus võõrsil Philadelphia 76ersi üle viskas Isaiah Thomas 37 punkti.\n\nLos Angeles Lakersit ei päästnud Memphises 100:103 kaotusest Grizzliesi vastu ka Lou Williamsi 40 punkti. Võitjatele tõi Troy Daniels parimana 31 silma. Utah Jazzi 105:98 võidumängus kodus Denver Nuggetsi üle viskas Gordon Hayward 32 punkti.\n\nTulemused:\n\nMilwaukee – Brooklyn 112:103\nCharlotte – Minnesota 120:125 (la.)\nPhiladelphia – Boston 106:107\nToronto – Atlanta 128:84\nMemphis – LA Lakers 103:100\nDallas – Chicago 107:82\nUtah – Denver 105:98\nPortland – Miami 99:92\nGolden State – Phoenix 138:109\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA alistas mullune finalist ja tabelijuht Golden State Warriors kodus Phoenix Sunsi 138:109. Võitjate resultatiivseim oli Stephen Curry 31 punktiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLinda Line tühistas reisid\n\n## Põhitekst:\n\nLaevafirma teatel tühistati pühapäeval väljumised Tallinnast kell 18 ning Helsingist kell 16 ja 20.\n\nEsmaspäeval on tühistatud kõik väljumised mõlemal suunal ja teisipäeval kell 8 väljumine Tallinnast.\n\nLinda Line'i laevad ei välju, kui tuule kiirus on merel 15 m/s ja laine kõrgus üle kahe meetri.\n\nTallinna-Helsingi liinil teenindavad reisijaid kiirkatamaraanid Karolin ja Merilin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna-Helsingi liini kiirlaevadega teenindav Linda Line tühistas halbade ilmastikuolude tõttu merel reisid pühapäeval, esmaspäeval ja ka teisipäeva varahommikul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRäikkönen ja Kvjat ei soovi maailmameistri poolt vabaks jäänud kohta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõik peale Kimi Räikköneni ja Daniil Kvjati on minuga ühendust võtnud,\" sõnas Mercedese tiimipealik Toto Wolff.\n\nMercedes pole uut sõitjat veel valinud, kuid spekuleeritakse, et sakslase poolt vabaks jäänud koha saab endale kas Valtteri Bottas, Pascal Wehrlein või Esteban Ocon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel pühapäeval esmakordselt vormel-1 maailmameistriks kroonitud Nico Rosberg teatas reedel, et teeb tippspordiga lõpparve. Sakslase loobumine on nüüd löönud sõitjateturule elu sisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAustrias valitakse presidenti\n\n## Põhitekst:\n\nParemäärmuslikuks peetav Hofer on lubanud vabaneda \"kopitanud eliidist\", tihendada sidemeid Venemaaga ja võidelda Brüsseli \"tsentraliseeriva võimu\" vastu.\n\nHofer kaotas mais napilt teise valimisvooru, mis tühistati rikkumiste tõttu valimissedelite lugemisel.\n\nMais võitis roheliste toetatav, kuid sõltumatuna kandideeriv Alexander Van der Bellen Hoferit 31 000 häälega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austrias toimuvad pühapäeval presidendivalimised, kus kandideerivad roheliste toetatav sõltumatu kandidaat Alexander Van der Bellen ja Vabaduspartei kandidaat Norbert Hofer.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTÄNA | Kalev/Cramo paneb eilse juubilari Elegari võimed proovile\n\n## Põhitekst:\n\nJenisseil on kirjas kolm, Kalev/Cramol kaks võitu. Lisaks sellele on mõlemad meeskonnad kaotanud viis kohtumist. Jenissei on kodus võitnud kolmest mängust ühe, milles lasknud endale visata keskmiselt 96,7 punkti kohtumises, mis on kogu liiga halvim näit. Kalev/Cramo on võõrsil alistanud viiest vastasest ühe, kui hooaja avamängus saadi jagu uustulnuk Permi Parmast.\n\nOmavahelisele kohtumisele lähevad meeskonnad kolmemängulise kaotustejada pealt. Jenissei jäi viimati kodus 75:100 alla Peterburi Zeniidile ning Kalev/Cramo samuti vastase väljakul Kaasani Uniksile 91:104. Meeskonnad on omavahel pidanud kuus matši, millest neli võitnud venelased. Mullu oli Kalev/Cramo kodus parem 80:70 ning Venemaal võitis Jenissei 97:90.\n\nTallinlaste liidriks on tänavu olnud Demonte Harper, kes visanud keskmiselt 17,4 punkti ja andnud 6,1 resultatiivset söötu mängus. Mickell Gladnessi arvel on kohtumise kohta 8,1 lauapalli. Jenissei suurimaks korvikütiks on osutunud Tony Taylor 16,5 silmaga mängus. Ekskalevlase, eile 30. sünnipäeva tähistanud Frank Elegari kontos on keskmiselt 9,1 lauapalli ning Vassili Zavorijevil 4,1 tulemuslikku söötu. Elegar on oma näidu poolest kogu liiga paremuselt teine mees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli VTB Ühisliigas kohtub Kalev/Cramo võõrsil Krasnojarski Jenisseiga, kellega paikneb turniiritabelis kõrvuti. Venelased on 13 meeskonna seas üheksandal, eestlased kümnendal kohal. Mäng algab Eesti aja järgi kell 14.10.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naisrattur võitis cyclo-crossi veteranide MM-il pronksi\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli Akadeemilist Spordiklubi esindav Lang kaotas britile Tracey Fletcherile (Empella Cyclo X) 2.39 ja tšehhitarile Ivana Jaklovale (SK Šafrata Bohumin) 20 sekundit, vahendas Spordipartner.ee.\n\nLang on tegemas suurepärast hooaega. Oktoobris võitis ta Slovakkias Trnavas peetud Euroopa meistrivõistlustel 50-54-aastase konkurentsis kulla. Siis edestas Lang 3,1 sekundiga Jaklovat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tea Lang võitis Belgias Molis jätkuvatel cyclo-crossi veteranide maailmameistrivõistlustel vanuseklassis 50-54 eluaastat pronksmedali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavu on Eestis diagnoositud 205 HIV-nakatunut\n\n## Põhitekst:\n\nSel aastal dignoositi nakatunuid Tallinnas 100, Narvas 32, Ida-Virumaal 48, Harjumaal kaks, Lääne-Virumaal kuus, Tartumaal kuus, Saaremaal neli, Raplamaal kolm ning Jõgevamaal, Pärnumaal ja Viljandimaal üks.\n\nKokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9468 inimesel, sealhulgas aids 490 inimesel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu 2. detsembri seisuga on Eestis diagnoositud 205 HIV-nakatunut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhisliiga novembrikuu parimaks osutus Himki tagamängija\n\n## Põhitekst:\n\nHimki tagamängija aitas Himki eelmisel kuul võidule kõigis neljas kohtumises, kus viskas keskmiselt 19 punkti, andis 4,25 resultatiivset söötu ning võttis 2,75 lauapalli mängu kohta.\n\nŠvediga konkureerisid novembrikuu parima mängija tiitlile Mardy Collins Krasnodari Lokomotiiv-Kubanist ja Vitali Fridzon Moskva CSKA-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli VTB Ühisliiga novembrikuu parimaks mängijaks tunnistati Aleksei Šved.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapani jalgpallimeistriks krooniti raskest seisust välja tulnud Antlers\n\n## Põhitekst:\n\nAvakohtumise kodus 0:1 kaotanud Antlers jäi kordusmängus kiirelt kaotusseisu, kui 7. minutil avas skoori Shinzo Koroki. Külaliste viigivärava lõi 40. minutil Mu Kanazaki ning võidu vormistas sama mees 79. minutil penaltist.\n\nAntlers krooniti viimati Jaapani meistriks 2009. ja Red Diamonds 2006. aastal. Mullune parim Hiroshima Sanfrecce pidi tänavu leppima kuuenda kohaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapani jalgpallimeistriks krooniti Kashima Antlers, kes alistas kaheosalises finaalseerias Urawa Red Diamondsi tänu võõrsil löödud väravatele 2:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJoobes juhid põhjustasid kolm liiklusõnnetust\n\n## Põhitekst:\n\nKell 14.23 juhtus liiklusõnnetus Tartus Riia tänaval, kus seni tuvastamata juht sõitis Audi A4 Avantiga teelt välja vastu puud. Autos olnud joobes seltskond väitis, et juht lahkus õnnetuskohalt. Kiirabi toimetas avariis viga saanud 26-aastase mehe Tartu ülikooli kliinikumi. Liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.\n\nKell 18.40 juhtus liiklusõnnetus Valga maakonnas Hummuli vallas Jõgeveste-Soe tee 6. kilomeetril, kus alkoholijoobes 43-aastane mees sõitis registreerimata ratastraktoriga MTZ-82 kõrvalteelt libedate teeolude tõttu peateele ja edasi kraavi, kus paiskus külili. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 18.54 juhtus liiklusõnnetus Raplamaal Märjamaa vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 68. kilomeetril, kus Audi 80 sõitis teelt välja haljasalale ja vastu kändu. Autos olnud alkoholijoobes 58-aastane mees toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Sõiduki juht ja liiklusõnnetuse asjaolud selgitamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval põhjustasid alkoholijoobes juhid kolm liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kolm inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTÄNA | Eesti saalihokikoondis kohtub MM-il Saksamaaga\n\n## Põhitekst:\n\nTeises A-alagrupi matšis on kell 15.15 vastamisi Soome ja Šveits. Eilses avavoorus kaotas Eesti Šveitsile 4:8 (2:2, 1:5, 1:1) ning Saksamaa Soomele 1:12 (0:5, 1:1, 0:6).\n\nB-alagrupis toimub üks mäng, kus kell 18.15 kohtuvad Läti ja Tšehhi. Eile jäid lätlased 2:7 (1:3, 1:2, 0:2) alla rootslastele ning tšehhid alistasid 8:4 (2:0, 3:1, 3:3) Norra.\n\nEile alustati turniiri ka nõrgemates C- ja D-alagruppides, kus USA sai 5:4 (2:0, 2:3, 1:1) jagu Taist, Taani 8:1 (3:0, 4:1, 1:0) Austraaliast ning Kanada 2:1 (1.0, 1:0, 0:1) Singapurist. Poola ja Slovakkia olid mänguvabad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riias toimuvatel meeste saalihoki maailmameistrivõistlustel peetakse täna teise vooru mängud, kus Eesti kohtub algusega kell 12.30 Saksamaaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHimki võttis Ühisliigas kuuenda järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiritabelit juhivad Moskva CSKA ja Kaasani Uniks seitsme võiduga. Seejuures jätkavad moskvalased täiseduga, Uniksil on kirjas ka üks kaotus. Himki jagab koos Peterburi Zeniidiga kuue võidu ja ühe kaotusega kolmandat positsiooni.\n\nKaheksast vastasest ühe alistanud Avtodori järgmine kohtumine on 10. detsembril kodus Kalev/Cramoga, kes täna mängib Krasnojarskis algusega kell 14.10 kohaliku Jenisseiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli VTB Ühisliigas sai kuuenda järjestikuse võidu Himki, kes alistas kodus Saratovi Avtodori 102:70 (29:16, 25:19, 26:18, 22:17). Himki resultatiivseim oli Aleksei Šved 25 ning Avtodoril Nicolas Minnerath 22 punktiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHaridusministeerium ootab kandidaate Wiedemanni keeleauhinnale\n\n## Põhitekst:\n\nWiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.\n\nEttepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus, haridus- ja teadusministeerium ning varasemad keeleauhinna saajad.\n\nKirjalikud ettepanekud koos põhjendusega tuleb esitada hiljemalt 10. jaanuariks haridus- ja teadusministeeriumi e-posti aadressil [email protected] või aadressil Munga 18, 50088 Tartu (postitempli kuupäev 10.01.2017).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridus- ja teadusministeerium ootab ettepanekuid 2017. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa ja Poola ratturid jäi keelatud ainega vahele, kuid võistluskeeldu ei saanud\n\n## Põhitekst:\n\n23. veebruaril positiivse proovi andnud Venemaa sportlane jääb ilma Pariis-Nice’i velotuuri 7. etapi 52. ja Kataloonia tuuri avaetapi 104. kohast, vahendas Rattauudised.ee.\n\nTinkoffi meeskonnast Caja Rural-Seguros RGA-sse koliva Trofimovi kaasmaalaselt Sergei Šilovilt (Lokosphinx) võeti ära Vuelta Ciclista a La Rioja võidusõidu ning kahelt Poola pararatturilt märtsis peetud MM-i tulemused, sest ka nende organismist leiti palju kõneainet pälvinud meldooniumit.\n\nMaailma Antidopinguagentuur andis nimetatud ratturitele armu, sest sel aastal keelatud ainete nimekirja lisatud ainet võis hooaja alguses organismist leida, kui seda tarvitati eelmise aasta lõpus.\n\nJaanuaris jäi meldooniumiga vahele Katjuša rattur Eduard Vorganov ja algselt määrati talle võistluskeeld, mis aga mais tühistati.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juri Trofimov on üks neljast jalgratturist, kes andis keelatud ainet meldooniumit sisaldanud proovi, kuid ei saa võistluskeeldu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tabas 29 joobes sõidukijuhti\n\n## Põhitekst:\n\nTabatutest üks oli narkojoobes ja 28 alkoholijoobes.\n\nKui juht on 0,2–1,49-promillises joobes, võib teda väärteo korras karistada kuni 1200 euro suuruse trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.\n\nKui juht on narkojoobes või üle 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega ning lisakaristusena saab võtta ära ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks ning konfiskeerida sõiduki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei tabas eelmise ööpäeva jooksul üle Eesti 29 joobes sõidukijuhti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKingi koduklubi suurepärane hooaeg jätkus võiduga tiitlikaitsja üle\n\n## Põhitekst:\n\nZsory viis avapoolaja lõpus juhtima Gabor Molnari tabamus, 80. minutil vormistas lõppskoori Stipe Bacelic-Grgic. Tarmo Kink kuulus kodumeeskonna algkoosseisu ning vahetati puhkama 76. minutil, vahendas Soccernet.ee.\n\nTabelis tõusis Ungari liiga uustulnuk 12 meeskonna konkurentsis viiendale kohale. Liidrikohal olevast Vasasest jäädakse maha seitsme punktiga. Tänane vastane Ferencvaros jätkab neljandal kohal ning vahe Zsory'ga on neil kaks punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpallur Tarmo Kingi koduklubi Mezökovesdi Zsory sai Ungari kõrgliigas järjekordse võidu, kui koduväljakul alistati 2:0 valitsev meister Budapesti Ferencvaros.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaal vigastas autoga rahva hulka sõitnud mees nelja inimest\n\n## Põhitekst:\n\nHõbedast Mercedest juhtinud 50-aastane mees võttis Bottropi kesklinnas ilmselt teadlikult sihikule välismaalased. Vigastatute seas oli nii Süüria kui Afganistani kodanikke.\n\nMees üritas rammida autoga inimesi ka lähedalasuva Esseni linna ühes bussipeatuses, kuid ebaõnnestus ning politsei vahistas ta kahtlustatuna tapmiskatses.\n\nVahistamisel esines ta välismaalaste vastaste avaldustega.\n\nPolitsei pidas võimalikuks, et mehel on vaimseid häireid.\n\n\"Mehe selgeks eesmärgiks oli välismaalasi tappa,\" ütles liidumaa juhtiv julgeolekuametnik Herbert Reul uudisteagentuurile DPA.\n\n\"Võimuesinajate veendumuse kohaselt oli rünnaku motiiviks võõraviha,\" kinnitas ka Esseni prokuratuuri eestkõneleja.\n\nAprillis sõitis sakslasest mees oma kaubikuga rahva sekka Münsteris, tappes neli inimest ja vigastades kümneid. Rünnakule eelnevatel nädalatel psühhiaatri abi otsinud juht tegi rünnaku järel enesetapu.\n\n2016. aasta 19. detsembril rammis tuneeslasest mees rahvast Berliini jõuluturul, tappes 12 inimest. Rünnaku võttis hiljem omaks äärmusrühmitus Islamiriik.\n\nSündmuskohalt pagenud ründaja hukkus hiljem Itaalias tulevahetuses politseiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Nordrhein Westfaleni liidumaal sõitis mees teisipäeva varahommikul tahtlikult rahva hulka, vigastades vähemalt nelja inimest; ründaja on kinni peetud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Noorte Teaduste Akadeemia valis viis uut liiget\n\n## Põhitekst:\n\nENTA üldkogu otsusega valiti ENTA uuteks tegevliikmeteks: neuroteadlane Jaan Aru (TÜ); kosmoloogia ja eksperimentaalosakeste füüsika arendaja Mario Kadastik (KBFI); füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner (TÜ); õigusteadlane, IT-õiguse arendaja Helen Eenmaa-Dimitrieva (TÜ) ja folklorist Anastasiya Astapova (TÜ).\n\nMillega nad tegelevad?\n\nJaan Aru\n\nJaan Aru on neuroteadlane ja Tartu Ülikooli teadur, kelle teadustöö põhisuund on teadvuse neurobioloogiliste aluste uurimine. Jaan Aru on kaitsnud doktorikraadi Max Plancki Aju-Uuringute Instituudis/ Frankfurdi Goethe Ülikoolis (summa cum laude) ning on praegu Marie Curie stipendiaadina järeldoktorant Berliini Humboldti Ülikooli bioloogia instituudis. 2016. aastal pälvis Aru riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tiitli. Koos professor Talis Bachmanniga on Jaan Aru kirjutanud raamatu \"Tähelepanu ja teadvus\", mis ilmus 2009. aastal. 2017. aastal ilmus Jaan Aru sulest raamat \"Ajust ja arust\", mis räägib aju tõhusast kasutamisest, unest, tehisintellektist ja laste mõistusest.\n\nMario Kadastik. Autor: ERR\n\nMario Kadastik on Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) asedirektor ning vanemteadur, kelle teadlaskarjäär on olnud seotud nii kosmoloogia kui eksperimentaalse osakestefüüsikaga. Ta on andnud suure panuse sõlmimaks Baltimaade ülikoolide koostöölepet Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN), mis võimaldab Eesti, Läti ja Leedu teadlastel teha uurimistööd maailma juhtivas osakestefüüsika teaduskeskuses. 2012. aastal pälvis Mario Kadastik Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia ning samal aastal ka ERKF Teaduste Akadeemia stipendiumi.\n\nHeli Lukner. Autor: Erakogu\n\nHeli Lukner on Tartu Ülikooli füüsikalise optika vanemteadur, kelle uurimistöö kuulub laineoptika valdkonda, põhiobjektiks ülilaiaribaliste optiliste laineväljade ajalis-ruumiline vormimine ja mõõtmine. Järeldoktorantuuri läbi Heli Lukner mainekas Max Plancki valgusteaduseinstiuudis Saksamaal. Avalikkusele on Heli tuntud haridussaate \"Rakett 69\" kohtuniku ning teadusmeeskonna liikmena. Koos Mare Müürsepaga on Heli Lukner kirjutanud noortele lugejatele mõeldud raamatu \"Füübits. Teaduse ja tehnika esimene lugemik huvilisele lapsele\" (2017), mille eest pälvis tänavu Eesti teaduse populariseerimise konkursil peapreemia teaduse populariseerimise eest trükisõna kategoorias. 2017. aastal pälvis Heli Lukner Vabariigi Presidendid Kultuurirahastu noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest.\n\nHelen Eenmaa-Dimitrieva on Tartu Ülikooli IT-õiguse teadur ja EDOLAD (European Joint Doctorate in Law and Development) programmi külalisõppejõud, kelle teadustöö keskendub tehnoloogiaõiguse, õigusfilosoofia ja õigusökonoomika küsimustele. Doktorikraadi kaitses Helen Eenmaa-Dimitrieva Yale'i ülikoolis ning järeldoktorantuuri raames jätkas teadustööd Euroopa Ülikool-Instituudis Firenzes, Tilburgi ülikoolis Hollandis ning FGV juures Rios, Brasiilias. Tartu Ülikoolis aitas Helen Eenmaa-Dimitrieva käivitada IT-õiguse õpet, olles eriala programmijuht (2014-2016) ning pälvides programmi käivitamise eest Tartu Ülikooli aasta programmijuhi auhinna (2015) ja Aasta Idee auhinna Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult (2014).\n\nAnastasiya Astapova on Tartu Ülikooli folkloristika teadur ja projektijuht, kelle uurimishuvid on seotud üliõpilashuumori, poliitilise folkloori, poliithuumori ning Eesti venekeelse elanikkonna integratsiooni ja pagulasteemadega. Anastasiya Anastasiya Astapova on kaitsnud kaks doktorikraadi: 2015. aastal Tartu Ülikoolis ning 2016. aastal Vene Teaduste Akadeemia Vene kirjanduse instituudis. Ta on pälvinud mitmeid stipendiume ja käinud rahvusvahelist õpetamis- ja teaduskogemust ammutamas Ohio osariigi ülikoolis, Praha Karli ülikoolis, Jeruusalemma Heebrea ülikoolis, Belgradi ja Indiana ülikoolides. Järeldoktorantuuri läbis Anastasiya Astapova Uppsala ülikooli juures.\n\nEesti Noorte Teaduste Akadeemia valis enda ridadesse uusi noorteadlasi esmakordselt. ENTA tegevliikmeks olid oodatud kandideerima alla 40-aastased doktorikraadiga Eesti teadlased, kel on väljapaistvaid saavutusi teadustöös ja kes on oluliselt arendamas teadust oma valdkonnas.\n\nKonkursile laekus sooviavaldusi 42 kandidaadilt kümnest eri kõrgkoolist, teadusasutusest ja teadust väärtustavast ettevõttest nii Eestist kui välismaalt. Enamik kandidaatidest (28 inimest) esindas reaalteaduste suunda.\n\n\"Äärmiselt rõõmustav oli näha, et ENTA liikmeks soovis astuda nii paljud silmapaistavaid ja ühiskondlikult aktiivseid noori teadlasi,\" märkis ENTA president Els Heinsalu. \"Et huvi meie konkursi vastu oli nii meeldivalt suur, annab ühtlasi tunnistust sellest, et ilmselt on ENTA esimese kahe tegutsemisaastaga suutnud kujuneda selliseks organisatsiooniks, kuhu noored teadlased soovivad kuuluda,\" lisas Heinsalu.\n\nHeinsalu sõnul oli kõigi nende kandidaatide hulgast valiku tegemine ääretult raske. Seda näitab kasvõi tõik, et valitute välja selgitamiseks kulus lõpuks neli vooru, sest valituks osutus kandidaat, kes saavutas 2/3 üldkogu toetuse.\n\n\"Otsuse tegemisel oli vaja kaaluda paljude erinevate aspektide vahel, sest kindlasti oli meie jaoks oluline kaasata ENTA tegemistesse võimalikult erinevates valdkondades tegutsevaid noorteadlasi ning lisaks teaduslikule panusele pidasime oluliseks ka kandidaadi ühiskondlikku aktiivsust,\" selgitas Heinsalu.\n\nPalju olulist mõtteainet pakkusid kandidaatide motivatsioonikirjad, kust sai lugeda, millisena kandidaadid kujutasid ette enda rolli ENTAs, mis on need teemad, kus nad tahaksid noorteadlaste huvide eest seista ja millega ühiskonna arengusse panustada.\n\nEesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed. Autor: ERR\n\nENTA on noorteadlastega seotud teemadele keskendunud MTÜ, mis loodi 2017. aastal Eesti Teaduste Akadeemia initsiatiivil. ENTA eesmärgiks on olla Eesti noorte teadlaste häälekandja ühiskonnas ning esindada Eesti noorte teadlaste huve, panustades teaduse ja ühiskonna arengusse ning selgitada ja suurendada teaduse rolli ühiskonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel, 28. detsembril, kogunes Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) üldkogu, et valida esmakordselt enda ridadesse uusi tegevliikmeid. Viis uut ENTA liiget valiti välja 42 kandidaadi hulgast neljas hääletusvoorus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArsenal pesi häbi maha kolmeväravalise võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nGranit Xhaka viis Arsenali 25. minutil juhtima ja pool tundi hiljem suurendas võõrustajate edu Alexandre Lacazette. Aboubakar Kamara tabamusele vastasid Aaron Ramsay 79. minutil ja Pierre-Emerick Aubameyang neli minutit hiljem. Päeva esimeses mängus oli Leicester võõrsil 1:0 üle Evertonist.\n\nArsenal on 41 punktiga liigatabelis viiendal kohal, Fulham on 21 mänguga kogunud 14 punkti ning asub väljalangemistsoonis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga eelmises voorus Liverpoolile koguni 1:5 kaotanud Arsenal alistas aasta esimesel päeval Fulhami koduväljakul 4:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKobayashi jäi võitmatuks ka teisel Saksa hüppemäel\n\n## Põhitekst:\n\nNii nagu Oberstdorfis kaks päeva varem, edestas Kobayashi Garmisch-Partekirchenis sakslast Markus Eisenbichlerit. Seekord teenis jaapanlane 136,5 ja 133 meetri kaugusele kandunud õhulendude eest 266,6 punkti ning edestas Eisenbichlerit (138 m + 135 m) 1,9 punktiga. Kolmanda koha saanud poolakas Dawid Kubacki jäi juba 10,4 silma kaugusele.\n\nSelline on paremusjärjestus ka turnee üldarvestuses, jaapanlane on kahe osavõistlusega kogunud 548,9 punkti sakslase 546,6 ja poolaka 526 silma vastu. 4. jaanuaril võisteldakse Innsbruckis ja Nelja hüppemäe turnee lõppeb pühapäeval Bischofshofenis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Garmisch-Partekirchenis toimunud Nelja hüppemäe turnee teise osavõistluse võitis jaapanlane Ryoyu Kobayashi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlvamaal leiti teekraavist 15-aastase neiu surnukeha\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei selgitas, et hukkunu on 15-aastane kohalikus perekodus elanud neiu, kes on varem korduvalt jäänud ööks ära perekodu töötajatele sõna jätmata, kuid on nendel juhtudel alati turvaliselt koju tagasi jõudnud või toodud.\n\nMillistel asjaoludel ja millal noor neiu sedapuhku hooldekodust omavoliliselt lahkus, on veel selgitamisel, teatas politsei.\n\nLõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk nentis, et noore inimese surm on igal juhul äärmiselt traagiline.\n\n\"Politsei teeb endast oleneva, et saada võimalikult kiiresti lõpuni selgeks, kuidas noor naine selliselt hätta sattus ja elu kaotas. Kontrollisime sündmuskoha ja surnukeha esmasel põhjalikul vaatlusel kõiki võimalikke versioone, aga kuriteole seejuures midagi ei viidanud. Praegu menetlustoimingud jätkuvad ning edasises ekspertiisis selgitame, mis on täpne surma põhjus,\" märkis operatiivjuht.\n\nAlaealise neiu surmajuhtumi üksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlvamaal leiti teisipäeval teekraavist 15-aastase neiu vägivallatundemärkideta surnukeha, kelle täpne surma põhjus ja muud üksikasjad selgitatakse ekspertiisis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n18 kuud vahele jätnud Nasri on tagasi Inglismaa kõrgliigas\n\n## Põhitekst:\n\n31-aastane Nasri jäi 2016. aastal vahele dopingureeglite rikkumisega ja sai selle eest karistuse, mis jättis ta vutiväljakutelt kokku 18 kuuks eemale, kirjutab Soccernet. Viimati käis ta ametlikus mängus platsil 2017. aasta novembris Türgi klubi Antalyaspori eest.\n\nAasta hiljem liitus Nasri aga West Hami treeningutega ja suutis teda Manchester Citys juhendanud Manuel Pellegrinit veenda, et väärib uut võimalust - nüüd teataski klubi, et sõlmis prantslasega esmalt pooleaastase lepingu võimalusega seda aasta võrra pikendada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "West Ham United teatas, et allkirjastas pooleaastase lepingu prantslasest poolkaitsja Samir Nasriga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJuubeliaasta lõpupidu tõi linnaväljakutele kümneid tuhandeid inimesi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Juubeliaasta ühine lõpupidu \"Sajaga edasi, Eesti!\" tõi linnaväljakutele hinnanguliselt enam kui 67 000 inimest. Kunagi varem pole toimunud üle Eesti linnaväljakutel samaaegset ühist aastavahetuse pidu koos artistide, Vabariigi Presidendi uusaastaläkituse ühise jälgimise ja ühise hümnilaulmisega. See on juubeliaastale väga väärikas punkt,\" ütles Riigikantselei EV100 programmijuht Maarja-Liisa Soe. \"Samuti saadi juubeliaasta lõpupidudest osa Eesti Televisiooni vahendusel sadades tuhandetes Eesti kodudes.\"\n\nJuubeliaasta lõpupidu \"Sajaga edasi, Eesti!\" toimus kõikides maakonnakeskustes ja Narvas. Linnaväljakutel toimunud lõpupidude korraldajate hinnangud osalejate arvu kohta: Haapsalu – 400, Jõgeva – 500, Jõhvi – 2000, Kuressaare – 4500, Kärdla – 1000, Narva – 3000, Paide – 3000, Põlva – 2000, Pärnu – 8000, Rakvere – 8000, Rapla – 1000, Tallinn – 20 000, Tartu – 12 000, Valga – 350, Viljandi – 500 ja Võru – 1000.\n\n2018. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Aastapäeva tähistamise periood kestab kuni 2020. aasta 2. veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. 2019. aastal keskenduvad sündmused Eesti Vabadussõja 100. aastapäevale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vana-aasta õhtul toimunud Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta lõpupidu tõi linnaväljakute üle Eesti hinnanguliselt enam kui 67 000 inimest. Juubeliaasta lõpupidu \"Sajaga edasi, Eesti!\" toimus 31. detsembri hilisõhtul 16 linnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMait Peterson ja Bologna lõpetasid Euroliiga noorteturniiri teise kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nVirtus ning Badalona Joventut lõpetasid B-alagrupi kahe võidu ja ühe kaotusega, kuid omavahelise mängu tulemus tagas edasipääsu eestlase kodumeeskonnale, vahendab Korvpall24.\n\nFinaalis mindi pühapäeval vastamisi turniiri korraldaja Valencia Basketiga. Itaalia klubi kaotas kohtumise skooriga 71:82 (6:19, 23:18, 18:21, 24:24). Algviisikusse kuulunud Peterson viibis väljakul 31 minutit ja kogus selle ajaga 4 punkti (kahesed 1/2, vabavisked 2/2), 8 lauapalli, 2 vaheltlõiget, 2 blokki, ühe pallikaotuse ning 4 isiklikku viga.\n\nNelja mängu keskmised näitajad olid Petersonil 18 minutit, 3,8 punkti, 5,5 lauapalli, 0,3 korvisöötu, 1 vaheltlõige, 1 blokk, 1 pallikaotus ja 1,5 viga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noorkorvpallur Mait Peterson osales läinud nädala lõpus Bologna Virtuse U-18 meeskonna rivistuses Euroliiga noorteturniiril Adidas Next Generation, kus saadi teine koht.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nWilliamsi ja Federeri ajaloolises kohtumises jäi peale šveitslane\n\n## Põhitekst:\n\nFederer ja tema paariline Belinda Bencic alistasid Williamsi ja Frances Tiafoe 49 minutiga 4:2, 4:3 (5:3). Esmakordselt üksteise vastu mänginud legendaarsed Federer ja Williams on kahe peale võitnud 43 suure slämmi turniiri.\n\n\"Milline rõõm; milline au oli Serena vastu mängida. Ma olin tema servi vastu võttes närvis,\" sõnas Federer pärast matši. \"See oli suurepärane kogemus ja mul on kahju, et see on läbi,\" ütles Williams. \"Ma hakkasin alles soojaks saama. On põhjus, miks Federer on nii võimas: tal on uskumatu serv. Ma olen teda kogu aeg mängimas näinud, aga ei taibanud kunagi, kui hea see on.\"\n\nSegapaarismängule eelnenud üksikmängudes oli Federer Tiafoest üle 6:4, 6:1 ning Williams Bencicist 4:6, 6:4, 6:3.\n\nMöödunud aastal alistasid Bencic ja Federer turniiri finaalis Saksamaa paari Angelique Kerber - Alexander Zverev. Federer võidutses Hopmani karikaturniiril ka 2001. aastal, siis oli tema paariliseks Martina Hingis.\n\nSteady on, @rogerfederer???? #HopmanCup pic.twitter.com/5bgQuSPw8P\n\n— Eurosport UK (@Eurosport_UK) January 1, 2019\n\nTiafoe leaves one on the GOAT ???? @rogerfederer 1-1 @FTiafoe #HopmanCup pic.twitter.com/kXfeKU9p13\n\n— Eurosport UK (@Eurosport_UK) January 1, 2019\n\n\"I'm kinda sad it's over\" ????\nYou and us both @serenawilliams #HopmanCup pic.twitter.com/YXB9K11KfI\n\n— Eurosport UK (@Eurosport_UK) January 1, 2019\n\nThe GOAT selfie ???? #HopmanCup pic.twitter.com/DYsjTt3akA\n\n— Eurosport UK (@Eurosport_UK) January 1, 2019\n\n????vs ????. The ???? won @rogerfederer\n\nA post shared by Serena Williams (@serenawilliams) on Jan 1, 2019 at 6:48am PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hopmani karikaturniiril läksid Ameerika Ühendriikide - Šveitsi kohtumise segapaarismängu raames esmakordselt vastamisi tennise suurkujud Roger Federer ja Serena Williams.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAustrias ja Hollandis sai ilutulestiku tõttu surma kolm inimest\n\n## Põhitekst:\n\nAustria Riedi linnas sai uusaaastapidustuste ajal surma ilutulestikuraketti läitnud 17-aastane noormees, ütles politsei.\n\nMetalltoru, milles rakett oli, plahvatas poisi käes. Nooruk viidi haiglasse, kus ta suri.\n\nHollandi võimude teatel nõudis tulevärk selles riigis kahe inimese elu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastavahetuse ilutulestik nõudis inimohvreid nii Hollandis kui Austrias.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKuressaare ründaja: Soomest kutsuti mind testimisele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Uuriti ja kutsuti testima, aga kuna meil oli just nädal aega varem hooaeg lõppenud, siis ei olnud mõeldav, et kohe lähen. See jäi praegu katki,\" ütles Laht Soccernet.ee-le.\n\n\"Ma ei tea, mida jaanuar toob, aga minu jaoks ei oleks pettumus jätkata FC Kuressaarega. Mulle väga meeldib siin mängida.\"\n\nÜhe pallitrenni pealt Aastalõputurniirile läinud Kuressaare teenis seal kolmanda koha. Seitse väravat löönud Laht valiti turniiri parimaks mängijaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aastal Premium liigas 15 väravat löönud Sander Laht avaldas, et pärast hooaega kutsus üks Soome klubi teda testimisele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKläbo ja Nilsson taas võidukad, eestlased piirdusid kvalifikatsiooniga\n\n## Põhitekst:\n\nNagu laupäeval toimunud tuuri avaetapilgi, olid aasta esimesel päeval kiireimad Johannes Hösflot Kläbo ja Stina Nilsson. Kläbo edestas finaalis itaallast Federico Pellegrinot 2,35 sekundiga, kolmas oli 3,07 kaotanud venelane Sergei Ustjugov. Üleeile võidutses Ustjugov Toblachi 15 km vabatehnikasõidus.\n\nNaiste finaalis oli Nilsson 2,27 sekundit kiirem ameeriklannadest Sophie Caldwellist ja Jessica Digginsist, fotofiniš andis teise koha Caldwellile. Kolm finaali pääsenud norralannat jäeti finaalis viimasteks.\n\nTour de Ski üldarvestuses edestab Kläbo Ustjugovit 12 sekundiga, naiste arvestuses on Digginsi edu norralanna Ingvild Flugstad Östbergi ees 1,1 sekundit. Nilsson on 52-sekundilise kaotusega kuues.\n\nEnne finaale:\n\nKvalifikatsiooni parimat aega näitas taaskord norralane Johannes Hösflot Kläbo, kes edestas kaasmaalast Emil Iverseni 1,71 sekundiga. Norralastele järgnes itaallane Federico Pellegrino (+1,98).\n\nParima eestlasena sõitis Raido Ränkel välja 48. aja (+12,58), Karel Tammjärv oli 69. (+16,16). Ränkeli oleks edasi viinud 2,65 sekundit nobedam sõit.\n\nNaiste kvalifikatsiooni kiireim sprinter oli Stina Nilsson, kes edestas Ingvild Flugstasd Östbergi 1,16 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsis Val Müstairis jätkunud Tour de Ski suusatuuril jäid eestlased vabatehnikasprindis veerandfinaali ukse taha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMayweather teenis 140-sekundilise farsi eest 9 miljonit\n\n## Põhitekst:\n\nMayweather kohtus poksireegleid järginud näidismatšis 20-aastase Jaapani vabavõitleja Tenshin Nasukawaga; võitlusel polnud ametlikke kohtunikke ja väidetavalt oleks Nasukawa pidanud Mayweatheri löömise eest tasuma viie miljoni dollari suuruse trahvi.\n\n\"See oli ainult meelelahutus, meil oli lõbus,\" rääkis 41-aastane Mayweather pärast 140 sekundit kestnud matši, mille jooksul lõi ameeriklane Nasukawa kolm korda pikali. \"Ma olen ikka veel pensionil, ma olen võitnud 50 kohtumist ja Nasukawa jäi võitmatuks [populaarse jaapanlase saldo kikkpoksis on 28 võitu ja 0 kaotust, MMA-s neli võitu]. Tahan, et fännid üle kogu maailma teda toetaksid, ta on tõeline võitleja.\"\n\nWhat if I told you I was making $9,000,000 for 9 minutes of sparring in Tokyo Japan would you do the same if you were me? I like to call it a 9 minute walk thru. #Tokyo #Japan\n\nA post shared by Floyd Mayweather (@floydmayweather) on Dec 30, 2018 at 5:12pm PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karjääri lõpetanud poksilegend Floyd Mayweather veetis aastavahetuse Tokyos, kus teenis veidi enam kui kaks minutit kestnud näidismatši eest üheksa miljonit USA dollarit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome president valutas uusaastakõnes südant Euroopat lõhestavate tülide pärast\n\n## Põhitekst:\n\nPresident tõdes, et häid väljavaateid ei paku algav aasta ka ülejäänud maailmale, kus olukord tundub üsna kaootiline.\n\n\"Euroopa väärtuste eksport on asendunud nende kaitsmisega koduväljakul. Ja kas on näha püüdeid tuua meile võõramaid väärtusi? Tunneme demokaatia, võrdsuse ja vabaduse vastandeid.\"\n\nNiinistö väljendas muret selle pärast, et esindusdemokraatiat püütakse Euroopas üha enam asendada otsese mõjutamisega. Ta viitas Prantsusmaa rahutustele ja teistele muutusi nõudvatele protestidele.\n\n\"On oht, et kaotame midagi esindusdemokraatiale olemuslikku, nimelt võime erinevaid arvamusi lepitada. Ja samas ka võime teise seisukohti kuulata ja katsuda neist aru saada, isegi kui ei saa neid heaks kiita.\"\n\nNiinistö väljendas siiski usku, et uute liikumiste jõudu on võimalik suunata ühiste hüvede loomiseks.\n\n\"Voli olla rahul või rahulolematu kuulub rahvale. Rahulolematusest on sündinud ka praegused erakonnad,\" tõdes ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa on maailma kõige demokraatlikum, võrdsem ja vabam piirkond, aga nüüd on seda hakanud lõhestama tülid väärtuste pärast, muretses Soome president Sauli Niinistö uusaastakõnes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nViiendat Tour de France'i võitu jahtiv Froome jätab Giro vahele\n\n## Põhitekst:\n\nNii möödunud aastal Giro võitnud Froome kui Touri tiitlikaitsja Thomas keskenduvad algaval hooajal Prantsusmaa velotuurile. Girol on Sky esisõitjaks 21-aastane kolumblane Egan Bernal.\n\n\"Mul on eelmisest aastast suurepäraseid mälestusi, aga ma usun, et minu jaoks on parem seekordne Giro d'Italia vahele jätta,\" tõdes Froome. \"Olen oma karjääris jõudmas sinna, kus hakkan mõtlema oma pärandile ja sellele, kas olen võimeline Tour de France'i võitma ka viiendat korda. Sellega on varem hakkama saanud vaid neli ratturit [Eddy Merckx, Bernard Hinault, Jacques Anquetil ja Miguel Indurain] ja sellesse seltskonda jõudmine oleks uskumatu.\"\n\nAasta esimene suurtuur Giro toimub 11. maist 2. juunini, Tour de France 6. juulist 28. juulini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia ratturid Chris Froome ja Geraint Thomas kinnitasid, et ei osale mais toimuval Giro d'Italial.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidukalt naasnud Murray: üritan tennist nautida nii kaua kui võimalik\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma edetabelis 240. kohale langenud Murray alistas poolteist tundi kestnud mängus Duckworthi 6:3, 6:4. Šotlane võitis esimeselt servilt 72 protsenti punktidest ja lõi kohtumise jooksul kuus ässa.\n\n\"Seda ei ole kerge ühe vastusega kokku võtta,\" sõnas emotsionaalne Murray kohtumise järel oma taastumisprotsessist. \"See on olnud väga raske; 18 kuud täis paremaid ja halvemaid hetki. Ma olen õnnelik, et saan taas võistelda. Üritan tennist nautida nii kaua kui ma saan. Ma ei tea, kaua see kestab.\"\n\n\"I want to try and enjoy playing tennis as long as I can - I don't know how much longer its going to last\". Emotional and honest from @andy_murray pic.twitter.com/dKw6WkTKZJ\n\n— Eurosport UK (@Eurosport_UK) January 1, 2019\n\nCelebrating the end of 2018. What a shit year that was!\n\nA post shared by Andy Murray (@andymurray) on Dec 31, 2018 at 4:09am PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimati septembris mänginud endine maailma esireket Andy Murray naasis võistluskarusselli Brisbane'i turniiril saadud võiduga austraallase James Duckworthi üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKui hea on Eestis elada ehk mida räägivad Exceli tabelid?\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi see ei püüa olemuslikult üksikute inimeste kannatusi ja rõõme, on see üldistuste tegemiseks sageli ainus viis. Järgneva ülevaate koostamiseks on kasutatud peamiselt Maailmapanga, Heritage Foundationi, Freedom House'i ja ÜRO andmekogusid.\n\nSuurem pole ilmtingimata parem\n\nÜks on kindel, suurem pole ilmtingimata parem, olgu selleks rahvaarv või SKT elaniku kohta.\n\nAlloleval graafikul kujutab mulli suurus rahvaarvu, horisontaalteljele on kantud SKT elaniku kohta, vertikaalteljel kujutatud inimarengu indeks koondab endas oodatavat eluiga, haridust ja riigi elatustaset. Lõunanaabritest edestas Eestit küll SKT ja sama raha eest ostetava teenuste ja asjade hulga poolest Leedu. Inimarengu indeksi põhjal oli Eestis elada siiski veidi parem. Põhjala riikide kinnipüüdmiseks läheb aega veel kõvasti.\n\nSeda isegi juhul, kui 2018. aasta andmete põhjal kasvas SKT Eestis, Lätis ja Leedus kiiremini kui Rootsis ja Soomes. Võrreldes lõunanaabritega pole Eestil selle näitajaga uhkustamiseks põhjust. Veidi teistsugune pilt avaneb, kui kaasata sinna juurde ka majandusarengu jätkusuutlikkusest ülevaate andev indeks SEDA. Selle arvutamisel võetakse arvesse ka teisi majandusnäitajaid ning muu hulgas haridust, inimeste tervist, keskkonda ja valitsuse tehtavaid kulutusi.\n\nMajandusliku heaolu hindamisel tuleb võtta arvesse ka GINI koefitsienti, mis näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust. Järgnevas võrdluses on toodud välja riigid, mille kordaja arvutati välja 2015. või 2016. aastal. Teiste puhul on andmed enam kui viie aasta vanused ehk ei pruugi anda praegu valitsevast olukorrast parimat pilti. Võrdlusesse kaasatud riikidest on tulude jaotus ühiskonnas kõige ebavõrdsem Venemaal ja Leedus. Eestis ja Lätis on olukord suhteliselt sarnane ja tulud jaotuvad ebavõrdsemalt kui mitmetes lääneriikides.\n\nMaailmapanga ülevaate kohaselt toetab Eesti seadusandlus võrreldes lähiriikidega ettevõtluse arengut hästi. Kuigi Eesti langes 2018. aastal mõttekoja Heritage Foundation maailma majandusvabaduse edetabelis kuuendalt kohalt seitsmendale, on riik veel lõunanaabritest ees. Läti langes 28. kohale ning Leedu 19. kohale.\n\nOmaette küsimus on, mida kõike tänu õitsevale majandusele saab ja kui palju kahjustatakse seejuures planeeti. Just sellele küsimusele üritatakse vastata õnneliku planeedi indeksi abil, mis koostati viimati 2015. aastal. Indeksi arvutamisel võetakse arvesse oodatavat eluiga, inimeste heaolu, ühiskonnaliikmetele avanevate võimaluste võrdsust ja ökoloogilist jalajälge.\n\nSarnaselt mitmele teisele endise idabloki riigile tõukab Eesti pingerea tagaotsa just tekitatav keskkonnakahju. Oodatava eluea ja ühiskonnas valitseva ebavõrdsuse poolest oleks Eestil ja selle lõunanaabritel potentsiaali tõusta tabeli keskmike sekka.\n\nPoliitilised vabadused ja kohtusüsteem\n\nInimesed saavad vabalt hääletada, osaleda poliitilises protsessis ja loota, et rahvasaadikud oma tegude eest vastutavad.\n\nSarnaselt ei piirata enamasti kodanike väljendusvabandust, nende majanduslikke vabadusi ega puudutata eraomandit. Exceli tabelites paigutub Läti siinkohal tahapoole eeskätt õigussüsteemi aegluse ja võimaliku korruptsiooni tõttu. Samuti ei saa välistada, et kohtusüsteemi tööd mõjutavad teised võimuorganid.\n\nSamale viitab Maailmapanga ja Heritage Foundationi analüüs. Õigusriigi mõiste alla koondub nii võimalus kuritegude toimepanemiseks kui ka see, kui järjepidevalt õigusriigi põhimõtteid järgitakse. Kuigi üksikud kohtumenetlused võivad venida ka Eestis, töötab kohtusüsteem maailma mastaabis märkismisväärse tõhususega.\n\nUsaldus riigi vastu on kõrge\nEestlased võivad riiki kiruda ja needa, kuid vähemalt Heritage Foundationi andmete põhjal on riigiinstitutsioonide usaldusväärsus lääneriikidega võrreldavalt kõrgel tasemel. Valitsuse aususe indeks koondab endas usaldust riigiinstitutsioonide vastu, valitsuse läbipaistvust ja korruptsiooni määra riigis.\n\nTeisalt saab riigi tõhususe indeksist välja lugeda, et avalike teenuste kvaliteedi, poliitikate kujundamise osas ja valitsuse valmiduse osas lubadustest kinni pidada on võrreldes lääneriikidega Eestil veel arenguruumi. Põhjamaadega on lõhe veelgi suurem. Seejuures on riik poliitiliselt oluliselt stabiilsem kui viimasel ajal näiteks USA või Suurbritannia.\n\nKokkuvõtlikult paistab Eesti eelnevate pealiskaudsete näitajate põhjal endise idabloki riikide seas silma pigem positiivse näitena. Vanade tööstusriikide ja eriti Põhjamaadega pole mõtet end aga veel Exceli tabelite põhjal võrrelda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Heaolu on subjektiivne nähtus. Nõnda saab vaielda lõputult ka selle üle, kui rahul saab olla Eesti riigiga sada aastat pärast selle sündi. Üks võimalus laiema vaatenurga saamiseks on heita pilk statistikale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVeneetsia hakkab läbihüppajatest turistidelt kuni kümme eurot küsima\n\n## Põhitekst:\n\nVeneetslased on massiturismi hävitava mõju üle kurtnud juba pikka aega, vahendab BBC. Igal aastal sildub Veneetsias sadu kruiisilaevu, mis toovad kohalikke vaatamisväärsusi uudistama üle miljoni reisija. Veneetsia linnapea Luigi Brugnaro sõnul aitab maabumismaksust kogunev raha linna puhtana hoida.\n\nOodatavalt jääb turismimaks vahemikku 2,5 – 5 eurot inimese kohta, ent turismi tippajal, näiteks suvel, võib see tõusta ka kümne euroni. Linn plaanib maksu hakata koguma turismi kõrghooajal juba sel aastal. Maks hakkab kehtima ainult turistidele, ent seni pole selge, kas see asendab teist maksu, mis juba rakendub hotellikülastajatele. Juba kehtiv maks toob linnakassasse 30 miljonit eurot aastas, ent uut maabumismaksu loodetakse koguda hinnanguliselt 50 miljonit.\n\nLinnavõimud nendivad, et kruiisituriste on lihtne tuvastada, keerulisemaks läheb maksukogumine nendelt ühepäevareisijatelt, kes saabuvad lennuki, rongi või autodega.\n\nSarnane \"maabumismaks\" kehtib juba Lipari saartel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia turismimagnet Veneetsia sai riigi uue eelarvega õiguse kehtestada kuni 10-eurone sisenemismaks turistidele, kes viibivad linnas lühikest aega, eelkõige puudutab see kruiisilaevadega saabuvaid ühepäevaturiste.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHarden jätkas Houstoni võidumängus hiilgavat seeriat\n\n## Põhitekst:\n\nPoolajaks 23-punktilise edu haaranud Rockets võitis mängu 113:101, Harden viskas 43 punkti (vabavisked 21/27), jagas 13 korvisöötu ja noppis kümme lauapalli. Viimases kümnes mängus on Houstoni staar visanud 408 punkti, viimase 30 aasta jooksul on sarnase seeriaga suutnud hakkama saada vaid Michael Jordan ja Kobe Bryant.\n\nHardeni hiilgav hoog on veel kolme nädala eest läänekonverentsis 14. kohal olnud Rocketsi tõstnud jagama neljandat positsiooni. \"Ta ei viska ju iga kord peale, see tuleb tema jaoks sundimatult. See on hullumeelne. Ta on lihtsalt eriline,\" rääkis ESPN-ile Rocketsi tagamängija Austin Rivers. \"Teda on võimatu takistada; mitte keegi liigas ei suuda teha seda, mida ta praegu teeb. Ta võidab teist aastat järjest MVP auhinna.\"\n\nTeised tulemused:\n\nCharlotte - Orlando 125:100\nSan Antonio - Boston 120:111\nNew Orleans - Minnesota 123:114\nOklahoma City - Dallas 122:102\nPhoenix - Golden State 109:132\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljandat mängu järjest vähemalt 40 punkti visanud James Harden aitas Houston Rocketsil korvpalliliigas NBA alistada Memphis Grizzliesi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPeapõrutusest taastunud Kotsar aitas South Carolina võidule\n\n## Põhitekst:\n\nKotsar ja South Carolina Gamecocks katkestasid hooaja viimases konverentsivälises kohtumises oma neljamänguliseks veninud kaotusteseeria, kui koduväljakul alistati North Greenville Crusaders 97:46, vahendab Korvpall24.\n\nKahe nädala eest peapõrutuse saanud Kotsar alustas kohtumist pingilt, kuid teenis kohtumise lõpuks 20 minutit mänguaega ning viskas selle jooksul seitse punkti (kahesed 1/3, vabavisked 5/6). Lisaks võttis 22-aastane ääremängija kaheksa lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, blokeeris koguni kuus vastaste pealeviset ja tegi kaks isiklikku viga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peapõrutusest taastunud Eesti korvpallur Maik-Kalev Kotsar naasis aasta viimasel päeval väljakule ja aitas South Carolina 97:46 võidule North Greenville'i üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVäikesed erakonnad panevad valimisnimekirjad paika jaanuaris\n\n## Põhitekst:\n\nVabaerakonna esimees Kaul Nurm ütles ERR-ile, et nende erakonna esinduskogu koguneb 12. jaanuaril. Vabaerakond loodab Nurme sõnul valimistele minna 125 kandidaadiga ehk täisnimekirjaga.\n\nKaul Nurm ise on esinumber Kagu-Eestis Valga-, Võru-, Põlva valimisringkonnas. \"Meil on ka teised nimed olemas, aga neid on vara veel välja öelda,\" lausus Nurm.\n\nEesti 200 üldkogu toimub 13. jaanuaril. \"Töö käib, eesmärk on 125 nime kokku saada. Tegeleme nii esinumbrite kui ka teiste kandideerijatega,\" on öelnud erakonna esimees Kristina Kallas.\n\nElurikkuse erakond peab üldkogu samuti 13. jaanuaril. Erakonna üks eestvedaja Artur Talvik ütles ERR-ile, et neil on aasta lõpu seisuga umbes 50 kandidaati olemas.\n\n\"Oleme poolel teel ja viie tuntud inimesega on jutuajamised pooleli,\" lausus Talvik, kes ilmselt ise kandideerib Harju- ja Raplamaal.\n\nErakond Eestimaa Rohelised kinnitab valimisnimekirja 12. jaanuaril. Nende esimees Züleyxa Izmailova ise kandideerib Tallinnas Põhja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti valimisringkonnas.\n\nKandidaatide esitamine riigikogu valimisteks lõppeb 17. jaanuaril. Valimispäev on 3. märts.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui suurtel erakondadel on kevadisteks riigikogu valimisteks ringkondades esinumbrid paigas, siis Vabaerakond, Eesti 200 ja Elurikkuse erakond kavatsevad seda teha jaanuaris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFOTOD | Mida soovisid Eesti sportlased uueks aastaks?\n\n## Põhitekst:\n\n2018 has been a good year! Here is my very favorite moment from it! Let's see what 2019 brings to our way!????????\n\nA post shared by Martin Järveoja (@martinjarveoja) on Dec 31, 2018 at 12:42pm PST\n\nHappy New Year everyone! ???????????? Head uut aastat! ???????? ———— #NYE #HappyNewYear #WRC #GoOtt\n\nA post shared by Ott Tänak (@otttanak) on Dec 31, 2018 at 2:03pm PST\n\nHead sõbrad! Head uut ja teguderohket aastat!???? Et kõik mida te ette võtate täituks ja oleks igas päevas positiivseid emotsioone! Toetagem üksteist ja aidakem neid, kes abi vajavad! ???? #happynewyear #2019\n\nA post shared by Ott Kiivikas (@ottkiivikas) on Dec 31, 2018 at 3:09pm PST\n\nHappy new years eve!! Hope you all get to spend it with people you love the most ???? w/ @fannyrooss #bye2018\n\nA post shared by Anna Maria Orel (@annamariaorel) on Dec 31, 2018 at 9:22am PST\n\nThank you all who have made 2018 so incredible ???? Ended my year with two gold medals at Estonian Championships ????Time to celebrate and welcome new year with new opportunities ????Wishing you all a Happy-Happy New Year ???? #newyear #possibilities #reachyourgoals #dreambig #thankyou #happylife #happiness\n\nA post shared by Regina Oja (@reginaoja) on Dec 31, 2018 at 5:10am PST\n\n2018 made me a lot stronger and smarter by letting me graduate college and allowing me to get personal bests at my 2nd Olympics. Huge thank you to everyone who has been so wonderful this year! ???? Now looking forward to 2019! #minaviitsin #timetoplay #catgrad2018 #2019 #2018 #lookingback #neverexpectedthis\n\nA post shared by Johanna Talihärm (@johannataliharm) on Dec 31, 2018 at 4:47am PST\n\n2018 has been a rollercoaster, but I guess I can say I'm stronger than I thought ???? maybe 2019 will be my year of sunshine???? #soreadyfor2019 #seeyounextyear #happynewyear\n\nA post shared by Meril Beilmann (@merilb) on Dec 31, 2018 at 11:04am PST\n\nHAPPY NEW 2019 YEAR MY DEARS ????????????????LOVE YOU???? #XenB #CoachNaza\n\nA post shared by Ksenija Balta (@ksenijabalta) on Dec 31, 2018 at 2:13pm PST\n\nThank u 2018 for opening my eyes to a world where u don't need to prove yourself in every step. Sometimes you have to remind yourself that you don't have to always be and do what everyone else is being and doing. Always travel the route that makes you feel alive – otherwise everyone else is happy except you. Walk your path confidently and don't expect anyone else to understand your journey. These are my \"little\" lessons from 2018 ???? ???? @reinleibphotogrphy\n\nA post shared by Õilme Võro ???? (@vorooilme) on Dec 31, 2018 at 10:35am PST\n\n2019 will be amazing ???? Happy new year friends ! #9\n\nA post shared by Robert Täht (@robertt9ht) on Dec 31, 2018 at 11:53am PST\n\nYear full of amazing emotions is finally over. Nothing changes, we just have another chance to make forever lasting memories! Bring on 2019!\n\nA post shared by Martti Juhkami (@marttijuhkami) on Dec 31, 2018 at 9:58am PST\n\nHappy New Year everyone!????\n\nA post shared by Artur Pikk (@arturpikk) on Dec 31, 2018 at 11:08am PST\n\nThis year was possible thanks to my friends! ♥️ I love you so much! Happy new year! Ready? Go! ???????????????? #happynewyear #dreamstocometrue\n\nA post shared by Estonian fencing athlete???????????? (@erikakirpu) on Dec 31, 2018 at 12:45pm PST\n\nС наступающим Новым годом! Желаю нам не быть свиньями в новом году ????????\n\nA post shared by JULIA BELJAJEVA (@beljajeva_julia) on Dec 31, 2018 at 10:15am PST\n\n2️⃣0️⃣1️⃣8️⃣ has been a special year for me. Blessed to be on such an adventure, packed with memorable events. I'd love to show more, yet Instagram allows up to ten pics only. So here's my review of the past year. A selection of heart-warming moments that are very special to me. Wish you all a great 2019! May it offer a chance for growth and improvement, Cheers!\n\nA post shared by Martin Rump | MRumpRacing (@martinrump) on Dec 31, 2018 at 7:18am PST\n\nDiving into the 2019 like???? and Happy new year for everyone????❄️????????#arenawaterinstinct Photo by: Aleksey Vorontsov #LexPhotography\n\nA post shared by Daniel Zaitsev (@daniel_zaitsev) on Dec 31, 2018 at 5:45am PST\n\nMeie jaoks oli täiesti pöörane aasta! Uuel aastal näeme ????\n\nA post shared by Saaremaa Võrkpalliklubi (@saaremaa_vorkpalliklubi) on Dec 31, 2018 at 2:16pm PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti sporditegelased postitasid aastavahetusel sotsiaalmeediasse häid soove ja meenutusi lõppenud aastast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPriit Kuuse muusikakroonika: Eesti muusikud maailma lavadel juubeliaasta jõulukuul\n\n## Põhitekst:\n\n1. XII Arvo Pärdi muusika ettekandeid. USAs Chicagos (Fourth Presbyterian Church, IL) laulab kavas \"Candlelight Carols\" koor St. Charles Singers Arvo Pärdi teose \"Magnificat\", juhatab Jeffrey Hunt. Samad esitused on planeeritud 30. XI ja 2. XII St. Charlesis Baker Churchis.* Inglismaal, kontserdil Bradford-on-Avonis (Holy Trinity Church) laulab Paragon Singers\n1. XII kavas \"Stille Nacht\" Pärdi teose \"7 Magnificat-Antiphonen\", juhatab Sarah Latto.* Hollandis Amersfootis (Sint-Joriskerk) on ettekandel Pärdi \"Te Deum\", esitavad SoliAmersfoort ja Het Promenade Orkest, juhatab Paul Valk.* Inglismaal Cheshire'is (Holmes Chapel) mängib Aurea String Quartet Pärdi pala \"Fratres\".* Türgis, Ankara Bilkent Concert Hallis on esitamisel \"Für Lennart in memoriam\", mängib kavas \"Mist & Snow\" Bilkenti Sümfooniaorkester Alexander Liebreichi juhatusel.\n\n1. ja 8. XII Saksofonisti ja helilooja Maria Fausti esinemised. 1. XII astub ta üles Taanis Hillerødis, kontserdipaigaks Café Slotsbio, koos džässilauljatar Kira Skov'iga, repertuaaris muusika nende CD-lt \"In the Beginning\". 8. XII esineb Maria Faust trio Shitney koosseisus Kopenhaagenis, kontsert Kulturhuset Islands Brygges. Eelmistel kuudel on Maria Faustil olnud mitmeid veel kaalukamaid esinemisi, novembris Bratislava Next-festivalil, Hamburgi 4Fakultetis ja Berliini Jazz Festivalil, oktoobris\n\nUmeå Jazz Festivalil Rootsis, Itaalias Brescias Teatro Grandes, Norras Oslo Victoria Nasional Jazzscene'l ja Ungaris Budapesti UH Festivalil.\n\n1.-26. XI I Erkki-Sven Tüüri teoste ettekandeid. Esituste poolest väga rohkele novembrikuule (u 20 ettekannet) on järgnenud pisut rahulikum detsember, kus Tüüri loodu taasesitustele annab oma panuse tema \"Insula deserta\" muusika kasutamine Saksamaal Flensburgi riigiteatris esietendunud Katharina Torwesteni balletis \"Der Widerspenstigen Zähmung\". Balleti muusikat mängib kõikjal Schleswig-Holsteini sümfooniaorkester Ingo Martin Stadtmülleri juhatusel. Flensburgis on uus ballett laval 1., 4., 21. ja 26. XII, ringreisil etenduspaikadeks veel 7. XII Itzehoe' Theater, 8. XII Neumünsteri Theater in der Stadthalle, 23. XII Rendsburgi Stadttheater.* 2. XII mängivad Arvo Leibur, Aare Tammesalu ja Alexandra Nomidou Tüüri trioteose \"Lichttürme\" (2016) Itaalias festivalil Musiche in Mostra Torino lähistel Borgo Medievale lossis.* \"Insula deserta\" on ka Saksamaal tegutseva Hendrik Vestmanni kavas 4., 5. ja 9. XII, mil ta juhatab Münsteri sümfooniaorkestri kontserte Münsteri teatris.\n\n2. XII Sopran Kädy Plaas-Kala ja organist Ulla Krigul annavad kontserdi Esimese advendi kavaga Peterburi Jaani kirikus. Esitatakse Bachi, Händeli, Vivaldi, läti helilooja Indra Riše ning briti organisti ja helilooja Jonathan Scotti vokaal- ja orelimuusikat, samas on ettekandel ka Olav Ehala \"Jõuluingel\".\n2. XII Arvo Leibur, Aare Tammesalu ja Alexandra Nomidou (Kreeka/Prantsusmaa) esitavad Itaalias eesti kammermuusikat festivalil Musiche in Mostra Torino lähistel Borgo Medievale lossis. Kavas on Tõnu Kõrvitsa \"Talvetee\", Andrus Kallastu \"Stabat Mater\", Marianna Liiki uudisteos \"Out of Breath\" (autor kaastegev elektroonikal), Arvo Pärdi \"Fratres\", Mirjam Tally \"Lindude seltsis\" ja Erkki-Sven Tüüri \"Lichttürme\".\n2. XII Šveitsis Wettingeni St. Sebastian Kirches lauldakse Arvo Pärdi pala \"Bogoroditse Djevo\", Wettinger Singkreisi juhatab Jonas Grassmann.\n\n2. ja 6. XII Kristiina Poska juhatab 2. XII kontserti Belgias Vlaandereni SO-ga Oostende kuursaalis, esimese naisdirigendina selle orkestri ees (!). Ettekandel on Belgia noore helilooja ja Nemø Ensemble'i dirigendi Karel Stulensi \"Creatie\", Beethoveni Kolmikkontsert viiulile, tšellole ja klaverile orkestriga C-duur op. 56 (solistideks Julien Libeer klaveril, Lorenzo Gatto viiulil ja Camille Thomas tšellol) ning Schuberti Sümfoonia nr. 8 C-duur D 944. * Rootsis juhatab Poska kontserti 6. XII Gävle Sümfooniaorkestri ees Gävle kontserdimajas: Stenhammari Klaverikontsert nr. 1 (solist Martin Sturfält) ja Šostakovitši Sümfoonia nr. 9.\n\n2.-16. XII Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve kontserdid (esinemisnimi \"Maarja Nuut & Ruum\"), 20 kontserti viimase CD \"Muunduja\" repertuaarist Inglismaal, Tšehhis ja Saksamaal. 2.-4. XII kontserdid Inglismaal Londoni Lexingtonis, Sage Gatesheadis ja Norwichi kunstikeskuses, 9. XII Prahas Palac Akropolises; Saksamaa kontserdid: 10. XII München, Einstein Kultur, 11. XII Köln, Wohngemeinschafti teater, 12. XII Leipzig, Horns Erben, 13. XII Hamburg, Elbphilharmonie, 14. XII Kiel, Lutterbeker, 15. XII Berliin, Kantine am Berghain, 16. XII Wiesbaden, Schlachthof.\n\n2.-24. XII Hando Nahkuri esinemised USAs, Dallase (Texas) Christ Lutheran Churchi (CLC) muusikajuhi ning pianistina: 2. XII koos Betsy Linteli ja kooriga, 9. XII koostöös Suzanne Dunkelberg ja CLC koor, 16. XII koostöös koor, 23. XII jõulukantaadi ettekanne, 24. XII koostöös CLC koor.\n\n2.–28. XII Mihkel Kütson juhatab Saksamaal oma koduteatri Krefeldi ja Mönchengladbachi lavadel Thomas' ooperi \"Hamlet\" etendusi (lavastajaks Helen Malkowsky, etendused 2., 15. ja 28. XII) ning samas Humperdincki ooperit \"Hansuke ja Greteke\" (lavastaja Hinrich Horstkotte) 21., 23. ja 25. XII. Ta dirigeerib pidulikku ooperigalat teatri orkestriga Niederrheinische Sinfoniker 7. XII Krefeldi teatris ja 9. XII Mönchengladbachi teatri kontserdisaalis, kavas aariad ja ansamblid Berliozi, Bizet', Donizetti, Rossini, Verdi, Wagneri jt ooperitest.\n\n3. XII Inglismaal Londonis Cadogan Hallis kõlab Arvo Pärdi \"Bogoroditse Djevo\", laulab Choir of St George's Chapel, Windsor Castle, juhatab James Vivian.* Tšehhimaal Praha Veletržní palác'is mängib Pärti Orchestr Berg Peter Vrábeli juhatusel, solistideks Jana Kubánková (viiul), Ilia Chernoklinov (vioola).\n\n3.-31. XII Viinis elava soprani Katrin Targo solistiesinemised. 3., 9. ja 12. XII Auerspergi palees Wiener Residenzorchesteriga (erinevad partnerid), 7. XII Vivaldi teose \"Dixit Dominus\" ettekandel, dirigendiks Vinzenz Praxmeier; 26. XII Augustinerkirches Mozarti Missas in C KV 257, dirigendiks Thomas Böttcher; 26. XII Börsisaalis Wiener Residenzorchesteriga, juhtviiulil Alan Vizvary, kavas Mozart ja Strauss, partneriks tenor Kirlianit Cortez; 27. ja 30. XII Karlskirches Mozarti \"Requiemis\", esinevad Orchester 1756, Heinrich Biber Chor, dirigeerib Martin Garand; 31. XII St. Stephani kuulsas toomkirikus pidulikul aastalõpukontserdil, kus Katrin Targo on ainus solist, laulab Wiener Domchor, mängib Wiener Domorchester, juhatab Domkapellmeister Markus Landerer, kavas Mendelssohn, Mozart, Händel, John Rutter. Kontserdi ülekanne toimub raadios ning suurel ekraanil Viini keskväljakul. Samas veel 1. I hommikul Haydni \"Kleiner Orgelsolo-Messe\" ja Mozarti Kirchensonate B-duur KV 68, esitavad ainsa solistina Katrin Targo, Wiener Domorchester, Vokalensemble St. Stephan, Domorganist Ernst Wally ja Domkapellmeister Markus Landerer.\n\n4., 5. ja 9. XII Saksamaal tegutsev Hendrik Vestmann, Oldenburgi riigiteatri peadirigent, juhatab Münsteri teatri suures majas Münsteri sümfooniaorkestrit. Kavas on Erkki-Sven Tüüri \"Insula deserta\", Weberi kontsert fagotile ja orkestrile F-duur op. 75, solistiks Miloš Dopsaj, ja Dvořáki Sümfoonia nr. 7 d-moll op. 70.\n\n4.–29. XI I Londonis õppinud ja sel hooajal Baieri riigiooperi ooperistuudios end täiendav sopran Mirjam Mesak laulab Baieri riigiooperis Münchenis Papagena osas Mozarti \"Võluflöödis\", dirigendiks Alexander Soddy, lavastuse teinud August Everding, etendused 20., 23., 27. ja 30. XII. Ta esineb ka Humperdincki ooperis \"Hansuke ja Greteke\" (dirigent on Eun Sun Kim, lavastaja Richard Jones), etendused toimuvad 4., 8., 9. ja 16. XII.\n\n5. XII Inglismaal Cambridge'i West Road Concert Hallis kõlavad Arvo Pärdi kooriteosed \"Bogoroditse Djevo\" ja \"Da pacem Domine\", laulmas Anglia Ruskin Chorus, Cambridge Voices ja St. Augustine's Singers, juhatavad Christopher Tarrant ja Paul Jackson.\n5. XII Maksim Štšura klaveril ja Michael Foyle viiulil annavad duokontserdi Londonis 1901 Art Clubis, kavas Beethoveni, Elgari ja Prokofjevi sonaadid.\n\n5. ja 7. XII Andres Kaljuste dirigeerib esmakordselt Kesk-Pohjanmaa kammerorkestrit Soomes. Kontserdid 5. XII Haapajärvi kirikus ja 7. XII Isonkyrö kirikus. Kavas Sibeliuse \"Andante festivo\", katkend Händeli oratooriumist \"Messias\", Retsitatiiv ja Aaria Bachi kantaadist nr. 61, Mozarti Divertimento in B KV 137, samuti Tõnu Kõrvitsa \"Laul\" tšellole ja keelpilliorkestrile. Tenorisolistina esineb Juho Punkeri.\n\n6. XII Kanadas Toronto Jane Mallett Theatre'is mängib Arvo Pärdi teose \"Peegel peeglis\" Gryphon Trio: Annalee Patipatanakoon (viiul), Roman Borys (tšello), James Parker (klaver). Mahuka kontserdiga tähistatakse trio 25. aastapäeva.\n6. XII Mihhail Gerts on Bremeni filharmoonikute ees Saksamaal kontserdiga autotööstuse muuseumis Schuppen Eins. Esitatakse Tšaikovski muusikat balletile \"Pähklipureja\".\n\n6.-12. XII Ooperibass Ain Anger laulab prohvet Zaccaria osas Verdi ooperis \"Nabucco\" Viini riigiooperis. Etendused 6., 9. ja 12. XII. Dirigendiks on Paolo Carignani, lavastanud Günter Krämer.\n\n7. XII Arvo Pärdi muusika ettekandeid. Austraalias Vasse Felixi festivali avaõhtul mängib Austraalia kammerorkester Richard Tognetti juhatusel Arvo Pärdi teose \"Summa\", kontsert Cowaramupi Vasse Felix Estates.* Norras Sofienbergi kirikus esitab Oslo muusikakõrgkooli kammerkoor Pärdi \"Berliini missa\", juhatab Tõnu Kaljuste, orelil Lars Notto Birkeland. Selles kavas esitatakse veel Toivo Tulevi teos \"Rejoice! Rejoice! Rejoice\" ning kooriseade Sibeliuse laulust \"Ei au, ei hiilgust otsi ma\" (\"Jõululaul\").* Prantsusmaal Montpellier' kongresside palee Salle Pasteur/Le Corumis mängib Montpellier' rahvuslik ooperiorkester Pärdi teose \"Cantus Benjamin Britteni mälestuseks\", dirigendiks ka klarnetistina parimaid Jean-François Verdier. Kava korratakse 8. XII samas ning 9. XII, mil esituspaigaks on Bagnols-sur-Cèze, Centre culturel Leo Lagrange.\n\n* Šveitsis Zürichi St. Jakobi kirikus on ettekandel 7. XII Pärdi \"Magnificat\", esitab Zürcher Sing-Akademie koor Florian Helgathi käe all.\n\n7.–8. XII Dirigent Kristjan Järvi realiseerib oma uut projekti \"Kristjan Järvi Sound Experience\" (KJSE) 7. ja 8. XII Moskva konservatooriumi saalis, mil ettekandel Charles Colemani \"Bach Inspired\", Stefano Bollani \"Azzurro\" (autor klaveril) ja Tšaikovski/Kristjan Järvi Dramaatiline sümfoonia \"Luikede Järv\". KJSE on projekt, mis \"pakub publikule uut lähenemisviisi isiklike ja emotsionaalsete kogemuste saamiseks kontserdil,\" tutvustavad õhtut kuulajaile tegijad. Kristjan Järvi ettevõtmised aasta lõpul on seotud ka minimalismi 50. aastapäevaga ning Philip Glassi 80. sünnipäevaga. Järvi eelmised kontserdid u. sama kavaga on novembri lõpul toimunud London Symphony Orchestraga, salvestused eetris BBC 3 Radios.\n\n7.–15. XII Risto Joost juhatab peadirigendina MDR-i (Kesk-Saksa Ringhäälingu) Leipzigi koori jõulukontserte 7. XII Tangermünde St. Stephanskirches ja 9. XII Leipzigi Paulinumis. Koori kavas \"O König aller Völker\" on heliloojad Jean Mouton, Francis Poulenc, Thomas Tallis, Benjamin Britten, Franz Xaver Gruber ning Arvo Pärt (\"7 Magnificat-antifoni\"). MDR-i koor esineb Joosti ettevalmistusel koos Berliini Filharmoonikutega 13., 14. ja 15. XII Berliini Filharmoonia suures saalis, kus Andris Nelsonsi dirigeerimisel kantakse ette Mahleri Sümfoonia nr. 2, solistideks sopran Lucy Crowe ja kontraalt Gerhild Romberger.\n\n8. XII USAs Hidden Valley teatris Carmel Valleys (CA) mängib Hidden Valley keelpilliorkester Arvo Pärdi teose \"Summa\", juhatab Roy Malan. Kava kordub 9. XII Santa Cruzis (CA) Peace United Churchis. * Londonis Putney St. Margaret's Churchis on esitamisel Arvo Pärdi \"Magnificat\", laulab Epsom Chamber Choir, juhatab Mark Biggins.* Hollandis Amsterdami Dominicuskerkis lauldakse lõpupalvet Arvo Pärdi suurteosest \"Kanon pokajanen\", esitajaks VU-Kamerkoor Krista Audere juhatusel.\n\n8.-15. XII Annely Peebo laulab Viini Volksoperis Humperdincki ooperi \"Hansuke ja Greteke\" etendustel Gertrudi osas. Ooperiõhtud toimuvad 8., 10., ja 15. XII. Dirigeerib Christof Perick, lavastuse on teinud Karl Dönch.\n\n8.–20. XII Paavo Järvi kontserdid tema orkestriga Deutsche Kammerphilharmonie Bremen turneel Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Kokku antakse Jaapanis seitse kontserti: 8. XII Yokohama Minato Mirai Hallis, 9. XII Tokorozawa kultuurikeskuses Muse, 10. XII Tokyo Bunka Kaikani kontserdisaalis, 12. XII Tokyo Opera Citys, 13. XII Nagoya Aichi Arts Center's, 15. XII Nishinomiya Hyogo Performing Arts Theateris ja 16. XII Miyazaki Medikit Arts Center's; Lõuna-Koreas antakse kolm kontserti, 18. XII Daegu kontserdimajas, 19. XII Söuli Lotte kontserdisaalis ja 20. XII Söuli Samsungi kontserdisaalis. Kavades on Schuberti Sümfoonia nr. 5 ja nr. 9, Haydni Sümfoonia nr. 101 ja nr. 104, Mozarti Avamäng ooperile \"Don Giovanni\" ja Viiulikontsert nr. 5 A-duur ning Bachi Viiulikontserdid a-moll BWV 1041 ja E-duur BWV 1042, solistiks tippviiuldaja Hilary Hahn.\n\n9. XII Londonis St. Stephen's Churchis esitab Arvo Pärdi pala \"Bogoroditse Djevo\" English Baroque Choir, juhatab Jeremy Jackman.\n\n9. ja 15. XII Ameerika Ühendriikides Minnesotas ja Colorados tegutsev tšellist Silver Ainomäe esineb 9. XII Minnesota Orchestra Hallis kammerkavas, mis pühendatud USA helilooja John Harbisoni 80. sünnipäevale. Ettekandel on tema kammerteos \"Six American Painters\", selle esitavad Gregory Milliren flöödil, Ben Odhner viiulil, Kenneth Freed vioolal ning Silver Ainomäe tšellol. * 15. XII mängib Silver Ainomäe koos Jason Shaferi (klarnet) ja Joshua Sawickiga (klaver) Englewoodis Hampden Halli (Colorado) kammersarjas, selles kavas on Beethoveni \"12 variatsiooni Händeli oratooriumi \"Juudas Maccabaeus\" teemale\" ning Brahmsi Klarnetitrio a-moll. Kontserdi korraldab Englewood Arts.\n\n10.-26. XII Schumann Quartett, koosseisus vennad Erik, Ken ja Mark Schunannid ning Liisa Randalu vioolal, mängib detsembris Šotimaal, Hollandis, Saksamaal ja Austrias kokku kuus kontserti. Esinemised 10. XII Edinburgh'i The Queen's Hallis, edasi Hollandis, 11. XII Maastrichti Sint Janskerkis ja 12. XII Amsterdami Concertgebouw' kammersaalis, 16. XII Saksamaal Bonnis Evangelische Trinitatiskirches, 17. XII Viini Kontserdimajas, 26. XII Düsseldorfis Museum Kunstpalasti Robert Schumanni saalis. Kvarteti kavades on kaastegevad klarnetist Andreas Ottensamer Viinis ning pianist Benjamin Mozer Düsseldorfis.\n\nXII Inglismaal Londoni Temple Churchis laulab Arvo Pärdi \"Magnificati\" ORA Singers, juhatab Suzi Digby.\n\n11.-16. XII Kristjan Randalu esinemised Saksamaal koos ta kauase partneri löökpillimängija Bodek Janke ja Namibia lauljatari Shishani'ga, Janke projekti nimeks on \"Song\": 11. XII Mannheimis (baaris Ella & Louis), 13. XII Kölnis (Salon de Jazz), 14. XII Karlsruhes (Hemingway Lounge) ja 16. XII Darmstadtis (Raum 103).\n\n12. XII Londonis Piccadilly St. James's Churchis on ettekandel Arvo Pärdi teos \"Fratres\", mängivad Elisabeth Turmo (viiul) ja Elena Toponogova (klaver).* Londonis Kuningliku Muusikaakadeemia Amaryllis Flemingi kontserdisaalis on ettekandel Pärdi \"Fratres\". Selle esitab solistide ansambel The Cat's Cradle Collective (nimi on võetud Kurt Vonnegut'ilt), kelle kunstiliseks juhiks on RCA helilooja ja dirigent António Breitenfeld Sá-Dantas.\n\n12.–13. XII Olari Eltsi kontserdid Kymi Sinfoniettaga Soomes tsüklist \"MOZ-ART III. Joulua odotellessa\" 12. XII Kotka kontserdimajas ja 13. XII Kouvola Kuusankoskitalos, kavas Leopold Mozarti \"Die musikalische Schlittenfahrt\", Haydni Trompetikontsert, Piazzolla \"Talv Buenos Aireses\" ja \"Oblivion\" (trompetisolist Pacho Flores) ja Mozarti Sümfoonia nr. 38 (\"Praha\").\n\n13. XII Taanis Kopenhaageni Rundetårni raamatukogu saalis leiab aset kontsert \"René Eespere 65\", kus Taani 6-liikmeline kitarriansambel Cras Ensemble mängib helilooja kohalviibides Eespere muusikat: \"Meie hällilaulud\" kitarriansamblile, \"In Doubt\" kitarrile ning \"Tres sorores\" (\"Kolm õde\") kitarriorkestrile või -ansamblile (versiooni esiettekanne). Selles kavas on esitamisel veel taani heliloojate Lasse Winterbottomi, Jan-Inge Wijki ning Mehhikost pärit, San Franciscos ja Kopenhaagenis õppinud kitarristi-helilooja Santiago Gutiérrez Bolio teosed.\n\n13. ja 15. XII Lucas Waldin, Eesti päritolu dirigent, keskendunud Kanada mitme tuntud orkestri ees pop-sümfoonilisele repertuaarile (Symphonic Pops), juhatab Toronto Roy Thomson Hallis Toronto Symphony Orchestra jõulukontserte \"Holiday Pops\".\n\n14. XII Põhjalike käsitluste ilmumise järel ajakirjades Jazzwise ja Jazz Journal (Inglismaa), Jazz Magazine (Austria) sõlmib Kadri Voorand lepingu Saksamaa plaadifirmaga O-ToneMusic. Aasta parimaks jazzalbumiks valitud Voorandi CD \"Armupurjus\" on nüüd müügil ka plaadipoodides Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Belgias, Hollandis, Luxembourg'is, Prantsusmaal ja Inglismaal.\n\n15. XII USAs New Yorkis tegutsev segakoor Khorikos esitab mitme esiettekandega kava \"Four Winds: New Music and Silence\", kus kõlab ka Evelin Seppari uusoopus \"Maardurand\" Marie Underi tekstile (ingliskeelne tõlge: Evelin Seppar ja Lodewijk van der Ree). Uued teosed on koorile kirjutanud ka Kala Pierson, Graham Lack ja Kile Smith. Kontserdipaigaks The Shrine Church of St. Anthony of Paduas, koori juhatab ka heliloojana tuntud Alec Galambos.\n15. XII Lätimaal Riia Püha Peetri kirikus on ettekandel Arvo Pärdi \"Magnificat\", esitab kammerkoor \"Muklājs\", juhatab Jānis Kokins.* Austrias Melki Benediktiini kloostris esitatakse Pärdi teost \"Trisagion\": Ursula Strauss (tekst), Waidhofner Kammerorchester, Ensemble Mosaik, dirigeerib Wolfgang Sobotka.\n15. XII Itaalias Milanos elav metsosopran Külli Tomingas esineb Milanos teatris Spazio Teatro 89 Rossini loomingule pühendatud kontserdil. Ettekandel on Rossini kooriteosed, kammermuusika ja aariad. Kavas osalevad Coro Polifonico Romano Gandolfi, keda juhatab Massimiliano Tarli, Külli Tominga kõrval astub üles veel pianist Luca Schieppati ja akordionist Polona Domilec.\n\n15.-22. XII Andres Mustonen dirigeerib taas Iisraelis, nelja ettekannet G. F. Händeli oratooriumist \"Messias\". Kontserdipaikadeks on 15. XII kreeka-õigeusu kirik Haifa linnaosas Wadi Nisnas, 19. XII Kfar Shmaryahu Weili Auditorium, 20. XII Tel Avivi kunstimuuseumi saal ning 22. XII Abu Goshi Kiryat Ye'arimi kirik. Teose esitavad Barrocade Ensemble koos kammerkooriga Tel Aviv Collegium Singers, solistideks Iisraeli lauljad sopran Daniela Skorka, kontratenor Alon Harari, tenor Eitan Drori ning bass Oded Reich.\n\n16. XII Prantsusmaal Pierre-de-Bresse'i muuseumis Ecomusée de la Bresse Bourguignonne kõlab Arvo Pärdi \"Magnificat\", esitajaiks Chœur Roger Toulet ja Bénédicte Chrétien (klaver), dirigeerib Roger Toulet.* Sloveenias Ljubljana Filharmoonias laulab Arvo Pärdi teost \"Magnificat\" Sloveenia Filharmoonia koor, juhatab Tonči Bilić.* Pärdi \"Magnificati\" lauldakse ka Iirimaal Dublini Christ Church Cathedralis, juhatab Paul Hillier, esitajaks Chamber Choir Ireland.\n\n17. XII Iirimaal Dublinis (National Concert Hall) on esitamisel Pärdi pala \"Bogoroditse Djevo\", laulab Goethe-Institut Choir, juhatab John Dexter.\n\n20. XII Londonis Wigmore Hallis esitab Arvo Pärti kuulus kontratenor Andreas Scholl, kavas \"Es sang vor langen Jahren\" ja \"Vater unser\", klaveril Tamar Halperin.* Iirimaal Dublini St. Ann's Churchis lauldakse taas Arvo Pärdi \"Magnificati\", ettekandjaiks The Continuum Youth Choir, The Dublin Bach Singers. Juhatab Blánaid Murphy.\n\n21. XII Saksamaal Hamburgi Halle 424-s on ettekandel Pärdi teos \"Peegel peeglis\", mängib keelpillikvartett Mirror Strings.\n\n22. XII Austrias, Hall in Tirolis kõlab Arvo Pärdi \"Annum per annum\", selle mängib Pfarrkirche St. Nikolausi organist Hannes Chr. Hadwiger.* Jõulukontserdil USAs Washingtoni National Cathedralis laulab oma 50. aasta juubeli hooajal vokaalsekstett The King's Singers Arvo Pärdi \"Bogoroditse Djevo\".* Hollandis Lelystadi Ontmoetingskerkis kõlab Arvo Pärdi \"Magnificat\", esitab Kamerkoor Lelystad Elisabeth Blomi juhatusel. Kava kordub 23. XII Dronteni Ludgeruskerkis.\n\n23. XII Berliini Filharmoonias on kavas Arvo Pärdi \"Ein Wallfahrtslied\" ja \"Vater unser\". Vladimir Jurowski juhatusel on esitajaiks solistid Christopher Purves (bariton) ja Andreas Scholl (kontratenor) koos Berliini Raadio sümfooniaorkestriga.\n\n23.XII Metsosopran Iris Oja esineb solistina Portugalis Portos Casa da Música kontserdimajas, kus Casa da Música barokkorkester ja koor esitavad Bachi Missa h-moll, juhatab Laurence Cummings. Iris Oja tegutseb aastast 2013 Casa da Música koori koormeistrina, on varajase ja nüüdismuusika esitajana sagedasti koostööd teinud veel ansambliga \"Theatre of Voices\" Taanis Paul Hillieri juhatusel jm.\n\n23. XII Tokyos Ryougoku Monten Hallis leiab aset Urmas Sisaski uue klaveritsükli maailmaesiettekanne: \"Tähistaeva tsükkel nr. 4 \"Ekvatoriaaltaevas – Hunt ja liblikas\" op. 155 (2016). Teose esitavad Jaapani pianistid Takahiro Akiba (Hunt) ja Yuko Yoshioka (Liblikas) ning Hiromichi Takagi (lugeja). 22-osaline tsükkel on valminud sealse Estonian Music Projecti tellimusel ning on pühendatud Yuko Yoshiokale ja Takahiro Akibale, kes on eesti muusika kauaaegsed tutvustajad Jaapanis.\n\n28. XII Ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel astub üles Rooma-katoliku kiriku peakatedraalis Moskvas Malaja Gruzinskaja tänaval. Kontserdi reklaam afišil: \"Müstika muusikas: keskajast kuni Pärdini\". Ettekandele tuleb kava \"Dominus dixit ad me\", kus kõlavad gregooriuse laulud, Guillaume de Machaut' (osad teosest \"La Messe de Nostre Dame\"), Igor Stravinski (\"Pater noster\") ja David Langi (\"For love is strong\" kava lõpunumbrina) oopused. Eesti muusikast on ettekandel Helena Tulve \"You and I\" ning Arvo Pärdi \"Missa syllabica\" kuus osa, mis on kavasse laiali hajutatud. Eraldi esineb ka katedraali peaorganist, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud Marina Omeltšenko Kuhni orelil. Muusikaõhtu kuulub XI rahvusvahelise jõulufestivali programmi ja selle korraldamist toetab ka Eesti saatkond Moskvas.\n\n28. XII Folkansambel TradAttack! alustab oma esimest Austraalia kontserdireisi, millel kõigepealt esinetakse Woodfordi Folk Festivalil 28.-31. XII ja 1. I 2019. Reis kestab kuni 15. I 2019. Kavades kõikjal CD \"Kullakarva\" (\"Shimmer Gold\") muusikat.\n\n28. XII Mari Kalkuni album \"Ilmamõtsan\" valitakse maailmamuusika edetabelis parimate hulka. Ajalehe The Guardian muusikakriitiku Robin Denselow tabel sisaldab valikut Euroopa ja Inglismaa parimate albumite hulgast, kus Mari Kalkuni \"Ilmamõtsan\" on hinnatud 9. kohale.\n\n29. XII Ansambel Hortus Musicus annab kontserdi Itaalias Rooma Campitelli Santa Maria kirikus Andres Mustoneni juhatusel. Ettekandel on Arvo Pärdi teosed \"An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten\", \"Arbos\", \"Da pacem Domine\". Ühtlasi on see viimane kontsert esmakordse Eesti muusika festivali Itaalias kuuest kavast EV 100 puhul \"Estonia in Musica 2018\", kontserdipaigaks pm Teatro di Marcello Roomas: festivali avakontserdina 9. VII Mihkel Polli sooloõhtu eesti muusikast, 25. VII Silver Sepp, 17. IX sooloõhtuga eesti muusikast pianist Kristi Kapten, 19. IX Siiri Sisask, 24. IX sopran Ksenia Kuchukova ja Helin Kapten klaveril.\n\n29. XII-5. I Erki Pehk dirigeerib Prantsusmaal Opéra de Rennes´is uuslavastuses Rossini ooperit \"Le Comte Ory\". Etendused on 29. ja 31. XII, jaanuaris veel kolm õhtut (1., 3. ja 5. I). Ooperi lavastaja on Pierre-Emmanuel Rousseau. Nimiosas laulab prantsuse tenor Mathias Vidal, kellel on harukordne kogemus ooperilaval.\n\n30. ja 31. XII Neeme Järvi juhatab Hiinas Shanghai Ooperi sümfooniaorkestri uusaastakontserte Shanghai Suures Teatris, solistiks Elina Nechajeva. Kavas 30. XII on Süidid nr. 1 ja nr. 2 Griegi muusikast näidendile \"Peer Gynt\" ning kaks süiti Bizet' muusikast draamale \"Arleeslanna\". Populaarsete ooperinumbrite solistina teeb kaasa sopran Elina Nechayeva (Mozart, Delibes, Offenbach, Puccini). 31. XII on traditsiooniliselt ettekandel Beethoveni Üheksas sümfoonia d-moll op. 125, seekord Gustav Mahleri versioonis, koos Shanghai Ooperi orkestriga esineb Shanghai Ooperi koor, solistideks hiina lauljad Xu Xiaoying (sopran), Jia Wenxuan (metsosopran), Chi Liming (tenor) ja Zhang Feng (bariton). Uut aastat alustab Neeme Järvi 14. I kontsertidega Pariisis, mil tema käe all mängib Orchestre National de France.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusikaajakirjanik Priit Kuusk võttis kokku, millistele lavadele Eesti muusikud jõulukuul 2018 üle maailma jõudsid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUus jalgpalliaasta algab koondisele ja klubidele 11. jaanuaril\n\n## Põhitekst:\n\nPall pannakse mängu 11. jaanuaril, mil EJLi jalgpallihallis algab Taliturniir ning samal päeval toimub Dohas Soome - Eesti maavõistlus. 15. jaanuaril kohtuvad Dohas Island ja Eesti. Esimene EM-valikmäng toimub 21. märtsil Belfastis, kus vastaseks on Põhja-Iirimaa.\n\nKodus näeb meeste koondist 8. juunil, kui A. Le Coq Arenal võõrustatakse omakorda Põhja-Iirimaad. 6. septembril on koduväljakul vastaseks Valgevene, 9. septembril Holland ja 13. oktoobril Saksamaa. Pääsmed on saadaval Piletilevis.\nPremium liiga uus hooaeg algab reedel, 8. märtsil 2019 Hiiu staadionil valitseva meistri Nõmme Kalju FC ja Paide Linnameeskonna duelliga.\n\nTeistes avavooru mängudes on laupäeval, 9. märtsil vastamisi JK Narva Trans - FC Kuressaare ja Tallinna FCI Levadia - JK Tallinna Kalev. Pühapäeval, 10. märtsil võõrustab Tartu JK Tammeka Sepa staadionil Maardu Linnameeskonda ning Tallinna FC Flora Sportland Arenal Viljandi JK Tulevikku.\n\nTraditsiooniline hooaja avamäng, Superkarikafinaal leiab aset pühapäeval, 3. märtsil Sportland Arenal, kus lähevad vastamisi Nõmme Kalju FC ja valitsev karikavõitja Tallinna FCI Levadia.\n\nPremium liigas jõuavad ETV2, ETV+, Soccernet.ee ja jalgpall.ee otseülekannete vahendusel huvilisteni kõik 180 mängu. Esiliigas vahendab Soccernet.ee otsepilti igas voorus ühest mängust ning avalahing peetakse neljapäeval, 7. märtsil Tartu JK Welco ja FC Elva vahel.\n\nEesti meister kroonitakse laupäeval, 9. novembril toimuvas Premium liiga 36. voorus. Esiliiga ja Esiliiga B lõpetavad hooaja päeva võrra hiljem. Tavapäraselt valmistati ette eraldi kalendriversioon ka juhuks, kui mõni Eesti klubi jõuab eurosarjas alagrupiturniirile.\n\n\"Koduse kalendri koostamise põhimõtted räägiti läbi 2018. aasta mais toimunud dialoogkohtumistel, kus osalesid Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B klubid, fännide esindajad ja ajakirjanikud. Võrreldes eelmise hooaja kalendriga on muudatusi mitu: MM-finaalturniiri tõttu suvel olnud pausi pole ja seekord pole ka jaanipäevaaegset vaba nädalat, kuhu algselt plaanitud karikavõistluste 1/64-finaalide mängud Premium Liiga, Esiliiga ja Esiliiga B klubide osalusel peetakse UEFA Meistrite liiga ja Euroopa liiga I eelringi mängude vahel; kui eelmises tüüpkalendris oli enne märtsikuist koondisemängude akent planeeritud viis vooru, siis nüüd kaks; nädalasisestes voorudes lisandus teisipäeva õhtul ETV2 otseülekanne,\" rääkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.\n\n\"Järgneva viie hooaja jooksul on kalendri koostamine tavapärasest keerulisem vaid 2020. aastal, mil toimub Euroopa meistrivõistluste finaalturniir, aga meil on olemas plaan, kuidas ka siis pidada kinni põhimõttest, et enne märtsikuist koondisemängude pausi mängitakse mitte rohkem kui kaks liigavooru. Maailmameistrivõistluste finaalturniir leiab aset 2022. aasta novembris ja detsembris, mis sobib meile liigahooajaga hästi,\" lisas Pohlak.\n\n2020. aasta kalender tuleb arutlusele 2019. aasta kevadel toimuvatel dialoogkohtumistel, kus osalevad Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B klubid, fännide esindajad ja ajakirjanikud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus jalgpalliaasta toob Eesti meeste jalgpallis kaasa põnevad vastasseisud Premium liigas ja Tipneri karikavõistlustel ning rahvuskoondise Euroopa meistrivõistluste valiksarja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNASA sond möödus Ultima Thulest\n\n## Põhitekst:\n\nUltima Thule ehk objekt 2014 MU69 on Neptuuni-tagune objekt, mis asub Päikesesüsteemi välisosas paiknevas Kuiperi vöös. Seda peetakse varase Päikesesüsteemi jäänukiks, mis võib anda vastuseid planeetide tekke kohta.\n\n\"Edasi, New Horizons!\" kannustas projekti juhtteadur Alan Stern, kes oli kogunenud kolleegidega Johns Hopkinsi rakendusfüüsika laborisse jälgima, kuidas kosmosesond Maast 6,4 miljardi kilomeetri kaugusel asuvast objektist möödub.\n\n\"Mitte kunagi varem ei ole ükski kosmoselaev uurinud midagi nii kauget,\" ütles ta.\n\nTäpne Ultima Thulest möödumise hetk registreeriti Eesti aja järgi kell 7.33. New Horizons tegi selle mõne sekundi jooksul 900 pilti.\n\n\"Nüüd on vaid aja küsimus, millal andmed alla jõuavad,\" ütles projekti juures töötav John Spencer Southwesti uurimisinstituudist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kosmoseagentuuri NASA sond New Horizons, mis uurib Päikesesüsteemi äärealasid ja Pluutot, möödus teisipäeval Ultima Thulest - kaugeimast Päiksesüsteemi objektist, mida inimkond iial uurinud on.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit kohtub Brisbane'i teises ringis maailma seitsmenda reketiga\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma seitsmes reket alistas koguni kolm tundi kestnud pingelise kohtumise järel ameeriklanna Danielle Collinsi (WTA 36.) 6:7 (6:8), 7:6 (8:6), 6:3. Kvitova lõi matši jooksul üheksa ässa ja päästis üheksast murdepallist kuus.\n\nKontaveit oli avaringis kindlalt 6:0, 6:3 üle hispaanlannast Carla Suarez Navarrost (WTA 23.). Kvitovaga on eestlanna varem kohtunud neli korda, tšehhitar on võitnud kolm mängu. Brisbane'is on nende matš kavas turniiri peaväljaku teise mänguna, mis ei alga kohaliku aja järgi enne kella 13 (Eesti aja järgi kell 5).\n\nKontaveidi ja Kvitova vahelise mängu võitja kohtub kolmandas ringis 20-aastasest austraallannast wild-card 'i Kimberly Birrelli ja maailma 27. reketi, ukrainlanna Lesia Tsurenko matši võitjaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit läheb Brisbane'i tenniseturniiri teises ringis vastamisi tšehhitari Petra Kvitovaga (WTA 7.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUltrajooksjad jooksid aasta lõpuks 12 tundi\n\n## Põhitekst:\n\nMeestest olid keskpäeval alanud jooksu kolm paremat Toomas Unt (126,2 km), Peeter Vennikas (102,2 km) ja Rain Vellerind (90,2 km).\n\nJooksu paremuselt teist tulemust näitas naiste võitja Liina Kesamaa, kes läbis 115,2 km. \"Olen väga rõõmus tulemuse üle, kuna jooks muutus raskeks juba pärast 30. kilomeetrit, sest alles üheksa päeva tagasi läbisin maratoni. See jooks oli minule tohutu vaimu treening ja seda mul just vaja oligi,\" kirjutas rekordinaine Liina Kesamaa pärast jooksu.\n\nKa naiste teine Raili Rüütel suutis poole ööpäevaga läbida üle 100 km, tema tulemus oli 105,2 km. Kolmanda koha sai Reet Ristimägi (79,2 km).\n\nLisaks eestlastele osalesid ultrajooksul lätlased ja võistlusel toimus ka võistkondlik arvestus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel ajal kui teised valmistusid aastavahetuspeoks, osalesid ultrajooksjad Meremõisa rannamändide all 12 tunni jooksus \"Viimase öö unistus\". Selle võitis Toomas Unt, Liina Kesamaa püstitas Eesti naiste tipptulemuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAastaga kasvas enim EKRE liikmeskond\n\n## Põhitekst:\n\nEKRE liikmeskond kasvas aastaga 562 inimese võrra ning praegu on neil kokku 8793 liiget. EKRE tõusis 2018. aastal liikmeskonnalt Eesti kolmandaks parteiks, minnes 2. novembril mööda Isamaast.\n\nAastases võrdluses kaotas just Isamaa enim liikmeid. Isamaa ridadesse kuulub 8503 liiget, mida on 315 liikme võrra vähem kui aasta varem.\n\nEKRE kõrval kasvas aastases võrdluses ka Keskerakonna liikmeskond. Kuigi Keskerakonna liikmeskond kukkus augustis erakonnast lahkunud Narva piirkonna liikmete tõttu, liitus eriti just aasta lõpus erakonnaga sedavõrd palju inimesi, et aasta lõpuks oli neil 134 liiget enam kui mullu samal ajal. 14 934 liikmega on Keskerakond Eesti suurim partei.\n\nEesti suuruselt teine partei on Reformierakond 12 153 liikmega. Suurim opositsioonipartei kaotas aastaga 143 liiget.\n\nSotsiaaldemokraatlikusse erakonda kuulus 5680 liiget, mida on 211 võrra vähem kui aasta eest.\n\n60 liiget kaotas aastases võrdluses Vabaerakond ja 89 liiget Rohelised. Kokku oli neil liikmeid vastavalt 578 ja 967.\n\nEesti poliitikamaastiku uutel tulijatel Eesti 200-l oli liikmeid 582 ja Elurikkuse Erakonnal 538.\n\nVeel üks uus partei, 21. novembril registreeritud Rahva Tahe pole siiani äriregistrile oma liikmete nimesid esitanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase aastaga kasvatas liikmeskonda enim Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kes tõusis novembris liikmete arvult Eesti kolmandaks parteiks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma viies reket jätab Austraalia lahtised vahele\n\n## Põhitekst:\n\nOktoobris Shanghais kukkunud ja põlveketra vigastanud del Potro lootis võistluskarusselli naasta Austraalia lahtistel, kuid möödunud aastal US Openi finaali jõudnud argentiinlane ei tervenenud aastavahetuseks piisavalt kiiresti.\n\n\"Taastumine läheb väga hästi ja ma annan varsti teada, millisel turniiril ma naasen,\" sõnas argentiinlane sotsiaalmeedia vahendusel. \"See ei juhtu Austraalias, aga ma olen progressiga rahul.\"\n\nI hope you have a great 2019. Recovery is going great and I will tell you later where I will be making my comeback. Unfortunately it won't happen in Australia, I'll miss you @AustralianOpen, but I'm happy with my progress ☺️\nHappy New Year! Enjoy! ????????\n\n— Juan M. del Potro (@delpotrojuan) December 31, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Argentina tennisist Juan Martin del Potro (ATP 5.) andis teada, et jätab aasta esimese suure slämmi turniiri ehk Austraalia lahtised vahele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA STRATCOM palus maitsetu pomminalja pärast vabandust\n\n## Põhitekst:\n\nUSA tuumaarsenali valdav STRATCOM teatas hiljem kustutatud sõnumis: \"Kui iganes vaja, oleme valmis heitma midagi palju-palju suuremat.\" Lubadust illustreeris video rünnakule asunud pommitajatest B-2.\n\nSotsiaalmeedias vallandunud vastukaja sundis rahu oma ametiks nimetavat STRATCOM-i vabandust paluma.\n\n\"Meie varasem uusaastatervitus oli maitsetu ega kajasta meie väärtusi. Palume vabadust. Oleme pühendunud Ameerika ja oma liitlaste julgeolekule,\" säutsus väejuhatus.\n\nOur previous NYE tweet was in poor taste & does not reflect our values. We apologize. We are dedicated to the security of America & allies.\n\n— US Strategic Command (@US_Stratcom) December 31, 2018\n\nSTRATCOMi pressiesindaja kinnitas NBC Newsile, et videol ei olnud tuumapommid.\n\nNew Yorgi Times Square'ile kogunes esmaspäeva õhtul tavapäraselt ligi miljon inimest, et vaadata, kuidas pilvelõhkuja katuselt langeb alla uue aasta saabumist tähistav kristallpall.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA strateegiline väejuhatus palus esmaspäeval vabandust halva nalja pärast Twitteris, kus ta oli kuulutanud valmidust heita alla \"midagi palju suuremat\" kui tavapärane Times Square'i uue aasta kristallpall.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPublikut võlunud \"Seltsimees laps\" jõuab esmakordselt tele-ekraanile\n\n## Põhitekst:\n\nLeelo Tungla autobiograafilistel romaanidel \"Seltsimees laps ja suured inimesed\" ja \"Samet ja saepuru\" põhinev mängufilm räägib tundliku loo stalinistliku režiimiga kaasnenud repressioonidest, hirmust, ootusest ja lootusest. On aasta 1950, kui kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema ja viiakse püssimeeste vahel ära. Läbi väikese tüdruku silmade avaldub ühe perekonna, aga ka kogu Eesti lugu, mida saadab lapselik hirm, et just tema on ema ära viimises süüdi, sest polnud piisavalt hea.\n\nEesti Vabariigi juubeliaastaks valminud \"Seltsimees laps\" on võlunud kinokülastajaid ja kriitikuid üle maailma. Rohkem kui 116 000 kinokülastajat on mängufilmi vaadanud Eestis, samuti on \"Seltsimees laps\" laineid löönud paljudel mainekatel välisfestivalidel pälvides tunnustust nii eduka režiidebüüdi kui ka meisterliku operaatori- ja näitlejatööde eest.\n\n\"Seltsimees laps\" on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm. Peaosalisi, kuueaastast Leelot ja tema isa kehastavad Helena Maria Reisner ja Tambet Tuisk, teistes osades teevad kaasa Eva Koldits, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja jpt. Filmi tootis Amrion, produtsent on Riina Sildos.\n\n\"Seltsimees laps\" tele-esilinastub ETV-s 1. jaanuaril kell 21.25.\n\nFilmi valmimist tutvustav saade \"Seltsimees laps:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV juhatab uue aasta sisse kauaoodatud tele-esilinastusega – teisipäeval kell 21.25 jõuab televaatajate ette rohkem kui 116 000 vaatajat kinno meelitanud kodumaine mängufilm \"Seltsimees laps\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlevaade: aktsiisitõusud, miinimumpalga kasv, olulisemad seadusmuudatused\n\n## Põhitekst:\n\n1. jaanuarist kerkis maagaasi ja vedelgaasi aktsiis 25 protsenti. Lisaks suurenes tubakaaktsiis kümme protsenti. Diislikütuse ja bensiini aktsiis uuel aastal ei tõuse. Plaanitud alkoholiaktsiisi tõusu otsustas riigikogu detsembris ära jätta.\n\nMiinimumpalk on uuest aastast 540 eurot ja tunnitasu alammäär on 3,2 eurot. Miinimumkuupalk tõusis 40 euro võrra. Esimese leibkonnaliikme toimetulekupiir on sel aastal 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.\n\nAlates sellest aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta senise 55 euro asemel 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse kohta sada eurot kuus.\n\n1. jaanuarist jõustuv pakendiseaduse muudatus keelab pakendiettevõtja müügikohas anda inimestele tasuta õhukesi kilekotte. Erandina võib kilekotte anda tasuta siis, kui see on vajalik hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks.\n\nTubakatooted ja alkohoolsed joogid peavad alanud aasta suveks olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi – nii, et ostjad ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud jõustuvad üleminekuajaga 1. juunil, tubakatoodete puhul 1. juulil. Kaupmeestele on koostatud vastavad juhendid.\n\nUuel aastal jõustub ka äriseadustiku muudatus, mis võimaldab osaühingu asutamisel kasutada kontot ükskõik millises Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses. Siiani oli osaühingu asutamise eeldus Eesti pangakonto olemasolu.\n\n1. jaanuarist alustas tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon. Kriisiabi telefoni number on 116 006. Selle eesmärk on anda abivajajale emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega.\n\nSel aastal hakkab ka perearsti nõuandetelefonilt 1220 saama isikustatud nõu. Kui praegu on telefoninõuanne anonüümne, siis alates 1. augustist tekib nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul tema terviseandmeid ja niimoodi täpsemat nõu anda. See võimaldab saada nõuandetelefonil tulevikus ka näiteks lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alanud aasta tõi kaasa mitu seadusmuudatust, miinimumpalga ja lapsetoetuse mõningase tõusu, samuti kerkis mitme kauba aktsiis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAasta viimasel päeval sattus liiklusõnnetusse kolm last\n\n## Põhitekst:\n\nKõige ohvriterohkem õnnetus juhtus esmaspäeval kella 23.18 ajal Järvamaal Tarbja külas Tallinna-Tartu maantee 85. kilomeetril, kus sõiduauto Ford Focus sõitis teelt välja, teatas politsei. Sõidukis viibinud 30-aastane mees, 33-aastane naine, ühe-aastane poiss ja kolme-aastane tüdruk toimetati Järvamaa haiglasse kontrolli. Autojuht on selgitamisel.\n\nSamal päeval kella 18.30 ajal juhtus liiklusõnnetus Narvas Kreenholmi – 26. Juuli – Gerassimovi tänavate ristmikul, kus 19-aastane mees juhtis sõiduautot Audi A4 ja ei andnud reguleeritud ristmikul enne vasakpöörde sooritamist teed eesõigust omavale sõiduautole Volkswagen Caravelle, mida juhtis 35-aastane mees. Autode kokkupõrke tagajärjel said tervisekahjustusi Volkswagenis kaasreisijatena viibinud 35-aastane naine ja 14-aastane tüdruk, kes pöördusid ise Narva haigla erakorralise meditsiini osakonda.\n\nHommikul kell 8.40 juhtus liiklusõnnetus Võru maakonnas Rõuge vallas Võru-Mõniste-Valga maantee 39. kilomeetril. Seal juhtis 32-aastane mees sõiduautot Peugeot 206 ja kaotas lauges vasakkurvis kontrolli sõiduki üle, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud veoautoga Mercedes-Benz, mida juhtis 21-aastane mees. Peugeot juht toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa haigla EMO-sse.\n\nLisaks tabati liikluses kaks narko- ja 12 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõidukijuhti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2018. aasta viimasel päeval juhtus Eestis kolm tõsisemat liiklusõnnetust, milles sai kannatada seitse inimest, neist kolm olid lapsed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHeategevuskontsert kogus raha hukkunud või viga saanud sõdurite lastele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Laulud sõdurile\" toimus juba viiendat korda ja sel aastal oli tegemist väikese juubelikontserdiga. 22. juunil Võru Spordikeskuses toimunud kontserdil astus lavale paremik Eesti muusikutest - Laura, Lenna Kuurmaa, Maiken, Tanel Padar, Jüri Pootsmann, Trad.Attack!, Ott Lepland Eesti kaitseväe saatmisel ja üllatusesinejad Võrumaalt.\n\nMuusikuid saatis Eesti kaitseväe orkester Peeter Saani juhatamisel. Õhtut juhtis Madis Milling.\n\nKontserdiga aitab Carolin Illenzeeri Fond toetada raskelt vigastatud või teenistusel surma saanud kaitseväelaste laste haridusteed ning huvitegevust. Viie tegevusaasta jooksul on nii mõnigi pere saanud omale uue rula või jalgratta, kes käib ratsutamas ning kellel on hobiks kitarritinistamine. Nii pole ime, et lähiajal aset leidvatel fondi heategevuskontserditel esinevad need samad fondi lapsed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna õhtul sai ETV-st või veebist vaadata Carolin Illenzeeri fondi heategevuskontserti \"Laulud sõdurile\", kus lisaks muusikaelamusele sai aidata ja toetada neid lapsi, kelle ema või isa on välismissioonidel hukkunud või raskelt viga saanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJago Geerts jätkab Euroopa meistrivõistlustel liidrikohal\n\n## Põhitekst:\n\nParem päev oli Geertsil, kes juhtis enne Inglismaa võistlust EMX125 klassi Euroopa meistrivõistluseid. Hea minek jätkus noorel belglasel ka Inglismaal, kus ta kvalifikatsioonis sai kirja neljanda aja ning lõpetas finaalsõidud esimese ja teise peale tõsiseid sekeldusi kolmandana. Kahe sõidu kokkuvõttes sai Geerts prantslase Stephen Rubini järel teise koha, kuid on endiselt meistrivõistluste liider ja tal on nüüd koos 212 punkti, Rubini kaotab talle 11 punktiga ning kolmas on samuti prantslane Pierre Gouppilon (174 p), kes oli ka Inglismaal 3.\n\n\"Ajatreeningul sain oma grupis kirja neljanda aja, mis oli hea tulemus, sest ma ei ole nendel treeningutel kunagi eriti hea. Esimest sõitu alustasin kolmandana, kuid avaringil tegin mõne möödasõidu ja asusin liidriks ning võitsin sõidu. Teises sõidus kukkusin juba stardis ning jäin viimaseks. Õnneks suutsin end siiski kolmandaks sõita ja sain etapi kokkuvõttes teise koha ning säilitasin ka esikoha,\" rääkis Geerts.\n\nMX2 klassi MM-il võistlev Hardi Roosiorg, kellel oli sees väike võistluspaus, sai ajatreeningul 37. koha. Kahjuks jäi noore eestlase võistlus aga väga lühikeseks, kuna ta kukkus soojendussõidu ajal tehnilise vea tõttu ja maandus kõvasti õla peale. Õnneks midagi väga hullu ei juhtunud, aga päev jäi tal sellegipoolest väga lühikeseks.\n\n\"Laupäeval ei läinud vabatrenn just kõige paremini, kuna rada oli hoopis teistsugune võrreldes teiste MM'i radadega. Inglismaal olid hüpped suured ning rada ise väga kiire, mis oli alguses väga harjumatu ning sõitsin välja 34nda aja. Ajatreeningul oli tunne natukene parem, kuid ei saanud kurvisoontele pihta ning seega ei tulnud ka sealt väga head aega ja olin 37. Kvalifikatsioonisõidus start hästi ei õnnestunud, ning pidin kõvasti pingutama hakkama ja suutsin välja sõita ainult 32 koha, mis ei ole just kõige parem,\" selgitas Roosiorg. \"Pühapäevases soojendussõidus arvasin, et kõik sujub hästi, kuna tunne oli kõvasti parem kui laupäeval, kuid kus sa sellega. Poole ringi peal tuli tehniline rike ja kukkusin kõvasti õla peale. Luud paistsid küll kõik terved olema, aga lihased said kõvasti põrutada. Ütleks nädalavahetuse kohta nii, et ilmselt polnud õnn nädalavahetusel minuga.\"\n\nSahkar KTM Racing meeskond võistleb järgmisena Itaalias Mantova rajal, kus peetakse järgmine MM-etapp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaal Matterly Basini krossirajal sõideti selle hooaja 11. MM-etapp ning lisaks jagati seal osadele klassidele Euroopa meistrivõistluste punkte. Kohal oli ka ainus MM-karussellis tiirlev Sahkar KTM Racing meeskond eesotsas oma sõitjate Hardi Roosioru ja belglase Jago Geertsiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nWales võitis B-alagrupi, Slovakkia ja Inglismaa väravaid ei löönud\n\n## Põhitekst:\n\nWales oli mängu algusest saadik ohtlikum meeskond ning 11. minutil lõi Walesi avavärava Aaron Ramsey. 20. minutil lõi Walesi teise värava Neil Taylor. Teisel poolajal tabas 3:0 värava 67. minutil Gareth Bale, kes on nüüd kolme väravaga turniiri suurim väravakütt. Wales võitis alagrupi, Venemaa jäi viimaseks ning on välja langenud.\n\nTeises mängus domineeris avapoolaega Inglismaa, kuid palli väravasse ei suudetud toimetada. Teisel poolajal olid ka Slovakkial omad võimalused, aga mängu dikteeris ikkagi Inglismaa. Oma võimalusi keegi ära ei kasutanud ning mäng lõppes väravateta viigiga. Inglismaa sai alagrupis teise koha ning garanteeris edasipääsu kaheksandikfinaali, Slovakkial on hea võimalus kolmandana edasi pääseda.\n\nB-alagrupp, 20. juuni kell 22.00\nStadium de Toulouse, Toulouse\n\nVenemaa\n\n0:3\n\nWales\n\n-\n11. Aaron Ramsey\n20. Neil Taylor\n67. Gareth Bale\nKohtunik: Jonas Eriksson (SWE)\n\nB-alagrupp, 20. juuni kell 22.00\nStade Geoffroy Guichard, Saint-Etienne\n\nSlovakkia\n\n0:0\n\nInglismaa\n\n-\n-\nKohtunik: Carlos Velasco Carballo (ESP)\n\nSlovakkia-Inglismaa mängu käik:\n\n5. minut: Vardy saab karistusalas söödule jala vahele, kuid pall lendab üle värava\n\n9. minut: Vardy saab peaga löögile, kuid ei taba palli korralikult\n\n17. minut: Vardyl jällegi hea võimalus, kuid väravavaht tõrjub\n\n33. minut: Lallanal hea võimalus värava ees, aga väravavaht tõrjub\n\n44. minut: Hendersoni poolt hea löök, kuid kaitsja pea jääb ette\n\nEsimene poolaeg on läbi.\n\nTeine poolaeg on alanud.\n\n53. minut: Inglismaa värava ees on suur segadus, kuid väravavaht saab palli kätte\n\n53. minut: Clyne saab värava eest löögile, kuid lööb üle\n\n55. minut: Weissil hea võimalus, kuid väravavaht tõrjub\n\n61. minut: Allil väga hea võimalus, kuid kaitsja lööb väravajoonelt palli puhtaks\n\n74. minut: Hea sööt värava ette, kuid Sturridge ei ulatu selleni\n\n82. minut: Slovakkia värava ees suur segadus, pall väravani ei jõua\n\nMäng on läbi.\n\nEnne mänge:\n\nETV ekraanil ja ERR-i spordiportaalis on nähtav kohtumine Slovakkia - Inglismaa, mida kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt, stuudios juhib vestlust Alvar Tiisler. Ülekanne algab kell 21.35 ja pall pannakse mängu kell 22.\n\nInglismaa on enne viimast vooru B-alagrupis 4 punktiga juhtimas, kui all on 1:1 viik Venemaaga ning lõpuminutite 2:1 võit Walesi vastu. Slovakkia kaotas avakohtumises 1:2 Walesile ja võitis sama skooriga Venemaad.\n\nSaint-Etienne's toimuvas matšis piisab Inglismaale kindlaks alagrupist edasipääsuks viigipunktist, Slovakkia vajab kindlaks edasipääsuks võitu.\n\n\"Meie mängijad on heas vormis. Ma saaksin sama algrivistusega jätkata, kui tahaksin, aga meil koputavad vahetusmehed uksele ja tahavad ka võimalust. Jamie Vardy ja Daniel Sturridge olid viimases mängus väga head ja nad tahavad oma võimalust. Meil on ründefaasis valikut ja ma pean raskeid otsuseid tegema,\" vihjas Inglismaa peatreener Roy Hodgson, et Walesi vastu värava löönud tänavuse hooaja komeet Vardy võib saada võimaluse kohtumist alustada.\n\n\"Ma teen algrivistuses mõned muudatused, sest mängu iseloom nõuab seda. Inglismaa on hoopis teistsugune vastane kui Venemaa. Nad mängivad hoopis erinevalt ning me peame selleks valmis olema. Meil pole piisavalt tugev meeskond, et Inglismaa vastu lahtist jalgpalli mängida, seega peame oma stiilile kindlaks jääma, kui tahame edu saavutada,\" kommenteeris Slovakkia peatreener Jan Kozak enne mängu.\n\nETV2 ekraanil ning ERR-i spordiportaalis saab jälgida Venemaa - Walesi kohtumist, mida kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Indrek Zelinski. Ülekanne algab kell 21.50.\n\nWales on viimase vooru eel tänu võidule Slovakkia üle kolme punkti peal, Venemaal on all vaid viigipunkt Inglismaa vastu.\n\nToulouse'is peetavas kohtumises vajab Venemaa edasipääsuvõimaluste säilitamiseks hädasti võitu. Wales pääseb tõenäoliselt edasi ka viigi korral, kuid võit tähendaks neile kindlat edasipääsu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal toimuval jalgpalli EM-il võitis Wales B-alagrupi kohtumises Venemaad 3:0 (2:0), kindlustades alagrupis esimese koha ning edasipääsu kaheksandikfinaali. Slovakkia-Inglismaa kohtumises väravaid ei löödud, Inglismaa pääseb alagrupist teisena edasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nShaqiri: loodetavasti ei tooda Puma kondoome\n\n## Põhitekst:\n\nŠveitsi särke toodab Puma ja firma esindaja tunnistas Guardianile, et nad ei tea, miks see kõik toimus. \"Viis Puma riideid kandvat meeskonda on pidanud sel turniiril kümme mängu ja varem pole probleeme olnud,\" vahendas Soccernet.ee Puma esindaja sõnu\n\nŠveitsi koondise staar Xherdan Shaqiri lähenes olukorrale aga läbi huumoriprisma. \"Ma loodan, et Puma kondoome ei tooda!\" Breel Embolo lisas: \"Särgitootja pole veel valmis, aga meie oleme.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eilses jalgpalli EM-il Šveitsi ja Prantsusmaa vahelises kohtumises jäid väravad sündimata, aga selle eest lõhuti koguni neljal korral ära šveitslaste särgid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpial osalevad profipoksijad jäävad tiitlitest ilma\n\n## Põhitekst:\n\nRios saavad kaasa lüüa ka profid, mis pole IBF-ile meeltmööda, sest amatööridel ei pruugi olla ohutu elukutseliste vastu võistelda. IBF-i meelest on proffide kaasalöömine olümpial ebaeetiline. \"Meil polnud raske vastavat otsust langetada,\" sõnas IBF-i president Daryl Peoples. \"Me peame amatööride turvalisuse eest võitlema.\"\n\nPoksiliidu juht lisas, et need kellel tiitleid pole, eemaldatakse aastaks IBF-i reitingutabelist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline poksiliit IBF teatas, et Rio de Janeiro olümpiamängudel osalevad nahkkindamehed jäävad ilma oma IBF-i tiitlitest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaalt välja saadetud venelane viibis Vene-Walesi matšil\n\n## Põhitekst:\n\nŠprõgin oli üks möödunud nädalal Prantsusmaalt välja saadetud 20 venelase seas. Viimaseid süüdistati seotuses Marseille'is Venemaa-Inglismaa vutikohtumist ümbritsenud kokkupõrgetes.\n\nKolm Vene fänni mõisteti süüdi ja pandi vangi.\n\nŠprõgin pani Twitterisse pilte sellest, kuidas ta viibib Toulouse'i staadionil. Tema sõnul reisis ta riiki tagasi \"ööpimeduses ebatavalist teed mööda\".\n\nPrantsusmaa siseministeerium teatas pärast teate ilmumist, et Šprõgin peeti kohtumisel kinni.\n\n\"Prantsuse võimud ütlesid mulle, et mind ei deporteeritud, vaid saadeti välja. Minu Schengeni viisat ei tühistatud ja templid on alles. Seega saan legaalselt viibida Euroopa Liidus,\" lausus Šprõgin.\n\nŠprõgin on liige Vene valitsuskomisjonis, mis peab järelevalvet Moskvas 2018. aastal toimuva jalgpalli maailmameistrivõistluse ettevalmistuste üle. Ta tunnistab veebi paremäärmuslike sümbolite riputamist, kuid eitab väidet, et tema või tema organisatsioon on rassistlik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene jalgpallifännide rühma paremäärmuslasest juht Aleksandr Šprõgin, kes Prantsusmaalt huligaanitsemise eest välja saadeti, viibis Toulouse'ist toimuval Venemaa-Walesi matšil, kuid peeti seal kinni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMadjeri koolitus võeti Eestis hästi vastu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Jalgpalli Liidu (EJL) eestvedamisel Tallinnas toimunud FIFA koolitus vältas viis päeva. Koolituse läbiviija Madjer kiitis osalejaid laia teadmistepagasi eest ning kiitis Eesti kiiret rannajalgpalli arengut.\n\nKoolitusest võttis osa ka Eesti rannajalgpallikoondise juhendaja Rando Rand, kes jäi õpituga väga rahule. „Lisaks muule põnevale infole oli kindlasti tegu hea ajastusega, sest saame koondise tegemistes veel üht-teist muuta ja Eesti liiga on alles algamas. Kuulata maailma parimat rannajalgpallurit rääkimas andis kõigile kindlasti motivatsiooni tulevikuks juurde,“ arvas Rand.\n\nRand lisas, et Madjerile ei meeldinud vaid teooriat edasi anda, vaid ta tahtis, et kõik aktiivselt seminaridest osa võtaksid. „Nii-öelda klassipingis me kogu aeg istuma ei pidanud. Ta tahtis, et me näitaksime oma teadmiseid ja küsiksime julgemini. Lisaks anti meile huvitavaid ülesandeid, sest ta tahtis näha, kuidas me neid lahendame.“ Eesti koondise peatreener sõnas, et Madjer näitas, kuidas rannajalgpall mängitakse. „Sisu poolest saime informatsiooni erinevate nüansside poole pealt. Lisaks oli tähtsal kohal videoanalüüs, mis andis palju juurde,“ ütles Rand.\n\nMadjer külastas Eestis olles ka suvepealinna Pärnut, kus kohtus sealse linnapea Romek Kosenkraniusega. Tallinnas olles kohtus tituleeritud rannajalgpallur Eesti Olümpiakomitee asepresidendi Jüri Tammega.\n\nEestist osales koolitusel 25 inimest 12-st erinevast rannajalgpallimeeskonnast. Lisaks haarasid võimalusest kinni külaline Norrast ning kaks Soome saali- ning rannajalgpalli ametnikku. Koolituse teooria leidis aset EJL-i pressikeskuses A. Le Coq Arenal, praktika läbiti Nõmme Spordikeskuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juuni keskel väisas Eestit maailma läbi aegade parimaid rannajalgpallureid Madjer (Portugal), kelle koolitusel osales 28 potentsiaalset rannajalgpallitreenerit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO kindrali sõnul ei ole Venemaast Baltimaadele ähvardavat ohtu\n\n## Põhitekst:\n\nNATO kavatseb paigutada pataljoni suurused üksused Poolasse ja Balti riikidesse, vahendas Reuters.\n\nTegemist on osaga laiemast heidutusest, mis kiidetakse heaks 8. juulil Varssavis toimuval NATO tippkohtumisel.\n\nKindral Pavel ütles, et pataljonide paigutus Baltimaadesse ja Poolasse on pigem poliitiline heidutus kui sõjaline. Suuremaid jõude tema sõnul praegu vaja pole.\n\n\"Olulise sõjalise jõu paigutamist ei kaaluta. NATO eesmärk ei ole luua sõjalist barjääri ulatusliku Venemaa agressiooni vastu, sest selline agressioon ei ole päevakorras ja ükski luurehinnang ei viita sellele,\" rääkis Pavel pressikonverentsil.\n\nSamas lisas ta, et Venemaa ohtu ei saa ka välistada.\n\nBalti riigid ja Poola kardavad, et NATO plaan on liiga väike ja sümboolne, et Venemaad heidutada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO ei kaalu praegusest plaanist suuremat vägede koondamist Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse, sest Venemaa ei kujuta otsest ähvardavat ohtu, ütles NATO sõjaväekomitee juht, kindral Petr Pavel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomlaste soosik uueks peaministriks on Petteri Orpo\n\n## Põhitekst:\n\nUuringufirma Taloustutkimus küsitlusele vastanuist soovis Orpot peaministriametis näha kolmandik. Teisele kohale tuli roheliste Ville Niinistö ja kolmandale praegune keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä.\n\nOrpot toetas 32 protsenti, Niinistöt 30 ja Sipilät 27 protsenti vastanuist. Sotsiaaldemokraatide esimees Antti Rinne jäi 20 protsendiga neljandaks ja viies oli vasakliidu juht Li Andersson 13 protsendiga.\n\nKüsitlusele vastanud said valida oma eelistusena ühe või rohkem nime.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome konservatiivse Koonderakonna esimees Petteri Orpo on parteijuhtidest soomlaste soosik uue peaministri kohale, kirjutas esmaspäeval Iltalehti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPatrick Pals tegi Eesti supermoto ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nKõige kiirema S1 klassi kvalifikatsioonis sõitsid kaks kiireimat ringiaega välja vennad Prants ja Patrick Pals. Avasõitu juhtis alguses Prants Pals, kuid sõidu poole peal tõusis liidriks soomlane Kalle Toronen, kes ka sõidu Prantsu ees võitis. Patrick Pals suutis libedal rajal soomlase Sami Uutela järel neljandana lõpetada.\n\nTeises sõidus haarasid aga Prants ja Patrick esimesed kaks kohta ning sõitsid terve sõidu koos. Mõni ring enne lõppu sai Patrick oma vennast mööda ja võttis võidu. Prants seevastu kaotas viimasel ringil oma sõiduvea tõttu koha Torosele ja oli kolmas.\nKahe sõidu kokkuvõttes moodustasid esikolmiku Toronen (47 punkti), Patrick Pals (43 p) ja Prants Pals (42 p). Teistest eestlastest olid Eero Madisson 6. (27 p) ja Don Eric Laane 9. (25 p).\n\nEnne viimast etappi tõusis uueks meistrivõistluste liidriks Patrick Pals (127 p), kes on esimene eestlane, kes eales SuperMoto Soome meistrivõistluseid juhtinud. Patrickule järgnevad Toronen (123 p) ja Kaanas nii sõitudes kui kokku 5. koha saanud Salstola (119 p), kes juhtis Soome tiitlivõistluseid enne Kaana etappi. Madisson on 6. (88 p), Prants Pals 8. (77 p) ja ainult ühel etapil osalenud Laane 16. (25 p).\nEesti arvestuses juhib endiselt Salstola (129 p), kellest Patrick jääb nüüd 4 ja Prants 5 punkti kaugusele. Madisson on ka selles arvestuses 6. (83 p) ja Laane 14. (32 p).\n\nSivitrans Eesti SuperMoto meistrivõistlused jätkuvad 24. juulil Aravete kardirajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes Kaana osaliselt uuendatud rajal sõideti meie põhjanaabrite SuperMoto meistrivõistluste kolmas etapp, mis kuulus ka Eesti meistrivõistluste arvestusse. Kuna vihma sadas nii Eestis ja mujal Skandinaavias, siis ei pääsenud mudast ja veest ka supermotosõitjad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUuendused Tartu Rattamaratonil: teatesõit ja rada tagurpidi\n\n## Põhitekst:\n\n„Tartu Rattamaraton on oma 19-aastase ajaloo jooksul näinud mõningaid erinevaid rajaformatsioone, kuid laias laastus on see Eesti maastikuratturite aasta tippsündmus püsinud oma muutumatus headuses. Sel aastal tahame katsetada midagi hoopis uut ja pöörata Rattamaraton pea peale – sõna otseses mõttes,“ kommenteeris võistluste direktor Indrek Kelk raja ümberpööramist.\n\n„Sel aastal katsetame seda ühistreeningul, kuid tulevikus ei saa sugugi välistada, et Tartu Rattamaratoni raja läbimine vastupidises suunas võiks ette tulla ka põhisõidul. Tõsi, see nõuaks siiski olulisi ümberkorraldusi ja ehitusi praeguses finišipaigas Elvas, kus tänasel päeval on ligi 6000 ratturi korraga starti mahutamine võimatu“.\n\nPahupidi rajal toimub samal ajal ühistreeninguga ehk 11. septembril ka täiesti uus võistlus 1. Tartu Teate Rattamaraton, mis sarnaselt talvisele Tartu Teatemaratonile pakub võimalust terve Rattamaratoni distants läbida tiimina.\n\n„Eestis on erineval kujul maastikukrossi teatesõite, aga need toimuvad üldiselt ühel ringil ja on mõeldud professionaalsetele ratturitele või tugevatele harrastajatele. Tartu Teate Rattamaraton toimub aga kujul, kus iga vahetus sõidab täiesti erineva etapi ja samas lubab Rattamaratoni suhteliselt kerge iseloomuga rada ning jõukohane distants koos osaleda ka sõpradel, perekondadel ja teistel rahvaspordist lugu pidavatel rattasõpradel,“ lisas Kelk.\n\nRattamaratoni teatesõidus on ette nähtud kolm vahetust ja kolme peale läbitakse Rattamaratoni 89km pikkune distants Elvast Otepääle. Seega kujuneb iga vahetuse pikkuseks keskmiselt 30km. Viimase vahetuse lõik erineb pisut traditsioonilisest Tartu Rattamaratoni rajast, rajameister püüab Otepää-poolseid asfaldilõike asendada erinevate maastikulõikudega.\n\n„See on suurepärane võimalus ka töökollektiividele osaleda ühiselt Rattamaratonil. Korraldada nädalavehtusel Otepääl ühise ürituse ja lõpetada see mõnusa sportliku ettevõtmisega,“ lisas võistluste direktor Indrek Kelk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembris toimuv maailma suuruselt kolmas maastikurattasõit 19. Tartu Rattamaraton näeb sel aastal kaht olulist uuendust. Nädal enne põhisõite ehk 11. septembril peetav ühistreening sõidetakse tagurpidi ehk Elvast Otepääle ja samas toimub täiesti uus võistlus 1. Tartu Teate Rattamaraton.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKovalenko: olen aastaga teinud suure arengu\n\n## Põhitekst:\n\nKovalenko, kes tänavu antud sarjas tervet hooaega kaasa ei tee, sõitis vabatreeningutel naiste seas välja neljandad ringiajad ning sama koha sai ta ka kvalifikatsioonis. Võistlussõidus võistles Kovalenko vapralt lisaks naiskonkurentidele ka osade meessõitjatega ning saavutas sõidu lõpuks 30 sõitja hulgas 22. koha, naiste seas kuulus talle aga 4. koht.\n\n\"Olen nädalavahetusega väga rahul. Juba esimesel treeningsessioonil sõitsin oma eelmise aasta parimat ringiaega ja kvalifikatsioonis parandasin seda juba enam kui kaks sekundit. Stardis pidi olema üle 30 sõitja ja nende hulgas kuus naist, kuid kahjuks aga ei saanud iirlanna Nicole Lynch kvalifikatsioonis võidusõiduks kvalifitseeruvat aega kirja, mistõttu teda starti ei lubatud. Lisaks oli Ungarist pärit naissõitja Viktoria Kis samuti sunnitud sõidust loobuma, kuna tema hoog polnud teiste omadega konkurentsivõimeline ning seekord oli siis rajal neli naist,\" rääkis Kovalenko.\n\n\"Võidusõidus sain hea stardi, kuid esimeses kurvis toimus minu ees sõitjate kokkusõitmine ning pidin ühest kukkunud ja tsikli seljast maha otse minu trajektoorile ette libisenud sõitjast mööda manööverdama ning seetõttu kaotasin veidi aega. Üldiselt püüdsin kohe alates esimesest ringist kiire tempoga sõita ning teiseks ringiks sõitsin juba isikliku rekordi, mis oli pea kaks sekundit kiirem, kui kvalifikatsioonis. Tänu sellele sain mööduda kahest meessõitjast, kes kvalifikatsiooniaegade poolest olid minust paremad, kuid sõidus ei suutnud oma aega parandada. Terve sõidu vältel püüdsin naisteklassis kolmandat kohta, kuid pikem võistluspaus hakkas tundma andma ning tegin mõned käiguvahetusvead. Kolmandast kohast jäi väga vähe puudu, kuid tänavu on tase palju kõrgem kui eelmine aasta ning mul on hea meel, et tulin naiste arvestuses neljandale kohale. Olen võrreldes eelneva aastaga teinud väga suure arengu ning see on kindlasti kõik tänu Vihur Motosport tiimile ja treener Marko Rohtlaanele.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile sõideti Itaalias mainekal Misano ringrajal Euroopa juunioride motoringraja karikasarja neljas etapp, kus osales ka eelmise hooaja samas sarjas naiste arvestuses poodiumil lõpetanud Anastassia Kovalenko.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTrumpi kampaaniajuht lahkub ametist\n\n## Põhitekst:\n\nKampaania pressiesindaja ütles, et Lewandowsky ei tööta enam oma ametikohal ja lisas, et meeskond on tänulik tema töö ja pühendumuse eest, vahendas BBC.\n\nLewandowski lahkumise täpne põhjus ei ole selge, kuid Trumpiga seotud allikad ütlesid meediale, et ta vallandati.\n\nLewandowski ütles CNN'ile, et tema hinnangul on Trump suurepärane kandidaat ja parem kui demokraat Hillary Clinton kunagi saab olema.\n\nAP-le ütles ta, et Trumpi strateeg Paul Manafort vastutab alates 7. aprillist kampaania tegevuse üle ning rohkem ta oma lahkumise üle ei aruta.\n\nLewandowski parteikaaslased on kritiseerinud teda aga tema kriiskava tooni, range immigratsioonipoliitika ja langeva toetuse pärast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiva Donald Trumpi kampaaniajuht Corey Lewandowski lahkub ametist. Allikate sõnul ta vallandati.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-15 esindus naasis Kopenhaagenist 6. kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nKolmepäevasel võistlusel alustasid eestlased alagrupis koos ühe Taani, ühe Rootsi ja Keenia esindusega. Kahe võidu ja ühe kaotusega olid poisid alagrupis teised, kaotades vaid võõrustajatele ja liikudes kindlalt play-offidesse.\n\nKohamängudel 5-8 kohtusid poisid esmalt Alam-Saksi esindusega (Saksamaa), kust saadi kindel 90:79 võit. Teises mängus 5.-6. koha eest tuli vastaseks Islandit 80:72 võitnud Topsportschool VBL, kellele pidime aga väga napis mängus alla vanduma – lõppkokkuvõttes kõrgem koht nende tulemusega 68:67.\n\nTurniiri kuldmedali sai kaela Inglismaa, võites finaali 75:62, hõbemedal läks meie põhjanaabritele Soome ning pronksi võttis Taani ees kindlalt Saksamaa esindus Berliinist, pronksimängu lõppskooriks 82:55.\n\nEesti poiste peatreener Gert Prants jäi esitusega pigem rahule, kuid leidis, et palju tööd ootab veel ees. “Alagrupikaaslased olid tasemel, kõige nõrgem oli Keenia esindus, kes olid nooremad ja mängisid vaid seitsmekesi. Arvan, et selleks turniiriks saime kokkumängu enne piisavalt harjutada, esimesed laagrid olid juba eelmisel hooajal. Turniiril ei olnud see pilt kõige parem, küll aga võib rahule jääda kaitsemängu, tempo ja meeskonna vaimuga. Mänguline pildiga olin rahul kohati, väga palju on vaja vigu parandada ja juurde õppida.”\n\nTa jätkab: “Hea poole pealt tõusis esile, et enamik mängijaid tahab kaitses agressiivselt mängida, suutsime mängida kõik mängud kõrge tempoga, võistkond hoiab kokku nii väljakul kui väljaspool seda. Vigade poolest: jääme hätta korvialuses mängus nii rünnakul kui kaitses, samuti mängijate individuaalne meisterlikkus peab paranema.\n\nSaime neli väga head mängu ja sellega võib jääda väga rahule. Alates Rootsi mängust näitas võitkond suurt tahet ja võidunälga ja võideldi kõvasti. Arvestades seda, et meil oli puudu mõned mängijad, võib tulemusega rahule jääda.”\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui möödunud nädalavahetusel toimus kaks korvpalli noorteturniiri lausa Tallinnas, siis üks sats kaitses meie au ka välismaal – meie U-15 vanuseklassi esindus osales rahvusvahelisel turniiril Copenhagen Invitational, kust tuldi tagasi 6. kohaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJõeäärel on kaitsta kaks Eesti meistritiitlit\n\n## Põhitekst:\n\nEelülesandmise põhjal on end kirja pannud ka Rein Taaramäe (Katjuša) ja Tanel Kangert (Astana), kuid meie kahe nimekama profi osalemine on vähemalt eraldistardis vähetõenäoline.\n\nVõistluspäev algab kell 12 noortesõitudega. Kuni 23-aastased mehed ja eliit, kel tuleb läbida 36 km, alustavad kell 18. Võistluskeskus asub Jüris Võsukese lasteaia juures.\n\nEesti meistrivõistluste programm jätkub pärast pühasid laupäeval Kiilis, kus selgitatakse välja parimad grupisõitudes. Eliitmehed lähevad rajale pühapäeval. Ka seal asub esikohta kaitsma Jõeäär, kuid konkurents saab ilmselt olema tihedam kui temposõidus. Väga heas hoos on Kanadas lõppenud velotuuril Tour of Beauce kaks etappi võitnud Mihkel Räim.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval tehakse Jüris algust maanteesõidu Eesti meistrivõistlustega. Avapäeval selguvad medaliomanikud temposõidus. Suurfavoriidiks on tiitlikaitsja Gert Jõeäär (Cofidis), proffidest on stardis veel Mihkel Räim (Cycling Academy), Alo Jakin (HP BTP-Auber 93) ja CFC-d esindav Aksel Nõmmela (Leopard).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavani koduklubi hankis rivistusse Bayernis mänginud jaapanlase\n\n## Põhitekst:\n\nAugsburg ei teinud üleminekusummat avalikuks, aga teatati, et Osaka Gambast toodi 24-aastane ründav poolkaitsja endale neljaks hooajaks, vahendas Soccernet.ee.\n\nUsami on küll kogu oma karjääri olnud lepinguga seotud Gambaga, kuid on kahel hooajal välja laenatud Bundesligasse. Augsburgis on Usami varem käinud mängimas nii Müncheni Bayerni kui ka Hoffenheimiga. Jaapani koondises on tal kirjas 15 mängu ja kolm väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondislase Ragnar Klavani koduklubi Augsburg tugevdas oma ridu jaapanlase Takashi Usamiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFBI avaldas osa Orlando tulistaja telefonikõnedest politseisse\n\n## Põhitekst:\n\nOmar Mateen tappis ööklubis Pulse 49 inimest. Ta ise hukkus tulevahetuses politseiga., vahendas BBC.\n\nFBI ütles, et Mateen helistas umbes pool tundi pärast ööklubis tulistamist kolm korda politseisse ja rääkis dispetšeriga nende kõnede ajal kaks korda.\n\nMateen tegi telefonikõned väidetavalt ajal, mil ta hoidis enam kui kümmet inimest pantvangis.\n\nEsimene telefonikõne kestis umbes 50 sekundit:\n\nPolitsei dispetšer: Hädaabi 911, kõne salvestatakse.\n\nMateen: Armuliku Jumala nimel, tema heategija [araabia keeles].\n\nPolitsei: Mida?\n\nMateen: Kiidetud olgu Jumal ning palved ja rahu olgu Jumala prohvetiga [araabia keeles]. Ma annan Teile teada, et ma olen Orlandos ja mina tulistasin.\n\nPolitsei: Mis on Teie nimi?\n\nMateen: Minu nimi on, ma vannun truudust [välja jäetud].\n\nPolitsei: Olgu, mis on Teie nimi?\n\nMateen: Ma vannun truudust [välja jäetud], Jumal kaitsku teda [araabia keeles], [välja jäetud] nimel.\n\nPolitsei: Olgu, kus Te olete?\n\nMateen: Orlandos.\n\nPolitsei: Kus Orlandos?\n\n[Kõne lõpp].\n\nSeejärel kõneles Mateen Orlando politsei kriisiläbirääkimise üksusega kolm korda pärast esimest kõnet. Nende kõnede ajal ütles ta, et on islamisõdur.\n\nTa ütles, et USA peab lõpetama Süüria ja Iraagi pommitamise ning sellepärast on ta praegu ka klubis. Samuti ütles ta, et klubi juures on sõiduk, milles on pommid ning ta õhib need, kui politsei midagi \"rumalat teeb\".\n\nHiljem ütles kurjategija, et tal on pommivöö, mis \"on sarnane sellele, mida Prantsusmaal kasutati\". Enne kõne lõpetamist lisas ta, et sarnaseid rünnakuid tuleb veel.\n\nFBI ütles, et ei avalikusta Mateeni telefonikõnede helisalvestisi, et austada ohvreid ja nende perekondi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Föderaalne juurdlusbüroo (FBI) avaldas ümberkirjutise telefonikõnest Orlando tulistaja ja politsei läbirääkijate vahel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nZopp täna Wimbledonis väljakule ei pääsenud\n\n## Põhitekst:\n\nWimbledonis on vihm küll peatunud, kuid 16 väljakust on mängukõlbulikud vaid üheksa.\n\nEdu korral on eestlase järgmiseks vastaseks üks kahest ameeriklasest, kas Bjorn Fratangelo (ATP 113) või Ryan Harrison (ATP 149).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta kolmandat tennise suure slämmi turniiri Wimbledonis segab vihm, mis lükkas Jürgen Zopi (ATP 169) kvalifikatsiooni avamängu prantslase Axel Michoni (ATP 236) vastu homsele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine Kanguri koduklubi peatreener asub tööle Iisraelis\n\n## Põhitekst:\n\n47-aastane itaallane juhendas aastatel 2006-2012 Siena Montepaschit ning seejärel ühe hooaja Istanbuli Fenerbahce Ülkerit. Aastatel 2009-2015 oli mees Itaalia koondise tüüri juures.\n\nPianigiani auhinnakappi kuulub kuus Itaalia meistritiitlit ja neli karikat ning üks Türgi karikas. Aastatel 2008 ja 2011 viis ta Kristjan Kanguri endise koduklubi Siena Euroliiga finaalturniirile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppenud hooajal Iisraeli korvpallimeistrivõistlustel finaali jõudnud, kuid seal Rishoni Maccabile kaotanud Jeruusalemma Hapoel palkas meeskonna peatreeneriks Simone Pianigiani.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa kergejõustikukoondise peatreener ei kavatse neutraalse lipu all Riosse minna\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma olen oma kodumaa patrioot,\" sõnas Boržakovski. \"Ma lähen võistlustele ainult Venemaa lipu all või üldse mitte. Kõik sportlased saavad asja üle ise otsustada. Kui nad on valmis võistlema neutraalse lipu all, siis keegi neile takistusi ei tee.\"\n\nRahvusvaheline kergejõustikuliit IAAF ei luba Venemaa kergejõustikukoondist dopinguskandaali tõttu Rio de Janeirosse. Need sportlased, kes on aga süüst puhtad, pääsevad Brasiiliasse võistlema neutraalse lipu all.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kergejõustikukoondise peatreener Juri Boržakovski ei kavatse neutraalse lipu all Rio de Janeiro olümpiamängudele minna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSkulptor Tauno Kangro koolitas lapsi\n\n## Põhitekst:\n\nSündmusele olid osalejad sõitnud kohale Eestimaa erinevatest piirkondadest: Tartust ja Tartumaalt, Tallinnast, Jõgevamaalt, Pärnust, Viljandimaalt, Ida-Virumaalt, Haapsalust, Harjumaalt jm.\n\nTöötoa eel oli lastel võimalus osa saada elamusterohkest ringkäigust kunstniku tööruumidesse ning ammutada inspiratsiooni tehtud töödest. Lapsed osalesid modelleerimise meistriklassis, kus olid kaasatud kostümeeritud modellid, et jäädvustada inimest just nii, nagu teevad seda igapäevaselt kunstnikud ise.\n\nSkulptor Tauno Kangro hindas noorte kolleegide poolt tehtud töid individuaalselt ning innustades tõi välja iga lapse poolt tehtud töö tugevused ja eripära: \"Kõik lapsed on andekad – nad on andekamad, kui me seda üldse arvate oskame. Igale lapsele tuleb anda võimalus oma anne üles leida!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kihas rõõmsalt Laitse Grantiitvilla, kui SEB Heategevusfondi eestvedamisel sõitsid külla sada turva- ja asenduskodudes peatuvat last üle Eesti, et osa saada innustavast skulptuuri töötoast skulptor Tauno Kangro juhendamisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVan Gaalist võib saada Itaalia suurklubi peatreener\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks hollandlasele ihkavad suurklubi tööposti meeskonna senine loots Cristian Brocchi, Marco Giampaolo, Frank de Boer ja Andre Villas-Boas.\n\nMilan lõpetas mulluse Serie A hooaja seitsmenda kohaga. Manchester United oli Premier League'is viies, kuid võitis Inglismaa karikavõistlused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud hooajal Inglismaa jalgpalliklubi Manchester Unitedit juhendanud, kuid seejärel koha Jose Mourinhole vabastanud Louis van Gaal võib saada AC Milani peatreeneriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva teatas Nemtsovi mõrva uurimise lõpetamisest\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Vladimir Putini üks väljapaistvamaid kriitikuid Nemtsov tapeti 27. veebruaril 2015 peaaegu Kremli müüri ääres.\n\n\"Kriminaalasja uurimine on lõpetatud,\" teatas juurdluskomitee avalduses, mis nimetas viit kahtlusalust, kellele on esitatud süüdistus mõrva organiseerimises ja relvaäris. Kahtlusalused Zaur Dadajev, Šadid ja Anzor Gubašev, Bemirlan Eskerhanov ja Hamzat Bahhajev viibivad vahi all ja neile on esitatud süüdistus tapmises.\n\nSüüdistuse kohaselt võeti nendega ühendust 2014. aasta septembri lõpus ja pakuti Nemtsovi tapmise eest 15 miljonit rubla. Juurdluskomitee teatel pakkusid tapjatele raha \"Ruslan Muhhudinov ja teised tuvastamata isikud\", kelle suhtes uurimine jätkub.\n\nMuhhudinov on tähtsusetu Tšetšeenia julgeolekuametnik, kes väidetavalt teenis üksuses Sever, mis toetab Tšetšeenia liidrit Ramzan Kadõrovit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene uurijad teatasid esmaspäeval Kremli kriitiku Boriss Nemtsovi mõrva esimese uurimise lõpetamisest, nimetades tapmist palgamõrvaks, mille tellisid vähetähtis Tšetšeenia ametiisik ja \"teised tuvastamata kahtlusalused\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nWilliams Buttoni naasmisest: sellest saaks hea pealkirja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Button naaseb Williamsisse - sellest saaks uudisele hea pealkirja,\" muigas Williamsi tiimipealik Claire Williams. \"Button on maailmameister ning temast oleks auto arendamisel suur kasu. Peame läbirääkimisi mitme sõitjaga ja nende seas võib olla ka Button.\"\n\nTänavu esindavad Williamsi värve soomlane Valtteri Bottas ning brasiillane Felipe Massa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 2010. aastast vormel-1 sarjas McLareni rooli keerav Jenson Button võib naasta Williamsisse, kus mehe karjäär 2000. aastal alguse sai.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRõivatootja katkistest särkidest: probleem sai alguse lõngast\n\n## Põhitekst:\n\nŠveitsi koondisele varustust tarniva Saksamaa rõivatootja Puma tehtud analüüside järel selgus, et üks partii särke on toodetud juba varem kahjustatud lõngast. \"Puma kontrollis kõik särgid üle ning taolisi probleeme ei tohiks rohkem tekkida,\" seisis Puma avalduses. Lisaks Šveitsile kasutab MM-il Puma varustust Austria, Tšehhi, Itaalia ja Slovakkia.\n\nŠveitsi koondise väravavahti Yann Sommerit särgiprobleem ei sega. \"Selliseid asju ikka juhtub, sest väljakul toimub ju võitlus,\" sõnas Sommer. \"Seekord läks küll palju särke katki, kuid Puma on üldiselt head tööd teinud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa meistrivõistluste eilses kohtumises Prantsusmaa ja Šveitsi vahel rebenes vähemalt neljal šveitslasel särk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUEFA vastus kriitikutele: 24 meeskonna formaat on ennast õigustanud\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on olnud positiivseks üllatuseks,\" ei varjanud Marchetti. \"Turniir on seni kulgenud pingeliselt, sest kõikides alagruppides on viimase hetkeni seisud lahtised.\"\n\nKriitikute sõnul on kadunud mängu ilu, kuna jalgpalli mõistes väiksemad riigid tegutsevad kaitsest lähtuvalt. \"Jah, väravaid lüüakse vähem, kuid 4:0 ja 3:0 seisud ei paku kellelegi huvi,\" tõdes Marchetti. \"Kui seis on 0:0 või 1:0, siis võideldakse lõpuni ning lüüakse väravaid viimastel minutitel, mida on käimasolev turniir ka näidanud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa jalgpalliliidu UEFA võistluste direktori Giorgio Marchetti meelest oli EM-finaalturniiri osalejate arvu kergitamine kaheksa võrra 24 peale igati õige tegu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nStoltenberg: sanktsioonid peaksid püsima, kuni Venemaa oma käitumist muudab\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles eile, et EL peaks järk-järgult sanktsioonid tühistama, kui Ukraina rahuprotsessis tehakse edusamme ja Venemaa näitab, et täidab oma osa Minski rahuplaanist, vahendas Reuters.\n\n\"Minu hinnangul ei peaks majandussanktsioone kõrvaldama enne, kui Venemaa on muutnud oma käitumist. Ma usun, et sellega seoses on Euroopa Liidus laiapõhjaline üksmeel,\" kommenteeris Stoltenberg.\n\nSaksa välisministeerium: Steinmeier rõhus dialoogivajadusele Venemaaga\n\nLaupäeval kritiseeris Steinmeier NATO Ida-Euroopas toimuvaid õppusi ning süüdistas kaitseorganisatsiooni sõjaõhutamises.\n\nSaksa välisministeerium ütles selgituseks välisminister Frank-Walter Steinmeieri NATO-kriitikale saksakeelses pressis, et välisministri soov oli väljendada suuremat koostöö- ja dialoogivajadust Venemaaga, vahendas eile BNS.\n\nSamas kaitses Steinmeier ettevaatusabinõusid, mida NATO Ida-Euroopa riikide kaitseks ette võttis, kuna tema sõnul on tegu õigustatud ühisreaktsiooniga nii Krimmi annekteerimisele kui ka Venemaa sõjalisele tegevusele Ida-Ukrainas. Küll aga oleks Steinmeieri hinnangul fataalne, pilk kitsalt sõjalisele sfäärile koondada ja ainult heidutuspoliitikast lunastust otsida.\n\nSteinmeier toonitas ajalehele Bild am Sonntag, et luua on vaja nii palju turvalisust, kui vajalik, ning edendada nii palju dialoogi ja koostööd, kui võimalik.\n\n\"Krimmi annekteerimise ja sõjaliste tegevustega Ukrainas on Venemaa tekitanud meie idanaabrites tunde, et eksisteerib oht. Peame võtma seda tõsiselt. Seetõttu oli õige leida NATO-s ühine vastus, ning me tegime seda NATO Walesi tippkohtumisel heaks kiidetud julgestusmeetmetega. Me ei hoia kõrvale oma kohustustest,\" lausus Steinmeier Bild am Sonntagile saadetud avalduses.\n\n\"Mitte keegi ei saa pidada ette nähtud NATO meetmete ulatuses ohtu Venemaale ning kõikides meetmetes on meie jaoks selge punane joon kinnipidamine NATO-Vene aluslepe,\" kirjutatakse teates.\n\n\"Samas me ei tohiks praegu olukorda sütitada valju mõõkade täristamise ja sõjahüüetega. Kõik, kes usuvad, et sümboolsed tankiparaadid alliansi idapiiril suurendavad julgeolekut, eksivad. Meil oleks arukas mitte anda ettekäändeid uueks, vanaks vastasseisuks.\"\n\n\"Oleks saatuslik, kui keskenduksime nüüd ainult sõjalistele külgedele ning otsiksime pääseteed ainult heidutuspoliitikast. Ajalugu õpetab meile, et ühise kaitsevalmiduse tagamise kõrval peab alati olema ka valmidus dialoogi astumiseks ja koostööks. Seetõttu peame oma partneritega veelgi rohkem rääkima desarmeerimise ja relvakontrolli kasust Euroopa julgeolekule.\"\n\n\"Me ei pühi arvamusalaseid erinevusi ja konflikte vaiba alla. Samaaegselt on meil huvi integreerida Venemaa rahvusvahelisse vastutuspõhisesse partnerlusse. Praeguste näidete seas on Iraanil tuumapommi saamise ennetamine, võitlus äärmusliku islamismi vastu Lähis-Idas ja riiklike struktuuride stabiliseerimine Liibüas,\" lisas Steinmeier.\n\n\"Rohkem kui 70 aastat rahu Euroopas, vähemalt ilma suure sõjata Euroopa pinnal, on meie kõige väärtuslikum aare. Teen omalt poolt kõik, mis suudan, tagamaks, et seda ei asetata ohtu. Meie maksiim peab olema järgnev: nii palju julgeolekut, kui vajalik, ning nii palju dialoogi ja koostööd, kui võimalik,\" lausus minister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit peaks hoidma Ukraina kriisi pärast Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid paigal, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusraamatukogu laenutab suvel raamatuid kaheks kuuks\n\n## Põhitekst:\n\nKaheks kuuks saab laenata kuni viis raamatut. Raamatute valikuga palume tutvuda e-kataloogis ESTER.\n\nAinulaadse võimalusena on ajavahemikus 4.-8. juulini võimalik laenata kuni augusti alguseni koju avakogu võõrkeelseid erialateavikuid, mille tavapärane laenutähtaeg on kolm tööpäeva. On mõeldud ka nutisõpradele: digitaalarhiivist DIGAR on kättesaadavad ligi 300 teost eesti kirjandusklassikast.\n\nEesti Rahvusraamatukogu on suletud kollektiivpuhkuseks 11.-31. juulil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selleks, et lugemissõpradel oleks raamatute seltsis mugavam aega veeta, pakub Rahvusraamatukogu tavapärase 30 päevase laenutähtaja asemel kojulaenutust 60 päevaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine tippjalgpallur: Ronaldo on ülekiidetud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Inimesed räägivad, et Ronaldo on parem kui Diego Maradona. Vaatasin portugallast EM-i kohtumises Austria vastu ja võib öelda, et võrdlus argentiinlasega on kohatu. Maradona oli sada korda parem mängija,\" lausus Merson. \"Ronaldo võib väravaid lüüa tähtede keskel Madridi Realis, kuid liidrirolli ei suuda ta võtta.\"\n\nPortugal tegi Austriaga 0:0 viigi, seejuures tabas Ronaldo penaltipunktilt posti. \"Tal polevat olukorras õnne olnud, kuid õnnel pole penaltitega mingit pistmist,\" lisas Merson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endise Inglismaa jalgpallikoondise ning Londoni Arsenali poolkaitsja ja ründaja Paul Mersoni meelest on Cristiano Ronaldo ülekiidetud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRain Kooli: Soomest ja Rootsist on saanud Lääne sõjalise alliansi osa\n\n## Põhitekst:\n\nMeie põhja- ja läänenaabri välis- ja turvalisuspoliitikas on viimase paari aasta jooksul toimunud suuri muudatusi, kuigi teistsuguseid valikuid teistsuguses tempos teinud eestlaste jaoks võivad need muudatused tunduda vaevumärgatavad, et mitte öelda märkamatud.\n\nNii Soomes kui ka Rootsis on tähele pandud, et Venemaa tegevus on muutnud rahvusvahelist olukorda. Soomes leiti seda otsapidi juba 2008. aastal pärast Gruusia sõda, Rootsis pigem alles Krimmi annekteerimise järel. On lõputu muna või kana -laadis vaidlus, kas just praegu lisab pingeid iga uus NATO või Venemaa samm, aga pingete – nii poliitiliste kui ka militaarsete – kasvu oma piiridel on tunnetanud mõlemad Põhjamaad.\n\nJa teadupoolest on Soome ja Rootsi kaks viimast Põhjamaad, kes ei ole NATO liikmed. Niisiis on mõlemad pidanud uuenenud olukorras silmitsi seisma vana küsimusega: kuidas suhtuda allianssi liikmesusse?\n\nHea võimalus selles küsimuses mõningase selguse saamiseks avanes nädalavahetusel, kui Soome president Sauli Niinistö korraldas oma suveresidentsis Kultarantas juba traditsiooniks kujunenud arutelupäevad. Väliskülalisena oli kohale kutsutud Rootsi peaminister, sotsiaaldemokraatlik peaminister Stefan Löfven.\n\nSuvi on poliitikute sõnavõttude jälgijatele ja nendest ridade vahelt lugejatele hea aeg. Isegi kui lipsu pole eest võetud ega rihma lõdvemale lastud, kipuvad poliitikud vähem formaalsetes oludes mõnevõrra avatumalt rääkima. Löfven Kultarantas just ei pihtinud, aga ütles üsna otse, mida arvab.\n\nPeaministri arvates pole Rootsil mingit põhjust oma traditsioonilisest liitumatusest ja neutraalsusest loobuda, eriti NATO kasuks. Isegi Soome ja Rootsi vahelisele kaitsekoostööle, mille lisandumisest on mõlemas riigis viimasel ajal palju räägitud, toppis Löfven jääd krae vahele, rõhutades, et tegemist ei ole sõjalise liiduga.\n\nAlliansfrihet, liitude liikmesuse vältimine, pesitseb siis endiselt Rootsi välispoliitika juhtide mõtlemises. Kuigi erandeidki on – liberaalide esindajana Rootsi parlamendi riigikaitsekomisjoni juhtiv Allan Widman leidis sealsamas, et Rootsi parim kaitsepoliitiline valik on just nimelt NATO liikmesus, mis oleks pidanud tema hinnangul teoks saama juba 15 aastat tagasi.\n\nSoome heidutab liikmesusega\n\nSellest, mida mõtleb Soome praegune välispoliitiline juhtkond, sai üldsus viimati teada läinud reedel, kui Helsingis avalikustati Soome uus välis- ja turvalisuspoliitiline doktriin.\n\nAastate jooksul on suhtumine Venemaasse ja NATO-sse selles dokumendis läbi teinud mõned tõusud ja mõõnad, aga üldine trend on lähemale NATO-le ja üha jahedam Venemaa suunas.\n\nNii selge ”ei” nagu Löfven veel eile väljendas, ütles Soome NATO-le viimati 1990. aastate esimeses pooles. Pärast seda on mainitud doktriinis käidud ümber NATO nagu kass ümber palava pudru. Aeg-ajalt lähemale astudes („ka edaspidi on olemas mõjuvaid põhjuseid liikmelisuse kaalumiseks“ 2009. aastal), siis jälle kaugenedes (”Soome on liitumatu riik, mis reserveerib endale võimaluse NATO liikmesust taotleda, aga selle valitsuse ajal seda kindlasti ei tee” 2012. aastal).\n\nAjakohastatud sõnastus kõlab nii: ”Soome hoiab alal võimalust taotleda NATO liikmesust, jälgides tähelepanelikumalt muutusi oma turvalisuskeskkonnas.”\n\nÜlejäänud kohad doktriinist on palju teravamalt otsekohesemad.\n\nSõjalise jõu kasutamist Soome vastu – või sellega ähvardamist – ei saa välistada. Venemaa vallutas Krimmi ning tekitas Ida-Ukraina konflikti. Sellest on sündinud negatiivne spiraal, mille tõttu on kasvanud pinge ning sõjaline aktiivsus Läänemere piirkonnas.\n\nKui vaadata otsa tervikule, mille moodustavad Soome välispoliitika juhtide viimaste aegade seisukohavõtud, tsiteeritud doktriin ja viimase paari aasta poliitilised sammud, joonistub üsna selgelt välja, millise positsiooni Soome valitsus on NATO suhtes võtnud.\n\nErinevalt Eestist on Soome otsustanud kasutada mitte otsest NATO liikmesust, vaid selle taotlemise võimalust heidutusena Venemaa ohu vastu. Kombineeritult muidugi üsna arvestatava iseseisva kaitsevõimega ja niinimetatud võõrustajariigi lepinguga, mis annab Soome valitsusele vajaduse korral kiire seadusliku aluse NATO väed oma territooriumile lasta.\n\nPõhimõtteliselt ütleb Soome praegune juhtkond Venemaale, et ”me ei tahaks küll NATO-ga liituda, aga kui vaja oleme me selleks valmis. Nii et teile endile on parem, kui te meid selleks ei sunni.”\n\nSoome ja Rootsi on NATO osa\n\nKõik eelnev on aga poliitilise olustiku kirjeldus. Praktiline tegevus on aga – teatud mõttes isegi poliitilise suitsukatte all – edenenud palju kaugemale. Isegi nii kaugele, et ühel hetkel said Soomest ja Rootsist sisuliselt NATO liikmed. Või vähemalt selle osa.\n\nMõlemad riigid on juba tükk aega tagasi oma kaitseväe varustuse, väljaõppe ning lõpuks ka välismissioonid NATO-ga vastavusse viinud. Mõlemal riigil on juba mainitud võõrustajariigi leping NATO-ga. Lisaks on Rootsi äsja sõlminud kaitsekoostöölepingud kahe NATO kõige olulisema tugisamba – USA ja Ühendkuningriigiga. Soome aga on välispoliitiliselt lähenenud USA-le moel, mida pole sealmail aastaid nähtud.\n\nMõlema riigi sõjaväelased – koos kõige võimsama varustusega – osalevad NATO õppustel juba sellise mängleva kergusega, et neid ei erista allianssi liikmetest muu kui univorm. Veelgi enam, NATO üksused osalevad õppustel ka sealmail – olgu siis Lõuna-Soome saarestikus või Lapimaa tundrutes.\n\nKui jätta kõrval kogu poliitiline vangerdamine ja vingerdamine, ei saa sõnum olla ühesem: Venemaa, kui te meid ohustate, siis teate küll, mis teid ees ootab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "”Rootsis valitseb praegu omamoodi kahestunud olukord: samal ajal kui poliitikud on säilitanud jutu liitumatusest, tegutsevad spetsialistid – kaitseväelased ja kaitseministeeriumi ametnikud – juba ammu nii, et vajaduse korral näiteks NATO operatsioonidega ilma hõõrdumiseta ühilduda. Sõjaliselt tegutseb Soome samamoodi, poliitiliselt on aga valinud teise tee, püüdes heidutada Venemaad võimalusega, et Soomest saab NATO liige,” kirjutab ERR.ee arvamustoimetaja ja Soome poliitika ekspert Rain Kooli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAnnely Akkermann loobus osalusest Kihnu turismiettevõttes\n\n## Põhitekst:\n\nAkkermann põhjendas osaluse müüki sellega, et pole aega enam aktiivselt ettevõttesse panustada.\n\n\"See on elustiiliettevõte, mis vajab osanikke tööle igapäevaselt. Pidin mõtlema, kas lähen sinna igapäevaselt tööle või müün osaluse neile, kes sinna tööle lähevad,\" põhjendas Akkermann ERR.ee-le.\n\nEhkki Akkermann pole ettevõtte aktiivse juhtimise juures olnud juba 17 aastat, pidas ta õigeks nüüd ometigi ettevõtte osalusest loobuda. Ta ei säilita ka kohta nõukogus.\n\n\"Ma asutasin selle ettevõtte 18-aastaselt. Aega ei saa tagasi pöörata, lapsepõlv tuleb seljataha jätta,\" selgitas Akkermann müügi tagamaid.\n\nKihnuranna AS-ist kasvas hiljem välja ka saare ja mandri vahelist laevaühendust pidav Kihnu Veeteed, mida Akkermann samuti mitu aastat juhtis.\n\nAkkermann kinnitas, et loobus oma osalusest vabatahtlikult. Nüüd kuulub ettevõte täielikult ettevõtte kaasasutaja Valdo Palule ja Arvo Saarele, kes liitus ettevõttega hiljem, kui asuti laevaühendust pidama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine riigikogu liige ja Kihnu vallavanem ning praegune Pärnu volikogu liige Annely Akermann (IRL) müüs oma osaluse Kihnu turismi korraldavas ettevõttes Kihnurand, mille ta 1991. aastal asutas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVeendumuste tõttu vallandatud EKRE liikmest õpetaja otsib abi võrdõigusvolinikult ja õiguskantslerilt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tunnen, et mind on ebaõiglaselt töölt lahti lastud. Tunnetan ka seda, et Järva-Jaani gümnaasiumi õpilastelt on nende õpetaja ebaõiglaselt ära võetud. Kordan veelkord, konflikte õpilaste ja lastevanematega õpetamise osas mul ei ole,\" ütles Dieves ERR.ee-le.\n\nTema kinnitusel ei ole ka koolidirektor Raigo Prants talle õppemetoodika osas etteheiteid teinud.\n\n\"Seega on selge, et minu vallandamise tagamaad on ideoloogilised – ma ei saa nõustuda minu vallandamisega põhjusel, et osalesin kodanikuna ühiskondlikus diskussioonis, väljendades Õhtulehes avaldatud artiklis oma seisukohti,\" kinnitas Dieves.\n\nAjalooõpetaja märkis, et kuigi ühelt poolt on juhtum seotud tema isikuga, siis on probleemil ka tunduvalt olulisem ja põhimõttelisem tasand.\n\n\"Olen väga mures, et meie ühiskonnas võtab järjest laiemalt maad teatav ideoloogilise diktatuuri kliima ja hirmuõhkkond, mille tõttu paljud inimesed ei julge enam häbimärgistamist või otsest represseerimist, näiteks vallandamist, kartes ideoloogilisest peavoolust väljapoole jäävaid seisukohti väljendada ning on hakanud aktiivselt tegelema enesetsensuuriga,\" nentis Dieves.\n\n\"Sellises olukorras tõuseb esile väga tõsine küsimus – kas Eesti vabariigis kehtib sõnavabadus või mitte? Kui inimesi saab vallandada pelgalt selle pärast, et nende poolt viisakalt ja kultuurselt väljendatud seisukohad on ideoloogiliselt ebameeldivad, siis oleme ühiskonnana jõudnud olukorda, kus sõnavabadusega on lood väga halvad,\" märkis ta.\n\nDieves otsustas olukorrale hinnangu saamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni, samuti võrdõigusvoliniku ja õiguskantsleri poole.\n\n\"Ootan neilt kõigilt objektiivset arvamust antud juhtumi osas ning loodan, et õigluse jaluleseadmise teel saan aidata seista vastu ühiskondliku vabaduse allasurumisele Eesti vabariigis,\" ütles Dieves ja lisas, et on valmis oma õiguste ja vabaduste ning sõnavabaduse kui ühe ühiskonna alusväärtuse kaitseks pöörduma ka kohtusse.\nDievese sõnul kaitseb veendumuste ja arvamuste omamise õigust põhiseaduse mitu paragrahvi.\n\n\"Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma,\" ütles Dieves ja lisas, et õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele kaitseb ka põhiseaduse § 12, mis keelab diskrimineerimise poliitiliste ja muude veendumuste tõttu.\n\n\"Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi. Väljendusvabadust, kui keskset vabadusõigust kaitseb põhiseaduse § 45. Kõiki neid demokraatliku ühiskonna alusväärtusi on minu vallandamisega rikutud ning kavatsen nii enda kui teiste väljendusvabaduse kaitseks välja astuda,\" kinnitas Dieves.\n\n8. juunil ilmus Õhtulehes kahe lapse isa, ajalooõpetaja ja Konservatiivse Rahvaerakonna liikme Priit Dievese artikkel “Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!”, milles ta arutles eesti rahva demograafiliste probleemide ja laste saamiseks vajalike tingimuste üle.\n\nSamal päeval vallandati Dieves väidetavalt tema tõekspidamiste tõttu ametist.\n\nKoolidirektori kinnitusel on õpetaja Dievesega olnud mitmeid probleeme\n\nRaigo Prants ütles ERR.ee-le, et töölepingu üles ütlemise käskkirjas on selgelt välja toodud, et tegu polnud esimese korraga, kui õpetaja käitus ebaeetiliselt või õpetajale kohatult.\n\n\"Selle õppeaasta jooksul on Dieves saanud kaks hoiatust õpetajale ebaeetiliselt või kohatult käitumise tõttu. Keerulisi intsidente on olnud rohkem,\" nentis Prants.\n\nTema sõnul puudutas üks juhtumitest, mille eest Priit Dieves sai hoiatuse, tunnis õpilasega ebaadekvaatselt ja ebapedagoogiliselt käitumises. \"Juhtum päädis tõsise konfliktiga, mille lahendamiseks oli kool sunnitud kutsuma kokku ümarlaua, kus osalesid kooli direktor, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog, noorsoopolitseinik, piirkonnapolitseinik ning õpetaja Priit Dieves,\" kinnitas direktor.\n\nTema sõnul on kool olnud oma kommentaarides üldsõnaline, et vältida õpetaja Dievese eraeluliste andmete avaldamist, kuid juhtumi vastu on tekkinud väga suur avalik huvi ning Priit Dievese enda välja toodud väited ja seigad vajavad selgitamist.\n\nPrants lisas, et juba mainitud intsidendile järgnes väikese vahega teine juhtum, kus õpetaja käitus õpilasega ebaväärikalt ning tegeles kiusamisega, mis ulatus põhikoolist gümnaasiumisse.\n\n\"Priit Dievesel oli õpilasega 6. klassis konflikt, kus õpilane oli naljatledes vastanud ajalootunnis Aleksander Suure pojana Aleksander Väikest. Dieves noris õpilast antud teemal põhikooli viimases klassis ning jätkas sellega ka gümnaasiumiastmes, kus ühel hetkel sai õpilasel õpetaja üleolevast ja ebameeldivast käitumisest villand. Õpilane pärast järjekordset norimisintsidenti tunnist ning pöördus probleemiga sotsiaalpedagoogi poole,\" rääkis Prants.\n\nTema sõnul määras koolijuht antud juhtumi eest Dievesele hoiatuse. \"Tegu oli õpetajapoolse pikaajalise kiusamisjuhtumiga. Ümarlaual politsei ja sotsiaaltöötajatega, kus arutati esimest, väga tõsist intsidenti ning teist, kiusamisjuhtumit, leidis Dieves, et kõikide probleemide tekkimises on süüdi õpilased ning käitus seal väga üleolevalt,\" kinnitas Prants.\n\n\"Eelmise aasta lõpus toimus koolis intsident, mille tulemusena õpilased lahkusid Dievese korraldatud arutelult, kus Dieves esitas õpilastele eetiliselt vastuvõetamatuid seisukohti ning kritiseeris õpilasi nende seisukohtade eest. Samuti esitas Dieves tunnis tõendatult ühte rahvust oluliselt alandavaid seisukohti. Kahjuks pole paljusid juhtumeid võimalik detailsemalt avada, kuid rõhutame üle, et Priit Dieves on olnud pidevas konfliktis kooli ning sealhulgas oma õpilastega rohkem kui aasta,\" kinnitas koolidirektor.\n\nKoolidirektori hinnangul pole Priit Dievese käitumine koolis olnud kindlasti õpetajale kohane ning käesoleval juhul on tegemist õpetaja kutse-eetika rikkumisega, mis on väljendunud mitmes erinevas intsidendis.\n\n\"Õpetaja Priit Dievesele on kooli juhi ja juhtkonna ning koolipidaja poolt antud korduvalt võimalusi oma käitumise ning tegevuse parandamiseks. Dieves ei ole nendest ettekirjutustest lähtunud. Eeltoodud asjaoludest ning koolis aset leidnud erinevatest ilmingutest, et õpetaja Dieves ei suuda jääda alati tolerantseks, käituda õppetöös õpetaja kutseetikat järgides, leidis kooli juhtkond, et kaitsmaks õpilasi õpetajapoolse edasise ebaadekvaatse käitumise vastu ja tagades kooli õppekava korrektne täitmine, ei ole meil võimalik jätkata koostööd õpetaja Dievesega,\" tõdes Prants.\n\nHaridusministeerium toetab kooli seisukohta\n\nHaridusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver märkis Dievese vallandamist kommenteerides Õhtulehele, et kool peaks kaaluma inimese sobivust õpetaja ametikohale, kui ta väljendab seisukohti, mis lähevad otseselt vastuollu koolihariduse, eetiliste ning põhiseaduslike printsiipidega (rassistlikud, diskrimineerivad, seksistlikud vms seisukohad).\n\n\"Antud juhul oli ka arvamuse juurde selgelt lisatud, et seisukohti väljendatakse muu hulgas ka õpetajana. Siin tuleb arvestada õpetaja ametieetikat, õppekavas kirjeldatud alusväärtusi ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevaid üldhariduskoolide alusväärtusi. Artiklis väljendatud seisukohad, näiteks et naised ei peaks tegelema eneseteostusega enne laste saamist või alla 27aastane lastetu naine on „ühiskondlikult kahjulik element“ jne, lähevad vastuollu nende kõigiga. Lisaks on artiklis väljendatud seisukohad konfliktis sotsiaalainete õppe- ja kasvatuseesmärkidega, mida ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja peaks tunnis edasi andma,\" ütles Mikiver.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järva-Jaani ajalooõpetaja Priit Dieves (EKRE), kes vallandati ametist Õhtulehe arvamusartiklis esitatud seisukohtade tõttu, vaidlustab enda vallandamise töövaidluskomisjonis ning palub abi võrdõigusvolinikult ja õiguskantslerilt. Koolidirektori kinnitusel viis õpetaja vallandamiseni temaga seotud probleemide kuhjumine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTundmatud isikud riputasid Peterburis Kadõrovi-nimelisele sillale sõjaka sisuga loosungi\n\n## Põhitekst:\n\nPeterburi kohanimede komisjon otsustas nimetada Krasnoselski rajoonis üle Dudergofi kanali viiva silla Ahmat Kadõrovi järgi. Paljud Peterburi elanikud aga olid Kadõrovi-nimelise silla tekkimise vastu. Näiteks 6. juunil toimus selles küsimuses linnavõimude vastu meeleavaldus, samuti korraldati uue nime vastu veebipetitsioone, vahendasid gazeta.ru, FlashNord, openrussia.org, Unian jt.\n\nSellest hoolimata andis Peterburi kuberner Georgi Poltavtšenko eelnõule möödunud nädalal allkirja. Tšetšeenia Vabariigi juht Ramzan Kadõrov teatas seepeale, et on kuberner Poltavtšenkole ja Peterburi elanikele isa mälestuse au sees hoidmise eest tänulik.\n\nTšetšeenia praeguse liidri Ramzan Kadõrovi isa Ahmat Kadõrov osales aastatel 1994-1996 tšetšeeni võitlejate poolel Venemaa vastu peetud sõjas. Muuhulgas kuulutas ta Tšetšeenia ülemmuftiks olles välja Venemaa-vastase džihaadi.\n\n1999. aastal alanud teise Tšetšeenia sõja ajal vahetas ta aga poolt ning temast sai hiljem Venemaa koosseisus oleva Tšetšeenia Vabariigi president. 2004. aasta 9. mail sai ta Groznõis toimunud pommiplahvatuses surma.\n\nLaupäeval tundmatute isikute poolt sillale riputatud loosungil olid sõnad: \"Tapke nii palju venelasi, kui suudate\". Kusjuures selle lausega tsiteeritakse otseselt Ahmat Kadõrovit, kes sellised sõnad 1990. aastate keskel tšetšeenide poolel sõdides ütles.\n\nPeterburi prokuratuur alustas juhtumi asjus uurimist. \"On põhjust arvata, et aktsiooni organisaatorite tegevusel on rahvusliku vaenu õhutamise tunnused,\" ütles prokuratuuri allikas.\n\nSotsiaalmeedias aga irvitati võimude käitumise üle, kus ühelt poolt peetakse lauset ekstremistlikuks, aga selle lause ütlejat omanimelise silla vääriliseks.\n\nKadõrovi-nimeline sild polnud eelmisel nädalal ainus ajaloolise isikuga seotud vaidlusobjekt - nimelt sai palju vastukaja ja nüüdseks ka värvirünnaku osaliseks marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi mälestustahvel.\n\nLoosung Peterburi sillal:\n\nПлакат на мосту Кадырова в Санкт-Петербурге с цитатой первого президента Чечни https://t.co/kSc46BBnIp pic.twitter.com/lXShmgt4Dd\n\n— Открытая Россия (@openrussia_org) June 18, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peterburis Krasnoselski rajoonis asuv sild sai eelmisel nädalal nime Tšetšeenia Vabariigi endise presidendi Ahmat Kadõrovi järgi. Asjaolu, et sillale anti nimi omal ajal Venemaa vastu sõdinud tšetšeeni järgi, tõi juba enne ametlikku otsust kaasa protestilaine. Möödunud nädalavahetusel aga oli keegi riputanud sillale loosungi üleskutsega \"tappa venelasi\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJagor tegi Brüsselis elu paremuselt teise jooksu\n\n## Põhitekst:\n\nJooksu võitis uusmeremaalane Cameron French rekordilähedase 49,87-ga. Jagori järel sai kolmanda koha mitmekordne tiitlivõistluste poolfinalist, jamaikalane Isa Phillips, kes kulutas staadioniringi läbimiseks 50,51 sekundit, vahendas Delfi.\n\nJagori isiklik rekord 49,37 pärineb mäletatavasti eelmise aasta augustist, kui Mehis Viru hoolealune parandas Eesti meistrivõistlustel Kadriorus varasemat tippmarki pea pooleteise sekundiga. Toonase jooksuga lunastas 26-aastane spordimees pääsme nii tänavusele Amsterdami EM-ile kui Rio olümpiale.\n\nEuroopa edetabelis platseerub oma põhialal hooaja esimese võistlusstardi teinud Jagor 19. kohale. Vana Maailma edetabelit juhib Yasmani Copello Escobar (Türgi, 48,79), Zürichi EM-hõbe Rasmus Mägi hoiab 49,69-ga 11. positsiooni. Järgmise stardi teeb Jagor sel laupäeval Taanis Aarhusis.\n\nJagorite tõkkejooksupere jaoks oli nädalavahetus tegelikult topeltedukas, sest Jaagu noorem vend Erik, kes tegelenud alaga tõsisemalt alla aasta, võitis Eesti karikavõistlustel kulla isiklikku rekordit märkiva 52,79-ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tiitlivõistlusteks valmistuv pärnakas Jaak-Heinrich Jagor tegi eile Brüsselis toimunud kergejõustikuvõistlusel 400 meetri tõkkejooksus elu teise tulemuse, saades teise koha ajaga 50,02.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAivar Jürgenson. Assimilatsionistidest transnatsionalistideni – rände ja integratsiooni uurimine 20. ja 21. sajandil\n\n## Põhitekst:\n\nSissejuhatus\n\nÜhelt poolt sadade tuhandeteni küündivad inimvood, mis justkui ootamatult on tunglemas Euroopa südamesse, teiselt poolt ilmsed märgid sellest, et muudelt kontinentidelt pärit, kuid juba kümnendeid Euroopas elavad immigrandid pole tegelikult Euroopa ühiskonda integreerunud – kõik see tekitab nõutust, paljudes ka ohutunnet. Samuti veenab selles, et migratsiooniteadlaste peavoolu liberaalsed ootused, mida on viimastel kümnenditel optimistlikult hellitatud suure ja sõbraliku globaalküla ning kultuuride rahumeelse kooseksisteerimise suhtes, pole täitunud. Kui 1960. aastatel saabus Suurbritanniasse massiliselt inimesi tema endistest kolooniatest või kui samal ajal kutsuti Saksamaale hulgaliselt võõrtöölisi Aasiast ja Lõuna-Euroopast, olid ootused immigrantide kiire akultureerumise ja peatse assimileerumise osas kõrged. Suurbritannia ühiskonnas juurutati liberaalselt ootust, et Lääne-India päritolu lapsed muutuvad Suurbritannias pakutava koolihariduse mõjul mustadeks brittideks (black british), kes kultuuriliselt ei erine muudest inglastest. [1] Hiljem leiti ometi, et inimgrupp, kellele jõuti juba nimigi anda, pole ikka veel sündinud. Prantsusmaal on tunnistatud, et vaatamata riigi püüdlustele ei ole immigrandid kaugeltki kultuuriliselt assimileerunud. [2] Saksamaal möönis kantsler Angela Merkel 2010. aasta oktoobris, et multikulti on läbi kukkunud.\n\nKui põgenike/pagulaste teemat kontseptualiseeritakse Euroopas eelkõige sisserännu mõistestikus (nende kohanemine, integreerumine/assimileerumine jm. suhted põliselanikega), siis on selle kõrval eriti Ida-Euroopas päevakorral väljarännu ja rahvusliku aadrilaskmise teema. Kirjutatakse inimestest, kes lahkuvad kodumaalt, liiguvad ühelt maalt teisele vastavalt globaalse majanduse diktaadile, kes tunnevad end kodus igal pool, kus neil on töö ja eneseteostusvõimalused. Seda liiki rändlejaid on migratsioonialases kirjanduses hakatud nimetama moodsateks nomaadideks. [3] Ühiskondlik arvamus nende suhtes on olnud ja on jätkuvalt sageli negatiivne. Neid peetakse inimesteks, kes on kord siin, kord seal, kel pole kuskil asu, kes ei pea lugu kodumaast ega juurtest. Nad ei tarvitse mõeldagi kodumaale tagasi rändamisest, vaid hoopis edasirändamisest. Meil Eestis on neid nimetatud mugavus- ja lodevuspagulasteks, neid on eristatud n.-ö. pärispagulastest.\n\n20. sajandit on ühelt poolt nimetatud, eelkõige Esimese ja Teise maailmasõja põgenikevooge silmas pidades, põgenike sajandiks. [4] Kui aga juurde arvata vabatahtlikud ränded, nii lineaarselt väljarännumaadest sisserännumaadesse kui ka roteeruvad või tsirkuleeruvad migratsioonivood, siis on räägitud laiemalt rännete ajastust. Migratsiooni on nimetatud postmodernse maailma nähtuseks ja leitud, et diasporaakogemus, mida varem kirjeldati kui juurtetust ja võõrandumist, on kaasajal muutunud tavanähtuseks.\n\nKäesolevas artiklis on vaatluse all reljeefsemad trendid 20. ja 21. sajandi migratsiooni- ja diasporaauurimises. Näidatakse, kuidas uurimisparadigmad resoneeruvad üldiste ühiskondlike arengutega ja kuidas mõtestatakse protsesse, mis osalt rännetega kaasnevad ja osalt ajendavad neid. Esmalt antakse lühike ülevaade iseloomulikumatest arengutest varasemate kümnendite migratsiooniuurimises ja keskendutakse seejärel kaasaegsetele probleemiasetustele, eelkõige transnatsionaalsele diasporaa uurimisele. Vaadeldakse, missugustest ühiskondlikest arengutest transnatsionaalsed uuringud lähtuvad, millele keskenduvad uurimisküsimused, ning kombatakse transnatsionaalse rändeuurimise piire ja kitsaskohti.\n\nRändeuuringute püüd mõista seaduspärasusi inimeste mobiilsuses\n\nRänne on mitmetahuline nähtus ja tekitab hulgaliselt küsimusi. Miks inimesed lahkuvad kodumaalt? Mille alusel valitakse rände suund? Miks ühed otsustavad lahkuda, samal ajal kui teised samades tingimustes elavad inimesed jäävad paigale? Miks ühed pöörduvad koju tagasi, teised aga jäävad alatiseks võõrsile? Ja keda üldse saab migrandiks pidada ning mida migratsiooniks? Rändele oli aastatuhandevahetuseks antud üle poolesaja definitsiooni [5] ja pole põhjust kahelda, et nende arv kasvab jätkuvalt.\n\nLäbi kümnendite on otsitud teooriat, mis hõlmaks ja seletaks migrantide gruppide koosseisu, rändeotsustuste muutlikkust, sihtpaikade valikut, kohanemist sihtmaal ning tagasirännet. Valdavalt majanduslikele põhjustele keskenduvate makroteoreetiliste mudelite (gravitatsioonimudel, tõmbe- ja tõukejõudude mudel jt.) kaudu on üritatud seletada rändeid peamiselt majanduslike tulude-kulude võrdluse liinis. Majandusteadlased, keskendudes endi postuleeritud mudelitele, jätavad aga pahatihti tähelepanuta muud rännet mõjutavad faktorid. 1990. aastatel sõnastati mõned programmilised üleskutsed luua kõikehõlmav migratsiooniteooria, mis vastaks maailmas valitsevatele uutele tingimustele. Aga tänini sellist teooriat ei eksisteeri. Endiselt pole meil kumulatiivset teadmist selle kohta, miks mõned inimesed rändavad, samas kui enamik jääb paigale. [6]\n\nRändeuurimise makroteooriate kõrvale on viimastel kümnenditel tõusnud nn. mikroteooriad, milles on rohkem rõhutatud individuaalsete rändeotsustuste personaalseid ja situatiivseid faktoreid. Rännet ennustavate faktoritena toodi sisse komponendid, nagu vanus, sugu, haridus, oskused, kogemused, perekonnaseis, keeleoskus jne. [7] Mikroteooriate rõhuasetus kontekstuaalsusele ja situatiivsusele on aga omakorda jahutanud nende optimismi, kes lootsid sõnastada üht ja üldist migratsiooniteooriat. Ühtse teooria poole liikumist takistavad lisaks teadusdistsipliinide piirid, migratsioonialase teadusmaastiku fragmenteeritus, distsipliinipiiride-ülese analüütilise ja metodoloogilise koostöö vähesus. Igatahes on Stephen Castles, üks tänapäeva juhtivaid migratsiooniuurijaid, ühtse migratsiooniteooria loomise osas skeptiline, seda ka põhjusel, et migratsioon on iseenesest liiga mitmekihiline nähtus. Migratsiooni kõikehõlmav teooria peaks pakkuma võimalust mõista rahvusvahelise rände mitmetasandilist dünaamikat, kuid on ülimalt kahtlane, kas selleks oleks üksainus üldistav teooria suuteline – see oleks liiga kõrge abstraktsiooniastmega ja sellisena ilmselt ka kasutuskõlbmatu. [8]\n\nSee aga ei tähenda, et rändeuurimises poleks üldistused ja teatava piirini ka rändekäitumise ennustamine võimalikud. Seaduspärasusi inimeste rändekäitumises on sõnastatud alates 19. sajandist ja tehtud läbi 20. sajandi. Heaks näiteks on Wilbur Zelinsky nägemus 1970. aastate algusest, kus ta üldisi ühiskonnas aset leidvaid demograafilisi trende mobiilsusega sidudes ja faasidesse rühmitades ennustab üldjoontes ette tänaseid (vabatahtliku) rände hoovusi: rännete intensiivsus suureneb tuntavalt, kui lähtemaa ühiskond jõuab demograafilise ülemineku faasi. [9] Seaduspärane on, et ränded sagenevad sotsiaalsete muutuste aegadel: moderniseerumine 19. sajandil, monarhiate kokkuvarisemine 20. sajandi teisel kümnendil, idabloki kokkukukkumine 1990-ndatel jne.\n\nEnnustatav on, et majanduse arenemine piiriüleseks muudab piiriüleseks ka tööjõu liikumise. Või see, et koloniaalne ekspansioon ja imperialism põhjustavad vägivalda ja toovad kaasa sundrändeid jne. Selliseid arenguid teame minevikust palju, üldjoontes on need seaduspärased ja ennustatavad. Kuid sellised arengud puudutavad vaid inimeste liikumist ühest paigast teise. Mis saab inimestest aga siis, kui nad on jõudnud uude paika? Rändeuuringud jagunevad ühelt poolt nendeks, mis tegelevad rände põhjuste, protsesside ja mustritega, teisalt aga nendeks, mis uurivad, kuidas migrandid kohanevad-integreeruvad siirdeühiskonda. Migrantide kohanemine-kohanematus on tänases Euroopas üks võtmeteemasid ja sunnib küsima, kui edukad on rändeuurijad olnud nende arengute seletamisel või ka ennustamisel. Kui näiteks Euroopas pead tõstva islamiekstremismi põhjuseks on vähemalt osaliselt seniste integratsiooniprogrammide ebatõhusus, siis peavad ka teadlased, kelle integratsiooni- või assimilatsioonimudelid on programmide aluseks, peeglisse vaatama.\n\nAssimilatsionistidest multikulturalistideni\n\nVarasem rändeuuring mõistis rännet ühesuunalise protsessina, mis suundus lähtemaalt siirdemaale. Ka uurimistöös keskenduti tavaliselt kas lähtemaale (migratsiooniuuringud, sh. ajalugu, geograafia, demograafia) või siirdemaale (diasporaauuringud, sh. etnoloogia, sotsioloogia, politoloogia, psühholoogia jt.). Ränne tähendas kodumaalt lahkumise ja siirdemaal kohanemise ning integreerumise protsesse. Taustaks on tooni andnud kultuuriökoloogiline kontseptsioon juurtetusest ja uute juurte ajamisest võõrsil. Riike on nähtud konkreetsetes piirides eksisteerivate üksustena ja rahvusi essentsiaalsete suurustena – riik on tähendanud rahvuse kodu. Migratsiooni uurimises läbi kümnendite tooni andnud nn. Chicago koolkonna uurijad eeldasid üksmeelselt immigrantide sotsiaalset ja isiklikku desorienteeritust uues keskkonnas. USA suurlinnades asuvaid immigrantide kvartaleid käsitati kui territoriaalseid kogukondi, räägiti n.-ö. linnades paiknevatest küladest. Immigrandid tulid konkreetsetest maadest konkreetsetesse linnaosadesse, nn. ahelmigratsioon kasvatas kogukondi suuremaks, kui varem saabunud immigrandid kutsusid kaasmaalasi kodumaalt juurde. Chicago koolkonnas juurdunud nn. loomulike piirkondade (natural areas) mõiste hakkas tähistama ruumiliselt piiritletud alasid, kus kehtivad omad normid, traditsioonid ja käitumismustrid. Keskenduti nii ruumilistele piiridele kui ka jäikadele etnilistele piiridele. Chicago Ülikooli sotsioloogiaprofessor Robert E. Park esitas 1920. aastatel kolmeastmelise mudeli (kontakt-(konkurents)kohanemine-assimileerumine), [10] mis on pikki aastakümneid olnud mõjukate teooriate aluseks. See Race Relation Cycle (RRC) nime kandev mudel väidab, et edukas kohanemine on assimileerumise eelduseks ja et viimase suunas liigub igasugune gruppide kooseksisteerimine. Assimileerumist nähakse selles mudelis positiivse protsessina kultuuriliste ja sotsiaalsete erinevuste kadumisel (nn. melting pot). Parki (või üldisemalt Chicago koolkonna) klassikaline skeem, mille kohaselt migrantide esimene põlvkond konkureerib siirdemaa enamusgrupiga, teine põlvkond kohaneb ning kolmas assimileerub, on ühel või teisel kujul mõjukas olnud ka viimastel kümnenditel. [11] Samas on Chicago koolkonna uurijatele olnud iseloomulik, et migratsiooni põhjustest ega siirdemaa kontekstist nad ülemäära ei huvitunud, valdav kirjandus migratsioonist keskendus integratsioonile. Vaid vähesed uurimused keskendusid nii päritolu- kui siirdemaa kontekstile korraga. [12]\n\nAlates Chicago koolkonna sotsiaalteadlastest 20. sajandi esimesel poolel on kohanemisprotsesside lõpptulemusena nähtud assimileerumist, seda, et järk-järgult minetavad immigrandid oma keele, harjumused ja algsed käitumismustrid, et kohaneda uue ühiskonnaga ja anda endale võimalused sotsiaalseks ja majanduslikuks tõusuks. Jan ja Leo Lucassen defineerivad assimilatsiooni kui seisundit, milles migrandid või nende järglased ei pea end primaarselt erinevaks residentsimaa põliselanikkonnast (native-born population) ja põliselanikkond ka ei taju neid endist erinevatena. [13] Ameerika rände- ja kohanemisdiskursus toetus pikka aega ettekujutusele Ameerika tuumkultuurist (vrd. mõisted core group (August B. Hollingshead), core society, core culture (Joshua Fishman). Eeldati, et Ameerika ühiskond, kuigi pluralistlik, toetub tuumkultuurile, milleks on valge anglosaksi protestantlik kultuur (White Anglo-Saxon Protestant e. WASP). Teiste etniliste gruppide „ülesanne“ ja loomulik areng on siis kohanemine selle domineeriva kultuuri ja ühiskonnaga. [14]\n\nSellest eeldusest lähtus ka Milton Gordoni teos 1964. aastast, milles ta eristas erinevaid assimileerumise tasandeid (kultuuriline assimilatsioon (ehk akulturatsioon), struktuuriline ja identifitseeriv assimilatsioon). [15] Vaatamata spetsiifilisemale käsitlusele eeldas ka Gordoni mudel immigrantide gruppide teleoloogilist liikumist enamusühiskonnaga identifitseeriva assimileerumise (identificational assimilation) suunas – see tähendas immigrantide jõudmist staadiumisse, kus nad samastuvad täielikult asukohamaa ühiskonnaga, neil puuduvad enamusgrupi ja sellel nende suhtes eelarvamused ja diskrimineerimine, samuti väärtus- ja võimukonfliktid. [16]\n\nAssimileerumises nähti pikka aega individualiseerumise ilmingut, mis väljendub lahtiütlemises vanadest sidemetest etniliste kogukondadega, sh. nende väärtustest ja traditsioonidest. Etnilisest kogukonnast võõrandumine seostub „moderniseerumise“ mõistega. „Modernse ajastu“ alguse üheks tähiseks oli peamiselt maaelanikkonna massiline ränne Euroopast Uude Maailma. Vana koduküla asemele astub Ameerika (või ka Euroopa, Austraalia vm.) suurlinn, vanade väärtuste asemele uued. Tollased uurijad väitsid üsna üksmeelselt, et immigrandid leiavad end uuel kodumaal asuvat madalaimal majanduslikul ja sotsiaalse hierarhia tasandil. Akulturatsioonis nähti seega sotsiaalse tõusu tingimust ja esimest sammu „Ameerika unistuse“ teostamiseks. 1960. aastate keskpaigaks oli immigrantide täieliku assimileerumise teooria migratsioonialase diskursuse üks olulisemaid väiteid. [17] Kui kirjeldav-klassifitseerivad tsüklimudelid (Chicago koolkond) lähtusid lineaarsest immigrantide järk-järgulisest assimileerumisest vastuvõtvasse ühiskonda, siis 1960. aastate teooriad (Gordon, aga ka Shmuel Eisenstadt) olid küll sisukamad varasematest – näiteks toodi välja reaalsuses sageli ette tulevad takistused integratsioonile. Aga ka neis oli kesksel kohal lõpptulemus, milleks oli assimileerumine.\n\nTänapäeva migratsiooniuurimises ollakse ühesuunaliste assimilatsioonimudelite suhtes küll pigem kriitilised, muu hulgas soodustab seda ka näiteks islamifundamentalismi levik Lääne tööstusriikides. Põlvkondlikke integratsiooni- ja assimilatsioonimudeleid on täiendatud, aga ühtlasi mööndud, et kolmas immigrantide põlvkond võib assimileerumise asemel hoopis oma identiteedi taasavastada: selle, mida immigrandi poeg tahab unustada, tuletab pojapoeg jälle meelde. [18]\n\nUute, kuid – nagu tänapäeval ilmneb – taas põhjendamatult optimistlike arenguteni migratsiooniuuringutes jõuti 1970. aastatel, kui teaduslikku ja poliitilisse retoorikasse ilmus multikulturalismi mõiste. Tagantjärele on räägitud koguni multikultuursest pöördest (multicultural turn) – see paradigmavahetus kultuuriliselt pluralistliku ühiskonna poole muutis senist ettekujutust homogeensest ühiskonnast. Assimilatsiooni kuulutav ideoloogia ja poliitika asendusid kultuuriliste erinevuste omaga. Kuni 1950. aastateni oli traditsiooniliste sisserännumaade, nagu USA, Austraalia ja Kanada, immigratsioonipoliitika suunatud peamiselt immigrantide assimileerimisele. Seetõttu eelistati Lääne-Euroopa taustaga immigrante, soovitatavalt protestante – selleks, et kultuuriline ja religioosne dominants vastuvõtvates ühiskondades jääks püsima. [19] 1980. aastatel said multikulturalismi ideed riiklike arendusprogrammide teemaks Kanadas, USA-s, Suurbritannias, Saksamaal jm. Uus oli seejuures see, et immigrantides ei nähtud enam ajutist nähtust, mis peagi assimileeritakse enamuse poolt, vaid kaaskodanikke. Samas oli varjatud eesmärgiks endiselt immigrantide ülalt alla integreerimine. Peagi jäi aga multikulturalismi pööre jalgu postmodernistlikule relativismi pöördele: relativistlike ja konstruktivistlike identiteedikontseptsioonide vaimus heideti multikulturalistlikule lähenemisele ette, et see lähtub etnilisuse essentsiaalsest kontseptsioonist. Postmodernsetes konstruktivistlikes uurimustes käsitletakse migrantide kultuuri ja etnilisust aga dünaamiliste, kontekstist sõltuvatena. Ühedimensiooniliste assimilatsioonimudelite asemel räägitakse multidimensioonilistest liikumistest päritolumaa ja asukohamaa vahel. [20]\n\nUute mudelite juurutamise taustaks on muutused ühiskonnas, sh. rändekäitumises. Kui traditsiooniliselt on rännatud madalama majandusliku tasemega riikidest kõrgemalt arenenud majandusega riikidesse, siis tänapäeval pole niisugused ränded kusagile kadunud, kuid lisanduvad globaliseeruva majanduse mõjud. Suurlinnadest on saanud majanduslike võrgustike sõlmpunktid, neist koordineeritakse ja reprodutseeritakse globaalset majandust. Organisatsioonide võrgustumisega käib kaasas inimtööjõu piiriülene mobiilsus. Globaalsete tööjõuturgude vajadused panevad liikuma järjest suuremad hulgad töömigrante, sh. nii lihttöölisi kui ka kõrgelt kvalifitseeritud töövõtjaid. Lisaks tavapärastele töö-, sh. pendel- või ringlusrännetele, mis samuti võtavad ettevõtluse järjest suuremas rahvusvahelistumises uusi vorme, saab rääkida tudengirännetest, mida toetavad erinevad programmid. Tuntuim neist Erasmus-programm, mille raames veedavad miljonid tudengid (tavaliselt) pool aastat teisel maal õppides. Aga järjest tavalisemaks muutub ka vanurite ränne: ühelt poolt näiteks need, kes on võõrtöölistena veetnud Lääne-Euroopas suurema osa oma töökarjäärist ja rändavad nüüd vanaduses kodumaale tagasi, teiselt poolt Lääne- ja Põhja-Euroopa pensionärid, kes soetavad elamise soodsama kliimaga piirkonda, tavaliselt Lõuna-Euroopasse. Osalt saab viimase trendi puhul rääkida vanurite sesoonsest rändest.\n\nErinevalt klassikalistest, valdavalt ühesuunalistest rännetest on kaasaja ränded üha rohkem pigem pendel- või ringlusränded. Inimesed rändavad päeva-, kuu-, hooaja või aastarütmi järgi päritolu- ja siirdemaa vahel ning rajavad oma sotsiaalseid ja kultuurilisi võrgustikke üle erinevate riikide piiride. Tänapäevased migratsiooniprotsessid ei kattu päriselt varasemate klassikaliste rändeliikumistega, kus mindi ja jäädi. Eesti pendelrändajad Soomes pole mingi meie eripära. Samamoodi käiakse tööl Poolast või Tšehhist Saksamaale, USA-s on massiliselt Mehhiko pendelrändajaid, Türgi majanduse kasvades rändavad koju tagasi või loovad piiriüleseid majanduslikke võrgustikke omal ajal Saksamaale siirdunud türklased ja nende järglased. Klassikaliste rännete, minekute ja jäämiste, kõrvale astuvad jõuliselt pidevad minekud ja tulekud. Kui siia lisada ka kommunikatsioonivahendite areng, mis võimaldavad kus tahes maailma paigas olla kontaktis kus tahes asuva kultuuriväljaga, siis löövad kõikuma ka traditsioonilised arusaamad paigaseostest. Tänapäevaseid arenguid migratsiooni uurimises on oluliselt mõjutanud just ettekujutuste teisenemine ruumisuhetest.\n\nTerritoriaalsus versus deterritorialisatsioon\n\nTraditsiooniline vaade kultuurile on olnud seotud fikseeritud ruumisuhetega. Sotsiaalsed suhted seostuvad selles perspektiivis paikadega, kogukonda mõistetakse territoriaalsena (näiteks külakogukond). [21] Viimastel aastakümnetel on üha rohkem räägitud aga sellest, et globaliseeruvas maailmas ei ole gruppi kuulumine enam tingimata ruumiliselt fikseeritud. Toetudes Benedict Andersoni kujutletud kogukonna (imagined community) teesile [22] visandas antropoloog Arjun Appadurai perspektiivi, et käsitada globaalseid kultuurilisi protsesse deterritorialiseeruvas maailmas. Ta räägib globaalsetest maastikest (global scape), luues sellega uue postrahvusliku topograafia viie dimensiooni või maastikuga: ethnoscapes, mediascapes, technoscapes, financescapes, ideoscapes. Nende raames eksisteerib kujutletud maailm (imagined world), milles toimib kujutletud kogukond (imagined community). [23]\n\nPostmodernistlikus võtmes kirjutab sotsioloog Anthony Giddens sotsiaalsete sidemete lahutamisest nende traditsioonilistest lokaalsetest kontekstidest ja nende restruktureerumisest hajusates aja- ja ruumisuhetes. [24] Postmodernismi ruumisuhetele keskenduvad ka Akhil Gupta ja James Ferguson, kirjutades tuttavlike seoste kadumisest kategooriate vahel nagu „siin“ ja „seal“, keskus ja perifeeria, koloonia ja metropol. Benedict Andersoni kujutletud kogukonna mõiste (imagined community) seovad nad kujutletud paiga (imagined place) mõistega, kirjutades sellest, kuidas side kodumaaga võib olla väga erinevalt konstrueeritud. [25] Postmodernse inimese „normaalne“ tegevuspaik on nende meelest hübriidne deterritorialisatsiooni tsoon, mis loob hübriidse isiku hübriidse identiteedi. [26] Ka Gupta ja Fergusoni meelest kaotab kultuur just massimeedia ja uute kommunikatsioonivahendite mõjul ruumilist lokaalset mõõdet.\n\nOma lõputus relativeerimistungis seab postmodernism kahtluse alla traditsioonilised ettekujutused ruumi- ja ajasuhetest, sealt edasi nähakse tarvidust uuesti üle vaadata traditsioonilised arusaamad kultuuri mõistest. Ettekujutus kultuurist kui „puhtast“, endasse suletud traditsioonide ja identiteetide väljast tundub osadele autoritest ebapiisav, holistlik kultuuri mõiste üha kahtlasem. Homi Bhabha [27] viskab õhku idee kolmandast ruumist (third space), vaheruumilisusest (interstitiality), hübriidsusest. Bhabha arendab hübriidsuse mõistet küll eelkõige koloniaalse rassismi kontekstis, [28] kuid hübriidsuse mõistet on edaspidi rakendatud ka muudes seostes. [29] Igal juhul andis Bhabha oma hübriidsuse ja vaheruumide ideega impulsi kultuuri ja kultuuride võrdluse uutele perspektiividele: kultuur saab kuju alles kultuurilistes kontaktides, kontakttsoonides, kultuuriliste erinevuste tõlkimise „kolmandas ruumis“.\n\nVäljakutsed kultuuri mõistele toovad kaasa väljakutseid kõigele, mis on kultuuriga seotud. Nii ka näiteks diasporaa mõistele, mis on pikka aega olnud seotud ideega fikseeritud päritolukultuurist ja identiteedist, kuuluvusest, ühise päritolu ja kodumaa müüdist. Traditsiooniliselt on diasporaauuringutes lähtutud paradigmast, mis eeldab kultuurilist lõhet vana ja uue kodumaa keskkondade vahel, vajadust hoida lahus päritolu- ja sihtmaa kultuure. Eelpool esitatud postmodernsed ideed on diasporaa mõistesse lisanud palju uut. Kõrvale on heidetud kollektiivse identiteedi homogeensus, pigem on selle asemel hakatud rääkima kosmopoliitsest elust, mis vastandub rahvusriigile, kuuluvusest võrgustikesse: kui varem vastandati uut ja vana kodumaad üksteisele, siis nüüd räägitakse sellest, kuidas vana ja uus kodumaa moodustavad ühtse hübriidse terviku, andes kuuluvustena hübriidsed identiteedid. Leitakse, et globaalsus kaalub üles lokaalsuse, et võrgustikud asendavad sujuvalt paiku. [30]\n\nSeesugused arengud on migratsiooni- ja diasporaauurimisse jõuliselt sisse surumas veelgi uusi mõisteid ja kontseptsioone. Näiteks transnatsionaalsus ja transmigratsioon – kõige üldisemalt mõistetakse selle all eluviise ja interaktsioone üle riigipiiride. Artikli sissejuhatuses mainitud moodsatest nomaadidest erineb transmigrant aga eelkõige selle poolest, et ta ei loobu kodustest sidemetest, ta ei põleta sildu, vaid elab mitmes paigas ja ühiskonnas korraga, s. t. transnatsionaalselt. Juurtetuse asemel saab seega rääkida juurdumisest korraga mitmes paigas.\n\nTransnatsionaalsus migratsiooni uurimises\n\nMigratsiooni uurimises kasutas transnatsionaalsuse mõistet USA õpetlane Randolph Bourne küll juba 1916. aastal, kuid seda traditsioonilises Ameerika sulatustiigli tähenduses: „Ameerika puhul saab rääkida mitte enam rahvusest, vaid transnatsionaalsusest, toimub ristlõimumine teiste maade eri mõõtu ja värvi lõngadega.“ Bourne sisendas mõtet, et paanikat migrantide kultuuriliste mõjude suhtes tunda pole tarvis. [31] 1920. aastate algul ilmus mõiste transnatsionaalne korraks käibesse, et iseloomustada Esimese maailmasõja järgset majandust Euroopas, uuesti ilmus mõiste välja 1960.–1970. aastatel, kui rahvusvahelised kompaniid hakkasid maailma majanduses mängima üha domineerivamat rolli ja mõjutama majanduse ning poliitika omavahelisi suhteid. [32] Rahvusvahelise tööjaotuse restruktureerumine, finantsvahenduse uued süsteemid jne. tõid kaasa migratsiooni uusi vorme, mis äratasid migratsiooniuurijate tähelepanu. Jõuti seisukohani, et migrantide eluilmad võivad kestvalt ulatuda üle riigipiiride ja et migrantide elu kulgeb vähemalt kahe riigi horisondil. Antropoloogilises võtmes hakkas transnatsionaalsust uurima naisuurijate trio eesotsas Nina Glick Schilleriga. Nende sõnul saab immigrante käsitada transmigrantidena, kui nad arendavad välja erisuguseid – perekondlikke, majanduslikke, sotsiaalseid, organisatsioonilisi, religioosseid ja poliitilisi – sidemeid, mille kaudu nad on seotud nii päritolu- kui ka residentsimaa või -maadega. [33] Transnatsionaalne perspektiiv migratsiooni uurimises rõhutab ühtlasi, et ränne ei tarvitse olla ühekordne akt, vaid võib sisaldada korduvaid ümberpaiknemisi ja püsivaid piiriüleseid suhteid migrantide ja nende vahel, kes neist maha jäävad. [34] Kirjanduses kohtab transnatsionaalsuse tähistamiseks ka paralleelnimetusi bi-focality ja double engagement – kahepaiksus või kahetine kuuluvus väljendub mitmekesistes kultuurilistes, majanduslikes, poliitilistes ja sotsiaalsetes praktikates. Praktikana on transnatsionaalsust interpreteeritud kohati ka kui migrantide vabanemist rahvusriigi kütkeist või marginaalsest identiteedist. N. Glick Schiller jt. mõistsid transnatsionaliseerumise all küll pigem inimeste loovat reaktsiooni riikide tõkestavale migratsioonipoliitikale, sealt edasi ka rassismile, mis oli täheldatav 1980. aastate USA-s ja mujal. Need arengud nõudsid migrantidelt nii päritolu- kui ka sihtmaadel uusi ellujäämisstrateegiaid sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus vallas. Inimesed töötavad võõrsil ja tänu sellele saavad nende pereliikmed nende töötulu maksimaalselt ära kasutada ja jääda ellu majandusliku ebavõrdsuse tingimustes. Globaliseerumisdiskursuse raames on väidetud, et „trans-“ lahustab piiride lahutava kvaliteedi ja et inimesed võivad transnatsionaalsetes oludes tõlkida ja koondada kokku tükikesi erinevatest kultuuridest. [35] Selline entusiastlik vaade vihjab eelkõige transmigrandi vabadustele ja võimalustele, mida pakub globaliseeruv maailm. Kuid see ei tähenda alati niivõrd võimalust, kui kohati just sunnitud ellujäämisstrateegiat. Hübridiseerumis- ja deterritorialiseerumisparadigma sisendavad vabadust ja optimismi, deterritorialiseerumise võtmes on ilmunud rida migratsiooni- ja diasporaauuringuid, [36] kuid on piisavalt põhjust ka selleks, et näha transnatsionaalsete praktikate taga pigem sunnitud käitumisstrateegiaid. USA majandusteadlane ja linnauurija Mike Davis defineerib transmigratsiooni kui „uut viisi sotsiaalses reproduktsioonis globaalsete restruktureerumiste tingimustes, mis sunnivad kogukondi kombineerima vara ja sotsiaalseid ressursse eri rahvuslike paikade vahel“. [37] Sabine Hess, kes on uurinud naiste transmigratsiooni, tuleb järeldustele, et transnatsionaalsus on paljudel juhtudel tingitud riikide migratsioonipoliitikast tulenevatest takistustest ja mitte vabadusest, mida justkui pakuks globaliseeruv maailm. [38]\n\nTransnatsionaalsus – uus või vana nähtus?\n\nIga uue defineeritava uurimisperspektiivi puhul tuleb kriitiliselt küsida, kas ta lisab varasemale midagi uut. Siin saab rääkida peamiselt kahest diskussiooniteljest. Esiteks – kas transnatsionaalsus on ajalooliselt uus nähtus ja vastab mingile konkreetsele ühiskondlikule situatsioonile? Teiseks – kas teaduslik positsioon peaks muutuma, sest seni on kahe silma vahele jäetud mingeid olulisi fenomene? Nina Glick Schiller ja ta kolleegid pidasid transnatsionaalsust selgelt uueks ja erinevaks, võrreldes 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi algupoole rännetega. [39] Suurem osa ka hilisemaid uurimusi seovad transnatsionaalsuse ja transmigratsiooni tänapäevaste globaliseerumistrendidega ühiskonnas. On aga ka autoreid, kes väidavad, et transnatsionaalsust esines ka varasematel kümnenditel ja isegi sajanditel, ning esitavad näiteid minevikust. [40] Leitakse, et alates rahvusriikide tekkest sisaldab iga rahvusvahelise migratsiooni vorm transnatsionaalseid ilminguid. [41] On esitatud ka väited transnatsionaalsuse kohta enne rahvusriike, [42] kuid peamiselt seovad transnatsionaalsuse apologeedid mõiste rahvusriigiga ja kaasajaga, on otsinud näiteid aktiivsete piiriüleste elustiilide kohta rahvusriigi kui sellise algaegadel, kuid eriti 19. ja 20. sajandil. [43] Näidatakse, kuidas perekonna tasandil on rajatud riigipiirideüleseid struktuure juba sajandeid. Mõnes peres hoolitses kodumaale jäänud pereliikmete majandusliku heaolu eest mõni üksik liige, vahel oli tegu rahvusvahelise ahelmigratsiooniga. Tähelepanu on pööratud võimu- ja staatuspositsioonide muutustele transmigratsiooni käigus, sest transmigrandid on kohati nihutanud tuttavlikke maailmapilte ja hierarhilisi ühiskondlikke struktuure. Transnatsionaalseid nähtusi on kirjeldanud ka võõrtööliste uurijad, kuigi pole termineid transnatsionaalsus ja transmigratsioon kasutanud. Pascal Goeke toob näiteid sellest, kuidas sotsialismiaegses Jugoslaavias lasksid võõrsil töötavad vanemad oma lapsi kasvada suurperes ja pidasid nendega kontakti telefonitsi. [44] Rahaülekandeid piirkondadesse, kust migrandid on pärit, on tehtud varem ja tehakse praegu – see on viis, kuidas aidata perekonnal ellu jääda nõrga majandusega maal. Mehhiko immigrantide rahaülekannete mustreid uuriti USA-s juba 1920.–1930. aastatel, kaasajal on sedasama uuritud näiteks Bangladeshist pärit ja Vahemere idarannikul töötavate naiste puhul. [45]\n\nNii on siis nähtusi, mida tänapäeval seostatakse moeka terminiga transnatsionaalsus, olnud, dokumenteeritud ja analüüsitud ka varem, kuigi mitte globaliseerumise võtmes. See asjaolu ajendab kriitiliselt küsima, kas transnatsionaalsus pole mitte hittsõna, mis haagitakse külge suurele hulgale migratsiooninähtustele – pealiskaudselt ja võib-olla mitte alati põhjendatult. See on kaasa toonud terve rea kriitilisi noote transnatsionaalsuse ja transmigratsiooni temaatikas. Näiteks selgub generatsioonidepõhisest uurimisest, et transnatsionaalsed sidemed iseloomustavad eelkõige immigrantide esimest põlvkonda, [46] teise põlvkonna transnatsionaalsuse osas ollakse pigem kahtlev. „Transnatsionaalsete“ vanemate lapsed kasvavad üles asukohamaal, osalevad eelkõige selle sotsiaalsetes struktuurides ja kultuuriväljas ega tarvitse tunda suuremat huvi päritolumaa vastu. [47] Sellega seoses on leitud, et transnatsionaalsed sidemed vähenevad, kui migrantide lapsed kaotavad teadlikkuse oma sugulaste kohta emamaal. [48] Kas transnatsionaalsuse kontseptsioon suudabki siis pakkuda midagi uut võrreldes varasemate assimilatsioonimudelitega, mille kohaselt vähemalt immigrantide teine ja veel rohkem kolmas põlvkond on pigem vastuvõtlik assimilatsioonisurvele?\n\nElavalt diskuteeritakse traditsioonilise diasporaa ja transnatsionaalsuse omavahelise suhte üle. Klassikaliselt seostub diasporaa alati mitme paigaga – diasporaa ruumiks on pingeväli asukohamaa ja päritolumaa vahel. Diasporaad iseloomustatakse läbi pilgu, mis on suunatud asukohamaalt päritolumaale, ning läbi mõlgutuste-mõtiskluste sinna tagasi pöördumisest kunagi tulevikus. Sellest lähtuvalt on eristatud transnatsionaalsuse ja diasporaa mõisteid paljudes uurimustes, argumendiks on toodud ka diasporaa mõiste tugevam seos ühise rühmaidentiteediga. [49] Kui diasporaa mõiste rõhutab järjepidevust, stabiilset kollektiivset identiteeti, territoriaalsust ja piire, siis transnatsionaalsus kui globalismidiskursusest välja kasvanud mõiste pigem muutusi, avatust, individuaalseid strateegiaid, deterritorialisatsiooni. Samas on uurijaid, kelle meelest tuleks diasporaad pidada samuti transnatsionaalseks ruumiks. [50] Kui näiteks lõuna-aasialastel USA-s ei ole mitte üksnes tihedad sidemed Aasiaga, vaid ka india diasporaaga näiteks Hongkongis ja Nairobis, siis äkki ei peakski rääkima transnatsionaalsest kuuluvusest, vaid hoopis laiematest territoriaalsetest seostest ja praktikatest, globaalsest diasporaavõrgustikust? Eriti näib see kriitika kehtivat käsitluste puhul, kus kaasaegsed globaliseerumistrendid on selgelt jäetud tagaplaanile, keskendudes klassikalistele diasporaailmingutele. [51] Transnatsionaalsuse definitsiooni kohaselt säilitavad immigrandid püsivad ja aktiivsed piiriülesed sidemed vähemalt kahel maal. Kuid nagu uurimustest selgub, pole juba migrantide esimene põlvkond suuteline säilitama selliseid regulaarseid ja intensiivseid sidemeid, sh. omada kaht kodu ja kaht elu kahes riigis. Immigrandid, kes sellisele definitsioonile vastavad, on üldiselt seotud kahe kõrvuti asuva maaga, nagu näiteks Saksamaa ja Poola või Eesti ja Soome. Kuid isegi seesugustel puhkudel ei püsi aktiivsed definitsioonikohased kontaktid immigrantidel tavaliselt mitte üle ühe põlvkonna. [52] Teise ja kolmanda põlvkonna identifikatsiooniprotsessid kipuvad sobituma ikkagi integratsiooni- ja assimilatsioonimudelitele.\n\nKüsimusi tekitab ka transnatsionaalsuse ja postkolonialismi ülemäärane samastamine: postkoloniaalsed ränded nõuavad seletusi, mis arvestaksid sõltuvusteooriat, tsentri ja perifeeria suhete mõtestamist ja mitte tingimata transnatsionaalset käsitlust. [53] Sama võiks öelda võõrsile abiellumise teema kohta, mida on uuritud ju pikka aega. Vaesematest piirkondadest, näiteks Ida-Euroopast pärit naiste abielud Lääne-Euroopa meestega, mis võimaldavad naistele väljapääsu rõhuvast majanduslikust olukorrast ja jõuda maale, mis vastab nende ettekujutusele paremast elust. Kuid alles viimasel ajal on sellistele uurimustele külge poogitud moekas transnatsionaalsuse mõiste. [54]\n\nTransnatsionaalsuse mõiste pealiskaudne kasutus on viinud üldisema kriitikani – leitakse, et transnatsionaalseid arenguid, mis tekkisid USA teaduses, ei saa päris lihtsalt Euroopasse üle kanda. On koguni avaldatud kahtlust Euroopa „transnatsionaalse ruumi“ olemasolus: argumendiks USA ja Euroopa Liidu maade erinevad immigratsioonipoliitikad, samuti rahvusluse tõus mitmel pool Euroopas. [55]\n\nKritiseeritud on ka transnatsionaalsuse kontseptsiooni n.-ö. homogeensust. Nimelt, kui lähtuda definitsioonist, et transnatsionaalne eluviis nõuab püsivaid sotsiaalseid kontakte üle riigipiiride, siis tuleks küsida, mis laadi need kontaktid õigupoolest on. Eristada tuleks siin tegelikult mitmeid tasandeid – poliitilist, majanduslikku, sotsiokultuurilist, aga teisalt ka erinevaid analüüsiühikuid – migrandid, riigid, organisatsioonid. [56] On leitud, et kuigi suurem osa uurimusi transnatsionaalsusest toob välja transnatsionaalsed praktikad erinevates kontekstides, jääb enamasti lahtiseks selliste praktikate ulatus ja intensiivsus. Mitte kõikide migrantide elus ei esine transnatsionaalseid praktikaid ja kui neid ka esineb, siis väga erinevas ulatuses, kohati ka väga juhuslikult. See asjaolu on tõstatanud vajaduse täpsustada transnatsionaalsuse analüütilist kontseptsiooni, et võimaldada adekvaatsemalt kirjeldada migrantide piiriüleseid praktikaid. [57]\n\nTransnatsionaalne versus translokaalne\n\nSuur osa kriitikast transnatsionaalsuse aadressil lähtub erinevate lokaalsusetasandite olemasolust. Tõstatatud on transnatsionaalsete ruumide ulatuse probleem ja küsitud, kuivõrd on õigupoolest põhjendatud rahvusliku või riikliku komponendi rõhutamine nähtuses, mida nimetame transnatsionaalsuseks. Kas transnatsionaalne on alati trans- national? Immigrandid hoiavad sidemeid eelkõige oma lokaalsete kogukondadega ja mitte tingimata riigiga. Rahvuslik konsolideerumine võib toimuda alles sihtmaale jõudmise järel. Nii on toimunud Põhja-Ameerikas „itaallastega“, Fujist pärit immigrantide eneseidentifikatsioon baseerub päritoluregioonil ja „hiinlasteks“ on nad end pidama hakanud alles Ameerikas. Lõuna-Aasias võivad regionaalsed ja etnokultuurilised erinevused ja keelevariandid välistada üldise „indialase“ mõiste, võõrsile välja rännates näevad aga kohalikud elanikud (ja sageli pahatihti ka teadlased) neid „indialastena“. Niisiis sildistamine siirdemaa ühiskonna poolt – selle liikmed ei pruugi olla võimelised eristama paljusid erinevaid võõraid lokaalseid kultuurilisi identiteete. Üldistamise ja lihtsustamise tulemuseks võib olla „hiinlased“, „poolakad“, „sakslased“ või „salvadorlased“, kellena migrandid end ei taju. [58]\n\nSellel, et võõrsil võib aset leida lokaalsete identiteetide konsolideerumine rahvuslikuks identiteediks, saab siirdemaa ühiskonnast lähtuva sildistamise kõrval olla küll ka muid põhjusi. 19. sajandi rännete puhul tasub silmas pidada, et rahvuslik ärkamine ja väljaränd toimusid paljudes maades samaaegselt – väljarändaja ei tarvitsenud end identifitseerida rahvusega sel lihtsal põhjusel, et rahvusteadvus polnud veel päritolumaal massidesse jõudnud. Kuivõrd võõrsile jõudes säilitati aga side päritolumaa kultuuriväljaga massimeedia kaudu (kirjandus, ajakirjandus), mis sel perioodil juurutas aktiivselt rahvusteadvust, aitas see kaasa rahvusteadvuse kujunemisele ka diasporaas. [59]\n\nLokaalset tasandit tasub aga rännete puhul igal juhul rõhutada. 20. sajandi algul ei läinud üle 90% kõigist eurooplastest suurde „Ameerikasse“, vaid omakandiinimeste juurde, kes olid seal juba ees. [60] Eestlaste väljaränd Siberisse või Kaukaasiasse toimus sarnase mustri järgi – ahelmigratsioonil on tugev lokaalne aspekt. [61] Translokaalset tasandit on dokumenteeritud ka kaasajal näiteks Filipiinidelt pärit naiste rändemustrites, [62] samuti Suurbritannias elavate Kariibi mere basseinist ja Lõuna-Aasiast saabunud immigrantide puhul. [63]\n\nSusanne Wessendorf, kes oma uurimuses teise põlvkonna itaalia immigrantidest Šveitsis kasutab küll transnatsionaalsuse mõistet, täpsustab, et tegelikult on tema uuritavad suhted pigem translokaalsed: ränded leiavad aset oma Itaalias asuva koduküla ja Šveitsis asuva elupaiga-linna või asula vahel. Nende suhted kodumaaga põhinevad nostalgial koduküla järele ja mitte niivõrd kodumaa Itaalia järele. [64] Siberi eestlased, kes on viimastel aastakümnetel rännanud esivanemate maale Eestisse, säilitavad tihedad sidemed eelkõige kodukülaga Siberis ja mitte Venemaaga. [65]\n\nTegelikult leiavad rände kõik faasid aset valdavalt lokaalsel tasandil. Väljarändu planeerides otsitakse „ametlike“ allikate asemel infot uue maa kohta pigem varem läinutelt – sugulastelt ja endistelt naabritelt. See selgub emigrantide kirjavahetustest. [66] Tänapäeval on paberkirja asemel Skype’i kõne või e-kiri. Seegi näitab rände lokaalset ja kogukondlikku tasandit.\n\nLokaalsus seostub mobiilsusega laiemalt – sellest asjaolust lähtuvalt heidetakse transnatsionaalsele uurimisele ette mobiilsuse ületähtsustamist. [67] I.-M. Greverus seab vastakuti mobiilsuse ja territoriaalsuse ning leiab, et postmodernse inimese mobiilsust on üle tähtsustatud – inimesele on tegelikult omane territoriaalsus: omandi- ja kaitsekäitumine, mida motiveerivad inimlikud vajadused (materiaalse ja sotsiaalse) kindluse, aktiviteedi ja identifikatsiooni järele. Territoriaalne inimene võib olla mobiilne, kuid alati püüdleb ta „oma“ territooriumi omamise poole, mis võib ulatuda isiklikust kodust majanduslike impeeriumideni. Mobiilsus pole seega võrdne territoriaalsuse kaotamise, deterritorialisatsiooniga. [68] Globaliseerumise ja deterritorialisatsiooni võtmes kirjeldatakse transnatsionaalset ruumi kui dünaamilist transnatsionaalsete suhete, piiriüleste lokaliteetide võrgustikku, mis on suhteliselt sõltumatu erinevatest rahvuslikest või lokaalsetest kontekstidest. Samas on teada, et individuaalsed ja sotsiaalsed identiteedid, eneseteadvustus ja kuuluvuse mõiste on sageli väga oluliselt seotud paiga, sh. kõrge sümboliväärtusega paigaga. Seetõttu leiab osa autoreid õigusega, et migrante ei saa vaadelda lihtsalt deterritorialisatsiooni võtmes, ilma et käsitleksime nende kogetavaid ja kujutletavaid paigaseoseid. [69]\n\nVastuolu globaliseerumisteemaliste (multilokaalse paiknemise tähenduses) ja lokaalsust rõhutavate seisukohtade vahel on kohati suunamas teadlasi nende kahe vaateviisi sünteesimiseni. Transnatsionaalses migratsiooniuurimises on täheldatav tendents jääda küll globaliseerumisparadigma juurde (sest sellest on vastav traditsiooni ju alguse saanudki), kuid käsitleda eelkõige regionaalset või lokaalset tasandit. Uurimisküsimused muutuvad „väiksemaks“, fookusse võetakse migrantide argielu lokaalne tasand – nii on rahvusriik uurimustes vajumas tagaplaanile [70] ja üha rohkem nihkub transnatsionaalsuse asemele translokaalsus.\n\nEestikeelses teaduskirjanduses on transnatsionaalse paralleelmõistena kasutusel hargmaisus, mis eelnevaid arutlusi silmas pidades, aga ka selle tõttu, et ingliskeelne nation ja eestikeelne rahvus pole päriselt kattuvad, on õigupoolest vägagi sobilik. Kuuluvused üle riigipiiride ei katkesta inimeste territoriaalseid sidemeid, vaid annavad ühe asemel kaks või mitu territoriaalset kuuluvust. Mitmes hiljuti kaitstud magistritöös toonitatakse transnatsionaalsuse/hargmaisuse puhul ning otsitakse vastavaid näiteid selle kohta, kuidas transmigrant säilitab suhtlemise nii lähte- kui ka sihtkohamaaga. [71] Mõiste hargmaine eeliseid nähakse selles, et see viitab migrandi laienenud geograafilisele sfäärile, selles sfääris liikuvate inimeste ruumikogemuse terviklikkusele ning kohaga seotusele. [72] Rõhutatakse, et hargmaised protsessid paiknevad kindlas lokaalses kontekstis [73] – lisaks suupärasusele ja emakeelsusele näib reaalse paiga rõhutamine andvat eestikeelses tarvituses hargmaisusele eelise transnatsionaalse ees. Samas pole nimetatud uurimustes hargmaisus transnatsionaalset päriselt välja tõrjunud, mõisted on kasutuses paralleelselt või kontekstist sõltuvalt kord üks, kord teine. Järjekindlamalt on eestikeelset hargmaist kasutanud Leif Kalev ja Mariliis Jakobson. [74]\n\nLõpetuseks: globaliseerumine ja paigasidemed\n\nEsitatud ülevaade 20. ja 21. sajandi olulisematest arengutest rände ja integratsiooni uurimises toob välja peamiste märksõnadena assimilatsiooni ja transnatsionaalsuse. Kui ühesuunaline assimileerumisprotsess peaks viima kultuuriliste eripärade kadumise ja sulandumiseni vastuvõtvasse ühiskonda, siis transnatsionaalsed sidemed peaksid looma omalaadse vaheruumi, milles hoitakse aktiivseid sidemeid nii asukoha- kui ka päritolumaaga. Tänapäeva migratsiooniprotsesside valguses kohtab poliitikute ja kommentaatorite hääli, kes näevad immigrantide mitteassimileerumises ohtu Lääne tsivilisatsioonile. Samamoodi võib ohtu sisendada transnatsionaalne mudel: migrandid, kes elavad ühtaegu kahes erinevas kultuuriväljas (nn. paralleelühiskonnas) ja jäävad sinna ülearu kauaks, võivad samuti olla ebalojaalsed asukohamaa ühiskonnale. Immigrandid küll akultureeruvad ja teatud segmentides integreeruvad, näiteks õppides asukohamaa keelt ja osaledes selle haridussüsteemis ning tööturul, kuid regulaarsete piiriüleste kontaktide säilimisel loovad nad n.-ö. oma (kujutletud) kogukonnad, mis konkureerivad asukohamaa kogukondadega. [75]\n\nNiisuguse kriitika lähtekohaks on süvenev kahtlus globaliseerumisideoloogide esitatud konstruktsioonide elujõulisuse suhtes. Kui 1990. aastatel räägiti innustunult suurest ja sõbralikust globaalkülast, inimeste sidemete deterritorialiseerumisest, sh. postnatsionaalsetest ruumidest ja maastikest, siis tänapäeval ilmneb, et postnatsionaalsusest on selgelt ennatlik rääkida. Rahvused ei ole kuskile kadunud ega ilmuta kadumise märke, rahvuslus nõuab järjest enam eluõigust. Kui Gupta ja Ferguson kirjutasid paarkümmend aastat tagasi entusiastlikult hübriidsetest deterritorialisatsiooni tsoonidest, milles tegutseb postmodernne inimene oma hübriidse identiteediga, siis tänapäeval selgub, et selgepiirilised identiteedid, sh. rahvuslikud, on visad kaduma. Kui 1990. aastatel kirjutati, et kultuur kaotab oma ruumilist lokaalset mõõdet, siis nüüd on endiselt palju neid, kes pigem otsivad oma juuri konkreetsetes paikades ja kultuurides. Samuti neid, kes peavad vajalikuks oma kultuuriruumi kaitsta ja kui vaja, siis ka füüsiliste tõketega.\n\n2015. ja 2016. aastal on Eestis, aga ka mujal Ida-Euroopas kultuurisuhete ruumilise mõõtme teema ülal seoses pagulaskriisiga. Ka meil toob suhtumine pagulasküsimusse esile erinevad nägemused omaenda kultuurist, selle ellujäämisväljavaadetest ja piiridest. Ühel pool on need, kes näevad kultuuri pigem staatilise ja sellest tulenevalt võimalike võõrmõjude poolt ohustatuna, teisel pool need, kelle jaoks kultuur on dünaamiline ja hajusate piiridega. Viimast vaadet esindab kolumnist Ahto Lobjakas, kui esitab ühes oma tekstis irooniliselt küsimuse, kes on eestlane. Ta leiab: „Klišeeks on kulunud määratlus eestlastest kui rahvast, kel on oma nimi väiksemalegi maastikuiseärasusele. See kiindumine elukeskkonna detailidesse on tõstetud määravaks niidiks inimese, rahva ja koha vahel.“ [76] Ja muidugi tasub seada kahtluse alla siis ka kultuuri staatiline iseloom: „Rahvas võib püüda end muutustest isoleerida, aga see strateegia saab olla vaid museaalne. Perfektselt säilivad keeled on surnud keeled. Perfektselt säilib kultuur eksponaatidena muuseumides.“ [77] Ühes järgmises kirjutises leiab sama autor, et sisserändajad „ei muuda meie kultuuri, niivõrd kui selline asi üldse olemas on.“ [78] Jah – kui kultuuri pole olemas, on seda ka võimatu muuta. Kultuuri mõistest distantseeruvalt positsioonilt on raske suhestuda enkulturatsiooni toimemehhanismiga, mis on oma olemuselt konservatiivne ja tagab, et kultuuri tuum kandub ühelt põlvkonnalt suuremate kadudeta edasi järgmisele. Ilmselt on siis keeruline mõista ka tarasid ja tõkkeid, mida massiliselt Euroopasse tungivate immigrantide vastu püstitavad paljud riigid 2015. ja 2016. aastal.\n\nJärjest põhjendamatumaks muutuva globaliseerumisvaimustuse leevendamiseks oleks värskendav ja kainestav lugeda üle mõningaid varasemaid autoreid, kes tänastest ideoloogilistest debattidest puudutamata. Inimese ja ruumi seoseid avades kirjutas E. T. Hall pool sajandit tagasi, et territoriaalsus on elusorganismidele, kaasaarvatud inimesele, iseloomulik, põhiline käitumissüsteem. [79] Hall otsis inimese territoriaalsusele bioloogilist põhjendust. Seda tegi ka teine rohkelt tsiteeritud autor Robert Ardrey ja sõnastas territoriaalse imperatiivi teesi, mille kohaselt territoriaalsus on kaitsemehhanism, mille ülesanne on tagada liigi ellujäämine. [80] Territoriaalsuse sünnipärasust on ühes oma varasemas uurimuses põhjendanud ka kultuuriantropoloog I. M. Greverus, [81] keskendudes oma rohketes uurimustes siiski eelkõige inimterritoriaalsuse kultuurilistele kreatiivsetele ilmingutele.\n\nTõsi, eestlane ei sünni eestlaseks, kuid ta kasvab selleks enkulturatsiooni käigus. Tema n.-ö. kultuuriliste prillide läätsed, millega maailma vaadata, on lihvitud kultuurivälja abil, milles ta kasvab. Nende prillide raamil on väikeses kirjas made in. Inimene on kultuuriline olend. Ta identifitseerib end teatava kultuurivälja liikmena, kusjuures see kultuuriväli ei ole isegi 21. sajandil kaotanud territoriaalset mõõdet. Eestlase paigatundlikkus ja -tunnetus on üheks läbivaks ideeks näiteks Valdur Mikita „Lingvistilises metsas“, [82] mis – nagu ilmneb elavast ühiskondlikust vastukajast ja suurest müügiedust – kõnetab 21. sajandi eestlasi vägagi.\n\nFüüsilised, sh. riigipiirid, pole lakanud markeerimast piire kultuuriväljade vahel. Omaks peetava territooriumi füüsilisi piire, sh. riigipiire kaitstes kaitstakse ühtlasi oma kultuurivälja. Seos bioloogia ja kultuuri vahel on aga samuti olemas. Koer haugub aia vahelt võõra peale samal põhjusel, miks tema peremees selle aia ehitas.\n\nKui rääkida transnatsionaalsusest, siis nägime, et oluline kriitiline noot selle aadressil lähtub paiksuse diskursusest. Siin tasub silmas pidada, et enamik migrante on migrandid klassikalises mõttes. Vaatamata sellele, et migratsiooni peetakse kohati „normaalnähtuseks“, [83] vaatamata sellele, et globaliseerumisdiskursuses räägitakse deterritorialiseerumisest, on paiksus endiselt valdav inimeksistentsi vorm. Inimesed eelistavad tuttavat keskkonda ja pigem püsivad seal paiksena, kui neid ei sunni lahkuma materiaalsed või poliitilised asjaolud. Transnatsionaalset migratsiooni käsitlevatest uuringutest ilmneb, et migrandid alluvad enamasti ikkagi klassikalise töömigratsiooni mudelile, [84] mis tähendab nii kinnihoidmist päritolukultuurist kui vastuseisu assimilatsioonisurvele. Nii avalduvad paigaseosed, mis köidavad inimesi emamaaga. Ja veel – inimesed on ikkagi paiksed ka siis, kui nad ka elavad ja töötavad võõrsil ja kui nad tänu uutele kommunikatsioonivahenditele saavad olla pidevas ühenduses inimestega üle maailma. [85]\n\nGlobaliseerumisvisionääride optimistlikud seisukohad deterritorialisatsioonist on paraku vähese üldistusjõuga, kirjeldades väikese osa ühiskonnaliikmete eluilmu. Professionaalse tööjõu seas näiteks teadlaste omi, kelle töö- ja elukohad võivad tõesti iga mõne aasta tagant vahetuda, sõltuvalt rahvusvahelise teadusvõrgustiku võimalustest ja vajadustest. On hakatud rääkima „professoritest rändlindudest“, kes tulevad ja lähevad, ilma kohalikku kultuuri olulist jälge jätmata. [86] Kui näiteks sellistes võrgustikes elavate ja märkimisväärse osa ajast virtuaalsetes keskkondades veetvate teadlaste peades tekib visioon reaalsete paigaseoste aegumisest tänases maailmas, on see ilmselt tugevalt liialdatud. Sotsiaalsed ja virtuaalsed keskkonnad ei ole füüsilist keskkonda endiselt päriselt asendanud, füüsilisest keskkonnast võõrandumine pole endiselt maailmas domineeriv tendents, kuigi mõte paiga siduvast jõust võib sotsiaalvõrgustikes elavatele inimestele olla kauge ja võõras. Füüsilised maastikud, sh. nii loodus- kui ka tehislikud, seovad nii sümboolselt kui ka reaalselt ja need seosed ei ole tingimata sekundaarse tähendusega. Kahtlemata on inimesi, kes rahulduvad virtuaalsete keskkondadega ega tunne tegelikult tarvidust reaalsete paikade läheduse järele. Globaalsest külast saab osa ilma toast väljumata, arvutiklaviatuur on mugavalt ligidal ja turvaliselt lauale fikseeritud. Nii on kerge tekkima illusioon, et muid fikseeritud asju pole justkui vajagi, sh. ei reaalseid paiku ega paigaseoseid. Internetikeskkondades pakuvad klikiühendused ligipääsu hoopis teistsugusele maailmale, ja kui see hakkab tunduma globaalne, on see ju mõistetav, kuid paraku viitab uurijaid vaevavale (sub)kultuurilisele kanapimedusele – üldistusi sõnastades lähtutakse sellest, mis on normaalne haritlase vm eluilmale. Kujutletud globaalses reaalsuses elavate inimeste hulk on siiski ebaproportsionaalselt väike võrreldes nende inimeste mõttearenduste mõjuga. Seega globaliseerumine küll, aga kas igas inimeksistentsi sfääris ja kas kõikide elanikkonna gruppide jaoks võrdselt? Paratamatult tuleb hakata märkama, et traditsioonilised ruumisuhted, traditsiooniline arusaam kultuurist ja ühiskonnast ning nende piiridest ei ole kuskile kadunud. Ja kui rääkida rännetest, siis vaatamata globaliseerumise mõjudele ei ole kadunud ka traditsioonilised rändemustrid.\n\nDiskussioonis transnatsionaalsuse üle ei olnud artikli autoril mingil määral soovi mainitud nähtust olematuks tunnistada. Kuivõrd on olemas globaliseerumistendentsid, siis teevad vastavaid muundusi läbi ka traditsioonilised rändemustrid. Samas on põhjust juhtida kriitiliselt tähelepanu transnatsionaalse rände-, integratsiooni- ja diasporaauurimise piiridele. Nägime, et paljudel juhtudel tuleks transnatsionaalsuse asemel rääkida pigem translokaalsusest. Ühe kriitikana oli esitatud väide, et transnatsionaalses võtmes saab immigrantide elu kirjeldada peamiselt vaid esimese põlvkonna lõikes. Muidugi säilitab ka teine ja kolmas immigrantide põlvkond sidemed esivanemate kodumaaga, kuid siis juba teises kvaliteedis ja see ei erine oluliselt varasemate kümnendite rännete assimileerumis/integreerumismustritest, kus olulist osa etendavad sisserändajate ja põliselanike kultuuriväljade kontaktid. Diskussioonile assimilatsionistide ja transnatsionalistide vahel pole põhjust veel joont alla tõmmata.\n\nArtikkel on valminud grandi IUT31-6 toetusel.\n\n[1] S. Castles. Migration und Gesellschaftsstruktur Klasse, Ethnizität oder Community. – Ausländer-Inländer. Arbeitsmigration und kulturelle Identität. Hrsg H. Bausinger. Tübingen, 1986, lk. 33.\n\n[2] M. Giraud. Cultural Identity and Migrations. – Politics of Identity. Migrants and minorities in muliticultural states. Ed. by R. Hudson, F. Réno. London, 2000, lk. 62.\n\n[3] A. Treibel. Einwanderung – Nomadismus – Transmigration: Aktuelle Migrationsprozesse aus soziologischer Sicht. – Migration und Weltgeschichte. Hrsg S. Liebig. Schwalbach, 2007, lk. 18.\n\n[4] C. D. Wingenroth. Das Jahrhundert der Flüchtlinge. – Außenpolitik 1959, nr. 10, v. 8, lk. 491 jj.\n\n[5] G. Hirschfelder. Die Auswirkungen der Amerikaauswanderung auf die rheinischen Lebenswelten des 19. Jahrhunderts. – Rheinisch-westfälische Zeitsschrift für Volkskunde 2000, nr. 5, lk. 154.\n\n[6] S. Castles. Understanding Global Migration. A Social Transformation Perspective. – Journal of Ethnic and Migration Studies 2010, Vol. 36, nr. 10, lk. 1565–1566.\n\n[7] Vt. E. Morawska. International Migration. Its Various Mechanisms and Different Theories That Try to Explain It. Willi Brandt Series of Working Papers in International Migration and Ethnic Relations, nr. 1. Malmö, 2007, lk. 5.\n\n[8] S. Castles. Understanding Global Migration, 2010, lk. 1565jj.\n\n[9] W. Zelinsky. The Hypothesis of the Mobility Transition. – Geographical Review 1971, Vol. 61, nr. 2, lk. 219–249.\n\n[10] R. E. Park. Race and culture. Glencoe, 1950, lk. 150.\n\n[11] Z. Fejös. Migration and Culture Contact. Threat or Creolization? – Interancting Communities. Studies on Some Aspects of Migration and Urban Ethnology. Budapest, 1993, lk. 45; A. M. Padilla, W. Perez. Acculturation, Social Identity, and Social Cognition. A New Perspective. – Hispanic Journal of Behavioral Sciences 2003, Vol. 25, nr. 1, lk. 34.\n\n[12] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural – Handbook of reserach methods in migration. Ed. by C. Vargas-Silva. Cheltenham (UK)/Northampton (USA), 2012, lk. 71; S. Hess. Transnationalismus und die Demystifizierung des Lokalen. – Ethnizität und Migration. Einführung in Wissenschaft und Arbeitsfelder. Hrsg von B. Schmidt-Lauber. Berlin, 2007, lk. 183.\n\n[13] J. Lucassen, L. Lucassen. Migration, Migration History, History. Old Paradigms and New Perspectives. – Migration, Migration History, History. Ed. by J. Lucassen, L. Lucassen. Bern, Berlin, Frankfurt am Main, New York, Paris, Wien, 1997, lk. 23.\n\n[14] P. Han. Soziologie der Migration. Erklärungsmodelle, Fakten, politische Konsequenzen, Perspektiven. Stuttgart, 2010, lk. 48.\n\n[15] M. M. Gordon. Assimilation in American Life. The Role of Race, Religion and National Origins. New York, 1964, lk. 81.\n\n[16] Samas, lk. 70–74.\n\n[17] S. Janssen. Vom Zarenreich in den amerikanischen Westen. Deutsche in Russland und Russlanddeutsche in den USA (1871–1928). Die politische, sozio-ökonomische und kulturelle Adaptation einer ethnischen Gruppe im Kontext zweier Staaten. Münster, 1997, lk. 14–15.\n\n[18] H. Esser. Ist das Konzept der Integration gescheitert? – Menschen auf der Flucht. H rsg von F.-J. Hutter, A. Mihr, C. Tessmer. Opladen, 1999, lk. 207–208.\n\n[19] P. Han. Soziologie der Migration, lk. 296.\n\n[20] T. Darieva. Migrationsforschung in der Ethnologie. – Ethnizität und Migration. Einführung in Wissenschaft und Arbeitsfelder. Hrsg von B. Schmidt-Lauber. Berlin, 2007, lk. 78, 79.\n\n[21] Vt. nt. A. Jürgenson. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. Tallinn, 2002, lk. 31; J. Frykman, O. Löfgren. Kultuurne inimene. Keskklassi eluolu ajalooline areng. Tallinn, 2015, lk 115.\n\n[22] B. Anderson. Imagined communities. Reflections on the Origin and Spread of Nationalism. London, 1991.\n\n[23] A. Appadurai. Modernity at Large. Cultural Dimensions of Globalization. Minneapolis, London, lk. 33–38.\n\n[24] A. Giddens. Konsequenzen der Moderne. Frankfurt am Main, 1996, lk. 33.\n\n[25] A. Gupta, J. Ferguson. Beyond „Culture“. Space, Identity, and the Politics of Difference. – Cultural Anthropology 1992, Vol. 7, nr. 1, lk. 11.\n\n[26] Samas, lk. 18.\n\n[27] H. Bhabha. The Location of Culture. London, New York, 1994, lk. 4.\n\n[28] Eesti lugejale juhatab teed Homi Bhabha juurde Epp Annus: Homi Bhabha ja eesti lugeja. – Vikerkaar 2003, nr. 4-5, lk. 135–141.\n\n[29] Nt. I.-M. Greverus. Über die Poesie und die Prosa der Räume. Berlin, 2009, lk. 372.\n\n[30] Samas, lk. 59.\n\n[31] Cit. D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural, lk. 71.\n\n[32] T. Faist, M. Fauser, E. Reisenauer. Transnational Migration. Cambridge, 2013, lk. 10.\n\n[33] N. Glick Schiller, L. Basch, C. Szanton Blanc (ed.). Towards a Transnational Perspective on Migration: Race, Class, Ethnicity, and Nationalism Reconsidered. New York, 1992, lk. ix.\n\n[34] T. Faist, M. Fauser, E. Reisenauer. Transnational Migration, 2013. lk. 1.\n\n[35] D. Hoerder, Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 69.\n\n[36] Vt. J. Repič. Shifting Homes and Identities. Being Slovenian in Argentina and Argentinean in Slovenia. – Mess and Ramses II. Mediterranean Ethnological Summer School, vol. 7. Ed. by J. Repič, A. Bartulović, K. Sajovec Altshul. Ljubljana, 2008, lk. 173.\n\n[37] M. Davis. Magischer Urbanismus. Die Lateinamerikanisierung der US-Metropolen. – Nach Norden. Mexikanische Arbeitsmigrantinnen zwischen neoliberaler Umstrukturierung, Militarisierung der US-Grenze und amerikanischem Traum. Hrsg. D. Azzellini, B. Kanzleiter. Berlin, 1999, lk. 221.\n\n[38] S. Hess. Transnationalismus und die Demystifizierung des Lokalen. – Ethnizität und Migration. Einführung in Wissenschaft und Arbeitsfelder. Hrsg von B. Schmidt-Lauber. Berlin, 2017, lk. 186.\n\n[39] N. Glick Schiller jt. Towards a Transnational Perspective on Migration, 1992, lk. x.\n\n[40] K. Bade. Migration, Migrationsforschung, Migrationspolitik. Osnabrück, 2002, lk. 61. http://www.kjbade.de/bilder/goethe.pdf, L. Pries. Teilhabe in der Migrationsgesellschaft. Zwischen Assimilation und Abschaffung des Integrationsbegriffs. – IMIS-Beiträge 2015, nr. 47, lk. 32; T. Brinkmann. Migration und Transnationalität. Paderborn, 2012, lk. 8.\n\n[41] P. Goeke. Transnationale Migration. Post-jugoslawische Biographien in der Weltgesellschaft. Bielefeld, 2007, lk. 17.\n\n[42] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 69.\n\n[43] Vt. L. Lucassen. Is Transnationalism Compatible with Assimilation? Examples from Western Europe since 1850. – IMIS Beiträge 2006, nr. 29, lk. 23jj.; A. Gąsior, H. Halemba, S. Troebst. Vorwort. – Gebrochene Kontinuitäten. Transnationalität in den Erinnerungskulturen Ostmitteleuropas im 20. Jahrhundert. Hrsg von A. Gąsior, H. Halemba, S. Troebst. Köln, Weimar, Wien, 2014, lk. 9–11.\n\n[44] P. Goeke. Transnationale Migration, 2007, lk. 17.\n\n[45] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 77; vt. ka T. Faist, M. Fauser, E. Reisenauer. Transnational Migration, 2013, lk. 37, 48.\n\n[46] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 69; T. Faist, M. Fauser, E. Reisenauer. Transnational Migration, 2013, lk. 102.\n\n[47] L. Lucassen. Is Transnationalism Compatible with Assimilation? 2006, lk. 21; T. Darieva. Migrationsforschung in der Ethnologie. 2007, lk. 85.\n\n[48] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 77.\n\n[49] Vt. P. M. Siim. Üle piiride liikuvad pered: lood mibiilsusest ja paigal püsimisest. – Mäetagused 2014, nr. 56, lk. 128.\n\n[50] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 74.\n\n[51] Nt. T. Brinkmann. Migration und Transnationalität. Paderborn, 2012.\n\n[52] L. Lucassen. Is Transnationalism Compatible with Assimilation? 2006, lk. 21.\n\n[53] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 75.\n\n[54] Nt. C. Leutloff-Grandit. Transnationale Ehen durch die Linse von Gender und Familie. Heiratsmigration aus Kosovos Süden in Länder der EU. – IMIS-Beiträge 2015, nr. 47, lk. 161 jj.\n\n[55] S. Hess. Transnationalismus und die Demystifizierung des Lokalen. 2007, lk. 188.\n\n[56] L. Lukassen. Is Transnationalism Compatible with Assimilation? 2006, lk. 19.\n\n[57] T. Faist, M. Fauser, E. Reisenauer. Transnational Migration. 2013, lk. 44–45.\n\n[58] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 73–74, 78..\n\n[59] Sarnase arengumustri kohta eestlastel vt. A. Jürgenson. Etniline ja rahvuslik. Etnokultuurilistest protsessidest eesti idadiasporaas. – Acta Historica Tallinnensia 2015, nr. 21, lk. 33jj.\n\n[60] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 76.\n\n[61] M. Mikkor. Millal ja mismoodi said eestlastest Kaukaasias Kaukaasia eestlased. – Eestlane ja tema maa. Koost. A. Jürgenson. Tallinn, 2000, lk. 66; A. Jürgenson. Siberiga seotud. Eestlased teisel pool Uuraleid. Tallinn, 2006, lk. 99.\n\n[62] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 76.\n\n[63] T. H. Eriksen. Ethnicity and Nationalism. London, 2002, lk. 154.\n\n[64] S. Wessendorf. Second-Generation Transnationalism and Roots Migration. Burlington, 2013, lk. 13.\n\n[65] A. Jürgenson, L. Niglas. Juurte juurde ja tagasi. Siberist remigreerunud eestlaste kodupaigakülastused kui näide sekulaarsest palverännust. – Mäetagused 2013, nr. 54, lk. 27 jj.\n\n[66] D. Hoerder. Transnational – transregional – translocal: transcultural. 2012, lk. 76.\n\n[67] T. Darieva. Migrationsforschung in der Ethnologie. 2007, lk. 85.\n\n[68] I.-M. Greverus. Über die Poesie und die Prosa der Räume. 2009, lk. 58–59.\n\n[69] J. Repič. Shifting Homes and Identities. 2008, lk. 173.\n\n[70] P. Goeke. Transnationale Migration, 2007, lk. 18.\n\n[71] K. Telve. Kvalitatiivne lähenemine pendeltööle Soomes töötavate eesti meeste näitel. Magistritöö. Tartu, 2015, lk. 36. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/46051/Kvalitatiivne%20l%C3%A4henemine%20pendelt%C3%B6%C3%B6le%20Soomes%20t%C3%B6%C3%B6tavate%20Eesti%20meeste%20n%C3%A4itel_Magistrit%C3%B6%C3%B6_Telve.pdf?sequence=1&isAllowed=y; A. Aaresild. Suhtlemine läbi raudse eesriide. 1944. aasta pagulaste kontaktid kodumaaga Ameerika ja Kanada eestlaste näitel. Magistritöö. Tartu, 2015, lk. 22. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/46807/Aaresild_Ann.pdf?sequence=1&isAllowed=y\n\n[72] K. Telve. Kvalitatiivne lähenemine pendeltööle Soomes töötavate eesti meeste näitel. 2015, lk. 36.\n\n[73] P. M. Siim. Üle piiride liikuvad pered. 2014, lk. 129.\n\n[74] L. Kalev, M.-L. Jakobson. Hargmaisus Eesti-Soome ruumis. – Acta Politica Estica 2013, nr. 4 (http://publications.tlu.ee/index.php/actapoliticaestica/article/ view/108/97).\n\n[75] L. Lucassen. Is Transnationalism Compatible with Assimilation? 2006, lk. 15.\n\n[76] A. Lobjakas. Piirirahvas. – Postimees AK, 2015, nr. 356 (10.10.), lk. 5.\n\n[77] Samas.\n\n[78] A. Lobjakas. Võitlus eesti hinge pärast. – Postimees 2015, nr. 260 (9.11.), lk. 12.\n\n[79] E. T. Hall. The Hidden Dimension. New York, 1966, lk. 23.\n\n[80] R. Ardrey. The Territorial Imperative. A Personal Inquiri into the Animal Origins of Property and Nations. London, 1970, lk. 18.\n\n[81] I.-M. Greverus. Auf der Suche nach Heimat. München, 1979, lk. 56.\n\n[82] V. Mikita. Lingvistiline mets. Välgi metsad, 2013.\n\n[83] K. J. Bade, J. Oltmer. Normalfall Migration. Bonn, 2004; T. Brinkmann. Migration und Transnationalität. Paderborn, 2012, lk. 13.\n\n[84] A. Treibel. Einwanderung – Nomadismus – Transmigration. 2007, lk. 23.\n\n[85] S. Hess. Transnationalismus und die Demystifizierung des Lokalen. 2007, lk. 84–85.\n\n[86] M. Lopp. „Varjaagid“ ja Eesti teadus. – Postimees 2015, nr. 268, (18.11.), lk. 14.\n\nArtikkel ilmus Tunas nr. 2/2016.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Massilised immigrantide, sh. põgenike vood Euroopasse sunnivad küsima, kas Euroopa on sellisteks protsessideks valmis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas algasid mängufilmi \"Igitee\" võtted\n\n## Põhitekst:\n\n\"Igitee\" valmib kolme riigi koostöös – Soome, Eesti ja Rootsi. Filmi produtsent on Ilkka Matila MRP Matila Röhr Productions Soomest, kaastootjateks on Eesti poolt Kristian Taska Taska Filmist ja Rootsist Martin Persson Anagramist. \"Film räägib loo, millele on paralleelid ka Eesti minevikus. Jätkan \"Igiteega\" ajalooliste filmide tootmise traditsiooni, mis on mulle väga südamelähedane,\" ütles Kristian Taska. \"Mahavaikitud lugudel on tähtis osa iga rahva ajaloos. Nad tulevad alati lõpuks päevavalgele ja aitavad meil paremini mõista ennast ning korraldada tulevikku,\" sõnas Ilkka Matila.\n\nFilmi näitlejad moodustavad muljetavaldava rahvusvahelise ansambli, nende hulka kuuluvad Tommi Korpela, Sidse Babett Knudsen, Ville Virtanen, Sampo Sarkola, Irina Björklund. Eesti näitlejatest löövad kaasa Lembit Ulfsak, Hendrik Toompere, Harriet Toompere ja Hendrik Toompere Jr. Filmi kunstnik on Kalju Kivi ja kostüümikunstnik Eugen Tamberg. Monteerija on Tambet Tasuja ja arvutiefektid tulevad firmast Frost FX.\n\n\"Igitee\" sai esimese välismaise filmina toetust uuest toetusprogrammist Film Estonia ja ka Eesti Filmi Instituudi vähemuskaastoomistoetust - film valmib \"Soome 100\" programmi raames ja esilinastus on planeeritud 22. septembriks 2017.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "20. juunil algasid Tallinnas Soome mängufilmi \"Igitee” võtted. Suvised võtted kestavad umbes kuus nädalat, viimane talvine võtteperiood on planeeritud 2017. aasta jaanuari. Film põhineb Antti Tuuri samanimelisel menuraamatul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKeelesäuts. Selmet öelda \"selle asemel et\"\n\n## Põhitekst:\n\nSeekord räägin veel ühest sõnast, mis seostub Aaviku ja 1930. aastatega. See sõna on \"selmet\" tähenduses \"selle asemel et\". Nagu näiteks lauses: \"Deklameerin siin raadios \"Keelesäutsu\", selmet õues päikest võtta.\"\n\nJust nagu \"peaaegu\" ja \"peagu\" puhul, on selle sõna näol tegu pikema ja kohmakama väljendi lühema vormiga: ühendsidesõna \"selle asemel et\" on koondatud lühivormiks \"selmet”. Aga kui \"peagu\" on tekkinud loomuliku häälikukao teel, siis \"selmet\" on Aaviku 1930ndatel loodud tehistüvi.\n\nOlen kuulnud inimesi küsivat, mida see sõna üldse tähendab, või arvavat, et see on tulnud ei tea kust ja seda kasutavad ei tea kes. Teadmatus tähenduse ja päritolu suhtes tekitavad umbusku, milleks aga äsja kuuldu valguses ju enam põhjust pole.\n\nOn ka neid, kes seostavad sõna keelealpuse, edeva väljenduslaadiga, sooviga \"arhaisme\" loopides silma paista. Vahel see ehk ongi nii, kuid enamasti kasutatakse seda sõna ikka tahtest väljenduda ökonoomsemalt. Pealegi, nagu me nüüd teame, ei ole tegu mingi arhaismiga, vaid võrdlemisi noore, vähem kui sada aastat vana sõnaga.\n\nOn neidki, kes kasutaksid sõna meelsasti, aga kõhklevad, kas see ikka on kirja- või ehk ainult kõnekeelne. Neile võin rahustuseks öelda: \"selmet\" on igati sünnis ka kirjakeeles.\n\nNiisiis, kokkuvõtteks kõikidele kõhklejatele ja vastalistele: kasutagem \"selmetit\" julgelt, sest see on üks tubli sünniloo ja konkreetse sisuga sõna, mis võimaldab väljenduda säästlikult ja on lubatud kirjakeeleski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastapäevad tagasi tegin „Keelesäutsus” propagandat sõnale „peagu”, mis ei ole nii tülikalt mitmetähenduslik kui „pea” ega nii tüütult pikk kui „peaaegu”. Too sõna, „peagu”, mida omal ajal populariseeris ka Johannes Aavik, on tekkinud loomuliku kulumise teel ja oli õige tavaline 1930. aastatel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTõrkuv auto jätab Tänaku Belgia rallilt eemale\n\n## Põhitekst:\n\nDMACK andis Twitteri kaudu teada, et Tänak jääb rallilt eemale tehniliste murede tõttu. \"Mured autoga ei lase Tänakut Ypresi ralli starti,\" seisis DMACK-i teates. \"Vabandame fännide ees ja loodetavasti oleme Belgias kohal 2017. aastal.\"\n\nJärgmine MM-ralli sõidetakse 30. juunist 3. juulini Poolas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rallisõitja Ott Tänak ning mehe tööandja DMACK otsustasid, et eestlane ei osale 23.-25. juunini Belgias toimuval Ypresi rallil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIraan väidab, et nurjas mitu rünnakut Teheranis ja teistes linnades\n\n## Põhitekst:\n\nVõimude sõnul on ISIS-e mässulised kavandanud rünnakuid ja vandenõusid Iraani vastu oma Süüria tugipunktist Raqqast, vahendas Reuters.\n\nMinisteerium selgitas, et rünnakud olid kavas lähipäevil. \"Terroristid arreteeriti ning mõned pommid ja suur hulk lõhkekehi arestiti,\" lisas ministeerium.\n\nRiikliku julgeolekunõukogu sekretär Ali Shamkhani ütles pühapäeval poolametlikule ISNA uudisteagentuurile, et Iraani julgeolekujõud arreteerisid võrgustiku liikmed, kes kavandasid ramadaani ajal pommirünnakuid Teheranis.\n\nTa nimetas ISIS-t Iraani suurimaks vaenlaseks.\n\nIraan on saatnud oma vägesid appi Süüria presidendile Bashar al-Assadile mässuliste ja ISIS-e vastu võitlema.\n\nMais teatasid Iraani väed, et on kinni võtnud üle kümne ISIS-e võitleja ja üle 50 rühmituse pooldaja, kes on mässuliste ideoloogiat internetis reklaaminud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraan on nurjanud hulga kavandatud pommirünnakuid Teheranis ja teistes linnades, teatas luureministeerium.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTottenham hankis karmide võtete poolest tuntud poolkaitsja\n\n## Põhitekst:\n\n24-aastane Keenia koondise kaitsev poolkaitsja sai mullu kolm punast kaarti, mis tähendas viiemängulist võistluskeeldu.\n\nWanyama, kes läks Londoni klubile maksma 11 miljonit naelsterlingit, peab läbima veel arstliku kontrolli. Kaks aastat tagasi Southamptonist Tottenhami siirdunud peatreeneri Mauricio Pochettino jaoks oli keenialane esimeseks ostuks vanast klubist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel kolmanda koha saanud Tottenham Hotspur hankis kohalikust rivaalist Southamptonist Victor Wanyama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOma tuttava surnuks pussitanud mehe vanglakaristus jäi muutmata\n\n## Põhitekst:\n\nKuna riigikohus Voldemar Pindi (61) kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili kaebust ei aruta, siis jäi jõusse mehele tapmise eest mõistetud seitsmeaastane vanglakaristus.\n\nPõhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi lõi Voldemar 2014. aasta 25. juuni hilisõhtul Tallinnas ühes Lasnamäe korteris oma tuttavale mehele noaga kõhtu, millega tekitas viimasele raskeid vigastusi.\n\nKanntanu suri saadud vigastuste tõttu kohapeal.\n\nPolitsei võttis Voldemari tapmises kahtlustatuna kinni järgmisel päeval ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.\n\nKaristusseadustik näeb tapmises süüdimõistmisel ette kuue- kuni 15-aastase vangistuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2014. aasta suvel Tallinnas Lasnamäel oma tuttavale mehele noaga kõhtu löönud ja tema surma põhjustanud mehe vanglakaristus jäi muutmata, sest riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJosing: järgmise kütuseaktsiisi tõusu võiks ümber vaadata\n\n## Põhitekst:\n\nVeebruarist tõusnud alkoholiaktsiisi maksulaekumist vaadates kommenteeris konjunktuuri instituudi juhataja Marje Josing, et maksulaekumise suure protsendi üle ei tasu praegu rõõmustada, kuivõrd selle sees on suur summa ette soetatud varude arvelt.\n\n\"Aktsiisi laekumine ei ole taastunud,\" kinnitas Josing Vikerraadio saates \"Uudis+\".\n\nJosing tõstatas retoorilise küsimuse, kas riigi aktsiisipoliitika peab olema selline, mis sunnib ettevõtjaid väga suuri varusid koguma, et saavutada konkurentsieelis. \"Tubakaga välditi seda nii, et on maksumärk - vana aktsiisimääraga saab seda müüa veel kolm kuud, siis tuleb üle minna uuele aktsiisimäärale. Alkoholile võiks aga lausa kahe või kolme aasta varu teha, see on väga hea äriplaan! Kas me peaks riigis selliseid varusid üldse võimaldama?\" küsis Josing.\n\nKonjunktuuri instituudi juht möönis, et Tartu suuremad kauplused on juba saanud klientidelt tagasisidet, et Lätis alkoholi järel on soodsam käia.\n\nJosing nentis, et valdkondlik kommunikatsioon lähtub enamasti üksikisiku tasandist, milles leitakse, et kahe õlle pärast pole mõtet Lätti sõita, kuid konjunktuuri instituudis vaadatakse laiemat pilti: on oht uue varimajanduse valdkonna tekkeks, seda enam, et Läti kaupluste populaarsus on kuust kuusse kasvanud.\n\n\"Kui ka väikeettevõtjad leiavad, et meie hulgihind on kallim kui Läti jaehind, siis see ahvatlus sinna minna on päris suur. Kuigi ametlikult seda Eestis müüa ei tohi, siis takistada või kontrollida on seda ka väga raske,\" leidis Josing. \"Nendes protsentides on väga palju tõtt. Kui näha seda hinnavahet, siis see on äriliselt väga atraktiivne.\"\n\nÕlleaktsiisi vahe on Eestis ja Lätis kahekordne, ka kange alkoholi puhul mängib aktsiisi suurus olulist rolli, nõnda et ka viina hind kujuneb Eestis Lätiga võrreldes pea kahekordseks.\n\nJosingu sõnul räägivad turismifirmad juba uuest turismiatraktsioonist: Pärnus puhkavad soomlased ei põlga ära ka väikest tretti Lätti alkoholi järele.\n\nKütuseaktsiis tapab ettevõtjate konkurentsivõimet\n\nJosingu hinnangul võiks plaani järgmise aasta jaanuarist veel kütuseaktsiisi tõsta praeguses olukorras üle vaadata. \"Asi on isegi juba praegu hull, kas seda veel hullemaks teha?\" oli Josing ettevaatlik.\n\nJällegi leidis ta, et mindud on ohtliku lihtsustamise teed ja räägitud eraisikutest, kuid tegelikult mõjutab kütuseaktsiis eeskätt ettevõtete, iseäranis transpordisektori konkurentsivõimet. Sedasi võib väga lihtsalt juhtuda, et Eesti ettevõtjad jäävad lõunanaabritega võrreldes kehvemasse konkurentsisituatsiooni.\n\n\"Kahjuks on piirikaubandus väga kerge tekkima, oleme ju aastaid nautinud seda, kuidas soomlased käivad Eestist alkoholi ostmas ja rõõmustanud, et meie eelarvesse see raha laekub. Nüüd võivad lätlased hakata rõõmustama, kui neil konkurentsieelis on,\" hoiatas Josing.\n\n\"Läinud aastal tõusis kütuseaktsiis 15%, kuid me saime seda raha eelarvesse rohkem ainult 0,9%, nii et me ei saa seda raha aktsiisiga kätte,\" oli Josingu sõnum.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Konjunktuuri inistuudi juhataja Marje Josing kinnitab, et aktsiisitõusud tekitavad kiiresti piirikaubanduse ning leiab, et teemat on käsitletud ohtlikult lihtsustades, eraisiku vaatepunktist, samas kui kannatab meie ettevõtete konkurentsivõime.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nProbiootikum leevendab hiirtel autismi sümptomeid\n\n## Põhitekst:\n\nBaylori meditsiinikolledži teadlased lähtusid varasematest inimeste puhul tehtud tähelepanekutest. Epidemioloogilistes uuringutes on leitud, et ülekaaluliste emade lastel diagnoositakse sagedamini erinevaid vaimseid häireid, sh autismi. Samuti on eelnevad uuringud viidanud, et ema rasedusaegne ülekaal jätab jälje järeltulijate soolestikus elavate bakterite liigilisele koosseisule. Viimaks seostatakse aeg-ajalt autismispektri häiretega laste kõhuprobleeme tasakaalust väljas oleva mikrobioomiga.\n\nInimeste puhul nähtu matkimiseks hoidis töörühm emashiiri esmalt kaheksa nädalat dieedil, millel said närilised 60 protsenti oma kaloritest rasvast, ja lasi neil seejärel isastega loomupäraselt paarituda. Teadlased märkasidki, et mitmete ülekaaluliste hiirte järeltulijate käitumises oli näha autismispektri häiretele iseloomulikke jooni. Näiteks olid nad ärevamad, vältisid puurikaaslastega suhtlemist ja matsid sagedamini marmorkuulikesi. Viimane on hiirte puhul sundkäitumise tunnusmärgiks.\n\nTeadlased leidsid loomade mikrobioomi uurides, et selle liigiline koosseis oli võrreldes normaalkaalus emashiirte järeltulijatega liigivaesem. Vaatamata sellele, et nende endi kehakaal jäi normi piiridesse ja toidusedel ei erinenud tüüpiliste puurihiirte omast. Silmapaistavana leidus soolestikus oluliselt vähem baktereid nimega Lactobacillus reuteri, mida on eelnevalt hiirte puhul seostatud kõrgema oksütotsiini tasemega. Hormoon ise mõjutab muu hulgas sotsiaalset käitumist, ärevust. Hiirte aju lahkamisel leiti, et selles leidus vähem oksütotsiini tootvaid neuroneid.\n\nNii oletas töörühm, et autismispektri häirete sümptomitele sarnanevaid puudujääke saaks leevendada näriliste mikrobioomi muutmisega. Kuna hiired söövad üksteise väljaheiteid, piisas juba normaalkaalus ja ülekaaluliste hiirte järeltulijate samasse puuri elama panemisest – ''autistlikud'' hiired hakkasid oma liigikaaslastega rohkem lävima. Näriliste oksütotsiini tase tõusis ka neile piimhappebakteriga rikastatud vee jootmisel. Ärevust aga leevendada ei õnnestunud.\n\nAutorid järeldavad töös, et kui sarnasetele tulemusetele jõutakse täiendavates loom- ja inimkatsetes, võiks olla probiootikumidest kasu mitmete neuroloogiliste vaeguste, sh autismispektri häirete sümptomite leevendamisel. Enne seda on käia aga pikk tee. Näiteks ei tea teadlased sedagi, kuidas täpselt Lactobacillus reuteri oksütotsiini taset kergitab.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Cell.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autismi meenutava käitumishäiretega hiirtega katseid teinud teadlased leidsid, et sümptomeid annab leevendada bakterite abil. Kuigi uurimus kinnitab taas, et soolestiku mikrobioom võib avaldada mõju ka loomade käitumisele, jääb ebaselgeks, kas sarnased sekkumised oleks sama tõhusad ka inimeste puhul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-s vangistatud küberkurjategija võidakse tuua Eestisse karistust kandma\n\n## Põhitekst:\n\nHarju maakohus vaeb täna Gerassimenko (36) ületoomist Ameerika Ühendriikides mõistetud karituse kandmise jätkamiseks.\n\nRiigiprokurör Eve Olesk ütles ERR.ee-le, et täna arutati kohtus Timur Gerassimenko taotlust kanda USA-s mõistetud karistust edaspidi Eestis.\n\n\"USA kohus mõistis Gerassimenko süüdi ning karistas nelja-aastase vangistusega, millest on tal kandmata veel ligi aasta. Kohus teeb homme otsuse, kas Gerassimenko saab karistuse kandmist jätkata Eestis,\" märkis Olesk.\n\nOleski sõnul nõustus prokuratuur tema karistuse kandmise jätkamisega Eestis, kuid seda tingimusel, et USA-s mõistetud karistus ei kuulu muutmisele ning sellele lisandub Gerassimenkole Eestis mõistetud karistus suures ulatuses kuritegeliku ühenduse poolt toimepandud rahapesus.\n\nMullu suvel mõistis Manhattani föderaalkohus lisaks Gerassimenkole süüdi ka Dmitri Jegorovit (38) ja Konstantin Poltevi (32) ning karistas neid veidi üle kolmeaastaste vangistustega internetikelmuse eest, mis pandi toime aastatel 2007-2011.\n\nKohus mõistis Gerassimenkolt välja 2,5 miljonit USA dollarit ning Jegorovilt ja Poltevilt kummaltki miljon dollarit, vahendas AP toona.\n\nÜle nelja miljoni arvuti üle 100 riigis raha koguma pannud kuritegeliku skeemi autoriks peetav Vladimir Tšaštšin (36) sai tänavu kevadel üle seitsmeaastase vangistuse ning temalt mõiseti välja 2,5 miljonit dollarit, vahendas Bloomberg.\n\nEesti andis süüdistatavad USA-le välja\n\n2014. aasta oktoobri alguses jõustus Vladimir Tšaštšini USA-le väljaandmine, kui riigikohus ei pidanud tema kassatsioonkaebust põhjendatuks ning ei võtnud seda arutusele.\n\nTšaštšin tahtis kohtult vastava korralduse tühistamist ja valitsuse kohustamist kontrollida tema USA-le väljaandmise õiguslikku lubatavust.\n\n2014. aasta juuni lõpus saatis Eesti USA-sse kohtupidamiseks Tšaštšini kaassüüdistatavad Timur Gerassimenko ja Konstanti Poltevi.\n\nVarasemalt oli sama kriminaalasja raames Eesti andnud kohtupidamiseks USA-le välja Dmitri Jegorovi, Aleksei Aleksejevi ja Anton Ivanovi.\n\nSüüdistuse järgi suunas grupeering arvutikasutajad pahavara kasutades reklaamlehtedele, mille tulemusena said süüdistatavad internetireklaami vahendusfirmadelt tasu.\n\nUSA süüdistaja väitel asusid pool miljonit nakatatud arvutit USA-s ning ühtekokku õnnestus kurjategijatel õngitseda 14 miljonit USA dollarit.\n\nKüberkurjategijate grupp peeti kinni 2011. aasta novembris Eesti politsei- ja piirivalveameti, riigiprokuratuuri, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, FBI, NSA ja USA prokuratuuri koostööna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s mullu suvel nn kummituskliki kriminaalasjas neljaks aastaks vangi mõistetud Timur Gerassimenko võidakse tuua Eestisse karistust kandma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.