messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPastrnaki neli väravat aitasid Bruinsi võidule Ducksi üle\n\n## Põhitekst:\n\nPastrnak skoori korra esimesel ja korra teisel kolmandikul, viimasel perioodil viskas ta kaks väravat. Ducksi eest oli teisel kolmandikul täpne Rickard Rakell ja lõppseisu vormistas Adam Henrique.\n\nPastrnak on nüüd nelja mänguga visanud kuus väravat, olles NHL-i väravaküttide edetabelis praegu teisel kohal. Temast rohkem on senistes mängudes visanud vaid Edmonton Oilersi mängija James Neal, kel on kirjas kaheksa väravat.\n\nTulemused:\nBoston – Anaheim 4:2\nNew Jersey – Florida 4:6\nNY Islanders – St. Louis 3:2 la.\nOttawa – Minnesota 0:2\nBuffalo – Dallas 4:0\nWashington – Colorado 3:6\nChicago – Edmonton 3:1\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL alistas Boston Bruins 4:2 Anaheim Ducksi, kodumeeskonna kõik väravad viskas David Pastrnak.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaania väljaanne: Tänak ja Märtin alustasid läbirääkimisi otse jaapanlastega\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Tänakul olevat väidetavalt laual pakkumine nii M-Spordilt kui Hyundailt, ei ole ta nende võimalustega väga arvestamas – M-Sport vajaks selleks suuremat rahalist tuge ja ka Fordi toetust, Hyundais peaks ta aga ühes meeskonnas sõitma suure rivaali Thierry Neuville'iga, kes on samas tiimis sõitnud alates 2014. aastast, vahendab Delfi.\n\nKuigi Toyota auto on mitmel puhul Tänakut riketega alt vedanud, olevat tiimi mehaanikud kogu MM-sarja parimad ning seetõttu on Tänak ja teda kõnelustes aitav Markko Märtin Tommi Mäkineni asemel otse Jaapaniga läbirääkimistesse asunud.\n\nTaust olevat lihtne: kuigi Tänak on MM-sarjas hetkel selgelt kiireim sõitja, saab ta Sebastien Ogier'st ja Thierry Neuville'ist tunduvalt vähem palka ning seda soovivad eestlased muuta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania spordileht AS kirjutab, et Ott Tänak ja Markko Märtin tahavad küll Toyotasse jääda, kuid läbirääkimised tiimibossi Tommi Mäkineniga on osutunud keerulisteks, mistap on eestlased asunud kõnelustesse otse Toyota brändi suurte bossidega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOpositsioon Tartu Keskerakonna abilinnapeasid umbusaldada ei kavatse\n\n## Põhitekst:\n\nAbilinnapeadest vabanemise soov ilmnes pärast uue juhatuse valimist paari nädala eest. Abilinnapea Monica Rand ütles kohe, et tema ametist vabatahtlikult ei lahku. Teine Keskerakonda kuuluv abilinnapea Madis Lepajõe pole otsust veel langetanud. Kuna Keskerakond ise abilinnapeadele umbusaldust algatada ei saa, siis peab seda volikogu tegema. Sellega ei taha aga opositsioonierakonnad kaasa minna.\n\n\"Täna meil ei ole küll mingisugust põhjust abilinnapäid umbusaldada. Tartu kultuurivaldkonna abilinnapea juhtimise all on Tartu saanud Euroopa kultuuripealinna tiitli. Et täna umbusaldada neid abilinnapäid, on poliitiline mäng, millest Tartu kindlasti ei võida. Selles mõttes on natuke kahju, et üks koalitsioonipartner on hakanud oma sisehuvide arvelt linna stabiilset juhtimist lõhkuma,\" ütles Tartu Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Lemmit Kaplinski.\n\nTartu EKRE fraktsiooni esimees Indrek Särg ütles, et ta ei näe põhjust umbusaldada Tartu linnavolikogu esimeest Aadu Musta ega ka abilinnapeasid.\n\n\"Me küll ei arutanud, kas abilinnapeade umbusaldamisest me osa võtaksime või mitte, aga minu hinnangul Madis Lepajõe on igati pädev abilinnapea. Monica Randa me tunneme vähem, aga neid küsimusi, mida ta on käinud siin volikogu ees tutvustamas, on ta seda teinud põhjalikult ja igatahes suuri pretensioone pole ma kuskilt kuulnud,\" rääkis Särg.\n\n\"Selles mõttes, selline lähenemisviis, et kui ma nüüd olen saanud ringkonna etteotsa, siis ma hakkan platsi puhastama, minu arust tasuks enne natuke mõelda, et mis mulje see avalikkusele jätab ja kes on kedagi paremat siis asemele panna.\"\n\nIsamaa fraktsioon pole seda teemat veel arutanud. Tartu linnapea ning Reformierakonna liige Urmas Klaas ütles eelmisel nädalal samuti, et tema on abilinnapeade tööga rahul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Keskerakonna piirkonna juhatus tahab kahte Tartu abilinnapead ametist eemaldada. Opositsioon neid aga umbusaldada ei kavatse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Luiga: kuidas jõuame looduskriiside lahendamiseni?\n\n## Põhitekst:\n\nKüsimus, kuidas me lahendame looduskasutuse komplekskriisi, on tegelikult küsimus sellest, kuidas ülepea saavutada soovitud poliitilisi muudatusi.\n\nPoliitika on ühiskondliku võimu küsimus ja poliitiline võim ei võrsu mujalt kui koostööst – ka poliitilised parteid, ametkonnad ning äriringkonnad ei ole oma positsioonidel mitte seetõttu, et nad kujutaksid endast enamust või esindaksid seda mingil moel, vaid seetõttu, et neis organisatsioonides toimub kõrgetasemeline omavaheline koostöö.\n\nEnamus on enamasti killustunud ning väga suured rahvahulgad ei saagi omavahel ilma vahemeesteta ühendatud olla, kuna kellelgi pole võhma kõneleda saja tuhande inimesega või mäletada nende kõigi nimesid. Igal juhul võib olla kindel, et kümme inimest, kes kaitsevad süsteemselt oma huvisid, jõuavad sellega kaugemale kui kümme tuhat, kes seda ei tee 1.\n\nLisaks sellele, et arvukusel ei ole seda jõudu, mis tal arvatakse olevat, pole seda ka ressurssidel. Kui see oleks teisiti, siis poleks väiksem riik ennast kunagi suurema vastu ära kaitsnud või seda muul moel ületanud. Siis oleks meil täieliku domineerimise maailm, kus puuduks mõtegi minna ja proovida jõustruktuuride suunda muuta.\n\nMuidugi on omajagu ka neid, kes arvavad, et nad sellises maailmas elavadki, nagu neidki, kes leiavad, et polegi vaja midagi teha, küll otsustajad teavad, millal ja kuidas.\n\nSellised suhtumised, näikse, ei ole oma olemuselt küll analüütilised, vaid pigem emotsionaalsed – rünnatakse konkureerivat \"täisvereline kodanik\" olemise viisi, kuna selle võidutsemine tähendaks nende eneste staatuse langust, ning emotsionaalse dispositsiooniga inimestel on raske uskuda, et teiste inimeste motiivid võiksid nende omadest erineda.\n\nEhk siis, eelkõige ning esmalt võib eeldada, et muutus saavutatakse kodanikuühiskonna vahenditega. See on paindlik ning pea igaühele jõukohane formaat. Inimeste võimed ja võimalused on mõistagi erinevad, aga vähe on seda, millest sugugi kasu poleks.\n\nSiin saab muidugi ütelda: \"Me juba teeme seda, ja oleme juba mõnda aega teinud, ent tulu pole sellest tõusnud, ei midagi käegakatsutavat.\" Tõsi ta on. Samas on tegu ka seniolematu ulatusega probleemiga. 80-ndate tiirus olevat me probleemide lahendama hakkamisele juba õige lähedal olnud, aga toona töötasid tööstuse aktorid välja tolle aja tingimuste jaoks väga efektiivse vastustrateegia.\n\nTänapäeval on paljud võimalused teised. Palju sellest, mis täna tehakse, on hea, kuid mitte piisav. Ongi raske öelda, kas lähenemisnurgad on ammendatud ning edasi tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata, või on veel midagi kriitilist puudu.\n\nOn selge, et paljut, mida juba tehakse, saaks ka paremini või suuremalt teha.\n\nRahvusvaheline koostöö võiks olla intensiivsem, kommunikatsioonivahendid kaasaegsemad, Ida-Euroopa regioonil võiks olla ühine keskkonnaalane meediaplatvorm, erinevate teemade kohta käiv informatsioon võiks olla korrastatud ja kergesti leitav, samuti oleks abi tihedamast koostööst teiste huvigruppidega, samuti võiks kliima kõrval – mis puudutab peaasjalikult kütuseid – olla sarnase võimsusega esindatud ka elurikkuse kao kriis, mis puudutab konkreetselt maakasutust ehk kinnisvara.\n\nKuhu oma energiat panustada?\n\nEnamik neist ja muudest probleemidest hakkaks edenema, kui rohkem inimesi sellesse tegevusse panustaks. Eesti raames teeks seegi tuntava vahe sisse, kui üks või kaks inimest lisaks leiaksid, et keskkonnakriis on piisavalt tähtis asi, et sellega tuntav osa oma aktiivsest ajast mõtestatult tegeleda.\n\nTeod ühiskonnas ei ole lineaarsed, need kajavad vastu, võivad tekitada ahelreaktsioone, need on määramatud, ning sellepärast ei salligi need, kes tahavad, et ühiskond töötaks nagu kellavärk, iseseisvat ühiskondlikku tegevust.\n\nIseasi on, kuhu täpselt just inimene oma energiat panustama peaks. Kas sinna, kus on, või sinna, kus ei ole teps. Eesti kohta näiteks on üks kohalik pikaajalise staažiga aktiivne teadlane märkinud, et konkreetselt kliima osas ei ole siin läbimurret oodata, kuna meie näol on tegu liidu kõige kliimaskeptilisema riigiga.\n\nLooduse või keskkonna osas käegakatsutavamas mõttes on jälle vähem kaksipidi mõtlemist. Et siin on kõigil huvilistel mõistlik kaaluda, mida konkreetselt soovitakse oma tegevusega saavutada; kui tõenäolisteks saab eesmärkide saavutamist pidada; millisel ajaskaalal.\n\nTäna tehtud teod on tuleviku vundament, aga see, kui hästi see on laotud ning kui kiiresti tulevik ehitub, sõltub konkreetsetest valikutest, liitudest, käsitlusnurkadest, strateegiast.\n\nNeed, kes ütlevad, et inimesed ei taha mingit muutust, teevad tegelikult midagi ebaharilikku. Tavaliselt me ei küsi inimestelt: \"Millist muutust te sooviksite?\" Või: \"Meil on üks muutus plaanis, olete te sellega ikka nõus?\"\n\nMuutused toimuvad kogu aeg. Enamiku ajast inimesed aktsepteerivad neid. Tihtilugu pole neil muud valikut, või ei näe nad seda, mis teeb sama välja. Siin teostatakse retooriline võte, mille kohaselt me mitte ainult ei ole oma praegust reaalsust ise valinud, vaid me ei saa seda ka ümber valida. Justkui oleks ainult see, mis juba on, võimalik.\n\nSee on samaaegu tõde ja ei ole ka. Tõde on see selles mõttes, et inimeste elus on mingid parameetrid, mis on tuvastatavad nii meie kui ka Egiptuse impeeriumi juures. Selles mõttes ei ole muutust isegi mõtet karta. See on selline kogujalik vaade.\n\nLähemas vaates on muidugi äärmiselt tõenäoline, et XXI sajandil toimub vähemalt paar sama pöördelist sündmust, nagu viimased sajandid toonud on.\n\nJa mitte ainult sellepärast, et mingid protsessid on juba kunagi käima lükatud ning jõuavad omadega mingil hetkel täiendavat reageerimist vajavatesse punktidesse, vaid ka seetõttu, et vastupidiselt levinud arvamusele ei taha inimesed ainult tsirkust ja leiba, vaid ka mõndagi muud – näiteks teha suuri tegusid või osaleda suurtes protsessides ning seda sugugi mitte alati selleks ette nähtud ja vastavalt märgistatud paigas.\n\nRiigid hakaku ise aktivistideks\n\nViimaks on nende inimeste hirmud, kes kardavad \"totaalset muutust\", üle võimendatud. Väga totaalse muutuse jaoks napib meil nii organisatoorset võimekust kui kujutlusvõimet, isegi need, kelle reaalseks eesmärgiks on olnud ühiskonna radikaalne transformeerimine, on lõpetanud üsna traditsioonilise institutsioonide komplekti ja elukorraldusega.\n\nVõimude tasakaalu mõningane nihutamine suurkapitali huvide kahjuks ei peaks keskmikku häirima – hetkel kehtib talle viimasest kõvasti kangem keskmine maksumäär ning ka muidu on riik palju sügavamalt näppepidi tema asjades.\n\n\"Täiesti võimalik on, et samas ühiskonnas on mingites asjades liiga palju kontrolli ja teistes liiga palju vabadust.\"\n\nVaadata ühiskonnakorraldusi lihtsustatud, lineaarsete võimalustena, kus ühel pool on \"rohkem kontrolli\" ja teisel pool \"rohkem vabadust\" või siis \"rohkem heaolu/vähem heaolu\", ei ole eriti täpne – tegelikult on ühiskonnas trobikond eraldi vaadeldavaid vabadusi ja vajadusi, mis tihti ka grupiti erinevad, ning täiesti võimalik on, et samas ühiskonnas on mingites asjades liiga palju kontrolli ja teistes liiga palju vabadust, või siis on jälle kõigil kõhud täis, aga vaimsed häired lokkavad, inimesed on üksildased ja nende elu tundub neile mõttetu.\n\nKui probleemi hakata lahendama mitte tarbija, vaid tootja tasandil, saaks rahvas ilmselt paremini aru. Ka kollavestide protestid ei lähtunud mitte ainuüksi kütuseaktsiisi tõstmisest, vaid ka sellest, et Emmanuel Macron oli enne seda rikaste makse kärpinud – see riivas rahva õiglustunnet, eriti kui seda tunnetati üldise trendina, ning kliimaspetsialistid olid ka enne spetsiifiliselt hoiatanud selliste meetmete võimalike tagasilöökide eest.\n\nPõhimõtteliselt on sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamine tänapäeval vähemalt sõnades saanud igasuguse poliitika osaks, veelgi enam peaks ta seda olema põhimõtteliste suunamuutuste puhul.\n\nJa muidugi on igasuguseid muudatusi mõttekas läbi viia nii, et need tooksid kaasa võimalikult vähe rahulolematust, virelemist ja sotsiaalset kaost, ning kui inimestelt tahetakse võtta midagi ära (vähemalt on juba tekkinud kuvand, et just midagi sellist käimas on), oleks viisakas ka midagi vastu pakkuda.\n\nRahvas muidugi võib ka higi, vere ning pisarate suhtes entusiastlik olla, kui neid neile õigesti pakkuda – et seda pole seni tehtud, lähtub pigem poliitikute subkultuuris levivatest eelarvamustest.\n\nProbleemsete piirkondade survestamiseks tuleks hakata tegelema niinimetatud eetilise väliskaubandusega, mis ei rikuks vaba turu mantraid enam, kui praegune mood poliitiliselt ebameeldivaid piirkondi majanduslikult karistada.\n\nSee muidugi tähendab, et riigidki peaksid mingis mõttes aktivistideks hakkama (nagu Austraalia hakkas osooniaukude aktivistiks ning näib, nagu Sloveenia oleks nüüd hakanud puidulise biomassi problemaatika aktivistiks, mitmedki saareriigid on kliima-aktivistideks hakanud jne) ning toetama ka senisest teistsugust kultuuri.\n\nPraegu armastavad inimesed joana tarbida, sest neilt eeldatakse seda – neile on ka õpetatud, et see ongi ainuke tõeline väärtus. Iseenesest saaks ka teisiti. Kapitalistlik majandus ei pea rangelt selline olema nagu täna. Ka ajalooliselt on tegu olnud üsna paindliku konstruktsiooniga.\n\nKui suurkapitali tiibu kärpida, hakkab see muidugi karjuma, et \"kommunism\" ja \"tapetakse\" ning levitab seda sõnumit üle maa, aga see on harilik tundeinimese hüsteeria, paariprotsendise maksumuudatuse plaani puhul kuuleb täpselt sedasama.\n\nKeskkonnakriisi lahendamine ei nõua, et sellised armsad asjad nagu raha, turud ja ettevõtlus kuhugi kaoksid. Keegi ei ajagi sellist poliitikat ning õigupoolest puudub meil täna ka tõsiseltvõetav kapitalismijärgsuse visioon.\n\nSeega on tegelik praegune mõõduvõtmine oligarhilise võimukoondumise pooldajate ja vastaste vahel, ning ka koondumise pooldajad on \"heaoluriigi\" siin-seal enda asjaks võtnud, mis näitab, et neoliberaalsele konsensusele truudust vanduda on kliimapoliitika osas ka taktikaliselt juba liiga hilja.\n\nIseasi, kas aina kiirenev tarbimine on ainus, mis on hea – selle kõrval levib ju mitmeid suuresti adresseerimata ühiskondlikke ebakohti nagu vähene turvalisus, vaimse tervise probleemid, üksindus, ilmajäetus poliitilisest võimust, vaba aja puudus ja teisigi pahesid.\n\n1 Vt Arendt, H. 1958. The Human Condition. Või Weil, S. 1958. Oppression and Liberty.\n\nArtikkel baseerub Vikerkaare Ökovisioonide numbri Tallinna esitlusel \"Mida teha, et midagi tehtaks (kliimakriisiga?)\" peetud ettekandel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas jõuame looduskriiside lahendamiseni? Kas abi on paarist võimekast aktivistist või peaksid riigid valitsuse tasandil aktivistitungla haarama, küsib Martin Luiga algselt Müürilehes ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nClicherik & Mäx tulid välja uue singliga \"Mis siis\" novembris ilmuvalt debüütalbumilt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mis siis\" räägib suhtumisest - vaatenurgast, muretusest, \"las minna\" mõttemustrist ja asjade rahulikult võtmisest.\n\n\"See lugu on keskmine sõrm kõikidele muredele ja probleemidele. See on nendele inimestele, keda huvitab sinu välimus ja arvamused rohkem kui ta enda omad,\" kommenteeris Clicherik.\n\n\"\"Mis siis\" on ideaalne laul selle olukorra päästmiseks, kui mõndapuhku tunned, et olukord on ikka viimase peal s...t ja justkui midagi selle parandamiseks teha ei saagi. Vahel ongi kergem öelda taolisele olukorrale lihtsalt \"Mis siis?\". Päriselt ka, so what? Mis siis on, et mingi punnsilm endast liiga heal arvamusel on? Ei tasu end lasta häirida kellegi peenest arvamusest. Mis siis,\" lisas Mäx.\n\nClicheriku & Mäxi 15. novembril ilmuv debüütalbum kannab nime \"Häng\" ja plaati esitletakse samal õhtul Helitehases toimuval kontserdil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Mis siis\" on Clicheriku & Mäxi duo neljas singel, mis järgneb Raadio 2 räpikonkursi võiduloole \"Madalal\" ning suvistele lugudele \"2D tüdrukud\" ja \"Käed üles\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTiit Kalluste pälvis rahvusvahelise akordioniliidu teenete auhinna\n\n## Põhitekst:\n\n\"Merit Award\" on Rahvusvahelise Akordioniliidu kõrgeim erialane tunnustus, mida antakse välja üks kord aastas. Auhinna üle otsustab rahvusvaheline nõukogu.\n\nVarasemalt on tunnustuse pälvinud Friedrich Lips (Venemaa), Matti Rantanen (Soome), Joan Sommers (USA), Anthony Galla-Rani (USA), Andre Astier (Prantsusmaa) jt.\n\nTiit Kalluste oli Eesti Akordioniliidu president aastatel 1999–2011. Erialase arendustegevuse eest valiti ta 2014. aastal Eesti Akordioniliidu auliikmeks.\n\nEesti Akordioniliit on Rahvusvahelise Akordioniliidu täisliige 2004. aastast, organisatsiooni talvekongress toimus 2019. aasta märtsis Tallinnas.\n\nRahvusvaheline Akordioniliit ühendab akordioniorganisatsioone 40 riigist ja on üks vanimaid muusikaorganisatsioone aastast 1935 ning UNESCO ametliku partneri Rahvusvahelise Muusikanõukogu liige.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline akordioniliit otsustas augustis Shenzhenis, Hiinas toimunud üldkogul anda Tiit Kallustele teenete auhinna \"Merit Award\" panuse eest akordionialasesse tegevusse rahvusvahelisel tasandil. Auhind anti üle pühapäeval Kumus toimunud Kalluste heliplaadi \"Midnight Sun\" esitluskontserdil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimesed teadustulemused Eesti-Soome FinEstBeAMS kiirekanalilt\n\n## Põhitekst:\n\nPaljud ehk ei teagi, et Rootsis, Lundis asuvas Rootsi rahvuslikus MAX IV laboratooriumis on Tartu Ülikooli teadlaste rajatud \"oma\" Eesti kiirekanal. Mõned aastad tagasi valminud ja 2018. aastal uuringuteks avatud FinEstBeAMS on osa välismaal paiknevast Eesti teadustaristust ning nagu selle nimestki aru saada, rajasime me selle koos soomlastega. Ligi 7 miljonit eurot maksnud FinEstBeAMS oli esimene riikidevahelise koostöö tulemusena valminud kiirekanal MAX IV laboratooriumis.\n\nKui senised Tartu Ülikooli füüsikute tegevused olid seotud kiirekanali disainimise, ehitamise ja testimisega, siis praeguseks on esimesed teaduslikud eksperimendid toimunud ning olulise teetähisena ilmus ka neil eksperimentidel põhinev teaduspublikatsioon.\n\nIoonsed vedelikud on sisuliselt vedelad soolad ning nende üks perspektiivikamaid rakendusvaldkondi on kasutamine superkondensaatorites, mis suudavad talletada märkimisväärselt energiat ja väljastada väga suuri elektrilisi võimsusi.\n\nTeadustöö käsitleb kolme ioonse vedeliku [EMIM][TFSI], [DEME][TFSI] ja [PYR 1,4 ][TFSI] keerukat elektronstruktuuri, mida uuriti fotoelektronspektroskoopia meetoditega gaasfaasis. Ioonsed vedelikud on sisuliselt vedelad soolad ning nende üks perspektiivikamaid rakendusvaldkondi on kasutamine superkondensaatorites, mis suudavad talletada märkimisväärselt energiat ja väljastada väga suuri elektrilisi võimsusi. Kahjuks pole veel lõpuni selge, miks osad ioonsed vedelikud sobivad superkondensaatorite elektrolüütideks paremini kui teised. Uuritud ning seni veel uurimata ioonsete vedelike rakendustega seotud probleemide paremaks mõistmiseks on muu hulgas tarvis välja selgitada nende elektronstruktuur, et fundamentaalsel tasemel paremini aru saada erinevate ioonsete vedelike omadustest kasutades selleks nii tipptasemel eksperimentaalseid kui ka modelleerimis- ja arvutusmeetodeid.\n\n\"Kiirekanal üllatas meid meeldivalt oma tugeva footonite vooga, mis võimaldas uuringuid läbi viia ülihea spektraalse lahutusega ja lühikeste mõõtmisaegadega. Saadud kvaliteetsed andmed olid suurepäraseks võrdlusmaterjaliks meie uurimisgrupis läbi viidud ioonsete vedelike omaduste modelleerimisele,\" märkis TÜ füüsika instituudi laborijuhataja Vambola Kisand.\n\nSentimeetrise diameetriga roostevabast terasest torus kiirendatakse elektronide kimp 528 meetri pikkusel kogujaringil kuni 99,9999999985 protsendini valguse kiirusest.\n\nMAX IV kiirendi on maailma eredaim valgusallikas\n\nMAX IV kiirendi korrektne nimetus on sünkrotron. Kiirendis ringlev imepisikene elektronide kimp kiirgab eredat lühilainelist kiirgust, mis võimaldab teha nähtavaks ainete sisestruktuuri (mõne nanomeetri suurused fragmendid), olgu selleks siis bioloogilised molekulid või nanomõõtmetes materjalid. Samuti on see väga sobilik erinevate ainete elektronstruktuuri uurimiseks. Sentimeetrise diameetriga roostevabast terasest torus kiirendatakse ülikõrgvaakumis asuv elektronide kimp 528 meetri pikkusel kogujaringil kuni 99,9999999985 protsendini valguse kiirusest. MAX IV on esimene neljanda põlvkonna sünkrotron ja nii on tegemist hetkel maailma ühe moodsaima kiirendiga ning kõige eredama valguse allikaga. Magnetvälja abil \"taltsutatud\" elektronid ringlevad 24/7 ning nende poolt kiiratud valgus suundub kiirekanalitesse, kus toimuvadki teaduslikud uuringud.\n\nMAX IV sünkrotron linnulennult.\n\nAvaliku teadustaristuna on sünkrotron mõeldud ühiskasutuseks kõigile huvilistele, teadusgruppidest ettevõtjateni. 2018. aastal oli MAX IV laboratooriumi kuuel avatud kiirekanalil kasutajaid ligi 500 inimest aastas; aastaks 2025 loodetakse järjest valmivate uute kiirekanalite kasutuselevõtmise tulemusena tõsta see arv 2500 kasutajani aastas. Loomulikult on oodata ka eestlaste kasvavat huvi selle ainult 1,5 lennutunni kaugusel asuva uurimiskeskuse vastu.\n\nSamal ajal kerkib MAX IV kiirendi kõrvale ka Euroopa neutronkiirguse allikas ESS (European Spallation Source). Valminuna moodustavad MAX IV ja ESS ühiselt Põhja-Euroopa suurima teadustaristu.\n\nKiirekanal on avatud ka Eesti ettevõtjatele\n\nKiirekanal on varustatud kolme uurimisjaamaga, gaasfaas-, pinnafüüsika- ja luminestsentsi uuringuteks, kasutades sünkrotronkiirgust vahemikus 5-1400 eV. FinEstBeAMS pakub nii teadlastele kui ka kõrgtehnoloogia ettevõtetele teadus-arendustegevuse läbiviimiseks kõrge kvaliteediga lühilainelist VUV-XUV kiirgust, mis võimaldab uurida üksikute aatomite, molekulide, klastrite ja nanoosakeste elektronstruktuuri nii gaasilises olekus kui pindadel, osakeste interaktsiooni pindadega, mitmekihilisi struktuure ning erinevate materjalide pinna omadusi, samuti ka materjalide luminestsentskiirgust.\n\nAvaliku teadustaristuna on sünkrotron mõeldud ühiskasutuseks kõigile huvilistele, teadusgruppidest ettevõtjateni.\n\nPraeguseks on MAX laboratooriumi võimekust kasutanud Eesti ettevõtetest varasemalt näiteks Clifton ja Lumifor: kellest esimene analüüsis pooljuhtmaterjalide omadusi mikroelektroonika tarbeks ning teine uurib uusi dosimeetrilisi materjale senisest efektiivsemate kiirgusandurite jaoks, mida rakendatakse ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks meid ümbritsevas keskkonnas, nt. meditsiiniliste röntgenülesvõtete kiirgustaseme monitoorimiseks.\n\nFinEstBeAMS on Tartu Ülikooli teadlaste disainitud, ehitatud ja testitud kiirekanal.\n\n\"Tänu FinEstBeAMSi tehtud investeeringule on Eesti teadlastel ja inseneridel juurdepääs mistahes MAX IV Lab-i kiirekanalile. See võimaldab rakendada 4. põlvkonna sünkrotronkeskuse kogu potentsiaali erinevate teadusvaldkondade – inseneeriast eluteadusteni, keskkonnateadustest füüsikani – inimkonna ees seisvate globaalsete väljakutsete lahendamisel, aga ka kaasaegse tehnoloogia ja säästliku arengu tagamisel,\" täpsustas professor Marco Kirm.\n\n---\n\nFinEstBeAMS kiirekanali ehitamises osalesid Eestist Tartu Ülikooli ning Soomest Oulu Ülikooli, Turu Ülikooli ja Tampere Tehnoloogiaülikooli teadlased tihedas koostöös MAX-IV Laboratooriumi töötajatega. Kiirekanali valmimist on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond, Tartu Ülikool, Soome Akadeemia, Oulu Ülikool, Tampere Ülikool, Turu Ülikool ja MAX IV labor.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti avaldati esimene teadustöö, mis põhineb Rootsis, Lundis asuvasse MAX IV sünkrotronkiirguse keskusesse ehitatud uuel kiirekanalil tehtud eksperimentidel. Tartu Ülikooli füüsikute töö käsitleb kolme ioonse vedeliku keerukat elektronstruktuuri. Kiirekanal on aga valmis kasutamiseks nii kõikide akadeemiliste kui ka rakenduslike teadusteemade uurimiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmuma hakkab \"Loomingu Raamatukogu kuldsari\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoomingu Raamatukogu, omamoodi Eesti kultuuri fenomen, on 63 tegevusaasta jooksul välja andnud ligi 1600 raamatut. Riigikord on vahetunud, LR on jäänud ja saanud tuua igal ajal lugejateni nii vanemat kui uuemat väärtkirjandust maailma eri paigust, avaldada Eesti autorite teoseid ja tõlkeid rohkem kui 50st keelest.\n\nLoomingu Raamatukogu on olnud läbi aegade kvaliteedimärk, mis aidanud lugejal valikuis orienteeruda. \"Loomingu Raamatukogu kuldsari\" soovib sama – tuua lugejateni raamatud, millel on vaieldamatu koht meie kultuuriloos, mis esmakordsel ilmumisel eesti lugejate poolt soojalt vastu võeti ja mis mõjuvad värskelt ka nüüd. Uus kena kujundus annab võimaluse vana head tutvust uuendada või mõni tutvus alles sõlmida.\n\nAastas ilmub kuus raamatut. Valikust leiab teoseid eri aastakäikudest, nii ilukirjandust kui esseistikat. Mõni raamat saab värske saatesõna, mõni kogumik täiendust varem ilmumata tekstidega.\n2020. aasta valik:\nJaroslav Hašek, \"Huumori kool. Geniaalne idioot\". Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas ja Leo Metsar. Uustrüki saatesõna Toomas Kall. (jaanuar)\n\nIngmar Bergman, \"Fanny ja Alexander\". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Ülev Aaloe. (märts)\n\nTommaso Campanella, \"Päikeselinn\". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Kristiina Rebane. (mai)\n\nMilan Kundera, \"Veidrad armastuslood\". Tšehhi keelest tõlkinud Küllike Tohver. (juuli)\n\nPierre Bayard, \"Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?\" Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Tanel Lepsoo. (september)\n\nDoris Lessing, \"Imerohi ei ole müüdav\" (täiendatud väljaanne). Inglise keelest tõlkinud Valda Raud ja Krista Kaer. Uustrüki saatesõna Krista Kaer. (november)\n\nKuldsarja on kujundanud Maris Kaskmann.\n\nSarja ja esimest raamatut esitletakse 17. jaanuaril, Loomingu Raamatukogu 63. sünnipäeval raamatupoes Puänt. Avateost esitlevad Toomas Kall, Andrus Kivirähk ja Mart Juur.\n\nKuldsarja ilmumist toetab\"Eesti novell\" – uus raamatusari, mis paneb kord aastas kokku põneva kogumiku parimatest novellidest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2020. aasta jaanuarist alustab \"LR kuldsari\", mis toob lugejate ette valiku Loomingu Raamatukogus läbi aegade avaldatud teostest uues kuues. Need on kuue kümnendi lemmikud, mis kinnitavad, et klassika ei aegu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti meeste jalgpallikoondis püstitas publikurekordid\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks sündis tänavu ka A. Le Coq Arenal peetud koondisemängude publikurekord, kui Eesti – Saksamaa EM-valikmängu külastas 12 062 pealtvaatajat.\n\nTänavu septembris käis Eesti – Holland matšile kaasa elamas 11 006 ja Eesti – Valgevene mängule 7314 pealtvaatajat. Juunis toimunud Eesti – Põhja-Iirimaa kohtumist väisas 8378 huvilist.\n\nKokku külastas Eesti meeste koondise kodumänge EM-valiksarja 38 760 pealtvaatajat.\n\n\"Suur tänu kõigile, kes on selle aasta jooksul tribüünid siniseks teinud! Meil on väga meel, et koondise kodumängust on arenenud välja üritus, kus festivaliala näol olemas võimas avang, staadionil toimuvad tegevused ja tseremooniad loovad õige meeleolu ning kulminatsiooniks lahing jalgpallimurul,\" lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2019. aastal külastas Eesti meeste jalgpallikoondise kodumänge keskmiselt 9690 pealtvaatajat, mis on uus rekord nii ühe aasta kui ka ühe valiksarja lõikes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSõrmejälgede ja näotuvastuse andmebaas valmib hiljem, kallimalt ja osaliselt\n\n## Põhitekst:\n\n2017. aasta suvel, valitsuskabineti nõupidamisel esines toonane siseminister Andres Anvelt (SDE) ambitsioonika plaaniga. Vähem kui kolme aastaga loodeti valmis ehitada automaatne biomeetrilise identifitseerimise süsteem. 2020. aasta maikuuks pidid masinloetavad sõrmejäljed ja näokujutised jõudma ühte andmebaasi, mille abil võiks isikuid tuvastada nii erinevad riigiasutused kui ettevõtted. Teiste seas haiglad, relvapoed, sideoperaatorid ja pangad.\n\nValitsus andis enam kui 20 miljoni eurosele projektile rohelise tule. Toonaste plaanide järgi peaks projekti valmimiseni jääma pisut üle poole aasta. Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo tõdes, et tegelikult hakkab lõppema alles esimene ehk analüüsietapp.\n\n\"Eeldati, et idee on olemas, natuke on veel vaja üht-teist täpsustada ja saame paari-kolme kuu pärast minna hankima. Tegelikult selliste suurte IT-lahenduste poole pealt tuleb enne lõplikku hankima minekut väga palju asju eelnevalt kaalutleda,\" rääkis Olgo.\n\nPolitsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik ütles, et muu hulgas vaieldi liiga kaua selle üle, kas uues infosüsteemis on kõik või ainult biomeetrilised isikuandmed. Esialgu, valitsusele tutvustatud memorandumis olid ambitsioonid suuremad.\n\n\"Biomeetriliste andmete kõrval nägi memorandum ette ka biograafiat. Ehk memorandumi skoobi kohaselt tuleks riigil luua selline keskne isikuandmete baas, mis on liiga ambitsioonikas ja mis võib-olla ka andmekaitse mõttes ei ole väga ratsionaalne. Kogu selle loogika ümber arutlemine ja vaidlemine on üsna palju põhjendamatut aega võtnud,\" selgitas Ratnik.\n\nVajalike, kuid pikaleveninud analüüside tõttu kaotab projekt esialgsele graafikule kaks ja pool aastat. See tähendab, et biomeetrilise identifitseerimise süsteem peaks valmima 2022. aastal.\n\n20 miljoni asemel 27 miljonit eurot\n\nHiljuti on tulnud teha ka teisi raskeid otsuseid, seda peamiselt rahakoti pärast. Nimelt oli algul plaan, et pea pool projekti rahast tuleb Euroopa Liidult.\n\n\"Välisvahendeid planeeriti taaskord valesti. Küsiti väga palju sealt, kuid tingimused näitasid, et mingeid komponente on võimalik välisvahenditest saada, mingeid komponente ei ole,\" ütles Ratnik.\n\nKõige tipuks tegi siseministeerium aasta algul turu-uuringu, kus selgus, et süsteemi loomine ei maksa 20 miljonit, vaid enam kui 27 miljonit eurot. Kevadel küsis PPA riigieelarvest 9,2 miljonit lisaraha, kuid sai pisut üle miljoni. See tähendab, et koos eurorahaga on PPA-l nüüd 17 miljonit eurot ja algselt plaanitud projekt tuleb koomale tõmmata.\n\n\"Selle summa eest on võimalik võtta kasutusele lahendus, millega saavad õigustatud asutused teha päringuid sõrmejäljepõhiseks võrdluseks. Selle raha sees hetkel ei ole näomodaalsust.\"\n\nLisaks näotuvastusele ootab lisaraha ka oluline töö sõrmejälgede kasutamiseks. Nimelt on senised sõrmejäljekogud erinevate riigiasutuste käes ja üsna erineva kvaliteediga.\n\n\"Näiteks kohtuekspertiisi tööriista vahendusel kasutatavad sõrmejäljed ulatuvad aastasse 1960 ja on täna paberkandjatel. Need kõik tuleb kuidagi digitaliseerida, kui me näeme, et see on mõistlik ja vajalik ja kanda üle kesksesse infosüsteemi. Ja need andmed, mis täna juba on digitaalsed, tuleb üle hinnata, kas nad on piisava kvaliteediga, kas ka nemad vajavad üledigitaliseerimist. Ja need otsused tuleb teha kellegi poolt ja see maksab paraku päris palju,\" tõdes Ratnik.\n\nEsialgu tehakse väike pilootprojekt\n\nRatniku sõnul hakkab PPA lisaraha otsima juba siis, kui esimene etapp käima läheb. Esimesed riigihanked loodetakse välja kuulutada juba sellel aastal. Samas ei ehitata süsteemi korraga valmis. Tarmo Olgo ütles, et esmalt tehakse väike pilootprojekt.\n\n\"Ostetakse üsna väikese raha eest väike koopia tulevasest kesksüsteemist, kus vähema hulga andmete pealt saab katsetada ära kõik tööpõhimõtted, vajadused ja ka selle, kas liidesed teiste süsteemidega toimivad. Kui ta hakkab tööle, on väga lihtne seda IT-süsteemina rakendada kõigile kasusaajatele. Aga juhul, kui midagi ei toimi, oleme me üsna vähe raha kulutanud ja saame hästi kiiresti tagasiside sellest, mis ei toimi,\" rääkis Olgo.\n\nJärgmisel sügisel peaks riigil pilt ees olema. Siis koguneb siseministeeriumi juures projekti nõukogu ja otsustab, kas ja kuidas tööga edasi minnakse. Tarmo Olgo sõnul soovitab siseministeeriumi auditiosakond projekti uuesti ka valitsuse ette viia.\n\n\"Täna on meil teadmine, et päris sellist süsteemi, nagu toona 2017. aastal arvati, tõenäoliselt selle raha eest teha ei saa. Pigem tuleb ministeeriumil ennast kurssi viia, mida me saame ja mida me ei saa teha ja siis tõesti minna uuesti valitsusse ja küsida üle, kas nüüd selle idee elluviimiseks on jätkuvalt huvi ja kui selgub, et oleks vaja täiendavalt panustada, siis kas me oleme selleks valmis. Võib-olla tasub õppida nendest õppetundidest, mis me eelnevatetest suurprojektidest oleme saanud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hoogsatele plaanidele rajatud biomeetrilise isikutuvastuse infosüsteem valmib ootatust kaks aastat hiljem ja väiksemas mahus. Näotuvastuseks riigil aga esialgu raha ei ole.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Vahtre: süvalollusele tuleb vastu hakata. Aga kuidas?\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel ajal on ilmunud rida silmapaistvalt arukaid ja arukusele kutsuvaid kirjutisi. Näiteks Mihkel Mutt selgitas Postimehes kannatlikult, mis mõte on rahvastepallil või teistel sarnastel sportmängudel, kuidas need isiksuse arengule kaasa aitavad ja inimest eluks ette valmistavad. Rahvastepalli keelamine tähendaks sisuliselt vähemuse diktatuuri enamuse üle, mis on veel halvem kui enamuse diktatuur vähemuse üle.\n\nKristina Herodes, samuti Postimehes, kirjutas aga sellest, et sooneutraalsus on vägivald, laste loomuliku arengu takistamine ja solkimine, \"süvalollus\" ja \"ajuvaba konstruktsioon\". Mida samuti surub peale tühine, kuid väga võitlushimuline ja võimujanune vähemus.\n\nSelliste mõtteavalduste ilmumine on nagu sõõm värsket õhku ja seda oli tunda ka mõlema eelmainitud kirjutise kommentaariumitest ning järgnevast käekäigust Facebookis ja mujal.\n\nNii mõnigi vastukaja meenutas tonaalsuselt lausa fosforiidisõja või loomeliitude ühispleenumi päevi ja selle meeleolu võiks võtta kokku sõnadesse \"lõpuks ometi!\" või \"jää hakkas liikuma\".\n\nSöövitav vaimne terror\n\nLumehelbekestel, sooneutraalidel ja võitlevatel vikerkaarlastel pole ilmselt aimugi, kui pingule on nad oma rumaluses ja eneseimetluses tõmmanud teatud ühiskondlikud vedrud ning kui painavaks on tuhandetele inimestele muutunud nende vaikne – aga sageli ka kärarikas –, kuid igal juhul söövitav vaimne terror. Mis mõnikord polegi enam vaimne, vaid lõpeb inimeste tümakstampimise, nende isikliku elu ja karjääri hävitamisega.\n\nTookord, laulva revolutsiooni künnisel, hakkas jää tõesti liikuma. Seda me teame praegu, tagantjärele. Me ei tea, kas jää liigub ka seekord või on tegemist kõigest praksatusega, millele ei järgne suurt midagi. See on küsimuste küsimus. Ka Rooma riigi lõpuaegadel oli inimesi, kes mõistsid, \"kuhu see kõik viib\" ja hoiatasid, aga kokku varises see sellegipoolest.\n\nKui tugev on süvalolluste inerts, kui sügavale on nad juurdunud, kui tugevaks on neid tootev majandusharu muutunud, kui paljudele leiba annab?\n\nSelle küsimuse vastusest sõltub, kas tervemõistuslikud mõtteavaldused suudavad midagi muuta või mitte. Vastaspoolel seisavad terved instituudid, uurimissuunad ja oivakeskused, mis elatuvad sellesama süvalollusi ja ajuvabasid konstruktsioone sünnitava ideoloogia tootmisest.\n\nMida suudab teha üks Mihkel Mutt või üks Kristina Herodes ära kalapilguga etableerunud lumehelbekeste vastu, kes diskvalifitseerivad nad üheainsa sõrmeliigutusega: üks on \"valge keskealine mees, kes väriseb oma võimu pärast\", teine võimu pärast värisevate valgete keskealiste meeste võrku langenud tagurlane, naissoo reetur. Ning instituudid ja oivakeskused töötavad meedia kiidukoori saatel edasi.\n\nKõik on kõigega seotud\n\nJah, meedia. See on kõige hellem punkt, sest ajakirjanikud on väga hella hingega inimesed ja kuna nad pidevalt õpetavad teisi, siis ei salli nad silma otsaski, kui keegi neid püüab õpetada.\n\nSelge pilguga inimesed näevad paraku juba ammu, et meedias on \"süvalolluste\" aktiivsete või passiivsete toetajate osakaal tunduvalt kõrgem kui ühiskonnas läbilõikeliselt. Seda võiks muuseas kontrollida. Korraldada näiteks küsitlus \"kas homoparaadid on kiiduväärsed?\" kahes kategoorias: ajakirjanike hulgas ja ühiskonda kui tervikut modelleerivas valimis.\n\nUsun, et tulemused erinevad oluliselt. Aga ajakirjanike arvamust muidugi \"reguleerima\" hakata ei saa, seda teab iga selge pilguga inimene samuti.\n\nPealegi on meedia vaid üks osa meie avalikust ruumist ja kõige muuga tugevalt seotud. Ajakirjanikud ei lange taevast, vaid kasvavad üles sellesama ühiskonna rüpes. Mistõttu pole konservatiividel mõtet nii väga näpuga näidatagi. Kõik on kõigega seotud.\n\n\"Päris vastuvoolu ei saa ujuda isegi terve riik, sest me oleme maailma ja iseäranis läänemaailma osa. Kuid mingi otsustusõigus meil siiski on.\"\n\nLõpuks otsustab riik rahva valitud esindajate läbi, keda või mida toetada, millises suunas liikuda. Muidugi, ka siin võib öelda, et päris vastuvoolu ei saa ujuda isegi terve riik, sest me oleme maailma ja iseäranis läänemaailma osa. Kuid mingi otsustusõigus meil siiski on.\n\nNäiteks tõstatati hiljuti küsimus, kas riik peaks toetama LGBT Ühingut. Otsekohe tõusis pahameeletorm \"vähemuste õiguste\" rikkumise pärast. Kuid see on demagoogia. Eestis on palju vähemusi, kellest lõviosa ei saa mingit toetust. Need vähemused on kõik lubatud ja legaalsed, kuid mitte ühtviisi kiiduväärsed. Riik aga peaks toetama vaid kiiduväärseid.\n\nKui keegi asutaks Viina- ja Õllesõprade Ühingu, siis kahtlemata oleks tegu millegi legaalsega (viina ja õlle joomine ei ole keelatud), teiseks esindaks see teatud vähemust, aga kas riigi toetus sellisele ühingule oleks sobiv? Usutavasti mitte.\n\nÖeldakse, et juua võib, aga seda propageerida mitte. Nõus. Aga miks sama põhimõtet ei võiks rakendada ka homoseksuaalsuse suhtes? Miks nemad võivad paraade pidada, aga õlle- ja viinasõbrad ei või?\n\nSama arusaamatu on, miks riik peab rahva raha eest üleval pseudoakadeemilisi asutusi, kus koolitatakse õpetajaid, õppejõude ning literaate, et need siis kuulutaksid süvalollusi nagu \"sugu on konstruktsioon\", \"lapsed segavad eneseteostust\", \"multikultuursus rikastab\", \"teksti tähenduse loob lugeja\", \"iga vähemus on väärtus\" või \"kõik tõed on võrdsed\". See pole mitte üksnes ängistav, vaid ka hukatuslik, süvendades ühiskonna lõhestumist.\n\nKoolitagu ja kuulutagu, aga oma raha eest, ütleb mõõdukas, tolerantne konservatiiv, siis näeme, kui palju neil tegelikku poolehoidu on; kohelgem neid nagu lamemaalasi – rääkigu oma mõttetusi, kuid professoritiitleid selle eest ei jagata.\n\nAga ei lähe läbi. Selline hoiak tembeldataks lennult tagurlikuks ja konservatiiv peab arvestama \"kodanliku hukkamisega\". Nagu korduvalt nähtud, tehakse temast pimedusejünger, kes tahab keelata vaba sõna ja vaba mõtet.\n\nPoola valimised näitavad seda hästi. Mitte midagi pole juhtunud, kuid juba maalib ajakirjandus tulevikust õuduspilte. Seda nimetatakse hoiatamiseks. Kui aga konservatiiv ütleb, et see teie suur armastus immigrantide vastu viib ükskord selleni, et teie tütred vägistatakse linnaväljakul, siis on tegemist hirmutamise ja rassismiga.\n\nNiisiis seisavad meie ees klassikasse kalduvad küsimused: Mida teha? Olla või mitte olla? Kas tõrvikurongkäigud on õige vahend süvalolluste keskpõrandalt natukenegi eemale peletamiseks (sest päriselt ei kao nad kunagi)? Küllap on ka tõrvikurongkäigud millekski head, nagu laulev revolutsioon tõestas.\n\nAga probleemi, millist osa Tallinna ülikoolist võib auga nimetada hobusevaraste kooliks ja millise osa suhtes oleks see karjuvalt ebaõiglane, seda tõrvikurongkäiguga ei lahenda. Vähe sellest, rahvahulga ovatsioonide saatel võib legaliseerida igasugu nõmedusi, nagu tõestavad süsihappegaasi vastased meeleavaldused.\n\nOn üks asjaolu, mis sisendab lootust. Nõukogude ajal oli kogu teadus, kõrgharidus ja ajakirjandus kommunistliku partei mõttetute dogmade raudses haardes. Ja ometi elasid selle surve all vaba mõttega inimesed, vabalt mõtlevate inimeste sõpruskonnad ja lõpuks (taas)sündis neist sõpruskondadest vaba ühiskond.\n\nEhk läheb seegi kord nii. Selleks on tarvis vaid säilitada kaine mõistus ja – ma kordan – nimetada lollusi julgelt lollusteks. Seda võiks võtta koguni moraalse kohusena.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lumehelbekestel, sooneutraalidel ja võitlevatel vikerkaarlastel pole ilmselt aimugi, kui pingule on nad oma rumaluses ja eneseimetluses tõmmanud teatud ühiskondlikud vedrud, kirjutab Lauri Vahtre.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCristiano Ronaldo lõi kaotusmängus enda 700. värava\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt on Ronaldo nüüd enda karjääri jooksul nii klubide kui koondise eest löönud kokku koguni 700 väravat, jõudes sellise numbrini 973 mänguga. Ühtlasi oli see tema 95. värav Portugali koondise eest.\n\nSeitsmest mängust kuus võitu ja ühe viigi saanud Ukraina on kogunud 19 punkti ja kindlustas endale pääsu EM-finaalturniirile. Teisena püüavad B-alagrupist edasipääsu ühe mängu vähem pidanud Portugal ja Serbia, praegu on portugallastel 11 ja serblastel kümme punkti. Portugalil on jäänud veel mängida kodus Leeduga ja võõrsil Luksemburgiga, Serbia võõrustab eelviimases mängus Luksemburgi ja seejärel viimases voorus Ukrainat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tiitlikaitsja Portugal pidi EM-valikmängus võõrsil tunnistama Ukraina 2:1 paremust, portugallaste ainsa värava lõi nende staarmängija Cristiano Ronaldo, kes jõudis sellega võimsa tähiseni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nDNA aitab tuvastada mürkaineid tootvaid mikrovetikaliike\n\n## Põhitekst:\n\nKuus aastat kestnud DNA-põhise uuringu tulemusena tuvastati Jaapani põhjaosas asuvast Ohhoota merest 43 toksiine ehk mürke tootvat mikrovetikaliiki, millest üle poole registreeriti selles piirkonnas esmakordselt. Need tulemused on olulised kohalikele kalameestele ja keskkonnaametnikele, kuna piirkond on oluline lõhe noorjärkude kasvuala ning tuntud kalapüügi ja kammkarbi kasvatuse poolest.\n\nPaljud mikrovetikaliigid on veekeskkonnas olulised, sest tegu on fotosünteesivate organismidega. Ühtlasi on nad toiduks väikestele veeloomadele, millest omakorda toituvad kalade noorjärgud.\n\nMõned mikrovetikaliigid toodavad oma elutegevuse käigus toksiine, mis võivad akumuleeruda merekarpides ja teistes organismides. Lisaks sellele võib mikrovetikate arvukus jõuda miljoni või rohkema rakuni milliliitris, mis võib ummistada ja kahjustada meres kasvatatavate kalade lõpuseid ja/või tekitada hapnikuvaegust. Nõnda võivad nad mõjutada negatiivselt merepõhjas elavaid organisme.\n\nKahjulike vetikaõitsengute hukkuvad kalad ja merekarbid muutuvad toksiliseks. See on kogu maailmas kalandussektorile tekitanud miljarditesse eurodesse ulatuvaid kahjusid.\n\nMida rohkem toksiinid toiduahelas kuhjuvad, seda tõenäolisemalt jõuavad need ka inimeste toidulauale ning võivad põhjustada erinevaid tervisehäireid, mõningatel juhtudel isegi surma.\n\nSeetõttu on oluline teada, millised toksiine tootvad liigid mingis piirkonnas esinevad ning millised keskkonnatingimused nende esinemist soosivad.\n\nMikrovetikaid tuvastatakse tavaliselt valgusmikroskoobi abil, kuid see meetod ei pruugi olla piisav kõikide liikide usaldusväärseks tuvastamiseks. Näiteks on mõni liik liiga väike (< 20 µm), nende välimus muutub või on teiste liikidega väga sarnane.\n\nDNA-põhiste meetodite abil saab eelmainitud probleeme vältida.\n\nMeie uurimuses kasutati veeproove, mis koguti Jaapani põhjaosas asuva Ohhoota mere rannikuvetest kuue aasta jooksul iganädalaselt. Neist eraldati DNA. Liikide tuvastamiseks võrreldi proovidest pärinevaid DNA järjestusi andmebaasides leiduvate DNA järjestustega.\n\nSaadud tulemuste põhjal tuvastati 43 toksiine tootvat mikrovetikaliiki, millest 26 liigi olemasolu Ohhoota meres varem ei teatudki.\n\nPeaaegu pool tuvastatud liikidest esines kindlatel aastaaegadel, enamus suvel ja sügisel. Lisaks oli liikide esinemine seotud ka vees leiduvate toitainete nagu lämmastiku, fosfori ja räni kontsentratsioonidega. Saadud teave on oluline kohalikele keskkonnaametnikele toksiine tootvate liikide paremaks tuvastamiseks ja jälgimiseks, ennetamaks või vähendamaks vetikaõitsengute poolt tekitatavat kahju kalandusele.\n\nTeadusartikkel ilmus ajakirjas Harmful Algae. Sirje Sildever on ka järeldoktor Jaapani Riiklikus Kalandusuuringute instituudis ning oli uuringu esimene autor.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mikrovetikad on toit kaladele ja teistele veeorganismidele ning toiduahelat pidi jõuavad need ka inimese söögilauale. Toiduahelat pidi võivad aga mikrovetikate toodetud mürkained jõuda ka inimese toidulauale. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi nooremteaduri Sirje Sildeveri osalusel määrati Jaapani põhjaosas Ohhoota meres DNA abil mürke tootvaid mikrovetikaid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti suursaadik räägib vajadusest näidata EL-is üles solidaarsust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Solidaarsus on Euroopas oluline. Kui me tahame, et meie põllumajandustoetusi tõstetaks, siis nad (ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid – EPL) peavad aru saama, et me aitame neid siis, kui tuleb laevatäis sõjapõgenikke. Me ei pea palju võtma, aga me peame näitama mingitki huvi – kui me teisi ei mõista, siis ei saa ka oodata, et meid mõistetakse,\" rääkis Kokk, kes esindab Eestit EL-i siseturu teemades, usutluses Eesti Päevalehele (EPL).\n\n\"Arvata, et me saame tohutut kasu, kui seisame ainult Eesti huvide eest, pole päris adekvaatne. Peame vaatama suuremat pilti: EL on tegelikult üks sõbrameeste klubi ja kui keegi hakkab oma asja ajama, siis külmutatakse ta varem või hiljem sealt ühel või teisel viisil välja. Selles mõttes tuleb olla mõistlik,\" tõdes ta.\n\nKoka sõnul vaadatakse Eestit kui Põhjamaad ning selle maine hoidmiseks tasub pingutada. \"See on olnud siiani Eesti edu võti ja on edaspidi – need on maailma kõige edukamad ühiskonnad. Me peame püüdma olla rohkem nagu Põhjamaad, mitte vähem. Kui Soome eesistumise prioriteet on kliimaküsimused, siis me peame üritama neid selles aidata,\" rääkis kunagine välisministeeriumi kantsler Kokk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võiks näidata Euroopa Liidus üles suuremat solidaarsust, sest kitsalt oma huvide tagaajamine ei pruugi olla meile kasulik, ütles Eesti Euroopa Liidu esinduses Brüsselis töötav suursaadik Marten Kokk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEli Iserbyt on tõusmas uueks cyclo-crossi täheks\n\n## Põhitekst:\n\nNaistest oli kiireim Annemarie Worst (777), teiseks tuli klubikaaslane Yara Kastelijn ja kolmandaks Ceylin del Carmen Alvarado (Corendon-Circus). Kolmel viimasel aastal maailmameistriks kroonitud Sanne Cant (IKO-Crelan) katkestas, vahendab Spordipartner.ee.\n\nIserbyt näitas võimast minekut ka pühapäeval Gietenis toimunud Superprestige'i avaetapil. 21-aastane belglane edestas Hermansit ja Corne van Kesselit (Telenet-Baloise Lions). Naistest oli klass omaette Alvarado, Cant kaotas ligi minuti ja poodiumi madalaimale astmele tõusis Kastelijn.\n\nIserbyti hooaja algus on olnud muljetavaldav – ta on võitnud kuuest stardist neli, mille hulka kuulub kaks USA-s sõidetud MK-etappi. Samas on Iserbyt pidanud korduvalt vastama küsimusele, mis juhtuks siis, kui stardis oleksid ka valitsev Euroopa ja maailmameister Mathieu van der Poel (Corendon-Circus) ning kolmekordne maailmameister Wout van Aert (Jumbo-Visma).\n\n\"Mathieu vastu ei oleks nagunii midagi teha, vähemalt eelmise aasta Mathieu vastu,\" lausus Iserbyt. \"Wouti vastu läheks ka raskeks, kuid temaga suudaksin ilmselt kauem koos sõita. Toon Aerts pingutas vist hooaja ettevalmistusega üle ja ta ei ole praegu piisavalt värske.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Kruibekes peetud cyclo-crossi sarja Ethias Crossi kolmanda etapi võitis Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen-Bingoal), kellele järgnesid Toon Aerts (Telenet-Baloise Lions) ja tema tiimikaaslane Quinten Hermans.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse kohus mõistis pikaks ajaks vangi kaks naisterroristi\n\n## Põhitekst:\n\nSee oli esimene kord, kui Prantsusmaal rängimaid kuritegusid menetleva vandekohtu ette astusid islamiterrorismis süüdistatavad naised.\n\nInes Madani peab vanglas veetma 30 ja Ornella Gilligmann 25 aastat.\n\nProkuröride sõnul parkisid Madani ja Gilligmann auto kiriku ette ööl vastu 4. septembrit ning saatsid äärmusrühmituse Islamiriik (IS) kurikuulsale prantslasest liikmele Rachid Kassimile video, kus nad plaanitava rünnaku omaks võtsid.\n\nKassimi kahtlustati politseinikest abielupaari võikas mõrvamises nende kodus 2016. aasta juunis. Samuti kahtlustati teda ühe preestri mõrvas. Arvatavalt hukkus Kassim 2017. aasta veebruaris koalitsioonivägede õhulöögis Mosuli lähistel.\n\nMadani ja kolme lapse ema Gilligmann valasid kiriku ette pargitud auto üle diisliga ning proovisid seda läita sigaretiga, kuid see ei läinud korda, sest diisel süttib raskelt.\n\n\"Ainult vale kütuse valik viis selle katse nurjumiseni,\" ütlesid asja uurinud magistraadid.\n\nGilligmann vahistati 6. septembril Lõuna-Prantsusmaal, kui ta üritas riigist põgeneda. Madani leiti Pariisi Essonne'i eeslinnas korterist, mis kuulus Amel Sakaoule, kes on samuti kohtu all.\n\nTeda juhendas Samia Chalel, kes oli Madani ja Kassimi vahendaja. Nende sepitsusega oli seotud ka Sarah Hervouet', kes suhtles Kassimiga läbi krüpteeritud sõnumirakenduse Telegram.\n\nNad vahistati paar päeva hiljem, kui nad üritasid korterist kööginugadega relvastatult lahkuda. Hervouet pussitas üht politseinikku õlga ja Madani tulistati jalga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse kohus mõistis esmaspäeval pikaks ajaks vangi kaks naisterroristi, kes üritasid 2016. aastal õhkida Pariisi Jumalaema kiriku ees autopommi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti räimekvoot järgmiseks aastaks suureneb, kilu püügivõimalus väheneb\n\n## Põhitekst:\n\nEesti kalurid saavad 2020. aastal Liivi lahest püüda 15 907 tonni räime. Sellel aastal sai seal piirkonnas püüda 14 336 tonni. Seega suurenes räimekvoot 11 protsendi võrra, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.\n\nKui Euroopa Komisjon tegi ettepaneku vähendada kilu väljapüügi kvooti 25 protsendi võrra, siis läbirääkimiste järel vähenes see 22 protsendini. Eesti leidis, et kilukvoodi suuremaks vähendamiseks ei olnud põhjust, sest varu on bioloogiliselt heas seisus. Eesti saab järgmisel aastal kilu püüda kokku 24 072 tonni.\n\nEelmisel aastal välja võidetud suuremad lõhepüügivõimalused Soome lahel kehtivad ka järgmisel aastal. 2020. aastal saab Soome lahest püüda 995 lõhekala, millele lisandub 364 kala Läänemere avaosast.\n\nTeistest Eesti puudutavatest kvootidest võeti vastu järgmised otsused: väljaspool Liivi lahte saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 17 232 tonni räime ning turska saab Eesti Läänemeres kaaspüügina püüda 45 tonni jagu. Sealjuures on oluline märkida, et tursa kaaspüügi kvoodi täitumist ei hakata jälgima kaameratega, nagu oli Euroopa Komisjoni ettepanekus, tõdes keskkonnaministeerium,\n\nTänavusel kalanduse ja põllumajandusnõukogul avaldasid riigid arvamust ka Euroopa Liidu metsastrateegia ning maailma metsade kaitse kohta. Eesti keskkonnaminister ütles, et Eesti toetab metsastrateegia uuendamist, arvestades maailmas toimuvat ning ka uute teadmiste lisandumist. \"Kuna mets on peamine süsinikku siduv ökosüsteem ja taastuvressursi pakkuja, on metsal süsinikuheite vähendamises üha suurenev roll. Just tolle tõttu on Euroopa Liidu metsi ja nende kasutamist puudutava lähenemise uuendamine igati põhjendatud. Samas tuleb arvesse võtta ka seda, et igas riigis on metsasus ning metsade majandamine erinev, mistõttu peab riikidele jääma siiski iseseisvus,\" lisas keskkonnaminister Rene Kokk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riikide ministrid leppisid kalanduse ja põllumajandusnõukogus ööl vastu teisipäeva kokku järgmise aasta Läänemere kalakvoodid, mille kohaselt kasvab Eestile eraldatud räimekvoot, kilupüügivõimalused aga vähenesid pisut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: uus muusikakanal +372 viis Tallinna vanalinna katusele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mulle oli ehitatud neljanda korruse akna ette kilest ruum. Kui aknast alla vaatasin, paistis mulle inimtühi Raekoja plats, kust jalutas mu ülesastumise jooksul läbi maksimaalselt 2–3 inimest läbi. See kõik oli nii sürr, hulljulge ja inspireeriv. Kindlasti üks lahedamaid ja outside the box (ing k kastist välja lahendusi – toim.) asju, millest olen viimasel ajal osa saanud,\" rääkis jonas.f.k ehk Jonas Kaarnamets.\n\nBisweedi etteaste toimus korrus kõrgemal, 5. korruse katusel. Muusiku 3-tunnine DJ- set toimus kilesse mähitud kuubikus, mis õhtupimedus saabudes valgusega värviliseks maaliti. \"Järgmised 3 tundi möödusid hästi kiiresti, ma nautisin igat hetke ja set 'i lõpu poole tekkis tunne, et oleks pidanud varem alustama, et oleks saanud teha 4- või 5-tunnise set 'i, sest oleksin hea meelega jätkanud,\" meenutas Bisweed, kodanikunimega Maksim Adel.\n\nUue muusikakanali taga seisab 14-liikmeline tiim. Kolm neist, Sten Õitspuu, Rain Tettermann ja Liisa Lahtmets selgitasid ERR Menule lähemalt, miks ja kuidas +372 idee sündis.\n\nKust tuli mõte selliseks projektiks?\n\nSten: Kuna keerulistel aegadel pöörduvad tihti inimesed kunsti poole, et meel värskena hoida, siis see uus olukord, kuhu sattunud oleme ja võimalus rohkem muusikat ja kunsti digitaalses keskkonnas kogeda, viis ka esialgse +372 idee sünnini.\n\nRain: Olen aastaid keerelnud ja mängelnud ideedega uue meedia ümber - kuidas võiksid välja näha erinevad platvormid, kuidas inimesed uut meediat tarbivad, mis on need lahendused? Kui Sten mulle helistas ja ütles, et võiks midagi tuusa teha, siis teadsin kohe, et see on see koht ja aeg, kui neid küsimusi taas avastada.\n\nProjekt ise on terve planeerimise aja pidevas muutumises olnud. Mulle meeldib mõelda, et täpselt selline projekt on saavutanud oma keha tänu mitmete inimeste panustatud ideedele ning ärategemisele.\n\nOlete maininud mõjutajana legendaarset Boiler Roomi. Kas üritate teha Eestis midagi sarnast?\n\nLiisa: Boiler Room on hea näide sellest, kuidas Londonist alguse saanud muusikakanal on kümne aastaga kasvanud üleilmseks projektiks ja ka žanriliselt laienenud. Ses mõttes leiab kindlasti paralleele nende tegemistes ja meie visioonis.\n\nSten: Jah, see on mitmetele meist suureks inspiratsiooniks. +372 toob kokku inimesi selleks, et saaksime hoolikalt valitud kohtades luua muusikaliselt ja visuaalselt ilusaid rännakuid, mis peegeldavad aktuaalseid ühiskonnaprobleeme.\n\nRain: Kindlasti on Boiler Room üks uue meedia pioneeridest ning näidanud, et hea idee, õige ajastus ja kvaliteetne sisu võimaldab tuua kokku tuua peolised peosaalis ning kodus. See on ära kaotanud peo ajalise määratluse ja annab võimaluse nautida pidu ja muusikat millal iganes.\n\nKüll aga usun et +372 community on valmis astuma sellest lahendusest sammu, paar edasi, et mängida rohkem erinevate võimaluste, ideede ja vormidega, kuidas midagi sellist tarbitakse ning ka valmistatakse. Sooviksin avastada ka teisi, dünaamilisemaid võimalusi ja uusi vägevaid audiovisuaalseid kujundeid.\n\nMillisele muusikale digipeosarjas keskendute? Või hoiate kõik võimalused lahti?\n\nSten: Keskendume hinge, pea ja oskustega asja juures olevatele artistidele. Žanrilisi piire hetkel ei tunneta.\n\nRain: Olenemata žanrist võib muusika olla väga hea ja maitsekalt tehtud. Sama tõenäoline on ka vastupidine olukord. Pigem tuleks panna rõhku värske ja kvaliteetse sisu peale. Otsida neid muusikuid, kelle kunst sinu ideedega kokku hakkab. Seekordne artist Bisweed kindlasti on oma žanris värske käekirjaga ning puhtjuhuslikult on tema plaadifirma nimi Bass372. Lisaks on ta artistina väga kaasatulev ning aitab panustada igal võimalikul viisil. Tuleb otsida neid koostöid, mis toimivad.\n\nEsimene pidu toimub vanalinna katustel. Kas on juba teisigi põnevaid kohti mõttes?\n\nSten: Nii loova tiimiga on neid mõtteid kindlasti rohkem, kui kahe nädalaga jõuab ellu viia ehk siis, jah on ikka ka tulevikuks ideid läbi käinud.\n\nRain: Kindlasti on asukoht selle projekti juures võtmetähtsusega, aga sellest veel olulisem on idee, miks seal konkreetses asukohas selline asi teha. Sel korral oleme seadnud probleemi distantsi hoidmise peale ning proovime seda pildiliselt edasi kanda, samas lahendusena inimesi kokku tuues.\n\nLiisa: Ma olen väga pikalt unistanud, et kõrgustes, õigemini katusel midagi cool 'i teha, ses mõttes on mul hea meel, et esimene ülekanne läheb eetrisse vanalinna kõrgustest ja hoiame silmad lahti tuleviku tarbeks.\n\nVoogedastuspidu ei asenda tavalist pidu või vaidlete vastu? Miks peaks DJ-d jälgima läbi video?\n\nSten: Ei vaidle, see on väga õige tähelepanek.\n\nLiisa: Eks sellega ole samamoodi nagu helikandjad ei asenda kontserti, aga ikka tarbitakse mõlemat.\n\nSten: Samas mul on tunne, et üks ei välista teist, välja arvatud juhul, kui mõni globaalne pandeemia inimkonda parajasti ei kimbuta. Kindlasti ollakse pärast tänast ilmaolukorda videoformaadile natukene rohkem avatud kui lähiminevikus, aga asendamisest ei saa rääkida.\n\nRain: Meie üllitis on pigem audiovisuaalne kunstiprojekt, avastus ennekõike – otsime, mida on võimalik kõik teha, kuhu see asi edasi areneb ning millisel kujul me võime üldse tulevikus näha selliseid virtuaalseid lahendusi. Ma usun et käesolev olukord annab nendele küsimustele lähitulevikus suuresti vastused.\n\nSellises vormis on ka DJ-l vabamad käed ennast väljendada ning võib tekkida midagi ennekuulmatut. Kui lisada sinna ka kõik teised osad: sõnum, asukoht, visuaalne pilt ja tehniline lahendus, siis saame hoopis uue kompositsiooni.\n\nLiisa: Raini vastuse jätkuks tooksin siinkohal ülekande plussina veel lisaks välja, et ülekande vahendusel näeb publik seda kõike oluliselt lähemalt kui tavapärases peoformaadis.\n\nTeie platvormi nimi on +372. Millest selline nimevalik?\n\nRain: Projekti üks idee on tekitada kommuun huvitatud asjalikest inimestest, kes sooviksid enda aega ja jaksu panustada. +372 on natukene selline mineviku tehniline jäänuk, millega suudab iga eestlane ennast seostada. See tundus mõnus katus, kuhu selline kommuun kokku koguda.\n\nSten: +372 viitab ühendatusele, mis tekib inimese ja kunsti vahel.\n\nLiisa: Eesti suunakood massidesse!\n\nKeda näete oma publikuna? Kes võiks teie platvormi kuulama-vaatama tulla?\n\nRain: Ma siiralt loodan et igaüks leiab endale midagi mida sellest kaasa võtta. Kas see on siis muusika, erinevad kõlapildid, ilusad vaated, kontseptsiooniline kunst, videotöö, probleemitõstatus või üleskutse neid asju enneolematul moel kombineerida ja lahendada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal alustas tegevust uus audiovisuaalne muusikakanal +372. Esimesel ülekandel astus üles DJ, produtsent ja raadiosaatejuht Bisweed, kelle DJ- set kulges päikeseloojangu saatel Tallinna vanalinna katusel. Üllatusesinejana astus üles produtsent ja multiinstrumentalist jonas.f.k, kes avaldas hiljuti oma soolo-EP.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus leevendas Raatuse ühiselamu suhtes kehtestatud meetmeid\n\n## Põhitekst:\n\nNeile lähikontaktsetele, kes on olnud liikumispiirangu all juba kaks nädalat ja neil ei ole ilmnenud COVID-19 sümptomeid, kehtivad edaspidi ainult tervetele inimestele kehtestatud üleriigilised liikumispiirangud.\n\nIsiku suhtes, kes on 29. aprillil või hiljem kokku puutunud koroonaviiruse positiivse proovi andnud inimesega, hakkavad edaspidi kehtima eriolukorra juhi korralduse nr 52 punktis 4 loetletud üldised tingimused lähikontaktsetele.\n\nSamuti ei ole enam vajalik punkt, mis kohustab kohaldata liikumispiirangut nende Raatuse 22 elanike osas, kes ootavad testitulemust, kuna kõik isikud on tänaseks päevaks testitud.\n\nÜhiselamu terved elanikud saavad edaspidi suhelda teiste inimestega, jälgides ainult üleriigilisi piiranguid, lisaks loobutakse nõudest kehtestada ühiselamu ümber õueala, kus saavad liikuda positiivse proovi andnud isikutega lähikontaktis olnud inimesed, sest edaspidi neile nii rangeid liikumisvabaduse piirangud ette ei nähta.\n\nVarasemat Raatuse 22 kohta kehtestatud korraldust muudetakse seetõttu, et valdav enamus ühiselamu elanikest on terved, kuid endiselt on vajalik piirangute rakendamine isikute osas, kelle 29. aprillil või hiljem läbi viidud kordustestimise tulemus on olnud positiivne.\n\nKorraldusega kehtestatud meetmed kehtivad kuni selle korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel. Korraldus jõustub allakirjutamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas laupäeval korralduse, mis pehmendab liikumispiiranguid Tartu Raatuse 22 ühiselamu elanikele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVahi all olev dopinguarst Schmidt palub end vabastada\n\n## Põhitekst:\n\nSpordiarst Mark Schmidt arreteeriti aasta aega tagasi, kuna usuti, et ta on teadaolevalt kõige suurema dopingusüsteemi keskne inimene. Müncheni prokurör esitas sakslase vastu süüdistuse juba eelmise aasta detsembris, kuid kuna dopinguvõrgustik on väga suur, siis läheb asjade uurimisega rohkem aega. Tõenäoliselt kestab see protsess septembrini ja alles seejärel valitakse välja kohus, kus dopinguarst üle kuulatakse. Seni tuleb Schmidtil vahi all istuda ja lihtsalt oodata.\n\nUurimise käigus on välja tulnud, et Schmidt tegi koostööd Austria murdmaasuusatamise koondise treeneri Walter Mayeriga, kes on igasuguseid sidemeid sakslasega eitanud. Mayer oli osaline ka 2002. aasta Salt Lake City ja 2006. aasta Torino olümpiamängude ajal lahvatanud Austria dopinguskandaalides. Teadaolevalt kandis dopingusüsteemis tähtsat rolli veel ka Horvaatia kergejõustikutreener Dario Nemec, kes teadis väga hästi, kuidas asjad mustal turul töötavad ning millises koguses tuleb keelatuid aineid tarbida, et dopinguproovidest valemäng välja ei tuleks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dopinguarst Mark Schmidt arreteeriti eelmise aasta veebruaris operatsiooni \"Aadrilaskmine\" käigus Erfurdis. Sakslane on siiani vahi all ning palub nüüd enda vabastamist, kuna ta on juba avaldanud kõik endale teadaolevad dopingusüsteemi võtmeisikud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandis sündis esimene hiidpanda\n\n## Põhitekst:\n\nPaaritumine toimus jaanuaris ning 1. mail sündinud pandakutsikas kuulub Pekingile, nagu ta ema ja isa Xing Ya.\n\nNii ema kui vastsündinu seisund on hea ning Rheneni kesklinnas asuva Ouwehandsi loomaaia omanik Marcel Boekhoorn on kinnitanud, et pandapoeg sündis loomulikul teel. Ta lisas, et esialgu jääb vastsündinud pandabeebi sugu veel saladuseks.\n\n\"Praegu jätavad hooldajad Wu Weni ja pisipanda kahekesi. Kui kutsikas mõne kuu pärast emakoopast välja poeb, siis näeme, mis soost ta on. Ja kui see on juhtunud, siis pannakse väiksele hiidpandale ka nimi,\" kinnitas Boekhoorn.\n\nNelja-aastasena saadetakse noor bambuskaru Hiinasse, kus ta osaleb aretusprogrammis. Tema ema ja isa laenati Hollandisse 2017. aastal ja nad on seal viisteist aastat.\n\nHiidpandasid ehk bambuskarusid esineb looduses vaid Hiinas, kus nende asuala üha aheneb. Alates 2016. aastast ei peeta hiidpandasid enam hävimisohus olevaiks, kuid tegemist on haavatava liigiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi loomaaeda Hiinast laenatud hiidpanda Wu Wen tõi ilmale oma esimese poja, teatas Ouwehandsi loomaaed laupäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMattias Siimar teenis USA üliõpilastennise kõrge tunnustuse\n\n## Põhitekst:\n\nITA valib nn All-American Team 'i 20 üksikmängijat ja kümme paari, mis võiks Eesti mõistes olla nagu üliõpilastennisistide sümboolne koondis. Michigani jaoks oli see valimine suur sündmus, sest viimati oli selle ülikooli paar pääsenud prestiižikasse nimistusse 1995. aastal, vahendab Tennisnet.ee.\n\nSiimar ja Fenty said ülikoolide võistlustel koos 13 võitu ja kaks kaotust, aga kahe peale (mängiti ka teiste partneritega) oli nende kogutulemus paarismängus 25-4. Siimari ja Fenty head paarismänguoskust tõestas ka jaanuaris nende ülikoolilinnas Ann Arboris peetud Challenger-turniir, kus nad jõudsid poolfinaali, ehkki vastaste seas oli ka maailma paarismängu edetabeli esisaja mängijaid. Lisame, et Fenty kuulus All-American Team 'i ka üksikmängus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s õppiv Mattias Siimar valiti koos teise Michigani Ülikooli tennisisti Andrew Fentyga Ülikoolitennise Liidu (Intercollegiate Tennis Association ehk ITA) poolt aasta mängijate hulka.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKuressaare haiglas suleti üks koroonaviiruse osakond\n\n## Põhitekst:\n\nKuressaare haigla kirjutas Facebookis, et laupäeval läksid COVID-4 osakonnast järelravile või koju viimased patsiendid ja algas põhjalik ruumide puhastus.\n\nKuressaare haigla ravijuht Edward Laane ütles ERR-ile, et eesmärk on paari nädala jooksul sulgeda ka COVID-1 osakond.\n\nKuna kaitsevägi pani välihaigla kokku ja viis mandrile ning COVID-3 osakonda koroonahaigeid ei pandudki, siis jääb koroonapatsientide ravi jaoks alles COVID-2 osakond, kuhu mahub 14 inimest.\n\nLaane sõnul on praegu Kuressaare haiglas 16 koroonapatsienti, aga olukord läheb pidevalt paremaks. \"Olukord on rahuldav, sees on peamiselt kaasuvate haigustega vanemad inimesed. Intensiivravi keegi koroonapatsientidest hetkel ei vaja,\" ütles Laane.\n\nLaane sõnul on Kuressaare haigla patsientide keskmine vanus 80,6 aastat. Vanim patsient on 98-aastane ja noorim 55-aastane. Üheksa inimest on üle 80-aastased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuressaare haiglas suleti laupäeval üks koroonaviiruse neljast osakonnast ja seal algas ruumide puhastus. Ravijuht Edward Laane loodab peagi sulgeda veel teisegi koroona-osakonna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra sprinditäht murdis aasta jooksul teist korda sõrmeluu\n\n## Põhitekst:\n\nKolmekordne olümpiavõitja Kläbo ei avaldanud sotsiaalmeedias, kuidas seekordne vigastus tekkis. Veebruari alguses oli trauma põhjuseks poksimasinal tehtud ebaõnnestunud löök, kui 23-aastase suusataja käsi libises poksikotilt vastu rauast aparaati.\n\nView this post on Instagram\n\nOops... I did it again ????????\n\nA post shared by Johannes Høsflot Klæbo (@johanneshk) on May 1, 2020 at 9:13am PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra murdmaasuusatamise sprinditäht Johannes Hösflot Kläbo murdis selle aasta jooksul juba teist korda vasaku käe sõrme.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Kollanokkadest\" tuntud näitleja Sam Lloyd suri vaid 56-aastasena\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks \"Kollanokkadele\" tegi Lloyd kaasa kümnetes teistes seriaalides, kirjutab TV Line.\n\nMöödunud aastal diagnoositi näitlejal ajukasvaja.\n\n\"Kollanokkade\" looja ja näitlejad on avaldanud Twitteris kaastunnet. \"Puhka rahus, üks naljakamaid näitlejaid, kellega mul on elus olnud rõõm koos töötada,\" kirjutas Zach Braff, seriaali peaosatäitja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Näitleja Sam Lloyd, kes on eelkõige tuntud jurist Tedi rolli eest \"Kollanokkades\" (\"Scrubs\"), suri 56 aasta vanuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBrent Lepistu: näeme sel hooajal emotsionaalset jalgpalli\n\n## Põhitekst:\n\nLepistu usub, et ta on füüsiliselt heas vormis ning on suutnud vahepealseid nädalaid hästi realiseerida. \"Mul on uus meeskond ja ma pidin vaimselt iseendaga korrektuure tegema, kuna Floras olin ma ikkagi kapten. Ma arvan, et mulle oli vahepealne periood väga heaks ajaks ennast ette valmistada loodetavasti algavaks uueks hooajaks,\" rääkis Lepistu intervjuus ERR-ile.\n\nLevadia mängija tunnistas, et isegi pigem nautis koroonaviiruse pandeemia tõttu karantiinis veedetud aega. \"Mul oli palju aega iseendale ja otsisin erinevaid võimalusi, kuidas end paremasse vormi viia nii vaimselt kui füüsiliselt,\" jätkas Lepistu. \"Mul ei olnud probleeme vaimselt auku kukkumisega, pigem tekkis lihtsalt suur igatsus jalgpalli vastu, et saaks poistega koos mängida.\"\n\nLepistu ei usu, et uus hooaeg peaks kuidagi varasematest erinema. \"Ma arvan, et jalgpall jääb üldjoontes samaks. Kindlasti näeme emotsionaalset jalgpalli. Ma arvan, et kõik meeskonnad on vaimselt puhanud. Ettevalmistusperiood on alati pikk ning sealt välja tulemine võtab alati vaimselt ja füüsiliselt aega. See aeg on nüüd kunstlikult tekitatud. Ma arvan, et me saame näha väga huvitavat hooaja jätku,\" kinnitas Lepistu, kellel koroonaviiruse ees hirmu pole. \"Ma arvan, et sportlastel on natuke teine mentaliteet.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 2. maist lubatakse õues toimuvad spordi- ja liikumisüritused, kui nendes tegevustes osalejaid on maksimaalselt kümme ning kui järgitakse 2+2 reeglit. Esimese ühistreeningu tegi laupäeval ka jalgpallimeeskond FCI Levadia, kelle ridadesse kuuluva mängija Brent Lepistu sõnul tuleb tänavune hooaeg kindlasti emotsionaalsem kui varem.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Reim: Levadialt võib oodata kõike, püüame vältida suuri languseid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Treeningu ajal on väga hea kontrollida mängijate liikumist ja panna nad eraldi tsooni,\" kirjeldas FCI Levadia peatreener Martin Reim intervjuus ERR-ile, kuidas on uute reeglite järgi treeninguid pidada. \"Pigem kõike seda, mis on enne ja pärast trenni ning muus elus, on raske kontrollida. Eriti võistkonnaaladele on see päris suur katsumus, sest sa ei tohi teregi nii öelda nagu sportlasena harjunud oled. Seda peab kogu aeg neile meelde tuletama ja silma peal hoidma.\"\n\nReimi sõnul on sportlastel mängulises plaanis kindlasti väga suur auk. \"Eks me näeme seda esimese nädala jooksul täpsemalt, aga see on loomulik,\" kinnitas Reim. \"Kuni märtsi alguseni tegime kolm kuud treeninguid selle sihiga, et märtsi alguses hakkab hooaeg pihta. Nüüd on sellest kaks kuud möödas. See ei ole võimalik, et hoiad kogu aeg samamoodi treeningkoormust ja taset. Eks seal on kindlasti mingi tagasilöök. Mul ei ole sellist kogemust, et täna teada, mis olukord praegu täpselt on. Vaatame ja jälgime ning loodame võimalikult kiirelt saada heasse vormi.\"\n\nViimase kahe kuu jooksul täitsid sportlased Reimi sõnul kenasti treeningplaani. Harjutati nii individuaalselt kui ka kõik koos videokõne vahendusel. \"Tegutsesime nii nagu muu maailm. Püüdsime hoida taset ja koormust, et täitsa vormist välja ei läheks ja nüüd, kui saab muru peal saapa ja jalgpalliga mõne söödu lükata, siis võib-olla on poistel jälle natuke lõbusam,\" ütles Reim, kelle sõnul tulevad meeskonna jaoks esimesed kuud kindlasti pigem heitlikud.\n\n\"Võib oodata kõike - heast mängust kuni väga halvani. Selleks peab valmis olema ja püüdma vältida suuri languseid,\" jätkas Reim. \"Kõik oleneb ka sellest, millal hooaeg pihta hakkab. Tänasel päeval valmistume selle järgi, et kuupäevaks on umbes 20. mai, aga see võib olla ka 1. juuni, mine tea. Treeneri jaoks on see päris hea väljakutse, kuhu mängulist vormi täpselt timmida. See peab olema kuskil vahepeal. Osadel võistkondadel on kindlasti keerulisem see hooaeg, kui teistel.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates laupäevast on taas lubatud ühistreeningud, kuid seejuures tuleb järgida 2 + 2 reeglit ning treeninggrupi suurus võib olla maksimaalselt kümme inimest. Esimese treeningu pidas ka FCI Levadia jalgpallimeeskond.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSmartlynx teeb Tallinnas treeninglende\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegemist on tavapärase praktikaga, mille eesmärgiks on pakkuda pilootidele treeningvõimalust. Ilmselt on meie kõigi sooviks, et kui istume reisilennukisse, siis teame, et lennuki kokpitis istuvad piloodid on läbinud hulga treeninglende ja mitte ainult lennukisimulaatoris,\" kirjutas lennujaam Facebookis.\n\n\"Lennunduses on esikohal alati turvalisus ja ohutus ja selle tagamiseks on vaja harjutada ja treeninglende,\" seisis postituses.\n\nTreeninglennud toimuvad laupäeval kella 17.00ni ja pühapäeval kella 09.00-15.00 ajal.\n\nLennuplaani kooskõlastab Lennuliiklusteeninduse AS, kes korraldab\nja vastutab õhuruumis lennukite juhtimise eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel teostab Smartlynx Tallinna lennujaama läbiümbruses treeninglende, mistõttu näeb linna kohal ja ümbruses tiirutamas valget lennukit, teatas Tallinna lennujaam.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Henn: Flora ei ole hetkel veel kindlasti mänguvalmis\n\n## Põhitekst:\n\nFlora peatreener Jürgen Henn tunnistas intervjuus ERR-ile, et vahepealne aeg oli üsna keeruline, sest ka treenerid olid harjunud omavahel silmast-silma suhtlema ning interneti teel oli treeningülesannete jagamine omamoodi väljakutseks. \"Lisaks pidime mõtlema kõikide võimalike kitsaskohtade peale ning veenduma, et kõik treeningud ja harjutused oleksid sportlastele võimalikult ohutud,\" rääkis Henn.\n\nPeatreeneri sõnul on esimese treeningu pealt raske öelda, millises seisus mängijad on. \"Tehniline pool vajab kindlasti järeleaitamist, füüsilise poole pealt tunduvad kõik terved ja rõõmsad ning see on peamine,\" jätkas Henn, kelle sõnul anti sportlastele viimase kahe kuu jooksul ette pigem detailsed treeningkavad. \"Andsime neile videona harjutused ette, mille olime ise ette filminud, lisaks kasutasime ka live -treenimise võimalust. Proovisime erinevaid variante, et suudaksime treeneritena mängijatele oma ideid võimalikult hästi edasi anda.\"\n\nHenn lisas, et praegu ei ole Flora kindlasti veel mänguvalmis. \"Me ei ole saanud kontaksete treeningutega alustada ja seegi nõuab omamoodi kohanemise aega enne, kui saame päris jalgpalli mängima,\" jätkas Henn. \"Esimesed mängud saavad olema tõenäoliselt väga krobelised. Puhkuselt tulekuga on kõik ilmselt vähemalt füüsiliselt pigem heas seisus.\"\n\nKas koroonaviiruse pandeemia tõttu võib tänavune hooaeg tulla teistsugune? \"Raske öelda. Meistriks tullakse see aasta kindlasti teiste eelduste pealt, millega muidu ollakse harjutud. Hakkavad mängima võib-olla mingid teised asjaolud. Kindlasti see mõjutab omajagu hooaega ja mängijad, kuid raske öelda, kuidas täpselt,\" rääkis Henn.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates laupäevast on taas lubatud ühistreeningud, kuid seejuures tuleb järgida 2 + 2 reeglit ning treeninggrupi suurus võib olla maksimaalselt kümme inimest. Esimese treeningu pidas ka FC Flora jalgpallimeeskond.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: Jürgen Rooste ja Siim Aimla ekskursioon #muinasjutumaale\n\n## Põhitekst:\n\nEriolukorras on ka lastehommik saanud erilahenduse ja nii on kolitud internetti.\n\nEsimese erakordse lastehommiku juhatavad muinasjutumaa-unistuse ja pillilugudega sisse Siim Aimla ja Jürgen Rooste.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna kirjanike maja lastehommikute sari \"On üks...\"on lugude jutustamise ja maailma asjade üle arutamise hommik. Raamatud on endiselt au sees, nagu ka jutustamine ning rahvamuusika.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonakriis toob ühiskondliku muudatuse, usub Etoni kolledži direktor\n\n## Põhitekst:\n\n\"Aastate pärast, kui ajaloolased vaatavad tagasi 2020. aasta sündmustele, leiavad nad tõenäoliselt, et COVID-19 vallandas suured muutused,\" rääkis koolijuht Simon Henderson ajalehele The Times. \"See võib põhjustada kiire ühiskondliku ja majandusliku transformatsiooni, mis järgnes kahele maailmasõjale,\" märkis ta. \"Ebaõiglus muutub läbipaistvaks,\" tõdes Henderson.\n\nKui Esimese maailmasõja ajal jäid tehased rindele läinud meeste tõttu tühjaks, asendasid neid tootmises naised, kes jäid ka pärast sõja lõppu tööturule ja said ka Ühendkuningriigis valimisõiguse. Teise maailmasõja järel käivitas Suurbritannia riikliku tervishoiusüsteemi ning juurdus heaoluriik oma sotsiaalsete tagatistega.\n\nHendersoni sõnul paljastas koroonakriis, et paljud neist inimestest, kes praegu on haiglates eesliinil ja päästavad inimelusid, on alamakstud ja seni olnud madalalt väärtustatud.\n\n1440. aastal asutatud Etoni kolledž on Inglismaa kõige prestiižsem üldhariduskool, milles on õppinud 20 Briti peaministrit, sealhulgas praegune valitsusjuht Boris Johnson. Etoni on lõpetanud ka troonijärjekorras teisel ja kuuendal kohal asuvad printsid William ja Harry, nagu ka kirjanik George Orwell ja majandusteadlane John Maynard Keynes. Etoni aastamaks on 42 5000 naelsterlingit (umbes 49 000 eurot).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti kõige elitaarsema erakooli, Etoni kolledži, direktor usub, et koroonakriisi toob kaasa sama suured ühiskondlikud muutused nagu toimusid pärast kahte maailmasõda eelmise sajandi keskel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nFrankie Animal avaldas nostalgiahõngulise singli ''Restless''\n\n## Põhitekst:\n\n\"Restless\" on järg bändi eelmise aasta juunis ilmunud singlile \"Playful\", mis saavutas toona Raadio 2 edetabelis kuu mängituma loo tiitli. \"Mulle tundub, et me oleme \"Playfuli\" ja \"Restlessiga\" kätte saanud suuna, kuhu poole soovime kogu albumiga muusikaliselt liikuda. Veidi popilik, nostalgiahõnguline ja meie kolme nägu. Tunnen, et side meie kolme vahel on ka üha tugevam ja selle võrra on muusika ka terviklikum,\" rääkis kitarrist Jonas Kaarnamets.\n\nLoo kirjutas bändi bassist Jan Soovik koos Jaanika Eigoga. Jaanika on bändi jaoks alati väga lähedane inimene olnud ning loos võib lisaks Marie Vaigla vokaalidele ka tema häält kuulda. \"\"Restless\" räägib suhetest. Küllap on paljudel pikka aega koosolnutel tekkinud tunne, et ei oska olla koos ja ei saa ka ilma. Olla tupikus, mis teeb rahutuks,\" selgitab Marie loo sisu.\n\nNoortebändist välja kasvanud Frankie Animal sai üldsusele tuntuks Eesti Laulul, kus 2018. aastal osaleti looga \"(Can't Keep Calling) Misty\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Frankie Animalil ilmus uus suvine singel \"Restless\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTaanlased loodavad jalgpalli kõrgliigaga jätkata mai lõpus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Liiga alustamine 29. mail on hädavajalik,\" ütles Taani jalgpalliliidu esindaja Jesper Moller. \"Arusaadavalt tuleb seejuures arvesse võtta kõikide mängijate tervist.\"\n\nEuroopa jalgpalliliit UEFA andis erinevate riikide alaliitudele aega 25. maini, et otsustada kas liigadega jätkata või mitte ning tutvustada seejärel oma plaane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taani jalgpalliliit loodab meistrivõistlustega jätkata mai lõpus. Selleks on neil vaja riigipoolset heakskiitu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalias toimuma pidanud maanteeratturite EM lükati aasta võrra edasi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Keerulise olukorra tõttu, mis hõlmab kogu maailma, otsustasime lükata Trentinos toimuva pidanud Euroopa meistrivõistlused 2021. aastasse,\" seisis Euroopa Jalgrattaliidu avalduses.\n\nRahvusvaheline Jalgrattaliit on varasemalt öelnud, et kuni 1. augustini ühtki UCI kategooriaga võistlust ei toimu. Rattaspordi suursündmus Tour de France lükati edasi 29. augustist 20. septembrini. Kuigi Itaalias EM-i ei toimu, siis otsib UEC siiski võitluse korraldamiseks alternatiivi ning loodab kõikidele rattaspordi distsipliinidele siiski tiitlivõistluseid tänavu korraldada.\n\nMullu krooniti Hollandis Alkmaaris grupisõidu Euroopa meistriteks Elia Viviani ja Amy Pieters.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maanteeratturite Euroopa meistrivõistlused pidid esialgu toimuma septembris Itaalias Trentinos, kuid koroonaviiruse pandeemia tõttu lükati sealne suurvõistlus aasta võrra edasi. See aga ei tähenda, et EM täiesti ära jääb, sest esialgu otsib Euroopa Jalgrattaliit (UEC) võistluse korraldamiseks uut paika.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBrexit toob tagasi süsteemi, mis nurjas Zelinski ülemineku Inglismaale\n\n## Põhitekst:\n\nKui seni kehtis jalgpallurite Inglismaale siirdumisel Euroopa Liidu üks aluspõhimõte ehk tööjõu vaba liikumine, siis pärast Brexiti üleminekuperioodi lõppu (31. detsember 2020) enam mitte. Siis peavad Euroopa Liidu liikmesriikidest Inglismaale siirduvad jalgpallurid täitma tööloa saamiseks samad kriteeriumid, mis kehtivad praegu muule maailmale, vahendab Soccernet.ee.\n\nPremier League soovis, et Brexiti järel säiliks status quo ehk praegune kord, aga teisipäeval avaldatud Inglismaa jalgpalliliidu iga-aastasest finantsaruandest ilmneb, et kõrgliiga oma tahtmist ei saa. Nimelt kavatsetakse kasutusele võtta punktisüsteem, kus jalgpallur peab koguma erinevates kategooriates piisava summa, et ületada nö kvalifikatsiooninorm, mis on tööloa eelduseks.\n\nPunkte antakse koondisemängude arvu ja jalgpalluri kodumaa koha eest FIFA edetabelis. Samuti arvestatakse üleminekusummat ja lepingusse kirja pandud töötasu.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust muudab seni kehtinud korda ka jalgpallisektoris, kus hakkab pärast praegu kehtiva üleminekuperioodi lõppu taas kehtima süsteem, mis nurjas 21 aastat tagasi Eesti koondise ründaja Indrek Zelinski ülemineku Inglismaa klubisse Blackpool.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLuteri kirikud hakkavad kellahelistamisega meelt avaldama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen teinud otsuse helistada algava nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 12 ja kell 15 kirikukelli. Kirikukellade meelavaldusega anname märku, et kogudused üle Eestimaa on valmis inimeste jumalateenistustele kutsumiseks ja selleks helisevad kirikute kellad – Jumalale tänu ja ülistusest lauldes või otsustajatele oma meelsusest häälekalt märku andes,\" teatas EELK peapiiskop Urmas Viilma laupäeval sotsiaalmeedia vahendusel.\n\n\"Juba viiskümmend päeva on kestnud koroonaviiruse haiguse COVID-19 tõttu Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra tingimustes meie kirikutes jumalateenistuste ja armulauasakramendi paast,\" tõdes Viilma. \"Olukorras, kus mitmetes eluvaldkondades on hakatud eriolukorra tarvis kehtestatud rangeid reegleid ametlikult leevendama, on küsimus, millal võiks võimaldada kristliku usu mõistes näljas viibinud kristlastele armulaua sakramendist osa saamist ja jumalateenistustel osalemist,\" lisas ta.\n\nKellahelistamine peaks kestma viis kuni kümme minutit.\n\nPikemalt põhjendas Viilma oma üleskutses ajakirjas Kirik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) pühakojad hakkavad kolm korda nädalas kelli helistama, et sellega protestida usklikele kehtestatud keelu vastu minna kirikutesse jumalateenistustele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFilmitootmine uuel ajal\n\n## Põhitekst:\n\nMis on Eesti Filmitööstuse Klaster, millega tegeleb ja kelle huvisid kaitseb?\n\nEesti Filmitööstuse Klaster (EFK) esindab 20 filmitööstuse ettevõtet, sh nii mängu-, anima- kui ka dokumentaalfilmide tootjat, meie piirkonna suurimat filmifestivali PÖFF ja filmitööstuse platvormi Industry@Tallinn & Baltic Event. Klaster on ka üks plaanitava filmistuudio Tallinn Film Wonderland osanikest.\n\n8. aprillil esitasid klastri esindajad virtuaalselt oma ettepanekud kultuuriministrile. Millised ettepanekud?\n\nKohtumise eel koostasime põhjaliku dokumendi, selgitades meie valdkonna peamisi toimimisprintsiipe, mida on vaja mõista COVID-19 kriisis. Millegipärast on levinud arvamus, et filmitootja saab kogu rahastuse riigilt. Nii kodumaiste kui rahvusvaheliste filmiprojektide tootmise üheks alustalaks on tõepoolest riiklik finantseerimine Eesti Filmi Instituudi (EFI) ja Eesti Kultuurkapitali kaudu, ent keskmiselt moodustab riigi toetus filmidele umbes 40% filmi kogueelarvest ning harvad pole juhud, kui riigieelarveline toetus on sellest väiksemgi, nt \"Novembri\" (35%), \"Supilinna Salaseltsi\" (35%) jt puhul. 1 Ülejäänud rahastusallikateks on piletitulu, ettemüük telekanalitele, välismaise kaastootja ja välisfondide panus, erainvestorite investeeringud, ent suures mahus ka filmitootmisettevõtete omapanus, mida teenitakse peamiselt rahvusvahelist filmiteenust pakkudes.\n\nHetkeseisuga on kõik filmivõtted peatatud, kinod suletud, 2 välismaiste kaastootjate panused küsimärgi all ning rahvusvahelise filmiteenuse osutamine ehk teenuste eksport täielikult peatunud. Seejuures on teenuste eksport majanduslikult kõige kiirema raharinglusega tootmisvõimalus, kus tootja osaleb teenusepakkujana välisriigile, kaasates sageli ka eesti talente väga mitmest valdkonnast (peale võttemeeskonna näitlejad, heliloojad, interpreedid, kirjanikud).\n\n13 rahvusvahelist tootmisteenust pakkuva ettevõtte seas korraldatud küsitluse järgi oli 2020. a prognoositud turumaht enne COVID-19 kriisi 16,6 miljonit eurot. Eriolukorra tagajärjel ainuüksi märtsist maini tühistatud tööde maht oli 3,2 miljonit eurot ja mõjuprognoos 2020. a turumahule kokku 10,7 miljonit eurot. Need on ainult 13 ettevõtte andmed.\n\nEFK viis ettepanekut kultuuriministrile\n\n• Kuna teadmata ajaks on seiskunud välisraha kaasamise võimalus, siis on massilise tööpuuduse, tippkompetentsi kadumise ja filmitööstuse hävimise vältimiseks vajalik säilitada kodumaine tootmine. Seoses sellega tegime ettepaneku EFI maikuise tootmistoetuste vooru taastamiseks ning lisavahendite leidmiseks summas 2 miljonit eurot, mis suunatakse kodumaise filmitootmise eri etappide toetamisse sel aastal.\n\nAprilli lõpus on selle otsuse tegemine juba ülimalt ajakriitiline – eelkõige filmitootmise sesoonsusest 3 tulenevalt, sest halva ilmaga filmida pole filmivõtte paviljoni puudumise tõttu võimalik.\n\n• Kuna kodumaiste filmide tootmine on ainus viis piirata tööpuudust ja spetsialistide äravoolu valdkonnast, peame ajakriitiliseks otsuseks Film Estonia varasemate perioodide kasutamata vahendite (629 000 eurot) suunamist kultuuriministeeriumi eelarvesse.\n\n• Film Estonia tagasimaksesüsteemi avamine kodumaistele filmidele ja erainvesteeringutele, mis annaks tootjatele võimaluse katta äralangenud rahastusallikad. Peame oluliseks tagasimakse määra tõstmist 35–40%-le, et rahvusvahelise koostöö taastudes ja peagi algavas COVID-19 võidujooksus oleks Eesti tootmisteenuse sihtriigina teistest atraktiivsem ja/või poleks naaberriikidega võrreldes kehvemas seisus.\n\n• Eraldada telekanalitele (ERR) vahendid sõltumatutelt tootjatelt vanemate filmide litsentside uuesti omandamiseks konkurentsivõimelisema summa eest, mis eriti lähiperioodil võib olla tootjatele üks väheseid sissetulekuallikaid.\n\n• PÖFFi toetuse muutmine alates aastast 2015 kehtivast kultuurkapitali toetusskeemist (50% toetust audiovisuaalsest sihtkapitalist, 50% valdkondade vahelisest sihtkapitalist ehk nõukogust) tagasi varem kehtinud 20–80% skeemile (20% AV sihtkapital, 80% valdkondade vaheline) vabastamaks audiovisuaalse sihtkapitali summad filmide tootmise toetamiseks.\n\nDiana Mikita: \"Mõistame, et eriolukord toob iga päev kaasa uudiseid ning nii oleme ka meie saanud ühel päeval musta, teisel päeval valget ning kolmandal punast värvi uudiseid\" Foto: Sohvi Viik\n\nKuidas teie ideed vastu võeti ja kas midagi ka otsustati?\n\nKohtumine oli asjalik ning jäi kostma seisukoht, et filmitööstusele esialgu plaanitud toetus on tõepoolest ebaproportsionaalselt väike võrreldes teiste valdkondadega. Minister näitas head tahet toetusmeetmete jaotus uuesti läbi vaadata. Mõistame, et eriolukord toob iga päev kaasa uudiseid ning nii oleme ka meie saanud ühel päeval musta, teisel päeval valget ning kolmandal punast värvi uudiseid, aga paraku pole EFK seniajani saanud ühtegi selget vastust. Tundub, et filmitööstuse toetusmeetmete jaotamine on lükatud viimaseks, nagu ka kinode taasavamine.\n\nMõistame, et tasakaalustatud kultuurivaldkondade edendamine-toetamine on eriolukorras kõrgemal tasemel žongleerimine. Ometi on valitsus selgelt väljendanud, et prioriteet kuulub majandust elavdavatele valdkondadele. Filmitööstusse investeeritud summad liiguvad kiiresti edasi teistesse filmivõtteid teenindavatesse sektoritesse, aidates nii kogu majandust. Ent praegu me ei arva, et sellest põhimõttest kinni hoitakse – toetused liiguvad sinna, kuhu nad alati on liikunud. Eesti rahvas on kahtlemata teatrirahvas, aga kas pole aeg hakata ka filmi nägema objektiivses proportsioonis? 2019. aastal kogusid eesti filmid kinodes rekordarvu vaatajaid – kokku 847 960 vaatajat. Üldine kinokülastuste arv oli 3 685 922, mis teeb meie filmi turuosaks vaatajaskonnast 23%. 4 Skandinaavia maades, aga ka Leedus ja Poolas, on tavaline, et kodumaise filmi turuosa on veerand kogu kinokülastajate arvust. Ainuüksi ühe eduka kodumaise filmi vaatajaarv olid suurem kui ühe eduka teatri kogu aasta külastusnumbrid. Kui aegade hämarusest oleme olnud laulu-, tantsu- ja teatrirahvas, siis on õigustatud öelda, et oleme ka filmirahvas, kes armastab kodumaiseid linateoseid.\n\nKuidas on teie vaates tootjate seis pärast mõnenädalast kriisiaega ja aktiivse tootmistegevuse seiskumist?\n\nEsimene šokk on möödunud. Otsime viise, kuidas eriolukorras filme näidata ja filmiteenust pakkuda. Marianne Ostrati initsiatiivil ja koostöös Netikinoga korraldasime viiele lühifilmile pealkirjaga \"Värske veri\" esmakordse online -esilinastuse, mis õnnestus väga hästi. Testime n-ö distantsilt filmimist ning leiutame koostöös partneritega uusi innovaatilisi tehnilisi lahendusi. Vähendame töötajate palkasid ja vaatame nukrusega esimeste tublide ja pikaajaliste tegijate lahkumist turult isegi kiiremini, kui arvasime.\n\nFilmitootjad on loomult peaaegu eluohtlikult positiivsed – oleme õppinud looma väga efektiivselt ja piiratud tingimustes juba väga pikki aastaid. Meie positiivsus püsiks, kui ei oleks puudu 50–70% filmide finantseerimisallikatest (s.o filmitootmisettevõtete iseseisvalt teenitav kapital) ja saaksime hinnata, millal võiks taastuda rahvusvaheliste projektide tootmine. Oleme seisukohal, et sel aastal on rahvusvahelised projektid pigem välistatud – seda tulenevalt nii võtete ettevalmistusperioodi pikkusest (minimaalselt 3–6 kuud) kui ka tootmist piiravast hooajalisusest. Realistlikult peame välisprojektide naasmist Eestisse võimalikuks alles 2021. aastal. 5 Kui peale toetuste väiksuse ei mõista riik ka seda, et Eesti filmitööstusel on viimaste aastatega tekkinud tugev positsioon teenusepakkujana maailma tipptegijatele nii filmitootjate (Christopher Nolani \"Tenet\" jt) seas kui ka reklaamitööstuses ning meil ei aidata luua isolatsioonijärgses võidujooksus häid võimalusi nende siia meelitamiseks, võime järgmiseks paarikümneks aastaks kaotada oma positsiooni konkurentidele Lätile, Leedule, Poolale, Sloveeniale, Rumeeniale jt. Võin liialdamata öelda, et tipptegijate Eestisse meelitamiseks on kogu valdkond ühiselt pingutanud pea kümme aastat ning südamest kahju oleks taas näha järgmise tippdraamaseriaali tootmise ja sellega kaasnevate mahukate lisavahendite liikumist naabrite juurde (nt \"Tšernobõl\" ja \"Stranger Things\" on end sidunud Leeduga). Oleme esitanud oma ettepanekud, kuidas muuta tagasimaksesüsteem ahvatlevamaks ning seeläbi saavutada suurem konkurentsieelis naabrite ees.\n\nKas midagi on ka jäävalt läinud ja millisena tuleb eesti film sellest kriisiseisust lõpuks välja? Mis jääbki teisiti?\n\nLoodame, et kriis ühendab meid ja õpetab koostööd tegema. Loodame, et väljume siit üksteisega inimlikuks ja hoolivaks jäädes. Loodame, et lisavahendid kodumaise tootmise jaoks leitakse, et suvel saaksid võttesse minna filmivõtted katkestanud Ove Mustingu spordidraama \"Kalev\", Ilmar Raagi uus lastefilm \"Erik Kivisüda\" ning maikuist tootmisvooru ootavad ja samuti suvel võtteid planeerivad Elmo Nüganeni \"Apteeker Melchior\", Triin Ruumeti uus film \"Tume paradiis\" jt.\n\nLoodame, et filmide kvaliteet ei lange tasemele, millest oleme viimaste aastatega välja rabelenud. Loodame, et publik leiab taas kinod üles. Kinod on väga põhjalikult valmistunud oma saale turvaliseks seades ning on välja pakutud meetmeid, et kinokülastus jääks turvaliseks. Kinod ei ole ohtlikumad kui sageli kitsastes tingimustes töötavad kohvikud, restoranid, muuseumid jt. Enne kui otsustatakse kinod lükata viimaseks, tuleb põhjalikud analüüsida, kas see on otstarbekas.\n\nJa viimaks loodame, et toetuse jagajad ei unusta, et filmide tootmine kestab keskmisest pikemat aega ning otsustega viivitades märgatakse filmitootjate kadumist alles siis, kui ekraanilt tulevad küll ainult head, aga väga vanad filmid.\n\nPeame vajalikuks veel kord rõhutada, et filmivaldkond ei paku tööd mitte ainult valdkonnas tegutsevatele erialafirmadele (filmitootjad ja järeltootjad, võttetehnika rendifirmad jt) ning loominguliste- ja tehniliste oskustega vabakutselistele erialaspetsialistidele nagu režissöörid, kunstnikud, operaatorid jt, vaid see on kogu ühiskonda ühendav süsteem, kuhu on kaasatud näitlejad, muusikud, kirjanikud, heliloojad, aga ka sellised sektorid nagu ehitus, majutusasutused, restoranid, toitlustus- ja transporditeenused, võttekohtade omanikud jne. Filmitööstuse tegevuse peatumine mõjutab vähemal või suuremal määral kõiki valdkondi. Filmitootmise taaskäivitamisega saame aidata ka neid.\n\nToetusmeetmeid vaadates tundub, et abivajajatele on otsustatud anda kala (loomeliitude toetused), mitte õng, mida filmide tootmine võimaldaks. Kala saajad tulevad varsti uut kala küsima, sest õng on üle jõe visatud.\n\nMida toob tulevik ja millised oleksid järgmised sammud?\n\nTulevik tundub habras ning eluohtlikke optimiste jääb iga nädalaga vähemaks. Kui filmitootmisse veel sel kevadel lisavahendeid ei suunata, pole kindel, kas tootmisettevõtted sügisel elus on.\n\nToetusmeetmete jagamine ei tohi jääda selleks loodud ministeeriumi erikomisjoni kanda, vaid seda peaks koordineerima audiovisuaalvaldkonda esindav Eesti Filmi Instituut. Neil on vajalik kompetents ning ülevaade turuolukorrast, valdkonna ühe tugevaima esindajana on Eesti Filmitööstuse Klaster EFIga püsivas kontaktis. Riik peab silmas pidama, et viirusejärgses võidujooksus oleksid meie valdkonnal kõik vahendid, et esimesel võimalusel taastada välisteenuse pakkumine. Eesti kvaliteetne filmilooming ei saa eksisteerida ilma tootmisfirmade teenuste ekspordita.\n\nRahvas vajab filme, kuna film on hetke jäädvustaja ja meelsuse kandja, meelelahutaja ja lohutaja nii headel kui keerulistel aegadel.\n\n1 2020. aastal eri tootmisfaasis oleva mängufilmi 15,2 miljoni euro suurusest eelarvest moodustab EFI toetus 4,3 miljonit eurot (28,3%).\n\n2 Perioodil märts–mai 2020 on realistlik Eesti filmide vaatajate puudujääk ca 200 000 ehk üle miljoni euro kassatulu.\n\n3 Eesti filmitööstus on ajakohase filmistuudio puudumise tõttu sesoonne, võtteperioodid jäävad valdavalt ajavahemikku juuni–september.\n\n4 http://filmi.ee/uudised/#a-record-breaking-year-for-estonian-cinema\n\n5 60% ettevõtetest usub, et sektori taastumine saab alata 2020. a IV kvartalis. 50% ettevõtetest arvab, et turumahu taastumine COVID-19 eelsele tasemele võtab aega 3–5 aastat, seda juhul, kui õnnestub säilitada tootmine ja tootmisettevõtted.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmitootjad on tegevusseisaku tõttu hakanud otsima võimalusi, kuidas filmitootmine rasked ajad üle elaks. Tegemisi valgustab Eesti Filmitööstuse Klastri juhatuse liige Diana Mikita.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaal loodi ratturitele õhusaaste vähendamiseks huvitav programm\n\n## Põhitekst:\n\nEelarves on eraldi rida veel rattatreeningute ja ajutiste parkimiskohtade jaoks. Statistika järgi on Prantsusmaal 60 protsenti reisidest vähem kui kolm miili pikad ning ökoloogilise ülemineku minister Elisabeth Borne tahab oma välja käidud plaaniga suunata inimesi neid lühikesi vahemaid läbima kas jalgsi või rattaga, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nPlaani kohaselt luuakse 3000 mehaanikust koosnev võrgustik, kelle tööst hüvitab valitsus 50 eurot. Raha laekub tehtud töö eest ettevõtte arvele. Tegemist on rattasõidule panustamises järgmise etapiga. Alustuseks eraldati 300 miljonit üheksa vaid ratturitele mõeldud kiirtee ehitamiseks, mis ühendaksid Pariisi kesklinna võtmepiirkondadega.\n\nAlates 11. maist võivad prantslased tänavatel jälle rattaga sõita. Seltskonnas ei tohi olla üle kümne inimese ja omavahel tuleb hoida vähemalt kümme meetrit vahet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal avaldati 20 miljonit eurot maksma minev kava, mis võimaldab kõikidel elanikel oma ratas kuni 50 euro eest korda teha. Koroonakriisist tingitud olukorra ajal on riigis õhusaaste märkimisväärselt vähenenud ja seda taset soovitakse ka edaspidi hoida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUsbekistan ja Kasahstan evakueerisid tammipurunemise tõttu kümneid tuhandeid\n\n## Põhitekst:\n\nUsbekistan viis reedel järgi andnud tammi vallandunud tulvavete eest eemale 70 000 inimest, teatas riigi valitsus. Tammi purunemise tõttu sai surma kaks last ja veel 56 inimest vigastada, edastas Interfax BNS-i vahendusel.\n\nKasahstan evakueeris Lõuna-Turkestani oblastist 5400 inimest, teatas kohalik võimujuht.\n\nTammi järeleandmine tekitas ühtlasi ümberkaudsetes asulates ja põllumaadel suurt ainelist kahju.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Usbekistani ja Kasahstani võimud evakueerisid Sõrdarja jõel asunud Sardoba veehoidla tammi purunemise tõttu kümneid tuhandeid ohtusattunud inimesi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKuulitõukajad leidsid võistlemiseks lahenduse\n\n## Põhitekst:\n\nTeiste seas osaleb võistlusel ka Suurbritannia meister Sophie McKinna, kes on karantiini ajal treeninud peamiselt oma koduaias. \"Mul on kaasaskantav võistlusring, mille ma saan maha panna ja siis kuuli tõugata,\" kirjeldas McKinna, kelle isiklik rekord on 17,97 meetrit. \"Ma olen ka vaimselt päris heas seisus, sest ma olen saanud vaatamata kõigele treenida. Kui poleks, siis oleks lood muidugi teisiti.\"\n\nSel nädalavahetusel toimuval võistlusest saab McKinna mõõtu võtta koos Suurbritannia parima meeskuulitõukaja Scott Lincolniga, kellega koos minnakse vastamisi kuni 20-aastastele sportlastele Lewis Byngile ja Serena Vincentile. Sellele duellile saab kaasa elada ka otseülekande vahendusel.\n\nLisaks Suurbritannia kuulitõukajatele osalevad võistlusel ka sportlased Uus-Meremaalt, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Costa Ricalt. Võistlejate vanus jääb vahemikku 13-70 aastat. Need, kellel varustus puudub, võivad kasutada erinevaid alternatiive. Näiteks kive või oakotte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi koroonaviiruse pandeemia tõttu on ülemaailmne sporditegevus pausile pandud, võtavad 160 atleeti erinevatest riikidest siiski üksteiselt mõõtu virtuaalsel kuulitõuke võistlusel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJärveoja peab karjääri hirmutaivamaks hetkeks sissemagamise tõttu lennult maha jäämist\n\n## Põhitekst:\n\nOma karjääri kõige hirmutavamaks hetkeks peab Järveoja ühel 2018. aasta hommikul sissemagamist, mille järel ei jõudnud ta õigeks ajaks lennukile, mis viis Monte Carlo rallile. \"Olime uues tiimis (Toyotas) ja see oli hooaja avaralli,\" kirjeldas Järveoja. \"Ei olnud tore tunne.\"\n\nJärveoja tunnistas veel, et on karjääri jooksul ülesõidul ära eksinud. \"Aga oleme alati õigeks ajaks katse starti jõudnud, seega pole suurt draamat olnud,\" lisas maailmameister. Judomatši kõige raskemaks vastaseks peab Järveoja aga tiimijuhti Andrea Adamot tema võitlusvaimu pärast.\n\nOma lemmikriigiks peab Järveoja Eestit ja selle järel Itaaliat. Küsimusele, mis oli kaardilugeja esimene auto, jääb Järveoja vastuse võlgu. \"Vastan sellele siis, kui saan oma esimese auto,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu koos Ott Tänakuga rallisõidu maailmameistriks kroonitud Martin Järveoja vastas sotsiaalmeedias fännide küsimusele. Teiste seas tuli välja, milline on kaardilugeja karjääri hirmutavaim hetk, lemmikriik, esimene auto ja kellega ta judomatšis parema meelega vastamisi ei läheks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAreng algab seal, kus lõpeb mugavustsoon\n\n## Põhitekst:\n\nDagopeni asutas 1992. aastal arhitekt Jüri Kuusemets. Praegu veab ettevõtet tema poeg Jaan Kuusemets, kellega räägime eespool nimetatud arhitektuurivõistlustest ja rahvusvahelisel turul jala ukse vahele saamisest.\n\nRäägi palun Soome rahvusmuuseumi, Vilniuse kontserdimaja ja Hispaania võistlustest pisut lähemalt.\n\nKuusemets: Need olid avatud rahvusvahelised arhitektuurivõistlused, mille kohta jagati infot mitmel pool nii erialaliidu veebisaidil kui ka rahvusvahelistes veebiportaalides. Rahvusvahelisest võistlusest osavõtmise määrab paljuski ka see, kas lähtetingimused on inglise keeles. Mõne võistluse puhul, näiteks Vilniuse kontserdimaja, oli kõik vajalik info inglise keeles olemas ning võistlustöö võis esitada ingliskeelsena. Soome rahvusmuuseumi võistlusel oli osa materjalidest vaid soome keeles ning ka töö tuli tõlkida.\n\nSoome rahvusmuuseumi juurdeehitise võistlus oli võrdlemisi omapärane. Juba lähteülesandega oli seatud, et suurem osa hoonest peab asuma maa all. Ära tuli lahendada neli uut näitusesaali, mida saaks nii omavahel ühendada kui ka üksteisest eraldada. Üks suur saal pidi olema esinduslikum ning täitma ühtlasi fuajee-aatriumi funktsiooni, et seal saaks korraldada kontserte, moeetendusi jms. Muuseum asub historitsistlikus muinsuskaitse all olevas muuseumile projekteeritud hoones. See on soomlastele tähtis avalik ruum Helsingi kesklinnas, muusikamaja ja uue keskraamatukogu vahetus läheduses. Juurdeehitis pidi sobima muuseumihoone ja suure haljastatud hooviga, mitte sellega võistlema. See oli ka üks põhjus, miks ei lubatud teha klassikalist juurdeehitist ehk vana hoone kõrvale sama suurt maapealset mahtu. Vaja oli säilitada rahvusmuuseumi vaadeldavus, mitte projekteerida uus dominant. Soome võistlusest võtsime osa Hispaania Bakpaki bürooga. Nendega oleme juba aastaid koos töötanud.\n\nJaan Kuusemets: \"Rahvusvahelisel võistlusel edukaks osalemiseks peavad planeedid sinu taha reastuma. Ära tuleb tabada ülesande tuum, žürii eelistused, lahendus peab olema ajatu, nutikas, funktsionaalne, poeetiline ja hingega.\" Foto: Erakogu\n\nVilniuse kontserdimaja võistlusel selliseid piiranguid polnud. Kontserdimajale valitud asukoht künka otsas on eelmisele võistlusele pigem vastandlik. Kõrgemale tõstetud kontserdimaja jääb linnast hästi nähtav ja vaadeldav. Sellest saab ilmselt Vilniuse uus maamärk. Lähtetingimustes oli kirjeldatud linnaehituslikult tähtsamad vaatesuunad ning need vaated tuli ka tõetruult visualiseerida. Üks keeruline ülesanne oli mitmest küljest mugava juurdepääsu tagamine looduslikult ja linnaehituslikult mõnevõrra ära lõigatud hooneni. Kontserdimaja asukohaks valitud künkale praegu head ligipääsu pole, eriti ühissõidukiga tulijatele. Lihtsam oli tagada juurdepääs oma sõiduki, takso või turismibussiga, aga lahendada tuli ka see, kuidas tullakse kontserdimajja jala või ühissõidukiga, sest peoriietega ei soovi mäe otsa isegi noored ronida. Kavandasime mäe järsemale nõlvale ühissõidukite peatuse lähedusse eraldi välilifti.\n\nHispaania Malaga võistlusel otsiti arhitektuurilist lahendust ühele uuele ärihoonele kesklinna peatänava ääres ning selle lahenduse kallal töötasime samuti koos Bakpakiga, kes meid osalema kutsus. Võistluse materjalid olid ainult hispaania keeles ning ilma kohaliku büroo abita oleks olnud väga keeruline võistluse tingimustes ja kohalikes oludes orienteeruda. Selle võistluse tulemused pidid selguma aprillikuu jooksul, aga praeguseks pole uut infot tulnud. Võimalik, et tulemuste viibimine on seotud Hispaaniat tabanud viiruselainega.\n\nMida peaks üks väike arhitektuuribüroo tegema, et välisturul jalg ukse vahele saada?\n\nKüsima peab, mis on eesmärk. Mõni väike büroo võib koos puitmajade tootja või ehitajaga jõuda Skandinaavia maade turule. Mõni suurem büroo on püüdnud osaleda riigihangetel Soomes või Norras. Väikesele või alustavale büroole on arhitektuurivõistlus alati hea võimalus. Arhitektuurivõistlus on ka kõige tõenäolisem võimalus pälvida tähelepanu ja saada mõne tähtsa objekti projekteerimisõigus. Silmad tuleb hoida lahti, peab olema arenemisvõimeline ja avatud. Kui ei riski ega ürita, siis ei tule kindlasti ka mingit võimalust. Väiksematel büroodel tekivad ikka tööde vahele pausid: mõned projektid on valmis saanud ja järgmisi alles oodatakse ning kui pole otsest vajadust või survet, siis igasugust tööd iga hinna eest pole mõtet ka sisse võtta. Kui pole suuri püsikulusid, näiteks üür või paljude töötajate palgad, ei pea ilmtingimata stabiilset käivet hoidma. Selle pausi ajal ongi hea välja valida mõni rahvusvaheline võistlus ja sellest osa võtta. Suurematel välismaa võistlustel osalemine ning ka koostöö teiste riikide büroodega tuleb ehk kasuks ka arengule ja annab kogemusi. Väikse toetuse saamine erialaliidult loomestipendiumina on sellisel puhul väga motiveeriv ja sellest on palju abi välismaa võistlustega seotud riskide maandamiseks. Mõne suurema objekti lahenduse kallal töötatakse näiteks nelja-viiekesi kuu-poolteist. Osalemine ise ei garanteeri ju mingit tasu. Kui žürii leiab, et töö pole preemiat väärt, on tegelikult tulutult töötatud. Mingid püsikulud siiski on: programmide litsentsitasud, võib-olla on vaja laenu või liisingut maksta, süüa on ju ikka vaja osta.\n\nVälisvõistlustega on tihti seotud suuremad kulud kui siinsetega. Levinud on see, et graafilise materjali juurde küsitakse maketti. Näiteks Vilniuse kontserdimaja võistlusele tuli valmistada kindlatele tingimustele ja mõõtudele vastav makett. Lisanduvad transpordi-, kulleri- ja materjalide tõlkimise kulud.\n\nEesti arhitektuuri tase on hea, aga millegipärast ei ole me veel maailmaareenile jõudnud. Eesti on noor riik ja meie majandus on, hoolimata tagasilöökidest, siiski pidevalt kasvanud. Mulle tundub mõnikord, et arhitektidel on järjepidevalt olnud päris palju tööd. Suuremad ja paremad arhitektuuribürood on natuke ehk mugavustsoonis. Siin on piisavalt palju häid tellimusi, avalikke ja kutsutud võistlusi. See hoiab meie väikesed tippbürood pidevalt tegevuses. Tuntud büroodel on tõenäoliselt käsil mitu võistlust korraga: mõni kutsutud korterelamu, hotell või kontorihoone, aga näiteks ka mõni riigigümnaasium või mõni muu avalik hoone. Kui büroo osaleb kinnisel kutsutud võistlusel, siis võiduvõimalus on mitu korda suurem kui mõnel avatud võistlusel, kuhu esitatakse töid kümnest kahesajani. Rahvusvahelistele avatud arhitektuurivõistlustele esitatakse sadu, mõnikord ka tuhandeid töid. Näiteks Helsingi Guggenheimi võistlusele esitati 1715 tööd. Sellest tööde massist pinnale kerkida või järgmistesse etappidesse jõuda on küllaltki keeruline.\n\nRahvusvahelisel võistlusel edukaks osalemiseks, liiati veel võitmiseks peavad planeedid sinu taha reastuma ehk siis peale pingutuse, väga hea töö peab olema ka õnne. Ära tuleb tabada ülesande ja asukoha tuum, žürii võimalikud eelistused. Peale suurepärase idee on vaja head meeskonda, et lahendus põhjalikult läbi töötada ning professionaalselt esitada. Kui on näiteks keerulisem ühiskondlik hoone või linnaehituslik situatsioon, siis peab ka ruumilahendus olema veenev – innovaatiline või ajatu, nutikas ja funktsionaalne, poeetiline ja hingega. Siin on nii palju nüansse.\n\nArhitektuuri alal tegutsevadki Eestis enamasti väikesed ja väga väikesed bürood, kus töötajaid on alla kümne. Mingil põhjusel me nende mikrobüroode koostööd palju ei näe. Mis võiks seda takistada? Suurel võitlusel osalemine eeldab tihtipeale ka võimekust, mida meie büroodel pole. Näiteks toodi Rail Balticu Ülemiste terminali võitja Zaha Hadid Architectsi puhul välja, et nad on varem keerulisi transpordisõlmi lahendanud ja teavad, kuidas see masinavärk sujuvalt tööle panna.\n\nEks sellistel suurtel büroodel on ikkagi koostööpartnerid ja kõik projekti osad ühes büroos ei sünni. Suurtel rahvusvahelistel büroodel on tohutu inim- ja tehniline ressurss. Tihti osalevad sellised kollektiivid suurtel rahvusvahelistel võistlustel võidu nimel mitme tööga. Pole harvad juhud, kui viis viieliikmelist meeskonda ühe büroo sees võtab ühest ja samast võistlusest osa. Samuti on neil eraldi visualiseerimise osakond, mis on spetsialiseerunud renderduste, visuaalide ja vajaduse korral ka animatsioonide tegemisele. Ometi ei ole nii, et võidavad ainult suured ja veel suuremad. Selsamal Vilniuse kontserdimaja võistlusel osalesid ka Zaha Hadidi arhitektid, kuid jäid meist tahapoole ja pääsesid vaid kolmandasse vooru.\n\nHiljuti oli Saksamaal Müncheni uue kontserdimaja võistlus. Selle võitis suhteliselt tundmatu ja Euroopa kohta väike Austria büroo Cukrowicz Nachbaur Architekten kõigi suurte maailmakuulsate arhitektide ees. Neid näiteid on sadu, et suured teedrajavad avalikud hooned on väikeste tundmatute tegijate kavandatud. Tihti kasvataksegi suureks sellise objekti projekteerimisega. Näiteks meie Eesti Rahva Muuseumi uus hoonegi. Kolm Pariisis töötavat arhitekti olid enne ERMi projekteerimist suhteliselt kogenematud. ERMiga said nad tuule tiibadesse, aga meeskonnana lagunesid ja igaüks asutas oma ettevõtte.\n\nSinu Dagopeni büroos on projekteeritud eri tüpoloogiaga hooneid: haigla, kaubamaja, kontserdimaja, bürood, eramud ja suvilad. Ruumi mõttes on igaüks neist täiesti erinev. Mõnda neist, näiteks IT-agentuuri peahoonet ja Viljandi haiglat, saabki ilmselt projekteerida ainult ühe korra. Kuivõrd te iga projektiga alustate nullist, kui palju saate toetuda varasematele kogemustele?\n\nÜhest küljest on see hea vaheldus ja põnev väljakutse, kui saab teha midagi, mida iga päev ei tee. Maailmas pole ilmselt büroosid, kes elavad ära vaid kontserdihoonete projekteerimisest. Samal ajal on palju büroosid, kes on spetsialiseerunud näiteks haiglatele, laboritele ja meditsiinikeskustele. Eestis selliseid büroosid pole. Teisest küljest tuleb ikkagi kasuks, kui mõne funktsiooni või tüpoloogiaga on varem kokku puututud. Näiteks Vilniuse kontserdimaja puhul oli abiks see, et olin ülikoolis kontserdimaja projekteerimist juhendanud. Üle-eelmisel aastal juhendasin Tallinna tehnikaülikooli arhitektuuriõppe stuudioprojektina Kaunase uue kontserdimaja projekteerimist vastavalt samal ajal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse lähteülesandele ning eelmisel aastal juhendasin koos arhitekt Üllar Ambosega rahvusooperi Estonia uue hoone projekteerimist. Põhilised aspektid olid seega juba tuttavad ning tudengite juhendamine eeldab õppejõult eeltööd ja ka ise koos tudengitega õppimist. Paralleelselt nimetatud stuudioprojektiga luges samale kursusele samal päeval akustika loenguid legendaarne akustik Linda Madalik, kellega samuti konsulteerisime kontserdisaalile parima tüpoloogia ja akustika kavandamiseks.\n\nDagopenis projekteeritakse praegu Viljandi haiglat. Selle töö saite arhitektuurivõistlusega. Haigla on hoopis midagi muud kui kontserdi- või kaubamaja. Kui palju pidite selle töö puhul nullist alustama ja enese haigla tööspetsiifikaga kurssi viima?\n\nViljandi haigla on unikaalne juba selles mõttes, et sinna kavandatakse ka tervise- ja taastusravikeskust ning polikliinikut. Arhitektuurivõitlusel osalemise üks tingimus oli, et meeskonnas peab olema kogenud meditsiinitehnoloog. Dagopen koos Bakpakiga kaasas selleks Hispaaniast Planho Consultorese, kes on spetsialiseerunud meditsiinitehnoloogia ja haiglate projekteerimisele. Meie tegelesime linnaehitusliku lahenduse, arhitektuuridisaini ja ruumilise poolega, nemad aga jälgisid, et meditsiinitehnoloogiliselt oleks kõik loogiline, funktsionaalne ja nüüdisaegne. Haiglad on pidevas muutumises: vajadused ja ravimeetodid muutuvad, tehnoloogia areneb, teadmisi tuleb juurde. Haigla projekteerimisel peab endale aru andma, et see on nagu ajas muutuv masin. Ka neid haiglaid, mis meil praegu on, ehitatakse pidevalt ringi, sest vajadused muutuvad. Haigla peab olema võimalikult paindlik ja modulaarne, et seda saaks vajaduse korral ümber organiseerida – laiendada või kokku tõmmata. Haigla jaguneb laias laastus kolmeks tsooniks: kliiniline, poolkliiniline ja avatud. Seal on näiteks selliseid ruume, koridore ja lifte, mida võib kasutada ainult meditsiinipersonal, kellel on sinna asja. Ka nendesse ruumidesse sisenemine ning nendes viibimine on reguleeritud. Need alad tuleb avalikest eraldada nii juurdepääsetavuse kui ka steriilsuse mõttes.\n\nTänapäeva meditsiin on protsessipõhine, arhitektuur ja korruse plaanid peaksid seda toetama ja võimaldama. Arhitektuurivõistlus toimus 2019. aasta lõpus, praegu, aastal 2020 tegeleme hoone projekteerimisega ning tööprojekt peab valmima augusti lõpuks. Hoone valmib kõigi eelduste kohaselt 2023. aastal. On selge, et kolme aasta jooksul muutub meditsiinis väga palju. Praegu elame unikaalses eriolukorras, COVID-19 pandeemia tingimustes. Juba sellest tulenevalt oleme pidanud projekti jooksvalt muutma. Varem nõuti, et taastusraviplokki peab saama hõlpsalt kohandada erakorralise meditsiini osakonnaks, et sinna näiteks suurema looduskatastroofi puhul haiglaravi vajavad patsiendid mahutada. Selline vajadus võib tekkida aga ka siis, kui EMOs midagi juhtub, näiteks tulekahju. Sellest tulenevalt on taastusravi plokki projekteeritud ravigaaside torustikud. Viirusepuhang tõi projekti täiendava muudatuse: ringi tuli projekteerida taastusravi ventilatsioon ning lisada lüüsid osakonna ja ülejäänud haigla vahele, et olla valmis ka nakkuskliiniku loomiseks.\n\nArhitektuuribüroosid pole koroonaviiruse põhjustatud majanduse vabalangemine praegu nii palju mõjutanud kui mõnda teist valdkonda. Sõlmitud lepingud on jõus ja riigihankeid pole tühistatud. Võib oletada, et kriis tabab seda sektorit poole või kolmveerand aasta pärast, kui praegused tellimused on täidetud. Kuidas saaks riik arhitektuurisektorit toetada?\n\nÜks võimalus majanduse paratamatu tsüklilisuse tasakaalustamiseks või juba saabunud kriisi leevendamiseks on riigi kontratsükliline lähenemine, et leevendada kõikumisi. Vajalik on ka riigi investeeringute suurendamine ehitusse ja taristusse ehk siis investeeringute suurendamine ehitatud keskkonda. Investeeringuid tuleks suurendada majandustsükli languse ajal ning vähendamine majandustsükli tõusufaasis. Kui kriis süveneb, siis erasektor tõmbub ju niikuinii kokku ning võib oodata koondamisi ja pankrotilaineid. Kui ka riik oma kulutused kriisiajal kokku tõmbab, siis seda hullemaks kujuneb kogu majanduse langus ning sellest taastumine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aprilli alguses saatis arhitektide liit välja pressiteate, millega tõsteti esile eesti arhitektide edukas osalemine rahvusvahelistel võistlustel. Üks büroo, mille kohta teada anti, oli Dagopen ja osalemine Soome rahvusmuuseumi, Vilniuse kontserdimaja ja Málaga ärihoone võistlusel. Selle büroo projekti järgi valmivad siinmail ka Tallinna kaubamaja ning Viljandi haigla ja tervisekeskus. Valmis on ehitatud Euroopa Liidu IT-agentuuri Tallinna peahoone.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRenno Veinthal: tehnikaülikooli teadustöö viljakus on suurenenud\n\n## Põhitekst:\n\nAgo Samosoni arvamusloos on muude teemade ja küsimuste kõrval lühidalt käsitletud ka Tallinna tehnikaülikooli teadus- ja arendustegevust. Üleüldise kriitika foonil väärivad tähelepanu mõned olulised autori valeväited ja neil põhinevad järeldused.\n\nNimelt väidab Samoson, et TalTechi teadlaste artiklite viidatavus jääb kaks korda alla Eesti keskmise. See ei ole tõsi. On eraldi küsimus, kui suures ulatuses ja kas üldse on mõistlik viidatavust Eesti ülikoolide headuse võrdlemiseks kasutada, silmas pidades, kui erinevad on Eesti ülikoolid oma teadus-arendustegevuse profiilide poolest.\n\nKuid jättes kõrvale, et erinevate teadusvaldkondade puhul on n-ö keskmine viidatavus kordades erinev, on see väide ikkagi eksitav: TalTechi teadustööde keskmine viidatavus ei jää kindlasti kaks korda alla Eesti keskmise, vaid on sõltuvalt teadusvaldkonnast kas pisut kõrgem või natuke madalam mõne teise Eesti ülikooli vastava valdkonna keskmisest.\n\nKindlalt võib aga öelda, et TalTechi teadlaste viidatavust iseloomustav näitaja on kasvanud võrdluses 2014. aastaga ligikaudu 25 protsenti (vt joonist). Kasvanud on ka nende artiklite osakaal, mis on avaldatud oma valdkonna 10 protsendi enimviidatud ajakirjades.\n\nTuleb märkida, et viidatavus on kahtlemata oluline, kuid kahjuks kvalitatiivsetele muutustele üsna aeglaselt reageeriv näitaja. Ka juhul, kui homme leiaksid meie teadlaste tööd avaldamist ainult maailma kõige paremates ja mõjukamates ajakirjades, võiksime muutust näha alles siis, kui on avaldatud järgmised artiklid, milles kõnealustele artiklitele viidatud. Seepärast on viidatavuse uurimisel mõistlik vaadelda pikemat perioodi (näiteks viite aastat).\n\nMärgatav tõus tehnikaülikooli teaduspublikatsioonide absoluutarvus oli 2019. aastal, kui Scopuses (mis on suurim rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspublikatsioonide referaat- ja tsiteerimisandmebaas) indekseeritud publikatsioonide arv kerkis esmakordselt ajaloos üle tuhande (+16% võrreldes 2018. aastaga). See muutus peegeldab päris hästi neid sisulisi muutusi ja valikuid, mida on viimastel aastatel ülikoolis tehtud.\n\nAgo Samosoni väidet, et \"valdkonna juhtivate tööde hulka panustab tehnikaülikool pelgalt kahekümnendiku\" ei ole võimalik isegi kritiseerida, sest ei ole aru saada, millisest valdkonnast on jutt ja mis on täisosa. Kas terviku moodustavad Euroopa 4000 ülikooli?\n\nSel juhul ei räägi me kahekümnendikust, ei räägi isegi tervest protsendist, siis kardetavasti tuleb TalTechi panust mõõta parimal juhul protsendi murdosades. Kui aga TalTech suudaks panustada kahekümnendiku maailma teadusesse kasvõi ühes kitsas teadusvaldkonnas (olgu kasvõi näiteks terahertsspektroskoopia valdkonnas), võime saavutust pidada tubliks või vähemalt nimetamisväärseks.\n\nEttevõtluskoostöö on tehnikaülikooli keskne tegevussuund. Selle tegevuse mõõduks TalTechis on teadus-arendustöö lepingute rahaline maht. Viimase kümne aasta jooksul on see kasvanud ligi kolm korda ja viimase viie aasta võrdluses ligikaudu kaks korda, küündides 10,7 miljoni euroni ja moodustab ligi 10 protsenti ülikooli tegevustulust. Selle näitaja poolest on TalTech Eestis esikohal ja kindlalt eespool ka meile eeskujuks olevatest Läänemere riikide tehnikaülikoolidest.\n\nSestap jätab kriitilisena väljahõigatud väide, et \"välismaise erasektori tellimuste osa teadustöö eelarves ongi ainult üks miljon eurot ehk kaks protsenti\" otsad lahti.\n\n\"Ennekõike peame hea seisma Eesti ettevõtetega tehtava teaduskoostöö ja oma Eesti partnerite rahulolu eest.\"\n\nOlen nõus, et välismaiste ettevõtetega tehtava teadus-arenduskoostöö maht võib olla üheks indikaatoriks meie teadus- ja arendustöö konkurentsivõime iseloomustamisel, kuid ennekõike peame hea seisma Eesti ettevõtetega tehtava teaduskoostöö ja oma Eesti partnerite rahulolu eest.\n\nKahtlemata on Ago Samoson oma terava sule ja sõnaga olnud abiks ühiskonna ja akadeemia valupunktide avamisel. Käesolevas arvamusloos on kolleeg siiski \"lati maha ajanud\" - kontekstist väljakistud faktidel põhinevad väited ja neil põhinevad järeldused on pandud kahjuks isiklike (teadus)huvide vankri ette.\n\nOlen õigupoolest üsna kindel, et Ago Samoson on tuttav bibliomeetrilistel meetoditel põhinevate akadeemilise töö juhtimise eeliste ja puudustega. Kui mitte, soovitan tutvuda akadeemik Raimund Ubari kirjutistega, kasvõi mulluse Eesti Teaduste Akadeemia \"Teadusmõte Eestis\" vahendusel.\n\nTahan kutsuda kolleegi üles aktiivselt osalema käimasolevas rektorikandidaatide debatis ja vältida avalikkuse edasist eksitamist kirjatöödega, milles on ühte patta pandud asjalik mure rahva tervise pärast koos ettepanekutega korraldada ülikoolide juhtimine Academia Gustaviana eeskujul.\n\nMe kõik oleme väärt paremat. Eriti nüüd, kui põhjalikult ümberkorraldatud ülikoolis on kolm aastat tagasi ellu kutsutud uus tenuuril põhinev karjäärikorraldus stabiilsesse olekusse jõudmas ning akadeemiliste töötajate teadusviljakus on kasvanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "TalTechi teaduspublikatsioonide viidatavus on kasvanud võrdluses 2014. aastaga ligikaudu 25 protsenti, teaduspublikatsioonide arv on kümne aastaga kahekordistunud ja ettevõtluskoostöö on viimase 10 aasta jooksul kasvanud ligi kolm korda, kirjutab Renno Veinthal vastuseks Ago Samosoni arvamusloole \"Eesti teadus surmahirmus\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm Saksamaa kõrgliigaklubi liiget andsid positiivse koroonaproovi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõigil kolmel positiivse proovi andnud inimesel puuduvad koroonaviiruse sümptomid,\" seisis jalgpalliklubi avalduses. \"Kõik positiivse proovi andnud isikud püsivad järgmise 14 päeva jooksul kodus.\"\n\nKölni meeskond ei olnud nõus avaldama ühtki nime, et austada ja kaitsta iga isiku privaatsust. Veel tõi meeskond välja, et juhtum ei sega grupitreeningute edasist läbiviimist, kuna treeningkeskuses on jälgitud kõiki hügieeninõuded alates aprilli algusest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmel Saksamaa kõrgliigaklubisse FC Köln kuulunud inimesel diagnoositi koroonaviirus. Sellest hoolimata jätkatakse siiski grupitreeningutega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVanemate uneprobleemid päranduvad tihti ka lastele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie eesmärk pole rõhutada, et kõik unega seotud sümptomid on geneetilised. Meeles tuleb pidada, et neist paljud tulenevad elustiilist – halvast unehügieenist, alkoholi tarvitamisest, suitsetamisest ja vähesest spordi tegemisest. Nende riskiteguritega tegeledes võib paraneda unekvaliteet väga palju. Enne vanemate süüdistamist tuleks vaadata oma käitumist,\" laiendas Bergeni Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant.\n\nKui uneprobleemid ka seepeale ei kao, võib uuringu tulemuste valguses uneprobleemidega inimsed siiski veidi kergemalt hingata. Geenide vastu veel ei saa. Vähemalt ei pruugi olla tegu märgiga mõnest tõsisemast tervisehädast.\n\nUnehäireid on seostatud pärilikkusega varemgi. Hinnanguliselt saab kanda geenivariatsioonide arvele kanda nende avaldumisega seotud riskist umbes 20–30 protsenti. Seejuures on olulised paljud geenid, kuigi nende üksikmõju on väike. Varasemalt on keskendutud aga eeskätt une pikkusele ja unetusele ning kaksikute võrdlemisele. Jõgi ja ta kolleegide töös vaadati laiemat unehäirete spektrit ning nende esinemisest põlvkondade lõikes.\n\nAlusandmed pärinesid varem läbiviidud uuringutest RHINE ja RHINESSA, milles osales ligi 6000 Põhjamaades, sh Eestis elavat inimest. Vanemad olid nende läbiviimise ajal keskmiselt 54-aastased, järeltulijad paarkümmend aastat nooremad. Lisaks unekvaliteedile uuriti vastanutelt uuringute käigus muu hulgas hingamisprobleemide, astma ja allergiate esinemise kohta. \"Une- ja hingamisteede uuringud käivad sageli koos, sest astmasümptomid võivad esineda sageli ka une ajal,\" selgitas Jõgi.\n\nJälgi pärilikkuse mõjust nähti nii unetuse, uinumisraskuste, une säilitamise, norskamise, kui ka päevase unisuse puhul. Eriti tugev oli seos geneetilise tausta ja päevas vähem kui kuus tundi magamise vahel. Võrreldes rohkem magavate vanematega magasid lühikese unega vanemate lapsed alla kuue tunni 2,5 korda sagedamini. Kokku tegid seda nooremast põlvkonnast vaid kuus protsenti. Vanemate seas kasvas nende osakaal kaheksa protsendini.\n\nJõgi märkis, et teiste sümptomite või haiguste puudumisel ei pruugi olla see nende jaoks probleem. \"Alla kuue tunni magamine pole ilmtingimata kahjulik. Seda on aga hea teadvustada, sest lühema unega inimestel võb tekkida pidevalt soovitatust vähem magamise tõttu ärevus,\" viitas doktorant. Tervisehädasid võib tekitada ka pikajaline stress.\n\nTöörühm loodab, et uuringust saavad eeskätt kasu lõigata uneprobleemide taga olevaid alusmehhanisme uurivad teadlased. Teadlased on ka uurinud varem osade uuringus osalejate genoomi ja epigenoomi.\n\n\"Lõppkokkuvõttes võiksime jõuda sellega mehhanismideni, miks tekivad unehäired ja teised sellega seotud haigused, nagu madalatasemeline põletik või diabeet. Hea uni on kõikide asjade alus. Kehva kvaliteediga uni võib olla paljude haiguste esmane sümptom või algne põhjus,\" ütles Jõgi.\n\nRHINE-i ja RHINESSA uuringu põhjal on unehäired Euroopas laialt levinud. Sõltuvalt sümptomist kaebas nende üle 10–20 protsenti küsitletutest. \"See sõltub vanusest, kuid keskmiselt kannatab mingisuguse uneprobleemi all kolmandik inimestest. Kuna me kõik magame, annab see kokku päris suure hulga,\" tõdes doktorant.\n\nUuring ilmus ajakirjas Sleep Medicine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärilikkus mõjutab oluliselt nii une pikkust kui ka erinevate unehäirete esinemissagedust. Enda uneprobleemides esmajoones vanemate süüdistamiseks pole siiski põhjust, leiab hiljuti ilmunud uurimuse kaasautor Nils Oskar Jõgi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeine Vene minister sai koroonanakkuse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hakkan saama ravi ühes pealinna haiglas. Hoian sidet,\" teatas Jakušev laupäeval. Lisaks on nakatunud ka aseminister Dmitri Volkov.\n\nPeaminister Mišustin teavitas neljapäeval president Vladimir Putinit, et tema koroonaviiruse test osutus positiivseks. \"Just sain teada, et minu koroonaviiruse test andis positiivse tulemuse,\" ütles Mišustin president Vladimir Putinile videokõnes, vahendas Tass.\n\nMišustin esitas valitsuskabineti juhataja kohusetäitjaks haiguse ajaks oma esimese asetäitja Andrei Beloussovi. Putin määraski seejärel Beloussovi peaministri kohusetäitjaks.\n\nPeaministri sõnul kavatseb ta ka ise telefoni ja video vahendusel osaleda kõigi oluliste küsimuste arutamisel.\n\nPutin rõhutas, et lõplikke otsuseid valitsuse majandusabi suhtes ilma Mišustini osavõtuta ei tehta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ehitusminister Vladimir Jakušev teatas, et sai koroonaviiruse nakkuse. Tegemist on teise Vene valitsuse liikmega, kes on koroonasse nakatunud - neljapäeval teatas nakatumisest Venemaa peaminister Mihhail Mišustin.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlaste huviorbiiti tõusnud NBAdraft'i toimumisaeg on küsimärgi all\n\n## Põhitekst:\n\nD raft ei saa toimuda enne, kui 2019/20 NBA hooaeg on ametlikult lõppenuks kuulutatud. NBA aga loodab veel mingil moel mängudega naasta ning hetkel on liiga justkui pausile pandud, vahendab Korvpall24.ee.\n\nSpekuleeritakse sellega, et kui hooaeg ametlikult ikkagi lähiajal katkestatakse, siis võidakse draft toimuda siiski ametlikul kuupäeval ehk 25. juunil.\n\nTänavune draft saab olema keeruline nii meeskondade kui mängijate jaoks, kuna treeninglaagreid pole võimalik teha ja palluritel jäi ära võimalus hooaja otsustavatel hetkedel ennast klubide silmis lõplikult tõestada.\n\nEestlastest on draft'is kirjas 23-aastane Maik-Kalev Kotsar, 20-aastane Henri Drell ja 21-aastane Sander Raieste.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NBA analüütik Kevin O'Connor teatas oma allikatele tuginedes, et tänavune NBA draft lükatakse tõenäoliselt 25. juuni pealt augustisse või septembrisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrdset kohtlemist nõudev USA jalgpallinaiskond kaotas kohtus\n\n## Põhitekst:\n\nCalifornias asuva USA ringkonnakohtu kohtunik R. Gary Klausner ei nõustunud mängijate väitega, et naised on võrreldes meestega alamakstud. Küll aga vaadatakse kohtumenetluses üle kaebused, mis puudutavad meditsiini, reisimist ja treeningvõimalusi.\n\n\"USA jalgpalli naiskond on saanud vaadeldaval perioodil meeste koondisega võrreldes isegi rohkem tasusid,\" andis kohus otsuses teada.\n\nMängijate pressiesindaja Molly Levinson ütles selle peale, et nad ei lepi otsusega ning võitlevad võrdse kohtlemise nimel edasi. \"Me oleme šokeeritud ja pettunud,\" lisas Levinson. \"Aga me ei anna alla!\"\n\nUSA naiskond taotles kohtus jalgpalliliidult võrdse palga seaduse alusel 66 miljonit dollarit kahjutasu. Vaatamata sellele, et taotlus jäeti rahuldamata, lubas ka koondise üks kaptenitest, Megan Rapinoe, et võrdse kohtlemise nimel jätkatakse võitlemist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu suvel neljandat korda jalgpalli maailmameistriks kroonitud Ameerika Ühendriikide naiskond kaotas kohtus võitluse meeste koondisega võrdse palga saamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus viis positiivset koroonatesti\n\n## Põhitekst:\n\nRahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus neli positiivset testi tulemust Tallinnasse, tänasega kokku on Tallinnas 454 positiivset testi tulemust. Üks positiivne testi vastus laekus Lääne maakonda, teatas terviseamet laupäeval.\n\nLaupäevahommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 74 inimest, neist seitse on juhitaval hingamisel.\n\nEelmise ööpäeva jooksul suri Pärnu haiglas ravil olnud suri 82 aastane mees. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 53 inimese elu.\n\nLaupäevase seisuga on haiglast koju saadetud 244 inimest, lõpetatud 256 haigusjuhtu. Reedese seisuga oli koju saadetud 240 inimest, lõpetatud 252 haigusjuhtu.\n\nEestis on kokku tehtud 54 464 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 esmast testi, nendest 1 699 ehk 3,1 protsenti on olnud viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.\n\nEriolukord seoses koroonaviiruse leviku piiramisega kestab Eestis 17. maini. Eriolukorra ajal kehtib avalikus kohas viibimisel 2+2 reegel: üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.\n\nKeelatud on kõik avalikud kogunemised, kinoseansid, üritused ööklubides, etendused, kontserdid ja konverentsid ning spordi- ja liikumisüritused. Samuti on keelatud muuseumide ja muude näitusasutuste külastamine.\n\nViibimiskeeld kehtib avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes, kasiinodes ja mänguautomaatide saalides, vesipiibukohvikutes, meelelahutus- ja lõbustusasutustes ja laste mängutubades.\n\nVälijõusaalid ja vabaõhumuuseumid avatakse 2. mail, mil hakatakse lubama ka spordiürituste korraldamist õues.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 697 koroonaviiruse testi, millest viis ehk 0,7 protsenti osutusid positiivseks. Viiruse tõttu suri üks inimene.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMadis Vasser: uut õlitehast ei vaja isegi Eesti Energia\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti võis lugeda uudist, kuidas USA toornafta hind sattus ületootmise ja alatarbimise tulemusena vabalangusesse ning maandus lõpuks miinus 37 dollaril barreli kohta. Hea küll, Eesti piirkonna hind sõltub teisest, Brenti toornafta väärtusest, mis antud arvamusloo sissejuhatuse kirjutamise hetkel ei ole veel läbi põranda kukkunud, kuid selgelt liigub sarnases suunas.\n\nÜhiskonnas laineid löönud uut Eesti Energia õlitehast kiidetakse jätkuvalt kui lollikindlat plaani Ida-Virumaa tulevase õitsengu tagamiseks. Arvestades, et õli hindade volatiilsust tunnistab ka põlevkivisektor ise, siis keda täpsemalt lollitatakse?\n\nÜllatus puudub\n\nTundub, et kohalikud kütuseeksperdid kas ei loe rahvusvahelisi raporteid või nopivad sealt välja vaid endale meelepärase info. Hetkeolukord maailma õliturul ei saa olla üllatus, sest seda võimalust kajastati juba ÜRO osalusel koostatud 2019. aasta raportis isegi enne igasugust koroonakriisi: mitmed suurriigid panustavad oma toodangu ekspordi kasvamise, samal ajal kui teised sihivad importkütuste vähendamist.\n\nTulemuseks on loogiliselt üleinvesteerimine, hüljatud varad, töölised ning kogukonnad. Sel põhjusel näemegi täna osades piirkondades negatiivseid kütusehindu. Vabaühendused on aastaid rõhutanud, et puhtama ja kliimasõbralikuma tuleviku kontekstis ei ole tarbijatel seda õli vaja.\n\nPraegu näeme, et isegi tootjatel endal ei ole seda õli vaja! Eesti Energia panustab pikaaegsetele trendidele, mis näitavad stabiilset ja kõrget õli hinda - selle varjus loodab meie riigiettevõte aga sisuliselt, et Euroopa kliimapoliitika põrub täielikult.\n\nKes aga süsinikuemissiooni hinna kujunemist vähegi uurinud on, teab hästi, et see hind kujundatakse sihilike poliitikatega, mis on juba korduvalt ja ilma erilise etteteatamiseta karmistunud.\n\nLisaks õõnestab Eesti Energia iseenda jalgealust (nii piltlikult kui ka ülekantud tähenduses), müües Enefit tehnoloogiat ka välismaale, et seejärel nende uute tootmisüksustega ise konkureerima asuda. Muidugi võib Eesti riik otsustada õlitootmisele senisest veel rohkem hakata peale maksma, aga kusagil peab ju olema piir?\n\nIda-Virumaa tulevik\n\nKui tuleb õlitehas, peab mõistagi tulema ka eelrafineerimistehas: esimese toodang on ilma teiseta alla standardite ja teise jaoks ei ole piisavalt toorainet ilma esimeseta. On arusaamatu, miks valitsus selle osas jätkuvalt hämab.\n\n\"Samas on kopp sisuliselt juba maha löödud - kuidas saab selles valguses enam sisulist arutelu arendada?\"\n\nEesti Energia juht Hando Sutter on pärast positiivset rahastusotsust öelnud, et avalik dialoog õlitehase ümber on väga tervitatav. Samas on kopp sisuliselt juba maha löödud - kuidas saab selles valguses enam sisulist arutelu arendada?\n\nDiskussioon muidugi toimub edasi. Samal päeval, kui USA-s otsiti lolli, kes õli ostaks, toimus Eesti riigikogus arutelu Ida-Virumaa tuleviku ümber. Jüri Ratas kirjeldas õlitehase rolli regiooni õiglase ülemineku rahastamisel kui tegevust, mis \"ei anna juurde ega ei halvenda\".\n\nTegemist on seega null-summa mänguga, mida on otsustatud teha lihtsalt tegemise rõõmu pärast. Lisaks selgub, et puudub info konkreetse õlitehase mõjust rahva tervisele. Kui info olekski olemas, võib-olla salastatakse igaks juhuks seegi sarnaselt õlitehase majandusliku tasuvuse analüüsiga?\n\nNõustun Jevgeni Ossinovski arvamusega riigikogu saalis: loota, et mida rohkem me sellesse valdkonda investeerime, seda paremini läheb Ida-Viru maakonnal - kogemus seda kahjuks ei kinnita ei meil ega üheski teises riigis, kus on olnud sarnane mure.\n\nÜhiskondlik dialoog Ida-Virumaa tuleviku üle ei saa olla test, kus ette on antud vaid üks õline vastusevariant. Erinevatel osapooltel on muidugi omad eesmärgid, teistsugune arusaam probleemist, omamoodi lahendused ja viis nende saavutamiseks. Praegu on meil aga reaalne võimalus need teemad selgeks rääkida, mitte üksteist ühiskondlikult distantseerida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühiskondlik dialoog Ida-Virumaa tuleviku üle ei saa olla test, kus ette on antud vaid üks õline vastusevariant, kirjutab Madis Vasser.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHeategevusliku rattasõiduga koguti Kuressaare haigla toetuseks üle 11 000 euro\n\n## Põhitekst:\n\nMeeleolukas sõit sai alguse neljapäeva hommikul kell 7.10 Kuressaare kesklinnast pärast \"Terevisioonile\" antud intervjuud ja sõit lõpetati kell 17.50 Kuressaare haigla peasissekäigu ees, kuhu oli kahest kiirabiautost moodustatud finišivärav. Mehed startisid ja finišeerusid sümboolselt Kuressaare kiirabiautode saatel. Heategevusliku sõidu jooksul läbiti järgmised vahefinišid: Sandla, Tornimäe, Orissaare, Leisi, Võhma, Mustjala, Kaugatoma, Sääre, Salme.\n\nKogu sõidu jooksul oli võimalik toetada Kuressaare haiglat annetusliinide numbritele helistades või pangaülekannet tehes.\n\n\"Sõit oli väga vinge ja emotsionaalne,\" võttis Räim sõidu kokku. \"Eriti lahedaks tegi asja see, et inimesed olid raja ääres korralike vahedega kaasa elamas ning lehvitasid meile sinimustvalgete lippudega. Arvasin tegelikult sõitu planeerides, et tuleb raskem päev. Õnneks vedas meil ilmaga. Kruusateedel samuti äpardusi ei juhtunud ja kõik kulges plaanipäraselt. Ma ise tundsin jalgades väsimust 270 km peal, aga tegelikult polnud hullu midagi. Võimalik, et olin selleks pikaks sõiduks psühholoogiliselt hästi valmistunud. Kõige olulisem, et suutsime lõpuni sõita, toetajatele loodetavasti häid emotsioone pakkuda ning Kuressaare haiglale toetust avaldada ja annetusi koguda. See emotsioon, millega haigla ja kiirabi töötajad meid vastu võtsid, on unustamatu ja jääb kindlasti eluks ajaks meelde.\"\n\nKalf lisas: \"Ma olen üllatunud, kui kiiresti see sõit tegelikult läks. Suur abi oli loomulikult meie esimese treeneri Indrek Rannama liitumisest. Üle 200 km kaasa sõitnud Rannamata me ilmselt saavutatud kiirust poleks suutnud hoida. Nii hea seltskonna ja suurepärase ilmata olnuks ettevõtmine kindlasti palju piinarikkam.\"\n\nHeategevusliku sõidu alguse ja lõpu tegi ise rattal kaasa ka Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane. \"See oli meie haiglale ajalooline päev ja väga hea päev ka saare kogukonnale. Viimased kaks aastat on haigla püüdnud luua endale fondi, mille abil arendada teenuseid, mida ei rahasta haigekassa, pakkuda personalile rahvusvaheliste tippspetsialistide koolitusi ja leida võimalusi töötajate koolitamiseks välismaistes tipphaiglates. Juba enne koroonakriisi soovis Kuressaare haigla tõsta kogukonna teadlikkust haigustest ja tervisest ning areneda üha enam Tervisemajaks,\" rääkis Laane.\n\n\"Mihkel Räim ja Steven Kalf tõestasid oma ettevõtmisega, et nii toetus haiglale kui ka tervislike eluviiside edendamine on saavutatav,\" jätkas Laane. \"Loodame, et meie kogukond üle kogu Saaremaa nakatus kohalike profiratturite toodud heast pisikust, aidates haiglat raskel hetkel ning samal ajal edendades tervislikke eluviise ja füüsilist aktiivsust. Terves kehas on terve vaim! Terve keha suudab paremini vastu seista haigustele, sealhulgas ka koroonaviirusele. Kuressaare haigla tänab Mihkel Räime, Steven Kalfi ja kogu jalgrattasõidu toetusmeeskonda. Sügav kummardus kõigile, te olete meie kangelased ja eeskujud! Loodame, et 30. aprilli sündmus sisendab meile ja ka teistele usku organiseerida haigla terviseüritust, olgu see siis matkamine, kõndimine või jalgrattasõit. Saaremaa on heade tegude saar.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mihkel Räim ja Steven Kalf sõitsid 30. aprillil toimunud heategevuslikul rattasõidul ümber Saaremaa. 330 kilomeetrit läbiti kümne tunni ja 15 minutiga. Pangaülekannetega koguti haiglale ligi 11 000 eurot, annetusliinidele tehtud kõnede kogusumma selgub maikuu jooksul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa muuseumi majandusnäitajad on miinusest jõudnud korralikule plusspoolele\n\n## Põhitekst:\n\nMuuseumi mullused tulud olid 1 930 470 eurot ehk pea kaks korda suuremad kui aasta varem. Kolmveerandi tuludest andsid toetused (1 444 558 eurot) ja veerandi majandustegevus (485 552 eurot), kirjutab Saarte Hääl.\n\nSihtasutuse nõukogu esimees Jaanis Prii selgitas, et eelmise aasta toetuste suure numbri taga on projektiraha, millest suure osa moodustas EAS-i projekt \"Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine\". Valmisid mänguväljak ja õppeklass, sissepääsuteed said uue munakivikatendi, markeeriti keskaegne ringmüür, restaureeriti eskarpmüür jne.\nSuuremate tulude kõrval kasvasid mullu ka muuseumi kulud. Tööjõule kulus 639 311 eurot, mis on 78 285 euro võrra rohkem kui aasta varem. Nõukogule ja juhatusele kulus sellest 32 610 eurot, millest 23 800 eurot moodustas juhatuse liikme Rita Valge tasu. Prii sõnul on tööjõukulude kasv seotud asutuse struktuurimuudatustega.\n\nKokkuvõttes jäi muuseum 759 951 euroga plussi võrreldes 144 952-eurose miinusega 2018. aastal. Prii täpsustas, et lisaks suurele projektiraha mahule aitas positiivset majandustulemust saavutada ka amortisatsiooniarvestuse muutmine.\nKäesoleva aasta võtmetegevused on uue püsiekspositsiooni ettevalmistamine, 2021. a toimuva näituse ja rahvusvahelise konverentsi \"Viikingid enne viikingeid – Salme laevmatused\" ettevalmistamine ja muud tegevused mahus, mida võimaldab COVID-19 puhangust tingitud finantsolukord. Tänavu on plaanitud lõpule viia EAS-i projekti \"Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine\" teine etapp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Projektiraha viis Saaremaa muuseumi mullused majandusnäitajad aasta varasemast miinusest korralikule plusspoolele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia kõrgliigaklubid otsustasid ühehäälselt meistrivõistlustega jätkata\n\n## Põhitekst:\n\nOtsuseni jõuti erakorralisel videokonverentsil, kust võtsid osa kõikide klubide esindajad, mängijate ühendus, kohalik jalgpalliliit ning treenerite ja kohtunike liit. Kuulujuttude järgi olid varasemalt hooaja jätkumise vastu Torino ning Brescia, kes asuvad momendil 15. ja 20. positsioonil liigatabelis, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSamas otsus jätkata vajab ka riigi valitsuse kinnitust. Momendil on valitsus väidetavalt valmis tühistama hooaega, kui Itaalia jalgpalliliit ei mõtle välja meetodi, kuidas mängijaid ja teisi jalgpalliga seotud inimesi ohutult platsile saada.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teatavasti on koroonaviiruse pandeemia Itaaliat väga raskelt tabanud, kuid viimasel ajal on olukord hakanud paranema. Seetõttu otsustasid kõik jalgpalli kõrgliigaklubid ühehäälselt, et praeguse hooaja allesjäänud mängud peetakse mingil viisil ära.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPRIA alustas e-keskkonnas toetusetaotluste vastuvõtmist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vaatamata erakorralisele ajale riigis, algab uus põllutöödega tegelemise ja pindalatoetuste taotlemise aeg nagu tavaliselt ikka kevadel. PRIA teenindusbürood on küll suletud, kuid kõik taotlused saab nagu eelnevatel aastatelgi esitada läbi e-kanali e-PRIAs,\" ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell pressiteate vahendusel. Ta lisas, et kui taotlemisega seoses tekib küsimusi, tasuks PRIA-ga ühendust võtta, et taotlused saaks võimalikult varakult esitatud\n\nToetusi on kokku ligi paarkümmend ja pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2020. aasta eelarves kokku 240 miljonit eurot.\n\nTaotlusi saab e-PRIAs esitada 2.-21. maini ja pärast seda hilinenult veel 15. juunini. PRIA palub taotluse esitada võimalikult varakult.\n\n\"Eriolukorrast tulenevalt on PRIA teenindusbürood suletud kuni eriolukorra lõpuni. Eriolukorra lõppedes teenindame teenindusbüroodes ainult eelregistreeritud kliente. Enne teenindusbüroosse tulemist palume tutvuda PRIA veebilehel avaldatud infoga ja broneerida aeg taotluse esitamiseks,\" teatas ameti pressiesindaja laupäeval.\n\nTänavu saab taotleda järgmisi toetusi\n\nOtsetoetused:\n\n- ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH);\n- noore põllumajandustootja toetus (NPT);\n- puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV);\n- jätkata saab väikepõllumajandustootjate toetuse (VPT) kavas osalemisega.\n\nÜleminekutoetused:\n\n· põllumajanduskultuuri üleminekutoetus (PTO);\n\n· heinaseemne üleminekutoetus (SEL).\n\nMaaelu arengukava 2014-2020 toetused:\n\n1. Keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus:\n\n· keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM);\n\n· keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK);\n\n· keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA);\n\n· piirkondlik mullakaitse toetus (MULD);\n\n· piirkondlik veekaitse toetus (VESI);\n\n· kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT);\n\n· ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);\n\n· poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK).\n\n2. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).\n\n3. Loomade heaolu toetus (LHT).\n\n4. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).\n\nPRIA palub kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning \"Abiks taotlejale\" juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.\n\nToetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab infot ja abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Pindalatoetuste osas saab lisaks abi ka pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Täpsem info on leitav www.pikk.ee.\n\nMES pakub toetuste taotlejatele abi\n\nMaaelu Edendamise Sihtasutus (MES) nõuandeteenistuse konsulendid juhendavad e-PRIA keskkonnas toetuste taotlejaid pea kõigis Eesti maakondades. Juhendajateks on kogenud põllu- ja maamajanduse kutsetunnistusega konsulendid ning neilt saab abi erinevates küsimustes, seal hulgas kliendiks registreerimisel, põldude elektroonilisele kaardile joonistamisel ja põllumassiivide piiride muutmisel, teatas MES-i pressiesindaja laupäeval.\n\n\"Seoses koroonaviiruse jätkuva levikuga soovitame sel aastal juhendamine võimaluse korral planeerida nii, et suurema osa juhendamisest saaks läbi viia elektrooniliste kanalite kaudu – kas siis suheldes konsulendiga interneti või telefoni teel. Kui on siiski vajadus konsulendi juurde kohapeale tulla, siis palume rangelt kinni pidada ohutusnõuetest ning kanda kaitsemaski,\" märkis MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk pressiteate vahendusel. Ta lisas, et konsulendid juhendavad ainult eelregistreerimise alusel, seega palume juhendamise aeg varakult broneerida.\n\nTasuta juhendamist on võimalik saada põllumajandusega tegeleval füüsilisel isikul või eraõiguslikul juriidilisel isikul, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad ning on registreeritud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris.\n\nRohkem infot pindalatoetuste taotluste nõustamise kohta ja konsulentide kontaktid leiab MES nõuandeteenistuse kodulehelt.\n\ne-PRIA tugiteenust rahastatakse Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 vahenditest ja see on kuni 2 tunni ulatusel ülalpool toodud tingimustele vastavale taotlejale tasuta. Tugiteenuse osutamist korraldab MES nõuandeteenistus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) alustas laupäeval otsetoetuste, üleminekutoetuste ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõttu, mis toimub ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nElon Muski säuts kahandas Tesla väärtust 14 miljardi võrra\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tesla aktsia hind on minu arvates liiga kõrge,\" kirjutas Musk Twitteris ühes mitmest kommentaarist, milles ta muuhulgas lubas ka oma osaluse müüa.\n\nTesla stock price is too high imo\n\n— Elon Musk (@elonmusk) May 1, 2020\n\nSamas kirjutas Musk ka mitu segase sõnumiga säutsu.\n\nMusk sai 2018. aastal 20 miljonit dollari trahvi, kui kirjutas säutsu Tesla tuleviku kohta New Yorgi börsil ning pärast seda kohustati teda kõik oma säutsud eelnevalt juristidega kooskõlastama, märkis BBC.\n\nAjaleht The Wall Street Journal kirjutas, et küsis Muskilt, kas ta tegi aktsiahinna kohta nalja, mille peale sai miljardärilt vastuse \"Ei\".\n\nTesla väärtus on sel aastal hoogsalt kasvanud ja jõudnud 100 miljardini, mis oleks piiriks, mis vallandaks sadade miljonite ulatuses boonuse maksmise omanikule.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektriautode tootja Tesla asutaja Elon Muski säuts sotsiaalmeedia keskkonnas Twitter vähendas ettevõtte väärtust 14 miljard dollari võrra ja kahandas ühtlasi ka Muski enda vara kolme miljardi võrra.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRemdesiviir sai Ühendriikides heakskiidu koroonaravimina kasutamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nUSA meditsiiniametnikud on juba varem teatanud, et ravimist on abi olnud raskelt haigestunud koroonaviiruse patsientide ravimisel. Ka president Donald Trump on olnud ravimi häälekas toetaja.\n\nÜhendriikide nakkushaiguste tippekspert Anthony Fauci kolmapäeval, et värske uuringu kohaselt on ravimil selge mõju raskes seisundis COVID-19 patsientidele.\n\n\"Andmed näitavad, et remdesiviiril on selge, märkimisväärne, positiivne mõju tervenemisperioodi vähendamisel,\" ütles ta Valges Majas.\n\n\"See tõestab, et ravim suudab seda viirust blokeerida,\" lisas Fauci.\n\nUSA riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut ütles, et kaugelearenenud COVID-19 ja hingamisprobleemidega hospitaliseeritud inimesed paranesid remdesiviiriga kiiremini kui sarnased patsiendid, kes said platseebot.\n\nRemdesiviiriga ravitud patsientidel toimus paranemine 31 protsenti kiiremini.\n\nRemdesiviiri arendas välja USA ettevõte Gilead Sciences.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Remdesiviiri nime all tuntud antiviraalne ravim sai USA regulaatoritelt heakskiidu erakorraliseks kasutamiseks koroonaviiruse patsientide ravil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti võrkpallurid Prantsusmaal ja Soomes: võite tuli kaotustest enam\n\n## Põhitekst:\n\nÄrkamise märke ilmutab kevadel Prantsusmaa meistriks tulnud Pariisi Volley, alistades koduväljakul paljukordse maa meistri Tours´i 3:0 (25, 23, 28). Ardo Kreek aitas võidule kaasa kaheksa punktiga. St Raphaeli naiskond võitis Terville´i Florange 3:0 (21, 16, 27). Anna Kajalina võitjate ridades väljakul ei käinud, Eliise Hollas tõi kaotajatele seitse punkti. Kert Toobal tegi kaks punti Rennes´i 3:0 (27, 19, 23) võidumängus Strasbourgi meeskonnaga. Väga hea oli Andri Aganitsa saak – 12 punkti – 3:2 (20, -23, -21, 15, 13) võidumängus Nantes Rezega. Timo Tammemaa koduklubi jäi 1:3 (-18, -19, 26, -23) alla Setele, kirjutab volley.ee.\n\nAndrus Raadik tegi Soome kõrgliigas oma normi (24 p, rünnakul 63% 35-st 22) ära Pielavesi Sampo – Team Lakkapää mängus. Martti Keel võitjate poolel väljakul ei käinud. Sampo võitis 3:0 (14, 19, 15) ja tõusis tabelis veel ühe korra – kolmandaks. Sampol on kaks mängu vähem peetud, reaalne on tõus veel ühe koha võrra.\n\nRovaniemi WoVo jäi eile 1:3 (-16, -14, 26, -18) alla Orivesi Ponnistusele. Kristiine Miilen oli 18 punktiga kaotajate resultatiivseim.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud nädalalõpp Prantsusmaa võrkpallis pakkus uudiste koha pealt rohkem rahulolu kui eelmine. Oma võidukasse võistkonda kuulusid Andri Aganits, Ardo Kreek, Kert Toobal ja Anna Kajalina. Tammemaa kerge viirusepuhangu tõttu ei mänginud, puudus ka Kajalina. Soomes olid võidukad Andrus Raadik ja Martti Keel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrevc võitis Klingenthali mäel napilt teises voorus hiilanud norralase ees\n\n## Põhitekst:\n\nTeise koha saanud norralane Daniel Andre Tande jäi maha kõigest 0,2 punktiga, kui avavoorus kukkus maha 136,5 meetri peal ning teises voorus lendas päeva pikimad 143 meetrit. Kolmas oli austerlane Stefan Kraft 284, 8 punktiga - tema sooritused jäid 138 ja 140 meetri peale.\n\nTulemused: 1. Domen Prevc SLO 286,9 2. Daniel Andre Tande NOR 286,7 3. Stefan Kraft AUT 284,8 4. Kamil Stoch POL 284,5 5. Maciej Kot POL 280,9 6. Markus Eisenbichler GER 278,5 7. Andreas Stjernen NOR 261,8 8. Andreas Kofler AUT 260,2\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal, Klingenthali 140-meetri mäel pühapäeval peetud suusahüppe MK-etapi võitis sloveen Domen Prevc. Prevc sooritas 140 ja 141 meetrised õhulennud ning kogus kohtunikelt kokku 286,9 silma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSaate \"Su nägu kõlab tuttavalt\" võitis Kalle Sepp\n\n## Põhitekst:\n\nKalle Sepp võitis televaatajate südamed, esitades Georg Otsa poolt kuulsaks lauldud \"Mõtiskluse\".\n\nEelmisel aastal võitis telesaate Juss Haasma, 2014. aastal Mart Müürisepp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kalle Sepp seljatas telesaate \"Su nägu kõlab tuttavalt\" finaalis konkurendid Liis Lassi, Adeele Sepa ja Raivo E. Tamme.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nCredit24 Meistriliigas jätkub Eesti klubide kolmikvõim\n\n## Põhitekst:\n\nLiigat juhib Pärnu, kes on kümne mänguga kogunud 28 punkti. Täna oli suvepealinna võistkond võõrsil 3:0 (25:18, 25:16, 25:19) üle Daugavpilsi klubist. Edu vormistamiseks vajas Pärnu vaid tundi ja veerandit. Eile kõik tõsted realiseerimata jätnud Sander Rätsep oli kuraditosina punktiga tänase kohtumise edukaim. Rünnakul lõi ta maha tosinast tõstest kaks kolmandikku, lisaks kolm serviässa ja kaks edukat sulustamist. Puhkepäeva teenisid nii Edgar Järvekülg, Taavet Leppik kui Hindrek Pulk, kirjutab volley.ee.\n\nAinsana kaotuseta püsiv Bigbank Tartu sai tabelisse üheksanda võidu 3:1 (21:25, 25:15, 25:22, 25:18) eduga Poliurs/Ozolnieki üle. Tartu kogus blokis kaheksa ja serviga neli enampunkti, rünnakul oli nende protsent 12,5 võrra parem ja vastuvõtul 12,7. Kohtumise jooksul 47 tõstet saanud Bradley Robert Gunter kogus 22 punkti, Kevin Soo oli aga parima efektiivsusnäitajaga (+11). Punkte kogunes temporündajale kuraditosin, millest kuus tulid sulustamisega ja kaks serviga. Seejuures ei eksinud Soo 16st pallingust ainsalgi.\n\nKolmapäevaseks euromänguks valmistuv Selver Tallinn alistas ASK/Kuldīga 3:0 (25:16, 25:20, 25:21). Seejuures oli kaotanutel vastuvõtul kümneprotsendiline edu, ent rünnakul jäädi alla tosinaga ja blokiga teeniti kaheksa vähempunkti. Võimsa mängu tegi vaid 17-aastane Albert Hurt, kes kogus 15 punkti ja jäi 11ga plussi. Rünnakul lõi ta 20 tõstest punktiks 60 protsenti ehk kaksteist. Oliver Oravi saldoks kogunes 17 punkti (+13). Eurosarjas läheb Selver kolmapäeval võõrsil vastamisi Henri Treiali koduklubi ČEZ Karlovarskoga.\n\nMeistriliigas on Selveril 26 punkti kümnest mängust, Bigbank Tartul on sama saldo ühe vähempeetud kohtumise juures.\n\nTeist päeva järjest teenis punktilisa TTÜ, kes pidi paraku Haapsalus toimunud matšis Jelgavale 2:3 (25:27, 26:24, 25:22, 19:25, 9:15) alla vanduma. Eile alistati Kuldīga 3:0 (25:21, 25:18, 25:20). „Nädalvahetusel teenitud nelja punktiga peab rahule jääma. Liigas pole palju võistkondi, kus mängiksid noored vanuses 19 eluaastat ja nädalavahetusel teenitaks neli punkti,” lausus TTÜ peatreener Janis Sirelpuu. Küll oleks võinud matš TTÜ jaoks parema tulemusega lõppeda, ent avageimis jäi realiseerimata kaks geimpalli ning lõpuks said saatuslikuks kaks omaviga. „Aga kokkuvõttes oli täna võrkpall kindlasti loogilisem kui kuu aega tagasi,” lisas juhendaja. Oscar Leemets tõi TTÜ-le 19 punkti, Tamur Viidalepp lisas 18. Kuus blokipunkti kogunud Jörgen Vanamõisa kogusummaks kujunes 11.\n\nNädalavahetusel põhisidemängija Keiro Vantsi ja libero Johan Vahterita mänginud Järvamaa Võrkpalliklubi teenis samuti mõlemast kohtumisest punkte. Eile alistati võõrsil 3:2 (17:25, 27:25, 23:25, 25:22, 15:10) Daugavpilsi klubi, täna jäädi sama seisuga alla Jēkabpilsile. Kohtumise geimid lõppesid lätlaste poolt vaadatuna 3:2 (24:26, 27:25, 25:21, 22:25, 15:11). Linas Petravicius kogus 23 punkti, Virko Vantsi lisas 19 ja Martti Rosenblatt 15 (neist kolmandik blokiga). Ilmar Mõttus jõudis samuti kahekohalise saldoni (10), ent rünnakul lõi ta 22 tõstest punktiks vaid viis.\n\nÕnnetult lõppes nädalavahetus aga Rakvere Võrkpalliklubile, kes ei suutnud endast tabelis tagapool oleva RTU/Robežsardze vastu punktiarvet suurendada. Avageim küll võideti, ent kohtumise lõpuks särasid tablool kodumeeskonna 1:3 (25:19, 23:25, 21:25, 18:25) kaotusnumbrid. Seejuures oli Rakvere vastuvõtt koguni 20 protsenti parem, ent rünnakul jäädi ühe võrra alla. Siim Põlluäär, Kevin Saar ja Kaupo Kivisild kogusid küll kolme peale 44 punkti, ent nende kumulatiivseks efektiivsusnäitajaks jäi +10.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Baltikumi võrkpalliklubisid ühendavas Credit24 Meistriliigas said Eesti klubidest täna võidu juurde Bigbank Tartu, Pärnu Võrkpalliklubi ja Selver Tallinn. Samad võistkonnad moodustavad ka sarja esikolmiku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiia Dinamo lahkub Tallinnast kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate poolel viskasid värava Derek Roy, Paul Szczechura, Aleksei Krutšinin ja Maksim Jakutsenja. Riia klubi poolel said tabamuse kirja Lauris Darzins ja Miks Indrašis.\n\nRiia Dinamo on 37 mänguga kogunud 31 punkti ja asub läänekonverentsis kindlalt viimasel ehk 14. kohal. Traktori klubi on 63 silmaga idakonverentsis 5. real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas pühapäeval oma teise kodumängu jäähokiliigas KHL pidanud Läti meeskond Riia Dinamo pidi lahkuma kaotusega, kui 2:4 (0:1, 0:2, 2:1) jäädi alla Tšeljabinski Traktorile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimese kaotuse saanud Kohila langes tabelis teiseks\n\n## Põhitekst:\n\nEnne tänast ainsana kaotuseta püsinud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service võttis vastu esimese kaotuse, tunnistades Leedus koduvõistkonna Achema 3:1 (23, 23, -17, 21) paremust. 18 punktiga tõusis külaliste resultatiivseimaks Anastasiia Gorina. Kertu Laak ja Eliisa Peit toetasid omasid 10 punktiga, kirjutab volley.ee.\n\nLäti turneele võiduka punkti pannud TTÜ/Tradehouse kogus nädalavahetusel maksimaalsed kuus punkti, kui täna oldi võõrsil peetud vastasseisus 3:1 (-19, 20, 19, 19) tulemusega üle SK Babitest. Erle Püvi panustas võitu 18, Reelika Raap 17, Mari Loorman 13 ja Triin Veideman 10 punkti. Kaisa Õunpuu assisteeris 9 punktiga. TTÜ naiskond realiseeris 72-protsendilise pallingu vastuvõtu juures rünnakuid 49-protsendiliselt. Babite samad näitajad olid vastavalt 68% ja 39%. Blokis lätlannadele punktidega 8-10 alla jäänud TTÜ kogus pallingul 13 ja Babite 9 punkti.\n\nViiendat järjestikust kaotust ei suutnud vältida Famila/Võru Võrkpalliklubi, kes jäi kodupubliku ees kindlalt 0:3 (-15, -19, -13) resultaadiga alla eelmise hooaja finalist Kaunasele. Võõrustajate poolel jõudis ainsana kahekohalise punktisummani Heleene Hollas, kelle arvele märgiti 11 punkti. Leedu naiskond oli selgelt edukam rünnakul (40%-25%) ja pallingu vastuvõtul (57%-42%). Samuti lõid võitjad koguni 17 pallinguässa, võrulannad suutsid sama kolmel korral.\n\nTallinna Ülikool võitis Läti naiskonna RSU/MVS-i vastu ühe geimi, kuid 1:3 (-24, -22, 27, -22) kaotusest võõrsil mänginud TLÜ-l siiski pääsu ei olnud. Kaheksanda järjestikuse kaotusega leppinud TLÜ ridades kogus Raili Kont-Kontson 19, Dorit Heinastu 14 ja Silja Ostrov 12 punkti. Kui pallingu vastuvõtul (58%) ja rünnakul (TLÜ 35% ja RSU 36%) olid võistkonnad sisuliselt võrdsed, siis mäekõrgune erinevus tekkis blokis, kus lätlannad kogusid TLÜ kuue punkti vastu koguni neliteist punkti.\n\nKolme kaotuse järel naasis taaskord võitude teele Tartu Ülikool/Eeden, olles koduseinte toetusel 3:0 (21, 20, 22) parem Leedu võistkonnast Alytus Prekyba-Paramast. Ingris Suvi tõi võitjatele 15 ja Kertti Külm 12 punkti, kes mõlemad jäid kaheksa punktiga plusspoolele. Emajõelinna esindus ületas vastast nii rünnakul (41%-34%), pallingu vastuvõtul (61%-44%) kui pallinguässade arvestuses (9-4).\n\n28 punkti kogunud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service langes turniiritabelis teiseks, lastes endast mööda 30 punkti kogunud Kaunase. Tartu Ülikool/Eeden hoiab 23 punktiga kolmandat ja TTÜ/Tradehouse 19 punktiga neljandat kohta. Seitse punkti saavutanud Famila/Võru Võrkpalliklubi langes üheteistkümnendaks, viis silma kogunud Tallinna Ülikool hoiab kaheteistkümnendat positsiooni. Tänasega on mängitud pooled põhiturniiri mängud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ainsana kaotuseta püsinud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service võttis naiste Balti liiga 11. voorus vastu esimese kaotuse, tunnistades Leedu võistkonna Achema ülekaalu. Ühtlasi jõudis põhiturniir tänasega poole peale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nChapecoense kroonitakse lennukatastroofis hukkunute auks Copa Sudamericana meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nChapecoense meeskond oli teel Kolumbia linna Medellini, et seal pidada Lõuna-Ameerika tugevuselt teise rahvusvahelise klubisarja finaali avamäng Atletico Nacionaliga, kirjutab Soccernet.ee.\n\nÕnnetuse järel kutsus Nacional Lõuna-Ameerika jalgpalliliitu CONMEBOL-I Copa Sudamericana tiitlit hukkunute auks Chapecoensele andma ning Brasiilia kõrgliigas eelmisel hooajal 14. koha saanud meeskonna ajutine president Ivan Tozzo kinnitas, et see saab ka tõeks.\n\n\"CONMEBOL on tunnistanud, et nad kroonivad Chapecoense Copa Sudamericana meistriks,\" ütles Tozzo Globole. \"Me saame toetust kõikidelt föderatsioonidelt CBF-ilt (Brasiilia jalgpalliliit), CONMEBOL-ilt, FIFA-lt ning eriti Chapeco elanikelt.\"\n\n\"Praegu me alustame meeskonna uuesti ülesehitamist. Inimesed tahavad jalgpalli, inimesed Chapecos armastavad jalgpalli. Seetõttu me peame seda jätkama. Räägime ja teeme hästi, laseme tolmul settida ning hakkame meeskonda järgmiseks aastaks ümber ehitama.\"\n\nKokku hukkus lennukatastroofis 71 inimest, kuue ellujääja seas oli ka kolm Chapecoense mängijat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädala alguses lennukatastroofi tõttu 19 mängijast ja kogu treenerite tiimist ilma jäänud Brasiilia kõrgliiga jalgpallimeeskond Chapecoense nimetatakse 2016. aasta Copa Sudamericana võitjaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nManchester United lasi viimastel minutitel Evertoni vastu võidu käest\n\n## Põhitekst:\n\nManU läks kohtumist 42. minutil juhtima, kui väravani jõudis Rootsi koondislane Zlatan Ibrahomivic. Võitu aga kätte ei saadud, sest 89. minutil põhjustas Marouane Fellaini penalti, mille Leighton Baines ka realiseeris.\n\nUnited on 14 vooruga kogunud 21 punkti ning hoiab sellega liigatabelis 6. kohta. Liiga liidrist Londoni Chelseast jäädakse maha juba 13 silmaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas andis Manchester United taas võidu käest, kui lasi kodumeeskonnal Evertonil viimasel minutil viigistada ning pidi leppima tulemusega 1:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti aastas parimaks meeskäsipalluriks valiti Dener Jaanimaa\n\n## Põhitekst:\n\nU-18 neidudest osutus parimaks Marjette Maie Müntser ning U-18 poistest Markus Viitkar. Parimaks treeneriks hinnati Elmu Koppelmann ning parimaks kohtunikeks Martin Lillepea ja Marion Kull.\n\nKlubidest olid hääletusel parim Põlva Käsipalliklubi, suurimaks elamuseks hindasid inimesed Eesti naiste käsipalli meistriliiga ning parimaks ürituseks HC Tallase korraldatud Tallinn Handball Cup noorteturniiri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipalliliit teatas pühapäeval, et sotsiaalmeedias korraldatud küsitluse tulemusena valiti lõppeva aasta parimaks meeskäsipalluriks Dener Jaanimaa ning naistest määrati sama autasu Alina Molkovale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlva Serviti lõpetas kodusaalis neli aastat kestnud karikapõua\n\n## Põhitekst:\n\nServiti parim oli Henri Hiiend, kes viskas 7 väravat. Sander Sarapuu lisas 6 ning Hendrik Varul, Henri Sillaste ja uus leegionär Anatoli Chezlov 4 väravat.\n\nKehra mängu vedas 10 tabamusega üleplatsimeheks kerkinud Marko Slastinovski. Kapar Lees lisas 7 ja Dmytro Yankovskyi 5 väravat.\n\nPronksikohtumises alistas Viljandi HC 27:22 (12:13) HC Tallase.\n\nMedalistide koosseisud:\n\nPõlva Serviti\n\nJürgen Lepasson, Sander Sarapuu, Tõnis Kase, Andreas Rikken, Kristjan Muuga, Hendrik Varul, Martin Grištsuk, Raiko Rudissaar, Eston Varusk, Henri Sillaste, Roman Aizatullov, Sergii Liubchenko, Denis Lõokene, Siivo Sokk, Indrek Neeme, Henri Hiiend, Mario Karuse, Anatolii Cheslov peatreener Kalmer Musting, treener Rein Suvi, esindajad Sten Siitam, Andres Neeme, Kaupo Kolsar\n\nHC Kehra/Horizon Pulp&Paper\n\nRainer Seermann, Jaan Kauge, Antti Rogenbaum, Siimo Tänavots, Martin Nerut, Indrek Normak, Uku- Tanel Laast, Kaupo Liiva, Siim Normak, Jorma Käsper, Ingmar Kasuk, Mikola Naum, Marko Slastinovski, Dmytro Yankovskyi, Kaspar Lees, Mikita Yermashevich peatreener Indrek Lillsoo, esindajad Rene Kaalo, Priit Pajus, Merit Pülse, Tiit Pajus\n\nViljandi HC\n\nJoel Urbel, Ott Varik, Kristjan Koovit, Vitali Vorobjov, Kristo Voika, Mikk Varik, Sten Maasalu, Rasmus Ots, Sander Aasmäe, Robert Lõpp, Peeter Parik, Madis Parik, Mark Lõpp, Kristo Järve, Sergei Rodjukov peatreener Marko Koks, esindaja Ave Puru.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste käsipallikarika võitis nelja aasta pikkuse vaheaja järel Põlva Serviti, kes alistas kodusaalis peetud finaalkohtumises karikakaitsja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi 32:30 (14:15).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUkrainas tapsid politseinikud eksikombel viis ametivenda\n\n## Põhitekst:\n\nKolmel vargal õnnestus esialgu kuriteopaigalt põgeneda ajal, mil kaks politseinike rühma üksteiste pihta tulistasid. Vargad peeti siiski hiljem kinni.\n\n\"Läinud ööl leidis aset vapustav tragöödia, milles hukkus viis politseiohvitseri,\" kirjutas Ukraina siseministeeriumi nõunik ja parlamendisaadik Anton Geraštšenko Facebookis.\n\nOblastipolitsei kinnitas vahejuhtumit. President Petro Porošenko kirjutas Twitteris, et \"selle valusa tragöödia põhjusi tuleb põhjalikult uurida ja kõik süüdlased peavad saama karistuse\".\n\nVahejuhtum leidis aset Kiievis 30 kilomeetrit idas Knjazõtši väikelinnas, sõnas Geraštšenko, lisades, et kaks kriminaalpolitsei salaagenti jälgis varaste tegevust ajal, kui politsei eriüksus valmistus neid kinni pidama.\n\nTema sõnul rikkus plaani traagiline sündmuste jada. Ühes lähedalasuvas majas hakkas tööle signalisatsioon, millele reageerides saabusid sündmuskohale kinnisvara kaitsva riikliku valveteenistuse töötajad.\n\nValveteenistuse ametnikud pidasid kaks salaagenti kinni ning politsei eriüksuslased arvasid seejärel ekslikult, et vargad olid nende kolleegid kinni pidanud ja avasid tule.\n\nEripolitsei ja valveteenistuse töötajate tulevahetus kestis vaid paar minutit, ent lõppes viie korrakaitsja surmaga.\n\nGeraštšenko sõnul hukkus kaks valveteenistuse töötajat, kaks politsei salaagenti ja üks politsei eriüksuslane.\n\nUkraina peaprokuratuur on alustanud juhtumi suhtes uurimist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina politseinikud tapsid nn sõbraliku tule juhtumis eksikombel viis ametivenda, keda pidasid varasteks, ütlesid ametnikud pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRait-Riivo Laane mäng Kreeka esiliigas lähirivaali vastu ebaõnnestus\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus alustanud eestlane sai mänguaega 26 minutit ning viskas selle ajaga 4 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/5, vabavisked 1/2) ja jagas 3 korvisöötu, kuid kogus miinuspoolele ka koguni 6 pallikaotust ja 4 isiklikku viga.\n\nEthnikose poolel kogus Kostas Macheras 18 punkti ja 12 lauapalli ning Paraskeva Martzos tõi 19 silma. Farose kasuks viskasid Kostas Kakaroudis ja Nikos Liakopoulos mõlemad 18 silma.\n\nFaros (6-3) tõusis selle võiduga Ethnikosest (5-4) mööda ja liigatabelis asutakse nüüd vastavalt 4. ja 5. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreeka korvpalli meistriliigas pidi Rait-Riivo Laane koduklubi Ethnikos võõrsil vastu võtma valusa 68:90 kaotuse lähirivaalilt Faroselt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Kiivikas võitis amatööride Mr. Olympial kulla\n\n## Põhitekst:\n\nKiivikase jaoks oli tegu hooaja viimase võistlusega. 2016. aasta on 39-aastasele mehele toonud elu parimad tiitlid - EM-i kuldmedal, MM-i neljas koht, Ben Weider Legacy Cupi ja Arnold Classicu hõbemedal. Lisaks veel paljude turniiride medalid ning nüüd ka Mr. Olympia kuld.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellel nädalavahetusel San Marinos toimunud kulturismivõistlustel Mr. Olympia Amateur võttis Ott Kiivikas kuldmedali. Laupäeval toimusid eelvõistlused, kus Kiivikas pääses kindlalt kuue mehe sekka finaalidesse. Päev hiljem finaalis võttis mees oma esimese, ühtlasi kuldse, medali Mr. Olympialt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKuubas maeti Fidel Castro\n\n## Põhitekst:\n\nSantiago de Cuba on linn, kust Castro 1959. aastal kommunistlikku revolutsiooni alustas. Tema surmaga sai Kuubal läbi üks ajajärk.\n\nUSAs elavate kuubalaste jaoks oli see rõõmusõnum. Ühendriigid on Kuubaga küll suhted normaliseerinud, kuid USA järgmine president Donald Trump ütles, et ta võib selle leppe tühistada, kui Kuuba ei järgi inimõigusi ja rahva elujärge ei parandata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuubas maeti pühapäeval kauaaegne riigijuht Fidel Castro - monumentaalne hauakivi, mille sees on nüüd urn Castro tuhaga, asub Kuuba esimese kuulsa vabadusvõitleja Jose Marti monumendi kõrval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli karikavõistluste pronksi võitis Viljandi\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval poolfinaalis Põlva Servitile alla jäänud Viljandi peatreener Marko Koks tunnistas, et 3. koha kohtumiseks oli tema hoolealustel keeruline motivatsiooni leida.\n\n\"Tahtsime ju ikkagi finaalis mängida. Tallas esitas väga südi partii. Lõpus nad pisut väsisid ja suutsime kogemustega mängu enda kasuks kallutada,\" lisas Koks.\n\nMeistriliiga debütandi Tallase peatreener Jüri Lepp kiitis hoolealuseid. \"Eks meie ülesanne oligi sel turniiril 3. koha mängus anda endast kõik ja peaaegu see ka õnnestus. Kui laupäeval kestsime 20 minutit, siis nüüd kestsime juba 50 minutit. Loodetavasti kestame varsti tugevate vastu mängides kohtumise lõpuni.\"\n\nViljandi edukaimad olid Sergei Rodjukov ja Kristo Voika 6 tabamusega. Tallase poolel oli üleplatsimees 7 väravat visanud Mihkel-Matteus Luik. Markus Viitkar lisas 5 väravat.\n\nKell 17:30 Mesikäpa hallis alganud finaalkohtumises kohtuvad Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste käsipalli karikavõistluste pronksmedal kuulub Viljandi HC-le, kes alistas Põlvas toimuva finaalturniiri kohamängus HC Tallase 27:22 (12:13)",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFoto: peaminister tänas äkkõppusel osalenud kaitseliitlasi\n\n## Põhitekst:\n\nPeaminister Ratas külastas ka kaitseväe vigastatud veteranide spordilaagrit, mis sel aastal toimus Võrus.\n\nPM Ratas: Eesti riigikaitsesüsteem töötab - alates valitsusest lõpetades Võru maleva 433. lahingkompanii lahingpaarini. pic.twitter.com/ITnqRuchKy\n\n— Valitsuse uudised (@StenbockiMaja) December 4, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas külastas pühapäeval kaitseliidu Võrumaa maleva lahingkompaniid, mis osales neljapäeval valitsuse poolt välja kuulutatud lisaõppekogunemisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOliver Venno kostitas Türgis eelmist koduklubi 26 punktiga\n\n## Põhitekst:\n\nKaks esimest geimi võitnud, kuid kolmes järgnevas Ziraat Bankasi paremust tunnistanud Maliye Milli Piyango leppis valusa 2:3 (22, 25, -23, -20, -7) kaotusega, millega kirjutati tabelisse üks lisapunkt. 53 tõstega mängu suurima koormuse saanud Oliver Venno lõi punktiks 22 rünnakut (42%) ja lisas neli blokipunkti. Lisaks üldisele punktisummale oli kohtumise parim ka eestlase kasutegur +13, kirjutab volley.ee.\n\nZiraat Bankasi võidus oli suurim roll Rootsi koondise liidril Marcus Nilssonil, kes kahes esimeses geimis sekkus mängu vahetusest, kuid alates kolmandast geimist tuli väljakule juba algkoosseisus, panustades võitu 20 punkti.\n\nKaheksast mängust kolm võitnud Maliye Milli Piyango hoiab turniiritabelis seitsmendat kohta, eilne vastane Ziraat Bankasi on teine. Individuaalses edetabelis on Venno 194 punktiga Türgi kõrgliiga kolmas punktitooja, jäädes esikohast maha vaid nelja silmaga. 19 ässa löönud eestlane on selle näitajaga liiga parim servija.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käimasolevaks hooajaks Ankara Ziraat Bankasist linnarivaali Ankara Maliye Milli Piyango ridadesse siirdunud võrkpallur Oliver Venno mängis esimest korda eelmise koduklubi vastu, kogudes üleplatsimängijana 26 punkti. Eestlase suurest panusest Maliye Milli Piyango võiduks siiski ei piisanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaal sai liiklusõnnetuses surma 12 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus Hantõ-Mansiiski ja Tjumeni vahelisel maanteel ja sellesse sattusid sportvõimlejaid vedanud buss, veok ja kaks autot.\n\n\"Esialgsetel andmetel hukkus lapsi vedanud bussi, kahe auto ja veoki kokkupõrkes 12 inimest,\" teatas Handi-Mansimaa ringkonna prokuratuur. Politsei pressiesindaja ütles varem, et kuus ohvrit on lapsed vanuses 12-14.\n\n\"Bussijuht oli teel Hantõ-Mansiiskist Neftejuganskisse. Seni teadmata põhjustel keeras buss külje ette ja veok sõitis sellele külje pealt sisse,\" lausus ta.\n\nRingkonna siseministeeriumi teatel sai viga 25 inimest.\n\nVene juurdluskomitee ei osanud veel õnnetuse põhjust öelda, ent uurib erinevate faktorite, sealhulgas halva nähtavuse ja ilmaolude mõju.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal Handi-Mansimaa autonoomses ringkonnas sai pühapäeval liiklusõnnetuses surma 12 inimest, nende seas kuus last, teatas kohalik politsei Interfaxile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRepinski käis Kuremäe kloostris vabandust palumas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Käisin täna Kuremäel ja kohtusin ka iguumenja Filarettaga. Vabandasin isiklikult veelkord iguumenja Filareta ees aastatetaguse juhtumi pärast,\" teatas Repinski sotsiaalmeedias.\n\nERR.ee tõi reedel avalikkuse ette, et Repinski on Ida-Viru maakohtult saanud alaealisena kelmuse katse eest tingimisi vanglakaristuse.\n\nIda-Viru maakohus mõistis Repinski 2002. aasta 12. augustil lihtmenetluse kokkuleppega süüdi kelmuse katses ja karistas teda tingimisi kolme kuu pikkuse vangistusega üheaastase katseajaga.\n\nSüüdistuse järgi avaldas 2001. aasta oktoobris toona veel 15-aastane Repinski ajalehes Infopress kuulutuse, milles kutsus inimesi annetama Kuremäe kloostrile rüvetatud haudade taastamiseks ja lisas kuulutusele oma isikliku arveldusarve Ühispangas.\n\nRepinski sõnul tingis rahaliselt raske aeg selle, et vanematel polnud võimalik lastele talveriideidki osta ning sellest tingituna pani ta ajalehte kuulutuse annetuste kogumiseks Kuremäe kloostrile, kuid enda pangakonto numbri. \"Väga rumal tegu, mille eest vabandan,\" ütles Repinski reedel ERR-ile.\n\n\"Ükski annetus küll kohale ei jõudnud ning klooster pöördus igati õigustatult politsei poole asjaolude välja selgitamiseks. Kui kloostris teada saadi, et tegemist on lapse rumala teoga, soovisid nad avaldust tagasi võtta, kuid selleks oli juba liiga hilja,\" nentis ta.\n\nPeaminister Jüri Ratas ütles seepeale, et maaeluministri Martin Repinskiga seoses on kogunenud väga palju küsimusi ning ta peab langetama selge otsuse.\n\nRatas lubas, et kohtub ministriga uue nädala alguses ning annab seejärel teada, kas Repinski jätkab ministrina või mitte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluminister Martin Repinski käis pühapäeval Kuremäel, kus palus vabandust aastatetaguse juhtumi pärast, mis talle toona kriminaalkaristuse tõi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO ja FOTO | Fännid vigastasid Prantsusmaal vastaste väravavahti ja mäng peatati\n\n## Põhitekst:\n\nVaid paar minutit enne intsidenti oli Metz tänu Gauthier Heini väravale juhtima asunud. Värava järel lendas Metzi fännide poolt väljakule ilutulestikurakett, mille tagajärjel Lyoni portugallasest väravavaht väljakule langes. Kui Lyoni meditsiiniline personal ning osad mängijad Lopesi ümber kogunesid, lendas nende suunas veel üks rakett, kirjutab Soccernet.ee.\n\nBreaking | Metz vs Lyon sees play suspended after firecracker exploded next to goalkeeper Anthony Lopes. pic.twitter.com/491XBlttgQ\n\n— Get French Football (@GFFN) December 3, 2016\n\nMängu peakohtunik palus seejärel meeskondadel riietusruumidesse koguneda ning 45-minutilise pausi järel otsustati mängu mitte jätkata. Lopes ise viidi mängu järel haiglasse uuringutele.\n\nLyoni president Jean-Michel Aulas lausus Twitteris: \"See on väga tõsine, need raketid vigastasid meie väravavahti Anthony Lopesi ning samuti arsti.\"\n\nTäna hommikul kinnitas Metz, et süüdlased on tänu videomaterjalile identifitseeritud.\n\nDramatic AFP photo of the incident that saw a firecracker explode next to goalkeeper Anthony Lopes. pic.twitter.com/MSu7XqlANV\n\n— Get French Football (@GFFN) December 3, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa jalgpalli kõrgliiga 16. vooru mäng Metzi ja Lyoni vahel katkestati avapoolaja keskel pärast seda, kui kodumeeskonna fännid olid Lyoni väravavahti Anthony Lopest visanud pürotehnikaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKahel korral kaheväravalise eduseisu maha mänginud Liverpool sai valusa kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nAvapoolaeg ennustas eestlase klubile rutiinseid võidupunkte, kui Sadio Mane 20. ja Divock Origi 22. minuti tabamustest juhiti vaheajaks 2:0.\n\nTeisel poolajal tuli kodumeeskond 56. minutil mängu tagasi, kui James Milner tegi karistusalas rumala vea ning Callum Wilson realiseeris teenitud penalti.\n\nEmre Can viis Liverpooli 64. minutil uuesti kahe väravaga juhtima ning taas tundus, et võidupunktid on taskus.\n\nBournemouthi lõpuspurt oli aga vägev, kui esmalt 76. minutil oli täpne Ryan Fraser, Steve Cook viigistas seisu 79. minutil ning üleajal lõi võiduvärava Nathan Ake.\n\nTäna kohtuvad veel Everton ja Manchester United.\n\nLiverpool jätkab nüüd 14 vooru järel liigatabelis kolmandal kohal, kui kogutud on 30 punkti. Londoni Chelseal on neli ja Londoni Arsenalil üks punkt rohkem. Bournemouth on 18 silmaga 10. real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas pidi meistritiitli eest heitlev Liverpool pühapäeval vastu võtma väga valusa kaotuse, kui võõrsil mängiti Bournemouthi vastu kahel korral maha kaheväravaline eduseis ning lõpuks kaotati 3:4. Ragnar Klavan vaatas mängu vahetuspingilt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd\n\n## Põhitekst:\n\n''Pidev sotsiaalse positsiooniga seonduv stress võib mõjutada seda, kuidas meie keha töötab. Kuid samal ajal näitab uurimus, et vähemalt täiskasvanueas ei tekita see organismis püsivaid muutusi. Olukorra paranedes ei pea kartma, et mineviku vari jääb sind saatma igavesti,'' mõtiskles Jenny Tung, Duke'i ülikooli evolutsioonigeneetik ja hiljuti ajakirjas Science ilmunud töö vanemautor\n\nJäreldused põhinevad 45 emase reesusmakaagiga tehtud katsetel ja nende geenide avaldumise uurimisel. Kuigi tähelepanekuid pole võimalik inimestele otseselt üle kanda, aitavad need lahti harutada ühiskondliku staatuse ja tervise vahelisi seoseid. Uurimus vihjab taaskord, et sotsiaalse tõrjutuse vähendamine on ühiskonna standardite alusel või kontekstist lähtuvalt madalama staatusega elanikkonna olukorra parandamisel olulisel kohal.\n\nSarnaselt inimühiskondadele on makaagikarjade ülesehitus hierarhiline. Tõsi, võrreldes inimkogumitega on alluvussuhted tunduvalt lihtsakoelisemad ja sirgjoonelisemad. Sotsiaalse staatuse ja immuunsüsteemi vaheliste seoste uurimiseks jagas Tungi töörühm 45 emasmakaaki viiest liikmest koosnevatesse rühmadesse. Karjade käitumist jälgiti aasta vältel. Seejärel jagati rühmad ümber vastavalt selle liikmete sotsiaalsele staatusele. Kõik alfaemased sattusid ühte ja kõige madalamal positsioonil olnud makaagid teise rühma. Sama tehti kõige vahepealsete astmetega.\n\nTöörühm leidis mõlemal juhul, et madalama sotsiaalse staatuse ja sagedamini kiusatavate loomade genoomis avaldusid bakteriaalset päritolu valkude registreerimisel põletikulisusega seonduvad geenid tugevamalt. ''Kuigi põletik on haigustekitajate vastu võitlemisel keha loomulik reaktsioon, võib olla head asja liiga palju. Lisaks sissetungijatest bakteritele hakkab immuunsüsteem ohustama ka keha enda rakke,'' selgitas Tung. Kõrgema sotsiaalse staatusega loomade immuunsüsteem reageeris seevastu tugevamalt viirustele.\n\nTegu on järjekordse näitega sellest, kuidas immuunsüsteemist rääkides on eksitav kasutada mõisteid tugev ja nõrk. Inimeste puhul on pidevat põletikulisust seostatud kõrgenenud riskiga haigestuda mitmesse teistesse haigustesse alates Alzheimeri tõvest lõpetades südame-veresoonkonnahaigustega. ''Tegelikult on eelneval näidatud, et mitmed kõige tugevamalt sotsiaalse staatusega seostuvad haigused seostuvad omakorda põletikuga,'' kinnitas Tung.\n\nTäpsemalt näitas geenianalüüs, et sotsiaalne staatus mõjutab eeskätt T-abistajarakkudes ja loomulikes tappurrakkudes avalduvaid geene. Esimesed aitavad nakkuse korral signaalmolekulide vabastamisega reguleerida immuunsüsteemi tööd, mil teised hävitavad otseselt vähi- ja haigustekitaja poolt üle võetud rakke. Kokku seostati sotsiaalset positsiooni pea 1700 geeniga.\n\nSeejuures sai T-abistajarakkude puhul kanda 17 protsenti geenide erinevas avaldumises nähtavast vahest kiusamise mõju arvele. Ligikaudu 34 protsenti aga sellele, kui sageli makaaki teiste karjaliikmete poolt soeti. ''Teatud tasandil võib seeläbi öelda, et sotsiaalse kontakti puudumine on kiusamisest isegi hullem,'' mõtiskles professor. Immuunsüsteemi ja sotsiaalse suhtluse, sh puudutuste vahelistele seostele on viidanud ka eelnevad tööd.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Science.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Vanema venna õlalepatsutus\n\n## Põhitekst:\n\nVilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse näitus „Südamepekslemine“ Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis kuni 4. XII. Kuraator Kęstutis Kuizinas, kuraatori abi Edgaras Gerasimovičius, kunstnikud Nina Beier (Taani), Jos de Gruyter ja Harald Thys (Belgia), Pakui Hardware (Leedu), Vytenis Jankūnas (USA), Žilvinas Landzbergas (Leedu), David Maljkovič (Horvaatia), Sebastian Diaz Morales (Argentiina/Holland) ja Emilija Škarnulytė (Leedu).\n\nKõige lihtsam ja ilmselt ka loomulikum on „Südamepekslemise“ näitust vaadata vastukülaskäiguna Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses (VKKK) 2015. aasta märtsis vaadata olnud Maria Arusoo kuraatoriprojektile „Meel. Vahtra. Farkas_idealistlik funktsioon“.\n\nArusoo oli võtnud kolm üsnagi erineva tausta ja lähenemisega Eesti kunstnikku ning tekitanud neist uues kontekstis uue koosluse, toonud välja ühisosa, mida varem ei olnud osatud (või tahetud) näha. Vahest seetõttu ka midagi kaotanud, kui uskuda VKKK kuraatorit Julija Fominat. 1 Midagi samalaadset on teinud ju ka Kęstutis Kuizinas. Ta ei ole lähtunud küll ühe maa kunstist – tema puhul võiks see olla Leedu –, vaid ühest institutsioonist, selle eelistustest ning piiranud institutsiooni näo (ja arengu) kolme viimase aastaga. Tegelikult on piiranguid veelgi. Tallinna valiku aluseks on olnud ainult isikunäitused ja nendestki vaid need, mis olid produtseeritud spetsiaalselt VKKK ruumide tarvis. Kohaspetsiifilisust rõhutatakse ka näituse kataloogis. 2 Isikunäitustest on tulnud kõne alla ainult need, mille installeerimine ei ole liiga keeruline, et seda Tallinnas ehk siis teises kontekstis korrata ja sellega kohaspetsiifilisus ja teatud mõttes ka tähendus tühistada, ent luua uus kooslus ja tuua välja ühisosa. Ja paratamatult seetõttu ka midagi kaotada.\n\nArusoo ja Kuizinase kuraatoriprojekti võrdlust võiks jätkata ja ilmselt kooruks sellest midagi huvitavat välja, kui „Südamepekslemise“ väljapanekust rääkimisel ei korduks üks tähelepanek. Sellele viidatakse pressitekstis: „Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus kutsuti Tallinna oma viimase aja tegevust tutvustama eesmärgiga vahetada kogemusi ja jagada loomestiimuleid“. Sellele osutavad möödunud nädala Sirbi intervjuus näituse osalised, rühmituse Pakui Hardware’i liikmed: „Praegusel juhul on vahetus olulisem Tallinna Kunstihoonele, sest „Südamepekslemisega“ osutatakse oma programmi uutele suundadele.“ 3 Kõige avalikumalt, lausa vanema venna patroneeriva üleolekuga räägib sellest kuraator, VKKK juhataja Kęstutis Kuizinas ise: „Mis aga puutub sellesse, et mis on siinse näituse mõte, siis selle kõrval, et näitame erakordselt heade kunstnike töid, tutvustame ka VKKK näituseprogrammi: millega ja kuidas töötame. See on eneserepresentatsioon. Loodan, et see inspireerib Eesti kunstivälja, eriti meid vastu võtvat Tallinna Kunstihoonet oma tulevikuprogrammi ja tööpõhimõtete koostamisel.“ 4 Tundub, et see pole ainult enesepresentatsioon, vaid kipub lausa ego trip ’iks üle kasvama.\n\nMusterinstitutsioon. Vilniuse KKK on 1990ndate keskpaigast olnud Baltimaade nüüdiskunsti institutsiooni näidis, omamoodi ideaal. Mingil ajal laiemaltki. 1990ndate lõpu ühe tähtsama Ida-Euroopa kunsti näituse „After the wall“ ehk „Raudse eesriide langemise järel“ avamisel Stockholmi Moderna Museetis pidas üks kuraatoritest Bojana Pejić vajalikuks VKKK esile tõsta kui Ida-Euroopa kõige eesrindlikumat, avatumat ja mobiilsemat institutsiooni.\n\nUsun, et Eestis ei leidu ühtegi nüüdiskunsti väljal tegutsenud inimest, kes ei oleks vaadanud VKKK peale imetluse ja kadedusega. Keskuse hoone loodi 1970ndatel Leedu kunstnike liidu (kunstifondi) näitusemajaks, 1992. aastal asutatud kaasaegse kunsti keskus suutis ennast aga iseseisva institutsioonina maksma panna: VKKK programm ei olenenud ei traditsioonidest, kunstnike või kunstnike liidu alaliitude soovidest, selle panid kokku keskuse kuraatorid eesotsas juhataja Kęstutis Kuizinasega.\n\nÜsna samasugune saatus nagu Tallinna Kunstihoonel, vaid selle vahega, et Tallinna Kunstihoone loodi juba 1934. aastal, nõukogude ajal läks maja kunstnike liidu käsutusse ja iseseisvast institutsioonist sai kunstnike liidu näituste osakond. Tollal oli see parim variant, aga kui Kunstihoone institutsioonina 1990ndate algul taastati, oli hoone kunstnike liidu omanduses ning Kunstihoone nõukogu kaudu otseselt seotud kunstnike liidu ideaalide ja nõudmistega.\n\nKuid suuremat rolli kui hoone omandivorm või ka nõukogu koosseis on mänginud inimsuhted ehk see, kes on sattunud ühe või teise institutsiooni etteotsa. Iseseisva programmi ja oma näoga Tallinna Kunstihoonest, nagu on Vilniuse KKK olnud juba üle 25 aasta, saab rääkida alles paari viimase aasta jooksul ehk ajal, kui seda on juhtinud Taaniel Raudsepp.\n\nBaltimaade nüüdiskunsti musterinstitutsioon on aga seekord valinud end Tallinnas esitlema turvalised ja esteetilised projektid. Pole mingit kahtlust, et tegemist on tõesti heade kunstnikega, kelle kunst kuulub vaieldamatult nüüdiskunsti alla. Samuti on selge, et kõik on hästi professionaalselt kujundatud ja installeeritud, et mitte midagi ei ole jäetud juhuse hooleks. Kuid Tallinna Kunstihoones, iseäranis II korruse näituseruumides see näitus ei toimi: teosed mõjuvad anonüümsete, steriilsete ja kohati lausa igavatena.\n\nHillitsetud üldpilt vs. teos. Õnneks on see siiski vaid pealispind, sest kui unustada üldmulje (loe: institutsiooni üliviisakas ja täiuslikuks lihvitud pale) ja süveneda projektidesse, on pilt siiski teine. Ilmselt oli see nii ka Vilniuses, kui Tallinna toodu oli eksponeeritud kõrvuti millegagi, mis ei olnud nii lõplikult läbi ja välja mängitud, kus võis arvatavasti leida mingigi inimliku eksimuse.\n\n„Südamepekslemisele“ natukesegi adrenaliini süstimiseks võiks selle käsitlemist alustada Amsterdamis elava argentiinlase Sebastian Diaz Moralese ja New Yorgis elava leeduka Vytenis Jankūnase tööga, s.o vaadata väljapanekut just nende kahe teose ehk oma ja võõra, kodustatud ja võõrandatud maailma vastanduses, aga ka raamistuses.\n\nJankūnase foto- ja videoinstallatsioon on hõlmanud Tallinna Kunstihoone galerii ning täitnud selle maast laeni fotodega suurlinna metroos kohatud inimestest. Jankūnas ei ole ei flanöör ega ka mitte friikide või muidu põnevate tüüpide jahtija. Ta on suutnud lihtsate, isegi banaalsete võtete, aga ka mingi kummalise nihkega teha võõrast oma, anda anonüümsetele tüüpidele nii-öelda naabripoisi või -tüdruku kuvand, panna vaataja tundma ennast ühena sellest seltskonnast.\n\nKunstihoone II korruse trepimademel ja mustas kastis eksponeeritud Moralese videos „Pasajes“ ehk „Reisid“ ei juhtu iseenesest midagi põnevat, seal pole isegi suurlinna veidraid tüüpe, ainult üks mees kõnnib mööda lõppematuid treppe ja koridore, jõuab mahajäetud tualettruumidest elegantsetesse fuajeedesse. Vahel harva satub ta vaatevälja mõni inimene, keegi aga ei kõneta peategelast ja temalgi ei ole kellegagi asja. Liikumist saatev heligi on peaaegu olematu. Ainult nikerdatud trepikäsipuud ning fassaadi- ja seinakaunistused moodustavad kauneid ornamente ja rütme. Näiliselt ei ole Morales mitte midagi teinud vaataja tähelepanu köitmiseks, võib isegi öelda, et kunstnik on jätnud oma vaataja unarusse. Kõndija isik jääb lõpuni saladuseks: ta ilmub kusagilt ja kaob kusagile, mõned paigad korduvad, kuid need ei ava teda ning ta oli, on ja jääb anonüümseks. Kuid ometi ei kao (olematu) pinge, assotsiatsioonid kerkivad kas vaataja isiklikust või kultuurilisest alateadvusest, neist kujunevad lood. Kõik on nagu painajalikus unenäos, kust ei saa ja vahest ei tahagi ärgata.\n\nVähem krüptilisust. Nende vahele mahuvad kenasti vaiksed ja hillitsetud, isegi hõrgud teosed, nagu on Nina Beieri meediumide sees ja vahel mängiv ruumitundlik installatsioon või Emilija Škarnulytė videoekskurss gigantsete objektidega kõhedust tekitavasse veealusesse maailma, kus ei puudu (vähemalt pealkirjas) otsene viide millelegi veelgi tundmatumale ja seetõttu ohtlikule, nagu on Andromeeda udukogu või ka belgia kunstnike Jos de Gruyteri ja Harald Thysi ruumiinstallatsioon „Valge suprematism“. Neis kõigis on mitmed tähenduskihid ning ei puudu ka sügavam, ebamugav, isegi kriitiline sõnum ning seetõttu kontakt kõige sellega, mis praegu maailmas toimub. Malevitš ja suprematism ning sellest tulenevad tähenduskihid on praegu taas rambivalgusesse tõusnud ning pole ime, et vene tuntud politoloog ja opositsionäär Stanislav Belkovski pakkus küll naljaga pooleks Venemaa Föderatsiooni uueks vapiks Malevitši „Musta ruutu“ – sinna mahuks ära ka Putin.\n\nEga kunstiteost ei peagi hoobilt mõistma, intellektuaalne pingutus on alati asjakohane, kuid Kuizinase valiku krüptilisus teeb tibake nõutuks. Ei saa salata, et armastan ka ise metafoorile üles ehitatud kunsti ning olen ka oma kuraatoritöös kasutanud seda laadi lähenemist. Kuid näitusel „Südamepekslemine“ oleksin igatsenud näha, vähemalt nende teoste sekka (antud juhul ilmselt mõne asemele), lahtiste kaartidega mängimist, otsest aktivismi ja teravat poliitilist sekkumist, iseäranis praegusel posttõdede ajal.\n\nKui küsida, kas VKKK või vähemalt see nägu, mille keskuse staažikas juht Kęstutis Kuizinas on Tallinna toonud, peaks olema Tallinna Kunstihoone ideaal ja eeskuju, siis esimene vastus on ei. Järele mõelnud, vastaksin diplomaatilisemalt, et ikka jaa, kuid mööndustega, et teravad nurgad ikka metafooride sudu alt paistma jääksid.\n\n1 Julija Fomina, Nüüdisaegsuse mosaiik. – Sirp 20. III 2015.\n\n2 Random rapid heartbreaks. Selected projects from the CAC Vilnius programme. Contemporary Art Center Vilnius, 2016.\n\n3 Keiu Krikmann, Jooksja metafüüsika. Intervjuu Pakui Hardware’iga. – Sirp 25. XI 2016.\n\n4 Maria Arusoo, Eduka institutsiooni tugev juht. Intervjuu Kęstutis Kuizinasega. – Sirp 2. XII 2016.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Baltimaade nüüdiskunsti musterinstitutsioon on valinud end esitlema turvalised ja esteetilised projektid, kirjutab Reet Varblane Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVAATA UUESTI | Koukalova kerkis naiste jälitussõidu võitjaks, Lehtla 44.\n\n## Põhitekst:\n\nTšehhi esindajale järgnesid sprindi neljas, sakslanna Laura Dahlmeier 8,4 (0+1+1+0) ja 19. kohalt kolmandaks kerkinud itaallanna Dorothea Wierer 21,4 (0+0+0+0) sekundi suuruse kaotusega. Sprindi parim, prantslanna Marie Dorin Habert tegi kuus möödalasku ja langes seitsmendaks.\n\nKadri Lehtla kerkis 13 positsiooni võrra 44. kohale. Koukalovale kaotas ta 4.21,6 (0+1+0+0). Johanna Talihärm säilitas oma positsiooni, saades 55. (+6.07,8; 1+2+1+0) koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laskesuusatamise MK-etapil Rootsis Östersundis võitis naiste 10 km jälitussõidu sprindi kolmas Gabriela Koukalova 31.43,3-ga (0+0+1+0).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVAATA UUESTI | Venelased võtsid jälitussõidus kaksikvõidu, Fourcade langes kolmandaks\n\n## Põhitekst:\n\nEsikoht läks ajaga 31.22,3 (0+0+1+0) Anton Babikovile, kes edestas Maksim Tsvetkovi 10,5 (0+0+0+0) sekundiga. Enne viimast tiiru võidus kinni olnud prantslane Martin Fourcade taandus lõpuks kolmandaks, Babikovile kaotas ta 15,2 (2+0+0+2) sekundiga. Kogu esikuuik mahtus küll ühe minuti sisse, kuid sakslane Arnd Peiffer jäi võitjast kolmandana maha 52,7 (2+0+1+0) sekundiga.\n\nBabikov alustas võistlust 7. ning Tsvetkov 11. positsioonilt. Ühtlasi suutsid venelased lõpetada tänavu seni võitmatuna püsinud Fourcade'i valitsemise.\n\nEestlasi täna stardis ei olnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laskesuusatamise hooaja avaetapp Rootsis Östersundis lõppes meeste 12,5 km jälitussõiduga, kus kaksikvõidu võtsid venelased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPõllumajandusühingud soovivad Repinski jätkamist ministri ametis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Toetame Martin Repinski algatusi ja ideid põllumajanduse valdkonna arendamisel ja peame oluliseks, et nende mõtete elluviimisel tuleks anda talle 100 kriitikavaba päeva ennast tõestada,\" seisab pöördumises.\n\nAllakirjutanud tõdevad, et põllumajandus on sügavas kriisis ning sellest väljatulemiseks on vaja ministrit, kes tunneb valdkonda läbi ja lõhki, kes saab aru kriisi olemusest ning kellel on ideid ja hoobasid, et kriisi lahendada. Maaeluminister Martin Repinski on allakirjutanute sõnul oma sõnavõttudes näidanud, et ta mõistab põllumeeste probleeme.\n\n\"Liialt kaua on meie riigis valitsenud poliitika, mis on jätnud põllumajanduse vaeslapse ossa ja tänu millele on sektor kandnud osalt korvamatut kahju.Tegelikult on põllumajandusel suur potentsiaal anda oma panus riigi majanduskasvu ning suurendada eksporti. Uus valitsuskoalitsioon on teinud, mida on lubanud ja on pööranud oma näo põllumeeste poole. Kutsume üles mitte kaotama inimlikkust ning andma maaeluministrile aega, et ta saaks põllumajandussektoris nii pikka aega oodatud positiivseid muutusi hakata ellu viima,\" seisab pöördumises.\n\nKirjale on alla kirjutanud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko, Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Jaan Kiider, E-piima juhatuse esimees Jaanus Murakas, Saaremaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Janek Mägi, Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo, Hellema talu peremees Ivo Eenpalu, Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja Aaviku talu peremees Ants Aaman, Eestimaa Piimatootjate Ühistu juhatuse esimees Märt Riisenberg, Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht ja Kriguli talu perenaine Marika Parv, samuti Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees ja talupidaja Kalle Hamburg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed põllumehed ja põllumajandusühingud saatsid peaminister Jüri Ratasele avaliku kirja, milles paluvad mitmesse skandaali sattunud Martin Repinski jätkamist maaeluministri ametis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMatthias Tass tegi Ühisliigas korraliku debüüdi, kuid Cramo võitu ei saanud\n\n## Põhitekst:\n\nJenissei kangelaseks tõusis tsenter Suleiman Braimoh, kes sai võimaluse tänu sellele, et endine Kalev/Cramo mängumees Frank Elegar kaasa ei löönud. Braimoh suutis 25 minutiga koguda 30 punkti ja hankis 6 lauapalli. Vladislav Truškin toetas teda 18 silma ja 10 lauapalliga.\n\nKalev/Cramo poolel tegid mängu ameeriklased Mark Tollefsen ja Demonte Harper. Tollefseni kontole kogunes 28 silma ja 7 lauapalli ning Harper tõi 26 punkti, 11 korvisöötu, kuid tegi ka 6 pallikaotust.\n\nPositiivse poole pealt võib märkida selle, et oma Ühisliiga debüüdi tegi noormängija Matthias Tass, kes sai väljakul olla koguni 15,5 minutit ning hankis selle ajaga 5 lauapalli ja pani ühe kulbi.\n\nKalev/Cramo on liigatabelis 2 võidu ja 6 kaotusega 10. kohal, Jenissei on võitnud 4 ja kaotanud 5 kohtumist ning see annab hetkel 7. positsiooni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli VTB Ühisliigas pidi Eesti meisterklubi BC Kalev/Cramo pühapäeval võõrsil vastu võtma kaotuse, kui 90:99 jäädi alla Krasnojarski Jenisseile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Ilves langes murdmaarajal ühe koha, kuid jõudis taas punktidele\n\n## Põhitekst:\n\nHüppevooru järel 28. kohal olnud eestlane kaotas suusarjal ühe positsiooni ning jõudis finišisse 2.34,2 võitjast hiljem.\n\nTeiselt kohalt sõitis ennast etapivõitjaks sakslane Eric Frenzel, kes edestas koondisekaaslast Björn Kircheisenit 10,8 sekundiga ning norralast Jörgen Graabaki 23,4 sekundiga.\n\nHüpete järel liidrikohal olnud jaapanlane Takehiro Watanabe suusarajal parimate tempos sõita ei jaksanud ja langes lõpuks 12. kohale.\n\nIlves on nüüd MK-sarjas alanud hooajal kahe esimese nädalavahetusega kogunud punkte kõigilt neljalt individuaaletapilt - Rukal jäi talle näppude vahele 17. ja 25. koht ning laupäeval Lillehammeris samuti 25. koha punktid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norras, Lillehammeris sõideti pühapäeval järjekordne kahevõistluse MK-etapp ning taaskord jõudis punktidele ka meie Kristjan Ilves, kes lõpetas 29. positsioonil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReval-Sport/Mella krooniti üheksandat korda järjest Eesti naiste käsipallikarikavõitjaks\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalis haaras tasavägise alguse järel ohjad Reval-Sport/Mella, kes 4:3 eduseisul tegi Aleksandra Romanenko kolme tabamuse toel 5:1 vahespurdi ning juhtis 12. minutiks 9:3. Kohtumine jätkus tallinlannade taktikepi all, kes võitsid poolaja 18:12 ning kogu matši 34:26. Reval-Sport/Mella resultatiivseimad olid Jekaterina Tšerneštšuk 8, Romanenko 5 ning Kristina Zgurskaja ja eilne sünnipäevalaps Jelena Mihailova 4 väravaga. Mullu samuti finaalis kaotanud Padisele tõid Marie Urvik ja turniiri parimaks mängijaks tunnistatud Maarja Põldver parimatena 5 ning Inna Baranova 4 tabamust.\n\nReval-Sport/Mella peatreeneri Ella Kungurtseva sõnul valmistusid nad finaaliks tõsiselt. „Teadsime mõlema naiskonna nõrkusi ning seda, et Padise on mänguks valmis,“ lausus Kungurtseva, kes tõi välja edu saladuse. „Me tahame võita!“\n\nPadise juhendaja Siiri Uusküla meelest ei tulnud nad toime vastase ühe kauaaegse liidri Mihailova ohjeldamisega. „Jelena pani palli hästi käima,“ tõdes Uusküla. „Rünnakul tegutsesime normaalselt, kuid kaitses jäime hätta. Nüüd tahaks meistrivõistlustel Mellalt vähemalt ühe võidu kätte saada.“\n\nPronksikohtumist valitses Tallinn, kes asus 3:4 kaotusseisust 5:0 vahespurdi abil juhtima 8:4, võitis avapoolaja 14:9 ja kogu mängu 27:21, revanšeerides sellega meistrivõistlustel saadud kaotuse. Tallinna suurimateks skooritegijateks osutusid Kerli Jõks 11 ja Merit Moro 7 tabamusega. Tapa edukaimad olid Marjette Maie Müntser 8 ning Keili Kadak 4 väravaga.\n\nTapa peatreeneri Mare Nepsi hinnangul olid tema hoolealused liimist lahti. „Tegutsesime kaitses nõrgalt ja viskasime kehvalt,“ analüüsis Neps. „Teisipäeval kohtume Tallinnaga meistrivõistlustel uuesti ja seal tahame paremini mängida.“\n\nTallinna juhendaja Ainar Estra kiitis naiskonda, kes oli meistrivõistlustel Tapalt saadud kaotusest õppinud. „Täna sai otsustavaks see, et suutsime säilitada külma närvi,“ rõõmustas Estra. „Lisaks sellele hoidsime oma mängujoonisest kinni, ega tormanud. Seega olime oma vigadest õppust võtnud.“\n\nEesti naiste karikavõistlused 2016\n\nFinaal:\n04.12. (kell 13.00) Põlva, Mesikäpa Hall: Padise – Reval-Sport/Mella 26:34\n\nPronksimäng:\n04.12. (kell 11.00) Põlva, Mesikäpa Hall: SK Tapa – HC Tallinn 21:27\n\nPoolfinaalid:\n19.10. (kell 17.30) Kristiine Sport: Reval-Sport/Mella – SK Tapa 35:18\n25.10. (kell 20.30) Kristiine Sport: HC Tallinn – Padise 20:29\n29.10. (kell 12.00) Aruküla Spordihoone: Padise – HC Tallinn 23:24\n01.11. (kell 18.00) Tapa Spordikeskus: SK Tapa – Reval-Sport/Mella 27:28\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste käsipallikarikavõistlused võitis üheksandat aastat järjest Reval-Sport/Mella, kes alistas Põlvas toimunud finaalis Padise 34:26 (18:12). HC Tallinn oli samuti Põlvas toimunud pronksikohtumises 27:21 (14:9) üle SK Tapast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTriin Talk: kõige kestlikum on panustada olemasolevatesse majadesse\n\n## Põhitekst:\n\nSel aastal on riigikontroll koostanud tühjade majade kohta kaks olulist auditit, kus lühidalt öeldakse järgmist: ohtlikke hooneid on palju ja omavalitsused ei jõua nendega tegeleda, 1 omavalitsustel endil on liiga palju maju ja üha enam jääb neid pärast haldusreformi üle. 2\n\nKasutuseta hoonete koguhulka Eestis ei tea keegi. Muinsuskaitsealadel on hinnatud tühjade hoonete hulka ja osakaalu kolmes linnas: Rakveres, Haapsalus ja Valgas. Uuritud vanalinnades on kasutuseta maju vastavalt 8% (12 tk), 10% (19 tk) ja 18% (21 tk). 3 Ehitismälestiste kasutamist kontrollitakse alates 2013. a säästva arengu näitajana. 4 Alates jälgima hakkamisest on see näitaja liikunud küll positiivses suunas, kuid siiski on neljandik ehitismälestistest kasutuseta.\n\nÜleriigiline teave on ainult tühjade eluruumide kohta: vastavalt 2011. a rahvaloendusele oli Eesti tavaeluruumidest kasutuseta 16% (üle 93 000 kodu). Seejuures on piirkondlikud erinevused muidugi päris suured, ääremaal pole midagi tavatut ka selles, et tühjade eluruumide osakaal on 30–40%. Mida sellisel juhul arvata muude tühjade ehitiste hulga kohta? Iga tühja taluelamu juures on tavaliselt terve hoovitäis lagunevaid abihooneid, igas pooltühjas asulas peale elaniketa elamute ka hulk kasutuseta tööstus- ja ärihooneid. Praeguse vähese teabe alusel hinnates võib kasutuseta hoonete hulk Eestis olla julgelt üle 100 000. 5\n\nRohelised ehitised\n\nOlemasolevad hooned on ressurss, mille jätkuv ja taaskasutamine on igati säästlik, sest kui hoone ehitamisse on juba kord paigutatud tonnide kaupa ehitusmaterjali, on selle renoveerimine ja edasi kasutamine üldjuhul väiksema ökoloogilise jalajäljega tegevus kui uue maja ehitamine, isegi kui uus on energiasäästlikum. 6 „Kõige rohelisem on ehitis, mis on juba ehitatud,“ 7 on teadmine, milleni on jõutud, arvestades peale küttekulude ka ehitistesse kuluvate materjalide olelusringi. 500 aastat sama maja kasutada, seda remontida ja ajakohastada on kokkuvõttes säästlikum kui iga 50 aasta järel lammutada ja uuesti ehitada.\n\nKui need kõige rohelisemad ehitised asuvad kohtades, kus elanikke enam eriti ei ole, kipuvad need tühjaks jääma, lagunema ja lõpuks ohtlikuks muutuma. Suur osa neist amortiseerub või lammutatakse ammu enne võimaliku eluea lõppu hooldamatuse ja kasutajate puudumise tõttu, elavama kinnisvaraturuga linnades ka uusarendustele ette jäädes. Selles olukorras peab valima, missuguste ehitiste alleshoidmine on teistest olulisem. Väärtuslikumate ehitiste ja komplekside esiletõstmise tööd on seni tehtud neid muinsuskaitse alla võttes, lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalus määrata miljööalasid ning alates eelmisest aastast ka väärtuslikke üksikobjekte.\n\nRiigi kinnisvarapoliitika\n\nMillegi väärtuslikuks nimetamise kõrval on tähtsamgi jõuda riikliku kinnisvarapoliitikani, millega suunata ehitamist ja lammutamist, hoonete korrastamist ja hülgamist. Kõikvõimalike toetuste jagamisel ehitamisse peaks olema eelisseisus kõige keskkonnasäästlikum valik ehk juba ehitatud hoonete korrastamine ja nüüdisajastamine – valides võimaluse korral just sellise hoone, mille pikaaegne säilimine on prioriteetne. Ja kui tõesti vajalikule funktsioonile sobiv ehitis piirkonnas puudub, siis uue hoone asukoha planeerimine peaks olema nagu ruumiline akupunktuur, millega tuuakse uut elu just neisse piirkondadesse, mida soovitakse taaselavdada.\n\nÜleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ järgi peaks eesmärk olema linnade sisestruktuuri tihendamine. Kultuuripärandi hoidmise huvist lähtuvalt saab teraviku veel täpsemalt suunata vanalinnadesse ja miljööväärtuslikele aladele.\n\nPraegune riiklik tühjade hoonete probleemiga tegelemine piirdub lammutustoetuste väljajagamisega Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kredexi kaudu. Ohtlike ja keskkonda reostavate hoonete lammutamine on loomulikult õigustatud, kui aitab loodusest eemaldada keskkonnaohtlikud materjalid ning linnaruumist varinguohtlikud majad. Samas praktika näitab, et see tõukab lammutama ka selliseid hooneid, mis sugugi kiirkorras likvideerimist ei vaja. Näiteks lammutatakse peagi sajandivanused Jägala puupapivabriku tööliselamud, mida veel mõni kuu tagasi suvilana kasutati. Oleks omanik ja olud teised, saaks need majad suurema vaevata uue kasutuse – korda on tehtud ka nendest palju halvemas seisus ja asukohas ajaloolisi hooneid. Aga hoonete korrastamiseks ole mingit toetusmeedet, lammutamiseks praegu on: järelikult tuleb kähku lammutada, kuni raha jaotatakse.\n\nKunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas kaitstud magistritöös „Lammutada või mitte“ 8 on analüüsitud hoonete lammutamise põhjendatust ja materjali taaskasutamise võimalusi. Juhtumeil, kui nt maakivivare seisab maastikus, peab töö koostaja lammutamist mõttetuks, kuna materjal ladestub kõige paremini olemasolevas kohas ja kivide kuhugi mujale tassimine oleks tarbetu energiakulu. Õnneks on juhtumeid, kus lammutustoetusega on õnnestunud lammutada vaid hoone ohtlikud osad ning stabiilsed müürid konserveerida võimalikuks edaspidiseks taaskasutuseks või siis lihtsalt maastikus vaikselt hääbumiseks. Looduslikust kivist või puidust ehitis saab loodusega üheks ka ilma energiat raiskamata. Ka lammutamine on tegevus, milles peaks arvestama säästlikkust – lammutada ja mujale vedada nii palju kui vajalik, kohapeal säilitamiseks ja võib-olla tulevikus taaskasutamiseks jätta nii palju materjali kui võimalik.\n\nKallis vs. odav\n\nMa ei ole põhimõtteliselt lammutustoetuse vastu, aga kui on riiklik lammutustoetus, peab olema ka rekonstrueerimistoetus, mis soodustaks olemasoleva hoonestuse potentsiaali ärakasutamist selle äraviskamise asemel. Eelkõige peaks rekonstrueerimistoetus soodustama ajalooliste linnakeskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele, et ka väikelinnade kesklinnad saaksid atraktiivsemaks, elavamaks ja tihedamaks. Ainult kavandatavatest ilusatest keskväljakutest ei piisa, ka väljaku ümber peavad majad korras ja kasutuses olema, et linnakeskus oleks kutsuv ja toimiv.\n\nEV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ keskväljakute uuendamiseks ja kinnisvara-projekte riigi üürimajade, riigimajade jms ehitamiseks ei ole võimalik vaadelda täiesti eraldiseisvate nähtustena – justkui oleks esimene olemuselt ebaratsionaalne kunstitegemine ja teine läbinisti ratsionaalne ökonoomne ehitamine. Ehitatud keskkonnas mõjuvad kõik investeeringud ruumilise tervikuna või ei mõju üldse. Kuidas toimiks nt Valga ajaloolises linnasüdames moodne keskväljak kallite valgustite, pinkide ja lipumastidega, kui selle ümber on tühjad majad, mille pimedatest aknaavadest õhkub kogu selle pidulikkuse peale rõskust ja lootusetust? Isegi kui keskväljakuäärse hoone rekonstrueerimise ruutmeetri hind on kallim kui uue hoone ehitamisel äärelinna krundile, on see täiesti ratsionaalne, kuna toob rohkem kasu linnaruumile ja keskuse arengule.\n\nValga linn on aeganõudvate menetlustega saanud mitme vanalinna kasutuseta hoone omanikuks. Loodetavasti antakse neile riigi üürmajade programmiga võimalus mõni neist hädasti korrastamist vajavatest hoonetest üürimajana rekonstrueerida, mitte ei nõuta tingimata uusehitise kavandamist. Kui linnad kahanevad, tuleb eelkõige valida, mida korrastada ja kust otsast linna lammutada, mitte ehitada juurde maju, mida on niigi praegusele elanikkonnale liiga palju.\n\nKahtlused, kas nüüdisajal tahetakse elada vanades majades, tunduvad seejuures lausa naljakana: Tallinna vanalinna, Kadrioru ja Kalamaja kinnisvarahinnad annavad tunnistust väga suurest nõudlusest. Veel kümmekond aastat tagasi olid ka Tallinna puitasumid väga kahtlases seisukorras ja tagasihoidlike mugavustega, hoonestuse korrastamine ning keskklassile ihaldusväärseks elukeskkonnaks muutmine on toimunud uskumatu kiirusega. Väheneva rahvastiku ja jaheda kinnisvaraturuga väikelinnades gentrifikatsiooni ei toimu, riigi investeeringud aitaksid selle tõenäoliselt käima lükata.\n\nPeale linnakeskuste oleks rekonstrueerimistoetust hädasti vaja ka rehielamutele, mis on meie rahvusliku arhitektuuri kõige vanem ja unikaalsem kihistus. Meenutagem juba legendiks saanud Kaur Alttoa ütlust: „Kui Eestil on midagi anda Euroopa arhitektuurilukku, siis on need Tartu Jaani kirik ja rehielamu.“ Isegi rahvusparkidel, mis peaksid kirjade järgi hoidma nii loodus- kui ka kultuuripärandit, ei ole seni mingeid toetusmeetmeid maaehituspärandi korrastamiseks. Kui oleks minu valik, võiks kilomeetrite kaupa kiviaedade taastamise asemel hakata abistama taluomanikke, kes soovivad oma rehemaja korrastada – kiviaedu võib ka saja aasta pärast ümber laduda, aga paljud rehielamud ilma abita enam kuigi kaua vastu ei pea (nõukogudeaegse eterniidi eluiga hakkab läbi saama).\n\nHoonete lammutamise, aga mitte korrastamise toetamisega innustame olemasolevate ehitiste kui ressursi raiskamist. Me muretseme raiskamise pärast kilekottidesse ja teksapükstesse, kuid samal ajal oleme valmis lammutama maju, mille konstruktsioonide taaskasutamine võiks säästa tuhandete tonnide kaupa CO 2. „Kõige jätkusuutlikum asi, mida me teha saame, on mitte ehitada uusi asju,“ 9 kõlab Eesti kontekstis nii radikaalselt, et julgen selle kirja panna vaid tsitaadina ja rõhutan, et seda on öelnud arhitekt, mitte mõni hullunud muinsuskaitsja. Samas, miks peaks olemasolevate majade võimalikult pikaaegne kasutamine olema raskemini mõistetav kui üleskutse raisata vähem toitu, kasutada kilekotte korduvalt ja kanda oma riided lõpuni? Sisult on see kõik ressursside ülemäärase kulutamise piiramine ja tarbimise optimeerimine.\n\nPeale ohtlike ja tühjade majade teema on riigikontroll auditeerinud hiljuti ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tegevust, mis pole toonud oodatud optimeerimist kinnisvara haldamises. 10 Kuni RKAS toimib äriühinguna, mille eesmärk on eelkõige tulu teenimine, ei saagi esiplaanil olla keskkonnasäästlikkus, sh olemasoleva hoonestuse võimalikult ökonoomne ärakasutamine ja linnakeskuste tihendamine. Muudatused RKASi toimimises on tõenäoliselt tulekul. 11 Riigi kinnisvaraalase tegevuse uuesti mõtestamisel ei saa unustada asjaolu, et pea kõik Eesti linnad on väheneva rahvastikuga ja enam-vähem igal pool peale Tallinna ja selle lähivaldade on maju liiga palju ning nende potentsiaal kasutamata. Kui ehitatakse mõnda väikelinna uus riigimaja, jääb tühjaks mitu riigiasutuste hoonet; kui riigimaja ehitatakse liiga suur, hakatakse ruume eraklientidele välja üürima ja nii tühjenevad ärimajad. Uute majade ehitamisega peab olema ettevaatlik, et sellega mitte tühje ja ohtlikke maju juurde tekitada.\n\nTondilossiprobleemi lahendamiseks saab palju teha ka selle teemaga pealtnäha sugugi mitte seotud seadusandlikke samme astudes. Hiljuti „Pealtnägijas“ avalikkuse ette toodud firmade pahatahtlik võlgadesse jätmine ja tankistide abil likvideerimine 12 on kindlasti üks Eesti õigussüsteemi kitsaskohti, mille lahendamine aitaks tegeleda ka tühjade ja ohtlike majadega. Praegu on lihtne hoida oma probleemset kinnisvara riiulifirmas, mille juhatuse liikmeid on peaaegu võimatu kätte saada. Ja kui muinsuskaitse- või kohaliku omavalitsuse ametnik ongi firmale kuidagiviisi ettekirjutuse hoone korrastamise nõudega kätte suutnud toimetada, on see pahatihti peagi juba mingi teise nimega ettevõttele kantud ning kõik algab otsast peale. Juhtub sedagi, et kui hoone korrastamiseks on antud ettevõttele restaureerimistoetust, hakatakse firmat ootamatult likvideerima ja sel ajal kui toetuse andja peab koos teiste võlausaldajatega oma raha tagasi nõutama, laguneb hoone muudkui edasi … Fiktiivsete firmade ja tankistide tagaajamine on väga aeganõudev ja tulemusvaene töö – selle segaduse saab lahendada ainult seaduse tasandil, mitte haldusmenetlustega.\n\nTeine samm, mida tasub tõsiselt kaaluda, on kinnisvaramaks. Praegu on kinnisvara liialt lihtne omada ja hoida seda aastakümneid kasutuseta, sest leiba see ei küsi. Kui oleks kinnisvaramaks, saaks sel alal teha ka erisusi ja soodustusi. Näiteks saab Lätis hoone fassaadi korda teinud omanik maksusoodustust. Muidugi on oht, et maksustamine võib omakorda soodustada kinnisvara kantimist variisikute nimele, kuid mõistlikud lahendused peaksid hea tahtmise korral siiski leitavad olema.\n\n1 Riigikontrolli aruanne riigikogule, Järelevalve ohtlike ehitiste üle valdades ja linnades. Tallinn, 29. I 2016.\n\n2 Riigikontrolli aruanne riigikogule, Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest. Tallinn, 26. X 2016.\n\n3 Kristo Kooskora, Kihavad või kiratsevad? Muinsuskaitsealal paiknevate hoonete kasutuse ja seisukorra võrdlev analüüs Valga, Rakvere ja Haapsalu näitel. Magistritöö. Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. 2016. Töö on kättesaadav https://issuu.com/joonis/docs/magistrit_____2016_kkooskora__17.06\n\n4 Eesti Statistikaamet, Säästva arengu näitajad. 2015. Kättesaadav: http://www.stat.ee/151234\n\n5 Ehitisregistri andmestikuga see hinnang ei ühti, kuna pikalt kasutuseta hooned on tihti ehitisregistrisse kandmata ning kui mõni hoone langeb kasutusest välja, ei ole üldiselt põhjust sellest teatada.\n\n6 Vt nt uuringute aruandeid: Arne Reinar and Frederica Miller Sustainable Historic Towns: Urban Heritage – Good for the Climate! Kättesaadav http://www.raa.se/app/uploads/2013/05/SuHiTo-Project-Report-Eng.pdf) ja Preservation Green Lab, the Greenest building:Quantifying the environmental Value of building reuse (kättesaadav: http://www.preservationnation.org/information-center/sustainable-communities/green-lab/lca/The_Greenest_Building_lowres.pdf\n\n7 Carl Elefante, The Greenest Building is … One That is Already Built – Forum Journal. No 4, suvi 2007.\n\n8 Liina-Liis Pihu, Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal. Magistritöö. Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri osakond. Tallinn 2016.\n\n9 Clarissa Sebag-Montefiore, Preserving historical buildings: the most sustainable thing is not to build new stuff – The Guardian 12.X 2016.\n\n10 Riigikontrolli aruanne riigikogule, Riigi tegevus riigi kinnisvara haldamise tsentraliseerimisel. Tallinn, 18. X 2016.\n\n11 Veronika Ilsjan, Riigi kinnisvarareformi käigus tuleks analüüsida ka RKAS-i rolli – Riigivalitsemise reformi infokiri nr 6, 22. XI 2016. Kättesaadav: http://www.fin.ee/public/Riigireform/rahandusministeeriumi_infokiri_22_11_16.pdf\n\n12 Pealtnägija: riik kaotab pahatahtlike likvideerijate tõttu sadu miljoneid eurosid. Postimees 16. XI 2016.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Me muretseme ressursside raiskamise pärast, kuid oleme valmis lammutama hooneid, mille taaskasutamine võiks säästa tuhandeid tonne CO2, kirjutab Triin Talk Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJaht Lenny saavutas Melges 24 MM-il amatööride seas 2. koha\n\n## Põhitekst:\n\nKokku peeti 12 võistlussõitu, millest Lenny tiim võitis ühe ning ülejäänud lõpetas resultaatidega 16, 17, 16, 26, 15, 22, 14, 21, 22, 24 ja 26. Üldarvestuses saavutati sellega 19. tulemus.\n\nAmatööride hulgas toimub võistlussõitudes eraldi tulemusarvestus ning Lenny seeriaks kujunes 2, 4, 2, 6, 1, 5, 1, 1, 4, 4, 5 ja 6. Sellega kuulub meie tiimile amatööride konkurentsis 2. lõppkoht.\n\nLenny on varasemalt tulnud amatööride maailmameistriks 2006. ja 2015. aastal ning amatööride Euroopa meistriks 2007., 2011. ja 2014. aastal.\n\nMelges 24 tänavune maailmameister on jaht Embarr Iirimaalt Conor Clarkega roolis. Hõbedase tulemuse saavutas jaht Maidollis 3 Gian Luca Perego juhtimisel Itaaliast ning pronksile tuli Brian Porteri juhitud jaht Full Throttle Ameerika Ühendriikidest.\n\nAmatööridest said esikoha itaallased jahil Taki 4 Marco Zammarchiga roolis ning kolmanda koha ameeriklaste jaht Decorum Megan Ratliffi juhtimisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s Miamis toimunud Melges 24 klassi maailmameistrivõistlustel saavutas Eesti jaht Lenny (KJK) koosseisus Tõnu Tõniste, Toomas Tõniste, Maiki Saaring, Andres Rohtla ja Kalev Tanner amatööride seas 2. ja üldarvestuses 19. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKahe auto kokkupõrkes sai naine vigastada\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus kell 18 Tallinna-Narva maantee 193. kilomeetril, kus 42-aastane mees tegi Chrysler Grand Voyageriga lumisel ja libedal maanteel möödasõitu, kuid kaotas sõiduki üle juhitavuse, mistõttu auto pööras keset teed ümber ja põrkas kokku Audi A4-ga, mida juhtis 51-aastane mees.\n\nKokkupõrke tagajärjel sõitsid autod kraavi, kus Chrysler rullus katusele.\n\nChrysleris olnud kaasreisija, 64-aastane naine, toimetati Narva haiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal Vaivara vallas sai laupäeva õhtul kahe auto kokkupõrkes naine vigastada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomlane rikkus Lillehammeris ka Norra meeste kolmikvõidu\n\n## Põhitekst:\n\nTänaselt 15 km klassikadistantsilt jõudis ajaga 39.36,8 esimesena finišisse kuuendana alustanud Martin Johnsrud Sundby, kes edestas kaasmaalast Johannes Kläbot 2,3 ja Heikkineni 2,7 sekundiga. Norralane Emil Iversen kaotas võitjale neljandana 3,6 sekundit.\n\nEsikuuiku lõpetasid rootslased, eilse päeva järel tuuri juhtinud Calle Halfvarsson 6,3 ning Marcus Hellner 6,8 sekundi suuruse allajäämisega Sundbyle.\n\nEestlastest sai Karel Tammjärv 84 lõpetaja seas 63. ja Raido Ränkel 82. koha. 64. positsioonilt alustanud Tammjärv kaotas võitjale 2.42,4 ning 72. rajale pääsenud Ränkel 5.03,4. Marko Kilp, nagu ka norralane Petter Northug, starti ei tulnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norras Lillehammeris peetud murdmaasuusatamise MK-sarja minituuril rikkus meeste seas norralaste kolmikvõidu soomlane Matti Heikkinen.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes tulistas kurjategija surnuks kolm naist\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei kinnitas pühapäeval, et tulistamises hukkus kolm naist, kes olid juhuslikud ohvrid, vahendas Yle.\n\nOhvriteks olid Imatra linnavolikogu esimees Tiina Wilén-Jäppinen ja kaks kohalikku ajakirjanikku.\n\nOhvrid olid sündinud aastatel 1963, 1964 ja 1980 ning olid kuriteo toimumise ajal koos.\n\nTulistamises kahtlustatuna on kinni võetud kohalik 23-aastane mees, kes on vägivallakuritegude tõttu varem karistatud.\n\nPolitsei kinnitusel oli kuriteos kahtlustatav kaine. Samas pole tema motiiv seni teada, kuid see ei ole poliitiline, samuti ei ole kahtlustatava puhul tegemist äärmuslasega.\n\nPolitsei kinnitusel kasutas kurjategija seaduslikku jahipüssi, mis ei kuulunud aga talle.\n\nEsmaspäeval võetakse mees vahi alla.\n\nPolitsei sai väljakutse restorani juurde keskööl ning selleks hetkeks oli ka teada, et restorani juures on inimene tulirelvaga.\n\nVäljakutse saamise hetkel oli lähim politseipatrull umbes 300 meetri kaugusel kuriteopaigast.\n\nRestorani juures olnud inimesed näitasid patrullile kätte tulistamises kahtlustatava mehe, kes allus politseinike korraldustele ja ta peeti kinni.\n\nRestorani ees oli kolme naise surnukehad. Ohvreid oli tulistatud pähe ja kehasse.\n\nSoome politsei kavatseb uut infot juhtumi kohta anda esmaspäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes tulistas kurjategija Imatral asuva Vuoksenvahdi restorani ees ööl vastu pühapäeva surnuks kolm naist. Üks ohvritest oli Imatra linnavolikogu juht ja teised kaks ajakirjanikud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Samost ja Rumm\": peaministri ja Repinski vahel on tõsine usaldusküsimus\n\n## Põhitekst:\n\nSamosti sõnul on olulisem, kui 15 aaasta tagune kriminaalasi, et Martin Repinski saades valitsuse liikmeks ei rääkinud peaministrile ja Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele, et tal on selline episood minevikus olemas.\n\n\"Mina kindlasti ei taha ühtegi inimest 15-aastasena tehtud lolluse eest maa sisse tampida, aga see, et 30-aastane inimene saades valitsuse liikmeks ei ütle peaministrile, et tal on 15-aastasena olnud selline asi ja palun kaalu nüüd, kas sellega on mõistlik riskida, on nüüd küll koht, kus peaministri ja Martin Repinski vahel on tõsine usaldusküsimus,\" nentis Samost.\n\nSamosti hinnangul oleks selle episoodi ennetav avalikustamine Repinski poolt lahendanud mitmeid taktikalisi küsimusi, eriti kui arvestada, et ka Jüri Ratas ise on öelnud, et see oli teada mitu päeva enne selle avalikkuse ette jõudmist.\n\n\"Keskerakond või Jüri Ratas või kes iganes seal otsustajate ringis oli, otsustasid seda mitte avalikuks teha,\" nentis Samost.\n\nRumm leidis, et kui see episood Repinski minevikust oleks avaldatud sel samal pressikonverentsil, kus Repinski rääkis pikalt ja põhjalikult oma kitsedest, oleks ta ennetanud pingeid.\n\nRummi arvates ei teatanud Ratas Repinski vabastamisest juba reedel ilmselt seetõttu, et ta tahtis ennast turvata erakonna sees, esmaspäeval erakonna juhatuse või vähemalt riigikogu fraktsiooniga asjad läbi rääkida, et olla kindel, et Repinski ametist vabastamine pärast meedia tohutut turmtuld ei maksaks talle tagasilöökidega riigikogu fraktsiooni koosseisus, kus mõned liikmed teatavad, et pole Ratasele enam 100 protsenti lojaalsed.\n\n\"Teine seletus on see - õppides kogemusest Repinskiga, kasutab ta laupäeva ja pühapäeva, et leida uus ja usaldusväärne maaeluministri kandidaat ning teha temaga korralik tööintervjuu, kus käia läbi küsimused - kas te olete kriminaalkorras karistatud, milline on teie majapidamise seis kui te olete juhuslikult ettevõtja, kas teil on lubatus sõidukiiruse ületamisi ehk kõiki selliseid asju, mida tavaliselt tööandja ei tee aga mida on mõistlik teha peaministril nagu näitab ka varasem kogemus Ken-Marti Vaheriga,\" märkis Rumm.\n\nSamosti sõnul on Jüri Ratasel igal juhul hulk tuliseid kivisid peos ja esmaspäevaks on ta lubanud avalikkusele Martin Repinski suhtes uuesti jõuda otsusele, kas ta saab jätkata valitsuse liikme ja maaeluministrina.\n\nRumm märkis, et Ratas on lubanud teha \"selge otsuse\". \"Tema teine lemmiksõna on \"kindlasti\". Kui ta oleks veel öelnud \"kindlasti selge otsuse\", siis see oleks olnud veel tugevam avaldus,\" leidis Rumm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vikerraadio saates \"Samost ja Rumm\" nentisid saatejuhid Anvar Samost ja Hannes Rumm, et maaeluministri Martin Repinski minevikust avalikuks tulnud inetu seiga tõttu on tal peaminister Jüri Ratasega tõsine usaldusküsimus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Spordipühapäevas\" on vaatluse all laskesuusatamine ja vormel-1\n\n## Põhitekst:\n\nSaate esimeses pooles pakume muljeid Rootsist. Sellest hooajast Eesti laskesuusakoondise laskmistreeneri kohuseid kandev Indrek Tobreluts teeb tagasivaate hooaja avaetapile Östersundis. Lisaks uurime, miks legendaarne laskesuusataja vastutusrikka ameti enda kanda võttis ja millised on tema sihid.\n\nEelmisel nädalavahetusel said põneva lõpu vormel-1 klassi maailmameistrivõistlused. Tiitli pälvis esimest korda sakslane Nico Rosberg, kes seejärel raputas spordimaailma teatega, et on otsustanud oma vormel-1 karjäärile joone alla tõmmata. Saates analüüsib toimunut autospordi ekspert Tarmo Klaar.\n\n“Spordipühapäev” on Vikerraadio eetris 4. detsembril kell 18.15. Saatejuht on Johannes Vedru.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Spordipühapäevas\" jagub täna ruumi ühele talvisele ja ühele suvisele spordialale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja lõpetas Patraili koduklubi võiduseeria\n\n## Põhitekst:\n\nEestlaseta tegutsenud Hannover-Burgdorf haaras kohtumise alguses initsiatiivi ja juhtis 8:7, kuid siis sai oma mängu käima ka tiitlikaitsja, kes läks poolajavileks ette viie väravaga. Teisel poolajal suurendas Löwen edu üheksale tabamusele 26:17 ning võitis lõpuks nelja väravaga.\n\nLöwen on 13-st mängust teenitud 24 punktiga TSG Flensburg-Handewitti ja THW Kieli järel kolmas. Neljandal kohal on Berliini Füchse ning viiendal Hannover-Burgdorf 14-st kohtumisest saadud 16 silmaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipallikoondislase Mait Patraili koduklubi TSV Hannover-Burgdorf kaotas Saksamaa meistrivõistluste kõrgliigas võõrsil Rhein-Neckar Löwenile 30:34 (13:18).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAvatud kontori jutukõmin langetab tööviljakust\n\n## Põhitekst:\n\n''Avatud büroodel on selgelt omad eelised, sh töötajate omavahelise koostöö parandamine. Ent peame samas meeles pidama, et isegi produktiivsed tööalased vestlused langetavad teiste kuulmisulatuses olevate töötajate sooritust,'' nentis Takahiro Tamesue Jaapanis asuvast Yamaguchi ülikoolist. Professori ja tema kaaslaste katsed näitasid, et mida tähendusrikkamad on inimesi ümbritsevad helid, seda häirivamalt need vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamisel mõjuvad. Samuti oli see tugevalt seotult nende sooritusvõimega.\n\nTähenduseta ja tähendusrikaste helide mõju uurimiseks lasi töörühm osalistel muu hulgas arvuti taga kokku lugeda, mitu korda välkusid sellel haruldased stiimulid – näiteks punased ruudukesed – või kuulsid nad ühe tooniga piiksude sisse peidetud kõrgema tooniga helisid. Samal ajal pidid uurimisalused hindama, kui tüütu kuuldav müra või inimkõne neile tundus. Objektiivsema pildi saamiseks jälgiti lisaks nende aju elektrilist aktiivsust.\n\nTäpsemalt huvitas teadlasi selle kaks komponenti. Vastavalt 100 ja 300 millisekundit pärast ootamatu heli või pildi esitamist nähtav muutused. ''Neist esimene seostub neuronivõrgustikega, mis tegelevad meelte kaudu saabuva teabe otsese töötlemisega. Teist aga seostatakse aju kindlusega selle suhtes, et ootuspärane sündmus on tõepoolest juhtunud. See omakorda on seotud töömälu ja tähelepanuga,'' selgitas Tamesue. Eriti inimkõne kuulmisel võis näha mõlema osisega seonduvate muutuste määra vähenemist.\n\n''Katsetest saab seega järeldada, et inimeste töömälu ja valikulist tähelepanu räsivad kõige enam just tähendust kandvad helid. Uurimisalused ise tundsid ülesandeid lahendades, et samal ajal inimkõne kuulmine ajas ka neid kõige enam närvi,'' lisas professor. Teisisõnu võiksid töökollektiivi liikmed üksteisega rohkem arvestada ja mõelda enne vestluse alustamist hetke, kas ja kui paljusid osapooli see veel peale nende enda ning vestluspartneri mõjutab.\n\nTamesue nentis, et avatud kontorite algset ideed arvestades pole võimalik tähendust kandvatest helidest neis kunagi päriselt lahti saada. ''Küll aga võiks füüsiliste barjääride maha lõhkumisel mõelda, kuidas neid summutada või nende levikut piirata ja luua sellega meeldivam helifoon. Muidu võib avatud kontoriga inimeste tööviljakus hoopis langeda,'' mõtiskles professor.\n\nTamesue töörühma poolt Ameerika ja Jaapani Akustika Seltsi kohtumisel esitletud tulemused ilmusid ajakirjas The Journal of the Acoustical Society of America.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Avatud planeeringuga kontorid kujutavad endas kahe teraga mõõka. Kuigi need võimaldavad kokku hoida ruumi, julgustada ideede levikut ja töötajate vahelist suhtlust, soodustavad need näiteks haiguste levikut. Värske töö pakub kinnitust ka paljude kontorirottide endamisi tehtud tähelepanekutele – kontorit iseloomustavad helid langetavad tööviljakust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAtletico ja Villarreal jätsid LaLigas oma võimaluse kasutamata\n\n## Põhitekst:\n\nKui Sevilla kaotas mängupäeva avakohtumises võõrsil punasele laternale Granadale 1:2, siis seejärel tegid Barcelona ja Madridi Real El Clasicos 1:1 viigi. Õhtused matšid Madridi Atletico - Espanyol ning Leganes - Villarreal väravaid ei pakkunud.\n\nTurniiritabeli esikuuiku moodustavad Real 34, Barcelona 28, Sevilla 27, Atletico 25 ning Villarreal ja kohtumise vähem pidanud Real Sociedad 23 punktiga. Espanyol on 12., Leganes 15. ning viimasest kohast pääsenud Granada 19. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpallimeistrivõistlustluste kõrgliiga 14. voorus jäid eile kõik turniiritabeli tippu kuuluvad meeskonnad võiduta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö uuris Vladislav Hodassevitši värsse\n\n## Põhitekst:\n\nKokku uuris Rubtsova 3720 värssi, mille hulgas ka autori eluajal avaldamata jäänud ridu.\n\n\"Uurides Hodassevitši värsside formaalset korraldust selgus, et nende meetriline komponent ei muutu esimesest kogumikust viiendani. Eraldi uuris doktoritöö värsimõõtude rütmilist repertuaari, mis aga muutub igas kogumikus. Seega võib nentida värsimõõtude rütmi omalaadset evolutsiooni,\" sõnas töö autor.\n\nTa lisas, et Hodassevitši värsside analüüs on näidanud, et tema lüürikas on levinud neljajalaline jamb, mis ei olnud XX sajandil üldlevinud värsimõõduks. Samuti kasutab ta väga harva mitteklassikalisi värsimõõte, mis ei ole iseloomulik XX sajandi alguse luulekunstile.\n\nJust sellele, Hodassevitši loomingu peamisele värsimõõdule, on pühendatud ka doktoritöö viies peatükk, mis uuris kokku 2398 neljajalalise jambi rida.\n\n\"Uurimuse läbi viimiseks lõime uue arvutiprogrammi, mis arvutab nende rütmilisi variatsioone. Võrdlusest Holševnikovi kõnemudeliga selgus, et Hodassevitši neljajalalise jambirütm evolutsioneerus: igas järgmises kogumikus muutus selle värsimõõdu rütm \"elavaks\" ja lähenes loomuliku rõhutuse tendentsidele,\" selgitas Rubtsova.\n\nPublitseeritud neljajalalise jambi rütmi statistiline analüüs näitas, et värsi \"kvaliteediks\" pidas Hodasevitš rütmiliste vormide mitmekesisust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Anna Rubtsova, kelle töö uuris vene luuletaja Vladislav Hodassevitši (1886–1939) tekste. Doktoritöö põhieesmärk on pakkuda lugejale täpset ja detailset Hodassevitši värsside \"käsiraamatut\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEakas naine jäi auto alla\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus kell 16.20 Vaivara tänaval, kus selleks mitte ettenähtud kohas teed ületanud ja helkurita 75-aastane naine sai löögi Peugeot 406-lt, mida juhtis 24-aastane mees.\n\nJalakäija sai kergeid vigastusi, kuid keeldus haiglasse viimisest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas jäi laupäeval auto alla eakas naine ja sai viga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNiki Lauda Rosbergi lõpetamisotsusest: arvasin, et see on nali\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mina ja ka keegi teine Mercedeses ei osanud seda oodata,\" tõdes Lauda. \"Pidasin seda naljaks, kuid Nico ütles, et see on tõsi.\"\n\nLauda sõnul on huvilisi Rosbergist vabaks jäänud kohale palju. \"Minuga on vähemalt pooled praegustest vormel-1 pilootidest ühendust võtnud,\" ei varjanud austerlane, kelle sõnul hakatakse uut sõitjat valima esmaspäeval. \"Noore sõitja palkamine oleks risk. Me ei tea, kui tugev ta oleks,\" lisas Lauda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mercedese vormel-1 meeskonna üks juhtfiguure Niki Lauda ei suutnud uskuda, et eelmisel pühapäeval maailmameistriks kroonitud Nico Rosberg teeb tippspordiga lõpparve.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAtalanta kuuemänguline võiduseeria sai Serie A-s oodatult läbi\n\n## Põhitekst:\n\nTiitlikaitsja ja tabelijuhi väravad lõid Torinos toimunud kohtumises Alex Sandro 15., Daniele Rugani 19. ja Mario Mandzukic 64. minutil. Külaliste tabamus kanti 82. minutil Remo Freuleri nimele.\n\nJuventus juhib turniiritabelit 36 punktiga. Järgnevad kohtumise vähem pidanud AS Roma ja AC Milan 29 silmaga. Viimasest kümnest mängust kaheksa võitnud ning ühe viigistanud ja kaotanud Atalanta hoiab 28 punktiga Rooma Lazio ja SSC Napoli järel kuuendat positsiooni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga 15. voorus lõpetas Torino Juventus 3:1 võiduga Bergamo Atalanta kuuemängulise võiduseeria.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLobjakas: tõenäoliselt laseb peaminister maaeluministri ametist lahti\n\n## Põhitekst:\n\nLobjaka sõnul tähendab peaminister Jüri Ratase reede õhtul tehtud avaldus, milles ta teatas, et soovib Repinskiga nelja silma all kohtuda, just tema ametist vabastamist.\n\n\"99-protsendilise tõenäosusega ütleb Jüri Ratas meile selle avaldusega läbi lillede, et enne kui ta Repinski lahti laseb, tahab ta tema endaga näost näkku rääkida. Ja see lahti laskmine on praktiliselt kindel,\" leidis Lobjakas.\n\nKarnau sõnul võib Repinski ametist vabaks saada ka Keskerakonna sisemise võimuvõitluse tõttu, sest Keskerakonna juhtkonnas on väga palju inimesi, kelle hinnangul ei suuda Martin Repinski käimasolevat skandaali ohjata või skandaalist niimoodi välja tulla, et avalikkus jääks tema selgitusi uskuma ja seetõttu oleks mõistlik kui peaminister ta välja vahetaks.\n\n\"Mis saab esmaspäeval, kas peaminister otsustab talle teha ettepaneku ametist lahkuda või mitte, seda me ju täpselt ei tea. Info on jätkuvalt selline, et väga palju on keskerakondlasi, kes on veendunud, et see vahetus oleks valitsuse tervisele kasulik,\" ütles Karnau.\n\nSamas leidis Karnau, et nooruspõlves tehtud inetu tegu ise ainuüksi pole piisav põhjus ametist lahkumiseks, kuid skandaal aina kestab, vaibumise märke pole ning küsimus on ikkagi usalduses.\n\nKa Lobjakas leidis, et kui võtta kõik Repinski juhtumised ükshaaval ette ja küsida endalt, kas need ratsionaalse analüüsi kohaselt on piisavad ametist lahti saamiseks, siis vastus on ei.\n\n\"Olgem täpsed, et ei mina ega sina siin saates kedagi ei vallanda või ei nõua vallandamist või tagasiastumist,\" märkis Karnau.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadio 2 saates \"Olukorrast riigis\" ütles saatejuht Ahto Lobjakas, et tõenäoliselt laseb peaminister Jüri Ratas skandaalidesse sattunud maaeluministri Martin Repinski ametist lahti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.