messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere teater, õpilased ja kolleegid soovisid õnne Kalju Komissarovile\n\n## Põhitekst:\n\nNendes kõnedes toodi esile vanameistri panust eesti teatrimaastiku kujundamisel ja tema julgust võtta vastutust.\n\nVolli Kalm andis üle Komissarovile Tartu Ülikooli aumedali, millega tunnustatakse neid inimesi, kel on ülikooli ees suuri teeneid. Komissarov on olnud seotud Viljandi kultuuriakadeemiaga alates aastast 1996, täites teatrikateedri professori, kateedrijuhataja ning lavakunstide osakonna juhataja ja professori ametikohta. Lisaks teatrikunsti õppekava arendamisele ning lavastaja ja harrastusteatrijuhi lisaeriala loomisele on ta algatanud teatritehniliste töötajate kõrgharidusõppe kultuuriakadeemias.\n\nAlates 1. aprillist 2016 kannab Kalju Komissarovi emeriitprofessori aunimetust.\n\nLisaks astusid nelja tunnisel tervituste maratonil ülesse vanameistri endised ja praegused õpilased Viljandi Kultuuriakadeemiast ja EMTA lavakunsti kateedrist.\n\nKoos sündis kõiki külalisi mahutav grupifoto, mis jääb meenutama pidulikku ja intiimset õhtut pikaks ajaks. Edasi jätkus meeleolukas pidu täis südamlikke taaskohtumisi ja toredate aegade meenutusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "8. märtsil tähistas Rakvere Teatris oma 70. juubelit teatripedagoog ja lavastaja Kalju Komissarov. Sünnipäeva tähistamist koordineeris Komissarovi õpilane Üllar Saaremäe, kelle vaimukasse etteastesse olid pikitud õnnitlused kultuuriminister Indrek Saarelt ja Tartu Ülikooli rektorilt Volli Kalmult.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTudengijazz lõpetab kahe lavaga kontsertõhtul Erinevate Tubade Klubis\n\n## Põhitekst:\n\nProgrammis on kokku 12 noore energiaga koosseisu. Lisaks toimusid Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Göteborgi ülikooliga koostöös töötoad, mille käigus sündinud koosseisud astuvad üles uute kontsertkavadega.\n\nErinevate Tubade Klubis astub üles üheksa koosseisu. Värskeid jazzistandardite arranžeeringuid esitab Linda Kanter Quartet, kes on juba üles astunud ka üle Eesti jazziklubides. Vahetut muusikalist dialoogi ning originaalloomingut pakub Johannes Laas kvintett. Ansambli MIS·MATE liikmed ütlevad aga enda kohta: \"Meie muusika on meie loodud. Iga lugu on oma looja nägu, ent jagades saavad nad suureks osaks igaühest. Vaikses õhus kannab meid omamoodi sünergia ning seda tahamegi teistega jagada.\" Samuti esineb Groove Clinic, kelle eeskujud on John Scofield, Antonio Sanchez ja Pat Metheny. Ansamblit Vibes sundis kokku saama kooli ansamblitund, kuid koostöö sujus nii hästi, et alustati ka oma lugude esitamist.\n\nTrio Joern and The Michaels, kes mängivad enda sõnul \"kick jazzi\", on Bremenist ning tuuritanud Tudengijazzi raames igas kontsertpaigas. Kick Jazz on kaasahaarav ja tantsuline, kuid samas ka väljakutset esitav ja eksperimentaalne. Rootsist Göteborgist on tulemas ansambel Elmseld, mis mängib uut ja innovatiivset jazzi ning mis seguneb rootsi folkmuusika tugevate elementidega.\n\nTudengijazzi lõpukontsert toimub 12. märtsil Tallinnas Erinevate Tubade Klubis algusega kl 18. Kahel laval astub üles üheksa koosseisu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tudengijazz toob muusika 9.-12.märtsil Tartusse, Viljandisse, Pärnusse ja lõpetab festivali laupäeval Erinevate Tubade Klubis Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti meediale lekitati suur andmebaas 22 000 terroristi nimega\n\n## Põhitekst:\n\nNimekirjas on 51 erineva riigi kodanikke, vahendas Sky News.\n\nAndmed on tekkinud siis, kui inimesed on ISIS-ega liitunud. Väidetavalt pidid nad enne, kui nad terrorirühmitusse vastu võeti, täitma 23 küsimusest koosneva blanketi ja lekkinud materjalide näol ongi tegu ISIS-e vastava andmebaasiga.\n\nSky Newsi kinnitusel on nimekirjas ka tuntud isikuid - näiteks 26-aastane Londonist pärit Abdel Bary, keda varem tunti räpparina ja kes liitus ISIS-ega 2013. aastal, ning eelmise aasta augustis droonirünnakuga tapetud propagandist Reyaad Khan.\n\nUudistekanali hinnangul on olulisem siiski see, et dokumentides figureerivad terroristid, kelle kohta pole varem mingit informatsiooni olnud. Infolekke tõttu on võimalik nende jälgi ajada nüüd nii Põhja-Euroopas, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas kui ka Põhja-Ameerikas.\n\nSuurem osa terroristidest on liikunud nn džihaadivõitlejate hotspot-ide kaudu Süüriasse. Marsruudid on kulgenud muuhulgas Jeemeni, Sudaani, Tuneesia, Liibüa, Pakistani ja Afganistani kaudu. Märkimisväärne on ka see, et mõned terroristid on rännanud neid teid pidi korduvalt Süüriasse ja tagasi ilma, et neid oleks tabatud.\n\nDokumentide seas on ka andmebaas, mis kannab nime \"Märtrid\". Selles loetelus on informatsioon nende võitlejate kohta, keda on koolitatud enesetaputerroristiks.\n\nSky Newsi väitel said nad andmebaasi ühelt Vaba Süüria Armee endiselt võitlejalt, kes oli hiljem liitunud ISIS-ega. Mehe sõnul oli ta aga ISIS-es pettunud ja varastas siis mälupulga abil andmebaasi ISIS-e siseluure juhilt.\n\nUudistekanal on teavitanud andmebaasist ka Briti võimuesindajaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti uudistekanal Sky News on saanud oma valdusse suure hulga dokumente inimeste kohta, keda kahtlustatakse seotuses terroriorganisatsiooniga ISIS. Tuhandetes dokumentides on kirjas umbes 22 000 väidetava ISIS-e võitleja nimed, aadressid, telefoninumbrid ja sugulased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tütarlaste käsipallikoondis mängis Belgiaga viiki\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondis mängib ühes alagrupis koos Fääri saarte, Belgia ja Armeeniaga. Pärast alagrupimänge jätkuvad kohamängud.\n\nKolmapäeval mängis Eesti tütarlaste rahvuskoondis Belgiaga, mis lõppes tulemusega 21:21 (14:11).\n\nEesti koondise parimaks mängijaks valiti selles mängus Marjette Maie Müntser, kes viskas seitse väravat.\n\nNeljapäeval mängib Eesti Armeeniaga.\n\nEesti 1997 ja hiljem sündinud tütarlaste rahvuskoondis:\nMarie Urvik Risti/Padise, Alina Molkova, Anastasija Gortsagova, Kristina Zgurskaja, Anastasija Gajevskaja, Jekaterina Netšajeva, Anastasija Nikolajeva, Milena Podzigun, Anastasia Volkova – kõik Reval-Sport, Teele Utsal ja Selma Rein Põlva Käsipalliklubi, Marjette Maie Müntser, Keili Kadak ja Kadri Einmann SK Tapa, peatreener Eddy Leitsar, treener Ella Kungurtseva, füsioterapeut Liis Toomsalu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti 1997 ja hiljem sündinud tütarlaste käsipallikoondis osaleb Rahvusvahelise Käsipalliföderatsiooni ja Euroopa Käsipalliföderatsiooni poolt korraldataval tiitlivõistlusel Women’s Trophy.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn jahmatas eksitava teatega parkimisloa kehtivuse lõppemisest\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna transpordiameti esindaja sõnul oli tegemist IT-probleemiga, kuid linlased on nördinud, et transpordiamet ei vabandanud eksituse pärast, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nTallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo täpsustas, et tegemist oli rahvastikuregistri muudatusega, millest polnud aimu ka transpordiametil.\n\n\"Oleme kindlad, et rahvastikuregistris on tehtud mingid muudatused, kus rahvastikuregister meie päringule osa inimeste kohta ütles, et isik ei ela seal,” ütles Harjo.\n\nSeepeale saatiski Tallinna transpordiamet paljudele linlastele automaatsed kirjad ja teatas, et kuna nende elukoht on muutunud, siis nende parkimisluba ei kehti enam.\n\n\"Tallinna elaniku parkimistasu maksusoodustuse kehtivuse üle peetakse järelevalvet andmekogus, mida töödeldakse automaatselt ning automaatpäringuga rahvastikuregistrisse kontrollitakse parkimistasu maksusoodustuse saaja elukoha andmeid iga 24 tunni tagant,\" ütles linna pressiesindaja Toomas Pirn ERR.ee-le.\n\nPirni sõnul toimuvad tavapäraselt automaatpäringud rahvastikuregistrisse öösiti ning kui Tallinna parkimiskorralduse andmekogust tehtav rahvastikuregistri automaatpäring annab teate, et maksusoodustuse saaja ei ela tasulisel parkimisalal, siis maksusoodustus lõppeb ja Tallinna parkimiskorralduse andmekogust saadetakse automaatselt kodanikule teavitus maksusoodustuse lõppemise kohta.\n\n\"Miks 9.märtsi varahommikul andis rahvastikuregister Tallinna parkimiskorralduse andmekogule informatsiooni ligikaudu 300 maksusoodustuse saaja elukoha vahetusest ja mis tingis omakorda andmekogus maksusoodustuse lõppemise ja sellekohase teate saatmise inimestele, et nende maksusoodustus on lõppenud seoses elukoha andmete muutumisega, ei ole veel teada,\" tõdes Pirn.\n\nTäna hommikul kella 10-ks taastati parkimistasu maksusoodustused.\n\nTallinna transpordiamet vabandab ebameeldivuste pärast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile sai vähemalt 100 linlast Tallinna transpordiametilt teate, et nende avalikul parkimisalal parkimise soodustus ei kehti, sest nende elukoht on muutunud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tantsupaar sai Hongkongis kolmanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse võitis Taani paar Morten Löwe ja Roselina Doneva.\n\nRooba ja Frighetto järgmine suurem võistlus on traditsiooniline Blackpooli tantsufestival mai lõpus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "WDC egiidi all võistlevate tantsijate Asian Open Dance Tour'i üks viiest osavõistlusest toimus kolmapäeval Hongkongis Asia World-Expo's. Võistlustules olid ka Eestit esindavad Karin Rooba ja Manuel Frighetto, kes amatööride ladina-ameerika tantsude turniiril saavutasid kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRaul Eamets: Sisseränne võib majandusele ka kasulik olla\n\n## Põhitekst:\n\nOleme Eesti ühiskonnas olukorras, kus meie rahvastik ja maksumaksjate arv väheneb. Ühelt poolt loodan siiralt, et eestlaste sündivust on võimalik materiaalsete vahenditega stimuleerida ning me näeme tulemusi hiljemalt kolme-nelja aasta pärast, mil järgmisel aastal planeeritava kolmanda lapse toetuse mõju hakkab eeldatavasti meie kahe lapsega naiste sündivuskäitumist muutma. Loodame.\n\nLisaks aitab rahvastiku vähenemist kompenseerida tootlikkuse tõus ja mitteaktiivsuse vähendamine (pensioniea tõstmine). Teatud reserv on ka töötute hulgas, kuigi tööpuudus on saavutanud praktiliselt kriisieelse madala taseme. Lõpuks tuleb meil kindlasti tegeleda ka tööjõu sissetoomisega.\n\nOluline märksõna on siinkohal tark migratsioonipoliitika – keda tuua, kellele seada piiranguid, kuidas aidata meie ettevõtjatel tööjõudu leida. Vaadates hetkeolukorda, võib öelda, et täna on sisse- ja väljaränne Eestis tasakaalustumas. Kui vaatame suurusjärke, siis umbes 50 protsenti tagasirändest moodustavad inimesed, kes on Eestist varem lahkunud ja tulevad nüüd tagasi, 25 protsenti tuleb ida poolt (SRÜ), 20 protsenti teistest Euroopa Liidu riikidest ning 5 protsenti kolmanda maailma riikidest.\n\nMündi kaks külge\n\nSisserändajad mõjutavad majandust, ettevõtlust ja tööturgu nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivsest küljest võime öelda, et sisserändajad on tarbijad nagu me kõik ning nende tulekuga suureneb riigisisene kogunõudlus: suureneb kaupade ja teenuste sortiment – kõik me oleme käinud Hiina restoranis ja söönud Türgi kebabi; sisserändajad loovad uusi töökohti, keskmiselt on nende seas rohkem ettevõtjaid.\n\nLisaks eksisteerivad nö 3D-töökohad (dirty, dangerous, difficult ehk räpane, ohtlik, raske), mida kohalikud isegi kõrge palga eest teha ei taha. Sisserändajad muudavad ka tööturu paindlikumaks, nad on nõus kehvemate töötingimustega, paindlikuma tööajaga jne. Ettevõtjale on see kahtlemata positiivne, töötajale alati mitte.\n\nMündi negatiivsel küljel tõusevad esile sisserändajate lõimumise tõrked, mis omakorda toovad kaasa äärelinnade getostumise, kuritegevuse kasvu jne. Odavama tööjõu sissevool pikal perioodil pärsib ettevõtte konkurentsivõimet, sotsiaalne dumping ja varjatud tööturg soodustavad varimajanduse teket.\n\nErineva kvalifikatsiooniga inimeste mõju kohalikule tööjõule\n\nSinikraede ehk vähekvalifitseeritud tööjõu sissevool on üldjuhul seotud tööjõu pakkumise kasvuga. Meil ei ole täna vaja väga suurel hulgal kojamehi, labidamehi, hotelliteenindajaid ja teisi väga lihtsa töö tegijaid. See on see osa sisserändest, mis jõuab riiki nagunii, olgu siis legaalsel teel (põgenikud) või illegaalsel (vietnamlased Lõuna-Eesti lumistes metsades), vahet ei ole.\n\nTööjõu nõudlus ei pruugi nende puhul esialgu suureneda, aga pakkumine on ilmselgelt olemas. Kui pakkumine suureneb ja nõudlus jääb samaks, siis lihtne majandusseadus ütleb, et tööjõu hind läheb alla ehk palgad alanevad. Mida teeb kohalik tööjõud? Madalama palgaga on vähem kohalikke inimesi nõus töötama, seega me tõrjume osa kohalikku tööjõudu tööturult välja (nad jäävad töötuks) selle tõttu, et palgatase on alla surutud. Siinkohal aga rõhutan, et selle stsenaariumi eeldus on, et pakkumine suureneb, aga nõudlus ei kasva.\n\nKui vaadata valgekraesid ehk kvalifitseeritud tööjõudu – insenerid, IT inimesed, tulevikus arstid jne – siis need on inimesed, kelle puhul käib nn sõda talentide pärast. Meil on neid inimesi vaja, aga nad ei taha siia tulla. On palju paremaid ja atraktiivsemaid kohti, mis maailmas meelitavad, IT ja idufirma inimeste esimene sihtkoht on Silicon Valley jne.\n\nKuigi Eesti e-riigi kuvand on meie mainet väljaspool tõstnud kõrgemale, kui me seda täna ise Eestis olles ehk tajume, siis me ei ole ikkagi talentide esimeste sihtkohtade seas. Me peame ise talentide juurde minema ja need inimesed siia tooma. Näiteks Taani riik on seda päris edukalt teinud. Neil on loodud riiklik võrgustik, terve süsteem, mis tegeleb ettevõtetele inimeste värbamisega välismaalt. Sellele seltskonnale on nõudlus, nende inimeste värbamisest võidavad kõik – kasvavad palgad, kasvab hõive, nende inimeste tarbimine ja nendega täidetud töökohad omakorda tekitavad juurde töökohti, seal hulgas madalamapalgalisi töökohti.\n\nÜha olulisemaks muutuvad ülekantavad oskused ehk üldpädevus\n\nKui küsida, mida tulevik toob, siis aus vastus on, et me näeme tänaseid trende ja arenguid, aga täpselt me ei tea. Kindel on see, et mida kaugemale me tulevikus mõtleme, seda olulisemaks muutub meie üldpädevus.\n\nÜha olulisemaks saab oskus töötada inter- või transdistsiplinaarselt. Innovaatilised läbimurded tulevad valdkonnaülestest materjalide ja tehnoloogiate juurutamisest. Uued ideed tekivad erinevate traditsiooniliste valdkondade kokkupuutepunktides. Otsitakse interdistsiplinaarsete ja universaalsete oskustega inimesi. Siinkohal kasvab inimeste enda vastutus oma oskuste arendamise eest. Pannakse kokku enda näo ja soovide järgi ainekava, võetakse kursusi erinevates ülikoolides, Suur osa ülikooliharidusest kolib ilmselt internetti. Me peame arendama oma üldpädevust ja ülekantavaid oskusi, näiteks oskust leida suurtest andmebaasidest õiget informatsiooni, tegeleda andmetöötlusega, oskust loovalt mõelda, suhelda erinevatest kultuuridest pärit inimestega, teha meeskonnatööd, kasutada sotsiaalmeediat jne.\n\nÜlikooli õppejõuna olen ma veidi mures sellepärast, et õppekavapõhised erialad muutuvad tulevikus ilmselt vähemtähtsamaks. Me näeme, kuidas maailm liigub täiesti uue mudeli suunas, millega me peame kohanduma – inimene paneb iseendale kokku vajaliku paketi vajalikest õppeainetest erinevates ülikoolides. See on natukene sama, nagu täna toimub hotellinduses või taksonduses ehk mida me tunneme jagamismajanduse nime all.\n\nKaduvad ja uued ametid\n\nMe liigume suunas, kus mitmes valdkonnas hakkavad inimest asendama masinad, sest masin on efektiivsem kui inimene (näiteks autotööstus, raamatupidamine ja andmete analüüs). Kui me räägime jagamismajandusest, siis kaovad ära vahendajad – me näeme, mis juhtub hotellinduses, taksonduses, finantssuhetes.\n\nKas kinnisvaramaaklereid on tulevikus vaja? Ma sügavalt kahtlen selles. Üks amet, mis tõenäoliselt kaob, on ka tõlkija, sest meil on juba täna loodud vajalikud tehnoloogiad, mis inimest tõlkimisel järjest efektiivsemalt asendavad. Samas tekivad juurde uued ametid erinevate kultuuride vahendamiseks ja erinevates kultuurides käitumise juhendamiseks. Me vajame inimesi, kes teavad, et Hiinas annad visiitkaardi kahe käega, mitte ühe käega.\n\nAga on ameteid, kus ei saa täna ega tulevikus inimest masinatega asendada. Need on ametid, mis vajavad empaatiavõimet – õpetajad, politseinikud, juhid ja paljud isikuteenused, näiteks juuksur.\n\nTulles lähemale tänapäevale, näeme selgelt, et kadumas on odava tööjõu eelis Eestis. Valdkonnad, mille konkurentsieelis on paljuski odav tööjõud, on statistikaameti andmetel tekstiili-, õmblus-, jalatsi-, naha- ning mööblitööstus. Need trendid on aasta-aastalt langenud ja ma ei usu, et need enam üles poole pöörduvad.\n\nAga arvestades meie geograafilist asukohta ja seniseid majanduse arenguid, siis on selge, et Eesti ei ole tulevikus (osaliselt juba täna) odava tööjõuga riik. Mingil määral me suudame täna ennustada, mis 10–15 aasta pärast juhtuma hakkab – juba on olemas mehitamata autod, iseteenindavad kassad, majutus- ja transporditeenuste uued vormid (jagamismajandus). Osalt jääb mingi hulk tööjõudu seega üle ja sellega leevendame tulevikus tekkivat tööjõu puudust.\n\nEttevõtjate jaoks on oluline, et paljudes valdkondades võib muutuda kogu ärimudel. Kas meil on tulevikus vaja taksofirmat kui sellist, koos dispetšeri ja muude kuludega? Majandus muutub järjest rohkem kliendikeskseks. Selle peale peaksid Eesti ettevõtjad juba täna mõtlema hakkama. Lõpetuseks, ilmselt tekib juurde veel ka selliseid ameteid ja valdkondi, mida me ei oska üldse veel ette näha.\n\nTööjõu sisserändest ja vajadusest Eesti majanduse kontekstis rääkis Raul Eamets tööandjate konverentsil „Tuulelohe lend 2016“.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Globaliseerumine on paratamatu – see tähendab, et liiguvad ideed, teenused, kaubad ja kapital ning varem või hiljem hakkavad liikuma ka inimesed. Öelda täna, et saame rände vastu sõdida, on sama hea, kui üritame väljalastud hambapastat tuubi tagasi toppida, räägib Tartu ülikooli makroökonoomika professori Raul Eamets tööjõu sisserändest ja vajadusest Eesti majanduse kontekstis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOdini sõdalaste vastuvõtuankeet\n\n## Põhitekst:\n\n1. küsimus\n\nMis olid Kalevipoja kolme koera nimed?\n\na) Niff-Niff, Naff-Naff, Snuff-Snuff,\n\nb) Stjopa, Fedja ja Ilja,\n\nc) Irmi, Armi ja Murdja-Mustukene,\n\nd) see on poliitiliselt ebakorrektne küsimus, sest viitab Kalevipoja klassikuuluvusele, olulisem kui tema koerad, peaks olema ta staatus eestlasena: emantsipeerunud eesti mees, kes ei häbene ennast ega oma olematut suguelu (Kalevipoeg seksib eepose jooksul kaks korda, ühel juhul on tegemist vägistamisega, teisel puhul grupiseks põrgupiigadega), kes ilmselgelt põeb depressiooni (suurem jagu eeposest kulub magamisele ja unedele, Kalevipoja sänge on Eesti täis, see viitab ilmselgelt suutmatusele maailmaga hakkama saada), kuulab beeta-isaste nõuandeid (Sulevipoeg, Olevipoeg, Siil), sooritab alkohoolses joobes mõrva, sureb iseenese relva läbi, ei suuda ühtki tööd lõpetada, tõenäoliselt skisoidne (suhtleb surnud vanematega, kuuleb nende hääli), saab lõpuks tööd turvamehena (Põrgu väravas)...\n\ne) Faehlmann, Kreutzwald, Koidula.\n\nf) kui ei ole \"Kalevipoega\" lugenud, siirdu kohe küsimuse\n\n2) juurde ja täida isikuandmete lahtrid ning liikmemaksu tasumise viis: a) sularahas, b) arvega, c) natuuras (töö, seks, muud sobivad vormid).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nuputamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArsti keelust hoolimata platsile läinud Robert Täht tegi kolmanda hiilgemängu järjest\n\n## Põhitekst:\n\nKui kahes eelmises voorus mängis Cuprum kodupubliku silme all üle Poola valitseva meistri ja tänavu Meistrite liiga finaalturniiri korraldava Rzeszowi Asseco Resovia ning Poola eelmise hooaja hõbedase meeskonna ja sellel hooajal Meistrite liigas play-off’i jõudnud Gdanski Lotos Trefli, siis eile saadeti tühjade kätega koju eelmise hooaja Poola liiga poolfinalist ja 2014. aasta Meistrite liiga pronksine meeskond Jastrzebski Wegiel, vahendab volley.ee.\n\nRünnakul erakordset 69-protsendilist efektiivsust näidanud Robert Täht panustas kodumeeskonna 3:1 (19, -20, 34, 16) võitu 22 punkti, realiseerides 29 tõstest 20 ning lisades ühe blokipunkti ja ühe serviässa. 23 punktiga suutis enamat vaid diagonaalründaja Lukasz Kaczmarek. Pallingu vastuvõtul igati head 52-protsendilist täpsust näidanud Tähe kasutegur +16 kujunes kogu mängu parimaks. Samuti algusest lõpuni platsil viibinud Keith Puparti kontosse märgiti 13 punkti, millest 11 (46%) tulid rünnakul ja kaks blokis. Pluss-miinus arvestuses jäi Pupart kümnega plussi.\n\nRobert Täht pidas eilse mängu võtmehetkeks kolmanda geimi võitmist, kus päästeti ka mitmeid geimpalle: „Järjekordne magus võit ja ülimalt olulised kolm punkti käes, mis tõstsid meid hetkel viiendale kohale. Tänane mäng oli võib-olla viimase kahega võrreldes kõige keerulisem, mida näitas ka tõeline maratongeim, mille võitsime 36:34 tulemusega. Selle geimi võiduga oli näha, et murdsime vastase ära ja neljandas geimis oli juba palju lihtsam.”\n\n„Kuni avavileni oli minu mängimise kohal suur küsimärk. Hommikuses trennis sain palliga vastu nägu niimoodi, et silm sai kahjustada. Ka varem on seda juhtunud, aga seekord oli löök kahjuks eriti täpne. Arst keelas tegelikult mängimise ja treenimise 10 päevaks. Üks silm oli päris udune, aga õnneks mängu ajal see väga ei seganud ja sain ilusasti omadele asjadele keskenduda. Kuna laupäeval on kavas järgmine mäng, siis loorberitele puhkama ei saa jääda ning homsest algavad uued trennid ja uus keskendumine,” lisas Täht.\n\n40 punkti kogunud Cuprum tõusis turniiritabelis viiendaks. Ühe enampeetud mängu juures jäädakse teisel kohal paiknevast Poola legendaarsest suurklubist Belchatowi Skrast, kellega mängitakse laupäeval, maha kolme punktiga. Eilne vastane Wegiel (38 punkti) langes koha võrra seitsmendaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahes eelmises Poola Plusliga voorus suurepäraselt esinenud Robert Täht tegi kolmanda hiilgemängu järjest, aidates võiduni jõudnud Lubini Cuprumit 22 punktiga. Hooaja algusest saati kindlalt põhikoosseisus püsiv Keith Pupart kogus seekord kodumeeskonna kolmanda resultaadi, 13 punkti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLiis Kogeri isikunäitus vaatab võnkeid ja nende sageduse muutumist\n\n## Põhitekst:\n\nNäitusel on eksponeeritud lisaks paarikümnele õlimaalile akrüüli-, akvarelli- ja tinditehnikas tööd. \"Näituse läbivaks rütmiks on võnked ja nende sageduse muutumine nii ajas kui ka ruumis. Värvid on loodud selle mängu salvestamiseks, pildid aga nende tunnetamiseks, mitte lahkamiseks – et panna tähele ka neid asju, mida autor pole veel märganud,\" kirjeldab kunstnik seda näitust.\n\nRahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Ave Tölpt ütles, et rõõm on tõdeda, et Liis Koger esitleb Rahvusraamatukogus oma loomingut isikunäitusena juba teist korda. \"Kunstniku maalid mõjuvad meie seintel õrnalt ja hingestatult.\"\n\nLiis Koger on sündinud 1989. aastal ja õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal. Noor autor on jõudnud endale nime teha ka luuletajana.\n\nNäitus on avatud 31. märtsini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "10. märtsil kell 16 avab maalikunstnik Liis Koger Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis isikunäituse \"Kaheksa häält vaikusele\", kus ta esitleb viimaste aastate loomingut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHarju- ja Raplamaa elanikud vaidlustasid kohtus Rail Balticu eelistatud trassivaliku\n\n## Põhitekst:\n\nEelistatud trassikoridori vahetus läheduses elavad inimesed paluvad kohtul kohustada Harju maavanemat lisama trassi eelvalikusse tagasi menetlusest välja jäetud trassialternatiivid ja keelata maavanemal vastu võtta maakonnaplaneeringut üksnes ühe trassialternatiiviga.\n\n\"Leiame, et 37-70 miljonit eurot kallima, kõige rohkem inimesi mõjutava ning väga oluliste keskkonna riskidega trassi valimine ei vasta Eesti riigi huvidele ja Eesti kodanike õiglustundele,\" märkisid vaidlustajad.\n\nHagi esitajad taotlevad, et kohus rahuldaks esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustaks Harju maavanemat lisama Harju maakonnaplaneeringu menetlusse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramisel sealt välja jäetud kaks alternatiivset trassikoridori.\n\nKiili valla Kangru alevikku oma viieliikmelisele perele kodu rajava Meelis Šokmani sõnul on Kangru külaseltsi kui teiste nn läänetrassi äärde jäävate asumite elanikud ning neid ühendavad külaseltsid juhtinud 2014. aasta sügisest nii Harju maavanema, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, teiste asjasse puutuvate ministeeriumite kui ka peaministri tähelepanu olulistele vigadele Rail Balticu trassieelistuse valikus.\n\n\"Oleme toonud välja hulga jämedaid arvutus- ja kaalutlusvigu. Neist osa on trassi planeerijad parandanud, ent sellest hoolimata on meie arvates meelevaldsetele põhjendustele tuginedes langetanud Harju maavanem otsuse eelistada nn läänetrassi,\" märkis Šokman.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "16 Harju- ja Raplamaa elanikku ja kaks külaseltsi vaidlustasid eile Tallinna halduskohtus Harju maavanema poolt eelistatud Rail Balticu trassivaliku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti eelmise aasta jooksevkonto ülejääk on seni suurim\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi ekspordimaht eelmisel aastal kahanes, suurenes jooksevkonto ülejääk eelkõige tänu kaubabilansi saldo paranemisele, teatas Eesti Pank.\n\nKaubabilansi puudujääk kahanes, kuna impordi kogumaksumus vähenes ehk sisseveetav kütus odavnes, investeerimisaktiivsus vähenes ja kahanes nende importkaupade maht, mida ekspordi tootmisel sisendina kasutatakse.\n\nKui aasta keskel aeglustus investeerimistulude väljavool peamiselt ühekordsete tegurite tõttu, siis kolmandas ja neljandas kvartalis kiirenes see taas ja hoidis tagasi jooksevkonto ülejäägi hoogsat kasvu.\n\nNeljandas kvartalis vähenes jooksevkonto ülejääk nii aasta kui kvartali võrdluses, mis on kooskõlas Eesti Panga detsembris avaldatud majandusprognoosiga.\n\nEndiselt vinduva ekspordi ning visalt taastuvate investeeringute oludes peaks jooksevkonto jääma tänavu esimesel poolel tasakaalu lähedal või jääma väikesesse puudujääki.\n\nNõuded välisriikide vastu suurenesid nii neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes rohkem kui kohustused, tänu millele paranes ka Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon. Aasta lõpu seisuga oli Eesti netoinvesteerimispositsioon –40 protsenti SKP-st ehk nelja protsendipunkti võrra väiksem kui aasta alguses.\n\nEuroopa Komisjon käsitleb rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni kui üht näitajat, mille abil tuvastada võimalikke tasakaalustamatusi majanduses, ning on tasakaalu ohustavaks piiriks seadnud –35 protsenti SKP-st.\n\nEesti puhul on üle poole välisinvesteeringutest siia tehtud otseinvesteeringud, mida peetakse väiksema riskiga rahastamisviisiks. Seetõttu ei peaks Euroopa Komisjoni piirväärtust ületava netoinvesteerimispositsiooni pärast Eesti kontekstis liiga palju muret tundma.\n\nEesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõla arvestust, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja rahvusvaheliste reservide ülevaadet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jooksevkonto ülejääk oli mullu 394 miljonit eurot ehk kaks korda enam kui 2014. aastal ning on seni Eesti ajaloo suurim.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti majandus kasvas mullu 1,1 protsenti 20,5 miljardi euroni\n\n## Põhitekst:\n\nKogu aasta iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui I kvartalis kasvas SKP võrreldes 2014. aasta sama ajaga 1,1 protsenti, siis IV kvartalis 0,7 protsenti. Kokku kasvas Eesti SKP 2015. aastal 1,1 protsent, teatas statistikaamet.\n\n2015. aastal mõjutas majandust enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev tööstus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid ja ehituse lisandväärtus kahanes eelkõige rajatiste ehitamise ning hoonete remondi vähenemise tõttu. Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes peamiselt nõrga välisnõudluse tõttu.\n\nOma panuse SKP kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine.\n\nVaatamata suurenemisele aasta esimeses kvartalis, vähenes 2015. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 1,1 protsenti ning kaupade ja teenuste import 1,4 protsenti. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine.\n\nSarnaselt välisnõudlusele oli nõrk ka sisenõudlus. Eesti sisemajanduse nõudlus kahanes 0,7 protsenti, mõjutatuna enim varude vähenemisest. Varud vähenesid võrreldes 2014. aastaga kõikides alaliikides.\n\nSamas kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, vabale ajale ning transpordile tehtud kulutuste suurenemise tõttu.\n\nKapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 4,5 protsenti. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Samal ajal suurenesid valitsemissektori investeeringud. Kuigi sisenõudlus kahanes, kasvas SKP ning lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 96,6 protsenti SKP-st.\n\nNetoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli neli protsenti, mis oli aastavõrdluses viimase nelja aasta parim näitaja.\n\n2015. aastal kasvas SKP aeglasemini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 2,3 protsenti ja 2,8 protsenti. Seega vähenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,6 protsenti ja 1,1 protsenti.\n\nSamas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2014. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 5,7 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas mullu 2014. aastaga võrreldes 1,1 protsenti, jooksevhindades oli mullune SKP 20,5 miljardit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Curry tabas Warriorsi võidumängus taas ülikauge viske\n\n## Põhitekst:\n\nMängu tipphetkeks oli aga Stephen Curry tabamus esimese poolaja lõpus, kui Curry saatis palli teele enam kui 16 meetri kauguselt ning tabas koos lõpuvilega.\n\nCurry on sel hooajal proovinud 11 korral visata vähemalt 12 meetri kauguselt ning tabanud neist neli ja 27 korral vähemalt üheksa meetri kauguselt ja tabanud neist 13. Tänavusel hooajal on Curry tabanud juba 304 kolmepunktiviset, ta on NBA ajaloos esimene mängija, kes ühel hooajal tabanud 300 või enam kaugviset. Seekordses võidumängus viskas Curry kokku 12 punkti ja andis kümme korvisöötu, Warriorsi resultatiivseim oli Klay Thompson 23 punktiga.\n\nJazzi parimana viskas Trey Burke 18 punkti.\n\nTulemused:\nCharlotte – New Orleans 122:113\nPhiladelphia – Houston 104:118\nBoston – Memphis 116:96\nMilwaukee – Miami 114:108\nDallas – Detroit 96:102\nPhoenix – New York 97:128\nOklahoma – LA Clippers 120:108\nSacramento – Cleveland 111:120\nGolden State – Utah 115:94\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA alistas Golden State Warriors kodusaalis 115:94 Utah Jazzi, parandades enda nimel olevat koduvõitude rekordit – Warriors on nüüd võitnud 46 järjestikust kodumängu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIV kvartalis vabade ametikohtade arv vähenes\n\n## Põhitekst:\n\nVabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli eelmise aasta IV kvartalis 1,2 protsenti, mis on 0,1 protsendipunkti väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis, teatas statistikaamet.\n\nKõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli finants- ja kindlustustegevuses ehk 2,7 protsenti ning info- ja side tegevusalal ehk 2,4 protsenti. Samas sektoris oli ka kõige suurem vabade ametikohtade arvu kasv ehk võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga kasvas sel tegevusalal vabade ametikohtade arv kaks korda.\nKõige madalam ehk 0,1 protsenti oli vabade ametikohtade määr kolmel tegevusalal ehk põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, mäetööstuses ja ehituses.\n\nAmetikohtade koguarvus oli nii vabade kui hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses ehk 19 protsenti, hulgi- ja jaekaubanduses 16 protsenti ning hariduse tegevusalal 10 protsenti.\n\nVabadest ja hõivatud ametikohtadest asusid 57 protsenti Harju maakonnas, 11 protsenti Tartu maakonnas ja kaheksa protsenti Ida-Viru maakonnas.\n\nVabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas ehk 1,6 protsenti ning madalaim Hiiu maakonnas 0,2 protsenti.\n\nVabadest ametikohtadest 71 protsenti oli erasektoris ning 29 protsenti avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli avalikus sektoris 1,4 protsenti ning erasektoris 1,2 protsenti.\n\nAvaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli mullu IV kvartalis ligi 6600 vaba ametikohta Vabade ametikohtade arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 25,5 protsenti ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 8,4 protsenti, vabade ametikohtade arv oli mullu suurim II ja III kvartalis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nInspektsioon ja rehviorganisatsioonid otsivad lahendusi vanarehvide kuhjumisele\n\n## Põhitekst:\n\nKeskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul on vanarehvidega seotud teemad inspektsiooni tänavuseks prioriteediks ning sel ja ka järgneval aastal suunatakse märkimisväärne ressurss tootjavastutusorganisatsioonide kontrollimisele, vanarehvide kogumiskohtade laoseisudele, kogumisvõrgustikule ja “freerideritele”, kes toovad rehve maale deklareerimata.\n\nKuigi niiöelda freeriderite probleemi ulatuse osas on rehviorganisatsioonide ja inspektsiooni hinnangud erinevad, möönavad mõlemad, et küsimus vajab lahendust.\n\nEesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on turul hulk seadusest kõrvalehiilijaid, kelle nimed on justkui avalik saladus.\n\nAastaid vindunud vanarehvide kuhjumise probleem jõudis avalikkuse ette veebruaris, mil Eesti Rehviliit kummutas probleemile tähelepanu juhtimiseks keskkonnaministeeriumi ette viis tonni rehve.\n\nIgal aastal tekib Eestis ligikaudu 10 000 tonni vanu rehve, mis tuleks suunata ümbertöötlemisse, kuid madalad rehvide vastuvõtuhinnad, vähene järelvalve ning seadustest kõrvalehiilijate suur osakaal on viinud aga rehvide pidurdamatu kuhjumiseni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnainspektsioon ja rehvide taaskasutamisega seotud tootjavastutusorganisatsioonid otsivad lahendusi vanarehvide kuhjumise probleemile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nZopp jõudis Rootsis teise ringi\n\n## Põhitekst:\n\nZopp alistas avaringis tunni ja 41 minutiga 6:1, 5:7, 7:5 korraldajatelt saadud vabapääsmega koha põhitabelisse teeninud 19-aastase rootslase Daniel Windahli (ATP 961.).\n\nZopp servis mängu jooksul seitse ässa ja tegi ühe topeltvea, Windahl sai kirja samuti seitse ässa ning kolm topeltviga. Zopp kasutas seitsmest murdevõimalusest ära viis, Windahlil oli samuti seitse murdepalli, kuid ta realiseeris neist kolm. Mängitud punktidest võitis Zopp 93 ja Windahl 80.\n\nTeises ringis läheb Zopp vastamisi turniiril 3. asetatud sakslase Jan-Lennard Struffiga (ATP 110.), varem pole nad omavahel mänginud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Jürgen Zopp (ATP 174.) alustas Rootsis Jönköpingis peetavat 42 500 euro suuruse auhinnafondiga ATP Challengeri tenniseturniiri raske võiduga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigi plaan õlikatelde kütjate pealt raha teenida läks lörri\n\n## Põhitekst:\n\nKatlaomanike õnneks hakkasid aga kohe tekkima ärid, mis pakuvad müügiks diislikütust edukalt asendavat \"ahjukütust\", mis maksab diisliliitrist ligi kolmandiku vähem, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nPraegu on näha, kuidas ahjukütuse müüjate äri õitseb ehk raske kütteõli sildi all müüdava toote kogus on aastaga üle kahe korra kasvanud ning odavast kütusest ei ütle ära ka ärikliendid, sealhulgas riigiettevõtted, kuid kas küttesüsteemid sellist segu välja ka kannatavad, on tarbija enda vastutada.\n\nSee näitab selgelt, et riigi plaan sinise kütuse ärakeelamisega saada suuremat maksutulu ka kallimale diislikütusele üle minevate kütjate pealt, on kolinal läbi kukkunud.\n\nSamas ei näe rahandusministeerium ja maksuamet selles suurt kaotust ning vajadust seaduseauku lappida, tõdes leht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui mullu mais keelati õlikatlaid erimärgistatud diislikütusega ehk nn sinise kütusega kütta, ootas tuhanded koduomanikke ees kahekordne hinnatõus ja minna üle diisliga kütmisele või vahetada küttesüsteem üldse välja, mis oleks veelgi rohkem maksnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTalvik tahab Tallinna Sadama kahtlaste tehingute uurimiseks lisaaega\n\n## Põhitekst:\n\nMuudatusega soovib komisjon viia lõppraporti tähtaja 1. mailt mõnevõrra hilisemaks, 16. juuni peale, kirjutab Postimees.\n\nTalvik põhjendas edasilükkamist asjaoluga, et komisjon pole kõiki asjassepuutuvaid inimesi jõudnud veel piisavalt ära kuulata.\n\n\"AS Tallinna Sadama tehingute uurimisele, eeskätt jäämurdja ostu asjaoludes kuriteokahtluse välja selgitamisele kulunud aja tõttu, mida ei olnud võimalik ette näha ja selleks aega planeerida, on komisjonil tekkinud ülesannete täitmisel ajanappus,\" tõdes komisjoni esimees eelnõu seletuskirjas.\n\nJäälõhkuja Botnica ostuga seotud küsitavuste avastamist peab Talvik uurimiskomisjoni oluliseks töövõiduks, kuna seda asuti uurima juba käsil oleva kriminaaluuimise raames.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu vabaerakondlasest liige, Tallinna Sadama uurimiskomisjoni esimees Artur Talvik andis eile menetlusse riigikogu otsuse muutmise eelnõu, millega lükataks komisjoni lõppraporti tähtaeg enam kui kuu võrra edasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nViisakeelu all olev Eerik-Niiles Kross sõidab taas USA-sse\n\n## Põhitekst:\n\nPostimees kirjutab, et Kross käis viisakeelust hoolimata eelmise aasta lõpus kahel korral Ameerika Ühendriikides ning kuu lõpus algav reis on talle riigikogu liikmena juba kolmas.\n\nKross ütles, et hoolimata Ameerika Ühendriikide kehtestatud viisakeelule ei ole tal mingeid probleeme ega lisaprotseduure ette tulnud ja piiriületus on sujunud tõrgeteta.\n\nKrossi ei tea enda sõnul, mis põhjustel on Ameerika Ühendriigid talle viisakeelu kehtestanud.\n\nEndine luurekoordinaator Kross oli 2013. aasta oktoobrist ka Interpoli poolt tagaotsitavate nimekirjas, kuid tema nimi kadus tagaotsitavate internetilehelt neli kuud hiljem, 2014. aasta veebruaris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide viisakeelu all olev reformierakondlasest riigikogu liige Eerik-Niiles Kross sõidab märtsi lõpus eriviisaga New Yorki, et osaleda ÜRO peaassamblee desarmeerimise ja relvastuskontrolli alasel eriistungil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBrasiilia prokuratuur soovib ekspresidendi tegevuse uurimist\n\n## Põhitekst:\n\nEndist presidenti kuulati sel nädalal üle seoses korruptsioonikahtlusega.\n\nKohaliku meedia andmetel pole ametlikku taotlust veel esitatud, kuid teema antakse neljapäeval pressikonverents. Meedia informatsiooni kohaselt kahtlustatakse Lula rahapesus, tulude varjamises ja riigivara omastamises.\n\nAjakirjanduse tähelepanu keskmesse on kerkinud ka üks luksuslik rannamaja. Lula väitel ei kuulu maja talle.\n\nAastatel 2003–2011 Brasiiliat juhtinud Lula on endiselt väga mõjuvõimas.\n\nBrasiilia parlamendi alamkoja spiikrit Eduardo Cunhat teavitati esmaspäeval, et alamkoja eetikakomisjon asus uurima tema tegevusi seoses korruptsioonijuurdlusega.\n\nCunha kasutas salaja Šveitsi pangakontosid ning kongress süüdistab teda selles küsimuses valetamises. Spiikril on nüüd 10 päeva aega esitada oma kirjalikud vastuargumendid.\n\nCunha seisab ülemkohtus silmitsi ka korruptsiooni- ja rahapesusüüdistusega, mille keskmes on riiklik naftafirma Petrobras ja seda ümbritsev korruptsiooniskandaal. Väidetavalt võttis spiiker 5 miljonit dollarit altkäemaksu.\n\nPetrobrasi skandaalis kahtlustatakse ebaseaduslikus tegevuses 39 isikut, nende seas naftafirma endisi direktoreid ja ehitusfirmade juhte, kes moodustasid võrgustiku, mis pesi väidetavalt 3,8 miljardit USA dollarit. Rahasumma kõrvaldati uurijate sõnul Petrobrasist ülepaisutatud lepingutega, mis läks meeleheaks korrumpeerunud poliitikutele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brasiilia prokuratuur teatas kolmapäeval, et soovib algatada ametliku uurimise ekspresident Luiz Inacio Lula da Silva tegevuse üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRed Bull kõrvaldas Jüri Vipsi solvava keelekasutuse tõttu tiimi tegemiste juurest\n\n## Põhitekst:\n\nHetkel vormel-2 sarjas Hitechi võistkonnas sõitev Vips ja teine Red Bulli noorteprogrammi piloot Liam Lawson mängisid videomängu, mida kandsid ka voogedastusena üle ning vestluse ühel hetkel keeldus eestlane kandmast Red Bulli roosat nokamütsi, sest \"see on gei [ it's gay ]\". Lawson vastas sellele, et \"sa ei või nii öelda\". Samuti kasutas Vips ühel teisel hetkel sõna \"neeger [ nigger ]\".\n\nHiljem läksid videoklipid juhtunust ühismeedias ringlema ja pälvisid laiemat tähelepanu. Teisipäeva õhtul teatas Red Bulli võistkond, et Vipsi töö Red Bullis on ajutiselt peatatud ja asja hakatakse täpsemalt uurima. \"Organisatsioonina mõistame hukka igasuguse solvamise ning meil on oma organisatsioonis nulltolerants rassistliku keelekasutuse ja käitumise osas,\" lisati pressiteates.\n\nVips kommenteeris juhtunut oma Instagrami kontol. \"Soovin siiralt vabandada oma solvava keelekasutuse pärast tänase ülekande ajal,\" kirjutas eestlane. \"Selline keelekasutus on täiesti vastuvõetamatu ega peegelda minu väärtuseid ja põhimõtteid. Kahetsen oma tegu sügavalt ja see pole eeskuju, mida soovin endast jätta. Teen uurijatega igakülgset koostööd.\"\n\nTegemist pole esimese korraga, kui Red Bullil tuleb sarnase probleemiga tegeleda, sest kaks aastat tagasi kasutas praegune maailmameister Max Verstappen solvavat keelekasutust mongoollaste suunas, mispeale esitas Mongoolia valitsus rahvusvahelisele autoliidule kaebuse.\n\nAlates 2018. aasta lõpust Red Bulli noorteprogrammi kuuluv Vips on kihutanud järgnevatel aastatel F3 ja F2 sarjades ning testinud Red Bulli ja sõsartiimi AlphaTauri F1 masinaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti vormelipiloot Jüri Vips (21) eemaldati ajutiselt Red Bulli vormel-1 tiimi töökohalt. Red Bull algatas uurimise seoses võimaliku rassistliku ja homofoobse keelekasutusega avalikus ruumis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 118. päev: Vene väed sisenesid Severodonetski tööstuspiirkonda\n\n## Põhitekst:\n\nOluline 21. juunil kell 21.55:\n\n- Harkivi oblasti kuberneri sõnul sai teisipäeval Vene vägede pommirünnakute tõttu oblastis surma vähemalt 15 tsiviilelanikku;\n\n- Ukraina pidas kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse luuramises Venemaa heaks;\n\n- Ukraina lõunaringkonna staap teatas teisipäeval rünnakutest Ussisaarele;\n\n- Zelenski teatas edukatest vestlustest Ungari peaministri Viktor Orbani ja Taani ning Portugali riigijuhtidega;\n\n- USA justiitsminister tegi Ukrainasse üllatusvisiidi;\n\n- Vene väed vallutasid Severodonetskist lõunas asuva Toshkivka;\n\n- Saksa kantsleri sõnul antakse Ukrainale relvastust nii kaua kui vaja;\n\n- Venemaa teatas rünnakust Odessa lähedal asuvale lennujaamale kättemaksuks Ukraina rünnakule Vene naftaplatvormide vastu Mustal merel;\n\n- Luhanski juht: Vene väed sisenesid Severodonetski tööstuspiirkonda;\n\n- ISW: Vene väed kindlustavad positsioone Izjumi ja Lõmani piirkonnas;\n\n- Muratov müüs Ukraina abistamiseks maha Nobeli rahupreemia medali;\n\n- Peskov: Ukrainas vangi langenud ameeriklasi võib oodata surmanuhtlus;\n\n- Mõkolajivis toimusid teisipäeval plahvatused;\n\n- Vene väed pommitavad Harkivit üha ägedamalt.\n\nHarkivi oblastis sai pommitamises vähemalt 15 tsiviilelanikku surma\n\nHarkivi oblastis sai teisipäeval Vene vägede pommirünnakute tõttu surma vähemalt 15 ja vigastada 16 tsiviilelanikku, ütles oblasti kuberner Oleh Sõnehubov.\n\nKuberneri sõnul said kuus inimest surma Harkivis ja selle ümbruses ning veel kuus inimest Tšuhujivis, mis asub Harkivist umbes 40 kilomeetrit kagu pool. Kolm inimest said surma Harkivist umbes 40 kilomeetri kaugusel asuvas Zolotšivis.\n\nPärast nädalaid kestnud suhtelist vaikust on Vene väed hakanud jälle intensiivsemalt oblastit pommitama.\n\nUkraina pidas kinni kaks väidetavat Vene spiooni\n\nUkraina julgeolekuteenistuse SBU sõnul võeti kinni kõrgetasemeline ametnik Ukraina ministrite kabineti sekretariaadist ning Ukraina kaubandus-tööstuskoha juht, vahendab Reuters.\n\nKahtlusalused jagasid SBU teatel Venemaaga luureinfot Ukraina kaitsevõime ja piirikaitse kohta ning Ukraina julgeolekuteenistujate isikuandmeid.\n\nSBU sõnul anti kahtlustatavatele iga ülesande täitmise eest 2000 kuni 15 000 dollarit olenevalt ülesande raskusest ja info tähtsusest.\n\nUkraina teatas teisipäeval rünnakutest Ussisaarele\n\nUkraina relvajõudude lõunaringkonna staap kinnitas teisipäeval, et Ussisaare peal asuvatele sihtmärkidele tehti rünnak erinevate relvasüsteemidega. Staabi sõnul sõjaline operatsioon veel kestab.\n\nZelenski teatas viljakast vestlusest Ungari peaministri Viktor Orbaniga\n\nVolodõmõr Zelenski tänas Ungari peaministrit Ukraina suveräänsuse ja Ukraina sõjapõgenike toetamise eest. Zelenski sõnul plaanitakse koos Ungariga koostööd energiavaldkonnas. Ukraina riigipea tänas Orbanit ka Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmise toetamise eest.\n\nZelenski sõnul kutsus ta ka Orbani Ukrainasse visiidile. Varasemalt on Ukraina ja Ungari suhted olnud pingelised.\n\nHad a fruitful conversation with PM Viktor #Orban. Thanked for the support of sovereignty & the shelter for Ukrainians during the war. Agreed to develop cooperation in the energy sector. Grateful for supporting the candidate status for . Invited him to visit Ukraine.\n\n— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) June 21, 2022\n\nUkraina president teatas täna ka edukatest vestlustest Taani ja Portugali riigijuhtidega.\n\nAmeerika Ühendriikide kaitseminister tegi teisipäeval Ukrainasse üllatusvisiidi\n\nUSA justiitsminister Merrick Garland kohtus Ukrainas peaprokurör Iryna Venediktovaga.\n\nKohtumisel arutati võimalusi Ukraina abistamiseks sõjakuritegude uurimisel, teatas USA justiitsministeerium.\n\nIn unannounced trip, Attorney General Merrick Garland Visits Ukraine, Reaffirms U.S. Commitment to Help Identify, Apprehend, and Prosecute Individuals Involved in War Crimes and Atrocities pic.twitter.com/GzHPGqOUYV\n\n— Anthony Coley (@AnthonyColeyDOJ) June 21, 2022\n\nVarasemalt on Ukrainat sõja ajal külastanud USA välisminister Antony Blinken ja kaitseminister Lloyd Austin aprillis.\n\nUkrainas hukkus teine ameeriklane\n\nUSA välisministeeriumi teatel hukkus maikuus Ukraina relvajõudude koosseisus sõdinud Ameerika Ühendriikide kodanik Stephen Zabielski.\n\nZabielski oli 52-aastane. Varasemalt hukkus aprillis Ukrainas USA merejalaväe veteran Willy Cancel.\n\nZelenski: sõja lõpp sõltub maailma tähelepanust\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski ärgitas Cannes Lionsi rahvusvahelise filmifestivali raames tehtud kõnes filmitegijaid tooma esile Ukraina vaprust.\n\n\"Sõja lõpp ja selle tingimused sõltuvad maailma tähelepanust ja seetõttu on meil vaja liitlasi. Meil on vaja inimesi nagu teie,\" ütles Zelenski videokõne kaudu.\n\nVene väed vallutasid Toshkivka linna Severodonetski lähistel\n\nSeverodonetski linna sõjaväeringkonna juhi Roman Vlasenko ütles CNN-le, et ukrainlased kaotasid esmaspäeval kontrolli Toshkivka linna üle.\n\nToshkivka paikeb Severodonetskist lõunas.\n\nOlaf Scholz: anname Ukrainale relvi nii kaua kui vaja\n\nSaksa kantsler Olaf Scholz pidas hiljuti Saksa tööstusettevõtetele kõne, milles kinnitas et \"lääs ei saa leppida Ukraina vägivaldse ründamisega\" ning \"me oleme valmis toetama Ukrainat, sh relvadega nii kaua, kui Ukraina meie toetust vajab\".\n\nScholz tunnistas kõnes, et lääne sanktsioonid Venemaale kahjustavad ka lääneriikide majandusi, kuid need on moraalselt õiged. Samuti nimetas Saksa kantsler Venemaale kehtestatud sanktsioone enneolematuteks.\n\nVene väed sisenesid Severodonetski tööstuspiirkonda\n\nLuhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas, et Venemaa väed sisenesid Severodonetski tööstusrajooni. Ukraina kontrollib linnas ainult Azoti keemiatehast, kus on varjul umbes 300 tsiviilisikut.\n\nUkraina asepeaminister Irõna Vereštšuk ütles, et Azoti tehases on umbes 300 tsiviilisikut.\n\nEsmaspäeva õhtul teatas Kiiev, et Vene väed hõivasid Severodonetski eeslinna Metelkine. Praegu käivad ägedad lahingud Severodonetskis Toškivka ja Ustinivka piirkondades. Lahingud on ka külades Severodonetski ja Lõssõtšanski lähistel.\n\nISW: Vene väed kindlustavad positsioone Izjumi ja Lõmani piirkondades\n\nWashingtonis asuv mõttekoda teatas, et Vene väed jätkasid esmaspäeval positsioonide kindlustamist Izjumi ja Lõmani piirkonnas. Vene väed pole Slovjanski piirkonnas edusamme saavutanud.\n\nUkraina peastaabi teatel korraldavad Vene väed Lõmani ümbruses pidevalt õhurünnakuid ja proovivad nii takistada Ukraina vägede ümbergrupeerumist. Vene vägede edenemine Slovjanski suunal on ebatõenäoline, kuna Moskva keskendub Severodonetski vallutamisele.\n\nPeskov: Ukrainas vangi langenud ameeriklasi võib oodata surmanuhtlus\n\nKremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas teisipäeval, et sõjategevuse käigus vangi võetud USA kodanikke võib oodata surmanuhtlus.\n\n\"Ma ei saa midagi garanteerida. See sõltub uurimisest,\" väitis Peskov.\n\nKaks USA kodanikku Alexander John-Robert Drueke ja Andy Tai Ngoc Huynh, kes liitusid vabatahtlikult Ukraina armeega, võeti Vene vägede poolt eelmisel nädalal vangi.\n\nVene presidendi administratsiooni pressiesindaja Dmitri Peskov teatas teisipäeval pressikonverentsil, et Genfi konventsioon ei kehti kahele vangivõetud ameeriklasele. Peskovi sõnul ei saa välistada ka surmanuhtlust ja tema sõnu väidetavalt ei ole see Kremli otsus, jättes vastutuse näiliselt separatistide kohtusüsteemi kätte.\n\nVene väed pommitavad Harkivit üha ägedamalt\n\nVene väed on hakanud Harkivi linna rohkem pommitama, kohalike võimude teatel hukkus esmaspäeval vähemalt kolm inimest.\n\n\"Viimaste päevade jooksul on Vene okupandid laiendanud piirkonnakeskuse ja teiste asulate pommitamist. Nad ei suuda Ukraina relvajõududega võidelda,\" ütles Harkivi oblasti juht. Oblasti juhi sõnul olid kõik kolm hukkunut tsiviilisikud.\n\nOblasti võimude teatel elab Harkivi linnas praegu umbes 700 000 inimest. Seda on umbes poole vähem kui enne Vene sissetungi.\n\nUSA telekanali CNN-i võttemeeskond kuulis viimase 48 tunni jooksul linnas mitut plahvatust.\n\nMõkolajivis kostsid teisipäeval plahvatused\n\nLõuna-Ukraina linnas Mõkolajivis toimusid kohalike võimude teatel teisipäeval mitu plahvatust. Üksikasju hukkunute ja viga saanud inimeste kohta pole veel avaldatud, vahendas CNN.\n\nPealtnägijate teatel oli kuulda kolme suurt plahvatust. Linnast tehtud piltidel oli näha suurt musta suitsusammast. Esmaspäeval korraldas Venemaa linna vastu raketirünnaku.\n\nMõkolajivi piiril asub Hersoni oblast, kus Vene väed kaitsevad vallutatud territooriumit. Ukraina väed saavutasid seal juuni alguses vastupealetungi käigus tagasihoidlikke edusamme.\n\nLondon: Ukraina väitis, et kasutas esimest korda edukalt Harpooni rakette\n\nUkraina väed väitsid eelmisel nädalal, et kasutasid esimest korda edukalt lääneriikide saadetud Harpooni rakette, teatas teisipäeval Suurbritannia sõjaväeluure.\n\n\"Selle rünnaku sihtmärk oli peaaegu kindlasti Vene mereväe puksiirlaev Mustal merel. See laev transportis sõdureid, relvi ja laskemoona Venemaa okupeeritud Maosaarele,\" teatas Suurbritannia kaitseministeerium.\n\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 21 June 2022\nFind out more about the UK government's response: https://t.co/caMOn7mcGv\n#StandWithUkraine pic.twitter.com/0HsqaxnVVy\n\n— Ministry of Defence (@DefenceHQ) June 21, 2022\n\nMuratov müüs Ukraina abistamiseks maha Nobeli rahupreemia medali\n\nVenemaa ajakirjanik Dmitri Muratov müüs oksjonil 103,5 miljoni dollari eest maha oma Nobeli rahupreemia kuldmedali. Tulu annetab Muratov sõja tõttu ümber asustatud Ukraina laste abistamiseks.\n\nMuratov on sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja. Ta võitis rahupreemia 2021. aastal.\n\nUkraina hinnang Venemaa kaotustele\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:\n\n- elavjõud umbes 34100 (võrdlus eelmise päevaga + 300);\n\n- tankid 1496 (+19);\n\n- jalaväe lahingumasinad 3606 (+18);\n\n- lennukid 216 (+0);\n\n- kopterid 181 (+0);\n\n- suurtükisüsteemid 752 (+3);\n\n- õhutõrjesüsteemid 98 (+0);\n\n- tiibraketid 137 (+7);\n\n- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2537 (+10);\n\n- laevad / paadid 14 (+0);\n\n- eritehnika 59 (+4).\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n\nSeverodonetskis käivad ägedad lahingud Autor/allikas: SCANPIX/ZUMAPRESS.com/Madeleine Kelly\n\nZelenski eeldab Vene rünnakute intensiivistumist\n\nVenemaa rünnakud Ukraina vastu muutuvad intensiivsemaks, sest Ukraina ootab Euroopa Liidult ametlikku kandidaatriigi staatust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.\n\nZelenski nõuniku sõnul on Kiiev valmis tegema EL-i liikmesuse nimel tegema täiendavaid reforme.\n\n\"Oleme sõjast hoolimata valmis tegema täiendavaid reforme, eriti veel pärast seda, kui oleme sõja võitnud,\" ütles Zelenski nõunik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Luhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas, et Venemaa väed sisenesid Severodonetski tööstuspiirkonda. Ukraina kontrollib linnas ainult Azoti keemiatehast, kus on varjul ka umbes 300 tsiviilisikut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia valitsuskoalitsioon on Ukraina abistamise pärast lõhenenud\n\n## Põhitekst:\n\nIsegi kui endine peaminister Conte lahkuks valitsusest, jääks Draghi käsutada parlamendienamus mõlemas Itaalia parlamendikojas, kuid uute seaduste vastuvõtmine muutuks keeruliseks.\n\nConte Viie Tähe Liikumine võib Draghi valitsust ad hoc kombel siiski toetada, rääkisid Bloombergile asjaga kursis olevad inimesed.\n\nViie Tähe Liikumine võitis Itaalias 2018. aasta valimised, kuid on sestsaadik tugevalt toetust kaotanud. Erakonna sees on tekkinud lõhe seoses Draghi juhitud valitsuse Ukraina toetamise pärast.\n\nDraghi kinnitas teisipäeval, et Itaalia jätkab Ukraina toetamist ning kaitses Euroopa Liidu sanktsioone Venemaa ja Valgevene vastu.\n\nConte on kutsunud valitsust üles keskenduma rahuläbirääkimistele ja peatama relvatarned Ukrainale.\n\nItaalias on valimised järgmisel aastal ning Conte püüab end eristada poliitilistest rivaalidest, kes on Draghi koalitsiooni osaks.\n\nViie Tähe Liikumise liikmeks olev Itaalia välisminister Luigi Di Maio aga lubas Draghi koalitsiooni toetamist jätkata. Tõenäoliselt ta lahkub erakonnast, kuid tema positsioon näitab Viie Tähe Liikumise lõhestumist antud küsimuses.\n\nKuni viiendik Viie Tähe Liikumisest võib ühineda Luigi Di Maio uue erakonnaga kui ta peaks selle looma. Conte otsus valitsuskoalitsioonist lahkuda tuleneb sellest kui paljud seadusandjad talle truuks jäävad kui erakond peaks ametlikult lõhenema.\n\nJuhul kui Conte peaks valitsuskoalitsioonist lahkuma, siis võib sama kaaluda parempopulistlikku Liigat juhtiv Matteo Salvini. Salvini on samuti tihti Draghi valitud poliitikat kritiseerinud ja kaalunud koalitsioonist lahkumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Itaalia peaminister Giuseppe Conte kaalub Mario Draghi juhitud valitsuskoalitsioonist lahkumist, vahendab Bloomberg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus Eesti naiste jalgpallikoondise koosseis, puudub Pille Raadik\n\n## Põhitekst:\n\nTervislikel põhjustel jäävad koondisest eemale Pille Raadik ja Merily Toom. Isiklikel põhjustel jääb eemale ka Maria Orav. Koosseisu kutsutud väravavaht Victoria Vihman on planeeritud kaasata peamiselt juuli alguses toimuvatele neidude U-19 Balti turniiri mängudele, kuid vajadusel on valmis liituma ka naiste koondisega.\n\nJuunikuu naiste koondiseakna juhatab sisse 24. juunil kell 19 Pärnu Rannastaadionil toimuv mitteametlik maavõistlus Islandi U-23 koondisega. Sellele järgneb 28. juunil kell 19 toimuv MM-valikmäng Kasahstaniga.\n\nEesti koondise koosseis juunikuu mängudeks:\n\nVäravavahid\n\nKarina Kork (23.02.1995) – IFK Kalmar (SWE) 23/0\n\nKeiti Kruusmann (10.06.2003) – Saku Sporting 0/0\n\nVictoria Vihman (05.08.2004) – Tallinna FC Flora 0/0 *\n\nKaitsjad\n\nInna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvárosi TC (HUN) 92/0\n\nBerle Brant (26.09.1989) – Saku Sporting 26/1\n\nSiret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 21/0\n\nRenate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Sporting de Charleroi (BEL) 11/0\n\nSandra Liir (26.07.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani United ÜN 6/0\n\nJessika Uleksin (19.01.1997) – Tallinna FC Flora 2/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\n\nKethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 113/3\n\nSigny Aarna (04.10.1990) – Åland United (FIN) 101/26\n\nKristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 84/6\n\nKelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 57/1\n\nVlada Kubassova (23.08.1995) – FC Como (ITA) 53/6\n\nKairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 53/3\n\nLisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 48/3\n\nMari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora 29/1\n\nEmma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 21/0\n\nLiisa Merisalu (15.01.2002) – Helsingin Palloseura (FIN) 17/1\n\nGrete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 14/0\n\nGerli Israel (07.02.1995) – Lasnamäe FC Ajax 10/0\n\nMaarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 9/1\n\nGetter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 5/0\n\nJaanika Volkov (20.02.2005) – Tallinna FC Flora 0/0\n\nSandra Pärn (24.04.2003) – JK Tabasalu 0/0\n\nKatriin Saulus (05.07.2003) – Saku Sporting 0/0\n\n*võib liituda koosseisuga hiljem\n\nPeatreenerid: Anastassia Morkovkina, Sirje Roops\nKehalise ettevalmistuse treener: Alar Trumm\nVäravavahtide treener: Martin Kaalma\nArst: Raul Parik\nFüsioterapeudid: Laura Ernits, Kai-Riin Tomera\nFotograaf: Liisi Troska\nMänedžer: Raili Ellermaa\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste jalgpallikoondis kohtub juunis mitteametlikus maavõistlusmängus Islandi U-23 koondisega, mille järel peetakse MM-valikmäng Kasahstaniga. Peatreenerid Anastassia Morkovkina ja Sirje Roops kutsusid koosseisu 26 mängijat, kes kogunesid teisipäeval Pärnus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMait Patrail vahetas Saksamaal klubi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kogu tervik oli õige,\" põhjendas 34-aastane mängija klubi kodulehekülje vahendusel. \"Tingimused on siin suurepärased, mitte kõigil esimese divisjoni klubidel pole need nii. Eriti suurepärane on kompaktne areen. See peaks looma väga hea atmosfääri.\"\n\nHamm-Westfaleni meeskond kogus lõppenud hooajal Saksamaa 2. Bundesligas 38 mänguga 49 punkti ja sai Gummersbachi (62) järel teise kohal. Mõlemad klubid kerkisid tulevaks hooajaks astme võrra kõrgemale.\n\nViimased kaks hooaega esindas Patrail liiga suurklubi Rhein-Neckar Löwenit, kes lõpetas tänavuse hooaja siiski vaid kümnenda kohaga. 2011. aastal Saksamaa kõrgliigas debüteerinud Patrail mängis ühe hooaja TBV Lemgos, kuid alates 2012. aastast Hannover-Burgdorfis.\n\n\"Ma olen õnnelik, et Mait valis meid,\" lisas klubi tegevjuht Thomas Lammers. \"Oma aastatepikkuse kogemusega oli ta meie unistuste valik. Meie fännid ei pea ootama temast üksnes väljapaistvat sportlast, vaid ka suurepärast inimest.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipallikoondise mängija Mait Patrail sõlmis uueks hooajaks lepingu Saksamaa kõrgliigasse tõustva ASV Hamm-Westfaleni meeskonnaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBloomberg: Venemaa harjutab Eesti ründamist rakettidega\n\n## Põhitekst:\n\nVälisministeerium kutsus teisipäeval välja Venemaa suursaadiku kuna möödunud laupäeval sisenes Kagu-Eestis ilma loata Eesti õhuruumi Vene helikopter. Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul ei lenda helikopterid kogemata üle piiri, vahendab Italehti.\n\nKaitseministeerium ei täpsustanud Bloombergile kuidas jõudis nendeni teadmine Vene sõjalistest simulatsioonidest Eesti vastu. Siiski on varasemalt mitmed Vene sõjaväeõppused keskendunud NATO riikide ründamisele.\n\nVenemaa teatas teisipäeval, et nende Balti mere laevastik teeb suure õppuse Soome lahel, mille käigus harjutatakse meremiinide veestamist, suurtükituld ja allveelaevade vastaseid meetmeid, vahendab Interfax.\n\nAlles pühapäeval lõppesid Vene mereväe õppused, mille lõppedes liiguvad Vene alused Kaliningradist merd mööda Kroonlinna.\n\nKusti Salm kinnitas Italehtile, et Eestis on turvaline elada.\n\nNATO teeb järgmisel nädalal Madridis toimuval tippkohtumisel suure tõenäosusega konkreetsed otsused Balti riikide kaitse tugevdamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kaitseministeeriumi sõnul on Venemaa provokatiivne käitumine Eesti piiri ääres ägenenud, vahendas Bloomberg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaheksandikfinaalis kaotanud Eesti epeenaiskond lõpetas EM-i üheksandana\n\n## Põhitekst:\n\nOlümpiavõitja Eesti sai turniiriks teise asetuse ja oli avaringis vaba. Kaheksandikfinaalis pidi Eesti koosseisus Katrina Lehis, Erika Kirpu, Nelli Differt ja Irina Embrich tunnistama 15. asetusega Rootsi 45:37 paremust.\n\nSeitsmenda minimatši järel oli Eesti 25:28 kaotusseisus, kuid eelviimases matšis oli Lehis Elvira Martinssonist 5:1 parem ja viis Eesti 30:29 ette. Viimases minimatšis jäi Kirpu 7:16 alla Emma Franssonile ja kokkuvõttes võttis Rootsi 45:37 võidu.\n\nEesti jätkas võistlust 9.–16. kohale, kus esmalt alistati 45:41 Iisrael ning seejärel 45:37 Tšehhi. Kohtumises 9.-10. koha peale alistas Eesti 43:30 Hispaania, saades seega üheksanda koha.\n\nEM-il esimesena asetatud Poola kaotas veerandfinaalis 42:43 Ukrainale. Euroopa meistriks tuli Prantsusmaa, kes alistas poolfinaalis Ukraina 45:36 ja finaalis Itaalia 43:30. Nelja hulgas Itaaliale 32:45 alla jäänud Šveits kaotas ka pronksimatši Ukrainale 42:45.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgis Antalyas peetavatel vehklemise Euroopa meistrivõistlustel kaotas Eesti epeenaiskond avamatšis Rootsile. Lõpuks sai Eesti üheksanda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA teatas maamiinide kasutamise piiramisest\n\n## Põhitekst:\n\nIsikuvastased maamiinid \"mõjutavad ebaproportsionaalselt palju tsiviilisikuid, sh lapsi, pikka aega peale sõjategevuse lõppu,\" teatas Valge Maja teisipäeval. USA teatas valmidusest vähendada nii maamiinide kasutamist kui ka demineerida olemasolevad miiniväljad.\n\nBideni administratsioon tõi küll välja, et isikuvastaste maamiinide kasutamine jätkub Korea poolsaarel erakordsete tingimuste pärast seoses USA tõotusega kaitsta Lõuna-Koread Põhja-Korea võimaliku rünnaku eest.\n\nUSA välisministeeriumi kõrge riigiametniku Stanley L. Browni sõnul kuuluvad kõik praegu Lõuna-Koreas asuvad isikuvastased maamiinid Lõuna-Koreale. Brown tõi välja, et kuna USA on kohustatud kaitsma Lõuna-Koread, ei saa Washington isikuvastaste miinide kasutamisest Korea poolsaarel loobuda.\n\nBrown teatas ka USA plaanidest leida isikuvastastele maamiinidele alternatiive.\n\nUSA uus poliitika väljaspool Korea poolsaart ühtib 1997. aasta rahvusvahelise Ottawa konventsiooniga, mille järgi maamiinide kasutamine, ladustamine ja müük ning muu edasiandmine on keelustatud. Ameerika Ühendriigid ei ole Ottawa konventsiooniga liitunud ega ole teatanud sellisest kavatsusest. Konventsiooniga on liitunud 160 riiki, kõik NATO liikmed peale USA.\n\nEesti liitus Ottowa konventsiooniga 2004.\n\nAmeerika Ühendriikide relvajõud kasutasid isikuvastaseid miine viimati suures mahus Lahesõjas 1991 ja piiratud mahus ka Afganistanis 2002, kuid sisuliselt ei ole USA isikuvastaseid miine ulatuslikult ligi 30 aastat kasutanud.\n\nAmeerika Ühendriigikide relvajõududel on ladustatud ligikaudu kolm miljonit maamiini, mis on maailma suuruselt viies maamiinide laovaru.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriigid teatasid teisipäeval, et hakkavad piirama isikuvastaste maamiinide kasutamist neis kohtades maailmas, kus USA relvajõud tegutsevad. See pöörab ümber Trumpi presidentuuri ajal vastu võetud otsuse suurendada maamiinide kasutamist, vahendab Politico.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTervisemure sundis USA ujumistähe Dresseli poolfinaalist loobuma\n\n## Põhitekst:\n\nUSA ujumisliidu esindaja Lindsey Mintenko teatel langetati vastav otsus sportlase, tema treeneri ja koondise arstide ühise konsulatsiooni järel. \"Koondis otsustab tema osalemise järgmistel distsipliinidel selle nädala jooksul,\" sõnas Mintenko.\n\n25-aastane Dressel oli alustanud seda MM-i suurepäraselt: ta võitis kuldmedali nii 50 meetri liblikujumises kui ka USA 4 x 100 meetri vabalt teateujumise kvarteti liikmena. 100 meetri vabalt eelujumises näitas ta paremuselt teist aega.\n\nDressel võitis 100 meetri vabaltujumise ka mullu Tokyo olümpial, kus ameeriklane sai viis kulda, neist kolm individuaalset. Pika raja MM-võistlustelt on tal ühtekokku juba 15 kuldmedalit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ujumise suuremaid tähti Caeleb Dressel otsustas Budapesti maailmameistrivõistlustel 100 meetri vabaltujumise poolfinaalist meditsiinilistel põhjustel loobuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAlkohol on Soomes taas Euroopa Liidu kalleim\n\n## Põhitekst:\n\nAlkohoolsete jookide hinnatase Soomes oli möödunud aastal Euroopa Liidu kõrgeim, selgub Eurostati hinnavõrdlusest.\n\nAlkohol maksis Soomes võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega 120 protsenti rohkem. Erinevus teiste riikidega on aja möödudes ainult suurenenud, veel 2020. aastal oli erinevus keskmiselt 91 protsenti.\n\nKõige odavamalt saab alkoholi Euroopa Liidus kätte Ungaris.\n\nTarbijahindade järgi olid kõige kallimad riigid Taani, Iirimaa ja Luksemburg.\n\nToit oli Euroopas kõige kallim Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvas Šveitsis, Norras ja Islandil. Šveitsi hinnatase on kusjuures ligi kolm korda kallim odavaima riigi Türgi omast.\n\nEuroopas on tänavu rekordiliselt kõrge inflatsioon. Ühtlustatud tarbijahindade indeksi järgi oli euroala keskmine inflatsioon maikuus 8,1 protsenti. Soome vastav näitaja oli 7,1 protsenti.\n\nEeldatavasti toiduainete hinnatõus jätkub, kuid riikidevahelised erinevused jäävad – kallimad riigid jäävad kallimaks ja odavamad riigid odavamaks.\n\nYle hinnangul on enamus alkoholi ja tubaka hinna erinevusest Soome ja teiste riikide vahel põhjustatud maksudest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarbijahinna indeksi järgi oli Soome eelmisel aastal Euroopa Liidus viies riik. Kõige kõrgema elukallidusega riigid Euroopas on Taani, Iirimaa ja Luksemburg, vahendab Soome rahvusringhääling Yle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArgentina jalgpallitäht võttis vastu esimese peatreeneritöö\n\n## Põhitekst:\n\n38-aastane Tevez mängis viimati mullu teise Argentina klubi Boca Juniorsi eest, kus ta omal ajal ka karjääri alustas, kuid loobus pallimisest mõni aeg pärast seda, kui tema isa koroonaviiruse tagajärjel suri.\n\nMängijakarjääri jooksul muu hulgas ka Manchester Unitedit, Manchester Cityt ja Torino Juventust esindanud Tevez sõlmis Rosarioga ühe aasta pikkuse lepingu.\n\nRosario lõpetas eelmise hooaja Argentina kõrgliigas 26 meeskonna seas 16. kohal. Tänavu on alustatud neljast mängust ühe võidu, ühe viigi ja kahe kaotusega. Löödud on vaid üks värav.\n\nTegevmängijana tuli Tevez kolm korda Inglismaa meistriks - kaks korda Man Unitediga ja korra Man Cityga - ning kaks korda Itaalia meistriks. Lisaks tuli ta Man Unitediga 2008. aastal ka Meistrite liiga võitjaks.\n\nArgentina koondises mängis Tevez perioodil 2004-2015 kokku 76 kohtumist ja lõi 13 väravat. Ta esindas Argentinat ka 2006. ja 2010. aasta MM-finaalturniiril ning tuli 2004. aastal Ateenas olümpiavõitjaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõned nädalad tagasi ametlikult karjääri lõpetamisest teatanud Argentina jalgpallitäht Carlos Tevez hakkab kohaliku kõrgliiga klubi Rosario Centrali peatreeneriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLaskesuusatamise MK-sarjas muutub punktisüsteem\n\n## Põhitekst:\n\nLaskesuusatamise MK-sarjas saavad sprindis, jälitussõidus ja tavadistantsil jätkuvalt punkte 40 paremat ning ühisstardist sõidust 30 paremat ehk kõik startijad.\n\nIga etapivõitja sai seni 60, teine koht 54 ja kolmas 48 punkti. Järgnenud kohtadele tulnud sõitjad teenisid 43, 40 ja 38 punkti. Uue süsteemi järgi hakkab võitja saama 90, teine 75 ja kolmas 60 punkti. Neljas saab 50, viies 45 ja kuues 40 silma.\n\nAlates seitsmendast kohast punktisaajad ei muutu ehk kui eelnevalt sai seitsmenda koha omanik 36 silma, siis sama hulga punkte teenib ta ka tuleval hooajal. Sealt edasi tulevad endiselt iga kohaga ühe-kahepunktised vahed.\n\nSamuti ei arvestata MK-arvestusse enam MM-võistluste saavutusi ja kui seni läksid sarja kaks kehvemat tulemust mahaarvestamisele, siis alates tulevast hooajast loeb viimne kui üks võistlus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates järgmisest hooajast muutub laskesuusatamise MK-sarja punktisüsteem. Senisest enam hakatakse väärtustama kõrgele kohale jõudmist, kuid samas ei lisandu arvestusse enam maailmameistrivõistluste tulemused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMöödus sada aastat Heino Lipu sünnist\n\n## Põhitekst:\n\nLipp kerkis maailma kergejõustiku tippu pärast teist maailmasõda, tehes väljapaistvaid tulemusi kümnevõistluses ja kuulitõukes. Kuulis uuendas ta kuuel korral Euroopa rekordit, millest ametlikult läks kirja üks (16.93; 1950 Moskvas).\n\nKümnevõistluses oli ta 1947. aastal ja 1949. aastal maailma edetabeli teine ning 1948. aastal esimene. 1948. aasta Londoni olümpial võitis ameeriklane Bob Mathias esikoha tulemusega 7139, aga vaid neli päeva hiljem kogus Lipp Tartus 7584 silma ehk enam kui 400 punkti rohkem. Isikliku rekordi 7780 oli ta aga püstitanud juba kuu aega varem Harkivis.\n\n1948. aasta olümpiamängudele NSV Liitu kui sõjasüüdlast ei lubatud, küll aga 1952. aasta mängudele Helsingis. Paraku ei jõudnud Lipp ka sinna. Ametlik põhjus oli sportlase haigestumine, aga tegelikult ei lubanud julgeolek eestlast peresidemete tõttu välismaale.\n\nLipp tuli sportlaskarjääri jooksul 12 korda NSV Liidu meistriks ja püstitas 13 rahvusrekordit.\n\nPärast Eesti iseseisvuse taastamist sai Lipp siiski olümpiale, sest kandis 1992. aasta Barcelona mängude avatseremoonial Eesti lippu.\n\nHeino Lipp oli aastatel 1946–1951 Tartu Ülikooli kergejõustikukateedris õppeülesannete täitja ja õppejõud ning 1955–1960 riikliku ülikooli kergejõustikukateedri õppejõud. Tallinna Pedagoogilise Instituudi ehk praeguse Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas oli Heino Lipp õppejõud 32 aastat, aastatel 1960–1992.\n\nHeino Lipp suri 28. augustil 2006.\n\n2009. aastast on Maidlas peetud Heino Lipu mälestusvõistlusi kuulitõukes, kus sel aastal selguvad ka Eesti meistrid.\n\nHeino Lipu nime kannab tema juubelitähtpäeval avatud Jõhvi kergejõustikustaadion, kusjuures Lipp on esimene Eesti kergejõustiklane, kelle auks on mõni staadion nimetatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna sada aastat tagasi ehk 21. juunil 1922 sündis Eesti üks aegade paremaid kergejõustiklasi Heino Lipp, kes püstitas mitmeid rekordeid, aga kes poliitiliste tõmbetuulte tõttu end rahvusvahelisel areenilt tõestada ei saanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtepää taotleb laskesuusa MM-i korraldusõigust\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvaheline laskesuusaliit (IBU) andis teisipäeval teada, et lisaks Otepääle on taotluse esitanud ka Soome laskesuusakeskus Kontiolahti.\n\nIBU komisjon külastab juuni jooksul mõlemat paika ja teeb seejärel septembris toimuvale IBU kongressile omapoolse ettepaneku, kumba kandidatuuri eelistada.\n\nLisaks tänavusele MK-etapile ja muudele rahvusvahelistele laskesuusavõistlusele on Otepää võõrustanud kahel korral (2010, 2015) ka ala Euroopa meistrivõistluseid.\n\nAlgaval hooajal peetakse MM-võistlused Oberhofis (Saksamaa), 2024. aastal Nove Mestos (Tšehhi) ja 2025. aastal Lenzerheides (Šveits). 2026. aastal peetakse olümpiamängud Torinos ja Cortina d'Ampezzos ja siis MM-i ei toimu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu esmakordselt laskesuusatamise MK-etappi võõrustanud Otepää kandideerib 2027. aasta maailmameistrivõistluste korraldajaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina kaitseminister: Saksa liikursuurtükid jõudsid Ukrainasse\n\n## Põhitekst:\n\nUkraina kaitseminister teatas Twitteri vahendusel, et sakslaste lubatud liikursuurtükid on jõudnud Ukrainasse.\n\nPanzerhaubitze 2000 are finally part of 155 mm howitzer arsenal of the Ukrainian artillery.\nI appreciate all efforts of my colleague #DefMin Christine Lambrecht in support of .\nOur artillerymen will bring the heat to the battlefield !\nPhoto by BMVg_Bundeswehr pic.twitter.com/mP5M0BApvO\n\n— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) June 21, 2022\n\nSaksa kaitseministeeriumi teatas juuni algul, et ukrainlased tegid liikursuurtükkidest esimesed lahinglaskmised. Ukraina suurtükiväelaste väljaõpe Saksamaal kestis 40 päeva.\n\nDie Umschulung der Artilleristen auf die Panzerhaubitze 2000 geht gut voran. Letzte Woche fiel der erste scharfe Schuss. In rund 40 Ausbildungstagen lernen sie das komplexe System kennen, um es dann sofort einsetzen zu können. Dazu gehört mehr als nur das Schießen: pic.twitter.com/OIV070vVEk\n\n— Verteidigungsministerium (@BMVg_Bundeswehr) June 2, 2022\n\nSaksa kaitseministeerium avaldas täna enda kodulehel nimekirja Ukrainale antud sõjalisest abist teisipäeva seisuga:\n\n900 tankitõrje laskeseadet Panzerfaust 3 koos 3000 tankitõrjegranaadiga\n14 900 tankitõrjemiini\n500 STINGER õhutõrjeraketisüsteemi\n2700 STRELA õhutõrjeraketisüsteemi\n16 miljonit padrunit käsirelvade laskemoona\n50 tankitõrjerelva\n100 MG 3 kuulipildujat koos 500 varuvintraua ja varulukuga\n100 000 käsigranaati\n5300 lõhkelaengut\n100 000 meetrit detoneerivat nööri ja 100 000 detonaatorit\n350 000 detonaatorit\n23 000 lahingukiivrit\n15 kaubariiet\n178 mootorsõidukit (veoautod, väikebussid, maasturid)\n100 telki\n12 elektrigeneraatorit\n6 kaubaalust lõhkekehade hävitamiseks\n125 binoklit\n1200 haiglavoodit\n18 kaubaalust meditsiinitarbeid, 60 kirurgilist valgustit\nKaitseriietus, kirurgilised maskid\n10 000 magamiskotti\n600 kaitseprilli\n1 raadiosagedussüsteem\n3000 välitelefoni koos 5000 rullikuga välijuhtme ja kandevahenditega\n1 välihaigla (ühisprojekt Eestiga)\n353 öönägemisprilli\n4 elektroonilist droonivastast seadet\n165 binoklit\nMeditsiinitarbed (sh seljakotid, esmaabikomplektid)\n38 laserkaugusmõõtjat\nKütus: diisel ja bensiin (praegune tarne)\n10 tonni AdBlued\n500 haavasidet verejooksu peatamiseks\n500 toiduratsiooni\nToitu: 2025 kaubaaalust (68 veoautokoormat) koos 360 000 ratsiooniga ühes pakis (EPa)\nMiG-29 varuosad\n30 soomukit\n\nSaksamaa avaldas ka ettevalmistamisel oleva relvaabi, mille puhul märgitakse, et turvalisuse huvides hoidub föderaalvalitsus täiendavate üksikasjade esitamisest, (eelkõige tarneviiside ja -aegade kohta), kuni üleandmine on toimunud.\n\n10 000 suurtükiväe mürsku\n53 000 padrunit õhutõrjelaskemoona\n5,8 miljonit padrunit käsirelvade laskemoona\n7 liikursuurtükki Panzerhaubitzen 2000, sealhulgas kohandamine, koolitus ja varuosad (ühisprojekt Hollandiga)\n5000 lahingukiivrit\n8 mobiilset maaradarit ja termopildiseadet\n8 luuredrooni\n10 soomustatud sõidukit\n7 segajat\n8 elektroonilist droonivastast seadet\n4 mobiilset, kaugjuhitavat ja kaitstud demineerimisseadet\n65 külmkappi meditsiinitarvikute jaoks\n1 sõiduki saastest puhastamise punkt\n100 automaatpihustit\n14 droonivastast andurit ja segajat\n10 droonivastast relva\n32 luuredrooni\n54 M113 soomustransportööri koos relvastusega (süsteemid Taanist, ümberehitust rahastab Saksamaa)\n30 õhutõrjetanki GEPARD, sealhulgas umbes 6000 padrunit õhutõrjelaskemoona\nÕhutõrjesüsteem IRIS-T SLM\nSuurtükiväe tuvastusradar COBRA\n80 Toyota autot\n3 raketiheitjat MARS koos laskemoonaga\n100 000 esmaabikomplekti\n22 veoautot\n\nSamuti tulid täna teated Sloveenia annetatud M902 lahingumasinate jõudmisest Ukrainasse. Jugoslaavia päritolu lahingumasin on sarnane Nõukogude BMP-1-le, olles relvastatud 20 mm automaatkahuri ja 9M14 tankitõrjeraketiga.\n\n#Ukraine: 35 Slovenian M80A infantry fighting vehicles arrived in Ukraine today. Soon they will reinforce Ukrainian troops fighting in the East.\nThese ex-Yugoslavian IFVs have characteristics similar to classic BMP-1 and are armed with a 20mm autocannon and 9M14 Malyutka ATGM. pic.twitter.com/LlUGs8aTNC\n\n— Ukraine Weapons Tracker (@UAWeapons) June 21, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov teatas Twitteri vahendusel Saksa liikursuurtükkide Panzerhaubitze 2000 jõudmisest Ukrainasse. Saksamaa kaitseministeerium avaldas nimekirja Ukrainale siiani antud ja planeeritavast relvaabist. Samuti jõudsid Ukrainasse täna Sloveenia annetatud lahingumasinad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAndero Lusbo tuli Soome meistrivõistluste etapil kuuendaks\n\n## Põhitekst:\n\nMX1 klassi ajasõidus sai Lusbo disklahvi, kuna liikus liiga kiiresti meditsiinilippude juures ja see tähendas talle viimast stardikohta. Avasõidus Lusbo stardiga imet ei suutnud teha ja nii tuli sõitu viimaste seast alustada. Raskel rajal suutis ta sõidu jooksul pidevalt oma positsiooni parandanda ja lõpuks õnnestus Lusbol kuuendaks tõusta. Esikoha teenis avasõidus Jere Haavisto, teine oli Juuso Matikainen ja kolmas Tommi Mäkinen. Teise sõidu start tuli Lusbol palju paremini välja ta pääses kohe esikümnesse. Sealt oli juba võimalus kõrgmaid kohti püüda ja lõpuks suutiski ta neljandaks tõusta. Esikoha teenis taas Haavisto, teine oli Pekka Nissinen ja kolmas Alex Tapio, vahendab Msport.ee.\n\nAndero Lusbo: \"Päev algas kvalifikatsiooniga, kus ma olevat kohtunike arvates liiga kiiresti punaste risti lipu juures sõitnud ning stardipuud pidin mõlemas sõidus valima viimasena. Esimene sõit sain halva stardi ning ühte kuivemat jälge mööda sõit möödus. Alustasin sõitu 13. kohalt ning finišis kuues. Teises sõidus sain veidi paremini minema, kuid siiski pidin palju möödasõite tegema ja finišis neljas ja etapi kokkuvõttes 6.koht. Ei olnud hea päev ning olud olid päris porised. Punktitabelis olen kolmas.\"\n\nEtapi kokkuvõttes tuli Lusbo 33 punktiga kuuendale kohale. Etapivõidu teenis 50 punktiga Haavisto, teine oli 36 punktiga Nissinen ja kolmas 36 punktiga Matikainen. Kahe etapi järel on sarja üldliider 100 punktiga Haavisto. Teisel kohal on 78 punktiga Matikainen ja kolmandal kohal 75 punktiga Lusbo.\n\nMX2 klassis astus soomlastele vastu Kaarel Tilk, kes ajasõidus üheksanda koha sai. Esimeses võistlussõidus jäi Tilk stardi järel päris viimaste sekka ja sealt enam kõrget kohta püüda polnud võimalik. Finishisse jõudis Tilk lõpuks kümnendana. Esimeseks tuli Kimi Koskinen, teine oli Kasper Kangasniemi ja kolmas Mauno Nieminen. Teine start õnnestus Tilgal juba paremini ja ta tõusis kiirelt kümnendale kohale. Seejärel kulges tal sõit tõusude ja mõõnadega ning lõpuks ei õnnestunudki tal kümnendast kohast kõrgemale tõusta. Esimene oli Nieminen, teine Kangasniemi ja kolmas Eliel Lehtinen.\n\nEtapi kokkuvõttes oli Tilk 22 punktiga kaheksas. Esimeseks tuli 45 punktiga Nieminen, teine oli 44 punktiga Kangasniemi ja kolmas 43 punktiga Koskinen. Kahe etapi järel hoiab Tilk 49 punktiga seitsmendat kohta. Esikohal on 83 punktiga Nieminen.\n\n85cc masinaklassis tegi ilusa võistluse Jan Jasper Kõiv. Avasõit õnnestus tal Viktor Leppälä ees võita. Teises sõidus tuli Kõiv Leppälä järe teiseks ja see tähendas etapi kokkuvõttes 47 punktiga teist kohta. Samade punktidega tuli esimeseks Leppälä. Kolmanda koha teenis 38 punktiga Eemil Pesonen. Kahe etapi järel tõusis Kõiv 91 punktiga sarja liidriks. Teisel kohal on 88 punktiga Pesonen ja kolmandal kohal 82 punktiga Leppälä.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel toimus Siilinjärvi krossirajal Soome motokrossi meistrivõistluste teine etapp. MX1 klassis tuli Andero Lusbo kuuendaks, MX2 klassis oli Kaarel Tilk kaheksas. 85cc klassis tuli Jan Jasper Kõiv teiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEHHF avalikustas esimesed esinejad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sel aastal ootame kindlasti rohkem inimesi festivalile kui kunagi varem. Põhjuseks, et kaks viimast aastat oleme festivali teinud piirangute. Piletimüük näitab, et inimesed janunevad EHHF-i järele,\" lausus festivali peakorraldaja Genka.\n\nEHHF-i kindlaks põhimõtteks on pakkuda läbilõiget Eesti räpiskenest ning päevakajaliste tegijate kõrval on alati oma kindel koht ka klassikutel. 2022. aasta programmi on esimeste nimedena kinnitatud 5MIINUST, A-Rühm, Arop, Genka, Reket, Pluuto, Põhjamaade Hirm, Kirot, Villmedrillem, Bad Art, Clicherik & Mäx, Maxtract & Ajataju, Kriipsu-Uku, Margiiela, Heleza, Svndra, Kaw, Azma, Leis, Lil Till ja Utoopia.\n\n\"Võin öelda, et paar suurt nime ehk kõik artistid ütleme välja juulis. Samuti kutsun üles kõiki algajaid oma demosid saatma. Viis demosaatjat saavad võimaluse esineda \"EHHF Open Micil,\" sõnas peakorraldaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "12. – 13. augustini toimub Elvas järjekordne Eesti hiphop festival.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Stalker\" püüab lisada Tarkovski maailma teatraalset poeesiat\n\n## Põhitekst:\n\nAndrei Tarkovski 1979. aastal valminud \"Stalkeri\" müüt kõnnib linateosest juba mitu sammu ees ning Eestis on sellest maksimum välja pigistatud. Rotermannis on üks tänav nimetatud Stalkeri käiguks, kus võeti üles ka mõned filmi tuntumad stseenid, korduvalt korraldati Eestis Stalkeri festivali, Noblessneris on avatud Stalkeri muuseum, tõenäoliselt valmib lähiajal ka suurem Stalkeri teemapark. Seejuures on isegi üllatav, et \"Stalkerit\" on Eesti teatrilavadel sedavõrd harva tõlgendatud. Aga kui meil on olemas nii tugev linateos, mis kuulub kahtlemata maailma parimate filmide hulka, siis kas meil on üldse neid lavastusi vaja?\n\nNoh, sellele küsimusele on palju erinevaid vastuseid. Esmalt on kindel see, et kuigi eestlastele meeldib uhkusega rõhutada seost \"Stalkeriga\", siis pika kestuse ja aeglase käigu tõttu pole suur osa inimesi seda ilmselt tänaseni lõpuni vaadanud. Siinkohal tuleb Kalju-Karl Kivi neile inimestele appi: kahe ja poole tunnisest linateosest on lavaversioonis jäänud järgi napp sadakond minutit, seega kärsitutel vaatajatel on võimalik end selle looga kiirkorras kurssi viia. Narratiivses mõttes ei jäta Theatrumi \"Stalker\" võtmemomente välja, seega sissejuhatusena Tarkovski maailma on see igati tänuväärt materjal.\n\n\"Stalker\" Autor/allikas: Gabriela Urm\n\nTeisalt tuleb \"Stalkerit\" lavale tuues leida mingi uus vaatenurk selle filosoofilise algmaterjali tõlgendamiseks, sest Tarkovski peene filmikeele lahjendatud kujul kopeerimine on lihtsalt totter ja – ilmselt liialdamata – võimatu. Kalju-Karl Kivi jääb paraku poolel teel pidama: ta on küll lahustanud \"Stalkerist\" metsistunud looduse konteksti ja asetanud tegevuse täielikult mahajäetud tööstuskeskkonda, kuid samas säilib tal Tarkovski suhtes teatav aukartus. Ta küll mängib pisut linateose üldmuljet ümber, kuid markeerib samas üks-ühele filmist tuttavate tegelaste välimust, näoilmeid ja isegi hääletämbrit. Lõpptulemus mõjub seetõttu pigem koopiana.\n\nAga üritan end asetada korra sellise vaataja kingadesse, kes ei ole \"Stalkerit\" näinud, kes istub teatrisaalis maha ja on valmis kõigiks üllatusteks. Sellise teatrikülastaja jaoks on \"Stalker\" vaimustav lavastus: Tarkovski kolm peategelast Stalker (Kristjan Üksküla), Kirjanik (Ott Aardam) ja Professor (Leino Rei) on reljeefselt välja joonistatud, need karakterid üllatavad korduvalt ja hakkavad laval parimas mõttes elama. Ka lavastus ise on küllalt dünaamiline, liigutakse mööda Katariina kiriku erinevaid tasapindu, minimalistlikku lavakujundust kasutatakse kavalalt ning projitseeritud videod panevad ruumi tõeliselt elama. Kuigi lugu ise on küllalt stoiline ja sissepoole vaatav, suudab Kivi leida sealt üles suvalavastusliku hoo ja särtsu. Kui \"Stalkeri\" filmiversiooni juures jääb nn õuduka-potentsiaal kõige muu varju, siis Theatrumi lavastus suudab huvitavalt kombel ka selle veenvalt välja mängida.\n\n\"Stalker\" Autor/allikas: Gabriela Urm\n\nNeil aga, kellel \"Stalkeri\" film alates avaminutites silme ees jooksma hakkab, tekib ilmselt mõningaid küsitavusi. Aleksandr Kaudanovski kehastatud Stalker oli Tarkovski ekraniseeringus paradoksaalne tegelane: temas kohtusid korraga lapselik vaimustus ja lootusetu melanhoolia, ta oli korraga nii habras kui ka jäik. Teda võiski vaadata kui müsteeriumi, kes sarnanes justkui Tsoonile, mida ta kogu südamest armastas. Kristjan Üksküla Stalker on lavastuse esimeses kolmandikus küllalt sarnane, vaikne ja endasse hoidev, aga samas jõuline ja kindlameelne. Ajapikku muutub ta aga rohkem shakespeare'ilikuks romantiliseks kangelaseks, kes õhkab poeetilisi mõttekilde ning žestikuleerib suurejooneliselt kui joovastunud armastaja. Kui filmis oli peakangelane lootusetult eksinud ja tupikusse jõudnud, siis lavastuse Stalker on pigem esineja, kes nõuab pidevalt tähelepanu ja kelle muredele on keeruline kaasa elada. Tõlgendusi võibki olla erinevaid, ma saan sellest aru, aga praegusel juhul tekib Üksküla karakteri ja Tarkovski loo tuuma vahel häiriv dissonants.\n\nPõhiline muutus, mis Kalju-Karl Kivi lavastust punase niidina läbib, ongi rõhutatud poeesia. Tarkovski \"Stalkeri\" tegelased pidasid samuti filosoofilisi vestlusi ja sügavmõttelisi monolooge, kuid see mõjus orgaaniliselt ning oli selgelt vastavuses Tsooni kõheda-müstilise maailmaga. Lavastuses ei kanna aga kahjuks pikemad tekstiosad välja, vaatajana on keeruline haakuda tekstiga, mille taga pole lõpuni läbitunnetatud-läbielatud hinge. Pikemad monoloogid meenutasid isegi etluskonkurssi: kogu ülejäänud lavastus jäeti neil hetkedel otsekui kõrvale ja üks näitleja astus ette, et jutustada publikule üks allegoorne lugu. Tervik lagunes aga seetõttu laiali, muidu hoogne lavateos jäi pausile ja saalisolija jaoks lõhuti teatriillusioon.\n\nAga veelkord, mina ei olegi tegelikult selle lavastuse õige sihtgrupp. Tunnen Tarkovski \"Stalkerit\" läbi ja lõhki, see kuulub minu kõigi aegade lemmikfilmide hulka. Ongi alusetu eeldada, et mind võiks lavaversioon kuidagi jalust rabada ja üllatada ning laias laastus jäin ju tegelikult Kalju-Karl Kivi lavastusega rahule: lihtsate, praktiliselt olematute vahenditega suudeti mängida välja mitmed linateose võtmehetked, mille jaoks Tarkovski kasutas pompoosseid keskkondi ja filmimaagiat.\n\n\"Stalker\" Autor/allikas: Gabriela Urm\n\nKüsimus on antud juhul aga just detailides, sest lavastamise käigus on läinud kaduma \"Stalkeri\" suurim voorus ehk ülim universaalsus. Tarkovski film puudutab pea igat vaatajat, seal püstitati eksistentsiaalseid küsimusi nii, et need jäid veel päevadeks vaikselt kuklasse kummitama ning nõuavad pärast vaatamist väikest jalutuskäiku tühjadel tänavatel, et nende mõtetega tegeleda. Theatrumi lavastus on aga kahjuks steriilsem, meile mängitakse ette küll samu olukordi, aga sügavam tuum jääb vaataja eest varju. Võimalik, et ajapikku mängib \"Stalker\" end sisse ja nurgad kuluvad iseenesest maa, sest potentsiaali on lavastusel küll ja veel.\n\nEnt ma usun, et kõige olulisema eesmärgi täidab Kalju-Karl Kivi lavastus küll: mitmed inimesed lähevad pärast lavastust koju, otsivad üles \"Stalkeri\" filmi (seda saab kusjuures Youtube'st tasuta vaadata) ning vaatavad selle kas esmakordselt või uuesti ära. Peaks isegi sama tegema...\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus lavastus\n\"Stalker\"\nAutorid Andrei Tarkovski, Arkadi ja Boris Strugatski\nTõlkija Tiit Alte\nLavastaja Kalju-Karl Kivi\nLavastaja juhendaja Lembit Peterson\nKunstnik Ott Kangur\nValguskunstnik Helvin Kaljula\nHelikujundaja Marius Peterson\nVideokunstnik Tanel Topaasia\nProdutsendid Ere Naat ja Jonathan Peterson\nOsades Kristjan Üksküla, Maria Peterson, Ott Aardam, Leino Rei, Merlin Kivi, Tarmo Song, Maara Lambot\nEsietendus 8. juunil Katariina kirikus",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: Türgi kaitsetööstus muutub Ukraina relvastamisel ettevaatlikumaks\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi relvatööstuse agentuuri juhi sõnul peab Türgi olema ettevaatlik Ukraina relvastamisel. Türgi toodetud Bayraktar droonid olid sõja alguses võtmetähtsusega Ukraina vasturünnakutes, vahendab The Wall Street Journal.\n\n\"Me oleme nüüd palju ettevaatlikumad,\" ütles Türgi kaitsetööstuse agentuuri president Ismail Demir. Demir on ka Türgi president Recep Tayyip Erdogani administratsioonis kõrge ametiisik.\n\nKommentaarid illustreerivad kuidas Türgi püüab hoida tasakaalu Vene-Ukraina sõjas. Kui lääneriigid on saatnud Ukrainasse nii relvi kui ka samaaegselt püüdnud Venemaad isoleerida, siis Türgi on hoidnud Venemaaga suhted avatuna, tervitades nii Vene investeeringuid kui ka vahendades rahukõnelusi vaenupoolte vahel.\n\nKuigi Türgi ei ole kehtestanud Venemaale majandussanktsioone, on nad siiski sulgenud Vene mereväe alustele ligipääsu Mustale merele ning pole Ukraina palvel lubanud üle enda territooriumi osa Vene lennuväest, mis asub Süürias.\n\n\"Türgi on ainus riik, mis võib igal hetkel mõlemale poolele kõne teha ja nad rahuläbirääkimiste laua taha kutsuda. Kuidas me saaksime seda teha, kui me saadaks tuhandeid relvi ühele poolele?\" küsis Demir intervjuus The Wall Street Journalile.\n\nTürgi Bayraktar TB-2 droonid olid Venemaa sissetungi alguses Ukraina jaoks otsustavad. Droonide abiga lasti õhku nii sõjaväekonvoisid kui ka Vene sõjalaevu.\n\nRündedroone Bayraktar müüs Türgi Ukrainale esimest korda 2019. aastal ning mõlemad riigid leppisid 2022. aasta veebruaris kokku uute droonide ühise tootmise. Mõlema riigi ametiisikud on keeldunud kinnitamast, kas Türgi on Ukrainale uusi droone müünud.\n\nBaykar, Bayraktari droonide tootja lubas ühe TB-2 drooni Ukrainale annetada peale Leedus toimunud rahvahanget, mille käigus koguti viis miljonit dollarit drooni ostmiseks.\n\nDemir kinnitas üle, et Türgi ei kõhkle müümast Ukrainale kaitseotstarbelist relvastust.\n\nUkraina ametiisikud on viimasel ajal hakanud väljendama muret, et Türgi positsioon konfliktis on lähenemas Venemaale. Viimaste päevade jooksul on ukrainlased süüdistanud Türgit varastatud Ukraina vilja ostmises venelastelt.\n\nViimaste nädalate jooksul on Türgi vahendanud kõnelusi Ukraina mereblokaadi leevendamiseks, et riigist saaks taas eksportida teravilja. Ukrainas on hinnanguliselt lõksus 20 miljonit kuupmeetrit vilja, mistõttu kardetakse üleilmset toidukriisi, kuna paljud riigid maailmas sõltuvad suures ulatuses Ukraina viljast.\n\nTürgi suhe Venemaaga on keeruline. Türgi on Venemaalt ostnud õhutõrjesüsteeme, kuid kaks riiki toetavad nii Süürias kui ka Liibüas omavahel võitlevaid vaenupooli. Samas ühine tegutsemine Süürias sunnib kaht riiki teineteisega arvestama, nt Türgi välja kuulutatud uus sõjaline sekkumine Põhja-Süürias tuleb koordineerida Venemaaga, kuna Süürias asuvad Vene sõdurid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ankara on püüdnud hoida tasakaalu oma suhetes lääneriikide, Ukraina ja Venemaa vahel. Samasugust joont püüab hoida ka riigi kaitsetööstus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi kaotas tasavägises mängus maailma 29. reketile\n\n## Põhitekst:\n\nHaddad Maia on nüüd võitnud 11 järjestikust mängu – kõik murul. Seejuures viimane mängija, kellele ta kaotas, on just Kanepi, kellele ta jäi alla Prantsusmaa lahtiste teises ringis.\n\nAvasetis murdis Haddad Maia kohe Kanepi servi ja asus 2:0 juhtima. Enda teises pallingugeimis päästis brasiillanna kaks murdepalli ja läks 3:1 ette. Järgmises geimis päästis ka Kanepi ühe murdepalli ning seejärel olid mõlemad enda servil kindlad ja brasiillanna võitis avaseti 6:4.\n\nTeises setis murdis aga Kanepi kohe Haddad Maia servi ja läks 3:0 juhtima. Kanepil oli ka murdepall, et 4:0 ette minna, aga Haddad Maia suutis selle päästa ja pika servigeimi võita. Ühest murdest aga Kanepile piisas, et sett 6:3 võita ning mäng otsustavasse setti viia.\n\nOtsustavas setis päästis esmalt Haddad Maia kaks murdepalli ja siis tegi sama ka Kanepi, kuid kuuendas geimis ei õnnestunud eestlannal kahte geimpalli realiseerida ja Haddad Maia sai lõpuks murde kätte, asudes 4:2 juhtima. Kanepil oli võimalus murre kohe tagasi saada, aga Haddad Maia suutis siiski servi hoida. Seisul 3:5 päästis Kanepi kaks matšpalli ja seejärel oli tal neli murdepalli, paraku ei õnnestunud tal neid ära kasutada ja Haddad Maia vormistas võidu kolmandal matšpallil.\n\nKanepil oli kaks tundi ja 22 minutit kestnud mängu jooksul 12 murdevõimalust, aga tal õnnestus neist realiseerida vaid üks. Haddad Maia kasutas viiest murdepallist ära kaks.\n\nKanepi servis üheksa ässa ja tegi viis topeltviga, brasiillanna samad näitajad olid seitse ja neli. Mängitud punktidest võitis Haddad Maia 102 ja Kanepi 97.\n\nEnne mängu:\n\nEastbourne'is avaringis vaba olnud Haddad Maia on tänavu murul võitnud kümme matši järjest – esmalt teenis ta karjääri esimese WTA turniirivõidu, triumfeerides Nottinghamis ning läinud nädalal võidutses ta Birminghami turniiril.\n\nKanepile on see hooaja teine muruturniir ja esimese võidu sai ta pühapäeval, alistades Eastbourne'is avaringis 6:7 (4), 6:4, 6:4 hispaanlanna Nuria Parrizas-Diaze.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 39.) pidi Inglismaal Eastbourne'is peetaval WTA 500 kategooria tenniseturniiril teises ringis tunnistama brasiillanna Beatriz Haddad Maia (WTA 29.) 6:4, 3:6, 6:3 paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHard Rock Laagri järelpeol astuvad üles Red Fang ja Zahir\n\n## Põhitekst:\n\n2005. aastast nime teinud Red Fang on kuulsust kogunud eelkõige oma julge loomingu, muusikavideote ja terava naljasoone tõttu.\n\nRed Fangi olemuses on enesekindlus, mis väljendub nii muusikalistes katsetustes kui ka julguses hoida iseenda identiteeti. Seda lähenemist on tunda nende viimasel albumil \"Arrows\", kus segu rokist ja metal' ist kõnetab raskemuusika fänne igast vanusegrupist.\n\n\"Red Fang on bänd, kes meenutab meile kõigile, et elu ja ka raskemuusika ei pea nii tõsised olema,\" sõnas bändi kohta Damn.Loud Agency juht Roman Demtšenko.\n\nKoos Red Fangiga astub lavale Zahir. 1993. aastal Tallinnas kokku saanud kooslus on Eesti üks pikaajalisemaid raskemuusika bände, kes on hoidnud ennast järjepidevalt obskuursuses ning seeläbi muutunud kohaliku põrandaaluse muusika etaloniks. Kitarridest domineeritud mürased keskkonnad, mida nad ise kutsuvad rock n roll i teiseks pooleks on loodud Don Rauli, Tambucho ja Maike ning Kiina poolt.\n\nFestival Hard Rock Laager toimub tänavu 1.–2. juulil Vana-Vigalas, festivali peaesineja on Kanada muusik Devin Townsend.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "3. juulil, Hard Rock Laagri ametlikul järelpeol annab rokiklubis Tapper kontserdi Ameerika Ühendriikide bänd Red Fang, kellega koos astub lavale bänd Zahir.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/Cramo toob treeneritepingile veel ühe värske näo\n\n## Põhitekst:\n\nKlubi teatas enda kodulehel, et treeneritetiimiga liitus abitreener Brett Nõmm, kellega sõlmiti 1+1 leping.\n\nLisaks praegusele treeneriametile on Nõmm ka endine mängija, kes tegi oma meistriliiga debüüdi hooajal 2011/2012 Tartu särgis. Hooajal 2014/15 mängis Nõmm KK Pärnu eest, kuid tõmbus seejärel kõrgliigakorvpallist tagasi, mängides edasi madalamal tasemel. Samal ajal sai temast ka noortetreener Rae Spordikoolis, kus tegutseb ka praegu U-14 poiste peatreenerina ning spordikooli korvpallidivisjoni peatreenerina.\n\nNõmm on aastaid olnud seotud erinevate Eesti koondistega, sealhulgas ka hooajal 2020-21 Eesti naiste koondise abitreenerina kahes koondiseaknas. Tänavusel hooajal on ta poiste U-14 koondise peatreener ning U-18 poiste abitreener. Meistriliiga treeneridebüüdi tegi ta 2018/2019 hooajal, kui liitus Tallinna Kalevi treeneritetiimiga.\n\n\"Valisin Kalev/Cramo pakkumise, kuna see on minu treenerikarjääris järgmine loogiline samm. Saan töötada kõrge tasemega organisatsioonis ning samuti ammutada kogemusi Heiko käest. Vähetähtis polnud ka klubi soov osaleda eurosarjas ning panna paaril järgmisel aastal rõhku rohkem Eesti noortele,\" kommenteeris Nõmm Kalev/Cramo kodulehekülje vahendusel. \"Heikoga mängisime koos KK Pärnu võistkonnas ning juba sealt alates tekkis meil klapp. Pärast seda pole otseselt koostööd olnud, kuid suhtlus on jäänud. Usun, et Heikoga koostöö tuleb töine ning edukas. Minul noorema treenerina on kindlasti ka asju, mida tema käest õppida.\"\n\n\"Brett on viimastel hooaegadel silma jäänud tööka, tasakaaluka ja targa treenerina, kes soovib ennast mitmekülgselt arendada,\" ütles BC Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask. \"Klubina soovime Brettile anda võimaluse koguda uusi kogemusi ning näeme, et meie pikemaajalist plaani silma pidades võib see koostöö peatreeneriga hästi toimida.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peatreeneriks Pärnu Sadama Eesti meistriks tüürinud Heiko Rannula palganud BC Kalev/Cramo toob uueks hooajaks treeneritepingile veel ühe värske näo, viimastel aastatel Tallinna Kalevi treeneriks olnud Brett Nõmme.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKoolijuhid: distantsõpe oli üks peamisi eksamitulemuste mõjutajaid\n\n## Põhitekst:\n\nSel aastal olid Saaremaa gümnaasiumi õpilased distantsõppel vaid kaks päeva. Haigestumiste laine ajal rakendas gümnaasium paari nädala jagu hübriidõpet, kus õpilased osalesid tunnis nii veebist kui ka klassiruumist. See on Visaki sõnul lahendus, mida nad vajadusel veel rakendavad.\n\n\"Keele ja matemaatika õpe distantsilt sobib väga vähestele, õpetaja reaalset kohalolekut on enamustel see-eest vaja, et tugi oleks mitmekülgne,\" rääkis Visak ERR-ile.\n\n\"Hübriidõpe oma olemuselt väga ei sobi õppevormiks,\" ütles Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer. \"Õpetaja õpetab osa, kes on klassis, siis osa, kes on kodus. Keda ta siis õpetab?\".\n\nOn õpilasi, kellele veebi- või hübriidõpe sobivad, kuid on ka neid, kellele see ei sobi – sõltub selle kestvusest ja õpetatavatest ainetest.\n\n\"Pikaaegne distantsõpe võib õpilastel tekitada õpilünki ning probleeme nii vaimse kui füüsilise tervisega,\" ütles haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) asekantsler Liina Põld.\n\n\"Mitmed uuringud on leidnud, et õpitulemused on paremad ja laste vaimne tervis parem eelkõige kontaktõppes,\" lisas ta.\n\nDistantsõppest tingitud võimalike õpilünkade leevendamiseks tellis HTM ülikoolidelt eksamiks ettevalmistavad veebikursused\n\nRiigieksamite tulemused\n\n2021. aasta septembris õppetööd alustanud Saaremaa gümnaasiumi õpilaste eksamitulemused olid kõigis ainetes üle Eesti keskmise ning kümme Saaremaa gümnaasiumi õpilast olid juba enne eksameid endale olümpiaaditulemustega Tartu Ülikoolis koha kindlustanud.\n\n\"On ka neid, kellel kindlasti olid ootused kõrgemad ja olen võrdlemisi veendunud, et ülikooli enda katsetel läheb neil hästi,\" rääkis Visak, \"Võime esimese sooritusega rahule jääda, aga kindlasti saab tulevikus paremini. Suures pildis pole nurisemiseks põhjust.\"\n\nEesti keskmine laia matemaatika riigieksami hinne tõusis Eestis mullusega võrreldes 5,7 punkti võrra. Tulemus tõusis ka Hugo Treffneri gümnaasiumis.\n\n\"See on selle töö hind, mida on õpilased, õpetajad ja kodud viimasel kolmel aastal teinud on. Selle töö hulk on märkimisväärselt suurem kui varasematel aastatel,\" ütles Ott Ojaveer.\n\nKitsa matemaatika eksami keskmine hinne langes eelmise aastaga võrreldes 11 punkti võrra. Selles võis HTM-i hinnangul rolli mängida eksami tagasi kohustuslikuks muutumine.\n\nInglise keele riigieksami keskmine hinne langes veidi, 2,9 punkti võrra, kuid tuleb arvestada, et väga hea keeleoskusega õpilased sooritavad rahvusvahelise Cambridge'i eksami ning neil ei ole tarvis riigieksamit sooritada.\n\n\"Üle 80 protsendi eksamitegijatest said Cambridge eksamil nõutust kõrgema ehk C1–C2-keeleoskuse taseme. Rahvusvahelist eksamit teeb aasta aastalt järjest enam õppijaid,\" rääkis HTM-i nõunik Mari Annus. \"On ootuspärane, et riigieksami keskmine tulemus jääb madalamaks, kui tugevamad sooritajad valivad rahvusvahelise eksami ja nende tulemused ei kajastu keskmises.\"\n\nVene koolide olukord\n\nEesti keele teise keelena eksami keskmine hinne langes mullusega võrreldes 7,6 punkti võrra.\n\n\"Vene gümnaasiumite eksamitulemustes kajastub varasem keeleõpe lasteaias ja põhikoolis, seega on eriti oluline, et keeleõpe hakkaks juba lasteaiast,\" ütles Liina Põld. Seda plaanivad nad kehtestada uue alushariduse seadusega.\n\nSamuti kahekordistas riik käesoleval aastal koolitusi, mis toetavad õpetajaid mitmekeelsete õpilastega töötamisel.\n\n30 miljoni euro suuruse mahuga Euroopa Sotsiaalfondi vahendid, millega on plaanis valdkonda jõustada, avanevad tuleval aastal. Need lähevad formaalhariduse toetamiseks. Ca 16 miljonit eurot läheb täiskasvanute keeleõppesse, et parandada Eesti haridustöötajate keeleoskust.\n\nAlates 2022. märtsist hakkab HTM koole tähelepanelikumalt kontrollima – tunde vaatlema ning õpetajaid nõustama.\n\nSamuti toetab riik neid eestikeelse õppega koole ja lasteaedu, kus on üle 10 protsendi võõrkeelseid lapsi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa gümnaasiumi direktori Ivo Visaki hinnangul oli distantsõpe üks peamisi tänavuste riigieksamite tulemuste mõjutajaid, sest kõigil lõpetajatel on aastajagu kolmeaastasest keskkooliajast toimunud kodus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi pääses üle pika aja slämmiturniiril asetatud mängijate hulka\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma edetabelis 39. real paiknev 37-aastane Kanepi on Wimbledonis 31. asetatud. Viimati oli Kanepi slämmiturniiril asetatud 2014. aasta Prantsusmaa lahtistel, kus ta oli 25. paigutusega.\n\nEesti esireket Anett Kontaveit on tänavu Wimbledonis teise asetusega. Esimene asetus on maailma esireketil Iga Swiatekil. Viimasena mahtus asetatud mängijate ehk 32 sekka hispaanlanna Sara Sorribes Tormo, kes on maailma edetabelis 40. positsioonil.\n\nTeatavasti ei luba Wimbledon tänavusele turniirile Venemaa ja Valgevene tennisiste ja seetõttu pole sel korral turniiril ka edetabelipunkte, mistõttu on osad mängijad veel loobunud.\n\nMeeste seas on esimene asetus tiitlikaitsja Novak Djokovicil, kes on maailma kolmas reket. Edetabelijuht Daniil Medvedev Wimbledonis mängida ei saa ning teisel kohal paiknev Alexander Zverev on vigastatud. Teine asetus on aasta kaks esimest slämmiturniiri võitnud Rafael Nadalil. Viimasena pääses asetatud mängijate sekka argentiinlane Sebastian Baez, kes maailma 36. reket.\n\nAsetatud mängijate hulgas olemine tähendab seda, et enne kolmandat ringi pole võimalik teise asetatud tennisistiga vastamisi minna.\n\nWimbledoni põhitabel loositakse 24. juunil ning mängudega tehakse algust 27. juunil.\n\n2022. aasta Wimbledoni asetatud mängijad. Autor/allikas: Wimbledon\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaheksa-aastase vaheaja järel naiste tennise maailma edetabelis 40 parema sekka jõudnud Kaia Kanepi teenis üle pika aja ka suure slämmi turniiriks asetuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Ülikool Hiinaga seotud Konfutsiuse instituuti sulgeda ei plaani\n\n## Põhitekst:\n\nSoome, Rootsi ja Taani teatasid, et sulgevad oma Konfutsiuse instituudid, kuna neid peetakse Hiina riigi propaganda käepikenduseks. Kaks aastat tagasi näitas Soome rahvusringhäälingu Yle uurimus, et Konfutsiuse instituut Soomes üritas kõrvale suunata avalikku arutelu Hiina jaoks tundlikelt teemadelt nagu Tiibet.\n\nPraegu on ligikaudu 500 sellist instituuti ülikoolilinnakutes üle maailmas. Eestis on Konfutsiuse instituut Tallinna Ülikoolis alates 2010. aastast. Rektor Tõnu Viik selgitas, et Konfutsiuse instituudi kaudu tulevad Tallinna Ülikooli hiina keele ja kultuuri õppekavale keeleõpetajad, kes emakeelena hiina keelt valdavad.\n\n\"Ja see on põhjus, miks meie seda koostööd hindame. Lisaks keeleõpetajatele, kes vahetuvad aasta-paari tagant, on Konfutsiuse instituudil ka direktor meie partnerülikoolist Hiinas, milleks on Shanghai University of Finance and Economics,\" rääkis rektor Viik.\n\nLisaks on ka Eesti poolt direktor, kes peab üle vaatama ja kinnitama kõik otsused. Selleks on Anete Elken, kes on TLÜ hiina keele ja kultuuri eriala vilistlane. Viigi sõnul valdab Elken hiina keelt ja on täiesti kursis sellega, mida Konfutsiuse instituut teeb.\n\n\"Ma ei eeldaks nüüd küll mingit suurt võimalust mingiks luuretegevuseks nende keeleõpetajate poolt. Aga noh, kunagi ei või ju teada. Meie ülikoolile teadaolevalt ei ole Konfutsiuse instituut üritanud mingisugust luuretegevust läbi viia ega ka sekkuda ülikooli asjadesse. Näiteks kui soovime teha ülikoolis seminari Hiina riigile tundlikel teemadel nagu Taiwani küsimus, olgu see Hong Kongi küsimus, olgu see Tiibet või uiguuride kohtlemine. Meie Konfutsiuse instituut ei ole sekkunud.\"\n\nViik märkis, et Helsingi ülikoolis sealne Konfutsiuse instituut justkui soovis sekkuda sedasorti ürituse läbiviimisele.\n\n\"Sellist asja meil ei ole olnud. Kas äkki need inimesed ikkagi toimetavad seal salaja millegagi, millest meie ei tea vaatamata sellele, et meil on seal ka Eesti direktor, no seda ei saa välistada. Aga ma eeldan, et sellisel juhul ma kuuleks sellest politsei ja julgeolekuteenistuste kaudu,\" märkis Viik.\n\nTa selgitas, et ülikool teeb politseiga head koostööd, sest õpilasvahetus ja ka õppejõudude vahetus puudutab paljusid \"tundlikke riike\".\n\n\"Kokkuvõtteks – kindlasti tuleb teadlik olla sellistest võimalustest, kindlasti tuleb hoida asjal silma peal. Ja praegu tundub minu käsutuses oleva teadmiste järgi, et meie Konfutsiuse instituuti milleski niisuguses süüdistada ei saa. Ja tundub, et meil on piisavad kontrollmehhanismid sellise sekkumise vältimiseks,\" kinnitas Viik.\n\nTallinna Ülikool kirjutab oma veebilehel, et Eestisse Konfutsiuse instituudi rajamise idee on pärit tollase haridusminister Tõnis Lukase 2008. aasta visiidilt Hiina Rahvavabariiki. TLÜ Konfutsiuse instituut kuulub ülemaailmsesse Konfutsiuse Instituutide võrgustikku, mida koordineerib Hiina Rahvusvaheline Hariduse Fond. Selles võrgustikus teevad välismaa ülikoolid koostööd Hiinas asuvate ülikoolidega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Ülikool ei plaani sulgeda hiina keele õpetamise ja hiina kultuuri tutvustamisega Eestis tegelevat Konfutsiuse instituuti, kinnitas rektor Tõnu Viik ERR-ile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaku Õlletehas teenis mullu tugeva kasumi\n\n## Põhitekst:\n\nVõrreldes 2020. aastaga kasvatas Saku Õlletehas müügikäivet 6,7 protsenti ja puhaskasumit 19 protsenti.\n\n\"Nii müügikäibe kui kasumi lõikes oli möödunud 2021. aasta Saku Õlletehasele viimase seitsme aasta tugevaim ning olime aasta kokkuvõttes kodumaisel joogiturul liidrid nii õlle kui siidri kategoorias,\" lausus Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. \"Eesti kodumaine õlleturg kasvas jaekaubanduses ligi kuus protsenti, millesse panustasid nii üle aastate nähtud soe ja pikk suvi kui ka jätkuvalt kahanenud ostud Läti piirilt.\"\n\nTeine oluline tegur, mis Saku Õlletehase tulemustesse positiivselt panustas, oli kasvanud koduturu kõrval eksport.\n\n\"Meie kogu ekspordikäibe kasv oli viis protsenti ja ekspordiks müüdud jookide kogus kasvas 13 protsenti. Sealjuures Saku Õlletehase enda brändide ekspordikäive kasvas aastaga 2,5 korda,\" sõnas Härms.\n\nSamas oli Saku Õlletehase juhatuse liikme sõnul mullu ka mitu väljakutset, alates aasta jooksul kehtinud erinevatest Covid-19 piirangutest ja nende mõjust toitlustus- ja meelelahutussektorile, kuni mullistusteni tarneahelates ja sisendhindade kasvuni.\n\n\"Nii nagu kogu ühiskond ja majandus tervikuna, pidime ka meie mullu juba teist aastat järjest arvestama kiiresti muutuvate oludega ja oma tegevust vastavalt sellele kohandama,\" rääkis Härms. \"Ning kohanduma peame loomulikult ka tänavu – ennekõike jätkuva üldise hinnasurve näol, millele kohe aasta alguses lisandusid Venemaa agressioonist tingitud väljakutsed tarneahelates.\"\n\nSaku Õlletehase keskmine töötajate arv oli 2021. aastal 292. Ettevõtte tööjõukulud kasvasid 2021. aastal võrreldes aasta varasema ligikaudu seitse protsenti ning ulatusid 10 miljoni euroni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saku Õlletehase 2021. aasta müügikäive ulatus 69,35 miljoni ning puhaskasum 8,1 miljoni euroni – tegu on ettevõtte viimaste aastate tugevaima tulemusega, mida tõukasid tagant nii kodumaine jaeturg kui ka tuntav ekspordikasv.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIndias on tugevad üleujutused\n\n## Põhitekst:\n\nTugevad vihmad on tabanud Assami ja selle naabruses asuvat Meghalaya osariiki. Assami osariigis on loodud peaaegu 1500 päästelaagrit. Võimude päästeoperatsiooni takistab katastroofi enneolematu ulatus. Päästetöödesse on kaasatud ka armeeüksused, vahendab BBC.\n\nKohalikud ametivõimud on tunnistanud, et nad ei suuda kõigile üleujutuse ohvritele tagada joogivett ja toitu. \"Raskemini ligipääsetavatesse piirkondadesse abi kohaletoimetamine on meie jaoks suur väljakutse. Osas kohtades on üleujutuste tõttu teevõrgustik hävinud,\" teatas üks kohalik ametiisik.\n\nAssami keskmes asuv Brahmaputra jõgi tungib pidevalt üle kallaste, kuid selleaastane üleujutus on erakordne oma ulatuselt. Osariigi ametiisikute sõnul on vihma sadanud 109 protsenti võrrelduna varasemate aastatega.\n\nEkspertide sõnul on tugevate üleujutuste põhjuseks nii kliimamuutused, ebaseaduslik ehitustegevus, metsa vähenemine kui ka kiire industraliseerimine.\nEriti puude maharaiumine jõe äärest võib olla probleemi suurendanud, kuna seal asuvad puud imevad endasse juurte kaudu tavaliselt suure hulga vett.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Indias Assami osariigis on tavatult tugevad üleujutused. Praeguseks on surma saanud 45 inimest ning oma kodust on pidanud lahkuma 4,7 miljonit indialast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPresident andis Jaak Tarienile brigaadikindrali pagunid\n\n## Põhitekst:\n\n1974. aastal sündinud Tarien oli aastatel 2012–2018 Eesti õhuväe ülem. 2018. aastast on ta juhtinud NATO küberkaitse koostöökeskust.\n\nEelmisel nädalal allkirjastatud käskkirjaga said uue auastme kokku 157 kaitseväelast ja kaitseliitlast. Koloneli auastme sai Indrek Lilleorg. Kolonelleitnanti või kaptenleitnanti auastmesse ülendati kümme kaitseväelast ning majori või kaptenmajori auastmesse 12 kaitseväelast.\n\nTraditsiooniliselt annab kõrgemate ohvitseride ehk kindralite auastmed üle president, vanemohvitseride auastmed kaitseväe juhataja.\n\nBrigaadikindrali auastmetunnuste andmine Jaak Tarienile Autor/allikas: Presidendi kantselei\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karis andis teisipäeval Kadriorus üle brigaadikindrali auastmetunnused Jaak Tarienile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikohus: teise kandidaadi ebaõiget elukohta saab vaidlustada\n\n## Põhitekst:\n\nKohtus arutusel olnud juhtum puudutas kolme mullustel kohalikel valimistel erakonna Isamaa nimekirjas Elva vallavolikokku pürginud inimese kaebust. Kaebajate arvates poleks neli valimisliidu Sinu Elva vald ja Reformierakonna kandidaati tohtinud valimistel osaleda, sest nad ei elanud tegelikult Elva vallas.\n\nKaebajate hinnangul on tegemist n-ö poliitturismiga – tuntud inimesed registreerivad end valimiste eel elama omavalitsustesse, kus nad tegelikult ei ela. Selline praktika aga moonutab valimistulemusi ja läheb vastuollu põhiseadusega, sest kohaliku elu küsimuste lahendamine peab jääma kohalikele elanikele, kes on omavalitsusega piisavalt seotud ning tunnevad kohalikku elu ja vajadusi.\n\nSeetõttu taotlesid kaebajad halduskohtult, et Elva valda kohustataks muutma rahvastikuregistris tegelikult mujal elavate kandidaatide elukohaandmeid. Ent halduskohus tagastas kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu ja sellega nõustus ka ringkonnakohus.\n\nRiigikohus: põhjendatud kahtluse korral tuleb andmeid kontrollida\n\nRiigikohtu halduskolleegium tühistas täna haldus- ja ringkonnakohtu määrused ning saatis asja halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul võis väidetavalt mujal elavate kandidaatide valimistel osalemine vähendada kaebajate võimalusi osutuda valituks. Seega võidi kaebajate õigusi rikkuda, mis annab neile ka aluse teiste kandidaatide elukohaandmeid vaidlustada.\n\nRiigikohus selgitas, et riikliku registri andmed peavad olema õiged, täpsed, ajakohased ja selged. Selle nõude eesmärk on kaitsta ka neid inimesi, kelle õigusi võib ebaõige registrikanne kaudselt puudutada. Inimesel ei saa olla õigust ega õigustatud ootust riiklikus registris valeandmete kajastamiseks. Kui kohalikule omavalitsusele saavad teatavaks tõendid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et rahvastikuregistrisse võib olla kantud vale elukoht, tuleb andmeid kontrollida.\n\nKolleegium nentis, et kui kandidaat on juba valitud volikogu liikmeks, aga kontrolli käigus selgub, et tegelikult ta selles kohalikus omavalitsuses ei ela, võib see tuua kaasa tema volituste ennetähtaegse lõppemise.\n\nEelmise aasta septembris jättis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldamata sarnase sisuga valimiskaebuse, sest erinevalt kohalikust omavalitsusest puuduvad valimiskomisjonil volitused ja võimalused inimeste tegeliku elukoha väljaselgitamiseks.\n\nRiigikohtu määrusega ning riigikohtunike Julia Laffranque'i ja Viive Ligi eriarvamusega saab tutvuda siin.\n\nVarasema põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasja kohta saab lähemalt lugeda siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohtu hinnangul on valla- või linnavolikogu liikmeks pürgijal õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt teise kandidaadi elukohaandmete kontrollimist, sest n-ö poliitturism võib vähendada tema võimalusi saada valituks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Mars Volta avaldas pärast kümneaastast pausi uue loo\n\n## Põhitekst:\n\nLugu ise on kolm minutit pikk, aga bändi ühe liikme, kitarrist Omar Rodríguez-Lópezi lavastatud video on 11-minutiline ja hõlmab palju trummitagumist ja tantsimist.\n\n2001. aastal kokku tulnud The Mars Volta seni viimane album \"Noctourniquet\" ilmus 2012. aastal. Bänd läks samal ajal lahku ja tõid uuesti kokku ansambli At the Drive-In, mille alt andsid 2017. aastal välja uue albumi \"in•ter a•li•a\", misjärel saatsid bändi 2018. aastal taas laiali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2012. aastal tegevuse lõpetanud Ameerika progerokiansambel The Mars Volta andis teisipäeval pärast kümneaastast pausi ühes muusikavideoga välja uue loo \"Blacklight Shine\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine mässuline valiti Kolumbias presidendiks\n\n## Põhitekst:\n\nGustavo Petro võitis napilt, saades 50,5 protsenti häältest miljonäri Rodolfo Hernándezi vastu. Kolumbia jaoks oli esmakordne nii Pedro ametisse valimine kui ka tema asepresident Francia Márquez, kes on esimene mustanahaline sellel ametikohal.\n\n62-aastane Gustavo Petro oli varasemalt rühmitise M-19 liige, mis moodustati peale valimisvõltsimise kahtluseid 1970nda aasta valimistel.\n\nRühmitis M-19 pidas Kolumbia valitsuse vastu relvastatud võitlust ning rühmitise liikmed piirasid 1985. aastal Bogota justiitspaleed eesmärgiga ametis olev president kohtu alla anda. Palee ümbruses toimunud lahingus valitsusvägedega sai peaaegu sada inimest surma.\n\nPetro ühines grupeeringuga 17-aastaselt ning pidi aasta vangis veetma, mistõttu ta palee piiramises ei osalenud.\n\nPeale vangist vabanemist hakkas Gustavo Petro tegelema poliitikaga, saades senaatoriks ja Kolumbia Kongressi liikmeks. Samuti on ta olnud Kolumbia pealinna Bogotá linnapea.\n\nPetro lubas presidendikampaania ajal võidelda ebavõrdsusega riigis. Kolumbias elab ligikaudu pool elanikkonda vaesuses. Samuti oli tema platvormis tasuta kõrgharidus ja uued meetmed kokaiini tegemiseks tarviliku koka-taime kasvatamise vähendamiseks riigis. Kolumbia on maailma suurim kokaiini tootja.\n\nUus president on lubanud ka rohelisemat majanduspoliitikat, mis on märgiline riigi kohta, mille põhiline eksporditulu tuleb naftast ja gaasist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolumbia valis presidendiks esimese vasakpoolse poliitiku riigi ajaloos. Presidendiks valiti Gustavo Petro, kes võitis valimistel napilt miljonärist Rodolfo Hernándezi. Nooruses oli Petro rühmitise M-19 liige, mis pidas relvastatud võitlust Kolumbia valitsuse vastu, vahendab BBC.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-19 võrkpallikoondis valmistub EM-valiksarja kolmandaks ringiks\n\n## Põhitekst:\n\n18. juunil algas valiksarja kolmanda ringi ettevalmistusetapp, kui Paides toimub 22. juunini kestev laager. Enne laagrit tegutsesid koondislased individuaalsete kavade järgi koostöös klubide ja treeneritega, vahendab volley.ee.\n\n21. ja 22. juunil kell 18 peab Eesti koondis sõprusmängu Soomega. Valiksarja kolmas ring toimub 1.-3. juulil Hollandis, kus mängitakse Hollandi, Slovakkia ja Hispaaniaga. \"Edasipääsuks on vaja kõiki võita,\" kommenteeris koondise peatreener Anatoli Kuprijanovitš.\n\nEesti koondise koosseis Paide laagris: Nora Lember, Carmel Vares, Stefi Siht, Sonja Siimson, Salme Adeele Hollas, Merilin Parts, Karlotta Kattai, Häli Vahula, Marie Heleene Eensalu, Anni Sankmann, Janelle Leenurm, Lisette Loos, Elina Lebedeva, Johanna Sova, Hanna Liise Nälk, Berit Hiie.\n\nKoondise peatreener on Anatoli Kuprijanovitš, abitreenerid Kaisa Kirikal ja Andrei Ojamets, füsioterapeut Brit Marleen Õismaa, mänedžer Laura Milk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-19 vanuseklassi neidude võrkpallikoondis tagas aprilli alguses pääsu Euroopa meistrivõistluste valiksarja kolmandasse ringi, kui sai teise ringis jagu nii Kosovost kui Ungarist. Nüüd valmistutakse otsustavateks mängudeks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKontserdielamus. Iggy Pop süütas taaskord tule\n\n## Põhitekst:\n\n75-aastane Iggy Pop ...\n\nJälginuna pidevalt tema muusikalisi tegemisi ja kuulates \"Iggy Confidentiali\" raadios BBC Radio 6, ei ole mul kunagi hetkekski tulnud pähe mõte, kas ta suudab veel anda võimsa kontsertelamuse. Vaheaeg minu eelmise kontsertelamusega on siiski olnud pikk – eelmisel korral sai Iggyt nähtud Eestis Rock Summeril aastal 1994.\n\nIggy tuli lavale ja süütas kohe tule ... Terav energialaeng alates esimesest loost. Istumine põhimõtteliselt keelatud.\n\nTema füüsiline vorm on hetke kohta siiski ideaalne. Ja uskumatu, kuidas vokaal kannab ...\n\nKõige uuemalt albumilt kõlab juba kolmanda loona Iggy värskeima loominguperioodi üks parimaid lugusid \"Loves Missing\". Lisaks tulevad lavalt kontserdi jooksul veel uuemalt albumilt \"Free\" plaadi nimilugu ja \"James Bond\".\n\n\"TV Eye\" annab selge märgi, et esitlusel on Iggy lugude raudne paremik. Paljude jaoks ilmselt olidki kontserdi kõrghetked klassikud \"Gimme Danger\", \"Lust For Life\", \"Passenger\", \"Sick\", \"Hero\" või vist kõige tuntum (kui nii võib öelda) \"I Wanna Be Your Dog\". Minu jaoks oli seda muusikaliselt kontserti korraks maandav, seni värskeima albumi nimilugu \"Free\".\n\nIggy Pop ei ole ilmselt iialgi pidanud mõtlema, kas tema lugu on raadiokõlbulik. Veel vähem seda, kas see on raadiosõbralik. Ta on suutnud oma karjääris jääda alati muusikaliselt ausaks. Ei-ei, mitte n-ö autsideriks. Aga ta ei ole samas ka mitte kunagi olnud kõigile meeldiv insider. Nii sünnivadki tegelikult oma ausa olemusega muusikalised ikoonid. Paralleeli võib tõmmata ka tema sõbra David Bowiega, kellega tehti palju koostööd ja jagati ühiselt nii elukohti kui ka lavasid.\n\nSamas lubatagu ka paralleel Iggy Popi ja Patty Smithi vahel – nad on põhimõtteliselt \"käinud läbi samadest torudest\". Nende rokk- ja punkjuurtega elulugusid iseloomustab ausus ning kindlus, kuhu tahetakse oma muusikalisel maanteel liikuda. Kuigi Iggy on kiirteel pigem kihutanud ja liikunud juba Stooges'ise aegadest palju rohkem ja riskialtimalt teravamatel ning äärmuslikematel maastikel.\n\nIggy tekstid on reeglina lühikesed, teravad ja otsesed. Tänu sellisele kontsentreeritusele alati, kohati kriipivalt, tabavad. Tema lahtiriietumise rituaal ja paljas ülakeha on artisti kontserdi kohustuslik osa. Samuti ka riietest lahtisaamise rituaal – paar minutit ja pintsak või tagi lendab seljast.\n\nIggy lugude seaded bändile olid viimase detailini lihvitud, kuid samas kohati spontaansusega garneeritud. Puhkpillide toomine Iggy lugudesse on väga õnnestunud ja samas üks muusikaliselt olulisi aspekte.\n\nKontserdile joont alla tõmbav, erilisema seadega \"Nightclubbing\", sobis ideaalselt lõpetama. Punkti pani \"Search\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kontserdielamus\n\nIggy Pop\n\nAlexela kontserdimajas\n\n14. juuni 2022",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVene Föderatsiooni helikopter rikkus Eesti õhupiiri\n\n## Põhitekst:\n\nHelikopteril ei olnud lennuplaani, transponder oli välja lülitatud. Samuti puudus kopteril kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega.\n\nEesti välisministeerium kutsus teisipäeval välja Venemaa suursaadiku Eestis Vladimir Lipajevi ja andis üle noodi.\n\nVälisministeeriumi teatel on Eesti seisukohast tegemist äärmiselt tõsise ja kahetsusväärse juhtumiga, mis kahtlemata tekitab lisapingeid, ja ei ole kuidagi vastuvõetav.\n\nVenemaa suursaadikuga kohtunud asekantsler Rein Tammsaar rõhutas veelkord, et Venemaa on Ukrainasse tungides rikkunud rängalt rahvusvahelist õigust, jätkab tapatalguid ja on osaline ukrainlaste massiküüditamises Venemaale.\n\n\"Kutsume taaskord Venemaad üles oma väed Ukrainast viivitamatult välja viima, lõpetama agressiooni ning austama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides,\" teatas ministeerium.\n\nAsekantsler Tammsaar väljendas solidaarsust Leeduga, rõhutades, et Leedu rakendab ellu Euroopa Liidu neljanda sanktsioonipaketi otsuseid. Venemaa peab lõpetama naaberriikide ähvardamise ja aru saama, et Venemaa enda alustatud agressioonil Ukraina vastu ongi kõrge hind.\n\nSee oli tänavu teine Eesti õhupiiri rikkumine. Mullu rikkusid Vene Föderatsiooni lennukid Eesti õhupiiri viiel korral.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud laupäeva õhtul sisenes Kagu-Eestis Koidula piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa Föderatsiooni piirivalve helikopter MI-8. Kopter viibis Eesti õhuruumis ligi kaks minutit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiavõitjad jätavad hooaja vahele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Otsustasime võtta võistlemisest väikese pausi, puhata ja keskenduda show 'dele,\" ütles Cizeron AFP-le antud intervjuus.\n\n\"Praegu oleme kindlad selle suhtes, mida teeme järgmisel hooajal. Mis puutub tulevikku, siis selles osas jätame kõik uksed veel avatuks,\" lisas Papadakis.\n\nPärast Pekingi olümpiamänge lõpetasid 27-aastased Papadakis ja Cizeron hooaja kodustel maailmameistrivõistlustel Montpellier's, kus parandasid nii lühi- kui vabatantsu ja ka kahe kava kokkuvõttes maailmarekordit ning võitsid viienda MM-kulla. Võistluste järel olid kõlakad, et paar tõmbab sportlaskarjäärile joone alla. \"See polnud tegelikult raske otsus. Võib-olla oli meil keeruline seda kinnitada, sest me pole varem seesugust otsust teinud,\" selgitas Papadakis, miks nad siiani tuleviku osas midagi kindlat polnud öelnud. \"Samas oli ilmselge, et vajasime mõlemad puhkust ega pole valmis sügisel võistlemist jätkama.\"\n\n17 aastat koos uisutanud ja alates 2014. aastast Kanadas tippakadeemias treeninud Papadakis ja Cizeron selgitasid, et peavad andma kehale võimaluse puhata. \"Kindlasti ei tee me iga päev trenni, seega füüsiliselt on see rahulik aeg,\" arvas Cizeron. \"Võistlemiseks on vaja sisemist põlemist ja see kas on või ei ole. Asi pole selles, et kui oled kõik võitnud, siis see leek kustub. Aga ilmselt kogu selles elustiilis, kogu aeg tuleb endast füüsiliselt kõik anda.\"\n\nSügisest plaanivad nad esineda üle Prantsusmaa erinevates show 'des. \"Meil on endiselt palju tegemist,\" ütles Papadakis.\n\n\"Kui oleksime otsustanud karjääri lõpetada, oleksime seda ka öelnud. Praegu ütleme, et jätame ühe hooaja vahele, me ei sulge ust võimalusele, et jätkame võistlemist,\" sõnas Cizeron.\n\nLisaks olümpiakullale ja viiele MM-kullale on nende auhinnakapis veel ka olümpiahõbe ja viis EM-kulda, samuti on nad EM-il ja MM-il korra jäänud teiseks. Kahel korral on Papadakis ja Cizeron võitnud ka GP-finaaletapi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingi olümpiamängudel ihaldatud olümpiakulla võitnud Prantsusmaa jäätantsijad Gabriella Papadakis ja Guillaume Cizeron teatasid, et jätavad algava hooaja vahele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti riigid tahavad EL-ilt Ukraina sõjapõgenike toetamiseks rohkem raha\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me peame jagama finantskoormat, mis on praegu ebaproportsionaalne. EL-i solidaarsus on väga oluline, et tagada Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele korralik toetus,\" ütles Leedu Leedu president Gitanas Nauseda.\n\nKokku on Eesti alates 27. veebruarist saabunud 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest Eestisse on jäänud 43 123 inimest.\n\nEelmisel nädalal saabus Eestisse 1872 sõjapõgenikku (sh 322 last), neist 1081 inimest oli transiidil ehk nad soovivad Eestist edasi liikuda.\n\nÜRO andmetel on pärast sõja puhkemist 24. veebruaril ületanud Ukraina piiri ligi 7,7 miljonit inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti riigid palusid Euroopa Liidult (EL) rohkem raha, et tulla toime Ukraina sõjast tingitud põgenike abistamisega, teatas teisipäeval Leedu presidendi kantselei.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHannes Praks: savi võiks olla üks alternatiiv puitehituse kõrval\n\n## Põhitekst:\n\nSiinses vestlusringis arutame savi kui ehitusmaterjali üle. Tervislik eluviis hõlmab ka tervislikku keskkonda ja säästlikku ehitust. Üks osa sellest mõtteviisist on näiteks ehitamine materjalidest, mis on saadaval 50 kilomeetri raadiuses. Olukorras, kus energia ja ehitusmaterjalide hind tõuseb ettenägematutesse kõrgustesse, on ehk aeg hakata ka ehitustegevuses vaatama materjalide poole, mis on siinsamas võtta ja mille vedamise, valmistamise ja kasutamise CO2 jalajälg on väike.\n\nVestlusringis osalevad stuudio Kuidas.works disainer Hannes Praks, Mooste Saviukumaja tegevjuht ja asutaja Marko Kikas ning arhitektuuribüroo KTA arhitektid Mihkel Tüür ja Ott Kadarik.\n\nAlustame isiklikult tasandilt. Mis suhe teil saviga on? Mis teid selle materjali juures paelub?\n\nHannes Praks: Mina kohtusin saviga juhuslikult ligi aasta tagasi. Väsisin ühel hetkel disainist väga ära ja mõtlesin, et ei tegele sellega enam mitte kunagi, kuid siis sattus täiesti juhuslikult mu teele savi. Savi tundus hoopis teistsugune materjal kui need, millega siiani olin töötanud. Tegime kolleegidega paar näitust ja otsustasime, et jääme tähtajatult savi juurde, vaatame, kuhu see välja viib. Praegu on õppimise faas ja siiani on olnud väga huvitav. Eks see ole iga teemaga nii, et kui süvened, siis alles hakkab see maailm ennast avama.\n\nMarko Kikas: Ma olen Saviukumajas saviga tegelenud 16 aastat. Pärast 20 aastat savist ehitamist ehitan ikka endiselt savist. Savi juurde jõudsin isikliku kogemuse kaudu: tahtsin endale saviplokkidest maja ehitada. Alguses arendasime ka Saviukumajas eelkõige saviplokke ja savist ehitamist, restaureerisime Lõuna-Eesti savimaju. Nüüd on sinna juurde tulnud ka viimistlusmaterjalid, sest see on see, mida turg küsib.\n\nMihkel Tüür: Minu kokkupuude saviga on suuresti piirdunud telliskiviga. Arhitektuuris seostub saviga enamasti just tellis.\n\nOtt Kadarik: Me oleme mõnel arhitektuurivõistlusel lahenduseks välja pakkunud savimaja, näiteks Eesti Rahva Muuseumi konkursi tarvis kavandasime massiivse monoliitse savikamaka. Aga seda tööd vist isegi ei vaadatud, nii et kahjuks jäi läbimurre tulemata.\n\nSavi on päris intiimne materjal: hea tulemuse saamiseks peab teda puudutama, siluma ja tundma tema hingeelu. Milline materjal savi teie kogemuse järgi on? Mille poolest see teistest erineb?\n\nKadarik: Kui me eelnimetatud konkursitööd tegime, sõitsime kõvasti mööda Lõuna-Eestit ringi ja seal on iga teine maja savist ehitatud. See tundub täiesti geniaalne lahendus: võtad sealtsamast maast seda materjali, mis olemas on, ja ehitad sellest lauda. Millegipärast on need teadmised nüüdseks ära unustatud.\n\nPraks: Vahepeal on jah olnud nende teadmiste edasiandmises katkestus. Pärast Teist maailmasõda toimus taandareng. Enne seda toetati traditsioonilist ehitust riiklikult.\n\nMa pean nentima, et teatud spirituaalne mõõde on sellel materjalil olemas küll. Lisaks lokaalsus ja kohalolek, need on teemad, mis saviga seostuvad.\n\nTüür: Oleme kaua pusinud saviehituse vormi kallal. Kas saame tänapäeva ehitusmaailmas tellise kandilisest vormist välja tulla, ehitada ka midagi vabavormset?\n\nBetoon on näiteks materjal, mida saab mis tahes vormi valada. Teoreetiliselt peaks ka savi midagi sellist olema, see on ju plastne. Ka vanad käsitsi tehtud telliskivid on väga erineva kujuga.\n\nPraks: Meid on jällegi huvitanud just kandiline ehk modernistlik esteetika. Mulle tundub vastupidi, et kui räägitakse saviehitusest, mõeldakse enamasti just sellist plastilist ja ümarnurkse vormiga pokumaja.\n\nSavi ei põle ja suvel hoiab hästi jahedust. Minu kõige suurem avastus seoses saviga oli just soojuse salvestamine. Toorsavi salvestab palju rohkem energiat kui põletatud tellis ja annab ka jahedust välja.\n\nKikas: Savi juures tuuakse välja kolm põhiasja: inimene, maja ja keskkond. Meid ümbritsevad praegu enamjaolt sünteetilised materjalid, millest rajatud pindu saab siseruumis pesta. Savi pesta ei saa ja seetõttu on tekkinud teatud võõristus selle hingava ja head atmosfääri loova materjali vastu. Savimaja tagab siiski väga hea õhuga sisekliima, mille keha kohe ära tunneb ja omaks võtab. Sünnitusmaja seinad peaksid olema savist, nii et laps sünniks kohe meeldivasse ja kehalähedasse keskkonda, kuid see pole võimalik, sest savipindu ei saa samaväärselt hooldada kui tehismaterjale.\n\nÜle ega ümber ei saa ka energia hulgast, mis ühe või teise materjali toomiseks kulutatakse. Savikrohvi tootmiseks kulutatakse paar protsenti tsementkrohvi toomise energiast, savi on taaskasutatav ja komposteeritav.\n\nTänapäeval ostetakse materjalid poest, teadmata, mis seal koti sees üldse on või kust ostetu pärineb. Kui seda kotti enam poes pole, mis siis saab? Kas me üldse teame, kuidas seda materjali, mis meil siin kohapeal käepärast võtta on, kasutada?\n\nKui keskkonnasäästlikkusse süvenenult ja pühendunult suhtuda, tuleks ka oma maja ehitada materjalidest, mis 50 kilomeetri raadiuses leida on. Tuleb ringi vaadata, mis koduhoovis üldse olemas on: enamasti puit, Lõuna-Eestis savi, Tallinna pool paekivi. Vaid nii saab kohale hea energia.\n\nJääb üle vaid küsida, miks savi siis laialdaselt ei kasutata. Miks see siiani nišikaup on?\n\nTüür: Massehitusel on oma standardid ja nõuded. Igaüks delegeerib vastutuse järgmisele. Ehitaja tahab, et materjalidel oleks vähemalt kaheaastane garantii ja Euroopa Liidu sertifikaadid, mis tunnistavad, et materjal on turvaline ja katsetatud. See võtab ehitajalt vastutuse, kui pärast hoone valmimist midagi katki läheb või mureneb.\n\nMe proovisime kunagi kleebitud puidu süsteemi standardiseerida. Selleks tuleb läbi teha mitukümmend katset vastavate sertifikaatidega laboris. Teine võimalus on anda see väiketarbimisse, teha oma tarbeks. Nii kui materjali toodetakse näiteks kortermajale, siis peavad sellel kohe n-ö paberid korras olema. Õnneks on olemas ka eksperimentaalne väiketarbija.\n\nKui tahta ehitada kaheksakordset maja savist, siis küsib ehitaja kohe, kes garanteerib selle vastupidavuse, millised sertifikaadid materjalil on. Teine küsimus on oskus traditsioonilise materjaliga toimetada – ja seda suurtel ehitusettevõtjatel enamasti pole. Meil on kogemus looduskivi kasutamisega fassaadidel. Looduskivi kasutatakse säärasel kombel üsna harva, sest see on kallivõitu. Eestis oskab seda seina panna umbes kaks ettevõtet, kes hinna mõttes pole konkurentsivõimelised. Seejärel tuleb keegi kolmas, kes ütleb, et pole probleemi, kuid kui hakkab kivi seina panema, siis selgub, et ta tegelikult ei oskagi. Niisiis on lihtsam ikka võtta need materjalid ja meetodid, mida on aastakümneid kasutatud ning minna juba sisse tallatud rada. Ka puidu kasutamisega on natuke samamoodi. Suure hurraaga oleme hakanud puidust projekteerima, kuid seda ei osata alati teha ja iga möödapanek annab sektorile tagasilöögi.\n\nKuna massehituses nõutakse kõige puhul garantiid, siis juhtubki, et minnakse ehituspoodi ja ostetakse Saksamaalt sisse toodud savi, mis on oma omadustelt täpselt samasugune nagu siin toodetu, aga Saksamaa omal on sertifikaat.\n\nPraks: Ka Lääne-Euroopas on looduslikest materjalidest ehitamine üsna marginaalne. Ma juhtusin kuulama üht loengut, kus öeldi, et suurematesse avalikesse ruumidesse jõuavad looduslikud materjalid siis, kui üks osaline, kas ehitaja, arhitekt või tellija, võtab riski ja ütleb, et tema vastutab.\n\nKadarik: Massehituses on alati ka mahu ja kvantiteedi küsimus. Jaapanis on näiteks mesi väga kehva kvaliteediga ja kõik on alati rõõmsad, kui seda sinna kingiks viin. Üks mu tuttav ärimees lootis, et saab selle peale äri üles ehitada ja Jaapanisse mett eksportida. Selgus aga, et kui ta ka kogu Baltimaade mee kokku ostab, siis ei ületa see sellist kriitilist massi, et keegi selle vastu Jaapanis üldse huvi tundma hakkaks. Saviga võib ju juhtuda sama asi: meil pole seda lihtsalt nii palju, et see massehitusse viia. Kolm maja Lõuna-Eestis on hea, aga Lääne-Euroopa turule seda võib-olla ei jagugi.\n\nTüür: Küsimus on muidugi ka see, millist rolli materjal maja juures täidab, kas see on viimistlus-, soojustus- või konstruktsioonimaterjal. Savi võib olla kõike seda. Korterehituse puhul tuleb aga materjalile anda täpne kategooria ja määratlus.\n\nKikas: Esimene takistus savi massehituses kasutamisel on kuivamisaeg: massiivsavi kuivab meie kliimas väga kaua. Teiseks on savi kasutamine kallim, sest seda saab meil praegu mikrotootmistest, savi masstoodang puudub.\n\nSavikukumaja viimistlustoodetel on Saksa sertifikaat olemas, ilma selleta ei saaks me oma toodangut üle piiri müüa. Saksamaa on saviehituse lipulaev ja seal on jõutud kuivkrohv-saviplaatideni, see tähendab, et tehases on savikrohvitud plaadid valmis tehtud, ära kuivatatud ja need pannakse objektil kiiresti seina. Koos teadlastega tuleks savi võimalusi nii edasi arendada, et jõuame pestavate saviseinteni. Sel juhul võiks savi massehitusse läbi murda.\n\nMaailm on praegu üles ehitatud müügile, nii et oma toodet tuleb müüa pidevalt ja aina rohkem. Siinse savi vedamine kuskile teise maailma otsa pole aga kuigi keskkonnasõbralik. Selle asemel on vaja müüa teadmisi, näiteks, mida saaks toota Kataris või Indias või mis tahes paigas kohapealsetest materjalidest. Edaspidi on teadmised tootest olulisemad.\n\nPraks: Kui jutt on ökoloogilisest ehitusmaterjalist, siis 99 protsendil juhtudest räägitakse puidust. See on väga mõistlik, kuid meil on ka teisi traditsioonilisi materjale. Mõelda tuleks sellele, kuidas puitu ja savi omavahel kombineerida.\n\nMul on ka Setomaal talu ja ümbruskonnas ainult savi. Ma ei oska sellega muud peale hakata kui võib-olla ehk seina panna. Mil määral on puudu teadmisest, mida savist üldse ehitada saab?\n\nPraks: Selle üle arutades jõuame tahes-tahtmata disainihariduse juurde ja selleni, kuidas õppekavades üldse materjale käsitletakse.\n\nKadarik: Sama kehtib ka puitmaja puhul. Kõik hirmsasti projekteerivad puidust maju, aga kuidas neid täpselt ehitada, seda ei oska keegi öelda.\n\nTüür: Tean perekonda, kes tegi endale tampsavist maja. Nemad lugesid 1920. aastate ajalehtede sabadest õpetusi, kuidas ja mida teha. Toona anti peredele talukohad, kuid ehitusmaterjali polnud ju kuskilt võtta. Õpetati, et savile tuleb vahele risti panna kuuseoksi. Savi soovitati maa seest võtta paari nädala jooksul kevadise suurvee ajal, siis on see kasutamiseks piisavalt märg. Nii tänapäeval ehitades ei jõua me ka tegelikult mitte kuskile.\n\nKui me ka teaks kõiki toonaseid nippe ja võtteid, siis tänapäeval pole meil nendega just palju peale hakata, sest maailm on nii palju edasi arenenud ja võimalusi tohutult rohkem. Me võime ju kõiki palkmaja tappe teada, aga mis siis? Niikuinii tuleb see kõik praegusest ajast lähtudes uuesti leiutada. Tänapäevases mõttes pole savi veel läbi uuritud ja seetõttu pole ehk ka vahet, et traditsioonid on vahepeal aastakümneteks katkenud.\n\nKikas: Savi ja puit sobivad omavahel suurepäraselt. Ma ehitan endale praegu puitkarkassmaja, mille täidan savi, hakkepuidu ja höövlilaastu seguga. Võib öelda, et tegu on puitmajaga, aga savi annab tulekindluse. See on tänapäevane, meie kliimasse sobiv sein, ehitada saab väga moodsaid maju. Probleem on siiski pikk kuivamisaeg ja sellega annab veel edasi tööd teha.\n\nHannes, sina oled katsetanud, kuidas savi praegu kasutada. Viljandisse lõite meeskonnaga Restoranile 0 tampsavileti, alles hiljuti näitasid Põhjala tehases näitusel \"Kalju ja kaduva vahel\" kuivsavitellise võimalusi. Milliste järeldusteni oled nende katsete käigus jõudnud? Kuhu edasi?\n\nPraks: Tampsavilahendused on väga eksklusiivsed. Need on väga-väga töömahukad ja teenusena oleks see väga kallis. Ka siin on kõige suurem kitsaskoht pikk kuivamisaeg. Ehitusaega tuleb väga sättida ja ehitada tuleb kiiresti, aga väga kiiresti ka ei saa, sest kiht kihi haaval saviseina ülesehitamine võtab ikkagi kaua aega.\n\nKuivsavitellisega on kindlasti lihtsam. Ma näen, et sellel on suurepärane tulevik just siseruumides, sest pressitud kuivsavitellis ei kannata üldse vett. Väliruumis jääb savi väga ilmastikuolude meelevalda.\n\nPõhjala tehase näitusel jõudsime seinaplaadini. Kui 1990. aastatel omanikud talumaja tagasi said, siis kaeti seinad pahatihti kipsplaadiga. Nüüd on kipsmajad kõigil olemas ja saab minna tagasi algusse ehk pakkuda lahenduse, kuidas kipsplaadi peale panna savitellis. Selle plaadi arendamisega tahame edasi töötada.\n\nOlen analüüsinud siinseid karjääre, et leida hea savimaardla. Eri piirkonna savil on ju oma värv ja omadused, seda tuleb kahtlemata arvesse võtta. Lääne-Euroopas on ka natuke pikem traditsioon looduslike ehitusmaterjalide uurimisel, osaleme ka nendes võrgustikes. Selle kõige põhjal püüame siis siin põlve otsas midagi nokitseda.\n\nKikas: Meie häda on see, et oleme pärast Nõukogude Liidust väljumist pea laiali otsas ringi jooksnud. Nüüd oleme ehk jõudnud natuke stabiilsemasse aega, kui linnas ja maal on esimesed kiired ja odavad elumajad ära ehitatud ning on aega rahuneda ja järele mõelda. Ehk oleme nüüd lõdvestunud ja saame hakata looma ilusaid ja väärtuslikke keskkondi, mitte ainult kõige odavamaid.\n\nMillist tulevikku te savile ennustate?\n\nPraks: Optimistina ennustan helget tulevikku. Ma näen, et kogu looduslike materjalide ehituse valdkond kasvab. Märgid näitavad, et küllap see jõuab viie kuni kümne aasta jooksul ka Eestisse. Savi võiks olla üks alternatiiv puitehituse kõrval. Lähiaastatel jääb savi ilmselt oma nišši, kuid nii nagu iga nišiteema võib see soodsates oludes kiiresti ka peavooluks saada.\n\nKadarik: Tavaliselt juhtub see siis, kui nišitoode muutub laiale tarbijaskonnale hinna poolest kättesaadavaks.\n\nPraks: Just! Kõik näevad, kuidas energia praegu kallineb. Kui betoonile pannakse peale maks, siis lööb see kaardid laual täiesti segi.\n\nTüür: Me peame kulutama palju energiat ja vaeva, et endale see elamiskõlbulik kuubik ümber kasvatada. Kuskilt peab see materjal ju tulema. Meil pole siin Eestis eriti midagi: pilliroog mere ääres, puit metsas ja maa sees savi. Savi on ehituses kasutatud ajast aega. On loogiline, et materjali varutakse oma lähimast ümbrusest. Ka vana hea põletatud savi on väga hea materjal, lihtsalt selle tootmiseks kulub palju energiat.\n\nKikas: Savi on vanim ehitusmaterjal. Kui mõelda kogu planeedi peale, siis kõige kasutatavam materjal maailmas. Kui tulla nüüd siiakanti tagasi, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei võiks siseruumis kasutada savikrohvi. Kui Saviukumajaga alustasime, siis peeti savi laudaehitusmaterjaliks. Praegu oleme nii palju edasi arenenud, et suudame krohvida laudsiledaid ja vastupidavaid pindasid. Nüüd on vaja lahendada pestavuse küsimus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lähiaastatel jääb savi ehitusmaterjalina ilmselt oma nišši, kuid nii nagu iga nišiteema võib see soodsates oludes kiiresti ka peavooluks saada, tõdes Hannes Praks Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPfizeri koroonaravim jõuab Eesti apteekidesse juba suvel\n\n## Põhitekst:\n\nPfizeri koroonaravimi Paxlovidi hankeleping on nüüdseks Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kinnitatud ja esimene tarne Eestisse peaks toimuma selle aasta kolmandas kvartalis, ütles haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe.\n\nEesti on soovi avaldanud osta ravimit 4000 pakendit.\n\nSiiani käivad Euroopa Komisjonil läbirääkimised Mercki koroonaravimi Lagevrio (toimeaine molnupiravir) hankimise üle, Eesti osaleb ka selles ühishankes.\n\n\"Molnupiravir puhul on Euroopa Komisjon andnud mõista, et enne sügist müügiluba oodata ei ole. Hankeleping sõlmitakse siis, kui ravim on saanud Euroopas müügiloa,\" ütles Rajamäe.\n\nLisaks kavatseb Euroopa Liit ühishankega soetada ravimit nimega Xevudy (toimeaine sotrovimab). Hange on koostamisel, aga ajagraafik pole Eestile veel teada, ütles Rajamäe.\n\nPfizeri ravimit Paxlovidi tuleb hakata kasutama võimalikult vara, ravikuur kestab viis päeva. Veebruaris öeldi ERR-ile, et ravim haigekassale maksma 750 eurot, millest patsient tasub 2,5 eurot, kuid kuivõrd esialgse 10 000 pakendi asemel tellib Eesti 4000, siis muutub ka hind ning tõenäoliselt tuleb see madalam.\n\nVõrreldes ajaga, mil Pfizer Paxlovidiga välja tuli, on aga kolinal kukkunud ravimi efektiivsus – kui siis hõigati välja 90 protsenti, mõni aeg hiljem 70 protsenti, siis praeguseks on efektiivsus kukkunud 51 protsendi peale.\n\nRajamäe sõnul tellis Eesti seetõttu ravimit vähem, kuid ollakse siiski seisukohal, et Paxlovid tuleb siinmail kasuks, sest uuringud, milles efektiivsust hinnati, on seni tehtud suurriikides ja olukord Eestist erinev.\n\n\"Paxlovid on kõige efektiivsem kolm kuni viis päeva peale sümptomite ilmnemist, kuid suurriikides jõuab inimene ravile alles seitsmendal kuni üheksandal päeval. Eesti väiksust arvestades jõuavad inimesed ravile oluliselt kiiremini,\" lausus ta.\n\nPaxlovidi toimeained on kahes eraldi tabletis, mõlemaid tablette tuleb võtta korraga kaks korda päevas. Ravim on mõeldud riskirühma inimestele, kellel on oht raskeks haigestumiseks.\n\nERR kirjutas kevadel, et koroonaravimi Eestisse saabumine on jäänud Euroopa Liidu ühishanke tõttu venima. Aprillis selgus, et Pfizer on korduvalt pakkunud Eestile oma uut koroonaravimit Paxlovidi, kuid Eesti lükkas pakkumised tagasi, sest ootas Euroopa Liidu ühishanke tulemusi, et ravimi odavamalt saada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikalt veninud Euroopa Liidu ühishange koroonaravimite soetamiseks jõudis lahenduseni ning Eestisse jõuab ravimifirma Pfizer koroonaravim kolmandas kvartalis, öeldi ERR-ile haigekassast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVaikla nullimäng aitas Edmontonil lõpuks võiduarve avada\n\n## Põhitekst:\n\nVaikla kaitses sel liigahooajal Edmontoni väravat 11. korda ning tegi teise nullimängu. Kohtumise ainsa värava lõi Bicou Bissainte nurgalöögi olukorras 65. minutil, vahendab Soccernet.ee.\n\nEdmonton paikneb tabelis endiselt viimasel, kaheksandal kohal. Ottawa Atletico on kolmas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Andreas Vaikla tööandja FC Edmonton teenis Kanada kõrgliigas oma hooaja 12. mängus lõpuks esimese võidu, alistades koduväljakul Ottawa Atletico 1:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIndia valitsus piirab ajalooõpikutes moslemitest valitsejate kajastamist\n\n## Põhitekst:\n\nPõhikoolide ajalooõpikutest on eemaldatud peatükid, mis kirjeldavad üksikasjalikult Moguli dünastiat. Selle dünastia keisrid valitsesid suuremat osa Indiat 16. sajandi algusest kuni 19. sajandi keskpaigani.\n\nIndia võimupartei Bharatiya Janata Party (BJP) kurdab, et ajaloolased ülistavad liiga palju moslemitest sissetungijaid ja teevad seda iidsete hindu tsivilisatsioonide arvelt, vahendas The Times.\n\nIndia riiklik haridusnõukogu (NCERT) väidab, et õpikute \"ratsionaliseerimine\" oli vajalik, et leevendada õpilaste suurt koormust. Ühest 7. klassi õpilastele mõeldud õpikust eemaldati mitu lehekülge ka Delhi sultanaadi kohta, mis valitses riiki aastatel 1206–1526.\n\nPaljud ajaloolased siiski tunnistavad, et Mogulite dünastia tõi Indiasse kaasa rikkaliku kultuuri, siis ehitati Taj Mahal ja Delhi punane kindlus. Mogulite dünastia sai läbi 1857. aastal, siis sai riigi uueks valitsejaks Suurbritannia monarh.\n\nIndia peaministrit Narendra Modit on viimaste aastate jooksul süüdistatud moslemivastaste meeleolude õhutamises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaleht The Times kirjutab, et India hinduistlik valitsus eemaldab kooliõpikutest viited moslemitest valitsejatele. Moslemitest valitsejad juhtisid India piirkonda sajandeid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSegateatevõistkond diskvalifitseeriti, Zaitsev sai 34. koha\n\n## Põhitekst:\n\nZaitsev jäi enda nimel olevast Eesti rekordist 12 sajandiku kaugusele, finišeerides ajaga 49,56. Viimasena viis poolfinaali ehk 16 parema sekka aeg 48,51.\n\nEelujumiste kiireim oli rumeenlane David Popovici ajaga 47,60. Ühtekokku oli võistlustules 99 meest.\n\n4x100 m kombineeritud segateates ujus küll Eesti võistkond koosseisus Armin Evert Lelle, Eneli Jefimova, Alex Ahtiainen ja Aleksa Gold Eesti rekordi, kuid kahjuks Eesti diskvalifitseeriti ebaõnnestunud teatevahetuse tõttu.\n\nEelujumiste parim oli USA ajaga 3.43,16.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungaris Budapestis jätkuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel sai Daniel Zaitsev 100 m vabaujumises 34. koha, Eesti segateatevõistkond diskvalifitseeriti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa eksport Venemaale vähenes mais 50 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa eksport Venemaale küündis mais 1,1 miljardi euroni. Aprillis oli see 0,8 miljardit eurot. Märtsis viis Saksamaa Venemaale kaupu 1,1 miljardi väärtuses.\n\nMais oli Venemaa Saksa ekspordi jaoks suuruselt 10 turg väljaspool Euroopa Liitu. Veebruaris oli Venemaa veel viiendal kohal. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kehtestas Brüssel karmid Moskva-vastased sanktsioonid.\n\nSaksamaa suurim kaubanduspartner väljaspool Euroopa Liitu oli mais USA. Saksamaa viis USA-sse kaupu 13,6 miljardi euro väärtuses. Hiinasse eksportis Saksamaa kaupu 9,3 miljardi euro väärtuses, aasta varem oli see number 8,4 miljardit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa eksport Venemaale vähenes mais eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 50 protsendi võrra, teatas teisipäeval Saksamaa statistikaamet Destatis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome tööhõive tõusis rekordilise 73,9 protsendini\n\n## Põhitekst:\n\nSelle aasta veebruaris tõusis tööhõive 74 protsendini, mis oli rekordiline näitaja. Tööpuudus oli siis aga 6,8 protsenti, vahendas Yle.\n\nStatistikaameti andmetel oli selle aasta mais tööga hõivatud 61 000 inimest rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.\n\nKinnisvaraettevõtete liidu Hypo analüütik Juho Keskinen tõdes, et töötuse määr on on praeguseks langenud sama madalale kui see oli 2008. aasta märtsis-aprillis. Keskinen lisas, et viimati oli see määr madalam 1991. aasta mais.\n\nSoome IT-firmad värbavad juba praegu palju töölisi välismaalt. Riigis tekitab probleemi ka elanikkonna vananemine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome tööhõive tõusis mais rekordilise 73,9 protsendini ja tööpuudus langes 6,1 protsendini, teatas riigi statistikaamet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAnett andis pärast ligi kaheaastast pausi välja uue singli\n\n## Põhitekst:\n\n\"You Got Love\" sai kirjutatud kevadel Londonis, perioodil, mil Anett andis Inglismaal muusikaesitlusfestivalil Liverpool Sound City ühtlasi enda esimese väliskontserdi.\n\n\"Olen eelmise aasta lõpust alates olnud enamjaolt uue muusika loomise lainel ja mul on siiralt hea meel, et olen lisaks ägedatele-andekatele Eesti muusikutele ja produtsentidele saanud töötada ka üha rohkem välismaiste kirjutajate ja produtsentidega,\" tunnistas ta.\n\n\"Kui aprillis Keychange'i programmi raames Liverpool Sound City muusikafestivalil oma esimese väliskontserdi andsin, siis sama reisi käigus tutvusin ka Pearse'iga, kellega oli meil muusikaliselt kohe hea klapp ja koostöö sujus väga orgaaniliselt,\" jätkas ta.\n\n\"Esimese sessiooniga kirjutasime loo valmis ja hiljem saime suunal Võsu-London vahetada mõtteid ja teha loos täiendusi. See lugu räägib suhte algusest, mis paneb sind läbi kellegi teise peegelduse endale – oma hirmudele ja kartustele – otsa vaatama,\" rääkis Anett.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Anett andis pärast pea kaheaastast pausi välja uue singli \"You Got Love\", mis valmis koostöös Ühendkuningriigi produtsendiga Pearse Macintyre, kes on töötanud ka Emily Burnsi, Troy Milleri ja Gregory Porteriga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKate Bushi \"Running Up That Hill\" jõudis 37 aastat pärast ilmumist edetabeli tippu\n\n## Põhitekst:\n\n1985. aastal ilmunud lugu on vallutanud ülemaailmsed edetabelid pärast selle esinemist Netflixi hittsarjas \"Stranger Things\", mis tutvustas seda uue põlvkonna fännidele.\n\nBush on oma esikohaga purustanud kolm Ühendkuningriigi edetabelirekordit. Ta on vanim naine, kes on edetabeli tippu jõudnud ning 37 aastat on pikim aeg, mis on kulunud, et laul esikohale jõuaks. Samuti purustas Bush rekordi sellega, et tema esikohale jõudnud singlite ajavahe on pikim – tema debüüdist \"Wuthering Heights\" on möödunud 44 aastat. \"Running Up That Hill\" jõudis algselt 3. kohale.\n\n\"Raske on tajuda kiirust, millega see kõik toimunud on,\" ütles 63-aastane Bush selle nädala alguses oma avalduses. \"Nii paljud noored, kes \"Stranger Thingsi\" armastavad, avastasid selle laulu esimest korda,\" tõdes ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kate Bushi lugu \"Running Up That Hill\" jõudis 37 aastat pärast selle ilmumist Ühendkuningriigis esikohale. Laul sai taas populaarseks tänu Ameerika ulme- ja õudussarjale \"Stranger Things\", mille viimases hooajas laulu kasutati.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHarri Kullas oli Briti meistrivõistluste etapil teine\n\n## Põhitekst:\n\nAjasõidus kolmanda koha saanud Kullas võttis esimeses sõidus stardi järel liidrikoha enda kätte ja seda ta kuni sõidu lõpuni kordagi käest ei andnud. Teisena lõpetas sõidu Shaun Simpson ja kolmandana AMA motokrossi sarja esimestel etappidel laineid löönud Josh Gilbert. Sarja liider Tommy Searle lõpetas sõidu neljandana, vahendab msport.ee.\n\nTeises võistlussõidus tegi parimas stardi Simpson, kes kiirelt ka oma teed läks ning sõidu võitis. Stardi järel kolmas olnud Kullas suutis sõidu alguses Searlest mööduda ning sõidu teisena lõpetada. Searle lõpetas sõidu kolmandana.\n\nEtapi kokkuvõttes teenisid Simpson ja Kullas võrdselt 47 punkti. Teise sõidu paremus andis esikoha Simpsonile. Kolmas oli 38 punktiga Searle.\n\nSarja kokkuvõttes on esikohal 183 punktiga Searle. Kullas vähendas vahe liidriga 13 punktile. Kolmas on Simpson, kes kaotab liidrile 28 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti motokrossi meistrivõistluste sari jätkus nädalavahetusel Blaxhalli krossirajal. MX1 klassis tegi hea võistluse Harri Kullas, kes sai etapi kokkuvõttes teise koha. Sarja kokkuvõttes vähendas Kullas liidriga vahet ja jätkab teisel kohal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola võimupartei juht Kaczynski lahkus valitsusest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma pole praegu enam valitsuses. Esitasin peaministrile lahkumise ettepaneku ja see on kinnitatud. Minu teada on president sellele ka alla kirjutanud,\" ütles Kaczynski.\n\nKaczynski oli ka riikliku julgeolekukomitee juht. Tema sõnul asendab teda sellel kohal kaitseminister Mariusz Blaszczak.\n\nKaczynski andis juba varem märku, et plaanib valitsusest lahkuda. Kaczynski sõnul tahab ta parteid ette valmistada järgmise aasta presidendivalimisteks.\n\nKaczynski on Poola endine peaminister. Tema partei on riigis võimul olnud alates 2015. aastast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola võimupartei juht Õigus ja Õiglus (PiS) Jaroslaw Kaczynski lahkus valitsusest. Poola mõjuvõimsaim poliitik Kaczynski oli asepeaminister.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu kunstinädal keskendub Põhjamaadele\n\n## Põhitekst:\n\nPõhjamaade kunstinädala sündmused koonduvad Pärnu avalikku ruumi ja loovlinnakusse, mis avati eelmisel aastal Pärnu ajaloolises õllevabrikus. Sel aastal avas uksed loovlinnaku suvegalerii ning tiheda rahvusvahelise suveprogrammi omapäraks on erinevate loovinstitutsioonide süntees.\n\nPärnu kunstinädal tutvustab kunstimaastiku värskemad suundumusi, Eesti ja Põhjamaade kunstnike loomingut ning pakub harivat meelelahutust tervele perele. Kunstinädalate ajalugu ulatub aastakümnete taha, alates 2016. aastast toimuvad need aga Nordic Baltic Art Center NOBA eestvedamisel.\n\nMaRA on Norra muusik, kunstnik ja loitsija, kes keskendub installatsioonidele ning performance' i- ja helikunstile. Kunstnik on kasvanud keskkonnas, mis on lähedalt seotud looduse, käsitöö ja hooajatööga, mistõttu on ta uurinud väljendamisvõimalusi läbi kunsti ja erinevate muusikažanride. Tema projektide ühiseks nimetajaks on väljakutsete esitamine nii publikule kui ka iseendale..\n\nLisaks kohalikele kunstnikele osalevad kunstifestivalil Roi Vaara, Irma Optimisti, Michel Ruths, Janika Herlevi, Jyrki Riekki, Aarno Rankka, Juho Pösilö Pöysti, Risto Puurunen Soomest, Marita Solberg, Trond Ansten, Steinar Stensen, Arnfinn Killingtveit, Isabella Vik Norrast, Morgan Schagerberg, Erik Nilsson, Ketter Raudmets ja Peter Rosvik Roostist, Rasmus Dano, Lars Grenaae, Hanne Ravn Taanist, Magnús Logi Kristinsson Islandilt, Hansina Iversen Fääri saartelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "22.– 30. juulini toimub Pärnus kunstinädal, mis sel korral keskendub Põhjamaade kunstile. Festivali peateema on \"Hing või hingetus\" ning pakub Norra päritolu kunstniku ja kuraatori Marita Isobel Solbergi (MaRa) silmade läbi vaadet inimolemusse – millised me tegelikult oleme ja milline on aeg, milles me elame.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJärgmist EL-i eesistujariiki Tšehhit tabas suur korruptsiooniskandaal\n\n## Põhitekst:\n\nTšehhi koalitsiooni suuruselt teise partei STAN liige Petr Hlubuček astus tagasi Praha aselinnapea ametikohalt ja võeti vahi alla. Praha linnas toimus organiseeritud kuritegevuse vastane operatsioon, mille raames uuriti ühistranspordiettevõttega seotud altkäemaksu võrgustikku.\n\nVõimude teatel kuulus grupeeringusse 13 inimest, kes kandsid ka koodnimesid. Hlubučeki koodnimi oli Kana, kuna ta pidas kanakasvatust, vahendas EUobserver.\n\nPolitsei teatel oli rühmitus hästi üles ehitatud ja seda juhtis ärimees Michal Redl. Ta võeti eelmisel reedel samuti vahi alla.\n\nKorruptsiooniskandaali tõttu pidi pühapäeval tagasi astuma ka haridusminister Petr Gazdik, väidetavalt olid tal sidemed Redliga. Gazdikule pole siiski süüdistust esitatud. Tema sõnul kaitseb tema tagasiastumine aga valitsust. Esmaspäeval lahkus STAN-ist Redli sidemete tõttu ka europarlamendi saadik Stanislav Polcak.\n\n\"STAN on organiseeritud kuritegevuse rühmitus. Olen sellest korduvalt rääkinud. See rühmitus läks poliitikasse, et tegeleda varastamisega,\" väitis endine peaminister Andrej Babiš.\n\nKorruptsiooniskandaal räsib samuti Tšehhi valitsuse rahvusvahelist mainet. Praegune valitsus tuli võimule, lubades riigis korruptsiooni välja juurida.\n\nTšehhit tabasid 1990. ja 2000. aastatel suured korruptsiooniskandaalid ja uued skandaalid ohustavad usaldust uute poliitikute vastu.\n\n\"Enne valimisi toimus võitlus korrumpeerunud populistide ja \"heade poiste\" vahel. Selline skandaal on nüüd väga piinlik,\" ütles Praha rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Jan Kovar.\n\n\"Koalitsiooni toetajad on korruptsioonisüüdistuste suhtes väga tundlikud ja hoolivad sellest väga,\" lisas Kovar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel kuul Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistujariigiks saava Tšehhi valitsust tabas suur korruptsiooniskandaal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nGiggs pani Walesi koondise peatreeneriameti maha\n\n## Põhitekst:\n\nKauaaegne Manchester Unitedi mängija Giggs lahkus ajutiselt koondise juurest 2020. aasta novembris, kui ta võeti vahi alla ning hiljem esitati talle süüdistus kahe naise ründamises. Sellest ajast alates – ka mullusel EM-il – on Walesi koondist juhendanud tema abitreener Rober Page, kelle käe all võitis Wales Rahvuste liigas enda alagrupi ja tõusis kõrgeimasse liigasse. Tänavu tüüris Page Walesi 64-aastase vaheaja järel MM-finaalturniirile. Mullusel EM-il jõudis Wales kaheksandikfinaali.\n\n\"Pärast hoolikat kaalumist otsustasin lahkuda Walesi koondise peatreeneriametist,\" teatas Giggs esmaspäeva õhtul. \"On olnud suur au ja privileeg juhendada enda riigi rahvuskoondist, aga on ainult õiglane, et Walesi jalgpalliliit, treenerid ja mängijad saavad MM-finaalturniiriks valmistuda kindlusega ja ilma spekulatsioonideta, mis puudutavad peatreeneriametit.\"\n\n\"Walesi jalgpalliliit tänab Ryan Giggsi tema töö eest meie rahvuskoondisega ja ühtlasi hindame tema otsust,\" seisis alaliidu pressiteates. \"Meie alaliidu ja koondise peamine eesmärk on nüüd keskenduda MM-finaalturniirile.\"\n\nSüüdistuse kohaselt kasutas Giggs 2017. aasta augustist kuni 2020. aasta novembrini koduvägivalda enda toonase tüdruksõbra Kate Greville'i vastu ning lisaks ründas ka tema nooremat õde Emmat. Giggs on kõiki süüdistusi eitanud. Kohus pidi algselt algama jaanuaris, kuid ruumipuuduse tõttu lükati edasi augustisse.\n\n\"Ma ei taha, et huvi selle kohtuasja ümber mõjutaks või rikuks kuidagi Walesi koondise valmistumist MM-finaalturniiriks,\" ütles Giggs, kes lisas, et plaanib tulevikus treenerikarjääri jätkata. \"Olen kurb, et me ei saa seda teekonda ühiselt jätkata, sest usun, et see suurepärane meeskond teeb meid uhkeks.\"\n\nMM-valiksarja play-off 'is Ukraina alistanud Wales mängib finaalturniiril B-alagrupis koos Inglismaa, USA ja Iraaniga.\n\nEeldatavasti nimetatakse Walesi uueks peatreeneriks Page.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2018. aasta alguses Walesi jalgpallikoondise peatreeneriks nimetatud Ryan Giggs teatas, et paneb ameti maha, et tema kohtuasi ei rööviks tähelepanu Walesi koondise edult.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBeyoncé avaldas uue singli \"Break My Soul\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoos on kasutatud kahte prominentset sämplit: kohandatud sündimeloodiat Robin S.-i klassikalisest house -hitist \"Show Me Love\" ja vokaali Big Freedia loost \"Explode\", mis ilmus tema 2014. aasta albumil \"Just Be Free\", vahendab Pitchfork.\n\n\"Break My Soul\" on esimene lugu Beyoncé eesolevalt uuelt albumilt \"Renaissance\", see on ühtlasi ka esimene uus lugu, mis temalt ilmunud temalt pärast möödunudaastast \"Be Alive'i\". Loo produtseerisid Beyoncé, The-Dream, Tricky Stewart, BlaqNmilD ja Jay-Z. Big Freedia, Allen George ja Fred McFarlane, kes kirjutasid loo \"Show Me Love\", on märgitud loo kaasautoritena.\n\n\"Renaissance\" ilmub 29. juulil. See on Beyoncé' esimene stuudioalbum pärast 2016. aasta aprillis ilmunud albumit \"Lemonade\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Beyoncé avaldas teisipäeval uue singli \"Break My Soul\", mis pärineb tema mõni päev tagasi välja kuulutatud uuelt albumilt \"Renaissance\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö: e-hääletamise kontrollitavusele seab piirid häälteostmise risk\n\n## Põhitekst:\n\nSisulises mõttes pole muutunud valimistes viimase 150 aasta jooksul kuigi palju. \"Meil peab olema ühelt poolt tagatud hääletamise salajasus, et igaüks saaks hääletada nii, nagu ta parasjagu tahab. Teisalt on vaja meil veenduda, et kokku loeti kõik antud hääled ja keegi valimistulemusega ei manipuleerinud. Kui võtame aluseks need kaks põhieesmärki, seab see üsna ranged piirid, kuidas saab hääletamissüsteem üleüldse välja näha,\" selgitas Kristjan Krips, IT-ettevõtte Cybernetica nooremteadur ja Tartu Ülikooli nooremlektor.\n\n\"Kui sa saad näiteks ise kontrollida, kas sinu hääl läks arvesse, saab teha seda ka inimene, kes sinult häält osta tahab või sind ähvardab.\"\n\nOma hiljuti kaitstud doktoritöös tegi Krips ülevaate, mida hääletamise privaatsuse ja mõjutuskindluse tagamiseks tarvis läheb. Lisaks analüüsis ta, kui hästi saab praeguseks väljapakutud lahendusi praktikas rakendada. \"Nende kahe nõudmise vahel on alati konflikt. Kui sa saad näiteks ise kontrollida, kas sinu hääl läks arvesse, saab teha seda ka inimene, kes sinult häält osta tahab või sind ähvardab,\" nentis nooremteadur.\n\nTeadlased on küll välja pakkunud sadu erinevaid internetihääletussüsteeme, kuid neist enamikeus on põhirõhk häälte kontrollitavusel, mitte mõjutuskindlusel. Mitmed sellele tähelepanu pööravad skeemid on Kripsi sõnul aga kummalised ja küllaltki kasutajavaenulikud. Ühtlasi näitlikustas Krips kolleegidega oma doktoritöös, et sageli e-hääletamisel eeskujuks võetava paberhääletamise salajasust saab hea tahtmise korral rikkuda käepäraste vahenditega.\n\nEesti eripärad ja ajalooline taak\n\n\" E-hääletamise tulekuga on saanud aga inimesed tegelikult rohkem võimalusi kontrollida, kas tema hääl jõudis kohale või mitte.\"\n\n\"Paberhääletamise ja e-hääletamise üldised põhimõtted on üldjoontes samad. E-hääletamise tulekuga on saanud aga inimesed tegelikult rohkem võimalusi kontrollida, kas tema hääl jõudis kohale või mitte,\" märkis Kristjan Krips. Näiteks saab Eestis valija nutitelefonil toimiva kontrollrakenduse abil vaadata, kas hääl kodeeriti ja krüpteeriti valimisrakenduse poolt õigesti ning see jõudis ka serverisse kohale.\n\nSealt edasi peab usaldama välisaudiitorite asjatundlikkust. Igast süsteemi jõudnud häälest jääb maha krüptograafiline jälg. Nõnda saavad audiitorid matemaatiliselt ja krüptograafiliselt kontrollida, kas serveris loeti hääled õigesti kokku ning hääli ei lisatud ega võetud ära.\n\nSeevastu näiteks pikalt posti teel hääletamist kasutanud Šveitsis saavad valijad interneti teel valides lisaks vaadata, kas nende hääl jõudis lugemisfaasi. Põhjus on proosaline. \"Nende riskianalüüsi ja internetihääletamisele seatavaid turvanõudeid lugedes pole kuskil kirjas, et mõjutustegevus on üleüldse risk. Nad ei pea kuigi võimalikuks, et pereliige sunnib valijat kellegi poolt hääletama või üritab nende häält osta,\" sõnas Krips.\n\nEesti internetihääletussüsteemile laoti seevastu vundament 2000. aastate alguses, kui meediast sai ikka ja jälle lugeda, kuidas loovutati oma hääl kahe viinapudeli või saja krooni eest. Nõnda peeti muu hulgas oluliseks, et inimene saab oma häält tahtmise korral ülehääletamise teel muuta.\n\nNooremteadur lisas, et toona polnud olemas lisaks kaasaegseid krüptograafilisi lahendusi ja arvutid oluliselt aeglasemad. \"Nõnda poleks olnud toona otsast otsani kontrollitava süsteemi loomine üleüldse võimalik. Lisaks on meil põhiseaduses paragrahv 60, mille alusel on valimised vabad,\" viitas Krips. Seega peaksid juristid ja poliitikud sellise süsteemi loomisel esmalt selgeks vaidlema ega taolise süsteemiga kaasnev mõjutusrisk seaduse mõttega vastuollu ei lähe.\n\nMitmed teised Kripsi uuritud mõjutuskindlust tagavad süsteemid oli kasutaja jaoks ebamugavamad kui Eestis käibel olev internetihääletussüsteem. Näiteks võisid nõuda need eelnevalt valijatele libaparoolide saatmist, mille sisestamisel nende hääl tegelikult arvesse ei lähe või toimisid vaid juhul, kui näiteks hääleostja hääletamise ajal tema selja taga ei seisnud.\n\nValijad pidasid analüüsi kohaselt kõige lihtsamini kasutatavaks mõjutuskindlust tagavaks meetmeks korduvhääletamist, mis on kasutusel ka Eestis.\n\n\"Juba kultuuriruumid on selles osas täiesti erinevad, mis on inimeste jaoks vastuvõetav privaatsustase.\"\n\nÜhtlasi rõhutas nooremteadur, et kõigile riikidele sobiva ühtse ja võimalikult töökindla internetihääletussüsteemi loomine on sisuliselt võimatu. \"Juba kultuuriruumid on selles osas täiesti erinevad, mis on inimeste jaoks vastuvõetav privaatsustase. Samamoodi mõjutab seda riigis olev taristu,\" sõnas Krips. Näiteks ilma ID-kaardita peaks mõtlema esmalt välja süsteemi valijate tuvastamiseks. \"Siin tekib hästi palju probleeme ses osas, kuidas veenduda, kas valida tahtvad inimesed on hääleõiguslikud,\" viitas nooremteadur.\n\nLisaks pole kodanike usaldus riigi ja valimiste korraldajate vastu kõikjal sedavõrd suur kui Eestis. Riigidki näevad riski, et küberrünne võib mõjutada valimistulemusi. Täiendavaid kõhklusi tekitas ühiskondades Edward Snowdeni lekked ja Venemaa mõjutustegevus USA valimiste ajal. \"Teisalt on olnud läänemaailma teadlaste hulgas alati selline teatav skeptilisus. Ent näiteks küberründe puhul on oluline, et suudaksime seda rünnet märgata. Kui seda täheldame, on ilmselt ründaja eesmärk juba eos luhta läinud,\" lisas ta.\n\nMiski pole täiuslik\n\nSiiski annaks muuta e-hääletamist Kristjan Kripsi sõnul Eestis praegusest turvalisemaks. Ühe võimalusena võiks saata inimestele hääletamise järel SMS-i või e-kirja näol teavituse, mis sellest talle märku annab. See vähendaks võimalust, et pereliige hääletab inimese eest talle teadmata või tehakse seda kahjurvara abil. Sarnaseid lahendusi kasutavad praegu mitmed erafirmad näiteks võõrast arvutist nende kasutajakeskkonda logimisel.\n\nID-kaardiga hääletades võiksid inimesed eelistada aga kaardilugejat, millel on klahvistik juba küljes. Seegi vähendaks võimalust, et keegi hiljem inimese identiteedi röövib.\n\n\"Muidugi on väga tore, kui inimesed riiki niimoodi usaldavad, aga praegu kontrollib Eestis ainult 3–4 protsenti internetihääletajatest, et tema hääl tõepoolest serverisse jõudis.\"\n\nValijad saavad ära teha muudki. \"Muidugi on väga tore, kui inimesed riiki niimoodi usaldavad, aga praegu kontrollib Eestis ainult 3–4 protsenti internetihääletajatest, et tema hääl tõepoolest serverisse jõudis. Seda sagedamini tehes oleks meil kõigil turvalisem,\" viitas Krips.\n\nEesti pole siinkohal ainulaadne. Näiteks on varem teadusuuringu raames USA-s hääletusmasinaga tehtud katsetest välja tulnud, kuidas vähem kui pooled inimesed lugesid hääletusmasina väljastatud sedelit. Valimisjaoskonna töötajale andis võimalikust häälemanipulatsioonist teada vähem kui seitse protsenti.\n\nTeaduse poole pealt annaks Kripsi sõnul edasi uurida, kuidas muuta hääletusprotsessi senisest läbipaistvamaks. \"Võib-olla leidub süsteem, millega saab valija kontrollida, kas tema hääl jõudis lugemisfaasi, ja seda viisil, et teda ei saa seejuures kuidagi mõjutada,\" arutles nooremteadur. Ilmselt nõuaks see aga praeguse hääletussüsteemi põhjalikku ümber tegemist ja keerukaid krüptograafilisi lahendusi.\n\nValimiskast tagataskus?\n\nAlates nutitelefonide laiemast levikust on praktiliselt kõigi valimiste järel kurdetud, et siiani pole suudetud luua usaldusväärset süsteemi nendega hääletamiseks. Nõnda uuris Kristjan Krips doktoritöö raames sellega seotud turvariske. Sealjuures kaalus ta kolleegidega kahte varianti: veebilehitsejapõhist valimisrakendust ja äpipoest allalaaditavat mobiilirakendust.\n\n\"Vaadates lisaks, kui palju inimesi viimasel ajal võltsveebilehtedele juhatavate õngitsusrünnete ohvriks langeb, võib olla veebilehitsejapõhise valimisrakendusega seotud risk päris suur.\"\n\nNeist esimesega seotud turvariske võib pidada analüüsi põhjal suuremaks. \"Inimesel pole võimalik sel juhul veenduda, et tegu on ehtsa valimisrakendusega. Vaadates lisaks, kui palju inimesi viimasel ajal võltsveebilehtedele juhatavate õngitsusrünnete ohvriks langeb, võib olla sellega seotud risk päris suur,\" viitas nooremteadur.\n\nNutitelefoniga hääletades tekib teinegi probleem. Vähemalt praegusele kontrollimissüsteemile truuks jäädes pole võimalik valijal sellisel juhul enam nii lihtsalt kontrollida, kas tema hääl jõudis kohale. Seda vähemalt juhul, kui pole ka teist nutitelefoni või tahvelarvutit. Nende hääletajate hulk, kes oma häält kontrollivad, väheneks seeläbi tõenäoliselt veelgi.\n\n\"Samal ajal pole ma näinud uuringut, kui palju võiks hääletajate üldarv nutihääletamisega kasvada,\" lisas Krips.\n\nPaberhääletuse vaevad\n\nVahepeal peaks silmas pidama, et paberhääletus pole kuldstandard. \"Inimesed kujutavad ette, kuidas kõik valimiskabiinis toimuv on privaatne ja sealt info väljaspool kuidagi ei leki. Teadlased on päris pikalt erinevate katsete alusel väitnud, et nii see praeguse tehnoloogiaga ei ole,\" sõnas Kristjan Krips. Hääle ostja saab jälgida valija tegevust reaalajas kasvõi prillide ja lipsunõela sisse peidetud kaameraga.\n\nKripsi ja ta kolleegide katsete põhjal saab hoida valija tegevusel silma peal isegi talle teadmatult. Seekord piisas selleks laua alla peidetud mikrofonist. Kasutatud analüüsitehnika võimaldas üpris täpselt öelda, millise kandidaadinumbri inimene hääletussedelile kirjutas. Suurt abi poleks isegi mujal maailmas kasutatavatest sedelitest, kus on kirjas kõik kandidaadid ja valija peab tegema vaid õigesse kohta risti. \"Kui hääletussedelil olev nimekiri pole just eriti eriskummaliselt koostatud, saame ikkagi umbkaudu öelda, millise partei poolt inimene hääletas,\" sõnas nooremteadur.\n\nSarnase lõpptulemuseni saaks jõuda ka lihtsakoelisema lahendusega. Mõelda võib kasvõi kaubanduskeskuse esimesel korrusel olevate valimiskabiinide peale. \"Kui kabiinidel eraldi lage peal pole, võivad näiteks teisel korrusel kõndivad inimesed võimsama nutitelefoni või teleobjektiiviga pildistada, mis numbri valija ikka sedelile kirjutas. Kas see ei ole risk?\" küsis Krips retooriliselt.\n\n\"Me peame leppima sellega, et absoluutset turvalisust ei ole kuskil olemas ja ideaalset süsteemi pole kuskil.\"\n\n\"Me peame leppima sellega, et absoluutset turvalisust ei ole kuskil olemas ja ideaalset süsteemi pole kuskil. Kedagi peame hääletades ikka usaldama, olgu selleks valimissedelite printimise eest vastutavad trükkalid, valimisjaoskonna töötajad või meie enda arvuti,\" lisas Kristjan Krips.\n\nTutvu doktoritööga Tartu Ülikooli digikogus. Tööd juhendas Jan Willemson Cybernetica AS-ist ja Tartu Ülikooli kaasprofessor Sven Laur, oponendid olid Olivier Pereira Louvaini katolikust ülikoolist ja Carsten Schürmann Kopenhaageni IT-ülikoolist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii paberil kui ka elektrooniliselt hääletamine nõuab alati kesktee leidmist valimiste läbipaistvuse ja valimisvabaduse vahel, mida mõjutavad ühiskonna eripärad. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et paberhääletamise turvalisust ja mõjutuskindlust kiputakse ülehindama, samas annaks parandada aga ka Eesti internetihääletussüsteemi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJõgeva kabeturniiril jäi naiste võit Eestisse, meestest võitis leedulane\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste põhiturniiri võitis Kaari Vainonen, kellele järgnesid Läti esindaja Antra Valnere ja Jõgeva kabetaja Triinu Jalg.\n\nMeeste esikolmiku moodustasid rahvusvahelised suurmeistrid. Võidu võttis Leedu esindaja Aleksej Domchev. Hinnatava teise koha sai Jõgeva Kabeklubi mängija Arno Uutma ja kolmas koht kuulus lätlasest eksmaailmameistrile Guntis Valnerisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval lõppes Kuremaal 11. rahvusvaheline turniir \"Jõgeva 2022\" 64-ruuduses kabes. Tänavust turniiri ilmestas Eesti kabetajate edukus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapanlaste uuendusmeelsus kujutas Eesti meremeestele eeskuju\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusliku ärkamisajal kujundasid meremehed arusaama rahvusest. Meremehed olid suurepärased \"vaatlejad\", kes nägid teisi rahvusi, vaatasid eestlasi perspektiiviga ning kujundasid teiste rahvastega kokku puutudes arusaama, milline on Eesti rahvuse tuum.\n\nJust Eesti meremeeste 19. sajandi reisikirjad on andnud Ene Selartile ja Anu Massole võimaluse uurida meie rahvuse kujutamist eesti meremeeste Jaapani reisikirjades. Uuringu tegijad otsisid oma uurimistöös vastuseid küsimustele, kuidas on meremehed tajunud rahvust ning kuidas on tutvustatud eesti lugejate jaoks võõrast, jaapani kultuuri. Selart ja Masso on esimesed, kes on uurinud, kuidas üksikisiku tasandil nähakse Eesti rahvust ja eestlasi võrdluses \"teistega\", tehes seda ajalehtedes järjelugudena ilmunud 19. saj kolme meremehe reisikirjade põhjal.\n\nEestlaste võrdlus jaapanlastega\n\nAutorid toovad välja, et reisikirjade autorid olid väga tolerantsed ja objektiivsed erinevate rahvuste suhtes: \"Näiteks kirjutas ta (Jüri Jürison; autor) sellest, kui paljud jaapanlased olid peaaegu alasti ja kandsid niudevööd – Jürisoni sõnul võis lugeja küll sellist kirjeldust pahaks panna, aga autor ei olevat süüdi, et nad sellised välja nägid ( \"... sest pole luggu, et nad meie silma eest tihti veidrad on, ehk koggoni vasto oksa lähvad\"), kuna kokkuvõttes polnud see tema arvates oluline\".\n\nReisikirjades tuleb välja, et Jaapanit ja teisi maid toodi pigem Eestile eeskujuks, eelõige ühiskondliku ja tehnoloogiliste uuenduste poolest. Üldse oldi Jaapani ja jaapanlaste suhtes lugupidavad ja positiivselt meelestatud.\n\nAutorite analüüsist on näha, et 19. sajandil oli oluline rahvusel ja isetegemisel suur tähendus, ikka Jaapani võrdluses. Meremehed rõhutasid, et ka Eesti peab olema sõltumatu teistest ja tuleb oma maad edendada ning oluline on, et eestlased saaksid ise oma töödega hakkama ega peaks kasutama võõrast tööjõudu (näit laevaehitajaid).\n\nVõrdluses Jaapaniga tuuakse välja, et Eestis ei ole piisavalt turvaline, eestlased pole piisavalt viisakad ja on kultuuriliselt vähe arenenud. Samuti rõhutati, et eestlased on küll harimatud, aga see-eest töökad ning eestlased peavad ennast harima, et oskuslikumat tööd teha. Seejuures peeti jaapanlasi paganateks ja eestlasi kristlasteks.\n\nRahvuslik ja paikkondlik identiteet\n\nMeremeeste jaoks oli rahvus oluline ja seda näidati ka teadlikult välja, kuid samas ei eitatud Vene Tsaaririigi koosseisu kuulumist või eurooplaseks olemist. Oli juhuseid, kus meremehed tegid külalisraamatusse sissekandeid eesti keeles: \" Sinna on kõige rohkem Venekeeles kirjutatud, peale selle on Inglise-, Saksa-, Norra, ja muus keeles. Nüüd leidub sealt ka paar eestikeelset sõna, mis mina kirjutasin\". Rahvuse juures on ikka oluline ka paikkondlik kuuluvus ja reisikirjadest on näha, kuidas eristatakse saarlasi, hiidlasi, kihnlasi.\n\nMeremeeste rahvuslikkust rõhutab ka see, et reisikirjad sisaldasid tihti viiteid Kalevipojale, viited Eesti kommetele ja talurahva igapäevaelule. Puutumata ei jäänud ka viited kilplastele, iseloomustamaks eestlast: \"... igga kord kehha pakitsusega solapöllo peale joosta, kus veel mönni vöis koorma tee peal ärra-kautada, ja siiski muud kasso sest ei sanud, kui nöggese körvetust\".\n\nUuringu autorid tõdevad: \"Analüüsitulemused näitavad, et vahendades ajalehtedes oma reisikogemust ja isiklikke lugusid Jaapanist, kujutasid eesti meremehed omaenda identiteeti ja Eesti rahvust mitmekihilisena. Reisikirjad olid kirjutatud eestlastelt eestlastele ehk tajudes ja arvestades kohalikku rahvuslikku ning kulutuurilist konteksti. Eesti rahvust kujutati nii paikkondlike võrdluste ja kuuluvuste mainimise, kui ka üleüldiselt eestlaseks olemise kaudu.\"\n\nArtikkel ilmus ajakirjas Keel ja Kirjandus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänapäeva televisiooni ja Internetti asendasid 19. sajandil meremeeste reisikirjad. Reisikirjade kaudu said Eesti lugejad teada muu maailma kohta ning loetu andis võimaluse mõtestada ka omaenda rahvust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti teadusrahastus on Nõukogude Liidu aegsete välissuhete nägu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu töö näitab, et kuigi muutused olid institutsioonide vormides, siis mitte niivõrd palju normides, millega need institutsioonid seotud olid,\" ütleb Toulouse'i Ülikooli poliitikateaduste ja Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse värske topeltdoktor Teele Tõnismann viimastel aastakümnetel toimunud muutuste kohta Eesti, Läti ja Leedu teadusrahastuses.\n\n\"Minu töö näitab, et kuigi muutused olid institutsioonide vormides, siis mitte niivõrd palju normides, millega need institutsioonid seotud olid.\"\n\nOma hiljuti kaitstud doktoritöös vaatles ta Balti riikide teadusrahastuse poliitikate reforme 1988. aastast 2010. aastate keskpaigani. Just sotsiaal- ja humanitaarteadustele keskendudes huvitas teda täpsemalt, mil määral on konkurentsipõhise rahastuse juurutamine seotud teadlaste omaaegsete rahvusvaheliste kontaktidega ja europaniseerumisega. Selleks tegi ta kolmes Balti riigis intervjuusid nii teaduspoliitikas osalejate kui ka sotsiaalteadlaste endiga ja analüüsis kirjalikke allikaid.\n\nVormilt uus, normilt vana\n\nTeadusrahastus tuli Teele Tõnismanni sõnul Nõukogude Liidus keskselt Teaduste Akadeemiast või tööstustest. \"See võis erineda olenevalt uurimisrühma asukohast ja suhetest, mille juhid said luua väljaspool olevate asutustega,\" kirjeldab ta. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega kaasnenud poliitiline segadus muutis aga järsult teadustöö keskkonda. \"Moskva-poolne rahastamine lõppes, varem õitsenud tööstusharud varisesid kokku ja teadusuuringute eelarveid kärbiti või lõpetati need üldse ära,\" loetleb Tõnismann.\n\nSeepeale asusid Baltikumi teaduskogukonnad tegutsema, et taastada võimalus ise oma käekäigu üle otsustada ja akadeemiline sfäär poliitilisest kontrollist vabastada. Kolme Balti riigi võrdlus näitas Tõnismanni sõnul, et Eesti läks võrreldes Läti ja Leeduga üsna kiiresti üle rahvusvahelistele teadusrahastuse normidele, sealhulgas riiklikule rahastusfondile ja konkurentsipõhistele projektitoetustele. Läti ja Leedu teadusrahastuse poliitikasse ei toonud kohemaid rahvusvahelisi standardeid ka liitumine Euroopa Liiduga.\n\n\"Näitasin oma doktoritöös, et rahvusvahelistumise normid ja konkurentsipõhisus võetakse üle siis, kui sellega tegelevad poliitika tegemise tasandil teatud ressurssidega inimrühmad,\" selgitab Tõnismann. Teisisõnu, muutusi on ellu viinud ainult need, kes on ise oma õpingute ja töö käigus rahvusvahelise teadusrahastuse korraldusega kokku puutunud ning seejärel mujal õpitud norme kodumaale üle toonud.\n\n\"Näitasin oma doktoritöös, et rahvusvahelistumise normid ja konkurentsipõhisus võetakse üle siis, kui sellega tegelevad poliitika tegemise tasandil teatud ressurssidega inimrühmad.\"\n\n\"Eestis juhtus see nii vara sellepärast, et Nõukogude Liidu ajal said Eesti loodus- ja täppisteadlased üsna palju väljas käia erinevates riikides. Läti ja Leedu teadlastele ei olnud see erinevatel põhjustel võimalik,\" võrdleb uurija. Kuna Eestis soodustas eeskätt täppisteadlaste rahvusvahelist suhtlust siinse Teaduste Akadeemia ja kommunistliku partei ladvik, oli meil Tõnismanni sõnul juba 1990. aastate alguses olemas piisav hulk ettevõtlikke inimesi, kes tahtsid ja oskasid uued normid üle tuua.\n\nÜleminek oli paiguti siiski vaid väline. Nimelt loodi 1990. aastate alguses Eestis ja Lätis teadusrahastusnõukogud, meil nime all Eesti Teadusfond (ETF). \"Samas, need nõukogud eraldasid väikeseid toetusi suurele hulgale üksikutele teadlastele ja ainult mõned kõige olulisemad projektid läbisid rahvusvahelise eksperdihinnangu,\" osutab Tõnismann väliselt uue nähtuse sisulisele muutumatusele. Näiteks eraldas ETF 1995. aastal 2,88 miljonit eurot toetust 883 projektile 1211 esitatud taotlusest, mis tähendab, et toetust sai kaks kolmandikku projekte.\n\nSeeläbi kujunes projektitoetus uurija sõnul siinmail püsivaks rahastusallikaks, et teadlased üldse saaks ellu jääda. Nii kaotas projektiraha oma algse mõtte olla tippteadusele mõeldud lisatoetus. \"Ühesõnaga, ehkki räägime vabaturumajandusele üleminekust, siis kuigi vormid muutusid, ei pruukinud normid valdkonnas kohe muutuda,\" tõdeb Tõnismann.\n\nKui artikleid, siis artikleid\n\nKui algul jaotas ETF väikest projektitoetust paljudele uurijatele, siis nüüd jagab selle järeltulija Eesti Teadusagentuur (ETAG) raha pigem vähestele. \"Need teadlased, kes on Eestist väljas käinud, tunnevad, et siinset teadusrahastust võib lugeda äärmiselt konkurentsipõhiseks,\" kirjeldab Teele Tõnismann praegust olukorda. Näiteks menetles ETAG 2021. aastal kokku 335 personaalse uurimistoetuse grandi taotlust, millest rahastuse otsuse sai 79 ehk üks neljast.\n\nTõnismanni sõnul on aastatel 1988–2017 Eesti teadusrahastust kujundanud reformid suuresti oma kujundajate ehk peamiselt loodus- ja täppisteadlastest koosneva Eesti teadusadministratiivse eliidi nägu. \"Näitasin oma töös, et teaduspoliitika kujundamise protsessis osalejad on informeeritud oma distsipliinidele kehtestatud normidest, ja oma õpingute- ja töö-trajektooridel loodud võrgustikest,\" kirjeldab ta. Eesti puhul tähendab see kahepoolset koostööd Põhjamaade teadlaskondadega, aga ka USA-ga ja teiste Lääne-Euroopa riikidega.\n\nTõnismanni huvitas tema töös aga muutuste mõju SSH teadlaste, täpsemalt sotsioloogide praktikatele ja viisile, kuidas nad oma tööst räägivad. \"Näitasin, et käitutakse pragmaatiliselt. Kui on vaja artikleid, siis neid publitseeritakse,\" sõnab ta. Samas pühendusid paljud sotsioloogid riigi- ja teadusraha jagamise korra vahetudes kas õpetajatööle või siis erinevatele riiklikele hangetele, näiteks rakenduslikele projektidele. \"Seega on nende endi reaalsed tegevused ja publitseerimise nõuded tihti vastuolus,\" arutleb uurija.\n\n\"Need teadlased, kes on Eestist väljas käinud, tunnevad, et siinset teadusrahastust võib lugeda äärmiselt konkurentsipõhiseks.\"\n\nKuna teadusrahastuse taotluse edu eeldab ohtrat publitseerimist, valivad SSH teadlased ajakirju, kus see käib kiiresti. Nii kaotavad nad Tõnismanni sõnul aja keskenduda. Samuti valivad vähemalt sotsioloogid uurija sõnul palju uusi rahastusallikaid ja on kiiresti valmis oma teemasid nende nimel muutma. \"Näitasin oma töös, kuidas teadlased ise ei tunneta, et need normid tooksid kaasa suurt kasvu töö kvaliteedis,\" märgib ta.\n\nEesti näide pole tema sõnul siiski kõige äärmuslikum. \"Näiteks Leedus on paljud kohalikud ajakirjad lisatud rahvusvaheliste ajakirjade nimekirja, mis võimaldab jätkuvalt oma keeles kirjutada, aga samas näidata rahvusvahelistumist,\" kirjeldab ta veel üht võimalust uute reeglitega kohanduda. Lätis puuduvad akadeemilised sotsioloogiauuringud Tõnismanni sõnul pea üldse ja sealsed sotsioloogid tegelevad eeskätt rakendusuuringutega.\n\nSellised kohandumisstrateegiad pole samas mingi Baltikumi eripära, vaid teised uurijad on neid täheldanud teisteski postkommunistlikes riikides. \"Näidatakse, et projektipõhine rahastuse mõjud on erinevad vastavalt muule teadusrahastusele – kus on stabiilne baasrahastus, siis seal projektipõhisus võib olla väga hea; kus on ebastabiilne rahastus, seal mitte,\" võrdleb uurija.\n\nVesi populismi veskile?\n\nSotsiaal- ja humanitaarteadlaste süvenemist takistaval rahastussüsteemil on Teele Tõnismanni sõnul tagajärjed. \"Eesti sotsioloogidel ja paljudel teistel sotsiaalteadlastel laiemalt ei ole võimalik tegeleda stabiilselt ühiskonna- ja valitsuskriitiliste teemadega,\" ütleb ta: \"Sellised tööd vajavad aastaid süvenemist.\"\n\nKuigi tugevaid akadeemilisi uurimisrühmi leidub, sõltub enamik Balti sotsioloogidest Tõnismanni sõnul endiselt välisriikide partneritest – nii rahastuses kui ka metodoloogiate ja teooriate puhul. See peegeldab tema sõnul globaalset ebavõrdset tööjaotust sotsiaalteadustes.\n\n\"Eesti sotsioloogidel ja paljudel teistel sotsiaalteadlastel laiemalt ei ole võimalik tegeleda stabiilselt ühiskonna- ja valitsuskriitiliste teemadega.\"\n\n\"Baltimaade teadlaste mitmekesine uurimistöö rahastamine ja avaldamispraktika ei kajasta mitte ainult konkureerivat teaduskeskkonda, vaid ka sotsioloogia kõrvalist positsiooni riiklikes teadusvaldkondade hierarhiates,\" ütleb ta. Sotsioloogia kõrvalisus kajastub tema sõnul ka sotsioloogiakogukondade koosseisus: \"Balti sotsioloogid on enamasti naised ja nende palgad on madalamad kui nende kolleegidel täppis- ja loodusteaduste valdkonnas.\"\n\nSiit edasi võiks Tõnismanni sõnul vaadelda, kuidas mõjutab postkommunistlike riikide akadeemiline ruum kohalikku poliitikat. \"Näiteks võiks uurida selle seost paremäärmuslike erakondade tõusuga,\" pakub ta: \"Kui nad seisavad silmitsi suhteliselt nõrkade sotsiaalteaduslike kogukondadega, võivad nad oma poliitiliste programmidega monopoliseerida ühiskondlikku diskursust.\" Kuna Eesti on rahvusvahelisel areenil oma teaduspoliitika reformidega pigem silmapaistev, peab Tõnismann võimalikku seost eriti paradoksaalseks.\n\n\"Laiemalt usun samuti et, kui aru saada mehhanismidest, mis selgitavad tänast olukorda, saab paremini aru ka sellest, kuidas seda olukorda muuta,\" ütleb ta ja soovitab igal lugejal tema tööst omad järeldused teha.\n\nTeele Tõnismann kaitses doktoritöö\"Research Funding Reforms in the Baltic States: Institutional Heritage, Internationalisation and Competition from 1988 to mid-2010s\" (\"Teadusrahastuse reformid Balti riikides: institutsionaalne pärand, rahvusvahelistumine ja konkurents perioodil 1988 kuni 2010-ndate keskpaik\") 13. juunil Toulouse'i Ülikoolis. Tööd juhendasid professor Cécile Crespy Toulouse´i Ülikoolist ja professor Rainer Kattel Tallinna Tehnikaülikoolist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti läks 1990. aastate alguses eesrinnas üle läänelikule konkurentsipõhisele teadusrahastuse süsteemile. Eesti teadlase doktoritöö osutab, et muutus oli siiski vähemalt alguses pinnapealne ega lõiganud läbi nõukogudeaegseid mõttemalle. Sotsiaal- ja humanitaarteadlased leiavad end nüüdseks aga süsteemist, mis nende tegelikke huvisid ei arvesta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Lightning avas tänavuses finaalseerias võiduarve\n\n## Põhitekst:\n\nLightning jäi esimesel kolmandikul peale 2:1 ja teine periood aga võideti juba 4:1. Võitjate eest tegid skoori Anthony Cirelli, Ondrej Palat, Nicholas Paul, Steven Stamkos, Pat Maroon ja Corey Perry, Avalanche'i mõlemad väravad viskas Gabriel Landeskog.\n\n\"Teadsime, et see oli meie jaoks mäng, mille pidime võitma ja nii me mängisimegi,\" ütles Lightningi kapten Stamkos. \"Kindlasti andis see meile enesekindlust.\"\n\nKüll aga sai mängu lõpus vigastada Lightningu üks põhimeestest Nikita Kutšerov ja praegu pole veel teada, kas ta on võimeline finaalseeriat jätkama.\n\nAvalanche juhib nelja võiduni mängitavat seeriat 2:1. Neljas kohtumine peetakse taas Tampa Bays.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel kahel aastal jäähoki Stanley karikavõistlused võitnud Tampa Bay Lightning teenis tänavuses finaalseerias esimese võidu, alistades Colorado Avalanche'i kodujääl 6:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti plaanib küttekulude hinnatõusu tõttu toetada kõiki majapidamisi\n\n## Põhitekst:\n\nLäti parlamendisaadik Arvils Ašeradens ütles, et toetusmeetmed hinnatõusu ohjeldamiseks tuleks jagada kahte rühma. Esimene pakuks täiendavat toetust väiksema sissetulekuga elanikele, mis hõlmab eluasemetoetuse suurendamist. Küttekulude hinnatõus tahetakse osaliselt hüvitada kõikidele Läti elanikele. Seda abi ei suunata konkreetsele elanikkonnarühmale, vahendas LSM.\n\n150 miljonit eurot plaanib riik kulutada keskküttekulude tõusu kompenseerimiseks. 35 miljonit eurot aga gaasiküttekulude tõusu osaliseks hüvitamiseks. Toetust saavad ka majapidamised, kes kütavad oma kodu puidu või soojuspumbaga.\n\nSotsiaalminister Gatis Eglitis ütles, et valitsuse kavandatav toetus on hädavajalik. Eglitis siiski hoiatas, et kogu hinnatõusu kompenseerimine siiski ei õnnestu. \"Inimesed peavad arvestama kulude kasvuga,\" ütles Eglitis.\n\nValitsuse esindajad ei täpsustanud, kui palju küttekulude kompenseerimine suurendab eelarvepuudujääki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti valitsus plaanib järgmisel küttehooajal hüvitada osaliselt kõigi majapidamiste küttekulude hinnatõusu. Valitsus plaanib selleks kulutada 342 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia lendas Islandile ühe võtmemängijata\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eilse treeningu järel on kõik terved. Kõik, kes siia lendasid, saavad meid aidata. Praegu on seis hea,\" ütles Levadia kaaspeatreener Vladimir Vassiljev esmaspäeva õhtul Soccernet.ee-le. \"Vaštšuk ei lennanud meiega kaasa, ülejäänud kõik tulid.\"\n\n26-aastane Vaštšuk vigastas kuu aega tagasi tagareit ega ole siiani piisavalt tervenenud, et esimestes euromängudes meeskonda aidata.\n\nLevadia kohtumine Reykjaviki Vikinguriga algab Vikingsvölluri staadionil teisipäeval kell 22.30.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "FCI Levadia valmistub Reykjavikis UEFA Meistrite liiga eel-eelringi turniiriks ilma Eesti koondise poolkaitsja Bogdan Vaštšukita.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAzovi polgu eliitüksuse snaiprid: oleme tapnud vähemalt 300 Vene sõdurit\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Andri on Harkivi piirkonna põliselanik. Tema meeskonnaliikmed on samuti pärit Harkivist. Andri sõnul oli esimene venelane, kes ta sihikule sattus, väga hooletu. Andri varitses Vene sõdurit 300 meetri kauguselt metsast, sihtis tema rinda ja tulistas siis oma snaipripüssist.\n\n\"Mida ma siis tundsin. Relva tagasilööki. Ma ei tunne end süüdi. Ajan nad minema oma maalt,\" ütles Andri ajalehele The Times.\n\nAzovi polk sai varem kurikuulsaks paremäärmuslike vaadete pärast. Nüüd on see aga laiaulatuslik üksus, kuhu kuuluvad eri taustaga ja vaadetega ukrainlased. Nende hinnangul on tegemist kõige parema üksusega Ukraina armees.\n\n\"Liitusin Azoviga, sest see on praegu parim Ukraina üksus, nende võitlusvaim on kõige suurem. Meil pole ideoloogiat, nagu väidab Venemaa propaganda. Oleme lihtsad sõdurid, kes kaitsevad oma kodumaad,\" ütles Andri meeskonnakaaslane.\n\nÜks teine Andri meeskonnakaaslane ütles ajalehele The Times, et tema üksus kasutab sageli oma teadmisi kohalikust maastikust ja suudab nii tagasi tõrjuda suuremaid vaenlaste üksusi. Snaiprite üksused on varustatud ka granaadiheitjatega. Nii proovivad nad avamaale välja meelitada Venemaa sõdureid. Kui venelased liiguvad avamaale, tabab neid Ukraina suurtükituli.\n\n\"Osaliselt just tänu nende noorte meeste vaprusele suutis Ukraina Harkivi oblastis vene väed tagasi tõrjuda. Meie sõdurite võitlusvaim ja oskused kasvavad, kuid vajame nende jõupingutuste toetamiseks rohkem pikamaarelvi,\" ütles Ukraina armee kapten Ilko Božko.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Azovi polgu erioperatsioonide eliitüksuse snaiprid väidavad, et on viimase kahe kuu jooksul tapnud vähemalt 300 Venemaa sõdurit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAlar Karis: erakorraliste valimistega ei tohi mängida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Erakorraliste valimistega ei tohi mängida, sest see võib harjumuseks muutuda. Praegu pole see võimalus kuigi suur,\" vastas Karis Tartu Postimehe küsimusele kui mitu protsenti on võimalust, et ta kuulutab ühel hetkel ikkagi erakorralised valimised välja.\n\n\"Kui presidendil oleks soov eelistada üht või teist parteid, siis muidugi võiks selliseid samme astuda, aga mina ei ole seda tüüpi president,\" lisas Karis, viidates võimalusele, et erakorralised valimised annaksid eelise praegu viimaste aastate kõrgeimat toetust nautivale Reformierakonnale.\n\nReformierakond, kes Keskerakonna ministrid valitsusest kuu aja eest välja heitis, on ka ainus parlamendierakond, kes järjekindlalt on erakorraliste valimiste initsieerimisest rääkinud.\n\nErakorraliste valimiste väljakuulutamiseks oleks riigiõiguse asjatundjate sõnul presidendil vaja siiski veenduda, et olemasolevas riigikogu koosseisus uut ja teovõimelist valitsust enam moodustada ei õnnestu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karis kommenteeris esimest korda erakorraliste valimiste väljakuulutamise võimalikkust, öeldes usutluses Tartu Postimehele, et see võimalus pole kuigi suur.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonast taastunud tööturgu võib hakata mõjutama sõda\n\n## Põhitekst:\n\nKui koroona tippajal oli Eestis töötuid üle 57 000, siis nüüdseks on töötukassa andmetel langenud see näitaja 45 000 inimeseni. Ka Ida-Virumaal ja Valgamaal, kus töötuse määr on kõrge, leiab tööotsija endale ameti.\n\nTöötukassa osakonnajuhataja Katrin Liivamets ütles, et kui koroona ajal tuli teenindussektoris inimesi koondada, siis praeguseks on olukord muutunud ning tööjõudu üle ei ole. Kuigi ettevõtted on koroonast taastumas, siis Eesti Panga ökonomist Katri Urke lisas, et sõda Ukrainas võib kaasa tuua tööpuuduse tõusu.\n\n\"Lühiajalisi töötajaid on keerulisem leida. Paljud varem siin olnud lühiajalised töötajad on lahkunud tagasi kodumaale. Need töökohad tuleb täita siis kohalike elanikega, mis võib olla keeruline, eriti kui ettevõte on aastaid harjunud värbama just seda välismaist lühiajalist tööjõudu. Ei pruugi olla ka sobiva oskusega inimesi piisaval hulgal Eestis,\" rääkis Urke.\n\nCV Online'i värbamisjuht Kaire Kleesment sõnas, et kuigi tööturu üldpilt on praegu hea, siis nii infotehnoloogia, müügi kui ka teenindussektoris on töötajaid puudu. Kleesmenti sõnul peaksid tööandjad üle vaatama nõudmised, mida kandidaadile esitatakse.\n\n\"Üks võimalus on tööandjatel läbi vaadata nõudmised, mida võib-olla kandidaatidele esitatakse. Näiteks keelenõue - väga raske on leida kolmkeelseid inimesi, kes räägiks eesti-vene-inglise keelt. Need on põhilised sellised keeled, mis on nõutud.\"\n\nKleesment lisas, et nõudmiste kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka palgale. Seda juhtub küll harva, ent spetsialist on valmis valdkonda vahetama, kui mujal makstakse talle töö eest rohkem.\n\n\"Tegelikult tänane spetsialist on valmis üldse kaaluma teisi pakkumisi, kui palgapakkumine on vähemalt 30 protsenti kõrgem – see on päris suur hüpe tööandja jaoks.\"\n\nSeda, missuguseid muutuseid sõda tööturule kaasa toob, on võimalik hinnata sügisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata tööjõupuudusele teenindussektoris on seis tööturul tasakaalus, kuid Venemaa alustatud sõda võib olukorda muuta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA võib ajutiselt loobuda föderaalsest kütusemaksust\n\n## Põhitekst:\n\nBiden ütles esmaspäeval, et võib teha föderaalse kütuseaktsiisi suhtes otsuse mõne päeva jooksul. \"Loodan, et saan andmete põhjal otsuse teha nädala lõpuks,\" ütles Biden.\n\nUSA-s hakkas bensiini hind kiiresti tõusma juba eelmisel aastal. Venemaa sissetung Ukrainasse kiirendas hinnatõusu veelgi. USA autoliidu (AAA) andmetel oli esmaspäeval bensiini hind keskmiselt 4,98 dollarit galloni kohta.\n\nVabariiklased maksusoodustust aga ei toeta. Senati vähemuse juht Mitch McConnell süüdistas demokraate \"poliitiliste mängude mängimises\".\n\nKriitikud leiavad samuti, et naftafirmad võivad maksusoodustusi kasutada ära enda huvides ja tarbijad peaksid ikka maksma kõrget bensiini hinda. Mõned kriitikud leiavad, et maksutulu vähenemine võib ohustada hädavajalikke teede ja sildade remonditöid, vahendas The Wall Street Journal.\n\nUSA rahandusminister Janet Yellen väitis siiski esmaspäeval, et maksusoodustused kanduvad üle ka tarbijatele.\n\nValge Maja ametnik ütles ajalehele The Wall Street Journal, et Biden uurib kõiki võimalusi, mis aitaksid ameeriklastel osta odavamat autokütust.\n\nUSA valitsus proovib pidurdada kiiret hinnatõusu. USA föderaalreserv tõstis eelmisel nädalal intressimäärasid 0,75 protsenti, mis oli oodatust suurem samm. Viimati tõsteti intressimäärasid nii palju 1994. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden ütles esmaspäeval, et föderaalvalitsus võib loobuda mõne päeva pärast ajutiselt kütuseaktsiisist, kuna riigis tõuseb kiiresti bensiini hind.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSõda Ukrainas hoogustab kaubavahetust Hiina ja Venemaa vahel\n\n## Põhitekst:\n\nSanktsioonide tõttu on Venemaa maailmaturul ühe rohkem isoleeritud, kuid Vene toormest keeldujaid on asunud jõudsalt asendama Hiina. Hiina tolliameti esmaspäeval avaldatud statistikast selgub, et võrreldes aastataguse ajaga ostis Hiina mais Venemaalt 55 protsenti rohkem naftat – kokku 8,42 miljonit tonni ehk pea 7,5 miljardi dollari jagu. Ka tõusis üle 50 protsendi Vene veeldatud maagaasi müük Hiinasse.\n\nTeisalt aitab Hiina Venemaal tekkinud alumiiniumipuudust leevendada ja on selle aasta esimese kuuga Venemaale tarninud kümme korda rohkem alumiiniumi kui mullu sama ajaga.\n\nTartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute keskuse Aasia poliitika külalisprofessor Robert Douglas Weatherley ütleb, et peamiselt otsib Hiina omakasu.\n\n\"Hiina on märganud võimalust vähendada kulusid naftale ja teistele maavaradele. Sellel on väga kasulik kaasmõju – Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide nõrgestamine. Hiina kommunistlik partei on kindlasti väga rõõmus selle üle, aga ma ei ütleks, et see on peamine põhjus, miks Hiina Venemaaga äri teeb. Hiinale on esikohal siiski oma majanduslikud ja riiklikud huvid,\" rääkis Weatherley.\n\nVenemaa on sunnitud naftat Hiinale müüma allahindlusega, kuid Vene maavarad on Hiinale siiski niivõrd olulised, et hiinlased oma suva järgi hinda nimetada ei saa.\n\n\"Hiljuti on Hiina meedia kirjutanud, et Hiina ja Vene riigipeade vahel on olnud järjest enam hõõrdumist nafta hinna teemal. See, et seda üldse mainitakse, on valgustav, sest väga tihti Hiina meediast nii ausaid sõnumeid Venemaa kohta ei kuule,\" kommenteeris Weatherley.\n\nOmeti on Hiina ja Venemaa koostööd raske lõhkuda ning kahe riigi tüli pöördumine pigem ebatõenäoline.\n\n\"Liiga palju raha on investeeritud. Hiina ja Venemaa on nii geograafiliselt kui ka geopoliitiliselt naabrid. Neid ühendab demokraatia vastu seismine. Koos survestavad nad arengumaid Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas eelistama autoritaarseid ühepartei süsteeme.\"\n\nPekingile on ka kasulik sõja jätkumine Ukrainas, nii langeb rahvusvaheline kriitiline pilk pigem Venemaale, mitte Hiina inimõiguste rikkumistele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina ja Venemaa kaubavahetus on hoogustunud, Hiina import Venemaalt on mullusega võrreldes kasvanud 80 protsenti. Hiina pakub omakorda kaupa Venemaale – näiteks alumiiniumit, leevendades sanktsioonide tõttu tekkinud puudust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron kohtub teisipäeval poliitiliste vastastega\n\n## Põhitekst:\n\nMacroni juhitav valimisliit Üheskoos sai Prantsusmaa uues rahvusassamblees kõige rohkem kohti, kuid kaotas parlamendienamuse, sest nii vasakpoolsed kui ka parempopulistid esinesid väga tugevalt. Macron peab nüüd tagama konkurentide toetuse, et ellu viia oma reformiplaanid.\n\nPrantsusmaal on vähemusvalitsused haruldased ja Macroni valimisliidul on parlamendienamusest puudu 44 kohta.\n\nKõnelustel osaleb Le Pen, kuid mitte Melenchon, vahendas uudisteagentuur AFP. Macroniga kohtuvad sotsialistide juht Olivier Faure ja kommunistliku partei juht Fabien Roussel. Mõlemad kuuluvad Melenchoni juhitud vasakliitu.\n\n\"Mõlema erakonna esindajad külastavad teisipäeval ja kolmapäeval Elysee paleed,\" teatas Macroni büroo ametnik.\n\nPrantsusmaa peaminister Elisabeth Borne teatas hiljuti samuti, et Macroni juhitud valimisliit otsib parlamendis liitlasi, kellega saab koostööd teha.\n\nSiiski ei soovi Marine Le Peni juhitud konservatiivid ega Jean-Luc Melenchoni vasakkoalitsioon Macroniga koostööd teha, vahendas BBC.\n\nPrantsusmaa meedia spekuleerib samuti, et Macron võib välja kuulutada erakorralised valimised aasta või enama pärast, et saada töötav parlamendienamus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron kohtub teisipäeval poliitiliste vastastega, kuna tema valimisliit kaotas enamuse parlamendis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHannes Soomer teenis Brnos MM-i punktilisa\n\n## Põhitekst:\n\nSoomer alustas võistlust 13. kohalt ning lõpetas ka avaringi samal positsioonil. Teisel ringil langes eestlane 16. kohale, kuid alustas marulist konkurentide püüdmist ning oli kaheksandaks ringiks tõusnud 11. positsioonile. Järelejäänud kaheksa ringi jooksul heitles Racedays meeskonna sõitja kohtade 11 - 13 nimel Kawasaki sõitjate Rob Hartogi ja Hikari Okobuga. 16-ringilise võistluse lõpetas Soomer 12. kohal ning teenis selle eest neli MM-punkti. Esikümne koht jäi eestlasel 3,5 sekundi kaugusele. Brno etapi võitnud Jules Cluzelist (Yamaha) jäi Soomer 16-ringlilise võistlusel maha 34,8 sekundiga. Seitsme sõidetud etapi järel hoiab eestlane 11 punktiga Supersport MM-arvestuse 20. kohta.\n\n\"Sõiduga jäin ma ise rahule,\" ütles Soomer. \"Stardiga kaotasin kõvasti kohti, aga esimeste ringidega sain palju tagasi teha. Kogu sõidu jooksul oli väga palju sebimist Hartogi ja Okuboga, mille jooksul kulutasin väga palju rehvi ja ei saanud lõpus enam päris tipptempot hoida. Kogu nädalavahetuse tööga võib aga isegi rohkem rahule jääda. Tegeleme jälle vaikselt peenhäälestusega ja kolme nädala pärast Misanosse minnes arvan, et saame siin rajatud vundamendilt jätkata, mitte jälle nullist alustada.\"\n\nSupersport MM-hooaja järgmine etapp sõidetakse 6. - 8.juulini Itaalias, Misano ringrajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeva pärastlõunal sõideti Tšehhis, Brno ringrajal mootorrataste ringrajasõidu klassi Supersport MM-hooaja seitsmes etapp. Hannes Soomer lõpetas võistluse 12. kohal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIraan ootab Euroopalt kiiresti samme tuumaleppe kaitseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"See asi peab saama selgeks - Iraani ametnikud ei jää Euroopa lõputuid lubadusi ootama,\" ütles Larijani parlamendis.\n\n\"Läbirääkimiste aeg hakkab otsa saama ja kui Euroopa arvab, et suudab tuumaleppe säilitada, peab ta oma otsuse selgesõnaliselt ja kiiresti teatavaks tegema, vastasel juhul astub Iraan tuuma- ja teistes asjades järgmise sammu,\" lausus ta.\n\nUSA teatas mais, et astub 2015. aastal sõlmitud tuumaleppest välja ja kehtestab Iraanile taas majandussanktsioonid, mis tabavad ka Iraanis tegutsevaid välisriikide ettevõtteid.\n\nMitu Euroopa suurfirmat nagu Total ja Peugeot ning Vene Lukoil on teatanud, et valmistuvad sanktsioonide tõttu Iraanist lahkuma. Washington on seadnud tähtajaks 4. novembri.\n\nIraan on juba hoiatanud, et valmistub jätkama uraani rikastamist, kui tuumalepet säilitada ei õnnestu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraani mõjuvõimas parlamendispiiker Ali Larijani hoiatas pühapäeval, et Euroopal hakkab aeg näitamaks, et nad suudavad tuumaleppe päästa, otsa saama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSebastian Vettel võitis Kanada GP ja tõusis MM-sarja üldliidriks\n\n## Põhitekst:\n\nJuba esimesel ringil toimus suur avarii, mille põhjustas Lance Strolli purunenud rehv. Selle tagajärel jätsid võistluse pooleli Bob Hartley ja Stroll. Kui sõidetud oli 43 ringi, siis pidi sõidu pooleli jätma ka oma 300. võistlust tegev Fernando Alonso, kuna tema masinal kadus jõud ära.\n\nVetteli järel jõudis teisena finišisse Valtteri Bottas ja kolmandana Max Verstappen. Viiendana lõpetanud Lewis Hamilton langes kokkuvõttes teisele kohale ja kaotab Vettelile vaid ühe punktiga.\n\nLAP 1/70:\nGreat start for Vettel but there's been a huge impact behind\nHartley and Stroll are OUT #CanadianGP???????? #F1 pic.twitter.com/7mazteuo3X\n\n— Formula 1 (@F1) June 10, 2018\n\nLAP 43/70: Heartbreak for Alonso in his 300th GP\nCar loses power, @McLarenF1 radio to tell him to retire #CanadianGP???????? #F1 pic.twitter.com/rsFZ6f7AjZ\n\n— Formula 1 (@F1) June 10, 2018\n\nBREAKING: Sebastian Vettel scores his 50th career victory, and with it takes the lead of the championship! #CanadianGP???????? #F1 pic.twitter.com/CsedvRBgqf\n\n— Formula 1 (@F1) June 10, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-sarja Kanada GP-l teenis esikoha liidrikohalt startinud Ferrari piloot Sebastian Vettel, kellele oli see 50. MM-etapivõiduks. Võiduga tõusis ta esikohale ka MM-sarja üldarvestuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak: oleme küll kiired, aga peame saavutama stabiilsuse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meil oli raske nädalavahetus paljude õppetundidega,\" rääkis Tänak peale võistlust. \"Me peame aru saama, mis ja miks juhtus ning vältima neid vigu tulevikus. Üldiselt oli mu enesetunne hea ja me oleme väga kiired. Me vajame nüüd pisut stabiilsust. Ma tean, et me suudame selle saavutada. Meeskonnana me oleme noored ja õpime kiiresti. Mul on usku tiimi ja ma olen kindel, et me jätame halvad hetked selja taha ja oleme tulevikus tugevamad.\"\n\nToyota tiimipealik Tommi Mäkinen lisas: \"Esapekka pjedestaalikoht oli väga hästi välja teenitud. Ta kaotas küll esimesel päeval veidi aega, aga suutis end kokku võtta ja edasisi vigu vältida. Muidugi ei saa me täielikult nädalavahetusega rahule jääda. Nii Jari-Mattit kui Otti tabas ebaõnn, aga see on ralli ja siin võib kõike juhtuda. Võistlus oli palju raskem, kui me eeldasime ning paljudel masinatel oli probleeme. Masinad on küll tugevad, aga me vajame natukene õnne ka.\"\n\nKokkuvõttes jätkab eestlane 77 punktiga kolmandal kohal. Esimene on 149 silmaga Thierry Neuville ja teine 122-ga Sebastien Ogier.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Tänak ja Martin Järveoja teenisid Sardiinia MM-ralli punktikatsel kolmanda koha ja lõpetasid küll esialgu ralli kaheksandana, kuid viimasesse kontrollpunkti hilinemise eest määrati neile 40-sekundiline kaotus, mis kukutas eestlased tagasi üheksandaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin: vangide vahetamise üksikasju Ukrainaga on liiga vara arutada\n\n## Põhitekst:\n\nSamas andis Vene riigipea Hiinas Qingdaos Shanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumise kõrvalt ajakirjanikega vesteldes mõista, et avalikkuse eest varjatult vastavad läbirääkimised siiski käivad.\n\n\"On kaugelt liiga enneaegne öelda, kuidas see küsimus lahendatakse,\" sõnas Putin ja lisas, et ta ei taha praegu midagi öelda, et \"midagi häirida või rikkuda\".\n\nPutin ja Porošenko arutasid võimalikku vangide vahetust laupäeval harvaesinevas telefonivestluses ja leppisid kokku, et kahe riigi ametnikud külastavad \"lähitulevikus\" oma kodanikest vange.\n\nVene presidendi sõnul algatas arutelu Porošenko.\n\nPutin tõlgendas telefonivestlust Ukraina kolleegiga ka märgina \"Kiievi huvist täita Minski leppeid\" Donbassi olukorra lahendamisest.\n\n\"Kuna see oli Ukraina poole algatus, pean seda märgiks huvist lahenduse vastu. Igal juhul ma loodan seda,\" sõnas Putin\n\n2015. aasta augustis mõistis Doni-äärses Rostovis asuv Põhja-Kaukaasia sõjaväekohus 2014. aastal Krimmis kinni võetud Sentsovi poolsaarel \"terroriühenduse loomise\" eest 20 aastaks range režiimiga vangilaagrisse.\n\n15. mail otsis Ukraina julgeolekuteenistus SBU läbi Vene uudisteagentuuri RIA Novosti kontori, võttis kinni ning andis riigireetmises kahtlustatavana kohtu alla selle Ukraina-Vene topeltkodakondsusega juhi Võšinski.\n\nViimasel ajal on süvenenud kartused, et 41-aastane ukrainlasest filmirežissöör Sentsov, kes peab alates 14. maist vanglas näljastreiki, võib trellide taga surra.\n\nKiievi hinnangul on hoiab Venemaa praegu vanglas umbes 70 ukrainlasest poliitvangi ning Ukraina on valmis vahetama neid \"23 venelase vastu, kes tegelesid Ukrainas luuramisega\".\n\nEsmaspäeval kohtuvad Berliinis Normandia neliku välisministrid, et arutada võimalusi seiskunud rahuprotsessi edasiviimiseks Ida-Ukrainas, kus jätkuv vaenutegevus ei näita vaibumise märke.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene presidendi Vladimir Putini sõnul ei ole aeg veel küps, et arutada Ukrainas vangi mõistetud Vene ajakirjaniku Kirill Võšinski Venemaal vangis hoitava ukrainlase Oleg Sentsovi vastu vahetamise üksikasju.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA avab Taiwanis uue de facto saatkonna\n\n## Põhitekst:\n\nAIT uue hoone avamise eel levisid spekulatsioonid, et president Donald Trump võib saata kohale oma rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoni, kes olnuks kõrgeim Ühendriikide ametnik Taiwanis alates 1979. aastast.\n\nEelmisel nädalal teatas kohalik meedia, et avamisele tuleb Trumpi valitsuse tervishoiuminister Alex Azar. Temagi olnuks Taiwanit endale kuuluvaks pidava Hiina silmis liiga kõrge ametnik.\n\nPühapäeval teatas AIT avalduses, et hariduse ja kultuuri abivälisminister Royce külastab 10.-14. juunini Taiwani ja võtab osa tseremooniast.\n\nUSA loobus ametlikest diplomaatilistest sidemetest Taiwaniga 1979. aastal Pekingi kasuks, kuid on endiselt saare mõjuvõimsaim liitlane ja peamine relvatarnija.\n\nTaiwani-USA suhteid on aastaid arendatud ettevaatlikult ja tagasihoidlikult AIT kaudu, et mitte ärritada Hiinat, kes peab saart oma territooriumi osaks, mis varem või hiljem emamaaga liidetakse, vajadusel jõudu kasutades.\n\nAIT ütles, et Royce arutab Taiwani võimudega kahe riigi partnerlusprogramme.\n\nRoyce'i abikaasa on Taiwani toetav kongressi esindajatekoja väliskomisjoni esimees Ed Royce.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA abivälisminister Marie Royce võtab teisipäeval osa Washingtoni de facto saatkonna uue suure kompleksi avamisest Taiwanis, teatas Taiwani Ameerika Instituut (AIT).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nDauphine velotuuri võitis Team Sky rattur Geraint Thomas\n\n## Põhitekst:\n\nThomas, kes viimasel etapil pidi rehvi purunemise tõttu kaks korda ratta jooksu vahetama, tõusis velotuuri liidriks peale viiendat etappi, kus ta pälvis teise koha Daniel Martini (UAE-Team Emirates) järel. Teise koha teenis võitja kaasmaalane Adam Yates (Mitchelton-Scott), kes võitis ühtlasi ka viimase etapi Saint-Gervais Mont Blanci mäe otsas. Thomasile kaotas Yates täpselt ühe minuti. Võitjale üks minut ja 47 sekundit kaotanud prantslane Romain Bardet (AG2R La Mondiale) tõusis pjedestaali kolmandale astmele.\n\nRohelise punktisärgiga läks koju Lõuna-Aafrika rattur Daryl Impey (Mitchelton-Scott), parim mägedekuningas oli Dario Cataldo (Astana Pro Team), parim noorrattur Pierre Latour (AG2R La Mondiale) ja parim klubi Team Sky.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal peetaval nädalapikkusel Dauphine velotuuril teenis esikoha Prantsusmaa suurtuuriks valmistuv Team Sky rattur Geraint Thomas, kellest tiitlikaitsja Chris Froome'i startimise korral võib saada tema esimene abimees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKuuba võitis kahe nädalaga maailma edetabeli turniiridel neli tiitlit\n\n## Põhitekst:\n\nÜksikmängu finaal kujunes Kuubale turniiri raskeimaks mänguks. Kuuba (BWF 93) alustas hästi ja hoidis esimeses geimis pidevalt Jordan Harti (BWF 118) vastu eduseisu, kuid lasi geimi lõpus vastase järgi ja kaotas geimi 21:23. Teises geimis suutis eestlanna mängu tasakaalustada. Viimane geim kulges Walesi mängija juhtimisel, kuid Kuuba ei andnud alla ja võitis otsustavad punktid ning kogu mängu 21:23, 21:18, 21:18. \"Üksikmängus oli väga raske lahing. Kogu kolmas geim olin tagaajaja rollis, aga lõpus suutsin enda rünnakut hoida ja sundisin vastast eksima,\" hindas Kuuba rasket võitu, kellele oli see üksikmängus maailma edetabeli turniiridel karjääri teine võit.\n\nNaiste paarismängus olid Kuuba ja Rüütel (BWF 58) võistlustel esimese asetusega paar ja suutsid oma favoriidi staatust õigustada. Turniir võideti geimigi kaotamata. Finaalis olid vastasteks taanlased Christine Busch ja Amalie Schulz. 21-aastasest Kuubast ja 20-aastasest Rüütelist neli aastat nooremad vastased suutsid võrdses mängus vastu pidada geimi. Teises geimis veel juunioride eas olevad Taani mängijad enam Kuuba ja Rüüteli tempot hoida ei suutnud ja mäng lõppes seisuga 22:20, 21:9. \"Esimeses geimis ei saanud me kaitset hästi pidama. Kuid teises geimis muutusime ka kaitses palju ohtlikumaks ja ründes leidsime paremaid lahendusi\", arvasid Kuuba ja Rüütel võistluspäeva kokkuvõttes.\n\nJärgmine nädal jätkavad Kuuba ja Rüütel võistlemist Hispaanias, mis on Leedu turniirist kahe kategooria võrra kõrgem maailma edetabeli turniir.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedus lõppenud sulgpalli Euroopa karikaetapil võitis Kristin Kuuba nii üksikmängu kui Helina Rüüteliga naiste paarismängu. Sellega korrati eelmisel nädalal Läti etapi saavutust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti alamkoda tahab küsitleda ärimeest sidemete kohta Venemaaga\n\n## Põhitekst:\n\nAlamkoja konservatiivist seadusandja Damian Collins ütles, et tema komisjon plaanib küsitleda kaampaaniaühenduse Leave.EU kaasasutajat Banksi tuleval nädalal.\n\n\"Ta ütles, et kohtus Vene suursaadikuga ainult üks kord: me teame, et oli palju enamat. Oli reise Moskvasse väidetavalt pakutud tulutoovate äritehingute eest. Kas need tehingud viidi läbi?\" küsis Collins usutluses BBC-le.\n\n\"Kas seda raha kasutati poliitilises kampaanias? Ma arvan, et kõik need on tähtsad küsimused ja rahvas tahab teada vastust,\" lausus ta.\n\nAjalehe Sunday Times andmeil kohtus Banks enne ja pärast Brexiti rahvahääletust 2016. aasta juunis mitu korda Vene suursaadikuga Londonis ja talle pakuti kuut Venemaa kullakaevandust puudutavat ärilepingut.\n\nLeht kirjutas, et Banksi tutvustas Vene saadikule Aleksandr Jakovenkole Aleksandr Udod, kes arvatakse olevat Vene luureohvitser. Magnaat on varem tunnistanud, et andis 2016. aasta novembris New Yorgis Donald Trumpi võidu järel USA presidendivalimistel Vene ametnikele Trumpi üleminekumeeskonna liikmete telefoninumbreid.\n\nLehe sõnul tõstatavad paljastused \"plahvatusohtlikke küsimusi Venemaa katsete kohta mõjutada refrendumi tulemust\", kuid Banks lükkas need tagasi kui osa \"nõiajahist\" Brexiti ja Trumpi vastu.\n\nBriti peaminister Theresa May ütles laupäeval Kanadas vastuseks Sunday Timesi väidetele, et ta on kindel, et kui on uurimist vajavaid kahtlustusi, siis tegelevad sellega asjassepuutuvad võimud.\n\nMinister David Lidington ütles pühapäeval BBC-le, et kahtlustused on \"tõsised\" ja võimud peaksid neid uurima.\n\nKindlustustööstuses varanduse kogunud Banks oli varem öelnud, et tal oli 2015. aasta 6. novembril Venemaa Londoni saatkonnas Jakovenkoga \"kuus tundi kestnud rohke alkoholiga lõuna\".\n\nSunday Times kirjutas meilivahetusele viidates, et kohtumise korraldas Udod ja ta oli üks 23 arvatavast Vene luurajast, kelle Suurbritannia pärast endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamist 4. märtsil Salisburys riigist välja saatis.\n\nLeht tsiteeris kohtumisel viibinud Banksi lähikondlast Andy Wigmore´i, kelle sõnul ei pakkunud nad suursaadikule mingit informatsiooni ega avaldanud oma kampaania üksikasju.\n\nTimesi andmeil kohtusid Banks ja Wigmore Jakovenkoga uuesti 17. novembril kohtumisel, mkus osales ka kaevandusmagnaat Siman Povarenkin, ning arutelu keskendus kuut Vene kullakaevandust hõlmavale tehingule.\n\nVene naisega abielus olev Banks külastas seejärel 2016. aasta veebruaris Brexiti-kampaania kõrghetkel enda sõnul \"perereisi\" raames Venemaad.\n\nBrexiti pooldajate kampaania liikmed kutsusid Jakovenko ja Udodi Londoni Notting Hillis Banksi korraldatud peole ning Vene suursaadik palus luba külastada ka referendumiöö pidu Westminsteris.\n\nVene suursaadik omalt poolt kutsus Banksi ja Wigmore´i endaga kohtuma pärast seda, kui nad külastasid koos Briti Iseseisvuspartei (UKIP) toonase esimehe Nigel Farage´iga 2016. aasta novembris varsti pärast presidendiks valimist Trumpi.\n\n\"Suursaadik oli huvitatud sellest, kuidas läks meie kohtumine Trumpiga,\" sõnas Wigmore.\n\nSunday Times kasutas loos ajakirjanik Isabel Oakeshottilt saadud meile. Lehe sõnul andis Oakeshott neile meilid pärast seda, kui tema meilikontodesse häkiti.\n\nOakeshott on raamatu \" The Bad Boys of Brexit\" kaasautor.\n\nAjakirjanik ütles Sunday Timesile, et \"Banks ja Wigmore lasid ennast venelastel häbematult ära kasutada\".\n\n\"Mul oli Vene suursaadikuga kaks alkoholirohket lõunat ja veel üks teejoomine. See on mugav poliitiline nõiajaht nii Brexiti kui ka Trumpi tõttu,\" sõnas Banks lehele.\n\nArutelud kullakaevanduste üle lõppesid magnaadi sõnul tulemusteta. \"Ma ei lõiganud mingitest äritehingutest kasu, sest ma ei püüdnud neid sõlmida,\" lausus ta.\n\nBanks ütles, et avaldas USA ametnikele Vene ametnikega peetud kohtumiste üksikasjad.\n\nBanks ütles pühapäeval ka Reutersile, et kõik vihjed, justkui oleks Leave.EU kampaania saanud Venemaalt finantstoetust, on \"täielik rämps\".\n\nÄrimehe arvates on Sunday Timesi artikli näol tegu Brexiti toetajate vastu suunatud \"nõiajahiga\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti parlamendi meediakomisjoni esimees ütles teisipäeval, et 2016. aasta referendumi eel Euroopa Liidust lahkumise kampaanias tähtsat rolli etendanud ärimehel Arron Banksil tuleb vastata küsimustele seni mahavaikitud kontaktide kohta Vene ametnikega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAjakaardi maha unustanud Ogier'le määrati rahatrahv\n\n## Põhitekst:\n\nAvalduses seisis veel, et sarnase asja kordumisel kaotab Ogier Sardiinia ralliga kogutud 22 punkti sõitjate ja 18 punkti tootjate arvestuses.\n\nOgier pälvis ülipõneva lõpplahenduse saanud Sardiinia rallil 0,7 sekundilise kaotusega Thierry Neuville'ile teise koha. Ott Tänak sai kirja ajalise karistuse lisandumisel üheksanda koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sebastien Ogier ja tema kaardilugeja Julien Ingrassia jätsid eelviimase katse järel finišisse maha ajakaardi, ilma milleta aga järgmise katse starti ei pääse. Kuigi Ott Tänak päästis endise võistkonnakaaslase hädast välja, siis määras Rahvusvaheline Autoliit (FIA) mehele siiski 5000 euro suuruse rahatrahvi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLe Maire: Pariis ja Berliin tegid kõnelustel eurotsooni üle edusamme\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsuse valitsusallikas ütles AFP-le, et Le Maire ja Saksa rahandusminister Olaf Scholz pidasid laupäeval ühes Pariisi hotellis 14 tundi läbirääkimisi.\n\nLe Maire postitas Twitterisse fotod \"pikast läbirääkimisööst\", mille käigus saavutati \"tõsiseid edusamme\" eurotsooni tuleviku teekaardis.\n\nAprès une longue nuit de négociation, nous nous sommes séparés ce matin avec @OlafScholz en actant des progrès importants vers une feuille de route commune pour la zone euro à remettre le 19/06 au #CMFA. Dernière session la semaine prochaine. pic.twitter.com/wfcMfmciIy\n\n— Bruno Le Maire (@BrunoLeMaire) June 10, 2018\n\nTa lisas, et peab Scholziga algaval nädalal uue kõnelustevooru ettepanekute üle, mis esitatakse 19. juunil Prantsuse-Saksa ministrite kohtumisele.\n\nScholz nimetas Twitteris kohtumist Prantsuse rahandusministriga \"huvitavaks\".\n\nInteressantes Treffen mit meinem französischen Amtskollegen Bruno Le Maire zur Zukunft der Eurozone in Paris heute Abend. pic.twitter.com/a5sWhknvHd\n\n— Olaf Scholz (@OlafScholz) June 9, 2018\n\nPariis ja Berliin püüavad ületada erimeelsusi Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ambitsioonika EL-i reformimise visiooni ja Saksa kantsleri Angela Merkeli ettevaatlikuma lähenemise vahel enne 29. juuni eurotsooni tippkohtumist.\n\n\"Meil on endiselt tööd teha,\" ütles Prantsuse allikas. \"Kokkulepet ei ole enne, kui pole kõiges kokku lepitud.\"\n\nMerkel ei ole nõustunud Macroni ettepanekuga luua eurotsooni eelarve ja rahandusministri ametikoht, kuid teatas eelmisel nädalavahetusel antud usutluses, et toetab ideed investeerimisfondi loomisest eesmärgiga aidata teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni vallas vaesemaid Euroopa riike, kes on teistest maha jäänud.\n\nSaksa kantsler avaldas usutluses ka oma ettepanekud eurotsooni abimehhanismi (Euroopa Stabiilsusmehhanism) muutmise kohta Euroopa Valuutafondiks, väites, et see on võimalik karmide laenutingimuste kehtestamise korral ja tingimusel, et liikmesriigid jäävad uue institutsiooni üle järelevalvet teostama.\n\nMacroni kantselei tervitas Merkeli järeleandmisi, kuid Le Maire kutsus Saksamaad veelgi kaugemale minema. \"See on julge vastus, mis on samm õiges suunas. On see piisav? Ei. Me peame praegust unikaalset ja ajaloolist võimalust kasutades kaugemale minema,\" sõnas Prantsuse rahandusminister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa ja Saksamaa tegid nädalavahetusel Pariisis peetud maratonkõnelustel \"tõsiseid edusamme\" eurotsooni reformimise teemal, teatas Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia uus majandusminister välistas eurotsoonist lahkumise\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selle valitsuse positsioon on selge ja üksmeelne. Ei käi mingeid arutelusid ühegi ettepaneku üle lahkuda eurotsoonist,\" ütles Tria usutluses päevalehele Corriere Della Sera.\n\n6. juunil ametlikult tööd alustanud koalitsioonivalitsus, mida juhivad \"eliidivastane\" Viie Tähe Liikumine (M5S) ja immigratsioonivastane Liiga, on korduvalt öelnud, et tahab jääda euroalasse, püüdes leevendada Brüsseli hirme pärast mõlema erakonna varasemaid rünnakuid euro vastu.\n\n\"Me mitte üksnes ei taha euroalast lahkuda, vaid kavatseme tegutseda viisil, et tingimused, mis võiksid meie kohaloleku eurotsoonis kahtluse alla seada, ei tekiks,\" lausus Tria esimeses pikemas usutluses pärast majandusministriks saamist.\n\nPeaminister Giuseppe Conte juhitav valitsus sai ametisse astuda suuresti tänu sellele, et president Sergio Mattarella pidas poliitökonoomia professorit Triat sobivaks kandidaadiks majandusministri kohale. Eelmise M5S-i ja Liiga poolt esitatud majandus- ja rahandusministri kandidaadi Paolo Savona oli riigipea tagasi lükanud.\n\nSavonale anti uues valitsus Euroopa asjade ministri koht.\n\nMuus osas on Tria majanduspoliitika lähedane Liigale. Ta pooldab ulatuslikke maksukärpeid ning käibemaksu tõstmist.\n\nSamuti on ta öelnud, et valitsus püüab hoolimata kavatsusest sotsiaalkulutusi tõsta ja pensionireformid tühistada vähendada Itaalia hiiglaslikku võlakoormat, mis on 132 protsendiga sisemajanduse koguproduktist (SKP) eurotsoonis suuruselt teine.\n\n\"See on selle valitsuse sõnaselge eesmärk, millest peaminister on juba rääkinud. Teil ei maksa selles kahelda,\" sõnas majandusminister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia uus majandusminister Giovanni Tria välistas pühapäeval ilmunud intervjuus riigi lahkumise eurotsoonist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit sai teada Hollandis peetava mullu võidetud turniiri vastase\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud aastal võttis Kontaveit s'Hertogenboschis oma esimese ja siiani ainsa WTA turniirivõidu. Mullu alistas eestlanna finaalis venelanna Natalia Vikhlyantseva seisuga 6:2, 6:3. Ühtlasi on tänavune turniir esimene, kus Kontaveit mängib uue treeneri, inglase Nigel Searsi juhendamisel.\n\nNeljanda asetuse saanud Kontaveit on Kudermetovaga varasemalt kohtunud korra. See oli 2015. aasta veebruaris ITF-i turniiril Moskvas, Venemaal. Toona võitis Kudermetova seisuga 6:3, 6:2. Kontaveit paiknes sel hetkel edetabelis 173. ja venelanna 322. positsioonil.\n\nKontaveit asub võistlustulle teisipäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandis s'Hertogenboschis peetava 250 000-dollarilise auhinnafondiga murukattega WTA tenniseturniiril kohtub Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 24.) maailma 170. reketi venelanna Veronika Kudermetovaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Loo saavutas Itaalias kolmanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nSõidu võitis kohalike rõõmuks Itaalia meister Gerhard Kerschbaumer (Torbado Gabogas) ajaga 1:19.15, teiseks jäi neljasekundilise kaotusega Gioele Bertolini (Team Focus Selle Italia). Loo jäi võitjast maha seitse sekundit.\n\n\"Esimene grupp oli koos algusest kuni viimase ringini ja siis otsustati, kes mis koha saab,\" ütles Loo võistlusjärgselt. \"Ring oli kiire ja lühike ning sõideti ühtlase tempoga. Põnevust jagus sõidu lõpuni välja.\"\n\nEnne viimast etappi hoiab Loo sarja kokkuvõttes teist kohta. Viimane etapp peetakse 30. juunil Chies d'Alpagos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pinetos toimunud Itaalia karikasarja kolmandal etapil (UCI C2) teenis Eesti parim maastikurattur Martin Loo kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveitsi velotuuri teisel etapil võidutses maailmameister, Kangert 17.\n\n## Põhitekst:\n\n155 kilomeetri pikkusel etapill edestas Sagan teiseks tulnud Fernando Gaviriat (Quick-Step Floors) ja Nathan Haasi (Team Katjuša - Alpecin). Teise eestlasena Šveitsi velotuuril startinud Rein Taaramäe (Direct Energie) sai kirja 117. koha. Kaotust võitjale kogunes 2.02.\n\nKokkuvõttes jätkab kollases liidrisärgis kohalike rõõmuks Stefan Küng (BMC Racing Team), kellele järgnevad kolmesekundilise kaotusega klubikaaslased Greg Van Avermaet ja Richie Porte. Kangert tõusis kokkuvõttes 54. kohale (+1.21) ja Taaramäe jätkab 97. positsioonil (+3.21).\n\nEsmaspäeval sõidetakse Šveitsis 182-kilomeetrine kolmas etapp Oberstammheimist Gansingenisse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsi velotuuri teisel etapil pani grupifinišis oma paremuse maksma kolmekordne maailmameister Peter Sagan (BORA - hansgrohe). Tanel Kangert (Astana Pro Team) sai kirja võitjaga sama aja ja 17. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.