messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKasahstani ekspresidendi tütar kandideerib parlamendivalimistel\n\n## Põhitekst:\n\nNazarbajeva isa Nursultan Nazarbajev on siiamaani Kasahstani üks mõjuvõimsamaid poliitikuid. Peale presidendiametist loobumist jätkas Nazarbajev valitseva partei Nur Otani juhtimist, lisaks on ta julgeolekunõukogu eluaegne esimees, teatas Rferl.\n\nSelle aasta mais eemaldati Nazarbajeva ametisoleva presidendi Kasõm-Žomart Tokajevi käsul senati spiikri ametikohalt. Tegemist on Kasahstanis presidendiameti järel tähtsuselt teise poliitilise ametikohaga.\n\nNazarbajeva vallandamist pidasid paljud võimuvõitluseks rikkas Kesk-Aasia naftariigis, kus omavahel rivaalitsevad erinevad äriga seotud ja poliitilised grupeeringud.\n\nPeale Nazarbajevi taandumist presidendi ametist nimetati Kasahstani pealinn Astana ümber tema auks Nur-Sultaniks. Käsu nime muutmiseks andis uus president Tokajev isiklikult.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kasahstani parlamendi alamkoja (Mazhilise) valimistel kandideerib valitseva partei Nur Otani nimekirjas Dariga Nazarbajeva, kelle isa Nursultan Nazarbajev oli Kasahstani president 30 aastat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi prints Carl Philip ja tema abikaasa Sofia nakatusid koroonaviirusega\n\n## Põhitekst:\n\nTeates öeldi, et Carl Philip ja Sofia on kolmapäevast saati koos lastega karantiinis, sest siis ilmnesid neil kerged külmetuse sümptomid, vahendab Independent.\n\nMõlemad andsid seejärel koroonatesti ja selgus, et nad ongi viirusega nakatunud. Kuningakoja andmetel kummalgi raskeid sümptomeid ei ole ning mõlemad tunnevad ennast hästi.\n\nNeljapäeva jooksul annavad koroonatesti ka kuningas Karl XIV Gustaf, kuninganna Silvia, kroonprintsess Victoria ja tema abikaasa prints Daniel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi kuningakoda teatas, et prints Carl Philip ja tema abikaasa, printsess Sofia on koroonaviirusega nakatunud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLoe katkendeid Peter Esterhazy loenguvalimikust \"Sõnade imelisest elust\"\n\n## Põhitekst:\n\nUngari moodne klassik Péter Esterházy (1950–2016) on eesti lugejale tuttav juba mitme teosega, Loomingu Raamatukogus on ilmunud tema \"Hrabali raamat\" (LR 18–20/2017). Ilukirjandust unarusse jätmata kirjutas Esterházy kogu loometee vältel ka publitsistikat, millest eesti keeles on ilmunud jalgpallikirjutiste kogumik \"Teekond karistusala sügavusse\".\n\nKatkend 1. Esterházy keelest\n\nSõnade mineviku tundmine ei ole mitte kirjaniku erialane ülesanne, vaid öeldavasti patriootlik kohustus või vähemalt tarvilik (isegi kui mitte piisav) eeldus euroopalikuks lävimiseks. Kui üht sõna on määritud või on seda kasutanud räpane meestekari, siis kuulub ka see kasutus sõna juurde. Kas tahame või mitte. Siin pole midagi arutada.\n\nKui väljendit eluruum kasutab insener või sisearhitekt, ei juhtu midagi. Kui me aga kõneleksime \"ungarlaste eluruumist\", siis ükskõik kui õilsad meie eesmärgid ka poleks, röögib selle sõna tagant kogu natside virtsahvt. Nagu ei ole ka romade korteriprobleemide lõplikust lahendamisest kõnelemine pehmelt öeldes õnnestunud tegu, sest ühelt poolt oleks see ilmselge vale, teisalt aga kataks meid paugupealt Endlösung 'i lämmatav vari.\n\nVältimaks vähimatki vääritimõistmist – see pole poliitiline, vaid keeleline küsimus. (Ehkki see on jällegi poliitiline küsimus…) Keel on tugevam. Omal ajal me ei mõistnud, miks tekkis rahvusvaheline skandaal, kui Fradi ja Ajaxi mängu ajal tehti ahvihäälitsusi (nimelt kui üks tumedama nahaga mängija palli puudutas). Me arvasime, et see on ainult upsakate hollandlaste ülbitsemine. Hollandlased tõepoolest ülbitsesid upsakalt, aga ahvihäälitsused, mis on või olid lääne jalgpalliväljakutel palju sagedasemad kui meil, tähendasid umbes midagi sellist kui \"närune neeger\". Selle mõistmiseks tuleb lihtsalt lehitseda olematut sõnaraamatut. Ning pole mingit mõtet öelda, et meie ei saanud sellest niimoodi aru. Et me ei tahtnud öelda midagi sellist. See võib olla tõsi, aga siis tuleb keel ära õppida, miski ei õigusta seda, kui me solvumise pärast keelt ei õpi, ja kui me oleme seda teinud, saame öelda, mida mõtleme. Enam-vähem.\n\nAga kas see pole siis absurd? Et mina ei või neid sõnu kasutada ainult seetõttu, et mõni armetu nats või njilaš 1 on neid kasutanud? – Aga nii see on. – Aga ma kasutan sõna selle algses tähenduses! – Algset tähendust ei ole olemas, on vaid see, mis on. – Aga see piirab mu vabadust! – Nii ongi. Kui kõik toimunu ei oleks toimunud, siis ei oleks me sattunud ka sellisesse olukorda. Kas pärast XX sajandi absurdsusi – jäägem selle sõna juurde – pole see tähelepanelikkus, ettevaatlikkus ja enesepiiramine siis vähim, mida teha tuleks? Me ei tee mitte teistele žesti, juttu pole mitte teiste ajaloost, vaid meie enda omast, meie tundlikkus ei ole mitte viisakus, vaid vooruslikkus.\n\nSee ei ole juhus, et mu näitevara pärineb fašistlikust diktatuurist, see ei ole näide palju mainitud topeltstandardist, vaid see tuleneb sellest, et rassismis olid natsid ja njilašid lihtsalt paremad, nende keel oli selles rikkalikum, sest nende elu oli selles koha pealt rikkam, nad lubasid, et hävitavad osa inimkonnast, ja nad hävitasidki osa inimkonnast, kommunistid aga lubasid, et kõik saavad võrdseks, ja hävitasid osa inimkonnast. Nagu näeme, ei ole need kaks päris üks ja seesama, siit tulenebki näitevara ühekülgsus.\n\n1 Nn noolristlased, Ungari fašistliku partei liikmed enne II maailmasõda ja selle ajal.\n\nKatkend 2. Esterházy kirjandusest\n\nHea raamat seega kõneleb, aga teeb seda keerukalt. Nüüd siis sellest kõnelebist ja seejärel sellest keerukaltist.\n\nKuigi vastab tõele, et Paabeli torn on meie pidev kaaslane, keeleline kaos meie igapäevane kogemus ning kirjanduse keel on kaotanud oma erirolli ja on nüüd kõigest üks paljude seast, mitte esimene ja kõike kokku võttev keel, vaid marginaalne dialekt, mida mõistab ja kõneleb üha vähem inimesi – see kõik on tõsi, aga kirjandus on ikkagi säilitanud midagi oma universaalsusest. Matemaatikas on kohe näha, kui suur asi see universaalsus on: pole ühtki pimeäärmuslikust islamistist matemaatikut, kes suudaks minna tülli sõgeusklikust katoliiklasest kolleegiga selles, et kaks korda kaks on neli. Küsimuses, kas see on neli. Äärmisel juhul võiks ta umbusklikult küsida, millisest arvusüsteemist me räägime.\n\nKirjandus – jättes kõrvale keelelised probleemid, mida küll kõrvale jätta ei saa – on universaalne. Ühine arusaam näiteks proua Bovaryst ei ole küll samasuguses vormis kui kaks korda kahest, vaid teatavas mõttes on see vorm vastupidine, otsekui \"teisest otsast\", selline, et romaaniga ei ole võimalik olla ühel arvamusel ja nõnda ei ole ka võimalik mitte olla ühel arvamusel. See on tõesti suur asi. Ja mida suurem on romaan, seda rohkem see paika peab. Ka mäega ei ole võimalik olla ühel arvamusel. Ja vastupidi: mida viletsam on romaan, seda rohkem on selles väiteid, millele noogutame nõusolevalt kaasa. Sellistel juhtudel astub lause kuidagi romaanist välja ning laguneb kooskõla, ja kui seda ei ole, tuleb meil hakata rääkima vormist ja sisust, hommikumantlist ja sõnumist.\n\nPole pääsu, peab nõustuma suure nõukogude mõtlejaga: \"Kirjanikud, looge suurteoseid!\" 1\n\n1 Ungaris lööknaljaks saanud lause, mille olevat eri andmetel öelnud kas Stalin, Beria või Ždanov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Loomingu Raamatukogu 2020. aasta eelviimases numbris \"Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest\" räägib Péter Esterházy keelest ja kirjandusest ning sõnadest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAller: kaaluda võiks inimese võimalust tulumaksu omavalitsuste vahel jagada\n\n## Põhitekst:\n\nKui inimene maksab sada eurot tulumaksu, saab tema koduomavalitsus sellest umbes 60 eurot. Juba mõnda aega võib rahvastikuregistisse kirja panna ka teise elukoha, näiteks valla, kus elatakse suviti, aga maksude jaotamine sellest ei sõltu.\n\nMaaeluminister Arvo Alleri (EKRE) hinnangul tuleks avada arutelu, kas ja kuidas saaks füüsilise isiku tulumaksu jagada mitme omavalitsuse vahel.\n\n\"Paljud inimesed olid COVID-i ajal maapiirkonnas oma juurte juures, näiteks esivanemate talus või suvekodus. Ja sealt töö tegemine on seotud ka kohaliku taristu kasutamisega,\" märkis Aller.\n\nRahandusministeeriumile saadetud kirjas pakus Aller, et osa tulumaksu teise elukohta suunatamine võiks olla inimese enda otsustada.\n\n\"Ja sellega oleks võimalik leevendada Tallinnast kaugemal asuvate omavalitsuste tulubaasi,\" selgitas Aller. \"See annab ka võimaluse kohalikul omavalitsusel näidata seda, et nad on valmis tegema selle tulumaksu saamise nimel teatud tegevusi.\"\n\nEhk kui omavalitsusel tekiks võimalus ajutiste elanike pealt lisatulu teenida, saaksid nad panustada sellesse, et elukeskkond paraneks. See omakorda võiks nii püsivaid kui ajutisi elanikke juurde meelitada.\n\n\"Maakauplused jääksid alles, jäävad piirkondade teenuseosutamise punktid alles, see on laialdasem regionaalne võimalik meede,\" rääkis Aller.\n\nAller usub, et kui tema ettepanekut põhjalikumalt analüüsida, saab selgeks ka asja tehniline külg – muu hulgas see, kui suure tulumaksuosa jaotamise üle inimene otsustada võiks.\n\nKülaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk ütles, et talle maaeluministri mõte meeldib.\n\n\"Kui varasemalt võib-olla see suveelanik oli kolm kuud, siis tänased trendid näitavad, et inimeste kohalolu oma teises kodus on pikenenud. Pigem tullakse juba aprilli lõpus ja minnakse ära oktoobri lõpus,\" rääkis Habakukk.\n\nKes osutab teenuseid?\n\nLinnade ja valdade liidu juht Tiit Terik ütles, et Alleri soov maaomavalitsuste eelarvet kasvatada on üllas. \"Aga see mõte, mis on välja käidud, meile tundub, et ega sellel väga head teokssaamise lootust ei ole\"\n\nTerik selgitas, et koos maksude maksmisega tekib inimesel õigus erinevaid teenuseid saada.\n\n\"Kokkupõrge tekib selles, et kui ma olen näiteks suvehiidlane, kas siis sealne omavalitsus tagab mulle kõik need samad teenused, mida ma oma põhielukohas saan?\" küsis Terik. \"See on üks selline kõige suurem murekoht, mis täna nendesse aruteludesse on sisse põimitud.\"\n\nAller ütles, et seda, kuidas teenused omavalitsuste vahel jaotuks, tuleb veel arutada. Rahandusministeeriumile saadetud kirjas märkis ta siiski, et kogu arutelu oluline lähtekoht on, et põhielukohas pakutavad teenused nagu lasteaed või transport peaks inimese jaoks alles jääma.\n\nTiit Terik tõi näiteks Tallinna lähivallad, mis lisanduvate elanike jaoks üha uusi koole ja lasteaedu ehitavad.\n\n\"Ja kui suveperioodiks nende maksumaksja kolib oma rahakoti kuhugi Rõuge valda, siis nemad jäävad selle võrra vaesemaks. Aga investeeringuid inimese muuks eluperioodiks peavad nad endiselt tegema,\" ütles Terik.\n\nKrista Habakukk sõnas seepeale, et ka teises kodus vajab inimene omavalitsuse tuge, ilma et ta seda võib-olla ise märkakski.\n\n\"Inimesed kasutavad kohalikke teid. Ja kohalike teede korrashoid on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ja mitte ainult suvel, vaid ka talvel. Ja kui me ütleme, et võib-olla inimene talvel ei ela seal, siis teede korrasolek ja lahtihoid on ikka vajalik nende kinnistute juurde, kui tekivad mingisugused ohuolukorrad. Või ka näiteks keskkonna seisukohast prügivedu. See on jälle kohaliku omavalitsuse korraldada,\" loetles Habakukk.\n\nTiit Terik oponeeris: \"Tallinna linn ju maksab nii või naa kinni need Harku, Tabasalu, Viimsi, Maardu, Saue ja Saku inimeste naastrehvide kulutatud teed Ja lambivalguse, mida nemad siin Tallinnas tööl käies kasutavad, maksab ka Tallinn kinni.\"\n\nKrista Habakukk jätkas aga loetelu ja märkis, et spekter teenustest, mida inimene vajab isegi siis, kui ta end omavalitsusse sisse ei kirjuta, on väga lai.\n\n\"Näiteks kultuuritarbimine. Kui ma juba piirkonnas olen, ma vajan sotsiaalseid suhteid, ma vajan kultuuritarbimist ja ka seda kohalik omavalitsus pakub. Ja need on olulised asjad, miks inimene võib ühel päeval otsustada, et ma tegelikult jäängi maale, sest elukvaliteet on hea,\" sõnas Habakukk.\n\nAab: lihtsam oleks muuta tasandusfondi\n\nEndine riigihaldusminister Jaak Aab tõdes sarnaselt Tiit Terikule, et ehkki maaeluministri mõte on ilus, tekib kohe keeruline küsimus, kes peaks osutama erinevaid teenuseid. \"Ja kõik muu, eksole, kuidas on prognoositavad omavalitsuse tulud, kuidas nad saaksid oma eelarvet planeerida.\"\n\nAab märkis, et viimastel aastatel on kohalike omavalitsuste tulubaas suurenenud, kuid lisas kohe, et sellest veel ei piisa – maapiirkonda tuleb kindlasti rohkem toetada.\n\n\"Pigem mina näen sellist ühtlasemat, prognoositavat varianti selles, et finantsiliselt vähemvõimekamad vallad saavad tasandusfondist veidi suurema koefitsiendiga raha,\" pakkus Aab.\n\nTasandusfond on tänagi põhiline meede, millega maksuraha eri piirkondade vahel ümber jaotatakse. Krista Habakukk ütles, et tasandusfondi reegleid muuta oleks tõesti lihtsam, aga inimese valikuvabadust oma maksude üle otsustada see ei asenda.\n\n\"Kui ma ise väga selgelt panen sinna käe alla, et osa minu tulumaksust läheb väiksema valla toetuseks, siis mul tekib ka kontakt selle omavalitsusega. Ehk ma ei ole ka nii anonüümne kohapeal elaja,\" rääkis Habakukk.\n\nTiit Terik tõi välja veel ühe võimaluse omavalitsusi aidata. Ta tuletas meelde, et pragu ei saa omavalitsused oma tulubaasi eriti mõjutada.\n\n\"Seda oleme me omavalitsusliidu poolt päris mitmel korral ka öelnud nii valitsusele kui parlamendile, et antagu omavalitsustele rohkem õigust kohalikke makse kehtestada,\" rääkis Terik.\n\nTa märgis, et turismimaksu peale praeguses kriisis keegi ilmselt ei mõtle, aga üks kord saab kriis läbi. \"Ja tegelikult mõtleme siin tagasi ka müügimaksu peale, mida päris mitmed omavalitsused juba enne Tallinna linna kasutasid.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluministri Arvo Alleri hinnangul tasuks kaaluda, kas ja kuidas anda inimestele võimalus osa enda tulumaksust mitme omavalitsuse vahel jagada. Tema meelest aitaks see maapiirkondi paremale järjele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nReval-Sport alistas käsipalli karikavõistlustel suureskooriliselt Kehra\n\n## Põhitekst:\n\nPoolajaks oli Reval-Sport Kehra vastu juhtimas seisuga 15:8. Võitjate suurimaks skoorijaks oli Polina Gorbatsjova, kes viskas 13 väravat. Janeli Patraili arvele jäi viis tabamust, kolm lisasid Kim-Ly Hoang, Samoylova Angelina ning Maarja Treiman, kaks väravat said kirja Anastasia Londak ja Mari Pihelgas, ühe viskasid Veronika Londak, Valeria Pavlenko ja Anna Mändmaa.\n\nKehra väravaviskajateks olid Karina Adissova (5), Milana Leoke-Bosenko (4), Kristi Vaino (2), Kristin Tasane (2), Karoliine Vijard (2), Marili Alle (1) ning Heete Kuuskla (1).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste käsipalli karikavõistlustel teenis kolmapäeval veenva võidu Reval-Sport, kes alistas Kehra tulemusega 34:17.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVeebikanalis Jupiter linastuv film jutustab taastava õiguse kasutamisest rasketes juhtumites\n\n## Põhitekst:\n\nIirimaa 2018. aasta film vaatleb seksuaalvägivalla rünnaku üle elanud naise taaskohtumist toimepanijaga ligi kümme aastat pärast juhtunut.\n\n\"See tõsielusündmustel tuginev film on hea näide taastava õiguse meetodi mõjust raske kuritöö lahendamisel,\" selgitas justiitsministeeriumi projektijuht Laidi Surva.\n\n\"Vaatajate ees rullub lahti pingeline kohtumine, mille tulemusena sõlmib toimunuga rahu vägivalla ohver, sest saab vastused teda aastaid painanud küsimustele. Samavõrd suurt mõju avaldab kogu protsess ka toimepanijale, kes saab aru toimunu tõsidusest ja mõistab selle mõju kannatanule,\" lisas ta.\n\nSotsiaalkindlustusameti taastava õiguse teenusejuhi Annegrete Johansoni sõnul on terve novembri kestnud taastava õiguse kuu toonud fookusesse taastava õiguse võimalused erinevate konfliktide lahendamisel, alates kergematest väärtegudest, lõpetades raskete vägivallajuhtumitega.\n\n\"Taastav õigus on Eestis veel suhteliselt uus praktika ning mõistame, et iga juhtumi puhul see polegi kõige õigem valik, kuid see on alati võimalus ohvrile toimunuga rahu teha,\" usub Johanson meetodi mõjusse.\n\nSel neljapäeval toimub ka konverents \"Kelle õigus on taastav õigus?\", mis vaatleb taastava õiguse võimalusi väga erinevate olukordade lahendamisel – mis juhtudel see töötab, millal mitte ja mida rakendamisel arvesse tuleb võtta.\n\nFilmi saab ERR-i veebikanalis Jupiter vaadata kuni detsembri lõpuni aadressil jupiter.err.ee/1162330/kohtumine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti korraldatud taastava õiguse kuu lõpetab ERR-i veebikanalis Jupiter linastuv film \"Kohtumine\" (\"The Meeting\").",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaisma võitis Tuneesias kuuenda asetusega prantslast\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine kestis kokku ühe tunni ja 52 minutit. Selle jooksul servis Raisma neli ässa ja tegi kolm topeltviga vastase kolme ja ühe vastu. Kuuest murdepallist realiseeris eestlane kolm, prantslane aga kuuest ühe.\n\nJärgmises ringis kohtub kvalifikatsiooniturniirilt alustanud Raisma kas Eliakim Coulibaly (ATP 1714.) või Michal Dembekiga (ATP 664.).\n\nKristjan Tamm (ATP 723.) kohtus põhitabeli avaringis viienda asetusega sakslase Mats Rosenkranziga (ATP 569.), kellele kaotas tulemusega 4:6, 4:6. Kohtumine kestis ühe tunni ja 35 minutit.\n\nÕhtul mängivad Raisma ja Tamm koos veel paarismängu, mille avaringis minnakse vastamisi teisena asetatud Tuneesia-Šveitsi duoga Skander Mansouri ja Mirko Martinez.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tennisist Kenneth Raisma (ATP 914.) võitis Tuneesias Monastiris peetava 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiri põhitabeli avaringis kuuendana asetatud prantslast Jean Thirouini (ATP 607.) tulemusega 6:4, 6:4.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Raudtee kuulutas välja konkursi uue juhatuse esimehe leidmiseks\n\n## Põhitekst:\n\nJuhatuse esimehe ülesanne on AS Eesti Raudtee üldjuhtimine, äriprotsesside arendamine ja elluviimine, rahvusvahelise suhtluse korraldamine ja raudteetaristu tõrgeteta töö kindlustamine.\n\nEesti Raudtee nõukogu ja Laidvee sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt lahkub ta ettevõttest selle aasta lõpus. Juhivahetuse põhjusena tõi Eesti Raudtee välja omaniku ootustele mittevastamise.\n\nKonkursil osalejalt eeldatakse kõrgharidust, ettevõtte juhtimise ja välissuhtluse kogemust ning vastavust raudteeseaduses äriühingu juhatuse liikmele toodud nõuetele.\n\nRaudteefirma tulevane juht peab oskama eesti, inglise ja vene keelt ning tundma nii eesti kui vene kultuuri- ja äriruumi.\n\nKandidaatide esitamise tähtaeg on 14. detsember.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raudtee kuulutas välja konkursi juhatuse esimehe kohale. Ettevõtte senine juhatuse esimees Erik Laidvee lahkub ametist aasta lõpust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Viilupi PÖFFi-minutid: tume Ameerika indie ja veel tumedam Mehhiko noortefilm\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hõige\" (\"Holler\")\nRežissöör: Nicole Riegel\n\nOn isegi veidi kahju, et tänaseks on PÖFF-ilt kadunud Ameerika indie -kino eriprogramm, sest üllataval kombel on Eesti vaatajatel nende lugudega väga lihtne samastuda. Enamasti toimub seal tegevus mõned hääbuvas väikelinnas, kus päike ei paista kunagi, inimesed on mornid ning kogu eluolu katab ühtlane hallus. Keskkond ja meeleolu on seega täpselt sama nagu ürgpimedas sügiseses Eestis: lõputu vihm, pimedus ja äng.\n\nRežissöör Nicole Riegeli debüütfilm \"Hõige\" jälgib ühe noore tüdruku üleskasvamist, kes on paljuski nurka surutud: tema narkomaanist ema istub vangis ja kahekesi vennaga peavad nad kõvasti vaeva nägema, et ots-otsaga kokku tulla. Kuigi peategelane Ruth on intelligentne ja sooviks igati koolis käia, siis elu tuleb vahele. Ta peab õpingutele eelistama tööd kahtlaste metallivaraste juures, kes käivad öösiti tehastest ja tööstushoonetest väärt kraami röövimas.\n\nPaljuski sarnaneb \"Hõige\" aasta ühe suurima filmiga \"Nomaadimaa\": mõlemad lood jälgivad moodsat Ameerika ühiskonda, täpsemalt neid äärealadele jäänud inimesi, kes on riigi poolt otsekui ära unustatud. Väikelinnad voolavad rahvast tühjaks ja need vähesed, kes sinna paigale jäävad, ei saa hetkekski tulevikus kindlad olla. Tehaseid suletakse, inimesed kaotavad töökohti, kuid elu peab edasi minema.\n\n\"Hõige\" ei too klassikalisesse Ameerika indie -kino mudelisse midagi uut, kuid selles tuttavlikkuses on midagi sümpaatset. Lisaks teeb Jessica Barden, kes tuntud ennekõike sarjast \"It's Only the End of The F***ing World\", filmis imelise ja liigutava rolli. Ilus lugu meelekindlatest inimestest, kes ei lähe lihtsama vastupanu teed.\n\n\"Hõige\" linastub alates 15. novembrist veebikinos ja 26. novembril kell 20.45 Tartus Elektriteatris.\n\n\"50 või kaks vaala kohtuvad rannal\" (\"50 o Dos Ballenas se Encuentran en la Playa\")\nRežissöör: Jorge Cuchi\n\nLaste- ja noortefilmide festivalile Justfilm on alati jõudnud ka mõni selline linateos, mis näitab noorte elu pahupoolt: kõik ei ole ainult lilled ja liblikad, vaid liigagi tihti on noored inimesed hoopis ülbed, egoistlikud ja enesehävitajalikud tõprad. Mehhiko režissööri Jorge Cuchi film \"50 või kaks vaala kohtuvad rannal\" on selles niššis ehk isegi kõige julgem käsitlus, mida näinud olen.\n\nFilmis ei näidata noorte klassikalisi pahesid nagu narkosõltuvus või muul moel elupõletamine, vaid fookuses on kaks noort inimest, kes mängivad kurikuulsat Vene sotsiaalmeediamängu \"Sinivaal\". Mängu lõpp on fataalne: viimase ülesandena tuleb sooritada enesetapp. Režissööri käsitlus on julge, kuna \"Sinivaala\" üha ekstreemsemaks muutuvaid ülesandeid ning noorte nurkasurutust jälgib ta täiesti objektiivselt, kohati isegi dokumentaalfilmilikult. Sellest ka filmi reiting: Justfilm ei oota saali alla 18-aastaseid vaatajaid.\n\nÜhest küljest on filmi seetõttu lihtne kritiseerida: kuidas sa saad ilma halvakspanevate hinnanguteta näidata seda, kuidas kaks inimest päev-päevalt tüürivad enesetapule lähemale? Teisalt ei ole täiskasvanuna võimalik noorte inimeste mõttemaailma ratsionaliseerida, sest igaüks meist on teismeeas teinud vigu. Pigem näitab \"50 või kaks vaala kohtuvad rannal\" seda, millest sellised probleemid tekkida võivad: noori ei panda tähele, neisse suhtutakse ükskõikselt ja käegalöövalt.\n\nErakordselt tume ja raske vaatamine, mille eel peaks endalt küsima: kas olen valmis vaatama kahetunnist linateost, kus pole ühtki positiivset sündmust ning lõpplahendus on ka juba paraku ette teada? Selliseid filme on maailma vaja, oluline on aga see, et keegi Jorge Cuchi sõnumit vääriti ei mõistaks...\n\n\"50 või kaks vaala kohtuvad rannal\" linastub alates 14. novembrist veebikinos, 26. novembril kell 20.15 Tartus Athena keskuses ja 28. novembril kell 19.00 Solaris keskuse Apollo kinos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pimedate Ööde filmifestivali viimane nädalavahetus hakkab vaikselt kätte jõudma, kuid see ei tähenda, et headest filmidest puudust oleks. Mõlemad seekordsed soovitused on kättesaadavad ka PÖFF-i veebikinost, kus jäävad filmid tegelikult vaadatavaks ka detsembri alguses, seega tinglikult kestab festival tänavu isegi nädala võrra kauem.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPirita tee bussirada saab 1. detsembriks valmis\n\n## Põhitekst:\n\nTeetööd on valdavalt valmis ning praegu toimub muutuvteabega liiklusmärkide ja foorisüsteemide paigaldus ja seadistamine, ütles ERR-ile Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik.\n\nTööd peavad valmis olema 1. detsembriks ning seni on kõik liikunud graafikujärgselt, kinnitas Vesiallik. Maksma läks bussiraja ehitamine 2,56 miljonit eurot.\n\nVesialliku sõnul on pärast tööde valmimist lõigul uus liikluskorraldus. \"Kogu lõik varustati kaasaegse foorisüsteemiga ning muutuvteabega liiklusmärkidega, seega hakkab endise liikluskorralduse asemel Pirita teel kehtima muudetud liikluslahendus,\" lausus ta.\n\nKoos bussiraja ehitusega alanud valgustuse rekonstrueerimine Kose tee-Pirita silla lõigul veel jätkub, ütles Vesiallik.\n\nPirita tee ühistranspordiraja tööd algasid tänavu augusti lõpus. Ehitustöid tegi AS Tref Nord.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Pirita teele rajatav ühistranspordirada valmib 1. detsembriks, lõigule paigaldatakse ka muutuvteabega liiklusmärgid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naiste jalgpallikoondis alustab mängu leinaseisakuga Maradona auks\n\n## Põhitekst:\n\nKui Eesti koondise koosseis oli juba varem teada, siis nüüd on selgunud Tallinnasse sõitev Türgi koondise rivistus. Kogenuim on Didem Karagenci, kelle jaoks võib tegu olla 48. mänguga naiste koondises, millega tõuseks ta A-koondise mängude arvestuses jagama kolmandat kohta. Samas tabelis on kümne sekka tõusnud 24-aastane Ebru Topcu, kes on A-koondise ja noortekoondiste särgis käinud väljakul 103 korda ja löönud lausa 49 väravat. A-koondises on tal seni kirjas 44 kohtumist. Eestis on ka Türgi koondise läbi aegade suurim väravakütt Yagmur Uraz, kes on 35 matšiga kirja saanud lausa 19 tabamust.\n\nMängu kohtunik on valgevenelane Volha Tsiareška, keda abistavad Moldova kohtunik Natalia Ceban ja kaasmaalanna Anastasija Dantšenko (BLR). Neljas kohtunik on samuti valgevenelanna Aljona Kanaplianikava.\n\nPärast kohtumist Türgiga jätkub Eesti naiste koondise jaoks EM-valiksari järgmisel teisipäeval võõrsil Sloveenia vastu.\n\nTürgi naiste koondis:\n\nVäravavahid\n\nFatma Sahin (15.12.1990) – Besiktas A.S. 23/0\nEzgi Caglar (3.07.1991) – ALG Spor 23/0\nGamze Nur Yaman (25.04.1999) – Zhilstroy-1 3/0\n\nKaitsjad\n\nDidem Karagenc (16.10.1993) – Beciktac A.S. 47/3\nDilan Yesim Taskin (17.10.2001) – SV Horn 1/0\nIpek Kaya (28.10.1994) – Stade Brestois 29 28/0\nYasam Göksu (25.09.1995) – Konak Belediye Spor 6/0\nGülbin Hiz (11.06.1994) – ALG Spor 14/1\nBerna Yeniceri (26.01.1996) – Konak Belediye Spor 26/0\n\nPoolkaitsjad\n\nEmine Ecem Esen (03.05.1994) – ALG Spor 18/0\nEbru Topcu (27.08.1996) – ALG Spor 44/8\nJessica Carmikli (03.01.1986) – Besiktas A.S. 1/0\nElif Keskin (12.01.2002) – Besiktas A.S. 1/0\nCansu Nur Kaya (28.02.2000) – Pendik Camlik Spor 1/0\nEce Türkoglu (14.04.1999) – Old Dominion University 12/3\nIlayda Civelek (06.07.1998) – ALG Spor 3/0\nSeda Nur Incik (06.10.2000) – Konak Belediye Spor 0/0\nEcem Cumert (07.02.1998) – MSV Duisburg 17/1\nArzu Karabulut (30.01.1991) – SC Fortuna Koln 34/4\nDerya Arhan (25.01.1999) – ALG Spor 7/2\nIrem Eren (17.08.2000) – Kdz. Eregli Belediye Spor 0/0\n\nRündajad\n\nYagmur Uraz (19.02.1990) – Besiktas A.S. 35/19\nGizem Kilic (12.06.2000) – VfL Bochum 0/0\nBirgül Sadikoglu (23.03.2000) – Konak Belediye Spor 2/0\nMelike Öztürk (01.04.2001) – Atasehir Belediye Spor 2/0\n\nPeatreener: Necla Güngör Kiragasi\n\nEesti naiste koondise koosseis:\n\nVäravavahid\n\nKarina Kork (23.02.1995) – HJK (FIN) 12/0\nMaria Sootak (29.10.1990) – Tartu JK Tammeka 1/0\nJonna Soomets (12.02.2002) – JK Tallinna Kalev 0/0\n\nKaitsjad\n\nInna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvaros (HUN) 83/0\nPille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 83/0\nKelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 50/1\nKristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 8/0\nMaria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 7/0\nRahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 1/0\nSandra Liir (26.07.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 0/0\nAnastasija Fjodorova (02.08.2003) – Tallinna FC Ajaxi ja Paide LN ÜN 0/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\n\nSigny Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 92/26\nKristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 72/6\nKairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 45/1\nVlada Kubassova (23.08.1995) – Napoli CF (ITA) 44/5\nLisette Tammik (14.10.1998) – Santa Teresa (ESP) 42/2\nEmma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 13/0\nLiisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 8/1\nMaarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 7/1\nRenate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Sporting de Charleroi (BEL) 7/0\nGrete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 5/0\nEvelyn Šilina (05.04.2001) – JK Tallinna Kalev (laenul KSK Štrommist) 4/0\nEva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 0/0\nMarie Heleen Lisette Kikkas (17.06.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Florast) 0/0\n\nPeatreener: Jarmo Matikainen\nAbitreener: Kaidi Jekimova\nKehalise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk\nFüsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla\nMänedžer: Raili Ellermaa\nVideoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel võõrustab Eesti naiste jalgpallikoondis kell 18 Sportland Arenal Türgit. Kohtumine algab minutilise leinaseisakuga, sest kolmapäeval suri 60-aastasena Argentina legend Diego Maradona.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOsa Läti õpilasi võib jaanuaris kooli pääseda\n\n## Põhitekst:\n\nÜheksanda ja 12. klassi õpilastel on sellel aastal eksamid ja et nad saaksid paremini eksamiteks valmistuda, loodetakse nende naasmist jaanuaris tavaõppele, teatas Läti Rahvusringhääling LSM.\n\nÜheksanda klassi eksamid võivad sel õppeaastal ära jääda, kui puudub võimalus neid kohapeal ohutult teha. Haridusministeerium otsustab selle hiljem.\n\n12. klassi eksamid plaanitakse korraldada kohapeal koolis ning eksamite käigus arvestatakse kõikide koroonaviirusega seotud ohutusmeetmetega.\n\nLäti Rahvusringhääling teatas, et valitsus otsustas sellel teisipäeval kehtestada koolides karmid koroonaviirusega seotud ohutusreeglid. Kui toimub tavaõpe, siis õpilased peavad hoidma kolmemeetrist distantsi ja kõik õpetajad peavad kandma maske. Õpetajate ametiühingu sõnul on Läti valitsuse kehtestatud reeglid ebareaalsed ja tõenäoliselt lähevad paljud koolid kaugõppele\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui positiivsete koroonaviiruse testide hulk jääb jaanuaris 4-5 protsendi vahele, siis õpilased esimesest kuni kuuenda klassini ning üheksas ja 12. klass võivad naasta tavaõppele, teatas Läti haridusministeerium.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUus rekord - ööpäevaga lisandus 415 positiivset koroonatesti, suri kaks inimest\n\n## Põhitekst:\n\n415 uut nakatumist on ühe võrra enam kui varasem Eesti kõrgeim ööpäevane nakatumine - 19. novembril teatas terviseamet 414 nakatumisest.\n\nPositiivsete testide osakaal oli ligi 7,4 protsenti.\n\nÖöpäevaga suri kaks koroonaviiruse saanud inimest. Eestis on alates pandeemia algusest koroonaviirus nõudnud 99 inimese elu.\n\nHaiglates on koroonaviirusega praegu ravil 183 inimest, mis on samuti kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest. Ööpäev varem oli haiglaravil 163 koroonaviirusega patsienti. Juhitaval hingamisel on seitse patsienti ja intensiivravil 19.\n\nEnim uusi nakatumisi lisandus Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 223 inimesel, neist Tallinnas 178. Ida-Virumaale lisandus 101 ja Tartumaale 32 nakatumist.\n\nLääne-Virumaale lisandus kuus ning Põlva- ja Raplamaale mõlemasse viis nakatumist. Lääne-, Pärnu-, Viljandi- ja Võrumaale lisandus neli ning Jõgevamaale kolm nakatumist. Saare- ja Valgamaale lisandus kaks ning Järvamaale üks nakatunu. Üheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 305,95 (ööpäev varem 303,09).\n\nÖöpäeva jooksul Harju-, Järva- ja Raplamaale laekunud kaheksal juhul nakatuti perekonnas, ühel juhul töökohas ja ühel juhul tuttava kaudu. Viie nakatunu nakkusallikas on teadmata ja ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel.\n\nEsmaspäevast kolmapäevani põhja regionaalosakonnas lisandunud koroonaviiruse nakkusjuhtudest 102 juhul saadi nakkus pereliikmelt, 77 juhul sai inimene viiruse tuttavalt. 41 juhul nakatus inimene töökohal. Välismaalt toodi viirus sisse kaheksal juhul: Rootsist, Itaaliast, Ameerika Ühendriikidest ja kolmel juhul Soomest ning kahel juhul Venemaa Föderatsioonist. 141 juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 86 juhtumi asjaolud on selgitamisel.\n\nPõhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 15 500 inimese, kellest 2144 on nakatunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 26 kollet. Kooli koldeid on neli, töökoha koldeid kaheksa, ürituste koldeid kaks ja tutvusringkonna koldeid kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.\n\nNeljapäeval ida regionaalosakonnale laekunud 107 juhtumi asjaolud on selgitamisel.\n\n25. novembril Ida-Virumaale laekunud nakkusjuhtudest 28 juhul sai inimene viiruse tervishoiuasutuses, kümnel juhul pereliikmelt ning kümme nakatus inimene töökohas. Viiel juhul nakatuti hoolekandeasutuses, kahel juhul koolis ning kahel juhul tuttavate kaudu. Lääne-Virumaale 25. novembril lisandunud juhtumitest kahel korral saadi nakkus pereliikmelt, ühel juhul töökohalt ning ühel juhul tervishoiuasutusest.\n\nIda regiooni tööpiirkonnas on 17 aktiivset kollet. Koolikoldeid on neli, lasteaiakoldeid kaks, töökohakoldeid neli. Narvas on kaks asutuse kollet ning tervishoiuasutuse kolle. Sillamäel on huvitegevuse kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Kohtla-Järve tervishoiuasutuse koldes on 92 inimest, Narva jäähoki koldes on 76 inimest.\n\nIda regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5100 inimest, kellest nakatunud on 939.\n\nTartumaale lisandunud viis nakatunut said viiruse töökohalt, kolmel juhul nakatus inimene perekonnas. Võrumaale lisandunud kolm nakatunut said viiruse huvitegevuse käigus, kolmel juhul saadi viirus pereliikmelt ning ühel juhul töökohalt. Jõgevamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse töökohalt. Põlvamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt. Valgamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt, kaks nakatunut said viiruse tuttavalt. Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt.\n\nÜlejäänud lõuna regiooni laekunud nakatunute asjaolud on täpsustamisel.\n\nLõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4500 inimese, kellest 504 on nakatunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üheksa aktiivset kollet, kolletest suurim on 59 inimesega hooldekodu kolle.\n\nPärnumaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse pereliikmelt, üks nakatus töökohal ja ühe nakkusallikas on selgitamisel. Kaks Läänemaale lisandunud nakatunut said viiruse pereliikmelt.\n\nÜlejäänud lääne regiooni lisandunud nakatunute asjaolud on selgitamisel.\n\nLääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 197 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üks 11 nakatunuga Pärnumaa kooli kolle, teine koolikolle on seitsme nakatunuga ning hooldekodu kolle, kus on 14 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut. Lisaks on lääne regiooni jälgimisel üks Tallinnas asuv ettevõtte kolle, kus on viis haiget.\n\nNeljapäevaks on haiglates lõpetatud 718 COVID-19 haigusjuhtumit 701 inimesega.\n\n26. novembri seisuga on tervenenud 6497 inimest.\n\nEestis on kevadest saadik tehtud ligi 458 700 koroonaviiruse testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 10 955 (2,4 protsenti testide koguarvust)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 5645 koroonatesti, millest positiivse tulemuse andis 415. Ööpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu linnas hakkavad huvitegevusele kehtima uued piirangud\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks tuleb tagada, et rühmad ei puutuks üksteisega kokku. Huvitegevuse ja huvihariduse puhul tuleb kanda siseruumides maski, mis ei ole kohustuslik alla 12-aastastele lastele ja olukorras, kus maski kandmine ei ole tegevuse iseloomu tõttu võimalik.\n\nTerviseameti lõuna regionaalosakond kehtestas piirangud Tartu linnavalitsuse ettepanekul. \"Viimase 14 päeva maakondlikest andmetest COVID-19 nakatumiste kohta nähtub, et Tartu linnas on kinnitatud haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta tõusnud oluliselt kiiremini kui Eesti keskmine,\" ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juht Tiia Luht.\n\nKõige rohkem on Tartus nakatunuid vanusegruppides 10 kuni 19 eluaastat ja 30 kuni 39 eluaastat ning tõusmas on ka alla 10-aastaste grupis nakatunute hulk. Alaealistega seotud nakatumisjuhtumid on peamiselt seotud huvi- ja sporditegevusega. Sealt on viirus jõudnud Tartu linna koolidesse ja ka lastevanemateni.\n\nPraegu on Tartu linna huvitegevusega seotud üks aktiivne kolle, kust on viirus jõudnud paljudesse Tartu linna üldhariduskoolidesse.\n\n25. novembri seisuga on koolide õpilaste või töötajate COVID-19 nakatumise või nakatunuga lähikontakti tõttu osaliselt või täielikult distantsõppel 28 Tartu linna kooli. Distantsõppel või eneseisolatsioonis on üle 2100 õpilase, nii-öelda suletud klasse on 67 ja lisaks on eneseisolatsioonis enam kui 150 õpetajat.\n\nTartu linna koolides on 25. novembri seisuga kaks enam kui viie nakatuga aktiivset kollet. Lisaks on mitmeid koolidega seotud nakatumise juhtumeid, kus on nakatunuid alla viie, teatas Tartu linnavalitsus.\n\nAlates 30. novembrist on Tartu linna haldusterritooriumil on siseruumides toimuv huvitegevus ja huviharidus lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:\n\non tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;\nsiseruumides kantakse maski. See kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;\nteenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise terviseameti juhiste kohaselt.\n\nTartu linna haldusterritooriumil on sisetingimustes sportimine ja treenimine lubatud vaid siis, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.\n\nPiirangud kehtivad 10. jaanuarini 2021 või kuni kehtetuks tunnistamiseni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnas ei tohi alates 30. novembrist huvitegevuse ja huvihariduse harrastamisel, sportimisel ning treenimisel siseruumides osalejate arv rühmas ületada 10 inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNelja Eesti käsipalliklubi ootab topeltoluline nädalavahetus\n\n## Põhitekst:\n\nKodust liigat täiseduga juhtival Põlva Servitil on võimalus tõusta ka Balti liiga liidriks. Hetkel ollakse kehvema väravate vahe tõttu Läti meistri Dobele ZRHK Tenaxi selja taga, ehkki punkte on mõlemal kümme. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC paiknevad 7.-8. kohal kuue silmaga ning SK Tapa/N.R. Energy on kuue mänguga saanud ühe võidu.\n\nTapa ja Viljandi ihkavad punktilisa\n\nTapa meeskond pole kalendri iseärasuse tõttu juba kaks kuud kodusaalis mänginud. Vahepealsest viiest kohtumisest võõrsil on kaks võidetud ja kolm kaotatud, sealhulgas Balti liiga raames Kehrale ja Viljandile, kes sel nädalavahetusel külla tulevad. Tapa peatreener Elmu Koppelmann tunnistas, et mõnes mõttes on meeskonnal selg vastu seina.\n\n\"Vajame punkte nii Balti kui meistriliigas, aga pärast 38-päevast mängupausi oli tegutsemine nii karikasarjas Arcwoodi alistades kui ka kolmapäeval Tallinnale kaotades väga krobeline. Põlvas toimis vähemalt kaitse hästi, pealinnas polnud seda ollagi,\" põrutas Tapa juhendaja.\n\n\"Kõige tähtsam on koostöö toimima saada ja kokkulepitud plaanidest kinni pidada. Kui seda ei suudeta, siis läheb meil väga raskeks. Oma mängu mängides pole ei Kehra ega Viljandi alistamine ületamatu ülesanne,\" lisas Koppelmann.\n\nViimati kohtus Tapa Viljandiga septembri algul, kui mulgid said kodus minimaalse paremusega 29:28 võidu. Kehraga on Tapa viimase kolme ja poole hooaja jooksul mänginud üheksa korda ja alati pidanud tunnistama vastase paremust.\n\nViljandi võõrustab pühapäeval Servitit, kellega vaid nädal tagasi kohtuti juba neljandat korda sel hooajal. Põlvas sai kodumeeskond kindla 28:16 võidu ja kokku on Servitil nüüd mulkide vastu tosinamänguline võiduseeria. Viljandi peatreener Marko Koks rõhutas, et kahte sarja punktide kogumine on suureks lisamotivaatoriks.\n\n\"Jäime Servitile selgelt alla peamiselt häälestatuse tõttu. Seda peame parandama, sest vahel kipuvad noortel kaotusseisus pead norgu vajuma. Tahame nii Tapa kui ka Serviti vastu maksimumpunkte, alla selle pole mõtet eesmärki seada, aga peame oskama vastaste vead enda kasuks pöörata,\" lausus Koks.\n\nKehra võõrustab klassikalises vastasseisus Servitit\n\nBalti liiga nädalavahetuse avab laupäeval kell 14 algav Eesti käsipalli klassikaline vastasseis Kehras. Viimati kaotas Serviti põlisele konkurendile peaaegu kaks aastat tagasi, kuid kui eelmisel korral Kehra spordihoones mängiti ehk mullu 5. detsembril, siis tehti 28:28 viik.\n\n\"Serviti on hetkel väga tugev, ilmselgelt on euromängude ja karikasarja finaalturniiri eel vorm tõusuteel. Tavaliselt tuleb meil pärast kehva mängu hea päev, nii et loodan võitluslikku esitust. Saab olema raske, aga tore oleks uut kodusaalijada alustada,\" sõnas Kehra peatreener Mart Raudsepp.\n\nKehral lõppes eelmisel nädalal Tallinnale kaotades 19-mänguline kaotuseta kodumängude seeria Eesti tiimide vastu. \"Võrdses mängus kaotasime teisel poolajal ühe perioodi 0:6 ja kõik, mida katsetasime, 5-1 kaitse ja 7-6 rünnak, ebaõnnestus. Janar Mägi ja Vladislav Naumenko olid vigastustega eemal, aga selle taha pugeda ei tahaks,\" lisas Raudsepp.\n\n\"Pole Kehraga mitu kuud mänginud ja toona kaht Venemaalt lisandunud meest veel polnud. Tuleb kindlasti põnev võimete võrdlemine, kus tulemust raske ennustada. Euromängud on ukse ees ja me polegi ammu saanud peaaegu täiskoosseisus esineda,\" rõhutas nädalavahetuse tähtsust Serviti peatreener Kalmer Musting, kes saab jälle väravasuule saata kahekuulise vigastuspausi järel naasva Eston Varuski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti lõunanaabrite juures Lätis ja Leedus on käsipalli Balti liiga mängud juba pikemat aega peatatud. Eestlased kasutavad tuleval nädalavahetusel aga võimalust mõned kohtumised ette ära pidada. Neli omavahelist mängu Tapal, Kehras ja Viljandis lähevad ka Eesti meistriliiga arvestusse, kahekordistades nii nende olulisust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHelme hoiatas Huawei määrusega kaasnevate miljonikulude eest\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus kavatseb lähiajal keelustada kõrge riskiga tehnoloogia kasutamise sidevõrkudes. Eeskätt puudutab see Huawei seadmeid, millel rajaneb praegu Elisa sidevõrk. Elisa juht Sami Seppänen on öelnud, et ettevõte on valmis kulude võrguseadmete väljavahetamise kompenseerimiseks pöörduma riigi vastu kohtusse.\n\nMajandusministeeriumis koostatud eelnõu ei näe ette kompensatsioonimehhanismi, seega saabki sideettevõte hüvitist taotleda vaid kohtu kaudu. Elisa hindab seadmete kiire väljavahetamise hinnaks umbes 80 miljonit eurot, riigi arvestuste kohaselt peaks hakkama saama umbes 50 miljoniga. Martin Helme (EKRE) sõnul pole määruse eelnõus sõnagi sellest, mis saab siis, kui riik peab hakkama ettevõtjatele kompensatsiooni maksma.\n\nHelme juhtis erakonnakaaslasest IT-minister Raul Siemile saadetud kirjas tähelepanu asjaolule, et määrusega kaasnevaid kulusid on olulises mahus alahinnatud ning kirja pole pandud ka võimalike kulude katteallikaid.\n\n\"Seletuskirjas ei ole antud ülevaadet sellest, kas ning mis ulatuses võib sideettevõtetel olla õigus nõuda riigilt hüvitist pärast määruse rakendamist selle eest, et osa nende senistest investeeringutest n-ö luhtuvad ja nad peavad oma teenuse osutamiseks kasutatavaid seadmeid välja vahetama. Samuti pole käsitletud võimalikke nõudeid seoses võimaliku äritegevuse takistumise ja konkurentsipositsiooni halvenemisega,\" kirjutas Helme.\n\nHelme hinnangul on hädavajalik lisada seletuskirja võimalikud kulud riigile ja nende katteallikad.\n\nRiigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk on öelnud \"Aktuaalsele kaamerale\", et riigi seisukohast oleks parem kohtuteed vältida ning Elisaga peetakse läbirääkimisi.\n\nValitsusse jõuab eelnõu detsembris\n\nMääruse eelnõus oli algselt määruse jõustumise ajaks märgitud 1. november, kuid kuivõrd eelnõu avalik konsultatsioon lõppes alles oktoobri lõpus, jõuab eelnõu valitsuse lauale alles detsembris, ütles ERR-ile majandusministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster.\n\n\"Praegu teeme vastavalt laekunud ettepanekutele täiendusi määruse eelnõus ja seletuskirjas. Seejärel arutame seda korra veel ettevõtjatega ning peale seda esitame valitsusele – loodame detsembri esimeses pooles,\" ütles Laaster.\n\nMäärus jõustub pärast valitsuse heakskiitu.\n\nEelnõu järgi jõustuvad sidevõrkude kasutatava tehnoloogia piirangud 1. jaanuaril 2024. Olemasolevas 4G võrgus võiks Huawei seadmeid kasutada 2030. aastani, kuid arendatavas 5G võrgus neid kolme aasta pärast kasutada ei või. Elisa sooviks selle tähtaja pikendamist või kümnetesse miljonitesse ulatuvate kulude hüvitamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Niinimetatud sidevõrkude turvalisuse eelnõus võivad määruse rakendamisega kaasnevad kulud olla olulises mahus alahinnatud, hoiatas rahandusminister Martin Helme.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVeel kahe laskesuusakoondise liikmed nakatusid MK-etapi eel koroonaviirusega\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvaheline Laseksuusaliit (IBU) kinnitas, et Prantsusmaa ja Rumeenia koondises on antud positiivsed koroonaproovid. Nakatunud sportlaseid ja personaliliikmeid on teavitatud ning nad siirduvad eneseisolatsiooni.\n\nPrantsusmaa koondise puhul andis Soome terviseamet teada, et nende liikmed ei pea karantiini jääma. Täpsem informatsioon saabub lähiajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes Kontiolahtis algab nädalavahetusel laskesuusatamise MK-sarja uus hooaeg. Lisaks Venemaa, Läti ja Moldova koondise liikmetele on positiivse COVID-19 proovi andnud veel ka Prantsusmaa ja Rumeenia koondise liikmed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNõks-22: koroonast tervenenute vereplasma ootab külmikus õigeid patsiente\n\n## Põhitekst:\n\nPiltlikult on sattunud teadlased raamatu \"Nõks-22\" tegelasteks. Enne vereplasma värskelt haigestunutele andmist tuleb näidata, et raviviis aitab neil kiiremini terveneda. Meetodi eksperimentaalsuse ja sellega seonduvate riskide tõttu pole eetiline manustada plasmat ilma katseid läbiviimata haigust kergelt põdevate inimestega. Ajaks, mil haigus raskeks muutub, on tekkinud patsientidel harilikult juba endal antikehad. Neile pole mõtet enam vereplasmat manustada. Sümptomite raskuse taga on hoopis nende enda immuunsüsteem\n\n\"Juba kevadel saime eetikakomitee kooskõlastuse kätte. Praeguseks on meil mõningane kogus plasmat, aga nüüd ei ole meil sobivaid haigeid.\"\n\n\"Juba kevadel saime eetikakomitee kooskõlastuse kätte. Praeguseks on meil mõningane kogus plasmat, aga nüüd ei ole meil sobivaid haigeid. Meil pole mõtet anda plasmat patsientidele, kes haigestusid 2–3 nädalat tagasi,\" nentis uuringut eestvedav Juri Karjagin, Tartu Ülikooli vanemarst-õppejõud. Esimese sobiva kandidaadi said teadlased uuringusse alles kolmapäeval.\n\nTäpselt samaga peavad rinda pistma teadlased üle kogu maailma. Ilmunud teadustöödes on jäänud seetõttu ebaselgeks, kui hästi doonorite plasma koroonaviiruse vastu aitab. \"See on ka põhjus, miks pole plasma kasutamine koroonaviiruse vastu maailmas levinud. Meil ei ole selget tugevat positiivset signaali, et selle saaks kuulutada standardraviks,\" lisas anestesioloog.\n\nPlasma siirdamist kui sellist on tehtud juba sadakond aastat. Meetodi kandev idee on sirgjooneline. Haiguse läbipõdenud doonori vereplasmas leiduvad antikehad aitavad haige organismis viiruse kahjutuks muuta juba enne, kui tal endal antikehad tekivad. Muu hulgas võeti see appi enne leetrivaktsiini väljatöötamist.\n\nSamas seonduvad protseduuriga ka omad riskid. \"Need ei ole väga suured, aga on ikkagi nullist suuremad ja võimalikud,\" sõnas Karjagin. Hakatuseks tekitab plasma manustamine organismile täiendava vedelikukoormuse. Vähem kui 0,1 protsendil patsientidel võib tekkida selle tõttu liigveresus ja halvimal juhul kopsuturse. Kuigi plasma sisaldab inimese valke, on tegu keha jaoks ka võõraste valkudega. Ligikaudu 0,11–0,2 protsendil tekib allergiline reaktsioon, enamasti nahalööve, väga harva vererõhu langus.\n\nDoonorite eripära\nPäris iga Covid-19 läbipõdenu plasmadoonoriks ei sobi. Esimesest 30–40 plasmat loovutanud vabatahtlikust pääses sõelast läbi vaid kolm. Verekeskuse toona kehtinud reeglite alusel pääsesid plasmat loovutama inimesed, kellel oli möödunud negatiivse koroonaproovi andmisest 28 päeva. Paraku oli selleks ajaks langenud doonorite veres antikehade hulk enamasti alla sobiliku piiri.\n\nEelnevate teadusuuringute põhjal võisid vähesed valitute sekka sattunud haiguse raskemini läbi põdeda. \"Doonorite sekka sattunud neljal haiglaravi vajanud inimesel olid keskmisest kõrgemad või oluliselt kõrgemad tiitrid,\" kinnitas Juri Karjagin. Hiljem oli jõudnud Verekeskus juba oma reegleid muuta. Plasmat pääsesid loovutama ka need, kellel oli möödunud negatiivse koroonaproovi andmisest 14 päeva. Doonorite ring laienes sellega märkimisväärselt.\n\nIgalt doonorilt võetakse tavaliselt kolmes võrdses koguses kokku ligi 700 milliliitri jagu plasmat. Arstile teadaolevalt pole ühelgi juhul afereesi poole pealt katki jäetud. Normaalkaalus haigele piisab ühest 240-milliliitrisest kotikesest. Teoreetiliselt võiks lõigata ühe doonori annetusest seega kasu kolm inimest.\n\nÜks tibusamm korraga\nEesti teadlased ei koba kogutud plasma toime osas siiski täielikus pimeduses. Plasmas leidunud antikehade tõhusus on pandud proovile katseklaasis, kuhu lisati lisaks plasmale ka rakke ja elusat koroonaviirust. Teadlased ennustasid, et kõige paremini toimib kõrgema tiitriga plasma, sest seda rohkem peaks leiduma selles anikehi.\n\nKatsetest tuli siiski välja, et seos antikehade arvu ja neutraliseeriva toime vahel oli vaid mõõdukas. \"Meie jaoks tähendab, et ainult tiitrist me lähtuda ei saa ja peame tegema ka neutralisatsioonikatse. Me ei tea, millised neist antikehadest ka tegelikult viirust neutraliseerivad, kuigi need võivad olla väga sarnased,\" selgitas Juri Karjagin.\n\n\"Meie jaoks jääks see osalevate inimeste arvu tõttu ressursside poolest kättesaamatuks. Loodame selles osas teiste maade uuringute peale ja panustame ise raskematele haigetele.\"\n\nEsialgsetele kividele-kändudele vaatamata jäi ta tuleviku suhtes lootusrikkaks. Teoreetilise võimalusena oleks kõige parem teha plasmat ennetavalt nendele patsientidele, kellel on riskifaktorid nagu diabeet või kõrge vanus, et vältida haiguse rasket läbipõdemist. \"Katsefaasis tähendaks see uuringu ülesehituse olulist muutmist. Meie jaoks jääks see osalevate inimeste arvu tõttu ressursside poolest kättesaamatuks. Loodame selles osas teiste maade uuringute peale ja panustame ise raskematele haigetele,\" sõnas anestesioloog.\n\nSamuti pole mõtet doonoritel karta, et nende plasma lihtsalt raisku läheb. Sügavkülmas säilib see kuni kaks aastat. Kui seda ei kasutata COVID-19 raviks, kulub see ära muude näidustuste korral, näiteks verejooksude ravis.\n\nJuri Karjagin esitles oma teadlasrühma tulemusi Tartus toimuval koroonakonverentsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suve lõpuks õnnestus koguda teadlastel piisavalt Covid-19 läbipõdenute vereplasmat, et seda saaks hakata kasutama haigust raskelt põdevate patsientide raviks. Raviviisi eksperimentaalse iseloomu tõttu napib aga Eestis haigeid, kellel selle tõhusus proovile panna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIirimaa ostab Eestilt 37,5 miljoni euro eest statistilist taastuvenergiat\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikakaubandus lubab ühel riigil, kes toodab üle enda eesmärkide taastuvenergiat, müüa paberil roheenergia koguse riigile, kes oma eesmärke ei täida.\n\nIirimaa jääb oma taastuveneria eesmärkidest kolme-nelja protsendi kaugusele, riigi kogu energiatootmisest peaks taastuvenergia tootmine moodustama 16 protsenti, kuid tootmine jääb sellele alla, kirjutab The Irish Times.\n\nTehing on optsiooniga veel 500 kuni 1000 gigavatt-tunnile statistilisele roheenergiale. Eestilt ostab riik 37,5 miljoni euro väärtuses statistilist energiat ja Taanilt 12,5 miljoni euro väärtuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iirimaa valitsus otsustas teisipäeval osta Eestilt ja Taanilt 50 miljoni euro eest 3500 gigavatt-tundi taastuvenergiat. Eestilt ostab Iirimaa 37,5 miljoni euro väärtuses statistikat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA jätkab Nord Stream 2 sanktsioone ka Bideni ajal\n\n## Põhitekst:\n\nAmeerika energiajulgeoleku ekspert Alan Riley ütles, et Bideni administratsioon laiendab sanktsioone Nord Stream 2-ga seotud kindlustus- ja sertifitseerimisasutuste vastu, teatas Saksa ajaleht Bild.\n\nBiden ütles juba 2015. aastal Müncheni julgeolekukonverentsil, et ükski riik ei tohi oma energiakandjaid kasutada poliitilise relvana\n\nAmeerika Ühendriigid on ajalooliselt alati vastu olnud Euroopa ja Venemaa ühistele majanduslikele projektidele, pidades neid strateegilisteks julgeolekuriskideks, märkis Bloomberg.\n\nKuigi Saksamaal ja USA-l on olnud varemgi geopoliitilisi erimeelsusi, siis liitlasriigi ähvardamine sanktsioonidega on esmakordne.\n\nEuroopa ja USA ettevõtted teevad omavahel tihedat koostööd ja uued sanktsioonid ei võimalda neil enam osaleda Nord Stream 2 ehitamises. Heaks näiteks on Austria ettevõte Voestalpine AG, kes gaasitorude tootmisel tegi koostööd Texases asuva ettevõttega.\n\nSaksamaa valitsus teatas esmaspäeval, et teeb koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, et vastata USA sanktsioonidele.\n\nNord Streami projekt on olnud Ida-Euroopa riikide pideva kriitika objektiks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendiks valitud Joe Biden suhtub Nord Stream 2 projekti negatiivselt ja kavatseb vaatlejate hinnangul jätkata USA kongressis vastu võetud sanktsioone, võimalik on aga ka sanktsioonide laiendamine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra murdmaasuusakoondis võib siiski MK-avaetapi eel kergemalt hingata\n\n## Põhitekst:\n\nNorra meestekoondise treener Eirik Myhr Nossum, kellel haigussümptomeid polnud, andis positiivse kooronaproovi võistlusele saabumisel. Test tehti kolmapäeva pärastlõunal. Seejärel testiti proovi uuesti ning vastus osutus negatiivseks. Kui teist korda oleks proov samuti positiivne olnud, siis võinuks kogu Norra murdmaasuusakoondis jääda Rukal toimuvalt MK-etapilt eemale.\n\n\"See on murdmaasuusatamise jaoks väga hea uudis,\" ütles FIS-i direktor Pierre Mignerey Norra meediale.\n\nKõikide teiste Norra koondise liikmete koroonaproovid olid juba saabumisel negatiivsed. Vaatamata sellele kasutas Norra koondise arst Öystein Andersen võistkonna juures karme piiranguid, mis tähendas, et kõik sportlased ja tugipersonal pidid jääma eraldi tubadesse. Edasi lükati ka suusatreening.\n\nLisaks murdmaasuusatamise MK-etapile toimub Rukal kahevõistluse MK-hooaja esimene etapp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eeloleval nädalavahetusel algab Soomes Rukal murdmaasuusatamise MK-sarja uus hooaeg. Norralased said esialgu võistluse eel halva uudise, kuna meestekoondise treeneril tuvastati koroonaviirus. Kordustest osutus aga negatiivseks, mis laseb tervel koondisel kergemalt hingata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRaadik lõpetas Rumeenia klubiga lepingu ja tuli Eestisse tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nRumeenia tiimiga, kelle hingekirja endisel kuulub ka Eesti koondise mängujuht Rait-Riivo Laane, on Raadikul leping nüüdseks lõpetatud ja 30-aastane ning 202 cm pikkune suur äär on uuteks väljakutseteks valmis. \"Klubi polnud rahul minu esitustega pärast meie esimest turniiri, mind kutsuti vaibale ja pakuti välja variant, et vähendatakse palka 40% või lõpetatakse leping,\" sõnas Raadik Korvpall24.ee portaalile.\n\n\"Hetkel Eestis veel klubi pole, aga Frederik Ross (endine Tallinna Tehnikaülikooli korvpallimeeskonna füsioterapeut – toim.) kutsus rahvaliigasse,\" muigas Raadik.\n\nRaadik ei jäänud Rumeenias puutumata ka koroonaviirusest ning põdes selle võõral maal läbi. Küsimuse peale, miks Raadik oma mängu korralikult Rumeenias käima ei saanud, vastas pärnakas nii: \"Ründes ei saanud viskeid sisse. Usun, et see võis olla tingitud just sellest koroonapausist.\"\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Augusti alguspäevadel Rumeenia kõrgliigaklubiga Miercurea Ciuc CSM käed löönud pärnakas Toomas Raadik on pärast tormilist 3,5 kuud kodumaal tagasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAir Baltic: kui olukord kevadeks ei parane, vajame lisaraha\n\n## Põhitekst:\n\nGaussi sõnul ei ole teist rahasüsti tarvis juhul, kui lennuaktiivsus hakkab kevadel kasvama ja suvel jõuab tavapärasesse rütmi.\n\nKui koroonaviiruse pandeemia ei ole selleks ajaks kuskile kadunud, on firma sunnitud taaskord valitsuse poole pöörduma, kirjutab Läti rahvusringhääling.\n\nAir Baltic opereerib praegusel ajal nädalas ligikaudu 300 lendu, vedades 10 kuni 15 000 reisijat. Gauss ütles LETA-le, et praeguses olukorras suudab lennufirma veel lendude kulusid katta, kuid sissetulekuteks kõikide lennufirma kulude katmiseks ei piisa.\n\nGaussi sõnul loodab firma, et kevadel on lennunduses juba tunda vaktsiini mõju ning lennundus võib jätkuda. Air Baltic veel jaanuaris ja veebruaris lendude taastumist ei oota, kuid loodab, et märtsis ja aprillis hakkavad riigid piiranguid lõdvendama.\n\nLäti valitsus otsustas suvel investeerida Air Balticu aktsiakapitali erakorralise abina 250 miljonit eurot ja muuta 36 miljoni eurone valitsuse laen firma aktsiateks. Meetmete tulemusel suureneb riigi osalus Air Balticus 80,05 protsendilt 91 protsendile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Air Balticu tegevjuhi Martin Gaussi sõnul on koroonaviiruse teine laine osutunud prognoositust tõsisemaks ja kui olukord kevadeks ei parane vajab lennufirma Läti valitsuselt lisaraha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÕiguskantsler: maskikohustuse õiguspärasuse kontrolliga tegeleb halduskohus\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval jõustunud valitsuse korralduse järgi peavad avalikus siseruumis viibijad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Neljapäeva lõuna seisuga oli õiguskantslerile laekunud mitukümmend kaebust, avaldust või muud läkitust, milles vaidlustati esmaspäeval jõustunud piiranguid ja kohustusi, ütles ERR-ile õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel.\n\nÕigiskantsler on vastustes viidanud valitsuse korraldusele, kus on kirjas, et korraldust saab vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. \"Valitsuse üldkorralduse õiguspärasuse kontroll kuulub halduskohtu pädevusse,\" ütles Koppel.\n\nSeega peaksid kõik, kes soovivad vaidlustada valitsuse korralduses esitatud piiranguid ja kohustusi, pöörduma halduskohtusse.\n\nEndine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks teatas teisipäeval, et tema hinnangul on valitsuse korraldus avalikes siseruumides maske kanda tühine. Samuti ei ole tema hinnangul kedagi võimalik trahvida maskide mittekandmise eest. Jõks tõi välja, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ei võimalda selgesõnaliselt kohustada inimesi maske kandma.\n\nReede pärastlõunal Tallinnas Vabaduse väljakul toimuva maskivastaste meeleavalduse korraldaja, advokaat Andrei Vesterinen ütles kolmapäeval ETV+ saates \"Kes võidab?\", et ta on valmis maski kandmise kohustuse vastu pöörduma kohtusse kas eraisikuna või loomisel oleva mittetulundusühingu nimel. \"Inimõigus on Eesti vabariigi valitsuse otsuse peale edasi kaevata,\" ütles Vesterinen, kelle sõnul tekitab valitsuse korraldus topelttõlgendusi ja kaost ühiskonnas.\n\nValitsuse korraldusega saab tutvuda SIIN\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäevase seisuga on kümned inimesed pöördunud õiguskantsleri poole, soovides vaidlustada maski kandmise kohustust, kuid valitsuse korralduse järgi peaksid inimesed pöörduma hoopis halduskohtusse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nERR Menu soovitab PÖFF-i veebikino ja uusi Eesti albumeid\n\n## Põhitekst:\n\nPÖFF-i veebikino pakub laia valikut ka kodust lahkumata\n\nPimedate Ööde filmifestivali kavas on tänavu küll umbes 200 täispikka mängufilmi, kuid esmakordselt saab suurt osa neist vaadata ka virtuaalkinos: spetsiaalsel platvormil on üleval sadakond mängufilmi, mille seas on ka väga häid pärle. Tõsi, mõned suuremad filmid (\"Nomaadimaa\", \"Supernoova\", \"Isa\") linastuvad siiski vaid kinodes, kuid ka veebikinost leiab piisavalt palju huvitavat, et festivalielamus kätte saada. Seda, kas kodus diivanil istudes tekib n-ö festivalimeeleolu, peab igaüks ise otsustama...\n\nEriti soovitaks veebikinost ära vaadata German Golubi lühifilm \"Minu kallid laibad\", mis pärjati hiljuti tudengi-Oscaritel peapreemiaga. Kes teab, millal seda filmi üldse veel näha saab, sest vaevalt see üldse kunagi Eesti kinodes linastub. PÖFF-i veebikinos linastub film kogumikus, kuhu kuulub ka Golubi 9-minutiline dokk \"-44%\" ja lühiõudukas \"Värvid must-valgel\". Arvestades, et German Golub hakkab tõenäoliselt lähiajal suuri asju tegema, tasuks seda võimalust kasutada.\n\nAga kui uued Eesti filmid huvi pakuvad, siis näiteks on veebikinost võimalik vaadata ka Lauri Randla värsket filmi \"Hüvasti, NSVL\", mis jõuab alles tulevast nädalast Eesti kinodesse. Vaadake film ära enne, kui sellest kõigis kanalites rääkima hakatakse!\n\nAasta lõpus ilmub meeletult palju Eesti muusikat\n\nEesti muusikutel on komme, et oma uued albumid sihitakse aasta viimastele kuudele: mida muud ikka oma lähedastele kinkida kui head Eesti muusikat. Seetõttu on ka praegu novembris ilmunud umbes kümmekond tähelepanuväärset Eesti albumit, millest soovitaks hetkel kolme.\n\nKosmikute värske plaat \"Morbiit\" on üllatavalt pehme ja leebe. Vaatamata sellele, et bändi bassist Kõmmari hukkus traagiliselt, on Kosmikud otsustanud jätkata ning kurvad sündmused on andnud neile hoopis uue hingamise. Nad teevad ikka depresiivrocki selle žanri parimas mõttes, kuid nende loomingust on kadunud ülemäärane tumedus. Ehk leiavad nad uue plaadiga uusi fänne, teisalt ei tohiks ka ammused austajad pettuda.\n\nKui üldiselt tehakse Eestis RnB-muusikat pigem vähe, siis Anett Kulbin on võtnud eesmärgiks selle nišši täita. Tema albumil \"Morning After\" on ühelt poolt pehmet kohviku- soul 'i, kuid samas ei karda ta ka moodsat popmuusikat. Albumi parimad lood on aga kahtlemata need, kus hoog on maha keeratud ja esile tuleb Aneti eriti särav vokaal. Ka albumi kaasautorid on märkimisväärsed: produtsendina saab kuulda Sander Möldrit, vokalistidena löövad kaasa Yasmyn ja Rita Ray.\n\nLeslie Da Bass andis välja oma järjekorras seitsmenda stuudialbumi \"20 L\", kus ta on pööranud pilgu eemale tantsupopist ja keskendunud rohkem ambientsematele kompositsioonidele. Tantsubiidid, trummimasinad ja sillerdav pop-produktsioon on ikka tema muusikas olemas, uus materjal on lihtsalt otsingulisem ja eksperimentaalsem. Üllataval kombel on fookuses kitarrid: see aga ei tähenda, et \"20 L\" oleks rock-album, pigem veiderdab Leslie kitarridega ootamatul moel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iganädalses \"Huvitaja\" kultuurisoovituste rubriigis soovitas Kaspar Viilup sel korral Pimedate Ööde filmifestivali veebikino ja kolme uut Eesti albumit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus tegi Tallinnas peetavatele korvpalli EM-valikmängudele erisuse\n\n## Põhitekst:\n\nErisuse järgi tohivad positiivse koroonatesti andnud isikuga lähikontaktis olnud teised delegatsiooni liikmed pärast täiendavat testimist ja negatiivse testitulemuse saamist jätkata treeningute korraldamise ja võistlemisega.\n\nPeaminister Jüri Ratase sõnul on Euroopa korvpalli meistrivõistluste korraldajad teinud väga suuri pingutusi spordiürituse nakkusohutuks läbiviimiseks. \"Valitsuse eesmärk on hoida Eesti elu avatuna nii palju kui võimalik, et meil saaks koroonaviiruse levikule vaatamata jätkuda võimalikult normaalne elu,\" ütles ta. \"Euroopa meistrivõistluste toimumine Eestis on meie spordi tulevikku mõjutav sündmus. Euroopa tipptasemega spordiürituse organiseerimine aitab Eestil ka hiljem saada kõrgetasemeliste rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise õigusi. Mõeldes Eesti spordi tulevikule ja usaldades korraldajate professionaalsust ning koostööd terviseametiga, otsustas valitsus täna selle erisuse anda.\"\n\n\"Turniiri korraldamine annab meie rahvuskoondisele koduväljaku eelise ja seega ka ehk võimaluse saavutada pääs 2022. aastal toimuvale Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Seda muidugi siis, kui koondis head korvpalli mängib,\" ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. \"Käesolev muudatus ongi tehtud selleks, et üksiku sportlase juhuslik haigestumine ei saaks kogu turniirile kriipsu peale tõmmata. Praeguse korra järgi see juhtuks, kuna Tallinnast peaks automaatselt lahkuma kogu koondis,\" märkis ta. Lukas lisas, et turniiri toimumisel oleks ka laiem mõju - COVID-19 leviku tõttu on Eestis ära jäänud mitmed rahvusvahelised võistlused alates märtsist ning sel põhjusel on iga rahvusvaheline võistlus, mida õnnestub Eestis korraldada, riigi majandusele positiivne.\n\nEuroopa meistrivõistluste valikturniiril osalevad Eesti, Venemaa, Põhja-Makedoonia ja Itaalia meeste koondised. Mängud toimuvad 28. ja 30. novembril Saku Suurhallis. Võistkonnad viibivad Eestis 24. novembrist kuni 1. detsembrini, mille jooksul tagatakse ka nende regulaarne testimine ja järelevalve. Turniiri korraldamisel jälgitakse Maailma Korvpalli Föderatsiooni COVID-19 protokolli ja Eestis kehtestatud viiruse leviku piiranguid. Üritus korraldatakse ilma pealtvaatajateta, juba müüdud piletid ostetakse tagasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi valitsus avaldas pressiteates, et kiitis heaks kultuuriminister Tõnis Lukase ettepaneku kehtestada erisus Euroopa korvpalli meistrivõistluste kvalifikatsiooni turniiri alagrupi mängude korraldamiseks Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKenneth Raisma pääses Tuneesias põhiturniirile\n\n## Põhitekst:\n\nRaisma, kes oli kvalifikatsiooni avaringis vaba, võitis teises ringis itaallast Pietro Marinot (ATP -) numbritega 7:6, 6:1 ning kolmandas ringis 11. asetatud peruulase Pedro Iamachkine (ATP -) tulemusega 6:4, 6:2.\n\nPõhiturniiril läheb 22-aastane Raisma avaringis kokku kuuendana asetatud prantslase Jean Thirouiniga (ATP 607.).\n\nMonastiri turniiril lööb kaasa ka Kristjan Tamm (ATP 723.), kes kohtub põhitabeli avaringis viienda asetusega sakslase Mats Rosenkranziga (ATP 569.).\n\nRaisma ja Tamm osalevad Monastiris ka paarismänguturniiril, kus nende avaringi vastaseks on teisena asetatud Tuneesia-Šveitsi duo Skander Mansouri ja Mirko Martinez.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tennisist Kenneth Raisma (ATP 914.) jõudis Tuneesias Monastiris peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril põhitabelisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna börs võtab kauplemisele animatsioonistuudio aktsiad\n\n## Põhitekst:\n\nBörs otsustas võtta alternatiivturul kauplemisele kuni 2,125 miljonit AS Imepilt aktsiat nimiväärtusega 0,1 eurot. Alternatiivturg First North on suunatud väikestele ja alustavatele ettevõtetele.\n\nOlemasoleva 1,75 miljoni aktsia osas on tingimuseks, et pakkumine on toimunud vastavalt ettevõtte kirjelduses kirjeldatud tingimustele ja pakkumistulemused on avalikustatud. Pakkumise õnnestumise korral peavad pakutavad aktsiad olema kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Registris.\n\nKuni 375 000 uue emiteeritava aktsia osas peab pakkumise õnnestumise ja sellele järgneva aktsiakapitali suurendamise korral olema aktsiakapitali tingimuslik suurendamine äriregistris registreeritud. Aktsiad peavad olema Eesti Väärtpaberite Registris registreeritud sama ISIN koodiga.\n\nEmitent esitama börsile tingimuste täitmise kohta aruande. Kui ettevõte on tingimused täitnud võetakse Imepildi aktsiad Tallinna börsil kauplemisele 17. detsembril.\n\nAnimatsioonistuudio Imepilt toodab nii animeeritud filme, sarju kui ka mänge.\n\nEestis tegutsev maailmaturule suunatud stuudio asutati 2016. aastal. Stuudio valmistab praegu rahvusvahelisele turule animafilmi \"Ohtude saar\", mis valmib järgmise aasta kolmandas kvartalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon rahuldas animatsioonistuudio Imepilt taotluse võtta aktsiad kauplemisele alternatiivturul First North. Aktsiad võetakse kauplemisele 17. detsembril.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLiina Kersna: õpetaja tass peab olema täis\n\n## Põhitekst:\n\nHaridusuuringud kinnitavad, et rahulolev ja enesekindel õpetaja jagab lastega õppimiseks üliolulist turvatunnet. Kui õpilasel on õpetajaga soe usalduslik suhe, siis ta ka õpib paremini. Kui õpetaja on stressis, on ka lapsed stressis. Sel juhul vaid mängitakse ühelt poolt hariduse andmist ja teisalt hariduse omandamist.\n\nMida me saaksime teha, et õpetaja oleks koolis õnnelik, tunneks end ja oma tööd väärtustatuna?\n\nLisaks palkade tõstmisele on oluline nüüdisajastada ka õpetajate töökeskkonda ning -tingimusi. Oleme pannud õpetajatele väga palju ülesandeid, kuid töötingimused ei ole neile nõudmistele tihtipeale järele tulnud. Tuletame meelde, et kool annab tööd tippspetsialistidele, kes tegelevad iga päev meie laste arengu toetamisega.\n\nMäärava tähtsusega on pedagoogi professionaalse otsustusõiguse väärtustamine koolis. Kui õpetaja ütleb, et vajab nii- või naasugust tuge või aega ettevalmistuseks, peaks kooli juhtkond teda usaldama ja seda talle ka pakkuma.\n\nKindlasti tasub üle vaadata ka bürokraatia, millega oleme oma õpetajaid koormanud. Kas õpetaja ikka peab iga aasta esitama tööplaane ja aruandeid, kui teda usaldame? Laseme õpetajad vabaks tegelema lastega, mitte aruannetega.\n\nOECD andmetel teeb õpetajaid õnnelikuks ka sisuline koostöö kolleegidega. Õpetajad tunnevad end paremini koolides, kus teadlikult arendatakse õpetajate omavahelist koostööd, planeerides selleks spetsiaalselt aega, luues koostööd soodustava töökeskkonna, innustades külastama üksteise tunde, jagama praktikaid ning andma kolleegidele tagasisidet. Eriti tähtis on see nüüd, mil paljud koolid peavad olema distantsõppel.\n\nPedagoogide töökoormus ja vastutus on kohati ebainimlikult suured. Õpetajate tunnikoormust tuleb vähendada ja see peaks jääma maksimaalselt 18 kontakttunni piiridesse.\n\nProfessor Margus Pedaste pakkus riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul välja 15 kontakttundi, aineühenduste esindajad 16. Praegu on õpetaja palga alammäära aluseks vaikimisi 21 kontakttundi.\n\nAineühenduste esindaja Madis Somelari hinnangul kulub juba praegu õpetaja tööajast 1/3 ainetundideks ja 2/3 muudeks ülesanneteks.\n\nMe ei tohi jätta õpetajaid oma murega üksinda\n\nOECD andmetel on hariduslikult edukates riikides klassid pigem suured, aga õpetajaid on seal laste kohta rohkem. Kui klassis on 37 õpilast, võiks selles klassiruumis ideaalis olla kolm täiskasvanut.\n\n\"Ilmselgelt on meie klassides abiõpetajast puudu.\"\n\nÕpetajal peab olema võimalus last märgata ning reageerida. Ilmselgelt on meie klassides abiõpetajast puudu. Ja mis veel oluline – abiõpetajad peavad olema läbinud pedagoogilise koolituse. Muidu on nii, et lisaks õpilastele, peab õpetaja õpetama ka abiõpetajat.\n\nVajaliku tugipersonali olemasolu on õpetaja rahulolu üks olulisemaid eeldusi. Mõelgem end õpetaja rolli, kes seisab kolmekümne lapse ees. Teame, et keskmiselt viiendik, osade hinnangute järgi lausa kolmandik, õpilastest vajab ühel või teisel moel koolis erituge. Hariduslike erivajadustega laste õpetamisel on pedagoogi vastutus ka eriliselt suurem, sest teadmatusest tehtud vigadel võivad olla last tõsiselt kahjustavad tagajärjed.\n\nErivajadustega laste õpetamine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida paljudele tänastele õpetajatele õpetatud ei ole. Mõne aasta taguses uuringus ütles ligi 75 protsenti tavakooli õpetajatest, et nad tunnevad puudust täiendkoolitustest.\n\nPaljudes koolides ei ole õpetajal abi kusagilt küsida, sest tugipersonali ei ole. Haridusasutustes on jätkuvalt puudus eripedagoogidest, psühholoogidest, sotsiaalpedagoogidest ning logopeedidest. Need vähesed tugispetsialistid, kes on koolides tööl, on ülekoormatud.\n\nNäiteks on statistika järgi vaid 36 protsendil koolides koolipsühholoog ning ühe psühholoogi kohta on 820 õpilast. Ideaalis oleks ühe koolipsühholoogi kohta 200-300 last.\n\nJa koolis ei vaja psühholoogilist nõustamist mitte ainult õpilased. Vajadusel peavad saama psühholoogilist nõustamist ka õpetajad. Sest – nagu alguses sai öeldud – vaid rahulolev ja motiveeritud õpetaja suudab luua õppimiseks vajaliku usaldusliku suhte.\n\nRahast\n\nOECD uuringu järgi kaalub 40 protsenti Eesti õpetajatest lähima viie aasta jooksul ametist lahkumist eeskätt just seetõttu, et nende palk ei ole konkurentsivõimeline teiste kõrghariduse spetsialistide töötasuga. Meie õpetajate palk on OECD riikide seas küll kõige kiiremini kasvanud, kuid siiski oleme tagantpoolt teised pärast Lätit.\n\nRiigi ülesanne on tagada õpetajatele motiveeriv palgasüsteemi, mis innustaks õpetajaid panustama ka valdkonna arengusse laiemalt. Me ootame õpetajalt head tundide ettevalmistustööd, uute meetoditega tutvumist ja eneseharimist, ainevaldkonna arendamist ja koostööd kolleegidega, aga palka maksame ikka eelkõige kontakttundide alusel.\n\nSiin ei lähe riigi sõnad ja teod kokku. Ja seda, kui sõnad ja teod ei lähe kokku, nimetatakse silmakirjalikkuseks.\n\nKui tahame, et meie lapsed oleksid nutikad ja õnnelikud, peame väärtustama ja hoidma õpetajaid. Me ei tohiks küsida, kas õpetaja tass on pooltühi või pooltäis. Õpetaja tass peab olema täis. Siis tahavad õpetajad kooli jääda ja noored õpetajad ka kooli tulla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimesed, kes tegelevad ühel või teisel moel teiste inimeste aitamisega, kipuvad ka kergemini läbi põlema. Ja õpetajate läbipõlemine on juba praegu väga tõsine probleem, kirjutab Liina Kersna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa teatenelikus maailmameistriks kroonitud laskesuusataja nakatus koroonaviirusega\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa Laskesuusatamise Föderatsioon andis teada, et nende koondises andsid positiivse koroonaviiruse proovi võistleja Anton Babikov, kes krooniti 2017. aastal teatesõidus maailmameistriks, arstid Roman Leifer ja Jevgeni Šutov ning massöör Valeri Lašin. Nakatunud sportlased ja personaliliikmed on siirdunud eneseisolatsiooni.\n\nLäti koondises oli eelnevalt COVID-19-sse nakatunud lõunanaabrite praegune edukaim naislaskesuusataja Baiba Bendika, kellel jääb hooaja esimene MK-etapp vahele. Lisaks Bendikale diagnoositi koroonaviirus ka Läti koondise peatreeneril Ilmars Bricisel.\n\nNeed kolm laskesuusakoondist jäävad nüüd ootama IBU meditsiinikomisjoni koosolekut, kus tehakse otsus, kas teised võistkonnaliikmed pääsevad MK-avaetapil starti või mitte. Koosolekul vaadatakse üle koondiste liikmete varasemad koroonaviiruse testide tulemused. Vastavalt reeglitele püsivad sportlased otsuse vastuvõtmiseni hotellitubades karantiinis. Uued testid tehakse koondistele 27. ja 28. novembril.\n\nLaskesuusatamise MK-sarja uus hooaeg algab 27. novembril. Soomes Kontiolahtis plaanitakse pidada kaks järjestikust etappi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba eeloleval nädalavahetusel algab Soomes Kontiolahtis laskesuusatamise MK-sarja uus hooaeg, mille eel tehtud esimese testimise käigus andsid positiivse COVID-19 proovi Venemaa, Läti ja Moldova koondise liikmed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSwedbanki investeerimisfondide juht asub Efteni jaeäri juhtima\n\n## Põhitekst:\n\n\"Uuest aastast liitun sellise toreda ettevõttega nagu Eften Capital. Eftenil on väga suur ambitsioon ja eesmärk tuua kõrge kvaliteediga investeerimine inimestele lähemale kui see on,\" rääkis Tamla ERR-ile. \"See kuidas Eften kinnisvara investeeringutele läheneb, millise professionaalsusega, millised tulemused Eftenil on, Baltikumis teist sellist ei ole,\" märkis ta.\n\nTamla sõnul on teda Efteni senine töö kõnetanud ning kui seni pidi Efteni eduloost osa saamiseks olema jõukas inimene või professionaalne investor, siis edaspidi on ettevõttel ambitsioon teha kinnisvarainvesteeringud kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad.\n\n\"Esimene käegakatsutav asi on proovida luua Baltikumis kinnisvarafondid, kuhu kõik rahasummast sõltumata investeerida saavad,\" kirjeldas Tamla plaane uues ametis.\n\nTamla sõnul on ka inimestel, kellel pole sadu tuhandeid eurosid investeerimiseks, vaja kvaliteetset võimalust kinnisvarasse investeerimisel ning praegu on alternatiiviks vaid ühisrahastuskampaaniad, mis on aga kõrge riskiga.\n\nTa märkis, et Eesti turule on investeerimisfonde vaja ka selleks, et kui järgmisel aastal käivitub investeerimiskonto süsteem, oleks turul läbipaistvaid ja tugevaid fonde.\n\nPraeguseks on Swedbank kuulutatud välja ka konkursi Swedbank Investeerimisfondide juhi kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla asub uuest aastast juhtima Eften Capitali jaesuuna äri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAvastus: nokklooma kasukas helendab\n\n## Põhitekst:\n\nAvastusega seotud Dr. Paula Spaeth Anich pakub, et tegemist võiks olla kaitsestrateegiaga. Nokkloomad tegutsevad peamiselt öösel ning pimedas jahtivad kiskjad ei pruugi UV-kiirgust osaliselt neelava kasukaga saaki nii hõlpsalt märgata.\n\nÖkoloog Josh Griffithsi sõnul pole peale krokodillide just palju neid, kes nokklooma püüda üritaks. Seetõttu pakub ta välja, et ehk aitab fluorestseeruv karv nokkloomadel endil üksteist paremini silmata.\n\nKindlasti on uus avastus abiks teadlastele, kes saavad edaspidi neid salapäraseid ja raskesti silmatavaid olevusi looduses hõlpsamini üles leida.\n\nNokaga elektrilaenguid aistiv, järglasi munev ja hiljem imetav, tugevate lestade ja mürgiste kandadega nokkloom pole ainus, kelle kasukas UV-valgusele reageerib. Anichi sõnul võib olla tegemist kaugest minevikust pärit omadusega, mis omakorda lubab oletada, et ehk oli kunagi aeg, mil kõik tänapäeva imetajate esivanemad sarnaselt hõõgusid.\n\nWisconsini Northland College'is tehtud avastusega seotud detailidest kirjutas portaal ScienceNews.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Omapärasel Austraalia olendil on ühiseid jooni nii lindude, roomajate kui imetajatega. Äsja tegid teadlased kindlaks, et muudele ainulaadsetele omadustele lisaks hakkab tema karv ultraviolettkiirguse alla sattudes rohekalt helendama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNapoli nimetab oma staadioni Maradona auks ümber\n\n## Põhitekst:\n\nNapoli krooniti Itaalia meistriks hooaegadel 1986–87 ja 1989–90. \"Diego Maradona, kõigi aegade parim jalgpallur, on surnud,\" avaldas Luigi de Magistris kolmapäeva õhtul sotsiaalmeedias. \"Ta pani meie rahva unistama, ta lunastas Napoli inimesed oma geniaalsusega. Nimetame Stadio San Paolo tema auks ümber.\"\n\nNapoli ei ole teadaannet veel ametlikult kinnitanud. Jalgpallimeeskond peab Maradona surma järel esimese kohtumise neljapäeva õhtul Euroopa liiga mängus Rijeka vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval 60-aastasena surnud Diego Maradona mängis 1984. – 1991. aastal Itaalia jalgpalli kõrgliigaklubis Napolis, kelle triivis kahel korral riigi meistriks. Seepärast otsustas Napoli linna juht Luigi de Magistris nimetada Stadio San Paolo Argentina jalgpallilegendi auks ümber.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGenoomid osutavad: sügisese koroonalaine taga on välismaalt pärit viirused\n\n## Põhitekst:\n\nViiruse 250 genoomi järjestamisel saadud tulemused viitavad, et kevadel levinud viirusevariandid on ilmselt Eestist kadunud. \"Kevadised puhangud saadi suhteliselt hästi kontrolli alla ja Eestis on tõenäoliselt tegu viiruse teise lainega. Sügisesed kolded on põhjustatud uutest sissetoodud viirustest,\" selgitas Radko Avi, Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia vanemteadur ja KoroGeno projekti üks eestvedajatest leidu tutvustaval pressikonverentsil.\n\nTulemusteni jõudmiseks võeti appi molekulaarne epidemioloogia. Sarnaselt teistele viirustele muutub uus koroonaviirus aeglaselt, kuid järjekindlalt. Kuu kohta tekib sellel keskmiselt kaks uut mutatsiooni.\n\nNõnda saab eri mutatsioonidega viirusevariantide osakaalu põhjal välja selgitada, millised neist on olnud aja jooksul edukamad. Samuti saab põhjalikuma analüüsiga välja selgitada, kuidas on need levinud üle terve maailma. Kuna Eestis kevadel ringelnud variandid on sisuliselt kadunud, saabki väita, et teise laine taga on välismaalt sisse toodud viirused.\n\nSuurem osa, ligikaudu 77 protsenti järjestatud genoomiga viirustest kuulub ühte kolmest enim levinud genotüübist. Neile lisaks leidub aga veel terve hulk neist eristatavaid SARS-Cov-2 viirusi. \"See genotüüpide jaotus on võrreldav kui mitte just maailma, siis Euroopa genotüüpide mitmekesisuse või jaotusega,\" lisas Avi. Keskmiselt erinevad need üksteisest 20–30 nukleotiidi võrra.\n\nVanemteadur nentis, et uuring ei anna Eesti kohta täiuslikku ülevaadet. Selleks oleks muuta uuringut esinduslikumaks. Praegu uuritud 250 genoomist valiti osad välja juhuslikult, teised sekveneeriti jooksvalt uute positiivsete koroonaproovide lisandumisel. \"Mingist hetkest tuli uusi nakkusi peale sedavõrd palju, et me ei suutnud kõiki genoome sekveneerida, nii et töötlesime terviseametile nakkuskollete seisukohalt sügavamat huvi pakkuvaid proove,\" selgitas Radko Avi ERR Novaatorile.\n\nViimases peitub üks molekulaarse epidemioloogia praktilisi väljundeid. Juhuslikus Eesti paigas tekkinud kolde puhul on võimalik kontrollida, kas see on seotud juba mõne varasema puhanguga või levib viirus Eestis ka varjatult. Näiteks tekkis terviseametil küsimus, kust oli pärit Jõgeva kolde tekitanud viirus. Analüüsil leiti seos ühe Tallinna viirusega, mistõttu Jõgevamaal varjatud levikut siiski ilmselt polnud.\n\nTeise näitena tõi Avi välja seose Ukrainast tulnud liinibussi ja Nõos tekkinud kolde vahel. \"Kolde analüüsil sai põhimõtteliselt öelda, et molekulaarselt on need kaks kollet üks kolle, kuigi klassikaliste epidemioloogiliste meetoditega oleks olnud need kaks kollet,\" selgitas vanemteadur.\n\nTulemuste põhjal hakkasid otsima koroonadetektiivid kahe kolde vahelist ühenduslüli ja sellega kokku puutunud inimesi. Samas nentis ta, et vähemalt praegu on taoline analüüs veel aeganõudev ja võtab kuni kaks nädalat.\n\nRadko Avi kinnitas, et pärast koroonaviiruse laiemat levikut Tallinnas on kasvanud ka võimalus selle jõudmiseks Eesti teistesse osadesse. \"Inimeste liikumine väljendub ka viiruse levikuteedes. Kui mõnes maakonnas või linnas tekib välise juhu tõttu klaster, on see kõige tõenäolisemalt pärit Tallinnast,\" tõdes vanemteadur.\n\nRadko Avi esitleb oma teadlasrühma tulemusi Tartus toimuval koroonakonverentsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti levib praegu sedavõrd palju erinevaid SARS-Cov-2 variante, et nende genotüübiline mitmekesisus on võrreldav terve Euroopa omaga. Uut koroonaviirust toodi talve lähenedes Eestisse sisse mitmetel kordadel ja erinevatest lähtekohtadest, nähtub värskest analüüsist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAmetlik: UEFA otsus kukutas Ukraina Rahvuste liigas madalamale tasemele\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalal toimuma pidanud kohtumine jäi ära, sest mitu Ukraina koondislast andis pärast Šveitsi saabumist positiivse koroonatesti ning kohalik terviseamet määras kogu meeskonna karantiini. Ukrainlased apelleerisid sellele, et koju Kiievisse naasmise järel olevat kõigi mängijate proov olnud negatiivne, kuid UEFA ei võtnud nende kaebust kuulda, kirjutab Soccernet.ee.\n\nŠveits kerkis tänu kolmele lisapunktile A-divisjonis kuuele punktile ja ehkki ukrainlastel on punkte sama palju, tähendas 0:3 tehniline kaotus, et šveitslased läksid neist mööda. Seega lõpetas Šveits ametlikus tabelis kolmanda ja Ukraina neljandana, mis tähendab, et järgmist Rahvuste liiga hooaega peavad nad alustama B-divisjonis.\n\nSäärast otsust võis oodata, sest ühe samasuguse sammu on UEFA juba hiljuti teinud. Norra koondis sai kirja tehnilise kaotuse, sest Norra terviseametnikud olid meeskonna karantiini määranud ning seetõttu jäi neil Rumeeniasse sõitmata.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa jalgpalli juhtiv ning kontrolliv organisatsioon UEFA andis ametlikult teada, et Rahvuste liigas koroonaviiruse tõttu ära jäetud Ukraina ja Šveitsi kohtumise kaotajaks loetakse ukrainlased ning neile märgitakse tabelisse 0:3 kaotus. See tähendab, et koha A-tasandil säilitab Šveits, Ukraina langeb aga B-divisjoni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nClicheriku & Mäxi loost \"Maakas\" valmis Kõrsikute abil kantriversioon\n\n## Põhitekst:\n\nRäpiduo liige Mäx kinnitas, et \"Maakas\" on juba mõni kuu väljas olnud ning tal on täitsa kenasti läinud. \"Nii tekkis mõte, et võiks kuulajatele pakkuda ka mingit muud sorti \"Maakat\", mida keegi oodata ei oskaks, mõtlesin, et küll oleks naljakas ja samas väga huvitav, kui seda teeks pisut vanemad, kuid väga-väga sarnase välimuse ja olekuga kollektiiv nimega Kõrsikud,\" tõdes ta.\n\n\"Võtsime meestega ühendust ning nad olid sellega kohe nõus,\" kinnitas muusik ja tõi välja, et nad istusid produtsent Bert Prikenfeldiga stuudios ja arutasid Kõrsikutega läbi, kuidas ja mida teha võiks. \"See oli üks väga muhe koostöö.\"\n\nKõrsikute jaoks tuli pakkumine samuti positiivse üllatusena. \"Oleme alati maailma asjade vastu huvi tundnud ja seega väga uudishimulikud, kuna laulu \"Maakas\" puhul me paljudest sõnadest ja tähendustest aru ei saanud, tundus hea mõte nooremate muusikutega üks tore koostöö teha,\" selgitasid Kõrsikud.\n\nKuula lugu:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Räpiduo Clicherik & Mäx avaldasid oma loost \"Maakas\" kantriversiooni, mis valmis koostöös ansambliga Kõrsikud, kuhu kuuluvad Bonzo (Andrus Albrecht), Päss (Alari Piispea) ja Pehk (Jaan Pehk ehk Orelipoiss).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nReedel Sirbis Betti Alveri auhind, hea luule ja muutuste tuules Vanemuine\n\n## Põhitekst:\n\nPILLE-RIIN LARM: Esimene vasikas\n\nIga Betti Alveri auhinna žürii on dilemma ees: kas tõsta esile konkreetse teose kvaliteeti just praegu või proovida lugeda autori veel kirjutamata teist ja kolmandat teost?\n\nOsalesin Betti Alveri debüüdiauhinna väljaandmises. Auhinna tänavused kandidaadid olid luuletajad Taavi Eelmaa (\"Electraumur\"), Kristiine Kikas (\"Sees\"), Teele Lember (\"Süstemaatiline unistaja\"), Piret Põldver (\"Alati nii järsku\") ja Joosep Vesselov (\"Linna laul\") ning prosaistid Ester Urbala (\"Jumalik märk\") ja Tauno Vahter (\"Pikaajaline kokkusaamine\"). Nad ei olnud mõistagi ainsad kandidaadid – võrdsed väljavaated olid kõigil 67 kahe hingedepäeva vahelisel ajal oma esikteose avaldanud autoril.\n\nSee ei ole žüriiliikme kommentaar ega selgitus, vaid lihtsalt lugeja tähelepanekud. Žüriis on kahtlemata ka teistsuguseid arvamusi.\n\nMIHHAIL TRUNIN: \"Tuul\" ja \"Nõges\", kümnendi pärlid\n\nKord ülikooli teisel kursusel otsustasime koos sõpradega lõplikult selgeks teha, milline on hea luule. Ja leidsime kindla kriteeriumi: kui poeetilises tekstis esineb kas või korragi sõna \"perse\", siis on tegu tõeliselt hea luulega. Kui seal juhtub aga leiduma ka vängemaid vene sõnu, siis on tegemist vaata et geniaalse poeesiaga.\n\nSoome kirjandusauhind Finlandia\n\nKirjanduskriitikaauhinna kandidaadid 2020\n\nAino Kallase auhind\n\nMADLI VITISMANN: Ettevaatust, kaup liigub!\n\nRiigikogu ilmutas eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata.\n\nJuhtub, et mõni moesõna või muidu vales kohas kasutatud sõna juurdub. On juhtunud ka inglise keelest tõlkimisel sõnadega, mida algseski tekstis on ehk valesti kasutatud või tõlkimisel leitud vale vaste. Hiljuti ilmutas riigikogu eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata.\n\nMARINA RICHTER: Andke mulle mu elevandipoeg!\n\nVaatan ringi ja näen, et asja võetakse väga rahulikult, ega saa enam aru, kas peaksin tundma end süüdi või olema hirmul. Minu tegelikkus on täiesti teistsugune – ja ma pole üksi.\n\nKui COVID-19 uudised aasta alguses meediasse paiskusid, raputati need kõik endalt maha, sest need tundusid rääkivat järjekordsest viirusest \"seal\". Osalt seetõttu, et sellistest ohtudest oli Euroopat juba tükk aega justkui võluväel säästetud, ja osalt seetõttu, et ka parima tahtmise juures poleks osanud ette näha, mis tegelikult ees ootab.\n\nTervitusi toome hullusaarelt. Tristan Priimägi intervjuu režisöör Boris Baumiga. BORIS BAUM: \"Töötasime šamaani tekitatud transis ja see aitas meil ajust eemaldada teadvuse pandud piirangud.\"\n\nPÖFFi kõrvalprogramm \"Põhjusega mässaja\" on ellu kutsutud selleks, et heita valgust filmikunsti äärealadele jäävatele teostele. Belgia filmitegija Boris Baumi film \"Bula\" on avangardteos, mis ajab kas närvi või tõmbab endaga kaasa. Pean tunnistama, et esimese pooltunni vältel oli mul raske alla suruda tungivat soovi filmi juurest lahkuda, sest esimese kolmandiku vältel kallatakse vaataja üle rabistamise, meeletu rahvateaterliku ülemängimise ja kõikevaldava anarhiaga, milles on raske teed leida\n\nKARIN PAULUS: A-klassi postindustriaalne Tartu\n\nEmajõe kallastel toimuv näitab, et arusaam majade mõjust keskkonnale on veel kehvapoolne ja alaliste hoonete rajamist saaks targemalt suunata.\n\nTartus on viimastel aastatel Emajõe kallastele hakatud uskumatu julgusega ehitama. Senine omalaadne vaherahu, mille kehtestas oma mõttekaaslastega Teise maailmasõja järel linnaarhitekt Arnold Matteus, on selgelt otsa saanud ja otsustajate hulgas valitseb nüüd arusaam, et rohelus on küll veetlev, aga oleme vaimult nii suureks saanud, et julgeme jõe äärde uue kesklinna ehitada. On ju korüfeest arhitektuuriteadlane Mart Kalmgi raiunud nagu mantrat, et grüüne asemel võiks juba maju ehitada. Kõik on ka piltidelt näinud, kui pitoreskne oli jõeni ulatuv linn enne sõda ja kuidas vilgast tegevust jätkus ka vee peale.\n\nRuumiabsurdi tekkepõhjused. Merle Karro-Kalbergi iIntervjuu planeerija Heiki Kalbergiga. HEIKI KALBERG: \"Planeerimises on riigi roll vastuoluline, otsustatakse oma mullis, mis võib luua olukorra, kus uue maantee loomade ülepääsud asuvad keset kaevandusala.\"\n\nNovembri alguses toimus Tartus VI planeerimiskonverents. Seekordne kokkusaamine oli pühendatud planeerimisõigusele ja ühtlasi tähistati planeerimisseaduse 25. sünnipäeva. Kui palju juletakse kavandada kahanevat asustust? Kas maaomanikul peaks olema voli oma maaga teha, mida iganes tahab? Millised on riigi prioriteedid keskkonna kavandamisel? Sellest ja veel muustki räägime järgnevalt konverentsi nõukogu liikme, planeerija Heiki Kalbergiga.\n\nOLIVER ISSAK: Vanemuise võimalik nägu\n\nTartus on puudu selge kunstilise taotlusega teater, kus huvitutaks peale lavastuste ka kunstikeele arendamisest, teooriast, teatri rolli ja olemuse mõtestamisest.\n\nVanemuise teatris puhuvad praegu muutuste tuuled: üle aasta on ametis olnud uus teatrijuht Kristiina Alliksaar, mõne kuu uus muusikajuht Risto Joost, Vanemuise draamatrupiga on liitunud viis uut lavakunstikooli lõpetanut. Seega on ehk paslik heita (taas) pilk Vanemuise draamaosa minevikku, kõneleda olevikust ja mõtiskleda tuleviku üle.\n\nOktoobris avalikustatud 2019. aasta teatristatistika järgi oli Vanemuine Eesti teine kõige külastatum teater (152 601 külastust, millest 64 453 sõnateatris), kelle repertuaaris oli 52 lavastust (sh 23 sõnalavastust), millega anti 514 etendust (neist 282 kuuluvad sõnateatri alla).\n\nVAHUR AABRAMS: Kooselu eesmärgist vanemas traditsioonilises abieludiskursuses\n\nVaidlustades laste sigitamise kui abielu peaeesmärgi astub Hupel ühtlasi välja naiste kaitseks, keda valitsev arusaam sunnib sünnitusmasinaks.\n\nAbielust ja perekonnast räägitakse viimasel ajal jälle tavatult palju. Räägitakse ka traditsioonidest, mida tulevat hoida. Ja meie, Eesti jt Baltimaade traditsioonid olevat teadagi väga konservatiivsed. Millised täpselt, jääb tavaliselt täpsustamata. Ja vähe on neid, kellele meeldib möönda, et nii mõndagi sellest konservatiivsusest on vististi ka nõukogudeaegset päritolu. Mäletan, kuidas mu Kesk-Euroopa riigist pärit tuttav, kelle kodumaa kuulus vanasti samuti \"sotsialismileeri\", nentis: too režiim oli halb, kuid mõned asjad hoidis õnneks vaos, näiteks feminismi ja homoseksuaalsuse, mis läänes vohama hakanud ja nüüd siiagi tungivat.\n\nAga kuidas siis on lugu siinsete traditsioonide ja arusaamadega abielust? Milliseid mõtteid leidub selle maa vanemas abieludiskursuses, mis võiksid huvi pakkuda veel nüüdki?\n\nALARI PURJU: Koroonakriisi mõju majandusele\n\nKaua on jätkusuutlik selline tulu- ja maksupoliitika, kui solidaarsust eeldavas piirangute, kasvanud ravikindluskulude ja rahanappuse juures ei maksustata osa tuludest üldse?\n\nKoroonapandeemia mõju majandusele on mitmekihiline ja selle kestust on üsna raske hinnata. Vaktsiini(de) võimalik kasutuselevõtt lähiajal annab lootust, et haigestumisele suudetakse piir panna ning aja jooksul taastub normaalne elu. Küsimus on, kas pandeemia on muutnud elukorraldust jäädavalt ning ühiskonna ja majanduse sulgemise tõttu võimendatud suundumused on teistsugused kui need, mis on leidnud aset viimasest kriisist sõltumata. Sellele püütakse vastata intellektuaalsest huvist, aga vastusest sõltuvad ka riikides, ettevõtetes ja kodumajapidamistes langetatavad otsused kulutamise, säästmise ja investeeringute kohta ning majanduskeskkonna kujundamine nendeks otsusteks.\n\nMARKO MÄGI: Salakarid teaduse populariseerija teel\n\nPopulaarteaduslike tekstide korrektsus ja sisu peab olema kvaliteetne ning selle tagamisel on eriala teadlastel tähtis osa.\n\nKirjutasin hiljuti loo inkade impeeriumi nurgakiviks olnud linnusõnnikust. Agronoomia taustaga lugeja, kes oli võtnud vaevaks tutvuda ka loo allikaks olnud teadusartikliga, juhtis tähelepanu ühele mu tõlkeapsule ja et olen eksinud ühe termini kasutamisel. Parandasin vead ja tundsin rahulolu, et lisan alati viite algallikale. Kui lugejal ei oleks olnud võimalust teavet kontrollida, oleks väike vale võinud omapäi uitama sattuda.\n\nAIJA SAKOVA, MARTIN BRISTOL: Kuidas tõlkida teadusinnovatsiooni humanitaaria keelde?\n\nInnovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse puhul kerkib esimesena silme ette midagi tehnoloogia või meditsiini vallast. Ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusi sätestab innovatsiooni kui toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- või personalijuhtimise alase uuenduse. Arendustegevuse all mõistetakse sellessamas seaduses uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamist uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende täiustamiseks.\n\nKURMO KONSA: Krüptodetektiiv saab lõpuks aru, kui reetlik on reaalsus\n\nJärgmise taseme, mida krüptodetektiiv kutsub ka Gödeli maailmaks, struktuuride ehitusüksusteks on inimeste üksikud mõtted. Sarnasuse tõttu Leibnizi monaadidega nimetab krüptodetektiiv neid mõtteid monaadideks.\n\nArvustamisel\n\nVeiko Märka \"Lingvistiline mats\"\n\nTallinna illustratsioonitriennaal \"Pildi jõud\"\n\nnäitused: Tiit Pääsukese \"Nostalgiata\", Jaan Elkeni \"Koha mälu III\" ja \"Valgevene. Protest. Kunst\"\n\nfestivalid \"Miniafekt\" ja \"Sound Plasma\"\n\nUgala teatri, Vanemuise ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia \"Peer Gynt\" ja Musta Kasti \"Memm\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR kultuuriportaal tutvustab reedest Sirpi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaulukaare taastamisele kulub pea 160 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\n\"Põlengu järgselt viisime emeriitprofessor Karl Õigeri eestvedamisel läbi põhjaliku ekspertiisi, millest selgus, et kahju oli suurem kui esmalt arvata võis,\" ütles Lauluväljaku juht Urmo Saareoja. \"Ekspertiisist lähtub, et kõlaekraani puitpinnal on tulekahjustused üle 150 ruutmeetri suurusel alal ning põlengueelse olukorra taastamiseks tuleb eemaldada katusekate, katuse roovid, aluskate, sarikad ja kolmekihiline puitkoorik ning asendada need endisel kujul, õnneks ei ole kahjustada saanud kandetrossid ega kandevõime.\"\n\nTaastamistöid teostama asuva Aruna Ehituse juht Arunas Buga nentis, et objekt on keeruline ja töömahukas. \"Tegemist ei ole tavapärase ehitustööga, laulukaare ehitusel on kasutatud keerukaid lahendusi ning taastamisel tuleb kõike seda silmas pidada.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "29. septembril põlema süüdatud Tallinna lauluväljaku laulukaare kahjustuste likvideerimiseks ning endise olukorra taastamiseks kulub hinnanguliselt ligi 160 000 eurot. Kahjud hüvitab Seesam kindlustus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Putini oletatava tüdruksõbra aastapalk on 8,6 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nKabajeva on varasemalt osalenud telesaates, kuid varasem meediaettevõtte juhtimise kogemus tal puudus.\n\nKabajeva on olnud ka kuus aastat Venemaa duumas Ühtse Venemaa fraktsiooni liige.\n\nVenemaa president Vladimir Putin ja Alina Kabajeva kohtusid 2011. aastal, kui Kabajeva oli 18-aastane.\n\nKabajeva olevat eelmisel aastal sünnitanud kaksikud, Kreml pole neid väiteid kommenteerinud.\n\nPutinil on väidetavalt illegaalne laps veel Svetlana Krivonogihhinaga, kes oli tema koristaja.\n\nKrivonogihhina tütar Jelizaveta sündis 2003. aastal ja tema patronüümiks on Vladimirovna.\n\nKrivonogikhina on pärast tütre sündi saanud ootamatult osanikuks Kremliga seotud pangas, tema vara suuruseks hinnatakse selle alusel 84 miljonit eurot.\n\nKriitikud on Kremlit sageli süüdistanud kõrgelt tasustatud ametikohtade jagamises poliitilise eliidiga tihedalt seotud inimestele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine iluvõimlemise olümpiavõitja Alina Kabajeva, keda peetakse Venemaa presidendi Vladimir Putini laste emaks, nimetati 2014. aastal Kremli poolt kontrollitava meediagrupi juhiks, kus värsketel andmetel tema palk on seitse korda suurem kui Gazpromi tippjuhtidel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKersti Kaljulaid: kuidas tagada, et ühiskond püsiks teadmistele vastuvõtlik?\n\n## Põhitekst:\n\nMul on hea meel, et see konverents aset leiab – eks seegi näitab meie arukat kohanemisvõimet kroonviirusega koos elamiseks.\n\nKohanemine oleks keerukas igal juhul. Inimkonnal ongi keeruline kohaneda. Alati on olnud neid, kes katkupisiku vastu ikooni suudlema tormavad või usuvad, et kroonviiruse vaktsiini saanutele kasvab lont, mistap tulebki meid kõigepealt maski kandma õpetada, sest siis ei paista tekkivad muudatused kohe välja ja jõuab ära vaktsineerida suurema osa populatsioonist.\n\nÄäremõtetel on oma roll ka teadusajaloos. Osa neist, kes suudavad mõelda mõeldamatut või märgata midagi, mille kohta inimkonnal teadmine puudub, on teinud olulisi avastusi. Mõelgem kasvõi penitsilliini avastamisele, mis ei olnud just järjekindla ehitava laboratoorse töö tulemus.\n\nKunagi tegi keegi küla jutukamatest ja kõiketeadjatest ka selle olulise järelduse, et õlut on ohutum juua kui vett ja nii joodigi sajandeid siinkandis õlut, et haigusi vältida. Ja nagu me nüüdsete teadmiste pealt väga hästi mõistame, sel külajutul oli tegelikult tugev teaduslik alus.\n\nNiisiis püüdkem mõista neid, kelles vohab võime teha leviva info pealt nina järgi või istmikutundele tuginedes järeldusi. Mõistkem lihtsalt, et tegu on atavismiga – inimese ürgse loomusega, mis aitas baasteadmiste puudumisel, tuhandete aastate pikkuse teadustegevuse puudumisel paremini ellu jääda ja panna aluse muuhulgas ka inimkonna teadmiste kogunemisele.\n\n\"Tänapäevased trendid võimaldavad leida alati üles samamoodi mõtlevad ja samadele ideedele tulnud liigikaaslased.\"\n\nSee, et targem on lähtuda sellest tuhandete aastate teaduskultuurikihist ja teaduse jaoks nii lihtsate asjade seletamisest nagu viiruse ülekandumine loomadelt inimestele, nende plahvatuslik levik ja võimalused nende vastu vaktsiine luua, ei muuda paraku inimese ürgset olemust. Tänapäevased trendid võimaldavad leida alati üles samamoodi mõtlevad ja samadele ideedele tulnud liigikaaslased. Ja see võimendab ka kõiki ääremõtlejaid, aga mitte ainult.\n\nKa see on akadeemilises mõttes hea – nii sünteesime üksteist toetades ka teadusmaailmas järjest kiiremini uut teadust. Turbokiirendus tuleb muidugi sellest, kui mingil põhjusel moodustub ühiskondlik ja poliitiline konsensus, et väga on vaja miskit uurida.\n\nSedasi saime lennud kosmosesse ja Kuule, sest võistlevatel osapooltel oli eelarvevahendeid tekitav huvi. Sedasi saame enneolematu kiirusega enneolematu hulga erinevatel mehhanismidel põhinevaid vaktsiine selle kroonviiruse vastu.\n\nJa nüüd, kui inimkond on selle quadzillion dollarit vaktsiiniloomesse pannud ja hakkab kohe panema vaktsiini tootmise ja jaotamise võrgustikku, oleme ilmselt lähemal kui kunagi varem ka paljude kümnendeid vähehaaval lahenenud meditsiiniteaduse probleemide ületamisele.\n\nOlgu selleks individualiseeritud vähiravi või suutlikkus pakkuda mõnd muud teraapiat, mis eeldab lõigutud infokandeahelate organismi viimist ja niimoodi kohale toimetatud geenide ekspressiooni.\n\nSiin on teadlastel jätkuvalt väga suur roll õhutajate ja vajadusel pidurdajatena. Kiusatus on nüüd võib-olla meeletu kiirusega edasi tormata, pakkuda välja palju ravivaid või vaktsineerivaid matriitse, mille abil organismi oma valgutehas meid parandada suudaks. Sest kui kord juba on saavutatud see julgus sellist sammu suurel skaalal astuda, siis see ka jätkub. Samuti võib tekkida tunne, et me ei pea enam üle hüppavate või olemasolevate viiruste vaktsiinide pärast üldse muretsema – järgmise teeme kolme kuuga valmis!\n\nMulle meeldib see praegune maailm\n\nTeadlastel on kahtlemata suur kiusatus öelda, et jah, piisavate vahendite olemasolul arenebki see kiiresti edasi. Aga tegelikult vajab ka see avastuste rada kogu aeg enda kõrvale kontrollivaid ja parandavaid ahelaid.\n\nKas me võiksime, oletades et kroonviiruse vaktsiinist saab meie iga-aastane kaaslane, kujutada ette, et meie rakkudes ei teki mingit muud suurt segadust, näiteks mõne vajaliku valgu tootmise puudujääki, kui samal meetodil valmistatud vaktsiine tuleb manustada ka mõne järgmise viiruse vastu?\n\nKui jutt käib vähivastasest võitlusest, on otsuseid teha mõnevõrra kergem – tegemist on lootusetu kuluga haigusega, kui me riske, muuhulgas ka ravimitega seotud riske, ei võta. Ja siis ei võta me ka neid kogu populatsioonis. Aga tänapäeva teadus ja meditsiin on allutatud inimelude suhtes ülimalt säästlikule humanistlikule mõtteviisile, vähemasti selles osas inimühiskonnast, kuhu meie tahame kuuluda.\n\nMuide, selles ei ole midagi teadusespetsiifilist – kogu arenenud maailm arvestab kõigis inimtegevuse valdkondades järjest kõrgema inimelu hinnaga, kuni sõjategevuseni välja, kus viimase sajandiga on toimunud revolutsioon suhtumises sõduri elu hinda – justnimelt põhjusel, et inimese elu on pikk, läänemaailmas on sündimusnäitajad madalad, ehk inimelu kaotamise hind on ühiskonna jaoks talumatult kõrge.\n\nSiin on teadusajalooliselt minu arust üldse huvitav mõelda, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Kas me võitleme inimkonna jaoks enneolematult kulukal viisil kroonviirusega sellepärast, et me oskame või sellepärast, et iga inimelu on meile palju kallim kui varem? Kas sajand tagasi, isegi kui meil oleks olnud teoreetilised teadmised selleks, et ära hoida Hispaania gripi pandeemia, oleks inimkond siis olnud valmis panustama niimoodi selleks, et säästa iga inimelu? Esimese maailmasõja väljadel langes neid ju loogu nagunii?\n\nNii I kui II maailmasõja ajal oleks olnud võimalik paljudes kasarmutes levinud nakkushaigusi vältida küll ja seega vähendada suremust inimkonna hulgas, aga seda kulutust ei peetud lihtsalt mõttekaks. Sest surm oli normaalne, surdud oli alati, nii sõdades kui ka haiguste kätte ja ühiskonna valulävi oli nii palju kõrgem kui meil praegu.\n\nOn järjekordne atavismi ilming, kui osa ühiskonnast tahab vanemate inimeste elude hinnaga tavalisel kombel edasi elada, raatsimata loovutada osa oma ellu 18 kuuks planeeritud toredast. Umbes nii kaua meil see pandeemia seljatamine paistab võtvat. Ka see on inimlik, et leidub neid inimesi, kes nii mõtlevad.\n\nMulle meeldib see praegune maailm. Meeldib ka see, et veel kolmaski atavistlik instinkt, tugev tarve tõrjuda kõike erinevat ja kauget, on samamoodi alla surutud.\n\nSellelegi ju leidub selgitus – kui me teadsime maailmast väga palju vähem võrreldes nüüdsega, saidki inimkonna esimesed epidemioloogid toetuda vaid sellele teadmisele, et kes kaugelt tuli või teistmoodi oli, seda tuleb karta. Saime Ameerikast süüfilise, viisime sinna mitmeid neile ohtlikke, aga meile enam ammu mitte ohtlikke haigusi.\n\nTeadmised ja usk\n\nKõike eeltoodut arvesse võttes on tänapäeva teadlastel keeruline ülesanne – kuidas tagada, et ühiskond püsiks teadlaste arvamusele, nende tööle ja selle tulemustele, see tähendab siis teadmistele vastuvõtlik?\n\nSotsiaalmeedia ehk kiire kuulujutu sajand, see meie 21. sajand, võimaldab kiirelt koonduda mitte ainult teadusmõttel, vaid ka ebateadusmõttel.\n\nEi ole enam haruldane, kui teleprogrammis tegeletaksegi absurdsete väidete ümberlükkamisega. Näiteks olen ma näinud dokumentaalfilmi, kus käidi ringi USA-Mehhiko piiril ja otsitigi neid inimesi, kellele George Soros oli maksnud 25 dollarit, et nad USA-sse tuleks.\n\nMa veel ei ole näinud dokki, mis püüaks tõestada, et maakera lapik ei ole, aga ma olen ka erakordselt vähe ekraani vaatav inimene. Kindlasti on see dokk olemas. Ometigi kukkus üks maakera lamedust uurima läinud Vesipruul hiljaaegu oma isetehtud lennumasinaga alla.\n\n\"MMS-i usku on kõrgharitud inimesi ja lausa arste. Lõputute lahjenduste suhkruterakestel serveerimise usku samuti.\"\n\nJärelikult – meie tavapärane meetod, haridus, ei suuda miskil põhjusel oma tööd ära teha. MMS-i usku on kõrgharitud inimesi ja lausa arste. Lõputute lahjenduste suhkruterakestel serveerimise usku samuti.\n\nTeadus on keeruline ja teadlased on omavahel tihti eriarvamustel. Aeg-ajalt hinnatakse mõni peaaegu aksioomina tundunud seisukoht ka ümber, kuigi praeguseks, tuhandete aastate paksuse kultuurikihiga teadusmaailmas ei saa need ümberhindamised olla enam nii suured nagu Giordano Bruno või Kopernikuse ajal. Aga väiksemaid ikka toimub.\n\nKui palju kasvõi kroonviiruse kohta antud infokilde on edasisel uurimisel osutunud siiski mitte vettpidavaks, kuigi neid järeldusi teinud inimesed tegid seda parimas usus ja oma teadustaustast lähtudes. Eks igaüks näeb naela seal, kuhu tema isiklik haamer sobib virutama, ja see pole kindlasti pahatahtlik tegevus.\n\nOsa teadusprismasid, mille läbi seda viirust uuriti, ei sobinud tema uurimiseks ja tuli kõrvale heita. See on normaalne teaduslik töö. See kõik on arusaadav, kui teaduslik maailmapilt on Sulle arusaadav.\n\nAga miks nii paljudele ei ole? Inimene on selline. Kahtle kõiges, see on ju nii teadlaste kui ratsionaalse maailmakäsituse suhtes skeptiliste inimeste loosung – kahtle kõiges. Kuidas siis teha vahet?\n\nJa peaküsimus – kui teeme selge vahe, siis äkki jääb ikkagi ka midagi head avastamata? Äkki on mõnel ääremõtlejal vaatlusandmete põhjal tehtud järeldustes ka õigus, aga me ei kuula teda, ei uuri tema vaatlusandmete põhjust, mis võib erineda tema enda arvamusest?\n\nMuidugi me kõik teame, et sellele peaküsimusele, ja järelikult ka mitte tema tuletisele – kuidas teha nii, et kõik inimesed mõtleks ratsionaalselt ja tugineks teadmistele, mitte usule?\n\nAga teadlastena olete te harjunud elama vastusteta küsimuste maailmas ja ka maailmas, kus üha uued pealetulevad vastused suudavad taasluua uusi vastamata küsimusi suurusjärkudes rohkem, kui enne vastuste leidmist oli.\n\nSoovin teadlastele selleks jõudu ja ülejäänud maailmale kannatlikkust neid välja kannatada. Nii nagu praegu, ei ole inimkond püüdnud teadlasi mõista pikka aega. Ja vastupidi – kannatust siis, olgu haridussüsteemis või muu populaarteaduse kaudu või lihtsalt hetkevajadusest nagu täna, kroonviiruskriisi ajel, oma asja ikka seletada ja seletada.\n\nJa vajadusel oma öeldut ümber lükata ja seletada, miks te olete seda teinud. Ja jõudu ühiskonnale nende paradokside mõistmisel, nii nagu meie seda ratsionaalsel maailmapildis mõistame. Kahtle kõiges!\n\nKuni teema akuutsus lahtub, mitte kuni selgeks saab. Sest ka selgeks saanu võib hiljem osutuda kahtlusaluseks. Maailm ongi keeruline.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "On järjekordne atavismi ilming, kui osa ühiskonnast tahab vanemate inimeste elude hinnaga tavalisel kombel edasi elada, raatsimata loovutada osa oma ellu 18 kuuks planeeritud toredast, ütles president Kersti Kaljulaid Tartu Ülikooli koroonakonverentsil \"Arukas kohanemine koroonaviirusega\" peetud kõnes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTennisemaailm mälestab Maradonat: meister ja kõigi poolt armastatud ikoon\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täna on spordimaailmas tühi tunne. Ja eriti jalgpallis,\" kirjutas 20-kordne suure slämmi turniiride võitja Rafael Nadal sotsiaalmeedias. \"Üks ajaloo suurim sportlane on meie hulgast lahkunud. See, mida Maradona jalgpallis korda saatis, jääb igavesti alles. Minu sügavaim kaastunne perele, jalgpallirahvale ja Argentinale.\"\n\nMeeste tennise katuseorganisatsioon ATP avaldas Maradonale austust piltpostitusega, mille peal oli jalgpallilegend koos Roger Federeriga. Foto pealkirjaks oli \"meister ja kõigi poolt armastatud ikoon.\"\n\nA champion and icon loved by all\nRest In Peace, Diego Maradona. pic.twitter.com/3YVdxBjfxg\n\n— ATP Tour (@atptour) November 25, 2020\n\nArgentina tennisist Diego Schwartzman avaldas hiljuti, et on oma nime saanud just jalgpallilegendi Maradona järgi. \"Kuidas saaks sulle keegi mitte nimeks panna Diego. Ma armastan sind igavesti, D10S (tõlkes \"jumal\"),\" kirjutas maailma üheksas reket.\n\nKa endine US Openi võitja Juan Martin Del Potro ühines kaastundeavaldustega. \"Ma tunnen, et sa läksid tagasi sinna, kuhu sa kuulud. Taevasse. Minu jaoks ei sure sa iial,\" avaldas Del Potro.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka tennisemaailm mälestab kolmapäeval 60-aastaselt surnud Argentina jalgpallilegendi Diego Maradonat hea sõnaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTass oli Böckleri debüütmängus meeskonna parim, kuid Saint Mary's kaotas\n\n## Põhitekst:\n\nMatthias Tassi ja Leemet Böckleri kodumeeskond Saint Mary's Gaels kaotas Crossover Classic nimelisel miniturniiril Memphis Tigersile 56:73. Kolmandat aastat Saint Mary'se ülikoolis õppiv Tass kuulus algviisikusse ning mängis 31 minutit, mille jooksul viskas meeskonna parimana 15 punkti (kahesed 6/11, vabavisked 3/5), hankis kuus lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu ja blokeeris ühe vastaste pealeviske. Üliõpilasliigas debüüdi teinud Böckler sekkus mängu pingilt ning veetis platsil kuus minutit, mille jooksul sai kirja kaks punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/4) ja ühe lauapalli, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nJurkatamme koduvõistkond San Francisco Dons jäi Connecticutis Uncasville'is toimuval \"Bubbleville\" turniiril 68:76 (30:24) alla UMass Lowell River Hawksile. Tänavu neljandat ja ühtlasi viimast ülikooliaastat alustav Jurkatamm kuulus San Francisco algrivistusse ning rassis väljakul 25 minutit, vahendab Korvpall24.ee.\n\nJürgensi kodumeeskond Oral Roberts Golden Eagles kaotas võõrsil Missouri Tigersile 64:91 (32:42). Kolmandat aastat Oral Robertsi ülikoolis õppiv, kuid eelmise hooaja vahele jätnud Jürgens pääses platsile kümneks mänguminutiks, mille jooksul jäi tal punktiarve avamata (kolmesed 0/1).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud ööl peeti USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeima divisjoni esimesed mängud ning võistlustules oli ka neli eestlast: Matthias Tass, Leemet Böckler, Taavi Jurkatamm ja Carlos Jürgens.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti turistid jäid suvel arvult Leedus alla vaid lätlastele\n\n## Põhitekst:\n\nLeedu majutusasutuste statistika järgi külastas neid juulis 14 606 Eestist pärit turisti, eelmise aasta juulis oli eestlasi 11 619.\n\nAugustis külastas Leedut 9894 Eesti turisti, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal, mil see arv oli 9612.\n\nJuulis oli eestlaste Leedu avastamise huvi silmatorkav, eestlastest rohkem käis Leedus vaid lätlasi. Eestlastest veidi vähem oli külalisi Saksamaalt ja Poolast. Välisturiste oli kokku üle 87 000.\n\nSügavaimasse auku langes turism sel aastal Leedus aprillis, mil riigis ööbis kokku vaid veidi üle 6000 välisturisti. Aasta varem aprillis ulatus see arv üle 132 000.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti turistide hulk Leedus oli selle aasta juulis ligi veerandi võrra suurem kui eelmisel aastal, selgub Leedu turismiagentuuri värskest statistikast. Augustis tegid eestlased Leedu-reise veidi enam kui eelmisel aastal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Vahtre: kultuurisõjad eile ja täna\n\n## Põhitekst:\n\nRistisõdade puhul uuritakse pingsalt, mis oli nende \"tegelik\" põhjus (vaeste aadlike üleküllus, kaupmeeste kaukahuvid vms), unustades, et väga paljud ristisõdijad läksid sõtta just selle nimel, mis oli öeldud: Kristuse hauda vabastama või paganaid pöörama. Sest see oli neile oluline. Kui me tänapäeval aru ei saa, kuidas võiks selline asi kellelegi oluline olla, siis on see kõigest meie viga.\n\nFilmis \"1944\" kinnitatakse ühe peategelase puhul rõhutatult, et ta on seal kaevikus, püssiots Venemaa poole, üksnes seetõttu, et tema perekond küüditati. Otsekui ei võinuks eesti mees tulla kaevikusse isamaa pärast, nagu see enamasti just oli. Hoopis raske on meil aru saada, kuidas võis 17. sajandi algul tuhandeid inimesi surma leida võitluses selle üle, kas armulauaveini joob vaimulik üksi või antakse Kristuse verd ka armulaualistele.\n\nEnamasti on kultuurisõjad siiski (peaaegu) veretud, vähemalt on see nii olnud viimastel sajanditel, ja \"sõda\" taandub üksnes metafooriks. Termin ise pärineb Bismarcki-aegselt Saksamaalt, kui vastamisi läksid katoliiklik ja protestantlik Saksamaa (lihtsustatult öeldes Baieri ja Preisi). Eriti teravaks kujunes vaidlus tsiviilabielu ja koolikorralduse küsimustes.\n\nÜheks kuulsaimaks kultuurisõjaks võib pidada ka Dreyfusi protsessi Prantsusmaal 19.-20. sajandi vahetusel, mille tuumaks oli antisemitism.\n\nTeise kultuuritausta või teiste väärtushinnangutega inimene võib kõigi kultuurisõdade puhul imestada, miks nad sellise kõrvalise küsimuse üle nii leili lähevad. Mis vahet seal on, kas vaimulik üksi või ka armulaualised? Aga kaasaegsete jaoks on vahe suur, sest konkreetse vaidlusküsimuse taga seisab alati midagi suuremat.\n\nArmualuapeekri puhul oli selleks võimas paradigmaatiline muutus – kas inimhing võib kõrgemate sfääride poole püüelda üksnes paavstile alluva usuorganisatsiooni vahendusel või on see võimalik ka n-ö isetegevuslikus korras? Dreyfusi kohtuprotsess aga testis, kas uusaja püha tõde, et \"kõik on seaduse ees võrdsed\" ka päriselt maksab.\n\nLihtne on näha, et kultuurisõja valla päästnud konflikt on iseenesest pooljuhuslik, päästikule võinuks vajutada ka miski muu. Just see asjaolu tekitabki petliku kujutelma, et tüli on tõstetud tühjast.\n\nNõnda on see ka käimasolevas kultuurisõjas, kus alatihti väidetakse, et abielu definitsioon ei ole asi, mille pärast närve kaotada, aga ometi kaotatakse, kusjuures suurtel kiirustel ja hulgakaupa. Põhimõtteliselt võinuks kultuurisõja käivitada ka mingi muu seik, mis on sügavama põhjusega samal määral seotud. Näiteks kas vastutulekuna geipaaridele tuleks kalendrist kustutada emadepäev või kas lasteaias tuleb lastele nokulaule laulda või mitte.\n\nViimane küsimus ongi tegelikult mõistusekaotust põhjustanud. Nii kirjutab Valle-Sten Maiste mingist kummalisest \"literaatide, muuseumitöötajate ja hampelmannide pesakonnast\", kes inimesi hämmastades tahavad \"kirglikult reguleerida lasteaia seksuaalkasvatust\", selle asemel et tegelda millegi tõeliselt tähtsaga, nagu näiteks kurjade kapitalistide kiusamine rõhutud töörahva huvides.\n\nEelnevast nähtub, kui raske on sotsialistil, isegi kui ta on kultuuritoimetaja, mõista kultuurisõja olemust. Inimestele läheb peale kõhumurede siiski ka muud korda ja kultuur pole üksnes neljahäälne koorilaul või PÖFF, vaid seegi, kui keegi püüab lasteaedadesse kirglikult sisse viia õpetust, et igast plikatirtsust võib sirguda mees, igast poisiklutist neiu. Või nagu Ivan Makarov märkis – asendada patriotism onanismiga.\n\n\"Algpõhjus on aga sügavam ja selleks on küsimus kultuurikonstantide püsimisest ülepea.\"\n\nÜhesõnaga, mitmesuguste asjaolude koos- ja ristmõjul on käesoleva kultuurisõja \"armulauaveiniks\" saanud siiski abielu definitsioon. Vähemasti on ta seda praegu. Niisiis tasuks küsimuse tühiseks tembeldamise asemel mõelda, miks ta ei ole tühine – mis peitub selle küsimuse taga. Loomulikult mitte \"meediakloaakide\" soov klikke koguda, nagu arvab ekslikult Valle-Sten Maiste. See põhjus on ilmselgelt sekundaarne. Algpõhjus on aga sügavam ja selleks on küsimus kultuurikonstantide püsimisest ülepea.\n\nSõna \"kultuurikonstant\" võib ühe tõsimeelse sallija kõrvus kõlada üsna koledalt, umbes nagu \"rahvuskonservatiiv\" või \"isamaaline kasvatus\". Ta vihkab neid kõiki ja püüab kõiki hävitada. Tal on selleks omad põhjused, õieti küll viirastused, mis sunnivad arvama, et kogu ühiskondlik kord, kaasa arvatud inimeste jaotamine meesteks ja naisteks, samuti kõik sotsiaalsed hierarhiad on konstrueeritud üksnes rõhumiseks.\n\nRõhumise hävitamiseks ning \"tõelise vabaduse\" saavutamiseks tuleb nad minema pühkida, kasutades selleks väidetavalt õigustatud vägivalda, Herbert Marcuse sõnutsi \"repressiivset tolerantsi\". Tegemist on täiesti infantiilse teooriaga – või, nagu öeldud, viirastustega –, aga paraku on maailmas liigagi palju neid, kes on varmalt nõus uskuma, et neile on liiga tehtud. Neid võlub see teooria vastupandamatu jõuga.\n\nMeil Eestis, siin ja täna, tähendab see kõik, et vastamisi seisavad poole sajandi jooksul välja arendatud ning peentesse terminitesse rüütatud teooria ja teiselt poolt poolstiihiline arusaam, et \"kuulge, see on juba liig\".\n\nArusaam on kaunikesti tervemõistuslik ja võrsub inimkonna miljonite aastate pikkusest kogemusest, ainult et teoreetilise baasi rajamine on algusjärgus. Teoreetikutele lihtsalt ei torganud pähe tõestada, et vesi on märg ning et ühiskonna toimimiseks on otstarbekas inimesed jagada meesteks ja naisteks.\n\nPole tarvidust lisada, kumb neist kahest (pseudo)teaduslikus dispuudis peale jääb, kas teooria või terve mõistus. Kindlasti teooria, sest see on ikkagi teooria, mis sest et tegelikult ideoloogia.\n\nEnt rahvaküsitlus on teine asi. Seal võib inimene lähtuda ka oma südamehäälest, kultuurivaistust, mis on tal nii sageli aidanud otsustada, mis on õige ja mis vale. See omakorda on peapõhjus, miks Marcuse jüngrid on hetkel oma võitluse teraviku suunanud rahvaküsitluse vastu. Rahva arvamust ei tohi küsida, sest esiteks on küsimus tühine, teiseks võib rahvas arvata valesti, kolmandaks on see lõhestamine.\n\nKui küsitlus siiski peaks rohelise tule saama, lahvatab muidugi täiemõõduline propagandasõda. Selles sõjas ei tunta halastust ja mõlemad pooled maalivad oponendist koletise. Mis on täiesti paratamatu ja äärmiselt ebameeldiv.\n\nÜhtegi paremat stsenaariumi pole aga samuti võtta. Pole ju lootust, et ükskõik kumb pool teataks, et \"ah, olgu peale, saagu siis teie tahtmist mööda ja oleme jälle sõbrad\". Kui juba on kultuurisõda, siis tulebki lahinguid lüüa, kuni vaenupooled väsivad või kuni elutegelikkus ise ära näitab, kummal õigus oli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuurisõjad on ammutuntud nähtus, neid on peetud märksa rohkem kui meie üldiselt vasakule kalduv maailmavaade tunnistada tahab, kirjutab Lauri Vahtre.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLeslie Da Bass avaldas uue albumi \"20 L\"\n\n## Põhitekst:\n\nMuusik kinnitas sotsiaalmeedias, et \"20 L\" on tema järjekorras seitsmes kauamängiv. \"Album sai esialgu duubel, millel 20 rada,\" kirjutas ta ja lisas, et hetkel mahtuas aga albumile 12 lugu ning ülejäänud 8 pala annab ta järgmisel aastal eraldi välja. \"Kes jaksaks kuulata tänapäeval duubelalbumit?\"\n\n\"Sellel albumil said palju sõna erinevad kitarrid, peksin ka trummimasinat ja maadlesin erinevate bassidega, tegin mingit häält juurde,\" selgitas ta.\n\nKuula albumit \"20 L\":\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusik Leslie Da Bass, kodanikunimega Leslie Laasner, avaldas uue albumi \"20 L\", mis on tema esimene kauamängiv pärast 2018. aastal ilmunud plaati \"Koridorid\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMisha Panfilov: mõnes mõttes elangi heliriba sees\n\n## Põhitekst:\n\nMisha Panfilovi pidevalt ilmuvad uued heliteosed ei üllata kohalikke ja piiritaguseid melomaane oma headuses enam ammu. Album albumi järel on Panfilov tõestanud end multiinstrumentalisti, helilooja ja produtsendina. Ta on suutnud luua oma helimaailma, mis on ühtaegu värske ja nostalgiline. Tema avangardistlikest eksperimentidest puudub üleolek või liialdane püüdlikkus. Viimastel aastatel on härra leidnud muusikalise hingesuguluse näiteks tunnustatud USA muusiku Shawn Lee ning Detroiti iseseisva plaadifirma Funk Night Records vedajatega, kes suudavad Panfilovi metsiku loometempoga sammu pidada ning avaldavad kuulajate rõõmuks järjest uusi palasid. Kõige värskem koostöö viis Panfilovi aga hoopis filmimuusika radadele linateosele \"Rain\" heliriba looma. Jutuajamiseks kohtume Panfiloviga Terminali plaadipoes – see on sobiv olustik keskusteluks mehega, kes tundub muusikat hingavat ning igas mõttes sellest elavat.\n\nMuusika pole olnud alati sinu ainus loominguline väljund. Sulle on pakkunud pinget ka kunsti teised valdkonnad. Mis sind ikkagi muusika juurde viis?\n\nTõepoolest algas kõik hoopis maalimisest. See meeldis mulle tohutult ning käisin lapsena mõned aastad ka kunstistuudios. Kindlasti suunas mind selles mingil määral minu kunstnikust ema. Huvi muusika vastu sai alguse väga lihtsatel ja primitiivsetel põhjustel. Nagu paljudel teistelgi teismelistel tüüpidel, tekkis soov muusikat teha, sest see tundus äge. Õppisin selgeks mõned akordid ja tundsin end mängides hästi. Tüdrukute tähelepanu oli ka tore. Olin siiski muusikast väga sisse võetud ning aja möödudes hakkasin sellesse aina tõsisemalt suhtuma.\n\nSinu muusikaline haridus on iseseisvalt omandatud ning peamiselt oled õppinud mängima tohutul hulgal muusikat kuulates. Mis olid sinu esialgsed mõjutused, mis sind muusikuna vormisid?\n\nSee on raske küsimus, millele on peaaegu võimatu vastata. Neid on lihtsalt nii palju. Alustades näiteks, usu või ära usu, Spice Girlsist (naerab). Olin nendest teismelisena üsna suures vaimustuses. Sellel polnud muusikaga suurt seost, kuid mind kõnetas nende eetos. Isegi nüüd, kui kuskil mõnd nende lugu kuulma juhtun, tekitab see positiivseid assotsiatsioone ja sooja nostalgiat. Kui aga tõsisematest mõjutajatest rääkida, on oma jälje jätnud kindlasti 60ndate helid, eriti biitlid, kes olid minu jaoks pöördelise mõjuga, ning minu isa, kes seda muusikat mängis. Ta alustas keskkoolis trumme mängides ning asutas 60ndate lõpus Haapsalus oma esimese bändi. Kui elad koos inimesega, kelle elu on seotud muusikaga, ei jää külge ainult helid, mida mängitakse, vaid ka innukus ja kirg selle vastu, seega sai minu \"muusikatõbi\" alguse isast. Ta on märkinud, et tal oli rõõm näha minu liikumist Spice Girlsi juurest Miles Daviseni.\n\nMainisid Siim Nestorile mõne aasta taguses intervjuus, et sinu pillimänguõpinguid tiivustas huvi avastada ja mõista, kuidas erinevad helid tekivad. Mis on sinu lemmikhelid praegu?\n\nArmastan endiselt igasuguseid erinevaid helisid ja ka looduse hääled võivad lõputult inspireerida. Viimasel ajal meeldib mulle väga lap-steel-kitarr ehk süles mängitav kitarr, mis loob lainetavaid hawaiilikke kõlasid. Minu hinnangul on see üks parimaid instrumente, mis on kunagi loodud… Peale vibrafoni loomulikult (naerab).\n\nSinu muusika on eksperimentaalne – iga uue väljalaske helipildis on midagi uut ja varasemast erinevat, kuid samas on alati siiski tajutav sulle omane läbiv joon. Mis on sinu loomingut tervikuna iseloomustav visioon?\n\nEndal on raske seda kirjeldada, pigem lasen seda teha kuulajatel. Olen seda ka enne kuulnud, et minu loomingus on ühel ajal uut ja läbivat, kuid see jätkuv joon pole otseselt taotluslik, vaid miski, mis tekib väga orgaaniliselt. Võib-olla sarnaneb see pisut maalikunstnikega, kellel on alati oma käekiri, mis on tajutav vaatamata sellele, kas tegeletakse parasjagu kubismi, minimalismi või mõne muu suunaga.\n\nMis eesmärkidel sa muusikat lood?\n\nMinu jaoks on peamine oma ideed ellu viia. Kui mul tuleb pähe mõne kompositsiooni või albumi kontseptsioon, ei taha ma midagi enamat kui seda saavutada. See on parim tunne, kui oled raja või albumi valmis saanud. Sellest satub justkui sõltuvusse. Mõnikord, kui projektide vahele jääb liiga palju ruumi ja aega, tekib teatud allatulemine, aga ma proovin seda vältida ja loomingu kaudu pidevalt n-ö kõrgendatud olekus olla (naerab). See on ilmselt ka üks põhjus, miks ma nii palju muusikat teen ja välja annan.\n\nIga uus helikandja on ka justkui osa minu enda eluloost. Iga album on lugu minust ja minu arengust muusiku ja inimesena ning kuigi peidan end loomingus erinevate n-ö maskide taha, peegeldab minu muusika lõpuks siiski mind ennast.\n\nKunstnikul on tihti soov saavutada oma töö kaudu teatud surematus. Kui oluline see sinu jaoks on?\n\nMa proovin sellele mitte mõelda ning viibida muusikat tehes hetkes. Viimaste aastate jooksul olen õppinud nägema ja järgima kindlat visiooni sellest, milline peab olema parasjagu tegemisel oleva muusika lõplik vorm ja tulem. Visiooni leidmine ja selle poole liikumine on mind muusiku ja produtsendina palju aidanud. Varem oli minu üks põhiline probleem see, et jätsin asju pooleli. Alustasin mitmete maalimise või muusikaga seotud projektidega, kuid väsisin poolel teel ära ning tahtsin millelegi muule keskenduda. Proovin taolist tähelepanu killustatust nüüd vältida ning iga uue loo juures kohalolemine ning eesmärgi poole liikumine aitavad mul seda teha.\n\nÜtlesid just, et oled pigem hetkes elav inimene, aga muusikuna liigud mõnes mõttes siiski minevikus. Ühed märksõnad sinu muusika puhul on tolmune ja krabisev helikeel ning nostalgia. Kasutad tihti ka instrumente ja aparatuuri minevikust. Mis sind sinna tõmbab?\n\nMa ise seda päris nii ei näe. Minu jaoks on see, mida loon, tänapäeva, mitte mineviku muusika. Rääkisin just hiljuti kellegagi sellest, kuidas viimased kümme aastat on olnud muusika jaoks parim aeg, parem kui ükskõik milline kuldajastu, sest ligipääs erinevatele mõjutustele on nii hea. Inimesed leiavad minevikust midagi, millest luuakse oma tõlgendus ja see on midagi hoopis uut. Mingil määral muutub minevik seeläbi olevikuks. Ma ei proovi möödunut taasluua, vaid lihtsalt sünteesida seda, mis mulle meeldib. Vaatan minevikku tagasi, sest seal on lihtsalt nii palju fantastilist pärandit, mida avastada ning millest midagi uut luua. Viimase kahekümne aasta peavoolu muusika ei paku minu jaoks isiklikult piisavalt variatsioone ega erguta kujutlusvõimet. Liialt palju analüüsitakse ja prognoositakse, mida mõni sihtrühm võiks tahta, ning selle valemi järgi siis ka toodetakse. See ei jäta ruumi spontaansusele ja siirusele, mis on minu jaoks olulised.\n\nEnda loomingule sa millegipärast ei taha eriti tagasi vaadata. Mainisid ühes paari aasta taguses intervjuus, et oma diskograafiast suudad sa ise uuesti kuulata vaid väljalaset \"Kallaste elektrooniline muusika\" ja ülejäänute puhul on see võimatu. Miks see nii on või oli? Kas see on muutunud?\n\nJah, see on ajaga pisut muutunud küll. Suudan nüüd ka enda varasemaid asju kuulata, sest need kõlavad taas värskelt. Põhjus, miks mul on oma loomingu uuesti külastamiseks aega vaja, seisneb selles, et olen muusika loomisel justkui diktaator (naerab). Proovin loomise ja salvestamise protsessi kõiki etappe kontrollida ning iga projekti lõpuks olen üle küllastunud ja kurnatud ega suuda seda mõneks ajaks kätte võtta. Uue väljalaske puhul kuulan selle vinüülil korra läbi, asetan siis kõrvale ning liigun edasi. Aja möödudes võin mõne plaadi juurde tagasi tulla ja isegi üllatada end nende veidrate ideedega, mis mul tollal olid ning mille peale enam ei tuleks.\n\nTavaliselt ei möödu eriti kaua, kui märkan, et oled taas midagi uut meisterdanud ja välja andnud. Olgu selleks miski näiteks nime Dead End Boogie, Penza Penza, Hanz Mambo & His Cigarettes või Misha Panfilov Sound Combo alt. Kui sa parasjagu ise oma mitmete projektide alt midagi uut ei reliisi, oled kambas produtsendina. Oled siiski öelnud, et mulje sinust kui töönarkomaanist on pigem müüt. Mis sinu ellu muusika kõrvale veel mahub?\n\nLihtsalt olemine ja laisklemine. Mulle meeldib argipäevast inspiratsiooni koguda ning tavalised asjad, nagu pere ja lähedaste ning ka uute inimestega ajaveetmine, on olulised ja innustavad. Ka rändamine on tähtis. Sel aastal sattusin spontaanselt Norrat külastama. Võtsime auto, sõitsime põhja poole ning jõudsime lõpuks Norrasse. Kogesin seal kummalist kokkusattumust. Sealsed maastikud peegeldasid täpselt minu reisile eelnenud plaadi \"Days As Echoes\" kaanekujundust ja see oli nii veider tunne. Ma pole ebausklik inimene, kuid selliste seoste tajumisel leian vahel endast vaimse ja justkui paganliku poole.\n\nSinu muusika, eriti MPSC helid ja septembris ilmunud \"Raini\" soundtrack, on justkui loodud nii muusikasse endasse kui ka ümbritsevasse süvenemiseks ning jälgimiseks ja rahunemiseks. Need tegevused on tänapäeva tempos pigem luksus. Ka sinu tempo muusikategemisel on hoogne. Kui palju jääb selle kõrvalt aega hingerahu leidmiseks ja hoidmiseks? Kui oluline see sulle on?\n\nSee on kindlasti oluline ning ma pole veel tajunud, et selle aja leidmine oleks raske. Loodan, et see on ka tulevikus nii. Tean, et näib, justkui teeksin väga palju, ning tegelikult ju teengi, kuid samas mulle tundub, et taoline loominguline tempo on muusiku jaoks tavaline. Rääkisime sellest kunagi Vaiko Eplikuga ning arutasime, et kui oled loovisikust muusik, pead vähemalt kord aastas midagi välja andma, sest aja möödudes inimene muutub. Loovisikuna on mulle oluline enda arengut inimese ja muusikuna tabada ning sellest märgid maha jätta. Looming toob mulle nii kaost kui ka meelerahu. Kunagi ei tea ette, kuidas protsess kulgema hakkab – vahel liigub kõik sujuvalt, kuid vahel nõuab tulemus pingutust ja rabelemist, mis on ka väga normaalne. Kõik ei saagi lihtsalt tulla, või isegi kui saab, siis ma ei tea, kui huvitav ja arendav see minu jaoks oleks. Õppimine on üks loomise olulisimaid elemente ning naudin uute helide tekitamise avastamist väga.\n\nKuigi sinu muusikas on tabatud ka varem filmimuusika elemente, oli \"Rain\" sinu jaoks esimene filmile heliriba kirjutamise kogemus. Kuidas see pakkumine sinuni jõudis ja kuidas sa uuele formaadile lähenesid?\n\nRežissöör Janno Jürgensiga viis mind kokku minu hea sõber Ahto Külvet, kes peab Tartus Psühhoteegi plaadipoodi. Kohtusime Ahtoga ning ta mainis, et teab üht režissööri, kes on oma peagi ilmuva filmi jaoks helilooja otsinguil. Film oli produktsiooni viimastes etappides ning ma ei saa kindlalt öelda, kas asjad olid päris nii, kuid jutud käisid, et soundtrack oli filmi jaoks tegelikult juba planeeritud. Nad soovisid kasutada juba olemasolevat muusikat 60ndatest ja 70ndatest, kuid polnud arvestanud tohutute litsentsitasudega, mis sellega kaasnenud oleksid. Mingil hetkel otsustati, et parem oleks leida keegi, kes ise heliriba kirjutab. Ahto teadis, et suudaksin luua taolise heliolustiku, nagu filmi jaoks sooviti, ning viis meid kokku. Saatsin Jannole mõned palad, kuid ta polnud esialgu erilises vaimustuses. Lõpuks jõudsin temani pungiliku atmosfääriga rajaga \"Rain (Full Stop)\". Ta selgitas, et soovib väljendada kõnealuses stseenis agressiooni, mida motiveerib hirm ehk justkui mentaliteet \"parim kaitse on rünnak\", ning palus, et looksin vastava helifooni. Läksin stuudiosse, rahmeldasin eri instrumentidega, isegi laulsin üle mitme aasta ning sessiooni lõpuks olin higist märg. See oli meeletu kogemus! Kui salvestuse Jannole toimetasin ning ta seda kuulas, oli see täpselt see, mida ta tahtis, ning sellest peale olime samal lainel. Üldiselt polnud heliriba tegemine minu jaoks võõras, sest filmimuusika on mind palju mõjutanud ning, nagu sa ka ise ütlesid, seda peegeldub ka minu varasemast loomingust.\n\nMida sa sellest kogemusest muusikuna kaasa võtsid? Kas sooviksid seda veel teha?\n\nSee oli minu jaoks esimene kord teha koostööd kellegagi, kes teostab projekti suurt visiooni visuaalselt samal ajal, kui mina teen seda muusika kaudu, olles väike osa suurest tervikust. Taolised kogemused on mulle olulised, sest võin muusikat luues vahel liialt egotsentriline olla. Tajusin, et mulle meeldib ka see, kui on keegi teine, kes suunda näitab. See oli väga meeldiv kogemus ning kindlasti jätkan selle formaadiga tulevikus. Mõned pakkumised on ka juba õhus ning hiljuti võttis minuga ühendust HBO, et kasutada ühes oma sarjas juppi albumilt \"Heli maagia\".\n\nMilline muusika sinu elu heliribal joosta võiks?\n\nMõnes mõttes elangi heliriba sees ning see on väga rikkalik. Kõik helid mu ümber, ka muusika, mida ise loon, on osa sellest. Ka vaikus on mulle oluline ja hindan seda väga.\n\nSinu eelmisel aastal välja antud, mitmetes aasta albumi edetabelites figureerinud ning, nagu tuleb välja, ka välismaistele agentidele kõrva jäänud albumi pealkiri oli \"Heli maagia\". Milles seisneb heli maagia sinu jaoks?\n\nSeda on jube keeruline kirjeldada, sest see maagia on nii tunnetuslik. See on justkui tabamatu hetk, kus toimub klõpsatus, tekib ühendus ning tunned end kindlalt, et said otsitule pihta. Vahel võib selle klõpsu tekkimine võtta aega nädalaid ning see võib toimuda keset ööd, kui magad. See lihtsalt juhtub. Usun, et iga loovisik tajub omal moel selle hetke ära.\n\nKuulajana imponeerivad mulle üldiselt privaatsed kuulamised, seega oleks minu jaoks ideaalne kuulata mõnd head kollektiivi näiteks kellegi korteris või mõnele peole järgneval öisel musitseerimisel. Nendes olemistes on alati rohkem vabadust. Ka MIMstuudio live'id meeldisid väga. Mis mulle kuulajana eriti ei istu, on staadionikontserdid, kuid ise olen kogenud suure publiku, mitte küll päris staadionitäie, ees mängides erilist eufooriat, kui ei näe publikus inimesi, vaid pigem võimsat energiat. Sellest kandub lavale teatud minnalaskmist ja positiivset hullumeelsust.\n\nMis suunad on sinu muusikas veel avastamata ning millistele heliekspeditsioonidele sa veel kindlasti rändama soovid minna?\n\nŽanriliselt olen viimasel ajal vaimustunud kantrist. Pean silmas kantri alternatiivset suunda, mida kutsutakse ka psühhedeelseks kantriks, kosmiliseks folgiks või kosmiliseks ameerika muusikaks (psychedelic country, cosmic folk, cosmic American music – J.M.M.). Kes pole sellega tuttav, võiks kuulata näiteks järgmisi uue kooli kosmokantri artiste: James Matthew VII, Tim Hill, Mapache, North Americans, Rose City Band ja Jeffrey Silverstein. See on üsna veider ja värske ning ma ei taju selles klišeesid, vaid hoopis teatud orgaanilisust, mis paneb tahtma seda aina rohkem avastada ja kuulata. Järgmine Misha Panfilov Sound Combo väljalase on ilmselt paljuski sellest inspireeritud. Lisaks minu muusikat läbivale kõlale, millest enne rääkisime, saab seal olema palju akustilisi helisid, suupilli ja lap-steel -kitarri. Ka järgmisel Centre El Muusa albumil on lisaks krautrock 'i rajal jätkamisele kuulda kantri mõjutusi. See on nii värske ja elevust tekitav ning ma poleks kunagi arvanud, et kantri võiks olla minu jaoks nii inspireeriv.\n\nSuuremas pildis on mul olnud mõnda aega ka plaan rajada oma leibel ning oleksin selle juba ette võtnud, kui COVID-19 kriis poleks peale tulnud. Praegu tajun, et järgmine aasta on selle jaoks küpsem aeg. Tahaksin ise produtseerida ja välja anda nii enda kui ka teiste artistide muusikat, mis mulle istub. Selle ettevõtmise juures on kõige keerulisem leida heliline suund, millele keskenduda. Paratamatult eeldab plaadifirma loomine ka mingite raamide tekitamist, mille kaudu inimesed oskaksid leibelit teatud muusikaga seostada. Ma pole veel žanrilisi piire kehtestanud, kuid leibelilt võiks oodata iselaadi eksperimentaalset ja ekstsentrilist, sooja ja tahumatut mid-fi -saundi.\n\nRain (Original Motion Picture Soundtrack) by Misha Panfilov\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üliviljakas muusik Misha Panfilov, kes on lasknud sel aastal nii enda nime alt kui ka eri kollektiivide koosseisus välja viis täispikka albumit, ei salga, et tema jaoks tähendab looming samal ajal nii kaost kui ka meelerahu. Johanna Maria Mängel tegi temaga Müürilehes intervjuu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Epler, Reinsalu, Kiik\n\n## Põhitekst:\n\nERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeva keskpäeval toimuval valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoones osalevad kava kohaselt peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rain Epler, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: kanep on 50 aasta jooksul oluliselt kangemaks muutunud\n\n## Põhitekst:\n\nRühm teadlasi eesotsas Tom Freemaniga analüüsis 80 000 tänaval müüdava kanepi proovi, mis koguti 50 aasta jooksul USA-st, Suurbritanniast, Hollandist, Prantsusmaalt, Taanist, Itaaliast ja Uus-Meremaalt.\n\nTäpsemalt uurisid teadlased, kuidas on erinevat tüüpi kanepis muutunud THC ja CBD sisaldus. Uuringust selgus, et taimses kanepis on THC kontsentratsioon kasvanud 1970. aastast kuni 2017. aastani 14 protsenti.\n\nAutorid peavad peamiseks põhjuseks tugevamate kanepisortide, nagu sinsemilla, turuosa suurenemist võrreldes traditsioonilise seemneid sisaldava taimse kanepiga, milles on vähem THC-d.\n\nTHC-l on psühhotroopne mõju. Eesti seaduste kohaselt kuulub THC narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. CBD-kanepil psühhotroopset mõju pole ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja see Eestis ei kuulu.\n\nUuringurühm on varem tõestanud, et kõrgema THC kontsentratsiooniga kanepi pidev tarvitamine suurendab sõltuvuse ja psühhootiliste häirete riske. Uuringu juhtivautor Tom Freeman lausus pressiteate vahendusel, et kanepi tugevuse suurenemise tõttu vajab kanepitarvitamise tõttu ravi üha rohkem inimesi.\n\nTeadlased märkasid THC sisalduse kasvu ka hašišis ehk kanepivaigus, kus suurenes see aastatel 1975–2017 lausa 24 protsenti.\n\nUuringu kaasautor Sam Craft ütles pressiteate vahendusel, et kanepivaiku ehk hašišit peetakse sageli ohutumaks, kuid uuringus leitu näitab, et nüüd on see tugevam kui taimne kanep. CBD sisalduse muutumisest teadlased tõendeid ei leidnud.\n\nKanep on maailmas enim kasutatav keelatud uimasti. Hiljuti legaliseeriti kanep Kanadas, Uruguais ja mitmetes USA osariikides.\n\nAutorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Addiction.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase 50 aasta jooksul on tänaval müüdav kanep muutunud mitmel pool maailmas olulisemalt kangemaks, mistõttu on kasvanud ka kanepist põhjustatud kahjude risk, selgus värskest teadusuuringust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTammeka duubli üleminutite tabamus aitas Vapruse meistriliigasse\n\n## Põhitekst:\n\nKuna Maardu Linnameeskond leppis samal ajal kodus 2:2 viiki Tartu Tammeka U-21-ga, tähendab see ühtlasi, et Vaprus kindlustas voor enne hooaja lõppu uueks hooajaks tõusu Premium liigasse. Maardut edestatakse viimase vooru omavahelise kohtumise eel nelja punktiga, kirjutab Soccernet.ee.\n\nVaprus peab seejuures tänama 16-aastast Tartu Tammeka U-21 varumeest Henri Hurta, kes lõi Maardus viigivärava neljandal üleminutil. Tammeka oli selleks ajaks juba üle kümne minuti vähemuses mänginud, sest 79. minutil eemaldati teise kollase kaardi järel Karl Läänelaid. Seejuures tegi varumeestepingilt mängu pääsenud Hurt täna esiliigas debüüdi.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esiliiga liider Pärnu Vaprus pani eelviimases voorus koduväljakul 4:1 võiduga paika Nõmme Unitedi. Kahe väravaga hiilgas Kristen Saarts.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimesed koroonavaktsiinid võivad Euroopas heakskiidu saada enne jõule\n\n## Põhitekst:\n\nCooke'i sõnul ei ole koroonavaktsiinide menetlemist teostatud ohutuse arvelt ja turule tulevad vaktsiinid peavad täitma kõik tavapärased ohutusnõuded.\n\n\"Ohutusnõuded neile vaktsiinidele on samad kui ükskõik millisele vaktsiinile,\" lausus Cooke.\n\n\"EMA ei saa soovitada (vaktsiini) Euroopa elanikele enne, kui on näinud kõiki andmeid ja teinud kindlaks, et vaktsiin tõepoolest teeb seda, mida pakendis öeldakse,\" lisas ta.\n\nCooke'i sõnul on amet seni nähtud tõendite põhjal optimistlik.\n\nEMA juht märkis, et jõuludeks võib heakskiidu saada rohkem kui üks vaktsiin, kui see on \"turvaline, kvaliteetne ja tõhus\".\n\nKolme peakandidaadi arendajad on ravimifirma Astra Zeneca ja Oxfordi ülikool, ravimifirma Pfizer ja biotehnoloogiaettevõte BioNTech ning ravimifirma Moderna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimesed koroonaviiruse vastased vaktsiinid võivad saada ametliku heakskiidu Euroopa Liidu alal juba enne jõule, ütles kolmapäeval Iiri meediale Euroopa ravimiameti (EMA) juht Emer Cooke.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseameti juht: tahtsime Popovi haiglaga jagada, aga nõukogu oli vastu\n\n## Põhitekst:\n\nPostimehe küsimusele, miks Popov senisel meditsiinijuhi kohal ei jätka, vastas Lanno: \"Arkadi Popov kandideeris Lääne-Tallinna keskhaigla juhiks. Ühelt poolt tuli see mulle üllatusena. Samas, olles keskastme juht regionaalhaiglas, on see väga loogiline samm tema arengus. Soovin talle palju edu ja jõudu uues ametis ja aitan igati talle kaasa. Meie suhted Arkadi Popoviga olid väga head, superhead.\"\n\nLanno vihjab, et uue töö kõrvalt senises ametis jätkamisel sai Popovile takistuseks Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogu vastuseis. Tema sõnul pöördus terviseamet Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogu poole sooviga näha Arkadi Popovi endiselt meditsiinistaabi juhina jätkamas. \"Samas tekkis meil ka endal arusaam, et kui inimene asub uude ametisse, siis ei pruugi meie soov täituda,\" rääkis Lanno.\n\nSeepärast alustas terviseamet nende inimeste kaardistamist, kes võiksid Popovi töö üle võtta. \"Valik Urmas Sule kasuks langes seetõttu, et ta on haiglate liidu juht ja kõik Eesti haiglad on temaga regulaarselt kontaktis,\" põhjendas Lanno.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti peadirektori Üllar Lanno sõnul soovis ta, et doktor Arkadi Popov jätkaks terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi kohal ka pärast tema nimetamist Lääne-Tallinna keskhaigla juhiks, kuid haigla nõukogu polnud sellega nõus, kirjutab Postimees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRahandusministeerium ootab Eesti-Vene ühiste taristuprojektide ideid\n\n## Põhitekst:\n\nRahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talituse nõunik Helena Musthallik ütles ERR-ile, et esitatavates projektides planeeritud tegevustel peab olema piiriülene mõju, mida on kõige lihtsam selgitada keskkonnategevuste näitel.\n\n\"Kui näiteks rajada mõlemale poole Peipsi järve reoveepuhastid, siis on piiriülene mõju ilmne,\" selgitas Musthallik. Ta lisas, et nii Eesti kui ka Vene partneritel peab olema ühine probleem, mida soovitakse koostöös lahendada.\n\nMusthallik täpsustas, et programmeerimiskomitee kiitis septembris heaks seitse võimalikku Eesti-Vene programmi tegevussuunda, millega projektid peavad sobima.\n\nNendeks on näiteks säästva veemajanduse edendamine, ringmajandusele ülemineku soodustamine, teaduspotentsiaali ja innovaatilisuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine. Lisaks on tegevussuunaks ka kultuuri ja turismi rolli suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasatuses ja sotsiaalses innovatsioonis.\n\n\"Seda ei oskagi ette ennustada, millised need projektid tulevad. Oleme äraootaval seisukohal,\" ütles Musthallik.\n\nMaksimaalne toetussumma saab olla kuni seitse miljonit eurot, selgitas Musthallik. Ta lisas, et minimaalne summa, mida saab kasutada infrastruktuuri omandamiseks, ehitamiseks või ajakohastamiseks, on 2,5 miljonit eurot.\n\nLisaks peab projektis osalema vähemalt kaks partnerit, kellest üks on Eestist ja teine Venemaalt, projekt peab olema jätkusuutlik ning maa- või taristuobjekt peab olema avalikus omandis.\n\nEelnevalt on programmiga toetatud näiteks väikesadamate ehitust Peipsi järve ja Emajõe ääres, reoveetaristu ehitust ja rekonstrueerimist Pihkva oblastis, promenaadide ehitust ning kindluste rekonstrueerimist Narvas ja Ivangorodis, tee-ehitust Setomaal ja Pihkva oblastis ning Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium ootab Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi suuremahuliste taristuprojektide ideid. Programm on paika pandud aastateks 2021-2027.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSiseministeerium pole loobunud plaanist Lennusadama kõrvale kolida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Plaan on endiselt olemas ning teemaga on edasi liigutud. Kinnistu kuulub täna siseministeeriumile ning praegu teeme koostöös ministeeriumiga ettevalmistusi arhitektuurivõistluse väljakuulutamise osas,\" ütles RKAS-i kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper ERR-ile.\n\nSepperi sõnul ei ole veel teada, millal täpselt arhitektuurivõistlus välja kuulutatakse, kuid pigem jääb selle korraldamine järgmise poole aasta sisse.\n\n2018. aasta alguses teatas siseministeerium, et praegune hoone on ministeeriumile jäänud liiga suureks ning ühtlasi ei vasta see tänapäevastele turvanõuetele, samuti on vanalinnas raske leida parkimiskohti.\n\nToona anti arhitektuurkonkursile küll roheline tuli, kuid hoone ehitamiseks raha ei määratud. 2018. aasta teises pooles andis ministeerium teada, et ümberkolimise plaanid pandi pausile, kuna uue hoone ehitamine pole esmatähtis.\n\nMinisteeriumile kuuluv krunt asub Põhja-Tallinnas aadressil Vesilennuki tänav 9, mis on vahetult Lennusadama kõrval. Krundi vahetus läheduses asub ka 2018. aastal valminud Euroopa Liidu IT-agentuuri eu-LISA peakontor.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeerium andis 2018. aastal Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) ülesandeks korraldada arhitektuurikonkurss, et ministeerium saaks liiga suureks jäänud Pika tänava hoonest kolida uude majja Lennusadama lähistel. Kuigi vahepeal pandi plaan pausile, pole ministeerium sellest siiski loobunud ja RKAS-i teatel võib arhitektuurihanget oodata järgneva poole aasta jooksul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonakriis kajastub ka Tallinna parkimises\n\n## Põhitekst:\n\n\"Iganädalased parkimisandmed on hea liikuvuse ja ka äritegevuse, nagu teenindus ja meelelahutus, indikaator,\" ütles EuroPark Estonia tegevjuht Karol Kovanen ERR-ile.\n\nKovanen selgitas, et parkimine ei ole kliendile teenus omaette, kuna keegi ei tule parkima parkimise pärast, vaid pargib oma sõiduki, et mõnda muud teenust tarbida. See tähendab ka seda, et parkimine on väga asukohapõhine teenus.\n\n\"Parkla kasutatavus sõltub sellest, mis tüüpi teenused või asutused on vahetult parkla läheduses ja mis üritused toimuvad. Inimene ei tule parklasse, vaid kusagile, kuhu tal tulla vaja on ja pargib lähimasse parklasse. Seetõttu on parklatel väga erinevad iseloomud ja täituvus sõltub otseselt sellest, mis ümberringi toimub,\" rääkis EuroParki juht.\n\n\"Kui büroohoonest lähevad inimesed kodukontorisse ja teenindussaal suletakse, siis jääb parkla tühjaks. Kui Alexela kontserdimajas üritust ei toimu, siis parkla on tühi. Kui kõrval kinnistul ehitatakse, on parklas palju ehitajate autosid,\" tõi ta näiteid. \"Kuna vanalinnas on paljud ärid ja tegevused suletud, siis on see kohe nähtav ka parkimise statistikas.\"\n\nSeetõttu saab järeldusi teha ka ümbruskonna muude ettevõtete käekäigu kohta, leidis Kovanen: \"Kui parklad on tühjad, siis ilmselt kiratsevad samas ulatuses ka ümbruse teenindusasutused.\"\n\nEriolukorra ajal tuli järsk kukkumine\n\nEuroParki lühiajalise parkimise iganädalasest statistikast on näha, et kui enne koroonakriisi oli ettevõtte parklates üle 45 000 parkimiskorra nädalas, siis pärast 12. märtsi, kui valitsus eriolukorra kehtestas, kukkus parkimiste arv nädalas isegi alla kümne tuhande. Mõnel nädalal oli parkimiste arv 30 000 korra võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal.\n\nLühiajalise parkimise muutumine 2020. ja 2019. aastal EuroParki parklates. Autor/allikas: EuroPark\n\nEriolukorra lõppedes parkimiste arv taastus, kuid kukkus uuesti oktoobri alguses, 41. nädalal, kui Eestis hakkas taas kiiremini kasvama koroonaviirusega nakatumine.\n\nKovaneni sõnul on ka lühiajalise parkimise keskmine kestvus pisut lühenenud. \"Võib arvata, et põhjuseks on ära jäänud üle kahe tunni kestvad üritused ja kogunemised. Ilmselt üritavad inimesed ka oma asjad kiiremini ära ajada, väldivad pikki koosolekuid,\" arutles ta.\n\nEuroPark opereerib Tallinnas rohkem kui 200 avalikku tasulist parklat kokku umbes 24 000 parkimiskohaga. Iganädalaselt pargitakse ettevõtte parklates lühiajaliselt keskmiselt 40 000 korda ja aastas üle 2 miljoni korra. Sellele lisanduvad üle 6000 igapäevaselt parkiva lepingulise kliendi.\n\n\"Kuna meil on lai parklavõrgustik ja kohti oluliselt rohkem kui linna tänavatel, annab meie parkimisstatistika hea ülevaate inimeste liikuvusest,\" rõhutas Kovanen.\n\nTa tunnistas, et kuna parklate kulud – maa rent, tööjõud, kommunaalkulud – on fikseeritud, siis langenud tulud äralangemine on ka neile raskusi tekitanud.\n\n\"Meie tegevuse kulustruktuur on üles ehitatud tavaolude tulubaasile. Selge, et kui tulud langevad alla kriitilise piiri, oleme raskustes. Samas poleks hetkel vastutustundlik teha kampaaniaid, mis inimesi ohtralt ringi liikuma kutsuks,\" märkis Kovanen. \"Oleme otsustanud omalt poolt pigem kaasa aidata ja äriliselt kohaneda.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriisi on jätnud jälje ka Tallinna tasuliste parklate täituvusele ning kevadise eriolukorra ajal kukkus lühiajaliste parkimiste arv üle nelja korra, selgub Tallinna ühe suurima parkimiskorraldaja EuroPark andmetest. Uuesti kukkus parkimine oktoobri alguses, kui Eestis hakkas taas kiiremini kasvama koroonaviirusega nakatumine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta hinnad maailmaturul jätkasid kasvutrendi\n\n## Põhitekst:\n\nNew Yorgis kerkis toornafta jaanuaritehingute hind 80 senti 45,71 dollarini barrelist.\n\nLondonis tõusis Põhjamere brendi jaanuaritehingute hind 75 senti 48,61 dollarini barrelist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nafta hindade kasv New Yorgi ja Londoni börsidel jätkus ka kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump andis armu oma endisele nõunikule Michael Flynnile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on suur au teatada, et kindral Michael T. Flynnile on täielikult armu antud,\" kirjutas Trump Twitteris, soovides endisele riikliku julgeoleku nõunikule \"tõeliselt fantastilist Tänupüha!\".\n\nFlynn tunnistas end 2017. aastal süüdi FBI-le oma Venemaa kontaktide kohta valetamises. Trump vallandas Flynni vaid 22 päeva pärast ametisseasumist.\n\nPresident on alati väitnud, et juurdlus oli poliitiline nõiajaht ja endine armeekindral ning kaitseluureagentuuri (DIA) juht Flynn on \"hea mees\".\n\nTänavu mais loobus justiitsministeerium kohtuasjast Flynni vastu.\n\nTrump, kes pidi valimistel alla vanduma demokraat Joe Bidenile, lahkub ametist 20. jaanuaril. Axios ja New York Times kirjutasid viitega anonüümsetele allikatele, et Flynn on üks mitmest inimesest, kellele Trump ametiaja viimastel päevadel armu plaanib anda.\n\nFlynn tunnistas end 2018. aasta detsembris süüdi valetamises FBI-le küsimuses, kas ta arutas üleminekuperioodil Venemaa tollase suursaadikuga sanktsiooniteemat. Tänavu avalikuks tehtud dokumentidest selgus aga, et FBI kõrged ametnikud arutasid 2017. aasta alguses, kuidas Flynnile nii läheneda, et talle saaks valetamist inkrimineerida ja tegelikult nad teda mingis koostöös Venemaaga ei kahtlustanud.\n\nFlynn tegi hiljem koostööd eriprokurör Robert Muelleri juhitava juurdlusega võimalikust kokkumängust Venemaa ja Trumpi kampaaniameeskonna vahel.\n\nFlynni kontaktid Venemaa suursaadikuga olid Muelleri uurimise keskpunktiks.\n\nEriprokuröri juurdlus Venemaa ja Trumpi meeskonna kokkumängu ei tuvastanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimaseid nädalaid ametis olev USA president Donald Trump andis kolmapäeval armu oma endisele julgeolekunõunikule Michael Flynnile, kes tunnistas end süüdi valetamises Föderaalsele Juurdlusbüroole (FBI).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBahrain Merida otsustas värske maailmameistri teenetest loobuda\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastase Dennise ja võistkonna leping pidi kehtima veel ka järgmisel aastal, aga Bahrain Merida otsustas kontrahti peatada juba tänavu 13. septembril. Tiimi teatel on Dennis otsuse rahvusvahelises jalgrattaliidus vaidlustanud.\n\nMust kass jooksis ratturi ja Bahrain Merida vahelt läbi tänavu juulis, kui austraallane otsustas vahetult enne individuaalset temposõitu velotuuri pooleli jätta. Kuuldavasti polnud Dennis rahul oma võistlusriietusega.\n\nPärast seda pole ta Bahrain Merida särgis velotuuridel osalenud ning sõitis eelmisel nädalal Harrogate'is maailmameistriks tulles BMC jalgrattal, kus olid logod kinni kaetud, mitte aga oma võistkonna Merida rattal. Samamoodi käitus austraallane pühapäevases grupisõidus.\n\nKuigi Dennise ja Bahrain Merida vaheline leping oli lõpetatud 13. septembril, siis otsustati võistkond seda teadet enne maailmameistrivõistlusi mitte avaldada, et mitte segada ratturi ettevalmistust.\n\nVeel enne MM-i antud intervjuus sõnas Dennis, et loodab Bahrain Meridas sõita ka 2020. aastal, aga praeguse seisuga näib tema karjäär jätkuvat pigem CCC, Trek-Segafredo või Ineose võistkonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgratta profivõistkond Bahrain Merida lõpetas eelmisel nädalal meeste temposõidu maailmameistriks kroonitud austraallase Rohan Dennise lepingu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kehtestas sanktsioonid Putini liitlasega seotud firmadele\n\n## Põhitekst:\n\nMinisteeriumi välisinvesteeringute seireamet (OFAC) kehtestas sanktsioonid 2018. aasta novembris toimunud kongressi valimistesse sekkumise eest.\n\nValimiste eel paiskas Prigožinile kuuluv ja Peterburis asuv trollivabrik Internet Research Agency (IRA) sotsiaalmeediakontodega USA avalikku ruumi palju valeinfot, milles mustas Venemaasse vaenulikult suhtuvaid kandidaate.\n\nSanktsioonid said firmad Autolex Transport Ltd., Beratex Group Limited ja Linburg Industries Ltd.\n\nLisaks kanti sanktsioonide nimistusse kuus IRA töötajat: Džeikhun Nasimi Ogli Aslanov, Mihhail Leonidovitš Burtšik, Vadim Vladimirovitš Podkopaev, Vladimir Dmitrijevitš Venkov, Igor Vladimirovitš Newsterov ja Deniss Igorevitš Kuzmin.\n\nSanktsioonide alla läks ka Beratexiga seotud jaht St. Vitamin ja kolm lennukit: Autolexiga seotud M-Saan, Beratexiga seotud RA-02791 ja Linburgiga seotud VP-CSP.\n\nÜhendriikide sõnul kasutab Prigožin neid sõidukeid maailmas reisimiseks ning varjab riiulifirmade taha. Uued sanktsioonid tähendavad, et USA ja paljud välismaa sadamad saavad nende firmade ja sõidukitega tehinguid tehes trahvi.\n\nUSA arvates üritas Prigožin õõnestada Ameerika demokraatlikke protsesse, kuigi pole tõendeid, et IRA või muu välistegutseja suutis takistada kellegi hääleandmist, muutis kellegi häält või segas häältelugemist, ütles rahandusminister Steven Mnuchin.\n\n\"Olgu see hoiatus: kõiki toimijaid, kes jätkavad nende üksikisikute, firmade, lennukite või laevadega lävimist, ootavad samuti sanktsioonid,\" lausus välisminister Mike Pompeo. \"Oleme selgelt öelnud: me ei kavatse taluda meie valimistesse sekkumist väljaspoolt.\"\n\nUSA võimud süüdistavad IRA-d ulatuslikus valeinfokampaanias 2016. aasta presidendivalimiste ajal, et kallutada tulemus praeguse presidendi Donald Trumpi kasuks. Prigožinile juba kehtivad Ühendriikide sanktsioonid nendesse valimistesse sekkumise eest.\n\nWashington tegutseb ka 2020. aasta presidendivalimiste kaitsmiseks välissekkumise eest. USA rahandusministeerium tõi eraldi välja valimiste kaitsmise Venemaa, Iraani ja Hiina eest.\n\nMoskva lubas vastata uutele USA sanktsioonidele\n\nUSA uued sanktsioonid on kummastavad ning rünnak Venemaa vastu, teatas Vene välisministeerium ja lubas vastata.\n\n\"Ärgitame Ameerika poliitikuid lõpetama seda kasutut sanktsioonide mängu, mille tulemus on null, ning naasma terve mõistuse seisukohale,\" lisas ministeerium avalduses.\n\nMinisteeriumi hinnangul on sanktsioonid osa USA sisepoliitilisest kriisist, kus \"Washingtoni võimuladvik kasutab Venemaa asju omaenda oportunistlike eesmärkide saavutamise vahendina\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kehtestas sanktsioonid Vene presidendi Vladimir Putini liitlasest ärimehe Jevgeni Prigožiniga seotud kolmele firmale ja kahele isikule, teatas USA rahandusministeeriumi osakond esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKarsten Warholm kaitses edukalt maailmameistritiitlit\n\n## Põhitekst:\n\nKa kaks aastat tagasi Londonis maailmameistriks tulnud 23-aastasele norralasele järgnes ameeriklane Rai Benjamin ajaga 47,66. Pronksi võitis Abderrahman Samba (48,03), esimesena jäi pjedestaalilt välja Briti Neitsisaari esindav Kyron McMaster, kes püstitas ajaga 48,10 enda hooaja tippmargi.\n\nViienda koha sai isikliku rekordi püstitanud ameeriklane TJ Holmes (48,20), järgnesid türklane Yasmani Copello (48,25), brasiillane Alison Dos Santos (48,28) ja alžeerlane Abdelmalik Lahoulou (49,46).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Dohas võidutses meeste 400 m tõkkejooksu finaalis norralane Karsten Warholm ajaga 47,42.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste kõrgushüppe valitsejannast sai kolmekordne maailmameister\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Lasitskene ületas kõrguse 2.04 ning läks üritama ka kõrgust 2.08, ent see jäi neutraalse lipu all võistelnud Venemaa kõrgushüppajal ületamata.\n\nLasitskene järel sai teise koha naiste U-20 maailmarekordi püstitanud 18-aastane Jaroslava Mahutšihh, kes ületas samuti kõrguse 2.04. Kõrgusest 2.08 noor ukrainlanna loobus.\n\nPronksmedali võitis isikliku rekordi püstitanud ameeriklanna Vashti Cunningham (2.00). Esimesena jäi pjedestaalilt välja Ukraina kõrgushüppaja Julia Levtšenko (2.00).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Kataris Dohas võidutses naiste kõrgushüppes kolmandat MM-i järjest venelanna Maria Lasitskene.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nDaniel Stahl krooniti esimest korda kettaheite maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastase Stahli, kes kaks aastat tagasi võitis Londoni MM-il hõbeda, seeriaks kujunes 66.59 – 67.18 – 67.59 – 65.83 – x – 67.05.\n\nStahli järel sai hõbemedali kaela Jamaica kettaheitja Fedrick Dacres, kes heitis enda parimal katsel ketast 66.94 meetrit. Pronksmedali võitis austerlane Lukas Weisshaidinger tulemusega 66.82.\n\nLeedulasest tiitlikaitsja Andrius Gudžius, kes käis kevadel operatsioonil, sai enda esimesest kolmest katsest tulemuse kirja vaid ühel, heites ketast 61.55 meetrit. Sellega sai leedulane lõppkokkuvõttes 12. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Kataris Dohas võidutses meeste kettaheites rootslane Daniel Stahl, kes sai enda parimal katsel kirja 67.59-meetrise kettakaare.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste 800 m jooksu kuldmedal läks Ugandasse\n\n## Põhitekst:\n\nNakaayi järel tuli teiseks enda hooaja tippmargi jooksnud ameeriklanna Raevyn Rogers ajaga 1.58,18. Pronksi võitis Rogersi kaasmaalane Ajee Wilson (1.58,54).\n\nEsimesena jäi pjedestaalilt välja ugandalanna Winnie Nanyondo, järgnesid Eunice Jepkoech Sum (Keenia), Natoya Goule (Jamaica), Rababe Arafi (Maroko) ja Ce'Aira Brown (USA).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Dohas võitis naiste 800 m jooksus kuldmedali Uganda jooksja Halimah Nakaayi, kes püstitas ajaga 1.58,04 uue Uganda rahvusrekordi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste takistusjooksu MM-tiitel võideti rekordilise ajaga\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastase Chepkoechi järel sai teise koha kahe aasta tagune võitja ameeriklanna Emma Coburn, kes püstitas ajaga 9.02,35 enda isikliku rekordi.\n\nPronksmedali võitis sakslanna Gesa Felicitas Krause ajaga 9.03,30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dohas jätkuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel tuli naiste takistusjooksu maailmameistriks keenialanna Beatrice Chepkoech ajaga 8.57,84, mis on uus maailmameistrivõistluste rekord.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEtiooplased teenisid 5000 m jooksus kaksikvõidu, Ingebrigtsenid jäid medaliteta\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja tippmargi püstitanud Edrise järel sai teise koha samuti Etioopiat esindav Selemon Barega (12.59,70). Pronksmedali võitis Kanada jooksja Mohammed Ahmed (13.01,11).\n\nKolmest Norra jooksjast, vendadest Ingebrigtsenist, jooksis parima aja Jakob Ingebrigtsen, kes sai ajaga 13.02,93 viienda koha. Mullu 5000 m jooksu Euroopa meistriks tulnud Jakob Ingebrigtsen jooksis pikalt juhtgrupis ning läks ka viimasel ringil juhtima, kuid lõpusirgel norralase jõud rauges.\n\nHenrik Ingebrigtsen sai kirja 13. koha (13.36,25), Filip Ingebrigtsen katkestas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kataris Dohas jätkuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel võidutses meeste 5000 m jooksus tiitlikaitsja Muktar Edris ajaga 12.58,85.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Suusaliit ja Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon alustavad koostööd\n\n## Põhitekst:\n\nMurdmaasuusatamine moodustab suure osa erialasest treeningust laskesuusatajatelgi, seega oodatakse laskesuusatajaid osalema EKR3, EKR4 ja EKR5 ühiskoolitustele, mille raames toimuvad ka laskesuusatajate erialaspetsiifilised tunnid.\n\nEKR3 koolitust viib läbi Kaarel Zilmer, EKR4 ja EKR5 koolitusi Jaanus Teppan ja Allar Kivil. Laskesuusatamise erialaspetsiifilise osa koolitajaks on Mihkel Joosing.\n\nMurdmaasuusatamise ja laskesuusatamise koolituste toimumisajad hooajal 19/20:\n\nEKR3 koolituse toimumisaeg (maht 30 tundi)\n3. veebruar-7. veebruar 2020 Tehvandil, Otepääl\nKoolitajad: Kaarel Zilmer, Mihkel Joosing\n\nEKR4 toimumisaeg (maht 50 tundi)\n2.-3. november 2019 Tartus\n7.-8. detsember 2019 Tartus\n3. jaanuar 2020 Otepääl (ainult laskesuusatajad!)\n4.-5. jaanuar 2020 Otepääl\n\nLaskesuusatajad võtavad osa igast murdmaasuusatamise blokist + täiendavad laskesuusatamise eriala koolituspäevad toimuvad 3. jaanuaril ja 5. jaanuaril 2020 Otepääl.\n\nKoolitajad: Jaanus Teppan, Allar Kivil, Mihkel Joosing\n\nEKR5 (maht 70 tundi) eeldatavad toimumisajad (asukoht täpsustamisel)\n8.-9. veebruar 2020\n29. veebruar-1. märts 2020\n28.-29. märts 2020\n25.-26. aprill 2020\nKoolitajad: Jaanus Teppan, Allar Kivil, Mihkel Joosing\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates käesolevast sügisest alustab Eesti Suusaliit koostööd Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooniga, eesmärgiks ühiste treenerikoolituste organiseerimine ja treeneritele kutsekvalifikatsiooni omandamiseks ning säilitamiseks paremate võimaluste tagamine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nYohan Blake jäi 200 m jooksu finaali ukse taha\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalist jäid teiste seas välja Jamaica sprinter Yohan Blake (20,37) ja suvel hooaja kolmanda tulemuse jooksnud nigeerlane Divine Oduduru (20,84).\n\nKolmandas jooksus, kus jooksid nii Blake kui Oduduru, näitas parimat aega kanadalane Andre De Grasse, kes läbis 200 m 20,08 sekundiga. Teisena pääses sellest jooksust edasi Kyle Greaux (20,24).\n\nFinaali pääsesid veel Alex Quinonez (19,95), Zhenye Xie (20,03), Adam Gemili (20,03), Ramil Guliyev (20,16), Aaron Brown (20,20).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Doha kergejõustiku MM-il peeti esmaspäeval meeste 200 m poolfinaalid, kus kiireima aja jooksis ameeriklane Noah Lyles (19,86).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKoondise juurest naasnud Šapovalov sai Saksamaal kirja 90 minutit\n\n## Põhitekst:\n\nFreiburgi U-17 meeskond kaotas koduväljakul Wiesbadeni Weheni meeskonnale 0:2, kirjutab Soccernet.ee. Aleksandr Šapovalov tegi kaasa kõik 90 minutit. Enamikest konkurentidest ühe mängu vähem pidanud Freiburg on 14 meeskonna seas 11. kohal, seitsme mänguga on kogutud viis punkti.\n\nU-19 kõrgliiga põhjatsoonis sekkus Mattias Männilaan platsile 74. minutil ja sai seitse minutit hiljem kollase kaardi. Markkus Seppik mänguaega ei teeninud. Florast laenul olevate eestlaste koduklubi Kieli Holstein alistas võõrsil 3:2 Leipzigi eakaaslased. Kiel on 14 meeskonna eas üheksas, Leipzig seitsmes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erinevates Saksamaa noorte jalgpalliliigades käisid nädalavahetusel platsil nii Mattias Männilaan kui Aleksandr Šapovalov.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMiller-Uibo pääses 400 m jooksus kindlalt edasi\n\n## Põhitekst:\n\nViiendas eeljooksus jooksnud bahamalanna Miller-Uibo võidutses ajaga 51,30. Teiseks tuli prantslanna Deborah Sananes (51,76) ja kolmandaks Keenia jooksja Mary Moraa (51,85).\n\nEeljooksude kiireima aja jooksis ameeriklanna Wadelina Jonathas, kes läbis distantsi 50,57 sekundiga. Isikliku rekordi püstitas teise tulemuse teinud Botswana jooksja Galefele Moroko (50,59), kolmandat aega näitas Bahreini sprinter Salwa Eid Naser (50,74).\n\n400 m poolfinaalid joostakse teisipäeval, finaal on kavas neljapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dohas jätkuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel tagas esmaspäeval naiste 400 m jooksus kindlalt koha poolfinaalis olümpiavõitja Shaunae Miller-Uibo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMaanteesõidu MM-il säras USA, Prantsusmaa ja Hispaania jäid medalita\n\n## Põhitekst:\n\nTäiskasvanute seas tõi ameeriklastele ainsa kulla naiste temposõidus Chloe Dygert Owen, aga juunioride grupisõidus võidutses meestest Quinn Simmons ja naistest Megan Jastrab.\n\nEnim medaleid sai Harrogate'ist aga Hollandi koondis, kes võitis kaks kulda, neli hõbedat ja kaks pronksi ehk kokku kaheksa autasu. Kullad tõid Hollandile Annemiek van Vleuten naiste grupisõidus ja segavõistkondade temposõidu koondis.\n\nKorraldaja Suurbritannia saagiks jäi kolm pronksi. Kokku jõudis medalini kümme koondist, kuid ala suurriikidest ei jagunud ühtki auraha Prantsusmaa ega Hispaania jalgratturitele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval kulmineerunud jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlustel osutus kõige edukamaks medaliriigiks USA, kes kogus kõigi alade ja vanuseklasside peale kolm kulda, ühe hõbeda ja kaks pronksmedalit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nCardiff peab hukkunud jalgpalluri eest esialgu maksma kuus miljonit\n\n## Põhitekst:\n\nArgentiinlane Sala lõi 2018/19 hooaja esimeses pooles Prantsusmaa kõrgliigas 19 mänguga 12 väravat ja Cardiff ostis ta 19. jaanuaril Nantes'ilt ära. Üleminekusummaks oli 17 miljonit eurot, mille esimeseks sissemakseks pidi olema kuus miljonit.\n\nKaks päeva hiljem kadus Salad ja pilooti David Ibbotsoni kandnud lennuk Alderney lähistel radarilt, argentiinlase surnukeha leiti 7. veebruaril. Cardiff keeldus seejärel Nantes'ile üleminekusummat maksmast, sest nende sõnul ei olnud Sala surma hetkel veel ametlikult klubi mängijaks.\n\nFIFA andis esmaspäeval teada, et Cardiff peab Prantsusmaa klubile tasuma kokku lepitud esimese sissemakse. Kuigi Walesi võistkonnal on kümme päeva aega apelleerida, tähendab FIFA otsus tõenäoliselt, et Cardiff peab hiljem Nantes'ile tasuma üleminekusumma täies ehk 17 miljoni ulatuses.\n\nCardiff langes möödunud hooaja järel kõrgliigast välja ja on praegu esiliigas üheksa vooru järel 12. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA otsustas, et Inglismaa esiliigas mängiv Cardiff City peab möödunud aasta jaanuaris hukkunud Emiliano Sala eest Nantes'ile maksma kuus miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSwedbank Eesti juhiks sai Olavi Lepp\n\n## Põhitekst:\n\nSamuti otsustas Swedbank Eesti nõukogu lõpetada lepingud kolme senise juhatuse liikmega, teatas pank pressiteate vahendusel.\n\n\"Muudatused Swedbank Eesti juhtkonnas on langetatud tulevikuvaatest lähtuvalt. Olavi Lepp ja Anna Kõuts on kogenud pangajuhid, kes on Swedbanki arendamisse väga palju panustanud,\" ütles Swedbank Eesti nõukogu esimees Björn Elfstrand.\n\n\"Keskendume Eestis hetkel sellele, et tugevdada Swedbanki klientide ja ühiskonna vahelist sidusust ja usaldust. Lisaks oleme täielikult pühendunud rahapesuvastase võitluse tugevdamisele,\" ütles Swedbanki Balti panganduse juht Charlotte Elsnitz.\n\nTöösuhe otsustati lõpetada Swedbank Eesti endise juhatuse esimehe Robert Kiti ja finantsjuhi Vaiko Tammeväljaga, kelle tegevus oli peatatud alates 17. juunist. Samuti otsustati töösuhe lõpetada senise eraisikute panganduse juhi Kaie Metslaga.\n\n\"Kolme tugeva ja hinnatud juhiga töösuhte lõpetamine oli raske otsus. Otsus baseerub panga sisejuurdlusel, mis tõi välja vajakajäämised varasemas rahapesutõkestamise alases töös,\" lausus Björn Elfstrand.\n\nPank ei ole tänaseks kriminaalset tegevust tuvastanud ega raporteerinud, märgiti pressiteates.\n\nUueks Swedbank Eesti eraisikute divisjoni juhiks saab Tarmo Ulla, kes töötas Swedbanki Balti panganduse erakliendi finantseerimise divisjoni direktorina.\n\nRobert Kitt: minu tegevuses pole leitud midagi kriminaalset\n\nSwedbank Eesti nõukogu peatas Rober Kiti volitused panga juhina 17. juunil. Põhjuseks märgiti toona käimasolev sisejuurdlus.\n\nKitt teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et tema tegevuses pole seni leitud midagi kriminaalset.\n\n\"Swedbank ütleb, et põhjused on minevikus ning uurimine ei ole seni leidnud minu tegevuses midagi kriminaalset. Mul on selle üle hea meel. Nii ongi. Nagu ma suvel märkisin, on omanikul alati õigus teha juhatuses muutusi ning seda võimalust omanik kasutas,\" kirjutas Kitt Facebookis.\n\nKitt märkis, et mõtleb praegu, millega edaspidi tegelda.\n\n\"Mis minust edasi saab? Suvi on toonud palju uusi mõtteid, ideid ja värskeid rekordeid spordiradadelt. Olen aja maha võtnud, ja mõtlen: kuidas oma 25-aastast panganduskogemust kõige paremini kasutada? Ma ei välista riigi-, akadeemilist ega erasektorit ei kodu- ega välismaal - ühtegi võimalust, kus saab väärtust luua ning Eesti elu edendada. Teeme seda koos, sõbrad, ikka edasi!\" kirjutas Kitt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Swedbank Eesti Nõukogu nimetas esmaspäeval panga juhatuse esimeheks Olavi Lepa ja finantsjuhiks Anna Kõutsi, kes siiani täitsid neid ülesandeid kohusetäitjatena.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSloveenia lennufirma Adria Airways läks pankrotti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Adria Airways esitas esmaspäeval Kranji kohtule taotluse alustada pankrotimenetlust,\" teatas lennufirma ja lisas, et käigu taga on rahanappus. Kohtul on taotluse kaalumiseks aega kolm päeva.\n\nSloveenia lennundusamet teatas, et tühistas Adria tegevusloa ja maandas ettevõtte lennupargi.\n\nLäinud nädal andis ametkond Adriale nädal aega restruktureerimisplaani esitamiseks, mille tegemata jätmisel ähvardati firma tegevusloa tühistamisega.\n\nSloveenia valitsus välistas esmaspäeval lennufirma päästmise, sest Adria finantsolukord oli oodatust halvem ja pankrotti nähti ainsa abinõuna.\n\nSloveenia riik müüs Lääne-Balkanil ja mujal Euroopas regionaalseid lende tegeva firma 2016. aastal Saksa investeerimisfondile 4K. Uue omaniku all on lennufirma aga jätkanud kahjumi teenimist.\n\nAdria Airwaysi juht on eestlane, varem Nordica juhatusse kuulunud Sven Kukemelk. Sloveenia firma on Nordicale 7,8 miljonit eurot võlgu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sloveenia lennufirma Adria Airways teatas esmaspäeval, et taotleb pankrotti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVangerdusi teinud Kalev/Cramo lõi käed endise Tuneesia liiga staariga\n\n## Põhitekst:\n\nLahkumas on ka mõlemad tsentrid, kui Dwight Coleby teenetest loobutakse ning Zach Smith läheb katkise käega USA-sse operatsioonile, kirjutab Korvpall24.ee.\n\n\"Jackson oli tubli poiss, aga treeneritele jäänud mulje kohaselt polnud ta veel valmis sellisel tasemel meid mängujuhina aitama,\" rääkis Kalev/Cramo abitreener Indrek Reinbok meeskonnast lahkuva noormehe kohta.\n\nKyle Vinalese näol on tegu kunagise eduka kolledžikorvpalluriga, keda edasine karjäär on viinud erinevatesse eksootilistesse liigadesse. 2015. aastal valiti tagamees Tuneesia liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks, kui kogus keskmiselt 22,4 punkti ja kuus söötu. Mullu pallis Vinales 14 mängu Küprose meeskonnas Larnaca AEK, kus kogus keskmiselt 27 minutiga 17,1 punkti, 2,6 lauapalli ja kaks söötu.\n\n\"Ootame, et ta suudaks skoori teha ning vajalikel hetkedel ka mängujuhtimise üle võtta,\" selgitas Reinbok.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond on tagaliinis tegemas vangerdust, kui lahkub Antino Jackson ning asemele palgatakse 27-aastane ja 185 cm pikkune Kyle Vinales.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuure edu maha mänginud Shaun Murphy sai siiski turniirivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nViimati 2017. aasta märtsis reitinguturniiri võitnud Murphy juhtis pausiks 5:4 ja alustas uut sessiooni nelja frame 'i võiduga järjest, aga selg-vastu-seina olukorras Williams vastas sellele samaga.\n\nOtsustav frame kuulus siiski 2005. aasta maailmameistrile Murphyle, kes sai nii hakata tähistama karjääri kaheksandat reitinguturniiri võitu. Finaalis tegid mõlemad kaks century break 'i ehk saja või enamapunktilist seeriat.\n\nValitsev maailmameister ja maailma edetabelijuht Judd Trump alustas turniiri kindlate 5:0 võitudega Mike Dunni ja Zhou Yuelongi üle, aga kaotas kaheksandikfinaalis Joe Perryle 2:5.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiinas Guangzhous peetud snuukri reitinguturniiri võitis inglane Shaun Murphy, kes alistas esikohamatšis mulluse maailmameistri Mark Williamsi 10:9.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n\"OP+\" saatepea võitis Eesti disainiauhindadel kaks preemiat\n\n## Põhitekst:\n\nSaate \"OP+\" möödunud hooaja saatepea eest vastutasid animaatorid Maido Hollo, Joosep Volk ja Karri Kaljend. Saatepea lahenduse eest vastutas agentuur Tolm, kes võitis animatsiooni kategoorias ka hõbeda (Bondora Superhero) ja pronski (MeetFrank).\n\nSaatepea muusika autor on Janek Murd, kes on loonud ka \"Aktuaalse kaamera\" signatuuri. Muusika kategoorias pälvis kulla reklaam \"Palju õnne, Eesti\" ja hõbeda reklaam \"Vurtsvasser\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal anti välja seekordsed Eesti disainiauhinnad, kus kultuurisaate \"OP+\" saatepea võitis kaks preemiat: heli ja muusika kategoorias pronksi ja animatsiooni kategoorias kulla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOjamaa hilisest väravast jäi Miedzile väheks\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad Eesti koondislased tegid kaasa kogu kohtumise, kui Warta jättis avapoolajal penalti kasutamata ning kõik väravad löödi viimase kümnekonna minuti sees, vahendab Soccernet.ee.\n\nSelle võiduga Poola esiliiga liidriks tõusnud Warta läks 83. ja 85. minuti väravatest oma teed, enne kui Ojamaa 89. minutil vahe minimaalseks vähendas.\n\nKui võidu korral tõusnuks Miedz teist kohta jagama, liidrist kolme punkti kaugusele, siis nüüd jagatakse tihedas liigatabelis hoopis kuuendat kuni üheksandat positsiooni.\n\nKarl Mets puudus mängukeelu tõttu, kui Stockholmi AIK tegi võõrsil 1:1 viigi Elfsborgiga. AIK-i tiitlilootustele oli see löögiks - liidrist Djurgardenist jäädakse ühe enampeetud mängu juures kolme punkti kaugusele.\n\nSilver Grauberg tegi kaasa kogu kohtumise, kui tema koduklubi Mjölner kaotas võõrsil 1:4 Askerile ja jätkab Norra tugevuselt kolmandas liigas oma tsoonis viimasel kohal.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Henrik Ojamaa lõi Poola esiliigas oma hooaja kolmanda värava, kuid tema ja Artur Pika koduklubi Legnica Miedz kaotas olulises mängus Poznani Wartale 1:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna TV koondas kaheksa töötajat\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Televisiooni juhatuse liige Taavi Pukk ütles ERR-ile, et nimeliselt ei soovi ta koondatuid üles lugeda. \"Seal olid inimesed, kes olid seotud programmi toimetamisega, välishangetega, kaks päevatoimetaja ametikohta, üks tugiteenuste inimene, üks finantsspetsialist ja kaks ametikohta saatejuht-toimetaja ametikohalt,\" rääkis Pukk.\n\nEelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil räägiti, et töö kaotavad Tallinna Televisiooni 30 töötajast pooled. Taavi Puki sõnul on selle puhul tegemist kõige mustema stsenaariumiga ning on võimalik, et rohkem inimesi ei pea koondama.\n\n\"See esmane valik on meil tehtud ja me loodame, et ehk õnnestub meil nii, et me saame alles jäänud meeskonnaga jätkata,\" ütles ta.\n\nTaavi Pukk rääkis, et konkreetne pilt Tallinna Televisiooni sulgemise maksumusest peaks kujunema 21. oktoobriks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaheksa Tallinna Televisooni töötajat said esmaspäeval koondamisteate, nende seas ka kaks saatejuhti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\n450 000 diiselauto omanikku läks Volkswageni vastu kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nTegu on Saksamaa esimese ühishagiga, mille muutis võimalikuks mullu tehtud seadusemuudatus.\n\nKui Volkswagen peaks kohtuasja kaotama, saavad autoomanikud esitada ettevõttele kahjunõude. Kohtuasja arutamine võtab aga tõenäoliselt mitu aastat, autotooja enda hinnangul vähemalt neli aastat, kirjutab BBC.\n\nJuba varem jõudis Volkswagen Saksamaal kokkuleppele riigiga, lubades ajakohastada mootorsõidukite heitkoguste kontrolli tarkvara. See on üks põhjustest, miks autotootja peab ühishagi alusetuks.\n\nAastal 2015 tunnistas Volkswagen, et kasutas heitgaasi näitudega petmiseks ebaseaduslikku tarkvara. USA keskkonnaamet leidis, et tarkvara abiga oli diiselautode heitgaaside näit tegelikkusest kümneid kordi väiksem.\n\nNn heitgaasipettus on Volkswagenile läinud maksma juba 30 miljardit eurot. Ameerika Ühendriikides pidi Volkswagen maksma hüvitist rohkem kui 25 miljardit dollarit (22,5 miljardit eurot), Austraalias nõustus ettevõtte maksma autoomanikele 127 miljonit Austraalia dollarit (79 miljonit eurot).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal algas esmaspäeval kohtuprotsess, kus 450 000 Volkswageni autoomanikku nõuab ühishagis autofirmalt hüvitist heitgaaside kohta antud valeinfo eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPriit Biene lõpetas enduro MM-sarja 12. kohal\n\n## Põhitekst:\n\n\"Läksin Prantsusmaale kahetiste tunnetega,\" võttis Biene Ambert'is toimunud võistluse kogemuse kokku. \"Ühest küljest olin indu täis, aga keha tundis, et väsimus on sees. Viimane MM-etapp oli mulle juba viies nädalalõpp järjest võistelda ja kõik need on olnud rasked sõidud.\"\n\nReedesel proloogil oli tunne Bienel enda sõnul hea ja ta sõitis oma klassis Junior 2 välja 11. ja üldarvestuses 16. aja. Laupäevane päev algas aga paari kukkumisega ja ta sai kohe aru, et seekordne rada on tõesti väga raske ja keha väsinud. Ülesõit oli väga pikk ja eriti kurnav, seal oli sees kaks tõusu, kust ei saanud ilma abita keegi üles. \"Pühapäeval võeti pärast teist ringi üks tõus trassist välja ja lõpus veel teinegi tõus,\" rääkis Biene. \"Sõitsime ülesõitu sama rada mööda, mida karikaarvestuse klassi osalejad ja naised.\"\n\nOma sõiduga ei jäänud Biene seekord rahule, kuid katkestamisele ei mõelnud ta kordagi ja tulemusel polnud samuti viga – ta oli oma klassis esimesel päeval 14. ja teisel päeval 12.\n\nHooaja kokkuvõttes sai Biene Junior 2 klassis 12. ja Junioride üldarvestuses 30. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel toimus Prantsusmaal enduro MM-i viimane etapp, kus ainsa eestlasena sarjas kaasa tegev Priit Biene (Yamaha, Johansson MPE RedMoto Racing) lõpetas hooaja oma klassis 12. kohal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAndrus Raadik hakkab mängima Türgi kõrgliigas\n\n## Põhitekst:\n\nArhavi sai eelmisel hooajal Türgi liigas 11. ehk eelviimase koha, koguti seitse võitu ja 15 kaotust, vahendab volley.ee.\n\nViimased kolm hooaega mängis Raadik Soome meistriliigas, kuuludes viimati Savo Volley ridadesse ja esindades kahel eelneval aastal Pielavee Sampot. Soome hooaegadel oli Raadik liiga üks resultatiivsemaid mängijaid.\n\nTürgis mängib sel hooajal ka Oliver Venno, kes jätkab Istanbuli Galatasaray ridades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase võrkpalli rahvusmeeskonna mängijana veel klubita olnud nurgaründaja Andrus Raadik sõlmis uueks hooajaks lepingu Türgi klubiga Arhavi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVene asevälisminister: Venemaa vastaks USA rakettide ilmumisele Euroopasse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selliste rünnakuvahendite ilmumine, mis seaks nende tegevusulatuse tõttu ohtu märkimisväärse osa Venemaa territooriumist, vähemalt selle Euroopa osa, nõuaks meilt kompenseerivaid meetmeid hüpoteetilisel juhul, kui sellised raketid Euroopas kasutusele võetakse,\" ütles Rjabkov ajakirjale International Affairs.\n\n\"Need kompenseerivad meetmed ei pea piirduma samasuguste või sarnaste süsteemide paigutamisega piirkondadesse, kus need ulatuksid Ühendriikide või kellegi teise uute süsteemideni. Neid ei paigutataks tingimata ainult nendele aladele,\" sõnas ta.\n\n1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel sõlmitud kahepoolne INF-lepe keelas maal baseeruvate 500 kuni 5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.\n\nÜhendriigid süüdistasid Venemaad lepingu aastatepikkuses rikkumises, millele Moskva vastas omapoolsete süüdistustega. USA lahkus INF-ist ametlikult 2. augustil.\n\nKaitseminister Mark Esper ütles augusti alguses, et kuna USA pole enam INF-iga seotud, siis on alustatud juba tööd uute raketisüsteemide arendamisega, mis olid leppega keelatud.\n\nEsperi sõnul tahab USA Hiinale vastu seismiseks paigutada Aasiasse mõne kuu jooksul uued maismaal baseeruvad tavalõhkepeaga keskmaaraketid.\n\nSamas pole Ühendriigid teatanud samalaadsest kavatsusest Euroopas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa rakendaks vastumeetmeid, kui Ühendriigid peaksid paigutama Euroopasse nüüdseks kehtetu keskmaa tuumajõudude leppega (INF) keelatud rakette, kuid vastus ei pruugi tulla samas regioonis, ütles asevälisminister Sergei Rjabkov.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNeivelt: pensionifondid saadavad inimestele vale signaali\n\n## Põhitekst:\n\nEndine Hansapanga ja nüüdne Pocopay juht Indrek Neivelt pooldab Isamaa kombel pensioniraha investeerimisel inimestele suurema vabaduse andmist.\n\nTema sõnul on pensionireformi diskussiooni peamine viga see, et keegi pole esindanud kliendivaadet, vaid fondid on kogu aeg lähtunud vaid omanikuvaatest, püüdes aktsionäridele tulevaste klientide pealt maksimaalset tulu teenida, mistõttu ongi pensionirahad fondides kiratsenud. Teiseks probleemiks peab ta pensionifondide juriidilist ülereguleeritust.\n\nNeivelti sõnul on pensionifondid eksitanud inimesi neile vale signaali välja saates.\n\n\"Pensionifondid annavad ühiskonnale vale signaali, nagu saaks need asendada lapsi ja et raha on lahendus kõigele. Probleem on, et me kogume raha, aga meil pole lapsi. Aga rahast üksi ei piisa, inimesi on ka vaja. Raha ja inimeste importimine pole Euroopa Liidu majandusele parim lahendus,\" ütles Neivelt.\n\nTegelikkust peegeldab tema sõnul olukord, kus noor kahe lapsega perekond, kes ootab kolmandat last ja tahab seetõttu suuremat korterit osta, jääb pangas laenu küsides pika ninaga, sest pank ei anna lapse sünniga seotud kulude kasvule viidates rohkem laenuraha. Neivelt näeb probleemi II pensionisamba maksetes, mis võtavad sellistelt peredelt ära võimaluse suurem korter osta, sest osa igakuistest sissetulekutest läheb automaatselt pensionirahaks.\n\n\"Meie eesmärk on koguda raha, üha enam raha. Aga sellest pole kasu, sul peavad lapsed olema. Me räägime üha rahast, aga unustame, et meid on vaid 1,3 miljonit ja me oleme kahanev rahvastik. Mis on aga Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk? Rahakogumine ei ole põhiseaduslik eesmärk,\" ütles Neivelt.\n\n\"Tulevane pension oleks mõistlik, kui see oleks 50-60 protsenti palgast, sõltub muidugi, milline oli palk. 65-aastaselt pensionile minnes on võimalik, et inimene suudab töötada ka 70-aastaseni. Süsteem peab paindlikum olema. Noored ei mõtle, et jäävad pensionile, vaid töötavad sisuliselt oma elu lõpuni,\" tõdes Neivelt.\n\nNeivelt peab veaks, et pensionifondide tootlusi on võrreldud majanduskasvu, mitte inflatsiooniga.\n\nTema pakutud lahendus kattub Isamaa ideoloogiaga: pensionisambad peavad olema vabatahtlikud, mitte kohustuslikud ning neid puudutav regulatsioon peab olema lõdvem ja andma inimestele vabamad käed selle raha investeerimisel.\n\nPraegust pensionireformi ei soostu ta nimetama reformiks.\n\n\"Ma ei nimeta seda reformiks, reform on palju suurem asi. See on väike-väike muudatus, kus valitsus annab inimestele võimaluse valida, kas osaleda teises sambas või mitte. See on pisimuudatus,\" ütles Neivelt. \"Nagu Gorbatšov ütles, et kommunism on väga hea süsteem, seda tuleb lihtsalt natuke reformida.\"\n\nNeivelti soovitus on riigil inimesi rohkem usaldada. \"Valitsus peaks rohkem selgitama erinevatele sissetulekugrupidele, mis on neile mõistikum, kõige arukam lahendus, kui nad teenivad nii- või niipalju: kes peab juurde maksma, kes mitte. Rääkige inimestega!\"\n\nViisemann: riik ei tea, mida asemele pakub\n\nLHV asutaja Andres Viisemann kaitses praegust pensionisüsteemi, mis on üles ehitatud panganduskeskselt. Tema sõnul on pensionisüsteem just hakanud saavutama mingit suurust ja küpsust, millega on võimalik investeerides kaasa rääkida fondides, kuhu väikestel tegijatel asja pole.\n\n\"See on võimalus investeerida säästud ühiskonna jaoks produktiivselt ja sedasi kõigi elu paremaks teha,\" ütles Viisemann. \"Praegune pensionireform on suur tagasilöök.\"\n\nTema sõnul ei tea riik ise ka, mida ta praegu ära lõhub ja mida asemele pakub.\n\nHansson: talvevarusid on mõistlik koguda\n\nEndine Eesti Panga president Ardo Hansson kaitses pensionisüsteemi karme regulatsioone, tõdedes, et just seetõttu ei ole inimesed oma raha pensionifondides kaotanud. Tema hinnangul tuleks valdkonda, mida parandada annab, parandada, selmet lõhkuda. Näiteks saaks pensioni väljamaksete poolt paindlikumaks muuta.\n\nHansson võrdles pensionisüsteemi talvevarudega: \"Kui paned kevadel kartuli maha ja võtad sügisel saagi üles, kas sa siis sööd oma kartulid kohe ära või riskid ikkagi keldrisse salve panemisega, kuigi mõni neist võib ületalve mädanema minna?\"\n\nHansson ütles, et Isamaa nägemus minimalistlikust pensionisüsteemist, kus kõik seisab eraisiku otsustel, on täielik vastand praegusele totaalsele süsteemile.\n\n\"Mõlema kaitseks saab rääkida, mõlemale saab esitada poolt- ja vastuargumente,\" tõdes Hansson.\n\nTa tõi esile, et uuringute kohaselt toetavad vabaks lastavat teist pensionisammast enim need, kes samal ajal toetavad erakorralist pensionitõusu. Hansson ütles, et ei saa vaadata, käed rüpes, kuidas tulevased pensionid tänaste otsuste tulemusel sulavad, sest 20 aasta pärast, kui tulemused käes, on hilja arutada selle üle, kes selle eest omal ajal vastutas.\n\nEndine keskpanga juht tõdes, et idee, kus pensionist saab inimeste sotsiaalne turvavõrk, millele vanuigi toetuda, ei ole enam reaalne tulevikustsenaarium, sest see pole realistlik.\n\nHanssoni sõnul oleks neist, kes kõnelevad teise pensionisamba lammutamise nimel, vastutustundlik panna kõrvale võrdlusandmed tulevaste maksude ja maksumääradega, kuid need on andmed, mida täna pole olemas, mistõttu on lammutamise jutt vastutustundetu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pensionifondid saadavad inimestele vale signaali, nagu oleks raha lahendus kõigele ja see asendaks lapsi, ütles pangandustegelane Indrek Neivelt IMF-i ja Eesti panga korraldatud ühisseminaril Eesti pensionisüsteemi tulevikust. Endine keskpanga juht Ardo Hansson aga peab mõistlikuks senist süsteemi lõhkumise asemel paindlikumaks teha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu pole kindel, kas EL-i eelarve peaks siduma õigusriigi põhimõtetega\n\n## Põhitekst:\n\nSoome peaminister Antti Rinne ütles pühapäeval, et ükski Euroopa Liidu liikmesriik, nende seas Ungari ja Poola, ei ole otseselt vastu ühenduse finantsraamistiku sidumisega õigusriigi põhimõtete järgimisega liikmesriikides.\n\nReinsalu märkis esmaspäeval ERR-ile antud lühiintervjuus, et tema andmetel pole liikmeriigid selles küsimuses veel kokkuleppele jõudnud ning et Euroopa Komisjonis hakatakse seda küsimust koos finantsperspektiividega alles arutama.\n\nEesti ei ole oma seisukohta selle ettepaneku suhtes veel kujundanud, märkis välisminister. \"Eesti seisukoht kujundatakse, kui selgub, milline see ettepanek saab lõplikult disainitud,\" ütles Reinsalu.\n\nReinsalu märkis, et varem oli komisjoni taolise ettepaneku osas tõsiseid juriidilisi probleeme, mille tõi välja Euroopa Nõukogu õigusteenistus.\n\n\"Seal oli küsimus, kas see pädevusruum, mis seal tekib nende rahaliste kärbetega, raha blokeerimisega, kas seda on võimalik aluslepingust nii tuletada,\" rääkis minister.\n\nReinsalu hinnangul tuleks eri valdkondade sidumist hoolikalt kaaluda. \"Kas tasub panna raha väljamaksed ja muid küsimusi nii kokku – siin tuleb enne üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata. Junckeri komisjoni poolt on omal ajal õhku pandud, et näiteks need riigid, kes ei võta pagulaskvootide alusel endale pagulasi vastu, siis neile peale panna mingid rahalised maksed või koormised – selles osas olen ma küll jäigalt eitaval seisukohal,\" lausus ta.\n\nReinsalu ütles, et arutelud ettepaneku üle kestavad ka järgmisel aastal. \"Uus komisjon astub ametisse ja eks need arutelud võivad järgmise aasta jooksul kesta,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti pole veel kujundanud lõplikku seisukohta ettepaneku suhtes, mille järgi seotakse Euroopa Liidu finantsraamistik õigusriigi põhimõtete järgmisega liikmesriikides, ütles välisminister Urmas Reinsalu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLastekirjanduse keskuses avatakse Katrin Ehrlichi juubelinäitus\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene Katrin Ehrlichi piltidega lasteraamat \"Mari päev\" ilmus 2005. aastal ja praeguseks kaunistavad tema illustratsioonid rohkem kui 30 teost. Lastekirjanduse keskuses on võimalik näha valikut raamatuillustratsioonidest, mis pärinevad aastatest 2008–2019. Samuti on väljas teemanäituste ja ajakirjade jaoks valminud pildid.\n\nIllustraator sõnas, et ta püüab joonistada teksti teistmoodi kui enamus inimestest seda ette kujutaks. \"Kujutan pigem seda, millest raamatu tegelased mõtlevad ja mida tunnevad. Ma ei jutusta oma piltides peaaegu kunagi teksti ümber, see oleks igav.\"\n\nNäituse kuraatori Viive Noore sõnul on illustraatori käekiri aastatega rahulikumaks muutunud. \"Loometee alguses olid tema pildid erakordselt detailirikkad ja kõik need detailid olid huvitavad või naljakad. Vahel oli kohe kahju, et neid nii ohtralt laiali puistati, see tundus lausa raiskamisena, sest igal pildil jagus materjali mitme jaoks,\" kinnitas ta ja tõi välja, et nüüd on illustraatori loomelaad muutunud rahulikumaks ja dekoratiivsemaks. \"Samas ka kuidagi sügavamaks, tuues välja olulise\".\n\nKatrin Ehrlich (1969) on illustraator, vabagraafik, raamatukujundaja ja graafiline disainer. Ta lõpetas 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia vabagraafika eriala. Samuti on Ehrlich õppinud Taani kõrgemas disainikoolis siiditrükki ning pälvinud korduvalt tunnustust konkursil \"5 kauneimat Eesti lasteraamatut\". Kahel korral on ta saanud Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna Kuldraamat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti lastekirjanduse keskuse illustratsioonigaleriis avatakse 3. oktoobril Katrin Ehrlichi juubelinäitus \"JUtt ja juTT\". Näitus jääb avatuks kuni 2. novembrini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n15-aastane jalgpallur lõi debüütmängus juba avapoolajal kübaratriki\n\n## Põhitekst:\n\nKübaratriki tegi Esiliiga B 31. voorus ka Robi Saarma, kelle kolmest väravast kaks sündisid penaltist. Ta aitas liidril Nõmme Unitedil purustada Keila JK 6:1, vahendab Soccernet.ee.\n\nTabeli punane latern Põhja-Tallinna Volta sai üle hulga aja punktilisa, olles eelnevalt kaotanud viis liigamängu järjest, väravate vahega 4:32. Eile tegi Volta 0:0 viigi Nõmme Kalju duubelmeeskonnaga.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimsi JK 15-aastane ründaja Oscar Ollik debüteeris jalgpalli Esiliiga B-s kübaratrikiga. Ta avas skoori juba teisel minutil ja lõi kolm väravat ära 39. minutiks. Viimsi võitis tänu nendele tabamustele Võru Heliost 3:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOsa Vaba Lava meeskonnast lahkub koos Evestusega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teatrikeskuse sellisel tegutsemisel puudunuks selge perspektiiv ja vastutuse jaotus, sest töörahu ning motiveeritus saavad tuleneda vaid selgest juhtimispoliitikast ja hierarhiliselt läbipaistvast süsteemist,\" selgitas Evestus.\n\n\"Minu uued, pikaaegse kultuuri- ja teatrivaldkonna kogemusega meeskonnaliikmed tegid oma lahkumisotsused vastavalt välja kujunenud olukorrale ning on loomulik, et ühiste eesmärkide ja arusaamade pinnalt liitununa tabas meid kõiki kriisiolukord.\"\n\nMärt Meose vastulause:\n\n\"Laupäeval andsid avalduse töölt lahkumiseks 3 inimest: produtsent, tehnikajuht ja müügijuht, kes olid asunud tööle augustis endise juhi Steven Hristo Evestuse kutsel,\" sõnas Meos ja kinnitas, et inimlikult on nende kolme inimese lahkumine arusaadav. \"Üks inimene lahkus juba varem.\"\n\nSamuti rõhutas Meos, et ülejäänud 8 meeskonnaliiget töötavad edasi, kuigi olukord on mõistagi ebameeldiv. \"Endise juhataja Evestuse orkestreeritud meediamöll häirib Vaba Lava töörahu,\" rõhutas ta ja mainis, et endine juhataja pole suutnud kasutada talle antud võimalust lahkuda viisakalt. \"Tema lahkumise tegelikuks põhjuseks olid valdkondlik ebakompetentsus ja puudulikud juhivõimed.\"\n\n\"Vaba Lava poliitikaks aga pole endisi töötajaid meedias detailselt kritiseerida, seega loodame, et siinkohal see torm veeklaasis lõpeb,\" selgitas ta ja selgitas, et kohtun avalduse esitanud inimestega ja kui neist kellegi otsus on lõplik, siis vabanenud töökohad komplekteeritakse lähiajal uute inimestega. \"Arutame juba võimalikke kandidaate.\"\n\n\"Ühtlasi kasutan võimalust ja soovitan külastada Vaba Lava etendusi \"Elagu elu mis põletab rinda\", \"Minu eesti vanaema\" ja \"Lõhe\",\" sõnas Meos.\n\nAprillist Vaba Lava tegevjuhina tegutsema asunud Evestuse ülesandeks sai esimestest päevadest uue meeskonna valimine ja kokkupanemine. Uue tegevjuhi kokku pandud meeskond alustas tööd selle aasta augustis ning jõudis koos tegutseda vähem kui paar kuud.\n\nLahkumise oluliste põhjustena on Evestus välja toonud eelkõige küsitavused juhtimismudelis, mis viisid väliste sekkumisteni igapäevase töö planeerimisel, juhtimisotsuste vastuvõtmisel, rahaliste kohustuste korraldamise osas ja lisapingete tekitamises meeskonnale.\n\nVaba Lava etenduskunstide platvorm on Eesti kultuuriruumis Evestuse sõnul vajalik, kuid selle ausa ja läbipaistva toimimise säilitamine on tekkinud olukorras seatud küsimärgi alla.\n\nEvestus on viidanud, et teatriühenduse R.A.A.A.M juht Märt Meos on tegelenud jooksvalt Vaba Lava juhtimise vastutusalaga, sealjuures rahaliste kohustuste kokkuleppimise ja tegevussuundade korraldamisega, kuigi ei omanud vastavat pädevust peale oma lahkumist juhatusest selle aasta mai keskel.\n\nNõukogu, mille koosseisu kuulub kolm R.A.A.A.M-i asutajaliiget, otsus Meose toomise kohta Vaba Lava juhi kohale pärast Evestuse lahkumisotsust kinnitab Evestuse sõnul vaid sellise mõju ja kontrollifunktsiooni fakti.\n\nKa aprillis lõpetanud Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv on kinnitanud, et lahkus koos toonase sisutiimiga samadel põhjustel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaba Lava tegevjuhi Steven-Hristo Evestuse valikul meeskonnaga liitunud kaks produtsenti, turundus- ja müügijuht ning tehnikajuht panevad pärast Evestuse lahkumisotsust samuti ametid maha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVahetub riigi valimisteenistuse juht\n\n## Põhitekst:\n\nSeni oli Koitmäe valimisteenistuse asejuht. Uude ametisse nimetati ta avaliku konkursi tulemusena.\n\nKoitmäe on valimiste valdkonnas töötanud alates 1999. aastast, esmalt valimiste korraldajaid nõustava juristi, hiljem valimisteenistuse asejuhina õigusvaldkonnas. Ta omab magistrikraadiga võrdsustatud õigusteaduste kraadi Tartu Ülikoolist ning on osalenud arvukatel valimisteemalistel täiendkoolitustel.\n\nOmal soovil ametist lahkuv senine valimisteenistuse juht Priit Vinkel jätkab kuni selle aasta lõpuni valimisteenistuse nõustajana. Vinkel juhtis valimisteenistust ning selle eelkäijat riigikogu kantselei valimiste osakonda alates 2013. aastast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 1. oktoobrist asub riigi valimisteenistuse juhi ametisse Arne Koitmäe, senine juht Priit Vinkel lahkub ametist omal soovil, kuid jätkab aasta lõpuni tööd valimisteenistuse juures.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPimedate jalgpall võib anda paraspordi võistkonnaalade harrastamisele suure impulsi\n\n## Põhitekst:\n\nPimedate jalgpalli mängitakse saalis. Mõlemast võistkonnast on väljakul viis pallurit, kusjuures väravavaht on nägija. Kõikidel ülejäänud mängijatel on aga ees ka silmaklapid. Palli sisse on paigaldatud kõristid. Nii on võimalik mänguvahendi asukohta kindlaks teha.\n\nEesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas räägib, kui palju on pimejalgpalliga siinmail üldse tegeletud. \"Oleme ikka täiesti esimesi samme tegemas,\" lausus ta Vikerraadio saatele Spordipühapäev.\"\n\n\"Eelmisel aastal tegime Pimedate Liidu kaudu üleskutse et võiks tekitada Eestis vaegnägijatest või pimedatest ühe grupi. Kahjuks ei saanud me seda gruppi kokku. Seepärast teeme järgmise sammu.\"\n\n\"Korraldame kõigepealt näidismatši, kus kasutame kuulsaid inimesi ehk 15. oktoobril, kui see mäng Heleni koolis toimub, siis kutsume väga palju erinevatest valdkondadest inimesi, ka vaegnägijaid,\" lausus Allas.\n\n\"Anname neile proovida, julgustame neid mängima ja läbi omategevuse tahame tegelikult julgustada ka oma klubisid, neid koolitada, et see oleks hiljem ka maakondades ja suuremates linnades.\"\n\n\"Tegevust alustades ei aja me väljakult kedagi ära, aga pigem ootame vaegnägijaid ja pimedaid. Aga kindlasti ei aja ära ka mõningaid huvilisi, kes tahavad ka seda mängu proovida. Miks mitte? Jalgpalliliidus on komplekt olemas. Huvi korral saame seda ka välja anda huvilistele, kes tahavad seda proovida.\"\n\nToreda ürituse taustal on mõistlik pimedate ja vaegnägijate spordiliikumisest veidi laiemalt kõneleda. Kuhu on selles valdkonnas Eestis tänaseks välja jõutud?\n\n\"Pimedate ja vaegnägijate liikumisharrastus on küllalt hästi koordineeritud koolide tasandil, kuna vaegnägijad ja pimedad lapsed õpivad spetsiaalselt vaegnägijatele mõeldud koolides,\" ütles Eesti Paraolümpiakomitee liikumisharrastuse juht Kaia Kollo\n\n\"Seal on nende tegevus küllalt hästi kontrollitud ja organiseeritud. Me teame, kes seal õpivad. Saame neile suunata erinevaid liikumisharrastusi ja sealt tuleks kasvulava ka tulevaste täiskasvanud sportlaste näol.\"\n\nMis saab pärast kooli?\n\n\"Küll aga on Paraolümpiakomiteel täna mure, mis õpilastest pärast saab. Ma arvan, et see on tänapäeva spordis üldse levinud probleem. Aga nägemispuudega inimeste puhul on see, kui lõpetab kooli, mis siis edasi saab,\" jätkas Kollo.\n\n\"Kui on soov mingit spordiala harrastada, siis täna Eestis võimekus vastu võtta nägemispuudega inimest - võib-olla kardetakse, meie ühiskond ei ole selleks veel nii hästi valmis. Kui tuleb vaegnägija, siis ta tahab ka teha kergejõustikku, ujumist, pallimänge. Meie treenerid ja õpetajad natuke kardavad. Meie ühiskond ei ole nii hästi koolitatud, et nad saaksid nad vastu võtta.\"\n\nPimedate ja vaegnägijate spordiliikumise spetsiifilisemal arendamisel omab tähtsat rolli Eesti Pimedate Spordiliit. \"Me oleme keskendunud peamiselt individuaalsetele aladele: kergejõustik, ujumine, pimelauatennis ja ka karate. Ajalooliselt on olnud ka suusatamine ja mõned kõrvalalad, aga see on põhiline,\" lausus Eesti Pimedate Spordiliidu juhatuse esimees Kristo Ringas.\n\n\"See [võistkonnaala - toim.] on midagi uut ja see on katsetamise järgus. Anda võimalus pimedatele, vaegnägijatele võimalus mängida jalgpalli. Mujal riikides on see väga populaarne mäng. Paraolümpiamängude ala.\"\n\nMiks on võistkonnaaladega raskem? \"Kindlasti on üks faktor raha, aga veel olulisem see, et ühte treeningrühma kaasata suurem arv kui viis vaegnägijat sportlast, kes on ka füüsilistel eeldustega - ta kipub jääma Tallinna ja Tartu piiridesse.\"\n\nKas individuaalaladel on eestlased konkurentsis? \"See sõltub. Näiteks karateka on tulnud kahel MM-il kolme hulka. Ujumises on meil tublid tegijad. Kergejõustikus Euroopa noorte pronks sellest suvest. Lauatennisest noorte Euroopa meistrivõistluste hõbe sellest suvest. Töö käib ja kindlasti on arenguruumi kõvasti. Aga ütleks, et keskmine tase.\"\n\nKuidas on lood juhendamise ja kompetentsiga? \"Sellega on probleem. Sõltub spordialast, aga kindlasti on kohti ja valdkondi, kus tuleb spetsiifiliselt läheneda. Tuleb teada taustu, diagnoose ja reguleerida selle järgi koormusi. Mitte asjadega üle pingutada. Kehalise kasvatuse õpetajate ja treeneride ettevalmistus kõrgkoolide tasemel puuetega inimeste spordi osas on hetkel puudulik.\"\n\nKui hea meelega tulevad pimedad spordi juurde? \"Entusiast meelitab neid. Eks see on nii nagu tervetel lastelgi. Spordiliikumise juurde peab keegi suunama ja teed näitama. Kui nad juba tee on leidnud, siis läheb juba libedamalt. Aga sinna jõudmine ei ole teps mitte kerge.\"\n\nSaavutussportlasi on Eesti pimedate seas alla kümne. \"Tervisespordi number on 50-60 vahepeal. Kuna nägemispuude liik on Eestis üleüldse puudeliigina kõige väiksemaarvuline, siis siin hiljaaegu just vaatasime numbritele otsa ja selgus, et nägemispuudega noorte kaasatus sporditegemisse on teistest puudeliikidest võrrelduna kõige kõrgem.\"\n\nMida oleks vaja tulevikus? \"Majanduslik pool on kindlasti faktor, aga peamine on ikkagi inimressurss,\" jätkas Ringas. \"Treenerid, kes on valmis tööd tegema, võtma kaasa või moodustama lausa eraldi treeningrühmi puuetega inimestele. Treenerite ja kehalise kasvatuse õpetajate kompetentsi tõstmine ei teeks paha.\"\n\nJalgpall võib anda suure tõuke\n\nParaolümpiakomitee liikumisharrastuse juht Kaia Kollo toob samuti mitmel puhul välja, et oluline on juurde koolitada kvalifitseeritud abipersonali. 15. oktoobril toimuv pimedate jalgpalli näidismäng võiks anda võistkonnaalade harrastamisele suure impulsi.\n\n\"Ma olen ülimalt õnnelik, et Eesti Jalgpalli Liit on võtnud selle üheks sihiks ja nad ajavad seda joont järjekindlalt. Üks tiimiala paraspordis ehk pimedate jalgpall oleks täiesti supertulemus. Saaksime kokku toreda seltskonna ja harrastada pimedate jalgpalli. See oleks hästi-hästi kihvt,\" ütles Kollo.\n\n\"Valmisolekut on täna veel. Judo on täitsa valmis võtma ka vaegnägijaid ja pimedaid. Väga suur osa sõltub entusiasmist, koolitaja, treeneri või õpetaja isiklikust soovist seda asja ajada, teha ja propageerida. Olen ääretult tänulik spordialalliitudele, kes on võtnud enda osaks ka puudega inimeste sportimise.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "15. oktoobril toimub Eesti Jalgpalli Liidu eestvedamisel Eestis esimest korda pimedate jalgpalli näidismäng. Jalgpalliliidul on ürituse korraldamisel palju koostööpartnereid, sealhulgas FCI Levadia, Eesti Paralümpiakomitee ja Eesti Pimedate Spordiliit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTööandjate keskliit kogus liikmemaksudena 528 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nTööandjaid ja nende liite esindav tööandjate keskliit katab oma tegevuskulud liikmemaksudest ja muud kulud ettevõtlusest saadud tulust ja projektirahastusest. Liidul oli 31. märtsi seisuga 146 liiget ja liikmete arv kasvas aastaga 17 võrra.\n\nKeskliit nimetab ettevõtjate esindajaid mitmetesse koostööorganitesse, näiteks haigekassa ja töötukassa nõukokku ning Kutsekotta.\n\nPaljude muude tegevuste hulgas valmis tööandjate keskliidul eelmisel aastal tööandjate manifest, kus kajastati Eesti praegust olukorda ja tehti ettepanekud riigile, töötajatele ja ettevõtjale neljas valdkonnas: töösuhetes, riigi majandusarengus, maksudes ja hariduses.\n\nKeskliidu majandusaasta kestab 1. aprillist 31. märtsini. Viimasel majandusaastal sai liit liikmemaksudest tulu 528 558 eurot ja võrreldes eelnenud majandusaastaga see summa kasvas - toona maksid liikmed üle 463 000 euro liikmemaksu.\n\nKasvas ka ettevõtlusest saadud tulu, mis oli 270 000 eurot, 2017/2018. majandusaastal aga üle 166 000 euro. Majandusaasta kasum oli 84 000 eurot.\n\nKeskliidus oli keskmiselt 13 töötajat ning juhatus oli üheliikmeline. Tööjõukulud ulatusid üle 494 000 euro. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestati tasusid üle 84 000 euro. Bilansis oli moodustatud 22 000 euro suurune eraldis juhatusele boonuse maksmiseks.\n\n31. märtsi seisuga ei olnud tööandjate keskliidul laenukohustisi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Tööandjate Keskliit sai 2018.-2019. majandusaastal 528 000 eurot liikmemaksutulu, ettevõtlusest teenis liit samal perioodil 270 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPriit Simson alustab tööd riigikontrolli kommunikatsioonijuhina\n\n## Põhitekst:\n\nSimson asub uude ametisse 7. oktoobril.\n\nPriit Simson on lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõppe, on töötanud välisminister Toomas Hendrik Ilvese nõunikuna, korraldades tema infovahetust parlamendiga, olnud üheksa aastat Eesti Päevalehes arvamustoimetaja, koordineerinud haridusministri meediasuhtlust ning viimastel aastatel töötanud Tallinna linnapea meedianõunikuna. Ta on ka reservohvitser (leitnant) ning jooksuentusiast – ta on aastaid olnud Elva jooksusarja korraldaja.\n\nSenine kommunikatsioonijuht Toomas Mattson asub riigikontrolöri nõuniku ametikohale, et \"toetada riigikontrolöri tema soovis kujundada võimalikult mitmekülgse info baasil seisukohti jooksvate aktuaalsete teemade suhtes ning tugevdada riigikontrolli võimekust kasutada kiiresti muutuvates riiklikes ja ühiskondlikes oludes oma mandaati otstarbekalt\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Tallinna linnapea nõunik Priit Simson alustab peagi tööd riigikontrollis kommunikatsioonijuhina.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei jääb Rehe surma asjaolude senisele versioonile kindlaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Politsei ja prokuratuur kinnitavad, et kõik meie käsutuses olevad tõendid ja teave näitavad otseselt, et tegemist oli enesetapuga. Tänaseks on seda kinnitanud ka kohtuarst,\" öeldakse meediale saadetud lühikeses teates.\n\n\"Ka Danske panga kriminaalmenetluse raames viimastel päevadel läbi viidud toimingud ei ole andnud ühtegi viidet, mis annaks aluse Aivar Rehe surma põhjuses kahelda ning kinnitavad, et tegemist oli enesetapuga,\" lisatakse samas teates.\n\nSiseminister Mart Helme teatas reedel, et ootab politseilt esmaspäeval ülevaadet Rehe kadumise, otsingute ja leidmisega seotud asjaolude ning edasiste tegevuste kohta.\n\nÜhtlasi pidas Helme vajalikuks, et politsei vaataks üle protseduurid, millest lähtuvalt kadunud isikute juhtumite puhul tegutsetakse. Oluline on, et otsingutega kaetakse kõik kadunud isikuga seotud paigad.\n\nHelme: kohtume uuesti pärast ekpertiise ja analüüsi\n\nSiseminister Mart Helme teatas esmaspäeval pärast kohtumist politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Varheri ja peaprokuröri Lavly Perlinguga, et sai neilt ülevaate Rehe juhtumist ning kohtub nendega uuesti pärast ekspertiiside tulemuste ja nende esmase analüüsi laekumist.\n\n\"Kohtusin täna PPA peadirektori Elmar Varheri ja peaprokuröri Lavly Perlinguga. Sain ülevaate Aivar Rehe kaasuses seni toimunust. Tänase päeva jooksul peaksid saabuma erinevate ekspertiiside tulemused. Peale tulemuste esmast analüüsi kohtume uuesti ja kavandame tulemustele tuginedes järgnevaid samme. Kohtumised veensid mind, et vaatamata kriminaalmenetluse algatamata jätmisele viiakse surma asjaoludega seoses läbi kõikvõimalikke seaduses ettenähtud uurimis- ja muid menetlustoiminguid. Täiendava info selgumisel teavitame sellest ka avalikkust,\" ütles Helme pressiesindaja vahendusel.\n\nKolmapäeval oma koduhoovist leitud Danske panga eksjuhi Rehe surnukeha oli seal olnud alates esmaspäevast, kui perekond teatas, et mees läks hommikul jalutama ning koju ei naasnud.\n\nRehe kadumise, leidmise ja surma asjaolude väljaselgitamist juhtinud Põhja prefektuuri operatiivjuht Valdo Põder tõdes reedeses Postimehes, et Rehe otsimisel tehti vigu. Mehe koduhoov jäeti üle kontrollimata, sest otsustati vastu tulla perekonnale, kes ei soovinud võõraid inimesi oma tagaaeda.\n\n\"Muidugi ma tunnen, et oleksin saanud asju paremini lahendada ja oleks võinud olla teatud küsimustes jõulisem, aga sel hetkel tahtsin olla lähedaste vastu empaatilisem. Ja ma võtan selle eest moraalse vastutuse,\" ütles Põder.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei ja prokuratuur rõhutasid esmaspäeval avaldatud teates, et eelmisel nädalal kadunuks kuulutatud ja hiljem oma koduaiast surnuna leitud Danske panga eksjuht Aivar Rehe tegi enesetapu ning seda olevat kinnitanud ka kohtuarst. Siseminister Helme teatas pärast peaprokuröri ja politseijuhiga kohtumist, et soovib nendega uuesti kohtuda pärast ekspertiiside valmimist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Rump aastast Aasias: tublim kui eelmine hooaeg, aga mitte ideaalne\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hooaeg läks suhteliselt üle kivide-kändude. Vahepeal olid väga head tulemused, samas emotsioonid olid maast laeni ja tagasi. Oli palju huvitavaid momente,\" lausus Rump intervjuus Vikerraadio saatele \"Spordipühapäev\".\n\nGT World Challenge Asia sarjas oli kavas kuus nädalalõppu ja tosin võistlussõitu. Hooaeg algas Malaisias, seejärel siirduti Taisse, kaks etappi peeti Jaapanis ning siis sõideti ka Lõuna-Koreas ja Hiinas.\n\n\"See on juba minu kolmas aasta ja iga aasta on sama - hooaeg algab, on tunne, et pikk maa on ees ja üks hetk ongi juba viimane etapp ja läbi! Sel aastal siis kaks etapivõitu ja lisaks kaks poodiumikohta. Ütleks, et päris tubli karikatesaak,\" jätkas Rump.\n\n\"Aga samas tõeliseks eesmärgiks - võita terve sari ära - ei piisanud. Oli vaja rohkem punktikohti saada ja oli mitu etappi, kus jäi erinevate asjade taha. Oli kordi, kui jäi tehnika taha. Jäi ka puhta õnne ja mingite otsuste taha, kas sõitjate või tiimi poolt.\"\n\n\"Ei õnnestunud veel ideaalne hooaeg välja pigistada, aga eelmise aastaga võrreldes tublim tulemus - kaks võitu võrreldes eelmise aasta ühe võiduga,\" lausus 23-aastane eestlane.\n\nRumbi sõnul on GT World Challenge Asia kindlasti kontinendi kõige tähtsam kereautode sari. \"Kõvad rajad ja üritused erinevatel suurtel F1 või MotoGP radadel. Väga huvitavad rajakarakteristikud ja kogu selline organisatoorne pool on väga võimas,\" lausus ta.\n\nLisaks Aasia sarjale korraldatakse samasugust sarja ka Euroopas ja Ameerikas ning kolmest sarjast kokku moodustub World Challenge, kus kogutakse punkte igast regioonist.\n\n\"Sellega ühendatakse kõikide regioonide tiimid ja autotootjad. See kõige kõigem superautode tootjate tõestamiskoht, kus näidatakse, et nende bränd on kõige kõvem. Suurte brändide vahel käib pidevalt suur hõõrumine,\" ütles Rump.\n\n\"Olla siin Audi ametlik esindaja - ma olen väga huvitavas kohas. Mul on suur privileeg ja samal ajal suur kohustus olla iga nädalavahetus maksimaalselt võiduvalmis ja näidata kõige kõrgemat taset.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti autosportlane Martin Rump tuli koos Malaisia piloodi Weiron Taniga sel hooajal Blancpain GT World Challenge Asia kereautode sarjas seitsmendale kohale. Kaukasse jäi kaks võitu ja veel kaks pjedestaalikohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBlackstone sai miljardilise investeeringuga Luminoris enamusosaluse\n\n## Põhitekst:\n\nLuminori aktsiate ostutehing sai lõpule viidud pärast finantsinspektsiooni heakskiitu. Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.\n\nNordea ja DNB jätkavad edaspidigi panga nõukogus, pakkudes pikaajalist rahastust ning oskusteavet. Blackstone on leppinud Nordeaga kokku, et ostab lähiaastatel välja ka Nordeale kuuluva 20-protsendise osaluse.\n\n\"Oleme pikaajalisest koostööst juhatuse, Nordea ja DNBga elevil ning ootame koos tegutsemist selle nimel, et luua tugevam alus Balti riikide edasise majanduskasvu soodustamiseks. Me jätkame kohalike ettevõtete toetamist ning usume kindlalt, et Luminori suurepärane positsioon võimaldab tal jätkata iseseisva finantsteenuste pakkujana turuliidrina,\" ütles Nadim El Gabbani Blacstone'ist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA päritolu finantsasutuse Blackstone juhitud fondid omandasid koos kaasinvestori Abu Dhabi Investment Authority (ADIA) tütarettevõttega miljardi euro suuruse investeeringuga 60-protsendise enamusosalus Luminor grupis. Tulevikus ostab Blackstone välja ka senise omaniku Nordea 20-protsendise osaluse, teine sama suur osalus säilib DNB-l.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJärgmisel aastal kulutab riik üürimajade rajamisele 3,6 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nÜürimajade programmi eesmärgina toodi selle loomisel 2017. aastal välja vajadus väiksematesse piirkondadesse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös kortereid ehitada, et ettevõtted saaksid neid uute töötajate toomiseks välja üürida. Toetust saavad omavalitsused taotleda KredExi vahendusel.\n\nJärgmise aasta riigieelarve eelnõus on üürielamufondi jaoks ette nähtud 3,647 miljonit eurot ja 2021. aastal 9,389 miljonit eurot. 2022 ning 2023. aastal plaanib riik üürimajadele kulutada aastas 1,26 miljonit eurot.\n\n\"Juba võetud kohustuste katteks saame kasutada lisaks ka üürielamufondi puhul käesoleval aastal kasutamata jäävaid ja üle kanduvaid vahendeid,\" ütles Taavi Audo majandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ERR-ile.\n\nRiigieelarve seletuskirja kohaselt lisandub uusi ja korrastatud elamuid eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas ning vähesel määral teistes maakonnakeskustes.\n\n\"Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlikkus üle Eesti,\" põhjendatakse seletuskirjas plaanitavaid kulutusi.\n\nOmavalitsused saavad toetust taotleda nii uute üürielamute ehitamiseks kui ka olemasolevate hoonete korrastamiseks, juhul kui need üürimajadena kasutusele võetakse.\n\nToetust saab kuni 50 protsenti ja mitte rohkem kui 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik toetab järgmisel aastal üürimajade ehitamist ehk investeeringuid kohalike omavalitsuste elamufondi 3,65 miljoni euroga, ülejärgmiseks aastaks on ette nähtud 9,4 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRauno Nurgeri klubi alustas Hispaanias hooaega suure võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nVeel eelmisel hooajal kõrgliigas (ACB) mänginud klubi on hästi komplekteeritud ning ollakse ühed favoriidid esiliiga võidule. Tau Castello meeskonnale ei jäetud hooaja avamängus mingit võimalust. Viimasel veerandil lasti platsile rohkem vahetusmehi ning see andis võimaluse vastasel vahe viisakamaks mängida, vahendab Korvpall24.ee.\n\nÜhtlase mänguaja juures paistsid Breogani poolelt enim silma 15 punkti visanud Dagoberto Miguel Rincon ja Alexandru Lucian Olah. Nurgeri saagiks jäi 17 minutiga neli punkti (kahesed 2/2), viis lauapalli, üks resultatiivne sööt ning vaheltlõige.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondise keskmängija Rauno Nurgeri (208 cm) uus koduklubi Leche Rio Breogan alustas favoriidile omaselt Hispaania esiliigas (LEB Gold) hooaega suure võiduga. Tulemusega 91:68 (34:16, 22:10, 21:11, 14:31) tehti võõrsil tuul alla Tau Castello meeskonnale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRasmus Puur: lilled ja kommikarp\n\n## Põhitekst:\n\nKujutage ette, te olete teismeline noor, kes õpib muusikakoolis ja laulab kooris. Teile meeldib muusika ja mõtlete, vahest võiks isegi kunagi dirigendiks hakata. See tundub ju nii põnev. Ja kõik need laulupeod...\n\nSiis taipate, et peaksite veel vähemalt kümme aastat seda õppima ning ilusad noorusaastad harjutusklassis veetma. Te loobute. Või kui jätkate, siis põrkute selle küsimusega taas gümnaasiumi lõpus, kui tuleb otsustada, mida edasi teha.\n\nMuusikaõpetaja nukrad ja väsinud silmad\n\nTeile meeldib muusika ja olete laulupeol saanud võimsaid elamusi ning mõtlete, mis oleks, kui läheks koorijuhiks õppima. Te olete laulnud karismaatiliste ning teid mõjutanud dirigentide käe all.\n\nSamal ajal olete ka kõrvalt näinud, kui keeruline see töö on ja uurides, kas selle tööga elab ära, saate aru, et see pole võimalik. Te tahate ju ka perekonda ja turvatunnet. Me kõik tahame. Eriti siis, kui kõik uksed on veel valla. Kuna teil pea lõikab, võitegi õppida midagi mõistlikumat, kindlamat. Te loobute. Või kui jätkate, siis põrkute selle küsimusega taas, kuid hoopis uues valguses, muusikaakadeemiat lõpetades.\n\nLõpuks ometi saate teha seda tööd, mille nimel olete pikalt vaeva näinud ning lapsena õues puhkamise ja mängimise asemel harjutusklassis higistanud. Jah, teid kutsutakse tööle, sest koorijuhte on vähe ning tööd on palju. Keegi väga teie palgast rääkida ei taha, ometi, et iseseisvat elu alustada, on teil raha vaja.\n\nVõtate julguse kokku ning uurite seda ise tööandjalt. Teile pakutakse palka vahemikus 50-100 eurot kuus. Terve teie senine elu käib silme eest läbi.\n\nPea 20 aastat muusika õppimist ja enese arendamist, unistus ka kunagi särasilmselt noori innustada ja õpetada, mõelda välja põnevaid kavasid, korraldada lõbusaid laagreid ja reisi, mis jäävad elu lõpuni meelde, uurida kirglikult meie tõeliselt vägevate heliloojate elulugusid ja loomingut...\n\nNüüd hakkab meenuma, et kuigi su muusikaõpetaja oli alati heatujuline ja nakatav, olid tema silmad alati kuidagi nukrad ja väsinud, kortsud tema näos aina süvenesid. Iga kontserdi lõpus sai ta ju lilled ja kommikarbigi... See oligi siis tema ainus palk... Te loobute. Või kui jätkate, otsige endale mõni teine töö, sest kollektiivi juhtimine on teie hobi.\n\nKuni 100 euro eest kuus\n\n90 protsenti koori- ja tantsujuhtidest ning orkestridirigentidest teeb kollektiivi juhtimise kõrvalt mõnda muud tööd. See tuli välja Praxise värskest uuringust.\n\nEi, see ei tähenda, et tööd ei ole või neil oleks hirm, et varsti neil tööd ei ole. Tõtt-öelda nad tunnevad, et nende vaeva ja tegemisi isegi hinnatakse nii osalejate, tööandja kui ka kohaliku omavalitsusegi poolt, aga selle eest lihtsalt ei maksta. Sest sa saad ju lilled ja kommikarbi.\n\nTõepoolest, kui vaadata kollektiivi juhi kontakttundide arvu, ehk mitu tundi ta reaalselt nädalas proovi teeb, võib see olla vaid kaks-kolm tundi, kuid sellele lisanduvad nootide otsimine ning sageli ise seadete tegemine, kuna koosseis vastab harva ideaalile ja muutub sageli, laagrite korraldamine ning läbiviimine, kontsertide korraldamine ja läbiviimine, reiside korraldamine ning läbiviimine, projektide kirjutamine ja raha taotlemine, proovide ettevalmistamine, vahel ka prooviruumide otsimine ning esinemisriiete hankimine.\n\n\"Kes ei saa omavahel läbi, kes pole rahul repertuaariga, kes tahaks kontserdielu teisiti üles ehitada, kellel on laagrite osas omad ettepanekud, kellel on elus praegu keerulised ajad, kes on haige, kellel on lihtsalt paha tuju.\"\n\nSamuti lisandub eelnevale pidev sotsiaaltöö oma kollektiivi liikmetega: kes ei saa omavahel läbi, kes pole rahul repertuaariga, kes tahaks kontserdielu teisiti üles ehitada, kellel on laagrite osas omad ettepanekud, kellel on elus praegu keerulised ajad, kes on haige, kellel on lihtsalt paha tuju, kes arvab, et ta oleks ise palju parem kollektiivi juht, kes vajaks siin elus natukenegi rohkem tähelepanu, et ta enesehinnang oleks ülalpool nulli.\n\nJa seda 64 protsenti kollektiivi juhtide puhul kuni 100 euro eest kuus, 90 protsendi muu töö kõrvalt ja enamasti õhtustel aegadel ja nädalavahetustel, mis muudab ühildamise eraeluga väga keeruliseks.\n\nMina isiklikult ei suuda teha rohkem kui ühte kollektiivi korraga ning sellekski kulub väga suur osa minu ajast. Kui ma poleks ka helilooja, siis ehk suudaksin kahte, aga see on absoluutne maksimum.\n\nVäga paljud kollektiivijuhid teevad olude sunnil mitut kollektiivi. Ei saa loota mingisugustki arengut, kui juhil pole võimalik piisavalt panustada. Ta teeb seda enamasti ka n-ö hobikorras, kuigi on üsna tõenäoliselt sel alal kõrgharitud.\n\nKui see nii jätkub, ei arene meie muusikakultuur, vaid katsub vaevu praeguselgi tasemel püsida. Samuti laulu- ja tantsupeoliikumine. Uuring näitab selgelt, et mida rohkem on inimesi ühe kollektiivi juures palgal, seda enam areneb ja kasvab kollektiiv.\n\nVäga loogiline. Ainult et oleksime tänulikud, kui meil oleks inimliku palga peal kasvõi dirigentki. Muidu ikka lilled ja kommikarp.\n\nSädemest süttinuid peab olema palju\n\nSee areng ja väärtustamine puudutab laiemalt kogu meie muusikakultuuri arengut, sest tõsiseks muusikuks saamisel peab töö algama juba lapseeas. Siis puutub ta kokku oma muusika- või pilliõpetaja, koori- või tantsujuhiga, kelle sädemest süttib see noor.\n\nJa et nendest noortest sünniksid meie muusikaelu tipud ja liikumine areneks, peab neid sädemest süttinuid olema võimalikult palju. Mida laiem on püramiidi alumine osa, seda kõrgemal on tipud.\n\nÜhe proovi läbiviimine on sisuliselt monoetendus, kus sa valmistad ühe kava ette ning siis proovist proovi viid seda läbi. Kuid vahe on selles, et kui teatris on vaataja enamasti passiivne kaasaelaja, siis proovisituatsioonis tuleb sul teine pool lisaks kaasamõtlemisele ka aktiivselt tegevusse kaasa haarata ning pärast kooli- või tööpäeva lõppu temast veel parimal juhul midagi ilusat kätte saada ning ta võimeid tõsta.\n\nSellele proovile eelneb põhjalik eeltöö nagu monoetenduselegi. Aga lisaks lilledele ja kommikarbile oleme nõus vaatajatena selle etenduse eest keskeltläbi 20 eurot maksma. Kui paljud oleksid valmis iga proovi eest oma dirigendile sarnase tasu maksma? Minu meelest oleks see õiglane.\n\nPraegustele orkestri-, koori- või tantsujuhtidele meeldib nende töö ja nad teevad seda heal meelel, aga enamik läheb neist lähema kümne aasta jooksul pensionile ning alla 35-aastaseid juhte on ainult 15 protsenti. Neid ei tule praeguses ühiskonnas peale, sest nad ei ela selle tööga ära. Mäletate juttu püramiidi alumisest osast? Loodan, et me ei pea varsti neid lilli ja kommikarpe selle püramiidi jalamile viima.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laulu- ja tantsupidude uuring näitab selgelt, et mida rohkem on inimesi ühe kollektiivi juures palgal, seda enam areneb ja kasvab kollektiiv. Väga loogiline. Ainult et oleksime tänulikud, kui meil oleks inimliku palga peal kasvõi dirigentki, muidu ikka ainult lilled ja kommikarp, kirjutab Rasmus Puur.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusringhäälingu programmid tähistavad muusikapäeva alates varahommikust\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusringhäälingu muusikapäeva lükkab 1. oktoobril kell 7 käima Klassikaraadio e-viktoriin. Klassikaraadio kodulehel saab kuni 2. oktoobri kella 10-ni vastata muusikaviktoriinile, kus küsimusi jagub nii klassika, džässi kui ka popmuusika vallast. Kokkuvõttesaade, kus selguvad parimad vastajad ja auhinnasaajad, kõige raskemad küsimused ja õiged vastused, on Klassikaraadio eetris 2. oktoobril kell 13.05.\n\nMuusikapäeval toob Klassikaraadio kuulajateni kolm kontserdiülekannet ja suure soovikontserdi. Raadiokuulajate soovid jõuavad eetrisse kahel korral. Kell 10–12 lahendavad otse-eetris muusikapäeva viktoriini nii muusikud, asjaarmastajad kui ka võhikud. Seda saadab nii üllatusesinejate kaunis muusika kui ka kuulajate soovilood. Saatejuhid on Miina Pärn ja Lisete Velt.\n\nKell 14–16 võtavad saatejuhi Kersti Inno kõrval mikrofoni taga istet maestro Neeme Järvi ning Islandil elav klarnetist Selvadore Rähni. Saates kuuleb muusikute mõtteid muusikapäevast ning kõlavad maestro valitud soovilood.\n\nMuusikapäeva lõpetab Klassikaraadio eetris hilisõhtune kaaslane \"Fantaasia\". Erandlikult on saatel kolm autorit – oma lemmikmuusikat tutvustavad Eesti Muusikanõukogu liikmed Henry-David Varema, Endrik Üksvärav ja Märt-Matis Lill.\n\nKlassikaraadios jõuab otseülekandena eetrisse pilguheit rahvusvahelise muusikapäeva kontsertidele. Kell 12 on eetris ülekanne Tallinna Jaani kirikust Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdilt. Kell 13 on Klassikaraadio Arvo Pärdi Keskuses, kus soolokontserdi annab pianist Age Juurikas. Muusikapäev kulmineerub muusikaauhindade tseremooniaga, mis toimub seekord Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uues saalis. Otseülekandes saab pidulikku galakontserti jälgida Klassikaraadio ja ERR-i kultuuriportaali vahendusel. ETV toob kell 22.05 vaatajateni kokkuvõtliku erisaate, mille saatejuht-toimetaja on Reet Weidebaum.\n\nETV alustas muusikapäeva tähistamist juba pühapäeval saates \"Hommik Anuga\". Nädala jooksul jätkub muusikaline eksperiment, millega seoses saavad paljud saated üheks nädalaks endale uue arranžeeringuga tunnusmuusika. Jarek Kasar, Kadri Voorand, Robert Linna ja paljud teised Eesti muusikud annavad sel nädalal omanäolise kõla järgmistele saadetele: \"Terevisioon\", \"Ringvaade\", \"Aktuaalne kaamera\", \"Esimene stuudio\", \"Osoon\", \"Suud puhtaks\", \"Pealtnägija\" ja \"OP\".\n\nETV2 toob muusikapäeva õhtul esimest korda teleekraanile dokumentaalfilmi varalahkunud Aviicist. 2018. aastal kõigest 28-aastasena surnud Rootsi muusik Tim Bergling vallutas kõik lavad, ent kuulsuse ja edu varjuküljena saatsid noort meest terviseprobleemid, stress ja kurnatus. Kell 23 ETV2-s linastuv dokumentaalfilm \"Avicii: Tõestisündinud lood\" näitab andekat muusikut läbi originaalsalvestuste ja arhiivimaterjalide. Sõna saavad David Guetta, Wyclef Jean, Nile Rodgers, Tiësto and Chris Martin.\n\nRaadio 4 kutsub samuti kuulajaid teadmisi proovile panema. Kell 8.40 algab hommikuprogrammis viktoriin \"Arva ära, mis muusika see on?\", kus kuulajad peavad ära tundma klassikalise muusika šedöövreid. Hommikuprogrammi külastab muusikapäeva puhul tuntud muusik Peedu Kass, kes musitseerib otse-eetris. Muusikapäev jätkub Raadio 4 erisaadetega – kell 10.05 on eetris Andrei Sozinovi juhitud saade \"Avalikud toimikud. Muusikapäeva eri\" ja kell 21.05 \"Eetris on klassika! Muusikalood\" koos saatejuht Irina Svenssoniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline muusikapäev täidab 1. oktoobril rahvusringhäälingu programmid muusikaliste üllatuste ja meeleolukate kontsertidega, samuti on kuulajad oodatud end proovile panema viktoriinides. Muusikapäev kulmineerub muusikaauhindade tseremooniaga ERR-i kultuuriportaalis, ETV-s ja Klassikaraadios.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nValner Valme. Mitte päris vaba lava\n\n## Põhitekst:\n\nSee oli kõigepealt tegelikult ilus lugu, inimlikult kena ja andis kuidagi lootust. Lootust näiteks kõigile idealistidele, kes usuvad, et inimene saab tegelda asjaga, mida armastab või et hobi võib olla töö. Savisaare protsessi ja teiste keeruliste juhtumitega maadelnud konkreetse ütlemisega ja nähtavalt hingega asja juures olnud riigiprokurör Steven-Hristo Evestus leidis töö kõrvalt aega ülisageli külastada kõiki Eesti teatreid ja viimaks nähtu kohta arvustusi kirjutada ning televisioonis soovitusi jagada. Kirge ei saa vaka all hoida ja asjaarmastajast oli saanud asjatundja.\n\nEelmise aasta lõpus pani Evestus prokuröri ameti maha. Vandenõuteooriaid kedrati selle ümber tavalisest vähem, sest taustal kumas riigiprokuröri teatrihuvi, lisaks oli ka uus amet väärikas: küberturbeettevõtte CybExer Tecnologies õigusvaldkonna juht.\n\nAprillis sai Evestus aga teatriühenduse Vaba Lava juhiks. Tundus üllatav, kastist väljas, aga tõeliselt lahe valik.\n\nJuunis ütles Evestus Müürilehele, et kuigi ta on teatritegemise seisukohalt alles rohelistes toonides, tahaks ta ühendada endas tulemuslikult tegevjuhi ja loomingulise juhi rollid ning et Vaba Lava võiks olla keskkond, kus austatakse loomeprotsesse ning tegijaid ega unustata hetkekski meeskonnavajadust ja -tunnetust. Täiesti õilis plaan.\n\nEelmisel nädalal tuli ajakirjanike postkasti aga ootamatu uudis: Steven-Hristo Evestus lahkub Vaba Lava juhi kohalt. Teatel oli kaasas Evestuse lühike üldsõnaline kommentaar, aga ükski asjaosaline sel päeval lisaselgitusi andma ei nõustunud. Kultuuriajakirjanikud raiskasid telefonide küljes aega ja mõnigi arvustus või näituselugu jäi sel päeval eri kanaleis ilmumata.\n\n\"Otsustusi nii repertuaari valikul kokkuleppe tegemisel kui rahaliste vahendite kasutamise planeerimisel otsustati suunata ka kõrvalt ehk mitte asutuse töötajate poolt, mitte juhatuse nõukogu poolt, vaid selleks tulid juhised ka endiselt juhatuse liikmelt Märt Meoselt,\" ütles Evestus põhjenduseks ERRile.\n\nVõibolla veidi sinisilmsete, aga kindlasti õilsate ja kunstiliselt kaalukate mõtetega Vaba Lava ette läinud mees lisas, et Meose kärme määramine Vaba Lava juhiks näitab, et selles teatris ei saanud miskit muuta. Märt Meos kommenteeris ERRile, et on muidugi keeruline tulla valdkonnaväliselt ja hakata tegelema teatriga: teisisõnu teatas ta eri sõnastuses, et Evestus ei saanud hakkama.\n\nTekib siiski küsimus, aga kui ei lastudki hakkama saada. Peale selle saanuks sellest juhivahetusest kindlasti paremini teavitada.\n\nLaiemalt võttes peab ütlema, et sellised inimeste ja lavalaudade kangutamised - näiteks ka segadus Sakala 3 maja konkursiga - on vesi end konservatiivideks nimetavate moodsa teatri vastaste klikiveskile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõni päev tagasi lahvatas meedias üks inetu juhivahetussaaga. Vaba Lava juht Steven-Hristo Evestus pani ameti esialgu salapärastel asjaoludel maha, päev hiljem selgus, et Vaba Lava uueks juhiks saab Märt Meos, kelle väidetava sekkumise tõttu Evestus teatrijuhi tööst just loobuski.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna trammides kõlab teisipäeval elav muusika\n\n## Põhitekst:\n\n\"Trammikontserdid on võimalus üsna kogemata muusika sisse sattuda, ilma et seda oleks üldse planeerinud,\" lausus Eesti muusikanõukogu juhatuse liige ja üks muusikapäeva korraldajatest, Kaisa Lõhmus, kelle sõnul on osa kontserte meelega kavandatud avalikku ruumi, et haarata ka need inimesed, kes spetsiaalselt midagi kuulama minna pole plaaninud.\n\nRahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril, toimub üle Eesti 108 tasuta kontserti.\n\nKell 9.26 Koplist liinil nr 1 väljuval Georg Otsa trammil esineb Kolm Musketäri koosseisus Tõnis Sarap (klaver), Silver Piiroja (klaver), Kaur Pennert (klaver).\n\nKell 16.09 Suur-Paalast liinile nr 2 väljuvas Heino Tartese trammis tõmbab lõõtsa maestro Heino Tartes isiklikult.\n\nKell 17.29 Tondilt liinile nr 3 sõitvas Raimond Valgre trammis esitab helilooja loomingut ja rõõmustab reisijaid kammerkoor Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärava juhendamisel.\n\nKell 17.35 väljub Koplist liinile nr 2 tramm Ellerhein, kus muusikat pakub trammile nime andnud koor.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril, saavad tallinlased ja linna külalised lisaks kontserdisaalidele nautida muusikat ka neljas muusikatrammis, kus esinevad kammerkoor Collegium Musicale, tütarlastekoor Ellerhein, Kolm Musketäri ja Heino Tartes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Vanamehe film\" kogus avanädalavahetusel ligi 29 000 kinokülastust\n\n## Põhitekst:\n\nFilmi üks produtsent Tanel Tatter ütles, et kui film oli valmis saanud, siis teadsid nad kohe, et neil on käes midagi väga originaalset. \"Väga populaarseteks osutusid Helsingi linastused, kus Eesti kogukond jooksis filmile tormi, samuti on lavastajad Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa teinud omale põhjaliku tuurigraafiku, et kohtuda üle kodumaa oma publikuga nii palju kui võimalik,\" selgitas ta.\n\nFilmi lavastajata ja stsenarist on Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa. Loo autorid on Mikk Mägi, Oskar Lehemaa ja Peeter Ritso. Tegelaskujudele andsid hääled Mikk Mägi, Oskar Lehemaa, Jan Uuspõld, Märt Avandi, Indrek Ojari, Jaagup Kreem ja paljud teised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Režissööride Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa täispikk linateos \"Vanamehe film\" kogus avanädalavahetusel kinodes 28 957 külastust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.