messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLaar ja Metz olid Prantsusmaal võidukad\n\n## Põhitekst:\n\nVastased asusid kohtumist küll juhtima, kuid esmalt suutis Metz tänu penaltile seisu viigistada ning seejärel veel kaks väravat lisada ja võita. Laar kaitses Metzi väravat terve kohtumise vältel. Kokku on hetkel liidrikohal paiknev Metz kogunud 40 punkti, edestades teisel kohal paiknevat Stade de Reimsi naiskonda kuue punktiga. Ühtlasi on Metzil võrreldes lähikonkurentidega üks kohtumine vähem peetud, kirjutab Jalgpall.ee.\n\nKoondise kaitsja Inna Zlidnise (pildil) koduklubi Ferencvaros teenis Ungari kõrgliiga põhiturniiri viimases kohtumises võidu ning liigub hooaja teisele poolele vastu kindla liidrina.\n\nPõhiturniiri viimases mängus mindi vastamisi Astra naiskonnaga. Vaheajapausile mindi Ferencvarosi 1:0 eduseisul, kui värav löödi avapoolaja viimasel minutil. Oma teise tabamuse sai Ferencvaros kirja 75. minutil ning lõppseis vormistati neli minutit enne normaalaja lõppu. Zlidnis alustas kohtumist põhikoosseisus ning vahetati pingile 76. minutil. Hooaja esimese faasi lõpetuseks kogus Ferencvaros 38 punkti, edestades sellega hetkel teist kohta 13 punktiga.\n\nJärgmisena ootab Ferencvarost ees hooaja teine pool, kus omavahel kohtuvad vaid esineliku naiskonnad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Väravavaht Getter Laar ja FC Metz said Prantsusmaa esiliigas kirja järjekordse võidu, kui koduväljakul alistati 3:1 Saint Malo naiskond.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid õnnitles Putinit tagasivalimise puhul\n\n## Põhitekst:\n\n\"Õnnitlen teid Venemaa Föderatsiooni presidendiks tagasivalimise puhul. Soovin Venemaale ja tema rahvale heaolu ja õitsengut,\" kirjutas Kaljulaid.\n\n\"Ootan meie riikidevaheliste heanaaberlike suhete arengut,\" lisas Eesti riigipea.\n\nVenemaal pühapäeval peetud presidendivalimised võitis 76,67 protsendiga häältest oodatult president Putin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid saatis teisipäeval Vene presidendiks tagasi valitud Vladimir Putinile omapoolse õnnitluse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNew Yorgis joosti esmakordselt maraton sisetingimustes alla 2.20\n\n## Põhitekst:\n\n35-aastane San Fransisco kooliõpetaja Richards läbis sisetingimustes esmakordselt maratoni alla 2:20, tema tulemus 2:19.01 oli mullu samal võistlusel püstitatud tipptulemusest enam kui kahe minuti võrra parem. Chris Zablocki senine rekord oli 2:21.48, kirjutab Marathon100.com.\n\n2017. aasta detsembris püstitas Richards Sacramento maratonil uueks isiklikuks rekordiks 2:13.29 ehk teisisõnu on ta välitingimustes läbinud maratoni vaid viis minutit kiiremini kui hallis.\n\n31-aastane Lindsey Scherf jooksis maratoni tulemusega 2:40.55. Seni kehtinud tipptulemus oli soomlase Laura Mannineni 2:42.30. Scherf on 2015. aastal välitingimustes läbinud maratoni tulemusega 2:32.19.\n\nNii Scherf kui Richards said võidupreemiaks 3000 dollarit, millele lisandus 4000 dollarit uue maailmarekordi eest.\n\nAnnual NYC Indoor Marathon'i raames toimus nädalavahetuse jooksul mitmeid starte. Maailmarekordijooksust võttis osa viis mees- ja kaks naissportlast. Maraton joosti 200 meetri pikkuse ringiga sisehallis. Erinevalt mitmest teisest analoogilisest võistlusest joosti kogu distants samas suunas ringe läbides. 42,2km jooksul läbisid jooksjad 211. korral 200 m pikkust ringi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgis toimunud võistlusel Annual NYC Indoor Marathon püstitati laupäeval kaks uut maratoni sisemaailmarekordit. Uue tipptulemuse jooksid Ameerika jooksjad Malcolm Richards ja Lindsey Scherf.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEnim filmivaldkonna EFTA-sid asub püüdma \"November\"\n\n## Põhitekst:\n\nJuba sellel laupäeval, 24. märtsil antakse välja 2018. aasta Eesti filmi- ja teleauhinnad. Kokku pärjatakse 29 laureaati, millest 15 filmi- ja 14 televaldkonnas.\n\nKahtlemata on filmivaldkonna üks ihaldatumaid auhindu parima mängufilmi EFTA, mida tänavu jahivad \"Keti lõpp\" (Alexandra Film, Luxfilm), \"Mehetapja / Süütu/ Vari\" (F-Seitse) ja \"November\" (Homless Bob Production).\n\nTänavuste filmivaldkonna nominentide seast paistab eriliselt silma näitleja Rea Lest, kes eelmisel aastal mängis peaosa lausa kahes mängufilmis, milleks olid \"November\" ja \"Mehetapja / Süütu / Vari\". Mõlema filmiga on Lest nomineeritud parima naisnäitleja auhinnale\". Sama auhinda püüab ka Maiken Schmidt rolli eest filmis \"Keti lõpp\".\n\nParima meesnäitleja EFTA-t asuvad püüdma Jörgen Liik (\"November\"), Roman Baskin (\"Minu näoga onu\") ja Tõnu Kark (\"Rohelised kassid\").\nEFTA-del kandideerivad filmid on ilma teinud ka rahvusvahelistel filmifestivalidel üle maailma. Aasta alguses võitis \"Novembri\" operaator Mart Taniel Ameerika operaatoride gildi preemia Spotlight, 2017. aastal tõi Taniel koju parima kaameratöö auhinna Tribeca filmifestivalilt. Juba 24. märtsil selgub, kas Mart Taniel viib kolleegide Mihkel Soe (\"Minu näoga onu\") ja Igor Ruusi (\"Armastus\") ees koju ka parima operaatori EFTA.\nRahvusvahelistel festivalidel teevad ilma ka lühifilmid. Lühifilm \"Jää\" on võitnud viis rahvusvahelist auhinda, nende seas kriitikute auhind Belgia filmifestivalilt Les Enfants Terribles. Norra filmifestivalilt West Nordic International saadi auhind parima operaatoritöö eest. Edukas on olnud ka \"Heleni sünnipäev\", mis on praeguseks võitnud kaks auhinda, neist prominentsem Baltikumi parima lühifilmi tiitel Riia rahvusvaheliselt filmifestivalilt 2Annas. Tänavu mai alguses esindab \"Heleni sünnipäev\" Eestit Los Angeleses toimuval Starring Europe - New Films from the EU festivalil. Mineval aastal linastus Eesti filmidest samal festivalil \"November\". Lühifilmide kolmandal nominendil \"Lembri Uudul\" seisab veel ees tervelt 80 festivali ning põneva faktina tasub esile tuua, et vaid mõned päevad pärast EFTA-t, 28. märtsil näeb lühifilmi Soome YLE TV kanalis. \"Lembri Uudu\" on üks väheseid Eesti lühifilme, mille YLE TV kunagi ostnud on.\n\n\"Lembri Uudu\" Autor: Pressimaterjalid\n\nEFTA-del parima animafilmi kategoorias nomineeritud \"Manivald\" on esimene Eesti lühifilm, mis on jõudnud Põhja-Ameerikas toimuva Sundance’i filmifestivali programmi.\nKõik EFTA filmiauhindade kategooriad:\nParim mängufilm, parim dokumentaalfilm, parim animafilm, parim lühifilm, parim naisnäitleja, parim meesnäitleja, parim režissöör, parim stsenarist, parim operaator, parim helilooja, parim filmikunstnik, parim helirežissöör, parim monteerija, parim kostüümikunstnik, aasta tegija.\n2018 aasta Eesti filmi- ja teleauhinnad jagatakse välja 24. märtsil. Otseülekanne algab kell 20.00 ERR online'is. Kell 21.30 algab otseülekanne ETV-s, Kanal 2-s ja TV3-s ning jätkub ka portaalides.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõige enam EFTA nominatsioone on tänavu pälvinud Rainer Sarneti \"November\", mis püüab auhindu kokku kümnes kategoorias. Katrin ja Andres Maimiku \"Minu näoga onu\" kandideerib seitsmes kategoorias, sama palju on nominatsioone ka Sulev Keeduse filmil \"Mehetapja / Süütu / Vari\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaõhumuuseum loodab kevadel valitsuselt Liberty mõisa jaoks raha saada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõik oleneb raha saamisest. Ilma investeeringuta pole meil Libertyga midagi peale hakata,\" ütles muuseumi juhatuse liige Merike Lang teisipäeval ERR-ile.\n\nKultuuriministeerium pooldab Liberty tagastamist koos rahastusega. Lang lisas, et 21. veebruaril toimunud EVM-i nõukogu koosolekul teatas kultuuriministeeriumi asekantsler ja nõukogu esimees Tarvi Sits, et ministeerium paneb hetkel valitsusele kokku riigieelarve lisataotlusi.\n\n\"Sellises olukorras oli nõukogul vaja täpsustada Liberty, muuseumide ühishoidla ja vabaõhumuuseumi külastuskeskusega seotud plaane ning prioriteete. Ühise arutelu tulemusel jõuti otsusele, et kultuuriministeerium taotleb valitsuselt riigieelarvest lisatoetust esmajoones Liberty taastamiseks koos vajalike investeeringutega, seda vastavalt EVM-i poolt esitatud tegevuskavale,\" selgitas Merike Lang.\n\nEraldi projektina taotletakse lisatoetust Põhja-Eesti muuseumide ühishoidla rajamiseks, mis lahendaks Langi sõnul paljude muuseumide, sealhulgas EVM-i kogude hoideprobleemid ning konserveerimis- ja digitaliseerimiskeskuse Kanut töötingimuste parendamise.\n\nLang lisas, et samas ei pruugi ühishoidla oma suurenenud mahtude tõttu tulla EVM-i territooriumile. Ta meenutas, et 2012. aastal kinnitatud muuseumi detailplaneering nägi ette ühishoidla ja külastuskeskuse rajamise muuseumi majandustsooni.\n\n\"Külastuskeskuse projekt pole prioriteetne, kui EVM-i töötajate töötingimused ja külastajatele mõeldud avalikud funktsioonid saavad täidetud Liberty tagastamise ja hoonete taastamisega,\" rääkis Lang. \"Arvan, et asi liigub edasi siis, kui kultuuriministeerium saab aprillis-mais valmis oma ühishoidla rajamise ekspertiisi.\"\n\nSeejärel saab Langi sõnul kultuuriministeerium Liberty ja teiste asjadega valitsusse minna. Lisaks peab Riigi Kinnisvara AS vormistama mõisa vabaõhumuuseumile tagastamise.\n\nPresidendi residentsiks ehitamine oleks maksnud ligi viis miljonit\n\nEVM on varem arvestanud, et Liberty mõisa renoveerimiseks kulub 2,8 miljonit eurot, neil endal seda raha ei ole. Kui Liberty mõisa kavandati rekonstrueerida presidendi residentsiks, ületasid kõik hankele esitatud pakkumised 4,4 miljoni euro piiri.\n\nLang selgitas, et riigipea residents eeldanuks ka turvasüsteeme, mida muuseumil vaja pole. Ka oleks Langi sõnul mõistlik mõisa renoveerida etapiviisiliselt, üks maja korraga. Liberty jääks renoveerimise järel EVM-i plaanide kohaselt avalikku kasutusse.\n\nVahepeal kavandas riik Liberty mõisa renoveerimist presidendi residentsiks, kuid president Kersti Kaljulaid ei näinud selleks vajadust.\n\nKokku 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Hooned anti 2014. aasta alguses üle Riigi Kinnisvara AS-ile. Varem olid need vabaõhumuuseumi kasutuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabaõhumuuseum (EVM) loodab, et valitsus eraldab kevadel presidendi residentsiks kavandatud Liberty mõisa renoveerimiseks vajaliku summa. Kultuuriministeerium valmistub selle taotlemiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes algas Turu noarünnaku kohtuprotsess\n\n## Põhitekst:\n\nKohtu all on 1994. aastal sündinud marokolasest noormees Abderrahman Bouanane, keda Soome prokuratuur süüdistab kahes terroristlikul motiivil sooritatud mõrvas ja kaheksas samal põhjusel sooritatud mõrvakatses, vahendas Yle.\n\nTeisipäeval algas eelistung, kus pannakse paika ülejäänud kohtuprotsessi ajakava, avaldati umbes 1400 lehekülge eeluurimise ajal koostatud dokumente ning mille raames tegi prokuratuur teatavaks taotletava karistuse. Samuti avaldati hukkunute lähedaste ja vigastatute kompensatsiooninõuded.\n\nKohtuprotsessil on kolm kohtunikku ning avalikkuse suurt tähelepanu pälvinud istungi puhul oli kohtuhoones rohkelt korrakaitsjad ja ajakirjanikke. Soome rahvusringhääling Yle jälgib kaks päeva kestvat eelistungit oma kanalites, sealhulgas ka otseblogis.\n\nSoome seaduste kohaselt on terroristlikul eesmärgil tehtud mõrva eest karistuseks eluaegne vabadusekaotus ning seda aseriigiprokurör Raija Toiviainen teisipäeval Bouanane'ile ka taotles.\n\nKannatanud ja nende lähedased olid prokuratuuriga nõus ning nõuavad süüdistatavalt sadu tuhandeid eurosid.\n\nToiviainen selgitas taotluses, et Bouanane on süüdi kahes terroristlikul eesmärgil sooritatud mõrvas ning kaheksas samal motiivil tehtud mõrvakatses. Prokuröri hinnangul oli pussitaja eesmärgiks tekitada Soome ühiskonnas suurt hirmu.\n\nSüüdistatav on korraga oma tegu nii eitanud kui ka tunnistanud - ehk sisuliselt tunnistab ta inimeste pussitamist, sealhulgas vähemalt üht tapmist, kuid ei pea seda terrorismiks. Seda seisukohta - ehk terroristliku motiivi vaidlustamist - kinnitas veebruaris eeluurimise lõppedes ka süüdistatava advokaat Kaarle Gummerus.\n\nEeluurimismaterjalidest tuleb ka välja, et lisaks ISIS-e teemale on Bouanane hiljem rääkinud politseile, et lõplik otsus pussitama hakata tekkis temas alles Turu turuväljakul oleva jäätisekioski juures. Süüdistatava sõnul oli tal halb enesetunne. Tema sõnul olevat olnud \"tema sees\" isik, kes tahtis inimesi tappa, teine \"tema sees olnud isik\" aga olevat soovinud seda tegu takistada. Samas oli ta rünnaku ajal kasutatud kööginoad juba tuttava kodust varem kaasa võtnud.\n\nKohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt on Bouanane süüdiv ning saab seetõttu oma tegude eest ka vastutuse võtta.\n\nPraeguste plaanide kohaselt algavad põhiistungid 9. aprilli istungiga ning istungid hakkavad toimuma tõenäoliselt Turu vanglas.\n\nRünnak leidis aset 18. augusti õhtul Turu kesklinnas, kus süüdistatav pussitas kokku kümmet inimest, kellest kaks suri. Politsei peatas ründaja, tulistades teda alakehasse.\n\nBouanane saabus Soome 2016. aasta suve lõpus valenime kasutades. Ta taotles varjupaika, kuid sai 2016. aasta lõpus eitava vastuse. Varem oli ta elanud muuhulgas ka Saksamaal.\n\nBouanane on varem põhjendanud oma tegu sooviga maksta kätte Süürias asuvat (tollast ISIS-e kantsi) Raqqat tabanud lääneliitlaste õhurünnakute eest. Samuti leiti ka mehe manifest, kus oli viiteid islamiäärmuslusele ja terrorismile ning millega soovis kurjategija jätta maha testamendi, mis avalikkuses tähelepanu pälviks. \"Testamendi\" kirjutamine näitab ka seda, et ründaja arvestas võimalusega, et saab terroriakti käigus ka ise surma.\n\nPolitsei senine juurdlus on viidanud sellele, et mehe radikaliseerumine toimus umbes kolm kuud enne traagilist rünnakut Turu kesklinnas. Ka ülekuulamisel on Bouanane rääkinud, et alustas ISIS-ega seotud materjalidega tutvumist kolm kuud enne noarünnakut.\n\nSoome keskkriminaalpolitsei praeguste andmete kohaselt tegutses kurjategija üksi. Tema kohalikus suhtlusringkonnas islamiäärmuslasi polnud, kusjuures ka tuttavad olid märganud radikaliseerumisele viitavaid asjaolusid.\n\nBouanane selgitas ülekuulamistel, et ohvrid valis ta noarünnaku ajal juhuslikult. Ka muude menetlustoimingute käigus ei kerkinud esile versiooni, et ründaja oleks valinud sihtmärkideks konkreetseid inimesi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Päris-Soome esimese astme kohtus algas teisipäeval eelmise aasta augustis Turus toimunud terroristlikku noarünnakut puudutav kohtuprotsess.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kaitseväelased lähevad Afganistani mais\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti on otsustanud suurendada oma panust NATO Resolute Support missiooni Afganistanis ja plaanide kohaselt alustavad jalaväerühm ja logistikud oma teenistust Afganistanis selle aasta mais,\" ütles ERR-ile kaitseväe pressijaoskonna ülem Arvo Jõesalu.\n\nOperatsioonialaks on Jõesalu sõnul kaitseväelastel Kabuli piirkond. Jalaväerühma ja toetuselemendis suuruseks on kuni 35 kaitseväelast.\n\n\"Scoutspataljoni baas komplekteeritud jalaväerühma põhiülesanded kuuekuulise rotatsiooni ajal on seotud väekaitseülesannetega ehk siis liitlaste instruktorite ja nõustajate kaitsmine ning eskort,\" rääkis Jõesalu veel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maikuus lähevad Afganistani 35 kaitseväelast, kas teenivad seal NATO missiooni Resolute Support raames.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPaanikahoo vallandab kokkupuude keskkonnas oleva keemilise ühendiga\n\n## Põhitekst:\n\nSalki instituudi teadlased uurisid üht nematoodi liiki, et teada saada, millised keemilised protsessid toimuvad selle mudelorganismi kehas, kui ta tunneb hirmu. Nad vaatasid, kuidas reageerib nematood, kui ta satub keskkonda, milles on keemilisi ühendeid, mida eritavad ka ussikese looduslikud vaenalsed.\n\nTeadlasrühm avaldas eile ajakirjas Nature Communications artikli, milles selgitavad, et ussikeste puhul tegu on evolutsiooni käigus kujunenud reaktsiooniga, millel on palju sarnast inimese ärevusega. See selgitab, kuidas hirm ühes üsna lihtsas ja ühes väga keerulises organismis on keemiliselt väga sarnane.\n\nMiks see oluline on? Mõistes mehhanismi, milliste keemiliste reaktsioonide mõjul inimeses vallandub ärevustunne, mis on samuti keemiline reaktsioon, on võimalik välja töötada uusi ravimeid, mis aitaksid ärevushäirete vastu.\n\nKuidas nad selle teadmiseni jõudsid?\n\nCaenorhabditis elegans ehk C. elegans ehk eesti keeles lihtsalt varbuss on bioloogide ammune tuttav ja erakordselt palju uuritud mudelorganism. Varbussid on nematoodid, ümarussid, keda leidub nii vees kui maal paljudes kohtas ja arvukalt.\n\nVarbussil on vaid 302 närvirakku, seega on ta üsna lihtne organism. Tema looduslik vaenlane on teine ussike, ladinakeelse nimetusega Pristionchus pacificus. Teadlased leidsid, et kui varbuss puutub kokku selle vaenlase kemikaalidega, pöörab ta automaatselt ümber ja hakkab teises suunas roomama.\n\nTeadlased avastasid, et hirmu tekitavad teatud tüüpi rasvhapped – sulfolipiidid. Need tekitavad aju neljas piirkonnas närviahela reaktsiooni. Need piirkonnad jäävad aktiivseks ka pärast seda kui ussikest ümbritsevas keskkonnas pole enam seda kemikaali.\n\nMuide, sarnane tulemus on saadud hiirtega – nendelgi tekib sarnane hirmureaktsioon, kui nad puutuvad kokku kassi uriiniga. Hirm jääb alles ka siis, kui uriinis olevaid kemikaale enam keskkonnas pole.\n\nSalki instituudi teadlaste katse osa oli ka see, et kui need ussikesed pandi keskkonda, milles oli inimeste ärevushäire vastast ravimit Zoloft, ei tekkinud ussikestel seda hirmu- või ärevusreaktsiooni.\n\nKuid lisaks ärevust tekitava reaktsiooni pärssimisele mõjutas see ravim ka neid närvirakke, mis seotud ussikese unega. Seega selle uuringu põhjal said teadlased teada, et keemiliselt on võimalik organismis ärevuse teket, ehk seda evolutsiooni käigus alles jäänud reaktsiooni, ära hoida, kuid une osa vajab edasist uurimist. See on oluline selgitamaks ka seda, miks ühel inimesel see ärevushäire vastane ravim töötab, teisel mitte.\n\nÜhtlasi rõhutavad uuringu autorid, et kuivõrd üsna algelisel varbussil ja väga keerulisel organismil nagu inimene, tekib ärevus sarnasel keemilisel alusel. See võib viidata hirmu- või ärevusreaktsiooni kujunemine on evolutsiooniliselt palju varasem kui seni arvatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ärevus, hirm, paanikahoog on peaaegu kõigile tuttavad, kuid igaühe jaoks erinevad reaktsioonid. Salki instituudi teadlased on aga lahti harutamas seda keemilist reaktsiooni, mis need erinevana näivad, kuid keemiliselt vast üsna sarnased reaktsioonid esile kutsub. Ja see kõik võib taanduda väikese uusikese ja inimese ühisosale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLahkus korvpalliaktivist Raul Rõõmus\n\n## Põhitekst:\n\nRaul Rõõmuse ärasaatmine toimub teisipäeval, 27. märtsil kell 11 Kohtla-Järve spordihoones. Pärgi ja lilli palume mitte tuua, selle asemel on saalis avatud annetuskast KK HITO noorkorvpallurite toetuseks. Toetussumma võib kanda ka korvpalliklubi HITO arveldusarvele EE092200001120022268.\nKlubi järelhüüe\n\nIN MEMORIAM\n\nRaul Rõõmuse rinnus tuksus korvpall\n\nIda-Virumaa korvpallirahvas on kaotanud Raul Rõõmuse (16.06.1957-20.03.2018), mehe, kes on paljudele maakonna korvpallisõpradele olnud isa eest. Treenerina või klubi juhina viis ta aastatel 1987 kuni 2015 oma võistkonna rohkem kui paarikümnel korral Eesti noorte meistrivõistlustel medalikohale. Eesti noortekoondise treenerina ja Eesti minikorvpalli juhina tegutsedes jagas ta oma nippe sadadele noorkorvpalluritele üle Eesti. Väga suure töövõimega inimesena suutis ta pereelu, treeneritöö ja klubi juhtimise kõrvalt leida aega tegutseda aastaid korvpalliliidu volikogu ja Eesti treenerite juhatuse liikmena.\n\nRaul Rõõmuse eestvedamisel 1989. aastal Eesti esimese korvpalliklubina loodud HITO on paljudele Eesti ja ka välismaa korvpallispetsialistidele nii Ida-Virumaa kui Kohtla-Järve sünonüümiks. KK HITO esindusmeeskond on olnud aastaid täiskasvanute korvpalli lipulaev ning jõudnud madalamate liigade medalivõitude kaudu Eesti meistriliigassegi. Noortekorvpallis aitasid KK HITO võidud rajada teed Eesti klubide läbimurdele Euroopa noorte korvpalliliigas.\n\nRaul oli läbi ja lõhki Kohtla-Järve patrioot. Ta vääriks kaevurite linna aukodaniku tiitlit, mille 2006. aastal pälvis tema tantsupedagoogist ja Rauli suurimast fännist ema Eike, kellega koos Raul nüüd meid pilvepiirilt vaatab. Tänu Raulile nägi aadressil Järveküla tee 44 asuv Kohtla-Järve spordihoone Eesti meistrivõistluste mänge ka pärast korvpallireeglite muutumist, sest Raul oskas eelmise sajandi seitsmekümnendate alguses valminud hoone palliväljaku korvpalliliidu ametnikele saali mõõtmetest suuremaks rääkida.\n\nKiri „Kohtla-Järve“ või „K-Järve“ oli lahutamatuks osaks nendel lugematutel võistlussärkidel, millele Raul klubi algaastatel oma kätega sümboolika ja nimed peale trükkis. Ja alati seisis ta hea selle eest, et kuigi naabrid Jõhvis suutsid ehitada korraliku saali, pidi ühel Eesti noorte esindusturniiril, rahvusvahelisel „Jõhvi/Järve karikal“ toimuma osa mänge alati ka Kohtla-Järvel.\n\nSuviti läks aga Raul Tuksi. Ei, mitte et tal midagi viga oleks olnud, vaid sellenimelises Läänemaa külas asub Rauli lemmikspordilaager. Sinna viis ta korvpallilapsi mikrobussidega – ka nende vastu tundis Raul suurt kirge. Mikrobussidest rääkis ta sellise armastusega, et juhuslik kuulaja ei pruukinud arugi saada, et Leyland polnud ta naise nimi, vaid hoopis bussi mark. Praktilise ja kokkuhoidliku inimesena polnud Raulil vaja autoalarmi, selleks olid tal koerad.\n\nRauli juhitud mikrobussiga said noorkorvpallurid oma hea käitumisega teenitud boonuspunkte realiseerida Euroopa eri paikades turniiridel käies. Mikrobussis veedetud päevadega said noored eluks õppetunni selles, kuidas väikest ruumi puhtana hoida. Oli ju Raulil klubi treeneri ja presidendina üheks eesmärgiks see, et nendest hitolastest, kellest ei saa ei mängijaid ega kohtunikke, võiks vähemalt saada korralikud ja elus endaga hakkama saavad inimesed.\n\nRaulile olid tähtsad järjepidevus ja traditsioonid. Nii käis ta alates 2002. aastast igal suvel Itaalias Matera turniiril. Ta viis sinna oma bussiga läbi Euroopa 10-11aastasi poisse, kes meenutavad seda sõitu siiamaani, sest see oli nendele hindamatu elukogemus: esimene iseseisvumine võõras keskkonnas, suhtlemine peredes, kus elasid jne. Igal sügisel pidi HITO olema esindatud Riias VEFi turniiril ja nii juba veerandsada aastat. Raul viis ellu, ja hoidis sõprade abil elus, esialgu võimatuna tundunud idee korraldada „Jõhvi/Järve karikas“ Ida-Virumaa eri spordisaalides. Turniir toimub sel suvel 25. korda, seekord kahjuks ilma Raulita.\n\nRaul ei sallinud reetmist, kuid ta andestas alati neile, kes eri põhjustel olid klubi hüljanud. Ju mõistis Raul, et HITOsse tagasi soovijatele on ta suutnud anda väikese oranži tüki oma südamest, mis tundus tuksuvat korvpallina, väärtuslikema aardena tema Eesti suurimas korvpalliteemaliste esemete kollektsioonis.\n\nRaul teadis, et reegleid teevad inimesed, ja talle meeldis neid muuta, kuid teda tabanud rasket haigust ei suutnud ta oma reeglite järgi mängima panna. Nii lahkus ta meie seast vara. Liiga vara. Raul otsustas ära minna nii, nagu ta tegi seda mõnikord harva treenerina siis, kui mänguaeg ei olnud veel täis tiksunud. Olukorras, kus ta tahtis kaitsta ennast, mängijaid ja pealtvaatajaid, sest Rauli silmis tehti saalis ülekohut tema lemmikmängule ning ta ei suutnud seda piinavat olukorda kauem taluda.\n\nKohtla-Järve KK HITO\nRaul Rõõmusel oli Eesti suurim korvpalliteemaliste asjade kogu, mida käis 2011. aastal uudistamas \"Ringvaade\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast pikka ja rasket haigust lahkus täna meie seast Eesti vanima korvpalliklubi HITO asutaja, president ja treener Raul Rõõmus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEllmann Cupi võitis Saku jalgpalliklubi\n\n## Põhitekst:\n\nNormaalaeg lõppes seisuga 0:0 ja võitja selgitati penaltitega. Seisuga 3:1 osutus võitjaks Saku JK.\n\nSaku JK koosseisus mängisid Erki Taube, Anton Noor, Indrek Siir, Rainer Veskimäe, Velory Kais, Jaan-Kristjan Kaalma, Silver Sõber, Siim Särekanno ja Aavi Puuorg.\n\nParimaks mängijaks valiti Indrek Siir ja parimaks väravavahiks Anton Noor.\n\nKokku osales Ellmann Cupil 16 võistkonda üle Eesti - Anija JK, FC Castovanni Eagles, FC Maksatransport, FC Puhkus Mehhikos, Saku JK, FC TMJK, FC TRT77, FC Tallinna Wolves, FC Zapoos, JK Jalgpallihaigla, JK Õismäe Torm, Keilja JK II, Kohtla-Nõmme JK, Rumori Calcio II, Ruudulised Tiigrid ja Põhja-Sakala (endise nimega SK Tääksi).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval toimunud Ellmann Cupi finaalis kohtusid FC TMJK ja Saku JK, kellest võitjana väljus Saku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSan Francisco ja Jurkatamm jõudsid CBI turniiril poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nEestlasest ääremängija viibis väljakul enda tänavuse hooaja keskmisest rohkem, 14 minutit, kuid ühtegi pealeviset ei sooritanud ja isiklikku punktiarvet ei avanud. Statistikasse kogunes tal kaks lauapalli ja üks pallikaotus, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nVõitjate poolel tõid Chase Foster ja Jordan Ratinho mõlemad 20 punkti, Frankie Ferrari jagas kaheksa punkti kõrvale ka 11 korvisöötu. Kaotajate edukaim oli Kenneth Ogbe 26 punktiga.\n\nSan Francisco jätkab hooaega neljapäeva õhtul, kui poolfinaalis mängitakse Campbelli meeskonnaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taavi Jurkatamm ja San Francisco Dons jätkasid College Basketball Invitational (CBI) turniiril võidukalt, kui Utah Valley alistati 78:73 ning tagati sellega pääs poolfinaali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAnu Põldsam: müstiline ei ole vastand ratsionaalsele või intellektuaalsele\n\n## Põhitekst:\n\nPõldsam sõnul võiks tema tõlgitud teost lugeda igaüks, sest see avardab igal juhul maailmapilti. \"Juudi religioon, tsivilisatsioon ja müstika on niivõrd suur varamu, mis on täis pärleid ja aardeid, mida peab lihtsalt jagama. See rikastab igaühte, kes seda loeb. Kui inimesi hirmutab, et on liiga võõras teema või ei julge, siis siin on nii erinevaid artikleid, et kindlasti tasub lugeda. See on natukene õudne, aga ka põnev kui sa avastad mingit uut maailma.\" Teos sisaldab valitud artikleid judaismist ja juudi müstikast, mis oli ka üheks saate põhiliseks aruteluteemaks.\n\nJudaistlik müstika on jõudnud massideni\n\nJudaismi müstikat avavad kõige rohkem algtekstid, nii et heebrea keele oskajatel on selle mõistmisel eelisseis. See on väga tekstipõhine ja selle avamine sõltub sellest, milliseid kihistusi ollakse võimelised sealt leidma. \"Müstika keskmes on see, milline on see suhe Jumalaga, kuidas ma saan seda parandada ja Jumalale lähemale jõuda või siis sellele printsiibile, kust ma tunnen, et ma pärit olen või tagasi tahaksin jõuda. Seal on erinevaid võimalusi, kuidas selleni jõuda. On olemas see praktiline, prohvetlik, ekstaatiline müstika, kus seda püütakse teha läbi reaalse kogemuse, näiteks meditatsiooni. Ja siis on olemas selline spekulatiivne, teoreetiline, kus me arutame millegi üle. Juudi müstika on just selline, kus sulle ei öelda, mida sa tegema pead, aga sa tegeled tekstidega, sa otsid olemasolevast tekstist varjatud tähendust, mis on nähtav ainult asjasse pühendatutele,\" selgitas ta.\n\n\"Juudi religioon, tsivilisatsioon ja müstika on niivõrd suur varamu, mis on täis pärleid ja aardeid, mida peab lihtsalt jagama.\"\n\nVastates küsimusele, kas juudi müstikale on veel tänases ratsionaalses maailmas kohta, leidis ta, et selle tähendus on küll tänapäeval muutunud, kuid huvi selle vastu on olemas. \"Müstiline ei ole kindlasti vastand ratsionaalsele või intellektuaalsele, eriti juudi müstikas näiteks. Üks domineerivamaid suundi selles ongi ratsionaalne arutelu, kontemplatsioon selle üle, miks asjad on, kuidas nad on, mis nad on ja kuidas nad on tekkinud. Aga ma arvan, et see ei köida tänapäeva inimesi. Juudi müstikat seostatakse tänapäeval mõistega \"kabala\", mis on juudi müstika üks peavoolusid. See on jõudnud massideni, kasvõi kui mõelda Madonna peale, kes väidetavalt tegeleb kabalaga – aga mida ta täpselt teeb ja kas see üldse on võimalik. Kui küsida keskaegselt juudi müstiliselt rabilt, kas naised üldse võivad oma nina sellesse asjasse pista, siis ma ei tea, mida ta vastaks selle peale. Aga üritatakse küll taaselustada inimeste huvi. Näiteks USAs on selline liikumine nagu Jewish Renewal, mille eesmärk on näidata tänapäeva juutidele, kes on religioonist kaugenenud ,et selle religiooni sees on lisaks käskudele ja seadustele ka selline hästi põnev ja kõnetav maailm,\" rääkis Põldsam.\n\nJuudid on maailmas sageli silma paistnud suurte saavutustega. Põldsam selgitas, et selle taga võib olla judaismile omane sihipärane ja tulemusele orienteeritud tegutsemine ning muidugi õpetatuse traditsioon: \"Judaism on mõistuslik, kuigi samas võib leida palju asju jäävad ka tunnetuse välja. Aga juba esimestel sajanditel juudi kogukondades oli üldhariduse kohustus vähemalt poisslastele, kolme aastaselt pidid nad minema pühakirja juurde, hakkama lugema ja kirjutama õppima. Ka tänapäeval Iisraeli koolides ei ole see õppimine selline, et kuulan ja see teadmine settib kusagil sees. See on pidev küsimine ja arutlus. See õppimise traditsioon ja pidev intellektuaalne surve ongi võib-olla selle taga, et meil on tänapäeval teaduses või Nobeli preemia laureaatide hulgas nii palju juute. Kunagi on keegi Iisraeli kohta öelnud, et sealseteks ainsateks maavaradeks on liiv ja mõistus.\"\n\nPalestiinlaste ja juutide vahelist konflikti on väljaspool keeruline mõista\n\nPõldsam arutles ka palestiinlaste ja juutide vahelise konflikti üle Iisraelis: \"Need judaistlikud ideaalid on mõnes mõttes vastuokslik teema, juudi rahvuslik liikumine oma tuumas oli pigem poliitiline ja ilmalik – püüeldi kultuurilise judaismi poole. Seal ei olnud plaanis religiooni kaasa tuua, aga ei saanud ilma. Selleks, et muuta see mõte kandvaks, et see jõuaks rahvusvahelise üldsuseni, aga puudutaks ka kõiki juudi kogukonna liikmeid, oli vaja arvestada religioosse poolega. Kui me vaatama rahvuslikus sümboolikas, on see religioon seal väga sees – lipu värvides, Taaveti tähes, vapi peal jne. See kõik on seal olemas.\"\n\nTa leidis, et ilmselt ei suudagi väljastpoolt keegi seda konflikti lõpuni mõista. \"Kõrvaltvaatajale tekib võib-olla tõesti konflikt, et justkui judaismis on väga tähtis \"armasta oma ligimest\" põhimõte ja nüüd järsku ei saa inimesed seal piirkonnas hakkama. Aga see on väga inimlik, ei ole täiuslikku inimest, me kõik eksime. See kuulub õppeprotsessi juurde, inimeses on judaismi kohaselt olemas kuri tung ja hea tung, tähendab teha midagi head, mis on endast ülem, või halba. Samamoodi on see ka riigis – Iisraeliselavad inimesed, kes võib-olla ei poolda peavoolu poliitikat või üldse ei tunnista, et Iisraeli riik eksisteerib ja teised, kes tahavad, et see oleks hoopis veel suurem. Üldse aimata, mida see endast kujutab ja väljastpoolt sinna sõna sekka öelda on keeruline, pigem saab seda üritada objektiivselt kirjeldada. Ma loodan väga, et on võimalik jõuda mingisuguse lahenduseni, aga pigem ma olen selles osas skeptiline,\" ütles Põldsam.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Plekktrummi\" saatekülaline oli Tartu Ülikooli judaistika lektor Anu Põldsam, kes tõlkis eesti keelde äsja ilmunud juudi müstika uurija Gershom Scholemi raamatu \"Pühakirjast alkeemiani\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUngari ähvardab tõkestada Ukraina-NATO komisjoni töö\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ungaril ei ole Ukraina suhtes muid instrumente, kui tõkestada Kiievi rahvusvahelised, Euroopa ja NATO pürgimused. Vastavalt ei toeta Ungari Euroopa Liidu ja Ukraina kaitseministrite kohtumist ja tõkestab Ukraina-NATO suvise tippkohtumise,\" ütles Szijjártó Brüsselis EL-i välisministrite kohtumisel, edastas Ungari valitsuse veebileht.\n\nAprillis kohtuvad Brüsselis NATO kaitseministrid ning allianss sooviks selle raames korraldada kaitseministrite tasandil ka NATO-Ukraina komisjoni istungi. Juulis peetakse Brüsselis NATO tippkohtumine.\n\nVälisminister märkis, et Ungari toetab neid kohtumisi vaid juhul, kui Kiiev tagab, et Ukraina haridusseadus ei jõustu enne 2023. aastat.\n\n\"Ukraina peab tagama, et vähemuste õigusi jõhkralt rikkuv seadus ei jõustu selle aja jooksul mingil kujul, Kiiev viib selle aja jooksul läbi vajalikud konsultatsioonid ungari kogukonnaga ning viib ellu neil läbirääkimistel kokkulepitu,\" selgitas Szijjártó.\n\nTa rõhutas, et Ungari ja EL ootavad Ukrainalt Venezia komisjoni soovituste täitmist, nõupidamist rahvusvähemustega ja nende olemasolevate õiguste tõsise vähendamise keelamist. \"Selleks tuleb alustada läbirääkimisi ungari kogukonnaga ja peatada Ukraina haridusseaduse elluviimine,\" ütles Szijjártó.\n\nTema sõnutsi ootab Ungari lisaks sellele Ukrainalt õiguslikke tagatisi kokkulepetele, sest vaatamata suulistele lubadustele toimub seal kõik vastupidi.\n\nUngari välisminister meenutas, et Ungari on koos Poola ja Slovakkiaga üks kolmest EL-i riigist, kes pärast tüli Vene Gazpromiga tarnib Ukrainasse gaasi.\n\nUkraina ülemraada võttis septembris vastu haridusseaduse , mille järgi tuleb rahvusvähemuste keeltes antav haridus kolme aastaga üle viia ukraina keelele. President Petro Porošenko kuulutas seaduse välja 27. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari ei toeta aprilliks kavandatud Euroopa Liidu ja Ukraina kaitseministrite kohtumist ja tõkestab Ukraina-NATO komisjoni istungi Ukraina presidendi Petro Porošenko osalusel juulis, ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgas maailma kuulsaim mägirataste mitmepäevasõit Absa Cape Epic\n\n## Põhitekst:\n\nKaheksa päeva jooksul sõidavad võistlejad proloogi ja seitse etappi. Avapäeval peetud 20 kilomeetri pikkuse proloogi võitsid šveitslane Nicola Rohrbach ja austerlane Daniel Geismayr ajaga 45.23,3. Võitjatest 18 sekundit hiljem lõpetasid Manuel Fumic ja Henrique Avancini. Kolmanda koha omanikud jäid juba kaugemale. Ligi 50-sekundilise kaotusega läksid sellelt positsioonilt esimesele etapile vastu Frances Guerra Carretero ja Luis Leao Pinto.\n\nNaiste klassis võidutsesid esimese MK-etapi võitnud endine maailmameister Annika Langvad ja ameeriklanna Kate Courtney. 20 kilomeetri läbimiseks kulus neil aega 53.18,5. Teisele kohale sõitsid end Ariane Lüthi ja Githa Michiels (+1.12,6) ja kolmandaks tulid Sabine Spitz ja Robyn De Groot (+2.14,2).\n\nEsmaspäeval toimunud esimesel etapil ootas rattureid ees 110 km maastikusõitu 1900 tõusumeetriga. Päeva kiireimat aega näitasid avapäeval teise kohaga leppima pidanud sakslane Fumic ja brasiillane Avancini, ajaga 4:08.22,6. Finišis pandi enda napp edu maksma Jaroslav Kulhavy ja Howard Grottsi ees (+1,3). Kolmanda koha said võitjatest 5.33 hiljem lõpetanud itaallased Fabian Rabensteiner ja Michele Casagrande.\n\nNaiste klassis ei saanud jätkuvalt keegi vastu duole Langvad - Courtney. Nende võiduajaks oli 4:45.22,7. Üldises pingereas andis see 46. koha. Teise naispaarina lõpetasid taas Lüthi - Michiels (+52,3) ja kolmandana kodus võistlev Mariske Strauss ja Annie Last (+5.43,7). Ka kokkuvõttes jätkatakse samas järjestuses.\n\nEestlaseid sel aastal stardis ei ole.\n\nTäna sõidetakse mainekal mägirattatuuril 106 km Robertsoni lähiümbruses, mille jooksul koguneb 2000 tõusumeetrit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Aafrika Vabariigis peetakse 18.-25. märtsini maailma kuulsaimat maastikuratta mitmepäevasõitu Absa Cape Epic. Eestlased on osalenud mainekal võistlusel 2016. aastal, mil Martin Loo ja Erki Kukk saavutasid kokkuvõttes 24. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine maailma esireket sai emaks\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastane Ivanovic abiellus 2016. aastal Saksamaa jalgpalluri Bastian Schweinsteigeriga, sama aasta lõpus teatas ta tippspordist lahkumisest.\n\nEsmaspäeval andis Ivanovic sotsiaalmeedias teada, et tema ja Schweinsteigeri perre sündis poeg. \"Tere tulemast maailma, meie väike poiss! Raske on sõnadesse panna, millist rõõmu me tunneme,\" kirjutas Ivanovic.\n\nAjakirjanduse teatel sai värske ilmakodaniku nimeks Luka.\n\nWelcome to the world our little boy ????. Words can not describe the joy and the happiness we feel in our hearts! @BSchweinsteiger???? pic.twitter.com/Mk8lyJFwvh\n\n— Ana Ivanovic (@AnaIvanovic) March 19, 2018\n\nWelcome to the world our little boy!???????? We are so happy.❤️ @AnaIvanovic pic.twitter.com/j5Kp6u0CiJ\n\n— Basti Schweinsteiger (@BSchweinsteiger) March 19, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2008. aastal Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused võitnud ja seejärel maailma esireketiks tõusnud endine Serbia tennisist Ana Ivanovic sai esimest korda emaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti finantsjärelevalve uurib Putini tütarde võimalikke kontosid Lätis\n\n## Põhitekst:\n\nTema sõnul võtab uurimine aega mõned nädalad. \"Me ei peaks aga ekstreemsustesse laskuma. Kui isikule pole piiranguid seatud ja ta pole sanktsioonide nimekirjas, on tal õigus avada Läti pangas konto, isegi kui ta on Putini tütar. Teine küsimus on see, kas seda on tehtud läbi varjatud ettevõtete,\" ütles Putniņš.\n\nHiljuti avaldas USA ajakiri Mother Jones lõigu Michael Isikoffi ja David Corni raamatust \"Vene rulett: Putini sõda Venemaaga ja Donald Trumpi valimine,\" kus väideti, et Putini tütardel on salajased pangakontod Lätis. Lõik ise puudutab Trumpi eelkäija Barack Obama plaane seoses Venemaa sekkumisega USA 2016. aasta presidendivalimistesse.\n\n\"Teades, et Putin on kurikuulsalt kaitsev igasuguse oma perekonda puudutava informatsiooni suhtes, pakkus Celeste Wallander (president Barack Obama erinõunik ja Vene-Euraasia asjade vanemdirektor USA julgeoleku nõukogus aastatel 2013-2017) välja plaani lekitada salastatud informatsiooni, mis paljastab Putini tütarde varjatud pangakontod Lätis. See olnuks Vene presidendi otsene ründamine, mis oleks teda kindlasti vihastanud,\" seisis avalikustatud lõigus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon (FKTK) on alustanud uurimist seoses Venemaa presidendi Vladimir Putini tütarde võimalike salajaste pangakontodega Lätis, ütles FKTK juht Pēters Putniņš usutluses LNT telekanalile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu lükkas Vabaerakonna eelnõu volikogude töökorra muutmiseks tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nEttepaneku eelnõu tagasi lükkamiseks tegi juhtivkomisjonina riigikogu põhiseaduskomisjon. Ettepanekut toetas 42 riigikogu liiget, vastu oli 33.\n\nVabaerakond tahtis seadusesse täiendust: \"Erakonna või valimisliidu\nnimekirja esindajad määratakse komisjonidesse erakonna või valimisliidu taotluste alusel ja kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.“\n\nVabaerakonna saadik Andres Herkel on öelnud, et kehtiva seaduse kohaselt kinnitab volikogu komisjonide koosseisu volikogu. \"Komisjoni liikmete määramine toimub komisjoni esimehe poolt, kuid kehtivas seaduses ei ole täpsustatud, et mille alusel.\"\n\nOpositsioonisaadikute kaasamisega komisjonide töösse on Herkeli sõnul probleeme lisaks Viimsile ja Narvale ka Kohtla-Järvel.\n\n\"Viimsi volikogu praeguse koosseisu komisjonide lihtliikmeteks on valitud üksnes võimuliidu esindajad ning opositsiooni jäänud erakondade ja valimisliidu ettepanekuid hääletusele ei ole pandudki,\" teatas teisipäeval Viimsi volikogusse kuuluv valimisliit Kogukondade Viimsi.\n\nKa valitsus otsustas Vabaerakondade eelnõud mitte toetada, leides, et riik ei peaks sekkuma kohalike omavalitsuste sisestruktuuride moodustamisse. \"Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt võivad kohalikud võimuorganid oma sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata,\" viitas valitsus oma hinnangus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu hääletas teisipäeval menetlusest välja Vabaerakonna eelnõu, mille kohaselt peaks kohalike volikogu komisjonide moodustamisel arvestama erakonna ja valimisliidu esindajate proportsiooni volikogus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTjumeni MK-etappi boikoteerivad vähemalt nelja riigi koondised\n\n## Põhitekst:\n\nPaljude hinnangul pidanuks Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU) Venemaalt MK-finaaletapi korraldusõiguse ära võtma, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustas detsembri alguses määrata Venemaale süstemaatilise dopinguproovidega manipuleerimise eest olümpiakeelu. Kuna aga IBU ei näinud põhjust võistluspaika muutma hakata, teatasid järjepanu Kanada, Tšehhi, Ukraina ja USA alaliidud, et nende sportlased Tjumenis ei võistle.\n\nSeetõttu jäi eelviimane etapp Norras Holmenkollenis karjääri viimaseks kanadalanna Julia Ransomile ning tituleeritud ameeriklastele Lowell Baileyle ja Tim Burke’ile. Bailey tõi mullu Hochfilzenis USA-le läbi aegade esimene laskesuusatamise MM-i kuldmedali, kui triumfeeris 20 km tavadistantsil. Burke’i auhinnakapis on sama distantsi hõbemedal, mille ta võitis 2013. aastal Nove Mesto MM-il.\n\nKuigi ka Prantsusmaa ja Norra alaliidud on rahulolematust väljendanud, pole nemad siiski boikotti välja kuulutanud. Norra sõitis Tjumeni parimas koosseisus ühe väikese erandiga – taas ei kuulu koondisesse olümpia järel haigestunud Emil Hegle Svendsen, kes nüüd jääb kõrvale isiklikel põhjustel, nimelt ei plaaninudki ta Venemaal võistelda, kuna osaleb sel nädalavahetusel pulmapeol. Svendseni eemalejäämisel sai jälle koondises koha vanameister Ole Einar Björndalen, lisaks edutati A-koondisesse IBU karikasarjas esikoha teeninud Vetle Sjaastad Christiansen ja teisena lõpetanud Fredrik Gjesbakk. \"Meie arvates olnuks viga boikoteerida võistlusi, kuhu sportlased ise tahavad minna,\" selgitas Norra laskesuusaliidu president Dagbladetile. \"Seetõttu ei läinud me üldise boikotiga kaasa, vaid lasime sportlastel endil otsustada. Ja kõik sportlased soovisid minna.\"\n\nPrantslastest ei sõitnud Venemaale olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister Marie Dorin Habert, kes tõmbas Holmenkollenis karjäärile joone alla. Küll aga asub võistlustulle varem väga tuliselt Venemaa dopinguteemadel sõna võtnud MK-sarja üldliider Martin Fourcade. \"Kõik teavad, mida ma arvan dopingust ja venelastest, kes on keelatud aineid tarvitanud, aga see suhtumine ei laiene Venemaale tervikuna,\" selgitas Fourcade Saksamaa uudisteagentuurile dpa. \"Venemaal armastatakse laskesuusatamist ja minu arvates ei oleks õige laskesuusafänne osade ametnike ja sportlaste eksimuste eest karistada.\"\n\nOsade arvates võistleb Fourcade aga Venemaal vaid seetõttu, et vastasel juhul loovutaks ta MK-sarja üldvõidu norralasele Johannes Thingnes Böle – enne Tjumeni etappi on tema edu Bö ees vaid 49 punkti, finaaletapil võib aga maksimaalselt teenida 180 punkti. \"Ma tahan võistelda, mitte võistlusi boikoteerida,\" ütles Fourcade Venemaa ajakirjanikele.\n\nTituleeritumatest sportlastest on Tjumeni etapi boikoteerimisest teatanud PyeongChangi olümpial jälitussõidus hõbeda ja teatesõidus kuldmedali võitnud 20-aastane rootslane Sebastian Samuelsson, kes ei soovi seal võistelda, kuna Venemaal esineb jätkuvalt probleeme seoses dopinguga, lisaks kardab ta turvalisuse pärast – noormees on veebis saanud Venemaalt mitmeid ähvardavaid kirju. \"Mul on raske näha, kuidas IBU ja Venemaa võistluse korraldajad suudavad tagada mu turvalisuse, kui ma Venemaale sõidan,\" ütles Samuelsson märtsi alguses.\n\nPyeongChangis Rootsi ankrumehena võitjana finišisse toonud Fredrik Lindström noore koondisekaaslasega boikoti osas ei nõustu. \"Näete, et ma olen siin,\" ütles Tjumeni jõudnud Lindström Venemaa ajakirjanikele. \"Olen kindel, et Tjumeni võistlused on igati ausad, nagu peaksid olema.\"\n\nVäidetavalt plaanisid Tjumeni etappi boikoteerida enam kui 30 sportlast kaheksast riigist, teiste seas kolm PyeongChangi olümpial kuldmedali võitnud sportlast, kuid rohkem nimesid pole avalikuks tulnud.\n\nTjumeni MK-etapp algab neljapäeval meeste 10 km sprindiga, kõik võistlused jõuavad otseülekandes ka ERR-i kanalitele.\n\nTjumeni MK-etapi ülekannete ajakava:\n22. märts kl 15.35 – Meeste 10 km sprint ETV2, ERR-i spordiportaal\n23. märts kl 15.35 – Naiste 7,5 km sprint ETV2, ERR-i spordiportaal\n24. märts kl 13.50 – Meeste 12,5 km jälitussõit ETV2, ERR-i spordiportaal\n24. märts kl 15.50 – Naiste 10 km jälitussõit ETV2, ERR-i spordiportaal\n25. märts kl 14.50 – Meeste 15 km ühisstardist ETV2, ERR-i spordiportaal\n25. märts kl 16.50 – Naiste 12,5 km ühisstardist ETV2, ERR-i spordiportaal\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laskesuusatamise MK-sarja hooajale tõmmatakse sel nädalal joon alla Venemaal Tjumenis, võistlust on aga lubanud boikoteerida Kanada, USA, Tšehhi ja Ukraina koondised.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJõulumäe Tervisespordikeskuses toimub rahvusvaheline seminar\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seminar on oluline kokkuvõte lõppevale talvele, et selle aasta kogemused, probleemid ja edulood kaardistada ning järgmistel aastatel veelgi paremad olla. Eriti oluline on ka omavahelise koostöö tõhustamine, sest ei olda ju üksteisele konkurendid vaid toetajad,\" ütles Eesti Terviserajad SA juhataja Alo Lõoke.\n\nKahepäevasel seminaril astuvad üles Wolfgang Hanni Itaaliast, Peter Söderholm Soomest, Tiit Pekk (Eesti ainus olümpiakogemusega FIS tehniline delegaat), Martins Niklass (FIS tehniline delegaat, Läti), Eido Tasalain (FIS tehniline delgaat, Jõulumäe Tervisespordikeskuse juhatuse liige) ja Alo Lõoke (Eesti Terviserajad SA juhataja). Rajamasinate töötubasid viivad läbi Eiko Tasalain ja Jaak Grosšmidt Jõulumäe Tervisespordikeskusest.\n\n\"Mul on hea meel selle üle, et oleme mitmetele Eesti keskustele talve jooksul abiks saanud olla ning jagada neile oma kogemusi. Rajameistrite oskused peaksid olema ühtlaselt head üle Eesti ja seda on võimalik saavutada tehes koostööd ja teineteiselt õppides,\" lisas Jõulumäe Tervisespordikeskuse juhatuse liige Eido Tasalain.\n\n\"Eesti terviseradade võrgustiku hea toimine ja rajameistrite oskused paistavad silma ka üle riigipiiride, mistõttu on sel korral osalemas ka Läti suusakeskuste esinejad, kes soovivad meilt õppida. Eesti ja Läti suusarahvas jagavad nagunii igapäevaselt suusaradasid,\" lisas Lõoke.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna kogunevad Jõulumäe Tervisespordikeskuses Eesti terviseradade võrgustiku esindajad üle Eesti ja Läti suusakeskuste esindajad, et üheskoos seminaril analüüsida lõppeva talve radade ettevalmistust ning lumetootmist ja terviseradade arenguid. Praktilistes töötubades proovtakse erinevaid rajahooldusmasinaid ning lumekahureid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Energia alustas elektrimüüki Soome kodutarbijatele\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul loob ühine Põhjamaade ja Baltikumi elektriturg võimaluse pakkuda teenuseid ka Soomes.\n\n\"Soome elektriturg on juba pikemat aega väga hästi toiminud ning oli eeskujuks ka Eesti turu avanemisele. Soomest saab Eesti järel üks esimesi riike maailmas, mis võtab kasutusele infosüsteemi, kuhu on koondatud kõik elektri müügi ja ülekandmisega seotud lepingud ning elektritarbimise mõõteandmed,\" ütles Sutter.\n\nSee kiirendab ja lihtsustab tema sõnul protsesse kõigile turuosalejatele ning tagab võrdsed võimalused klientidele teenuste pakkumiseks. \"Soomlased on ka ühed usinamad elektrimüüja vahetajad Euroopas. Soome elektriklientide huvi uute pakkujate vastu on kõrge ning valmidus uusi ja innovaatilisemaid teenuseid proovida on olemas,\" ütles Sutter.\n\nVälisturgudel on Eesti Energia tuntud Enefit brändi all. Enefiti pakkumine Soomes on keskendunud digitaalsetele lahendustele nagu koduleht ning mobiilirakendus.\n\n\"Meie kliendid Eestis on juba harjunud oma elektriasju mobiiliga ja digitaalselt ajama. Nüüd soovime neid efektiivseid lahendusi ka Soome turul pakkuda,\" lausus Sutter ja lisas, et sarnaselt Eestile on ka Soomes toimumas üleminek mobiilirakendustele nii panganduses kui ka kommunikatsioonis.\n\nEnefit Soome tegevdirektor Ville Pentti sõnul on Enefiti kontseptsioon olla Soomes energiamüüja telefonis. \"Meie kliendid saavad läbi Enefiti mobiilirakenduse oma elektritarbimist analüüsida ja juhtida ning seeläbi ka elektriarvet vähendada. Elektripaketi valimine ja lepingu sõlmimine meiega on lihtsamast lihtsam nii meie kodulehel kui kliendi mobiilis. Oleme parim valik klientidele, kes soovivad elektrit kasutada nutikalt ning seeläbi ka väiksemate kuludega. Meie lahendus on Eestis läbiproovitud: Eesti Energia kliendid, kes kasutavad mobiilirakendust, on oma elektriarvet vähendanud kuni 15 protsenti,“ rääkis Pentti.\n\nSoome elektriturule sisenemine on osa Eesti Energia strateegilisest eesmärgist kasvada Baltikumi elektrimüüjast Läänemere piirkonna energiamüüjaks ja energiateenuste pakkujaks. Hetkel tegutseb Eesti Energia energiamüüjana lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Poolas ning lähiajal alustab ka Rootsis, seisab Eesti Energia pressiteates.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia alustas teisipäeval elektrimüüki Soome kodutarbijatele. Soomest saab Eesti Energia jaoks viies turg, kus ettevõte elektrit müüb. Eesti Energia tootepakkumine keskendub Soomes digitaalsetele lahendustele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti karateka teenis Hollandis 5. koha\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse võitis Tzu-Yun Wen alistades finaalis Türgi esindaja Tuba Yakani. Kolmanda koha teenisid jaapanlanna Sara Yamada ja ukrainlanna Anželika Terliuga.\n\nLirisman võitis Amy Connelit 2:0, Reka Holmarit 3:2, kaotas teise koha pälvinud Yakanile 0:7 ning võitis lohutusringis Mickaela Novak Gulianat 2:0 ja Sabina Zakharovat 1:1. Pronksikohtumises kaotas Lirisman Terliugale, kes asub maailma edetabelis esimesel kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti karateka Li Lirisman tuli Hollandis Rotterdamis peetud Karate K1 Premier League etapil kuni 55 kg kaaluvate naiste kumites viiendale kohale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMerit Männiste alustas koostööd Eesti juurtega kitarristi Brad Jurjensiga\n\n## Põhitekst:\n\nMänniste avaldas oma uue singli \"Hei, palun peatu!\", kus lisaks noore lauljatari helisevale lauluhäälele saab kuulda ka pisut käredamaid helikeeli. Kitarripartiide eest hoolitseb kitarrivirtuoos Brad Jurjens.\n\nMuusika kirjutasid loole Peeter Kaljuste ja Priit Pajusaar, sõnad Stina Märtson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lauljatar Merit Männiste teatas, et alustas koostööd Ameerikas resideeriva Eesti juurtega kitarrivirtuoosi Brad Jurjensiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n32 kirjandusinimest sõidab Londoni raamatumessile esinema\n\n## Põhitekst:\n\nPeakülalistel on kasutada suurem ekspositsioonipind, mis annab võimaluse rohkem raamatuid välja panna. Samuti valitseb suur huvi meie kirjanike vastu. Neljal messi fookuses oleval Eesti kirjanikul (Mihkel Mutt, Rein Raud, Maarja Kangro ja Andrei Ivanov) on nädala jooksul kokku seitseteist avalikku esinemist. Üldse kokku saab messinädala jooksul näha eestlasi esinemas enam kui neljakümnel korral.\n\nPärast messi läheb lahti meeleolukas Eesti kirjanduse festival EstLitFest, mis toimub 13. ja 14. aprillil Notting Hillis, Coronet Print Roomis. Festivali kava on tihe – esinevad eesti ja Ühendkuningriigi kirjanikud ja muusikud, esitletakse värskelt inglise keeles ilmunud eesti kirjandust, pakutakse maitseid eesti köögist.\n\nLondoni raamatumess (London Book Fair) on üks olulisemaid Euroopa raamatumesse, mis on eesti kirjanduse jaoks ukseks ingliskeelsesse kirjastusmaailma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu sõidab 10.-12. aprillil toimuvale Londoni raamatumessile Eestist esinema 32 kultuuriinimest, nende hulgas 14 kirjanikku, ilukirjanduse tõlkijad, illustraatorid, muusikud jt. Eesti, Läti ja Leedu on tänavu Londoni raamatumessi peakülalised.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse politsei pidas kinni ekspresident Sarkozy\n\n## Põhitekst:\n\nEndise riigipea viibimist politseis kinnitas Reutersile kohtuallikas.\n\nVäidetavalt peeti Sarkozy kinni seetõttu, et ta polnud reageerinud varasematele kutsetele ülekuulamisele tulla.\n\nJuba aastaid kestnud juurdlus puudutab Sarkozy 2007. aasta valimiskampaania rahastamises avastatud ebakorrapärasusi. Muuhulgas kahtlustatakse seda, et valimiskampaania jaoks saadi raha ka tollaselt Liibüa diktaatorilt Muammar Gaddafi perekonnalt.\n\nSarkozy advokaadiga pole meedial veel õnnestunud kontakti saada. Prantsuse seadused võimaldavad inimest ülekuulamise eesmärgil kinni pidada kuni 48 tundi.\n\nTeise allika sõnul kuulati teisipäeval sama juurdluse raames üle ka Sarkozy lähedaseks liitlaseks olevat eksministrit Brice Hortefeux'd.\n\nLondonis Heathrow lennujaamas peeti käesoleva aasta jaanuaris kinni ärimees Alexandre Djouhri, keda Prantsusmaa võimud sama juurdlusega seoses taga otsisid.\n\n2011. aastal kukutatud Gaddafi režiimi liikmed väitsid juba neli aastat tagasi, et Gaddafi andis 2007. aastal kümneid miljoneid eurosid Sarkozy edukaks osutunud valimiskampaania jaoks. Sarkozyga lähedastes suhetes olnud Djouhri olevat olnud aga selle rahastusskeemi võtmeisikuks.\n\nParemtsentristist Sarkozy on Gaddafi-poolset rahastamist puudutavaid väiteid alati eitanud ning nimetanud neid groteskseteks.\n\nEriti tähelepanuväärseks muudab süüdistuse aga asjaolu, et president Sarkozy oli üks Lääne liidritest, kes kõige aktiivsemalt edendas 2011. aastal rahvusvahelist kampaaniat Gaddafi võimult kukutamiseks. Näiteks Gaddafi poeg Saif al-Islam on sellega seoses öelnud, et Sarkozy peab tagasi andma raha, mille ta omal ajal Liibüalt vastu võttis, et oma kampaaniat rahastada.\n\nLisaks on Prantsuse võimud tundnud varem huvi ka Sarkozy 2012. aasta valimiskampaania rahastamise asjaolude vastu.\n\nSarkozy oli Prantsusmaa president aastatel 2007-2012. 2017. aastal pürgis ta ka vabariiklaste presidendikandidaadiks, kuid edutult, ning erakonna kandidaadiks sai hoopis tema kunagine peaminister François Fillon, kes aga presidendivalimistel teise vooru ei jõudnud. Nii Sarkozy kui ka Fillon avaldasid enne teist vooru toetust praegusele tsentristist riigipeale Emmanuel Macronile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa politsei pidas kinni ekspresident Nicolas Sarkozy ning teda kuulatakse parajasti seoses kunagist valimiskampaania rahastamist puudutava juhtumi asjus üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTerras: küber- ja infosõda muutuvad järjest olulisemaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvan, et propagandasõjas tuleb positsioone paika saada ja selles võitlemises on tarvis vahendeid, mis on spetsiaalselt selle jaoks mõeldud. Ka tänases riigieelarves oluline strateegilise kommunikatsioonieelarve suurendamine näitab seda. Me ise oleme õppustega tõestanud, et teema on vajalik ja sellega tuleb edasi tegeleda, mingisugused võimed on meie kaitseväes juba tekkinud ja see on üks osa meie lahingutest,\" rääkis Terras ajakirjale Sõdur antud usutluses.\n\nTerrase sõnul on kübersõda üks paljudest ohtudest, millega tuleb tegeleda kompleksselt.\n\n\"Küberrelv ei ole rohkem ega vähem sarnane suurtükkide, tankide või lennukitega, erinevus on ainult selles, et seda relva saab kasutada ka praegu, rahu ajal ja sellel rindel käib pidev mõõduvõtmine,\" sõnas Terras.\n\nTerras rõhutas ka, et kaugel Aafrikas ja Lähis-Idas toimuv on oluline ka Eestile, sest need piirkonnad on olulised Eesti lõunaliitlastele.\n\n\"Meie lõunatiiva liitlased näevad, et ka meie oleme vastutustundlikult panustamas nende probleemidesse. Ettepanek saata Eesti rühm Afganistani tugevdamiseks ja läbirääkimised Prantsusmaaga võimalikest ühistest operatsioonidest on osa sellest suurest mängust ja pildist.\"\n\nTerrase sõnul on kaks protsenti riigikaitsele SKT-st minimaalne tase, alates millest on võimalik rääkida mingisuguse kaitse arendamisest.\n\n\"Kunagi ei ole raha liiga palju. Meie jaoks on teine väga oluline, aga piiratud ressurss - inimesed. Aasta-aastalt isegi personalikulusid ja palka tõstes ei ole me saavutanud seda kasvusammu, mida me oleme planeerinud. Viimastel aastatel on kerge kasv küll olnud, aga sisulist hüpet ei ole suudetud saavutada. Seetõttu tegevteenistuses olevate inimeste hulk piirab ka meie kaitsevõimet,\" tunnistas kaitseväe juhataja.\n\nKaitseväe juhataja kindral Riho Terrase ametiaeg lõpeb 2018. aasta detsembris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul tuleb järjest tõsisemalt võtta ja eraldada ka vahendeid võitluseks küber- ja psühholoogiliste rünnakutega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Blue Jackets teenis lisaajal kaheksanda järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nColumbus Blue Jacketsi eest lõid väravad veel Artemi Panarin, Thomas Vanek, Sonny Milano ja Boone Jenner. Väravavaht Joonas Korpisalo tõrjus edukalt 34 väravakatset.\n\nBruinsi väravaküttideks olid Brad Marchad, David Krejci, Riley Nash ja Ryan Donato. Väravavahil Tuukka Raskil õnnestus edukalt tõrjuda 20 väravakatset.\n\nTulemused:\nBoston Bruins - Columbus Blue Jackets 4:5 (lisaajal)\nBuffalo Sabres - Nashville Predators 0:4\nMontreal Canadiens - Florida Panthers 0:2\nMinnesota Wild - Los Angeles Kings 3:4 (lisaajal)\nArizona Coyotes - Calgary Flames 5:2\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL teenis Blue Jackets kaheksanda järjestikuse võidu, alistades lisaajal koduväljakul mänginud Boston Bruinsi 4:5. Võiduvärava lõi lisaaja kolmandal minutil Cam Atkinson.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMikko Lagerspetz: mis sai kultuuriautonoomiast?\n\n## Põhitekst:\n\nVähemalt kahel korral on nii rahvusvahelised organisatsioonid, eestlased ise, asjatundjad kui ka poliitikud tõstnud üksmeelselt Eesti seadusi ja riigikorraldust esile kui eeskuju ülejäänud maailmale. Esimesel korral sai sellise imetluse osaliseks 1925. aastal kehtestatud kultuuriautonoomia, mis andis Eesti vähemusrahvustele õiguse korraldada oma haridus- ja kultuurielu; teisel korral seadus, mis 1993. aastal sama õigust uuesti kinnitas. Mõlemas seaduses nähti võimalust, kuidas tagada vähemusrahvuste kultuurilised õigused ja kollektiivne esindatus viisil, mis maandab rahvuspõhised konfliktid rahumeelselt, seadmata samas kahtluse alla riigi terviklikkust. Esimesel iseseisvusajal jõudsid kultuuriomavalitsuse loomiseni sakslased (1925) ja juudid (1926). Neid omavalitsuslikke institutsioone suudeti kuni 1930. aastate lõpuni hoida, vaatamata sagenevatele poliitilistele rünnakutele ja valitsuse jahenevale suhtumisele. [1] Eesti esimesele vähemusrahvuste kultuuriautonoomiale tegid lõpu alles sõda ja okupatsioonid. Aga mis juhtus järgmise katsetusega ajal, mil Eesti arenguteed ometi keegi vägivaldselt ei katkestanud? Miks tundub vähemusrahvuste õigus luua omavalitsuslikke institutsioone praegu pigem fiktiivsena? Miks ei puuduta seda teemat lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“? [2] Miks ei ole seda viimase aastakümne jooksul arvesse võtnud ka ükski teine lõimumise, kultuuri, hariduse või kodanikuühiskonna arengukava või üldse ükski poliitiline algatus?\n\nVähemalt teoorias on vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus endiselt jõus ja kehtiv. Pelgalt seaduse olemasolus nähti veel aastatuhande alguses tunnistust sellest, et Eesti suudab ja tahab võtta arvesse oma vähemusrahvuste kultuurilisi ning ühiskonnaelus osalemise vajadusi. See omakorda toetas Eesti püüdeid astuda sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu NATO ja Euroopa Liit.\n\nJärgnevalt vaatlen, kuidas selliste seadusteni kõigepealt 1925. ja taas kord 1993. aastal jõuti ja mis nendest lubadustest siis sai. Küsin ka, kas siiski ei oleks praegu otstarbekas ellu viia seda põhiseaduse §-s 50 mainitud, seadusega kinnitatud, aga praktikas unarusse jäetud rahvussuhete korraldamise viisi.\n\nIdee ja lootused\n\nVähemusrahvuse kultuuriautonoomia näol on tegemist avaliku võimu sellise korraldamisega, mis annab kultuurilisele, etnilisele, usulisele või keelelisele rühmale õiguse omaette omavalitsuslikele institutsioonidele, mille ülesandeks on säilitada, arendada ja edasi kanda selle vähemuse kultuuri. [3] See õigus ei olene seda kasutavate inimeste elukohast ja on ses mõttes alternatiiviks piirkondlikule autonoomiale. Kuna kultuuriomavalitsused kasutavad avalikku võimu, ei ole tegemist ka lihtsalt isikliku autonoomia vormiga, st selle üldise demokraatliku põhimõttega, et ka vähemusrühmadesse kuuluvad isikud võivad teostada oma õigusi kodanikeühenduste abil. [4]\n\nVähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus [5] defineerib vähemusrahvusi (§ 1) kui Eestis elavaid Eesti kodanikke, kes omavad Eestiga „kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid“, aga erinevad eestlastest etniliselt, kultuuriliselt, usuliselt või keeleliselt ning soovivad oma eripära „üheskoos alal hoida“. Seaduses tähistatakse terminiga „kultuuriautonoomia“ vähemusrahvusse kuuluvate kodanike õigust moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. Omavalitsuste moodustamiseks kogutakse nimekirjad kodanikest, kes registreerivad ennast vastavasse vähemusrahvusse kuulujatena, ning valitakse kultuurinõukogu, millest saab kultuuriomavalitsuse juhtorgan. Valimiste toimumist kontrollib vabariigi valitsuse esindaja. Seadus loetleb (§ 24) kultuuriomavalitsusasutusi, mida kultuurinõukogu võib asutada: koole, kultuuri- ja hoolekandeasutusi ning ettevõtteid. Õigus kultuuriautonoomiat moodustada on kõigil vähemusrahvustel, millesse kuulub vähemalt 3000 registreerunud kodanikku, ning lisaks neljal ajaloolisel vähemusel: sakslastel, venelastel, rootslastel ja juutidel. Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad osaleda omavalitsusasutuste tegevuses n-ö klientidena, aga nad ei saa kuuluda nende juhtorganitesse ega neid valida (§ 6).\n\nNii praegust seadust kui Eesti esimese iseseisvuse ajal tegutsenud kultuuriomavalitsusi tuuakse kirjanduses tihti esile positiivsete näidetena. Mäletatavasti töötas 1990. aastatel Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni vähemusrahvuste ülemvolinikuna Max van der Stoel. Rahvuskonfliktide puhul soovitusi andes vältis ta üldiselt territoriaalseid lahendusi. Ta ettepanekud puudutasid tavaliselt halduse detsentraliseerimist, otsustamise toomist võimalikult madalale (ehk subsidiaarsust) ning vähemuskultuuride ja -identiteetide toetamist üksikute poliitikameetmetega. [6] Neil aastatel nähti mitteterritoriaalses autonoomias paljutõotavat võimalust rahvussuhete korraldamiseks regioonis, kus paljudes kohtades elasid rahvusrühmad segunenult. [7] Tänaseks on vähemusrahvuste kultuuriautonoomia erinevates vormides jõudnud mitte ainult Eesti, vaid ka Horvaatia, Läti, Serbia, Sloveenia, Ukraina, Ungari ja Venemaa seadustesse. [8] Võib näha teatavat vastuolu: poliitiline huvi kultuuriautonoomia vastu on jätkuvalt tugev, aga samas on kaheldav, kas seadustega on saavutatud vähemuste paremat esindatust ja suuremat osavõttu ühiskonnaelust. Võrdlevad uuringud jõuavad üldjoontes ühesuguse tõdemuseni: postkommunistlikes riikides ei ole kultuuriautonoomiat lubavate seaduste eesmärgiks enamasti olnud vähemuste võimustamine, vaid kaugemale minevate, näiteks territoriaalset autonoomiat puudutavate nõudmiste tõrjumine. Selleks et täita kultuuriautonoomiat tegeliku sisuga, ei ole enamikus riikides poliitilist tahet enam jätkunud. [9]\n\nEesti praegust seadust ja selle rakendamist on seni kõige põhjalikumalt käsitlenud Aidarov ja Drechsler [10] ning siinkirjutaja. [11] Aidarov ja Drechsler küsivad 2011. aastal ilmunud artiklis, miks ei viinud seadus venelaste kultuuriomavalitsuse moodustamiseni ning kas see ebaõnnestumine lõppude lõpuks oligi (enamuse või vähemuse seisukohast) „halb asi“. Nad leiavad, et seadust tegelikult polnud kunagi kavandatudki reaalselt toimivaks. Selle vastuvõtmise eesmärgid olid teised, nimelt tugevdada Eesti kui demokraatliku riigi kuvandit välismaal ning rõhutada järjepidevust eelmise iseseisvusajaga. Kultuuriautonoomia tegelik kasutamine nõuaks vähemuse rahvuslikku mobiliseerumist, mida Aidarovi ja Drechsleri arvates eestlased aga ei soovi. Venelaste seesmise heterogeensuse tõttu oleks selline mobiliseerumine ühtlasi raske või koguni võimatu. Autorite arvates ei ole seadusel praegu enam otstarvet. – Nagu edasisest näha, ei nõustu siinkirjutaja nende järeldustega.\n\n1918., 1920. ja 1925. aasta pärand\n\nMitteterritoriaalse kultuuriautonoomia idee autorlus omistatakse tavaliselt Austria sotsialistidele Otto Bauerile (1881–1938) ja Karl Rennerile (1870–1950; Renner oli ka Austria esimene liidupresident pärast Teist maailmasõda). [12] Nende nägemuses oli tegemist viisiga, mille abil korraldada rahvussuhteid sellises mitmerahvuselises impeeriumis nagu toonane Austria-Ungari. Üks mudeli eripärasid, mis sisaldub nii Eesti praeguses kui ka 1925. aasta seaduses, oli põhimõte, et inimesele endale jäetakse õigus määratleda oma rahvuslik kuuluvus (või seda mitte teha). Samasugusest arusaamast lähtus Riias elanud baltisaksa liberaalne ajakirjanik ja rahvusvaheliselt tuntud vähemusrahvuste liikumise aktivist Paul Schiemann (1876–1944). Tema võrdles rahvuskuuluvust usutunnistusega – millegagi, mida indiviid peab saama vabalt valida ning mille suhtes kaasaegne riik peaks olema neutraalne. [13]\n\nLisaks sotsialistlikele ja liberaalsetele ideedele oli Eesti 1925. aasta seaduse kujundamisel keskne osa konservatiivsetel arusaamadel, mida esindasid baltisaksa poliitikud. Werner Hasselblatt (1890–1958), Saksa-Balti Erakonna tooniandev poliitik, II, III ja IV riigikogu liige, kirjeldas Baltimaade ajaloolist valitsuskorda kui „korporatsioonide omavalitsust“. Tsaariaegset (ja veel vanemat) Balti erikorda olid iseloomustanud mitte ainult omaette seadused ja administratiivasutused, vaid ka seisuslikud, kohalikud ja kiriklikud omavalitsusorganid, igaüks omaette valimiskorra ja jurisdiktsiooniga. Hasselblatt nägi vähemusrahvuste kultuuriautonoomias selle sajanditevanuse traditsiooni jätku. [14] Koos rootslaste esindajaga esitas saksa partei esimese kultuuriautonoomia eelnõu juba 1921 ning asutas kultuuriautonoomia küsimusega tegelemiseks alalise töörühma. [15]\n\nKultuuriautonoomia idee oli kergesti mõistetav ka eestlaste sellele põlvkonnale, keda tolleaegsed poliitikud esindasid. Olid ju ka eestlaste rahvuslikud püüdlused olnud kõigepealt seotud eeskätt hariduse ja kultuuri valdkonnaga. Kuni 1917. aasta viimaste kuudeni ei olnud rahvusliku liikumise eesmärgiks omariiklus, vaid rahvusliku autonoomia saavutamine reformitud, demokraatliku ja föderaalse Venemaa koosseisus. [16] Uue riigi kaks tähtsaimat alusdokumenti – 1918. aasta iseseisvusmanifest ja 1920. aasta põhiseadus – kinnitasid rahvusvähemuste õigust kultuuriautonoomiale. [17] Kultuuriautonoomia seaduse sündi uurinud Kari Alenius peab selle õnnestumise tähtsaimaks eelduseks eestlaste rahvusliku liikumise ideoloogilist pärandit (ehk „eestlaste poliitilist küpsust“). [18] Oluline oli seegi, et vähemusrahvuste omavalitsused jäeti parlamentaarse arutelu käigus ilma poliitilisest ja majanduslikust võimust. Konstantin Pätsi ettepanekul määratleti kultuuriomavalitsusi ühemõtteliselt kui riigiasutusi, mis kõrvaldas kartused, et kultuuriomavalitsused võiksid hakata tegutsema „riikidena riigi sees“. [19] Teisi võimalikke põhjusi, nagu välismaised surveavaldused või 1924. aasta 1. detsembri kommunistlik mässukatse, peab Alenius vähetähtsaks.\n\nNii nagu praegugi, andis 1925. seadus kultuuriomavalitsuse moodustamiseks õiguse rahvusrühmale, millesse kuuluvaks on registreerunud vähemalt 3000 kodanikku. Arutelus jõuti selle arvuni juutide rahvusrühma suurusest lähtudes. See ületas julgesti kolme tuhande piiri, aga ei küündinud viie tuhandeni (ka see arv oli arutlusel). [20] Nõutud suuruses vähemusrahvusi oli Eestis kokku neli, samad, keda nimetab eraldi ka iseseisvusmanifest: venelased, sakslased, rootslased ja juudid. Kultuuriomavalitsuste asutamiseni venelased ega rootslased siiski ei jõudnud. Põhjusi oli vähemalt kaks. Esiteks ei olnud kumbki rahvusrühm eriti jõukas ega kõrge haridustasemega, aga omavalitsusasutuste ülalpidamine nõudis mõningaid ressursse. Teine, arvatavasti tähtsam seletus seisnes selles, et mõlemad vähemusrahvused elasid suhteliselt kompaktselt ja moodustasid mõnes kohalikus omavalitsuses elanike enamuse. Nendel oli võimalik teostada oma kultuurilisi ja hariduslikke õigusi kohalike omavalitsuste abil. [21]\n\nJuba veidi varemgi, aga eriti pärast 1934. aasta riigipööret oli märgata riigi halvemat suhtumist rahvusvähemustesse. Vähemuskeelte avalikku kasutamist hakati piirama, juurdepääsu vähemuskeelsele kooliharidusele raskendama ning vähemuskeelsete kohanimede kasutamist keelama. [22] Saksa ja juudi kultuuriomavalitsused tegutsesid siiski kuni 1940. aastani, millal nende tegevuse lõpetas kõigepealt sakslaste ümberasumine ja siis Eesti annekteerimine Nõukogude Liidu poolt.\n\nSõda, maapagu, mõrvad ja repressioonid ning edasised aastad Nõukogude Liidu koosseisus muutsid Eesti demograafiat põhjalikult. Saksa ja rootsi vähemused peaaegu hävisid, sisseränne tõi Eestisse hulgaliselt inimesi teistest liiduvabariikidest. Kuigi Eesti NSV-s kujunes välja rahvuslik segregatsioon majanduses jne, olid administratsioon ja võimu kasutamine tsentraliseeritud. Ametliku ideoloogia väitel olid riigi, partei ja töölisklassi huvid ühised, ja muude grupihuvide esindamiseks ei saanud olla mingit keskvõimust sõltumatut väljundit. Nõukogude võimu pärandiks oli „demokraatlik tsentralism“, mitte enam „korporatsioonide omavalitsus“.\n\nKultuuriautonoomia tagasitulek\n\n„Me peame selgesti eristama kahte pingevälja – sotsiaal-majanduslikku ja etnokultuurilist. Kultuurautonoomia ongi see eristamise võimalus, pingete taandamise võimalus, sest vastastikuse võimendamise korral võib meil rahvastevaheline konflikt reaalsuseks saada.“ [23]\n\nEestimaa Rahvarinde esimesel kongressil 1.–2. oktoobril 1988 kasutati kultuuriautonoomia terminit sagedasti, viitega nii Eesti 1925. aasta seadusele kui Nõukogude Liidu 1920. aastate rahvuspoliitikale. Eelnev tsitaat on pärit Hagi Šeini, Eestimaa Rahvuste Foorumi esindaja sõnavõtust ja toob välja ühe populaarsuse põhjustest. Balti vabariikides tekkinud rahvaliikumised pidid tihti vastama Nõukogude Liidu keskvõimu või kohalike vanameelsete kommunistide süüdistustele natsionalismis. Üheks viisiks seda teha oli osutada tõigale, et suveräänsus, demokratiseerumine ja majandusuuendused ei ole ainult ühe, vaid kõigi rahvusrühmade huvides. Näidati, et hoopis rahvusülese „nõukogude rahva“ kujund tegelikult varjas väiksemate rahvuste jätkuvat venestamist. Vähehaaval avardunud sõna- ja ühinemisvabadus pakkusid nüüd võimalusi see areng tagasi keerata. Etniliste identiteetide konstrueerimise seisukohast algas 1980. aastate lõpul äärmiselt huvitav periood, mil paljud eestlaste ja venelastena elanud said teadlikuks enda teistsugusest, varem maha vaikitud päritolust – juudi, ukraina, tatari, soome, rootsi jne – ja hakkasid tegutsema ühendustes, mille eesmärgiks oli vastava etnilise identiteedi ja kultuuri taaselustamine. [24] Rahvarinde juures tegutsenud Eestimaa Rahvuste Foorum loodi 16 vähemusrahvuste ühingu katusorganisatsioonina. Kõigis Baltimaades toetasid rahvarinded aktiivselt mittevene vähemuste organiseerumist. Kuigi väikse liikmeskonnaga, oli nendel ühingutel suur tähtsus kontaktide loomisel teiste liiduvabariikide demokraatlike liikumistega. [25] Mais 1989 reorganiseeriti foorum Eestimaa Rahvuste Ühenduseks. Sellel organisatsioonil oli pärastpoole oluline roll kultuuriautonoomia seaduse arutelul ja vastuvõtmisel riigikogus.\n\n29. märtsil 1990 tööd alustanud ENSV ülemnõukogu uus (ja viimane) koosseis kuulutas Eesti omariikluse taastamise oma tähtsaimaks ülesandeks. Nagu aastal 1918, kuulus tulevase riigikorra juurde ka kultuuriautonoomia. Juba esimesel (30.03) ja teisel (10.04) istungjärgul mainiti seda sõnavõttudes. 8. mail vastu võetud pöördumises Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressile lubati, et tulevases Eesti Vabariigis „garanteeritakse vene rahvusvähemusele kõik kodanikuõigused ja kultuurautonoomia“. [26] Niisiis toimus juba enne iseseisvuse taastamist elav arutelu kultuuriautonoomia üle, aga selle täpsest juriidilisest sisust veel ei räägitud; valitsuse esindajad pidasid näiteks vajalikuks selgitada, et kultuuriautonoomia ei tähenda kultuuriasutuste proportsionaalset rahastamist vastavalt eri keelte kõnelejate arvule. [27] Uus, 1992. aasta juunis rahvahääletusega vastu võetud põhiseadus kinnitas uuesti vähemusrahvuste õigust luua omavalitsusasutusi vastava seadusega sätestatud tingimustel ja korras (§ 50). Teised põhiseaduse sätted tagasid „vähemusrahvuse õppeasutuse“ õiguse valida oma õppekeel ise (§ 37) ning igaühe õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus (§ 49). [28]\n\nMart Laar esitles oma ametisse astuvat valitsuskabinetti riigikogule 19. oktoobril 1992. Ta mainis kultuuriautonoomia seaduse väljatöötamist kui üht valitsuse lähema aja ülesannet. Eelnõu ettevalmistamine Eestimaa Rahvuste Ühenduse liikmete aktiivsel osavõtul võttis aega veel mõned kuud. Tulemuseks oli eelnõu, mis oli paljuski sarnane 1925. aasta seadusega. Parlamentaarsel arutelul (28.06, 30.09 ja 26.10.1993) valitses suur üksmeel seaduse vajalikkuses. Arutlused puudutasid vähemusrahvuse definitsiooni: kas tuleks esitada nende nimekiri või jätta see lahtiseks? Kui „üks kurd“ saaks Eesti Vabariigi kodakondsuse, kas teda tuleks siis lugeda ühe vähemusrahvuse esindajaks? Lõpuks otsustati 1925. aasta eeskujul jääda 3000 kodaniku miinimumnõude juurde, aga lisaks loetleda neli sõjaeelset vähemust, kelle puhul see nõue ei kehti. Mõned saadikud väljendasid siiski kartust, et Venemaa võiks püüda kasutada kultuuriomavalitsust selleks, et rahastada Eestile vaenulikku tegevust. Küsiti ka, kas seadusega ei tunnustata okupatsiooni ajal kujunenud demograafilise olukorra õiguspärasust. Eelnõu ette valmistanud komisjoni liikmed rahustasid kolleege. Mart Nutt (Isamaa):\n\n„Minu arvates on see [esitatud murelikud küsimused] suuresti tingitud asjaolust, et riigikogu liikmed ei ole piisavalt süvenenud eelnõu teksti. … Ma juhin veel kord teie tähelepanu tõigale, et kultuurautonoomia seadus puudutab ainult Eesti kodanikke, sealhulgas loomulikult ka neid venelasi, kes on Eesti kodakondsuses. Seaduse eesmärk aga on hoopis milleski muus. Eestis elavate vene rahvusest isikute arv on niivõrd suur, et nendele pole kultuurautonoomia seadust üldse vaja. See ei muuda nende olukorras tõepoolest mitte midagi. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus on tegelikult mõeldud just nende rahvusgruppide kultuuri edendamiseks, kellel sellega oma väikese arvu tõttu on raskusi. Ja seetõttu olen ma seisukohal, et kultuuriautonoomia seadust on nii või teisiti vaja.“ [29]\n\nRiigikogu võttis seaduse vastu 26. oktoobril 1993, 64 poolt- ja nelja vastuhäälega.\n\nHobune, vanker ja eesel\n\nVähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest sai raamseadus, mille rakendamiseks vajalike määruste väljatöötamine jäi valitsuse hooleks. Pärast hoogsat algust näis aga edasine töö takerduvat. Aastal 1996 andis Laari valitsuskabinetist juba ülejärgmine, Tiit Vähi juhitud valitsus vajalike rakendusaktide ettevalmistamise ülesandeks kultuuriministeeriumile. [30] Vähemusrahvuse liikmete nimekirjade koostamist puudutav valitsuse määrus kinnitatigi oktoobris 1996, [31] aga kultuurinõukogu valimisi reguleeriv määrus alles 2003. aastal. [32] Aastate jooksul võtsid mõned riigikogu liikmed tavaks aeg-ajalt esitada valitsusele asjakohaseid arupärimisi ning vahel ka näidata oma pettumust ja tüdimust. Valitsuse esindajad omakorda viitasid küsimuse juriidilisele keerukusele ja vähemusrahvuste endi väidetavale passiivsusele. 2000. aasta 15. mail, jälle peaministrina, vastas Mart Laar Keskerakonda esindanud Mihhail Stalnuhhini järjekordsele arupärimisele:\n\n„Vastates teie küsimusele, millega põhjendada seda, et siiamaani ei ole kehtestatud ettenähtud rakendusakti, tuleb tõdeda, et valitsus (ilmselt mitte ainult see valitsus, vaid ka eelmised valitsused, kes on selle tegemata jätnud) on soovinud, et kultuuriomavalitsuste valimiseeskirjad töötataks välja tihedas koostöös valimisi praktiliselt läbi viia soovivate rahvusvähemuste esindajatega, mis võimaldaks valimiseeskirjade koostamisel maksimaalselt arvestada nende soove ja vajadusi. Me leiame, et kui sellist soovi ehk seda esimest alust pole, on väga raske asuda teise sammu juurde. Tegelikult peaks selle määruse või rakendusakti vastuvõtmine toimuma koostöös nende inimestega, kes on esimese sammu ehk rahvusnimekirjade pidamise või koostamise lõpule viinud. Hobust saab ikkagi rakendada ainult vankri ette, mitte vankrit hobuse ette.“\n\nStalnuhhin oli teisel arvamusel: partnerorganisatsiooni, mida valitsus väitis end ootavat, ei saanudki tekkida enne, kui protseduurireeglitesse oli saadud vajalik selgus. Peaministri vastus oli tema arvates lihtsalt silmakirjalik viivitamine selleks, et seaduse rakendamist üldse vältida:\n\n„Kosmeetiline seadus on vastu võetud, Euroopa jaoks ilusat nägu tehtud ja meigitud. Seadus ei tööta ja meile seletatakse, et ta ei peagi töötama. Seoses sellega ei olegi midagi muud öelda, kui meelde tuletada üht Kesk-Aasia tuntud muinasjutukangelast, kelle nimi oli Hodža Nasreddin. Temaga on seotud üks säärane lugu. Kord võttis ta endale kohustuse õpetada sultani eesel kümne aastaga lugema. Talle öeldi: „Sa oled täitsa hull, sultan poob su üles, sa ei suuda eeslit lugema õpetada.“ Tema aga seletas: „Tead, kümne aasta jooksul kas mina või sultan või tema eesel – keegi meist ikka sureb, ja hakka sa pärast uurima, kes meist oskas lugeda ja kes ei osanud.“ Situatsioon on tegelikult selline ja sellele pole vist enam midagi suurt lisada. Aitäh!“ [33]\n\nVähemusrahvuste organisatsioonid olid siiski juba teinud oma esimesed sammud kultuuriautonoomia algatamiseks. Vene kultuuriomavalitsust oli juba 1996. aastal taotlenud Slaavi Haridus- ja Heategevusseltside Liit, mida juhtis Nikolai Solovei. Kultuuriminister aga jättis taotluse läbi vaatamata põhjendusega, et ühtki vajalikest seaduse rakendusaktidest pole veel kinnitatud. [34] Järgmise taotluse esitas Eesti Ingerisoomlaste Liit aastal 2000, ja sellel oli rohkem edu. Soomlaste taotlus andiski ilmselt tõuke valimiseeskirjade kehtestamisele, ja esimesed seadusekohased vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimised leidsid aset 2004. aastal. [35] Samasugused valimised viidi läbi eestirootslaste hulgas aastal 2007. [36] Nõnda kaugele ongi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse rakendamisel seni jõudnud ainult need kaks rahvusrühma; edaspidi näeme, et ka nendel puudub võimalus teostada seaduses ette nähtud ülesandeid.\n\nKuidas seletada kahe väikse rahvusrühma, ingerisoomlaste ja rootslaste edu? 2012. aasta rahvaloendusel nimetasid end rootslasteks ainult 375 ja ingerisoomlasteks 357 Eesti püsielanikku („soomlastena“ loendatute koguarv oli siiski suurem, aga nad kõik ei olnud Eesti kodanikud). Ingerisoomlaste tugeva organiseerituse, aga ka rahvusrühma arvulise vähenemise üks põhjus seisnes Soome riigi „tagasirände“ soodustamise poliitikas 1990. ja 2000. aastatel. Kuni 2006. aastani vajasid Eesti kodanikud Soomes elamiseks elamisluba. Ingerisoome päritolu oli Soome ametivõimude tõlgenduses selline „eriline side Soomega“, mille alusel elamisloa võis saada lihtsustatud korras. [37] Aastal 2004 mainitakse, et ingerisoomlaste liidul on koguni 3500 liiget. [38] Nii oligi võimalik kokku saada seaduses nõutav vähemalt 3000 isiku nimekiri. Eestirootslaste kui „vana“ vähemuse puhul seda miinimumi ei nõutud. Rootsi põgenenud eestirootslased ja nende järeltulijad said vastavalt 1992. aasta kodakondsusseadusele taastada oma Eesti kodakondsuse, ja see võimaldas neil osaleda kultuurinõukogu valimisel ja administreerimisel. On ka selge, et selle vähemusrahvuse vastu tunti Eestis üldist poolehoidu. Pille Petersoo on kommenteerinud Eesti identiteedi diskursust ning rootsi vähemuse rolli selles „seesmise positiivse Teisena“, kes sümboliseerib Eesti ajaloolisi sidemeid Skandinaavia ja Läänega. [39] Eesti sidemed nii Rootsi kui Soomega arenesid jõudsalt. Selleks et rahvusvähemused ise saaksid arendada kontakte oma „esivanemate maadega“, oli kasulik omada vaieldamatu legitiimsusega katusorganisatsiooni.\n\nUued taotlused vene kultuuriautonoomia algatamiseks tulemust ei andnud. Märtsis 2006 esitas taotluse MTÜ Vene Kultuuriautonoomia, mida esindas jurist ja erakonna Vene Erakond Eestis juht Stanislav Tšerepanov. Vastavalt valitsuse määrustes ette nähtud protseduurile avaldas kultuuriministeerium kõigepealt kahes päevalehes kuulutuse, kus kutsuti endast teatama neid organisatsioone, mis soovivad rahvusnimekirjade kogumisel ja valimiste korraldamisel osaleda. Kuna teisi huvilisi ei ilmunud, tuli ministeeriumil otsustada, kas volitada seda tegema Tšerepanovi juhitud ühendus. Taotluse hindamiseks moodustati 16. jaanuaril 2007 komisjon, millesse esialgu kuulusid neli riigiametnikku, kolm venekeelset riigikogu saadikut (Keskerakonna ja Reformierakonna liikmed) ning MTÜ Vene Rahvuskultuuriliste Organisatsioonide Ühenduse Eestis esindaja. Komisjon leidis, et taotluse esitanud MTÜ Vene Kultuuriautonoomia ei ole piisavalt laiapõhjaline esindamaks kogu vene vähemust ning et tegemist pole kultuuriseltsiga, vaid ainult taotluse esitamise otstarbeks asutatud ühendusega. Komisjoni arvamus koosnes suures osas seaduse enda kriitikast – mis on üpris hämmastav, kuna selle ülesandeks oli ju taotluse hindamine kehtivast seadusest lähtudes. Komisjon kuulas eksperdina Tallinna Ülikooli professorit Raivo Vetikut, kes samuti kahtles seaduse rakendamise otstarbekuses üldse. Ta tõdes oma kirjalikus ekspertarvamuses muu hulgas:\n\n„Kõik olemasolevas seaduses määratletud õigused on teostatavad mitmete teiste EV seaduste alusel. … Seega ei ole selge, mida võimalik kultuuriomavalitsuse moodustamine kultuuriliste eesmärkide edendamisele reaalselt juurde annaks. Pigem võib selle katse taga näha poliitilisi eesmärke, mis aga ei vasta kultuurautonoomia seaduse mõttele.\n\nVene kultuurautonoomia väljakuulutamine võib tuua ebamäärasust Eesti haridussüsteemi arengusse. Ühiskonna integratsioonipoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on ühtse haridussüsteemi väljakujundamine Eestis.“ [40]\n\nKultuuriminister teatas oma eitavast otsusest 26. veebruaril 2009 – alles pärast õiguskantsleri esitatud märkust menetlemisega viivitamise tõttu ning kohtuotsust, mis kohustas teda taotlust käsitlema. [41] MTÜ Vene Kultuuriautonoomia kaebas otsuse edasi kuni riigikohtuni, kes aga novembris 2010 teatas, et ei võta kaebust menetlusse. [42] Aastatel 2009 ja 2011 esitati kultuuriministeeriumile veel kaks samalaadset taotlust. Esimese menetlemisest keeldus ministeerium põhjendusega, et see ei ole võimalik poolelioleva kohtuasja tõttu. Teise taotluse menetlemise tegi ministeeriumi hinnangul keeruliseks see, et samalaadseid taotlusi oli laekunud kaks. 2012. aastal moodustati siiski järjekordne komisjon nende hindamiseks, aga otsusest ei ole seni teada antud. [43]\n\nSenine kogemus on toonud ilmsiks mõned puudused olemasolevates seadusesätetes ja määrustes. Pole selge, millise põhjendusega minister võib taotluse tagasi lükata, ega ka see, kui kaua ta taotlust tohib menetleda. MTÜ Vene Kultuuriautonoomia puhul põhjendati tagasilükkamist muu hulgas sellega, et ühendus ei ole piisavalt laiapõhjaline esindamaks kõiki Eesti venelasi. Ühenduse juht vastas omakorda, et valitava organi esinduslikkuse kindlustab valimiste toimumine ise. Tegemist näib olevat järjekordse variatsiooniga „hobuse ja vankri“ teemal. Samas ei ole seaduse korralik rakendamine olnud võimalik ingerisoomlastel ja rootslastel. Kumbki valitud kultuurinõukogudest ei ole saanud juriidilise isiku staatust ja nendes tegutsevad inimesed on pidanud oma ülesannete täitmiseks asutama paralleelseid mittetulundusühendusi. [44] Pole alati olnud selge, milline nendest võib kultuuriministeeriumilt taotleda kultuuriautonoomia eesmärkide täitmise jaoks ette nähtud toetust. [45] Aastal 2011 moodustati ministeeriumidevaheline töörühm, mille ülesandeks oli teha ettepanekuid praktiliste puuduste kõrvaldamiseks kultuuriautonoomia seaduses. [46] Praeguseks (2018) ei ole töörühm ühtki ettepanekut riigikogule esitanud.\n\nKokkuvõttes näib, et mõne hobuse väljailmumisele vaatamata ei ole vanker (seaduslik raamistik) ikka veel valmis ehitatud, ja mõnda hobust (algatajat) ei ole üldse soovitud rakendada. Sultan (Euroopa) ja Hodža (Eesti) saavad omavahel üldiselt hästi läbi, aga eesel enam eriti elumärke ei ilmuta.\n\nArutelu\n\nEesti 1992. aasta põhiseadus tunnustab riigi mitmekultuurilisust palju rohkem, kui tihti arvatakse. Kuigi riigikeeli on ainult üks, ei välista seadus muude keelte kasutamist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes ja hariduses ning kinnitab igaühe õigust säilitada oma rahvuskuuluvus. Põhiseaduses antud lubadus vähemusrahvuste kultuuriautonoomiast on sisuliselt multikulturalistlik.\n\nSamamoodi nagu riigi esmakordsel loomisel, näitasid seadusandjad jälle üles iseseisvusvõitluse jooksul omandatud poliitilist küpsust. Kuigi 1993. aastal arvestati juba ka Euroopa Nõukogu seisukohtadega (mille liikmeks Eesti 14. mail 1993 oli astunud), ei tundu siiski õige Aidarovi ja Drechsleri seisukoht, nagu oleks seaduse vastuvõtmine algusest peale olnud ainult performatiivse tähendusega, pelgalt näitemäng. [47] Soov mittevene rahvusrühmade kultuuri toetada oli kindlasti ehtne; samas on selge, et samasuguse sümpaatiaga ei suhtutud venelaste kultuuriautonoomia taotlustesse – suhtumine nendesse oli sügavalt kahtlustav. Kui nimetada poliitilise tahte puudumiseks nüüd juba kaks aastakümmet väldanud suutmatust venelaste taotlusi menetleda, on see väga leebe hinnang.\n\nTuletagem veel meelde vähemusrahvuse kultuuriautonoomia põhimõttelist eripära, nii nagu ta Eestis 1920. ja 1930. aastatel toimis. Kultuuriomavalitsused olid avalik-õiguslikud asutused. Saksa kultuuriomavalitsuse hallata olid saksakeelsed koolid, kaasa arvatud need, mida pidasid üleval riik ja kohalikud omavalitsused. Lisaks Tallinnale töötasid kohalikud saksa kultuurikuratooriumid suuremates linnades. [48] Teoorias võibki kultuuriomavalitsust võrrelda kohaliku omavalitsusega, kuigi selle ülesanded piirduvad peamiselt kultuuri- ja haridusküsimustega. Erinevalt kohalikust omavalitsusest ei ole selle hallatav kogukond määratletud asukoha järgi, vaid rahvuskuuluvuse alusel, mille valik on vabatahtlik. Erinevalt mittetulundusühingutest, sihtasutustest jms teostab kultuuriomavalitsus riigi poolt talle usaldatud avaliku võimu ülesandeid. Kuna ta juhtide mandaat põhineb valimistel, on nendel legitiimne õigus oma rahvusrühma esindada; igasuguse, ükskõik kui suure vabatahtliku ühingu puhul võib sellist esinduslikkust alati vaidlustada. Nagu 2012. aastal väljendus Sofia Joons, tollal eestirootslaste kultuurinõukogu president:\n\n„Suurim vahe meie kultuuriautonoomia ja kultuuriühingute vahel on, et meil toimuvad demokraatlikud valimised ja et meie seega koosneme kodanikest ja mitte liikmetest.“ [49]\n\nSelles valguses ei tundu asjakohane vahel – nii kirjanduses kui ka kultuuriministri 2009. aasta eitava otsuse motiveeringus – esitatud etteheide Eesti venelaste ühendustele, et nad on liialt väiksed ja halvasti võrgustunud selleks, et ühendada kogu heterogeenset rahvusrühma. Kõigepealt võib märkida, et niivõrd laiapõhjalise organisatsiooni spontaanne teke tundub ülepea ebareaalne. Aga teiseks, ja põhimõtteliselt, ei ole see nõue rohkem põhjendatud nõudest, nagu peaksid kohaliku omavalitsuse kõik elanikud olema ühe kindla ühingu liikmed või ühe kindla partei toetajad. Kultuuriomavalitsuse rajamine ei sarnane tegelikult uue kultuuriühingu, vaid demokraatliku riigi uue poliitilise üksuse asutamisega. Aastal 1993 võis nõustuda kriitikaga, et ainult Eesti kodanike poolt valitav esinduskogu ei oleks saanud esindada kõiki Eesti venelasi. [50] Praeguseks on aga olukord muutunud: venelaste enamus on juba Eesti kodanikud. Seadus on praegu paremini vastavuses demograafilise olukorraga kui varem – selles mõttes ei ole ta „vananenud“, vaid vastupidi.\n\nAga kas kultuuriautonoomia seaduse rakendamisega on tegelikult võimalik saavutada eesmärke, mida ei võimalda teised seadused? Ühte olulist eesmärki juba mainiti: kultuuriomavalitsuse näol on tegemist vähemusrahvuse seaduslikult tunnustatud esindajaga. See ühendab rahvusrühma ja annab talle teatava ühiskondliku kaalu; see annab ka valitsusele kanali, mille kaudu astuda dialoogi vähemusrahvusega. Poliitikast ja riigist võõrandumist peetakse üldiselt üheks Eesti demokraatia valupunktiks. Eriti tugevalt ilmneb see just venekeelsete elanike puhul – lõimumisuuringud mainivad seda ikka ja jälle. [51] Nii nagu enamuse, saab ka vähemuste puhul võõrandumist ületada ainult sellega, et rohkem kaasata inimesi neid ennast puudutavate otsuste tegemisse. Pole põhjust pidada seda eesmärki vananenuks ja dialoogi mittevajalikuks – eriti kuna sellised kunagi olulised rahvussuhetega tegelenud institutsioonid nagu rahvastikuministri büroo ja Vabariigi Presidendi rahvusvähemuste ümarlaud on üksteise järel kaotatud. Üpris huvitaval kombel juhtus see pärast 2007. aasta nn pronksiööde rahutusi, mis ju oleksid võinud veenda otsustajaid dialoogi möödapääsmatuses – mitte selle tarbetuses või võimatuses. Rahvastikuministri büroo ülesanded anti 2009. aastal üle kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonnale [52] – selles ainsas rahvusvähemustega tegelemiseks ette nähtud riigiasutuses on tööl kuus ametnikku. Aastal 2010 asendati rahvusvähemuste ümarlaud töörühmaga sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juures. [53] Muust kui eesti rahvusest kodanike osakaal nii poliitiliste otsustajate kui riigiametnike hulgas on jätkuvalt madal; aastal 2012 oli see näiteks ainult 2,8% ministeeriumide ametnikest. [54]\n\nTeised võimalikud eesmärgid on muidugi seotud haridusega. Nagu riigikogu liige Mart Nutt 1993. aastal tõdes, ei olnud kultuuriautonoomia järele tollal erilist vajadust venelastel, kellele emakeelne õpe oli riiklikus haridussüsteemis niigi tagatud. Ka siin on toimunud muutus. Munitsipaalgümnaasiumide õppekeeleks peab praegu 60% ulatuses olema eesti keel, ja vabariigi valitsus on seni rahuldanud ainult kahe täiskasvanute gümnaasiumi taotlused õppekeele vahetust edasi lükata. Põhiseaduse § 37 annab küll vähemusrahvuse õppeasutusele õiguse valida õppekeel ise, aga riigikohus on tõdenud, et…\n\n„… kohalikud omavalitsused ei ole vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel tegutsevad munitsipaalgümnaasiumid ei ole kultuuriomavalitsusasutused (vähemusrahvuse õppeasutused) vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse § 24 p 1 tähenduses.“ [55]\n\nSelle tõlgenduse kohaselt olekski „vähemusrahvuste õppeasutuste“ asutamine võimalik ainult kultuuriomavalitsuste poolt (mis küll, nagu oleme näinud, praegu ei ole juriidilised isikud ja sellist toimingut teha ei saaks). Samas annab kultuuriautonoomia seadus (§ 5) nendele ülesandeks nimelt emakeelse õppe korraldamise. Ses mõttes on ka mõistetav Raivo Vetiku ja kultuuriministeeriumi komisjoni eelviidatud mure „ebamäärasuse“ pärast, mida vene kultuuriautonoomia võinuks „tuua Eesti haridussüsteemi arengusse“, kui hariduspoliitiline suund ilma vähemusega konsulteerimata oli juba võetud kohustuslikule eesti õppekeelele gümnaasiumides. Kui vähemuskeelset haridust puudutavad otsused tulnuks kooskõlastada vähemusrahvust esindava omavalitsusorganiga, ei oleks gümnaasiumide õppekeele vahetamist saanud ühepoolselt nõuda.\n\n* * *\n\nVähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse autorid võisid 1993. aastal tunda uhkust saavutatu üle. Kui uurida kultuuriautonoomia pärastist saatust, tekivad teistsugused tunded (ja mida põhjalikumalt uurida, seda rohkem). Mitteterritoriaalsele autonoomiale kui rahvussuhete korraldamise viisile Kesk- ja Ida-Euroopas pandi suuri lootusi, ja pilgud olid suunatud Eestile. Eelmisel iseseisvusajal saavutatu kohustas. Seekord jäi aga „kultuuriautonoomia“ võrduma riigi sümboolse tunnustusavaldusega kahele väiksele vähemusele – ingerisoomlastele ja rootslastele – , mille liikmetest paljud olid juba eestlastega assimileerunud, aga mille olemasolu siiski tugevdas Eesti kuvandit Põhjala riigina. See sümboolne tunnustamine ei sisalda isegi juriidilise isiku staatust, ja tegevuskulude rahastamist tuleb igal aastal uuesti taotleda.\n\nSiinne artikkel on olukorda seni pigem kirjeldanud kui otsinud seletusi või andnud hinnanguid. Analüütilise mõistena oli kasutusel termin „poliitiline kultuur“. „Korporatsioonide omavalitsus“ ja „demokraatlik tsentralism“ andsid pärandiks erineva valmiduse arvestada ühiskonna mitmekesisusega. Eestis nagu teisteski kommunistlikust süsteemist väljunud riikides puudus üldiselt harjumus delegeerida riiklikke ülesandeid väljapoole keskvõimu otsest kontrolli. Aga nii 1918. kui 1991. aastale eelnenud poliitiline võitlus andis eestlastele ka selle, mida Kari Alenius on nimetanud „poliitiliseks küpsuseks“ – st enda kogemusel põhineva võime saada aru vähemusrahvuste olukorrast, püüdlustest ja vajadustest. Miks taandus „poliitiline küpsus“ pärast 1993. aastat jälle „demokraatliku tsentralismi“ ees? See, kes võitleb võõra ülemvõimu vastu, mõistab ka teisi, kes ise enda eest otsustada tahavad. Aga see, kes juba tunnetab enda käes võimu, tunneb mõnikord vastumeelsust seda kellegagi jagada. Ülevaateraamatus Eesti rootslastest tsiteerib Viktor Aman kaasaegset kommentaari Eesti vähemuspoliitika karmistumise kohta 1930. aastatel: „Igaüks on mõne väetima isand.“ [56] Teisi seletusi otsides tuleks kindlasti arvestada Eesti välispoliitilise olukorra põhjaliku muutumisega seaduse vastuvõtmisele järgnenud aastakümne jooksul (Vene sõjaväe väljaviimine Eestist augustis 1994, OSCE missiooni lõpetamine detsembris 2001, NATO ja Euroopa Liidu liikmeks astumine 2004. aastal).EL-i liikmesusega lõppes kandidaatriigi staatusega kaasnenud vähemuspoliitika süstemaatiline monitooring.\n\nKa seesmise konflikti oht – ja seega ka rahvuspingetega tegelemise vajadus – tundus aastate jooksul taanduvat. Siiski näitasid 2007. aasta aprillirahutused midagi muud. Tõnismäe mälestussamba ümber tekkinud konflikti lahendamine oleks ilmselt kujunenud teistsuguseks, kui valitsus oleks saanud dialoogi pidada vene vähemuse seaduslikult tunnustatud esindajaga – või ei oleks konflikti sel tagantjärele mõeldes üsna tühisel põhjusel üldse tekkinudki. Väikeste vähemuste tunnustamine on tähtis. Aga Eesti suureks väljakutseks on ikkagi vastastikuse mõistmise leidmine eestlaste ja ühiskonna selle kolmandiku vahel, kes räägib vene keelt. Põhiseadus ja vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus näevad selleks ette vahendi, mis eelmisel iseseisvusajal ennast tõestas. Ehk oleks aeg leida poliitiline tahe selleks, et kehtivat seadust täita.\n\nArtikkel Vikerkaare veebist.\n\n[1] G. von Rauch, Geschichte der baltischen Staaten. München, 1990, lk 137 jj; P.-Y. P. Chen, Race, Nation, and Eugenics in Interwar Estonian Radical Right Journal. ERK Magazine. Magistritöö. Tartu, 2017.\n\n[2] Lõimuv Eesti 2020. Lõimumisvaldkonna arengukava. Tallinn, 2014.\n\n[3] A. Eide, Cultural Autonomy: Concept, Content, History and Role in the World Order. Rmt-s: Autonomy: Applications and Indications. Toim. M. Suksi. Haag, 1998, lk 251–276.\n\n[4] M. Tkacik, Characteristics of Forms of Autonomy. International Journal on Minority and Group Rights, 2008, kd 15, lk 369–401, tsit lk 371; M. Suksi, Personal Autonomy as Institutional Form – Focus on Europe Against the Background of Article 27 of the ICCPR. International Journal on Minority and Group Rights, 2008, kd 15, lk 157–178, tsit lk 160 jj.\n\n[5] Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. Riigi Teataja I 1993, 71, 1001.\n\n[6] R. Zaagman, Conflict Prevention in the Baltic States: The OSCE High Commissioner on National Minorities in Estonia, Latvia and Lithuania. Flensburg, 1999, lk 13.\n\n[7] M. Garleff, Kulturautonomie in Estland damals – Vorbild für heute? Rmt-s: Aufstand der Opfer. Verratene Völker zwischen Hitler und Stalin. Toim. J. Vollmer, T. Zülch. Göttingen; Viin; Bern, 1989, lk 272–275; R. Taagepera, Ethnic Relations in Estonia, 1991. Journal of Baltic Studies, 1992, kd 23, nr 2, lk 121–132.\n\n[8] D. J. Smith, Non-Territorial Autonomy and Political Community in Contemporary Central and Eastern Europe. Journal of Ethnopolitics and Minority Issues in Europe, 2013, kd 12, nr 1, lk 27–55, tsit lk 49 (viide 2).\n\n[9] T. Agarin, A.-C. Regelmann, Status Quo Multiculturalism: The Crux of Minority Policies in Central Eastern Europe’s New EU Member States. Journal of Minority Studies, 2011, kd 5, nr 3, lk 69–98; D. J. Smith, Non-Territorial Autonomy; A. Yupsanis, Cultural Autonomy for Minorities in the Baltic States, Ukraine, and the Russian Federation: A Dead Letter. Polish Yearbook of International Law, 2017, kd 36, lk 109–135. Samas võib olla vara hinnata tulemusi riikides, kus vastavad seadused on vastu võetud suhteliselt hiljuti: vt nt K. Beretka, I. G. Székely, The national councils of national minorities in the Republic of Serbia. Online Compendium Autonomy Arrangements in the World, jaanuar 2016. www.world-autonomies.info.\n\n[10] A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia. Halduskultuur / Administrative Culture, 2011, kd 12, nr 1, lk 43–61.\n\n[11] M. Lagerspetz, Cultural Autonomy of National Minorities in Estonia: The Erosion of a Promise. Journal of Baltic Studies, 2014, kd 45, nr 4, lk 467–468. Ka käesolev tekst põhineb osaliselt sellel algselt ingliskeelsel artiklil, aga on mugandatud ja ajakohastatud.\n\n[12] Vt K. Renner, State and Nation. [1899]. Rmt-s: National Cultural Autonomy and its Contemporary Critics. Toim. E. Nimni. London; New York, 2005, lk 15–48.\n\n[13] J. Hiden, Defender of Minorities. Paul Schiemann, 1876–1944. London, 2004, lk 16.\n\n[14] Hasselblatti käsikirjaliselt esitatud arutlust tsiteerib: M. Housden, Cultural Autonomy in Estonia: One of History’s „Curiosities“? Rmt-s: The Baltic States and Their Region: New Europe or Old? Toim. D. J. Smith. Amsterdam; New York, 2005, lk 227–249; tsit lk 237.\n\n[15] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia: How, Why, and for Whom? Journal of Baltic Studies, 2007, kd 38, nr 4, lk 445–462, tsit lk 447; V. Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade. Tallinn, 2017 [1992], lk 556.\n\n[16] D. J. Smith, Non-Territorial Cultural Autonomy as a Baltic Contribution to Europe between the Wars. Rmt-s: The Baltic States and Their Region: New Europe or Old? Toim. D. J. Smith. Amsterdam; New York, 2005, lk 211–226, tsit lk 218.\n\n[17] M. Housden, Cultural Autonomy in Estonia, lk 218; Riigi Teataja 1920, lk 898. – Kõigi rahvusrühmade võrdsust „kultuuriliste ja rahvuslike vajaduste rahuldamisel“ lubas 8. novembril 1918 ka Baltimaade Ühendatud Maanõukogu, mis oli konkureeriva riigiehitusliku projekti, Balti Hertsogiriigi esinduskogu. Vt A. von Tobien, Die Livländische Ritterschaft in ihrem Verhältnis zum Zarismus und Russischen Nationalismus. Kd 2, Berliin, 1930, lk 249.\n\n[18] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia.\n\n[19] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia, lk 453; D. J. Smith, Non-Territorial Cultural Autonomy as a Baltic Contribution to Europe, lk 218.\n\n[20] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia, lk 456–457.\n\n[21] D. J. Smith, Non-Territorial Cultural Autonomy as a Baltic Contribution to Europe, lk 211–212; V. Aman, Raamat Eestimaa rootslastest, lk 557.\n\n[22] Sealsamas, lk 559–564.\n\n[23] Rahvakongress. Eestimaa Rahvarinde kongress 1.-2. X 1988. Materjalide kogumik. Tallinn, 1988, lk 58.\n\n[24] M. Lagerspetz, S. Joons, Migrants, Minorities, Belonging and Citizenship. Globalization and Participation Dilemmas in EU and Small States: The Case of Estonia. Bergen, 2004.\n\n[25] N. R. Muiznieks, The Influence of the Baltic Popular Movements on the Process of Soviet Disintegration. Europe-Asia Studies, 1995, kd 47, nr 1, lk 3–25, tsit lk 6.\n\n[26] Eesti NSV Ülemnõukogu stenogrammid: 30.03.1990; 10.04.1990; 08.05.1990.\n\n[27] Eesti NSV Ülemnõukogu stenogrammid: 29.05.1990.\n\n[28] Riigi Teataja 1992, 26, 349.\n\n[29] Riigikogu stenogrammid: 30.09.1993.\n\n[30] Riigikogu stenogrammid: 12.02.1996.\n\n[31] Riigi Teataja I 1996, 72, 1272.\n\n[32] Riigi Teataja I 2003, 40, 275.\n\n[33] Riigikogu stenogrammid: 15.05.2000.\n\n[34] A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia, lk 45.\n\n[35] Eesti Ingerisoomlaste Liidu ajalugu. 2012. http://bit.ly/2n7Srcg.\n\n[36] Kulturrådet. Välkommen till Kulturrådet för den svenska minoriteten i Estlands officiella hemsida. 2013. http://bit.ly/2E3FhVA.\n\n[37] A. Forsander, Outsiders or insiders? Ingrian Finns in the context of the Finnish immigration policy. Rmt-s: Outsiders or Insiders? Constructing Identities in an Integrating Europe. Toim. M. Leskelä. Turku, 1999, lk 52–73.\n\n[38] Second Report Submitted by Estonia pursuant to Article 25, Paragraph 1 of the Framework Convention for the Protection of National Minorities. Strasbourg, 2004, lk 23.\n\n[39] P. Petersoo, Reconsidering otherness: Constructing Estonian identity. Nations and Nationalism, 2007, kd 13, nr 1, lk 117–133.\n\n[40] Vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamiseks volituse andmisest keeldumine. Kultuuriministri käskkiri nr 69, 26.02.2008.\n\n[41] Õiguskantsleri 2008. aasta tegevuse ülevaade. Tallinn, 2009, lk 28–29.\n\n[42] Tallinna Ringkonnakohus, haldusasi 3-09-464; MTÜ Vene Kultuuriautonoomia ei saanud oma tahtmist ka riigikohtust. Postimees, 04.10.2010.\n\n[43] Kultuuriministeerium. Vastus Juri Desjatnikovile, 29.09.2011; Komisjoni moodustamine vene vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamise taotluste läbivaatamiseks. Kultuuriministri määrus, 26.03.2012; A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia, lk 45–46.\n\n[44] Eesti kolmas aruanne Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni täitmise kohta. Strasbourg, 2010, lk 7.\n\n[45] Vt M. Must, Ingerisoomlaste tüli kisub vähemusrahvuse kaheks. Eesti Päevaleht, 30.08.2013.\n\n[46] Advisory Committee on the Framework Convention for the Protection of National Minorities. Fourth Opinion on Estonia, adopted on 19 March 2015. Strasbourg, 2015, lk 13.\n\n[47] A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia, lk 55.\n\n[48] G. von Rauch, Geschichte der baltischen Staaten, lk 138.\n\n[49] S. Joons, Memo från möte med Eino Pedanik på Kulturministeriet 17.02.2012. Käsikiri.\n\n[50] D. J. Smith, Non-Territorial Autonomy and Political Community in Contemporary Central and Eastern Europe, lk 27–55.\n\n[51] Nt: Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring. Uuringu raport. Tallinn, 2013.\n\n[52] R. Vetik, Integration policies. Rmt-s: The Russian Second Generation in Tallinn and Kohtla-Järve. The TIES Study in Estonia. Toim. R. Vetik, J. Helemäe. Amsterdam, 2011, lk 39–57, tsit lk 55 (viide 1).\n\n[53] Vabariigi President Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlaua kokkukutsumise puhul. 26.05.2010.\n\n[54] S. Ivanov, Sümboolne võim Eesti etnopoliitikas mitte-eestlaste riigivalitsemises esindatuse näitel. Tallinn, 2015, lk 107.\n\n[55] Riigikohus, Halduskolleegium. Kohtuotsus 3-3-1-52-13 (28. aprill 2014). Vt punkt 26.\n\n[56] V. Aman, Raamat Eestimaa rootslastest, lk 564.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühe lunastamata lubaduse lugu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSilver Sepp sai valmis esimese muusikavideo\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu esimene muusikavideo on dokumentaalrännak sisemaapurjekaga mööda suviseid maanteid, mis päädib seiklusrohke jõudmisega Kihnu,\" selgitas Silver Sepp ja lisas, et et kihutades teetööde tõttu tekkinud ummikutest mööda praamile, sai autol õli otsa, mootor jooksis kokku ja katkes kaks puksiirrihma. \"Jõudsin treileri kärul ja kondimootori abil lõpuks siiski praamile ja praamilt maha Kihnu esinema, sest nii eksootilist kontsertkohta kui Kihnu ei tahtnud ma mitte mingi hinna eest käest lasta.\"\n\n\"Lisaks oli veel tegu kuulsa metskapteni Kihnu Jõnni kodumaale ümbermatmise 25. aastapäeva puhul korraldatud kontserdiga, mis tundus mulle kui rannaküla poisile liiga legendaarne sündmus, et vahele jätta,\" sõnas ta.\n\nSepa sõnul on lugu \"Eneseotsijad\" pühendatud kõigile hingelt vabadele eneseotsijatele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aastal ilmus Silver Sepal teine stuudioalbum \"Rohtumised\", millelt singel \"Eneseilmetlejad\" sai ka muusikavideo. Tegemist on ka Silver Sepa esimese muusikavideoga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhjamaade suurimalt jiu-jitsuvõistluselt võideti kuus medalit\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesel päeval võitis oma kaalus kuldmedali valge vöö kandja Laura Mallene (79,3+ kg) ja hõbemedali samuti valge vöö kandja Asko Häusler (masters1, -100,5 kg). Reiko Kolatsk võitles välja sinistes vöödes kaaluklassis -76 kg 5.-8. koha.\n\nTeisel päeval toimus võitlus avatud kaalukategooriates. Kõik kolm 3D Treeningu võitlejat said pronksmedali: Laura Mallene valgete vööde avatud kaalus, Reiko Kolatsk kerges avatud kaalus (kuni 76-kilosed mehed), Asko Häusler masters 1 raskes avatud kaalus (76+ kg).\n\n3D Treeningu peatreeneri Priit Mihkelsoni hinnangul on tulemus seda enam silmapaistev, et kõik sportlaste kaotused tulid kokkuvõttes kuldmedali saavutanud võitlejatele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel toimus Rootsis Stockholmis Põhjamaade suurim Brasiilia jiu-jitsuvõistlus Nordic open. Tallinna klubi 3D Treening võistlejad saabusid sealt koju kuue medaliga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nCool D avaldas uue loo \"Üksi kodus\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eks igaüks otsustab ise, kas uus lugu on järg või mitte, kuid igal juhul nii mõnedki loost läbi käivad nimed ja sündmused on reaalselt aset leidnud,\" selgitas Cool D uue loo tagamaid.\n\nCool D salvestab hetkel uut materjali, lähiajal ilmub veel uusi lugusid. Samuti on oodata uut albumit.\n\nUus singel \"Üksi kodus\" on salvestatud Mindnote stuudios ja produtseeritud DJ Critikali poolt.\n\nCool D alustas räppimist 1990. aastate alguses. 1995. aastal ilmutas esimese eestikeelse hip-hop albumi ning siiani on välja andnud kokku üheksa stuudioalbumit. 1998. aastal sai singel \"Kas sa kuuled\" EMA aasta muusikavideo auhinna, aastatel 2005 ja 2006 pärjati Cool D EMA aasta meesartisti tiitliga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Räppar Cool D avaldas uue singli \"Üksi kodus\", mis on järg aastate tagusele saagale \"Tütar üksi kodus\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKas suurenenud kisklusrisk sunnib partnerit petma?\n\n## Põhitekst:\n\nSuur osa linnuliikidest on sotsiaalselt monogaamsed. Kuid aeg-ajalt võivad partnerid teineteist petta ja soetada järglasi naaberterritooriumil pesitseva vastassoo esindajaga, kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatleja lehel.\n\nIsaslinnu partneri petmise põhjus on ilmne – rohkem järglasi tagab enda geenide tõenäolisema jõudmise järgmistesse põlvkondadesse.\n\nEmaslinnu järglaste geneetilist mitmekesisust suurendavad aga naabrimehe viljastatud munadest kooruvad pojad. See võib soodustada emaslinnu geenide levimist ja tagada mõne järglase ellujäämise parasiitidesse või haigusesse nakatudes.\n\nPartneri petmisel on hind – paarivälise suhte leidmiseks kulub aega ja energiat.\n\nKuid partneri petmisel on ka hind – paarivälise suhte leidmiseks kulub aega ja energiat, mida saaks kasutada tõhusamaks territooriumi ning partneri kaitsemiseks.\n\nLisaks suurendab paarilise valveta jätmine tõenäosust, et pesas sirguvad naabrimehe pojad.\n\nTeatud oludes võib olla kasulikum partnerit petta, teistes aga olla talle truu.\n\nSellised lõivsuhted (trade-off) heade ja halbade valikute vahel on looduses üsna tavalised ning need sunnivad elusorganisme leidma võimalikult optimaalseid lahendusi. Nii võib teatud oludes olla kasulikum partnerit petta, teistes aga olla talle truu.\n\nMüncheni lähedastes metsades uurisid teadlased, kas rasvatihaste (Parus major) paaritruudust mõjutab ka kiskja lähedus.\n\nSelleks mängiti mõnedele rasvatihastele nende pesitsusterritooriumitel raudkulli (Accipiter nisus) kutsehüüdu, teistele aga musträsta laulu.\n\nGeenitestidega määrati kõigi ümberkaudsete rasvatihaste pesades kasvavate poegade ja ka koorumata jäänud munade isadus (kokku 2911 määrangut) ning selgus, et 399 poega (14%) pärinesid paarivälistest suhetest.\n\nKuid raudkulli kutsehüüdu ja musträsta laulu kuulnud rasvatihaste poegade isadusnäitajail ei olnud olulist erinevust:\n\nmusträsta laulu kuulnud lindudel oli pesakonnas 15% võõra isase poegi (keskmiselt 1,1 poega pesas; vähemalt üks paariväline järglane 47% pesadest);\nsuuremat raudkulli-hirmu kogenud lindude pesakondades oli 12% võõra isase poegi (keskmiselt 0,93 poega pesas; vähemalt üks paariväline järglane 42% pesadest).\n\nKuigi suurema ohu korral võiks partneri petmine olla sagedasem – enne kiskja saagiks langemist üritatakse võimalikult palju järglasi soetada –, kuid see ei pruugi alati nii olla.\n\nKa on võimalik, et linnud säästavad energiat tulevasteks sigimisteks, kuid kuna raudkulliga hirmutatud lindude kurnad oli ülejäänutega sarnase suurusega, ei näi see teooria paika pidavat.\n\nKisklusrisk ei ole oluline rasvatihaste paaritruuduse mõjutaja.\n\nAutorid tunnistavad, et vabas looduses tehtavate uuringute puhul on äärmiselt keeruline välistada veel mõnda paaritruudust mõjutava ökoloogilist faktorit.\n\nKuid kuna looduslikult oli piirkonna rasvatihaste aastane ellujäämuse tõenäosus 45%–50%, julgevad autorid siiski järeldada, et kisklusrisk ei ole oluline rasvatihaste paaritruuduse mõjutaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänane Linnuvaatleja teadusuudis räägib rasvatihaste paaritruudusest oludes, kus oht hukkuda on tavapärasest suurem.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBaunach ja Drell said lisaajal lähikonkurendist kahe punktiga jagu\n\n## Põhitekst:\n\nVõõrustajad asusid avaveerandil 25:19 juhtima, aga poolajaks oli juba Baunach 44:38 peal. Kolmanda veerandajaga suurendati eduseis kümnele punktile, kuid vastased suutsid välja võidelda lisaaja. Otsustaval viiel minutil viskas Baunach kümme punkti OrangeAcademy kaheksa vastu ja teenis kokkuvõttes raske võidu, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nHenri Drell sai väljakule ligi 15 minutiks ning viskas selle ajaga üheksa punkti (vabavisked 2/5, kahesed 2/2, kolmesed 1/4), võttis ühe lauapalli, andis ühe korvisöödu ja tegi ühe vaheltlõike. Tema nimele jäi kolm isiklikku viga ja üks pallikaotus.\n\n16 meeskonna seas paikneb Baunach (7-21) turniiritabelis nüüd eelviimasel kohal. OrangeAcademy (6-22) on viimane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa esiliigas alistas Henri Drelli koduklubi Baunach Young Pikes lisaajal 92:90 OrangeAcademy meeskonna ja tõusis sellega liigatabelis ühe koha võrra.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naiste jäähokiliiga teise etapi võitis HC Everest\n\n## Põhitekst:\n\nHC Everest võitis kodujääl kõik kolm kohtumist ning kogus maksimaalsed üheksa punkti. Talle järgnesid Tallinna HK Roosa Panter kuue, Tartu HK Säde kolme ja Viljandi HK Fuuriad null punktiga.\n\nII etapi mängude tulemused:\n\nHK Fuuriad - HK Säde 0:6\nHC Everest - HK Roosa Panter 2:1\nHC Everest - HK Säde 2:1\nHK Roosa Panter - HK Fuuriad 4:1\nHK Fuuriad - HC Everest 0:12\nHK Säde - HK Roosa Panter 1:2\n\nKahe turniiri kokkuvõttes tõusis Eesti naiste jäähokiliiga liidriks HC Everest 15 punktiga. Järgnevad HK Säde 12, HK Roosa Panter üheksa ning HK Fuuriad null punktiga.\n\nEesti naiste jäähokiliiga kolmas ja viimane etapp toimub 12. mail Tallinnas, Škoda jäähallis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste jäähokiliiga II etapp toimus Kohtla-Järve jäähallis, kus võidutses kodupubliku rõõmuks kohalik klubi HC Everest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigireformi juhid: võtsime veebilehe maha, et näha, kas keegi tähele paneb\n\n## Põhitekst:\n\nRiigireform.ee veebileht oli esmaspäeval võlgnevuse tõttu suletud, vähemalt selline tekst vaatas vastu, kui riigireform.ee sisse lüüa.\n\nRiigireformi eestvedaja Ott Pärna ütles ERR-ile, et leht võeti sihilikult maha. \"Me hoidsime teadlikult saiti miski aja maas, et näha, kas keegi selle teema vastu huvi ka tunneb. /.../ Leht on nüüd uuesti kättesaadav ja seda oma originaalkujul aastast 2015. Head kaasamõtlemist!\" ütles Pärna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigireformi eestvedajad võtsid enda sõnul veebilehe maha, et näha, kas keegi tähele paneb.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÕllesummeril esineb Pet Shop Boys\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pet Shop Boysi viis aastat tagasi toimunud kontsert on Õllesummeri läbi aegade kõige edukam,\" ütles festivali peakorraldaja Marje Hansar ja tõi välja, et kui bänd kuulutas välja oma albumi \"Super\" tuuri, siis polnud neil kahtlustki, et Pet Shop Boys uuesti Eestisse esinema kutsuda.\n\nAnsambli seni viimase albumi \"Super\" tuur sai alguse 2016. aastal ning on tänaseks rännanud mitmel pool mööda maailma. Võrreldes eelmiste tuuridega on käesolev kontsertturnee oluliselt tempokam.\n\nFestival Õllesummer toimub Tallinna Lauluväljakul 4.-6. juulini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "6. juulil esineb Õllesummeril Briti elektropopi duo Pet Shop Boys, kes astus samal festivalil üles ka viis aastat tagasi. Nad jõuavad Eestisse oma 2016. aastal ilmunud albumi \"Super\" tuuri raames.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ professori 3 soovitust, kuidas panna robotid kiiremini eesti keelt rääkima\n\n## Põhitekst:\n\nÜheks tehisintellekti laialdasemaks kasutuskohaks on kujunenud virtuaalassistendid (ing k chatbots). Virtuaalassistent põhineb autonoomsete tarkvaraagentide teoorial ja rakendustel, millega tegelen oma uurimistöös ka mina. Tuntuimateks virtuaalassistentideks on näiteks Apple’i Siri, Google’i Now ja Microsofti Cortana.\n\nVirtuaalassistendi keskmes on loomuliku keele töötlemise moodul, mis kas “loeb” inimese saadetud vestlusteksti või tõlgendab inimese poolt räägitud juttu. Selleks kasutatakse keerulisi algoritme, mis kõigepealt püüavad aru saada, mida inimene ütles, seejärel püüavad järeldada, mida ta tegelikult mõtles ja mida ta soovib ning lõpuks genereerivad virtuaalassistendi teadmiste baasis leiduva info põhjal sobivad vastused.\n\nVirtuaalassistendid ei \"kõnele\" sugugi ainult inglise keelt. Näiteks KLMi virtuaalassistent, mis töötab Facebooki Messengeris, annab teavet lennuvõimaluste ja lendude kohta mitmetes eri keeltes. Hiinas kasutatav sotsiaalmeedia platvorm WeChat aga pakub hiinakeelseid virtuaalassistente. Ka eestikeelsete virtuaalassistentide loomine ei ole mingi ületamatu probleem ja minu kolleegi sõnul on paar-kolm niisugust virtuaalassistenti Eestis juba kasutusel.\n\nEestikeelseid virtuaalassistente oleks väga vaja näiteks Eesti avalikus sektoris proaktiivsete ja automatiseeritud e-teenuste pakkumisel lähtudes kodaniku, firma või MTÜ elusündmustest ja profiilist. Virtuaalassistentide juures ja laiemalt tehisintellekti puhul on pudelikaelaks just loomuliku keele tõlgendamine, sest iga tehisintellekti süsteem, mis püüab inimkeelest aru saada, peab rinda pistma ka niisuguste nähtustega nagu metafoorid ja võrdluspildid.\n\nÜheks võimaluseks saada kiiremini häid tulemusi loomuliku keele töötlemisel on piirata virtuaalassistendi poolt kasutatav loomulik keel ära mingi probleemvaldkonnaga. Sel viisil saame niinimetatud kontrollitud keele töötlemise oskusega virtuaalassistendi. Taoline virtuaalassistent võib näiteks reisiteeninduse valdkonnas suhelda kasutajaga nii, et viimane ei saa arugi, et räägib virtuaalassistendiga, aga jääb kohe hätta kui talt küsida midagi ootamatut – näiteks tänase ilma kohta.\n\nTeiseks võimaluseks kiirendada eestikeelsete virtuaalassistentide laiemat saabumist on ära kasutada Eesti Wordneti võimalusi. See on eestikeelne andmebaas, mis seob eesti keeles esinevad mõisted omavahel erinevate semantiliste suhetega nagu näiteks ülem- ja alammõiste, osa-terviku suhe, vastandi suhe, rollisuhe jm. Maailmas ei ole just väga palju keeli, millede jaoks on loodud terviklik WordNeti tesaurus, mistõttu seda võimalust tuleks kindlasti paremini ära kasutada.\n\nKolmandaks tuleks paremini rakendada Eesti teadlaste poolt juba praegu pakutavaid tulemusi. Näiteks tegeletakse Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis eestikeelse kõne analüüsiga, kõne- ja kõnelejatuvastusega ning kõnesünteesiga, mis kõik on vajalikud tehnoloogiad ka eestikeelsete virtuaalassistentide loomisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teksti ja kõnet mõistvad robotid tõotavad teha inimeste elu kergemaks mitmes eluvaldkonnas. Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi sotsiotehniliste süsteemide laboratooriumi professor Kuldar Taveter pakub nüüd kolm lahendust, kuidas kiirendada eesti keelt mõistvate robotite kasutuselevõttu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Lehtsaar: rollid elulaval\n\n## Põhitekst:\n\nMulle tundub, et elu on üks suur näitelava, millel me igaüks täidame mingit rolli. Mõnel juhul on need rollid ametlikud nagu näiteks peadirektor, bussijuht, aednik või meditsiiniõde. Teisel juhul võivad olla rollid lihtsalt mingis seltskonnas välja kujunenud ja nende kohta kasutatakse kujundeid nagu näiteks naljamees või eestvedaja.\n\nPsühholoogias on mitmeid rollikäsitlusi. Üldine seisukoht on, et inimestevaheline suhtlemine on võimalik tänu rollidele. Olen igapäevaselt rollimaailma jälginud ja mõned nähtused on mulle silma hakanud. Panin nendele nähtustele nimed.\n\nRolliselgus tähendab, et nii asjaosalistele endile kui ka teistele on selge, mida konkreetne roll tähendab. On arusaadav, mida rolli kandja tegema peab. Kodus ja töö juures pole esmatähtis mitte see, kes mida teeb, vaid et oleks selge, kes mida teeb. Rolliselguse puudus väsitab ja tekitab tülisid.\n\nRolliihalus väljendub tahtmises mingit rolli saada. Vahel on see seotud mingi ametipostiga, vahel staatusega seltskonnas. Ihalejate edu ei sõltu ainult neist endist. Rolliga on nagu riigiga. See toimib vaid siis, kui ka teised tunnustavad. Kuni ihalus on adekvaatne, on see ilus. Kui ihalus pimestab või teeb sõgedaks, on see inetu.\n\n\"Rolliga on nagu riigiga. See toimib vaid siis, kui ka teised tunnustavad.\"\n\nRollisõltuvus on seisund, kus inimene ei saa ilma oma rollita hakkama. Ta kas väärkasutab oma rolli sobimatus olukorras või ei taha üldse oma rollist välja tulla. Sellel nähtuse põhjused võivad olla seotud inimese iseloomuga või ka lihtsalt tõsiasjaga, et mingisse rolli on jäädud liiga kauaks.\n\nRollivoha puhul rakendab inimene ühte rolli erinevates olukordades. Põhjuseks võib olla rollisõltuvus, rigiidsus, õppimisvõimetus või mõnu muu hingehäda. Tulemuseks on aga mitteadekvaatne käitumine. Seda, kes vohab mingis rollis ja ei oska oludega arvestada, hakatakse peatselt vältima.\n\nRollinuhtlus on olukord, milles inimene peab täitma rolli, mis talle ei meeldi ja ei sobi. Vahel elu paneb meid tegema seda, mida me ei taha. Põhjuseks võib olla näiteks hetkevajadus, parema puudumine, soov hoida suhteid või lihtsalt ebaõnn. Mida kiiremini inimene nendest olukordadest väljub, seda parem.\n\nRolliväsimus tekib siis, kui roll enam ei köida. Kaob ära protsessi nautimine, kõik muutub rutiinseks, sädet ei ole enam. Ametlikuks diagnoosiks võib saada tööstress, kehvemal juhul ka läbipõlemine või isegi depressioon. Mind on vahel üllatanud, kui ootamatult või järsku võib rolliväsimus tekkida.\n\n\"Kogu selles rolliasjas on minu arvates oluline, et inimene jääks iseendaks.\"\n\nRollisurve tähendab seda, et inimene peab ennast piirama ja ohjama tänu oma rollile. Kuni see tähendab enda trimmis hoidmist ja uue õppimist, inimene areneb. Kui rollisurve tähendab sisemisi konflikte, iseendaga vastuollu minekut, hakkab inimene algul väsima ja siis manduma.\n\nRollinauding kuulub neile, kellele meeldib see, mida nad teevad. Mulle tundub, et rollinaudingu eeldusena peab inimene teadma, kes ta on. See tähendab, et need, kes pole ennast leidnud, ei suuda tunda rõõmu sellest, mida nad teevad. Rollinauding sünnib siis, kui olemine ja tegemine on kooskõlas.\n\nKogu selles rolliasjas on minu arvates oluline, et inimene jääks iseendaks. Kuni meie täidame rolli, siis on meil ka teistele midagi anda. Kui roll hakkab täitma meid, siis tuleb minna psühholoogi juurde.\n\nReligioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar on Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuni meie täidame rolli, siis on meil ka teistele midagi anda. Kui roll hakkab täitma meid, siis tuleb minna psühholoogi juurde, leiab religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti maastikurattur sai Hispaanias 5. koha\n\n## Põhitekst:\n\nLõunamaalaste jaoks harjumatult külmades oludes peetud sõidu võitis kodupubliku ees sõitnud Rocio Del Alba Garcia Martinez. 21-aastasel hispaanlannal kulus viieringilise võistluse läbimiseks 1:28.00. Ka teise ja kolmanda koha teenisid võitja kaasmaalased Claudia Galicia Cortina (+0.28) ja Elena Lloret Llinares (+3.40). Ainsa Eesti naisratturina võistelnud Lõiv kaotas võitjale 4.33 ja pälvis sellega viienda koha, mille eest teenis eestlanna juurde 10 UCI reitingupunkti.\n\n“Valdav osa sõidust võistlesin koos venelanna Jekaterina Anošinaga poodiumi madalama astme nimel,” tunnistas Lõiv. “Kuigi tundus, et olime tagumistega piisava vahe sisse sõitnud, siis saime siiski üllatuse osaliseks, kui hispaanlanna järgi jõudis ja koheselt rünnates eest ära sõitis. Kahju, et nii läks.”\n\nLõivu järgmine võistlus toimub 30. märtsil – 1.aprillini, mil toimub mägirataste mitmepäevasõit Volgat GP Diputacio De Barcelona (UCI S2).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval sõidetud võistlusel Gran Premio Ciudad De Valladolid De Btt (UCI C2) saavutas Janika Lõiv viienda koha. Veel viimase ringini võitles Eesti maastikurattur poodiumikoha nimel, et pidi tunnistama seekord vastaste paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Eesti meistrid 10-tantsus ning Ladina-Ameerika tantsudes\n\n## Põhitekst:\n\nEsikoha võitnud Gorodilov ja Bergmannova esindavad tantsuklubi Kreedo Dance. Nende järel tulid teisele kohale tantsupaar Rannar Edovald Mari-Liis Mets tantsuklubist Elite ja kolmas koht kuulus paarile Ander Saago ja Kristel Moorats (Tantsukool Tango ja tantsuklubi Respect ühispaar).\n\n10-tantsu võistlusel võits noored 2 vanusegrupis esikoha Ander Saago ja Kristel Moorats (Tango ja Respect ühispaar). Teisele kohale tulid Kristo Kama ja Mariann Hendrikson (Tantsukool Tango) ja pronksmedalid võitsid tantsuklubi Master tantsijad Alex Laan ja Elizabeth Gorjatseva.\n\nLasteklassis tuli esikohale tantsuklubi Kreedo Dance paar Emil Korotin ja Evelina Bondarenko, hõbemedali võitsid Ralf Oliver Purje ja Elenor Kurisoo (Laguun ja Twist ühispaar) ja kolmanda koha võitsid Martin Makarov ja Keiri Semre tantsuklubist Leevi.\n\nLapsed 1 vanuserühmas saavutas esikoha paar Maximilian Johan Helenius ja Regina Peik, teisele kohale tulid Karli Kuldma ja Victoria Makarov, kolmanda kohale Rico Maarjus Leppik ja Jessica Johanson. Kõik kolm paari on tantsuklubist Leevi.\n\nJuunior 1 klassi parimad olid Richard Eric Rinne ja Kristiin Sõõrumaa tantsuklubist Golden Dance Club. Hõbemedali võitis paar Anton Siff ja Katerin Matvejeva tantsuklubist Leevi ja kolmas koht kuulus tantsuklubi Danceline tantsijatele Nikita Kilevoi ja Anna-Maria Bogrebnaja.\n\nJuunior 2 vanuseklassis tulid meistriks tantsuklubi Kreedo Dance paar Andreas Lepiste ja Sofia Dzevulskaja, hõbemedali võitsid Marco Kindsigo ja Lisete Marjapuu tantsuklubist Maarja, kolmas koht kuulus tantsuklubi Respect paarile Kristofer Robin Maasalu ja Kretel Kurs.\n\nNoored 1 vanuseklassis said kuldmedali kaela tantsuklubi Flex tantsijad Artti Oskar Maasik ja Chrislyn Kullamaa. Teisele kohale tantsisid end Kaspar Kaldaru ja Agneta Pukk tantsuklubist Respect ning kolmandale Oliver Pajus ja Anette Saiko Eesti Tantsuakadeemiast.\n\nSeeniorid 1 vanusegrupis võidutsesid tantsuklubi Tango tantsijad Gediminas Jürjo ja Kati Kümnik. Seeniorid 2 vanusegrupis olid parimad Väino Miil ja Kaia Linkberg tantsuklubist Respect. Seeniorid 3 vanusegrupis teenis esikoha tantsupaar Andres Jõeleht ja Anu Jõeleht tantsuklubist Master.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval toimusid Põlvas Eesti Meistrivõistlused 10-tantsus ja täiskasvanute Ladina-Ameerika tantsudes. Täiskasvanute Ladina-Ameerika tantsude võistlustel saavutasid esikoha Konstantin Gorodilov ja Dominica Bergmannova.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNaise põlema pannud pagulase pikk vangistus jäi jõusse\n\n## Põhitekst:\n\nKuna riigikohus vandeadvokaat Alar Neilandi kassatsioonkaebust arutusele ei võtnud, siis jõustus Kovan Mohammadile (20) mõistetud 10-aastane vanglakaristus.\n\nPõhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Mohammadi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht elule ja tervisehäire, mis kestis vähemalt neli kuud.\n\nKohtus esitas prokurör talle süüdistuse ka valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalises väärkohtlemises, mille ta pani toime lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt.\n\nMohammad tunnistas end kergemas kuriteos süüdi, raskemas mitte.\n\nSüüdistuse järgi soovis Mohammad mullu 7. märtsil Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris, armukadedusest ajendatuna, anda oma abikaasale “õppetunni”, tekitades talle karistuseks suurt füüsilist valu ja rasked põletushaavad.\n\nMohammad ostis poest puhastusbensiini, sidus seejärel kodus, nende tütre juuresolekul, oma abikaasa neljast kohast nelja rätikuga kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas välgumihkliga põlema.\n\nKriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist.\n\nMohammad viibib vahi all alates mullu 10. märtsist.\n\nSüürlaste perekond saabus Eestisse kvoodipagulastena 2016. aasta juunis Kreekast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pagulasena Eestisse saabunud süürlasele oma naise süütamise eest mõistetud pikk vanglakaristus jäi jõusse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTootjahinnaindeks tõusis võrreldes mulluse veebruariga\n\n## Põhitekst:\n\nTootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete ja kemikaalide tootmises, samuti hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning joogitootmises.\n\n2017. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puidutöötlemises ning joogitootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.\n\nEkspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -2,0 protsenti ja võrreldes 2017. aasta veebruariga 0,9 protsenti.\n\nEelmise kuuga võrreldes langes keskmisest enam elektroonikaseadmete, naftasaaduste ja õmblustoodete hind, samal ajal tõusis elektrienergia, toormetsa ning paberi ja pabertoodete hind.\n\nImpordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,1 ja võrreldes 2017. aasta veebruariga 1,0 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,8 protsenti ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 2,7 protsenti, teatas statistikaamet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Greeni vigastus andis vastastele võiduvõimaluse\n\n## Põhitekst:\n\nLeBron James sai mängus Milwaukee Bucksi vastu kirja selle hooaja rekordilise 16. kolmikduubli ja viis Cleveland Cavaliersi 124:117 võiduni. Mängu jooksu viskas James 40 punkti, võttis 12 lauapalli ja andis 10 resultiivset söötu.\n\nPeale randmeluumurdu tagasi väljakule naasnud Kevin Love viskas 18 punkti ja võttis seitse lauapalli. Vastaste poolel oli resultatiivseim mängija 37. punktiga Giannis Antetokounmpo. 30 silma lisas punktiskoorile Khris Middleton.\n\nNBA tulemused:\nCleveland Cavaliers - Miwaukee Bucks 124:117\nIndiana Pacers - Los Angeles Lakers 110:100\nPhiladelphia 76ers - Charlotte Hornets 108:94\nBrooklyn Nets - Memphis Grizzlies 118:115\nMiami Heat - Denver Nuggets 149:141 (lisaajal)\nNew York Knicks - Chicago Bulls 110:92\nSan Antonio Spurs - Golden State Warriors 89:75\nSacramento Kings - Detroit Pistons 90:106\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "San Antonio Spurs kasutas ära võimaluse, et Golden State Warriorsi kaitsev tähtmängija Draymond Green pidi mängu pooleli jätma vaagnavigastuse tõttu ning vormistas omale neljanda järjestikuse võidu seisuga 89:75. Greeni röntgenpildilt luumurdu ei tuvastatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSõnasäuts. Kevad\n\n## Põhitekst:\n\nJumalakartlikud neiud korjavad kevaditi metsa alt piibellehti.\n\nKevadega algab ka kohustuslik aiateenistus.\n\nKevad paneb mormoonid möllama.\n\nKevad käes, nartsissistid tõstavad pead.\n\nKehad südames.\n\nKuula eelmiseid sõnasäutse siit\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algab kevad, sel puhul koondas Keiti Vilms hulga kalambuure.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEestit esindab Maailma muusika päevadel Marianna Liik\n\n## Põhitekst:\n\nISCM on kaasaegse muusika valdkonna suurim rahvusvaheline võrgustik, mis ühendab üle 50 riigi, lisaks alaorganisatsioonidena festivalid või uue muusika keskuseid. Maailma muusika päevad on ISCMi tegevuse üks tähtsamaid väljundeid.\n\n\"Adapt to prevailing stream and become able to see clearly\" on kirjutatud Afekt festivali tellimusel Grazis tegutsevale ansamblile Schallfeld.\n\nMarianna Liik alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2011. aasta sügisel Helena Tulve õpilasena. 2014. aasta kevadel lõpetas ta elektroakustilise kompositsiooni bakalaureuseõppe Margo Kõlari ja Malle Maltise juhendamisel juhendamisel ning omandas magistrikraadi kompositsioonis Helena Tulve ja Margo Kõlari juures 2017. aastal.\n\nVäljakujunenud tava kohaselt tutvustab festival igalt liikmeskonna maalt vähemalt ühe helilooja teost. Iga liikmesriik esitab rahvusvahelisele komisjonile kuni 6 teose ettepanekut erinevatesse muusikalistesse kategooriatesse. Eesti esitas tänavu Pekingisse lisaks Marianna Liikile teosed heliloojatelt Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Ülo Krigul, Elis Vesik ning Tatjana Kozlova-Johannes, kelle vahel tänavuse korraldajariigi poolt valitud rahvusvaheline komisjon festivaliprogrammi oma valiku tegi. Eelmisel aastal esindasid Eestit Kanadas toimunud festivalil oma teostega heliloojad Märt-Matis Lill ja Tõnu Kõrvits.\n\nIgal aastal korraldatakse festival erinevas liikmesriigis. Tänavu toimuvad ISCMi Maailma muusika päevad 19. kuni 26. maini 2018 Pekingis, Hiinas ühendatuna samaaegselt Pekingi Uue Muusika festivaliga. Eesti Heliloojate Liit on ISCMi liige alates 2005. aastast ning aastal 2019 on Eesti valitud ISCMi suursündmuse korraldajamaaks.\n\n2014. aastal Wroclawis toimunud ISCMi üldkogul valiti esimese eestlasena organisatsiooni auliikmeks ka Arvo Pärt.\n\nWorld New Music Days 2019 festival toimub Tallinnas ja Tartus 2. - 10. maini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) korraldatava festivali Maailma muusika päevad (World New Music Days) kavasse valis ekspertidest koosnev komisjon Eestit esindama Marianna Liiki teosega \"Adapt to prevailing stream and become able to see clearly\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Eesti kadettide meistrid maadluses\n\n## Põhitekst:\n\nEesti meistrid naistemaadluses on:\n\n-43 kg Kathy Carmela Klassen (EMÜ SK)\n-49 kg Jonete Visnapuu (Väike-Maarja RSK)\n-57 kg Maarja Plaser (Korrus3/Audentes)\n-65 kg Viktoria Vesso (EMÜ SK)\n-73 kg Marta Pajula (SK Tapa)\n\nEesti meistrid vabamaadluses on:\n\n-45 kg Sander Tagu (SK Leo)\n-48 kg Nikita Shirokov (SK Kuldkaru)\n-51 kg Robert Mhitarjan (MK Aberg)\n-55 kg Hanno Käärik (MK Lapiti)\n-60 kg Martin Põld (SK Kuldkaru)\n-65 kg Aleksei Saulits (SK Kuldkaru)\n-71 kg Maksim Tarassov (SK Kuldkaru)\n-80 kg Kender Annus (MK Tulevik)\n-92 kg Allan David Sevtsov (SK Leo)\n-110 kg Gregor Naatan Soone (MK Aberg)\n\nEesti meistrid kreeka-rooma maadluses on:\n\n-45 kg Sander Tagu (SK Leo)\n-48 kg Kristo Merilain (MK Nelson)\n-51 kg Raimond Uibo (SK Leo)\n-55 kg Kalle Laisarv (SK Tapa)\n-60 kg Markos Tadolder (MK Jaan)\n-65 kg Markus Julius Holmberg (SK Kadrina)\n-71 kg Robyn Paulberg (SK Leo)\n-80 kg Raoul Aho Leitham (Korrus3)\n-92 kg Richard Karelson (MK Nelson)\n-110 kg Uku Laik (SK Valga)\n\nKlubide arvestuses võitis naistemaadluses EMÜ SK, kellele järgnesid Korrus3 ja SK Tapa. Vabamaadluses läks esikoht SK Kuldarusse. Poodiumi madalamad astmed hõivas MK Aberg ja SK Leo. Kreeka-rooma maadluse kolm parimat klubi oli seevastu SK Tapa, SK Leo ja MK Aberg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetus toimusid Paikusel Eesti kadettide meistrivõistlused naiste-, vaba- ja kreeka-rooma maadluses, kus selgitati välja Eesti meistrid mitmes erinevas kaalukategoorias.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nProkuratuur otsustas Nõo jahimehe tapmise kriminaaluurimist jätkata\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja ja kriminaalmenetlust juhtinud ringkonnaprokurör kaalusid asjaolud taas läbi ning leidsid, et ilmnenud on vajadus viia läbi täiendavaid menetlustoiminguid, kirjutab Tartu Postimees.\n\n\"Kuivõrd tegemist on raske isikuvastase kuriteoga, mis on kaasa toonud inimese surma, siis tuleb kõikvõimalikke kahtlusi kontrollida ülima hoolsusega. Uurimisasutused peavad andma endast parima, et selgitada välja kõik asjaolud, mis niivõrd traagilise tagajärje kaasa tõid. Seetõttu nägime vajadust täiendavate toimingute tegemiseks ja uuendasime kriminaalmenetluse. Mõistetavalt ei too see ohvrit tagasi, kuid võimaldab anda rohkem vastuseid tekkinud küsimustele,\" ütles Kaldoja.\n\nKriminaalasja uurib Lõuna prefektuur Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna ringkonnaprokuratuur tühistas möödunud aasta 27. septembril Nõo jahiseltsi esimehe tapmisega seotud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja otsustas uurimist jätkata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPool röövidest võib olla välja mõeldud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Valekaebuste osa rööviavalduste seas on lihtsalt nii suureks läinud. See on põhiprobleem,\" ütles Põhja prefektuuri röövimiste grupi juhtivuurija Hisko Vares Postimehele.\n\nPolitsei poole pöörduvad valeteadetega ühtviisi nii välismaa turistid, jõukad Viimsi pereemad kui ka Lasnamäe alaealised kraaded ning sagedamini kui uurijad sooviks, avastavad nad pärast niitide kokkuviimist, et kannatanu on neile hoopis valetanud ja kriminaalmenetlust tuleb alustada hoopis tema vastu.\n\nNäiteks teevad välismaal töötavad eestlased kaotatud telefoni, kulutatud raha või muu vara korvamiseks politseisse valeavalduse röövimisest ning kuna vara on kindlustatud välismaal või reisikindlustusega, saadakse kulu tagasi.\n\nPõhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Roger Kumm ütleb, et nende töös on umbes pool rööve tegelikult valeavaldused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pool Tallinna ja Harjumaa rööviteadetest on politsei hinnangul kaebajate väljamõeldis, mis koormab asjata politseid ning ähvardab kriminaalsete tagajärgedega kaebajaid endid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga viis inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 8.01 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tööstuse ja Kalaranna tänava ristmikul, kus 61-aastane mees sõitis Toyotaga reguleerimata ülekäigurajal otsa 38-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 14.41 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Reola-Unipiha tee 6. kilomeetril, kus metsaveoautot Scania juhtinud 30-aastane mees hoidis vasakkurvis vastu tulnud sõiduki tõttu veokit paremale ning libedal sulava keltsaga kruuskattega teel libises veoauto kraavi. Veokijuht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 16.36 juhtus liiklusõnnetus Haapsalus Vahtra põigu ja Kuuse tänava ristmikul, kus Toyota Versot juhtinud 57-aastane naine ei andnud teed Seat Leonile, mida juhtis 54-aastane naine. Seati juht toimetati Läänemaa haiglasse kontrolli.\n\nKell 23.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Gonsiori ja Kreutzwaldi tänava ristmikul, kus Saab 9-3 juhtinud 20-aastane naine ei andnud teed Mercedes-Benz E300-le, mida juhtis 28-aastane mees. Saabi juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 23.05 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Tallinna-Pärnu-Ikla 32. kilomeetril, kus 28-aastane mees sõitis Volvo S60-ga tagant otsa tema ees pidurdanud Ford Transitile, mida juhtis 63-aastane mees. Enne kokkupõrget pidurdas Fordi ees seni tuvastamata sõiduk, mille juht lahkus sündmuskohalt pärast Fordi ja Volvo kokkupõrget. Õnnetuse tagajärjel toimetati Fordis olnud 71-aastane naine Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval juhtus üle Eesti viis raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 16. päev: Venemaa 24 tunniga olulist edu ei saavutanud\n\n## Põhitekst:\n\nMis on oluline 12. märtsil kell 05:00:\n\n- Ukraina: Venemaa väed pole viimase 24 tunni jooksul edu saavutanud;\n\n- Lutsk, Dnipro ja Ivano-Frankivsk said õhulööke;\n\n- Venemaa on nädalaks takerdunud sõjatehnika kolonni Kiievist põhjas ümber paigutanud;\n\n- Ukraina relvajõud: Vene väed püüdsid tugevdada okupeeritud piire ja täiendasid varusid;\n\n- Vene väed pommitavad Mariupolit iga poole tunni tagant;\n\n- katkematu pommitamine toimub Mõkolajivis, mis on viimane suurem vastupanupunkt enne Odessat;\n\n- Inimeste evakueerimine liikus reedel aeglaselt;\n\n- ÜRO andmeil on hukkunud vähemalt 564 tsiviilelanikku\n\n- Laupäeva öösel on Kiievis olnud kuulda kõva pommitamist.\n\nLoe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.\n\nKiievis käib kõva pommitamine\n\nLaupäeva öösel kella kolme ajal kõlasid Ukrainas mitmel pool õhurünnakute eest hoiatavad sireenid, kirjutab BBC.\n\nBriti ringhäälingu andmeil kõlasid sireenid poole tunni jooksul Kiievis ning sellest lääne pool asuvas Žõtomõris.\n\nKohapeal viibivate ajakirjanike sõnul on Kiievis kuulda tugevat pommitamist.\n\nKiievis viibiv CNN-i rahvusvahelise korrespondendi Clarissa Wardi sõnul käib pommitamine vahetpidamata mitu minutit järjest.\n\nWardi sõnul on pole samas selge, kas plahvatusi põhjustavad Vene või Ukraina vägede löögid.\n\nLahingud kestavad Kiievi ümbruses. Linnajuhtide sõnul on kõige ohtlikum ala Kiievist põhja pool, nende seas Butšas, Irpinis ja Hostomelis, aga ka pisut kaugemal Võšorodis.\n\nLahingud on ägenenud ka üle Dnepri jõe Kiievist idas Brovarõs.\n\nWardi sõnul jätkavad Vene väed Kiievi survestamist mitmest suunast. Tema hinnangul on Vene vägede eesmärk Kiiev täielikult sisse piirata, näljutada, pommitada ja lõpuks president Volodõmõr Zelenski kukutada.\n\nKiievi linnapea Vitali Klõtško ütles CNN-ile, et linnal on praegu varusid, sealhulgas toitu ja ravimeid vaid üheks kuni kaheks nädalaks.\n\nWardi sõnul on Ukraina võitlejad igal pool Kiievis. \"Nad on kaevanud kaitsepositsioonid kaitsepositsioonid kõigi peamiste linna suunduvate maanteede äärde ja ümberringi pannud tankilõksud. See on praegu tugevalt kindlustatud linn. Ja isegi kui Vene väed suudavad selle ümber piirata, tulevad nende linna tuumani jõudmiseks ikkagi võimsad lahingud,\" rääkis ajakirjanik.\n\nSotsiaalmeediasse on ilmunud samuti postitusi Kiievi pommitamise kohta.\n\nHeaviest shelling I've heard from Kyiv since the war started\n\n— Trey Yingst (@TreyYingst) March 12, 2022\n\nZelenski: Ukraina on jõudnud pöördepunkti\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski ütles reede õhtul, et Ukraina on jõudnud sõjas strateegilisse pöördepunkti ajal, mil Vene väed pommitavad linnu üle kogu riigi ning on ümberpaigutumas võimalikuks pealetungiks Kiievile.\n\n\"On võimatu öelda, kui palju päevi meil veel Ukraina maa vabastamiseks kulub. Aga me saame öelda, et me teeme seda. Me oleme juba liikumas oma eesmärgi, meie võidu poole,\" ütles ta.\n\nZelenski tegi pöördumise Vene sõjaväelaste poole, paludes neil relvad maha panna ja koju minna. Ta pöördus ka Vene sõjaväelaste emade poole.\n\n\"Ärge saatke oma lapsi võõrale maale sõtta. Ärge uskuge lubadusi, et nad saadetakse vaid kuskile õppustele. Kontrollige, kus teie poeg on. Ärge andke oma poega surmale või vangistusse,\" rääkis ta.\n\nPresident rääkis ka lääne sanktsioonide tähtsusest.\n\n\"Mida vähem dollareid Vene ettevõte teenib ja mida vähem maksuraha Vene riik saab, seda vähem võimalusi on Vene sõjaväel meie inimesi tappa,\" ütles ta.\n\nUkraina relvajõud: Vene väed taastasid reedel lahinguvõimet ja paigutusid ümber\n\nUkraina relvajõudude peastaap selgitas reedeseid arenguid kokkuvõtvas postituses, et Vene vägede pealetungi Polesje suunas ei täheldatud.\n\nVene väed jätkavad oma liini hoidmist Poliske, Kuhhari, Borodjanka, Andrijivka, Motõžõni, Horenitši, Butša ja Demõdivi asulate lähedal.\n\nVene väed tegelesid lahinguvõime taastamise ja üksuste ümberpaigutamisega.\n\nTšernihivi blokeerimiseks edela poolt püüavad Vene väed hõivata Mõhhailo-Kotsjubõnskit ja Šestovõtsjat.\n\nSlobožanski suunal koondasid Vene väed oma jõud Severodonetski, Svatove, Kupjanski, Velika Pisarivka, Moskovski Bobriaki, Lebedõni piirkondadesse, kuid ei vii seal läbi aktiivseid ründeoperatsioone.\n\nVene väed on viimas reserve üle Sumõsse.\n\nVene väed püüavad jätkuvalt hõivata ka Mariupolit ja Severodonetskit.\n\nLõuna-Bugi jõe piirkonnas hoiavad Vene väed varem vallutatud piiri.\n\nVenemaa õhujõudude strateegilised pommitajad Tu-95MS tulistasid tiibrakette Lutskis, Dnipros ja Ivano-Frankivskis rajatiste pihta. Rünnakus osales vähemalt kuus lennukit, mis lasid välja vähemalt kümme tiibraketti.\n\nUkraina relvajõudude väitel püüavad Vene väed taastada oma üksuste logistikat, kuid ebaõnnestunult.\n\nUkraina relvajõudude peastaabi väitel pommitasid Vene väed reedel kolme Valgevene piiriäärset asulat. Keegi Valgevene territooriumi pommitamises vigastada ei saanud. Relvajõudude hinnangul oli Venemaa provokatsiooni eesmärk Valgevene relvajõudude kaasamine sõtta Ukrainaga.\n\nOkupeeritud aladel toimuvad Venemaa vastased miitingud.\n\nSatelliidipildid näitavad Vene vägede lähenemist Kiievile\n\nMaxar Technologies on avaldanud satelliidipilte, mille järgi on Vene väed liikumas Kiievile üha lähemale.\n\nMaxari väitel tulistavad Vene väed elamupiirkondi, vahendavad Reuters ja The Guardian.\n\nMaxar selgitas, et Kiievist loodes asuvas Moštšuni linnas on näha mitut põlevat hoonet ning laialdasi purustusi ja pommitamisest tekkinud kraatreid.\n\nMoštšunis põlevad hooned. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Satellite image ©2022 Maxar Technologies\n\nLisaks on Maxari sõnul piltidelt näha Kiievist põgeneda püüdvate inimeste autoderivi, samuti põlenguid Antonovi lennuväljal.\n\nSatelliidipildile jäänud väidetav suurtükist tulistamine Antonovi lennuvälja lähistel. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Satellite image ©2022 Maxar Technologies\n\nVene väed pommitasid reedel Ukrainas mitmel pool riigis ning on meedia väitel ümbergrupeerumas võimalikuks rünnakuks Kiievile.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et Ukraina on jõudnud sõjas strateegilise pöördepunktini.\n\nÜRO kavandab laevade evakueerimist Mustalt ja Aasovi merelt\n\nÜRO rahvusvaheline merendusorganisatsioon (IMO) töötab selle nimel, et luua ohutu merekoridor, mille kaudu saaksid praegu Mustal ja Aasovi merel viibivad kaubalaevad ja nende meeskonnad sealt lahkuda, kirjutab Interfax.\n\nIMO virtuaalkohtumise lõppavaldus ütleb, et peasekretär Kitack Lim \"kohustub viivitamatult tegutsema ohutu merekoridori rajamiseks asjaomaste osapoolte, sealhulgas rannikuriikide koostöö ja abiga\".\n\nOblastijuht: Vene väed on okupeerinud 70 protsenti Luhanskist\n\nVene väed on okupeerinud umbes 70 protsenti Luhanski oblastist, ütles piirkonna kuberner Serhi Haidai.\n\nTema sõnul on Vene väed okupeeritud piirkondades juba üles seadnud Vene televisiooni, kirjutab Ukrainska Pravda.\n\n\"Vene propaganda ja libauudised levivad juba neil territooriumitel. Luhanski oblast on praegu üks tulipunktidest. Venemaa okupeeritud territooriumitel surutakse rahumeelseid proteste maha,\" ütles Haidai.\n\nTema sõnul pommitavad Vene väed kogu territooriumi, mis on veel Ukraina jõudude käes. Tuliseimad võitlused käivad tema sõnul Severodonetskis, Lõssõtšanskis, Popasnas, Rubižnes, Kreminnas. Ta lisas, et Vene väed pommitavad ja hävitavad tsiviilobjekte nagu lasteaiad, koolid, haiglad, gaasitorud ja elektrivõrgud.\n\nHaidai ütles, et mobiililevi piirkonnas on katkendlik, kuid seda püütakse parandada. Tema sõnul on probleeme humanitaarabi pääsemisega piirkonda, kuna Vene väed blokeerivad seda.\n\nReedel elanike evakueerimine takerdus\n\nUkraina võimude sõnul oli reedel elanike evakueerimine kõige kehvemas seisus piirkondadest piiratud.\n\nKiievi oblasti juhi Oleksii Kuleba sõnul õnnestus reedel oblastist evakueerida umbes 8000 inimest. Kolme päeva jooksul on piirkonnast evakueeritud umbes 25 000 inimest.\n\n\"Evakueerimine jätkus terve päeva. Täna hommikul oli meil kuus kinnitatud marsruuti, kuid inimesi saime evakueerida vaid mööda kolme. Butša, Hostomel, Irpin – seal oli tõesti vaikuserežiim, mis võimaldas piirkonna elanikke turvaliselt evakueerida,\" kirjutas Kuleba reedel Telegrami kanalis.\n\nTa lisas, et loodab laupäeval jätkata evakuatsiooni linnadest, mille abistamiseni veel pole jõutud. Peamine neist on Kiievist 25 kilomeetrit kirdes asuv Borodjanka, mida Vene väed reedel taas pommitasid.\n\nHarkivi kuberner Oleh Sõnehubovi sõnul takistasid Vene väed reedel Izjumi linnast inimeste evakueerimist.\n\nSõnehubovi sõnul valmistasid Ukraina võimud ette 20 bussi ja humanitaarabi ning leppisid kokku nn rohelise koridori, kuid pommitamise tõttu ei pääsenud bussid linna.\n\nUkraina keskosast evakueeriti Vene vägede kätte langenud Enerhodarist ja seda ümbritsevatest küladest veel naisi ja lapsi. Enamik sellest piirkonnast evakueeritud inimestest viiakse Zaporižžjasse, kus nad saavad rongidega liikuda Lääne-Ukrainasse.\n\nZaporižžja oblastivalitsuse juht Oleksandr Staruhh ütles, et kohalikud kirikuõpetajad lõid kaasa jõupingutustes, et viia humanitaarabi ümberpiiratud Mariupolisse.\n\nUkraina kaitseminister Olekssi Reznikov nimetas Mariupoli olukorda väga keeruliseks. Ta süüdistas Vene vägesid linna pommitamises isegi ametlike kõneluste ajal.\n\nMariupoli võimude sõnul on linnas pommitamise ja õhurünnakute tõttu hukkunud ligi 1600 inimest.\n\nInimesed põgenemas Irpini linnast. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Serhii Nuzhnenko\n\nHarkivi tuumalabor pommitamises olulisi kahjustusi ei saanud\n\nHarkivis tegutsev füüsika ja tehnoloogia instituudi tuumalabori põhiosa Vene vägede pommitamise tagajärjel kahjustada ei saanud, ütles instituudi juht Mõkola Šulga Reutersile.\n\nTema sõnul sai pommitamises suuri kahjustusi instituudi välispind.\n\nŠulga kinnitas, et labor on praegu töökorras ja ohutu. Ta hoiatas samas, et kui tuumakütuse paak peaks saama füüsiliselt kahjustada, võib sellest lekkida radioaktiivseid elemente ja kahjustada tõsiselt keskkonda.\n\nHarkivi loomaaia töötajad said surma\n\nHarkivi loomaaia töötaja Marina ütles BBC-le, et kaks tema kolleegi said Vene vägede pommitamise tagajärjel surma, kui olid seal loomi toitmas. Tema sõnul ei jõudnud töötajad pommitamise alates maa-alusesse varjendisse peituda.\n\nMarina sõnul on töötajatel sõja tõttu väga suur väljakutse jõuda linnast Harkivi lähedasse loomaaeda.\n\nLoomaaias Feldman Ecopark elab mitmesuguseid loomi ning praegu on nende jaoks varutud piisavalt toitu, kuid tarneahelad on katkenud.\n\nÜRO: hukkunud on vähemalt 564 tsiviilelanikku\n\nÜRO teatas, et 10. märtsi lõpu seisuga on Ukrainas hukkunud 565 tsiviilelanikku. Päev varem oli teatatud kokku 549 hukkunust.\n\nVigastada on saanud 982 inimest.\n\nUkraina: Venemaa väed pole viimase 24 tunni jooksul edu saavutanud\n\nUkraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovitši sõnul pole Venemaa relvajõud viimase 24 tunni jooksul edusamme teinud.\n\n\"Venemaa territoriaalsed edusammud Ukrainas on peatunud,\" ütles reede lõuna ajal Arestovitš.\n\nArestovitš lisas, et Ukraina relvajõud korraldavad vasturünnakuid Kiievi ja Harkivi lähedal.\n\nUkraina süüdistab Vene vägesid linnapea vangistamises\n\nUkraina süüdistas reedel Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumises, Ukraina võimude väitel vangistasid Vene väed Kagu-Ukrainas asuva Melitopoli linnapea peale seda, kui linn oli Vene vägede kätte langenud.\n\nUkraina võimude teatel võtsid Vene väed linnapea Ivan Fedorovi pantvangi peale seda, kui nad olid teda süüdistanud terrorismis.\n\nMelitopoli linnapea kui tsiviilisiku vangistamine klassifitseerub sõjakuriteona, ütles Ukraina välisministeerium.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hilisemas pöördumises Fedorovi kinni võtmist. Tema hinnangul näitab see, et Venemaa on jõudnud \"terrori uuele tasemele\", milles püüavad füüsiliselt kõrvaldada Ukraina kohalikke võimuesindajaid.\n\nnd said it showed Russia had switched to a \"new stage of terror\" in which they were \"trying to physically eliminate representatives of the legitimate local Ukrainian authorities\".\n\nSeparatistliku Luhanski regiooni prokuratuur teatas, et Fedorovi süüdistatakse terrorismi rahastamises ja sellele kaasaaitamises.\n\nThe presidential office reports that the Russian occupiers have kidnapped Ivan Fedoro, the major of Melitopol in southern #Ukraine. Security camera of the city hall seem to show the abduction. pic.twitter.com/KfaXFQttn0\n\n— Mattia Nelles (@mattia_n) March 11, 2022\n\nUkraina: Valgevene väed ühinevad sissetungiga juba reedel\n\nValgevene väed võivad Vene vägede rünnakuga Ukrainasse ühineda juba reede õhtul, teatas Ukraina riiklik strateegilise kommunikatsiooni keskus, viidates reedel toimunud Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko kohtumisele.\n\n\"Esialgse info järgi ühinevad Valgevene väed invasiooniga 11. märtsil kell 21,\" seisis keskus teates.\n\nUSA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby ütles Eesti aja järgi reede hilisõhtul, et neil ei ole andmeid, et Valgevene väed oleksid Ukrainasse sisenenud. Kirby ei välistanud, et see võib tulevikus siiski juhtuda, vahendas AFP.\n\nAccording to Ukrainian military and government officials, Belarus is preparing to invade Ukraine before 9 p.m. on March 11.\n\n— Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) March 11, 2022\n\nVene v äed pommitavad katkematult Mõkolajivit\n\nVene väed on terve reede pommitanud Mõkolajivit, mis on nende jaoks viimane märkimisväärne takistus enne Odessat. Ukraina väed on suutnud rohkem kui nädala kestnud rünnakud seni tagasi lüüa, kuid kogu reedese päeva on Mõkolajivis kõlanud õhuhäire ning Vene väed on linna katkematult pommitanud, vahendasid BBC ja CNN.\n\nLinna pommitatakse MLRS raketiheitjatega ning tabamusi saavad ka elumajad. Samuti on tabamuse saanud kohalikud supermarketid, teatas kohalik ametnik.\n\nMõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim ütles, et Ukraina väed suutsid Vene vägesid lüüa tagasi 15 kuni 20 kilomeetrit ida suunas ning olid isegi osa Vene üksusi ümber piiranud.\n\nKimi sõnul käivad aktiivsed lahingud ka Mõkolajivist põhja pool Hurjivka lähistel. \"Me püüame neid kaugemale tõrjuda,\" kirjutas Kim.\n\nKuberneri hinnangul liigitub pommitamine tsiviilsihtmärkide, nende seas kohviku ja kortermaja valimatuks tulistamiseks\n\nKimi sõnul alahindasid Vene väed ukrainlasi, kuid ta hoiatas, et lisaväed ja õhujõud võivad edu taas Vene vägede poole kallutada.\n\nMõkolajivi terviseametnik Maksim Beznosenko ütles, et reede õhtul pommitasid Vene väed piirkondlikku onkoloogiahaiglat. Tema sõnul ei tekitanud pommitamine olulist kahju ja haigla saab edasi töötada.\n\nFootage of aftermath of shelling circulating on telegram. pic.twitter.com/59nBp6tL4X\n\n— Kyle Glen (@KyleJGlen) March 11, 2022\n\nVenelased üritasid enda valdusesse võtta Zaporižžja tuumajaama\n\nVene ametnikud üritasid siseneda ja võtta enda kontrolli alla Zaporižzja tuumajaama, ütles Ukraina riikliku tuumaagentuuri Energoatom juht Petro Kotin.\n\nVene väed teatasid jaama ukrainlastest töötajatele, et tuumajaam kuulub nüüd Vene riiklikule tuumaettevõttele Rosatom, ütles Kotin.\n\nKotini sõnul üritasid kümme Rosatomi ametnikku, nende seas kaks vaneminseneri, siseneda tuumajaama, kuid ebaõnnestunult.\n\n\"Tuumajaama territooriumil on umbes 500 Vene sõdurit automaatrelvadega. Meie töötajad on psühholoogiliselt väga halvas seisus,\" lausus Kotin.\n\nUkraina sõjaväelane juhendab Kiievi lähedal Brovarõs Vene armeega peetud lahingus tofeena saadud tanki liikumist. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS\n\nPutin: Ukrai naga peetavatel kõnelustel on \"positiivsed arenguid\"\n\nVenemaa president Vladimir Putin ütles üllatuslikult Valgevene režiimi juhi Aleksander Lukašenkoga Moskvas peetud kohtumise avalikus osas, et Ukrainaga peetavatel kõnelustel on \"positiivseid arenguid\".\n\n\"On teatud positiivseid arenguid seal, nagu meie läbirääkijad on mind teavitanud,\" ütles Putin Lukašenkole.\n\nVenemaa ja Ukraina läbirääkimisdelegatsioonid on kolmel korral kohtunud Ukraina-Valgevene piiril. Neljapäeval kohtusid Türgis Ukraina ja Venemaa välisministrid. Kõnelused tulemusi pole toonud.\n\nPutin ütles ka, et lääne sanktsioonidel võib olla Venemaale positiivne mõju, meenutades Nõukogude Liitu, mis oli tema sõnul edukas sanktsioonidele vaatamata. Nõukogude Liit lõppes 1991. aastal täieliku poliitilise ja majandusliku kokkuvarisemisega.\n\nKiiev: Venemaa tulistas Valgevenet Ukraina õhuruumist\n\nUkraina relvajõud teatasid reedel, et Vene lennukid tulistasid reedel Ukraina õhuruumist Valgevene territooriumil asuvat asulat. Selle eesmärk on tõmmata Valgevene sõtta Ukraina vastu, vahendas Reuters.\n\n\"See on provokatsioon. Eesmärk on kaasata Valgevene vabariigi relvajõud sõtta Ukrainaga,\" teatas Ukraina õhuvägi.\n\n\"Me teatame ametlikult. Ukraina pole kavatsenud ega kavatse ette võtta agressiivseid samme Valgevene vabariigi vastu,\" teatas Kiiev.\n\nUkraina asesiseminister Yevheni Yenin ütles, et Venemaa kasutab kõiki võtteid, et vedada Valgevene samuti sõjategevusse. \"Samas me teame, et Valgevene valitsus teeb kõik endast oleneva, et sõtta astumist vältida,\" lausus ta.\n\nUkraina kaitseminister Oleksiy Reznikov ütles, et Venemaa õhujõud valmistavad ette õhurünnakut mitme Valgevene asula vastu. \"Täpsemalt, nad kavatsevad rünnata Kopanit,\" lausus Reznikov.\n\nHukkus kolmas Vene kindralmajor\n\nUkraina kaitseministeerium teatas reedel, et lahingutes hukkus kindralmajor Andrei Kolesnikov. Lääne allikad kinnitasid hiljem, et Vene kindralmajor hukkus, kuid tema nime ei avaldatud.\n\nKolesnikov oli Vene 29. armee ülem.\n\nLääne luureteenistuste hinnangul võib Ukrainas olla ligikaudu 20 Vene kindralmajorit, mis tähendab, et umbes iga seitsmes neist on juba hukkunud.\n\nÕhulöögi said Lutsk, Dnipro ja Ivano-Frankivsk\n\nUkraina meedia teatel on reede varahommikul saanud õhulööke Lääne-Ukrainas asuv Lutsk ja Dnepri-äärne Dnipro linn, mis jääb Zaporižžjast põhja poole. Samuti sai löögi Ivano-Frankivsk.\n\nÕhuhäire sireenid kõlasid mõlemas linnas tunde enne seda, kui meedia teatas kõlanud plahvatustest.\n\nLutski rünnaku sihtmärk oli BBC teatel kohalik lennuväli. Samuti on teateid, et Vene pommid tabasid tehast, mis tegeleb teatud tüüpi hävituslennukite mootorite remondiga.\n\nLutski linnapea kinnitas, et plahvatused toimusid lennuvälja juures. Ukraina ICTV telejaam teatas põlengust lennuvälja lähedal asuvas tehases.\n\n❗Around 06:10 in Novokodatsky, a district of #Dnipro, there were three #airstrikes on the city, namely a hit near a kindergarten and an apartment building, and a hit on a two-story shoe factory with subsequent combustion.\nPreliminarily one person was killed. pic.twitter.com/IBOvw05m0T\n\n— NEXTA (@nexta_tv) March 11, 2022\n\nDnipros tabasid pommid esialgsetel andmetel lasteaeda, kortermaja ja jalatsitehast.\n\nRiigi päästeteenistus teatas, et Dnipro rünnakus sai üks inimene Novokodatski rajoonis surma. Kokku oli õhulööke kolm.\n\nKohalik meedia teatas varahommikusest õhurünnakust ka Lääne-Ukrainas asuvale Ivano-Frankivski linnale.\n\nVenemaa kaitseministeerium kinnitas, et tegi löögid Lutski ja Ivano-Frankivski lennuväljadele.\n\nPäästetöötaja Dnipro linnas Vene õhulöögist tekkinud tulekahju kustutamas. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS\n\nUkraina: Vene väed pommitasid Harkivis psühhiaatriahaiglat\n\nHarkivi oblasti kuberner teatas neljapäeval, et Venemaa väed tabasid piirkonnas asuvat psühhiaatriahaiglat.\n\n\"Hukkunute arv pole veel teada, rünnaku ajal oli haiglas 330 inimest,\" ütles kuberner.\n\nHarkivi linnapea Ihor Terehhov ütles reedel, et Vene väed on linna tulistanud juba 16 päeva. Linnas on miinuskraadid ja paljudes majades puudub keskküte.\n\n\"Hävinud on hulk kortermaju ja enam kui 400 majas ei suuda me taastada keskkütet,\" ütles Terehhov.\n\nTerehhovi sõnul praeguseks hävinud 48 kooli.\n\nPutin kiitis heaks Lähis-Idast pärit võitlejate saatmise Ukrainasse\n\nVenemaa president Vladimir Putin kiitis neljapäeval heaks tuhandete Lähis-Ida võitlejate saatmise Ukrainasse, vahendas The Guardian.\n\nVenemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles julgeolekunõukogu istungil, et Lähis-Idas on 16 000 \"vabatahtlikku\", kes on valmis toetama Venemaa sõjajõude Ukrainas.\n\n\"Kui näete, et on inimesi, kes tahavad omal soovil, mitte raha eest aidata Donbassi inimesi, siis peame neile andma, mida nad soovivad ja aitama neil võidelda,\" väitis Putin.\n\nUkraina: Tšornobõli tuumajaama elektrivarustus pole veel taastatud\n\nUkraina riiklik tuumaenergia amet teatas reedel, et Tšornobõli tuumajaama elektrivarustus pole veel taastunud.\n\nRahvusvaheline aatomienergia agentuur (IAEA) edastas samuti hiljem, et Ukraina ametnike väitel on tehnikud alustanud tuumajaamas elektrivarustuse taastamisega. IAEA selgitas, et ametnike sõnul suudeti neljapäeva õhtul ühes sektsioonis vool taastada, kuid tõrked jätkuvad mujal olevate kahjustuste tõttu.\n\nUkraina hoiatas suurenenud kiirguslekke ohu eest. Lahingute käigus sai kahjustada kõrgepingekaabel ja elektrivool jaamas katkes, vahendas The Guardian.\n\nNeljapäeval väitis Venemaa energeetikaministeerium, et Valgevene spetsialistid taastasid jaamas elektrivarustuse. Venemaa kaitseministeerium teatas, et lubas Ukraina remondimeeskonnal pääseda ligi elektriliinidele jaama ümbruses.\n\nUkraina sõjaväeluure teatas reedel, et on võimalik, et Venemaa valmistab ette rünnakut Tšornobõli jaama vastu ja süüdistab selles rünnakus siis Ukrainat.\n\nUkraina andmed Venemaa kaotustest\n\nUkraina peastaap avaldas reede hommikul taas oma hinnangu Venemaa vägede kaotustele:\n\n- üle 12 000 sõjaväelase,\n\n- 353 tanki,\n\n- 1165 jalaväe lahingumasinat,\n\n- 125 suurtükitule süsteemi,\n\n- 57 lennukit,\n\n- 83 kopterit.\n\nEnda kaotuste kohta Ukraina andmeid ei avalda.\n\nThe illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.\nThe map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 March 2022\nFind out more about the UK government's response: https://t.co/94E5eEDqiw\n#StandWithUkraine pic.twitter.com/ZbFWM5NBOK\n\n— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 11, 2022\n\nNädalaks takerdunud sõjatehnika kolonn Kiievist põhjas on hajutatud\n\nMaxar Technologiese neljapäeva lõuna paiku võetud satelliidipiltide järgi on Kiievist loodes üle nädala asunud Vene vägede ja tehnika kolonn, mis ulatus üle 60 kilomeetri, nüüd ümber paigutunud ja hajutatud.\n\nPildid näitavad, et osa kolonnist on paigutatud Lubjanka lähistel ümber metsadesse ja puudega ääristatud aladele.\n\nHostomelis asuvast Antonovi lennubaasist veidi põhja pool Ozera linnas (ligi 30 kilomeetrit Kiievist loodes) on näha Vene sõjaväemasinaid seismas elamurajoonides teedel.\n\nBerestjankas (lennubaasist 16 kilomeetri kaugusel läänes) on näha võsa lähedal põllul kütuseveokeid ja Maxari väitel ka mitmikraketiheitjaid.\n\nIvankivist kagus, kus asus enam kui 60-kilomeetrise kolonni lõpp, on näha endiselt veokeid ja varustust sõiduteel.\n\nMaxari satelliitfoto näitab Vene armee Kiievist põhjast Berestjanka asula juures ümber paigutatud varustusautosid ja mitmikraketiheitjaid. Autor/allikas: SCANPIX / EPA\n\nTšernihivi linna jalgpallistaadion ja raamatukogu said õhurünnakus tugevalt kannatada\n\nSotsiaalmeedias levivad videolõigud, kus on näha rusuhunnikuid , mis on staadioni ümbruses laiali pillutud. Lähedal asuvas raamatukogus on sajad raamatud mööda maad laiali, majas on näha suuri auke. Nende kahe hoone vahel on suur kraater, mis sarnaneb kraatritega, mida on näha Mariupoli linnas, vahendas CNN.\n\nTehnoloogiafirma Maxar Technologies satelliidipildid näitavad, et linn on saanud märkimisväärseid kahjustusi.\n\nUkraina jalgpalliliit kinnitas, et staadion sai rünnakus kannatada.\n\nUkraina relvajõud: Vene väed püüdsid tugevdada okupeeritud piire ja täiendasid varusid\n\nViimase ööpäeva kokkuvõttes ütles Ukraina relvajõudude peastaap reede öösel tehtud ülevaates, et Ukraina kaitsejõud tõrjuvad ja hoiavad tagasi Venemaa pealetungi igas suunas.\n\nUkraina relvajõudude sõnul püüdsid Vene väed neljapäeva jooksul kindlustada enda okupeeritud alade piire, koondasid vägesid, taastasid lahinguvõimet, täiendasid rakettide, laskemoona ja kütusevarusid.\n\nPeastaap märgib, et kuna Vene väed on kandnud Ukrainas kaotusi ning pealetung on aeglustunud, siis jätkab vastane Venemaal oma reservi moodustamist.\n\nPoleske suunal üritavad Vene väed läbi murda Ukraina kaitsest muu hulgas Poliske, Kuhhari, Blahodatne, Andrijivka, Kopõlivi, Motõžõni, Horenõtsi, Butša ja Demõdivi piirkondades ning blokeerida Kiievit.\n\nUkraina relvajõudude sõnul peatasid nad põhja pool Vene väed, kui viimased üritasid Tšernihivi kaitsest läbi murda.\n\nRelvajõudude sõnul pole välistatud Vene vägede edasiliikumine Kiievi poole idast Brovarõ suunast.\n\nUkraina relvajõudude sõnul püüavad Vene väed endiselt blokeerida Harkivi linna põhja poolt, kuid edutult. Relvajõudude väitel osalesid Harkivi oblastis lahingutes Vene reservväelastest moodustatud laskurrügemendid.\n\nDonetski ja Tauria suunal koondavad Vene väed oma jõupingutusi Mariupoli ja Severodonetski hõivamisele.\n\nLõuna-Bugi jõe suunal püüdsid Vene väed enda kontrolli alla saadud piiridel kanda kinnitada, saavutada kontrolli Mõkolajivi linna üle ja tegutsesid pealetungi nimel Zaporižžja ja Krõvõi Rihi suundadel.\n\nMustal merel ja Aasovi merel sundisid kehvad ilmastikuolud Vene sõjalaevad tagasi mereväebaasidesse.\n\nUkraina õhujõudude väitel tulistasid nad neljapäeval alla kümme Vene sõjalennukit ning hävitasid kaks relvakonvoid. Vene sõjavägi pole neid väiteid kommenteerinud.\n\nERR Kiievis: rong on kõige kindlam viis läände põgeneda\n\nAnton Aleksejev Kiievis. Autor/allikas: ERR\n\nKiievis viibiv ERR-i korrespondent Anton Aleksejev rääkis \"Terevisioonis\", et praegu on veel vara öelda, kas Kiievist loodes paiknenud üle 60 kilomeetri pikkuse Vene vägede kolonni hajutamine kujutab Ukrainale suuremat ohtu kui seni.\n\nAleksejev lisas, et praegu on veel võimalik tsiviilelanikel suurematest linnadest nagu Kiiev ja Harkiv põgeneda.\n\n\"Maanteedel on palju kontrollpunkte. Kõige kindlam viis kuskilt kuskile jõuda on endiselt rong. Harkivist väljub mitu rongi päevas ja sealt saab põgeneda. Kiiev on Ukraina suurim transpordisõlm ja siit lahkub paarkümmend rongi päevas. Ehk Kiievist Lääne-Ukrainasse veel põgeneda saab. Mis puudutab maanteid, siis kõik sõltub konkreetsest regioonist ja olukorrast. Aga olukord on mõistagi endiselt ebastabiilne,\" sõnas Aleksejev.\n\nUSA ametnik: Vene väed on liikunud Kiievile lähemale, Tšernihiv on isoleeritud\n\nUSA kõrge kaitseametnik ütles, et Vene väed on liikunud viimase päeva jooksul Kiievile umbes viie kilomeetri võrra lähemale ja jõudnud Hostomeli lennujaama lähedusse. Samas on see piirkond käinud käest kätte kogu sõja vältel.\n\nAmetniku sõnul jätkavad Vene väed Kiievi lähistel liikumist kahel paralleelsel joonel ning neist lähim on jõudnud ida pool pealinnast umbes 40 kilomeetri kaugusele.\n\nTšernihivi linn on USA ametniku väitel nüüd isoleeritud.\n\nBriti kaitseministeerium märkis reedehommikuses ülevaates, et Vene armeel on jätkuvad raskused logistikaga, aga ümbergrupeerumine viitab lähipäevil Kiievi vastu suunatud uuele rünnakule.\n\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 March 2022\nFind out more about the UK government's response: https://t.co/9SIvyYxJxe\n#StandWithUkraine pic.twitter.com/6agVnIHuZn\n\n— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 11, 2022\n\nPurustatud tank Kiievist põhjas Brovarõ linna tänaval. Autor/allikas: SCANPIX / AP\n\nUkraina minister: Vene armee on tapnud rohkem tsiviilelanikke kui sõjaväelasi\n\nUkraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles, et neljapäeva seisuga on Venemaa sõjavägi tapnud Ukrainas rohkem tsiviilelanikke kui Ukraina sõjaväelasi, vahendab Suspilne.\n\nReznikovi sõnul on Ukraina juhtkonna prioriteet praegu humanitaarkoridoride avamine kõige suurema löögi all olevatest linnadest nagu Mariupol, Sumõ oblasti linnad, Harkivi oblasti linnad ja mõned Kiievi eeslinnad. Samuti püütakse humanitaarabi kohale toimetada.\n\nKaitseministri sõnul on Ukraina eesmärk liikuda võiduni, kuid Venemaa jõud võib raugeda hiljem kui loodetakse.\n\nKeskpäeval teatas asepeaminister Irõna Vereštšuk, et reedel on avatud 12 humanitaarkoridori, sealhulgas Mariupolist, Volnovahast, Enerhodarist, Izjumist, Butšast, Hostomelist, Makarivist.\n\nUSA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price süüdistas Venemaa valitsust asulakeskuste maatasa tegemises selleks, et murda ukrainlaste võitlustahet. Ta lisas, et rünnakud Ukraina linnadele on jätnud elanikud vee, elektri, toidu ja ravimiteta.\n\nSuurbritannia kaitseministeerium ütles samuti neljapäeval, et Venemaa paneb üha suuremaid jõude Ukraina linnade piiramisse.\n\n\"See vähendab edasi liikuvate jõudude hulka ja aeglustab Venemaa edenemist veelgi,\" märkis ministeerium.\n\nLinnapea: Vene väed pommitavad Mariupolit iga poole tunni tagant\n\nMariupoli linnapea Vadõm Boitšenko sõnul annavad Vene väed iga poole tunni järel õhulööke linna elurajoonidele, kirjutab Interfax.\n\n\"15. päev küünilist ja hävitavat sõda inimkonna vastu. Kaks päeva põrgut, Armageddon, mille Vene fašistidest väed meile korraldasid. Nad tulistavad küüniliselt keelatud relvadest, Gradidest, haubitsatest elurajoone. Täna tulistasid nad küüniliselt riigi päästeteenistust. Iga 30 minuti järel sisenes lennuk Mariupoli linna, tegutses elamurajoonides, tappes tsiviilelanikke - vanureid, naisi, lapsi,\" ütles Boitšenko oma videosõnumis. Ta lisas, et Vene väed hoiavad vangistuses 400 000 kodanikku, kes ootavad iga päev humanitaarkoridori.\n\nHaridusminister Serhi Škarleti sõnul on sõja käigus Vene vägede pommirünnakutes saanud kannatada või hävinud üle 280 õppeasutuse. \"15 päeva sõda! Selle aja jooksul sai pommitamise ja mürskude tõttu kannatada või hävis üle 280 kooli,\" kirjutab minister oma Telegrami kontol.\n\nMariupoli linnapilt pärast päevi kestnud Vene armee kaugtuld. Autor/allikas: SCANPIX / AP\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeva hilisõhtul, et kahe päevaga on kokku läbi humanitaarkoridoride evakueeritud umbes 100 000 inimest.\n\n\"Sumõ, Trostjanets, Krasnopillja, Irpin, Butša, Hostomel, Izjum. Peaaegu 40 000 inimest on täna juba evakueeritud. Neile anti lõpuks turvalisus. Poltavas, Kiievis, Tšerkassõs, Zaporižžjas, Dnipros, Lvivis,\" rääkis Zelenski. Tema sõnul viidi abivajajatele ka humanitaarabi, toitu ja ravimeid.\n\nSamas on Mariupol ja Volnovahha Zelenski sõnul täielikult isoleeritud.\n\nZelenski lisas, et Vene sõjaväelased ei peatanud tulistamist humanitaarkoridori loomiseks.\n\nZelenski ütles, et hoolimata sellest otsustas ta saata neisse paikadesse veokid vajalike asjadega. \"Kuid sissetungijad alustasid tankirünnakut just selles piirkonnas, kus koridor oleks pidanud olema,\" rääkis ta Mariupolist.\n\nÜRO andmetel on kahe nädala jooksul põgenenud Ukrainast umbes 2,5 miljonit inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovitši sõnul pole Venemaa relvajõud viimase 24 tunni jooksul edusamme teinud. Venemaa president Vladimir Putin teatas samal ajal Moskvas üllatuslikult, et Ukrainaga peetavatel kõnelustel on \"positiivseid arenguid\". Ukraina väitel on rünnakuga ühinemas ka Valgevene väed. Laupäeva öösel kõlasid Kiievis õhusireenid ja plahvatused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReuters: Facebook lubab Ukrainas sõjaga seotud vihakõnet\n\n## Põhitekst:\n\nMuu hulgas lubab Facebook teha ajutiselt postitusi, mis nõuavad Venemaa presidendi Vladimir Putini või Valgevene režiimi liidri Aleksandr Lukašenko surma, kirjutab Reuters.\n\n\"Venemaa invasiooni tõttu Ukrainasse me lubame ajutiselt selliseid poliitilisi väljendusi, mis tavaliselt rikuvad meie reegleid, näiteks vihakõne nagu \"surm Vene sissetungijatele\". Me endiselt ei luba usutavaid üleskutseid vägivallale Vene tsiviilelanike vastu,\" ütles Meta pressiesindaja avalduses.\n\nÜleskutsed liidrite surma kohta on lubatud vaid siis, kui need postitused ei sisalda muid sihtmärke ega tapmise kohta ja meetodit, seisab e-kirjas ettevõtte sisumoderaatoritele.\n\nSellega muudab ettevõte ajutiselt oma senist vihakõnepoliitikat.\n\nVarem edastas Reuters, et Facebooki sisekirjade järgi on ajutised muudatused lubatud Eestis, Ukrainas, Gruusias, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Armeenias, Aserbaidžaanis, Ungaris, Rumeenias ja Slovakkias.\n\nHiljem täpsustas Meta tippjuht Nick Clegg, et muudatus kehtib vaid Ukrainas.\n\nResponding to reports that the Russian government is considering designating Meta as an extremist organization for its policies in support of speech: pic.twitter.com/Y8sUbZDSML\n\n— Nick Clegg (@nickclegg) March 11, 2022\n\nE-kirjad näitavad, et Meta lubab oma platvormidel ajutiselt ka Ukrainas tegutseva Aasovi pataljoni ülistamise, mis tavaliselt on keelatud. Meta pressiesindaja Joe Osborne on varem öelnud, et ettevõte teeb Aasovi pataljoni tunnustamisele ajutise erandi ainult Ukraina kaitsmise või nende Ukraina rahvuskaardis osalemise kontekstis.\n\nVene meediajärelevalve amet Roskomnadzor teatas hiljem reedel, et riigis blokeeritakse vägivalla õhutamise tõttu Instagram. Venemaa nimetas Meta tegevust äärmuslikuks ning Vene peaprokuratuur kutsus üles Meta vastu kriminaaluurimist alustama.\n\nInstagrami juhi Adam Mosseri sõnul tähendab Venemaa otsus, et 80 miljonil inimesel Venemaal kaob ligipääs platvormile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalmeediaettevõte Meta plaanib ajutiselt lubada Ukrainas oma platvormide Facebooki ja Instagrami kasutajatel sõjaga seotud vihakõne Vene sõjaväelaste ja ametnike vastu, teatas Reuters, tuginedes ettevõtte sisekirjadele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAleksa Gold ujus kaks Eesti rekordit\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste 200 meetri vabaltujumises sai Gold kirja 1.58,01 ehk ületas enda tunamullu samuti Torontos ujutud senise rekordi kuue sajandiksekundiga.\n\nLisaks ujus Gold 400 meetrit kompleksi ajaga 4.45,95 ehk oli mullu suvel Romanjuki püstitatud senisest rekordist seitsme kümnendiku jagu nobedam.\n\nSamuti on Goldi nimel Eesti rekordid nii lühikeses kui ka pikas basseinis 100 ja 200 meetri seliliujumises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ujuja Aleksa Gold püstitas Torontos toimunud võistlustel kaks lühirajaujumise rahvusrekordit, neist ühel juhul parandas enda nimel olnud senist tipptulemust ja teisel juhul haaras rekordi Maria Romanjukilt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAvo Keel asub juhendama Rovaniemi naiskonda\n\n## Põhitekst:\n\nSoome pole Keele jaoks võõras koht, sest mängijana esindas ta aastatel 1990-1999 Kuopio Pallavolo ja Napapiirin Pallokeluti võistkondasid. Neist viimane asus samuti Rovaniemis.\n\n\"Esindusmeeskonnal on selja taga rasked ajad ja soovitud edu pole tulnud,\" kommenteeris klubi juht Mari Jolanki väljaandele Lapin Kansa.\n\n\"Oleme jõudnud võistkonnaga ristteele nagu öeldakse, kus peame valima, millises suunas Rovaniemi võrkpall liigub.\"\n\nAastatel 2004-2014 Eesti koondist ja perioodil 2017-2021 Läti koondist juhendanud Keel on alates 2014. aastast töötanud Pärnu võrkpalliklubi peatreenerina.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogenud Eesti võrkpallitreener Avo Keel asub Soome naiste kõrgliigas mängiva Rovaniemi WoVo peatreeneriks. Ajalehe Lapin Kansa andmetel sõlmiti ühe aasta pikkune leping.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantslase hiline rünnak jättis sprinterid pika ninaga, Taaramäe 91.\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastane Burgaudeau spurtis viimasel kümnel kilomeetril väikesel tõusul teiste eest ära. Grupifinišit lootnud sprinterite võistkonnad olid hetkelises segaduses ja prantslasel õnnestuski võita.\n\nKonkurendid olid lõpujoonel siiski karjääri esimese profivõidu teeninud Burgaudeau'd kinni püüdmas ja said võitjaga sama aja. Teisena ületas joone taanlane Mads Pedersen (Trek - Segafredo) ja kolmandana belglane Wout van Aert (Jumbo-Visma).\n\nPärast mitme teise ja kolmanda kategooria tõusuga etapi lõpetamist jätkab mitmepäevasõidu üldliidrina endiselt Roglic, kelle edu britt Simon Yatei (BikeExchange - Jayco) ees on 39 sekundit. Kolmandat kohta hoiab prantslane Pierre Latour (TotalEnergies; +0.41).\n\nRein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) kaotas kuuendal etapil liidrile üle 11 ja poole minuti ning ületas lõpujoone 91. kohal. Kokkuvõttes langes eestlane 59. positsioonile (+22.05).\n\nLaupäeval on kavas väga oluline etapp, mis kulmineerub esimese kategooria lõputõusuga (Col de Turini), kes üldarvestuses osas kindlasti üht-teist otsustatakse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pariis - Nice'i velotuuri kuuenda etapi (Courthezon - Aubagne; 213,6 km) võitis prantslane Mathieu Burgaudeau (TotalEnergies; 5:33.06). Üldliidrina jätkab sloveen Primož Roglic (Jumbo-Visma).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nViktoria Vesso võitis U-23 EM-il pronksi\n\n## Põhitekst:\n\nKuni 65-kiloste naiste maadelnud Vesso oli esimeses ringis vaba ja alistas teises Aserbaidžaani esindaja Birgül Soltanova 8:7.\n\nMatši aeg lõppes 7:7, aga ka sel juhul oleks Vesso võitnud, kuna tema punktid olid kõrgema väärtusega. Aseri treenerid esitasid matši lõpus protesti, mida ei rahuldatud ja Vesso sai punkti lisaks.\n\nPoolfinaalis kaotas Vesso hilisemale võitjale Ewelina Ciunekile (Poola) 8:13, aga alistas pronksikohtumises Hispaania esindaja Nerea Blanco väga kindlalt 11:0.\n\nMarta Pajula kaotas kehakaalu -72 kg avaringis Rumeenia maadlejale Maria Nitule 2:11. Rumeenlanna jõudis finaali ja seetõttu sai Pajula edasi maadleda lohutusringis, kus kaotas slovakitar Zsuzsanna Molnarile 1:7.\n\nLaupäeval läheb matile ainsa Eesti vabamaadlejana Erik Reinbok. Kehakaalus -74 kg võistlev Reinbok kohtub avaringis türklase Ismet Ciftciga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti maadleja Viktoria Vesso teenis Bulgaarias Plovdivis toimuvatel kuni 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA keelustab alkoholi ja kalatoodete impordi Venemaalt\n\n## Põhitekst:\n\nBideni sõnul hakkab impordikeeld kehtima Venemaal toodetud alkoholile, kalatoodetele, sealhulgas ka kaaviarile, ja teemanditele.\n\nImpordikeeld on osa uutest sanktsioonidest Venemaale, lisaks tühistab USA tavapärased kaubandussuhted Venemaaga. See tähendab, et Venemaal muutub äri ajamine USA-ga keerulisemaks, sest parimad võimalikud tingimused Venemaale enam ei kehti, lausus Biden.\n\nParimad võimalikud tingimused tähendavad näiteks madalamaid tollimakse ja impordiks lubatud toodete maksimaalne arv, lisas Biden.\n\nBideni otsuse peab heaks kiitma ka Kongress.\n\nUSA kaubandussanktsioonidega ühinesid ka ülejäänud G7 ja Euroopa Liidu riigid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA keelab mitmete kaupade impordi Venemaalt ning lõpetab Venemaaga tavapärased kaubandussuhted, ütles USA president Joe Biden reedel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves oli Schonachi etapi proovivõistlusel neljas\n\n## Põhitekst:\n\nEestlane lendas 97 meetrit ja teenis 135,6 punkti. Temast paremad olid norralane Jarl Magnus Riiber (142,4 punkti) ning jaapanlased Yoshito Watabe (141,2) ja Ryota Yamamoto (136,9). Riiber ja Watabe said kirja 102-meetrised õhulennud.\n\nKahevõistlejad võtavad Schonachis mõõtu laupäeval ja pühapäeval. MK-sarja üldvõit on veel lahtine, sest austerlasel Johannes Lamparteril on 1202 ja Riiberil 1183 punkti.\n\nIlves on 567 punktiga viies, aga norralane Jens Luraas Oftebro ja sakslane Eric Frenzel kaotavad vähem kui kümne punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste kahevõistluse hooaja viimasel MK-etapil Schonachis näitas Kristjan Ilves proovivõistlusel paremuselt neljandat hüpet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Troonide mängu\" produtsent toob ekraanidele komöödiafilmi teismelistest\n\n## Põhitekst:\n\nJärgmisel kuul Netfilxi jõudva uue filmi on kirjutanud ja produtseerinud Weiss, Morello on linateose tegevprodutsent. Filmi režissöör on Peter Sollett.\n\nFilm jutustab loo kahest teismelisest, kes alustavad metal -bändiga ning võtavad osa kooli korraldatud muusikakonkursist. Küll aga on lastel puudu bassimängija, ent koolis ei tunne metal -muusika vastu huvi keegi peale nende kahe lapse. Ühel hetkel ühendavad nad väed tšellot mängiva tüdrukuga.\n\nFilm jõuab Netflixi 8. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Troonide mängu\" kaaslooja D. B. Weiss ja Tom Morello on ühendanud väed ning peagi näeb ilmavalgust nende film \"Metal Lords\". Äsja ilmus filmile ka treiler.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNiinistö suhtles Ukraina sõja teemal Putiniga\n\n## Põhitekst:\n\nSoome presidendi kantselei teatel rõhutas Niinistö vestluses Putiniga, et katastroof Ukrainas süveneb, vahendas Yle.\n\nNiinistö ütles ka Venemaa juhile, et Ukraina president Volodomõr Zelenski on valmis pidama kõnelusi otse Putiniga.\n\nNiinistö kutsus Putinit üles sõlmima viivitamatult relvarahu ja tagama tsiviilisikute ohutu evakueerimine humanitaarkoridoride kaudu. Samuti juhtis Niinistö tähelepanu sellele, et tuleb tagada Ukraina tuumajaamade ohutus ja turvalisus.\n\nNiinistö suhtles reedel ka Zelenskiga. Riigipead arutasid sõjaolukorda ning Soome abi ja toetust Ukrainale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome president Sauli Niinistö suhtles reedel telefoni teel Venemaa juhi Vladimir Putiniga. Riigipead arutasid Ukraina sõjaga seonduvat ja vestlus kestis umbes tund aega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Kohtu hinnangul on Lux Expressil alust küsida riigilt hüvitist\n\n## Põhitekst:\n\nLux Express Estonia AS pöördus 2019. aasta juulis Eesti riigi vastu kohtusse taotlusega tunnistada põhiseadusvastaseks ühistranspordiseadusega pandud kohustus vedada riigipoolset hüvitist saamata kommertsliinidel tasuta eelkooliealisi lapsi ning puudega isikuid.\n\nAsja menetlev halduskohus otsustas küsida enne oma otsuse tegemist hinnangut Euroopa Kohtult, kas lisaks riigisisesele õigusele reguleerib tasuta sõidu kohustust ka Euroopa Liidu õigus. Euroopa Kohus kirjutas kolmapäeval Lux Expressi advokaadile saadetud kirjas, et kui riik seab ettevõttele avaliku teeninduse kohustuse, siis ei saa riik keelduda hüvitise maksmisest.\n\nLux Expressi juhatuse liige Ingmar Roos ütles ERR-ile, et Euroopa Kohtu seisukoht ei tule talle üllatusena. Tema sõnul järgneb nüüd palju bürokraatiat, kuid Euroopa Kohtu hinnang on seiskoha tellinud halduskohtule siduv.\n\n\"Oleme tegutsenud pikka aega kahjumlikult ja see koormis (kohustus vedada teatud reisijategruppe tasuta - toim.) on olnud meile nagu kivi kaelas,\" ütles Roos.\n\nLuxExpress nõuab riigilt tagasiulatuvalt kolme aasta eest hüvitist kaks miljonit eurot.\n\nSenises kohtumenetluses on Eesti riiki esindav MKM väljendanud seisukohta, et ühistranspordiseadusega bussivedajatele pandud kohustus teenindada eelkooliealisi lapsi ja puuetega isikuid tasuta, ilma hüvitist saamata, ei ole oma olemuselt avaliku teenindamise kohustuse panemine. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul nõuab ettevõte ühistranspordiseaduse paragrahv 34 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja riigilt kahju hüvitamist.\n\nMKM ei olnud nõus Euroopa Kohtu seisukohta kommenteerima. \"Tegu on kohtujuristi ettepanekuga ja kohtuasjal pole veel lõplikku otsust.\nKui menetlus jõuab lõpuni, saame kommenteerida selle võimalikku mõju,\" ütles MKM-i esindaja reedel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Kohus kirjutas kolmapäeval Lux Expressi advokaadile saadetud kirjas, et kui riik seab ettevõttele avaliku teeninduse kohustuse, nagu on seda bussifirmale pandud kohustus vedada erivajadusega inimesi ja lapsi tasuta, siis ei saa riik keelduda ettevõttele hüvitise maksmisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRammstein jagas uut singlit \"Zeit\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Zeit\" on bändi tulevase albumi nimilugu ning kauamängiv peaks ilmavalgust nägema 29. aprillil. Bändi sõnul töötasid nad albumi 11 loo kallal kaks aastat ning ühendasid oma väed taas produtsent Olsen Involtiniga.\n\nSinglile \"Zeit\" ilmus ka muusikavideo:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel Rammstein andis välja uue singli \"Zeit\". Lisaks teatas bänd, et peagi näeb ilmavalgust ka nende kaheksas album.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJouve võitis esimese prantsuse murdmaasuusatajana kristallgloobuse\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesena jäi pjedestaalilt välja norralane Sivert Wiig (+1,41). Veel võistlesid finaalis itaallane Federico Pellegrino (+2,06) ja norralane Lars Agnar Hjelmeset (+13,18).\n\nJouve kindlustas ühtlasi ka MK-sarja üldvõidu sprinterite seas, teenis kristallgloobuse esimese Prantsusmaa murdmaasuusatajana.\n\nEesti sprinterid piirdusid kvalifikatsiooniga.\n\nNaiste seas näitas võimu Pekingi olümpiavõitja Jonna Sundling (3.21,05), kes edestas suurelt sloveenlannat Anamarija Lampicit (+8,41) ja rootslannat Maja Dahlqvisti (+9,53).\n\nFinaalis sõitsid veel ameeriklanna Julia Kern (+10,53), šveitslanna Nadine Fähndrich (+10,61) ja norralanna Maiken Caspersen Falla (+17,72).\n\nLaupäeval on Falunis kavas naiste 10 km ja meeste 15 km eraldistardist vabatehnikasõit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Murdmaasuusatamise maailma karika etapil Falunis võitis meeste klassikatehnika individuaalsprindi Richard Jouve (3.03,62), kes edestas soomlast Joni Mäkit (+0,49) ja prantslast Lucas Chanavat'd (+0,52).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Vanemuise \"Terror\": see on sõda, sõjas on ohvrid\n\n## Põhitekst:\n\nÕigusemõistmine on mulle igapäevane asi. Hoolimata sellest või ehk hoopis just seetõttu oli etendus, mis on lavastatud kohtuistungina Saksa õhujõudude hävitaja piloodi (Reimo Sagor) üle, märkimisväärselt kummaline kogemus. Major Lars Koch oli kohtu all süüdistatuna massimõrvas: ta tulistas alla terroristi kaaperdatud lennuki 164 reisijaga, et vältida jalgpallistaadionile kogunenud 70 000 inimese hukku. Etenduse lõpus pidi publik otsustama vandekohtuna, kas major Koch on süüdi või süütu.\n\nFerdinand von Schirach (s 1964) on kogenud kriminaalvaldkonna advokaadina Saksa kohtusaalide reaalsust juba paarkümmend aastat, esinedes ka kõneväärsetes protsessides. Üks eesti arvustaja järeldas, et küllap just seetõttu on etenduses kõik kohtuspetsiifikat puudutav suure tõenäosusega õige. Ise sõnastaksin selle nii: kuna autor on kriminaalkohtus toimuvaga kahtlemata imehästi kursis, siin on järelikult kõik irdumised kohtusaalirealismist ja menetlusloogikast (mida etenduses siiski üksjagu on) täiesti teadlikud ja tähenduslikud. Siiski ei hakka ma etendust aja- ja ruumipuudusel sellest vaatenurgast käsitlema. Toon vaid ühe näite – puhtprotsessuaalselt õigustamatu tundus prokuröri rõhutatud fakt, et kuigi see olnuks võimalik, ei olnud sihtmärgiks olevalt staadionilt rahvast evakueeritud. Kui üldse, siis oleks see asjaolu kulunud ära pigem kaitsjale, et näidata süüdistatavat teiste tegemata jätmise tõttu nurkaaetuna. Prokuröri positsiooni see liin kuidagi ei toetanud. Samuti ei arutle ma näidendis avarduvate moraalsete dilemmade üle. Tõden üksnes, et tükk kaasab vaataja väga osavalt mõtlema nn rongiprobleemi eri aspektide üle. Sellest on kirjutatud ka varasemates arvustustes (nt mh otsustaja agentsust puudutav 03.12.2021 Sirbis ilmunud Mario Pulveri tekst).\n\nKeskenduksin esmalt hoopis neile tähelepanekutele, mille tegin inimesena, kes on ka veetnud paarkümmend aastat kohtusaalis, seejuures eri rollides. Kasutan võimalust tänada siinkohal näidendi tõlkijat Piret Pääsukest, kes mu just sel põhjusel etendust vaatama juhataski. Aega läks, aga lõpuks sai tehtud.\n\nOlen aegajalt mõelnud sellele, kas ja kuidas tõmmata paralleeli kohtus ja teatris toimuva rolliloome vahele. Tavaliselt ei avalda ma oma mõtteid sel teemal väljaspool erialaseid ringkondi, sest liig agar kohtu kõrvutamine mängu ja teatriga on riskantne. \"Terror\" annab selle üle mõtisklemiseks aga päris turvalise võimaluse.\n\n\"Terror\" Autor/allikas: Maris Savik\n\nKuigi suudan üsna hästi žongleerida erinevate vaatepunktidega, on mul siiski üks kindel nõrkus. Kohtuprotsessile filmis või teatris reageerin ma esmalt erialaselt positsioonilt, isegi kui suudan kultuurinautlejana muidu sellest hõlpsasti taanduda. Selle etenduse puhul andis tuttavast fenomenist märku esmalt see, et kohtu eesistuja (Merle Jääger) saali tulles või tõustes pidin end teadlikult istuma sundima. Kauaaegse prokurörina oleks mu automaatreaktsioon olnud tõusta ka ise. Nii näeb ette seadus, aga mis veel olulisem – nii on see mulle kehasse treenitud. Kehaline reaktsioon reetis seda, mis toimus peas. Tabasin end hindamas kaitsja, prokuröri ja kohtuniku rollisooritusi erialaselt väljakujunenud tunnetuse abil, mitte teatrikülastajana. Küsimus sellest, kas rollilahendus on veenev, taandus sellele, mida mõtleksin sellist esinemist vaadates kohtuistungil. Küllap muutusin sedasi pisut ülekohtuseks prokuröri (Maria Annus) suhtes – viga, millest nö tavaline ehk minu \"pagasist\" vaba vaataja usutavasti ei teeks.\n\nMaria Annuse mäng tuletas mulle meelde, et olen teatris. Seevastu kohtu eesistujat ja kaitsjat (Margus Jaanovits) tunnetasin täpselt samamoodi kui kümneid ja sadu nende nö reaalseid kolleege. Kohtuniku rollisoorituse eheduse parim tõestus ongi ilmselt eelmainitud tõusmisrefleksi käivitumine. Tõsi, nad esitasid mõningaid repliike ja stseene, mis tundunuks päris kohtusaalis sobimatud või oleksid võõrad lihtsalt Eesti kohtuprotsessis. Kui aga arvata autori poolt näitlejaile määratu maha kogu rollilahendusest, siis on täpselt selliseid kohtunikke ja advokaate on saalides küll ja veel. Sellised nad ongi. Vähemalt mõned. Sellist prokuröri pole ma samas kunagi näinud ja niisugust esinemist kohtusaalis kogedes tunneksin teatavat võõristust. Kui aga küsiksite mult \"miks?,\" jääksin vastuse võlgu ja peaksin tunnistama, et mu väide jääbki heade argumentideta. Mu reaktsioon oli alateadlik, aastakümnetega välja kujunenud. Vahest ongi võti selles, et kuigi ka päris kohtuistung on omamoodi rituaalne, siis oli etenduse prokurör maneerilt terake liiga pidulik ja teatraalne, mõjudes nii liigpüüdliku ja seeläbi omakorda pinges, rabeda ja ebakindlana. Kõik see võib olla konkreetse rolli esitamisel täiesti eesmärgipärane, kuid kohtusaalis harjumatu. Ma ei ole kindel, kas näitleja taotlus oli mängida prokurör ebakindlaks või veidraks. Kohtunikuna tundsin, et mul olnuks raske teda tõsiselt võtta. Neutraalse vaatajana oleksin ilmselt tajunud teda teisiti. Ja eks olegi mitmes senises (mittejuristi) arvustuses peetud veenvamaks pigem prokuröri ja rabedaks kaitsjat, kuigi minu mulje oli vastupidine.\n\nRolliteema lõpetuseks tooksin esile toreda hetke etenduse finaalis. Vaatajad, kes olid pandud ise kaasistujate või vandekohtunike rolli, ei saanud hästi aru, millal etendus lõppeb: nad aplodeerisid ebalevalt ja jäid siis ootama. Viimaks andis vandekohtu vabaks Reimo Sagori näole imbuv naeratus – imepisike nüanss, kuid ometi drastiline muutus näos, mis oli olnud terve etenduse vältel nagu kivist. Süüalune tuli rollist välja ja lõpuks ometi võis oma rollist väljuda ka publik.\n\nVandekohus oli otsustanud. Nad mõistsid majori õigeks - 134 häälega 41 vastu. Naeratamiseks oli põhjust küll. Seda, mis märgib süüdimõistva otsusega päädiva etenduse lõppu, eesti publik kogenud ei olegi, sest major on jäänud õigeks kõigil kaheksal etendusel.\n\nPublik hakkas lahkuma. Vasemal käel kergitasid end istmelt kaks naist. Ligemal olija pöördus tõustes minu poole. \"Kas teie oleksite teinud teistsuguse otsuse?,\" küsis ta erilise sissejuhatuseta, kuid sarnase ettevaatusega, millega pöördutakse võhivõõra poole. \"Jah,\" ütlesin ma. \"Meie ka,\" vastas ta. \"Me oleksime juristidena teisiti teinud,\" lisas ta pärast hetkelist pausi, rehmates ebamääraselt käega. Jäin mõtlema, kas ta pidas \"meie\" all silmas end ja sõbrannat või ka mind. Poleks arvanud, et mind ära tuntakse – maskiga, nagu me neil päevil käime. Või oli tema küsimuse ajendiks minu loid aplaus õigeksmõistva otsuse peale?\n\n\"Huvitav,\" mõtlesin ma kuuldavalt ja sinna meie vestlus soikuski.\n\nHuvitav oli esiteks see, et meie pisike valim andis põhjust arvata, et juristid teevad selles asjas teistsuguse otsuse kui mittejuristid. Kuna nägin etendusel veel paari kriminaalvaldkonnas tegutsevat juristi, neist ühte kohtunikku, uurisin hiljem, kuidas nemad otsustasid. Kahest üks oli mõistnud õigeks, teine – kohtunik – süüdi. Näidendi koduleheküljel on ammendav ja riikide lõikes esitatud ülevaade etendusel tehtud otsustest (https://terror.theater/). Õigeksmõistvad otsused on alati ülekaalus (erandiks Jaapan).\n\nKuigi heitsin mainitud statistikale pilgu alles pärast etendust, olin õigeksmõistvat otsust tegelikult oodanud. Uurides I ja II maailmasõja vahel Eestis peetud kirjanduslikke kohtuid (kirjutasin sellest fenomenist täpsemalt artiklis \"Kirjanduslikud kohtud (I)\", Looming 9\n\n\"Terror\" Autor/allikas: Maris Savik\n\n/2021), tõdesin, et ajal, kui paljud kommunistid ja nende käsilased said Eesti sõjakohtutes kiired karistused, mõistis rahvas sarnase süüdistusega kohtualuseid nö kirjanduslikes kohtutes (mida peeti mh M. Metsanurga ja A. Jakobsoni samateemaliste romaanide ning muude kirjandusteoste alusel) järjepanu õigeks. Vanemuise \"Terror\" meenutab nii mõnelgi moel omal ajal üpris populaarset näitliku kohtu formaati.\n\nVeelgi huvitavam on minu jaoks aga see, et ma ei teinud seda otsust tegelikult ju – vähemalt enda meelest – juristina.\n\nKuulun nende juristide hulka, kes kujundab oma seisukoha kirjutades. Ma ei tea enne argumentide paberile panekut päris sageli, kuhu jõuan. See, mis on nö õiguslik tõde, selgub sageli alles kirjutades. Juba prokurörina teadsin kohtuvaidlusteks kõne kirjutama asudes, et tunduda võib ju paljutki, aga kui käsi ikka selgesti jälgitavaks argumentatsiooniks ei paindu, siis pole järelikult õige seisukoht. Sedapuhku toimus otsustamine teisiti. Samas oli näidendis suurepärase täpsusega välja mängitud üks teine väga tuttav ja õiguse(mõistmise)le olemuslik aspekt. Nimelt teeb kohtu eesistuja etenduse lõpus – pärast seda, kui publik on hääletanud ja otsus välja kuulutatud – teatavaks otsuse õiguslikud põhistused. See tähendab, et kohtu õiguslikud põhjendused olid valmis juba enne otsuse langetamist ehk need on olemas mõlemal juhul. See peegeldab ka õigusemõistmise tegelikkust, kus menetluse vastaspooltel ja sageli ka eri kohtuastmetel on lahknevad ja ometi argumenteeritud käsitlused. See, mis jääb lõpuks pidama, on pigem kokkuleppeline, mitte absoluutne tõde. Mustvalgena vastanduvat õiget ja valet on õigusemõistmises harva ning põhiraskus on hoopis otsustusvastutuse enda kanda võtmisel. Küllap tajub sama ka selle etenduse publik. Usutavasti hakkab nii mõnigi vaatama õigusemõistmisele pisut värskema pilguga.\n\nKa ei olnud mul juristina otsustamiseks piisavalt andmeid. Eesti õiguse kohaselt oleks major Koch ilmselt süüdi mõistetud, aga selles etenduses ei pidanud ma korrektseks otsustada süü üle Eesti õiguse alusel. Asja tegeliku õigusliku tausta ja mitmed faktid oli Schirach üksnes markeerinud. See oli ikkagi etendus ja mitte päris kohtuistung. Juristina otsustamisel segas mind ka see, et (vähemalt Eesti) õiguslikus tegelikkuses ei saa süüdimõistmist samastada pikaajalise vangistusega, kuid just seda oli autor sümboolselt teinud. Tegelikult saab ka süüdimõistmise korral arvestada asjaolusid, mis lubavad olla karistuse määratlemisel paindlik.\n\n\"Terror\" Autor/allikas: Maris Savik\n\nSee, millele mina etendust vaadates (09. märtsil) mõtlesin, oli hoopis Ukrainas toimuv sõda ja viimastel päevadel pendeldavad argumendid, mis puudutavad sealse taeva kaitsmise võimatust. Ka siin saab küsida: kas oleme valmis ohverdama end kangelaslikult päästa püüdva ja süütu rahva, et nn Lääs laiemas tähenduses saaks tunda end – vähemalt lähiajal – suhteliselt ohutult. Väiksem hulk süütuid inimelusid suurema hulga süütute elude vastu. Etenduses esitatud näide - 164 elu ohverdamine 70 000 elu säästmiseks, kuigi tegelikult polnud välistatud, et reisijad võinuks olukorda muuta ja päästa ise kõigi elud – võimaldab tõmmata paralleeli nii mitmegi meid viimastel aastatel puudutanud dilemmaga. Minu jaoks oli värskeim ja valulikem just see viimane. Nii näidendi mudelkaasuse kui ka Ukrainas toimuva puhul ei ole päris täpselt teada, mis oleks ühe või teise otsuse tagajärg. Teada on vaid tõenäosused. Ja muidugi see, et inimesed surevad. Või nagu ütles lennukitäie inimesi tapnud majori kaitsja pingsalt publikusse vaadates: \"See on sõda, sõjas on ohvrid\".\n\nMina tean, millele mina otsust tehes mõtlesin. Võimalik, et teised mõtlesid millelegi muule.\n\nPärast seda aga jalutasime kõik tavapärases teatrijärgses suminas pisut käredasse, kuid rahulikku õhtusse meie tüüne eestimaise taeva all.\n\nKohus toimub veel kahel korral – 24. märtsil ja 2. aprillil. Soovitan järele katsuda, millele teie mõtlete.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuslavastus\nVanemuise \"Terror\"\nAutor Ferdinand von Schirach\nTõlkija Piret Pääsuke\nLavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets\nKostüümikunstnik Maarja Viiding\nValguskujundaja Imbi Mälk\nMängivad Merle Jääger, Reimo Sagor, Margus Jaanovits, Maria Annus, Riho Kütsar, Lena Barbara Luhse ja Liisa Jurtom.\nEsietendus 18. septembril 2021 Sadamateatris",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti-Läti korvpalliliiga veebruari parimaks mängijaks valiti Childress\n\n## Põhitekst:\n\nVeebruari alguses TalTechiga liitunud Childressi keskmised näitajad viie mänguga olid 24,4 punkti, 3,6 laupalli, 7,6 resultatiivset söötu ja 1,8 vaheltlõiget. Childressi efektiivsusnäitaja oli 29,2.\n\nTalTechi peatreeneri Alar Varraku sõnul on Childress aidanud meeskonda pärast kahe põhikoosseisu tagamehe, Mikk Jurkatamme ja Sten Soku, võõrsile mängima siirdumist.\n\n\"Brandon kuulab treenereid, tema isa on treener, nii et korvpallitaust on tal tugev,\" lausus Varrak. \"Pisut oleme oma mängustiili tema tuleku järel muutnud, mõnede mängijate osa on kasvanud. Põhiolemuselt tegutseme samas suunas, nagu sügisel alustasime.\"\n\nOma debüütmängus Paf Eesti-Läti korvpalliliigas, kui TalTech kaotas kodus Riia VEF-ile 88:102, panustas Childress 23 minutiga 20 punkti, kuus resultatiivset söötu ja kaks lauapalli.\n\nVõidumängudes tõusis Childress selgelt esile. Võõrsil Valmiera GLASS VIA vastu viskas Childress 27 punkti, andis neli resultatiivset söötu ja tegi kaks vaheltlõiget. Kodumängudes BK Liepaja ja Läti Ülikooli vastu sai Childress kirja kaksikduubli (Liepaja - 23 punkti, 10 söötu; Läti Ülikool - 25 punkti, 10 söötu). Võõrsil Tallinna Kalevi vastu viskas Childress 27 punkti, andis kaheksa resultatiivset söötu ja võttis viis lauapalli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paf Eesti-Läti korvpalliliiga möödunud kuu kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti TalTech/OPTIBET-i tagamängija Brandon Childress.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti DJ-d mängivad 36 tundi Ukraina toetuseks\n\n## Põhitekst:\n\nSel nädalavahetusel saab 36-tunnise lakkamatu muusikamaratoni raames kuulata ligi 30 erineva DJ live esinemist. Üles astuvad erinevate elektroonilise muusika žanride esinejad nagu NOËP, MHKL, nix&jonny, Unknown Horizon, 3lton, Saulus, Inga, Kurly Beats, J0J0, Will, Pyfel jpt.\n\n\"Play for Ukraine\" on Eesti elektroonilise muusika sõpruskonna idee, mis on ajendatud soovist enda oskusi ja vahendeid kasutades abivajajaid toetada\n\n\"Maailm muutub päevadega ja peame sellega kohanema. Meie jaoks sümboliseerib vabadust muusika ja tantsimine, läbi mille väljendame rõõmu, kurbust ja täna ka toetust neile, kes seda vajavad,\" selgitas Piidivabriku üks eesvedajaid Paap Uspenski.\n\n\"Play for Ukraine\" stardib reedel kell 18 ja kestab pühapäeva hommikuni. Ülekannet saab jälgida veebis ja Tallinas Erinevate Tubade Klubis.\n\nOtseülekannet saab tasuta kuulata läbi WROMD striimingu, kus näeb reaalajas Mondo Kriisifondile kogutud toetussummat. Ukrainat saab toetada läbi Armastan Aidata veebikeskkonna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel, 11. märtsil korraldavad Eesti üritustesarjad Piidivabrik ja Bianca koos arvukate elektroonilise muusika diskoritega 36-tunnise muusikamaratoni \"Play for Ukraine\", mille kogu tulu annetatakse Ukraina sõjapõgenike toetuseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaali filmipäevik: kellele Batman, kellele printsess Diana?\n\n## Põhitekst:\n\n\"Batman\" (\"The Batman\")\nRežissöör: Matt Reeves\n\nOlen juba tüdinud sellest, et ikka ja jälle üritatakse Matt Reevesi värsket \"Batmani\" panna ühele pulgale Christopher Nolani nn Pimeduse Rüütli triloogiaga: kuigi filmi peakangelane on tõepoolest sama, asetavad nad selle loo ikkagi täiesti teistest elementidest kokku ning ühisosa nende vahel on tinglik ja otsitud. Pigem pean tunnistama, olles värskelt Nolani filmid üle vaadanud, et need ei ole ajale kuigi hästi vastu pidanud, pigem mõjub nende loojutustus laisalt ning kaasaegsete blockbuster' ite kontekstis jätab näiteks \"The Dark Knight\" juba pisut õõnsa mulje. Reeves seevastu arvestab kõigi kaasaegse A-kategooria suurfilmi reeglitega ja naudib seda ülesannet täiel rinnal.\n\nMulle meeldis idee, mida ühes arvustuses rõhutati: \"Batman\" on väga hea film, aga tuleb meeles pidada, et tegu on ikkagi vaid koomiksifilmiga. Ehk on tõesti \"Batmani\" staatus filmikaanonis kuidagi liiga kõrgeks muutunud ning ekraniseeringuid kiputakse asetama valele skaalale, sest Matt Reevesi värske film on ennekõike suurepärane popkornikino, millele on raske midagi ette heita. Kolm tundi möödusid linnutiivul ja kui tagasi mõeldes pole sellest filmist just liiga palju kaasa võtta, siis põgeneksin rõõmuga lämmatava reaalsuse eest uuesti \"Batmani\" seansile.\n\nTõsi on see, et Matt Reeves on Nolani niigi tumedale Batmanile veel mitu vinti peale keeranud ja röövinud Gothamist igasuguse helguse-valguse. Seda kinnitab hästi filmi koloriit: suurema osa ajast koosneb pildikeel vaid punasest, kollasest ja mustast toonist, maksimaalne päevavalgus, mida näeme, on õrn koidukuma, pärast mida võtab kogu maa üle jälle ööpimedus. Ilmselt pole ka kunagi varem Batmani tegelased niivõrd inimlikud olnud.\n\n\"Batman\" (\"The Batman\") Autor/allikas: Warner Bros. Entertainment Inc. / Scanpix\n\nNii nimitegelane kui ka Zoe Kravitzi kehastatud Catwoman ning kõikvõimalikud pahalased on ennekõike inimesed, kes lootusetult põhja käinud linnas oma kohta otsivad. Kõik nad liiguvad oma eesmärgi poole vahendeid valimata, mistõttu hägustab \"Batman\" piiri hea ja kurja vahel pea olematuks, kõigisse tegelastesse saab suhtuda vähemalt teatava empaatiaga. Kui Christan Bale'ist joonistus Nolani filmides paratamatult välja macho -figuur, siis Robert Pattinsoni kehastatud Bruce Wayne on nõrk ja katkine persoon, ilma maskita on ta täielik inimvare, kellel aitab eluga toime tulla vaid Batmani kui müüdiga kaasnev oreool.\n\nTungiv soovitus on oma liigne kriitiline meel koju jätta ja minna lihtsalt kinno tipptasemel meelelahutust nautima. Kas kolme tunni jooksul lahti rulluv lugu on midagi sellist, mis jääb ka pärast pikaks ajaks meelde? Muidugi mitte, aga püüdke mulle nüüd ümber jutustada mõnd viie aasta tagust \"kõrgelt kiidetud\" Marveli filmi. Eksole...\n\n\"Cyrano\"\nRežissöör: Joe Wright\n\nOeh, Oscari-periood on kohal ja jälle potsatab kinodesse riburadapidi muusikale. Piinlik tunnistada, aga mingil hetkel mulle tõepoolest meeldis sari \"Glee\" ja ka film \"Hairspray\" tundub omal perverssel kombel sümpaatne, nüüd aga olen sellest jälle kuidagi väsinud. Melodraamade meister Joe Wright – kes teeb vist viimasel ajal kõik endast oleneva, et Oscarite ajal pildis olla – teenib kindlasti oma fännide hüve, kõigi teiste jaoks on värske linateos prantsuse kirjaniku Cyrano de Bergeraci armukolmnurgast lihtsalt tüütult tavaline, tuttavlik ja ebaoriginaalne.\n\nÄrge saage valesti aru, ma ei ole mingi küünik, kellele ei meeldiks ilusad asjad, ka häid romantilisi draamasid vaatan suurima rõõmuga, kuid \"Cyrano\" mõjub kuidagi eriti kulunult. Teatrilavad üle maailma on selliseid lavastusi ikka ja alati täis olnud ning ilmselt selles vallas ka suuremat muutust ei toimu, aga ehk võiks filmimeediumi vahendusel proovida natukene kastist välja murda? \"La La Land\" oli hea näide, kuidas tõsta klišeelised muusikalielemendid kaasaega, \"Cyrano\" seevastu tüürib sihikindlalt vastassuunas ja püüabki teha asju vanamoodi. Kohati võib see pakkuda turvatunnet, teisalt ei suuda pea kahetunnine linateos oma tavapärasusega lõpuni küljes hoida.\n\n\"Cyrano\" Autor/allikas: ZUMAPRESS.com / Scanpix\n\nHuvitaval kombel vaevlevad paljud Hollywoodi muusikalid ühe ja sama häiriva probleemi käes: enamik meesosatäitjad lihtsalt ei oska laulda. Peter Dinklage on sümpaatne näitleja ja saab ka üldiselt nimitegelase rollida hästi hakkama, kui aga tuleb laulunumber, siis on, khm, pisut piinlik. Õnneks päästab olukorra Haley Bennett, kes saab filmis tõeliselt särada: ühelt poolt on tema laulunumbrid tõepoolest lummavad ning kui otsida üht mõjuvat põhjust, miks \"Cyranole\" võimalus anda, on see just tema osatäitmine.\n\nRõhutan samas veelkord, et muusikalid, eriti just rõhutatult konservatiivsed ja imalate kostüümidraamade suunas kalduvad neist, ei ole mind kunagi liialt huvitanud. Kui tunnete, et praegusel lootusetult ajal on just midagi sellist palsamiks teie hingele, võite vabalt \"Cyranole\" võimaluse anda. Ise otsin lohutust pigem Hollywoodi kehavapoolsetest action -filmidest...\n\n\"Koer\" (\"Dog\")\nRežissöörid: Reid Carolin, Channing Tatum\n\nKui vaadata filmi \"Koer\" turunduskampaaniat, siis kohati jääb mulje, et nad ei tahagi kedagi kinno meelitada. Plakatifoto koos koeraga poseerivast Channing Tatumist ei anna aimugi, mis filmiga päriselt tegu on, pane sinna juurde veel kõige mittemidagiütlevam pealkiri ja vaataja lööb lihtsalt käega. Pärast koroonavaakumit, kui kinokavades puhus tõepoolest tuul, on praegu valikut küllalt ning kahtlasemad filmid jäetakse lihtsalt kõrvale. Kui poleks olnud mõnd kiitvat arvustust, siis ei oleks ilmselt isegi sellele võimalust andnud.\n\nTegelikult on \"Koer\" aga palju tugevam, kui ma esialgu arvata oskasin. Kuigi film kasutab ka mitmeid Hollywoodi kommertskino vahendeid (kas oli ikka päriselt vaja tuua sisse piinlik tantra jooga episood?), siis südames on tegu ikkagi minimalistliku, vaat et isegi indie 'liku teekonnafilmiga. Häid road movie 'sid kohtab ühe vähem ja \"Koer\" on selles vallas hea erand: heas mõttes klassikaline lugu, kus mees rändab läbi Ameerika, et viia üks temperamente koer oma peremehe matustele, kuid ootamatult avastab selle reisi käigus ka iseennast.\n\n\"Koer\" (\"Dog\") Autor/allikas: ZUMAPRESS.com\n\nMidagi maailmamuutvat seega \"Koerast\" oodata ei tasu, aga eluterve huumor ja hästi kirjutatud stsenaarium hoiavad seda lugu hästi koos, ka filmi süda on õige koha peal. Hollywoodis on sõjaveteranidest kõvasti filme tehtud, üks pateetilisem kui teine, \"Koer\" on neist kindlasti üks kergemaid, aga seejuures ka elulisemaid-tõsiseltvõetavamaid.\n\nEi tasu unustada seda, et tegemist on Channing Tatumi esimese lavastajatööga, jääb vaid loota, et kehvapoolsetes komöödiates näitlemise asemel jätkaks ta ka tulevikus korralikult läbi töötatud draamadega. Raskeks ajaks turgutav vaatamine.\n\nKõigile õrna hingega vaatajatele ka spoiler: koer ei saa lõpus surma. Arvestades iga teist õudusfilmi, kus külma südamega loomi tapetakse, tuleb seda vist mainida.\n\n\"Spencer\"\nRežissöör: Pablo Larrain\n\nKas me tahame näha ajal, kui meist 1000 kilomeetri kaugusel käib kohutav sõjategevus, kuidas rikkad inimesed vaevlevad eksistentsiaalses kriisis? Pealtnäha on see viimane asi, mis hetkel vaatamislauale võiks jõuda, aga Tšiili tipplavastaja Pablo Larraini sissevaade printsess Diana ellu on nii nüansirohke ja ootamatult universaalne, et ei mõju ka kriisiajal kuidagi elukaugelt. Pigem isegi vastupidi: Larrain kisub vägivaldselt maha kuningapere naeruväärsed kardinad (kohati isegi sõna otseses mõttes!) ja näitab inimesi nende tagasi kogu ebatäiuses.\n\nLarraini valitud fookus on ootamatu: vaatajale ei hakata Vikipeediat lahti jutustama, eeldatakse, et enamik meist on selle looga juba kursis, mistõttu toimub kogu tegevus vaid mõne päeva jooksul maamajas, kus kuningapere tähistab jõulupühi. Ka nendes kitsastes raamides ei näidata meile mitte otseselt sündmuseid, vaid sellele eelnevaid-järgnevaid reaktsioone, režissööri ei huvita Briti kuningapere ümbritsev ebavajalike kommete rägastik, kui üldse, siis heidab ta nende üle nalja, ent neile ei pühendata liialt ekraaniaega. Pigem on vaataja printsess Dianaga silmitsi, üksi, kohati ebamugavalt isoleeritud olukorras, mis annab filmile isegi psühholoogilise trilleri mõõtme.\n\n\"Spencer\" Autor/allikas: Capitol Pictures / Scanpix\n\nLihtne oleks heita filmile ette küünilisust ning kui film vaatajat lõplikult kaasa ei haara, siis võibki selline mulje jääda. Kristen Stewarti kehastatud nimitegelane on stoiline ja emotsioonitu, ta mängib otsekui null-tegelast, kelle sisemised vastuolud, kahtlused ja karid paljastud vaid üksikute psühhootiliste plahvatusena. Sellega peegeldab aga \"Spencer\" imeliselt jõuetukstegevat reaalsust, milles Diana igapäevaselt elas: tema elu, sarnaselt sellele filmile, ongi imekaunis klantspilt, pehmetes toonides muinaslugu, kus ka kõige väiksema eksimuse peale hakkab järjekindel teenijaskond sulle kui paha vaim peale käima.\n\nKui Larraini eelmine biograafiline draama märgilisest naistegelasest – \"Jackie\" – jäi ühetaoliseks oscarbait 'iks, siis \"Spencer\" on tipptasemel autorikino, mis väärib igati tähelepanu. Huvitav oleks teada, kuidas reageerisid kuningapere liikmed sellele filmile? Mitmeid neist ei näita seal just, khm, kõige paremas valguses.\n\n\"Suzanna Andler\"\nRežissöör: Benoit Jacquot\n\nHuvitaval kombel on prantsuse lavastaja Benoit Jacquot' värske film \"Suzanna Andler\" otsekui \"Spenceri\" väiksem õde, sest teemad on üks-ühele samad. Siingi näeme ühe rikka naise kõhklusi, kuhu oma elus edasi liikuda: kas jätta maha rikas mees, kelle vastu tal pole juba aastaid tundeid, või minna elus edasi vanaviisi, surudes sel juhul tahaplaanile enda mõtted ja tunded. Kui \"Spencer\" peidab sinna ka universaalsemaid sõnumeid, siis \"Suzanna Andler\" on klassikaline tõusiklik Euroopa art-house, mis naudib oma mugavuspositsiooni ja ei tahagi sellelt troonilt tavainimeste sekka laskuda.\n\nMõneti teen ma sellega küll filmile liiga, sest kuigi oma sisuliselt on \"Suzanna Andler\" tõesti pisut kõrk ja elukauge, siis koorub sealt tasahilju välja midagi \"Kes kardab Virginia Woolfi\" laadset. Oluline ei ole lõpuks mitte see, millest Charlotte Gainsbourgi kehastatud nimitegelane räägib, vaid mingi salajane, vaid vaevu aimatavalt selguv mäng, mida Suzanna oma abikaasaga mängib. Nende suhe ei allu tavapärastele loogikatele, vaid see on lõputu kassi-hiire mäng, kus üritatakse üksteist üle trumbata, proovile panna, ninapidi vedada. Seda ei tehta aga mitte ainult üksteise hinnaga, vaid mängu rebitakse ka kõik ümberkaudset inimesed, söötes neile ette valesid ja alusetu lubadusi, millest lõpuks kinni ei peeta.\n\n\"Suzanna Andler\" Autor/allikas: Kaader filmist\n\nKuigi filmi 90 minutist saanuks vabalt veerand tundi maha toimetada ning tervik olnuks tugevam, on \"Suzanna Andleri\" kese ikkagi Charlotte Gainsbourg, ilma temata laguneks film koost ning järgi jääks vaid kõle mereäärne villa, kus tegevus toimub. Tema roll näib pealtnäha lihtne: kõik emotsioonid on alla surutud, vaataja näeb vaid üht kalki naist, kelle on elu marutuuled täiesti tundetuks lihvinud. See on aga samuti teesklus, reaalset Suzanna Andlerit näeme neist pisikestes tundesähvatustes, kui ta üürikeseks hetkeks enesevalitsuse kaotab. Paljustki esindab tema tegelaskuju ka filmi põhiolemust: vaatajale esitletakse vaid poolikut reaalsust, lõplik tõde jääbki saladuseks, osad lüngad tuleb lihtsalt saalisolijal endal täita.\n\nBenoit Jacquot' film pole kahtlemata kõigile, sest visuaalselt toimub seal vähe ning pingpongitav dialoog, mis rändab kohati täiesti ebaolulistel radadel, võib paljude jaoks tunduda tühine, kuid kannatlikud vaatajaid ei lahku saalis tühjade pihkudega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kinolevis on praegu vaatamist rohkelt ning kui nädalavahetuseks erilisi plaane pole, võite järgmised päevad uute filmidega täita. Jagub nii kerget meelelahutust kui ka peenemat arthouse 'i, seega kõigile midagi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku\n\n## Põhitekst:\n\nAsekantsler Rein Tammsaar märkis, et Ukraina linnade ja asulate lauspommitamisel ning süütute tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja laste valimatul tapmisel Venemaa vägede poolt on kõik sõjakuriteo tunnused. Mariupoli sünnitusmaja pommitamine on selle kõige tülgastavam näide.\n\nVälisministeeriumi teatel peaksid kõik riigid austama rahvusvahelist humanitaarõigust ja mitte suunama rünnakuid tsiviilohvrite vastu.\n\n\"On äärmiselt kahetsusväärne, et Venemaa ei ole täies mahus võimaldanud tsiviilisikute evakueerimist ja turvaliste humanitaarkoridoride loomist.\"\n\nAsekantsler Tammsaar juhtis Vene saadiku tähelepanu teravalt ka sellele, et jätkates laiaulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu rikub Venemaa kõige räigemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad üles täitma ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 2. märtsist 2022 ning lõpetama otsekohe sõda Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja.\n\nVälisministeerium teatas, et kutsub Venemaad üles lõpetama valeinfo levitamist ja laimukampaaniat Ukraina, Ukraina juhtkonna ja rahva vastu, aga ka valeväiteid keemia- ja biorelvade paiknemisest Ukraina territooriumil.\n\n\"Mõistame hukka Venemaa poolt oma valenarratiivi esitamiseks nende rahvusvaheliste foorumite kasutamise, kus Venemaa on veel liige või kus tal on veel sõnaõigus.\"\n\nAsekantsler Rein Tammsaar kinnitas Vene saadikule, et Eesti toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu ja Eesti kasutab ka edaspidi Ukraina toetuseks kõiki Eesti kasutuses olevaid vahendeid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti välisministeerium kutsus esimest korda pärast sõja algust 24. veebruaril välja Venemaa suursaadiku, et avaldada hukkamõistu Venemaa jätkuva sõjategevuse ja tsiviilobjektide ründamise vastu Ukrainas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSildaru esimene võistlus pärast olümpiat jäi tugeva tuule tõttu ära\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsiooni ärajäämise tõttu said kõik 14 osalejat laupäevasesse finaali. Finaal algab Eesti aja järgi kell 13.30.\n\nKaks etappi enne hooaja lõppu on Kelly Sildaru 369 punktiga MK-sarja üldarvestuses teisel kohal, esikohta hoiab 580 punkti kogunud Eileen Gu. Pargisõidu üldarvestuses on Sildaru 200 punktiga esikohal, lähim konkurent šveitslanna Sarah Höfflin jääb eestlannast 40 punkti kaugusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel pidanuks Prantsusmaal Tinges'is toimuma freestyle -suusatamise MK-etapi rennisõidu kvalifikatsioon. Tugeva tuule tõttu otsustasid korraldajad võistluse ära jätta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMM-valikmängudeks Austriaga liituvad käsipallikoondisega Eesti tipptegijad\n\n## Põhitekst:\n\nMM-valiksari algas Eesti jaoks novembris, kui Soomes toimunud alagrupiturniiril saavutati teine koht. EM-finaalturniiril osalenud Austria pääses MM-valiksarjas otse teise ringi. Eelmises EM-valiktsüklis olid Eesti ja Austria samas alagrupis ning toona jäi Eesti võõrsil 28:31 (16:16) alla ning Tallinnas peetud teine kohtumine kaotati 27:31 (13:18), vahendab Handball.ee.\n\nEesti koondis saab eelseisvateks valikmängudeks kokku praktiliselt parima võimaliku koosseisu. Vaid joonemängijate osas on paar puudujat, sest Hendrik Varul taastub vigastusest ning Soomes leiba teeniv Armi Pärt jääb sel korral töökohustuste tõttu eemale. Meeskond koguneb esmaspäeval Tallinnas ja sõidab kolmapäeval Austriasse.\n\n\"Valik on mõnes mõttes muutunud isegi raskemaks, sest meil on palju häid ja kogenud mängijaid. Aga samas andsime eelmisel aastal Bahreinis ja Riia-turniiril võimaluse noortele ning mitmed kasutasid šansi ära. Nii mängisid end koosseisu näiteks David Mamporia ja Mihkel Lõpp,\" selgitas 17 mängijat koondisesse kaasanud peatreener Thomas Sivertsson.\n\nKoosseisus on viimasel 16 aastal Eesti aasta parima käsipalluri tiitlid omavahel ära jaganud Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Martin Johannson ja Karl Toom. Jaanimaa ja Patrail jooksid viimati Eesti koondise särgis koos platsile 11 kuud tagasi Tallinnas just Austria vastu. Bregenzis toimuv avamäng saab Patraili jaoks olema sajas koondisemäng.\n\n\"Mait ühineb meiega alles Austrias, sest tal on pühapäeval hiline liigamäng Saksamaal. Tema kogemuste ja rolli juures meeskonnas ei näe ma probleemi, et ta Tallinna-treeningud vahele jätab. Pühapäeval selgub ka, kas Alfred Timmo saab vigastuse järgselt Norras platsile joosta ja seeläbi siis ka koondisega ühineda,\" sõnas Sivertsson.\n\n\"Ideaalset olukorda pole üheski rahvuskoondises kunagi. Meilgi on mõnel palluril mänguaeg kahanenud, teistel roll jälle kasvanud. Patrail on uue peatreeneri, mu hea sõbra Ljubomir Vranjesi käe all rohkem platsile saanud, kuid Toomile on mänguaega vähem jagunud,\" ütles Sivertsson.\n\nEesti koondisse mahub sel korral pallureid kuue riigi 11 klubist, aga Sivertsson hoiab kõigil püsivalt silma peal. \"Eesti ja Balti liiga mänge näen internetist ning välisklubides pallivate meestega hoian ühendust telefonitsi ja vajadusel leian ka nende mängude videod,\" selgitas 57-aastane rootslane.\n\nEt Eesti viimasest kohtumisest Austriaga pole aastatki möödas, siis tundmatu vastasega tegu ei ole. \"Võrreldes EM-valikmängudega on vastasel tagasi nende suurim staar Nikola Bilyk, aga samas on mitmeid puudujaid. Keskendume treeningutel nii Austria tegemistele, kui ka sellele, mida parandada oma mängus,\" lausus Sivertsson.\n\nAustria ja Eesti esimene kohtumine neljapäeval, 17. märtsil Bregenzis algab Eesti aja järgi kell 20.00. Teine kohtumine peetakse pühapäeval, 20. märtsil Kalevi spordihallis, kus pall pannakse mängu kell 19.40.\n\nEesti koondis MM-valikmängudeks Austriaga:\n\nMartin Johannson (Bukaresti Steaua)\nMait Patrail (Rhein-Neckar Löwen)\nKarl Toom (HSC 2000 Coburg)\nKarl Roosna (1. VfL Potsdam)\nDener Jaanimaa (Daido Steel HC)\nAlfred Timmo (Fjellhammer IL)\nMarkus Viitkar (Karjaa BK-46)\nHenri Sillaste, Andris Celminš, Ülljo Pihus (kõik Põlva Serviti)\nRasmus Ots, Ott Varik, Mihkel Lõpp (kõik Viljandi HC)\nArmis Priskus, Kaspar Lees, Jürgen Rooba (kõik HC Tallinn)\nDavid Mamporia (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper)\n\nPeatreener: Thomas Sivertsson\nTreenerid: Martin Noodla ja Janne Ekman\nFüsioterapeudid: Margus Parts ja Allar Lamp\nDelegatsioonijuht: Priit Allikivi\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal peab Eesti meeste käsipallikoondis kaks tähtsat mängu, kui 2023. aasta MM-valikmängude raames minnakse vastamisi Austriaga. 17. märtsil mängitakse Austrias ja 20. märtsil kohtutakse Kalevi spordihallis. Paari võitja läheb järgmises ringis vastamisi Islandiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElektri börsihind langeb laupäeval 121 eurole\n\n## Põhitekst:\n\nSee on soodsaim päeva keskmine elektrihind alates 7. märtsist.\n\nSoodsam on elekter laupäeval kella 16-17 vahel, kui elektri hind on 57,98 eurot megavatt-tunnist.\n\nKallim on elekter kella 19-20 vahel, kui elekter maksab 225,03 eurot megavatt tunnist.\n\nLätis ja Leedus on laupäeval Eestiga sama hind. Soome päeva keskmine hind on aga 96,07 eurot megavatt-tunnist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektri börsihind langeb laupäeval elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas keskmiselt 121,17 eurole megavatt-tunni eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSigne Riisalo: uus perehüvitiste seadus ei jäta lapsevanemaid toest ilma\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogus menetlemisel oleva eelnõu eesmärk on täiendada ja täpsustada juba 2018. aastal riigikogus vastu võetud mitmeid vanemahüvitise määramise ja maksmise põhimõtteid. Seda selleks, et peredel oleks selge ja ühene arusaam, mis õigused neil seoses perehüvitistega täpselt on, ning et sotsiaalkindlustusametil, kes on perehüvitiste määraja ja maksja, oleks ühtlasi võimalik rakendada ühetaolist halduspraktikat.\n\nTäiendavalt muudetakse eelnõuga ka vanemahüvitise ja -puhkuse tingimusi olukorras, kus laps sünnib surnult või lahkub meie hulgast 70 päeva jooksul pärast sündi. Samuti laiendatakse elatisabi regulatsiooni, mille tulemusel tagatakse elatisabi maksmine edaspidi ka nendele lastele, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja kelle suhtes on käimas näiteks pankrotimenetlus.\n\nLisaks veel palju muud, mis juba varasemalt meediast läbi käinud. Seetõttu ongi äärmiselt oluline, et eelnimetatud muudatused saaksid riigikogus menetletud ning eesoleval 1. aprillil jõustuksid, mil jõustub ühtlasi ka juba vastuvõetud vanemahüvitist puudutavad baasmuudatused.\n\n2018. aastal vastu võetud ja selle aasta 1. aprillist jõustuvates vanemahüvitist puudutavates sätetes on lapsevanema uus abikaasa võrdsustatud lapsevanema registreeritud elukaaslasega, mis tagab ühtlasi ka erinevate perede võrdse kohtlemise.\n\nEelnimetatud eelnõuga oli soov ka perehüvitiste seaduses ja sellega seonduvalt sotsiaalmaksu ja töölepingu seaduse tekstis läbivalt võrdsustada lapsevanema registreeritud elukaaslane lapsevanem abikaasaga, paraku olime aga sunnitud sellest loobuma, sest ei leidnud parlamendis piisavalt toetust, et inimestele seesugust võrdset kohtlemist tagada.\n\nEestis saab igal kuul sellele vaatamata vanemahüvitist 18 500 ema ning isa ja kuna kaalul on nii paljude perede õigustatud ootus, et perehüvitiste süsteem toimiks laitmatult, olime sunnitud eelnõus registreeritud elukaaslaste kui mitte bioloogiliste vanemate osas praegu veel selle möönduse tegema.\n\nAlates kooseluseaduse jõustumisest 2016. aastal on sõlmitud Eestis kokku ligikaudu 200 kooselulepingut. Kui varasematel aastatel on aasta keskmine jäänud 20 kanti, siis eelmisel aastal registreeriti juba ligikaudu 60 kooselu. Seetõttu ongi meie jaoks oluline, et kõiki inimesi kõikides kooseludes koheldakse võrdselt.\n\n2019. aastal tegi riigikohus lahendi, mis võrdsustas abikaasa ja registreeritud elukaaslase. Õiguse rakendamisel tuleb ametkondadel seega lähtuda kohtute otsustest ja riigikohtu asjassepuutuvast praktikast. See aga ei tähenda, et oleksime vastava muudatuse seadusesse viimise osas alla andnud.\n\nJätkame tööd selle nimel, et täiskasvanute valitud erinevad kooseluvormid oleksid seaduse ees võrdsed, lähtudes seejuures alati laste heaolust. Sel ajal ei jää aga mitte ükski lapsevanem või laps riigi toest ilma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata sellele, et valitsusele esitatud perehüvitiste seaduse eelnõu nägi ette ka registreeritud elukaaslase samalaadse kohtlemise abikaasaga, tuli riigikogus teha siiski kompromiss, mis \"registreeritud elukaaslase\" eelnõu menetlemisest välja jättis. See aga ei tähenda, et ükski laps või lapsevanem jääks ilma peretoetustest või vanemahüvitisest, kirjutab Signe Riisalo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEestisse on tulnud üle 14 000 sõjapõgeniku Ukrainast\n\n## Põhitekst:\n\nSaabujate hulgas on olnud vähemalt 4953 last.\n\nKõigist saabujatest on transiidil olnud 3476 inimest. Seega on neist eeldatavalt Eestisse jäänud 10 789 inimest.\n\nSaabujate hulgas on ka neid Ukraina kodanikke, kellel oli enne 24. veebruarit õigus Eestis viibida.\n\nNeljapäeval, 10. märtsil saabus Eestisse 1777 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget (sh 702 last), kellest 472 olid transiidil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei- ja piirivalveameti andmetel on alates 27. veebruarist kuni 10. märtsini Eestisse saabunud 14 265 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome võib Helsingi laevatehase Venemaa sidemete pärast kaotada palju raha\n\n## Põhitekst:\n\nSoome riigile kuuluv rahastusühing Finnvera garanteerib enam kui 200 miljoni euro ulatuses laene, millega rahastatakse Helsingi laevatehases kahe kruiisilaeva ehitamist.\n\nTehas kuulub alates 2015. aastast Venemaa riigifirmale United Shipbuilding Corporation (USC). Moskva-vastased sanktsioonid võivad nüüd tõsiselt mõjutada selle firma äritegevust.\n\n\"Võin öelda seda, et Venemaa olukord on oluliselt muutunud. Finnvera lõpetas 22. veebruaril Venemaale ekspordigarantiide andmise. Üksikasju ma kommenteerida ei saa,\" ütles Finnvera ärijuht Jussi Haarasilta.\n\nFinnvera definitsiooni järgi peaks ekspordigarantii, mille raames käendatakse erinevaid laene, tooma kasu Soome majandusarengule. Kui algne laenuvõtja makseid ei täida, siis vastutab laenu eest käendaja, vahendas Yle.\n\nFinnvera peab oma tegevuses järgima finantskonfidentsiaalsust puudutavaid regulatsioone. Seetõttu ei saagi Finnvera Helsingi laevatehasega seotud küsimuste suhtes täpsemat informatsiooni anda.\n\nUSC pole Euroopa Liidu Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirjas. Venemaa majanduse allakäik mõjutab aga ka Helsingi laevatehase tegevust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingi laevatehas Arctech Helsinki Shipyard (AHS) kuulub Venemaa riigifirmale ja Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu võivad Soome maksumaksjad ilma jääda nüüd kümnetest miljonitest eurodest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu jõulukuusest valminud pesapakud pakuvad kodu kakkudele\n\n## Põhitekst:\n\nPesapakud tellis mahetootja Tammevald OÜ, et tõrjuda puuviljaaedadest ja metsaistandikest hiiri.\n\n\"Hiired kahjustavad noori puutaimi, kui söövad nende tüvedelt koort. Kuna kõik kakkude liigid toituvad hiirtest, sobivad nad hästi põldudelt, aianditest ja metsaistandikest hiiri püüdma, sest suudavad lennates läbida suuri vahemaid,\" selgitas keskkonnateadlane Jüri Järvis.\n\nSeekordne Tartu jõulukuusk toodi Võru vallast Koloreino külast Lupi kinnistult. Tartu linn ootas kuusepakkumisi neilt maaomanikelt, kellel oli plaanis suur kuusepuu lähiajal mingil põhjusel maha võtta.\n\n17-meetrisest puust tehti nii pesapakud lindudele kui ka astmepakud Kvissentali suunduva jõeäärse matkaraja jaoks.\n\nTartu jõulupuust valminud pesapakud Autor/allikas: Pressimaterjal\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu raekoja platsi jõulukuusest valminud lindude pesapakud on valmis ja saadeti Viljandi maakonna kakkudele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWilliamsi vormel läks hooajaeelsel treeningul põlema\n\n## Põhitekst:\n\nPõlengu põhjustasid vormeli pidurid, mistõttu kaotas Latifi oma vormeli üle juhitavuse ja sõitis rajalt välja. Turvapersonal kustutas põlengu koheselt ja Latifi pääses olukorrast vigastusteta.\n\nNot the way Latifi wanted to end his morning #F1 #F1Testing #Autosport pic.twitter.com/APjTnkQKGF\n\n— Autosport (@autosport) March 11, 2022\n\nHommikusel treeningul näitas parimat aega prantslane Esteban Ocon (Alpine; 1.34,276), kes edestas Charles Leclerci (Ferrari; +0,090) ja Max Verstappenit (Red Bull; +1,598).\n\nNeljapäeva hommikul oli kõige kiirem mees Charles Leclerc (1.34,531), õhtusel treeningul sõitis kõige kiirema aja välja Pierre Gasly (AlphaTauri; 1.33,902).\n\nVormel-1 uue hooaja avaetapp toimub 18.-20. märtsil Bahreinis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 hooajaeelsel treeningul Bahreinis pidi Williamsi sõitja Nicholas Latifi katkestama, kuna kanadalase vormel läks põlema.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus Dua Lipa ja Megan Thee Stallioni ühine singel \"Sweetest Pie\"\n\n## Põhitekst:\n\nLauljate sõnul said nad \"Sweetest Pie\" muusikavideo loomiseks inspiratsiooni muinasjutust \"Hans ja Grete\".\n\nVideo lavastas Dave Meyers, kes on teinud muusikavideoid ka sellistele kuulsatele artistidele, nagu näiteks Kendrick Lamar, Normani, Drake, Ariana Grande ja Taylor Swift.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusikud Dua Lipa ja Megan Thee Stallion avaldasid ühise loo \"Sweetest Pie\". Loole ilmus ka muusikavideo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEksperdid: Eesti kinnisvaraturg on Ukraina sõjagrande finaleootel\n\n## Põhitekst:\n\nToomparki hinnangul saab hetkel täheldada mõningast liikumist üüriturul.\n\n\"Kui esialgu käis avalikkusest läbi, et Eestisse jõuab 10 000 sõjapõgenikku, siis nüüd on selge, et see number saab olema palju suurem. Olen kuulnud prognoose ka paarikümnest tuhandest. Neil kõigil tuleb mingil hetkel võtta turult üüripakkumine,\" rääkis Toompark ERR-ile.\n\nToompark vaatas äsja Tallinna üürituru pakkumisi ja märkas, et on vähenenud kahe-kolmetoaliste korterite hulk nii kesklinnas kui ka \"mägedel\". \"Ilmselt lähevad praegu odavamad korterid, kuigi ka odavamad korterid on ukrainlastele väga kallid, sest nad on pidanud kogu oma elu traagilistel põhjustel maha jätma,\" ütles ta.\n\nToompargi hinnangul võiks nõudluse kasv viia hinnatõusuni, kuid Eesti inimesed on väga abivalmid ja on andnud korterid üürile tegelikult soodushinnaga. \"Teha praegu uusi investeeringuid üüriturul on oportunistlik. Selge on, et üüripakkumised on turult kiiresti kadumas ja pikemas perspektiivis tuleb defitsiit sinna tagasi. Pakkumised hakkasid vähenema 2021. aasta sügisel, kuid tänavu jaanuaris oli üüriturul pakkumiste hulk selline tavaline keskmine. Nüüd on siis tulemas peale uusi noppijaid,\" kommenteeris Toompark.\n\nKui üüriturul on elevuse märke, siis kinnisvaraarenduses ollakse selgelt Ukraina sõja tulemuste ootel. \"Tänaseks on sõda kestnud 16 päeva. Küsisin hiljuti ühelt arendajalt, kas ta oleks valmis ostma arendatava krundi? Arendaja ei osanudki kohe vastata. Riskid on praegu suured. Uusi projekte ei alustata. Küsimus on selles, kas lüüa kopp maha, sest see on selline point of no return, millest alates tuleb palju raha investeerida. Olukord on sama nagu oli 2020. aasta aprillis, kui algas koroonapandeemia. Ka siis tõmmati mingi hulk projekte seisma, oodati taeva selginemist. Kui seni on arenduste turul tegemist defitsiidiga, siis nüüd on ostunõudlus sama küsimuse ees, mis saab edasi?\" rääkis analüütik.\n\nToompark märgib, et riskantses keskkonnas teevad tehinguid ainult julged ja rumalad. \"Mõnikord saavad need omadused ka ühes inimeses kokku. Eks Ukraina sõja lõpus on näha, kes tegi õigeid otsuseid ja kes valesid,\" lisas Toompark.\n\nPindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütleb, et kinnisvaraturg oma hirmude ja ahnustega on nagu kõik teisedki turud hetkel ooterežiimil. \"Me keegi ei tea, mis edasi saab. Kõik, kes täna midagi öelda proovivad, on nagu osalejad \"Selgeltnägijate tuleproovis\". Mis saab edasi, milline on Ukraina sõja grande finale, sõltub kahest-kolmest inimesest maailmas,\" rääkis Sooman.\n\nTemagi sõnul elame hetkel läbi esimest ehmatust, mis on väga sarnane koroonapandeemia algusega 2020. aasta kevadel.\n\nKa üüriturust täpsemalt rääkimiseks on olukord veel liiga värske, leidis Sooman. \"Tänaseks pole aru saadud, kui maksevõimelised on Ukraina sõjapõgenikud. Põgenikud on katustermin: seal hulgas on inimesi, kes tulid kahe kompsuga kui ka inimesi, kellel oli autopagasiruum raha täis. Hetkel elab enamik neist aga riigi ja eraisikute abi toel,\" ütles Sooman.\n\nMis mõju põgenikud üüriturule avaldavad, selgub täpsemalt alles nädalaid või kuid hiljem, kui on selge, kes jääb siia pikemalt. \"Seal on samuti sõja grande finale küsimus: kas inimesed saavad kodumaale tagasi pöörduda või polegi neil enam kunagi kuhugi tagasi minna,\" lisas Sooman.\n\nMaa-ameti andmetel tehti tänavu jaanuaris Eesti kinnisvaraturul 3768 ostu-müügitehingut. Tehinguid oli 2 protsenti vähem kui aasta tagasi jaanuaris ja eelnenud kuuga võrreldes 29 protsenti vähem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kinnisvaraanalüütikute Tõnu Toompargi ja Peep Soomani hinnangul elab Eesti kinnisvaraturg hetkel üle samasugust halvavat ehmatust, kui oli koroonapandeemia alguses kaks aastat tagasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti suusatajad Falunis 30 parema hulka ei pääsenud\n\n## Põhitekst:\n\nMeestest näitas kvalifikatsioonis parimat aega soomlane Joni Mäki (2.51,58). Talle järgnesid norralane Sivert Wiig (+0,69) ja rootslane Calle Halfvarsson (+1,41).\n\nEestlastest tegi parima tulemuse Marko Kilp, kes sai 42. koha (+10,41). Karl Sebastian Dremljuga lõpetas võistluse 43. kohal (+10,42), Martin Himma oli 55. (+13,77) ja Kristjan Koll 62. (+20,33).\n\nNaiste arvestuses näitas kvalifikatsioonis kõige kiiremat minekut rootslanna Jonna Sundling (3.12,19). Esikolmikusse pääsesid veel soomlannad Jasmi Joensuu (+8,41) ja Johanna Matintalo (+8,86). Ainsana eestlasena osales kvalifikatsioonis Aveli Uustalu, kes sai 51. koha (+33,67).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Murdmaasuusatamise MK-etapil Falunis sõideti reedel sprindi kvalifikatsiooni sõidud. Eesti suusasprinterid edasi ei pääsenud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHelika Mäekivi: keelekorraldusest kirjakeeleni\n\n## Põhitekst:\n\nVeebruaris ERR-i portaalis ilmunud kirjatükis oli juttu sellest, kuidas keeles on korraga vaja nii muutumist kui ka püsimist. Selle tasakaalu hoidmise eest hoolitseb keelekorraldus, mis Krista Kerge sõnul \"jälgib ja uurib tegelikku keelekasutust ja annab juhiseid selleks, et meie ühissuhtlus ja ühiskirjakeel oleks ühemõtteline ja enamikule vastuvõetav ning et oma stiilitaju saaks kontrollida.\"\n\nSelle kohta, mis on kirjakeel*, on mitmesuguseid määratlusi, kuid kui tuntumate autorite mõtteid üldistada, siis võiks selle all silmas pidada teadlikult korrastatud, arendatud, rikastatud ja ajakohastatud keelevarianti, mida on vaja ametlikus ja avalikus suhtluses.\n\nTiit Hennoste järgi on kirjakeel allkeelena riigi toimimiseks vajalik, see peab olema lihtsasti omandatav ja veatu. Krista Kerge on tabavalt sõnastanud sellega kaasneva dilemma: \"Kirjakeel on […] ühtaegu ajalik ja ajatu, kollektiivne ja individuaalne, korrastatud ja muutlik.\"\n\nIgas keeles võiks olla mingi variant, mida enamik rahvast mõistab. Kirjakeel võimaldabki meil avalikus ja ametlikus ruumis üksteisest enam-vähem ühtemoodi aru saada, suhelgu me siis ministeeriumiga, üksikametnikuga, juristi, õppejõu või kolleegiga, vaadaku me uudiseid, esitagu ettekandeid või käigu koolitustel. Kirjakeel moodustab vundamendi, millele saab tugineda näiteks oskuskeel.\n\nKirjakeelt tuleb õppida. \"Kirjakeel ei ole kellegi kodukeel, kirjakeel on kultuurikeel, selle piirid on keelekorraldusotsustega üsna täpselt määratud ja need normid tuleb selgeks õppida, et haritud inimene suudaks toime tulla oma ülesannetega kirjakeelses tekstimaailmas,\" on öelnud Reet Kasik.\n\nSelleks, et kirjakeelt saaks hästi omandada, saab palju ära teha suunava keelekorraldusega, mille ülesanne on Tiiu Erelti järgi \"kirjakeele seisundi ja soovitatavate arengute teatavaks tegemine (vajaduse korral ka ebasoovitatavaile kõrvalekaldeile osutamine). Esiplaanil on positiivne info keeleliste vahendite rikkusest, sh potentsiaalsetest keelenditest, et tulla toime mis tahes uudses keelesituatsioonis\".\n\nKirjakeele norm koos sõnatähenduste soovitustega on kirjas õigekeelsussõnaraamatus. Praegu valmib eesti keele seletava sõnaraamatu eeskujul Sõnaveebi ühendsõnastik, mis \"esitab eeskätt üldkeele infot\".\n\nSeega on õigekeelsussõnaraamatul ja ühendsõnastikul täiesti erinevad ülesanded.\n\nEsimene näitab avaliku ja ametliku suhtluse keelt ja selle hoidmise võimalusi, andes lahkeid soovitusi sõnatähenduste ja -vormide täpsuse ja selguse suurendamise kohta (ümber töötlema ≠ ümber töötama või töötlema; õhkama ≠ õhkima; piloteerima > 1. lennukit, võidusõiduautot juhtima, 2. katsetama, proovima; retseptuur ≠ retsept; koheselt > kohe).\n\nTeine kirjeldab keeles oleva sõnavara rikkust ja variante, mis võivad olla tegelikus keelekasutuses võrdsed (ümber töötlema = ümber töötama = töötlema; õhkama = õhkima; piloteerima = 1. lennukit, võidusõiduautot juhtima, 2. katsetama = proovima; retseptuur = retsept; koheselt = kohe).\n\nKui need kaks eri ülesandega keelevarianti ühte sõnastikku kokku panna, hakkab üks neist paratamatult kannatama. Praegusel juhul on selleks kirjakeele kiht, mis jääb kuni uue ÕS-i ilmumiseni 2025. aastal vaeslapse ossa.\n\nSiiski võib ühendsõnastikust leida suunava keelekorralduse rubriigi \"ÕS soovitab\". Selles antakse heakeelsussoovitusi, mille hulk üha kasvab. Nagu aga Hille Saluäär hiljutises kirjutises leidis, näib, et selle juures on söakusest veidi vajaka jäänud.\n\nSama leiab Peep Nemvalts: \"Praeguses seisus on ilmselt paljudel raske aru saada, kas ja mida EKI ÜS soovitab või miks üksnes registreerib kirjalike tekstidena talletatud keele sõnu ja vorme.\"\n\nSõnaveebi avalehel on otsingukasti kirjutatud: \"Otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid\", aga samal ajal veendakse otsijat, et neid ei tasu tegelikult täie tõsidusega võtta. Tähendust täie tõsidusega otsiv keelekasutaja võib seepärast praeguste soovituste lugemisel selguse asemel hoopis segadusse sattuda.\n\nÜks selle põhjusi võibki olla eelöeldus: Sõnaveebiga püütakse rahuldada iga keelekasutaja vajadusi. Korraga püütakse anda teavet ja soovitusi nii keeleõppijale, terminoloogile, murdehuvilisele, kõnekeele uurijale kui ka tõlkijale. See oleks nagu šampoon, palsam ja dušigeel korraga, kõik-ühes-lahendus. Osale keelekasutajatest sobib selline sõnaraamat hästi, aga kõigile kahjuks mitte.\n\nSuur hulk keelepraktikuid – keelehooldajad – kannab oma igapäevatöös hoolt eeskätt kirjakeele püsimise ja ühtsuse eest. Kasutusjuhendeid, aruandeid, ülevaateid, käsiraamatuid, juhiseid, CV-sid, õigusakte, õpikuid ja osaliselt ka meediatekste koostatakse kirjakeeles. Tarbetekstis peavad sõnatähendused seega olema hoolikalt kaalutud, võimalikult ühemõttelised või kontekstipõhised, et lugejad neid hästi mõistaksid.\n\n\"Nii tuntakse ühendsõnastikus puudust nn nõudliku keelekasutaja vaatest, kus võiks olla tähelepanu keskmes kirjakeel.\"\n\nSeepärast ei sobi kirjakeele hoidjatele Sõnaveebi ühendsõnastiku igamehelahendus. Kui kõik-ühes-tulemuse kohta saab öelda, et see ajab üldjoontes asja ära, siis spetsialist sooviks spetsiaalsemat lahendust. Nii tuntakse ühendsõnastikus puudust nn nõudliku keelekasutaja vaatest, kus võiks olla tähelepanu keskmes kirjakeel, mille kohta antaks tähenduste selgust suurendavaid soovitusi ja kirjeldataks ebaselgete, -täpsete või sobimatute tähenduste põhjusi.\n\nPraegu on Sõnaveebis võimalik valida keeleõppija vaade ning teha valikuid endale meelepäraste terminibaaside või keelte vahel. Tehniliselt oleks ehk võimalik luua ka praktikuid rõõmustav ÕS-i vaade. Nii nagu ükski juuksur ei soovita oma klientidele kasutada juuste pesemiseks sama vahendit, mida ihu jaoks, nii ei soovi ka keelepraktik lähtuda oma töös põhimõttest, et ühed sünonüümid kõik.\n\nKui naasta lause \"Üldkeele tähendusi ei normita, vaid need kujunevad keelekasutuses\" juurde, siis võiks ÕS-i vaates olla selle kõrval nending: \"Kirjakeele tähendusi ei normita, kuid keelekorraldus annab selle selguse ja täpsuse hoidmiseks suunavaid soovitusi.\"\n\nPraktikud saavad viia need keelekasutajateni, nagu kirjeldab Peep Nemvalts: \"Sihipäraselt välja töötatud soovitused ja uuendid võivad rikastada ka keelesüsteemi […] ning keeletoimetajad, õpetajad jt asjatundjad saavad mõistuspäraselt hooldada avaliku suhtluse keelt.\"\n\nLõpetada võiks Rein Kulli 1971. aastal kirjutatud, kuid ikka veel kehtivate sõnadega:\n\n\"Tänapäeva arenenud kirjakeel ed on väga rikkad ja mitmepalgelised. See annab kirjakeel e kasutajaile palju võimalusi. Kuid see talitlusvabadus ei saa olla piiramatu. Ikka ja jälle tuleb endale aru anda, kus, mida, millal ja milleks. Kui võrrelda stiihiliselt arenevat rahvakeelt taltsutamata, metsiku hobuga, siis kirjakeel on hästi treenitud ja sõitjale kuuletuv võluratsu, millega võime hüpata kõrgele ja kaugele, lasta kerget traavi või tulist galoppi, kapata kaugeile maile, söösta tulevikku või matkata minevikus. Ratsu on hea, ülejäänu oleneb ratsanikust. (Ka see, kas ta metsistub või mitte, kas omandab halbu harjumusi jne.)\"\n\nLoodetavasti ei katke ühendsõnastiku loomisega (või sellele vaatamata) võluratsu treenimise järjepidevus ja 2025. aastal võib oodata rikkaliku ja ajakohase kirjakeele sõnavara ja soovitustikuga ÕS-i.\n\n* Selles kirjatükis räägitakse üksnes kirjakeelest, seadmata kuidagi kahtluse alla teiste keelevariantide (allkeelte) olemasolu ja vajadust nende järele keele kui terviku arendamisel ja rikastamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suur hulk keelepraktikuid kannab oma igapäevatöös hoolt eeskätt kirjakeele püsimise ja ühtsuse eest. Kasutusjuhendeid, ülevaateid, CV-sid, õigusakte ja õpikuid koostatakse kirjakeeles. Tarbetekstis peavad sõnatähendused seega olema hoolikalt kaalutud ja võimalikult ühemõttelised, et lugejad neid hästi mõistaksid, kirjutab Helika Mäekivi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLoe katkendit Byung-Chul Hani teosest \"Läbipaistvusühiskond\"\n\n## Põhitekst:\n\nKümne aasta eest ilmunud \"Läbipaistvusühiskonnas\" ütleb Han, et läbipaistvusest on saanud lööksõna, mis valitseb kogu avalikku mõtlemist, ning kui seostada seda ainult korruptsiooni ja informatsioonivabadusega, siis pole selle ulatusest aru saadud. Ta näeb läbipaistvusnõudes süsteemset sundi, mis hõlmab kõiki ühiskondlikke protsesse ja püüab neid muuta siledateks, isikupäratuteks ja tähendusetuteks operatsioonideks üha kiirenevas informatsioonivoos. Ta selgitab seda sundi näiteks selliste märksõnadega nagu positiivühiskond, intiimühiskond, pornoühiskond ja kontrolliühiskond ning astub kohati lausa manifesteerivalt välja kire, saladuse, maskide, fantaasia, näivuse ja hämaruse eest, sest ainult varjatu saab sütitada ning lubada võrgutavalt mängida.\n\nKatkend:\n\nLäbipaistvus on tänapäeval lööksõna, mis valitseb kogu avalikku diskursust, ilma võistlejata. Eriti rõhutatakse teda siis, kui juttu tuleb informatsioonivabadusest. Läbipaistvuse nõue ulatub kõikjale, seda fetišeeritakse ja totaliseeritakse, sest toimunud on paradigma muutus, mis ei piirdu üksnes poliitika ja majandusega. Negatiivsuse ühiskond annab nüüd teed ühiskonnale, mis kõrvaldab negatiivsust järjest enam positiivsuse kasuks. Seepärast manifesteerub läbipaistvusühiskond ennekõike positiivühiskonnana.\n\nAsjad muutuvad läbipaistvaks, kui nad on kogu negatiivsuse maha raputanud, kui nad on ära silutud ja tasandatud, kui nad vastupanuta lülituvad kapitali, kommunikatsiooni ja informatsiooni libedatesse vooludesse. Toimingud muutuvad läbipaistvaks, kui nendest saavad operatsioonid, kui nad muutuvad juhitavaks, kalkuleeritavaks ja kontrollitavaks. Aeg muutub läbipaistvaks, kui ta on tasandatud käepäraste olevikkude reaks. Isegi tulevik positiviseeritakse optimeeritud olevikuks. Läbipaistev aeg on ilma saatuse ja sündmuseta aeg. Pildid muutuvad läbipaistvaks, kui nad on vabastatud mis tahes dramaturgiast, koreograafiast ja stsenograafiast, hermeneutilisest sügavusest ja isegi tähendusest, nii et nad saavad pornograafilisteks. Pornograafia on silma ja pildi vahetu kontakt. Asjad muutuvad läbipaistvaks, kui nende ainulisus kaob ja neid hakkab väljendama ainult hind. Raha teeb kõik kõigega ühtmoodi võrreldavaks, tühistab mis tahes ainulisuse, mis tahes ühismõõdutuse. Läbipaistvusühiskond on samasuse põrgu.\n\nKes seostab läbipaistvust üksnes korruptsiooni ja informatsioonivabadusega, pole selle ulatust mõistnud. Läbipaistvus on süsteemne sund, mis hõlmab kõiki ühiskondlikke protsesse ja allutab need sügavale muutusele. Tänapäeva ühiskondlik süsteem annab kõik oma protsessid läbipaistvussunni meelevalda, et neid kiirendada ja operatsionaliseerida. Kiirendamistung käib kaasas negatiivsuse kõrvaldamisega. Kommunikatsioon saavutab maksimaalse kiiruse seal, kus samale vastab sama, kus tekib samasuse ahelreaktsioon. Võõra ja teistsuguse negatiivsus ehk teise vastupanu häirib ja aeglustab samasuse libedat kommunikatsiooni. Läbipaistvus stabiliseerib ja kiirendab süsteemi, kuna ta elimineerib teise või võõra. Niisugune süsteemne sund muudab läbipaistvusühiskonna tasalülitatud ühiskonnaks. See ongi tema totalitaarne joon: \"Tasalülitamise uus nimi: läbipaistvus.\" 1\n\nLäbipaistev keel on formaalne, isegi puht masinlik, operatsionaalne keel, kus mingit ambivalentsust enam ei ole. Juba Humboldt osutas fundamentaalsele läbipaistmatusele, mis inimkeele sees elab: \"Keegi ei mõtle sama sõnaga päris täpselt seda, mida keegi teine, ja see erinevus, kui tahes väike, võngub läbi terve keele otsekui ringid vees. Seepärast ongi mõistmine alati ka mittemõistmine, ning mõtete ja tunnete kooskõla ühtlasi nende lahknemine.\" 2 Maailm, mis koosneks ainult informatsioonist ja nimetaks selle häirimatut ringlust kommunikatsiooniks, sarnaneks masinaga. Positiivühiskonda valitseb \"informatsiooni läbipaistvus ja rõvedus sündmusetuks jäänud universumis\". 3 Läbipaistvussund nivelleerib ka inimese, temast saab süsteemi funktsionaalne element. Selles seisnebki läbipaistvuse vägivald.\n\nInimhing vajab ilmselgelt sfääre, kus ta saaks olla omaette ja kuhu teise pilk ei ulatu. Talle on omane läbitungimatus. Totaalne väljavalgustamine kõrvetab ta ära ja kutsub esile erilise hingelise läbipõlemise. Läbipaistev on ainult masin. Spontaansus, sündmuslikkus ja vabadus, mis õieti moodustavadki elu, ei võimalda mingit läbipaistvust. Nii kirjutab ka Wilhelm von Humboldt keele kohta: \"Inimese sees võib tärgata miski, mille põhjust ükski aru eelnenud olukordadest leida ei suuda, [---] ning kui tahetaks välistada niisuguste seletamatute nähtuste võimalikkus, kahjustataks just nende tekke ja teisenemise ajaloolist tõde.\" 4\n\nNaiivne on ka \"postprivaatsuse\" ideoloogia. Läbipaistvuse nimel nõutakse täielikku loobumist privaatsfäärist, sest nii pidavat jõudma läbinähtava kommunikatsioonini. Selline arusaam põhineb rohketel eksitustel. Inimene pole isegi mitte iseenesele läbipaistev. Freudi järgi salgab mina just seda, mida teadvustamatus metsikult jaatab ja himustab. \"See\" [das \" Es\"] jääb mina eest suuresti varjule. Läbi inimhinge kulgeb niisiis mõra, mis ei lase minal iseendaga kooskõlla jõuda. See fundamentaalne mõra teeb eneseläbipaistvuse võimatuks. Ka inimeste vahel paotub mõra. Seepärast ei saagi tekkida interpersonaalset läbipaistvust. Ja ega seda tasugi taotleda. Suhet hoiab elus just see, et teine pole läbipaistev. Georg Simmel kirjutab: \"Absoluutne tunnetus, psühholoogiline ammendavus kainestab meid isegi siis, kui joobumust enne polnudki, see halvab elavad suhted. [---] Suhete viljakas sügavus, mis iga ilmutatud viimase taga ikka veel kõigeviimast aimab ja austab, [---] on lihtsalt tasu selle õrnuse ja enesevalitsuse eest, mis isegi kõige intiimsema, tervet inimest hõlmava suhte puhul ikka respekteerib sisemist privaatsust, piirates küsimise õigust saladuse hoidmise õigusega.\" 5 Läbipaistvussunnil puudub just see \"õrnus\", mis tähendab õieti lugupidamist teisesuse vastu, mida ei tule täielikult elimineerida. Seistes silmitsi läbipaistvuse paatosega, mis tänapäeva ühiskonda haarab, näib olevat hädavajalik harjutada distantsi paatost. Distantsi ja häbi ei saa lõimida kapitali, informatsiooni ja kommunikatsiooni kiirendatud ringlusega. Seepärast hävitataksegi läbipaistvuse nimel kõik diskreetsed tagasitõmbumisruumid. Nad tuuakse päevavalgele ja asutakse neid ekspluateerima. Nii on maailm häbitum ja rohkem alasti.\n\n1 Nii kirjutas Ulrich Schacht oma päevikusse 23. juunil 2011. Vt Ulrich Schacht, Über Schnee und Geschichte. Notate 1983–2011. Berliin, 2012.\n2 Wilhelm von Humboldt, Über die Verschiedenheit des menschlichen Sprachbaues und ihren Einfluß auf die geistige Entwicklung des Menschengeschlechtes. Berliin, 1836, lk 64.\n3 Jean Baudrillard, Die fatalen Strategien. München, 1992, lk 29.\n4 Humboldt, Über die Verschiedenheit des menschlichen Sprachbaues, lk 65.\n5 Georg Simmel, Gesamtausgabe, XI kd, Soziologie. Untersuchungen über die Formen der Vergesellschaftung. Maini-äärne Frankfurt, 1992, lk 405.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Loomingu Raamatukogus ilmus Koreas sündinud filosoofi Byung-Chul Hani teose \"Läbipaistvusühiskond\", mille on saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Hasso Krull. Avaldame teosest lühikese katkendi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKiiev: meeleheitel Putin vallandas kaheksa kindralit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Putin eemaldas ametikohtadelt umbes kaheksa kindralit, kuna nad ei täitnud ülesannet. Uued on ametisse määratud. Saame selgelt aru, mis Vene Föderatsioonis toimub. Võin öelda, et nad on meeleheitel,\" väitis Danilov.\n\nDanilovi väited tulenevad teistest märkidest, et Moskva on rahutu. Sõltumatu Venemaa ajakirjanik Farida Rustamova avaldas 1. märtsil aruande, mis väidab, et Kremli siseringi inimesed on sõja pärast väga rahutud, vahendas New York Post.\n\nAruandes tsiteeriti üht kõrgetasemelist allikat, kes seab Putini meeleseisundi kahtluse alla. \"Ta on solvunud ja vihane. See on paranoia, mis on jõudnud absurdini,\" väitis allikas.\n\nUkraina andmetel on lahingutegevuses saanud surma mitu Venemaa kindralit. Harkivi lähedal toimunud lahingus hukkus kindral Vitali Gerassimov. Ta osales Süüria kodusõjas ja 2014. aastal Krimmi annekteerimisel, teatas Ukraina luure.\n\nKiievi teatel sai Ukraina snaiprite tule läbi surma veel kindral Andrei Suhhovetski. Ta oli samuti Süüria sõja veteran.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina Riikliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov väitis kolmapäeval, et Venemaa president Vladimir Putin on vallandanud juba kaheksa kindralit. Väidetavalt on Putin vihane, kuna Moskva sõjaline tegevus Ukrainas ei edene plaanipäraselt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvuseepos \"Kalevipoeg\" ilmus võrukeelsena\n\n## Põhitekst:\n\nVõru Instituudi direktori ja raamatu toimetaja Rainer Kuuba sõnul sündis võrukeelne \"Kalõvipoig\" mõttest: miks siis eesti rahvuseepos oma sünnilinna keeles kõlada ei võiks?!\n\nTõlkija Urmas Kalla tegi eepose värsivormi võru keelde ümberpanekuga algust mõned aastad tagasi, kui Võru Instituut aitas välja anda pilteepose raamatusarja. See jäi pooleli, aga üks sai selgeks: võru keel paneb \"Kalevipoja\" kodusemalt kõlama ja võimaldab näidata meie keele rikkust.\n\nKirjandusteadlane Rein Veidemanngi kirjutas toona: \"… tunnistan, et kui hakkasin seda endale võru keeles kõva häälega ette lugema, saamata aru nii mõnestki sõnast, helises see ometi kirjakeelsest \"Kalevipojast\" kaunimalt.\"\n\nTõlke andis välja Võro Instituut, tõlkis Urmas Kalla, illustreeris Toomas Kuusing.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreutzwaldi \"Kalevipoeg\" ilmus esmakordselt täistõlkes ka võrukeelsena, eepost täiendavad Võrumaa kunstniku Toomas Kuusingu illustratsioonid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMadis Müller: sõja tõttu kestab kiire hinnatõus euroalal kauem\n\n## Põhitekst:\n\nEi oleks iial osanud arvata, et päeval, mil möödus 78 aastat Tallinna pommitamisest, arutame Euroopa Keskpanga nõukogus euroala majandusolukorda ja samal ajal pommitab Venemaa puruks Ukraina linnu.\n\nVõimatu on veel täpselt hinnata Venemaa algatatud sõja majanduslikku mõju, mis esialgu jääb mõistagi Vene sõjategevusest põhjustatud inimliku tragöödia ja julgeolekut puudutavate debattide varju. Samal ajal on tähtis, et Euroopa Keskpank reageeriks muutunud oludele ja teeks vajalikud otsused selleks, et hinnatõus aeglustuks taas eesmärgiks seatud kahe protsendi lähedale.\n\nEnne 24. veebruaril alanud rünnakuid oli mõistlik eeldada, et kiire hinnatõus jääb ajutiseks ning hakkab nii Eestis kui ka ülejäänud euroalal taanduma hiljemalt selle aasta keskpaigas. Hinnatõus kiirenes eelmise aasta teises pooles ja selle põhjuseks olid energiahindade kallinemine ja tarneahelate probleemid.\n\nNüüd on aga selge, et varasemad eeldused enam ei kehti. Sõja esmane mõju väljendub veelgi kallimates gaasi, nafta ja muude toorainete hindades ning kiire hinnatõus kestab kauem. Euroopa Keskpank on just lõpetanud oma majandusprognoosi uuendamise, mis on praegustes oludes muidugi tänamatu töö.\n\nVärskest prognoosist lähtuvalt võiks oodata euroala majandusele sel aastal 3,7-protsendilist kasvu, mis seejärel aeglustub. Seejuures on eelduseks, et sõltumata kiirenevast hinnatõusust, mis vähendab inimeste ostujõudu ja pidurdab majanduskasvu, ei suuda Venemaa-Ukraina sõda täielikult pidurdada koroonakriisist taastuva majanduse hoogu.\n\nEelnevalt mainitud euroala majanduskasvu näitaja pärineb prognoosist, mille koostamise eeldused pandi lukku 2. märtsi seisuga. Praeguseks teame, et Venemaa isoleerimine rahvusvahelisest kaubandusest on möödunud nädala jooksul jõudnud veelgi kaugemale.\n\nSeetõttu koostas ja esitles Euroopa Keskpank ka kahte alternatiivset majandusväljavaate stsenaariumi. Aga neidki stsenaariume tuleks käsitleda vaid praeguse hetke parima, kuid siiski piiratud teadmisena võimalikust majandusarengust.\n\n\"On tõenäoline, et hinnatõus püsib euroalal selle aasta keskmisena viiest protsendist kõrgemal ja aeglustumist võib oodata alles alates järgmisest aastast.\"\n\nKiire hinnatõusu jätkumine vähemalt selle aasta jooksul paistab praegu juba üsna möödapääsmatu. Gaasi hind on alates Venemaa 24. veebruari rünnakute eelsest ajast kallinenud 40 protsenti, nafta 15 protsenti, nisu hind maailmaturul 20 protsenti ja mõne metalli hind veelgi enam. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et hinnatõus püsib euroalal selle aasta keskmisena viiest protsendist kõrgemal ja aeglustumist võib oodata alles alates järgmisest aastast.\n\nKui aga hinnata Venemaa-Ukraina sõja veidi pikemaid tagajärgi, siis võib Euroopas investeeringutele lisahoogu anda vajadus kiiresti suurendada sõltumatust Venemaa gaasist ja naftast ning täiendavad kulutused riigikaitsele. See tasandaks tagasilööki erasektori investeeringutes, mis kaasneb sõjast tingitud suure ebakindlusega.\n\nKuna riigid teevad kulutusi Ukraina sõjapõgenike igakülgseks toetamiseks, siis see omakorda hoiab valitsuse lisakulutuste kaudu suuremana üldist majandusaktiivsust.\n\nNii hinnatõusu kui ka üldise majandusarengu suhtes on Eesti ja kogu euroala ootused üldjoontes sarnased. Sõja vahetu mõjuna näeme kindlasti kiire hinnatõusu jätkumist pikema aja jooksul ning majanduskasvu hoo mõningast raugemist. Lähinädalate jooksul avaldame Eesti Panga hinnangu, mida erinevad stsenaariumid võiksid täpsemalt tähendada Eesti majandusele.\n\nKuna kiire hinnatõusu aeglustumine on sõja tõttu nihkunud kaugemasse tulevikku, tuli Euroopa Keskpanga nõukogul kohendada rahapoliitilist kurssi, et mõnevõrra pidurdada eelseisvat hinnatõusu euroalal.\n\nOluline on siinkohal väljend \"mõnevõrra pidurdada\", sest keskpankadel on vähe võimalusi mõistlikult sekkuda, kui hinnatõusu põhjustavad geopoliitika, energiahindade hüppeline kasv ja probleemid tarneahelates.\n\nNeljapäeval otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus, et kiirenenud hinnatõusu tingimustes aeglustame võlakirjade ostutempot ja lõpetame praeguse parima teadmise kohaselt täiendavad ostud täielikult juba kolmandas kvartalis. Varasemalt plaanisime jätkata majanduse toetamist võlakirjaostudega vähemalt selle aasta lõpuni.\n\nNeljapäeval tehtud otsus loob ka võimaluse tõsta intressimäärasid varem kui enne plaanis oli, kuigi selles suhtes on midagi konkreetset lubada kindlasti liiga vara. Järgmised otsused sõltuvad kõik juba lähikuude ja -kvartalite tegelikust majandusarengust.\n\nKõige tähtsam on praegustes oludes aga Euroopa Keskpanga nõukogu selge sõnum, et me ei kavatse rahapoliitikat kujundades liialt kõhelda ning kui olud muutuvad, siis me ka reageerime ja anname alati oma panuse stabiilse majanduskeskkonna hoidmiseks.\n\nKeskpankurite jaoks tähendab see eelkõige seda, et lähtume oma otsustes hinnatõusu tempost ja edasisest väljavaatest, sest meie peamine eesmärk on tagada euro ostujõu säilimine ja pikemas perspektiivis aeglane hinnatõus.\n\nKommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõja esmane mõju väljendub veelgi kallimates gaasi, nafta ja muude toorainete hindades ning kiire hinnatõusu jätkumine vähemalt selle aasta jooksul paistab praegu juba üsna möödapääsmatu. kirjutab Madis Müller.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna loomaaed alustab toetuste kogumist Ukraina loomaaedade heaks\n\n## Põhitekst:\n\nEestis elavate inimeste annetused edastatakse Tallinna loomaaia vahendusel täies mahus Euroopa Akvaariumite ja Loomaaedade Assotsiatsiooni (EAZA) päästeoperatsiooni kaudu Ukraina akvaariumitele ja loomaaedadele. Panustada saab kogu kriisi aja.\n\nVenemaa agressioon Ukrainas põhjustab jätkuvalt kannatusi ka loomadele. Kohe sissetungi alguses tabas Feldman Ecoparki Harkivis mitu mürsku. Edasised raketid kahjustasid erinevaid eksponaate, mille tulemusel osa loomi sai haavata, osa surid ja osa põgenes. Nikolajevi loomaaias maandusid pommid jääkarude ja tiigrite aedikute lähedale. Pealinna Kiievi loomaial on osa loomadest õnnestunud viia varjenditesse ning ligikaudu 50 töötajat on koos pereliikmetega kolinud loomaaeda, et ööpäevaringselt stressis loomi rahustada ja neid sõjas mitte hüljata. Loomaaedadele on sealjuures abiks ka kohalikud elanikud, kuid Feldman Ecopark on juba teatanud, kuidas Vene sõdurid lasid maha kaks loomi toitma tulnud vabatahtlikku.\n\nSelleks, et Ukraina loomaaedade töötajad saaksid sõjakaoses keskenduda vahetule olukorrale, on neile abiks teiste riikide loomaaiad, kes aitavad, kui võimalik, ohustatud loomi sõjapiirkondadest evakueerida ning annetusi koguda.\n\n\"Pommirahe all ole ühelgi loomaaial aega, et hakata ellujäämise ja paanikas loomade rahustamise kõrval koordineerima veel toetuste kogumist. Olgugi, et humanitaarkatastroofis vajatakse abi igal pool, seisame Euroopa Akvaariumite ja Loomaaedade Assotsiatsiooni liikmena ühes teiste loomaaedadega just Ukraina loomaaedade töötajate ning nende stressis hoolealuste aitamise eest. Kutsume üles ka Eestis elavaid inimesi Tallinna loomaaia kaudu Ukraina loomaaedade loomi ja töötajaid sõjakatastroofi ajal toetama. Teie annetused edastatakse täies mahus Ukraina loomaaedadele ning iga panus võetakse vastu suure tänuga.\" ütles loomaaia direktor Tiit Maran.\n\nUkraina loomaaedade heaks saab Tallinna loomaaia vahendusel annetada Tallinna linna e-teenuste lehel Annetus Ukraina loomaaedadele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna loomaaed on üks paljudest maailmas, mis kogub toetusi sõjas kannatada saanud Ukraina loomaaedade töötajate ja loomade abistamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Grünberg lahkub Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe kohalt\n\n## Põhitekst:\n\nRail Baltic Estonia juhatus muutub aprilli alguses kaheliikmeliseks - juhatuse esimeheks saab ettevõtte senine tehniline juht Anvar Salomets ning teiseks juhatuse liikmeks tõuseb finantsjuht Taavi Laja.\n\nGrünberg ütles pressiteate vahendusel, et tal on olnud suur au juhtida viimasel paaril aastal niivõrd tähendusrikast rahvusvahelist projekti nagu seda on Rail Baltica.\n\n\"Meid ülejäänud Euroopaga ühendava raudtee arendamine ja elluviimine muutub nii Eesti kui kogu meie regiooni jaoks ajas üha tähtsamaks. Mul on hea meel, et oleme suutnud Rail Baltic Estonia organisatsioonist luua kompetentse ja ühtse meeskonna, kes annab endast igas olukorras parima. Viimase kahe aastaga on Rail Baltica arendamine Eestis jõudsalt edasi liikunud, oleme alustanud mitmete objektide ehitamisega ning järgmisel aastal alustatakse ka põhitrassi ehitust,\" lausus Grünberg.\n\nMajandus- ja taristuminister Taavi Aas tänas Grünbergi, et ta on juhtinud Rail Baltica arendamistöid Eestis.\n\n\"Tema töö ettevõtte üleilmsest tervisekriisist läbijuhtimisel ning projekti ehitustöödesse viimisel on kiiduväärne. Viimased nädalad on toonud lisaks Rail Baltica reisijate ja kaubaveo olulisusele fookusesse ka raudtee julgeolekualase dimensiooni. Kiire ja turvalise rahvusvahelise raudteeühenduse ehitamine ning seda keerulises majandusruumis, saab olema peagi ametisse astuva juhtkonna tööks. Tõnule soovin jõudu tema edasistes ettevõtmistes,\" sõnas Aas.\n\nTõnu Grünberg asub alates 1. aprillist juhtima Baltikumi suurimat andmekeskust Greenergy Data Centers, mille rajamist rahastas Kolme Mere Investeerimisfond. Fondis on üheks investoriks teiste hulgas ka Eesti riik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rail Baltic Estonia (RB) senine juhatuse esimees Tõnu Grünberg asub 1. aprillist juhtima Baltikumi andmekeskust Greenergy Data Centers.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa plaanib tugevdada oma läänepiiri\n\n## Põhitekst:\n\n\"Peastaap töötab välja ja tegelikult ka lõpetas plaani tugevdada meie läänepiire, sealhulgas uusi kaasaegseid komplekse. Sinna viiakse meie sõjaväeüksused, meie läänepiiride kaitseks,\" väitis Šoigu.\n\nŠoigu sõnul tugevdavad lääneriigid oma sõjalist kohalolekut Venemaa piiridel. Šoigu väitel pole aga need riigid üldse ohus.\n\n\"Iga päevaga saabub aina rohkem uusi üksusi, see toimub selle taustal, et neid antud juhul absoluutselt mitte miski ei ähvarda,\" väitis Šoigu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles reedel, et riik plaanib tugevdada oma läänepiiri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti EL-i suursaadik: Euroopa Ülemkogu otsus oli ülioluline\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval Prantsusmaal Versailles's kogunenud mitteametliku Ülemkogu reede varahommikul vormistatud avaldus Ukrainale EL-iga kiirkorras liitumise küsimuses erilist lootust ei andnud.\n\n\"Tugevdame viivitamatult omavahelisi sidemeid ja partnerlust, et toetada Ukrainat tema Euroopa-teel. Ukraina kuulub meie Euroopa perekonda,\" seisab avalduses. Samas lubas blokk, et ei jäta Ukrainat üksi ning pühendutakse Ukraina ülesehitamisele, kui sõda on lõppenud.\n\nAivo Orav peab seda sõnumit siiski ülioluliseks. \"Euroopa Liit ei saa võtta lihtsalt puhtpraktiliselt mitte ühtegi riiki üleöö liikmesriigiks, sest kõik kandidaatriigid peavad oma riigi seadusandluse viima vastavusse Euroopa Liidu omaga,\" rõhutas ta.\n\nOrav tõi näiteks Eesti, kellel läks hetkest, mil me saime kandidaatriigi staatuse, seitse aastat täisliikmelisuseni.\n\n\"Eilse otsuse puhul ma tuletaksin meelde, et kaks nädalat tagasi oleks selline otsus olnud absoluutselt võimatu. Nädal tagasi oleks see samamoodi olnud mission impossible (võimatu missioon – toim.). Veel paari päeva eest ei tundunud küll, et midagi niisugust liidrid võivad kokku leppida,\" selgitas Orav.\n\nTa möönis, et kõigil ülemkogudel kõik, kes seda kaugemalt vaatavad, rõhuvad erisustele, mida liidrid on meediale enne üritust öelnud. \"Kuid Euroopa Liidu ühtsust näitab see, mis paberile jõudis. Paberile jõudis selgelt see, et Euroopa Komisjon alustab protseduuri, et hakata Ukrainat Euroopa Liidu suunal edasi aitama.\"\n\nSeda, mis võiks ajaline perspektiiv Ukrainale olla, pole Orava sõnul praegu mõtet spekuleerida. Järgmise sammuna peab Euroopa Komisjon ette valmistama oma arvamuse Euroopa Liidu liikmesriikidele, kuidas Ukraina on valmis edasi liikuma. \"Ja see on ikkagi väga pikk töö, see ei saa juhtuda niimoodi, et lihtsalt tuleb otsus ja homsest on korras. Seal on sajad küsimused nende siseriikliku olukorra kohta, juriidilised küsimused ja kõik muu.\"\n\nLisaks tuleb arvestada, et Ukrainas käib sõda, mistõttu ei ole seal eriti inimesi, kes võiks selle teemaga tegeleda, nad on rindel või kodumaalt põgenenud.\n\n\"Nii et kõik see võtab aega, aga veelkord, see on ülioluline, et praegu oli liidrite tasemel konsensus, et selle protsessiga edasi minnakse. Roheline tuli on Ukrainale antud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Euroopa Liidu suursaadiku Aivo Orava sõnul ei peaks Ukraina ega Ukrainale kaasaelajad olema pettunud Euroopa Liidu liidrite möödunudöises otsuses Ukraina liikmesuse kohta, kuna oluline on see, et Ukrainale anti roheline tuli hakata EL-i suunas liikuma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurslaalomi võitnud Muraoka teenis oma karjääri üheksanda olümpiamedali\n\n## Põhitekst:\n\nPekingis ka kiirlaskumises ja ülisuurslaalomis kulla võitnud Muraoka edestas suurslaalomi võistlusel hiinlannasid Liu Sitongi (+7,28) ja Zhang Wenjingi (+8,65). Esimesena jäi medalita kolmekordne olümpiavõitja Anna-Lena Forster (+8,71).\n\nLisaks Pekingis võidetud kolmele kullale ja ühele hõbedale on jaapanlannal auhinnakapis ka PyeongChangis võidetud kuldmedal, kaks hõbemedalit ja kaks pronksmedalit.\n\nÜhtlasi sai Muraokast teine parasportlane, kes on Pekingis võitnud kolm kuldmedalit. Esimesena jõudis kolme kullani Norra mäesuusataja Jesper Pedersen, kes pälvis esikoha meeste kiirlaskumises, ülisuurslaalomis ja kahevõistluses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapani mäesuusataja Momoka Muraoka võitis Pekingi paraolümpiamängudel oma karjääri üheksanda olümpiamedali, kui ta teenis naiste suurslaalomis esikoha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlase tubliduse hindamine jätab uurijad eriarvamusele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui igal artiklil oleks üks autor, siis on artiklite käekäigu alusel teadlase tubliduse hindamine igati asjakohane. Kui autoreid on aga mitu, siis tekib probleem. Ja kui autoreid on väga palju, siis läheb probleem järjest suuremaks,\" rääkis uurimuse autor, pikaaegne Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur ja praegune visuaalse töötluse modelleerimise spetsialist Endel Põder.\n\nKui näiteks teadlane avaldab aasta jooksul kümme kümne autoriga artiklit, siis praeguse süsteemi järgi ongi teadlane avaldanud kümne artiklit. Põdra nägemuse kohaselt peaks iga artikli jagama autorite arvuga, mis tähendab, et sellisel juhul oleks teadlane avaldanud ühe artikli. \"Vanasti arvatigi, et ühe aasta jooksul suudabki teadlane avaldada umbes ühe artikli,\" rääkis Põder.\n\nTa lisas, et on suur vahe, kas samasuguse artikli on kirjutanud üks autor, viis autorit või 500 autorit: \"Kui näiteks viis kaevajat kaevavad kamba peale viiemeetrise kraavi, siis oleks väga veider, kui öeldaks, et kõik kaevasid viis meetrit kraavi. On üpris loogiline, et keskmiselt kaevas iga kaevaja kraavi ühe meetri jagu.\"\n\nAutorite arvu kunstlik paisutamine\n\nTeadlase vaatenurgast on praeguse süsteemi järgi kasulikum töötada suuremates kollektiivides, kus publitseeritakse rohkem ja kus ühe publikatsiooni saamiseks tuleb kulutada oluliselt vähem tööaega. \"Motivatsioon osaleda võimalikult paljudes projektides võib põhjustada killustatust ja pealiskaudsust. Ma arvan, et kui grupi suuruse mõju indiviidi hindamisele ära kaob, siis kujunevad sellised grupid, mis on enam-vähem optimaalse suurusega,\" selgitas Põder.\n\nPraegune hindamissüsteem võib soosida ka seda, et autoreid lisatakse artiklitele ilma sisulise põhjuseta: \"Minu pakutud süsteem piiraks sedalaadi manipulatsioone. Tulemus võiks olla mõistlik tasakaal, kus kirja lähevad need, kes päriselt artikli valmimisse panustasid.\"\n\nPõdra sõnul on praegusel hindamismeetodil teisigi ebasoovitavaid tagajärgi: \"Eetiline oleks hinnata inimeste tööd nii õiglaselt kui võimalik. Kui vildakat mõõtmist kasutatakse grantide jagamisel või töötajate valikul, siis pole tehtavad otsused kõige õigemad ja ressursse ei kasutata kõige mõistlikumalt.\"\n\nTa märkis, et kuigi ka tema pakutud variant ei ole ideaalne, oleks see lihtsalt teostatav ja tooks tasakaalukama lahenduse. \"Kui praeguse süsteemiga on näiteks saja kaasautoriga avaldavatel teadlastel 100-kordne hindamiseelis võrreldes üksikautoriga, siis jagamine kõrvaldab autorite arvuga seotud eelised.\"\n\nEbavõrdsete panuste probleem\n\nÜks kitsaskoht, mis alternatiivse süsteemiga kaasneks, seisneb selles, et endiselt ei oleks selge, kes kui palju konkreetse uurimistöö valmimiseks tööd tegi. Teisisõnu vajaks lahendamist ebavõrdsete panuste probleem. \"Selleks pole praegu andmeid ja ei ole ka head ideed, kust need võiks tulla. Näiteks võiks muuta kohustuslikuks, et autorite järjekord näitab nende panuse suurust. Või siis peaks autorid ise kokku leppima, kui mitu protsenti tööst keegi tegi,\" rääkis Põder.\n\nTa lisas, et tema pakutud lahendus ei ole väga revolutsiooniline, sest sellest kirjutati näiteks ajakirjas \"Science\" juba aastal 1981.\n\nPõder märkis, et kuigi praegune süsteem on pikka aega püsinud oluliste muutusteta ja suuri muutusi silmapiiril ei ole, on üksikutes riikides proovitud rakendada ka teistsuguseid lähenemisi: \"Itaalias on Giovanni Abramo juba üle kümne aasta selle nimel töötanud, aga tema pakutud süsteem on üpris keeruline ja paljud ei saa sellest aru.\"\n\nTippteaduse eripärad\n\nTartu Ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik märkis, et vajadust praegust hindamissüsteemi muuta ei ole. \"Puudused on nii selles, kui me jagame artikli eest saadud punktid autorite arvuga kui ka selles, kui näiteks 4000 autoriga artikli puhul saab iga kaasautor ühe punkti. Kui me aga võtame arvesse teaduse laiemaid eesmärke ja progressi, siis esimese meetodi puudused on selgelt suuremad,\" sõnas Allik.\n\nProfessor märkis, et mitmed olulised teaduslikud avastused, näiteks Higgsi bosoni leidmine, on aset leidnud suurtes kollektiivides: \"Sedalaadi projektid on pakkunud olulisemaid ja tähtsamaid teadusprobleemide lahendusi. Samuti on need rohkem tsiteeritud, mis samuti näitab nende mõjukust.\"\n\nAllik lisas, et Eesti teaduse hüppeline areng viimase 30 aastaga on toimunud paljuski tänu sellele, et teadlased on liitunud suurte rahvusvaheliste projektide ja uurimisrühmadega. \"Teadusse sissesaamiseks on see ainuvõimalik. Probleem tekib siis, kui teadlasel ongi ainult nii-öelda hõlptuluga saadud artiklid,\" rõhutas professor.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Research Metrics and Analytics.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadlase edukuse oluline mõõdupuu on tema publikatsioonide arv ja see, kui palju teised teadlased nendele viitavad. Hiljutine uurimistöö põhjendas, kuidas erinevalt praegusest süsteemist peaks publikatsioonide ja viidete kokkulugemisel arvestama ka artiklite autorite arvuga. Omad puudused on aga ka uuel lähenemisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRaskeloomulise koroonaviirusega on haiglaravil 242 patsienti, suri 10 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nRaske Covidiga haiglas olijatest omakorda 158 ehk 65,3 protsenti on vaktsineerimata ja 84 ehk 34,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nRaske Covidiga haiglas olijate arv on viimastel päevadel veidi langenud - teisipäeval oli see 283.\n\nViimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,6 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 5,2 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 75 uut haigusjuhtu, millest 28 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 28 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.\n\nIntensiivravil on 25 patsienti, neist juhitaval hingamisel 14.\n\nSuri kümme koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kaheksa olid vaktsineerimata: 58-aastane naine, 63-aastane mees, 70-aastane mees, 73-aastane naine, 81-aastane naine, 85-aastane naine, 86-aastane naine, 87-aastane mees, 88-aastane naine ja 94-aastane mees.\n\nKokku on Eestis surnud 2337 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\n2167 uut nakatunut\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5205 testitulemust, millest 2167 osutus positiivseks.\n\nEesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 3308. Eesti nakatumisnäitaja tipphetk oli 5. veebruaril 6908,7 ehk sealtmaalt on näitaja langenud üle kahe korra.\n\nViimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 162 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 193 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 912 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 95. Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 436 575 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,2 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedehommikuse seisuga vajab raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravi 242 patsienti, kokku on haiglates 599 koroonaviirusega nakatunud patsienti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNädala parimad lood | Nublu, Lexsoul Dancemachine, Dua Lipa, Floating Points\n\n## Põhitekst:\n\nOvermono \"Gunk\"\n\nProdutsentide duo Overmono ei ole juba aastaid alt vedanud ja nende õnnestunud singlite rida aina jätkub. Värske \"Gunk\" on tipptasemel kaasaegne tantsumuusika, mis võtab reiviesteetika ja UKG motiivid ning vormid neist täiesti vastupandamatu bängeri. Patt on sellist hitt ainult tööl klappidest kuulata, see vajab suurt helisüsteemi mõnes vanas tööstushoones...\n\nFloating Points \"Vocoder\"\n\nVaatamata sellele, et Floating Pointsi mullu ilmunud ambientne \"Promises\" oli minu 2021. aasta lemmikalbum, on väga sümpaatne, et Sam Shepherd keerab taas näo tantsurütmide suunas. Värske singel \"Vocoder\" on oma vormilt lihtne ja funktsionaalne, kuid ta on ikkagi meisterlik helilooja, kes koob neist rütmidest salakavala ja põneva mustri. Lugu, mida kuulata korduvalt ja korduvalt.\n\nKae Tempest \"No Prizes (feat. Lianne La Havas)\"\n\nKui spoken word'i tipptegija Kae Tempesti looming võib mõjuda kohati liiga teravalt ja karedalt, siis värskel singlil \"No Prizes\" on selleks tarbeks kampa võetud Lianne La Havas, kes oma sulgkerge vokaaliga poeb otse südamesse. Rõõm näha, et Tempest ei karda popmuusika suunas pöörduda, kahtlemata on ta loominguliselt praegu parimal tasemel.\n\nNublu \"Pagasita Peruus (Aguascalientes)\"\n\nViimased paar aastat on iga järgmine Nublu lugu läinud üha suuremaks: vägevad kaastegijad, särav produktsioon ja lihtsalt ääretu ambitsioon. Värske lugu \"Pagasita Peruus\" meenutab aga heas mõttes tema algusaegade materjali, taust on lihtne ja minimalistlik ning produktsiooniga on pigem tagasi hoitud. Särab lihtsalt Nublu dünaamiline flow, mida toetab õrn kohviku- jazz 'i varjund.\n\nOliver Sim \"Romance With A Memory\"\n\nAnsambli The xx teised liikmed Jamie ja Romy on juba aastaid soolomaterjaliga tegelenud, nüüd jõudis ka Oliver neile järgi. Tema soolodebüüt on paljulubav, näidates, et ta liigub selle materjaliga hoopis teises suunas: \"Romance With A Memory\" on psühhedeelne autoripop, mis võrgutab kuulaja oma veidrasse ämblikuvõrku. Üllataval kombel näen ma ka tugevat sarnasust Oliver Simi ja jonas.f.k vahel...\n\nThe Black Keys \"Wild Child\"\n\nSee, et The Black Keysi parimad plaadid sündisid koostöös produtsendiga Danger Mouse, on fakt, millega tuleb lihtsalt leppida. Selles valguses on aga värske singel \"Wild Child\" ikkagi väga sümpaatne: siin on neile omast särtsakust, mis on ehk varasemast mürasem ja heas mõttes toorem. Loo südameks olev naeruväärselt lihtne kitarrikäik jääb kuklasse ilmselt pikaks-pikaks ajaks kummitama.\n\nNia Archives \"Gud Gudbyez\"\n\nNia Archives kinnitab, et temast on lühikese ajaga saanud hüperpopi (või siis vähemalt selle äärealade) üks huvitavamaid tegijaid. Tema värske singel \"Gud Gudbyez\" segab kokku kaks täiesti vastandlikku poolust – pehme ja naiivne indie pop ja tugeva astumisega reiviesteetika –, kuid need sulavad justkui iseenesest kokku, üht ei olegi võimalik lõpuks teisest eristada. Loodaks vaid, et lähiajal kõlabki raadiojaamades vaid selline popmuusika!\n\nMegan Thee Stallion & Dua Lipa \"Sweetest Pie\"\n\nKaks popmuusika tipptegijat panid seljad kokku ja meeldib see meile või mitte, siis kuuleme ilmselt lähikuudel seda lugu kõikjal, sellest lihtsalt ei pääse. Õnneks on aga \"Sweetest Pie\" meeldivalt häbitu ja totter kaasaegne disko, mis ei suuda ehk oma energiat täielikult realiseerida, kuid seal on täpselt paras ports sisu, et meeldida kõigile siin, seal ja igal pool.\n\nLexsoul Dancemachine \"I Don't Mind\"\n\nEesti kroonimata funk -kuningad teevad värske singliga \"I Don't Mind\" seda, mida kõige paremini oskavad: vajutavad gaasi põhja, põrutavad läbi seina ja panevad ka kroonilised tantsuvastased vaikselt õõtsuma. Mõneti on see ka ideaalne lugu algavaks kevadeks: sealt kõlab läbi veel pisut rauge, aga samas igati suvine pauer, mis nakatab ja annab lootust kõigist raskustest üle olla. Sest i don't mind.\n\nFlorence + The Machine \"My Love\"\n\nOlin esialgu küll täiesti veendunud, et mul ei ole uue Florence + The Machine'i muusikaga mitte midagi peale hakata, aga võta näpust: uus singel \"My Love\" on tõepoolest ilus ja lummav. Mingil imekombel suudab Florence segada kokku õrna tantsupopi ja kammerliku ballaadi ning just see dissonants muudabki värske loo eriti võluvaks. See vastuolu peaks lugu tühistama hakkama, aga annab sinna hoopis õhku ja ruumi juurde. Tundub, et tasub uut albumit ikkagi oodata...\n\nKuula kõiki lugusid:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seekordses nädala ülevaates palju tantsumuusikat, näpuotsaga hüperpopi, aga ka ballaade, hip-hopi ja lausa kaks lugu Eestist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti vabalevisse jõuab uudistekanal Украiна 24\n\n## Põhitekst:\n\nVabalevis saab Украiна 24 vaataja valida ukrainakeelse originaalheli kõrval ka vene- või ingliskeelse helikanali, teatas Levira.\n\nУкраiна 24 jõuab ka Elisa Klassik üle õhu teenusesse. Kui kanal ei teki automaatselt, tuleb oma seadmele teha uus kanaliotsing. Kanalit saab vaadata ka internetis.\n\n\"Uue kanali lisandumine on oluline Eestisse jõudnud põgenikele, kes saavad TV-uudiseid kodumaalt. Neil on nüüd tasuta juurdepääs ukrainakeelsele sisule ka juhul, kui interneti- või kaabeltelevisiooni võimalus elukohas puudub,\" ütles Levira tehnoloogia- ja IT direktor Kristo Kaasan.\n\nKaasani sõnul on peale Ukraina sõja algust Eesti vabalevis olevate kanalite arv peaaegu kahekordistunud. \"Levira on astunud kiireid samme, et tuua vabalevisse uusi kanaleid: enne Украiна 24 lisandusid venekeelne Euronews ning ingliskeelne France 24, nii et praeguseks on vabalevis juba seitse TV-kanalit. Jätkame tööd selle nimel, et kanalite valik ka edaspidi suureneks,\" märkis Kaasan.\n\nERR vahendab ka Jupiteris ukrainakeelset uudistekanalit ICTV ning ingliskeelset 1+1 Internationali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reede pärastlõunal lisab Levira Eesti vabalevisse Ukraina telekanali Украiна 24, mille leiab kanalite loetelus 11. positsioonilt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviiruse hulk on reovees nädalaga kasvanud\n\n## Põhitekst:\n\nSuurematest Eest linnadest on nüüd tulemuste põhjal koroonaviirus taas väga laialt levinud Tartus ja Viljandis. Sama saab öelda Ahtme kohta. Väiksematest asumitest ja linnadest on viiruse hulk väga suur ka Raplas, Laagris ja Loksal.\n\nLõuna-Eestis kasvas oletatav viirusekandjate arv veel Võrus ja viiruse levik on seal nüüd laialdane.\n\nTallinnas ja Narvas nädalaga suuremaid muutusi märgata polnud ja viiruse levik on seal reovett aluseks võttes laialdane. Viirusekandjaid pole või on neid tulemuste põhjal seekord väga vähe Türil ja Kuressaares.\n\nReoveeuuringu tulemused märtsi teisel nädalal. Autor/allikas: Terviseamet\n\nSelle aasta algusest võttis Tartu Ülikoolilt koroonaviiruse reoveeuuringu tegemise üle terviseamet. Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas. Saadav info kantakse visuaalselt seirekaardile, mille leiab terviseameti kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui möödunud nädalal andsid terviseameti reoveeuuringu tulemused lootust, et koroonaga nakatumine hakkab Eestis lähinädalatel vähenema, siis värskete tulemuste põhjal on eeskätt Lõuna-Eesti linnade reovees leiduva koroonaviiruse hulk taas kasvanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFT: Ukraina neutraalne staatus pole Kremli agressiivsuse tõttu võimalik\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval kohtusid Türgis Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja tema Ukraina kolleeg Dmõtro Kuleba. Läbirääkimistel vihjati ka võimalikule Ukraina neutraalsuse ideele.\n\nUkraina ametnikud väidavad viimaste päevade jooksul, et neutraalne staatus koos julgeolekugarantiidega võiks olla alternatiiv NATO liikmesusele.\n\n\"Mis puudutab liitumist NATO-ga, siis olen selles küsimuses juba rahulikum, pärast seda, kui saime aru, et NATO pole valmis Ukrainat vastu võtma,\" ütles sel nädalal telekanalile ABC News Ukraina president Volodomõr Zelenski.\n\n\"Ukraina jaoks on vajalik saada kindlad julgeolekugarantiid, mis on sarnased NATO-liikmetel,\" ütles neljapäeval Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba\n\n\"Me vajame garantiisid eelkõige Venemaalt, sest just see riik ründas Ukrainat. Aga ka teistelt riikidelt, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu alalistelt liikmetelt,\" ütles Kuleba.\n\nVenemaa välisminister Sergei Lavrov väitis samuti, et Moskva soovib Ukraina neutraalsust.\n\n\"Oleme valmis rääkima julgeolekugarantiidest Ukraina riigile ja loomulikult ka Venemaa julgeolekule. President Zelenski öeldu põhjal otsustades hakkab ta seda lähenemist mõistma, see meid ettevaatlikult optimistlikuks,\" ütles Lavrov.\n\nNATO liikmesuse eesmärk on kirjas Ukraina põhiseaduses. \"Kuigi NATO pole valmis meid integreerima, ei tähenda see, et Ukraina oleks valmis oma püüdlustest mitte millegi eest loobuma,\" ütles Kuleba.\n\nPariisis asuva mõttekoja Fondation pour la Recherche Strategique teaduri Francois Heisbourg sõnul on neutraalsusel põhimõtteliselt kaks vormi.\n\n\"Esimene on relvastatud neutraalsus, mudel, mis on töötanud selliste riikide puhul nagu Šveits ja Soome. Nad pole ühinenud suurte liitudega, kuid tugevdavad oma kaitset,\" ütles Heisbourg.\n\nTeine mudel on Heisbourgi sõnul lepingupõhiline neutraalsus. See hõlmab julgeolekutagatisi, millele viitas ka Kuleba. Näiteks 1839. aastal sõlmiti Londoni leping, mis tagas Belgia neutraalsuse. Seetõttu sekkus Suurbritannia 1914. aastal maailmasõtta, kui Saksamaa tungis neutraalsesse Belgiasse.\n\nHeisbourgi sõnul on teise mudeli usaldusväärsus sisuliselt olematu. Pärast iseseisvumist tagasid suurriigid Ukraina suveräänsuse selle eest, et Kiiev loobus oma territooriumil tuumarelvadest. Venemaa rikkus seda garantiid juba 2014. aastal. Seetõttu ukrainlasi Venemaa garantiid vaevalt rahuldavad.\n\nKaks riiki jätkavad siiski dialoogi. \"Venemaa pole täna valmis kokkulepet sõlmima. See ei tähenda, et nad poleks valmis seda homme tegema,\" ütles Kuleba.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa nõuab läbirääkimistel, et Ukrainast saaks neutraalne riik ja Kiiev ei liituks kunagi NATO-ga. Ajaleht Financial Times kirjeldab erinevaid neutraalsuse vorme ja selgitab, miks Kiiev ei saa usaldada Moskva julgeolekutagatisi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: koroonat põdenud lastel on üllatavalt vähe viirusvastaseid antikehi\n\n## Põhitekst:\n\nUurijate sõnul osutab nende töö, nagu mitmed varasemadki, et laste kaasasündinud immuunvastus koroonaviirusega kohtudes on täiskasvanutega võrreldes tugevam. Kuna antikehad on tõenäoliselt siiski uuesti nakatumise ärahoidmiseks vajalikud, tõstatab uuring küsimuse, kui hästi on lapsed kaitstud võimalike tulevaste nakatumiste eest, vahendab Nature.\n\nUues uuringus vaatlesid uurijad 57 last mediaanvanuses neli eluaastat, ja 51 täiskasvanut mediaanvanuses 37 eluaastat. Kõik uuritud inimesed olid andnud 2020. aastal 10. mai ja 28. oktoobri vahel positiivse koroonaproovi. Uuritavatel olid kas kerged sümptomid nagu peavalu ja palavik või põdesid nad haigust üldse sümptomiteta.\n\nUurijad võtsid neilt ninast ja kurgust vatitikuga proove, et mõõta nende kehades viiruse RNA hulka. Samuti määrasid uurijad uuritavatel vereproovi põhjal viirusevastaste immunoglobuliin G antikehade taseme. Selgus, et nii lastel kui ka täiskasvanutel oli kehas viirust ühesuguses koguses, aga ainult 37 protsendil lastest tekkisid koroona vastu antikehad. Võrdluseks tekkisid antikehad 76 protsendil täiskasvanutest.\n\nVarasemateski uuringutes osutusid laste antikehavastused täiskasvanute omadest erinevaks. Näiteks leidis Columbia Ülikooli immunoloog Donna Farber koos kolleegidega, et täiskasvanutel nakatumise järel tekkivad antikehad on mitmekesisemad. Muu hulgas on neil lastega võrreldes rohkem viirust tõkestavaid antikehi. Farberi sõnul kinnitab ja täiendab Austraalia uuring tema tulemusi.\n\nJõuline vastus\n\nUurijad oletavad, et lastel võib tekkida vähem antikehi, sest nende kaasasündinud immuunvastus on täiskasvanutega võrreldes ühetaolisem. See immuunsus on haigustekitajate vastu esimene kaitseliin, mis pole loodud sihtima ühtki konkreetset haigustekitajat. Laste kehad võivad olla ka paremad reageerijad ja tabada viiruse kohe, kui see kas kurgu või nina kaudu kehasse jõuab. See tähendab Farberi sõnul, et keha puhastub viirusest kiiresti ega jää ootama antikehi tootvat immuunvastust.\n\nVarasemad uuringud on samuti näidanud, et lastel tekib nakkuse mõjul tugevam ja kiirem immuunvastus, ning et kaasasündinud immuunsüsteem mängib selle vastuse kujunemises tähtsat rolli. Mida noorem on laps, seda tõenäolisemalt on uurijate sõnul selle taga just kaasasündinud immuunvastus.\n\nUue uuringu kaasautori ja Murdochi lasteuuringute instutuudi immunoloogi Paul Licciardi sõnul uudistas töörühm lastel kaasasündinud immuunrakke ja märkas, et lastel, kellel antikehi ei tekkinud, polnud immuunvastus kuidagi tugevam. Licciardi sõnul tasuks seda teemat edasi uurida.\n\nAustraalia töörühm mõõtis uuritavatel veres ka immuunrakkude taset. Uurijad märkasid, et lastel olid täiskasvanutega võrreldes teatud liiki antikehi tootvaid mälurakke ehk B-rakke ja T-rakke vähem. See viitab uuringuga mitte seotud Albert Einsteini meditsiinikolledži lastearsti Betsy Heroldi sõnul, et lastel on konkreetse viiruse vastu suunatud ja immuunmälu tekitav nii-öelda kohandatud immuunvastus väiksem.\n\nEbakindel kaitse\n\nUurijad muretsevad, et kui laste kohandatud immuunvastus pole kuigi jõuline, võib see neile tähendada suuremat ohtu uuesti nakatuda. Betsy Herold hoiatab aga, et sellise järelduse tegemiseks napib praegu andmeid.\n\nUuringuga mitte seotud Wellcome Sangeri instituudi rakugeneetiku Kerstin Meyeri sõnul ei pruugi lapsed küll olla korduva nakatumise eest täiskasvanutega võrreldaval määral kaitstud, kuid nakatumise korral põevad nad üldjuhul siiski haigust väga kergelt.\n\nUus uuring käsitles eeskätt inimesi, kes nakatusid SARS-CoV-2 esialgu levima hakanud variantidesse, mistõttu ei pruugi tulemused pädeda delta ja omikroni varianti nakatunud inimeste puhul.\n\nPaul Licciardi sõnul leidis tema töörühm 2021. aastal deltasse nakatunud inimeste esialgsete analüüside põhjal, et enamikul lastest ja täiskasvanutest tekkisid nakkuse mõjul antikehad. Asi võib tema sõnul olla selles, et delta varianti nakatunud inimese kehas on viirushulk suurem. Nüüd uurib töörühm edasi omikroni varianti nakatunud inimeste immuunvastust.\n\nUuring avaldati ajakirjas JAMA Network Open.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusega nakatunud lastel kipub tekkima kehas täiskasvanutega võrreldes vähem antikehi, osutab Austraalia teadlaste väikesemahuline uuring. Ühtlasi paistavad lapsed vabanevat viirusest palju kiiremini kui täiskasvanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOsa kütusemüüjaid langetas hindu\n\n## Põhitekst:\n\nCircle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul võimaldas jaemüüjatel hinda alandada maailmaturu hindade pöördumine langusesse.\n\nMaailmaturu toornafta hinnalangus on tingitud võimalusest, et USA asendab Vene toornafta puudujäägi osaliselt Venezuela naftaga, OPEC riigid suurendavad tootmismahtusid ning kaalutakse Iraani nafta turule lubamist.\n\n\"Need positiivsed uudised on viimastel päevadel turul pingeid maha võtnud ning toornafta ja valmistoodete sisseostuhindu alandanud. Ei oska öelda, kas hinnalangus on püsiv või asendub see peatselt tõusuga, kuid hetkel on meil sisseostuhindade põhjal võimalik jaehindu alandada,\" selgitas Sassi.\n\nKütusehindade jaemüügihindade määramisel lähtub Circle K nii mootorikütuste sisseostuhindadest, riiklikest maksudest ning kohalikust konkurentsist, seisis Circle K teates.\n\nKa Neste langetas kütuste hindu reede varahommikul bensiinile 9 senti ja diislikütusele 10 senti liitri kohta. Reedesed hinnad on Neste tanklates bensiinil 95 1,949 eurot ja diislil samuti 1,949 eurot.\n\nNeste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles ERR-ile, et sisseostu hind on küll langenud, ent trendi jätkumise panevad paika esmaspäeval saabuvad hinnad. Hinnad on tema sõnul muutunud sisuliselt prognoosimatuks.\n\n\"Kui see trend jätkub, siis hinnalangus ka jätkub. Ja kõik peegeldub meie hindades. Me loodame, et selline suurem pinge naftahinna tõusule on möödas,\" sõnas Sülluste.\n\nAlexela juhatuse liige Tarmo Kärsna ütles, et kolmapäeval alanud maailmaturuhinna langus on jõudnud ka Alexela tanklatesse.\n\nKa Olerexist teatati ERR-ile, et Olerex on juba sama sammu teinud. \"Jälgime aktiivselt turuhinda ning oleme valmis langetama hindu kui meie sisseostuhinnad langevad.\"\n\nSelle nädala keskel kerkisid mootorikütuste hinnad Eesti tanklates mõneks ajaks ka üle kahe euro liitri kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kütusemüüjad Terminal Oil, Circle K, Neste ja Alexela alandasid reedel kütusehindu vastavalt üheksa senti liitrilt bensiinil ja kümme senti liitrilt diislikütusel. Uued hinnad on 1,949 mootoribensiin 95 ja 1,949 diislikütuse liitri kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLi Keqiang ei jätka ametiaja lõppedes Hiina peaministrina\n\n## Põhitekst:\n\nLi tegi otsuse teatavaks reedel oma iga-aastasel pressikonverentsil, vastastes küsimusele oma saavutuste kohta viimasel kümnendil.\n\n\"Te ütlesite, et see aasta on viimane aasta praegusele Hiina valitsusele,\" ütles 66-aastane Li ajakirjanikele Pekingis. \"See aasta on ka minu viimane aasta peaministriametis.\"\n\nSee tähendab, et Hiina võimuladvikut ootavad uuendused ning veel pole ka selge, kas president Xi jätkab ametis.\n\nHiinas on peaminister tähtsuselt teine ametikoht, peaminister juhib riiginõukogu ja hulga ministrite tööd. Hiina riigipea on president, kes on samal ajal ka Kommunistliku Partei peasekretär ja sõjaväe ülemjuhataja.\n\nHiina valmistub iga viie aasta tagant toimuvaks Kommunistliku Partei kongressiks, mis toimub selle aasta teises pooles. Kongressil valitakse inimesed partei kõrgeimatele kohtadele. Oodatakse, et Xi jätkab ametis ja alustab oma kolmandat ametiaega, pärast seda kui 2018. aastal kaotati piirang, mis nägi ette, et president ei saa teenida rohkem kui kaks järjestikkust ametiaega. Samas ei ole ametnikud avalikult Xi plaane kommenteerinud.\n\n\"Ma olen kindel, et Hiina Kommunistliku Partei keskkomitee juhtimisel, mille keskmes on seltsimees Xi Jinping, erinevate sektorite tugeval toetusel ja eriti Hiina rahva ühise raske töö tulemusel suudab Hiina majandus raskused ületada,\" ütles Li. \"Saavutame kõik selleks aastaks seatud peamised majandusliku ja sotsiaalse arengu eesmärgid ning rajame sellega tugeva pinnase riigi edaspidiseks arenguks.\"\n\nLi on ka Hiina Kommunistliku Partei poliitbüroo alalise komitee tähtsuselt teine liige ning selle koha saab ta säilitada, isegi kui ta peaministri ametist loobub.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina riiginõukogu esimees ehk peaminister Li Keqiang teatas, et see aasta jääb talle selles ametis viimaseks, samal ajal pole partei juhtkond kinnitanud, kas president Xi Jinping jätkab ametis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLondoni Chelsea alistas kõrgliiga punase laterna\n\n## Põhitekst:\n\nChelsea läks tänu Trevor Chalobah ja Mason Mounti väravatele 14. minutiks 2:0 juhtima. Teisel poolajal realiseeris soomlane Teemu Pukki Norwichi kasuks penalti, mis vähendas vahe ühele väravale. Kohtumise lõpptulemuse vormistas normaalaja viimasel minutil Kai Havertz, kes lõi oma liigahooaja viienda värava.\n\n56 punkti kogunud Chelsea jätkab liigatabelis kolmandal kohal, kaotust teisel kohal olevale Liverpoolile on seitse punkti. Norwich City on 17 punktiga 20. ehk viimasel kohal.\n\nHeas hoos Newcastle United sai võõrsil 2:1 tulemusega jagu Southamptonist. Kodumeeskond läks kohtumist 25. minutil juhtima, kui resultatiivne oli Stuart Armstrong. Seitse minutit hiljem viigistas seisu Chris Woodi tabamus ning Newcastle'i võiduvärava lõi teisel poolajal efektse kannalöögiga Bruno Guimaraes.\n\nNewcastle on viimasest üheksast kohtumisest võitnud kuus ja viigistanud kolm ning on liigatabelis 31 punktiga 14. kohal. 35 punkti teeninud Southampton paikneb 10. tabelireal.\n\nLeeds United pidi koduväljakul tunnistama Aston Villa 0:3 paremust. Võitjate väravad lõid Philippe Coutinho, Matty Cash ja Calum Chambers. Wolverhampton Wanderers oli 4:0 skooriga parem väljalangemistsooni kuuluvast Watfordist. Wolvesi väravate autoriteks olid Raul Jimenez, Ruben Neves ja Daniel Podence, omavärava lõi Watfordi ründaja Cucho.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas mängiti neljapäeva õhtul neli kohtumist. Tabeli tippu kuuluv Londoni Chelsea alistas võõrsil 3:1 tulemusega Norwich City.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron lubas tõsta pensioniiga kolme aasta võrra\n\n## Põhitekst:\n\nMacroni ettepanekut kritiseerivad nüüd parempoolsed presidendikandidaadid, samuti ametiühingud. Seetõttu kujutab Macroni samm endast suurt riski. Macron siiski eeldab, et risk tasub end ära. Ta proovib tõestada, et tahab riiki reformida, selle alusel valiti ta 2017. aastal ka presidendiks, hindas The Times.\n\nMacron oli neljapäeval hõivatud Euroopa Liidu tippkohtumise korraldamisega. Seetõttu lasi ta valimisprogrammi välja kuulutada oma nõunikel. Macron tahtis näidata nii, et teeb kõvasti tööd ja tahab tuua Euroopasse rahu.\n\nViimaste küsitluste järgi saab Macron esimeses voorus 30 protsenti häältest. Tema lähim konkurent Marine Le Pen saaks 17 protsenti häältest. Küsitluste kohaselt võidaks Macron Le Peni teises voorus kindlalt.\n\nMacroni toetajate sõnul on pensionireform riigis ülimalt vajalik. 2020. aastal kulutas Pariis riiklikele pensionidele 338 miljardit eurot.\n\n\"Tagasivalimise korral oleks pensioniea tõstmine presidendi prioriteet. Tahame laiendada investeeringuid prantslaste eaks, aga mitte maksukoormust suurendada. Seetõttu peame kauem tööd tegema. Saksamaal, Hispaanias lahkuvad inimesed töölt 65-aastaselt,\" ütles valitsuse pressiesindaja Gabriel Attal.\n\nPrantsusmaa ametiühingute liider Laurent Berger lubas reformi vastu võidelda. \"See on ebaõiglane ja jõhker meede,\" väitis Berger.\n\nMacroni kritiseerivad reformi pärast ka tema rivaalid. Le Pen lubas alandada pensioniiga 61. eluaastani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas valimisprogrammis tõsta riigis pensioniiga kolme aasta võrra. Praegu saavad prantslased minna vanaduspensionile 62-aastaselt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Anders Roslund ja John Wyndham\n\n## Põhitekst:\n\nAnders Roslund \"Magahästi\" (Eesti Raamat)\nRootsi keelest tõlkinud Li Laanemets\n\nAnders Roslund on üks selle sajandi kõvemaid põnevikumeistreid ning see paistab kogu oma ilus välja ka uues raamatus \"Magahästi\", mis järjeks kiirelt tippu tõusnud loole \"Õnnesoovimesul\". Oskus kirjutada sügavalt jõledatest asjadest (antud juhul siis lapsepilastus ja inimkaubandus) ilma langemata põhjendamatu naturalismi lihtlabasusse on tõsine kunst. Ja paraku mõjub peenemalt vormistet tekst märksa tõhusamalt.\n\nHelgusest raamat mõistagi ei pakata, küll aga paneb mõistma, kui palju sigadusi, millega inimesed hakkama saada suudavad, on tegelikult kinni kõige harilikumast võimutundest ja ihast selle järele. Koolikiusamisest kuni teise rahva ja riigi ründamiseni sügaval sisimas hakkab asi ikkagi pihta sellest, kui võim satub kellegi kätte, kellel seda mingil juhul olla ei tohiks. Ka mitut sorti seksuaalsed hälbed on olemuselt pigem võimu küsimus.\n\nRoslund joonistab osavalt välja, kui hästi kurjategijad oma tegevust enese jaoks õigeks ja heaks ja ainuvõimalikuks mõistavad mõelda. Sedalaadi juttu saab praegu ohtralt kuulda Vene ametiisikute suust, kui nad taas võtavad oma \"erioperatsiooni\" \"põhjendada\". Nii et äraspidise inimmõtlemise tundmaõppimiseks igati paras teos.\n\nVist ei pea eraldi rõhutama, et tehnilised oskused on autoril käpas ja üleilmse kurinõu võrk vormistatakse lugeja ette virtuoosse sulega. On hea, kui raamat on põnev; veel parem, kui ta on miskit enamat. See \"miskit enamat\" on siin ära tabatud.\n\nJohn Wyndham \"Midwichi käod\" (Fantaasia)\nInglise keelest tõlkinud Martin Kirotar\n\nKui võtta üks vanakooli ulmelugu kokku umbes nõnda, et Maad külastavad mõned tundmatud lendavad objektid ja seejärel hakkab juhtuma kummalisi asju, siis on see tõenäoliselt üks kindlam viis arvestatav osa võimalikest lugejatest eemale peletada. Sedavõrd palju on sarnaselt lähtekohalt loodud kehvavõitu sõna- ja linateoseid. \"Midwichi käod\" sobivad aga soovitada küll.\n\nEsmalt ja pigem räägib see raamat ikkagi inimestest ja sellestki, kuidas nonde kummaliste asjadega eri ilmanurkades ringi käiakse. See on raamat tavalistest inimestest ebatavalises olukorras ja sellisena ka tänasesse aega väga hästi sobiv. Võõrapelgus, kaitsereaktsioonid, segadus, enesessetõmbumine… asjad, millest saaks kõnelda ka täiesti ulmevabalt, ent teatav müstiline või minupärast muinasjutuline element muudab teemakäsitlemise kuidagi arusaadavamaks, loomulikumaks.\n\nLoomulik ja meeldiv kirjutamisviis on John Wyndhamile üldse omane. Usun, et näiteks inimene, kes ulmet võõristab, aga klassikalist briti kriminulli naudib, saab Wyndhamit vägagi mõnuga lugeda. Seda enam, et omalaadne leebe huumor on taustal pidevalt olemas. Ma ei ütle, et teravad nurgad ja tülikad püstitused oleksid maha lihvitud. Ometi on ses raamatus meeldiv viibida ning ehk nimelt seetõttu jääd kirjeldatu üle kauemakski aru pidama. Teos, mis ei tekita tõrget, aga toob mõtlema inimeseks olemise vinksude ja võnksude üle.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab sel nädalal Rootsi kirjaniku Anders Roslundi põnevikku \"Magahästi\" ja Inglise ulmeklassiku John Wyndhami teost \"Midwichi käod\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev Stoicescu: millal hakkavad Ukraina ja lääs oma tingimusi esitama?\n\n## Põhitekst:\n\nVladimir Putini režiim esitab jätkuvalt ultimaatumeid. Kremli propagandamasina vihakõne on enneolematult räige. Valetamise kunst riigi juhtkonna tasandil ületab stalinismi ajastu saavutusi. Rünnak massihämamisrelvadega (trollide, võltsuudiste ja -süüdistustega jne) on täies hoos.\n\nVenemaa jätkab barbaarset hävitussõda Ukrainas, ähvardades humanitaarkatastroofiga (uue Holodomoriga lisaks tapatalgutele), keemiarünnakuga, tuumalöökidega ja konflikti laienemisega. Süüdi on muidugi teised, Ukraina ja lääs.\n\nPsühhoterrori suurendamise eesmärk on Ukraina sundimine alla andma, lääne lõhestamine ja kõhklema panemine, Putini režiimi päästmine ja süü veeretamine teistele.\n\nKremli satraap istub oma salajases urus Uurali mägedes ja haub kättemaksu Ukrainale ja tervele vabale maailmale, et nad julgesid Venemaale vapralt vastu hakata ja teda karmilt karistada. Putinile ja tema andunud toetajatele ei mahu pähe, et Ukraina riik ja rahvas on reaalselt olemas, nad pole Venemaa ega venelased ning nad võitlevad ja jäävad püsima.\n\nNõukogude Liidu lõplik lagunemine toimub nüüd\n\nNõukogude Liidu lõplik lagunemine ei toimunud 1991. aasta detsembris, vaid toimub nüüd. Uuendusmeelsed kommunistid ei vastandanud vene ja ukraina rahvast, vaid andsid mõlemale vabaduse. Kommunistidele ei tulnud pähegi järgida fašistliku Saksamaa invasiooni ja okupatsiooni stsenaariumit, mida Putin teostab. See ei ole kiitus Nõukogude Liidu kommunistidele, vaid tõdemus, kui kurjaks võib muutuda marutõbine ja paranoiline suurvene šovinism.\n\nKremli peeglid on teatavasti kõverad. Moskva poliittehnoloogid püüavad agressioonile tagantjärele õigustust leida, võib-olla mõeldes USA Iraagi invasioonile 2003. aastal. Iraagil polnud massihävitusrelvi (või vähemalt pole neid seni leitud). Neid pole ka Ukrainal. Kuid Venemaa, erinevalt USA-st Iraagis, võib massihävitusrelvi siiski \"leida\", kasutades keemia- või biorelvi ukrainlaste vastu.\n\n\"Julm kallaletung Ukrainale selle riigi ja rahva hävitamiseks on täiesti põhjendamatu ja provotseerimatu.\"\n\nMariupoli olukord hakkab sarnanema Leningradi blokaadile. Venemaa relvajõud ründavad lastehaiglaid, mida nad nimetavad \"militaarobjektideks\", ning tapavad naisi, lapsi ja vanureid. Inimesed võitlevad üksteisega toidu pärast. Julm kallaletung Ukrainale selle riigi ja rahva hävitamiseks on täiesti põhjendamatu ja provotseerimatu. Keda on vaja denatsifitseerida?\n\nKremli timukad ei istunud Nürnbergi kohtupingis. Seetõttu tekkis Moskval karistamatuse tunne ning kindel veendumus, et mistahes kuriteod on teise maailmasõja võitjale lubatud (ühtlasi ka \"õigustatud\").\n\nKommunismi langemisele Euroopas ei järgnenud Venemaa mentaalne ja kultuurilis-ideoloogiline puhastumine. Me sööme nüüd neid kibedaid vilju. Paljud arvasid, et Venemaa (riiklik) kapitalism, seotus globaalse majandusega ning liikumisvabadus, olgu \"juhitud\" demokraatia tingimustes, ei luba ajaloo tumedaimate lehekülgede kordumist.\n\nTuleb olla valmis küberrünnakute tõrjumiseks\n\nTulgem tagasi tänapäeva. Küberruumis valitseb suhteliselt kahtlane vaikus enne Venemaa kavandatud eraldumist globaalsest veebivõrgust. See tähendab, et tuleb olla valmis Venemaa küberrünnakute tõrjumiseks.\n\nUkraina püüab läbirääkimiste kaudu võimalikult palju süütuid tsiviilelanikke päästa. Venemaa muudkui raiub, et Ukraina peab alistuma ehk nõustuma nukuvalitsusega, tunnustama Krimmi Venemaa osana, samuti \"rahvavabariikide\" nii-öelda iseseisvust, ning loobuma NATO-ga liitumise taotlemisest.\n\nKremli nõudmiste nimekiri kindlasti pikeneb, kui Ukraina nõustub kasvõi ühe ultimatiivse tingimusega. Moskva ei ütle poolt sõnagi omaenda kavatsuste kohta, ei maini isegi sõjalise tegevuse täielikku peatamist, rääkimata vägede väljaviimisest Ukraina territooriumilt.\n\nNüüdseks on selge, et Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas ei edene Putini soovitud tempos. Ühelgi anastatud maalapil, üheski linnas ega külas ei näita ukrainlased mingit toetust okupantidele. Kuid Putin püüab näidata meelekindlust: Kiiev ja Harkiv tuleb ära võtta ning maismaaühendust Krimmiga tuleb luua. See on tõenäoliselt tema miinimumprogramm.\n\nVenemaa võitleb meeleheitlikult rublakursi ja valuutareservide päästmise nimel, kuid see on võitlus tuuleveskitega. Putin nähtavasti mõtleb – Vene rahva ergutamiseks - Suur-Venemaa loomisele ehk Ukrainas hõivatud (ja edaspidi okupeeritavate) alade, sealhulgas kogu Donbassi, kuid ka Valgevene, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transnistria liitmisele Venemaa Föderatsiooniga.\n\nTa unistab ka Balti riikidest. Kui mitte okupatsioonist, siis vähemalt Vene-sõbralikest valitsustest ja NATO-välisest staatusest. Sergei Lavrov teatas, et Balti riikidel pole mingit ohtu. Järelikult on, kui Venemaa plaanid Ukrainas õnnestuvad.\n\nLääne ühtsus hakkab kahjuks murenema\n\nSõda ei ole ammugi läbi, see võib venida, kuid see on Venemaa poolt vaadatuna sisuliselt kaotatud. Juhul kui teada-tuntud dialoogi armastajad läänes ei hakka kordama 2008. aastal tehtud vigu, soovides naasta võimalikult kiiresti \"normaalsuse\" juurde ning ühtlasi päästes Putini kuritegelikku režiimi.\n\nLääne enneolematuks kuulutatud ühtsus hakkab kahjuks murenema. Antakse otsustamatuse ja nõrkuse signaale. MIG-21 hävituslennukeid ei saa kuidagi Ukrainale üle anda. Lisaks leitakse, et ega nendest polekski Ukrainal suurt kasu.\n\nSoome kaitseminister teatab, et praegu pole õige aeg NATO-ga liitumiseks. Millal siis veel? Põhjanaabri president ei võta seisukohta, kuigi seda just temalt oodatakse. Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid teatavad, et sõltumatus Venemaa gaasist saabub (heal juhul) 2030. aastal...\n\nVenemaa loodab ka sellele, et miljonid Ukraina sõjapõgenikud tekitavad Euroopas sarnaseid protsesse, nagu süürlased alates 2015. aastast, Euroopa Liidu destabiliseerimist ja riikidevahelist (ka –sisest) jagelemist ning paremäärmuslike populistlike erakondade ja liikumiste aktiveerimist.\n\n\"Me peame samal ajal andma Ukrainale lootust, et sõja lõppedes riiki taastatakse ning valmistatakse Euroopa Liiduga liitumiseks.\"\n\nUkraina on pettunud, et teda ei võeta kohe Euroopa Liidu rüppe. Liikmesriigid peaksid ukrainlasi rahustama ja selgitama, et see on siiski pikk protsess. Me ei tea veel isegi, mis piirides Ukrainast me räägime, sest sõda käib ja lahendust pole veel näha. Me peame samal ajal andma Ukrainale lootust, et sõja lõppedes riiki taastatakse ning valmistatakse Euroopa Liiduga liitumiseks.\n\nKõige olulisem on see, et on saabunud aeg esitada Venemaale oma tingimusi. Ukraina koos NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidega peavad nõudma Venemaalt mitte ainult sõjategevuse viivitamatut lõpetamist, vaid ka vägede (sealhulgas \"vabatahtlike\" jms) täielikku, distsiplineeritud ja kiiret väljaviimist Ukrainast, sealhulgas kogu Donbassist.\n\nTeiseks, Venemaa peab nõustuma, et \"erioperatsioon\" on agressioonisõda ning peab aktsepteerima vastavaid tagajärgi rahvusvahelise õiguse kohaselt, sealhulgas toime pandud sõjakuritegude osas.\n\nKolmandaks, Venemaa peab maksma (näiteks läänes külmutatud varadest) Ukrainale reparatsiooni tekitatud materiaalse kahju ning tapetud ja haavatud inimeste (Ukraina elanike) eest.\n\nNeljandaks, 1994. aasta Budapesti memorandumi allkirjastanud riigid valmistavad ette ÜRO Peaassamblee hääletusele mineva otsuse teksti, mis puudutab Krimmi kuuluvust ja demilitariseerimisest. Igal riigil on üks hääl ja kellelgi pole vetoõigust.\n\nLääne Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad jõusse, kuni Venemaa on kõik tingimused täielikult täitnud. Motivaator peab olema.\n\nSeejärel võib heas usus rääkida Euroopa julgeolekuarhitektuurist ja relvastuskontrollist, sealhulgas usaldusmeetmetest. Muidugi austades iga riigi võõrandamatuid ja võrdseid õigusi.\n\nNeed tingimused võivad tunduda mõistagi ulmeliste ja teostamatutena, kuid need on siiski täiesti õigustatud ja õiged (rahvusvahelise õiguse seisukohalt). Ei ole põhjust nõuda Venemaalt midagi vähemat.\n\nVastuseks Putini ja Lavrovi ultimaatumite põhjendustele\n\nEuroopa julgeoleku jagamatus tähendab Euroopa ja Põhja-Ameerika (OSCE liikmesriikide) püüdlust vältida uue külma sõja puhkemist ja Euroopa jagamist mõjutsoonideks. See on selle printsiibi tähendus alates hetkest, kui külm sõda kuulutati (paraku ennatlikult) lõppenuks. Vladivostokist Vancouverini pidi valitsema üks mõjutsoon, demokraatia ja õigusriik. Venemaa väljus sellest tsoonist Putini ajastul.\n\nTeisalt ei tohi ükski riik oma julgeolekut teiste riikide arvelt suurendada. Olen muidugi nõus, kuid palun kaitseminister Sergei Šoigul või kindralstaabi ülemal Valeri Gerassimovil selgitada, kas mitte Venemaa ei astu pidevalt selle printsiibi vastu. Ukraina-vastane agressioon on kõige ehedam näide.\n\nLõpuks, Moskva täidab üht ainsat endale võetud kohustust, tarnida Euroopale gaasi. Miks? Sest tal on välisvaluutat hädasti vaja, et oma sõjamasinat käigus hoida. Mis järelduse me sellest teeme?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "On aeg esitada Venemaale oma tingimusi. Ukraina koos NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidega peavad nõudma Venemaalt mitte ainult sõjategevuse viivitamatut lõpetamist, vaid ka vägede täielikku, distsiplineeritud ja kiiret väljaviimist Ukrainast, sealhulgas kogu Donbassist, kirjutab Kalev Stoicescu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.