messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSam Allardyce kaotas skandaali tõttu töö Inglismaa koondise peatreenerina\n\n## Põhitekst:\n\nBriti väljaande Telegraphi pikaajalise uurimise tulemusena ilmnes, et alles juulis Inglismaa jalgpallikoondise postile asunud Sam Allardyce andis end Lähis-Ida investoritena esitlenud ajakirjanikele nõuandeid, kuidas hiilida kõrvale kolmanda osapoole omandiõiguse reeglitest.\n\nKolmanda osapoole omandiõigus tähendab jalgpallimaailmas seda, et agent või investor omab osa jalgpalluri finantsõigustest. See omakorda tähendab, et klubisid vahetava mängija eest makstavad üleminekutasud ei lähe täieulatuslikult müüvale klubile, vaid ka mängija õigustes osanikuks oleva agendi või investori taskutesse. Inglismaa jalgpalliliit (FA) keelas tegevuse 2008. ning rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) eelmise aasta kevadel.\n\nTäna kohtusid jalgpalliliidu juhatuse esimees Greg Clarke, tegevjuht Martin Glenn ja Allardyce ning õhtul tuli teade, et Allardyce'i ja koondise teed on lahku läinud. Tema ametiaja pikkuseks koondise eesotsas jäi kõigest 67 päeva, mille sisse mahtus vaid 4. septembri MM-valikmäng võõrsil Sloveeniaga, mille inglased 1:0 võitsid.\n\nJalgpallikoondise ajutiseks peatreeneriks saab Gareth Southgate, kes juhendab meeskonda neljas järgmises matšis Malta, Sloveenia, Šotimaa ja Hispaaniaga. Inglismaa jalgpalliliit asub samas otsima uut alalist peatreenerit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalliliit lõpetas lepingu skandaali sattunud koondise peatreener Sam Allardyce'iga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia lõi karikasarjas seitse väravat, Rimo Hundilt kübaratrikk\n\n## Põhitekst:\n\nKübaratriki lõi Esiliiga B võistkonna vastu Rimo Hunt, ühe tabamuse lisasid Hindrek Ojamaa, Nikita Koger, Luc Landry Tabi Manga ja Robert Lepik.\n\n1/16-finaalides on pidamata veel kaks kohtumist, kui homme mängivad Flora - Tõrva ja järgmise nädala kolmapäeval Nõmme Kalju - Poseidon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Levadia jõudis Eesti karikavõistlustel kaheksandikfinaali, kui alistas Raasiku Jokeri 7:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nClintoni ja Trumpi teledebatti jälgis rekordiline arv vaatajaid\n\n## Põhitekst:\n\nUSA presidendivalimiste ajal on teledebatte korraldatud juba 60 aastat ning mitte kunagi pole kahe kandidaadi väitlust vaadanud nii palju inimesi kui eile, vahendab CNN.\n\nKuigi täpsemad vaatajanumbrid on veel monitooringufirma Nielsen poolt selgitamisel, on juba teada, et otseülekannet pakkunud 12 telekanali vahendusel vaatas debatti 80,9 miljonit inimest.\n\nNielsen arvestab neid inimesi, kes vaatasid teledebati otseülekannet oma kodus televiisori vahendusel. Seega ei arvestata kõiki neid inimesi, kes jälgisid presidendikandidaatide mõõduvõttu näiteks avalikes kohtades või kontorites.\n\nSamuti pole 80,9 miljoni hulgas kõiki neid inimesi, kes vaatasid debatti ringhäälingu PBS või kaabelkanali C-SPAN vahendusel. PBS-i vaatajanumbrid avaldatakse lähiajal.\n\nMiljonid inimesed vaatasid Clintoni ja Trumpi vastasseisu ka internetis - ainuüksi Youtube'i keskkonna erinevates otsestriimikanalites oli vaatajaid rohkem kui 2,5 miljonit.\n\nSee tähendab seda, et vaatajate tegelik arv on märkimisväärselt suurem kui 80 miljonit.\n\nSenine rekord - 80 miljonit vaatajat - oli pärit 1980. aastast, kui vastamisi olid demokraat Jimmy Carter ja vabariiklane Ronald Reagan.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eileõhtust teledebatti demokraat Hillary Clintoni ja vabariiklane Donald Trumpi vahel vaatas rohkem kui 80 miljonit inimest, mis tähendab, et tegu oli USA ajaloo seni kõige suurema vaatajaskonnaga teledebatiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Kurbase klubi alustas Meistrite liigat 39-punktilise saunaga\n\n## Põhitekst:\n\nKurbas viibis platsil 27 minutit, viskas kuus punkti (kahesed 2/5, kolmesed 0/1, vabavisked 2/2), võttis kaks lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, kaotas korra palli ja tegi kolm viga. Tema +/- reiting oli meeskonna kehvim (-33) ja kasutegur paremuselt kolmas (5).\n\nSödertälje parimad olid Tylor Ongwae 18 ja Valter Lindström kümne punktiga. Joey King viskas võitjate heaks 21 silma.\n\nKorduskohtumine peetakse kahe päeva pärast Rootsis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tanel Kurbase uus koduklubi Södertälje Kings alustas korvpalli Meistrite liiga teist eelringi hävitava kaotusega, kui jäi võõrsil alla Soome klubile Joensuu Katajale 58:97 (11:19, 16:20, 21:33, 10:25).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHusqvarnaga käed löönud Leok teeb tuleval hooajal kogu MM-sarja kaasa\n\n## Põhitekst:\n\nTänavuse MM-hooaja lõpetas 31-aastane Leok 198 punkti ja 17. kohaga. 18-st etapist tegi ta kaasa kaks kolmandikku ehk 12. Leok taltsutas Husqvarnat ka tänavuse hooaja avaetapil, aga ülejäänud etapid tegi kaasa KTM-il.\n\nLeoki parimad tulemused MM-sarjast pärinevad 2006. aastast, mil ta oli hooaja kokkuvõttes viies ning 2004. ja 2010. aastast, mil eestlane sai kuuenda koha. Kokku on tal kolm etapivõitu.\n\nLeoki meeskonnakaaslaseks saab tuleval hooajal portugallane Rui Goncalves, kes tänavuse hooaja lõpetas 49 punktiga 25. kohal.\n\nMXGP tänavuseks maailmameistriks krooniti sloveen Tim Gajser (Honda; 731 punkti), kellele järgnesid itaallane Antonio Cairoli (KTM; 647) ja sakslane Maximilian Nagl (Husqvarna; 603).\n\nA photo posted by Tanel Leok (@tanelleok) on Sep 27, 2016 at 6:07am PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti motokrossisõitja Tanel Leok sõlmis lepingu 8biano Husqvarna meeskonnaga ja teeb järgmisel MXGP hooajal kaasa kõik etapid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKangert sai Itaalia ühepäevasõidul 19. koha\n\n## Põhitekst:\n\nKolmikvõidu võtsid kohalikud ratturid Sonny Colbrelli (Bardiani - CSF), Diego Ulissi (Lampre - Merida) ja Francesco Gavazzi (Androni Giocattoli - Sidermec).\n\nVõitjate sama aja said 13 esimest. Kangert lõpetas 14-liikmelises grupis, mis kaotas võitjale 16 sekundiga.\n\nEelmisel aastal teenis ühepäevasõidul esikoha Kangerti meeskonnakaaslane Vincenzo Nibali, kes tänavuse võistluse lõpetas 52. kohal, minut ja 39 sekundit pärast Colbrellit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tanel Kangert (Astana) teenis Itaalias peetaval ühepäevasõidul Tre Valli Varesine (Saronno - Varese; 192,9 km) 19. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPirita Sügisjooksu võitsid ekideni medalistid Roman Hvalõnski ja Kaisa Kukk\n\n## Põhitekst:\n\nStart 6 km pikkusele metsaringile anti Pirita majandusgümnaasiumi lähedalt. Hvalõnski läbis trassi ajaga 18.50. Teise koha sai Leonid Latsepov (Nõmme KJK) 20.02-ga ja kolmanda koha M40 vanuseklassi parim Tarmo Maiste 20.45-ga, vahendab ajakirja Jooksja Jooksuportaal.\n\nNaistest võitis jooksu kolmandat korda järjest Treeningpartneri esindaja Kaisa Kukk, kes tänavu finišeeris ajaga 21.57 üldarvestuses 10. kohal. Teisena lõpetas Laura Maasik (KJK Nõmme) ajaga 22.30. Kolmandaks osutus Liina Kivi (Jooksupartner) 23.36-ga. Kokku osales Pirita sügisjooksul 489 spordihuvilist.\n\n\"Asfaldi peal jooksmine tundus ekidenil lihastele hullem, sest maratonist ma kindlasti veel taastunud ei ole. Pehmel pinnasel joosta on parem, kuid ikka annab veel tunda. Lihas on väsinud. Lõpus mingit spurti teha ei kannata. Siin oli tähtis koha peale joosta. Kuna tegemist on minu kodukandi üritusega ja Briketipoisid klubi toetajad, siis pidin stardis olema,\" rääkis Kukk ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.\n\nKui mägesid Pirita sügisjooksul ei ole, meeldib talle rohkem maastikul joosta, sest jalgadele on see ka sõbralikum. Pärast Narva Energiajooksu hakkas Kukk rohkem asfaldil treenima, kuid see lõppes vigastusega. Sellest ajast on ta ka treeninguid läbi viinud metsatukas ja eelistab pehmet pinnast. \"Maraton on läbi ja enam pole vaja asfaldi jooksu jaoks treenida. Parem hoian oma jalgu,\" sõnas Kukk.\n\nPaide-Türi jooksul on ta küll stardis, kuid kõik jooksud teeb pärast Tallinna maratoni selle pealt, mis seisus praegu on, sest peab hooaja enda jaoks lõppenuks. \"Mingit tulemust ma endalt ei oota. Saaremaa kolme päeva jooksu võtan ka kui hooaja lõppu ja puhkan,\" lausus Kukk.\n\nPirita sügisjooksu tulemused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Tallinnas MTÜ Mähe Selts ja spordiklubi Sinimäe korraldamisel toimunud Pirita Sügisjooksu võitis meestest päev varem ekideni Eesti meistrivõistlustel võidukasse Sparta meeskonda kuulunud Roman Hvalõnski ja naistest ekideni Treeningpartneri pronksi naiskonnas jooksnud Kaisa Kukk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti peab haubitsate ostmiseks kõnelusi Austria, USA ja Norraga\n\n## Põhitekst:\n\nBratislavas Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel viibiv Bergmanis ütles, et üks riik, kellelt Läti võib väliselt tanke meenutavaid iseliikuvaid haubitsaid ning muud suurtükivarustust osta, on Austria.\n\nSamas peab Läti tema sõnul suurtükkide ja miinipildujate ostmiseks kõnelusi ka Norra ja Ühendriikidega, ent läbirääkimiste tulemus on teadmata.\n\nBergmanise sõnul on võimalik osta osa varustust ühelt ja osa teiselt riigilt.\n\nBergmanis kinnitas eelmisel nädalal BNS-ile, et Läti kaalub uute või kasutatud iseliikuvate haubitsate ostmist.\n\nSuurtükkide tuletoetuse arendamine on üks Läti relvajõudude prioriteete ning 2017. aasta kaitse-eelarves on selleks eraldatud 14 miljonit eurot, lausus kaitseminister.\n\nErinevalt Leedust praegu Lätil haubitsaid ei ole. Leedu ostis 2015. aastal Saksamaalt 15 liikurhaubitsat Panzerhaubitze 2000.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti peab suurtükkide hankimiseks Austria kõrval kõnelusi ka USA ja Norraga, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis teisipäeval BNS-ile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIvar Ivanov sai Berliini maratonil parima eestlasena 71. koha\n\n## Põhitekst:\n\n284. kohal jõudis finišisse SK Jooksupartneri esindaja Ülari Kais ajaga 2:40.18. Mees oma tulemusega üldse rahul polnud. \"Kõik kulges kenasti kuni 18. kilomeetrini, kus võtsin esimese geeli. Järgnesid totaalsed maokrambid, vegeteerisin kuni 39. kilomeetrini katkestamise mõtetega, siis läks paremaks, aga esimene \"päris\" maraton õpetas palju,\" tõdes Kais võistlust ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele kommenteerides.\n\n312. koht Margus Pirksaar (SK Jooksupartner) 2:41.35; 314. koht Tõnu Lillelaid (Sparta) 2:41.39. Tarmo Reitsnik (Treeningpartner) ja Indrek Tärno said lõpuajaks vastavalt 2:45.25 ja 2:45.45. Reitsnikule 441. koht, Tärnole 453. koht.\n\nTarmo Reitsnik: \"Esimene pool distantsist tuli seatud plaani järgi. Hoidsin rütmi, jälgisin hingamist. Teises pooles ei suutnud tempot hoida. Tekkis mitu lõiku rajal, mil oli tõsiselt raskem ning tempo siis ka kukkus. Üldiselt – korraldus oli super, nagu alati Berliinis. Ilm – pàike kiudpilvede vahelt, kuid temperatuur suht talutav mulle, palavust ma nii väga ei tundnud. Päeva peale tuli päike ja läks palavaks. Sööki-jooki, vett jagus rajal piisavalt.\"\n\nEesti naistest saavutas parima, 85. koha ajaga 3:01.14 Marion Tibar. Ülejäänud eestlaste kohtade ja tulemustega saab tutvuda Berliini maratoni kodulehel.\n\nMaratoni võitis etioopialane Kenenisa Bekele ajaga 2:03.03. Teise koha sai 10 sekundit kehvema tulemusega keenialane Wilson Kipsang. Kolmandaks tuli tema kaasmaalane Evans Chebet ajaga 2:05.31. Naiste arvestuses läks kolmikvõit Etioopiasse. Maratoni võitis Abere Kebede ajaga 2:20.45. Järgnes Birhane Dibaba 2:23.58-ga. Kolmas oli Ruti Aga 2:24.41-ga.\n\nBerliini maratoni tulemused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hulk eestlasi jooksis pühapäeval Berliini maratonil, neist parimana sai Võrumaalt pärit KJK Lõunalõvi esindaja Ivar Ivanov 71. koha ajaga 2:28.35. Järgmise tulemuse tegi Kristo Reinsalu, kes lõpetas 105. kohal ajaga 2:31.42.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Tüdrukute jalgpallifestivalidel osales rekordilised 545 noort\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval, 24. septembril ning pühapäeval, 25. septembril toimusid selle aasta viimased jalgpallifestivalid Raplas ja Kuressaares, millest võtsid osa vastavalt 39 ja 77 noort tüdrukut. Märtsi- ja maikuus jõudis festival Võrru, Rakveresse ja Viljandisse, kus osales 187 neidu. Septembris toimusid festivalid veel lisaks Tallinnas ja Pärnus kuhu tuli kokku 242 last.\n\nKõikidel festivalidel juhendasid tüdrukuid mängude ja harjutuste ajal koondiste ja kohalike jalgpalliklubide treenerid ja mängijad. Lisaks sellele osales kõigil festivalidel ka mängijaid naiste A-koondisest, kes suhtlesid lastega ning aitasid neid harjutuste sooritamisel.\n\nFestivalidel käis teiste seas treenerina abiks ka naiste koondise mängija Eneli Vals, kelle sõnul täitsid festivalid oma eesmärki edukalt. \"Need festivalid näitasid, kuidas on vahemaa tüdrukute ja jalgpalli vahel praeguseks juba suure sammu võrra vähenenud. Tüdrukud teavad juba palju rohkem jalgpallist ja kuna harjutused olid kõigile jõukohased ning mängulised, siis sai iga tüdruk festivalilt eduelamuse, mille pealt jõuavad nad loodetavasti ka soovini jalgpallitreeningutega liituda,\" rääkis Vals.\n\nÜhtekokku osales kõigil festivalidel 545 tüdrukut, kellest lausa 348 polnud varasemalt aktiivselt jalgpalliga kokku puutunud, ega treeningutel osalenud.\n\nJalgpallifestivalide osalus linnade kaupa:\n\nVõru (26.03.2016): 58 tüdrukut\nRakvere (15.05.2016): 87 tüdrukut\nViljandi (22.05.2016): 42 tüdrukut\nTallinn (17.09.2016): 133 tüdrukut\nPärnu (18.09.2016): 109 tüdrukut\nRapla (24.09.2016): 39 tüdrukut\nKuressaare (25.09.2016): 77 tüdrukut\n\nVideokokkuvõte Tallinna festivalist leiab siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal toimusid tüdrukute jalgpallifestivalid seitsmes linnas, kus kokku osales 545 noort, mis ühtlasi märgib ka festivalide osalusrekordit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEAS kahtlustab kompetentsikeskust pettuses, politsei alustas uurimist\n\n## Põhitekst:\n\nUurimine puudutab Rakvere Targa Maja komptentsikeskust ning aastail 2010 kuni 2015 rahastatud projekte, vahendas \"Aktuaalne kaamera\".\n\nVäidetavalt püüdis kompetentsikeskus näidata omaosalust projektides tegelikust suuremana. Menetluse aluseks on paragrahvid, mis käsitlevad riigihangete seaduse nõuete rikkumist ja soodustuskelmust.\n\nTänase seisuga on kahtlustus esitatud kahele isikule, kuid nende ring võib laieneda.\n\nEAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise\n\nEASi siseauditi üksus tuvastas Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditis toetuse reeglite sihipärase rikkumise, mille finantsmõju on rohkem kui 297 500 eurot. EAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise. Tagasinõude lõplik suurus sõltub projekti eesmärkide täitmisest ja rikkumise ulatusest, teatas EAS täna pressiteates.\n\nEASi siseauditi üksus esitas EASi nõukogule Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditi, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010. – 2015. aastatel EASi poolt rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3 391 492,50 eurot. Auditi käigus tehti 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa 297 532 eurot ja 30 senti.\n\nAudiitorite lõpparuande hinnangul on toimunud toetuse reeglite sihipärane rikkumine SA Virumaa Kompetentsikeskus poolt. Kõigis kolmes projektis on tegevusi ja kulusid, mis ei ole põhjendatud ja abikõlblikud. Projekti raames on küsitud toetust tegevustele, mida pole nõutud mahus läbi viidud ja EASile on esitatud valeandmeid toetuse välja maksmiseks. Testkeskkonna kasutamise tehinguid on tehtud seotud osapooltega. Audit viitab nii fiktiivsetele ostu-müügitehingutele, riigihangete seaduse rikkumisele kui teadlikult suurema toetussumma väljapetmisele.\n\nAuditi lõpparuande kohaselt pole Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus täitnud ka täies mahus projektide eesmärke ja kompetentsikeskuse testkeskkonnas pole väljaarendatud funktsionaalsust, mis võimaldaks keskusel kujuneda piirkonna konkurentsivõimet tõstvaks kompetentsikeskuseks. Oluline osa 2015. ja 2016. aasta tuludest on teenitud fiktiivsete tehingutega, millel puudub majanduslik sisu.\n\n\"EASi siseaudit on teinud head tööd, avastades skeemi, millega SA Virumaa Kompetentsikeskus püüdis näidata omaosalust projektides tegelikust suuremana. Rikkumised on väga tõsised, millele peavad oma hinnangu andma ka õiguskaitseorganid. Toetuse tagasinõude otsuse koostamisel hindame kompetentsikeskuse tulemuseesmärkide saavutamist ja oleme nende mittetäitmisel valmis suurendama tagasinõutavat summat,\" lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.\n\n2016. aasta aprillis alanud auditi eesmärk oli hinnata, kas EASi poolt rahastatud Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse projektide eesmärgid on saavutatud. Riskikohtade ilmnemisel laiendati auditit ka toetuse saaja poolt tehtud hangete läbiviimisele ja projektikulude abikõlblikkusele.\n\n\"Auditeerime valikuliselt EASist toetust saanud projekte, mistõttu peavad toetust saanud organisatsioonid olema alati valmis esitama tõendusmaterjali toetuste sihipärase kasutamise kohta,\" selgitas EASi siseauditi üksuse direktor Helen Anijalg.\n\nEuroopa Liidu toetuste perioodi 2007-2014 kompetentsikeskuste arendamise meetme eesmärk oli kujundada väljaspool Harju ja Tartu maakonda välja piirkondlikud kompetentsikeskused, mis omavad potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja seeläbi tõstavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna. Kokku sai sellel perioodil toetust kuus kompetentsikeskust - TTÜ Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse Kompetentsikeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise Kompetentsikeskus, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tervise-edenduse ja rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus, Eesti Maaülikool teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete Kompetentsikeskus, TTÜ põlevkivi Kompetentsikeskus ja SA Virumaa Kompetentsikeskus.\n\nAlates 2015. aasta algusest kuni 2016. aasta septembrini on EAS teinud kokku 152 toetuse tagasinõudmise otsust kogusummas 1 655 194,15 eurot. Enamasti oli tegemist riigihangete läbiviimise, toetuse alusel soetatud vara säilitamise või toetuse saamisest avalikkuse teavitamise nõuete rikkumisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EAS kahtlustab sihtasutust Virumaa Kompetentsikeskus ligi 300 000 euro suuruse pettuse läbiviimises. Keskkriminaalpolitsei alustas juhtunuga seoses uurimist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpialane Evelin Talts võitis Albu sügisjooksu\n\n## Põhitekst:\n\nÜldarvestuses kuuendaks platseerunud Taltsi lõpuaeg oli täna 42.09. \"Ikka raskeks läks. Keha pole harjunud pingutamisega. Raske rada ka, aga iga trenni ja võistlusega saan järjest tugevamaks. Ise jäin rahule. Mulle maastik sobib ja sain jälle võistelda,\" kommenteeris Talts ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.\n\n\"Ega mul mingit vormi praegu pole. Nõrk olen, aga see ka normaalne, sünnitasin alles 2,5 kuud tagasi ja beebi nõuab praegu ikkagi oma,\" märkis Talts, kes treenib praegu niipalju kui nendes oludes võimalik. Tütart Arabellat ta tänasel jooksul vankriga ees ei lükanud, sest rada kulges vahepeal päris metsas. Oma järgmise stardi teeb Evelin Talts 9. oktoobril Rabajooksul, mida peab enda koduseks jooksuks.\n\nMeestest võitis jooksu Tauno Hang ajaga 36.34. Teisena lõpetas Marek Salla 37.54-ga. Kolmanda koha sai trepijooksudelt esikohtade noppimisega silma paistnud Rauno Tiits 38.57-ga.\n\nAlbu sügisjooksu tulemused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses viidi täna maastikul läbi 23. Albu sügisjooks, mille 10 km distanstil osutus kiireimaks naiseks juuli algul teist korda emaks saanud ning pärast seda uuesti jooksurajale naasnud olümpiamaratoonar Evelin Talts.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaadio 2 eetrisse jõuab uus saade \"Majamasin\"\n\n## Põhitekst:\n\nVärsket saadet juhivad Mihkel Sillaots (esinejanimega MHKL), Piidivabrikut vedav Paap Uspenski ning DJ Raigo Smith. Saatejuhtide endi sõnul tammuvad nad mööda majamuusika taktitreppe. \"Rõskete bassivõngete vahele trügivad ajatud meloodiad ja tuttavad vokaalid,\" kinnitasid saatejuhid.\n\nVärske saade \"Majamasin\" on Raadio 2 eetris igal teisipäeval kell 23.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva õhtuti kell 23 hakkab Raadio 2 eetris kõlama house-muusika, kuna alustab uus saatesari \"Majamasin\"",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPERH-i uueks juhiks valiti Agris Peedu\n\n## Põhitekst:\n\nPeedu sõnul saab tulevikus tervishoiusektori korruptsiooni ennetada koolituste ja huvide deklareerimisega, mida ta kavatseb juurutama hakata ka PERH-is.\n\n\"Kui me jätame haigla eelmise juhi Tõnis Alliku korruptsioonisüüdistuse kõrvale, siis haigla oli ju hästi juhitud,\" ütles Peedu BNS-ile.\n\nKüsimuse peale, kuidas tervishoiusektoris huvide konflikte ja korruptsiooni ennetada, vastas värske juht, et võimalusi on mitmeid. \"Näiteks hangete kontekstis on väga palju räägitud töötajate huvide deklareerimisest, mida võiks PERH-is juurutama hakata.\"\n\nTeise asjana tõi ta välja koolitused ja inimeste teadlikkuse tõstmise. \"Ma üldse ei alahindaks huvide konflikti ning korruptsiooni ennetamisel ka koolitusi arstidele ja haigla töötajatele, millega saab teadlikkust neil teemadel tõsta,\" lisas ta.\n\n\"Korruptsiooni uurimiseks on haigla nõukogu tellimas erinevaid auditeid ja töö sel teemal käib. Kui ma ametisse asun, siis selle teema ma ka üles võtan ja vaatan, mis lahendusi annab välja pakkuda,\" rääkis Peedu.\n\nLisaks tõi Peedu olulisemate väljakutsetena haiglajuhi ametis välja probleemid haigekassas ja haigla kinnisvara investeeringud.\n\nHaigekassa eelarve ülekulude lahendamine on Peedu sõnul paljuski asutuse nõukogu ja poliitikute tasandi küsimus. \"Seetõttu omapoolseid lahendusi ma praegu pakkuma ei hakkaks, aga kui mind sellesse protsessi haiglajuhina kaasatakse, soovin kas otse või kaude kaasa rääkida,\" ütles ta.\n\nPriske: uue juhi valimine oli pikk protsess\n\n\"Uue juhi valimine oli pikk protsess ja meil oli mitmeid erinevaid kandidaate laua peal. Agris Peedu ei ole küll otseselt meditsiinivaldkonna esindaja, aga pikaaegse PERH-i nõukogu liikmena on tal kogemus ja suur soov seda tööd teha,\" ütles nõukogu ajutine esimees Marika Priske BNS-ile.\n\nPriske tõi välja ka selle, et Agris Peedu kandidatuuri toetasid ka haigla töötajad ja juhtkond, kelle arvamust nõukogu otsuse tegemisel kuulda võttis.\n\nKokku laekus regionaalhaigla juhatuse esimehe kohale 15 sooviavaldust.\n\nJuhilt eeldatakse akadeemilist kõrgharidust, tervishoiusektori toimimise tundmist, orienteerumist Eesti riigi kui sihtasutuse asutaja juhtimisstruktuurides, vähemalt viieaastast tippjuhi kogemust, strateegilise planeerimise oskust, kõrget pingetaluvust ja head analüüsivõimet.\n\nPERH-i endine juhatuse esimees Tõnis Allik, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises, otsustas juuni keskel ametist tagasi astuda. Allikut kahtlustatakse kahes kuriteoepisoodis.\n\nUue juhatuse esimehe tööle asumiseni täidab juhatuse esimehe ülesandeid PERH-i juhatuse liige-ülemarst Andrus Remmelgas.\n\nMeditsiiniuudised teatasid juba täna varem oma allikale viidates, et uueks juhatuse esimeheks võidakse kinnitada Agris Peedu, kelle rahandusminister Sven Sester augustis PERHi nõukogust tagasi kutsus. Ilmselt oli see vajalik, kuna juristiharidusega Peedu kandideeris juhi kohale.\n\nPortaali allikate teatel olid teised kaks kandidaati WHO esindaja Kõrgõstanis Jarno Habicht ja Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktor Üllar Lanno.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) nõukogu valis teisipäevasel koosolekul haigla uueks juhiks senise rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Agris Peedu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedo vaidlustas ka neljanda Sõru-Triigi praamiliini hanke\n\n## Põhitekst:\n\nMKM teatas septembri alguses, et pärast mitut nurjunud riigihanget sõlmisid nad lõpuks lepingu AS-iga Kihnu Veeteed, mis hakkab alates oktoobrist teenindama Saaremaa ja Hiiumaa vahelist parvlaevaliini. Samas esitas SLK septembri lõpus riigihangete vaidlustuskomisjonile kaebuse, mille eesmärk on juba sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamine, selgub hanketeadetest.\n\nMKM-i pressiesindaja Mihkel Loide rääkis BNS-ile, et usutavasti see vaidlustus liini teenindamist ja vastavat lepingut ei mõjuta, kuid enne ametliku info saamist ei oska ministeerium lähemalt kommenteerida. \"Vaidlustuse sisulist dokumenti meile veel saadetud pole,\" lisas ta.\n\nPraeguse vedajaga, OÜ-ga Väinamere Liinid sõlmitud leping lõpeb septembri lõpus, mistõttu korraldas MKM kolm riigihanget, mis erinevatel põhjustel nurjusid. Seetõttu otsustati neljandal korral väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasuks, millele laekus üks pakkumus AS-ilt Kihnu Veeteed.\n\nSõlmitud leping on lühiajaline, kestvusega umbes seitse kuud, kuna alates järgmise aasta maist on liinile oodata uut reisiparvlaeva Soela, mis on spetsiaalselt valmistatud Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks.\n\nSõru-Triigi parvlaevaühenduse aastane dotatsioonisumma riigilt on ligikaudu 1,3 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vjatšeslav Leedo laevafirma Saaremaa Laevakompanii (SLK) vaidlustas juba neljanda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Sõru-Triigi praamiliini hanke, kuigi ministeerium on juba teise ettevõttega lepingu sõlminud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavani klubisisene konkurent Lovren naasis treeningutele\n\n## Põhitekst:\n\nSee tähendab, et peatreener Jürgen Klopp peab nüüd otsustama, kas saata horvaat laupäeval platsile või jätkata 5:1 võidumängus Hull City üle tegutsenud keskkaitsepaari Ragnar Klavan - Joel Matip.\n\nViimased kolm liigamängu võitnud Liverpool asub kuuest mängust kogutud 13 punktiga tabelis neljandal positsioonil. Viimasest viiest mängust üksnes ühe viigipunkti teeninud Swansea on nelja punktiga 17.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liverpooli kaitsemängija Dejan Lovren on viirushaigusest jagu saanud, teeb trenni ja laupäevaseks kohtumiseks Swansea Cityga mängukõlbulik, kirjutab väljaanne Liverpool Echo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurinvestori toetusega loodetakse aastas 500 töökohta luua\n\n## Põhitekst:\n\nSuurinvestori toetusmeetme peamiseks eesmärgiks on suurendada investeeringuid tehnoloogiamahukatesse sektoritesse, mille abil luua uusi töökohti ja suurendada eksporti.\n\nRiik loodab kolme miljoni euro panustamisel kaasata välisnvestoritelt omaosalusena 25-30 miljonit eurot, mille tulemusel peaks tööstusesse tekkima juurde umbes 400 töökohta ning lisaks kaasneks nende tuules teenindusse veel umbes sada töökohta.\n\nToetuse abil loodavatest töökohtades loodetakse tõelisi kuldhanesid, mis munevad riigile kokku umbes 2,1 miljonit maksutulu aastas. Lisaks võiks ekspordikäive kasvada nende arvelt 20 miljoni euro võrra ning lisandväärtust oodatakse iga-aastaselt suurusjärgus 15-20 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tunnistab oodatavat tulusust ka ise, teatades: see on kõige kiirema tootlusega investeering, tuues investeeringuks kulutatud summa riigile tagasi pooleteise aastaga.\n\nSuurinvestori toetusega plaanitakse toetada olemasolevate tootmisüksuste olulist laiendamist või uute loomist, investeeringuid seadmetesse, mille abil luua uusi tooteid ja teenuseid, spetsialistide värbamist ja väljakoolitamist ning tootearendust.\n\nIdeena peaks toetuse abil loodama paremad tingimused majanduskasvuks, mis ärgitaks nii Eestis juba tegutsevaid kui alles pinda sondeerivaid välisinvestoreid investeerimisotsust tegema, et luua siia kõrgema palgaga töökohti, millest laekuks suuremat maksutulu. Kokkuvõttes peaks kasvama ka eksport ning paranema Eesti maine innovatsiooni toetava riigina.\n\nEestile on viimasel ajal teinud muret ekspordi langus, samuti on siinsed välisinvestorid eelistanud kasumi investeerimise asemel dividendidena välja võtta. Toetuse kasuks räägib see, et meie naabritel Lätil, Leedul ja Soomel on vastavad toetusmeetmed olemas.\n\nEestis pole suurinvestori toetus siiski päris uus lahendus - EAS on alates 2015. aastast rakendanud seda EL-i struktuurifondide vahenditest, kuid seal on omad kitsendused. Näiteks ei tohi EL-i rahadega suurinvesteori tehnoloogiainvesteeringu meetme alt toetada eksporti. Sellegipoolest kasvatas EAS-i välja antud tehnoloogiainvesteeringute toetus kogumahus 10,5 miljonit eurot ettevõtete investeeringuid 40 miljoni võrra.\n\nNüüd on riik otsustanudkas EAS-i väljastatavale EL-i toetusele lisaks või selle asemel panustada kolme miljoni eurose seemne, mis lubaks toetada ka ekspordile suunatud tegevusi. Kuna riiklik meede sai alles täna valitsuse lõpliku heakskiidu, oli info nii uus, et ei MKM ega EAS osanud tõsikindlalt väita, kas järgmisest aastast jäävad käiku mõlemad toetused või üksnes riiklik.\n\nSeejuures on riik oma investeeringu suhtes palju optimistlikum: kui EAS-i toetus kasvatas investeeringuid toetusega võrreldes neljakordselt, siis nüüd oodatakse investeeringult kümnekordset tootlust.\n\nToetuse täpsemaid tingimusi pole veel teada, neid hakatakse nüüd kokku kirjutama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtlusminister on järgmiseks aastaks välja töötamas suurinvestori toetust, millega loodetakse aastas ärgitada umbes 400 töökoha loomist tööstuses ja sellega kaasnevatena sadakond töökohta teeninduses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nETV saatejuhid said teada, kui kaua kestab keskmine orgasm\n\n## Põhitekst:\n\nVideost on näha, kui täpselt vastasid küsimusele Piret Järvis, Marko Reikop, Hannes Hermaküla, Astrid Kannel ja teised ETV saatejuhid.\n\nTeaduslik armuelu lahkamine laotab end ETV ekraanil lahti juba 30. septembril, kui ekraanile jõuab telefilm \"Teadlaste öö: Armastuse valem\", mille peaosas astub üles Tõnis Niinemets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV saatejuhid vastasid eile küsimusele, kui kaua kestab keskmine orgasm. Täna said nad teada, millise tulemuseni on jõudnud teadlased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVaikla koduklubi üle viie kuu kestnud kaotusteta seeria lõppes\n\n## Põhitekst:\n\nKaotuse teeb erilisemaks see, et liigas kaotas Norrköping viimati aprillis ehk viis kuud tagasi mängus, kui vigastada sai senine põhiväravavaht David Mitov-Nilsson, misjärel Vaikla oma esimesed võimalused sai. Kõikide sarjade peale viimane kaotus pärineb kahe kuu tagant, kui Meistrite liigas tunnistati Pavel Londaku ja Rosenborgi paremust, vahendab Soccernet.ee.\n\nEsmaspäeval said Djurgardreni vastu saatuslikuks minutid 50-55, mille jooksul külalismeeskond kahel korral võrku sahistas. 62. minutil lõid võõrustajad ühe palli kuulsa Rootsi väravavahi Andreas Isakssoni selja taha vastu, ent 84. minutil vormistas Djurgarden oma 3:1 võidunumbrid.\n\nNorrköpingu väravat kaitses eile 31-aastane austerlane Michael Langer, 19-aastane Vaikla jälgis kohtumist pingilt. Liigatabelis kaotas Norrköping ühtlasi ka oma esikoha - 53 punkti jätavad nad liidrist Malmöst ühe silma kaugusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondise väravavahi Andreas Vaikla koduklubi Norrköping sai Rootsi kõrgliiga 24. vooru täieliku üllatuskaotuse, kui kodus jäädi numbritega 1:3 alla tabeli 11. meeskonnale Djurgardenile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Muinasjutt heast võõrasisast\n\n## Põhitekst:\n\nSee film on ere näide sellest, kuidas viljakale pinnasele on külvatud vale seeme ehk kuidas sisu on valatud valesse vormi.\n\nTerve filmi vältel jääb üsna arusaamatuks, kes on selle filmi sihtgrupp või missuguses žanris filmi on ülepea püütud luua. Filmi aluseks on võetud 2004. aastal Liz Jenseni sulest ilmunud samanimeline romaan, mis omakorda on tõenäoliselt ammutanud inspiratsiooni erinevatest tõsielusündmustest. Ilma filmi sisu liigselt paljastamata saab lihtsalt öelda, et niisugused peresisesed tragöödiad on meditsiinis teada ja lõpevad sageli veel palju õudsemalt kui filmis. Sisukust ja mõtlemisainet oleks siin kuhjaga, kuid… See sünge sisu on kõik üle valatud imalmagusa siirupiga ja terve lugu on vormistatud mingi arusaamatu laialivalguva roosamannamuinasjutuna. See pole romantiline film. See pole ka muinasjutufilm. Kindlasti ei ole see lastefilm, ärge oma lapsi seda vaatama saatke, pidage kindlasti silmas märget, et see on alla 14-aastastele keelatud. Ei, seal pole mingeid ülipõnevaid seksistseene või verepritsimist või koledat ropendamist. See on sisu poolest üsna võigas, kui asjale järele mõelda, kuid vormistatud on see niimoodi ninnu-nännu, vaata-kui-nunnu, mahedad viiulid mängivad pehmekest sümfooniat, poeetilised kaadrid ja lapsehäälne pealelugemine… See on nii häirivalt mööda, et tahaks siinkohal vanduda.\n\nTeine segane seik filmi puhul on ajastu. Tundub, et tegijatele on endalegi selgusetuks jäänud, millal neil tegevus toimub. Kui vaadata pere autot ja ema riietumisstiili, siis tundub nagu oleks sündmused ammu möödunud ja kõik toimuks umbes 1950. või 1960. aastatel. Sama näib rõhutavat ka psühhiaatri kabinet, mõned interjöörid jms. Aga samas on see haigla väga moodne. Klaasist seinad, kaasaegsed arvutid, kaamerad, tehnika, arst peab kõnet TED Talks konverentsil… Filmi ajalisest paigutusest ei ole võimalik eriti sotti saada, kuid niisuguse psühholoogilise thrilleri puhul on ajastu määratlemine kindlasti oluline, sest eri ajastuil oli inimeste mentaliteet erinev, ellusuhtumine, inimeste omavaheline kommunikatsioon - see kõik moodustab loole taustsüsteemi, mis antud juhul jääb äärmiselt sogaseks ja muudab muinasjutulise tilu-lilu veel häirivamaks.\n\nVeel segas mind peaosasse, Louis Draxi rolli valitud poiss, Aiden Longworth. Esiteks, ta mängib nigelalt, punnitatud naer - selle kivi viskaks ma aga pigem lavastaja kapsaaeda. Samuti on see roll välja joonistatud nii, nagu oleks tegemist õudse juurikaga, probleemse lapsega, kes tundub olevat sündinud saatan. Ta on ülbe, vastik, nipsakas, targutav… Välja joonistatakse miljon negatiivset joont ja ei anta ühtegi vihjet sellele, et tegemist võiks olla heasüdamliku ohvriga. Sama mustvalged on teised peategelased. Poisi ema Natalie (Sarah Gadon) on pehme inglikene, vaene näitlejatar on sattunudki niisuguste 60ndate stiilis pehmete vasikasilmsete ohvritallede rollidesse, kui ta kuskil filmis jälle välja ilmub, siis on teada, et ta on jälle samasugune niuksuv kutsikas, kelle eesmärk on kaastunnet äratada. Kokkuvõttes on selle ema roll lihtsalt jälle selline, mida on sama näitleja esituses varem nähtud, see on haigutamaajavalt igav, seda ei vürtsita mitte mingi teist tooni noot, ta on täiesti üheplaaniline.\n\nKaader filmist \"Louis Draxi üheksas elu\"\n\nTäiskasvanud meestegelastel on veidi rohkem vedanud, kuigi ka nemad on üsna ühes tonaalsuses oma rolli piires. Lastepsühholoog Dr. Perez Oliver Platti esituses oli väike valguskiir filmis, seda oli mõnus vaadata. \"50 hallist varjundist\" tuntuks saanud Jamie Dornan koomapatsiendi arstina oli aga üsna tuim ning arusaamatutel eesmärkidel tegutsev seelikukütt. Ühte võtmetegelast kujutav Aaron Paul isana oli samuti üsnagi vaeslapse rollis, kuid läbi tema sai siiski mingeid vihjeid sellele süngele lõpule, mille poole kogu muinasjutt tüüris.\n\nÜldiselt oli kogu tegevustik vormistatud nii igavalt ja nännutades, et vaatasin tihti kella ja mõtlesin ka kinosaalist lahkumisele. Sellest on tuline kahju, sest režissöör Alexandre Aja on teinud ju üsna korralikke õudusfilme, sellestki loost oleks saanud teistsuguse vormistamisega (korista sealt see muinasjutt ära) normaalse õudusfilmi, mida võiks sõpradele soovitada ja mis ehk paneks elu teistsuguse pilguga vaatama. Aga praegu polnud sellel lool ei saba ega sarvi. Kes kannatab lõpuni vaadata, tore on, aga lõpuni jõudmine vajab küll üsna suurt eeslikannatust.\n\nMa räägin natuke sisust ka. On üks poiss, kellega juhtub pidevalt igasuguseid asju. Eluohtlikke asju. Küll ta saab särtsu, kukub kuskile, sööb midagi imelikku. Ta on sage haiglate patsient ning pääseb mitmel korral napilt üle noatera. Nüüd on ta jälle hädas, seekord on ta kaljuservalt alla kukkunud. Ta on koomas. Asja hakatakse uurima…\n\nKui sa oled igavlev koduperenaine, kellele meeldis film “50 halli varjundit,” siis mine kindlasti vaatama. Aga kui sa sellesse gruppi ei kuulu, siis pole see film sinu jaoks. Ja pidage meeles - see ei ole lastefilm. Seal on mõned sellised õudsed kohad, mis võivad jääda lapsi pahasti kummitama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinodes\n“Louis Draxi üheksas elu”\nLavastaja: Alexandre Aja\nOsades: Jamie Dornan, Aiden Longworth, Aaron Paul, Sarah Gadon, Oliver Platt, Barbara Hershey\n4/10",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHanso: kodanikud nõuavad Euroopa Liidult rohkem julgeolekut, ühist armeed pole plaanis luua\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kodanikud ootavad, et Euroopa Liit ja liikmesriigid neid paremini kaitseksid,\" ütles Hanso pärast tänast ELi kaitseministrite kohtumist Bratislavas. \"Minu sõnum kolleegidele oli, et Euroopa riigid peavad suurendama rahalist panust kaitsevõimete arendamisse.\"\n\nHanso sõnul on Euroopa riikide kaitsekuludes suured käärid, sest ainult viis riiki, sealhulgas Eesti kulutavad riigikaitsele vähemalt kaks protsenti SKT-st ja on riike, kelle kaitsekulud ei ulatu isegi ühe protsendini. \"Positiivne on see, et Euroopa riikide kaitsekulud, mis olid aastaid languses, on nüüd pööranud tõusule.\"\n\nKaitseministri sõnul saab Euroopa Liit oma jõu maksma panna ainult siis, kui liikmesriikidel on adekvaatsed sõjalised võimed, mida nad on valmis Euroopa Liidu heaks näiteks sõjalistele operatsioonidel rakendama.\n\nHanso ütles, et ELi riikidel ei ole plaanis luua ühisarmeed, nagu meedias on räägitud. \"Euroopa kaitseministrid on üldiselt kõhkleval seisukohal, kas on vaja luua sõjalisi struktuure, mis dubleeriks NATOt. Pigem tuleb olemasolevaid struktuure – nagu näiteks Euroopa Liidu lahingugruppe – paremini kasutada.\"\n\nKaitseministrid arutasid ettepanekut luua ELi sõjaline peakorter ning leidsid, et vajadus selle järele ei ole veel selge. \"Euroopa sõjaliste operatsioonide juhtimist peab tõhustama, kuid küsimus on, kas uue peakorteri loomine on parim lahendus,\" ütles Hanso.\n\nEuroopa Komisjon esitles tänasel kaitseministrite kohtumisel ettepanekuid, mis puudutavad Euroopa kaitsetööstuste ühisturu loomist. Hanso sõnul võiksid need ettepanekud rakendamise korral tuua käegakatsutavat kasu Eesti kaitsetööstusele. \"Meie kaitsetööstusettevõtted saaksid osaleda suuremate Euroopa riikide kaitsehangetes, samuti võiksid meie ülikoolid saada osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides.\"\n\nJärgmisena arutavad kaitsekoostöö ettepanekuid oktoobris Euroopa Liidu riikide välisministrid ja novembris peaks Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini koostama ettepanekute rakenduskava.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Hannes Hanso sõnul peavad Euroopa Liidu liikmesriigid võtma riigikaitset tõsiselt ja suurendama investeeringuid riigikaitsesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaisma alustas Rootsi turniiri võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nEesti tennisist sai avaringis jagu kvalifikatsioonist alustanud rootslasest Christian Samuelssonist (ATP -) 6:3, 7:6 (7:5) ja kohtub nüüd kaheksandana paigutatud teise rootslase Markus Erikssoniga (ATP 421.).\n\nValikturniiril osales ka Karl Kiur Saar (ITF -), kes kaotas siiski esimeses matšis kohe šveitslasele Adrian Bodmerile (ATP 1492.) 7:6 (7:5), 2:6, 2:6.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kenneth Raisma (ATP 939.) jõudis Stockholmis peetaval 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril teise ringi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKreml ei osanud kommenteerida uusi väiteid Malaisia reisilennuki kohta\n\n## Põhitekst:\n\n21. juulil 2014 väitis Venemaa kaitseministeerium, et katastroofipäeval nähti MH17 lähistel Ukraina õhusõidukit. Seda pidavat kinnitama Venemaa radariandmed ja mõned kohapealsed tunnistajad, kes suutsid kümne kilomeetri kõrgusel õhus märgata üht või kaht Su-25 lennukit, vahendas Unian.\n\nNüüd teatasid Vene relvajõud, et MH17 katastroofipiirkonnas ei tuvastanud radar ühtki võõrast objekti, mis oleks võinud lennuõnnetuse põhjustada.\n\nPresident Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov vastas küsimusele, miks kaks aastat tagasi ütlesid Vene kindralid, et nägid oma radaritel MH17 lähistel ukrainlaste lennukit Su-25, kuid praegu näitavad nende samade radarite andmed, et mingeid teisi objekte õnnetuspaiga lähistel ei leitud, et ei saa sellele küsimusele vastata.\n\n\"Ma ei saa teie küsimusele vastata, sellele peavad vastama ikkagi spetsialistid, kes radariandmeid lugeda oskavad. Soovitan selle küsimusega pöörduda kaitseministeeriumi poole. Kui eilses infotunnis seda küsimust ei käsitletud, ei tähenda see, et te ei võiks seda täna küsida,\" ütles Peskov.\n\nAmsterdamist Kuala Lumpurisse suundunud Malaisia riikliku lennufirma Malaysia Airlines lend MH17 tulistati Ida-Ukraina kohal alla 2014. aasta 17. juulil. Hukkusid kõik 298 pardalolnut, kellest 196 olid Hollandi kodanikud.\n\nEelmise aasta oktoobris lõpule jõudnud rahvusvaheline uurimine selgitas välja, et lennuk tulistati Venemaal valmistatud BUK-raketiga alla Ukraina nn separatistide kontrollitud aladelt. Juurdlus hoidus siiski süü omistamisest.\n\nHomme tutvustab juurdlust läbi viinud meeskond, mis koosneb Ukraina, Hollandi, Malaisia, Austraalia ja Belgia esindajatest, kriminaaluurimise esialgseid tulemusi. Selguma peaks ka see, kust rakett välja tulistati.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreml keeldus kommenteerimast Venemaa relvajõudude vastuolulisi avaldusi 2014. aastal Ida-Ukraina kohal alla tulistatud Malaisia reisilennuki Boeing 777 kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNoortebändi võitjat premeeritakse muusikavideoga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Noorte muusikute jaoks on juba konkursil osalemine suur võit, kuna võimalus saada muusikaekspertidelt tagasisidet, pälvida suurt avalikku tähelepanu ning astuda üles vaid parima heli- ja valguslahendusega kontserdil on midagi hindamatut ja edasiviivat,\" kommenteeris peakorraldaja Märt Truma.\n\nKoos muusikavideoga annab auhindadele kaalu Music Estonia mentorluspakett, mis sisaldab konsultatsioone muusikatööstuse spetsialistidega. Hea muusika levitamisse on panustanud ka mitmed festivalid, kes kutsuvad bände esinema: Intsikurmu, Jazzkaar, Augustibluus ja loomulikult Tallinn Music Week. Mitmed eriauhinnad ja esinemiskutsed festivalidele on noortele bändidele motiveerivad ja ka vajalikud, et ansambli loomingut esitleda ja luua esmaseid kontakte. Lisaks on igale finalistile auhinnaks kvaliteetset stuudioaega, mille raames on võimalik salvestada üks lugu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suurim bändikonkurss üllatab sel aastal osalejaid varasemast kaalukama auhinnapaketiga, sest konkursi võitjale kingitakse muusikavideo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nDing alistas maailmameistri ja võitis Shanghai Mastersi\n\n## Põhitekst:\n\nSelby läks finaali 3:1 juhtima, aga kaotas seejärel viis freimi järjest. Siis asus maailmameister uuesti domineerima, teenides kolm freimivõitu järjest nii, et Ding ei saanud ainsatki punkti.\n\nSeisult 6:6 lülitas mulluses MM-finaalis Selbyle alla vandunud hiinlane sisse aga otsustava käigu, võites neli freimi järjest ja sellega ka turniiri. Ta tegi finaalis ühe ja Selby kaks enam kui sajapunktilist seeriat.\n\nPoolfinaalides oli Ding saanud jagu šotlasest Stephen Maguire'ist 6:3 ja Selby alistas mulluse maailmameistri Stuart Binghami 6:5.\n\nPärast Shanghai turniiri säilitas Selby maailma edetabelis liidrikoha. Talle järgnevad Bingham, inglased Shaun Murphy ja Judd Trump, šotlane John Higgins ja kolme positsiooni võrra kerkinud Ding.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Snuukri reitinguturniiri Shanghai Mastersi võitis kodupubliku rõõmuks teist korda viimase nelja aasta jooksul hiinlane Ding Junhui, kes alistas finaalis valitseva maailmameistri Mark Selby 10:6.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu diplomaadid: Vilnius on valmis Varssavit kaitsma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vilnius on tõesti valmis Varssavit kaitsma. Vastasel juhul kaotaks NATO usaldusväärsuse,\" ütles Leedu välisministeeriumi poliitikadirektor Rolandas Kačinskas Poola ajalehele Rzeczpospolita.\n\nDiplomaat kinnitas, et tema ei kahtle, et Poola peab kinni NATO kollektiivkaitse põhimõttest, kuid rõhutas, et naaberriigid peavad globaalsetele katsumustele vastu seismiseks koostööd tegema.\n\nPoola ekskaitseminister ja praegune välisministeeriumi poliitikadirektor Jan Parys ütles septembri algul Kaunase ülikoolis peetud diskussioonil, et \"poola vähemuse olukord Leedus on hullem kui Valgevenes\".\n\n\"Me peame seletama oma sõduritele, et nad peavad toetama Balti riike. Praegu on see raske, sest meil on probleeme poola vähemusega Leedus. See on paradoksaalne, aga poola vähemuse olukord Valgevenes on parem kui Leedus,\" ütles Parys.\n\nTema väljaütlemist panid pahaks nii Leedu diplomaadid kui ka Poola ajakirjandus. Mõned ajakirjanikud nõudsid lausa Leedult vabanduse palumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vilnius on valmis Varssavit kaitsma, ütlesid Leedu diplomaadid teisipäeval Poola meediale vastuseks Poola ametniku tõdemusele, et probleemide tõttu rahvusvähemustega oleks Poola sõdureid raske veenda Balti riikide julgeolekut tagama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOrbani sõnul ei ole Budapesti plahvatusel seost migrandikriisiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ükski märk ei viita migrandikriisi ja plahvatuse seostele. Seda ei saa välistada, kuid praegu mingeid märke sellest pole,\" vahendas Reuters Orbani sõnu.\n\n\"Ükskõik, mis ründaja motiivid on, see on jäle tegu. Ma andsin siseministrile korralduse ta kinni püüda ja selgitada välja, mida ta tegi ja miks,\" lisas ta.\n\nOrbani valitsus on immigrante halvustanud ja seostanud neid terrorismiga.\n\nPlahvatuses sai vigastada kaks politseinikku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari peaministri Viktor Orbani sõnul ei ole näha märke, et laupäeval Budapestis toimunud plahvatus oleks kuidagi seotud migrandikriisiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMarit Björgeni tagasitulekut segavad unevõlg ja vigastused\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ta pole veel ühelgi öösel hommikuni maganud,\" sõnas Björgen naeratades Norra avaõiguslikule ringhäälingule ja arvutas, et pärast emakssaamist mullu 26. detsembril on ta kõigest kümnel ööl end välja maganud.\n\n\"Seda on vähe, aga sellega harjub. Ma ei treeni nii palju kui enne, aga olen ettevalmistuse läbinud,\" jätkas enne jõule vormi jõuda tahtev Björgen, kes praegu pole isegi korralikke jooksutrenne läbinud, sest teda on seganud ka kaks vigastust.\n\n\"Esimene vigastus tuli nii vara, et sain sellest kergelt üle, aga teine [puusatrauma - toim.] võttis veidi aega. Praegu peaks sellega juba korras olema.\"\n\n36-aastane Björgen on teeninud karjääri jooksul kuus olümpiakulda ja 14 maailmameistrivõistluste eesikohta. Lisaks on ta neljal korral võitnud maailma karikasarja ja 2015. aastal ka Tour de Ski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra suusakuulsuse Marit Björgeni tagasitulek tippsporti pole kulgenud nii sujuvalt nagu ta ise sooviks. Teda on takistanud vigastused ja lihtne pole ka pisipoja Mariuse kõrvalt trenni teha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDeliktiõiguse professor rääkis inauguratsiooniloengul mittevaralise kahju hüvitamisest\n\n## Põhitekst:\n\nVaata loengut ERR Novaatorist:\n\nTäna pidas Tartu ülikooli deliktiõiguse professor Janno Lahe ülikooli aulas inauguratsiooniloengu \"Mittevaralise kahju hüvitamise alused ja ulatus“, kus ta arutles, millistel juhtudel on kannatanul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ja millistest asjaoludest sõltub väljamõistetava hüvitise suurus.\n\nEestis reguleerib mittevaralise kahju hüvitamist eelkõige võlaõigusseadus. Professor Janno Lahe kirjeldas, et mittevaraline (moraalne) kahju erineb varalisest kahjust selle poolest, et selle tekkimine ei vii kannatanu vara vähenemiseni.\n\n\"Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kõigis Euroopa riikides ollakse ühel meelel, et vähemalt teatud juhtudel tuleb kannatanule tekitatud mittevaralist kahju rahaliselt hüvitada. Samas lähevad nägemused kohati märkimisväärselt lahku küsimuses, millistel juhtudel on see põhjendatud,“ arutles Lahe.\n\nProfessor tõdes, et ka Eesti õiguse järgi ei kuulu sugugi igasugune valu ja kannatus rahalisele kompenseerimisele.\n\nProfessor Janno Lahe lõpetas Tartu ülikoolis õigusteaduse eriala 2000. aastal. Doktoritöö, milles uuriti süüd kui üht deliktiõigusliku üldvastutuse eeldust, kaitses ta 2005. aastal samuti Tartu ülikoolis. Janno Lahe on töötanud Tartu ülikoolis 2000. aastast. Aastal 2015 valiti ta deliktiõiguse professoriks ning ta töötab sellel ametikohal alates veebruarist 2016. Lisaks akadeemilistele ametikohtadele on ta 2006. aastast töötanud riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunikuna.\n\nSalvestust inauguratsiooniloengust saab vaadata ERR Novaatori ja Tartu ülikooli televisiooni vahendusel.\n\nJärgneb TÜ sotsiaalteaduste valdkonna Facebooki lehel ilmunud intervjuu Janno Lahega:\n\nMis on teie peamine uurimisvaldkond ja kuidas selleni jõudsite?\n\nMinu peamine uurimisvaldkond on deliktiõigus. Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kui üks isik põhjustab teisele isikule, kellega tal (üldjuhul) pole lepingut, kahju (A ja B mootorsõidukid põrkavad kokku; A maja katuselt kukub lumi B-le pähe; A laeva ankur lõhub meres paikneva kaabli jne), siis ütlebki deliktiõigus, kas kahju põhjustaja selle eest vastutab ja kui jah, siis millises ulatuses.\n\nVõlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kõigis Euroopa riikides ollakse ühel meelel, et vähemalt teatud juhtudel tuleb kannatanule tekitatud mittevaralist kahju rahaliselt hüvitada. Samas lähevad nägemused kohati märkimisväärselt lahku küsimuses, millistel juhtudel on see põhjendatud.\n\nJõudsin selle uurimisvaldkonnani juba teisel kursusel uurimistööd kirjutades. Kolmanda kursuse kursusetöö, bakalaureusetöö ja sellele järgnenud magistritöö ning doktoritöö sai kirjutatud loogilise jätkuna samas valdkonnas.\n\nMillist teksti soovitate lugeda, et saada parim sissejuhatus teie erialasse?\n\nHelmut Kozioli raamatut “Basic Questions of Tort Law from a Germanic Perspective”.\n\nKes või mis on teie akadeemilise karjääri suurimad mõjutajad?\n\nEelkõige tahaksin esile tõsta professor emeritus Paul Varulit, kelle puhul ma imetlen nii tema tohutut töövõimet kui ka oskust olla suurepärane ülemus. Valdkonnaspetsiifiliste teadmiste osas on mind aga enim mõjutanud magister iuris Tambet Tampuu, kes juhendas minu magistritööd ja aitas hea nõuga ka doktoritöö kirjutamise faasis.\n\nKirjeldage mõnda vahvat seika õppetööst või ülikoolielust.\n\nJuura on tõsine asi ja ka selle õpetamise juures väga tihti nalja ei saa. Meenub siiski, et kord olin jõudnud juba veerand tundi loengut pidada, kui alles üks üliõpilane juhtis mu tähelepanu sellele, et nad ootavad tegelikult teist õppejõud teisel teemal loengut pidama. Olin lihtsalt auditooriumiga eksinud.\n\nMillised on teie peamine eesmärk professorina ning kuidas te selle saavutate?\n\nLoomulikult on teadustöö, rahastuse hankimine ja oma eriala arendamine äärmiselt tähtsad, aga lisaks on minu eesmärgiks anda panus sellesse, et õigusteaduskonna lõpetajad oleksid jätkuvalt kõrgel tasemel spetsialistid, kes suudavad panustada sisuliselt nii Eesti riigi kui selle õigussüsteemi arengusse.\n\nMillised on teie põhimõtted õppetöös? On teil oma õpetamisfilosoofia?\n\nOlen aja jooksul jõudnud tõdemuseni, et õigusteaduses pahatihti ei ole õiget ja valet. Oma eesmärgiks olen seadnud eelkõige üliõpilaste juhatamise sõlmpunktideni: et neil tekiks oskus näha ühe probleemi erinevaid lahenduskäike. Milline neist see “õige” on, et olegi seejuures alati nii oluline.\n\nMillised tegevused laevad teie akusid kõige paremini?\n\nTööst aitab mul kõige paremini taastuda tegelemine oma tütre ja pojaga. Lisaks on mul püsiv kirg võrkpalli vastu.\n\nMilline oli teie viimane kultuurielamus, mida soovitaksite teistelegi?\n\nViimasel ajal on sellist tüüpi elamusi väga väheks jäänud. Kuna mu väiksem laps on alles kolme kuune, olen pidanud piirduma eelkõige elamustega, mida pakub tema hoidmine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti õiguse järgi ei kuulu sugugi igasugune valu ja kannatus rahalisele kompenseerimisele. Nii tõdes Tartu ülikooli deliktiõiguse professor Janno Lahe, kes pidas sel teemal ülikooli aulas inauguratsiooniloengu \"Mittevaralise kahju hüvitamise alused ja ulatus“.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEstonian Airi võlausaldajatele pole väljamakseid veel tegema hakatud\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu 30. mail toimunud nõuete kaitsmise koosolekul pandi kokku 249 võlausaldaja nõuded kogusummas 110 miljonit eurot. Kuivõrd nõudeid on esitatud ka pärast tänavu 29. veebruaril kukkunud tähtaega, otsustas Harju maakohus oma 6. juuni määrusega pikendada nõuete kaitsmise koosolekute toimumise aega järgmise aasta 30. juulini.\n\nVäljamakseid võlausaldajatele pole aga veel alustatud, sest enne peavad pankrotihaldurid esitama kohtule varade jaotusettepaneku, mille kohus peab ka kinnitama.\n\nPraegu tegelevad pankrotihaldurid peamiselt pankrotivara müügiga. Suurima alghinnaga vara, mida haldurid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt hallatavas oksjonikeskkonnas avalikul enampakkumisel müüvad, on Eesti Aviokütuse Teenuste Aktsiaseltsi aktsiad nimiväärtusega 326 077 eurot. See moodustab 51 protsenti kogu aktsiakapitalist.\n\nMillises ulatuses on võimalik nõudeid rahuldada, selgub pärast vara võõrandamist ja kohtule jaotusettepaneku esitamist, seega võlausalajad peavad veel kannatust varuma. Estonian Airi suurim võlausaldaja on Eesti Vabariik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pankrotistunud Estonian Airi võlausaldajatele ei ole väljamaksete tegemist veel alustatud, sest nõuete esitamise aega pikendati. Hetkel toimub pankrotivarade müük.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDenver Nuggets külmutab sõrmeviibutusega kuulsust kogunud Mutombo särginumbri\n\n## Põhitekst:\n\nNuggets valis kõrgelt hinnatud kaitsemängija Mutombo 1991. aasta draftis neljanda valikuna. Samal hooajal hakkas Mutombo iga mängija suunas, kelle viske ta blokeeris, sõrme viibutama ning sellest sai tema „firmamärk\", mida on ta hiljem telereklaamides ning esinemistel kasutanud.\n\nMutombo valiti juba oma esimesel NBA-hooajal liiga tähtede mängule, kus ta mängis veel seitsmel korral. Neljal korral valiti mees ka NBA hooaja parimaks kaitsemängijaks.\n\nLisaks Nuggetsile veel ka Atlanta Hawksis, Philadelphia 76ersis, New Jersey Netsis, New York Knicksis ning Houston Rocketsis mänginud Mutombo blokeeris karjääri jooksul keskmiselt 2,8 viset mängu kohta.\n\nMutombo särgitseremoonia leiab aset Nuggetsi hooaja esimesel kodumängul Portland Trail Blazersi vastu 29. oktoobril, samas mängus kannavad Nuggetsi mängijaid sama disainiga särke, mida meeskond kandis Mutombo esimesel hooajal.\n\nOne does not fly in the House of Mutombo... But No. 55 will hang in Pepsi Center forever. #Nuggets https://t.co/I5LhgJF9pA\n\n— Denver Nuggets (@nuggets) September 26, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ookeanitaguse korvpalliliiga NBA klubi Denver Nuggets andis teada, et austab endist mängijat Dikembe Mutombot sellega, et külmutab uue hooaja avaõhtul mehe särginumbri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTom Hanks üllatas pruutpaari keset fotosessiooni\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt üllatas filmistaar vastabiellunuid Elisabethi ja Ryanit, kui nad Central Parkis fotograaf Meg Milleriga fotosessioonil olid, vahendas Huffington Post.\n\nMiller meenutas, et pargis sportijad hoidsid pildistamisest pigem eemale, kui ühel hetkel lähenes paarile jooksuriietes mees. Kuigi fotosessioonil olijad arvasid, et mees möödub neist, jäi ta paari juures ootamatult seisma. \"Ta võttis ära oma mütsi ja ütles: \"tere, mina olen Tom Hanks\",\" meenutas Miller.\n\nHanks õnnitles vastabiellunuid ja suudles pruudi kätt. \"Ta pakkus, et võiks olla ka paaripanija, sest on ordineeritud vaimulik,\" naeris Miller.\n\nFotograaf lisas, et pole oma karjääri jooksul varem millegi sellisega kokku puutunud. \"Ta oleks võinud meist lihtsalt mööda joosta ja me poleks kahtlustanudki, et see on Tom Hanks,\" tõdes ta.\n\nFilmistaar tegi paariga mõned selfie 'd, mis jõudsid ka Hanksi Instagrami lehele.\n\nElizabeth and Ryan! Congrats and blessings! Hanx.\n\nA photo posted by Tom Hanks (@tomhanks) on Sep 24, 2016 at 2:51pm PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi elanikud ei saa iial kindlad olla, millal Tom Hanks nende pulmapiltidele ilmub.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa blokeerib Facebooki andmete kogumise\n\n## Põhitekst:\n\nFacebook ja WhatsApp olid 2014. aastal, kui Facebook ostis WhatsAppi, lubanud, et nad ei vaheta omavahel andmeid, ütles Hamburgi andmekaitse ja infovabaduse volinik Johannes Caspar. Ta lisas, et Facebookilt nõutakse kõigi WhatsAppilt saadud Saksamaal kogutud andmete kustutamist.\n\nKliendid peavad saama ise otsustada, kas nad tahavad oma konto ühendada Facebookiga.\n\nWhatsApp oli augustis teatanud, et kavatseb oma andmeid Facebookiga jagada, et see saaks pakkuda suunatud reklaami ja võidelda rämpspostiga.\n\nFacebook vastas, et on valmis Saksamaa andmekaitseametiga koostööd tegema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa andmekaitseamet teatas teisipäeval, et ei lase edaspidi Facebookil koguda oma tütarfirmalt WhatsApp andmeid klientide kohta, põhjendades seda privaatsuse rikkumisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome politsei taotleb kohtult \"alternatiivmeedia\" portaalide juhi vahistamisotsust\n\n## Põhitekst:\n\nJanitskinit kahtlustatakse järgmistes kuritegudes: vaenu õhutamine rahvusrühma vastu, annetusi ja hasartmänge puudutavad kuriteod, au haavamine raskendavatel asjaoludel, ähvardamine ning konfidentsiaalsusnõuete ja autoriõiguste rikkumine, vahendas Yle.\n\nHelsingi esimese astme kohus arutab politsei taotlust reedel.\n\nJanitskinil ja tema poolt juhitud \"alternatiivmeedia\" portaalidel on ka varem Soome võimudega probleeme olnud.\n\nJuulis meedias avalikustatud dokumentide põhjal selgus, et Soome politsei politsei on nõudnud kohtus Janitski portaalide - MV-lehti ja Uber Uutiset - sulgemist.\n\nPolitsei põhjendab dokumentides \"alternatiivmeedia\" ehk \"vastamedia\" portaalide sulgemise soovi sellega, et seal on avaldatud materjale, milles esineb erinevate kuritegude tunnuseid, mis puudutavad näiteks etnilise vaenu õhutamist ja raskendatud asjaoludel laimamist.\n\nSamuti pole end MV-lehti peatoimetajaks kutsuv Janitskin täitnud politsei nõudeid, mille kohaselt tuleb eelpool mainitud sisuga materjalid veebilehelt kustutada.\n\nBarcelonas elava Janitski poolt algatatud MV-lehti portaali on Soomes korduvalt süüdistatud selles, et seal avaldatakse libauudised, levitatakse erinevaid vandenõuteooriaid ning kirjutatakse erinevate inimeste kohta solvavaid ning välja mõeldud sisuga artikleid. Veebilehte on süüdistatud ka paremäärmusluses ja vaenuõhutamises.\n\nSoome rahvusringhäälingu analüüsi kohaselt on MV-lehti ka üks neist portaalidest, mis levitab Kremlist lähtuvaid poliitilisi seisukohti.\n\nSarnaseid süüdistusi on esitatud ka veebilehe Uber Uutiset aadressil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome politsei on esitanud kohtule taotluse võtta vahi alla palju vastukaja saanud veebiportaali MV-lehti asutaja Ilja Janitskin. Mees ei viibi praegu Soomes ning võimalik otsus tehtaks tagaselja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIvanov alustas Kasahstanis taas võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nIvanov kohtus Yamadaga ka eelmisel nädalal toimunud turniiri avaringis, siis olid eestlase võidunumbrid 6:4, 6:2.\n\nSeekordsel, samuti 10 000 USA dollarilise auhinnafondiga turniiril on Ivanovil viies asetus, esimesena asetatud Dimitar Kuzmanov on maailma edetabelis 378. kohal.\n\nPaarismängus jõudis Ivanov koos Mihhail Fufõginiga veerandfinaali, esimeses ringis alistasid nad šveitslase Riccardo Maiga ja kasahhi Sagadat Ayapi 6:7 (8), 6:4, 10:8.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal Kasahstanis toimunud ITF-i turniiril nii üksik- kui paarismängu võitnud Eesti tennisist Vladimir Ivanov (ATP 663.) alustas Šõmkentis võidukalt ka uut turniiri, olles jaapanlasest Kento Yamadast (ATP 1977.) avaringis 6:2, 6:1 parem.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn Comedy Festival pakub naudingut nii nalja- kui ka toidugurmaanidele\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval, 6. oktoobril teeb briti koomik George Egg etteaste, mis on tõeline maiuspala comedy -gurmaanidele. Egg on lisaks koomikutööle fanaatiline kokk, kellel on anarhistlik suhtumine söögitegemisse. Ta veedab palju aega hotellides ning olles pettunud pakutavas söögis, võttis ta ohjad enda kätte. Egg kannab ette originaalse komöödia show /kokasaate/illustreeritud loengu \"Kokk-anarhist\", tehes samal ajal kolmekäigulise söögi hotellis leiduva varustusega (triikraud, veekeetja, pükstepress jne). Publik võib tulemust soovi korral ka maitsta.\n\n\"Ootan põnevusega järgmist nädalat, et Tallinn Comedy Festivali publikule oma ekstsentrilisi kokkamismeetodeid tutvustada,\" kommenteeris Egg eelolevat reisi. \"Minu show publik võib oodata rikkaliku kokteili naerust, tõeliselt kasulikust infost ja kolmest retseptist, mida sa võid igas hotellitoas ka ise valmistada.\"\n\n\"Festivali korraldamise peamine eesmärk on lihtne: palju peab nalja saama,\" rääkis Andrus Purde, kes festivali välisprogrammi eest hoolitseb. \"Aga peale selle tahame avardada arusaama sellest, kui erinevalt saab comedy -žanrile läheneda. George Egg näitab, et üks viis nalja teha on selline, kui mikrofoni asemel on käes hotellitoa triikraud.\"\n\nGeorge Egg on olnud n-ö rekvisiidi-koomikuna tegev juba kaks aastakümmet. Ta on oma absurdimaiguliste show dega reisinud üle Euroopa, nii kodumaal UK-s, Saksamaal, Šveitsis, Hollandis, Belgias, Hispaanias kui ka kaugemal nagu Hong Kongis ja Indias, nii lavadel kui ka teleprojektides.\n\n\"Kokk-anarhist\" toimub neljapäeval 6. oktoobril kell 17.30 Erinevate Tubade Klubis. Veel näeb Eggi samal päeval toimuvas Komeediklubi Festivali eri show s koos Iiri koomiku Keith Farnaniga.\n\nGurmaanidele võiks meeldida ka festivalil esmakordselt ilmavalgust nägev formaat \"Lunch & Laugh\", mis ühendab hilise lõuna hea stand-up iga, lavale astuvad Keith Farnan, Tigran Gevorkjan ja Keith Farnan. Uuendusliku formaadiga sündmus toimub 6. oktoobril kell 14 LHV pangas.\n\nLisaks leiab 5.-7. oktoobrini toimuva Tallinn Comedy Festivali välisprogrammist veel tuntud Briti koomik Stephen K Amose ja rahvusvahelise improvisatsioonikomöödia trupi JadaJada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal toimub Tallinn Comedy Festival, mille programm on suures ulatuses täidetud välisesinejatega. Festivali kavas leidub midagi igale maitsele, alates klassikalisest stand-up ist kuni kõhtu täitva huumorini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOjamaa pääses Hollandis duubelmeeskonna ridades väljakule\n\n## Põhitekst:\n\nEagles võitis Hollandi reservide liiga kolmandas voorus Dordrechti 1:0, värav löödi 81. minutil. Ojamaa tegi kaasa terve kohtumise, kirjutab Soccernet.ee.\n\nHollandi kõrgliigas kuulus Ojamaa kolmes esimeses voorus põhikoosseisu, kuid on pärast seda pääsenud väljakule nelja mängu jooksul kokku vaid 19 minutiks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Henrik Ojamaa, kes pole Go Ahead Eaglesi esindusmeeskonna eest kahes viimases liigamängus platsile pääsenud, sai eile mänguaega duubelmeeskonnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjanduskommentaar. Naised aitavad Indreku karilejooksnud intellektualismist välja\n\n## Põhitekst:\n\nValida saab mõistagi Andrese, Pearu, Mauruse ja Indreku poolt, ent nende nelja meestegelease kõrval hakkab silma, et kümnest kandidaadist on välja pakutud koguni kuus naist. Seda võib mõelda nii, et küsitluse tegijad hindavad naispeategelaste rolli \"Tões ja õiguses\" meeste omast suuremaks.\n\nTugevaid, rahva teadvusse arhetüüpselt kinnistunud naiskaraktereid, kus naine poleks pelgalt objekt ja passiivne kannataja, ei olegi Eesti klassikasse kirjutatud teostes tegelikult ülemäära palju. Esimesena meenub kohe Tammsaare enda enesekindel ja ürgselt tark Kõrboja Anna, siis Raja Teele, Ukuaru Minna, Libahundi-Tiina ja ehk ka Mäeküla Piimamehe Mari, kuigi viimases kahes kannab naispeategelane küll meeldejäävat, ja kas vabatahtlikku või mitte, ent siiski pigem ohvrirolli.\n\nNagu kirjutab Tammsaare muuseumi direktor Maarja Vaino äsja publitseeritud doktoritöös, siis Tammsaare naiskarakterid mõjuvad meestele ilmutuslikult ning toovad nad välja \"karile jooksnud intellektualismist\". Goethelt laenatud kujundiga väljendudes nad justkui \"tõmbavad\" inimest ülespoole. Sellised tegelased on Vaino arvates \"Tões ja õiguses\" näiteks Krõõt, Mauruse tütar Ramilda ja vigase jalaga Tiina. Ja just Indrek on see mees, keda pea kõik need naised ilmutuslikult mõjutavad ja karile jooksnud intellektualismist välja aitavad: Vargamäe kuldsete aegade sümbol Krõõt, pärispattu meelde tuletav ema Mari, noormeheeas temaga flirtiv Ramilda, traagiliselt lõpetav abikaasa Karin ning terveks saanud ja ka kindlasti Indrekut kaude kõvasti ravinud Tiina.\n\nNii et – kui jagate küsitluse korraldajate arusaama, et naispeategelased on \"Tões ja õiguses\" meeldejäävamad, ja soovite nende poolt hääletada, võib mõelda ka nii, et kes on just Indrekut romaanitsüklis enim mõjutanud naine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tammsaare muuseumi eestvedamisel ja Vikerraadio kaasabil on võimalik valida oma lemmik \"Tõe ja õiguse\" tegelane. 25. oktoobrini Vikerraadio kodulehel, ERRi kultuuriportaalis ja Tammsaare muuseumis Tallinnas toimuv hääletus annab huvilistele ette kümme tegelast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNBA esimene naiskohtunik riputas vile varna\n\n## Põhitekst:\n\nPalmer tegi ajalugu 31. oktoobril 1997, kui temast sai esimene USA professionaalsetes spordiliigades kohtunikuks olnud naine. Ajaloolises mängus kohtusid omavahel Vancouver Grizzlies (nüüdne Memphis Grizzlies) ning Dallas Mavericks.\n\nLisaks Palmerile sai samal hooajal vilistamisõiguse ka Dee Kantner, kuid tema karjäär kestis profiliigas vaid viis aastat. Palmeri ja Kantneri määramine NBA ametlikeks kohtunikeks tekitas USA meedias toona laialdast vastukaja, näiteks kartis siis Phoenix Sunsi ridades mänginud Dennis Scott, et naiskohtunikud võivad väljakul langeda verbaalse ahistamise ohvriteks.\n\nPalmeri karjäär möödus aga suuremate intsidentideta ning 2006. aastal sai temast esimene naiskohtunik, kes USA profiliigades ka play-off kohtumist vilistanud on. 2014. aastal mõistis Palmer õigust NBA tähtede mängul. Kokku oli Palmer kohtunikuks 919 NBA kohtumises.\n\nPärast Palmeri karjääri lõppu on NBA-sse jäänud veel vaid üks naiskohtunik, Lauren Holtkamp, kes on seni maailma kuulsaimas korvpalliliigas õigust mõistnud 115 kohtumises.\n\nBleacher Reporti sõnul jätkab 52-aastane Palmer siiski korvpalli juures ning asub tööle kohtunike koordinaatorina.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "18 aastat ookeanitaguse korvpalliliiga NBA mängudes õigust mõistnud Violet Palmer lõpetas oma kohtunikukarjääri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHaagi kohus mõistis endise äärmuslase Timbuktu hävitustöö eest 9 aastaks vangi\n\n## Põhitekst:\n\nMalilasest Ahmad al-Faqi al-Mahdist sai augusti lõpus esimene inimene, kes tunnistas end rahvusvahelises kriminaalkohtus süüdi sõjakuriteos. Ta oli ka esimene üksikisik, kellele on esitatud süüdistus kultuuripärandi sihilikus hävitamises, vahendas BBC.\n\nTerrorivõrgustiku al-Qaeda kohaliku haruga AQIM seotud islamistide rühmitus Ansar Dine vallutas Timbuktu 2012. aastal. 2013. aastal vabastasid linna Prantsuse väed.\n\nIslamistid jõudsid UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvas Timbuktus purustada arvukalt hauakambreid ja mošeesid, samuti põletasid nad ära kümned tuhanded iidsed käsikirjad. ICC on seisukohal, et 2012. aastal Timbuktus toimunud hävitustöö oli Rooma statuudi kohaselt sõjakuritegu.\n\nAl-Mahdit süüdistati otseselt üheksa hauakambri ja ajaloolise Sidi Yahia mošee hävitamise juhtimises.\n\nMees märkis eelmisel kuul oma süüd tunnistades, et ta oli lasknud \"kurjuse lainel\" end kaasa kanda ning kohus võttis karistuse määramisel arvesse ka tema kahetsust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haagis asuv Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) mõistis täna üheksaks aastaks vangi Mali endise islamiäärmuslasest võitleja, keda süüdistati kultuurimälestiste hävitamises ajaloolises Timbuktu linnas. Tegemist on esimese korraga, kui rahvusvaheline kohus kellegi kultuuriväärtuste hävitamist puudutavas sõjakuriteos süüdi mõistis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKatar ehitab MM-ile sõitvate jalgpallifännide majutamiseks kõrbelaagri\n\n## Põhitekst:\n\nFänniküla paikneb Katari ja Saudi Araabia piiri lähistel ning on mõeldud vahelduseks Katari kerkivatele hotellidele ja kortermajadele, kuhu jalgpallituriste ööbima oodatakse.\n\n„Me lubame välisriikidest siia sõitvatel inimestel Katari ja nende jalgpallikogemust nautida täiesti uuel moel,“ ütles komitee liige Abdulaziz al-Mawlawi.\n\nKatari oodatakse MM-i ajal enam kui 500 000 turisti. 2010. aastal ütles Katari MM-i korralduskomitee, et fännide jaoks on plaanis luua vähemalt 55 000 hotellituba ning korterit, kuid jaanuaris andis komitee teada, et lubatust valmib umbes 10 000 vähem.\n\nKataris on keelatud avalikult alkoholi tarbida, mistõttu oodatakse, et paljud toetajad ööbivad naaberriikides Bahreinis või Araabia Ühendemiraatides ning lendavad mängude jaoks eraldi Katari. Korralduskomitee ei täpsustanud, kas kõrbelaagrid on ka fännitsoonideks, kus alkoholi tarvitamine MM-i ajal lubatud oleks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2022. aastal jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldav Katar ehitab 2000 fännile mõeldud erilise Araabia stiilis kõrbelaagri, teatas MM-i korraldav komitee teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Pealtnägija\" tõusis teletabelis esikolme hulka\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pealtnägijat\" jälgis 169 000 televaatajat, teatas TNS Emor.\n\nETV saadetest jõudis vaadatuimate saadete esikümnesse veel \"Õnne 13\" 144 000 vaatajaga ning \"Aktuaalne kaamera. Nädal\" 131 000 vaatajaga.\n\nTabeli esikohta hoiab Kanal 2 seriaal \"Pilvede all\" 180 000 jälgijaga ning kolmandal kohal on Kanal 2 uus saade \"Eesti otsib superheeringat\", mida vaatas 153 000 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV saade \"Pealtnägija\", mis haaras möödunud nädala teletabelis neljanda koha, tõusis sel korral kahe koha võrra.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi kaubandusbilansi puudujääk oli augustis 20 aasta suurim\n\n## Põhitekst:\n\nAasta tagasi samal kuul oli puudujääk 2,7 miljardit krooni.\n\nRootsi eksportis augustis kaupu 87,4 miljardi krooni eest ja importis 97,7 miljardi krooni eest.\n\nBergqvist tõdes, et augustikuu nõrgad tulemused võivad olla ka juhus, kuna mängu tuleb ka hooajategur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi kaubandusbilansi puudujääk oli statistikaameti andmeil augustis 10,3 miljardit krooni, mis tuli analüütikutele üllatuseks ja millele SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist ei osanud ühest seletust anda, kirjutab Dagens Industri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSüüdistus: neli Retsi juhti pügas Soome paberitööstusi 15 miljoni euroga\n\n## Põhitekst:\n\nKohtuprotsessi juhtivprokuröri Tuomas Soosalu sõnul on tegemist olnud laialdase, süsteemse ja pikaajalise kuritegevusega. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt on miljonid eurod enam kui 15 aasta jooksul endiste juhtide taskutesse kadunud, vahendab Helsingin Sanomat.\n\nPetuskeemid on põhinenud kokkumängul ja ebavajalikel vahendusfirmadel. Puumaterjali laevatamise ja vahendamise eest on Rets Timberile liiga suuri arveid esitatud ning samal ajal on vajalikud lepingud tegemata jäetud ja vahendusfirmade tegevust pole kontrollitud.\n\nUurimise käigus selgus, et operatsioonis on kasutatud muu hulgas maksuparadiisi registreeritud firmat ning pangakontot Šveitsi pangas.\n\nKõik süüdistatavad eitavad oma süüd.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Stora Enso ja UPM-i endise ühisfirma Rets Timberi nelja eksjuhti süüdistatakse täna alanud kohtuprotsessil kokku 15 miljoni eurose kahju tekitamises oma emafirmadele, Soome paberitööstuse hiigelettevõtetele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nColombia valitsus ning FARC sõlmisid rahuleppe\n\n## Põhitekst:\n\nColombia president Juan Manuel Santos ning FARC-i liider Rodrigo Londoño sõlmisid 297 lehekülje pikkuse leppe 2500 külalise ees Cartagenas Colombias.\n\nLepe tuleb veel ratifitseerida 2. oktoobril toimuval referendumil. Kui see juhtub, siis annavad mässulised oma relvad üle ÜRO vaatlejatele järgneva kuue kuu jooksul ning moodustavad poliitilise erakonna. FARC-ile on garanteeritud minimaalselt 10 saadikukohta Colombia kongressis järgneva kahe parlamendi koosseisus.\n\nOponendid on lepet kritiseerinud, kuna see võimaldab geriljavõitlejate liidrite vanglakaristusest pääsemist tingimusel, et tunnistatakse üles oma sõjakuriteod.\n\nRahuleppe sõlmimise protsess kestis neli aastat.\n\n\"Ärgu keegi kahelgu, et me liigume poliitika suunas ilma relvadeta. Valmistume kõik (ka) südamete ja peade desarmeerimiseks,\" ütles FARC-i liider.\n\nSantos tegi seejärel pöördumise tuhandete FARC-i võitlejate poole.\n\n\"Kui te naasete ühiskonda... ma kutsun teid meie armastatud kodumaa riigipeana tagasi demokraatiasse,\" ütles ta.\n\n\"Kuulide häälte vastu ning relvade ideede vastu vahetamine on kõige vapram ja intelligentsem valik, mida ükskõik milline mässuliste rühmitus võiks teha,\" ütles ta.\n\nAllkirjastamisel olid kohal ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, USA välisminister John Kerry ning Vatikani välisminister Pietro Parolin. Samuti oli kohal Kuuba president Raúl Castro.\n\nColombia võimude hinnangul on FARC-i võitlejaid kokku üle 7000.\n\nRahuleppega lõppes Ameerika pikim konflikt, mis on nõudnud 260 000 inimelu. Konflikti tõttu on oma kodust põgenenud 6,9 miljonit inimest ning 45 000 inimest on tänini kadunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Colombia valitsus ning riigi suurim mässuliste liikumine Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) sõlmisid teisipäeva varahommikul Eesti aja järgi ajaloolise rahuleppe pool sajandit kestnud relvakonflikti lõpetamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTÄNA | Dortmundi Borussia võõrustab Meistrite liigas Madridi Reali\n\n## Põhitekst:\n\nKahe nädala eest toimunud esimeses voorus oli Real tänu lõpuminutite väravatele 2:1 parem Sporting CP-st, Borussia alistas võõral väljakul Varssavi Legia koguni 6:0.\n\nMadridi Reali staarmängija Cristiano Ronaldo vahetati laupäevases liigakohtumises Las Palmase vastu 72. minutil välja ning mees ei paistnud otsuse üle just ülemäära õnnelik olevat. Klubi peatreeneri Zinedine Zidane sõnul pole Hispaania meedias kõneainet pakkunud intsidendist aga vaja midagi välja lugeda.\n\n„Kõik on korras. Cristiano polnud pärast mängu ainus, kes vihane oli, kuid see on nüüd selja taha jäetud,“ sõnas Zidane pressikonverentsil. „Ma saan aru, millist meediakära see tekitas, kuid asi on nii, nagu on. Me oleme sellest rääkinud. Mina ei ole rumal ning tema on intelligentne. Meil on samad eesmärgid, nii minul, temal kui kogu meeskonnal.“\n\nRonaldo sai vigastada juuli alguses toimunud Euroopa meistrivõistluste finaalmatšis Portugali ja Prantsusmaa vahel. Selle hooaja jooksul on Ronaldo nelja mängu jooksul löönud kaks väravat ning kõik 90 minutit teinud kaasa vaid kahel korral.\n\n„Keegi ei saa öelda, et Cristiano Ronaldo pole vormis,“ sõnas Dortmundi Borussia peatreener Thomas Tuchel. „Cristiano on üks maailma parimaid mängijaid. Ta on suurepärane mängija, sündinud võitja.“\n\n„Ta võib iga hetk kohtumise saatuse otsustada ning seetõttu ootame me vastasteks ka parimat võimalikku meeskonda. On Meistrite liiga õhtu ja parimad mängijad teevad sellistel õhtutel ka oma parimaid esitusi.“\n\nTänased kohtumised:\nMoskva CSKA – Tottenham Hotspur\nZagrebi Dünamo – Torino Juventus\nDortmundi Borussia – Madridi Real\nFC Copenhagen – Club Brügge\nLeicester City – Porto\nMonaco – Leverkuseni Bayer\nSevilla – Lyon\nSporting CP – Varssavi Legia\n\nKõik matšid algavad Eesti aja järgi kell 21.45.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Meistrite liigas algab täna teine alagrupikohtumiste voor. Õhtu keskses kohtumises sõidab Madridi Real külla Dortmundi Borussiale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAlmann: Trump läks debatil Clintoni õnge\n\n## Põhitekst:\n\nAlmann rääkis ERRi portaalile, et Clinton võitis äsjasest debatist kindlasti rohkem, sest suutis näidata, et on nii selleks debatiks kui ka presidendiametiks väga hästi ette valmistunud.\n\n\"Trump, kes eriliselt presidendidebatiks ei valmistunud, näitas end pealiskaudse, kergesti ärrituva ja sellisena, et kokkuvõttes võib öelda, et läks Clintoni õnge. Teatud juhtudel õnnestus Hillaryl teda ka tugevalt provotseerida,\" märkis ta.\n\nAlmanni sõnul oli Clintonile kõige tähtsam näidata, et ta suudab olla energiline, on tugev ja peab vastu.\n\n\"Kui Donald Trump viitas ühel hetkel Clintoni vastupidavusele, siis Clinton ütles, ma arvan, selle debati ühe defineerivama lause, et kui Donald Trump on pidanud rahuläbirääkimisi, sõlminud relvarahusid, kohtunud kümnete riikide liidritega, kui ta on kuulanud ja pidanud vastu 11-tunnisele grillimisele USA senatis, siis ta võib rääkida tema vastupidavusest. Ma arvan, et see oli kõige meeldejäävam Clintoni puhul,\" tõi ta välja.\n\nTrumpi puhul pidas Almann kõige ootamatumaks tema nõrku vastuseid. Mingeid suuri \"ämbrisse astumisi\" ei teinud kumbki kandidaat, kuid Trump oli väga ebakonkreetne ja ebalev näiteks oma isalt laenuks saadud 14 miljoni dollari küsimuses, samuti olid tundlikud hetked siis, kui jutuks tuli tema maksudeklaratsioon, kus ta jäi USA poliitika asjatundja sõnul selgelt hätta.\n\n\"Aga ka mitmetes muudes kohtades, kus ta näitas end üsna emotsionaalsena ja sellisena, nagu Clinton näidata tahtis,\" lisas ta.\n\nDebatt oli suunatud neile, kel valik veel tegemata\n\nAlmann rõhutas, et debatti analüüsides tuleb arvesse võtta, et need on tohutult ette valmistatud, ja küsida, kellele eelkõige räägitakse. Selle debati põhipublikuks olid need inimesed, kes ei ole oma valikut veel teinud, sest Clintoni või Trumpi tulised pooldajad on oma otsuses nagunii kindlad. Paljud eelistuseta inimesed aga kujundavad seisukoha just esimese debati põhjal.\n\n\"Clinton oli end väga selgelt ette valmistanud selliste piirkondade jaoks nagu Ohio, Michigan ehk nii-öelda roostevöö, kus on palju neid, kes ei ole otsustanud, kus on väga palju valgeid endisi või ka praegusi vabrikutöölisi, reeglina meesterahvaid, ja Clintoni teatud rünnakud olid üles ehitatud selgelt sellele. Küll ta rääkis neist kordadest, kui Trump on oma töölistele maksmata jätnud - Trump, kes end esitleb kui tööliste kaitsjat -, küll ta rääkis maksuvabastustest, küll sellest, et Trump pole reaalse eluga seotud. Ta kasutas terminit \"ta elab omaenda reaalsuses\",\" märkis Almann.\n\nTema hinnangul võisid need argumendid inimestele mõjuda. Seda, kes lõpuks presidendiks saab, on siiski väga raske öelda. Statistika, mida me uudistekanalite vahendusel näeme, võimendab Almanni sõnul seda, et valimisi püütakse huvi tekitamiseks tasavägisemana näidata ning samuti on see mõlema kampaania huvides, et oma toetajad välja tuua.\n\n\"Kui keegi maailmas teab seda vastust, siis on see John Podesta, Clintoni kampaaniamänedžer, kes päris suurepärase tehnoloogilise süsteemi, mille töötas välja Barack Obama valimisjuht David Axelrod. Öeldakse, et tema loodud statistika ja arvamusküsitluste tehnoloogia oli nii täpne, et ta oskas öelda maakondliku täpsusega, kes tulevad valima ja kelle poolt nad hääletavad,\" märkis Almann.\n\nTrump ja Clinton kohtuvad debatil veel 9. ja 19. oktoobril.\n\nUSAle valitakse president 8. novembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendikandidaatide esimesel debatil näitas demokraat Hillary Clinton oma väga head ettevalmistust, vabariiklaste kandidaat Donald Trump aga läks Clintoni õnge, olles pealiskaudne ja kergesti ärrituv, ütles USA sisepoliitika asjatundja Lauri Almann.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva video: Ata Kak - \"Obaa Sima (Live at Gent)\"\n\n## Põhitekst:\n\nEestisse saabub ta koos neljaliikmelise bändiga, kellega koos ka antud kontsertvideos üles astub. Veidi ehmatuslikuna võib tunduda, et kontserdil ei olegi see muusika niivõrd ülelaetud ning hullumeelne nagu albumil, kuid sellele on ka seletus - Ata Kak on intervjuus öelnud, et ta kiirendas toona enda muusikat veidi, et kõlada heeliumihäälsena ning anda loole juurde müstikat-ebanormaalsust. See toimis suurepäraselt. Laivis mängib ta rohkem just lugude tuntuse peale.\n\nAga kohale tasub kindlasti minna, sest tegu on tantsumuusika täieliku sentsatsiooniga - olukorraga, kus Ghana muusika kastmesse on valatud kompott Lääne tantsumuusikast. Klubi Hollywood (mille lava näeb üldse harva põnevat muusikat) on 27. oktoobril täidetud ootamatute helidega, selles võib kindel olla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuu aja pärast jõuab Eestisse Ghana juurtega ootamatult avastatud muusik Ata Kak, kes alles sel aastal uuesti esinema hakkas. Selleks puhuks oleks hea vaadata kontsertvideot tema esimesest Euroopa esinemisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPriit Pärn: ma ei ole see, kes teeb ühte filmi kümme aastat\n\n## Põhitekst:\n\nViimane pikk ja põhjalik persooniintervjuu TMKs on sinuga tehtud 80-ndate alguses, tol ajal küsitles sind Jaan Ruus. Sellel ajal ei olnud veel paljusid asju sündinud, olid veel oma loomingutee alguses. Kuidas sa praegusel hetkel tunned, kas on mitu elulugu vahepeal möödunud?\n\nJaa, kindlasti. Siis oli \"Kolmnurk” juba tehtud ja pärast seda läks Nõukogude Liidus olukord selliseks, et oli täiesti mõttetu filmiga tegelda, kraanid olid üsna kinni keeratud. 1983. aastal kirjutasin \"Eine murul” samal kujul, nagu ta pärast filmiks sai, ja see ei läinud loomulikult läbi. Ma ei teinud selle stsenaariumiga ka mingeid trikke (et eelnevalt mul oli kirjutatud üks lugu ja teist hakkasin tegema). Goskinos nad juba teadsid seda. Tegelikult ma teadsin, et lugu ei lähe läbi, ning otsustasin, et filme enam ei tee, hankisin endale ateljee ja graafikapressi ning hakkasin tegelema graafikaga. Siis tuli väljastpoolt plaane \"Aeg maha”. Tallinnfilmi tootmises tekkis auk ja kuna samal ajal tegin laste karikatuuriraamatut \"Naljapildiaabits”, siis selle põhjal tegin veel ühe filmi. Ja siis tulidki üllatuslikult muutused: 1986. aastal sai \"Eine murul” rohelise tule, edasi lagunes N Liit ära. Tulid täiesti uued ajad.\n\nOled kunagi varasemates intervjuudes öelnud, et nali on nõrkade lohutus ja et demokraatia tulekuga huumor kaotas oma toiteallika, sest ei olnud enam pinnast, kust hea nali saaks tekkida. Kuidas seda praegu, kakskümmend viis aastat pärast taasiseseisvumist kommenteerid?\n\nMa arvan, et see on ikkagi nii. Mitte ainult see, et kaotab rikkaliku pinnase, kust nali võib võrsuda, lihtsalt nali demokraatia tingimustes on mõnes mõttes liiga pehme. Peale selle on hea nali alati vähemalt kahemõtteline. Ma ei tea, mis aastal ma esimest korda kuulsin sõnapaari \"poliitiliselt korrektne”, me keegi ei teadnud niisugust asja. Nüüd on selles suhtes maailm muutunud ja sisuliselt neid asju, mille üle nalja heita, on jäänud väga väheseks. Võrreldes varasemate aegadega on praegu maailm üpris naljavaene.\n\nMa teen korraks põike minevikku, sest võibolla praeguse aja lugejad ei ole sinu varasemate kirjutistega kursis. Kui palju võib ühe looja loomingut mõjutada see, kust ta pärit on? Oled pärit Tapalt. Räägi natuke oma vanematest ja sellest seltskonnast, kuhu sa elama sattusid.\n\nMinu isa oli raudteelane, ema oli koduperenaine. Mul oli neli aastat vanem õde. Ma olin umbes viiene, kui me kolisime Tapa lähedalt Tapale ja seal linna servas rääkisid kõik minuealised vene keelt ja varane lapsepõlv möödus selles seltskonnas. Ma ütleks, et see oli väga rikastav kogemus.\n\nKuidas te oma päevi veetsite?\n\nSee oli väga erinev sellest, kuidas praegu lapsed oma päevi veedavad. Päevad kulgesid õues ja kui suuremad olime, siis metsades. Sõjast ei olnud palju aega möödas, nii et kõikvõimalikud lõhkekehad olid meil igapäevane asi. Ma ütleks, et selles seltskonnas oli väga omapärane huumor ja nagu sellistes poistekampades ikka, olid meil üsna vägivaldsed mängud. See oli varasem lapsepõlv, koolis oli sport see, mis üleval hoidis.\n\nKui palju see on sinu loomingut mõjutanud?\n\nÖeldakse, et inimene tuleb lapsepõlvest. Ma elasin nagu kahel maal. Kodus rääkisime eesti keeles, aga kui uksest välja astusin, oli vene küla. Üldiselt minu sõbrad raamatid ei lugenud, mina lugesin. Ma olin neile nagu poliitinformaator: kui me indiaanlasi mängisime, siis seletasin neile, kes on indiaanlased ja kuidas neid mängitakse. Seal seltskonnas pidi olema füüsiliselt heas vormis.\n\nKuidas sa jõudsid esimeste karikatuuride tegemiseni?\n\nAjakirjadest oli Pikker, mis ilmus Eestis juba sel ajal, aga need pildid ei tundunud naljakad. Igas koolis on keegi, kes joonistab vihikuservadele, ja mina joonistasin neid. Ostsin sellise ajakirja nagu Znanije Sila ja seal olid joonistused, mis jätsid mulle sügava mulje. Sain aru, et nii võib ka joonistada. See oli populaarteaduslik ajakiri, aga Moskva kunstnikud, nende hulka kuulus ka Ülo Sooster, leidsid selles koha, kus oma pilte avaldada.. Samuti oli olemas juba ka Heinz Valk, kes joonistas täiesti teistmoodi, see jättis sügava mulje. Aastal 1964 avaldati mu esimene joonistus Spordilehes.\n\nKui seal poistekambas ja hilisemas nooruspõlves oli nali igapäevareaalsuse kõrval lohutajaks, siis äkki on tänapäeva inimestel elujärg nii hea, et ei ole millestki kinni hakata ega ole vajagi lohutust otsida?\n\nNojah, ega see lohutus ei ole ainuke. Kui ma seda ütlesin, siis ilmselt ma pidasin silmas, et teine on sinust tunduvalt üle kas füüsiliselt või võimu poolest nagu nõukogude ajal. Pilades nõukogude võimu, sa ei muutnud seda võimu, aga tunne oli parem, kui et oleksid vaikselt alla andnud. Demokraatia tingimustes on kõigil võimalik kõigist jagu saada. Sa saad oma õigusi kaitsta, kirjutad ajalehes või lähed kohtusse, sul ei ole vaja mingit anekdooti välja mõelda — sellega sa tunnistaksid, et oled kaotaja. Ja kaobki huumor ära. Samas ei ole olemas absoluutset demokraatiat ja mingid põhjused nalja tegemiseks ikkagi säilivad.\n\nKas see võib olla ka põhjus, miks on nii vähe häid lugusid?\n\nKahtlemata on ka see üks põhjus. Kui me räägime animatsioonist, siis tuleb täpsustada, kas räägime lühifilmist või pikkadest filmidest. Lühifilmi puhul rahad ei ole suured ja nad tulevad tihti ühest allikast. See võib olla ühtlasi hea ja halb. Pikka aega võib lühianimatsiooni toodang sõltuda ühe-kahe inimese maitsest, kes on otsustajad. Teiselt poolt jällegi võiks seal riski võtta ja teha midagi, mis võibolla ei meeldi kõigile. Seda on väga raske teha pika filmi puhul, mille eelarve on suur ja raha tuleb mitmest allikast, isegi mitmelt maalt. Peale selle on pikk film kaup, mis peab korda minema võimalikult laiale vaatajaskonnale. Pika filmi puhul on lõputult reegleid, mis üritavad välistada, et see toode ei riivaks teatud rahvusi, uskumusi või mingi subkultuuri tõekspidamisi jne. See puudutab kõigepealt just nalju. Nagu ütlesin, et nali on nali siis, kui ta ei ole ühemõtteline. Nii nagu nõukogude ajal püüti vältida seda, et nali ei oleks kahe- või enamamõtteline, nii ka praegusel ajal.\n\nTol ajal olid suured piirangud, pidi olema hästi leidlik, kuidas millestki rääkida, ei saanud asju nimetada õigete nimedega. Nii nagu meie esivanemate animistlikus kultuuris ei tohtinud jahimees öelda, et läheb hunti jahtima, vaid ikka sutt või võsavillemit, oli vaja leida kujundeid või metafoore.\n\nLääne filmiajaloolased ja -kriitikud usuvad, et bürokraatidest otsustajad ei saanud aru, aga rahvas sai aru. Midagi sellist ju ei olnud. Animafilm oli ametlikult kunst lastele. See, et Eestile lubati pisut rohkem, oli erakordne. Lubati teha ka muud, mitte ainult lastefilme, ja nende filmide protsent oli Eestis suurem kui mujal. Mul oli karikaturisti taust, see oli minu jaoks mäng piiriga. Koridor, kus sai mängida, oli suhteliselt kitsas. Seda, mis kindlasti välja praagiti, seda ma ei teinud, aga seal oli piir, kus sai mängida, kas läheb läbi või ei…\n\nKui palju see sulle endale entusiasmi pakkus, et katsetada, kus see piir on?\n\nOleneb, kuidas sellele läheneda… Sa teed grupiga aasta otsa tööd ja siis kästakse sul see ja see ja see välja lõigata. Lõpuks näed, et filmist ei jää midagi järele, siis ongi vaid kaks varianti, sa kas langed musta masendusse või võtad seda nagu sporti ja mängid seda mängu kaasa. Ma tegelesin sel ajal intensiivselt spordiga. Võistlustel enam ei käinud, aga käisin treener Andrus Lutsari juures lihtsalt füüsist hoidmas. Filmi tegemine oli nagu üks pool, kui seal läks kehvasti, siis teine pool oli ka olemas.\n\nMil määral maadluse kogemus on kasvatanud vaimu filmi tegemiseks?\n\nMuidugi oleks ilus öelda, et võtad igasugust värki nagu matti. Kunstnikule on oluline asi, kui keegi on teinud sporti. Kui võrrelda muusikaga, siis seal taga on lapsest saati tohutu töö. Klaverimängija puhul on teada, kui vanalt sa pead alustama, mis sa pead algul tegema ja mis siis tegema. Spordis on samuti süsteemne harjutamine: kui tahad kusagile jõuda, pead need etapid läbi käima. Kujutavas kunstis seda ei ole, otsustad minna kunstikooli ja saada kunstnikuks ning oledki kohe suur tegija.\n\nSamas oled ise hästi süsteemne oma tegemistes. Olen ise sellest Tähekese põlvkonnast, kelle kohta oled öelnud, et treenisid neid visuaalselt mõtlema.\n\nNojah, tegin seda, et nad saaksid aru visuaalsest naljast. Seal olid sõnadega naljad ja pildinaljad. Kahemõõtmelise joonisega võib tekitada trikke — inimese aju loeb seda kolmemõõtmeliselt ja sealt tekivad võimalused pildinaljadeks. 1980-ndate alguses oli olemas Pikri Raamatukogu. Kui see lõpetas ilmumise, võttis samal ajal ka Eesti Raamat vastu otsuse, et nad karikatuuriraamatuid välja ei anna. Siis otsustasin, et joonistan Tähekesele pilte ja teen lastele värvilise karikatuuriraamatu. See oli teistmoodi mõtlemine. Kahjuks näen ma nüüd meie animatsiooniosakonda sisseastujate pealt, et karikatuuri lugemise oskus on totaalselt kadunud. Vastuvõtukatsetel ma näitan karikatuure ja palun seletada, kas see on naljakas või mis siin naljakat on, ja nad ei oska seda seletada. Praegu võib karikatuure näha ajalehtedes, kus on ametis karikaturist, aga need pildid, mis nad joonistavad, on päevapoliitika illustratsioonid, see ei ole enam karikatuur kui iseseisev žanr, mis dekonstrueerib maailma ja tekitab üllatavaid seoseid. Selline kunstiliik on Eestist ära kadunud ja kadunud on ka sellest arusaamine.\n\nKas Eestist või kogu maailmast?\n\nKogu maailmast vist päris ei ole. See maailm on mulle natukene kaugeks jäänud. Omal ajal, 80-ndate alguses oli palju karikatuurivõistlusi üle kogu maailma ja sinna oli raske oma töid saata, aga kui said sinna, siis see tähendas, et said vastu kataloogi. Kui see postist kohale tuli, siis sealt sai näha, mis maailmas toimus. Kui ma aktiivse karikatuuride tegemise ära lõpetasin, siis kadus mul ka kontakt selle maailmaga. Aga mulle tundub, et see toimib edasi.\n\nVõibolla on see iga protsessi loomulik osa, et mingi aeg on see innovaatiline ja mingi hetk ta aegub, või pöördub suisa iseenda vastu?\n\nJah, sest mulle tundus 80-ndate algul, et maailma karikatuur on justkui valmis, et pildid, mida näed, on versioonid mingitest juba nähtud piltidest. Inglismaal on karikaturiste, ja Ameerikas, aga seal on jälle näha, et kõigil on see poliitkorrektsuse pitser peal, kõik tegelevad väga kitsaste teemadega ja väga ümmarguselt. Huvitav asi, et 1970.—80-ndate alguses olid meil omaealiste Moskva ja Leningradi karikaturistidega head sidemed, aga liidu lagunemise järel see maailm kadus kusagile uttu. Nüüd mõni aasta tagasi selgus, et need tuttavad tüübid on kolmkümmend aastat sama asja jätkanud ja ei tee nüüd pilte mitte nõukogude, vaid vene elu nõmedusest. Kuidagi kohutav tundus mõelda, et nad on kogu see aeg sedasama teinud. Nende jaoks ei olnud karikatuur valmis saanud.\n\nOleks tulnud leida uus suund, kust edasi minna?\n\nEks see ole nende asi. Mina leidsin animatsiooni ja graafika. Graafika ei ole otseselt seotud huumoriga, aga animatsioon võib olla. Minu jaoks oli see lihtsalt väljendusvahendite avardumine. Üks hea karikatuur on nagu väga väike animafilm. Ideaalselt monteeritud, paraku helindamata, aga seal on eellugu ja järellugu. Ma leian siiani, et karikatuur on animakoolituse juures hea treeningmeetod. Just see, et ei jää kliieede pinnale kinni ja leiad üllatavaid seoseid, otsid paradokse.\n\nSul on ka sürrealisti taust, mille oled seljataha jätnud. Võibolla on vaja nooruslikku eelkäijate hülgamist? Äkki on vaja lugu vahepeal maailmast ära kaotada, et see uuesti leida.\n\nLugu maailmast kaotada ei saa. Mis on lugu, kas see on räägitud lugu või on see film? Kui see on nonfiguratiivne abstraktne film, siis see ei ole lugu. Ka muusika ei ole lugu, sinna saab selle juurde mõelda, aga tegelikult muusika ikkagi ei ole otseselt loo jutustamine. Aga nii nagu animafilmis tuleb sisse tuntav kujund, on see nüüd inimfiguur, nägu, mingi tuntav ese, tekib lugu. Küsimus on selles, kas see lugu on hea. Hakata looga minema on suhteliselt lihtne, aga asi läheb keeruliseks siis, kui see lugu on vaja ära lõpetada ja teha sellest tervik. See on see, mida me siin koolis õpetame.\n\nRäägime nüüd natuke ka sinu enda filmidest. Pärast nõukogude aega on sul tehtud hulk uusi filme. Kui palju on sinu filmides nn inside-nalju. Kunagi ulatus minu kõrvu linnalegend, et Kuku klubis teiste animategijatega istudes lubas Priit Pärn, et järgmises filmis on tal jänes sees, või oli see porgand?\n\nJänes? Juba teises filmis oli mul jänes sees ja Kuku klubis ma ei käinud. Kui aga rääkida inside-naljadest, siis neid on ikka filmides. Ma arvan, et filmitegija peab tagama selle, et lugu, mida räägitakse, oleks arusaadav. Kui ma ei tea, mis on Ameerika või ei tea, et müts käib peas, siis on väga raske loost aru saada. Suur lugu põhineb tegelikult ikkagi sellel, mida ma eeldan, et minu sihtrühm teab. Ma ei tee filmi kogu maailmale, ma teen filmi sellele, kes on umbes samasuguste parameetritega nagu mina. See on ainuke mõõdupuu: kellel on umbes sarnane huumorimeel, kellele meeldivad sellised asjad jne. Kui ma teen lastefilmi nelja-aastastele, kes veel lugeda ei oska, siis ma ei tohi panna sinna poe peale silti, et see on kalapood. Laps ei saa aru, et see on kalapood, ja ma pean mingi muu vahendiga selle selgeks tegema. Ka on mingitel teadmistel põhinev kiht, näiteks kunstiajaloost mingisugused faktid, mida kasutan. Aga nendel faktidel ei püsi minu põhiloo selgroog. Need on juba boonus, kui sa seda tead. Kuskilt tuleb see tasand, et mõni tegelane, kes vaatab nurga tagant, on keegi meie filmigrupist. See aitab hoida töömeeleolu rühmas, kindlasti selliseid inside-nalju on. Näiteks sellises filmis nagu \"1895” on kõik need kihistused, suur kinoajalugu, maailma animafilmiga seotud asjad, kitsas ringis meie sõbrad animategijad ja stuudio tasand.\n\nAga need sinu enda tegelased, kes korduvalt sama nime kannavad, nagu Eduard või Viktor, kuidas nendega on? Kas nemad on sinu jaoks paralleelselt meiega eksisteerivas animamaailmas täiesti elavad tegelased ja võivad uuesti filmides nähtavale ilmuda?\n\nMul on enamik filme ilma tekstita, \"Kolmnurgas” oli nimede kasutamine omaette nipp, dialoogis kasutataksegi ainult nimesid. Otsisin sellised nimed, mis nii venekeelses Nõukogude Liidus kui ka rahvusvaheliselt oleksid klappinud: Viktor, Eduard, Julia. Seal oli nimedel omaette funktsioon. Filmis \"Eine murul” on ka tegelastel nimed, kaks naist ja kaks meest, kellele võtsin nimed male terminoloogiast: Anna ja Berta, Georg ja Eduard. Kuid mitmes filmis on tegelastel nimed, aga nad ei jõua ekraanile: on 1. naine ja 2. naine, aga lihtsam on panna neile nimed, et üks on Berta ja teine Anna. Nii on lihtsam tootmisfaasis töörühmaga suhelda.\n\nSa oled mitu korda öelnud, et see on sinu viimane film. Kas selle taga on tõdemus, et sa teed filmi ainult siis, kui sa ei saa seda enam tegemata jätta? Isegi siis, kui sa oled otsustanud, et sa enam ei tee, otsustab uus film siiski tulla?\n\nNojah, sinnapoole ta on. Ma ei mäleta, millal ma seda esimest korda ütlesin, kas see oli pärast \"Einet murul”? See on üpris massiivne töö teha pooletunnine film. Töö rühmaga, kus kõik see, mis ekraanile tuleb, peab teiste kätega saama tulemuse, mis oleks nagu minu joonistatud. See on üldjuhul kusagil piiri peal, et sellega võib rahul olla. Kuid see on oma valik, kas teha pooletunnist filmi töörühmaga poolteist aastat või teha üksinda kümme aastat. Mina ei ole see, kes teeb ühte filmi kümme aastat. Aga isegi rühmaga töötades tuleb aasta pooleteise jooksul joonistada tohutu hulk pilte, siis jah kindlasti ma mäletan seda tunnet, et selle ajaga oleks võinud midagi muud teha. Paar korda on ikka see mõte päris tõsiselt olnud, et enam filmi ei tee.\n\nNüüd on sul triloogia välja kuulutatud, nii et kahte filmi on igal juhul oodata?\n\nNojah, välja võib igasuguseid asju kuulutada. Kas ja millal me seda tegema hakkame, on iseasi. Päriselt ei ole ideed veel paigas.\n\nFilmist filmi avastad sa uusi seoseid, mida katsetada filmi sees: pildilised naljad, värvid, tekst, muusika. Näed sa veel perspektiivi, kuhu üldse edasi minna?\n\nAsi algab loost või õigemini ühel hetkel võib idee võtta loo vormi. See võib alata mingist täiesti suvalisest asjast. Mingi üks stseen või element või mingi tehniline nipp. Niipea kui on selge, et teeme filmi, siis peab ta olema loo vormiga, mida võib sõnaliselt jutustada, ja siis peab talle leidma visuaalse vormi. On võimalik ka vastupidine, et teatud tehnika või visuaalne vorm nõuab spetsiaalset lugu, siis sa hakkad seda lugu otsima. Mingil määral võib ka nii olla nagu filmi \"Lendurid koduteel” puhul, et lugu eeldas tehnika otsimist ja tehnika dikteeris lugu. Ma olen üritanud alati nii teha, et filmi visuaalne vorm sisaldaks nii disaini kui ka seda, kuidas ta on animeeritud ja kuidas ruum on lahendatud — need peaksid maksimaalselt sobima sellele loole. Väga palju minu filme on tehtud koos kunstnik Miljard Kilgiga, kes lõi filmide jaoks värvimaailma. Seal on mingi tema lahendus, kus alguses tundus, et ei-ei, ja siis vaatad, et just nii, ja siis pean hoopis lugu veidi kohendama. See on otsing. Need filmid, mis me Olga Pärnaga teinud oleme, see visuaalne maailm ei ole tulnud nii, et me teame, et teeme selle valmis ja ongi nii. See on liikumine, teeme pildi valmis, vaatame, et ei ole see. Siis hakkad tundma, et nüüd on juba natuke rohkem, ja ühel hetkel saad aru, et siin see ongi — see on see. Hiljem neid esimesi katsetusi vaadates tundub tõeliselt õudne, kui oleks hakanud nii tegema. Selle protsessi tõttu on minu filmid kõik visuaalselt erinevad. Kindlasti on seal mingeid ühiseid nimetajaid, aga nad kõik on visuaalselt täiesti erinevad. On filmitegijaid, kes teevad visuaalselt kogu aeg ühte ja sama filmi. See ei ole väärtushinnang, kuidas keegi eelistab, aga mina leian, et iga lugu väärib oma visuaalset maailma.\n\nSelles on ilmselt ka väike soov endale asja põnevaks teha ja mitte korrata seda protsessi?\n\nÜhelt poolt iseenda kui kunstniku areng, kuid sellega paralleelselt tehniliste võimaluste areng. Esimesest filmist aastast 1977 kuni 1998. aasta \"Porgandite ööni” oli klassikaline tselluloidianimatsioon. Need võimalused olid väga piiratud, võis teha foonidega visuaalseid trikke, kasutada faktuure jne, kuid liikuv pilt oli atsetaatkile peal, seal oli kontuur ümber või ei olnud, filmiti kaamera all nii palju, kui kihte sai, seal olid oma piirangud. Võimalused, mis tulid arvutiga, see on öö ja päev, visuaalselt on suur hüpe tulnud. Alates filmidest \"Kuul kuklas” ja \"Elu ilma Gabriella Ferrita” — need filmid, mis me koos Olgaga oleme teinud, see on visuaalselt täiesti teine maailm.\n\nKui lihtne sul on olnud tehnika arenguga kaasas käia?\n\nMa ütleksin, et see on töövahend, mida tuleb vallata. Filmil \"Lendurid koduteel” on täiesti uus tehnoloogia, mille me välja töötasime, see on võimalus ühendada manuaalset tööd arvuti võimalustega. \"Lendurite” puhul on kolm kihti kõik eraldi liivast tehtud, aga need on kokku pandud arvutis. Ilma arvutita ei oleks sellist saanud teha. Joon on joonistatud liivakihti, pööratud negatiivi ja selle järgi on tehtud jämedast liivast heledused-tumedused, faktuurid jne. Saime tulemuse, mis näeb välja nagu sügavtrükk, nagu kuivnõel ja akvatinta koos. Seda saavutab sellise kiirusega, et on võimalik teha filmi. Kui see oleks graafika, kus söövitatakse ja ühe kaadri saamiseks võib kuluda nädal, ei oleks film võimalik.\n\nSind on nimetatud animakunsti Vanemuiseks ja elavaks klassikuks. Kuidas sa tunned — kui suured on ootused sinu suhtes? Kas see ka kuidagi mõjutab sinu loomeprotsessi?\n\nKes see ikka nii väga ootab. Konkurents on suur ja ma arvan, et pigem võibolla oodatakse, et äkki ei tee enam midagi. Enda latt on nii kõrge, et kui hakata juba midagi tegema, siis nii, et endale meeldiks — see ongi ainuke kriteerium. Animatsioon on väga aeganõudev ja kui raiskad selle peale aastakese, siis peab olema tunne, et ei saanud asjatult tehtud. See on see, mis motiveerib.\n\nKui palju sul õnnestub iseennast üllatada oma väljamõeldistega?\n\nNo vahel. Võtame näiteks töö arvutiga, sealt võid saada sellise tulemuse, mida täpselt ei osanud ette kujutada. Filmi puhul on üldse kõige huvitavam moment, kui sa hakkad hea helimehe võķ heliloojaga tööle, ja siis, pilt ja heli koos, on äkki midagi ootamatut, kordades parem, kui kujutasid. Mul on olnud õnn töötada koos selliste helimeestega nagu Jaak Elling, Horret Kuus, Olivier Calvert ning heliloojatega nagu Olav Ehala ja Erkki-Sven Tüür. Visuaaliga töötades kipuvad üllatused olema pigem negatiivsed. On ka asjatu oodata, et keegi teine joonistab sinu pilti paremini kui sa ise. Aga nagu ma ütlesin, see on mu valik. \"Lendurid” me tegime põhimõtteliselt Olgaga kahekesi, Urmas Jõemees oli meil arvutitugi, aga kogu pilt ekraanilt, see on meie käe jälg. Kui me saime selle tulemuse kätte, mida taga ajasime — see oli üllatusmoment.\n\nFilmi \"Eine murul” alguses sa kirjutasid, et see on pühendatud kõigile kunstnikele, kes tegid seda, mis neile oli lubatud. Kas nüüd on käes aeg, kus nad saavad teha seda, mida tahavad ?\n\nMa arvan, et see aeg ei ole kunagi käes. Selline asi nagu film on endiselt kallis lõbu. Keegi peab maksma ja kes maksab, tellib muusika. Ma arvan, et Eestis on siiani päris hea olukord, sest otseselt muusikat ei ole keegi tellinud. Alates filmist \"Eine murul” olen ma teinud kõik nii, nagu ise olen tahtnud, ei ole olnud mingit sekkumist. Iseasi, mis saab filmist siis, kui ta on valmis. Siin on mingid trendid maailmas väga nähtavad — üha enam on oluline, et teema oleks õige. Sama, mis kaasaegses kunstis: ühelt poolt oleks kunstnik nagu vaba tegema seda, mida ta tunneb, aga tegelikult peab see olema poliitiliselt korrektne. Mitte mingeid teravaid nurki, mitte mingit huumorit, sest huumor alati solvab kedagi. Seda tendentsi on väga tugevalt tunda.\n\nTänapäeval peab ju ka kõik veel ära tasuma. Loomemajandus — kas see on \"viimase leveli lõpukoll”, nagu Peeter Laurits kunagi ütles?\n\nEesti puhul ma ei saa aru, mida selle all silmas peetakse, kui räägitakse loomemajandusest. Kui võtame mängufilmi, mis jookseb eraldi seansina kinodes, siis see piletiraha ei korva eales filmi tegemise kulusid. Sümfooniaorkester ei suuda ju ennast ise Eesti tingimustes ära majandada. Selleks on riiklikud kultuurirahad ja see on poliitiline otsus, kas meil on vaja filmi või teatrit. Meil ei ole animafilm õnneks samas kastis lühifilmiga nagu näiteks soomlastel; Hispaanias ja Itaalias puudub täiesti süsteem lühianima finantseerimiseks. Kui aga tingimuseks seatakse, et see film peab olema tasuv, siis kuidas lühifilmi müüa saab? Või pannakse piirangud peale, et see peab olema lastefilm. Kurb öelda, aga lastele võib müüa igasugust rämpsu, seal ei ole kvaliteedinõudeid.\n\nKui vaadata seda, et sind hääletati maha animatsiooniosakonna professori kohalt EKAs, siis kuidas üldse selline asi saab juhtuda Eesti Vabariigis? Mina olin sel ajal Hispaanias ja mul oli väga raske uskuda, et keegi arvab, et teab paremini, mida animatsioonitudengitele on vaja õpetada kui üle maailma tuntud Priit Pärn. Kuidas sa seda kommenteerid?\n\nMingil hetkel ongi nii, et on vaja värsket verd, nagu öeldi. Aga kui keegi — antud juhul tudengid — jälle omakorda nõuab, et asjad oleksid nii, nagu olid, siis ehk ei ole vaja midagi kardinaalselt muuta. Ei ole vaja lõhkuda toimivat süsteemi, mis tootis nii head tulemust kui meie animaosakond. Me saavutasime kooliga meid rahuldava kokkuleppe ja ma loodan, et sügisel läheb õppetöö normaalselt edasi.\n\nVaatame animatsiooni Eesti kultuuri kontekstis laiemalt. Kui ta nõukogude ajal oli karikatuuri ja anekdootidega koos suureks lohutuseks, siis mida saab animafilm praegu pakkuda Eesti kultuurile?\n\nVõiks küsida nii, et mida saab kettaheide Eestile pakkuda. Kui Gerd Kanter oleks Rios saanud pronksmedali, siis oleks Eesti inimesel kaheks päevaks olnud hea enesetunne. Poliitikutel võibolla kaheks nädalaks. Põhimõtteliselt on see väike osake Eesti kultuurist, mis on väheke erinev muudest kultuuri- ja kunstialadest. Eesti animatsiooni teatakse väljaspool Eestit suhteliselt hästi võrreldes muude aladega. Kui nüüd õnnestuks animatsioon Eestist kiiresti ära kaotada, siis ega Eestis ei muutuks suurt midagi. Mingi hulk inimesi peaks endale uue töökoha otsima ja Eesti kaoks lihtsalt mingilt kultuurimaailma kaardilt. Kuna ma olen selle asja sees (eriti seepärast, et olen seda Eestis õpetanud kümme aastat), siis loomulikult peaksin tegema kõik selleks, et animatsioon siin säiliks.\n\nÜks hüpoteese animafilmiteoorias on see, et animafilmi vahendid on ühed võimsamad kõikide kunstiliikide vahenditest, et kompenseerida seda reaalsuse ja täiuslikkuse igatsuse vahelist lõhet. Kõik inimesed soovivad jõuda täiuslikkuseni, aga see on nii kauge ning kättesaamatu ja animatsioon annab suurepärased vahendid, et seda lõhet kompenseerida. Mis sa arvad sellest?\n\nAnimafilm võib olla meelelahutus, aga võib olla ka midagi muud. On olemas meelelahutuskirjandus ja on kirjandus, mis peab inimest kuidagi puudutama. Mingi aeg tagasi ilmus välja termin \"animadokk”, mina arvan, et selle taga on ideede põud. Kui sa ütled, et see põhineb päriselul, siis sa ei vastuta millegi eest. Heietad oma vanaemast, võid ju väita igasuguseid asju, et see oli just niimoodi. Ja kui sellel on veel õige teema, mis räägib jällegi nendest asjadest, millest on lubatud rääkida… Filmide hindamine ongi tugevalt läinud teemapõhiseks. Näiteks \"Lendurid” ei ole päris selline õige teema. Eestis said \"Lendurid koduteel” väga hea vastuvõtu, saime riikliku preemia. Mujal leiti, et see on seksistlik film — tähendab, ei ole tähtsust, mis seal toimub. Öeldakse, et seal alandatakse naist, aga võibolla film on just selle vastu? Muuseas, ka \"Kolmnurka” peksti nõukaajal sama väitega — alandatakse nõukogude naist. Tänapäeva animamaailm on natuke selliseks laste maailmaks muutunud. Jällegi peab asi olema ühetasandiline. See on mingi viimase kümnendi süvenev tendents, abstraktne humanism ja poliitkorrektsus, mis sisuliselt välistab reaalsest elust rääkimise.\n\nEnt kogu muu maailm on ka läinud lihtsustamise teed. Kõik need sotsiaalvõrgustikud, Facebook jne. See on rohkem pealkirjakultuuriks muutunud: lühikesed sõnumid, pigem räägitakse sellest, mis mõttes on, mitte süvakultuurist ja filosoofiliste küsimustega elust ja maailmast. Aga see võib olla mingi vaheetapp, sest anima on vallutanud ju ka mängufilmi maailma.\n\nPikk animafilm on tehtud mängufilmi reeglite järgi. Aja käsitlus seal on sama, mis mängufilmis. Lühianimafilmis aeg ei kopeeri reaalaega. Juri Lotman seletas, et animafilmi defineerib see, kuidas vaataja ta vastu võtab, mitte see, kuidas ta on tehtud. Mängufilmi puhul on üritatud luua maksimaalne tegelikkuse illusioon ja vaataja tahab seda uskuda, mis on ekraanil, ta tahab unustada ära, et ta on kinos. Animafilmi puhul ei ole Tom ja Jerry mitte ainult kass ja hiir, vaid ka suur ja väike, kaval ja loll jne. See on see vahe. Kui teha animafilmi mängufilmi reeglite järgi, siis vastuvõtt muutub ja sa ei otsi sealt varjatud tähendusi. Enamasti käib see alateadlikult. Kui see on kahetunnine film, siis nii tihedat filmi nagu lühianimafilm, ei suudeta vaadata, see tapab lihtsalt ära. Aeg on tehtud normaalajaks.\n\nAnimafilm võib olla midagi sellesarnast, nagu filoloogid ütlevad keele kohta, et peame jõudma keele-eelsesse aega, et keel saaks tagasi oma algse jõu ja väe, mil keel kujutas maailma, mitte ei kirjeldanud seda. Fotograafiline film samuti justkui kirjeldab maailma, aga animafilm võimaldab maailma kujutada teistsugusena.\n\nAnimatsioon oleks võinud olla hoopis midagi muud, need lätted on ju teada. Vaata Oskar Fichingeri ja seda seltskonda, nemad võtsid seda kui kunsti. See oli võimalus teha kunsti, mitte naljakaid lugusid jutustada. Enamik neist läks Ameerikasse ja anima võttis teise suuna, kus sama tehnoloogiline põhi andis võimaluse teha liikuvaid muinasjutte, ja see dominant on siiani olemas. Lisaks tootmisstruktuur, kus animafilm on kaubaks muutunud. 1989. aastal oli mul kuu aega Ameerikas turnee; sealsed animaatorid olid tõelises hämmingus, et nii võib ka animatsiooni teha. Sealsed independent-animaatorid tegid abstraktset animatsiooni — jooned, värvilaigud jne. See, et film võib olla lugu, mis ei ole naljakas ega muinasjutt, oli nende jaoks erakordne.\n\nTeine mõte, mis sellega rööbiti jookseb, on budistlik mõtteviis, kus reaalsus ise ongi juba illusioon. Selles mõttes võib animafilm olla vaat et reaalsemgi kui fotorealistlik film.\n\nMa arvan, et nägemine tapab vastuvõtu fantaasiarikkuse. Kui sa loed raamatut, siis sa ei loo tegelasest ühest pilti, et mis värvi silmad jne, seal on variatsioonid. Kui selle järgi tehakse film, siis seal on üks näitleja oma kõikide parameetritega ja sul ei ole oma kujutlusvõimet enam vaja. Animatsioon on tunduvalt keerulisem. Näiteks, kui on väike film, siis oleneb, kui realistlik see on. Kui see on kriipsujuku, siis see jätab tõlgendusvõimaluse. Kui ma teen fotorealistliku joonistuse, siis võimaluste hulk väheneb. Samas, mõnda lugu ei räägi kriipsujukuga ära — siis, kui loo jaoks on vaja, et kehakeel, asend või puudutuse dünaamika räägiks enda eest. Kui pikk film on nagu romaan, siis lühianima on poeesia. Üldjuhul poeesia ei kirjelda kõike, seal ei ole kõiki kontekste, ruum ja aeg võivad olla suhtelised ning tähendused ei ole üheselt mõistetavad.\n\nKui Hardi Volmer tegi sinust dokumentaalfilmi \"Mees animatsoonist”, siis seal oli nali, et kui Rein Raamat kutsus sind esimest korda stuudiosse ja küsis, kas sa joonistada oskad, siis sa vastasid, et üldse ei oska.\n\nSee oli Toomas Kalli nali, eks ole.\n\nKuidas sinu sisemine enesekriitik tegutseb, kas sa oled oma töö tulemustega rahul?\n\nJaa, ma arvan, et olen väga hea joonistaja. Üks parimaid.\n\nKui pikaks sa hindad oma joone kilometraaži praegusel hetkel?\n\n\"Gabriella” puhul ma katsusin arvutada, et mitu lõplikku kaadrit ma joonistasin, umbes 10 000—15 000, ühe pildi jaoks 50 cm joont, seega viis kuni seitse kilomeetrit ühe filmi peale. See on selline pidev joonistamine, mis on animaatorile vajalik, et käsi lahti oleks. Algaja animaator, kes on oma joone otsimisega tee alguses ja teeb filmi, on sunnitud joonistama sadu või tuhandeid joonistusi sama algelise joonega. Karikaturisti ei piira tema enda ettemääratud reeglid, ta võib katsetada ja otsida. Enamasti ollakse oma joone juurde jõutud umbes 35-aasta vanuselt.\n\nKas arvad, et jääd joone tõmbamise juurde (võib ju ka arvutis 3Ds teha)?\n\nJoone tõmbamise juurde ma jään ikka. Ma väga ootan seda aega, et saan taas sütt hakata joonistama. Ma ei tea, kas ma graafika juurde pöördun tagasi, aga see ei ole välistatud. Ka 3D ei ole välistatud.\n\nAnimatsioonitegijal on oma vahendite tõttu võimalik olla õukonnanarr, kellel on võime öelda välja seda, mida keegi teine ei julge, või kui otse ütlemine ei aita. Kas see ei oleks praegu üks võimalus edasi minna?\n\nMa ei tahaks olla õukonnanarr. Kes on see õukond, kui meil on valitsus demokraatlikult valitud? Sellesse süsteemi ei sobi narri roll, sest mul on neid võimalik otseselt kritiseerida või maha hääletada. Nali ei ole enam funktsionaalne. Kui nalja tausta sügavamalt kaevata, võib jõuda selleni, et keegi teeb midagi valesti. Algselt naerdi välja kõik, mis erines normist. Väljanaermine oli karm meetod, selle abil sai hoida traditsioonilist korda. Nüüd on nali arenenud, muutunud omaette väärtuseks. Hea nalja puhul hinnatakse enamasti selle struktuuri, mitte niivõrd seda, kas kedagi pilatakse. Oluline on, kuidas nali on kokku pandud, just nalja teravmeelsus tekitab hea tunde. Kui mul on teravmeelne idee — selle kontekstis võib olla ükskõik kes —, ma lihtsalt sattusin hea konstruktsiooni peale. Arvo Pärdil oli kolm poega, kaks neist olid ilusad, kolmas oli inetu. Nii teda kutsutigi — Inetu Pärdipoeg. Kui sa kuskil selle ära trükid, see võib olla kohtukeiss. Alati võib olla keegi hull, kes tõstab lärmi, et ei tohi nii teha.\n\nMõningates viimaste aastate kirjutistes on mainitud animafilmi kui praeguseks marginaalset kunstiliiki, nii Eestis kui mujal maailmas. Justkui ajalugu korduks, nagu siis, kui animatsioon oli filmikunsti väike vend.\n\nKui oli \"Eesti film 100”, siis seal eksisteeris ainult mängufilm. Animafilmi on Eestis pidevalt üritatud marginaalseks suruda ja kuna ei ole ka kuigipalju neid, kes kirjutaksid animafilmidest ja toetaksid animafilmi, siis see tegelikult ongi nii. Eriti kui sellest kogu aeg kirjutatakse kui marginaalsest kunstist.\n\nVõtame praegu sinu õppejõu- või professorirolli, kas meie animaosakonna vastu on huvi suurenenud, kuhu see edasi suundub?\n\nSiin on kaks erinevat lähenemist: on bakad ja magistrid. Bakalaureuseõpe on eestikeelne ja siia tulevad noored inimesed. Viimaste aastate tendents, nagu ikka, on see, et nad on lapsest peale tahtnud animafilmi teha, aga 80% neist pole iial kuulnud, et Eesti animatsioon on olemas. Neile tuleb kolme aastaga anda algteadmised ja kujundada neis animategija mõttelaad. Bakad teevad selle aja jooksul vähemalt kaks filmi — klassikalise joonisfilmi ja nukufilmi. Nad tulevad kooli selle mõttega, et hakkavad kohe Hayao Miyazaki filmi tegema ja siis saavad nad õige kiiresti aru, et see on viieminutine film, mida nad teevad. Ja on ka ingliskeelne magistriõpe, kuhu tulevad väga erineva taustaga inimesed, seal on ka Eesti tudengeid. Sel aastal oli neliteist tahtjat neljateistkümnelt maalt, me võtsime neist kaheksa vastu ja lisaks kaks eestlast. Magistritel ei ole oma loomingus ega tehnikates piiranguid. Ühe semestri teevad nad intensiivselt harjutusi ja seejärel teevad oma filmid professionaalsel juhendamisel. Me ei ürita nende isiksust muuta, aga sinna lisandub personaalne konsultatsioon.\n\nKuidas näed järeltulevat põlve kasvamas?\n\nEi ole võimalik, et kolme aastaga tulevad bakalaureusetudengitest väga head animaatorid, aga meie lõpetanutest on joonisfilmis nii mõnigi animaatorina tööl. Ideaalis peaks olema võimalik ellu jääda, töötades suurema tiimi liikmena või iseseisvalt toetust taotledes. Magistrantuuris on sel aastal väga tugev rühm, praktiliselt valmis filmitegijad juba. Nendega saab huvitav olema.\n\nIntervjuu ilmus Teater. Muusika. Kino septembrinumbris\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Agne Nelgi intervjuu Priit Pärnaga Teater. Muusika. Kino septembrinumbris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased leidsid kogemata vähiga võitlemise vahendi\n\n## Põhitekst:\n\nUuritud nanoosakesed on juba praegu kasutusel rauapreparaatides ferumoksütooli süstelahusena, millega ravitakse rauavaegusaneemiat. Hiirtega tehtud uuringus selgus, et see lahus õhutab teatud immuunrakke ehk kasvajaseoselisi makrofaage vähirakke hävitama.\n\nSeega on võimalik, et neid nanoosakesi saab kasutada lisavahendina olemasolevates vähi raviviisides. Äsja ajakirjas Nature Nanotechnology kirjeldatud uurimusest ilmneb, et avastus tehti juhuslikult, kui katsetati võimalust kasutada nanoosakesi omamoodi Trooja hobusena, mille abil keemiaravim hiirte kasvajatesse viia.\n\nUurimuse juht Heike Daldrup-Link ütles, et see avastus tuli uuringurühmale üllatusena, kuid ta loodab, et leitud mõju võib avalduda ka inimeste ravis.\n\nTeadlaste rühm korraldas eksperimendi kolme hiiregrupiga: eksperimentaalgrupile süstiti nanoosakesi koos keemiaravimiga, kontrollrühmale süstiti nanoosakesi ilma keemiaravimita ja veel ühele kontrollgrupile ei süstitud kumbagi. Teadlased tegid ootamatu avastuse: kontrollrühmas, kus süstiti ainult nanoosakesi, oli kasvaja areng pidurdunud.\n\nMakrofaagid uuesti rünnakule\n\nToimunus selguse saamiseks tegid teadlased mitmeid lisakatseid. Rakkudega eksperimenteerimine petri tassis näitas, et nanoosakeste vähivastaseks mõjuks on vajalikud immuunrakud, mida kutsutakse kasvajaseoselisteks makrofaagideks. Rakukultuurides, kus makrofaage polnud, ei avaldanud raua nanoosakesed vähirakkude vastu mingit mõju.\n\nJuba enne seda uurimust oli teada, et tervetes inimestes olevad kasvajaseoselised makrofaagid avastavad ja söövad üksikuid kasvajarakke. Kuid samas võivad suured kasvajad saada need immuunrakud enda kontrolli alla võtta, peatada nende rünnakud ja panna nad selle asemel eritama valke, mis hoopis soodustavad vähi arengut. Uurimuse käigus ilmnes, et raua nanoosakesed panevad makrofaagid taas kasvajat ründama.\n\nLisaks tõestasid teadlased rinnavähi hiiremudeli abil, et kehakaalule vastavaks kohandatud ferumoksütooli dooside abil saab pärssida kasvaja arengut. Varasemad uuringud on näidanud, et nanoosakesed püsivad kehas ligi kuus nädalat ning uus uuring näitas, et ühe nanoosakeste doosi vähivastane mõju kadus ligi kolme nädalaga.\n\nTeadlased uurisid ka seda, kas nanoosakesed võiksid peatada vähi leviku. Väikerakk-kopsuvähi hiiremudelis ilmnes, et nanoosakesed piirasid kasvaja levikut maksas. Maks on nii inimestel kui ka hiirtel üks peamisi elundeid, kuhu kasvajad sageli teistest vähikolletest levivad. Veel ühes katses, kus uuriti vaid metastaasi maksas, vähendas ennetav ravi nanoosakestega enne kasvajarakkude organismi viimist märkimisväärselt maksakasvajate suurust.\n\nTulevased ravivõimalused\n\nUurimuse tulemuste põhjal oleks võimalik teha mitmeid inimkatseid. Näiteks vajavad potentsiaalselt metastaatilise kasvaja kirurgilist eemaldamise järel vajavad patsiendid sageli keemiaravi, kuid peavad selle raviga ootama, kuna ei suuda taluda kemoteraapia raskeid kõrvalmõjusid. Raua nanoosakestel puuduvad keemiaravi toksilised kõrvalmõjud, mis viitab võimalusele rakendada seda ravi patsientidel operatsioonijärgsel taastumisperioodil.\n\n“Me usume, et seda saaks kasutada ajal, mil patsient on pärast operatsiooni üsna haige ja takistada nii kasvajat levimast, kuni ravitavad on suutelised kemoteraapiat taluma,” sõnas Daldrup-Link.\n\nNanoosakesed võivad samuti aidata haigeid, kelle kasvajaid pole võimalik täielikult eemaldada. “Kui pärast operatsiooni jäävad alles veel mõned kasvajarakud, oleks meie arvates abi sellest, kui nendesse kohtadesse süstida raua nanoosakesi ja meie immuunsüsteem võib need väiksemad kasvajarakud ise hävitada,” ütles Daldrup-Link.\n\nKuna need nanoosakesed on juba ravivahendina lubatud, saab neid kiiremini ka inimkatsetel kasutusele võtta.\n\nSamuti aitavad uued avastused täpsemalt uurida nanoosakeste ja ravimite kombinatsioone. “Paljudes uurimustes kasutavad teadlased nanoosakesi kõigest ravimite transpordivahenditena,” rääkis Daldrup-Link. “Kuid võib selguda, et nanoosakestel on varjatud omadusi, mida me ei märka muidu kui nanoosakesi endid lähemalt uurides.”\n\nUuring ilmus ajakirjas Nature Nanotechnology\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Stanfordi ülikooli teadlased avastasid, et aneemia ehk kehvveresuse ravis rakendatavaid raua nanoosakesi saab kasutada ka muuks: nende abil on võimalik immuunsüsteemi õhutada kasvajat ründama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna linnajuhid lubasid Keskerakonna tülist kõrvale jääda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mõistagi puudutavad arengud Keskerakonnas varem või hiljem ka linna juhtimist. Arvestades, et Edgar Savisaar on küll aasta ametist kõrvaldatud, kuid siiski volikogu poolt valitud linnapea,\" seisab avalduses. \"Näeme linnavalitsuse liikmete ning linnaosavanematena, et meie kõige olulisem ülesanne on tagada stabiilsus linna juhtimises. Seega keskendume kõik oma igapäevaste tööülesannete täitmisele, 2017. aasta linnaeelarve koostamisele ning oleme kõigi tallinlaste teenistuses.\"\n\nAbilinnapead ja linnaosa vanemad teatasid, et ei lase linna juhtimist erakonna võimuvõitlusesse kaasa tõmmata, lisades, et igaüks üksikuna on loomulikult oma valikutes vaba, samuti kõik need erakonnakaaslased, kes töötavad meie poliitilistes meeskondades.\n\n\"Meie lojaalsus linna juhtidena kuulub Tallinnas elavatele inimestele. Erakondliku poliitikaga võib igaüks tegeleda vaba kodanikuna. See ongi demokraatia,\" deklareerisid linnajuhid. \"Linnaametnikuna ei saa keegi mingeid eeliseid ega kahjusid, tänu sellele, millised on tema seisukohad erakonna poliitikas.\"\n\nAvaldusele allakirjutanud kuus abilinnapead ja kaheksa linnaosavanemat avaldasid lootust, et keegi ei püüa Tallinna linna erakondlikkusse võimuvõitlusesse kaasa tõmmata. \"Kui keegi teeb selliseid katseid, lükkame need ühiselt tagasi.\"\n\nPöördumisele andsis allkirjad Tallinna abilinnapead Taavi Aas, Kalle Klandorf, Mihhail Kõlvart, Merike Martinson, Arvo Sarapuu ja Eha Võrk ning linnaosade vanemad\nVadim Belobrovtsev, Maria Jufereva, Marek Jürgenson, Helle Kalda, Raimond Kaljulaid, Tõnis Mölder, Alar Nääme ja Tiit Terik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonda kuuluvad linnajuhid tegid teisipäeval ühisavalduse, milles distantseerivad end Keskerakonnas toimuvast sisetülist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Lepland esitleb uut muusikavideot\n\n## Põhitekst:\n\nLepland rääkis sel kevadel, et on oma muusikas võtnud uue suuna ning teeb varasemast elektroonilisemat ja pop-rokilikumat muusikat. \"Seda, et Ott oskab klaveril ballaade mängida, teavad päris paljud,\" põhjendas muusik Raadio 2-le stiilimuutust.\n\nOtt Lepland bändi uue singli ja video esitlus toimub 5. oktoobril. \"Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna,\" kirjutas Lepland ürituse tutvustuses.\n\nTasuta esitluskontsert algab kell 19.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Lepland esitleb järgmisel nädalal oma bändiga uut muusikavideot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Klopp: peame oma mängu veelgi parandama\n\n## Põhitekst:\n\nLiverpool alistas laupäeval koduväljakul Hull City 5:1.\n\n„Mulle ei meeldi siin nende numbrite kõrval seista ja öelda „suurepärane, suurepärane“. Asjad on nii, nagu nad olema peavadki,“ ütles Klopp Sky Sportsile.\n\n„Me oleme hea meeskond, kuid me peame oma mängu veelgi parandama – mitte ainult standardolukordi kaitstes, vaid ka paljudes muudes valdkondades. Me oleme hästi esinenud, kuid järgmine väljakutse on Swansea ja see saab olema keeruline.“\n\n„Kõik tunnevad end hästi ja see on hea, sest on parem, kui me kõik oleme optimistlikud,“ sõnas Klopp. „Midagi pole veel siiski juhtunud. Jalgpall on headel päevadel tore ja lihtne mäng, aga teistel päevadel ei leia sa lahendust ning see teebki mängu huvitavaks.“\n\nKohtumises Hulli vastu rakendas Klopp taas talle omaseks saanud vastupressi, millega üritatakse vastasmeeskonnale kaotatud pall kohe kiirelt tagasi võita. „Kui sa võidad palli vastase väljakupoolel tagasi ning oled väravale lähedal, oled sa väga heast võimalusest reeglina vaid ühe söödu kaugusel,“ sõnas Klopp taktika kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ragnar Klavani koduklubi Liverpool on Inglismaa kõrgliigas tõusnud neljandale kohale, kuid peatreener Jürgen Kloppi sõnul on meeskond võimeline veelgi enamaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nStoltenberg: EL-i kaitsekava ei õõnesta NATO-t\n\n## Põhitekst:\n\n\"Puudub mis tahes vastuolu tugeva Euroopa kaitse ja tugeva NATO vahel. Tegelikkuses tugevdavad nad üksteist,\" ütles Stoltenberg EL-i kaitseministrite kohtumisel.\n\n\"Oluline on vältida dubleerimist, et nad täiendaksid üksteist,\" lisas peasekretär.\n\nBriti kaitseminister Michael Fallon ütles teisipäeval kohtumisel, et Suurbritannia kavatseb vastustada jätkuvalt EL-i armee või EL-i sõjalise peastaabi ideed, mis lihtsalt õõnestaks NATO-t.\n\n\"Oleme nõus, et Euroopa peab tegema rohkem. See seisab silmitsi terrorismi ja rändega, kuid NATO dubleerimine või õõnestamine on selleks vale tee,\" lisas Fallon.\n\nSamas ei öelnud Fallon, et EL-ist välja astuv Suurbritannia paneb algatusele veto senikaua, kuni on Euroopa Liidu liige. \"Siin pole EL-i sõjaväele enamuse toetust,\" ütles ta.\n\nEL-i juhid kohtusid ilma Suurbritanniata 16. septembril Bratislavas, kus arutati kava edasiliikumiseks pärast brittide otsust ühendusest lahkuda. Kohtumisel lepiti kokku, et kuue kuu jooksul luuakse EL-i uus visioon, kuhu muu hulgas kuulub kaitsekoostöö tihendamine. Suurbritannia on sellele alati vastu olnud.\n\nIstungi eesistuja EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini rõhutas, et EL-i lepped ei luba Euroopa ühisarmeed luua.\n\nMogherini sõnul leidsid kaitseministrid ühise keele vajaduses tugevdada Euroopa kaitsekoostööd, mis täiendaks NATO-t terves ulatuses.\n\nTa tõi esile Varssavis juulis sõlmitud EL-NATO leppe, milles öeldakse, et koostöö saab olema täies ulatuses täiendav, mis tahes dubleerimiseta ning meie tööd vastastikku toetav. NATO peasekretäri viibimine Bratislavas on märk EL-i ja NATO tihedast koostööst, lisas ta.\n\nPrantsuse kaitseministri Jean-Yves Le Driani sõnul on vaja tugevdada Euroopa võimekusi EL-i operatsioonideks. \"Prantsuse-Saksa suhe on väga tugev ning usume, et suudame enne aasta lõppu liikuda oluliselt edasi,\" lausus Le Drian.\n\nPrantsuse ministri kõrval seisnud Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen rõhutas, et jutt ei käi Euroopa armeest.\n\nEL-i sõdurid annavad politseile ja julgeolekujõududele väljaõpet Afganistanis, Malis Somaalias ja mujal ning hiljuti anti nõusolek Liibüa rannavalve väljaõpetamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO peasekretär Jens Stoltenbergi sõnul ei õõnesta Euroopa Liidu kaitsekoostöö tihendamise kava NATO-t.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga finaalturniir toimub taas Istanbulis\n\n## Põhitekst:\n\nFinal Four toimub 16 000 pealtvaatajat mahutavas Sinan Erdemi nime kandvas hallis 19.-21. maini.\n\n2012. aastal võitis Istanbulis toimunud finaalis Pireuse Olympiakos Georgios Printezise viimase sekundi korvist 62:61 Moskva CSKA-d. Eelmisel aastal toimus finaalturniir Berliinis, finaalis oli CSKA lisaajal 101:96 parem Istanbuli Fenerbahcest.\n\nEuroliiga uue formaadi kohaselt mängivad 16 meeskonda üksteisega läbi nii kodus kui võõrsil, mis tähendab, et Euroliiga võitja peab hooaja jooksul turniiri käigus mängima vähemalt 35 kohtumist.\n\nEuroliigas pannakse pall mängu 12. oktoobril, kui Madridi Real võõrustab Pireuse Olympiacost.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliiga avaldas täna, et nelja parema finaalturniir Final Four toimub esimest korda pärast 2012. aastat taas Türgi suurimas linnas Istanbulis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. K-komando, mälestus, tutvustus\n\n## Põhitekst:\n\nEi leia enam üles, aga kunagi loeti interneedusest pikka anekdooti erinevatest eriüksustest. Põhines, nagu lasteaiaaegsed, ikka sel sakslane-venelane-eestlane teemal. Et aga kaasatud olid pea kõik kuulsamad või üldse teadaolevad, siis oli see hirmuäratavalt pikk, kõik meelde ei jäänud.\n\nOlukord oli, et kuritöötajad on võtnud pantvange, põgenenud metsa, mismoodi siis keegi olukorda lahendada võtab. Amerid pommitasid metsa napalmiga sodiks, siis tegid pressikonverentsi, õigustamaks seni korralikult tõlkimata väljendit collateral damage. Venelased arreteerisid kõik puud ja ähvardasid nad Siberisse saata, kui kuritöötajaid välja ei anna. Prantslased vist lõid väliköögi üles, kurid lämbusid suhu jooksvasse vette ning kes ei lämbunud, sel kõrvetasid maomahlad kõhunaha läbi. Juutidel olid juba ammu kuuskede seas omad joped, kes kuritöötajad möödaminnes maha võtsid. Kedagi oli veel ja mitte vähe.\n\nK-komandot ei olnud. Nii et kui keegi teab seda udupikka lugu või üles leiab, võiks omalt poolt meie loo välja pakkuda. Isamaaline tegu oleks, ilma igasuguse naljata. K-komando peaks seda väärt olema küll, et saada anekdooti raiutud, kust tema enam välja ei saa.\n\nPundi omaaegne kokkupanija Lembit Kolk siin jutustabki, kuidas oli.\n\nUitama minnes, ega olegi K-komandole viimasel ajal suurt mõelnudki. Mis on hea märk vist. Kui politsei eriti eriüksust vaja pole läinud. Omal ajal, kui rohi, taevas, päike, siis oli vägagi kuulus bänd. Korraga armastatud ja kirutud. Korraga kõige mustema töö mehed ja paraadüksus, Eesti Politsei nägu, mis küll sageli pähetõmmatud aukudega soki taha varjatud. Ajad olid sellised. Lõbusad, igasugu segaseid uske ja lootusi täis, aga tõepoolest, prügikastidesse pandi pomme, putkad põlesid, karjääridest leiti laipu. Mõnedki lood pole siiani välja tulnud.\nKeset seda segadust hakati siis peale eriüksusega. Nende päris hullude olukordade tarbeks, kui vastas on ikka päris hullud.\n\nMingid lood tulevad meelde, vendade Voitkade püük näiteks, arvutud kaeblemised, kuis politsei alles tekkis, juba vägivallatseb. Lugupeetud Lembit Kolk tõsise eesti mehena ei õienda, et pole olnud, aga seletab, et midagi võis olla ja miks. Tuhka pähe raputamata, rahumeelselt kõik ausalt ära rääkides, niipalju kui kehtiv ametivanne lubab.\n\nLood on põnevad. Elu jõuab igast krimkast ikka ette. Kindlustalud Ida-Virumaal, mille tegelik otstarve siiani hämar. Narkotalud. Muud mahajooksmised ja -võtmised. Väikse hoiatusega, et ärgu keegi noor mees arvaku, nagu oleks võmla eriüksus üks jookse-hüppa-tulista. Treening, vahelduseks treening, siis magustoiduks ka veel natuke treeningut ning vastu tulles meeskonna üksmeelsele soovile, täiendavat treeningut. Et, kui vaja, töötaks mees nagu... nagu mees.\n\nKurblikumates kohtades pajatatakse vihjamisi, mismoodi politseid on solgutatud kui nartsu. Igal sokkidena vahetuval siseministril oli omal aal oma nägemus, kuidas peaks. Võmm hoidku pead kinni, teadmata, mis nüüd jälle välja mõeldakse. Mõnikord imesta, kuis politsei üldse alles jäi, kui keenjused üle trampisid. Omaette huvitav, muide, seletus riigireetur Simmi reeturiks minekule on ka siin raamatus sees.\n\nIgasugu lugusid. Lustlikke. Mõned päris hirmsad, mis meenutavad segaseid aegu, kui isegi tavavõmmid üsna tavaliselt konedega ringi jooksid. Noorus... aga vaadates otsa, ega tagasi tahaks ja hea, et kõvu mehi leidus kogu jandile enamvähem piiri panema. Väga soovitav lugemine kõigile, kes segastel aegadel elanud, aga suurt ei teadnud, mis sünnib. Ja nooremale rahvale teadmiseks, et vabadus öösel suht turvaliselt ringi kakerdada ei tule ka niisama taldrikul kätte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nEnno Tammer\n\"Raudse rusika looja. Lembit Kolk ja K-komando\"\nTammerraamat\n416 lk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAivar Hundimägi: halb peitusemäng investoritega\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks presidendikandidaatidele ning nende toetajatele sai möödunud nädalal külma duši osaliseks hulk väikeinvestoreid, sest Eesti üks edukamaid börsifirmasid Olympic (OEG) otsustas investoritega peitust mängida.\n\nOEG-l lõppes reede hilisõhtul Poolas kasiinolitsents, mida ei õnnestunud pikendada. Poola ärilehe Puls Biznesu börsiajakirjaniku Dawid Tokarze andmetel polnud meie kasiinofirma taotlenud Poolas tegutsemiseks uut litsentsi, mis tähendab, et OEG peab Poola turult lahkuma ning uus võimalus sinna tagasi minna tekib Poola ajakirjaniku väitel alles 2018. aastal.\n\nMis on eelnevalt kirjeldatus valesti? Valesti on see, et välisturul tekkinud segaduse kohta saavad investorid infot ajakirjandusest. Börsifirma ei pidanud vajalikuks jagada olulist infot korrektselt kõigi aktsionäridega ja nii lohises kasiinofirma oma pressiteadete ja kommentaaridega puhkenud kriisi sabas. Selline käitumine on selge negatiivse mõjuga, millest annab tunnistust fakt, et OEG aktsia hind langes.\n\nProbleemid litsentsiga said avalikuks kolmapäeval toimunud seminaril. Tegemist oli LHV korraldatud üritusega, kus esines OEG juht Madis Jääger. Sellest ajast alates sattusid aktsionärid justkui pimesikku mängima, sest OEG jagatav info oli erinev. Seminaril küsimustele vastates teatas ettevõtte juht, et litsents lõppeb kohe, kuid edasist tegevusplaani polnud valmis avalikustama.\n\nSee oli esimene viga, sest nii oluline info tulnuks edastada börsisüsteemi kaudu ehk börsiteatena, mis jõudnuks kõigile investoritele. Praegu pandi osa investoreid eelisseisu, neil oli probleemidest teadlikuna võimalik ettevõtte aktsiad neljapäeva hommikul müüki paisata, sest osa ostjatest polnud negatiivsest infost teadlik.\n\nOEG väljastas Poolas toimuva kohta esimese börsiteate alles neljapäeval, pärast keskpäeva. See ei sisaldanud aga mingeid selgitusi tuleviku osas, vaid eneseõigustust, et info litsentsi tähtaegade kohta anti investoritele juba kuus aastat tagasi ning seda korrati eelmise majandusaasta aruande lisas.\n\nPäev hiljem ehk reede õhtul edastati juba põhjalikum börsiteade, millega informeeriti aktsionäre, et Poolas tegevuse külmutamisest. Nii kehval tasemel ja aeglast informeerimist ei tohiks börsiettevõte endale lubada.\n\nTeema on oluline, sest kasiinofirma väikeinvestorid loodavad kolmanda kvartali tulemustes Hiltoni hotelli müügi tõttu näha umbes 17 miljoni euro suurust kasumikasvu. Kuna kontserni bilansis on Poola tegevuse maht 12 miljonit eurot, võivad litsentsi lõppemise korral III kvartali tulemused tulla oodatust kesisemad.\n\nKuigi selle aasta esimese kuue kuu jooksul vähenes kasiinofirma Poolast saadud käive ligi kolmandiku võrra, on Olympicu jaoks siiski tegemist Baltikumi järel suuruselt neljanda turuga.\n\nKuna jutt käib võrdlemisi suure turu võimalikust kadumisest ning seeläbi ka käibe- ja kasumilangusest, oleks pidanud ettevõte oma aktsionäre litsentsi võimalikust lõppemisest ette hoiatama ning teema tõstatumisel olema valmis kiiresti reageerima.\n\nTõsi, litsentsi saamisel avaldatud börsiteates on kirja pandud ka selle lõpu kuupäev ja see info on korratud üle eelmise aasta majandusaasta aruande lisas. Seega on formaalselt justkui oluline info aktsionäridele edastatud. Oluline on aga see, kas aktsionärid olid ka tegelikult informeeritud või mitte.\n\nJulgen väita, et suurele osale väikeomanikest tuli Poola turult lahkumine üllatusena, sest kuus aastat tagasi börsiteatesse kirja pandu või ka eelmise aasta aruande lisas tehtud märge oli ebapiisav. Nende faktidega enda tegevusetuse välja vabandamine oli aga OEG uus PR-ämber, mis investorite rahustamise asemel neid hoopis rohkem ärritas.\n\nLäbipaistev juhtimine ja eelkõige ausus ning austus investorite vastu aitab organisatsioonil kiiremini ületada takistusi ning mõjub ettevõttele ka pikas plaanis tervendavalt. Lõpuks on küsimus ikkagi usalduses – kui juhtkond hakkab meelega mõnda ettevõtte omaniku jaoks olulist teavet pisendama või halvemal juhul isegi peitma, siis lööb see ettevõttesse ebavajaliku kiilu.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurele osale börsifirma Olympic väikeomanikest tuli Poola turult lahkumine üllatusena, sest kuus aastat tagasi börsiteatesse kirja pandu või ka eelmise aasta aruande lisas tehtud märge oli ebapiisav. Nende faktidega enda tegevusetuse välja vabandamine oli aga OEG uus PR-ämber, mis investorite rahustamise asemel neid hoopis rohkem ärritas, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi oma arvamusloos.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRein Taaramäe stardib kodusel heategevuslikul tuuril\n\n## Põhitekst:\n\nKui 2014. aastal toetati edukalt Rauno Klauseni käsiratta ostu ning 2015. aastal koguti raha Narva ratastoolivehklejate Aleksei Štšeglovi ja teiste Florett klubiliikmete vehklemisvarustuse soetamiseks, siis seekordne aktsioon on suunatud Haapsalu Viigi Kooli tugi- ja liikumisaparaadi talitlushäiretega õpilaste abistamiseks.\n\nHeategevusprojekti käigus kogutud raha eest plaanitakse osta spetsiaalne elektritrenažöör, mitmekülgse taastusravi seadme, mis sobib nii üla- kui alakeha treeninguks ning mille hind sõltuvalt mudelist on kuni 7800 eurot.\n\nPraeguse seisuga on ennast tuurile kirja pannud 29 ratturit, nende seas ka Eesti üks läbi aegade parimaid jalgrattureid, Katjuša profitiimis leiba teeniv Rein Taaramäe. \"Kui vähegi oma rattasõiduga kellelegi abiks saan olla, siis ikka ja alati kohal,\" kommenteeris Taaramäe. \"Olen osalenud ka kahel eelmisel Tahtejõu tuuril. Väärt ettevõtmine!“\n\nTuuri osalustasu 80 eurot on sihtotstarbeline annetus Haapsalu Viigi Kooli tugi- ja liikumisaparaadi talitlushäiretega õpilaste spetsiaalse trenažööri ostufondi, annetada on ka võimalik MTÜ Tahtejõud kontole EE867700771001781961.\n\nTäpsem info www.tahtejoutuur.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "7.-9. oktoobril toimub järjekorras juba kolmas Tahtejõu tuur. Kolme päevaga läbivad ratturid marsruudil Tallinn - Käina - Türi - Tallinn üle 600 kilomeetri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBigbank Tartu peatreener: mängus on veel palju krobelist, aga liigume õiges suunas\n\n## Põhitekst:\n\nMeeskonna mänedžer Hendrik Rikand ütles enne hooaega välja, et Tartu klubi eesmärk on tuleval hooajal võita vähemalt üks tiitel. Selleks tuleb aga võrreldes mullusega teha suur edasiminek, sest näiteks kevadel peetud Eesti meistrivõistlustel ei jõudnud tartlased isegi poolfinaali.\n\n„Kui me eelmise hooaja juurde tagasi tuleme, siis oli meil juba hooaja alguses teada, et tulemuse osas tuleb meil raske ja keeruline hooaeg,“ ütles meeskonna peatreener Oliver Lüütsepp intervjuus Vikerraadiole. „Plaan oli viia läbi uuenduskuur, lisada palju nooremaid mängijaid. Hooaja esimeses pooles sujusid asjad meil täitsa enam-vähem. Nagu ikka spordis, ebaõnn ja mingid asjad juhtuvad. Juhtivate mängijate nagu Rait Rikbergi ja Meelis Kivisilla vigastuspausid venisid mingil hetkel liiga pikaks, mis pani võistkonnamängule pitseri.\"\n\n\"Otsustavates playoff -mängudes nende kahe kogenud mängija puudumisel tekkinud auk oli nii suur, et me ei suutnud seda täita. Noorematele mängijatele on liiga suur vastutuskoorem alguses raske kanda.\"\n\nAugusti lõpus naasis Tartusse Andrei Ojamets, kes asus Tartu Ülikool/Eedeni naiskonna peatreeneriks.\n\n\"Teades Andreid ja teades meie läbisaamist, ma usun, et me hakkame igapäevaselt suhtlema ja võrkpallijuttu ajama,\" sõnas Lüütsepp. \"Kindlasti arutame nii nais- kui meeskonna küsimusi avatud kaartidega. Meil on omavahel hea suhe ja usun, et saame üksteist mõtetega arendada. Eks tema hakkab oma rida ajama ja meie ajame oma rida, aga kindlasti mingi kommunikatsioon toimub.\"\n\n\"Seis on selline, nagu ta hooaja alguses tavaks on – mängus on veel palju krobelist, aga liigume õiges suunas,\" ütles Lüütsepp uue hooaja kohta. \"Me oleme jätkuvalt, nagu eelmise aasta lõpus, kui Rikberg oli puudu – vastuvõtt on jäänud noorte meeste õlule ja vastuvõtul muutume tihtipeale ebakindlaks. See ei ole aga midagi katastroofilist, noored mehed lähevad iga mänguga järjest paremaks ning kogu meeskond teab, et Rait on tulemas.\"\n\nBigbank Tartu kapteniks tõusis eelmise hooaja alguses temporündaja Kevin Soo. Kuigi mitmed spordisõbrad eeldasid, et seda rolli hakkab pärast Argo Meresaart täitma libero Rait Rikberg, on Soo kapteniks saamise põhjus tegelikult proosaline.\n\n\"Meil omakeskis on Rait kapten, aga kuna võrkpallis on selline reegel, et libero väljaku peal ei või kaptenitriipu numbri all kanda, valiti teine kapten ja valituks osutusin mina,\" sõnas Soo. \"See tuli kindlasti üllatusena ning kuigi ma pole täieulatuslik kapten, siis mingit rolli ma siin kannan ja loodan, et saan hakkama.\"\n\nMullusega võrreldes on klubist lahkunud diagonaalründaja kohta täitnud Taavi Nõmmistu, Tartus nurgaründajaks edutatud Henri Treial ja teine nurgaründaja Kristo Kollo, kes lõpetas Bigbankis mängimise juba hooaja keskel.\n\n\"Eelmise aasta poisid, kes meilt välja läksid, Kristo, Taavi, Henri - kõik väga tip-top klubidesse ja ma arvan, et see annab indu nii mulle kui kõigile teistele,\" oli Soo lootusrikas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võrkpalliklubid valmistuvad aktiivselt uueks Saja liiga hooajaks, kus pannakse pall mängu juba 15. oktoobril. Bigbank Tartu võrkpallimeeskond jätkab ka sellel hooajal peatreener Oliver Lüütsepa käe all.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: Jimmy Fallon pidas koos noore talendisaate võitjaga maha vahukommise laululahingu\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad pidid püüdma vahukomme täis suuga laulda erinevaid poplaule nii, et teine suudaks ära arvata, millise palaga on tegemist.\n\nÜhel hetkel laulis Fallon kunagise poistebändi NSYNC hitti \"Bye Bye Bye\", millest nooruke Grace polnud aga kunagi kuulnudki. Tüdruk pakkus erinevaid variante, kuid kui saatejuht paljastas, et tegemist oli looga \"Bye Bye Bye\", küsis Grace vastu \"Mis \"Bye Bye Bye?\". Jimmy Fallon tunnistas, et tundis end sel hetkel erakordselt vanana, lisaks on NSYNCi kunagine liider Justin Timberlake tema hea sõber.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika meelelahutusprogrammis \"The Tonight Show Starring Jimmy Fallon\" pidasid hiljuti talendisaate \"America' s Got Talent\" võitnud 12-aastane Grace VanderWaal ja saatejuht Jimmy Fallon maha omamoodi laululahingu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaerakonna tegevjuht reitingutest: toetuse muutus on jäänud vea piiridesse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vabaerakonna toetuse muutus on jäänud seekord veapiiridesse, kuid kindlasti võib erakondade populaarsusnumbrite tagant näha ka presidendi valimistega seotud meediakajastust. Vabaerakond toetas Allar Jõksi koos IRL-iga ja see võis jääda varju teiste erakondade ühe oma kandidaadi taha positsioneerimises,\" kommenteeris Meesak.\n\nTa märkis, et Allar Jõksi tugev tulemus mõlemas voorus antud küsitluses seekord ei avaldu.\n\nMeesaku sõnul on äga isiksusekeskseks kujunenud presidendivalimised varjutanud erakondade poliitilist tegevust, kuid peagi seda hakatakse taas tähele panema.\n\nRahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i septembri-küsitluse andmetel annaks täna üheksa protsenti valijatest oma hääle Vabaerakonnale, augustis oli see kümme.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakonna tegevjuht Märt Meesak ütles partei toetusest rääkides, et täna ilmunud uuringu järgi arvutatud üheksa protsenti jääb võrreldes kuu taguse ajaga statistilise vea piiridesse. Ta tunnistas, et parteide toetust on mõjutanud ka presidendivalimised.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus kaalub eluaegse vangi vabastamist\n\n## Põhitekst:\n\nOleg Pjatnitski (56) on praeguseks vangis istunud üle 33 aaasta, kuid seaduse järgi võib eluaegne vang vanglast vabaneda, kui tal on karistusest kantud vähemalt 30 aastat.\n\nViimati kolm aastat tagasi suvel Pjatnitski vabastamist kaalunud kohus leidis, et tema vabasamine pole põhjendatud.\n\nKohus märkis toona, et tema puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aasta jooksul 23-40 protsenti.\n\nPjatnitski kuriteod\n\nPjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.\n\nKaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.\n\n1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.\n\nPresidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.\n\n2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.\n\nPjatnitski karistuse kandmise algust arvestatakse 1983. aasta 12. maist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu maakohus kaalub kaks meest mõrvanud ning muude raskete kuritegude eest eluks ajaks vangi mõistetud Oleg Pjatnitski vanglast vabastamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKulka juhiks soovib teiselgi katsel saada 24 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKui eile pärastlõunal oli kultuurkapitalile laekunud 11 kandideerimisavaldust, siis südaööks kasvas nende arv 24ni.\n\nKultuurkapitali kommunikatsioonispetsialist Piret Maiberg ütles ERRi portaalile, et kõik taotlused kvalifitseerusid dokumendivoorus. Nüüd valib nõukogu välja kandidaadid, kes vestlusele kutsutakse.\n\n\"Täpselt ei tea, mitu vestlusvooru tuleb. 30. septembril on nõukogu koosolek, kus nad otsustavad ära, millised kandidaadid kutsutakse vestlusele,\" lausus Maiberg.\n\nKa augustis esitas avalduse kultuurkapitali juhataja ametikohale 24 inimest, kellest vestlusvooru kutsuti viis. Juhti aga ei leitud ja kultuuriminister Indrek Saar põhjendas seda asjaoluga, et ühegi kandidaadiga ei leitud piisavat ühisosa.\n\nSenise juhi Olavi Laido ametiaeg lõpeb 31. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Südaööl lõppes avalduste esitamise tähtaeg kultuurkapitali uue juhataja ametikohale kandideerimiseks, kokku andis end üles 24 soovijat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÜksi elavad pensionärid hakkavad saama toetust 115 eurot aastas\n\n## Põhitekst:\n\nToetust hakkavad saama inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta ning toetus makstakse välja oktoobrikuus. Valitsus teeb ettepaneku kehtestada toetus inimestele, kelle pensioni suurus on väiksem kui 1,2 kordne keskmine pension, teatas valitsuse pressibüroo.\n\nPensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.\n\nToetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.\n\nSeaduse jõustumisega kaasnevate kulude katmiseks on riigieelarves ette nähtud suurusjärk 10 miljonit eurot. Seaduse planeeritav jõustumise aeg on järgmise aasta 1. jaanuar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mille järgi hakatakse üksi elavale vanaduspensionärile maksma kord aastas 115 eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti maadlejad võitsid Hiinas kaks medalit\n\n## Põhitekst:\n\nKaalukategoorias kuni 80 kg võitis hõbemedali Georgi Ladõgin (Tallinn) ja kehakaalus kuni 90 kg Aleksander Marmeljuk (Maardu).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiinas Xinjiang Uyguri autonoomse piirkonna Ili Kasahhi autonoomses prefektuuris peetud kuuendal kasahhi kureshi MM-il olid edukad äsja loodud Eesti Rahvuslike Maadlusviiside Liidu maadlejad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus peab PERH-i juhtide süüasjas eelistungi novembri lõpus\n\n## Põhitekst:\n\nEelistungil võtab kohus seisukoha esitatud taotluste suhtes ning määrab kohtuistungite ajad, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.\n\nRiigiprokuratuuri süüdistusega astuvad kohtu ette Allik, Vähi ja Kilki ning juriidilise isikuna toitlustusteenuse pakkuja P. Dussmann Eesti OÜ ja ettevõtte tegevjuht Anella Stimmer.\n\nSüüdistuse kohaselt võttis PERH-i juhatuse endine esimees Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul olla raviasutuse toitlustajaks samas kriminaalasjas süüdistuse saanud osaühingul.\n\nSüüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.\n\nAltkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERH-i toitlustusjuhti Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.\n\nLisaks sellele süüdistab prokuratuur PERH-i endist juhti Allikut ning IT-juhti Kilki kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid nad PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.\n\nAllik endal süüd ei näe. \"Ma olen endiselt arvamusel ja seisukohal, et ma ei ole haigla huve kuidagi kahjustanud, ma ei ole seadusi rikkunud, aga mõned asjad, mis on tehtud, teeks ma täna teistmoodi,\" on ta \"Aktuaalsele kaamerale\" kinnitanud.\n\nAllik ütles ERR.ee-le, et ta ei ole kriminaaluurimise käigus ütlusi andnud ning kavatseb ütlusi anda kohtus.\n\n\"Süüd endiselt endal üheski episoodis ei näe,\" kinnitas Allik.\n\n\"Kohtusse on saadetud juhtkonna tasandi korruptsioonijuhtum meditsiinisektoris. Süüdistuses esitatud etteheited ei ole seotud patsientide ravimisega. Riigiprokuratuur leiab, et vastavatele juhtumitele tuleb tähelepanu pöörata ja vastavalt reageerida ka edaspidi,\" ütles kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.\n\nKeskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul tuleb riigil aina enam panustada sellesse, et paljastada ametnikke, kes tehingutest kasu üritavad lõigata.\n\n\"Eriti murettekitav on asjaolu, kui juhtide ringis levib niinimetatud käsi peseb kätt suhtumine, mis õõnestab kogu kollektiivi usaldusväärsust ning annab signaali, et ebaaus käitumine on aktsepteeritav. Just juhi südameasi peaks olema korruptsiooni riskide ennetamine, sealhulgas töötajate teadlikkuse tõstmine ning läbipaistva ja ausa juhtimisega eeskuju andmine,\" ütles Ombler.\n\nKriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus määras SA Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) eksjuhi Tõnis Alliku, haigla toitlustusjuhi Anu Vähi ja IT-juhi Marko Kilgi süüasjas eelistungi 21. novembrile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSkandaali keskmesse sattunud Inglismaa koondise peatreeneri töö on ohus\n\n## Põhitekst:\n\nKolmanda osapoole omandiõigus tähendab jalgpallimaailmas seda, et agent või investor omab osa jalgpalluri finantsõigustest. See omakorda tähendab, et klubisid vahetava mängija eest makstavad üleminekutasud ei lähe täieulatuslikult müüvale klubile, vaid ka mängija õigustes osanikuks oleva agendi või investori taskutesse.\n\nInglismaa jalgpalliliit (FA) keelas tegevuse 2008. ning rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) eelmise aasta kevadel.\n\nTelegraphi valduses on aga videotõestus sellest, kuidas Allardyce kohtus augustis Telegraphi uurivate ajakirjanikega, kes esitlesid endid investoritena Lähis-Idast. Inglismaa koondise peatreener sõnas kahe kokku neli tundi kestnud kohtumise käigus, et seadustest mööda hiilimine ei ole suuremaks probleemiks.\n\n„Nendest (reeglitest – toim.) saab mööda hiilida. Loomulikult on suur raha siin (Inglismaal),“ sõnas Allardyce, kes oli väidetavalt valmis sõlmima lepingut, mille kohaselt oleks talle neljal korral aastas Singapuri ja Hong Kongi lendamise eest ning seal investoritele kõnede pidamise eest makstud 400 000 naela.\n\nLisaks sellele kutsus Allardyce Inglismaa koondise eelmist peatreenerit Roy Hodgsonit tolle kõnedefektile vihjates \"Woy-ks“. Nelja aasta eest tegi seda esilehel ka Inglismaa ajaleht Sun, mida FA toona „lubamatuks“ kutsus. Muu hulgas ütles Allardyce, et Hodgson oleks pidanud endisel abitreeneril Gary Neville’il käskima mängude käigus maha istuda ning vait olla, samuti kutsus Allardyce prints Harryt „väga ulakaks poisiks“ ning Wembley ümberehitust „lolluseks“.\n\n61-aastane Allardyce pole olukorda veel kommenteerinud, kuid Inglismaa meedia sõnul võib mees ka oma töö kaotada. \"Ma tahan kõiki fakte ning kuulda kõigi osapoolte käest seletusi,\" sõnas FA juhatuse esimees Greg Clarke Daily Mailile. \"Selliste juhtumite puhul peab enne otsuse langetamist sügavalt hinge tõmbama.\"\n\nTelegraphi video Allardyce’ist on osa ajalehe pikaajalisest uurimusest, mille käigus loodetakse paljastada Inglismaa jalgpallis lokkav korruptsioon. Ajalehe sõnul on nende valduses muu hulgas veel tõendid sellest, kuidas lisaks Allardyce’ile nõustusid sama fiktiivse firma saadikuteks olema veel kaks tipptreenerit.\n\nFA prides itself on protecting the future and integrity of the game. If they are consistent then position of Sam Allardyce is in jeopardy\n\n— Ian Dennis (@Iandennisbbc) September 27, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti väljaande Telegraphi pikaajalise uurimise tulemusena ilmnes, et alles juulis Inglismaa jalgpallikoondise peatreeneriks saanud Sam Allardyce andis end Lähis-Ida investoritena esitlenud ajakirjanikele nõuandeid, kuidas hiilida kõrvale kolmanda osapoole omandiõiguse reeglitest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Identiteet moodsate vabaduste ja pragmaatilisuse taustal\n\n## Põhitekst:\n\nIngmar Bergman, „Persona”. Tõlkija: Ülev Aaloe. Lavastaja: Kaija M Kalvet. Helilooja: Kaarel Kuusk (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia). Kunstnik: Birgit Landberg. Videokujundus: Kristo Veinberg. Valguskujundus: Mari-Riin Villemsoo (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia). Osades: Jaanika Tammaru, Laura Niils ja Mihkel Kallaste. Musta Kasti esietendus 8. XI 2015 Genialistide klubis.\n\nMiguel de Unamuno, „Kaks ema”. Tõlkija: Mari Kruse. Lavastaja: Tiit Alte. Kunstnik: Riina Vanhanen. Valguskunstnik: Priidu Adlas. Osades: Maria Peterson, Anneli Tuulik, Mare Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula või Marius Peterson ja Aleksander Eelmaa või Tiit Alte. Esietendus 6. IV 2016 Theatrumis.\n\nI\n\nMullusel teatrihooajal lavastas Tiit Alte Theatrumis Miguel de Unamuno „Kaks ema” ja Kaija M Kalveti eestvedamisel lisandus Musta Kasti repertuaari Ingmar Bergmani „Persona”. Neid tegemisi ühendab tuginemine modernset vaimsust lahkavatele olulistele tekstidele. Mõlema lavastuse peategelased on oma armastatutest, peredest ja lastest võõrdunud, elust eemale tõmbunud jõuetud indiviidid. Postmodernsetes etenduskunstides on rõhutud uudsusele ja piiriületusele. Sellega kaasnevaid probleeme lahkav teater on olnud vähem esil. Sestap on hingekosutav, et lagundamise joovastusele andunute kõrval leidub kunstnikke, kes märkavad ajastu varjukülgi ja nendega kaasnevat alatust ning valu.\n\nUusaega iseloomustab muu hulgas eemaldumine sidusast traditsioonilisest elukorraldusest, individualism, isekus ja uudsusejanu, väljakujunenud sidemete ja suhete kergekäeline hülgamine. See kõik on mõjunud ühiskonnale, inimsuhetele ja üksikisikuile omajagu lagundavalt. Zygmunt Baumani käsitluses ongi modernsuse olulisteks tunnusteks ettemääratud identiteedi puudumine ja minapildi püsimatus. Baumani arvates ei tähenda modernsus tingmata kindla ja kestva minanägemuse võimatuks või ebasoovitavaks muutumist. Identiteedi kujundamine on jäetud lihtsalt igaühe individuaalseks asjaks. Modernseid inimesi iseloomustabki pidev tegelemine identiteediprobleemidega [1] ― teema, mis avaldub ka siin vaadeldavate lavastuste pealkirjades.\n\nTraditsioonide mõranemisega käsikäes on vähenenud vaenulikkus varem mittemõistetud ühiskonnaliikmete vastu. Moodne meelelaad võimaldab identiteediga ümber käia varasemast loovamalt. Ent uudsusejanu näib moodsal ajal olevat kohati muutunud asjaks iseeneses. Proovitakse ja ahmitakse kõike, kiirelt ja seedimata, ettepuutuvat kuigivõrd omaks võtmata, millegi külge eriliselt kinnistumata. Suvalisuse rõhutamisest saab moodsa maailmatunnetuse alusideoloogia ja lakkamatust piiriületusest elustiil.\n\nTeatav annus juhuslikkust kuulub paratamatult elu juurde. Postajastul hakatakse meid ümbritsevate seoste sattumuslikkust aga entusiastlikult toonitama. Perversioonidel lastakse meeleldi lokata. On inimesi, kellele pole pärisomased enam rass, sugu ega lapsedki, mis siis rahvusest, partneritest või sõpradest rääkida. Nii „Kahes emas” kui ka „Personas” ongi teiste asjaosaliste seas ka lapsed võõrdunud ja hingetute vahekordade ohvrid.\n\nÄkki maske ja kaaslasi võibki vahetada kui sokke ning see teeb paljude elu õnnelikumaks kui muiste? Ometi on neidki, kes ei oska olla pragmaatiliselt ja hingetult kameeleonlikud ning kannatavad teiste sellise käitumise ja peresuhete ning armastuse formaalseks muutumise pärast. Ajastul, mis on lasknud inimlikku ja emotsionaalset tuge pakkuvail traditsioonilistel kollektiivsetel ja kogukondlikel struktuuridel hävida, on ent lähisuhteid raske millegagi asendada.\n\nLloyd Michaelsi Ingmar Bergmani „Personale” pühendatud kogumikus 2 esindatud mõjukaim autor on Susan Sontag, kelle arvates ilmnevad „Personas” metafüüsilised ürglõhed, mida ei saa pelgalt moraalsetele eksitustele taandada. 3 Bergmani vormilise novaatorlikkuse väljajoonistamise taustal annab Sontag mõista, et ehkki rääkimisest lahtiütelnud näitlejanna Elisabet Vogler püüab psühhiaatri arvates vaikides vältida võltsolu ja maske, üritades nii peatada välise mina kaugenemist seesmisest, pole see võimalik. Suhetes on mõeldamatu kogeda lõpuni rahuldavat täidetus-, kokkukuuluvus- ja ühtesulamistunnet. Samuti ei saa sõnad ega keel olla kõigekülgselt vastuoludevabad ega täiuslikult lõhesid lappida.\n\nEnt niisuguse vaatepunkti omaksvõtuga kaasneb oht naasta lapsiku modernistliku, tegelikult nihilismini viiva loogika juurde. Selle kohaselt on kõik suhted ühtviisi halvad ja ebarahuldavad, kuni ei ole absoluutset kokkukõla ja klappi. „Personat” ei pruugi aga võtta osundatud moel, abstraktselt ja metafüüsiliselt. Bergmani filmis on ka maisemaid alateemasid. Vaadeldakse, kuidas film peegeldab klassivõitlust Rootsis ja sisaldab koguni feministlikku ning lesbi- ja queer ’iliikumist edendavat agendat. See on kummaline, sest on neid, kes näevad „Personas” ka nn arhetüüpset frenemies -filmi, naistevahelisi suhteid vastuoluliselt ja müstifitseeritult kujutavat melodraamat nagu Robert Altmani „Kolm naist”, David Lynchi „Mulholland Drive” jt.\n\nTegu olevat mehe vaatepunktist esitatud eksitava žanriga, mis näitab, et kui kaks naist jäävad omavahele, ootavad paratamatult ees hämarad vastuolud ja algab teineteise hävitamine. 4 Ent aktivist, filmiteoreetik ja kineast Gwendolyn Audrey Foster esitleb mainitud Lloyd Michaelsi toimetatud raamatus „Personat” kui lesbilisest, bi- ja transseksuaalsusest, grupiseksist ning sadomasohhismist jms rääkivat teost. 5 Käsitledes „Personat” seksuaalse vabanemise üritust teeniva võitlusfilmina, ei eelda Foster suhetelt sedagi minimaalset hingestatust, nagu kohtame tänapäeva Portlandi polüarmastajate enesekirjeldustes. 6\n\n„Persona” tegelasi iseloomustab tõepoolest sõltumatuse-, põnevuse- ja uudsusejanu, positivistlik katsetusvaim, mis moodsate vabaduste tuules on tunginud ka inimsuhete valdkonda. „Persona” puhul on muude taustategurite hulgas tähenduslikud niisugused sotsiaal-kultuurilised nähtused, nagu Rootsis nii pikkade traditsioonidega individualistlik sõltumatuseiha, feminism ning vabameelsus seksuaalsuse ja elustiilide küsimuses.\n\nEnt Bergman räägib ka sellest, kuidas traditsiooniliste suhetemustrite kergekäeline lõhkumine ja moodsale ajale iseloomulik vabadus oma identiteeti isekalt kujundada viib valuliste tagajärgedeni, kui ettevõetud rollieksperimendid ei ole kõigekülgselt ja ümbritsevate inimeste suhtes hoolivalt läbi mõeldud. Alma, keelatud õunte maias noorik, kaotab oma süütust, tähtsustades ja nautides suhetes eelkõige tehnilisi detaile, ebamääraste ihade ähmast võlu. Elisabet on isiksus, kelle tuuma moodustavad tehislikud rollid, maskide omaks võtmine nii kunstis kui elus.\n\nKaija M Kalveti lähenemine neile erutavatele suhtevõimalustele ei ole Fosterile omaselt joovastunult optimistlik. Mihkel Truman on selle ERRi kultuuriportaalis ilmunud arvustuses hästi sõnastanud: „Paljude sotsiaalsete pseudorollide tõttu või neile liialt keskendudes on Elisabet kaotanud oma mina ning jätnud unarusse tegelikud ja eluliselt vajalikud ühiskondlikud ja perekondlikud rollid” („Persona” balansseerib järsaku serval. ― kultuur.err.ee, 17. XI 2015). Mõlemad naised on silmitsi identiteediprobleemidega, kuna nende suhted ja rollid on paljuski hingestamata, võõrad ja tehnilised.\n\nKalveti lavastus on üsna traditsioonilises psühholoogilis-realistlikus laadis, ehkki näha sai ka tantsulisi vahepalu ja lavapilti täiendas ekraan. Bergmani filmiga võrreldes on hämarat sümboolikat, unenäo, kujutluste ning pärisreaalsuse piiridega hämamist teatrilavastuses vähemgi. Tugevaks muudab teatritöö aga eelkõige kahe noore näitlejanna, Jaanika Tammaru ja Laura Niilsi habras, kohati lapseliku naivismi varjundiga, ent hingestatud ja haarav mäng, mida täiendavad Küllike Saldre rangelt selged, lavastust rahustavalt siduvad audiosekkumised lindilt. Lavastuse väärtuseks on kahtlemata ka Kaarel Kuuse originaalmuusika.\n\nEi tahaks lõpuni nõustuda rollidele tehtud etteheidetega. Kohatisele kõikumisele vaatamata oli mõlema peaosalise mängus jõulisi, kandvaid stseene, mis meenutasid igati psühholoogiliste etenduskunstide parimaid päevi. Aga lavastuse peamiseks tugevuseks on kahtlemata materjali valik, tajumine, et „Persona” on taas aktuaalne. Samuti lavastusest kiirgunud vastutustundlik ja valulik elutunnetus, milles võib näha vastukaalu hipsterite elutunnetuseski esinevale postmodernsele kerglusele. Hipsterite arusaam seksuaalsusest erineb siiski meelelaadist, mis modernistlike ja postmodernsete orgiate kaudu ühiskonda imbus. 7 See on aga juba omaette teema.\n\nII\n\nMiguel de Unamuno „Kaks ema” on üks arvukatest kunstitöödest, mille peategelaseks on don Juan ― modernistlik protagonist par excellence. Unamuno ainuüksi on don Juanist kirjutanud kaks näidendit. Hispaania ajaloos olulise 1898. aasta põlvkonna esindajate loomingus (kelle hulka Unamunogi kuulub) leidub legendaarsest liiderdajast veel mitmeid dramatiseeringuid. 8 Tirso de Molina naistemeheloo modifikatsioone on Molière’i, Mozarti ja Peter Handke kõrval sepistanud paljud, väga populaarne oli don Juan eksistentsialistide seas.\n\nErinevaid lähenemisi don Juani legendile ühendab enamasti neis peituv reaktsioon moodsa aja probleemidele. Vedela, puikleva ja ettearvamatu loomu ja elulaadiga don Juanis on nähtud figuuri, kes heitleb modernses maailmas modernsusele omase pahelisuse toel. 9 Erinevates tõlgendustes antakse don Juanile siiski isesuguseid hinnanguid. Kierkegaard nägi temas paratamatus rahulolematuse tundes kulgeva elulaadi hoiatavat näidist. Liiderlike kalduvustega Albert Camus tegi naistevahetajast aga absurdikangelase, kes maailma mõttetust lakkamatu uudsuse võluga tuimestab.\n\nUnamuno arvates oli inimese põhiliseks kireks soov olla surematu. See eksistentsiaalne püüe võis leida mõningast leevendust isiksuse kordumatuses. Meelekindel, püsiva identiteediga indiviid sai end allutada kõlbelis-idealistlikele eesmärkidele, armastusele jne. Unamunole oli oluline maailmapildi ja identiteedi terviklikkus. 10 Püsiva ise või minasuse olemasolu ja selle eeldamise vajalikkuse kohta on postmodernsed ja idamaade mõtlejad ning analüütilised vaimufilosoofid tõstatanud aga hulganisti küsimusi. Selles debatis kaasa löömiseks pole Unamuno tekst küllap parim materjal.\n\nTheatrumi lavastuse don Juani rebestatuse ja murdumise taga on keerukas näha ka eksistentsialistlikku filosoofiat, soovi ja suutmatust olla ise, meeleheidet, mis kaasneb võimetusega end surma palge ees isiksusena kehtestada. Unamuno don Juani lagundavad vastuolud pole niivõrd metafüüsilised, kuivõrd eetilised. Probleemiks ei ole don Juani identiteedi kõikumine iseeneses, vaid sellega kaasnev moraalne alatus. Don Juan kannatab, kuna on hingelis-vaimsed ja moraalsed väärtused pragmaatiliselt ohvriks toonud. Don Juani eetikas ja elulaadis ongi nähtud lausa nihilistlikku vastureaktsiooni ühiskonna ja moraali allakäigule. Don Juan olevat nimelt paheline, kuna kõik on patused ja rikutud. 11\n\nNietzschelikku nihilismi tõlgendati kaua pigem silmakirjalikkuse ja ebaõigluse vastu suunatud äraspidise vastupanustrateegiana. Tänaseks on väärtuste eitamine muutunud aga lihtsalt jultunuks, küünilisust ja hoolimatust õigustavate inimeste ilmavaateks, meediasõltlastest ülbikute läbilöögifilosoofiaks. Meedia toitub kuritarvitustest ja pahelisusest, tekitades tunde, et peaaegu kõik, kellest siin ilmas midagi sõltub, kasutavad riukaid. Nii ei paistagi inimeste vahendina ärakasutamine paljudele enam amoraalne ja inimsuhetesse on imbunud omajagu pragmaatilist hoolimatust.\n\nUusaja koidikul tajus Immanuel Kant, et esteetiline, moraalne ja reaalne pole enam hierarhilise terviksüsteemi osad, vaid iseseisvad elusfäärid. Postmodernses maailmas on nende sfääride piiridki segi löödud. Venemaal on kameeleonpropagandist Vladislav Surkov ristanud konformismi avangardkunsti esteetikaga. Tallalakkumine on võtnud postmodernistliku performance ’i rüü. Marilyn Monroest küsimusteta Hitleriks ümber kehastuvate taidurite võtetest on tehtud universaalsed moraali- ja elutõed.\n\nSurkovi jaoks pole poliitika midagi muud kui suutlikkus kasutada kõike oma olukorra parandamiseks. „Mis iganes” on vastus, kui päritakse temasarnaste maailmavaate kohta. Venemaal, mis lähiminevikus on läbinud kommunismi, demokraatia, võimuvaakumi, maffiariigi, oligarhia jne, on turbulentside tagajärjel kujunenud „postsovetlike üliinimeste” põlvkond, kelle arvates kõige taga siin maailmas on häbitud suhte- ja poliittehnoloogiad. Tuntakse end ühtaegu küüniliste ja valgustatutena ning pilgatakse millessegi uskumist peale oportunistliku maskide vahetamise. 12 Surkovi jüngreid jagub meilegi.\n\nTallalakkumine jääb aga tallalakkumiseks ka kunstilise võõba all. Omakasupüüdliku põhimõttelageduse idealiseerimine ja estetiseerimine saab päädida vaid pasauputusega. Sestap libastuksin heale kolleegile Jaak Allikule vahel omasel moel ja rõhutaksin „Kahe ema” moraalset ja poliitilist sõnumit, olgugi Unamuno pigem eksistentsiaalsete ja metafüüsiliste huvidega autor. „Kaks ema” esitab juba antiikeetikast tuntud tõde, et ei ole võimalik saavutada toimivat identiteeti, kui su moraal on hoolimatu ja kõigub. Selleni jõuab postmodernismi vastuoludest rääkides ka Bauman, tõdedes et vabadusi ja erisusi soosivas uusaegses ühiskonnas napib solidaarsust. 13\n\nHoolivuse, usalduse ja inimliku kokkukuuluvustunde puudust on raske korvata. Modernsusega kaasnevast ebakindlusest on juba püütud vabaneda printsiibil Ein Volk, ein Reich, ein Führer, uskudes, et vaid üks partei, üksainus arusaam ajaloost, progressist, inimlikkusest, tõest jne saab olla aktsepteeritav. Niisugused ohud terendavad taas. Hullude ja ekstremistide kasvav esilolu tänases maailmas kõneleb sellest, et üha enamate inimeste jaoks pettumus ja lootusetus suureneb.\n\nNihilismiga, arusaamaga, et elu aluseks on hoolimatu egoism ja soov teisi oma huvides ära kasutada, kaasneb ent paratamatult teadmine, et varem või hiljem oleme kõik kellegi rämpsasjad. Perspektiiv on täiesti lohutu, kui ka oma lapse, ema ja vennaga peab suhtlema kalgil ja kavaldaval moel. Lootuseta, tundeta, et parem maailm on võimalik, ei suuda keegi elada, on arvanud Hans-Georg Gadamer. Usk ja lootus ei saa aga rajaneda väljavaatel, et pöörad asjad jõu ja kavalusega kord oma kasuks, vaid ikka soovil südame ja mõistusega kõigile leevendust ja rõõmu toovaid lahendusi leida.\n\nMadis Kolk kirjutab (Maailmavalu perepsühholoogiline vundament. ― Sirp 22. IV 2016), et Tiit Alte lavastuse don Juan oleks justkui õilsad väärtushinnangud omandanud, kuid tal ei ole nende elluviimiseks elujõudu. Don Juan on mässinud end suhetesse, mille aluseks on materiaalsed kaalutlused, praktiline tarve ja hingestamata efektiivsus. Lavastuses viivad pragmaatilised alatused peategelase tegutsemisvõimetuseni, lootusetuse seisundisse, mis sobib hästi ideaalideta ühiskonna võrdpildiks. Elusate indiviididena Alte kujutatud tegelased tüüpiliselt aga apaatia kätte vaevlema ei jää. Kui moraalitusesoo üle pea kasvab, püütakse ikka enamasti mõni madalaim moraalne alus leida, mille toel ausa ilmega edasi vegeteerida. Nihilism ühiskonnas sedasi muudkui süveneb.\n\nLõhestatus kasvab, kuni jätkub neoliberalistlik eluilma ja inimese pragmaatiline asjastamine, omakasupüüdlikkus, kantiliku moraali ja kategoorilise imperatiivi eimillekski pidamine. Unamuno oli ka valgustuse ja ratsionalismi kriitik. Talle tegi muret hingestatuse puudumine moodsas maailmas, arvestuslikkuse ja masinliku ratsionaalsuse võidukäik, materiaalse kasu ja efektiivsuse muutumine alusväärtusteks, mille sobitumine eluterviku ja ideaalidega ei pidanud olema nii väga läbimõeldud. Igasugune piiride lõhkumine sobib ent hästi valitseva majandusloogikaga. Püsimatu, end üha uutes\nsituatsioonides avastada armastav indiviid ka tarbib rohkem.\n\nMoraliteed on muidugi enamasti tüütud. Meie teatrivaataja tunneb Jaan Toominga meeleparandusele kutsuvat rohmakat, saepurukuiva apokalüptilist teatrit. Tiit Alte on leidnud Theatrumile omaselt teise tee. „Kaks ema” on lavastatud äärmuseni teatraliseeritult, enamik rolle on abstraheeritult grotesksed, Tarmo Songi mängitud peategelane lausa ülikarikeeritud. Meie mehekesksusega harjunud vaataja ei jõua etendusel ära imestada, kuidas saab üks mees küll olla sedavõrd suvaliselt ujutatav, iseäranis veel naiste poolt. Vaid Anneli Tuuliku võimukas-pragmaatilises Raquelis domineerivad realistlikud jooned.\n\nTheatrumi moralitee kantakse ette peenelt stiliseeritud klounaadina, mille don Juani (Tarmo Song) ja Orpheuse (nähtud etendusel Helvin Kaljula) totruseni väändes rollilahendused ning Berta (Maria Peterson) andekalt tasandatud kelmikusega pikitud ahastus nauditavaks muudavad. Don Pedro (nähtud etendusel Aleksander Eelmaa) on nihilistlikus suhtevõrgustikus orientatsiooni kaotanud ja püüab peategelasele omase äraspidise mängulaadiga ebamugavuste eest väikese kohmakuse ja tuhmolu taha pageda. Vanapaari naispool doňa Marta (Mare Peterson) alistub alatustele rohkem maa peal püsides, ent tuntava valulikkusega.\n\nVäga tuleb kiita lavastuse visuaalset esteetikat, Riina Vanhaneni linaseid köisi, millesse mässituna kõikuma löönud jalgealusega peategelane läbi kogu lavastuse võngub. Marius Petersoni valitud hispaaniapärased helindid lisavad lavastusse päristise foonina tõelisi tundeid, kirglikkust, igatsust ja valulisust, millest tegelased oma pahelisuse tõttu on võõrdunud. Tegemist on detailideni meisterliku lavastusega, mida kannavad võrdselt läbitunnetatud sõnum, suurepärased osatäitmised ja iseväärtuslik isevärki stiil.\n\nViided:\n\n1 Zygmunt Bauman. Postmodernity and Its Discontents. Polity Press, 1997, lk 20 ja\nlk 26.\n\n2 Lloyd Michaels. Ingmar Bergman’s Persona. Cambridge University Press, 1999.\n\n3 Susan Sontag. Bergman’s Persona. Ingmar Bergman’s Persona. Toim. Lloyd Michaels. Cambridge University Press, 1999, lk 62—85.\n\n4 Steve Rose. Best of frenemies: why do men make movies about women in meltdown? Guardian 7. VII 2016.\n\n5 Gwendolyn Audrey Foster. Feminist Theory and the Performance of Lesbian Desire in Persona. Toim. Lloyd Michaels. Cambridge University Press, 1999, lk 130—147.\n\n6 Melanie Sevcenko. Polyamorous in Portland: the city making open relationships easy. Guardian 19. VII 2016.\n\n7 Nicola Davis. Less sex please, we’re millennials. Guardian 2. VIII 2016. Daisy Buchanan. Millennials don’t have sex? Of course we don’t. Guardian 3. VIII 2016.\n\n8 April Renee Ewing. Three variations on Don Juan: Treatments by Ramon Maria del Valle-Inclan, Manuel and Antonio Machado, and Miguel de Unamuno, 1926—1929. https://scholarship.rice.edu/bitstream/handle/1911/17673/1419073.PDF?sequence=1&isAllowed=y\n\n9 Vt Leonidas Donskis. Troubled Identity and the Modern World. Palgrave Macmillan, 2009, lk 163.\n\n10 Michael Candelaria. The Revolt of Unreason. Miguel de Unamuno and Antonio Caso on the Crisis of Modernity. Rodopi, 2012, lk 29—32.\n\n11 Jüri Talvet. Don Juanid pärast Tirso de Molinat. Postimees 27. X 2006.\n\n12 Vt Peter Pomerantsev. Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik. Tänapäev, 2015,\nlk 78—90.\n\n13 Bauman, lk 207—208.\n\nArtikkel ilmus Teater. Muusika. Kinos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valle-Sten Maiste Theatrumi lavastusest \"Kaks ema\" ja Musta Kasti lavastusest \"Persona\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTanker tõi Suurbritanniasse esmakordselt USA-st kildagaasisaadetise\n\n## Põhitekst:\n\nLaev 27 500 kuupmeetri etaaniga saabus Edinburghi lähistel Grangemouthi energiakompleksi, kus Põhjamerest nafta ja gaasi kättesaamine on muutnud liiga kulukaks.\n\nMaailma suuruselt kolmas kemikaalidefirma Ineos loob 2,3 miljardi euro suuruse investeeringuga \"sisulise gaasitoru\", ütles firma. Üle Atlandi hakkab kildagaasi Suurbritanniasse ja Norrasse toimetama kaheksa tankerit.\n\nUus laadung Pennsylvaniast pärit gaasiga saabub Grangemouthi iga kolme nädala tagant. Kildagaasi kasutatakse muu hulgas plastiku valmistamiseks.\n\nPennsylvaniast pärit gaas asendab Põhjamere vähenevaid varusid. Möödunud aastal langes Põhjamerest saadud nafta hulk rekordiliselt madalale.\n\nŠotimaal kehtib hetkel moratoorium frakkimisele. Kildagaasi kättesaamiseks kivimikihtide vahelt pumbatakse pinnasesse kivimeid lõhustavat kemikaalide segu. Meetod on vastuoluline ning keskkonnaaktivistid pelgavad selle mõju pinnaveele ja loodusele.\n\nBriti valitsus andis frakkimisprojektidele ülejäänud riigis rohelise tule, kuid seni pole ükski projekt käivitunud, sest menetlus on pikk ja neid vaidlustatakse kohtus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikidest saabus Suurbritanniasse teisipäeval esimene kildagaasisaadetisega tanker.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nETV+ toob koos Läti telekanaliga eetrisse ühise otsesaate\n\n## Põhitekst:\n\nHomme õhtul kell 20.20 eetrisse jõudev ühistöö on Eesti ja Läti rahvusringhäälingu venekeelsete toimetuste esimene koostööprojekt. Tulevikus plaanitakse ekraanile tuua iganädalane Balti riikide ühissaade.\n\nLäti stuudios on külas europarlamendi liige Andrei Mamykin, füüsik ja Läti ülikooli teadlane Vjatšeslav Kašejev, internetiportaali Meduza direktor Galina Timtšenko, rannavõrkpalli Euroopa meister Aleksandr Samoilov, kommunikatsiooniteadlane Olga Protsevskaja, Läti endine haridusminister Vjatšeslav Dombrovski, Riia Tšehhovi-nimelise teatri näitleja Dana Tšernetsova, Läti presidendi ekspertide nõukogu liige Jelena Matjakubova, politoloog Andrei Berdnikov ja pianist Andrei Osokin.\nETV+ stuudiosse on oodatud ettevõtja Tatjana Tolstaja, festivali Kuldne Mask peakorraldaja Eestis Svetlana Jantšek, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, Protoroni tegevjuht Jana Pavlenkova.\nKolmapäeva õhtul otse-eetrisse jõudva telesilla saatejuhid on Aleksei Dunda (LTV7) ja Dmitri Fefilov (ETV+).\nStuudiokülalised püüavad üheskoos vastata küsimusele, kas vene keelt kõnelevad inimesed Euroopas ja Balti riikides, vene emigratsiooni esindajad, on tõepoolest väga sarnased või nii ainult tundub? Koos vaadetakse tulevikku ning arutletakse oma tegemiste ja võimaluste üle.\n«Vaatamata ühiste teemade olemasolule pole meie riikides suheldud kuigi palju omavahel otse või tehtud midagi koos. Ja veelgi vähem suhtlesid omavahel inimesed, kelle emakeel on vene keel. Päevakajalised teemad, uudised, sündmuste hinnang mõlemas riigis - need tulid teistelt. Kuid venekeelsete televisioonide sünniga tekkis hea õhustik ajakirjanike koostööks, kus ka nende otsustada on igapäevase uudisvoo kulg,\" ütles ETV+ peatoimetaja Darja Saar.\n\nLTV7 venekeelse toimetuse peatoimetaja Olga Proskurova märkis, et mõnikord tundub talle, et telekanali LTV7 venekeelne toimetus on ETV+ tegijatega sõprussuhetes juba terve sajandi. \"Mul on väga hea meel, kui ka meie vaatajatest saavad sõbrad. Nii jääbki vaid üle ehitada ühendav sild,\" lausus ta.\n\nLäti telekanali LTV7 venekeelne toimetus alustas tegevust 8. septembril 2014, ETV+ jõudis eetrisse eelmise aasta 28. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Läti kahe telekanali suur ühistöö, telesild Eesti ja Läti vahel jõuab homme õhtul eetrisse, kahes riigis nähtavat otsesaadet vahendavad ETV+ ja LTV7.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHelme: meie valijatele ei meeldinud, kuidas paistis debatt Kaljurannaga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvan, et meie tagasiminek on tingitud sellest, kuidas meedia kajastas meie ja Kaljuranna vastasseisu. Sest Kaljurand selgelt oli populaarne kandidaat ja meie teravat kriitikat tema suhtes käsitleti nii nagu me ründame teda isiklikult,\" ütles Helme ERR-i raadiouudiste vahendusel.\n\n\"Nagu kampaania lõpusirgel olnud debatid näitasid, siis tegelikult ei olnud küsimus mingis isiklikus vimmas või ründamises, vaid selges maailmavaatelises vastasseisus. Aga ma olen nõus sellega, et tõenäoliselt ka meie valijale ei meeldinud see, kuidas asi välja paistis,\" lisas ta.\n\nKui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle EKRE-le 10 protsenti ning Vabaerakonnale üheksa protsenti valijatest. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid 13 protsenti ning Vabaerakonnal 10 protsenti. Septembrikuised toetusnumbrid on mõlemale erakonnale aasta madalaimad.\n\nKeskerakond näeb toetuse kasvu taga Repsi kampaaniat\n\nRiigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul näitavad toetusreitingud seda, et Keskerakond suutis presidendivalimiste ajal oma sõnumit kõige selgemalt edastada. Simsoni sõnul seadis Mailis Reps enne valimisi eesmärgiks tõstatada kampaania käigus senisest enam siseriiklikke küsimusi ning see tal ka õnnestus.\n\n\"Meie eesmärk on, et Eesti saaks endale riigipea, kes vaatab näoga rahva poole ja tegeleb ennekõike kodumaisete probleemidega. Kogu Mailis Repsi tegevus valimiste raames baseerus sellele ning inimesed toetavad seda lähenemist. Presidendivalimised näitasid, et Keskerakond on parim alternatiiv tänastele võimuparteidele ning just meie oleme võimelised muutusi tooma,“ ütles Simson erakonna teatel.\n\nKeskerakonda toetas septembris 26 protsenti küsitluses osalenud inimestest. vastanutest. Augustiga võrreldes on Keskerakonna toetus kasvanud kaks protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE aseesimees Martin Helme nõustus, et pigem peegeldab rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlus presidendivalimiste kampaania meeleolusid. Tema hinnangul on EKRE toetuse languse taga Marina Kaljurannaga toimunud vastasseisu kajastamine meedias.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEttevõtjad eitavad KIK-ilt 1,7 miljoni euro väljapetmise soovi\n\n## Põhitekst:\n\nRiigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt esitasid OÜ Oil Tech osanik Juri Golubev (45) ja juhatuse liige Lembit Eespäev (60) ning ettevõtte huvides tegutsenud Kristina Tauts (41) ja Vambola Kolbakov (64) toetuse saamiseks KIK-ile korduvalt valeandmeid.\n\nPärast prokuröri tehtud ülevaadet süüdistusest ükski süüdistatavatest end süüdi ei tunnistanud, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR-i uudisteportaalile.\n\nOtsa sõnul leidsid nii süüdistatavad kui nende kaitsjad, et süüdistus on kogu ulatuses põhjendamata.\n\nKohtuprotsess jätkub 30. septembril prokuröri taotletud tõendite uurimisega.\n\nRiigiprokuratuur süüdistab osaühingut Oil Tech ja nelja ettevõttega seotud inimest soodustuskelmuse katses katses, millega üritati riigilt saada pettuse teel 1,7 miljonit eurot toetusraha.\n\nOil Tech taotles 2014. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) kahel korral toetust, et soetada seadmed naftasaaduste jääkide ümbertöötlemiseks.\n\nTaotluste järgi olid need seadmed väärt kokku ligi 3,6 miljonit eurot ning ettevõte küsis riigilt 1,7 miljonit eurot toetust ja lubas ülejäänud summa katta omafinantseeringuga.\n\nKuna KIK taotlusi ei rahuldanud, jäi toetus välja maksmata ja kuritegu katseks, märkis süüdistus.\nRiigiprokurör Piret Paukštyse sõnul oli riigi toetus mõeldud selleks, et ettevõttel oleks võimalik oma tootmises tekkinud jäätmed uuesti kasutusele võtta.\n\n\"Kriminaalasja eeluurimisel kogutud andmeil OÜ-s Oil Tech selliseid jäätmeid üldse ei tekkinud, kuigi ettevõtte esindajad seda KIK-ile saadetud taotlustes ja vastustes korduvalt väitsid. Lisaks esitasid nad toetuse saamiseks muid dokumente, mis olid süüdistuse kohaselt võltsitud või fiktiivsed,“ ütles Paukštys.\n\n„Kui mõni ettevõte painutab toetuse saamiseks reegleid endale kasulikus suunas ja esitab valeandmeid, siis paneb see ausad ettevõtted ebavõrdsesse seisu ja kahjustab ärikeskkonda,“ märkis riigiprokurör.\n\nOil Techi esindava vandeadvokaadi Jüri Leppiku sõnul on menetluses riigiprokuratuurile esitatud kõik vajalikud põhjendused, kuid kahetsusväärselt on need ilma sisulise analüüsita kõrvale heidetud.\n\nKeskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo käivitas kriminaaluurimise 2014. aasta aprillis ning kriminaalasi saadeti kohtusse tänavu kevadel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohtus esmaspäeval alanud kohtuprotsessil eitasid ettevõttega Oil Tech seotud inimesed oma süüd katses petta riigilt välja 1,7 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLoobumisest teatanud Katjuša vanameister võib meelt muuta\n\n## Põhitekst:\n\nHiljaaegu teatas Rodriguez aga, et osaleb sel nädalal Itaalias sügisestel klassikutel. Ratturi mänedžeri Angel Edo sõnul on hiline hooaja lõpp pannud tema klienti kaaluma loobumisotsuse edasilükkamist, kirjutab Spordipartner.\n\nEdo ütles, et Rodriguez küll treenib, kuid tema praegune vorm jätab soovida. „Võrreldes nende ratturitega, kes osalesid Vueltal, on Rodriguezi seisund üks suur küsimärk,\" märkis Edo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käesoleva hooaja järel loobumisest teatanud Katjuša veteran Joaquim Rodriguez ei pruugi ratast varna riputada. Algselt pidi 37-aastane hispaanlane „pensionile“ minema pärast Rio olümpiat, kus ta sai maantee grupisõidus viienda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOTSE kell 11.15 töötukassa seminarilt: olukorrast tööjõuturul\n\n## Põhitekst:\n\nKonverentsil on neli teemat:\n\n\"Talendid on läinud. Nüüd käib sõda töötajate pärast...?\". Algus kell 11.25, lõpp kell 12.50\n\n\"Mitmekesised ettevõtmised ja mitmekülgsed inimesed muutuvas töömaailmas\". Algus kell 13.00, lõpp kell 15.35\n\n\"Kes on millenniuminoored ja mida nad elult ootavad?\". (vene keeles) Algus kell 15.50, lõpp kell 16.50\n\n\"Miks mina hakkasin ettevõtjaks?\". Algus kell 17.00, lõpp kell 18.00\n\nLisainfo: http://www.toomess.ee/toomessid-2016/too-ja-karjaarimess-tallinn-2709\n\nOtseülekannet saab vaadata siit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa seminar \"\"Meie inimesed - meie võimalused\" keskendub olukorrale tööturul. Kella 11.15 - 18.00 kestval konverentsil räägivad spetsialistid, ametnikud ja ettevõtjad oma kogemustest töötjate leidmisel, tööelu muutumisest ja paljudel muudel teemadel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n90 raamatut 90 päevaga. Debora Vaarandi, \"Kohav rand\"\n\n## Põhitekst:\n\nAasta on 1948.\n\nPalestiinas kuulutati välja Iisraeli riik. Londonis toimuvad esimesed sõjajärgsed olümpiamängud. Sel aastal on sündinud Alice Cooper, Jüri Vlassov ja Siim Kallas. Ja ilmub Debora Vaarandi luulekogu \"Kohav rand\".\n\nKindlasti on see luulekogu heaks näiteks, mis võtab kokku toonast aega ja retoorikat, mida tähendas luule, mis oli soositud. Märksõnaks, mis seda kogu kõige paremini iseloomustab, on jälkus.\n\nMis puutuub meelsust, poeetikat ja värsimõõtu, siis nagu ei kirjutaks neid ridu inimene, vaid õmblusmasin. Uljalt ja väsimatult. Paksudes värvides ja ühetiselt imetledes maalib ta kõike, mida on korda saatnud suured nõukogude juhid ja väikesed nõukogude inimesed, kes hoolimata raskustest ei väsi. Loeksin siinkohal ette mõned luuletuste pealkirjad – \"Stalingradi aegu\", \"Lenini raamatukogus\", \"Moskva mai 1943\", \"Päev Pavlušinos\", \"Miitingul\", \"Meie kandidaadid\", \"Tundmatu sõduri haud\", \"Kõige tublimad\", \"Viru kaevurid\", \"Ülemiste Vanake ja noor linnaehitaja\". Tahes-tahtmatult tekib küsimus, et kas Debora Vaarandi on ette võtnud Nõukogude Liidu kaardi või lähiajaloo raamatu ning metoodiliselt üles otsinud kõige olulisemad objektid ja sündmused.\n\nSee, et Debora Vaarandi on läbi ja läbi ideeline, ja selle juures ka luuletaja ja see, et ta pole üldsegi andetu, teeb kogu selle kogu veel eriti jälgiks, sest selles tema luules on mingit sisemist veenvust, rõõmu, et elu on lõpuks pihta hakanud, et maailma süda on Moskva ja Stalin kõneleb vabade rahvaste võidust! Mis on ju ka tõsi, sest need rahvad, kes ei võitnud, pole enam vabad. Või siis varsti enam pole, juba aasta pärast toimub Märtsiküüditamine. Debora Vaarandi ideelisusest annab aimu ka luuletus \"Rannatüdruk\", kus noor neiu läheb linna, kus on restorani lärm ja leemendavad nõud, ilged peremehed, perenaise kurjad teenimata solved, töötaolu õud. Aga siis ta liitus nendega, kes sama tahte eest võitlesid, kes eraldama kahte õpetasid – isandat ja seltsimeest. Ilmselt ei osanud või ei julgenud keegi toona Vaarandile öelda, et kallis Deboora, ära kirjuta neid luuletusi, vaata sa oled praegu noor naine, aga sa elad vanaks, Eesti saab taas iseseisvaks ja sina oled veel elus ja siis on sul nii häbi.\n\nSeda jälkuse tunnet süvendavad mõned konkreetsed üsna tülgastavad read. Üks on selline – Ja tunda seda südantlõhestavat hurma, mis sõdur vaenlast lüües tunda võis. Huvitav, Remarque küll mingist hurmast ei kirjutanud.\n\nSelles samas raamatus on ka luuletsükkel, mille lõpuosast tegi \"Saaremaa valsi\" Raimond Valgre. See osa, mis on lauluks saanud, on kena ja poeetiline, on lihtsalt üks kuldtärniga sõjamees, kes keerutab kavalat juttu. Aga kogu selle luuletuse üldine raam on see, et tublid nõukogude inimesed täidavad Saaremaal viiaastaku plaani ja on eesrindlikud kommunistid, kes ei tee tegemist neetud fašistidega. Ja premeeritakse neid, kes ületand normi. Peale tööpäeva minnakse ühiselt miitingule jne. Kui Valgre oleks ka luuletuse esimesest poolest laulu teinud, kas me siis kah laulaksime praegu \"Saaremaa valssi\"?\n\nSari \"90 raamatut 90 päevaga\" on eetris iga päev alates 5. septembrist \"Vikerhommikus\" kell 8.50.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBurnley sai Inglismaal hooaja teise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel hooajal Inglismaa esiliiga võitnud klubi väravad lõid Jeff Hendrick 38. ning Michael Keane 50. minutil.\n\nBurnley tõusis võiduga Premier League’i tabelis 13. kohale, Watford on 11. Tabeliliidrina jätkab ainsana vaid võite tunnistanud Manchester City, Ragnar Klavani koduklubi Liverpool on Londoni klubide Tottenhami ja Arsenali järel neljas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas peeti esmaspäeva õhtul üks kohtumine. Koduväljakul mänginud Burnley oli 2:0 parem Watfordist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti EL-i eesistumine toob ametnikele kuuepäevased töönädalad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tõepoolest on tavaline, et eesistujal on kuuepäevased töönädalad,\" tunnistas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ettevalmistava meeskonna juht Piret Lilleväli BNS-ile. \"Eesistumise eel ja ajal suureneb märgatavalt Brüsselis, aga ka Eestis paljude töötajate koormus,\" lisas ta samas.\n\nEesti esinduse juht Euroopa Liidu juures Brüsselis Kaja Tael rääkis, et eesistumise ajal peavad esinduses töötavad diplomaadid arvestama töötegemisega ka pühapäeval, et valmistada ette uue nädala kohtumisi.\n\n\"See siiski ei tähenda, et kõigil ja alati on pühapäev tööpäev, vaid sõltub järgmise nädala teemadest, nõukogudest, kohtumistest ja teistest üritustest Brüsselis. Pidevalt tuleb kuuepäevaste töönädalatega arvestada osadel juhtivametnikel, sealhulgas kindlasti Kaja Taelal, Eesti alalisel esindajal Euroopa Liidus juures, suursaadik Clyde Kullil ja nende lähimatel abilistel,\" selgitas Lilleväli.\n\n\"Selline töökorraldus ei tule neile, kes on otsustanud oma käe eesistumisele anda, üllatusena,\" rõhutas ta samas.\n\nTaela sõnul vajavad kõik ametnikud eesistumise ajal väljalülitamise aega, ning arvestades, et töötada tuleb ka pühapäeviti, peab laupäev olema inimestele vaba.\n\n\"Kindlasti vaatame, et kõigil oleks tuge ja abi. Esinduses on nüüd inimesi üle kahe korra rohkem. See tähendab, et asjad, mida enne pidi tegema üksinda, on nüüd jagatud meeskonna vahel. Tööd on küll rohkem, aga tuge on ka rohkem,\" rääkis Tael eesistumist kajastaval kodulehel avaldatud artiklis.\n\nLillevälja sõnul tuleb inimesed nii Brüsselis kui ka Eestis võimalikult hästi ette valmistada ning valitsuse Euroopa Liidu sekretariaat soovib neid võimalikult palju toetada.\n\n\"Enne Brüsselisse pikaajalisse lähetusse saatmist läbivad kõik töötajad põhjaliku tervisekontrolli. Lisaks saame pakkuda inimestele vajadusel nõustamist ja kriisiabi eesistumise ajal. Teame varasemate eesistujate kogemustest, et peame jälgima, et inimesed tööl läbi ei põleks,\" märkis Lilleväli.\n\nEesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja järgmise aasta 1. juulist 31. detsembrini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti eesistumisega Euroopa Liidus seotud ametnikud peavad eesistumise ajal 2017. aasta teises pooles arvestama kuuepäevase töönädalaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Piirilkõnnid\" avab sakslanna ja prantslase pilku eestlaste ja venelaste suhetele\n\n## Põhitekst:\n\nGoethe Instituut ja Prantsuse Instituut kutsusid Eestisse kaks erinevat fotokunstnikku läbi kaameraobjektiivi kujutama ühiskondlikke piire, mille sees me elame. Üks Saksamaalt, teine Prantsusmaalt – mõlemad saabusid siia, et jäädvustada Tallinnas ja Narvas Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaresidentuuri raames kahe linna elu kõrvalvaataja pilgu läbi. Oma fotodega analüüsivad nad mitte ainult füüsilisi, vaid ka nähtamatuid piire eestlaste ja venelaste vahel.\n\n\"Valisime kahe instituudi koostööprojekti üheks toimumiskohaks just Narva, sest see linn kujutab endast oma heitliku ajaloo tõttu suurepärast mängumaad kaasaegsele kunstiloomele,\" kommenteeris Prantsuse Instituudi direktriss Anne Chounet-Cambas.\n\nProjekis osalev sakslanna Louisa Marie Summer on Rhode Island Kunstiakadeemia kaunite kunstide magistrikraadiga fotograaf, kes jutustab sotsiaalse sisuga visuaalseid lugusid. Ta elab New Yorgis ja Münchenis ja töötab kõikjal maailmas jäädvustades sotsiaalselt tõrjutud inimeste igapäevaelu.\n\nTa on esinenud nii üksik- kui grupinäitustega lisaks Euroopa riikidele ka Ameerikas, Venemaal, Lõuna-Koreas. Summeri töid on avaldatud tuntud ajakirjades nagu National Geographic, Süddeutsche Zeitung, Wall Street Journal, Rolling Stone ja Vogue.\n\nGoethe Instituudi juhataja Eva Marquardt ütles, et Louisa Marie Summeri fotod meeldisid talle esimesest silmapilgust.\n\n\"Ta on juba küllalt palju ka ringi reisinud, sealhulgas Venemaal. Eestit ei ole ta veel külastanud, nii et usun, et ta suudab pakkuda väga värsket vaatenurka nii Narva kui ka Tallinna linnaelule.”\n\nKui saksa fotograaf usaldati eesti-vene integratsiooni pildistama just seetõttu, et ta saab seda teha puhta lehena, siis prantsuse fotograaf tunneb Eestit juba hästi.\n\nFotograaf Camille Laurelli on hetkel Tallinnas elav ja töötav prantsuse kunstnik. Ta kaitses kõige esimese kunstnikuna Prantsusmaal kunstiteaduste doktorikraadi Annecy Kõrgemas Kunstikoolis.\n\nLaurelli on rajanud Prantsusmaal OUI kunstikeskuse ning kureerinud arvukalt näitusi nii Eestis kui Prantsusmaal. Lisaks õpetab ta külalisõppejõuna Eesti Kunstiakadeemias.\n\nFotonäitus \"Piirikõnnid\" tuuakse publikuni ka Tallinnas, alates 19. oktoobrist näeb seda Tallinna Fotomuuseumis.\n\nLouisa Marie Summeri stiilinäide. Lapsed Siberis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "27. septembril kell 17.00 esitlevad Narva kunstiresidentuuri kutsutud saksa ja prantsuse fotograaf oma esimesi töid projektist \"Piirilkõnnid\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHaridusministeerium tahab kõrgkoolide rahastamise ümber korraldada\n\n## Põhitekst:\n\nKehtiva süsteemi järgi jaguneb kõrgharidusõppesse minev raha ära kahe suurema komponendi vahel. Kõrgkoolid saavad 75 protsenti oma rahast tegevusnäitajate, nagu näiteks üliõpilaste ja õppekohtade arvu järgi. Ülejäänud 25-30 protsenti tuleb riiklikult oluliste ülesannete täitmise eest, vahendasid ERRi raadiouudised.\n\nHaridus - ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidaku sõnul ei taga praegu kehtiv mudel kõrgkoolide finantsstabiilsust. Rahastusmudelisse lisatud baasrahastus võiks Haidaku sõnul olukorda parandada.\n\n\"Baasrahastuse komponent peaks andma selle kindluse, et sa seda suurusjärku kujutad ette. See oleks 80 protsenti eelneva kolme aasta riigipoolse rahastuse keskmisena, mis nad saaksid oma põhitegevuste elluviimiseks,\" lausus Haidak.\n\nTartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul on rahvusülikool muudatust toetanud, sest baasrahastuse sisse toomisega on selgemalt sõnastatud, miks ja kuidas üks või teine komponent hariduse juures raha saab. Samas tõdeb Kalm, et suuremate kõrgkoolide jaoks numbrilises mõttes midagi stabiilsemaks siiski ei muutu.\n\n\"See osa, mis uus seadus ütleb, et 80 protsenti on kogu aeg stabiilne, ütleb teistpidi seda, et tegelikult finantseerimine võib olla eelmisega võrreldes ainult 80 protsenti sellest, mis varasema kolme aasta keskmisena saad,\" märkis Kalm.\n\nTeine suur muudatus puudutab tulemusnäitajate põhjal rahastamist. Kui 2012. aastal tõi riigikontrolli audit välja, et tulemusnäitajaid pole reaalsuses võimalik piisava kindlusega rakendada, siis nüüd plaanitakse näitajaid täpsustada ja konkreetsemalt kõrghariduse strateegiliste eesmärkidega siduda.\n\n\"Tänane ettepanek tulemusnäitajate kohta on selline, et näiteks võiksid sinna minna sellised näitajad nagu nominaalajaga lõpetajate osakaal, samuti tööturunäitajad - kui palju lõpetajatest on edukalt tööturule sisenenud, kui paljud on jätkanud järgmisel haridustasemel õpinguid, need võiksid siis olla selle tulemusnäitajate seadmise aluseks,\" pakkus Haidak.\n\nEhk kui baasrahastuse puhul lähtutakse eelmise kolme aasta rahastamismahust, siis ülejäänud 20 protsendi puhul ülikoolidevahelisest konkurentsist. See omakorda suurendab ebavõrdsust, sest keskpärasemad asutused saavad vähem ja silmapaistvamad asutused rohkem raha. Rektor Volli Kalm arvab aga, et samm on põhjendatud ja liigutakse õiges suunas.\n\n\"Kui osal ülikoolidel on väga hea tööhõivega või väga hea haridustasemega teaduspõhise haridusega lõpetajad, siis nad peavadki saama teistest ülikoolidest rohkem raha. Rõhk on pandud lõpetamise efektiivsusele, mitte suure hulga tudengite nii-öelda sisse ahmimisele,\" sõnas Kalm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas saata riigikokku seaduseelnõu, millega tuuakse kõrgkoolide rahastamismudelisse sisse baasrahastus, et ülikoolide finantsstabiilsust suurendada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFulhami noortemeeskonna eest hea mängu teinud Käit jäi napilt punktidest ilma\n\n## Põhitekst:\n\nParempoolkaitsjana Fulhami algkoosseisu kuulunud ja kõik 90 minutit kirja saanud 18-aastase Käidi parim võimalus oli vahetult kohtumise lõpus, kui ta pealöögist pall latti lendas, vahendab Soccernet.ee.\n\nLisaks lendas mängu jooksul ta üks pealöök värava katusele ja jalaga teele saadetud ning rikošeti võtnud löögist veeres pall napilt postist mööda.\n\nSeega tuli kohtumise lõpuvilede kõlades Fulhamil 179 pealtvaataja ees vastu võtta 0:1 kaotus, kuna külalised olid 51. minutil täpsed. Liigatabelis langes Fulham kuuest mängust kogutud üheksa punktiga 12 meeskonna konkurentsis seitsmendaks. Liider on Swansea 12 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noortekoondislane Mattias Käit jäi Fulhami U-23 võistkonnaga ülinapilt Premier League 2 teises divisjonis kodusel Motsur Parkil punktidest ilma, kui ei suutnud vastust leida Norwich City eakaaslaste ühele väravale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJuku-Kalle Raid avaldas samuti Mart Kadastiku raamatu\n\n## Põhitekst:\n\nOleme varem teatanud Mart Kadastiku raamatu \"Nüüd ma siis kirjutan\" ilmumisest, milles autor keskendub ajalehe Postimees ja ettevõtte Eesti Meedia ülesehitamisele. Raamatut esitletakse homme Tallinnas kohvikus Wabadus.\n\nJuku-Kalle Raid teatas eile, et kuna Kadastik ei pööra Kadastik raamatus \"Nüüd ma siis kirjutan\" piisavalt tähelepanu oma tegevusele 1980. aastatel, annab ta artiklikogumiku välja ajaloolise tõe huvides.\n\n\"Teatavasti kirjutas Kadastik Jaak Kalju nime all vabu inimesi (Lagle Parek, Heiki Ahonen, Solženitsõn, Enn Tarto jpt) vaenavaid artikleid - nii ajalehes Edasi, kui ka Kodumaa. Et Kadastiku-taat avaldas just oma elulooraamatu ja ei pööra seal piisavalt tähelepanu oma kommunistlikele kangelastegudele, annan ajaloolise tõe huvides välja raamatu Jaak Kalju tekstidega. Et just Kadastik oli Jaak Kalju, imbus välja 1991. aastal Tartu KGB kontorist,\" kirjutas Raid pressiteates.\n\nRaamatu \"Paradokside puntras\" esitlusel võtavad täna sõna Mart Nutt, Eerik-Niiles Kross, Indrek Tarand (otseühendus Brüsselist), Hardo Pajula, Toomas Kümmel ning Juku-Kalle Raid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juku-Kalle Raidi juhitav kirjastus Ema & Isa esitleb täna Mart Kadastiku tekstidest koosnevat teost \"Paradokside puntras\", kuhu on koondatud omal ajal Jaak Kalju nime all avaldatud tekstid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n5 uudist, mida täna hommikul teada\n\n## Põhitekst:\n\nErakondade reitingud: EKRE ja Vabaerakonna toetus aasta madalaim\n\nSeptembris langesid Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Vabaerakonna toetused aasta madalaimale tasemele, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest 1000 vastajaga küsitlusest.\n\nKui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle EKRE-le 10 protsenti ning Vabaerakonnale üheksa protsenti valijatest. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid 13 protsenti ning Vabaerakonnal 10 protsenti. Septembrikuised toetusnumbrid on mõlemale erakonnale aasta madalaimad.\n\nErakondade populaarsusedetabeli tipus on jätkuvalt Keskerakond ja Reformierakond, kel mõlemal õnnestus kuu varasemaga võrreldes oma toetust tõsta. Keskerakonda toetas septembris 26 protsenti (augustis 24 protsenti) ning Reformierakonda 25 protsenti (augustis 23 protsenti) valijatest.\n\nRiigikogu arutab pagulaste vastuvõtmise üle referendumi korraldamist\n\nRiigikogu asub teisipäeval arutama Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ettepanek korraldada järgmise aasta kevadel rahvahääletus teemal, kas Eesti riik peaks osalema Euroopa Liitu saabunud sõjapõgenike ümberjaotamises.\n\n\"Rahva seisukoht annab selge aluse Eesti seisukohtade esindamisele Euroopa Liidu institutsioonides. Rahvahääletusel tulemuseks saadav „jah“ või „ei“ annab valitsusele kindlustunde, et ta arvestab oma rahva arvamusega. See leevendaks oluliselt ühiskondlikke pingeid,\" ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees, EKRE liige Jaak Madison pressiteate vahendusel. See annaks Eesti immigratsioonipoliitikale legitiimsuse, leiab Madison.\n\nRiigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud septemberi keskel kahte pagulaste teemalist riigikogu otsuse eelnõu, millest EKRE oma nägi ette rahvahääletust Eesti osalemise kohta Euroopa Liitu saabunud immigrantide ümberjaotamisel ja Keskerakonna algatus rahvahääletust rahvusvahelise kaitse saajate ülempiiri kehtestamiseks.\n\nUSA riigipeaks pürgijad pidasid esimese debati\n\nAmeerika ühendriikides lõppes presidendikandidaatide esimene teledebatt, kus Donald Trump ja Hillary Clinton arutlesid maksude ja kaubanduse, sisejulgeoleku ning USA julgeoleku teemadel. Tegemist oli esimesega kolmest presidendidebatist, mida eeldatavalt vaatas kuni 100 miljonit ameeriklast.\n\nDebattides kogenum Hillary Clinton suutis paljuski suruda Trumpi enda otsuseid ja väljaütlemisi kaitsma - näiteks seda, et Trump ei taha näidata, kui palju makse ta maksab; kuidas ta kunagi ütles, et ta loodab majanduskriisile, sest see aitab teda äriliselt; kuidas ta soovib lubada Jaapanil ja Koreal tuumarelvi ja kuidas ta on nimetanud naisi sigadeks ja koerteks.\n\nSamuti ei suutnud Trump selgelt sõnastada, miks ta alles viis aastat hiljem avalikult välja ütles, et usub, et president Barack Obama on sünnipärane USA kodanik ja miks ta 1970ndatel aastatel ei lubanud mustanahalistel oma kortermajas kortereid üürida.\n\nTrumpi süüdistused Clintoni suunas olid suuresti samuti etteaimatavad, kuid vaid korra tuli jutuks Clintoni e-kirjadeskandaal (mille puhul Clinton ütles taaskord, et see eraldi serveri kasutamine oli viga ja ta ei teeks seda enam) ning vabariiklaste silmis teist kõige suuremat skandaali - Benghazis toimunud terrorirünnakut Clintoni välisministriameti ajal - ei mainitud üldse.\n\nMitmed meediaväljaanded ennustasid, et debatti vaatab kuni sada miljonit ameeriklast. Esialgsed vaatajanumbrid peaksid selguma homme.\n\nIlmateade\n\nTäna tuleb muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Ennelõunal püsib mitmel pool udu. Puhub peamiselt läänekaare tuul 2-7, õhtul tugevneb saartel edelatuul kuni 9 m/s. Õhutemperatuur on 14..18°C.\n\nSander Joon võitis Ottawas parima animatsioonitehnika preemia\n\nSander Joon sai Põhja-Ameerika suurimal rahusvahelisel animaprofessionaalide festivalil The Ottawa International Animation Festival (OIAF) tudengifilmi \"Velodrool\" eest parima animatsioonitehnika preemia.\nŽürii kiitis Joone leidlikku perspektiivikasutust, unikaalset huumorit, hajusaid värve ja disaini.\n\nFestivalile esitati tänavu 2311 filmi 86-st riigist, neist valiti võistlema 80 lühifilmi ja 7 täispikka animatsiooni.\n\n40. aastapäeva tähistava Ottawa rahvusvahelise animatsioonifestivali auhinnasaajad kuulutati välja 24. septembril pidulikul galal Püha Brigidi Kunstikeskuses.\n\nOrienteeruja Triin Jäädmaa jõudis Portugalis kahel korral poodiumile\n\nPortugalis Portos toimunud orienteerumisvõistlustel joosti viimasel päevl City Race, mis läks ka City Race Euro Tour arvestusse. Järjekordselt jooksis hästi Triin Jäädmaa, kes sai ajaga 35.59 teise koha.\nVõitis Tania Covas Costa Portugalist ajaga 34.25. Ka kolmas oli Portugali esindaja Joana Fernandes, kes kaotas Jäädmaale kuue sekundiga. Meestest võitis Ricardo Esteves Portugalist.\n\nKa eelmisel päeval joostud lühirajal õnnestus Jäädmaal tõusta poodiumi teisele astmele. Võitis kodupubliku ees jooksnud Filipa Rodrigues.\n\nMeeste veteranidest oli omas klassis kindel võitja OK TON esindaja Kai Saksman, kes võitis kõik kolm jooksu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siin on valik tänahommikuseid uudiseid!",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJuhan Kivirähk: presidendivalimiste ebaõnnestumine suurendab poliitikas pettunute arvu\n\n## Põhitekst:\n\nHuvi erakondade tegevuse ja nende toetusprotsentide vastu on viimastel kuudel jäänud presidendivalimiste kampaania varju. Samas on presidendivalimistel ja kodanike erakondlikel eelistustel kahtlemata ka selge seos.\n\nÜhelt poolt on rahva silmis kõige populaarsemaid presidendikandidaate omanud Reformierakond tõstnud septembris oma toetuse selle aasta kõrgeimale tasemele, 25 protsendini. Teiselt poolt ootas ja eeldas avalikkus, et erakonnad suudavad rahvale meelepärase presidendi valida – Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat kõigi parlamendierakondade valijate seas, välja arvatud EKRE. Isegi Keskerakonna valijate seas oli toetus Kaljurannale kaks korda suurem kui erakonna oma kandidaadile Mailis Repsile.\n\nValimiste ebaõnnestumine ei jäta tõenäoliselt parteide reitingutele mõju avaldamata, kuid täna avaldatud tulemused peegeldavad valimiskogu-eelset seisu.\n\nJuba augustis kasvas Reformierakonna toetus Keskerakonnaga võrdseks ning sarnane olukord on säilinud ka septembris, mil mõlema partei reiting on veel kahe protsendi võrra kasvanud: Keskerakonda toetas 26 protsenti ja Reformierakonda 25 protsenti valimiseelistust väljendanud vastajatest.\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting tõusis augustis, kui Eiki Nestor riigikogu esimeses valimisvoorus presidendiks kandideeris, 15 protsendile. Septembriks on sotside toetus taandunud taas aasta keskmisele tasemele – 12 protsendile. Sotsiaaldemokraadid tegid otsuse toetada valimiskogus avalikus arvamuses suurimat toetust omavat Marina Kaljuranda alles siis, kui see ei saanud küsitlustulemustele enam mõju avaldada.\n\nVõrreldes augustiga on kolme protsendi võrra langenud ka konservatiivse rahvaerakonna toetusprotsent – küllap taipas osa selle partei valijaist, et Mart Helme kõlavatel lubadustel saada presidendiks valitud puudus reaalne kate. Vabaerakonna toetus on langustendentsis pikemas perspektiivis: kui aasta alguses toetas Vabaerakonda 13, siis nüüd vaid 9 protsenti valijatest. Isamaa ja Res Publica Liidu toetus on kogu aasta kõikunud viie ja seitsme protsendi vahel.\n\nPärast presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus võib eeldada, et suureneb pettunud valijate hulk ehk nende vastajate osakaal, kes ei soovi või ei oska eelistada ühtegi erakonda. Nii augustis kui ka septembris oli selliseid vastajaid 30 protsenti. Kuna erakondade toetusprotsente esitatakse vaid nende vastanute baasil arvutatuna, kellel on erakondlik eelistus olemas, siis ei tarvitse ilma eelistusteta kodanike osakaalu kasv avalikustatud küsitlustulemustes isegi otseselt silma paista.\n\nSeetõttu tasuks kõrvuti toetusprotsentidega, mida arvutatakse vaid eelistust väljendanud küsitletute põhjal, silmas pidada ka „absoluutseid toetusprotsente“, mis leitakse kõigi valimisealiste kodanike kohta. Need näitajad olid viimases küsitluses Keskerakonnal 19, Reformierakonnal 18, SDE-l 9, EKRE-l ja Vabaerakonnal 7 ja IRL-il 5 protsenti.\n\nMitu kuud kestnud presidendivalimiste kampaania vältel tehtud avaliku arvamuse uuringutesse suhtusid paljud poliitikud üleolevalt – rahvas ju presidenti ei vali, järelikult pole teadmisel, keda avalikkus soovib presidendi kohal näha, suuremat tähendust. Erinevalt presidendikandidaatide populaarsusküsitlustest suhtuvad parteid erakondade toetusnumbritesse seevastu täie tähelepanuga – need näitajad konverteeruvad ju mingil hetkel reaalseteks häälteks valimistel. Kas ja kuivõrd toob rahva ootuste petmine presidendivalimistel kaasa muutusi parteide toetusprotsentides, näeme juba oktoobris.\n\nÜhele asjaolule tahaks tänases kommentaari lõpetuseks veel tähelepanu juhtida. Et adekvaatselt mõista muutusi erakondade toetustes, tasub täna esitletud küsitlustulemusi võrrelda Turu-uuringute AS eelmise, augustikuu andmetega, mitte aga vahepeal avaldatud uuringufirma Kantar Emori tulemustega. Võrrelda saab vaid võrreldavat, st sama metoodikaga kogutud küsitlusandmeid, muidu võib tekkida suur segadus.\n\nEmor viib oma küsitlused läbi osaliselt veebis, Turu-uuringud aga teeb kõik intervjuud näost näkku vastajate kodudes. See võib anda mõne erakonna puhul märkimisväärseid erinevusi toetusprotsentides. Kui näiteks Emori viimane küsitlus andis Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 19 protsenti toetust, siis ei tasu SDE käesolevas uuringus selgunud toetust võrrelda mitte selle näitajaga ning väita, et sotside toetus on seitsme protsendi võrra langenud, vaid lähtuda Turu-uuringute augusti küsitluses saadud 15 protsendist, mis näitab vaid kolmeprotsendilist langust.\n\nSeda, kuidas on muutunud SDE 19-protsendiline toetus, saab aga teada juba Emori järgmisest küsitlusest.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus võib eeldada, et suureneb pettunud valijate hulk ehk nende vastajate osakaal, kes ei soovi või ei oska eelistada ühtegi erakonda, kirjutab Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk oma kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nValka linnapea ootab uuel aastal Eesti alkoturismi hoogustumist\n\n## Põhitekst:\n\nKrauklise sõnul rajatakse praegu piiriäärsetele aladele ka toidukohti ja erinevaid asutusi, mis võivad Eesti alkoturistidele huvitavad olla.\n\nKrauklis märkis, et piiriääred ettevõtjad proovivad Eestist pärit ostjaid piirkonnas hoida nii kaua, kui võimalik. Ta märkis, et see ei ole kõige lihtsam ülesanne, kuid kohalikud ettevõtjad saavad sellega siiski edukalt hakkama – piiri lähedale ehitatakse uusi moodsa sisustusega poode.\n\nKäesoleval aastal tõusis Eestis alkoholiaktsiis 15 protsenti. Tuleval aastal lisandub sellele veel 10 protsenti, mis jätkub ka tulevatel aastatel. Kui praegu moodustab poole liitri suurusese õlu hinnast aktsiis umbes 41,5 senti siis tuleval aastal oleks see 45,7 senti. Poole liitri suuruse viina aktsiis tõusekse praeguselt 4,34 euro tasemelt tuleval aastal 4,78 euro tasemeni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna ka tuleval aastal tõuseb Eesti alkoholiaktsiis, siis on oodata Lätis Eesti piiri äärsetes alkoholikauplustes Eestist pärit külastajate kasvu, ütles Läti Valka linnapea Vents Armands Krauklis Läti ringhäälingule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBoston Celticsi legendile jääb algav NBA hooaeg karjääri viimaseks\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel kolmel hooajal on mees mänginud vastavalt Brooklyn Netsi, Washington Wizardsi ning Los Angeles Clippersi eest. Clippersit esindab mees ka oma viimasel hooajal.\n\n„See saab olema minu viimane hooaeg,“ kirjutas Pierce The Players Tribune’is ilmunud artiklis. „On aeg korvpallimängust edasi liikuda. Nagu iga teise raske otsusegagi, peab inimene endaga rahu sõlmima. Ma olen valmis karjääri lõpetama, kuid mul on veel üks seiklus ees. Veel üks hooaeg, veel üks võimalus.“\n\nLos Angeles on Pierce’i kodulinnaks. „Tunnen, et koos Clippersiga, linnas, kus ma üles kasvasin, on mul koos suurepärase meeskonnaga see võimalus olemas. Me oleme näljased ning tahame võita meistritiitlit.“\n\n18 NBA-s mängitud hooajaga on Paul Pierce osalenud 1318 põhihooaja kohtumises, keskmiselt on ta neis visanud 20 punkti ning võtnud 5,7 lauapalli.\n\n2008. aastal tuli Pierce koos Boston Celticsiga NBA meistriks, meeskonda kuulus ka äsja karjääri lõpetanud Kevin Garnett.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastatel 1998-2013 korvpalliliiga NBA ühe kuulsusrikkaima klubi Boston Celticsi ridadesse kuulunud ääremängija Paul Pierce andis esmaspäeval teada, et lõpetab pärast algavat hooaega oma sportlaskarjääri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 14.30: USA astronaudi loeng Maast ja Maale kosmosest\n\n## Põhitekst:\n\nLoeng toimub ürituse „Off the Earth – For the Earth“ TTÜ Mektorys (Raja 15) algusega kell 14.30.\n\nKõrgelt tunnustatud NASA astronaut, kolonel Wheelock on kosmoses veetnud 178 päeva ja käinud kosmosekõndidel kokku 43 tunni ja 30 minuti jagu.\n\nMuuhulgas on tema esimene inimene, kes tegi kosmoses Foursquare’i rakenduses check-in’i ja jagas Twitteri vahendusel hulga pilte oma missioonidest.\n\nPeale kolonel Wheelock’i ettekannet ning küsimustevooru, toimub ühtlasi ka arutelu „Estonian Space Endeavors“, mille käigus vaadatakse otsa kosmosevaldkonna hetkeseisule Eestis.\n\nLisaks arutletakse, milline võib selle valdkonna tulevik välja näha ajal, mil üha enam teevad kosmoseagentuurid koostööd erasektoriga, kes tahavad kosmosetehnoloogiat kommertseesmärgil kasutada. Arutlejate hulgas on ka kolonel Wheelock.\n\nLoeng ja arutelu on inglise keeles ilma tõlketa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna pärastlõunal peab USA astronaut kolonel Douglas H. Wheelock TTÜ Mektorys avaliku loengu, millest oteülekannet vahendab ka ERR Novaator.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti mehed teenindavad sellel nädalal rahvusvahelisi jalgpallimänge\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Jalgpalli Liidu (EJL) asepresident Ainar Leppänen on delegaat 28. septembril peetaval UEFA Meistrite liiga mängul FC Rostov (Venemaa) - PSV Eindhoven (Holland). Samal päeval on UEFA noorteliiga kohtumisel AC Sparta Praha (Tšehhi Vabariik) - FK Mladost Podgorica (Montenegro) delegaadiks EJLi infrastruktuuri juht Targo Kaldoja.\n\nTäna on UEFA noorteliiga mängu CSKA Moskva (Venemaa) - Tottenham Hotspur (Inglismaa) kohtunikeks Juri Frischer, Dmitri Vinogradov ja Rando Kesküla. Seejuures jälgib Eesti kohtunikke UEFA vaatlejana tuntud norralane, Meistrite liiga finaali ja mitmeid suurturniire vilistanud Terje Hauge.\n\n14. septembril teenindasid UEFA noorteliiga mängu Legia Warszawa (Poola) - Borussia Dortmund (Saksamaa) Roomer Tarajev, Aron Härsing ja Maikel Mikson.\n\n29. septembril on UEFA Euroopa liiga mängul KRC Genk (Belgia) - US Sassuolo Calcio (Itaalia) delegaadiks Oleg Harlamov. 9. oktoobril on EJLi peakohtunik Uno Tutk FIFA kohtunike vaatleja meeste koondiste MM-valikmängul Island - Türgi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ametnikud ja kohtunikud teenindavad huvitavaid UEFA ja FIFA egiidi all toimuvaid rahvusvahelisi jalgpallikohtumisi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Miami Marlinsi pesapallurid avaldasid varalahkunud meeskonnakaaslasele austust\n\n## Põhitekst:\n\nKõik Marlinsi pesapallurid kandsid seljal Fernandezi nime ning tema numbrit 16, kohtumise järel moodustasid mängijad mälestusringi ning jätsid austuse märgiks oma mütsid söödualasse.\n\n24-aastane Fernandez hukkus pühapäeva õhtul koos kahe teise mehega, kui paat, milles mehed olid, Miami sadama läheduses kivide otsa sõitis ning ümber läks.\n\nFernandez valiti MLB-sse 2011. aastal ning tegi oma debüüdi 2013. aasta aprillis. Samal hooajal valiti ta ka liiga parimaks uustulnukaks. Kuubas sündinud Fernandez valiti kahel korral ka MLB tähtede mängule.\n\nMarlinsi omanik Jeffrey Loria andis esmaspäeva õhtul teada, et külmutavad Fernandezi särginumbri.\n\nVaid nädal varem teatasid Fernandez ning tema tüdruksõber, et ootavad paari esimest last.\n\nWe send our our deepest condolences to Jose Fernandez's family and to the Miami Marlins. Rest In Peace.\n\n— Miami HEAT (@MiamiHEAT) September 25, 2016\n\nJose Fernandez was 1 of the biggest talents I'd ever seen & a heart to match. Devastated by this. Heart goes out to Jose's family & @Marlins\n\n— Alex Rodriguez (@AROD) September 25, 2016\n\nif you aren't a baseball fan i don't even know how to explain to you how special jose fernandez was in 140 characters\n\n— Lana Berry (@Lana) September 25, 2016\n\nForever in our hearts. ❤️ #JDF16 pic.twitter.com/EivDmEzpHn\n\n— Miami Marlins (@Marlins) September 26, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval 24-aastaselt paadiõnnetuses hukkunud USA pesapalli profiliiga MLB klubi Miami Marlinsi söötja Jose Fernandezi meeskonnakaaslased avaldasid mehele esmaspäevases kohtumises New York Metsi vastu austust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEestis on enamik saagist on koristatud\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise aasta samaks ajaks oli koristatud 78 protsenti teravilja, 57 protsenti rapsi ja rüpsi ning 54 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet.\n\nTalikultuuride talvitumistingimused olid tänavu väga keerulised, mistõttu jäi talivili hõredaks ja kevadel tuli teha palju ümberkülve. Tänavusele teraviljasaagile mõjus halvasti ka kevadine pikk põuaperiood ja augusti vihmaperiood. Taliteraviljast on koristatud 94 protsenti, suviteraviljast 89 protsenti.\n\nTaliviljadest on talinisu koristatud 95 protsenti ja rukist 91 protsenti, suviviljadest on otra koristatud 93 protsenti, kaera 86 protsenti ja suvinisu 87 protsenti. Samuti on talirapsi ja -rüpsi koristatud 89 protsenti, suvirapsi ja -rüpsi 28 protsenti.\n\nEsialgsetel andmetel kasvatati Eestis tänavu teravilja 348 200 hektaril, sellest on teraks koristatud 91 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3091 kilo teravilja, sealhulgas rukist 3541, nisu 3201, otra 2984 ja kaera 2647 kilo. Teraviljakoristus jätkub ning osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.\n\nRapsi ja rüpsi kasvatati kokku 69 400 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist on veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1722 kilo rapsi- ja rüpsiseemet.\n\nKartulit kasvatati 5600 hektaril, millest 50 protsendil on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 22 393 kilo kartuleid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "15. septembriks on Eestis koristatud 91 protsenti teravilja, 49 protsenti rapsi ja rüpsi ning 50 protsenti kartuli kasvupinnast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMart Laar: vajame kandidaati, kes pole vaimustatud presidendiks saamisest\n\n## Põhitekst:\n\nLaar nentis Postimehes oma arvamusloos, et ei tohiks unustada sõnumit, mille valimiskogu Eesti poliitilisele eliidile tegelikult saatis, ehk selgelt silma torganud protest senise valitsemisviisi ja räpakalt tehtud otsuste suhtes, olgu selleks siis praamlaevasaaga või haldusreformi seadused.\n\n\"Seda hoiakut ignoreerides ei tule meil probleeme mitte üksnes uue presidendi valimisega, vaid laiemalt Eesti elu korraldamisega. Kui presidendi suhtes kokkulepet ei saavutata, pole raske ennustada järjekordset läbikukkumist riigikogus ning valimiste uut liikumist valimiskokku,\" märkis ta.\n\nLaari arvates ei saa paraku seaduseelnõu igati mõistliku paranduse tegemiseks valijameeste kogu hääletusreeglites kehtida nende presidendivalimiste kohta, mistõttu on täiesti ennustamatu, mis seal võib toimuda.\n\n\"Valimiste tagasitulek uuesti riigikogusse pole aga sugugi võimatu. Ja nii edasi ja nii edasi,\" nentis Laar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "IRL-i auesimees Mart Laar leiab, et Eesti ei vaja presidendivalimistel enam kandidaate, kes on valmis \"lõpuni minema\", vaid neid, kes pole üldse vaimustatud presidendiks saamisest, sest seegi amet on pigem kohustus kui privileeg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOrienteeruja Triin Jäädmaa jõudis Portugalis kahel korral poodiumile\n\n## Põhitekst:\n\nVõitis Tania Covas Costa Portugalist ajaga 34.25. Ka kolmas oli Portugali esindaja Joana Fernandes, kes kaotas Jäädmaale kuue sekundiga. Meestest võitis Ricardo Esteves Portugalist.\n\nKa eelmisel päeval joostud lühirajal õnnestus Jäädmaal tõusta poodiumi teisele astmele. Võitis kodupubliku ees jooksnud Filipa Rodrigues.\n\nMeeste veteranidest oli omas klassis kindel võitja OK TON esindaja Kai Saksman, kes võitis kõik kolm jooksu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Portugalis Portos toimunud orienteerumisvõistlustel joosti viimasel päevl City Race, mis läks ka City Race Euro Tour arvestusse. Järjekordselt jooksis hästi Triin Jäädmaa, kes sai ajaga 35.59 teise koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNordecon nõuab maanteeametilt kohtus hüvitiseks 4,2 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nSeptembri alguses tegi Harju maakohus esimese otsuse ja leidis, et Nordeconi nõue ei ole põhjendatud, kuid ettevõte kavatseb otsuse vaidlustada, kirjutab Postimees.\n\n\"Sisuliselt välistab maakohtu otsus töövõtja jaoks lepingu täitmise tingimustes igasuguse kindluse ning tellija jaoks vastuolulise käitumise eest igasuguse vastutuse,\" ütles Nordeconi juhatuse liige Erkki Suurorg ja lisas, et maanteeamet peab riigi esindajana oma tegevuses järgima heas usus tegutsemise põhimõtteid, mitte muutma enda poolt aktsepteeritud ja rakendatud reegleid sõlmitud lepingute täitmise kestel.\n\nMaanteeametit kohtus esindava vandeadvokaadi Raiko Lipstoki sõnul käib peamine vaidlus selle üle, kas Nordeconi kasutatud Sojuzdornii meetodiga on üleüldse võimalik täita juba 1999. aastal kehtestatud maanteede projekteerimisnormide nõudeid ning maakohus on põhjendatult leidnud, et ei ole võimalik täita, mistõttu oli maanteeametil õigus keelata Nordeconil Sojuzdornii meetodi kasutamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna maanteeamet lasi 2012. aastal Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigu laiendajal Nordecon suure osa paigaldatud liivakihist üles kaevata, siis nõuab ettevõtte kohtus tehtud tööde hüvitamist 4,2 miljoni euroga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus U-17 koondise esialgne valik mänguks Zeniidiga\n\n## Põhitekst:\n\nKutse teenisid 23 mängijat, kelle hulgast valitakse pärast 3. oktoobri treeningut välja need, kes Eesti koondisega Venemaale sõidavad.\n\nEesti U-17 koondise esialgne koosseis:\n\nVäravavahid\nAndreas Kallaste (29.06.2000) – JK Vändra Vaprus/SK Tääksi\nKristen Lapa (11.02.2000) – Tallinna FC Flora\nRene Merilo (23.08.2001) – Kohtla-Järve JK Järve\n\nKaitsjad\nMarkus Allast (05.09.2000) – Viimsi MRJK\nVadim Avramenko (06.02.2000) – Tallinna FC Flora\nDaaniel Maanas (05.01.2000) – Nõmme Kalju FC\nMairo Miil (15.02.2000) – FC Kuressaare/Tallinna FC Flora\nArtjom Ostrovski (24.05.2000) – Tallinna FC Infonet\nKarl-Erik Pukk (13.06.2001) – Tallinna FC Levadia\nMarkkus Seppik (16.04.2001) – Keila JK\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\nKenert Anniste (10.03.2000) – Tallinna JK Augur\nRaimond Eino (15.02.2000) – FC Nõmme United/Viimsi MRJK/Saku Sporting\nArtur Holodov (17.08.2001) – Tallinna FC Levadia\nMihkel Järviste (28.05.2000) – Tartu JK Tammeka\nNikita Komissarov (25.04.2000) – TJK Legion\nDevid Lehter (04.06.2000) – Tartu Merkuur-Juunior\nMark Anders Lepik (10.09.2000) – FC Nõmme United/Viimsi MRJK/Saku Sporting\nNikita Makarov (19.02.2000) – Tallinna FC Infonet\nKristofer Piht (24.04.2001) – FC Nõmme United\nRasmus Saar (02.03.2000) – FC Kuressaare/Tallinna FC Flora\nMarkus Soomets (02.03.2000) – Tartu FC Santos\nNikita Vashchenko (07.01.2000) – Tallinna FC Infonet\nHenri Välja (04.11.2001) – FC Nõmme United\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-17 noormeeste jalgpallikoondise peatreener Lars Hopp teatas esialgse koosseisu 5. oktoobri mänguks Peterburi Zeniti vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i kaitseministrid kaaluvad ühise sõjalise peakorteri loomist\n\n## Põhitekst:\n\nPraegu juhitakse Euroopa Liidu sõjalisi operatsioone viiest rahvuslikust staabist Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Kreekas, kuid ettepaneku järgi, mille on esitanud Saksamaa ja Prantsusmaa, koondataks missioonide juhtimine ühte kesksesse peakorterisse.\n\nKaitseminister Hannes Hanso sõnul toetab Eesti Euroopa riikide tihedamat sõjalist koostööd. \"Kui sõjalise peakorteri loomine laseb ELi riikidel kaitsekoostööd tõhusamalt teha, väärib see ettepanek kaalumist,\" märkis ta.\nHanso sõnul lähtub Eesti sellest, et kõik uued algatused, mis Euroopa Liidu raames kaitsevaldkonnas tehakse, peavad andma selget lisaväärtust NATOs tehtavale koostööle, kuid Euroopa Liit ei peaks dubleerima seda, mida teeb NATO.\n\nKaitseministrid kohtuvad täna EL-i eesistujamaa Slovakkia pealinnas Bratislavas, kus arutavad Euroopa Liidu välis- ja julgeolekustrateegia rakendamist, Euroopa Liidu ja NATO koostööd ning EL-i sõjalisi operatsioone Vehemere ja Saheli piirkonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval Bratislavas toimuval Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel arutatakse ettepanekuid EL-i riikide kaitsekoostöö süvendamiseks ning ühe ideena on arutusel Euroopa Liidu sõjalise peakorteri loomine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKorteripõlengus sai kaks inimest viga\n\n## Põhitekst:\n\nHäirekeskus sai kell 22.26 teate tulekahjust Uuel tänaval, kus neljakorruselise elumaja teisel korrusel põles korter lahtise leegiga.\n\nPäästjad tõid majast välja kaheksa inimest, kellest kaks toimetas kiirabi haiglasse.\n\nKustutustööd lõpetati kell 23.53.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järvel sai esmaspäeva hilisõhtul korteripõlengus kaks inimest viga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMailis Reps: Edgar ei ole poliitiliselt enam keegi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Edgar ei olegi poliitiliselt enam keegi. Ta on olnud aasta aega töölt kõrvaldatud, aga Tallinnas ei ole midagi juhtunud, pigem oleme näinud vähem naljakaid pressikonverentse ja maine on paranenud,\" ütles Reps usutluses Eesti Päevalehele.\n\nRepsi sõnul on Savisaare ümber jäänud mõned üksikud fännid, tema kui pühaku ümber on jäänud mingi seltskond ja see pühaku maine tulebki talle jätta.\n\n\"Oli kunagi legendaarne Edgar Savisaar, lõi Keskerakonna, tõi õnne teatud inimeste õuele. Nüüd valitakse kongressil uus esimees, aga Edgar kui mineviku pühak, las ta siis olla. Jätame selle võimaluse, et keegi viib talle küünla ja täiesti ilma igasuguse irooniata, las seal Hundisilmal käiakse palverännakutel, kui inimestel on seda tõesti vaja,\" märkis Reps.\n\nRepsi sõnul läheb Keskerakond poliitilise jõuna edasi ning kõige suurem muutus tuleb Reformierakonnale, sest ta ei välista, et ükskõik mis kombinatsioon koalitsioonis on võimalik, siis see muudab täiesti pildi igas vaates ja Keskerakond ei jää isolatsiooni ehk mingis võtmes on Keskerakond koalitsioonis ka.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatuse liige Mailis Reps leiab, et kriminaaluurimise all olev erakonna esimees Edgar Savisaar ei ole poliitilise sisuga juht ning see sõnum on väga selgelt erakonda läinud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLavly Perling: osa linnaametnikest kahtlustatavaid võib Savisaare asjas pääseda\n\n## Põhitekst:\n\nPerling ütles usutluses Eesti Päevalehele, et kahtlustatavate lõplik arv selgub loodetavasti sel nädalal, kuid neid kümmekond.\n\n\"Meie jaoks on oluline, miks need inimesed on kahtlustatavad ja kes nad on. Need töötajad on sattunud keerulisse olukorda. Reklaamide taga on olnud suur hulk inimesi. Kes on valmistanud ette lepinguid, kes on allkirjastanud, arveid maksnud, kes on ette valmistanud reklaamide süžeid... Need on inimesed, kes on aidanud kaasa linna raha ebaseaduslikule kasutamisele,\" rääkis Perling.\n\nPerlingu sõnul on inimesed kuriteo toime pannud ainult siis, kui nad on tahtnud seda tegu teha või vähemalt möönnud, et saavad aru, mida teevad ning nüüd ongi kaks varianti ehk kas inimene kuulata üle tunnistaja või kahtlustatavana.\n\n\"Kui tõendid näitavad, et nad tegid lihtsalt oma ametnikutööd ja – olenevalt valdkonnast – tahtsid reklaamida oma valdkonda või tegevust, siis nad ei kuulu vastutusele ja nende kohta menetlus lõpetatakse. Kui nad teadlikult aitasid kaasa kuriteole, siis on juba järgmine küsimus: kas nad peaksid minema kohtu ette suures kriminaalasjas või – arvestades nende väikest rolli ja seda, et nad on võib-olla olnud hoopis poliitikute mõjuvõimu all ära kasutatud – tuleks oportuniteedi korras menetlus lõpetada ning need vastused tulevad lähinädalatel,\" kinnitas Perling.\n\nKriminaalasjas esitatud kahtlustused\n\nRiigiprokuratuur kavatseb esitada Keskerakonna esimehele ja kriminaaluurimise tõttu Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaarele lisaks varem esitatud kahtlustusele veel kahtlustuse Tallinna eelarvevahendite enda kasuks pööramises.\n\nRiigiprokuratuur kinnitas, et kriminaalasja raames kogutud andmed annavad aluse Edgar Savisaarele kahtlustuse esitamiseks, mille kohaselt on tegemist linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamisel 2013. aastal.\n\nTallinna linnapea ametist kõrvaldatud Savisaarele on seni esitatud kahtlustus neljas altkäemaksu võtmise episoodis, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises.\n\nKeskerakond on saanud juriidilise isikuna kahtlustuse keelatud annetuse vastu võtmises.\n\nSavisaarele altkäemaksu andmises on kahtlustuse saanud ärimehed Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder ja Vello Kunman ning reklaamiärimees Paavo Pettai võltsimises ja keelatud annetuse andmisele kaasa aitamises.\n\nTallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises kahtlustatakse ekspoliitik Villu Reiljani ning viimati lisandus kahtlustatavate ringi veel Toomas Metsavas.\n\nHiiu staadioni reklaamidega seoses sai kahtlustuse omastamisele kaasa aitamises praegune Põhja-Tallinna linnaosa keskerakondlasest vanem Raimond Kaljulaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi peaprokurör Lavly Perlingu sõnul saavad Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega seotud kriminaalasjas materjalid kokku nädalaga ning ta peab võimalikuks, et mitu kahtlustuse juba saanud või veel saavat ametnikku pääsevad süüdistusest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga neli inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 6.14 juhtus liiklusõnnetus Pärnus Paide maantee kergliiklusteel, kus üksteisele vastu liikunud jalgratturid, 52-aastane naine ja seni teadmata mees, põrkasid kokku. Naine toimetati Pärnu haiglasse. Teine rattur lahkus õnnetuskohalt.\n\nKell 8.47 juhtus liiklusõnnetus Tartus Kaunase puiesteel, kus 13-aastane poiss ületas jalgrattal reguleerimata ülekäigurada ja sai löögi kaubikult Hyundai H-1, mida juhtis 30-aastane naine. Poiss toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 10.48 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Suur-Sõjamäel, kus esialgsetel andmetel enne fooridega reguleeritud ülekäigurada foori keelava punase tule ajal teed ületanud jalakäija, 58-aastane mees, sai löögi teises sõidureas liikunud Seat Alhambralt, mida juhtis 36-aastane naine. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 16.40 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 18. kilomeetril, kus 40-aastane naine sõitis Ford Focusega tagant otsa tee ääres seisnud Ford Mondeole. Naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval juhtus üle Eesti neli liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest, sealhulgas üks laps.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMargus Niitsoo: mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem\n\n## Põhitekst:\n\nERR Novaator vahetas Niitsooga mõtteid teaduskommunikatsiooni, teaduselu ja teadlaskarjääri teemadel Brüsselis toimunud Euroopa noorteadlaste konkursil.\n\n2005. aastal pälvis Margus Niitsoo värske Tallinna reaalkooli vilistlasena Euroopa noorteadlaste konkursil EUCYS 3. koha. Vaid kuus aastat hiljem sai temast viimase poole sajandi kõige noorem doktorikraadi kaitsnu. Ta jätkas Tartu ülikooli juures programmijuhina, muutes oluliselt arvutiteaduse õppekava.\n\nPraegu on ta aga teadlaskarjääri asemel valinud hoopis väikeetevõtja tee. ERR Novaator tegi Niitsooga juttu nii noorteadlaste konkursist, milles ta praegu osaleb žüriiliikmena, kui ka Eesti teadlaskarjääri ja -elu kitsaskohtadest.\n\nAlustame aastast 2005 kui sa Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil EUCYS osalesid. Siin öeldakse küll, et iga osaleja on juba võitja, kuid mida see toona sulle andis?\n\nMa olen ilmselt üks suhteliselt veider erand, sest mäletan emotsiooni, mis mul tekkis kui minu nimi välja kuulutati kolmanda preemia saajana. Rõõmu asemel valdas mind täielik hirm ja kurbus. Mingi osa minust ütles, et teatud mõttes on see minu elu tipphetk: midagi nii suurt ma enam elus ei saavuta. Ma seedisin seda terve pressikonverentsi ja edasise õhtu. Ja siis lõpuks ütlesin Terjele [Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk - toim], et olen rahul sellega.\n\nAga mul läks nädalaid, et seda kõike täielikult läbi seedida. See oli selles mõttes üks väga valgustav elamus. Kui ma enne võtsin seda kui suurt probleemi – see ongi minu tipp –, siis mingis mõttes pärast seda ei ole ma pidanud ennast kellelgi tõestama. See oligi tipp – ja siis?! Miks ma ajan taga mingisugust saavutust?\n\nOn märkimisväärselt olulisemaid asju. Peamine on tunda ennast ise hästi selle inimesena, kes sa oled.\n\nMa vestlesin siin võistlusel enam kui poolte noortega. Mulle jäi mulje, et riigiti on väga erinev tase nii teadustöödes kui viisis, kuidas seda esitatakse. Kui palju mängib selle noore inimese jaoks rolli, kuidas ta oma teadustööd esitada oskab?\n\nSelles osas on minul vedanud. Ma sain hea koolituse enda juhendajalt kui mina siin võistlusel käisin. Ta seletas väga otse, et teadus on vähemalt poole ulatuses enda müümise oskus. Sa pead suutma rääkida sellest, mida tegid nii, et inimesed mitte ainult ei saa sellest aru, vaid ka tahavad seda osta.\n\nMa olen seda sellest ajast alates üritanud sellest perspektiivist võtta. Tegelikult ka teadusmaailmas on sinust väga vähe kasu, kui keegi saa päris täpselt aru, mida sa teed.\n\nSeega kommunikatsioon on lahutamatu osa teadusest.\n\nJah, kommunikatsioon on lahutamatu osa teadustööst. Kui sa ikkagi ei oska seletada seda, mida sa tegid või miks see oluline on, siis sellisel võistlusel tekitab see paratamatult kahtlusi, kas sa üldse tegid seda ise.\n\nPäris teadus on inkrementaalne – seistakse teiste hiiglaste kukil, minnakse samm edasi, siis keegi tuleb ja läheb veel sammu sinu omast edasi. Kui sinu tööst aru ei saada, siis sinu „oks“ edasi ei lähe, seega sinu panus teadusesse ei saa enam olla väga suur. See paneb piiri sinu töö olulisusele.\n\nSa oled nüüd näinud seda võistlust nii osaleja kui žüriiliikmena. Kas selle vahepealse kümne aastaga on midagi ka võistlejate juures muutunud?\n\nMa olen žüriis olnud kaks aastat. Mõlema aasta esikümme on olnud šokeerivalt hea tasemega tööd. Ma ei kujuta ette, kuidas selles vanuses lapsed suudavad selliseid asju teha. Ma ise, nüüd kümme aastat vanemana ja hea haridusega, saan kohati vaevu aru, millest nad räägivad. Ei ole, et keegi oleks nende eest selle töö ära teinud, vaid nad päriselt ise räägivad, elavad ja hingavadki seda, eriti just mõlema aasta esikolmik ehk kolm esimest preemiat.\n\nKõik omadussõnad on tänapäeval nii ära devalveeritud: vaimustav, imekspandav, uskumatu. Aga sõna otseses mõttes uskumatu – ma ei usuks, et lapsed seda teinud on, kui poleks nendega ise rääkinud.\n\nMõnes mõttes nad ongi imelapsed, sest neid on hästi juhendatud, nad on oma tööd hästi teinud ja siinne võistlus ongi nende jaoks mõneti tipphetk ja võib-olla ka hüppelaud edasi. Aga viime nüüd jutu natuke teadlaskarjääri juurde. Sina tegid oma ülikoolikarjääri väga kiiresti ja säravalt. Mis siis sai?\n\nSõltub, kellelt küsida. Kui küsida minu ülemustelt, siis nad arvavad, et ma läksin hukka. Ma otsustasin, et ma ei taha enam väga teadust teha ja tegelesin paar aastat ülikoolis programmijuhitööga, mis oli minu jaoks ideaalne töökoht. Sain ära kasutada seda, et olin ülikooli kiiresti läbi teinud, ma teadsin, mis õppekavades täpselt toimub. Ma sain seda kasutada, et õppekavasid oluliselt paremaks teha.\n\nPõhiline asi, millega ma tahaksin tegeleda, on haridus, selle parandamine, kvaliteedi tõstmine ja selle kättesaadavaks tegemine paljudele. Mingis mõttes oma väikeettevõttega me muusikahariduse jaoks seda praegu ka teeme.\n\nAga programmijuhina oligi minu ülesanne vaadata, et see, mida me õpetame, oleks parim arvutiteaduse õppekava, mida Tartus suudame pakkuda.\n\nKas nüüd on?\n\nOn.\n\nEks see paistab välja ka vaadates seda rahvusvahelist tudengite hulka, kes arvutiteaduses koos on. Küsisin siin võistlusel ka, millise tee need noored on valinud. Neist, kes pole enam keskkoolis, on kolmandik võtnud vaheaasta mõtlemiseks ja oma huvi otsimiseks. Aga enam kui kolmandik on otsustanud jätkata oma haridusteed välismaal, seda mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide puhul. Miks see välismaa nii atraktiivne on?\n\nMa pean ausalt tunnistama, et ma ei tahaks olla praeguste noorte kingades. Valikuid on lihtsalt nii palju rohkem ja valiku tegemine on nii palju raskem. Minu aastal oli välismaale minek pigem ebatavaline asi, mida tegid üksikud. Praegu on see muutunud nii lihtsaks ja võimalikuks, et väga paljud kaaluvad seda.\n\nKa aasta vahele jätmine on täiesti normaalne alternatiiv. Võib-olla tasub kõigepealt natuke proovida erinevaid asju, et näha, mis toimib, mis mitte.\n\nSeoses välismaale õppima minekuga, on minu väide, et nii kaua kui meil on eestikeelne bakalaureuseharidus, nii kaua püsib eesti teaduskeel. Mis sa arvad sellest väitest?\n\nMa ei usu rahvusriigi kontseptsiooni. Minu jaoks ei ole eestikeelne haridus või eesti teaduskeel omaette väärtus, mida peaks a priori kaitsma. Minu jaoks on oluline inimkonna kui terviku hüve.\n\nPraegu ma ei näe, kuidas Eesti killustamine ja oma keele ajamine kuidagi seda tervikut edasi aitab. Pigem hoiab see inimesi laia maailma tagasi kommunikeerimast seda, mida nad teinud on, sest nad peavad kõike õppima kahes erinevas keeles. Kõige pealt eesti keeles ja siis hiljem kõike uuesti õppima inglise keeles.\n\nSee on minu arvates plokk ja mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem.\n\nMargus Niitsoo. Foto: Marju Himma\n\nKas see, kui meie parimad lähevad välismaale, seab meid kuidagi perifeersesse olukorda? Ja kas parimad tulevad Eestisse ka?\n\nMa olen täheldanud, et küllalt tihti jah, tulevad. Paljud minu tuttavad, kes läksid välismaale, kaaluvad ikkagi päris tõsiselt tagasi tulemist, kui nad leiavad midagi, mida teha.\n\nProbleem on tihti selles, et Eestis ei ole nendele noortele tippudele erinevatel põhjustel ruumi.\n\nEi ole ruumi kus? Teaduses?\n\nTeaduses kohe eriti. Poliitiliselt mittekorrektne vastus, aga kahjuks reaalsus, on see, et paljudes valdkondades on väga tugev konnatiigistumine. On hulk inimesi, kes on 10–15 aastat seal teadust teinud ja neil ei ole väga kuskile minna, sest nad on end ainult teadusele pühendanud.\n\nRahastus tõmbub üha enam kokku, ja kuna nendele inimestele on vaja palka maksta, siis uute noorte inimeste palgale võtmiseks ruumi ei teki.\n\nKuigi see peegeldab ühiskonna terviklikumaid probleeme, siis karm reaalsus on, et väga paljudel noortel eesti teadlastel ei ole karjääriideed lihtsalt selle pärast, et kõrgemad positsioonid ehk siis professuuri kohad on lihtsalt kinni inimeste poolt, kes plaanivad neid kohti hoida kuni surmani, kuna neil ei ole muid valikuid.\n\nKummas otsas see punn rohkem on, kas seal, et noori ei saa peale tulla, kuna ei ole vaba raha nende palkamiseks, või rohkem seal, et ei ole väärikat karjäärist väljumise kohta?\n\nPunn on suuresti mõlemas. Karjäärist väljumine tähendab, et suudad säilitada elatustaseme väärikalt elamiseks. Kui oled olnud professor, siis puhtalt riigipensionile jäämine seda ei taga.\n\nTeiselt poolt ei ole ülikoolil samuti tihti seda raha juurde maksta, sest see tuleks nende noorte uute positsioonide arvelt.\n\nÜks suuremaid probleeme on see, et üle maailma on väga paljudes sektorites väga tugev ületootmine teadlaskarjääri valivate inimeste puhul. Bakalaureuseharidusest on tänapäeval vähe. Minnakse edasi magistrisse. Seal aga toimub juba nihe, sest magister on suunatud väga paljus teadusele.\n\nNii puutub üha rohkem inimesi kokku sellega, mis on teadus. Ja neil on mingis mõttes väga mugav jätkata doktorantuuris. Kui doktorantuur ära lõpetatakse, siis küllalt tihti avastatakse, et edasi minna on juba raskem, sest järeldoktorantuuri kohti maagiliselt juurde toota ei ole võimalik.\n\nSamal ajal tõmbub teadusrahastus pea kõikjal kokku. Inimesi samas tuleb alt poolt järjest peale.\n\nKuna paljudes riikides sõltub raha, mille riik ülikoolile annab, sellest kui palju on tudengeid, siis on tugev initsiatiiv tõsta tudengite arvu. Tudengite arv igas astmes kasvab, aga nende akadeemiliste ametikohtade arv ei pea sammu.\n\nAga kas see pole natuke mõtteviisi küsimus, et doktor on a priori teadlane, et erinevust teadusdoktori ja n-ö rakendusdoktori vahel ei olegi? Mistõttu teine võimalus on võtta oma CV-st doktorikraadi märge ära, sest muidu oled sa ülekvalifitseeritud.\n\nSa kirjeldasid selle probleemi väga hästi ära. Kui teaduses kohta ei ole, siis jah, doktorikraadiga inimese võib liigitada teadlaseks. See on see osa, milles mina olen teadlane. De facto ei ole ma teadust teinud viimased päris mitu aastat.\n\nMa saan väga hästi aru teadusmetoodikast, ma olen seda kunagi teinud, aga ma ei identifitseeriks ennast praegu enam teadlasena.\n\nKui sa saaksid Eesti teaduses kolm asja ümber teha, siis mis need oleksid?\n\nMis mind teadusesse tagasi tooks, oleks esiteks tekitada normaalne karjääriredel inimestele, kes akadeemias spetsialiseeruvad rohkem õpetamisele ja vähem teadusele, mitte vastupidi. Praegu on enam-vähem kogu rahastamine ja karjäärisisene prestiiž seotud otseselt sellega kui hea on su teadustöö.\n\nÕpetamine on tihti kõrvaltegevus, mida sellena ka võetakse, kuna see ei määra kuidagi su rahastust ega prestiiži kolleegide silmis. Isegi kui kõik ütlevad, et õpetamine on oluline, siis kui sul on valida, kas sa kulutad aega millelegi, mis tõstab su prestiiži või millelegi, mis ei tõsta seda, siis kumba sa teed?\n\nKui ei ole karjääriredelit inimestele, kes eelistavad just õpetada ja teevad seda olulisima asjana, siis sa mingis mõttes piirad seda potentsiaali.\n\nTeine pool on just see eesti keele nõue. See ei võimalda tuua välismaalt, kasvõi ajutiselt, maailma tippe, kes oleksid märkimisväärselt paremad teadlased ja tihti ka paremad õppejõud.\n\nSee, et me üritame nii tugevalt kinni hoida eestikeelsest haridusest, paneb teise väga suure piiri ette. See on ka piir näiteks eestlastele, kes on oma hariduse omandanud välismaal ja peavad Eestis täiesti uuena omandama selle teaduskeele. See on võib-olla vähem probleem, aga siiski.\n\nKolmas asi on koostöö erasektoriga. Seda on küll üritatud erinevate meetmetega Eestis teha, aga lõppkokkuvõttes taandub asi sellele, et teadusrahastust mõõdetakse selle järgi kui hea puhas teadlane sa oled ehk kui hästi publitseerid.\n\nKuna need mõõdikud ei arvesta kuidagi koostööd ettevõtetega, siis kehtib majanduse põhireegel: saad seda, millele sa raha alla paned. Kui rääkida palju sellest, et ettevõtetega peab koostööd tegema, kuid rahastamine sõltub ikkagi muust, siis seda koostööd ettevõtetega ikkagi ei teki.\n\nKoostöö osas ettevõtetega on välja toodud kaks aspekti: ettevõtted ei saa aru, mida ülikoolid arendustegevusena pakkuda suudavad, ning teadlased ei suuda pakkuda päris seda, mis on ettevõttele vajalik. Ja lõpuks taandub kõik rahale, sest Eestis ei ole piisavalt suuri ettevõtteid, kel oleks raha teadusmahuka arendustöö jaoks. Sa oled ka ettevõtja – kuidas sina seda näed?\n\nTeaduse ja erasektori koostöö osas ei tundu mulle kuidagi veenvad. Näiteks, et erasektor ei saa aru, mida ülikoolid suudavad pakkuda. Enamik kõrgetel positsioonidel olevatest ettevõttejuhtidest on saanud formaalse akadeemilise hariduse.\n\nNad saavad täiesti normaalselt aru, mida akadeemia endast kujutab. Eesti start-upidest: Jevgeni Kabanov ZeroTurnaroundist tegi on doktorikraadi ära. Ta saab väga hästi aru, mida akadeemia tähendab.\n\nProbleem on pigem selles, et ülikool ei saa võib-olla väga hästi aru sellest, mida erasektor teeb. Selles mõttes on see kahepoolse kommunikatsiooni teema. Mõlemad süüdistavad teist, aga see nõuab lihtsalt natuke maha istumist ja rääkimist. On asju, mis on pika vinnaga projektid, mille puhul ei saa öelda, et mul on kuu aja pärast sellist asja vaja – see lihtsalt ei ole realistlik.\n\nTeaduse rahastamisega on mingis mõttes nagu start-upidega: see on riskikapital, sa paned sinna mingi koguse raha ning see, kas ja millise tulemuse sa sealt saad, on raskesti ennustatav.\n\nMulle tundub, et on vaja veidi teistsuguseid rahastamise mudeleid, kus ei öelda konkreetseid tellimusi. Võib-olla tehagi nii, et oleks stabiilne igakuine või -aastane panus erasektorist, mille peale siis, kui akadeemias midagi tuvastatakse või patenteeritakse, tekiks neil firmadel, kes on uuringutesse panustanud, eelisõigused patendile või avastusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusrahastust tuleks käsitleda kui riskikapitali investeeringut, mille puhul pole teada kas ja millise tulemuse sealt saad, leiab arvutiteadlane, Tartu ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo. Lisaks leiab ta, et eesti teaduskeele iga hinna eest elus hoidmine on omaette hoopis takistuseks teadus- ja õppetöö edenemisele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak pääses Mehhiko ralli avapäeval rajale vaid mõneks minutiks\n\n## Põhitekst:\n\nTänak sai testikatset läbida nelja kilomeetri jagu, siis ütles üles Toyota sensor ja mehed jäid tee kõrvale. Toyota peainseneri sõnul oli probleem hõlpsasti lahendatav, aga kindluse mõttes toodi masin hooldusalasse tagasi ning eestlased said testikatse korraldajate loal läbida teistest hiljem ja ka siis vaid ühe korra.\n\nAvakatseks saadi auto korda, aga lühikese linnakatse lõpus olnud tehishüpe osutus nii mõnegi sõitja - eeskätt Esapekka Lappi - jaoks päris ohtlikuks ning enne Sebastien Ogier', Thierry Neuville'i ja Ott Tänaku starti otsustasid korraldajad katse sootuks pooleli jätta. Mehhiko ralli esimene täispikk võistluspäev algab reedel Eesti aja järgi kell 18.18.\n\nEesti rallipaar Tänak - Martin Järveoja on hooaega alustanud kahe pjedestaalikohaga, kui Monte Carlos saavutati kolmas koht ning Rootsis võeti nii ralli kui punktikatse võiduga maksimum. MM-sarja üldarvestuses on Tänakul liidrina 47 punkti, Thierry Neuville järgneb talle 40 silmaga ja tuttava kolmiku viimane mees on praegu Sebastien Ogier 31 punktiga.\n\nMöödunud hooajal pidi Tänak Mehhikos mootori ülekuumenemise tõttu (mõned katsed sõidetakse kuni 2700 meetri kõrgusel, mis tähendab, et mootorisse jõuab vähem hapnikku ja muudab nad kuni 20 protsenti vähem võimekamaks) laupäeval katkestama, kuid noppis pühapäevaselt punktikatselt viis silma. Sellel aastal on kesk-Mehhiko miljonilinna Leoni ümbruses sõidetaval rallil tehtud mõned muudatused, sõidetakse 22 katse asemel 21 ja 344-kilomeetrise kogupikkuse asemel 313 km. Tänak läheb reedel rajale esimesena ja peab teistele kruusast teed puhastama.\n\n\"See ei saa olema kerge, aga eelmisel aastal nägime Mehhikos, et ka sellelt positsioonilt alustades on võimalik hea tulemus teha,\" rääkis Tänak eile WRC-le. \"Rootsis võita oli suurepärane tunne, aga keskendusime kiirelt Mehhikole. Lendasime kohe Hispaaniasse, et pärast Rootsi rallit esmaspäeval ja teisipäeval kaks päeva kruusal testida.\" Tänaku sõnul on Toyota insenerid selleks aastaks teinud piisavalt tööd, et võimalikud turboprobleemid seljatada.\n\nMehhiko ralli ehk kõige meeldejäävamaks katseks on kohe esimene, meie aja järgi neljapäeva öösel vastu reedet sõidetav Leoni linnakatse, mis on unustamatu oma värvikirevuse ja kärarikaste Mehhiko rallifännide tõttu. Esimesel täispikal rallipäeval, reedel, sõidetakse kaheksa kiiruskatset kogupikkusega 114,19 km, ralli pikimaks päevaks on laupäev, mil üheksa kiiruskatsega läbitakse 138,37 km. Nagu ikka, lõppeb ralli punktikatsega ja seda on pühapäeval kell 20.00 võimalik näha nii ETV2 kui ERR-i spordiportaali vahendusel.\n\nMehhiko MM-ralli ajakava:\n\nNeljapäevane võistluspäev:\n\nSS1 Leoni linnakatse (1,14 km), kell 4.08\n\nReedene võistluspäev:\n\nSS2 El Chocolate 1 (31,57 km), kell 18.18\nSS3 Ortega 1 (17,28 km), kell 19.16\nSS4 Street Stage Leon 1 (1,11 km), kell 20.59\n*\nSS5 El Chocolate 2 (31,57 km), kell 23.17\nSS6 Ortega 2 (17,28 km), kell 0.15\nSS7 Las Minas 1 (10,72 km), kell 1.18\nSS8 & SS9 V-Power Shell Stage 1 & 2 (2,33 km + 2,33 km), kell 2.58\n\nLaupäevane võistluspäev:\n\nSS10 Guanajuatito 1 (25,90 km), kell 16.23\nSS11 Otates 1 (32,27 km), kell 18.11\nSS12 El Brinco 1 (8,13 km), kell 19.08\n*\nSS13 Guanajuatito 2 (25,90 km), kell 22.31\nSS14 Otates 2 (32,27 km), kell 0.29\nSS15 El Brinco 2 (8,13 km), kell 1.38\nSS16 & SS17 V-Power Shell Stage 3 & 4 (2,33 km + 2,33 km), kell 3.08\nSS18 Street Stage León 2 (1,11 km), kell 3.51\n\nPühapäevane võistluspäev:\n\nSS19 Alfaro (24,38 km), kell 17.03\nSS20 Mesa Cuata (25,07 km), kell 18.11\nSS21 Las Minas 2 (10,72 km), kell 20.18 (punktikatse; otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sari jätkub sellel nädalavahetusel Mehhikos toimuva etapiga. Neljapäevasel testikatsel jäi Ott Tänak mootoriprobleemi tõttu raja äärde, Toyota mehaanikud said masina avakatseks korda, kuid see jäeti enne eestlase MM-sarja esikolmiku starti sootuks pooleli. Kogu nädalavahetuse jooksul saab võistluste käigul silma peal hoida ERR-i spordiportaali ralliblogis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.