messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMeelis Oidsalu: lääne väsimine on Kremli tegelik tuumarelv\n\n## Põhitekst:\n\nSelle sõja emotsionaalse mustri on mu jaoks kõige paremini kokku võtnud Erki Must Twitteris: \"Sõja alguses oli ärevus, et kohe Kiiev langeb ja ongi Ukrainaga kõik. Siis oli eufooria, et, vau, edu, kõik on ju võimalik! Nüüd on see tunne, kui oled pikalt suletud ruumis ja õhk hakkab otsa saama.\"\n\nÕhk hakkab tõesti otsa saama nii Ukrainas, kus venelased panevad toime üha hoolimatumaid rünnakuid tsiviilelanike ja -objektide vastu kui ka Eestis ja teistes riikides, kuhu on paari nädalaga saabunud kaks miljonit Ukraina põgenikku.\n\nKui sõja alguses arvati, et venelased ei suuda sihtida ja seepärast lendavad mõned raketid või mürsud \"märgist mööda\", siis üha ilmsemaks on saanud, et tsiviilobjektide pommitamine ja elanikkonna terroriseerimine on olnud sama oluline komponent kui Ukraina sõjaväe nõrgestamine. Võib-olla on see komponent nüüdseks isegi olulisem, sest sõjalise vastupanu mahasurumisega hakkama ei saadud, tsiviilelanike tapmisega saab aga läänelt jätkuvalt vajalikku tähelepanu.\n\nHaiglaid ja elumaju pommitades sunnib Venemaa esiteks võimalikult palju inimesi põgenema. Peame endale meelde tuletama, et see on avalikult välja hõigatud rahvuse hävitamise sõda, mille eesmärk on Ukraina riiklus hävitada ning neil aladel sisse seada Suur-Venemaa. Põgenemine võib olla paljudele Ukraina inimestele võimalus liikuda kõrgema elatustasemega majandusruumi, aga üsna sõja alguses sai inimesed aru, et Putin peabki sõda Ukraina rahva vastu.\n\nLääs tõrgub sõjaliselt sekkumast ja see tõrksus on üha ebaloomulikum, mõjub üha tehinglikumalt. Ka Eesti julgeolekupoliitilistes kuluaarides sosistatakse midagi \"üleeuroopalisest suurest sõjast\" või \"sõjast tuumariigiga\", arvamusliidrid käivad teleris rääkimas, kuidas lennukeelutsoon tähendaks vältimatult vajadust pommitada Venemaa lennuvälju ja Vene territooriumil asuvaid õhukaitsesüsteeme ja kuidas juhul, kui mõni Vene lennuk alla tulistatakse, eskaleeruks konflikt kontrollimatult. See on nonsenss.\n\nMa olen kakskümmend aastat kaitseministeeriumis töötanud ja sellest kolm aastat veetnud Balti kaitsekolledžis ja Ameerika Ühendriikide Maaväe Staabikolledžis erinevaid konflikte (sh võimalikku konflikti Venemaaga) uurides ja võin kinnitada, et kõik need jutud on asjatundmatud, kantud mitte teadmisest, vaid emotsioonist ja selleks emotsiooniks on arusaadavalt hirm.\n\nMa ei pane pahaks hirmukäitumist, pigem ärritaks mind, kui sõja ees ei tuntaks hirmu. Aga mulle ei meeldi, kui hirmuga hakkama saamise eesmärgil hakatakse omakorda hirmutama, rääkima sellest, kuidas Venemaa kohe vastab tuumalöögiga, kui lääs kasvõi humanitaareesmärgil ja väga piiratud jõu kasutamise reeglistikuga, mis Venemaale on teatavaks tehtud, sõjaliselt sekkuks.\n\nMeil pole endiselt adekvaatseid ja arusaadavaid vastuseid küsimusele, miks USA, NATO ega ÜRO ei võta kasutusele piiratud sõjalisi meetmeid Ukraina tsiviilelanike kaitseks. Mitte keegi Eestis ega läänes pole sellele küsimusele arusaadavalt vastanud. Vaikus on nii kõrvulukustav, et isegi Manchester City peatreener Pep Guardiola peab sellega põhitöö kõrvalt tegelema.\n\nJutud \"üleeuroopalisest sõjast\" ja \"tuumaohust\" ei kvalifitseeru vastuseks, sellise vastuse eest saaksin sõjakoolis \"kahe\", sest see ei põhine ei tuumaheidutuse teoorial ega sõjaliste konfliktide kogemusel.\n\n2015. aastal tulistas Türgi alla lennukeelutsooni rikkunud Venemaa lennuki. Kas sellele järgnes eskalatsioon? Ei järgnenud. Kas Venemaa tulistas vastu? Ei. Kas siis räägiti võimalikust eskalatsioonist regionaalseks konfliktiks või tuumasõjaks? Loomulikult mitte.\n\nMilles vahe oli? Ilmselt ei tundnud tol hetkel läänes keegi end nii süüdi ja hirmununa kui praegu. Joe Biden ütles kohe sõja esimesel päeval, et Ameerika Ühendriigid ei sekku, mis sest, et USA-l on lisaks Ühendkuningriigile NATO riikidest ainsana lepinguline kohustus (Budapesti memorandum 1994, millega Ukraina loobus tuumarelvast) Ukraina kaitsmiseks.\n\nNeed on ainsad kaks NATO riiki, mis peaksid tegelikult tegema märksa rohkem, kui praegu tehakse. Kes peaksid võtma sõjalisi riske, mida praegu ei suudeta võtta isegi Poola hävitajate Ukrainale kinkimise vahendajana.\n\nLennukeelutsooni ja humanitaarkoridoride sõjalise jõustamisega pole kuhugi jõutud, sest see on otse loomulikult vastik ja ebameeldiv teema. Kes ikka tahab oma riiki sõtta tõmmata.\n\n\"Ainsad, kes ei saa seda öelda, et las teine teeb, on USA ja Ühendkuningriik.\"\n\nSelles konfliktis domineeribki üsna lihtne mänguteoreetiline paratamatus: Venemaad on üks, lääs aga koosneb kümnetest valitsustest, kel igaühel on võimalus öelda, et las teine teeb. Ainsad, kes ei saa seda öelda, et las teine teeb, on USA ja Ühendkuningriik. Boris Johnsonil pole Londonis piisavat poliitilist pidamist ja ilmselt mitte ka isiklikku huvi muutuda oportunistist liidriks, Joe Biden aga, tundub üha enam, on sõlminud tehingu kui mitte Putiniga, siis iseendaga.\n\nKa Bideni tehing iseendaga tuleb vaidlustada. Me peame tegema ettepanekuid sõjalisteks meetmeteks, esitama küsimusi, mida Euroopa riigipeade asemel esitab USA-le ja NATO-le Pep Guardiola. Veel on see hetk, mil Venemaale saab anda signaali, et pikk inimsusevastane sõda Ukraina territooriumil, mis juba praegu omab genotsiidile omast jõu kasutamise reeglistikku, ei kavatse lääs niisama pealt vaadata.\n\nKui jõu kasutamise ettepanekuid ei menetleta, asenduvad need ühe teise ettepaneku menetlemisega: survega Kiievile iga hinna eest sõlmida Putiniga vaherahu, mis osutuks lihtsalt sobivaks hingetõmbepausiks hetkel vägesid täiendava Kremli jaoks ja annaks ühtlasi Kremlile loa pikaks süsteemseks sõjaliseks genotsiidiks Ukrainas. Kreml panustab selles konfliktis mitte tuumarelvadele, vaid lääne väsimisele sõjast ja põgenikest. Lääne väsimine ongi Kremli tegelik \"tuumarelv\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meil pole endiselt adekvaatseid ja arusaadavaid vastuseid küsimusele, miks USA, NATO ega ÜRO ei võta kasutusele piiratud sõjalisi meetmeid Ukraina tsiviilelanike kaitseks. Mitte keegi Eestis ega läänes pole sellele küsimusele arusaadavalt vastanud, kirjutab Meelis Oidsalu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 15: Sõda, õpetaja ja kool – kuidas lahendada tärkavaid konflikte?\n\n## Põhitekst:\n\nInfotund \"Sõda, õpetaja ja kool – kuidas lahendada tärkavaid konflikte?\" aitab Eesti tippekspertide toel lahti seletada infosõja alused, Ukraina sõjaga paralleelselt toimuva infosõja ning annab õpetajatele soovitusi, kuidas keerulist teemat õpilastele lahti seletada.\n\nAjakava\n\n15–15.03 kommunikatsiooniekspert Raul Rebase tervitus ja avasõnad\n\n15.03–15.07 haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Liina Põllu tervitus\n\n15.07–15.25 \"Kuidas infosõjas mitte petta saada?\", Raul Rebane\n\n15.25–15.55 \"Venemaa Föderatsiooni informatsioonilise mõjutustegevuse korraldus\", kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja kolonelleitnant Uku Arold\n\n15.55–16.20 \"Vaimse vastupanuvõime tugevdamine. Kuidas ennast ja teisi äreval ajal toetada?\", kliiniline psühholoog, peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa\n\n16.20–16.45 \"Koolikonfliktide eripära Ukraina sõja perioodil\", psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel\n\n16.45–17.10 \"Sotsiaalmeedia roll infosõjas - mida peaks tavakasutaja silmas pidama?\", Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel\n\n17.10–17.20 \"Kuidas saab rahvusraamatukogu õpetajale abiks olla?\", rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist Laura Annast\n\n17.20–17.30 Vastused küsimustele ja kokkuvõte, lõppsõna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina sõjaga seotud infosõda on hakanud tekitama vastuolusid ka koolides. Rahvusraamatukogu koostöös haridusministeeriumi, riigikantselei ning Euroopa Komisjoni esindusega Eestis korraldab reedel kell 15 õpetajatele suunatud infotunni \"Sõda, õpetaja ja kool – kuidas lahendada tärkavaid konflikte?\", mida saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKiiev: Venemaa luureagendid reedavad Ukrainas tšetšeeni sõdureid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vene sisejulgeolekuteenistus (FSB) edastab vaikselt informatsiooni tšetšeeni üksuste liikumise kohta,\" ütles Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovitš.\n\nEelmisel nädalal teatas Ukraina luure, et Volodomõr Zelenskit mõrvama saadetud tšetšeeni löögirühm likvideeriti. Väidetavalt aitasid Ukrainat selle käigus Venemaa luurajad, kes ei taha osaleda selles verises sõjas, teatas The Times.\n\nArestovitš väitis telekanalile Rada TV, et Venemaa luurajad proovivad nõrgestada Tšetšeenia presidenti Ramzan Kadõrovit.\n\nKadõrov valitseb Tšetšeeniat peaaegu iseseisvalt. Ametlikult on ta Kremlile lojaalne. Eelmisel nädalal lekkinud aruande kohaselt on Kadõrov nüüd vihane, et Vene luurajad võivad jagada tema sõdurite asukoha kohta informatsiooni, teatas The Times.\n\nAruande autor on väidetavalt FSB analüütik. Ta peab ebatõenäoliseks, et Moskva lekitab Ukrainale tšetšeeni võitlejate kohta informatsiooni. Autor märkis siiski, et see on ukrainlaste tõhus taktika lahkhelide külvamiseks.\n\nKadõrov väidab, et saatis riiki 10 000 sõdurit, sealhulgas kolm oma poega. Noorim neist on 14-aastane.\n\nKadõrov kutsus hiljuti Putinit üles loobuma igasugusest vaoshoitusest ja rünnakuid karmistama.\n\nAjaleht The Times suhtles sel nädalal inimestega Kiievi äärelinnades, kes ütlesid, et tšetšeeni sõdurid sundisid nad kodudest lahkuma. Väidetavalt mõrvavad tšetšeenid Kiievi äärelinnades tsiviilelanikke.\n\nTšetšeeni separatistid kuulutasid iseseisvuse välja 1991. aastal. See tõi kaasa kaks verist sõda. Endine separatist Kadõrov sai Tšetšeenia presidendiks 2007. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina presidendi nõuniku sõnul lekitavad Venemaa luureagendid Kiievile informatsiooni, mis on seotud Kremlile lojaalsete tšetšeeni võitlejate paiknemisega Ukraina territooriumil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit langes Indian Wellsi turniiril paarismängus konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nTund ja 44 minutit kestnud kohtumise võitsid ameeriklannad tulemusega 7:6 (11:9), 6:2.\n\nÜksikmängu turniiri alustab Kontaveit laupäeval, kui teises ringis läheb eestlanna vastamisi slovakitari Kristina Kucovaga (WTA 77.). Võidu korral mängib Kontaveit kolmandas ringis tšehhitari Marketa Vondroušovaga (WTA 33.) või poolatari Magdalena Frechiga (WTA 88.).\n\nKaia Kanepi mängib Eesti aja järgi ööl vastu laupäeva teises ringis Tokyo olümpiamängudel kulla võitnud Belinda Benciciga (WTA 25.). Kohtumise võitja läheb järgmises ringis vastamisi Elina Svitolina (WTA 18.) ja Harriett Darti (WTA 122.) vahelise vastasseisu võitjaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 5.) ja kasahh Jelena Rõbakina (WTA 20.) kaotasid Indian Wellsi naispaarismängu avaringis ameeriklannadele Alison Riske'ile (WTA 53.) ja Sofia Keninile (WTA 130.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Peterson: lennukeelutsoon ei ole asi iseeneses\n\n## Põhitekst:\n\nLääneriigid on siiani rakendanud järjest suuremaid majanduslikke sanktsioone Venemaa vastu ja tarninud Ukrainale relvastust. Päevakorda on tõusnud agressori peatamiseks lennukeelutsooni (no fly zone) kehtestamine Ukraina ja võib-olla ka seda ümbritsevate riikide õhuruumis.\n\nLennukeelutsooni kehtestamisega mõne teise riigi õhuruumis teatavad militaarjõud, et nad võivad hävitada kõik seal lendavad lennukid. Sisuliselt loob see eeldused võimalikke sõjaliste õhuoperatsioonide alustamiseks.\n\nTavaliselt võetakse see vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga, aga mitte alati. Suuremad lennukeelutsoonid on kehtestatud kaks korda Liibüas, Iraagis ja Bosnias, aga ka näiteks terroristide vastu Londoni kohal olümpiamängude ajal. Juhul kui lennukeelutsooni kehtestab näiteks praegu NATO või tema mõni liikmesriik, tähendab sisuliselt see NATO otsest sõjalist sekkumist ning võimalusena sõjatandri laienemist kaugelt üle Ukraina piiride.\n\nLennukeelutsooni kehtestamine Ukraina õhuruumis on üks vahend eesmärkide täitmiseks. Aga peamine eesmärk saab olla üksnes inimkannatusi ja rahvasterännet tekitava sõja lõpetamine Ukrainas.\n\n\"Siinkohal peame arvestama, et vastamisi seisavad tuumariigid, millel on tuumarelva võimekusega militaarlennukid.\"\n\nSõjaväejuhid peavad poliitikutele nõu andma, kas lennukeelutsooni kehtestamine ühe meetmena lõpetab sõja ja kas see võib viia sõja eskaleerumiseni NATO liikmesriikide õhuruumides, sealhulgas näiteks Eestis või mitte. Siinkohal peame arvestama, et vastamisi seisavad tuumariigid, millel on tuumarelva võimekusega militaarlennukid.\n\nMa oleksin lennukeelutsooni kehtestamisega esialgu ettevaatlik. Sõjaväejuhid peavad eelnevalt poliitikutele tõestama, kas nad on valmis efektiivseteks ja mastaapseteks õhulahinguteks, sealhulgas väljaspool Ukraina õhuruumi, kuhu võib lennukeelutsooni vastumeetmena kehtestada Venemaa.\n\nSõja algul oli Ukrainal endal kokku 98 hävituslennukit, 43 MIG 29 ning 55 SU tüüpi lennukit, lisaks umbes sada sõjahelikopterit. Venemaal oli seevastu hävituslennukeid üle 1500, sealjuures on Venemaa omad tunduvalt kaasaegsemad.\n\nNüüdseks on õhulahingutes mõlemad pooled kaotanud kümneid lennukeid, kusjuures täpsed arvud on teadmata. Aga näiteks USA-l on üle 13 000 sõjalise otstarbega lennukit, mis moodustab umbes 25 protsenti kogu maailma sõjalennukitest. Kui lahingutesse lülituvad ka NATO õhujõud, on Ukraina õhus ülekaal juba lääneriikide poolel.\n\nOluliseks tuleb pidada ka lääneriikide finantsilist suutlikkust. Kui näiteks Slovakkia, Poola ja Bulgaaria annaksid oma väidetavalt töökorras olevad 40 ühikut MIG-29 tasuta Ukrainale, soovivad nad USA-lt tasuta vastu vähemalt sama arv pruugitud hävituslennukeid F-16, mille hind võiks olla umbes kaks miljardit dollarit.\n\nLennukeelutsoon ei ole asi iseeneses. Oluline on, kui konkurentsivõimeliseks võiksid uued hävituslennukid osutuda ja milliseks võib kujuneda side maapealse militaartaristuga. Puruks on pommitatud mitmed tsiviil- ja sõjalennuväljad ja ei ole teada Ukraina lennujuhtimise suutlikkus, mistõttu uute hävituslennukite efektiivsus ei pruugi olla eriti kõrge.\n\nNiisama Ukraina taevas omavahel lahinguid pidada ei ole eriti otstarbekas. Pakun, et Ukraina sõjajõud vajavad pigem õhutõrjesüsteeme, et seista vastu Vene lennukite rünnakutele.\n\nLennukeelutsooni kehtestamine peab olema kiire ja ootamatu ning koheselt tuleb alustada operatsioonidega. Kui sõjajuhid arvavad, et see meede aitab kaasa sõja lõpetamisele Ukrainas, siis tuleb poliitikutel lennukeelutsoon Ukraina õhuruumis ka kehtestada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lennukeelutsoon ei ole asi iseeneses. Oluline on, kui konkurentsivõimeliseks võiksid uued hävituslennukid osutuda ja milliseks võib kujuneda side maapealse militaartaristuga, kirjutab Toomas Peterson.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLexsoul Dancemachine avaldas loo \"I Don't Mind\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoo sõnade ja muusika autorit Robert Linnat inspireeris \"I Don't Mindi\" kirjutama Vihasoo rahvamaja vana aula. \"Minu maakodu läheduses asuvas rahvamajas olid mõned pillid püsti. Sättisin ka mikrofonid üles ning hakkasin otsast tulema. Mängisin Curtis Mayfield'i vaibiga trummibiidi sisse. Ülejäänu mõtlesin käigupealt juurde,\" sõnas ta.\n\n\"Laulu saab mõtestada nii publiku kui ka oma kallima kontekstis. Demo sündis koroonapandeemia ajal, kui esinemised olid keelatud. Tundsin, et ei saa võtta iseenesest mõistetavalt võimalust inimestele esineda või ka seda, et minu kõrval on nii armas pere,\" sõnas Linna.\n\n2021. aastal pälvis Lexsoul Dancemachine Eesti Muusikaauhindadel aasta ansambli tiitli. Lisaks on Lexsoul'i muusikat on mängitud nii BBC Radio 6 kui ka BBC Radio 2 kanalites. Bändi kuuluvad Robert Linna vokaalil ja perkussioonidel, Martin Laksberg basskitarril, Jürgen Kütner kitarril, Kristen Kütner kitarril, Joonas Mattias Sarapuu klahvpillidel ning Caspar Salo löökpillidel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel Lexsoul Dancemachine andis plaadifirma Golden Rules alt välja singli \"I Don't Mind\". Värske lugu jõuab plaadifirma kogumikule \"The Originals 2\", mis ilmub tänavu oktoobris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes kerkis kütuse hind üle 2,5 euro\n\n## Põhitekst:\n\nSoome rahvusringhääling Yle kirjutab, et valulävi on ületatud ja veokijuhid on hädas.\n\nEile pärastlõunal oli Soomes kõige kõrgem kütuse liitrihind 2,58 eurot. Diislikütuse keskmine hind oli 2,22 eurot, 95-oktaanisel bensiinil 2,2 eurot ja 98-oktaanisel bensiinil 2,29 eurot liitri eest. Alates veebruarist on diislikütuse keskmine hind kerkinud 40 senti.\n\nSamas juhitakse tähelepanu, et hinnad muutuvad pidevalt ja tanklaketid muudavaid neid sageli, vahel ka mitu korda päevas.\n\nKütusehindade kiire tõus on pannud keerulisse seisu transpordisektori.\n\n\"Olukord on dramaatiline. Me ei ole kunagi varem midagi sellist näinud. Sõidame kahjumiga,\" ütles Soome logistikasektori esindusorganisatsiooni SKAL tegevjuht Anssi Kujala.\n\nEriti raske on veokijuhtidele diislikütuse hinnatõus, sest täislastiga suured veoautod võtavad 60-70 liitrit diislikütust 100 kilomeetri kohta. Talvel veelgi rohkem, märkis Kujala.\n\nSoomes on tüüpiline transpordiettevõte väike perefirma, kes tegutseb 1-3 veokiga.\n\nKujala hinnangul peaks valitsus praeguses olukorras vähendama või sootuks peatama veofirmade kohustuse segada biokütust tavakütuse sekka, selleks et hinnatõusu ettevõtetele leevendada.\n\n\"Selle muudatuse mõju on raske täpselt hinnata, kuid see võiks olla umbes 30 senti liitri kohta,\" märkis Kujala.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates veebruarist on kütuse hinnad Soomes tõusnud 25-40 senti liitri kohta, mõnel pool on hind kerkinud üle 2,5 euro. Transporditööstus soovib ajutiselt biokütuse segamise kohustuse peatamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIvar Juhkam: seiskem Putini, mitte Vene noorsoo vastu\n\n## Põhitekst:\n\n7. märtsil otsustas Tartu Ülikooli senat, et sel aastal ei võeta bakalaureuse- ja magistriõppesse uusi üliõpilasi Venemaalt ja Valgevenest. Samalaadset otsust kaaluvad ka Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool ning otsusesse suhtub toetavalt ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna.\n\nNagu Kersna ka ise ühes oma hiljutises Facebooki-postituses tunnistanud, mõjutavad taolised (minu hinnangul läbimõtlematud) sanktsioonid ka Venemaa tavakodanikke, kes käesolevat agressiooni heaks ei kiida.\n\nOn selge, et Venemaa rünnakule, mis eirab nii üldinimlikke väärtusi kui ka kõiki rahvusvahelise õiguse norme, on vajalik vastu seista. Samuti on vaja vastu seista Venemaa liitlaste (Valgevene, Süüria jt) toetusele agressiooni suhtes, toimugu sõjakuritegude toetamine siis aktiivsemalt, näiteks vägede saatmise näol, või passiivsemalt, näiteks vallutussõda õigustades.\n\nAgressiooni vastu on astunud paljud riigid ja organisatsioonid, aidates Ukrainast põgenevaid tsiviilisikud, kes on sattunud Putini vägede elajaliku rünnaku alla, saates sinna humanitaarabi või aidates Ukrainat muul moel. Ukrainat on vastavalt oma võimalustele toetanud ka paljud tavalised eestimaalased, kes on annetanud ukrainlaste toetuseks raha, kes asju. Paljud on seisnud koos kaasmaalastega mõnel toetusmeeleavaldusel, näitamaks solidaarsust.\n\nPaljud riigid on rakendanud Putini režiimi suhtes abinõudena ka nii majanduse kui ka riigijuhtide vastu suunatuid sanktsioone.\n\nSanktsioonid Putini režiimi vastu on kahtlemata põhjendatud ja isegi hädavajalikud, kuid paraku pean Tartu Ülikooli senati otsust läbimõtlematuks ning kutsun üles Tartu Ülikooli käesolevast otsusest loobuma ning Tallinna Ülikooli ning teisi kõrgkoole mitte säärast läbimõtlematut otsust vastu võtma.\n\nNagu on tunnistanud nii Liina Kersna kui ka Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, mõjutab see otsus ka noori, kes Putinit ei toeta. Veelgi enam, Valk tunnistab ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, et \"ilmselt enamik neist umbes 70–80 üliõpilasest, kes Venemaalt või Valgevenest igal aastal ülikooli õppima tulevad, on pigem läänemeelsed. Tõenäoliselt oleks see nii ka sel aastal\".\n\n\"Tartusse tulevad pigem need Venemaa noored, kes hindavad lääne haridust ja kes soovivad elada vabal maal.\"\n\nSeega tunnistavad ka otsuse toetajad, et otsus puudutab pigem läänemeelseid noori. Mõju režiimimeelsetele on minimaalne, lausa olematu. Putini režiimi toetav Vene eliit eelistab Tartule Lääne-Euroopa ning USA ülikoole ning isiklikult pole ma Taaralinnas ühtegi oligarhi poega või tütart kohanud. Tartusse tulevad pigem need Venemaa noored, kes hindavad lääne haridust ja kes soovivad elada vabal maal.\n\nAune Valk mainib, et \"Julgeolekuolukord Euroopas on põhjalikult muutunud. Ülikool ei suuda kontrollida ega saa oma otsustes arvesse võtta üliõpilaskandidaatide meelsust\" ning et \"Me ei saa olla veendunud, et nende riikide võimud ei kasuta ära võimalust saata siia õppima inimesi, kelle eesmärk on kasutada Eestis viibimist millekski muuks kui vaba akadeemilise hariduse omandamiseks.\"\n\nSiinkohal tahaks küsida, kuidas garanteeritakse, et Eesti Vabariigi kodanikest üliõpilased, kes ülikooli vastu võetakse, eestimeelsed ja lojaalsed on? Eesti pass ega eesti päritolu ei taga veel patriotismi ning arvamus, et teatavate riikide kodanikke mitte vastu võttes saab ülikoolist režiimimeelsed eemal hoitud, on naeruväärne.\n\nLeidub Vene ja Valgevene kodanikke, kes sooviksid tulla Eestisse, et saada elada vabas ühiskonnas ja leidub ka eestlasi, kes soovivad näha võimul kõva käega \"isakest\". Seega leian, et Tartu Ülikooli senati otsus on oma olemuselt ebaõiglane ja loodan, et ülikooli juhtkonnal jätkub tervet mõistust ja tarkust, et otsus üle vaadata ning kehtestada edaspidi meetmeid, mis on sihitud Putini ja tema kaaskondlaste, mitte tavaliste Vene ja Valgevene noorte vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Loodan, et Tartu Ülikooli juhtkonnal jätkub tarkust, et kehtestada edaspidi meetmeid, mis on sihitud Vladimir Putini ja tema kaaskondlaste, mitte tavaliste Vene ja Valgevene noorte vastu, kirjutab Ivar Juhkam.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 14: Ukraina põgenike haridustee jätkamise võimalused Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nPressikonverentsil esinevad ministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht, Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Karmen Maikalu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridus- ja teadusministeerium korraldab reedel pressikonverentsi, kus annab ülevaate Ukrainast saabunud laste ja noorte haridustee jätkamise võimalustest Eestis. Kell 14 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOperatsioonil käinud Heina hooaeg võib lõppenud olla\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pärast käeoperatsioonil käimist jääb Arsenalist laenul olev Karl Hein eeldatavasti hooaja viimasest üheteistkümnest mängust eemale. Lisaks on vigastustega kimpus olnud noor islandlane Jökull Andresson, seega tõime klubisse Örjan Nylandi, kes pakub konkurentsi Luke Southwoodile,\" kirjutas Reading oma koduleheküljel, vahendab Soccernet.ee.\n\nHein liitus jaanuaris Readinguga laenulepingu alusel ning võttis seejärel osa viiest Inglismaa esiliiga kohtumisest. Kaks nädalat tagasi sai Hein õnnetul kombel vigastada, kui ta kukkus oma kodus ja vigastas kätt. Esialgu eeldati, et eestlane jääb neljaks kuni kaheksaks nädalaks palliplatsilt eemale, ent Readingu hinnangul võib Heina vigastuspaus pikeneda kuni mai alguseni.\n\nHeina vigastuse tõttu palkas Reading norralasest väravavahi Örjan Nylandi, kes on varasemalt mänginud Inglismaal Bournemouthi, Norwich City ja Aston Villa ridades. Norra rahvuskoondist on Nyland esindanud 33 korral.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise esiväravavahi Karl Jakob Heina koduklubi Reading teatas neljapäeval, et palkas norralasest väravavahi Örjan Nylandi. Ühtlasi avaldas Reading, et operatsioonil käinud Heina jaoks võib käimasolev hooaeg läbi olla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLääs plaanib saata Ukrainale nõukaaegseid õhutõrjesüsteeme\n\n## Põhitekst:\n\nPärast Poola ebaõnnestunud katset leppida USA-ga kokku Ukrainasse hävitajate saatmises, teatas Pentagon kolmapäeval, et otsib teisi võimalusi Ukraina kaitse tugevdamiseks, täpsustama milliseid.\n\nÜks kaitseministeeriumi ametnik ütles ajalehele The Wall Street Journal, et USA üritab praegu kindlaks teha, millist tüüpi õhukaitsesüteemid aitaksid kõige rohkem. Tema sõnul on parim valik Nõukogude Liidus loodud mobiilsed süsteemid, sest nende puhul vajavad ukrainlased vähem väljaõpet.\n\n\"Me usume, et parim viis Ukraina kaitsevõime toetamiseks on anda neile relvi ja süsteeme, mida nad kõige rohkem vajavad, et Vene vägesid võita, eelkõige tanki- ja õhutõrjeks,\" ütles kolmapäeval Pentagoni kõneisik John Kirby. USA sõjavägi pidas tema sõnul Poola ettepanekut anda nende sovetiaegsed lennukid Ukrainale liiga riskantseks.\n\nAjalehega rääkinud Pentagoni ametniku sõnul otsib USA võimalusi viia Ukrainasse õhutõrjesüsteeme endistest idabloki riikidest, kes on praegu ka NATO liikmed.\n\nUSA kaitseministeeriumi hinnangul oleks neist Vene lennukite vastu rohkem kasu kui uutest lennukitest.\n\nKõne all olevad maa-õhk tüüpi raketisüsteemid on keerulisemad kui seni NATO liikmetelt Ukrainasse saadetud õlalt lastavad infrapunaraketid.\n\nS-300 raketisüsteemi hakkas algselt tootma Nõukogude Liit ja hiljem Venemaa. See suudab tabada kõrgel lendavaid lennukeid ning veel mõne aasta eest oli tegu tipptasemel süsteemiga. S-300 ehitati erakordselt liikuvaks, nii et sellega saab rünnaku järel kiirelt ümber paikneda, et vältida vasturünnakut.\n\nUkrainal on mõned S-300 süsteemid oma varustuses olemas ning neid on praeguses sõjas Vene lennukite ja rakettide vastu kasutatud.\n\nLääne ametnikud ei ole öelnud, kust nad Ukrainale S-300 süsteemid leiaksid, kuid kolmel NATO riigil - Bulgaarial, Kreekal ja Slovakkial - on need olemas. Nende riikide saatkonnad Washingtonis ei vastanud kohe The Wall Street Journali kommentaaripalvele.\n\nÜhe Euroopa diplomaadi hinnangul oleks sovetiaegseid süsteeme kõige lihtsam Ukraina sõjaväkke integreerida ning need saaks kiirelt ja tõhusalt kasutusele võtta. Ta pani ette, et Ukrainale kõige lähemal asuvad riigid, kel on need süsteemid olemas, võiksid need Kiievile anda, eeldusel, et teised liitlased asendavad need võrreldavate süsteemidega.\n\nUSA ja teised NATO liikmed on olnud hädas Ukraina sõjaväe aitamisega, vältides samas ukrainlaste soovitud meetemete kasutuselevõttu, nagu lennukeelutsooni kehtestamist Ukraina kohal.\n\nPentagon on mitmel korral teatanud, et Venemaa ei ole saavutanud Ukrainas kontrolli õhuruumi üle, sest Ukraina õhutõrje ja suurem osa õhujõududest on jäänud rünnakutest puutumata.\n\nPentagon ei ole seni soovinud ametlikult kommenteerida, mis sorti õhutõrjesüsteeme Ukrainale pakutakse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ja Euroopa ametnike teatel otsib USA kaitseministeerium viise, kuidas tugevdada Ukraina õhukaitset ja üks võimalus on saata neile Nõukogude Liidus loodud õhutõrjeseadmeid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jaanuari kaubavahetus kasvas üle kolmandiku\n\n## Põhitekst:\n\nEesti eksportis kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi ja importis ligi 1,8 miljardi euro eest, teatas statistikaamet.\n\nKaubavahetuse puudujääk oli 178 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta jaanuariga võrreldes 62 miljoni euro võrra.\n\nStatistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et jaanuari kaubavahetust mõjutas nii eelmise aasta sama kuu madal võrdlusbaas kui ka tooraine hinnatõus. \"Ennekõike mõjutas hindade kallinemine mineraalsete kütuste ja elektrienergia kaubavahetust. Mineraalsete kütuste ja elektrienergia osatähtsus kogu ekspordist moodustas selle aasta jaanuaris 19 ja impordist 20 protsenti,\" lisas Puura.\n\nEesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi peamiselt maagaasi, mootorite ja laadurite osasid, Lätti elektrienergiat ning sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid, kokkupandavaid puitehitisi ja puitgraanuleid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Leetu. Lätti ja Soome eksporditi enam elektrienergiat ning Leetu transpordivahendeid.\n\nReeksport Eestist kasvas 49 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga 29 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu söödaodra, töödeldud kütuste ning vanametalli eksport.\n\nKaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Lätist ning sissevedu suurenes enim Soomest, Venemaalt ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja diislikütust, Venemaalt lämmastikväetist ja töötlemiseks mineraalkütuseid ning Leedust diislikütust ja lennukikütust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kaupade eksport jaanuaris kasvas võrreldes 2021. aasta sama kuuga 35 ning import 36 protsenti. Kaubavahetuse kasvu mõjutas oluliselt mineraalsete kütuste ning elektrienergia ekspordi ja impordi suurenemine ning hinnatõus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTöötute arv vähenes aastases võrdluses 12 000 inimese võrra\n\n## Põhitekst:\n\nTöötukassa poolt sotsiaalministeeriumile esitatud andmetest selgub, et arvuliselt vähenes töötute arv enim Harjumaal, kus veebruaris 2022 oli 5557 registreeritud töötut vähem kui aasta eest. Sellest Tallinna osakaal oli 4393.\n\nTeisel kohal arvuliselt vähenemiselt oli Ida-Virumaa, kus registreeritud töötute arv langes aastases võrdluses 2244 inimese võrra.\n\nÜle 1000 töötu (täpsemalt 1073) oli vähem ka Pärnumaal.\n\nProtsentuaalselt vähenes registreeritud töötute arv enim Hiiumaal (38,5 protsenti), Pärnumaal (27,2 protsenti) ja Ida-Virumaal (26,4) protsenti.\n\nVõrreldes tänavu jaanuariga oli veebruaris üle Eesti registreeritud töötuid vähem 220 ehk 0,5 protsenti.\n\nVabu ametikohti oli jätkuvalt üle 10 000\n\nStatistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 103 vaba ametikohta, mis on 28 protsenti rohkem kui 2020. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligi 7500 inimest.\n\nMöödunud aastal oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv ligi 615 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel.\n\nVabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,8 protsenti ja neid oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1669), töötleva tööstuse (1638) ning hariduse (1365) tegevusaladel.\n\nVabad töökohad. Autor/allikas: Statistikaamet\n\nStatistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul olid kõikidest vabadest ametikohtadest 35 protsenti avalikus sektoris.\n\n\"Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse valdkondades ning madalaim põllumajanduses ja mäetööstuses,\" lisas ta.\n\nEnamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (81 protsenti), sealhulgas Tallinnas (70 protsenti). Järgnesid Tartu (5,7 protsenti) ja Pärnu maakonnad (3,8 protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Lääne maakondades ning madalaim Põlva- ja Hiiumaal.\n\nNeljandas kvartalis võeti tööle 40 540 ja töölt lahkus 49 469 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk nn tööjõu käive suurenes 2020. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 protsenti.\n\n\"Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 7396 töötajat ja see moodustas 15 protsenti kõigist töölt lahkunutest,\" lisas Tarkiainen.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu veebruaris oli registreerituid töötuid Eestis 44 801, mida on 12 051 inimese võrra ehk 21,1 protsenti vähem kui 2021. aasta veebruaris. Võrreldes jaanuariga kahanes töötute arv 0,5 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Black Keys avaldas uue loo \"Wild Child\"\n\n## Põhitekst:\n\nThe Black Keys on tänaseks avaldanud kümme albumit, järjekorras 11. kauamängiv \"Dropout Boogie\" ilmub 13. mail. Uue albumil löövad teiste hulgas kaasa Billy F. Gibbons (ZZ Top), Gret Cartwright (Reigning Sound) ja Angelo Petraglia (Kings of Leon).\n\nAnsambel The Black Keys alustas tegevust 2001. aastal, nende esimene album \"The Big Come Up\" ilmus 2002. aastal. Nad on võitnud kokku viis Grammy't ning ühe Briti muusikaauhinna.\n\nKuula lugu \"Wild Child\":\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel The Black Keys andis välja singli \"Wild Child\", mis pärineb nende peagi ilmuvalt albumilt \"Dropout Boogie\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKadri Liik: rahukokkulepe saab sündida, kui lahinguväljal on selgus\n\n## Põhitekst:\n\nLiik tõdes, et nii nagu Venemaa ja Ukraina välisministrite neljapäeval toimunud kohtumine näitas, positsioonid on üksteisest väga kaugel, Venemaa nõudmistes on vaid üksikuid punkte, mis võiksid Ukrainale sobida nagu näiteks neutraalsus. \"Oma territooriumi osadest Ukraina ei loobu,\" lisas Liik.\n\n\"Kuni kaalud pole ühele või teisele poolele otsustavalt kaldunud, seni rahu ei teki,\" ütles Liik.\n\nVenemaa jutud keemiarelvast Ukrainas on Liigi sõnul Mariupoli sünnitusmajale antud õhulöögi häbi varjamiseks kasutatav vale.\n\n\"Venemaal on Ukrainas see probleem, et sõjalised meetmed ja poliitilised eesmärgid lähevad lahku,\" rääkis Liik. \"Kui Venemaa sõdib nii nagu praegu, siis Ukrainaga kunagi mingit suhet ei teki.\"\n\nVenemaa ekspertide klass ja eliit saavad sellest kindlasti aru, küsimus on Putinis, lisas Liik.\n\n\"Putin tahab luua Ukrainas olukorda, mida oleks võimatu hiljem tagasi pöörata,\" oletas Liik. \"Tahab riigi teha tükkideks, jätta väikese nominaalselt iseseisva igasuguste piirangute all elava Ukraina lääne poole.\"\n\nEesti julgeoleku kohta märkis Liik, et ta ei jaga jätkuvalt arvamust, nagu võiks Eesti Putinile olla omaette eesmärk.\n\n\"Oht Eestile on suurenenud seetõttu, et sõda toob kaasa omi vajadusi, näiteks Poolale. Kui Venemaa prooviks Ukraina läänepiiri sulgeda, siis see viiks nad otse Poola külje alla. Ette planeerimata eskalatsiooni ohtu on palju,\" ütles ta.\n\nTeine oht on Liigi hinnangul Venemaa mõjusfääride keskne maailmapilt: \"Seal oleme meie USA mõjusfääris. Kui Venemaa tahab USA-le või NATO-le haiget teha, siis siin on selleks üks võimalus.\"\n\nLiik märkis, et USA president Joe Biden on samas selgelt märku andnud, et USA Venemaaga Ukraina pärast sõtta ei lähe. Biden keeldus lennukeelutsoonist, Ukrainale Poola lennukite tarnimisest, seda punast liini Biden hoiab väga kindlalt, ütles ta.\n\n\"Samas jutu, et lääs meid Venemaale maha müüb, võime täielikult unustada,\" lisas Liik. \"Tahe Eestit kaitsta on NATO-s olemas.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina sõjas saab rahukokkulepe sündida siis, kui on lahinguväljal selgeks võideldud, kelle tingimustel see leping tehakse, hindas Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemekspert Kadri Liik Vikerraadio hommikusaatele antud intervjuus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna lasteaiad on valmis vastu võtma üle tuhande Ukraina lapse\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles ERR-ile, et Tallinna linn saab kohe pakkuda kohti rohkem kui tuhandele ukraina lapsele: \"Tallinnas on täna umbes 1040 kohta erinevates rühmades, erinevas vanuses lastele ja kindlasti on see ressurss, mida me saame täna ja kohe pakkuda, lisaks sellele, kui neid saabub rohkem, tuleb leida uusi lahendusi.\"\n\nPajula selgitas, et Ukraina lapsi võetakse lasteaedadesse täpselt samadel alustel kui kohalikke lapsi.\n\n\"Kõik me töötame olemasolevate seaduste raamides ja täna on kehtestatud lasteaedades nii osalustasu suurused kui toidupäeva maksumuse suurused ja kõik meie inimesed maksavad neid tasusid ja ka neil tuleb neid tasusid siis vastavalt maksta,\" lisas Pajula.\n\nPajula lisas, et ka pädevate lasteaiaõpetajate puudust pole, hoolimata sellest, et paljud Ukraina lapsed ei oska vene keelt, rääkimata eesti keelest\n\n\"Täna on Tallinna haridusasutustes väga erinevatest rahvustest lapsi, olgu nendeks siis indoneeslased, süürlased või mis iganes muust rahvusest lapsi ja kõik nad on integreeritud nendesse rühmadesse või haridusasutustesse,\" rääkis Pajula. \"Oleme me üks osa suurest Euroopast ja meil on see võimekus olemas.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina põgenikest umbes 40 protsenti moodustavad lapsed, kellest paljud on lasteaiaealised. Kui laste vanemad saavad Eestis ajutise elamisloa, siis laieneb neile ka õigus saada lasteaiakoht, millest üle tuhande saaks pakkuda Tallinna linn.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta hind võttis suuna alla, aktsiaturud languses\n\n## Põhitekst:\n\nWTI toornafta hind langes 0,4 protseni 105,6 dollarile barrelist, Brenti toornafta hind langes ühe protsendi ja selle barrel maksis 108,15 dollarit.\n\nUSA inflatsioon jõudis veebruaris viimase 40 aasta kõrgeima tasemeni, analüütikute hinnangul kergitab Venemaa sõda Ukraina vastu inflatsiooni kõikjal maailmas ning see omakorda lükkab üles nafta ja teiste varade hinnad.\n\nÜhendriikides vedasid hinnatõusu kütuse, toidu ja majapidamiskulude kasv.\n\nUSA tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris aastases võrdluses 7,9 protsenti. Võrreldes jaanuariga oli hinnakasv 0,8 protsenti.\n\nAktsiaturud reageerisid hinnatõusule langusega. Dow Jonesi indeks kukkus 0,3 protsenti, S&P 500 indeks langes 0,4 protseni ja Nasdaq 1 protsendi.\n\nAnalüütikute hinnangul tähendab kiire hinnatõus, et USA keskpank ehk Föderaalreserv peab hakkama kiiresti intressimäärasid tõstma.\n\nGoldman Sachs vähendas oma hinnangut USA majanduskasvule selleks aastaks varasemalt kahelt protsendilt 1,75 protsendile, arvestades kõrgemaid naftahindu ja muid kasvu pidurdavaid tegureid, mis tulenevad Ukraina sõjast.\n\nAasia aktsiad jätkasid ülemaailmset langust, millele avaldasid mõju nii interssimäärade hüppelise kasvu ootus kui ka Ukraina sõda.\n\nJaapani Nikkei indeks kaotas 2,4 protseti ning Hongkongi Hang Sengi indeks kolm protsenti. Lõuna-Korea Kospi indeks langes 0,89 protseni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kõrge inflatsiooni ja Ukraina sõja mõjul langesid nii USA kui ka Aasia aktsiaturud ning ka nafta odavnes mõnevõrra.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSaadik: loodan, et soomlased mõistavad, et NATO-ga liitumiseks aega napib\n\n## Põhitekst:\n\nSoome on langenud paradoksaalsesse lõksu. Kui julgeolekuolukord on rahulik, siis ei peeta NATO vihmavarju vajalikuks ja see teema on laualt maas. Kui olukord on pinev, siis kardetakse, et NATO-sse astumine eskaleerib suhteid Venemaaga. Õiget hetke ju ei tulegi?\n\nTe võtsite praegu kokku ühte lausesse nende soomlaste kriitika, kes on leidnud, et Soome oleks pidanud astuma NATO-sse juba üleeile.\n\nSoomes on Venemaa kallaletung ja sõda Ukrainas toonud kaasa suurema šoki kui Eestis. Eesti on lihtsalt vaadanud Venemaad aastaid teise pilguga.\n\nSoome arendas alles mõned nädalad tagasi Venemaaga heanaaberlikke suhteid ja majanduslikku läbikäimist. Praegu on ka majandussuhted Venemaaga muutunud ka Soomes toksiliseks teemaks.\n\nÜleeile ütles Rootsi peaminister Magdalena Andersson, et praegu pole hea aeg NATO-sse astuda, seda kordas ka äsja Washingtonis visiidil käinud Soome kaitseminister Antti Kaikkonen. Ka Soome parlamendi spiiker Matti Vanhanen ütles midagi sellist, et Soome ei saa oma nahka päästa nii, et lõkkesse visatakse bensiini juurde.\n\nAga poliitiline olukord on väga dünaamiline. Sellega on kõik nõus, et Euroopa julgeolekuolukord on radikaalselt muutunud.\n\nSoome julgeolekupoliitika alusdokumendis on kirjas, et Soome jätab endale õiguse vajadusel NATO liikmelisust taotleda. Kui julgeolekuolukord radikaalselt muutub, siis vaadatakse see otsus üle reaalajas. Praegu ongi käes see reaalaeg kus neid otsuseid üle vaadatakse.\n\nJuba lähinädalatel esitatakse valitsuse poolt parlamendile raport, mis käsitleb ka NATO-ga liitumist, Soome tavapärast põhjalikkust ja põhjamaist konsensuse otsimist arvestades on tegemist üsna kiire protsessiga. Mingi selgus võiks suve alguseks olla, millised muutused Soome välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ees ootavad. Praegu on aga juba kindel, et kaitse-eelarvet suurendatakse, sellest on rääkinud ka Soome peaminister Sanna Marin.\n\nSoome ja Rootsi on aastaid ajanud sama juttu, et NATO otsust proovitakse teha koos ja üksteisega konsulteerides. Praegu on aga Soome arutelud jõudnud oluliselt kaugemale aga eks Stockholm saab arvestada, et Venemaa ja Rootsi vahel on Soome. Soomlased tunnevad, et neil on selle aruteluga kiirem kui Rootsil.\n\nLisaks on NATO küsimus ka valitsuse jätkamise küsimus. Ainsana on selgelt NATO-ga liitumise vastu vasakerakonna pooldajad ja selle erakonna esindajad on rõhutanud, et NATO-sse astumine on nende jaoks niinimetatud künnise küsimus, nad ei saa enam siis valitsusliidu jätkata või tuleb neil seisukohti muuta. Soome poliitikas toimub praegu iga päev terve kuu jagu sündmusi.\n\nPresident Sauli Niinistö käis reedel visiidil Valges Majas ja nüüd oli ka Washingtonis kaitseminister. Mida ameeriklastelt küsiti? Mingis vormis tahetakse saada turvatagatisi, sest liitumisavalduse järgselt käivitub kõigepealt pikaajaline ratifitseerimisprotsess liikmesriikides ja NATO artikkel 5 ei laiene automaatselt Soomele?\n\nSeda muret on Soome julgeolekueksperdid esile tõstnud. Kaitseminister Kaikkose visiit oli küll varem kokku lepitud ja see puudutas USA hävitajate F-35 ostmist. Aga kindlasti räägiti ka olukorrast Ukrainas.\n\nSoome presidendi selgitused visiidist pole avalikkusele väga selget pilti andnud. Soome suursaadik USA-s andis intervjuu ajalehele Helsingin Sanomat, kus ta ütles, et tema küll ei tea, millised võiksid olla need juriidilised julgeolekutagatised.\n\nKõige selgemalt väljendas Sauli Niinistö oma arvamust Fox Newsile antud intervjuus, kus ta ütles et Soome rahva seisukoht NATO-sse astumise suhtes on muutunud ja otsust kaalutakse põhjalikult ja mitte viivitades. See on muutunud omamoodi mantraks, kui juttu tuleb uuest julgeolekuolukorrast.\n\nMis puudutab NATO liikmesriikide parlamentide ratifitseerimistempot, siis me ei pea praegu arvestama tavalise ajakuluga, sündmused arenevad niivõrd kiiresti. Näiteks Saksmaa välispoliitikas toimusid ühe nädalavahetusega suuremad muutused kui terve viimase 30 aasta jooksul. Eesti sai Praha tippkohtumiselt kutse NATO-ga liitumiseks novembris 2002 ja liitusime poolteist aastat hiljem. Kuna praegu on Euroopas sõda, siis toimub ratifitseerimisprotsess ka oluliselt kiiremini.\n\nMinu meelest iseloomustas väga hästi Soome olukorda Helsingin Sanomate karikatuur katkisest taburetist. Soome julgeolekupoliitika aluseks on olnud neli jalga: tugev kaitsevõime, kuulumine Euroopa Liitu, head suhted Venemaaga ja reeglitel põhinev maailmakorraldus. Head suhted Venemaaga on katki. Ja kindlatel reeglitel põhinev maailmakorraldus ka enam ei toimi olukorras, kus pommitatakse lastehaiglaid, Vene väed rüüstavad ja vägistavad Ukrainas.\n\nKindlasti peavad nad otsuseid tegema ja ma loodan, et soomlased saavad aru, et aega on küllaltki vähe. Võimaluste aken ühel hetkel avaneb ja ühel hetkel läheb see kinni ja ei tea kui kauaks ajaks. Kui seda võimaluste akent ära ei kasutata, siis jäädaksegi väljapoole.\n\nBalti riikide jaoks avanes võimaluste aken eelmise süsteemse šoki järel pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA-s. See muutis maailmakorda ja nägemust rahvusvahelistest suhetest.\n\nNüüd on käes uus šokk ja vapustus, mis toob kaasa tektoonilised muutused Euroopas ja kogu maailmas. Kui aga kuum laava oma liikumise lõpetab, siis tekib uus geopoliitiline olukord ja realiteet.\n\nEesti saab nüüd küll öelda, et jumal tänatud et oleme NATO liige. Me näeme Ukrainas, milliseid riske kannab olukord, kus Venemaa naaberriik ei kuulu NATO-sse. Eks sama küsimus vaevab ka Soome välis- ja julgeolekupoliitika otsuste tegijaid.\n\nSoomes on arutatud ka rahvahääletuse vajalikkuse üle. Sauli Niinistö ütles pressikonverentsil, et vaja on põhjalikku arutelu, mis sarnaneks peaaegu referendumiga. Aga rahvahääletuse eelne aeg annab ju suurepärase võimaluse infomanipulaatoritele, Vene trollivabrikud hakkavad tööle täistuuridel. Savonlinna lähedal GPS-signaali kadumine oli esimene avapauk, millega tuletakse soomlastele meelde, et Venemaa nalja ei mõista?\n\nNiinistö ütles, et vaja on laiaulatuslikku rahvaküsitlust, mis selgitaks välja rahva arvamuse, on oluline, et kaotaja pool tunnistaks tulemust.\n\nKui Niinistö kandideeris esimest korda presidendiks, siis ta ütles, et NATO-sse astumine vajab referendumi korraldamist. Mulle tundub, et Soome otsuse tegijad saavad aru, et hübriidrünnaku oht rahvahääletuse puhul on suur ning rahvahääletust nagu Euroopa Liitu astumiseks korraldati, seekord ei tehta.\n\nSoome põhiseadus ei nõua NATO-sse astumiseks rahvahääletust, selles on juristid ühel nõul. Küll vaieldakse selle üle, kas parlamendis piisab häälteenamusest või poolthääli on vaja kahe kolmandiku ulatuses. Selle peab otsustama parlamendi põhiseaduskomisjon, mis on väga mõjukas organ, seda me oleme näinud koroonapiirangute kehtestamise ajal. Nad on vajadusel ka valitsuse seisukohtadele vastu astunud.\n\nJa ma rõhutan, et otsust oodatakse presidendilt koos valitsusega, sest põhiseaduse järgi juhtub Soome välispoliitikat just president, koostöös valitsusega. Ja presidendilt oodatakse praegu suuna ja tooni andmist.\n\nSoome peaminister Sanna Marinilt me tooniandmist vist ei kuule. Tsiteerin tema üleeilset avaldust: \"Võimalik, et selline päev võib tulla, kui ma teatan oma seisukoha NATO-sse astumise osas. See arutelu, mis meil ees seisab, mõjutab kindlasti ka minu suhtumist.\" Mina ajakirjanikuna saan erinevalt teist öelda, et see on ikka uskumatu. Peaministril puudub seisukoht küsimuses, mida on aastakümneid juba arutatud? Ta ei saanud peaministriks kümme minutit tagasi?\n\nEesti ja Soome poliitiline kultuur on erinevad.\n\nSoome peaminister on korduvalt väljendanud aruteludes seisukohta, et ta esindab terve valitsuse arusaama. Kui valitsuses on lahkarvamused, siis tema esindab seisukohta, mis on kirjas valitsusprogrammis ja Soome julgeoleku niinimetatud valges paberis. Ja seetõttu ta oma seisukohta ei väljenda.\n\nKa president Niinistö on hoidunud selgetest seisukohavõttudest, ta rõhutas neljapäeval pressikonverentsil, et see arutelu on parlamendi pärusmaa ja tema arvamuse väljaütlemine mõjutaks parlamendiliikmete seisukohti.\n\nYle küsis parlamendiliikmete sisukohta NATO-sse astumise suhtes ja tähelepanuväärne on tegelikult see, et enamus ei vastanud. Oma selge seisukoha ütlesid välja vaid pooldajad, aga näiteks sotsiaaldemokraatide esindajad parlamendis enamikus ütlesid, et neil veel seisukoht puudub.\n\nMina järeldan, et nad ootavad oma erakonna positsiooni selginemist. Aga ühekaupa NATO toetajate väljatulemine kestab, viimane, kes silma jäi, oli põlissoomlaste parlamendirühma esimees, kes varem oli vastu, nüüd aga poolt.\n\nProtsess liigub ja minu hinnangul ühes suunas. Aga enne ei julge tibusid lugeda, kui julgeolekuraport on parlamendile esitatud. Soome president rääkis pressikonverentsil ka sellest, et NATO otsuse tegemisel peab arvestama, et see ei eskaleeriks olukorda liiga palju.\n\nViimane küsimus, kas julgete ennustada, mida siis otsustakse? On Soome varsti NATO liige?\n\nSeda on kohutavalt keeruline ennustada, eriti kui sul on naaberriik, mis seda otsust kindlasti üritab kallutada. Minu meelest aga liigub protsess ühes suunas, Soomes mõistetakse, et julgeolekuolukord on muutunud ja Soome peab tegema olulisi otsuseid. Ma ei julge tõesti lõppotsust ennustada, vähemalt mitte mikrofoni ees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus esitab lähinädalatel parlamendile raporti muutunud julgeolekuolukorrast, et otsustada ka NATO-ga liitumise küsimus. Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov ütles intervjuus ERR-le, et loodetavasti Soome otsustajad mõistavad et NATO-ga liitumise ajaaken ei pruugi jääda pikaks ajaks avatuks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kohus mõistis näitleja vihakuriteo lavastamise eest vangi\n\n## Põhitekst:\n\nSmollett peab maksma ka 250 000 dollarit hüvitist ja 25 000 dollari suuruse trahvi. Tal on õigus otsus edasi kaevata ning kohtus ütles mees, et on süütu.\n\n\"Te tegite kahju neile inimestele, kes on tõelised vihakuritegude ohvrid,\" sõnas kohtunik James Linn.\n\nVandekohus mõistis Smolletti detsembris süüdi talle esitatud kuuest süüdistusest viies.\n\nSmolletti tuntuim osatäitmine oli Foxi telesarjas \"Empire\", kuid pärast juhtunut jäi ta sellest rollist ilma.\n\nSüüdistuse järgi valetas mustanahaline ja homoseksuaalne Smollett politseile, et 2019. aastal lähenesid talle Chicago pimedal tänaval kaks maskis võõrast. Näitleja väitis, et mehed viskasid talle silmuse ümber kaela ja valasid ta üle kemikaalidega, karjudes samal ajal rassistlike ja homofoobseid solvanguid ning toetusavaldusi USA presidendile Donald Trumpile.\n\nKuu aega hiljem võttis poltisei Smolletti kinni, väites, et ta maksis kahele mehele 3500 dollarit enda vastu rünnaku korraldamise eest, eesmärgiga teha ta kuulsamaks. Näitlejale esitati süüdistus kuues seaduserikkumises, milles ta ei tunnistanud end süüdi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Chicago kohus tunnistas näitleja Jussie Smolletti süüdi politseile valeütluste andmises selle kohta, et ta sattus vihakuriteo ohvriks ning mõistis ta 150 päevaks vangi ja määras 2,5-aastase katseaja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Liit ei toeta Ukraina kiiret liitumist\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa riigi- ja valitsusjuhid kogunesid neljapäeval Prantsusmaale Versailles'sse mitteametlikule Ülemkogule, kus kõik kõne all olevad teemad on seotud Ukrainaga, kuid ametlikke otsuseid seal ei tehta.\n\nReede varahommikul avaldatud Ülemkogu avaldus Ukrainale EL-iga liitumise küsimuses erilist lootust ei andnud.\n\n\"Tugevdame viivitamatult omavahelisi sidemeid ja partnerlust, et toetada Ukrainat tema Euroopa-teel. Ukraina kuulub meie Euroopa perekonda,\" seisab avalduses. Samas lubas blokk, et ei jäta Ukrainat üksi ning pühendutakse Ukraina ülesehitamisele, kui sõda on lõppenud.\n\nEuroopa Liit kehtestas küll kiirelt sanktsioonid Venemaale ning pakkus Ukrainale igakülgset poliitilist, humanitaar- ja relvaabi, kuid Ukraina liitumise küsimuses ollakse eri meelt. Reuters kirjutab, et EL-i ühisrindesse on tekkinud mõrad.\n\nHorvaatia peaminister Andrej Plenkovic ütles reede varahommikul, kui esimese päeva kõnelused lõppesid, et mitte keegi ei astunud Euroopa Liitu üleöö.\n\nTeisedki Ülemkogul osalejad ütlesid selgelt, et Ukraina ei saa kiirustades EL-iga liituda, kuigi Ukraina president Volodõmõr Zelenski on seda soovinud ja teda toetavad EL-i idapoolsed riigid.\n\n\"Mingisugust kiiret protsessi ei ole,\" rõhutas Hollandi peaminister Mark Rutte, kes on liidu laienemise häälekas vastane. Samas märkis ta, et blokk jätkab Kiieviga suhete tugevdamist.\n\nPrantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et EL-i ust ei saa Ukraina ees sulgeda.\n\n\"Kas me saame alustada liitumismenetlust sõjas oleva riigiga? Ma ei usu seda. Kas me saame sulgeda ukse ja öelda: \"mitte iialgi\"? See oleks ebaõiglane. Kas me saame ära unustada sealse piirkonna tasakaalupunktid? Peame olema ettevaatlikud,\" kõneles Macron.\n\nEuroopa Liiduga liitumine võtab tavaliselt aega aastaid ja selleks tuleb täita hulk rangeid kriteeriume, alates majanduslikust stabiilsusest kuni korruptsiooni väljajuurimise ja inimõiguste järgimiseni.\n\nEriarvamused ka sanktsioonide ja rahapoliitika küsimustes\n\nOsa EL-i liidreid tahab Venemaale karmimaid sanktsioone, mis sihiks nafta- ja gaasitööstust, hoolimata sellest, et neil oleks oluline kõrvalmõju Vene energiast sõltuvatele liikmesriikidele.\n\nLäti peaminister Krišjanis Karinši sõnul on Venemaa naftast ja gaasist lahtilõikamine kõige efektiivsem viis, kuidas saada president Vladimir Putin läbirääkimiste laua taha. \"Peaksime minema palju kaugemale ja palju kiiremini,\" ütles Karinš.\n\nSaksamaa kantsler Olaf Scholz ei kommenteerinud seda, kas blokk peaks keelama Venemaa naftaimpordi, kuid Berliin on selle seni välistanud. Venemaalt tuleb umbes kolmandik Saksamaa gaasi- ja naftavajadusest.\n\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on aga öelnud, et Euroopa Liit peab lõpetama Venemaalt tulevate fossiilkütuste kasutamise aastaks 2027. Ta pakub selleks välja oma lahenduse maikuu keskpaigaks.\n\nEuroopa liidrid jätkavad arutelusid reedel, fookusega julgeolekule ja energiale tehtavatel kulutustel, seoses Ukraina sõjaga. Siingi on erimeelsusi võimaliku uue EL-i võlakirjaemissiooni üle, mida pooldavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia, kuid vastu on Saksamaa, Holland ja teised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liidrid mõistsid neljapäeval hukka Venemaa põhjustatud kannatused Ukrainale, kuid lükkasid tagasi Kiievi palve Ukraina kiirkorras liidu liikmeks võtta ja jäid Moskvale kehtestatavate sanktsioonide ulatuse küsimuses eriarvamusele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO julgeolekunõukogu tuleb Venemaa kutsel kokku\n\n## Põhitekst:\n\nDiplomaatide sõnul kutsus Venemaa julgeolekunõukogu kokku, et arutada Moskva väiteid, et USA töötab Ukrainas välja keemiarelvi, vahendas Reuters. Venemaa pole oma väidetele tõendeid esitanud.\n\nUSA tõrjub väiteid keemiarelva kasutamise kohta Ukrainas. Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki hinnangul võib Venemaa luua selliste väidetega alust ise keemia- või bioloogiliste relvade kasutamiseks Ukrainas. Psaki omakorda ei esitanud enda väidete kohta mingeid tõendeid.\n\n\"Nüüd, kui Venemaa on esitanud neid valeväiteid ja Hiina on seda propagandat justkui toetanud, peaksime kõik olema ettevaatlikud selles suhtes, et Venemaa võib kasutada Ukrainas keemia- või bioloogilisi relvi või võib luua nn vale lipu operatsiooni, milles neid kasutatakse,\" ütles Psaki.\n\nVarem kolmapäeval väitis Venemaa kaitseministeerium, et Ukraina relvajõud on transportinud Zolotživisse umbes 80 tonni ammoniaaki.\n\nTeisipäeval ütles USA asevälisminister Victoria Nuland kongressis, et USA aitab Ukraina võimudel kaitsta bioloogiliste uuringute rajatisi nende võimaliku hõivamise eest Vene vägede poolt.\n\nWHO soovitas Ukrainal oma terviselaborites patogeenid hävitada\n\nNagu paljudes riikides on ka Ukrainas rahvatervise laborid, milles uuritakse, kuidas maandada nii inimesi kui ka loomi mõjutavate ohtlike haiguste riski. Ukraina laborid on saanud toetust USA-lt, Euroopa Liidult ja Maailma Terviseorganisatsioonilt (WHO).\n\nBiojulgeolekuekspertide sõnul on Venemaa sõjaväelaste sissetung Ukrainasse ja sealsete linnade pommitamine suurendanud haigusi põhjustavate patogeenide laborist välja pääsemise ohtu, kui mõni neist rajatistest peaks kahjustada saama.\n\nReuters uuris WHO-lt organisatsiooni töö kohta Ukraina laborites nii enne kui ka Venemaa invasiooni ajal. Organisatsioon selgitas, et on teinud Ukraina rahvatervise laboritega mitu aastat koostööd, et edendada nende ohutust, mis võimaldaks vältida kogemata või tahtlikult patogeenide rahva sekka jõudmist.\n\n\"Osana sellest tööst on WHO tungivalt soovitanud Ukraina tervishoiuministeeriumil ja teistel vastutavatel asutustel hävitada kõrge riskiga patogeenid, et vältida igasuguseid võimalikke lekkeid,\" märkis WHO.\n\nOrganisatsioon ei täpsustanud, millal ta sellise soovituse on teinud. Samuti ei selgitanud WHO, milliseid patogeene või toksiine Ukraina laborites on.\n\nWHO ei vastanud ka Reutersi küsimusele, kas Ukraina on soovitusi täitnud.\n\nUkraina laborite võimekus on kasvava infosõja keskmes. Kolmapäeval kordas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova juba varasemat väidet, et USA-l on Ukrainas biorelva laboratoorium.\n\nZahharova sõnul on Vene väed Ukrainas leidnud dokumendid, mis näitavad hädakatset kustutada tõendeid sõjaliste bioloogiliste programmide kohta, hävitades laboriproove. Reuters pole seda väidet sõltumatult kontrollida suutnud.\n\n\"Ukraina rangelt eitab sellist väidet,\" vastas Ukraina presidendi pressiesindaja Zahharova väitele.\n\nUSA valitsuse pressiesindajad on samuti Zahharova süüdistusi eitanud, öeldes, et Venemaa võib kasutada neid väiteid ettekäändena enda keemia- või bioloogilise relva kasutamiseks.\n\nWHO teade Reutersile biorelvadele ei viidanud. Organisatsioon lisas, et kutsub kõiki osapooli üles tegema koostööd, et ohutult hävitada igasugused patogeenid, millega nad kokku puutuvad. WHO sõnul on organisatsioon valmis aitama seda teha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO julgeoleku koguneb reedel Venemaa kutsel, ütlevad diplomaadid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBideni sõnul suurendab USA nafta tootmist\n\n## Põhitekst:\n\nBiden rääkis demokraatide rahvuskomitee (DNC) kohtumisel kõneldes, et Ukraina sõda viib USA-s kütusehinnad üles. Tema sõnul läheks aga Venemaa tegevusele mitte vastamine kallimaks maksma, vahendas The Wall Street Journal.\n\nBiden ütles komitee kohtumisel, et USA tõstab nafta tootmist ja lisas naftafirmadele: \"Sõjaaeg ei ole kasu teenimise aeg.\"\n\nUSA inflatsioon on 40 kaasta kõrgeim ja energiahinnad üha tõusevad ning Bideni sõnul näitab Ukraina sõda, et USA peab fossiilsete kütuste sõltuvusest lahti saama.\n\nBideni hinnangul lootis Venemaa president Vladimir Putin USA ja NATO lõhenemisele, kuid on liitlasi hoopis ühtsemaks muutnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden ütles, et riik suurendab nafta tootmist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina väitel lubas Valgevene Vene rakettide liikumist oma raudteel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Samas ei vasta transporditingimused ühelegi ohutusreeglile. See on täis arvukate ohvritega plahvatusi,\" hoiatas keskus.\n\nInterfax kirjutab, et keskuse väitel veetakse mööda Valgevene raudteed Totška-U rakettide, Grad ja Smertši rakettide, Iskanderi rakettide ja tiibrakettide põhiosi ilma korraliku märgistuseta poolavatud vagunites.\n\nKeskuse hinnangul on lisaks plahvatusohule ka raudteesõja oht raudteetaristule praeguse Valgevene valitsuse vastaste patriootide poolt.\n\n\"Neil tingimustel keelduvad vedurimeeskondade töötajad massiliselt töötamast. Valgevene ühiskond peaks nõudma võimudelt sõjaväeešelonide koos varustusega liikumise keelamist üle Valgevene territooriumi. Vene laskemoona transportijatest saavad samuti kuriteo osalised,\" ütles Ukraina valeinfo vastu võitlemise keskus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene lubas oma raudteel Vene rakettide liikumist, ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juurde kuuluv desinformatsiooni vastu võitlemise keskus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa liiga: Barcelona piirdus viigiga, Atalanta alistas Bayeri\n\n## Põhitekst:\n\nÕhtu ehk keskses kohtumises jäi Atalanta koduväljakul Leverkuseni Bayeri vastu juba 11. minutil kaotusseisu, ent Ruslan Malinovski ja Luis Murieli kolme minuti sisse jäänud väravad viisid nad 25. minutiks 2:1 ette.\n\nNeli minutit pärast teise poolaja algust suurendas Muriel Malinovski söödust vahe kaheväravaliseks ja kuigi Moussa Diaby madal kauglöök tõi tabloole Leverkuseni poolt vaadates seisuks 2:3, rohkemat ei suudetud ja nii reisib Itaalia klubi kordusmängule üheväravalise eduseisu pealt.\n\nBarcelona ei suutnud koduväljakul enamat väravateta viigist Galatasaray vastu, nende liigarivaal Sevilla alistas Munir El Haddadi ilusast väravast West Hami 1:0.\n\nGlasgow Rangers alistas Belgradi Crvena zvezda 3:0, Braga Monaco 2:0. Neljapäeval pidi Leipzig võõrustama Moskva Spartakit, ent pääses Ukrainas toimuva tõttu mänguta veerandfinaali.\n\nKõik kordusmängud toimuvad 17. märtsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa liigas peeti neljapäeval viis ülejäänud kaheksandikfinaalide avamängu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPaide LM sai esmakordselt põhikohaga väravavahtide treeneri\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Jüris Sahkur oli 2016. aastal Nõmme Kalju väravavahtide treeneriks. Oma mängijakarjääri jooksul esindas ta nii Eesti U-19 kui U-23 koondist, vahendab Paide Linnameeskonna kodulehekülg.\n\nJüris Sahkur: \"Olen väga rahul, et olen osa just sellest klubist, kus kõike tehakse läbimõeldult ning suure entusiasmiga! Paidel on noor sats, noorte treeneritega ja ilus hooaeg on meid ees ootamas. Ootan suure huviga esimesi mänge!\"\n\nPeatreener Vjatšeslav Zahovaiko: \"Soovisin, et meie väravavahid saaksid igapäevaselt spetsiifilist erialast lähenemist. Meie nägemus väravavahtide rollist ühtib ja olen õnnelik tema liitumise üle. Vaatamata oma noorusele on Jüris äärmiselt põhjalik ja tema professionaalne lähenemine töösse on tema suurimaid trumpe!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide Linnameeskond sai uuest hooajast omale klubi ajaloos esmakordselt põhikohaga väravavahtide treeneri, kes lisaks esindusmeeskonna ja U-21 võistkonna väravavahtide treenimisele asub nõustama ka klubi noortesüsteemi väravavahte.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKurbase klubi võitis, vastane mängis vahetusteta\n\n## Põhitekst:\n\nTähelepanuväärsel moel ei teinud külalised kohtumise jooksul ainsatki vahetust. Kõik algviisikus platsile tulnud mehed mängisid 40 minutit. Protokollis kirjas olnud kaks varumeest jäidki pingile.\n\nSödertälje algviisikusse kuulunud Kurbas mängis 24 minutit ja viskas 13 punkti (kahesed 1/2, kolmesed 3/6, vabavisked 2/2). Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, tegi ühe vaheltlõike ja ühe vea.\n\nEestlase kasutegur 18 oli meeskonna paremuselt kolmas ning pluss-miinus reiting kõigi platsil käinud meeste peale parim (+36).\n\nSödertälje (12-5) hoiab liigatabelis võiduprotsendilt teist kohta Lulea (17-4) järel ja Norrköpingu (14-6) ees. Sel hooajal 22-st mängust vaid neli võitnud Umea on eelviimane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislase Tanel Kurbase klubi Södertälje Kings võitis Rootsi meistrivõistlustel neljanda kohtumise järjest, kui alistas kodus Umea meeskonna 100:78 (22:17, 27:22, 26:23, 25:16).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannias anti tuhandetele geidele postuumselt armu\n\n## Põhitekst:\n\nNn Alan Turingi seaduse jõustumine tähendab, et umbes 49 000 meest vabastatakse süüst, mida tänapäeval kuriteoks ei peeta, vahendas BBC.\n\nMatemaatikule ja arvutiteadlasele Turingile anti armu 2013. aastal ehk ligi 60 aastat pärast tema enesetappu 1954. aastal. Ta oli 1952. aastal süüdi mõistetud sündsusetus käitumises ning pärast seda tehti talle keemiline kastreerimine.\n\n2009. aastal esitas endine peaminister Gordon Brown ametliku vabanduse selle eest, kuidas Turingiga käituti. Turingi sugulased algatasid kõrgetasemelise kampaania, et tagada armuandmine teistele meestele, kes ajalooliste seaduste alusel sarnaselt süüdi mõisteti.\n\nArmu antakse ka elavatele inimestele, kes esitavad avalduse oma süüdimõistva otsuse tühistamiseks.\n\nNeed mehed mõisteti süüdi nüüdseks kaotatud kuritegudes, mil nad olid suhtes.\n\nJustiitsminister Sam Gyimah' sõnul on tegemist tähtsa päevaga. \"Me ei saa kunagi võtta tagasi valu, mis on põhjustatud, kuid me oleme vabandanud ja astunud samme, et need valed otsused õigeks muuta,\" rääkis ta.\n\nGeiõiguste organisatsioon Stonewall nimetas otsust tähtsaks teetähiseks võrdõiguslikkuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuhandetele geidele ja biseksuaalsetele meestele, kes on minevikus Inglismaal ja Walesis süüdi mõistetud seksuaalkuritegudes, anti postuumselt armu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSüüria ISIS-e vastane koalitsioon: USA valitsus saatis soomukeid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ameerika soomukid on esmakordselt jõudnud Süüria Demokraatlike Jõudude kätte. See juhtus pärast uue USA administratsiooni võimuletulekut,\" ütles koalitsiooni kõneisik Talal Sello, lisades, et president Donald Trumpi administratsioon on lubanud \"täiendavat toetust\".\n\nSoomukite tarnimist kinnitasid ka USA kaitseametnikud.\n\n\"Me toimetasime soomukid Süüria Araabia Koalitsioonile, kasutades olemasolevaid volitusi, et aidata meie partnerjõududel kaitsta end IS-i isevalmistatud lõhkekehade eest,\" ütles USA relvajõudude kõneisik kolonel John Dorrian AFP-le.\n\nKuigi sõjamasinad saadeti president Donald Trumpi administratsiooni ametiajal, andsid selleks võimaluse president Barack Obama ametiajal tehtud otsused.\n\n\"Otsuse langetasid sõjaväejuhid ja see oli töös juba mõnda aega,\" lisas Dorrian.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Süürias äärmusrühmituse ISIS vastu võitlev koalitsioon teatas teisipäeval, et on saanud USA uuelt administratsioonilt soomukeid ning Washington kinnitas toetuse jätkumist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPalo: ettevõtjatele on uus olukord, et valitsuses pole Reformierakonda\n\n## Põhitekst:\n\nPalo rääkis ETV saates \"Foorum\", et uue valitsuse maksuplaanid on tekitanud väärarusaamasid ning järelikult on valitsus ettevõtjatele neid liiga vähe seletanud.\n\nTa kinnitas, et ei ole saanud ettevõtjatelt valitsuse plaanide kohta konkreetseid etteheiteid, mida poleks olnud neile võimalik ära seletada. Samas tõdes ta, et usaldamatust on ilmselt rohkem kui hea oleks.\n\n\"Teatud reserveering on normaalne, aga mitte usaldamatus. See tuleneb võib-olla sellest, et on valitsuskoalitsioon, kus pole Reformierakonda esimest korda 17 aasta jooksul valitsuses. See on võib-olla ettevõtjatele uus olukord. Hirmutamist on, mis kõik tulema hakkab, aga kui paneme kõik lauale, siis pole midagi sellist sealt tulemas. Palju positiivset on ettevõtjatelt tulnud,\" rääkis Palo.\n\nReformierakonna liige Arto Aas vastas, et tema hinnangul on ettevõtjates usaldamatust tekitanud ikkagi uus koalitsioon ise.\n\n\"See, kuidas maksukobaraga tuldi aasta lõpus, kuidas esimese asjana rikuti seda printsiipi, et maksumuudatustest teatatakse kuus kuud ette, mille olime alles hiljuti Sveniga (Sester - toim.) koos ära teinud, mindi kohe seda rikkuma sotsiaalmaksu tõstmise näol. See on rikkunud usalust,\" kommenteeris ta.\n\n\"Minu arvates pole ju juttu olnud - koalitsioonileppes, 100 päeva programmis - konkreetset sõnumit sellest, kuidas tõstame ekspordivõimekust, kuidas suurendame lisandväärtust ühiskonnas, sest sealt tuleb rikkus, mitte ümberjagamisest,\" lisas ta.\n\nRahandusminister Sven Sester (IRL) lisas, et valitsus ei pea oma koalitsioonilepingut häbenema, sest seal on palju häid plaane. Ta tõi näiteks ettevõtluskonto. \"Täiesti uus meede mikroettevõtjatele, inimestele, kes tahavad olla ettevõtluses, kelle tulud on 2000 eurot kuus, kes ei taha tegeleda bürokraatiaga. On oluline tähelepanu pööramine haldusbürokraatiale. Sellega varasemalt alustati, nüüd jätkatakse. Kogu nullbürokraata teema,\" selgitas ta.\n\nVabaerakonna liige Andres Ammas kommenteeris aga, et ettevõtjad heidavad pea igal kohtumisel opositsiooni esindajatega ette bürokraatiarohkust.\n\n\"Pikk tee on veel minna, kas või selles osas, kuidas kolmandatest riikidest oskustööjõudu Eestisse tuua. Öeldakse, et see on keeruline. Samal ajal juba eelmise valitsuse ajal alustanud majandusarengu töögrupp ütleb, et see on üks võtmeküsimus, kas meelitame noori teotahtelisi inimesi Eestisse, kas motiveerime neid tudengeid, kes on siin head haridust omandamas, seda ka siin Eestis realiseerima,\" selgitas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtlusminister Urve Palo (SDE) tõdes, et ettevõtjates on valitsuse plaanide suhtes veidi usaldamatust, kuid see tuleneb ilmselt uuest olukorrast, kus esimest korda 17 aasta jooksul pole Reformierakonda valitsuses. Reformierakonna liige Arto Aasa hinnangul on usaldamatust tekitanud siiski uus valitsus ise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa mäesuusataja üllatas Stockholmi publikut\n\n## Põhitekst:\n\n24-aastane sakslane võitis favoriit Henrik Kristofferseni järel kaheksandikfinaali ning alistas seejärel ka itaallase Stefano Grossi ja rootslase Mattias Hargini.\n\nFinaalis sai ta vaid nelja sajandiksekundiga jagu prantslasest Alexis Pinturault'st. Kolmanda koha vastasseisus oli Hargin parem britt Dave Rydingust.\n\nLisaks Kristoffersenile langes täna kohe avaringis konkurentsist teinegi favoriit Marcel Hirscher, kes jäi vaid kolme sajandiksekundiga alla norralasele Alexander Aamodt Kildele.\n\nVõitja Strasser oli vaid kaks korda varem MK-sarjas kümne sisse sõitnud: esimene kord kahe aasta eest Schladmingis viiendaks tulles ja teist korda tänavu Adelbodenis kümnendat kohta teenides. Mõlemal korral slaalomis.\n\nSlaalomi arvestuses juhib MK-sarja 635 punktiga Hirscher, kellest sel hooajal viis võitu saanud Kristoffersen jääb maha 60 silmaga. Kolmas on 395 punktiga itaallane Manfred Moelgg. Kõikide alade peale kokku on Hirscheri edu Kristofferseni ja Pinturault' ees üle 400 punkti.\n\nNaistest oli täna Stockholmis parim ameeriklannast peafavoriit Mikaela Shiffrin, kes sai finaalis jagu slovakitar Veronika Velez Zuzulovast. Kolmanda koha duellis oli norralanna Nina Löseth üle rootslannast Frida Hansdotterist.\n\nShiffrin juhib slaalomi MK-sarjas Velez Zuzulova ees 145 ja šveitslanna Wendy Holdeneri ees 245 punktiga. Üldarvestuses on tema edu šveitslanna Lara Guti ees 180 silma. Itaallanna Sofia Goggia jääb kolmandana liidrist juba enam kui 400 punkti kaugusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa mäesuusataja Linus Strasser teenis karjääri esimese MK-etapivõidu, kui oli parim Stockholmi linnaslaalomis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFilloni ja tema abikaasat puudutav skandaal sai hoogu juurde\n\n## Põhitekst:\n\nVärskemate väidete kohaselt töötas Penelope Fillon omal ajal enda abikaasa nõunikuna kauem kui praegune presidendikandidaat on tunnistanud. Samuti on osutunud suuremaks rahasumma, mis maksti tollase parlamendisaadiku abikaasale töö eest, mida ta väidetavalt isegi reaalselt ei teinud, vahendasid Le Figaro, The Local ja Reuters.\n\nEelmisel nädalal kirjutas Le Canard enchaîné, et Penelope Fillonile maksti aastate jooksul 500 000 eurot, kuid värske artikli kohaselt on summa suurem - kokku 831 440 eurot.\n\nAbikaasa töötamine rahvasaadiku nõunikuna pole Prantsusmaa reeglite kohaselt keelatud, kuid hetkel puuduvad tõendid, et naine oleks seda tööd ka tegelikult teinud.\n\nFrançois Fillon on reeglite rikkumist puudutanud süüdistused tagasi lükanud ja rõhutanud, et abikaasa tegi reaalset tööd. Väiteid peab ta eelkõige enda kui presidendikandidaadi vastu suunatud laimukampaaniaks.\n\nEelmisel nädalal ütles presidendikandidaat intervjuus telekanalile TF1, et Penelope Fillon töö abina sai alguse 1997. aastal. Le Canard enchaîné aga selgitas välja, et praeguse presidendiabikaasa töötas parlamendisaadiku abina ka aastatel 1988-1990.\n\nSamuti on teada, et Fillon palkas senaatoriks oleku ajal end abistama ka kaks oma täisealist last, kellele maksti kokku 84 000 eurot.\n\nLisaks puudutab skandaal ka 100 000 eurot, mille Filloni ärimehest sõber ja kirjandusväljaande omanik Marc Ladreit de Lacharriere maksis tema abikaasale väidetava konsultanditöö eest.\n\nViimaseid Le Canard enchaîné väiteid pole poliitik Fillon veel kommenteerinud, tema briti päritolu abikaasa pole väidete kohta aga mitte midagi öelnud.\n\nPrantsusmaa prokuratuur on alustanud eeluurimist, mille tulemusel võidakse algatada Filloni vastu ka ametlik uurimine. Uurimise raames korraldasid finantsprokuratuuri ametnikud teisipäeval läbiotsmise ka parlamendi alamkojas. Esmaspäeval aga kuulati nii presidendikandidaat kui ka tema abikaasa uurijate poolt üle.\n\nFillon on lubanud, et juhul kui algatatakse ka ametlik uurimine, loobub ta presidendiks kandideerimast. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et skandaal mõjub vahepeal favoriidiks peetud Filloni reitingule halvasti.\n\nKui ta peaks aga kandideerimisest loobuma, on vabariiklastel keeruline nii viimasel hetkel uut tõsiselt võetavat kandidaati leida, sest presidendivalimiste esimene voor toimub juba 23. aprillil.\n\nPrantsuse meedias aga kirjutatakse, et Filloni partei (peamine paremtsentristlik erakond Les Républicains ehk LR) kaalub skandaali tõttu juba \"plaan B-d\".\n\nFillon ütles aga teisipäeval Pariisis toimunud kampaaniaüritusel, et ootab endiselt uurimise ametlikku lõppu ning et tunneb end enesekindlalt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalaleht Le Canard enchaîné kirjutas teisipäeval, et Prantsuse paremtsentristide presidendikandidaadi François Filloni ja tema abikaasaga seotud skandaal laieneb.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla naised jätsid G4S Noorteliiga 30 punkti peale\n\n## Põhitekst:\n\nRapla parimad olid 11 punktiga kapten Pirgit Püü ja tagamängija Francisca Petronella Donders. Noortevõistkonna kasuks viskas Janne Pulk kümme silma.\n\nRapla on kümne võidu ja kolme kaotusega ühisliiga madalama poole liider. Kuuendal kohal asuv Noorteliiga võistkond (1-11) edestab üksnes Läti U-16 koondist (0-12).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Eesti - Läti ühisliiga madalama poole liider FCR Media/Rapla alistas võõrsil G4S Noorteliiga võistkonna 66:30 (13:2, 18:6, 22:11, 13:11).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n24. Paju lahingu aastapäeva jooksu võitsid Raivo Alla ja Karin Redi\n\n## Põhitekst:\n\nNaistest oli kiireim üldarvestuses 20-ndana lõpetanud Karin Redi ajaga 31.41, vahendab Marathon100.com.\n\nMeeste vanuseklasside parimad olid Marek Luts ajaga 27.36 (M45-54) ja Aivar Jesse tulemusega 31.38 (M55+).\n\nNaiste vanuseklasside kiiremad jooksjad olid Marika Koplimägi Kaitseväest ajaga 34.19 (N35-44) ja Heldi Kaares (N45+).\n\nNoortest olid kiiremad Kristo Jesse ja Keit Marit Jürgens.\n\nKokku lõpetas 7 km pikkuse võistluse 62 jooksjat (mullu 44).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel Valgamaal toimunud 24. Paju lahingu aastapäeva jooksu võitis Raivo Alla (fotol) ajaga 23.13. Teisena lõpetas Mart Andresson (25.52) ja kolmandana Margus Koor (26.37).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiavõitjad näitasid Luksemburgis peetud võistlusel häid tulemusi\n\n## Põhitekst:\n\n22-aastane Adam Peaty, kes Rio olümpiamängudel püstitas 100 m rinnuliujumises uskumatu maailmarekordi 57,13, oli heas hoos aasta esimesel võistlusel, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.\n\nRinnuliujuja Peaty alustas võistlust 50 m rinnuliujumisega, kus näitas aega 27,02. Päev hiljem sai ta 100 m rinnuliujumises kirja ajaks 58,94. Mõlemal alal saavutas britt kindlad esikohad ning püstitas ka uued võistluste rekordid. Tema 100 m rinnuliujumise tulemusest olid eelmisel aastal kiiremad vaid kolm meest. Maailmarekordimees Peaty ise ütles, et tuli võistlustele suure koormuse pealt ning tahtis saada võistlustunnet.\n\nRootslanna Sarah Sjöström sai kaela viis kuldmedalit. 50 m liblikujumises oli ta võiduaeg 25,02. Kaks aastat tagasi MM-il oli Sjöströmi võiduajaks 24,96, mis näitab, et rootslanna on hooaja varajases faasis juba väga heas hoos. Kuldmedali võitis ta ka 50 m vabaltujumises tulemusega 24,01, Pernille Blume võiduaeg Rio olümpial oli võrdluseks 24,07. Kolmanda kuldmedali sprindi distantsilt võitis Sjöström 50 m seliliujumises ajaga 28,66.\n\n100 m liblikujumises, alal kus Sjöström võitis Rios ka kuldmedali, oli ta võidukas tulemusega 57,12. See aeg tähistab ka uut võistluste rekordit. Võistluste rekordi ujus ta ka 100 m vabaltujumises ajaga 53,21.\n\nRios kolm kuldmedalit võitnud ungarlanna Katinka Hosszu sai Luksemburgis võidurõõmu maitsta kuuel korral. Ta alustas võistlust võitudega 400 m kompleksujumises (4.35,46) ja 800 m vabaltujumises (8.40,74). Järgmisel päeval jätkas ta võitudega 200 m vabaltujumises (1.57,75), 100 m seliliujumises (1.00,90) ning pani teisele võistluspäevale punkti võistluste rekordiga 200 m kompleksujumises ajaga 2.10,76.\n\nHosszu võttis osa kõigist 16 individuaalsest distantsist. Viimasel päeval saavutas ta kuldmedali 400 m vabaltujumises (4.10,00) ning pälvis hõbeda 200 m seliliujumises (2.10,46).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetusel toimus Luksemburgis Euro Meet nime kandev ujumisvõistlus, millest võtsid osa mitmed Rio olümpiamängude medalistid ning paljud teised tippujujad. Parimaid tulemusi näitasid olümpiavõitjad Adam Peaty, Katinka Hosszu ja Sarah Sjöström.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOSCE missioon tuvastas Avdijivka juures tankid ja haubitsad, lahingutes on hukkunud vähemalt seitse inimest\n\n## Põhitekst:\n\n\"OSCE vaatlusmissioon nägi Avdijivka juures tanke ja haubitsaid ning Annivka juures raketisüsteemi, mis rikub raskerelvade tagasitõmbamise lepingut,\" säutsus missioon Twitteris.\n\nMissiooni 29. jaanuari aruandes Avdijivka ümbruse kohta märgiti: \"Vaatlusmissiooni kaamera Avdijivkas jäädvustas tundmatut päritolu plahvatused, trasseerivaid mürske ja lendavaid mürske 2-6 km kaugusel kagus, seejuures tuvastati enne seda 15 loodest kagusse tulistatud mürsku. Seejärel tuvastas kaamera kahe ööpäeva jooksul 28 tundmatut päritolu plahvatust nelja kuni kuue kilomeetri kaugusel kagus\".\n\nViibides Avdijivkas üle nelja tunni, kuulsid vaatlejad 416 tundmatut päritolu plahvatust kahe kuni viie kilomeetri kaugusel kagus, samuti arvukaid kuulipilduja- ja automaadivalanguid.\n\nEscalation of violence in the Avdiivka-Yasynuvata-Donetsk airport area. Latest @OSCE_SMM report >> https://t.co/20PRqcAIIx\n\n— OSCE (@OSCE) January 30, 2017\n\nUkraina idaosas hukkus ööl vastu teisipäeva seitse inimest\n\nUkraina idaosas hukkus ööl vastu teisipäeva valitsusvägede ja \"separatistide\" tulevahetuses vähemalt seitse inimest, kümned said haavata ja maa alla jäi lõksu üle 200 kaevuri, ütlesid vaenupooled teisipäeval.\n\nDonetski Kremli-meelsete võitlejate sõnul jäi Zasyadko söekaevandusse lõksu 207 kaevurit, kui kaevandust elektriga varustanud alajaam sai mürsutabamise.\n\nKremli-meelsete esindaja Eduard Bassurin tõrjus teisipäeval telekanalile Rossiya 24 antud usutluses, et separatistide mürsurünnakud lõikasid läbi Avdijivkasse viivad elektriliinid ja linna soojendavad katlamajad.\n\nMürsutuli oli koondunud valitsuse kontrolli all oleva Avdijivka linna ümber. Linnas asub suur koksitehas, mille direktor ütles esmaspäeval, et teeb ettevalmistusi tootmise peatamiseks. See on haruldane, sest tehas on olnud 2014. aastal puhkenud konflikti algusest saati töös pea lakkamatult.\n\nUkraina valitsus teatas teisipäeval, et Avdijivkas ja Donetski põhjaosas sai mürsurünnakutes surma vähemalt kolm ja viga 20 sõdurit. Lisaks teatati ka tsiviilohvritest, kuid nende arvu ei täpsustatud.\n\nDonetski võitlejad teatasid omalt poolt, et ööl vastu teisipäeva hukkus neli võitlejatt ja seitse sai haavata.\n\nTulevahetust oli Avdijivkas kuulda öö läbi ja see jätkus hommikul. Linnaelanikud on elektri ja kütteta juba mitmendat päeva. Teisipäeva hommikul oli temperatuur linnas -18 kraadi Celsiuse järgi.\n\nÖöl vastu teisipäeva tulvas kohalikku haiglasse hulgaliselt haavatud sõdureid, ütles sündmuskohal viibiv Associated Pressi reporter.\n\nUkraina president tuli toimuva tõttu esmaspäeval ennetähtaegselt tagasi Saksamaa-visiidilt.\n\nUkraina välisministeerium esitas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE) taotluse olukorra kiireks arutamiseks. Valgevene teatas teisipäeval, et valmistub 1. veebruaril Minskis toimuvaks kolmepoolse Ukraina kontaktgrupi kohtumiseks.\n\nDonetskis toodi elektrita kaevandusest välja kõik kaevurid\n\nUkraina idaosas Donestkis asuvasse Zasjadko-nimelisse kaevandusse lõksu jäänud kaevurid toodi kõik maapinnale, teatas isehakanud \"Donetski rahvavabariigi\" eriolukordade ministeeriumi esindaja teisipäeval.\n\n\"Kõik kaevurid on välja toodud,\" ütles ta Interfaxile.\n\nVarasemal teatel jäi kaevandusse lõksu 207 kaevurit, kui rajatist elektriga varustanud alajaam sai Kremli-meelsete võitlejate ja valitsusvägede tulevahetuses mürsutabamuse.\n\nValgevenes toimub kolmapäeval Donbassi kontaktrühma kohtumine\n\nValgevene välisministeerium valmistub Ukraina kontaktrühma 1. veebruari kohtumiseks, ütles Interfaxile välisministeeriumi pressisekretär Dzmitrõi Mirontšik.\n\n\"Kolmepoolse kontaktrühma esitatud kohtumiste ajakavale vastavalt valmistume homseks töö-alarühmade kohtumiseks,\" ütles Mirontšik.\n\nSellest, et Ukraina kontaktrühm üritab komapäeval Minskis leppida kokku tulevahetuse viivitamatu lõpetamise Donbassi kokkupuutejoonel, ütles teisipäeval Interfaxile allikas julgeoleku alarühmas.\n\n\"Kõik protsessi osalised mõistavad, kui ohtlikud on tsentrifugaalprotsessid, mis taastusid Donbassis jaanuari lõpus. Tehakse katse töötada välja tulevahetuse viivitamatu lõpetamise mehhanism,\" ütles agentuuriga vestelnu.\n\nTema sõnutsi on olukord kokkupuutejoonel \"väga ohtlik ja teeb Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni murelikuks\".\n\nEL: Kagu-Ukrainas hoogustunud sõjategevus rikub Minski lepet\n\nEuroopa Liit teatas teisipäeval, et Kremli-meelsete võitlejate ja Ukraina valitsusvägede vahel hoogustunud lahingutegevus Kagu-Ukrainas rikub Minski relvarahuleppeid ja peab otsekohe lõppema.\n\n\"Viimastel päevadel Avdijika ümbruses puhkenud lahingutes käivad pommirünnakud keelatud relvadega ja need on toonud kaasa märkimisväärse arvu ohvreid, mis on Minski lepetes ette nähtud relvarahu jõhker rikkumine,\" ütles EL-i välispoliitikabüroo.\n\nJagland: Donbassi relvarahust tuleb kinni pidada\n\nEuroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland kutsus Donbassi vaenupooli üles viivitamatule lahingutegevuse lõpetamisele ja relvarahust kinnipidamisele.\n\n\"Kutsun kõiki pooli üles lõpetama sõjategevust ja relvarahust kinni pidama selliselt, nagu see on määratud Minski lepetes,\" seisab tema avalduses, mis jõudis teisipäeval Interfaxi.\n\nJagland ütles, et \"on sügavalt mures Donbassist tulevate teadete pärast, mis räägivad rasketest lahingutest, mis tõid kaasa inimeste hukkumise ja humanitaarolukorra halvenemise, mõjutades pajusid tsiviilisikuid, nende seas lapsi\".\n\nPeasekretäri sõnul tegi teda eriti murelikuks \"Donbassi linnade, eelkõige Avdijivka olukord\".\n\nPorošenko: ootame välispartnerite reageeringut Avdijivka sündmustele\n\nUkraina ootab välispartnerite seisukohti Avdijivka sündmuste ÜRO julgeolekunõukokku arutada andmise asjus, ütles Ukraina president Petro Porošenko.\n\nPorošenko ütles teisipäevasel jõuametkondade juhtide nõupidamisel, et andis presidendiadministratsiooni aseülemale Kostjantõn Jelisejevile ülesande panna Avdijivka piirkonna sündmused otsekohe ÜRO Julgeolekunõukogu päevakorda.\n\n\"Täna ootame vastavasisulisi avaldusi meie välispartneritelt,\" rõhutas president.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlusmissioon Ukrainas teatas teisipäeva hommikul, et tuvastas tankide ja haubitsate viibimise Avdijivka juures ja märkis relvarahurikkumiste sagenemist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTšehhi välisministeeriumi meilisüsteemi tabas küberrünnak, kahtlustatakse Venemaad\n\n## Põhitekst:\n\nMinistri sõnul on eksperdid talle kinnitanud, et küberrünnak viidi tõenäoliselt läbi võõrriigi poolt. Zaoralek rõhutas, et ministeeriumi sisemine kommunikatsioonisüsteem ohtu ei sattunud ning mingeid salastatud andmeid häkkerid kätte ei saanud. Samas tunnistas ta, et küberrünnaku käigus varastati suur hulk elektroonilisi andmeid, vahendas Reuters.\n\nZaoralek, kelle meilikonto oli samuti sihikule võetud kontode seas, ühtki välisriiki otseselt ei maininud.\n\n\"Kui ma rääkisin sellest meie paremate ekspertidega, siis ütlesid nad mulle, et rünnaku iseloom on selline, et see oli väga keeruka ja et nende hinnangul pidi see olema korraldatud väljastpoolt mõne välisriigi poolt,\" selgitas minister pressikonverentsil.\n\n\"Nad ütlesid mulle ka seda, et see, kuidas rünnak teostati, meenutas küberrünnakuid, mis tabasid Ameerika Ühendriikides Demokraatliku Partei süsteeme,\" lisas ta.\n\nValitsuse allikas aga kinnitas Reutersile otsesõnu, et tšehhid kahtlustavad küberrünnakus Venemaad.\n\nZaoraleki sõnul olid ministeeriumis küberrünnakust teadlikud juba jaanuari alguses, kuid avalikustamisega viivitati, et kontrollida, ega sarnased rünnakud pole tabanud ka muid olulisi valitsusasutusi.\n\nEelmise aasta oktoobris pidasid Tsehhi politseinikud Prahas kinni Venemaa kodaniku Jevgeni Nikulini, keda Ameerika Ühendriikides kahtlustatakse sotsiaalmeediafirmade arvutisüsteemidesse tungimises. Mehe välja andmist on nõudnud nii USA kui ka Venemaa. Tšehhi prokuratuur pole selles küsimuses veel otsust langetanud.\n\nPresident Barack Obama administratsiooni ja USA luure sõnul soovis Venemaa presidendivalimiste ajal korraldatud küberrünnakutega kahjustada kandidaat Hillary Clintoni mainet ning samal ajal aidata kaasa Donald Trumpi võidule. Venemaa on need süüdistused tagasi lükanud.\n\nKa Trump on pärast pikka kahtlemist hiljem tunnistanud, et Demokraatliku Parteid tabanud rünnakute taga seisab Venemaa.\n\nVenemaad on lisaks USA valimistele kahtlustatud ka katsetes küberrünnakute ja infosõja abil mõjutada poliitilist olukorda ka teistes lääneriikides, sellistest ohtudest on räägitud näiteks Prantsusmaal, kus kevadel toimuvad presidendivalimised, ning Saksmaal, kus septembris leiavad aset parlamendivalimised.\n\nOktoobris toimuvad parlamendivalimised ka Tsehhi Vabariigis ning Kremlit on seal juba pikemat aega kahtlustatud erinevate mõjutusvahendite kasutamises. Praha on selle ohu ennetamiseks ka samme astunud - Tšehhi valitsuse otsuse kohaselt alustas käesoleva aasta esimesele päeval siseministeeriumi haldusalas tegutsemist uus hübriidohtude vastane üksus, mille eesmärgiks on muuhulgas ka võitlus libauudistega. Uues keskuses töötab hetkel täiskohaga 20 spetsialisti.\n\nPõhjuseks on see, et Tšehhi võimudele on juba pikemat aega valmistanud muret libauudiseid levitavad veebikeskkonnad, mille niidid viivad sageli Moskvasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhi välisminister Lubomir Zaoralek teatas teisipäeval, et ministeeriumi meilisüsteemi tabas ulatuslik küberrünnak, mille käigus häkiti kümnetesse meilikontodesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRauno Tiits võttis Olümpia topeltsprindis revanši\n\n## Põhitekst:\n\nMullu Indrek Vaiti järel teine olnud Tiits jooksis seekord üles kaks korda alla kahe minuti, saades mõlemal korral täpselt samasuguse tulemuse 1.56. Tema osutus ühtlasi ainsaks trepijooksjaks, kes suutis mööda treppi üles joosta alla kahe minuti, vahendab Jooksuportaal.\n\n\"Vormikõver on selgelt tõusus ja ka enesetunne nii enne kui ka pärast jooksu oli päris hea. Rõõmu valmistas see, et suutsin hoida jooksusammu kogu distantsi vältel kuigi arenguruumi on veel kiiruses,\" kirjutas Rauno Tiits oma blogis. Enne jooksu lootis ta alla kahe minuti aega saada – eelmisel aastal tulid ajad 2.02 ja 2.03. Võitja arvates on ilmselgelt arengu toonud nii trepitreeningud kui ka suurenenud jooksumaht võrreldes varasemaga.\n\nKoguajaga 4.05 teiseks tulnud mullune võitja Indrek Vait jõudis esimene kord 26. korrusele 2.02-ga ja teine kord 2.03-ga. Üldarvestuse kolmanda koha võttis Dmitri Tsasovskih ajaga 4.25 (2.08, 2.17). Meeste esikolmik kuulus vanuseklassi M31-45.\n\nNaistest võitis Olümpia topeltsprindi Kaili Laanemets ajaga 5.41 (2.47, 2.54). Teine koht kuulus Liina Volmersonile 5.55-ga (2.56, 2.59). Nemad kahekesi on N31-45 vanuseklassis. Kolmanda koha sai N15-30 vanuserühmas jooksnud Marina Pavlišina ajaga 5.57 (2.51, 3.06).\n\nTallinna trepi- ja tõusujooksusarja teine etapp toimub 13. veebruaril, mil kavas Radissoni paarisjooks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul tehti algust Tallinna trepi- ja tõusujooksusarja tänavuse esimese etapiga – Radisson Blue Hotel Olümpia topeltsprindis näitas kiireimat minekut Rauno Tiits koguajaga 3.52, kes mullu pidi samal võistlusel leppima teise kohaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMagnus Carlsen pidi kõrge mainega turniiril noore konkurendi paremust tunnistama\n\n## Põhitekst:\n\nSo oli kogu 13-voorulise turniiri peale ainus maletaja, kes ei kaotanud ainsatki partiid ning teenis üheksa punkti, mida oli ühe võrra enam kui teiseks tulnud maailmameister Magnus Carlsenil. Omavahel mängiti avavoorus viiki. Ainsa kaotuse sai Carlsen eelviimaseks jäänud ungarlaselt Richard Rapportilt.\n\nMaailma jooksvas reitingus tõusis So nüüd 2822,1 punktiga Carlseni (2838,3) järele teiseks. Maailma kõigi aegade reitingute tabelis kerkis filipiinlane kuuendale reale.\n\nWijk aan Zee turniiril järgnes esiduole 7,5 punktiga kolmik Baskaran Adhiban (India), Levon Aronjan (Armeenia) ja Wei Yi (Hiina). Veel pool punkti vähem said novembris MM-tiitlimatšis kaotanud venelane Sergei Karjakin ja ukrainlane Pavel Eljanov.\n\nCarlsen on võitnud Wijk aan Zee turniiri viis korda, sealjuures kahel eelmisel aastal. Wesley So oli aga eelmised kaks korda pidanud leppima neljanda positsiooniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandis peetava ülimaineka Wijk aan Zee maleturniiri võitis tänavu Filipiinidelt pärit, aga alates 2015. aastast USA-d esindav 23-aastane tõusev täht Wesley So.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n19-aastane Jaapani ujuja püstitas aasta esimese maailmarekordi\n\n## Põhitekst:\n\nWatanabe läbis 200 m rinnuli ajaga 2.06,67 ning parandas enda kaasmaalasele Akihiro Yamaguchile kuulunud maailmarekordit 34 sajandikuga, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.\n\nNoorest Jaapani ujujast sai ühtlasi ka esimene meesujuja, kes 200 m rinnuliujumises saanud pikas basseinis kirja aja alla 2.07. Yamaguchile kuulunud maailmarekord oli püsinud aastast 2012. Uus maailmarekordiomanik oli heas hoos ka suvel Rio olümpiamängudel kui samal distantsil püstitas poolfinaalis uue olümpiarekordi (2.07,22). Paraku toona finaalis tal püssirohtu ei jätkunud ning pidi leppima kuuenda kohaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaid 19-aastane jaapanlane Ippei Watanabe püstitas enda kodumaal selle aasta esimese maailmarekordi, ujudes uue ilmarekordi 200 m rinnuliujumises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRobert Harting plaanib koduse võistluse järel tippspordiga lõpetada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ootan seda ja järgmist aastat, aga edaspidi vaatan lihtsalt pealt,\" sõnas Harting hiljuti intervjuus veebiküljele Leichtathletik.de.\n\n32-aastane Londoni olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister on viimastel hooaegadel olnud hädas vigastustega.\n\nRio de Janeiro mängude eel saavutas ta küll hõva vormi, kui heitis kodustel meistrivõistlustel võiduväärilise 68.04, aga vigastas seejärel selga ja piirdus Rios vaid eelvõistlusega. Kuldmedali võitis tema noorem vend Christoph.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste kettaheite olümpiavõitja Robert Harting andis teada, et kavatseb järgmisel aastal Berliinis peetavate Euroopa meistrivõistluste järel karjäärile joone alla tõmmata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroparlament nõuab Le Penilt abidele makstud raha tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nAjakiri Challenges avaldas europarlamendi kirja Le Penile, milles öeldakse, et teisipäev on viimane päev ligi 300 000 eurot ära maksta.\n\nEuroopa korruptsioonitõrjeamet avastas nimelt, et mõnele abile maksti parlamendi reegled rikkudes Euroopa eelarvest, ehkki nad töötasid Le Peni kabinetiülema ja ihukaitsjana.\n\nPrantsuse presidendiks kandideeriv Le Pen väidab, et ei ole midagi valesti teinud.\n\nTema kampaaniajuht David Rachline ütles teisipäeval telekanalile BFM, et EL-i võimud kiusavad tema erakonda taga, ja kinnitas, et Marine Le Pen ei kavatse maksta.\n\nEuroparlament võib nõutava summa ka saadiku palgast kinni pidada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament nõuab Prantsuse Rahvusrinde juhilt Marine Le Penilt tagasi sadu tuhandeid eurosid, mis ta maksis reeglitevastaselt oma abidele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTervishoiutöötajad ja haiglad keeldusid kollektiivlepingu sõlmimisest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pärast rohkem kui aasta kestnud läbirääkimisi riikliku lepitaja poolt tehtud pakkumine, mille üks osa on kohustusi sisaldav dokument, selleks kindlust ei anna. Seetõttu ei saa tervishoiutöötajad pakkumist vastu võtta,\" märkisid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ning Eesti Õdede Liit ühispöördumises.\n\nMeedikud tõid esile, et viimase viie aastaga on eriarstiabi mahtu pidevalt vähendatud ja tänavu saab haiglaravi juba 18 protsenti ehk 35 000 patsienti vähem kui 2013.aastal. \"Käesoleva aasta haigekassa eelarve on 70 miljoni euro võrra tegelikust põhjendatud ravivajadusest väiksem. Mitmete raviteenuste hindu on korrastamise ja kaasajastamise sildi all kärbitud sedavõrd, et erialaseltside hinnangul ei kata need reaalseid kulusid ega võimalda anda kvaliteetset arstiabi,\" seisab pöördumises.\n\n\"Tervise- ja tööminister on valmis lubama, et teeb valitsusele tervishoiu rahastamise suurendamise ettepanekud, kuid ei soovi võtta siduvaid kohustusi, mis võimaldaksid haigekassal edaspidi maksta kogu vajaliku arstiabi eest. Lepe ei sisalda enam lubadusi tõsta haiglaravi maht aastaks 2020 vähemalt 2013. aasta tasemele ja kehtestada hinnakiri, mis sisaldab kõiki kvaliteetseks raviks vajalikke kulusid,\" märkisid tervishoiutöötajad.\n\nAllakirjutanud meenutasid, et mõni nädal tagasi kinnitas minister Jevgeni Ossinovski tervishoiutöötajatele, et 2017. aastal ravijuhtude arvu suurendatakse. \"Kahjuks ei ole nii läinud. Haigekassa eelarve seletuskiri ütleb, et ravijuhtude planeerimisel on arvestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega (ravijuhtude arvuga) senisel tasemel. Haiglatele esitatud lepingutes on aga ravimahte paljudel juhtudel hoopis vähendatud. Tervishoiutöötajad ja raviasutused pannakse taas valiku ette, kas teha ainult osaliselt tasustatavat ületööd või jätta haiged ravimata,\" seisab pöördumises.\n\n„Töörahu saab säilida siis, kui minister kirjutab alla konkreetsetele kohustustele, et patsiendid saaksid arstiabi, mida nad vajavad,“ ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.\n\nKa haiglate liit lükkas lepitaja pakkumise tagasi\n\nLisaks tervishoiutöötajatele lükkas teisipäeval tagasi riikliku lepitaja palgakokkuleppe pakkumise ka tööandjate esindajana Eesti Haiglate liit, mille hinnangul ei ole tervishoiusektori rahastuse maht piisav.\n\n\"Haiglatena me peame mitmeks aastaks võtma kohustuse tööandjatena maksta leppes kokkulepitud töötasusid, siis seda ei ole võimalik teha olukorras, kus me teame, et ravimahud on kõigil raviasutustel ebapiisavad,\" ütles Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule BNS-ile.\n\nTema sõnul on viimasest kollektiivlepingu projektist kadunud kokkulepitud mahte ületava töö eest tasustamine, mistõttu ei ole võimalik lepingut allkirjastada. Haiglate liidu poolt oleks võimalik leping allkirjastada, kui selles kehtiksid edasi need printsiibid, mis täna kehtivad, lisas Sule.\n\nOssinovski sõnul ei tohi tervishoiusektori palgakõnelusi siduda poliitikaga\n\nTervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on tervisetöötajate valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised palgaläbirääkimiste kontekstis kohatud; kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes\n\n\"Riikliku lepitaja pakkumise tagasilükkamisest kaotavad kõik tervishoiutöötajad, eelkõige hooldajad ja õed. Kokkuleppe sündi soovisid nii arstid ise kui ka õdede ja hooldajate esindajad. Kõik osalised on varem kinnitanud, et riikliku lepitaja kokkulepe on vastuvõetav, paraku on vähemalt üks tervishoiutöötajaid esindav delegatsioon oma tänase otsusega seadnud ohtu kõigi tervishoiutöötajate palgatõusu ja töörahu tervishoiusektoris. See ei ole kindlasti näide heast sotsiaalsest partnerlusest ega kaitse ei tervishoiutöötajate ega patsientide huve,\" ütles minister pressiteates.\n\n\"Kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes. Valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised selles kontekstis on kohatud. Töötingimustes ja palgas kokkuleppimine on tööandjate ja töötajate vaheline poliitikaväline protsess,\" sõnas Ossinovski.\n\nRiik on tema sõnul teinud praeguseks omalt poolt kõik, et kollektiivlepe saaks sündida: haigekassa 2017. aasta eelarves oli palgatõusu jaoks leitud raha; valitsuse koalitsioonileppes on kirjas tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse küsimuse lahendamine juba sel kevadel, mida on kinnitanud nii peaminister kui ka tervise- ja tööminister; hea tahte märgina leiti juba tänavu 10 miljonit eurot lisaraha ravijuhtude arvu suurendamiseks.\n\n\"Kujunenud olukorras tuleb haigekassa nõukogul langetada peagi otsus, millistele kuludele suunata eelarvesse planeeritud palgatõusu vahendid. Seda küsimust käsitleb nõukogu oma järgmisel koosolekul 17. veebruaril,\" ütles minister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervishoiutöötajate esindajad teatasid, et on nõus sõlmima kollektiivlepingu ainult siis, kui poliitikud võtavad konkreetsed kohustused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRasmus Kisel tuli Londonis vägeva isikliku rekordiga kolmandaks\n\n## Põhitekst:\n\nTulemus ei jää palju alla Andi Nooda mullu 3. detsembril joostud isiklikule rekordile 1.52,25. Kiseli varasem tippmark sisetingimustes oli 1.54,94, mille ta jooksis 2015. aasta 22. veebruaril Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti talvistel täiskasvanute meistrivõistlustel, teenides Raimond Valleri järel hõbemedali. Kokku peeti eilsel võistlusel üheksa jooksu, Kisel startis nendest kõige tugevamas ehk esimeses jooksus.\n\n\"Paar koperdamist juhtus jooksu ajal ja algul osutus positsioonivalik veidi valeks, aga üldiselt tuli hea jooks. Loodetavasti kahe nädala pärast saan pisut asjalikuma aja kui 1.52,52,\" ütles Kisel ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.\n\nRasmus Kisel on Cambridge´i ülikooli füüsikaliste loodusteaduste eriala üliõpilane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Cambridge´i ülikooli esindav Rasmus Kisel võistles üleeile Londonis Lee Valley's sealsetel mängudel 800 m jooksus, kus sai kolmanda koha isikliku rekordiga 1.52,52, kerkides sellega Eesti kõigi aegade sise-edetabelis esikümnesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome ülikooli õppejõud mõisteti vägistamise ja kupeldamise eest 11 aastaks vangi\n\n## Põhitekst:\n\n1961. aastal sündinud Kari Olavi Mauranen, kes töötas Ida-Soome Ülikoolis lektorina, mõisteti süüdi inimkaubanduses, lapse seksuaalses ärakasutamises, vägivallas ja vägistamises. Helsingi esimese astme kohus mõistis Mauraneni süüdi juba eelmise aasta suvel, kuid teise astme kohus pikendas vabadusekaotust - varasema otsuse üheksa aastat pikendati 11 aastani, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.\n\nEsimese astme kohtuotsuse olid varem edasi kaevanud nii Mauranen, tema ohver kui ka prokuratuur.\n\nKuriteod leidsid aset aastatel 2011-2016.\n\nSüüdistuse kohaselt oli Mauranen tutvunud oma ohvriga esialgu sotsiaalmeedia vahendusel. Tüdruk oli siis alles 14-aastane ning tema kodune olukord oli problemaatiline.\n\nMauranen meelitas tüdruku enda juurde elama ning kasutas tüdrukut korduvalt seksuaalselt ära. Oma kuritegude käigus kasutas mees ka vägivalda.\n\nLõpuks sundis Mauranen tüdruku prostituudiks ning kuna ohver kartis nii vägivalda kui ka koju naasmist, läks mehe plaan läbi. Mauranen soetas neiule \"teenuste osutamiseks\" korteri ning viis tüdruku ka klientidega kokku. Ohvri sõnul oli kliente sadu.\n\nTeise astme kohtu hinnangul on leidnud aset väga rasked lapse vastu suunatud seksuaalkuriteod - lisaks on teada, et tüdruk oli oma sotsiaalse tausta tõttu väga haavatavas olukorras ning süüdimõistetu kastuas olukorda süstemaatiliselt ära.\n\nLisaks vabadusekaotuse pikendamisele suurendas kohus ka ohvrile määratud kompensatsiooni 61 000 euroni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingi teise astme kohus tegi otsuse, mille kohaselt mõistetakse alaealist neiut seksiorjana pidanud ülikooliõppejõud 11 aastaks vangi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAndreas Raudsepp sõlmis Levadiaga uue lepingu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on väga hea meel, et saan taas keskenduda oma põhitööle ja hinges on kindel tunne,\" ütles Raudsepp klubi Facebooki lehekülje vahendusel. \"Rõõm on meeskonnas tagasi olla. Annan endast parima, et saada uuel hooajal palju mänguaega ning meeskonda aidata. Kuu aja pärast oleme valmis võitlema kõrgemate eesmärkide nimel.\"\n\nHeameelt tundis ka Levadia peatreener Igor Prins. \"Ta on teada-tuntud FC Levadia mees, näen temas algavaks hooajaks väga väärtuslikku täiendust. Loodetavasti tõuseb Andreas pärast vigastusterohket aastat taas jalule ning murrab end uuesti Eesti koondise vaatevälja.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Levadia kasvandik Andreas Raudsepp sõlmis täna klubiga uue üheaastase lepingu kehtivusega kuni algava jalgpallihooaja lõpuni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nYle: kaitsejõud võtsid Vene ja Soome topeltkodakondsusega sõjaväelased jälgimise alla\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa tegevus Ukrainas on pingestanud suhteid Euroopa Liiduga, mistõttu Soomes on tekkinud arutelu, kas tuleks hakata sellise topeltkodakondsusega inimeste asumist riigiametitesse piirama või lausa keelama, kirjutab Yle.\n\nSoomes seda küsimust seadusandlus praegu ei reguleeri, kuid vastav eelnõu on töös rahandusminsteeriumis.\n\nKaitsejõud seda seadusemuudatust ära ootama ei jäänud, vaid võtsid kasutusele oma reeglistiku Vene ja Soome topeltkodakondsust omavate inimeste suhtes.\n\nKõikidele kaitsejõududesse ametisse asuvatele inimestele tehakse taustauuring ning kui selgub, et inimesel on lisaks Soome kodakondsusele veel ka Vene kodakondsus, siis teda ametisse ei võeta.\n\nKaitsejõud kehtestasid uued reeglid mõned kuud tagasi, kui ühele kaitsejõudude isikkoosseisu andmeid sisaldavate infosüsteemidega tööle asuvale mehele tehti taustauuring ning selgus, et tal on ka Vene kodakondsus. Pärast mehe topeltkodakondsuse ilmnemist teda ametisse ei lastud.\n\nSellistele ükskjuhtumitele lisaks õnnestus Ylel näha kaitsejõudude salajast instruktsiooni, mille järgi piiratakse ka topeltkodakondsusega ajateenijate väljaõpet.\n\nSoome ja Venemaa kodakondsust omavaid ajateenijaid ei koolitata enam ametikohtadeks, kus neil oleks juurdepääs riigi turvalisusega seotud teabele.\n\nYle märgib, et varem selliseid piiranguid kaitsejõududes ei olnud.\n\nNiinistö: Soome kaitsejõud ei piira topeltkodakondseid\n\nSoome kaitseminister Jussi Niinistö ütles teisipäeval uudisteagentuurile STT, et kaitsejõud ei piira mingil moel Soome-Vene topeltkodakondsusega inimeste töölevõtmist, millest teatas rahvusringhääling Yle.\n\nNiinistö sõnul võib tegemist olla infooperatsiooniga, et levitada arvestatava meedia kaudu sihilikult valeandmeid, vahendas BNS.\n\nKaitseminister rõhutas, et ajateenijailt isegi ei küsita võimaliku topeltkodakondsuse kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kaitsejõud võtsid Soome ja Vene topeltkodakondsust omavad sõjaväelased erijälgimise alla, ühtlasi piiravad kaitsejõud sellise topeltkodakondsusega ajateenijate väljaõpet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJõulumäel peetud suusavõistluse võitsid Martti Himma ja Triin Ojaste\n\n## Põhitekst:\n\nVaatamate sellele, et Jõulumäe metsaalune oli lumevaba ning ainuke lumekate lühikesel kahe kilomeetri pikkusel ringil, viidi võistlus igati talviselt ja reeglitepäraselt läbi. A2K Suusamaraton otsustati korraldada, kuivõrd samaks nädalavahetuseks kavas olnud Viru suusamaraton lükati halbade lumeolude tõttu edasi, vahendab Marathon100.com.\n\nMartti Himma (Sparta) tulemuseks 42 km pikkusel võistlusdistantsil 1:47.49. Teisena lõpetanud Hans Teearu (Karupesa Team) kaotas Himmale ligi viie minutiga ja sai tulemuseks kirja 1:52.41. Kolmandana finišeeris Martin Luts (Nõmme Spordiklubi) ajaga 1:54.33.\n\nNaistest oli Triin Ojaste (Karupesa Team) teistest peajagu üle. Ajaga 2:07.52 lõpetades edestas ta teisena finišeerunud Sille Relli (Tartu Suusaklubi) ligi veerand tunniga (2:21.20). Kolmas oli Jaanika Paalmäe (Suusaklubi Sula, 2:27.00).\n\nM50+ vanuseklassis võitis Tarmo Mändla (2:15.42).\n\nKokku lõpetas võistlusmaa 51 suusatajat 60 startinust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Jõulumäel sõidetud A2K Suusamaratoni võitsid Martti Himma ja Triin Ojaste. 42 km pikkune suusamaraton sõideti Jõulumäel vabas tehnikas 2,3 km pikkusel tehislumeringil, mida läbiti 18 korda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nStoltenberg: NATO ja Trump tahavad dialoogi Venemaaga jõupositsioonilt\n\n## Põhitekst:\n\nTrump on korduvalt väljendanud soovi soojendada Moskvaga suhteid, nimetanud NATO-t \"iganenuks\" ja ebaausaks koormaks USA maksumaksjale.\n\nStoltenbergi sõnul pidas ta hiljuti telefonikõne Trumpi ja USA kaitseministri James Mattisega. \"Nad kõik edastasid sama sõnumit, et Ühendriigid on jätkuvalt pühendunud NATO-le ja Atlandi-ülesele sidemele,\" lausus Stoltenberg.\n\n\"Uue administratsiooni sõnum on, et nad tahavad Venemaaga dialoogi, kuid jõupositsioonilt,\" ütles Stoltenberg pärast kõnelusi Bulgaaria presidendi Rumen Radeviga Brüsselis.\n\nTrump pidas esmaspäeval telefonikõne ka Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi François Hollande'iga. Valge Maja teatel rõhutas USA president mõlemale, et Trump on NATO-le pühendunud, kuid soovib alliansi liikmetelt kaitsekulutste koorma paremat jagamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump ja NATO on ühel meelel vajaduses pidada Venemaaga dialoogi jõupositsioonilt, ütles alliansi juht Jens Stoltenberg teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNõmme Kalju oli Läti neljandast klubist selgelt parem\n\n## Põhitekst:\n\nKalju eest said jala valgeks testimisel olev Brasiilia ründaja Liliu, Vlasi Sinjavski, Igor Subbotin ja Andrei Sidorenkov, vahendab klubi Facebooki lehekülg.\n\nLiepaja lõpetas eelmisel hooajal Läti meistrivõistlused neljanda kohaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nõmme Kalju alistas täna hooajaeelses kontrollmängus Läti võistkonna FK Liepaja seisuga 4:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus kinnitas kohanimevaidlusega valdade nimed ja ühinemisotsused\n\n## Põhitekst:\n\nUute kohalike omavalitsusüksustena on kinnitatud, nii nagu kohalikud omavalitsused soovisid, Hiiumaa ja Mulgi vallad, ning kohanimenõukogu ettepanekuna Rõuge, Kehtna, Haljala, Toila ja Võru vallad.\n\nValitsus kaalus kõiki variante – nii kohanimenõukogu ettepanekuid ja soovitusi kui ka omavalitsuste endi arvamusi.\n\n\"Igat pidi austame kohalike omavalitsuste otsust nime valiku osas. Mõistame, et väga tihti võis nimi olla ühinemiskokkuleppe üheks osaks, aga viie ühineva valla puhul otsustas valitsus võtta arvesse nimekomisjoni ettepanekut. Usun, et tegime võimalike variantide seast parima valiku,\" ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.\n\n\"Järgmises etapis teeme ettepaneku ühinemisteks nendele omavalitsustele, kes ei täida kriteeriumi ning juba maikuus peame ka nende omavalitsuste saatuse lõplikult ära otsustama. Samal ajal tegeleme jätkuvalt ka omavalitsuste ülesannete ja rahastamise uute põhimõtete väljatöötamisega,\" lisas ta.\n\nPeaminister Jüri Ratas tunnustas kõiki inimesi, kes haldusreformi vabatahtlikku etappi panustanud on. \"Valitsuskabineti otsusega lõppeb haldusterritoriaalse reformi esimene etapp, millega liitus vabatahtlikult ligi 75 protsenti omavalitsustest,\" ütles Ratas.\n\nRääkides haldusreformist nentis peaminister, et nii riigi kui ka kõigi Eesti inimeste huvi on moodustada piisava haldus- ja finantsvõimekusega omavalitsused, millega kaasneb teenuste parem kättesaadavus ja omavalitsuste suurem otsustusõigus.\n\n\"Koos lisanduvate õiguste ja ülesannetega suureneb loomulikult ka finantsautonoomia ja eelarveliste vahendite osakaal, mida omavalitsused on kaua oodanud,\" ütles ta.\n\nValitsus on tänaseni kinnitanud 46 uue valla moodustumise. Viimase seisu järgi on Eestis alles 102 omavalitsust, kokku 85 valda ja 17 linna.\n\nHaldusreformi järgnev etapp näeb ette, et hiljemalt 15. veebruariks teeb valitsus nendele omavalitsustele, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, ettepaneku ühinemisteks. See puudutab ka seni kinnitatud ühinejaid, kus vajalik rahvaarv täis pole. Seejärel saavad omavalitsused kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuni 15. maiks, esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse arvamuse. Alles pärast nende läbivaatamist teeb valitsus ühinemiste osas lõpliku otsuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kinnitas teisipäeval kõigi seitsme kohanimevaidlusega liitvalla nimed ja ühinemisotsused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDakari sangarite Toomas Triisa ja Mart Meeruga saab kohtuda spordimuuseumis\n\n## Põhitekst:\n\nJaanuari alguses elas kogu Eesti kaasa kahe kange, Mart Meeru ja Toomas Triisa, vägitegudele Dakari rallil, kus eestlased võistlesid ühes kõige keerulisemaks tituleeritud kategoorias - Malle Moto klassis, kus sisuliselt igasugune kõrvaline abi tsiklite hooldamisel keelatud oli. Juba see, et mõlemad mehed finišisse jõudsid, oli omaette ime. Ajalukku kirjutasid mehed end veelgi tugevamalt sisse tänu oma tulemustele - oma võistlusklassis oli Toomas Triisa esimene ja Mart Meeru kuues.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dakar Rally 2017 sangarid on koju jõudnud ja tulevad reedel, 3. veebruaril kell 17 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse (Rüütli 15, Tartu), kus huvilistel on võimalik meestega pilti teha, küsimusi küsida ja kuulata muljeid ühe maailma kõige karmima võistluse käigust. Näha saab ka erinevaid Dakarilt pärinevaid esemeid ja fotosid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nErki Pärnoja esitleb uut muusikat ja lühifilmi\n\n## Põhitekst:\n\n311.ee LIVE esitletud kontsert on ka lühifilmi esilinastus.\n\n\"Paljud inimesed on minu helikeelt nimetanud filmilikuks — kuulad muusikat ning erinevad pildid ja olustikud hakkavad silme ees jooksma nagu filmikaadrid,\" rääkis Pärnoja. \"\"Efterglow\" kallal töötades nägin minagi vaimusilmas palju erinevaid mälu- ja kujutluspilte. Tekkis mõte, et enda muusikat filmikunstiga sidudes, võiks see minu kujutuspiltidele aga hoopis uue ja ootamatu perspektiivi anda.\"\n\n\"Nii võiksin olla tunnistajaks, kuidas mu muusika oma elu elab — saaksin näha, kuidas teine kunstnik minu tööd tõlgendab, ja seda, kuidas minu muusika areneb ja elab.\"\n\nRežissöör Ingel Vaikla kirjeldas oma lühifilmi \"Efterglow\" visuaalse, nostalgilise ning tundliku rännuna tagasi minevikku, mis avab ühe isikliku loo noorest tütarlapsest, väikelinna vabrikust ning selle hiilgeajast.\"\n\nEsineb ansambel koosseisus:\n\nErki Pärnoja - kitarrid\nJonas Kaarnamets - kitarrid\nFilip Leyman - süntesaatorid\nPeedu Kass - bassid ja süntesaator\nUlrik Ording - trummid\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Veebruaris avaldab Erki Pärnoja teise singli peagi ilmuvalt albumilt \"Efterglow\", mis on ühtlasi plaadi nimilugu, tutvustades kauamängiva melanhoolset, meditatiivset ning mõtlikku poolt.\n31. jaanuaril avaneb Sõpruse kino publikul esmakordne võimalus kuulata uue plaadi materjali enne ametlikku ilmumist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLinnutee liikumist kannustab salapärane tühimik\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi ümbritsev maailm võib paista aeg-ajalt staatilisena, on planeet tegelikult pidevas liikumises. Maa pöörleb ümber oma telje kiirusega 1600 km/h, tiireldes samal ajal ümber Päikese kiirusel 100 000 km/h. Päikese enda kiirus ümber Linnutee keskme liikudes ületab 850 000 km/h. \"Kuid sellele lisaks liigume ülejäänud maailmakõiksuse suhtes veel kiirusega 640 km/s. Olime selle avastamise järel pikalt hämmeldunud, miks liigume kindlas suunas just sellel kiirusel,\" meenutas Heebrea ülikooli astronoomiaprofessor Yehuda Hoffman ERR Novaatorile antud intervjuus.\n\nTuhandete galaktikate kaardistamisel avastati, et samas suunas paikneb ülimassiivne galaktikarühm. Superparv otsustati nimetada Shapley tõmburiks. \"Paralleelselt jäi juba siis silma, et üks põhjapoolkeral asuv piirkond oli kummaliselt galaktikavaene. Meie uued vaatlused näitavad, et sellest ruumiosast näivad välja voogavat kõik selle lähistel paiknevad galaktikad ,\" sõnas astronoom. Tühimik otsustati nimetada Dipool-tõukuriks.\n\nTühjuse lähistel paiknevate galaktikate liikumiskiirust kaardistades leidis Hoffman kolleegidega, et selle mõju Linnutee liikumisele on võrreldav Shapley superparve, kõige suurema massiga lähikonnas asuva struktuuri poolt avaldatava tõmbejõuga. \"Nad kannustavad mõlemad Linnuteed liikuma kindlas suunas, kuid erineval moel – üks tõmbab, teine tõukab,\" selgitas astronoom.\n\nMõlema struktuuri poolt avaldatavad jõud on siiski tõmbuva iseloomuga. Sõna \"tõukuv\" kasutamine teeb hõlpsamaks astronoomide elu. \"See põhineb võrdlusel keskmise tõmbejõuga, millega mõjutab meid universumi iga punkt ja piirkond. Kui selles leidub tavapärasest vähem ainet ja ruumipiirkonna tihedus on universumi keskmisest väiksem, jääb alla keskmise ka selle avaldatav jõud,\" selgitas Hoffman. Leitud tühimiku puhul on vahe lihtsalt erakordselt suur.\n\nAnaloogia võib tuua rahvast täis raudteeperroonil seismisega. Kuigi kõik inimesed trügivad teisi, on mõnest küljest lähtuv surve suurem, mõnest küljest väiksem. See on otseselt seotud ühel või teisel pool seisvate inimeste arvuga. Rahva tahtele alludes ei jääks seega muud üle, kui hakata liikuma ühes kindlas suunas.\n\nKuigi värsked Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud fotod võimaldasid kinnitada tühimiku enda olemasolu, ei õnnestunud astronoomidel tabada ühegi Dipool-tõukuris endas paiknevat galaktikat. Hoffmani hinnangul on küsimus eeskätt piirkonna uurimiseks eraldatud vaatlusajas. Töörühm ei lase end sellest morjendada.\n\n\"Meie pikaajaline eesmärk pole uurida ühte objekti väga üksikasjalikult, vaid saada parem ülevaade meie kohast universumis. Alates tsivilisatsiooni algusaegadest on inimkonda kannustanud soov teada saada, kus ja miks me oleme. Seega võib meie töödvõrrelda mõnes mõttes Everestile ronimisega,\" sõnas astronoom. Mõne aasta eest leidis Hoffman kolleegidega näiteks, et Linnutee on osa poole miljardi valgusaastase läbimõõduga superparvest Laniakea, kuhu võib arvata 100 000 galaktikat.\n\nTeaduslikuma eesmärgina on seadnud töörühm eesmärgiks paremini aru saada, kuidas moodustusid Kohalikus Galaktikarühmas paiknevad struktuurid.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Nature.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Astronoomid on leidnud Kohaliku Galaktikarühma lähistelt hiiglasliku tühimiku, mille eest näivad põgenevat nii Andromeda, Kolmnurga galaktika, Linnutee kui ka kõik teised selle lähistel asuvad galaktikad. Tühimiku leidmine võimaldab täpsemalt kindlaks teha, kuhu ja kui kiiresti liigub universumi paisudes Linnutee koos Päikese ja Maaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHitleri sünnikodu endine omanik kaebas Austria valitsuse kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nRiik võõrandas Austria loodeosas Braunau Inni ääres asuva laguneva hoone detsembris, kui parlament oli andnud heakskiidu just eelkõige selle vastuolulise hoone jaoks tehtud sundvõõrandamise seadusele. Maja endine omanik Gerline Pommer on aga nüüd pöördunud kohtu poole, vahendas The Local.\n\n\"Kohus kontrollib, kas seadus kehtib,\" ütles Austria konstitutsioonikohtu pressiesindaja Wolfgang Sablatnig AFP-le, lisades, et ilmselt kestab protsess mitu kuud.\n\nPommeri advokaat Gerhard Lebitsch on ähvardanud viia juhtumi Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis, kui Austria kohus valitsuse kasuks otsustab.\n\nKollane maja on kuulunud Pommeri perekonnale ligi sajandi. Hitler sündis seal 20. aprillil 1889, kuid elas majas ainult lühikest aega. Sellest hoolimata tõmbab hoone ligi natsimeelseid inimesi kogu maailmast.\n\n800 ruutmeetri suurune hoone on seisnud tühjalt alates 2011. aastast, mil rendileping Austria riigi ja Pommeri vahel lõppes. Kuni selle ajani maksis valitsus Pommerile hoone eest umbes 4800 eurot kuus renti ja kasutas seda puuetega inimeste keskusena. Lepingu lõppemise põhjustas Pommeri keeldumine juba hädavajalikuks muutunud remondist.\n\nValitsus kaalus hoone tulevikku pikalt ja vahepeal plaaniti selle lammutamist, sellele seisid aga vastu teised poliitikud ja ajaloolased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Adolf Hitleri sünnikodu endine omanik kaebas kohtusse Austria valitsuse, kes selle tema käest sundvõõrandas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Zopp Davise karikamängu eel: eks see Lõuna-Aafrika koondis paras pähkel ole\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud aasta märtsis toimunud kodusel Davis Cupi turniiril saadud võit tagas Eesti koondisele pääsu II liigasse, kus 16 koondise seast selguvad kaks paremat, kes pääsevad I liigasse. Eesti kohtub II liiga esimeses voorus Lõuna-Aafrika Vabariigi koondisega nende koduväljakul Centurionis. Teise vooru kohtumised peetakse 7.-9. aprillil, Eesti vastane selgub Sloveenia ja Monaco vahelisest matšist.\n\nEesti koondises mängivad Jürgen Zopp (ATP 317.), Vladimir Ivanov (ATP 442.), Kenneth Raisma (ATP 706.) ja Mattias Siimar (ATP 1511.). Koondise kapten on Ekke Tiidemann.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi koondise esireket on Lloyd Harris (ATP 288.), sest nende parim tennisist, aasta tagasi esikümnesse kuulunud Kevin Anderson (ATP 77.) koondise eest ei mängi. Veel mängivad Nicolaas Scholtz (ATP 517.), Ruan Roelofse (ATP 1654.) ja Raven Klaasen, kes paarismängus kuulub maailma absoluutsesse tippu. Koondise kapten on Marcos Ondruska.\n\nEesti poisid jõudsid nädalavahetusel Lõuna-Aafrikasse ning treenivad nüüd Irene Country Club väljakutel ja harjuvad oludega. \"Siin on päris palju, millega tuleb kohaneda,\" tõdes Jürgen Zopp. \"Täna sajab vihma ja on jahe, aga nädalavahetuseks lubab ilmaennustus kuuma ilma. Väljakud on siin meie jaoks kõrgmäestikus, 1600 meetrit üle merepinna, ja palli lendu mõjutab see kõvasti. Minu viimane turniir oli sisetingimustes ja nüüd tuleb väljasmängimise tunne kätte saada.\"\n\nMängitakse viiest parem formaati, esimesel ja viimasel päeval kohtutakse kahes üksikmängus ning keskmisel päeval paarismängus. Kes täpselt väljakule lähevad, annavad kaptenid teada enne mängu. \"Nende esireket Lloyd Harris kuulub 300 hulka ja Nicolaas Scholtz on 500 ringis, aga Raven Klaasen on paarismängijana maailmatasemel, mänginud Grand Slami finaalis ja eelmisel aastal Mastersi finaalis,\" kirjeldas Zopp vastaseid. \"Eks see Lõuna-Aafrika koondis paras pähkel ole, eriti arvestades, et nemad mängivad koduväljakul ja oludega harjunud. Proovime siin nende päevade jooksul veel natuke nende trenne luurata ja võimalikult palju infot enne reedet kätte saada.\"\n\nReedel algavad võistlused kell 10, laupäeval kell 12 ja pühapäeval kell 10.\n\n1900. aastal alguse saanud Davis Cup on suurim meeskondlik võistlus, sest turniirilt võtavad osa 135 riigi koondised. Tennisemeeskondade geograafia laienemise tõttu on need praegu jagatud maailmajagude ja tugevuse kaupa Maailmaliigaks ja neljaks madalamaks divisjoniks. Eesti osales Davis Cupil esmakordselt aastal 1934 ning alates 1993. aastast regulaarselt. Praegu mängib meeskond Euro-Aafrika tsooni II liigas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedest pühapäevani peetakse Davis Cupi turniiri esimene voor. Euro-Aafrika tsooni II liigas on Eesti vastamisi Lõuna-Aafrika Vabariigiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUudistepäeva kokkuvõte 31. jaanuaril\n\n## Põhitekst:\n\nBalti peaministrid allkirjastasid Rail Balticu leppe\n\nTeisipäeval allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Tallinnas Rail Balticu kokkuleppe, mis Jüri Ratase sõnul peab saama vundamendiks kolme riigi senisest oluliselt aktiivsemale koostööle majandus- ja julgeolekuvaldkonnas.\n\nRail Balticu raudteeühenduse kokkulepe, mille peaminister Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis Kultuurikatlas allkirjastasid, paneb paika selle arendamise põhimõtted – marsruudi, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused.\n\nKokkuleppe ratifitseerimine kolme riigi parlamendis kindlustab pika arendus- ja kasutusperioodiga projekti jätkusuutlikkuse ning annab arendajatele ja sellega seotud partneritele ja investoritele õigusliku ja majandusliku kindluse.\n\nPoolt ja vastu: Rail Balticu argumendid kriitikutelt ja ministeeriumilt\n\nIkea avab Lätis esimese poe 2018. aasta suvel, järgmisena on kavas pood Tallinnas\n\nRootsi mööbli ja majapidamistarvete müüja Ikea avab Lätis esimese poe 2018. aasta augustis, poodi investeeritakse 60 miljonit eurot, ütles Ikea esindaja Sigurdur Palmason. Ikea poe ehitus Riia lähistel Stopiņi piirkonnas selle aasta kevadel ja valmib pooleteise aastaga.\n\nLäti Ikea pood saab asuma kaheksa kilomeetri kaugusel Riia kesklinnast ning tegemist on tavalise Ikea poega, millel on parkla enam kui 1000 sõiduki jaoks. Ikea poe põrandapinnaks plaanitakse 34 500 ruutmeetrit ning see ehitatakse 10 hektari suurusele maatükile.\n\nRootsi mööblifirma Ikea plaanib järgmisel aastal Riia poe valmides ka Eestisse laieneda, ütles Ikea poodide operaatorfirma esindaja Palmason.\n\n\"Pärast Lätis poe avamist me plaanime siseneda ka Eesti turule. Liiga vara on veel öelda, millal,\" ütles ta, lisades, et pood avatakse Tallinnas.\n\nIlves pääseb tagasimaksest, EAS hüvitab 152 000-eurose rikkumise maksumaksja taskust\n\nEttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus otsustas, et puudub alus nõuda Toomas Hendrik Ilveselt tagasi ülejäänud 90 protsenti OÜ-le Ermamaa makstud eurotoetusest. Seetõttu maksab EAS ligi 152 000-eurose toetuse Euroopa Komisjonile tagasi omavahenditest ehk Eesti maksumaksja taskust.\n\nEAS-i juhatuse esimees Sille Talvet-Unt ütles, et kuigi tahtlikke rikkumisi pole tuvastatud, on OÜ Ermamaa projekti menetlemise erinevates etappides tehtud vigu.\n\n“Näiteks oleks EAS võinud 2016. aasta sügisel põhjalikumalt kaaluda, kas 2012. aastal tehtud otsus kehtetuks tunnistada ja juba siis viia läbi uus terviklikum analüüs,“ lausus Talvet-Unt. „Vaadates kogu protsessi tervikuna näeme, et eksimuste peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et antud projekt oli igas mõttes tavapäratu. See on unikaalne olukord, kui toetuse saaja ei saa lubatud plaane ellu viia seoses presidendi ametisse asumisega.“\n\nAustria valitsus leppis kokku burkakeelu kehtestamises\n\nAustria nn suure koalitsiooni valitsus kiitis heaks otsuse, mille kohaselt keelatakse kogu nägu katva riietuse kandmine avalikus kohas. Sisuliselt tähendab see otsus osade mosleminaiste poolt kantud riietusesemeste nagu burka ja nikaabi keelustamist.\n\nValitsusse kuuluvad paremtsentristlik Rahvapartei (ÖVP) ja vasakpoolne Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPÖ) leppisid esmaspäeva hilisõhtul kokku reformiplaanis, milles keskendutakse uute töökohtade loomisele, majanduskasvu tagamisele ja haridusele. Otsus tehti hoolimata ohust, et reformiga kaasnevad tülid võivad tuua kaasa ennetähtaegsed parlamendivalimised, vahendasid Die Welt, Politico ja Yle.\n\nReformiplaani üheks osaks on ka uued julgeolekumeetmed, millega muudetakse varjupaigataotlejate kontroll põhjalikumaks, ning integratsiooniprogramm, mille raames eraldatakse rohkem ressursse saksa keele õpetamiseks ning mille üheks meetmeks on ka burkakeeld.\n\nMajandusminister Kadri Simson tegi üleskutse kütusepaagid täis tankida\n\nMajandus- ja taristuminister Kadri Simson soovitab kõikidel autoomanikel veel teisipäeval autopaagid täis tankida, sest juba kolmapäevast kasvab eelmise valitsuse tõttu nii diislikütuse kui ka bensiini aktsiis 10 protsendi võrra ehk umbes viie sendi võrra liitrilt.\n\n\"Otsus tõsta tänavuse aasta 1. veebruarist kütuseaktsiisi sai vastu võetud eelmise, Reformierakonna poolt juhitud valitsuse poolt,\" meenutas Simson.\n\nTema sõnul on tegemist vana valitsuse loodetavasti viimase halva otsusega, mis sellisel määral inimeste elu mõjutab. \"On selge, et kõrgemad aktsiisimäärad toovad homsest kaasa kasvavad kütusehinnad. Seega soovitan kõigil autoomanikel täna enda sõidukite paagid täis tankida,\" ütles Simson.\n\nAlkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama\n\nNoored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.\n\nAjakirjas Addiction ilmus ülevaateartikkel, mis võttis aluseks pikaajaliste uuringute andmed USAst, Aasiast ja Euroopast. Ühtekokku tugineti 12 uuringule, mille kestused jäid üheksa kuu ja kaheksa aasta vahemikku.\n\n12 uuringu andmetele tuginev ülevaateartikkel toob selgesõnaliselt välja: leiti positiivne seos alkoholireklaamiga kokku puutumise ja alkoholitarbimise vahel – teisisõnu tarbisid alkoholireklaamist mõjutatud noored rohkem vägijooki.\n\nNäiteks vaadati 2012. aastal tehtud uuringut, milles vaadati internetis tehtava alkoholireklaami mõju Saksamaal, Itaalias, Madalamaades ja Poolas. 6651 alaealise noore andmetest selgus, et kõigis neljas riigis internetis alkoholireklaamiga kokku puutunud noored tarbisid ühtmoodi rohkem alkoholi, millest andis märku tõsiasi, et nad olid viimase 30 päeva jooksul purjutanud.\n\nERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti peaministrid allkirjastasid Rail Balticu leppe, Ärma talu pääseb tagasimaksest ja Simson soovitab paagid täis tankida, sest kütuseaktsiis tõuseb – need on mõned teemad jaanuarikuu viimasest uudistepäevast ERRi portaalis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti läheb MM-ile üheksa laskesuusatajaga\n\n## Põhitekst:\n\nTreenerite otsusega esindavad Eestit MM-il Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kauri Kõiv, Roland Lessing, viienda mehena on MM-i meeskonda nimetatud Martin Remmelg. Naistevõistkonnas on Johanna Talihärm, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu ning teatevõistluseks liitub naistekoondisega Meril Beilmann.\n\nBeilmannil diagnoositi suve lõpus reieluukaela murd, mistõttu on esimest hooaega naistekoondises oleva sportlase senine hooaeg möödunud võistlusradadest eemal taastusravi tähe all. Kuna aga Beilmanni taastumine ja treeningud on läinud plaanipäraselt, võimaldab see praeguste plaanide kohaselt 21-aastasel laskesuusatajal naiste teatevõistluseks koondisega liituda.\n\nEnne MM-i asub Eesti naiskond rahvuste karika arvestuses 21. kohal. Meeste arvestuses ollakse 19. kohal. Rahvuste karika kohtade alusel määratakse hooaja lõpus olümpiakohad, lisaks ka järgmise hooaja MK stardikohtade arv riigi kohta. Et olümpiamängudel saaks teatenaiskonna ja -meeskonna välja panna, tuleb mõlemas arvestuses teenida minimaalselt 20. koht.\n\nLaskesuusatamise MM-ile saab kaasa elada ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selgus Eesti laskesuusatamise koondis Hochfilzenis peetavateks MM-võistlusteks. Austriasse sõidab viis mees- ja neli naislaskesuusatajat. Võistlused avatakse 9. veebruaril segateatevõistlusega, MM kestab 19. veebruarini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra luterlik kirik laulatab samasoolisi paare\n\n## Põhitekst:\n\nLuterlik kirik lükkas 2014. aastal geiabielude sõlmimise võimaluse tagasi, kuid esmaspäeval kiitis kirikukogu 83 häälega 29 vastu heaks uue teenistuse, mida hakatakse pakkuma alates 1. veebruarist, vahendas The Local.\n\nIgal kirikuõpetajal on aga vabadus valida, kas ta laulatab samasoolisi paare või mitte.\n\n\"See on päev, mil palvetele ja unistustele vastati,\" ütles luterliku kiriku liberaalsema tiiva juht Gard Sandaker-Nilsen uudisteagentuurile NTB. Sandaker-Nilsen on ka ise gei.\n\nTeiste hulgas võimaldavad samasoolistel kirikus abielluda Rootsi, Taani ja Prantsusmaa protestantlikud kirikud.\n\nEelmisel aastal otsustas eelmine sinod toetada samasooliste abielusid, kuid geide laulatamiseks kirikus oli vaja heaks kiita spetsiaalne teenistus.\n\n2015. aastal oli Norras kiriku liikmena registreeritud umbes 73 protsenti rahvastikust.\n\nNorra on Euroopas geiõiguste eest võitlemisel esirinnas. Geipaaride tsiviilabielud ja adopteerimine on olnud Norras seaduslikud juba alates 2009. aastast ning kirik pühitseb ametisse ka homoseksuaalseid kirikuõpetajaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra evangeelne luterlik kirik võttis esmaspäeval vastu uue liturgia, mis võimaldab samasoolistel paaridel kirikus abielluda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsiaalministeeriumi maja ostis Kaamos Kinnisvara AS-i tütarfirma\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäeval kinnitas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) adressil Gonsiori 29, Gonsiori 29a ja Kollane 2 kinnistute omandamiseks müügitehingu, ütles ERR-ile RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm. Avala OÜ oli jaanuari keskel lõppenud enampakkumisel ainus osaleja.\n\nSotsiaalministeeriumi hoonet, mis uue nelja ministeeriumi ühishoone valmides riigile liigseks muutub, proovis RKAS algselt müüa nelja miljoni euro suuruse alghinnaga. Kuivõrd sellele enampakkumisele huvilisi ei tulnud, langetas RKAS alghinda 200 000 euro võrra.\n\nSotsiaalministeeriumi kasutada olnud kinnistute pindala on kokku 4656 ruutmeetrit. Kinnistud ja sel asetsev sotsiaalministeeriumi maja jääb riigi kasutusse kuni 28. veebruarini 2018, ostja saab hoone enda käsutusse siis, kui üürileping lõpeb.\n\nHoone renoveeritakse, funktsioon on veel lahtine\n\n\"Kaamos Kinnisvara AS plaanib küll hoone renoveerida, kuid ei ole veel otsustanud, kas teha sellest kontorihoone või kortermaja,\" ütles ettevõtte juhatuse liige Ivar Vahter BNS-ile. \"Me peame seda veel arvutama.\"\n\nKuivõrd hoone fassaad on arhitektuurselt märgitud, plaanib ettevõte Vahteri sõnul selle korda teha, kuid muidu jätta endiseks. Samas hoone sisu on kavas täiesti tühjaks teha, hoone kubatuur jääb muutmatuks ja mahtusid plaanis muuta ei ole.\n\nVahter ütles, et ehitustegevus algab tuleva aasta kevadel peale seda kui sotsiaalministeerium on hoonest valmivasse nelja ministeeriumi ühishoonesse ümber kolinud. \"Seni hangib ettevõte vajalikud load, kooskõlastused ja projektid,\" lisas ta.\n\nSotsiaalministeerium on üks neljast ministeeriumist, mis kolib tulevikus Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika tänava vahelisele alale kerkivasse ühishoonesse. Ühishoone peaks valmis saama 2017. aasta suveks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeeriumi hoone Tallinnas Gonsiori tänaval ostis Kaamos Kinnisvara AS tütarfirma Avala OÜ, kes võitis avaliku enampakkumise 3,8 miljoni euro suuruse alghinnaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIkea avab Lätis esimese poe 2018. aasta suvel, järgmisena on kavas pood Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nIkea poe ehitus Riia lähistel Stopiņi piirkonnas selle aasta kevadel ja valmib pooleteise aastaga.\n\nLäti Ikea pood saab asuma kaheksa kilomeetri kaugusel Riia kesklinnast ning tegemist on tavalise Ikea poega, millel on parkla enam kui 1000 sõiduki jaoks. Ikea poe põrdanapinnaks plaanitakse 34 500 ruutmeetrit ning see ehitatakse 10 hektari suurusele maatükile.\n\nTulevikus võivad projekti investeeringud ületada 100 miljonit eurot.\n\nPalmasoni sõnul saab Riia pood olema praegusest Vilniuses asuvast poest veidi suurem, kuid kaubavalik jääb samaks. Poes saab olema ka lasteala, mis hõlmab endas imikuhooldusruume, mänguplatse ja parkimisvõimalusi peredele.\n\nIkea poes on tööd ligi 400 inimesele ning töötajaid hakatakse otsima juba mõne kuu pärast. Poe ehitusel on tööd ligi 300 ehitajale.\n\nEsimene ja seni ainus Ikea pood Balti riikides avati 2013. aastal Vilniuses.\n\nIkea plaanib pärast Läti poe avamist ka Tallinnas kaupluse avada\n\nRootsi mööblifirma Ikea plaanib järgmisel aastal Riia poe valmides ka Eestisse laieneda, ütles Ikea poodide operaatorfirma esindaja Palmason.\n\n\"Pärast Lätis poe avamist me plaanime siseneda ka Eesti turule. Liiga vara on veel öelda, millal,\" ütles ta, lisades, et pood avatakse Tallinnas.\n\nPalmasoni sõnul avatakse Lätis tõenäoliselt vaid üks kauplus ning seal ei ole plaane rohkem poode avada.\n\n\"Ikea poe Lätis avamine aitab riigil säilitada inimesi, kuna parandab nende elatustaset. Elatustase on aasta aastalt paranenud. See võtab aega, aga me oleme optimistlikud,\" ütles ta vastuseks küsimusele, kas ettevõte muretseb Läti väheneva rahvastiku pärast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi mööbli ja majapidamistarvete müüja Ikea avab Lätis esimese poe 2018. aasta augustis, poodi investeeritakse 60 miljonit eurot, ütles Ikea esindaja Sigurdur Palmason.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTeletabeli tipu vallutasid ETV saated\n\n## Põhitekst:\n\nTabeli esikohal oli 166 000 vaatajaga ETV seriaal \"Õnne 13\", teisel kohal \"Aktuaalne kaamera. Nädal\" 148 000 vaatajaga ning kolmandal kohal oli \"Pealtnägija\", mida vaatas 147 000 inimest, teatas Kantar Emor.\n\nTeletabeli esikümnesse mahtusid ETV saadetest veel \"ENSV\", \"Aktuaalne kaamera\", \"Hommik Anuga\" ja \"Reisile minuga\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädala telesaadete viie vaadatuima seas olid vaid ETV saated.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMarkus Toompere. Kultuuri rahastuse nn korrastamine\n\n## Põhitekst:\n\nKorrastamine seisneb selles, et kui 2016. aastaks eraldati toetust kahekümnele kunstiasutusele üle Eesti, siis aastal 2017 rahastatakse kolme näitusasutust Tallinnas: Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liiidu galeriid (EKL) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) .\n\nSelgitusi tehtud otsusele jagab Maria-Kristiina Soomre (kultuuriministeeriumi kunstinõunik) Sirbis [3]. Kuigi asjasse mittepuutuv, klaariks ühe seisukoha Soomrega ära. Nimelt viitab ta kohe artikli alguses kunstivaldkonnale kui ühele väiksemale. See on ekslik väide – kunstivaldkond on üks suuremaid valdkondi, ent vähim rahastatud. Näiteks on EKL suuremaid loomeliite. Eks on suhtumise küsimus, kas valdkonna suurust näitab raha või on ka muid tegureid.\n\nMinisteerium viitab Kultuuripoliitika põhialuste punktile, mille kohaselt rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi, Eesti Kultuurkapital aga toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi. Praegu on selgelt tunda, et ministeerium tegeleb „korrastamisega“ seal, kus on lihtne, ja seal, kus päriselt on probleem (s.o riigihallatavates kunstiasutustes, nt kunstimuuseumid ja kunstiõppeasutused), seda ignoreeritakse või lihtsalt ei saada hakkama. See on kehv praktika. Sellele probleemile on viidanud ka Riigikontroll oma 2013. aasta auditis punktis 8: Sihiks on seatud seegi, et pidevaid tegevusi riigi ülesannete täitmiseks tuleks rahastada ministeeriumi kaudu riigieelarvest ning Eesti Kultuurkapitali rolliks jääks projektipõhine rahastamine. Praktikas leidub aga siiani näiteid sellest, et igapäevaseid riigiülesandeid rahastatakse projektipõhisena ning sama tegevuse tarbeks eraldatakse raha mitmest kohast. [4] Soomre viitab Sirbi artiklis , et Seekordne otsus on pikema protsessi algus, mitte lõpptulemus, mille all ta peab silmas institutsioonide KULKA alt välja viimist. Ma arvan, et keegi ei vaidle vastu mõttele viia institutsioonid KULKA alt välja. See on olnud aktuaalne probleem ja mitmete vaidluste keskmeks juba pikemat aega. Kulka on eelkõige mõeldud loovisikutele, aga kunstivalkonnas ministeeriumi marginaalse rahastuse tõttu on üha enam asutusi (mh riigiasutusi) taotlenud toetus KULKAst. Eriti markantne on see, et ministeerium peab normaalseks, et kunstimuusemite põhitegevuse osa peabki tulema KULKAst. Ent selle asemel, et tegeleda riigiasutuste väljaviimisega, tegeletakse kolmanda sektori institutsioonidega.\n\nEnne otsustame, siis arutame\n\nEsiteks on kummaline, et tänapäeval ikka veel käib otsustusprotsess niipidi, et kõigepealt on otsus ja alles siis arutelud, kus tuuakse välja võimalikud negatiivsed tagajärjed. Eriti kurioosne oli asjaolu, et 14. novembril toimus ministeeriumis koosolek, mille kutses märgiti, et toimub arutelu kunstivaldkonna rahastuse üle. Koosolekul oli kohal inimesi ka kaugemalt, näiteks Saaremaalt. Tegelikult arutelu ei olnud, näidati tulpdiagramme ja teavitati, et otsus on sündinud. Ma ei ole käinud ühelgi ministeeriumi koosolekul, kus oleks olnud nii lai galeriide esindatus. Miks ei olnud võimalik korraldada ümarlaudu enne otsust? Kas see ongi nüüd ministeeriumi tase, et kutsume üle Eesti vastavad asutused kokku alles siis, kui neid puudutavad otsused on tehtud? Ent need arutelud enam midagi ei muuda. Kas me 21. sajandi teisel kümnendil ei võiks jõuda arengujärjele, kus kõigepealt kuulame osapooled ära, vaagime võimalikke plusse ja miinuseid, võrdleme otsuse mõju kultuuripoliitika tervikkontekstis ning seejärel langetame otsused? Ministeeriumi arvates mitte.\n\nVastuolu kultuuripoliitika põhialustega\n\nTeine oluline aspekt on see, et ministeerium seda otsust tehes läheb teravalt vastuollu nii kultuuripoliitika põhialuste kui ka nüüd värskelt kehtima hakanud koalitsioonileppega [5]. Tagame kõigile Eesti elanikele võimaluse luua kultuuri ja sellest osa saada sõltumatult regionaalsetest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, etnilistest, vanuselistest, soolistest või teistest individuaalsetest eripäradest ja -vajadustest. Tegu on nii koalitsioonileppe kultuuriosa avalause kui ka Kultuurpoliitika põhialuste esimese teesiga. Lisaks võib Kultuuripoliitika põhialuste Kunsti punkti alt lugeda: Riik toetab näituseasutuste tegevust, et luua üle Eesti võimalused osa saada kujutavast kunstist ja pakkuda kunstnikele võimalusi oma tööde tutvustamiseks laiemale avalikkusele. Näitusemajade tehniline varustus on kaasaegne ja tegevus professionaalne. On raske ette kujutada, millises mõistes näitusasutuste toetuse Tallinna galeriidele suunamine neid eesmärke toetab. Kas ei peaks just kultuuripoliitikat ja koalitsioonilepet silmas pidades panustama galeriidesse , mis asuvad keskustest eemal? Neid etteheiteid on ministeerium pareerinud väitega , et meil on ju KULKA ja sealt toetatakse näitusasutusi. Tsiteerides Soomret: „ Kultuurkapitali raha on samuti avalik raha, KULKA otsustajad oskavad professionaalidena hinnata näitustes rolli väiksemate kohtade kontekstis ning on kindlasti lugenud ka kultuuripoliitika põhialuseid “. Esiteks puudub mul usk, et KULKA komisjoni kõik liikmed on lugenud kultuuripoliitika põhialuseid. Veelgi enam, KULKA otsused peavad lähtuma valdkonna sihtkapitali jaotuspõhimõtetest, mitte mõnest muust dokumendist. Kas ministeerium leiab, et KULKA komisjonid peaksid oma otsustes edaspidi lähtuma koalitsioonileppest? Lisaks on aastaid kultuurkapitali komisjonis hoitud joont, et seitsmest liikmest vaid üks on väljastpoolt Tallinnat. Miks peaks Tallinnas elav ja tegutsev kunstiprofessionaal olema suuteline hindama väikekoha näitusasutust? See on oluliselt keerulisem ning kohalike olude tundmist nõudev tegevus kui keskuste galeriide hindamine. Veelgi enam, olukorras, kus KULKA komisjonile tuleb sadu ja sadu taotlusi, on komisjoniliikmetel veel raskem keskenduda ühe või teise taotluse tagamaadesse. Samas kui ministeeriumi all oli eraldi galeriide rahastuse komisjon ja taotluste hulk oli alla viiekümne. Ma hindan väga kõrgelt KULKA komisjoni professionaalsust, aga võrrelda isikunäitust, monograafia väljaandmist, välisprojekti ja galerii tegevust jne, seada need veel omakorda pingeritta ja nene vahel olemasolevad vahendid jagada – see on raske töö. Nüüd tehti see veel keerulisemaks.\n\nMinisteerium jagab lubadusi rahaga, mida nad ei kontrolli\n\nKolmas probleem on see, et ministeerium õnneks(!) ei kontrolli KULKA komisjoni (lubadus KULKA aluspõhimõtteid mitte muuta on sees ka koalitsioonilepingus). Kust tuleb ministeeriumil julgus väita, et KULKA võtab galeriide rahastuse üle? Kuidas on võimalik, et kunstinõunik jagab lubadusi ja garantiisid raha kohta, mida ministeerium ei tohiks kontrollida? Alles hiljaaegu otsustas KULKA komisjon mitte toetada kunstimuuseumite kunstioste, mis on selgelt kirjas sihtkapitali jaotuspõhimõtetes. Võibolla tõesti on saavutatud kokkulepped praeguse komisjoniga galeriide tegevuskulude toetamises, mille puhul kerkib rida teisi küsimus, millel praegu ei tahaks peatuda. Ent 2018. aastal toimub KULKA komisjoni valimine uuesti ning kaardipakk lüüakse segi.\n\nPoolik otsus\n\nNeljandaks on arusaamatu otsuste tegelik sisu ja nende esitlemist saatev retoorika. Soomre väidab, et „... ministeerium tagab Tallinna Kunstihoone tegevustoetuse nüüdsest täies mahus, näituste korraldamise eelarvet aga mitte “. See tähendab, et Kunstihoone ei ole KULKA alt väljas, vaid küsib näituste korraldamiseks ikkagi raha KULKAlt. Ehk lahendatud on ainult väike osa võrrandist. Miks ei tehtud otsust suunata ka EKL ja EKKM raha Kunstihoonesse ja viia ikkagi päriselt üks institutsioon KULKA alt ära? EKLile ja EKKMile erandi tegemine on enam kui kummaline, kuna siis oleks bürokraatia ju veelgi vähenenud ning oleks saanud väita, et päriselt on üks kunstiasutus välja viidud ja esitatud retoorikas oleks mingigi loogika sees. Aga selgelt on näha, et ministeerium Tallinna keskseid otsuseid tehes lähtub mingitest muudest põhimõtetest.\n\nMinisteeriumil puudub tegevusplaan\n\nViiendaks, ministeerium väidab, et tegu on alles algusega ja eesmärk on järk-järgult institutsioonid KULKA alt välja viia. Probleem on selles, et parimal juhul järgmisel aastal saavutab ministeeriumi kunstirahastus 2007. aasta (!) taseme. Sellise eelarve tõusu juures jõuavad Kunstihoone tegevuskulud ministeeriumi rahastusest ette. Seega praeguse rahastusskeemi puhul ei ole institutsioonide KULKA alt viimine teostatav. Samas on on mulle korduvalt eravestluses väidetud, et kuskilt rahalaeva pole tulemas, mistõttu jääb arusaamatuks, mille arvelt ja kuidas järgmised institutsioonid KULKA alt ära viiakse. Ehk kui ministeeriumil on eesmärk, peab olema ka tegevuskava selle elluviimiseks. Minu soovitus on avaldada, kes ja millises perspektiivis on järgmised institutsioonid, mis viiakse KULKA alt välja. Sellest küsimusest on ministeeriumi esindajad senini kõrvale hiilinud, seega tegu on pelgalt ministeeriumipoolse oskusliku kommunikatsioonivõttega ja kohati ka seetõttu kogu otsus nii hämar tundub.\n\nKultuuris peavad olema kõik valdkonnad õiglaselt rahastatud\n\nKui me jõuame probleemi võimalike lahendusteni, siis ma käin välja mõnevõrra radikaalse idee. Me oleme kultuurivaldkonnas näinud, kuidas meil on mõned suured ja väga hästi rahastatud valdkonnad, kelle edulugude paistel ministeerium end soojendab. Minu ettepanek on kultuurivaldkonna rahastuse võrdsem jaotus. Ei saa normaalseks pidada seda, kui teatrivaldkond saab mitukümmend korda suuremat toetust kui kunstivaldkond. Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus ühe suurema valdkonna rahastus on üks väiksemaid. Praegu tegeleb ministeerium kunstivaldkonnas vaesuse ümberjagamisega ja võimendab seda efektiivse kommunikatsiooniga , mis loob näilisuse, nagu tehtaks olulisi kultuuripoliitilisi otsusi. Me oleme jõudnud olukorda, kus ministeerium peab eelisarendatud valdkondade pealt natukene tagasi tõmbama ja oma sisemisi ressursse õiglasemalt jagama. Seni, kuni ministeerium seda otsust ei suuda teha, ei ole võimalik ellu viia kunstivaldkonnas kultuuripoliitika põhialuseid ega koalitsioonileppe kultuuri osa.\n\nMarkus Toompere\n\nTartu Kunstnike Liit\n\nJuhatuse esimees\n\n[1] http://www.kul.ee/et/uudised/kultuuriministeerium-korrastab-kunstivaldkonna-rahastamist\n\n[2] http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuur2020.pdf\n\n[3] http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/pealelend-maria-kristiina-soomre-kultuuriministeeriumi-kunstinounik-3/\n\n[4] http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2274/Area/16/language/et-EE/Default.aspx\n\n[5] http://g4.nh.ee/images/pix/eesti-keskerakonna-sotsiaaldemokraatliku-erakonna-ning-isamaa-ja-res-p-76318043.pdf\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium väljastas 14. novembril pressiteate, kus teavitas kunstivaldkonna korrastatud rahastamisest [1], mida põhjendati rahastuse kooskõlla viimisega kultuuripoliitika põhialuste dokumendiga „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ [2]. Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Markus Toompere kirjutas ERR kultuuriportaalile korrastusotsuse taustast ja tagajärgedest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNordica lendab Vilniuse lennujaama remondi ajal Kaunasesse\n\n## Põhitekst:\n\nNordica alustab lende Kaunasesse alates 14. juulist, rääkis ettevõtte turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht Piret Sauter ERRile.\n\nLennud Kaunasesse on plaanis kuuel järjestikusel nädalal ehk kuni 16. augustini. Nordica lennud Kaunasesse toimuvad kolm korda nädalas, piletid neile lendudele on müügil juba praegu.\n\nSauter märkis, et kuna huvi Eesti ja Leedu vaheliste lendude vastu on olemas, tahab Nordica ühenduse jätkumist.\n\n\"Nende jaoks, kes on harjunud sageli Tallinna-Vilniuse-Tallinna suunal lendama, võib Kaunas tunduda esialgu harjumatu või isegi ebamugav. Samas on Vilniuse ja Kaunase vahel tihe bussi- ja rongiühendus,\" selgitas Sauter.\n\nVilniuse lennujaamas rekonstrueeritakse 14. juulist kuni 18. augustini maandumisrada. 90 protsenti lendudest suunatakse sel ajal Kaunasesse. Et teenuste kvaliteeti säilitada, luuakse Kaunase lennujaama juurde parkimisalasid ning avatakse uued ajutised saabuvate ja väljuvate lendude terminalid.\n\nVilniuse lennujaam plaanib remondi maksumuseks 25 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusliku lennufirmaga Nordica saab suvel kuue nädala vältel Tallinnast Kaunasesse lennata, sest Leedu pealinna Vilniuse lennujaam on sel ajal remondis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitseminister Niinistö: Soome seadustes on roheliste mehikeste suurune auk\n\n## Põhitekst:\n\nPõlissoomlaste ridadesse kuuluva ministri hinnangul on praegu Soome seadustes \"roheliste mehikeste suurune auk\". \"Rohelisteks mehikesteks\" on meedias nimetatud Vene sõdureid, kes saabusid 2014. aasta kevadel Krimmi poolsaart okupeerima., vahendas Yle. Niinistö arutles teisipäeval teema üle ka oma blogis, vahendas Yle.\n\nTäpsemalt peab Niinistö silmas seda, et Soome seadused pole praegusel hetkel piisavalt täpsed selles küsimuses, milline peaks olema kaitseväe reaktsioon eraldusmärkideta sõdurite saabumisele.\n\n\"Pean silmas selliseid üksusi, mis on riikliku taustaga, kuid mille liikmed ei kanna selgelt teise riigi relvajõudude embleeme,\" kirjutas minister.\n\nNiinistö poolt teisipäeval moodustatud töörühm peaks oma tulemuseni jõudma mai keskpaigaks.\n\n\"Territoriaalkaitseseadus lähtub hetkel olukorrast, et sõdurid kannavad vormi ning sõjalised transpordivahendid kannavad sõjalisi eraldusmärke,\" kommenteeris Teija Pellikainen kaitseministeeriumi õigusosakonnast.\n\nSamas pole Pellikaineni hinnangul praegune olukord \"talumatu\", sest relvajõududel on kindlasti ka puuduliku territoriaalkaitseseaduse korral võimalik \"roheliste mehikeste\" tegevusse sekkuda.\n\n\"Praegu on küsimus selles, et territoriaalkaitseseadust täpsustataks nii, et teatav valmisolek ja jõumeetmed oleksid valmis juhul, kui ohu riiklik algupära pole nii öelda tuvastatav,\" märkis ametnik. \"Meil on Soomes tavaks, et seadusandlus on täpne. Eriti kui teemaks on märkimisväärsed volitused, siis seaduses on täpselt kirjas, kes ja kelle suhtes jõudu kasutavad.\"\n\nEraldusmärkideta õhusõidukite ja laevade puhul on Soome seadustes tegutsemisjuhised juba sätestatud, nüüd ongi vaja sarnaseid sätteid ka sõdurite ning maismaasõidukite kohta, lisas Pellikainen.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kaitseminister Jussi Niinistö kutsus kokku töörühma, mille ülesandeks on täpsustada riigi territoriaalkaitset puudutavaid seadusi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTalvik: Alajõe kiri tõestab, et teadlikult tegeleti kingituse tegemisega presidendile\n\n## Põhitekst:\n\nPostimees kirjutas esmaspäeval, et Alajõe saatis 24. jaanuaril 2012 tollasele majandusministrile Juhan Partsile (IRL) kirja, milles küsis, kas viimane peab võimalikuks katta OÜ-le Ermamaa makstud toetuse tagasinõue MKM-i Phare programmide riigisiseste vahendite jäägist, kirjale oli viieks aastaks seatud märge \"ametkondlikuks kasutamiseks\", mille kehtivus sai läbi eelmisel nädalal.\n\n\"See kiri ja selle sisu igal juhul tõestab seda, et täiesti teadlikult tegeleti kohustuste kinni maksmise otsimisega, ehk siis kingituse tegemisega presidendile,\" ütles Talvik ERR-ile.\n\n\"Kõik need põhjendused, et tal käisid seal väliskülalised, ei päde. See, et tegemist on ikkagi vabariigi presidendiga, siis vabariigi presidendile on niigi ette nähtud väga suuri erisusi. Sellele lisaks mingeid kingitusi teha on ikka totaalselt ebaõiglane. See on signaali andmine kogu ühiskonnale, et ongi olemas mingi eriklass, keda kohaldakse teistmoodi, kui tavakodanikku. See on väga halb signaal ja tekitab veel suuremat frustratsiooni või negatiivset suhtumist poliitikutesse. Avaliku võimu maine kannatab selle looga päris kõvasti,\" rääkis Talvik.\n\nTeisipäeval teatas EAS-i juhatus, et puudub alus nõuda Toomas Hendrik Ilveselt tagasi ülejäänud 90 protsenti OÜ-le Ermamaa makstud eurotoetusest. Seetõttu maksab EAS ligi 152 000-eurose toetuse Euroopa Komisjonile tagasi omavahenditest ehk Eesti maksumaksja taskust.\n\n\"See on järjekordne viga ja kuulub samasse potti. See ebaõiglus tekitab inimestes viha kõikide riiklikke institutsioonide vastu. Kindlasti see tekitab ka sellist arvamust, et EAS ongi selline poliitiline organisatsioon, kus neid tüüpe, kes poliitiliselt ei meeldi karistatakse ja neid, kes on selle poliitilise klassi liikmed, premeeritakse,\" kommenteeris Talvik.\n\nTalvik märkis, et tema hinnangul ei ole Maria Alajõe riigikogu kantselei direktori koha peal jätkamiseks õige inimene.\n\nRiigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) ütles esmaspäeval ERR-ile, et riigikogu kantselei direktoriks uuesti kandideeriva Alajõe tööd ei saa hinnata selle põhjal, mida ta EAS-is tegi.\n\nTalvik sellega ei nõustu. \"Kui inimene on eksinud ja ta on selle eest karistuse saanud ja ta on selle karistuse olemust mõistnud, siis võiks öelda, et inimene on kunagi vea teinud ja ta on sellest veast aru saanud. Aga praegusel juhul on nii, et ta on oma eelmises töökohas suure vea teinud ja seda veel õigustatakse. See on täiesti vale suhtumine. See on Nestori puhul sellise ringkaitse tekitamine, see ei ole õige,\" lõpetas Talvik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Artur Talvik (VE) ütles Maria Alajõe ja EAS-iga seotud viimaseid uudiseid kommenteerides, et need näitavad, et EAS-is otsiti teadlikult võimalusi teha president Toomas Hendrik Ilvesele kingitust. Talviku sõnul sai nn Ärma saaga tõttu avaliku võimu maine kõvasti kannatada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMärten Kuusk siirdus Kaljust Florasse\n\n## Põhitekst:\n\nKuuse sportlikku potentsiaali ja natuuri arvestades oodatakse temast eeskätt kaitseliini tugevdamist ning selle täiendamist. Mängija üleminekutingimusi Nõmme Kalju FC ja FC Flora avaldada ei soovi.\n\nNorbert Hurt: \"Oleme Märteni tegemisi ja arengut juba mõnda aega huviga jälginud. Meie klubis vajab kaitseliin tugevdamist ja usun, et Märten Kuuse sportlikud ja inimlikud omadused on oluliseks täienduseks kaitseliinile ja meeskonnale tervikuna.\"\n\nKuusk ja FC Flora jõudsid täna hommikul lepingutingimustes kokkuleppele ning uus täiendus lendab meeskonnaga Austriasse sõprusmängule kaasa. Seal kohtutakse kolmapäeval kohaliku Bundesliga liidri SC Rheindorf Altach-iga.\n\nMärten Kuusk: \"Mul on väga hea meel liituda FC Flora tööka kollektiiviga, sest näen selles suurepärast võimalust enda karjääri edendamiseks. Siin on kodumaa parimad tingimused professionaalse töö jätkamiseks ning enda eesmärkide püüdmiseks jalgpallurina. Kavatsen sellest maksimumi võtta!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "FC Flora teatas enda koduleheküljel, et täna allkirjastas nendega kolmeaastase lepingu kaitsja Märten Kuusk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLiive Jordaania projekti rahastamisleppest: see on väga suur tehing ka Hiina mastaabis\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Energia teatas esmaspäeval, et Hiina valitsus andis kinnituse laenugarantii väljastamisele Jordaania 2,2 miljardi dollari suuruse elektriprojekti rahastamiseks.\n\nLiive ütles ERRile, et tehingu heakskiitmine võttis aega paar aastat, kuid Eesti firma ei ole nii suures projektis kunagi osalenud.\n\n\"See on kindlasti väga hea uudis,\" kinnitas ta. \"Ma usun, et enamik ei saa arugi, kui oluline see on - olla niivõrd suure projekti algataja. 2,2-miljardiline projekt, mis saab täiesti rahastatud, kus on olemas investorid, kes investeerivad omakapitali, ja Lähis-Ida üks riik saab oma energiasõltumatust suurendada - selles mõttes on see väga suur ja oluline projekt\".\n\nLiive lisas, et tema teada ei ole ka Hiina ekspordiagentuur ega Hiina valitsus erafirmadega nii suuri projekte varem väga palju teinud, kui üldse.\n\n\"See on ka nende mastaabis väga suur tehing tegelikult. Nii et ma arvan, et me mõistame seda võib-olla kunagi hiljem, kui oluline uudis see on, mis eile välja tuli\".\n\nEesti Energia jääb projektis 10 protsendi suuruse osalusega väikeaktsionäriks. Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk põhjendas otsust sellega, et ettevõtte arendusprojektide raskuskese on Eestis, välisprojektide puhul nähakse end aga projekti arendaja ning oskusteabe ja tehnoloogia müüjana, mitte pikaajalise strateegilise investorina.\n\n\"Lisaks on Jordaania elektriprojekti näol tegemist mahuka projektiga, millesse on vaja lisaks pankade finantseeringule paigutada ka omakapitali. Eesti Energia osaluse vähenemine 10 protsendini on projekti partnerite ja Jordaania valitsusega kokku lepitud ning jõustub pärast rahastustegevuste lõpuleviimist,\" rääkis Kuusk.\n\nVäikeaktsionäriks jäämine oli eesmärk juba alguses\n\nKa Sandor Liive märkis, et ta ei ole küll viimasel kahel aastal toimunuga kursis ega taha seda kommenteerida, kuid Eesti Energia strateegia oli Jordaaniasse minnes juba algusest peale olla projekti arendaja, mitte suurosanik - valmistada projekt ette, leida investorid ja rahastajad.\n\n\"Nii palju kui ma mäletan, siis 2014. aasta lõpus, kui ma sealt lahkusin, oli meil juba tol ajal siht, et meil ei ole rohkem kui kümme protsenti,\" rääkis ta.\n\nKüsimusele, miks ei soovitud suuremat osalust, vastas Liive, et mida suurem osalus, seda enam tuleb sinna panna ka omakapitali, sest projekti ei tehta ju üksnes laenurahaga.\n\n\"Selle info põhjal, mis mul on 2014. aasta lõpust, on kindlasti väga mõistlik, et see osalus on selline nagu ta on, 10 protsenti,\" tõdes Eesti Energia eksjuht.\n\nEesti Energia allkirjastas mullu mais lepingu, millega müüb 45 protsenti Jordaania põlevkivielektrijaama ja –karjääri projekti aktsiatest Hiina riigiettevõttele Yudean Group ning jääb projekti väikeaktsionäriks. Lepingu kohaselt suurendab projekti kaasarendaja YTL International Berhad osalust seniselt 30 protsendilt 45 protsendile ja senine väikeaktsionär Near East Investments väljub projektist.\n\nInvesteeringu maht on 2,2 miljardit dollarit ja projekti finantseerivad Hiina suurpangad Bank of China ja Industrial Commercial Bank of China. Laenu garanteerib Hiina ekspordikrediidiagentuur Sinosure. Eesti Energia on Jordaania projekti seni investeerinud umbes 25 miljonit eurot.\n\nEesti Energia loodab rahastamisprotsessi edukaks lõpetamiseks vajalike toimingutega valmis saada veebruari jooksul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina valitsuse heakskiit Eesti Energia Jordaania projekti rahastamiseks on väga suur tehing ka Hiina mastaabis, mille olulisust mõistame võib-olla alles kunagi hiljem, ütles Eesti Energia endine juhatuse esimees Sandor Liive.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHenrik Ojamaa naaseb Šotimaale\n\n## Põhitekst:\n\nAlates möödunud suvest Hollandi kõrgliigaklubis Go Ahead Eagles palliv Ojamaa sai klubi ridades sel hooajal kirja kuus liigamängu ning ühe värava, vahendab Delfi.\n\nŠotimaal on Ojamaa varemgi mänginud ja seda teinud väga edukalt – Motherwelli ridades pallis 25-aastane ründaja kolm hooaega ning lõi nende jooksul 73 liigamänguga 14 väravat.\n\nŠoti meistriliigas hoiab Dundee 12 tiimi seas üheksandat kohta.\n\nJalgpalluri kohta küllaltki noores eas Ojamaa jaoks on tegu juba karjääri 13. erineva klubiga. Lisaks Eestile, Hollandile ja Šotimaale on ta pallinud Inglismaal, Saksamaal, Soomes, Poolas, Norras ja Austrias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise ründaja Henrik Ojamaa siirdub hooaja lõpuni laenule Šotimaa kõrgliigaklubi Dundee FC juurde.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBerdõmuhammedov: Türkmenistani ettevõtted erastatakse\n\n## Põhitekst:\n\nTürkmenistani teabeagentuur edastas, et riigipea esines sellise avaldusega 12. veebruaril toimuvate presidendivalimiste eel Ovadandepesse ehitatava nafta-gaasitehase kollektiiviga kohtudes.\n\nAgentuuri teatel vastas president ehitatava tehase töötajate küsimustele, millest üks puudutas Berdõmuhammedovi valimisprogrammi, sh ettevõtlusele soodsate tingimuste loomist.\n\nBerdõmuhammedov rõhutas, et tema peaeesmärk on muuta Türkmenistan arenenud turumajanduslikuks riigiks.\n\n\"Sellest lähtudes me erastame tööstuse, muudame transpordi-kommunikatsiooniettevõtted aktsiaseltsideks. Seejärel erastatakse kogu ülejäänud tööstuskompleks. Sel viisil muudame meie maa järk-järgult eraettevõtlusel rajanevaks riigiks,\" ütles president.\n\nBerdõmuhammedov märkis, et riik toetab ka edaspidi Türkmenistani äristruktuure.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulevikus on kavas erastada kogu Türkmenistani tööstuskompleks, ütles president Gurbangulõ Berdõmuhammedov kohtumisel valijatega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees\n\n## Põhitekst:\n\nOsteoarheoloog Martin Malve kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et uuritud luuainesest oli võimalik tuvastada 58 meest ja kuus naist. Selline suur meeste luustike ülekaal on silmatorkav. Näiteks 2014. aastal Tartus Püha Jakobi kalmistul välja puhastatud 600 luustiku seas oli meeste (kokku 131) ja naiste (kokku 126) hulk küllaltki võrdne, mis on tüüpiline Eesti kesk- ja varauusaegsetele matmispaikadele.\n\nTavakalmistutest erinev oli ka maetute vanuseline koosseis: enamik hukatud mehi olid noored, vanusevahemikus 18–35 aastat. Surmatutest 11 olid alaealised, 12–18-aastased.\n\nKõige huvitavamaks leiuks võib aga pidada üht täiskasvanud mehe alalõualuud, mille parema poole nurgaosas õnnestus tuvastada kolm surmaaegset terariista lõikejälge. Taolised vigastused tekivad juhul, kui mõõgatera riivab pea maharaiumise käigus lõuga.\n\nEriliseks teeb leiu veel ka see, et tabamused on tulnud eri nurkade all, millest võib järeldada, et ohver võis avaldada vastupanu ja timukas pidi teda korduvalt lööma.\n\nKirjalikest allikatest on teada, et mõõgaga hukkamine oli kindlasti üks laialt levinud surmamisviise läbi kesk- ja varauuusaja. Suhteliselt tihti rakendati seda leebema karistusena julmema hukkamisviisi asemel (nt rattale panek, elusalt matmine või põletamine).\n\nTeised tuvastatud tapvad koljuvigastused (nt lohukujuline vigastus ühe mehe otsmikuluul) lubavad oletada, et Tallinna võllamäel kasutati meile tuntud hukkamismeetodite kõrval ka teisi surmamisviise. Süüdimõistetuid võidi tappa ka löögiga pähe, koljutraumade põhjal otsustades oli selleks mõni tömp ese, näiteks nui.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTuski sõnum EL-i riigipeade kohtumise eel: koos jääme püsima, eraldi langeme\n\n## Põhitekst:\n\nSama sõnumit \" united we stand, divided we fall\" kordas Tusk ka Tallinnas toimunud ühispressikonverentsil Balti riigipeadega.\n\nTuski arvates seisab Euroopa Liit silmitsi ohtlikumate väljakutsetega kui kunagi varem alates Rooma lepingu allkirjastamisest. Ta nimetas kolme ohtu.\n\n\"Esimene oht on väljastpoolt ning seondub maailma ja Euroopa ümbruse uue geopoliitilise olukorraga. Üha rohkem ennast kehtestav Hiina, eriti merel, Venemaa agressiivne poliitika Ukraina ja selle naabrite suunal, sõda, terror ja anarhia Lähis-Idas ja Aafrikas, kus tähtsat rolli mängib radikaalne islam, nagu ka uue Ameerika administratsiooni murettekitavad avaldused muudavad meie tuleviku väga raskesti ennustatavaks,\" lausus ta.\n\nTeise, seesmise ohuna nimetas Tusk ELi-vastasuse tõusu ja natsionalistliku ning üha ksenofoobsema meeleolu teket ELis.\n\n\"Atraktiivseks alternatiiviks integratsioonile on saamas riiklik egoism,\" sõnas Euroopa ülemkogu eesistuja.\n\nKolmanda ohuna tõi Tusk välja Euroopa-meelse eliidi meeleolu - usk poliitilisse integratsiooni on vähenemas, üha enam kasutatakse populistlikke argumente ning kaheldakse liberaalse demokraatia alusväärtustes.\n\nPingetest tulvil maailmas on Tuski arvates tarvis eurooplaste julgust, otsusekindlust ja poliitilist solidaarsust, sest ilma nende omadusteta ei jää me püsima. \"Euroopa riikidel on eraldi võttes vähe kaalu. Kuid ELil on demograafiline ja majanduslik potentsiaal, mis muudab selle võrdseks partneriks ka kõige võimsamate jaoks,\" rõhutas ta.\n\nSamuti pani ta Euroopale südamele, et ei unustataks, miks üldse 60 aasta eest ühineda otsustati: esmalt selleks, et vältida uut ajaloolist katastroofi. Ka ei maksa unustada, et aeg, mil Euroopa on olnud ühtne, on olnud parim aeg kogu Euroopa sajanditepikkuses ajaloos, lausus Tusk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk kirjutas 27 Euroopa Liidu riigi juhile Malta kohtumise eel kirja, kus rõhutas, et koos jääme püsima, eraldi aga langeme.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAustria valitsus leppis kokku burkakeelu kehtestamises\n\n## Põhitekst:\n\nValitsusse kuuluvad paremtsentristlik Rahvapartei (ÖVP) ja vasakpoolne Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPÖ) leppisid esmaspäeva hilisõhtul kokku reformiplaanis, milles keskendutakse uute töökohtade loomisele, majanduskasvu tagamisele ja haridusele. Otsus tehti hoolimata ohust, et reformiga kaasnevad tülid võivad tuua kaasa ennetähtaegsed parlamendivalimised, vahendsid Die Welt, Politico ja Yle.\n\nReformiplaani üheks osaks on ka uued julgeolekumeetmed, millega muudetakse varjupaigataotlejate kontroll põhjalikumaks, ning integratsiooniprogramm, mille raames eraldatakse rohkem ressursse saksa keele õpetamiseks ning mille üheks meetmeks on ka burkakeeld.\n\nIntegratsiooniprogrammi eestvedajaks on olnud Rahvaparteisse kuuluv välisminister Sebastian Kurz, kelle sõnul aitab selliste \"antisotsiaalsete sümbolite\" nagu burka keelamine integreeruda neil migrantidel, kellel lubatakse jääda\". Samuti avaldas Kurz heameelt selle üle, et vahepeal kahtleval seisukohal olnud SPÖ asus lõpuks ikkagi julgeoleku- ja integratsioonimeetmeid toetama.\n\nLiidukantsler Christian Kern omakorda ütles, et otsusega soovitakse seda, et \"riigi 60 000 moslemit ei tunneks end olevat väljaspool ühiskonda\".\n\nAnalüütikute hinnangul võib valitsuse otsuse taga näha ka soovi võita valijaid tagasi paremäärmuslikuks peetud Austria Vabadusparteilt (FPÖ).\n\nEsimene \"burkakeelu\" kehtestanud riik Euroopas oli Prantsusmaa, kus seda tehti juba 2010. aastal. Järgnesid Belgia ja Bulgaaria. Hollandis on aga osa rahvasaadikuid esitanud eelnõu, millega ei keelataks burka kandmist avalikus kohas täielikult, vaid keeld puudutaks vaid kindlaid julgeolekuga seotud olukordi.\n\nJaanuari alguses teatas Maroko meedia, et kuningriigi võimud keelasid julgeolekukaalutlustel kogu nägu katvate moslemirüüde impordi, tootmise ja müügi, sest \"bandiidid on korduvalt kasutanud seda riideeset kuritegude toimepanekuks\".\n\nMaroko kuningas Mohammed VI pooldab mõõdukat islamit ja suurem osa naisi eelistab kanda hidžaabi, mis jätab näo katmata. Salafistide ringkondades ja riigi konservatiivsemas põhjaosas kantakse ka nikaabi, mille puhul paistavad välja ainult silmad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austria nn suure koalitsiooni valitsus kiitis heaks otsuse, mille kohaselt keelatakse kogu nägu katva riietuse kandmine avalikus kohas. Sisuliselt tähendab see otsus osade mosleminaiste poolt kantud riietusesemeste nagu burka ja nikaabi keelustamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKenderi protsess. Meelis Oidsalu: transgressiivse kunsti üks mõte on teha midagi, mida pole varem tehtud\n\n## Põhitekst:\n\nKohtunik: Meelis Oidsalu, jah?\n\nMeelis Oidsalu: Meelis Oidsalu jah.\n\nKohtunik: Tulge, andke allkiri- Tulge siia mikrofoni taha-\n\nOidsalu: Peab seisma kogu aeg, jah?\n\nKohtunik: Teie jutt lindistatakse.\n\nOidsalu: Ma kissitan silmi, mul on silmapõletik, ma loodan et kohus ei pahanda.\n\nKohtunik: Teie nimi on Meelis Oidsalu, kus te töötate, millega te tegelete?\nOidsalu: Olen kaitseministeeriumi asekantsler, kaitseplaneerimise asekantslerina töötan hetkel. Kas ma võin päikseprillid ette panna?\n\nKohtunik: Võib küll. Olete teadlik, miks teid täna kohtusse kutsuti?\n\nOidsalu: Olen küll jah, et siuke protsess käib Kaur Kenderi vastu.\n\nKohtunik: Olete kirjutisega tutvunud?\n\nOidsalu: Olen kirjutisega tutvunud, olen arvustanud Eesti Ekspressis, kuupäeva ei mäleta, eelmine aasta millalgi.\n\nKohtunik:??\n\nOidsalu: Ma tegelikult laitsin natukene Kenderit, et ta on veidikene liiga arg, moraliseeriv oma selles tekstis, et ta võtab, ütleme, et see tekst liiga kergelt kutsub esile jälestust ja see moraal on liiga ühene ja paljas seal teoses, et kokkuvõtvalt üks meesterahvas siis andub oma ihadele ja siis lõpuks jõuab oma ettemääratud hukuni, et selline suhteliselt kristlik moraal on sellel tekstil, ma väidaks.\n\nKohtunik: Kaitse kutsus teid, jah?\n\nKeres: Jah.\n\nKohtunik: Kaitse küsib siis küsimusi.\n\nKeres: Jah. Ma küsin esmalt selle, et milline on teie kokkupuude kirjandusega, härra Oidsalu?\n\nOidsalu: Ma olen aktiivselt ise kirjandust loonud, luuletajana aastast 2005, olen Eesti kirjanike liidu liige ja olen aktiivselt tegev ka kultuurikriitikuna, mitte siis ainult kirjanduskriitikas vaid ka teatrikriitikas, filmikriitikas-\n\nKohtunik: Kultuuriministeeriumis peaksite töötama, mitte kaitseministeeriumis-\n\nOidsalu: Vaadake, see alati ei ole hea, kui luuletajad riiki valitsevad ja samal ajal luuletajad, et väike siuke erisus võiks vahel olla.\n\nKeres: Aga härra Oidsalu, miks te kirjutasite arvustuse Kenderi teosele?\n\nOidsalu: Sest kogu see diskussioon selle teose üle paelus mind ja minul ei olnud ka mingisugust eelarvamust, välja arvatud see, mille meediamadin ümber selle oli kujundanud ja ma tahtsin teada, et mis asi see täpsemalt on, minu arust on ilmselgelt tegemist lihtsalt ühe hälbekirjanduse teosega, mitte midagi enamat.\n\nKohtunik: Hälbekirjandusteoseks?\n\nOidsalu: No seda transgressiivseks kunstiks, aga see on nii kole, et ma ei tahaks seda kasutada, et tegelikult siuke termin nagu hälbekirjandus on täiesti kasutusel.\n\nKeres: Oskate veel tuua näiteid hälbekirjandusest?\n\nOidsalu: Noh, siin on ajakirjanduses ka läbi käinud erinevad näited, De Sade-i “120 päeva,” Georges Bataille tekste on eestindatud Hasso Krulli suurepärases tõlkes, “Silma lugu,” seal kogumikus oli veel tekste, mis kirjeldavad suhteliselt selliseid ebatavalisi või ebatraditsioonilisi seksuaalkäitumise ilminguid väga detailselt. No siin olnud diskussiooni ka selle üle, kas Nabokovi “Lolita” on hälbekirjanduse ilming, minu arust ta väga selgelt on seda, eks ole, siuke väga ebatraditsiooniline kiindumus vanema härrasmehe poolt, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritud tervikuna. Aga hälbekirjandus ei pruugi olla muidugi ainult seksuaalperverssustele suunatud, et minu arust seesama Salman Rushdie “Saatanlikud värsi,” eks ole on ka üks selline hälbekirjanduse näide, et see võib olla ka selline religioosne obstsöönsus, mis läheb valitsevate traditsioonide ja tõlgendustega vastuollu.\n\nKeres: Kas te oskate seletada kohtule, mis teie arvamuse järgi või teie kogemuses kultuurikriitikuna, et mida kujutab endast pornograafia?\n\nOidsalu: No kultuurikriitikuna ma pornograafiat ei ole kritiseerinud ja ei hakka kunagi kritiseerima ka, sest pornograafia on väga selgelt selline funktsionaalne, ütleme toode. Ta on asi, mis on loodud ühel kindlal eesmärgil, mida levitatakse, turundatakse kasumi eesmärgil väga selgetes kanalites väga määratud sihtgruppidele. See on pigem majanduslik nähtus, või füsioloogiline nähtus, millele nagu kultuurikriitikul, kes kirjandusega tegeleb, suurt puutumust ei ole.\n\nKeres: Mhm. Aga kuidas pornograafia erineb kirjandusest?\n\nOidsalu: Noh, see üks küsimus, seesama küsimus eesmärgistatusest, kui küsida, et mis on ka transgressiivse kunsti eesmärk kui selline, siis sageli ise on see küsimus vildakas kunstiteose kohta, kunstiteosel sageli ei olegi eesmärki. On selliseid esteetika koolkondi, kes väidavad, et kui teosel on mingi funktsionaalne eesmärk, siis ta definitsiooni järgi ei ole kunst. Ka selline hälbeline akt võib olla täiesti eesmärgitu. Lihtsalt on kultuuriline fakt. See esiteks ja teine asi on muidugi see funktsionaalsuse küsimus, et kas ta on allutatud mingisuguse konkreetse funktsiooni teenimisele või mitte, kolmas on ehk see, et kunst alati võimaldab, vähemalt teatud sellist metafoorsust või mingisugust kujundite tekkimist kunstiteose retseptsiooni kaudu. Ja võib-olla minu arust ka oluline, kui rääkida kunstist üldse, siis hästi oluline on ka konteksti ja teksti omavaheline seos.\n\nMa toon võib-olla ühe näite kujutavast kunstist siin, et näiteks 1917 eksole, me kõik teame Marcel Duchampi seda surematut skulptuuri “Purskkaev,” kus siis kunstnik vedas tegelikult uriinipoti kunstisaali, pani ta poodiumile ja allkirjastas selle. Seda kõik võtsid kui sellist väga revolutsioonilist kunstiakti, mis sest, et seda uriinipotti ennast ei olnud keegi kuidagimoodi pitseerinud ja iga kunstiteose puhul on hästi oluline see kontekst, et kui see paralleel tuua kirjandusmaailma, et kui uriinipoti ümber, all poodiumi ümber oli näitusesaal, siis kirjandusteose ümber on alati kirjandusruum, kui võrdlust tuua, et see autor on siis poodium, tema isik, ja see retseptsioon, kuivõrd seda tajutakse teosena, kas seal on kriitiline mass kultuuris, kes tajub seda teost kunstiteosena, et see siis unustab selle kirjandusruumi seal ümber, et selle paralleeli võiks tuua.\n\nKeres: Okei. Te väitsite seda, et see “Untitled 12” on hälbekirjandus. Mille alusel te väidate, et tegemist on kirjandusega või siis hälbekirjandusega, mis need tunnused on, mis teid selleni järelduseni viis?\n\nOidsalu: Ma saan aru, et see küsimus on küsitud võrdluses siis puhtalt pornograafilise tekstiga, millega siin koguaeg seda teksti nii öelda võrreldakse, funktsionaalse tekstiga, alustame siis sealt, kus ma lõpetasin. Et tegemist on teosega, mida on kirjutanud tunnustatud kirjanik, eks ole, mis ei ole kuskil ilmunud, netipoodides ei ole keegi sellele peale sattunud, et on üks tunnustatud kirjanik, kellel on oma taak, kes on selgelt väljendanud kunstilist taotlust.\n\nTeiseks on kriitiline mass, ma julgen näidata juba retseptsiooni ka nii-öelda erinevates erialaliitudes nii kirjanike liidu kui ka PEN-klubi avalduse, mis siis tunnustavad seda, et see ongi nii-öelda taies, et see on see konteksti osa, mida tuleb alati tekstiga koos vaadata.\n\nNüüd see tekst ise ei ole pornograafiline minu arust peamiselt seetõttu, et minu jaoks ta žanriliselt, lisaks hälbekirjandusele või stiililiselt läheb sellisesse musta huumori valdkonda, et seal keeratakse vint nii üle kõikides perverssetes situatsioonides, et ma lihtsalt ei kujuta ette, et kuidas seda saab iseenesest tarbida mingisugusegi pornograafilise tootena ja see huumor on miski, mis pornos täiesti puudub, porno on hästi tõsine teema, ma olen ise ka porno tarbija, küll sellise lubatud porno tarbija nagu paljud meist, aga porno ise välistab igasuguse distantsi või nalja või autori pilgu, mis seal on täiesti olemas, selline üle vindi ja siis lõpuks ka kogu selle loo enda nii-öelda moraalsus, allakäik, mida siis väga ehedalt kujutatakse, see on miski, mis pornos täiesti puudub.\n\nKeres: Kas selles teoses teie arvates on võimalik tuvastada inimlikke seoseid või mingisuguseid inimlikke tunnuseid, inimlikke taustasid?\n\nOidsalu: Kas me räägime puhtalt lugejana? Ma ei saa aru, kuhu see küsimus sihib, aga ma tunnen kaasa sellele inimesele, et tal on kehvasti elus ja ta üritab oma väga haigel moel sellega hakkama saada. Aga mis tast teeb kirjandusteose, üks asi mis mul nimetamata jäi, on see metafoorne taust ka, et üldse selles hälbekirjanduses, üks liik hälbekirjandust keskendub sellele, et seal keskel on mingi tegelane, kelle tegevuste läbi kirjeldatakse karakteri siseelu või meeleseisundit või sellist üldist olukorda maailmas tervikuna ja seda sageli tehakse, kuna need karakterid on sisult nii tühjad või ammendunult, siis ainuke viis seda teha ongi erinevaid tegusid kirjeldada, ta ongi elanud oma selles hälbumuses, see tegelane ise ja selle Kenderi teksti puhul ongi täpselt nii, et see, mis me seal näeme, on tegelikult mingisuguse meeleseisundi metafoorne kirjeldus ja minu arust saab seal täiesti üldistada seda ka mingisugusele üldisele vaimuseisundile, mis ühiskonnas on, et sul on mingisugune selline kinni jooksmine, mingisugune tardumus ühiskonnas, millest väljapääsuks üritatakse kuidagi veel nii-öelda paanilisemalt käituda nii nagu kogu aeg on käitutud ja siis tahes-tahtmata viib see siis lõpuks täieliku hävinguni.\n\nKeres: Et siis kirjeldatakse inimese seisundit.\n\nOidsalu: Nagu ma ütlesin, siis selle teose puhul ongi, läbi tegude, et ta on seest nii tühi, ammendunud, et ainuke viis endaga kontakti saada, ja seda ütleb ka autor seal minu arust täiesti selgelt ühes kohas, näiteks see, et see, kus ta filmib ennast ja vaatab oma tegusid ja autor sedastab, et see on ainuke viis tal tegelikult iseendaga kontakti saada, paljastab selle skeemi ära, kuidas see kujutusviis tervikuna töötab nagu seal tekstis.\n\nKeres: Te enne ütlesite sellise huvitava asja võib-olla, et Kender jättis teksti veel kuidagi liiga lahjaks, palun seletage seda.\n\nOidsalu: Mitte nagu liiga lahjaks, aga tema moraalne positsioon või ilkuv vaatajapilk annab väga tunda seal, kui ma seda ausalt öeldes lugesin, siis mulle oli see lausa üllatuseks, et ta väga üheselt distantseerib iseennast autorina kogu sellest jamast, mis ta teeb. Seal ju visatakse väga palju roppu ja musta huumorit selle tüübi ja tema seisundi üle, rohkem mul siin midagi lisada ei ole.\n\nKeres: Mis te ütleksite, härra Oidsalu, on sellel tekstil kirjanduslikku väärtust?\n\nOidsalu: J ah, muidugi on.\n\nKohtunik: Kelle jaoks?\n\nOidsalu: Lugeja jaoks, ega kellegi teise jaoks ei ole.\n\nKohtunik: Millise lugeja?\n\nOidsalu: Üks seisab siin.\n\nKohtunik: No olgu, siin ongi läbi käinud kõik, ainukesed lugejad on kirjandusteadlased ja võib-olla pedofiilid, et rohkem nagu ei ole.\n\nOidsalu: See teine väide vajab tõestust.\n\nKohtunik: On veel küsimusi?\n\nKeres: Ei, rohkem ei ole.\n\nProkurör: Kõige tähtsam küsimus jäi küsimata. Millised omavahelised suhted teil Kenderiga on?\n\nOidsalu: Kenderiga meie suhtlus on täiesti avalik ja nähtav, see toimub Twitteris peamiselt, ma olen Kenderit näinud elus kaks korda vist, viimane kord kohtusime poolteist aastat tagasi näost näkku, kui see “Sirbi” skandaal oli, siis ma Twitteris asusin Kenderit toetama, kuna kõik teda n.ö tümitasid seal, aga põhimõtteliselt, kuna ma toetasin seda toimetuse vahetust seal Sirbis, ma olen ise pikaaegne “Sirbi” autor olnud, aga rohkem sellist suhtlust pole olnud, väga harva suhtleme.\n\nProkurör: Et siis enne “Sirpi” ei olnud mingit suhtlemist?\n\nOidsalu: Kender ise ei teadnud, kes see Oidsalu siuke on\n\nKender: Teadis, olin kunagi lugenud, aga ma ei teadnud, et sa kaitseministeeriumis oled\n\nProkurör: Te ütlesite, et te olete kultuurikriitik, me oleme siin juba rääkinud esmaspäevast saadik sellest hälbekirjandusest ja hälbekunstist kõikvõimalikes variantides, kas te olete selle kunstiliigiga varem ka kokku puutunud?\n\nOidsalu: Jah, ikka, mõned nimetasin, see Nabokovi “Lolita,” lugesime koolis kohustusliku kirjandusena, üks mu lemmikteoseid on 16 sajandist prantsuse autor Rabelais kelle teos “Gargantua ja Pantagruel” on ka üks selline, näitab tolleaegse ususõdasid sellises väga robustses kastmes, et minu meelest see Kenderi stilistika, kõige esimene paralleel tuligi selle teosega, kus siis väga võigaste ja üle võlli selliste vägivaldsete stseenidega, eriti tolle aja kohta, siis kirjeldatakse seda ühiskonda ja poliitilist mandumist, mis tolleaegses ühiskonnas on.\n\nProkurör: Kas Eesti kirjanduses on varem kirjutatud sarnast teost nagu see “U-12” ja me räägime sellest laste võtmes, et noh, me jätame selle muu teose konteksti välja, just kas olete kohanud, kus lapsi, eelkooliealisi on varem nagu niimoodi, kuidas öelda siis, mulle meeldib see väljend “graafiliselt” näidatud vägivalda või seksuaalvägivalda laste kallal, on meil midagi sellist või on see niisugune esimene, mis pani ühiskonnas selle resonantsi tööle?\n\nOidsalu: Sellisel kujul on ta esimene jah, aga üks sellise transgressiivse kunstiakti üks mõte või selline võlusid ongi teha midagi sellist, mida varem pole tehtud, et siis ületada mingeid piire, et see on täpselt samamoodi varasemalt kõik, lääne kirjanduses ka mingid kohtuprotsessid, eks ole, mis on toimunud on eks ole selle pretsedendipõhiselt\n\nKohtunik: Milles see võlu seisneb selle kirjanduse puhul ma ei saa aru?\n\nOidsalu: Miks peab mingi võlu üldse olema?\n\nKohtunik: te ütlesite et võlu on noh-\n\nOidsalu: Selle teose üllitaja või kunstniku enda jaoks, või see erutus niimoodi, ärme räägi selles mõttes võludest\n\nKohtunik: Teie ütlesite-\n\nOidsalu: Ma täpsustasin, mida ma silmas pidasin.\n\nProkurör: See on siis midagi sellist, mida keegi ei ole varem söandanud teha, et siis saab nagu pildile?\n\nOidsalu: Jah, pildil olek- kui küsida, et kui paljud kunstnikud, ka kuulsad kunstnikud on sellised, kes ei tahaks olla pildil-\n\nKender: Sa ei taha?\n\nOidsalu: Praegu mitte vist jah, aga tähelepanu on kultuuris üks väga oluline selline faktor.\n\nProkurör: Eriti, kas see on seotud selle, n.ö hälbekunstiga kui popkultuuri osa, et on oluline see, et on oluline see ??löömine sinna juurde, või see, et ma tunnen enda seest, et palang tuleb, mul ei ole seda kuhugi panna, ma panen selle paberile?\n\nOidsalu: Kender võib ise rääkida-\n\nProkurör: Ei, ma küsin teie käest, Kenderil-\n\nOidsalu: Enda looja kogemust öeldes, et võib olla mõlemat pidi, et võib olla teadlik manipulatsioon, mis on ka täiesti aktsepteeritud loomeviis ja võib olla ka romantiline palang, et tuleb vaim peale, ilmutatakse midagi ja panen kirja.\n\nProkurör: Nii, siis mul on niisuke küsimus, et mul on siin kõrval spikker teie artiklile, et kas neid- me rääkisime sellest “U-12”st, et seksuaalseid situatsioone, tegelikult terve see teos on selle peale üles ehitatud, ühest situatsioonist teise nagu te ütlesite, et muud väljundit sellel õnnetul tegelasele ei ole, kui et ainuke viis on läbi tegude. Kuidas nende tegude kirjeldus, kuidas te seda kirjeldaksite, kuidas need teod on edasi antud, milliseid viise kasutades?\n\nOidsalu: See ongi selline üle võlli ja väga mahlakas stiil, mingit dokumenteerimist seal ei käi, seal vajutatakse pedaal põhja ja võetakse ka sellelt pornograafiliselt n.ö stseenilt ta usutavus sellega ära, et antakse täiega hagu. Ma nimetaksin seda jah selliseks üle-võlli stiiliks, millest tekibki selline metafoorsus ja distants kogu sellest olukorrast-\n\nKohtunik: Sõna mahlakas, milles see mahlakus seisneb siin?\n\nOidsalu: Ma praegu ei pakuks mingit täpsemat definitsiooni.\n\nKohtunik: Teie kui lugeja, milles see mahlakus seisneb?\n\nOidsalu: No ma mõtlengi mingisuguste olukordade üle võlli-\n\nKohtunik: Sellest ma saan aru-\n\nOidsalu: Te võite sealt lugeda, seal kus-\n\nKohtunik: Aga mahlakus, kuidas sellest aru saada-\n\nOidsalu: Ma ei tea, mulle tundub, et mu kallal noritakse praegu-\n\nKohtunik: Mahlakas-\n\nOidsalu: Pean ma vastama sellele?\n\nKeres: Loomulikult peab\n\nKohtunik: Ma saan aru, et teie jaoks on see mahlakas-\n\nOidsalu: Nagu ma kirjeldasin juba ta meenutab seda Rabelais’i “Gargantua ja Pantagruel”-i, samamoodi üle võlli sellised olukordade kirjeldused, mis lähevad selgelt üle selle lävendi, mida oleks vaja näiteks pornograafilise huvi teenindamiseks.\n\nKohtunik: Sellest ma saan aru, aga see mahlakus-\n\nProkurör: Kas see on seotud näiteks, ma proovin teid aidata, kuna ma olen pidanud ka seoses oma tööga üle keskmise, isegi meeste puhul (mahehäälselt) vaatama pornofilme. Ma proovin teid aidata. Kas see võiks siis olla mingites kirjeldustes, see mahlakus?\n\nOidsalu: Miks me siia mahlakusse nüüd kinni jääme ma ei saa aru.\n\nProkurör: Ma tahan ikka sellest kirjeldusest, ma ei saa sellest kirjeldusest ei üle ega ümber, et-\n\nOidsalu: No ma toon selle ühe konkreetse lõigu välja sealt mul ei ole endal seda artiklit kaasas,\n\nProkurör: Aa, ma näen seda, aga ma ei tea\n\nOidsalu: Ja siis on üks homoerootiline seik ka, –\n\nProkurör: Te olete jaa, meeste vahelised armastusseigad, mahlakas kujundlikus, et see on jah seotud nüüd sellega, milles ei ole süüdistuse osa esitatud, eks. Meil on esitatud just selles, mis kirjeldab laste suhtes toime pandud.\n\nOidsalu: Ja mina pean silmas teksti tervikuna, eks ole, ma ei lugenud, ei otsinud eraldi välja laste kohta käivaid eraldi lõike, mul vastav huvi puudub.\n\nProkurör: Ma vaatan nüüd veel, aa, jajah. Nii, te märkisite ära, et noh, kirjandusteoseks teeb selle sees, et tunnustatud kirjanik selle kirjutab ja siis et seal peab kunstiline taotlus olema, et on ta kontekstipõhine, olemas autori pilk ja metafoorne taust. Kas selle sisse ei ole võimalik peita siis pornograafiat? Mitte peita, vaid oletame, et hulga kirjanduskriitikuid arutab, et oh sa püha püss, vot on alles teos, aga tegelikult, no, kirjanik, kes teemat valdab, paneb sinna paar metafoori ja tegelikult on meil tegemist pornoteosega. Kas kirjandusteos välistab pornograafilise teose?\n\nOidsalu: Ma ei oska sellele küsimusele vastata, nagu öeldud ma ei ole lasteporno ekspert.\n\nProkurör: Ei ma ei küsinud laste kohta, seekord.\n\nOidsalu: Ma isegi ei spekuleeriks sel teemal.\n\nProkurör: Siis, et te ütlesite, et te saate aru, et tegemist on tegelase sellise, et tegelane on pornosõltlane, kuidas see on edasi antud, et tegemist on pornosõltlasega, kas see on usutavalt-\n\nOidsalu: Kasvõi see sama fakt, et kuidas ta iseenda tegusid obsessiivselt lindistab ja hiljem üle vaatab, see on seal väga selgelt välja toodud.\n\nProkurör: See teadmine põhineb teil millel?\n\nOidsalu: Saab põhineda ainult tekstil, mida ma lugesin-\n\nProkurör: Või mingisugusel elukogemuse teadmisel, mitte-\n\nOidsalu: Ja, mina pornosõltlane ei ole, täitsa mõistlikult tarbin.\n\nProkurör: Ei, ma ei pidand üldse seda silmas, et ärge võtke isiklikult\n\nOidsalu: ma lihtsalt ei kujuta ette, mismoodi selle inimese vaimuseisundit muudmoodi kirjeldada.\n\nProkurör: Et tundub täitsa tõenäoline-\n\nOidsalu: Luuletusi ta seal ei kirjuta.\n\nProkurör: Siin küsis kaitsja, et kas on mingisugune kirjanduslik väärtus, sellest oleme hästi aru saanud, et keelt on hästi kasutatud, metafoore on kasutatud, kas siin mingi kunstiline või ühiskondlik väärtus ka on, mitte et see oleks oluline, aga lihtsalt põnev.\n\nKeres: Oluline ka, kahtlemata, ülehomme jõuame selleni.\n\nOidsalu: Ühiskondlikku väärtust nagu paljude asjade puhul, otsustab ajalugu ja seda sõltumata sellest, kas Kender süüdi mõistetakse või mitte, ma arvan, et seda teksti saatust ja retseptsiooni, pigem annab nagu hoogu juurde, ma arvan, et sellest saab kultustekst kui kirjanik kinni läheb, aga see on kokkuleppe küsimus, mina ei ole ühiskond. Mina esitan nagu alati, arvamuste paljusust, ka kriitikas on inimesi, kes ütlevad, et see on obstsöönsus ja selle eest tulebki karistada, on teised, kes ütlevad, et võtame asja rahulikult ja mõtleme kõigepealt, mis üldse kultuur ja kunst on ja mille peale tasub erutada ja mille peale mitte. See on kokkulepe küsimus.\n\nProkurör: aga siis, kas seesama hälbekirjandus, noh, on ju muutunud ajas ja ruumis, on nii, või ei ole?\n\nOidsalu: Tal on erinevaid vorme, jah. Kui võtta nüüd täpselt, kui sa võtad 16 sajandist raamatu ja sa loed praegust teksti ja tekib mingi paralleel, kindlasti muutub.\n\nProkurör: Ütleme, kui sellist asja on täna esimest korda sellisel viisil kajastatud kirjanduses, kas siis ei ole seda ohtu, et see võib saada tavapäraseks, igapäevaseks ja lõpuks lööme kõik käega, ütleme, et ah, las ta olla.\n\nOidsalu: Ma oleks sellega isegi nõus, kui ta tõesti oleks esimest korda kirjanduses, eks ole, et maailmakirjanduses on palju jäledamaid näited.\n\nProkurör: Ma pean silmas lapsi.\n\nOidsalu: Ma pean ka silmas lapsi, võtke seesama De Sade ja vaadake seda ja ka ilmselt ei järgnenud ühiskonnas tohutut pedofiilia legaliseerimist või siis pigem ongi ajaloo näide selle kohta, kuidas sellised aktid jäävadki nii-öelda ise ka hälbeks, et nad ei too kaasa mingisuguse hälbekäitumise normaliseerumist, seda kogemust võiks ka uurida.\n\nProkurör: Nii. Ma vaatan. Vist ei ole rohkem, varsti võime hakata ise kõik hakate loenguid pidama sel teemal.\n\nKohtunik: Ei ole rohkem küsimusi?\n\nKeres: Üks on mul. Härra Oidsalu, kas te olete kunagi puutunud kokku sellise pornoteosega, kus tootja oleks üritanud pornot muidu mitte-pornograafilise teose sisse peita?\n\nOidsalu: Ei ole. Ma ei oska muud öelda selle peale.\n\nKohtunik: EI ole rohkem küsimusi?\n\nKeres: Ei.\n\nKohtunik: Siis on tänaseks kõik.\n\nIlmunud Nihilist.FM-is.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NIHILIST.FM avaldas Kaur Kenderi suletud protsessi materjalid. Pinki astus Meelis Oidsalu. Transkriptsioon toimetamata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nInimesed vahetavad raamatu vahele ununenud Eesti kroone igal aastal sadade tuhandete eurode väärtuses\n\n## Põhitekst:\n\nEuro kehtib Eestis alates 2011. aastast, kuni 2014. aastani vahetasid käibelt kadunud Eesti kroone kommertspangad. Sestpeale vahetab kroone aga veel üksnes Eesti Pank. Vaatamata sellele, et euro käibib juba seitsmendat aastat, leidub endiselt igal aastalt mitu tuhat inimest, kes käivad kroone eurodeks vahetamas. Aasta-aastalt on nende arv küll vähenenud, ent püsib jätkuvalt üsna kõrge.\n\nAasta alguse seisuga on kroone paberrahas tagastamata ikka veel 39,1 miljoni euro väärtuses ja münte 6,7 miljoni euro väärtuses.\n\n\"Kuigi keskpangana oleme kogu aeg rääkinud, et jääme kroone eurodeks vahetama igavesti, on siiski väga palju inimesi, kes seda ei tea. Keskpanka tulnud inimeste kõnedest umbes kolmandik on ikka veel selle kohta, kus ja kuidas saab kroone eurodeks vahetada,\" selgitas Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk.\n\nKuigi tehingute arv mullu mõnevõrra langes, toimub olenevalt kuust 150-250 vahetustehingut. Keskmine tehingu väärtus ei ole laias laastus muutunud ning jääb vahemikku 2000-3000 krooni, harvem tuleb ette vahetustehinguid ka suuremate summadega.\n\nEhkki aasta-aastalt on summad tasapisi kahanenud, ulatuvad vahetustehingud endiselt koguväärtuses üle poole miljoni euro aastas. Nii vahetas 2014. aastal Eesti Pangas kroone eurode vastu 4060 inimest koguväärtuses 757 111 eurot, 2015. aastal vahetas 3216 inimest kroone eurodeks 717 848 euro väärtuses ning möödunud aastal vahetati kroone eurodeks 2508 korral koguväärtuses 557 473 eurot.\n\n\"Inimesed on ise juurde selgitanud, miks nad kroone vahetavad ja on selgunud, et tihti on tegemist enda või mõne lähedase kuskile ära pandud raha kogemata leidmisega, näiteks leitakse raha raamaturiiulist, õnnitluskaartide või muude asjade vahelt. Suuremate summade puhul on vahetajateks tihtipeale pärijad, kes on näiteks suurema summa leidnud vana tugitooli seest ja seda just vahetult enne vana mööblitüki äraviskamist prügimäele,\" kirjeldas Rääsk.\n\nSiiski leidub ka üksikute kupüüride vahetajaid ja neidki, kes eurole ülemineku järel pangatähti mälestuseks jätsid ning on nüüd soovinud neid siiski ümber vahetada.\n\nEesti Panga muuseumis saab Eesti krooni pangatähti ja münte vahetada eurodeks tähtajatult ja ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Ümber vahetatakse ka rebenenud või muud moodi kahjustada saanud kroonipangatähti eeldusel, et rahatähest on säilinud üle poole ja pangatähel on tervikuna loetav seeria ja number. Kahjustustega käibemündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimisaeg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Eestis kehtib euro juba seitsmendat aastat, on endiselt palju neid, kel ikka veel kehtivuse kaotanud Eesti kroonid eurode vastu vahetamata on. Eesti Panka, kes peab kroone vahetama \"aegade lõpuni\", pöördub igal aastal jätkuvalt tuhandeid inimesi, kel kroonid kappi või raamatu vahele seisma ununenud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest\n\n## Põhitekst:\n\n''Kui keegi tahab end muuta, siis esimene samm on ikkagi trenn,'' seletas ta. Kiivika sõnul on tervislikumalt elama hakkamiseks vaja pisikesi elukestvaid muutuseid ja järjepidevust, kuna paari kuu pikkused eksperimendid ei tööta. Samuti on ta skeptiline geenitestide vajalikkuses, kuna põhilisi reegleid, mis kõigi kohta kehtivad, kuuleb ka nõustajate käest.\n\n''Kuigi see, kui palju keegi lihast saab kasvatada, sõltub geenidest, siis tervislikumalt elamiseks ei ole pruugi seda testi otseselt vaja minna,'' sedastas ta.\n\nKui rääkida trennis käimisest, siis tasub alustada tasa ja targu ning hakata koos treenituse taseme tõusuga treeningkoormust tõstma. Kohe alguses suure hooga alustamine väsitab ära ja lõppeb sageli läbikukkumisega. ''Kõige tähtsam on alguses trennis käimise harjumus sisse saada,'' ütles Kiivikas. Alguses lahmima hakata ja 5-6 korda nädalas trennis käima hakata ei ole mõistlik.\n\nNeile, kes soovivad end vormi ajada, soovitab Kiivikas jõusaalisporti, kuna seda on võimalik teha kõrge eani ning kasvatab lihaste, luude ja liigeste tugevust. ''Jõusaalis käimine on kõikide spordialade baas. See juba näitab, et jõusaalis käimine on väga vajalik,'' räägib Kiivikas. Selleks, et treeningusse vaheldust tuua on kasulik teha lihastrenni vaheldumisi kardiotreeninguga. Samuti toob Kiivikas välja selle, kui oluline on oma treeningkavas muudatusi teha. ''Kuna kehal on võime kohanduda, siis pidevalt sama asja tegemine ei anna lõpuks enam soovitud tulemusi,'' seletas ta.\n\nEnd treenides on ka toitumisel väga suur roll. Kõik peab olema tasakaalus ja treenides tasub arvesse võtta, et teatud asju on tarvis rohkem süüa. Kiivikas toob välja, et füüsiliselt aktiivsematel inimestel on rohkem valku vaja. Kiivika sõnul teevad paljud inimesed selle vea, et hakkavad trennis käima kuid ei hakka rohkem valku sööma. ''\n\nTulemuseks on see, et inimene treenib ja ta tõenäoliselt ei näe visuaalselt nii palju muutusi. Trenn on tegelikult lihaste lagundamine ja selleks, et lihased taastuksid on vaja need iga kord valgust uuesti üles ehitada. Kui valku järjepidevalt peale ei tule, siis lõppfaas on see, et tekivad vigastused, sest rakukahjustusi on rohkem, kui neid kõrvaldada suudetakse,'' rääkis Kiivikas.\n\nKui palju ja mida süüa?\n\nNeed inimesed, kes ei ole aktiivsed, vajavad päevas 0,6-0,8 grammi valku iga kilogrammi kohta kehakaalust. Aktiivne inimene, kes käib regulaarselt trennis, vajab 1,3-1,5 grammi valku iga kilogrammi kohta ja võistlevad sportlased vajavad valkusid 2-2,5 grammi iga kilogrammi kohta kehakaalust. Samuti on päevase valkude koguse välja arvutamisel vajalik aluseks võtta see, kui palju keha ilma rasvkudedeta kaalub.\n\n''Kui on keegi suuremat kaalu ja võtab aluseks selle täismassi, siis tegelikult selgub et mitteaktiivset massi ehk rasva on kehakaalust 50-60 kilo. Selle järgi tulevad need valgunumbrid ulmeliselt suured,'' ütles Kiivikas.\n\nSuurema hulga valkude tarbimiseks on paljud inimesed hakanud toidulisandina erinevaid valgu kontsentraate tarbima. Kiivika sõnul on valkude kätte saamisel põhiline probleem selles, et valgurikastes toodetes on ka tohutul hulgal süsivesikuid, mille liigsel tarbimisel on ülekaal lihtne tulema.\n\n''Kui selles pisikeses pakis on 30 grammi kuivaines seda valku juba olemas, mis vastab liitri piima valgu kogusele, siis on selge, et on lihtsam see pakitäis segada 200 milliliitri veega kui juua liiter piima ära, kust lisaks tuleb veel hulgaliselt süsivesikuid ja rasva ka,'' põhjendas ta.\n\nSamas ütleb Kiivikas, et trenni tehes ei ole kohustust hakata kohe meeletult valgupulbreid tarbima, sest ka hoolikamalt valitud tavatoidust on võimalik valku kätte saada. ''Tuleb õppida pakenditelt vaatama, milline on erinevate toiduainete valgusisaldus,'' ütles ta.\n\nKiivikas räägib täpsemalt ka kõige suuremast toitainete grupist, milleks on süsivesikud. Kuigi nendega on väga kerge üle piiri minna, ei ole Kiivika sõnul põhjust neid karta. ''Kui neid tarbida, siis kas hommikuti nii, et keha kasutab need päeva jooksul ära või peale trenni, kui keha kasutab neid pigem kulutatud energia taastamiseks kui varumiseks,'' seletas ta. Peale trenni näiteks on suhkru saamiseks hea süüa üks küpsem banaan või juua klaas mahla.\n\nTäispikka saadet saab järele kuulata Vikerraadio kodulehel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlanna USA-s: meie süürlastest pereliikmed saadeti piirilt tagasi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Migratsioonipiirang tuli plahvatusena kõige muu hämmastama paneva otsa ja rahvas endiselt seedib seda, et aru saada, mis toimus. Kuulda oli jutte seina ehitamisest, aga sellisest piirangust mitte.\"\n\n2001. aastal otsustasid Isse mehe sugulased, et tahavad oma tütrele Ameerikasse järele tulla, aga kindlasti kasutades selleks seaduslikke võimalusi. Algasid lõputuna näivad ankeetide ja dokumentide täitmised, viisaintervjuudel käimised, tasutud said maksud ja reisitud ka Liibanoni ning Jordaaniasse, et viisad kätte saada. Heatahtlikkuse tõestamiseks pandi viimase nõudena pangakontole ka arvestatav summa raha, et tõestada: me saame Ameerikasse tulles ise hakkama ja ei ole teie riigile koormaks.\n\nKahe kuu eest selgus, et nüüd on mees ja naine kõik tingimused täitnud ning lootus oma 14-aastast lapselast esimest korda päriselt näha oli saamas reaalsuseks. Nende õnnetuseks jõudis 14 tundi kestnud reis USA-sse täpselt sel päeval, mi Trump oma kurikuulsa migratsioonikorralduse allkirjastas. Nad jäid paar tundi hiljaks. Piirikontroll ei lubanud süürlasi riiki ning nad alustasid taas reisi koju.\n\nIsse, eks andis intervjuu Raadio 2 saatele \"Agenda\" ei räägi sellest tohutu traagikaga, küll aga rõhutab ta mitmeid kordi: süürlastele - ja ka talle endale - on jäänud täiesti arusaamatuks, millele baseerus Trumpi otsus just seitsme riigi kodanike sissepääsu Ameerikasse piirata. Isse mehe sugulased, kes piirilt tagasi saadeti, olid muuseas õigeuskliku kiriku liikmed.\n\n\"Trump valetab kiiremini kui meedia suudab fakte kontrollida.\"\n\nAsja teeb süürlaste jaoks segasemaks veel see, et suur osa neist toetas just Trumpi, sest Hillary Clinton väljendas resoluutselt, et ei toeta Bashar al-Assadi juhtud Süüriat. Vähe sellest, et alates araabia kevade algusest ehk 2011. aastast ei ole kodumaalt väljaspool elavatel süürlastel adekvaatset infoallikat, tegutseb valitud riigipea nüüd ootamatult ja arusaamatult. \"Enam ei ole ühtki kanalit mida uskuda,\" ütlevad nad.\n\nAga infoväljade vahel eksinuna tunneb end ka Isse. \"On tunne, et ma hakkan hulluks minema. Kas tõesti ma ei saa enam enda silmi ja kõrvu uskuda?\" Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja valitsuse infoväljade kattuvuskohas on tekkimas tunne, et enda arusaam, mälu ja mõistmine hakkavad alt vedama. Isse sõnul hammustavad inimesed valitsuse manipulatsioonivõtted, millega püütakse inimesed kõiges kahtlema panna, enamasti läbi. \"Trump valetab kiiremini kui meedia suudab fakte kontrollida.\" Probleem jääb aga endiselt - millistest kildudest ja kuidas panna kokku usaldusväärne infopilt?\n\nTrumpi migratsioonipoliitika tekitab endiselt segadust, sest ametnikud ei ole päris hästi aru saanud, millele ja kellele keelud täpselt kehtivad. Keeldu suhtutakse aga erinevalt.\n\nÜhelt poolt tuleks Isse sõnul meeles pidada, et USA ongi immigrantide loodud riik ja olgugi, et lipu tõmbasid vardasse kristlased, käis sellega kaasas lause, et kõik inimesed on üks rahvas, võrdsete õiguste ja võimalustega. \"Sel juhul on Trumpi migratsioonipoliitika täiesti eba-Ameerikalik,\" märgib Isse.\n\nTeiselt poolt leiavad konservatiivsed kristlased, et igal riigil on end õigus kaitsta. \"Kuidas see ütluski oli: ükski heategu ei jää karistuseta,\" täpsustab Isse ja sõnab, et mõistab ka konservatiivide retoorikat. Ameerika on juba inimesi väga palju aidanud, paraku on piiridel ja immigratsiooni teemas asjad käest läinud ja riiki lubatakse ka neid, kes on USA heaolu vastu, kelle eesmärk on Ameerika ühiskonda hävitada. Et asjad korda teha, tuleb piiridel korra kõik seisma panna ja seejärel kord luua, mis võtab kõik muidugi määratu aja. Seega küsitakse: miks te Trumpi lõpuni ei kuula?\n\n\"Tõepoolest on kristlased ka sedameelt, et moslemite riiki tulekut piiratakse, sest peljatakse Suurbritannias ja Euroopas juhtunut, mil moslemid dikteerivad tugevalt seda, milline peaks olema koolitoit, kas kiriku välisseintel olevad kristlikud sümbolid riivavad neid jmt,\" vahendas Isse konservatiivide mõttekäiku.\n\nSüürlasega abiellunud Isse ei tunne, et tema uue pere päritolu kuidagi probleemi valmistaks.\n\nKogu maailm tegeleb Süüriaga, kuid süürlastega ei tegele keegi\n\nIsse selgitab, et süürlaste silmis pole maailm meediakajastuste kaudu koduriigi asjadest õigesti aru saanud. Kui kõik araabia kevadest algas, rõõmustas lääne maailm taaskordse araabiamaade türanni kukkumise üle.\n\nSüüriasse jäänud pereliikmed võtsid aga Isse perega ühendust ja küsisid: miks te ei aita meid, vaid hoopis neid, kes on toodud siia maale võitlema? Ameerikas olijad mõistsid, et pilt, mis avaneb kohalike juttude läbi, on sootuks teine, kui see, mida üleilmsetest lehtedest lugeda. Sealtpoolne info vahendas, et esimesed võitlejad, kes mässu alustasid, olid Liibüast ja Saudi Araabiast, mitte Süüriast. Seejärel kaasati opositsioonis olevad süürlased, sealt edasi liikus asi lumepalliefektina.\n\nMeedia aga kajastas vaid kõige õnnetumasse olukorda sattunuid, millest tehti ebaõnnestunult üldistus kogu riigile.\n\n\"Kui igal riigil peaks olema õigus end kaitsta - kuhu jäi Süüria õigus ja võimalus seda teha? Miks tulevad riiki sõdijad Liibüast ja Saudi-Araabiast?\" vahendab Isse süürlaste mõtteid, kelle jaoks oli Bashar al-Assad inimene, kes soovis sissetungijaid peatada.\n\nTema isa võiks küll türanniks pidada, kuid Bashar al-Assad lõi üha enam reegleid, mis näitasid, et riiki liigub liberaalsema ühiskonnakorralduse poole. Isse meenutab näidet vabamast Süüriast. 2001. aastal, kui ta Süüriat külastas, pakkis ämm talle igaks juhuks ujuma minekuks kaasa pikad kleidid. \"Tema õed lõikasid mu kleidid kõik lühikeseks ja küsisid, et kas ma olen loll peast; miks ma nii peaks käima?\"\n\nBashar al-Assadi võimu ajal kadus ka kohustus ülikoolides hijabi kanda. Sunni-moslemitele aga liberaalne suund ei sobinud, mis tähendas uut rahutut ja mässumeelset seltskonda, kes tahaks justkui riigi paarsada aastat arengus tagasi viia, mitte vabaduse nimel võidelda. \"Samas aitab Ameerika Saudi Araabiat ja Katari, kuigi seal on lubatud naised kividega surnuks loopida,\" märgib Isse. Seega taandub süürlaste kogemus küsimusele: mis see on, mida lääne riigid meilt saavad, et nad järjekindlalt olukorda sekkuda tahavad?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerikas elavate süürlased olid migratsioonikeelust kuuldes šokis, sest presidendivalimiste kampaanias paistis Donald Trump olevat Süüria küsimuses paindlikum kui Hillary Clinton. Ameerikas elav eestlanna Kairi Elisabeth Isse, kes on abielus süürlasega, tunneb ebaõiglust, et tema rohelise kaardi omanikuna saab suvel Eestisse tulla, tema USA kodanikust ämm aga USA-st poliitika karmistamise hirmu tõttu lahkuda ei julge.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli meistriliiga lähevad põnevuskohtumises vastamisi Kehra ja Serviti\n\n## Põhitekst:\n\n31.01 kell 19 Aruküla Põhikool: Aruküla – SK Tapa\nOmavahelised mängud. 1. ring: 25:26; 2. ring: 19:24.\n\n\"Kuskilt tuleb võite hakata võtma. Nii väheste punktidega ei tahaks hooaega lõpetada,\" sõnas seni vaid ühe võidu noppinud Aruküla peatreener Toivo Järv enne kohtumist Tapaga. Aruküla on sel hooajal mõlemad senised meistriliiga mängud Tapale kaotanud.\n\nKuna eelmises voorus oli Aruküla vaba, lisas Järv, et meeskonna seisust väga täpset ülevaadet tal pole. Nooremad mehed on mänginud A-klassi Eesti meistrivõistlusi ning nende mängude põhjal tundub meeskond tahtmist täis olevat.\n\nTapal on käesoleval aastal kirjas kaks eripalgelist kohtumist. Kui Kehralt saadud kaotuse järel peatreeneril Elmu Koppelmannil meeskonnale suuri etteheiteid polnud, siis eelmise nädala kaotus Viimsile tegi talle kõvasti tuska. \"Mänguskeemist ei suutnud me kinni hoida ja võitlustahe jättis kõvasti soovida. Mängu võib kaotada ka nii, et sellest on suus hea maik, aga seekord küll polnud. Aruküla vastu läheme kindlasti võitma.\"\n01.02 kell 19 Kehra Spordikeskus: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti\nOmavahelised mängud. 1. ring: 25:30; 2. ring: 27:29.\n\nKehral pole õnnestunud sel hooajal veel Servitist jagu saada. Kehra peatreeneri Indrek Lillsoo sõnul on meeskonna eesmärk see viga kolmapäeval parandada. \"Mõlemad meeskonnad tulevad mängule küllaltki puhanud olekus, nii et kohtumine saab olema huvitav.\"\n\n\"Eks kõik kodused vastased tahavad just meilt skalpi võtta,\" muigas Serviti loots Kalmer Musting. Tema hoolealuste jaoks algas meistriliigas 2017. aasta viigiga Viljandi vastu.\n\n\"Aasta on alanud vaevaliselt,\" võttis Musting kokku nii Viljandi mängu kui ka kaks tunaeelmisel nädalal peetud Balti liiga kohtumist. \"Ei julge uskuda, et meeskond nädalaga oma seisundiga imet teinud on. Tehnilist praaki võiksime vähem teha ja realiseerimist ka parandada. Siis on lootust, et suudame Kehrale nende kodus konkurentsi pakkuda.\"\n\n02.02 kell 19 Viimsi Keskkool: Viimsi/Tööriistamarket – HC Tallas\nOmavahelised mängud. 1. ring: 26:22; 2. ring: 34:30.\n\nViimsi on meistriliigas sel hooajal debütandi Tallase üle saanud kaks neljaväravalist võitu. \"Kindlad need võidud olnud pole ja kuna noored arenevad iga kuuga, siis peame ettevaatlikud olema,\" sõnas Viimsi peatreener Ain Pinnonen, kuid lisas. \"Samas ei tohi kodus tagapool olevale võistkonnale kaotada.\"\n\nTallase peatreener Jüri Lepp jäi tagasihoidlikuks. Ta tõi välja, et Tallase noortel mängumeestel on aasta alguses langenud tohutu koormus. Eelmisel nädalavahetusel mängis meeskonna tuumik A-klassi Eesti meistrivõistlustel, kus peeti arvukalt raskeid kohtumisi.\n\n\"Eks nad lagunevad sellise koormuse juures. Toonus kõige parem pole,\" sõnas Lepp ja lisas, et mõni mängija on pikemaks ajaks rivist väljas. Näiteks Raigo Pennulal seisab ees põlvelõikus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste käsipallimeistrivõistlustel peetakse vooru keskne kohtumine kolmapäeval, kui HC Kehra/Horizon Pulp&Paper võõrustab tiitlikaitsjat Põlva Servitit. Lisaks kohtuvad kolmanda ringi kolmandas voorus Aruküla ja SK Tapa ning Viimsi/Tööriistamarket ja HC Tallas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid rääkis Tallinnas Donald Tuskiga EL-i tulevikust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Atlandi-ülesed tihedad suhted on jätkuvalt vajalikud ning seda mõlemal pool ookeani. USA jaoks on NATO asendamatu ja seda tõsiasja ei ole kahtluse alla pannud ka president Trumpi administratsioon, pigem vastupidi,\" ütles riigipea pärast kohtumist.\n\nKohtumisel arutati ka Ukraina-küsimust ning Venemaa-vastaste sanktsioonide võimalikku jätkumist. „Meie seisukoht siin on selge – seni kuni Minski leppe täitmiseks pole reaalseid samme astutud, ei saa juttu olla ka sanktsioonide lõdvendamisest,“ sõnas president Kaljulaid.\n\nRiigipea tänas Donald Tuski tema isikliku panuse eest Euroopa kaitsekoostöö tugevdamisel ning selle eest, et Euroopa Liit on võtnud suurema vastutuse enda julgeolekukeskkonna kindlustamise eest.\n\nFoto: Arno Mikkor/Vabariigi Presidendi Kantselei\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid kohtus täna Kadriorus Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuskiga. Kohtumisel arutati Euroopa Liidu tulevikku, transatlantilist koostööd, vabakaubandust puudutavaid küsimusi ning Venemaa sanktsioonide teemat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSimple Sessioni võistlejatel ja saatejuhtidel on ette näidata 45 X-mängude medalit\n\n## Põhitekst:\n\nSeitsme Simple Sessioni võistleja peale, kelle oskusi näeb juba sel nädalavahetusel, on kokku suisa 36 X-medalit, neist 18 kulda – lisaks loendamatutele tunnustustele teistelt võistlustelt. X-mängude medalid on aga ette näidata ka Simple Sessioni finaalidest üle maailma näidatava Red Bull TV teleülekande saatejuhtidel: BMX dirt-ratturil Chris Doyle’ile on aastate jooksul kaela riputatud viis X-medalit (2 hõbedat ja 3 pronksi), samuti dirt-rattasõidu supertegijal Corey Bohanil on medaleid neli (3 kulda ja 1 hõbe).\n\nStatistikat:\nGarrett Reynolds: 8 kulda, 1 hõbe\nRyan Nyquist: 4 kulda, 7 hõbedat, 5 pronksi\nDaniel Dhers: 5 kulda, 1 pronks\nKevin Peraza: 1 kuld\nBroc Raiford: 1 pronks\nPat Casey: 1 hõbe, 1 pronks\nBruno Hoffmann: 1 hõbe\n\nSimple Sessioni võistlustest võtab praeguse seisuga osa 150 rulatajat ning BMX-ratturit 34 riigist, tehes sellest kõige rahvusvahelisema action-spordi sündmuse maailmas. Lisaks rulatajatele ja BMX-ratturitele tulevad Tallinna spetsiaalselt kohale ka Eestis viimastel aastatel tõusujoones populaarsust kogunud tõukerattasõidu maailmanimed.\n\nJuba homme, 1. veebruaril ootab ees Eesti rulatajatele ja trikiratturitele mõeldud kvalifikatsioonivõistlus, mis selgitab välja need kohalikud talendid, kes pääsevad võistlema juba maailmakonkurentsis. Põhivõistlused algavad laupäeval, 4. veebruaril, mil terve päeva jooksul toimuvad Saku Suurhallis nii rula- kui ka BMX-i kvalifikatsioonid ning sõitmas näeb kõiki võistlusele pääsenud Eesti sportlasi.\n\nPühapäeval, 5. veebruaril vallutavad pargi juba sõelale jäänud võistlejaid, kelle osalusel kulmineerub Simple Session võimsate finaalidega, millele paneb punkti auhinnatseremoonia. Simple Session avab tänavu ka rula maailmakarikasarja (World Cup Skateboarding) hooaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eeloleval nädalavahetusel Saku Suurhallis toimuvast Simple Session 17 ekstreemspordifestivalist võtavad osa koguni üheksa maailmas kõrgelt tunnustatud BMX-ratturit, kellele on sarnaselt meie Kelly Sildarule kaela riputatud X-mängude medalid. Kui kõikide sportlaste maailma olulisima ekstreemspordivõistluse tulemused kokku liita, tuleb kokku muljetavadav trofeeriiul: 45 erinevates toonides X-mängude medalit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse parlamendis korraldati Filloni abikaasa töö uurimise tõttu läbiotsimine\n\n## Põhitekst:\n\nRaid ei puudutanud Reutersi teatel Filloni kaubnetti, kuid ühe allika sõnul uuritakse tõenäoliselt parlamendi administratiivosa.\n\nPrantsuse finantsprokuratuur alustas eelmisel nädalal eeluurimist, kui satiiriväljaanne Le Canard Enchaine teatas, et Penelope Fillonile on makstud 500 000 eurot riigi raha töö eest oma abikaasa ja hiljem tema asendusliikme assistendina parlamendis. Tõendeid, et ta oleks ka tegelikult seda tööd teinud, väidetavalt ei ole.\n\nFillon on kinnitanud, et tema abikaasa tegi seda tööd ka tegelikkuses, ning väitnud, et tegu on tema vastu suunatud laimukampaaniaga.\n\nTa on lubanud, et juhul kui algatatakse ametlik uurimine, loobub ta presidendiks kandideerimaks. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et skandaal mõjub tema reitingule halvasti. Kui ta peaks aga kandideerimisest loobuma, on vabariiklastel keeruline nii viimasel hetkel uut usaldusväärset kandidaati leida.\n\nPresidendivalimiste esimene voor toimub Prantsusmaal 23. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uurijad korraldasid Prantsusmaa parlamendi alamkojas läbiotsimise seoses presidendikandidaat Francois Filloni tabanud süüdistusega, et ta oma abikaasale fiktiivse töö korraldas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRobootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid\n\n## Põhitekst:\n\nHorisont küsis: Justkui vastukaaluks robotite võidukäigule ja sellele, kuidas me neist üha enam sõltume, on levinud hirm, et mingil hetkel võivad robotid või tehisintellekt inimesed hoopis enda tahtele allutada?\n\nSiin tuleb mingil hetkel mängu regulatsioonide ja seadusandluse küsimus – kas inimesed tahavad ja suudavad tehnoloogiat reguleerida. See oleneb väga palju meist endist. Meil juba on tegelikult tehnoloogiaid, mille võimalusi me ei kasuta, kuna need on ohtlikud. Näiteks auto võib ju kihutada 240 km/h, aga me ei sõida nii kiiresti, kuigi tehnoloogia seda lubab. Me sõidame oluliselt aeglasemalt, sest oleme niimoodi omavahel kokku leppinud.\n\nTehisintellektiga on sama asi. See nõuab inimestelt kokkuleppeid, mis on õige ja mis vale, mis on sünnis ja lubatav ning mis on seaduslik. Kuna tehnoloogia muutub praegu niivõrd kiiresti, siis on oht tegelikult hoopis selles, et võime regulatsioonide ja normide kujundamisega hiljaks jääda. Ehk siis tehnoloogia läheb eest ära, enne kui suudame mõtestada, mida need muutused meie jaoks tähendavad ning mis on lubatav ja mis mitte.\n\nIga tehnoloogiaga on ju niimoodi, et see ei tohi inimesele ohtlik olla. Minu arvates pole ka robotid selline tehnoloogia, mille kohta peaks kehtima veel mingisugused muud erilised reeglid. Kõik turvareeglid, mis kehtivad autole või nõudepesumasinale, kehtivad iseenesestmõistetavalt ka robotile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMajandusminister Kadri Simson tegi üleskutse kütusepaagid täis tankida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Otsus tõsta tänavuse aasta 1. veebruarist kütuseaktsiisi sai vastu võetud eelmise, Reformierakonna poolt juhitud valitsuse poolt,\" meenutas Simson.\n\nTema sõnul on tegemist vana valitsuse loodetavasti viimase halva otsusega, mis sellisel määral inimeste elu mõjutab. \"On selge, et kõrgemad aktsiisimäärad toovad homsest kaasa kasvavad kütusehinnad. Seega soovitan kõigil autoomanikel täna enda sõidukite paagid täis tankida,\" ütles Simson.\n\nKeskerakonda esindava Simsoni sõnul oli esialgu eelmisel koalitsioonil plaanis tõsta kütuseaktsiisi neljal järjestikkusel aastal ehk aastatel 2016-2019, kuid just Keskerakonna survel, tookord veel opositsioonis olles, jäeti ära 2019. aastaks planeeritud tõus.\n\n\"Uus valitsus asus teadupärast ametisse ajal, mil 2017. aasta eelarve koostamine oli lõpusirgele jõudmas. Seega oli pea võimatu tühistada selleks aastaks tulureana eelarvesse sisse planeeritud aktsiisitõuse. Küll aga oli uue valitsuse üheks esimeseks otsuseks 2018. aastaks planeeritud diiselkütuse aktsiisi tõusu tühistamine. Ainuüksi see samm jätab riigieelarvesse toomata hinnanguliselt enam kui 30 miljonit eurot,\" märkis Simson.\n\nVeebruarist rakenduvad kõrgemad aktsiismäärad peaksid kütuse hinda kergitama veidi enam kui viie eurosendi võrra.\n\nMartin Helme: see on demagoogia kõrgpilotaaž\n\nOpositsioonilise EKRE riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme ütles Simsoni avaldust kommenteerides: \"Andke andeks, see jutt on küll demagoogia kõrgpilotaaž.\"\n\n\"Poolteist kuud tagasi surus Keskerakond koos IRL-i ja sotsidega teerullitaktikaga läbi kuulsa kobareelnõu, kus tõsteti ja langetati makse mängleva kergusega nii, et laastud lendasid. Mitu maksutõusu jäi ära (majutusasutuste käibemaks, diisli aktsiis), aga mitu maksu tuli juurde (lahja alkohol, gaasiaktsiis, astmed, mis polegi astmed), lisaks jäeti ära sotsmaksu langetus, mis seaduse mõttes on ka maksutõus ja lisaks lükati ajutiselt edasi automaks ja suhkrumaks, millega hakkame maadlema ilmselt lähikuudel,\" kirjutas Helme sotsiaalmeedias. \"Kogu selle maksupalundra sees oleks saanud rahumeeli ära jätta ka bensiiniaktsiisi tõusu, aga seda ei tehtud.\"\n\n\"Kulla keskerakondlased. Te olete nüüd valitsuses. Teie vastutategi. Pole mõtet enam rääkida reformikad nii ja reformikad naa,\" lisas Helme.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandus- ja taristuminister Kadri Simson soovitab kõikidel autoomanikel veel teisipäeval autopaagid täis tankida, sest juba kolmapäevast kasvab eelmise valitsuse tõttu nii diislikütuse kui ka bensiini aktsiis 10 protsendi võrra ehk umbes viie sendi võrra liitrilt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSotšis kulla võitnud Venemaa bobisõitja sai nelja-aastase võistluskeelu\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa võiduka neljabobi koosseisu kuulunud Trunenkov jäi vahele eelmisel aastal ning kandis siiani ajutist võistluskeeldu, vahendab AP. Nelja-aastane võistluskeeld hakkab tagasiulatuvalt kehtima eelmise aasta aprillist.\n\nSeda, millise ainega Trunenkov patustas, avaldatud pole. Lisaks teatas Venemaa antidoping, et võistluskeeld ei mõjuta Trunenkovi medalivõitu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2014. aasta Sotši olümpiamängudel bobisõidus kuldmedali võitnud venelane Dmitri Trunenkov põrus dopingukontrollis ja sai nelja-aastase võistluskeelu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKallaste tegi sakslaste vastu täismängu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondise vasakkaitsja aitas Koronal oma värava puhtana hoida. Korona alistas Saksamaa tugevuselt neljandas liigas mängiva Offenbachi Kickersi 1:0, vahendab Soccernet.ee.\n\nKuuest talvisest sõprusmängust on Korona võitnud kaks, viigistanud kaks ja kaotanud samuti kaks. Poola kõrgliigas jätkub Kallaste meeskonna hooaeg 11. veebruaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ken Kallaste koduklubi Kielce Korona pidas eilse päeva jooksul Küprosel kaks treeningkohtumist. Kallaste mängis neist teises kõik 90 minutit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMuinsuskaitseamet toetab kinnismälestiste restaureerimist 641 197 euroga\n\n## Põhitekst:\n\nRestaureerimistoetuse eesmärk on eraomanike toetamine nende valdusesse kuuluvate kinnismälestiste säilitamisel ja restaureerimisel, samuti muinsuskaitsealaste uuringute, eritingimuste ja projektide koostamisel. 2017. aasta taotlusvooru esitati kokku 182 taotlust summas 2 773 939,18 eurot. Muinsuskaitseameti 2017. aasta eelarves on restaureerimistoetusteks kokku nähtud ette 675 000 eurot, millest 5 protsenti jäeti reservfondi ning makstakse laekunud taotluste alusel välja aasta jooksul.\n\nTaotluste hindamise aluseks on mälestise kultuuriline, arhitektuurne ja ajalooline väärtus, oluline on ka avalikkuse ligipääs mälestisele ja selle praegune kasutusfunktsioon. Veel arvestatakse hindamisel planeeritavate tööde teostatavust ehk mälestise seisukorda ja kavandatavate tööde vastavust mälestise säilimise tagamisel ning plaanitavate tööde mõju mälestisega seotud piirkonnale laiemalt.\n\nTaotluste pingereas olid sel aastal esirinnas vesiveskid. Kümnest enim punkte saanud taotlustest oli veskeid lausa kolm - Pidula mõisa vesiveski, Illi mõisa vesiveski ja Hellenurme mõisa vesiveski. Sarnaselt varasematele aastatele läks oluline osa toetustest mõisate restaureerimiseks. Suurimad toetussummad määrati erinevateks katusetöödeks – katusekatte vahetamiseks, katusekandmiku kindlustamiseks ning avariitöödeks. Näiteks saavad katuse restaureerimistööd jätkuda Tilsi ja Partsi mõisa peahoonetel.\n\nEsmakordselt oli sel aastal eraldi ette nähtud vahendid väärtuslike detailide uurimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks kogumahus 100 tuhat eurot. Hindamiskomisjoni esimees Carolin Pihlap peab eraldi väikevormidele suunatud meetme olemasolu äärmiselt oluliseks: \"Taotlusi laekub meile alati rohkem kui on eelarves toetusteks ette nähtud vahendeid ning tulenevalt nende üldjuhul väiksemast avariilisusest jäävad väikevormid sageli pingerea lõpupoole ja seega toetuseta. Nüüd on meil võimalus mälestiste detailidele eraldi tähelepanu pöörata.\"\n\nSel aastal toetust saanute hulgas on näiteks kahe ahju restaureerimistööd - Ohtu mõisa peahoone barokne ahi ja Jaan Tõnissoni kodukoha, Mursi talu ahi. Samuti toetati Lihula muinsuskaitsealal eripäraste saelõikeliste puidust detailide restaureerimist ja uuemat ehituspärandit esindava Paide kultuurimaja ümara virtaažakna restaureerimist.\n\nKokku eraldati toetus 11 omanikule mahus 65 679 eurot, 30 protsenti toetussummast jäeti reservfondi ning makstakse taotluste alusel välja aasta jooksul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muinsuskaitseamet määras eraomandis olevate kinnismälestiste restaureerimistoetusteks 641 197 eurot. Lisaks eraldati 65 679 eurot väärtuslike detailide uurimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks. Kokku määrati toetus 84 mälestise omanikule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKarin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole\n\n## Põhitekst:\n\nEsmakordselt on peakorteris Addises toimuv tippkohtumine muudetud kinniseks, et partnerite soovid kahepoolseteks kohtumisteks ei saaks ministreid ja riigipäid põhiküsimusest – valimistest – eemale meelitada.\n\nAafrika Liidu reform\n\nReformipakett koosneb kahest teemast – impordimaksust ja institutsionaalsest reformist. Aafrika Arengupanga endise presidendi Donald Kaberuka koostatud raporti alusel võeti 2016. aasta juulis vastu otsus, et kroonilises rahapuuduses liitu hakatakse rahastama impordimaksust, st et kõikidele kontinendile imporditavate kaupadele lisatakse 0,2 protsenti maksu. Praegu rahastavad ALi 70 protsendi ulatuses doonorid ja partnerid.\n\nMis puutub impordimaksu elluviimise mehhanismidesse, siis tegelikkuses ei ole riigid suutnud kokku leppida, kuidas see tööle hakkab, samuti tahavad turismipiirkonnad endale erandeid.\n\nLubadus vabakaubanduslepingust\n\nAafrika on otsustanud 2017. aastaks luua üleaafrikalise vabakaubanduspiirkonna kogutoodanguga ligikaudu 3 triljonit eurot. See ühendab 54 Aafrika riiki ja 1,2 miljardit inimest. Usaldusväärne statistika kõigis Aafrika riikides küll puudub, kuid Aafrika majanduse suurusjärk on täna võrreldav Prantsusmaa kogutoodanguga. Lisandub veel registreerimata ja maksustamata majandus, mis ÜRO andmetel moodustab näiteks 55 protsenti Sahara-aluse Aafrika majandusest.\n\nAlles 2016. aastal jõudsid riigid sinnamaale, et ALi Komisjonile anti mandaat koostada läbirääkimiste tekst, mis on nüüd valmis ja esitatud liikmesriikidele arutamiseks. Tippkohtumiselt ei oodata otsuseid, vaid ambitsioonikat poliitilist lubadust, et selle aasta lõpuks läbirääkimistega valmis saadakse. Tegelik elluviimine on pikaajaline protsess, mille tulemusel peaks tekkima kontinentaalne kaupade ja teenuste ühisturg, investeeringute vaba liikumine ja lõpuks tolliliit.\n\nArenemiseks vajab Aafrika hädasti kaubandust, sealhulgas Aafrika-sisest kaubavahetust. Praegu on Aafrika riikide omavaheline kaubavahetus vaid umbes 14% kontinendi kogukaubandusest, enamus kaubateid kulgeb sadamatesse ekspordiks, mitte riikide vahel. Samas on Aafrika maailma kiireima majanduskasvu ja väikseima konkurentsiga piirkond, mis peaks atraktiivne olema ka Eesti ettevõtjatele.\n\nÜks Aafrika olemasolevatest majandusblokkidest – Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus ECOWAS – on juba käivitanud 15 riigi vabakaubanduspiirkonna Lääne-Aafrikas. Kaks aastat tagasi leppisid 27 riiki kokku luua uus põhja-lõuna vabakaubanduspiirkond kontinendi idaosas Egiptusest Lõuna-Aafrikani, kuid see ei ole veel ellu viidud.\n\nMaroko küsimus\n\nKõige rohkem on tippkohtumisel kirgi kütnud aga asutajariik Maroko, kes 1984. aastal Aafrika Liidust välja astus ja on nüüd otsustanud naasta. Maroko küsimuse mõistmiseks tuleb, nagu Aafrikas tavaline, minna tagasi ajalukku.\n\nLiikmestaatusega seonduva taustal on kolonialismitaak ja Marokost lõunas asuv väike territoorium nimega Lääne-Sahara ehk Sahrawi Araabia Demokraatlik Vabariik. Sahrawi oli kuni 1975. aastani Hispaania koloonia, mida Maroko ja Mauritaania endale nõudsid, samas kui Polisario vabastusliikumine taotles iseseisvust.\n\nPärast sõda ja ÜRO vahendatud relvarahu sõlmimist 1991. aastal on suur osa territooriumist, eelkõige ookeanirannik, de facto Maroko kontrolli all. Marokot toetavad frankofoonsed riigid, Saharawi fronti juhib naaberriik Alžeeria, kelle selja taga on Araabia Liiga.\n\n33 aastat tagasi oli Maroko lahkumise põhjus ALi 1982. aastal langetatud otsus võtta Sahrawi Aafrika Liidu täisliikmeks. Sahrawi diplomaatiline tunnustus on muutunud korrelatsioonis Maroko kampaaniatega, kuid enamus tunnustajaid asub Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Euroopa riikidel ega Eestil Sahrawiga diplomaatilisi suhteid ei ole, samas valitsevad ELis erimeelsused ja puudub selge seisukoht kummaski suunas. Küll aga tegi Euroopa Liidu Kohus 2015. a-l ootamatu otsuse ja peatas põllumajanduslepingu Marokoga põhjendusel, et see sisaldas Sahrawi alasid.\n\nEelmise aasta juulis tegi Maroko avalduse liitu tagasiastumiseks ja on sellest ajast teinud kontinendil jõulist kampaaniat toetushäälte saamiseks. Alguses oli kampaania osa Sahrawi väljaviskamine, kuid hiljem muudeti strateegiat. Maroko väidab, et juhul kui asi hääletusele pannakse (mis võib suure tõenäosusega juhtuda), on tal vajalik 2/3 toetus.\n\nMaroko küsimus polariseeris Aafrika riigid. Alžeeria/Sahrawi strateegia põhines sellel, et Maroko teemat tuleb arutada enne valimisi, muuta debatt võimalikult tuliseks ja näidata, et Maroko on seni stabiilse ja rahuliku ALi destabiliseerinud (kuni selleni välja, et liit ei sa endale uut juhti valida, mistõttu Maroko ei vääri vastuvõtmist).\n\nMaroko toetajate argument oli, et miks ei peaks toetatama rahvusvaheliselt tunnustatud ÜRO liikmesriiki ja stabiilset majandust, kes suudab ühiskassasse korrapäraseid sissemakseid teha. Pärast tulist debatti kiideti Maroko taasliitumine 30. jaanuaril heaks.\n\nKriisikolded\n\nEraldi riigipeade tasemel rahu- ja julgeolekunõukogu istungit seekord päevakavas ei ole, küll aga briifib eesistuja Senegal riigipäid julgeolekuolukorrast kontinendil. Uus ÜRO peasekretär António Guterres on otsustanud oluliselt jõulisemalt tegeleda tapatalgute lõpetamise ja ÜRO rahuvalvemissiooni maine päästmisega Lõuna-Sudaanis ning kutsunud kokku järjekordsed konsultatsioonid. Juba kolm aastat veninud Lõuna-Sudaani tribunali asutamise edasiminekut sellelt tippkohtumiselt siiski oodata ei ole.\n\nSuhted rahvusvahelise kriminaalkohtuga\n\nRiigipeade tasemel arutatakse ka Aafrika suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga, millega läbisaamine on viimasel ajal järsult halvenenud eelkõige Keenia jõulise kohtuvastasuse tõttu. Keenia presidendi kohtukaasus tõsteti küll 2015. aastal riiulile, misjärel kohtuvastane retoorika veidi vaibus.\n\nSeekordsel tippkohtumisel on tõstnud häält pigem Sudaani delegatsioon, kellel on kaelas president Omar al-Bashiri süüdimõistmine 2009. ja 2010. aastal inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja genotsiidi eest Darfuris. Tippkohtumise päevakorras olnud “Väljaastumise strateegia” on siiski oluliselt pehmenenud ja annab lihtsalt ülevaate ALi nõudmistest ÜRO julgeolekunõukogule ja kohtule.\n\n2016. a alguses kardeti Aafrikas massilist väljaastumiste lainet, mille ajendeid tundus palju olevat – solvumine julgeolekunõukogu peale, kes Aafrikaga kohtunud ei ole; Aafrika nõudmiste eiramine; fakt, et kõik kohtukaasused on Aafrika kohta (kuni 2016. aasta jaanuarini), mis tundub kiusamisena; ja see, et ükski riigipea ei oma kohtus puutumatust.\n\nOktoobris tabas rahvusvahelist üldsust ootamatult kolme riigi – Burundi, Lõuna-Aafrika ja Gambia – väljaastumisavaldus, kuid pigem tõi see kaasa rahvusvahelise õiguse paradigma kaitsele asumise. Nüüd on Gambia äsja ametisse astunud president Barrow lubanud Gambia tagasi kohtu liikmeks viia.\n\nEesti tippkohtumisel\n\nKuna tippkohtumine on kinnine ja vaatlejaid Aafrika Liidu territooriumile ei lubata, on ka vaatlejariikide delegatsioonid tagasihoidlikud. Euroopa Liidu visiiti juhib arenguvolinik Neven Mimica, kuid kaaskond on tavapärasest väiksem. Esmakordselt tegi ministri tasemel töövisiidi Sahara-alusesse Aafrikasse ka Eesti, välisminister Sven Mikseri juhtimisel. Eesti valmistab ette pinda 2017. a novembris Elevandiluurannikul toimuvaks ELi ja Aafrika tippkohtumiseks, mis langeb Eesti ELi eesistumise aega. Samuti tehakse kampaaniat ÜRO julgeolekunõukogu valimiseks perioodiks 2020–2021.\n\nMis on Aafrika Liit\n\nAafrika Liit on 54 riigist koosnev üleaafrikaline ühendus, mis asutati 2002. aastal Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni järeltulijana. 1963. aastal asutasid Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni 32 selleks ajaks iseseisvuse saavutanud riiki, hiljem ühines veel 21 riiki ning 2011. aastal sai seni viimaseks, 54. liikmeks äsjaiseseisvunud Lõuna-Sudaan. Liidu töökeeled on inglise, prantsuse, araabia ja portugali keeled ning lisaks tunnustatakse veel kiswahili, hispaania ja “muid Aafrika keeli”.\n\nAafrika Liidu Komisjon asub Addises. Liidu poliitilised juhtorganid on riigipeade assamblee ja välisministrite täitevnõukogu, millele lisanduvad ministrite kohtumised.\n\nKriise haldab ja rahuvalve üle otsustab 15-liikmeline rahu- ja julgeolekunõukogu, lisaks on liidul üle kontinendi mitmed muud kehamid. Liikmesriigid oma suveräänsust loovutanud ei ole, liidu mandaadis on anda liikmesriikidele normatiivne raamistik erinevates valdkondades nagu inimõigused, valitsemine, rahutagamine, majandus, energia, sotsiaalvaldkond jne.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Addis Abebas Etioopias toimuva iga-aastase Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise keskmes on seekord olnud neli põhiteemat: Maroko naasmine Aafrika Liitu, uue Aafrika Liidu Komisjoni valimine, Aafrika Liidu reformimine ja Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomine. Lisaks on arutatud olukorda Aafrika kriisikolletes ja suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLeibur kutsub tagasi kolm võõrkehi sisaldada võivat leivapartiid\n\n## Põhitekst:\n\n“Kuna toiduohutus on meie jaoks esmatähtis, siis ettevaatusabinõuna kutsume tagasi kõigi kolme leiva partiid säilivustähtajaga 1. ja 2.veebruar 2017. Tootmisliinil kasutatud detailid võisid sattuda paari leivapakki ning tegemist on töövahendi mõnesentimeetriste detailidega,” selgitas Leiburi tegevjuht Asso Lankots.\n\nTooted palub Leibur tagasi viia kauplustesse, kust need osteti, või Leiburi pagaripoodi aadressil Leiva 1 Tallinnas.\n\nKõikidele tarbijatele kompenseeritakse toote ostuhind.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leibur kutsub kauplustest ja tarbijatelt tagasi Rukkipala, Rukkipala Tõmmu ja Klassikalise Eesti rukkileiva tooted parim enne kuupäevaga 1. ja 2. veebruar 2017, kuna need võivad sisaldada tootmisliinil kasutatud metallist töövahendi osi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDeutsche Bank sai Venemaalt raha kantimise eest ligi 630 miljonit dollarit trahvi\n\n## Põhitekst:\n\nSkeemiga kanditi Venemaalt välja 10 miljardit dollarit, vahendasid The Local ja Interfax.\n\nNew Yorgi finantsinspektsiooni avaldatud dokumendi kohaselt kasutati Deutsche Bankis ebaseaduslikku skeemi ehk niinimetatud peegeltehinguid, mille kaudu pesti kümne miljardi dollari ulatuses raha panga Moskva, Londoni ja New Yorgi harudes. Kuigi pangal oli mitme aasta vältel võimalus neid skeeme tuvastada, uurida ja peatada, ignoreeris juhtkond neid, leiab inspektsioon.\n\nVenemaa kodanikud ostsid aastatel 2011-2015 Moskva Deutsche Bankis rublade eest väärtpabereid ja müüsid need siis välisvaluuta, sealhulgas USA dollarite eest panga Londoni haru kaudu edasi. Operatsioonidega oli seotud vähemalt 12 isikut.\n\nNew Yorgi finantsinspektsioon trahvib Deutsche Banki 425 miljoni dollariga, Briti finantsinspektsioon aga 204 miljoni dollariga. Inspektsioonid leidsid, et panga üksustes, kelle ülesanne oli rahapesu ennetada, töötas liiga vähe inimesi ja need olid ebatõhusad. Pank pidanuks neid operatsioone kontrollima ja info järelevalveasutustele edastama.\n\nLisaks trahvi maksmisele peab Deutsche Bank palkama ka ettevõttevälise isiku, kes panga töö nõuetele vastavust uurib.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia ja USA finantsinspektsioonid trahvisid Saksamaa pangahiidu Deutsche Banki ligikaudu 630 miljoni dollariga seoses väidetava rahapesuga Venemaal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKenderi protsess. Hardo Pajula: ma soovin, et mul oleks olnud selline isa nagu Kaur Kender\n\n## Põhitekst:\n\nKeres: Tunnistaja, jah.\n\nKohtunik: Tunnistaja, tulge kõigepealt sekretäri juurde, andke hoiatuslehele allkiri, kohus hoiatab teid valeütluste andmise suhtes -??\n\nKohtunik: Tulge siia barjääri taha palun, lülitage mikrofon sisse, teie ütlused lindistatakse. Olete teadlik, miks teid kohtusse täna kutsuti?\n\nHardo Pajula: Noh, umbmääraselt, jah.\n\nKohtunik: Kuidas see arusaadav on, et umbmääraselt?\n\nPajula: No nii palju kui sellest kõigest üldse on võimalik aru saada, mis siin toimub, et mingil määral ületab minu arusaamise piirid, aga ma üritan nüüd selle piires, mida ma sellest aru saan, kuidagi kasulik olla, et lühike vastus on vist jah siis.\n\nKohtunik: Olete selle Kenderi teosega tutvunud?\nPajula: Jah, ma osalesin seal kui ta selle ise ette luges.\n\nKohtunik: Ah?\n\nPajula: Jah, ma osalesin seal Patareis, kui ta selle ette luges, nii et olen umbkaudu tuttav jah. Ma ise ei ole lugenud seda, ühesõnaga teosega olen seeläbi tuttav.\n\nKohtunik: Needus??\n\nPajula: Ma ei ütleks nii, aga see ei ole vist teema, millest me täna räägime siin.\n\nKohtunik: Selge, kaitsja hakkab teile küsimusi esitama.\n\nKeres: Härra Pajula, võib-olla te oskate öelda millal, mis asjaoludel ja kas te olete Kenderiga enne Patarei ettekannet sellest teosest rääkinud?\n\nPajula: Kaur mainis kunagi enne seda, kui ta Ameerikasse läks, et tal on mingi selline teos plaanis ja natuke tutvustas oma kavatsusi.\n\nKeres: Ja mis need kavatsused olid?\n\nPajula: Ma vestlust täpselt ei mäleta, aga tutvustada seda siis lapsepilastaja sisemaailma ma kujutan ette.\n\nKeres: Mhm.\n\nPajula: Kas ma ühe vahemärkuse tohin teha, mis ei puuduta päris seda asja, puudutab asja, aga natuke teise kandi pealt. Et no taevas hoidku, ma olen ju näinud kuidas Kaur suhtleb oma kolme lapsega ja kogu see asi on niivõrd jabur, et ükskõik, mida ma siin vastan teie küsimustele, mulle tundub, et juba seeläbi, et ma siin tõsiselt räägin sel teemal, ma teen kuidagi Kaurile liiga, et see on niivõrd jabur, mis siin toimub.\n\nKohtunik: Kas te süüdistate praegu kohut milleski või?\n\nPajula: Ma ei tea, ma ei tea keda siin süüdistada praegu.\n\nKohtunik:??\n\nPajula: No lihtsalt.\n\nKeres: Kas Kaur kunagi mainis pornograafiat-\n\nPajula: Ei tulnud jutuks, ma lihtsalt pidasin vajalikuks selle ära mainida väga suurt ebamugavustunnet, mida ma kogu asjaga seoses tunnen.\n\nKeres: Arusaadav. Kas Kaur rääkis pornograafiast?\n\nPajula: Ei.\n\nKeres: Ei rääkinud. Kas ta mainis, kuidas ma küsin seda, kas ta rääkis rõvedustest?\n\nPajula: Täpsustage küsimust.\n\nKeres: Kas ta selle teose raames-\n\nPajula: Tema kavatsus oli kirjutada tekst, mis ilmselgelt tuleb tekstist välja, et see pidi tekitama lugejas ebamugavustunnet ja see oli kogu selle asja eesmärk ja see on ilmselgelt õnnestunud nagu me näeme.\n\nKeres: Kas te siis ka sellest rääkisite, kui ta USA-s oli?\n\nPajula: Ei, siis ei olnud, nagu ma siin üritasin oma kohatu vahemärkusega võib-olla ka öelda, et ma ei omista kogu sellele teosele murdosagi sellest tähendusest, mida tundub, et ülejäänud saalisviibijad osutavad. Minu jaoks on see mingisugune –\n\nKohtunik: Te arvate, et kõik inimesed peavad sellest asjast aru saama nii nagu teie saate?\n\nPajula: Ei, ma seda ei-\n\nKohtunik: Kõikidel inimestel ? täpselt sama arvamus, mis on teil ja Kenderil?-\n\nPajula: Ma kaugeltki seda ei arva, aga ma ei arva, et me tegeleme siin mingi sellise asjaga, millega oleks vaja tegeleda-\n\nKohtunik: See on mis teie arvate, eksju-\n\nPajula: Nojah, aga mul ei ole teist arvamust –\n\nKohtunik: Aga kuulame teiste arvamused ka ära ikkagi, me ei lähtu ainult teie arvamusest??\n\nPajula: Ju siis on, ma ei tea, minu arvamus selles suhtes siin nagunii ei maksa. Ma ei omista sellele teoselegi murdosa sellest tähendusest, mida sellele on omistatud, kõik, punkt.\n\nKeres: Kas te vestlustes Kauriga olete üldiselt arutanud tema loomingut, varasemat, tulevasi plaane ja nõnda edasi?\n\nPajula: No ikka, oleme palju rääkinud ja –\n\nKeres: Millisena te kirjeldaksite tema kirjandustegevust.\n\nPajula: No eks ta on kogu aeg seal piiride peal kõmpinud, ma ei ole ju mingi suur kirjandusteadlane. Aga veelkord on minu põhiargument see, et ma näen mismoodi ta suhtleb oma lastega ja see, et keegi räägib sellest, et Kaur võiks tõsimeeli teha mingit lapsepornograafiat, see on niivõrd jabur ja niivõrd pahatahtlik ja niivõrd lihtsalt jabur, et mul ei ole lihtsalt sõnu, see on minu põhiline argument, ma ei oska selle teose kohta suurt- ma ei ole seda sorti kirjanduse tarbija aga see väide, et Kaur võiks tõsimeeli kirjutada lapspornograafiat, kõige selle näol, mida ma tast tean, see on lihtsalt minu arvates jabur, mul ei ole teist arvamust, mina olen üksi ja mina arvan, et me tegeleme-\n\nKohtunik: Te ju näete, kuidas ta suhtleb oma lastega, meie ei näe.\n\nPajula: Nojah, seetõttu saangi mina seda öelda, mida mina teile ütlen, et see on jabur minu arvates.\n\nKohtunik: kohtusse teid kutsuti eksperdina\n\nKeres: Kuidas Kaur Kender suhtleb oma lastega, kirjeldage seda.\n\nPajula: Minu arvates, veelkord, ma olen seda vähe näinud, aga mingil määral siiski, ma soovin, et mul oleks olnud selline isa, mul ei läinud sellega kõige paremini-\n\nKeres: Väga hoolitseb oma laste eest?\n\nPajula: Jah ja räägib nendega arukalt, ma arvan, et Kauri lastel on vedanud ja selle taustal rääkida nüüd sellest, et – see on lihtsalt ülekohtune.\n\nKeres: Kuidas Kaur üldse lastesse suhtub?\n\nPajula: Noh, kui ma mõtlen hästi, siis Kaur on südamlik inimene ja nii ta neisse suhtub, ma arvan, et südamlikult.\n\nKeres: Kas te olete Kauriga suhelnud noorte narkosõltuvuse teemadel?\n\nPajula: Ikka, jah, sellest olen ma isegi ju kirjutanud sinna, et minu vaated Kauriga ammugi kõiges ei kattu ja me oleme väga paljudes asjades erimeeles ja ma ei kiida paljusi tema vaateid heaks, viimasel ajal, aga see narkoteema on üks asi, kus meil kattusid asjad.\n\nKeres: Kuidas lühidalt iseloomustada Kauri põhiseisukohti noorte narkosõltuvuse ja narkovastase võitluse küsimuses?\n\nPajula: Las ma nüüd mõtlen. Ma saan aru, et ta on eelkõige kritiseerinud riigi narkopoliitikat ja ta peab seda neile suureks ohuks ja siin olen ma temaga ühel meelel.\n\nKeres: Aga kas teie arvates, temaga suhelnuna on see tal nagu mingi PR projekt või kantud päris murest?\n\nPajula: Kauri puhul on seda tihti raske vahet teha, kus on see PR ja selle olemusliku südamlikkuse vahe läheb, aga siin arvan ma, et see on selgelt ikkagi tema seest tulev asi. Kasvõi selle pärast juba, et me oleme mõlemad alkohoolikud ja mina olen elus suuresti tänu Kaurile ja sõltuvushaigused on meile mõlemale tuttavad teemad, seetõttu ma arvan, selles punktis olen ma kindlasti nõus, et Kaur on siiras. Aga veelkord, et tema puhul on see tihti, minule ka ülejõu käiv ülesanne, kus see PR-i ja siiruse piir läheb. Pole tingimata etteheide talle.\n\nKeres: Mul ei ole rohkem küsimusi.\n\nKohtunik: Prokuröril on küsimusi?\n\nProkurör: Jah. Kui kaua te tunnete Kaur Kenderit?\n\nPajula: 98ndast aastast.\n\nProkurör: See on siis tubli varsti peaaegu 20 aastat.\n\nPajula: Jah, üks inimpõlv saab täis.\n\nProkurör: Mil viisil, kuidas te iseloomustaksite oma tutvust, on see lihtsalt tutvus või sõprus suisa?\n\nPajula: Ma ütlesin, et Kauri tõttu olen ma elus, ??, mul on väga raske olla ta vastu siin erapooletu.\n\nProkurör: Selline küsimus, et kaitsja esimesele küsimusele, te ütlesite, et seda viimast vaidlusalust teost, et Kender, ta teiega arutas, te ise ütlesite-\n\nPajula: kas ta seda arutas, pigem mainis, et tal siukene kava on, ma praegu täpsustaks siis niimoodi.\n\nProkurör: Kui põhjalikult, lihtsalt mainis või-\n\nPajula: Mainis jah-\n\nProkurör: Et sellest ideest, millest ta kirjutab, ta teiega ei rääkinud? Või rääkis?\n\nPajula: Ma ütleks, no ma ka täpselt ei mäleta, ma ei omista sellele kirjatükile nii suurt tähendust kui siin eesti rahvas tundub seda tegevat.\n\nProkurör: Aga siis niisugune küsimus, et selle 18 aasta jooksul-\n\nPajula: iseseisvuspäev on kõvasti parem, aga-\n\nProkurör: 18 aasta jooksul on Kender kirjutanud nii päris mitu teost, te ütlesite, iseseisvuspäeva kohta, et kas nende eelnevate teoste puhul, kuidas tal üldse kombeks on loomingulise inimesena, on tal kombeks olnud enne rääkida või arutada seda ideed, kui et palangut peale ei tule?\n\nPajula: 98ndal aastal saime Kauriga kokku, nagu ma ütlesin, saime tuttavaks, siis pärast, ütleme niisiis lähim suhtlus algas 3 aastat tagasi, kui ta minu sealt sellest alkoasjast nagu välja tiris. Pärast seda olen temaga rohkem suhelnud. Et vahepeal, noh, ma ei tea, kas sa oled kirjutanud viimase aasta jooksul raamatut?\n\nKender:?\n\nPajula: Seetõttu ei saa ma sellele küsimusele niimoodi vastata. Me oleme rääkinud nihilistiasjadest ja üldse sellest, kuidas on elus püsida.\n\nProkurör: Mingi muu osa jah-\n\nPajula: Ma arvan jah, et eelkõige alkoholism-\n\nProkurör: Mhm. Nii. Te ütlesite, et Kaur on, see on siis koguaeg, piiridel kõmpinud, mida te sellega silmas pidasite?\n\nPajula: No eks tema kirjandus kriibib selliseid valukohti ja see ei ole noh, siukene “mingem üles mägedele” laadis. Ega “Iseseisvuspäev” ei ole ka tea mis helde kirjandus minu meelest. Lõppeb lubadusega mingil proual hambad sisse lüüa, noh sealt oleks ka võind ju kriminaalasja välja kangutada, kui kellegil oleks huvi olnud. Ega see pole ka ju väga ilus mõte.\n\nProkurör: Noh, jah, see on sellele kirjanikule omane,\n\nPajula: Nojah, täpselt.\n\nProkurör: ?oma teostes naisi mitte eriti hästi, kui mitte öelda et lausa halvasti.\n\nPajula: Suhtub prouadesse?\n\nProkurör: Oma teostes.\n\nPajula: Aa.\n\nProkurör: Mis siis veel, te ütlesite, et te ei ole sedasorti kirjanduse tarbija, et mida te sellega silmas pidasite?\n\nPajula: Mul ei olnud isu selle järgi eriti, aga kui Kaur selle ette luges, siis ma enam-vähem teadsin, mis seal on. Selle konkreetse tüki järgi mul ei olnud suuremat huvi. Aga veelkord, ma tean mis seal oli ja kui te soovite minu reaktsiooni kuulda-\n\nProkurör: No need on ainult arvamused-\n\nPajula: Mind lõpus ajas see asi naerma lihtsalt, et kui keegi leiab seal märke pornograafiast, siis seda inimest tuleks uurida.\n\nProkurör: Selge, võtan teadmiseks.\n\nPajula: Oma 50 eluaasta jooksul ma olen, ma kujutan ette, mis on pornograafia eesmärk.\n\nProkurör: Me kõik laias laastus kujutame ette.\n\nPajula: Nojah, aga, et kui keegi-\n\nProkurör: Sellel teemal me praegu diskuteerima ei hakka-\n\nPajula: No ma saan aru, et kui me selle, kui me nüüd mängime seda etendust siin tões ja vaimus, siis me peaksime just sellest rääkima-\n\nProkurör: Teid oli kutsutud siia subjektiivse külje tõestamiseks nagu ma aru sain kaitsja käest, et ega me siit suurt targemaks ei saanud, aga prokuröril ei ole-\n\nKohtunik: ?? vägisi ei toodud teid?\n\nPajula: Hästi-hästi, katsume nüüd ikka sellises kooperatiivses-\n\nKohtunik: Kui te nägite Kenderit oma lastega, kui suhtles, kas siis kasutas ta neid rõvedaid väljendeid?\n\nPajula: Ma seda just omast arust väitsingi, et kui ta oleks kasutanud oma lastega suheldes seliseid rõvedaid väljendeid nagu te siin mainisite, siis ma ei oleks seda lugu rääkinud ju, et olles näinud Kauri oma lastega suhtlemas, tundub-\n\nKohtunik: Sellist teksti ta ei kasutanud-\n\nPajula: Võib-olla me ajamegi siin segi, et üks asi on elu ja teine on kirjandus, üks asi on see, mis toimub vaimus, teine see, mis toimub elus ja võib-olla meil ongi mingid piirid siin sassi läinud ja kogu see jampslikus on sellest esimesest tingitud. Ma ei tea, mulle tundub niimoodi. Ma ei tahtnud kohut kuidagi sellega solvata, vabandust.\n\nKohtunik: Teie arvate, kohus võttis ? oma menetluse, arutluse sassi?\n\nPajula: Ma ei arva, ma arvan, et me oleme siin kõik mingitviisi, kui juba lobisemiseks läks, et me oleme siin kõik mingitviisi-\n\nKohtunik: Kui te nii nõrgad mehed olete, et –\n\nPajula: Mina ei pea ennast sugugi nõrgaks meheks.\n\nKohtunik: Et kui Kender kritiseerib kõvasti meie narkopoliitikat ja muud, on siis midagi tarka välja pakkuda?\n\nPajula: Ta on sellele tähelepanu juhtinud, ma arvan.\n\nKohtunik: Tähelepanu juhib koguaeg, kui kirjandus ja meedia seda teevad, kõik juhivad tähelepanu, aga keegi midagi asjaliku välja ei paku.\n\nPajula: Jah, ma arvan, et-\n\nKohtunik: Ei ole rohkem küsida-\n\nKender: Nihilist.fmi ja minu algatusel on tehtud eesti esimene narkopetitsioon, mina isiklikult andsin selle riigikogu spiikerile üle, riigikogus on tehtud selle põhjal komisjon, mida IRL tagasi hoiab, me oleme suhelnud kõikide narkoennetusega tegelevate organisatsioonidega, me alustame – kui keegi on üldse midagi teinud kodanikualgatuse korras narkopoliitika muutmiseks siis olen see mina ja nihilist.fm.\n\nPajula: Pluss see viimane raamat-\n\nKender: Narkomaani kirjutatud, “Kuidas minust sai narkomaan,” 22e aastane noor Eesti narkomaan-\n\nPajula: Ma arvan, et see on teinud jah selle probleemi teadvustamisel –\n\nKender: fentanüülisõltlane, see on olnud kõikide raamatupoodide edetabelis, seda loevad noored inimesed, kes Eesti keelt enam üldse ei loe, kes selles keeles kirjutada tahab kui pärast kirjatükki satud kohtusse ja kuuled arutelu oma laste kohta. Kui see ei ole stalinlik siis vabandage, mina ei tea mis on.\n\nPajula: Nojah, aga, et ma ei tea. Ma ei ole seda Eesti seadusandlusega tuttav, aga nii palju kui ma tean on mingi siuke mõiste nagu “Character witness,” et ma oskadinn siin olla ainult selleks, ma ei tea kas Eesti kohta on selline asi praktiliselt üldse olemas, see on ka ainus, miks must siin tolku oli.\n\nKeres: Jah, need on isikut iseloomustavad andmed.\n\nPajula: Teades seda, tahaksin rõhutada, et see on väga ülekohtune Kauri vastu see süüdistus ja kui kokku võtan seda, saan ka kohtunikust täiesti aru, ega kohus ei võtnud seda kindlasti meeleldi seda-\n\nKohtunik:??\n\nPajula: meeleldi kavva ja võib-olla ma siis, ma hakkan nüüd lõpetama, siis ma tahaks kõigi osaliste poole pöörduda ikka mingi apellatsiooniga tervele mõistusele ja aduda seda fakti, et me siin ruumis kõik koos oleme mitte kõige paremate kavatsustega üksteise suhtes, näitab ikkagi seda, et oleme kõik mingid mängukannid mingist meist suuremate jõudude meelevallas ja võib-olla see tõdemus aitab meil võib-olla lepitada üksteist. Kõik, minu poolt. Vabandan, et kui ei suutnud siin asjalik olla.\n\nKohtunik: Olete vaba.\n\nIlmunud Nihilist.FM-is.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NIHILIST.FM avaldas Kaur Kenderi suletud protsessi materjalid. Pinki astus Hardo Pajula. Transkriptsioon toimetamata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Kohus: terrorisidemetega isiku varjupaigataotlust saab tagasi lükata\n\n## Põhitekst:\n\nKaasus puudutas Maroko kodanikku Mostafa Lounanit, kelle Belgia pani 2006. aastal kuueks aastaks vangi selle eest, et ta aitas valmistada pühasõdalasi Iraaki saatnud võrgustikule võltsitud dokumente ja kuulus võrgustiku juhtkonda.\n\nLounani taotles 2010. aastal varjupaika, sest pelgas, et kuna ta pandi Belgias vangi, siis ootab teda Marokos tagakius, sest sealsed võimud võivad pidada teda džihadistiks. Taotlus lükati tagasi.\n\nEuroopa Kohus otsustas teisipäeval, et isegi juhul, kui taotleja pole pannud toime terroriakti või toetanud selle toimepanemist, saab varjupaigataotluse tagasi lükata ka siis, kui taotleja aitas värvata, organiseerida või varustada välisvõitlejaid.\n\nKohtu hinnangul andis Lounani logistilist tuge rahvusvahelise mõõtmega rühmitusele selline akt on piisav põhjendus varjupaigataotluse tagasi lükkamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Varjupaigataotlust saab tagasi lükata, kui rahvusvahelist kaitset taotleval isikul on sidemeid terrorirühmitusega, otsustas Euroopa Liidu Kohus teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDopingupatuse tõttu medalile tõusev britt: me väärime eraldi medalitseremooniat\n\n## Põhitekst:\n\nSeejuures Pavey enda loos polegi tegu Venemaa sportlasega. Nimelt lõpetas ta algselt 2007. aasta MM-il 10 000 m jooksus neljandana, ent teisena finišijoone ületanud türklanna Elvan Abeylegesse jäi 2015. aasta suvel järeltestimises vahele, seega tõuseb pronksile Pavey.\n\nVenelaste põrumise järel peaks aga brittidest koha võrra tõusma Jessica Ennis-Hill, Goldie Sayers ja 4x400 m jooksu teatemeeskond. Ennis-Hill võitis 2011. aasta MM-il hõbeda, kuid kullanaine Tatjana Tšernosova jäi dopingu tõttu medalist ilma. Nii teatemeeskond kui Sayers olid 2008. aasta Pekingi olümpial neljandad, kuid tõusevad nüüd pronksile – Venemaa teatenelikust põrus järeltestimisel dopinguga Deniss Aleksejev, naiste odaviskes jäi keelatud ainete tarvitamisega vahele hõbeda võitnud Maria Abakumova, seega tõuseb hõbedale sakslanna Christina Obergföll ja pronksile Sayers.\n\nTänavused maailmameistrivõistlused toimuvad Londonis ja Pavey arvates oleks see ilus žest, kui neile sportlastele korraldataks medalitseremoonia. \"Oleks tore, kui meil oleks see hetk 50 000 inimese ees olümpiastaadionil. See oleks väga eriline. Muidugi tekitab 2007. aasta MM-i medali saamine vastakaid emotsioone, sest jäin Osakas sellest erilisest hetkest ilma, aga seetõttu olekski tore, kui saaksin selle hetke nüüd Londonis,\" selgitas 43-aastane Pavey.\n\nBriti kergejõustikuliit on sel teemal IAAF-iga suhelnud, kuid väidetavalt eelistaks IAAF, kui selline medalitseremoonia leiaks aset juulis Londoni olümpiastaadionil peetaval Teemantliiga etpail, mitte aga MM-il.\n\nEnnis-Hilli juhendanud Toni Minichiello oli Pavey idee poolt, kuid leidis, et see peaks puudutama kogu maailma, mitte ainult Suurbritannia sportlasi. \"Oleks muidugi tore, kui Jess saaks 2011. aasta MM-kulla kodupubliku ees kaela, aga soovitaksin omalt poolt IAAF-ile, et kaasama peaks kogu maailma,\" sõnas ta. \"Teeme sellest ülemaailmse tulemuste parandamise!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2014. aastal Zürichis läbi aegade vanima naisena Euroopa meistritiitli võitnud Briti pikamaajooksja Jo Pavey pöördus Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) poole palvega austada tänavusel MM-il medalitseremooniaga neid Suurbritannia sportlasi, kes on järeltestimistel dopinguga vahele jäänud venelaste tõttu medalile tõusnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSupernova kinoülikool näitab \"Taarkat\" mustvalgena\n\n## Põhitekst:\n\nHardi Volmeri ideest sündinud ning Ain Mäeotsa lavastatud mängufilm jutustab setu rahvalaulikust ja lauluemast Hilana Taarkast (1856 – 1933). Kinolinal näeb palju väljamõeldut ja kuuleb ehtsat Kagu-Eesti maakeelt (maailma esimene setokeelne film!) ning palju rahvalaule. Taarka kaksikrolli (noorena ja vanemana) teevad Inga Saluraid ja Siiri Sisask.\n\nFilm on Supernova kinoülikooli fookuses, kuna 2016. aasta veebruar on \"Novembri\" kuu. Nii nagu Rainer Sarneti uues filmis on proovitud naasta \"eestlase ürgkujutiseni\" ehk siis peamiselt fotograafi ning filmimehe Johannes Pääsukese 1912-1913. aastatel võetud piltidel konserveeritu juurde, niisamuti on \"Taarka\" loojad ammutanud inspiratsiooi iidvanadest filmijuppidest ja vanadest mustvalgetest fotodest, ikka peamiselt sellesama Pääsukese tehtuist. Mõlemad filmid otsivad \"eesti visuaali\", kui soovite moodsat määrstlust.\n\nToomaks võrdlusvõimalust tulevastele “Novembri” vaatajatele (film jõuab kinolinadele juba 3. veebruaril) selgemini hoomatavaks teha, keeratakse Supernova kinos toimuval seansil “Taarka” operaatori Elen Lotmani ja produtsent Anneli Ahvena lahkel loal selle filmi värvid mustvalgeks.\n\n\"Taarka\" linastub Supernova kinos 1. veebruaril kell 18.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1. veebruaril kell 18.00 taaslinastub Supernova kinos Eesti ajalooline kostüümfilm \"Taarka\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine Liverpooli tippmängija: Klavanil pole piisavalt iseloomu\n\n## Põhitekst:\n\nLiverpool on lootustandva hooaja alguse järel vajunud kriisi – jaanuarikuus on kaheksast mängust võidetud vaid üks, langetud välja mõlemast kodusest karikasarjast ning suure tõenäosusega ka Premier League’i tiitliheitlusest. Täna õhtul minnakse koduplatsil vastamisi tabeliliidri Chelseaga, vahendab Delfi.\n\n38-aastane endine Hispaania koondislane Garcia tõi ühe ebaedu põhjusena välja Liverpooli kaitsemängu, mis tema sõnul tunneb puudust Jamie Carragheri ja Sami Hyypiä sugustest karakteritest.\n\n\"Igatsen nende liidriomadusi. Carragher ja Hyypiä olid väga olulised mängijad – nagu praegu Lovren ja Klavan, kuid neil ei ole sarnast iseloomu. Nad on küll uued ning Liverpooli-suguses klubis läheb sellega ka natuke aega, kuid praegune meeskond vajab just Carragheri ja Hyypiä suguseid pallureid,\" rääkis Garcia. \"Liverpoolil oleks ka praegu sellist mängijat vaja, kes tiimi üles ärataks.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastatel 2004-2007 Liverpoolis mänginud vasakäär Luis Garcia tõdes intervjuus The Independentile, et klubi praegustel keskkaitsjatel Dejan Lovrenil ja Ragnar Klavanil jääb platsil puudu iseloomust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAlkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama\n\n## Põhitekst:\n\nAjakirjas Addiction ilmus ülevaateartikkel, mis võttis aluseks pikaajaliste uuringute andmed USAst, Aasiast ja Euroopast. Ühtekokku tugineti 12 uuringule, mille kestused jäid üheksa kuu ja kaheksa aasta vahemikku.\n\n12 uuringu andmetele tuginev ülevaateartikkel toob selgesõnaliselt välja: leiti positiivne seos alkoholireklaamiga kokku puutumise ja alkoholitarbimise vahel – teisisõnu tarbisid alkoholireklaamist mõjutatud noored rohkem vägijooki.\n\nNäiteks vaadati 2012. aastal tehtud uuringut, milles vaadati internetis tehtava alkoholireklaami mõju Saksamaal, Itaalias, Madalamaades ja Poolas. 6651 alaealise noore andmetest selgus, et kõigis neljas riigis internetis alkoholireklaamiga kokku puutunud noored tarbisid ühtmoodi rohkem alkoholi, millest andis märku tõsiasi, et nad olid viimase 30 päeva jooksul purjutanud.\n\nSamade autorite koostatud uuring samades riikides andis tulemuseks teisegi murelikuks tegeva fakti: oluline seos oli ka purjutamise ning televiisorist alkoholireklaami nägemise vahel. Tegu oli alkoholireklaamiga, mida näidati spordiülekannete vahel.\n\n2015. aastal Ühendkuningriigis tehtud uuringust selgus, et ka alkohoolse joogi kaubamärgil on mõju tarbimisele. Kaheaastase uuringu tulemused näitasid, et 12–14-aastasi tõukas jooma näiteks see, kui neile oli mõne vägijoogi kaubamärk tuttav ning tarbima korduvalt ja rohkem just seda marki.\n\nMuide sarnase teadmise sai Mailis Tõnisson Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, kus uuringute käigus tuli välja, et alkoholijoobes haiglasse toodud lapsed nimetasid konkreetse alkoholi kaubamärki, mida nad jõid. Selle kaubamärgi nimetamine sagenes ajavahemikul, mil reklaamiti just seda brändit.\n\nItaalia, Saksamaa, Madalamaade ja Poola noori hõlmanud uuringus vaadati samuti, kas on seos alkoholi kaubamärgi ja purjutmisega. Selgus, et need õpilastel, kes meenutasid konkreetse alkoholi kaubamärki, esines oluliselt rohkem ja sagedamini episoodilisi rohket alkoholitarbimist.\n\n7 protsenti surmadest 10–24-aastaste hulgas põhjustas alkohol kogu maailmas 2004. aastal.\n\nEpisoodidena esinevat rohket alkoholitarbimist esineb kõige rohkem 15–19-aastaste hulgas (11,7%). Täiskasvanute hulgas esineb seda 7,5 protsendil. Raskeks alkoholitarbimiseks peetakse enam kui 60 grammi alkoholi joomist ühe tarvitamiskorra jooksul ühes kuus.\n\n2008. aastal tuli rahvusvaheline alkoholitootjate ühendus välja raportiga, mille eesmärk oli vähendada alkoholist tingitud kahjusid. Seal tuuakse muu hulgas välja see, et turunduses ei tohi kasutada tegevusi, mis jõuavad alaealisteni, teisisõnu tuleb vältida lastele alkoholi reklaamimist.\n\nSiiski on alkoholitootjad olnud valdavalt alkoholireklaami piiramise vastu, kuna seni pole välja toodud lauaulatuslikke teadusuuringuid, mis tõestaksid alkoholireklaami mõju tervist kahjustavale tarbimiskäitumisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgas konkurss valitsuskommunikatsiooni direktori leidmiseks\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuskommunikatsiooni direktori ülesanne on valitsuskommunikatsiooni strateegiline juhtimine, valitsuse ja peaministri eesmärkide ja tegevuse kommunikatsiooni korraldamine ning valitsusasutuste kommunikatsiooniüksuste koostöö koordineerimine. Valitsuskommunikatsiooni direktor juhib valitsuse kommunikatsioonibüroo tööd ning tagab büroo ülesannete täitmise, seisab konkursiteates.\n\nKandidaadil peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, vähemalt kolmeaastane juhtimiskogemus ning inglise keele oskus, kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile, rõhuasetusega strateegilisele juhtimisele, koostööle ja suhtevõrgustike loomisele.\n\nEelistatud on kandidaat, kellel on väga head teadmised kommunikatsiooni strateegilisest juhtimisest ja poliitika kujundamise protsessist, kommunikatsiooniüksuse juhtimise ja arendamise kogemus, vene keele oskus ning avalikus sektoris töötamise kogemus. Kandidaadilt eeldab riigikantselei riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu või valmisolekut selle taotlemiseks.\n\nRiigikantselei strateegiadirektori avalik konkurss\n\nStrateegiadirektori ülesanne on riigi strateegilise arengu toetamine, valitsuse eesmärkide elluviimise koordineerimine, konkurentsivõime kasvuplaanide väljatöötamine ja neid toetavate algatuste käivitamine ja eestvedamine. Ta koordineerib hea riigivalitsemise ja haldusvõimekuse arendamist ning nõustab valitsust ja peaministrit. Strateegiadirektor juhib strateegiabüroo tööd ning tagab büroo ülesannete täitmise, seisab teisipäeval riigikantselei avaldatud konkursiteates.\n\nKandidaadile esitatatavateks nõueteks on magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, vähemalt kolmeaastane\njuhtimiskogemus ja inglise keele oskus, kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile,\nrõhuasetusega strateegilisele juhtimisele.\n\nEelistatakse kandidaat, kellel on strateegilise juhtimise ning poliitika kujundamise ja koordineerimise protsessi kogemus ja\navaliku teenistuse tippjuhina töötamise kogemus.\n\nDokumente konkurssidel osalemiseks saab esitada kuni 22. veebruarini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikantselei kuulutas välja avaliku konkursi riigikantselei valitsuskommunikatsiooni uue direktori leidmiseks, senine juht Helin Vaher koos meedianõunik Rasmus Kaggega otsustasid luua kommunikatsioonifirma. Lisaks algas konkurss riigikantselei strateegiadirektori ametikohale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPuidurafineerimistehase rajajad taotlevad riigi eriplaneeringut\n\n## Põhitekst:\n\nRahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ütles ERR-ile, et rahandusministeerium kaasab otsuse langetamisel ka keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning eeldatavasti ka justiitsministeeriumi.\n\n\"Planeeringu algatamine ei tähenda positiivset ehitusotsust. Juhul kui valitsus otsustab algatada riigi eriplaneeringu, siis peale selle koostamise algatamist algab esmalt võimalike asukohtade võrdlemine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kogu planeeringuprotsessi käigus tuleb hinnata asjakohaseid mõjusid ja nende põhjal teha kaalutletud otsused, lähtudes planeerimisseaduses toodud põhimõtetest ja kaasnevatest mõjudest. Planeerimisprotsessile kulub senise praktika põhjal mitu aastat,\" selgitas Oidjärv.\n\nKaitseministeeriumi koostab Soodla polügoonile riigi eriplaneeringut, ent selle menetluses on Oidjärve sõnul teatud erisused võrreldes suurtehasega.\n\nRiigi eriplaneering on planeeringuliik, millega alates 1. juulist 2015. aastast otsustatakse riiklikes või isegi rah vusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle. Sellisteks objektideks on nt riigimaanteed, gaasitrassid, kõrgepingeliinid, suuremad elektrijaamad, rahvusvahelised lennujaamad ning sadamad.\n\nRiigi eriplaneeringuga valitakse sellistele objektidele sobiv asukoht ning töötatakse välja detailsem planeeringulahendus. Planeeringu alusel saab anda juba konkreetse objekti rajamiseks vajalikud ehitusload, see tähendab muid planeeringuid objekti rajamiseks enam koostama ei pea.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Miljard eurot maksva puidurafineerimistehase arendaja Est-For Invest esitas esmaspäeva õhtul rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Suur-Emajõe jõgikonda tehase rajamiseks, valitsusel on aega otsustamiseks 90 päeva.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJaak Lõhmus: järele mõeldes Jaan Ruusile\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene on Jaanilt saadud kogemus temaga teleintervjuude salvestamisel. Tegin neid Eesti filmide kommentaarideks omal ajal üsna palju. Jaan oli üpris raske intervjueeritav, ka lühikese \"sutsu\" salvestamine võis võtta tund aega. Milles asi?\n\nJaan oli alati erakordselt hästi valmistunud, tal oli paberil hoolikalt sõnastatud vastusevariante ja kommentaare, lisalehtedel taustafakte ja ääremärkusi. Me salvestasime alati üsna pikalt, pausidega.\n\nSeda sellepärast, et Jaan Ruus pidas erakordselt lugu õigest sõnast, tähendustihedast ja ka kujundit loovast kommentaarist. Kuidas Jaan esitas oma filmikommentaare, saame ERRi arhiivist järele kaeda ja ise veenduda.\n\nKui Jaan juba intervjuuga nõustus, valmistus ta äärmiselt põhjalikult. Küllap hool viimistletud ning tabava sõna ning lause vastu lasi tal saada parimaks lühiarvustuste meistriks Eestis, kellelt hiljem alustanud lühiarvustajad (proovi sa saada pikka juttu lehte!) on palju õppinud. Täpne, terav, vaimukas, ja mis seal salata, kui vaja, ka salvav.\n\nTeine asi, millest mõelda on valus. Minu käes (ilmselt on koopiad ka mitmel kolleegil, sest autorina armastas Jaan nõu pidada erinevate inimestega) on Jaani koostatud artiklite loetelu, algusest peale, mille ta oli temaatiliselt liigendanud, kavandades niiviisi mitut köidet kogutud kirjutisi (mõistagi kriitilise valikuna, sest neid on ju ilmunud mitu tuhat). Arutasime korduvalt mitmeid variante, ja siis sattus Jaan eluohtlikus seisundis haiglasse.\n\nTeiselt poolt naasnuna paranenud, pani ta kokku fantastiliselt hea filmivestluste raamatu \"Eesti filmi täheatlas\", mis ilmus 2013. aastal. Aga see on üksnes killukene, murdosa Jaan Ruusi elutööst.\n\nNüüd loen pressiteatest, et kolm Jaani teekaaslast - Andres Sööt, Peep Puks ja Rein Maran - esitasid riiklikule preemiale pikaajaalise loomingulise tegevus eest ka Jaan Ruusi. Filmiklassikud ei olnud ainsad sellesama ettepaneku tegijad. Nüüd teame, et jäime hiljaks.\n\nTahan siiski uskuda, et Jaani elutööst saab edaspidigi midagi raamatuks, olgu \"Eesti mõtteloo\" sarjas või teisiti.\n\nHead teed Sulle, Jaan, seal meie jaoks nähtamatus elufilmimaailmas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljude mõtete ja mälupiltide hulgast, mis kerkivad meelde nüüd, päev pärast kauaaegse kolleegi ja (ilma igasuguse korporatiivsuseta!) kaasvõitleja Jaan Ruusi lahkumist, märgiksin praegu ainult paari.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNõmmistu koduklubi kerkis Belgia meistrisarja tippu\n\n## Põhitekst:\n\nNoliko alistas 3:1 (23:25, 25:12, 25:22, 25:17) Axis Guibertini võistkonna ja kuna nende põhikonkurent Roeselare Knack kaotas sama skooriga Meneni Prefaxisele, tõusti ise sarjas liidrikohale. Nolikol on 15 mänguga koos 39 punkti ja Knackil 37, vahendab volley.ee.\n\nSel hooajal episoodiliselt mänginud Nõmmistu tegi nädalavahetusel kaasa terve kohtumise ja tõi kaheksa punkti. Neist pooled tulid rünnakul, kaks bloki ja kaks pallinguga.\n\nEdukas oli ka Andres Toobali koduklubi Antwerpeni Callant Topvolley, kes mängis võõrsil 3:1 (25:16, 22:25, 25:15, 25:19) üle Zoerzeli Amigose võistkonna. Rahvusmeeskonna sidemängija panustas võitu kaks punkti, mis mõlemad tulid rünnakul. Antwerpeni klubil on 32 punkti, millega jagatakse sarjas Aalsti Lindemansiga kolmandat-neljandat kohta.\n\nNeljageimilise võidu sai ka Henri Treiali koduklubi ČEZ Karlovarsko. Tšehhi meistriliigas oldi võõrsil ČZU Prahast paremad 23:25, 25:22, 25:19, 25:16. Temporündaja hiilgas blokis, tuues mängu parimana sulustamisega kuus punkti. Lisaks temalt kaks edukat rünnakut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel toimunud mänguvooru järel tõusis Taavi Nõmmistu tööandja Maaseiki Noliko Belgia meistriliiga liidriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti riigid saavad ühise kujundusega kaheeurose mälestusmündi\n\n## Põhitekst:\n\nMünt tähistab Eesti, Läti ja Leedu lähenevat juubelisünnipäeva ja jõuab ringlusse kõigis kolmes riigis korraga 2018. aasta alguses.\n\nKujunduskonkursile oodatakse nii üksikisikuid kui autorikollektiive ning mündi kujundus valitakse internetis toimuval rahvahääletusel.\n\nIga Balti riigi keskpank kutsub kokku oma žürii, kes valib esimeses voorus välja kaks kavandit, mis lähevad edasi teise vooru ehk rahvahääletusele.\n\nEsimese vooru tulemusi ei avalikustata. Rahvahääletus toimub internetis ja sellel osalevad iga riigi kaks võidukavandit anonüümselt. Veebihääletuse täpsed tingimused avaldatakse pärast seda, kui keskpangad on esmase valiku teinud.\n\nKujunduskonkursile tuleb esitada vaid mündi rahvusliku külje kujundus, mis peab sisaldama kujunduselemente, mis võimaldavad üheselt aru saada, et münt on pühendatud kõigi kolme Balti riigi 100. aastapäeva sündmustele.\n\nMündikavandi kohustuslikud elemendid on aastaarv 2018 ja tekst „Baltics“, mis asendatakse mündi emiteeritava riigi nimega (Eesti, Latvija, Lietuva).\n\nSamuti tuleb kujunduses kasutada 12 tähest moodustunud sõõri, mis ümbritseb täielikult liikmesriiki tähistavat kujundust. 12 tähte tuleb paigutada nii, nagu need on kujutatud tavalisel kaheeurosel käibemündil.\n\nBalti riikide 100. aastapäevale pühendatud kaheeurose mälestusmündi kujunduskonkursi reglement ning žürii töökord\n\nNõuetekohaselt vormistatud kavandite esitamise lõpptähtaeg on 6. märts kell 12.\n\nMärgusõnaga tähistatud kavandid tuleb saata suletud ümbrikus Eesti Panka aadressil Mündižürii, Eesti Pank, Estonia pst 13, 15095 Tallinn.\n\nRahvahääletuse tulemused avaldatakse hiljemalt 30. juunil ning teise vooru ehk rahvahääletusele pääsenud kavandi eest makstakse autoritasu 1000 eurot. Võidutöö eest makstakse pärast mündi emiteerimist autoritasu 1500 eurot.\n\nEesti, Läti ja Leedu keskpank lasevad ühise kaheeurose mälestusmündi ringlusse 2018. aasta alguses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pank kuulutas välja Balti riikide 100. aastapäevale pühendatud kaheeurose mälestusmündi kujunduskonkursi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n2016. aastal pankrotistunud ettevõtete osakaal oli aegade madalaim\n\n## Põhitekst:\n\nPankrotistunud ettevõtetes töötas kokku 1320 inimest. Pankrottide hulk kahanes aastaga 12 protsenti. Võrreldes majanduslanguse aastatega on kahanemine märkmisiväärne: aastatel 2009-2010 pankrotistus üle tuhande juriidilise isiku aastas ehk kolm korda rohkem ettevõtteid kui 2016. aastal.\n\nLigi kaks kolmandikku kõigist pankrotistunud ettevõtetest olid varatud, pankrotipesast ei õnnestunud võlausaldajatele midagi tagastada.\n\nEnim oli pankrotistunud ettevõtteid majutuse-toitlustuse ja ehituse alal, samuti töötlevas tööstuses ja kommunaalvaldkonnas.\n\nÜle kümne pankroti aastas on vaid neljas maakonnas: Harjumaa, Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa.\n\nPankrotistunud ettevõtete keskmine võlg oli 73 890 eurot ning võlgade kogusumma ligi 25 miljonit eurot, mida võib hinnata suhteliselt väikeseks. Pankrotimenetluseta võlapesadesse jäi ligi 43 miljonit eurot.\n\nPüsiv maksejõuetus tuvastati pankrotimenetluse käigus 11 protsendil maksejõuetutest ettevõtetest. Ülejäänud 89 protsenti kustutati registrist ilma pankrotimenetlust algatamata.\n\nMaksuvõlaga kustutamisele läinud ettevõtete võlg oli suhteliselt väike, 20 000 eurot.\n\nTüüpilise pankrotistuja portree\n\nEnamik pankrotistujaid ei tegutse sisuliselt juba tükk aega enne pankrotti, need on valdavalt väikeettevõtted, millel müügitulu ja varade maht jääb 200 000 euro piirimaile, töötajate arv alla kuue ning kahjum tekkis või kasvas viimasel tegevusperioodil. Omakapitali osakaal onn praktiliselt olematu suure kahjumi tõttu, madalate likviidsusnäitajate tõttu on tekkinud makseraskused, lühiajalisi kohustusi täita pole suudetud.\n\nAasta enne pankrotti on enamikul pankrotistunud ettevõtetel olnud ebaselge reiting (37 protsenti) või on tegevusaruanded esitamata ehk tegevus juba tükk aega puudunud (29 protsenti), kaheksa protsenti pankrotistunud ettevõtetest on olnud vastloodud.\n\n\"Peamiseks pankrotistumise põhjuseks on olnud mittetoimiv äriplaan,\" võttis Creditinfo Eesti tegevjuht Alar Jäger kokku.\n\nKümme suurimat pankrotistujat 2016:\n\n1. Mareenos Grupp OÜ (mootorikütuste hulgimüük)\n\n2. G.S.G. Metal AS (metallijäätmete kokkuost ja hulgimüük)\n\n3. FTH Ehitus OÜ (vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus)\n\n4. Drayton Trade OÜ (metallide vahendamine)\n\n5. Derma Logistics OÜ (hulgikaubandus)\n\n6. Inteka OÜ (mootorikütuste hulgimüük)\n\n7. Tameo MT OÜ (elektrimaterjalide ja -seadmete hulgimüük)\n\n8. Weimer OÜ (põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine)\n\n9. Protekton OÜ (metallitoodete tootmine)\n\n10. Siprest OÜ (toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük)\n\nNende ettevõtete summaarne käive oli 155 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2016. aastal kuulutasid kohtud välja 340 juriidilise isiku maksejõuetuse, sh läks pankrotti 335 ettevõtet ja viis MTÜ-d. See on 0,16 protsenti kõigist ettevõtetest, mis on üksiti läbi aegade madalaim osakaal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.