messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBoateng vedas Las Palmase vähemuses Valencia üle võidule\n\n## Põhitekst:\n\nMängus haaras endale juhtohjad esmalt Valencia, kui 21. minutil libistas palli tsenderdusest väravasse Santi Mina, vahendab Soccernet.ee.\n\nVeidi enne poolaja lõppu tõi viiginumbrid tabloole aga Jonathan Viera, kes keerutas väljaspool karistusala sooritatud kauni löögi Valencia väravasse. Mängu saatuse otsustas seejärel suuresti aga kolm õnnetut minutit, mille ajal suutis Valencia pallur Munir El Haddadi endale kaks kollast kaarti hankida.\n\nVähemusse jäänud Valencia suutis viigiseisu hoida kuus minutit, mille järel viis Paolo Lemos juba koduvõistkonna ette. Viimane sõna jäi Las Palmase esimesele väravale söödu andnud Boatengile, kes lõi neli minutit pärast juhtväravat karistusalasse üksinda jäänuna Valencia väravasse kolmanda palli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kevin-Prince Boateng mängis peaosa Las Palmase tagasitulekus Valencia vastu, kui Hispaania kõrgliigas teenis Las Palmas 3:1 võidu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna lennujaam udu korral lennukite maandumispaiga valikul kaasa ei räägi\n\n## Põhitekst:\n\nReedel oli Tallinnas udune ilm ning mitu siin maanduma pidanud lennukit suunati ümber Soome, Rootsi ja Taani lennujaamadesse. Kuigi Eesti reisijaile oleks mugavaim varumaandumispaik Tartu, ütles Priit Koff ERRile, et varulennuväljad valib iga lennufirma eraldi ning lõpliku otsuse teeb piloot, lähtudes sellest, kui palju tal kütust jätkub ja millised on eri paigus ilmastikuolud.\n\n\"Iga lennufirma sõlmib ise lennujaamadega lepingud, seal on vaja mingisuguseid teatud teenuseid tagada neile sellisteks puhkudeks, teatud võimekust ja kõike muud sellist. Tartu ilmselgelt on väiksem lennujaam ja ei ole võimeline vastu võtma kõiki suuri lennukeid, kes Eestisse lendavad,\" nentis Koff.\n\nTa lisas, et Tartu lennujaam ei ole 24 tundi ööpäevas päris samadel alustel avatud nagu Tallinna lennujaam. Ka on seal lühem maandumisrada.\n\n\"Selles mõttes on Tartus see olukord natukene teistsugune. Kõiki lennukeid ei saa sinna vastu võtta, aga nagu ma ütlesin, iga lennufirma ise on leidnud endale varulennuvälja - kes eelistab Riiat, kes Helsingit. Ka piloot otsustab, kuhu tal on tol hetkel lihtsam ligipääs,\" sõnas lennujaama esindaja.\n\nKui on tegu erandjuhtumiga, võib tema sõnul sõltuvalt lennuki tüübist siiski ka Tartu lennujaama kasutada.\n\nTartu lennujaama külastas mullu ligi 30 000 reisijat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui ilmastikutingimused on Tallinnas maandumiseks liiga kehvad, teevad lennufirmad vastavalt oma kokkulepetele varulennuvälja valikul ise otsuse, Tartu lennujaam ei suudaks aga väiksuse tõttu kõiki suuri lennukeid vastu võtta, ütles Tallinna lennujaama avalike- ja välissuhete juht Priit Koff.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTaasiseseisvunud Eesti vaadatuim film on \"Klassikokkutulek\"\n\n## Põhitekst:\n\n2016. aasta jooksul külastas Eesti kinosid 3,29 miljonit vaatajat, kes tõid kassatulu 17,77 miljonit eurot ning tõstsid kodumaiste filmide turuosa teist aastat järjest enam kui kümnele protsendile. Aasta jooksul jõudis kinodesse 276 filmi. Enim film tõi Eesti kinolevisse ACME Film (76 linateost), samuti tõid hulgaliselt filme kinodesse Hea Film (46), Vaata Filmi (36) ja Estinfilm (32).\n\nAasta jooksul jõudis kinodesse 18 kodumaist linateost ning vahekord Euroopa ja USA filmide vahel oli küllaltki võrdne. USA filme jõudis kinodesse 111, Euroopa filme seevastu 136. \"Viimastel aastatel on Euroopa teiste riikide filmide osakaal Eesti kinolevis olnud stabiilselt 20 protsendi juures, kui siia lisada veel Eesti filmide turuosa ehk veidi üle 10 protsendi, siis on tulemus teist aastat järjest suurepärane,\" sõnas Edith Sepp.\n\nÜhe inimese kohta on Eestis kinokülastusi 2,5, mille üle on EFI juhil Edith Sepal väga hea meel. Tema sõnul peegeldab antud trendi ka see, et 2016. aasta kinolevi tabeli esikümnesse jõudsid suurte Ameerika filmistuudiote lastefilmide kõrval ka kaks Eesti filmi - \"Klassikokkutulek\", mis on ühtlasi kaasaegse Eesti vaadatuim ja seni ka suurima kassatuluga film Eesti kinolevis, ning \"Päevad, mis ajasid segadusse\".\n\nKui Euroopas on kinopileti keskmine hind 7 eurot, siis 2016. aastal maksis keskmine kinopilet Eestis 5,5 eurot.\"Piletihinna tõus peegeldub kindlasti ka kassatulus. Esimest korda saab rääkida ka eraldi Eesti filmi kassatulust, mis oli ligi 1,8 miljonit eurot,\" sõnas Sepp.\n\nVaata kokkuvõtvat tabelit möödunud kinoaastast:\n\nFilmi nimi Vaatajate hulk Levitaja\n1 \"Klassikokkutulek\" 189 073 VaataFilmi\n2\"Jääaeg: kokkupõrge\" (\"Ice Age: Collision Course\") 133 191 Hea Film\n3\"Lemmikloomade salajane elu\" (\"The Secret Life of Pets\") 121 563 VaataFilmi\n4 \"Zootropolis\" (\"Zootopia\") 84 015 Hea Film\n5 \"Trollid\" (\"Trolls\") 83 623 Hea Film\n6 \"Deadpool\" 68 650 Hea Film\n7\"Angry Birds: Kurjad linnud\" 66 968 ACME Film\n8\"Päevad, mis ajasid segadusse\" 62 262 Kinosaurus Film\n9 \"Suitsiidisalk\" (\"Suicide Squad\") 59 466 ACME Film\n10 \"Mees, kes jäi ellu\" (\"The Revenant\") 51 357 Hea Film\n11 \"Fantastilised elukad ja kust neid leida\" (\"Fantastic Beasts and Where to Find Them\") 47 527 ACME Film\n12 \"Vaiana\" (\"Moana\") 45 715 Hea Film\n13 \"Kung Fu Panda 3\" 45 560 Hea Film\n14 \"Nüüd sa näed mind 2\" (\"Now You See Me 2\") 45 441 ACME Film\n15 \"Doktor Strange\" (\"Doctor Strange\") 43 093 Hea Film\n16 \"Bridget Jonesi beebi\" (\"Birdget Jones's Baby\") 42 311 VaataFilmi\n17 \"Laula\" (\"Sing\") 40 741 VaataFilmi\n18 \"Kalatüdruk Dory\" (\"Finding Dory\") 40 656 Hea Film\n19 \"Hea dinosaurus\" (\"Good Dinosaur\") 38 641 Hea Film\n20 \"Alvin ja koopaoravad: oravad rattas\" (\"Alvin and the Chipmunks: The Road Chip\") 36 852 Hea Film\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kodumaine filmipublik on aasta-aastalt üha rohkem tundnud huvi kodumaise filmi vastu - seda näitab ka 2016. aasta, mil vaadatuim film oli rekordeid purustanud menukomöödia \"Klassikokkutulek\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia tenniselegend: Federer tegi sohki\n\n## Põhitekst:\n\n51-aastane Austraalia tenniselegend, kunagi maailma edetabelis 3. kohal paiknev Pat Cash polnud sugugi rahul Federeri käitumisega poolfinaalmängus Stanislas Wawrinkaga ega finaalis Nadali vastu. Nimelt võttis Federer mõlemas kohtumises meditsiinilise vaheaja ja Cashi arvates polnud see vastaste suhtes aus. \"See on sohitegemine ja see on lubatud,\" kommenteeris kahel korral Austraalia lahtistel finaali jõudnud ja 1987. aastal Wimbledoni võitnud Cash BBC-le. \"See on legaalne sohitegemine, aga see ei tähenda, et see oleks õige.\"\n\nMõlemas mängus võttis Federer meditsiinilise vaheaja enne otsustavat ehk viiendat setti, lahkudes väljakult. Pärast enda karjääri 18. suure slämmi turniir võitmist tunnistas 35-aastane šveitslane, et kasutas küll enda hüvanguks ära võimaluse võtta arstlik paus, kuid põhjendas: \"Tundsin jalavalu juba alates [teise rongi mängust Noah] Rubiniga. Mul oli hea meel, et suutsin läbi valu mängida. Stani vastu mängides tundsin juba teises setis jalavalu, kolmanda seti keskel hakkasin tundma valu kubemelihases. Ütlesin endale: reeglid on selleks, et neid kasutada.\"\n\n\"Ma ei arva, et neid reegleid peaks kuritarvitama või üldse süsteemi kuritarvitama,\" jätkas Federer. \"Arvan, et olen selles osas 20 aastat olnud teerajaja ja mulle tundub, et praegu on minu kritiseerimine liialdus. Ma olen viimane, kes asjata meditsiinilise pausi võtaks.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu finaalis nägi tennisepublik legendaarset vastasseisu Roger Federeri ja Rafael Nadali vahel. Sel korral jäi 6:4, 3:6, 6:1, 3:6, 6:3 peale Federer, kes lisaks kiiduavaldustele on saanud tunda ka kriitikanooli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nViimase \"Meie maailma\" teadmistekontrolli võitjad on teada\n\n## Põhitekst:\n\nDoksarjade autorite Väino Laisaare, Sander Loite ja Indrek Treufeldti koostatud viimase teadmistekontrolli võitjad on Toomas, kes võitis Põhja-Ghanas punutud suuremat mõõtu korvi, ning Rene ja Jaanus, kes saavad endale väiksemad seenekorvid.\n\nVõitjaid premeerib MTÜ Mondo, kes võtab võitjatega ühendust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaanuaris jõudis lõpule ERR-i ajakirjanike ja MTÜ Mondo koostöös valminud dokfilmide sari \"Meie maailm\". Sarja raames toimus ka neli mälumängu, millest järjekorras viimase teadmistemängu võitjad selgusid täna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nValdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada\n\n## Põhitekst:\n\nValdur Mikita näeb, et tarbimisühiskond ei ole üle piiri läinud pelgalt asjadega, vaid ka info ja mõteterohkusega. „Näiteks hommikuses ajalehes või Kroonikas on rohkem infot kui vanaaja inimene kogus kogu elu jooksul. See inimene teadis vähe, aga ta sai kõigest aru, me teame kohutavalt palju, aga ei saa enam millestki aru. See tekitab segadust ja tunde, et maailm hakkab katki minema. Info on ohtlik asi, me oleme programmeeritud seda maksimaalselt vastu võtma, aga on saabunud see hetk, et meil ei ole seda kõike vaja. Suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada,” selgitas ta.\n\nMikita jaoks on keskkond südamelähedane teema, näiteks on ülemaailmne „Teeme ära” koristuspäev ettevõtmine, mis on teda algusest peale paelunud: „Selliseid ideid leidub üks kord 100 aasta jooksul, mis väikese rahva seast välja kasvavad. Lubasin kirjutada sellest väikese raamatu. Minu mõte on see, et prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada. Kui küsida 3-aastaselt lapselt prügi kohta, siis ta saab sellest keelest kohe aru. Ma olen veendunud, et meie lapsed elavad oluliselt kehvemas maailmas kui meie, küsimus pole ainult prügis, vaid suuremas mentaalses ohus, mis meid kõiki kollitab. See prügi koristamine on üks väike kasvupind, mis inimesed nende suurte probleemide juurde taas kokku toob.”\n\nRääkides aktuaalsetest keskkonnaga seotud küsimustest nagu Rail Balticu trassi rajamine ja metsaseaduse muutmine, tõi Mikita välja, et riik on nende teemade arutamisel rahvast võõrandunud. „Koos Eesti märgikampaaniaga on need kõik nagu üks suur suhtekorralduskampaania – kuidas riik suhtleb rahvaga ja need on kõik metsa läinud. Rahvas ja riik on üksteisest kaugenenud ja konflikt on suur, inimesed ei oska seda sõnadesse panna,” rääkis ta.\n\nSee võõrandumine tuleb Mikita sõnul kõige selgemini esile riigi esitatavas propagandas: „Mulle näib, et me kannatame Eesti propaganda all ja see on midagi väga halba. See võõrandab riiki ja rahvast, nad peaksid seisma näoga teineteise poole, aga nad seisavad seljaga. Idee on ju väga üllas, et ühendame ennast Euroopaga ja selle vastu pole kellelgi midagi. Aga mingil hetkel oleks see otsus pidanud sündima laiemas ringis. Eesti inimesed on tehtud sellisteks inimesteks, kes peavad mängima mingis raudtee kasiinos, nad peavad tegema tohutu panuse, aga on üliväike tõenäosus, et nad võtavad peavõidu välja, aga risk on niivõrd suur, et see on terve mõistuse vastane.”\n\nMikita tõi välja, et looduskeskkonda puudutavaid küsimusi tuleks vaadata ühes laiemas plaanis: „Me ei pääse dialoogist, ma usun, et võidab terve mõistus ja võib-olla kui siit Rail Balticu juurest hüpata Eesti metsadesse, siis mis on metsapoliitika häda, on selles, et protsentuaalselt on justkui kõik korras, aga me oleme sellises olukorras, kus lähtepositsioonid on vastandlikud. Eestis pole kunagi olnud metsa nii palju kui on praegu, aga maailmas pole kunagi olnud nii vähe metsa kui praegu. See mis on Eesti metsade häda, võib öelda, et tänu sellisele malelauaruudustikule on need sellises infarktieelses seisundis, see tähendab et elusooned on läbi lõigatud. Kui sinna panna juurde see Rail Balticu kujutuslik joonlauaga tõmmatud trass, siis meid tõesti ähvardab üleüldine infarkt. Kui me mõtleme geograafiliselt, siis ka Eesti-Vene piir tuleb varem või hiljem välja ehitada, see tähendab seda, et meie loodus pressitakse kahe väga suure pressi vahele kokku ja kui kõik need asjad kokku panna, tekib tunne et midagi on tõesti väga valesti läinud.”\n\nMikita näeb suurte keskkonnaküsimuste puhul seost Eestlaste identiteediküsimusega. „Mis on üks suur konfliktikoht, kõik see, mida me peame iseenesestmõistetavalt läänemeresoome kultuuri kuuluvaks – suured metsad, tühi mererand, hajaasustus, korilus. Me müüme Eesti riiki ju väljapoole sellise puhta looduse ja suulise pärimuse kaudu,” rääkis ta.\n\nSamas sisaldub Mikita arvates eestlases kaks poolt – läänemeresoome kultuuri säilitaja ja moodne eurooplane: „Ma olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Ma mõtlen valitsuse ja riigikogu ja presidendi peale, et kuidas on üldse võimalik valitseda sellist rahvast, kes on selline läänemeresoomlane ja teisalt täis kõige moodsamat Euroopa kultuuri. Küsimus on tasakaalu leidmises, me ei võitle ju Euroopa vastu vaid selle pisikese läänemeresoomlase eest, kes on kadumas.”\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Plekktrummi\" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAmetiühingud ei toeta Eesti Energia soodustuste kaotamise kava\n\n## Põhitekst:\n\nErimeelsuste tõttu on praegu takerdunud kollektiivlepingu läbirääkimised ametiühingute ja Enefit Energiatootmine AS-i vahel, kirjutab ERR-i venekeelne uudisteportaal.\n\nKuna eelmine kollektiivleping lõppes 1. jaanuaril, siis alustati juba mullu oktoobris läbirääkimisi uue lepingu üle, kuid praeguseks on erimeelsuste tõttu läbirääkimiste tähtaega pikendatud kuni 1. aprillini.\n\nNarva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul tahab tööandja tõsta soodustuste kaotamise arvel töötajate palkasid, kuid ametiühingud soodustuste kaotamisega nõus ei ole.\n\n\"Oleme valmis tõstma oluliselt palkasid. Konkreetseid numbreid praegu ei nimeta, kuna läbirääkimised kestavad. Mulle kui tööandjale on oluline, et inimestel palk tõuseks, et see oleks konkurentsivõimeline ja inimesed ei lahkuks töölt. Tegin ametiühingule ettepaneku, kuid nad ei nõustunud sellega,\" nentis Aas.\n\nKaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski märkis, et tööandja tahab kollektiivlepingust kaotada tööjuubeli toetuse, lisatasu õhtuste vahetuste eest ja vähendada 25 protsenti lisatasu öiste vahetuste eest, vähendada puhkusi seitsme päeva võrra ehk vastavalt ametist 42 päevalt 35-le ja 35-lt päevalt 28-le, samuti loobuda lastelaagrite toetamisest.\n\n\"Nii tahab tööandja vähendada aastas oma kulutusi 800 000 euro võrra ja pakub asemele palgatõusu 15 protsenti, kuid reaalne tõus oleks vaid 10-12 protsenti,\" kinnitas Ponjatovski.\n\nNarva Elektrijaamade ametiühingu juht Andrei Zaitsev tõdes, et läbirääkimised lähevad raskelt, kuid konkreetsemast kommentaarist keeldus.\n\nAmetiühingute väitel ei ole välistatud lähiajal Tallinnas Eesti Energia peamaja ees piketi korraldamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametiühingud ei toeta Eesti Energia kava kaotada soodustused, kuid tõsta selle arvel töötajate palkasid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKristo Kollo koduklubi hoiab Šveitsi kõrgliigas teist kohta\n\n## Põhitekst:\n\nEestlase sõnul mängupilt viimastes vastasseisudes suurepärane ei olnud, kuid muretsemiseks põhjust ei ole. \"Oleme suutnud teist kohta hoida, kuigi viimases kahes mängus oleme rumalalt 3:2 võitudega punkte ära andnud. Meie eesmärke see ei muuda ja peame/tahame hoida teist kohta põhiturniiri lõpuni,\" sõnas Kollo volley.ee -le. \"Selleks tuleks aga parandada mängupilti, mis hetkel tundub olevat kukkunud. Põhjuseks on ilmselt suurem treeningkoormus, kuna viimased mängud olid \"lihtsamad\" ja seega panime rõhku füüsisele, et valmis olla eelseisvaks raskemaks perioodiks.\"\n\nErinevalt kodustest meistrivõistlustest karikavõistlustel eestlase koduklubil hästi ei läinud. Kollo rõhutas karikavõistlustest rääkides, et süsteem on võrreldes Eesti ja paljude teiste riikidega eriline: \"Karikasüsteem on minu jaoks naljakas – pärast igat ringi loositakse vastased. Nii oligi meie esimeseks karikamänguks (1/8-finaalis ehk koha eest veerandfinaalis) kohtumine Näfels Volleyga, kes tabelis on hetkel kolmandal ja meie teisel kohal. Mäng ise oli võrdsete heitlus lõpuni ja pigem jätsime meie omad võimalused kasutamata, kui nemad meid millegagi üllatasid. Selles karikamängus sain taaskord MVP auhinna, mis aga minu jaoks ei oma tähtsust, sest mängu kaotasime. Karikasarja süsteem soosib esiliiga võistkondi ja nii ongi üks poolfinalist nõrgemast liigast. Selle taha pugeda aga ei saa, sest suure tõenäosusega tuleb meil mängida play-off’is poolfinaalis taaskord Näfelsiga. Usun siiski meie võimalustesse ja arvan, et meil on veel palju pakkuda.\"\n\nKogu hooaja vältel koduklubi põhitegijaks olnud Kollo realiseeris viimases meistrivõistluste 3:2 võidumängus Einsiedelniga 40 tõstest 20 ja lisas kaks blokipunkti. Viieteistkümnest mängust üksteist võitnud ja 32 punkti kogunud Schönenwerd hoiab tabelis teist kohta, jäädes esikohal paiknevast Amriswili Volleyst maha kuue silmaga. Näfels Volley on kolmandana kogunud 31 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimest hooaega Šveitsi kõrgliigas mängiv Kristo Kollo hoiab koduklubi Schönenwerdi Volleyga turniiritabelis teist kohta, kui viieteistkümnest mängust on võidetud üksteist. Karikavõistlustel kahjuks veerandfinaali ei jõutud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPoolt ja vastu: Rail Balticu argumendid kriitikutelt ja ministeeriumilt\n\n## Põhitekst:\n\nArgumentide nägemiseks liigu kursoriga sõnadele 'poolt' ja 'vastu'. Sarnaseid poolt- ja vastuargumente arutasid \"Ringvaate\" stuudios ka MTÜ Rail Baltic Business Network juhatuse liige Tõnis Tamme ja logistikaettevõtja Karlo Lambot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat läbiv raudteetrass Rail Baltic on tekitanud paksu verd. Täna, mil Balti riikide peaministrid allkirjastavad raudtee ehituse riikidevahelise kokkuleppe, viivad taristuobjekti vastased peaminister Jüri Ratasele enam kui 3000 allkirjaga petitsiooni. Möödunud nädalal vastas kriitikute argumentidele majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, nende kahe vastanduva poole põhjal pani ERRi multimeediatoimetus kokku interaktiivse kaardi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEestis esineb Roxy Musicu asutaja Bryan Ferry\n\n## Põhitekst:\n\nBryan Ferry on pop- ja rockmuusika üks omanäolisemaid lauljaid ning laulusõnade kirjutajaid. Ferry viimistleb enda loomingut lõputult läbi stuudiotööde ja esinemiste, tihti kirjeldades romantika emotsionaalset teatrit eraku ja kõrvalise isiku pilgu läbi, püüdes parimal viisil kirjeldada armastust, üksindust, luksust ja eraldatust.\n\nOlles Roxy Music asutajaliige ning peamine lugude autor, pani Ferry ise kokku iga detaili bändi imago juures – plaadiümbrisest lavakostüümideni. Muusiku enda sõnul olid juba tema kõige varasemad kirjutised ja stuudiosalvestused bändiga otsene katsetus kombineerida armastust muusika vastu koos loominguliste võimaluste ja ideedega, mida ta õppis kaunites kunstides.\n\nBryan Ferry karjäär on olnud edukas nii Roxy Musicu liikmena kui ka sooloartistina ning seda alates debüütalbumist \"These Foolish Things\" (1973). Tema hetkel uusim sooloalbum nimega \"Avonmore\" jõudis avalikkuse ette 2014. aastal.\n\n9. oktoobril Nordea Kontserdimajas esineb Bryan Ferry koos üheksaliikmelise live -orkestriga, mille koosseisu kuuluvad kitarri-, klahvpilli-, trummi-, basskitarri-, viiuli- ja saksofonimängijad ning taustalauljad.\n\nTallinna kontserdi raames kõlab nii Roxy Musicu ja Bryan Ferry soololoomingu paremik, sealhulgas lood nagu \"Slave to Love\", \"Bête Noire\", \"Don't Stop the Dance\", \"Ladytron\", \"More Than This\", \"Love Is the Drug\" jpt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "9. oktoobril esineb Nordea Kontserdimajas Briti kultusbändi Roxy Music asutaja ning lugude autor Bryan Ferry. Üle kümne aasta taas Tallinnas kontserdiga esinev muusik astub lavale live -orkestriga, esitades Roxy Musicu ja soololoomingu paremikku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTalisurfi Eesti meistrivõistluste etapi võitis maailmameister Leontjevs\n\n## Põhitekst:\n\nVõistlustingimused olid väga head. Jää oli tugev, 25 cm paksune, lumevaba ning täiesti sile. Sõitmise tegid pisut ettearvamatuks kerge jääkirmega kaetud pisemad loigud.\n\nEsimesel võistluspäeval oli tuul vaikne ja ilm udune, aga nii kelgu kui lohe klassis sai kirja viis sõitu. Kelkude maailmameister Aleksandrs Leontjevs (Surfline) alustas puhta seeriaga. Samas järgmise kuue võistleja vahed olid pea olematud. Noortest tõusis liidriks Raul Mihkel Anton (Noblessneri Jahtklubi) ja lohe klassis asus juhtpositsioonile Martti Ainola (Laulasmaa Surfiklubi).\n\nTeine võistluspäev oli tuulisem ja selgem. Kasutusele võeti väiksemad purjed või lohed ning uisud lihviti õhtul omandatud teadmiste järgi teravamaks või osaliselt nürimaks. Kelkudele tõi teine päev täisprogrammi, lisandus veel kaheksa sõitu. Kiirused tõusid kusagil 60 km/h kanti.\n\nLeontjevs ei eksinud kordagi ning tema auhinnakollektsiooni lisandus Eesti meistrivõistluste etapi esikoht. Teise koha saavutas Raivo Saarm (Team Jahe). Kolmandaks tuli kiirussõidu distsipliini valitsev maailmameister Tõnis Salong.\n\nNoorte arvestuses saavutas esikoha Raul Mihkel Anton, kes üldarvestuses lõpetas kõrgel 8. positsioonil. Teise koha saavutas Joonas Väär ja kolmandaks tuli Uku Roosimölder. Kõik noored on Noblessneri purjetamiskooli (NYCS) kasvandikud.\n\nLohe klassis õnnestus pühapäeval pidada ainult üks sõit, sest öösel lompidele tekkinud jääkirme tegi hokiuiskudel suurel kiirusel liikumise ohtlikuks. Etapi võitis Martti Ainola.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetusel kogunesid Võrtsjärvele Eesti tugevamad talisurfarid, et välja selgitada purjekelkude ja lohe klassi parimad kursisõitjad. Meeldiva üllatusena võttis Eesti meistrivõistluste etapist osa ka ala valitsev maailmameister, lätlane Aleksandrs Leontjevs.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tõepõhjata ühiskonnas on ajakirjanduses üha olulisem roll fakti- ja tõenduspõhisel sisul. Eesti teadlased otsivad iga päev vastuseid meie igapäevaelu puudutavatele uurimisküsimustele ja mis oleks veel täpsem ning faktipõhisem kui teadusuudis?\" selgitas \"Novaatori\" toimetaja ja saatejuht Marju Himma.\n\nSaate lood valmivad ERRi teadusportaali Novaator toimetajate käe all. Lisaks Marju Himmale näeb saatejuhi rollis ka Greete Palmistet.\n\n\"Esmaeetriks valmistumine on olnud puhas nauding. On viimane aeg, et sõna \"teadus\" küljest kaoks valges kitlis einsteinilik vuntsidega mees, kes arvutab kosmilistes kõrgustes. Meil on robotkalade, kunstnaha- ja lihaste ning geenivaramu ajastu, mistõttu julgen lubada, et uudised saavad olema harivad, praktilised ja muigamapanevadki,\" ütles Palmiste.\n\nEttepaneku teha \"Novaatori\" teadusuudiseid pakkus välja ERRi uudistejuht Urmet Kook. \"Novaator on teadusportaalina end juba hästi sisse töötanud ning nüüd on tagumine aeg tuua teadusteemad ka suurele ekraanile. Me ei alusta küll väga pika saatega, kuid loodetavasti aitab see veidigi täita seda suurt tühimikku, mis täna Eesti teadusmaailmas toimuva kajastamisel vastu vaatab. Kui vaatajad saate omaks võtavad, saab sellest tulevikus saadet veelgi pikemaks ja sisukamaks teha,\" rääkis Kook.\n\nTeadusuudised hakkavad eetris olema kolmapäeviti pärast \"Pealtnägijat\" kell 20.45. Igas saates on kaks lugu Eesti teadlaste värskematest saavutustest ja ülevaade maailmas tähelepanu pälvinud teadusuudistest.\n\nIga saate lõpetab rubriik \"Vaataja küsib\", kus teadlased annavad televaatajate küsimustele igapäevaelus ette tulevate nähtuste kohta teadusliku seletuse. Näiteks miks tunduvad kontoritöötajatele ruumid alati külmad või miks tuleb ühe keedumuna koor lihtsamini lahti kui teise oma. Vaatajad saavad teadlastele mõeldud küsimuse teele panna aadressil [email protected].\n\n\"Novaator\" on põnevate teadusuudistega ETV ekraanil kolmapäeviti kell 20.45.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1. veebruaril on esimest korda eetris ERRi teadusportaali Novaator uudised. \"Novaator\" on Eestis esimene teleuudiste formaadis teadussaade.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMikser: USA teeb otsuseid eelkõige enda riiklikest huvidest lähtuvalt\n\n## Põhitekst:\n\nMikseri sõnul ei pea ta õigeks ühegi usu diskrimineerimist või otsuseid, mis võivad anda tagasilöögi USA rahvusvahelisele positsioonile või turvalisusele.\n\nMikser avaldas lootust, et USA eelmise presidendi Barack Obama poolt Euroopasse saadetud väed jäävad ka Trumpi ajal siia.\n\n\"Oletame, että USA on oma poliitikas järjepidev,\" märkis Mikser.\n\nMikseri sõnul räägiti Eestis kaitsekukulutuste õiglasemast jagamisest juba ammu enne USA valimisi ja Trumpi presidendiks saamist.\n\nNATO on seadnud eesmärgiks, et iga liikmesriik eraldaks kaitsekuludeks kaks protsenti SKP-st, samas on Eesti seda eesmärki täitnud ka majanduskriisi ajal ehk ajal, kui teised Balti riigid kaitsekulutusi kärpisid.\n\nMikseri hinnangul on USA-l ja Euroopal ühised huvid. \"Euroopa soovib kindlasti, et USA suudaks jätkuvalt olla läänemaailma liider,\" ütles ta.\n\nMikseri hinnangul on ka Eesti ja Soome seisukohad Läänemere turvalisusele samad, kuigi rõhuasetused on mõnevõrra erinevad.\n\n\"Venemaa endisest provotseerivam ja agressiivsem poliitika on kasvatanud pingeid Läänemerel,\" nentis ta ja meenutas, et Venemaa on viimase 10 aasta jooksul kaks korda alustanud sõda oma naabrite vastu, 2008. aastal Gruusias ja 2014. aastal Ukrainas.\n\nMikser leidis, et Venemaad on siiski võimalik mõjutada nii, et olukord ei muutuks pingelisemaks.\n\n\"Me ei pea Eestis Vladimir Putinit irratsionaalseks. Ta on väga ratsionaalne, külmalt kalkuleeriv ja seetõttu on teda võimalik mõjutada heidutusega,\" arvas Mikser.\n\nTema sõnul mõjub Läänemerel sellise heidutusena Venemaa jaoks kindlasti Nato.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Sven Mikser rääkis Soomes visiidil viibides Helsingin Sanomatele, et loodetavasti jätkab USA president Donald Trumpi ajal Euroopas senist välispoliitilist suunda, kuid nentis, et USA langetab otsuseid eelkõige ikkagi oma riiklikest huvidest lähtuvalt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAmet ei pea õigeks linnalindude arvukust reguleerida laskmisega\n\n## Põhitekst:\n\nJust lindude küttimises oli Viljandi linnavalitsus näinud paar aastat tagasi võimalust, kuidas vareste ja hakkide arvukust linnas piirata. Keskkonnaameti sekkumise peale tehti linlikus jahipidamises paus, misjärel õnnestus linnal see tegevus ametiga üheks perioodiks kooskõlastada.\n\nLinnavalitsuse majandusameti haljastus- ja heakorraspetsialist Liisi Preedin ütles, et linde kütiti Viljandis 2015. aasta 1. novembrist 2016. aasta 14. aprillini ja seejärel sama aasta 16. juulist 1. detsembrini. Ta nentis, et keskkonnaameti loal võis lasta 50 künnivarest, 25 hallvarest, 35 hakki ja 30 kodutuvi. \"Loa kehtivusaja lõpuks said limiidid ka täidetud,\" kinnitas spetsialist Sakalale.\n\nMida kavatseb Viljandi linnavalitsus lindude arvukuse piiramiseks järgmisena ette võtta, seda Preedin öelda ei osanud. Ta lisas, et see otsus tehakse ilmselt lähikuudel.\n\nKeskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader nentis, et Viljandi linnavalitsus ei ole veel soovi avaldanud sel aastal lindude laskmist jätkata. \"Kui taotlus tuleb, siis me seda tõenäoliselt ei toeta, vaid palume mõelda alternatiividele,\" lausus ta. «Linde lubaksime lasta ja pesitsusajal häirida või linnupesa hävitada ainult nuhtlusisendite korral.\"\n\nNuhtlusisend on Aderi selgitusel selline loomaliigi esindaja, kes käitub teistest liigikaaslastest erinevalt ning on inimeste tervisele ja varale silmatorkavalt ohtlikum. Näiteks peab keskkonnaamet nuhtlusisenditeks selliseid linde, kes ründavad inimesi agressiivselt, mitte ainult ei rooja või käitu hoiatavalt. Kiskja on näiteks nuhtluseks, kui murrab kariloomi ja koeri või lõhub mesilaid.\n\n\"Jõgeval ja Tartus on varesed teinud pesa lasteaeda, kus nad on lastele otseseks ohuks, ning seal oleme lubanud linde ka kõrvaldada,\" rääkis Ader. \"Siinjuures tuleb arvestada, et selline tegevus peab toimuma võimalikult diskreetselt, mitte laste nähes, ja isendile võimalikult vähe piina tekitades.\"\n\nNagu Ader rääkis, on keskkonnaameti liigikaitse büroo ette valmistanud juhise eelnõu, kuidas linnalindudega käituda. Selle järgi peetakse linnalindude laskmist kõige ebaefektiivsemaks peletustegevuseks, mis on põhjendatud vaid üksikute nuhtlusisendite eemaldamiseks.\n\nKeskkonnaamet soovitab linnalindudega seotud murede ennetamiseks ja lahendamiseks korrastada prügimajandus, et linnud ei pääseks toidujäätmetele ligi. Samuti ei tohi tiivulistele süüa visata.\n\nAder märkis, et tarvis on tähelepanu pöörata ka hoonetele ja rajatistele, näiteks kasutada katustel, räästaalustel ja seintel ehituslahendusi, mis takistavad seal lindude pesitsemist. \"Seega on haljastuse planeerimise ja lindude õigeaegse häirimisega võimalik neid linnaruumis teatud määral ümber suunata, aga mitte sealt täielikult eemaldada,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaamet mõtles järele ja jõudis Viljandi juhtumit analüüsides otsusele, et linnalindude arvukust pole õige piirata neid maha lastes, kirjutab Sakala.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKäit vedas Fulhami oma supermänguga liidrite vastu võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nFulhami treeningkeskuses Motspur Parkis toimunud lahingu eel võis oodata kõva madinat: Fulham polnud viimasest viiest mängust saanud ühtegi kaotust, kuid teise divisjoni tabeliliider Swansea oli liigas kaotuseta lausa 4. novembrist saadik, vahendab Soccernet.ee.\n\nParema alguse tegi külalismeeskond, kes asus 26. minutil juhtima, kui Jordan Garricku löök leidis rikošetist tee Fulhami väravasse. Veerand tundi hiljem murdis Fulhami number 10 Mattias Käit paremalt kasti, misjärel leidis sööduga Dennis Adenirani, kes seisu viigistas.\n\nÜhest väljakuotsast teise käinud mäng oleks võinud lõppeda mõlema poole võiduga, kuid kümmekond minutit enne lõppu kukutasid Swansea mehed oma karistusalas veaga Käidi ning see tähendas penaltit. 21-aastane Walesi koondislane Georg Williams saatis palli võrku ning tablool säras lõppresultaadiks skoor 2:1.\n\nKahele väravale eeltöö teinud Käit sai kirja kõik 90 minutit.\n\nLiigatabelis on Fulham nüüd 16 mängust kogutud 29 punktiga teisel kohal. Swanseaga vähenes vahe 10 silmale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "18-aastase Eesti koondislase Mattias Käidi supermäng aitas Fulhami U-23 meeskonna Premier League 2 teises divisjonis liidri Swansea City vastu 2:1 võiduni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas peab loengu taani arhitekt Martin Tamke\n\n## Põhitekst:\n\n2. veebruaril kell 18 esineb EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames taani arhitekt Martin Tamke. Ta on Kopenhaagenis asuva Taani Kuningliku Kunstiakadeemia all tegutsevas infotehnoloogia- ja arhitektuurikeskuses CITA dotsent.\n\nKeskuses uuritakse, mil moel mõjutavad arhitektuuri uued digitaalsed disaini- ja tootmisvahendid ja digiprotsessid, mis kujundavad meie ühiskonda kultuuriliselt, sotsiaalselt ja tehnoloogiliselt.\n\nLisaks kuulub Tamke sel nädalal koguneva Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB installatsioonivõistluse žüriisse, mis valib 2017. aasta konkursi võitja. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis arhitektuuri ja infotehnoloogia lõikepunktide uurija, taani arhitekt Martin Tamke",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias\n\n## Põhitekst:\n\nTeadusajaloolane Ken Kalling kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et seni tooni andnud nn lõssenkism oli tegelikult taanduma hakanud juba pärast Jossif Stalini surma – näiteks pani Artur Lind Eesti molekulaarbioloogiale aluse juba 1960. aastate alguses.\n\nTeaduse ajalooga kursis olijaile tähendab lõssenkism stalinlikus Nõukogude Liidus aset leidnud moonutusi bioloogiateaduses ja eeskätt geneetika (\"mendelismi-morganismi-veismanismi\") eitamist. Nähtus seostus peaasjalikult põllumajandusega, nii et Nõukogude Liidus bioloogia vallas tekkinud pseudoteadusi hakati nimetama agrobioloogiaks.\n\nTrofim Lõssenko (1898–1976) kõrval oli sel suunal teisigi tuntud käilakujusid, nagu näiteks Ivan Mitšurin (1855–1935). Teoorias toetus agrobioloogia paljuski Mitšurinile, sordiaretajale, kes ristas (eeskätt) viljapuid. Tsaari-Venemaal Mitšurinit ei tunnustatud, nii et kui bolševikud tema tööd kodusõja lõppedes esile hakkasid tõstma, oli ka Mitšurin uuele võimule truu.\n\nTeadlastele tegi ta oma töö hindamise aga raskeks. Näiteks kasutas ta hübridiseerimisel õietolmu segusid, nii et tagantjärele oli võimatu aru saada, millise sordi sperm uue taime tekitas. Lisaks mõtles Mitšurin välja nn vegetatiivsete hübriidide saamise meetodi – ta pookis muuta soovitavale sordile sellise sordi oksa, mille omadusi taheti poogitavale sordile üle kanda, nimetas poogendi \"mentoriks” ja väitis, et selle kaudu kandub pookealusele taimele üle pärilikkusaine, mis jääb kestma ka selle järglastes.\n\nKarjaaretuses propageeris sama lähenemist Lõssenko, kelle väitel valitsenud \"meil teaduses\" veendumus, et heade piimalehmade saamiseks tuleb vasikaid toita mitte lihtsalt piima, vaid kõige paremate piimalehmade piimaga.\n\nMitšurin, kes tegi oma tööst \"kunsti\", oli küll kursis teadusilmas toimuvaga, kuid võttis selle suhtes eitava hoiaku. 1923. aastal teatas ta, et Mendeli seadused sordiaretuses ei kehti. Teaduskeelt kasutades võib väita, et Mitšurin ei tunnistanud pärilikkusmehhanismide puhul dominantsust ja retsessiivsust, vaid leidis, et sõltuvalt organismi arengutingimustest ja/või -faasist võib üks ja sama tunnus olla kord retsessiivne, kord dominantne. Soovitud tunnuste domineerima \"kallutamine” – taimede manipuleerimine (nende arenguetappe silmas pidades) erinevate keskkonnamõjustustega – oligi mitšuurinliku meetodi n-ö põhisisu.\n\nSama mõtteviisi arendas edasi Lõssenko, kelle definitsiooni kohaselt ei iseloomustanud organisme pärilikkus, vaid nende soodumus reageerida keskkonnamõjudele ehk n-ö \"loomus\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1966. aastal toimunud NLKP XXIII kongress tühistas ametlikult ühe selleks ajaks juba paarkümmend aastat Nõukogude Liidu teadlasi ahistanud ideoloogilise piirangu. Alates 1966. aastast mitte ainult ei tohtinud, vaid lausa pidi jälle tegelema geneetikaga – uurima nii selektsiooni geneetilisi seaduspärasusi kui ka pärilike haiguste geneetikat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Cavaliers lõpetas kesise jaanuari kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nKevin Love’ita mänginud Cavaliers oli suurema osa mängust tagaajajarollis ega suutnud õiget rütmi leida. Viimasele veerandajale mindi vastu 13-punktilises kaotusseisus ning vahepeal oli Dallase edu juba 17 punkti, lõpuks võeti seitsmepunktiline võit.\n\nVõitjate parimana tõi Harrison Barnes 24 punkti ja võttis 11 lauapalli, Wesley Matthews lisas 21 punkti. Cavaliersi ridades viskas LeBron james 23 punkti ja võttis üheksa lauapalli.\n\nJärgmise mängu peab Cavaliers 1. veebruaril, võõrustades Minnesota Timberwolvesi.\n\nKehvast jaanuarikuust hoolimata on Cavaliers 32 võiduga idakonverentsi liider, läänekonverentsi juhib 41 mängu võitnud Golden State Warriors.\n\nTulemused:\nPhoenix – Memphis 96:115\nDallas – Cleveland 104:97\nMinnesota – Orlando 111:105 la.\nBoston – Detroit 113:109\nMiami – Brooklyn 104:96\nPhiladelphia – Sacramento 122:119\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA jätkus tiitlikaitsja Vleveland Cavaliersi kehvalt alanud uus aasta, kui võõrsil jäädi 97:104 alla Dallas Mavericksile. Cavaliers lõpetas jaanuarikuu seitsme võidu ja kaheksa kaotusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVanemuise väikeses majas näeb Anneli Säre pastellmaale\n\n## Põhitekst:\n\nAnneli Säre lõpetas Tartu 2. keskkooli 1975. aastal ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (praeguse kunstiakadeemia) 1981. aastal tekstiilikunstnikuna. Pastellidega on ta maalinud 1998. aastast.\n\nSäre on võlutud pastellmaalist, mis sünnib joonistades ilma pintslita. On ainult värvilised kriidid ja käsi, mis vahel värve laiali ajab. Tulemuseks on aga maalid.\n\n\"Sain emalt peaaegu puutumatu kastikese prantsuse pastellidega. Need olid nii ilusad, et lausa kutsusid endiga tegelema. Mulle on alati meeldinud meie loodus, neli nii erinevat aastaaega, valguse ja varjude mäng metsas ja mere ääres. Püüangi neid kauneid hetki jäädvustada,\" lausus Säre.\n\nAnneli Säre on Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige ja kuulub Loovala kunstnike perre.\n\nNäituse avamine toimub 31. jaanuaril kell 17 Vanemuise väikese maja publikugaleriis ning see jääb avatuks kuni 31. märtsini 2017.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 31. jaanuarist saab Vanemuise väikeses majas näha kunstnik Anneli Säre pastellmaalide näitust \"Eestimaa hetked\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPromFest tähistab juubelit Tähtede Galaga\n\n## Põhitekst:\n\nTähtede Galal esinevad solistid, kellest tänaseks on sirgunud rahvusvaheliselt hinnatud ooperilauljad: Anna Samuil (sopran, Venemaa); Laimonas Pautienius (tenor, Leedu); Angelina Švatška (metsosopran, Ukraina); Ji Min Park (tenor, Lõuna-Korea); Ilja Siltšukov (bariton, Valgevene); Oliver Kuusik (tenor, Eesti); Elina Šimkus (sopran, Läti), Anna Denisova (sopran, Venemaa) ja Jomante Šležaite (sopran, Leedu).\n\nTähtede Gala toimub 7. mail Pärnu kontserdimajas algusega kell 17.\n\nDirigeerib Erki Pehk. Osaleb Vanemuise sümfooniaorkester.\n\nTänavune Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest toimub 5.-12. mail.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival festival tähistab Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi kümnendat toimumiskorda suurejooneliselt Tähtede Galaga, kutsudes Pärnusse esinema varasemate konkursside parimad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTööstustoodang suurenes mullu aastaga kaks protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nKui 2016. aasta alguses vaheldusid töötleva tööstuse toodangus langus ja tõus, siis alates septembrist toodangu maht võrreldes varasema aasta sama kuuga suurenes pidevalt, teatas statistikaamet.\n\n2016. aastal ületas toodang varasema aasta mahtu rohkem kui kahes kolmandikus tööstusharudes. Positiivselt mõjutasid toodangu mahu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud: puittoodete tootmine suurenes kuus protsenti, elektriseadmete tootmine 14 protsenti, mööblitootmine neli protsenti, tekstiilitootmine 13 protsenti.\n\nNegatiivselt mõjutasid toodangu mahu kasvu elektroonikaseadmete, metalltoodete ja keemiatoodete tootmine, kus toodang vähenes.\n\n2016. aastal suurenesid nii eksport kui ka müük kodumaisele turule 2015. aastaga võrreldes ligi kaks protsenti. Välisturule müüdi 69 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust.\n\nTööpäevadega korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang 2016. aasta detsembris 2015. aasta detsembriga võrreldes 10 protsenti, sealhulgas töötleva tööstuse toodang kaheksa protsenti. Detsembris toodeti elektrit 22 protsenti ja soojust 17 protsenti rohkem kui 2015. aasta detsembris.\n\nSesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta detsembris tööstuses kokku üks protsenti vähem toodangut kui novembris, sealhulgas töötlevas tööstuses üks protsent rohkem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2016. aastal kaks protsenti rohkem toodangut kui aasta varem, toodang suurenes energeetikas ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes mäetööstuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJaekaubandus kasvas mullu neli protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nKasvu näitas ka aasta viimane kuu, kui müügitulu (619,4 mln) suurenes 2015. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades kolm protsenti, teatas Statistikaamet.\n\nTööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta detsembriga võrreldes üheksa protsenti. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 31 protsenti.\n\nKeskmisest enam suurenes müügitulu ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 12 protsenti) ning kasutatud kaupade kauplustes samuti väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 11 protsenti).\n\nToidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud stabiilne. Detsembris jäi nende kaupluste müügitulu 2015. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele.\n\nMootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis novembris mõnevõrra elavnes, pöördus detsembris taas langusesse ning vähenes 2015. aasta detsembriga võrreldes seitse protsenti. Nende ettevõtete müügitulu langusele avaldas mõju mootorikütuse hinnatõusu märgatav kiirenemine detsembris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2016. aastal 6,3 miljardit eurot, suurenedes varasema aastaga võrreldes neli protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik toetab tööstussektori ettevõtteid kokku 110 miljoni euro ulatuses\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene taotlusvoor puudutab toiduainetööstuse, puidutööstuse, mäetööstuse, paberi-ja tselluloositööstuse ning mineraalsete materjalide töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.\n\nRessursitõhusate investeeringutega tahetakse neis sektorites saavutada senisest tõhusama ressursikasutuse ehk väiksemate kuludega tootmisprotsess, mis kasvatab ettevõtete majandustulemusi ning suurendab konkurentsivõimet.\n\nJärgmistes taotlusvoorudes plaanitakse toetusesaajate ringi laiendada.\n\nRessursitõhusate investeeringute taotlemine on mitmeetapiline. Esmalt viivad pädevad audiitorid toetust taotlevas ettevõttes läbi põhjaliku ressursikasutuse analüüsi ning seejärel selgub konkreetne investeeringuvajadus ning toetussumma.\n\n110 miljonit eurot on ette nähtud ressursitõhususe meetmest toetuste jagamiseks nelja järgmise aasta peale. 25 miljonit eurot läheb ettevõtete vahel jagamiseks esmaspäeval avatud ja aasta lõpuni kestvas toetusvoorus.\n\nIga ettevõte saab selles voorus toetust taotleda kuni kaks miljonit eurot ning 7500 euroga toetatakse ettevõttes ressursitõhususe analüüsi läbiviimist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium toetab keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu viie tööstussektori ettevõtteid kokku 110 miljoni euro ulatuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNõlvak-Tiisaar jõudsid Brisbane’is pjedestaalile\n\n## Põhitekst:\n\nAlagrupiturniiril kogus Eesti paar kolm kindlat võitu, alistades Austraalia duod kõigis matšides geimidega 2:0. Edukalt jätkati ka kaheksandikfinaalis, kus Nõlvak-Tiisaar olid David Stubbersfieldist ja Shanon Zunkerist (mõlemad Austraalia) paremad 21:12, 21:7, vahendab volley.ee.\n\nKaheksa parema seas oli eestlaste vastaseks Max Guehrer, kellega heideldi suvel ka Pärnus toimunud tudengite rannavolle MM-il. Kodumaal mängis Guehrer Tim Dicksoniga ning Nõlvak-Tiisaarele jäädi alla 14:21, 16:21.\n\nPoolfinaalis kahjuks Eesti meeste võiduseeria katkes. Tšehh Ondrej Hromadko ja austraallane Ivan Reka alistasid Nõlvak-Tiisaare 7:21 kaotatud avageimi järel 21:18, 15:13. Kolmanda-neljanda koha mängu turniiril ei peetud.\n\n\"Oluline, et vorm ja mängupilt liiguvad ülesmäge. Nüüd jätame surfarite paradiisiga hüvasti ja hakkame Perthis valmistuma maailma karika esimeseks turniiriks USA-s,\" kirjutas Eesti duo oma Facebooki leheküljel.\n\nKaks nädalat tagasi peetud sarja avaetapi lõpetas Eesti duo neljanda kohaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ainus professionaalselt tegutsev rannavolletiim Kusti Nõlvak-Mart Tiisaar pälvisid Brisbane’is toimunud Austraalia riikliku turniiri etapil kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n5 uudist, mida teada täna hommikul\n\n## Põhitekst:\n\nRail Balticu projekt saab järgmised tähtsad allkirjad\n\nEesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastavad tänasel kohtumisel riikidevahelise Rail Balticu kokkuleppe. Kokkulepe reguleerib ehitatava taristu, selle aluse maa omandiküsimused ning ehitamise rahastamise tingimused.\n\nProjekti maksumuseks hinnatakse viis miljardit eurot. Esialgse ajakava kohaselt peaks raudtee valmis saama aastatel 2024-2025. Eesti kodanikeühenduste ja vabakonna liikmed algatasid allkirjade kogumise Rail Balticu rajamise vastu. Nende hinnangul tugineb uus raudteetrass puudulikele uuringutele ning selle realiseerimist surutakse läbi teadlaste, inseneride ja keskkonnaühenduste seisukohti arvestamata. Viie päevaga digiallkirjastas petitsiooni üle 3000 inimese. Pöördumine antakse täna peaministrile üle.\n\nMaapõue strateegia: selguvad põlevkivinduse järgmise 30 aasta plaanid\n\nKeskkonnaministeerium tutvustab täna huvigruppidele Maapõue strateegiakava, millega pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise, sh kaevandamise planeerimise põhimõtted 30-ks aastaks.\n\nKeskkonnaühendused on olnud kriitilised dokumendiga tutvumiseks jäetud lühikese aja suhtes, mis seaduses ette nähtud nelja nädala asemel oli vaid kaks nädalat. Maapõuepoliitika alused on raamiks edasistele arengukavadele ja õigusaktidele, käsitledes muuhulgas seda, kuidas plaanitakse edaspidi maavarasid, sealhulgas ka näiteks fosforiiti uurida, kuidas eraettevõtted võiksid sellesse investeerida ning kuidas peaks riik maapõue kasutamisest tulu saama. Dokument on riigikogule kavas esitada märtsis.\n\nMis saab maavalitsuste töötajatest ja ülesannetest?\n\nTulevast aastat pole Eestis enam maavalitsusi, mis tähendab, et hulk spetsialiste jääb tööta.\n\nMaavalitsuste ülesanded ühitranspordi korraldamisel peaks majandus-ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul üle võtma ühistranspordikeskused. Praegu on sellised keskused 15-st maakonnas neljas.\n\nTuleva aasta jaanuaris sisenevad tööturule tööotsijana lisaks ühinevate omavalitsuste kantseleides tööta jäänud inimestele ka mitusada maavalitsuste töötajat. Ida-Viru maavalitsuses ootab koondamine ees rohkem kui 30 inimest.\n\nSaabuvad USA armee tankid\n\nUSA armee tankid saabuvad sel nädalal Balti riikidesse.\n\nTegemist on juba president Barack Obama valitsusajal vastu võetud otsuse rakendamisega, mille eesmärk on näidata Venemaa piiri ääres asuvatele liitlastele, et Washington on nende kaitsmisele pühendunud.\nEile peeti Poola põhjaosas USA ja Poola ühised õppused ning osa õppusel osalenud Abrams tankidest jõuavad peagi Leetu, Lätti ja Eestisse. Ameeriklased on siin seni kuni kevadel saabuvad kohale Varssavi tippkohtumise ajal kokku lepitud NATO pataljonid.\n\n\"Välisilm\": USA taandumine Vaikse ookeani kaubandusleppest kõneleb ajastu muutustest\n\nVaikse ookeani ülene kaubanduslepe ehk TPP pidi suurendama USA mõjuvõimu Aasias, kuid värske president Donald Trump allkirjastas juba esimesel tööpäeval käskkirja, millega tõmbas TPP-le vee peale. Analüütikute sõnul oli tegu olulise märgiga, mis kõneleb ajastu muutustest.\n\nLäbirääkimisi vedas USA, kuid aegamööda süvenes nii vasak- kui paremtiiva poliitikute seas vastuseis leppe sõlmimisele, vahendas \"Välisilm\".\n\nWashington Posti ajakirjanik Ishaan Tharoor nimetas TPP puhul oluliseks, et tegu oli USA initsiatiiviga.\n\nTänane ilm: sajab lund, lörtsi, vihma\n\nEnamasti pilves ilm. Kohati sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul ka vihma. Paiguti on udu. Puhub lääne- ja edelatuul 3-9, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on -3..+1°C.\n\nAllikas: Ilmateenistus\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tere hommikust! ERRi uudistetoimetus alustas päeva järgmiste teemadega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGAG-i lapsevanemad protestivad õpilaste arvu suurendamise vastu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meile jääb selgusetuks, miks on vaja muuta eelmisel aastal 385. sünnipäeva tähistanud ja oma selge vaimsusega GAG järk-järgult suuremaks monstrumkooliks, mingiks mööda linna laiali loobitud “haridusasutuseks”\", kirjutatakse pöördumises.\n\nKooli vilistlase Märt Kõlli sõnul tuleb linnal kooli äkklaiendamise ja mitmes asukohas töölehakkamise plaan peatada.\n\n\"Poliitiline tahe või kellegi isiklikud ambitsioonid ei muuda fakti, et genius loci ehk kohavaim on mingile konkreetsele paigale iseloomulik vaimne atmosfäär. GAG-i vaimu ja olemust ei saa tükikese kaupa mujale tassida, frantsiisida ega paljundada, mis sest, et mõnele võimukandjale tundub see antud hetkel mugava, alternatiividest lihtsaima või ahvatleva teena,\" märkis Kõlli.\n\n\"Isegi Tallinna linnavõimu mitte just eriti eeskujuliku kaasamiskultuuri juures oli ennekuulmatu, et sellise mastaabiga ja nii paljude perede elu puudutav otsus tehti kuskil tagatoas, käidi ülepeakaela välja juba sündinud faktina ja ei vaevutud isegi moepärast arutama, kas kõik sobib kooliperele,\" lisas Kõlli.\n\nTema sõnul on koolikohtade loomine ja investeerimine koolihoone renoveerimisse Kalamajas tervitatav, kuid seda ei tohi teha GAG-i terviklikkuse ja identiteedi lõhkumise arvel.\n\n\"Kui eesmärk on väljapääsu leidmine praegusest ruumikitsikusest, siis kiire lahendus sellele oleks anda koolile hetkel GAG-i kõrvalhoones tegutseva Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ruumid, mis samuti linnale kuuluvad,\" leitakse pöördumises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) vilistlased ja lapsevanemad tegid teisipäeval Tallinna linnavalitsusele pöördumise, milles kutsuvad peatama linna plaani suurendada GAG-i õpilaste arvu uute paralleelklasside lisamisega ning viia 1.-6. klassid ajaloolisest koolimajast üle Vana-Kalamaja tänaval asuvatesse ruumidesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMees jäi ülekäigurajal auto alla\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus kell 20.30 Muuga ja Altmetsa tee ristmikul, kus 52-aastane mees tegi Citroen Berlingoga vasakpööret ja sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 47-aastasele mehele.\n\nJalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maardus jäi mees esmaspäeva õhtul ülekäigurajal auto alla ja sai viga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKanada politsei esitas mošeetulistajale süüdistuse kuues mõrvas\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei eestkõneleja sõnul käivad kahtlusaluse poliittudengiga seoses endiselt läbiotsimised ja hiljem on oodata lisasüüdistusi, mille hulgas ka terrorismisüüdistused.\n\n\"Me loodame leida asitõendeid, mis võimaldavad terrorismi ja riikliku julgeolekuga seotud süüdistusi,\" ütles politsei pressiesindaja.\n\nRünnaku käigus sai surma kuus ja haavata kaheksa inimest, kellest viis on kriitilises seisundis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kanada politsei teatas esmaspäeval, et esitas Quebeci mošeetulistajale Alexandre Bissonnette´ile süüdistuse kuues mõrvas ja viies mõrvakatses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgas kogu aprilli kestev fitnessikuu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, liikumisharrastuse komisjoni esimees Helir-Valdor Seederi sõnul on teemakuud nagu fitnessikuu üks osa EOK tegevustest liikumisharrastuse edendamisel. „Meie sihiks on, et valdav osa eestimaalastest liiguks regulaarselt. Teemakuude kaudu tutvustame erinevaid spordialasid ja liikumisvõimalusi, et igaüks leiaks endale sobiva ja meelepärase viisi treeninguteks ja tervislikuks eluviisiks,“ ütles Seeder.\n\nEesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president Ott Kiivikas ütles, et fitness on elustiil. „Harrastusspordis ei täida fitness ainult parema väljanägemise eesmärki, vaid laiemat tervisliku elustiili järgimist. Fitness ei suuna inimesi mitte ainult regulaarselt liikuma, vaid õpetab ka õigesti toituma ja puhkama,“ rääkis Kiivikas.\n\nTa lisas, et sügavam filosoofia ongi nende kolme olulise asja sümbioos, mis omakorda loob elukestva liikumisharjumuse. „Nii saame garanteerida kvaliteetsema vanaduspõlve ja tegusamad inimesed, kes on ka kõrgemas eas ühiskonnale olulised ja suudavad nii tööturul kui ka vabatahtlikuna ühiskonnas aktiivsed olla. Samal ajal tegeleme me haiguste ennetamisega, mitte ravimisega,“ lausus Kiivikas.\n\nFitness, mis laiemalt tähendab heas füüsilises vormis olekut, aitab harrastajal tagada piisava ja mitmekülgse füüsilise aktiivsuse. Fitnessi treeningud aitavad efektiivselt arendada jõudu, parandada keha proportsioone, vähendada kehakaalu, tugevdada tervist ning ennetada mitmesuguseid terviseprobleeme.\n\nFitnessiga tegelemine sobib kõigile sõltumata vanusest, soost ja kehalisest vormist. Jõukohase ja meelepärase treeningu leiab lihtsalt ja mugavalt igaüks – on see siis rühmatreening või individuaalne kava jõusaalis, kodus või linnaruumis ja terviseradadel asuvates jõulinnakutes.\n\nFitness on tõhus vahend oma kehalise vormi uuele tasemele viimiseks. Iga ühe jaoks on fitnessi alade valikus olemas just see õige ja meeldiv ala, mille harrastamisest kujuneb hõlpsasti regulaarne harjumus. Fitnessiga on oodatud tegelema ka lapsed. Laste ja noorte fitnessi treeningus on peamine rõhk eelkõige harjutustel oma keha raskusega ja mis on ka suureks abiks kasvueas noore õige rühi kujunemisel ja liigeste, kõõluste ja lihaste tugevdamisel.\n\nFitnessikuu raames korraldatakse üritusi ja jagatakse infot, eesmärgiga anda huvilistele praktilisi teadmisi ja oskusi tervislikuks treeninguks. Kuu tipphetkeks on 22. aprillil avatud uste päev, kui külla ootavad paljud fitnessklubid üle Eesti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aprillis tähistatakse Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile ning Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu eestvedamisel fitnessikuud, mille raames kutsutakse kõiki huvilisi treeningutega alustama ja tegema tutvust fitnessi mitmekülgsete võimalustega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHardi Pais ja Kaspar-Paul Loik tagasid pääsu Euroopa meistrivõistlustele\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesel võistluspäeval ujusid isiklikud rekordid Hardi Pais 100 m rinnuliujumises (aeg 1.49,47) ja Kaspar-Paul Loik 100 m kompleksujumises (1.55,05). Mõlemad noormehed tagasid saavutatud tulemustega osalemisõiguse sügisesel EM-il.\n\nSportlaste treener Õnne Pollisinski: “Hardi ujumine oli minu jaoks suur üllatus. Olin veendunud, et ta suudab ennast kokku võtta ja EM normi alistada, aga sellist aega ei osanud küll oodata! Kaspari tulemus oli kui välk selgest taevast – sellest ei osanud me mitte unistadagi. Mõlemad noormehed on ära teinud suure töö, kuid loorberitele puhkama mei ei jää. EM-il tahaks ju veel paremini ujuda.”\n\nVarasemalt on EM-i normatiivid täitnud Maria Rein, Ingel Õunma ja Eric Tött.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1.-2.aprillini toimuvad Southamptonis rahvusvahelised võistlused Downi sündroomiga ujujatele. Ühtlasi on see 28. oktoobrist kuni 4. novembrini Pariisis toimuvate Euroopa meistrivõistluste katsevõistlus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nU-17 Eesti jalgpallikoondis sõidab UEFA sõprusturniirile\n\n## Põhitekst:\n\nSeejärel kohtub Eesti 4. aprillil kell 15.00 Valgevenega ning 6. aprillil lõpeb turniir meie jaoks kohtumisega Serbia vastu.\n\nNoortekoondise peatreener Norbert Hurt kutsus turniiriks noortekoondise rivistusse 20 mängijat.\n\nEesti U-17 koondis:\n\nVäravavahid\nMatheas Madik (08.06.2001) – Tallinna FC Flora (laenul Viimsi JK-st)\nRene Merilo (23.08.2001) – Kohtla-Järve JK Järve (laenul Paide Linnameeskonnast)\n\nKaitsjad\nGeorg Grahv (17.10.2001) – Pärnu JK Vaprus\nDaniil Mandrikov (01.03.2001) – Narva JK Trans\nKristjan Pelt (12.07.2001) – FC Nõmme United\nKarl-Erik Pukk (13.06.2001) – Tallinna FC Flora\nMikk Raid (11.02.2001) – Tartu JK Tammeka\nMarkkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora\nMaksim Tšerezov (26.03.2001) – Narva JK Trans\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\nKristoffer Grauberg Lepik (19.02.2001) – FK Täby (SWE)\nJoel Kokla (20.06.2001) – FC Nõmme United\nAnton Krutogolov (05.04.2001) – Tallinna FC Flora\nDominic Laaneots (16.06.2001) – Tartu JK Tammeka\nFrank Kenneth Liblikmann (12.08.2001) – Nõmme Kalju FC\nJoonas Luts (12.01.2001) – Tartu FC Santos\nMattias Männilaan (08.09.2001) – Tallinna FC Flora\nKristofer Piht (24.04.2001) – FC Nõmme United\nMichael Schjønning-Larsen (02.02.2001) – Hellerup Idræts Klub (DEN)\nGeorgi Tunjov (17.04.2001) – Narva JK Trans\nHenri Välja (04.01.2001) – FC Nõmme United\n\nPeatreener: Norbert Hurt\nAbitreener: Sander Post\nVäravavahtide treener: Andrus Lukjanov\nFüsioterapeut: Martin Kiho\nArst: Kaarel Kallandi\nDelegatsiooni juht: Ljubov Lobõševa\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-17 vanuseklassi jalgpallikoondis osaleb Bulgaarias toimuval UEFA sõprusturniiril, mille avalöök tehakse pühapäeval. Eestlaste esimeseks vastaseks on 2. aprillil kell 11.00 turniiri võõrustajad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMošnikov alustas Valgevenes uut hooaega väravaga\n\n## Põhitekst:\n\nVahetusest sekkunud Mošnikov viis 79. minutil Minski kodus Bresti Dinamo vastu 2:1 juhtima, kui andis äärelt söödu keskele, sai jooksu peale kannasöödu tagasi ja lükkas palli posti kõrvale, vahendas Soccernet.ee.\n\n88. minutil tulid vastased kaotusseisust välja ja kohtumine lõppes 2:2 viigiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "FK Minski poolkaitsja Sergei Mošnikov lõi Valgevene jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga avavoorus heast kombinatsioonist värava.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAndri Õun hoiab rallikrossi EM-il avapäeva järel 24. kohta\n\n## Põhitekst:\n\nPoolfinaalikohast, kuhu pääseb nelja eelsõidu põhjal 12 parimat, lahutab valitsevat Eesti meistrit kahe sõidu järel 18 punkti. \"Start oli hea - püüdsin soomlasest konkurendi Riku Tahko kolmandas kurvis hea taktikaga kinni. Ilm oli ka mulle sobiv - märg rada,\" kommenteeris Õun esimest eelsõitu. \"Teises sõidus läks aga ilmastikuga keeruliseks - natuke sadas, natuke kuivatas ning kogu aja oli vee ja kuiva vahepeal. Seal siis libedal pingutasin natuke üle ja kuival hoidsin liialt tagasi, millega andsingi lõpuks aega käest ära.\"\n\nAvapäeva järel kuuluvad FIA Euroopa meistrivõistluste esikolmikusse Robin Larsson (Rootsi), Anton Marklund (Rootsi) ja Thomas Bryntesson (Norra). Nimekamatest sõitjatest jättis Õun seljataha Magda Anderssoni (Rootsi) ja Tamás Kárai (Ungari).\n\nHomsed eelsõidud algavad Barcelonas Eesti aja järgi kell 11.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna toimusid Barcelonas Kataloonia ringrajal rallikrossi Euroopa meistrivõistluste esimese etapi eelsõidud. Eestlane Andri Õun on avapäeval toimunud kahe sõidu järel kogutud 42 punktiga 24. kohal, kaotades liidrile Robin Larssonile 53 punktiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLondoni politsei vahistas meeleavaldustel 14 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nVõimud vahistasid 14 inimest eri rikkumiste eest protestidel, mis said alguse Trafalgari väljakult ja kandusid üle kõrvaltänavatele.\n\nKesklinna kogunesid meeleavaldusele rühmituste Britain First (Suurbritannia esmajärjekorras) ja English Defense League (Inglise Kaitseliiga) liikmed. Korraldajate sõnul olid demonstratsioonid ajendatud 22. märtsi terrorirünnakust parlamendihoone lähedal.\n\n\"Me seisame koos ja näitame, et me ei kummardu kunagi terroristide ja terrorismi ees ega karda neid,\" teatas EDL Facebooki-postituses.\n\nParemäärmuslastele korraldas vastudemonstratsiooni ühendus Unite Against Fascism (Ühinege Fašismi Vastu).\n\nIslamiusku pöördunud Khalid Masood sõitis 22. märtsil Londonis Briti parlamendihoone lähistel asuval sillal rahva sekka ja pussitas seejärel parlamendihoone territooriumil surmavalt politseinikku, mille järel korrakaitsjad ta maha lasid. Ühtekokku sai terrorirünnakus surma neli inimest.\n\nÄärmusrühmitus Islamiriik (IS) teatas hiljem, et rünnaku pani toime rühmituse \"sõdur\".\n\nTegemist oli rängima terrorirünnakuga Suurbritannias alates 2005. aasta juuli pommiplahvatustest, milles hukkus 52 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londoni kesklinnas puhkesid laupäeval paremäärmuslaste ja antifašistide vahel kokkupõrked, vahistati 14 inimest, teatas Briti politsei.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTammekale neli vastuseta väravat löönud Flora kerkis esikolmikusse\n\n## Põhitekst:\n\nFlora mängijatest tegid skoori Zakaria Beglarišvili 31., Rauno Alliku 60. ja Mihkel Ainsalu 78. minutil. Pealinlaste neljanda tabamuse eest hoolitses tartlane Jürgen Lorenz, kes palli 43. minutil enda meeskonna puuri toimetas.\n\nNelja vooru järel juhivad turniiritabelit Tallinna Levadia ja Nõmme Kalju võrdselt kümne punktiga. Järgnevad Flora kaheksa, Narva Trans seitsme, FCI Tallinn kuue, Tammeka viie, Paide Linnameeskond, Viljandi Tulevik ja Sillamäe Kalev kolme ning Pärnu Vaprus ühe silmaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga neljanda vooru viimases kohtumises alistas Tallinna Flora kodus Tartu Tammeka 4:0 ning kerkis kolmandaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRein Pill kvalifitseerus maailmakarika finaalis viimasesse osavõistlusesse\n\n## Põhitekst:\n\nIirlasest rajameister Alan Wade oli reede õhtuks seadnud üles tehnilisema ja pikema raja kui avapäeval. 14 takistust ja kuklasse hingav normiaeg tähendas seda, et enne 17. sõitjat nulliga sõite polnud. Rajal, kus takistuste kõrgus oli 150-160 cm, jõudis puhaste paberitega lõpuks finišisse kuus võistluspaari, nende seas avavoorus tugevalt esinenud McLain Ward ja HH Azur, Gregory Wathelet ja Forlap ning Romain Duguet ja Twentytwo des Biches. Nemad moodustasid samas järjekorras ka teise osavõistluse esikolmiku, kui Ward ja HH Azur näitasid ümberhüpetel taas klassi ja võtsid pea 3 sekundit kiirema sõiduga võidu. Esikolmikule järgnesid Martin Fuchs, Marcus Ehining ja Guido Klatte jun.\n\nPressikonverentsil lausus võitja, et HH Azur on iseseisev naine. „Ma arvan, et ta ei vaja mind väga! Ma üritan teda kontrolli all hoida, aga ta üritab anda endast kõik, mis tal on ja tal on väga palju anda!“\n\nRein Pill ja A Brok alustasid oma sõitu hästi ja hüppasid kuni 11. takistuseni puhtalt. Siis tuli esimene viga, peale mida nad head rütmi enam taastada ei suutnud. Nii lõpetas Eesti paar parkuuri kolme mahaajamisega, mis andis neile 24. koha. See oli aga piisav, et kvalifitseeruda pühapäeval toimuvasse kolmandasse ehk viimasesse vooru. „Meie suurimaks eesmärgiks oli kolmandasse vooru ehk finaali pääsemine ja selle suutsime täita. Nüüd keskendume viimasele võistluspäevale,“ ütles Pill.\n\nÜldarvestust juhib kindlalt McLain Ward, kellele järgnevad Gregory Wathelet ja Romain Duguet. Tiitlikaitsja Steve Guerdat on hetkel 7. positsioonil ning Rein Pill 27. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie aja järgi täna öösel leidis Omahas aset MK-finaali teine osavõistlus takistussõidus. Oma võiduseeriat jätkas kohalik sportlane McLain Ward hobusel HH Azur. Rein Pill ja A Brok lõpetasid 12 karistuspunktiga 24. kohal, mis oli piisav, et tagada edasipääs kolmandasse ehk viimasesse vooru.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKarpak oli Hispaanias viies ja Puusta seitsmes\n\n## Põhitekst:\n\nFinn klassis toimus täna esiviisiku järjestuse osas otsustav finaalsõit, kus tugevas üle 10 m/s puhunud tuules lõpetas Deniss Karpak (KST) finaalsõidu viiendana. Finaalsõidu ja kogu regati esikolmiku moodustasid rootslane Max Salminen, ungarlane Zsombor Berecz ja türklane Alican Kaynar.\n\nNaiste RS:X purjelaual purjetas Ingrid Puusta (NYCS) esmalt veerandfinaalis, kus purjetasid edasipääsu pärast avaseeria 3.-12. koha surfarid. Veerandfinaalis purjetas Puusta 5na üle finišijoone, mis andiski talle oodatud pääsu poolfinaali. Poolfinaalsõidus kohtusid veerandfinaali 5 parimat avaseeria 2. koha omaniku hispaanlanna Marina Alabauga. Poolfinaalist pääsesid esikolmiku otsustavasse finaalsõitu venelanna Stefania Elfutina ja hiinlanna Manjia Zheng, Puusta lõpetas sõidu 6na ja saavutas seega regati lõpptulemustes 7. koha. Finaalsõidus tõestas oma paremust ja saavutas regativõidu poolatar Zofia Noceti-Klepacka.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hipaanias Palmal peetaval Trofeo S.A.R. Princesa Sofia Iberostar regatil, mis on EUROSAF Champions Sailing Cup etapiks, toimusid täna otsustavad finaalsõidud. Meie purjetajatest finaalidesse kvalifitseerunud Deniss Karpak lõpetas regati 5. ja Ingrid Puusta 7. kohaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm eestlannat jõudis kadettide MM-il Plovdivis 16 parema sekka\n\n## Põhitekst:\n\nKaroliine Loit sai 104 vehkleja konkurentsis 9., Carmen-Lii Targamaa 13. ja Sandra Skoblov 14. koha.\n\nAlagrupiturniiri läbisid kõik kolm Eesti epeeneiut edukalt. Loit alistas kõik kuus vastast ja sai sellega play-off tabelisse 3. asetuse. Targamaa ja Skoblov said võrdselt viis võitu ja ühe kaotuse ning play-off tabelisse asetused vastavalt 15. ja 18.\n\n64 seas alistas Loit austerlanna Luise Elmeri 15:7 ja seejärel 15:13 ukrainlanna Kateryna Chorniy. Pääsul veerandfinaali pidi Loit tunnistama sakslanna Lea Mayeri 15:11 paremust.\n\nTargamaa alistas teel 16 parema hulka esmalt austerlanna Antonia Grabheri 15:13 ja siis belglanna Aube Vandingeneni 15:9. Kaheksandikfinaalis kaotas Targamaa 7:15 venelannale Jevgenia Žarkovale.\n\nSkoblov alistas 64 parema hulgas poolatari Aleksandra Pernachi 15:9 ja 32 seas jaapanlanna Erika Takahashi 15:11. 16 parema hulgas kaotas Skoblov torgetega 10:15 Tšehhi vehklejale Anna Coufalovale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bulgaarias Plovdivis peetaval kadettide vehklemise MM-il jõudsid neidude epees 16 parema hulka kõik kolm võistlustules olnud Eesti noorvehklejat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJäätantsu MM-tiitel läks Kanadasse, pronks võideti Pärdi muusika saatel\n\n## Põhitekst:\n\nVirtue ja Moiri punktisumma tähistab maailmarekordit. Senine tippmark 197,22 silma kuulus samuti kanadalastele.\n\nHõbedale tulid prantslased Gabriella Papadakis ja Guillaume Cizeron 196,04 ning pronksile ameeriklased Maia ja Alex Shibutani 185,18 silmaga. Seejuures olid ameeriklased oma muusikaks valinud Arvo Pärdi heliteose.\n\nTäna peetud vabatantsus kogusid suurima punktisumma 119,15 silma Papadakis ja Cizeron. Juba lühikava järel juhtinud Virtue ja Moir olid 116,19 punktiga teised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingis toimuvatel iluuisutamise maailmameistrivõistlustel võitsid jäätantsus kuldmedali kanadalased Tessa Virtue ja Scott Moir 198,62 punktiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBayern lõi Klavani endisele klubile kuus väravat, Lewandowskilt kübaratrikk\n\n## Põhitekst:\n\nTeisel kohal olev RB Leipzig oli samuti omal väljakul 4:0 üle turniiritabeli viimasest meeskonnast Darmstadtist. Kaks tabamust läks kirja Naby Keitale, korra tegid skoori Emil Forsberg ja Willi Orban.\n\nTeised tulemused: Hamburg - Köln 2:1, Freiburg - Bremeni Werder 2:5, Schalke - Dortmundi Borussia 1:1.\n\nTabeliseis:\n\n1. Bayern 26 20 5 1 67:13 65\n2. Leipzig 26 16 4 6 47:28 52\n3. Hoffenheim 26 12 12 2 49:26 48\n4. Dortmund 26 13 8 5 55:28 47\n5. Hertha 26 12 4 10 35:33 40\n6. Köln 26 9 10 7 38:31 37\n7. Frankfurt 25 10 6 9 26:27 36\n8. Freiburg 26 10 5 11 34:47 35\n9. Schalke 26 9 7 10 33:28 34\n10. Mönchengladbach 25 9 5 11 30:34 32\n11. Werder 26 9 5 12 39:46 32\n12. Leverkusen 25 9 4 12 37:40 31\n13. Hamburg 26 8 6 12 26:47 30\n14. Mainz 25 8 5 12 33:41 29\n15. Wolfsburg 25 8 5 12 23:34 29\n-------------------------------------------\n16. Augsburg 26 7 8 11 24:40 29\n-------------------------------------------\n17. Ingolstadt 25 5 4 16 23:42 19\n18. Darmstadt 26 4 3 19 17:51 15\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpallimeistrivõistlustel alistas liider Müncheni Bayern kodus Augsburgi 6:0. Kübaratrikiga sai hakkama Robert Lewandowski, Thomas Müller toetas poolakat kahe ja Thiago ühe väravaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nChelsea võidutee sai ootamatult läbi, Leicesteri hoog püsib\n\n## Põhitekst:\n\nEelmised kaheksa mängu kaotuseta püsinud Chelsea oli viimase 22 mängu jooksul pidanud vaid korra väljakult lööduna lahkuma. Eelmine kodumängu kaotus pärineb Chelseal aga septembrist.\n\nChelsea asus tänast kohtumist 5. minutil Cesc Fabregase tabamusest juhtima, kuid Wilfried Zaha 9. ja Christian Benteke 11. minuti väravad viisid kolm punkti neljanda järjestikuse võidu saanud Sam Allardyce'i hoolealustele.\n\nSamuti neljanda järjestikuse võidu võttis tiitlikaitsja Leicester City, olles kodus Wilfred Ndidi 25. ja Jamie Vardy 47. minuti väravatest 2:0 üle Stoke Cityst. Watfordi viis kodus 1:0 võidule punase laterna Sunderlandi üle Miguel Britosi värav 59. minutil.\n\nTeisel kohal olev Tottenham Hotspur sai võõrsil Eric Dieri 66. ning Son Heung-Mini 77. minuti tabamustest 2:0 jagu Burnleyst ja Manchester United mängid kodus West Bromwich Albioniga 0:0 viiki.\n\nVäljakukkumise vastu võitlev Hull City teenis kolm olulist punkti, kui kodus alistati neljanda järjestikuse kaotuse saanud West Ham United 2:1. Võitjate skoori eest hoolitsesid Andrew Robertson 53. ja Andrea Ranocchia 85. minutil ning kaotajate auvärav läks 18. minutil Andy Carrolli arvele.\n\nTabeliseis:\n\n1. Chelsea 29 22 3 4 60:23 69\n2. Tottenham Hotspur 29 18 8 3 57:21 62\n3. Liverpool 30 17 8 5 64:37 59\n4. Manchester City 28 17 6 5 54 30 57\n5. Manchester United 28 14 11 3 42:23 53\n6. Arsenal 27 15 5 7 56:34 50\n7. Everton 30 14 8 8 52:33 50\n8. West Bromwich Albion 30 12 8 10 39:38 44\n9. Stoke City 30 9 9 12 33:44 36\n10. Watford 29 9 7 13 34:48 34\n11. Southampton 27 9 6 12 33:36 33\n12. Bournemouth 29 9 6 14 42:54 33\n13. Leicester City 29 9 6 14 35:47 33\n14. West Ham United 30 9 6 15 41:54 33\n15. Burnley 30 9 5 16 31:44 32\n16. Crystal Palace 29 9 4 16 38:47 31\n17. Swansea City 29 8 3 18 36:63 27\n------------------------------------------------\n18. Hull City 30 7 6 17 28:59 27\n19. Middlesbrough 28 4 10 14 20:33 22\n20. Sunderland 29 5 5 19 24:51 20\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste liider Chelsea kaotas Londoni klubide duellis kodus 1:2 Crystal Palace'ile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koondise teatenelik ujus Riias rahvusrekordi\n\n## Põhitekst:\n\nTeatevõistkond koosseisus Veronika Olem, Maria Romanjuk, Margaret Markvardt ja Kertu Ly Alnek läbisid distantsi Eesti rekordiga 4.15,09. See aeg ületas vana rahvusrekordi 4.16,99 pea kahe sekundiga, vahendas Priit Aaviku ujumisblogi.\n\nAvavahetust ujunud Olem püstitas seliliujumises isikliku rekordi ajaga 1.04,42. Seejärel vette hüpanud Romanjuki vaheajaks märgiti 1.11,14. Liblikujumises suurendas vahet Markvardt (1.02,60) ning naiskonna tõi koju Alnek ajaga 56,93.\n\nEelmine rekordtulemus 4.16,99 oli püstitatud kaks aastat tagasi ning samuti Baltimaade meistrivõistlustel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna lõppesid Riias kaks päeva kestnud Baltimaade meistrivõistlused. Võistluste viimasel alal püstitas Eesti naiste koondis rahvusrekordi 4x100 m kombineeritud teateujumises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAksalu penaltitõrje aitas SJK karikafinaali\n\n## Põhitekst:\n\nEspoo Honka ja karikakaitsja SJK kohtumise normaalaeg lõppes 1:1 viigiga, mõlemad väravad löödi avapoolajal. Lisaajal püsisid puurid lukus, vahendas Soccernet.ee.\n\nPenaltiseerias olid kõik viis SJK lööjat täpsed. Ainsana eksis Honka esimene lööja, kelle soorituse Aksalu tõrjus. SJK kaptenipaela kandnud Eesti koondise väravavaht tegi kaasa terve kohtumise.\n\nFinaalis kohtub SJK teist aastat järjest Helsingi HJK-ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise väravavaht Mihkel Aksalu tegi Soome karikavõistluste poolfinaali penaltiseerias tõrje ja tema koduklubi Seinäjoki SJK pääses finaali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nParvlaev Piret alustas teekonda Eestisse\n\n## Põhitekst:\n\nRingo Koppeli sõnul kulub teekonnale orienteeruvalt 36 tundi, mis tähendab, et laeva on oodata Tallinna Vanasadamasse esmaspäeva varahommikul.\n\nTallinnas toimub laeva ettevalmistamine liiniliikluseks. Laev asub reisijaid teenindama Virtsu-Kuivastu liinil aprilli teises pooles.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Parvlaev Piret väljus laupäeva õhtul Eesti aja järgi kell 18 Poola laevatehasest Remontowa koduteele. Laeva toob Eestisse 12-liikmeline meeskond eesotsas kapten Ringo Koppeliga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomer alustab Aragoni etappi 21. kohalt\n\n## Põhitekst:\n\nHondaga kihutav eestlane läbis raja 1.57,333-ga. Parima tulemuse 1.54,948 sõitis välja ameeriklane PC Jacobsen MV Agustal.\n\nReedel ja laupäeval sõidetud vabatreeningutel näitas eestlane 14., 8. ja 9. aega. Sama sarja raames vaid Euroopa etappidel osalevate sõitjate European Supersport arvestuses sai Soomer reedesel vabatreeningul kirja teise aja ning oli laupäeva hommikul ringiajaga 1.56,969 Euroopa arvestuse parim.\n\nLaupäevasele esimesele Superpole'ile startis Soomer mõtetega, et soovib kindlasti pääseda kahe parema hulka, kes saavad teises Superpole'is võimaluse heidelda stardikohtade eest juba sinna pääsenud kümne sõitjaga.\n\nKahjuks tegi Wil Sport Racedays meeskonna ridades sõitev Soomer kohe avaringil sõiduvea, mille tulemusena kukkus ning murdis Honda CBR600RR võistlusratta siduriheebli.\n\n„Kahjuks kukkusin enda sõiduvea tõttu kohe esimesel ringil ning lõhkusin tsikli siduriheebli,“ sõnas Soomer. „Meeskond ja mootorratas on väga head ning samuti olen rahul enda kiirusega. Homme peab esimestel ringidel kõvasti pingutama, et ette jõuda. Pean homses sõidus ringid kokku panema ja stabiilsuse saavutama ning püsti püsima,“ jätkas eestlane.\n\nVõistlussõit peetakse homme Eesti aja järgi algusega kell 12.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaanias Aragonis toimuval mootorrataste ringrajasõidu Supersport klassi MM-etapil sai Hannes Soomer kvalifikatsioonis kirja 21. aja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRekordpika mängu teinud hokimehi ootas järgmisel päeval uus matš\n\n## Põhitekst:\n\nReede õhtul kell 18.30 alanud kohtumine lõppes kell 1 öösel, kuid hokimehed pikka puhkust ei saanud, sest uuesti tuli jääle minna juba täna kell 15.\n\nTäna Turus toimunud kohtumises olid teravamad külalised, kes võitsid teise kolmandiku väravatest 2:1 ning asusid nelja võiduni peetavat seeriat juhtima 3:0.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome jäähokimeistrivõistluste esiliigas ehk Mestises peeti Eesti põhjanaabri ajaloo pikim matš, kus Kiekko-Vantaa alistas viiendal lisaajal Turu TUTO 4:3. Võõrustajad viskasid võiduvärava, kui mängu algusest oli kulunud 157.54.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJärgmisel nädalal tulevad kasutusele uued 50-eurosed rahatähed\n\n## Põhitekst:\n\n\"Alates 4. aprillist on uute turvaelementide ja uuendatud kujundusega 50-eurosed rahatähed seaduslik maksevahend, mida peavad vastu võtma kõik kaupmehed ja müügiautomaadid,\" ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve pressiteate vahendusel.\n\n\"Seadme puudumise või selle tõrke korral ei tohi uue 50-eurose vastuvõtmisest keelduda, sest rahatähe ehtsust saab kaupmees tuvastada ka käsitsi, kui ta vaatab või kombib rahatähe turvaelemente. Need on väga lihtsad võtted, millega saab hakkama iga inimene,\" lisas Roosve.\n\nUuel rahatähel on tõhustatud turvaelemendid, mida kasutatakse ka uuel 5-, 10- ja 20-eurosel: portreehologramm, portreevesimärk, reljeeftrükk ja smaragdroheline number. Peale selle on uuel 50-eurosel samasugune uus turvaelement nagu teise seeria 20-euroselgi – läbipaistev portreega aken.\n\nEsimese seeria rahatähed ehk praegu kasutusel olevad 50-eurosed kehtivad ka edaspidi. See tähendab, et neid ei ole vaja ümber vahetada, sest nendega saab endiselt poes ja mujal maksta, nagu ka esimese seeria 5-, 10- ja 20-eurosega.\n\nKõik esimese seeria rahatähed säilitavad oma väärtuse igavesti, kuid ühel hetkel ei saa esimese seeria rahatähtedega enam poes maksta. Kui see aeg on selgunud, teavitatakse sellest inimesi väga pikalt ette. Seejärel saab esimese seeria rahatähti uute vastu vahetada tähtajatult nii Eesti Pangas kui ka euroala teistes keskpankades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise nädala teisipäeval hakkab Eesti Pank – nagu ka teised euroala keskpangad – laskma ringlusse uue kujunduse ja turvaelementidega 50-euroseid pangatähti; seejuures peavad ettevõtjad tagama, et uute 50-euroste sujuvaks kasutuselevõtuks ollakse tehniliselt valmis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRooba pääses otsustavaks veerandfinaaliks JYP-i koosseisu\n\n## Põhitekst:\n\nPõhiturniiri neljas meeskond JYP loodab põhihooaja viiendana lõpetanud HPK vastu täna kolmele uuele ründajale, kelleks on Robert Rooba, Mikko Salmio ja Joel Sund. Kui soomlased pääsevad neljandasse ründekolmikusse, siis eestlane mängib täna kolmandas kolmikus.\n\nVeerandfinaalseeria algas JYP-i 3:2 võiduga lisaajal, kuid järgmised kohtumised kuulusid tulemusega 2:1 ja lisaajal 3:2 HPK-le. Seejärel oli JYP võidukas 3:1 ja lisaajal 3:2, kuid kaotas kuuenda matši 2:5.\n\nOtsustav mäng peetakse täna algusega kell 17.00 Jyväskyläs.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP kohtub täna Soome meistrivõistluste veerandfinaalseeria otsustavas seitsmendas kohtumises Hämeenlinna HPK-ga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLatvala: leidsime Korsika ralliks hea seadistuse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Testid sujusid hästi,\" rõõmustas soomlane. \"Läbisime kahe päeva jooksul 380 kilomeetrit. Ühel päeval sõitsime ebatasasel asfaldil ning teisel päeval kiirel ja rehvesööval teel. Korsikal valitsevad võrreldes nendega vahepealsed tingimused ja usun, et leidsime hea seadistuse.\"\n\nLatvala sõnul on Toyota astunud sammu edasi. \"Auto potentsiaalist saime aimu Monte Carlos, kuid nüüd on masin veelgi parem,\" teatas Latvala.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarjas teist kohta hoidev Jari-Matti Latvala on järgmisel nädalal Korsikal toimuva hooaja neljanda etapi eel optimislik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMärt Avandi: autogrammi andmist ja pildistamist on iga päev\n\n## Põhitekst:\n\nPärnu Endla näitlejale Märt Avandile oli 2016. aasta teatris väga töine. Valmis said tal kolm tummist rolli: mees draamas \"Kopsud\" ja Gilbert Bodley komöödias \"Mitte praegu, kallis!\" – mõlemad Endla teatris – ning suvel koos Kinoteatri ja Nargeni festivaliga Naissaarel tehtud \"Aadama õunte\" kirikuõpetaja Ivan. Rahvusvahelisel teatripäeval pälvis Märt Avandi nende rollide eest meespeaosa kategoorias teatri aastaauhinna.\n\nSinu põhikohaga teatritöö on seni jagunenud kolme linna vahel: pärast lavakooli olid kaks aastat Rakvere teatris, siis kaks aastat Pärnu Endlas, seejärel umbes viis aastat Eesti Draamateatris ning nüüd siis tagasi Endlas. Kas oled pigem sedasorti näitleja, kellele meeldib, et tema portreefoto ripub mingi kindla teatri jalutusruumi seinal ning palk, olgugi et mitte kõige kopsakam, jookseb regulaarselt iga kuu pangakontole või ei saa sinu puhul välistada ka vabakutselise ebakindlamat leiba?\nPärast Rakvere teatrit ja enne esimest perioodi Endlas olin korraks ka Vanemuises, kuid seda tõesti vaid paar nädalat. Lihtsalt selline naljakas seik teatriteelt. Foto jalutusruumi seinal pole mulle ilmtingimata tähtis, küll aga kuulumine kuhugi. Nii on see ilmselt paljude näitlejatega. Mulle meeldib kuuluda kollektiivi, millel on oma traditsioonid, peetakse jõulupidu ja tehakse muudki koos.\nVabakutselise elul on oma puudused, nagu ka võlud. Pärast Eesti Draamateatrist lahkumist ja enne Endlasse tagasitulekut olin vahepeal aasta vabakutseline. Ka see on mõnus, oled oma aja peremees – ise otsustad, millele seda kulutada. Teatris palgal olles sõltub palju sellest, milline on sealne repertuaar ja mängukava. Kui oled sõrme andnud, tuleb sellega arvestada, vabadust on vähem.\nAga kui hästi järele mõelda, siis on ka foto teatri seinal mulle tähtis – ilus traditsioon.\n\nTartu elutempo kohta räägitakse, et kui tuled Tartu bussijaamas Tallinna bussilt maha, hakkab süda kohe kolm korda aeglasemalt lööma. Pärnu kohta käib vist sama. Kas sinu Pärnusse tagasimineku põhjus oli soov vahetpidamata töörügamisest veidi hinge tagasi tõmmata ja keskenduda rohkem teatrile?\nPärnusse tagasituleku algne põhjus oli küll see, aga teatrile keskendumine ei ole päriselt tõeks osutunud. Elutempo on Pärnus tõesti aeglasem, mulle väga meeldib siin elada, ent töiselt olen võtnud ikka endale kukile nii palju kohustusi, igasuguseid teleprojekte ja muud, et töötempo ei ole märgatavalt alla läinud. Olen sellega leppinud, jõuga ja sunniviisiliselt ei saa hoogu maha võtta. Kui tempo peab kahanema, siis küllap ta seda ka teeb, tuleb lihtsalt õige aeg ära oodata. Seni olen teinud kõike suuremalt jaolt ikka rõõmuga, teinud seda, mida olen tahtnud. Muidugi juhtub sekka ka seda, mis nii väga rõõmu ei paku ja mida ei naudi, ent selline on asjade loomulik käik.\n\nMilline linn on Pärnu? Kuidas sobitub sellesse praegu Endla teater?\nPärnul on kaks väga erisugust palet: suvine ja talvine. Selline kontrast meeldib mulle väga ja on üks põhjusi, miks Pärnut armastan. Suvine linn, kui siin on meeletult palju rahvast, on tore, aga ka talvine, kui inimesi pole peaaegu üldse.\nPärnul on olnud erisuguseid aegu ning linna ja teatri suhe on olnud erisugune. Vahel mängib Endla teater Pärnu kultuurielus suuremat ja vahel väiksemat rolli. Loodetavasti pole ma liiga naiivne, aga mulle paistab, et see suhe on praegu tõusuteel, inimesed on hakanud Endla vastu taas rohkem huvi tundma. Publiku rohkus seda igatahes kinnitab. Viis-kuus aastat tagasi oli olukord kehvem.\n\nPärnu publiku kohta arvatakse, et ta on küllaltki komöödialembene ning armastab pigem kergemat kraami, sealjuures aga tuuakse esile kohalike vaatajate jäägitu truudus Endla teatrile. Peab see stereotüüp paika?\nMõlemad väited peavad vist paika. Päris inimtühjad pole teatrisaalid tõesti olnud ja komöödiat armastab Pärnu publik – eriti see osa, kes käib teatris harvem – samuti. \"Linda tahab lahutada\" läks üle saja korra ning oktoobris esietendunud komöödia \"Mitte praegu, kallis!\" tüürib samal kursil. Ingomar Vihmari lavastus on igati õnnestunud komöödia – kas just sedavõrd naljakas, nagu publiku reaktsioonist võiks arvata, aga igatahes armastatakse seda meeletult ja ka näitlejail on tore mängida.\nSeejuures on aga väga sümpaatne, et vaatajaid jätkub ka Laura Metsa lavastustele \"See asi\" ja \"45 339 km2 raba\". Kui \"45 339 km2 raba\" esietendus, mõtlesin, et huvitav, mitu mängukorda selline tõsisel teemal lavastus kogub. Õnneks on see osutunud ootamatult menukaks. Seega on Pärnu publik vist tõesti truu.\n\nOn sul Endla teatrimajas mõni lemmikkoht, kus sul meeldib käia mõtlemas või niisama istumas?\nKui ilmad soojaks lähevad, siis istun sageli ülemise teatrikohviku rõdul, seal on tõesti mõnus.\n\nEndla loomingulist juhti Ingomar Vihmarit on tema töös võrreldud DJga, kes ei sekku autoritaarselt, vaid laseb taustal muusikat ja loob kolleegidele innustava töökeskkonna. On see teatrile hästi mõjunud?\nEndla teatri praegune tõus on kahtlemata saanud alguse Ingomar Vihmarist. Ta on tõepoolest DJ, kes loob mõnusa õhkkonna, kuid see pole kõik. Tal on tugev karisma, inimesed armastavad teda ning tahavad tema ümber koonduda. Ise ei tee ta selleks midagi, nii lihtsalt on. Parim juht ongi vist selline, kes ei rõhuta oma positsiooni. Vihmar ei kärgi ega tõsta häält, või kui tõstab, siis peab selleks olema äärmuslik põhjus. Inimesed peavad lugu tema väärtushinnangutest ja põhimõtetest, tema teatrialastest arusaamadest. Nii lihtne see ongi.\n\nKellega lavastajatest on sul seni kõige paremini klappinud? Mida sa lavastajalt ootad?\nIngomar Vihmar, Uku Uusberg, Madis Kalmet, Taago Tubin, Merle Karusoo. Vene lavastaja Viktor Rõžakov tõi 2009. aastal Eesti Draamateatris välja \"Mängud tagahoovis ehk Because\", mida mängiti Heliose kinos. Rõžakoviga klappis kõigil, ta on fenomen – loodan, et saatus viib meid töiselt veel kunagi kokku. Eduard Toman lavastas kunagi Rakvere teatris – oli lavastus mis ta oli, aga inimese ja näitlejana meeldib Toman mulle väga.\nLavastajalt ootan kõige elementaarsemat: et ta teaks, mida ta teeb. Ent tähtis on ka suhtumine näitlejatesse, see, milline ta on inimesena. Aina enam ja enam saab see mulle oluliseks. Ma ei või kannatada nn hulle geeniusi, kes on sotsiaalselt hälviklikud ega suuda teiste inimestega normaalselt suhelda. Kui parasjagu on paha tuju, siis peksavad allapoole vööd, kärgivad ja röögivad, lähevad endast välja. Nad saavutavad samuti tulemuse, aga läbi vere, higi ja hirmu. Selline meetod mulle ei sobi. Lavastus võib korjata kõik auhinnad ning olla kõigi parameetrite järgi parim, aga kõik see ei kaalu üles inimlikku suhtumist. Näitleja ei pea käima kikivarvul, olema hirmul, mida päev toob ning kas härra või proua lavastajal on hea tuju või mitte.\n\n2016. aastal valmis sul kolm kopsakat rolli: mees draamas \"Kopsud\", Gilbert Bodley komöödias \"Mitte praegu, kallis!\" ning \"Aadama õunte\" kirikuõpetaja Ivan. Ühe aasta kohta on seda päris palju?\nSeda on tõesti palju. Neljas lavastus, Taago Tubina Ugalas tehtud \"Sätendav pimedus\", tuli ju kohe veel otsa – esietendus jäi küll tänavu jaanuari. Kui \"Sätendav pimedus\" valmis sai, olin tõesti väsinud ning ütlesin kohe algama pidanud järgmised proovid ära, lihtsalt polnud enam jõudu. Olin tuim ega suutnud isegi sunniviisiliselt tekitada uue materjali vastu mingitki huvi.\nNeed kolm 2016. aasta rolli nõudsid palju pusimist ja vaeva. Eriti raskelt tuli \"Aadama õunte\" Ivan: murdsin ennast tõsiselt ja olin päris hädas. Lavastajad Priit Võigemast ja Henrik Kalmet aitasid mind taas rea peale. Kas tulemus sai just selline, nagu nad vaimusilmas seda nägid, on iseasi, aga lõpuks jäin rolliga rahule. Ivan on suure murdmise, peavalu, higi ja visaduse tulemus, ma polnud pikka aega niiviisi loomepalangus vaevelnud. Õnneks tuli lõpuks kõik välja nii, nagu see materjal väärib. \"Aadama õunte\" film on üks mu lemmikuid ja seetõttu oli kogu aeg pisut hirm, et keerame kõik vussi ja raiskame väärt materjali ära. Sellest olnuks eriti kahju, sest mine tea, millal seda jälle lavastada võetakse. \"Aadama õunu\" tehes lootsime õnnestumist rohkem kui mõne teise puhul, sest see on nii tugev materjal.\n\nKas see muust maailmast eraldatud mängupaik Naissaarel aitas lavastuse õnnestumisele kaasa?\nSelle kohta on erisuguseid arvamusi. Eraldatud koht, nagu Naissaar seda on, sobib \"Aadama õuntele\" hästi ja on kahtlemata õige. Ent publiku hulgast on kõlanud ka arvamusi, et lõbusõit aurikuga Katharina Naissaarele ja pärast etendust tagasi, sellega kaasnev trill-trall ja kerglane veinijoomine ei lähe kokku lavastuse traagilise tooniga ja võib teatrielamust lahjendada. Ma ei oska hinnata, on see nii või mitte.\n\nOled sa näitleja, kellele tuleb roll kergelt ja kiiresti kätte või pigem vaevleja ja kahtleja?\nKuidas kunagi. Vahel, aga väga-väga harva saan mingite nõksude abil rolli endale kohe pihku ja rollijoonis loksub paika, tegelane hakkab kohe elama. Seda on minuga juhtunud paar korda. Tavaliselt käib aga kõik läbi valu ja vaeva ning pideva eneses kahtlemise. Ebakindlus saadab mind tihtipeale veel ka siis, kui esietendus koputab juba uksele ning kõik kisub päris ärevaks.\n\"Aadama õunte\" Ivani puhul polnud ma kindel, kas suudan põhjendada selle mehe motiive ja mõttemaailma, miks ta on selline ja käitub niimoodi. Endale olin ma kõik selgeks mõelnud ja sain aru, miks ta midagi teeb, kuid ma ei olnud kindel, kas roll liigub oma loogilist rada pidi. Veel päev või kaks enne kontrolletendust kahtlesin selles. Ent pääsu pole, mingil hetkel peab näitleja hakkama tehtusse uskuma, isegi kui see on ebaloogiline ning teda on juhitud või ta on ennast ise juhtinud valele teele. Tuleb hakata ennast usaldama ja leida enesekindlus. Vastasel juhul on näitlejal publiku ette minna ülimalt keeruline.\nNii ma siis rahunesin maha, ütlesin endale, et Märt, nüüd oled sa teinud kõik endast oleneva, usalda ennast, vaatame, kas see on õige või mitte. Seejärel hakkasin kõike juba mõnuga võtma, sest mul on suurepärased lavapartnerid, väärt materjal ja mulle meeldib seda lavastust mängida. Sain aru, et kõik on vist läinud ikka õigesti.\n\n\"Aadama õunte\" kirikuõpetajaga seoses tuleb meelde, et õppisid pärast keskkooli aasta Tartu ülikoolis usuteadust. Oli see vaid nooruse otsing ja juhuslik põige või kannustas sind tookord tõsisem huvi?\nJuhuslik põige ja nooruse otsing. Aga ma tegin selle põike õigesse kohta, sest mulle meeldis seal tõesti. Kui ma poleks lavakunstikooli sisse saanud, oleksin usuteaduskonna kindlasti ära lõpetanud. Pärast esimest aastat ülikoolis meeldis mulle seal juba niivõrd, et lavakunstikooli katsed ei olnud elulise tähtsusega, nui neljaks ei pidanud ma sinna sisse saama. Nagu sellistel puhkudel sageli, aitas võib-olla just see mind kergemini sisse.\n\nKas \"Aadama õunte\" kõrval on ka \"Kopsud\" sulle tähtis lavatekst?\nOn ikka küll. Kui me koos lavastaja Taago Tubina ja kaasnäitleja Carita Vaikjärvega asusime Duncan Macmillani näidendi kallal pusima, siis tihtipeale – arvestades materjali sisu ja mõtet ning seda, mis sellega öelda tahetakse – olime proovi lõpuks küllaltki kurvad ja mõtlikud ning isegi hirm tuli pisut peale. Macmillanil on paljuski õigus. Kas või see mõte, et kes üldse peaks enam tahtma tänapäeva maailma lapsi sünnitada. Ka Kurt Vonnegut on öelnud, et olge sellega ettevaatlikud. See saadab mind proovide ajast siiani, \"Kopsude\" mõju mulle on suur. Muidugi olin enne üht-teist lugenud ja teadsin, mis meie maakeraga toimub, ning et inimesed, eesotsas maailma kõige võimsama riigi presidendiga, usuvad, et kliimasoojenemine on väljamõeldis ja vandenõuteooria, kuid ikkagi on see kõik päris hirmutav. See, millise maailma me pärandame oma lastele.\nAjaloost on hästi teada, et iga generatsioon on mõelnud oma ajast kui millestki pöördelisest – inimese ego tekitab tunde, et oma kaasajast tuleb leida midagi, mis on kõige eelnenuga võrreldes tähtsam ja enneolematu. Vahel vastab see ka tõele, kuid mulle tundub, et meie või meie laste põlvkond võib seda mõelda täiesti põhjendatult. Maailma lõpp ei ole enam midagi utoopilist. Seetõttu pole ma kindel, kas tahan rohkem lapsi, just sellel põhjusel, et ma ei tea, missugune on maailm, kui nemad kord täiskasvanuks saavad. Tänu \"Kopsudele\" tekkisid sedasorti küsimused ega ole siiani kuhugi kadunud.\nNäidendina on \"Kopsud\" kirjutatud suurepäraselt. Dialoogi on keeruline pähe õppida, ent selles on oma tugev loogika, tekst istub näitlejatel kenasti suus, mõnus on seda mängida. \"Kopsud\" on erakordselt tundlik lavastus. Ainult kaks inimest laval ja publik on näitlejatele lähedal – kõik see teeb lavastuse haavatavaks. Kui näitlejal satub olema kehv päev või on mõnel vaatajal kõva köha või suure saali etenduse vaheaeg tuleb ebasobival hetkel sisse, siis võib see lüüa rohkem rööpast välja kui mõne teise, mitte ehk nii tundliku materjali puhul.\nEtenduste kvaliteet on sellepärast ka kõikuvam kui tavaliselt: suurepärane etendus on tõesti suurepärane, mitte nii väga kohal etendus võib aga kaotada oma energia ja jääda sellele suurepärasele tublisti alla.\n\nMillised omaenda puudused – kui sul neid on – on sind näitlejatöös kõige rohkem seganud?\nMõistagi on mul näitlejana puudusi, kellel ei oleks. Kõige rohkem segab mind ilmselt see, et olen väga edev. Ühest küljest see ju aitab, ambitsioon on suur, tahtmine niisamuti. Ent teisest küljest paneb see iseloomuomadus mind aeg-ajalt teistega võistlema, tahan olla parim. See ei tule näitlejale kasuks, on kohutavalt suure hävitusjõuga, pärsib loomingut. Olen tegelenud selle puuduse kõrvaldamisega kogu oma näitlejakarjääri ja saanud palju tublimaks, nüüd ma ei pea enam olema ilmtingimata kõige parem. Julgen öelda, et saan sellega juba küllalt hästi hakkama, see ei sega nii palju kui vanasti.\n\nMilline teatrilaad sulle kõige rohkem istub? Kas postdramaatiline teater sulle sobib või eelistad rolli luues pigem seda, et sul on käes tekstiraamat korralikult läbikirjutatud ja psühholoogiliselt kandva näidendiga?\nSelles mõttes olen küll konservatiiv – ja seda aina enam. Kõige rohkem puudutab, kriibib, rebib ja mõjutab ikka psühholoogiline näitemäng, kui näitleja mängib hästi. Võib lennutada verd ja sitta, ennast paljaks võtta või teha veel midagi muud üllatavat, aga kui näitleja mängib väga-väga hästi ja täpselt, siis selle vastu ei saa teatris miski. Minu arvates on see kõige võluvam ja puudutavam – pole vahet, mida ja kuidas näitleja mängib, aga tähtis on, et ta teeks seda huvitavalt. Aarne Üksküla on öelnud, et teda ei huvita näitlejad, kes mängivad hästi, vaid näitlejad, kes mängivad huvitavalt. Siin on suur vahe. Selle vastu ei saa miski, kui näitleja mängib huvitavalt.\n\nPäris paljud head näitlejad hakkavad millalgi ka lavastama. Mõnel tuleb see hästi välja, mõnel mitte nii väga. Kas sinus on ambitsiooni lavastada?\nOn küll. Aeg-ajalt ma ikka mõtlen sellele, aga siiani ei ole see veel teoks saanud. Üksvahe oli minu lavastamine juba natuke rohkem õhus, aga nüüd on jäänud jälle soiku. Aga ükskord teen selle niikuinii ära, tuleb üksnes õige aeg ära oodata. Lavakunstikoolis rääkisid Ingo Normet ja Tiit Ojasoo, et näitlejale on kasulik korra vaadata lavastuse sündi saalist, teha see protsess läbi – ükskõik, kas tema lavastus õnnestub või mitte. Kas või selle kogemuse pärast ma kindlasti proovin ühel päeval ka lavastamist.\n\nOskad sa tuua praegusest eesti teatrist esile sind rõõmustavaid suundumusi?\nMulle tundub, et aina rohkem teatritegijaid, eriti noori, ei arva enam, et Tallinn on tingimata see Meka, ainult kus on võimalik jõuda eesmärgile ning teha teoks oma unistusi. Muidugi on Tallinnas tunduvalt rohkem võimalusi, näitleja on paremini pildil, ent väiksemas teatris on noorel näitlejal jällegi rohkem tööd. Pärast lavakunstikooli või kultuuriakadeemia lõpetamist on see vägagi vajalik – sellest saadakse järjest paremini aru. Eesti teatripilt niiviisi üksnes rikastub.\n\nKas on hakanud silma ka mõni kurvastav suundumus?\nOn ikka. Teatriti käivad jõujooned oma loomulikus rütmis ikka üles ja alla, on nii häid kui ka halvemaid aegu. Häda on aga selles, et need kehvemad ja keskpärased perioodid kipuvad liiga pikaks venima põhjustel, mida saaks lihtsasti muuta. Peanäitejuhid peavad tihemini vahetuma. Mitmes teatris on tingimata vaja uut verd ja hingamist ning see johtub ainuüksi sellest, et vana peanäitejuht ei taha oma kohast loobuda ja uut inimest asemele lasta. Võib-olla tõesti on raske leida ägedat peanäitejuhti, kes oleks ambitsioonikas, täis jõudu ja indu, mõtteist tulvil, aga see ei ole sugugi võimatu. Minu meelest on mõne mehe aeg sellel ametikohal juba ammu ümber.\n\nKui tihti puutud kokku sellega, et võhivõõras inimene, olgu natuke ülemeelikus tujus või lihtsalt lambapea, astub ligi ja üritab esitada mõnda \"Tujurikkuja\" sketšikatket või teeb niisama enda arust huumorit?\nTuleb ikka ette, mitte küll just iga päev. Autogrammi andmist ja pildistamist on iga päev. Eks kirjutatakse ka, kirju on nii- ja naasuguseid, mõnes sõimatakse ja ähvardatakse peksa anda, teistes kiidetakse ja imetletakse. Televisiooni võim on suur ja lai.\n\nMida pakub sulle kui näitlejale – lisaks muidugi pere ülalpidamiseks vajamineva raha – mitmesuguste telesaadete juhtimine? Kas üritad teletööd ja teatritööd lahus hoida või on see tegelikult kõik üks töö?\nTegelikult on see kõik üks töö, aina rohkem saan sellest aru. Meil räägitakse palju, et näitleja raiskab ennast televisioonis, teeb seda, toda ja kolmandat. Ma tõesti ei tea, kust see piir läheb, kust algab raiskamine ning lõpeb enese arendamine ja täiustamine. Küll aga olen aina rohkem veendunud, et telesaate juhtimine on näitlejale oivaline kool. Olen sellise kogemuse üle väga õnnelik, mind on see näitlejana kindlasti palju aidanud ja arendanud. Otsesaadet juhtides sina üksinda vastutad: saalis on 6000 inimest ja lisaks telekaamerad, sul pole lubatud kinni kiiluda, mõte peab liikuma kiiresti, keskendumine ja kohalolek olema jäägitud, hetkekski ei või ennast lõdvaks lasta. Tähelepanu peab jaguma igale poole – kohtunikele, võistlejatele ja publikule –, sest see on etendus. Võtan telesaadet kui etendust, mille pean sooritama, publiku endale pihku saama. Kõik see on tõsine katsumus ning arendab väga. Selles kontekstis seletada, et näitlejad raiskavad ennast televisioonis – mõelge veel, ütlen ma selle peale.\nLoomulikult olen ma teinud ka igasugust tilu-lilu – reklaamid ja kõik need pealelugemised –, olen ehe näide sellest, kuidas näitleja rebib ennast igal pool lõhki. Aga mul on tõesti ükskõik, mida sellest arvatakse. Samuti räägitakse, et kui näitleja mängib seriaalides ja teeb reklaame, siis vaatajad ei võta teda mängufilmis ja teatrilavastuses enam tõsiselt. Minu arvates absurdne väide. Kui näitleja mängib filmis või lavastuses hästi, siis ei ole mingit vahet, kus, mida ja kui palju ta on mujal teinud ja mänginud.\nKõigile teada ja tuntud koomik Rowan Atkinson mängib briti krimiseriaalis \"Maigret\" nimiosa ja teeb seda hästi. Esimest korda seda seriaali nähes võib-olla esimesed viis minutit ma vaatasin, kas Atkinsoni mister Bean hakkab komissar Maigret’d segama. Ei hakanud. Veelgi enam: kui tuntud koomik mängib tõsist või lausa traagilist rolli, siis seda põnevam see on. Mõistagi vaid siis, kui ta teeb seda hästi ja huvitavalt. Siis on efekt seda tugevam.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sirbis ilmus Tambet Kaugema intervjuu teatri aastaauhindadel parima meesnäitleja preemia pälvinud Märt Avandiga, kellega tuli juttu just tema teatritööst.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJohannsoni koduklubi lõpetas põhihooaja võiduga tiitlikaitsja üle\n\n## Põhitekst:\n\nEestlane viskas võõrsil peetud viimase vooru kohtumises tiitlikaitsja vastu neli väravat.\n\nDinamo võitis põhiturniiri 24-st mängust kogutud 59 punktiga. Teise koha saanud Turda Potaissat edestati kuue silmaga. Steaua oli 29 punktiga üheksas ehk esimene, kes play-offi ei pääsenud. Kaheksa parema hulka jõudmiseks oleks Steaua pidanud teenima kolm silma rohkem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste käsipallikoondise kapteni Martin Johannsoni koduklubi Bukaresti Steaua alistas Rumeenia meistrivõistluste kõrgliigas Bukaresti Dinamo 29:24 (14:14).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLigi ei pea usutavaks Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliitu Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei kujuta ette, kuidas saab minna Tallinna paralleelmaailma likvideerima koos selle looja Keskerakonnaga. Seda enam, et Jüri Rataselt pole tulnud ühtki kriitilist hinnangut Tallinnas toimuvale,\" rääkis Ligi usutluses Õhtulehele.\n\n\"Kuidas koos Keskerakonnaga vabaneda ballastist – linna palgal olevatest parteisõduritest ja kohati maffioossest keskkonnast linnajuhtimises? Häbiväärsest linnameediast, munitsipaalpangast, linnapoest, politsei sildist mupol – mis on politsei rollist kaugel? Või lõpetada isikliku äri huvides ettevõtete kiusamine?,\" lisas Ligi.\n\nTallinna TV kohta ütles Ligi, et see kanal ainult määrib linnavalitsemist. \"Mingisugused alternatiivuudised, \"Vaba mõtte klubi\", täielik grotesk, vaba mõtte paroodia.\"\n\nKaljulaidi sõnul ei saaks Keskerakond linna valitsemisega hakkama\n\nKeskerakonna juhatuse liige, Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid teatas, et nõustub Jürgen Ligiga, et kahe erakonna puutepunkte Tallinnas pole, sest pealinnas tehtu kustutamine pole plaan.\n\nKaljulaid ütles vastuseks Ligi sõnavõtule, et seni kuni Reformierakond pole loobunud plaanist kaotada tasuta ühistransport, lõpetada munitsipaalehitus ja peatada teisedki sotsiaalsed projektid, on liitu ette kujutada keeruline.\n\n\"Seni on nende ainus programm olnud ühe ja teise asja sulgemine ja ära lõpetamine, kuid mida nad asemele sooviksid luua, pole paraku olnud kuulda. Seetõttu ei saa ju rääkidagi võimalikust konstruktiivsest koostööst,\" tõdes Kaljulaid.\n\nKaljulaid mätkis, et Reformierakonnal pole kohaliku taseme juhtimiseks huvi ega pädevust. \"Mina ei kujuta ette Jürgen Ligi näiteks Haabersti linnaosa vanemana. Võib-olla Jürgen Ligi ise kujutab, aga mulle tundub, et see ei oleks hea talle ega Haaberstile. Ma ei kujuta ette, kuidas Taavi Rõivas või Hanno Pevkur hakkaks tegelema näiteks sotsiaalhoolekande teenustega. Sellised teemad ei ole reformierakondlasi kunagi huvitanud,“ rääkis Kaljulaid.\n\nTa lisas, et kui riiki juhtides suurendati ebavõrdsust, mitte majanduskasvu, siis opositsioonis on Reformierakonna käitumine veelgi murettekitav ja arusaamatum kui varem. \"Avaldused separatismist ja kremlimeelsusest ei tohiks olla Eesti poliitilise kultuuri osa. Reformierakonna enda käitumine teeb nad loodetavasti tahtmatult idanaabrite suurimaks liitlaseks,“ sõnas Keskerakonna juhatuse liige.\n\nKaljulaid lisas, et suur osa Tallinna elanikest on linnavalitsuse kui ning mõte võimuliidust ei pruugi tegelikult üleüldse päeva korda tulla. \"Nii Eestile kui ka meie pealinnale oleks kindlasti parem kui 17 aastat katkematult võimul olnud Reformierakond oleks pikemat aega täitevvõimust eemal nii riigis kui ka suurimas omavalitsuses,“ ütles Kaljulaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatuse liige Jürgen Ligi peab väga ebatõenäoliseks, et Reformierakond kohalike valimiste järel Tallinnas Keskerakonnaga ühte võimuliitu läheks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavan pääses Merseyside'i derbis väljakule lõpuminutil võitu vormistama\n\n## Põhitekst:\n\nLiverpooli väravad lõid Sadio Mane 8., Philippe Coutinho 31. ja Divock Origi 60. minutil. Evertoni poolelt oli 28. minutil täpne Matthew Pennington. Klavan pääses vahetusest väljakule kohtumise viimasel minutil Roberto Firmino asemele.\n\nLiverpool on turniiritabelis 59 punktiga kolmas ning kaaslinlastest üheksa silma vähem kogunud Everton hoiab seitsmendat positsiooni.\n\nEnne mängu:\n\nEesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan alustab kuulsat Merseyside'i derbit ehk Liverpooli ja Evertoni vahelist kohtumist Liverpooli varumeestepingilt.\n\nLiverpooli peatreener Jürgen Klopp on tänase liigamängu eel eelistanud keskkaitsjatena Dejan Lovreni ja Joel Matipi.\n\nLiverpooli algrivistus: Simon Mignolet - Nathaniel Clyne, Joel Matip, Dejan Lovren, James Milner - Emre Can, Lucas Leiva, Georginio Wijnaldum - Sadio Mane, Roberto Firmino, Philippe Coutinho.\n\nErinevate vigastuste tõttu ei mängi täna Jordan Henderson, Adam Lallana ja Daniel Sturridge.\n\nKohtumine algab Eesti aja järgi kell 14.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool alistas Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga 30. vooru avakohtumises kohaliku rivaali Evertoni 3:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTurniiritabeli eelviimane lõpetas NHL-i liidri kuuemängulise võiduseeria\n\n## Põhitekst:\n\nLäänekonverentsis juhtohje hoidev Chicago Blackhawks sai 3:1 jagu Idakonverentsist teist kohta hoidvast Columbus Blue Jacketsist. Võitjate poolelt viskas kaks väravat Artemi Panarin ning kõigile kolmele tabamusele tegi eeltöö Patrick Kane.\n\nTiitlikaitsja Pittsburgh Penguins lõpetas karistusvisetega saadud 4:3 võidu abil New York Rangersi üle neljamängulise kaotustejada. Turniiritabeli viimase Colorado Avalanche'i seitsmemänguline kaotusteseeria lõppes karistusvisetega 2:1 saadud võiduga St. Louis Bluesi üle.\n\nKaheaastase pausi järel jõudis play-offi Calgary Flames, kes oli 5:2 üle mullusest finalistist San Jose Sharksist.\n\nTulemused:\n\nNY Rangers - Pittsburgh 3:4 (kv.)\nNY Islanders - New Jersey 2:1\nChicago - Columbus 3:1\nCalgary - San Jose 5:2\nColorado - St. Louis 2:1 (kv.)\nArizona - Washington 6:3\nVancouver - Los Angeles 0:2\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL alistas turniiritabelis eelviimasel kohal olev Arizona Coyotes Washington Capitalsi 6:3, lõpetades sellega liidri kuuemängulise võiduseeria.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTommy Cash annab Tallinn Music Weekil salajase kontserdi\n\n## Põhitekst:\n\nEnne Tommy Cashi astub üles Black Daniels, kes on ühendanud enda muusikas drum 'n' bass 'i ja räppimise, et luua kontsertelamusi, kus kohtuvad hip-hop, räpp ja reivimuusika, mida nad ise kutsuvad \"steroididel hip-hop 'iks\".\n\nBlack Danielsi esinemine algab kell 17:30, Tommy Cashi ülesastumine aga 18:15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn Music Week avalda, et 1. aprillil kell 18:15 esineb Tallinnas Maakri 30a garaažis räppar Tommy Cash. Kontsert on tasuta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA hokinaised alustasid kodust MM-i Kanada alistamisega\n\n## Põhitekst:\n\nUSA väravad viskasid Brianna Decker ja Gigi Marvin. Nicole Hensley tõrjus väravas kõik 18 vastaste pealeviset. Ameeriklannad ise sooritasid aga 30 pealeviset.\n\nTeises A-grupi mängus oli Venemaa 2:1 (0:0, 0:1, 2:0) Soomest. B-grupis alistas Saksamaa 3:1 (0:0, 3:1, 0:0) Rootsi ja Šveits karistusvisete järel Tšehhi 2:1 (0:0, 0:1, 1:0, 0:0, 1:0).\n\nVastavalt omapärase turniirisüsteemile pääsevad A-grupist jätkama kõik neli võistkonda - kaks paremat jõuavad otse poolfinaali ja kaks tagumist jätkavad veerandfinaalidega, kuid B-grupist jõuavad kaks paremat veerandfinaali ja viimased kaks jätkavad kõrgemast divisjonist väljalangemismängudega.\n\nAlates 1990. aastast peetud naiste jäähoki MM-i ajaloo edukaim riik on kümne esikohaga Kanada. USA-l on MM-tiitleid seitse ja ülejäänud riigid pole kunagi isegi finaali jõudnud. Soome on edukaim pronksiriik lausa 11 seda karva medaliga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s Plymouthis alustati Eesti aja järgi ööl vastu tänast naiste jäähoki MM-turniiriga, kus ameeriklannad olid A-grupi avavoorus 2:0 (0:0, 1:0, 1:0) üle naaber Kanadast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti vastu kuivale jäänud horvaat säras Bundesligas\n\n## Põhitekst:\n\nKodus mänginud Hertha läks mängu 32. minutil Peter Pekariki tabamusest juhtima, aga Horvaatia ründaja Andrej Kramaric viigistas seitse minutit hiljem penaltist.\n\nHertha jaoks kiskus olukord kurvemaks 58. minutil, mil jäädi Maximilian Mittelstädti eemaldamise järel vähemusse ning Niklas Süle (76. minutil) ja Kramarici (87.) tabamustest võitsid tulemusega 3:1 külalised.\n\nBerliinis kaks väravat kõmmutanud Kramaric tõusis ühtlasi väravaküttide tabelis kümne tabamusega jagama seitsmendat kuni üheksandat kohta. Seejuures teisipäeval mängis ta Horvaatia koondises ka 90 minutit Eesti vastu, aga tabamuseni ei jõudnud.\n\nHoffenheim asub nüüd 26-st mängust kogutud 48 punktiga kolmandal kohal. RB Leipzigil on üks punkt enam ja üks mäng varuks. Tagapool ohustab neid 25-st mängust 46 silma kogunud Dortmundi Borussia. Kindel liider on 62 punktiga Müncheni Bayern.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliigas alistas Hoffenheim võõrsil Berliini Hertha ja tõusis tabelis kolmandale positsioonile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Helme soovitab: Maimu Bergi \"Hitler Mustjalas. Novellid\"\n\n## Põhitekst:\n\nMaimu Bergi \"Hitler Mustjalas\" koosneb kahest selgelt eristuvast osast. Esimene osa, kus on seitse novelli, räägib ajaloost. Tõsi, viimane neist, \"Vanaema Pariisis\" asetub tänapäeva, aga seda võib võtta nii, et kui eelnevatest tekstides on juttu Hitlerist ja Stalinist ja 20. sajandi õudustest, aga ka Karl Ernst von Baerist, siis tänapäeval hargnev lugu räägib sellest, kuidas ajalugu meid kätte saab. Kuidas Euroopa turvatunne kaob, mull lõhkeb ning jääme jälle ajaloo tõmbetuulte kätte.\n\nRaamatu teises osas on üksteist teksti. Ja need üksteist on üksteisest üsna erinevad. Kui katsuda neid kuidagi kokku võtta, siis võib öelda, et novellid on valdavalt esimeses isikus, sageli aimub, et see isik on üsna sarnane kirjanik Maimu Bergile ja et lugude tegevus toimub üldiselt Eestis ja üldiselt tänapäeval või vähemalt viimase poolsajandi jooksul.\n\nNii laialivalguvalt rääkides ei ole muidugi võimalik midagi lähemalt aru saada, millest ja kuidas Berg ikka kirjutab. Eks see olegi novellikogumike eripära – iga lugu on eraldi maailm, eraldi tegelikkus ja on väga tänamatu hakata neid tegelikkuseid mingite tunnuste järgi ühitama. Ei tea, kas see kirjanikule ka meeldiks.\n\nKuid ühtede kaante vahel need lood juba on ning kui raamatule on pandud sedavõrd intrigeeriv pealkiri kui \"Hitler Mustjalas\", siis ilmselt sellest tulekski alustada. Bergi kontrafaktilises ajaloojutus satub sõja lõpul valenime ja muudetud välimusega Hitler Berliinist pagema, pääseb eluga miini otsa sõitnud nõukogude sõjalaevalt ning ilmub välja Loode-Saaremaa rannikul. Seal külahullude seas toimetades ning kohaliku rahva armuandidest elades mööduvadki Suur-Saksamaa endise juhi viimased päevad. Kurblõbus looke, mis jutustab korraga mitmest asjast. On siin nii vaade ajalike asjade muutlikkusele kui ka küsimus mälust. Nimelt ilmub lõpus sisse minajutustaja, väike tüdruk, kes suvitab Saaremaal ning just tema mälestuste kaudu see mees Hitlerina talle pähe jäänud ongi. Kõik eelnev – põgenemine Berliinist, laevahukk, pääsemine – on lihtsalt kirjaniku lisandus loole, mis võis nii olla, võis aga olla ka teisiti.\n\nMidagi sarnast toimub ka loos \"Stalin Tallinnas\", kus Jossif Stalin tuleb koos oma kambajõmmidega hetkeuiu ajel Tallinna, pettub linnas ning nendib, et pole siiski mõtet panna linna nime algusesse S-täht – liiga nõme tundub talle Eesti NSV pealinn... Siingi lisandub pärast minajutustaja isiklik vaade.\n\nNojah, ja loos \" Hauptwachmeister Ludwiki järglased\" astub lugeja ette Angela Merkel, kes ootamatult leiab Eestist sugulase. \"Selgeltnägija Savvišnja ennustuses\" mainitakse aga Putinit ja nii edasi ja nii edasi. Lõbusad apokrüüfid.\n\nTeose teine pool on isiklikum. Võib-olla ka klassikalisem. Ja siin leidub ka paar novelli, mida oleks mõtet lugeda justkui eraldi raamatust. Ehk tasub teha väike paus vahepeal, sest nii \"Maarjalille maja\", \"Siesta\" kui teose lõputekst \"Awakenings\" on kõik jõulised, meeldejäävad ja tõeliselt liigutavad novellid, millest igaüks oleks väärinud ka eraldi romaaniks lahti kirjutamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maimu Bergi möödunud aasta lõpul ilmunud novellikogu \"Hitler Mustjalas\" kandideeris Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosaauhinnale. Paraku sai selle auhinna üks teine novellikogu – Mait Vaigu \"Meeleparanduseta\". Kuid see ei tähenda, et Berg oleks kehvem. Need on üldse nii erinevad raamatud, et asjatu oleks võrrelda, nii et las jääda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma parim vabakava aitas jaapanlase MM-tiitlini, liider Fernandez põrus\n\n## Põhitekst:\n\nKolme aasta eest olümpiavõitjaks ja maailmameistriks kroonitud Hanyu hoidis lühikava järel alles viiendat positsiooni, aga sooritas vabakavas maailmarekordilise esituse (223,20 punkti) ja kerkis võitjaks.\n\nÜhtlasi sai ta revanši hispaanlaselt Javier Fernandezilt, kes oli lühikava järel liider, aga näitas vabakavas alles kuuendat tulemust ja tuli kokkuvõttes 301,19 punktiga neljandaks. Kahel eelmisel MM-il oli Hanyu lühikava järel juhtinud, aga mõlemal juhul teise kavaga eurooplase järele hõbedale kukkunud.\n\nTäna teenis jaapanlaste järel ja Fernandezi ees pronksmedali hiinlane Boyang Jin (303,58). Esikaheksasse mahtusid veel kanadalane Patrick Chan (295,16), ameeriklased Nathan Chen (290,72) ja Jason Brown (269,57) ja venelane Mihhail Koljada (257,47).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingis peetavatel iluuisutamise maailmameistrivõistlustel võitsid meeste üksiksõidus kaksikvõidu jaapanlased Yuzuru Hanyu (321,59 punkti) ja Shoma Uno (319,31).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNorras algas iga-aastane vaalapüügihooaeg\n\n## Põhitekst:\n\nNorras algas laupäeval tänavune pooleaastane vaalapüügihooaeg, mille vältel on lubatud küttida 999 kääbusvaala.\n\nEelmise aasta kvoot oli 880 vaala, kuid ühelgi aastal ei ole neid tegelikult nii palju kütitud. Viimastel aastatel on täidetud 30-60 protsenti kvoodist.\n\nRahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) kehtestas 1986. aastal tööstusliku püügi keelu, kuid Norra eiras seda.\n\nKeskkonnaorganisatsiooni Greenpeace hinnangul on vaalapüük Norras väljasurev tööstusharu ja rahvusvahelise keelu rikkumine ei ole õige.\n\nNorra ametlikel hinnangutel elab Atlandi ookeani põhjaosas üle 100 000 kääbusvaala ja tegemist ei ole ohustatud liigiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "None",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n1. aprillil on diktoriks Raivo E. Tamm, kes viskab väikese vimka\n\n## Põhitekst:\n\nJälgi täna tähelepanelikult ETV'd, et neid lühikesi katkendeid mitte maha magada.\n\nHomme näeb Menust ka videot, kuhu on kõik Raivo E. Tamme klipid kokku koondatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1. aprillil saab ETV saadete vahel kuulda ja näha näitleja Raivo E. Tamme, kes ei tutvusta lihtsalt saateid, vaid viskab ka väikese vimka.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannia lubab Brexiti-kõnelustel Gibraltari huve kaitsta\n\n## Põhitekst:\n\nVälisminister Boris Johnson vestles reedel Gibraltari peaministri Fabian Picardoga ja kinnitas Londoni toetust, kuna Brüssel on andnud mõista, et Hispaania saab vetoõiguse Gibraltari tulevaste suhete üle EL-iga.\n\n\"Ühendkuningriik jääb Gibraltarit nagu ikka leppimatult ja kaljuna toetama,\" säutsus Johnson vestluse järel.\n\nGibraltari väitel püüab Hispaania Suurbritannia EL-ist lahkumist ära kasutada, et suruda läbi kõnelused territooriumi staatuse üle, mida on püütud 300 aastat brittidelt kätte saada.\n\nHispaania on teinud ettepaneku, et Gibraltaril lubataks jääda jagatud suveräänsuse hinnaga Euroopa Liitu, kuid sealsed elanikud on hääletanud 1967. ja 2002. aasta referendumil Suurbritannia koosseisu jäämise poolt.\n\nEL: Hispaanial on Gibraltaril EL-i seaduste asjus kaasarääkimisõigus\n\nHispaanial on õigus öelda, kas pärast Brexitit sõlmitavad kokkulepped kehtivad ka Briti territooriumil Gibraltaril, mille pärast on London ja Madrid 300 aastat tülitsenud, seisab Euroopa Liidu juhistes.\n\n\"Pärast Ühendkuningriigi liidust lahkumist ei kehti ükski EL-i ja Ühendkuningriigi kokkulepe Gibraltari territooriumil ilma Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi nõusolekuta,\" seisab Brexiti-kõneluste kavas, mida tutvustas reedel Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia püüab Gibraltarile kinnitada, et kaitseb Euroopa Liidust lahkumise kõnelustel oma Pürenee poolsaarel asuva territooriumi huve.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPäikesetuul röövis Marsilt atmosfääri ja elulootuse\n\n## Põhitekst:\n\n''Marsi atmosfäär oli kunagi paksuselt võrreldav Maa omaga, kuid koosnes hapniku ja lämmastiku asemel peamiselt süsihappegaasist. Seega vajaksid sa noore Marsi pinnal hingamiseks skafandrit, kuid muus osas oleks see Maaga täitsa võrreldav. Temperatuur oleks talutav ja vesi saaks voolata. Muidugi poleks kusagil puid ega põõsaid, aga sarnasus on tuntav,'' märkis Bruce Jakosky, MAVEN-i missiooni juhtivteadur ERR Novaatorile antud intervjuus.\n\nJäreldused põhinevad Marsi atmosfääris leiduva argooni kahe teisendi suhtelise sisalduse mõõtmisel. Kord atmosfääri sattununa ei reageeri väärisgaas ühegi teise keemilise ühendiga. Seeläbi peab miski gaasi sõna otseses mõttes õhust eemaldama.\n\nPeamise võimaliku mehhanismina näevad planeediteadlased päikesetuult. Päikeselt lähtuvad laetud osakesed röövivad molekulidelt elektrone. Ioone on aga päikesetuulel juba lihtsam avakosmosesse saata. Eelistatult paisatakse seejuures kosmosesse argoon-38 asemel kergem argoon-36.\n\n''Leidsime kahe esimese vaatlusaasta jooksul kogutud andmeid analüüsides, et nüüdseks on kosmosesse kadunud kaks kolmandikku planeedi alguspäevil selle atmosfääris leidunud argoonist. Atmosfäärikao ulatuse määramine aitab meil paremini mõista Marsi kliima muutumist. Saame teha ennustusi, millal võis olla selle pind elule sobiv,'' selgitas Jakosky.\n\nViimasest võiks kasu tõusta ka maavälise elu otsingutel. Täpsemate mudelitega saaks paremat aimu Päikesesüsteemist väljaspool asuvate planeetide pinnal valitsevatest tingimustest.\n\nArgooni põhjal sai töörühm aimu ka õhu kunagisest hapniku sisaldusest. See omakorda andis aga infot ka süsihappegaasi ja vee suhtelise sisalduse muutuste kohta. ''Päikesetuule mõjul kadus atmosfäärist ka suur hulk süsihappegaasi. Paraku ei tea me hetkel täpselt, kui palju. See reageerib keemiliselt paljude teiste molekulidega,'' lisas planeediteadlane.\n\nSüsihappegaasi ja vee avakosmosesse kadumisele annab atmosfääri ülakihtides hoogu ka molekule selle üksikosadeks lõhkuv energeetiline päikesekiirgus. Kõik erinevad protsessid kokku pannes moodustab gaasikadu tänapäeval kunagisest vaid murdosa. ''Hetkel kaotab Marss sekundis vaid umbes kilogrammi gaasi. Oleme jõudnud juba teekonna lõppu. Kaugemas minevikus pidi see toimuma ligi kümme tuhat korda kiiremini,'' sõnas Jakosky.\n\nKokkuvõtlikult viitavad tulemused, et suurem osa Marsil leidunud süsinikust on kadunud jäädavalt avakosmosesse. Hoopis väiksem osa on talletunud kivimites ja polaaraladel. See võib tõmmata aga kriipsu peale mitmetele ulmelistele punase planeedi elukõlbulikuks muutmise kavadele. ''Marsil endal ei leidu enam selle Maa-sarnaseks muutmiseks piisavalt ainest,'' laiendas planeediteadlane.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Science.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurem osa punast planeeti kunagi ümbritsenud atmosfäärist kadus päikesetuule laastava mõju tõttu avakosmosesse, viitavad Marsi ümber tiirleva tehiskaaslase MAVEN kogutud andmed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla naised pääsesid ühisliigas poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nKorduskohtumises olid Rapla parimad Francisca Petronella Donders 18, Laina Mesila-Kaarmann 14 ja Pirgit Püü 11 punktiga. Poolfinaalis ootab nüüd väga tugev Riia TTT.\n\nTeises paaris kohtub Lappeenranta Catz paari Liepaja - Tallinna Ülikool võitjaga. Tallinlannad said avamängus kodus napi 65:64 edu. Korduskohtumine tugeva konkurendiga peetakse pühapäeval võõrsil. Mäng Liepajas algab kell 14.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "FCR Media/Rapla korvpallinaiskond jõudis kindlalt Eesti - Läti ühisliiga poolfinaali, kui alistas kaheksa hulgas kordusmängus võõrsil RSU 74:53 (21:11, 15:6, 19:22, 19:14). Kahe mängu summas olid Rapla naised üle 55 punktiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti hokimees viskas värava, aga Poola meistriks (veel) ei tulnud\n\n## Põhitekst:\n\nMängude seis on nüüd viigiline 3:3. Poola meister selgub pühapäeva õhtul Tychys, vahendab Icehockey.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola Ekstraliga finaalseeria kuuendas mängus viskas Eesti koondise ründaja Andrei Makrov värava, kuid see ei päästnud tema koduklubi GKS Tychyt Krakówis 2:4 kaotusest tiitlikaitsja Comarch Cracovia vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKreeka odaviskaja andis 88-meetrise tormihoiatuse\n\n## Põhitekst:\n\n21-aastane kreeklane saatis piigi kohe avakatsel 88 meetri ja ühe sentimeetri kaugusele. Järgnevatest katsetest ta loobus.\n\nHead odalendu näitas Kiriazis juba mullu suvel, kui viskas koduses Larisas 87.14.\n\nEnne Kyriazist juhtis tänavuse hooaja edetabelit sakslane Julian Weber märtsi keskel Las Palmases visatud 85.85-ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Noor odaviskaja Ioannis Kiriazis pakkus reedel USA-s Texases peetud võistlusel võimsa isikliku rekordi ja maailma hooaja tippmargi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMarek Kaljumäe sai hooaja eel kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nKemi kohtus Albert Prosa endise ja Sakari Tukiaineni praeguse koduklubi Rovaniemi Palloseuraga, kes mängu kõik kolm väravat avapoolajaga ära lõi, vahendab Soccernet.ee.\n\nKaljumäe kuulus Kemi põhikoosseisu, tegi kaasa täismängu ja sai 62. minutil hoiatuskaardi.\n\nLiigahooaeg algab täpselt nädala pärast, kui Kemi võõrustab Soome kõrgliiga avavoorus HIFK-i.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Marek Kaljumäe koduklubi PS Kemi pidas eile oma viimase hooajaeelse treeningmängu ning sai seal 0:3 kaotuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Rahva teenrid\" SKA kolimisest: otsus julgustab riigiasutusi pealinna jääma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mida õpiti? Kui kõik hakkaksid vastu ajama ja ametnikud tõstma kisa, siis jääb kolimine ära. Hakkame kuulma, kuidas ei saa olla Pärnus Tartus ja ei kuskil mujal,\" ütles ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi.\n\nSulev Vedler Eesti Ekspressist lisas, et poliitilisi jõude, kes SKA Narva kolimist toetasid oli igast valitsuserakonnast, kuid polnud ühtset parteipoliitilist toetust.\n\n\"Ainus inimene, kellele muutused meeldivad on imik, kellel puhtad mähkmed jalga pannakse,\" tõdes Evelyn Kaldoja Postimehest. Vastuseis pole tema sõnul ainus argument, vaid küsimus on vajaduses.\n\n\"Küsimus on ka selles, et suurel osal inimestel puudub arusaam regionaalpoliitikast. Kolimise kasuks toodud julgeolekuargumendid jätsid mulje, et seal Ida-Virumaal elavad saba ja sarvedega inimesed. Kas vaidlejad saavad ikka aru, et tegemist on Eestiga, mitte Lõuna-Korea ja Põhja-Korea vahelise puhveralaga?\" sõnas Kaldoja.\n\nValitsuskabinet otsustas neljapäeval, et Narva luuakse sisekaitseakadeemia kolledž, mitte ei kolita sinna õppeasutuse peahoonet. Ühtlasi tähendab see samm, et akadeemia praegused õppekompleksid Tallinnas, Väike-Maarjas ja Paikusel säilivad.\n\nMirko Ojakivi sõnul meenutas otsus õpetaja Lauri sõnu Tootsile, et kui too kõike rehkendust ei jõua, siis tehku pool. Ojakivi sõnul tundub, et Jüri Mõisal oli 15 aasta eest tuline õigus, kui ütles, et kõige efektiivsem ja mõistlikum on Tallinnas tegutseda.\n\nVedler nentis, et kahtlemata oleks SKA kolimisest võitnud Narva ettevõtjad. \"Ärilised huvid, et kes saavad arandada ja ehitada, sellise huvi olemasolu on ju hea.\"\n\nSaadet saab kuulata siit:\n\nhttp://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vikerraadio laupäevases saates \"Rahva teenrid\" osalenud ajakirjanikud leidsid, et sisekaitse akadeemia (SKA) vastuseis baasõppe Narva kolimisele annab ka teistele riigiasutustele julgust valitsuse plaanide vastu seista.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTiidrek Nurme tuli San Franciscos teiseks\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse võitis kohalik jooksja Kyle Medina, kelle võidutulemuseks märgiti 13.54,87. Nurme kaotas võitjale 62 sajandikuga ja lõpetas tulemusega 13.55,49, vahendab Marathon100.com.\n\nVeel viimasel ringil oli Nurme viies, kuid lõpuspurdi najal jõudis pjedestaalile.\n\nNurme ja Medina startisid mõlemad tugevamas jooksus, kus osales 29 jooksjat. Võistluse rekordi ületas koguni üheksa jooksjat.\n\nKokku oli 5000 m distantsil kavas kaheksa jooksu enam kui 200 võistlejaga.\n\nJärgmise võistluse teeb Nurme 13. aprillil USA-s 10 000 m jooksus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tiidrek Nurme startis eile San Franciscos toimunud SF State Distance Carnivali nimelisel võistlusel 5000 meetri jooksus ja saavutas teise koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTihaste uni sõltub ka geenidest\n\n## Põhitekst:\n\nOsaliselt sõltub meie uni ka geenidest, mis kõigil on unikaalsed. Samas on meie senised teadmised une seostest geneetikaga piirdunud suuresti inimese ja laboriimetajatel tehtud uuringutega ning une kontrollmehhanismide tagamaad looduslikes oludes ootavad täpsemat uurimist.\n\nAppi on tulnud tihased, kelle ökoloogiat teatakse põhjalikult ning ühtteist on selgunud ka nende une ja selle geneetilise tausta kohta. Laboriuuringute põhjal teatakse, et näiteks sinitihasel on mitmeid isendile ainuomaseid „uneparameetreid“ – st isend magab järgneval ööl sarnaselt eelneva ööga. Sellisteks tunnusteks on näiteks linnu ärkamise kellaaeg, hommikuseks kohmitsuseks kuluv aeg enne pesakastist lahkumist (mis on analoogiline inimese hommikukohviga enne tööle minekut) ning pikima unefaasi kestus.\n\nMüncheni lähistel pesakastides talvitavate rasvatihaste „unegeenide“ uurimiseks jälgisid teadlased infrapunakaameratega lindude und ja võrdlesid seda isendite geenidega. Eelkõige keskenduti neile geenidele, mis mõjutavad lindude ja imetajate ööpäevaseid rütme (nt rännet, sigimisaega jm), seostuvad uinumise, ärkamise, une pikkuse ning stabiilsusega.\n\nTeadlastel õnnestus tuvastada geenid, mille sagedasem alleelide ehk erinevate variatsioonide leidumine linnu genoomis lühendas oluliselt unes veedetud aega. Samuti leiti geenid, mille olemasolu pikendas öö jooksul unes veedetud aega ja kiirendas „hommikukohvi“ joomist. Mitme geeni puhul tuvastati, et nende pikemate mikrosatelliitsete järjestusetega (nt CLOCK ja PCSK2 geenis) isendid olid öösel pikemalt ärkvel. CLOCK-geenil on rasvatihasel vähemalt kolm erinevat variatsiooni ning just rohkemate koopiatega või nende pikemate mikrosatelliitsete järjestustega rasvatihased magavad lühemat aega.\n\nSeega mõjutavad vabas looduses rasvatihaste und lisaks päikesele ka nende bioloogilist kella reguleerivad geenid. Kuna mõõdetud uneparameetrid teineteisega ei seostunud, võib arvata, et geenid kontrollivad und pigem üksikute „lõikudena“, mitte üheskoos. See aga tähendab, et sarnaselt imetajatele võivad ka lindude nn unemustrid või -käitumine kujuneda sõltumatult teistest geenidest.\n\nJust vabalt looduses toimetavate loomade une geneetilise tausta tundmine võimaldab hinnata loodusliku valiku mõju une evolutsioonile, mis omakorda võimaldab tulevikus teha täpsemaid järeldusi ka inimeste une kujunemise kohta.\n\nRasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Stuber EF, Baumgartner C, Dingemanse NJ, Kempenaers B, Mueller JC (2016). Genetic Correlates of Individual Differences in Sleep Behavior of Free-Living Great Tits (Parus major). 3 599-607 G3-Genes Genomes Genetics 6:599-607 DOI: 10.1534/g3.115.024216\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uni on ökoloogiliselt oluline, aidates organismil taastuda ja aktiivsusperioodiks energiat säästa. Looduses kella ei keerata – elusorganismid sätivad oma tegemisi päikese järgi ning päikese kulgemisega taevavõlvil on otseselt seotud ka magamine ja uni. Kuigi kellakeeramised muudavad unerežiimi ning tekitavad ebamugavust paljudele, on lisaks päikesele veel und mõjutavaid tegureid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIvan Novak: Põhja-Koreasse reisides tuleb eelarvamused maha jätta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mida kinkida riigile, kus on kohustus arvata, et seal on kõik olemas?“ küsis koomik John Oliver Põhja-Korea vabanemise 70. aastapäeva eel. Selgus, et see kingitus on kõigi aegade esimese välismaise bändi kontsert, ja bändiks on Sloveenia industriaalansambel Laibach, keda on süüdistatud muu hulgas ka natsismis.\n\nKontserdist valmis meeleolukas dokumentaalfilm \"Vabaduspäev Põhja-Koreas“. 1 Idee autor, kodumaal Norras kollaborandiks nimetatud Morten Traavik ja läti kaaslavastaja Uģis Olte nõustusid Sirbile rääkima kunsti ja propaganda laupkokkupõrkest sündinud kildudest. Aruteluga liitus erandkorras Laibachi liige Ivan Novak, kes tavaliselt annab intervjuudele vastuseid vaid kirjalikult ja koos Laibachiga.\n\nÜks filmi sissejuhatavatest tsitaatidest manitseb, et igasugune kunst on propaganda.\nUģis Olte: See on Orwelli esseest pärit mõte, millele lisasime ka Laibachi täienduse: igasugune propaganda on kunst. Kogu kunst on manipuleeritav peale sellise, mis valib ise manipulatsiooni keele. Küllap on ka meie filmis propagandat ja ma tooks sealt mõttena välja inimestevahelise suhtlusvajaduse murede lahendamisel.\nIvan Novak: Ka seda filmi võib võtta propagandana: propageerime vastupidist levinud arusaamale Põhja-Koreast ja Laibachist. See on üks filmi keskne teema: asjad ei ole alati nii, nagu näivad.\n\nMil viisil on ekslik tavapärane arusaam Põhja-Koreast?\nNovak: Põhja-Korea on käepärane näide kõigile, kes tahavad ennast paremini tunda. Nende üle tehakse pidevalt nalja, esitletakse neid täielikult hullumeelse ja ohtliku, tagurliku ja ajas mahajäänuna. Need on eelarvamused ilma teadmiseta, mis tegelikult kohapeal toimub. Muidugi on see osaliselt ka Põhja-Korea enda süü, sest nende propaganda on, nagu on. Lõpuks on oluline, kas me lähtume tavaarusaamast või üritame kaadri taha vaadata, nagu tehakse siin filmis.\n\nAga mis on peamine valearusaam Laibachi kohta?\nNovak: Ma pean nentima, et meid ei häiri ükski valearusaam meist. Vahel on valearusaam parem tõlgendus kui kellegi sellise oma, kes arvab meist kõike teadvat.\n\nMorten, sul oli Põhja-Koreas kontakte juba varem. Sind usaldab väga umbusklik režiim. Kuidas sa selle usalduse oled võitnud?\nMorten Traavik: Palju tuli suhu võtta. Tegelikult on vaja aega, kannatlikkust ning riskivalmidust, mitte ainult Põhja-Koreas olles. Peab olema valmis saama sildistatud maailma kõige kurjema režiimi nukuks või kollaborandiks.\n\nSaksa meedia on nimetanud sind Kim Jŏng-uni õukonnanarriks.\nTraavik: Oi, mulle see meeldib! Kaalun sellise kirjaga visiitkaartide valmistamist.\nOlte: Mu sõbrad küsisid kohe alguses, kas film on ikka kriitiline. Ma mõtlesin, kust tuleb selline küsimus.\nTraavik: See pole küsimus, vaid nõue.\nOlte: Just. Ma vastasin, et muidugi tuleb kriitiline, aga kõigi osaliste suhtes.\n\nUģis, kas sina olid reisi sihtkohaga varem tuttav?\nOlte: See oli minu esimene kokkupuude nii Laibachi kui Põhja-Koreaga. Pidin kiirelt õppima, aga lõpuks on oma meeltega kogutud teave kõige kasulikum. Ajal, mil informatsioon on kõige suurem relv, muutub see ainult olulisemaks.\n\nKas te ei kartnud ise propagandamängu etturiteks saada?\nOlte: Olla saad ikka ainult omaenda piiratuse ettur.\nTraavik: Orwelli tsitaadil on veel üks tahk. Küsimus, mis on kunst, on samaväärne kui küsida, mis on tõde või mis on elu. See on pidevalt muutuv, seega võimatu definitsioon. Kunsti eristab muudest kommunikatsioonivormidest minu meelest aga selle alatine tõlgendusteks valmisolek. Ühest küljest saab meie filmi loomulikult tõlgendada propagandana, aga teisalt pole see üldse nii. Meil ei ole agendat Põhja-Korea poolt ega vastu. Tahame toimunut näidata tegelikele sündmustele kõige lähemal viisil. Iga mängu- või dokumentaalne film, artikkel või kunstiline eneseväljendus manipuleerib tegelikkusega. Midagi tuleb tõelisusest välja lõigata, et see narratiiviks muuta, ja see ongi juba manipulatsioon. Me oleme tegelikkuse ümberjutustamise või tõlgendamise juures valivad. Teeb rõõmsaks, et publik saab kõikjal sellest filmist aru ja võtab tõsiseid teemasid hea huumoriga. Mänguline tasakaal eristab meie filmi enamikust teistest Põhja-Korea filmidest. Me ei varja raskusi, aga näitame ka, et Põhja-Korea ühiskonnal on jooni, mis pole halvad. Üritame näidata kogu pilti.\nNovak: Laibachi ei saa sellises tähenduses ära kasutada.\n\nMiks?\nNovak: Laibach on väga spetsiifiline projekt, kus tegeldakse kultuuri ja poliitika kõigi suhete ja aspektidega. Me oleme 35 aasta järel immuunseks muutunud.\n\nLaibach kasutab nii kunsti kui poliitika keelt. Kunstnik saab peituda mitmetähenduslikkuse taha, aga poliitikal on konkreetsed tagajärjed. Kas te ei tundnud seetõttu suuremat vastutust?\nNovak: Ei, meil polnud sellega muret. Kogu meie vastutus on iseenda ees, et püsida vastutustundetuna. Me ei üritagi olla vastutustundlikud, et rahuldada kellegi teise vajadusi. Selles osas oleme väga egoistlikud.\n\nKuulus filosoof Slavoj Žižek viitab filmis sellele, et Laibach ei muiga ainult paremradikaalse ideoloogia üle, vaid näitab, kuidas diktatuuri on mingil määral igas riigivormis …\nOlte: Ja igas inimeses! Mu kuueaastane poeg on sada protsenti Laibachi fänn. Ta kuulab neid igal hommikul lasteaeda minnes, kannab kapuutsi ja vuntse. Kui see kunst resoneerib juba kuueaastasega, siis ei saa olla tegu pelgalt süsteemi, režiimi, poliitika, ühiskonna produktiga – need kontseptsioonid on talle tundmatud. Tegemist on millegagi inimloomuses, mida Laibach esindab oma liialdatud, valjul ja eredal moel. See on osa inimhingest, mitte sotsiaalsetest konstruktsioonidest.\nTraavik: Fašist on meist igaühes.\n\nPõhja-Koread seostatakse autoritaarsusega ja te üritate hukkamõistvat pilti filmiga muuta. Kas lääneriigid tunnevad siin moraalset üleolekut või meeldib meile ennast oma \"vabas maailmas“ lohutada?\nTraavik: Ma ei usu, et tunneme moraalset üleolekut, küll aga seda, et meil on enamikule kodanikest parem ühiskond. Aga moraalse üleoleku tunne on üks peamisi tegureid väga suurte geopoliitiliste vigade taga. Eriti viimase 30–40 aasta jooksul. Külma sõja ajal oldi vähemalt kavatsustes ausad: ei tahetud Nõukogude Liidu või USA suhtes sõbralikke režiime. Nüüd on olukord palju silmakirjalikum, kõik peituvad humanitaarmaski taha. Vabastame vaeseid rõhutuid Iraagis, Liibüas ja mujal. Üks väga oluline hoop Euroopale ja USA-le on, et isegi diktaatorid on vahel väga populaarsed. Ja mis tuleb pärast neid, on hullemgi.\nNovak: Läksime Põhja-Koreasse oma eelarvamustega. Ootasime väga pinges, hermeetiliselt suletud ühiskonda, aga kohalpeal oli tunne teistsugune. Me ei teadnud neist väga palju, aga seal inimestega suheldes tuli arusaamine, kui arutud on eelarvamused. Asjad pole enamasti nii, nagu neid suure vahemaa tagant näidatakse. Põhja-Korea suhtes on palju eelarvamusi ja suurem osa neist on valed. On lihtne öelda, et vaadake, milline ajupesu Põhja-Koreas käib. Vaadake aga, mis toimub USAs – see on imeliselt ajupestud ühiskond. Ja neil on kõik võimalused olla sellest vabad.\n\nKas pole ikkagi parem elada demokraatias, kus võib valida ignorantsuse või mitte, režiimi asemel, kus tuleb püsida infodieedil?\nNovak: Läänes on täielik informatsiooniuputus. Inimesed ei registreeri seda enam ja pole võimelisedki eristama olulist ebaolulisest, halba heast, tõde väärast. Seis on sarnane: ühel pool üleküllus, kus miski päriselt ei jää ega midagi tähenda, ja teisal infopuudus, kus on igal infojupil tähendus. Üles kasvanuna kommunistlikus Jugoslaavias, tean seda omast kogemusest. Siis oli oluliselt vähem infot, aga iga infokild oli palju väärtuslikum. Inimesed olid kokkuvõttes ometi informeeritumad.\n\nKas te kartsite, et kiidate heaks Trumani show -laadse 2 ühiskonna?\nTraavik: Aga see ei ole Trumani show laadne ühiskond!\n\nVitali Manski filmis \"Päikese all\" 3 näidatakse, kuidas kaadris manipuleeritakse kõigega. Kõik on vaatemäng ja režiimi kardinate taha ei näe.\nOlte: Me filmisime Põhja-Koreas toimunud sündmusi, mis hõlmasid nii kohalikke kodanikke kui ka külalisi läänest. Manski palgati tegema propagandafilmi riigis, kus tehaksegi ainult propagandafilme. Mida siis oodata? Filtreerimata tegelikkust? Manski oli väga kibestunud.\nTraavik: Manski probleem on see, et ta läks Põhja-Koreasse propagandafilmi tegema, ja kaebas tagasi tulles, et kogu Põhja-Korea on propagandafilm. Nagu filmiks Tallinnas Mercedese reklaami, et teha siis film sellest, kuidas kõik eestlased sõidavad Mercedesega. Stereotüüp ütleb, et Põhja-Korea on üks suur Trumani show, seetõttu saab Manski teha oma filmi nii ja seda võetakse tõsidokumendina Põhja-Korea elu kohta. See räägib rohkem, nagu tõdeb ka Žižek, meie enda silmakirjalikkuse ja deemonite kohta. \"Vabaduspäevas“ näete palju manipuleerimata, lavastamata tegelikkust. Meil ei palutud ülevaatuseks esitada ühtki minutit sadakonnast filmitud tunnist.\nOlte: Kuigi kartsime, et meid sunnitakse. Seetõttu tegime materjalist neli koopiat ja jagasime inimeste vahel ära.\nTraavik: Nende tagumike vahel.\nOlte: Tegelikult oli Põhja-Koreast lahkumine kergem kui ühestki teisest riigist. Neid ei huvitanud üldse, mida me kaasa viime. Nende meelest ei ole võimalik Põhja-Koreast midagi halba kaasa viia. Sisenemisega on teine lugu: iPadis filmid vaadati üle.\n\nKas see film võinuks valmida ka mõne teise bändiga peale Laibachi?\nOlte: Ei, see poleks huvitav. Võib-olla Michael Jacksoni teisikuga, kes esineks tõelise Jacksonina, sest põhjakorealased ei tea veel, et ta surnud on. Laibachi visiidi erilisus seisneb selles, et põhjakorealasi valikus veendes ja neile lugusid lastes tundsid nad ära paljud elemendid. Põhja-Koreas on palju militaristlikku muusikat, pompoossete arranžeeringutega ollakse harjunud. YouTube’is on isegi klipp laulvast Kim Il-sŏngist, tema hääl on väga sarnane Laibachi vokalisti Milaniga.\n\nKas kohalikud said aru irooniakihist Laibachi loomingus?\nOlte: Teadlikult kindlasti mitte, aga võib-olla alateadlikult. See oleks paremgi, juurdub sügavamale. Aga sel kontserdil oli väga palju tahke, millest Põhja-Korea publik kuidagi aru ei saa. Igasugune kunst on propaganda ja sellena kasutatav, aga tõeline kunst on midagi enamat.\nNovak: Keeruline öelda. Osa muusikast oli neile kindlasti arusaadav ja osa täielikult võõras. Ma arvan, et enamik olid meie muusika suhtes siiski uudishimulik. Nautimiseks ei pea tingimata kõigest aru saama.\n\nMorten on öelnud, et riigi ja kultuuri muutmiseks läheb tuhandeid aastaid. Kuna meil sellist aega pole, mis muutust te filmiga taotlete?\nOlte: Miks peaks tahtma mõnd riiki muuta? Maksimaalselt on võimalik midagi muuta oma peres, suuremad organismid korrastavad end väikeste rakkude kaudu. Ma pole kunagi näinud inimhulka ühe organismina, kus indiviidi väärtus on palju väikesem grupi omast. Pärast seda olen hakanud oma kodumaal nähtusi uutmoodi märkama. Näiteks nii meil kui ka Eestis on laulupidu. Esinejaid on sama palju kui vaatajaid ja see on ilus näide olemasolust grupi, mitte indiviididena. Põhja-Koreas on see kõik lihtsalt äärmuses. Nagu kasvuhoones – taimed on samad, aga tingimused pisut kunstlikud.\nTraavik: Ma tsiteeriksin 1970ndate Hiina peaministrit Zhou Enlaid, kellelt küsiti Prantsuse revolutsiooni mõju kohta. Ta vastas, et on liiga vara öelda.\n\nSeda tsitaati on küll pisut vääralt tõlgendatud.\nTraavik: Aga see on hea tsitaat!\n\nKas Laibachil oli kohalikele oma sõnum?\nNovak: Muidugi, aga olulisem oli öelda midagi muule maailmale. Põhja-Korea ei muutu lihtsalt niisama. Iseküsimus, kas peakski.\n\nJa sinu vastus?\nNovak: Kui on vajadus, siis muutub. Põhjakorealased peavad seda ise tegema, väljastpoolt ei saa seda teha.\n\nSiin on muidugi probleemiks kahe Korea vahelised pinged ja Põhja-Korea püüe saada tuumariigiks.\nNovak: See pole peaprobleem. Põhja-Korea on olnud pikalt kaasatud suurte jõudude geopoliitilisse mängu. Korea sõda ei päästetud valla lihtsalt niisama: kahjuks on see maailmanurk geostrateegiliselt väga oluline. Ameeriklastele annab Põhja-Korea suurepärase vabanduse hoida oma armeed seal, Lõuna-Koreas ja edendada Lõuna-Hiina merel Hiina vastu oma majanduslikke huvisid. Põhja-Korea on nende huvide vang ja muutunud pikapeale ka iseenda poliitika vangiks. Isegi kui nad tahaksid avaneda, ei laseks teised sel juhtuda.\n\nMilline on olnud filmi vastuvõtt teie kodumaal?\nOlte: Inimesi üllatab see, et Põhja-Koreas on nii palju inimlikkust ja nendega saab läbi rääkida ja kompromisse leida. Vaatajad saavad aru, et ei tohi liialt sõltuda ühestki infoallikast. Igaühel on oma eesmärk ning kui arvad, et tead, mis toimub Trumpi Ameerikas, Prantsusmaal, Süürias või Põhja-Koreas, siis mõtle uuesti, kust see info tuli. Meie film võiks teha ettevaatlikuks.\n\nEestil on nagu Lätilgi idapiiril keeruline suhe diktatuuri kalduva naabriga. Kas teie film õpetab, kuidas sellega hakkama saada?\nOlte: Mitte idapiiril, vaid meie riikides sees! Mulle õpetas seda, et kui me elame samal pinnasel ja peame jagama ühist ruumi, siis ei tohi lähtuda üksnes ajaloo õppetundidest, sest tänapäeva inimestel ei pruugi olla midagi ühist raamatusse kirjutatud ajalooga. Küsimus on kommunikatsioonis. Kui leiame viisi naabritega suhelda, ei pruugi me konflikti üldse leida.\nTraavik: Lahendus on Laibach. On vaja Laibachi kontserte kõikjal üle maailma ja meist kõigist saab lõpuks üks.\n\nVäga zenbudistlik.\nTraavik: Ja totalitaarne.\nNovak: Loomulikult oli Eesti NSV Liidu poolt okupeeritud ja teil on pikk ajalugu. Teisalt ei olnud NSV Liit ainus riik, kes teid on okupeerinud. See on väga keeruline teema, aga ma tahan rõhutada, et tuleb olla väga ettevaatlik millegi rangelt diktatuuriks nimetamisega. Oleme skeptilised selliste liigituste suhtes, elutähtis on suhelda ka nendega, keda peetakse oma surmavaenlaseks.\n\nKas ei peaks olema valvel, jälgides ebademokraatlikke tendentse, mis piiravad isiklikke vabadusi?\nNovak: Ei saa rääkida demokraatiast ühel pool ja diktatuurirežiimidest teisel. See ei toimi nii, demokraatia on ülehinnatud, eriti kui vaadata kas või USAd pärast 9/11.\nDemokraatia ei ole nii väärtuslik, kui seda üritatakse näidata. See pole nii erinev diktatuurist, on lihtsalt teistsugused funktsioneerimismehhanismid, mis loovad illusiooni isiklikust vabadusest.\n\nMis oleks sellisel juhul ideaalne režiim?\nNovak: Väga keeruline öelda. Miski, mida me kogu aeg otsime. Võib-olla seda ei olegi. Ehk on see utoopia, mis ei täitu kunagi. Kapitalism on samuti utoopia – peaks olema õnnelik ühiskond, aga kas on?\n\nMõnel juhul ilmselt küll, mõnel mitte.\nNovak: Kui uskuda, et uue auto ostmine teeb õnnelikuks ja materiaalsed väärtused toovad lunastuse, siis küll. Tegelikkuses on enamik kapitalistlikke riike katastroofilises sotsiaal-majanduslikus olukorras.\n\nMida te tahaksite, et kõik Põhja-Korea kohta teaksid, mida ilmselt ei teata?\nOlte: Hiljuti tuli uudis, et üks kindral hukati raketiga. Ma ei tea, kas see on tõde või mitte, aga oleksin tahtnud seda väga näha. Mu kujutlusvõime ei küüni selleni. Aga kui see oli uudistes, siis see kindlasti toimus, eks?\nTraavik: Inimestel võib olla Põhja-Korea suhtes ükskõik milline seisukoht. Meie film võiks neid suunata toetuma oma arvamustes teadmistele, mitte emotsioonidele. Põhjakorealastele meeldib suitsetada, juua, keppida ja lõbutseda. Ühtlasi on neil huumorimeelt. Seega on pinnas ühiseks keeleks olemas.\nNovak: Kõik peaksid sinna reisima. See on suurepärane võimalus näha täiesti teistsugust süsteemi, ühiskonda, mõtteviisi, kultuuri. Ainult eelarvamused tuleb maha jätta.\n\nLähete ise Põhja-Koreasse tagasi?\nMorten: Tegelikult otsustasime eile, et teeme filmile järje, kus Laibach esineb Lõuna-Koreas. Kohalikul festivalilinastusel mängib Laibach 2000 inimesele, kui võrrelda Põhja-Korea kontserdiga, kus oli ainult poolteist tuhat inimest. Saab selgeks, et lõuna tahab põhjale ära panna. Loodame kaasa tuua võidurelvastumise, \"Vabaduspäevast Põhja-Koreas“ saab frantsiis. Teeme animatsiooni. Ja pornoversiooni. Pane kirja: casting tuleb Tallinnas.\n\n1\"Liberation Day“, Morten Traavik, Ugis Olte, 2016.\n\n2\"The Truman Show“, Peter Weir, 1998.\n\n3\" В лучах солнца“, Vitali Manski, 2015.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Andrei Liimets vestles dokumentaalfilmi \"Liberation Day\" idee autori Morten Traaviku, läti kaaslavastaja Uģis Olte ja Laibachi liikme Ivan Novakiga Põhja-Koreast ja sealsest eluolust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReintam ja Trinec said liidrilt kaotuse minutiga\n\n## Põhitekst:\n\nTrinec kohtus 20. vooru raames 2194 pealtvaataja ees võõrsil tabeliliidri Olomouci Sigmaga, kes lõi mängu ainsaks jäänud värava juba avaminutil, vahendab Soccernet.ee.\n\nReintam tegi traditsiooniliselt kaasa kõik 90 minutit.\n\nTegemist oli Trineci esimese talvepausijärgse kaotusega. 21 punktiga ollakse hetkel 16 meeskonna seas 12. kohal. Sigmal on koos 46 silma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti keskkaitsja Mikk Reintam (26) pidas järjekordse mängu Tšehhi esiliigas. Sedapuhku pidi ta tööandja Trinec alla neelama kaotuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNaljapäeva kokkuvõte: 1. aprilli naljad ühes artiklis\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna linnavalitsus viiakse üle Põltsamaale\n\nTallinna linnavalitsus otsustas eile, et viib uuest nädalast oma töö üle Põltsamaale, esimestena lahkuvad esmaspäeval Tallinnast linnakantselei ja finantsteenistus.\n\n\"Põltsamaa on väärikalt kandnud oma rolli veinipealinnana ja toiminud 16. sajandil hertsog Magnuse juhtimisel Liivimaa kuningriigi pealinnana. Seega on vajalik kogemus olemas,\" sõnas Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas.\n\n\"Asume tööle kaugtöö vormis. Põltsamaal on odavamad kontorpinnad, Põltsamaa paikneb soodsalt Eesti keskel, siin on trammiteede rajamiseks sobilik lame pinnamood ja suured hoidistevarud.\"\n\nTallinna linnavalitsuse viimine Põltsamaale toimub ühe osana avaliku võimu asutuste viimisest Tallinnast välja. \"Tajusime, et kui juba Sisekaitseakadeemia kolledž Narva viiakse, tuleb ka Tallinna linnal anda oma panus Eesti regionaalpoliitikasse.\"\n\nTallinna linnavalitsuse kolimisplaani tutvustav pressikonverents toimub täna õhtul kell 19.00 Põltsamaa \"Hullava Naise Pubis.\" Lisaks tutvustavad järgmisel nädalal linnavalitsuse töö üleviimise üksikasju ajalehtede Pealinn ja Stolitsa eriväljaanded Veinipealinn ning Stolitsa Vina.\n\nTartu ülikool avab alternatiivmeditsiini õppekava\n\nEesti tervishoiu rahastamise jätkusuutmatuse tulemusena ja üha enam kasvava alternatiivse meditsiini nõudluse tõttu avab Tartu ülikool meditsiiniteaduste valdkonnas inglise keelse alternatiivmeditsiini õppekava.\n\nAlternatiivmeditsiini viimaste aastate võidukäik on tinginud ühiskonna suurest huvist sellekohase õppe järgi. Et alternatiivmeditsiin põhineks rohkem teaduslikul lähenemisel ja nii praeguste kui ka tulevaste praktiseerijate kompetentsuse tõstmiseks, avab Tartu ülikool uuest õppeaastast alternatiivmeditsiini õppekava.\n\nTartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaani Anti Kalda sõnul liigume aina rohkem selles suunas, et iga inimese tervise probleemidega tegeletakse personaalselt ja terviklikult: \"Alternatiivmeditsiini õppekava avamisega astumegi sammukese edasi, et tuua alternatiivmeditsiin veel rohkemate inimesteni ja et iga inimene saaks just sellise ravi, millesse ta usub, mida ta vajab ja mille eest ta on võimeline maksma.”\n\nKalda sõnul ei ole kandideerijatel eelteadmisi vaja. \"Ootame kandideerima nii praktiseerivaid alternatiivmeditsiini harrastajaid kui ka alles algajaid huvilisi Eestist ja välismaalt,” selgitas ta.\n\nÕppekavasse kuuluvad ained hüpnoteraapiast, ravikanepi kasutamisest ja teraapiast kuni homöopaatiani. Valikainetena on võimalik tudeerida näiteks raha- ja naerujoogat.\n\nÕppekava lõpetajad saavad alternatiivmeditsiini diplomi. Nagu arstiõppe puhul ikka, võivad lõpetajad jätkata õpinguid residentuuris. Valida saab kolme eriala - nõid-arsti, kristalliterapeudi ja logistilise regressiooniterapeudi vahel.\n\nSisseastumiseks ei ole vaja eelnevalt sooritada riigieksameid. Kõikidele huvilistele toimuvad juuli alguses erialakatsed, mis koosnevad kolmest praktilisest ülesandest. Kõik, kes suudavad need ülesanded ette ära arvata, kindlustavad endale õppekoha ilma erialakatset läbimata.\n\nÕppetöö saab olema väga praktiline. Pärast baasainete läbimist saavad tudengid enda oskused proovile panna avatavas tudengite alternatiivmeditsiini keskuses.\n\nVastuvõtt õppekavale algab 19. juunil 2017.\n\nPirita rand saab suveks katuse alla\n\nEile allkirjastati ehitusleping, mis paneb aluse Pirita rannaala katuse ehitusele. Rannasõpradele on heaks uudiseks rannaala uuendamine, mis on varustatud kõrgtehnoloogiliste lahendustega.\n\nEskiisprojektis on modernse katuse omadusteks märgitud UV-kiirguse läbilaskvus ning samuti jõuab soojus päevitajatele mõnusalt kohale.\n\nPirita linnaosa vanema Tõnis Mölderi sõnul tekitab uus rannaala katus rannakülastajatele kindlasti palju rõõmu ning annab eesti kliimas paiknevale supelrannale palju lisaväärtust. \"Oleme saanud juba palju positiivset tagasisidet uue lahenduse üle, sest inimestele meeldib päevitada rannas, kus lund ei saja,\" lisas ta.\n\nEesti ja Soome taotlevad ühiselt 2028. aasta suveolümpiamängude korraldusõigusi\n\nEesti Olümpiakomitee ja Soome Olümpiakomitee esitasid reede hilisõhtul Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ühise taotlusena dokumendid 2028. aasta suveolümpiamängude korraldusõiguse saamiseks.\n\nEesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul jõudis konfidentsiaalsena hoitud kandideerimisprotsessi ettevalmistus lõpule reede hilisõhtul, kui ROKi läksid teele viimased dokumendid. \"Konkurents on tihe, aga väljavaated korraldusõiguste saamiseks on reaalsed. Eesti ja Soome kompetents rahvusvaheliste spordi- ja kultuuriürituste korraldamisel on maailmas kõrgelt hinnas. Helsingi ja Tallinn on olümpialinnad, nii et kogemus on meil olemas, samas on mõlemas linnas olümpia toimunud vaid ühel korral, nii et oleksime suhteliselt värskendav valik. Seda enam, et see oleks võimalus teha ajalugu – kunagi varem pole olümpiamängude korraldusõigusi kahe linna vahel jagatud, kuid ka õiguste jagajatel tuleb muutuvate aegade ja oludega kaasas käia ning innovaatiliselt mõelda,\" märkis Sukles.\n\nRahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed valivad 2028. aasta olümpia korraldaja tõenäoliselt sama aegselt koos 2024. aasta olümpialinnaga 13. septembril Peruu pealinnas Limas toimuval kohtumisel. Kandideerivad veel Pariis ja Los Angeles. Mõlemad linnad on suveolümpiat koguni kahel korral korraldanud ja läheksid juba kolmandale ringile.\n\nSukles lubas, et kui Eesti ja Soome korraldusõigused võidavad, siis ei korraldata olümpiamängude üritusi vaid pealinnades, vaid võistluspaigad hajutatakse üle mõlema riigi. \"Nii jõuab olümpiamelu kõigi eestlasteni. Kindlasti kaasame korraldusse ka mõlema riigi spordialaliidud, kes saavad rakendada oma suurürituste kompetentsi ning ühtlasi ammutada uusi hindamatuid kogemusi,\" ütles Sukles.\n\nHelsingis korraldati suveolümpiamängud 1952. aastal, Tallinn võõrustas olümpiaregatti 1980. aastal.\n\nOlümpiamängude korraldusõiguse saamine toodab ka sotsiaalmajanduslikku kasu. Olümpiamängude korraldamine aitab luua tuhandeid uusi töökohti mõlemal pool lahte. Oodata on investeeringuid infrastruktuuri, teedeehitusse, spordirajatistesse ning turismiga seotud rajatistesse. Lisaks oleksid olümpiamängud oluliseks tõukejõuks Helsingi-Tallinna merealuse tunneli ehitamisele ja võimaldaks realiseerida kaua kaalutud Kuivastu-Virtsu silla ehitamise plaani.\n\n1.aprillil on võimalik Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasuda\n\nArutades mitme opositsioonipoliitiku poolt viimasel ajal tehtud ettepanekut, kaotada Tallinnas tasuta ühistransport, otsustas Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) juhatus kompromisslahenduse kasuks, võimaldades soovijatel lunastada endale 1. aprillil tasuline sõiduõigus.\n\n\"Kuigi 99 protsenti linlastest on tasuta ühistranspordiga rahul, ei tohi eirata vähemuse soovi oma sõidu eest maksta,\" leiab TLT juhatuse esimees Enno Tamm. \"Selleks toimuvad 1. aprillil pilootprojektina piletiostu talgud, mille juhtlauseks on \"Maksa sõidu eest, maksa palju, maksa veelgi rohkem!\". Talgute käigus on kõigil soovijatel võimalus kanda TLT arveldusarvele just nii suur summa, kui pähe tuleb,\" selgitas Tamm.\n\nTLT annab teada, et nende tallinlaste jaoks, kes soovivad kasutada tasuta ühistransporti ka 1. aprillil, ei muutu midagi. Tuleb vaid sõidukisse sisenemisel valideerida roheline kaart.\n\nTasulise sõidu pooldajatel on edaspidi võimalus muretseda rohelise kaardi asemel hõbe-, kuld- ja plaatinakaart, mille hinnad sõltuvad inimese sissetulekust, Euribori pöördvõrdelisest väärtusest, Tallinna börsiindeksi muutusest ning Eesti jalgpallikoondisele OlyBetis tehtavatest panustest.\n\nRahva Raamat alustab käsitööõllekultuuri arendamisega\n\nEesti suurim raamatumüüja Rahva Raamat alustab käsitööõllekultuuri arendamisega. Koostöös Kolk pruulikojaga hakatakse välja andma käsitööõllede sarja \"Kaamos\", mille esimesed sordid Tõde ja Õigus ja Kalevipoeg antakse välja juba aprillikuu jooksul. Tõe ja Õiguse kadakasest mekist võib tunnetada inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. Kalevipoeg on jõulise maitsega toores rukkiõlu, kuhu on lisatud ka veidi Soome linnaseid. Kalevipoega müüakse ainult 75 cm kõrgustes pudelites, mida on võimalik poelettidele asetada vaid lapiti.\n\n\"Meil on hea meel, et Rahva Raamat aitab muuta käsitööõllekultuuri sisukamaks ja lisab mõtteainet kultuurse tarbimise juurde,\" ütles Kolk Pruulikoja asutaja Peeter Kolk. \"Me mõistame Eesti suurtootjate muret konkurentsi pärast, kuid võime kinnitada, et kavatseme tegutseda vaid oma nišis, meie kogused on väikesed ja pigem suunatud turul puuduolevate maitsete pakkumistele, \" lisas Rahva Raamatu arendusjuht Toomas Aasmäe.\n\nAasta jooksul on plaanis turule tuua veel porter Rehepapp, mille esmaesitlus toimub lokaalis Põrgu, rukki-ale J.D. Salinger, kolmest erinevast linnasesordist pruulitud Alexander Dumas (vanem), kuhu on lisatud ka veidi Gaskoonia apelsine ja lõpuks ka Briti ale 1984, mis on mõeldud pigem vaatamiseks, kui tarbimiseks.\n\nRahva Raamatu arendusjuht Toomas Aasmäe kinnitas, et see ei ole Rahva Raamatu viimane plaan sel aastal. \"Me oleme mõelnud ka uutele teenustele: esimesena ettelugemise ning hiljem ka läbilugemise teenuse pakkumisele.\"\n\nRahva Raamat on Eesti suurim ja vanim raamatumüüja, olles tegutsenud juba 1912. aastast.\n\nJahimehed õpetavad põtru teed ületama\n\nEesti Jahimeeste Selts (EJS) käivitas täna, 1. aprillil projekti \"Aita põder üle tee!\". Sellest tulenevalt võib päeva jooksul Eesti suurematel maanteedel märkide \"metsloomad teel\" mõjupiirkonnas näha toimetamas oranžides vestides jahimehi. Üheskoos õpetatakse Eesti suurimaid imetajaid, põtru, teed ületama.\nEJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärgiks on põtrade aitamine. \"Põder on metsloom, kes siiani pole tegelikult lõplikult aru saanud, millist ohtu liiklus talle kujutab,\" selgitas Puust. \"Selleks, et näidata põtradele, kuidas on turvaline maanteed ületada, kasutame Tori hobuseid, kellele on põtrade leidsarved pähe kinnitatud,\" täiendas ta.\n\nEelmise aasta loendusandmetel hindasid jahimehed Eestis põtrade arvukuseks kõikide jahipiirkondade kokkuvõttes ligikaudu 11 500 isendit. Põtrade ja teiste suurulukitega juhtub aga igal aastal hulgaliselt liiklusõnnetusi, mis ohustavad ulukeid. Mullu registreeriti If Kindlustuse andmetel 833 metsloomaga seotud kaskokindlustuse kahjujuhtumit, ent reaalne (registreerimata) metsloomadega kokkupõrgete arv võib olla veelgi suurem.\n\nPõhjamaadest ligihiilivad haigused ja karmistuvad eluolu on põtradele ohuks. \"Sellise aktsiooni on tinginud elu ise ja kuna inimene on põdrale probleemi tekitanud, siis on tal moraalne kohustus ka seda aidata lahendada,\" põhjendas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. \"Meie maanteevõrk on tihe ja liiklusintensiivsus suur, aga põder suhteliselt vanapärase liigina ei ole nende tingimustega siiani kohanenud,\" lisas Korts.\n\nProjekt \"Aita põder üle tee!\" viiakse läbi mitmes Eesti paigas. Projekti eestvedaja Eesti Jahimeeste Selts on põtrade abistamise operatsiooni kaasanud vabatahtlikke jahimehi üle Eesti. Jahimehed paluvad kaaskodanikel suhtuda mõistvalt nende poolt läbiviidavasse aktsiooni.\n\nVanemuine võtab eesti keele kõrval kasutusele ka võru keele\n\nVanemuine kui suurim Lõuna-Eesti professionaalne teater on otsustanud pöörata oma näo enam lõunaeestlasest vaataja poole ja lisab alates 1. aprillist oma reklaammaterjalidele, kodulehele ja kavalehtedele ka võrukeelse variandi. Samuti võib soovi korral võru või setu keeles suhelda teatri kassapidajate, infolaua ja muude administratiivtöötajatega.\n\n\"Võru keel kui üks Lõuna-Eesti põlistest piirkondlikest keeltest on alati kuulunud Vanemuise huviorbiiti,“ ütleb Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson. \"Mäletatavasti oli just Vanemuine see professionaalne teater, kes alustas 1990ndate keskel võru- ja setukeelsete etenduste andmist, viimastel aastatel oleme seda traditsiooni jätkanud Lõuna-Eesti erinevates paikades mängitavate suvelavastustega. Asjade loomulik jätk on Lõuna-Eesti dialektide juurutamine ka teatri ja avalikkuse vahelise suhtluskeelena.“\n\nVõru keel Vanemuise teatri kunstiliste püüdluste uue eneseväljendusena on valitud põhjusel, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Eestis võru keele oskajaid tervelt 75 000. Järgmiseks etapiks keele populariseerimisel on Vanemuise teatrijuhi sõnul kollektiivis ka võru ja setu keele kursustega alustamine. \"Vaid Merle Jääger on sellest vabastatud,“ lisas Toomas Peterson. Ühtlasi tunnistab ta, et uute töötajate otsingul muutub nüüdsest esitatavas CV-s oluliseks ka mõne Lõuna-Eesti keelemurde hea tundmine.\n\n\"Võru keelt mitte nii hästi tundev Vanemuise külastaja, kes satub teatri kodulehekülge külastades esmalt võrukeelsele variandile, võib olla esialgu pisut segaduses. Siiski loodame, et tegu on vaid esialgsete kohanemisraskustega,“ mainib teatri turundusjuht Ave Svarts.\n\nNii leiame teatri mängukavast edaspidi balletiõhtu \"Risttii. Astmine valgustõ” (\"Crossroads. Step into the Light“), lastelavastuse \"Latsõpõlvõbänd” (\"Lapsepõlvebänd“) ning draamalavastused \"Hää põ´atuulõ vasta” (\"Hea põhjatuule vastu“), \"Üüroiduski” (\"Öörändurid“), \"Pildi päält maha sadaja´” (\"Pildilt kukkujad“), \"Lainit murdõn” (\"Laineid murdes“), \"Hää´tütrigu´lääva taivahe (tõsõ´kaese´esi´, kuis saava) (\"Head tüdrukud lähevad taevasse. Teised vaatavad ise, kuidas saavad“). Muusikateatri repertuaaris on muude hulgas operetikava \"Õdak Kalmaniga” (\"Õhtu Kalmaniga“), ooper \"Onegini Jevgeni” (\"Jevgeni Onegin“) ning muusikal \"Või imäkene külh!”(\"Mamma Mia!“).\n\nKõigil võru keele oskajatel on 1. aprillil Vanemuise kassas aga soodne võimalus hankida 9 eurone sooduspilet mistahes aprillikuu etendusele Tartus, piisab vaid võru keeles kassapidaja poole pöördumisest.\n\nEesti Maanteemuuseum avab riigitöötajate jaotuspunkti\n\nEesti Maanteemuuseum on saanud riigilt rohelise tule, et avada käesoleval sügisel muuseumi territooriumil riigitöötajate jaotuspunkt. Kohavalikul sai otsustavaks muuseumi paiknemine strateegiliselt ja ajalooliselt olulises paigas: Eesti kõige terviklikumalt säilinud hobupostijaamas.\n\nEelmisel nädalal arutati valitsuse kabinetinõupidamisel vajadust viia kuni 1000 avaliku sektori töökohta Tallinnast välja. Et tänaseks ei ole lõplikult selge, kuhu ja millised ametikohad viiakse, võttis valitsus enne peenhäälestamist vastu otsuse jagada töötajad maakondade vahel vastavalt igapäevastele vajadustele. Seetõttu rajatakse Põlvamaal Varbusel asuva Eesti Maanteemuuseumi juurde ajutine riigiametnike jaotuspunkt.\n\nJaotuspunkti ülesandeks on pealinnast välja viidavate riigiasutuse töötajate igapäevane ümberjaotamine ja laialivedu erinevatesse maakonnakeskustesse. \"Selline ettepanek valitsuse poolt oli muidugi veidi üllatav, ent tõtt-öelda ka äärmiselt loogiline,“ sõnas muuseumi juhataja Kadri Valner. \"On ju maanteemuuseum rajatud 1862. aastal tööd alustanud Varbuse hobupostijaama, mis tegutses enam kui 70 aastat. Postijaamad toimisid tollal kui logistikakeskused. Siin on säilinud vajalik taristu nii hoonete kui ajaloolise mälu näol. Postijaamas on olemas juba 150 aastat tagasi spetsiaalselt ootamiseks rajatud ruumid, mis ei vaja täiendavat kohandamist. Samuti on säilinud ohtralt postijaama töökorralduslikke dokumente, mida on võimalik võtta aluseks nii laialiveo marsruutide koostamisel kui vajaduste sorteerimisel,“ lisas Valner. Jaotuspunkti asukoha valikul sai üheks määravaks asjaoluks ka see, et muuseumi territooriumil on uus, 400 kohaline parkla.\n\nEsialgse kava kohaselt transporditakse pealinnast välja saadetud ametnikud Varbusele igapäevaselt ning tööpäeva lõppedes saadetakse Tallinna tagasi. Maikuus valmib muuseumil 500 m² suurune abihall, mis võimaldab ametnike hoiustamist ka ööpäevaringselt ning tagab märkimisväärse kokkuhoiu transpordikuludelt. Seniks on maanteemuuseum lubanud ametnike laialiveoks kasutada ka Varbusel olevaid museaalseid sõidukeid. Ülesannete efektiivsemaks täitmiseks on plaanis taastada ka postijaama ülema ametikoht, kes keskuse igapäevast tööd korraldama hakkab.\n\n5. aprillil külastab Eesti Maanteemuuseumit ametliku Põlvamaa riigivisiidi käigus president Kersti Kaljulaid, et muuhulgas arutada ka loodava jaotuspunktiga seotud küsimusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisame päeva jooksul siia artiklisse pressiteateid ja muid uudiseid, mis üritavad inimesi 1. aprilli puhul ninapidi vedada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPraha poolmaratonil purustati neli maailmarekordit\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastasel Jepkosgeil kulus 21,1 km läbimiseks 1:04.52, mis on 14 sekundit nobedam aeg kui Jepchirchiri tänavu püstitatud senine tippmark.\n\nTegelikult võttis Jepkosgei enda nimele koguni neli maailmarekordit, sest ta näitas absoluutseid tippaegu ka 10, 15 ka 20 km vaheajapunktides: vastavalt 30.05, 45.37 ja 1:01.25.\n\n\"Ma ei teadnud, et purustan täna maailmarekordi,\" sõnas Jepkosgei, kelle senine isiklik tippmark oli 1:06.08. \"Tahtsin lihtsalt oma aega parandada. See oli mulle üllatus. Olud olid head, sest olen harjunud hommikuti treenima.\"\n\nDistantsi esimese poole jõudis temaga tempot hoida kaasmaalannast tiitlikaitsja Violah Jepchumba, kes aga 15 km peal juba kolme sekundiga alla jäi ning lõpuks 1:05.22-ga teise koha sai. Võrreldes mulluse võiduajaga oli ta aga nüüd 29 sekundi jagu nobedam.\n\nMeeste võistlusel tuli 59 minuti ja 37 sekundiga esimeseks Rio de Janeiro 10 000 meetri olümpiapronks Tamirat Tola Etioopiast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keenlanna Joyciline Jepkosgei ületas Praha poolmaratonil kaasmaalanna Peres Jepchirchiri nimel olnud maailmarekordi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid: arendaja plaanib süstlavahetuspunkti juurde lasteaeda\n\n## Põhitekst:\n\nKaljulaid kirjutas laupäeval sotsiaalmeedias, et TAI kavandab süstlavahetuspunkti uueks asukohaks Põhja-Tallinnas Sitsi tänav 28 asuvat elumaja.\n\n\"Linnaosa seda ei toeta, sest tegemist on taaskord suure elumaja esimese korrusega. Arvata võib, et korduvad samad probleemid, mis olid Erika tänaval,\" märkis Kaljulaid oma postituses.\n\nRaimond Kaljulaid ütles, et reedel võttis temaga ühendust Balti Manufaktuuri territooriumi arendaja, kes saatis mulle juuresoleva detailplaneeringu põhijoonise. Mais algab seal uue elamukvartali ehitus, paralleelselt millega on arendajal kohustus rajada lasteaed.\n\n\"Rajatav lasteaed jääb Sitsi tänava äärde ning täpselt üle tee planeeritavast süstlavahetuspunktist,\" kirjeldas Kaljulaid. \"Kui me oleksime TAI plaanidest teadnud varem, oleksime ilmselt selle infokillu samuti varem üles leidnud ning Tervise Arengu Instituuti sellest informeerinud. Arvan, et seda on otsustamisel väga oluline arvestada. Loodan, et riik võtab seda arvesse ja sellega seoses loobub plaanist avada süstlavahetuspunkt Sitsi 28 majja.\"\n\nLinnaosa vanem lubas, et Põhja-Tallinna valitsus on kõigele vaatamata siiski koostöölks riigiga avatud, et leida parem lahendus.\n\nKaljulaiul on esmaspäeval kavas kohtumine TAI esindajatega, et anda neile üle Sitsi asumi elanike poolt kogutud enam kui 1500 allkirja ja tutvustada detailplaneeringut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ütles, et Tervise Arengu Instituudi (TAI) Sitsi tänavale kavandatava süstlavahetuspunkti vastu on arendaja plaaninud ehitada lasteaia.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadio tähistab sünnipäeva Tallinn Music Weekil\n\n## Põhitekst:\n\nViietunnine maratonkontsert jõuab Klassikaraadio eetrisse laupäeval kell 18. \"Klassikaraadio nüüdismuusika õhtul\" kõlab Mustpeade maja kahes saalis instrumentaalmuusika kõrvuti koorilauluga ja elektroonika ning improvisatsioon moodustavad ootamatuid kooskõlasid avangardi ja eksperimentaalmuusikaga.\n\nLavale astub Eesti üks tähelepanuväärsemaid nüüdismuusika kollektiive, Ansambel U: koos uue aja põnevaima elektronmuusiku ekkega, vabaimprovisatsioonile pühendunud kontrabassiduo Kristin Kuldkepp ja Jaanus Siniväli, tütarlastekoor Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvitsa juhatusel, klassikalise kitarri ja lummava inglissarve kooskõlasid loov Duo Telluur, helilooja Ardo Ran Varres koos sõpradega ja löökpillivirtuoos Heigo Rosin.\n\nVälisartistidest astuvad üles audiovisuaalses võtmes In Code Hollandist ja eksperimentaalne Korvat Auki Ensemble Soomest.\n\nVaata kava täpsemalt siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Klassikaraadio tähistab 1. aprillil, oma sünnipäeva festivalil Tallinn Music Week nüüdisklassikale pühendatud õhtuga, kus esinejaid on nii Eestist kui ka mujalt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTäna stardib rallikrossi EM-il Eesti meister Andri Õun\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kataloonia on minu jaoks uus rada ja ka konkurents on oluliselt tihedam kui eelmisel aastal,\" kommenteerib Õun eesootavat adrenaliinirohket päeva pressiteate vahendusel. \"Esimeses eelsõidus stardib koos minuga soomlane Riku Tahko, kellega olen juba korra varem võidu kihutanud - möödunud aasta Eesti meistrivõistluste Laitse etapil jäi peale tema. Täna olen kogenum ning samuti on auto olulisi tehnilisi uuendusi saanud - kasutame sel hooajal sama tüüpi mootorit, milline on peal enamusel meie konkurentidest,\" lisab Õun.\n\nFIA Euroopa meistrivõistlustel on koos Andri Õunaga stardis kogu Euroopa paremik, sealhulgas 2016. aasta hõbemedalist Jérôme Grosset-Janin, 2015. aasta meister Henning Solberg ja 2014. aasta meister Robin Larsson.\n\nKiireimas, Supercar klassis sõitev Andri Õun on 2016. aasta FIA Põhja-Euroopa meister ja Eesti meister. Reinsalu Sporti esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (5 etppi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (7 etappi). Eestis saabki Ford Fiesta roolis olevat Õuna järgmisena võistlustules näha juba Eesti meistrivõistluste avaetapil, mis toimub 6. mail Elva lähistel Kulbirohu rallikrossirajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algab Barcelonas Kataloonia ringrajal rallikrossi Euroopa meistrivõistluste sarja esimene etapp, kus numbri all 95 stardib eestlane Andri Õun.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPaastupäevik | kirjutab Rain: olen inimesena justkui tihenenud\n\n## Põhitekst:\n\nAga kuna oleme Allaniga saanud mõnevõrra tagasisidet selle kohta, milline üks õige paast peaks välja nägema, siis kordan veel igaks juhuks üle, millega tegeleme.\n\nEks me tea ikka, et paastusid on erinevaid. Kuni mahla-, puljongi- ja veepaastuni välja. Aga nagu me oma päris esimestes lugudes ka rääkisime, tähendab Novaatori paastuprojekt siiski õigeusu kirikupaastu põhist paastumist, ehk põhimõtteliselt kõigest loomsest ja suhkrust loobumist. Ise olen seda täiendanud veel nisujahu sisaldavast toidust äraütlemisega ning jätnud oma joogivalikusse alles vaid vee.\n\n***\n\nFüüsiliselt on märkimisväärseim muudatus seotud kehakaaluga, mis on langenud ühtlases rütmis kilo nädala kohta. Paar tuttavat on mind nähes koguni ära ehmatanud ja ettevaatlikult pärinud, kas tervisega on kõik korras. Olgu siis öeldud, et mitte ainult korras, vaid ka paremini kui varem.\n\nRasvaprotsent on samuti langenud ning lihasmassi osakaal vastavalt tõusnud. Tegelen jooksmise, mitte erilise jõutrenniga (peale üldfüüsiliste harjutuste), nii et lihasmassi mul just lademetes ei ole, seega püüan igapäevaste kätekõverduste ja kõhulihaste harjutustega selle kadumist vältida.\n\nKuu aja jooksul on selgelt suurenenud unevajadus ja nihkunud unerütm. Pole tavatu, et uni võtab õhtuti võimust juba kella 20 aegu, samas on ka hommikul kell 5 läinud. Samas on kohvi võõrutusnähud nüüdseks täiesti kadunud, nii et hoolimata ärkamise kellaajast ei vaja päev mingit eraldi „käivitamist“. Hakkan lihtsalt liigutama.\n\nKüll aga on kehamassi vähenemisega süvenenud üks mu omapära: kalduvus tavalisel toatemperatuuril pidevalt külma tunda. Muidugi ei vasta ma sellele 24-kraadise toatemperatuuriga, vaid tirin rohkem riiet selga ja pleedi ümber jalgade, aga peresiseseid arutelusid akna lahtihoidmise vajalikkuse teemal on märtsis tavapärasemast rohkem ette tulnud.\n\n***\n\nToidulaua osas on välja kujunenud juba teatud rutiinid: hommikuti täisrukkijahust näkileib taimse suitsuvorstiga, päeval aga pakub ERRi uudistemaja kohvik isegi kahte valikut taimetoitu – suppi ja tahkemat. Tõsi, nisujahutus ja juustust hoidumine lülitab osa neist mu valikute hulgast välja, aga midagi saab kombineeritud ikka.\n\nOasalat, mustade ubade ja tomatisalat, avokaadokreem täisrukkileivaga, taimsed supid… tofu. Need on siis kodused toidud.\n\nLiha järele pole tükk aega tundnud, kuid üks värske kiusatus tabas mind ühel selle nädala argiõhtul koju minnes, kui üle terve elamise lõhnas ahvatlevalt kodune pitsa. Eks see krõbeda põhja, juustude ja kastme ning lihapallide kombinatsioon käivitas instinktid… mille vaigistamiseks ma siis komistasin oma ehk suurima pahe otsa.\n\nSuure magusasõbrana olen nimelt mõned korrad siiski alla vandunud ja lubanud endale kommi- või šokolaadiõhtu. Tean küll, et pähkel peaks ajama sama asja, aga no ei maitse ikka päris sama nagu see maius, millega inimloom harjunud on. Tõsi, lõviosa magusavajadusest olen siiski katnud puuviljadega.\n\nLaias laastus on praegu aga tunne selline, et kätte on jõudnud teatud murdepunkt – kas jätkata taimselt ja sellist eluviisi, või on see vaid projekt? Kusjuures abikaasa täheldas, et kui see on projekt, siis tuleb kohati ju jõuga vedada, eluviisi võtaks ilmselt helgemalt omaks.\n\n***\n\nVaimsete muudatuste lahkamine on selles mõttes keeruline, et muutuste aeg algas minu jaoks juba vähemalt aastat tagasi. Kui ma nüüd ütlen, et olen leidnud ja edasi arendanud tasakaalukama, rahulikuma, mõtisklevama ja sügavuti minevama enda, siis on raske vahet teha, kui palju sellest juba enne paastu algust olemas oli.\n\nMuidugi annab paastuajaga kaasas käiv hingamisaeg süüvimiseks veel tavapärasest paremad võimalused ning olen neid kasutanud midagi. Vaadanud tagasi, aga ka edasi. Millise inimesena tunnen end tahtvat siin maailmas liikuda ja millise jälje jätta.\n\nSelge vaimne muutus on koondumine olulisele ning teatud „vahu“, igasuguse üleliigse, endalt raputamine. Olen hakanud tähele panema, kui palju meie argipäevas on asjatut vaidlust vaidlemise pärast, tühja juttu ja kuulutamist lihtsalt harjumusest. Ning pole sugugi kindel, kas märkimisväärne osa sellestki, millega meedia oma veerge ja eetrit täidab, lõppude lõpuks väga oluline on.\n\nEhk siis – olen füüsiliselt õhem, aga vaimselt sügavam. Tihedus on kasvanud. Ka suu lahti tegemiste vaheline.\n\nEks töö arvamustoimetajana muidugi nõuab ikka aeg-ajalt ütlemist. Aga mul pole poliitilist, ideoloogilist või religioosset tuld, mis sunniks näiteks õhtust õhtusse suhtlusmeedias väitlema. Ütlen ära, mis arvan, ja siis panen suu kinni. Sest kõik sai ju öeldud. Ülejäänud on juba vastuvõtmise, tõlgendamise ja interpreteerimise küsimus.\n\nPraegugi panen punkti. Tütre sünnipäev on tulekul.\n\nNovaatori paastuprojekt on ERRi multimeediatoimetaja Allan Rajavee ja arvamustoimetaja Rain Kooli ajakirjanduslik eksperiment, mille käigus nad teevad läbi idakirikute traditsiooni järgiva paastu vastlapäevast lihavõteteni.\n\nSiit on võimalik vaadata nende selle paastunädala kokkuvõtet videos:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Märts kannab Eesti rahvakalendris muu hulgas paastukuu nime. Ja kuna selle aasta paastuaeg algas täpselt 1. märtsil, siis ongi tänaseks terve esimene paastukuu mööda saanud. Neli nädalat ja mõned päevad peale on juba päris pikk aeg, et muutused võrreldes tavapärasega selgemalt välja joonistuks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAlo Jakin teenis Prantsusmaal viienda koha\n\n## Põhitekst:\n\nJakinil õnnestus koos nelja kaaslasega juhtgrupist põgeneda umbes 15 kilomeetrit enne 197,8 kilomeetri pikkuse sõidu lõppu ning jooksikuid enam kätte ei saadudki, vahendab Rattauudised.ee.\n\nVõidu võttis Laurent Pichon (Fortuneo – Vital Concept), teise koha sai Cyril Gautier (Ag2r) ning kolmas oli Julien Simon (Cofidis). Jakin pidi leppima viienda kohaga.\n\nPeagrupp kaotas võitjale lõpuks vaid viie sekundiga.\n\nKuigi viies koht näib hea tulemusena, ei jäänud Jakin ise finišiga rahule.\n\n\"200 meetrit enne finišit olin teisel positsioonil,\" kirjeldas ta portaalile Rattauudised.ee. \"Aga kui kiirendasin, siis käis raksakas – käiguvahetaja andis üle. Sinna läks mu finiš!\"\n\nHeameelt tegi aga see, et vaatamata etapi alguse veidi viletsale enesetundele, oli lõpus, kui tõusu peal grupist jooksu pandi, jalgades jõud olemas.\n\n\"Püüan rahulikuks jääda, küll see võit ka kunagi tuleb. Pühapäeval on uus sõit, siis proovin uuesti,\" jäi Jakin optimistlikuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alo Jakin (HP BTP-Auber 93) teenis eile Prantsusmaal toimunud ühepäevasõidul Route Adélie de Vitré (UCI kategooria 1.1) viienda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKarpaki kõrval stardib tänastes finaalides ka Puusta\n\n## Põhitekst:\n\nFinn klassis toimusid eile poolfinaali kvalifikatsioonisõit ja poolfinaalsõit, kuid Deniss Karpak (KST) neis avaseeria põhjal otse finaali pääsenuna võistlema ei pidanud. Tänases põnevas viie paadi finaalis on ta taas stardiliinil.\n\nNaiste RS:X purjelaual lõppes Ingrid Puusta (NYCS) avaseeria 9. ja 4. tulemusega ning kokku 12. kohaga. Seega stardib ta ka finaalseerias. Esimesena pääses finaalsõitu avaseeria võitja poolatar Zofia Noceti-Klepacka.\n\nKarl-Martin Rammo (ROPK/TJK) purjetas täna Laser Standardi kuldfliidis välja 14. ja 23. resultaadi ning avaseeria lõpetab ta 14-ndana, mis tähendab mitte kvalifitseerumist tänasesse kümnele parimale peetavasse medalisõitu. Esikohal on praegu britt Elliot Hanson.\n\nNaiste skiffil 49erFX olid Kätlin Tammiste ja Anna Maria Seppa (ROPK/TJK) viimasteks avaseeria tulemusteks 6., 12. koht ja valestart ning regati lõpptulemuseks on naiskonnale 20. koht, kuna medalisõitu nad ei pääse. Juhivad sakslannad Victoria Jurczok ja Anika Lorenz.\n\nAnna Pohlak (TJK) sai Laser Radial klassis samuti medalisõitu mitte kvalifitseeruva avaseeria 44. lõppresultaadi, mis jääb talle regati lõpptulemuseks. Tänastes sõitudes sai neiu kirja kuldgrupi 45. ja 40. koha. Radialil on otsustava sõidu eel liidriks hiinlanna Dongshuang Zhang.\n\nKlassis 49er hõbelaevastikus purjetanud Juuso Roihu ja Henri Roihu (TJK) olid avaseeria viimastes sõitudes kaks korda 28-ndad ning lõpetavad võistluse 46. kohaga. Juhtpositsioonil asetsevad britid James Peters ja Fynn Sterritt.\n\nRainer Kasekivi (TPLK) surfas RS:X meeste hõbegrupis täna üle finišiliini 41. ja 35. kohal ning kokkuvõttes sai ta 93. koha. Tugevaim on klassis seni olnud hispaanlane Ivan Pastor Lafuente.\n\nRegati formaat on erinevatele klassidele erinev. Laser Radial, Laser Standard, 49erFX ja 49er klassides purjetati reedeni avaseeria sõitudes ning laupäeval on iga klassi kümnele parimale medalisõit. Finn klass lõpetas avaseeria neljapäeval, reedel seilati poolfinaali kvalifikatsioonisõit, kus startisid avaseeria tulemuste järgselt paadid alates 6. kohast ja selle järel poolfinaal, kuhu pääsesid lisaks avaseeria järel 3.-5. kohal olnutele poolfinaali kvalifikatsiooni 5 parimat. Laupäeval peetavas finaalis aga võistlevad avaseeria kokkuvõttes 1. ja 2. koha saanud paadid ning poolfinaali 3 parimat.\n\nRS:X naiste ja meeste klasside formaat näeb ette reedeni toimunud avaseeria sõite ning laupäeval peetavaid finaale: veerandfinaalis on stardis avaseeria tulemusel 3.-12. kohale asetunud surfarid, poolfinaali pääsevad veerandfinaali 5 parimat ja avaseeria järgselt 2. kohal olnud sportlane ning finaalis on vastamisi poolfinaali 2 parimat ja avaseeria võitja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hipaanias Palmal peetaval Trofeo S.A.R. Princesa Sofia Iberostar regatil, mis on EUROSAF Champions Sailing Cup etapiks, said eilsega kõigis klassides läbi avaseeria sõidud. Laupäeval peetakse osades klassides medalisõite, teistes aga finaale ning meie purjetajatest on stardis Deniss Karpak ja Ingrid Puusta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUgala teatrimaja läheb jälle remonti, uut maja on oodata 2020. aastaks\n\n## Põhitekst:\n\nTeatrijuhi Kristiina Alliksaare sõnul on küll uus Ugala maja igati sümpaatne ja otseselt etteheiteid ei olegi, aga midagi on lihtsalt valesti. \"Nii mina kui ka mitu teist teatri töötajat on tõdenud, et majas ringi käies on lihtsalt hinges selline tunne, et midagi on imelikku,\" kinnitas Alliksaar ja selgitas, et sellest tundest vabanemiseks tuleb uuesti alustada. \"See tähendab, et nüüd läheb maja kogu ulatuses lammutusse ja hakkame kivi-kivi haaval teatrit uuesti üles ehitama.\"\n\nKa korduvalt tähelepanu saanud tipptasemel helisüsteem, mis värskelt renoveeritud Ugala teatrisse paigutati, läheb utiliseerimisse. \"Esimesed kriitikanooled, mis remondijärgselt meie suunas tulnud on, käisid just meie madalate ambitsioonide suunas - mis mõttes Euroopa parim helisüsteem, kus on kõrge lend ja aated, Ugalalt ootaks ikkagi maailma tipptaset,\" tõdes Ugala loominguline juht Ott Aardam. \"Uue maja helitehnika orienteeruvaks maksumuseks on 12 miljonit eurot ning siis paistab Ugala kogu maailmas silma, sellist helisüsteemi pole kusagil mujal.\"\n\nUus maja saab Alliksaare kinnitusel olema moodne meelelahutuskeskus, kus lisaks teatrile saab olema ka Ugala ajalugu käsitlev muuseum, kinosaal, miniloomaaed ja kui jõutakse kokkuleppele, siis ka veepark. \"Sellisel juhul saaks anda etendusi ka vees, mis oleks kodumaisel teatrimaastikul midagi täiesti uut.\"\n\nKüsimusele, kuhu kolib teater uue remondi ajaks, ei osanud teatri juhtkond veel täpselt vastata. \"Käivad läbirääkimised, et võib-olla kolime siis üldse mõneks ajaks Vanemuise sooja tiiva alla, neil on hea suur maja ja peaksime ära mahtuma küll,\" sõnas näitleja Luule Komissarov ja rääkis, et tänu sellele saabki ehk mõneks ajaks siis Viljandi tolmu jalgadelt pühkida. Seni, kuni konkreetset kokkulepet ei ole, mängitakse plaanitud etendused ära vabas õhus Viljandi tänavatel. Tuleb silma lahti hoida ja jälgida, sest teatri juhi Kristiina Alliksaare sõnul võivad etendused toimuda kus iganes.\n\nAprilli esimesel nädalavahetusel peetakse Ugala praeguses majas viimased hüvastijätupeod ning lammutustööd algavad 3. aprillist. Sama päeva hommikul kell 10 on kõigil soovijatel võimalik senises majas ringkäik teha ning hüvasti jätta. Lilli palub teatri juhtkond inimestel mitte tuua.\n\nUue maja valmimistähtajaks on 10. märts 2020. aastal. Ehitustööde maksumuseks on 150 miljonit eurot.\n\nNB! Uudis on kirjutatud 1. aprillil ehk kõik, mis selles loos ei ole tõde, on kindlasti nali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kauaoodatud renoveerimistööd Ugala teatrimajas jõudsid küll mõned nädalad tagasi lõpule ja teatripere on end sinna sisse seadnud, kuid teatri juhtkond jõudis otsusele, et tehtud värskenduskuur ei vasta ootustele ja tuleb uuesti alustada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKullamäe: me ei ole play-off'ide eel üldse halvas seisus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Emotsiooni sai siit mängust nüüd küll kõvasti,\" võttis Tartu peatreener Gert Kullamäe kohtumise klubi pressiteate vahendusel kokku. \"Natuke liiga palju sai siiski Cramo täna domineerida, omatahtsi toimetada. Sellega ei saa päris rahul olla.\"\n\n\"Üldiselt aga arvan, et tegelikult me ei ole play-off'ide eel üldse halvas seisus. Kindlasti saab väljakul toimunuga rohkem rahule jääda kui hooaja alguses ja see teeb rõõmu. Järgmisel nädalal saame ka seda vastasseisu uuesti proovida ja siis hakata rahulikult finaalturniiriks valmistuma.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli meistriliiga põhiturniiri viimases voorus alistas BC Kalev/Cramo \"vanade sõprade\" duellis võõrsil Tartu Ülikooli võistkonna 71:69 (12:6, 23:27, 13:12, 23:24).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti riikide peaministrid teevad ühisvisiidi Ukrainasse\n\n## Põhitekst:\n\nBalti riikide peaministrid külastavad järgmisel nädalal Ukrainat, et kohtuda riigi kõrgete ametiisikutega, ütles Leedu peaministri välispoliitikanõunik Arnoldas Pikžirnis.\n\nLeedu peaminister Saulius Skvernelis. Eesti peaminister Jüri Ratas ja Läti peaminister Māris Kučinskis valitsusjuht saavad kokku Ukraina presidendi Petro Porošenko ja peaministri Volodõmõr Groismaniga.\n\nArutatakse Ida-Ukraina konflikti ja riigis teoksil olevaid reforme.\n\nLeedu peaministri välispoliitikanõuniku Arnoldas Pikžirnise sõnul keskendutakse kohtumistel korruptsioonivastastele reformidele.\n\nReformidest kõneldakse ka Skvernelise kohtumisel Ukrainas töötavate leedulastega.\n\nLeedu peaminister võtab osa Kiievi julgeolekukonverentsist, kuhu sõidab ka kaitseminister Raimundas Karoblis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti riikide peaministrid külastavad järgmisel nädalal Ukrainat, et kohtuda riigi kõrgete ametiisikutega, öeldi Leedu peaministri kantseleist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPille-Riin Larm. Umbluukamber\n\n## Põhitekst:\n\nTartu ülikooli raamatukogu pikaajalise külastajana olen õppinud olema kannatlik. Igal suvel on raamatukogu puhkusel – mis seal ikka, teised raamatukogud on ka. 1 Ka muudel aastaaegadel on tulnud ette pikki pause, mil raamatukogu on osaliselt või tervenisti suletud, sest nüüdseks 35 aastat vana maja tahab remontimist. Arusaadav, olgugi tüütu. Nüüdne paus, mis algas 23. juunil 2016 ja pidanuks lõppema 4. oktoobri paiku, on aga kujunenud eelmistega võrreldes iseäranis ebameeldivaks.\n\nTeadupärast ütles Tartu ülikool hiljuti üles lepingu remontija AS YIT Ehitusega, misjärel on töö seisnud. Viimase uudise kohaselt võib uus remontija selguda alles suvel ning siis jätkub ka remont. 2 Elame veel, nagu ütleb Jaan Muna. Mina ja teised karastatud lugejad, kel on praegu kasutada juhulugemissaal Liivi tänaval, jätkavad mõnel ajutisel pinnal. Neid raamatuid, mida ei ole remondi ajaks linnast välja viidud, saab samuti jätkuvalt laenutada raamatukogu tagauksest Akadeemia tänaval. Jne.\n\nSee on üks inspireeriv tagauks, seal tuleb igasuguseid mõtteid. Viimasel ajal meenub laenutamas käies ikka, kuidas just selles punktis visati prügikonteineritesse liigseks osutunud raamatud. 3 Paar nädalat pärast seda nörritavat sündmust kuulsime, et Tartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks. 4 Ülikool on nimelt vähendanud aasta-aastalt õpikute soetamiseks ette nähtud rahasummat, kuigi nende hind pidevalt tõuseb. „Reaalset raha“ rohkem ei ole, samuti ei saa ära unustada, et praegu läheb miljoneid raamatukogu remonti, selgitab õppeprorektor. 5 Üldpilt on ikkagi piinlik.\n\nAsi ei ole ainult õpikute ja üliõpilaste suhtarvus (eestikeelsete õppekavade puhul 1 : 7, ingliskeelsete puhul 1 : 20) 6 või lugemissaali toolide hulgas (150 umbes 14 000 üliõpilase kohta) või laenutatavate raamatute valikus (ainult avakogude teosed). Asi on vaimses ruumis. Teadusraamatukogu tähendab kõigepealt väga suurt hulka erialast kirjavara, mille saab ühes kohas kiiresti kätte. On vaja sünergiat uurija ja oi kui paljude varasemate tekstide vahel, et jõuda mingite järelduste ja uute ideedeni. Viimasel teadusväljaandes ilmunud artiklil, mille ise (kaas)kirjutasin, oli kasutatud kirjanduse nimekirjas 80 teost. Osa oli küll veebimaterjal, aga siiski – ei ole võimalik vedada iga päev kõiki allikaid, mida mul on süvenenud uurimistööks vaja, seljakotiga lugemissaali kaasa. Kas teadusraamatukogu lugemissaal, kuhu tuleb raamatud ise kohale tuua, on üldse teadusraamatukogu lugemissaal või lihtsalt üks saal? Vähe sellest, raamatukogu tähendab ka silmaringi avardavaid juhuleide riiulitelt, mida praegu on kasinalt, inspireerivaid vestlusi kaastudengite ja õppejõududega, seminare ja kohtumisi … Selle kõigega on kehvasti.\n\nBakalaureuseõpe kestab Tartu ülikoolis tänapäeval kolm ja magistriõpe kaks aastat. Kui ülikooli raamatukogu on vähemalt poolteist aastat sellest ajast lihtsalt suletud, tähendab see korvamatut puudujääki mitme aasta tudengite hariduses.\nMõtlen vahel Akadeemia tänava tagauksel ka seda, mida arvanuks olukorrast Tartu ülikooli audoktor Umberto Eco, kes on kirjutanud raamatukogust terve romaani, kuulsa „Roosi nime“. Sealne tegevus toimub kloostris, mille raamatukogu on sõna otseses mõttes, aga ka allegooriliselt labürint. Kui peahoone uksed on suletud, pääseb raamatukokku läbi luukambri, kuhu ei tohi minna. Miks nii? Selle raamatukogu eesmärk ei ole tõe levitamine, vaid tõe leviku takistamine, mistõttu hakkavadki kloostris aset leidma sünged sündmused. Akadeemia tänava luukambri taga ei avane praegu mingit labürinti, aga tegemist on samamoodi tõe leviku tõkestamisega. Au see ülikoolile ei tee. Imestan, et raamatukogu teema ei kuulu rektorivalimiste prioriteetsete teemade hulka.\n\nEco sõnul on raamatule hea, kui seda loetakse: „Raamat koosneb märkidest, mis kõnelevad teistest märkidest, mis omakorda kõnelevad esemetest. Kui kellegi silmad neid ei loe, siis ei sünnita raamatu märgid mõisteid ja raamat on tumm. See raamatukogu on asutatud selleks, et raamatuid säilitada, nüüd aga on ta muutunud raamatute hauaks. Ja selle tõttu ongi temast saanud liiderlikkuse mülgas.“ 7\nMis saab Tartu ülikooli raamatukogust?\n\n1 Sellest, missugust ajatut meelehärmi põhjustab kõigi teadusraamatukogude samaaegne kollektiivpuhkus, on kirjutanud juba ammuilma Rebekka Lotman (Postimees 15. VII 2006).\n2 Kertu Kula, TÜ raamatukogu valmimine aina venib … – Tartu Postimees 27. III 2017.\n3 Mihhail Lotman, Barbaarsuse pealetung 1. – Mihhail Lotmani koduleht, 17. I 2017. http://www.lotman.ee/blogi/barbaarsuse-pealetung-1\n4 Jane Saluorg, Tartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks. – ERR Novaator, 7. II 2017.\n5 Samas.\n6 Samas.\n7 Umberto Eco, Roosi nimi. Tlk Merike Pau. Eesti Päevalehe Raamat, 2005, lk 380.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Tartu ülikooli raamatukogu on vähemalt poolteist aastat lihtsalt suletud, tähendab see korvamatut puudujääki mitme aasta tudengite hariduses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAnsambel HUNT avaldab debüütalbumi\n\n## Põhitekst:\n\nHannaliisa Uusmaa kinnitas pärast KUKU klublis toimunud esinemist, et kui HU! puhul naudib ta esinejastaatust, siis HUNT on pigem eksperimenteerimine, kirjutas Elu24.\n\nAlbum ilmub vinüülil ning tiraažiks on vaid 300 eksempari.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahe nädala pärast ilmub ansamblil HUNT, mille liikmeteks on Hannaliisa Uusma ja Brigitta Davidjans, esimene album.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMitu saadikut tellis kuluhüvitiste eest nõustamist erakonnakaaslaselt\n\n## Põhitekst:\n\nKonservatiivse Rahvaerakonna juhatusse kuuluv riigikogu liige Arno Sild tellis eelmisel aastal erakonna aseesimehelt Merry Aartilt 1520 euro eest nõustamist ning lasi arved kompenseerida kuluhüvitisest, kirjutab Postimees.\n\nAjalehe andmetel selgub riigikogu kantseleile esitatud dokumentidest, et Sild tellis eelmisel aastal Aarti osaühingult Mermiko Consult konsultatsioone kuuel korral: teemadeks on veeseaduses, maaelu ja EL-i põllumajandustoetused, karusloomakasvatus.\n\nMaaelukomisjoni kuuluv Sild ütles, et ta ei tellinud Aartilt nõu mitte kui erakonna aseesimehelt, vaid kui põllumajandust tundva inimese konsultatsioonifirmalt ning nimetas neid vajalikeks.\n\nErakonnakaaslasi on keeletundide jaoks eelistanud ka sotsiaaldemokraat Marianne Mikko, reformierakondlased Meelis Mälberg ja Jüri Jaanson. Keskerakonda kuuluv Jaanus Karilaid võttis juhtimisalast teenust ka Keskerakonna nimekirjas riigikokku pääsenud Rene Toomse firmalt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitu riigikogu liiget on koolitus- või tõlketeenuste pakkujana eelistanud erakonnakaaslase firmat ja tasunud teenuse eest kuluhüvitiste arvelt, kirjutab Postimees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Žalgiris kaotas kodus Milanole, selgumata veel üks edasipääseja\n\n## Põhitekst:\n\nŽalgirise resultatiivseim oli neli kaugviset viiest tabanud ja 16 punkti kogunud Kevin Pangos. Lukas Lekaviciuse nimele jäi 15 silma ja seitse resultatiivset söötu. Võitjate parimad olid 17 punktiga Jamel McLean ja Andre Cinciarini.\n\nTulemused: Madridi Real - Fenerbahce 61:56, Panathinaikos - Moskva CSKA 85:80 la, Crvena Zvezda - Kaasani Uniks 83:65, Galatasaray - Baskonia 80:103, Kaunase Žalgiris - Milano Olimpia 84:88.\n\nPõhiturniirilt on selgumata veel vaid üks edasipääseja. Selle selgitavad järgmisel nädalal Darüssafaka Dogus (15-14) ja Belgradi Crvena Zvezda (16-13). Belgradis võitsid türklased 73:70.\n\nKoht kaheksa seas on kindlustatud Madridi Realil (22 võitu), Moskva CSKA-l (21), Olympiakosel (19), Panathinaikosel (18), Baskonial (17), Anadolu Efesel (17) ja Fenerbahcel (17).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliiga põhiturniiri eelviimases voorus alistus juba edasipääsulootuse kaotanud leedulaste Kaunase Žalgiris kodus Milano Olimpiale 84:88 (27:18, 14:21, 22:24, 21:25).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMetssiga põhjustas Tartumaal kahe auto kokkupõrke\n\n## Põhitekst:\n\nMetsseale otsasõidu järel pidurdanud 27-aastase mehe juhitud Mazda 6-le sõitis tagant otsa Jeep Cherokee, mida juhtis 22-aastane mees. Mazda juht ja Jeep Cherokee kaasreisijaks olnud 23-aastane naine toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi, teatas politsei.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartumaal Tähtvere vallas Tartu - Viljandi maanteel põhjustas metssiga reede õhtul kahe auto kokkupõrke.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMiami turniirivõidu eest asuvad heitlusse Federer ja Nadal\n\n## Põhitekst:\n\nRaskem poolfinaal oli Federeril, kes sai austraallasest Nick Kyrgiosest jagu numbritega 7:6 (11:9), 6:7 (9:11), 7:6 (7:5). Seejuures oli Federeril juba teises setis kaks matšpalli. Nadal oli pisut lihtsamalt 6:1, 7:5 üle itaallasest Fabio Fogninist.\n\n35-aastane Federer ja temast viis aastat noorem Nadal astuvad sel aastal vastamisi kolmandat korda, seejuures kaks eelmist mängu - Austraalia lahtiste finaalis ja Indian Wellsi kaheksandikfinaalis - võitis šveitslane. Üldseis on aga Nadali kasuks 23:13.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrgetasemelise Miami tenniseturniiri meesüksikmängu finaalis näeb taas legendaarset vastasseisu Roger Federer - Rafael Nadal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNBA: 21 punktiga taga olnud Spurs alistas Thunderi\n\n## Põhitekst:\n\nVeel kuus minutit enne kolmanda veerandaja lõppu oli Thunder 21 punktiga peal (69:48), kuid külalised tõid mängu pöörde. San Antonio võttis õppust kaks päeva varem kogetud kaotusest Golden State Warriorsile, kui mängiti maha 22-punktine eduseis.\n\n\"See oli suurepärane võit,\" sõnas Spursi tagamees Manu Ginobili kohtumise järel. \"Me vajasime sellist. 30 minutit ei mänginud me hästi, aga andsime siis vastulöögi. Olime agressiivsed, pingutasime ühiselt ja andsime vastulöögi.\"\n\nKawhi Leonard oli 28 punktiga võitjate parim. Pau Gasol lisas 17 ja LaMarcus Aldridge 14 silma. Thunderi täht Russell Westbrook jõudis järjekordse kolmikduublini (32 punkti, 15 lauapalli, 12 resultatiivset söötu).\n\nVeel ühes keskse kohtumises oli Golden State Warriors kodus 107:98 (23:25, 33:36, 27:24, 24:13) üle Houston Rocketsist. Stephen Curry oli 24 punktiga võitjate parim, James Harden tõi kaotajatele 17 silma, 12 lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu.\n\nSelle hooaja keskel Sacramento Kingsist New Orleans Pelicansi siirdunud DeMarcus Cousins kohtus esmakordselt endise koduklubi ning viskas nende korvi 37 punkti ja haaras 13 lauapalli. Pelicans võitis 117:89 (32:19, 26:19, 26:26, 33:25).\n\nTulemused: Toronto - Indiana 111:100, Charlotte - Denver 122:114, Cleveland - Philadelphia 122:105, Boston - Orlando 117:116, Milwaukee - Detroit 108:105, Memphis - Dallas 99:90, New Orleans - Sacramento 117:89, Miami - New York 94:98, Oklahoma City - San Antonio 95:100, Utah - Washington 95:88, Golden State - Houston 107:98.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA tuli San Antonio Spurs välja suurest kaotusseisust ja alistas võõrsil Oklahoma City Thunderi 100:95 (16:25, 25:29, 30:22, 29:19).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNeiule otsa sõitnud juht põgenes õnnetuskohalt\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus kell 14.30 Võidu tänaval, kus seni tuvastamata juhi juhitud sõiduk sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 15-aastasele neiule.\n\nNeiu toimetati Narva haiglasse.\n\nÕnnetuse põhjustaud sõiduk lahkus õnnetuskohalt.\n\nJuhtumi uurimisega tegeleb politsei.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas sõitis reede pärastlõunal seni tuvastamata sõiduk ülekäigurajal otsa neiule ning põgnes õnnetuskohalt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusvahelise kabe MM toimub esmakordselt Eestis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eestit nähakse maailmas suure innovaatorina, kes on vaatamata väikesele rahvaarvule eesrindlik väga paljudes valdkondades,\" ütles FMJD president Harry Otten. \"Ettevalmistused eelseisvateks võistlusteks sujuvad väga hästi ja kindlasti jäävad võõrustajatega rahule kõik osavõtjad.\"\n\n\"See on Eesti Kabeliidule kindlasti suur au ja võimalus näidata Eestit kui tipptegijat maailma areenil,\" rääkis Eesti Kabeliidu president Tarmo Tulva. \"Kindlasti ka Eesti kabetajate jaoks on tegemist erakordse võimalusega sellisel üritusel osaleda. Varasemalt on Tallinnas kahel korral peetud Euroopa meistrivõistlusi (2008. ja 2014. aastal) ja mitmeid muid tiitlivõistlusi, aga nii suure mastaabiga ürituse korraldusõigust pole Eesti Kabeliidule varem usaldatud.\"\n\nKorraldajamaalt pääsevad võistlustele osalema kaks nais- ja vähemalt kolm meesmängijat. Eelmine MM toimus 2015. aastal Emmeni linnas, Hollandis. Tippriikidena ongi viimased kaks kümnendit korraldusõiguse omavahel ära jaganud Holland ja Venemaa. Kabemaailma suuri nimesid on aga oodata lisaks Kanadast, Ukrainast, Elevandiluurannikult, Brasiiliast, Lätist, Kongost jpm riikidest.\n\nTänavu oktoobris korraldatav rahvusvahelise kabe MM toimub Eestis esmakordselt. Varem on Eestis korraldatud noorte maailmameistrivõistlusi, kuid õigus maailma absoluutne liider välja selgitada anti Eesti Kabeliidule esmakordselt. \"Kindlasti aitas sellele kaasa 2013. aastal Tallinnas edukalt peetud tiitlimatš, kus valitsev maailmameister A. Georgiev alistas 2009. meistri, A. Shvartsmani,\" tõdes Euroopa Kabekonföderatsiooni president Janek Mäggi.\n\n\"Suurvõistluste korraldamisõigus antakse peaaegu alati spordi suurriikidele, seega on see Eestile suur au,\" lisas Janek Mäggi. \"Sellise võistluse korraldamine on üsna mahukas ja selle kogueelarve küündib mitmesaja tuhande euroni. Hea koostöö Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu nõukogu ja sponsoritega on sellise ürituse korraldamisel võtmekohal.\"\n\nKabe maailmameistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant. Osalejaid on oodata ligikaudu 50 erinevast riigist. Võistlus toimub rahvusvahelise kabe reeglite järgi, mida mängitakse erinevalt meil laialt levinud vene kabele 100 ruudulisel laual. Vene kabe reeglitega võrreldes on reeglites vaid üksikud erinevused.\n\nMaailmameistreid hakati rahvusvahelises kabes selgitama 19. sajandi lõpus. Viimased aastakümned on kabe tippude hulka kuulnud peamiselt Venemaa sportlased, kes on MM-id võitnud alates 1984. aastast alates ühe erandiga, kui 1994. aastal võitis turniiri Läti kabetaja Guntis Valneris. Kuni 1990. aastani oli vene kabetajate päritoluks märgitud siiski Nõukogude Liit. Hetkel valitsev maailmameister on noor hollandlane Roel Boomstra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma Kabeföderatsiooni (FMJD) liige Eesti Kabeliit on tänavu rahvusvahelise kabe maailmameistrivõistluste korraldaja. Võistlused toimuvad 1.-16. oktoobril Tallinnas Euroopa hotellis. Osalema oodatakse 100 tippmängijat ligi 50-st riigist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus hoki U-18 koondise koosseis MM-turniiriks\n\n## Põhitekst:\n\nLõvipojad mängivad 2.- 8. aprillil Lõuna-Koreas Gangneungis U-18 MM-i II divisjoni A-grupi turniiril, kus vastasteks Suurbritannia, Horvaatia, Rumeenia, Lõuna-Korea ja Leedu, vahendab Icehockey.ee.\n\nLaupäeval 18-aastaseks saav ründaja Robert Arrak viibib jätkuvalt oma koduklubi Cedar Rapids Roughriders juures ega osale U-18 MM-il. Vigastuse tõttu ei kuulu koondislaste hulka Tartu Kajaka ründaja Mark Tihhomirov.\n\nVäravavahid\n\nChristopher-Kullervo Jõgi (16.06.2000) – Haukat Järvenpää (FIN)\n\nMark Teor (12.04.2000) – HK Vipers\n\nKaitsjad\n\nGrigori Barantšukov (19.06.1999) – FSO Moskva oblast (RUS)\n\nJasper Jürisson (01.02.1999) – HK Vipers\n\nHendrik-Paul Laosma (20.04.2000) – HJK Helsingi (FIN)\n\nSaveli Novikov (25.03.1999) – HC Viking\n\nLeon Pismennõi (28.05.2000) – HK Vipers\n\nEduard Slessarevski (16.03.1999) – Haukat Järvenpää (FIN)\n\nDenis Šaškin (16.03.2000) – Haukat Järvenpää (FIN)\n\nIvan Šelkov (27.04.2000) – Nynäshamns IF (SWE)\n\nRündajad\n\nArtemi Aleksandrov (28.08.2000) – Nynäshamns IF (SWE)\n\nMaksim Bogdanov (08.12.2000) – Tartu Kajakas\n\nKristofer Jõgi (06.03.2000) – Espoo Blues (FIN)\n\nMorten Arantez Jürgens (17.04.2000) – Espoo Blues (FIN)\n\nRasmus Kiik (18.11.2000) – TPS Turku (FIN)\n\nDmitri Kuznetsov (01.05.1999) – Tartu Kajakas\n\nAndre Linde (26.01.1999) – Haukat Järvenpää (FIN)\n\nArtur Motskevitšus (31.03.2000) – HK Vipers\n\nJegor Nevzorov (09.03.2000) – Narva PSK\n\nNikita Puzakov (14.03.2001) – Narva PSK\n\nAndrei Rae (21.04.2000) – Nynäshamns IF (SWE)\n\nJegor Romanov (03.05.2000) – HK Vipers\n\nAleksandr Tihhomirov (17.04.1999) – Nynäshamns IF (SWE)\n\nPeatreener: Simo Luukkainen\n\nAbitreener: Turo Teittinen\n\nVäravavahtide treener: Andrus Ahi\n\nPeamänedžer: Jüri Rooba\n\nHooldaja: Christian Adami\n\nFüsioterapeut: Oliver Papp\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähoki U-18 noortekoondise peatreener Simo Lukkarinen ja abitreener Turo Teittinen nimetasid meeskonna koosseisu Lõuna-Koreas toimuvaks MM-i II divisjoni A-grupi turniiriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Tartu mängis esimese Meistrite liiga mängu viiki\n\n## Põhitekst:\n\nTartu parimad olid Mandell Thomas 17, Dominykas Milka 15, Janari Jõesaar 13 ja Janar Talts 11 punktiga. Lisaks võttis Venky Jois 12 ja Jõesaar kümme lauapalli. Kodumeeskonna parimad olid 18 silmaga Drago Pasalic ja Lance Jeter.\n\nStatistika (Donar - Tartu):\n\nKahepunktivisked (%) 41,3 vs 41,7\nKolmepunktivisked (%) 42,9 vs 41,1\nVabavisked (%) 68,8 vs 68,2\nRündelaud 9 vs 13\nKaitselaud 25 vs 30\nLauapallid kokku 34 vs 43\nRes. söödud 17 vs 14\nPallikaotused 10 vs 15\nVaheltlõiked 7 vs 4\nBlokid 6 vs 3\nVead 24 vs 21\n\nKorduskohtumine peetakse juba sel neljapäeval Tartus. Paari võitja kohtub teises eelringis Taani klubi Bakken Bearsiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli korvpallimeeskond, kes rahvusvahelistes liigades mängib nime all BC Tartu, mängis Meistrite liiga esimese eelringi avamängus võõrsil Hollandi klubi Grongingeni Donariga viiki 76:76 (27:23, 11:19, 16:24, 22:10).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMeistrite liiga: Schürrle 87. minuti värav jättis Madridi Reali võiduta\n\n## Põhitekst:\n\nReal läks kohtumist kahel korral juhtima, aga Dortmund jõudis mõlemal juhul viigini. Kodumeeskonna teine tabamus sündis tänu Andre Schürrlele kõigest kolm minutit enne normaalaja lõppu.\n\nTäiseduga jätkab kahe vooru järel Inglismaa meistermeeskond Leicester City, kes sai kodus tänu Islam Slimani 25. minuti tabamusele 1:0 jagu Portost.\n\nÜlejäänud mängud: Moskva CSKA - Tottenham Hotspur 0:1, Zagrebi Dinamo - Torino Juventus 0:4, Dortmund - Madridi Real, FC Kopenhaagen - Club Brügge 4:0, Monaco - Leverkuseni Bayer 1:1, Sevilla - Lyon 1:0, Lissaboni Sporting - Varssavi Legia 2:0.\n\nTabeliseisud:\n\nE: 1. Monaco 4, 2. Tottenham 3, 3. Leverkusen 2, 4. CSKA 1\nF: 1. Dortmund 4, 2. Madridi Real 4, 3. Sporting 3, 4. Legia 0\nG: 1. Leicester 6, 2. Kopenhaagen 4, 3. Porto 1, 4. Club Brügge 0\nH: 1. Juventus 4, 2. Sevilla 4, 3. Lyon 3, 4. Zagreb 0.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Meistrite liiga tänases keskses mängus tegid Dortmundi Borussia ja Madridi Real 2:2 viigi (43. Pierre-Emerick Aubameyang, 87. Andre Schürrle - 17. Cristiano Ronaldo, 68. Raphael Varane).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu alistas karikasarjas Audentese lausa 40 punktiga\n\n## Põhitekst:\n\nEdvinas Seskus oli võitjate parim 20 punktiga. 16 silma lisasid Mihkel Kirves ja Karl-Martin Kask. Audentese edukaimad olid 16 silmaga Carlos Jürgens ja Ron-Arnar Pehka.\n\nKorduskohtumine Pärnus peetakse sel neljapäeval. Paari võitja läheb poolfinaalis kokku kas Rakvere Tarva või Tartu Kalev/Estikoga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Sadam alistas Eesti korvpalli karikavõistluste veerandfinaali avamängus Audentese SG/Noortekoondise võõrsil tervelt 110:70 (29:27, 23:14, 29:20, 29:9).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmapank nimetas Kimi uueks ametiajaks presidendiks\n\n## Põhitekst:\n\nMaailmapanga presidendi üks ametiaeg kestab viis aastat, vahendas Reuters.\n\nUSA kodanik Kim nimetati teiseks ametiajaks, kuna tähtajaks ei olnud esitatud ühtki teist kandidaati.\n\nKimi uus ametiaeg algab tuleva aasta 1. juulil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailmapank nimetas Jim Yong Kimi uueks ametiajaks organisatsiooni presidendiks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEgiptuse päästjad leidsid üles tõstetud põgenikepaadist veel surnukehi\n\n## Põhitekst:\n\nKokku on õnnetuses praeguse seisuga hukkunud 179 inimest, paadis oli kuni 450 migranti.\n\nPaat oli teel Itaaliasse ning läks põhja Egiptuse ranniku lähistel. Päästjatel õnnestus elusalt kaldale tuua 163 inimest.\n\nEsmaspäeval vahistasid Egiptuse võimud aluse omaniku. Kohtuallika väitel võivad teda oodata süüdistused inimkauplemises ning tahtmatus tapmises.\n\nAluse pinnaletõstmiseks rakendati ühe kütusefirma eriotstarbelist laeva.\n\nEnamik päästetud põgenikke olid egiptlased, kuid veest toodi välja ka Sudaanist, Eritreast, Süüriast ja Etioopiast pärit migrantide surnukehi.\n\n\"Paljud põgenikud ja migrandid kasutavad Egiptust kui transiitriiki,\" teatas ÜRO põgenikeagentuur (UNHCR) avalduses, lisades, et 2016. aastal võib Vahemerel hukkuda rekordarv inimesi.\n\nÜRO andmeil on alates 2014. aastast Vahemerd ületades hukkunud üle 10 000 inimese.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Egiptuse päästjad tõstsid teisipäeval pinnale eelmisel nädalal uppunud põgenikepaadi, kust leiti veel vähemalt 11 surnukeha, teatas kohalik ametnik teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanimaa klubi tõusis Saksamaal liidriks\n\n## Põhitekst:\n\nJaanimaa kaasa ei teinud. Meeskonna parimad olid Mikola Bylik kuue ja Lukas Nilsson viie tabamusega. Kaotajate kasuks viskas viis väravat Yves Kunkel.\n\nNeli mängu järjest võitnud Kiel tõusis ühtlasi kümne punktiga ka liidrikohale. Balingel-Weilstetten on ühe viigi ja viie kaotusega viimane. Mait Patraili klubi Hannover-Burgdorf asub kuue punktiga seitsmendal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipalluri Dener Jaanimaa koduklubi THW Kiel võitis Saksamaa kõrgliigas kodus HBW Balingen-Weilstetteni võistkonda 26:23 (15:12).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJohnsoni sõnul pole tema Erdogani-luuletus Türgis jutuks tulnud\n\n## Põhitekst:\n\nJohnson, kelle esivanemate hulgas on türklasi, nimetas Türgit oma \"esiisade maaks\" ja rõhutas, et mõned tema sugulased on töötanud koguni riigi välisministeeriumis, vahendas BNS.\n\nJohnson, kes juhtis kevadel edukat kampaaniat Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumiseks, pälvis mais preemia konservatiivses ajalehes Spectator ilmunud luuletuse eest Erdogani kohta.\n\nTa väljendas rõõmu, et luuletus ei ole senistel kõnelustel Türgis jutuks tulnud.\n\nJohnsoni sõnul huvitab türklasi pärast 15. juuli riigipöördekatset \"meie toetus Türgile, ja see on väga tugev\".\n\n\"Mis puutub sellesse tühiasja, millest te räägite, siis see ei tulnud üldse jutuks,\" sõnas ta vastuseks ajakirjanike küsimusele luuletuse kohta.\n\n(Väljaande Spectator võistluse eesmärgiks oli Saksa humoristiga seotud skandaali valguses leida kõige ropum luuletus Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani kohta. Varem samas väljaandes töötanud Johnson osutus edukaks tänu vemmalvärsile, mis vihjas Erdogani seksuaalsuhetele kitsega. - Toim.)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Boris Johnson viibib esimest korda Briti välisministrina visiidil Türgis, kus ta rääkis teisipäeval Ankara ja Londoni tugevatest suhetest, kuid nimetas tühiseks asjaks solvavat luuletust, mille ta mõne aja eest - enne ministriks saamist - president Recep Tayyip Erdogani kohta oli sepistanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.