messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTšehhi presidendivalimistel algab otsustav voor\n\n## Põhitekst:\n\nKantar TNS-i ja Mediani värskeim arvamusuuring näitas, et Kremli-meelsuses süüdistatud Zemani ja Euroopa-meelseks kandidaadiks peetud Drahoši toetus on praktiliselt võrdne.\n\nZemanit toetas 45,5 protsenti ja Drahošit 45 protsenti küsitletutest. Umbes 10 protsenti polnud veel otsust langetanud, kuid ilmselt jagunevad ka nemad võrdselt.\n\n\"See on vastasseis kahe täiesti erineva kandidaadi vahel, kes esindavad üsna lõhestunud ühiskonna kaht poolt,\" ütles Olomouci Palacky ülikooli poliitikaanalüütik Tomas Lebeda.\n\n12.-13. jaanuaril korraldatud esimeses voorus sai Zeman üheksa kandidaadi seas 38,56 protsenti ja Drahoš 26,6 protsenti häältest.\n\nKui Zeman esindab madala sissetuleku ja madala haridustasemega inimesi ja neid, kes elavad maapiirkondades, siis Drahoši toetajateks on rikkamad ja hea haridusega linnaelanikud.\n\nDrahoš kritiseeris neljapäeval viimases teledebatis Zemani, nimetades teda \"möödunud poliitilise ajastu esindajaks\" ja \"lõhestatuse sümboliks\".\n\nZemani sõnul on aga Drahoš uustulnuk, kellel pole aimu \"oskustest, mida tuleb pika aja jooksul õppida\".\n\nValimisjaoskonnad on reedel avatud kell 14.00-22.00 ja laupäeval kell 8.00-14.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhi presidendivalimiste otsustavas voorus reedel ja laupäeval on vastamisi ametisolev riigipea Miloš Zeman ja liberaal Jiří Drahoš.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNurgeri ja Jurkatamme ülikoolid olid võidukad\n\n## Põhitekst:\n\nEestlase arvele jäi 16 minutiga viis punkti (kahesed 2/4, vabavisked 1/2), viis lauapalli, üks kulp ja neli viga.\n\nTaavi Jurkatamme meeskond San Francisco (12-10) oli kodus parem Pacificust (10-12) 69:67 (39:27). Jurkatamm punkte ei visanud (kahesed 0/2), aga võttis neli lauapalli ja tegi kaks viga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks eelmist mängu kaotanud Rauno Nurgeri ülikool Wichita State (16-4) alistas USA tudengiliigas kodus UCF-i meeskonna (13-7) 81:62 (39:31).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFacebook eemaldas Kaspersky turvaliste viirusetõrjeprogrammide nimekirjast\n\n## Põhitekst:\n\nTehnoloogiafirma esindaja kinnitas otsust neljapäeval USA senati luurekomiteele, kus parajasti uuritakse Venemaa sekkumist 2016. aasta presidendivalimistesse ja ka seda, millisel viisil Moskva selle eesmärgi nimel sotsiaalmeedia võimalusi ära kasutas.\n\nSamas tunnistas Facebook, et hetkel pole nad suutelised tagantjärele teatama, kui palju nende kasutajaid nende kaudu Kaspersky Labi tarkvara alla laadis.\n\nUSA keelas mullu septembris valitsusasutustel Kaspersky toodete kasutamise, kuna ametnike seas jõuti veendumusele, et Vene luureagentuurid võivad seda tarkvara ära kasutada.\n\nKaspersky on korduvalt eitanud igasuguseid seoseid ühegi riigi valitsusega ning kinnitanud, et ei aita Venemaad ega ka teisi riike küberspionaažis.\n\nNäiteks Wall Street Journal kirjutas oktoobris, et Vene häkkerid kasutasid Kaspersky tarkvara, et leida NSA töötaja koduarvutist salajasi dokumente, mille nad seejärel varastasid. Mullu detsembris hoiatasid ka Suurbritannia võimud valitsusasutusi riskide eest, mis kaasnevad venelaste viirustõrjeprogrammi Kaspersky kasutamisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Facebook eemaldas möödunud aasta oktoobris Venemaa taustaga ettevõtte Kaspersky Lab nimekirjast, kuhu kuulusid tehnoloogiahiiu poolt kasutajatele pakutud turvalise viirusetõrjetarkvara tootjad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu ei pea e-hääletamise võimaldamist oma töös vajalikuks\n\n## Põhitekst:\n\nSeda võimalust ei lisata ka uude riigikogu töö ja kodukorra seadusesse, mida praegu riigikogus menetletakse, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nKolmapäeval toimunud justiitsministri umbusaldushääletuse tõttu pidid kaks riigikogu liiget oma Strasbourgi komandeeringud katkestama ja kiiresti Tallinna tagasi sõitma, sest nad tahtsid hääletusel osaleda.\n\nRiigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tunnistas, et sääraseid komandeeringu katkestamisi juhtub tihti.\n\n\"Kaks riigikogu liiget otsustas oma komandeeringu katkestada ja juhatus andis selleks ka lahkelt loa. Ülejäänud saadikud otsustasid sinna jääda, eks see ole valikute küsimus. Nii nagu elu näitas, sellest umbusalduse hääletuse tulemus ei muutunud, et need neli saadikut jäid Strasbourgi,\" rääkis Nestor.\n\nNestori sõnul ei saa riigikogus e-hääletust rakendada, sest siis jääb parlamentaarne debatt tagaplaanile, eriti puudutab see komisjonide tööd. Sealt ei tehta ka ülekandeid.\n\nMiks aga ikkagi ei võiks suure saali hääletusi teha elektrooniliselt? Saali arutelusid kantakse ju internetis üle ja rahvasaadik saab ka kaugelt oma häälega seaduse vastuvõtmist menetleda.\n\nÕiguskomisjoni esimees, IRL-i kuuluv Marko Pomerants oli samuti elektroonilise hääletamise suhtes skeptiline, seda aga hoopis teisel põhjusel.\n\n\"Elektroonilise hääletamise võimalus teeks saadikud väga laisaks Toompea töös osalema. Arvan, et seda ei peaks tegema. Ega meil siin nii hirmus palju seda olemist nagunii ole. Ja kui keegi on lähetuses, siis umbusaldusavalduse sisseandjad peaksid arvestama, kas neil reaalset jõudu on ja kas on vaja kedagi lähetusest tagasi kutsuda või mitte,\" rääkis Pomerants.\n\nPomerants ütles, et riigikogus käib küll elav arutelu töö ja kodukorra muutmiseks, näiteks kaotatakse ära kohalolekukontroll, kuid elektroonilise hääletamise võimalust muudatustesse ei lisata.\n\nRiigikogu asespiiker Hanno Pevkur ütles, et ta pigem samuti ei poolda elektroonilise hääletuse sisseviimist.\n\n\"E-hääletusel on omad head küljed, teisalt parlamendi puhul on väga oluline parlamentaarne debatt ja traditsioonid,\" tõdes Pevkur.\n\n\"Loomulikult tuleb vaadata ka kõik riskikohad üle. Kui üleriigilistel valimistel osalevad sajad tuhanded hääleõiguslikud kodanikud, siis seal vigane hääletamine või eksimus ei mõjuta tulemust. Parlamendisaalis võib üks hääl otsustada valitsuse saatuse. Riigikogu saalis on ühe hääle hind oluliselt suurema kaaluga otsuste tegemisel,\" lisas Pevkur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui e-hääletust peetakse Eesti edulooks siis riigikogu liikmed ise ei soovi parlamendihääletusi viia läbi elektrooniliselt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kuidas vanemad mehed raamatut esitlevad\n\n## Põhitekst:\n\nIgasugu raamatuesitlustega on see kummalisus, et keegi ei tea täpselt, kuidas neid peaks tegema. Veel vähem, keda kutsuma peaks. Kes peaks niisama raamatu saama, kes soodushinnaga ostma.\n\nJuur, vana pikutamise mitmekordne Otepää ja Liivimaa meister, lahendas kutsumise küsimuse lihtsalt ja viskas lõustaraamatusse, et sel reede, st 19. jaanuaril, Wremja sõprade kokkutulek.\n\nIse polnud küll alguseks kokku tulnud. Koos kirjastajaga kuskil linna peal kaotsis ja lubasid tulle poole tunni pärast. Jäigi küsimata, sest unus ära, kas päev oli valitud kui Robert E. Lee sünnipäeva 211. sünnipäeva tähistamiseks, teate küll neid lõunaosariikide mehi. Või siis leinata viimase VW põrnika Saksa tehasest tulekut 40 aastat tagasi. Kumbki autor pole suurem asi autoinimene.\n\nKivirähk korraliku inimesena oli õigel ajal kohal, aga ütles, et üldse ei tea, mis nüüd tegema peaks. Kõnesid pidada Andrusele eriti ei meeldi, arvas, et jätab selle Juurele. Küll aga teadis nurgatagust hea ja paremaga.\n\nNii et sai noh, sõidame ära teha. Suurepärased kiluvõileivad olid, ennustasin kohe, et need saavad esimesena otsa ja nii läkski.\n\nSiis tuli meelde, et peaks autorit õnnitlema kah. Andrus ütles küll, et need on ju samad lood, mis teismelised aastad tagasi kahe raamatuna, „Zorro märk” ja „Timur ja tema meeskond” ilmunud, nii et teine trükk, aga eks raamatud ole ajalikud, inimesed kolivad rohkesti, nii lähevad just väärtteosed kaotsi.\n\nMinu omad olid, tõesti, lahutusega jäänud eelmisse ellu. Nii et igati abiks, kui veel vanameistrid kaunisti sisse kribasid, et on Wremja aeg.\n\nVahepeal jooksis ringi Peeter Oja, sihuke nägu peas, nagu otsiks notarit.\n\nSaabus Jan Uuspõld ja ütles, et heavy metal.\n\nKivirähk arvas, et targem on end hea ja parema man hoida. Nagu ka raamatus õpetatud, kui kogu seltskond presidendi vastuvõtule läheb.\n\nJuur saabus, viitsis küll piltide peale ronida, aga kõnele ei mõelnudki.\n\nRahvas hakkas rahutuks muutuma, sagedusega kord viies minutis ikka mõni tuli küsima, et kus nüüd ametlik osa jääb. Juur põikles osava demagoogiaga kõrvale, Andrus peitis end ammu nurga taga.\n\nMitte et seal lõbus polnuks. Esitluste võlu on, et palju toredaid vembumehi vajub kohale. Keda pole ammu näinud, keda tuleb vastavalt kallistada ja väike hopp või noh muidugi ka teha. Järgmisena said otsa lihapirukad, aga ülimalt häid soolakurke ei tahtnud justkui eriti keegi.\n\nJuur ronis lavale, kui rahvas enam rahu ei andnud. Ei saanud küll mikrofoni käima, ütles, et tavaliselt keegi aitab ja teatas kõva häälega, ega see Kuku klubi nüüd mingi megasaal ole ka:\n„Viina tuuakse juurde! Ma kordan, viina tuuakse juurde!”\n\nKogu esinemine, mida rahvas uskuda ei tahtnud, isegi suitsunurgas käidi uurimas, millal ametlik osa algab. Härrad kirjanikud peitsid ennast, kuidas said. Teadjad mehed, nagu Indrek Hargla, kes on habemesse kasvanud ja millegi poolest Ott Arderit meenutab, leidsid muidugi üles. Teised peiarid teadsid ammu, kus on tore.\n\nSee oli pärast lõuna aal pilla-palla pillerkaar.\n\nNurmaalne, ütleksid Aiku ja Pets, raamatu ühed peategelased rullnokad. Nii et ostke, igavesti lõbus lugemine, vanadel fännidel peaks juba põhimõtte pärast ka uus väljaanne riiulis olema.\n\nPühendatud Dan Põldroosile.\n\nEh, Dan.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nMart Juur, Andrus Kivirähk\n\n\"Wremja. Sipelga 14 – nende elu lood\"\n\nParadiis\n\n248 lk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senaator nõuab spordimaailma seksikuritegude kongressis arutamist\n\n## Põhitekst:\n\nPetersi sõnul on vajalik põhjalikult uurida, kuidas nii palju lapsi ja noori langes seksuaalse väärkasutamise ohvriks ning miks neid kaitsma pidanud võimuesindajad sellega hakkama ei saanud.\n\nMichigan ülikooli ja USA võimlemismeeskonna endine arst Larry Nassar mõisteti sel nädalal süüdi juhtumis, kus rohkem kui 160 tunnistajat kinnitas, et mees kasutas neid seksuaalselt ära, kui nad olid noored naised või tüdrukud.\n\nUSA kohus mõistis kolmapäeval sportvõimlemiskoondise endise arsti Larry Nassari seksuaalse ahistamise eest 40-175 aastaks vangi.\n\n\"Allkirjastasin just teie surmaotsuse,\" ütles kohtunik Rosemarie Aquilina Michigani osariigis Lansingi kohtuhoones otsust teatavaks tehes. \"Te ei vääri enam kunagi väljapääsu vanglast. Te olete ja jääte ohuks. Kuhu iganes te lähete, saab kõige haavatavamatele osaks häving.\"\n\nNassar mõisteti süüdi süstemaatilises seksuaalses ahistamises raviteenuste osutamise kattevarjus.\n\nNassar palus paar minutit enne otsuse teatavakstegemist oma ohvrite käest vabandust, kuid väidab endiselt, et osutas naistele raviteenuseid. Tema ohvrite seas on sportvõimlemise olümpiavõitjad Simone Biles, Aly Raisman, Gabby Douglas ja McKayla Maroney, aga ka kümned arsti tööandja Michigani osariigi ülikooli naissportlased. Ühtlasi kasutas mees seksuaalselt ära omaenda perekonna lapsehoidjat.\n\nViimase nädala jooksul käis spordiarsti vastu kohtus tunnistusi andmas umbes 160 naist. Nassar tunnistas end süüdi 10 kriminaalse seksuaalkäitumise süüdistuspunktis ja mõisteti süüdi neist seitsmes.\n\nDetsembris mõisteti Nassar lapspornograafiat käsitlevate föderaalseaduste alusel 60 aastaks vangi. Jaanuari lõpus määratakse talle viimane karistus.\n\nUSA sportvõimlemisvõimud vallandasid Nassari 2015. aastal pärast sportlastelt saadud kaebusi. Arsti vastu esitatud kahtlustused jõudsid avalikkuse ette 2016. aasta septembris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikide demokraadist senaator Gary Peters nõuab kongressi kuulamist spordimaalima raputanud seksuaalkuritegude osas, teatas neljapäeval kohalik meedia.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPaide puuri kaitseb uuel hooajal itaallane\n\n## Põhitekst:\n\nLigi kahemeetrine ja kõigest 20-aastane Itaalia väravavaht Andrea Liotti on Carpi ridades isegi Serie A-s pingil olnud. Detsembris liitus ta Paide treeningutega ja klubile on meeldinud see, mida mees näidanud on.\n\n\"Oma kabariitide juures näeb ta välja nagu väravavaht. Nii nagu peab! Eelmisel aastal oli meil probleeme, ei saanud omale pikakasvulist väravavahti lubada. Aga täna ta treenib meiega, ta on tubli olnud ja ta jääb meiega,\" kinnitas Paide peatreener Vjatšeslav Zahovaiko Soccernet.ee -le, et Liottiga sõlmitakse leping.\n\nItaallane ei pruugi jääda aga ainsaks täienduseks väravasuule. Mullu Paide puuri kaitsnud Magnus Karofeld on laenulepingu lõppemisel naasnud oma koduklubisse FC Florasse ning temaga mänguaega jaganud Sten-Marten Vahi on täna veel vigastusega kimpus. Nii harjutab Paidega mõne aasta eest Eesti koondise piirimaile jõudnud Kristjan Tamme, kelle leping Levadiaga lõppes möödunud aastaga.\n\n\"Tamme on samamoodi meil praegu otsustamise faasis. Poiss on väga hästi näidanud end treeningutel ja väga hea suhtumisega. Meie mõlemapoolne huvi on täitsa tõsine,\" ütles Zahovaiko.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üks kuu enne hooaja algust hakkab Paide Linnameeskonna koosseis üha enam paika saama. Kindlaks on saanud itaallasest väravavahi palkamine, aga välismaalt otsitakse omale veel äärekaitsjat, sest Eestist lihtsalt ei ole võtta vastavat meest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n24 tunni jooks on pühendatud Eesti juubelile\n\n## Põhitekst:\n\nEestis teist korda toimuv 24 tunni jooks viiakse läbi Sillamäe terviseraja 2-kilomeetrilisel ringil. Ultrajookse toimub Eestis mitmesuguseid, kuid 24 h jooksus on võisteldud seni vaid 2016. aastal Ida-Virumaa staadionimaratoni raames, kui rahvusvaheliseks kujunenud võistlusel jätsid võidud Eestisse Aivar Luud (206,383 km) ja Raili Rüütel (167,455 km).\n\nRaja testimiseks korraldati Sillamäel eelmisel sügisel 6 tunni jooks, mis tõi osalejatelt positiivse tagasiside ja andis korraldajatele kindluse 24 tunni jooksu tegemiseks. “Sillamäe rada on sile ja lauge, kord puude vahel, kord merevaatega. Ma arvan, et nii pikaks jooksuks on see lausa ideaalne”, tegi kogetust kokkuvõtte ka ise jooksul osalev peakorraldaja Aet Kiisla. “Pealegi on Sillamäe müstiline ja imearmas linn, kuhu paljud eestlased veel sattunud pole”.\n\n24 tunni ja 100 km jooksule antakse start 22. septembril kell 12. Enne on kavas ka lastejooks ning 2 km rahvajooks. Võistlus toimub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ürituste raames ning 100 km vaheaeg fikseeritakse ka 24 tunni jooksjatel.\n\nSillamäe ultrajooksu korraldab MTÜ Gurmeejooksud, mille eestvedamisel toimub ka juulikuine 5. Ida-Virumaa staadionimaraton. 3. ja 4. juulil Narvas toimuval võistlusel on kolme maratoni- ja kolme poolmaratonidistantsi kokku 120st kohast broneeritud juba 79.\n\nLisainfot jooksude kohta saab internetist aadressilt www.jooksukalender.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Avati registreerimine septembrikuus Sillamäel toimuvale 24 tunni jooksule, mille raames on kavas ka 100 kilomeetri jooks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Žalgiris kaotas põnevusmängu viimase sekundi viskest\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Žalgiris kaotas avaveerandi võõrsil tosina punktiga, siis teisel poolajal tuldi mängu tagasi ja lõpu eel juhiti viimase minuti alguses 82:78, aga vastaste KC Riversi kaks korvi tähendasid ühel hetkel viiki 83:83 ja lisaaega.\n\nLisaajal õnnestus külalistel saavutada seitsmepunktine edu 90:83, aga sellest ei piisanud ning Nick Calathesi lõpusekundi tabamusest võitis hoopis Kreeka suurklubi 94:93.\n\nVõitjate parimad olid 14 punktiga Calathes, Marcus Denmon ja Lukas Lekavicius. Žalgirisele ei olnud abi ka Antanas Kavaliauskase 21 punktist.\n\nTeistes neljapäevastes mängudes alistas Madridi Real kodus Anadolu Efese 87:68 ja Malaga Unicaja kaotas Baskoniale 83:85.\n\nTäna tulevad platsile Moskva CSKA - Bamberg, Fenerbahce - Barcelona, Crvena Zvezda - Olympiakos, Valencia - Himki ja Milano - Maccabi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaunase Žalgiris pidi korvpalli Euroliigas tunnistama dramaatilisel moel Ateena Panathinaikose paremust lisaajal 94:93 (29:17, 28:20, 12:21, 24:25, 11:10).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona jõudis Coutinho debüütmängu abil poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nAvamängu kaotanud Barcelona viis juba üheksandal minutil juhtima Luis Suarez. Võiduvärava lõi 25. minutil Lionel Messi.\n\nKohtumises tegi 68. minutil debüüdi Liverpoolist saabunud Philippe Coutinho. Ümmarguselt 200 miljonit USA dollarit maksnud mees teenis publikult suured ovatsioonid ja iga tema pallipuudet saatis rõõmurõkatus.\n\nJuba varem olid koha Hispaania karikavõistluste poolfinaalis taganud Sevilla, Valencia ja Leganes, kes lülitas välja Madridi Reali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli karikavõistlustel pääses viimasena poolfinaali Barcelona, kes alistas kodus Espanyoli 2:0 ja jõudis edasi kahe edasi kahe mängu summas 2:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Russell Westbrook pakkus hooaja kõrgeima punktisumma\n\n## Põhitekst:\n\nThunderi mängujuhi arvele kanti 46 punkti. Ta tabas viskeid väljakult 19/29. Washingtoni poolelt püüdis temaga sammu pidada Bradley Beal, kelle arvele kogunes 41 silma ja 12 lauapalli.\n\nKevin Durant teenis kolmikduubli ja Golden State Warriors alistas kodus Minnesota Timberwolvesi 126:113 (38:29, 36:33, 32:32, 20:20). Ääremängija arvele jäi 28 punkti, 11 resultatiivset söötu ja kümme lauapalli.\n\nLätlane Kristaps Porzingis viskas 21 punkti, aga New York Knicks kaotas võõrsil Denver Nuggetsile 118:130 (28:39, 32:34, 32:26, 26:31).\n\nNeljandas neljapäeval peetud mängus tuli Sacramento Kings välja 12-punktilisest kaotusseisust ja alistas võõrsil Miami Heati 89:88 (19:17, 28:30, 24:25, 18:16).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA tähtmängija Russell Westbrook viskas 46 punkti ja aitas Oklahoma City Thunderi kodus 121:112 (25:20, 29:20, 28:34, 39:38) võiduni Washington Wizardsi üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa saadab olümpiale 169 sportlast\n\n## Põhitekst:\n\nKui võrrelda Venemaa koondise suurust paari viimase olümpiaga, siis oluliselt väiksem see number ei ole: nelja aasta tagusel kodusel Sotši olümpial oli stardis 232 sportlast ja kaheksa aasta eest Vancouveris osales 177 atleeti.\n\nRahvusvaheline olümpiakomitee ei lubanud Venemaal ametliku koondisena PyeongChangi olümpiamängudel osaleda, sest neid kahtlustakse tõsiselt riikliku dopingupoliitika olemasolus ja proovidega manipuleerimises Sotši mängude aegu.\n\nROK koostas enne olümpiat ka nimekirja sportlastest, keda võib eriloa alusel mängudele lubada. Nii näiteks ei saa tuntud nimedest kaasa teha murdmaasuusataja Sergei Ustjugov, laskesuusataja Anton Šipulin ja lühirajauisutaja Viktor Ahn, sest rahvusvahelisel organisatsioonil pole nende vastu positiivse dopinguproovi puudmisest hoolimata piisavalt usaldust.\n\nVenemaa olümpiakomitee asepresident Stanislav Pozdnjakov lisas, et mõned mängudele kvalifitseeruvad sportlased võivad aga solidaarsuse märgiks oma kohast loobuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa olümpiakomitee teatas, et saadab PyeongChangi olümpiamängudele 169 sportlasest koosneva koosseisu, kes hakkavad võistlema neutraalse lipu all.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBrüsselis algab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul Arvo Pärdi festival\n\n## Põhitekst:\n\nHelilooja loomingut esitavad festivalil nii Eesti esinduskollektiivid Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor kui ka nimekad Belgia interpreedid: Brüsseli Filharmoonia orkester ja solistid, Flaami Raadio koor ning kammeransambel Revue Blanche.\n\nKõlavad Arvo Pärdi suurvormid \"Te Deum\" ja \"Adam`s Lament\", samuti teosed \"Peegel peeglis\", \"Da pacem Domine\", \"Magnificat\", \"Nunc dimittis\" jt. Esitatakse ka teiste eesti heliloojate loomingut: 28. jaanuaril toimub Liisa Hirschi teose \"Jooned\" Belgia esiettekanne, samuti kõlavad Veljo Tormise ja Ülo Kriguli teosed.\n\n\"Arvo Pärdile pühendatud nädalavahetus Flagey keskuses on EV100 välisprogrammis erilisel kohal. Kõik sai alguse lihtsalt ühe kontserdiõhtu kavandamisest, kuid tänu üha tihenenud mõttevahetusele on algsest ideest välja kasvanud mitmeid valdkondi hõlmav väike festival, kus on muusika kõrval oma koht ka arhitektuuril, muusika taustu avavatel mõttevahetustel ja helilooja loomingut kirjeldaval näitusel,\" selgitas Eesti Vabariik 100 rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv.\n\nFestivali raames saab näha ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitust Arvo Pärdist, kuulata loenguid ning vaadata filme. 27. jaanuaril tutvustavad Arvo Pärdi Keskuse juhatuse esimees Michael Pärt ja tegevjuht Anu Kivilo sel sügisel avatava Arvo Pärdi Keskuse tegevust.\n\nFlagey on erinevatele kunstiliikidele suunatud kultuurikeskus Belgias, mille mitmekesise programmi põhirõhk on muusikal ja filmil, näiteks korraldab Flagey klaveripäevi ja Brüsseli jazzifestivali. Üle aasta leiab Flagey’s aset Läänemere festival, mille fookuses on Balti riikide kultuur. Sel aastal tähistatakse festivaliga Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul korraldab Flagey kontserdimaja Brüsselis 26. kuni 28. jaanuarini festivali, mis on pühendatud Arvo Pärdi loomingule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri Pootsmann avaldas uue singli \"Vihmapiisad päikest täis\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lugu räägib sellest, kui kaks inimest on omavahel leidnud täiusliku armastuse, selllise tunde, mil oled järsku nii õnnelik, et avastad, et ei oota enam midagi, loeb ainult praegune hetk,\" ütles Jüri Pootsmann ja tõdes, et võibolla ainult korraks näib, et maailm on valmis.\n\nLugu valmis koostöös Sten Šeripoviga, kellega koos loodi ka album ”Täna” ja Jüri Pootsmanni omanimeline EP.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "26. jaanuaril avaldas Jüri Pootsmann uue loo \"Vihmapiisad päikest täis\", mille esmaesitlus toimus päev varem Eesti Muusikaauhindade galal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPika Hermanni torni lippudele kulus mullu 680 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nPika Hermanni tornis lehviv sinimustvalge on valmistatud ilmastikukindlast kvaliteetriidest ehk spetsiaalselt värvitud lipuriidest, mis märgudes värvi ei anna, kirjutas Õhtuleht.\n\nRiigikogu kantselei kommunikatsioonijuhi Epp-Mare Kukemelgi sõnul tasuti eelmisel aastal viie riigilipu eest Lipuvabrikule 680 eurot.\n\nPika Hermanni tipus lehvinud lipud arhiveeritakse, erandjuhtudel ka kingitakse. Näiteks on selle saanud olümpiavõitjad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud aastal lehvis Toompeal Pika Hermanni tornis aasta peale viis lippu, mis läksid maksma 680 eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTommi Mäkinen: olen rahul, et ma ei pidanud rooli taga olema!\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nagu arvata võis, oli Sisteroni katse kõigi sõitjate jaoks dramaatiline,\" rääkis ta hooaja avakatsest Toyota pressiteate vahendusel. \"Sõita sellist katset pimeduses on kõige raskem võimalikum viis hooaega alustada.\n\n\"Ma olen rahul, et ma ei pidanud rooli taga olema! Meie sõitjad jõudsid tagasi hooldusalasse headel positsioonidel ja homme [täna] saavad asjad olema väga teistsugused.\"\n\nEsimese kahe katse järel juhib rallit M-Spordi Fordil kihutav maailmameister Sebastien Ogier. Toyota meestest on Esapekka Lappi neljas, Ott Tänak viies ja Jari-Matti Latvala kuues.\n\nLappi oli oma positsiooni üle üllatunud. \"Esimene katse oli raske, aga kõik läks üsna hästi. Teadsin, et teisel katsel kaotan aega, kuna eelmisel aastal ma seda ei läbinud, samas kui teised olid sellega tuttavad,\" lausus soomlane.\n\n\"Ma olin kurvides pisut liiga ettevaatlik: need olid juba praegu väga mudased ja tundsin end neis kohtades ebamugavalt. Olen ralli algusega üsna rahul ja plaanin homme [täna] samamoodi jätkata.\"\n\nPisut pahasem oli enda peale võistkonna esinumber Latvala, kes oli avapäeval kuues ja Toyota meestest kolmas. \"Olin enne esimest katset veidi närvis ja mõtlesin, kuidas nende jäiste tingimustege toime tulla. Alguses läks kõik väga hästi, aga hiljem tegin kaks piruetti ja suretasin masina välja.\"\n\n\"Pärast seda sõitsin üsna vihases meeleolus. Kaotasime aega, aga tulime finišini välja. Tundsin kergendust, kui kuulsin, et ma polnud ainus, kes dramaatilisi sündmusi läbi elas. Teisel katsel olin siin-seal pisut liiga ettevaatlik, aga aeg oli rahuldav ja ootan homset [tänast].\"\n\nTäna on Monte Carlol kavas kuus kiiruskatset, neist esimene algab kell 9.51. ERR-i spordiportaalis annavad rallipäevast ülevaate Karl Mihkel Eller ja Alvar Tiisler.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Toyota autorallimeeskonna boss Tommi Mäkinen sõnas Monte Carlo avapäeva järel kergendatult, et õnneks ei pidanud ta ise rooli taha istuma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSavisaar utsitas keskfraktsiooni Reinsalule umbusaldust avaldama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Edgar Savisaare suhtumine Urmas Reinsalusse on ülimalt negatiivne ja ta peab teda oma kohtukannatuste eest kõige suuremaks vastutajaks,\" sõnas kohtu all oleva Savisaarega haiglas kohtunud Keskerakonna fraktsiooni liige Peeter Ernits Postimehele.\n\nKa keskfraktsiooni kuuluv Olga Ivanova kinnitas, et Savisaar palus sõnumi edastada fraktsioonikaaslastele.\n\nKeskfraktsiooni liikme Jaanus Karilaiu sõnul huvitub Edgar Savisaar endiselt Eesti poliitikast, kuid praegune koalitsioon ei olevat vanade asjade klaarimiseks. Keskfraktsioon jättis terves koosseisus Urmar Reinsalu umbusaldushääletuse ajal hääletamata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna endine esimees, praegu Jõgeva haiglas kosuv Edgar Savisaar saatis riigikogu keskfraktsiooni liikmetele sõna, et nood avaldaksid justiitsminister Urmas Reinsalule umbusaldust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTartus on Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise protsessil hoog sees\n\n## Põhitekst:\n\nTartus on Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise protsess juba täielikult hoo sisse saanud. Peetud on mitmeid ümarlaudu ja palju kohtumisi erinevate valdkondade esindajatega, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\n\"Arutelude käigus on leitud, et kui Tartu erinevad osapooled hakkaksid üksteisega koostööd tegema tihedamini kui senini, siis see võiks olla väga-väga suur edasiminek,\" rääkis Tartu kultuuripealinnaks kandideerimise vastutav projektijuht Erni Kask\n\n\"Näiteks suudaksime kokku panna eakad, noored ja IKT sektori. Taolised interdistsiplinaarsed, taolised valdkonnaülesed koostööd on just midagi sellist, mida kultuuripealinna programmis näha soovitakse. Väga oluline on see, et mida iganes me siin ette võtaksime, et selle mõju jääks kestma ka pärast seda potentsiaalset kultuuripealinna aasta lõppu ehk pärast seda aastat 2024,\" lisas ta.\n\nAlates 2015. aastast kuulub Tartu kirjanduslinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku. Kuigi kirjanduslinna tegevus suures osas linnatänavatel välja ei paista, rääkis Eesti Kirjanduse Seltsi juhatuse liige Berk Vaher, et võrgustikus olemine on teljeks ka kultuuripealinnaks kandideerimisel.\n\n\"Ta on kindlasti juba suur argument, et me suudame rahvusvahelist koostööd teha, et me suudame rahvusvaheliselt teiste linnadega üldse konkurentsivõimelised olla. Et me suudame eristuda ja et meil on mingisugune tugev oma asi, mida teistele ka näidata,\" lausus Vaher.\n\nAastal 2011 oli üks Euroopa kultuuripealinnadest Tallinn. Maris Hellrand oli toonase sihtasutuse Tallinn2011 rahvusvahelise kommunikatsiooni juht.\n\nNüüd aitab ta vabatahtliku initsiatiivgrupi liikmena Narval kultuuripealinnaks kandideerida. Väljakutsed, millega nii Tartu kui Narva ilmselt silmitsi hakkavad seisma, on tema sõnul transpordiühendus ja piiratud eelarve, mis nõuab tarka majandamist.\n\nEt aga linnad saaksid enda jaoks maksimaalset kasu, soovitab ta juba kandideerimisprotsessist peale kohalikku kogukonda kaasata.\n\n\"Et linna inimesed end ka selle tiitliga samastaksid ja oskaksid enda jaoks maksimumi välja võtta. Sellel on pikaajaline, väga oluline, tugev ja hea mõju ühiskonnale üldisemalt ja ka demokraatia arengu seisukohalt,\" tõi Hellrand esile.\n\n\"Näiteks kas või selliste jagamismajanduse lahenduste nagu airbnb kaudu on võimalik linlastel kohapeal igaühel ise otseselt ja koheselt end kasusaajana tunda,\" ütles Hellrand.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva kõrval 2024. aasta Euroopa Kultuuripealinnaks kandideeriv Tartu näeb kogu protsessis võimalust arengunihkeks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA president pakkus illegaalidele välja kava kodakondsuse saamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nTrumpi uut mahukat plaani esitletakse täies mahus järgmisel nädalal.\n\nTrump ütles juba varem päeval, et on valmis toetama kokkulepet demokraatidega, mis annaks lapsena Ühendriikidesse saabunud immigrantidele ehk nn unistajatele kodakondsuse 10-12 aasta pärast. Kongressi vabariiklased ja demokraadid on pidanud nõndanimetatud DACA -programmi saatuse üle läbirääkimisi juba kuid äsjane avaldus näib märkivat tähtsat arengut kõnelustel.\n\nAjalehe Washington Post kohaselt on tegemist märkimisväärse vastutulekuga demokraatidele, mis võib konservatiivsematele vabariiklastele vastumeelne olla, kuigi tooks kaasa ka migratsioonipoliitika tunduva karmistamise.\n\nDACA-programmi juurutas Trumpi eelkäija Barack Obama 2012. aastal. Trump teatas septembris, et tühistab DACA, aga annab kongressile kuus kuud aega asendusmeetme väljatöötamiseks.\n\nValge Maja avaldab nii vabariiklastele kui ka demokraatidele vastuvõetava immigratsioonireformi \"seadusandliku raamistiku\" esmaspäeval, ütles pressiesindaja Sarah Sanders.\n\nImmigratsioon on Kapitooliumi künkal üks peamisi pingeallikaid kahe partei vahel ning just erimeelsused DACA-programmi saatuse üle põhjustasid äsjase kolmepäevase valitsuse tööseisaku.\n\n\"Pärast kongressi aastakümnetepikkust tegevusetust on aeg tegutseda koos, et see küsimus viimaks lõplikult lahendada,\" lausus Sanders ajakirjanikele.\n\nValge Maja ettepanek toetub tema sõnul neljale kokkulepitud sambale: piiri kindlustamine ja ebaseaduslike lünkade sulgemine, laiendatud perede ahelmigratsiooni lõpetamine, viisaloterii kaotamine ja püsiva lahenduse leidmine DACA-le.\n\nKava näeb ette viisa saamise ja kontrolli tunduvat karmistamist nii põhja- ja ka lõunapiiril. Ühtlasi näeb plaan ette 25 miljardi USA dollari eraldamise, mida kasutatakse piirimüüri esimese osa ehitamiseks ja piivivalve tõhustamiseks.\n\nWashington Post kirjutas kuu algupoolel, et Trumpi administratsioon soovib Mehhiko piiritara esimese järgu väljaehitamiseks 18 miljardit USA dollarit. Väljaande info kohaselt saatis tolli- ja piirivalveamet hinnangu maksumuse kohta USA senaatoritele. Summa eest ehitatakse rohkem kui 500 kilomeetri ulatuses piiritara ja tugevdataks juba olemasolevaid taratõkkeid 650 kilomeetri ulatuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Donald Trumpi administratsioon avaldas neljapäeval osaliselt uue migratsioonikava, mis pakub 1,8 miljonile noorele ebaseaduslikule sisserändajale välja tee kodakondsuse saamiseks järgmise 10-12 aasta jooksul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit alustas Austraalia lahtisi kindla võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril 6. asetatud Kontaveit alustas pisut rabedalt, aga läks üha paremasse hoogu ja võitis lõpuks mängu tunni ja 21 minutiga.\n\n\"Esimese ringi mängud on alati pisut närvilised, aga olen väga rahul sellega, kuidas lõpuks mängu käima sain. Tundsin, et mängisin üha paremini ja paremini. Olen väga õnnelik, et võitsin!\" ütles Kontaveit mängujärgses väljakuintervjuus.\n\nKohtumise esimene geim oli mängu üks pikimaid, Kontaveidil tuli kohe kaks murdepalli päästa. Järgmises geimis oli eestlannal endal kaks murdepalli, aga tal ei õnnestunud neid kätte saada ja seejärel suutis Siniakova Kontaveidi servi murda ning 2:1 ette minna.\n\nSiis aga võitis Kontaveit kuus geimi järjest ja seti kindlalt 6:2.\n\nTeise seti alguses õnnestus Siniakoval Kontaveidi hoogu pisut pidurdada ja ise kaks geimi järjest võita ning taas 2:1 juhtima asuda. Sarnaselt esimesele setile sai Kontaveit jälle murde kohe tagasi ja uuesti murdis ta kuuendas geimis, minnes 4:2 ette.\n\nSeisul 5:3 matšivõidu eest servima asudes pidi Kontaveit esmalt kaks murdepalli päästma, aga lõpuks vormistas ta võidu teisel matšpallil.\n\nKontaveit oli mängu jooksul pisut serviga hädas, tema esimese servi õnnestumisprotsent oli kahe seti peale 59. Esimeselt servilt võitis ta 78 protsenti punktidest – Siniakova ainult 49 –, aga teiselt servilt vaid 38. Siniakova sama näitaja oli 39 protsenti.\n\nKontaveit servis kolm ässa ja tegi neli topeltviga, Siniakova sai kirja samuti neli topeltviga ja kaks ässa.\n\nÄralöökidest teenis Kontaveit 26 ja Siniakova 17 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 28 ja tšehhitaril 33. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 77 ja Siniakova 56.\n\nKontaveit realiseeris 14 murdevõimalusest viis, Siniakova suutis 11 murdepallist ära kasutada kaks.\n\nJärgmises ringis läheb Kontaveit kokku taanlanna, endise juunioride maailma esireketi Clara Tausoniga (WTA 39.), kes oli parem austraallannast Astra Sharmast (WTA 97.) 6:3, 6:4.\n\nKontaveit - Siniakova:\n\nEnne mängu:\n\nKontaveit alustas hooaega eelmisel nädalal Sydneys, kus jõudis poolfinaali. Seal oli tal seitse matšpalli, aga lõpuks pidi eestlanna tasavägises mängus tunnistama mulluse Prantsusmaa lahtiste võitja Barbora Krejcikova (WTA 4.) paremust.\n\n26-aastane Kontaveit mängib Austraalia lahtiste põhiturniiril seitsmendat korda ning viiendat korda kuulub ta asetatud mängijate sekka. Asetatuna pole Kontaveit kunagi Austraalia lahtistel avaringis kaotanud. Mullu jõudis ta Melbourne'is kolmandasse ringi, senine parim tulemus on aga veerandfinaal (2020).\n\n25-aastane Siniakova on eelmise hooaja lõpust kaotanud neli mängu järjest, seejuures aasta viimase kaotuse sai ta Moskvas, kus jäi kahes setis alla just Kontaveidile. Tänavust aastat alustas Siniakova Melbourne'is, kus kaotas avaringis kahes setis ungarlanna Anna Bondarile. Eelmisel nädalal jäi paarismängu maailma esinumber Siniakova Adelaide'is esimeses ringis kindlalt 1:6, 2:6 alla noorele USA tähele Coco Gauffile.\n\nSiniakova mängib Austraalia lahtistel üheksandat korda, seni on ta vaid kahel korral jõudnud avaringist edasi – aastatel 2015 ja 2018.\n\nKontaveit ja mullu Tokyo olümpial koos Krejcikovaga paarismängus kulla võitnud Siniakova on varem omavahel mänginud viiel korral, eestlanna juhib mängudega 4:1.\n\nEelmisel aastal mängisid nad kahel korral – Clevelandi veerandfinaalis jäi Kontaveit peale 6:3, 5:7, 6:2 ja Moskvas 6:3, 6:3. Mäletatavasti võitis Kontaveit nii Clevelandi kui Moskva turniiri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 7.) alustas aasta esimest suure slämmi turniiri ehk Austraalia lahtisi meistrivõistlusi kindla võiduga, alistades avaringis 6:2, 6:3 tšehhitari Katerina Siniakova (WTA 48.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPresident Karis: valitsus peab valitsema ja tegema otsuseid\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval, mil Reformierakond ja Keskerakond ei suutnud koalitsiooninõukogus jõuda kokkuleppele, milliseid lisameetmeid kehtestada kõrgete energiahindade hüvitamiseks, kohtus reformierakondlasest peaminister Kaja Kallas president Karisega.\n\nKaris teatas esmaspäeva hilisõhtul sotsiaalmeedias, et Kallasega räägiti energiahinna kriisist ja koalitsiooni seisust.\n\n\"Neli lihtsat põhimõtet: valitsus peab valitsema ja tegema otsuseid; abi peab jõudma võimalikult kiiresti kõigi abi vajajateni; tuleb leida lahendused, mis leevendavad tulevikus praeguse hinnašoki kordumise; valitsuskoalitsiooni eest vastutavad kõik selle erakonnad võrdselt. Ja energiahinna kriis ei ole praegu ainus kriis, mis vajab nii parlamendi kui ka valitsuse tähelepanu,\" kirjutas Karis.\n\nKahe valitsuserakonna fraktsioonide juhid kinnitasid esmaspäeval\"Aktuaalses kaameras\", et teatud ühisosa on läbirääkimistel leitud ja teisipäeval loodetakse uute meetmete paketiga avalikkuse ette tulla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karis märkis pärast esmaspäevast kohtumist peaminister Kaja Kallasega, et kõrgete energiahindade ajal peab abi jõudma võimalikult kiiresti kõigi abivajajateni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFIFA aasta jalgpalluriks valiti Robert Lewandowski\n\n## Põhitekst:\n\nParimaks väravavahiks nimetati senegallane Edouard Mendy (Chelsea), parimaks meestetreeneriks sakslane Thomas Tuchel (Chelsea), parimaks naisjalgpalluriks hispaanlanna Alexia Putellas (Barcelona), parimaks naisväravavahiks Tšiili jalgpallur Christiane Endler (PSG), parimaks naistetreeneriks inglanna Emma Hayes (Chelsea) ning FIFA Ausa Mängu auhinna teenis Taani rahvuskoondis ja meditsiinitiim.\n\nAasta parima värava autorile määratud Puskasi auhinna teenis argentiinlane Erik Lamela (Tottenham Hotspur) Londoni Arsenalile löödud tabamuse eest ning fänniauhinna Taani ja Soome rahvuskoondiste toetajad.\n\nMeeste aasta sümboolsesse koosseisu kuuluvad väravavaht Gianluigi Donnarumma (AC Milan, PSG), kaitsjad David Alaba (Müncheni Bayern, Madridi Real), Leonardo Bonucci (Juventus) ja Ruben Dias (Manchester City), poolkaitsjad Kevin De Bruyne (Manchester City), Jorginho (Chelsea) ja N'Golo Kante (Chelsea) ning ründajad Robert Lewandowski (Müncheni Bayern), Lionel Messi (Barcelona, PSG), Cristiano Ronaldo (Juventus, Man United) ja Erling Haaland (Dortmundi Borussia).\n\nEelvaade:\n\nAasta meesjalgpalluri kandidaadid on Robert Lewandowski (Müncheni Bayern ja Poola koondis), Lionel Messi (Barcelona, PSG ja Argentina koondis) ja Mohamed Salah (Liverpool ja Egiptuse koondis).\n\nAasta väravavahi auhinna nominendid on Gianluigi Donnarumma (AC Milan, PSG ja Itaalia koondis), Edouard Mendy (Chelsea ja Senegali koondis) ja Manuel Neuer (Müncheni Bayern ja Saksamaa koondis).\n\nAasta meeste treneeri kandidaadid on Pep Guardiola (Manchester City), Roberto Mancini (Itaalia koondis) ja Thomas Tuchel (Chelsea).\n\nAasta naisjalgpalluriks võivad saada Jennifer Hermoso (Barcelona ja Hispaania koondis), Sam Kerr (Chelsea ja Austraalia koondis) ja Alexia Putellas (Barcelona ja Hispaania koondis).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) valis teist aastat järjest maailma parimaks jalgpalluriks poolaka Robert Lewandowski (Müncheni Bayern), kes edestas teisi nominente ehk argentiinlast Lionel Messit (PSG) ja egiptlast Mohamad Salahit (Liverpool).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVladislav Kreida liitub Ukraina kõrgliigaklubiga\n\n## Põhitekst:\n\nVadislav Kreida veetis eelmise hooaja laenul Rootsi esiliigaklubi Helsingborgi juures ning aitas klubil tõusta uuesti kõrgliigasse. Helsingborgi eest sai Kreida kirja 24 kohtumist ja ühe väravasöödu.\n\nRootsi klubil oli võimalus soetada Kreida mängijaõigused, kuid ei teinud seda ja mängija tuli tagasi Eestisse. \"Vladislav Kreida tegi esimese sammu rahvusvahelisel tasemel, mis osutus korralikuks väljakutseks,\" kommenteeris Flora spordidirektor Norbert Hurt klubi koduleheküljel.\n\n\"Kuigi ta langes põhikoosseisust välja, siis viimasteks mängudeks murdis ta ennast koosseisu tagasi. Taustal tean, et ta hakkas korralikult tööd lisaks tegema, mis viis ta heasse vormi. Selle kogemuse pealt on hea jätkata teed välismaal.\"\n\nVeres Rivne on pika ajalooga klubi, mis loodi juba 1957. aastal. Meeskonnal on läbi ajaloo olnud neli nime – Kolhospnõk, Horõn, Avanhard ja Veres.\n\nKlubi võitis eelmisel hooajal ajaloos teist korda Ukriana esiliiga ja tagas sellega koha kõrgliigas, kus püsitakse püsimajäämise kursil. Klubi esindusvõistkonnas on hetkel üks välismaalane ja Kreidast saab teine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna FC Flora ja Eesti koondise jalgpallur Vladislav Kreida liitub laenulepingu alusel Ukraina kõrgliigaklubi NK Veres Rivnega. Ukraina klubil on võimalus hooaja lõpus soetada mängija õigused jäädavalt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKreeka asub vaktsineerimata eakaid trahvima\n\n## Põhitekst:\n\nJuhul, kui inimene ei ole vaktsiinisüsti teinud, hakkab ta iga kuu maksma trahvi, vahendas \"Aktuaalne kaamera\".\n\nJaanuaris on trahv 50 eurot, kuid veebruaris juba 100 eurot. Terviseministri sõnul suunatakse läbi maksuameti kogutud trahv riiklikele haiglatele.\n\nKreeka 10,7-miljonilisest elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud 67 protsenti. Kreekas on 530 000 üle 60-aastast elanikku, kellest detsembris oli vaktsineeritud 41 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreekas kehtib esmaspäevast koroona vastu vaktsineerimise kohustus alates 60. eluaastast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nDjokovic võib uue seaduse tõttu ka Prantsusmaa lahtistelt eemale jääda\n\n## Põhitekst:\n\nDjokovic, kes ei ole koroonaviiruse vastu vaktsineeritud, saadeti pühapäeval päev enne aasta esimese suure slämmi turniiri algust Austraaliast välja, sest kohus otsustas tema viisa tühistamise otsuse jõusse jätta.\n\nPrantsusmaa vaktsiinipassi seadus, mille parlament pühapäeval heaks kiitis, nõuab inimestelt vaktsineerimistunnistuse olemasolu avalikesse kohtadesse sisenemisel.\n\n\"Reegel on lihtne: vaktsiinipass kehtestatakse kohe pärast seaduse väljakuulutamist kõigis avalikes asutustes,\" teatas ministeerium.\n\n\"Pass on vajalik kõigile, kes on pealtvaatajad või profisportlased. Mis puudutab Prantsusmaa lahtiseid meistrivõistlusi, siis see on alles maikuus. Olukord võib muutuda ja loodame, et paremaks. Vaatame jooksvalt, aga mingeid erandeid kindlasti ei tehta,\" lisas ministeerium.\n\nDjokovic saadeti Austraaliast välja, sest kohtu sõnul kujutab ta endast ohtu rahvatervisele ja julgustab kõiki vaktsineerimisvastaseid. Serblasele väljastatud meditsiiniline erand ei olnud piisav, et ta oleks saanud oma 21 suure slämmi tiitlit püüdma minna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma esireketil Novak Djokovicil võidakse keelata ka Prantsusmaa lahtistel mängimine pärast seda, kui Prantsusmaa spordiministeerium teatas esmaspäeval, et Prantsusmaa uues vaktsiinipassi seaduses erandeid ei tehta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSaudi Araabia ja Haiti võivad teha taliolümpiadebüüdi\n\n## Põhitekst:\n\nSaudi Araabia mäesuusatajatest on kvalifikatsiooninorm käes Salman Al-Howaishil ja Fayik Abdil. Al-Howaish on taganud olümpiapileti slaalomis ja Abdi suurslaalomis, kuid nende osalemise peab veel kinnitama Saudi Araabia olümpiakomitee, vahendab uudisteagentuur SPA.\n\nHaiti sportlastest on olümpiale pääsu taganud Richardson Viano, kes peaks startima suurslaalomis. Tegemist on Haitil sündinud suusatajaga, kelle adopteeris Prantsusmaal elav Itaalia perekond.\n\nMäesuusatamises saavad sageli paljud mittetraditsioonilised talispordiriigid oma võimaluse. Hetkel on näiteks nimekirjas ka India, Brasiilia, Ghana ja Filipiinide sportlased. 2014. aastal Sotšis osales suurslaalomis rohkem viiuldajana tuntud Tai esindaja Vanessa Mae.\n\nSuveolümpiamängudel osales Saudi Araabia esmakordselt 1972. aastal Münchenis. Kokku on riik võitnud kaks hõbe- ja kaks pronksmedalit.\n\nHaiti olümpiaajalugu on tunduvalt pikem ja üks sportlane osales juba 1900. aasta mängudel Pariisis. Alates 1972. aasta mängudest pole kordagi suveolümpiatelt puudutud. Võidetud on ka üks hõbe- ja üks pronksmedal, aga mõlemad saavutused jäävad 1920. aastatesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingis on tegemas oma taliolümpiadebüüti Saudi Araabia ja Haiti, kelle mäesuusatajad on taganud koha mängudel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTranspordiamet kutsub liiklejaid üles äärmisele ettevaatlikkusele\n\n## Põhitekst:\n\nTranspordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna juhataja Janar Tüki sõnul on libedus ja keerulised teeolud tulenevad ilmastikust. \"Selle talve märksõna on äärmiselt kiired ja muutlikud ilmaolud – päeva jooksul võib sadada vihma, lund, rääkimata olulistest temperatuurikõikumistest,\" ütles ta.\n\n\"Selliste muutlike olude juures jõuavad teede katted külmuda ja üles sulada korduvalt,\" lausus Tükk.\n\nKui võtta arvesse, et kiireim hooldustsükli aeg on kõrgeima seisunditasemega riigiteedel kaks tundi, siis kiirete ilmaolude muutuse korral võivad selle aja jooksul teeolud muutuda märgatavalt, märgiti transpordiameti pressiteates.\n\nLääne-Eesti saartel ja mandri rannikualadel on esmaspäeval tuuleiilid jätkuvalt kohati üle 20 meetri sekundis ning esineb pinnatuisku. Teedele võib tormist tingituna jätkuvalt langeda ka puid ja oksarisu.\n\n\"Seetõttu kutsumegi kõiki liiklejaid üles äärmisele ettevaatlikkusele ning valima teeoludele vastav ohutu liikumiskiirus, et ennetada ja vältida võimalikust ootamatust libedusest ja tormist tingitud õnnetusi,\" ütles Tükk.\n\nTranspordiameti teehoiupartnerite kogu olemasolev tehnika on väljas reageerimaks teeoludele, teatas amet.\n\nRiigi ilmateenistus prognoosib ka lähipäevadeks muutlikke ilmaolusid ning teedel püsib libeduse oht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimaste päevade muutlikud ilmad on muutnud teed libedaks ning vaatamata teehoolduspartnerite pingutustele tuleb liiklejatel arvestada talviste teeoludega, teatas transpordiamet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiapileteid ei paisata vabamüüki\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on järjekordse meetmega, millega üritatakse ohjata koroonaviiruse situatsiooni. Hiina on seni üsna hästi toime tulnud, kuigi üsna karmide meetmete abiga.\n\nMullu septembris teatasid korraldajad, et pealtvaatajatena pääsevad mängudele vaid kohalikud elanikud, aga esmaspäevase täpsustuse järgi neistki vaid valitud.\n\nSeejuures ei lisatud, millise skeemi järgi pileteid jagama hakatakse, kuid pealtvaatajad peavad järgima COVID-19 ennetusmeetmeid enne ja pärast olümpiavõistlusi ning mõistagi ka nende toimumise ajal.\n\nHiina pealinnas ja naabruses asuvas Hebei provintsis peetavatel olümpiamängudel viibivad sportlased ja taustapersonal suletud mullis ning ülejäänud inimestega kokku ei puutu. Enamik osalejaid saabub olümpiale tšarterlendudega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingi olümpiamängude korraldajad andsid esmaspäeval teada, et pealtvaatajate piletid vabamüüki ei tule ja pääsmed eraldatakse üksnes valitud gruppidele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPäästjad said tormikahjude tõttu üle 200 väljakutse\n\n## Põhitekst:\n\nKõige rohkem said ennelõunal tugevnema hakanud tormituultest põhjustatud väljakutseid Lääne-Eesti saarte ja Harjumaa päästjad.\n\nEdasi tabasid tugevamad tuuled Raplamaad, kust torm suundus lõuna poole ja hakkas näitama vaibumise märke.\n\nInimohvrite kohta päästeametil infot ei ole. Peamiselt tuli päästjatel tegeleda teedele või elektriliinidele langenud puude eemaldamisega. Siin-seal said majade katused ka viga ja paaril korral sattusid õnnetustesse autod.\n\nPõhja päästekeskusesse tuli tormiga seonduvalt 81 väljakutset. Kahel korral vandusid tugevale tuulele alla valgusfoorid Tallinna kesklinnas. Tallinnas Koplis murdus puu trammiteele, mis peatas liikluse, Endla tänaval ning Kreutzwaldi tänaval murdis tuul tükid katusest ning Kreutzwaldi tänaval tekkis ohu kõrvaldamiseks vajadus evakueerida ka läheduses parkinud sõidukid.\n\nViimsis läks lendu batuut, mis saadi kätte napilt enne, kui see liiklusesse paiskunud oleks. Veel said ühes õnnetuses murdunud puu tõttu tõsiseid kahjustusi sõiduauto ning ühel korral ka eramaja aed.\n\nLääne päästekeskus sai 84 väljakutset. Kella 9.47 ajal kukkus Saaremaal Koikla külas suur puu maja katusele. Maja katus sai kannatada. Kella 9 ajal hommikul viis Kuressaares Pargi tänaval tuul ära endise lastekodu maja katuse. Päästjad saagisid katuse ketaslõikuriga väiksemaks ning tõmbasid ohutumasse kohta tee äärde. Objekti valdaja tegeleb ise olukorra lahendamisega edasi.\n\nSaaremaal sai hommikul tormituulte tõttu vigastada kolm sõiduautot - nii Kaali, Karida kui ka Paevere külas sõitsid autod vastu teele kukkunud puudele. Autod said kergemaid vigastusi, inimesed jäid õnnetustes terveks. Metskülas murdus korraga maha kaheksa puud, mis teelt eemaldada tuli.\n\nHiiumaal Valgu külas kukkus teele kolm puud korraga ning Luidja külas kaks puud korraga. Puudest tekkinud takistuste taha jäid pidama nii libedusetõrje autod kui ka liinibuss. Päästjad aitasid puud eemaldada.\n\nLõuna päästekeskus sai 30 väljakutset. Suuremaid õnnetusi ei registreeritud.\n\nIda päästekeskus sai kaheksa väljakutset. Lääne-Virumaal Tapa vallas Kullenga külas murdus elektripost, mille tagajärjel jäid elektriliinid rippuma maast viie meetri kõrgusele. Rippuvad liinid ohustasid liiklejaid ja ohu likvideerimiseks oli vaja nii politseipatrulli kui ka elektrikute abi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Päästjad said esmaspäeval tormikahjude kõrvaldamiseks üle 200 väljakutse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTaanis kaotati osa piiranguid vaatamata nakatunute arvu rekordile\n\n## Põhitekst:\n\nTaani teatas esmaspäeval 28 780 uuest nakatunust viimase ööpäeva jooksul ning haiglaravi vajajate arv kasvas 802-ni, mis on tänavune rekord, vahendas Reuters.\n\nTaani terviseamet on aga jaanuaris öelnud, et praeguseks valdavalt leviv omikroni tüvi on arvatust leebema haiguskuluga ning haiglaravi vajajatest on pea kolmandik sattunud sinna algul mitte Covidi pärast.\n\nTerviseameti sõnade kinnituseks on langenud Taanis intensiivravi vajavate koroonanakatunute arv, mis on praegu 52.\n\nPiirangute leevendamise otsustas Taani parlament eelmisel nädalal. Esmaspäeval avasid uksed teatrid, kinod, muuseumid, lõbustuspargid ja botaanikaaiad. Samuti lubatakse spordivõistlustele piiratud arv pealtvaatajaid.\n\nPiirangute leevendamise taga on ka kõrge vaktsineerituse tase: 80 protsenti Taani elanikkonnast on saanud kaks vaktsiinidoosi ning üle poole elanikest on saanud ka tõhustusdoosi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taanis registreeriti pühapäeval rekordarv koroonaviirusega nakatunuid, esmaspäeval avati aga peale kuu pikkust pausi kinod, muuseumid ja teised kultuuriasutused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu värskeim täiendus Raquan Mitchell läks tagasi Ameerikasse\n\n## Põhitekst:\n\n24-aastane Raquan Mitchell tegi Tartu särgis kaasa ühe kohtumise, kui Põhja-Euroopa liigas (ENBL) alistuti korraliku võitlusega Krasnojarski Jenisseile. Meeskonnaga enne mängu vaid ühe treeningu teinud Mitchell tõi selles mängus 11 punkti. Koroonajuhtumite tõttu lükkusid tema Eestis oleku ajale planeeritud Eesti-Läti liiga mängud edasi ja selles liigas ta Tartu eest platsil ei käinudki.\n\nMeeskonna manageri Robert Petersoni sõnul täit pilti Mitchellist ei saadud. \"Mitchelli käik Tartusse jäi üsna lühikeseks. Oma ainsas mängus, juba järgmisel õhtul pärast Tartusse jõudmist, näitas ta, et on atleetlik ja terav mängumees ehk see, mille pärast me ta Tartusse tõime. Tegime omalt poolt kõik, et ta meeskonda sulandada, aga paraku tuli koroonaviirus sisse ja see lõi igapäevased treeningud ja mängugraafiku segamini. Lisaks kerkisid tal Ameerikas perekondlikud probleemid ja nii lõppes meie lühike koostöö,\" sõnas Peterson.\n\nTartlaste mängugraafik on esimest korda koroonaviirusega pihta saamisega muutunud. Kolm Eesti-Läti liiga mängu on edasi lükatud ja järgmine selle liiga mäng on planeeritud laupäeval, 22. jaanuaril Pärnus.\n\nSel nädalal toimub ka ENBL kolmas etapp Liepajas, kus Tartu meeskonnal pidanuks olema kaks mängu – Šiauliaiga ning Brno Basketiga. Teada on, et Brno meeskond Liepajasse koroona tõttu ei lähe ning teisipäeval, 18. jaanuaril kell 16.00 on Tartul mäng Leedu liiga neljanda meeskonna Šiauliai-7betiga. Mis koosseisus tartlased täpselt Liepajas mängivad, on hetkel veel lahtine, suure tõenäosusega kaasatakse mängule ka esiliiga võistkonna mängijaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikool Maks & Mooritsa korvpallimeeskonnaga 5. jaanuaril liitunud Raquan Mitchell ei jätka Tartu meeskonnas. Mängija sõitis perekondlikel põhjustel Ameerikasse tagasi enne katseaja lõppu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJeemeni šiiamässulised korraldasid AÜE-s verise droonirünnaku\n\n## Põhitekst:\n\nHouthi-mässuliste teatel oli rünnaku näol tegemist kättemaksuga. Jeemenis andsid AÜE toetatud sõjaväelased eelmisel nädalal Houthi-mässuliste vastu ootamatu sõjalise löögi. AÜE tõhustab jõupingutusi, et toetada kohalikke võitlejaid Jeemenis.\n\nHouthi-mässuliste rünnak Abu Dhabis näitas, et nad suudavad tegutseda AÜE sisemaal. Abu Dhabi on ka rahvusvaheline ärikeskus.\n\nIraani liitlased suudavad Lähis-Idas korraldada üha täpsemaid droonirünnakuid. See muudab piirkonnas ka jõudude tasakaalu, teatas The Wall Street Journal.\n\nHouthi-mässuliste kõneisiku Nasr al-Din Amiri sõnul plaanib rühmitus korraldada veel rohkem rünnakuid. \"Selle operatsiooni eesmärk oli reageerida eskaleerumisele ja hoiatada, et kui AÜE jätkab eskaleerumist, siis jätkame ka oma sõjaliste operatsioonidega AÜE vastu,\" ütles Nasr al-Din Amir.\n\nJeemeni konflikt sai alguses araabia kevade rahumeelsest ülestõusust. 2014. aastal muutus mäss aga täiemahuliseks kodusõjaks. Konflikti sekkusid ka välisriigid.\n\nÜRO hindas novembris, et Jeemeni kodusõjas on hukkunud 380 000 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jeemeni Houthi-mässulised teatasid esmaspäeval, et korraldasid Araabia Ühendemiraatide (AÜE) pealinnas droonirünnaku. Rünnakus hukkus kolm inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNädalavahetuse menukaim film kinodes oli \"Piia seiklused\"\n\n## Põhitekst:\n\nPea sama palju vaatajaid – 3102 – tõi nädalavahetusel kinno \"Ämblikmees: pole koduteed\" (\"Spider-Man: No Way Home\"), mis on nüüd kokku kogunud 69 085 külastust.\n\n\"Ämblikmehest\" kogus paar vaatajat enam \"Tondipüüdjad: pärand\" (\"Ghostbusters: Afterlife\"), mis kogus avapäevadega 3106 külastust. Lisaks \"Piia seiklustele\" ja \"Tondipüüdjatele\" jõudis uue tulijana esiseitsme hulka \"Karje\" (\"Scream\"), mis kogus 2465 külastust.\n\nEdetabelis jätkasid \"Laula 2\" (\"Sing 2\"), \"King`s Man: Esimene missioon\" (\"King's Man\") ja \"Jahihooaeg\", mis tõid kogusid vastavalt 2781 külastust (kokku 32 070 külastust), 1146 külastust (kokku 9305 külastust) ja 814 külastust (kokku 36 643 külastust).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetuse menukaim film Eesti kinodes oli \"Piia seiklused\" (\"Pil's Adventures\"), mis kogus avapäevadega 3237 külastust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Stephen Kingi \"Hiljem\": lihtne, aga igati köitev müsteerium\n\n## Põhitekst:\n\nMõneti on Stephen Kingi bibliograafia ja popkultuuriline mõõde nii suureks kasvanud, et seda on võimatu mõne lause, lõigu või isegi üürikese arvustusega kokku võtta. Aga kas on vajagi? King on lihtsalt žanrikirjanduse ja -kino käilakuju, kes on samaaegselt teenäitaja kui ka iseenda paroodia, tema karjäär on samavõrd tepitud nii fenomenaalsete õnnestumiste kui ka keskpäraste sähvatustega. Küll aga ei ole ta kunagi n-ö maha käinud, vaid nõrgematele teostele järgneb alati mõni tugevam. On neid, kes peavad teda grafomaaniks, kuid võimalik, et just tänu produktsiivsusele sünnivad tal aeg-ajalt ka eriti säravad pärlid.\n\nNiiviisi ratsionaalselt hinnates tuleb tunnistada, et mullu ilmunud \"Hiljem\" on üks neid Stephen Kingi teoseid, mida mõne aasta pärast ei mäleta enam mitte keegi. Küll aga jääb mulje, et autor on teose nimme sellise taotlusega kirjutanud: siin pole eepilist õuduslugu ega rikkalikku tegelaste võrgustikku, Kingile ebatavapäraselt on tegu hoopis sirgjoonelise, lihtsaplaanilise ja ehk isegi naiivse krimilooga, kust jookseb punase joonena läbi kõhe ja ulmehõnguline müstika. Seega on \"Hiljem\" lihtsalt ilma igasuguse valehäbita meelelahutuskirjandus, parimas mõttes lugejasõbralik teos, mis jookseb ludinalt sõrmede vahelt läbi.\n\nKüll aga tekkis lugemise käigus mõte, kuivõrd tuleks Stephen Kingi lugedes üldse mõelda filmilikkusele? Teda on lugematu arv kordi ekraniseeritud ning seetõttu on ta kohati vaat et olulisem figuur filmimaailmas kui kirjanduses ning arvatavasti teab ta seda ise samuti väga hästi. Seega võib olla täiesti võimalik, et ta kirjutab selle filmiliku potentsiaali juba eos oma teostesse sisse, \"Hiljem\" puhul on seda väga hästi näha. Keskmisele kassahitile kohaselt on üleliigsed nurgad maha lihvitud, tegelaskond on jäetud täpselt nii suureks, kui sündmustiku jaoks parajasti vaja on, teose põhiidee ning fookus sõnastatakse ära umbes kolmandal leheküljel ning ega seda kuidagi ülemäära laiendama ei hakata.\n\nNautisin küll \"Hiljem\" lugemist väga, kuid veel enam loodan, et mõni produtsent korjab raamatu üles ja lükkab tootmise käima, sest King on antud juhul suurema töö ette ära teinud. Leia lihtsalt mõned ägedad näitlejad ja aja raamatus näpuga järge, sest oma narratiivse loogika, meenutuste ja väga elavalt kirjeldatud keskkondadega jätabki teost kohati filmistsenaariumi mulje. Seda küll pigem ideetasandil, sest vormiliselt on tegu siiski klassikalise bestseller-tüüpi krimiromaaniga, mille eesmärk on lugeja täielikult jäägitult kaasa haarata ja sundida teda ikka ja ikka edasi lugema.\n\nKui mõni kogenematu noor autor otsustaks kirjutada krimiromaani, mille peaosas on poiss, kes näeb surnud inimesi, siis mõjuks see lihtsalt naeruväärselt. King seevastu mõistab väga hästi, et žanrimaailm ongi paljuski klišeede kombineerimise kunst, suurem osa ägedaid ideid on juba ammu valmis mõeldud, kui endal midagi paremat pähe ei tule, siis peabki lihtsalt juba olemasolevad klotsid pisut teistmoodi kokku panema.\n\nEriti humoorikalt tuleb see välja hetkel, kui peategelane adresseerib seda probleemi oma monoloogis, tõdedes, et tema kogemus surnute nägemisel ei sarnane kuidagimoodi M. Night Shyamalani filmiga \"Kuues meel\". Kaval torge lugejate suunas, sest ilmselt enamik neist jõudis just sel hetkel hakata mõtlema, et nüüd on King nii maha käinud, et hakkab kopeerima üht ammust ulmeklassikut...\n\nKes otsib kirjandusest sügavamaid väärtusi, siis jätke Stephen Kingi värske teos heaga kõrvale. Midagi intellektuaalset ega isegi liialt mõtlemapanevat selle krimiloo varjus ei toimu, \"Hiljem\" on igas mõttes funktsionaalne teos, mis saab oma eesmärgiga väga hästi hakkama. Meel on lahutatud, liialt mõtet ei koorma, tõsiasi on isegi see, et kolm-neli päeva pärast kaante sulgemist olen juba olulisemad detailid unustanud. Aga mis sellest? Lugemise ajal oli tore, usun, et on teistel ka.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\nStephen King\n\"Hiljem\"\nTõlkija Silver Sära\nIllustraator Jan Garšnek\nKirjastus Hea Lugu\n240 lk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKiired lõppmängud viisid Zverevi edasi\n\n## Põhitekst:\n\nKõige lähemal setivõidule oli Altmaier kolmandas setis, kui ta läks murdega peale ja juhtis 4:2, aga Zverev jõudis siiski kiiresse lõppmängu, kus oli juba kindlalt üle.\n\nJärgmises ringis ootab sakslast austraallane John Millman (ATP 89.), kes oli avaringis üle hispaanlasest Feliciano Lopezist (ATP 109.) 6:1, 6:3, 4:6, 7:5.\n\n24-aastane Zverev jõudis tunamullu Austraalia lahtistel poolfinaali ja mullu veerandfinaali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise maailma kolmas number Alexander Zverev alistas Austraalia lahtiste üksikmängu avaringis sakslase Daniel Altmaieri (ATP 87.) 7:6 (7:3), 6:1, 7:6 (7:1).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFT: Netanyahu võib sõlmida prokuratuuriga kokkuleppe ja lahkuda poliitikast\n\n## Põhitekst:\n\nKokkuleppe üksikasjad pole veel avalikud. Asjaga kursis olevate inimeste sõnul on kõnelused siiski piisavalt arenenud, et kõneluste edasiliikumiseks peavad Netanyahu advokaadid ja prokuratuur vahetama omavahel kirjalike tekste, vahendas Financial Times.\n\nJustiitsministeeriumi pressiesindaja keeldus kommentaaridest. Kommentaaride taotlustele ei vastanud ka Netanyahu advokaat.\n\nKokkuleppe kohaselt peaks Netanyahu vanglasse mineku asemel tegema üldkasulikku tööd. Tehingu raames peab endine peaminister end süüdi tunnistama moraalses alatuses, millega kaasneb seitsmeaastane keeld osaleda poliitikas, ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele Financial Times.\n\nLäbirääkimised tuleb lõpule viia järgmise kahe nädala jooksul. Siis lahkub ametist peaprokurör Avichai Mandelblit. Netanyahut süüdistatakse altkäemaksu andmises, pettuses ja usalduse rikkumises.\n\nNetanyahu kohtuprotsess on muutnud Iisraeli parempoolset poliitilist maastiku. Tema endised koalitsioonipartnerid keeldusid Netanyahut edasi toetamast. Seetõttu ei suutnud Netanyahu suvel moodustada ka uut valitsust.\n\nNetanyahu on siiski endiselt populaarne poliitik. Tema kodupartei Likud on riigis juhtiv opositsioonipartei.\n\nNetanyahu juhtis Iisraeli 12 aastat järjest, millele eelnes varasem kolm aastat kestnud ametiaeg. Ta on Iisraeli ajaloo pikima ametiajaga peaminister.\n\nNetanyahu püsis ametis ka siis, kui ta kaevati kohtusse pettuse, altkäemaksu ja usalduse kuritarvitamise pärast. Ta eitab süüd ning väidab, et see on vasakpoolsete vandenõu tema vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli endine peaminister Benjamin Netanyahu tahab allikate teatel jõuda oma korruptsioonisüüdistuses prokuratuuriga kokkuleppele. See võimaldaks tal vanglakaristuse vahetada üldkasuliku töö vastu, kuid Netanyahu peab siis ka poliitikast lahkuma seitsmeks aastaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNäitlejatest Jeff Goldblumist ja Kyle MacLachlanist said Milano moenädalal Prada modellid\n\n## Põhitekst:\n\nPrada sügistalvine meestemoe kollektsioon pakkus futuristlikku nägemust tööriietusest.\n\n\"Seksi ja linna\" staar Kyle MacLachlan kandis pika mantli all siniseid pükse, särki ja sama värvi kindaid. 62-aastane MacLachlan pidas osalemist moenädalal suureks auks.\n\nKyle MacLachlan Milano moenädalal Autor/allikas: Scanpix/AP\n\n69-aastane Jeff Goldblum on tuntud kui värviliste Prada riiete kandja, kuid moelavale saatis Prada ta üleni mustas.\n\nJeff Goldblum Milano moenädalal Autor/allikas: Scanpix/AFP\n\nPrada kirjeldab näitlejaid kui reaalsuse tõlgendajaid, kes oma kehastuste kaudu tõe välja toovad. Moemaja kutsus etendusele modellideks ka teisi tuntud näitlejaid, näiteks astusid lavale Ashton Sanders (\"Kuuvalgus\") ja Thomas Brodie-Sangster (\"Lipugambiit\").\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Näitlejad Jeff Goldblum (\"Jurassic Park\", \"Iseseisvuspäev\", \"Thor: Ragnarok\") ja Kyle MacLachlan (\"Seks ja linn\", \"Twin Peaks\") tegid üllatuse Milano moenädala publikule, kui astusid lavale Prada modellidena.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jääb Malisse Wagnerist hoolimata\n\n## Põhitekst:\n\nLaanet selgitas, et lubas septembris ja ka hilisemates esinemistes Eesti üksuste lahkumist Malist, kui seal peaks hakkama tegutsema Wagneri sõjaväelased, soovides sellega Mali juhtkonnale survet avaldada, et see ei teeks Wagneriga koostöölepet.\n\n\"Täna on aeg edasi läinud, kogu julgeolekuolukord, mitte ainult Aafrikas, sealhulgas Malis, vaid ka meie regioonis ja samamoodi meie lähiregioonides on totaalselt muutunud. Ja nagu me näeme, siis Venemaa agressiivsus on järjest kasvanud,\" tõdes kaitseminister. \"Sellest tulenevalt oleme täna partnerite ja liitlastega, kellega me koos Malis ja sihtüksuses Takuba oleme, kokku leppinud, et teeme neid otsuseid koos,\" lisas Laanet.\n\nTema sõnul jälgitakse olukorda ning uued otsused edasise tegevuse pärast tehakse hiljem: \"Eks lähinädalatel on meil selgust rohkem. Järgmisel nädalal on Takuba liitlasnõupidamine, kus arutame, millised saaksid olla meie ühised otsused, ühised käigud.\"\n\nLaaneti sõnul on üks olulisemaid ja lääneriikide jaoks vastuvõetamatumaid otsuseid, mis Malis võimul olev hunta on teinud, et ta lükkas viie aasta võrra edasi demokraatlike valimiste korraldamise. \"See ei lähe mitte kuidagi kokku nende kokkulepetega, millega mindi toetama terrorismivastast võitlust Malis,\" tõdes ta.\n\n\"Ja kuna Mali ei ole oma kokkulepetest kuidagimoodi kinni pidanud, siis oleme liitlastena väga tõsise väljakutse ees, kuidas me edasi käitume. Aga kindlasti ei taha me anda ka Venemaale järgmist mõjusfääri juppi lihtsalt üle,\" lisas kaitseminister.\n\n\"Kui vaatame suurt pilti, siis ükstapuha, kus mingi kriisiga tegemist on, seal me ka Venemaa sõdurite või Venemaa palgal olevate erasõjavägede saapajälgi näeme. See tähendab, et me peame kogu aeg vaatama laia pilti – sellest pildist tulenevalt tegema otsuseid, kuidas oleks võimalikult vähe mõjusid meie iseseisvusele,\" rääkis Laanet.\n\nMalis võimule tulnud hunta otsuse järel lükata valimised viieks aastaks edasi, otsustas Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) Malile majandussanktsioonid kehtestada. Sama moodi on ka Euroopa Liit Malile eraldatud toetusraha väljamaksmise praegu pausile pannud, lisas Laanet.\n\n\"Ka Euroopa Liit ei saa mitte kuidagi toetada riiki, mis teeb Venemaaga koostööd. Sest täiesti selgelt tuleb välja, et Wagner ei ole mitte eraturvafirma, vaid on seotud Venemaa valitsusega,\" rõhutas Laanet.\n\nKaitseministri sõnul ei saa praegu öelda tärmineid järgmiste otsuste kohta, sest need sõltuvad väga paljudest asjaoludest. \"Milline saab olema Malis wagnerlaste olemasolu, milline saab olema liitlaste arvamus sinna jäämiseks – seal ei ole ju mitte ainult Prantsusmaa juhitav sihtrühm Takuba, vaid seal on ka Euroopa Liidu missioonid – seal on ääretult palju nüansse ja eks vastavalt sellele, kelle poolt ja milline missioon sinna on loodud, tuleb kõik need läbi arutada. See ei ole kindlasti mitte päevade küsimus, vaid ikka pikem periood, kus otsusteni jõuame,\" rääkis minister.\n\nViidet Rootsi otsusele Takubast lahkuda kommenteeris Laanet sellega, et Rootsi oli Takuba juhtriik ning viis sinna varem lisajõudusid ning nüüd ära viidavad üksused on varem planeeritud lisajõud. \"Nii et Rootsi tänane otsus on varem planeeritud – see ei ole seotud hetkeolukorraga,\" ütles Laanet.\n\nTakuba on sihtüksus, mis tegeleb Malis Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane raames islamistidevastase võitlusega ning selle koosseisus teenivad ka Eesti kaitseväelased.\n\nOperatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad), mis toetab ÜRO rahuvalvemissiooni Minusma ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali tegevusi stabiilsuse tagamisel Malis, öeldakse kaitseministeeriumi kodulehel.\n\nPrantsuse kaitseministeeriumi info kohaselt osaleb Takubas praegu kümme riiki: lisaks Prantsuse enda üksustele ka Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Itaalia, Ungari, Holland, Portugal ja Rootsi. Rootsi on ka praegu sihtüksuse juhtriik.\n\nLääneriikide vägede väljaviimine Malist on tõusnud teemaks seoses Malis võimule tulnud hunta otsusega kutsuda riiki ka Venemaa erasõjakompanii Wagner üksused.\n\nKaitseminister Kalle Laanet on öelnud, et Eesti toob oma kaitseväelased Mali missioonidelt ära, kui Mali valitsus otsustab alustada koostööd Vene eraturvafirmaga Wagner ning laseb selle palgasõdurid riiki.\n\nMali sõjaväeline juhtkond on teatanud plaanist pikendada oma võimuaega viiele aastale ning süüdistanud Pariisi Mali hülgamises, mistõttu oli vaja sõlmida leping Wagneriga. Vene palgasõdurite riiki toomine on aga vastuvõetamatu Prantsusmaale ja selle liitlastele, kes Takubas osalevad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti muutis oma varasemat otsust sõjaväelased Malist ära tuua, kui seal hakkab tegutsema Vene erasõjakompanii Wagner. Kaitseminister Kalle Laaneti (Reformierakond) kinnitusel jäävad Eesti sõjaväelased praegu Malisse laiemat julgeolekuolukorda silmas pidades.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPariisi kohus trahvis presidendikandidaati vihakõne eest\n\n## Põhitekst:\n\nKohus määras poliitikule 10 000 euro suuruse trahvi märkuste eest, mida ta tegi 2020. aastal ühes telesaates, vahendas Reuters.\n\nZemmour rääkis saates saatjata riiki saabunud noortest migrantidest. \"Neil pole mingit põhjust siin olla. Nad on vargad, nad on tapjad, nad on vägistajad. See on kõik, mida nad teevad. Nad tuleks tagasi saata,\" ütles Zemmour.\n\nPariisi kohtu hinnangul kujutab tema väljaütlemine vihakõne.\n\nZemmouri kaitsja Olivier Pardo ütles BFM TV-le, et tema kliendil on õigus kohtu otsus edasi kaevata. Zemmouri kaitsjad on korduvalt öelnud, et süüdistused on alusetud.\n\nParempoolne poliitik Eric Zemmour teatas möödunud aasta novembri lõpus, et kandideerib käesoleva aasta novembris toimuvatel presidendivalimistel. Detsembri alguses lõi ta partei Reconquete.\n\nZemmouri peetakse vastuoluliseks poliitikuks. Ta kritiseerib teravalt sisserännet ja nõuab riigis karmimat kontrolli islamiseaduste üle. Tema toetajate hinnangul toob Zemmour aga poliitilise korrektsuse poolt vaevatud ühiskonda uut värskust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pariisi kohus trahvis esmaspäeval Prantsusmaa presidendikandidaati Eric Zemmouri vihakõne eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRobertson tuli kümneaastase pausi järel Mastersi võitjaks\n\n## Põhitekst:\n\nHawkins võitis finaali esimese partii ja viigistas seisu 2:2-le, aga sealtpeale haaras ohjad eksmaailmameister Robertson, kes asus juhtima 4:2, 6:3 ning lõpetas seisult 6:4 matši nelja partiivõiduga järjest.\n\nRobertson kogus finaalis kaks enam kui sajapunktist seeriat (114,105) ja kaheksa enam kui viiekümnepunktist seeriat. Hawkinsil olid samad näitajad null ja kaks.\n\nTegemist oli Robertsoni teise võiduga Mastersil kümneaastase pausi järel - 2012. aasta finaalis sai ta jagu Shaun Murphyst. Hawkins kaotas finaalis teistkordselt - 2016. aastal pidi ta tunnistama Ronnie O'Sullivani paremust.\n\nTänavuse Mastersi poolfinaalides oli Robertson saanud jagu Mark Williamsist 6:5 ja Hawkins oli üle Judd Trumpist samuti 6:5. Tiitlikaitsja Yan Bingtao piirdus avaringiga, kus kaotas Williamsile 4:6.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Snuukri suurturniiri ehk Mastersi võitis austraallane Neil Robertson (WS 4.), kes alistas Londonis peetud võistluste finaalis inglase Barry Hawkinsi (WS 10.) 10:4.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKreeka-rooma maadlejaid hakkab juhendama Tõnis Naarits, naisi Ahto Raska\n\n## Põhitekst:\n\n47-aastane Naarits on seitsmekordne Eesti meister ning osales aastatel 1997-2002 paljudel tiitlivõistlustel: parimaks jäi MM-i kaheksas koht. Pärast tippsportlase karjääri lõppu on Naarits tegutsenud treenerina maadlusklubis Leo ning töötanud Eesti politseis ja sisekaitseakadeemias.\n\n\"Maadlus on endiselt väga mu südames ja tundsin, et pean pakutud võimalusest kinni haarama,\" lausus Naarits ja tutvustas lähenemist: \"Hakatuseks soovin saada väga täpse pildi iga koondise vaateväljas oleva sportlase motivatsioonist. Sõltuvalt sellest, kuhu keegi soovib jõuda ja mida on valmis püsitatud eesmärkide saavutamiseks tegema, siis saame rääkida juba edasisest.\"\n\n\"Kõige alus on tahe. Valmisolek anda see nn 110 protsenti. Ohvrid on vajalikud, sest peame edu saavutamiseks nägema rohkem vaeva kui suurriigid,\" sõnas Naarits. \"Kindlasti ei kavatse ma hakata kedagi muutma. Tegemist on väljakujunenud isiksustega ning treener saab olla üksnes abiventiili rollis. Küll aga mäletan oma sportlasteest, kui oluline on, et oskaks pöörata tähelepanu pisiasjadele. Samuti püüan tutvusi kasutades kaasata taustajõude ja sparringupartnereid, kellest seni on olnud terav puudus.\"\n\nLäinud nädalavahetusel tegi Naarits uues ametis Herman Kare memoriaalil debüüdi. Peamise sportliku eesmärgina nimetas ta võimalikult suure kreeka-rooma maadluse koondise viimist 2024. aasta Pariisi olümpiamängudele.\n\nVarasem täiskasvanute koondise juhendaja Ivar Kotkas jätkab U-20 esinduse eesotsas. Lisaks Naaritsale ja Kotkasele asus uuele ametipostile Eesti esinumbri Epp Mäe treener Ahto Raska, kellest sai naistemaadluse koondise eest vastutaja. Aastatel 2008-2020 oli Raska Soome vaba- ja naistemaadluse peatreener.\n\nNii kreeka-rooma kui vabamaadluse U-15 ja U-17 koondiste peatreenerite (vastavalt Kristjan Press ja Rain Aleksandrov) lepinguid pikendati, samamoodi jätkab senist tööd vabamaadluse täiskasvanute koondise treenerina Aleksei Hapov.\n\nKOONDISTE PEATREENERID:\n\nKreeka-rooma maadlus\nU-15 ja U-17: Kristjan Press\nU-20: Ivar Kotkas\nTäiskasvanud: Tõnis Naarits\n\nVabamaadlus\nU-15 ja U-17: Rain Aleksandrov\nTäiskasvanud: Aleksei Hapov\n\nNaistemaadlus\nKõik vanuseklassid: Ahto Raska\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Maadlusliidu juhatus kinnitas kõigi koondiste peatreenerid järgmiseks olümpiatsükliks. Kreeka-rooma maadluse täiskasvanute koondist asub juhendama Tõnis Naarits ja naismaadlejaid Ahto Raska.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNädalavahetusel pursanud Tonga vulkaanil on tormiline minevik\n\n## Põhitekst:\n\nHunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaani kohta on kogutud andmeid alates 1912. aastast. Sellest ajast saadik on ulatunud kaheksapallisel vulkaani plahvatuslikkuse indeksi skaalal selle kõige võimsamad pursked vaid kahe pallini. \"Eks selle vulkaani skoor kasvab võrreldes praeguse kahega kõvasti. Milliseks see täpselt kujuneb, seda on veel raske öelda. Kõige-kõige hävituslikum see kindlasti pole, aga ikkagi märkimisväärne,\" sõnas Heidi Soosalu, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemlektor.\n\nPurske võimsusele osutab mitu asjaolu. Hakatuseks kerkis purskel vallandunud tuhapilv ligikaudu 20 kilomeetri kõrgusele ja selle läbimõõt küündis 260 kilomeetrini. Kõrge tõusuveega kombineerudes tekitas vallandunud tsunami üleujutusi isegi Põhja-Ameerika rannikul. Atmosfääris levinud rõhulaineid märgati aga üle terve maailma, sh Eestis.\n\nSkaalal 1–3 jääb vulkaani mõju veel kohalikuks. \"Sealt edasi minnes võib tuua näitena 1783. aasta Islandi Laki vulkaanipurske, mis mõjutas tugevalt Euroopa kliimat. Mõned spekuleerivad, et see võis aidata kaasa Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Inimesed polnud enam mitte ainult rahulolematud, vaid ka näljased ja rahulolematud,\" meenutas Soosalu.\n\nViie pallini küündides on purskel tavaliselt juba üleilmne mõju. Samas sõltub paljugi vulkaani asukohast. Mida lähemal on vulkaan ekvaatorile, seda tõenäolisemalt mõjutab see mõlemat poolkera. Tonga saarestik jääb maailmas sagedamini kaost külvavatest Indoneesia vulkaanidest mõnevõrra kaugemale lõunasse – ekvaatorist ligikaudu 2500 kilomeetri kaugusele.\n\nVanemlektor märkis, et piirkonna geoloogia ja keemia tõttu kipuvad olema sealsed pursked plahvatuslikud. \"Teatud piirini on hea, kui ookean otsas on – kõik jääbki kaane alla. Kui vulkaan aga piisavalt jõudu kogub, on see väga plahvatuslik. Tonga puhul on just see võimsust suurendanud,\" viitas Soosalu\n\n\"Kui magma temperatuur on tinglikult tuhatkond kraadi ja see puutub kokku paarikümnekraadise mereveega, võib võrrelda seda saunakerisele vee viskamisega. Seal tekib samuti pisike auruplahvatus,\" selgitas vanemlektor. Mida plahvatuslikum ja peenestatum on aga materjal, seda kauem saab see õhus hõljuda. Väiksemad aerosoolid saavad lisaks keskkonna reostamisele vähendada ka maapinnani jõudva päikesevalguse hulka.\n\nTeada-tuntud tegelane\n\nHeidi Soosalu sõnul on vulkaan teadlaste tähelepanu püüdnud juba varem. \"See on tegus vulkaan. Eelmisel korral purskas see seitse aastat tagasi 2014. aasta lõpu paiku. Enne seda nägime purskeid 2009. aastal, nii et praegune väga ootamatult ei tulnud,\" sõnas vanemlektor. Varasema aktiivsuse käigus oli moodustunud kaksiksaar, mida ühendas omavahel lahtisemast materjalist kuhjatis. Järgnenud aastatel jõudsid sinna elama asuda isegi loorkakud.\n\nUuesti ilmutas Hunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaan selgemaid elumärke möödunud aasta 20. detsembril. \"Purse hakkas vaikse köhatusega peale tegelikult juba siis ja ka praegugi toimuvad väiksemad plahvatused. Võime loota, et laupäevase suure pauguga on kõige hullem läbi, aga üks vulkaan nii kohemaid ei pruugi rahuneda. Kindlasti peab ettevaatlik olema,\" märkis Soosalu.\n\n\"Kui käib võimsa tuumapommiga võrreldav pauk ja Tonga pealinn on sellest vaid 60 kilomeetri kaugusel, võis see olla neile ikka päris kole,\" nentis vanemlektor. Saareriigi elanike õnneks oli vulkaanipursetega harjunud Tonga jõudnud kehtestada juba enne suuremat purset viiekilomeetrise raadiusega keeluala ja elanikku hoiatada.\n\nGeoloogilised andmed viitavad, et minevikus on toimunud piirkonnas teisigi suuremaid purskeid. Viimasele osutab näiteks 20 kilomeetrini küündiva vulkaani katlaoru läbimõõt. Võrdlusena oli kuni saja meetri kõrguse pikliku kaksiksaare läbimõõt vaid umbes viis kilomeetrit.\n\nVulkaani läbilõige. Shane Cronin/Aucklandi Ülikool\n\nÜhtlasi oli leitud eelnevalt vee all märke kunagisest kokkuvarisenud kaldeerast. Lähedal asuvalt Tongatapu saarelt leitud setete analüüsi põhjal purskab Hunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaan võimsamalt keskmiselt 1000 aasta tagant.\n\n\"Enamasti oskame vulkaanide käitumist ennustada täpselt selle järgi, mida on need varem teinud, kui nad ei tee just midagi täiesti ootamatut. Siis on jama. Mida rohkem on meil teada vulkaani ajaloost, seda parem ülevaade meil on,\" sõnas Soosalu.\n\nVulkaanipurse mõjutas ka Eesti õhurõhku\n\nPlahvatusega vallandunud rõhulaineid registreerisid ka mitmed erinevad Eestis asuvad mõõteseadmed. Näiteks tekitas see väreluse Tartu Ülikooli Physicumii ilmajaamas. Õhurõhku kujutaval graafikul on näha kella 20 paiku kahte purskega seotud jõnksu, sest tegu oli ringlainega. Laine teine pool tegi pidi samasse punkti jõudmiseks tegema tiiru üle terve planeedi.\n\nÕhurõhk Physicumi ilmajaamas.\n\nTartumaal Järvseljal asuvas Eesti Maaülikooli SMEAR mõõtejaama andmetesse jäi veel selgem jälg. \"Esiteks ei olnud see üksnes üks tõusu ja languse ilming, vaid me näeme kolme lainet, kus õhurõhk kasvab iga kord suuremaks, millele pärast järgneb ka suurem rõhulangus. Nähtav on seegi, et veel vähemalt kolm-neli väiksemat lainet jõudis Eestisse, mis on üle kaetud (overlaid) suurema lainega,\" selgitas Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi professor Steffen Noe.\n\nÕhurõhk Järvseljal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel maailma kihama pannud Hunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaan tekitas lisaks 20 kilomeetri kõrgusele tuhapilvele Vaikse ookeani rannikualasid kimbutanud tsunami. Varasemad geoloogilised leiud vihjavad, et vulkaan purskab sama võimsalt keskmiselt tuhatkonna aasta tagant.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus hakkab arutama testi võimalust Covid-tõendina\n\n## Põhitekst:\n\n\"Valitsuskabinetil tuleb kindlasti sel nädalal need arutelud ära pidada. Peamised reeglid, erinevad osalejate arvu piirangud ja muu taoline jäävad kindlasti jõusse. Peamine arutelukoht on olnud see, et kas Covid-tõendina tuleks aktsepteerida lisaks vaktsineerimise või läbipõdemise tõendile taas ka kiirtesti või muu testi tõendit ja siin on oluline kuulata ära nii teadusnõukoja, terviseameti kui ka valitsuse seisukoht,\" ütles Kiik.\n\nKiik rääkis, et valitsus hakkab koroonateemasid arutama alles neljapäeval ja siis on valitsusel vaja otsustada, millised piirangud järgmised kaks nädalat kehtivad.\n\nKiige sõnul restoranides ja meelelahutuses kehtivat ajalist piirangut praegu ei leevendata. \"Praeguse seisuga ei ole eelmisel nädalal keegi seda eraldi tõstatanud. Ma ei julge prognoosida, mida valitsuse erinevad liikmed neljapäeval võivad lauale tuua. Mina enda poolt seda ettepanekut piirangut leevendada ei tee,\" ütles Kiik.\n\n\"Praeguses olukorras me näeme, et viiruse levik tervikuna pigem siiski suureneb ja ka haiglaravikoormus praegu kasvab. Kui mõni valitsuse liige teeb ettepaneku ka muid piiranguid üle vaadata, eks siis tuleb valitsuskabinetil arutada ja seisukohad kujundada. Tervise valdkonna vaatest ei ole see öise pidutsemise vajadus nii ajakriitiline,\" põhjendas Kiik.\n\nValitsus võttis möödunud aasta 14. juunil kasutusele koroonatõendi süsteemi, mis lubas lasta restoranidesse või meelelahutusüritustele inimesi, kes on koroona vastu vaktsineeritud, selle läbi põdenud või kes esitavad negatiivse kiirtesti või PCR-testi. Testi esitamise võimaluse kaotas valitsus oktoobri lõpus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus asub sel nädalal arutama testimisvõimaluse tagasi toomist Covid-tõendina, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBerk Vaher: Paavo Matsin on ühtaegu rahvamees, aristokraat ja trikster\n\n## Põhitekst:\n\nTäna kuulutati välja UNESCO kirjanduslinna Tartu kuues linnakirjanik Paavo Matsin. UNESCO, muide, tähendab Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni – see ei pruugigi enam olla nii üldine teadmine. Organisatsioon moodustati pool aastat pärast Teise maailmasõja lõppu, aga kuigi huvi sõjaajaloo vastu püsib, oleme ehk hakanud liiga enesestmõistetavalt võtma kõiki noid algatusi, mis on loodud sõjajärgselt rahvaste ja kultuuride ühendamiseks, uue sõjaohu maandamiseks ning ühise parema tuleviku otsimiseks.\n\nUNESCO loovlinnade võrgustik on emaühingust märksa noorem, pole 20 aastatki tegutsenud. See liidab linnu, mis 21. sajandil on teinud valiku linna kui masina ja linna kui inimkeskkonna vahel inimlikkuse poole – ja meile siin siiski üsna kultuurses Eestis ei pruugi seegi mingi erilise väärtusena tunda, ent jällegi pole sugugi nii enesestmõistetav, kui võrdleme end monofunktsionaalsete tööstusasulatega. Küllap pole argiteadmise osaks saanud veel ka see, et Eestis on neid loovlinnu juba kolm: Tartu kirjanduslinnana, Viljandi käsitöölinnana ja nüüd ka Tallinn muusikalinnana.\n\nÄsja vastu võetud riiklikus kultuuristrateegias Kultuur 2030 on see väärtus ometi vaid põgusalt mainitud, ilma mingi riikliku rahastamise plaanita. Ehk vajab siis ikka ja jälle ka selgitamist, mis väärtust on siis loonud UNESCO loovlinnadest esimene – Tartu kirjanduslinnana? Ning tänasel päeval just see, mis on olnud Tartu linnakirjanike roll suuremais muutustes.\n\nEnnekõike on see tähendanud loomingulise ja süvenemisvõimelisema sõnasuhte meeldetuletamist ja võimestamist rahva seas, kes on enam kui sajandi jagu olnud niivõrd kirjaoskaja, et on ka seda hakanud pidama enesestmõistetavaks hüveks ning sõnavabaduse nõutamisel unustama sõnavastutust ja \"selle maa keele kõrgustesse tõstmist\". Igaühe sõnaõiguse ja sõnavõimaluse ajastul vajame veel enam tippe ja suunanäitajaid – aga ka sisseharjunud stampidest lahti raputajaid.\n\nTartul on oma linnakirjanikega vedanud. Kristiina Ehin ja Mika Keränen on olnud julged avatuma ühiskonna ja loodushoiu eestkõnelejad kogu riigis, Vahur Afanasjev taasavastas Peipsiveere ühe Eesti sajandi suurromaaniga \"Serafima ja Bogdan\" ning ta uljad Tartu linnaosade mõtestused on Euroopa kultuuripealinna aasta 2024 eel jõudmas ka mitmesse teise keelde. Carolina Pihelgas näitas, et rahvusvaheline kirjandussuhtlus jääb ellu ka COVIDi ajal ning tõi hulga kirjandussündmusi avalikku linnaruumi, nagu ka Juhan Voolaid, kelle müstifikatsioonide kirjanduslik fotonäitus teistsugusest Tartust Kaarsilla avagaleriis on üks mu eredamaid mulluseid kultuurielamusi.\n\nJa 2022. aasta linnakirjanik on Paavo Matsin. Rahvusvaheline mees – ühtaegu Eestis laialdaselt loetud kui ka teistesse keeltesse tõlgitud. Populaarne, ent omajagu provokatiivne; avangardist tulnud, ent lobeda jutuga, esoteeriline, kuid erinevalt guuglišamaanidest esoteerikat tõeliselt süvitsi uurinud. Ühtaegu rahvamees, aristokraat ja trikster – ja \"kass kännul\", kes kutsub ka (raamatupoodide ja -kogude statistika põhjal ilukirjanduskülmi) meesinimesi lugema.\n\nVeel kirjaniku suhtest loovlinnadega. Matsini tuntuim romaan \"Gogoli disko\" lõi ühe täiesti teistsuguse Viljandi; kaua Viljandis elanuna olin samuti vaimustunud, kuis linna üle laotus terve omaette maagilise realismi kiht, millel polnudki palju pistmist Viljandi seniste konventsionaalsete identiteeditelgedega, kuid mis kahtlemata muutis seda, kuidas linn end tajus.\n\nNing et lõpetuseks taas fookus globaalsetele teemadele viia, tsiteerin Matsinit ennast ühest hiljutisest Sirbi esseest: \"...me elame keerulises geopoliitilises asukohas, kus riiklikud formatsioonid on ajaloos olnud muutlikud päris rütmiliselt.\n\nJa siis on ka kirjanikud, kes seda kõike oma teostes võimendavad. Halb, kui seda tehakse traagiliselt, nutuvõruga suu ümber, ilma lugejat päästva katarsiseta. Minu arust on palju parem kogu see hirm välja naerda, isegi kui surm seisab silme ees, muuta düstoopia koomiliseks ja iseenda paroodiaks.\"\n\nJaksu ja sädet uuele kirjanduslinna linnakirjanikule, meile kõigile selgemat meelt oma sõnakultuuris ja leidlikku ellujäämist oma maailmas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu 2024 loomenõukogu liige ja kirjandusspetsialist Berk Vaher selgitas kultuurikommentaaris, et 2022. aasta linnakirjanikuks valitud Paavo Matsin on küll populaarne, ent ka omajagu provokatiivne.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSiseministeeriumi uueks kantsleriks saab Tarmo Miilits\n\n## Põhitekst:\n\nJaani tõstis Miilitsast rääkimisel esile tema mitmekülgset kogemust siseturvalisuse ja sisejulgeoleku valdkonnas nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.\n\nViimased neli aastat on Miilits töötanud kaitsepolitseiametis. Enne seda teenis ta neli aastat Euroopa Liidu politseimissiooni asejuhina Afganistanis, kus nõustas Afganistani siseministeeriumit politseireformi, korruptsiooniga võitlemise, kriminaaluurimise võimekuse tõstmise ning politseiluure arendamise küsimustes.\n\nSamuti on tal pikaajaline kogemus eri ametikohtadel politsei- ja piirivalveametis, kus ta viimati töötas peadirektori asetäitjana korrakaitsepolitsei alal. Tarmo Miilits on alates 2016. aastast politseikindralinspektor.\n\nKantsleri kinnitab ametisse valitsus ministri ettepanekul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Kristian Jaani esitab siseministeeriumi kantsleri kandidaadiks valitsusele kaitsepolitseiameti kõrge ametniku, pikaaegse politsei- ja piirivalveameti töö kogemusega Tarmo Miilitsa. Eelmine kantsler Lauri Lugna asus juhtima Kredexi ja EAS-i ühendasutust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu jõulukuusest valmivad lindude pesapakud ning matkaraja astepakud\n\n## Põhitekst:\n\nKeskkonnateadlane Jüri Järvis selgitas, et ümarpuidust pesapakkude saamiseks piisab ainult mootorsaest, köiest ja kruvidest.\n\n\"Linna jõulupuust saab kokku tõenäoliselt umbes 15 lindude pesapakku. Sellised pesapakud on pesaruumiks neile lindudele, kes vajavad pesitsemiseks puuõõnsusi, näiteks tihased, kuldnokad, rähnid, kakud ehk öökullid ja ka mitmed veelinnud, nagu kosklad. Pesapakud sobivad ka lendoravatele,\" selgitas Järvis.\n\nPesapakke saab panna nii parkidesse kui ka metsadesse ning need riputatakse puutüvele köiega, et kasvavad puud ei saaks kahjustada.\n\nLisaks valmistatakse jõulupuust ka astepakud Kvissentali suunduva jõeäärse matkaraja jaoks, et märjal ajal oleks võimalik kuiva jalaga rajale saada. Raja pikkus on linnaujulast Kvissentalini ligi kaks kilomeetrit ning hiljuti paigaldati matkarajale ka kolm metallpurret.\n\nSeekordne Tartu jõulukuusk toodi Võru vallast Koloreino külast Lupi kinnistult. Tartu linn ootas kuusepakkumisi neilt maaomanikelt, kellel oli plaanis suur kuusepuu lähiajal mingil põhjusel maha võtta.\n\nTartu jõulukuusest tehakse lindude pesapakud ja matkaraja astepakud Autor/allikas: Mariliis Koemets\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval, 17. jaanuaril võeti Tartu Raekoja platsilt maha jõulukuusk. 17-meetrisele puule antakse uus elu lindude pesapakkudena ja matkaraja astepakkudena.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMölder: kui Reformierakond meid ei toeta, tuleb muudele viisidele mõelda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaja Kallase sõnum keskfraktsioonile oli see, et tema ja nende erakond näeb eelkõige seda, et täna on vaja olukorda analüüsida, millised toetusmeetmed, mida täna valitsus on rakendanud, töötavad ja millised mitte ja et kuskil kahe- kolme nädala jooksul võiks tulla siis selle teema juurde tagasi, et kas on vaja midagi selles energiakriisis veel inimestele hüvitada või mitte. Aga ilmselgelt keskfraktsiooni jaoks see sõnum ei olnud see, mida me tegelikult lootsime,\" ütles Mölder.\n\nMölder rääkis, et Kallas konkreetseid Reformierakonna ettepanekuid Keskerakonna fraktsioonile ei tutvustanud, küll aga möönis, et ta on valmis kaaluma kõiki ettepanekuid.\n\n\"Keskfraktsiooni sõnum oli, et kriisis, kus inimesed on saanud väga valusalt pihta, kus ettevõtjad on saanud väga valusalt pihta, ei ole meil aega oodata nädalaid ja koostada mingeid analüüse, me tahaksime liikuda võimalikult ruttu, lähipäevadel edasi nende meetmetega, mida Keskerakond on pannud lauale ja me tahaksime väga selgelt näha, kas koalitsioonipartner tahab panustada Eesti inimeste aitamisse või kui ei, siis kindlasti siin tuleb ka erinevaid muid mõtteid hakata kaaluma,\" rääkis Mölder.\n\n\"Meie eesmärk ei ole tekitada valitsuskriisi, meie eesmärk on aidata Eestimaa inimesi ja me tegelikult näeme täna seda, et need meetmed, mida valitsus on rakendanud, on aidanud olulisel määral inimeste olukorda leevendada. Aga sellest ei piisa,\" lausus Mölder.\n\n\"Küsimus on selles põhimõttes, et kas Reformierakond on valmis täna tulema Eestimaa inimestele appi või ei. Ja kui seda abi ei olda valmis pakkuma täna, siis see on ilmselgelt selge märk keskfraktsiooni jaoks, et siin on vaja võtta konkreetsemaid samme ja meetmeid kasutusele,\" lausus Mölder.\n\nMölder rääkis, et keskfraktsioon ootab ära esmaspäevase koalitsiooninõukogu koosoleku tulemused, aga erakond on valmis operatiivselt kogunema nii fraktsiooni kui ka juhatuse tasemel.\n\n\"Me oleme ise omalt poolt välja käinud kolm väga selget meedet ja me tegelikult ootaksime, et Reformierakond tuleks omalt poolt välja konkreetsete meetmetega, kus me saaksime leida ühisosa ja edasi liikuda. See ettepanek, et me analüüsime veel paar nädalat tekkinud olukorda, ei olnud meie jaoks piisav,\" ütles Mölder veel.\n\nLigi: mõne mehe ego on tähtsam kui mõistlik riik\n\nAjakirjanik Mirko Ojakivi küsis esmaspäeval Vikerraadio saates \"Uudis +\" Reformierakonna aseesimehelt Jürgen Ligilt, millises suunas koalitsioon toetuste valguses liigub.\n\n\"Ta liigub ikkagi kõigi rahustamise suunas, niipalju kui eile õhtul tundus. Aga hommikul on jällegi uued muljed. Siin mõne mehe ego on tähtsam kui mõistlik riik. Me ei saa täpselt ette näha, mis hakkab kell 13 koalitsiooninõukogu koosolekul juhtuma,\" ütles Ligi.\n\n\"Valitsevad erakonnad peavad kehtestama mõistuspärast poliitikat, mitte iseennast. Riigi võimalused ja terve mõistuse võimalused on piiratud,\" lisas ta.\n\n\"Ma loodan, et sellised lausalised väljapressimised ikkagi läbi ei lähe,\" ütles Ligi.\n\nLigi rääkis, et riik on juba ära lubanud anda sadu miljoneid ning nüüd tuleb hakata toetusi täpsemini sihtima.\n\nKaja Kallas vabandas Keskerakonna ees\n\nErinevate allikate sõnul palus Kaja Kallas fraktsioonis käies Keskerakonnalt segase kommunikatsiooni pärast vabandust.\n\nKeskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid kinnitas, et Kaja Kallas tõepoolest vabandas. \"Need hetked olid siirad ja kantud soovist jätkata koostööd,\" ütles Karilaid ERR-ile.\n\nKarilaid nimetas aga murekohaks, et Reformierakond reageerib probleemidele ja ettepanekutele liiga aeglaselt. Ta avaldas lootust, et koalitsiooninõukogu koosolek viib selleni, et ollakse nõus ikkagi ka protsessi kiirendama.\n\nKallas ütles ERR-ile, et vabandas tõesti koalitsioonipartnerite ees. \"Eelmisel nädalal läksid suhted väga pingeliseks ja seonduvalt sellega, et meedia kaudu suheldi. Teinekord on lihtsam pingeid maha võtta sellega, et ise astuda üks samm ja öelda, et tõesti võib-olla läks valesti ja ma vabandan,\" sõnas Kallas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Tõnis Mölder ütles, et peaminister Kaja Kallase edastatud visioon energiatoetustest ei olnud see, mida fraktsioon esmaspäeval kuulda lootis. Ta lisas, et kui Reformierakond Keskerakonna energiatoetuse meetmeid ei toeta, tuleb hakata mõtlema muudele viisidele, kuidas Eesti inimesi kõige paremini aidata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKreeka-rooma maadleja Kevin Uspenski võitis Herman Kare turniiri\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval 15. jaanuaril Soomes Kouvolas toimunud Herman Kare turniiril võitis Uspenski kehakaalus kuni -97 kg alagrupis selle aastast Leedu meistrit Martynas Nemseviciust punktidega 4:3 ning Taani meistrit Mathias Baki 5:4. Poolfinaalis kohtus Uspenski soomlase Antti Haanpääga, kelle alistas seljaga ning punktidega 9:5. Finaalis oleks Uspenksi uuesti pidanud kohtuma Bakiga, aga vastast kohale ei tulnud.\n\nEestlastest said medali veel: Edvin Kin pronksmedali kehakaalus -77 kg, Raido Liitmäe hõbemedali ja Andreas Välis pronksmedali kehakaalus -87 kg ning Artur Vititin hõbemedali raskekaalus -130 kg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "18-aastane kreeka-rooma maadleja Kevin Uspenski võitis oma esimese täiskasvanute rahvusvahelise maadlusliidu (UWW) turniiri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: ühel hetkel saab arutelude aeg otsa\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumisel arutati, kuidas ja kas hüvitada inimestele energiahindade kallinemisest tulnud lisakulu.\n\n\"Kokkulepet ei ole ja eks neid arutelusid tuleb siin siis lähipäevadel ja -tundidel edasi pidada, sest Keskerakonna positsioon on siin väga selge – me vajame kiiret abi. Me vajame universaalseid meetmeid meie elanikele kui ka ettevõtetele. Kütteperiood kestab. Kui neid abimeetmeid ei tule, siis me arvame, et see on selgelt juhtimiskriis,\" ütles Ratas.\n\nRatas hoidus erimeelsusi valitsuskoalitsioonis siiski valitsuskriisiks nimetamast.\n\n\"Ma ei soovi täna küll niikaugele minna, et tegemist on võimaliku valitsuskriisiga. Minu meelest ei ole see ideoloogiline mõte, vaid pragmaatiline vajadus Eesti inimeste toimetuleku kohta. Need meetmed, et seda abi anda, peavad olema võimalikult lihtsad ja ka kiired. Keskerakond on kindlasti valmis alati arutama, aga ühel hetkel need arutelud lihtsalt lõppevad. See aeg saab otsa,\" lausus Ratas.\n\n\"See ajaaken ei ole minu meelest enam väga avatud, see sulgub väga kiiresti,\" lisas Ratas.\n\nRatas rääkis, et koalitsiooninõukogu koosolek toimus lisaks esmaspäevale ka pühapäeval.\n\nKallas loodab kokkuleppele jõuda\n\nPeaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles ERR-ile, et valitsuses ei ole Reformierakonna ja Keskerakonna ettepanekuid, vaid ühiselt kujundatud meetmed.\n\n\"Ma mõistan seda emotsiooni ja frustratsiooni, mis on tekkinud, aga valitsuses peavad olema ikkagi läbimõeldud otsused. Seda me püüamegi teha,\" sõnas Kallas.\n\nKallase sõnul peavad olema otsused läbi kaalutud ja uued otsused ei pruugi olla alati paremad otsused.\n\nTa avaldas lootust, et sel nädalal on siiski võimalik jõuda kokkulepeteni. \"Ma loodan, et see hea tahe on olemas mõlema koalitsioonipartneri poolt,\" lausus Kallas.\n\n\"Meil ei ole veel kõige osas kokkuleppeid, meil on teatud osades kokkulepped. Sellega saab edasi minna, aga kuivõrd soov on kogu paketti vaadata, siis seda kokkulepet hetkel ei ole ja arutelud jätkuvad nii täna kui ka homme,\" rääkis Kallas.\n\nKallas teatas ka, et soovib teisipäeval esineda riigikogu ees poliitilise avaldusega elektrituru olukorrast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval toimunud koalitsiooninõukogu kohtumisel Keskerakond ja Reformierakond kokkuleppele ei jõudnud. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERR-ile, et valitsuses on tegemist juhtimiskriisiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKurjategijad röövivad Los Angeleses kaubaronge\n\n## Põhitekst:\n\nKohalik telekanal CBSLA teatas neljapäeval, et vargad röövivad konteineritest kaubapakke. Vargad jätavad endast maha prügimäe, kus on tühjad pappkastid ja esemed, mida kurjategijad ei pidanud varastamiseks piisavalt väärtuslikuks, vahendas AP.\n\nCBSLA võttemeeskond märkas sündmuskohal ka üht inimest, kes põgenes. Raudteepolitseinikud jälitasid veel kaht inimest. Sarnane stseen toimus ka novembris, mille jäädvustas teine telekanal NBC4.\n\nRaudteefirma Union Pacific ütles CBSLA-le, et firma muretseb varguste pärast üha rohkem. Sarnased vargused toimuvad mujalgi California osariigis.\n\n\"Oleme suurendanud patrullivate turvatöötajate arvu. Kasutame ka uusi tehnoloogiaid, mis aitavad meil vargustega võidelda. Jätkame koostööd kohalike korrakaitsjatega,\" teatas Union Pacific.\n\nKohalik Union Pacificu töötaja Luis Rosase sõnul on ta jultunud varastega korduvalt kokku puutunud. \"Nad lõhuvad lõikuritega konteinerite lukud ja laadivad varastatud kauba veoautodele,\" ütles Rosas.\n\nRosase sõnul muutuvad vargad üha julgemaks. \"Nad ei jookse enam ära. Nad varastavad otse meie silme all,\" lisas Rosas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s varastavad kurjategijad rongide konteineritest kalleid esemeid, rongid asuvad Los Angelese kesklinnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTeismeliste revaktsineerimine ja koroonapassi kehtivus ootab Euroopa otsuseid\n\n## Põhitekst:\n\nTeismeliste vaktsineerimine koroona vastu algas Eestis pärast jaanipäeva. Täisvaktsineeritust arvestatakse alates nädala möödumisest pärast teist doosi (kuivõrd teismelisi vaktsineeriti vaid Pfizeriga). Nii hakkab esimestel teismelistel mõne nädala pärast täis saama kuus kuud vaktsineerimiskuuri lõpust.\n\nEesti alaealistele tõhustusdoose ei tee. Paljudes lapsevanemates on aga hakanud tekitama ärevust, kas ja kuidas lastega alates suvisest koolivaheajast Euroopa Liidus reisida saab, sest Euroopa Liidu koroonapass kehtib rahvusvaheliselt üheksa kuud. See aeg hakkab esimestel vaktsineeritud teismelistel täis tiksuma mai alguses ehk vahetult pärast kevadist koolivaheaega. Sestpeale tekitab lastega Euroopa Liidus reisimine aga vanemates küsimusi. Just praegu pannakse nii era- kui ka avalikus sektoris paika tänavuse aasta puhkusegraafikuid, mistõttu on vanemate nõutus suve planeerimisel mõistetav.\n\nERR-ile teadaolevalt on teismeliste tõhustusdooside küsimus viimaks Euroopa ravimiametisse jõudnud, ent otsuseid veel pole. Ehkki Taani hakkas juba omal algatusel teismelisi revaktsineerima, on teadlased esialgu kõhkleval seisukohal, kas see on alaealistele vajalik, sest vaktsiin on mõeldud eeskätt raske nakkuse vältimiseks. Teismelised põevad koroonat reeglina kergemalt. Seega ei pruugi Euroopa ravimiamet alaealiste revaktsineerimise otsuseni jõuda.\n\nMure teismeliste koroonatõendite kehtivuse pärast kummitab kõiki Euroopa riike. Seetõttu püüavad riigid suunata Euroopa ravimiametit otsust rutem vastu võtma ega saa aru, mille taga see toppab.\n\nKuniks otsust pole, peavad riigid ise otsustama, mis edasi saab, sest Euroopas pole langetatud ühist otsust koroonatõendeid pikendada.\n\n\"Praegu on plaan pikendada teismeliste koroonatõendeid,\" ütleb sotsiaalministeeriumi vaktsineerimise kommunikatsioonijuht Kadri Hansalu ERR-ile.\n\nValitsus arutab küsimust neljapäeval ning siis võib tulla ka otsus. Ent see saab tulla vaid Eesti otsusena. Välisreisi planeerimiseks on sellest vähe kasu, sest ka teised riigid peavad sel juhul samasuguse otsuse tegema.\n\n\"Ei saa olla, et ei saa vaktsineerida ega lasta ka riiki sisse,\" kinnitab Hansalu. \"Eks kõik peavad sel juhul tõendit pikendama.\"\n\nSuur segadus algas sellest, et EL otsustas koroonatõendi kehtivuse aastalt üheksale kuule lühendada väga kiiresti. Selle käigus ei jõutud detailidele, nagu näiteks alaealiste revaktsineerimine või nende tõendi kehtivus, mõelda. Üheksakuuline kehtivus rakendub koroonatõenditele alates saabuvast 1. veebruarist. Kõik, kel oleks aasta täitunud sellest hiljem, lakkab koroonatõendi kehtivus tollest hetkest, juhul kui üheksa kuud vaktsineerimiskuuri lõpust 1. veebruariks täitunud on. Kuigi ideaalis tahaks EL, et kõik koroonatõendid kehtiksid ühetaoliselt, tuleb nüüd alaealistele ilmselt erand teha ja nende tõenditele taas pikem kehtivus anda.\n\n\"Alaealiste tõendid jäävad tõenäoliselt kehtima pärast seda kas kokku aastaks või veelgi enam,\" ütleb Hansalu.\n\nKa terviseameti peadirektori kt Mari-Anne Härma ütleb, et teismeliste tõhustusdooside küsimus on eeskätt poliitiline.\n\n\"Need on poliitilised otsused. Iga riik otsustab ise, kuidas ta koroonatõendi mõttes oma alaealisi reguleerib. Terviseametil on siin väga vähe kaasa mõelda. Kui tõendipõhine reguleerimine reisimisel ja üritustel peaks pikemalt jätkuma, pole see ainus koht, kus meil väljakutse on, neid on teisigi,\" tõdeb Härma.\n\n\"Eelkõige tuleb vaadata, kas on alaealiste tõhustusdooside soovitused tulnud Euroopa ravimiametilt. Mis puudutab rahvusvahelist reisimist, võtab Euroopa Komisjon need otsused Euroopa suhtes tervikuna vastu ja seejärel tõenäoliselt tulevad ka meie enda Eesti-sisesed otsused, mis juba tuginevad Euroopa otsustel,\" selgitab Härma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teismeliste võimalus suvisel koolivaheajal Euroopas reisida seisab mitmete otsuste taga: kas Euroopa ravimiamet peab vajalikuks nende revaktsineerimist või pikendab Euroopa Komisjon nende koroonapassi kehtivust ilma selleta. Eesti valitsus võib teismeliste koroonapassi pikendamise otsustada sel nädalal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLastelaul \"Baby Shark\" sai YouTube'is esimesena kümme miljardit vaatamist\n\n## Põhitekst:\n\nYouTube'i vaadatuimaks videoks krooniti \"Baby Shark\" 2020. aasta novembris. Loo populaarsus pole aga kuhugi kadunud ning tänaseks on videot vaadatud üle kümne miljardi korra.\n\nLõuna-Korea haridusettevõtte Pinkfong väljamõeldud ja Korea päritolu Ameerika laulja Hope Segoine'i esituses kõlav lastele mõeldud laul debüteeris 2016. aastal.\n\nEsialgu oli tegemist Aasias populaarse hitiga ning ameeriklaste teadvusesse jõudis laul alles kolm aastat hiljem. Sellest ajast saadik on loo menu olnud tohutu. Lisaks on laul jõudnud isegi Billboardi 40 parima hulka.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Populaarne lastelaul \"Baby Shark\" tegi ajalugu ning on voogedastusplatvormi YouTube'i vaadatuim video. Ühtlasi ületas video vaatamiste arv kümne miljardi piiri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMannima loovutas olümpiakoha Uustalule\n\n## Põhitekst:\n\nEesti meistrivõistlustel edestas Mannima enda senise hooaja ühe parema sõidu teinud Uustalu finišis 20,4 sekundiga. Naistekoondisel on Pekingis neli kohta ning olümpiale sõidavad seega Mariel Merlii Pulles, Kaidy ja Keidy Kaasiku ja Uustalu.\n\nPõhjarannikule antud intervjuus ütles Mannima, et loobub olümpiale minekust, sest tunneb, et pole selleks piisavalt valmistunud. \"Oleks see mu esimene olümpia, siis läheksin kindlasti, aga praegu ei annaks see mulle suurt midagi. Olen käinud kolmedel olümpiamängudel ning ma lõpetasin oma olümpiakarjääri neli aastat tagasi positiivse emotsiooniga,\" rääkis Mannima, lisades, et Uustalule on see kindlasti kasulik kogemus.\n\nMeeste koondises on hetkel kindel koht Henri Roosil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval toimunud murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlustel võitles olümpiakoha välja 42-aastane Tatjana Mannima, kes pidi otsustama, kas sõidab oma neljandatele olümpiamängudele. Esmaspäeval tegi Mannima otsuse ja loobus kohast ning loovutas selle 21-aastasele Aveli Uustalule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFT: Nord Stream 2 lõhestab Saksamaa valitsust\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa koalitsioonipartnerid on gaasijuhtme küsimuses lõhestunud. Vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid (SPD) toetavad projekti, rohelised on sellele vastu, teatas Financial Times.\n\nRoheliste partei juht ja Saksamaa välisminister Annalena Baerbock külastab esmaspäeval Ukrainat. Teisipäeval läheb ta Moskvasse.\n\nNord Stream 2 sai valmis septembris, kuid Saksa reguleeriv asutus BNetzA peatas novembris selle heakskiitmise menetluse, öeldes, et toru tuleb viia vastavusse Saksamaa seadustega.\n\n\"Lõhe valitsuses nõrgestab Saksamaad ja Euroopa Liitu (EL). Näeme, et Saksamaa uuel valitsusel puudub kindel positsioon ja nad alles otsivad oma Vene-poliitikat,\" ütles Saksamaa välissuhete nõukogu programmijuht Stefan Meister.\n\nKaks tähtsat SPD poliitikut kaitsesid nädalavahetusel Nord Stream 2 projekti. Nende hinnangul ei tohi gaasitoru projekti siduda praeguse Ukrainaga kriisiga.\n\n\"Torujuhet ei tohiks sellesse konflikti kaasa tõmmata,\" ütles SPD liige ja kaitseminister Christine Lambrecht.\n\nBaerbock on aga teisel järeldusel. Ta viitab USA ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppele, mille kohaselt Berliin kehtestab Moskvale energiasanktsioonid, kui Venemaa peaks proovima kasutada energiat relvana või sooritama veel agressiivseid tegusid Ukraina vastu, vahendas Financial Times.\n\nKriitikud leiavad, et Moskva juba kasutab gaasi poliitilise relvana. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) juht Fatih Birol süüdistas neljapäeval Venemaad gaasitarnete piiramises Euroopasse kõrgenenud geopoliitiliste pingete ajal. Venemaa eitab, et manipuleerib tarnetega.\n\nVenemaa sõjaline koondumine Ukraina piiri ääres on esimene suur kriis, millega uus kantsler Olaf Scholz peab silmitsi seisma. Scholzi sõnul tahab ta jätkata oma eelkäija Angela Merkeli ettevaatlikku keskteepoliitikat. Avalikkuses Scholz väldib Nord Stream 2 vastaste sanktsioonidega ähvardamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa ja Venemaa vahelise gaasitoru Nord Stream 2 projekt lõhestab juba aastaid lääneriikide liitlasi. Nüüd lõhestab gaasitoru projekt ka Saksamaa valitsust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEverton vallandas pärast järjestikku saadud kaotusi peatreeneri\n\n## Põhitekst:\n\nBenitez määrati Carlo Ancelotti asemel ametisse eelmise aasta juunis.\n\n\"Me teadsime, et see ei saa lihtne olema,\" ütles Benitez pärast lahkumist. \"See oli suur väljakutse nii emotsionaalselt kui ka sportlikus mõttes. Armastus selle linna ja inimeste vastu pani mind seda väljakutset vastu võtma, kuid alles selle sees olles mõistad selle ülesande suurust.\"\n\n\"Esimesest päevast peale töötasime mina ja mu meeskond täieliku pühendumusega. Meie eesmärk ei olnud saavutada ainult tulemusi, vaid ka võita inimeste südameid. Asja tegi aga raskemaks klubi rahaline seis ja mängijate vigastused,\" lisas ta.\n\nEverton, kes otsib alles Benitezele asendajat, pidas laupäeval erakorralise koosoleku, et arutada Beniteze tuleviku üle pärast laupäevast 1:2 kaotust Norwichile. Everton on hetkel Premier League'i väljalangemistsoonist kõrgemal vaid kuue punktiga.\n\n\"Tee eduni ei ole kerge ja kahjuks otsitakse tänapäeval jalgpallis koheseid tulemusi ning kannatlikkust jääb aina vähemaks. Igal juhul aitäh juhatusele, töötajatele, mängijatele ja fännidele, kes on meid selle aja jooksul toetanud,\" sõnas Benitez.\n\nInglismaa meedia andmetel on võimalikud kandidaadid peatreeneri kohale endine Evertoni ründaja Wayne Rooney ja Belgia jalgpallikoondise peatreener Roberto Martinez.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalliklubi Everton vallandas peatreeneri Rafael Beniteze, kes jõudis ametis olla seitse kuud. Everton on viimasest 13 kõrgliigamängust võitnud vaid ühe.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti poliitikud jäävad Pekingi olümpialt eemale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Välisministeeriumil ei ole teada, et keegi Eesti valitsusliikmetest kavatseks Pekingi olümpial osaleda,\" ütles ministeeriumi pressiesindaja Kristina Ots esmaspäeval ERR-ile.\n\n\"Peaminister Pekingisse ei lähe ning jätkuvalt ei ole teada, et ka mõni teine valitsusliige olümpiamängudele läheks,\" ütles ka valitsuse pressiesindaja Sten Otsmaa.\n\nKa kultuuriministeeriumi avalike suhete juht Meelis Kompus kinnitas, et ei kultuuriminister Tiit Terik ega ka spordi asekantsler Tarvi Pürn Hiinasse ei sõida.\n\nPresidendi kantselei pressiesindaja Mariann Sudakov viitas esmaspäeval ERR-iga vesteldes juba detsembris edastatud sõnumile, et Alar Karis Hiinasse ei sõida.\n\nMitmed lääneriigid on juba teatanud, et ei saada protestiks Hiinas toimuvate inimõigusrikkumiste tõttu Pekingis olümpiale oma poliitilisi liidreid.\n\nReedel teatasid Taani ja Holland, et ühinevad Pekingi taliolümpiamängude diplomaatilise boikotiga. USA algatatud boikotiga protestiks inimõiguste rikkumise vastu kompartei juhitud Hiinas on seni ühinenud Austraalia, Suurbritannia, Kanada ja Jaapan. Teadaolevalt ei saada oma esindajaid Pekingisse ka Leedu, mille suhted Hiinaga on muudel põhjustel teravnenud.\n\nVäljaanne EurActiv.com kirjutas esmaspäeval, et Euroopa Liidu praegune eesistujariik Prantsusmaa on soovinud jõuda EL-i ühispositsioonile Pekingisse mineku suhtes, kuid seni pole see õnnestunud. Eelmisel nädalal kohtusid Prantsuse sadamalinnas Brestis EL-i välisministrid mitteametlikult, mis tähendab, et sellel ametlikke otsuseid vastu ei võetud.\n\nPekingi taliolümpiamängud kestavad 4. veebruarist 20. veebruarini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti president ja valitsusliikmed ei sõida Hiinasse Pekingi taliolümpiamängudele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina majanduskasv aeglustus eelmise aasta lõpus järsult\n\n## Põhitekst:\n\nHiina ametlik majanduskasv oli eelmisel aastal 8,1 protsenti, neljandas kvartalis oli ametlik kasv aga ainult neli protsenti.\n\nAjalehe The Wall Street Journal hinnangul oli Hiina majanduskasvul eelmisel aastal kaks eraldiseisvat peatükki. Esimesel poolaastal kasvas riigi majandus kiiresti, mis tugines peamiselt ekspordi kasvule. 2021. aasta teisel poolel kasv aeglustus, kuna kompartei kehtestas üha rohkem regulatsioone. Hiina majandust räsivad ka elektrikatkestused, kiibipuudus ja karmid koroonapiirangud.\n\nKoroonapiirangud vähendavad ka kodumaist tarbimist. Jaemüük kasvas detsembris ainult 1,7 protsendi võrra. Majandusteadlased prognoosisid selle kasvuks aga 3,6 protsenti.\n\nUSA stiimuliprogramm toetas peamiselt majapidamisi. Hiina aga keskendus ettevõtete toetamisele. Hiinlaste sissetulek on nüüd väiksem kui enne pandeemia puhkemist.\n\nInvesteerimispanga Goldman Sachs analüütikud vähendasid hiljuti Hiina 2022. aasta majanduskasvu prognoosi 4,8 protsendilt 4,3 protsendile.\n\nKoroonaviiruse omikroni variant häirib nüüd riigis ka tootmist. Hiina kinnisvaraarendajaid räsib ka likviidsuskriis. Kommertspangad annavad nüüd koduostjatele rohkem hüpoteeklaene. Kompartei leevendas ka söetootmise piiranguid, et leevendada riigis energiakriisi.\n\nMitmed majandusteadlased eeldavad, et Peking proovib lähikuudel veelgi edendada majanduskasvu, vahendas The Wall Street Journal.\n\nKompartei jätkab majandusreformide läbiviimist, et suurendada riigis sündimust. Peking tahab riigis vähendada ka ebavõrdsust ja suurendada kodumaist tarbimist. President Xi Jinping taotleb kolmandat ametiaega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina majanduskasv aeglustus 2021. aasta neljandas kvartalis märkimisväärselt. Riigi majanduse taastumist häirivad karmid koroonapiirangud, tarnehäired ja tooraine puudus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nElektri börsihind tõuseb teisipäeval 62 protsenti 169 eurole\n\n## Põhitekst:\n\nElektri hind on kõrgeim hommikul, kus kalleim hind on ajavahemikus 9–10. Siis maksab megavatt-tund 287 eurot.\n\nOdavaim on elekter öösel, seejuures madalaim hind algab Eesti aja järgi peale südaööd, millal tunni jooksul maksab elekter 75 eurot megavatt-tunni kohta.\n\nSoomes on esmaspäeval keskmine elektrihind Eesti omast pisut väiksem – 145 eurot megavatt-tunni eest. Lätis ja Leedus on elektri börsihind Eesti omast pisut kõrgem – 175 eurot megavatt-tunni eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval tõuseb elektri keskmine hind elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 61,7 protsenti 169,3 eurole megavatt-tunnist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgviisikus alustanud Jõesaar ja Bayreuth pidid vastu võtma kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nPikalt vigastuspausilt naasnud Jõesaar alustas kohtumist avaviisikus ja kogus 22,5 minutiga kuus punkti (kahesed 3/3, kolmesed 0/1), viis lauapalli (neist kolm ründelauast), ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ja viis isiklikku viga, vahendab Korvpall24.geenius.ee.\n\nMartynas Sajus oli 17 punkti ja kaheksa lauapalliga Bayreuthi edukaim, Sacar Anim lisas 15 silma ning Terry Allen tõi 11 punkti. Võitjate poolel viskas Jaron Blossomgame 18 punkti ning Semaj Christon kogus 17 silma ja viis korvisöötu.\n\nBayreuth on seitsme võidu ja üheksa kaotusega liigatabelis kümnendal kohal, Ulm on 11 võidu ja viie kaotusega kolmandal real.\n\nSaksamaa tugevuselt kolmandas liigas ehk Pro B-s alistasid Indrek Sunelik ja Koblenz EPG Baskets laupäeval võõrsil 79:65 Müncheni Bayerni duubelmeeskonna. Sunelik teenis mänguaega 11 minutit ning kogus kaks punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/1, vabavisked 0/2), kaks lauapalli, ühe resultatiivse söödu, ühe vaheltlõike ja ühe pallikaotuse. Koblenz on oma regioonis tabelis 12 võidu ja kolme kaotusega teisel positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa korvpalli kõrgliigas sai Janari Jõesaare kodumeeskond Bayreuth pühapäeval tabelisse kaotuse, kui 81:92 (26:25, 22:23, 19:27, 14:17) jäädi võõrsil alla Ulmi Ratiopharmile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViktoriin: millised kombed on seotud tõnisepäevaga?\n\n## Põhitekst:\n\nViktoriinist saab muuhulgas teada, milliste loomadega on seotud suurem osa tõnisepäeva uskumusi ning mida tehti sel päeval Tõnise-nimeliste poistega.\n\nProovi viktoriini siin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis tähistatakse 17. jaanuaril tõnisepäeva, mida on ajalooliselt peetud ka talve keskpaigaks. Rahvusraamatukogu hariduskeskuse koostatud viktoriin aitab mõista, mis on laiemalt tõnisepäeva tähendus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLutsar: massiline PCR-testimine pole meditsiiniliselt enam põhjendatud\n\n## Põhitekst:\n\nLutsar peab massilist PCR-testimist liiga kulukaks ja meditsiiniliselt põhjendamatuks. Selle asemel võiks piisata ka kodustest kiirtestidest.\n\n\"Me peame hakkama mõtlema, et meil pole lõpmatuseni raha. Praeguseks ajaks on need kodused kiirtestid ehk antigeeni kiirtestid üsna heaks muutunud. Praeguses olukorras, kus viirust on ühiskonnas palju, pole koduste antigeenitestide ehk kiirtestide ületegemine PCR-testiga vajalik. Antigeenitestid on odavamad, neid saab kodus teha, nii et kui tulemus on positiivne, ei pea kodust ära minema, et PCR-testi teha, inimene on vajaliku aja kodus, sõltumata sellest, kas või palju tal sümptomeid on,\" põhjendab Lutsar.\n\nTa toob näiteks Suurbritannia, kes on massilisest PCR-testimisest loobunud, ent sellele vaatamata suutnud praeguse viiruselaine ilma suuremate piiranguteta pidama saada. Samuti pole Suurbritannia võtnud kasutusele koroonapassi. Ka Soome on massilisest PCR-testimisest loobumas.\n\nLutsar möönab, et pudelikaelaks PCR-testidest loobumisel on EL-i koroonapass.\n\n\"PCR-testi tehakse praegu selleks, et tulemus läheks ametlikult kirja. See aga tundub olevat meditsiiniliselt väga vale: teeme testi ainult mingi paberi pärast. Testi peaks tegema, et haigega kõige optimaalsemalt tegelda, kas ta siis isoleerida või ravida, juhul kui ravi on olemas,\" ütleb Lutsar. \"Probleemiks saabki rahvusvaheline koroonapass, seal võib probleem tekkida. Aga siseriiklikult oleks see korraldatav.\"\n\nAbiks oleks, kui ametlikuks tõendamiseks piisaks kas kiirtestide tulemusest või siis asendataks PCR-testi nõue antikehade taseme mõõtmisega, mida peab heaks lahenduseks ka värskeim teaduskirjandus.\n\n\"Viimased artiklid näitavad, et neutraliseeruvad antikehad korreleeruvad hästi siduvate antikehadega ehk nendega, mida laboris määrata saab. Alates kindlast tasemest annavad antikehad hea vastupanu haiguse vastu. Milline on rakuline immuunsus, mis pärast vaktsineerimist jääb, vajab veel edasist uurimist,\" möönab Lutsar.\n\nViimastel päevadel on Eestis tehtud ööpäevas keskmiselt 10 000 PCR-testi. Ühe testi hind algab 45 eurost. Eesti kodanikele on testimine tasuta, kuid riigile läheb masstestimine maksma ca kaks-kolm miljonit eurot nädalas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viroloogiaprofessor, endine teadusnõukoja esimees Irja Lutsar leiab, et omikroni tüve laialdase leviku valguses pole massilisel PCR-testimisel enam mõtet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaania superkarika võitis Madridi Real\n\n## Põhitekst:\n\nMadridi Real asus mängu juhtima 38. minutil Luka Modrici väravast. 52. minutil realiseeris Karim Benzema VAR-i antud penalti.\n\nAthleticul oli võimalus üks värav tagasi lüüa 89. minutil, kui kohtunik määras neile Madridi mängija Eder Militao käega mängu eest penalti. See neid aga ei päästnud, sest Madridi väravavaht Thibaut Courtois tõrjus Raul Garcia penalti jalaga.\n\nMadrid võitis karika 12. korda. FC Barcelona on karika võitnud rekordilised 13 korda.\n\n&\n@Athletic_en 0-2 @realmadriden\n#SUPERCAMPEONES pic.twitter.com/XRpufpsJA3\n\n— Real Madrid C.F. (@realmadriden) January 16, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli superkarika finaalis alistas Madridi Real 2:0 Bilbao Athleticu ning tuli 12. korda Hispaania superkarika võitjaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Bridgertoni\" looja toob Netflixi uue seriaali \"Inventing Anna\"\n\n## Põhitekst:\n\nAnna Delvey oli Saksa pärijanna, kes viis New Yorgis läbi mitmesuguseid kelmusi. Tema tegudele jõuab jälile kohaliku ajalehe reporter, kes otsustab naise pettused paljastada.\n\nSarja autoriks on Netflixi hittsarja \"Bridgertoni\" produtsent Shonda Rhimes ning peaosalist kehastab Emmy võitja Julia Garner. Lisaks astuvad üles Katie Lowes, Jeff Perry, Arian Moayed, Alexis Floyd, Anders Holm, Anna Deavere Smith, Terry Kinney ja Laverne Cox.\n\n\"Inventing Anna\" esilinastub Netflixis 11. veebruaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Netflix jagas treilerit enda uuele seriaalile \"Inventing Anna\", mis räägib petisest Anna Delveyst.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO sõjalaev saabus Läänemere piirkonda\n\n## Põhitekst:\n\nNATO teatel viibib laev Läänemerel, et jälgida olukorda piirkonnas. \"Me oleme kohal, et näidata kohalolekut ja solidaarsust kogu alliansi suhtes,\" teatas NATO.\n\nNATO teatel on tegemist plaanilise lähetusega. HNLMS Rotterdam on mõeldud kopterioperatsioonideks.\n\nRootsi riigikaitsekolledži teaduri Magnus Christianssoni sõnul pole NATO laeva viibimine Läänemere piirkonnas haruldane. Tema sõnul on laeva saabumine seotud Euroopa praeguse julgeolekuolukorraga, kus Venemaa suurendab oma sõjalist tegevust Ukraina piiride lähedal.\n\n\"NATO kohaneb Venemaa agressiivsete ja ettearvamatute viisidega ning teeb Läänemerel rohkem koostööd Rootsi ja Soomega,\" ütles Christiansson.\n\nEelmisel nädalal sisenesid Läänemerele kolm Vene Põhjalaevastiku dessantlaeva. Rootsi suurendas seetõttu oma sõjalist valmisolekut Gotlandi saarel.\n\nVenemaa on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt 100 000 sõjaväelast ning USA ja teiste lääneriikide hinnangul võib lähiajal Ukrainat rünnata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO saatis Läänemere piirkonda Hollandi sõjalaeva HNLMS Rotterdam. Laev asub Rootsi ranniku lähedal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRahanduskomisjon toetas hoiuste hüvitamise piiri tõstmist\n\n## Põhitekst:\n\nKehtivas seaduses on Tagatisfondi poolt üldine hüvitamise määr iga hoiustaja kohta ühes pangas kuni 100 000 eurot. Lisaks peab olema tagatud täiendavalt 70 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid kui isik on müünud eluasemega seotud kinnisvara ja see raha on tema kontole hiljaaegu laekunud. Maksimaalne hoiuste hüvitamise määr on kehtiva seaduse järgi 170 000 eurot.\n\nVastavalt Euroopa Komisjoni selgitusele tuleb aga Euroopa Liidu õiguse kohaselt täiendav tagatis ette näha ka muude sotsiaalsete sündmuste puhul, näiteks kui kontole laekub summasid seoses koondamisega või kindlustushüvitiste tõttu, teatas rahanduskomisjon esmaspäeval.\n\nEelnõuga suureneks seetõttu täiendava hüvitise piirmäär 70 000 eurolt 100 000 eurole, et see kataks ka muude sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud raha. Seega on kogu hüvitamise maksimaalne määr edaspidi 200 000 eurot (100 000 + 100 000 eurot).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu rahanduskomisjon toetas pangahoiuste hüvitamise piirmäära tõstmist 200 000 eurole.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMaie Tuulik: väikesed türannid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ahviarmastus ei oska olla range ja keelata. See laseb end türanniseerida lapse vasturääkimisel, isemeelsusel, trotsil või ka noore türanni palvetel, meelitustel ja pisaratel,\" kirjutatakse ühes 19. sajandi kasvatusõpetuse raamatus. Kas ei vääri tähelepanu, et sarnast teksti tänapäeva noortest türannidest saab lugeda Michael Winterhoffi raamatust \"Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid\"?\n\nAutor kirjutab, et me oleme lapsed täiskasvanutega võrdsele pulgale asetanud ning kohtleme neid kui psüühiliselt ja emotsionaalselt küpseid inimesi. Tunne, mis lapse käitumist ka suuremaks saades mõjutab, on kõikvõimsuse tunne. \"Enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase lapse tasemel,\" arvab Winterhoff.\n\nLaps ei üritagi kaaluda reaktsiooni, mida tema käitumine esile kutsub. Ta ei küsi endalt, kas tuleb pahandusi, ta ei allu mitte ühelegi korraldusele ega tunnista mingeid piire. Ta elab väikelapse ettekujutusega, et just tema on maailma naba ja võib kõike mõjutada. Ta vajab kogu aeg kinnitust, et täiskasvanud reageerivad nii, nagu tema tahab.\n\nLapsevanema alistumine lapsele tekitab ärahellitatud psühhopaadi. Laps ei ole kunagi täiskasvanuga võrdne otsustusvõime, kogemuse, oskuste ja vastutusvõime poolest. Ühtegi nimetatud oskust lapsel sünnipäraselt ei ole ja iseenesest neid ka ei teki. Laps on järeleaimaja, kes otsib abi ja tuge ning vajab suunamist.\n\nÜlehoolitsus\n\nLaps hakkab õige varakult mõistma, kui kaugele ta võib suhtes täiskasvanuga minna. Nii võib juba kaheaastane laps olla kas vaimustav olend või hellitatud laps, kes pidevalt kiunub ja muserdab oma vanemaid. Selle asemel et last juhtida, lasevad vanemad lapsel end türanniseerida kas vasturääkimisega, isemeelsusega, trotsiga või ka palvete, meelituste ja pisaratega.\n\nNeed lapsed on harjunud olema tähelepanu keskpunktis. Nad on harjunud, et neid imetletakse. Nad nõuavad oma tahte kohest täitmist, segavad vahele ja ei vastuta mitte millegi eest. Elus jäävad nad hätta, kirjutavad Bredehoft, Clarke ja Dawson raamatus \"Millal saab küllalt?\".\n\nLapsepõlves poputamist kogenud lastel puuduvad mitmed elementaarsed oskused, sest neil ei lastud midagi ise teha, nende eest tehti kõik ära. Nad on hädas, kui satuvad olukorda, kus ei tunnistata nende eriõigusi. Ülehoolitsus tähendab liigset hoolitsust − see on hoolitsus, mis näib armastusena, kuid tegelikult takistab lapsel täit suutlikkust saavutamast: lapsevanemad teevad lapse eest seda, mida ta peaks ise tegema, seetõttu on lapsel raske igapäevaoskusi omandada, enese eest hoolitseda ja teistega suhelda.\n\nLapsele pööratakse liiga palju tähelepanu (lämmatav armastus), mistõttu tal on raske loobuda pidevast tähelepanu keskmes olekust; lapsele antakse palju privileege (väike prints ja printsess), mistõttu lapsel on raske õppida kannatlikkust ja võtta isiklikku vastutust; hoolitsetakse lapse meelelahutuse eest, et tal igav ei oleks, mistõttu lapsel tekivad identiteediprobleemid ning tal on raske aru saada, mida teised inimesed normaalseks peavad.\n\nRiskivaba lapsepõlv\n\nÕige armastus ei võta lapselt võimalust proovida ja õppida ning uusi oskusi omandada.\n\nKa Linda Pearson kirjeldab oma raamatus \"Distsipliini võluvägi\" ärahellitatud lapsi. Need lapsed on emotsionaalselt väga tundlikud, rahutud ning otsivad omaenda soovidest vabanemist. Nende läheduses on keeruline olla, sest nad kipuvad olema enesekesksed ega arvesta teiste inimestega.\n\nNad kurdavad väga sageli, et neil on igav, sest nende loovus ja leidlikkus on puudulikult arenenud − teised on neid pidevalt lõbustanud. Nad ei taju, kuidas nad teiste pilgu läbi paistavad. Nad ei pea oma tegude eest vastutama. Nad usuvad, et raha ja materiaalsed väärtused määravad inimestevahelised suhted. Nad suhtlevad teistega väga pealiskaudselt, mistõttu pole neil ka tõelisi sõpru. Nad jätavad käsile võetud töö sageli lõpetamata, sest soovivad pigem millegi uue kallale asuda.\n\n\"Nad ei oska oma asjade eest hoolitseda, sest neile on vana asemele antud uus ja parem.\"\n\nNad on iseenda suhtes väga ebakindlad, mistõttu vajavad tunnustust ja heakskiitu. Nad ei oska oma asjade eest hoolitseda, sest neile on vana asemele antud uus ja parem. Nad kipuvad petma ja valetama, sest pole õppinud oma tegude eest vastutama. Nad ei talu kannatusi, sest neil pole selleks taluvusläve − nad on selle eest olnud nii hästi kaitstud.\n\nSooviga anda lastele kõik, hellitatakse lapsed ära. Ja seda iseloomuomaduste arengu arvelt. Meil on tugev bioloogiline instinkt laste eest hoolitseda ning kaitsta neid väikeste ja suurte ohtude eest. Parim viis iseloomu arendada on teha midagi sellist, millega võib kaasneda tõeline ja tõsine võimalus läbi kukkuda. Lapsed vajavad väljakutseid ja riski samamoodi nagu turvalisust, kirjutab Bruce Perry raamatus \"Poiss, keda kasvatati kui koera\".\n\nKas me ei ihale liialt riskivaba lapsepõlve? Kõige turvalisemal mänguväljakul poleks enam mitte ühtegi kiike, liuvälja, karedat pinda, puid ega teisi lapsi, ja ka mitte mingit lõbu. Kui lastel ei ole võimalust harjutada väikeste riskide võtmist ja õppida tegelema oma valiku tagajärgedega, ei ole nad valmistunud ka suuremate otsuste jaoks.\n\nÄrahellitatud lapsed ei saa hakkama enesedistsipliiniga, sest neil ei ole olnud võimalust ise vigu teha ja tagajärgedest õppida. Lapsed, kelle vanemad on neid \"õnnelikuks teinud\", muutuvad aasta-aastalt pahuramaks ja nõudlikumaks. Täiskasvanutena on nad sageli vihased kogu maailma peale, sest see ei anna neile kõike, mida nad seni on saanud, mistõttu nad ei oska olla õnnelikud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ärahellitatud lapsed ei saa hakkama enesedistsipliiniga, sest neil ei ole olnud võimalust ise vigu teha ja tagajärgedest õppida. Lapsed, kelle vanemad on neid \"õnnelikuks teinud\", muutuvad aasta-aastalt pahuramaks ja nõudlikumaks, kirjutab Maie Tuulik algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Noorsooteatri trupiga liitus Joosep Uus\n\n## Põhitekst:\n\nUus mängis Eesti Noorsooteatris esimest korda professionaalse näitlejana sügisel esietendunud Anne Türnpu lavastuses \"Repan, säh, põll\". Aastatel 2009–2011 õppis ta aga NUKU noortestuudios ja lõi kaasa NUKU teatri lavastuses \"Kalle Blomkvist ja Rasmus\" (2010, lavastaja Vahur Keller).\n\n\"Ma olen tagasi!\" kommenteeris ta trupiga liitumist. \"Kõige rohkem valdab mind just see tunne, sest olen ju noortestuudiost pärit. Ja hea on olla siin, kus maja ja inimesed on juba tuttavad.\"\n\nAlates 6. veebruarist on Joosepi kanda Birki roll Astrid Lindgreni klassikateose põhjal valmivas lavastuses \"Röövlitütar Ronja\" (lavastaja Taavi Tõnisson).\n\nVarasemalt on ta töötanud Paide teatris ning osalenud Von Krahli, Musta Kasti, Vaba Lava ja Tartu Uue Teatri lavastustes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates jaanuarist on Eesti Noorsooteatri trupi uusim liige näitleja Joosep Uus, kes on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) lavakunstikooli 28. lennu (kursuse juhendajad Anne Türnpu ja Mart Koldits).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTikTokis levivad videod panid Rootsi lapsed sõda kartma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa plaanib sissetungi. Venemaa hakkab Rootsit pommitama. Venemaa, miks? Ma ei taha surra. Kohe algab sõda, pane toiduvarud ja soojad riided valmis,\" on tekstid, mis TikTokis levivad ning Rootsi teismelisi hirmutavad.\n\nRootsi organisatsioon BRIS, mis tegeleb laste õigustega ning peab laste ja noorte telefoni usaldusliini, teatas, et on hakanud saama kõnesid, milles lapsed räägivad oma sõjahirmust, vahendas ajaleht Aftonbladet.\n\nBRIS-i töötaja Marie Angsell rääkis lehele, et TikToki algoritmid hakkavad sellele, kes korra sõjateemalist videot on vaadanud, pakkuma talle üha uusi sama sisuga videoid. Sotsiaaltöötaja soovitas vanematel oma lastele selgitada platvormi tööpõhimõtet ning aidata neil sõjahirmust lahti saada.\n\nJuhtunut analüüsinud väljaanne Defense One tõdes, et ilmselgelt soovib keegi Rootsit, kus ei ole üle 200 aasta sõda olnud, ja selle otsusekindlust laste hirmutamise kaudu nõrgestada.\n\nNATO ja Venemaa vahel eelmisel nädalal tulemusteta lõppenud kõnelused, Moskva ähvardused Läänele katastroofiliste tagajärgede kohta, Poola välisministri hoiatus, et Euroopa on sõja lävel, kõik murettekitavad teated. Aga kui lapsed ajakirjandust ei jälgi – uuringute kohaselt tarbib tavameediat iga päev ainult kolm protsenti teismelistest – siis 30 protsenti kasutab iga päev TikTokki, märkis Defense One.\n\nKüsimusele, kes võiks olla hirmutavate videote levitamise taga, tõdeb väljaanne, et ehkki ametlikult pole ükski riik selle eest vastutust võtnud, on Venemaal kampaaniaks selge huvi. Venemaa pani kindlasti tähele Rootsi otsust tugevdada oma relvajõudude valmisolekut strateegiliselt kesksel Gotlandi saarel.\n\nDefense One viitab, et kampaania valguses saab kohe oma võimekust näidata 1. jaanuaril Rootsis tööd alustanud psühholoogilise kaitse amet, mille eesmärgiks on avalikkuse vastupanuvõime tugevdamine desinformatsiooni suhtes. Amet peaks selle kõrval, et püüda selgitada häirivate videote allikat, pakkuma avalikkusele – lastele, lapsevanematele, õpetajatele – ka vahendeid, kuidas selliste rünnakutega toime tulla.\n\nTegelikult tasuks samaks valmis olla ka teistel riikidel, kuna ka neid võivad samasugused kampaaniad tabada, leiab Defense One. Sotsiaalmeedia teeb ütluse, et sõjas ja armastuses on kõik lubatud, veelgi lihtsamalt rakendatavaks, tõdeb väljaanne.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi laste seas on ootamatult tekkinud hirm sõja ja Venemaa rünnaku ees, selle põhjuseks peetakse sotsiaalmeediakeskkonnas TikTok levivaid videoid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma esireket alustas turniiri võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nBarty võitis 54 minutit kestnud matšis Tsurenkot 6:0, 6:1 ning teenis 15. korda koha turniiri teises ringis. Australlanna kohtub teises ringis itaallanna Lucia Bronzettiga (WTA 142.).\n\nValgevenelanna Azarenka alustas turniiri 6:3, 6:1 võiduga ungarlanna Panna Udvardy (WTA 95.) üle. Kui esimene sett oli üsna tasavägine, siis teises setis võitis Azarenka kuus geimi järjest.\n\nViimati jõudis Azarenka Austraalia lahtistel teise ringi 2016. aastal. 2019. aastal ja 2021. aastal sai ta avaringis kaotused ning 2017., 2018. ja 2020. aastal jättis ta turniiri vahele. Valgevenelanna teise ringi vastane on šveitslanna Jil Teichmann (WTA 34.).\n\nBarbora Krejcikova alistas 6:2, 6:0 sakslanna Andrea Petkovici (WTA 73.). Krejcikova järgmise ringi vastane on hiinlanna Wang Xiyu (WTA 139.), kes alistas Viktoria Kuzmova (WTA 62.) 7:5, 6:3.\n\nKaks aastat tagasi Serena Williamsile (WTA 59.) Austraalia lahtistel kõva lahingu andnud Wang Qiang (WTA 110.) näitas, et suudab ikka veel kõrgetel kohtadel olevaid tennisiste alistada. Seekord alistas hiinlanna avaringis ameeriklanna Coco Gauffi (WTA 16.) 6:4, 6:2.\n\n\"Ma teadsin, et ta suudab suurepärast tennist mängida. Minu jaoks on edetabelis vaid numbrid,\" ütles Gauff pärast kaotust. \"Ilmselt paberite järgi oleksin pidanud matši võitma. Ma ei mõelnud sellele, et olen kõrgemal kohal kui tema, ma üritasin lihtsalt matši võita. Täna ta aga mängis liiga hästi. Ma ei suutnud ennast mugavalt tunda.\"\n\nTeises ringis kohtub Wang belglanna Alison van Uytvanckiga (WTA 55.).\n\nMaailma edetabeli üheksas naine tuneeslanna Ons Jabeur loobus seljavigastuse tõttu võistlemast. Sama vigastus sundis teda kolmapäeval Sydneys toimunud eelturniiri veerandfinaalis loobumisvõitu Anett Kontaveidile andma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma esireket austraallanna Ashleigh Barty kaotas Austraalia lahtiste esimeses ringis ukrainlanna Lesia Tsurenko (WTA 119.) vastu vaid ühe geimi. Victoria Azarenka (WTA 25.) sai kuue aasta jooksul Austraalias oma esimese võidu ning maailma edetabelis neljandal kohal asuv Barbora Krejcikova jõudis samuti teise ringi. Ons Jabeur (WTA 10.) teatas, et ei osale vigastuse tõttu turniiril.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNorras tekitab erimeelsusi Stoltenbergi kandideerimine keskpanga juhiks\n\n## Põhitekst:\n\nStoltenberg on Norra endine peaminister, teda peetakse favoriidiks Norra keskpanga juhi ametikohale. Keskpanga juht korraldab ka järelevalvet Norra 1,4 triljoni suuruse riikliku naftafondi üle, vahendas Financial Times.\n\nStoltenberg teatas oma kandideerimisest detsembris. Norra parlamendis kasvab aga vastuseis Stoltenbergi suhtes. Hiljuti osales Stoltenberg õhtusöögil, kus osalesid ka peaminister Jonas Gahr Store ja naftafondi juht Nicolai Tangen.\n\n\"Oleme väike riik, kus kõige olulisematel kohtadel on väike grupp inimesi, kes pärinevad Norra eliidist. Ma ei usu, et see näeks hea välja mõnes teises riigis, ma leian, et see ei näeks hea välja ka Norras,\" ütles koalitsiooni parlamendisaadik Kari Elisabeth Kaski ajalehele Financial Times.\n\nNorra suurima opositsioonipartei asejuhi Tina Bru sõnul võib Stoltenbergi ametisse nimetamine kahjustada usaldust poliitilise süsteemi vastu.\n\n\"Me ei saa lubada, et seatakse ohtu sellise olulise institutsiooni nagu Norra keskpank usaldus ja sõltumatus,\" ütles Bru.\n\nNorra keskpanga praegune juht Oystein Olsen lahkub ametist veebruaris. Stoltenberg lubas NATO peasekretäriks jääda oma ametiaja lõpuni. See saab läbi septembris.\n\nStoltenbergi peamine konkurent keskpanga juhi kohale on Ida Wolden Bache. Bache on praegu keskpanga asejuht.\n\nOpositsioonis oleva erakonna Progress juht Sylvi Listhaug leiab samuti, et Stoltenbergi ametisse nimetamine ohustab keskpanga sõltumatust.\n\nNorra keskpanga juhi nimetab ametisse riigi rahandusminister. Seetõttu on opositsioonil protsessis väike mõju. Siiski hoiatas Kaski, et valitsus peab kuulama opositsiooni argumente.\n\n\"On tark, kui valitsus kuulab opositsiooni häid argumente. Kui teil on selles rollis sellise poliitilise pagasiga inimene, siis võib see olla probleem,\" ütles Kaski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hulk Norra parlamendisaadikuid ei toeta NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi saamist riigi keskpanga juhiks. Poliitikud muretsevad Stoltenbergi sõltumatuse pärast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKunstnik Estookin: kontseptuaalses tähenduses on hea albumikaanekujundus subjektiivne\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas sünnib üks sinu loodud albumikaas? Milline on koostöö artistiga?\n\nLoominguline protsess nii üldiselt kui ka albumikaante kujundamisel möödub esmalt üsna kiirelt või automaatselt või kui mitte automaatselt, siis vähemalt heuristiliselt. Seejärel samm-sammult ja loogiliselt, sageli aritmeetiliselt. Tõenäoliselt on parem mõelda sellest kui kontiinumist, mitte kahest täiesti erinevast protsessist.\n\nLexsoul Dancemachine'i albumi \"Lexplosion II\" kaas sündis pideva arutelu ja ideedepuhangute tulemusel, sisetundest ja impulssidest lähtudes, koostöös bändiga. Selles järgus tuleb lahendada palju küsimusi, näiteks milline on albumi värviskeem, kirjapilt, üldine tunnetus jne.\n\nSee, milline koostöö täpsemalt välja näeb, varieerub olenevalt projektist. Peamine eesmärk on, et kaanekujundus oleks tunnetuslikult kooskõlas albumi sisu ja sõnumiga, sest see loob albumist esmamulje.\n\nMis kriteeriumitest sa albumikaane loomisel lähtuma pead? Kas see erineb palju su tavatöödest?\n\nAlbumikaanekujundused on ruudukujulised ehk ideaalselt tasakaalustatud. Iga külg on võrdse pikkusega ja see paneb tavaliselt silma lõuendil liikuma ringikujuliselt. Selle tõttu pean tegema teadlikult valikuid, kuidas kompositsiooni lahendada. Nublu debüütalbumiga \"Cafe Kosmos\" vältisin kujunduses teadlikult täielikku tsentraalset paigutust, et astuda vastu ruudu terviklikule geomeetriale ja tekitada haaravam disain.\n\nLisaks peab hiljem olema võimalik kohandada ruutu paigutatud kujundust ümber reklaammaterjalide jaoks, mis on tihti ristkülikukujulised ja kus silm liigub rõhtpaigutusel küljelt küljele või püstpaigutusel üles-alla. See nõuab sama kujunduse ümberpaigutamist nii, et kompositsioon töötaks kolmes eri formaadis. Seda teades vajab albumikaane kujundamine rohkem ettemõtlemist ja planeerimist kui minu teised teosed.\n\nMilline on sinu arvates hea albumikaas ja kui palju sa üldse kunstnikuna jälgid, mida selles sfääris tehakse?\n\nMärkan juhuslikult, kuid pole teadlikult otsinud. Kontseptuaalses tähenduses on hea albumikaanekujundus subjektiivne, küsimus on ju selles, kas ja kuidas see tekitab vaatajas emotsiooni ja loob muusikaga seose või kas disain ainult markeerib kaanekujundust.\n\nKas sul on selles vallas ka erilisi lemmikuid?\n\nStorm Thorgerson on üks nimi, mis meelde tuleb, sest ta suutis visualiseerida graafilise disainerina kujundlikku mõtlemist.\n\nMis muusikale või artistile sooviksid ise albumikaane teha?\n\nEesti artistidest sooviksin kindlasti teha koostööd Rita Rayga. Eestist väljaspool Björk või Garbage.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nublu ja Lexsoul Dancemachine'i albumikaaned kujundanud kunstnik Estookin ütles Müürilehele antud intervjuud, et albumeid kujundades on peamine eesmärk, et kaanekujundus oleks tunnetuslikult kooskõlas albumi sisu ja sõnumiga",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak: tähtsaim on, et saaksime etapi ilma suuremate probleemideta sõidetud\n\n## Põhitekst:\n\nTänu oma petlikele ja pidevalt muutuvatele oludele on Monte Carlo ralli üks raskemaid ja ettearvatumaid etappe WRC kalendris.\n\nEesti rallipaar Tänak ja Martin Järveoja alustavad Hyundaiga oma kolmandat hooaega. Paar on varem Monte Carlo etapil poodiumile jõudnud kolmel korral.\n\n\"Ma arvan, et Monte Carlo etapile ette vaadates oleme pisut ebakindlad. Meie prioriteet on, et saaksime ralli ilma suuremate probleemideta sõidetud ja auto töös hoida ning võimalikult palju kogemust saada,\" ütles Tänak esimese etapi eel.\n\n\"Monte Carlo rallil sõitmisel ei mängi rolli niivõrd puhas esitus, vaid usaldusväärsus, töökindlus ja väikesed tehtud otsused. Muidugi tahame sel nädalavahetusel hästi lõpetada ja palju punkte koguda. Esimene öine sõit uue autoga on kindlasti suur seiklus,\" lisas ta.\n\nPaaride Tänak ja Järveoja ning Thierry Neuville ja Martijn Wydaeghe kõrval võistlevad Hyundais ka 20-aastane rootslane Oliver Solberg ja kaassõitja Elliott Edmondson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel 20.-23. jaanuaril toimub autoralli MM-sarja hooaja esimene etapp Monte Carlos. Eesti rallisõitja Ott Tänak ütles, et öine etapp uue autoga saab olema kindlasti omaette seiklus ning prioriteet on ilma suuremate probleemideta sõidetud saada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nProkuratuur süüdistab Leedot koos kaaslastega SLK varalises kahjustamises\n\n## Põhitekst:\n\nSüüdistuse järgi viidi SLK-st 2016. aasta alguses välja esmalt neli miljonit eurot, kui SLK omandas AS Holostov Kinnisvarahalduse aktsiad, mille eest maksis enam kui viis miljonit eurot, kuid mille õiglane hind oli prokuratuuri teatel ligikaudu üks miljon.\n\nSama aasta suvel asutas SLK neli uut osaühingut, kellele võõrandas enda omandis olnud neli parvlaeva, misjärel müüdi need neli osaühingut täies ulatuses AS Holostov Kinnisvarahalduse kontrolli all olevale ettevõttele. Süüdistuse järgi ei olnud need tehingud SLK-le majanduslikult otstarbekad ega vajalikud ning kahjustasid taas SLK varalist seisundit.\n\nVeel pannakse süüks seda, et 2018. aasta alguses korraldas Vjatšeslav Leedo uue ning tema kontrolli all oleva osaühingu loomise, mille kasuks panditi SLK omanduses olevad AS Holostovi Kinnisvarahalduse aktsiad. Seejuures anti loodud osaühingule õigus panditud aktsiad ka võõrandada. Aktsiate selliselt pantimine ei ole süüdistuse kohaselt SLK huvides ning selle eesmärgiks oli süüdistuse kohaselt raskendada SLK pankroti korral võlausaldajate nõuete tagamist.\n\nLisaks on süüdistus esitatud selles, et Vjatšeslav Leedo heakskiidul võltsiti 2018. aasta kevadel 2006. aasta kuupäevaga garantiikiri, mille kohaselt andis SLK AS-le Saare Finants (AS Holostov Kinnisvarahaldus on selle AS-i õigusjärglane) kohustuste täitmiseks OÜ Narva-Line ees garantii summas 300 miljoni krooni. Seejärel kasutas AS Holostovi Kinnisvarahaldus võltsitud garantiikirja, et esitada hagiavaldus SLK vastu, mille maakohus rahuldas ning mõistis SLK-lt välja 18,9 miljonit eurot.\n\nLääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kaido Tuulemäe sõnul on prokuratuur praeguseks kogunud piisavalt tõendeid selle kohta, et SLK endisi juhtivtöötajad süüdistada teadlikult äriühingule kahjulike otsuste tegemises. \"Otsuste elluviimisega kahjustati oluliselt SLK varalist seisundit ning seeläbi võlausaldajate huve.\"\n\nKeskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Lauri sõnul tuvastati kriminaalmenetluses, et süüdistatavad tegid võlgniku varadega ebamõistlikke tehinguid ning võltsisid fiktiivse nõude tekitamiseks garantiikirja, mida kasutati pankrotimenetluses teiste võlausaldajate ees eelise saamiseks.\n\n\"Selliselt üritati suurima võlausaldajana saavutada kontroll SLK pankrotimenetluse üle, vabaneda teiste võlausaldajate nõuete täitmisest ja vastutusest pääseda. Antud juhul räägime ka väga suurtest, miljonitesse eurodesse ulatuvatest kahjunõuetest, mida süüdistuse kohaselt vältida sooviti. Võlausaldajate huvid pankrotimenetluses peavad olema kaitstud ning halbade äriliste otsuste ja oma võlgade eest tuleb vastutada,\" sõnas Laur.\n\nKannatanud on esitanud tsiviilhagisid 20 miljoni euro ulatuses. Kriminaalasjas on nii tsiviilhagide kui ka kriminaaltulu nõude tagamiseks arestitud vara ja kohaldatud kohtulikke hüpoteeke 14 miljoni euro ulatuses\n\nKohus on määranud eelistungi ajaks 30. märtsi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtivtöötajate kriminaalasja, milles esitati süüdistused kokku kuuele füüsilisele ning ühele juriidilisele isikule. Prokuratuur heidab endisele SLK nõukogu esimehele Vjatšeslav Leedole ning teistele süüdistatavatele ette, et nad on alates 2016. aastast kahjustanud SLK varalist seisundit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHaiglates on 309 koroonaviirusega nakatunut\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviirusega 309 patsiendist 227 vajab haiglaravi raskeloomulise koroona tõttu. Nendest omakorda 176 ehk 77,5 protsenti on vaktsineerimata ja 51 ehk 22,5 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nHaiglaravil patsientidest kolmanda astme intensiivravil on 21 ja neist juhitaval hingamisel 16 patsienti, ütles terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 40 uut haigusjuhtu.\n\nSule sõnul lisandus nii põhja- kui lõunaregiooni haiglatesse 20 patsienti, neist üheksa Lääne-Tallinna keskhaiglasse (põhjaregioon) ja kümme Narva haiglasse (lõunaregioon). \"See kümme on kindlasti Narva suuruse haigla jaoks drastiliselt suur number,\" tõdes Sule.\n\nSuri viis koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 78-aastane naine, 80-aastane naine, 82-aastane mees ja 84-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1984 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8987 testitulemust, millest 2104 osutus positiivseks.\n\nSule sõnul võib nädalavahetuse üle 2000 ulatunud nakatumisenumbrite põhjal öelda, et nakatumine suureneb veelgi, mis tähendab, et haiglaravivõimekust tuleb veelgi tõsta ja sellekohased plaanid on ka olemas.\n\n\"Meil on regioonisisese kiire eskaleerumis puhuks juba eelnevalt kokku lepitud, milline haigla millises olukorras tegutseb. Kui ma vaatan praegu, et millistes regioonides kõige suurem nakatumine on, siis kõige kõrgem nakatunute number on Harjumaal, mis on haiglaravi jaoks ja üldse haiguse pidurdamise jaoks kõige keerulisem stsenaarium, kuna siin on selgelt kõige rohkem inimesi,\" rääkis Sule.\n\n\"Ja praegu see tähendab seda, et kindlasti vaadatakse kõik plaanid veel korra üle ja ma olen päris kindel, et avame täiendavaid voodikohti,\" rõhutas Sule.\n\nKüsimusele omikroni tüve leviku kohta haiglapatsientide hulgas vastas Sule, et seda spetsiaalselt ei uurita, kuna see on ravi seisukohalt ebaoluline, sest ravida tuleb ikka vastavalt patsiendi sümptomitele.\n\nViimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 137,9 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 194,6 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 1275 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 160.\n\nEsmaspäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 343 677 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 61,9 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva hommiku seisuga on Eestis haiglates 309 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Suri viis koroonahaiget.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmaruum hävitab astronautide punaliblesid\n\n## Põhitekst:\n\nInimkeha pole arenenud kosmoses toime tulema ja seda kinnitab ka meie veri. Pikemate kosmoselähetuste algusest saati on teadlased täheldanud astronautidel kummalist ja katkematut vere punaliblede kadu, vahendab ScienceAlert.\n\nKosmoseaneemiaks nimetatud nähtus jäi uurijatele seni mõistatuseks. Osa asjatundjate sõnul tekib aneemia ehk verevaesus inimesel vaid ajutiselt, kuniks kehal on vaja kaaluta oleku mõju kehavedelikele tasakaalustada. Nüüd osutab uus uuring, et tegu on pikema ja laastavama mehhanismiga.\n\nUuringu autorid võtsid proove rahvusvahelises kosmosejaamas töötanud 14 astronaudi hingeõhust ja verest. Nad märkasid oma üllatuseks, et kuue kuu pikkuse kosmosemissiooni vältel hävitab inimkeha umbes 54 protsenti rohkem punaliblesid kui tavaliselt.\n\nMõju on pikk ja pidev\n\nTöörühm mõõtis astronautide vere rauasisaldust ja hingeõhu vingugaasisisaldust. Iga väljahingatud vingugaasimolekuli kohta hävib vere punalibledes üks verelibledes leitav pigmendimolekul. Seetõttu aitab väljahingatud vingugaas teadlastel hästi hinnata ka punaliblede kadu.\n\nEnne lähetust ilmaruumi tekkis ja hävis uuritud astronautide veres umbes kaks miljonit punaliblet sekundis. Orbiidil veedetud aja jooksul hävitasid nende kehad aga umbkaudu kolm miljonit punavererakku sekundis.\n\nMikrogravitatsiooni tingimustes kaotab inimkeha umbes kümme protsenti veresooni läbivast vedelikust, sest veri koguneb inimese pähe ja rindkeresse. Seepärast näevad rahvusvahelise kosmosejaama astronaudid mõnikord ka videopildil veidi paistes välja.\n\nAastaid selgitatigi kosmoseaneemiat just nii. Oletati, et punaliblede kaotus oli keha jaoks võimalus kompenseerida vere mahu kaotust.\n\nUus uuring leidis aga midagi muud: verekaotuse ajutise tasakaalustamise asemel paistis punaliblede kadu kestma raugematult terve missiooni vältel. Isegi missiooni 120. päeva järel, mil astronaudi kehas olid kõik punavererakud tekkinud kosmoses, jätkus nende kadu samas kiirenenud tempos.\n\nIlmaruumis viibimise ajal paistis vere punaliblede kadu astronautide veres põhjustavat tavapärasest suuremat rauaseerumi ringlust. Kuna astronautide veres jäi rauda transportivaid punavererakke üha vähemaks, tekkis neil ajapikku kas kerge, mõõdukas või raskekujuline aneemia.\n\nTagasi Maale jõudes oli viiel astronaudil 13-st tekkinud kliiniliselt diagnoositav kehvveresus. Kehal ei jätkunud oma füsioloogiliste vajaduste katteks piisavalt vere punaliblesid. Üks uuritud astronaut pärast maandumist vereproovi ei andnud.\n\nUmbes kolm-neli kuud peale maandumist astronautide punavererakkude tase taastus. Siiski, ka aasta pärast kosmoselendu hävitasid nende kehad 30 protsenti rohkem punaliblesid kui enne missiooni.\n\nAutorid ei mõõtnud oma töös, kui palju punaliblesid iga astronaudi keha tootis. Arvestades aga, et ükski astronaut ei kannatanud liblekaole vaatamata lõpuks raskekujulise aneemia all, võisid nende kehad toota orbiidil punaliblesid hoopis tavapärasest rohkem.\n\nKui see tõesti nii oli, tuleb edaspidi astronautide toidusedelit veidi kohandada. Suurenenud punaliblede tootmine võib koormata liialt luuüdi ja sel juhul vajab inimene kindlasti tavalisest energiarikkamat toitu.\n\nKui astronautide tervisele piisavalt tähelepanu ei pöörata, võivad Maale naastes kahjustada saada nende süda, kopsud, luud, aju ja lihaskond. Autorite sõnul pole väiksem punaliblede hulk veres kaaluta olekus õnneks probleem. Maale ja muudele tugevama gravitatsiooniga taevakehadele maandumisel võib aneemia mõju inimese energiale, vastupidavusele ja jõule takistada aga missiooni eesmärkide täitmist.\n\nUuring ilmus ajakirjas Nature Medicine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui varem arvati, et orbiidil viibivate astronautide kehas jääb vere punaliblesid vähemaks vaid ajutiselt, siis Kanada teadlaste uus uuring tõestab vastupidist. Kaaluta olekus hävitab inimkeha järjepanu rohkem punaliblesid kui toodab, ja muutuse mõju on ilmne ka aasta pärast Maale naasmist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nElvas avati jalgratturitele renoveeritud spordibaas\n\n## Põhitekst:\n\nJalgrattasport jõudis Elvasse 1956. aastal. Vaid aasta hiljem liitus Heldur Karro juhendatud treeninggrupiga hilisemas elus üle 50 aasta treenerina tegutsenud Jüri Kalmus, kelle kuulsamate õpilaste hulka kuuluvad Erika Salumäe, Mihkel ja Madis Joosep, Arno Lääne, Caspar Austa jt. Praegustesse treeningruumidesse kolisid Elva jalgratturid 1987. aastal, kui eelmine baas maha põletati.\n\nKalmuse sõnul läks jalgratturite olukord Elvas keeruliseks paarikümne aasta eest, kui noored liitusid pigem jalgpallitreeningutega ning rattabaasis jäi liikumist aina vähemaks ja vähemaks. Koos Läänega püüti klubi elus hoida ning vajadusel tehti ka tasuta tööd. Vaatamata sellele jäi elu aega näinud ruumides lõpuks peaaegu seisma. Terviseprobleemide tõttu tuli Kalmusel treeneriametist loobuda, kuid ta hoiab end 78-aastasena hetkel siiski nädalas mitmeid kordi pukil neljatunniseid rattasõite tehes vormis. Ka Lääne entusiasm oli tasapisi raugemas.\n\nElva gümnaasiumis rattabaasiga samal korrusel ruume omavatel jalgpalluritel ei jäänud jalgratturite olukord tähelepanuta, sestap tehti ettepanek, et nad ostavad ruumid üle. Selle peale Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja mullu sügisest Elvas treenerina tööd alustanud Avely Austa reageerisid.\n\nEttevõtlik ja särav Austa, kes jõudis ise tee rattaspordini neli aastat tagasi, sai aru, et vanades ruumides ei saa tööd jätkata ning asus võimalusi otsima nende renoveerimiseks. Oma õla panid alla Eesti Jalgratturite Liidu president ning ettevõtte Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand ja Elva vald. Lisaks veel väiksemad toetajad. Randi sõnul peakski üks spordibaas olema nagu ühe keskmise Eesti pere kodu, kuhu noored tahavad tulla treenima. Elva spordibaasi näol on tegemist näitega, kuidas lihtsate vahendite ja koostööga saab asju ära teha. Randi sõnul saab loodetavasti sellist mõtet ja ettevõtmist üle Eesti laiendada ning seeläbi sporti noori juurde tuua.\n\nAusta sõnul kõnetavad uued ruumid noori. Kui sügisel oli treeningrühmas kuus õpilast, siis uue aasta alguseks on grupp kasvanud kümne liikme võrra. Juba ehitustööde ajal veetsid noored spordibaasis aktiivselt aega, mängides puhkeruumis näiteks lauatennist. Noorte heameelt renoveeritud ruumide üle oli näha ka nende põlevatest silmadest pidulikul avamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elvas avati reedel pidulikult jalgratturite renoveeritud spordibaas, kus noored saavad treenida jalgrattur Avely Austa juhendamisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Kontaveidi ja Kanepi avaringi mängude toimumisajad\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril kuuendat asetust omav Kontaveit kohtub avaringis tšehhitari Katerina Siniakovaga (WTA 49.) ning kohtumine peaks algama Eesti aja järgi kell 03.30 varahommikul. Väljakul toimuv esimene kohtumine Petra Kvitova (WTA 19.) ja Sorana-Mihaela Cirstea (WTA 38.) vahel algab kell 02.00.\n\nKontaveidi ja Siniakova kohtumise võitja läheb järgmises ringis vastamisi Austraalia tennisisti Astra Sharma (WTA 101.) ja taanlanna Clara Tausoni (WTA 41.) matši võitjaga.\n\nKanepi läheb esimeses matšis vastamisi endise maailma esireketi sakslanna Angelique Kerberiga (WTA 20.). Kohtumine peaks algama Eesti aja järgi kell 07.30. Matši võitja läheb järgmises ringis vastamisi tšehhitari Marie Bouzkovaga (WTA 80.) ja kanadalanna Rebecca Marino (WTA 143.) vahelise mängu võitjaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tennisistid Anett Kontaveit (WTA 7.) ja Kaia Kanepi (WTA 115.) alustavad Austraalia lahtiseid meistrivõistlusi Eesti aja järgi teisipäeva hommikul. ERR-i spordiportaal vahendab kohtumiste käiku otseblogis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA suhtleb energiafirmadega, et tagada Euroopas gaasi varustuskindlus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme arutanud mitmesuguseid võimalusi,\" ütles USA valitsuse allikas Reutersile.\n\nEuroopat räsib energiakriis, gaasi hind tõuseb. Venemaa keeldub tarnete suurendamisest. Venemaa asepeaministri Aleksandr Novaki hinnangul on energiakriisis süüdi Euroopa.\n\nRahvusvaheline Energiaorganisatsioon süüdistas eelmisel nädalal Moskvat gaasitarnetega manipuleerimises praeguste geopoliitiliste pingete taustal, väites, et Venemaa vähendas eelmise aasta neljandas kvartalis oma gaasitarneid veerandi võrra.\n\nEuroopas puhkes energiakriis eelmisel aastal, kui riigid hakkasid loobuma karmidest koroonapiirangutest. Detsembris küündis gaasi hind 180 euroni megavatt-tunni kohta. Euroopa gaasist 40 protsenti pärineb aga Venemaalt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisministeerium peab läbirääkimisi energiafirmadega, mille eesmärk on tagada Euroopas maagaasiga varustuskindlus, kui Venemaa peaks lõpetama tarned Euroopasse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAigar Vals avaldas videosingli \"Leek\"\n\n## Põhitekst:\n\nKoos Valsiga lööb videos kaasa Stina Leek, kes tegutseb tänavakunstnikuna rühmituses Ajuokse. DEW8 märkis, et video filmimine kulges lõbusalt ja vabalt.\n\n\"Artistidel pole tänapäeval suuri eelarveid, kuid nad vajavad väljendusvabadust ning loomingulist aega ja ruumi. Aigari muusika on täis kavalat huumorit, kuid on sellegipoolest tõsine. Naera ja nuta koos Aigariga,\" rääkis Parisoo.\n\nDEW8 on teinud videoid teiste seas artistidele, nagu Genka, Sip€lga14, 12EEK Monkey, Kannabinõid, Väike PD ja räppar Lee Scott Ühendkuningriigist.\n\nMuusikaprodutsendina valmis möödunud aastal tema osalusel Legendaarne Records alt kolm koostööalbumit: Põhjamaade Hirm \"Nagu Vaataks Pilvi\", Väike PD \"Matusebüroo\" ning Genka & DEW8 \"Oleg\", mis ühtlasi jõudis 2021. aasta albumiedetabelite tippu.\n\nVideo esitluskontsert toimub 21. jaanuaril Tallinnas plaadipoes Terminal (Telliskivi 60/2), algusega kell 21.\n\nAigar Vals on välja andnud kaks sooloalbumit: \"End Game\" (2018) ja \"Imperaator\" (2020). Selle aasta teises pooles on oodata järjekorras kolmandat.\n\n\"Leek\" salvestus, instrumentaalid, sõnad ja viis Aigar Vals; osaline salvestus, mix ja master Martin Kikas (Ö Stuudio).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aigar Vals avaldas videosingli \"Leek\" oma eelolevalt uuelt albumilt. Video režissöör, monteerija ja operaator on Siim Parisoo alias DEW8.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNadal jõudis probleemideta teise ringi, Berrettinit vaevasid kõhuprobleemid\n\n## Põhitekst:\n\nSooviga võtta oma 21. suure slämmi tiitel, liikus Nadal üks tund ja 49 minutit kestnud mängus väga enesekindlalt ega paistnud olevat häiritud oma varasemast jalavigastusest.\n\n\"On olnud väga keerulised paar kuud. On olnud raskeid hetki paljude kahtlustega ja kahtlused on ikka veel,\" ütles Nadal pärast matši. \"Aga ma olen siin ja ei saa olla õnnelikum, et olen tagasi sellel imelisel väljakul Austraalias.\"\n\n\"Kunagi ei tea, millal vigastusest paraned ja mul on sellega palju kogemusi. Peab võtma päev korraga ja andestama endale, kui asjad ei lähe nii nagu tahaks,\" lisas ta.\n\nJärgmisena läheb Nadal vastamisi Thanasi Kokkinakise (ATP 103.) ja Yannick Hanfmanni (ATP 126.) vahelise mängu võitjaga.\n\nMatch-win #70 at the Australian Open for @RafaelNadal\nHe starts his #AusOpen campaign with a 6-1 6-4 6-2 win over Giron.\n: @AustralianOpen | #AO2022 pic.twitter.com/o0Pu2oVU78\n\n— ATP Tour (@atptour) January 17, 2022\n\nItaallane Matteo Berrettini (ATP 7.) alistas 20-aastase Ameerika tennisisti Brandon Nakashima (ATP 68.) 4:6, 6:2, 7:6 (5), 6:3 ja jõudis Austraalia lahtistel teise ringi.\n\nBerrettini võitles kõhuprobleemidega kogu kolm tundi ja kümme minutit kestnud kohtumise, võttes teises setis meditsiinilise pausi ning kolmandas ja neljandas setis kasutas ära tualetipausid.\n\n\"Mul oli kõhus väga paha,\" ütles Berrettini mängujärgses intervjuus. \"Hoidsin mängust enamasti oma vaimse jõuga kinni, sest mu keha polnud seal.\"\n\nBerrettini läheb teises ringis vastamisi Ameerika tennisisti Stefan Kozloviga.\n\n18-aastane hispaanlane Carlos Alcaraz (ATP 31.) jõudis teise ringi, kui alistas avaringis 6:2, 6:2, 6:3 Tšiili tennisisti Alejandro Tabilo (ATP 135.).\n\nSel hooajal on Alcarazi eesmärkide hulgas jõuda maailma 15 parema hulka ja mängida ATP finaalturniiril. \"See on väga hea eesmärk, aga ka väga raske,\" ütles ta ajakirjanikele.\n\nTeises ringis kohtub Alcaraz serblase Dusan Lajoviciga (ATP 39.), kes alistas Marton Fucsovicsi (ATP 35.) 6:3, 4:6, 6:1, 6:7 (6), 6:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine maailma esireket Rafael Nadal (ATP 5.) alustas esmaspäeval Austraalia lahtiseid meistrivõistlusi edukalt, alistades maailma edetabeli 66. kohal oleva ameeriklase Marcos Gironi 6:1, 6:4, 6:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra peaminister: Venemaa häkkerid ründavad Norra infrastruktuuri\n\n## Põhitekst:\n\nStore sõnul ründavad Moskva toetatud häkkerid juba Norra institutsioone. \"Olen selle pärast väga mures. Kogeme nüüd hübriidoperatsioone, mis on suunatud ettevõtete ja uurimisasutuste vastu. Mõnikord on need suunatud ka oluliste riigi institutsioonide vastu, nagu parlament,\" ütles Store.\n\nStore sõnul peab avalikkus mõistma, et konflikt võib peale invasiooni esineda veel mitmel kujul. Jõulude paiku korraldati küberrünnak Nordlandi linnavalitsuse vastu, vahendas The Times.\n\n\"Teadlikkus hübriidsõjast on väike. See on uus ja keeruline valdkond. Meil on vaja arutelu selle üle, mida see tähendab kogukonna tasandil, mida riiklikul tasandil. Peame arutama, mida on vaja tänapäevase riigi terviklikkuse kaitsmiseks,\" ütles Store.\n\nStore rõhutas, et Norra jätkab avatud dialoogi Venemaaga. \"Proovime geopoliitilist olukorda näha ka Moskva vaatenurgast,\" ütles Store.\n\nArktika meretee muutub kliimamuutuste tõttu üha kergemini ligipääsetavaks. See marsruut lühendab Aasiast Euroopasse merereisi umbes poole võrra. Piirkonnas asuvad ka suured nafta ja maagaasi maardlad.\n\nViimaste aastate jooksul on Venemaa renoveerinud mitu nõukogudeaegset sõjaväebaasi Arktika piirkonnas. Moskva on rajanud ka uusi lennubaase.\n\nNorra rahvusvaheliste suhete instituudi teaduri Julie Wilhelmseni sõnul on Arktika üha rohkem Moskva vaateväljas.\n\n\"Arktika on muutunud konfliktipiirkonnaks, see kõik sai alguse Krimmi annekteerimisest,\" ütles Wilhelmsen.\n\nSkandinaavia ja Balti riigid muretsevad üha rohkem Venemaa tegevuse pärast.\n\nRootsi saatis nädalavahetusel lisajõud Gotlandi saarele. \"Soovisin saata signaali, et me võtame seda olukorda tõsiselt,\" ütles Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist.\n\nVenemaa tugevdab oma sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas. Moskva on koondanud ka Ukraina piiride lähedale umbes 100 000 sõdurit. Mõned analüütikud eeldavad, et Kreml plaanib talvist sissetungi. Reedel tabas Ukraina valitsust ka tõsine küberrünnak.\n\nPühapäeval nimetas NATO peasekretär Venemaad selgelt agressoriks. Stoltenbergi sõnul peab vastasseisu leevendamisega tegelema Moskva.\n\n\"Kui eeldada, et agressiooni ohver peaks olukorda leevendama, tähendab see seda, et kogu olukord on veidralt tagurpidi,\" ütles Stoltenberg Kanada telekanalile CBC.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra peaminister Jonas Gahr Store andis intervjuu ajalehele The Times ja ütles, et Venemaa laiendab Skandinaavias küberrünnakute korraldamist. Store sõnul korraldavad Venemaa häkkerid rünnakuid Norra taristu vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaisa Ling: hoidke kinni!\n\n## Põhitekst:\n\nUue kalendriaasta algus võib olla emotsionaalselt keeruline, sest peale uusaastalubaduste täitmise eeldatakse eneselt järgmisel kaheteistkümnel kuul ka moraalset käitumist: ole normaalne ja empaatiline, ära ole tropp, kuula rohkem teisi, ära muretse liigselt …\n\nRaske on mitte muretseda, eriti siis, kui isiklike unistuste täitumata jäämine näib iga aastaga üha paratamatuma väljavaatena; eriti siis, kui psühholoogiline ülesehitus ei ole just kõige vastupidavamate killast; ja eriti veel siis, kui juhtumisi ootab ees uusi ja põnevaid väljakutseid!\n\nEelmise aasta alguses täitus üks mu lapsepõlveunistus, kui teatati, et minust saab suveks mootorpurjeka Admiral Bellingshausen laevakokk. Laeval nägin, kuidas kaugenevad kaldad, ja sedagi, kuis ahtrile läheneb hea mitme sõlmega ujudes üks täiesti elus jääkaru. Saamata ei jäänud tarviline elutarkus, mille nüüd tänulikult santsukotist välja tõmban. Esiteks: kontrollimatult kõikuval alusel on tähtis liikudes alati kusagilt kinni hoida.\n\nKuna inimkonna praegune kurss elumere lainetel paistab suunduvat läbi omajagu keeruliste tsüklonite, tuleb tõesti kinni hoida, muidu võib sõit osutuda eluohtlikuks. Globaalne tervishoiukriis näib küll kuigivõrd leevenevat, kuid silmapiiril terendab võimalik majanduskrahh, mida finantsanalüütikud ennustavad sarnasuste põhjal 2008. aastaga.\n\nTeravnevad ka geopoliitilised pinged ning äärmuslikud liikumised, totalitaarsed režiimid ja terrorism nihutavad oma mõju edasi juba täiesti lahedalt, lõigates kasu ekvaatorilähedasi alasid räsivast kliimakriisist. Kinni pole aga hoida mujalt kui teistest inimestest.\n\nFilmis \"Eesmärk: leida rõõmu raskel ajal\", mida saab Jupiteri keskkonnas vaadata kuni 20. jaanuarini, nõustuvad vanad sõbrad, äsja lahkunud Lõuna-Aafrika anglikaanide peapiiskop Desmond Tutu ning budistide usujuht XIV dalai-laama (vaatamata erimeelsustele detailides), et ainus kindel viis jõuda maapealse õnne ja hea eluni on aidata teisi inimesi, püüda neid rõõmustada ning mitte neile haiget teha. Soolopäästeoperatsioonid õnnestuvad tormisel merel harva.\n\n\"Inimesed tunduvad ju ka olevat üpris oluline ressurss, mida tuleks targasti hoida, et elu saaks Maal mingil talutaval viisil jätkuda?\"\n\nPraegune majandussüsteem, mis põhineb teatud rühmade ärakasutamisel, ebavõrdsusel, ületarbimisel ja -tootmisel ning võistlemisel, ei paista olevat enam kuigi kaua jätkusuutlik, kuna suurt osa selle põhjustatud kannatustest peavad kandma lapsed, naised, eakad ning vähemused ehk need, kes tagavad inimkonna kestmise, mälu ja mitmekesisuse. Inimesed tunduvad ju ka olevat üpris oluline ressurss, mida tuleks targasti hoida, et elu saaks Maal mingil talutaval viisil jätkuda?\n\nTeise meretarkuse sain Wennalt, oma eelkäijalt kambüüsis: solgiämber tühjenda üle parda alati allatuult. Ja isegi siis tuleb hoolega jälgida, et ämbri sisu vastu vahtimist ja parrast ei lendaks.\n\nMerre peaks minema sealjuures vaid see, mis sinna sobib ja millel kalad hea meelega maitsta lasevad. Toksilist sodi nagu viha, vandenõud, valeinfo, hirmutamistaktikad, sõim ja vägivald ei tasu mõtlematult üle õla visata, sest sel on kombeks ringi hulpida, mõnes teises kohas kaldale uhutud saada, seal jälle mingeid jamasid korda saata ning lõpuks veel ringiga tagasi tulla. Probleeme ei saa ära peita, need tuleb millekski seeditavaks töödelda. Selleks on vaja empaatiat ja taas teiste inimeste abi.\n\nTuulde võib jätta aga kõik selle, mis on juba nii põhjalikult läbi mäletsetud, et algosakesed paistavad: hirmud, ärevus, kompleksid, eneseviha, võimuiha, mure ja süü, mis näivad olevat muutunud endeemilisteks.\n\nKuigi monoteistlik pärispatusurve on ju vaata et minevikku jäetud, kütab miski neid neuroose siiski. Kas ehk see, et me unelmate väärtushinnangute ja tegelikkuse vahel haigutav kuristik rebeneb üha laiemaks, et saame selles süüdistada vaid iseennast ning et ebaõigluse vastu võitlemise asemel vaatame pealt, kuidas hullunud madrused ükshaaval merre hüppavad?\n\nOn aeg tegutseda, mõelda positiivselt, hoolida teistest inimestest, hoida neist kõvasti kinni ning visata oma solk allatuult.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Probleeme ei saa ära peita, need tuleb millekski seeditavaks töödelda. Selleks on vaja empaatiat ja taas teiste inimeste abi, kirjutab Kaisa Ling algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEiK avaldas singli oma peagi ilmuvalt albumilt\n\n## Põhitekst:\n\nEiKi sõnul on \"KOLIMISKASTID\" lugu sentimaalse väärtusega asjadest, mis jäävad painama: nendest sünnipäevaks saadud esemetest kapinurgas, mida ei julgeta ära visata, ehkki neid ei kasutata ja kinkijaga pole viimastel aastatel üldse suheldud. Kogu sellest tränist, mis on ilusasti sahtlitesse ja pööningule pakitud, aga koristama asudes hakkab süda valutama, kui peaks midagi minema viskama.\n\nHiphopi, indie t, punki ja jazzi siduva väljakutsuva laulu heliloojaks on kitarrist Mattias Tirmaste, selle mixis ja masterdas heliinsener José Diogo Neves.\n\n\"Nüüd on sellel aeg mu arvutist välja kolida, et internetiavarustesse tekiks veel üks pala, mille taustal visata lepingud ja armastuskirjad lõkkesse ning sõita metsa elama,\" kirjeldas EiK muusikapala olemust.\n\nUut albumit lubab EiK juba 31. jaanuaril ning muusiku sõnul võiks kutsuda värsket loomingut just terminiga sõnamuusika, kus rõhk on tugevalt laulutekstidel, ent seejuures kaugenetakse tugevalt hiphopist ning kombitakse stiililiselt varasemast rohkem indie piire.\n\nViimase seitsme aasta jooksul on EiKil ilmunud albumid \"uinak\", \"äratuskell\", \"unerohi\", \"EiK\" ning kogumikplaat \"TIKS 097\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Luuletaja ja muusik EiK avaldas singli \"KOLIMISKASTID\", mis on pärit jaanuari lõpus ilmuvalt stuudioalbumilt \"uduvaip\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKeishy Margus: tööjõupuudus loob paindlikkust\n\n## Põhitekst:\n\nTööandjad ilmselt teavad, et tööturg oli juba enne pandeemiat keerulises seisus. Peamiselt seetõttu, et tööga hõivatute arv oli väga suur. Inimesi leiti sageli teistest ettevõtetest. Osteti üle, meelitati hea ja paremaga. Siis tuli pandeemia, lüües jalgealuse mõneks ajaks kõikuma ning muutes tööturu perioodiliseks.\n\nPerioodiliseks selles mõttes, et oleme kaks aastat kohanenud olukorraga, kus tööjõuvajadus ja kättesaadavus kõigub mitmetest teguritest sõltuvalt. Näiteks läinud kevadel oli näha, et kui riigisisene kord muutus paindlikumaks ning mitmed sektorid said uuesti tegevusega jätkata, vähenes ühe kvartaliga vastu suve töötute arv märkamatult. Teisest küljest naasid need, kelle hing ja süda kuuluvad näiteks turismi ning toitlustuse valdkonda, n-ö oma juurte juurde, mis omakorda panid teiste sektorite tööandjad töökäsi otsima.\n\nInimesed pole kuhugi kadunud\n\nMeedias on aeg-ajalt kõlanud hüüatused, justkui oleks inimesed kuhugi kadunud. Tõsi, iga päev värbamisvaldkonnas tegutsedes on minulgi see tunne tekkinud. Vaadates aga suuremat pilti joonistub minu arvates välja, et hoopis konkurents ettevõtete vahel ja nende vajadused on märkimisväärselt kasvanud. Jääb mulje, nagu ei olegi kedagi saada ja needki vähesed, kes on, nõuavad tööandjalt pingutust, et inimene ettevõttesse värvata.\n\nKui sukelduda selle mõtte ilmestamiseks statistikasse, siis näeme, et 2020. aastaga lisandus Eestis 16 000 töötut rohkem võrreldes 2019. aastaga. Inimesi justkui tuli tööturule juurde, aga tööandjad seda nii tugevalt ei tajunud. Põhjus võib olla selles, et peamiselt lisandusid töötute näol ametnikud ja keskastmespetsialistid, kes kasutasid antud olukorda ka hetkelise võimalusena aja maha võtmiseks.\n\nKa riigi toetused soodustasid sel perioodil väikest puhkust. Need, kes olid kohe avatud uuele tööle, napsati kas kiirelt ära või jäid ettevõtete majandusliku olukorra tõttu tööturul ringi vaatama. Kuid tööandjate elu see tol hetkel kergemaks ei teinud.\n\nLaienemised ja automatiseerimine\n\nTöötuse määr hakkab taas langema. Üle-eelmisel aastal oli statistika järgi töötuse määr 6,8 protsenti, eelmisel oli see 5,7 protsenti. See näitab, et tööandjate lahing töötajate nimel jätkub. Paranev majanduslik olukord on pannud mitmed ettevõtted laienema ja meeskonnad kasvama. Ja mida rohkem laienetakse, seda keerulisemaks otsingud siseturul muutuvad. Lisaks on üha hoogustuva automatiseerimise tõttu tekkinud juurde hulk uusi töökohti, mille järele varem ei osatud isegi vajadust näha.\n\nSellistel hetkel jõuabki ettevõteteni vähem kandidaate, sest mitmete valdkondade inimesed ei peagi endale ise töö leidmisega vaeva nägema. Seesama kasvamiste ja laienemiste laine on näiteks lisaks varasematele IT- ja tehnikaspetsialistidele tekitanud sel aastal ka värbamisspetsialistide põua.\n\nTööandja vaatest ei ole tihtipeale need vähesedki kandidaadid, kes jõuavad kandideerimiseni, kõige sobivamad. Või siis ei ole kandidaadid ise süvenenud, kuhu kandideeritakse. Pildile lisanduvad omakorda teised, kes kas loobuvad, ei ilmu vestlustele või lihtsalt kaovad. Ja siis jääbki alles see õnnetu tööandja, kellel ikka õiget inimest pole.\n\nNiisiis oli konkurents tihe enne pandeemiat, aga on seda ka praegu. See ei tohiks tulla ühelegi ettevõttele üllatusena. Või kui tuli, siis oldi üsna sinisilmsed, et pandeemiajärgses maailmas mängitakse kaardid ettevõtete kätte.\n\nTööampsude ajastu\n\nAga ärgem takerduge takistustesse. Tööjõupuudus on loonud ka väga palju võimalusi.\n\nTööandjad muutunud paindlikumaks. Enam ei aeta taga seda ainulaadset ükssarvikut, vaid aina enam värvatakse suhtumise ja hoiakute põhjal. Mitmed oskused on õpitavad ja õpetatavad.\n\n\"On hea näha, et tööandjad otsivad võimalusi, kuidas oma inimestel ajutise töökoormuse languse ajal töökohad säilitada.\"\n\nTeiseks on varem mainitud perioodilisus muutnud töösuhteid. Kui varem otsisime kindlatele töökohtadele eelistatult täiskoormusega inimesi, siis nüüd on laual rohkem alternatiivseid töövorme. On hea näha, et tööandjad otsivad võimalusi, kuidas oma inimestel ajutise töökoormuse languse ajal töökohad säilitada. Selline koostöövorm võiks olla jätkusuutlik ka tulevikus.\n\nKui aga vaadata päris elule peale töötajate vaatevinklist, on perioodilisus kaasa toonud ka tööampsude ajastu. Inimesed julgevad rohkem lühiajalisi kogemusi omandada, töötada aasta siin ja seal. Paljud on otsustanud ka suisa kannapöörde teha.\n\nHajusalt töötamine on toonud hinda pehmed väärtused nagu näiteks aja- ja kohapaindlikkus, hea sisekliima, usaldusväärsed juhid. Samuti otsitakse tööst rohkem tähendust. Tööandjad peavad sellega kohanema.\n\nSellest tulenevalt on väga oluline hoida oma olemasolevaid inimesi, mõelda läbi väärtuspakkumised ja olla valmis panustama värbamisturundusse. Pehmed väärtused on ka ihaldusväärsete ja nn top of mind tööandjate puhul enim hinnatud. Kuid ennekõike tuleks lubada seda, mida ka päriselt suudetakse pakkuda. Illusioonid ettevõtte sotsiaalmeedias purunevad reaalsuses üsna kiiresti tuhandeks killuks.\n\nÜheks viimaseks oluliseks, aga alahinnatud võimaluseks praegusel tööturul on kandidaatide väärtustamine. Kui palju kuuleb jätkuvalt, et kandideerimisprotsessid on kulgenud üle kivide ja kändude ning ühegi tagasisideta tööpakkujalt. On äärmiselt oluline panustada värbamisprotsessi sujuvusse ja sealjuurel märgata oma kandidaate, hoida neid kursis, mis parasjagu konkursil toimumas on ja anda tagasisidet.\n\nIsegi kui tundub, et aega selleks on vähe, siis lihtne e-kiri \"ei\" näol on tunduvalt parem kui vastuseta jäämine. Lisaks sellele, et tööandja peaks kandidaate rohkem väärtustama, ootab tööandja sama. Mõlemapoolselt tasub teineteise vastu austust näidata ning mõlemal osapoolel lasub siinkohal vastutus.\n\nNiisiis ei ole halba ilma heata. Kui mõni päev panebki kahe käega peast kinni hoidma, siis on aina süvenev tööjõupuudus toonud nii töötajatele kui ka ettevõtetele lauale hulga uusi mängukaarte. Isegi rohkem kui varem. Iseasi on, kas jääda ootama ja mõtlema või kohaneda ja panna oma parimad trumbid mängu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööjõupuudus on tööandjatele küll kaasa toonud omajagu kahe käega peast kinni hoidmist, aga samal ajal ka uusi võimalusi ja paindlikkust. Kui neist vaid haarata julgetakse, kirjutab Keishy Margus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBigbank ja Selver teenisid võõrsil võidud\n\n## Põhitekst:\n\nLiidermeeskond Tartu Bigbank alistas 3:0 (25:19, 25:18, 25:17) RTU/Robežsardze/Jurmala ning hoiab tabelis jätkuvalt esikohta. Punkte on Alar Rikbergi juhendataval meeskonnal koos 34, RTU asub 11 punktiga kuuendal tabelireal, vahendab Volley.ee.\n\nBigbanki üleolek kajastus kõigis statistilistes näitajates: vastuvõtt oli Eesti klubi kasuks vastavalt 70 protsenti vs 52 protsenti, rünnakuprotsent oli Tartul 54 vs 36, blokk üheksa vs kuus ja serv kuus vs kolm.\n\nTartu meeskonna ridades tegi täna enim skoori 13 punktini (+7) jõudnud Martti Juhkami, Alex Saaremaa lisas 12 (+6), Mart Naaber 11 (+10) ning Valentin Kordas kümme (+4) punkti. RTU resultatiivseim oli üheksa punktiga (+0) Patriks Pinka.\n\nTeises kohtumises oli Tallinna Selver samuti võõrsil 3:1 (25:20, 25:18, 22:25, 25:17) parem VK BIOLARS/Jelgava MSG-st. Selver jätkab tabelis Bigbanki selja taga 24 punktiga, Jelgava asub nelja punktiga viimasel real.\n\nAndres Toobali juhendatava Selveri edukaimaks kerkis 21 punktiga (+9) Mihkel Nuut, 14 punkti (+7) panustas Marx Aru ja 11 silma jäi nii Denis Losnikovi kui Mihkel Varblase kontole (+4 ja +4). Jelgavale tõi Eduards Stiegelis 14 punkti (+2).\n\nSelveri vastuvõtt oli 74 protsenti, rünnakuid lahendati 42-protsendiliselt, blokist saadi 11 punkti, servil löödi viis ässa ja eksiti 20 pallingul. Jelgava vastuvõtt oli 62 protsenti, rünnak 35 protsenti, blokipunkte kogunes kaheksa ning servipunkte neli (12 viga).\n\nBalti liiga järgmised kohtumised toimuvad järgmisel nädalavahetusel, Eesti klubidest astuvad võistlustulle Tartu ja Pärnu VK, kes kohtuvad omavahel 23. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrkpalli Balti liiga ehk Credit24 meistriliigas käisid pühapäeval väljakul tabeli tipud Tartu Bigbank ja Tallinna Selver, kes mõlemad võõral väljakul võidud teenisid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBastille jagas uut singlit \"Shut Off The Lights\"\n\n## Põhitekst:\n\nLugu \"Shut Off The Light\" on pärit bändi peagi ilmuvalt albumilt \"Give Me The Future\". Varem on uuelt albumilt ilmunud juba lood \"No Bad Days\", \"Distorted Light Beam\" ja \"Thelma + Louise\".\n\nBändi laulja Dan Smith on loo \"Shut Off The Lights\" kohta öelnud, et singliga püütakse vähendada inimeste ärevust ja hirmu tuleviku ees.\n\nAnsambli album \"Give Me The Future\" näeb ilmavalgust 4. veebruaril.\n\nKuula uut lugu \"Shut Off The Lights\" siit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia popbänd Bastille avaldas uue singli \"Shut Off The Lights.\"",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTimberwolves alistas Curry ja Greenita mänginud Warriorsi\n\n## Põhitekst:\n\nKarl-Anthony Towns tõi võitjate kasuks 26 punkti ja 11 lauapalli. Jaylen Nowell lisas 17 ning Malik Beasley 16 punkti. Timberwolves sai oma seitsmest mängust viienda võidu. Warriorsi parim oli 20 punktiga Jordan Poole.\n\nDevin Booker viskas 30 minutiga 30 punkti ning aitas Phoenix Sunsi 135:108 võiduni Detroit Pistonsi üle. Cameron Payne ja JaVale McGee lisasid mõlemad 20 punkti. Pistonsi Cade Cunningham sai kolmandal veerandajal kaks tehnilist viga ning saadeti väljakult minema. Enne seda jõudis Cunningham 25 minutiga visata 21 punkti.\n\nUtah Jazz võttis 125:102 võidu Denver Nuggetsi üle. Donovan Mitchell viskas Jazzi eest 31 punkti ning Rudy Gobert lisas 18 punkti ja võttis 19 lauapalli. Nikola Jokici arvele jäi Nuggetsi poolelt 25 punkti, 15 lauapalli ja 14 korvisöötu. Aaron Gordon viskas 20 ja Will Barton 16 punkti.\n\nHouston Rockets alistas 118:112 Sacramento Kingsi. Rocketsi Cristian Wood tegi oma hooaja 20 kaksikduubli, kui viskas 23 punkti ja võttis 14 lauapalli. Kevin Porter lisas 23 punkti ja andis seitse resultatiivset söötu. Kingsi parim oli Buddy Hield, kes viskas 27 punkti.\n\nTulemused:\n\nDetroit – Phoenix 108:135\nSacramento – Houston 112:118\nDenver – Utah 102:125\nMinnesota – Golden State 119:99\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA kasutas Minnesota Timberwolves ära Golden State Warriorsi tähtmängijate Stephen Curry ja Draymond Greeni puudumise ning võttis kodusaalis 119:99 võidu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFestivalil Võnge esinevad suvel Noep, Miljardid, Tora, Honne\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali nimekirja kroonivad kohaliku elektroonilise muusika tipud Noep ja Sander Mölder, kes ühendavad jõud, et anda festivalil suurejooneline ühiskontsert.\n\nAustraaliast jõuab Võnkele tuntud ja tunnustatud downtempo -kooslus Tora. Samuti tuleb tagasi möödunud sügisel juba Tallinn Music Weekil esinenud Rootsi indie -pop'i ansambel Bluephox. Inglismaalt jõuab Eestisse ansambel Famous, mis on tuntust kogunud kui üks kõige põnevamaid ja ebatavalisemaid live -bände Londoni underground -maatikul.\n\nKohalikest artistides võib suvisel festivalil veel näha Anna Kaneelinat ja Maianit. Etnomuusika lippu hoiab kõrgel oma eheduse poolt tuntud laulja ning multiinstrumentalist Mari Kalkun.\n\nMuusikaauhindadel aasta naisartisti ja aasta albumi tiitli ning lisaks aasta popartisti nominatsiooni korjanud Anett jõuab Peipsi järve äärde koos kaasaegse souli ja jazziga.\n\nJuba varem on välja hõigatud veel mitmed säravad nimed: maailmakuulus Briti elektroonilise muusika duo Honne, Lõuna-Aafrikas sündinud-kasvanud ja Berliinis resideeruv indie -muusik Alice Phoebe Lou, Jüri Pootsmann, üha enam maailmas populaarsust koguv Prantsuse elektroonilise muusika produtsent Godford, alternatiivroki kooslus Miljardid, etno-tekno ekstsentrik Meisterjaan, tunnustatud kitarrist ja muusik Jonas Kaarnamets oma sooloprojektiga jonas.f.k ning neljast noorest neiust koosnev rokk-folk-punt Fylgja.\n\nEesolevate kuude jooksul saavad teatavaks veel mitmed bändid ja sooloartistid.\n\nFestival Võnge toimub 8. ja 9. juulil Ranna puhkebaasi aladel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Festival Võnge, mis rändab iga kord uude Eestimaa paika, jõuab sel suvel Peipsi järve kaldale. Kahe pika päeva jooksul astuvad üles mitukümmend erinäolist esinejat Eestist ning mitmelt poolt mujalt maailmast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBritta Benno avab Tartus esimese isikunäituse \"Saamisest maa(stiku)ks\"\n\n## Põhitekst:\n\nTegu on Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse viimase kolmanda osaga, mis seab peategelaseks seni taustarolli täitnud maastiku. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Benno loomingulises (enese)mõtestamises.\n\nTektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt üles, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.\n\n\"Kujutledes Maa kihte, töötan kihiliselt kunstivahenditega. Kihtidena töötamist võiks nimetada omamoodi kuhjamise meetodiks. Materjalid, jäljed ja kujundid katavad teineteist, nagu maakihid moodustavad suure kera. Poeetiliselt voogavaid mägesid leian tekihunnikuna voodilt, topograafiliselt kaardilt või uute olendite atlasest,\" rääkis Britta Benno\n\nBritta Benno (1984) on joonistus- ja graafikakunstnik, kes on õppinud Eesti kunstiakadeemias graafikat ning on praegu sama kooli doktorantuuris teemaga \"Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ning graafikaväljal\".\n\nTa on EKA graafika töökoja trükimeister, juhendanud erinevaid kursuseid ning osalenud kunstnikuna Kanadas, Austrias ja Islandil kunstiresidentuurides. Tegu on Benno esimese isikunäitusega Tartus.\n\nNäitus on avatud 20. veebruarini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu kunstimaja suures saalis avatud Britta Benno isikunäitus \"Saamisest maa(stiku)ks\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOsaka alustas Austraalia lahtiseid kindla võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nEndisel maailma esireketil Osakal, kes võitis Austraalia lahtised nii eelmisel kui ka 2019. aastal, kulus 20-aastase kolumblanna Osorio alistamiseks 68 minutit.\n\n\"Osorio vastu oli tõesti imeline mängida,\" ütles Osaka mängujärgsel pressikonverentsil. \"Ta oli valjuhäälne ja ta tõsiselt võitles. See on midagi erilist ja ma kiitsin teda selle eest. Ta oli tõesti julge.\"\n\nKreeklanna Maria Sakkari pääses teise ringi, alistades turniiri esimeses kohtumises Saksamaa tennisisti Tatjana Maria (WTA 287.) 6:4, 7:6 (2). Esimest korda karjääri jooksul suure slämmi turniiril maailma kümne parima tennisisti seas oleval Sakkaril kulus üks tund ja 46 minutit, et Mariat võita. Sakkari kohtub teises ringis hiinlase Zheng Qingweniga (WTA 108.).\n\nVõidu sai kirja ka turniiril 15. asetusega mängiv ukrainlanna Elina Svitolina, kes alistas tunni ja 32 minutiga prantslanna Fiona Ferro (WTA 101.) 6:1, 7:6 (4). Kaks korda Austraalia lahtistel veerandfinaali jõudnud Svitolina mängib oma teise matši prantslanna Harmony Taniga (WTA 107.).\n\nTeise ringi jõudis ka valitsev olümpiavõitja Belinda Bencic, kes alistas prantslanna Kristina Mladenovici (WTA 88.) 6:4, 6:3. Järgmisena kohtub Bencic ameeriklanna Amanda Anisimovaga, kes alistas hollandlanna Arianne Hartono (WTA 189.) 2:6, 6:4, 6:3.\n\nItaallanna Camila Giorgi võitis venelannat Anastasia Potapovat (WTA 68.) 6:4, 6:0.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval alanud aasta esimesel suure slämmi tennisteturniiril ehk Austraalia lahtistel meistrivõistlustel sai avaringis võidu kirja Naomi Osaka (WTA 14.), kes alistas Camila Osorio (WTA 50.) 6:3, 6:3. Lisaks jõudsid teise ringi Maria Sakkari (WTA 8.), Elina Svitolina (WTA 17.), Belinda Bencic (WTA 22.), Amanda Anisimova (WTA 60.) ja Camila Giorgi (WTA 33.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina ekspresident naaseb kodumaale\n\n## Põhitekst:\n\nPorošenko sõnul on ta kindel, et kodumaale jõudmisel teda vangi ei panda. \"Ma tulen kodumaale Ukraina eest võitlema, mitte praeguse presidendiga kaklema,\" ütles Porošenko\n\nLääne diplomaadid on Porošenko naasmisega seoses kutsunud Ukrainat üles poliitilist ühtsust säilitama. Riigireetmises süüdistatakse ekspresidenti seepärast, et süüdistuse kohaselt olevat ta 2014-2915 ebaseaduslikest söekaevandustest saadud rahaga rahastanud Donbassi \"rahvavabariikide\" separatistlikke võitlejaid. Porošenko mõttekaaslaste hinnangul on süüdistus praeguse presidendi väljamõeldis poliitilise opositsiooni vaigistamiseks.\n\nZelenski administratsioon on ennast Porošenko juurdlusest distantseerinud, kinnitades, et õigussüsteem on sõltumatu, mistõttu ei pea president seal esilekerkivatesse teemadesse sekkuma. Zelenski sõnul peab Porošenko end seadusest kõrgemal seisvaks.\n\nZelenski administratsiooniülem Andri Jermak kinnitas, et Zelenski ei käitu nagu varasem president Viktor Janukovõtš, kes oma rivaali Julia Tõmošenko vangi lasi panna.\n\nVenemaa-Ukraina piirialadel on ootel kümneid tuhandeid Vene sõdureid. Katsed Lääneriikide ja NATO ning Venemaa vahel peetavate kõnelustega piiripingeid leevendada, on seni luhtunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina ekspresident Petro Porošenko kavatseb esmaspäeval kodumaale naasta, hoolimata tema vastu seal esitatud reetmissüüdistusest. Porošenko naasmine seab raskesse olukorda praeguse presidendi Volodõmõr Zelenski valitsuse. Kriitikute sõnul on Porošenko naasmiseks valinud vale aja ja peaks ootama, kuni pinged Venemaa piiril leevenevad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAustria võib esimesena EL-is teha vaktsineerimise kohustuslikuks\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus on töötanud välja detailse plaani, keda ja kuidas kohustuslik vaktsineerimine puudutab. Ehkki varem räägiti, et kohustus algab 14. eluaastast, on praeguses eelnõus siiski öeldud, et vaktsineerimiskohustus hakkab kehtima 18-aastastel ja vanematel.\n\nKa mitmetes muudes punktides on eelnõu kriitikutele vastu tulnud.\nErand tehakse rasedatele ning neile, kel on meditsiinilised vastunäidustused.\nSeaduse täitmist hakatakse esialgu kontrollima liiklus- ja piletikontrolli raames.\n\nEhkki erandite sisseviimine vaktsineerimisregistrisse jõuab valmis alles aprilli alguseks, tahab valitsus kehtestada seni väljakuulutatud ajaplaani ning kehtestada kohustuse veebruari algusest.\n\nKuni märtsi keskpaigani kehtib üleminekuperiood, mille jooksul vaktsiinist keeldujaid karistama ei hakata. Seejärel aga rakendatakse trahvisüsteemi, kus keeldujale võib määrata kuni 3600 euroni ulatuva trahvi. Seaduseelnõus välistatakse kinnipidamine või vanglakaristus.\n\nEelnõud tutvustas ajakirjanikele liidukantsler Karl Nehammer koos Euroopa asjade - ja sotsiaalministriga. Kantsler loodab, et seaduse poolt hääletavad lisaks valitsusparteidele ka opositsioonipoliitikud.\n\nEsialgu tundub kindel, et oma poolthääle annavad neljapäeval sotsiaaldemokraadid. Ka liberaalide hoiak on positiivne pärast seda kui vanusepiir tõsteti 18 eluaastale. Parempopulistid jäävad aga vaktsineerimise vastasteks.\n\nSeaduse vastased leiavad, et vaktsineerimine ei peata viiruse levikut.\nSamuti on viroloogid öelnud, et inimesi tuleks vaktsineerida ka mitme muu haiguse eest ning seega annab vaid ühe vaktsiini kohustuslikuks muutmine vale signaali.\n\nKantsleri sõnul ei ole aga tegemist vaktsineeritute sõjaga vaktsineerimatute vastu, eesmärk on selles, et ühiskond tervikuna saaks taas vabana elada.\n\nAustria tänavatel on toimunud rohked protestiaktsioonid vaktsineerimiskohustuse vastu. Nädalavahetusel kogunesid Viinis tänavaile kümned tuhanded protestijad.\nPolitsei vahistas inimesi, kes ei kandnud maske või tegid natsitervitust.\n\nKui Austria parlament neljapäeval eelnõu heaks kiidab, saab Austriast esimene Euroopa riik, kes üldise vaktsineerimiskohustuse sisse viib.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Austria parlament kiidab neljapäeval heaks valitsuse esitatud eelnõu, saab Austriast esimene riik Euroopa Liidus, mis viib sisse üldise vaktsineerimiskohustuse koroona vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSündimus Hiinas langes erakordselt madalale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hiina demograafilised katsumused on teada-tuntud, kuid rahvastiku vananemise kiirus on selgelt seniarvatust suurem,\" selgitas Pinpoint Asset Managementi peaökonomist Zhiwei Zhang.\n\nRahvastiku kasv oli varem 1,45 tuhande inimese kohta, nüüdseks on see kukkunud 0,34 peale.\n\nTuhande inimese kohta sünnib Hiinas juurde 7,52 uut ilmakodanikku, veel aasta eest oli see arv 8,52. Tegu on madalaima näitajaga pärast Hiina statistika aastaraamatu avaldamise algust 1978. aastal.\n\nKaudsete andmete põhjal aga võib kindlalt väita, et näitaja on madalaim Hiina Rahvavabariigi loomisest ehk 1949. aastast saadik.\n\nEhkki Hiina loobus 2016. aastal ühelapsepoliitikast, ei suhtu hiinlased laste saamisesse kuigi entusiastlikult. 2020. aastast peale on hiinlastel lubatud saada koguni kolm last, ent seegi pole hiinlaste soovi tegelikult rohkem järeltulijaid saada suurendanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiinas langes sündimus möödunud aastal rekordmadalale, selgub värskelt avaldatud statistikast. Hiina Riikliku Statistikabüroo analüüsi kohaselt vananeb Hiina rahvastik seega seniarvatust kiiremini, mis toob tulevikus kaasa tõsiseid majandusprobleeme.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitseministeerium lubab vajadusel liitlastele kasarmuid juurde ehitada\n\n## Põhitekst:\n\nRiigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juhataja Heilika Reinvart ütleb, et kasarmuid ehitatakse täpselt nii palju kui sõduritel vaja on. Tühjade hoonete püstitamine oleks maksumaksja raha raiskamine.\n\n\"Kindlasti meil ei ole mitte ühtegi tühja ruumi, veel vähem tühje hooneid. Me monitoorime ja auditeerime oma kinnisvara seisu jooksvalt. Meil on teada täpselt funktsiooniti, mis on kasutuse protsendid. Loomulikult me ei tee midagi igaks juhuks kuhugi seisma, ootele,\" rääkis Reinvart.\n\nKaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm selgitab, et kui NATO idatiivale vägesid juurde toob, ei pruugi see tähendada sõdurisaapaid Eestis. Sõjalise efektiivsuse mõttes võib olla mõistlikum mõne üksuse paigutamine näiteks Rumeeniasse.\n\n\"Meie loomulikult vaatame asja meie nurga alt. Näeme selgelt, et Balti regioon on heidutuse mõttes koht, mida on vaja tugevdada. Siin on väga selged plaanid välja mõeldud, kuidas seda vajadusel teha,\" selgitas kantsler.\n\nSalm viitab NATO kiirreageerimisüksustele. Ligikaudu 5000 sõduriga üksuse vastuvõtmiseks on kõik ettevalmistused tehtud.\n\n\"Meil on selleks tarbeks tehtud Tapale liitlaste vastuvõtmise ala, kus on kogu see varustus, relvastus võimalik lahti laduda ja üksustele anda. Et üksused saaksid sealt juba paiknemisaladele liikuda,\" rääkis Salm.\n\nKantsleri kinnitusel ükski sõdur puu alla ei jää. Kui ka kasarmutes ruumi ei leia, on olemas asenduseks konteinerid või telgid.\n\n\"Kui liitlased peaksid otsustama sõjalise tugevduse eesmärgil siia regiooni siirduda, siis nad ei tulegi siia kasarmusse magama,\" tõdes Salm.\n\nSamas tunnistab ta, et kui alaliselt siin paiknevate üksuste hulk suureneb, peame kasarmuid juurde rajama.\n\n\"Kui praegune Briti lahingugrupp siia toodi, siis 2016. aasta hilissuvel tehti otsus ning 2017. aasta aprillis olid liitlased siin. Selle aja jooksul õnnestus meil see taristu rajada. Kiire ja tähelepanuväärne ajalooline saavutus. Ma ei kahtle hetkekski, et me suudame seda samas ajaraamis teha, kui vajadus peaks lähiajal kerkima,\" rääkis kaitseministeeriumi kantsler.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajal, kui NATO arutab idatiiva tugevdamist, kinnitab kaitseministeerium, et kui alaliselt siin paiknevate liitlasvägede hulk suureneb, rajab Eesti neile ka kindlasti kasarmud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia ja Uus-Meremaa abistavad hiidlainest räsitud Tongat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tongaga on võimatu ühendust saada, ilmselt on katkenud ookeanialune sidekaabel,\" selgitab Marise Payne. Payne sõnul on aga ilmselge, et Tonga katastroofijärgne abivajadus on suur. Seega alustatakse abisaadetistega kohe, kui Austraalia ja Uus-Meremaa kaitsejõudude analüüs on läbi vaadatud.\n\nKa Uus-Meremaa peaministri Jacinda Arderni sõnul alustatakse abisaadetistega võimalikult kähku. Arderni sõnul on kõige tähtsam, et abilaevade pardal oleks ikkagi kõik vajalik, mida tsunamis kannatada saanud saareriigis tarvis läheb.\n\nSide katkemise tõttu Tongaga pole mingeid andmeid ka hukkunute ja vigastatute kohta. Satelliidifotodelt nähtavate purustuste ulatust vaadeldes võib oletada, et nii surmasaanuid kui ka vigastatuid ilmselt on. Esmane abi tahetakse Tongale toimetada transpordilennukitega, neile järgnevad abilaevad juba põhjalikumate saadetistega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia ja Uus-Meremaa alustasid vaatluslende uurimaks, kuidas saata abi hiidlaine põhjustatud purustuste tõttu muust maailmast ära lõigatud Tongale. Austraalia välisminister Marise Payne lubab anda Tongale abi nii kähku kui vähegi võimalik. Piirkonda vaatleb praegu Austraalia õhujõudude lennuk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA ja Kanada talvetorm jättis tuhanded inimesed elektrita\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on siiski väga kole torm, mis osariigi põhjaosa on tabanud,\" kommenteeris Lõuna-Carolina kuberner Henry McMaster ja soovitas inimestel suurtest teedest eemale hoida.\n\nKuberneri sõnul on hea, et torm tabas osariiki nädalavahetusel ja esmaspäeval, mil osariigis on riigipüha. Seetõttu on inimeste hulk, kes tingimata peavad väljas liikuma, üpris väike.\n\nMõnel pool on maha sadanud rohkem kui 30 sentimeetrit lund. Politseile on teatatud sadadest liiklusõnnetustest.\n\nUSA ja Kanada lennuväljadelt on tühistatud üle 3000 lennu. New Yorgi linnas ja Connecticuti osariigis on seesama torm aga kaasa toonud üleujutused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s ja Kanadas märatsenud talvetorm, millega kaasnes ka tugev tuisk, jättis ligi 145 000 inimest elektrita. USA Virginia, Georgia ning Põhja- ja Lõuna-Carolina osariigis on välja kuulutatud hädaolukord. USA riikliku ilmateenistuse teatel on piirkonnas oodata veelgi tugevaid lumesadusid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti politsei vahistas kaks teismelist seoses Texase pantvangikriisiga\n\n## Põhitekst:\n\nManchesteris vahistatud teismeliste täpset seost pantvangidraamaga pole veel avaldatud. \"Teismelised on vahistatud seoses USA-s toimuva juurdlusega ja neid hoitakse vähemalt kuni ülekuulamiseni vahi all\" öeldakse Ühendkuningriigi politsei pressiteates.\n\nAkram sisenes Texases Dallase linnas asuvasse sünagoogi kodutut meest teeseldes. Pantvangivõtja nõudis Texases vangis istuva Pakistani neuroteadlase vabastamist. Pühakojas võttis ta vahi alla neli inimest, nende hulgas ka sünagoogi rabi. Ühe pantvangi lubas kurjategija vabadusse kuue tunni pärast, teiste vabastamiseks kulus politseil veel paar tundi.\n\nUSA presidendi Joe Bideni sõnul oli pantvangikriisi näol tegu terrorirünnakuga. Ühendkuningriigi välisminister Liz Truss iseloomustab toimunut kui terrorismi ja antisemitismi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaal võttis politsei seoses pühapäeval USA-s ühes Texase sünagoogis toimunud pantvangikriisiga vahi alla kaks teismelist. Pantvangikriisi peamiseks korraldajaks peetakse Ühendkuningriigi kodanikku Malik Faisal Akrami, kelle politsei kriisi käigus maha lasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVikerraadio kirjandussaade alustab hooaega Andrus Kivirähkiga\n\n## Põhitekst:\n\nKirjanikku küsitleb Peeter Helme. \"Loetud ja kirjutatud\" on eetris laupäeval, 22. septembril algusega kell 14.05.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hooaja esimene kirjandussaade \"Loetud ja kirjutatud\" on salvestatud septembri alguses Kadrioru Kirjandustänava festivalil, kus kirjanik Andrus Kivirähk räägib Tammsaarest ja enda uuest lasteraamatust \"Tilda ja tolmuingel\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 9.30: tööandjad avaldavad manifesti \"Ajaga võidu\"\n\n## Põhitekst:\n\n3. märtsil 2019 valitakse Eestis riigikogu. Lisaks isikutele valitakse seal ka programme, mille alusel sünnib koalitsioonilepe. Selle leppe põhjal tehakse järgnevateks aastateks otsused, mis mõjutavad meie kõigi elu ja mitte üksnes 2023. aasta valimisteni, vaid märksa kauem. See on põhjus, miks tööandjad sõnastavad ka 2018. aastal oma manifesti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Tööandjate Keskliit esitleb teisipäeval tööandjate manifesti \"Ajaga võidu\", mida portaalis ERR.ee saab algusega kell 9.30 jälgida otsepildis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlane tuli 1500 meetris veteranide maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\nFinaali pääsemiseks pidi Kirt üleeile kaasa tegema eeljooksus. Kokku peeti 1500 m kuus eeljooksu. Kirt startis 4. eeljooksus, mille võitis kindlalt ajaga 4.24,77 ja pääses otse edasi finaali, vahendab Jooksja Jooksuportaal.\n\nKui 800 m jooksu finaalis, kus Kirt võitis pronksi, osutus nelja esimese vahe väga napiks, siis eile 1500 m jooksus edestas Kirt teist kohta üle sekundi. Kolm järgmist meest mahtusid ühe sekundi sisse.\n\nM-50 1500 m finaali tulemused\n\n1. Margus Kirt, Eesti 4.16,66\n2. Hassan El Azzouzi, Itaalia 4.17,51\n3. Tom LeGan, USA 4.17,62\n4. Charles Novak, USA 4.17,78\n5. Cathal McLaughlin, Iirimaa 4.18,33\n6. David Anthony Cowlishaw, Suurbritannia 4.19,38\n7. Javier Fontaneda, Hispaania 4.19,55\n8. Patrick Vandebosch, Belgia 4.19,95\n9. Antonio Oliveira, Portugal 4.21,94\n10. Miguel Angel Mozqueda, Mehhiko 4.23,43\n11. Steve Atkinson, Suurbritannia 4.24,08\n12. Craig Sanford, Austraalia 4.25,59\n13. Oscar Diaz, Hispaania 4.26,88\n14. Adrian Haines, Suurbritannia 4.30,28\n15. Jesus Alamo Lasuncion, Hispaania 4.34,45\n16. Gary Burnett, Suurbritannia 4.36,44\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Margus Kirt võitis eile Hispaanias Malagas veteranide maailmameistrivõistlustel M-50 vanuseklassis 1500 m jooksu finaalis kuldmedali ajaga 4.16,66.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.