messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAmon Amarth ja Machine Head annavad Eestis kontserdi\n\n## Põhitekst:\n\nAmon Amarth ja Machine Head tulevad 2022. aastal oma Euroopa tuuri \"Vikings And Lionhearts\" raames esinema Saku Suurhalli.\n\nAmon Amarth sai alguse aastal 1992. Nende esimene stuudioalbum \"Once Sent from the Golden Hall\" nägi ilmavalgust aastal 1998, tänaseks on kollektiiv välja andnud 11 stuudioalbumit.\n\nMachine Head on aastate jooksul avaldanud üheksa stuudioalbumit ning on võitnud ka Grammy parima metal -esituse kategoorias looga \"Aesthetics Of Hate\". Bänd loodi 1991. aastal laulja Robb Flynni ja bassist Adam Duce'i poolt ning sai kiiresti üheks teerajajaks Ameerika heavy metali uues laines.\n\nKontserdi avanumbriks liitub metal -paariga ka The Halo Effect - uus bänd, mis koosneb viiest Rootsi meloodilise death metal žanri pioneerist: Peter Iwers, Daniel Svensson, Jesper Stromblad, Niclas Englin ja Mikael Stanne.\n\nKontsert toimub Saku Suurhallis 20. septembril 2022.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi ja USA metal -bändid Amon Amarth ning Machine Head esinevad Saku Suurhallis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTottenham vallandas peatreeneri\n\n## Põhitekst:\n\nSanto jõudis ametis olla neli kuud. Spurs on kaotanud viimasest seitsmest Premier League'i mängust viis ning asub 15 punktiga liigatabelis kaheksandal kohal.\n\n\"Ma tean kui väga Nuno ja tema tiim edu tahtsid saavutada ja mul on kahju, et me sellise otsuse vastu pidime võtma,\" ütles jalgpalliklubi tegevdirektor Fabio Paratici.\n\n\"Nuno on tõeline härrasmees ja on alati siia teretulnud. Me täname teda ja tema tiimi ning soovime neile edaspidiseks kõike head,\" lisas Paratici.\n\nTottenham pole veel avalikustanud, kes hakkab Santot peatreenerina asendama, kuid Briti meedia andmetel võib see olla endine Londoni Chelsea ja Milano Interi treener Antonio Conte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tottenham Hotspuri jalgpalliklubi vallandas pärast 0:3 saadud kaotust Manchester Unitedile peatreener Nuno Espirito Santo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKriitikud süüdistavad Gatesi ja Bezost silmakirjalikkuses kliimaküsimustes\n\n## Põhitekst:\n\nMicrosofti asutaja Gates tähistas eelmisel nädalal oma sünnipäeva, kohal oli 50 külalist. Külaliste hulgas oli ka Amazoni asutaja Bezos. Pidu toimus 107-meetrise luksusjahi pardal, mille rent maksab 1 miljon eurot nädalas, vahendas The Times.\n\nMeedia teatel saabus Bezos peole helikopteriga.\n\nPidu kestis neli tundi. Pärast pidu läks Bezos helikopteriga tagasi enda luksusjahile.\n\nMiljardärid saavad nüüd sotsiaalmeedias terava kriitika osaliseks. \"Kohutav energiaraiskaja Bill Gates annab oma panuse heitkoguste vähendamiseks,\" ironiseeris miljardäri suhtes üks Twitteri kasutaja.\n\nEelmisel nädalal leidis Austraalia ajaleht The Sydney Morning Herald, et Gates on kliimamuutuste vastu võitleja. Gates suhtles hiljuti Austraalia peaministri Scott Morrisoniga, väites, et Austraalia peab 2050. aastaks saavutama süsinikuneutraalsuse.\n\nGates on kirjutanud ka mitu raamatut, kus hoiatab kliimakatastroofi eest.\n\nBezose varanduse väärtuseks hinnatakse umbes 200 miljardit dollarit. Gatesi varandus on umbes 120 miljardit dollarit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA miljardärid Bill Gates ja Jeff Bezos kutsuvad inimesi regulaarselt üles võitlema kliimamuutuste vastu. Meedia teatel pidutsesid miljardärid hiljuti aga Türgi ranniku juures luksusjahil. Kriitikud leiavad, et miljardärid on silmakirjalikud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRannakäsipallurid ei pea enam bikiine kandma\n\n## Põhitekst:\n\nIHF on viimase kuu jooksul muutnud oma rannakäsipalli määrusi, mis näevad nüüd ette, et naissportlased peavad kandma lühikesi liibuvaid pükse. Meessportlased võivad endiselt kanda tavalisi lühikesi pükse, mis on kuni kümne cm kõrgusel põlvest.\n\nNorras elava Austraalia aktivisti Talitha Stone'i kampaania, et reegeleid tuleks muuta, kogus 61 000 allkirja.\n\n\"Loodan, et see on seksismi ning naiste ja tüdrukute objektistamise lõpu algus spordis,\" ütles Stone.\n\nUSA popstaar Pink avaldas samuti juulis Norra naiskonnale toetust ja ütles, et nad protestivad väga seksistlike reeglite vastu. Norra kultuuriminister Abid Raja sõnas, et otsus on täiesti naeruväärne ning naiste spordiliidud üle kogu Euroopa nõudsid nii IHF-i kui ka EHF-i presidendi tagasiastumist.\n\nEelmisel kuul kirjutasid Taani, Norra, Rootsi, Islandi ja Soome spordiministrid IHF-ile ühise kirja, milles kutsusid neid üles reegleid muutma. IHF-i reeglid nägid sel ajal ette, et rannakäsipalli mängivad naised peavad kandma bikiine, aga mehed võisid kanda maikat ja lühikesi pükse.\n\nUutes nõuetes esineb meeste ja naiste vahel siiski erinevus, sest naised peavad kandma liibuvaid pükse, aga meestel selline reegel puudub.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline käsipalliföderatsioon (IHF) on olnud rahvusvahelise surve all alates juulist, kui Euroopa käsipalliföderatsioon (EIF) määras Norra rannakäsipallikoondisele iga mängija kohta 150-eurose trahvi, sest mängijad otsustasid bikiinide asemel kanda lühikesi pükse. Nüüd on IHF võistlusriietuse reegleid muutnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSanni Saarinen avab Fotomuuseumis näituse \"Kohti: suunas\"\n\n## Põhitekst:\n\nKohti on soome sõna, mis tähendab \"millegi suunas\", kuid Saarinen tõlgib ja tõlgendab seda kui püüdu millenigi jõuda. Tema loomingus eksisteerib tegelikkus koos fantaasiaga. Teda huvitavad aja möödumise, ühiste mälestuste, perekonna, kasvamise ning kujuteldava ja reaalse vahelised küsimused. Tema uurimuse keskne küsimus on, kuidas me saame iseendaks.\n\n\"Saarineni fotosid saab vaadata kui kihilisi hetkede üleminekuid, mis korduvad lõpmatuse taasloomisena põlvkonnast põlvkonda üha uuesti ja uuesti,\" selgitas kuraator Annika Haas.\n\nSaarinen möönas, et tunnetab elu sarnaselt teistega, kuid siin on oma \"aga\".\n\n\"Kõnedes tuuakse esile verstapostid ja selgelt nähtavad pöördepunktid, kuid ma arvan, et me muutume iseendaks nendel igapäevastel hetkedel, kus näiliselt midagi ei juhtu.\"\n\nSanni Saarinen (s 1979) on dokumentaalfotograaf ja visuaalkunstnik, kultuuriantropoloog ja kirjanik, kes elab Soomes Espoos. LensCulture tunnustas Saarineni 2018. aasta Emerging Talents auhinnaga.\n\nSaarinen omandas Turu ülikoolis magistrikraadi religiooniteaduses ning on õppinud fotograafiat Hispaanias Madridi rahvusvahelises fotokoolis (EFTI). Praegu õpib ta Aalto ülikoolis fotograafia magistriõppes. Tema töid on eksponeeritud laialdaselt Soomes, lisaks ka New Yorgis Klompchingi galeriis LensCulture näitusel ning 2019. aastal Prantsusmaal festivali Rencontres d'Arles näitusel \"Open Walls\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome fotokunstnik Sanni Saarinen avab reedel, 5. novembril Fotomuuseumi projektiruumis dokumentaalfotograafia teema-aasta raames näituse \"Kohti: suunas\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimese vaktsiinisüsti sai eelmisel nädalal üle 14 000 inimese\n\n## Põhitekst:\n\nPerearstikeskustes tehti eelmise nädala jooksul 23 531 COVID-19 kaitsesüsti, sellest 18 934 lisa- või tõhustusdoosi ning 4597 esmast doosi, teatas sotsiaalministeerium. Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu keskenduvad kõik Eesti perearstid ja -õed kuni 5. novembrini COVID-19 vaktsineerimisele ning sellega seotud nõustamisele.\n\nVaktsineerimiskuuri on alustanud praeguseks kokku 796 164 inimest, vaktsineerimiskuuri on lõpetanud 761 153 inimest ning vähemalt ühe lisa- või tõhustusdoosi on saanud kokku 44 322 inimest.\n\nVaktsineerimiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus.\n\nTõhustusdoose tehakse vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.\n\nLiikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Kodus vaktsineerimise vajadusest tuleb teada anda oma perearstile või infotelefonil 1247.\n\nPerearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise nädala jooksul tehti Eestis 44 599 COVID-19 vastast kaitsesüsti, sealhulgas esimest korda jõudis kaitsesüstima 14 152 inimest. Viimati tehti enam kui 14 000 esimest kaitsesüsti augusti lõpus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLähikontaktsete määramine on nüüd koolide käes\n\n## Põhitekst:\n\nHaridusministeeriumini pole teateid koolides kiirtestimise tõrgetest laekunud, ent detailsemat tagasisidet küsitakse nädala lõpus.\n\n\"Me oleme seni saanud umbes kahest koolist paarist klassist info. Ühestki probleemist pole praeguseni meile teada antud. Peame arvestama, et neid positiivseid proove tõenäoliselt tänase jooksul tuleb. Mis aga on hea: muidu oleksid need lapsed lihtsalt läinud koolitundi ja olnud seal sedasi. Kindlasti katkestame selle testimisega nüüd nakkusahelaid,\" ütles haridusministeeriumi teadusnõunik Mario Kadastik ERR-ile.\n\nKui seni määras koolikolletes lähikontaktseid terviseamet, siis nüüd, mil laustestimine on koolide kohustuseks tehtud, peavad nad ka lähikontaktsete üle ise otsustama. Kadastik möönis, et selle tulemused võivad sõltuda koolide tõlgendamisoskusest.\n\n\"Nädala esimese päeva testi järel ei pea klassikaaslasi lugema lähikontaktseks. Kui testi teha sealt edasi nädala sees, kolmapäeval või reedel, siis on lapsed juba mitu päeva koos olnud ja siis on juba teine teema,\" ütles Kadastik.\n\nKuna ministeerium koostas kiirtestide jaotamise logistika enne, kui mõned omavalitsused teatasid otsused oma koolid kaugõppele saata, saadeti testid ikkagi kõigisse koolidesse laiali. Kadastiku hinnangul võiksid koolid saata testid laiali ka koduõppel lastele, et tuvastada võimalikud nakatunud sealgi.\n\n\"Tsentraalset koordineeritud logistikat pole koduõppel olijatele veel välja töötatud,\" ütles Kadastik.\n\nAlgul plaanis ministeerium võtta koolides kasutusele nn pulgakommimeetodi, mille puhul lapsed oleksid lutsutanud magusat vatitupsu, mis tulnuks sülitada ühte testiämbrisse kokku. See näidanuks, kas klassis esineb koroonaviirust ning positiivse testi korral korraldatuks kõigile klassis PCR-testimine.\n\nMille taha see täpselt jäi ja mistõttu hoopis ninaneelutestid kasutusele võeti, pole ministeerium selgelt välja öelnud. Ka Kadastik jäi põhjendamisel ebamääraseks: \"See jäi logistiliselt ära.\"\n\nSeda pole plaanis rakendada ka edaspidi, juhul kui tagasisidest selgub, et lapsed on ninaneelu kaudu testimise selgeks saanud.\n\nKüll soovitab ta kohalikel omavalitsustel soovi korral seda ise korraldada näiteks oma lasteaedades, mis praegu on riiklikust testimisstrageegiast välja jäänud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui seni määras terviseamet nakatunu lähikontaktsete ringi, siis nüüd, mil laste testimine on läinud haridusasutuste kätte, jääb ka nende määrata positiivse testi andnu lähikontaktsed. Haridusministeerium leiab, et esmaspäeviti testides klassikaaslasi lähikontaktseks lugema ei peaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA energiaminister süüdistas OPEC-it kõrgetes bensiinihindades\n\n## Põhitekst:\n\n\"Bensiinihinnad põhinevad globaalsel naftaturul. Seda turgu kontrollib kartell. See kartell on OPEC. Sellel kartellil on hinnatõusu kohta rohkem rääkida,\" ütles Granholm.\n\nUSA-s kasvab mure kiire inflatsiooni pärast. Föderaalsed ametiasutused prognoosivad, et talveperioodil tõusevad ka majapidamiste küttearved, teatas Financial Times.\n\nKõrget nafta hinda kommenteeris hiljuti ka Biden.\n\n\"Ma arvan, et see, et Venemaa ja Saudi Araabia ja teised suuremad tootjad ei pumpa rohkem naftat, pole õige,\" ütles Biden.\n\nAdministratsiooni kõrge ametniku sõnul arutab Biden G20 läbirääkimistel ka globaalse energiaturu olukorda.\n\n\"Oluline on see, et ülemaailmsed energiatarned peaksid sammu ülemaailmse energianõudlusega. Ülemaailmne energianõudlus on jõudnud peaaegu tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Energiavarustus pole seda taset aga saavutanud,\" ütles ametnik ajalehele Financial Times.\n\nValge Maja samas karmistab regulatsioone USA naftasektoris. Bideni administratsioon tahab võidelda kliimamuutuste vastu ja tahab riigis naftatootmist vähendada.\n\n\"Need tõusvad fossiilkütuste hinnad näitavad, et peame kahekordistama oma energiavarustuse mitmekesistamist,\" ütles Granholm.\n\nMaailma riikide liidrid kohtuvad novembri alguses Glasgow' kliimakonverentsil. Samal ajal kohtuvad ka Saudi Araabia, Venemaa ja teiste suurte naftatootjate esindajad. Otsustatakse, kas suurendada naftatootmist, teatas Financial Times.\n\nPühapäeval teatas Hiina valitsus, et süveneva energiakriisi tõttu vabastab riik osa strateegilistest bensiinivarudest. Nafta hind esmaspäeval langes.\n\nRahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind 83,26 dollarini barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind langes 82,93 dollarini barreli kohta.\n\nUSA investeerimispank Goldman Sachs prognoosib siiski, et Brent jõuab aasta lõpuks 90 dollarini barreli kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA energiaminister Jennifer Granholm süüdistas pühapäeval naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) naftahindade järsu tõusu pärast. Pärast Joe Bideni ametisse astumist on USA bensiinihinnad tõusnud umbes 40 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nReal Sociedad tõusis Hispaanias taas liidrikohale\n\n## Põhitekst:\n\nAvapoolaeg lõppes vaatamata kodumeeskonna üritustele väravateta. Teise poolaja 58. minutil viis Alexander Isak penaltist Real Sociedadi 1:0 juhtima.\n\n84. minutil sai Inigo Martinez oma teise kollase kaardi ning pidi väljakult lahkuma, mis jättis külalismeeskonna vähemusse.\n\n91. minutil lõi Bilbao Iker Muniain karistuslöögist värava ning mäng lõppes 1:1 viigiga.\n\nTänu viigipunktile tõusis Real Sociedad tabelis esimeseks. Ühe kohtumise vähem pidanud Madridi Real ja Sevilla jäävad maha punktiga.\n\nTulemused:\n\nCadiz – Mallorca 1:1\nMadridi Atletico – Real Betis 3:0\nGetafe – Espanyol 2:1\nReal Sociedad – Bilbao Athletic 1:1\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania kõrgliigas kerkis pühapäeval ühepunktilise eduga taas liidriks Real Sociedad, kes mängis koduväljakul Bilbao Athleticuga 1:1 viiki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMaksu- ja tolliameti peadirektoriks saab asekantsler Raigo Uukkivi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hea meel on, et maksu- ja tolliamet saab juhi, kes on rahandusministeeriumis tõestanud ennast digitaliseerimise ja mitmete uuenduste läbiviijana,\" ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus pressiteate vahendusel.\n\n\"Maksu- ja tolliameti teenuseid kasutatakse väga laialdaselt just e-kanalites, seda võimaldavad infotehnoloogilised lahendused on ärikriitilised ning nende toimimine ja arendamine vajab olulist tähelepanu,\" ütles Uukkivi.\n\nUukkivi töötab rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina alates 2017. aastast ning juhib riigihalduse, riigihangete ja riigivara ning riigi osaluspoliitika tegevusvaldkondi.\n\nTal on kogemus mitmete suurettevõtete nõukogudest, ta on AS-i Eesti Energia nõukogu liige ja strateegiakomitee esimees, AS-i Tallinna Sadam nõukogu liige ja auditikomitee liige. Aastatel 2008-2017 juhtis Uukkivi tehnilise järelevalve ametit, mis tegeleb turukorralduse ja järelevalvega paljudes ettevõtlusvaldkondades.\n\nUukkivil on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnast ning praegu täiendab ta end sama ülikooli ärirahanduse ja majandusarvestuse magistriõppes.\n\nKonkursi viis läbi ja valiku tegi riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valikukomisjon.\n\nMTA endine peadirektor Madis Jääger lahkus 19. septembrist ametist, Jääger alustas ametis tööd tänavu 4. jaanuaril. Alates 1. oktoobrist alustab Jääger tööd Apollo Goupi juhatuse esimehena.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektoriks valiti avaliku konkursi tulemusena senine rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi, kes alustab uues ametis tööd 1. detsembrist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Rump teenis hooaja esimese võidu\n\n## Põhitekst:\n\nBilski teenis ringiajaga 1.36,860 (+0,306) esimesse võistlussõitu kolmanda stardikoha. Rump võitis oma kvalifikatsiooni ajaga 1.33,947, mis oli lähimast konkurendist Porsche tehasesõitjast Earl Bamber 0,756 sekundit kiirem.\n\nEsimeses võistlussõidus sattus Bilski stardijärgses rüseluses kontakti. Sõit peatati punase lipuga ning sõitjad pöördusid tagasi boksi. Auto sai küll vigastada, kuid tänu operatiivsele parandustööle tiimi boksis õnnestus sõiduvahend õigeks ajaks uuesti rajale saata. Kolmandalt kohalt starditud sõit õnnestus kolmandal kohal ka lõpetada.\n\nTeises võistlussõidus õnnestus eestlase teenitud esimene stardikoht realiseerida ja finišis võideti kindlalt, 11,369 sekundit Bamber ja Bhirombhakdi juhitud Porsche ees.\n\nSarja kolmas, neljas ja viimane viies etapp sõidetakse 24.-26. detsembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tais avati Thailand Super Series hooaeg, kui sõideti sarja esimene ja teine etapp. B-Quik Absolute tiimis sõitev Eesti ringrajasõitja Martin Rump võistles koos austraallase Daniel Bilskiga kiireimas Super Car GT3 kategoorias.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid EFI filmiideede konkursi \"Ideede katel\" võidutööd\n\n## Põhitekst:\n\nVäljavalituiks osutusid:\n\n\"Päikseke ja Hõbekihar\", mängufilm, autor Liina Triškina-Vanhatalo;\n\"Ludus tonalis\", mängufilm, autor Kadri Kõusaar;\n\"Kooselu\", mängufilm, autor Peep Ehasalu;\n\"Lumeleopard\", dokumentaalfilm, autorid Lauri Lippmaa ja Ivar Heinmaa;\n\"Vennaskond\", dokumentaalfilm, autor Indrek Spungin;\n\"Toompea\", dokumentaalfilm, autor Raimo Jõerand;\n\"Nukufilmi fantoom\", mängu- ja animafilmi segatehnika, autor Ülo Pikkov.\n\nKonkursi žüriisse kuulusid loominguliste liitude esindajad Laura Raud, Terje Toomistu, Moonika Siimets, Aet Laigu, Kerdi Oengo ja Tiit Aleksejev ning Filipp Kruusvall, Peep Pedmanson ja Piret Tibbo-Hudgins EFI-st.\n\nŽürii hindas filmiideid sünopsiste põhjal ning hindamise mõõdupuu oli, kas idee alusel on võimalik luua publikut kõnetav kõrgetasemeline Eesti film. Ideekavandite esitajad jäid žüriile anonüümseks kuni lõpliku valiku väljakuulutamiseni.\n\nStsenarist Laura Raud märkis, et hea meel oli näha palju kaasaegseid lugusid, kuid mõnevõrra nukraks tegi vähene ambitsioonikus ning eksperimenteerimise leigus.\n\n\"Mis aga üldpildis silma hakkas, oli autorite soov jutustada inimlikke, vaatajat vahetult puudutavaid lugusid, samuti oli tervitatav väljapakutud ideede žanriline mitmekesisus,\" lausus Raud.\n\nRežissöör Moonika Siimetsa üllatas, et konkursile laekus oodatust vähem töid. \"Kas oli põhjus võistluse uudsus, ideede puudus või hoopis soov oma mõtetega põhjalikumalt töötada ning esitada neid EFI-le stsenaariumi faasis.\"\n\nIgal juhul ei pakkunud võistlusele laekunud kavandite tase nii palju terviklikke, huvitavaid ja intrigeerivaid lugusid, kui ta eeldas. Samuti lootis Siimets mängufilmi ideede kõrval näha tunduvalt rohkem anima-ja dokfilmi algatusi.\n\nIga žürii valitud filmiidee saab auhinna 1000 eurot. Filmiideede sünopsiseid avalikus veebis ei avaldata, EFI teeb võiduideede sünopsised kättesaadavaks vaid filmivaldkonna esindajatele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti filmi instituut (EFI) valis filmiideede konkursi \"Ideede katel\" raames 47 ideekavandi hulgast välja 7 toetust saavat algatust. Konkurss oli mõeldud kõigile filmiliikidele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKui hästi oled rändajat kuulanud? Testi oma teadmisi!\n\n## Põhitekst:\n\nSelle hooaja \"Kuula rändajat\" rännulood viivad kuulaja maailma erinevate põlisrahvaste juurde. Nende värvikate rahvakildude otsingutel on käidud nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Saadetes tutvustatakse põlisrahvaste põnevat loodusekäsitlust, maailmanägemist ja veendumusi, mis meile võivad sageli üllatavalt mõjuda.\n\n21. oktoobril toimus \"Kuula rändajat\" avalik juubelisaate salvestus uudistemaja I stuudios, mis jõuab Vikerraadio eetrisse 5. detsembril ehk päeval, mil saade 20 aastat tagasi esimest korda eetrisse läks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma kaugeid paiku tutvustav Vikerraadio saade \"Kuula rändajat\" tähistab sel aastal olulist verstaposti, sest detsembris möödub 20 aastat Hendrik Relve raadiorännakute esimesest saatest. Sel puhul pani saatejuht kokku põneva viktoriini, kus on võimalik proovile panna oma teadmisi möödunud aastate rännuseiklustest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUtilitas tõstab Tallinnas soojuse hinda pea kahe kolmandiku võrra\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna võrgupiirkonnas on enne hinnatõusu toasooja piirhind 50,14 eurolt megavatt-tunnist.\n\nRapla võrgupiirkonnas tõuseb hind aga praeguselt 63,2 eurolt megavatt-tunnist 72,34 euroni megavatt-tunni kohta, mis teeb hinnatõusuks 14,5 protsenti.\n\nEnergiakontsern Utilitas teatas esmaspäeval, et konkurentsiamet kinnitas uued soojuse piirhinnad Tallinna võrgupiirkonnas, kuhu kuuluvad Tallinn ja Maardu ning Rapla võrgupiirkonnas. Ettevõtte teatel põhjustab soojuse piirhindade tõusu maagaasi erakordselt suur hinnatõus.\n\n\"Kui aasta alguses esitasime konkurentsiametile hinnataotluse, mis oleks kaasa toonud Tallinnas soojuse piirhinna languse, siis aasta vältel on gaasi hinnatõusust tulenevalt olukord drastiliselt muutunud ning oktoobri lõpus kinnitatud piirhind kujunes kahjuks senisest hoopis oluliselt kõrgemaks,\" kommenteeris olukorda Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt.\n\nUtilitase Haapsalu, Kärdla, Keila, Jõgeva, Valga kaugküttepiirkondades jätkatakse praegu kehtivate piirhindadega.\n\nKiti sõnul on oluline minna maagaasilt üle teistele tootmisvõimsustele. Utilitas plaanib vähendada maagaasi osakaalu alla viie protsendini aastasest kogutoodangust ja saavutada oma võrkude süsinikuneutraalsus hiljemalt aastaks 2030.\n\n\"Tootjaid ja tarbijaid tabas käesolev energiakriis ühtemoodi ja loodame, et maagaasi hind langeb, kuid tänavu energiaturgudel toimuv näitab veel kord, et üleminek tuleks teha võimalikult kiiresti,\" ütles Kitt.\n\nUtilitas varustab soojusega 175 000 kodumajapidamist kaheksas Eesti linnas – Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval ja Valgas ning pakub Tallinnas kaugjahutusteenust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Utilitas tõstab maagaasi hinnatõusust tulenevalt detsembrist Tallinna võrgupiirkonnas soojuse hinda 65,5 protsenti 83 euroni megavatt-tunni kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa terviseminister kutsus vaktsineerimiskeskusi taasavama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selleks et võimaldada tõhustusdoosi võimalikult kiiresti võimalikult paljudele, peaksid liidumaad taasavama vaktsineerimiskeskused,\" ütles Spahn.\n\nUute koroonaviirusega nakatumiste arv on Saksamaal kiiresti kasvamas. Saksa vaktsineerimiskomitee soovitab hetkel tõhustusdoose vähemalt 70-aastastele inimestele ja mõnele teisele elanikkonna grupile, kuid terviseministeeriumi teatel on õigus tõhustusdoosi saada põhimõtteliselt kõigil.\n\nSaksamaa vaktsineerimiskampaania on sügisel oluliselt loiumaks muutunud, ametlikel andmetel on koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud umbes kaks kolmandikku elanikest.\n\nViimastel nädalatel on uute nakatumiste arv hakanud kiiresti kasvama. Esmaspäeval oli viimase seitsme päeva uute nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta 154,8, nädal tagasi oli see 110,1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa ametist lahkuv terviseminister Jens Spahn kutsus esmaspäeval liidumaade valitsusi taasavama suve lõpus suletud koroonaviiruse vaktsineerimiskeskusi, et aidata süstida tõhustusdoose.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMilan alistas Roma, Ibrahimovic jõudis märgilise tähiseni\n\n## Põhitekst:\n\nMilan läks kohtumist 26. minutil juhtima, kui karistuslöögist saatis palli võrku Zlatan Ibrahimovic, kelle karjääri jooksul oli see 400. väravaks erinevates kõrgliigades. Serie A-s oli see 150. tabamus.\n\n50. minutil saatis Zlatan palli uuesti võrku, kuid värav ei lugenud, sest VAR näitas suluseisu. Mõned minutid hiljem realiseeris Franck Kessie penalti ja Milan asus 2:0 juhtima.\n\n66. minutil jäi Milan vähemusse, kui vasakkaitsja Theo Hernandez sai teise kollase kaardi. Mängu lõpuminutitel suutis Roma Stephan El Shaarawy ühe värava tagasi lüüa.\n\nTäiseduga jätkab ka Napoli, kes alistas võõrsil 1:0 Salernitana. Kohtumise ainsa värava lõi 61. minutil Piotr Zielinski.\n\nNapolil ja Milanil jätkavad edetabeli liidritena ning mõlemal on koos 31 punkti.\n\nTulemused:\n\nRoma - AC Milan 1:2\n\nGenoa - Venezia 0:0\n\nSassuolo - Empoli 1:2\n\nFiorentina - Spezia 3:0\n\nSalernitana - Napoli 0:1\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas lõi Zlatan Ibrahimovic 150. värava, kui täiseduga jätkav AC Milan alistas võõrsil 2:1 AS Roma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHaiglasse võetakse varasemast raskemas seisus inimesi\n\n## Põhitekst:\n\nTerviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles, et haiglaravi vajaduse nädalane kasv on pisut pidurdunud, ent haiglasse sattunud on üha raskemas seisus.\n\n\"Väga suur hulk haigestunuid vajab intensiivravi. Kolmanda astme intensiivravis on meil 55 haiget ja neist 37 vajab juhitavat hingamist. See näitab seda, et me hetkel ikkagi püüame neid patsiente, keda saab, ravida kodus ja need, kes haiglasse satuvad, satuvad tõeliselt raske haigusega,\" ütles Sule ERR-ile.\n\nLõuna regiooni haiglates on praegu 248 ja põhja regiooni haiglates 323 patsienti, kokku 571 inimest.\n\nRaskemas seisus patsientide seas on ka suremus suurem. Kuigi viimase ööpäeva jooksul suri üheksa inimest, on viimastel ööpäevadel see näitaja regulaarselt üle kümne olnud.\n\nHaiglast viiruse saanute osakaal vähenemas\n\nLigi kolmandik koroonaga haiglas olijatest on nakkuse saanud alles haiglaseinte vahel. See tähendab, et haiglasse sattumise põhjus on olnud muu, kuid nakkus on saadud reeglina mõnelt teiselt patsiendilt või töötajalt, kes ootamatult koroonapositiivseks on osutunud.\n\n\"Nakkus tuleb tagaukse kaudu, lukuaugu kaudu – tuleb negatiivsena sisse tulnud patsiendi kaudu, kes annab kahe päeva pärast positiivse tulemuse. Testime kõiki patsiente pidevalt, aga ikkagi jõuab nakkus nõrgemate inimesteni kas hoolekandeasutuste või omaste kaudu,\" tõdes Sule. \"Meetmed on haiglas rangemad kui riigis tervikuna, aga need ei taga seda, et viirus ei võiks tulla haiglasse.\"\n\nSule kinnitas, et haiglasisese nakatumise avastades tegutsetakse ülikiiresti – patsient isoleeritakse, talle tagatakse turvalised ravitingimused. Haiglasiseseid nakatumisi päris nulli viia pole tema sõnul saavutatav.\n\n\"Järgmine tase oleks juba see, et peaksime totaalse liikumispiirangu tegema nii töötajatele kui üldse inimestele. Siis ei peaks lähedasi üldse patsientideni laskma,\" ütles ta.\n\nSule tõi siiski esile, et haiglasiseste nakatumiste hulk ja osakaal on siiski vähenemas – kui veel 28. oktoobril oli selliseid juhtumeid 165, siis viimasel ööpäeval oli haiglas 156 koroonapositiivset, kes nakkuse sealt saanud.\n\nTa kinnitas, et vaktsineerituse tase on haiglapersonali seas väga kõrge, iseäranis arstide seas. Vaktsineerimata haiglapersonalist ei saa pandeemiaga kasvanud töökoormuse tõttu tema sõnul loobuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ravikohtade nappus on viinud selleni, et koroonahaigetel lastakse end kodus ravida nii kaua kui võimalik ning haiglasse võetakse inimesi juba raskemas seisus. Sellest kõneleb ka suurem suremus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKonkurentsiamet trahvis Eleringi 10 000 euroga\n\n## Põhitekst:\n\nKonkurentsiamet määras 29. oktoobril Eleringile Euroopa Parlamendi ja Nõukogu energia hulgimüügituru läbipaistvuse määruse rikkumise eest rahatrahvi 10 000 eurot.\n\nElering ei avalikustanud Balticconnectori gaasitoru võimsusi oluliselt mõjutavate Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade kohta õigel ajal siseteavet, mida oli Euroopa määruse alusel kohustatud tegema.\n\nElering konkurentsiameti seisukohaga ei nõustu ja kaebab otsuse edasi.\n\nEleringi hinnangul ei kohaldu avaldamist käsitlev määrus ehitamisel olevatele seadmetele ja ettevõte on enda teatel vajaliku informatsiooni tähtaegselt avaldanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Konkurentsiamet määras Eleringile energia hulgimüügituru reeglite rikkumise eest 10 000 euro suuruse rahatrahvi, kuna ettevõte ei avaldanud Balticconnectori võimsusi mõjutavate kompressorjaamade kohta teavet. Elering kaebab otsuse edasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDemokraadid kardavad kaotada Virginia kubernerivalimised\n\n## Põhitekst:\n\nNädalavahetusel avaldas telejaam NBC News uuringu, mis näitas, et Bideni heakskiidu reiting valijate seas on 42 protsenti. Võrreldes augustiga langes Bideni toetus seitsme protsendi võrra.\n\n2017. aastal võitsid demokraadid Virginia kubernerivalimised ülekaalukalt. 2020. aastal edestas Biden presidendivalimistel Donald Trumpi Virginias kümne protsendipunktiga. Bideni toetus on Virginias langenud 40 protsendini, teatas The Wall Street Journal.\n\nVabariiklased loodavad Virginia kubernerivalimised võita ja näevad selles järgmise aasta vahevalimiste eelmängu. \"Me saame kongressis enamuse tagasi,\" ütles vabariiklasest senaator Rick Scott.\n\nBideni administratsioon tutvustas eelmisel nädalal uut sotsiaalkulutuse programmi. Tegemist on kompromissettepanekuga, kus plaanitakse kulutada 1,75 triljonit dollarit.\n\nKompromissettepanek pahandas aga demokraatide progressiivset tiiba, kes nõuavad suuremaid kulutusi. Seetõttu pole endiselt selge, kas Bideni kulutuste programm saab kongressi heakskiidu.\n\nBiden tahab samuti läbi suruda 1,2 triljoni dollari suurust taristuplaani. Progressiivid nõuavad aga ennem sotsiaalkulutuse programmi vastuvõtmist.\n\n\"Kongress ei tohiks taristuplaani suhtes enne hääletada, kui demokraatidest senaatorid nõustuvad suurema sotsiaalkulutuste programmiga,\" ütles pühapäeval mõjukas demokraatide senaator Bernie Sanders.\n\nVirginia osariigi demokraatide kubernerikandidaat Terry McAuliffe väidab, et keskendub ainult kohalikule poliitikale.\n\n\"Kui ma Virginias ringi reisin, ei küsi inimesed Washingtonis toimuva kohta,\" ütles McAuliffe.\n\nMcAuliffe ründab hoopis vabariiklaste kandidaati Glenn Youngkinsit. Demokraadid kritiseerivad Youngkinsi vastuseisu vaktsineerimise kohustusele ja võrdlevad teda endise presidendi Donald Trumpiga.\n\nMcAuliffe oli demokraatliku partei rahvuskomitee juht ja Hillary Clintoni lähedane liitlane. Aastatel 2014–2018 oli ta Virginia osariigi kuberner.\n\nMcAuliffe peab valimiste võitmiseks mobiliseerima demokraatide valijate baasi. Ta peab võitma eeslinnades. Youngkin peab mobiliseerima aga maapiirkondade valijad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval toimuvad USA-s Virginia osariigis kubernerivalimised. President Joe Bideni toetus valijate seas samal ajal langeb ja demokraadid muretsevad, et kaotavad osariigis valimised.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVekic võitis nelja-aastase vaheaja järel WTA turniiri\n\n## Põhitekst:\n\nVekic asus avasetti 5:2 juhtima, kuid 18-aastane taanlanna suutis viigistada ja lõpuks läks sett kiiresse lõppmängu, kus Vekic läks 6:0 ette ja võitis lõpuks 7:3. Teises setis murdis Vekic kahel korral Tausoni servi ja jäi peale kindlalt 6:2.\n\nSee oli 25-aastasele Vekicile karjääri kolmas WTA turniirivõit, viimati triumfeeris ta aga neli aastat tagasi.\n\nKaks aastat tagasi maailma edetabelis 19. kohale kerkinud Vekic oli vahepeal langenud esisaja lõppu, turniirivõit aga tõstis teda 30 kohta ja nüüd paikneb ta 67. positsioonil. Tauson tõusis kolm kohta ja asub nüüd 46. real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias Courmayeuris peetud WTA 250 kategooria tenniseturniiril võidutses horvaatlanna Donna Vekic, kes alistas finaalis taanlanna Clara Tausoni 7:6 (3), 6:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMaaris Meier võitis Portugalis enduro karikasarja\n\n## Põhitekst:\n\nMeieri võiduajaks oli neljandal etapil 21.02,690, edestades Anja Hovorkat 0,938 ja Sophie Bagnalli 9,125 sekundiga.\n\n\"Terve nädalavahetuse olid väga tuulised ja vihmased ilmastikuolud. See tegi ka sõidu kõigi jaoks raskemaks,\" rääkis Meier. \"Suutsin teha ilma suuremate vigadeta võistluse ja nautisin seda mudarallit tegelikult väga. Aegu nähes oli hea meel, et tuli ka etapivõit!\"\n\nNeljast etapist koosnenud karikasarjas võitis Meier kolm etappi ning ühel pälvis teise koha. See andis eestlannale kokkuvõttes 750 punktiga võidu. Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid Badnall (590 p) ja Ana Leite (470). Kokku osales karikasarjas 11 naist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaris Meier võitis Portugalis peetud enduro karikasarja viimase etapi ja ühtlasi pälvis eestlanna esikoha kokkuvõtvas arvestuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviirusega on haiglaravil 571 inimest, suri üheksa\n\n## Põhitekst:\n\nRaskeloomulise koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavast 410 inimesest 285 ehk 70 protsenti on vaktsineerimata ja 125 ehk 30 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nHaiglates avati ööpäevaga 48 uut haigusjuhtu, teatas terviseamet.\n\nSuri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 69-aastased mees ja naine, 77-aastane naine, 83-aastane mees, 90-aastased mees ja naine, 93-aastane mees ja 97-aastane naine.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6569 testitulemust, millest 1413 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 859 vaktsineerimata ja 554 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 1406 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 900. Esmaspäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 44 322 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57,2 protsenti.\n\nKokku on Eestis surnud 1540 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäevahommikuse seisuga on haiglaravil 571 koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest 410 vajab ravi raskeloomulise koroonaviiruse tõttu. Ööpäevaga suri üheksa inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nCilic sai Peterburis karjääri 20. ATP turniirivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalis alistas Cilic ameeriklase Taylor Fritzi 7:6, 4:6, 6:4. \"Ma arvan, et minu tase oli terve nädala jooksul väga hea. Tundsin, et suudan oma mängu veel paremale tasemele viia,\" sõnas Cilic. \"Mängisin mõned kohad suurepäraselt, aga jätsin mõned võimalused kasutamata ja tegin esimese seti keeruliseks. Fritz hakkas ilmselgelt aina paremini mängima, aga lõpuks oli see minu poolt hea vaimne võitlus.\"\n\nCilicist sai aktiivselt mängivatest tennisistidest kuues, kes on võitnud vähemalt 20 turniiri. Lisaks talle on sellega hakkama saanud Roger Federer (103), Rafael Nadal (88), Novak Djokovic (85), Andy Murray (46) ja Juan Martin del Potro (22).\n\nCilic võidutses Peterburis ka 2011. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peterburis toimuval ATP 250 taseme tenniseturniiril võitis karjääri 20. ATP turniiri endine maailma kolmas reket horvaat Marin Cilic (ATP 28.)",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Meeril oli talleke\n\n## Põhitekst:\n\nOlgu kohe esimese asjana ära öeldud, et parim on minna filmi \"Lambuke\" vaatama ilma igasuguste taustateadmisteta, seega toimub edasine lugemine aasta ühe veidraima ja põnevaima filmi kohta igaühe enda vastutusel.\n\nPaika, mis tundub asuvat maailma lõpus, on end sisse seadnud Maria (Noomi Rapace) ja Ingvar (Hilmir Snaer Gudnason). Rahulikud ja visad inimesed veedavad oma elu lambafarmis tööd tehes. Päevad kipuvad olema ühetaolised ja vaikusest paarikese vahel aimub sünget minevikku. Nende omavaheline toon on sõbralik, aga midagi justkui on puudu. Suur maja tundub kõle, õuel ulub tuul ja udusse mähitud mäetippudelt ei kaja tagasi ei jutuvadinat ega rõõmukilkeid. Kui üks farmi uttedest poegib olevuse, kes pole ei lammas ega laps, on ühekorraga selge, et perepildist oli puudu just lambuke. Maria ja Ingvar adopteerivad pisikese ja panevad talle nimeks Ada. Ingvar leiab küünist vana hälli, Maria teeb beebile vanni ja üle pika aja istuvad nad rõõmsatena lähestikku. Hommikul ärkab Maria aga ehmatusega, sest üks lammastest on lahti pääsenud ja kostub tõeline hädakisa. Kui Maria läheb uurima, mis on juhtunud, avaneb märgiline vaatepilt: lammas on nende akna all ja nõuab määgides oma tallekest tagasi. Mida aeg edasi, seda tähendusrikkamaks muutub see stseen.\n\nMaria on aga õnnelik, ta lausa särab. Ada annab nende üksildastele päevadele jumet ja toob paarikese tagasi kokku ning tallu saabub harmooniline tasakaal. Kui ainult poleks seda lammast! Igal hommikul nõuab ta järjekindlalt akna all. Maria emainstinkt avaldub selle halastamatust küljest ja sel korral tundub, et peres on lõplikult rahu jalule seatud… Siis aga ilmub välja Ingvari elupõletajast vend Pétur (Björn Hlynur Haraldsson) ning hetkest, kui idülli keskele maandub järjekordne perekandidaat, hakkab kogu filmi pinge jõudsalt kasvama. Pétur, kelle minevikuga tundub Marial midagi pistmist olevat, on venna uue elukorralduse suhtes kade ja skeptiline ning Maria, kes usub, et kasulaps on kingitus otse emakeselt looduselt, peab hakkama aina keerulisemaid valikuid tegema, et õnn nende õuele jääks. See, mis lõpuks õuele jääb, jäägu aga vaatajale endale välja selgitada.\n\nFilmisõpradele on sõltumatu Ameerika filmitootja ja -levitaja A24 muutunud omamoodi kvaliteedimärgiks – nende filme võib pimesi vaatama minna. Ühtlasi võimaldab see neil teha koostööd debütantidega (nagu Valdimar Jóhannsson, kelle kirjutatud ja lavastatud film \"Lambuke\" tundubki kuuluvat eraldiseisvasse maailma, kus ootab juba ees viimaste aastate õudusfilmide paremik, nagu \"Nõid\" (\"The Witch\") ja \"Pärilik\" (\"Hereditary\")). Tugeva atmosfääriga, folkloorile toetuv, natuke muinasjutuline… ja lisaks veel see spetsiifiline A24 element. Mis see on? Suurepärase peenhäälestusega loodud šokielement, mis ei jäta kedagi külmaks. Ja \"Lambuke\", vastavalt A24 traditsioonile üllatada, ei jäta kindlasti kedagi külmaks.\n\nJóhannsson väldib islandi romaanikirjaniku Sjóniga (kes on ühtlasi Robert Eggersi uue filmi \"The Northman\" stsenarist) kahasse kirjutatud stsenaariumis igasugust üleliigset dialoogi. Film ise võidab ja kaotab selle arvelt. Ühelt poolt ülimalt minimalistlik ja pigem asjalik dialoog kõnetab ning jätab vaatajale mõtlemisruumi, teisalt on see ruum liiga avar – keegi ei üritagi selgitada, kuidas Ada tekkis või mida tema tulek paari ellu pikemas perspektiivis tähendada võiks, ja see loob kohati koomilise atmosfääri. Kui abielupaar elab üksi saare kaugeimas otsas ja avastab ühel päeval, et nende utt poegib inimhübriidi, siis kas neil, eriti naisel, tõesti ei teki küsimusi? Jóhannsson mängib julgelt ebamäärasuse ja teadmatusega, millega näitlejad täie tõsidusega kaasa lähevad. Mida edasi, seda selgem on, et lavastaja ei kavatsegi surmtõsiseid ilmeid osatäitjate nägudelt pühkida ning filmi tajumises tekib kaasahaarav nihe. Kohati tahaks naerda, aga loodud atmosfäär ei luba.\n\nFilmi atmosfäär on lavastatud raudse haardega. Majesteetlikud avakaadrid lummaval tuisusel maastikul panevad mängureeglid kiirelt paika – nende mägede vahel hulgub ringi suur tume jõud, mis saabub aeglaselt, otsekui oma kohta otsides üksildasse lambafarmi. Operaator Eli Arensoni kaadrid on rahulikud, isegi staatilised ja viitavad sellele, et paigalseisus on potentsiaali krahhi tekkeks. Nii nagu Maria ja Ingvari suhtes valitsev emotsionaalne seisak on ideaalne pinnas sellise seemne idanemiseks, mis tuleks pigem varakult välja juurida. Seisatuvad looduskaadrid moodustavad filmi jooksul eraldi narratiivi ja töötavad pideva meeldetuletusena: kusagil paksus udus ja musta pinnase õnarustes on tundmatu, mis teab kõike. Atmosfääri loob ka kihiline ja leidlikult ehitatud helimaastik, milles on pandud rõhku loomade häälitsustele. Eriti põnevad on need, milles on kokku segatud nii looma kui ka inimhääl, ning terav kõrv võib märgata, et loodusele on antud filmis sama palju õigust rääkida kui inimestele.\n\nNäitlejate ansambel annab pingestatud atmosfäärile ainult juurde. Hilmir Snær Guðnasoni malbe olek ja pehmed näojooned teevad temast mehe, kes usaldab liiga palju ega märka oma venna iseäralist käitumist. Björn Hlynur Haraldsson särab, laveerides tiirase vana rokkstaari ja püüdlikult sõbraliku onu rolli vahel. Noomi Rapace mängib võrratult keerulist ja tundlikku emarolli ning \"Lambukeses\" on selline näitlejamäng äärmiselt vajalik, sest Jóhannsson ei näita meile, milline Ada tegelikult välja näeb, pea kolmandiku filmist. Meil ei jää üle muud kui õrnutseda ja muretseda koos Maria ja Ingvariga, nagu Ada oleks meie endi ihuvili. Kui Adat lõpuks näidatakse, oleme emotsionaalselt kaasas (ja natuke kannatamatusest frustreeritud) ja temasse armumine toimub täpselt samamoodi kui Marial teda esimest korda nähes – silmapilkselt. Suurepärase seguna nukust, reaalse lapse kehast ja arvutigraafikast on väike Ada võluv ning võidab kogu vaataja tähelepanu. Lavastaja otsus pinget kruvida ja näidata olendit alles võrdlemisi hilja kannab oma eesmärki, sest selleks hetkeks on film juba piisavalt kõhe. Tillukeste kummikute ja vihmamantliga lambalaps ei muuda seda tasapaksuks. Kui filmi süžeele saab heita ette mõningast visandlikkust, siis \"Lambukese\" muudab eriliseks julgus pakkuda üllatavaid pöördeid.\n\nFilmi muinasjutuline ja selgelt jõuluteemaline algus, ebamääraselt kulgev religioosne alltekst, mida esindab nii Maria nimevalik, tema risti ette löömine haual kui ka vahel jumalaemana portreteerimine, ei vii otseselt kuhugi ega seo sisuliine. Pigem viitab see pärimuslikku laadi loojutustamisele, milles muinasjutud olid õpetlikku laadi. Või vanasõnale, mis usutleb, et mida külvad, seda lõikad. Seda mõtet peegeldab ka inimese ja looduse suhe filmis – maa kultiveerimine, kodu- ja farmiloomade omamine. Soovides elada seal, kus peame keskkonda muutma, ja püüdes loodust (meelevaldselt) oma ellu integreerida, painutame ümbritsevat oma tahtmisele, küsimata, kas meil on üldse õigus seda teha. \"Lambuke\" on fantastiline lugu sellest, kui kaugele oleme nõus minema, et oma unistust idüllilisest elust teoks teha, ja mis on selle hind.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinolevis\n\"Lambuke\" (\"Lamb\")\nRežissöör: Valdimar Johannsson\nStsenaristid: Sjon, Valdimar Johannsson\nOsades: Noomi Rapace, Hilmir Snaer Gudnason, Björn Hlynur Haraldsson\n\nArvustus ilmus Müürilehes",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKlounikostüümis Harry Styles kaverdas Britney Spearsi lugu \"Toxic\"\n\n## Põhitekst:\n\nNew Yorgis toimunud kahepäevalist kontsertetendust nimetas artist halloween 'ist inspireeritult \"Harryweeniks\". Publiku seas leidus palju kostümeeritud inimesi ning pettumust ei valmistanud ka Styles ise.\n\nHalloween 'i eelõhtul riietus artist ennast filmi \"Võlur Oz\" tegelaskujuks Dorotyhks ning esitas lugu \"Over the Rainbow\". Ka bändi teised liikmed olid filmi tegelaskujudeks kostümeeritud.\n\nSomewhere Over The Rainbow, Harry Styles, live from Madison Square Garden. #Harryween\n10.30.21\n: goldenhoran__ pic.twitter.com/uaMslnCLdp\n\n— HL Daily On Tour (@HLDTour) October 31, 2021\n\nHalloween' i toimumispäeval üllatas artist publikut Britney Spearsi hittlooga \"Toxic\". Seljas oli lauljal valge klounikostüüm ning näole kleebitud juveelid.\n\nHetkel ei ole teada, kas Stylesi klounikostüümil oli ka mingisugune tähendus või üritas mees näidata toetust Britney Spearsi liikumisele \"Vabastage Britney\".\n\nTHERES NO WAY HES REAL HARRY STYLES SINGING TOXIC pic.twitter.com/YzOk0zvQnH\n\n— ✰ (@salutationhrry) November 1, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laulja Harry Styles kaverdas halloween 'il, 31. oktoobril Britney Spearsi tuntud lugu \"Toxic\". Seljas oli Stylesil klounikostüüm.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMarkus Kajak lõpetas kardispordi MM-i üheksandana\n\n## Põhitekst:\n\nEestit oli Campillose rajal esindamas neli kardisõitjat: klassi OK sõitjad Markus Kajak, Carmen Kraav (mõlemad Ward Racing) ja Robin Särg (Novalux Srl) ning klassis OK-Junior võistelnud Mark Dubnitski (DPK Racing). Eestlastest kõrgeimal kohal lõpetanud Kajak startis pühapäeval hommikusse viimasesse eelsõitu, hoides jätkuvalt virtuaalset finaali seitsmendat stardikohta. Eelsõidu stardis sattus ta aga stardisaginas kokkupõrke ohvriks ning oli sunnitud spinni tõttu stardirivi lõppu langema.\n\n\"Eelsõidus sattusin stardis kahe kardi vahele ning tegin spinni, see andis finaaliks 13. stardikoha. Finaali alguses oli järjekordne rike mootoriga ning kukkusin esimesel ringil peaaegu 20 kohta, seejärel proovisin endast maksimumi anda ning võimalikult ette ennast sõita,\" ütles Kajak pärast imelist tõusu üheksandale kohale.\n\nKajaku tulemus on üle mitme aastakümne parim, mille Eesti kardisportlane maailmameistrivõistlustel saavutanud ning väärib vabalt võrdlust Marko Asmeri 2000. aastate alguse esitustega. Euroopa meistrivõistluste arvestuses on aga jätkuvalt parim 2018. aastal Euroopa meistriks kroonitud Paul Aroni saavutus.\n\nSamuti klassis OK võistelnud Robin Särg ja Carmen Kraav lõpetasid oma esimesed maailmameistrivõistlused vastavalt 56. ja 64. kohal. Kuivõrd finaali pääsevad osalema esimesed 36 võistlejat, piirdus nende esimene suurem tiitlivõistlus eelsõitudega. Klassis OK-Junior võistelnud Mark Dubnitski jaoks oli Campillose MM samuti esmakordseks kogemuseks. Paljuski kogemuste hankimiseks kujunenud võistluse lõpuprotokolli jäi Dubnitskile 79. koht.\n\nCampillose MM-i kui kardispordi aasta tippsündmust jäädakse meenutama ka kui võistlust, kus vaatamata rohketele võidusõidutraditsioonidele võitsid alles oma esimesed maailmameistritiitlid nii Soome kui Jaapan.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval sõideti Hispaanias Campillose kardirajal maailmameistrivõistlused klassides OK ja OK-Junior. Maailmameistriteks krooniti neis klassides vastavalt soomlane Tuukka Taponen ja jaapanlane Kean Nakamura Berta. Markus Kajaku saavutus on aga üle aastakümnete parim Eesti sportlase tulemus MM-il.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPriit Penjam: standardiseeritud digipööre ehk pöörame kõigepealt pöörajaid\n\n## Põhitekst:\n\nOktoobri algul toodi avalikkuse ette plaan koondada ühe mütsi alla meie avaliku sektori info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenused.\n\nKuluaarides räägitakse, et see on pikema perspektiivi esimene samm, edasi on kavas ka senised ministeeriumite-põhised digiriiki arendavad suurasutused nagu TEHIK, SMIT, RMIT jt kokku koondada üheks veel suuremaks \"hüper-IT-ametiks\". Ikka eesmärgiga tõsta meie digiriigi võimekust ning olla veelgi efektiivsem.\n\nExcelis loogilisena tunduvatest asutuste liitmistest ja dubleerimise vähendamisest riigiaparaadis muutub aga Eesti digiühiskonna arendamisel üha olulisemaks, kuidas me oma digitaliseerimisprojekte üles ehitame ja mehitame.\n\nMaailma edukaima e-riigi arendamine ja käigushoidmine, sadade potentsiaalsete ükssarvikute haudumine, rahvusvaheliste organisatsioonide IT-keskused ja lisaks veel kogu majanduse digitaliseerimine – kõlab nagu liiga suur tükk ühe väikese riigi piiratud tööjõuturule.\n\nTegelikult olemegi jõudnud faasi, kus kõige piiravamaks teguriks meie ühiskonna digiarengus pole enam finantsvahendid ega elanikkonna digioskused, vaid konstantne hulk tööjõudu, mis meie murukamarale ära mahub.\n\nTähelepanu ja jõudu saavad ainult kirkamad projektid, samal ajal kui rutiinsem, aga ülivajalik töö sadade tööstus-, transpordi-, teenindus- ja kaubandusettevõtete digitaliseerimisel jääb paratamatult tagaplaanile.\n\nEuroopa Komisjoni miljarditesse küündiv digipingutus majanduse taaskäivitamise paketis võib nii jääda tulemuseta, kui turg ise otsustavalt ei muutu: kui digitaliseerimise protsess ise jääb uuendamata, standardiseerimata, digitaliseerimata.\n\nKulud tuleb erasektori jaoks alla tuua\n\nFinestmedia on aastate jooksul teinud koostööd SMIT-i, transpordiameti, töötukassa, riigikogu kantseleiga ja paljude teiste massiivseid e-riigi teenuseid arendavate organisatsioonidega.\n\nSee on andnud meile hulgaliselt kogemusi karbitoodete mõttes mittestandardsete protsesside mõistmiseks, nende digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Siia kuuluvad sündmuspõhised teenusahelad, tehisintellekti elemendiga infosüsteemid ja muud \"tehnika viimased sõnad\".\n\nParaku käib selliste projektide hinnanumber kaugelt üle keskmise ettevõtte investeerimisvõimalustest ja ka uuendusest tulenev rahaline efekt ei tasuks erasektori silmis ära nii kõrget arenduskulu. Kui digipööre on tõesti südameasi mitte ainult poliitikutele ja ametnikele, on raha kõrval vaja muuta ka kontseptuaalselt teenuste paketti.\n\nRiigi ülesanne on käituda vastutustundlikult\n\nEesti digiriigi arendamine ei saa käia meie majanduse selgrooks olevate traditsioonilise majanduse ettevõtete konkurentsivõime langemise hinnaga. Nagu öeldud, on meie kõige suuremaks kitsaskohaks piiratud tööjõuturg IT-sektoris, seda ressurssi peavad kõik turuosalised kasutama võimalikult säästlikult, sealhulgas ka riik digiteenuste arendamisel.\n\nVaatamata leitud eelarvevahenditele või edukalt saadud EL-i suurtoetusele peab riik iga uue lahenduse loomisel kaaluma, kas järgmise tüki hammustamine sellelt piiratud tööjõuturult on siiski õigustatud.\n\nEhk oleks võimalik seesama eesmärk täita efektiivsemalt, näiteks võttes ka digiriigi teenuste loomisel kasutusele rohkem standardiseeritud tarkvaralahendusi? Sest tegelikult koosneb ka iga riigi e-teenus ikka andmetest, töövoogudest, kooskõlastustest jne.\n\nOn selge, et digipöörde korraldamises on sõlmpunkte mitu. Hea tugisüsteem uuendusprotsessi algatamiseks on kahtlemata vajalik, aga tuleb mõista ka protsessi teisi kitsaskohti.\n\nNii on mõttekoht, kas rahastada ei tuleks ka teenuse enda arengut, soosides üha nüansirikkamate üksiklahenduste kõrval ka innovatiivseid standardlahendusi. Kogu digipöördeks vajalike inimtundide kokku arvutamine peaks paratamatult selliste järeldusteni viima.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti digiriigi arendamine ei saa käia meie majanduse selgrooks olevate traditsioonilise majanduse ettevõtete konkurentsivõime langemise hinnaga. Meie kõige suuremaks kitsaskohaks on piiratud tööjõuturg IT-sektoris, seda ressurssi peavad kõik turuosalised kasutama võimalikult säästlikult, kirjutab Priit Penjam.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNoorimad Läti õpilased alustasid uuesti kontaktõpet\n\n## Põhitekst:\n\nLäti haridusminister Anita Muižniece, leiab, et kontaktõppe taastamine peab olema valitsuse jaoks tähtsaim. Distantsõpe mõjutab tõsiselt laste hariduse kvaliteeti.\n\nVanemad õpilased alustavad kontaktõpet alates 15. novembrist, vahendas LSM.\n\nKoolides seatakse sisse ranged meetmed. Kehtivad ranged ohutusnõuded, õpilased peavad distantsi hoidma ja maski kandma.\n\n\"Koolid on valmis noori õpilasi vastu võtma. Testimine jätkub edukalt ning antigeenide kiirtestid annavad lähinädalatel veel lisaturvalisust,\" ütles haridustöötajate liidu juht Rodolfs Kalvans.\n\nLäti valitsus otsustas, et alates 15. novembrist pääsevad haridustöötajad klassitööle vaid Covid-19 sertifikaadi olemasolul.\n\n\"Koolide suureks väljakutseks saab olema õpetajate puudus. Osa vaktsineerimata õpetajaid ei jätka tööd,\" lisas Kalvans.\n\nLäti haiguste ennetamise ja kontrolli keskus hoiatab lapsevanemaid, et külmetusnähtudega lapsi ei tohi kooli saata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1. novembril lõppes Läti kooliõpilastel kahenädalane sügisvaheaeg. Pandeemia tõttu jätkab enamik õpilasi kaugõppel, koolidesse naasevad ainult 1.–3. klassi õpilased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim Tanel Tõnisson: (metroo)buss ei ole tramm\n\n## Põhitekst:\n\nTallinnas katsetatakse detsembri alguseni uut metroobussi (BRT - bus rapid transport). Tegemist on ülipika kontaktvõrku ühendatud trolliga, mis liigub omaette rajal ning hakkaks plaani kohaselt ühendama kesklinna teiste suuremate linnaosadega. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti jutust paistab, et trammivõrgu arendamise asemel on Tallinn võtnud suuna metroobussile kui \"selgele alternatiivile\".\n\nMetroobussil võib olla häid rakenduskohti, kuid euroopaliku elukeskkonna kujundamisel ei ole trammile ega rongile alternatiivi.\n\nMetroobusside eelis on nende hind. Veerem on linna sõnul kuni kolm korda odavam ning ei vaja rööpaid. Et liin oleks aga metrooga võrreldav ehk metroobuss selle tegelikus tähenduses, peaks see liikuma täiesti oma rajal ning peatuma rajalt maha sõitmata. Ainult nii saab tagada rööbastranspordiga võrreldava kiiruse. Olemasolevate bussiradade kasutamisel oleks tegemist pelgalt suure trollibussiga, korraliku taristu väljaehitamine maksaks aga kilomeeter kuni 4,5 miljonit eurot.\n\nTrammitee enda rajamine maksab 5-11 miljonit eurot/km sõltuvalt sektsiooni keerukusest. Tramm on kallis, kuid oma paljude heade omaduste juures tasuv. Sellisele järeldusele jõudis ka Tallinna linna ja Harjumaa tellitud kergrööbastranspordi tasuvusanalüüs. Ühe euro investeerimine trammivõrgu arengusse Tallinnas võib ühiskonda tagasi tuua kuni viis eurot. Trammi edu põhjus on lihtne. Trammid meeldivad inimestele.\n\nSeda peegeldab trammisõitude arv Tallinnas. 2019. aastal olid kõigist ühistranspordiga tehtud sõitudest 21 protsenti trammis, samal ajal kui trammide hulk kogu sõidukipargis oli 13 protsenti ning trammiliinide pikkus koguliinide pikkusest kõigest kolm protsenti. Sedagi trammivõrgu korral, mis teenindab endiselt ammu suletud 20. sajandi tööstusi.\n\nSamu tähelepanekuid on ka mujalt. 1989. aastal avaldas USA Transpordiuuringute Keskus uuringu, mis käsitles ühistranspordikasutust sellele eelnenud 40 aasta jooksul. Enamikes linnades, mida teenindasid eelkõige bussid, langes ühistranspordikasutus kuni 75 protsenti. Eraldi bussirajad pidurdasid reisijate kadu vaid osaliselt. 11 linnas, mis olid aga eelisarendanud oma kergrööbastransporti, tõusis reisijate arv tihti enam kui sada protsenti.\n\nTrammil on tähendus\n\nRööbastranspordi eelistamine on osaliselt seotud füüsilise kasutajakogemusega: trammil on vähem liikuvaid osi, tekib vähem müra, sõit on sujuv ja peatuste läbimine kiire. Ühesõnaga, tramm on mugav.\n\nOlulisem on aga see, et rööbastransport on ruumis teistmoodi ja teistsuguse tähendusega. Selle aluseks on rööpad, fikseeritud taristu, mis on alati olemas. Rööbaste kohalolu tähistab tänava olulisust ja katkematut seotust linnaga, rööpaid pidi liikudes jõuame alati kuhugi. Koht, kus on on trammitee, ei saa olla perifeerne ega mahajäetud.\n\nTrammid on muust liiklusest eraldatud ja eristatud. Trammil on liikumiseks täiesti oma eksklusiivne ruum, taristu, mille kasutamiseks teised liiklejad ei ole võimelised, kuhu keegi teine kunagi ei satu.\n\n\"Tramm on muust liiklusest üle. Selle füüsilise ja õigusliku eristaatuse eesmärk on tagada suurele reisijate arvule täpne, kiire ja korrapärane liikumine.\"\n\nKa liiklusseaduse silmis on tramm teistest võrdsem. Budapesti järel maailma suurima trammisõitjate arvuga Prahas peab ka teed ületav jalakäija trammile teed andma. Tramm on muust liiklusest üle. Selle füüsilise ja õigusliku eristaatuse eesmärk on tagada suurele reisijate arvule täpne, kiire ja korrapärane liikumine, kuid selle tähenduslik tagajärg on trammi kõrgem positsioon transpordivahendite hierarhias. Mis on olulisem ja kallim, on ka atraktiivsem.\n\nTänu muutumatule trajektoorile ja regulaarsele liikumisele ei mõju tramm pelgalt lahtise objektina linnaruumis, vaid pigem selle kohtkindla osana. Rööbassõiduk on oma olemuselt midagi sõiduki ja hoone vahepealset, seda ei saa ära võtta, see on kinnisasjaga sarnaselt usaldusväärne.\n\nSee annab trammile ja rongile stabiilsuse, mis on iseloomulik kohale ja paigale. Trammi või rongi sisenedes me ei sisene esemesse (salongi), vaid siseruumi. Tramm on füüsiline linnaruum, ratassõidukid ei ole.\n\nNeed fundamentaalsed erinevused seletavad trammi (ja rongi) tugevat kultuurilist kujundit ja kuvandit. Rongid on tegevuspaikadeks filmides ja raamatutes, neist kuulsaim ehk Agatha Christie \"Mõrv Idaekspressis\". Christopher Nolani suurfilmis \"Tenet\" pidasid Tallinna trammis dialoogi filmi kaks peategelast, viimasest trammist laulab Jäääär, Kreisiraadio kaaperdas trammi ning Juhan Viiding luges trammis oma luulet. \"Meistris ja Margaritas\" hukkub trammiõnnetuses Berlioz ning \"Tõe ja Õiguse\" IV osas Karin.\n\nTrammid figureerivad postkaartidel ning linnajuhtide kaantel. Tramm on osa linna kujundist. Pilt uuest aerodünaamilisest rongist või trammist räägib linna staatusest, arengust ja tulevikust.\n\nNeed tähelepanekud osutavad sellele, et idee trammist on atraktiivsem ja prestiižsem kui idee bussist. Küsimus on muidugi selles, mis on ühistranspordi roll linnaliikuvuses ning mis on ühistranspordi arendamise eesmärgid.\n\nKliima, elukeskkonna ja ühiskonnale tekitatud kulu mõttes on mõistlik suurendada ühistranspordi rolli autosõidu arvelt. Maailma kogemus viitab aga sellele, et bussisõit, isegi kui see on tasuta, ei too inimesi autodest ühistransporti. Linnas, kus auto on ka linnapea kinnitusel \"staatuse sümbol\", peab ühistranspordi arendamisel silmas pidama tehnilise ja rahalise arvestuse kõrval ka teisi väärtusi. Sest just viimased käivitavad trammi positiivse mõju.\n\nKui 2000. aastal hakkas Lõuna-Londonit teenindama tramm, kahanes piirkonna autoliiklus viiendiku võrra ning neljandik igapäevastest autokasutajatest liikus trammi. Näib, et investeeringud bussiliinidesse inimeste käitumisharjumusi niimoodi ei muuda. Tramm töötab, sest inimestele lihtsalt meeldib trammiga sõita. Trammiliinide väärtust peegeldab ka nende mõju kinnisvarahindadele, mis Ühendkuningriigis on pärast uute liinide avamist tõusnud kuni 40 protsenti.\n\nInvesteering jätkusuutlikkusse\n\nPaljude keskkondlike eeliste kõrval on trammiliin investeering piirkonna sotsiaalsesse ja majanduslikku jätkusuutlikkusse ning ühiskondlikku solidaarsusesse. Erinevalt metroobussist suudab tramm pakkuda ka tõsiseltvõetavat alternatiivi autosõidule.\n\n100 miljonit eurot, mis hinnanguliselt kuluks lennujaama alla tunneli rajamiseks, võiks jääda samasse suurusjärku trammiliini rajamisega Lasnamäele või Mustamäele. Metroobussid ei ole seega \"selge alternatiiv\" trammile, vaid kokkuhoid jätkuva autostumise kasuks.\n\nLinna globaalne konkurents nii praeguste kui ka tulevaste elanike pärast sõltub aina enam atraktiivsest elukeskkonnast. Tramm on parim transpordivahend selle saavutamiseks. Seda mõistetakse Berliinis, kus järgmise 15 aasta jooksul on plaanis rajada 70 km uusi trammiteid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Metroobussid ei ole \"selge alternatiiv\" trammile, vaid kokkuhoid jätkuva autostumise kasuks. Tramm on parim transpordivahend atraktiivse elukeskkonna saavutamiseks, kirjutab Siim Tanel Tõnisson.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSiseminister Jaani nakatus koroonaviirusega\n\n## Põhitekst:\n\nJaani sõnul kulgeb ebameeldiv haigus tavapäraste Covidi sümptomitega. \"Iroonilisel kombel olin paari nädala kaugusel võimalusest minna tegema kuue kuu järgset tõhustusdoosi. Soovitan kindlasti kõigil seda teha, et viirusevastane kaitse oleks võimalikult tugev.\"\n\nMinistri sõnul on ta viimastel päevadel väheste inimestega füüsiliselt kokku puutunud. \"Teame, et kuigi vaktsineeritutel on läbipõdemine läbivalt kergem ning nakatamisvõime nõrgem, siis tuleb meil kõigil täna teha kõik selleks, et vähendada omavahelisi kontakte. Kel võimalik, on mõistlik töötada kodunt. Ja mis peamine, vaktsineerime – kel esimene, kel teine, kel tõhustusdoos.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Kristian Jaani avalikustas, et on nakatunud koroonaviirusega ning kuni tervenemiseni töötab kodust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSydneysse ilmus hiiglaslik nukk Netflixi hittsarjast \"Squid Game\"\n\n## Põhitekst:\n\nNii nagu Netflixi sarjas, suudab hiigelnukk keerata pead ning öelda: \"Punane tuli, roheline tuli\".\n\nNukku võis näha sarja \"Squid Game\" esimeses osas. Nuku eesmärk oli tuvastada mängijad, kes ei püsinud paigal.\n\nErinevalt sarja jõhkrast episoodist ei ole hiigelnukul võimalust mängijaid vigastada.\n\nSydney, Australia:\nThey put a functioning 15-foot-tall replica of the 'Red Light, Green Light' doll from Squid Game in Sydney Harbor... pic.twitter.com/MgxaEyDrlD\n\n— Rex Chapman (@RexChapman) October 29, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nukk on ligikaudu viis meetrit kõrge ja kaalub kolm tonni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVesik jätkab Venemaa rannavõrkpallikoondise treenerina\n\n## Põhitekst:\n\nAmetlikult on Vesik Venemaa koondise juures tegutsenud alates 2016. aastast, kuid tegelikult abistas ta neid ka Rio olümpiamängudel. Tokyo olümpial võitsid tema hoolealused Vjatšeslav Krasilnikov ja Oleg Stojanovski hõbemedalid.\n\n\"Otsustasime, et jätkame Venemaa koondisega koostööd. Järgmise olümpiani jääb vähem kui kolm aastat, mis tähendab, et suur töö ootab ees Pariisis võrdväärse või ehk isegi parema tulemuse tegemiseks,\" kommenteeris Vesik.\n\n\"Elan väga kaasa Eesti rannavõrkpalli arengule. Nii palju, kui võimalik, aitan alati. Tänu siinsete sponsorite toele on meie rannavõrkpalluritel olnud rohkem võimalusi spordi tegemisele pühenduda, mis on parandanud ka nende tulemusi,\" sõnas Vesik ja lisas, et nii korraldati näiteks möödunud suvel Teras Beachi ja Credit24 koostöös rannavõrkpalli turniire.\n\nVesik rääkis, et sügise saabudes on rõõm näha, kuidas saalivõrkpalli tase on Eestis aastatega järjest tõusnud. \"Minu soov on aidata tulevikus ka Eesti rannavõrkpallil jõuda maailma paremikku.\"\n\nVesiku hoolealuste Krassilnikovi ja Stojanovski hõbe oli esimene olümpiamedal, mille venelased on rannavõrkpallis teeninud. Treenerina on ta viinud koondise lisaks kullale veel ka MM-il pronksini ja EM-il kahele hõbemedalile. Lisaks maailmakarika finaali kuld ja kokku 25 medalit MK-etappidelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2019. aastal Venemaa rannavõrkpallikoondise maailmameistritiitlini aidanud Rivo Vesik pikendas hoolealustega lepingut ja jätkab treenerina.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPlastsaaste jahutab kliimat, kuid õige pisut\n\n## Põhitekst:\n\nMikroplasti on viimastel aastatel leitud kõikvõimalikest maailma nurkadest. Suurimat pisikeste plastiosakeste kontsentratsiooni atmosfääriõhus on täheldatud Londoni ja Pekingi suguste suurlinnade kohal.\n\nAtmosfääris hõljuvate plastitükikeste läbimõõt võib mõnikord ulatuda tervelt veerandi millimeetrini ehk osutuda mitu korda suuremaks juuksekarva omast. Kuid massi poolest on plastipuru kerge, mistõttu kandub tuulega hõlpsasti üle suurte piirkondade laiali.\n\nPlastitükikeste tavalisemateks allikateks on näiteks sünteetilised tekstiilid nagu polüester või sünteetilisest materjalist autorehvid. Mitmesuguste suuremate plastesemete küljest koorub ikka pisemat pudi lahti.\n\nLaura Revell Uus-Meremaalt Canterbury Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid nüüd täpsemalt järele, millist mõju avaldavad atmosfääris hõljuvad plastiosakesed kliimale.\n\nMikroplast mõjub kliimale ühtaegu nii soojendavalt kui ka jahutavalt. Soojendavalt sellega, et neelab maapinnalt kiirguvat soojust endasse, jahutavalt sellega, et peegeldab päikesekiirgust kosmosse tagasi.\n\nRevell ja ta kaaslased arvutasid välja, et atmosfääri mikroplasti jahutav toime on suurem kui soojendav: plastiosakesed peegeldavad kiirgust rohkem kui neelavad.\n\nKuid samas tõdevad teadlased, et plasti summaarne kliimajahutus on tegelikult ikkagi väga väike. Atmosfääris sisalduvatel niinimetatud kasvuhoonegaasidel ja muust materjalist kui plastist aerosooliosakestel on kliimamõju ikkagi märksa suurem.\n\nOma arvutustulemused on Revell ja kaasautorid avaldanud ajakirjas Nature.\n\nTeadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üleilmne plastsaaste ja üleilmne kliimamuutus on kaks suurt üleilmset muret, kui nimetada vaid paari. Nüüd osutab teadusuuring, et üks neist võib huvitaval kombel teist isegi veidi leevendadagi, kuid mitte palju.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Bucks sai kolmanda järjestikuse kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate parimana viskas Donovan Mitchell 28 punkti, Mike Conley lisas 20. Rudy Gobert kogus 13 lauapalli ja üheksa punkti. Bucksi poolelt oli parim Giannis Antetokounmo, kes viskas 25 punkti ning Grayson Allen lisas 18.\n\nHooaega kahe kaotusega alustanud Los Angeles Lakers sai neljanda võidu, kui kodus alistati 95:85 Houston Rockets.\n\nLakersi resultatiivseim oli 23 punktiga Carmelo Anthony, Russell Westbrook viskas 20 punkti ja Anthony Davis lisas 16 punkti ja 13 lauapalli. LeBron James lisas 15 punkti ja seitse lauapalli. Rocketsi resultatiivseim oli Eric Gordon 17 punktiga, Christian Wood lisas 16 punkti ja 13 lauapalli.\n\nTulemused:\n\nDallas - Sacramento 105:99\n\nCharlotte - Portland 125:113\n\nMIilwaukee - Utah 95:107\n\nBrooklyn - Detroit 117:91\n\nLA Lakers - Houston 95:85\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA sai kolmanda järjetikuse kaotuse tiitlikaitsja Milwaukee Bucks, kui 95:107 jäädi alla Utah Jazzile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapani peaminister kuulutas võitu \"väga rasketel valimistel\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Valimised olid väga rasked, kuid rahvas ilmutas soovi, et me looksime riigi tuleviku LDP-Komeito stabiilse valitsuse juhtimisel,\" ütles Kishida avalduses.\n\nJaapani Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) võitis koos koalitsioonipartneri Komeitoga mitteametlikel andmetel 465-kohalises parlamendi alamkojas 293 mandaati. Alamkoja senises koosseisus oli koalitsioonil 205 kohta.\n\nKishidi lubas, et valitsus asub parandama tervishoiusüsteemi võimekust Covid-19 patsientide raviks ning alustab detsembris koroonaviiruse vaktsiini tõhustusdooside tegemist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapani peaminister Fumio Kishida kuulutas esmaspäeval oma valitsuskoalitsiooni võitu valimistel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTööstustoodangu mahu kasv jätkus ka septembris\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul sarnanesid töötleva tööstuse tootmismahud septembris eelmisele kuule. \"Kui augustis kasvas tootmine 8,5 protsenti, siis septembris 8,3 protsenti. Taas suurenes tootmine enamikel töötleva tööstuse tegevusaladel,\" kommenteeris Bunder.\n\nSuurema osatähtsusega tööstusharudest näitasid head kasvu puidu töötlemine (13,8 protsenti) ja metalltoodete (23,4 protsenti) ning ehitusmaterjalide (22,9 protsenti) tootmine. Samuti kasvasid mahud mööbli (10,6 protsenti) ning toiduainete (1,6 protsenti) tootmises. Sarnaselt augustile vähenesid mahud aga elektroonikaseadmete toomises (21,9 protsenti) ja keemiatööstuses (2,8 protsenti).\n\nTöötleva tööstuse toodangust 67 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osatähtsus oli suurim farmaatsia ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks võrreldes mulluse septembriga 18 protsenti ja müük siseturule 28 protsenti.\n\nSesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti tööstuses kokku septembris võrreldes augustiga viis protsenti rohkem toodangut, töötlevas tööstuses kaks protsenti.\n\nEnergeetikas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes eelmise aasta septembriga 19 protsenti ning soojuse tootmine 29 protsenti.\n\nTööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted septembris 9 protsenti rohkem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 20 protsenti ja töötlevas tööstuses 8 protsenti, mäetööstuses aga vähenes 2 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit tõusis esimese eestlasena WTA edetabelis esikümnesse\n\n## Põhitekst:\n\nRumeenia turniirivõit kergitas Kontaveidi 14. kohalt kaheksandale kohale, millega kindlustas Kontaveit esimese eestlasena endale koha ka WTA finaalturniiril.\n\nNaiste tennise maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgneb valgevenelanna Arina Sabalenka. Kolmandaks tõusis tšehhitar Barbora Krejcikova. Kontaveidi ette mahuvad veel tšehhitar Karolina Pliškova, hispaanlanna Garbine Muguruza, kreeklane Maria Sakkari ja tuneeslanna Ons Jaebur. Kaia Kanepi langes koha võrra ning asub nüüd 72. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenias Cluj-Napocas WTA 250 kategooria tenniseturniiril triumfeerinud ja hooaja neljanda turniirivõidu võtnud Anett Kontaveit tõusis esimese eestlasena värskes maailma edetabelis esikümnesse ning asub nüüd kaheksandal kohal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFischer: vaktsineeritud koolilaste seas nakatumist peaaegu pole\n\n## Põhitekst:\n\nFischer rõhutas Postimehele, et nakatumine sõltub palju vanuserühmast ja nii ei näe me peaaegu üldse vaktsineeritud koolilaste nakatumist. \"Ja ei maksa öelda, et neid ei testita – viimase kuu jooksul on paljud lapsed pidanud PCR-testi tegema. See näitab, et vaktsineeritute hulgas on nakatunuid väga vähe,\" ütles Fischer.\n\nSeevastu eakamate puhul on praeguse väga ulatusliku viiruseleviku ajal näha nakatumist nii vaktsineeritute kui ka mittevaktsineeritute hulgas.\n\nTerviseameti andmetel on 12–15-aastastest praeguseks vaktsineeritud 46,9 protsenti ja 16–17-aastastest 61,9 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna üldine koroonaviirusega nakatumise tase on Eestis väga kõrge, võivad üha suurema tõenäosusega nakatuda ka vaktsineeritud inimesed, aga näiteks vaktsineeritud koolilaste seas nakatumist peaaegu polegi, nendib Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor, teadusnõukoja liige Krista Fischer.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa jahimehed kurdavad keskkonnaameti pealtkuulamise üle\n\n## Põhitekst:\n\nAmeti peainspektor Liivi Plumer selgitas, et esiteks on tegemist avalike sagedustega, mille õigused kuuluvad Eesti Jahimeeste Seltsile. \"Igaüks, kes soovib, saab osta omale raadiosaatja, panna sinna kanalid peale ja kuulata, mis nendel sagedustel toimub,\" ütles Plumer.\n\n\"Teiseks on meil aastast 2009 kokkulepe Eesti Jahimeeste Seltsiga. Nad on andnud nõusoleku, et amet kuulab ja kasutab järelevalve raames neid sagedusi. Pole seltsi ega ameti juhtkond leidnud põhjust seda kokkulepet ümber vaadata. See ei ole sugugi saladus, et meie ka neid jahisagedusi kuulame ja kasutame.\"\n\nPlumer lisas, et järelevalve on vajalik, et tagada läbinähtav jahipidamine.\n\n\"Meie eesmärk on kontrollida jahimeeste jahidokumentatsiooni kehtivust, vaadata üle, kas jahipidamise viis ja ka relvade transportimise viis vastavad nõuetele. Konkreetselt jahisagedusi kasutame selleks, et teada saada, kas piirkonnas üldse mõni jahimees liigub, kas jahipidamine toimub. See annab meile infot, kas piirkonnas veeta rohkem aega või minna järelevalvet tegema mujale,\" selgitas keskkonnainspektor.\n\nÜru jahimehed oma muret täpsemalt kirjeldada ei soovinud. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et tavaliselt järelevalve jahimehi ei sega.\n\n\"Kõik need toimingud ja kontrollimised võtavad palju aega. Me oleme kuulnud jahiseltsidelt seda etteheidet, et valguspäev on nii lühike, küttimismahud on piisvalt suured, ajaraam on väike ja toimingud võtavad aja endale. See võib olla üks saarlaste mure,\" pakkus Korts.\n\nKorts lisas, et kümne aastaga on ühiskond privaatsust hakanud rohkem tähtsustama. Seega, ehk on nüüd vaja ameti ja seltsi kokkulepe üle vaadata.\n\n\"Väga hea, et need asjad aeg-ajalt üle vaadatakse ja pädevad institutsioonid oma hinnangu annavad. Praegu on hulk aega mööda läinud ja kui sellele antakse hinnang, saame ka need kokkulepped üle vaadata.\"\n\nKorts ütleb, et arusaamatuste vältimiseks peavad jahimehed ja amet tihedamalt suhtlema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üru jahimeeste selts pöördus tehnilise järelevalveameti ja õiguskantsleri poole murega, et keskkonnaamet kuulab jahipidamiseks mõeldud raadiosagedusi pealt ja kohati jagab läbi raadiojaama korraldusi. Amet on järelevalvet nii teostanud aastast 2009.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nViimsi nelja osapoolega võimuliidu lepe saab allkirjad\n\n## Põhitekst:\n\nVõimuliidu juhtpartei Reformierakonna teatel saavad koalitsioonileppes erilise tähelepanu hariduse ja kultuuri arendamise kõrval kaasav vallajuhtimine, Viimsi looduskeskkonna hoidmine ning valla uue üldplaneeringu koostamine.\n\nUues Viimsi volikogus on Reformierakonnal kuus, Eesti 200 kolm ning Vali Viimsil ja Isamaal kummalgi kaks mandaati, mis annab 21-kohalises volikogus kokku 13 kohta.\n\nVõrreldes eelmise koosseisuga kaotas Reformierakond valimistel kaks kohta. Kandidaatidest kogus valimistel enim hääli Eesti 200 esinumber Lauri Hussar, Kogukondade Viimsi liider Ivo Rull 511, Reformierakonna esinumber Siim Kallas 462, Vali Viimsi esinumber Pille Petersoo 311, EKRE esinumber Kristel Menning 310, Keskerakonna esinumber Ilja Ban 238 ja Isamaa esinumber Jan Trei 183 häält.\n\nReformierakonna nimekirjas kandideerinud senine vallavanem Illar Lemetti sai 296 häält.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval sõlmivad koalitsioonileppe Viimsi valla juhtimiseks seal valimised võitnud Reformierakond koos erakonnaga Eesti 200, valimisliiduga Vali Viimsi ja Isamaaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja-Makedoonia peaminister teatas tagasiastumisest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma võtan vastutuse nende valimiste tulemuste eest. Ma astun peaministri kohalt tagasi,\" ütles Zaev pressikonverentsil.\n\nValitsusjuht loobub kuuldavasti ühtlasi erakonna liidri ametist.\n\n\"Ma olen toonud vabaduse ja demokraatia ning demokraatia tähendab vastutuse võtmist,\" lisas peaminister.\n\nPeaministri tagasiastumise peab heaks kiitma veel parlament.\n\nRiigi peamine opositsioonipartei ehk rahvuslaste Demokraatlik Partei Makedoonia Rahvusliku Ühtsuse Eest (VMRO-DPMNE) saavutas nädalavahetusel toimunud valimistel suure võidu, mille seas muu hulgas ka riigi pealinnas Skopjes.\n\n\"Valitsus on sisuliselt legitiimsuse kaotanud ja see on uus reaalsus, mis aja jooksul ka parlamendis avaldub. Siiski on kõige parem, kui see juhtub ennetähtaegsete parlamendivalimiste kaudu,\" ütles opositsiooniliider Hristijan Mickoski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Makedoonia peaminister Zoran Zaev teatas pühapäeval üllatuslikult tagasiastumisest pärast tema partei kehva tulemust nädalavahetusel toimunud kohalikel valimistel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAÜE palus oma kodanikel araabia maadega pahuksis Liibanonist lahkuda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hiljutiste sündmuste valguses kutsub välisministeerium kõiki oma kodanikke Liibanonis esimesel võimalusel AÜE-sse naasma,\" teatas ministeerium. \"Ministeerium on astunud vajalikke samme kodanike naasmise toetamiseks.\"\n\nLiibanoni infominister George Kordahi ütles sel nädalal avaldatud usutluses, et Iraani toetusega huthi mässulised kaitsevad end Jeemenis välisriikide agressiooni eest. Minister oli kommentaari öelnud juba augustis enne ametisseastumist, kuid avalikuks tulid need alles sel nädalal. Sõnavõtt tõi kaasa diplomaatilise tüli Beiruti ja Pärsia lahe äärsete riikide vahel.\n\nSaudi Araabia juhitud sõjaline koalitsioon, kuhu kuulub ka AÜE, asus Jeemeni rahvusvaheliselt valitsust toetama 2015. aastal, aasta pärast pealinna Sanaa langemist šiiitidest mässuliste kätte.\n\nSaudi Araabia andis reedel Liibanoni suursaadikule 48 tundi riigist lahkumiseks, kutsus enda suursaadiku Beirutist tagasi ja peatas kaupade impordi Liibanonist.\n\nSarnaste meetmetega tulid veidi hiljem välja ka Bahrein ja Kuveit. AÜE kutsus oma diplomaadid Beirutist tagasi laupäeval.\n\nSaudi välisministeeriumi teatel otsustati võtta meetmeid seoses \"solvava\" sõnavõtuga Jeemeni sõja kohta, kuid ka Iraani toetusega šiiitliku Hizbollah' liikumise mõjukuse tõttu Liibanonis.\n\nKordahi ütles pühapäeval, et tema tagasiastumine on välistatud. Jeemeni mässulised on ministrile toetust avaldanud.\n\nKordahi määras ministriks šiiarühmituse Hizbollah' liitlaseks olev Marada liikumine. Samal ajal toetab Hizbollah' Saudi Araabia verivaenlane Iraan.\n\n\"See teeb meile suurt muret ja muudab Liibanoniga suhtlemise kasutuks. Ja ma arvan, et ka Pärsia lahe riikide jaoks,\" ütles Saudi Araabia välisminister prints Faisal bin Farhan.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Araabia Ühendemiraadid (AÜE) manitsesid pühapäeval kodanikke Liibanonist Jeemeni sõja ümber kerkinud diplomaatilise tüli valguses kiiremas korras lahkuma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTumemuusika festival toob kümnendaks sünnipäevaks esinejaid kuuelt maalt\n\n## Põhitekst:\n\nElusesinejaid tuleb kuuest riigist ning õhtu lõpetavad oma ala eriharidusega DJ'd.\n\nLavale astuvad peaesineja Bestial Mouths USAst, Wychdoktor Kanadast, Cryo Rootsist, Vėlių Namai Leedust, Lola Kumtus Soomest ning kohalikud Plastic Whore ja Kirurg.\n\nJärelpeol mängivad plaate DJ Neoondreed, DJ 4-got-10 ja DJ Shiftwind.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "19. oktoobril peetakse Tallinnas Hallis tumemuusika festival Body Machine Body, mis sai alguse 2009. aastal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Kirvese koduklubi jätkab Slovakkia liigas võiduta\n\n## Põhitekst:\n\nEestlane pääses platsile üheksaks minutiks ning tõi võistkonnale kaks punkti (visked väljakult 1/3). Lisaks hankis ta kolm lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja ühe pallikaotuse, vahendab Korvpall24.ee.\n\nLevice tulemuslikum oli Marko Perovic, saades kirja 20 punkti, lisaks sai ta kätte kuus lauapalli ning jagas kaaslastele kaks söötu.\n\nLevice Patrioti on kahe kaotusega Slovakkia liigas tabeli viimasel kohal.\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval jätkasid Mihkel Kirves ja Levice Patrioti kohtumisi Slovakkia korvpalliliigas, kui koduväljakul peetud kohtumises mindi vastamisi Bratislava Interi võistkonnaga, kellele kaotati tulemusega 75:65 (22:22, 13:18, 23:11, 17:14)",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTour de France'i stardikoht kolib Baskimaale\n\n## Põhitekst:\n\nBilbao on viimastel aastatel jõuliselt suurte spordivõistluste võõrustamisse panustanud. 2014. aastal oldi osaline korvpalli maailmameistrivõistluste korraldamises, mullu võõrustati ragbi Euroopa karikafinaali ja 2020. aastal saab seal nautida jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri mänge, kirjutab Marathon100.com.\n\nViimati väisas Tour Baskimaad 2018. aastal, kui Prantsuse poolel peeti eelviimase etapina eraldistart. Tänavu startis Tour Brüsselis, tuleval aastal alustatakse Nice'is ja seejärel Kopenhaagenis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2023. aasta Tour de France'i esimesed etapid peetakse Baskimaal. Hispaania meedia andmetel toimub avaetapp suure tõenäosusega Baskimaa autonoomse piirkonna pealinnas Bilbaos.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu: kutsume Türgit üles ühepoolset sõjalist aktsiooni lõpetama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme mures seoses Türgi sõjalise operatsiooniga Kirde-Süürias, mis kahjustab veelgi terve regiooni stabiilsust. Kutsume Türgit üles oma ühepoolset sõjalist aktsiooni lõpetama ning hoiduma tsiviilohvritest ja humanitaarolukorra edasisest halvenemisest. Meie NATO liitlasel Türgil on kahtlemata julgeolekumured seoses terrorismiga, kuid pingetele regioonis tuleks otsida poliitilist ja diplomaatilist lahendust,\" vahendas välisministeeriumi pressiteade Reinsalu sõnu.\n\n\"On ilmselge, et pikalt kestnud Süüria konfliktile tuleb leida poliitiline lahendus ÜRO raames tehtavate jõupingutuste kaudu. Küll võib alanud sõjaline operatsioon neid jõupingutusi tõsiselt kahjustada ja Daesh'ile (ISIS - Toim.) uut jõuda anda. Türgi on Euroopale oluline partner rändevoogude tõkestamisel. Türgis endas on miljonid Süüria pagulased, kes on sinna põgenenud sõja eest ning nende tagasipöördumine peab olema turvaline ja kooskõlas rahvusvaheliste reeglitega,\" lisas Reinsalu.\n\nTürgi president Recep Tayyip Erdogan teatas kolmapäeva pärastlõunal, et sõjaline operatsioon Süüria kirdeosas kurdide kontrolli all oleva piirkonna vastu on alanud. Kohaliku meedia teatel viitavad operatsiooni algusele ka piiriäärsest regioonist kostvad plahvatused ja tulistamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu teatas kolmapäeva õhtul, et Eesti on mures seoses Türgi sõjalise operatsiooniga Kirde-Süürias.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden nõudis esimest korda Trumpi tagandamist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Et hoida alal meie põhiseadust, meie demokraatiat, meie terviklikkust, tuleb ta tagandada,\" lausus New Hampshire's oma poolehoidjatele endine asepresident Biden, keda Trump on korduvalt tõendeid esitamata süüdistanud korruptsioonis.\n\n\"Ta tulistab meie põhiseaduse auklikuks ning me ei saa tal lubada seda karistamatult teha,\" lisas Biden, üks soosikuid Trumpi vastaskandidaadiks 2020. aasta presidendivalimistel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgesse Majja pürgiv demokraat Joe Biden ütles kolmapäeval esmakordselt, et USA president Donald Trump tuleks ametist tagandada, väites, et too on reetnud oma riigi ja rikkunud ametivannet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKangert sai mainekal ühepäevasõidul 36. koha\n\n## Põhitekst:\n\nKangert kaotas 179-kilomeetrisel distantsil ajaga 4:03.48 võidutsenud Woodsile kahe minuti ja 20 sekundiga.\n\nEsikolmikusse mahtusid veel Woodsiga sama aja välja sõitnud hispaanlane Alejandro Valverde ning kolmandaks tulnud britt Adam Yates (Mitchelton-Scott; +0,05).\n\nKokku sai mainekal ühepäevasõidul tulemuse kirja 89 ratturit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval peetud 100. Milano–Torino ühepäevasõidul sai Tanel Kangert (EF Education First) 36. koha. Võidu võttis Kangerti tiimikaaslane kanadalane Michael Woods.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVene võimud kuulutasid Navalnõi fondi välisagendiks\n\n## Põhitekst:\n\n\"9. oktoobril 2019 arvas justiitsministeerium vabaühenduse Korrutsioonitõrjefond välisagentide nimekirja,\" seisis teates.\n\nTeatest selgub, et välisagendina tegutsemise tõsiasja tuvastas justiitsministeeriumi Moskva peavalitsuse kontroll.\n\nFondi direktor Ivan Ždanov nimetas seda järjekordseks katseks fondi tegevust lämmatada. Organisatsiooni rahastavad tema sõnul \"eranditult Vene kodanikud\" ja seda pole kunagi välismaalt rahastatud.\n\nRiigiametnike korruptsioonist sageli uurimisi avaldava Navalnõi fondi suhtes hakatakse välisagentide nimistusse kandmise tõttu teostama rangemat järelevalvet ja see peab kirjeldama ennast ametlikes dokumentides edaspidi välisagendina.\n\nVenemaa võttis vastuolulise seaduse välisagentide kohta vastu 2012. aastal. Selle venekeelne sõnastus viitab välisriikide kasuks spioneerimisele.\n\nSeaduse järgi peavad välismaalt rahastatavad organisatsioonid end Venemaal välisagendina reageerima.\n\nAugustis alustas Vene juurdluskomitee FBK suhtes rahapesujuurdlust, süüdistades seda ebaseaduslikult omandatud raha vastuvõtmises.\n\nSeptembris korraldasid Vene uurimisasutused haaranguid kümnetes FBK piirkondlikes kontorites, milles nähti laialdaselt kättemaksuaktsiooni Navalnõi ja teiste FBK aktivistide toetatud suviste meeleavaldustele eest vabade valimiste toetuseks Moskvas.\n\nNavalnõi oli soovitanud enne 8. septembri Moskva linnaduuma valimisi oma toetajatel strateegiliselt hääletades Kremli-meelsete kandidaatide vastaseid toetada. Vene võimuerakonnaga Ühtne Venemaa seotud kandidaatide toetus jäigi valimistel oodatust madalamaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene võimud kuulutasid kolmapäeval opositsioonijuht Aleksei Navalnõi Korruptsioonitõrjefondi (FBK) välisagendiks, teatas justiitsministeerium oma veebilehel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKehra alustas karikasarja raske, Põlva/Arcwood suureskoorilise võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nEsiliiga tunamullune hõbe HC Tallinn 2 võõrustas kümnekordset karikavõitjat HC Kehra/Horizon Pulp&Paperit Viimsi spordihoones ning kohtumine algas väravatevaeselt ja karistusterohkelt. Kümnendaks minutiks oli protokollis rohkem eemaldamisi ja kollaseid kaarte kui väravaid ning mänguseis viigiline 4:4.\n\nKehralaste 4:1 eduseisust sai pärast Palle Viilu väravat 5:6 kaotussseis ning hoolimata Helvar Kuhi punasest kaardist lisasid Tallinna poolel veel väravaid Jorma Käsper ja Martin Pihlamägi. Olles kaheksa minutit väravata, hakkas tööle Kehragi viskemootor. David Mamporia tabas kolm korda järjest ja Sergio-Silver Kreegimaa viis külalised 10:9 ette.\n\nTallinn 2 jõudis veel viigini, aga vaheajaks juhtis Kehra 15:13. Kogenud Tarmo Ulla ja Kristjan Järv aitasid pealinlased 36. minutil 16:16 viigini ning jätkus vägagi võrdne heitlus. Heasse viskehoogu sattus üks meeskonna eestvedajatest, 36-aastane Pihlamägi ja tema tabamusest sai Tallinn 2 juhtima 22:20.\n\nMeistriliiga parima snaipri Dmõtro Jankovski puudumisel haaras Kehral liidrirolli teine ukrainlane, Vladislav Naumenko ning tema kaks järjestikust väravat viisid omakorda külalised 53. minutil 25:23 ette. Kolm minutit enne lõppu tegi pikki aastaid Kehrat esindanud Käsper veel 25:26, kuid viimased minutid kuulusid meistriliigaklubile.\n\nKolme punast kaarti ja 11 kaheminutilist karistust sisaldanud kohtumine lõppes Kehra 29:25 võiduga. Mamporia ja Naumenko viskasid seitse ning Kreegimaa ja Tanel Vilks neli väravat. Vapralt võidelnud esiliigatiimi kasuks tabas Pihlamägi kaheksa, Ulla ja Käsper neli korda.\n\nEelmisel aastal karikavõistlustel kolmanda koha pälvinud Põlva/Arcwood alustas Mesikäpa hallis kuuekordse karikafinalisti HC Viimsi/Tööriistamarketi vastu võimsalt ja juhtis kümnendaks minutiks 8:2. Viis minutit hiljem tuli Raido Peedomaa tabamusest juba 11:3. Vahe püsis kuniks algas tõeline väravatesadu.\n\nPõlvalased tegid nelja minutiga peamiselt Cristofer Jostovi ja Siivo Soku täpsete visete abil 6:1 vahespurdi ning olid 24. minutil ees 19:7. Poolaja viimase kümne minutiga viskasid kaks meeskonda kokku 16 väravat ning võõrustajatel oli turvaline 25:12 edu. Teisel pooltunnil mängupilt ei muutunud ning Põlva/Arcwood sai suureskoorilise 48:21 võidu.\n\nPeedomaa viskas üheksa, Rasmus Käo kaheksa ning Sokk, Margo Piksööt, Veiko Tigason ja Mihkel Tamm viis väravat. Kaotajatel jäi Arlo Talmari arvele üheksa tabamust, Andreas Kepp lisas neli väravat.\n\nEesti karikavõistluste kaheksandikfinaalide korduskohtumised:\n\n16.10. 19.00 Aruküla/Audentes – Tartu Ülikool (avamäng 33:34)\n17.10. 19.00 HC Viimsi/Tööriistamarket – Põlva/Arcwood (avamäng 21:48)\n17.10. 19.00 SK Tapa – HC Tallinn (avamäng 20:31)\n18.10. 19.30 Raasiku/Mistra – Tallinna Oskar (avamäng toimub 13. oktoobril)\n19.10. 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – HC Tallinn 2 (avamäng 29:25)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeva õhtul jätkusid Eesti meeste karikavõistluste mängud käsipallis. Kaheksandikfinaalide avakohtumistes sai HC Kehra/Horizon Pulp&Paper raske 29:25 (15:13) võidu esiliigaklubi HC Tallinn 2 üle. Põlva/Arcwood alistas kindlalt HC Viimsi/Tööriistamarketi 48:21 (25:12).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTech sai lõpusekunditel valusa kaotuse, Pärnu jäi alla 34 punktiga\n\n## Põhitekst:\n\nKodusaalis mänginud TalTech kaotas avaveerandi ühe silmaga, kuid poolajaks kärises vahe üheksale punktile. Viimasel kahel veerandil võidutsesid aga võõrustajad ja kuigi veel 19 sekundit enne mängu lõppu juhtis Tallinna klubi 100:99, tõid Roberts Krastinsi kahene ja kaks täpset vabaviset külalistele kolmepunktilise võidu.\n\nTalTechi parimana viskas Joonas Järveläinen koguni 31 punkti, saades kirja veel viis lauapalli. Oliver Metsalu panustas 14 punktiga, Sten Olmre kontole kirjutati 13 silma. Külaliste resultatiivseim oli kaksikduubli kirja saanud Edmunds Elksnis, kes viskas 21 punkti ja jagas 12 resultatiivset söötu.\n\nPärnus peetud kohtumises jäi Pärnu Sadam juba avaveerandi järel Ventspilsi vastu üheksapunktilisse kaotusseisu. Poolajaks suurendasid külalised vahe 15 punktile ning kolmanda veerandi järel juba 31 silmale. Kokkuvõttes oli Läti klubi parem 34 punktiga.\n\nPärnu Sadama eest viskas Lauris Blaus 15 punkti, Märt Rosenthal 14 punkti. Ventspilsi eest said 16 punkti kirja Ronalds Zakis ja Maris Gulbis.\n\nTeised tulemused:\n\nRiia VEF - Liepaja 76:70\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Eesti-Läti liigas pidid kolmapäeval vastaste paremust tunnistama mõlemad võistlustules olnud Eesti klubid. TalTech jäi Valmierale alla 100:103, Pärnu Sadam pidi tunnistama Ventspilsi 110:76 paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu sai eurosarja korduskohtumises 12-punktilise kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nNädala eest peetud avamängu kuue silmaga võitnud Tartu eduseis nulliti juba avaveerandiga, mille võõrustajad võitsid 27:21. Teisel veerandil oli Soome meeskond parem kahe punktiga, kolmanda veerandi lõpuks suurendati eduseis juba 12 punktile. Viimasel veerandil osutas küll Tartu visa vastupanu, vähendades vahepeal vahe kahe mängu kokkuvõttes neljale silmale, kuid võõrustajad võtsid sellegipoolest kindla võidu.\n\nKahe mängu kokkuvõttes võitis Kataja tulemusega 171:165.\n\nTartu Ülikooli resultatiivseimana viskas leedulane Martynas Mažeika 24 punkti ja tõi kuus lauapalli. Adomas Drungilas panustas 17 punktiga, Robert Valge sai kirja 15 silma. Võõrustajate parim oli 23 punkti toonud Jarred Ogungbemi-Jackson.\n\nKataja tagas tänase tulemusega koha turniiri alagrupifaasis, kus minnakse H-alagruppi, kuhu kuuluvad veel Varssavi Legia (Poola), Bakken Bears (Taani) ja Egis Körgmend (Ungari). Grupist pääseb edasi teise ringi kaks paremat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa tugevuselt neljandas korvpalli eurosarjas ehk FIBA Europe Cupis tuli Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnal Soomes Joensuus peetud korduskohtumises tunnistada kohaliku Kataja meeskonna 99:87 (27:21, 19:17, 27:23, 26:26) paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMessi: oleksin peaaegu Barcelonast lahkunud\n\n## Põhitekst:\n\nMessit kahtlustati maksudest kõrvalehoidmises ning väidetavalt jättis ta üle nelja miljoni euro Hispaania riigile maksmata. Messi tunnistati maksupettuses süüdi ning talle määrati 21-kuune vanglakaristus, mis hiljem vähendati 250 000 euro suuruseks trahviks, kirjutab Soccernet.ee.\n\nArgentinlane tõdes, et tundis end Hispaania riigi poolt petetuna ning oli valmis 2014. aastal riigist lahkuma. \"Mul oli peas lahkumise mõte, mitte Barcelonast, aga Hispaaniast lahkumise osas,\" tõdes Messi avameelses intervjuus RAC1-le. \"Tundsin, et mind koheldi valesti ja ma ei tahtnud enam siin olla.\"\n\n\"Ma olin mitmele klubile ukse avanud, aga keegi ei teinud ametlikku pakkumist, sest kõik teadsid minu soovist jätkata Barcelonas.\"\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Barcelona ja Argentina ründaja Lionel Messi tunnistas, et pärast suurt maksuskandaali oli ta valmis Hispaaniast lahkuma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAjalugu teinud 15-aastane Gauff tõuseb maailma esisaja hulka\n\n## Põhitekst:\n\n15 aastat ja 214 päeva vana ameeriklanna kaotas Kozlova (WTA 83.) vastu avaseti 4:6, kuid võitis teise seti 6:4. Otsustavas setis andis Kozlova 0:2 kaotusseisus vigastuse tõttu loobumisvõidu.\n\nViimati murdis 15-aastane mängija WTA turniiri veerandfinaali 14 aastat tagasi, kui bulgaarlanna Sesil Karatantševa jõudis Gold Coastil kaheksa parema sekka 15 aasta ja 153 päeva vanusena.\n\nVõiduga tõuseb tänavu Wimbledonis neljandasse ja US Openil kolmandasse ringi jõudnud Gauff (WTA 110.) värskes WTA edetabelis saja parema sekka. Sellega saab Gauffist noorim mängija WTA esisaja seas, möödudes 18-aastasest kaasmaalasest Amanda Anisimovast (WTA 28.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tennisemaailmas laineid lööv 15-aastane Coco Gauff alistas kõrgetasemelisel Linzi turniiril ukrainlanna Katerina Kozlova, saades sellega noorimaks WTA turniiril veerandfinaali jõudnud tennisistiks pärast 2005. aastat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nValgevene peatreener: olete Klavaniga või Klavanita, meie mäng sellest ei muutu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Suuri uudiseid pole, kõik on elus-terved ja saanud mänguks valmistuda. Meil on kogenud mängijad, kes teavad, mis ees ootab. Suhtume vastasesse suure austusega ja peame arvestama, et peame mängima kodupubliku ees, mis meeskonda kindlasti mõjutab. Vaevalt et mängu olemus Tallinnas peetud kohtumisega võrreldes väga palju muutub, üritame oma mängu ehitada üles sellele, mida Tallinnas näitasime ning rünnata,\" vahendab Soccernet.ee Marheli sõnu.\n\nKüsimusele, kas Ragnar Klavani puudumine Valgevene mängu kuidagi mõjutab, vastas Marhel konkreetselt: \"Ei. Keskendume oma mängule, mitte vastase tegemistele. Klavaniga või Klavanita, mängime ikka samamoodi.\"\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n\nHomne kohtumine Minskis algab kell 19, otseülekannet saab vaadata ETV2-st ja ERR-i spordiportaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene jalgpallikoondise peatreener Mihhail Marhel lausus enne neljapäevast EM-valikmängu Eestiga, et püüab oma koondise esituse ehitada üles samadele tugevustele, mida näidati 2:1 võidumängus Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu abilinnapeade toolid lõid kõikuma\n\n## Põhitekst:\n\nTartu keskerakondlased kinnitavad kui ühest suust, et ehkki otsustatud midagi ei ole, peetakse homme tähtsad koosolekud. Piirkonna juhatuse ja sellele järgneva Keskerakonna fraktsiooni nõupidamistel räägitakse Tartu abilinnapeadest Monica Rannast ja Madis Lepajõest ning volikogu esimehest Aadu Mustast. Nende toolide kõikumist aitab selgitada ootamatu juhivahetus Keskerakonna Tartu piirkonnas.\n\nKaks nädalat tagasi endale uusi juhte valinud Tartu keskerakondlased andsid piirkonna senisele juhile Aadu Mustale tugeva hinnangu. Juhatusse Must enam ei pääsenud ja Monica Rand, keda Must nägi uue juhina, sai hääletusel pisut üle kümne hääle. Tänavu mais Keskerakonnaga liitunud Jaan Toots võttis üle 80 hääle.\n\nTartu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Rein Kokk ütleb, et liikmete arvamusest erakond mööda vaadata ei saa.\n\n\"Praegune volikogu esimees ja abilinnapead ei saanud isegi meie uude juhatusse ja juhatusse tuli uusi liikmeid. Me peame väga tõsiselt nüüd selle juhatuse kokku saama, kuulama kõigi uute liikmete ja oma vanade liikmete arvamused ära ja mõtlema, mismoodi me edasi läheme, sest rahva arvamusest tuleb ikka lugu pidada ja selle järgi tööle hakata. Praegu paistab, et see olukord, mis on, oli juba inimesed ära tüüdanud,\" rääkis Kokk.\n\nKeskerakonna Tartu piirkond ei ela just oma parimaid aegu. Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel said keskerakondlased 49-liikmelises linnavolikogus seitse kohta. Pärast piirkonna juhiks saamist tõdes Jaan Toots, et küsimusi oli muuhulgas piirkonna senise juhtimisstiili kohta.\n\n\"Piirkonnas ei tegelda täna liikmetega, tegeldakse sisuliselt ainult siis, kui neid on vaja mingitele valimistele. Teiseks ei anta informatsiooni tavaliikmetele. Ei kutsuta kokku, ei räägita, mis toimub volikogus või riigikogus. Noortega töö puudub. Reform ja EKRE saavad omale noori, selgitavad, räägivad oma maailmavaadet, meil on alla 30-aastaseid ainult 39 liiget,\" ütles Jaan Toots.\n\nPeamiselt kõlavadki etteheited piirkonna senise juhtimise kohta. Abilinnapeade või volikogu liikmete töö üle kohalikud keskerakondlased kurtma ei kipu. Samas ongi abilinnapead Monica Rand ja Madis Lepajõe rohkem abilinnapeatöö ja vähem erakonna asjadega tegelenud. Rein Kokk tõdeb, et see võib neile ka etteheiteks saada.\n\n\"Partei on partei. Abilinnapea, kes meie poolt on määratud, peab ka raudselt partei rida ajama ja nõudma koosolekutel, et ka meie asjad tuleb arvesse võtta,\" sõnas Kokk.\n\nMis siis neljapäeval saab, pole veel kindel. \"Ma ei ütle, et mingit muudatust tuleb, aga need asjad vaadatakse kindlasti üle. Kuna hääli nad said niivõrd vähe, et see võttis jalad nõrgaks. Häbi hakkas,\" lisas Kokk.\n\nKuuldavasti on Tartu keskerakondlaste uued juhid päris hoolega uurinud, kuidas abilinnapäid vajadusel välja vahetada. Erakonna liikmete sõnul on otsitud ka linnapea Urmas Klaasi abi, kuid Klaas kinnitab, et Keskerakond peab oma siseasjadele isekeskis lahenduse leidma.\n\nJuriidiliselt on Tartu abilinnapeade väljavahetamiseks kaks võimalust. Abilinnapea võib ise tagasi astuda ja teda saab umbusaldada. Teisalt ütleb Keskerakonna põhikiri, et oma liikmeid keskerakondlane umbusaldada ei tohi.\n\nRein Kokk ütleb, et loodetavasti õnnestub kõik võimalikud muudatused viisakalt ära teha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Keskerakondlased kogunevad neljapäeval koosolekule, et kaaluda võimalusi Tartu abilinnapead välja vahetada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKätlin Kukk osaleb andekatele sportlastele suunatud treeninglaagris\n\n## Põhitekst:\n\nKuue päeva pikkusest kogunemisest võtab osa rekordilised 12 riigi sportlased Šveitsist, Saksamaalt, Luksemburgist, Itaaliast, Suurbritanniast, Iirimaaalt, Rootsist, Venemaalt, Tšehhist, Iisraelist, USA-st ja Eestist, vahendab Spordipartner.ee.\n\nSooviavaldusi laekus 37, UCI valis välja 20 ratturit. Kohal on üheksa naist ja 11 meest vanuses 16-19 aastat. Treeninguid viivad läbi on Rudy De Bie, kes on 15 aastat töötanud Belgia koondise treenerina, ja praegune Belgia koondise cyclo-crossi koondise juhendaja Sven Vanthourenhout, kes on endine U-23 maailmameister ning kahekordne MM-pronksi võitja eliittasemel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti üks paremaid naisrattureid Kätlin Kukk osaleb Šveitsis Aigles Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) noortele ja andekatele sportlastele suunatud treeninglaagris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÜleplatsinaine Janne Pulk vedas Hannoveri võidule\n\n## Põhitekst:\n\nHannover alistas kodumängus 72:63 Göttingeni ning Janne Pulk viskas 27 minutiga üleplatsinaisena 17 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 3/4, vabavisked 2/5). Lisaks tegi neiu kaks vaheltlõiget, neli viga ja kolm pallikaotust, vahendab Korvpall24.ee.\n\nMerike Anderson ja Keltern alistasid 77:59 Donau-Ries meeskonna. Eestlanna kontole kogunes 14 minutiga kuus punkti (kolmesed 2/4), hankis ühe lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja ühe isikliku vea.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval toimunud Saksamaa naiste korvpalli kõrgliigamängudes teenisid võidud mõlemad eestlannad Janne Pulk ja Merike Anderson, seejuures kerkis 19-aastane Pulk oma naiskonna resultatiivsemaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid sai kolme tunni jooksul Merkelile digiteemasid tutvustada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kohtumise initsiaator oli kantsler Merkel, kes umbes aasta tagasi küsis, kas leiaksime mingi rahuliku aja, et tõesti südamest südamesse rääkida, kuidas Eesti on neid digilahendusi teinud, kuidas see meie ühiskonda on muutnud. See üritus siis lõpuks eile õhtul toimuski,\" rääkis Kaljulaid ERR-ile. \"Nii, et meil oli tõesti kolm tundi aega rahulikult arutada kõiki neid teemasid, Eesti viimase 20 aasta arenguid,\" lisas president intervjuus Mall Mälbergile.\n\n\"Me arutasime ka neid muresid, mis on sakslastel võib-olla natuke erinevalt eestlastest seoses digilahenduste arenguga,\" tõdes Kaljulaid.\n\nLisaks oli jutuks ka Saksamaa peatne eesistumine Euroopa Liidus, kus tuleb kindlasti tegelda ka Euroopa ühise digituruga, rääkis president. Saksamaa on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2020. aasta teises pooles. \"Neid väga huvitasid küsimused, kuidas meie näeme näiteks tehisintellekti regulatsiooni. Meie näeme nii, et see ei tohiks olla turgu piirav, aga samas selgeid standardeid seadev,\" ütles riigipea.\n\n\"Digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab lubavast õigusruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted, millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada,\" edastas Kaljulaidi sõnu presidendi pressiteenistus.\n\nRiigipea ütles, et tõstatas kohtumisel põgusalt ka Euroopa Liidu järgmises eelarvekavas (MFF) Eestile mõeldud põllumajandustoetuste teema, mis tema sõnul \"suhteliselt nõrk pakkumine\". Sama teemat mainis ta ka kohtumisel Saksamaa parlamendijuhi Wolfgang Schäublega, kes Saksa endine rahandusministrina on selle teemaga ka väga kursis.\n\n\"Ja muidugi hästi vähekene rääkisime ka Ukrainast ja Venemaast - nagu ikka, alati, kui kokku saadakse, siis käiakse ka need mured üle,\" lisas president.\n\nKaljulaidi sõnul puudutati kohtumisel Merkeliga ka kliimaneutraalsuse teemat. \"Ja mul oli väga hea meel öelda, et Eesti on nüüd ka liitunud nende riikidega, kes kliimaneutraaluse poole sajandi keskpaigaks püüavad. Tal oli selle üle koguni nii hea meel, et enne kohtumist toimunud pressipunktides võttis ta selle teema ise jutuks,\" rääkis Eesti president.\n\nKaljulaid tutvustas teisipäeval toimunud ühepäevasel töövisiidil Saksa tervishoiuministeeriumi kõrgematele ametnikele Eesti e-tervishoiu lahendusi ning arutas viise, kuidas luua üle-Euroopaline avatud e-tervishoiusüsteem, mis vastaks erinevatele vajadustele ja oleks samas ühtlaselt turvaline, teatas presidendi kantselei. President kohtus ka bundestagi eesistuja Wolfgang Schäublega, kellega arutas Euroopa tulevikku — sealhulgas kaitsekoostööd, Brexitit ja Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval Saksa kantsleri Angela Merkeliga kohtunud president Kersti Kaljulaid sai võimaluse kolme tunni vältel talle Eesti digiarengut tutvustada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPaavo Matsin teeb \"Kongo tango\" tuuri\n\n## Põhitekst:\n\nRomaani tegevus toimub mitmes Euroopa linnas, kuhu põgenevad Londoni Toweri rongad. Tegelaste hulgas on taevaseid ingleid, inglise aadlikke, Kongo dändisid, surematuid alkeemikuid ja värvikaid Ida-Euroopa kurjategijaid ning kodutuid. Matsin kirjutas romaani Briti Nõukogu residentuuri toel, mis võimaldas tal töötada muuhulgas Inglismaal Essexi maakonnas, mis on kurikuulus nõiapärimuse poolest.\n\nPaavo Matsin esitleb romaani 12. novembril kell 18 Tartu Kirjanduse Majas, 15. novembril kell 18 Viljandis Kondase keskuses ja 27. novembril kell 18 Tallinnas Kirjanike Liidu musta laega saalis.\n\nRaamatu annab välja kirjastus Lepp ja Nagel ning illustratsioonid on teinud Ramo Teder.\n\nVastavalt Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii ja sponsorite otsusele tõlgitakse teos inglise keelde.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võiduromaani \"Kongo tango\" esitletakse Tartus, Viljandis ja Tallinnas ning teos tõlgitakse ka inglise keelde.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLadõnskaja-Kubits: sel kevadel põhikooli lõpueksamid veel ei kao\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kultuurikomisjon leppis eile kokku, et sõltumata sellest, kas antud seadus vastu võetakse või mitte, ei hakka see kehtima neile õpilastele, kes praegu õpivad 9. klassis ja lõpetavad kevadel. Ehk siis vähemalt sel kevadel põhikooli lõpus eksamid ära ei kao,\" kirjutas Ladõnskaja-Kubits.\n\nPõhikooli lõpus tuleb õpilastel sooritada kolm eksamit – eesti keeles, matemaatikas ja vabalt valitud õppeaines.\n\nHaridus- ja teadusministeerium tahab põhikooli lõpueksamid kaotada ja lasta edaspidi koolil ise otsustada, kas õpilane on põhihariduse omandanud või mitte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kultuurikomisjon leppis kokku, et praegu 9. klassis õppivatel õpilastel tuleb igal juhul sooritada põhikooli riiklikud lõpueksamid, teatas komisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSüüria kurdid kuulutasid välja üldmobilisatsiooni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me kuulutame Põhja- ja Ida-Süürias välja kolmepäevase üldmobilisatsiooni,\" öeldi avalduses, milles ärgitati kõiki tsiviilelanikke suunduma oma kohust täites Türgi piirile.\n\nAvalduses kutsutakse ka Süüria ja teiste riikide kurde Türgi kavandatava sissetungi vastu protestima.\n\nAnkara teatas teisipäeval, et alustab varsti pealetungi Põhja-Süürias, ning saatis piirile täiendavaid soomusmasinaid.\n\nTürgi presidendi kommunikatsioonijuht Fahrettin Altun kirjutas ajalehes Washington Post, et kurdi vägedel on võimalik \"üle joosta\" või vastasel juhul ei jää Türgil muud võimalust, kui takistada neid tema Islamiriigi (IS) vastaseid pingutusi häirimast.\n\nUSA president Donald Trump teatas pühapäeval, et Ühendriikide sõjavägi taandub Süürias Türgi piiril asuvatelt aladelt. Esmaspäeval teatati, et 50-100 USA eriväelast on piirialalt lahkunud.\n\nTeisipäeval kinnitas aga Türgile kurdide ründamiseks tule andnud Trump, et Washington ei ole kurde hüljanud ja kordas esmaspäevast ähvardust, et igasugune mittevajalik sõjategevus Türgi poolt tooks kaasa hävitavad tagajärjed riigi majandusele.\n\nKurdi administratsioon ütles kolmapäeval, et nad peavad liitlast USA-d ka kogu rahvusvahelist kogukonda vastutavaks, kui nende aladel peaks tekkima humanitaarkatastroof.\n\nTürgi on värvanud kurdide vastu kümneid tuhandeid Süüria võitlejaid\n\nTürgi on värvanud pealetungiks Süüria kurdi vägedele kümneid tuhandeid Süüria võitlejaid, ütles ühe rühmituse pressiesindaja kolmapäeval.\n\nSüüria võitlejad, enamik riigi loodeosa aladelt, mis on alates Türgi eelmistest pealetungidest 2016. ja 2018. aastal Ankara kontrolli all, on koondatud Türgi piirilinna Akcakale põgenikelaagrisse.\n\nNad kuuluvad ühenduse Vaba Süüria Armee (FSA) rühmitustesse, neid relvastab ja rahastab Ankara.\n\nTürgi pealetungi esimesest etapist võtab osa vähemalt 18 000 võitlejat, ütles FSA väikse rühmituse Anwar al-Haq pressiesindaja Abdelrahman Ghazi Dadeh.\n\nNeist 8000 ründab Süüria piirilinna Tal Abyadi ja 10 000 võtab sihikule Ras al-Aini linna, ütles Dadeh Akcakales ajakirjanikele.\n\nPealetungiks Kobanele mobiliseeritakse veel võitlejaid. Nende arv ei ole teada.\n\nKõik kolm nimetatud Kirde-Süüria linna on praegu Süüria kurdide Rahvakaitseüksuste (YPG) käes.\n\nDadeh ütles, et FSA võitlejad ja Türgi sõdurid tegid pealetungiks valmistudes kolmapäeval piiril luuret.\n\n\"99-protsendise tõenäosusega alustatakse pealetungi täna õhtul,\" ütles ta.\n\nTürgi: Euroopa peab oma džihadistidest kodanikud tagasi võtma\n\nürgi kutsus kolmapäeval Euroopat võtma tagasi oma kodanikud, kes on džihadististena Süürias kinni võetud.\n\nUSA presidendil Donald Trumpil oli selles küsimuses õigus, ütles Türgi presidentuuri kõneisik Ibrahim Kalin BBC-le.\n\n\"Nad (Euroopa riigid) peavad nad vastu võtma, nende üle kohut mõistma ja järgima kohast õiguslikku protsessi,\" sõnas ta.\n\nSüüria kurdid paluvad Moskvat vahendama dialoogi Damaskusega\n\nSüüria kurdid palusid kolmapäeval Damaskuse liitlast Moskvat appi vahendama dialoogi režiimiga.\n\nKurdi poolautonoomne administratsioon ootab Venemaalt kõnelustes Damaskusega toetaja ja garandi rolli, öeldi avalduses.\n\nDamaskus on teatanud valmidusest kurdi rühmitused taas oma hõlma alla võtta, kui nad Türgi pealetungi kartuses seda otsustavad.\n\nErdogan Putinile: pealetung kurdidele toob rahu ja stabiilsuse\n\nTürgi kavandatav pealetung Põhja-Süüria kurdi võitlejatele aitab tuua rahu ja stabiilsuse, kinnitas Türgi president Recep Tayyip Erdogan kolmapäeval Vene kolleegile Vladimir Putinile.\n\n\"President ütles telefonikõnes, et kavandatav operatsioon Eufratist itta aitab kaasa Süüria rahule ja stabiilsusele ning hõlbustab teed poliitilisele lahendusele,\" ütles presidendi pressiesindaja avalduses.\n\nDamaskus tõotab Türgi sissetungile vastata\n\nDamaskus tõotas kolmapäeval vastust Türgi kavandatavale rünnakule Süüria kirdeosa kurdi aladele ja mõistis Ankara vaenulikud kavatsused hukka.\n\n\"(Damaskus) astub kõigi seaduslikke vahendeid kasutades Türgi pealetungile otsusekindlalt vastu,\" ütles välisministeeriumi allikas riiklikule uudisteagentuurile SANA ning mõistis hukka Ankara sõjakad avaldused, vaenulikud kavatsused ja sõjaväe koondamise Süüria piirile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirde-Süüria kurdide administratsioon kutsus kolmapäeval tsiviilelanikke asuma piirkonna kaitsele Türgi vägede sissetungi eest, mida on oodata iga hetk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpalli meistriliigas lähevad vastamisi liidrid Saaremaa ja Selver\n\n## Põhitekst:\n\nNädala avamatšis lähevad Kuressaares vastamisi tabeli kaks esimest meeskonda – Selver Tallinn ja Saaremaa Võrkpalliklubi. Mäng toimub neljapäeval, 10. oktoobril kell 19.00.\n\nSaaremaa sai hooaja esimeses mängus 3:1 jagu TalTechist ning teises alistati 3:2 Bigbank Tartu. Selver suutis esmalt alistada 3:2 Jekabpilsi Luši ja seejärel olla 3:0 parem Limbažist.\n\nSaaremaa meeskonna peatreener Urmas Tali on hooaja algusega rahul. \"Pigem olen senise asjade käiguga rahul, oleme liikunud tõusvas joones. Esimene kohtumine oli sisseelamine hooaega, kus tahtmist oli palju, aga mängu algus ei sujunud. Edasi oli juba parem ning kohtumine ilma ühe rünnakuliidrita Tartu vastu oli juba korralik proovikivi mõlemale,\" sõnas peatreener. \"Selver on samuti teinud tubli alguse ja kuulub sel hooajal kindlasti tabeli ülemisse tippu. Kõik positsioonid on neil hästi komplekteeritud ja kogemust jagub ka, väga okei punt,\" sõnas Tali homse vastase kohta.\n\nSelver Tallinna abitreener Andres Toobal ütles, et Saaremaa vastu tuleb väljakule minna positiivse meelestatusega. \"Saaremaa esimesed kohtumised pole väga sujuvad olnud, uusi mehi on palju ja nad pole veel oma mootorit täistuuridel käima saanud. Aga nende koosseis ja kvaliteet on kindlasti hea. Kui suudame positiivse suhtumisega peale minna, siis võiks olla hea võimalus nendega pusida. Kohtumine on Kuressaares ja meil ei tohiks pingeid olla, loodame Saaremaale kandadele astuda,\" rääkis Toobal.\n\n\"Meie enda hooaja algus on ehk jätnud veidi petliku mulje, et oleme väga kõvad, pean silmas just kontrollmänge. Me lihtsalt alustasime teistest meeskondadest pallitrennidega varem ja kõik mehed olid kohe olemas ka. Esimesed liigamängud enam nii süsteemsed ei olnud, aga eks närvi ja pinget oli ka rohkem. Koosseis on meil kindlasti tugevam kui eelmisel aastal, on häid tulijaid,\" kommenteeris Toobal Selveri hetkeseisu.\n\nNädala teine eeldatav põnevusmäng toimub pühapäeval, 13. oktoobril kell 17.00 Pärnus, kui kohalik Pärnu VK läheb kokku Saaremaaga.\n\nPärnu asub liigatabelis nelja punktiga kolmandal positsioonil, Avo Keele hoolealustel on kirjas 3:1 võit Limbaži üle ja 2:3 kaotus Jekabpilsilt.\n\nSaaremaa peatreener Urmas Tali sõnul on Pärnu näol tegu samuti liiga paremikku kuuluva meeskonnaga. \"Tasemelt on Pärnu esineliku meeskond, kvaliteeti neil jagub ja näis, mis mehed neil veel platsile tulevad,\" rääkis Tali pühapäevase vastase kohta, kes veel täielikult komplekteeritud pole. \"\n\nPärnu juhendaja Avo Keel on oma meeskonna esimeste esitustega samuti rahul. \"Üks võit ja tabelis neli punkti, ei tohi nuriseda, arvestades meie ebakindlat olukorda,\" ütles Keel, viidates puudustele meeskonna komplekteerituses. \"Ühte nurgameest otsime pingsalt ja brasiillane Eder Levi Kock veel taastub vigastusest ning lähema kahe nädala jooksul kindlasti väljakule ei pääse,\" sõnas peatreener, kes hetkel hindab võimalusi Saaremaa vastu pigem kesiseks. \"Kui Saaremaa mängib oma keskmist mängu või alla selle ja meie õnnestume, siis võib mingi üllatusmoment seal olla. Aga kui Saaremaa teeb hea mängu ja meie ka hea, siis on jõudude vahekord hetkel siiski saarlaste poole kaldu,\" lisas Keel.\n\nLaupäeval toimub kolm mängu:\n\nKell 17.00 kohtub Bigbank Tartu Lätis sealse SK Jelgava Biolarsiga\n\nKell 18.00 mängivad SK Jekabpilsi Luši ja OC Limbaži/MSG\n\nKell 19.00 võõrustab RTU/Robežsardze Riias Taltechi\n\nPühapäeval toimub samuti kolm kohtumist\n\nKell 17.00 mängivad Pärnus sealne Pärnu VK ja Saaremaa VK\n\nKell 17.00 lähevad Lätis vastamisi SK Jelgava Biolars ning TalTech\n\nKell 18.00 võõrustab RTU/Robežsardze Bigbank Tartut\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrkpalli meistriliigas toimub sel nädalal seitse mängu, neist kaks Eestis. Neljapäeval kohtuvad omavahel tabeliliidrid Saaremaa VK ja Selver Tallinn ning pühapäeval kolmandal kohal paiknev Pärnu VK ning Saaremaa VK.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i raport hoiatab 5G-ga kaasnevate turvaohtude eest\n\n## Põhitekst:\n\n\"5G kasutuselevõtuga toimuv tehnoloogiline muutus suurendab rünnakuteks avatud pinda ning võimalike ründajate jaoks sobilikke sisenemispunkte,\" öeldakse kolmapäeval avaldatud raportis.\n\nSamas tuuakse välja, et kuna 5G tehnoloogias on suurem roll tarkvaral, toob see kaasa riskid seoses tarkvara arenduse ja uuendamisega, loob riskid konfigureermisega tekkivateks vigadeks ning paneb suurem tähtsuse turva-analüüsidele, mida võrguoperaatorid peavad arendusfaasis tegema.\n\nUute võrkude tehnoloogia seab võrguoperaatorid märksa suuremasse sõltuvusse kolmandatest osapooltest, kes tarnivad vajalikke seadmeid, öeldakse raportis.\n\nKõik see suurendab võimalikke rünnakukohti potentsiaalsetele sissetungijatele, eriti Euroopa Liidu väliste riikide või riikide toetatud rühmituste jaoks. \"Kontekstis, kus on kasvanud kolmandatest riikidest pärit tarnijate tõttu rünnaku oht, saab eriti oluliseks tehnoloogia pakkujate individuaalne riskiprofiil, eriti kui tarnijal on oluline kohalolek võrkudes või piirkonnas,\" rõhutatakse raportis.\n\nJärgmisena tõdetakse raporti järeldustes, et suur sõltuvus ühest seadmete tarnijast tõstab võimalust probleemide tekkeks, kui tarnijaga midagi juhtub.\n\nKuna 5G võrgud saavad osaks väga paljudest kriitilistest infotehnoloogia lahendustest, siis ei ole selle juures enam tähtsad ainult konfidentsiaalsuse ja privaatsuse hoidmise küsimused, vaid 5G võrkude terviklikkuse ja kättesaadavuse küsimus muutub riikidele rahvusliku julgeoleku küsimuseks ja julgeolekuväljakutseks ka Euroopa Liidu perspektiivis, rõhutatakse raportis.\n\nKoosmõjus loovad sellised väljakutse uue julgeolekuparadigma, mis sunnib üle vaatama praeguse poliitika- ja julgeolekuraamistiku, mis sektoris kehtib ning hindama, milliseid vastuabinõusid on vaja rakendada, leitakse raportis.\n\nÜlevaates tuuakse ka välja, et 5G võrkude eshitamiseks vajalikku tehnoloogiat pakuvad ainult väga vähesed ettevõtted, turu osakaalu poolest on märkimisväärsed Huawei, Ericsson ja Nokia. Lisaks pakuvad tehnoloogiat ka ZTE, Samsung ja Cisco. Nendest on peakorterid Euroopa Liidus ainult Ericssonil ja Nokial, ülejäänuid juhitakse aga väljastpoolt EL-i. Nende ettevõttete juhtimises on märkimisväärseid erinevusi, näiteks läbipaistvuse või omandistruktuuris osas, märgitakse raportis.\n\nAmeerika Ühendriigid on kutsunud Euroopa Liitu üles suuremale ettevaatusele Hiina ettevõtte Huawei tehnoloogia kasutamisel, seda eriti 5G võrkude ehitamisel. Väidetavalt võib Huawei anda oma tehnoloogia kaudu Hiina luurele ligipääsu võrkudele, mis tema tehnoloogiat kasutavad.\n\nOhustajad on üksikisikutest riikideni\n\n5G võrkude ohustajatena toob raport välja seitse erinevat tegutsejate rühma ning lisaks võib probleeme tekkida ka juhuslikest riketest või inimeste eksimustest.\n\nÜksikute häkkerite peamine motivatsioon lähtub finantshuvist või tunnustuse vajadusest. Häkkeritest aktivistide gruppidel on peamiselt poliitilised motiivid, mis väljenduvad huvis rünnakute kaudu oma ideoloogiat levitada või nende kriitika-aluseid organisatsoone kahjustada.\n\nOrganisteeritud kuritegelikud rühmitused tegutsevad peamiselt majanduslikest huvidest lähtuvalt.\n\nInsaiderid tegutsevad kas mobiilside operaatori või võrgufirma töötajana ning võivad oma teenuseid pakkuda kas kuritegelike grupeeringute, aktivistide või teiste riikide huvidest tegutsevatele gruppidele, kuid samas ei ole välistatud ka individuaalsed motiivid.\n\nRiiklikud või riikide toetatud tegutsejad tegutsevad peamiselt poliitilistel kaalutlustel.\n\nKüberterroristid võivad tegutsed sarnastel motiividel nagu kuritegelikud grupid või ideoloogilised aktivistid.\n\nEttevõtted võivad tegutsed intellektuaalomandi varguse, ärisaladuste omandamiseks või muud ärilise eelise saamiseks.\n\nOhtu võivad kujutada ka inimlikest eksimustest, juhustest või süsteemi vigadest tekkinud turvaaugud.\n\nLiikmesriikidest tulnud andmete põhjal koostatud raporti alusel peaks aasta lõpuks koostatama loend meetmetest, kuidas küberriskidega liikmesriikides tegeleda. Järgmise aasta oktoobriks peaksid liikmesriigid koostöös Euroopa Komisjoniga hindama, kas on vajadust täiendavateks sammudeks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viienda põlvkonna (5G) mobiilside annab tohutult uusi tehnilisi võimalusi, kuid 5G võrkudega suurenevad ka olulised turvaohud, eriti võrguettevõtetele 5G-tehnoloogiat pakkuvate kolmandate osapoolte kaasamisel, öeldakse kolmapäeval avaldatud Euroopa Liidu raportis. Sisuliselt hoiatab raport Hiina ettevõtte Huawei kaasamise eest, firmat otseselt siiski nimetamata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRaul Must kaotas Hollandis teises ringis\n\n## Põhitekst:\n\nEilses avamängus oli Must saanud jagu Soome mängijast Kalle Koljonenist (BWF 88.) 21:18, 21:10.\n\nNaiste seas kaotas Kristin Kuuba (BWF 63.) kohe esimeses ringis kanadalannale Brittney Tamile 21:23, 15:21.\n\nTurniiri auhinnafond on 75 000 USA dollarit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sulgpalli World Touri etapil Hollandis Almere'is kaotas Raul Must (BWF 91.) meesüksikmängu teises ringis inglasele Toby Pentyle (BWF 59.) 18:21, 19:21.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Jim Jarmuschi eneseparoodia\n\n## Põhitekst:\n\nKui avaldati esimene info Jim Jarmuschi uuest filmist, siis oli raske tema – ja laiemalt võttes kogu autorikino – fännina ükskõikseks jääda. Täielik tippnäitlejate ansambel alates Bill Murrayst, Adam Driverist ja Steve Buscemist kuni vaimukate kõrvalosatäitjate Iggy Popi ning Tom Waitsini. Ja kui sellest veel väheks peaks jääma, siis üllataval kombel oli ameerika indie-kino legend otsustanud ette võtta ülekasutatud zombitemaatika. Selline isuäratav rosolje meenutas Robert Rodrigueze \"Machetet\" (2010), mis kuhjas samuti kokku ehk isegi ebavajalikult palju staare ja mängis välja täieliku rämpskino tulevärgi.\n\nTegelikult on Rodrigueze \"Machete\" ja Jarmuschi \"Surnud ei sure\" sarnasemad, kui võinuks arvata. Ei, Murray ja Driver ei haki ebasurnuid tükkideks, verd ei purska ja vähemalt pildikeele poolest on kogu film kaugel rämpskinost. Inimene, kes pole varem Jarmuschi ühtki linateost näinud, ehk ei mõistagi, et midagi on valesti. Üks väike ja vaikne, pisut isevärki ja igavapoolne zombifilm. Mis siis ikka, tehaksegi selles žanris igasugu jama, nägin ära ja unustan. Aga kui ikkagi vaadata sügavamale, siis mida Jim Jarmusch sellega mõtles? Jääb tunne, nagu ta parodeeriks iseennast, sarnanedes Rodriguezega, kes naeruvääristas rämpskino, olles ise selle eestvedaja.\n\nLinnalumm ja argipoeesia\n\nKui võtta ette Jarmuschi filmograafia tervikuna, kust leiab nii südamlikke romantilisi komöödiaid (\"Paterson\", 2016) kui ka ühe moodsa aja tugevaima vesterni (\"Surnud mees\" (\"Dead Man\", 1995)), siis neid eriilmelisi linalugusid on ühendanud alati kaks aspekti. Ühelt poolt hakkab tema filmides omaette karakterina tööle linnakeskkond. Olgu see siis aktiivne sigin-sagin või painajalik stiihia, linn peegeldab tegelaste sisemaailma. See aga ei tähenda, et Jarmuschi tööd oleksid kuidagi suurlinlikud, pigem konnatakse alati kõrvaltänavatel, räämas korterites ja nurgatagustes, kuhu keskmise kassahiti kaamera ei küündi. Need võttepaigad ja keskkonnad läbivad alati peene niidina ka stsenaariumit, seega on lugu samavõrd seotud nii tegelaste kui ka maailmaga, kus nad askeldavad. Hea näide on \"Öö Maa peal\" (\"Night on Earth\", 1991), kus taksojuhid kihutavad mööda viie metropoli öiseid tänavaid, andes edasi mingi ürgessentsi igast linnast.\n\n\"Surnud ei sure\" (\"The Dead Don't Die\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nSelle kõrval on Jarmuschi teoste võlu argipoeesia, sest enamik neist kulgevad eimidagi tehes. Tegelased lihtsalt veerevad läbi filmi, toimetavad oma tavaliste, igapäevaste asjadega. Need lood ei ole samas tuhmid või kiretud, pigem vastupidi: tal on oskus panna särama ka kõige väiksemad hetked meie päevast, millele muidu ehk ei oskagi tähelepanu pöörata. Näiteks film kohvijoomisest ja suitsetamisest (\"Kohv ja sigaretid\" (\"Coffee and Cigarettes\", 2003)), kus pole mingit möllu ega tagaajamist, lihtsalt hulk tegelasi istumas kohvikus ja molutamas. Selle käigus paljastub aga elu komöödia ja traagika.\n\nNeed kaks aspekti on tema filme alati ühendanud ning on vähemal-rohkemal määral esindatud igas linateoses. Isegi \"Armastajate igavene elu\" (\"Only Lovers Left Alive\", 2013), mille peaosas olid vampiirid, mängis žanriklišeed režissöörile omasesse kastmesse, näidates, et mitusada aastat vanade vampiiride puhul omandab näiteks rutiin koomiliselt eksistentsiaalse tähenduse. Arvestades, et ühe korra on ta juba suutnud klassikalise õudusfilmimudeli ümber sõrme keerata ning enda kasuks pöörata, võis sama oodata ka zombifilmilt. Kahjuks on see aga teatud tuttavlikkusele vaatamata tema siiani kõige ebatraditsioonilisem töö.\n\nZombiigavus\n\nLugu viib vaatajad väikelinna nimega Centerville, mis paneb juba esimestest hetkedest küsima, et kui zombifilm annab nii hea konteksti, et mängida just kõiksugu nurgataguste ja slummidega, siis miks otsustab Jarmusch viia tegevuse hoopis ühte olematusse linnakesse. Sedalaadi minimalistlik maailm üritab ehk tabada pisut filmi \"Kolm reklaamtahvlit linna servas\" (\"Three Billboards Outside Ebbing, Missouri\", 2017) meeleolu, aga ebaõnnestub ja mõjub igava nullkeskkonnana. Kolm maja ja üks kohvik ei tekita mingit ruumi, kus tegelased saaksid ringi seigelda, pigem on see kui kuskile stuudionurka ehitatud low-budget-lahendus, et saaks asja kerge vaevaga tehtud. Pahatihti jääbki mulje, et näitlejad lihtsalt seisavad mõistmatult, sest pole mingit toetavat keskkonda, millega mängida.\n\nEks ole selleski ju oma tagasivaatav nostalgiaelement, sest juba zombifilmide pioneer, 1968. aasta film \"Elavate surnute öö\" (\"Night of the Living Dead\") ehitas kogu loo üles ühe maamaja ümber. Jarmuschi väikelinn töötaks samuti imelise zombimaailmana, kuid \"Surnud ei sure\" pole kaugeltki klassikaline õudusfilm. Tema elavad surnud ei loiva ägisedes mööda tänavaid ringi (kui ehk mõni üksik olukord välja arvata!), pigem on nad juhmi näoga passivad juurviljad, kandes endas keel-põses-kommentaari meie ühiskonnale.\n\n\"Surnud ei sure\" (\"The Dead Don't Die\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nFilm üritab mängida suureks ideed sellest, kuidas me kõik oleme kapitalismi ja kurat-teab-mille tõttu muutunud zombideks, kes kulgevad ühest päevast teise, omamata mingit võimalust ise midagigi otsustada või oma tulevikku seada. Tore idee, kas pole? Kahjuks ei anna Jarmusch sellele mingit lisaväärtust, vaid viskab tähendused kätte juba avakaadrites ning jääb siis kohe toppama. \"Surnud ei sure\" oleks hea võimalus tutvustada meie praeguse aja probleeme noortele, kuid vähegi isukamatel filmivaatajatel jääb nii tuhmi ja isikupäratu lahenduse peale kõht tühjaks.\n\nZombikomöödiate vallas on režissöör Edgar Wright tegelikult täpselt sama asja juba ära teinud. Ta näitas oma 2004. aasta filmis \"Shaun ja zombid\" (\"Shaun of the Dead\"), kuidas reaalne apokalüpsis äratab üheksast-viieni-rutiiniorjad pohmelusest ning paneb ühise eesmärgi nimel tööle. Sama idee nagu Jarmuschil, aga palju teravam teostus.\n\nIlus kest, vähe sisu\n\nKui varem on Jarmusch näidanud, et igapäevane tühi-tähi võib muutuda õige vaatenurga korral poeetiliseks ning maagiliseks, siis antud juhul keerab ta selle idee naljaks. Algul on tõepoolest koomiline, kui Bill Murray vahib tuima kalanäoga ja loeb ette tekstikatkeid, milles pole mingit kirge ega mängulusti, kuid õige pea saad aru, et midagi rohkemat Jarmuschil mõttes polnudki. Karakteritel puuduvad köitvad taustalood ja motiivid, nad on otsekui eksinud sellesse segadusse. Nii inimtegelased kui ka ebasurnud on täpselt samasugused laisad ning pikkade juhtmetega juhmardid, kellel puudub igasugune soov midagi asjalikku ette võtta. Ehk tunneksime end tõesti nii, kui maailma tabaks zombiepideemia?\n\nAga kui filmist puuduvad sisuline ambitsioon ja kirg, siis hääbub minut minuti järel ka rütm. Ja just see ongi suurim probleem: paroodia on läinud pisut liiga kaugele, mistõttu režissöör on pidanud minetama oma tugevused. Järele on jäänud ilus kest, aga vähe sisu.\n\nAmeerika indie-kino huvilistel tasub \"Surnud ei sure\" ehk ette võtta, kõigil teistel soovitan enne aga vaadata läbi Jim Jarmuschi varasem filmograafia, kus möödalaskmisi vaat et polegi. Variant on ka see, et ärge lihtsalt kuulake minu kibestunud jama, sest Ameerika kinodes tegi film režissööri suurima avangu ning tagas küllalt suure kommertsedu. Äkki sain mina lihtsalt valesti aru?\n\nArvustus ilmus Müürilehes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinolevis\n\"Surnud ei sure\" (\"The Dead Don't Die\")\nRežissöör ja stsenarist Jim Jarmusch\nOperaator Frederick Elmes\nOsades Bill Murray, Adam Driver, Tilda Swinton, Chloë Sevigny jt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nToyota eelistab Meeke'i Latvalale\n\n## Põhitekst:\n\nKui hooaja esimesel poolel näitas suvel 40-aastaseks saanud sõitja ebakindlust, siis viimasel kolmel etapil on ta korralikult esinenud: tasuks teine koht Saksamaalt, seitsmes tulemus Türgist ja neljas koht eelmisel nädalavahetusel peetud Walesi rallilt.\n\n\"Ta oli [varem] liiga pinges, aga nüüd lõdvestunud ja siin [Walesis] vigu ei tulnud,\" kiitis Toyota tiimipealik Tommi Mäkinen väljaande Autosport vahendusel. \"Tingimused olid keerulised, aga ka Saksamaal ega Türgis ei tulnud vigu.\"\n\nMäkinen soovitas Meeke'il võtta šnitti Hispaania sõitjalt Dani Sordolt. \"Krisil on väga-väga hea kiirus ja ta toob tiimile kõrgeid punkte, kui sõidab oma rallit ja ajab oma asja,\" jätkas soomlane.\n\n\"Ma ütleks, et see on väga sarnane teguviis Dani Sordole. Ta ei pööra tähelepanu muule, vaid ajab oma rida enesele liigseid pingeid seadmata.\"\n\nJärgmist hooaega silmas pidades ei ole veel otsuseid tehtud, aga kui meeskonna põhisõitjana peaks jätkama Ott Tänak ja rooli lastakse ka tänavune WRC2 Pro meister Kalle Rovanperä, siis Meeke kipub Jari-Matti Latvala tööpõldu kahandama.\n\n\"Mingeid otsuseid veel pole. Vaatame. Koostame strateegiat,\" jätkas Mäkinen. \"Oleme neid asju mõelnud, aga midagi pole veel otsustatud.\n\nKui temalt küsiti, kas otsus tehakse Meeke'i ja Latvala vahel, vastas tiimipealik: \"Alates Saksamaast näen Krisi tugevamana.\"\n\nMeeke on tänavu kogunud MM-sarjas 98 punkti ja asub viiendal kohal. Latvala on 84 punktiga seitsmes, aga Walesis soomlane eksis ja katkestas.\n\nKui enne Walesi etappi liikusid kuuldused, et Latvalal on järgmiseks hooajaks leping Toyotaga juba olemas, siis selle informatsiooni lükkas Mäkinen ümber. Siiski ei soovi ta kaasmaalase teenetest täielikult loobuda.\n\n\"Ma loodan, et leiame Jari-Matti jaoks midagi muud. Kui avardame vaadet, siis võime talle ehk miskit muud leida. Võib-olla testimist, kuigi Juho [Hänninen] juba testib ja teeb seda hästi,\" jätkas Mäkinen. \"Peame vaatama suuremat pilti, aga ma tean, et see asi on raske.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Iirimaa rallipiloot Kris Meeke on viimaste etappidega tõstnud oma renomeed ja võib tiimis tulevaks aastaks taas lepingu teenida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Igav ja ebamugav visiit Alleni filmimaailma\n\n## Põhitekst:\n\nSamal ajal, kui Woody Alleniga töötamise välistanud või seda kahetsenud näitlejate nimekiri kasvab ning Amazon on taganenud Alleniga tehtud nelja filmi leppest taas pinnale tulnud seksuaalse väärkohtlemise süüdistuse tõttu, tuleb ta uusim teos\"Vihmane päev New Yorgis\" vaikselt välja Euroopa kinodes. Ja sarnaselt Andrei Liimetsale tuleb nentida, et hoolimata kinokunsti kollektiivsuse ja režissööri kui ühe põhikomponendi eraeluliste detailide kohtumise komplekssusest, on Woody Alleni filme nende asjaolude valguses üha ebamugavam vaadata.\n\nEemaletõukavust võimendavad uue teose toon, teemad ja üldine kesisus. Film räägib jõuka New Yorki tudengi – arhetüüpse Alleni karakteri järjekordse variatsiooni – ehk neurootilise, intellektuaalse ja elus pisut eksinud Gatsby (Timothée Chalamet) ning ta naiivse, ent südika tüdruksõbra ajakirjandustudengist Ashleigh (Elle Fanning) jauramisrohkest \"seiklusest\" vihmases New Yorgis, mille käigus tegelased justkui saavad teada midagi uut armastusest, seksuaalsusest, sugude vahelisest dünaamikast ja elulistest eesmärkidest.\n\nVäsinud armukolmnurgad\n\nNoore Gatsby kõrval leidub loos taas keskealisi mehi, kes huvituvad noortest naistest ning noori naisi, keda paeluvad edukad, kuid seesmiselt konfliktsed loovisikud. Linateos fetišeerib jälle kunagist woodyallenlikku New Yorki, kuhu Gatsby (lootes veeta kvaliteetaega kallimaga ja vältida kohtumist vanematega) ja Ashleigh (eesmärgiga teha intervjuu kuulsa filmirežissööriga) saabuvad. Kuigi tegevus võiks vabalt toimuda eraldiseisval ajajoonel, millelt puuduvad igasugused olevikulised viited, on see paari detailiga seotud tänapäevaga.\n\nAjaline ähmasus tekitab läbiva dissonantsi noorte näitlejate mängu ja stsenaariumi vahel. Kõik alates narratiivi kandvast ja huumorit seekord ebaedukalt pigistavast woodyallenlikust dialoogist tegelaste vaheliste dünaamikateni välja tundub tohutult aegunud. Lisaks sellele, et Allen punub taas mingeid ebahuvitavaid loole struktuuri andvaid armukolmnurki, jätavad ka huumorikatsetused kohatu ja eemaletõukava tunde. Samuti rikkuritest noorte mured, ihad ja ambitsioonid joonistatakse selles mugavaid kokkusattumusi täis loos välja pealiskaudselt. \"Allenile omased intellektuaalsed ninanipsud\" ja \"boheemlik kerglus\", mida Aurelia Aasa filmile omistab ning mis on saatnud Alleni karjääri kõikuva eduga tänapäevani välja, mõjuvad selles loominguliselt mandunud tagasivaatavas kompotis pigem tülgastavalt kui vaimukalt.\n\nLaisk taaskasutus\n\nKuigi Timothée Chalamet (\"Call Me By Your Name\", \"Lady Bird\") Elle Fanning (\"The Neon Demon\", \"Super 8\") ning Selena Gomez (\"Spring Brakers\", \"Monte Carlo\") annavad parima, ei paku Alleni loomingus juba nähtud tegelaskujusid laisalt taaskasutav stsenaarium neile eriti võimalusi. Enamikust tekstist kumab läbi Alleni kunagi mõjus käekiri, mis seekord jääb loiuks ning koos näitlejate kord liiga passiivse ja kord pingutatud kehakeelega häirivalt tehislikuks. Tänu üldisele piinlikkust tekitavale toonile ei toimi ka kuidagi sihitud romantika ega sarm.\n\nArvestades ka lamedat pildikeelt ning ebaühtlast valguskujundust ja värviskaalat, siis Woody Alleni õnnestunud romantilise komöödia kogemuse saamiseks tasuks pigem pöörduda autori varasema loomingu poole, alustades \"Annie Hallist\" ja \"Manhattanist\". Sest \"Vihmane päev New Yorgis\" on nii tänapäeva filmimaastiku kui tööka režissööri loomingu kontekstis lahja linateos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinos\n\n\"Vihmane päev New Yorgis\" (A Rainy Day in New York )\n\nLavastaja Woody Allen\n\nNäitlejad Timothée Chalamet, Elle Fanning, Liev Schreiber, Jude Law\n\n3,5/10",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigieelarve läheb riigikogu täissaali arutamiseks 23. oktoobril\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvan, et selle valitsuse eelarve on väga ambitsioonikas erinevalt nendest eelarvetest, mida me siin eelneva nelja aasta jooksul menetlesime,\" ütles peaministri kohustustes olnud siseminister Martin Helme (EKRE) kolmapäeval riigikogu infotunnis.\n\nTuleva aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.\n\nPeale selle vaatab valitsus Helme sõnul üle ka laenusaamise võimalused. \"Tabuteema, mida ei tohtinud ju aastate kaupa absoluutselt puudutada ja vaatame üle võimalused kaasata erainvestorite raha, et välja ehitada ja käivitada esialgu suured infrastruktuuriprojektid. Siseturvalisuse kvalitatiivse taseme tõstmine, mis samuti nõuab raha ja mida me oleme sinna eelarvesse suunanud,\" kirjeldas Helme.\n\nRahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles teisipäevasel rahanduskomisjoni istungil, et tuleva aasta riigieelarve aluseks on võetud 2,2 protsendiline majanduskasv.\n\n\"2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki,\" kirjeldas Helme.\n\nRahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) märkis, 2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve. Ta selgitas, et selle eelarve kontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja kontrolliks.\n\n\"Eelnõus peavad olema kirjas mõõdikud, kuidas tulemust hinnata,\" ütles Kokk. Ta lisas, et komisjonil on kavas eelnõu menetluse käigus laiapindne arutelu koos ministeeriumide esindajatega, et tuua selgus ministeeriumide valitsemisalade lõikes.\n\nRahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reformierakond) juhtis tähelepanu rahavoogude kohta käiva informatsiooni vähesusele. See on oluline teave, mille kohta pole antud ammendavat selgitust,\" ütles Lauri. Ta lisas. et vahendite kasutamise eesmärgid pole piisava täpsusega kirja pandud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läheb riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 23. oktoobril, otsustas riigikogu rahanduskomisjon.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUibo tuli kümnevõistluse sarja hooaja kokkuvõttes teiseks\n\n## Põhitekst:\n\nMitmevõistluse Challenge'is arvestatakse sarja kolme parema kümnevõistluse tulemust ehk kokkuvõttes teenis esikoha 25 753 punkti kogunud kanadalane Damian Warner ja Uibo oli 25 138 punktiga teine.\n\nEestlase sooritustest läksid arvesse Götzise kümnevõistlus (8353), Euroopa superkarikas Lutskis (8181) ja Doha MM (8604).\n\nKolmandaks tulnud kanadalase Pierce Lepage'i (25 059) järel oli neljas taas eestlane Janek Õiglane (24 343), kes kogus 8050 punkti Götzises, 7996 punkti Lutskis ja 8297 punkti Dohas.\n\nTosina hulka jõudsid veel kaks eestlast, sest Kristjan Rosenberg oli kaheksas (23 861) ja Risto Lillemets 12. (22 942).\n\nSarja arvestusse läks perioodil aprillist septembrini 11 erinevat kümnevõistlust.\n\nErki Nool on mitmevõistluse sarja kokkuvõttes võitnud nii 1998. kui ka 2000. aastal, 2001. aastal tuli ta teiseks. Mikk Pahapill sai 2011. aastal kolmanda koha.\n\nNaiste seitsmevõistluses moodustasid tänavu esikolmiku austerlanna Verena Preiner (19 623) ning ameeriklannad Erica Bougard (19 507) ja Kendell Williams (19 437).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti mitmevõistleja Maicel Uibo teenis rahvusvahelise kergejõustikuliidu mitmevõistluse hooaja üldarvestuses ehk IAAF Combined Events Challenge edetabelis tänavu teise koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMirjam Parve. Miks need lillekiivrid siis ikkagi roostega ei kattu, mh?\n\n## Põhitekst:\n\nPaar aastat tagasi kirjutasin magistritöö Betti Alveri tekstide tõlgetest inglise keelde. Tõlkeid õnnestus eri väljaannetest välja traalida üle seitsmekümne – varaseimad pärit juba kolmekümnendate lõpust, viimased sel hetkel alles ilmumas [1]. Proovisin uurida, mida need tõlked teevad, ja mõneti ka, mida tõlkijad (või koostajad) tahavad, et need teeksid, niivõrd kui sellest on võimalik aru saada. Uurimisküsimuse püstitamiseks kujutlesin lugejat, kes ei oska eesti keelt ja tahab millegipärast teada, kes on Betti Alver ja kuidas ta kirjutab. See hüpoteetiline lugeja otsustas, et huvitav oleks lähemalt vaadata just kordustõlkeid (neid leidus üheksast luuletusest [2], tõlgete ilmumisaeg 1950.–2002. a).\n\nKui metsas tõlkub luule, aga keegi seda ei loe (?)…\n\nTagantjärele olen hakanud mõtlema, et Alveri luule ingliskeelsete tõlgete uurimine on mingis mõttes üsna absurdne, võimatutelt alustelt lähtuv ettevõtmine. (Luule)tõlketeooriat (vähemalt seda huvitavamat sorti teooriat, mis peab luulet ja tõlget elusateks asjadeks) arendades eeldatakse minu arusaamist mööda enamasti, et tõlge sihtkultuuris kuidagi funktsioneerib, sellega suhestub: võlub või ärritab lugejaid, kujundab uut poeetikat – võtab ühe küljega koha sisse SIIN, et teisega esindada seda, mis on SEAL (ja siis võib vaielda, kumb külg on olulisem). Aga kui palju üldse ingliskeelses kultuuriruumis tõlkeid loetakse, rääkimata luuletõlgetest, rääkimata, taevas hoia, väikesest obskuursevõitu kultuurist pärit surnud (s.t (teadaolevalt) mitte festivale väisava) luuletaja luule tõlgetest? Kui Borges rõõmustab selle üle, et ta Homerost kreeka keeles lugeda ei oska [3], siis kuidas üldse läheneda tõlgetele, millest mõnda loeb võib-olla (kui pessimistlik olla) arvuliselt rohkemgi selliseid inimesi, kes eestikeelset teksti mõistavad ja kellel on eestikeelsest tekstist juba oma ettekujutus olemas, kui neid, kes eesti keelt ei oska? Mis on selliste tõlgete funktsioon?\n\nKui niisiis tõlke kvaliteedikriteeriumiks pidada seda, et uus tekst \"pääseb oma keeleruumis mõjule ja veenab lugejat, et niisugune luule on olemas\" [4], siis kuidas hinnata ingliskeelseid tõlkeid Alveri luulest? Kas need on kellelegi mõjunud, kedagi veennud? (Tegelikult on küll, vähemalt ühte inimest. [5]) Tõlke reaalset mõjulepääsemist tunduvad väga palju mõjutavat tekstivälised tegurid, näiteks tõlkija isiku tuntus, elus autori esinemised; tõlgete paigutumine laiemasse konteksti väljaandes või sarjas; luuletaja eluloo ja kultuuritausta reklaamimine, vahest natuke eksotiseerivgi; väljaande pilkupüüdev kujundus jms: näiteks kahtlustan, et Alveri luule leiab tõenäolisemalt lugejaid maailma naiste luule [6] või Ida-Euroopa luule antoloogia koosseisus, eriti kui kogumik on pisut kirgikütvalt pealkirjastatud, ees- ja järelsõnastatud [7].\n\nLegendi tõlkimise (ja lugemise) krambid\n\nEsimene BAd sisaldav tõlkeantoloogia, põhjaliku eessõnaga esinduslik valik luulet rahvalauludest arbujateni, pidi ilmuma 1939. aasta lõpus, aga avaldati lõpuks 1953. aastal [8], esimesed ilmunud tõlked (kaks luuletust eesti kirjandust tutvustavas brošüüris) jäävad aastasse 1943 [9]. Seega ei jõudnud ühtki tõlget ingliskeelse avalikkuse ette enne, kui Alver sai osaks kadunud kuldaja müüdist – s.t kontekstis, kus ta oleks lihtsalt üks huvitav noor luuletaja ega peaks esinema eesti kultuuri traagiliselt läbilõigatud tulevikulootuste, ajaloo ebaõigluse kiuste kõrget kunsti harrastava ja õilsaks jääva poeedi vms näitena.\n\nEes- ja järelsõnades või muudes peritekstides ongi Alverit (vähemalt 60ndatest 90ndateni) üsna läbivalt kujutatud näitena sellest, kuidas luule on rõhutud rahva südameveri, lohutus, innustus, ellujäämise, väärtuste ja identiteedi loomise ja hoidmise vahend. Ei puudu väljendid nagu \"kultuuri mõõk\", \"tõevalvur\", \"vaimuvardja\", \"moraalne selgroog\", \"rahva ühtsuse allikas\", luuletaja kui tark (sage) jne. Osutatakse aga ka eesti ja/või Ida-Euroopa kirjanduse üldinimlikule huviväärsusele ja rahvusvaheliselt arvestatavale tasemele [10]. Paljud enne Nõukogude Liidu lagunemist ilmunud kogumikud ja artiklid näivad olevat koostatud mitte ainult huvitava, nauditava ja rikastava kirjanduse tutvustamiseks, vaid ka rohkem või vähem looritatud meeldetuletusena, et kuskil on rahvad, kellel on oma kultuur ja keel, aga kellelt on iseseisvus jõuga ära võetud. Vähemalt 1990ndateni jäävad peritekstides harva mainimata poliitilised teemad – eks olnud Nõukogude okupatsiooni ajal juba eesti luule avaldamine inglise keeles, veel enam aga Eesti ajaloost kirjutamine suhteliselt poliitiline tegevus. Hilisemates väljaannetes pole ajalooteemad arusaadavalt enam nii pingestatud.\n\nKontrastina on 1983. aasta Ida-Euroopa luule antoloogia peatoimetaja Emery George'i eessõna rõhutatult apoliitiline, isegi antipoliitiline, sedastades, et tekstide valimisel on toimetus vältinud muu hulgas \"ülipatriootlikke hoiakuid\" ja \"värsivormis poliitilist aktivismi\", katseid väljendada ühiskonnas tajutud ebaõiglust, \"olgu siis tegelikku või kujutletut\", sest õigustatud protestis polevat küll midagi halba, kuid \"selle koht ei ole luules\". Antoloogiasse valitud luuletused pidid seega \"olema kirjutatud selleks, et kirjutada luuletus\", mitte selleks, et kommenteerida poliitikat. Luule peaks George'i meelest olema \"erapooletu sõnakasutus\" (disinterested use of words), mistõttu \"[l]uule, mis avaldab arvamust [ speaks up ], ei ole enam luule\", vaid muutub juba \"millekski muuks\". George taunib siiski eelkõige otsesõnalist poliitilist retoorikat: \"Head luuletajad oskavad kommenteerida poliitikat nii, et kirjutavad samas ikkagi luuletuse.\" [11] Lugedes Ivar Ivaski eessõna Eesti peatükile, jääb mulje, nagu sedagi oleks vaat et tsenseeritud, sest silmatorkavalt on jäetud mainimata Nõukogude okupatsioon, kuigi on kirjeldatud selle tagajärgi. [12] Poliitilisus on seega tegelikult kohal tungiva eitamise kaudu. Tekstivalik BA-lt on aga kõigi antoloogiate seas vast kõige kontsentreeritumalt poliitiline (\"Tähetund\", \"Raudsed närvid\", \"Kild\" ja \"Tuulelapsed\") ja ka tõlkestrateegia pole analüüsitud tõlgetes mahendav (tõlkijad Ivar ja Astrid Ivask).\n\nKui üldiselt on peritekstides Alverile siiski omistatud peaaegu et rahvusliku vastupanuvõitleja funktsioon ning mainitakse tõlgetega kaasnevat püüdu tõmmata Eestile ja eesti kultuurile rahvusvahelist tähelepanu, siis kerge vastuoluna tõusevad BA-lt tõlkimiseks valitud tekstides esile pigem abstraktsed ja üldinimlikud teemad, esteetika ja eetika (noore Alveri idealism, kunstipreesterlus, individualism ja kogemustejanu; hilisema Alveri filosoofilisus, eetilisuse ja inimlikkuse põhimõtted), varasemate tõlgete puhul ka klassikaline vorm.\n\nPaljud tõlkijad on väliseestlased. Mõne jaoks on Alver kaasaegne (ja osa traumaatilisest kodukaotusest), teise jaoks lapsepõlvest peale tuttav legend. On ka tõlkijaid (kes tavaliselt tõlgivad tandemis mõne eestlasega), kelle jaoks Alver on tõenäoliselt üks eiteamitmesajast maailma naisluuletajast või lihtsalt mingi tuttava väliseestlase väike tõlkeprojekt. Esimestel juhtudel on ilmselt oht minna austusest ja vastutusest krampi või keerata pühalikkuse vint üle, viimasel juhul oht jääda pealiskaudseks. Projekt tõlkida luulet (muu hulgas) kultuuri eluõiguse tõestamiseks või maailmapoliitilisele ebaõiglusele tähelepanu juhtimiseks võib üldse ilmselt olla päris halvavalt vastutusrikas ettevõtmine.\n\nNii mõnigi tõlkija paistab niisiis ajaloolise sattumuse, aga ka tõlkepoeetika poolest seisvat näoga pigem lähte- kui sihtkultuuri poole. Selliseks kippus ka minu positsioon lugejana. Seepärast võtsin appi oma kujuteldava lugeja – mul oli ilma temata raske hoiduda tõlgetes algteksti kaja kuulatamast, tuttavat mõju otsimast, ja pettumast, kui mõju on teistsugune. Luuletõlget pole mõtet lugeda kui \"leia 1000 erinevust\" mõistatust.\n\nTõlke lugemine ja usaldamine eeldab samas muidugi mingisuguse läbipaistvuse illusiooni alalhoidmist. Tõlge on ikkagi (Aare Pilve sõnadega) signaal algteksti kohta – tõlkija aga valib, mida tõlkega \"lugejate teadvuses korda saata\" [13]. Kui proovida lugejana teatava pingutusega seista näoga mõlemas suunas, hakkavad mõned läbipaistmatuse kohad tunduma huvitavad, mitte enam häirivad. Huvitav on, mis tõlkes irdub, hälbib, võsusid ajab. Hälbitakse vahel muidugi lihtsalt saamatusest, halvaloomulises suunas, aga ka healoomulises, uutmoodi avavas, kommentaarina, selles mõttes nagu iga tõlge on \"originaali implitsiitne kriitika, s.t. [---] peegeldab oma suhtumist algteksti samastumise-eristumise skaalal\" [14] ja hea tõlge \"mitte pelgalt ei kopeeri, vaid jätkab teksti elu, koheldes seda elava vestluskaaslasena, võimaldades sel ometi ka iseendaks jääda – sest muidu ju poleks, kellega vestelda\" [15].\n\n\"Miks lillekiivrid roostega ei kattu?\" – Tõlge Why helmets rust unless they bloom and flower? (kus unless -konstruktsioon on põhimõtteliselt tõlkija Elmar Maripuu omavoliline lisandus-tõlgendus) aitab mul võib-olla rohkemgi Alveri mõistatuslikust reast aru saada kui üsna sõnasõnaline Why flower-helmets do not rust? (Astrid Ivaski tõlge). Võib-olla saabki igast kiivrist teha lillekiivri. Ja õitsemine ongi ainus pääs roosteminekust.\n\nFormalistid ja kontentistid\n\nTõlkeid lugema asudes eeldasin, et tõlkijate lähenemised jagunevad kahte lehte umbes nii, nagu Jaan Kaplinski on eristanud \"formaliste\", kelle jaoks dominant on teksti vorm, ja \"kontentiste\", kes \"luulet tublisti proosalähedasemaks tõlkides säilitavad ometi olulisi sisulisi jooni\". [16] Analüüsimaterjali lähemalt vaadates ilmnes (nagu ikka), et formalismi ja kontentismi vahel on pigem õige hägune piir. \"Olulised sisulised jooned\" ja teksti tundetoon võivad paigast põruda nii formalistlikus tõlkes (kui värssi lahjendatakse täitesõnadega ja punnitatakse kohatuid riime) kui ka vabavärsstõlgetes (mille väljendus võib paradoksaalsel kombel muutuda ilmetuks ja nüansivaeseks). Mõnikord ilmnes, et suur osa sügavmõttelise teksti mõttesügavusest võib tuleneda peamiselt sellest, kuidas keel nii loomulikult oma vormi võtab, tõlkes mõjuvad mõtted ilma vormi toeta aga kuidagi pisut banaalsena (nt aforistliku \"Killu\" puhul – \"Tähtsad mõtted riisuvad rahu\" jne). Aga on ka väga mõjuvaid vabavärsstõlkeid, kus kujundid tõesti jäävad \"hapralt ja alasti seisma – ja nende mõju võib osutuda võimsamaks ja kummastavamaks kui vormilises tõlkes\" [17], näiteks Astrid Ivaski tõlge \"Tähetunnist\" [18]. Nii et jõuame jälle igava tõdemuseni: igat moodi saab hästi ja saab halvasti.\n\nKõigist tõlkijatest ja nende huvitavusest ma siin kirjutada ei jõua. Pikemalt jäin magistritööd kirjutades aga mõtlema W. K. Matthewsi 1953. aasta antoloogias ilmunud tõlgete üle, mille vormitruudus teatud juhtudel pani (vähemalt sellise lugeja, kes on õrnas eas pisut ebatervel määral arbujate luules ligunenud) puhtaistilisest äratundmisest isegi võpatama. Sealjuures võis ta sõnasõnalisest semantilisest ekvivalentsusest lausa jahmatavalt eemalduda, aga sellest hoolimata jätavad paljud tõlked mulje mingist struktuursest, põhimõttelisemast sisulisest vastavusest.\n\nMõnikord tundub, nagu oleks tähendus mööda tõlget laiali määritud või uutmoodi ümber jutustatud, nii et see kohati ületab (vähemalt eesti kultuuris) enam-vähem aktsepteeritud formalistliku tõlkekontseptsiooni piirid (Aare Pilve sõnastuses \"luuletõlge on eeskätt algteksti kõlaliselt jäljendades võimalikult samasisulise luuletuse kirjutamine\" [19]) ja muutub juba üpris jultunud ümberluuletamiseks. Aga millegipärast mõjub see pigem leidlikkuse kui hoolimatusena, tulemus on ikka kuidagi alverlik (ja minu meelest mitte ainult vormi tõttu). Vahel, nagu öeldud, on Matthewsil siiski ka pisut otsitud riime ja sisulist lahjenemist.\n\nOrase kohta kirjutab Anne Lange: \"Vastuvoolu on tema tõlkimine igas mõttes: kes siis riimis veel inglise keeles Baudelaire'i, Valéryd või Rilket, või kes tõlkis Talvikut viiekümnendail. Irdne oli aeg, irdsed kirjanduslood ja riimid. Oras on aga poliitiliselt ja poeetiliselt trotslik ning solidaarne kadunud ajaga, mida talle on oluline mäletada.\" [20] Ma ei tea inglise tõlkeloost piisavalt, et hakata oletama, kas Matthews 30ndatel-40ndatel inglise keeles riimides (ja muid valikuid tehes) arvas neid peavooluga sobituvat või proovis just rõhutatult vastanduda, või ei mõelnudki eriti sihtkultuuriga suhestumisele, vaid üritas lihtsalt edasi anda seda, mis tema meelest tähtis.\n\nVaatan üksikasjalikumalt kaht formalistlikku tõlget luuletusest \"*** Mitte viirastus, meeltepett\" (see tekst on minu jaoks alati päris salapärane olnud, miska tõlkijate abi tõlgendamisel on teretulnud), üks on Matthewsi oma, teine kogumikust \"Tuulelaeval valgusest on aerud\" [21]:\n\nBA 1936\n\nMitte viirastus, meeltepett\n\nega ohver, hardusest hell —\n\nvaid tohutu suur hotell\n\non mu õitsev skelett.\n\nNeid lifte ja treppe ja käike,\n\nneid peegleid ja uksi ja tube!\n\nOlen eneses võõras ja väike,\n\nning mul on jube.\n\nSiis kui pimedaks tehakse toad,\n\ntulevad hiilides nagu kassid\n\nneed, kel kaasas on valepassid,\n\nvõõrad sõnad ja haljad noad.\n\nTunnen: otsekui tolmav kriit\n\niga hoiatus kuivab suhu.\n\nKui ma teaksin vaid, kuhu, kuhu\n\nkõik me reisime ükskord siit?\n\nMatthews 1953\n\nNot a phantom to work upon\n\nThe sense like a mocking spell,\n\nBut a labyrinthine hotel\n\nIs my flowering skeleton.\n\nThese frank and these secret places!\n\nThese corridors winding to error!\n\nThe mirrors disclose strange faces;\n\nMy heart beats terror.\n\nWhen lights in the rooms are extinguished\n\nAnd the weary guests are sleeping,\n\nBent treacherous shapes come creeping,\n\nWhose eyes cannot be distinguished.\n\nThrough multiplying fear\n\nI feel my mouth grow arid:\n\nIf I knew where I shall be carried\n\nWhen I have to go from here!\n\n\" Tuulelaeval valgusest on aerud\" 2001\n\nNot the dream of a disordered brain\n\nor a victim's soft tender shell —\n\nbut a colossally grand hotel\n\nthat's my skeletal frame.\n\nStairways, lifts and doors leading in,\n\npassageways, mirrors and halls.\n\nI'm an intruder in my own skin\n\nand it all utterly appals.\n\nThe lights go out, the night revives.\n\nCreeping like cats to their capers,\n\nout come the guests with forged papers,\n\nforeign tongues and razor-sharp knives.\n\nLike chalk in my gullet, fear\n\nshrivels up every cry of warning.\n\nIf only I could learn before morning\n\nwhere, oh where, do we all go from here?\n\n[Kaldkiri märgib kohti, mida võiks pidada tõlkija loominguliseks tõlgenduseks; allajoonimine lisandusi (piir on muidugi ähmane).]\n\nMatthewsi tõlke omapära on algtekstist märksa suurem hulk värvikaid epiteete, tihti ootamatuid ja kummastavaid: mocking spell; labyrinthine hotel, flowering skeleton; strange faces, weary guests, bent treacherous shapes, multiplying fear. Epiteedid ongi tõlke põhiline vahend võõrastava meeleolu loomiseks.\n\nTõlkesse on tekkinud uusi kujundeid, mis ei tulene otseselt lähtetekstist, aga sobituvad üldiselt kujundisüsteemi ja meeleollu. Erinevate ruumide ja ruumiosade loetelu teises stroofis on kokku võetud taas epiteetidega these frank and these secret places, eraldi välja toodud ainult koridorid ja peeglid, kuhu paigutub enesevõõrastus. Jubedustunne väljendub südametukses (my heart beats terror); valepasse, võõraid sõnu ja haljaid nugasid kandvad kahtlased kujud on inglise keeles samuti kahtlased, kuigi teistmoodi kirjeldatud (Bent treacherous shapes come creeping, / Whose eyes cannot be distinguished).\n\nKeha-/minakontseptsioon ilmub Matthewsi tõlkes ähmasemalt: ta ei ütle otsesõnu, et lüüriline mina uitab võõra ja väiksena hotellis, mida ta ise kehastab. Seos skeletthotelli ja teises stroofis kirjeldatavate ruumide vahel on nõrgem kui algtekstis, sest sõna places ei pruugi lugeja tingimata mõista hotelli siseruume tähistavana, kuigi corridors järgmises reas viitab juba rohkem hotellile. \"Mina\" päevapoolt tunduvad esindavat hoopis teksti ilmunud magavad külastajad. Seetõttu tundub loogilisem ka passiivne hoiak viimases stroofis: where I shall be carried / When I have to go from here (aga siin on mina ainsuses, nii et ei hõlma vist teisi hotellis kondajaid).\n\nLõppeks annab tõlge siiski edasi lähtetekstiga sarnast identiteediärevust ja kõhedustunnet alateadvuse ees (kes olen mina, kui ma polegi üheselt haaratav tervik, vaid mingi arusaamatu labürint, kui minus tegutsevad kõiksugu kontrollimatud jõud, ja mis minust siis alles jääb, kui \"õitsev skelett\" enam ei õitse?).\n\nMatthewsi tõlkega võrreldes on \"Tuulelaeva\" tõlge üldiselt alalhoidlikum. Teises-kolmandas stroofis on säilinud loeteluvõte. Tähendused pole laiali aetud, vaid püsivad enam-vähem samades ridades kus lähtetekstis. Üht-teist on siiski lisandunud, kadunud ja omapäraselt tõlgendunud. Üldist ärevat tooni segab näiteks (nähtavasti riimi nimel sisse toodud) sõnavalik capers, mis jätab kolmanda stroofi pahaendelistest tegelastest ootamatult kergemeelse mulje.\n\nEriti kahe tõlke võrdlemine juhib tähelepanu Alveri eestikeelsete väljendite avaratele tõlgendusvõimalustele. Kui näiteks \"viirastus, meeltepett\" on Matthewsi tõlgenduses phantom, paranormaalne nähtus, mis mõjutab meeli nagu nõidus (spell), siis \"Tuulelaevas\" on see taandunud aju talitlushäirele. Hardusest hell ohver aga on \"Tuulelaevas\" mitte ohvriand, vaid kannatanu või kannataja, kelle kesta hellust on kirjeldatud peaaegu kannibalistlike alatoonidega: a victim's soft tender shell. \"Tuulelaeva\" tõlkes on õudus ja võõrastus veel tugevam kui lähtetekstis, sest luulemina on kirjeldatud kui sissetungijat (I'm an intruder in my own skin), öiseid ringihiilijaid aga on nimetatud külalisteks (kuigi neil on võltsitud dokumendid), kellel oleks niisiis justkui suurem õigus hotellis viibida. Ühtlasi muutub veel tungivamaks küsimus, kus on siis luulemina õige koht, kui ta iseendasse ei kuulu.\n\nKokkuvõtteks. Millest ma kirjutada ei oska\n\nIngliskeelse Alveri tõlkelugu jälgides tuleb tõdeda, et luule tõlkimine on ühelt poolt peen klaaspärlimäng, teisalt aga väga vastutusrikas üritus. Ei saa vist öelda, et luuletõlked Eestile vabaduse ja rahvusvahelise tunnustuse tõid (kuigi ei saa ka öelda, et ei toonud). Igal juhul avaldab muljet, et Alveri (ja paljude teiste) luulet on siiski 30ndate lõpust tänapäevani nii palju tõlgitud: et mingid inimesed on luulesse ja selle tõlkimisse nii palju uskunud, et (teises keeles kättesaadavaks tehtud) luule justkui tõestaks kõige paremini eesti kultuuri väärtuslikkust ja eluõigust maailmas. Et \"vaadake, see on kultuur, kus kirjutatakse selliseid tekste!\" on mingis maailmas, mingis ringis täiesti valiidne argument. Kultuuri eluõigust tõestatakse kultuuri võimega luua ilu. Ükskõik kui tõhusaks sellist tegevust lõppude lõpuks hinnata, on selline hoiak kuidagi liigutav ja imetlust äratav.\n\nAga vastust küsimusele, kuidas mu kujuteldav lugeja Alverit näeb, ei tea ma endiselt. Ja kas ma tegelikult tahtsingi teada? Pigem tahtsin võib-olla lihtsalt (kuni ülikool veel pakkus õigustust sellise suurepärase turuväärtuseta tegevuse täiskohaga harrastamisele) vaadata eesti luulet teistsuguses peeglis ja kontempleerida sealjuures korduma kippuvaid küsimusi, nagu kuidas selline võimatu asi nagu (luule)tõlge saab ikkagi olemas olla. Mis teeb tõlke elusaks? Kuidas kanda ühest tekstist teise üle \"müstiline fluidum\" [22]? Kas lause või värss, nagu kiivergi, peab kas õitsema või roostetama? Kui tõlkijal ei õnnestu esialgu tekstist seestuda, siis kas käsitööoskuste abil korralikult kokkupandud lausesse on võimalik elu sisse puhuda või on see pigem nagu surnud konna koibade elektrifitseerimine? Kas lausel on hing, kas selleks, et panna lause tiivaotsteni võbisema ja lugeja õndsusest judisema, on vaja ainult suurepärast tehnikat, või (ka) õnne, seestumist, vaimusugulust, võlukunsti või midagi viiendat?\n\nNeid tõlkeid lugedes ja oma reaktsioone jälgides tekib igatahes tahtmine provotseerivalt küsida, kas tõlge, kus tõlkija pole mõnikordki lasknud lausel iseseisvuda, selle pingel (või müstilisel fluidumil või kuidas seda iganes nimetada) ennast korrakski täpsusest, kohusetundest ja ettevaatlikkusest eemale rebida, saab üldse elus olla. (Jah – täpsusest, kohusetundest ja ettevaatlikkusest saab muidugi eemalduda ka täielikku mädasohu.) Või nagu Anne Lange kirjutab (Orast käsitledes, aga vist üldkehtivalt): \"\"Ilujuur eks ole julgus,\" ütleb Pasternak, ja nii on ka tõlkijal vaja omajagu julgust. Muidugi mitte jultumust. Tõlkija ise teinekord neil kahel ehk vahet teha ei oska. Siis näitavad teised talle varsti kätte tema vea.\" [23]\n\nAga siit algab juba tõesti fantastiline spekulatsioon [24], millest ma plaanisin tegelikult selle artikli kirjutada, aga ei osanud.\n\n[1] Nüüdseks juba ilmunud: Hilary Bird (toim., tlk), An Introduction to Estonian Literature. Bloomington, Ind.: Slavica, 2018.\n\n[2]\"Maalija lõvipuuris\", \"Kannibal\", \"Titaanid\", \"Raudne taevas\", \"*** Mitte viirastus, meeltepett\", \"Rätsep Mure\", kuues kild \"Kuuest killust\", \"Tähetund\", \"Eluhelbed\", \"Võlg\" ja \"Korallid Emajões\".\n\n[3] Anne Marie Louis, Jorge Luis Borgese tõlkekäsitus. Vikerkaar, 2000, nr 2–3, lk 127.\n\n[4] Hasso Krull, Ninniku: lähtekoht ja kavatsused. Sirp, 15.06.2001.\n\n[5] Almost five years ago, I read an English translation of \"Tähetund\" by Betti Alver (George 1993: 9) while I was finishing up my undergraduate work in the United States. With just the first two lines of the poem — \"Mis küsib elulahkmel heitlik maru! / Kuid sina enesele annad endast aru.\" — I was captivated by the strength of Alver's language (even in its translation) and the poetry of her ideas, and I knew I wanted to read her work in its original Estonian. I was at a crossroad in my own life, so to say, and her words gave me a direction, a place. – Michelle Theresa Mueller, The Use of Repetition in Betti Alver's Poetry: A Stylistic Analysis. Magistritöö, Tartu Ülikool 2015, lk 3. Jutt on Astrid Ivaski tõlkest: The errant storm does not ask many questions / at life's crossroad. / It is ultimately you who has to answer / for yourself – Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology. New York, Oxford: Oxford University Press, 1983 [2. trükk 1993].\n\n[6] Aliki Barnstone, Willis Barnstone (toim.), A Book of Women Poets from Antiquity to Now: Selections from the World Over. Revised, and with an Expanded Section of American Poets. New York: Schocken Books 1992 [1. väljaanne 1980]. Alverilt (Eesti ja üldse nt Balti riikide ainsa esindajana) on sinna valitud \"Maalija lõvipuuris\", \"Rätsep Mure\", \"Raudne taevas\" ja \"Titaanid\" (tlk Willis Barnstone ja Felix Oinas).\n\n[7] Vt nt Walter Cummins (toim.), Shifting Borders: East European poetries of the eighties. Rutherford [jt]: Fairleigh Dickinson University Press. 1993. Juba kujundliku pealkirja panek paistab andvat paraja turundusliku võidu E. George'i antoloogia ees, rääkimata Burton Raffeli eessõnast, mis kinnitab, et Ida-Euroopa luule on \"väga teistsugune\" ning (olnud) enam-vähem elu ja surma küsimus. Alverilt sisaldab \"Tähetundi\", \"Võlga\" ja \"Koralle Emajões\" (tlk Elmar Maripuu).\n\n[8] William Kleesmann Matthews (koostanud, tõlkinud), Anthology of Modern Estonian Poetry. Gainesville: University of Florida Press, 1953.\n\n[9] Ernest Howard Harris, Literature in Estonia. London: Boreas Publishing, 1943.\n\n[10] Eriti võluvalt möönab seda Emery George: Ida-Euroopa olevat suurele osale Ameerika publikust lihtsalt \"raudse eesriide tagune\" või paremal juhul \"vana kodumaa\", kust pärinevad \"vanaemad, head retseptid ja Dracula\"; et see piirkond on aga \"sama inimlik ja tsiviliseeritud kui meie\" (s.t Ameerika) ja et seal veel pealekauba head luulet kirjutatakse, võivat \"meeldivalt üllatada\" neidki, kes on Ida-Euroopa kultuuriga \"keskmisest paremini kursis\" – Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology, lk xxxiii–xxxvii).\n\n[11] Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology, lk xxxvi.\n\n[12] 1979. aasta artiklis \"Reflections of Estonia's fate in the poetry of Betti Alver and Jaan Kaplinski\" (Journal of Baltic Studies, Vol X, nr 4, 1979, lk 352–360) on Ivask okupatsiooni teemal väga selgesõnaline.\n\n[13] Aare Pilv, Poeetilisest mõõtmest. Tõlkija hääl IV, 2016, lk 39.\n\n[14] Peeter Torop, Tõlge ja/kui retseptsioon. Kultuurimärgid. Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 20.\n\n[15] Aare Pilv, Täitsa ja need teised sõnad. Tõlkepoeetiline visand. Tõlkija hääl VI, 2018, lk 162.\n\n[16] Jaan Kaplinski, Klassikaeepos tänapäevakeeles. \"Kalevala\". Looming 1986, nr 5, lk 639.\n\n[17] Märt Väljataga, Tõlkida värssi. Tõlkija Hääl III, 2015, lk 48.\n\n[18] Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology.\n\n[19] Aare Pilv, Poeetilisest mõõtmest, lk 38.\n\n[20] Anne Lange, Luuletaja ja tema tõlkija. Looming, 2004, nr 11, lk 1716.\n\n[21] Doris Kareva (koost.). Tuulelaeval valgusest on aerud: valik eesti moodsat luulet = Windship with oars of light: Estonian modern poetry. Tõlkijad Elmar Maripuu, Sam Hamill, Riina Tamm, Külliki Saks, David McDuff, Ivar Ivask, Inna Feldbach, Alan Trei, Richard Adang, Ritva Poom, Enn Soosaar, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Toomas Hendrik Ilves, Talvi Laev, Gabriella Mirollo, Tarmo Urb, Paul Saagpakk, Erkki Sivonen, Tiit Kusnets. Tallinn: Huma 2001. Üksikute tekstide tõlkijaid pole nimepidi välja toodud, mida eessõnas on põhjendatud sellega, et mõned tõlked on \"mitmekordse toimetamise käigus hoopis üheks sulanud, nii et autorsust on sageli raske määratledagi\" (lk 6).\n\n[22] Hasso Krull, Klassikalise eesti keele poole (ehk üleskutse heterorütmiale). Tõlkija Hääl VI, 2018, lk 32–33.\n\n[23] Anne Lange, Luuletaja ja tema tõlkija, lk 1716.\n\n[24]\"Keel üldiselt ja tõlkimine eriti on valdkonnad, mis annavad toitu kõige fantastilisematele spekulatsioonidele.\" –\n\nMärt Väljataga, Tõlkimise teooriast ja praktikast. Sirp, 27.11.2008.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Artikkel \"Tõlkija häälest\" nr 7.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNolan tegi \"Tenetiga\" India filmitööstuse seadusteahelas ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nIndias võib loa saamine avalikus kohas filmimiseks erinevatelt ametiasutustelt võtta kuid, vahendas India filmiuudiste portaal Bollywood Hungama.\n\n\"Võimatu missiooni\" (\"Mission: Impossible\") staar Tom Cruise rääkis eelmisel aastal pärast filmi linastumist, et tahtis osa kaadritest võtta üles Indias Kashmiris, kuid ei saanud luba. Filmi India stseenid võeti seetõttu üles hoopis Vancouveris. Filmi \"Victoria & Abdul\" võtetel 2016. aastal loobus filmitiim võtetest Agras ning lavastasid Agra võtted Londonis.\n\nChristopher Nolan üllatas aga paljusid filmitööstuses, sest sai loa Mumbais filmimiseks kõigest nädalaga. Nolan sõitis Indiasse läbirääkimisi pidama veebruaris ja aprillis ning India info- ja ringhäälinguministri Prakash Javedekari isikliku sekkumise järel anti Nolanile luba Mumbais filmimiseks umbes ühe nädalaga.\n\nAllikate sõnul soovivad minister Javedekar ja India peaminister Narendra Modi lihtsustada meelelahutusmaastikul toimetamist. Modi on sel aastal juba kahel korral kohtunud filmitööstuse kuulsustega, et arutada, mida aegunud seadustega ette võtta. Kui lubade taotlemine muutuks lihtsamaks, saaks sellest kasu ka kohalik filmitööstus.\n\nNolan alustas filmivõtteid Indias septembris. Nolani võtted toimuvad Mumbais Colaba ja Kemps Corneri linnaosades rangete turvameetmete saatel.\n\n\"Tenet\" on Christopher Nolani kirjutatud, lavastatud ja produtseeritud linateos, mis võetakse üles seitsmes riigis, nende hulgas Eestis.\n\n\"Teneti\" produtsendid on lisaks Nolanile tema naine Emma Thomas ja Thomas Hayslip. Filmi näitlejaterivvi kuuluvad John David Washington, Elizabeth Debicki, Robert Pattinson, Clémence Poésy, Dimple Kapadia, Michael Caine, Aaron Taylor-Johnson ja Kenneth Branagh.\n\n\"Tenet\" esilinastub järgmise, 2020. aasta 17. juulil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmirežissöör Christopher Nolan jätkab mängufilmi \"Tenet\" võtetega Indias ning tegi sealse meelelahutusmeedia sõnul ajalugu, kui sai loa Mumbais filmimiseks kõigest nädalaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAC Milan vallandas peatreeneri\n\n## Põhitekst:\n\nGiampaolo palgati tänavu juunis ja talle seati ülesandeks proovida võita meistritiitel ja jõuda kuueaastase pausi järel jälle Meistrite liigasse.\n\nGiampaolo juhendamisel kaotas Milan aga hooaja seitsmest esimesest mängust neli ja asub tabelis seitsme vooru järel alles 13. kohal.\n\nKolmapäeva pärastlõunal teatas Milan, et Giampaolo järglaseks saab endine Rooma Lazio ja Milano Interi juhendaja Stefano Pioli. Viimati juhendas ta Fiorentinat, kust lahkus tänavu aprillis.\n\nAC Milan tuli viimati Itaalia meistriks 2011. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli suurklubi AC Milan loobus peatreener Marco Giampaolo teenetest, kellele sai saatuslikuks tagasihoidlik hooaja algus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMart Helme lubas Jaak Madisoniga äia palkamise teemal vestelda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mina poleks sellist sammu astunud. Pole Madisoni nüüd näinud, kuid kavatsen temalt küsida, et miks ta niimoodi otsustas,\" ütles Helme kolmapäeval riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastates.\n\nMadisoni assistendiks on ettevõtja ja muusik Kaupo Männiste.\n\nERR-i küsimusele, miks Männiste otsustas Madisoni assistendiks tööle minna, vastas Männiste järgmiselt: \"Otsustasin asuda tööle Jaak Madisoni kohaliku assistendina, kuna tehti vastav pakkumine. Kahepoolses lepingus loetletud tööülesanded on mulle täitmiseks sobivad,\" ütles ta möödunud nädalal.\n\nMänniste märkis, et huvide konflikti ega onupojapoliitikat ta Madisoni assistendina töötamises ei näe.\n\nKa Madison ise leiab, et äia palkamine on põhjendatud.\n\n\"Töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks on ta minu hinnangul sobiv ja pädev,\" ütles Madison eelmisel nädalal ERR-i küsimusele vastates.\n\nVastuseks küsimusele, kas ta ei näe Kaupo Männiste palkamisel huvide konflikti või onupojapoliitikat, ütles Madison: \"Ei näe. Kaupo Männiste ei ole minu lähisugulane ja seetõttu on temaga töösuhe korrektne.\"\n\n\"Esimese paari kuu põhjal saab väita, et ta on pädev endale töölepingus võetud kohustuste täitmiseks,\" ütles Madison oma äia pädevuse kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme taunis, et tema erakonnakaaslasest Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison palkas assistendiks oma elukaaslase isa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKell 21.40 \"Esimeses stuudios\": Air Balticu juht Martin Gauss\n\n## Põhitekst:\n\nSaatejuht Andres Kuusk uurib siinse lennuturu liidrilt, et kui Tallinnast lendamine on kasumlik, siis miks Eesti lennufirma sellega hakkama pole saanud. Mida lätlased teevad paremini ja kas Air Balticu ambitsioonikad plaanid on ikka jätkusuutlikud?\n\n\"Esimene stuudio\" algab ETV-s kolmapäeval kell 21.40.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV saate \"Esimene stuudio\" külaline on kolmapäeval Läti lennufirma Air Baltic juht Martin Gauss.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAegade kõige räpasemal olümpiavõistlusel paljastus veel üks dopingupettur\n\n## Põhitekst:\n\nLondoni olümpiamängude kuni 94 kg kaaluvate meeste tõstmisvõistluse protokoll oli juba varem järeltestimise tulemusel osutunud tragikoomiliseks, sest seitsmest paremast jäid hiljem erinevatel põhjustel vahele koguni kuus.\n\nTagantjärele tühistati kasahh Ilja Iljini (kuldmedal), venelase Aleksandr Ivanovi (hõbemedal), moldovalase Anatoli Circu (pronksmedal), venelase Andrei Demjanovi (neljas koht), aser Intigam Zairovi (kuues koht), kasahh Almas Utešovi (seitsmes koht) ja armeenlase Norik Vardaniani (11. koht) tulemused.\n\nPraeguseks hetkeks on olümpiavõitjaks kuulutatud algselt viienda koha saanud iraanlane Saeid Mohammadpour ja hõbedaomanikuks algselt kaheksandaks tulnud lõuna-korealane Kim Min-jae.\n\nEsialgu Londonis üheksanda kohaga leppima pidanud, aga nüüdseks pronksmedalile tõusnud poolakas Tomasz Zielinski põrus anaboolse steroidi nandrolooniga neli aastat hiljem Rio de Janeiros.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Albaania tõstja Endri Karina 2012. aasta Londoni olümpiamängudel antud dopinguproov näitas järeltestimisel steroidide tarvitamist ja algselt 14. koha saanud, kuid hiljem kaaslaste diskvalifitseerimise tõttu koguni seitsmendaks kerkinud sportlane jääb tõenäoliselt oma kohast ilma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgatamisküpseks saanud planeering toob Vanasadamasse korterid, bürood ja kohvikud\n\n## Põhitekst:\n\nVanasadama detailplaneeringu alus on rahvusvahelise ideevõistluse võidutöö, Zaha Hadid Architectsi \"Masterplan 2030\".\n\nAbilinnapea Andrei Novikov ütles linnavalitsuse pressikonverentsil, et see on üks olulisem detailplaneering, mis sel aastal algatatakse. Umbes kuue hektari suurusele maatükile ehitatakse tulevikus kuni viiekorruselised hooned.\n\n\"Praegu on seal tühermaa ja parkimisplatsid, ala, mis pole atraktiivne, aga on linna keskel ja mere ääres. Meie eesmärk on võimaldada uue linnasüdame teke ja juurdepääs mererannale,\" sõnas ta ja lisas, et tulevikus peaks sinna tulema ka trammiliini pikendus.\n\nPraeguste parkimisplatside asemele soovitakse määrata ehitusõigus äri- ja eluhoonete ehitamiseks, kuhu kavandatakse büroopindu, kohvikuid, restorane ja meelelahutusasutusi, hoonete kõrgematele korrustele aga kortereid. Hoonetele ehitatakse üks maa-alune korrus.\n\nAla jaotatakse äri- ja elamuhoonete piirkonnaks ning sadamaalaks. Viimasele planeeritakse Vanasadamat läbiv tõstetud promenaad, puiesteed ja kergliiklusteed.\n\nDetailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohast elamu ja äri juhtotstarbe osakaalu ning avalikult kasutatava roheala asukohta. Samuti esitatakse taotlus, et vähendada planeeritava maa-ala looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi suurust.\n\nDetailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Tallinna Sadam.\n\nLisaks Vanasadama põhjaosa detailplaneeringule ootavad algatamist ka A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala, D‑terminali lähiala ning Admiraliteedi basseini ümbruse detailplaneeringud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus tegi kolmapäevasel istungil ettepaneku algatada Vanasadama piirkonna detailplaneering, mis näeb ette, et praegune tühermaa täitub kuni viiekorruseliste elu- ja ärihoonete ning kohvikute ja restoranidega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMalmös tõmmati kate Zlatan Ibrahimovici skulptuurilt\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks 38-aastane Ibrahimovic on Malmöst pärit ja alustas 1999. aastal linna esindusmeeskonna juures oma edukat profikarjääri.\n\nImmigrantidest vanemate võsu sõnul on pronkskuju sümboliks neile, kes ei tunne end teretulnuna, ei sobitu või tunnevad, et nad ei näe välja nagu kõik teised.\n\n\"Kui mina suudan, suudavad ka nemad,\" lausus Ibrahimovic. \"Ma ei ole mingilgi moel eriline, kuigi olen selles, millega tegelen, parim.\"\n\nTalle omaselt ei möödunud sündmus väikse vimkaga. Nimelt kuulutas jalgpallur eelnevalt, et kõigile kuju avamisele tulevatele õpilastele antakse koolist vaba päev.\n\n\"Kõike, mida Twitteris kirjutatakse, ei pea uskuma,\" kommenteeris kohalik koolijuht Sara Wettergren sotsiaalmeedias ja lisas lõppu naerusuise tujumärgi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis Malmö linnas avati teisipäeval sadade inimeste juuresolekul jalgpallitäht Zlatan Ibrahimovici pronkskuju.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Padar avaldas laulu oma esimesest kohtingust kihlatuga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täpselt kaks aastat tagasi käisin ma kihlatuga esimesel deidil. Kuna olin sel ajal kõrgendatud meedia tähelepanu all, ei olnud mõeldav kohtingut teostada Eestis, sest nii ei oleks meil teineteise seltskonna nautimisest midagi välja tulnud. Seega tuli mul täiesti hullumeelne plaan minna õhtust sööma 440-kilomeetrise autosõidu kaugusele,\" meenutas Padar loo sündi.\n\nPadari sõnul olid nad valmis riskima asjaoluga, et sellest võib saada kas elu parim reis või kõige pikemate sekunditega õhtu. \"Pärast 880 kilomeetrit ja 12 tundi kestnud kohtingut saigi Tartust Pariis. \"Tartust Pariis\" on pühendatud sellele õhtule ning seiklusele, mis tänu selle riski võtmisele alguse sai,\" ütles Padar.\n\nMuusika: Tanel Padar\nSõnad: Tanel Padar\nTanel Padar: kitarr, vokaal, taustvokaalid\nKaspar Kalluste: trummid, klahvpillid, produktsioon\nTarvi Kull: klahvpillid\nSiim Usin: basskitarr\nVallo Kikas: mix/master\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tanel Padar andis välja uue loo, mis on artisti enda sõnul esimene päriselt tema elust rääkiv laul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Kangur: metsaomanikud soovivad loodushoidlikumat metsapoliitikat\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleva aasta suvel viidi Erametsakeskuse tellimusel läbi metsaomanike uuring. Uuringu teostasid koostöös Tallinna ülikool ja Turu-uuringute AS ja see hõlmas üle 1000 küsitletu, mis on umbes 1 protsent metsaomanikest.\n\nHeaperemehelikud omanikud\n\nÄsja avaldatud uuringu raportist vaatab vastu hoopis teistsugune pilt Eesti metsaomanikust kui see on jäänud kõlama viimase aja metsadebattidest. Uuringu tulemuste põhjal võime öelda, et valdav osa meie metsaomanikest hoolib väga oma metsast ja on uhkusega selle heaperemehelikud omanikud.\n\nKui 2001. aastal näitasid analoogse uuringu tulemused metsaomanike huvi metsa vastu vaid üheselt majandushuvina, siis käesoleva aasta uuringu põhjal näevad omanikud majandusväärtust alles kuuendal kohal olevana.\n\nKõige esmaselt näevad omanikud metsa olulisust tervisekaitse seisukohast, oluliseks või väga oluliseks nimetavad seda 95 protsenti metsaomanikest.\n\nPuidutoorme varumisest olulisemana nähakse metsa rolli maastiku, mulla või vee kaitsmisel (96%), kaitsealuste loodusobjektide kaitsmisel (95%), puhkamiseks, tervise parandamiseks, sportimiseks (86%) ning teadus- ja õppetöö läbiviimiseks (81%). Puidu varumist peavad oluliseks või väga oluliseks 73 protsenti metsaomanikest.\n\nSiinjuures eristuvad omavahel väga selgelt metsaomanikud nende juriidilise staatuse alusel. Puidu varumist peavad olulisemaks juriidilised isikud või FiE-d, füüsilised isikud näevad metsas pigem reguleerivaid või kultuurilisi looduse hüvesid.\n\nEraisikutest metsaomanikud on ka varmamad metsa kaitseks endale piiranguid seadma. 94 protsenti metsaomanikest on nõus pidama lindude pesitsusajal raierahu. Enam kui 50 ha metsaomandiga omanike puhul on see protsent küll kõige madalam, - 85 protsenti (kuni 5 ha metsaomanikest 97 protsenti on nõus raierahuga), kuid siiski võime täie kindlusega öelda, et valdav enamus metsaomanikest on valmis oma tegevust vabatahtlikult piirama.\n\nVeelgi enam, 65 protsenti metsaomanikest on valmis osa oma metsast majandamisest üldse välja jätma.\n\nEbaõiglane kuvand\n\nNeid numbreid vaadates tekib küsimus, miks on meil metsadebatt nii valusaks kujunenud. Metsaomanikud tunnevad, et nende tegevust kajastatakse ajakirjanduses ebaõiglaselt ja ebaadekvaatselt. Neist tehakse tondid, kes metsas laamendavad ja linnupesi rüüstavad.\n\nSelle uuringu tulemuste põhjal on selline kuvand ebaõiglane. Selle kuvandi kujunemisel on aga ilmselt mitu aspekti.\n\nEsiteks \"kährikud\", nagu metsaomanikud ise neid kutsuvad. Need pole need võõrliigist koerlased, kes meile metsas levinud on ja ohu korral oskavad surnut mängides isegi jahimehe ära petta.\n\nNeed on röövellikult metsaomanikelt maid välja petvad ja lageraieid korraldavad ärikad, kes suudavad surnut mängides maksuameti ära petta. Metsa uuendamisest nad ei hooli ja nende tegevusest jääb järele üldjuhul suur songermaa.\n\nTeiseks tekib küsimus metsaomanike eest kõnelevate organisatsioonide kohta. Me kuuleme meedia vahendusel lugusid kokku kukkuvast tööstusharust ja nälgivatest lastest, kui harvesterid peaksid kägude kukkumise aegu seiskuma. Kuuleme õigustusi lageraietele ja survet metsa raievanuse piiri alandamiseks.\n\nTekib küsimus, keda sellised organisatsioonid siis esindavad, kui nende seisukohad ei lähe kokku metsaomanike enamuse arvamusega.\n\n\"Metsandus on pika perspektiiviga tegevusala, seetõttu soovivad metsaomanikud ka seadusandlikult suuremat stabiilsust.\"\n\nKolmandaks tekitab metsaomanikes pahameelt riigi ja RMK tegevus. Valdavalt kasutatav metsade majandamise meetod lageraiete näol on metsaomanikele vastukarva, samuti nagu kaootilisus metsanduspoliitikas. Metsandus on pika perspektiiviga tegevusala, seetõttu soovivad metsaomanikud ka seadusandlikult suuremat stabiilsust.\n\nSamal ajal ärritavad metsaomanikke ka äärmuslike looduskaitsjate võhiklikud arvamusavaldused, mis ebaproportsionaalselt tihti meediakajastust leiavad, luues metsandusest kui majandusharust negatiivse kuvandi. Kui valdav osa metsaomanikke oma metsast hoolivad ja neid heaperemehelikult majandavad, heidab negatiivsete erandite üldistamine aga ka neile halba valgust.\n\nKes esindab metsaomanike huve?\n\nKui metsakaitsjad kipuvad olema liialt reaktsioonilised ja metsanduse lobiorganisatsioonid hoolivad vaid puidu varumisest, siis kes esindab metsaomanike huve?\n\nRiigi metsanduspoliitika näeb ette metsaomanike koondumise metsaühistutesse. Sellisel juhul võiks ju metsaühistud olla ka metsaomanikke esindavad ühingud.\n\nParaku selgub uuringust, et enamus metsaomanikke (67%) ei kuulu ühistutesse ega plaani ka liituda, sest nad ei näe selles mingit praktilist kasu. Metsaühistuid nähakse ennekõike metsa majandamise korraldajatena, mitte huvikaitse organisatsioonidena.\n\nVõime öelda, et ühistute tegevus ja eesmärgid ei kattu metsaomanike valdava huviga kasutada metsa ennekõike selle ökoloogilise väärtuse suurendamiseks. Metsaühistute vahendatav konsulentide teenus on ennekõike suunatud metsa majandusliku väärtuse suurendamisele. Konsulentide liigvähest ettevalmistus metsaökoloogilistes aspektides on ette heidetud ka metsaaruteludes.\n\nKes siis pakub metsaomanikele teavet nende omandi ökoloogilise väärtuse ja selle suurendamise võimaluste kohta?\n\nEhkki metsaomanikud vaatavad ses osas ka teadlaste poole, peaks ennekõike sellist teavet vahendama ikka ühistud.\n\nKui vaadata metsandust puudutavat seadusandlust ja strateegiaid, siis peaks selline suundumus vastama ka riigi ametlikule poliitikale, kliima ja loodushoiu eesmärkidele. Seega peaks ümber vaatama metsatoetuste skeemid ja neisse lisama mehhanismid just sellelaadsete tugisüsteemide rakendamiseks.\n\nVaid ühistutesse koondunud metsaomanikud suudavad kujundada ühistu tegevust oma näo ja soovide järgi.\n\nEnam loodushoiule ning püsimetsanduse arendamiseks loodud ühistud on praeguseks ka olemas. Nõnda on metsaühistutel potentsiaali olla lisaks praktiliste küsimuste lahendamisele ka laiemalt metsanduskultuuri eestvedajateks.\n\nVaid ühistulisena tegutsevaid metsaomanikke saavad ühistud edukalt ka esindada, sealhulgas ka meedias. 100 000 metsaomanikku on Eestis suur jõud, kui nad koonduvad ühistel eesmärkidel tegutsevatesse ühistutesse.\n\nMetsaomanikel on vastutus metsa heaperemeheliku haldamise näol tagada metsade poolt pakutavale inimese tervise hoidmise hüvele ligipääs ka tulevastele põlvedele.\n\nMeie kõigi ülesanne on tagada, et nad saaks seda parimal viisil teha. Loodetavasti kannab sama mõtet ka peatselt valmiv metsanduse arengukava. Eesti metsade üle saavad metsaomanikud õigusega uhked olla. Jäägu nõnda ka tulevikus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vast valminud uuringu tulemuste põhjal võime öelda, et valdav osa meie metsaomanikest hoolib väga oma metsast ja on uhkusega selle heaperemehelikud omanikud, kirjutab Mihkel Kangur.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nŠotimaa tegi ragbi MM-il positiivset ja Venemaa negatiivset ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nŠotimaast sai esimene koondis MM-turniiride ajaloos, kes suutnud kahes mängus järjest vastase nullile jätta. Eelmises voorus alistati Samoa 34:0.\n\nVenemaast on aga esimene koondis, kes pole kahes mängus järjest ühtegi punkti teenida. Eelmises voorus jäädi alla Iirimaale 0:35 ja kõik kohtumised kaotanud tiim alagrupist edasi ei jõua.\n\nKahest võidust hoolimata pole ka Šotimaa seis ülemäära roosiline, sest avavoorus jäädi alla Iirimaale 3:27 ja nii tuleb pühapäeval võõrustaja Jaapani vastu kindlasti võitu loota. Jaapanlased pole aga sel turniiril veel kaotusekibedust maitsnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ragbi maailmameistrivõistlustel Jaapanis tegi ajalugu A-grupis heitlev Šotimaa koondis, kes alistas Venemaa 61:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Eestlane krooniti Ida-Euroopadrift'i tšempioniks\n\n## Põhitekst:\n\nVõistlusel osales 40 tipp-pilooti Eestist, Valgevenest, Leedust, Poolast, Venemaalt, Ukrainast ja Soomest, kellest peale kvalifikatsioonisõite jäi järele 24 paremat.\n\nJuba eelsõitudest oli aru saada, et konkurents saab olema väga tihe ning heitlus finaalikohtade eest veel tihedam.\n\nKvalifikatsioonisõidu esikoha võttis Ukraina meister Aleksei Golovnja, kui saavutas maksimum 100 punktist 96,67 punkti. Eesti drift 'i endine meister Harold Valdma kogus kvalifikatsioonis 94,33 punkti, mis tähendas kolmandat kohta.\n\nVeerandfinaalidesse jõudmiseks pidi Valdma alistama Valgevene meistri Andrei Piskarevi. Duellist, kus mõlema võistleja autod oli ehitanud HGK Racing meeskond, väljus kindla võitjana eestlane.\n\nJärgmises ringis ehk veerandfinaalis sai tänavune Eesti drift 'i meister endale vastaseks Leedu meistri ning 2017. aastal Euroopa teise koha saanud Andrius Vasilauskase. Eestlane võitis ka selle duelli.\n\nPoolfinaalides läksid vastamisi oma riikide endised ja praegused meistrid ning kus võistlejad sõitsid oma võimete piiril. Mõlemad sõidud ei möödunud kokkupõrgeteta ning uks-ukses sõitudega pakuti pealtvaatajatele väga põnevat vaatemängu.\n\nKõige pingelisem ja võidujanulisem võistlus ootas ees aga finaalis, kus kohtusid Eesti piloot Harold Valdma ja ukrainlane Aleksei Golovnya, kes hetkel juhib Venemaa meistrivõistlusi.\n\nVõitja selgitamiseks tuli teha kordussõit, kust väljus kindla Ida-Euroopa meistrina eestlane Harold Valdma. Poodiumi teine aste kuulus Golovnjale ja kolmas Vasiliauskasele.\n\n\"Võistlustel oli imeline atmosfäär ja võistlejad olid väga kõrgetasemelised,\" kommenteeris Valdma. \"Publik, kes elas hingest kaasa, oli imeline ning andis võistlejatele kõrge motivatsiooni, kes neid tänasid emotsioonirohkete sõitudega.\"\n\n\"Rada oli väga tehniline, mis sobis mulle ja autole väga hästi. Esimesel päeval kohale jõudes hindasin, mis seade kõige paremini meile sobib ning tiim pani seade täpselt soovide järgi paika. Sõitsime ilma ühegi tehnilise viperuseta kuni poodiumi kõrgeima astmeni.\"\n\n\"Ida-Euroopa meistrivõistluste tiitel on mulle väga suureks auks, kuna kui ma 2011. aastal drift 'iga alustasin, olid kaks minu Lätist pärit treenerit ning tiimikaaslast, varalahkunud Gatis Lapans Ida-Euroopa teine ning Janis Eglite Ida-Euroopa meister,\" jätkas Valdma.\n\n\"Vaatasin neile 16-aastaselt alt üles ning minu üks suurtest unistustest oli sama saavutusega hakkama saada. Nüüd see mul õnnestus!\"\n\nVaata finaalsõitu:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 5. oktoobril toimus Valgevenes Raubichi olümpia laskesuusastaadionil Ida-Euroopa drift 'i meistrivõistluste finaalvõistlus #EEDC2019.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAivar Kulli ajalootund. Valeri Bezzubovi võimatu missioon\n\n## Põhitekst:\n\nBezzubovi tähenduse meie kirjanduslikule mõtteloole on ehk kõige täpsemalt kokku võtnud Ülle Pärli: \"Valeri Bezzubov on oma elutööga suutnud peaaegu võimatut: lugedes ülikoolis põhiliselt vene nõukogude kirjanduse kursust ja tutvustades trükisõnas valdavalt nõukogude ajastu autoreid, suutis ta saada eestlaste jaoks tõelise vene intelligendi võrdkujuks.\" 1\n\nMinu tutvustajaks Bezzuboviga sai Bunini armastusnovell \"Kaukaasia\" (mis minu jaoks on tänini novelli lühiduse ja tiheduse etalon). Teadsin, et Bezzubov on kirjutanud artikli \"Armastus Ivan Bunini loomingus\" 2, ning ühel 1986. aasta kevadõhtul külastasin dotsenti tema kodus Aardla tänaval ja küsisin nõu selle novelli tõlkimise asjus. 3\n\nMäletan hästi, kuidas väliselt tõsine, väärikas ja vaoshoitud Bezzubov otsekui süttis Bunini teksti lugedes. Usun, et talle meenus tema enda lapsepõlv sealsamas Kaukaasias (ta sündis ja kasvas Estonka külas Gruusias, Abhaasias), millest selles novellis kirjutab Bunin:\n\n\"Vahel öösiti läksid mägedest liikvele hirmsad rajupilved, tõusis vihane torm, metsade kohisevas hauapimeduses lõid loitma nõiduslikud rohelised kuristikud ja taevast lõhestasid veeuputuse-eelsed välgulöögid. Siis ärkasid ja kriiskasid metsas kotkapojad, kiljus ilves, kilasid šaakalid.\"\n\nSeda lugu tõlkides tuli ette mõnigi küllalt spetsiifiline looduskirjeldus, Bezzubov pakkus välja mitmeid variante ning nii läks me vestlus Kaukaasia floorast, faunast ja Buninist kaunis pikale. Pisut koomilisena mõjus, et hoogu sattudes asus Bezzubov ka oma kabinetis — edasi-tagasi käies ja agaralt suitsu pahvides — lausa loengut pidama. Aga tema jutt kiskus niimoodi kaasa, et enamasti ei tahtnudki teda katkestada.\n\nJärgnes mõni kohtumine ülikooli kohvikus. Ja et just neil aastail algas Venemaal keelatud ja sageli üle poole sajandi mahavaikitud kirjandusteoste massiline avalikustamine, otsustasin teha Bezzuboviga pikema intervjuu vene kirjandusest. 4 Selle usutluse tegemise käigus näitas Bezzubov end tõelise entsüklopeedilise erudiidina, kes aga üldse ei häbenenud vahel öelda: \"pole lähemalt uurinud\" või ka lihtsalt \"ei tea\". 5\n\nEt tema hinnangud paljudele Stalini-aegsetele kirjanikele (Gorki, Šolohhov, Aleksei Tolstoi, Fadejev) tundusid mulle kuidagi liiga \"positiivsed\" (milles, tõsi küll, polnud vähimatki nõukogulikku ülistust), siis esitasin talle ka säärase küsimuse:\n\n\"Kas pole aga nii, et kui suur talent annab end türannia teenistusse, on see palju suurem kuritegu kui tavalise inimese järeleandmised?\"\n\nMuidugi olnuks siin võimalik — ja tollal isegi ootuspärane — asuda kirjanikke häbiposti naelutama. Ent Bezzubovi vastus kõlas:\n\n\"Aga neid ei olnud ju väga palju, kes ennast lausa \"teenistusse\" andsid. Oli väga palju kohutavat hirmu (enda ja vahel isegi veelgi enam lähedaste pärast!), allaheitlikkust, tallalakkumist, kuid ka väga palju vaikset sisemist vastupanu (Bulgakov, Mandelštam, Pasternak, Platonov…). Vaatamata kogu tohutule administratiivsele survele ja repressioonidele lõi vaba mõte ikka kuidagi ja kusagil läbi (näiteks Jevgeni Švartsi allegooriline totalitarismivastane näidend \"Draakon\"). Vaatamata kõigele polnud ühtegi perioodi, mis oleks olnud täiesti tühi.\"\n\nBezzubovil jätkus mõnusat irooniat nõukogulikest absurdsustest (näiteks tsensuurist) rääkides, ent kirjanikke ei naeruvääristanud ta kunagi.\n\nTollane rohkete mustade aukude ja valgete laikude täitmine vene kirjanduses pakkus Bezzubovile sügavat rahuldust, ta ütles selle kohta meie intervjuus: \"Üldinimlikud probleemid on tõusnud tingimusteta esiplaanile. Vägivalla õigustamine helge tuleviku nimel on kategooriliselt hukka mõistetud.\" Kahjuks polnud talle selle protsessi jälgimiseks enam palju aega antud...\n\nPaljudele eredalt mällu sööbinud Bezzubovi loengute kohta on Kärt Hellerma meenutanud: \"Nendes loengutes oli lisaks tohutule pühendumisele ja suurele armastusele vene kirjanduse vastu veel midagi — mingi kannatuse mõõde, mingi pulbitsev hing, mis valust hoolimata üha edasi vastu seina viskus, tuues üht ja isiklikku tõendit meeleheite jõust ja suurusest...\" 6 Bezzubov suutis ka pilkasel nõukogude ajal — tihti küll vaikse, ent seda kõnekama allteksti kaudu — ilmekalt avada \"nõukogude kirjanduse\" tegelikku tragismi.\n\nÜlle Pärli lisab: \"Tema stiihiaks oli suuline kõne, vestlus, kus ta heldelt ja mõneti hoolimatult jagas mõtteid ja tähelepanekuid, mida iga teine oleks parema meelega trükisõnas oma nime all näha tahtnud.\" 7\n\nBezzubovi ainus (venekeelne) monograafia \"Leonid Andrejev ja vene realismi traditsioonid\" (Tallinn, 1984, 336 lk) on aga mitte ainult põhjalik ja stambivaba uurimus ühest tõeliselt põnevast ja originaalsest kirjanikust, vaid ka kaasakiskuv lektüür kõigile, keda huvitavad kirjanike omavahelised suhted ja loomingulised mõjutused – just see, millest kirjandusõpikud sageli ei suuda kuigivõrd selget pilti anda. Monograafias on peatükid Tolstoist, Dostojevskist, Tšehhovist, Blokist ja Gorkist ning vahest vääriks teos mõnest paratamatust ajamärgist hoolimata väljaandmist ka eesti keeles. 8\n\nTraditsioonide kõrval väärtustas Bezzubov ka otsinguid ja eksperimenteerimist, üheks ilmekamaks näiteks tema kui kirgliku teatraali artikkel Grotowskist, põhjalik ülevaade maailmakuulsa lavastaja tegevusest. 9\n\nMäletan meie vestlustest üht korduvat motiivi: Bezzubov ütles, et on läbi kogu elu oma tööde-tegemistega aina hiljaks jäänud ja pole suutnud kavatsetust veel eriti midagi teoks teha... Ometi jõudis ta midagi üliimalt olulist ära teha just oma isiksuse võluga: tema range välise oleku tagant kiirgas sellist pühendunud sisepinget ja kaasakiskuvat vaimusädelust, mida olen nii ehedal kujul tundnud vaid õige väheste ülikooli õppejõudude puhul.\n\nJah, ta suutis täita oma \"võimatu missiooni\". Tahaksin loota, et selle oma ajas kahtlemata legendaarse vene kirjanduse uurija (kuuldavasti olevat tema loengutele vahel koguni spontaanselt aplodeeritud!) elu ja töö leiab edaspidi senisest veelgi ulatuslikumat jäädvustamist.\n\nIVAN BUNIN\n\nKAUKAASIA\n\nJõudnud Moskvasse, peatusin varga kombel kõrvalistes numbritubades Arbati lähedal põiktänavas ja elasin mungana piineldes ühest kohtumisest teiseni. Nende päevade jooksul viibis ta minu juures vaid kolm korda ning astus iga kord tõtakalt sisse, sõnades:\n\n\"Ma tulin vaid hetkeks.\"\n\nTema kahvatus oli armastava ja ärevil naise kaunis kahvatus, tema hääl murdus, ja see, kuidas ta vihmavarju hooletult kõrvale heitis, kiiresti loori tõstis ja mind embas, täitis mind härduse ja vaimustusega!\n\n\"Mulle tundub,\" ütles ta, \"et mu mees kahtlustab midagi, et ta isegi teab üht-teist – vahest on lugenud mõnda teie kirja, on hankinud mu lauasahtli võtme… Ma arvan, et oma julma, iseka iseloomu juures on ta kõigeks võimeline. Kord ütles ta mulle otse: \"Ma ei põrka tagasi mitte millegi ees, kui pean kaitsma oma au, mehe ja ohvitseri au!\" Nüüd ta miskipärast jälgib sõna otseses mõttes iga mu sammu, ja et meie plaan õnnestuks, pean ma olema hirmus ettevaatlik. Ta on juba nõus laskma mul sõita, olen talle kogu aeg sisendanud, et suren, kui ei pääse lõunasse, ei näe merd, kuid jumala pärast, olge ettevaatlik!\"\n\nMeie plaan oli üsna jultunud: sõita ühes ja samas rongis Kaukaasiasse, mere äärde, ja elada seal mõnes päris metsikus kohas kolm-neli nädalat. Tundsin seda rannikut, olin kunagi noorukieas elanud üksipäini mõnda aega Sotšis, olin kogu eluks meelde jätnud need sügisõhtud mustade küpresside keskel, külmade hallide lainete ääres… Ta kahvatas, kui ütlesin: \"Ja nüüd olen seal koos sinuga, mägidžunglis, troopilise mere ääres…\" Meie plaani teokssaamisse ei uskunud ma viimase hetkeni – see õnn näis meile liiga suur.\n\nMoskvas sadas külma vihma, paistis, et suvi on juba möödas ja ei tule enam tagasi, oli porine, hämar, tänavad läiklesid mustalt ja märjalt möödujate avatud vihmavarjudest ja troskade ülestõstetud katteist, mis sõidul vappusid. Oli tume, vastik õhtupoolik, kui sõitsin vaksalisse, kõik minus oli ärevusest ja külmast tardunud. Läbi vaksali ja üle perrooni läksin jooksusammul, surunud mütsi silmadele ja tõstnud mantlikrae kõrgele.\n\nVäikeses esimese klassi kupees, mille olin varem tellinud, põristas vihm vastu katust. Otsekohe lasin aknaeesriide alla ning kui pakikandja oli oma märjad käed valge põlle sisse ära kuivatanud, võtnud jootraha ja väljunud, lukustasin ukse. Siis lükkasin eesriide pisut kõrvale ja tardusin paigale, pööramata silmi vaksalilaternate tuhmis valguses vaguni ees oma pakkidega siia-sinna sagivalt kirevalt rahvamurrult. Olime kokku leppinud, et mina sõidan vaksalisse võimalikult vara, tema aga võimalikult hilja, et me perroonil kuidagi kokku ei põrkaks. Nüüd oli neil juba aeg tulla. Pingutasin silmi üha enam – neid polnud ikka veel. Kõlas teine kell – kangestusin hirmust: kas jääb ta hiljaks või ei lasknud mees teda viimasel hetkel tulema! Samas nõksatasin, nähes ohvitserimütsi ja kitsa sineliga kõrget mehekuju, kes hoogsal sammul oma seemisnahkses kindas käega naist käe alt toetas. Tõmbusin akna juurest tagasi, kukkusin diivaninurka. Kõrval oli teise klassi vagun; vaimusilmas nägin, kuidas ohvitser koduselt sinna sisse astub, ringi vaatab – kas pakikandja on naise korralikult sisse seadnud –, tõmbab kinda käest, suudleb naist, teeb talle ristimärgi… Kolmas kell kurdistas mind, rongi liikumahakkamisest jäigastusin… Rong võttis rappudes ja kõikudes kiirust ning hakkas siis veerema ühtlaselt, täie auruga… Konduktorile, kes mu kaaslase minu juurde saatis ja tema asjad kaasa tõi, torkasin jäise käega pihku kümnerublalise rahatähe…\n\nSisse astudes ta isegi ei suudelnud mind, ainult naeratas haledalt, istus diivanile, päästis kübara juuste küljest lahti ja võttis peast ära.\n\n\"Ma ei suutnud üldse lõunat süüa,\" ütles ta. \"Arvasin, et ei pea selles jubedas osas lõpuni vastu. Hirmsasti tahaks juua. Anna mulle narsaani,\" ütles ta mulle esimest korda \"sina\". \"Olen kindel, et ta sõidab mulle järele. Andsin talle kaks aadressi, Gelendžikis ja Gagras. Nii ongi ta kolme-nelja päeva pärast Gelendžikis… Aga jumal temaga, parem surm, kui need piinad…\"\n\nHommikul, kui astusin rongi vahekäiku, paistis sinna päike, oli umbne, tualettruumidest tuli seebi ja kölni vee lõhna, kõiki lõhnu, mida levitab hommikuti rahvarohke vagun. Tolmust ähmaste aknaklaaside tagant libises mööda ühetasane kõrbenud stepp, oli näha laiu tolmuseid teid, härjakaarikuid, vilksatasid raudteevahiputkad, kanaarilinnukollased päevalillesõõrid ja helepunased kassinaerid pihttarade taga… Edasi tulid lagedate tasandike piiritu avarus, kurgaanid ja vanad hauakääpad, talumatult kõrvetav päike, taevas, mis sarnanes tolmupilvega; siis võis silmapiiril aimata esimesi mägesid…\n\nGelendžikist ja Gagrast saatis ta mehele postkaardid, kirjutas, et ta veel ei tea, kus peatub.\n\nSiis laskusime piki rannikut lõunasse.\n\nLeidsime ürgselt puutumatu maakoha, kus kasvas plataanimets, õitsesid põõsastikud, mahagonipuud, magnooliad, granaadipuud, nende keskel kerkisid palmide lehvikud, mustendasid küpressid…\n\nÄrkasin varakult, tema veel magas, ja kõndisin enne kella seitsmest teejoomist üle küngaste metsatihnikusse. Kuum päike paistis juba eredalt, puhtalt ja rõõmsalt. Metsas hõrenes ja hajus lõhnadest küllastatud, taevasiniselt sätendav udu, kaugete puulatvade taga helkis lumiste mäetippude igivalevus… Tagasi tulin läbi meie küla, kus korstnaist õhkus palavat põletussõnniku lõhna; turuplatsil oli kaubitsemine täies hoos, inimestel, ratsahobustel ja eeslitel oli kitsas liikuda – hommikuti sõitis turule kokku hulk eri hõimudest mägilasi; sujuvalt kõndisid tšerkessitarid oma mustades maani rõivastes, punased tuhvlid jalas, pea musta palakasse mässitud, heites kiireid linnupilke, mis aeg-ajalt välgatasid tumedate peakatete vahelt.\n\nPärast läksime randa, mis oli alati täiesti tühi, ujusime ja lebasime päikese käes õhtueineni välja. Pärast õhtueinet – vardas küpsetatud liha, valge vein, pähklid ja puuviljad – tungisid meie onni katuse alla palavasse hämarusse aknaluukide vahelt kuumad rõõmsad valgusviirud.\n\nKui palavus järele andis ja me akna avasime, nägime all nõlvakul seisvate küpresside vahelt kannikesekarva mereriba, mis lebas taamal nii vaikselt ja rahulikult, et näis, nagu ei saaks sellel rahul, sellel ilul kunagi lõppu olla.\n\nLoojangu ajal kuhjusid mere kohale tihti kummalised pilved; nähes, kui suursuguselt nad leegitsesid, heitis ta vahel diivanile, kattis näo gaasrätikuga ja nuttis: veel kaks-kolm nädalat – ja taas Moskva!\n\nÖöd olid soojad ja pilkaselt pimedad, mustas pimeduses ujusid ja virvendasid helendavad putukad, klaaskellukestena tilisesid puukonnad. Kui silmad pimedusega harjusid, tulid ülal nähtavale tähed ja mäeharjad, küla kohal joonistusid välja puud, mida me päeval polnud tähele pannud. Ja kogu öö kuuldus külakõrtsist tuhmi trummipõrinat ning otsekui ühe ja ainsa lõputult kestva laulu kaeblikku kurguhäälset hala.\n\nMeie lähedal, kaldajärsaku all, mis laskus metsast mere poole, hüples mööda kivist sängi väike läbipaistev ojake. Kui imeliselt pihustus ja kees tema sädelus sel salapärasel tunnil, mil mägede ja metsade tagant vaatas ainiti välja viimases veerandis kuu otsekui mõni kummaline olevus!\n\nVahel öösiti läksid mägedest liikvele hirmsad rajupilved, tõusis vihane torm, metsade kohisevas hauapimeduses lõid loitma nõiduslikud rohelised kuristikud ja taevast lõhestasid veeuputuse-eelsed välgulöögid. Siis ärkasid ja kriiskasid metsas kotkapojad, kiljus ilves, kilasid šaakalid. Kord tuli meie valgustatud akna alla terve suur šaakalikari – niisugustel öödel tunglevad nad alati elamute poole –, me avasime akna ja vaatasime neid ülalt, nad läikisid sätendava vihma käes ja kiljusid, just nagu sisselaskmist paludes… Neid vaadates nuttis ta rõõmust.\n\nMees otsis teda Gelendžikist, Gagrast, Sotšist. Järgmisel päeval pärast Sotši jõudmist suples mees hommikul meres, ajas habet, pani selga puhta pesu ja lumivalge kuue, sõi restoranis võõrastemaja terrassil hommikueinet, jõi ära pudeli šampanjat, jõi kohvi šartröösiga, suitsetas ruttamata sigari lõpuni. Oma numbrituppa tagasi jõudnud, heitis ta diivanile ja tulistas endale kahest revolvrist mõlemasse meelekohta.\n\n12. novembril 1937\n\nTõlkinud Aivar Kull\n\nTõlke esmatrükk: Vikerkaar 1986/4, lk 33-35\n\n1 Ülle Pärli, \"Valeri Bezzubov ja vene kirjandus\" – Kultuurileht 21. oktoober 1994, nr 36, lk 17\n2 Valeri Bezzubov, \"Armastus Ivan Bunini loomingus\" – järelsõna Bunini novellikogule \"Suure paastu esmaspäev\", LR 1981/18-20, lk 137-142\n3 VB pühendus tema Andrejevi-monograafiasse kõlab: \"Aivar Kullile mälestuseks kohtumisest Tartus ühel kevadisel õhtul, 13.aprill 1986. a.\"\n4 Aivar Kull, \"Vestlus Valeri Bezzuboviga 20. sajandi vene kirjandusest, rõhuasetusega 1920.–30. aastatel\" – Noorus 1989, nr 10,lk 25-29. Tegin VB-st ka artikli Vikipeediasse: https://et.wikipedia.org/wiki/Valeri_Bezzubov\n5 Vene kriitikaklassik Dmitri Pissarev on öelnud: \"Väga vähesed inimesed, ja sealjuures vaid kõige väljapaistvamad, suudavad lihtsalt ja avameelselt öelda \"ei tea\".\" (Aforismialbum, tlk. A. Kull – Noorus 1985/9, lk 23).\n6 Kärt Hellerma, \"Medusa juuksed. Artikleid, esseid, arvustusi, ettekandeid, intervjuusid, mõtisklusi 1988-2018\", EKSA, Tallinn 2018, lk 518\n7 Ülle Pärli, lk 18; VB bibliograafia on siin: http://www.ut.ee/FLVE/ruslit/history/vib/list_vib.php\n8 Autor ise oleks tahtnud vabamat pealkirja \"Leonid Andrejev ja teised\", ent pidi isehakanud \"asjatundjate\"-ideoloogiavalvurite survele järele andma.\n9 Valeri Bezzubov, \"Jerzy Grotowski teatriotsingute etappidest\" – Sirp ja Vasar 1976, 13. aug. – 3. sept., nr 33–36\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli kauane dotsent Valeri Bezzubov (1929-1991), kes 8. oktoobril võinuks tähistada 90. sünnipäeva, on jätnud Tartu Vaimu ajalukku äärmiselt eripärase jälje.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPatarei merekindluse kõrval asuv leivatehas ehitatakse ümber korterelamuks\n\n## Põhitekst:\n\nLäbivaatamisel oleva detailplaneeringu kohaselt plaanitakse 0,33 hektari suurusel maa-alal asuva endise leivatehase fassaad tänavapoolsest äärest säilitada. Hoonesse tulevad äriruumid avanevad Kalaranna tänavale, kõrgematele korrustele aga tehakse eluruumid. Hoone kerkib astmeliselt lõunasuunas, nii et Patarei merekindluse poolne hooneosa on kahekorruseline, lõunapoolne aga neljakorruseline.\n\nOlemasolevad abihooned on detailplaneeringu seletuskirja kohaselt amortiseerunud ja arhitektuuriajalooliselt väheväärtuslikud. Seetõttu on need lubatud lammutada ning nende asemele ehitada kaks elamut, millest üks tuleb nelja- ja üks kolmekorruseline. Esimesel korrusel on kaks hoonet ühendatud ja sealt pääseb promenaadile. Seetõttu on sinna kavandatud äripind, mida võib kasutada näiteks rannarestoranina.\n\nHoonestus tuleb planeeringu kohaselt lahendada ühtse arhitektuurse kompleksina, uute hooneosade fassaad peab olema tänapäevane ja keskkonda sobituma.\n\nParkimine on ette nähtud maa-alusele korrusele. Planeeringualale jääb ka Suur-Patarei tänava osa, millel on osaliselt säilinud munakivikate ning see tuleb alles jätta.\n\nKuna tulevikuplaanide kohaselt kulgeb kinnistu piiril piki mereranda rannapromenaad, on kinnistu merepoolses osas kavandatud hoone esimene korrus promenaadiga samale tasapinnale.\n\nAla jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mistõttu peab selle hoonestamisel tagama, et vanalinna siluett jääks vaadeldavaks. Säilitatava hooneosa puhul tuleb täita muinsuskaitsenõudeid, see tuleb viimistleda krohvi ja värviga. Uue hooneosa viimistluseks on lubatud kasutada klaasi, kivi, metalli või puiduga.\n\nKuna krunt paikneb arheoloogiamälestisel ehk 13.-16. sajandi asulakohas, tuleb seal teha ka kaevatööd.\n\nSuur-Patarei 24 fassaad. Autor/allikas: Eve Komp\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Tallinnas Patarei merekindluse juures Kalaranna ja Suur-Patarei tänava nurgal asub 1899. aastal sõdurite toitmiseks ehitatud endine leivatehas, millest Põhja-Tallinna linnaosakogus kooskõlastatud Suur-Patarei 24 detailplaneeringu kohaselt saab tulevikus äripindadega kortermaja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFöljeton: praktiline abivahend põhiseaduse promomiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Prokuröride seast tuli ka ettepanekuid, et laiema publikuni jõudmiseks võiks paluda mõnel Eesti autoril luua põhiseaduse kohta näidend või luuletus või leida võimalus vaadatuimatesse telesarjadesse põhiseaduses sätestatut põimida. Noorema põlvkonnani jõuab ehk edukamalt koomiksi, mõminaräppari loo või youtuber'i kajastuste kaudu,\" kirjutas peaprokurör Lavly Perling justiitsminister Raivo Aegile saadetud kirjas.\n\nKus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.\n\nMõminaräpp\n\na sa ei tulnud siia rääkima täna\n\nja kui tulidki, siis ainult põhiseadusest, mina ka\n\nsest ma väga tahan sellest rääkida\n\nma võtan jope, tellin takso, hüppan peale, sina ka\n\nnagu põhiõigused ja vabadused läbi öö\n\nüldsätete lõhna peale tõuseb päike, mina ka\n\nmina ka, mina ka,\n\na sa lähed seadusandliku võimuni välja, mina ka.\n\nTelesaade\n\nTeineteise kohta öeldud halvad sõnad on Rannamaja noored tülli ajanud ja suhete klaarimiseks korraldavad nad \"jook näkku\" mängu. Tahvel saadab paarid ekstreemsele topeltkohtingule Rummu karjääri ning lühikese Kristo ja Merylini romantilisele kohtingule Haapsallu. Siis aga toimub järjekordne vallaliste pidu ja lühema Kristo ning Merylini vahel tekkinud tunnetesse lööb kiilu põhiseaduse paragrahv 162: \"Põhiseaduse I peatükki \"Üldsätted\" ja XV peatükki \"Põhiseaduse muutmine\" saab muuta ainult rahvahääletusega.\"\n\nNäidend\n\n1. Vaatus\n\nPolonius: Mida te loete, mu prints?\n\nHamlet: Eesti Vabariigi põhiseadust.\n\nPolonius: Mis lahti on, mu prints?\n\nHamlet: Kelle vahel?\n\nPolonius: Pean silmas seadusandlikku ja täidesaatvat võimu.\n\nHamlet: Vat ei tea, pean ilmselt võtma lisaks ...\n\nPolonius: Mille?\n\nHamlet: Seaduse, mis kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.\n\n2. Vaatus\n\nHamlet: Haa, haa! Kas olete iseseisev?\n\nOphelia: Mu isand?\n\nHamlet: Kas sõltumatu olete?\n\nOphelia: Mis teie kõrgus sellega öelda tahab?\n\nHamlet: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.\n\nOphelia: Kuidas kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas, mu prints?\n\nHamlet: Eks riigikogu valimisega ja teiseks rahvahääletusega.\n\n3. Vaatus\n\nHamlet: Olla või mitte olla - see on küsimus.\n\nMis oleks üllam - pöörduda riigiasutuste,\n\nkohalike omavalitsuste\n\nja nende ametiisikute poole\n\neesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid?\n\nVõi, tõstes relvad hädamere vastu,\n\npöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse\n\nja tema liikmete,\n\nEesti Panga nõukogu esimehe\n\nEesti Panga presidendi,\n\nriigikontrolöri ja õiguskantsleri poole.\n\nSee oleks lõpetus, mis hardasti\n\non ihaldatav: pöörduda ja magada.\n\n4. Vaatus\n\nHamlet: Mis, kas rott!\n\nPolonius: Ei, see on Eesti Vabariigi põhiseadus!\n\nHamlet: Haa! Haa!\n\nLõpp\n\nLuuletus\n\nPõhiseadus on meie toas,\n\non paragrahve ja lõike,\n\nkohustusi ja õigusi\n\nja palju peatükke ka.\n\nPõhiseadus on meie toas\n\nja meie riigis ka\n\nta nagu ahelais väänleb,\n\nkui tema saaks kõnelda!\n\nYoutube\n\nTänane video on telefoni prank, kus me ratifitseerisime ja denonsseerisime Eesti Vabariigi lepingud, mis muudavad riigipiire ja mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist ning mõtlesime välja võimalikult idiootsed põhjused, miks me ratifitseerime ja denonsseerisime aka calling in sick to places we don't work at. Kusjuures Youtube ei lase mul mitte kuidagi Põhiseaduse preambulit videotele peale panna, mis on nende poolt small dick energy.\n\nKoomiks\n\nPõhiseadus. Autor/allikas: Allah Pugatchova\n\n* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\" Peaprokurör soovitab põhiseadust tutvustada näidendi, koomiksi või mõminaräpiga\", vahendas ERR-i portaal. Tuleme prokuröridele appi praktilise kavaga, kuidas seda teostada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusooperi ja ERSO linnahalli paigutamine läheks maksma 160-170 miljonit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Uuest ooperimajast rääkides on jäänud tõsisemaks arutluseks variant kasutada tänase linnahalli suurt saali,\" märgib kultuuriminister Lukas ERR-i kasutuses olevas memorandumis.\n\nMemorandum peaks tulema arutusele valitsuskabineti 17. oktoobri nõupidamisel. Lisaks ministritele on arutelule kutsutud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, sest Tallinna linn on linnahalli omanik ja on sinna kavandanud rahvusvahelist konverentsikeskust. Lukase plaani järgi võiksid aga linnahalli mahtuda ka ooperi- ja kontserdisaal, mis tagaks hoonele oluliselt suurema ja regulaarsema kasutuse, kui see oleks vaid konverentsikeskusel (mis jääks hoone senise jäähalli ossa).\n\nLisaks Kõlvartile kaasatakse kabinetinõupidamise arutelusse ka Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe, kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ning muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.\n\nHinnangulised kulud\n\nMemorandumis märgitakse, et linnahalli ooperi- ja kontserdimaja rajamise ruumilahenduse projekteerimiskulud on 10-20 miljonit eurot. Sellele lisandub ehituskulu ning rahvusooperi ja ERSO hoonesse paigutamise kulu ca 150 miljonit eurot. Memorandumis märgitakse, et mõningane investeeringu suurenemine võib tulla tehnika ja sisustuse maksumusest ning ehitushindade tõusust.\n\nOoperi- ja kontserdimaja ehituse rahastamine võiks Lukase ettepanekul käia läbi kultuurkapitali. Nimelt toimuvad 2022. aastal viimased maksed Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja muusikaakadeemia saali ehituste rahastamiseks.\n\n\"Sellega on ellu viidud riigikogu 1996. aasta otsus kolme kultuuriehitise rajamiseks ning järgmiste kultuuriehitiste rajamist kultuurikapitali vahenditest ei ole veel otsustatud. Hinnanguliselt vabaneb ca 10 miljonit eurot aastas, mida saaks tasuda ehituse tarbeks võetud laenu tagasimakseks.\"\n\nKui abi antakse ooperimaja ehitamise projektile, on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Memorandumis tuuakse eraldi välja, et riigiabi loa taotlemine Euroopa Komisjonilt võtab aega, tavapäraselt kuus kuud kuni aasta, kuid vahel ka kauem. Lisaks ei tohi abi anda enne, kui komisjon on andnud vastava loa.\n\nDetailne kava ooperimaja rajamiseks\n\n\"Uuest ooperimajast rääkides on jäänud tõsisemaks arutluseks variant kasutada tänase linnahalli suurt saali, mis peaks tulevikus olema helikindlate lüüsseintega liigendatav kolmeks ca 1200-kohaliseks saaliks, et erinevates ruumides saaks üheaegselt toimuda erinevad üritused. Vajadusel peaks seinu olema võimalik tõsta, et moodustuks ca 4000 inimest mahutav suur saal erinevate suurürituste tarbeks,\" märgib Lukas memorandumis.\n\n\"Et saale oleks võimalik eraldada, on vaja hoone katust võrreldes tänasega tõsta umbes 7-8 meetri võrra ja peab tekkima lavatorn, mis omakorda nõuab lavaosa tõstmist kuni 15 meetrit. Lava sügavuse saavutamiseks on vaja lava pikendada linnahalli tänaste välistreppideni. Täna on lava laius 60 meetrit, lava sügavus on aga puudulik. Et tekiks ooperile tarvilik lava sügavus, on vaja viia lava tagaseina paarkümmend meetrit tahapoole.\"\n\nOoperimaja töötaks rahvusooperi tarbeks keskmiselt neli õhtut nädalas.\n\n\"Lava ja saalide eraldamise võimalus tähendab, et üheaegselt võib toimuda ERSO kontsert või proov, mõni konverents ja peasaalis ooperi proov või etendus. Rahvusooper mängib hooajas uues hoones ca 160 etendust. Sellele lisanduksid 10-15 suuremat kontserti aastas. Nii jääks piisavalt päevi nii ERSO kontsertide (40-50 aastas) tarbeks kui konverentsideks või mis tahes erinevateks üritusteks.\"\n\nLisaks peaksid hoones olema erinevad rekreatsioonipinnad, et sellest kujuneks populaarne kohtumispaik linlastele ja huvitav atraktsioon Tallinnat külastavatele sise- ja välisturistidele.\n\nEstonia tänased probleemid\n\nMemorandumis märgitakse, et rahvusooper Estonia hoone ja teatrisaal rajati omal ajal arvestades draamateatri vajadusi. Sellest tulenevalt ei vasta rahvusooperi saal, lava ega ettevalmistusruumid ooperi- ja balletiteatri nõuetele. \"Aastate jooksul läbiviidud renoveerimiste käigus on rahvusooperi ruumid viidud ooperi- ja balletiteatrile esitatavate nõuetega võimalikult suurde kooskõlla, kuid olemasolev hoone seab siiski omad piirangud, mida ka kõige parema tahtmise juures muuta ei saa.\"\n\nPüsivate murekohtadena tuuakse konkreetsemalt välja saali kehv akustika. \"Uue saali puhul saaks luua akustiliselt ideaalilähedased tingimused. See on väga oluline artistidele, kes saaksid teha oma tööd kartmata ülekoormust ja ülepinget. (häälepaelad, füüsiline koormus jne).\"\n\nTeise probleemina tuuakse välja, et Estonia lava mõõdud jäävad ooperi- ja balletiteatri lavastuste jaoks väikseks ja see seab piirangud repertuaari võetavatele lavastustele. \"Eelkõige on probleem balletilavastustega. Laval pole vajalikku ruumi, et teha balletijooniseid ning võimaldada balletiartistidele piisavalt ruumi erinevate balletielementide sooritamiseks.\"\n\nKolmandaks, Estonia külg- ja tagalava on väga väiksed ehk pole pinda lavastuse dekoratsioonide montaažiks ja demontaažiks etenduseks ettevalmistamisel. Rahvusooperis on ka vähe proovisaale ja harjutusruume, mistõttu jagatakse olemasolevaid teiste hoones tegutsevate kunstiliste kollektiividega.\n\nLõpetuseks tuuakse välja, et praeguse rahvusooper Estonia hoone ümber on parkimine väga keeruline ja ebamugav, kuid linnahalli puhul oleks võimalik see probleem lahendada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Konverentsikeskuse kõrval rahvusooperi ja ERSO Tallinna linnahalli paigutamine läheb hinnanguliselt maksma 160-170 miljonit eurot. Kultuuriminister Tõnis Lukasel on valminud valitsuskabinetile memorandum, milles teeb ettepaneku võtta vastu valitsuse otsus, et järgmine kultuuri suurehitis, mis rajatakse kultuurkapitali rahaliste vahenditega, on just linnahalli tulev ooperi- ja kontserdimaja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKino Artis tähistab kümnendat sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\nKino avamispäeval toimus seitse seanssi filmidega \"Antikristus\" (rež Lars von Trier) ja \"Septembrinumber\"(rež R.J. Cutler), ühe seansina linastus ka \"Kevade\". Sel esimesel päeval käis Artises 68 külastajat. Praegu toimub Artise kahes saalis 12 seanssi päevas ning neid külastab keskmiselt üle 300 inimese.\n\nKümne aasta jooksul on Artises linastunud enam kui 3100 erinevat filmi ning neid on käidud vaatamas rohkem kui 1 135 000 korda. See teeb üle 2,5 külastuse iga Tallinna elaniku kohta. Kõige vaadatum film läbi kino ajaloo on \"Südaöö Pariisis\", mis kogus publikut 8859 silmapaari jagu. Uhkel teisel kohal troonib kodumaine \"Tõde ja õigus\" 8391 vaatajaga ning kolmandale kohale jääb samuti Eesti draama \"1944\" 8097 vaatajaga. Dokumentaalfilmidest on kinopubliku soosik number üks \"Tuulte tahutud maa\", mis ligi 8000 vaatajaga on üldarvestuses populaarsuselt neljas linateos, taaskord eestimaine.\n\nArtis on 2011. aastast Europa Cinemas liige ja võitis 2014. aastal võrgustiku auhinna kui parima programmiga kino 2013. aastal.\n\nSünnipäeva puhul toob Artis 15 korral ekraanile selle aasta Prantsuse hittfilmi \"Üheskoos lõpuni välja\", mis on humoorikas draama ühe sõpruskonna taaskohtumisest vana sõbra juubeli puhul. Filmis teevad kaasa Oscari-võitja Marion Cotillard ning ülimenuka koomilise draama \"1 + 1\" armastatud peaosatäitja François Cluzet. Esimene avalik linastus on 12. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "10. oktoobril kümme aastat tagasi avas Tallinna südalinnas Solarise keskuses uksed kino Artis. Kümne aastaga on Artises olnud üle miljoni kinokülastuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDani Sordo tulevik sai paika\n\n## Põhitekst:\n\n36-aastane Sordo on Hyundaiga sõitnud alates 2014. aastast ja tänavu Sardiinias tuli ka tema karjääri teine etapivõit. Mullu mahtus ta pjedestaalile Mehhikos ja Argentinas.\n\nSordo on tänavu löönud kaasa seitsmel MM-etapil ja lõpetanud neist viiel kuue parema seas. Sel sügisel spekuleeriti ka tema üleminekuga Toyotasse, aga sellest siiski asja ei saanud.\n\n\"Meeskond on saanud minu jaoks nagu perekonnaks. Oleme koos jaganud fantastilisi momente,\" kommenteeris hispaanlane. \"Ma tunnen end tiimis õnnelikult ja mugavalt, aga sama tähtis on ka, et ka konkurentsivõimelisena.\"\n\nHyundai meeskonnas jätkab järgmisel hooajal ka tiimi esinumber Thierry Neuville. Samuti on tiimiga taas osaajalise lepingu sõlminud prantslane Sebastien Loeb.\n\nKüsimärgid ripuvad Andreas Mikkelseni ja Craig Breeni peade kohal. Norralase esitused kahel viimasel hooajal on olnud veidi allapoole ootusi ja Breen on pärast Citroenist lahkumist saanud sel aastal teha kaasa vaid paaril rallil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania rallisõitja Dani Sordo jätkab Hyundai meeskonnas ka järgmisel hooajal ja lööb kaasa seitsmel maailmameistrivõistluste sarja etapil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLiisi Ojamaa. Uus, parem maailm on me püüd\n\n## Põhitekst:\n\nKui aus olla, ma ei tea sellist kultuuritegelast, kes nooruses ei oleks protestinud. Esiisade, riigivõimu ja otse loomulikult kogu seni loodud kultuuri ja selle loojate vastu. Kui ma meenutan oma koolikirjandeid Hemingwayst ja Juhan Liivist, mul tekib tahtmine voodi alla ronida ja mitte kunagi enam välja tulla, ma olin ikka jõuliselt radikaalne (ehkki napi silmaringiga) nende põrmustamisel. Kõik varasem pidi molekulideks pekstud saama, ma olin ometi nii uudne ja andekas!\n\nTeismelised üldiselt kipuvad läbima perioodi, mil nende vanemad on kõige lollimad inimesed maamunal. Nii loominguliselt kui ka isiklikus arengus võiks see aeg puberteedi lõppemisega otsa saada. Andke andeks, aga 50 ringis maailmaparandaja on eranditult piinlik nähtus. Kõigil, kellest asja on saanud, on inimese aru pähe tulnud enne 30. eluaastat. Õppida pole muidugi kunagi hilja, aga meie eluiga paraku on harva sada aastat, nii et seda keskmist kuutkümmend seitset tasuks kasutada ka kuidagi konstruktiivsemalt kui üleüldise destroi levitamiseks, tollega tegeleb entroopia nagunii ilma meie osavõtuta väga edukalt.\n\nUsun täiesti, et noortel loojatel on ehk vaja algul kummutada kõik, mida klassikutelt õppida võib. Juba iseseisva mõtlemise harjutamiseks, oma isiksuse rajamiseks. Millalgi, paraku, selgub, et ka vastandumine kõigele senisele on titaanide õlgadel seismine, sest meil ei oleks vastanduda millelegi ega kellelegi, kui meie kogemuses ei oleks aastatuhandete taha ulatuvat kultuurikihti. No kuidas Sa, hingekene, kakled Vergiliuse või Joyce'i või Tammsaarega, kui Sa temast tuhkagi ei tea?\n\nSiis hakkad tasapisi, algul lausa valulikult aru saama, et nad ajasidki meiega sama asja. No vähemalt enam-vähem. Mõned neist hakkavad Sulle lausa meeldima. Alguses häbened, pärast harjud ära.\n\nTuleb ka vananemistõve järgmine staadium: vanemate kolleegide arvamused ei tundugi enam nii mõttetutena. Mõnest on koguni kasu. Jälle on on valus, eriti peegli ees. Veel eriti oma kirjutisi meenutades.\n\n\"…maailm, kus võidul ülendame neid, keda orjus rõhub nüüd,\" laulsid nad tookord. Ega me tagantjärele täpselt tea, kes laulis innukalt, kes liigutas niisama suud ja kes püüdis leida kadumiseks parimat põõsast. Ühtviisi orjusesse laulsid need tublid revolutsionäärid endid ja oma lapsi niikuinii, sest vana maailma purustamise plaan võib tunduda lahedama, eriti pärast kolmandat õlut, aga uue maailma rajamise plaan ei pruugi olla kõige sõbralikumate seltsimeeste käes.\n\nAlgselt ilmunud ERR kultuuriportaalis 27. novembrll 2013.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Avaldame uuesti meie seast lahkunud kirjaniku ja tõlkija Liisi Ojamaa veste aastast 2013, mis on ajakajaline ka täna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNFL-i mängija oli kokkupõrke järel pool tundi halvatud\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Denver Broncose mängumees põrkas teisel veerandajal peadpidi kokku kaasmängijaga ja toimetati haiglasse.\n\nHiljem kommenteeris Bausby, et oli 30 minutit täielikult ja veel mitu tundi hiljem osaliselt halvatud. \"Ma ei olnud kordagi teadvuseta. Ma ei saanud liikuda, kuid võisin rääkida ja kõik,\" lausus mängumees.\n\n\"Arst sõnas, et minuga saab kõik korda ja ma usaldasin teda. Umbes 30 minuti pärast võisin oma varbaid liigutada ja täiel määral taastus liikumine mõni tund hiljem.\"\n\nBausby pääses haiglast juba enne Broncose tagasilendu Denverisse. \"Praegu võtame asju rahulikult, kogun jälle jõudu,\" lausus esialgu siiski vigastatute nimekirja arvatud ameerika jalgpallur. \"Mul pole naasmiseks täpset graafikut, aga loodetavasti ei lähe kaua.\"\n\nHooaega nelja kaotusega alustanud Denver Broncos võitis kohtumise 20:13.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika jalgpalli liiga NFL mängija De'Vante Bausby elas pühapäeval pärast kokkupõrget vastasmängijaga üle suurt hirmu tekitavaid hetki, aga pääses ehmatusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nElisa mobiilne andmeside oli häiritud\n\n## Põhitekst:\n\nRike mõjutas osa teenuste toimimist mobiilses andmesides, kõnelevi toimis tavapäraselt. Andmesidehäirest andsid ERR-i toimetusele teada kasutajad näiteks Tallinna kesklinnas, Pirital ja Saue vallas.\n\nElisa spetsialistid lahendasid rikke ja mobiilse andmeside teenused peaksid olema taastunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeva hommikul tekkis pärast Elisa võrguseadmete uuendustöid tehniline rike, mille mõju ilmnes liikluse kasvades ning see puudutas kuni kümnendikku Elisa mobiilset andmesidet kasutavatest klientidest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa ralli stardirivi avavad Georg Gross – Raigo Mõlder\n\n## Põhitekst:\n\nKui algselt pidid võistlusele numbri all 1 startima tänavused EMV2 (4WD - N4,R5) klassi Eesti meistrid Oliver Solberg – Aaron Johnston, siis möödunud nädalavahetusel Walesis MM-debüüdi teinud mehed siiski sel korral Saaremaa ralli starti ei tule.\n\nTänavuse Saaremaa ralli stardirivi avavad selle võistluse kahekordsed võitjad Georg Gross – Raigo Mõlder, kelle Ford Fiesta WRC kannab võistlusnumbrit 2. Mehed hoiavad enne hooaja viimast etappi EMV1 ehk absoluutarvestuse kolmandat kohta ning soovivad kindlasti lisaks ralli võidule lõpetada hooaja ka eelnimetatud klassi meistritena.\n\nNumbri all 3 saab rajale 2015. aasta Saaremaa ralli võitja Egon Kaur, kelle Ford Fiesta Proto auto kõrvalistmel võtab koha sisse Silver Simm. Lisaks Kaur – Simmile on veel Ford Fiesta Protol rallile startimas Roland Murakas – Kalle Adler.\n\nEesti meistrivõistluste lõppvaatusele on Eesti võistluspaaridest starti tulemas R5 autodega neli võistluspaari. Esimesed neist on tänavu ERC Junior meistrivõistlustel kolm etappi võitud saare oma mehed Ken Torn – Kauri Pannas (Ford Fiesta R5). Kohe nende järel saavad stardivad Priit Koik – Alari-Uku Heldna (Ford Fiesta R5) ja numbri all 7 uue Škoda Fabia R5 autoga Raul Jeets – Andrus Toom.\n\nFord Fiesta R5 autoga, mis kandmas numbrit 15 on 4WD debüüti tegemas tänavused Junior WRC sarja kuuendad mehed Roland Poom – Ken Järveoja. Üldse on Saaremaal kokku startimas 12 R5 autot. Esimesed väliskülalised leiab stardirivist numbri alt 8, kelleks on Martynas Samsonas – Ervinas Snitkas (Ford Fiesta).\n\nSarnaselt EMV2 klassiga on enne Saaremaa rallit meistrid selgunud ka EMV3 (2WD - R2, R1, A6) klassis ja Estonian Junior Challenge arvestuses. Nii EMV3 meistritiitli, kui Estonian Junior Callenge 90 000 eurose peaauhinna võitsid Ken Torn – Kauri Pannas. Hoolimata sellest, et nii Torn, kui Poom võistlevad Saaremaal R5 autodega, siis sellegipoolest on nendes arvestusetes oodata põnevat lahingut. Soosikutena lähevad kümne võistluspaari hulgast starti Lõuna-Eesti rallil klassivõidu võtnud ja mõlemas arvestuses teist kohta hoidvad Robert Virves – Sander Pruul (Ford Fiesta R2T).\n\nEMV4 (4WD-E12) ehk neljaveoliste autode rahvuslikus klassis on Saaremaal starti tulemas 19 võistluspaari, kelle hulgas ka tänavused meistrid Edijs Bergmanis - Edgars Grins (Mitsubishi Lancer Evo IX). Sarnaselt EMV4 klassiga on hooaja viimasel kodusel rallil 19 autot starti tulemas ka EMV5 (2WD - E9). Klassi meistrina saavad numbri all 90 stardi 2019. aasta meistrid Klim Baikov - Andrey Kleshchev (VAZ 2105).\n\nKa esiveoliste EMV6 (2WD - R3,A7,N3,E10) arvestuses on enne Saaremaad tänavused meistrid selgunud ja nendeks on Kristo Subi – Raido Subi (Honda Civic Type-R). Võimalus meistritiitlile oli veel ka võistluspaaril Karel Tölp – Martin Vihmann, kuid nemad Saaremaal ei stardi. Kokku on EMV6 klassis Subidele konkurentsi pakkumas 34 võistluspaari.\n\nKui eelpool mainitud Eesti meistrivõistluste klassidest oli meister veel selgumata vaid EMV1 klassis, siis kõige põnevam heitlus meistritiitlile saab Saaremaal olema klassis EMV7 (EMV7 2WD - E11 RWD), kus meistritiitli võimalus veel kolmel võistluspaaril. Liidrina tulevad hooaja viimase etapi starti Raiko Aru - Veiko Kullamäe (BMW M3), kelle edu Marko Ringenberg - Allar Heina (BMW M3) ees on 7 ja Ott Mesikäpp - Raiko Lille (BMW M3) ees 20 punkti. Kokku on selles arvestuses Saaremaal starti tulemas 26 võistluspaari.\n\nKuigi veoautode klassis EMV8 (2WD - E13) on tänavused meistrid selgunud, kelleks on Taavi Niinemets - Esko Allika (GAZ 51A), siis veokate arvestuses on starti tulemas viimaste hooaegade rekordarv võistluspaare, milleks on 22.\n\n52. Saaremaa ralli start antakse reedel 11.oktoobril, algusega 17.00 Auriga keskuse parklas.\n\nVõistluse avapäeval sõidetakse kolm kiiruskatset, millest esimene on traditsioonile Kõljala-Kaali katse, mis tänavu kannab nime Salavere. Päeva pikima kruusakatsena läbitakse Peederga (12,99 km), mis möödunud aastaga võrreldes läbitakse teises suunas. Saaremaa ralli avapäeva lõpetab traditsiooniline Kuressaare linnakatse.\n\nLaupäeval, 12. oktoobril sõidetakse Saaremaa rallil kümme kiiruskatset, mille hulgas ka Saaremaa ralli klassikud Kaugatoma, mis tänavu kannab nime Salme, ja Undva, mille nimeks Kurevere. 2019. aasta Saaremaa ralli kavas on üle aastate tagasi Oriküla paarisraja katse, mida pole selle võistluse ralli raames sõidetud alates aastast 2008. Kui möödunud aastal oli uue katsena kavas Metsküla, siis tänavusel rallil sõidetakse uue katsena Kehila. Selle 5,17 km pikkuse katse teine läbimine lõpetab tänavuse Saaremaa ralli ning on ühtlasi ka hooaja viimaseks punktikatseks.\n\nÜhtekokku läbitakse kahe päeva jooksul 13 kiiruskatset ja 117,23 katsekilomeetrit.\n\nKiiruskatsed on pealtvaatajatele tasulised, v.a reedeõhtune publikukatse Kuressaare linnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eeloleval nädalavahetusel sõidetakse Saaremaal Eesti autoralli meistrivõistluste ja Estonian Junior Challenge hooaja viimane etapp. 11.-12. oktoobrini toimuvale 52. Saaremaa rallile on startimas 161 võistluspaari kuuest riigist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPeaprokurör soovitab põhiseadust tutvustada näidendi, koomiksi või mõminaräpiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Prokuratuur teeb ettepaneku, et põhiseaduse tutvustamiseks võiks läbi viia loenguid või arutelusid, kus erinevate organisatsioonide esindajad käsitlevad põhiseadust enda tegevusvaldkonnast lähtudes. Prokuröride seast tuli ka ettepanekuid, et laiema publikuni jõudmiseks võiks paluda mõnel Eesti autoril luua põhiseaduse kohta näidend või luuletus või leida võimalus vaadatuimatesse telesarjadesse põhiseaduses sätestatut põimida. Noorema põlvkonnani jõuab ehk edukamalt koomiksi, mõminaräppari loo või youtuber 'i kajastuste kaudu,\" kirjutas peaprokurör Perling justiitsminister Raivo Aegile saadetud kirjas.\n\nLisaks soovitab Perling põhiseadust tutvustada seinakalendril ja teistel klassikalistel kandjatel. Peaprokurör lubab ka prokuratuuri aastaraamatus siduda vähemalt ühe artikli põhiseadusega ning aidata XXXVI Eesti õigusteadlaste päevi korraldada.\n\nPerling selgitab, et hea on fookusse võtta põhiseadusele selle 100. aastapäeval suurema tähelepanu pööramine, püüd nooremat põlvkonda kõnetada ning kõigile meelde tuletada, et ühe põhiseadusliku õigusega kaasneb teise kohustus ja vastupidi.\n\n\"Prokuratuur on sageli seotud põhiseaduslike riivetega ja me toetame tegevusi, millega kasvab inimeste õigusteadvus selles vallas, millal siis ikkagi võib põhiõigusi riivata ja kuidas ning miks seda riigi õiguskaitseasutused teevad ikka proportsionaalselt ja teiste inimeste kaitseks,\" märkis Perling.\n\nJustiitsministeerium soovib tähistada 2020. aastat põhiseaduse aastana ning tutvustada ühiskonnale tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Justiitsministeerium saatis riigiasutustele, haridusasutustele, vabaühendustele ning teistele organisatsioonidele üleskutse kaasa mõelda ja pakkuda ideid, milliste tegevustega oleks võimalik väärikalt tähistada põhiseaduse 100. aastapäeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi peaprokurör Lavly Perling pakkus põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamiseks välja idee, et seda võiks teha ka näidendi või populaarsete telesarjadega. Nooremale publikule soovitab ta põhiseadust tutvustada koomiksi või mõminaräppari abiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJaak Valge: Eesti vasakliberaalide mäss Euroopa rahvaste vastu\n\n## Põhitekst:\n\nMa ei tea, kas see oli Tõnis Saarts ise, kes oma algselt Sirbis ilmunud tekstile pani pealkirja \"Eesti mäss Euroopa vastu\", aga see pealkiri oli igatahes provokatiivne ja veelgi enam - sisu arvestades tabav. Nii pälviski Saartsi artikkel ühe poliitteksti kohta erakordselt palju tähelepanu.\n\nEnt samavõrra kui Saartsi artikli pealkiri ja sisu on tähelepanu püüdvad, on need ka eksitavad. Sama eksitavad, kui minu selle teksti pealkiri. Aga mina kruttisin oma artikli pealkirja meelega ühele poole - tegin teadlikult seda, mida ma tavaliselt ei tee -, aga ma pole kindel, kas Saarts ja teised vasakliberaalid oma kallutatust teadvustavad.\n\nGlobalism ei saa kunagi olla rahvuslik\n\nSaarts järgib taas Ida-Euroopa vasakliberaalide peamist narratiivi, mille kohaselt \"läänelikuks saab vaid siis, kui ollakse salliv, ilmalik, multikultuurne, soolist võrdõiguslikkust edendav, samasooliste abielusid seadustav jne.\" Antiliberaalsus ja püüd taastada eneseksolemise uhkus on aga selle lähenemise kohaselt idaeuroopalik.\n\nIdaeurooplased olevatki nüüd \"Lääne liberaalsele mudelile selga pööramas\". Ka Eesti rahvuslased leiavad Saartsi väitel, et läänelik arengumudel on end ammendamas ja Eesti peaks valima Ungari ja Poola tee.\n\n\"Meie oleme siin Eestis säilitanud selle õige ja traditsiooniline euroopluse, mis mujal on kadumas ning peaksime sel alusel üles ehitama tõelise Eesti rahvusriigi ja meile sobiva demokraatiamudeli\", usub Saarts Eesti rahvuslasi mõtlevat.\n\nBBC analüütikute poolt mõni kuu tagasi koostatud lihtne, kuigi pisut vananenud andmetega skeem-kaart Euroopa paremrahvuslaste poolehoiust riigiti viimaste valimiste alusel demonstreerib, kuivõrd ekslik see narratiiv tegelikult on. Selle Ida-Euroopas mitmel kujul juurutatud müüdi alusel on püütud rahvuslust näidata millenagi, mis on viimastel aastatel omane mahajäänud Ida-Euroopale ja eristab Ida-Euroopat nn progressiivsest Läänest.\n\nReaalsuses, nagu kaardilt näha, ei ole niisiis tegemist mingi Ida-Euroopa rahvuslaste mässuga Lääne-Euroopa liberaalide vastu, vaid üleeuroopalise rahvusluse tõusuga. Rahvuslikud poliitilised jõud omavad sarnast poolehoidu kogu Euroopas, nii idas kui ka läänes.\n\nSeejuures on rahvuslusel kõige suurem poolehoid Šveitsis - riigis, kus rahva enamuse tahe on sajandite vältel kõige otsesemalt kanaliseerunud riigi juhtimisse. Eesti rahvuslaste poolehoiu määr meie ühiskonnas on aga väga sarnane just Põhja-Euroopaga - Soome, Rootsi ja Taaniga.\n\nMeenutagem siinkohal veel ka asjaolu, et need jooned, mida Saarts ja teised temasugused omistavad ainuomaselt läänelikule liberalismile - ilmalikkus, multikultuursus, karikatuurini ulatuv soolise võrdõiguslikkuse taotlus, seksuaalsete kooselumudelite mitmekesisus -, ei ole tegelikult mingi Lääne progressi kroon, kuhu ollakse pika arengu tagajärjel vältimatult jõutud ning kust tagasiteed ei ole.\n\nErinevad ühiskonnad on erinevatel aegadel kõike seda erinevates vormides kogenud, kuid ülalnimetatud täiskomplektis kultiveeriti taolisi \"euroopalikke väärtusi\" ka kommunistlikul Nõukogude Venemaal 1920. aastate esimesel poolel.\n\n\"See tähendab, et liberaalsuse mõiste asemel võiks kasutada globalismi mõistet.\"\n\nKuigi suurtes joontes võib tänase poliitilise spektri kirjeldamisel leppida jaotusega liberaalsus versus rahvuslus, eriti kui liidendada liberaalsusega ka multikulturalism, nagu Saarts seda teeb, tundub minule loogilisem telg globalism versus rahvuslus. See tähendab, et liberaalsuse mõiste asemel võiks kasutada globalismi mõistet.\n\nGlobalism vastandub rahvuslikule suveräänsusele ja demokraatiale selle autentses tähenduses ning kannab multikultuursuse ideed. Sallivus on aga sisutu loosung, mida kasutatakse nii, nagu kellelgi parasjagu vaja on.\n\nAntiliberaalsus või õigemini vasakliberaalide poolt kõigile rahvuslastele omistatud väidetav antiliberaalsus kattub aga rahvuslusega vaid osaliselt. Antiliberaalsus võib olla ka mitterahvuslik, nagu ka ülalviidatud BBC skeemilt näha võib, ning vastupidi - rahvuslus võib olla ka liberaalne.\n\nGlobalism, toetades ühtset üleilmset väärtussüsteemi ja eesmärgistades ühtset maailmavalitsemist, ei saa aga kunagi olla rahvuslik. Küll aga võib olla šovinistliku värvinguga - nii, nagu kommunistlik globalism, mis kandis ühtlasi ka venelaste ülimuslikkuse ideed.\n\nD emokraatia mõiste ümberhindamise püüe\n\nSaarts toetub oma artikli laiema konteksti joonistamisel liberaalide Ivan Krastevi ja Stephen Holmesi ajakirjas Democracy 2018. aasta suvel avaldatud artiklile \"Explaining Eastern Europe: Imitation and Its Discontents\". Need autorid analüüsivad Saartsi väitel \"põhjalikult Ida-Euroopas praegu lahtirulluva Lääne-vastase mässu tagamaid\".\n\nTegelikult Krastev ja Holmes niimoodi küsimust üldse ei sea, ega saagi seada. Saartsi moodi, vastandades illiberaalset Ida-Euroopat ja liberaalset Lääne-Euroopat, võib olukorda näha vaid mõni möödunud aegadesse kinni jäänud idaeurooplasest vasakliberaalne propagandist.\n\nKrastev ja Holmes ei samasta Läänt liberaalsusega ega kirjuta mitte idaeurooplaste \"Lääne-vastasest mässust\", vaid analüüsivad idaeurooplaste illiberaalse vasturevolutsiooni põhjusi, võrreldes seda ka põhjustega, miks lääneeurooplased sama teed on läinud: \"Lääne-Euroopas sünnib illiberalism hirmust, et liberaalsed ühiskonnad ei suuda mitmekesisusega hakkama saada. Idas on küsimus selles, kuidas vältida mitmekesisuse teket,\" väidavad nad Poola näitele tuginedes. Tõsi, Eestile see väide ei laiene.\n\nKrastev ja Holmes pakuvad skeemi, mille kohaselt pärast Berliini müüri langemist ei jagunenud Euroopa enam kommunistlike ja demokraatlike riikide vahel, vaid jäljendatavate ja jäljendajate vahel.\n\nIda-Euroopas toimunud protsessi nimetati küll erinevalt - demokratiseerimine, liberaliseerimine, euroopastumine jne, kuid selle sisuks oli postkommunistlike riikide muutmine \"normaalseteks\", st läänelikeks. \"Jäljendamist mõisteti kui lühimat rada vabadusse ja jõukusesse.\"\n\n2003. aastal alanud Iraagi sõja katastroofilised tagajärjed diskrediteerisid demokraatia edendamise ideed, 2008. aasta majanduskriis suurendas sügavat umbusaldust ärieliidi ja \"kasiinokapitalismi\" vastu. \"Kesk- ja idaeurooplased pöördusid liberalismi vastu mitte niivõrd sellepärast, et see ebaõnnestus kodus, vaid seetõttu, et nende arvates oli see läbikukkumine Läänes.\"\n\nKrastev ja Holmes näitavad veenvalt ka II maailmasõja järgse Saksa ühiskonna ja Berliini müüri järgsete Ida-Euroopa ühiskondade kujunemise erinevusi, mis viivad riigiti ka erinevale rahvusluse väärtustamisele.\n\nKui Saksa demokraatia toetub eeldusele, et rahvuslus viib vältimatult natsismi, st rahvuslus on peavoolu absoluutse põlguse objekt, siis Kesk- ja Ida-Euroopas nähakse rahvuslust ja liberalismi pigem komplektina, ideede vastastikkuse toetamise, mitte kokkupõrkena. \"Poolakad leiaksid, et Poolat Hitleri või Stalini vastu kaitstes elu kaotanud rahvuslike liidrite austamise lõpetamine on absurdne.\"\n\nMeenutagem, et Ida-Euroopa on olnud sunnitud aastakümneid kannatama kommunistliku propaganda all, mis üheselt rahvuslust taunis.\n\nMinu jaoks väga oluliseks Krastevi ja Holmesi mõttekäiguks on Lääne ühiskondade endi muutumine. Täpsustan siinkohal oma seisukohalt - eelkõige Lääne-Euroopa peavoolupoliitika poolt kultiveeritud väärtuste muutumine. Autorid aga jätkavad: \"Kas peaksime olema üllatunud, et poolakad ja nende naabrid tundsid end \"petetuna\", kui nad said teada, et ühiskond, mida nad tahtsid jäljendada, on kadunud ja moderniseerimise kiirete voolude poolt ära pestud?\"\n\nKrastev ja Holmes keskenduvad siinkohal Euroopa migratsiooniprobleemile, kus väärtusi on kõige radikaalsemalt ümber hinnatud. Idaeurooplaste silmis ei esinda Lääne-Euroopa enam kultuuriliselt triumfeeriva lääne mudelit, mida kesk- ja idaeurooplased varem jäljendada üritasid. \"Vastupidi, Lääne-Euroopa avatud ühiskonnad, kes ei suuda kaitsta oma piire välismaiste (ja eriti moslemite) sissetungijate eest, pakuvad põhimõtteliselt negatiivset mudelit, elavat pilti ühiskonnakorrast, mida idaeurooplased kõige innukamalt väldivad.\"\n\nNing nagu Victor Orbán 2017. aasta juulis peetud kõnes teatas: \"Kakskümmend seitse aastat tagasi siin Kesk-Euroopas uskusime, et Euroopa on meie tulevik; täna tunneme, et oleme Euroopa tulevik.\"\n\nMinu arvates on üheks väga oluliseks - vast isegi kõige olulisemaks - muutuseks demokraatia mõiste ümberhindamise püüe vasakliberaalide poolt, et üritada selle keskmest eemaldada rahva enamuse valiku põhimõtet.\n\nSellisest \"uuest demokraatia mõistest\" lähtub ka vasakliberaalne kriitika Poola ja Ungari vastu. Ent kuna Krastev ega Holmes ega ka Saarts seda ei käsitle ning teema nõuab süvenemist ja eraldi artiklit, siis jätan ka mina selle teema siinkohal kõrvale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Globalism vastandub rahvuslikule suveräänsusele ja demokraatiale selle autentses tähenduses ning kannab multikultuursuse ideed. Sallivus on aga sisutu loosung, mida kasutatakse nii, nagu kellelgi parasjagu vaja on, kirjutab Jaak Valge.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSwedbank lõpetab sularahas välisvaluutaga arveldamise\n\n## Põhitekst:\n\nViimastel aastatel on välisvaluutas sularahatehingute arv esindustes märkimisväärselt vähenenud. Klientide muutunud käitumise taga on eelkõige euroala laienemine ja kasvav pangakaartide kasutamine välismaal, teatas Swedbank.\n\nMuudatus puudutab pangakontorites tehtavaid sularahatehinguid välisvaluutas: valuutavahetus, väljamaksed kontolt või sissemaksed kontole välisvaluutas.\n\nEsinduses välisvaluutas ülekannete tegemine, valuuta konverteerimine, interneti- ja mobiilipangas valuutatehingute ja ülekannete tegemine jätkuvad tavapäraselt.\n\nJuhul kui Swedbanki klient muudatusega ei nõustu, saab ta pangaga sõlmitud lepingud üles öelda, teavitades sellest panka hiljemalt 8. detsembril. Mitteteatamist loeb pank muudatusega nõustumiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vähenenud nõudlusele viidates lõpetab Swedbank välisvaluutas sularahatehingute tegemise ning alates 9. detsembrist saab panga esindustes teha sularahatehinguid ainult eurodes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nU-19 neidudel ei õnnestunud valikturniiril punktide ja väravateni jõuda\n\n## Põhitekst:\n\nSarnaselt Eestile oli kaks esimest kohtumist kaotanud ka Sloveenia, aga teisipäevases omavahelises kohtumisesid jäid sloveenlannad kindlalt 5:0 peale ja nii ei õnnestunud Eestil valikgrupis ka kolmandat kohta teenida.\n\nEsimeses mängus kaotas Eesti sama tulemusega Itaaliale. Teises voorus tunnistati Venemaa 6:0 üleolekut.\n\nKõik kolm mängu võitnud Venemaa ning Itaalia pääsesid edasi järgmisesse faasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kuni 19-aastaste neidude jalgpallikoondise lõpetas EM-valikturniiri Itaalias kolme kindla kaotusega. Tunnistada tuli nii võõrustajate, Venemaa kui ka Sloveenia paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEksperdid selgitavad, kuidas seletada lapsele psüühilist erivajadust\n\n## Põhitekst:\n\nPsüühilise erivajaduse teemad võivad paista hirmutavad, kuid lähemalt uurides selgub, et suures osas elavad vaimse tervise muredega inimesed tavalist elu.\n\nMida tähendab psüühiline erivajadus?\n\nVaimse tervise mured võivad olla väga erinevad – see võib olla depressioon või läbipõlemine, mida lähedased ei märkagi. Tavalisest ärevusest võib tekkida ärevushäire, mis ei lase uinuda või viib ebakindlust tekitavate olukordade vältimiseni. Vaimse tervisega on seotud ka söömishäired, mille puhul võib inimene tunda, et ta ei ole piisavalt kõhn või ilus. Selliste probleemide tekkimist mõjutavad nii pärilikkus, elusündmused kui ümbritsev keskkond.\n\nPsüühiline erivajadus võib tähendada vaimupuuet, mis on kaasasündinud ja ravimatu. Need inimesed tajuvad maailma oluliselt lihtsamalt, on enamasti rõõmsad, siirad ning uudishimulikud. Elu jooksul võib tekkida ka psüühiline haigus, mis on üldjuhul leevendatav või ravitav.\n\nOluline on see, et isegi püsivate vaimse tervise probleemidega on võimalik elust rõõmu tunda. Igaühel meist võib vaimne tervis mingil hetkel habras olla. Täiesti terve inimene võib olla tasakaalust väljas, kui tal on elus midagi traagilist juhtunud või on mitu ööd magamata. Sel hetkel võib ta ennast tunda isegi halvemini kui hästi puhanud skisofreenia diagnoosiga inimene.\n\nSoovitused lapsevanemale\n\nPeaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa sõnul kujunevad stereotüübid välja juba väga noores eas, isegi eelkooliealistel lastel. \"Sellepärast on oluline vaimsest tervisest lastega juttu teha. Kõigepealt võiks lapsevanem veidi sel teemal lugeda või ka koos lapsega uurida. Kõigile küsimustele ei pea valmis vastuseid olema, küll aga võiks julgustada vaimse tervise teemadel arutlema ning küsima\", selgitab Oidermaa.\n\nSoovitused lapsevanematele:\n\nMõelda võiks enda sõnavara peale ja mitte kasutada tavakeeles levinud silte, nagu hull või loll. Need ei kirjelda ühegi inimese olemust, küll aga süvendavad eelarvamusi ja teevad seeläbi inimesi haigemaks.\nHea on tuua võrdlus füüsilise tervisega. Mõni inimene murrab jalaluu ja kipsis oleku ajal vajab ta abi. Mõnikord ei kasva luu korralikult kokku ja jalg jääbki endast tunda andma. Nii ka vaimse tervisega - mõni haigus läheb ise üle, mõni vajab pikemat ravi haiglas või tablettidega, psühhoteraapiaga. Mõni inimene ei tervene täielikult ja haigus annab endast ikka tunda, eriti kui õrnem koht uuesti viga saab ja elus juhtub midagi, mis haava lahti kisub.\nOn oluline teada, et vaimse tervise raskustega inimesed ei ole teiste suhtes agressiivsemalt meelestatud kui täiesti terved inimesed. See on müüt, mille kujutamist võib näha peamiselt õudusfilmidest. Aga seda teab lapski, et filmid ja reaalne elu on erinevad.\nVaimse tervise probleemiga inimesega saab samamoodi rääkida nagu kõigi teistega. Kui laps ei oska vestlust alustada, võiks mõelda, kuidas ma tahaksin, et minuga räägitaks? Ilmselt nagu iga teisega - lugupidamisega, viisakalt ja teisega arvestavalt. Isegi kui vaimne seisund on tavalisest erinev, on reeglina võimalik mõni teema leida, olgu see ilm või lemmiktoit.\n\nKäitumise seletamine\n\nPsüühilise erivajadusega inimesed võivad käituda veidi teistmoodi, kuigi nad vahel seda ise ei märka. Hoolekandeteenuste piirkonnajuht Imbi Rego pakub lapsevanematele viise lapsele seletamiseks, miks psüühilise erivajadusega inimesed vahel erinevalt käituvad:\n\nIga inimene tahab nautida ühiseid koosviibimisi. Mõni neist võib teha valjemat häält, sest tunneb ennast vabalt ja soovib rõõmsa emotsiooni välja lasta.\nVaimupuudega inimene võib käituda nagu laps, sest tema areng jääb mingisse vanusesse pidama. Seetõttu võib ka täiskasvanud inimene tunduda lapselik, kuigi tal on habe ees.\nSkisofreeniat põdeval inimesel võivad olla kuulmishallutsinatsioonid, mille puhul kuuleb ta oma peas hääli, mida teised ei kuule. Kõrvalt vaadates võib see tunduda veider.\nVaimupuudega inimene tahab ka suhelda, aga tema suhtlemise algatamine võib tunduda teistsugune, sest nad ei saa aru, milline vahemaa on teisele inimesele suhtlemiseks mugav. Näiteks katsub ta õlga või kätt, ise naeratades.\nOluline on lapsele öelda, et ta on nagu iga teine inimene - kui talle teha füüsiliselt haiget, siis ta tunneb valu. Kui teda norida, siis ta tunneb ennast halvasti.\n\nKuni 40% inimestest on elu jooksul mõni vaimse tervise probleem. Suurem osa haigustest on ravitavad või leevendatavad ning nendega saab elada suhteliselt tavalist elu oma kodus. Kahjuks ei saa kõik oma koju elama jääda – neile püüame luua võimalikult hubase kodu, kus inimene tunneks ennast turvaliselt ja hoituna. Hoolekandeteenused pakuvad kodu umbes 2000 psüühilise erivajadusega inimesele Eestis, kes vajavad igapäevase elu korraldamisel tuge.\n\n10. oktoobril on üleilmne vaimse tervise päev, mille eesmärk on teavitada inimesi vaimse tervise olemusest ja selle säilitamise võimalustest. Loodetakse, et teadlikkuse tõusuga kaasneb inimeste oskustepagasi täienemine, et vältida vaimse tervise probleemide teket ja juba olemasolevate vaimse tervise probleemidega hakkama saada.\n\nArtikli panid kokku kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ja AS Hoolekandeteenused piirkonnajuht Imbi Rego.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaimse tervise raskustest on sageli keeruline aru saada nii täiskasvanutel kui lastel. Kuidas seda seletada lastele, et ei tekiks aluseta eelhoiakuid psüühilise erivajadusega inimeste suhtes, selgitavad Anna-Kaisa Oidermaa ja Imbi Rego.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSimone Biles kerkis aegade edukaimaks naisvõimlejaks\n\n## Põhitekst:\n\nUSA koondise koosseisu teenis oma karjääri 21. MM-kulla Simone Biles, kes tõusis sellega maailma kõigi aegade edukaimaks naissportvõimlejaks. Venelanna Svetlana Horkina kogus karjääri jooksul 20 kuldmedalit.\n\nNeljakordne olümpiavõitja esindas USA-d kõigil neljal alal (toenghüpe, rööbaspuud, poom ja platsiharjutus) ning vaid rööbaspuudel tuli tunnistada venelannade paremust. Kõik ülejäänud distsipliinid võideti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Stuttgardis alanud sportvõimlemise maailmameistrivõistlustel võitis naiste võistkonnavõistluse Ameerika Ühendriikide koondis, kes edestas Venemaad ja Itaaliat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrumpi liitlane USA senatis edastas Türgile karmisõnalise hoiatuse\n\n## Põhitekst:\n\nUSA presidendi Donald Trumpi lähedane liitlane Graham suunas teisipäeva õhtul Twitteris Türgi valitsusele oma säutsu, milles ütles: \"Teile ei ole antud rohelist tuld Süüria põhjaossa sisenemiseks.\"\n\n\"Kongressis valitseb tohutu mõlema partei vastuseis, mida te peaksite käsitlema punase joonena, mille ületamisest hoiduda,\" lisas senaator.\n\nTrump pidas pühapäeval Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga telefonivestluse ning andis seejärel USA üksustele korralduse lahkuda Türgi piirilt Süüriaga. Ühendriikide sõdurid on toetanud Süüria kurdi rahvakaitseüksusi (YPG) võitluses äärmusrühmitusega Islamiriik (IS).\n\nSee vallandas Ühendriikides pahameeletormi, mille järel on Trump asunud oma sammu õigustama. Ta on hoiatanud Türgit koguni riigi majanduse põrmustamise eest, kui riik peaks Süürias sekkumisega liiga kaugele minema.\n\nUSA kaitseministeerium on teatanud, et ei toeta Türgi sõjalist pealetungi Põhja-Süürias, ja on hoiatanud selle võimalike tagajärgede eest.\n\nTrump ise ütles teisipäeval, et Ühendriigid ei ole kurde hüljanud.\n\nTürgi on öelnud, et ettevalmistused sõjaliseks operatsiooniks Süüria põhjaosas kurdivõitlejate vastu on lõpule viidud ning see võib alata iga hetk.\n\nEsmaspäeval ütles Graham, et kavatseb algatada Türgi vastu sanktsioonide kehtestamise, kui selle väed peaksid Süüriasse tungima, ja kutsus rünnaku korral Süüria kurdidele peatama riigi liikmesust NATO-s.\n\nÜhendriikide otsusele oma väed Süüria-Türgi piirilt ära tuua eelnesid kahe riigi pikad läbirääkimised ja kokkulepe turvatsooni loomiseks Põhja-Süürias.\n\nAnkara tahab luua Süüria-Türgi piirile puhverala, mis hoiaks kurdi üksused piirist eemal ning lubaks kuni kahel miljonil süüria põgenikul kodumaale naasta.\n\nTürgi on korraldanud Süüria põhjaosas kaks sõjalist operatsiooni vastavalt 2016. ja 2018. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vabariiklasest senaator Lindsey Graham hoiatas teisipäeval Türgit sõjalise sissetungi eest Süüria põhjaossa, öeldes, et Ühendriigid ei ole andnud riigile vabu käsi sealsete kurdide ründamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: Hirokazu Kore-eda \"Poevargad\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nOsamu Shibata elab koos naise ja kahe lapsega Tokyo äärelinnas. Et pere ära elaks, peavad nad lisaks lihttöödele toetuma ka vanaema pensionile ja läbikaalutud poevargustele. Ühel päeval võtab Osamu pere oma hoole alla ka kodutu tüdruku Juri, ning kui omamoodi kommuun teleka kaudu avastab, et Juri on teadmata kadunud ja teda otsitakse taga, käivitub ootamatu sündmuste ahel, mis uinutavalt alanud loosse äkilised pöörded toob.\n\nRežissöör, dokumentalisti taustaga Hirokazu Kore-eda, näitab filmi perekonda kui ühiskonnas kiivakiskunud protsesside peeglit. Cannes'is pälvis \"Poevargad\" Kuldse Palmioksa.\n\n\"Poevargad\" on ETV2 eetris 9. oktoobril kell 21.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "9. oktoobril jõuab ETV2 eetrisse Jaapani režissööri Hirokazu Kore-eda 2018. aasta film \"Poevargad\" (\"Manbiki kazoku\").",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.