messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPúr Múdd plaanib vähemalt korra aastas avaldada eestikeelse loo\n\n## Põhitekst:\n\nBändiliikmed Oliver Rõõmus ja Joonatan Siiman rääkisid Vikerraadio saates \"Owe Peterselli show\", et loo avaldamise ajastus oli ideaalne, sest sel ajal tõusis ka originaallugu Spotify edetabelites. \"Ainult unustamiseks\" oli neil ainsana valikus, kui hakkasid eestikeelset lugu ümber tegema. Mõlemad meenutavad lugu lapsepõlve lemmikuna.\n\nSiimani arvates kirjeldab Smilersi lugu Púr Múddi muusikat väga hästi. \"Mitte stiililiselt, aga pigem selline mõrumagus, nagu ka meie muusikat on kirjeldatud,\" lausus ta.\n\nBänd on teinud otsuse võtta kaks suunda, põhiliselt keskendutakse ingliskeelsele muusikale, kuid Eestis tähelepanu saamiseks peavad nad vajalikuks teha ka eestikeelset muusikat, sest just seda Eesti inimene põhiliselt tarbib. \"Kindlasti aastas korra võiks tulla ikkagi üks eestikeelne lugu ka,\" lausus Rõõmus.\n\n\"Tundub, et eesti rahvas vaikselt hakkab meid vastu võtma ja isegi lugusid ära tundma,\" sõnas Siiman. \"Ei ole enam ainult see, et kõlab nagu välismaa lugu, siis on järelikult välismaa bänd,\" lisas ta.\n\nTantsumuusika maailmas on aina rohkem kuulda uuemate artistide versioone vanadest ja tuntutest lugudest. \"Inimesed ja produtsendid on aru saanud, et omal ajal tehti ikka väga häid laule, mis on sellised aegumatud,\" rääkis Siiman.\n\nSiimani arvates on praegu tantsumuusika maailmas toimuv põnev. Viimastel aastatel on see olnud väga kliiniline ja korrektne. \"Nüüd hakkab tekkima ebakõlasid ja teistsugust lähenemist, ausus hakkab justkui artistidest läbi paistma,\" rääkis ta.\n\nBänd loodab avaldada uue loo novembris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel Púr Múdd avaldas mais oma versiooni Smilersi loost \"Ainult unustamiseks\". Peale loo edu on liikmed otsustanud võtta kaks suunda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOsa gaasimüüjaid langetas fikseeritud ja paindlike pakettide hindu\n\n## Põhitekst:\n\nFikseeritud hinnaga gaasi müüvad praegu Eesti Energia ja 220 Energia. Neist Eesti Energia müüb fikseeritud hinnaga gaasi 3,12 euroga kuupmeetrist, varem oli hind 4,14 eurot.\n\n220 Energia fikseeritud paketi (12 kuud uutele lepingutele) hind on 2,95 eurot kuupmeetrist, varem oli see 4,12 eurot.\n\nSeevastu Eesti Gaas on peatanud fikseeritud hinnaga gaasipakettide müügi.\n\nLangenud on ka paindliku/muutuva (ehk fikseeritud ja börsipaketi vahelise) hinnaga gaasipakettide hinnad.\n\nKui oktoobris tuleb Eesti Energia muutuvhinnaga gaasi eest välja käia 4,14 eurot kuupmeetrist, siis novembris 2,988 eurot.\n\n220 Energia muutuvhinnaga gaasi tasu on novembris 2,85 eurot kuupmeetrist, oktoobris on hind 4,55 eurot kuupmeetrist.\n\nAlexela küsib muutuvhinnaga gaasi eest 2,89 eurot kuupmeetri eest, varem oli hind 4,59 eurot.\n\nEesti Gaas langetas paindliku paketi hinna kodukliendile oktoobris ja novembris 2,85 eurole kuupmeetri eest käibemaksuga.\n\nGaasi Euroopa börsihind oli esmaspäeval Hollandi TTF-i indeksi alusel 172,5 eurot/MWh.\n\nAugusti lõpus tõusis TTF-i hind korraks tasemele 346 eurot/MWh. Siis tegidki mitmed Eesti gaasimüüjad oma klientidele üle nelja euro kuupmeetrist ulatunud hinnapakkumisi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia ja 220 Energia langetasid fikseeritud hinnaga gaasipakettide hindu, samuti langetasid osa gaasimüüjaid muutuvhinnaga pakettide hindu, selgub gaasihind.ee võrdlusandmetest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKallinenud ehitushindade tõttu takerdub mitme kultuuriobjekti ehitus\n\n## Põhitekst:\n\nKultuuriministeeriumi nimekirjas on praegu neli olulist kultuuriehitist – rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, rahvusringhäälingu uue telemaja ehitus, ühishoidlad ja kunstihoone renoveerimise lõpetamine. Kui rahvusraamatukogu hoonet praegu renoveeritakse, siis kolme teise objekti kohta ei ole lõplikke otsuseid, millal nendega edasi minnakse.\n\nKultuuriminister Piret Hartman märkis, et ka riigi eelarve läbirääkimisel mainitud kinnisvaraga otsuseid ei tehtud ja need lükkuvad järgmisesse aastasse.\n\n\"Täna ei saa öelda, et kuidas jätkub teema seoses ERR-iga, et millal me siis saame lõpuks selle kopa maasse lüüa. Mis puudutab rahvusraamatukogu, siis rahvusraamatukogu renoveerimine toimub,\" sõnas ta.\n\n\"Meil on vaja n-ö kallinemiseks ressurssi juurde, neid on vaja 2024. aastaks, nii et ma loodan, et järgmisel aastal valitsus otsuse seoses rahvusraamatukogu kallinemisega teeb, aga sellel aastal seda otsust ei tulnud,\" tõdes Hartman.\n\nÜhishoidlate projekteerimine algab Hartmani sõnul järgmisel aastal. Üks hoidla rajatakse Hiiumaale, teine Põhja- ja kolmas Lõuna-Eestisse. Projekteerimise proovib kultuuriministeerium teha oma kulu ja kirjadega, aga ehituseks on vaja ikkagi riigi tuge. Ka kunstihoone renoveerimise lõpetamine lükkub edasi järgnevateks aastateks, ütleb Hartman.\n\n\"Ka selles osas see küsimus jääb üles ja ma väga loodan, et me jõuame valitsusega kokkuleppele järgmisel aastal. Aga ma ütlen, et ka siin on väga raske praegusel hetkel lubadusi anda.\"\n\nKallinenud ehitushindade tõttu ei valmi täies mahus aasta lõpuks tõenäoliselt ka riigi jalgpallihallide projekt. Ehk 2022. aasta lõpuks pidi üle Eesti kerkima 12 jalgpallihalli. Iga halli ehitusse panustab riik 1,5 miljonit eurot, aga hinnatõusu tõttu sellest panusest kohalikele omavalitsustele ei piisa.\n\n\"Seda otsust ei ole muudetud, et riik iga halli ehitamiseks 1,5 miljonit annab. Murekoht on lihtsalt see, et paljud kohalikud omavalitsused ei jõudnud seda ehitustööd valmis selleks ajaks, kui need hinnad kallinema hakkasid,\" selgitas Hartman.\n\n\"Meie küsimus oli see, kas me saame tulla kohalikele omavalitsustele täiendavalt appi. Kultuuriministeeriumi poolt me loomulikult esitasime valitsusele selle palve tulla kohalikele omavalitsustele appi, aga kahjuks me kokkuleppele ei jõudnud.\"\n\nEhitushindade kallinemise tõttu saab juba öelda, et 2024. aastaks ei valmi ka Tartu Linnamuuseumi laienemine. Tartu abilinnapea Priit Humal rääkis, et linnamuuseumi laienemise projekt tehakse valmis, aga ehitusraha kulub praegu näiteks linna koolivõrgus hoonete renoveerimisele ja ehitamisele:\n\n\"Linnamuuseumile ei ole meil nelja-aastases eelarvestrateegia perioodis rahastust kavandatud. Just selle perioodi lõpus, mis me praegu neli aastat peame detailsemalt tegema, on meil tulemas Südalinna kultuurikeskus. Sellega samaaegselt linnamuuseumit teha ei ole kuigi reaalne.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kallinenud ehitushindade tõttu on nii riigil kui ka kohalikel omavalitsustel raskusi valmis ehitada erinevaid kultuuriobjekte. Nii lükkub edasi näiteks Tartu linnamuuseumi laienemise plaan, aga ka ühishoidlate ja rahvusringhäälingu uue hoone ehitamiseks ei lööda tõenäoliselt koppa maasse esialgu plaanitud ajal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nElysal ilmus värske singel \"Öö kuumuses\"\n\n## Põhitekst:\n\nLugu valmis koostöös Stig Rästa, Vallo Kikase ja Victor Cronega Faar Music stuudios. Laul räägib üksteise ära tundmisest ja tunnustamisest. Tegu on Elysa teise eestikeelse singliga.\n\n\"Üle väga pika aja sain teha midagi oma emakeeles. See kogemus oli kindlasti väga teistsugune, sest sain töötada oma ala parimatega - Stig Rästa ja Vallo Kikasega. Eesti keeles ma pole pikka aega laulnud, aga sain kiiresti aru, et see oli tegelikult väga südamelähedane. Samuti olid Stig ja Vallo igati toeks, et tulemus oleks parim,\" rääkis Elysa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud Eesti Laulul looga \"Fire\" kuulsust kogunud Elysa andis välja uue singli, mis kannab pealkirja \"Öö kuumuses\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTimes: lääs proovib muldmetallide tõttu vähendada Hiina haaret Aafrikas\n\n## Põhitekst:\n\nLääneriigid asutasid hiljuti mineraalide kaevandamiseks liidu, kuhu kuuluvad Suurbritannia, USA, Euroopa Liit ja teised rikkad riigid. Liit arutas eelmisel nädalal ÜRO peaassambleel Aafrika riikidega kaevandusprojektide rajamist. Lääneriigid suhtlesid Mosambiigi, Namiibia, Tansaania ja Kongoga, vahendas The Times.\n\nMuldmetallide kaevandamise tarneahelas domineerib praegu Hiina. 2019. aastal pärines 80 protsenti Ameerika haruldaste muldmetallide impordist Hiinast. Lääneriigid tahavad nüüd oma sõltuvust vähendada.\n\n\"Lõime selle liidu selleks, et tulla toime tarneahela nõrkustega, need on meile teada olnud juba pikka aega,\" ütles USA tippametnik Jose Fernandez.\n\n\"Venemaa sissetung Ukrainasse pani lääneriike rohkem tähelepanu pöörama Aafrikale. Lääs tahab kindlustada energia- ja maavarade tarneahelaid. See hõlmab ka tagamist, et tähtsad maavarad ei satuks Pekingi kontrolli alla,\" ütles mõttekoja Chatham House teadur Alex Vines.\n\nUSA proovib piirata Hiina ja Venemaa kasvavat mõjuvõimu Aafrikas. Detsembris toimub Washingtonis esimene Aafrika liidrite tippkohtumine viimase kaheksa aasta jooksul.\n\n\"Liiga tihti on maavarasid tootvate ja maavarasid ostvate riikide suhted olnud äriga seotud ja seda iseloomustavad karmid töötingimused. See hävitab keskkonda ja laastab kogukondasid. Peame veenduma, et iga projekt teeniks kogukondade huve,\" ütles USA välisminister Antony Blinken.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaleht The Times kirjutab, et lääneriigid proovivad vähendada Hiina mõjuvõimu Aafrikas, kuna piirkonnas asuvad strateegiliselt tähtsad muldmetallid. Neid metalle kasutatakse elektriautode, mobiiltelefonide ja kiipide tootmisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIga Saksamaa koondise mängija teenib MM-i võidu korral kopsaka rahasumma\n\n## Põhitekst:\n\n2018. aasta MM-il lubati boonusena 350 000 eurot, kuid Saksamaa langes siis juba esimeses ringis välja. 2014. aastal võideti Brasiilias MM-tiitel ning siis sai iga mängija 300 000 eurot boonust.\n\nKataris alagrupiturniiri lõpetamine tähendaks igale mängijale 50 000 euro suurust boonust. Koht kaheksa parema hulgas tooks igaühele 100 000 eurot.\n\nSaksamaa, kes soovib oma 2018. aasta ebaõnnestunud MM-i heastada, loositi koos Hispaania, Costa Rica ja Jaapaniga E-alagruppi.\n\nTurniir algab 20. novembril ja Saksamaa mängib 23. novembril esimeses kohtumises Jaapaniga.\n\nFinaali pääsemine tooks igale Saksamaa mängijale 250 000 eurot boonust.\n\n\"Meil olid intensiivsed arutelud heas ja konstruktiivses õhkkonnas,\" ütles DFB president Bernd Neuendorf pärast kohtumist meeskonna esindajate Manuel Neueri, Thomas Mülleri, Joshua Kimmichi ja Ilkay Gündoganiga.\n\n\"Lõpuks oleme leidnud kõigile vastuvõetava lahenduse.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iga Saksamaa jalgpallikoondise mängija teenib 400 000 eurot, kui nad sel aastal Kataris peetavad maailmameistrivõistlused võidavad, teatas riigi jalgpalliliit (DFB).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nElektri börsihind on teisipäeval 142 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nKõige odavam on elekter öösel kella kolme ja nelja vahel, langedes 12,66 euroni megavatt-tunni eest.\n\nKõige kallim on elekter päeval kella kolme ja nelja vahel, kerkides 214,86 euroni megavatt-tunni eest.\n\nSoomes on elektri keskmine hind teisipäeval Eestiga võrreldes pisut kallim. Keskmine hind on 214,86 eurot megavatt-tunnist.\n\nLätis on teisipäeval elektri keskmine hind 316,62 eurot megavatt-tunnist ja Leedus samuti 316,62 eurot megavatt-tunnist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas langeb teisipäeval esmaspäevaga võrreldes veidi. Keskmiseks hinnaks kujuneb 142,28 eurot megavatt-tunnist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpooli äärekaitsja Saksamaa vastu ei mängi\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise aasta jalgpalli EM-ilt vigastuse tõttu eemale jäänud Alexander-Arnold on tänavu mänginud vaid ühe koondisemängu. Reedel Itaalia vastu toimunud kohtumises istus 23-aastane äärekaitsja vahetusmeeste pingil, kuid mängu teda ei lastud.\n\nLisaks Alexander-Arnoldile jäävad kõrvale ka Fikayo Tomori, Jarrod Bowen ja James Ward-Prowse.\n\nBrentfordi ründaja Ivan Toney on nimekirja üles antud ning valmis tegema koondisedebüüti.\n\nSel hooajal Premier League'is viis väravat löönud Toney sai sel kuul oma esimese kutse Inglismaa koondisesse. Itaalia vastu teda veel platsile ei lastud.\n\nLisaks ei saa Inglismaad aidata Manchester City poolkaitsja Jack Grealish, kes ei saa mängukeelu tõttu koondist esindada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpallikoondis mängib esmaspäeva õhtul Rahvuste liigas Saksamaaga. Liverpooli äärekaitsja Trent Alexander-Arnold (Inglismaa) ei mahtunud eesootavaks mänguks koondise nimekirja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMercury Prize'i auhinnatseremoonia lükkus oktoobrisse\n\n## Põhitekst:\n\nMercury Prize pidanuks toimuma 8. septembri õhtul. Külalised olid juba saalis, kui teade tseremoonia edasilükkumisest kuninganna Elizabeth II surma tõttu ekraanidele kuvati. Külalistel paluti joogid lõpetada ja hoonest kella 19.30-ks lahkuda.\n\n\"Peame kahjuks teatama, et Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II kurva uudise valguses ei jätka me üritusega nagu esialgselt planeeritud oli,\" teatasid korraldajad.\n\nSelle aasta Mercury Prize'i nominentide seas on muuhulgas ka Harry Styles, Sam Fender, Jessie Buckley, Bernard Butler ja Kojey Radical.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iga-aastane Mercury Prize'i auhinnatseremoonia, millega tunnustatakse parimat Briti või Iiri albumit, toimub 18. oktoobril Londonis Hammersmithis Eventim Apollos.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPutini liitlane tunnistas, et asutas palgasõdurite firma Wagner\n\n## Põhitekst:\n\nPrigožin ütles, et asutas Wagneri 2014. aastal. Tema sõnul sai ta siis aru, et Ida-Ukrainas tegutsevad sõjalised rühmitused olid halvasti varustatud ja ebaprofessionaalsed. Kreml eitab järjepidevalt oma seotust Wagneri grupeeringuga. Venemaa seadused ei luba luua selliseid paramilitaarseid rühmitusi, vahendas Rferl.\n\nPrigožin väitis nüüd, et vältis tunnistamast oma sidemeid Wagneriga, kuna tahtis kaitsta Venemaa patrioote. Prigožin on varem kaevanud kohtusse mitu ajakirjanikku, kes teatasid, et ta asutas Wagneri rühmituse.\n\nPrigožin kiitles samuti, et Wagneri võitlejad vallutasid 2014. aastal Ida-Ukrainas mitu asulat. Tema väitel on Wagneri võitlejad kangelased, kes kaitsesid vaeseid inimesi Aafrikas ja Süürias.\n\nWagner kannab Ukrainas suuri kaotusi. Firma värbab nüüd võitlejaid vanglatest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa presidendi Vladimir Putiniga lähedalt seotud ärimees Jevgeni Prigožin tunnistas, et asutas palgasõdurite firma Wagner. Prigožin eitas varem järjepidevalt, et tal on sidemed Wagneriga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nParempoolsed loodavad oktoobri algul erakonna registrisse saada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mittetulundusühing Parempoolsed registrile esitatud dokumentides esinesid puudused ja erakonnale on antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Täiendavaid dokumente ei ole esitatud, puuduste kõrvaldamise tähtaeg on 19. oktoober 2022,\" vahendas Eesti kohtute kommunikatsioonijuht Kristi Kirsberg Tartu Maakohtu Kinnistus-ja Registriosakonna vastust ERR-i päringule.\n\nParempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles esmaspäeval ERR-ile, et segaduse erakonna registreerimiseks vajalike dokumentidega põhjustas see, et tegemist ei olnud tavapärase erakonna registreerimisega, vaid toimus mittetulundusühingu (MTÜ) ümbervormistamine erakonnaks.\n\nKons ei soovinud täpsustada, milles täpsemalt puudused seisnesid, kuid ta lükkas kindlalt tagasi kahtlused, et erakonnal ei olnud nõutav liikmete arv koos.\n\nPraeguseks on tema sõnul uued paberid antud notaribüroole, mis Parempoolsete nimel asjaajamist korraldab ning loodetavasti jõuavad need viie päevaga registrisse. \"Ootame ka ise juba kohtu otsust ja erakonna registrisse jõudmist,\" ütles Kons.\n\nParempoolsete asutamiskoosolek toimus 18. augustil, siis valiti ka erakonna 14-liikmeline juhatus ja ka revisjonitoimkond. Värske erakonna liikmed valisid 352 häälega esimeheks Lavly Perlingu, kes oli ainus kandidaat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Augusti keskel asutatud erakonna Parempoolsed registreerimine on jäänud venima, kuid oktoobri keskpaigaks loodab erakond siiski äriregistrisse jõuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTugevat hooaja lõppu tegev Martin Rump jõudis Le Mansi sarjas pjedestaalile\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja viienda etapi nädalalõpp pakkus Absolute Racingu sõitjatele (Rump, Alessio Picariello ja Andrew Haryanto) muutlikke ilmastikuolusid, mis andis võimaluse heidelda nii kuivades kui ka märgades oludes.\n\nKvalifikatsioonis teenitud kuuenda koha järgselt kulges nelja tunni pikkune sõit Absolute Racingu jaoks tõusvas joones. Tiimikaaslaste vahetuste järgselt kolmandana rajale pääsenud Martin Rump sai Spa ringrajal sel korral sõita tund ja viisteist minutit. Tihedas heitluses kolmanda-neljanda koha nimel pidi eestlane oma vahetuses selja taga hoidma tituleeritud Taani sõitjat Marco Sörenseni (Oman Racing), millega Porsche 911 RSR-i juhtiv Rump ka hakkama sai, kindlustades võistkonnale üliväärtusliku pjedestaalikoha. Sõidu võitis sarja üldarvestuses teist kohta hoidev Kessel Racingu meeskond (Ferrari 488 GTE Evo).\n\nPjedestaalile oli Absolute Racing lähedal ka juulikuus Monza ringrajal. Kuigi algselt tõstis kohtunike otsus neljandal kohal lõpetanud Absolute'i kolmandaks, siis hiljem otsustati ikkagi eestlase tiimile märkida kirja neljas koht.\n\n\"Oli tohutult vägev tunne sellisel legendaarsel ringrajal Porsche 911 RSR-i juhtida ja tulla täisgaasiga läbi ka kuulsast Eau Rouge'ist. Tegime sel nädalavahetusel sisuliselt maksimumi, mis võimalik oli. Arvestades tänavuse hooaja heitlikku kulgu, on see kolmas koht meile tugeva tööga välja teenitud pjedestaalikohaks. Kogu tiim on selle tulemuse üle õnnelik ja usun, et see poodium on meile heaks motivatsioonilaenguks enne hooaja viimast etappi Portimaos. Emotsionaalse boonusena saime pjedestaalil ka karikad ja šampanjat pritsida, mis on lõpuks iga võidusõitja eesmärgiks enne võistlust,\" sõnas Martin Rump Spas toimunu kohta.\n\nEnne hooaja viimast etappi Portimaos hoiab Absolute Racing Euroopa Le Mansi sarjas LMGTE üldarvestuses 41 punktiga seitsmendat kohta. Viimasel pjedestaalikohal olev Iron Lynxi tiim on vaid kümne punkti kaugusel. Seejuures on Absolute Racing viimased kolm sõitu lõpetanud kõik vähemalt esiviisikus. Kaks nädalat tagasi teenis Martin Rump ka hooaja esimese võidu, seda Nürburgringi sarjas.\n\n\"Loodan, et suudame nüüd sama inertsiga edasi minna ja teha ka Portimaos tugeva tulemuse. Minu enda jaoks on Portimao täiesti uus ringrada, kuid seda huvitavam saab see väljakutse olema,\" rääkis Rump hooaja viimasest etapist.\n\nEuroopa Le Mansi sari lõpeb hooaja viimase etapiga Portugalis, Portimao ringrajal 16. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võidusõitja Martin Rump jätkas lõppenud nädalavahetusel hooaega Euroopa Le Mansi kereautodesarjas. Legendaarsel Spa-Francorchampsi ringrajal toimunud nelja tunni sõidus teenis Rump koos oma tiimi Absolute Racinguga ELMS-i sarjas hooaja esimese pjedestaalikoha, lõpetades sõidu kolmandal positsioonil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEdvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna pälvis Krista Mõisnik\n\n## Põhitekst:\n\nKrista Mõisnik on lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia erialal. Toimetajatööle pühendus ta pärast õpetajaametist pensionile jäämist 2000. aastal. Sellest peale on Krista Mõisniku toimetajakäe alt ilmunud eri kirjastustes üle 150 teose, nii Eesti autorite loomingut kui ka tõlkeid vene, soome, inglise ja saksa keelest.\n\nEdvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna eesmärk on juhtida tähelepanu toimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tõsta esile teenekaid toimetajaid. Auhind antakse pikaajalise, viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö eest. Esimese Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna pälvis 2015. aastal Maiga Varik, 2016. aastal oli laureaat Triin Kaalep, 2017. aastal Anu Saluäär, 2018. aastal Linda Targo, 2019. aastal Asta Põldmäe, 2020. aastal Kajar Pruul ja 2021. aastal Mart Orav.\n\nAuhind antakse üle 30. septembril rahvusvahelise tõlkijate päeva pidulikul tähistamisel Tartu Kirjanduse Majas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Žürii koosseisus Kadri Rahusaar (esimees), Heli Allik, Veronika Einberg ja Sirje Ratso valis 2022. aasta Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajapreemia laureaadiks Krista Mõisniku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: ajatolla Ali Khamenei pojast võib saada Iraani järgmine juht\n\n## Põhitekst:\n\nAli Khamenei on olnud riigi kõrgeim juht viimased 33 aastat. Asjaga kursis inimeste sõnul võib Mojtaba Khameneist saada isa järeltulija, vahendas The Wall Street Journal.\n\n\"Kõrgeima juhi õukonnas tegutseb võimas hall kardinal,\" ütles Tennessee ülikooli teadur Saeid Golkar.\n\nAugusti lõpus sai Mojtaba Khamenei ajatolla tiitli. Tegemist on olulise positsiooniga, mida tal on vaja Iraani kõrgeimaks juhiks saamisel. Ali Khamenei tervis halveneb, ta on 83-aastane.\n\nMojtaba Khamenei suurim konkurent on praegu president Ebrahim Raisi. Tal on rohkem poliitilisi kogemusi, kuid Mojtaba Khameneid näeb avalikkuse ees harva. Pärast Mahsa Amini matuseid on aga Mojtaba Khamenei üha suurema tähelepanu all.\n\nRiigis kasvavad kokkupõrked protestijate ja politsei vahel. Islamiriik proovib ohjeldada naiste õiguste eest seisvat protestiliikumist. Mojtaba Khamenei ei kuulu valitsusse, kuid omab suurt mõjuvõimu riigi julgeolekuorganites.\n\nPole veel selge, millist rolli on Mojtaba Khamenei mänginud protestide mahasurumisel. Asjaga kursis inimesed ütlesid ajalehele The Wall Street Journal, et Mojtaba Khamenei esindab radikaalsemaid vaimulikke.\n\n\"Mojtaba Khamenei seisab lähedal julgeolekujõududele. Ta pole liberaal,\" ütles mõttekoja Chatham House analüütik Sanam Vakil.\n\nMojtaba Khamenei isa oli 1980. aastatel Iraani president, siis tegutses noorem Khamenei Habibi pataljonis. Tegemist on legendaarse üksusega, mis osales Iraani-Iraagi sõja lahingutes. Habibi ohvitseridest said hiljem Iraani julgeolekuametnikud.\n\nIraani kõrgeima juhi valib 88-liikmeline vaimulike organisatsioon. Praegu domineerivad seal Ali Khameneile lojaalsed vaimulikud.\n\n\"Isegi kui ta juhiks ei saa, jätkab Mojtaba Khamenei tõenäoliselt niitide tõmbamist,\" ütles Golkar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei pojast võib saada islamiriigi järgmine juht. USA teatel juhib Mojtaba Khamenei praegu isa äriimpeeriumi ja omab suurt mõjuvõimu riigi julgeolekuorganites.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse: korruptsioonivastane erikomisjon kuulab Pentus-Rosimannust\n\n## Põhitekst:\n\nIstungile on peale rahandusministri kutsutud ka riigisekretär Taimar Peterkop ja riigikontrolör Janar Holm.\n\nKomisjoni esimehe Mart Helme sõnul on kohtumiste eesmärk saada võimalikult selge ettekujutus ministri rollist tema määramisel Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks.\n\nKomisjon arutas sama teemat ka eelmisel, 19. septembri istungil. Siis olid teemat avama kutsutud rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Steven-Hristo Evestus.\n\nRiigikogu korruptsioonivastane erikomisjon teostab parlamentaarset kontrolli korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle. Komisjon arutab ja hindab seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist ja kontrollib huvide deklaratsioone. Kord aastas esitab erikomisjon riigikogule ülevaate oma tegevusest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korruptsioonivastane erikomisjon arutab tänasel istungil rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse määramist Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks. Avalikku istungit saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Viilup: voogedastus kui kultuurvaldkonna võluvõti või ankrukivi?\n\n## Põhitekst:\n\nIseenesest pole selles midagi üllatavat: Netflixi, Spotify ja miks mitte ka Jupiteri edulugu on näidanud, et hiiglasliku valiku ja hea ligipääsetavusega platvormid meelitavad tarbijaid nagu kärbseid ning kui nad juba kord sinna liimipaberile maanduvad, on neid üha keerulisem sealt lahti kangutada. Kas sama mudel töötab näiteks teatri või peagi loodava muuseumikaardi näol, mis peaks tagama ligipääsu enamikesse Eesti muuseumitesse? Seda näitab vaid aeg.\n\nSellise mudeli puhul tuleb aga alati arvestada teatud mööndustega. Kui müüd inimesele n-ö komplektlahenduse, siis tahab ta pidevalt uut sisu saada. Ja just sisu, sest voogedastusplatvormide puhul muutubki pahatihti piir kvaliteetse, n-ö kultuuriväärtusliku materjali ja lihtsalt augutäiteks loodud sisu vahel olematuks.\n\nTeisalt aga annab selline mudel ka suurema võimaluse eksperimenteerimiseks. Kui ka mõni teine Eesti teater otsustaks sarnase aastapileti kasuks – mida Tartu Uus Teater nimetab ka ise teatri Netflixiks –, siis võib see tuua kaasa hoopis põnevama teatrimaastiku. Tänu sellele saaks lavale tuua teoseid, millele muidu oleks ehk keeruline pileteid müüa, kuid kui tänu nn kuldpiletile on külastajale tagatud tasuta sissepääs, siis saab inimest ka heas mõttes proovile panna.\n\nKultuurihuviline tarbija kindlasti rõkkab, kui pealtnäha odavama hinna eest saab rohkem teatrit, raamatuid, filme ja muusikat, kuid minul isiklikult hakkab küll vaikselt juba kontroll kaduma, milliste teenuste eest ma täpselt kui palju igakuiselt maksan. Seega kasvavate energiahindade ja inflatsiooni tõttu võivad uued turule sisenevad voogedastused – või äkki oleks õigem öelda terviklahendused? – jääda hoopis tühjade pihkudega, sest tarbija rahakotiraudade vahelt on üha keerulisem järgmist kümmet eurot välja meelitada.\n\nVoogedastusest on küll saanud praeguseks meie kultuuritarbimise igapäevane osa, kuid tegelikult pole valdkonna pioneerid enam päriselt kindlad, kas selline \"kõike korraga ja hästi palju\" mõtteviis on ikkagi jätkusuutlik. Netflix näiteks on toonud juba lauale teema, et kui seni on enamik nende sarjad vaataja ette toodud nn ühe komplektina ehk terve hooaja saab avapäeval otsast lõpuni ära vaadata, siis tulevikus võivad nad minna tagasi klassikalise lineaartelevisiooni mudeli juurde, kus igal nädalal avaldatakse vaid üks osa.\n\nPäriselt ei ole see mudel muidugi kunagi kadunud – nii värske \"Troonide mängu\" eellugu \"Draakoni maja\" kui ka Amazoni hiigelprojekt \"Sõrmuste isand: Võimusõrmused\" tiksuvad üks osa nädalas –, kuid võimalik, et varsti näeme seda veel rohkem. Lõpuks on ju kõige taga ikkagi ainult raha: kümneosalise seriaali avaldamine tüki kaupa võimaldab müüa inimesele kolme kuu jagu teenust.\n\nSeega võib kindel olla, et voogedastus on tulevik ja lõplikult me sellest enam ei pääse, kuid päriselt kivisse raiutud pole selle vallas miski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal teatas Tartu Uus Teater, et alustab aastapiletite müümist, millega pääseb kõigile etendustele, samuti avas Rahva Raamat enda audioraamatute (ning peagi ka e-raamatute!) platvormi. Kas võib öelda, et seni muusika- ja filmivaldkonnale niivõrd omane olnud voogedastusplatvormide mudel trügib ka teistesse valdkondadesse, küsib Kaspar Viilup kultuurikommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna WTA põhiturniiril võidutsesid esimestena Boulter ja Muchova\n\n## Põhitekst:\n\nBoulter alistas avaringis 6:3, 6:1 Jaqueline Cristiani (WTA 68.). Boulteri järgmise ringi vastane selgub eestlanna Elena Malõgina (WTA 400.) ja Belinda Bencici (WTA 14.) vahelisest mängust, mis algab esmaspäeval Eesti aja järgi kell 18.00. ERR-i spordiportaal vahendab Malõgina ja Bencici mängu otseblogina.\n\nMuchova sai avaringi kohtumises 6:0, 6:2 jagu Jessika Ponchetist (WTA 174.) ning jääb oma järgmise ringi vastast ootama mängust Madison Keysi (WTA 18.) ja Viktorija Golubici (WTA 89.) vahel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimest korda Tallinnas toimuva WTA tenniseturniiri põhiturniiril said esimestena võidud kirja Katie Boulter (WTA 145.) ja Karolina Muchova (WTA 224.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUus seadus muudab keerukamaks teist korda tasuta ülikoolis õppimise\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu seletuskirjas lubatakse, et kõrgharidusseaduse aluspõhimõtted jäävad samaks ka pärast eelnõu jõustumist – eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppimine on ka edaspidi esimesel korral tasuta.\n\nMuudatuse kavandamisel lähtuti seisukohast, et riik ei peaks tasuma igas kõrgharidusastmes rohkem kui ühe õppe eest. \"Kõrgharidusastme lõpetamisega omandatud kraad ei aegu ning üldjuhul puudub vajadus teise lõpudiplomi või akadeemilise kraadi järele samal astmel. Kui kõrgharidusõppes omandatud pädevused on aegunud või isik vajab ümberõpet karjääripöördeks, on tal võimalik pädevusi uuendada täienduskoolitusel või mikrokraadiõppes,\" kirjutatakse seletuskirjas. Küll aga säilib tasuta õppimise võimalus nendel, kellel on varasemast õppimisest möödas rohkem kui kümme aastat.\n\nEelnõuga muudetakse ka põhimõtet, et rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe on üliõpilaselt õppetasu hüvitamise mõttes erinevad õpped. Edaspidi lähtutakse õppeteenustasu hüvitamisel laiemalt kõrgharidusastmest ja selle sees olevaid õppeid – bakalaureuseõpe ja rakenduskõrgharidusõpe – ei eristata. Ehk siis kui üliõpilane on lõpetanud bakalaureuseõppe, siis ei ole tal võimalik kohe asuda tasuta rakenduskõrgharidusõppesse ja vastupidi. Üheks põhjuseks on siin asjaolu, et rakenduskõrgharidusõppe eest saab juba praegu bakalaureusekraadi.\n\nÜliõpilase vastutus peaks suurenema\n\nKehtiv seadus annab üliõpilasele õiguse piiramatu arvu kordi katkestada kõrgharidusõpingud ja astuda uuesti tasuta samale kõrgharidusastmele õppima, kui ta katkestab õpingud enne poole õppekava läbimist. See toob kõrgkoolidele ja riigile kaasa täiendavaid kulusid ega soodusta üliõpilaste vastutust võetud kohustuste eest. Eelnõu näeb aga ette, et erialavahetus tuleb otsustada ühe õppeaasta jooksul, kui soovitakse haridust jätkata tasuta.\n\nSamuti lisatakse seadusesse punkt, et üliõpilane, kes on juba samale kõrgharidustaseme astmele tasuta õppesse varem kahel korral õppima võetud, saab kolmandat korda samale kõrgharidusastmele õppima asuda ainult tasulisel õppekohal.\n\nSeadusemuudatusega piiratakse ka mitmel õppekaval tasuta korraga õppimise õigust. Oluline ei ole, kas tegemist on sama või erineva kõrgharidusastmega. Selle muudatuse eesmärk on toetada üliõpilaste keskendumist ühe õppekava läbimisele ja nominaalkestuse jooksul lõpetamisele ning tagada juurdepääs kõrgharidusele enamatele inimestele.\n\nSeletuskirja järgi on eelnõu peamised eesmärgid suurendada üliõpilaste vastutust ja kohusetunnet, suunata nad tegema teadlikumaid ja läbimõeldumaid valikuid, võimaldada kaasata kõrgharidusse lisaraha ja kasutada praegust rahastust efektiivsemalt.\n\nSamas nenditakse, et muudatused ei too kõrgharidusse juurde olulises mahus lisaraha, kuid võimaldavad vahendeid mõnevõrra paremini kasutada, parandades ühtlasi kõrgharidusele ligipääsu ning suurendades kõrgharidusõppe efektiivsust ja kvaliteeti.\n\nKõrgharidusseadus on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrgharidusseaduse muudatusega muutuks tulevikus tasuta teise kõrghariduse omandamine keerukamaks, samuti tuleks mõnel juhul maksta eriala vahetamise eest. Seadusemuudatuste ühe soodsa mõjuna nähakse üliõpilaste õpikäitumise paranemist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMoldova võib võtta Vene poolel sõtta minejatelt kodakondsuse\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa teatas eelmisel nädalal osalisest mobilisatsioonist.\n\nMoldova separatistlikus Transnistria piirkonnas on 200 000 Moldova-Vene topeltkodakondsusega inimest.\n\nSandu sõnul on risk, et mõned Vene passiga Moldova kodanikud lähevad agressorriigi relvajõududesse.\n\nMoldova presidendi sõnul on nad Moskvaga kõnelustes, et enda kodanike mobiliseerimist ära hoida.\n\nVene väed on olnud Transnistrias alates 1990. aastatest peale piirkonnas toimunud sõda.\n\nVenemeelsed separatistid sõdisid tollal Transnistrias Moldova keskvalitsuse kontrolli vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moldova läänemeelne president Maia Sandu ähvardas esmaspäeval võtta ära kodakondsuse Moldova inimestelt, kel on Moldova ja Vene topeltkodakondsus ning nad lähevad Vene vägede koosseisus Ukrainasse sõdima, vahendab Reuter s.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLinnamäe ostab erameditsiini ettevõtte Confido\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtte praeguse suuromaniku KT Holdingu ühe omaniku Tarmo Laanetu sõnul on ettevõte teinud võimsa kasvu, kuid on veel aktiivses kasvufaasis ja vajab seega tugeva finantstaustaga investorit.\n\nLinnamäe sõnul on ta Confido arengut pikalt kõrvalt jälginud. \"Minu omanikeringi astumine loob võimaluse tänastele ambitsioonikatele plaanidele hoogu juurde anda,\" ütles Linnamäe.\n\nTehingu jõustumise järel kuulub Linnamäele 70 protsenti, Tarmo Laanetule 20 protsenti ja Kadi Lambotile 10 protsenti ettevõttest.\n\nConfido Healthcare Groupi 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 24,22 miljonit eurot ning kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 957 000 eurot.\n\nEttevõtte senine ametlik suuromanik KT Holding kuulub 70 protsendi ulatuses Rootsis registreeritud Pharmaswed AB-le, mille osanikud on Tarmo Laanetu ja Rootsi ettevõtja Oskar Svensson, kes on Eestis pigem varjule hoidnud. Ajakirjanduses on ilmunud küsimusi tema sisulise rolli kohta ravimiäris, kus suurimad tegijad on Margus Linnamäele kuuluvad ettevõtted.\n\nJuunis ostis samuti seni KT Holdingule kuulunud Südameapteegi frantsiisiettevõtte Pharma Holdingu juhatuse esimees Risto Laur ettevõtte senistelt omanikelt ning Svensson lahkus apteegiketi omanike hulgast.\n\nMargus Linnamäe enamusosalusega MM Grupile kuuluvad ka ravimifirma Magnum ja Apotheka kaubamärk. Lisaks on grupi all ligikaudu 180 juriidilist keha, nende hulgas ka loomapood ja -kliinik Pet City, Postimees Grupp koos telekanalitega, Apollo kinod ja poed, mitmed söögikohad ning ka Apple'i arvutite edasimüüjad IM Arvutid ja Valge klaar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Margus Linnamäe ostab 70-protsendilise osaluse erameditsiinikontsernis Confido Healthcare Group. Tehingu peab heaks kiitma konkurentsiamet, lepingu maksumust pooled ei avalda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLittle Mess tegi oma versiooni loost \"Patune mõte\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Patune mõte\" on justkui mälestus mõnusast, soojast ja sündmusterohkest suvest, ütlesid bändiliikmed. Kui Timo Vendt käis välja idee InBoileri lugu laulda, olid kõik kohe nõus. \"Saatsime enda versiooni originaalloo autorile, Andrus Rootsmäele, lootes, et talle meeldib meie nägemus. Õnneks saime Andruselt heakskiidu ning hea meel on nüüd jagada laulu ka teiga,\" rääkisid liikmed.\n\nVideo on filmitud ühel kuumal suvepäeval rannas ja lugu ise on vägagi suvine, kuid avaldamiseks ootasid nad jahedamat ilma, et oleks hea meenutada toredaid elamusi. Bänd tänab selle lauluga Eliset, kellega oli neil rõõm jagada nii lava, stuudiot kui ka lavataguseid hetki. Tervitatakse ka uut liiget Kailiini, keda saab samuti videos näha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tüdrukutebänd Little Mess tegi oma versiooni InBoileri loost \"Patune mõte\". Videos lööb kaasa bändi uus liige.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNakashima võitis oma esimese ATP turniiri\n\n## Põhitekst:\n\nTund ja 25 minutit kestnud matšis lõi Nakashima kaheksa ässa Gironi kolme vastu. Nakashima mängis oma kolmandat ATP finaali ja oma esimest 2022. aastal.\n\n\"See tundub siin nagu unenägu,\" ütles Nakashima pärast mängu. \"Minu esimene ATP tiitel oma kodulinnas. See on uskumatu, et sain siin oma esimese tiitli. Siin on hämmastav atmosfäär ja ma tahan lihtsalt tänada, et tulite ja näitasite oma toetust.\"\n\nNakashima tõusis viimasel nädalal maailma edetabelis 21 kohta 48. kohale, mis tähistab tema karjääri parimat positsiooni.\n\n\"Teadsin, et see ei tule kergelt. Pidin võitlema iga geimi eest. Teise seti alguses oli paar pingelist geimi. Kaotasin oma servi, kuid arvan, et järgmises geimis võtsin end päris hästi kokku,\" lisas Nakashima.\n\n1⃣st ATP Tour title for @b_nakashima\nNakashima defeats Marcos Giron 6-4, 6-4 to become the 11th first-time champion on the ATP Tour this season #SanDiegoOpen pic.twitter.com/3XyjoqejtJ\n\n— ATP Tour (@atptour) September 26, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s San Diegos võitis ameeriklane Brandon Nakashima (ATP 48.) oma elu esimese ATP turniiri, kui alistas finaalis 6:4, 6:4 kaasmaalase Marcos Gironi (ATP 53.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskkütte hind Riias kahekordistub\n\n## Põhitekst:\n\nSoojusenergia tariif tõuseb Riia elanike jaoks 2,2 korda 63,86 eurolt MWh eest 139,13 euroni.\n\nLisaks tõuseb jaotustariif 51 protsenti 19,31 eurolt MWh eest 29,18 euroni.\n\nSamas püsib kauplemistariif samal tasemel ehk 1,48 eurot MWh eest.\n\nKui lisada maagaasi aktsiis (0,29 eurot MWh) ja ettenägematute olukordade lisakulu (0,51 eurot MWh), siis on lõplik soojaenergia tariif 170,59 eurot MWh.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riia munitsipaalkeskkütte ettevõte Rigas Siltumsi tariif kahekordistub oktoobris tõustes 85,45 eurolt megavatt-tunni (MWh) eest 170,59 euroni, vahendab Läti rahvusringhääling LSM.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVan der Poel sai kahe teismelise tüdruku väidetava tõukamise eest karistada\n\n## Põhitekst:\n\nAlpecin-Deceunincki meeskonnas sõitev van der Poel pidi teisipäeval kohtu ette astuma, kuid tal lubati siiski kodumaale lennata ning tema pass on pärast selle konfiskeerimist tagasi tema käes.\n\nJalgratta maanteesõidu MM-i eelõhtul koputasid kaks noort tüdrukut korduvalt van der Poeli uksele.\n\n\"Väidetavalt tõukas mees mõlemat teismelist, kellest üks kukkus põrandale ja teine suruti vastu seina, põhjustades küünarnukile kriimustuse. Hotelli juhtkonda teavitati juhtunust, kes kutsus politsei. Kohal viibisid St George'i piirkonna politseinikud ja vahistasid Van der Poeli,\" kirjutab Eurosport.\n\nJuhtum leidis aset umbes kell 22.30 Uus-Lõuna-Walesi aja järgi. Van der Poel eitas varem noorte tõukamist.\n\nTa arreteeriti ja rattur veetis suurema osa ööst vahi all, enne kui naasis pühapäeva hommikul kell 4.00 oma hotelli, mistõttu sai ta enne grupisõitu väga vähe magada.\n\n\"Oli väike vaidlus,\" ütles Van der Poel Sporzale. \"Läksin varakult magama ja paljud lapsed koridoris leidsid, et on vaja pidevalt minu uksele koputada. Pärast mõnda korda viskas see mul üle. Ma ei palunud viisakalt neil lõpetada. Seejärel kutsuti politsei ja mind viidi ära,\" lisas Van der Poel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistluste grupisõidu eelõhtul arreteeritud Hollandi ratturile Mathieu van der Poelile määrati 1500 Austraalia dollari suurune trahv kahe teismelise tüdruku tõukamise eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti naela kurss langes erakordselt madalale\n\n## Põhitekst:\n\nBriti naela väärtuse langus on teinud USA dollarist atraktiivsema valuuta, milles oma vara hoida.\n\nSamuti on väärtust kaotanud euro, mis on võrrelduna dollariga viimase kahe aastakümne nõrgimas positsioonis.\n\nÜhe euro eest saab viimastel andmetel 0,9528 dollarit.\n\nBriti naela langus on kõikidest valuutaväärtuse kõikumistest kõige enam pälvinud börsimaaklerite tähelepanu.\n\nNaelsterling kaotas võrrelduna dollariga väärtust 4,9 protsenti. Nüüd saab ühe Briti naela eest 1,0699 dollarit.\n\nLATEST: Pound slides to lowest against dollar since 1985 https://t.co/q0CZ2nmto5 pic.twitter.com/vkcrYRUQwB\n\n— Bloomberg Markets (@markets) September 26, 2022\n\nAinuüksi reedel langes Briti naela väärtus 3,6 protsenti.\n\nReedel avalikustas Briti rahandusminister Kwasi Kwarteng uue riigieelarve, milles sisalduvad erakordselt suured maksukärped.\n\nSamuti on Suurbritannial kavas võtta suures koguses laenu.\n\nRahandusministri sõnul ei ole naela väärtuse langemine oluline, kuna tema strateegia on toetada pikaajalist majanduskasvu, mitte tegeleda lühiajaliste turureaktsioonidega.\n\nBriti nael kaotas ka väärtust võrrelduna euroga, langedes väärtuses 1,3 protsenti.\n\nSociete Generale analüütiku Kit Juckesi sõnul on valuutaturgudel komme reageerida üle.\n\nSamas tõi Juckes välja, et usaldus Briti rahanduspoliitika vastu on langenud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigi naelsterling on alates reedest kiirelt väärtust kaotanud. Reedel avalikustas Briti rahandusminister Kwasi Kwarteng järgmise Briti riigieelarve, mis on investorid ärevaks teinud, vahendab Reuter s.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Rakett 69\" meeskond on pidanud ohutuse tagamiseks ülesandeid peatama\n\n## Põhitekst:\n\nÜlesandeid koostades jälgitakse, et oleks varieeruvust: füüsikat, keemiat ja bioloogiat, samuti proovitakse integreerida ka humanitaarteadusi. Kui meeskond jõuab kompromissideni, tehakse valmis ülesande põhjalik kirjeldus, sealhulgas mõeldakse välja võimalikud lahenduskäigud ja vaja minevad vahendid.\n\nMõnikord on ülesannete lahendamiseks vaja kasutada ohtlikke aineid või tegutseda tulega. \"Esmalt teeb meie enda tiim kõik ülesanded läbi ja sellega seoses selgitab välja ka ohud või muud tähelepanu vajavad asjaolud. Kui katsemeeskond on ülesande kinnitanud ning peame seda noortele huvitavaks, siis kinnitame ülesande saate stsenaariumi,\" rääkis \"Rakett 69\" produtsent Kalev Smidt.\n\nSellegipoolest üritatakse ülesannete loomisel välistada ohtlike ainete kasutamist. \"Saame aru, et kuigi me võime kõik korduvalt läbi mõelda ja välistada ohtlikud olukorrad, siis inimese loovus on piiritu ja me ei suuda tegelikult kõiki võimalikke olukordi ette näha,\" ütles Smidt, lisades, et parem on karta kui kahetseda. Võimalusel asendavad nad ohtlikud ained ohutumate materjalidega.\n\nNäiteks pidi ühes saates mõõtma, kui palju kütust on paagis. \"Sealt tuli kurioosne näide, kus üks võistleja imes kütusemahutist ainet välja. Meie kohtunik Mart Noorma reageeris kiiresti ning selgitas nii võistlejale kui vaatajatele sellise lahenduskäigu ohtlikkust,\" ütles Smidt. Kuigi kütuse asemel oli kasutusel vesi, siis tuleb ikkagi ülesandeid lahendada nende sisu järgi ja arvestada kõiki sellekohaseid ohutusnõudeid.\n\nSmidt meenutas veel eelmise hooaja saate lõppmängu duelli, kus oli ülesanne sulatada kiiresti jääd. Võistlejatele oli selleks antud erinevaid vahendeid. \"Olime pannud lauale hunniku mutreid – metalli, mis juhib väga hästi soojust. Kui jää purustada ja mutrid sisse visata, on see üsna kiiresti kõik sulanud,\" lausus ta. Meeskonna väljamõeldud lahendus ei tulnud kummalegi võistlejale pähe. \"Peatasime ülesande sel hetkel, kui nad hakkasid jää sulatamiseks švammi põletama. Võtsime vastu otsuse, et mõlemad võistlejad peavad saatest lahkuma. See otsus oli erakordne, sest seda ei ole \"Rakett 69\" saates kunagi varem juhtunud,\" rääkis Smidt.\n\nKui teleris paistab, et peale ülesande teadustamist asuvad noored hoogsalt ülesannet lahendama, siis tegelikkuses võetakse võistlejad eetriväliselt kokku ja veendutakse, et kõik saavad ülesandest aru. \"Erioskusi vajavaid töölõike tutvustame põhjalikult ka võistlejatele enne saadet, näitame, kuidas mingit aparatuuri käsitseda ja kuidas sealjuures ohutust tagada,\" sõnas Smidt. Seejuures nähakse palju vaeva viimase hetkeni ülesannete salajas hoidmisega. \"Nii näiteks katame tihti enne ülesande lahendamist kanga või sirmiga ära selle, mis võiks anda vihjeid eesootavast ülesandest,\" rääkis produtsent.\n\n\"Rakett 69\" on Eestis väljatöötatud formaat. \"Võime seda au ja uhkusega esitleda,\" ütles Smidt, \"ETV kanalil algab 13. hooaeg ja esimene ekspordiprojekt on sealmaal, et Luxemburgi teadusagentuur soetas formaadi õigused.\" Produtsendi sõnul neil veel salvestust ei tule, kuid saadet tutvustatakse õpilastele ja neil on võimalik läbida teaduslabürinti.\n\nSaatesse saab veel registreerida 27. septembrini.\n\nArtikkel on ilmunud Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peagi 13. hooaega alustava teadussaate \"Rakett 69\" meeskond paneb ülesannete koostamisel ja saate salvestamisel rõhu ohutusele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Serbia alustas naiste võrkpalli MM-i kindla võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nC-alagrupi kohtumises oli Serbia esimeses geimis parem 25:23. Teises geimis loovutati vastastele 16 ning kolmandas 20 punkti.\n\nSamas alagrupis võitis Saksamaa naiskond 3:1 (25:22, 21:25, 25:23, 25:21) Bulgaariat.\n\nA-alagrupis võidutses Belgia 3:0 (25:15, 25:14, 25:11) Keenia üle ning Hollandi naiskond alistas kindlalt 3:0 (25:11, 25:20, 25:13) Kameruni.\n\nD-alagrupi kohtumistes oli Hiina 3:0 (25:23, 25:22, 25:20) parem Argentinast ning Jaapan sai 3:0 (25:20, 25:22, 25:17) jagu Colombiast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poolas ja Hollandis toimuvatel võrkpalli naiste maailmameistrivõistlustel alustas tiitlikaitsja Serbia kindla võiduga, alistades 3:0 Kanada naiskonna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRobbie Williams esineb juubeliturneega Riias\n\n## Põhitekst:\n\nUue kontsertturnee \"XXV\" raames kuuleb tema viimase 25 aasta parimaid hitte uues helikeeles, mis on salvestatud koos Metropole orkestriga.\n\nViimane, 14. album \"XXV\" on purustanud kõik Official Charti rekordid ja on praegu Ühendkuningriigis esikohal – see teeb Williamsist artisti, kellel on kõige rohkem esikoha albumeid Ühendkuningriigis, ületades legendaarse Elvis Presley rekordit.\n\nRobbie Williams on nüüd valmis tegema kõik vahepeal ärajäänud show' d ja laulma kõik pandeemia-aastate jooksul laulmata jäänud laulud, minnes \"XXV\" turneele tänavu oktoobris. \"See on minu elukäik ja ma ei kavatse seda lähiajal lõpetada. Ma armastan oma tööd, mis mulle on antud, ja võimalusi, mida pean looma. Olen endiselt väga ambitsioonikas,\" kommenteeris laulja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel aastal tähistab laulja Robbie Williams oma soolokarjääri 25. aastapäeva ja esineb 9. märtsil Riga Arenal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta hinna langus võib viidata majanduslangusele\n\n## Põhitekst:\n\nBrenti toornafta novembrikuu futuurid langesid 1,35 dollarit ehk 1,57 protsenti jõudes 84,40 dollarini naftabarreli eest.\n\nUSA West Texas Intermediate toornafta futuurid langesid 1,15 dollarit ehk 1,46 protsenti jõudes 77,59 dollarini barreli eest.\n\nDollari indeks, mis hindab USA valuuta väärtust teiste laialdaselt kasutatavate valuutade vastu tõusis esmaspäeval 20 aasta kõrgeimale tasemele.\n\nAmeerika Ühendriikide dollari väärtuse tõus vähendab nõudlust nafta vastu, kuna teiste valuutade kasutajad peavad sama nafta koguse ostmise eest rohkem maksma.\n\nMitmed keskpangad on inflatsiooniga võitlemiseks tõstnud intressimäärasid, kuid analüütikud on kartnud, et selle kõrvalmõju võib olla majandustegevuse jahenemine.\n\nMõttekoja Religare Brokingu asepresidendi Sugandha Sachdeva sõnul võib West Texas Intermediate naftabarreli hind langeda 75 dollarini ning Brent jõuda 80 dollarini.\n\nNaftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC+ kohtub 5. oktoobril.\n\nOrganisatsioon otsustas viimasel kohtumisel väikesel määral naftatootmist vähendada ning analüütikud ootavad huviga, mida organisatsiooni kuuluvad riigid oktoobris järgmisel kohtumisel otsustavad.\n\nOPEC+ liige on ka Venemaa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval ja esmaspäeval langes toornafta hind, mis võib viidata üleilmsele majanduslangusele, vahendab Reuter s. Maailmamajandusele on mõju avaldanud ka intressimäärade tõus, mis on mitmes riigis tarbimist vähendanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Avatari\" kinoekraanile naasmine on toonud üle 31 miljoni euro kassatulu\n\n## Põhitekst:\n\nFilm teenis Põhja-Ameerikas 10,3 miljonit eurot ja rahvusvaheliselt üle 21,2 miljoni euro kassatulu. See on märkimisväärne tulemus filmi kohta, mis esilinastus enam kui kümme aastat tagasi, olgugi et tegemist on läbi aegade ühe edukama filmiga. Arvestades kinoekraanidele naasmise järel lisandunud 31,5 miljoni eurot, siis on \"Avatar\" nüüd ülemaailmselt teeninud ligi kolm miljardit dollarit, vahendab Variety.\n\n\"Me räägime filmist, mis on 13 aastat vana ja mida inimesed saavad kodus vaadata,\" rääkis Comscore'i vanemmeediaanalüütik Paul Dergarabedian. \"Olulist rolli mängib siin linastumine IMAX-formaadis. \"Avatar\" on meeldetuletus sellest, kui lahe Pandora planeet suurel ekraanil välja näeb.\"\n\nPõhja-Ameerikas oli \"Avatar\" nädalavahetuse kolmandaks edukaim film kahe uuema linateose järel – Olivia Wilde'i \"Don't Worry Darling\" ja \"The Woman King\" Viola Davise'ga peaosas, mis teenisid vastavalt 19,8 miljonit ja 11,4 miljonit eurot kassatulu.\n\nMujal maailmas, kus esimene \"Avatar\" teenis 70 protsenti kogu oma kassatulust, jõudis film kinoedetabelites esikohale väiksematel turgudel, nagu Prantsusmaa (3 miljonit eurot), Itaalia (1,5 miljonit eurot), Singapur ja Tai. Filmil läks hästi ka Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Koreas, kõigis riikides tõi film 1,3 miljonit eurot kassatulu.\n\nDergarabediani sõnul annab see tulemus julgust eeldada, et ka filmi jätkuosal läheb väga hästi. \"Avatari\" jätkuosa \"Avatar: The Way of Water\" jõuab kinodesse 16. detsembril 2022.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi James Cameroni fantaasiafilmi \"Avatar\" esilinastusest on möödunud 13 aastat, otsustas Disney järjefilmi detsembrikuise esilinastuse eel esimese osa taas kinoekraanidele tuua, mis on neile toonud praeguseks globaalselt 31,5 miljonit euro kassatulu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIrkutskis tulistati kohaliku sõjaväekomissariaadi juhti\n\n## Põhitekst:\n\nTulistamine toimus esmaspäeval 26. septembril. Alguses teatati, et sõjaväekomissariaadi juht hukkus, kuid viimaste teadete kohaselt sai ta haavata ning elab.\n\nVene väljaande Mash sõnul tulistati komissariaadi juhti Oleksandr Jeliseevit kuus korda ning ta viibib praegu intensiivravil.\n\nViimaste teadete kohaselt peeti 1997. aastal sündinud ründaja Ruslan Zinin kinni.\n\nTunnistajate kohaselt olevat Zinin enne tule avamist öelnud \"Nüüd lähme me kõik koju.\"\n\nEsialgsete teadete kohaselt olevat ründaja saanud mobilisatsioonikutse.\n\nUst-Ilimskist on pärit ka 21-aastane Kantemõrivi üksuse juht Vadõm Šišimarin, kes osales Vene rünnakus Sumõ oblasti vastu ning kes mõisteti Ukrainas tsiviilisiku mõrva eest eluks ajaks vangi, vahendas Ukrainska Pravda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene Irkutski oblasti Ust-Ilimski sõjaväekomissariaadis toimus tulistamine. Tulistamises sai haavata komissariaadi juht. 25-aastane tulistaja peeti kinni, vahendas Meduza.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Real alistas superkarika finaalis lisaajal Barcelona\n\n## Põhitekst:\n\nMängu parimaks valiti Walter Tavares (Madridi Real), kes viskas 24 punkti, võttis 12 lauapalli ning pani viis kulpi. Madridi Reali selle suve ost Dzanan Musa lisas 19 silma.\n\n\"Oleme võitnud hooaja esimese tiitli ja ilmselgelt oleme väga rahul. Me pole hästi mänginud, kuid oleme mänginud südamega,\" ütles Madridi Reali peatreener Chus Mateo pärast kohtumist. \"Olime näljas ja tahtsime tiitlit võita, mistõttu oli meid lõpus raske peatada.\"\n\nBarcelona parim oli Sertac Sanli, kes tõi meeskonnale 21 punkti ning võttis viis lauapalli. Tasub mainida, et lisaks Tavaresele sai kaksikduubliga hakkama veel Nicolas Laprovittola (Barcelona), kes viskas 12 punkti ning andis lausa 14 resultatiivset söötu.\n\nBarcelona mängis endiselt ilma vigastatud staaride Nikola Mirotici ja Cory Higginsita. Madridi Realil olid puudu Adam Hanga, Carlos Alocen ja Nigel Williams-Goss.\n\nSee oli Madridi Reali jaoks viies järjestikune superkarika võit ja neljas järjestikune triumf finaalis Barcelona vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval toimunud Hispaania korvpalli superkarika finaalis alistas Madridi Real lisaajale läinud mängus 89:83 Barcelona.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nErateatrid soovivad sarnaselt ettevõtetega energiahinna hüvitust\n\n## Põhitekst:\n\nSA Theatrum saatis läinud nädala reedel kultuuriministrile ettepanekuid etendusasutuste toetamise tingimuste eelnõu kohta, kus märkis ka energiatoetuse vajadust.\n\n\"Peame oluliseks, et kui riiklikult kaalutakse ka ettevõtete toetamist energiakulude – gaas, elekter – katmisel, siis oleksid toetatavate hulka arvatud ka sihtasutustena tegutsevad etendusasutused, sealhulgas erateatrid,\" kirjutasid kultuuriministrile teatri esindajad. \"Lisaks kuulub Theatrumi struktuuri teatrikohvik kui iga päev tegutsev toitlustusasutus, mis leiaks ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste toitlustusasutustega, kui võimalikud toetusmeetmed sihtasutustele ei laiene,\" märgiti kirjas veel.\n\nTheatrum mainis kirjas ka, et tegevuskulude tõusust hoolimata pole piletihinna suurendamine praegu realistlik.\n\nEnergiahindadega on kimpus teisedki erateatrid. Näiteks varem majutas Narva Vaba Lava oma külalistemajas Ukraina põgenikke, kuid pidi sellest ettevõtmisest loobuma kõrgete energiakulude tõttu. \"Pidime selle lõpetama, sest me ei jõudnud enam elektriarvet maksta,\" ütles Vaba Lava tegevjuht Märt Meos. Ta lisas, et Narva maja suvised elektriarved olid kuus korda suuremad tavapärasest. Teatritegemist pole kallis energia seni aga seganud.\n\n\"Praegu ühtegi riiklikku toetusmeedet meile ei ole, peame ise hakkama saama. Võimalik, et kui selline meede ka tekiks, siis oleks see teatritele, mis on riigi sihtasutuste nimekirjas, aga meie oleme erateater,\" sõnas Meos. \"Loodame, et energiakulude hinnatõus avaldab meie vaatajale võimalikult väikest mõju, püüame hoida tarbimist kontrolli all siis, kui inimesi majas ei ole,\" sõnas Meos.\n\nKa riigi sihtasutustena tegutsevad etendusasutused on märganud energiakulude kasvu. Ugala teater ostab elektrienergiat kultuuriministeeriumi ühise riigihanke kaudu, kus on kasutusel börsipakett ning arveldamine toimub Riigi Kinnisvara AS-i kaudu. \"Säärast võimalust, kust taotleda energiakulude kompensatsiooni, ei ole praeguseks teada,\" märkis teatri avalike suhete juht Kätlin Sumberg.\n\nUgala energiakulud olid tõusnud 1,92 korda võrreldes eelmise aastaga ehk peaaegu sada protsenti, kui võtta võrdluse aluseks 2021. ja 2022. aasta esimesed kaheksa kuud, kus tarbimine oli enam-vähem samas suurusjärgus.\n\nElektrihinna otsene ja sellest sõltuvate kulude kaudne kasv avaldab Ugalale mõju, nentis Sumberg. Kulude tõus on sundinud teatrit ka piletihinda tõstma: sel aastal on Ugala keskmine piletihind võrreldes 2021. aastaga tõusnud ühe euro võrra. \"Alanud hooajast tõstsime piletihinda keskmiselt seitse protsenti,\" ütles Sumberg.\n\nKultuuriministeeriumil pole hetkel konkreetset plaani, kuidas toetada teatreid konkreetselt just kalli elektrihinna tasumisel. \"Probleem on meil teada,\" ütles ministeeriumi teatrinõunik Laur Kaunissaare ja lisas, et kevadel oli ministeerium selle kohta infot kogunud. \"Arengut toetuste osas ei oska ma aga kommenteerida, sest see sõltub eelarveprotsessist ja mitmest muust tegurist,\" lausus Kaunissaare.\n\nKultuuriministeeriumi erateatrite nimekirjas on 35 erateatrit ja 12 riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega teatrit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eest erateatrid on mures kõrgenevate energiakulude pärast ja soovivad, et kui riik otsustab hakata ettevõtetele energiakulusid korvama, siis makstaks toetust ka neile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit langes WTA edetabelis ühe koha võrra, Kanepi säilitas positsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste maailma edetabelit juhib endiselt Iga Swiatek ning teisel positsoonil on Ons Jabeur. Kontaveidist läks mööda hispaanlanna Paula Badosa (WTA 3.).\n\nMaileen Nuudi tõusis ühe koha võrra ja on 640. positsioonil ning Maria Lota Kaul kerkis kolme võrra, olles 760. kohal.\n\nTallinna WTA turniiril kvalifikatsiooni avaringis välja langenud Katriin Saar (WTA 1188.) tõusis edetabelis 86 kohta kõrgemale.\n\nAnet Koskel on värskelt avaldatud edetabelis 965. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskelt avaldatud tennise maailma edetabelis langes Eesti esireket Anett Kontaveit ühe koha võrra ning paikneb neljandal positsioonil. Kaia Kanepi (WTA 32.) hoiab jätkuvalt oma kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLea Danilson-Järg: punamonumentide eemaldamine pole ajaloo ümberkirjutamine\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse otsusel valmis justiitsministeeriumis hiljuti eelnõu, mille eesmärk on tagada, et punamonumente ja teisi ühiskonna õiglustunnet riivavaid objekte Eesti avalikus ruumis tulevikus enam ei oleks.\n\nEelnõu pakub kohalikele omavalitsustele kaua igatsetud selgesõnalist tuge, et vallast või linnast punavõimu ülistavad monumendid ära koristada. Konkreetset õigusnormi, millele omavalitsus oleks saanud selles ettevõtmises tugineda, pole seni ehitusseadustikus kahjuks olnud. Kui enda omandisse kuuluvate monumentide puhul sai omavalitsus veel tegutseda vastavalt vajadusele, siis eramaal asuvate monumentidega paraku mitte.\n\nTänu kavandatavatele muudatustele võib peagi kõikjal Eestis Nõukogude okupatsioonile lõplikult joone alla tõmmata, isegi seal, kus omavalitsused ise punamonumentidest loobuda ei sooviks.\n\nNimelt näeb eelnõu ette, et kui omavalitsus seaduse jõustumisest kolme kuu jooksul tegutsema ei hakka, on riigil õigus sekkuda, määrates sunniraha või asudes ise monumenti eemaldama ning nõudes vastavad kulud hiljem omavalitsuselt sisse. Haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuste üle hakkab teostama justiitsministeerium.\n\nLisaks loob valitsus ka komisjoni, millel on õigus vaidluste korral nõu anda, kas kõnealune rajatis vastab nõuetele või mitte ja kas see tuleb teisaldada.\n\nKuigi oleme eelnõule väga palju positiivset tagasisidet saanud, on ette tulnud ka vastupidist. Näiteks kultuuriminister Piret Hartman on öelnud, et tema arvates kustutatakse punasümbolite eemaldamisega eesti rahva kannatused ajaloost.\n\nSellega ei saa kuidagi nõustuda. Ajalugu vajab kahtlemata meeles pidamist, kuid pole mõeldav, et okupatsiooni mäletamiseks peame jätkuvalt elama okupatsioonivõimu ülistavate monumentide keskel. Sellise lähenemise kohaselt peaks ka naiste turvakodu ees paiknema naist peksva mehe monument, et \"meenutada\" ohvrile vägivallatsejat.\n\nAjaloolise või ka kunstiväärtuse poolest olulisemaid monumente saab eksponeerida muuseumis, kus need minetavad oma ülistava tähenduse, taandudes tükikeseks ajaloost, mida peab mäletama, kuid mitte enam kummardama. Ei ole ju mõeldav, et kunstiliselt hästi teostatud monumendil on rohkem õigust okupatsiooni kiitmist avalikus ruumis jätkata, kui mõnel tagasihoidlikumal monumendil.\n\n\"Pealegi, mälestus okupatsioonist jääb meile kahjuks alles ka pärast punamonumentide teisaldamist.\"\n\nPunamonumentide likvideerimine ei ole ajaloo ümberkirjutamine, nagu leiab Hartman. Vastupidi, see lõpetab okupatsiooni põlistamise ning kõrvaldab avalikust ruumist sümbolid, mis räägivad okupantidest kui Eesti vabastajatest. Pealegi, mälestus okupatsioonist jääb meile kahjuks alles ka pärast punamonumentide teisaldamist. Meenutagem kasvõi Tallinna vanalinnas tühjaks pommitatud Harju tänava memoriaali 1944. aastal märtsipommitamises hukkunud inimestele. Oma lugu räägivad jätkuvalt ka suuresti hävinud vanalinn Narvas või Pärnus.\n\nHartman eksib ka selles, et eelnõuga hakatakse hävitama kultuuriväärtusi. Estonia laemaaling jääb sinna, kus see on. Küll aga saaks eemaldada lava kohalt Nõukogude sümboolika, kui seda juba varasemalt tehtud poleks. Samal ajal leidub Eestis endiselt lavasid, mida kaunistavad sirbid ja vasarad, mõjutades seeläbi külastajate meelsust. Kui aga majade välisfassaadil asuvatel viisnurkadel sama mõju pole, siis need võivad endiselt stalinistliku arhitektuuri külge jääda.\n\nVäärtusküsimustes teatavasti ainuõiget tõde pole ning lähtuda tulebki ühiskondlikust tunnetusest. Seetõttu on oluline kaalutlusõigus, mida eelnõu erinevatel tasanditel võimaldab. Esmalt saab konkreetset objekti hinnata omavalitsus, järgmise instantsina justiitsministeerium.\n\nViimaks saab vaidlusalusele objektile hinnangu anda ka valitsuse loodav komisjon, kuhu võib kaasata eksperte, sh muinsuskaitsjaid. Iga objekti tuleb ja saab seega hinnata eraldiseisvalt ja sisuliselt ning väärtusliku pärandi kadumist karta pole.\n\nOlukorra kiire lahendamise huvides on eelnõus välja pakutud ka kindel ajaline piir monumentide eemaldamiseks: kolm kuud seaduse vastuvõtmisest. Kui omavalitsus jääb ülesandega hätta, alles seejärel tuleb riigil sekkuda.\n\nIdeaalis võinuks kõik Eesti omavalitsused tegutseda juba ammu sama otsustavalt kui Rakvere või Tartu. Paraku ei ole see nii olnud, seda näeme Tallinna ja Narva näitel. Seega tuleb riigil teatud juhtudel siiski sekkuda ja nüüd saab selleks olema ka selge õiguslik alus. Head eeskuju punamonumentide eemaldamisel on juba näidanud näiteks Läti: Riias asunud suur obelisk eemaldati väga kindlameelselt ja rahulikult. Me ei ole sellel teel üksi. Aeg on küps, et Eesti punamonumentidest puhastada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalugu on kahtlemata vaja meeles pidada, kuid pole mõeldav, et okupatsiooni mäletamiseks peame jätkuvalt elama okupatsioonivõimu ülistavate monumentide keskel. Ajaloolise või ka kunstiväärtuse poolest olulisemaid monumente saab eksponeerida muuseumis, kirjutab Lea Danilson-Järg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: kolmas vaktsiinisüst kaitseb koroona eest pikemat aega\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonakriisi algusest saadik on meditsiinilaboris Synlab analüüsitud koroonateste. Hiljuti ilmunud uuringu tarvis uuriti pikema aja jooksul ettevõtte neid töötajaid, kes on saanud kolm korda Pfizeri vaktsiini.\n\nUuringus osalenud töötajatelt võeti pärast vaktsineerimist verd, mõõdeti antikehi ja T-rakke, et näha, kas inimesele on tekkinud rakuline immuunsus. Nende tulemuste baasil hiljutine teadustöö valmiski. Valim koosnes umbes sajast inimesest.\n\nUuringuga seotud Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson rääkis, et kui vaktsineerimine algas, oli teadlastel juba teada, et mingil hetkel hakkab antikehade tase aja möödudes kehas langema. Nüüdseks on teada, et võimalikult tugeva kaitse saavutamiseks tuleb teha ka tõhustusdoos ehk kolmas süst.\n\n\"Kui vaatasime inimesi, kes said kolmanda süsti, siis kohe pärast kolmandat doosi läksid nende antikehad hästi kõrgele. Hiljem küll antikehad langesid, aga sellest hoolimata oli langus aeglasem kui teise doosi järel,\" rääkis Peterson.\n\n\"Usun, et läheb aasta enne, kui kolmanda doosi järgselt on antikehad sedavõrd all, et nad vajaksid uuesti üles aitamist ehk siis neljandat doosi.\"\n\nKolmanda doosi järel hakkasid antikehad langema kuue kuu möödudes. Ehk siis kolmas doos aitas antikehade taset hoida kauem kõrgemal ja seetõttu ongi tõhustusdoos ehk kolmas doos professori sõnul oluline.\n\nPraegu ei ole veel teada, kui kaua kolmandast doosist tekkinud antikehad kestavad. \"Usun, et läheb aasta enne, kui kolmanda doosi järgselt on antikehad sedavõrd all, et nad vajaksid uuesti üles aitamist ehk siis neljandat doosi,\" lausus Peterson.\n\nErinevad tüved\n\nVõrreldes koroonaaja algusega on olukord praeguseks märgatavalt muutunud, sest viirus on muutunud ja tekkinud on uued tüved. Seega tulebki vahet teha, kas räägitakse Wuhani tüvest ehk siis originaalviirusest või omikronist, mis on praegu valdav tüvi.\n\nWuhani tüvi on olnud seni kasutusel olnud vaktsiinide aluseks, aga seda tüve enam praktiliselt ei ole. Ringlevadki ainult omikron ja sellele lähedased tüved. Praegused vaktsiinid saavutavad parema immuunvastuse omikroni vastu pärast kolmandat doosi.\n\nKolmandal doosil ehk tõhustusdoosil on kaks toimet: üks on see, et ta tõstab antikehad üles. Teisalt ka see, et need langevad aeglasemalt kui pärast teist süsti. \"Kolmanda doosi abil hakkavad antikehad tõhusamalt omikroni neutraliseerima,\" sõnas Pärt Peterson.\n\nKolmanda tõhustusdoosi saanud inimestest oli 97 protsendil mälu T-rakud ehk rakuline immuunsus koroonaviiruse Wuhani tüve vastu. Omikroni vastu tekkis rakuline immuunsus umbes 80 protsendil kolmanda doosi saanutest inimestest Koroonaviiruse vastu olekski vaja eelkõige omada rakulist immuunsust, et vältida raske haiguse tõttu haiglasse sattumist.\n\n\"Antikeha küll blokeerib viirust, aga just rakulist immuunsust peetakse oluliseks raske haigusvormi vastu, mis kõige rohkem laastab vanemaid inimesi.\"\n\n\"Antikeha küll blokeerib viirust, aga just rakulist immuunsust peetakse oluliseks raske haigusvormi vastu, mis kõige rohkem laastab vanemaid inimesi. Raske haigusega patsientide haiglakoormus on ka oluline meditsiinisüsteemi seisukohalt,\" sõnas professor. Üheks oluliseks piirangute kehtestamise eesmärgiks oli tagada meditsiinisüsteemi jätkusuutlik toimimine.\n\nPraegune olukord\n\nPraegu räägitakse ka juba neljandast vaktsiinidoosist. Eestis on antud soovitus, et neljanda doosi võiksid teha üle 60-aastased inimesed. Petersoni sõnul on see kindlasti hea soovitus. Ta selgitas, et kuna vanemate inimeste immuunkaitse langeb märgatavalt kiiremini kui noorematel, on oluline, et nad neljanda süsti saaksid.\n\nMõistagi on siin eeldus, et eakas on juba kolm süsti kätte saanud. Endiselt on veel palju inimesi, kes ei ole seda teinud, kuigi tõhustusdoosi saab teha juba pea aasta.\n\nNeljanda doosi võivad teha ka need, kel on mõni kaasuv haigus. Näiteks teist tüüpi diabeet, südame-veresoonkonna haigused, aga ka inimesed, kes saavad vähiravi.\n\nHiljuti ilmusid uudised, et Eestisse jõudsid uued omikroni tüve suhtes kohaldatud koroonavaktsiinid, mis on mõeldud tõhustusdoosideks. Uute vaktsiinide kohta on tehtud ka juba uuringuid. \"Mõned uuringud näitavad, et nad toimivad pisut paremini omikroni vastu, aga see vahe ei ole mitu korda suurem,\" lausus Peterson.\n\n\"Mõned uuringud näitavad, et need [kohaldatud vaktsiinid] toimivad pisut paremini omikroni vastu, aga see vahe ei ole mitu korda suurem.\"\n\nOmikroni jaoks loodud vaktsiine võib seega soovitada, aga vanad vaktsiinid toimivad veel üsna hästi. Pigem on oluline vaktsineerimise korduste arv – kolm või neli vaktsiinisüsti annavad hea kaitse. \"Senised vaktsiinid on tegelikult päris head,\" ütles professor. Uute vaktsiinide puhul pikaajalise immuunkaitse kohta tulemust veel ei teata.\n\nTa rääkis, et väga paljud inimesed on teinud kolm doosi ja lisaks sellele ka omikrontüve läbi põdenud. \"Näeme, et inimestel, kes on kolm korda vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud, on sisuliselt neli kontakti viiruse antigeeniga. Nende inimeste antikehade tase on kõrgem. Inimesi, kes on lisaks vaktsiinile ka omikroni põdenud, on päris palju,\" lausus Peterson.\n\nKui inimene haiglasse ei satu ja kunstliku hingamist ei vaja, siis pole haigus ühiskonna mõistes tema sõnul väga halb. Peterson ütles, et täiesti võimalik on seegi, et järgmiseks suveks on suurem pandeemia hooaeg läbi ja nooremad inimesed ei peagi neljandat süsti tegema. Küll aga on tulevikku raske ennustada.\n\nUuring valmis ülikooli ja ettevõtete koostööna. Lisaks Petersonile lõi Tartu Ülikoolist selles kaasa Kai Kisand, Paul Naaber Synlabist ja Joachim Gerhold firmast Icosagen Cell Factory.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljutisest Eesti uuringust selgus, et koroonavaktsiini kolmas doos tõstab märgatavalt antikehade taset, mis aitavad ära hoida rasket haigestumist. Teadlased soovitavad seeläbi jätkuvalt, et need, kes ei ole veel täisvaktsineeritud, teeksid seda lähiajal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKõrvemaa rattamaratonil võidutsesid Gert Jõeäär ja Janelle Uibokand\n\n## Põhitekst:\n\nKõrvemaa rattamaratoni põhisõidule, 45-kilomeetrisele distantsile, startis üle 390 jalgratturi. Enne finišit pani oma paremuse maksma ja võttis kindla võidu Gert Jõeäär ajaga 1:22.41. Teise koha saavutas Josten Vaidem ning kolmandaks tuli Peeter Tarvis.\n\nNaiste konkurentsis võidutses Janelle Uibokand ajaga 1:33.02. Teiseks tuli Mari-Liis Mõttus ning kolmandale kohale sõitis end Merilin Jürisaar.\n\nKäesoleval aastal osales Kõrvemaa rattamaratonil kokku 819 spordisõpra. Lisaks põhidistantsile, said sõitjad end proovile panna 18-kilomeetrisel distantsil ja lastesõitudel. 18 km pikkusele rajale startis üle 250 ratturi.\n\nMesikäpa laste– ja noortesõitudest võttis osa üle 160 lapse ja noore, kus tublid osalejad said Mesikäpa auhinna, diplomi ja medali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval, 25. septembril toimunud Kõrvemaa rattamaratoni 45-kilomeetrisel põhidistantsil võidutses meeste klassis Gert Jõeäär ja naistes Janelle Uibokand.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLavly Perling: siseturvalisuse tagamiseks pelgalt palgatõusust ei piisa\n\n## Põhitekst:\n\nSisejulgeolek siseturvalisuse osana on julgeoleku osa, millel püsib kõigi elanike sisemine kindlustunne tänase ja homse osas. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on meil ju kenasti sõnastatud: \"Kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus\".\n\nSiseturvalisust ei taga pelgalt politseinike ja päästjate palgatõus, mille tähtsust ei tohi küll alahinnata, aga mis on aastatepikkust tegematajätmist varjavaks viigileheks siiski ebapiisav. Rääkimata sellest, et palgatõusude finantseerimine laenurahast, mille siseminister Lauri Läänemets hiljuti \"Esimeses stuudios\" omaks võttis, on kaugel sellest, mida võiks nimetada jätkusuutlikuks.\n\nPraegu on meie kohus selgemalt kui kunagi varem määratleda end tugeva, sihikindla ja kaitstud piiririigina, mis on lahutamatu osa ülejäänud Euroopast ning selle poliit- ja väärtusruumist. Ainult sel moel tajutakse ja tuntakse meid turvalise piirkonnana, kuhu on julge tulla nii investoritel, talentidel kui ka turistidel.\n\nSee nõuab selget sise- ja välispoliitilist kurssi, kuid ennekõike fookust ühtsele siseturvalisuspoliitikale, et kõik meie inimesed võiksid rääkida üht ja sama lugu, lugu turvalisest Eestist.\n\nEesti riik, Eesti reeglid\n\nPiiririigina on meil vaja sõjalist valmisolekut ükskõik milliseks kriisiks. Ukraina sõja ja Venemaal välja kuulutatud mobilisatsiooni kontekstis on see ütlematagi selge.\n\nEesti on idanaabri kujutatavast ohust alati teadlik olnud ning pole erinevalt lääneriikidest illusioone hellitanud. Oleme aastakümneid ehitanud rahvusvahelisi partnersuhteid liitlastega ning selgitanud Venemaaga seotud riske, samuti teinud vahetuid investeeringuid riigikaitsesse. Need valikud ja investeeringud õigustavad end ning on nüüd lääneriikidele eeskujuks.\n\nAinult et sõda ei leia aset pelgalt Ukrainas ja rindel. Imperialistlike illusioonidega riigid peavad sõda ka infoväljal. Nad teevad kõik endast oleneva, et rünnata ja lõhkuda meie ühiskonda ning selle väärtusi, hoida inimesi manipuleeritud inforuumis ja sekkuda vabade riikide demokraatlikesse protsessidesse. Seetõttu on vältimatu piirata Vene kodanike õigust osaleda Eesti riigi valitsemisega seotud otsustes ja protsessides.\n\nLisaks idanaabri vahetule ähvardusele ohustavad julgeolekut imporditud ja ühiskonda lõhestavad teemad, mida sageli veavad ja võimendavad siinsed kasulikud idioodid. Parim rohi selle vastu on meie enda haritus, mis aitab vastu seista ühiskonna lõhkumisele ning ühtne eestikeelne haridus, mis lõpetaks vaenulike riikide inforuumis olevate inimeste juurdetootmise.\n\nÕigusriigi kohalolu peab olema tuntav\n\nÕigusriigi põhimõte kehtib ja peab olema tuntav kõikjal Eestis sõltumata sellest, kas see on Lääne- või Ida-Eesti, avalik ruum või kellegi kodu. See kehtib kõigi suhtes, meil pole eraldi reegleid ja seadusi Jupiterile ja härjale. Õigus- ja menetluspraktika peab toetuma sellele põhimõttele, vaid nii saavad Eesti inimesed oma riiki usaldada.\n\n\"Valitsuse suutmatus reageerida ühiskonna poolt tajutavatele ohtudele ootuspäraselt, arusaadavalt ja tasakaalukalt vaid tõstab üldist ohutaju.\"\n\nSama oluline on seista jõuliselt riigi enda pädevusse kuuluvate otsuste ees, mis puudutavad sisejulgeolekut ning riigijuhtide selge ja kindlustunnet loov kommunikatsioon. Valitsuse suutmatus reageerida ühiskonna poolt tajutavatele ohtudele ootuspäraselt, arusaadavalt ja tasakaalukalt vaid tõstab üldist ohutaju. Segased sõnumid, küsitav õigusloome, liialdatud bürokraatia ja korruptsioon pole kuhugi kadunud.\n\nSisejulgeoleku tagamiseks on vajalik rakendada kolme põhimõtet. Esiteks peavad Eesti kriisilahendused olema kiired ja kohesed, mitte takerduma lõputusse bürokraatiasse ning asutuste või riigi ja kohalike omavalitsuste vahelisse silotornipoliitikasse. Sealhulgas on oluline Eesti tervikpilt alates piirkondlike kriisikomisjonide tegevusest kuni kõikide riigiasutuste valmisolekuni jõuda kriisiplaanidest tegeliku reageerimisvõimekuseni.\n\nTeiseks tuleb tagada, et kõik osapooled riigist üksikisikuni ja riigiasutustest vabatahtlike organisatsioonideni mõistaksid ühtmoodi oma vastutust ja ülesandeid, oleksid ühtses inforuumis ning tegutseksid koos. Valitsuse kriisikommunikatsioon vajab kaasajastamist.\n\nKolmandaks, ka kõige sügavamates kriisides peavad säilima õigusriigi põhimõtted, aga julgeolekuasutustel peab olema võimalus kiireks ja jõuliseks sekkumiseks ning seda seadusega loodud keskkonna, ressursside ja poliitilise tahte näol. Poliitiline tahe ei tähenda seejuures poliitilisi avaldusi, mis ei kattu nende tegevusega, vaid reaalset usaldust ja tuge.\n\nKodu ei kaitse mitte relvad, vaid inimesed\n\nKaitsetahe ja kaitsevalmidus sõltuvad vahetult inimeste kindlustundest, usust tulevikku ja usaldusest riigivõimu vastu. Selle aluseks on teadmine, et igaühel meist on siin see midagi erilist ja väärtuslikku, mida kasvõi elu hinnaga kaitsta ja tulevastele põlvedele edasi anda. Olgu selleks siis perekond ja lapsed, kodu, maatükk, töö ja looming, eneseteostus või ettevõtte. See miski, mis on oma, millest hoolida ja mis just siin on ainulaadne. Isiklik väärtus seob üksikisiku ühiskonnaga, muudab inimese osaks tervikust.\n\nEesti inimeste patriotism on tihedalt seotud eneseteostuse ja varajõukuse määra, lootuse, selguse ja kindlusega tuleviku suhtes ning tundega, et igaühest meist sõltub, kuidas Eestil läheb. Turvalise Eesti aluseks on meie oma inimeste esmane kindlustunne. Olgu selleks usk ja teadmine, et 13-aastase tütre õhtul pimedas trennist kojutulek on turvaline, et kuriteole järgneb karistus ning kindel teadmine, et korruptsiooniga ei nõustuta ühelgi tasandil ning riik suudab end kehtestada kõikjal ning kõikides olukordades Eestis.\n\nJust siseturvalisus on see, millega luuakse inimestele kindlustunne ja usaldusväärsus oma riigi suhtes ning rajaneb sellest lähtuv kaitsetahe. Selle aluseks on tunne, et meil on, mida kaitsta ning teadmine, et reeglid on ühtsed ja kehtivad kõigile. Et ühiskonna vaimse ruumi puhtus võrdselt tähtis ja väärtustatud igal pool alates riigikogu saalist ning lõpetades igaühe koduga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõda ei leia aset pelgalt Ukrainas ja rindel. Imperialistlike illusioonidega riigid peavad sõda ka infoväljal. Nad teevad kõik endast oleneva, et lõhkuda meie ühiskonda sekkuda vabade riikide demokraatlikesse protsessidesse. Seetõttu on vältimatu piirata Vene kodanike õigust osaleda Eesti riigi valitsemisega seotud otsustes, kirjutab Lavly Perling.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEkspertide sõnul Venemaa mõju Kesk-Aasias väheneb\n\n## Põhitekst:\n\nKremli ja tema toetatud jõudude ning Kesk-Aasia poliitilise eliidi vahel on kasvanud pinged, ütles The Moscow Timesile mõttekoja Carnegie Endowment for International Peace Vene ekspert Paul Stronski.\n\nEkspertide sõnul on Kesk-Aasia võimukandjad hakanud muretsema Venemaa loodud pretsedendi pärast, kuna Venemaa ründas endist Nõukogude Liidu vabariiki.\n\nPraegused Kesk-Aasia vabariigid kuulusid samuti nagu Ukraina varem Nõukogude Liidu koosseisu.\n\nKesk-Aasia riigid kasutavad Vene mõju vähenemist ka võimalusena, et suunata oma majandus Venemaa asemel teistele turgudele.\n\nKuigi Venemaa rolli kahanemine oli selgelt näha viimasel Shanghai koostööorganisatsiooni tippkohtumisel Usbekistanis, on Stronski sõnul Vene mõju langust olnud näha mitu kuud.\n\nUsbekistanis toimunud kohtumisel vihjasid nii Hiina kui ka India riigipea, et nad ei ole rahul Venemaa sõjaga Ukraina vastu.\n\nSümbolväärtusega oli Usbekistani presidendi Šavkat Mirzijojevi otsus mitte tervitada Vene riigipead otse lennujaamas. Hiina president Xi Jinpingile läks aga Mirzijojev lennujaama vastu.\n\nJuunis ei nõustunud Kasahstani president Kassõm-Jomart Tokajev tunnistama Venemaa toetatud separatiste Donetskis ja Luhanskis iseseisvate riikidena.\n\nTokajev jagas selle teadaande ajal lava Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.\n\nAugustis mõistis Usbekistani juht Šavkat Mirzijojev hukka Nõukogude Liidu repressioonid.\n\nStronski sõnul on Kesk-Aasia eliit Ukraina ründamise tõttu ärevil.\n\nMoskva roll oli selgelt puudu ka viimase Kõrgõzstani ja Tadžikistani vahel puhkenud konfliktis, mille raames toimunud lahingutes hukkus üle saja inimese.\n\nStronski ja teiste ekspertide sõnul on Venemaa huvi Kesk-Aasia vastu vähenenud, samuti on neil vähe vabu ressursse Vene-Ukraina sõja tõttu.\n\nKesk-Aasias võistlevad mõjuvõimu pärast Venemaa, Hiina ja Türgi, hindas olukorda endine Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov.\n\nSamas on kõigil kolmel ka arvestatavad sisemised raskused. Hiinal on majanduslikud probleemid, Türgi alles püüab end kohaliku tasandi jõukeskusena kehtestada ning Venemaa on takerdunud Vene-Ukraina sõtta.\n\nMõned eksperdid samas hoiatavad Vene mõju vähenemise liialdamise eest, kuna Venemaal on Kesk-Aasiaga nii ajaloo kui ka geograafia tõttu arvestatavad sidemed.\n\nSamuti on Kesk-Aasia riikidel meeles Vene vägede sekkumine Kasahstani rahutuste mahasurumisel selle aasta jaanuaris.\n\nMajanduslikus võtmes on samas Vene mõju langus selgem. Saksamaa Euroopa Liidu suurima majandusena suurendas kaubavahetust Kasahstaniga 80 protsenti 2022. aasta esimeses pooles.\n\nUsbekistaniga kasvas kaubavahetus samal perioodil 111 protsenti, vahendas Bloomberg.\n\nShanghai koostööorganisatsiooni tippkohtumisel sõlmis Usbekistan Hiinaga 15 miljardi dollari väärtuses kaubandus- ja investeerimiskokkuleppe.\n\nKesk-Aasia riigid on samas järginud suuresti lääneriikide sanktsioone Venemaa vastu, kuigi majandussidemed Venemaaga ei ole katkenud.\n\nKasahstani, Kõrgõstani ja Usbekistani pangad on lõpetanud ka Vene Mir-maksesüsteemi kasutamise. Venemaa on nimetanud Mir-süsteemi alternatiiviks Visa ja Mastercard kaardisüsteemidele.\n\nVene Sberbank müüs ka hiljuti oma Kasahstanis asuva harupanga.\n\nSamuti on teadete kohaselt Kasahstani piirivalve hakanud kontrollima Venemaale suunduvaid veokeid, et tõkestada sanktsioonide all olevate kaupade Venemaale jõudmist.\n\nSõda Ukrainas on võimaldanud piirkonna riikidel tasakaalustada oma välispoliitikat, hindas Stronski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poliitikavaatlejate ja militaarvaldkonna analüütikute kohaselt on Venemaa oma mõjuvõimu Kesk-Aasias kaotamas, vahendab The Moscow Times.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm võitu järjest võtnud Belgia korvpallinaiskond pääses veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nBelgia kaotas avamängus tiitlikaitsjale USA-le, kuid peale seda on kõik kolm mängu järjest võidetud, mis tähistab ka nende uut rekordit MM-il.\n\nVõit oli Belgiale tähtis ka selle poolest, et eelmisel aastal kaotati kahel korral Bosnia ja Hertsegoviinale.\n\n\"See on hea tunne, sest mõnikord ma arvan, et unustame ära, et oleme väike Belgia ja see on alles meie teine naiste MM. Ma arvan, et see on midagi, mille üle võime uhked olla,\" ütles Belgia naiskonna liider Julie Allemand.\n\nSamas alagrupis juba varasemalt edasipääsu veerandfinaali kindlustanud USA naiskond võitis suurelt 145:69 Lõuna-Koread. USA on võitnud kõik neli toimunud alagrupimängu.\n\nB-alagrupis mängisid omavahel Serbia ja Mali ning selle kohtumise võitis Serbia 81:68, tõustes sellega grupis teisele kohale. Kanada on edasipääsu taganud, olles kogunud kuus punkti. Serbia on teisel kohal samuti kuue punktiga. Järgnevad Prantsusmaa ja Austraalia viie punktiga. Jaapan ja Mali on nelja punktiga viiendal ning kuuendal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalias Sydneys jätkuval naiste korvpalli MM-finaalturniiril sai Belgia koondis kolmanda järjestikuse võidu, kui 85:55 alistati Bosnia ja Hertsegoviina ning tagati edasipääs veerandfinaali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa U-18 koondise kohtumine peatati liigsete punaste kaartide tõttu\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa ja Poola lõid esimese 27 minuti jooksul lausa neli väravat ning seis oli viigis 2:2. Teisel poolajal algas punaste kaartide sadu.\n\nEsimesena nägi punast 55. minutil Ilyes Housni. Kõigest kuus minutit hiljem saadeti väljakult minema ka Jeanuel Belocian.\n\nPoola asus 70. minutil 3:2 juhtima ja kaks minutit hiljem saadeti prantslane Yoni Gomis teise kollase kaardi tõttu riietusruumi.\n\nDarnell Bile tegi vastasmängijale inetu vea ning sellele järgnes ka kurikuulus Zidane'i pealöök, mille peale välgutas kohtunik neljandat korda punast kaarti. Prantsusmaa jäi väljakule seitsmekesi, mistõttu oli kohtunik sunnitud mängu katkestama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval toimunud Prantsusmaa ja Poola U-18 jalgpallikoondiste kohtumine peatati 13 minutit enne normaalaja lõppu, kuna prantslased teenisid neli punast kaarti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri näitleja Louise Fletcher\n\n## Põhitekst:\n\nPerekonna teatel suri Fletcher rahulikult keset und oma kodus Prantsusmaal Montdurausse's, vahendab Consequence.\n\n1934. aasta 22. juulil Birminghamis Alabamas sündinud Fletcheri karjäär algas 1950. aastatel, mil ta astus üles vesternisarjades, nagu \"Lawman\" ja \"Maverick\". 1959. aastal abiellus ta filmiprodutsendi Jerry Bickiga, kellega ta jäi kokku kuni aastani 1977.\n\nNeil oli kaks last, kelle pärast oli Fletcher 11 aastat ka näitlemisest eemal. 1974. aastal astus ta üles Robert Altmani krimidraamas \"Thieves Like Us\", kus ta jäi silma filmilavastaja Miloš Formanile.\n\nForman andis talle õe Ratchedi rolli oma 1975. aasta filmiadaptsioonis, mis põhineb Ken Kesey romaanil \"Lendas üle käopesa\". Fletcher kehastas külma, türanlikku peaõde vaimuhaiglas, kus Jack Nicholsoni kehastatud Randle McMurphy teeskleb hullumeelsust, et vältida vanglasse saatmist.\n\nFletcher võitis oma rolli eest Oscari, BAFTA ja Kuldgloobuse – see tegi temast tol hetkel ajaloo kolmanda naise, kes on ühe rolli eest saanud kolm tunnustust. Oma Oscari tänukõnes kasutas ta viipekeelt, et avaldada austust oma vanematele, kes olid kurdid.\n\nFilmile \"Lendas üle käopesa\" järgnenud aastatel astus Fletcher üles mitmetes filmides, sealhulgas \"Exorcist II: The Heretic\", \"The Cheap Detective\", \"The Lady in Red, and Blue Steel\", kuigi ükski neist ei olnud nii edukas kui tema 1975. aasta debüüt.\n\nMõnevõrra edukam oli Fletcher televisioonis, kus ta astus sarjas \"Star Trek: Deep Space Nine\" aastatel 1993 kuni 1999 üles Bajoraani usujuhi Kai Winn Adami rollis ja võitis sellest eest kolm Emmy nominatsiooni. Ta astus külalisnäitlejana üles ka sarjades \"Picket Fences\" ja \"Joan of Arcadia\".\n\nAastatel 2011 ja 2012 mängis ta sarjas \"Shameless\", kus ta kehastas Frank Gallagheri (William H. Macy) ema. Tema viimane roll oli kahes episoodis esinemine Netflixi 2017. aasta sarjas \"Girlboss\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel lahkus meie hulgast 88-aastasena USA näitleja, raamatu \"Lendas üle käopesa\" (\"One Flew Over the Cuckoo's Nest\") filmiadaptsioonist õe Ratchedi rolliga tuntuks saanud Louise Fletcher.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMikkeli muuseumisse jõuab taas Jakov Rubinšteini kunstikogu\n\n## Põhitekst:\n\nJakov Rubinšteini (1901–1983) kogu on Eesti Kunstimuuseumis ka varem tutvustatud – erakogu näitused toimusid Kadrioru lossis 1966., 1976. ja 1978. aastal.\n\nJakov Rubinstein kuulus esimesse sõjajärgsesse kunstikogujate põlvkonda, kes alustas nõukogude korra poolt kahtlaseks peetavat kollektsioneerimist 1950. aastate teisel poolel, vahetult pärast Stalini surma.\n\nRubinsteini kollektsioon paistis näituse kuraatori sõnul silma oma arvukuse ja kõrge kunstilise kvaliteedi poolest, ka kunstnike valik polnud tavapärane – Rubinštein kogus Vene avangardset kunsti juba siis, kui see oli ametlikult keelustatud kui \"vaenulik formalism\".\n\nSuurmeistrite kõrval ostis ta ka vähetuntud, samuti represseeritud kunstnike pärandit. Lisaks sellele iseloomustavad kogu kaks temaatilist suunda – lavakujunduste ja teatrikostüümide eskiisid ning tema kaasaegsete intellektuaalide ja loovisikute graafilised portreed.\n\nKõik need teemad ja meistrid on esindatud ka sel näitusel Mikkeli muuseumis, kuigi suur osa kogust on laiali Venemaa muuseumides ja erakogudes. Näitus on osa Mikkeli muuseumi 25. aastapäevale pühendatud programmist.\n\nJakov Rubinšteini sidusid Eestiga perekondlikud sidemed, siin elas veel 1920. aastatest tema venna perekond. \"Suviti Tallinnas ja Käsmus viibides ning kunstimuuseumis oma näitusi korraldades, suhtles ta siin nii kunstiajaloolaste kui ka kunstikogujatega,\" kirjeldas Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra Murre.\n\nRubinšteini kollektsiooni näituse lisamisega Mikkeli muuseumi juubeliaasta näituste programmi soovib muuseum tähelepanu juhtida nõukogude perioodi kunstikogumise probleemistikule ning selle uurimise keerukusele,\" lisas ta.\n\nPublikupäeval, 1. oktoobril tutvustavad Jakov Rubinšteini kogu näituse kuraator Olga Sugrobova-Roth (vene keeles) ja kogu praegune omanik Tanya Rubinstein-Horowitz (inglise keeles, tõlkega eesti keelde). Kõikide näituse publikuprogrammidega saab tutvuda muuseumi kodulehel.\n\nNäituse avamisega samal päeval kell 12–15 toimub ka Mikkeli muuseumi 25. aastapäevale pühendatud seminar. Seminar keskendub Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni muuseumile üleandmisele, muuseumi rajamise ja avamisega seotud tegevusele. Ühtlasi heidetakse pilk taasiseseisvumisjärgse Eesti kunstiilma kujunemisele.\n\nNäitus on avatud 30. aprillini 2023.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 1. oktoobrist on Mikkeli muuseumis avatud näitus \"Tagasitulek. Jakov Rubinšteini kunstikogu\". Teosed jõudsid Eestisse Saksamaalt, kuhu elutee on viinud erakogu praeguse omaniku, Moskvas oma kuulsast kollektsionäärist vanaisa kodus üles kasvanud Tanya Rubinstein-Horowitzi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nInfortar: endiselt on arusaamatu, kust tuleb Paldiski LNG-terminali gaas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ükski turuosaline ega tarbija ei tea, kes, kus ja kuidas teenust pakkuma ja LNG-d importima hakkab,\" ütles Talgre Postimehele.\n\nTalgre kinnitusel ehitatakse Paldiski kai rekordkiirusel valmis, kuid kas saadakse ka töötav terminal, on praegu kaheldav. Segadus on Talgre sõnul tekkinud sellest, milline on gaasituru disain ja kuidas turg toimib.\n\n\"Kui üle kümne aasta on erasektorile selgitatud, et LNG-terminal on eraäri, kuhu riik ehk võrguoperaator ei peaks sekkuma, ning nii Euroopa kui ka kohalikul tasandil vastavaid seadusi vastu võetud, siis viimase kuue kuuga on nii Eesti kui ka Soome riigid keeranud senised põhimõtted pea peale,\" lausus Talgre.\n\nEleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles esmaspäeva hommikul \"Terevisioonis\" Talgre seisukohta kommenteerides, et viimane peaks gaasituru osalisena ise sellele küsimusele vastama, mitte küsimusi esitama.\n\n\"Eleringi vastutus on selge piiritletud. Elering ehitab toru. Meie oleme oma töödega graafikutes, 30-ndaks novembriks oleme valmis. Küsimus on õigustatud, aga Talgre peab sellele ise vastama. Mäletatavasti oli kevadel suur poleemika, kes mida teeb. Elering soovis, et me lahendame ise kogu probleemi alates terminali rajamisest kuni tarneahelate loomiseni. Siis erasektor ütles, et riik ei pea sekkuma. Täna tulla tagasi jutuga, et me lubasime ise lahendada, aga miks nüüd riik ei lahenda? Nad peaksid ise gaasituru osalisena sellele vastama, mitte neid küsimusi esitama,\" sõnas Veskimägi.\n\nERR on varem kirjutanud, ent Paldiski LNG terminal koosneb kolmest osast – sadamast, Eleringi toruühendusest Balticconnectoriga ja laevast. Alexela ja Infortar vastutavad kai ja sadamarajatiste valmimise eest. Kevadel leppisid Eesti ja Soome kokku, et laev tuleb esimesena sinna, kus terminal valmis saab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paldiski LNG-terminali osaniku Infortari tegevjuhi Martti Talgre sõnul on 70 päeva enne Paldiski LNG-terminali plaanitud käivitumist endiselt arusaamatu, kust tuleb gaas ja mis on plaan.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAllikas: Venemaalt on lahkunud üle 260 000 mehe\n\n## Põhitekst:\n\nNovaja Gazeta allika kohaselt algasid kolmapäeval Vene presidendi administratsioonis riigipiiri sulgemise arutelud.\n\nViimaste andmete kohaselt olevat Venemaalt kolmapäeva ja laupäeva öö vahemikus lahkunud 261 000 meest.\n\nLehe allikas olevat selle FSB antud arvu suhtes skeptiline, kuna FSB piiriteenistus ei olevat saanud nii kiiresti töötada.\n\nSellest hoolimata olevat tekkinud õhustik, mis soosib piiride sulgemist, mida toetavad riigi julgeolekuteenistused ja Vene relvajõud.\n\nNovaja Gazetas esitatud väiteid pole võimalik sõltumatult kontrollida ning Vene presidendi administratsioon ei ole riigist lähiajal lahkunud meessoost kodanike arvu kohta esitanud ametlikke usaldusväärseid andmeid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene julgeolekuteenistuste kohaselt on Venemaalt peale osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist lahkunud üle 261 000 mehe, vahendab Vene sõltumatu leht Novaja Gazeta (Новая газета).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMirotvortseva püstitas Prantsusmaal uue Eesti rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nJekaterina Mirotvortseva osales Prantsusmaal Montreuilis toimunud Challenge Facoetti-Dahmi võistlusel ning saavutas 20 km maanteekäimises kolmanda koha ajaga 1:38.14, mis tähistab uut Eesti rekordit, vahendab Eesti Kergejõustikuliit.\n\nTegemist oli ühtlasi World Athletics Race Walking Touri etapiga. Võitjaks tuli ungarlanna Viktoria Madarasz (1:34.48) ning teise koha sai itaallanna Alexandrina Mihai (1:35.58).\n\nEelmine Eesti rekord sel distantsil kuulus 2004. aastast Jekaterina Jutkina nimele tulemusega 1:43.54. Mirotvortseva ületas selle rekordi enam kui viie minutiga ning on enda nimele võtnud kõikide naiste käimisdistantside Eesti rekordid.\n\nVõistluse tulemused on kättesaadavad siit.\n\nSillamäel toimunud Eesti meistrivõistlustel tuli 20 km distantsil võitjaks Virgo Adusoo (Bruno Junk Käimisklubi) ajaga 1:40.33. Talle järgnesid Artur Djatšuk (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 1:45.03 ning Aleksei Tereštšenkov (EKVA) ajaga 1:56.07.\n\nEesti meistrivõistluste tulemused on kättesaadavad siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval, 25. septembril võistles Jekaterina Mirotvortseva Prantsusmaal ning püstitas 20 km käimises uue Eesti rekordi. Laupäeval, 24. septembril toimusid Eesti meistrivõistlused 20 km maanteekäimises, kus Eesti meistriks krooniti Virgo Adusoo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDramamama esitleb uut albumit kahe kontserdiga\n\n## Põhitekst:\n\nDramamama ja Jaxy on lavalaudu varemgi jaganud ning kahe bändi ajalugu on omavahel tihedas seoses - bändide solistid Mikk Tammepõld ja Ott Jalakas on vennad ning teineteist muusikaliselt palju mõjutanud.\n\n\"Ott oli see, kes õpetas mulle kitarril esimesed duurid ning kelle muusikamaitse on minu muusikalist käekirja tugevalt kujundanud,\" sõnas Tammepõld.\n\nSügisel taasilmub vinüülil ka Jaxy 1996. aastal ilmunud debüütalbum \"The Eve of the End\".\n\n\"Väga lahe, et Jaxy üle pika aja jälle paar kontserti annab ja just Dramamamaga lava jagada saame. See, et meie vinüül ja Dramamama uus album üsna lähestikku ilmuvad, on õnnelik juhus,\" lisas Jalakas.\n\nKontserdid toimuvad:\n21. oktoobril Tallinnas, Kinomajas\n22. oktoobril Tartus, Genialistide Klubis\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "12. oktoobril annab Dramamama välja uue albumi \"Doomsday Tango\". Albumi esitluskontserdid toimuvad 21. oktoobril Tallinnas Kinomajas ning 22. oktoobril Tartus Genialistide Klubis. Külalisesinejana astub üle aastate lavale ansambel Jaxy.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEPL: minister hakkab PPA ja päästeameti juhti sõeluma ministeeriumi enda kandidaatide seast\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Päevaleht kirjutas, et päästeameti peadirektori kandidaadid on praeguse peadirektori Kuno Tammearu asetäitjad Tauno Suurkivi ja Andreas Anvelt ning Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos.\n\nPolitsei- ja piirivalveameti peadirektori kandidaadid on praeguse peadirektori Elmar Vaheri asetäitjad Egert Belitšev ja Krista Aas ning praegune päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.\n\nSiseminister Lauri Läänemets ütles, et tema järgmine samm on nüüd kõigi kandidaatidega kohtuda. \"Vaadates komisjoni hinnanguid, siis tundub esmapilgul, et inimese sisu pole kaalutud. On hinnatud juhiomadusi, kuid oluline on ka sisu,\" ütles Läänemets.\n\nLäänemets ei suhtunud komisjoni suutmatusse valikut teha siiski kriitiliselt.\n\n\"Komisjon ei saagi paraku tuvastada, mida vajab päästeamet või PPA ning millised on seal konkreetsete inimeste tugevused ja nõrkused. Komisjon hindab juhiomadusi, ent lõpuks oleneb kõik väga palju sellest, mis päästeametis ja politseis juhtuma hakkab. Kas konkreetse kandidaadi isikuomadused aitavad ühele või teisele olukorrale kaasa ning millised on kandidaadi visioon ja tahe. Seda pean hindama mina,\" selgitas Läänemets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon ei esitanud siseminister Lauri Läänemetsale konkreetset kandidaati ei PPA ega ka päästeameti peadirektori kohale, vaid saatis ministeeriumile tagasi sama nimekirja kandidaatidest, mis sealt komisjonile kaalumiseks saadeti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSikkut Narva tammiga seotud ohust: hea oleks saada püsiv lahendus järgmiseks talveks\n\n## Põhitekst:\n\nMis saab, kui Venemaa otsustab homme Narva jõe tammi lüüsid avada ja veehoidla merre tühjaks lasta?\n\nSellest riskist me tõesti oleme 30 aastat teadlikud olnud. Seni on selle realiseerumise tõenäosust madalaks peetud. Aga peale 24. veebruari ja nüüd eriti olukorras, kus Ukraina edeneb hästi, Nord Stream 1 on juba nulli keeratud, Baltikumi piirkond on turismiviisadele piirangu kehtestanud, siis kui Venemaal on vaja instrumente, et meid mõjutada, siis kahtlemata see on üks neist.\n\nSeega riskihinnang on muutunud. Ja seetõttu varasemast oluliselt rohkem töötame nii pikaajalise lahenduse kallal, sest ega Venemaa ei ole usaldusväärne partner ka edaspidi, aga ka kriisilahenduse kallal. Me ei tea, millal Putin otsustab sellise käsu anda ja me peame selleks päevaks valmis olema.\n\nAga mis siis saab, kui Venemaa otsustab homme Narva jõe tammi lüüsid avada ja veehoidla merre tühjaks lasta?\n\nEesti Energial on kriisiplaan, siis me rakendame seda lühiajalist kriisiplaani. Et kui väga lihtsalt öelda, siis avatud jahutussüsteemist saab suletud süsteem, millega me ajutiselt hoiame osa Narva jaamadest töös. Ja pikemas plaanis meil on vaja sellist süsteemi Narva jaamadele jahutusvee tagamiseks, mis ei sõltu Venemaa otsusest lüüse avada või sulgeda.\n\nKoos Mustajõega jahutab üks kanaliring Eesti elektrijaama ja Auvere elektrijaama ja teine ring Balti soojuselektrijaama. Kas see suletud süsteemiks muutmine tähendab siis seda, et mõlema ringi Narva jõe poolsetes otstes lükatakse pinnas veele ette? Et nad ei pahiseks Narva jõkke tühjaks?\n\nJah, praegu voolab vesi sinna kanalitesse sisse ja voolab välja. Aga siis on meil vaja ajutiselt seda vett seal ringlemas hoida. Aga pikaajaliselt, selleks, et oleks piisavalt võimsust ja ka jahedamat vett, on meil niikuinii vaja selline oma tammiga ja paisuga lahendus sinna konstrueerida.\n\nKui ma mõtlen Balti elektrijaama jahutussüsteemi peale, siis sissevoolu ots ja väljavoolu ots on üksteisest päris kaugel. Kuidas nad ära ühendatakse, et nad ühe ringi tekitaks?\n\nKui skeemi vaadata, siis see ühenduskoht on päris lühike. Plaan on olemas kriisijuhtidel, aga nii, nagu desünkroniseerimise korral, me räägime kõige parematest insenertehnilistest lahendustest. Midagi sellist, mis paberil tundub töötavat. Kahjuks need stsenaariumid on sellised, mida me seni ei ole õnneks saanud reaalelus läbi proovida. Ja seetõttu me räägimegi kriisilahendustest, mis peavad olemas olema ja millega on seotud oma riskid.\n\nRiina Sikkut Autor/allikas: Ken Mürk/ERR\n\nNeed jahutuskanalid on umbes 30-40 meetrit laiad.\n\nJa 3-4 meetrit sügavad.\n\nKuidas need hetkega ära suletakse, kui Narva jõe ja veehoidla tase hakkab langema, et meie suur lootus lihtsalt veest tühjaks ei pahiseks?\n\nKui me räägime desünkroniseerimisest, siis see on tõesti midagi sellist, mida Venemaa saab teha nuppude vajutamisega. Isegi kui lüüsid avada maksimaalses mahus, ega see vesi nüüd nipsust sealt ära ei lähe. Meil on ikkagi tunde ja kümneid tunde aega, et ajutist lahendust ehitada.\n\nKas see tähendab, et neljas punktis ehk kahe kanalisüsteemi sisse- ja väljavoolude juures peavad olema ekskavaatorid iga hetk valmis tegutsema?\n\nSeda te peate nende kriisiplaanide kokkujoonistajatelt küsima, et kes kust stardib ja mida ta lükkab või tõstab või tõmbab. Mina saan omalt poolt kinnitada, et see plaan on paberil olemas ja see on eesmärgiga hoida osa Narva jaamadest töös.\n\nKas paberil olev plaan on ka homme hommikul teostatav?\n\nEesti Energia peab sellega arvestama, et see peab olema ka homme hommikul teostatav.\n\nKas valitsusel on see kinnitus olemas?\n\nÜks asi on see, et sinna võib rohkem raha panna, paremad seadmed osta ja seda lahendust timmida. Et kui see ei juhtu homme hommikul, me kindlasti oleme nädala pärast paremini valmis ja kuu aja pärast veel paremini valmis. Aga kuna meie ei kontrolli, millal see juhtub, siis jah, me peame kogu aeg valmis olema.\n\nMida nende nädala ja kuu aja jooksul tehakse, et paremini valmis olla?\n\nNeid detaile saab tegelikult ju Eesti Energia jagada. Me tõesti oleme seda valitsuses arutanud ja arutame ka edaspidi. Aga konkreetselt see sõltub ju ka sellest, et milline on klimaatiline olukord, kas maa on jääs või mitte, millises mahus, mil viisil lüüsid avatakse, kui kiiresti veetase alaneb. See kõik mõjutab kriisi lahendust.\n\nMitu plokki selle ajutise lahendusena tööle jääb?\n\nOleneb tõesti, kui kiiresti see vesi langeb ja kuidas on kriisi lahendus. Seda ei ole saanud läbi katsetada. On selline orienteeruv vahemik olemas, et kahtlemata kõiki Narva plokke ei suudeta töös hoida. Vajadus ongi mingisuguse minimaalse koormuse järele ja selle nimel töötatakse, et seda teatud võimsus sealt kätte saada.\n\nRiina Sikkut Autor/allikas: Ken Mürk/ERR\n\nMis see vahemik on, et kui palju 1300 megavatist võimsusest alles jääb? See on oluline, et me teaksime arvutada süsteemi stabiilsust ka desünkroniseerimise korral.\n\nTõesti, mida rohkem me saame Narva jaamadest võimsust kätte, seda parem, sest ise sageduse hoidmiseks meil on vaja seda inertsi. Aga desünkroniseerimise perioodi puhul me räägime umbes 6-12 tunnist, mille järel me oleme Mandri-Euroopa sünkroonalaga ühendatud.\n\nKui samal ajal lahti ühendamisega lüüsid avatakse, siis kahtlemata see on suurema riskiga stsenaarium. Me ei räägi ajutise lahenduse puhul sellest, et Narva jaamad katavad Eesti tipukoormuse. Meil on vaja sealt teatud võimsus kätte saada ja selle nimel pingutatakse ajutise lahendusega.\n\nKui avatakse Narva lüüsid samaaegselt desünkroniseerimisega ja me peame võtma selle ajutise jahutuslahenduse appi, kas tarbija seda tunnetab kuidagi?\n\nKõik kolm Balti riiki on valmistunud aastaid, nii et Venemaalt desünkroniseerimine ja Mandri-Euroopaga sünkroniseerimine peaks toimuma tarbija jaoks ideaalis nähtamatult. Kui seda tuleb teha Narva lüüside avamise olukorras, siis tõesti võib juhtuda, et ajutiselt esineb elektrikatkestusi. Aga me räägime väikese tõenäosusega sündmusest ja lühiajalisest perioodist.\n\nKui desünkroniseerimist ei toimu, aga Narva lüüsid avatakse, ka siis tarbija vaates ei juhtu mitte midagi?\n\nSeda, et Baltikumi piirkonnas eriti külma talve puhul võimsusi puudu jääb ja meil Narvat vaja oleks, see on niikuinii. Kahtlemata ta on valus. Ta on hinna mõttes valus, kui meil võimsusi on vähem, sest siis tuleb järjest kallima tootmine turule ja me tunneme seda kõik oma rahakotiga. Siis on pigem küsimus hüvitamise koha pealt, et kui kuidas seda teha.\n\nPikk lahendus on oluliselt keerulisem. Mida praegu Eesti Energia ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kui kaua aega läheb?\n\nEsialgu oli plaan poolteist kuni kaks aastat selle püsiva lahenduse loomiseks. Ja hiljuti valitsus andis Eesti Energiale suunised nii ajutise kui püsiva lahenduse jaoks. Aga miks me praegu üldse räägime nii lüüside avamisest kui Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendamisest? Meil on sõjaolukord ja riskihinnang on muutunud. Me räägime seda sellepärast, et võib juhtuda ebameeldivate asjaolude kokkusattumisel, et tõesti on ajutisi elektrikatkestusi ja seetõttu peaks inimesed valmis olema. Selline üleüldine valmisolek kriisideks ja ootamatusteks peaks meil ühiskonnas olema parem.\n\nRiina Sikkut Autor/allikas: Ken Mürk/ERR\n\nKas need poolteist kuni kaks aastat on endiselt poolteist kuni kaks aastat, või nüüd valitsuse suunise järel on need kuidagi lühemad?\n\nMa arvan, see on selge praegu kõigile osapooltele, et väga hea oleks, kui järgmiseks talveks oleks kindlus olemas. Ma tean, et need pinnaseuuringud käivad, projekteeritakse püsivat lahendust, et võib-olla tõesti mõne nädala jooksul oskab Eesti Energiaga vastata teile, et mis on see lõpptähtaeg.\n\nPüsiv lahendus, saan ma õigesti aru, oleks siis selline, et pumpade ja tammidega pannakse vesi ülesmäge voolama?\n\nKas nüüd just ülesmäge, aga see, et jahutusvesi, oleks olemas Narva jõe poolt Eesti Energia tootmisvõimsuste jaoks, sõltumata nendest lüüsidest. Et me kasutame seda sama jõge ja sama vett, aga süsteem on meie enda kontrolli all.\n\nKui palju ajutise lahenduse ettevalmistamine ja püsiv lahendus maksavad?\n\nAjutise lahenduse puhul ma ei oska seda numbrit öelda. Pikaajalise lahenduse puhul me räägime ikkagi mõnekümnest miljonist eurost.\n\nEnne teid on taasiseseisvunud Eestil olnud 21 majandusministrit. Miks on nii, et te ei saanud oma eelkäijatelt valmis lahendust, ehkki me pidevalt uhkustame sellega, et oleme Euroopas kõige selgemalt Vene ohust rääkinud?\n\nSee on tegelikult väga inimlik või kuidagi mõistetav. Meil ei olnud soetatud isikukaitsevahendeid, et Covid-iks valmis olla. Meil ei ole tehtud investeeringuid energiakriisi riskistsenaariumite realiseerumiseks. Meil need tänased ja homsed vajadused on alati olnud tähtsamad kui vähese tõenäosusega sündmused.\n\nEga tegelikult ka kaitseinvesteeringute puhul. Vaatamata sellele, et me Vene ohust oleme kogu aeg rääkinud Lääne-Euroopale ja ise sellest teadlikud olnud, aga ka neid investeeringuid ilma sõjata ei suutnud me teha. Siin ei ole midagi mõtet kahetseda või näpuga minevikku näidata.\n\nMis saab siis, kui see ajutine lahendus ei tööta ja need kraavid, enne kui midagi teha jõutakse, veest tühjaks jooksevad?\n\nSeda, et päris null võimsus tuleb Narva elektrijaamadest, ei ole keegi välja joonistanud.\n\nMustajõest tuleb ikka natuke vett?\n\nJah, loodame tõesti, et Eesti jõed ei jää niimoodi kuivaks nagu Lääne-Euroopas. Et meile tuleb ikkagi selline tavapärane sügis, saame vihma, saame vett.\n\nRiina Sikkut Autor/allikas: Ken Mürk/ERR\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Venemaa Narva veehoidla tühjaks laseb, proovib Eesti Energia kinni püüda selle vee, mis jahutuskanalites parasjagu olemas on, selgitas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) pikemas usutluses ERR-ile. Kui mitu plokki suudab ajutise lahenduse toel elektrit edasi toota, veel öelda ei osata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTaani alistas maailmameistri, ent finaalturniirile pääses Horvaatia\n\n## Põhitekst:\n\nTaani läks pühapäeval kodusel Kopenhaageni Parkeni staadionil valitseva maailmameistri Prantsusmaa vastu poolajavileks Kasper Dolbergi ja Andreas Skov Olseni väravatest 2:0 juhtima ja oli veel mängu 69. minutini kinni kohas Rahvuste liiga finaalturniiril, kuid siis lõid Marko Livaja ning Dejan Lovren samal ajal Viinis toimunud mängus kolme minuti jooksul kaks väravat ja tõid Horvaatiale Austria üle 3:1 võidu.\n\nHorvaatia kogus A-divisjoni esimeses grupis lõpuks 13 punkti, Taani sai teisena 12, Prantsusmaa kolmandana viis ja B-liigasse kukkunud Austria neli punkti.\n\nNeljandas grupis võitis Holland keskkaitsja Virgil van Dijki 73. minuti väravast Belgiat ning teenis ühtlasi 16 punktiga esikoha. Belgia saldoks jäi lõpuks kümme punkti, pühapäeval Karol Swiderski väravast 1:0 Walesi alistanud Poola teenis kolmandana seitse silma ning waleslased piirdusid ühe viigipunktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Rahvuste liiga kõrgeimas divisjonis selgusid pühapäeval esimesed finaalturniirile pääsejad, kelleks on Horvaatia ja Holland.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi kohtub Esseni turniiri veerandfinaalis esinumbriga\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiriks esimese paigutuse saanud Liechtensteini tennisist alistas teises ringis kvalifikatsiooni kaudu põhitabelisse pääsenud valgevenelanna Lidzia Marozava 6:1, 6:4 (WTA 812.) ning Kanepi oli 6:4, 6:3 üle kaheksanda asetusega rumeenlannast Jaqueline Adina Cristianist (WTA 320.).\n\n31-aastane Kanepi ja 23-aastane von Deichmann varem omavahel kohtunud ei ole.\n\nKohtumine peetakse neljapäeval Eesti aja järgi algusega mitte varem kui kell 19.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikalt vigastuspausilt naasnud tennisist Kaia Kanepi (WTA 630.) kohtub Saksamaal Essenis toimuval 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril veerandfinaalis Kathinka von Deichmanniga (WTA 183.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWesley Sneijder teeb oma sünnipäeval Hollandi jalgpalliajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nSeega möödub samal päeval oma 33. sünnipäeva tähistav poolkaitsja Hollandi koondises kõige rohkem mänge pidanud väravavaht Edwin van der Sarist, võttes rekordi 131 kohtumisega enda nimele.\n\nAdvocaat juhendas Hollandi koondist ka Sneijderi debüütmängus, kui 2003. aastal tehti Portugaliga 1:1 viik.\n\nHolland on 2018. aasta MM-valiksarja Euroopa tsooni A-grupis viiest matšist teenitud seitsme punktiga neljandal kohal. Liidrist Prantsusmaast jäädakse maha kuue ning teisel positsioonil paiknevast Rootsist kolme silmaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi jalgpallikoondise peatreener Dick Advocaat teatas, et Wesley Sneijder kuulub reedel Rotterdamis toimuvas MM-valikmängus Luksemburgi vastu meeskonna algkoosseisu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMonacoga ülieduka hooaja teinud Jardim pikendas lepingut\n\n## Põhitekst:\n\nParis Saint-Germaini valitsemisaja lõpetanud Monaco kogus möödunud hooajal liigas 95 punkti ning edestas teiseks tulnud PSG-d suisa kaheksa silmaga. Lisaks tehti edukas hooaeg ka Meistrite liigas, kus jõuti nelja parema hulka, vahendas Soccernet.ee.\n\n42-aastane loots on uue lepingu allkirjastamise järel Prantsusmaa suurklubiga seotud kuni 2020. aastani. \"Ma tunnen, et olen osa Monacost ja vürstiriigist. Seetõttu olen väga õnnelik, et saan oma tööd siin jätkata,\" ütles Jardim klubi koduleheküljele. \"Ma olen kindel, et tulevik Monacos saab olema väga põnev.\"\n\nJardim peab uuel hooajal hakkama saama ilma ääreründaja Bernardo Silvata, kes liitus Manchester Cityga. Euroopa tippklubid on huvitatud ka Kylian Mbappe, Thomas Lemari, Tiemoue Bakayoko ja Benjamin Mendy soetamisest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "AS Monaco 17-aastase vaheaja järel Prantsusmaa jalgpallimeistriks tüürinud peatreener Leonardo Jardim sõlmis klubiga uue lepingu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKarel Voolaid: Põhja-Iirimaa peab olema jõukohane vastane\n\n## Põhitekst:\n\n„Põhja-Iirimaa peab olema jõukohane vastane. Viimane kord jäid nad küll oma valikgrupis viimaseks, aga neil oli ka tugev grupp, mistõttu ei lähtu me sellest,“ sõnas Voolaid. „Neil on mai algusest uus treener ja märtsikuus nad üldse ei mänginud, mistõttu me tegelikult nende uuest võistkonnast suurt midagi ei tea. Meiega on sarnased selles osas, et ka nende tiimis on mängijaid, kes tegid kaasa ka eelmises valiktsüklis.“\n\nVoolaid on rahul, et hetkel on valikus oma vanuseklassi parimad mängijad. „Meil on koos parim võimalik koosseis. Samuti on kõik mängijad terved. Tahame näidata siin kodumeeskonnale väärilist mängu!“ lisas peatreener.\n\nU-21 koondis kohtub juunikuus lisaks Põhja-Iirimaale veel Albaaniaga, kellega minnakse vastamisi 12. juunil võõral väljakul. „Veel on meie grupis Hispaania, Island ja Slovakkia ehk riigid, kelle A-koondised on hiljuti mänginud finaalturniiridel. Sellegipoolest arvan, et peame kõikidega mängima maksimaalsete punktide peale,“ ütles Voolaid lõpetuseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-21 jalgpallikoondis võõrustab homme kell 18 Kadrioru staadionil EM-valiktsükli avamängus Põhja-Iirimaad. Noortekoondise peatreener Karel Voolaid loodab näidata kodumeeskonnale väärilist mängu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump rääkis telefonitsi Katari emiiriga\n\n## Põhitekst:\n\nPresident vestles USA võtmetähtsusega liitlase šeik Tamim bin Hamad Al-Thaniga päev pärast seda, kui oli avaldanud toetust Saudi Araabia juhitavale blokaadile emiraadi suhtes.\n\n\"President pakkus osapooltele abi erimeelsuste lahendamisel, sealhulgas kohtumiste kaudu Valges Majas, kui see vajalikuks peaks osutuma,\" teatas Trumpi kantselei pärast telefonikõnet.\n\nKatari ametiisiku sõnul väljendas Trump valmisolekut leida lahendus diplomaatilisele kriisile Pärsia lahes ja rõhutas oma soovi, et piirkond jääks stabiilseks.\n\nSaudi Araabia, Egiptus, Bahrein ja Araabia Ühendemiraadid (AÜE) teatasid esmaspäeval diplomaatiliste suhete ning õhu-, mere- ja maismaaühenduse katkestamisest Katariga. Ar-Riyad ja selle liitlased süüdistavad Dohat terrorismi toetamises ja Iraani huvide teenimises.\n\nVaidlus vallandas rängima diplomaatilise kriisi Araabia maailmas viimaste aastate jooksul ja tekitanud kartusi, et niigi volatiilse piirkonna ebastabiilsus süveneb.\n\nAraabia Ühendemiraatide välisminister Anwar Gargash ütles, et kavas ei ole välja vahetada Katari režiim, vaid mõjutada seda muutma oma poliitikat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump rääkis kolmapäeval telefonitsi Katari emiiriga ja pakkus USA abi kriisis emiraadi ja selle naabrite vahel, teatasid ametiisikud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse president loob uue terroritõrjekeskuse\n\n## Põhitekst:\n\nKeskuses saab olema umbes 20 töötajat, kes alluvad otse Macronile. Nende ülesanne on jagada luureteenistustele strateegilisi juhiseid.\n\nKeskus peab vähendama Prantsusmaa erinevate luureagentuuride liigset spetsialiseerumist ja suletust ning kindlustama, et nad kooskõlastavad oma tegevust rünnakute ärahoidmiseks, seletasid ametnikud.\n\nKeskus annab oma tööst aru kord nädalas kaitseistungitel, mida juhib Macron.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse president Emmanuel Macron moodustab luureteenistuste töö koordineerimiseks uue terroritõrjekeskuse, teatas presidendikantselei kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJuventus pikendas edutreeneriga lepingut\n\n## Põhitekst:\n\nKolm aastat tagasi Juventuse juhendajaks saanud Allegri on kõigil ametis oldud hooaegadel viinud meeskonna Itaalia meistriks ja karikavõitjaks ning korra Itaalia superkarika võitjaks. Juventus on Allegri käe all võitnud 114 Serie A mängust 84, väravate vahega 269:71. Tänavu jõuti Meistrite liigas finaali, kus kaotati Madridi Realile 1:4.\n\nEndine poolkaitsja Allegri alustas treenerikarjääri 2003. aastal Itaalia tugevuselt neljanda liiga klubis Aglianese. Kuus aastat tagasi viis ta AC Milan Itaalia meistriks, kuid 2014. aasta jaanuaris klubi vallandas ta. Enne Juventust juhendas Allegri Cagliarit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsev Itaalia jalgpallimeister Torino Juventus pikendas meeskonna peatreeneri Massimo Allegriga lepingut kahe aasta võrra, mis hoiab itaallase klubi tüüri juures 2020. aasta juunini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia alaliit kohustab rattureid riigi meistrivõistlustel osalema\n\n## Põhitekst:\n\nTänavused Itaalia meistrivõistlused toimuvad riigi põhjaosas Piedmonti regioonis. Meeste 245 km grupisõit toimub Asti ja Ivrea linnade vahel 25. juunil. Samal päeval võistlevad ka naised, vahendas Spordipartner.ee.\n\nEelmisel aastal võitsid kulla Giacomo Nizzolo (Trek-Segafredo) ja Elena Cecchini (Canyon-SRAM).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia Jalgratta Föderatsioon nõuab, et kõik profiratturid osaleksid riigi meistrivõistlustel. Talvel vastu võetud reegli kohaselt pole meistrivõistlustest loobunud ratturil asja riigi koondisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMikkelsen: Sardiinias on mul raske esimeste kohtade eest võidelda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuna ma olin vahepeal sõitnud WRC2 autoga, siis tundsin ennast ebakindlalt, sest ei teadnud, kuidas WRC masina kiirusega uuesti harjun,\" ütles Mikkelsen pärast teste. \"Sama seis oli ka enne Hyundai testi, kuid kõik sujus hästi.\"\n\nMikkelsen läbis enne Sardiinia rallit Citroen C3 roolis ligi 300 km. \"Auto on kiire ja kõik teevad kõvasti tööd, kuid arenguruumi veel on,\" tõdes norralane. \"Sardiinia rallil on tähtis õige tunnetuse leidmine, kuid ühe päevaga autot täielikult tundma ei õpi. Citroen on minu jaoks uus ning seetõttu on mul Itaalias raske esimeste kohtade eest võidelda.\"\n\nSardiinia ralli toimub 8.-11. juunini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal autoralli MM-sarja pronksi teeninud Andreas Mikkelsen jäi hooaja lõpus töötuks, kui Volkswagen tagasi tõmbus. Nüüd pääseb norralane Sardiinia MM-etapil Citroeni roolis starti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nComey: Trump tahtis lojaalsust\n\n## Põhitekst:\n\nComey annab neljapäeval Senati luurekomitees tunnistusi ning kasutab oma avasõnavõttu selleks, et meenutada lõunasööki Trumpiga, mis tal oli 27. jaanuaril ehk nädal pärast Trumpi ametisseastumist, vahendas Reuters.\n\n\"Ma vajan lojaalsust. Ma ootan lojaalsust,\" tsiteeris Comey Trumpi sõnu senati luurekomitee veebilehel avaldatud teates.\n\nComey väitel küsis Trump temalt, kas ta tahab jääda FBI direktoriks.\n\n\"See muutis mind väga murelikuks, arvestades FBI traditsiooniliselt sõltumatut staatust,\" märkis ta avalduses.\n\nComey vallandati president Donald Trumpi poolt väidetavalt seetõttu, et ta ei tulnud vastu riigipea soovile, et FBI end Venemaa-teemalise juurdluse puhul vaos hoiaks.\n\nOlulisemad väited Comey avalduses:\n\n* Comey teatas, et tal on meeles kokku üheksa kahepoolset vestlust Trumpiga - kolm korda rääkisid nad nelja silma all ning kuus korda telefoni teel;\n\n* Comey kinnitas, et ta tegi vestluste kohta enda jaoks memosid. Varem polnud ta seda teinud, kuid Trumpiga toimunud vestlused olid nii ebatavalised, et ta tundis enda sõnul\n\nselleks vajadust;\n\n* Trump ütles Comey'ile korduvalt, et ta ootab FBI juhilt \"lojaalsust\" ning Comey annab mõista, et Trump pidas silmas eelkõige lojaalsust talle isiklikult;\n\n* Comey kinnitas, et ta ütles Trumpile, et viimane pole otseselt ühegi Venemaa-teemalise juurdluse objektiks, kuid samas ei andnud ta lubadusi seda asjaolu avalikkuse ees kinnitada, sest ei soovinud, et peaks asjaolude muutumise korral seda kinnitust muutma hakkama;\n\n* Trump olevat Comey'ile kurtnud korduvalt, et Venemaa-teemaline juurdlus takistab tal oma töö tegemist;\n\n* Trump olevat Comey'ilt küsinud, kas viimasele meeldib tema praegune töö ning võttis teemaks \"lojaalsuse\". Comey'ile jäi kogu kummalisena tundunud vestlusest mulje, et president tahab, et Comey paluks Trumpilt õigust ametisse jääda ning et nende vahel oleks mingi \"patronaaži\" meenutav suhe;\n\n* nelja silma all toimunud vestlusel olevat Trump öelnud Comey'ile, et endine rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Flynn on \"hea mees\" ning et FBI võiks leida viisi, kuidas \"sellel asjal minna lasta\". Comey nõustus seisukohaga, et Flynn on \"hea mees\", kuid mingeid lubadusi uurimise asjus ta ei andnud;\n\n* Flynni puudutanud vestlusest rääkis Comey ka FBI juhtkonnale ning asjaolusid arvestades otsustasid nad selle enda teada jätta. Seega ei räägitud sellest ei otseselt Venemaa-teemalist juurdlust läbi viivatele ametnikele ega ka justiitsminister Jeff Sessionsile, kelle puhul nad eeldasid, et viimane end Venemaa-juurdluse menetlemise juurest taandab (nagu ka juhtus);\n\n* küll aga ütles Comey justiitsminister Sessionsile seda, et ta ei soovi enam sattuda olukorda, kus ta jääb president Trumpiga kahekesi. Flynni puudutanud soovist ta ei rääkinud. Sessions polevat sel teemal midagi otseselt vastanud;\n\n* Trump küsis telefoni teel Comey'ilt taas, mida teha, et Venemaa-juurdlust puudutav pilv oma pea kohalt ära saada, sest see takistavat efektiivset töötegemist. Samuti küsis Trump selle kohta, miks oli FBI juht kinnitanud senati ees, et käimas on juurdlus Venemaa ja Trumpi meeskonna võimalike seoste kohta. Comey selgitas, miks ta pidi seda tunnistama ning lisas, et ta oli ka kongressi liikmetele kinnisel istungil öelnud, et uurimise objektiks pole president Trump ise. Trump oli seejärel nõudnud, et see asjaolu peab avalikkuse ette jõudma. Teise sama sisuga kõne puhul selgitas Comey Trumpile, et selleks, et Comey tunnistaks avalikult, et Trump ise ei ole uurimise objekt, peab Valge Maja esitama vastava soovi justiitsministeeriumile, kus siis selline korraldus FBI juhile antakse. Trump lubas seda teha ning see oli viimane kord, kui nad omavahel rääkisid;\n\n* telefonivestluse ajal ütles Trump ka lause, mille kohaselt ei välistanud võimalust, et mõni tema \"satelliitidest\" võis midagi valesti teha ning oleks hea, kui see välja uuritaks.\n\nSamal ajal rõhutas Trump, et tema ise pole midagi valesti teinud ning et oleks hea, kui jõuaks avalikkuse ette see, et ta ise uurimise all ei ole.\n\nKolmapäeval ilmus meedias ohtralt uusi väiteid\n\nKolmapäeval ilmus taas hulgaliselt julgeolekuallikatele ja lekete toetuvaid artikleid, mille kohta ka kolmapäevasel luurejuhtide kuulamisel ohtralt küsimusi esitati.\n\nNäiteks kirjutas Washington Post, et Trump oli avaldanud märtsis soovi, et luuredirektor (DNI) Dan Coats ja teised kõrged julgeolekuametnikud veenaksid FBI juhti Venemaa-juurdlust leevendama ning jätma rahule Trumpi endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni.\n\nLeht kirjutas USA ametnikele viidates, et Coatsi jutu järgi olevat Trump küsinud talt, kas ta ei saaks Comeyt mõjutada, et FBI ei uuriks Flynni juhtumit nii põhjalikult.\n\nCoats olevat arutanud seda märtsikuist vestlust teiste ametnikega ja otsustanud, et Comey juures Flynni eest kostmine, mida Trump talt ootas, ei oleks õige.\n\nVenemaad puudutavast juurdlusest olevat Trumpiga rääkinud ka riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) direktor Mike Rogers, mistõttu ootab luurekomitee mõlemalt põhjalikku aruannet, mille puhul salastatusest loobutakse.\n\nNew York Times kirjutab, et Comey olevat pärast kohtumist Trumpiga öelnud justiitsminister Jeff Sessionsile, et ta ei soovi enam kunagi presidendiga nelja silma all kohtuda.\n\nNew York Times ja ABC News teatasid ka seda, et Trumpi ärritab oma vana liitlase Sessionsi otsus end Venemaa-juurdluse juurest taandada ning nende suhted olevat juba nii pingelised, et Sessions avaldas valmisolekut justiitsministri kohalt tagasi astuda.\n\nWashington Post teatas ka sellest, et Trumpil olevat plaan neljapäevast Comey kuulamist reaalajas Twitteris kommenteerida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine FBI direktor James Comey ütles kolmapäeval senati veebilehel avaldatud avalduses, et president Donald Trump palus tal endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni uurimisest tagasi tõmbuda ja nõudis lojaalsust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEnar Jääger jääb koondisemängudest kõrvale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Reie lähendajalihase vigastus, millega Enar Eestisse tuli, ei ole paari päeva jooksul näidanud paranemismärke. Järgmised mängud tulevad liiga kiiresti, et teda mänguvalmis saada,\" lausus Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp.\n\nPeatreener Martin Reimi valikus on jätkuvalt 24 mängijat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise kaitsja Enar Jääger jääb vigastuse tõttu eemale eelseisvast MM-valikmängust Belgiaga ja maavõistlusest Lätiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nŽalgirist lahutab Leedu meistritiitlist üks võit\n\n## Põhitekst:\n\nŽalgirise resultatiivseimad mängijad olid Brock Motum ja Lukas Lekavicius 16 punktiga. Motum võttis ka 6 lauapalli ning Lekavicius andis 8 tulemuslikku söötu. Lietkabelisele tõi Ksistof Lavrinovic parimana samuti 16 silma.\n\nKlaipeda Neptunas viis aga pronksiseeria otsustavasse viiendasse kohtumisse, kui sai täna kodus 70:65 (14:19, 18:14, 14:11, 24:21) jagu Vilniuse Lietuvos rytasest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu korvpallimeistrivõistluste neljandas finaalkohtumises alistas Kaunase Žalgiris võõrsil Panevežyse Lietkabelise 72:59 (17:23, 23:14, 24:15, 8:7) ning asus nelja võiduni peetavat seeriat juhtima mängudega 3-1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAnvelt: Eesti ja Saksamaa on rändekriisi lahenduste osas ühel meelel\n\n## Põhitekst:\n\nAnvelt arutas kolmapäeval Berliinis Saksa siseministri Thomas de Maizière'iga pakilisi rändepoliitikaga seotud küsimusi.\n\nAnvelti sõnul on Saksamaa ja Eesti rändekriisi lahenduskäikude osas ühel meelel ja see puudutab nii tagasisaatmist kui ka infotehnoloogilisi lahendusi.\n\n\"Me peame saama tööle tagasisaatmispoliitika, meie korrakaitsjad peavad saama info kiire liikumisega endale tööriistakasti, et kaitsta Euroopa elanikke igasuguste julgeolekut ohustavate inimeste eest,\" sõnas Anvelt.\n\nSamuti tõdesid ministrid, et lahendus Euroopa rändekriisile sõltub ka kolmandatest riikidest ja tuleb astuda konkreetseid samme näiteks viisapoliitikas, et koostöö kolmandate riikidega sujuvamaks läheks.\n\nMinistrid nentisid, et peatselt eesistumist alustava Eesti ees seisab suur töö, sest ka Euroopa sees on kompromisside saavutamine kohati vägagi keeruline. Samuti tõdesid Saksa ja Eesti siseministrid, et deklaratsioonide aeg on möödas.\n\n\"Euroopa Liidu kodanikud on väsinud deklaratsioonidest. Deklaratsioonide aeg on ümber, tuleb tegutseda ja tuleb tegutseda kiiresti,\" sõnas Anvelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Andres Anvelti sõnul on Eesti ja Saksamaa rändekriisi lahenduskäikude osas samal arvamusel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlusaima värava löönud Vassiljev valiti Poolas paremuselt teiseks mängijaks\n\n## Põhitekst:\n\nKui juba esmaspäeva õhtul toimunud Ekstraklasa auhinnagalal selgus, et hooaja parimaks mängijaks on meistriks tulnud Varssavi Legia belglasest poolkaitsja Vadis Odjidja-Ofoe (28), siis nüüd avaldas liiga hääletuse tulemused. Odjidja-Ofoe kogus mängijatelt ja treenerilt ühtekokku 210 häält, Eesti koondislane Vassiljev teisena 45 ning kolmanda Poznani Lechi ründaja Marcin Robak (34) 13 häält. Ka parima poolkaitsja hääletusel kaotas Vassiljev vaid Odjidja-Ofoele, vahendas Soccernet.ee.\n\nSamas ühes kategoorias võttis Vassiljev ka võidu - tema septembris Krakowi Wislale löödud värav valiti fännide poolt liigahooaja kõige kaunimaks tabamuseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud hooajal Poola jalgpallimeistrivõistluste kõrgliigas 13 väravat löönud ja sama palju resultatiivseid sööte andnud Bialystoki Jagiellonia poolkaitsja Konstantin Vassiljev (32) saavutas hooaja parima mängija valimistel kindla teise koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMyanmari õhuväe lennuk rohkem kui 100 inimesega pardal jäi kadunuks\n\n## Põhitekst:\n\nSõjaväe teatel oli lennuk teel Myeiki linnast Yangoni linna. Võimud alustasid otsingu- ja päästeoperatsiooni.\n\nSide lennukiga kaotati kohaliku aja järgi kell 13.35 ehk pool tundi pärast õhkutõusmist, kui lennuk oli parajasti Dawi linna lähistel Andamani mere kohal.\n\nLennuki pardal olnud inimeste arvu kohta on avaldatud erinevaid andmeid, kuid sõjaväe viimaste andmete kohaselt oli lennukis kokku 122 inimest, nende hulgas 108 sõjaväelast ja nende pereliiget ning 14 meeskonnaliiget.\n\n\"Me ei tea täpselt, mis lennukiga juhtus, kui ühendus sellega kadus,\" ütles Myeiki lennujaama tsiviillennundusametnik Kyaw Kyaw Htey.\n\nTema kinnitusel oli ilm lennuki õhkutõusmise ajal normaalne ning nähtavus hea.\n\nLennuk oli tegemas iganädalast lendu ning pidi selle käigus peatuma mitmes rannikulinnas.\n\nSõjavägi alustas koheselt lennuki otsimist, saates võimalikku kadumise piirkonda üheksa mereväelaeva ja kolm sõjaväelennukit. Otsingud jätkusid pimeduse saabudes.\n\nVõimude kinnitusel on Andamani merest leitud juba lennuki tükke. Sündmuskohal viibiv matuseühingu juht Naing Myo Thwin ütles Reutersile, et siiani ei ole lennukit leitud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Myanmari ehk Birma võimud teatasid, et riigi õhuväe transpordilennuk, mille pardal oli rohkem kui 100 inimest, on kaduma läinud, vahendas BBC.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaani ja Saksamaa vaheline parvlaevaliiklus peatati julgeolekuohu tõttu\n\n## Põhitekst:\n\nPärastlõunal peatati kõikide parvlaevade liiklus Taani ja Saksamaa vahel ning Rødby sadamas evakueeriti kõik inimesed laevadest, vahendas Reuters.\n\n\"Kogu parvlaevaliiklus on peatatud ning parvlaevad tühjendatakse kohe, kui politsei lubab alustel sadamasse siseneda,\" selgitas Scandlinesi pressiesindaja.\n\nKohaliku politsei teate kohaselt tehti laevafirma aadressil telefoni teel ähvardus, kuid täpsemaid asjaolusid võimuesindajad ei selgitanud.\n\nÕhtupoolikul parvlaevaliiklus taastus. Taani politsei teatas, et otsis läbi praamid Rødby ja Gedseri sadamates ning lubas need taas liinile.\n\nParvlaevaliiklus Taani ja Rootsi vahel, mis samuti ähvarduste tõttu seiskus, taastus samuti veidi hiljem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laevafirma Scandlines peatas kolmapäeval parvlaevade liikluse Taani ja Saksamaa vahel. Ettevõtte kinnitusel tehti seda julgeolekukaalutlustel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMurray ja Wawrinka pääsesid suurema vaevata poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nBritist maailma esireket Murray alistas veerandfinaalis kaheksanda asetusega jaapanlase Kei Nishikori 2:6, 6:1, 7:6 (7:0), 6:1. Avasetis murdis Nishikori kahel korral Murray pallingugeimi ning võitis 6:2, kuid teises setis vastas britt samaga, olles parem 6:1. Kolmandas setis murdsid mõlemad mehed vastase pallingugeimi kahel korral, kuid kiires lõppmängus ei andnud Murray jaapanlasele punktigi. Neljandat setti asus Nishikori servimurde abil juhtima, kuid see oli ka kõik.\n\nMurray kohtub poolfinaalis kolmanda asetusega šveitslase Wawrinkaga, kes sai 6:3, 6:3, 6:1 jagu seitsmenda paigutusega horvaadist Marin Cilicist. Avasetis piisas šveitslasele võiduks ühest servimurdest. Teises setis oli Wawrinka domineerivamaks pooleks, minnes servimurde abil ette 3:1, kuid horvaat seadis jalule viigi. Seti lõpp kuulus aga šveitslasele. Kolmandas setis läks Wawrinka ette 5:0 ning võitis 6:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel jõudsid meesüksikmängus viimastena nelja parema hulka Andy Murray ja Stanislas Wawrinka, kes kohtuvad poolfinaalis omavahel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: USA luurejuhid andsid senati luurekomitee ees põiklevaid vastuseid\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval aga on ootamas ees kauaoodatud hetk, kui sama komitee ees annab tunnistusi FBI endine juht James Comey, kes vallandati president Donald Trumpi poolt väidetavalt seetõttu, et ta ei tulnud vastu riigipea soovile, et FBI end Venemaa-teemalise juurdluse puhul vaos hoiaks.\n\nKolmapäeval ilmus taas hulgaliselt julgeolekuallikatele ja lekete toetuvaid artikleid, mille kohta ka kolmapäevasel kuulamisel ohtralt küsimusi esitati.\n\nNäiteks kirjutas Washington Post, et Trump oli avaldanud märtsis soovi, et Coats ja teised kõrged julgeolekuametnikud veenaksid FBI juhti Venemaa-juurdlust leevendama ning jätma rahule Trumpi endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni.\n\nLeht kirjutas USA ametnikele viidates, et Coatsi jutu järgi olevat Trump küsinud talt, kas ta ei saaks Comeyt mõjutada, et FBI ei uuriks Flynni juhtumit nii põhjalikult.\n\nCoats olevat arutanud seda märtsikuist vestlust teiste ametnikega ja otsustanud, et Comey juures Flynni eest kostmine, mida Trump talt ootas, ei oleks õige.\n\nVenemaad puudutavast juurdlusest olevat Trumpiga rääkinud ka Rogers, mistõttu ootab luurekomitee mõlemalt põhjalikku aruannet, mille puhul salastatusest loobutakse.\n\nCNN teatas, et Comey kavatseb kuulamisel teatada, et Trumpi väide, justkui oleks Comey talle kinnitanud, et ta ei ole uurimise all, ei pea paika.\n\nNew York Times kirjutab, et Comey olevat pärast kohtumist Trumpiga öelnud justiitsminister Jeff Sessionsile, et ta ei soovi enam kunagi presidendiga nelja silma all kohtuda.\n\nNew York Times ja ABC News teatasid ka seda, et Trumpi ärritab oma vanaliitlase Sessionsi otsus end Venemaa-juurdluse juurest taandada ning nende suhted olevat juba nii pingelised, et Sessions avaldas valmisolekut justiitsministri kohalt tagasi astuda.\n\nWashington Post teatas ka sellest, et Trumpil olevat plaan neljapäevast Comey kuulamist reaalajas Twitteris kommenteerida.\n\nThe Hill omakorda kirjutab, et esindajatekoja demokraadid on tegemas juba esimesi samme, et alustada ametlikult katset Trumpi ametist tagandada.\n\nCNN teatas teisipäeval ka seda, et varem koostööst keeldunud erukindral Flynn andis senati luurekomiteele siiski üle umbes 600 dokumenti.\n\nMingeid meedias levinud kahtlusi kinnitavaid või ümber lükkavaid vastuseid kõrged julgeolekuametnikud paraku ei andnud ja seda hoolimata sellest, et mitu senaatorit tuletas neile meelde, et neil oleks võimalik presidendi kohta esitatud väiteid ka üsna lühikese vastusega ümber lükata või siis kinnitada.\n\nKuigi nii Coats kui ka Rogers ütlesid, et neid ei ole nende ametiaja jooksul survestatud või nõutud neilt mingi ebaseadusliku või ebamoraalse asja tegemist, ei soovinud nad selgelt vastata senaatorite korduvatele küsimustele, kas president Trump või keegi administratsioonist on neilt küsinud, kuidas mõjutada Venemaa-juurdluse käiku.\n\nNäiteks Coats rõhutas korduvalt, et ta ei pea sobivaks avalikul kuulamisel kommenteerida oma vestlusi presidendiga, küll aga lubasid nii tema kui ka Rogers anda põhjalikumaid vastuseid avalikule kuulamisele järgnenud kinnisel istungil.\n\nRosenstein ja McCabe kinnitasid samuti, et neid pole survestatud, kuid näiteks McCabe'il oli raskusi vastata küsimusele, miks ta ei soovi kommenteerida, mida FBI eksjuht on talle rääkinud oma vestlusest president Trumpiga. Rosenstein ja McCabe viitasid korduvalt, et nende küsimuste adressaatideks on pigem Comey ise või hoopis Robert Mueller, kellele on antud üle kogu Venemaa teemat puudutava uurimise juhtimine.\n\nMitu senaatorit avaldas ametnike kidakeelsuse üle pahameelt ning näiteks senaator Angus King küsis tunnistajatelt korduvalt, milline on see juriidiline alus, mille põhjal nad keelduvad üsnagi selgetele küsimustele vastamast. Juriidiliste viidete asemel sai ta luurejuhtidelt hoopis lubaduse sellel teemal kinnisel istungil pikemalt rääkida.\n\nPikemat ülevaadet avaliku kuulamise olulisematest hetkedest pakuvad näiteks Politico, CNN, Fox News ja Vice News.\n\nTäismahus video:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval andsid USA senati luurekomitee ees nn Venemaa-juurdlust puudutavaid tunnistusi luuredirektor (DNI) Dan Coats, riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) direktor Mike Rogers, Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktori kohustäitja Andrew McCabe ja asejustiitsminister Rod Rosenstein. Senaatorid nentisid kuulamise lõpus, et meedias levivate väidete kinnitamiseks või ümber lükkamiseks nad kõrgetelt ametlikelt piisavaid vatuseid ei saanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi parlament kiitis heaks vägede saatmise Katari\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on toetussammuga Katarile, mis on sattunud diplomaatilisse ja kaubanduslikku isolatsiooni oma naaberriikidest, vahendas Reuters.\n\nEelnõu koostati juba enne Katari tüli naabritega. See kiideti heaks 240 poolthäälega.\n\nSaudi Araabia, Egiptus, Araabia Ühendemiraadid ja Bahrein katkestasid esmaspäeval sidemed Katariga ning sulgesid oma õhuruumi Katari lendudele. Need riigid süüdistavad Katari mässuliste rahastamises. Katar aga eitab neid süüdistusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi parlament kiitis kolmapäeval heaks elenõu, mis võimaldab saata sõdureid Kataris asuvasse Türgi sõjaväebaasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIraagi kurdid korraldavad iseseisvusreferendumi septembris\n\n## Põhitekst:\n\n\"2017. aasta 25. september on määratud referendumi korraldamise päevaks,\" märgiti Kurdistani presidentuuri avalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraagi autonoomne Kurdistani piirkond korraldab Bagdadi vastuseisu eirates iseseisvusreferendumi 25. septembril, teatasid võimud kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina jäähokiklubi hakkab mängima Kanada liigas\n\n## Põhitekst:\n\nPekingi klubi teeb Vaikse ookeani taga kaasa viis hooaega, et valmistuda 2022. aasta kodusteks taliolümpiamängudeks.\n\nSeni koosnes Kanada liiga viiest klubist, mis asuvad Montrealis, Bostonis, Calgarys, Torontos ja Ontarios Bramptonis. Kui seni pidasid kõik naiskonnad põhihooajal 24 kohtumist, siis nüüd tõuseb see arv 30 peale ja kõigil tuleb ette võtta pikk kolmemänguline reis Hiina. Näiteks Montrealist Pekingisse on 12 500 kilomeetrit.\n\n\"Tegemist on ajaloolise momendiga, mis suurendab naiste jäähoki globaalsust,\" lausus CWHL-i juht Brenda Andress. \"See ei ole kasulik ainult naiste hokile, vaid kogu õrnema soo spordile.\"\n\nKunlun Red Stari meeskond mängib samuti Hiina müüri taga, kui tegi lõppenud hooajal debüüdi KHL-is, kus pääseti play-offi avaringi, kuid kaotati seal Magnitogorski Metallurgile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina jäähokiklubi Kunlun Red Star hakkab alates järgmisest hooajast mängima Kanada liigas CWHL.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVakra: parlament annab valitsusele õiguse lageraiet piirata\n\n## Põhitekst:\n\nVakra ütles, et valitsuse kohustus on kaitsta Eesti metsa olukorras, kus on alust arvata, et raiemaht ületab metsa juurdekasvu.\n\n\"Kui mullu sügisel kirjutasime praeguse valitsusliidu koalitsioonileppe keskkonnateemalisse peatükki, et metsanduse raiemahud ei tohi olla suuremad kui Eesti metsa juurdekasv, arvasid paljud, et see jääbki deklaratiivseks lubaduseks. Tänane hääletus riigikogus aga tõestas, et meil oli tõsi taga ja suudame oma metsa arutu lageraie eest kaitsta,\" ütles Vakra pressiteates.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu nõustus keskkonnakomisjoni ettepanekuga anda valitsusele õigus piirata lageraiet, ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLiviko kartellileppe nn esimese kohtuasja osalised jäid lõplikult süüdi\n\n## Põhitekst:\n\nViimati tuli kaasuses kohtuotsus mullu detsembris, kui Tallinna ringkonnakohus jättis muutmata Harju maakohtu varasema otsuse, millega mõisteti AS Liviko ja mitmed suured jaeketid süüdi kartellileppes osalemises. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus süüdistatavate süü, nende käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuse osas on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja põhjalikult motiveeritud.\n\nTeise astme kohus nõustus täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega. Menetlustoimingute protokollide osas tõdes ringkonnakohtu kolleegium, et kuigi neis on pisivigu, ei suuda need ei eraldiseisvalt ega ka kõik koos seada kahtluse alla tõendite kogumise seaduslikkust ega usaldusväärsust. Tõendid on ümberlükkamatult identifitseeritavad, nende kogumine ja hoidmine jälgitav ja ei tõusetu vähimaidki kahtlusi nende puutumatusest.\n\nRingkonnakohtu lahendi peale esitasid menetlusosalised riigikohtusse kümme kassatsioonkaebust, kuid riigikohus ei võtnud neist ühtegi kolmapäeval menetlusse. See tähendab ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse lõplikku jõustumust.\n\n20. jaanuaril 2016 tegi Tallinna ringkonnakohus määruse, millega tühistas osaliselt Harju maakohtu 29. aprilli 2015 otsuse viie firma ning üheksa isiku süüdimõistmises ja lõpetas kõigi osas kriminaalmenetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Andres Lubja ja Ilja Kulikovi õigeksmõistmise osas jäi maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon jäi rahuldamata.\n\nSüüdistus oli esitatud AS Liviko, Selver AS, Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ ja Prisma Peremarket AS-ile ning üheteistkümnele firmade esindajale.\n\nKõigile süüdistatavatele oli esitatud süüdistus selles, et nad osalesid konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses, mis seisnes 40 protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste AS-i Liviko ja temaga konkureerivate äriühingute Altia Eesti AS-i ja Liiwi Heliis AS-i poolt tarnitavate odavate klaastaaras viinade jaehindade tõstmises ajavahemikul 2009. aasta 25. juunist kuni sama aasta 14. juulini.\n\nRiigikohus tühistas 20. juuni 2016 otsusega ringkonnakohtu määruse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.\n\nRiigikohus asus seisukohale, et maakohus ei rikkunud kohtu alla andmise määruse tegemisel kriminaalmenetlusõigust ja et menetletava kuriteo aegumine katkes. Seetõttu leidis ringkonnakohus ekslikult, et kuritegu on aegunud ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis on tingitud kriminaalmenetlusõiguse ebaõigest tõlgendamisest.\n\nLiviko: riigikohtu otsus valmistas pettumuse\n\nKolmapäeval kartellileppe kaasuses lõplikult süüdi jäänud AS-i Liviko kinnitusel valmistas riigikohtu otsus pettumuse.\n\n\"AS Liviko on pettunud riigikohtu otsuses mitte võtta menetlusse kaubanduskettide ja alkoholitootja AS-i Liviko kaasust konkurentide vahelise kokkuleppe süüdistuses,\" märkis Liviko juhataja Janek Kalvi.\n\nTema sõnul mingeid keelatud kokkuleppeid Liviko ja kaubanduskettide vahel ei ole olnud ning seetõttu haavab kaasuse riigikohtu menetlusse mitte jõudmine Liviko õiglustunnet.\n\n\"Kohtulahendeid täiendavalt kommenteerida ei pea me vajalikuks, kuid lõplikud kohtuotsused on täitmiseks,\" lisas Kalvi.\n\nMaxima ei nõustu süüdimõistva kohtulahendi järeldustega\n\nKui kolmapäeval sai lõplikult selgeks, et Liviko kartellileppe osalised, sealhulgas Maxima jaekett, jäid kriminaalkuriteos lõplikult süüdi, siis Maxima kinnitusel nad kohtu järeldustega nõustuda ei saa.\n\n\"Oleme saanud riigikohtust teate, et riigikohus menetlusluba ei andnud. Nõustume kohtu otsusega, ent mitte järeldustega – oleme endiselt veendunud, et Maxima väidetavas kooskõlastatud tegevuses osaline ei olnud,\" märkis Maxima kõneisik Katja Ljubobratets.\n\nTema sõnul viitab sellele ka asjaolu, et maakohus möönis, et Maxima osalus oli koostöös väikseim.\n\n\"Nüüdseks lõplikult jõustunud Tallinna ringkonnakohtu otsus ei olnud ühehäälne, vaid Maxima süüdimõistmise osas esitas kohtunik Andres Parmas eriarvamuse. Samuti mõisteti üks Maxima endistest töötajatest selles asjas nüüd lõplikult õigeks,\" lisas Ljubobratets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viinatootja Liviko ja mitu suurt jaeketti kohtu alla viinud kartellileppe süüasi jõudis kolmapäeval lõpliku, süüdimõistva lahendini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDortmund hankis rivistusse talendika noormängija\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu Saksamaa karikavõitjaks kroonitud ning meistrivõistlustel kolmanda koha saanud Dortmundile oli see lühikese aja jooksul neljandaks ostuks. Hiljuti liitusid klubiga Omer Toprak, Mahmoud Dahoud ja Dan-Axel Zagadou.\n\nPhilipp pidas nelja aasta jooksul Freiburgi eest 81 kõrg- ja esiliiga mängu ning lõi nendes kohtumistes 18 väravat. Lõppenud hooajal kanti noore ründaja arvele üheksa tabamust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpalliklubi Dortmundi Borussia hankis kohalikust rivaalist SC Freiburgist 23-aastaste ründaja Maximilian Philippi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDauphine velotuuri eraldistardist sõidu võitis Porte\n\n## Põhitekst:\n\nAustraallasele järgnesid sakslane Tony Martin (Katjuša) 12 ja hispaanlane Alejandro Valverde (Movistar) 24 sekundi suuruse kaotusega. Velotuuri üldliider, belglane Thomas de Gendt (Lotto) oli võitjast aeglasem 42 sekundit, mis andis üheksanda koha.\n\nVelotuuri üldarvestuses on de Gendti edu Porte'i ees 27 sekundit. Valverde jääb liidrist kolmandana maha 51 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal toimuva velotuuri Criterium du Dauphine neljanda etapi, 23,5 km pikkuse eraldistardist sõidu La Tour-du-Pinist Bourgoin-Jallieu'sse võitis ajaga 28.07 Richie Porte (BMC).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOlavi Otepalu avaldas suvise singli\n\n## Põhitekst:\n\nOlavi Otepalu selgitas, et algselt oli plaanis filmida kusagil lõunamaal ookeani ääres. \"Samas tundus see äraleierdatud teema ja tehniliselt keerukam ettevõtmine, seetõttu jäime lihtsama kohapealse lahenduse juurde, mis tundus isegi uudsem.\"\n\nOlavi Otepalu bänd astub üles 23. juunil Lasnamäe jaanitulel, 29. juunil ööklubis Amigo, 7. juulil Õllesummeril ja 14. juulil Marbellas, Hispaanias.\n\nVaata videot siit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusik Olavi Otepalu avaldas suvise loo \"Ookeani lummuses\", mille muusikavideo autoriks on Hendrik Norman.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLootusetust olukorrast välja tulnud Halep kohtub poolfinaalis Pliškovaga\n\n## Põhitekst:\n\nTeise asetusega tšehhitar Pliškova alistas ligi kaks tundi kestnud kohtumises prantslanna Caroline Garcia (WTA 27.) 7:6 (7:3), 6:4. Avasetis tegid mõlemad naised ühe servimurde. Kiiret lõppmängu asus Pliškova juhtima 4:1, kaotas siis kaks oma pallingut, kuid võitis kolm järgmist punkti. Teises setis nähti ühte servimurret, mille tšehhitar tegi viimaseks jäänud kümnendas geimis.\n\nKolmanda paigutusega rumeenlanna Halep sai kahe tunniga 3:6, 7:6 (8:6), 6:0 jagu ukrainlannast Elina Svitolinast (WTA 6.). Tänavuses jooksvas maailma edetabelis liidrikohta hoidev Svitolina pääses avasetis ette 5:0 ning võitis selle 6:3. Teist setti juhtis urkainlanna juba 5:1, kuid lõpuks jõuti kiire lõppmänguni, milles rumeenlanna oli parem 8:6. Kolmandas setis alistas Halep vastase 23 minutiga \"kuivalt\" 6:0.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel jõudsid naisüksikmängus viimastena nelja parema hulka Katerina Pliškova ja Simona Halep, kes kohtuvad poolfinaalis omavahel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTerras kohtus Prantsuse kaitseväe juhatajaga\n\n## Põhitekst:\n\nTerras ütles, et Eesti ja Prantsusmaa koostöö on hea näide sellest, kuidas alliansi riigid panustavad üksteise julgeolekusse.\n\n\"Kolm aastat tagasi teenisid meie kaitseväelased koos prantslastega Kesk-Aafrika Vabariigis, täna toetab Prantsusmaa oma kaitseväelaste kohalolekuga Eestis meie julgeolekut,\" lisas ta.\n\nLisaks arutas Terras Prantsuse kaitseväe küberväejuhatuse ülema viitseadmiral Arnaud Coustillere'ga küberkaitsealase koostöö arendamist.\n\nPrantsusmaa panustab kevadel Eestisse jõudnud NATO lahingugruppi enam kui 300 kaitseväelasega ja lahingutehnikaga, sealhulgas tankidega Leclerc. Prantslased teenivad Tapal kokku kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele.\n\nKaitseväe rühmasuurune kontingent viis 2014. aastal Kesk-Aafrika Vabariigis läbi julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtus kolmapäeval Pariisis Prantsuse kaitseväe juhataja kindral Pierre De Villiersiga, et arutada kahe riigi kaitsealast koostööd ning liitlaste kohalolu NATO idatiival.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMadrid ja Bakuu tahavad korraldada kahte suurt jalgpallimatši\n\n## Põhitekst:\n\nMadridi Atletico uus koduareen ning Bakuu olümpiastaadion kandideerivad koos Istanbuli Besiktas Arenaga ka sama aasta Euroopa liiga finaalile.\n\nJärgmisel aastal toimub Meistrite liiga finaal Kiievis ja Euroopa liiga parim selgitatakse Lyonis. Tänavu peeti Meistrite liiga finaal Cardiffis ning Euroopa liiga lõppkohtumine Stockholmis.\n\nUEFA otsustab 2019. aasta Meistrite ja Euroopa liiga korraldaja 21. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa jalgpalliliit UEFA teatas, et 2019. aasta Meistrite liiga finaali soovivad korraldada Madrid ja Bakuu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nThames'i jõest leiti kaheksas Londoni terrorirünnakus hukkunu\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei teatel leiti 45-aastase Xavier Thomase surnukeha Limehouse'i lähistel jõest teisipäeva õhtul, vahendas BBC.\n\nThomase lähisugulastele on surnukeha leidmisest teatatud, kuid ametlikku tuvastamist pole veel tehtud.\n\nThomast nähti viimati London Bridge'il koos oma tüdruksõbra Christine Delcros'ga jalutamas. Delcros sai rünnakus raskelt vigastada.\n\nBBC andmetel on hukkunute hulgas 21-aastane austraallane Sara Zelenak, kes töötas Londonis lapsehoidjana ja keda nähti rünnaku ajal pussitajate eest põgenemas.\n\nSamuti on hukkunud austraalane Kirsty Boden, kanadalane Chrissy Archibald, Londonis elanud James McMullan ja Prantsuse kodanik Alexandre Pigeard.\n\nHispaania välisminister kinnitas, et rünnakus hukkus ka hispaanlane Ignacio Echeverria, kes oli alates laupäevast kadunud olnud. Perekonna sõnul nähti Londonis elanud 39-aastast Echeverriat viimati oma jalgrattalt maha hüppamas, et aidata naist, keda ründaja pussitas. Mees proovis ründajat rulaga eemale peletada.\n\nPolitsei on tuvastanud kolm ründajat: 22-aastane maroko-itaalia päritolu Youssef Zaghba, 27-aastane Khuram Butt ja 30-aastane Rachid Redouane, kes elasid Londonis.\n\nMehed sõitsid London Bridge'il autoga rahva sekka ning seejärel pussitasid inimesi Borough Marketi piirkonnas.\n\nHaiglas on veel 29 rünnakus viga saanud inimest, neist kümne seisund on kriitiline. Kokku sai vigastada 48 inimest.\n\nPolitsei lasi ründajad maha. Politseis algatati tulistamisega seoses uurimine - seda tehakse alati juhtumite puhul, kus politseinik on tulistamisega seotud.\n\n\"Me saame kinnitada, et kaheksa politseinikku tulistasid 46 korda,\" märkis politsei.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londoni politsei leidis Thames'i jõest terrorirünnaku käigus kadunuks jäänud Prantsusmaa kodaniku surnukeha. Sellega tõusis hukkunute arv kaheksani.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPotisepp: tootjatel pole enam üldse ettekujutust, mida maksustama hakatakse\n\n## Põhitekst:\n\nRahandusministeerium teatas teisipäeval kavatsusest lisada magusamaksu seaduseelnõusse ka suhkrut või magusainet sisaldavad piimajoogid, kuid seda on ministeeriumi kinnitusel tarvis üksnes selleks, et hiljem saaks taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba nende maksust vabastamiseks.\n\nSirje Potisepp ütles ERRile, et osales küll teisipäeval riigikogu rahanduskomisjonis maksuarutelul, kuid seal sellisest kavatsusest teada ei antud. Vähemalt ei olnud võimalik sellest nii konkreetselt aru saada.\n\n\"Meid hämmastab selline tööstiil ministeeriumi poolt, kus ei saadagi aru, mida üldse tahetakse, mis tooteid tegelikult tahetakse maksustada. See ei peaks nii olema ja sellepärast on meil väga selge ettepanek eelnõu menetlemine peatada, eelnõu tagasi võtta ja alustada nii, nagu üht eelnõud peab ette valmistama,\" sõnas ta.\n\n\"Toiduliit ei teinud Potisepa sõnul rahanduskomisjonis magusamaksu eelnõusse enam ühtki ettepanekut, vaid jäi oma seisukohale kindlaks, et ei toeta ühtegi toidumaksu ühel või teisel moel.\"\n\nToiduliit ei teinud Potisepa sõnul rahanduskomisjonis magusamaksu eelnõusse enam ühtki ettepanekut, vaid jäi oma seisukohale kindlaks, et ei toeta ühtegi toidumaksu ühel või teisel moel ja toonitas komisjonis, et eelnõul on suured sisulised puudused ja selle kiire läbisurumine ei vasta hea õigusloome tavale.\n\n\"Valitsus on eiranud kohustust teha enne plaanitavate muudatuste eelnõuks vormistamist elementaarseid analüüse ja mõjuhinnanguid, mis võimaldaksid adekvaatselt hinnata esiteks seda, mil määral üldse maksupoliitika mõjutab inimeste tervisekäitumist, aga ka seda, millist mõju üks või teine maksumuudatus osutaks meie majandusele, tööstustele, tööhõivele ja halduskoormusele\" tõdes ta.\n\n\"Vähe sellest, et see kohustus on jäetud tööstuste õlule, on eelnõu menetlusele antud selline tempo, et põhjaliku analüüsi tegemiseks ei ole lihtsalt piisavalt aega,\" lisas Potisepp.\n\nTema hinnangul tuleks kogu maksupaketile pidurit tõmmata ja teiseks teha analüüs eelnõus pakutud lahenduste kooskõlast Euroopa Liidu õigusega.\n\n\"Meie hinnangul ei vasta tõele tänase eelnõu seletuskirjas antud seisukoht, justkui puuduks eelnõul puutumus ELi õigusega. Tänaseks on eelnõu koostajad tunnistanud, et eelnõu puhul tõusetub selgelt riigiabi küsimus ning piimatoodete lisamine maksustatavate toodete nimekirja ei lahenda seda probleemi. Igasugune võimalik riigiabi andmine tuleb kooskõlastada Euroopa Komisjoniga veel eelnõu väljatöötamise etapis, et maandada võimalikud riskid ja vajadus asuda hiljem seadust taaskord ümber tegema,\" rõhutas Potisepp.\n\nTema sõnul on piimatööstused koostamas rahandusministeeriumile pöördumist ja soovivad ka rahanduskomisjoniga kohtuda.\n\n\"See on juba sõda ettevõtjate ja valitsuse vahel,\" nentis Potissepp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Toidutootjatel ei ole enam isegi ettekujutust, milliseid tooteid maksustama hakatakse, ning maksusüsteemi ja maksude ümber toimuv ei ole juba ammu normaalne - seda võib nimetada sõjaks ettevõtjate ja valitsuse vahel, ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa toob väed Türgi Incirliki baasist ära\n\n## Põhitekst:\n\nSõjaväelased ja tehnika, sealhulgas Tornado luurelennukid, paigutati Türgi õhuväebaasi osana rahvusvahelisest koalitsioonist, mis võitleb Süürias äärmusrühmituse ISIS džihadistidega.\n\nSaksamaal on İncirlikis üle 250 sõjaväelase. Nende üleviimine Jordaaniasse Asraqi baasi peatab ministri sõnul sakslaste luurelennud kaheks või kolmeks kuuks ning rahvusvahelise koalitsiooni abistamise õhus tankimisega kaheks või kolmeks nädalaks.\n\nSõjaväelaste ümberpaigutamiseks ei ole vaja Saksa parlamendi heakskiitu, kuna praeguses mandaadis pole täpselt kirjas, millisest Süüria naaberriigis asuvast baasist sakslased rahvusvahelist missiooni toetavad, seletas von der Leyen.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa valitsus otsustas tuua väed Türgi İncirliki baasist ära ja paigutada need Jordaaniasse, kuna Ankara ei soovi üha süvenevat tüli lahendada, teatas kaitseminister Ursula von der Leyen kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome korvpallilegend vahetab klubi\n\n## Põhitekst:\n\n36-aastane Rannikko mängis Katajas neli hooaega, aidates Joensuu klubil selle aja jooksul kaks meistritiitlit võita. Tänavu kevadel alistati finaalseerias just Vilpas.\n\nSoome koondise üks liidreid Rannikko on piiri taga esindanud itaallaste Reggio Emiliat, Roseto Eurot, Pesaro Scavolinit ja Varese Cimberiot, sloveenide Ljubljana Olimpiat, venelaste Himkit ning hispaanlaste Granadat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppenud hooajal Joensuu Kataja Soome korvpallimeistriks tüürinud ja finaalseeria parimaks mängijaks tunnistatud Teemu Rannikko siirdub Salo Vilpase rivistusse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKanal 2 saated vallutasid möödunud nädala teletabeli\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud nädala kaheksa vaadatuima saate hulgas olid vaid Kanal 2 saated. 170 000 vaatajaga oli esimesel kohal seriaal \"Pilvede all\", teisel kohal \"Suvereporter\" (127 000 vaatajat) ja kolmandal kohal \"Kodutunne\" (119 000 vaatajat).\n\nÜheksandat ja kümnendat kohta jagas ETV saade \"Aktuaalne kaamera\" Kanal 2 \"Radariga\", mõlemat jälgis 105 000 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal vaadati kõige rohkem Kanal 2 saateid, kümne populaarseima hulka mahtus üks ETV saade.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLasnamäe McDonald'sis hirmutavad agressiivsed noored külalisi ja töötajaid\n\n## Põhitekst:\n\nMcDonald'si Balti regiooni finantsjuht Gints Vildavs kirjutas Lasnamäe linnaosavalitsusele läkitatud kaebuses, et ettevõte on hädas noortekambaga, kes istub hommikust õhtuni söögikohas sees või väliterrassil, võttes ära ruumi klientidelt, kes sööma tahavad tulla, kirjutab ERR-i venekeelne uudisteportaal.\n\nVildavsi väitel peavad noored end üleval lärmakalt ja vulgaarselt, rõvedalt ropendades, joostes mööda söögisaali, rikkudes ruumides olevat vara ning söögikoha mainet.\n\nSöögikohas tegutseb küll ka turvamees, kuid tema viibib kohal vaid mõned tunnid päevas ning tema jõust üksi jääb terve kamba rahustamiseks väheks. Ette on tulnud ka ohtlikuks kiskunud olukordi, mil välja on tulnud kutsuda politsei.\n\n\"Paljud külastajad ja töötajad ei tunne end turvaliselt. Selle tulemusel kannatab meie äri,\" tunnistas Vildavs linnaosavalitsusele saadetud kirjas.\n\nKorduvad politseiväljakutsed\n\nPolitseist teatati portaalile, et neil puudub statistika Mahtra McDonald'sisse tehtud väljasõitude kohta, ent mööndi, et probleem on olemas.\n\n\"Selge on, et alaealised kogunevad seal, on lärmakad ja ei lase teistel külastajatel meeldivalt aega veeta. Suvisel ajal kogunevad noorukid terrassile, mõned neist suitsetavad ja tarvitavad ka alkoholi,\" kirjeldas Tarvo Handsmitt PPA Ida-Harju politseijaoskonnast.\n\nMaikuus kogunes Lasnamäe linnaosavalitsuses ka ümarlaud sel teemal, millest võtsid osa linnaosa ametnikud, politseinikud ja söögikoha esindajad.\n\n30-päine kamp kolme-nelja juhtoinaga\n\nMcDonald'si kirjeldusel koosneb noortekamp umbes 30 alaealisest, kel on kolm-neli ninameest. Ümarlaual lepiti kokku, et politsei teeb söögikohta pistelisi visiite, jõud ühendatakse Lasnamäe noortekeskusega ja püütakse luua sotsiaalseid töökohti spetsiaalselt noortele, et neile rohkem sisukat tegevust pakkuda. McDonald's ise plaanib aeg-ajalt tasuta wifi kinni keerata, et noortekampa eemale peletada. Söögikoht loodab politsei ja kohaliku omavalitsuse abile.\n\nKohalikud elanikud näevad otsest seost Raadiku tänavale kerkinud sotsiaalmajadega, kust tegevusetud noored söögikohta terroriseerima tulevad.\n\nLinnaosavalitsus möönab seda. \"Kindel seos on, me ei eita seda. Probleem on olemas, paljud alaealised ei käi koolis,\" tõdes Lasnamäe linnaosa pressiesindaja Olga Nigrovskaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lasnamäel Mahtra tänaval asuv McDonald's on hädas agressiivsete noortega, kes ropendavad valjuhäälselt, loobivad laiali prügi, tüütavad nii söögikoha külastajaid kui töötajaid ja rikuvad nende vara. Söögikoht tegi Lasnamäe linnaosavalitsusele olukorra kohta kaebuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPariisis konkurentsist langenud Djokovic otsustab lähiajal oma tuleviku üle\n\n## Põhitekst:\n\nPärast matši ei välistanud Djokovic, et võib aja maha võtta. \"Otsust pole lihtne langetada ning vaatan pärast turniiri lõppu, kuidas ennast tunnen ja astun alles siis järgmise sammu,\" lausus serblane, keda nüüdsest juhendab USA tenniselegend Andre Agassi. \"Meeskonnas on toimunud palju muudatusi ning ootan huviga, kuidas kulgeb koostöö Agassiga.\"\n\nDjokovici jaoks pole hooaeg kuigi edukas olnud, sest aasta esimesel suure slämmi turniiril Austraalias langes ta konkurentsist välja teises ringis, kus kaotas maailma 117. reketile Deniss Istominile. Esmaspäeval avaldatavas ATP edetabelis langeb serblane esimest korda pärast 2011. aasta juulist esimese kahe hulgast välja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste maailma tenniseedetabelis teist kohta hoidev Novak Djokovic kaotas Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste veerandfinaalis kuuenda asetusega austerlasele Dominic Thiemile 6:7 (5:7), 3:6, 0:6.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Korea peatas raketitõrjesüsteemi THAAD käikulaskmise\n\n## Põhitekst:\n\nUSA saadetud THAAD-i käikulaskmine võib viibida kuni aasta, vahendas BBC.\n\nNeli hiljuti Lõuna-Koreasse saabunud raketiheitjat jäetakse esialgu paigaldamata, kuid kaks juba paigaldatud raketiheitjat jäävad oma kohale.\n\nTHAAD-i eesmärk on kaitsta Lõuna-Koread Põhja-Korea rakettide eest. THAAD-i paigaldamist on kritiseeritud nii Lõuna-Koreas kui ka Hiinas.\n\nHiljuti valitud presidendi Moon Jae-ini kantselei teatas, et keskkonnauuring on vajalik ning selle valmimine võib võtta aega kuni aasta.\n\nSelle aja jooksul on THAAD-i paigaldamine külmutatud.\n\nTHAAD-i paigaldamine algas sel aastal eelmise presidendi ametiajal. Moon on nimetanud seda sammu kahetsusväärseks.\n\nEelmisel nädalal teatas presidendi kantselei, et Lõuna-Korea sõjaväeametnikud varjasid teadlikult presidendi Moon Jae-ini eest informatsiooni uute raketiheitjate saabumise kohta THAAD- jaoks.\n\nMoon lubas enne ametisseastumist 10. mail vaadata üle Põhja-Koreast lähtuva tuumaohu tõrjumiseks rajatud raketisüsteemi paigaldamise.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Korea lükkab edasi raketitõrjesüsteemi THAAD käikulaskmise seniks, kuni valitsus hindab selle keskkonnamõjusid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOECD tõstis Eesti majanduskasvu prognoosi 2,6 protsendini\n\n## Põhitekst:\n\nOrganisatsiooni hinnangul tuleval aastal sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv kiireneb ning ületab 2018. aastal 3 protsendi taseme. 2018. aastal prognoosib organisatsioon sisenõudluse suurenemist, mida toetavad era- ja avalikud investeeringud. OECD prognoosib ka kodumajapidamiste kulutuste aeglustumist tulenevalt tõusvast inflatsioonist.\n\nOECD prognoosib käesoleval aastal Eesti tarbijahindade tõusuks 3,2 protsenti ning inflatsiooni aeglustumist 2018. aastal 2,8 protsendile. 2017. aasta töötuse määraks prognoosib OECD Eestis 7,6 protsenti ning 2018. aastal 8,4 protsenti.\n\nBalti riikidest prognoositakse suurimat majanduskasvu tänavu 3,5 protsenti Lätis ning Leedus 3,1 protsenti. Novembris avaldatud prognoosis olid näitajad vastavalt 3 ja 2,7 protsenti.\n\nLätile prognoositakse 2018. aasta SKP kasvuks 3,5 protsenti ning Leedule 2,9 protsenti.\n\nKõikide OECD riikide peale prognoositakse käesoleval ning tuleval aastal SKP kasvuks 2,1 protsenti, kogu maailmale 3,5 protsenti tänavu ning 3,6 protsenti tuleval aastal. Euroala majanduskasvuks prognoosib organisatsioon 1,8 protsenti nii praegusel kui tuleval aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) tõstis Eesti käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi 0,2 protsendipunkti 2,6 protsendi tasemele ning 2018. aasta prognoosi 3 protsendilt 3,1 protsendile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja-Iirimaa U-21 jalgpallikoondis tuli Eestisse 20 mängijaga\n\n## Põhitekst:\n\nMeeskonna peatreeneri Ian Baraclough’ valikusse kuuluvad mängijad erinevatest Põhja-Iirimaa, Šotimaa ja Inglismaa klubidest. Noortekoondise kuuluvad mängijad sünniaastaga 1996 ja nooremad, meeskonna noorim liige on kõigest 17-aastane Sheffield Unitedi hingekirja kuuluv ründaja David Parkhouse.\n\nEesti – Põhja-Iirimaa mäng algab Kadrioru staadionil neljapäeval kell 18. U-21 koondis mängib EM-valikturniiri ühes alagrupis veel Hispaania, Islandi, Slovakkia ja Albaaniaga, kellega Eesti kohtub järgmisena võõrsil 12. juunil.\n\nPõhja-Iirimaa U-21 koondis:\n\nVäravavahid\n\n1 Conor Mitchell (09.05.1996) – Burnley\n12 Brett Long (11.04.1997) – Dundee United\n\nKaitsjad\n\n2 Cameron Dummigan (02.06.1996) – Oldham Athletic\n4 Liam Donnelly (07.03.1996) – Hartlepool United\n3 Conor McDermott (18.09.1997) – Derry City\n5 Ryan Johnson (02.10.1996) – Stevenage\n13 Ben Hall (16.01.1997) – Brighton & Hove Albion\n14 Jamal Lewis (25.01.1998) – Norwich City\n\nPoolkaitsjad\n\n8 Dale Gorman (28.06.1996) – Stevenage\n6 Joe Crowe (20.04.1998) – Norwich City\n11 Shea Gordon (16.05.1998) – Motherwell\n15 Ciaron Harkin (15.01.1996) – Coleraine\n16 Jake Dunwoody (28.09.1998) – Stoke City\n10 Jordan Thompson (03.01.1997) – Rangers / Raith Rovers\n7 Joel Cooper (29.02.1996) – Glenavon\n\nRündajad\n\n9 Paul Smyth (10.09.1997) – Linfield\n17 Jamie McGonigle (05.03.1996) – Coleraine\n18 Louis Rooney (28.09.1996) – Plymouth Argyle\n19 David Parkhouse (24.10.1999) – Sheffield United\n20 Kyle McClean (03.10.1998) – St Johnstone\n\nPeatreener: Ian Baraclough\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme Kadriorus Eesti U-21 jalgpallikoondisega kohtuv Põhja-Iirimaa võistkond tuli Eestisse 20 mängijaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVikerraadio kutsub üles valima juulikuu järjejutte\n\n## Põhitekst:\n\nLaste ja noorte kultuuriaasta südasuvel pakub Raadioteater võimaluse kuulata taas järjejutte, mis sobivad kogu perele.\n\nVikerraadio lehel on nimekiri, kus saab hääleta oma lemmiku poolt. Kolm kõige rohkem hääli saanud järjejuttu jõuavad eetrisse alates 3. juulist.\n\nJärjejutu saadet toimetab Piret Pääsuke ja see on eetris esmaspäevast reedeni kell 11.30 (kordus kell 22.30).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vikerraadio on kodulehel üles seadnud nimekirja järjejuttudest, mille seast saavad kuulajad valida oma lemmiku 20. juunini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVaata ja meenuta: Piret Järvise värvikaimad lood \"Pealtnägijas\"\n\n## Põhitekst:\n\n1. Netipervertite jaht 14.12.2011\n\nÜks minu esimesi nö tõelisi ajakirjanduslikke katsetusi oli eksperiment, kus koos Mihkel Kärmasega võtsime vahele mitu internetis tegutsenud pedofiili. Esinesin kuu aega täiskasvanute jututoas 13-aastase tüdrukuna ja jälgisime, mis selle karakteriga virtuaalmaailmas juhtuma hakkab. Asi muutus väga kiiresti väga murettekitavaks, päädides lõpuks sellega, et kaks meiega suhelnud meesterahvast said ka kohtulikult karistada.\n\n2. Räpparid vs keeleteadlased - Tommy Cash räpib eesti keeles ja Reket polnud veel kuulus 26.03.2014\n\nMulle endale meeldis väga lugu, mille tegin 2014. aasta emakeele päeva auks, kus lasime keeleteadlastel analüüsida Eesti räpparite tekste ja räpparitel omakorda hinnata, kui nö \"räpitav\" ja hea laulutekst on klassikaline Eesti luule. Selle loo puhul on näiteks tore see, et saab kuulda, kuidas hetke kõige kuumem Eesti räppar Tommy Cash räpib eesti keeles, esitades omas mahlas Doris Karevat. Ma usun, et arvestades Tommy tänast üle võlli imidžit ja seda, et ta esineb maailma suurimatel muusikafestivalidel, siis emakeelset räppi tema suust enam ei kuule ka. Lisaks võib selles lõigus näha tol hetkel veel tundmatut räpparit Reketit, kelle lüürika, muide, sai Leelo Tungla ja keeleteadlase Martin Ehala käest väga kiita.\n\n3. Intervjuu Ivo Linnaga 22.02.2017\n\nVastukaja vaatajatelt on hästi oluline ja motiveeriv. Seejuures on teatud hulk lugusid, mille puhul sa ei oska oodatagi, et need võiks nii palju korda minna. Minu viimase hooaja üks soojemat vastukaja saanud intervjuu oli Ivo Linnaga. Loomulikult on teada, et Ivo Linna tekitab inimestes eranditult ainult helgeid emotsioone, aga siiski poleks ma oodanud, et Iff, kes tegelikult ju figureerib meedias päris tihti, sellise tagasiside laviini toob. Oli neid, kes ütlesid, et neil võttis see jutuajamine silma märjaks ja neid, kes ütlesid, et see mõjus hüpnootiliselt. Suur rõõm on selliseid mõtteid vaatajatelt kuulda!\n\n4. Kiirlaenu eksperiment - kas töötule antakse laenu? 16.10.2013\n\nSee lugu oli õnnestumine mitmel tasandil. Lisaks sellele, et sai fookusesse toodud ühiskondlikult oluline ja aktuaalne probleem, kus vähekindlustatutele inimestele liiga kergekäeliselt kiirlaene väljastatakse, puudutas see lugu veel ka ootamatumate järelvõngete tõttu. Seda eksperimenti aitas meil läbi viia 60-aastane töötu sotisaalmaja elanik Riho, kes oli veel aasta varem olnud kodutu. Meie loo tõttu õnnestus tal heade vaatajate abiga leida endale töö. Lisaks sai ta endale tänu vaatajatele uue jalgratta, sest ratas, millega ta meie saatelõigus osales, konfiskeeriti, kuna selgus, et ta oli pandimajast ostnud endale varastatud sõiduvahendi.\n\n5. Mees, kes kogub My Little Pony hobuseid 22.09.2011\n\nKuue hooaja peale oli üks uskumatumaid karaktereid, keda kohtasin, üks 20-aastane Tallinna noormees, kellel oli kaks väga vastandlikku hobi. Esiteks kogus ta Saksa militaaresemeid, teiseks aga oli tema suur kirg roosad, lillad ja nunnud ponid animasarjast \"My Little Pony\". Tal oli kodus kollektsioon plastikust ponisid, lisaks joonistas ta neid ja loomulikult fännas \"My Little Pony\" multikaid. Tore, et meie maailm pole alati etteaimatav!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Pealtnägija\" toimetaja Piret Järvis teatas eile, et teda on ootamas uued väljakutsed ning Eesti ühes populaarseimas telesaates ta sügisest ei jätka. Selleks, et kuus aastat \"Pealtnägijas\" vääriliselt kokku võtta, otsisime Pireti abiga arhiivist üles viis silmapaistvat lugu, mis tema eestvedamisel eetrisse jõudis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Corbyn oli väidetavate IRA-sidemete tõttu aastaid jälgimise all\n\n## Põhitekst:\n\nAjaleht kirjutas teisipäeval, et kahtlustused olid seotud Corbyni väidetava poolehoiuga Iiri Vabariikliku Armee (IRA) suhtes, vahendas Politico.\n\nVäljaanne kirjutas anonüümsetele allikatele viidates, et Corbyn oli seotud tegevustega, mille eesmärk oli õõnestada või kukutada parlamentaarset demokraatiat.\n\nTelegraphi teatel jätkus uurimine kuni 2000ndate aastate alguseni. Corbynist sai parlamendisaadik aastal 1983.\n\nAjalehe andmetel oli Briti varikabineti siseminister Diane Abbott sel perioodil samadel alustel uurimise all.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia riiklik julgeolekuteenistus (MI5) on kaks aastakümmet leiboristide juhti Jeremy Corbynit jälginud, sest kahtlustas teda demokraatia õõnestamises, kirjutas Telegraph anonüümsetele allikatele tuginedes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJuurdlus: Leiger puudutas kaks korda merepõhja kapteni uinumise tõttu\n\n## Põhitekst:\n\nVeeteede ameti ohutusjuurdluse kokkuvõtte järgi sõitis Leiger laevatee kõige ohtlikumal lõigul vähemalt üks minut ja 20 sekundit, ilma et kapten oleks laeva kontrollinud.\n\n1. jaanuaril kell 23.30 Heltermaalt plaanipärast lisareisi alustanud Leiger puutus kell 00.25 kaks korda järjest vastu Rukki kanali serva. Põhjapuute tagajärjel sai laevakere kriimustusi ja laev jätkas teekonda Rohukülla.\n\nLeigri põhjapuute põhjustas ohtutusjuurdluse kokkuvõtte järgi hilinenud pööre, mis oli tingitud kapteni üleväsimusest, tähelepanu hajumisest ja lühiajalisest magama jäämisest navigatsioonisillal, selgub ohtutusjuurdluse kokkuvõttest.\n\nKapteni üleväsimusele aitas kaasa tema enda usaldamatus vanemtüürimehe võime suhtes juhtida laeva iseseisvalt Heltermaa ja Rukki kanalites, selgitas juurdlus.\n\nVeeteede ameti ekspertide koostatud kokkuvõtte järgi ei korraldanud kapten laeval vahiteenistust, mis oleks taganud laeva ohutu navigeerimise. Ta ei kasutanud tõhusalt sillal olevaid navigatsioonisüsteeme, mis ei andnud hoiatussignaale, sest alarmid töötavatelt süsteemidelt olid välja lülitatud. Samuti ei olnud navigatsioonivahi koosseisu kaasatud tekimeeskonna liikmeid.\n\nJuurdluse kokkuvõtte kohaselt ei hoiatanud vanemtüürimees kaptenit hetkel, kui ta avastas, et laev on Rohuküla sihilt kõrvale kaldunud, sest puudus nõuetekohane omavaheline side.\n\nOhutusjuurdluse kokkuvõtte järgi soodustas TS Laevade tegevus kapteni üleväsimust, sest reeder ei andnud piisavalt aega laevapere liikmete treeninguteks ja ei määratud esialgseks perioodiks - kapteni koormuse vähendamiseks - kapten-juhendajat. Tingituna avalikkuse suurendatud tähelepanust rakendas TS Laevad Leigeri tööle maksimaalse võimaliku koormusega. Juurdlus tuvastas, et põhjapuutega reis oli sel ööpäeval 11. reis.\n\nVeeteede amet soovitab reederil kõigi laevade juhtkondadega ohutusjuurdluse kokkuvõte läbi arutada ja analüüsida ohtliku juhtumi põhjusi. Samuti peaks TS Laevad juhtkond jälgima laevapere liikmete komplekteerimise, täiendusõpe ja stažeerimise protseduuride täitmist.\n\nMöödunud aasta lõpus Türgi laevatehases valminud Leiger asus 22. detsembril Rohuküla ja Heltermaa liinil reisijaid vedama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "TS Laevade uus parvlaev Leiger puudutas ööl vastu 2. jaanuari reisil Heltermaalt Rohukülla kaks korda merepõhja, sest üleväsinud kapten uinus kaptenisillal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti peaks julgema edendada ÜRO julgeolekunõukogu reformi\n\n## Põhitekst:\n\nPärast 2005. aastal langetatud otsust on Eesti valitsus vaikselt ent järjepidevalt tegutsenud selle nimel, et aastaks 2020 pääseda ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Liikmesus kestaks kaks aastat – juhul muidugi, kui Eesti diplomaatiline lobitöö ÜRO liikmesriikide seas edukaks osutub. Koos Eestiga on Ida-Euroopa regionaalgrupis vabanevale ühele ajutisele kohale hakanud konkureerima ka Rumeenia.\n\nJulgeolekunõukogusse kuulumist peetakse kindlasti kandideerinud riigi diplomaatiliseks saavutuseks ning see oleks võimalus maailmas rahu ja turvalisust tagavate resolutsioonide väljatöötamisel kitsamas ringkonnas kaasa rääkida. Eesti on oma kandidatuuri esitanud esimest korda, seega on arvestatav võimalus, et Eesti selle koha ka pälvib.\n\nÜRO julgeolekunõukogu moodustavad viis alalist liiget: Hiina, Prantsusmaa, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Need riigid nimetati alalisteks liikmeteks Teise maailmasõja võitjariikidena. Kõikidel alalistel liikmetel on võimalus mis iganes resolutsiooni puhul rakendada vetoõigust, seda isegi uute riikide kaasamisel ÜRO-sse või ka uue peasekretäri valimistel.\n\nLisaks viiele alalisele liikmele tegutseb julgeolekunõukogus kümme ajutist riiki, kes peavad ajutise liikmesuse pälvimiseks avalduse esitama ja suure enamuse ÜRO liikmesriikide poolehoiu võitma.\n\n„Kui vaadata, kui palju viis alalist liiget on vetoõigust kasutanud, siis esikohal on Venemaa, kes on alates 1946. aastast kuni käesoleva aastani kasutanud vetot koguni 106 korral. Teisel kohal on Ameerika Ühendriigid 79 korraga.“\n\nKuigi julgeolekunõukogusse kuulumine tundub olevat ihatud võimalus, saadavad sinna kuulumist ka kriitilisemad arvamused. Muu hulgas on arvustatud ÜRO julgeolekunõukogu ülesehitust. Üks kriitikutest on olnud president Toomas Hendrik Ilves, väites, et viie alalise liikme mõju ja vetoõigus on nii määravad, et Eestil ega teistel ajutistel liikmetel pole nõukogus võimalik ühtki oma eesmärki saavutada.\n\nSellele on oponeerinud siiski rida poliitikuid ja diplomaate, väites, et protsesse annab siiski mõjutada ning et selle asemel et olla pelgalt resolutsioonide osas kaasahääletaja rollis, on parem kuuluda gruppi, milles küsimusi arutatakse.\n\nKui vaadata, kui palju viis alalist liiget on vetoõigust kasutanud, siis esikohal on Venemaa, kes on alates 1946. aastast kuni käesoleva aastani kasutanud vetot koguni 106 korral. Venemaa viimane kurikuulus veto on seotud Süüriale rahvusvahelist õigust rikkunud keemiarünnaku tõttu kavandatud sanktsioonide kehtestamisega.\n\nTeisel kohal on Ameerika Ühendriigid – kokku 79 korral. USA kasutas viimati oma vetoõigust 2011. aastal, et peatada ÜRO resolutsioon, millega taheti mõista hukka Iisraeli asundustegevus Läänekaldal.\n\n„Maailma geopoliitika on praeguseks kardinaalselt muutunud. President Trumpi Ameerika usaldusväärsus – nagu ka Brexiti järgse Ühendkuningriigi usaldusväärsus – on läänemaailma liitlaste hulgas langemas. “\n\nKõige vähem on vetoõigust rakendanud Hiina, vaid 11 korral. Huvitava näitena on Hiina kasutanud vetot 1955. aastal takistamaks Mongoolial ÜRO liikmeks saamast, kuna tollane Hiina Rahvavabariik pidas Mongooliat Hiina osaks. Hiljuti on Hiina toetanud ka Venemaad Süüria sanktsioonide kehtestamise vetostamisel, sellest vetost aga riik hiljem loobus.\n\nPrantsusmaa ja Ühendkuningriik on kaks riiki, mis pole 21.sajandil vetoõigust kasutanud. Üldisemalt saab veto kasutamise kohta järeldada, et viis alalist riiki kasutavad vetoõigust enam siis, kui see hakkab kahjustama nende suurriiklikke ambitsioone, mis lähtuvad Teise Maailmasõja lõppedes tekkinud mõjusfääridest.\n\nMaailma geopoliitika on praeguseks kardinaalselt muutunud. President Trumpi Ameerika usaldusväärsus – nagu ka Brexiti järgse Ühendkuningriigi usaldusväärsus – on läänemaailma liitlaste hulgas langemas. Saksamaa Liitvabariigi kantsler Angela Merkel tõdes pärast president Trumpi visiiti Euroopasse, et Euroopal tuleb järjest enam iseenda peale lootma jääda, kuna endised liitlassuhted ei pruugi enam kehtida. Saksamaad on hakatud nimetama lausa läänemaailma ja selle demokraatlike ideede uueks esindajariigiks, hoolimata sellest, et ajalooliselt on tegemist Teise maailmasõja alustanud ja kaotanud riigiga.\n\nTõsi, inertsist vaatab maailm jätkuvalt USA poole kui riigi suunas, mis on kaua esindanud läänelikke väärtusi: demokraatiat, rahu ja vabadust.\n\n„Kolm ÜRO julgeolekunõukogu vetoõigusega riiki – Venemaa, Hiina ja USA – näitavad paraku väga kesiseid tulemusi, kuigi just neile on antud võimalus korraldada läbi julgeolekunõukogu rahvusvahelist rahu ja turvalisust.“\n\nÜRO julgeolekunõukogu üks peaeesmärk on töötada rahvusvahelise rahu ja turvalisuse tagamise nimel ja kaasa aidata riikide vaheliste sõbralike suhete loomisele. Huvitava paradoksina ei ole julgeolekunõukogu viie alalise liikmesriigi endi olukord selles vallas sugugi hea. Majanduse ja Rahu Instituut (koondab endas teadlasi üle maailma, kes uurivad progressi globaalse rahu suunas) on koostöös ÜROga avaldanud selleaastase Globaalse rahu indeksi (GRI) tulemused. Ja need on kainestavalt huvitavad.\n\nNäiteks hoiab kõige enam vetoõigust kasutav Venemaa 163 uuritud riigi seas 151. kohta. Hiina on 119. kohal, USA on samuti kesise tulemusega 103. kohal, Prantsusmaa ja Suurbritannia hoiavad vastavalt 46. ja 47. positsiooni. Saksamaale kuulub see-eest käesoleva aasta GPI riikide nimistus 16. koht. Eesti oli 36.\n\nRiikide tulemuse globaalses rahu indeksis määravad peamiselt kolm komponenti: militariseerumine, ühiskond ja selle turvalisus ning sise- ja väliskonfliktid. Kolm ÜRO julgeolekunõukogu vetoõigusega riiki – Venemaa, Hiina ja USA – näitavad paraku väga kesiseid tulemusi, kuigi just neile on antud võimalus korraldada läbi julgeolekunõukogu rahvusvahelist rahu ja turvalisust. Sellises olukorras tekib küsimus, kas ühelgi riigil on üldse võimalust murda valitsevat paradoksaalset rahvusvahelist olukorda? Või on see paratamatu reaalsus – lihtsalt asjad käivadki nii.\n\n„Või ehk tuleks hoopis vetoõigusega riikide nimistut laiendada – on ju kasvanud ka ÜROs osalevate riikide nimistu, miks ei peaks sellest lähtuvalt laienema ka julgeolekunõukogu alaliste riikide ring?“\n\nVõib-olla on president Toomas Hendrik Ilvesel õigus, et seisukord ongi kehv ja ÜRO julgeolekunõukogu ajutistel liikmetel pole tegelikku võimu olukorra muutmiseks. Aga ehk ei peagi koheselt soovima olukorda kardinaalselt muuta. Võib-olla oleks kasu juba sellest, kui alustataks sellekohane dialoog: et vaadake, meie ÜRO viis alalist liiget ei oma rahu ja turvalisuse tagamises piisavalt häid tulemusi ja seega tuleks süsteemi parandada. Dialoogi saab ju alati algatada, külvates niimoodi rahu ja muutuste seemneid.\n\nPõhimõtteliselt võiks ju ka julgeolekunõukogu tuumikgrupp olla tähtajaliselt vahetuv. Teise Maailmasõja lõpujärgse maailmakorraga võrreldes on asjaolud ja ajad totaalselt muutunud, seega peaks muutusteks suuteline olema ka ÜRO julgeolekunõukogu. Selleaastases globaalse rahu indeksis on parimad tulemused saavutanud Island, Uus-Meremaa, Portugal, Austria ja Taani. Sisuliselt võiksid paar heade tulemustega riiki ju välja vahetada paar kehvade tulemustega alalist riiki.\n\nVõi ehk tuleks hoopis vetoõigusega riikide nimistut laiendada – on ju kasvanud ka ÜROs osalevate riikide nimistu, miks ei peaks sellest lähtuvalt laienema ka julgeolekunõukogu alaliste riikide ring?\n\nNii või naa, Eesti võiks julgeolekunõukogusse pääsemise korral püüda alustada konstruktiivset dialoogi ÜRO julgeolekunõukogu enda struktuurse reformimise üle. Praegu lonkab julgeolekunõukogu igatahes mitut jalga korraga. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO julgeolekunõukogu alalised liikmed pole rahu ja turvalisuse tagamisega isegi keskmiselt hästi hakkama saanud. Kui Eesti saab julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, peaks meil olema julgust algatada arutelu nõukogu enda reformimiseks. Üks võimalus oleks näiteks vahetada tuumikliikmed välja selleaastases globaalse rahu indeksis parimad tulemused saavutanud riikide vastu, kirjutab vabakutseline ajakirjanik Tanel Jan Palgi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti esimene võõrkeelne e-raamatukogu võimaldab lugeda ka ilma internetita\n\n## Põhitekst:\n\nE-raamat, mis peaks olema digiajastul hea alternatiiv paberraamatule, jääb absurdse hinna juures enamikele inimestele siiski kättesaamatuks, raamatupoodides küündivad e-raamatute hinnad samale tasemele füüsiliste teostega. Sellele olukorrale pakuvad lahendust raamatukogud, kes arendavad välja süsteeme, kuidas tuua digiraamat inimestele kätte ka ilma raha välja käimata.\n\nAlates 2012. aastast on Tallinna Keskraamatukogus toiminud e-raamatukogu ELLU, kust saab tasuta laenata värskeid eestikeelseid e-raamatuid. Keskraamatukogu töötlusosakonna pearaamatukoguhoidja Eva Suik kinnitas, et digitaalsete raamatute laenamise on inimesed hästi vastu võtnud, sest näiteks 2016. aastal laenati 18 306 e-raamatut, mis näitab ligi 30 protsenti kasvu 2015. aasta ees.\n\nHuvitava statistikana tõi ta välja, et e-raamatuid loevad rohkem naised, 2016. aastal olid nende e-raamatute lugejatest suisa 75 protsenti naised. \"Kõige noorem kasutaja oli 7-aastane ja kõige vanem 90,\" tõi ta välja ja lisas, et e-raamatute lugemise teenus on siiski suunatud eelkõige lastele ja noortele.\n\nAlates 22. maist on Tallinna Keskraamatukogu lugejatel võimalus laenutada ka võõrkeelseid e-raamatuid, kuna liituti rahvusvahelise süsteemiga OverDrive. \"OverDrive’i keskkonna vahendusel saavad lugejad laenata ja lugeda e-raamatuid ning kuulata audioraamatuid,\" ütles ta ja lisas, et teenusega on liitunud üle 30 000 raamatukogu üle maailma ning esimesena Eestis liitus nüüd ka Tallinna Keskraamatukogu. \"Pisut rohkem kui kahe nädala jooksul, mil inimesed on OverDrive'i kasutada saanud, on veebilehte külastatud enam kui 1000 korda ning laenutusi lisandub iga päevaga.\"\n\nVõõrkeelse e-raamatukogu suureks plussiks on see, et laenatud teoseid saab lugeda ilma veebiühenduseta. \"Selleks tuleb laenatud e-teavikud laadida alla kas seadmesse installeeritud OverDrive’i rakendusse või internetibrauserisse,\" kinnitas Suik ja tõdes, et juurdepääs teavikutele kaob tagastustähtaja saabudes automaatselt.\n\nSamuti tõi ta välja mõned teosed, mille paberraamatud ei ole veel raamatukokku jõudnud, aga mida juba praegu on võimalik värske keskkonna vahendusel lugeda. \"Näiteks Cassandra Clare’i raamatusarja \"The Dark Artifices\" teine osa \"Lord of Shadows\", Jenny Han’i raamatusarja \"To All the Boys I've Loved Before\" kolmas osa \"Always and Forever, Lara Jean\" ja Sarah J. Maas’i raamatusarja \"A Court of Thorns and Roses\" kolmas osa \"A Court of Wings and Ruin\".\"\n\nKuigi pealtnäha tundub, et e-raamat lahendaks ka probleemi, et inimesed peavad populaarset raamatut järjekorras pikka aega ootama, siis tegelikult nii ei ole. \"Üheks ühiseks jooneks meie e-raamatukogudes on see, et ühel ostetud litsentsil saab samaaegselt olla üks lugeja,\" selgitas ta. See tähendab, et kui raamatukogu on ostnud ainult ühe litsentsi, siis saabki seda korraga lugeda vaid üks inimene, teised peavad aga ootama.\n\n\"E-raamatu litsentsile kehtib raamatukogu jaoks jaehind, mis tähendab, et e-raamatut on sageli kallim osta kui sama teose trükitud versiooni, mida müüakse raamatukogudele jaehinnast oluliselt soodsamalt,\" nentis Suik ja mainis, et lisaks muutuvad raamatukogule kulukaks litsentsidele seatud laenutuskordade arvud. \"Tänaseks on peaaegu kõik kirjastajad eestikeelsete e-raamatute litsentsile kehtestanud 10 laenutuskorra piirangu varasema 20 laenutuskorra asemel ja see on e-raamatute ostmist raamatukogu jaoks üha kulukamaks muutnud,\" sõnas ta ja tõi välja, et jätkuvalt on kirjastusi, kes raamatukogule kõikide soovitud e-raamatute litsentse ei müü. \"OverDrive keskkonnas müüakse litsentse väga erinevate tingimustega nii hinna kui ka kehtivuse osas.\"\n\nVirtuaalsete raamatute lugemine muutub küll üha populaarsemaks, kuid paberraamatute turgu need Suigu sõnul veel õige pea asendama ei hakka. \"E-raamatute laenamine pakub täiendavaid võimalusi nendele inimestele, kes eelistavad raamatuid lugeda nutiseadmete vahendusel, aga see jääb praegu siiski selgelt alla paberraamatutele, ka eesti kirjastajate hinnangul on meie e-raamatute turg pigem väike.\"\n\nLoe OverDrive'i e-raamatukogu kohta lähemalt siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Keskraamatukogu liitus mai lõpus rahvusvahelise e-raamatukogude süsteemiga OverDrive, mis toob siinsete lugejateni värske võõrkeelse kirjanduse. Uus süsteem võimaldab laenatud e-raamatuid lugeda ka ilma veebiühenduseta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva: USA õhurünnak Damaskuse üksuste vastu rikkus rahvusvahelist õigust\n\n## Põhitekst:\n\nUSA juhitud koalitsioon teatas teisipäeval, et nad pommitasid Süürias valitsusmeelseid vägesid, kes tungisid hoolimata korduvatest hoiatustest nende jaoks keelatud piirkonda. Tegemist oli kuu aja jooksul juba teise korraga, kui USA liitlasväed Süüria valitsusmeelsete jõudude vastu õhurünnaku korraldavad.\n\nSüüria valitsusvägede allikas ütles Reutersi teatel, et äsjane õhurünnak tõi kaasa ka inimohvreid ning materiaalset kahju ja et see näitab, et USA koalitsioon \"toetab terrorismi\".\n\nKolmapäeval teatasid režiimiväed, et nad võivad asuda ründama USA positsioone ja hoiatasid, et \"loobuvad vaoshoitusest\", kui Washington \"punase joone\" ületab.\n\nUSA relvajõud on omakorda korduvalt hoiatanud, et Süüria valitsusväed peavad eemale hoidma nn deeskalatsioonitsoonist, mille koalitsioon on kehtestatud ISIS-e vastu võitlevate opositsioonivõitlejate ja neid toetavate USA eriüksuslaste ümber.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov teatas, et USA teisipäevane õhurünnak Süüria valitsuse poolel sõdivate ja Iraani toetatud üksuste vastu rikub rahvusvahelist õigust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPresident nimetab Aabi neljapäeval ministriametisse\n\n## Põhitekst:\n\nJuhul kui Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu kiidab heaks oma kolme ministri väljavahetamise, siis jääb see otsus järgmise nädala algusesse.\n\nIRL-i eestseisus otsustas kolmapäeval konsensuslikult vahetada valitsusdelegatsioonis välja kolm ministrit.\n\nMarko Pomerantsi asemel saab keskkonnaministriks Siim Kiisler. Rahandusministri portfell tuleb loovutada Sven Sesteril, kelle töö võtab üle Toomas Tõniste. Kaitseministrina asub ametisse Jüri Luik, vahetades sel kohal välja Margus Tsahkna.\n\nRiigihalduse minister Mihhail Korb teatas 24. mail, et astub oma NATO teemaliste kommentaaride pärast valitsusest tagasi. ERR-i andmetel saab temast Aabi asemel Keskerakonna uus peasekretär.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid vabastab neljapäeval peaminister Jüri Ratase ettepanekul riigihalduse ministri kohalt Mihhail Korbi ning nimetab uueks ministriks Jaak Aabi, teatas presidendi kantselei.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavaniga positsiooni jagav mängija kipub Brasiiliasse\n\n## Põhitekst:\n\nLucas liitus Liverpooliga Gremiost 2007. aastal ja on pidanud klubi eest 339 kohtumist. 30-aastase brasiillase senine leping Ragnar Klavaniga koduklubiga saab läbi ja see võib tähendada naasmist ookeani taha.\n\n\"Gremio tegi pakkumise juba jaanuaris, kuid tahtsin Liverpoolis kümme aastat täis saada,\" rääkis Lucas raadiojaamale Atlantica. \"Nüüd peame mitteametlikke läbirääkimisi. Ma ei varja oma soovi Gremiosse naasta, aga siin on mängus mitmed asjaolud.\"\n\nKa Brasiilia koondises 24 mängu pidanud Lucas valiti 2011. aastal Liverpooli aasta mängijaks ja võitis aasta hiljem klubi särgis liigakarika.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kauaaegne Liverpooli mängija ja viimasel hooajal palju ka keskkaitsjana tegutsenud Lucas Leiva võib sel suvel meeskonnast lahkuda ja naasta kodumaa klubisse Gremio.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPesapalli profiliigas jõuti harvaesineva saavutuseni\n\n## Põhitekst:\n\nÜhtlasi sai 27-aastasest Gennettist esimene Cincinnati mängija, kes selle saavutuseni jõudnud. \"See on täiesti sürreaalne,\" kommenteeris pesapallur ise matši järel. \"Mind on tõeliselt õnnistatud. Olen siit pärit, siin sündinud. See on kindlasti suur au.\"\n\nMLB-s on nüüd ühes mängus rekordilise nelja kodujooksuni jõudnud 17 mängijat. Esimesena sai sellega 1894. aastal hakkama Bobby Lowe ja viimati viis aastat tagasi Texas Rangersi pesapallur Josh Hamilton.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Ameerika pesapalli profiliigas MLB juhtus teisipäeval märkimisväärne sündmus, kui Cincinnati Redsi mängija Scooter Gennett tegi 13:1 võidumängus St. Louis Cardinalsi vastu neli kodujooksu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNõgisto: me polnud enne pühapäeva Rannapiga kolm aastat sõnagi rääkinud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie ei olnud Reinuga rääkinud enne üleeilset kolm aastat ühtegi sõna. Mina ei viitsi neid põhjuseid hakata analüüsima, ma ei näe põhjust vabandada ja endale tuhka pähe raputada. Olen elanud oma muusiku- ja telerežissööri elu edasi,\" rääkis Nõgisto Vikerraadio saates \"Stuudios on Sten Teppan\" tüli tagamaadest.\n\n2014. aastal lahvatas Nõgisto ja Rannapi vahel tüli, sest Rein Rannapit pahandas, et kunagine bändikaaslane Jaanus Nõgisto reklaamis oma suvetuuri legendaarse Ruja nimega. Nõgisto sõnul on tüli taga hoopis ajakirjanikud. \"Mina olin see, kes lõpetas tegelikult häälena ära Ruja eksistentsi aastal 1994, pärast Estonia praami põhjaminekut, kui me andsime mälestuskontserdi Urmas Alendri mälestuseks linnahallis. Selle kontserdi viimased sõnad olid, et Ruja esineb avalikult laval esimest ja viimast korda ilma Urmas Alendrita ja me leppisime kokku, et seda nime me oma projektide väljatoomises kunagi enam ei kasuta. Me pole seda tõsti mitte kunagi teinud,\" kinnitas Nõgisto.\n\nRuja muusikat mängida on Nõgisto sõnul aga teine asi. \"Kui ta tõsiselt järele mõtleb, siis ta saab aru, et see väide on alusetu, sellel pole mitte mingit põhjust. Ma isegi ei näe põhjust sellel teemal rääkida,\" tõdes Nõgisto.\n\nSaatejuht Sten Teppan tunnistas, et kutsus oma saatesse ka Rein Rannapit, kes otse-eetris Nõgistoga liituda ei soovinud. \"Las Nõgisto tuleb ja vastab muu-hulgas küsimusele, miks ta Ruja nime vahepeal kasutas,\" oli Rannap Teppanile lausunud.\n\nKontsert maandab pingeid\n\nEttepaneku taasühinemiseks tegi Ruja liikmetele produtsent Danel Pandre, et kinkida Eesti juubeliks üks võimas kontsert. \"Nad kutsusid meid eraldi läbirääkimistele, kui minule see ettepanek tehti, siis ma pean ausalt ütlema, et tekkis päris pikk paus, mis minu puhul on võrdlemisi haruldane. Ma mõtlesin järele ja ütlesin, et miks ka mitte. Ühelt poolt pole ju tegu Ruja taasühinemisega, mida pole kunagi olnud ja loodetavasti ka kunagi ei tule,\" rõhutas Nõgisto.\n\nNõgisto sõnul on kontserdi osas võrdne hääleõigus nii tal, Pandrel kui ka Rannapil. \"Mina ei elatu konfliktidest ja mingisugustest mõttetutest pisikeste detailide kallal nokitsemisest,\" rõhutas Nõgisto. \"On asju, mis ei muutu, ei muutu Rein Rannapi iseloom ja temperament ja ka mina ei kavatse enda oma muuta,\" lisas ta.\n\nTa lisas, et peab hea meelega maha kontserdi, kus mängitakse laule, mis lähevad korda nii talle endale kui ka Rannapile. \"Kaudselt ma mõtlesin, et muusika kaudu on võimalik ka teatud leppimine. Mina ei tahaks elupäevade lõpuni elada, et ma olen omal ajal tähtsa inimesega täiesti ajuvabadel põhjustel tülli läinud ja selle taagaga edasi elada. See kontsert võib-olla maandab muusikavälised pinged ka ära, rääkimata sellest, et sinna kontserdile on kaasatud Eesti parimad muusikud,\" ütles Nõgisto.\n\nNõgisto lisas, et 20. augustil Tallinna lauluväljakul toimuv Ruja kontsert pole mingi Ruja taasühinemine, selle kontserdi nimi on \"Eesti muld ja Eesti Ruja\", kus muusikalises mõttes ühinevad Ruja liikmed, aga ka paljud teised Eesti tippmuusikud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ruja kitarrist Jaanus Nõgisto tunnistas, et enne pühapäeva, mil arutleti ansambli taasühinemiskontserdi teemadel, polnud ta endise bändiliikme Rein Rannapiga sõnagi vahetanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.