messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRakveres tuleb staadionile üle 300 noore kergejõustiklase\n\n## Põhitekst:\n\nVõrreldes eelmise aastaga on sportlasi üles antud poolesaja võrra enam, ka osalevate klubide arv ületab mulluse üheksa võrra.\n\nVõisteldakse nii individuaalses kui klubide arvestuses. Klubile toovad punkte kuni kümme parimat individuaaltulemust ja teatejooks, seejuures ühel alal kuni kaks tulemust. Möödunudaastast esikohta asuvad kaitsma Audentese Spordiklubi naiskond ja meeskond.\n\nOma vanuseklassi suurvõistluse normatiividest paremat tulemust näidanud noortest tulevad starti Johanna ja Lishanna Ilves, Marleen Mülla, Sander ja Martin Moldau (Rakvere KJK ViKe), Eliise Anijalg ja Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Emely Karhu ja Toomas Tankler (Niidupargi KJK), Liisa-Maria Truupõld, Sten Ander Sepp ja Ken Mark Minkovski (Audentese SK), Robin Nool (SK Elite Sport), Vitali Rubenkov (SK Narvic), Kristjan Tafenau (Viljandi KJS Sakala), Johannes Treiel (KJK Saare), Piibe-Kirke Aljas (TÜ ASK), Katre Sofia Palm (Saue KJK).\n\nLisaks eelpoolnimetatutele võistlevad mitmed neiud-noormehed U-20 EM-i või Euroopa noorte olümpiafestivali normatiivi täitmise lootusega.\n\nVõistluste ajakava leiate siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval, 8. juunil toimuvad Rakveres kergejõustiku Eesti juunioride ja noorte karikavõistlused toovad staadionile 335 sportlast 32 klubist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVahur Afanasjev: kolhoosikord andis võimaluse vanausuliste köiel lohiseda\n\n## Põhitekst:\n\nPalju õnne! Kuidas nii mahukas asi sündis? Ikka rohkem luuletajana oled tuntud, samuti lühema proosaga.\n\nOlen mõne romaani sarnase asja kirjutanud varem, aga need on koosnenud pigem lugudest. Seekord oli tunne, et tahan kirjutada midagi mahukamat, mitte tingimata lehekülgede arvu, aga sisu poolest. Ega ma ei mõelnud seda 700-leheküljelisena, hakkasin kirjutama ja nii ta kasvas.\n\nKuna su vanematel on Peipsi ääres suvila, siis nimetasid end sealkandis sisserännanud vaatlejaks. Osa lugusid on vist elust endast, kas osa tegelasi ka? Võib-olla su oma suguvõsast?\n\nIkka otsitakse prototüüpe, nagu Lutsu \"Kevadegi\" puhul, aga need on mul ikkagi kokkupandud tegelased. Suguvõsa lugu see ei ole, aga pealtkuuldud lugusid olen sisse põiminud.\n\nVanausulistest mul ei tulegi ühtegi ilukirjanduslikku teost pähe, kas sul tuleb? Eeskujusid vist ei saanud ses mõttes olla.\n\nSellest piirkonnast on kirjutatud, aga vanausulistest vist tõesti mitte. Mingil määral olen kursis ka vene uuema kirjandusega, ka sealpool ei ole minu teada kirjutatud. Aga kultuurilise nähtusena on vanausulised huvitavad.\n\nEsimese Eesti Vabariigi ajal oli neil päris hea olla, vahepeal nõukogude ajal oli nende kultuur kõige kehvemas seisus, sest kolhoosikord andis võimaluse köiel lohiseda ja niisama tina panna. Mitte, et kõik olnuks joodikud, aga halba ahvatlust oli rohkem. Religioon võeti vanausulistelt ära ja kuna selle peale on see kultuur üles ehitatud, siis oli hääbumisoht.\n\nHuvitaval kombel nüüd ikkagi tundub, et see ei ole väljasurev kultuur, sest šokk on üle elatud ja võetud vastutus traditsiooni ees. Vanausulised on aru saanud, et ei saa toetuda ei kolhoosile ega ka jumalale, vaid peab tuginema endale. Ja traditsioon on taas tõusmas, inimesed õpivad sealkandis tänapäeva eluga toime tulema.\n\nKõlab kenasti. Aga mis raamatuga edasi saab? Lugu on valmis, aga mitte kaante vahel. Kas on veel toimetamist ja millal ilmub?\n\nSeadsin 1. oktoobri tähtajaks, mil raamat peab olema kaante vahel. Toimetamine käib. Kasu oli toimetamise osas ka konkursist. Konkurss on hea võimalus tagasisideks, kuidas sa muidu ikka paned hulga inimesi oma teost enne ilmumist lugema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel võitjaks kuulutatud Vahur Afanasjev rääkis intervjuus ERR kultuuriportaalile, et käsikiri \"Serafima ja Bogdan\" ei olnud kohe alul mõeldud 700-leheküljelisena, küll aga sisult mahukana. \"Huvitaval kombel hakkab tunduma, et see ei ole õnneks väljasurev kultuur,\" ütles Afanasjev Peipsi-kandi vanausuliste kohta, kes ilukirjanduses on praktiliselt kajastamata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nDjokovic langes Pariisis konkurentsist, Nadalil lühike tööpäev\n\n## Põhitekst:\n\nAvasetis oli Djokovicil seisul 5:4 kasutada kaks settpalli, aga maailma edetabeli seitsmes päästis mõlemad murdepallid. Kiires lõppmängus oli edukam juba Thiem.\n\nTeises setis kaotas Djokovic kohe oma servigeimi, jäi taha 0:3 ja kaotas lõpuks seti 3:6. Kolmandas setis oli austerlase ülekaal selge ja ta vormistas 6:0 võidu vaid 23 minutiga.\n\nThiemi jaoks oli tänane matš ühtlasi ka barjääri murdmine, sest varem polnud ta suurturniiridel ühtki top 10 mängijat võitnud. Djokovic oli aga pärast 2011. aastat kaotanud Roland Garrosi väljakutel üksnes kolmikule Roger Federer, Rafael Nadal ja Stanislas Wawrinka.\n\nEsimesena jõudis poolfinaali hispaanlane Rafael Nadal, kelle veerandfinaalivastane Pablo Carreno Busta andis talle teises setis loobumisvõidu.\n\nNadal võitis avaseti 6:2 ja juhtis teises 2:0, misjärel pidi mängu jooksul kõik viis oma servigeimi kaotanud maailma 21. reket Carreno Busta kõhuvigastuse pärast edasisest loobuma.\n\nPoolfinaalis kohtuvad Thiem ja Nadal omavahel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tennise Prantsusmaa lahtiste meesüksikmängu veerandfinaalis langes konkurentsist tiitlikaitsja Novak Djokovic, kes jäi alla austerlasele Dominic Thiemile 6:7 (5:7), 3:6, 0:6.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nASM arendab ettevõtja unistust – tööjõuvaba elektroonikatehast\n\n## Põhitekst:\n\nBaierimaale jõudes saab kohe aru, et tegemist on jõuka piirkonnaga Liidumaa pealinna viiva neljarealise kiirtee kõige algasemas reas vurab arvukalt veokeid, mille numbrimärgid reedavad, et nad on siia jõudnud tervest Euroopast. Tootmis- ja laohooneid täis Müncheni äärelinnas kõrguvad metallkastide vahelt pilvelõhkujad, mida ehivad maailmakuulsate brändide logod.\n\nAlgset kõhutunnet kinnitab ametlik statistika – mullu eksportis Euroopa Liidu tugevaim majandus 12 miljardi euro väärtuses kaupa. See teeb Saksamaast maailma kolmanda eksportööri. Edu on kadedaks ajanud ka maailma vägevad. Just äsja Euroopat väisanud USA president Donald Trumpi sõnul on näiteks Saksa autotööstus \"väga, väga paha\", sest Saksa importautode kõrvalt ei jää tema hinnangul USA turul piisavalt ruumi kodumaisele autotööstusele.\n\nSaksa tööstusrevolutsioon – Tööstus 4.0\n\nTrumpi hirmud võivad olla isegi põhjendatud. Müncheni äärelinnas tegutseb elektroonika- ja autotööstusele vajalikke mikroskeemide SMT (surface-mount technology) meetodil töötavaid komplekteerimismasinaid tootev ettevõtte ASM, kus juba praegu testitakse koos partneritega tootmisliini, mis võib toimida ilma inimese sekkumiseta. Lahendus võib tulevikus pakkuda näiteks BMW-le või Volkswagenile veelgi soodsamat ning kvaliteetsemat viisi, kuidas ujutada maailma turg üle taskukohaste väikeautodega.\n\nAllikas: ASMi pressimaterjalid\n\nTaolist automatiseerimist ehk \"targa tööstuse\" loomist tuntakse Saksamaal nime all Industrie 4.0. Praeguseks juba üle maailma levinud trenditermini taga on Saksamaa valitsuse strateegia muuta riigi tööstus e-lahenduste abil targemaks, kuluefektiivsemaks ja, mis kõige tähtsam, võimalikult palju tehnikal põhinevaks.\n\nASMi Müncheni kompententsikeskuse juhi Bernhard Fritzi sõnul ei muutnud Saksa valitsuse strateegia palju tema firma igapäevast tööd. 1989. aastal Siemensile loodud segmenteerimismasinast alguse saanud ja praeguseks Austria ettevõtte ASMi üles ostetud Baieri elektroonikafirma, mis vahepeal kandis nime Siplace, on \"targa tööstuse\" mõtteviisi järginud juba üle 25 aasta.\n\nPüramiid, mida kroonib \"tehisintellekt\"\n\nElektroonikatööstuse arengut näeb ASM kuue-astmelise arenduspüramiidina. Esimese astme ehk ASMi tootmiskontseptsiooni lähtekoha moodustab inimtööjõud, mille rohke kasutamine pole enam vananeva Euroopa majandusruumi kontekstis otstarbekas. \"Euroopa tööstused peavad Aasiaga konkureerimiseks mõtlema järjest rohkem automatiseerimisele,\" tõdeb Fritz. Lisaks sellele on ASMi visiooni kohaselt eksib tavaline tehasetöötaja liiga palju ning oht praagiks liialt suur.\n\nVäljavõte ASM-i ettekandest Autor: ASM\n\nSestap on võetud kasutusele tootmise automatiseerimine ehk ASMi püramiidi viies aste. Seda tootmistehnikat on arendatud ja täiustatud juba pool sajandit. Alguses hakati automatiseerima kõige lihtsamaid tootmisprotsesse ehk monotoonseid liigutusi, mis ei vaja inimsekkumist. Tavaautomatiseerimisele järgneb suletud ahelal (SA) põhinev automatiseerimine (püramiidi neljas aste). Masina hooleks jäetakse tootmisprotsessid, mis on pidevad ning ei vaja pika aja jooksul muutmist.\n\nASMi kompententsikeskus, kus on välja pandud kõik SMT lahendused, mida ASM toodab. Allikas: ASMi pressimaterjalid\n\nSA automatiseerimise eesmärgiks on vähendada töötajate igapäevast tuska ja sellest lähtuvat praaki. Kui eelpool mainitud arengud on juba praeguseks toimunud, siis viimast kolme püramiidiastet peab ASM enda peamiseks väljakutseks. Nimelt arendab kõnealune Saksa ettevõte tehnoloogiat, kus tööstuse tootmistehnika on ühendatud asjade internetti. Ühendatud masinad, mis on oma algsed \"teadmised\" saanud inseneridelt, suhtlevad omavahel ja õpivad üksteiselt, kuidas tootmisprotsessi veelgi enam materjali kulude osas optimeerida ja kiirendada.\n\nEesmärgiks on luua mitme SMT tootmisliiniga tehas, mis teeb miljoni toodetud mikroskeemi puhul null ühtegi viga. See tähendab, et miljonist konveierilindi pealt tulnud nutitelefonist ei oleks ükski toodetud sidevahend defektiga. Sisuliselt oleks tegemist tehisintellektiga, mis suudab oma vigadest õppida.\n\nRevolutsioon sotsiaalkriisi hinnaga?\n\nJättes kõrvale kõik e-turvalisusega seotud riskid, mida asjade internet võib endas kätkeda, peab tõdema, et masinate halastamatule progressile pole jalgu jäänud mitte üksnes odav tööjõud, vaid surve alla on sattumas ka kõrgepalgalised spetsialistid, kelle terav silm on hoidnud konveierilindid jooksmas senimaani.\n\nParatamatult tekib küsimus, kas Eesti riigi soov suunata noori inseneeria erialadele seisab lühikestel jalgadel. Mida teeme siis, kui praegu kümnest ülikooli lõpetavast insenerist läheb meil tulevikus vaja vaid ühte? Seda enam, et ASMi arendatav tehnoloogia pole ka Eesti tööstuses mingi haruldus.\n\nSaksa ettevõtte tehnoloogiat võib leida nii Ericssoni Tallinna vabrikust kui ka Elvast Enicsi tootmisruumidest. Seejuures on Ericssoni Tallinna esindus ASMi suurim klient kogu Läänemere regioonis.\n\nInnovatsiooni väravate taga hoidmine oleks tõepoolest absurdne, kuid peame mõistma, et tulevikus vajab tööstus üha vähem inimesi. Kaugel ei pruugi olla päev, kui tootmisettevõte vajab vaid turundus- ja müügiosakonda.\n\nAllikas: ASMi pressimaterjalid\n\n***\n\nSaksamaa on Euroopa Liidu suurima ja tugevaima majandusega liikmesriik, mille edukus põhineb tööstusel ja ekspordil. Pärast 2008. aastal alanud majanduskriisi otsustas EL-i Kesk-Euroopa vundament anda oma tööstuse kaasajastamisele uue hoo ja lõi tegevuskava \"Tööstus 4.0\", mille eesmärgiks tehastes nutikate e-lahenduste ja automaatika rakendamine ehk veelgi säästlikum tootmine.\n\nKuidas neljanda tööstusrevolutsiooni sünd on läinud? Küsimusele vastuse leidmiseks korraldas ja rahastas Saksa-Balti Kaubanduskoda kümne Eesti ajakirjaniku reisi Lõuna-Saksamaale, kus delegatsioon külastas kolme ettevõtet, mis on järgivad oma tootmises tööstus 4.0 põhimõtteid.\n\nERR Novaatoris ilmub reisist kolmeosaline ülevaade, kus tutvustatakse, kuidas e-lahenduste ja tehnoloogia abil on Saksa tehastes igapäevane töö muutunud ning kas tulevikus on vabrikus toimetavate robotite kõrval olemas koht ka inimesele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksmaal \"Aasta tehas 2016\" tiitli pälvinud elektroonikafirma ASM on jõudsalt rakendamas Saksa valitsuse Industry 4.0 visiooni. Ettevõte on praegu testimas intelligentset elektroonika komponentide tootmisliini, mille juhtimiseks poleks vaja tehasesse mitte ühtegi töötajat. Kuid kas ettevõtjate hele unistus loob ühiskonnale rohkem väärtust?",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAGFA tööstus 4.0: innovatsioon läbi standardite\n\n## Põhitekst:\n\nMõnest tolmunud kingakarbist tuleb aeg-ajalt ikka välja fotosid, mille abil võib meenutada möödunud kümnendeid. Kui pöörata fotopaberil mälestus ümber, võiblugeda paberi vesimärgilt tihti välja AGFA nime. Tänapäeval AGFA enam filmi tootmisele ei keskendu, sest filmil põhinevad fotokaamerad on välja vahetatud digikaameratega. Needki on asendumas nutitelefonidega.\n\nAGFA tegeleb tänapäeval peamiselt kolme ärisuunaga – printimisseadmete valmistamisega trükikodadele, plastkaartide tootmise ning röntgen- ja skaneerimisseadmete ehitamisega meditsiiniasutustele. Just viimasel suunal töötab Baierimaal Peissenbergis asuv tehas, mis annab tööd kokku 300 inimesele.\n\nKõnealune tehas loodi 1970. aastal, mil Peissenbergi tööturul olid toimumas suured muutused. 40 aasta tagune olukord selles piirkonnas oli mõnevõrra võrreldav praeguse olukorraga Ida-Virumaal. Saksa valitsus hakkas sulgema kivisöekaevandusi, mistõttu jäi piirkonnas üle väga palju oskustööjõudu. AGFA nägi tekkinud olukorda võimalusena ja rajas Peissenbergi linna 1500-ruutmeetrise tootmispinnaga tehase, kus alustas 1974. aastal tööd elektroonikatehas.\n\nJärgmise 12 aasta jooksul lisandus tootmiskompleksi laohoone. Tootmine viidi arvutipõhisele juhtimissüsteemile ja 1988. aastal laiendati tehase tootmispinda 16 500 ruutmeetrini.\n\nSõltumatud meeskonnad\n\nPeissenbergi tootmismudel põhineb eelkõige inimestel ja nende oskuste arendamisel. Alates 1991. aastat on AGFA kasutanud Rootsi autotootjalt Volvo üle võetud meeskonna töö mudelit, mis põhineb sõltumatutel meeskondadel, kes vastutavad täielikult oma töö organiseerimise, ülesannete täitmise ja toodangu kvaliteedi eest.\n\nPõhimõtteliselt on töörühmad komplekteeritud nii, et kõik vajalikud oskused oleksid juba meeskonda lõimitud. Seeläbi kaotatakse vajadus luua eraldi kvaliteedikontrolli osakond ja hoitakse kokku keskastmejuhtide pealt. Samas katavad meeskonnad ära kogu tootmisahela alates toormaterjaliks kasutatavate metallilehtede ettevalmistamistest kuni kauba väljastamiseni kliendile.\n\nAllikas: AGFA pressimaterjalid\n\nAGFA Peissenbergi tehase juht Herbert Kleini sõnul proovib süstida ettevõte oma töötajatesse ettevõtja vaimsust. Iga töötaja vastutab selle eest, et AGFA püsiks konkurentsivõimelisena. “Me ärgitame oma töötajaid võtma initsiatiivi ja mõtlema välja uusi viise, kuidas teha oma tööd veelgi targemalt ja paremini,” selgitab Klein.\n\nTa toob AGFA meeskonnatööd kirjeldades paralleeli jalgpalliga. “Igal meeskonnal on oma treener ja meeskond, kes peavad koos töötama. Treener ehk meeskonna juht tootmises ei osale, kuid ta peab suutma oma meeskonda juhtida “väljaku” kõrvalt. Samas on ta täpselt samamoodi mängija, mistõttu pole tegemist klassikalise ülemusega,” räägib Klein.\n\nDünaamilised vahetused\n\nKokku töötab Peissenbergi tehases 18 meeskonda, mille suurus varieerub 5 kuni 30 liikme vahel. Töö on jaotatud kolme vahetusse ja toimub vajadusel 24 tundi päevas 7 päeva nädalas. Kuid seda juhtub harva, sest tegemist on AGFA korporatsiooni osakonnaga, mis ei tooda poodides müüdavat tehnoloogiat, vaid turundus põhineb B2B mudelil.\n\nSee annab AGFA-le sarnaselt luksusautotootjatele võimaluse koostada seadmeid, vaid tellimuse peale. Peissenbergi tehase toodetakse kompuuterradioloogia seadmeid. Nende hulka kuuluvad radiograafiaseadmed ning saadud röntgenkujutiste digiteerimiseks ja printimiseks vajalikud seadmed. Seda tüüpi elektroonikaseadmete tootmine pole kerge, sest igal kontinendil on meditsiiniseadmetele omad kvaliteedinõuded. Näiteks selleks, et Jaapani turule pääseda, peab AGFA ladustama printeri testimise käigus tehtud pildid 15 aastaks. Ettevõtte on selleks tarbeks ehitanud eraldi laoruumid.\n\nKui eelmine lõik kokku võtta, siis tehnika, mida selles mägedevahelises Baieri linnakeses toodetakse, on äärmiselt kallis. Seetõttu on tootmises vaid loetud arv seadmeid. Nii ei kasuta meeskondade juhid kõiki oma mängijaid korraga ning tihtipeale võivad töötajad jääda hoopis koju ootele.\n\nLehtmetalli painutamiseks kasutatav masin, mis praeguseks on asendatud robotiga Autor: AGFA pressimaterjalid\n\nUue tehnoloogia tulek on toonud tehase lehtmetalli töötlemisosakonda robotid, mis töötavad ka siis kui inimesi tehases pole. “Kui robotiga peaks midagi juhtuma, saab vastutav inseneri mobiilile SMS-teate. Üldjuhul on tegemist lihtsa probleemiga, mille lahendamiseks oleme väljaõpetanud tehase valvurid,” räägib Klein.\n\nTehase juhi sõnul on AGFA tulevikuvisioon, et nende inimesed saaksid tööd teha otse rannast. “Selleks oleme loonud juba pilvepõhise andmebaasi, kuhu kogutakse info ka meie sõsartehasest Hiinas. Praegu eeldab meie kaugtootmissüsteem ligipääsu maja siseveebile, kuid katsetame VPN-il töötavat interneti tarkvara, mille abil saaks vaadata tootmisandmeid ja juhtida ka masinaid,” selgitab Klein.\n\nAGFA tööstus 4.0: standardiseerimine ja iniminseneeria\n\nNagu öeldud selline elektroonikaseadmete kaugtootmine on praegu võimalik, vaid AGFA metallitöökojas, kus valmistatakse tulevase skänneri, printeri või röntgenseadme raam. Seadmete koostamise, vaheladustamise ja välja saatmisega tegelevad siiski inimesed, mitte robotid. Sellegipoolest vajavad kõik keerulised protsessid lihtsustamist.\n\nAGFA on loonud selleks standardiseeritud protsesside kogumiku. Kui mõnel meeskonnal jääb arusaamatuks, milles nende ülesanne seisneb, võivad nad pöörduda andmebaasi poole, kust leiavad oma tööga seotud protsesside juhendi. Kokku on selles andmestikus 220 protseduuri, mida proovitakse jõudsalt vähendada.\n\n“Meie töö aluseks on puust ja punaseks tehtud protsessid. Oleme proovinud kavandada oma töövoo, naguoleks see LEGO klotsidega mängimine. Näiteks kasutatakse seadmetes vaid kolme tüüpi polte, mutreid ja kruve Seadmete kokkupanemisel on vajalik tunda 96 töövõtet,” räägib tehase juht.\n\nAllikas: AGFA pressimaterjalid\n\nTõepoolest, sarnaselt Porsche tehasele ripuvad ka AGFA tööpostidel fikseeritud peadega akutrellid ja suurt hulka tööriistu tehasetöötajate käes või nende tööpostil ei kohta. Ainus asi, mida leiab tootmistšehhist arvukalt, on erinevad väikeste siltidega kastikesed, mis on asetatud korrapäraselt ratastega metallraamidele.\n\nSiltidele märgitud koodi abil saavad töötajad vaadata, mis mutrit peavad nad seadme kokkupanemisel kasutama. Saavutatud on olukord, kus iga töötaja teab täpselt, mis liigutusi ta sooritama peab.\n\n“Meie töötajatel on vigu pea võimatu teha Detaile ei saa omavahel valesti kinnitada, kuna need lihtsalt ei püsiks omavahel koos,” ütleb Klein, kes lisab pisut praalides, et 99-protsendil seadmetest pole võimalik leida defekti. “Kvaliteet on see, kui klient tuleb ise tagasi, mitte ei tagasta tellitud toodet,” lisab tehase juht.\n\nHerbert Kleini sõnul on oluline vähendada ettevalmistavaid protsesse. “Automatiseerimine aitab vähendada ettevalmistamisele kuluvat aega, kuid sellegipoolest proovime näiteks asendada mehaanilise töötlemise, nagu metallplaatide augustamise lasertehnoloogia vastu. Nii ei peaks masin end ühe metallilehe töötlemisel ümberseadistama,” sõnab Klein.\n\nÜhtlasi on hakanud AGFA mõtlema, kuidas oleks võimalik panna robot ja inimene koos töötama, sest mõlemad sooritavad fikseeritud ülesandeid. “Väljakutse seisneb sellest, et praegu ei suuda robot tunnetada, kas ruumis asub inimkaaslane või mitte. Sellepärast töötavad lehtmetalli painutavad robotid suures klaaskastis. Kui meie töötajatele saaks lisada sensorid, mille abil tehnika tunnetaks, kus inimkaaslane ruumis asub, siis oleks meil võimalik robotid ja inimesed koostööd tegema,” leiab tehase juht, kes kinnitab, et ettevõte on taolist tehnoloogiat juba arendamas.\n\nAllikas: AGFA pressimaterjalid\n\nEttevõtte vormib töötajate suhtumist maast-madalast\n\nAGFA ei piirdu mitte ainult oma 300 töötaja töövõtete arendamisega, vaid leiab, et tööandja kohus on harida oma kollektiivi laiemalt. Korporatsioon on alastanud “rohetreeningu” programmiga, mille raames haritakse töötajaid viisidest, kuidas säästa kodust energiat. “Jagame inimestele näpunäiteid ja nende poolt kokku hoitud summa saavad nad ära kasutada enda heaolu tõstmiseks,” räägib Klein “rohetreeningu” visioonist.\n\nTema andmetel on AGFA Peissenbergi tehase töötajad suutnud juba kümme aastat kestnud programmi abil vähendada oma igakuiseid elektriarveid 20 protsendi võrra. “AGFA-s töötamisega kaasneb innovatiivne ja säästev elusuhtumine seda nii tööl kui ka kodus,” rõhutab Klein.\n\nEttevõte alustab inimeste “vormimist” varakult – kutsekoolidest valitakse välja parimad õpilased, kes kutsutakse kolm aastat kestvasse õpipoisiprogrammi. Noortele töötajatele tutvustatakse tootmisprotsesse, kuid selle kõrvalt peavad nad tegema koos vanemate töötajatega vabalt valitud teemal projekti.\n\nMõne aasta eest ehitasid praktikandid tehase territooriumile näiteks elektrirataste laadimispunkti. “Läbi selliste projektide õpivad uued töötajad meeskonnas töötamist ja arendavad innovatiivset mõtlemist. Tänu uuendusmeelsusele on meie tavalised töötajad suutnud välja tulla ideedega, mis moodustavad 50-protsenti kõikidest viimase viie aasta jooksul tehtud uuendustest,” räägib Klein.\n\nSamas nendib tehase juht, et kõige paremad õpipoisid liiguvad AGFA-st edasi. Sellepärast on hakanud ettevõte hakanud värbama õpipoisiprogrammi, mitte ainult TOP 3 õpilasi, vaid vaadatakse ka madalamate tulemustega noori, kes ei otsi pärast programmi läbimist tööturult uusi väljakutseid.\n\nAGFA tehases tehtud \"röntgenpilt\" Eesti ajakirjanike delegatsioonist Autor: Allan Rajavee/ERR\n\n***\n\nSaksamaa on Euroopa Liidu suurima ja tugevaima majandusega liikmesriik, mille edukus põhineb tööstusel ja ekspordil. Pärast 2008. aastal alanud majanduskriisi otsustas EL-i Kesk-Euroopa vundament anda oma tööstuse kaasajastamisele uue hoo ja lõi tegevuskava “Tööstus 4.0”, mille eesmärgiks tehastes nutikate e-lahenduste ja automaatika rakendamine ehk veelgi säästlikum tootmine.\n\nKuidas neljanda tööstusrevolutsiooni sünd on läinud? Küsimusele vastuse leidmiseks korraldas ja rahastas Saksa-Balti Kaubanduskoda kümne Eesti ajakirjaniku reisi Lõuna-Saksamaale, kus delegatsioon külastas kolme ettevõtet, mis on järgivad oma tootmises tööstus 4.0 põhimõtteid.\n\nERR Novaatoris ilmub reisist kolmeosaline ülevaade, kus tutvustatakse, kuidas e-lahenduste ja tehnoloogia abil on Saksa tehastes igapäevane töö muutunud ning kas tulevikus on vabrikus toimetavate robotite kõrval olemas koht ka inimesele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peissenbergis meditsiiniseadmeid tootvas AGFA tehases usutakse lihtsusesse ja uuendustesse. Sellepärast on ülemaailmne korporatsioon aastate jooksul arendanud standardiseeritud töövood ja -võtted, mille abil on muudetud elektroonikaseadmete koostamine sama lihtsaks nagu LEGO-ga mängimine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTööstus 4.0 Porsches: mitte robot-revolutsioon, vaid evolutsioon\n\n## Põhitekst:\n\nStuttgardis 1931. aastal loodud Porsche oli oma ajaloo alguses lihtne konsultatsiooni- ja arendusettevõte, kes ei tootnud ise ühtegi autot. Praegu igapäevaselt 250 superautot tootev linna autotööstuse au ja uhkus andis juba oma algusaastatel kohe panuse Saksa autopärandisse, disainides maailmakuulsa Volkswageni mudeli Beetle.\n\nSportautode loomist alustas Porsche alles pärast teist maailmasõda. Esimeseks mudeliks sai 1953. aastal avalikkusele tutvustatud prototüüp Porsche 356, mis oli ettevõtte tootmistehnoloogias suur samm edasi. Nimelt, kui varem oli Porsche kasutanud Volkswageni osasid, siis nüüd otsustati vahetada need välja enda tehases toodetud komponentide vastu.\n\nFirma looja ja Beetle'i autor Ferdinand Porsche kahjuks selle muudatuse vilju maitsta ei saanud, kuna mees lahkus elavate kirjast mõned aastad varem, kui esimene 356 tootmisse jõudis. Järgnevatel aastakümnetel keskenduti üha enam sportautodele – Stuttgardis Kronestrasse tänaval asuvast tehasest veeresid välja mudelid 911 ja 580 Spyder.\n\nPorsche 911 kere sisenemas montaažiliinile (Allikas: Porsche pressimaterjalid)\n\nJust 911 on ettevõtte kuulsaim superauto, mille töökindlus põhineb boksermootoril. Tavapäraselt leiab võimsate autode kapoti alt V-tüüpi mootori, kus silindrid on paigutatud V-kujuliselt. Boksermootor puhul on silindrid paigutatud mootori põhja tasapinda ning selle jõuallika puhul liiguvad kolvid töötamise ajal üksteise vastu. Nii tekitab auto taha või tagumise telje ette ehk auto “keskele” paigutatud mootor rohkem jõudu. Madal raskuspunkt vähendab võimalust, et sõiduvahend hakkab kurvis libisema.\n\nRuumipuudus\n\nKuigi alates 20. sajandi keskpaigast on Porsche tehnoloogia palju arenenud, on ettevõte otsustanud säilitada nii Volkswageni Beetle'ist alguse saanud autokuju kui ka boksermootori, mille paljud teised autotootjad on praeguseks maha kandnud. Tänapäevastest autotootjatest kasutab boksermootorit veel ainult Subaru.\n\nSamuti pole Porsche kolinud ära oma algsest asupaigast, vaid proovib oma tootmist laiendada, võideldes kahe raudteeliini ja elamurajooni lähedusest tingitud ruumipuudusega. Jah, Porsche on avanud tehase ka Leipzigis, kuid seal toodetakse peaasjalikult uue kooli mudeleid nagu Panamera, Cayenne ja Macan, mitte klassikalisi sportautosid nagu 911, Boxer ja Cayman.\n\nPorsche töötaja ehitamas boksermootorit (Autor: Porsche pressimaterjalid)\n\nJust ruumipuudus Stuttgardis on sundinud Porsche taas loobuma enda osade tootmisest. Autokere ja sinna paigutatavad komponendid valmistavad koostööpartnerid. Seetõttu peab igapäevaselt tootmiskompleksi väravatest sisse voorima sadu veokeid, mis toovad vajalikke juppe alates poltidest ja juhtmetest lõpetades istmete jaoks vajaliku naha ning keretükkidega.\n\nSeejuures ei ladusta Porsche mitte ühtegi vajalikku osa. Kõik komponendid tulevad tehase “supermarketisse” ainult vajadusel ning lähevad ka kohe tellimuse peale käiku. Ühe Porsche sünd hakkabki sellest, et “supermarketi” töötajad panevad vajalikud osad kärudele. See toimetatakse montaažiliinile transpordirobotite poolt, mis vuravad mööda tehase põrandale tõmmatud musti jooni.\n\nIga auto on unikaalne\n\nViie hoone peale jagatud tootmine peab toimima nagu kellavärk, et nelja päeva jooksul valmiks unikaalne sõiduvahend, mis vastab kõigile kliendi soovidele. “Eelmisel aastal tootis Porsche üle 55 000 sõiduki, millest olid identsed vaid kolm,” selgitab giid Christian Weiss, kes talutab meie ajakirjanike gruppi mööda kahel korrusel kulgevat Porsche montaažiliini.\n\nKuigi Stuttgardis toodetakse nelja erineva auto baasmudelit koos kõigi modifikatsioonidega, käib kogu töö vaid ühel liinil. “Me proovime hoida montaažiliinil kindlat rütmi. Kui liinil on kokku pandud kaks komplekssema ehitusega autot, siis pärast seda tehakse tööd kahe lihtsama mudeliga,” selgitab Weiss.\n\nPorsche töötajad paigaldamas uksi (Autor: Porsche pressimaterjalid)\n\nVõiks ju arvata, et nii kõrgtehnoloogilises “ lean ”-tootmispõhimõtteid järgivas ettevõttes teevad kogu töö ära robotite armee, kuid nii see siiski pole. Montaažiliinil sagib tigukiirusel liikuvate autode ümber tuhatkond meest ja naist, kes on jaotatud ära 25 erineva tööposti vahel.\n\nIgal montaažiliini tööpostil tegutseb nelja- kuni kuueliikmeline meeskond, kes paigutab algselt tühjale autokerele vajalikud komponendid. Esiteks peidetakse kerekarkassi ära juhtmestik, siis paigaldatakse armatuurlaud rooliga, tuled ja klaasid. Sealt edasi liigub auto esimesele korrusele, kus “abielluvad” autokere ja šassii, millel asub jõuallikas ning käigukast. Nende n-ö pulmade näol on tegemist äärmiselt täpse tootmisprotsessi osaga, mille käigus langetavad töötajad kere mootorit hoidva metallraami peale.\n\nKogenematuma silmaga inimene võiks öelda, et nüüd on auto valmis, kuid pärast “abiellumist” peab auto tõestama, et “ühteheitmine” on olnud edukas. Selleks testitakse montaažiliini viimasel tööpostil kõiki auto funktsioone alates elektroonikast kuni uste ja akendeni. “Automaatne testimine toimub tegelikult igas koostamisetapis, kuid lõppkvaliteeti kontrollib inimene, sest nii saame olla kindlad, et klient saab täpselt seda, mida ta soovib,” kinnitab giid. Kui auto liinilt maha sõidab, tehakse tuliuue sõiduvahendiga ka 30-kilomeetrine testsõit, kuid selle läbib vaid kümme protsenti superautodest.\n\nAutomaatiseeritud käsitöö\n\nSiinsed töölised võiksid olla äärmiselt stressis. Üks väike viga mõne juhtme või poldiga võib tähendada defekti või mis kõige hullem tootmisliini sulgemist. Tegelikult on kuulda pea igalt tööpostilt naljatlemist ja töölised löövad superautot koostades isegi vile lahti. Punaseid t-särke, halle tööpükse ja raudninadega jalavarjusid kandev armee teeb kindlaks õpitud liigutusi ilma eriliste emotsioonideta.\n\nStressivaba keskkonna tagab automaatika, mis ei lase töötajatel vigu teha. Igale tööpostile on antud oma tööülesande täitmiseks keskeltläbi kolm kuni neli minutit. Kiiremad ja kogenumad töötajad võivad anda oma panuse autosündi isegi kiiremini, kuid alati on jäetud aega ka kiireks vigade paranduseks või kaalutlemiseks.\n\n\"Abiellumine\" Porsche tehases ehk töötajad ühendavad autokere mootori ja šassiiga (Allikas: Porsche pressimaterjalid)\n\nTähtis on teada, mis autoga tegemist on. Selleks vaatavad töötajad koodi, mis kuvatakse siis, kui valmiv auto jõuab nende tööpostile. Osadel tööpostidel peavad tehase insenerid skaneerima QR-koodi, mis on kleebitud igale komponendile. Alles siis, kui ruudukujuline kleeps on skaneeritud, võivad nad haarata õige akutrelli järele, mis ripub tööposti laes. Kui QR-koodi ei skaneerita, ei hakka trell tööle.\n\nSisuliselt on tegemist ikkagi klassikalise konveiermeetodil toimiva tööga, kus igal ahelal on oma väike, kuid kindel ülesanne. Seejuures ei pea mehhaanik mitte mingil moel kasutama oma loovust või probleemi lahendamise oskust. Õigeid valikuid on vaid üks. Ainsat vaheldust paariminutilisele rutiinsele töötsüklile pakuvad vahelduvad automudelid.\n\nEt rutiin ei tapaks ja töötajad püsiksid värskena, on neile antud luba vahetada tööposte iga tunni tagant ja kui meeskonna ülem seda heaks kiidab. Lisaks seiskub liin iga tunni lõpus viieks minutiks, mil tehasetöötajad võivad valida kas uue tööposti või veeta paar minutit puhkenurgas, mis on montaažiliinist eraldatud joogi- ja söögimasinatega.\n\nAllikas: Porsche pressimaterjalid\n\nTeistes osakondades, kus koostatakse mootor või valmistatakse istmed, on töö korraldatud pisut teistmoodi. Näiteks mootori töökojas käib töötaja terve liini kaasa oma mootoriga ehk üks insener vastutab selle eest, et tema töö kvaliteet oleks tagatud. Lisaks kasutatakse mootorite koostamisel ka rohkem robotite abi, kes täidavad enim täpsust nõudvaid ülesandeid. Montaažiliinil on vaid üks robot, mis valmistab paigaldamiseks ette autoklaasid.\n\nIstmeid ja teisi nahkelemente toodetakse eraldi õmblustöökojas, kus on teistsugune rutiin. Enamjaolt naistöötajatest koosnev kollektiiv saab oma tellimuste paketi päeva ette ning neil antakse käsitööks ja loominguks rohkem aega.\n\nInimesed ei kao kunagi\n\nPorsche innovatsiooniosakonna esindaja Frank Zwissleri sõnul pole ettevõttel plaanis järgmiste aastate jooksul inimesi robotite vastu välja vahetada. Otse vastupidi – Porsche põhiline väärtus on käsitöö ja detailsus, mida Zwissleri sõnul saab pakkuda ainult inimestest koosnev kollektiiv. “Inimsilm leiab palju paremini üles väikesed defektid ja puudujäägid. Lisaks sellele on meie klientidel palju detailseid erisoove, mida standardiseeritud robotid täita ei suuda,” selgitab Zwissler.\n\nTootmise automatiseerimine tööstus 4.0 standardtitele pole olnud Porsche eesmärk. “Kui see idee Saksa valitsuses sündis, olime juba rakendanud uusi töövõtteid, mistõttu uus liikumine polnud meie jaoks mitte revolutsioon, vaid loomulik evolutsioon,” leiab Zwissler. Tema sõnul pole Porsche uute tehnoloogiate valguses inimesi vallandanud, vaid leidnud viise, kuidas töötajaskonda uuesti rakendada ning nende oskusi laiendada. “Eelmisel aastal pidime suurenenud tellimuste tõttu palkama 1200 uut töötajat. Tulevatel aastakümnetel kaovad Porsches kindlasti mõned töökohad, kuid autosid jäävad alati kokku panema inimesed,” lisab Zwissler.\n\nAllikas: Porsche pressimaterjalid\n\nPorsche vaatab tulevikku ka toodangu osas. Zwissleri sõnul projekteerib firma praegu Stuttgardi uut tootmishoonet, kust peaksid varsti hakkama välja veerema võimekad elektrimootoriga sportautod. Uue ärisuuna põhiliseks sihtgrupiks saab olema Hiina, kus viimastel aastatel on kasvanud nõudlus elektriautode järele hüppeliselt.\n\nZwissleri sõnul tähendab see 12 000 uue töötaja palkamist. Seega hoolimata halastamatust progressist ei ole Porsche tehastest kadumas käsitöö. Uue ajastu tehnoloogia aitab Stuttgardi ettevõttel luua ka tulevikus autosid, mis panevad noori mehepoegasid õhku ahmima.\n\n***\n\nSaksamaa on Euroopa Liidu suurima ja tugevaima majandusega liikmesriik, mille edukus põhineb tööstusel ja ekspordil. Pärast 2008. aastal alanud majanduskriisi otsustas EL-i Kesk-Euroopa vundament anda oma tööstuse kaasajastamisele uue hoo ja lõi tegevuskava “Tööstus 4.0”, mille eesmärgiks tehastes nutikate e-lahenduste ja automaatika rakendamine ehk veelgi säästlikum tootmine.\n\nKuidas neljanda tööstusrevolutsiooni sünd on läinud? Küsimusele vastuse leidmiseks korraldas ja rahastas Saksa-Balti Kaubanduskoda kümne Eesti ajakirjaniku reisi Lõuna-Saksamaale, kus delegatsioon külastas kolme ettevõtet, mis on järgivad oma tootmises tööstus 4.0 põhimõtteid.\n\nERR Novaatoris ilmub reisist kolmeosaline ülevaade, kus tutvustatakse, kuidas e-lahenduste ja tehnoloogia abil on Saksa tehastes igapäevane töö muutunud ning kas tulevikus on vabrikus toimetavate robotite kõrval olemas koht ka inimesele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Luksusautosid tootev Porsche on pika ajalooga Saksa autotööstuse kroonijuveel, mis näeb oma töötajaid kvaliteedi garantiina. Sestap on Stuttgardis asuv ettevõte otsustanud rakendada robotid oma töötajate kasuks tööle ega kavatse tootmisliinidel askeldavaid mehi ja naisi asendada masinatega. Selle ettevõtte jaoks ei tähenda Saksa majandusdoktriin “Tööstus 4.0” mitte revolutsiooni, vaid loomulikku evolutsiooni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma üht paremat sprinterit seostatakse Taaramäe klubiga\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastase sakslase leping QuickStep-Floorsiga lõppeb ja räägitakse, et Belgia klubi boss Patrick Lefevere soovib edaspidi panustada tõusvale tähele Fernando Gaviriale, vahendab Rattauudised.ee.\n\nTour de France’il kokku üheksa etappi võitnud ja tänavu kaheksa esikohta pälvinud Kittel liitus QuickStep-Floorsiga 2016. aastal ning asjatundjate hinnangul sai seni palka alla oma turuhinna. Lefevere ei taha aga mehe töötasu tõsta. Samas on Taaramäe tööandja sponsorid Alpecin ja Canyon huvitatud Saksamaa ratturi värbamisest.\n\nLisaks püsib võimalus, et Katjuša-Alpecini staarrattur Alexander Kristoff lahkub Šveitsis registreeritud tiimist ja siis on Kitteli värbamine tõenäolisem. “Langetame uute ratturite osas otsuseid pärast seda, kui Kristoff on meile vastuse andnud,” kinnitas Katjuša-Alpecini mänedžer José Azevedo. “Esmalt tahame praeguste ratturite osas selgusele jõuda ja siis hakkame teistega läbi rääkima. Tean kõiki rattureid, kelle leping lõppeb käesoleva hooajaga, kuid nendega rääkimine ei anna meile midagi.”\n\nKui Kristoffi jätkamine on lahtine, siis Ilnur Zakarini uue lepingu osas on Azevedo enda sõnul positiivselt meelestatud. Azevedo lisas, et ta eelistab esmalt asjaosalistega rääkida ja alles pärast lepingu allkirjastamist sellest ajakirjandusele teada anda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Criterium du Dauphine velotuuri üks kuumemaid spekulatsioone seostab maailma üht paremat sprinterit, QuickStep-Floorsi meeskonda kuuluvat Marcel Kittelit Rein Taaramäe koduklubi Katjuša-Alpeciniga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJanek Murd avaldas uue albumi \"Eluring\"\n\n## Põhitekst:\n\nMärten Männiste oli lugude salvestamise ajal 13- ja 14-aastane, õuehelid on autori sõnul kinni püütud Metsaääre külas Kohaveskil, kolme loo sõnad on kirjutanud Murd ise. Lisaks kasutab ta uuel albumil Jaan Kaplinski, Ellen Niidu ja Milvi Sepingu tekste.\n\nAlbum ilmus CD-plaadina, sellel on kokku 14 lugu, kogupikkuseks 56 minutit. \"Eluringi\" saab kuulata ka Soundcloudis:\n\nKaante vahelt leiab 16-leheküljelise vihiku tekstidega, mida ilmestavad Janek Murru loodud illustratsioonid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilooja kolmanda autoriplaadi lood on välja mõeldud, tehtud ja salvestatud ajavahemikus 2015–2017 tema Telliskivi stuudios. Vokalistidena löövad kaasa konkursi \"Laulukarussell 2015\" võitja Märten Männiste ja Murru elukaaslane Annie Rist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadio suveprogramm pakub uusi saateid ja festivalikajastusi\n\n## Põhitekst:\n\nUus sari \"Suveduur\" on eetris argipäevadel kell 11 -14 ja pakub toimetaja muusikavalikut heliplaatidelt ning Euroraadio ulatuslikust kontserdisalvestiste kogust, samuti uudiseid kultuurisündmustest ja kohtumisi külalistega. Suurte muusikafestivalide ajaks – Pärnu Festival, Viljandi Pärimusmuusikafestival ja muud – läheb \"Suveduur\" raadiomajast välja ja avab mikrofonid kohapeal. Saatejuhid on Kersti Inno, Johanna Mängel, Anne Prommik, Ivo Heinloo, Lisete Velt, Miina Pärn, Marie Pullerits ja Jaan Leppik.\n\nKlassikaraadio on kohal Suure-Jaani Muusikafestivalil, Nargenfestivalil, Haapsalu Vanamuusikafestivalil, Tallinna orelifestivalil ning vahendab XXII noorte laulupeo \"Mina jään\" põhikontserdi. Suve ühe tähtsündmuse, Pärnu Festivali kirevast kavast jõuab otse-eetrisse viis kontserti.\n\nKerget ja säravat kõla toob eetrisse \"Meloodika\" pühapäeviti kell 13.05. Jaak Jõekallas tutvustab muusikat kuulsatest operettidest ja muusikalidest.\n\nUus suvine muusikaprogramm \"Veemuusika\" baroki ja renessansi kaunitest paladest pikendab hommikumeeleolu (eetris tööpäeviti 10-11).\n\nSuvi läbi on uute saadetega eetris paljude lemmik \"Fantaasia\" igal õhtul kell 22.05.\n\nSuvekava algas Neeme Järvi juubeli tähistamisega. 4. kuni 12. juunini on Klassikaraadio eetris palju Neeme Järvi dirigeeritud muusikat heliplaatidelt ja kontserdisaalide salvestustelt, samuti haruldane salvestus Metropolitan Opera etenduselt 1979. aastast – eetris esmaspäeval 12. juunil kell 19.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Klassikaraadio suvekava toob palju ilusat muusikat festivalidelt, muusikalisaate \"Meloodika\" ja igapäevase kultuuri ja muusika kohtumissaate \"Suveduur\", lisaks valitud hetki kontserdilavadelt, Klassikaraadio saadetest ja plaadiriiulilt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi jätkas tagasitulekut võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nKanepi jäi avasetis taha 2:4, aga lõpetas seti nelja geimivõiduga järjest. Teises setis murdis Kanepi rumeenlanna pallingu viiendas ja seejärel ka üheksandas geimis.\n\nEestlanna realiseeris esimesest servist 77 ja teisest 61 protsenti punktidest. Cristianil olid vastavad numbrid vaid 57 ja 44. Kogupunktidega jäi Kanepi peale 62:47.\n\nAvaringis ka ukrainlanna Sofija Kovaletsi (WTA 476.) 6:0, 6:1 alistanud Kanepi kohtub kaheksa parema hulgas kas esimesena asetatud Liechtensteini esindaja Kathinka von Deichmanni (WTA 183.) või valgevenelanna Lidzija Marozovaga (WTA 812.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 630.) jõudis tagasitulekuturniiril Saksamaal Essenis veerandfinaali, kui alistas kaheksandana paigutatud rumeenlanna Jaqueline Adina Cristiani (WTA 320.) 6:4, 6:3.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMiliusest filmi teinud Haralds Elceris: Matti võttis kõik, mis anti\n\n## Põhitekst:\n\nLäti Teaduste Akadeemia filmistuudios töötanud Haralds Elcerise käe all 1986. aastal valminud mustvalges portreefilmis näeb Miliust nalja viskamas, oma luulet lugemas ning filosofeerimas. Filmis jagavad Miliuse kohta kommentaare Jüri Arrak ning mitmed läti kunstnikud.\n\nEestis näidati optimistlikku dokfilmi omal ajal vaid ühe korra. Veerandtunnine 16-millimeetrisele filmilindile jäädvustatud film sai eestlaste seas Elcerise sõnul tookord pigem jaheda vastuvõtu. Balti amatöörfilmide festivalil sai film režissööri sõnul kuldmedali.\n\nElceris lubas teose nüüd internetti üles laadida.\n\nPraegu fotograafina töötav Haralds Elceris meenutas filmi valmimist ja möödunud aegu Matti Miliusega.\n\nHaralds, räägi, kes Sa oled! Filme Sa enam ei tee. Millega nüüd tegeled?\n\nÕppisin elektroonikat, aga nüüd olen fotograaf. Varem tegelesin igasugu asjadega, aga nüüd fotograafiaga. Kinoga on see, et seal on meeskonda vaja. Mul on keeruline leida sellist meeskonda, kes töötaks professionaalselt, aga kuulaks minu sõna.\n\nMatti film on Sinu ainus dokfilm?\n\nMatti film on mu ainus dokumentaalfilm, või selline, mida ma dokfilmiks pean. Seda tüüpi dokfilm, kus ta nii-öelda mängib iseennast. Dokumentaalselt restaureeritud olukordadega film.\n\nKuidas Mattiga sõbrunesite?\n\nMattiga tutvusin 1974. aastal tudengite laulupeol. Oli nii, et sõbrad ja собутыльник’id [pudelikaaslased] olid koos ning sõitsid Tartusse laulupeole, kutsusid mu kaasa. Elasime seal päevi kolm-neli. Seal oli Tüüstre talu, kümme kilomeetrit Tartust. Matti pärast kinnitas, et kõik taksojuhid teavad, ütle Tüüstre, ja veavad kohale. Oligi nii, et sinna sõitis teisel päeval järsku kohale üks tüüp, üsna turske, magas madratsil ja katkematult seletas midagi eesti keeles. Ta oskas siis vene keelt väga vaevaliselt. Aga kuidagi püüdsime ikkagi suhelda.\n\nKujunes nii, et saime kähku sõbraks ja koos oma sõbrannaga saatsid nad meid Riia maanteele, kust hakkasime koju hääletama. Ja nende riietega nagu ta kodust välja tulnud oli, sõitis ta Riiga ja elas meil kolm päeva.\n\nSõprus oli teil pikk, kohtusite tihti?\n\nKohtusime tihti, viimastel aastatel natuke harvem, sest hääletades on nüüd raskem tulla. No Matti tavaliselt ei tulnud ka häälega. Mina tulin Tartusse, vahest harva ka sõprade autoga, kuid tavaliselt mööda maanteed. Oma viisteist-kakskümmend aastat sõitsime soojal ajal igal nädalavahetusel kas Tallinnasse, Tartusse või Vilniusesse sõprade juurde. Kui Tartusse, siis läksime muidugi Mattile külla.\n\nMis koos korda saatsite?\n\nRääkisime elust ja kunstist. Jõime ka, oli nii. Ja tema, ükskõik, kus ta oli, teda huvitasid kunstnikud ja tal oli selline traditsionaalne jutt: „Я коллекционер. Но к сожалению я очень бедный коллекционер.“ [Olen kollektsionäär. Kahjuks väga vaene kollektsionäär] Ja üsna häbitult seejärel, et kas ei võiks talle mõnda tööd kinkida. Ja küllalt tihti talle ka kingiti. Nagu Jüri Arrak õigesti ütles filmis, et Matti võtab kõik, mis talle antakse. Maija Tabaka [läti kunstnik] andis talle ühe maali visandi, keeras rulli. Usaldas talle vähemasti maali visandi. Talle jäid tihti sellised jäägid, hudožnike au ei saanud sellest väga haavata.\n\nMaija Tabakaga suitsu tehes juhtus kord nii. Kunstnikud mõtlesid, et me mõlemad oleme Eestist ja ei arvanud, et ma läti keelest aru saan. Kõrval siis kunstnik ütles oma mehele, et no las olla siis inimesel see ülikooliaegne töö, mis sellest ikka. Aga mida tegi Matti, ta korraldas ilma pahatahtlikkuseta näituseid, kus sellised tööd üleval olid. Ja siis oli kunstnikel natuke ebamugav, et seal selline keskpärane töö on.\n\nNäitusi on ta Lätis päris palju korraldanud.\n\nKord oli tal näitus Riias ainult Jüri Arraku graafikast. Näituse ajal vaatasime filmi ja [läti kunstnik Vladimirs] Pavlovs lõikas Mattil pea paljaks, selline aktsioon, filmiti ja pildistati. Mu ema sõbranna oli Kanadast kohale tulnud, lätlanna, sõja ajal põgenenud. Filmis on kõik vene keeles, püüdsin talle kõrvalt ära tõlkida. Ta ütles, et pole vaja, mäletab keelt. Aga mu ema ei öelnud pärast filmi nägemist kaks nädalat mitte midagi.\n\nSiis lõpuks ütles, et issand, mida nad minust mõtlevad! Sest Matti luges seal ka oma luulet, sealjuures üks luuletus oli pühendatud esimesele seksuaalpartnerile, mäletan, kuidas oli ise vene keelde tõlkinud: „Я слышал что это можно делать с котом и что это можно делать с собакам.“ [Olen kuulnud, et seda võib teha nii kassi kui koeraga] Sellised naljad olid tal.\n\nFilmis on ta ülevoolavalt rõõmus. Ta oligi alati selline?\n\nNii elurõõmus ta vahest katkematult ka ei olnud. Tal oli selline omadus, et kas ta ainult nägi või ainult kuulis. Helifilme ta ikkagi vaatas. Aga kui ta midagi tähelepanelikult jälgis, siis võis talle midagi öelda, aga ta ei kuulnud. Ja kui talle midagi seletasid, siis ta ei pruukinud midagi muud tähele panna. Ta oli selline väga suur optimist. Tihti vastas küsimustele vastandküsimustega.\n\nMis moel sõprus Mattiga sulle oluline on?\n\nNagu [Vladimirs] Pavlovs [läti kunstnik] ütles mu filmis, et ta on tänulik Mattile selle eest, et ta sai kunstnikuks. Sest Matti tutvustas talle olukorda kaasaegses kunstis ning aitas oma võimetesse uskuda. Seda sama võiksin mina öelda ka. Matti manifest ei olnud mu esimene film, olin siis juba mitu teinud, aga mängufilmides olin tavaliselt operaator. Aga seda, et ma pooli Riia hudožnikke isiklikult tunnen, on peamiselt tänu Mattile. Ta küsis ikka, näe, selline kunstnik, kas tunned? Ma ütlesin, et ei tunne, pole ühiseid tuttavaid ka. Ja siis Mattiga läksime, otsisime mõned kunstnikud üles, küsisime neilt, kas võime öelda, et nemad soovitasid vastava kunstnikuga tutvuda.\n\nKuidas ta kunstnikelt tööd kätte sai, kui ta eriti maksta ei tahtnud?\n\nVäga harvadel kordadel küll midagi maksis. Kui tal raha oli ja ta uhkustas, et ta oli sada või kolmsada rubla maksnud ühe [Miervaldis] Polise [läti kunstnik] pildi eest. Ükskord ajas habeme maha, et Polis talle pildi kingiks. Vahetas habeme pildi vastu. Vahest see oli Tabaka, kelle maali ta oli välja valinud, aga Tabaka ütles, et nagunii ei anna. Kunstnik ütles, et võin teile selle maali koopia teha. Matti ütles, et siis ta oleks väga õnnelik, aga sellisel tingimusel, et ta ikkagi originaali saaks. Ja kunstnikule väga ta vastus meeldis.\n\nKuidas filmitegu sujus?\n\nFilmimisega oli see, et oli vaja kohale sõita. Osa filmisime Riias, osa Tartus. Pidi kokku leppima, kas sõidab tema või sõidame meie. Heli jaoks oli appi vaja vähemalt ühte inimest. Hea kui valgustaja ka. Ei olnud nii lihtne.\n\nKaks korda oli Matti filmi võtete jooksul KGBga tegemist. Kui Tartus filmisime, siis järsku tulevad kaks daami ja ütlevad [teeb iniseva häälega] „mida te siin filmite?“ ja seda ja toda. Ütlesin, et teeme Mattist filmi. Stuudio juhataja ei tahtnud uskuda, aga ma ise olen peaaegu sada protsenti kindel, et see oli üks hetk. Ja teine kord oli siis, kui noored tulid mingis rongkäigus kunstikoolist. Mitte poliitiline üritus, lihtsalt õnnelikult kuhugi joosti. Filmisin Mattit Tartu raekoja purskkaevu juures. Märgati, et filmitakse, kui Matti raeplatsil ringi käib ja kuskil see fikseeriti ning helistati pärast Riiga. Üks tüüp küsis, et mis filmi filmime, ütlesin, et pole filmi, lihtsalt kogume materjali. No ja kus siis filmi näitate, ütlesin, et mis filmi, polegi veel filmi. Ei saanud aru, et kas ta on loll, või mõtleb, et mina olen loll.\n\nEnne Skatet [Läti amatöörfilmide festival] oli nii, et KGBst helistati ja küsiti, et kuidas filmiga läheb. Komisjon l õi siis põdema ja andis hõbemedali. Aga kulla sain hiljem Balti amatöörfilmide festivalil. Tolle festivaliga oli nii, et lihtsalt mõeldi Lätis välja. Tegelikult valetati kõigile riigiasutustele, et eelmine aasta oli Leedus olnud ja nüüd peab siin olema. Seda ei kontrollitud, ja nii ta alguse sai. Leningrad võeti ka punti.\n\nKolm-neli aastat hiljem kohtasin Ivars Kraul ītis t [läti režissöör], kes ütles, et kuule, su film Mattist polnudki Balti festivalil, davai saadame. Festival sai läbi, saame tänaval kokku. Ütles, et on üks asi, tule sisse. Mulle ei meeldi puuskulptuurid, aga läksin sisse, nägin selline lahe puuingel, hüüdsin, et vahest mulle. Ja oligi mulle esimene prize sellel Balti festivalil.\n\nMis filmivaatajad kostsid?\n\nVaatajad olid üsnagi vaimustuses, jaa. Tunnistasid, et oleme head. Nii ta oli vast kõigi filmidega, mida Teaduste Akadeemia filmistuudios tootsime. Mängufilmid olid küllalt abstraktsed meil ja teatud määral avangardistliku prantsuse tummfilmi stiilis. Nii neid võrreldi. „Ei tea, kas saab nii võrrelda, aga nagu Luis Buñuel ja René Clair oleks“, arvasid šefid. Me ütlesime, et saab-saab, võite võrrelda küll.\n\nMina olin rahul siis, kui pärast esilinastust Matti ütles, et ma olen siin ja praegu nii õnnelik, et tahaksin surra. Aga ma ütlesin, et elama peab kui õnnelik oled, miks siis surra vaja.\n\nMuidugi, mingi tähelepanu film Lätis sai, aga ei olnud ka nii, et televisioon filmi koguaeg näitas ja kõik kutsukid Mattit kõrtsi ja maksid kõik kinni, sest sa oled kuulus Matti Milius. Midagi sellist polnud, aga talle endale meeldis ja see oli mulle väga tähtis.\n\nMis filmiga öelda tahtsite?\n\nMida tahtsin öelda? Tihti kui filmi näitasime, siis publik ütles, et väga tore, väga kena, väga äge, aga öelge paari sõnaga, et mida te sellega mõtlesite. Kui saaks paari sõnaga öelda, siis me lihtsalt ütleks. milleks kulutada elektrit, filmi ja masinaid?\n\nTeil oli samasugune nägemus sellest, milline film peaks tulema?\n\nSel päeval, kui kõik juba oli kokku pandud, filmi oli vaja näidata, tuleb ta rahutult stuudiosse. Küsib närviliselt, et kuidas saab aidata. Ütlesin, et Matti too mulle pakk suitsu, et ma ise ei peaks minema. Selle ta tegi ära ja siis ta hakkas küsima, et kas see on filmis, kas too on filmis. Ütlesin, et oota kallis, küsimus on selles, kas jõuan filmi täna ära helindada või ei jõua. Üks asi oli, mida ma siiski filmi ei pannud, mida tema ütles, et see kindlasti peab filmis olema. Mees rääkis seal viis minutit. Rääkis küll häid asju, aga see pole televisioon, kus on rääkiv pea. Nii ei tule kino välja. On kaadris, jaa, räägib, ja mis siis. Seda võib kirjutada, seda võib raadios rääkida, kino sellest kokku ei pane. No mis ma teen kino sellest, kui ta lihtsalt räägib, seisan seal kaameraga.\n\nMis ta rääkis?\n\nPeamine asi oli see, kui ta ütles, et paljude arvates on ta taktitundetu. Aga ta ütles, lollus, minu taktitunne algab seal, kus teistel lõppeb. See oli šeff.\n\nOli see nüanss, et kui ta filmis kogu kõrist karjub, et „ta on mu armuke, ma armastan teda“, siis ta ei heitnud mulle küll ette, aga märkis, et ta mõtles seal natuke teisiti ja seal võib teda valesti mõista. Aga ta ei öelnud ka, et võta välja, see ei sobi.\n\nLisaks ma tahtsin teda nõusse rääkida, et ta ühte asja kaamerasse ütleks, aga mul ei õnnestunud. Tal oli selline ütlemine: „Kui mulle miski ei meeldi, siis ma ütlen lihtsalt, et see on sitt.“ Me võisime tunde rääkida говно ja дерьмо erinevusest. Ta ütles, et seal on see erinevus, et [ütleb eesti keeles] „sitt on vedel“ ja teine on kõva.\n\nFilmis ei saa päris hästi aru ühest kohast. Nüüd küll ma lubaksin endal seda sõna filmis öelda, aga tema verandal oli just sellest jutt. Ta ei uskunud, et sõnas „блядь“ on vaja „b“-täht kirjutada. Nagu eestlane ikka, hääldas ta sulghäälikuid kõiki ühtmoodi. Ütles „pljät“. No ei ole mingi „pljät“, on „bljäd“. Ta ütles kell kaks öösel, et läheb helistab vene filoloogile ja küsib. Valdis Atāls, dissident ja muusik, ropendas ka eesti aktsendiga, tal oli ka „pljät\".\n\nEestisse filmiga eriti ei jõudnudki?\n\nEestis on filmi väga vähe näidatud. Kord oli, ja ma imestasin, et reaktsioon erines sellest, mida ootasin. Üks asi on see, et Matti räägib vene keeles. Eesti keelt ma ei räägi ja läti keelt tema ka mitte. Omavahel toimus kõik põhiliselt vene keeles. Vene keeles rääkis ta poole aeglasemalt kui eesti keeles. Pooled eestlased saalis teda ilmselt tundsid või vähemalt teadsid. Tema rääkimine oli neile ilmselt harjumatu.\n\nTeine nali oli see, et tehnilistel põhjustel oli heli summutatud, ainus sõna, millest võis aru saada oli „hui“ tema luuletusest, kus ta ütleb „Я вас любил и в меня поверьте. Я вам свою хую поселаю в конверти“ (Uskuge mind, ma armastasin teid. Saadan ümbrikuga teile oma munni). Olin seal muidugi au sees, sest filmi näidati koos eesti parimate dokfilmidega, kuigi jah minu oma oli 16-millimeetrine ja tehniliselt mahajäänud. Originaali kaotas ära festivali Arsenāls korraldaja ja esimene VHS-koopis, mastertape, kadus ka kuskile ära. Praegu alles jäänud versioon on küllaltki kohutav. Aga mida teha?\n\nTartu oli selline eriline linn või mis?\n\nTartu oli väga eriline linn mulle ja ma arvan, et eestlastele samuti. Alati oli väga tore, kui Mattiga mööda linna ringi käisime ja igat teist tundsime. Ikka selline boheemlaslik atmosfäär. Juris Civjans [Läti filmiteadlane] ütles nii, et Läti kultuuri suurim tragöödia võib olla see, et meil pole teist linna. Leedul on Vilnius pealinn ja teine linn Kaunas, Eestil on Tallinn ja Tartu. Toimub selline võistlus, suur linn on peamine, aga väike on selline mäslevam ja avangardistlikum. Leedu ja Eesti kohta pole kahtlust, Kaunas ja Tartu. Aga Lätis justkui kõik muusikud on Liepājast, aga sealt siiski Riiga kolinud. Valmieras on lihtsalt teater, suurt midagi muud pole, veidrusi pole. Peale Riiat sellist teist linna pole. See on teatud määral siis Läti tragöödia.\n\nLätil on oma Matti Milius?\n\nKõrvale ei kannata hästi panna. Üks kord oleme kokku põrganud. Matti tundis teda ja tutvustas meid, aga see oli nii ammu. Pole enam näinud. Aga mõõtkava oli Mattil korralikult suurem. Eestlastel Viiralt, meil [Sigismunds] Vidbergs. Nii võib arvestada. Aga see meie kollektsionäär on pigem Matti vaene sugulane. Ma ei tea kust ma seda võtan, aga mul on selline tunne, et ta kogub rohkem Läti kunsti. Mattil olid nõukogude riigid kõik korralikult esindatud.\n\nNõukogude võimu ka kirusite?\n\nMatti otsis kunstis küll dissidentlikku, aga et ta ise oleks olnud suur nõukogude võimu vastane … Eks oli ka, aga see ei väljendunud kõigis ta ütlemistes. Ta ei öelnud kunagi, et see või see oleks vaja maha lasta. Kord arutasime, kas oleks bolševike kangelaste monumendid vaja maha tõmmata või ei. Aga tema ütles, et see on ajalugu, nad peavad jääma. Mitte täielikult ei tahaks nõustuda, sest bolševikud ei tulnud meile päris inglitena. Mõistlikul määral võtaks ma vanu monumente maha.\n\nMida arvad praegu Läti filminduses toimuvast?\n\nFilmide alustamiseks antakse raha, lõpetamiseks ei anta. Ühel filmimisel olin viie aasta eest. Seal võib öelda nagu Orson Welles oli öelnud kriitikuna, et laval oli kõik, välja arvatud elevant ja tuletõrjeauto. Järgmisel päeval tehti lavakardin lahti ja olid ka elevant ja tuletõrjeauto. Selles filmis olid kõik, punkarid, sadistid, hipid, kõik, mis võimalik. Aga see, mida filmiti, ma poleks isegi filmi alustamiseks raha andnud tegelikult.\n\nMu kasutütar oli Facebookis kirjutanud, et tänan, et mulle kino tutvustasid. Ta kasvas sellises loomingulises keskkonnas, küllap sellel oli ka mingi tähendus. Aga ta filmib mingeid sitareklaame, siis küsib, kuidas hindan ta reklaame ja ma ütlen, et sitt. Aga pole otseselt rohkem sitt, kui see, mis teised teevad. Sama värk, võib-olla natuke parem. Ta tegi ka ühe mängufilmi, ma ei saanud aru eriti, miks ta midagi sellist ekraniseerida mõtles, aga polnud halvasti tehtud. Temalt küsitakse nüüd, et kas pole mõelnud veel mõnda filmi teha ja ta ütleb, et pole mõelnud. No sonib lihtsalt! Kes siis ei mõtle, ikka ju mõtleb.\n\nMatti korraldas Lätis tihti näituseid. Ühes läks vanni ka.\n\nJaa. See oli iseloomulik. Vanniga oli lahe. Üks tüdruk oli nõusse räägitud, et läheb avamisel vanni, et oleks mingi aktsioon. Vann ja vesi oli valmis pandud, vaatasin, et kena tüdruk, hakkasin juba mõtlema, et teen temast ägedad pildid. Aga kui Matti vanni nägi, siis ütles, et oh: „Я принимаю ванну!“ [Võtan vanni!] Oli kohe sees. Vesi oli külm, tüdruk kõhn, vett oli parasjagu. Matti läks sisse, vesi tõusis ääreni ja üle sellegi. Pärast teised koristasid. Ja siis tüdruk ei läinudki vanni. Matti veel küsis, et kas täielikuks õnneks võiksin veel piipu ka popsutada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti režissöör Haralds Elceris filmis Matti Miliusest 80ndatel dokumentaali „Matti Miliuse meeletu manifest“, mida on seni näinud vaid vähesed eestlased. Nüüd on film nähtav (vaadake alt). Lugege ka intervjuud, kus lavastaja meenutab oma sõpra Miliust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKalm toob Tartu Ülikooli rektoraati Saro ja Vassili\n\n## Põhitekst:\n\n1. juulist alustab õppeprorektorina teatriteaduse professor Anneli Saro ning teadusprorektori ametikohale asub tehnoloogiauuringute vanemteadur doktor Kristjan Vassil.\n\nArendusprorektorina jätkab rektoraadis Erik Puura.\n\nRektoraadi liikmetena jätkavad neljaks aastaks valitud dekaanide kõrval nii finantsdirektor Taimo Saan kui ka akadeemiline sekretär Andres Soosaar.\n\nSenisest rektoraadist lahkuvad õppeprorektor Mart Noorma ja teadusprorektor Marco Kirm.\n\nVolli Kalm valiti Tartu Ülikooli rektoriks tagasi 30. märtsil. Rektori ametiaeg kestab viis aastat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli rektoriks tagasi valitud Volli Kalm avalikustas rektoraadi uue koosseisu, kuhu uutest liikmetest hakkavad kuuluma Anneli Saro ja Kristjan Vassil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAnalüütikud: kõige enam mõjutas hinnakasvu toidu kallinemine\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul on energia hinnakasv viimastel kuudel pidurdunud, kuid toiduainete laiapõhjaline kallinemine maikuus jätkus.\n\n\"Toiduainete kiire hinnakasvu poolest on Eesti euroala riikide hulgas pigem erandiks,\" märkis ta.\n\nToidu hinna mõju tõi esile ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.\n\n\"Tarbijahindade kasvu andis kõige suurema panuse toit. Kulutused toidule moodustavad ligi veerandi eestlaste tarbimiskorvist, vaesematel leibkondadel veelgi rohkem,\" sõnas ta.\n\nRahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungase sõnul on toiduainete hinnatõus aprilli seisuga Eestis ja Lätis euroala kiireim. Hinnatõusu veavad aiasaadused ning piima- ja kalatooted.\n\nMootorikütuste panus hinnatõusu väheneb. Mais andsid mootorikütused tarbijahindade kogutõusust ligi viiendiku. Nafta hinna madala võrdlusbaasi mõju on peaaegu kadunud. Juunis peaks nafta hind jääma juba samasse suurusjärku kui aasta varem, prognoosis Elmik.\n\nSulev Perti märkis, et kuigi nafta hinnaralli on aeglustunud peaaegu nullini, kallinesid Eestis mootorikütused mais siiski 11 protsenti, millest viis protsendipunkti põhjustas veebruarikuine kütuseaktsiisi tõus. Teise lainena kandub nafta kallinemise kaudne järelmõju nüüd üle maagaasi ja soojusenergia hindadesse.\n\nMajutusteenuste hindade kallinemine 11 protsendi võrra eelmise aastaga võrreldes võib Perti arvates olla seotud Eesti Euroopa Liidu eesistumisega. Eluasemeteenuste hulgas vedasid hinnakasvu üür ja prügivedu, seda tõusu aga tasakaalustas sideteenuste odavnemine.\n\nEesti majanduse olukord on keskpanga analüütiku sõnul alates eelmise aasta teisest poolest märgatavalt paranenud ning see on tarbijahindade kasvu kiirendanud. Esimeses kvartalis kasvasid ettevõtete kasumid esimest korda pärast 2014. aastat rohkem kui tööjõukulud, millele aitas kaasa see, et lisaks kiiresti suurenenud sisenõudlusele elavnes ka välisnõudlus.\n\nPerti hinnangul püsib Eesti inflatsioon eeldatavalt kiire kuni selle aasta lõpuni nii nõudluse kui ka pakkumise inflatsioonitegurite tõttu. Lähikuudel toob täiendava hinnakasvu kaasa alkoholiaktsiisi tõus. Pikemaajalise hinnaarengu võti on nafta hind maailmaturul, sest nafta on juba mitu aastat olnud suhteliselt odav.\n\nLiis Elmik märkis, et prognoosib tänavust hinnatõusu Eestis kolme protsendi juurde, põhjuseks tooraine kallinemine ja aktsiisitõusud. Seega tõuseb palgasaajate ostujõud varasematest aastatest aeglasemalt.\n\nIntressimäärad jäävad madalaks veel pikaks ajaks. \"Baasintressimäära tõusu prognoosime alles 2018. aasta lõpus,\" märkis Swedbanki analüütik.\n\nStatistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3,3 protsenti. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel teenuste ja energia hinnatõusu aeglustumise tõttu 1,4 protsendini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mais mõjutas tarbijahindade kasvu kõige enam toiduainete laiapõhjaline kallinemine, seejuures suures osas teistest euroala riikidest toidu hind sedavõrd ei kerkinud, selgus analüütikute ülevaatest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nGraafik: millal tehisintellekt inimestelt töö võtab?\n\n## Põhitekst:\n\nOxfordi ülikooli inimkonna tuleviku instituudi teadlased eesotsas Katja Grace'iga küsitlesid 2015. aasta juulis ja detsembris kahel tehisintellekti käsitlenud konverentsil 352 eksperti. Rahvusvahelise masinõppe ja neuraalse informatsiooni töötlemissüsteemi konverentside näol on tegu valdkonna tippsündmustega. Nii võib oodata, et vastajate sekka sattus ka mitmeid oma erialal esirinnas olevaid teadlasi.\n\nKuid juba praegu on selge, et isegi helgemate peade ennustustesse tuleb suhtuda eluterve kriitikameelega ja need ei pruugi pidada alati paika. Näiteks ennustasid teadlased, et tehisintellekt võidab inimestest meistreid go-mängus alles 2027. aastal. Tegelikult suutis ettevõtte DeepMind programm teha seda aga juba eelmise aasta alguses.\n\nSamuti ületavad paljud ennustused 40 aasta piiri, mida võib pidada keskmise inimese viljaka karjääri pikkuseks. Teisisõnu põhineb verstapostideni jõudmine tehnoloogiatel ja saavutustel, millel pole tänapäevastel ekspertidel mingeid kogemusi. Samas leidis töörühm, et küsitlejate optimism ja pessimism ei sõltunud nende karjääri pikkusest, mõjust, vanusest ega soost. Ainsana näis olevat oluline mõju kultuuriruumil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tehisintellekt muudab maailma peadpööritava kiirusega ja teeb üha rohkemaid töid vähemalt sama hästi kui inimene. Kõiki tänapäeval inimeste täidetavaid ülesandeid hakkab tehisintellekt sadade tehisintellekti arendamisega tegelevate teadlaste koondarvamuse kohaselt täitma kõige varem sajakonna aasta pärast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump ei takista FBI eksjuhi kuulamist senatis\n\n## Põhitekst:\n\nFBI endine juht Comey annab senati luurekomisjonis ütlusi neljapäeval.\n\nKomitee vabariiklasest eesistuja Richard Burr ja demokraadist aseeesistuja Mark Warner on mõlemad öelnud, et komitee liikmed soovivad Comeylt ülevaadet enda rollist USA luureametite hinnangus, mille alusel öeldi, et Venemaa sekkus möödunud aastal toimunud USA presidendivalimistesse.\n\nLisaks loodavad liikmed, et Comey vastab küsimustele, mis kerkisid üles pärast seda, kui president Trump ta mais ootamatult vallandas.\n\nValge Maja teatas esmaspäeval, et Trump ei tee takistusi FBI eksjuhi Comey tunnistuste kuulamisele kongressi ees.\n\n\"President ei tee kuulamisele takistusi, et aidata kaasa asja kiirele ja põhjalikule uurimisele,\" kirjutati teadaandes.\n\nFBI uurib, kas Trumpi valimiskampaania ja Venemaa vahel leidis valimispäeva eel aset kokkumäng valimistulemuse kallutamiseks Trumpi kasuks.\n\nMeedia andmetel üritas Trump Comeyt korduvalt veenda, et viimane sunniks FBI juurdluse taanduma. Oodatakse, et komitees küsitakse büroo eksjuhilt nende väidete paikapidavuse kohta.\n\nDemokraatide kandidaat mullustel USA presidendivalimistel Hillary Clinton läks eelmisel nädalal sammukese kaugemale oma valimiskaotuse põhjendamises Venemaa sekkumisega. Clinton esines California tehnoloogiakonverentsil pikema kõnega desinformatsioonikampaaniast tema vastu, mis tema väitel oli juhitud Moskvast ja mõjutas valimiste tulemusi.\n\nVene president Vladimir Putin esines reedel üleskutsega lõpetada Moskva süüdistamine USA valimistesse sekkumises, sest kõik seesugused süüdistused on alusetud.\n\n\"See kasutu ja kahjulik jutt,\" ütles Putin Peterburi majandusfoorumil, \"see on ohtlik, see kahjustab rahvusvahelisi suhteid ning maailma majandust ja julgeolekut ja võitlust terrorismiga\".\n\n\"See on Ühendriikide siseriikliku poliitilise nääkluse rahvusvahelisele areenile toomine,\" lisas ta.\n\nAllikad: Trump kavatseb Comey kuulamist kommenteerida reaalajas Twitteris\n\nComey annab kõigepealt tunnistusi avalikul kuulamisel, seejärel aga suletud istungil.\n\nTegemist on kauaoodatud ja võib-olla ka murrangulise hetkega pikka aega USA poliitilist elu räsinud Venemaa-skandaalis.\n\nTrumpi on süüdistused kokkumängus Venemaaga saatnud kogu tema senise ametiaja ning pea iga nädal, kui mitte iga päev, ilmub USA ajakirjanduses mõni luureallikatele või leketele toetuv uudis. Samas pole seni ükski kriitik suutnud esitada mingeid tõsisemat kaalu omavaid tõendeid.\n\nSeetõttu peetaksegi Comey järjekordset tunnistama kutsumist oluliseks hetkeks, sest väidetavalt vallandas Trump Comey just nimelt Venemaa-juurdlusega seoses ja nüüd on ametist priiks saanud mehel võimalus - ning paljude arvates ka kohustus - sellel teemal avalikkuse ees suu puhtaks rääkida. Kõige olulisemaks küsimuseks on kuulamisel see, kas Trump takistas Comeyt vallandades juurdlust ja õigusemõistmist. Teoorias võiks selline tegevus tuua kaasa ametist tagandamise.\n\nJuriidilises mõttes aga ei pruugi Comey tunnistustel siiski väga suurt kaalu olla, kõik võib jäädagi nn sõna sõna vastu olukorraks. Trumpi edasine saatus aga sõltub edaspidigi eelkõige sellest, kui kaua on Kongressis enamust omavad vabariiklased valmis toetama presidenti, kes on sageli ka oma erakonna jaoks väga ebamugav liitlane.\n\nHetkel ei paista, et kongressi vabariiklased oleksid valmis Trumpi hülgama. Põhjus on väga lihtne - vastuolulised sammud pole veel vähendanud Trumpi toetust tema poolt hääletanud ameeriklaste seas. Pigem on lõhe USA poliitilisel maastikul muutunud üha suuremaks ning Trumpile vastu astuv vabariiklasest rahvaesindaja võib üsna lihtsalt kaotada lähenevatel vahevalimistel oma valijate toetuse.\n\nKuigi president Trumpil oleks seaduslik õigus Comey avalikku kuulamist tõkestada, pole ta praeguse seisuga seda sammu veel astunud. USA meedia väitel on tal hoopis jõulisem plaan – kommenteerida kuulamist reaalajas Twitteris.\n\nI'm told by two WH sources that Pres. Trump does not plan to put down Twitter on Thursday. May live tweet if he feels the need to respond.\n\n— Robert Costa (@costareports) June 6, 2017\n\nOtseülekannet Comey tunnistuste andmisest saab vaadata ka ERR-i uudisteportaalis.\n\nSenati luurekomitee küsitleb enne Comey tunnistust luureametnikke\n\nUSA senati luurekomitee küsitleb kolmapäeval enne Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) eksjuhi James Comey kauaoodatud tunnistust kõrgeid luureametnikke seoses Venemaa väidetava sekkumisega valimistesse ja koostööga Donald Trumpi meeskonnaga.\n\nEeldatavasti vaidlustab Comey Trumpi väite, et ta olevat talle korduvalt öelnud, et tema ei ole uurimise all, vahendas CNN Comey' mõtteviisiga tuttava allika sõnu.\n\nTunnistuselt oodatakse muidki paljastusi ja Comey väidet, et Trump püüdis veenda teda endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynn ja tema Vene-sidemete juurdlust peatama.\n\nKolmapäeval on tulipunktis kolm luurejuhti - riikliku luureameti juht (DNI) Dan Coats, riikliku julgeolekuagentuuri direktor Mike Rogers ja FBI direktori kohusetäitja Andrew McCabe.\n\nKindlasti tunnevad komitee liikmed huvi Coatsi puudutavate väidete kohta, mis ilmusid teisipäeva õhtul ajalehes Washington Post.\n\nLeht kirjutas USA ametnikele viidates, et Coatsi jutu järgi olevat Trump küsinud talt, kas ta ei saaks Comeyt mõjutada, et FBI ei uuriks Flynni juhtumit nii põhjalikult.\n\nCoats olevat arutanud seda märtsikuist vestlust teiste ametnikega ja otsustanud, et Comey juures Flynni eest kostmine, mida Trump talt ootas, ei oleks õige.\n\nVenemaad puudutavast juurdlusest olevat Trumpiga rääkinud ka Rogers, mistõttu ootab luurekomitee mõlemalt põhjalikku aruannet, mille puhul salastatusest loobutakse.\n\n\"Salastatust ei tohi kasutada ettekäändena, et asjad avalikustamata jätta, sest avalikkus peab neid kuulma,\" ütles demokraadist senaator Chuck Schumer.\n\nClapper: Watergate kahvatub Trumpi skandaalide kõrval\n\nKurikuulus Watergate'i afäär kahvatub skandaalide kõrval, mis on tekkinud USA presidendil Donald Trumpil väidetavate Venemaa-sidemete tõttu, ütles kolmapäeval Coatsi eelkäija luuredirektori ametikohal James Clapper.\n\nClapper on töötanud kõigi USA presidentide alluvuses John F. Kennedyst Barack Obamani ja enda sõnul on tema professionaalne instinkt käskinud alati olla presidendile lojaalne, sõltumata sellest, missugusesse parteisse ta kuulub.\n\nTrump on aga erand.\n\n\"Nüüd, eraisikuna, teeb mulle tõsist muret rünnak, mis tuleb meie institutsioonidele nii välisallikast - Venemaalt - kui siseallikast - presidendilt endalt,\" ütles Clapper Austraalias ajakirjanike küsimustele vastates.\n\nAjakirjanikud tundsid huvi, mille poolest erinevad president Richard Nixonile saatuslikuks saanud Watergate ja Trumpi probleemid: \"Watergate kahvatub minu meelest selle kõrval, millega me praegu silmitsi seisame.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikide president Donald Trump soovis teisipäeval Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) eksjuhile James Comeyle edu tunnistuste andmisel senati luurekomitee ees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMihhail Korbist saab ilmselt Keskerakonna peasekretär\n\n## Põhitekst:\n\nKorbi peasekretäriks esitamist kinnitas ERR-ile kaks allikat.\n\nKorb ütles ERR-ile, et kui talle juhatuse poolt selline ettepanek tehakse, siis ta tõsiselt kaalub seda.\n\n\"Kui selline ettepanek tehakse, siis ma kindlasti seda tõsiselt kaalun,\" sõnas Korb.\n\nKorb ütles, et juhatuses ei ole seda küsimust arutatud.\n\nVeel peasekretäri ametis olev Jaak Aab ütles, et selle ettepaneku peab tegema erakonna esimees esmaspäevasel juhatuse koosolekul. Aabi sõnul on uuele peasekretäri kohale läbi käinud erinevad kandidaadid. \"Eelkõige on see esimehe otsus ja esimehe ettepanek juhatusele,\" ütles Aab.\n\nSenine Keskerakonna peasekretär Jaak Aab asub tööle riigihalduse ministri ametis.\n\nRiigihalduse minister Mihhail Korb teatas 24. mail, et astub oma NATO teemaliste kommentaaride pärast valitsusest tagasi. Korbi lahkumist valitsusest nõudsid koalitsioonipartnerid IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.\n\nLääne Elu vahendusel tuli avalikuks, et Korb ütles teisipäeval Haapsalus kohtumisel veteranidega, et tema ei ole NATO liikmesuse poolt. Pärast artikli ilmumist saatis Korb avalduse, et toetab siiski NATOsse kuulumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i andmetel saab endisest riigihalduse ministrist Mihhail Korbist Keskerakonna uus peasekretär.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHyperloop teatas ametlikult, et asub uurima Eesti-Soome toru rajamist\n\n## Põhitekst:\n\nPlaanid tehti avalikuks kolmapäeval Amsterdamis toimunud pressikonverentsil, vahendas Yle.\n\nVõimalikud Hyperloop-liinid oleksid järgmised:\n\nKorsika-Sardiinia 451 km;\n\nEesti-Soome 90 km;\n\nSaksamaa riigisisene marsruut 1991 km;\n\nPoola riigisisene marsruut 415 km;\n\nHispaania-Maroko 629 km;\n\nHollandi riigisisene marsruut 428 km;\n\nSuurbritannia põhja-lõuna liin 666 km;\n\nSuurbritannia põhjaosa liin 545 km;\n\nSuurbritannia riigisisene liin Šotimaa ja Walesi vahel 1060 km.\n\nEttevõtte sõnul ühendaksid nimetatud liinid rohkem kui 75 miljonit inimest 44 linnast. Kokku oleks transpordisüsteemi pikkuseks 5000 kilomeetrit.\n\nSoome Salo linna kavandatav testrada, uurimiskeskus ja Helsingi-Turu-Stockholmi ühendamine on samuti endiselt plaanides sees.\n\nSalo linnaarhitekt Jarmo Heimo ütles, et Salo kuulub viie piirkonna hulka, mille puhul on plaane tehtud juba aasta kauem kui äsja avalikuks tehtud marsruutide puhul.\n\nHyperloop on praegu Nevada kõrbes katsetamisel olev tehnoloogia, mille abil loodetakse inimesi ja kaupu liigutada vaakumtorusse paigutatud kapslis. Ilma õhutakistuseta suudaks hõljuv kapsel arendada kiirust 500-1000 km/h.\n\nHyperloopi eestvedaja on tuntud ettevõtja ja visionäär Elon Musk. Maailma rikkuselt 84. mees, kelle varanduse väärtuseks hindab ajakiri Forbes 13,9 miljardit dollarit. Midagi Hyperloopiga sarnast on juba olemas ja selle nimi on pneumaatiline post, näiteks saadavad ka Eesti supermarketite kassiirid sel moel kassast raha ära. Kui taolisi kapsleid suurendada nii, et sinna mahuks sisse näiteks bussitäis inimesi või merekonteiner, on Hyperloopi edendajad veendunud, et maailm poleks enam endine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uudset transpordiviisi arendav USA ettevõte Hyperloop One avalikustas üheksa Euroopas asuvat võimalikku marsruuti, mille võimalikkust nüüd uurima hakatakse. Üheks võimalikuks marsruudiks on ka Helsingi-Tallinna liin.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHelsingis avatakse Kiwa näitus \"The Spiral of Void\"\n\n## Põhitekst:\n\nNäitus \"The Spiral of Void\" / \"Meelemuutus\" tegeleb psühhedeelia kui kognitiivse tehnoloogiaga. Raul Meele 1960. aastatel valminud konkreetse luule graafilised ümbertöötlused väljendavad teksti, teadvuse ja taju suhteid, modelleerivad seisundit, kus keel ja tekst väljendavad midagi enamat ülalpool oma funktsionaalsust. Algoritmidele delegeeritud tekstide muutmine mikrotasanditel arendab edasi psühhedeelseid visioone laiuvatest infoväljadest ja energeetilistest tasanditest.\n\nKiwa graafilised ümbertöötlused Raul Meele luulest on olnud hiljuti väljas ka Avangard galeriis Pärnus ning Tallinn Art Space's.\n\nNäituse raames esitletakse samanimelist raamatut, mis sisaldab Kiwa remixe Raul Meele 1960. aastatel valminud konkreetsest luulest ning Hanno Soansi tekste. Raamatu graafilise disaini autor on Tuuli Aule, kirjastaja ;paranoia publishing group ltd.\n\nNäituse avamisel esitleb Kiwa teadlastega koostöös loodud elektrokeemilise heli generaatorit, mis on esimene säärane maailmas.\n\nGalleria 68 on peamiselt konstruktivistlikule ja op-kunstile keskenduv projektiruum, Kiwa näitus \"The Spiral of Void\" / \"Meelemuutus\" jääb galeriis avatuks kuni 2. juulini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "7. juunil avatakse Helsingis Galleria 68-s Kiwa näitus Raul Meele 1960. aastatel valminud konkreetse luule graafilistest remixidest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMart Maasikrand osales Norras mägisel ultrajooksul\n\n## Põhitekst:\n\nMaasikrand ise mainis, et pool distantsist oli rohkem mägironimine, sest tõusumeetreid kogunes lõpuks 3500 ehk sama palju võis tulla ka laskumist, mis lõppkokkuvõttes asja kergemaks ei teinud. \"Raja tehnilisust näitab seegi, et võitja, maailmas tuntud ameeriklase Rob Krari kulutas raske distantsi peale 9 tundi ja 43 minutit,\" rääkis Maasikrand ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.\n\nEestlase enda lõpuajaks kujunes 14:55.45, mis andis 22 startinud ultrajooksja seas 11. koha. \"Eks ta raskeks muidugi läks, eriti lõpuosa, kuid katkestama ei kippunud. Eks ma olen ultrajookse teinud ka juba, samuti neid, mis rohkem aega võtavad. Seekordse jooksu tegid raskeks just tõusumeetrid ja laskumised ning lumi,\" kirjeldas Maasikrand. Ta kogub polaarjoone taga jookstavaid maratone ja ultraid. Kokku on Maasikrannal polaarmaratone nüüd seitse.\n\nEnne paari nädalat Mart Maasikrand tõsisemat jooksmist ette ei võta, sest organism vajab nii pikast ja raskest ultrajooksust taastumiseks aega. \"Paari nädala pärast ehk teen pikema jooksuotsa, seni käin ujumas, sõidan jalgrattaga ja sörgin kergelt. Igapäevaste toimetustega saab juba paari päeva pärast vabalt hakkama,\" sõnas Maasikrand. Kas selline raske katsumus jooksuisu ära ei võta? \"Natukeseks ajaks on rahu majas ja mingisuguseid hulle maastikujookse ei taha niipea teha,\" tunnistas Maasikrand.\n\nSama ultrajooksu raames avanes osalejatel oma võimeid proovida ka 100 miili ehk ligi 161 km pikkusel ja 24 km pikkusel distantsil. 100 miili jooksu võitis norralane Hallvard Schjølberg ajaga 21:47.01. 24 km jooksu võitis norralane Daniel Carløy Skjønsfjell ajaga 2:30.19.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Polaarmaratonide ja -ultrajooksude koguja Mart Maasikrand osales 3. juunil Norras 50 miili ehk 80 km pikkusel The Arctic Triple Ultra Trail jooksul, mille läbimiseks kulus tal ligi 15 tundi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Keskkond\" näitab, kui võimas on mõttejõud\n\n## Põhitekst:\n\nLavastuse \"Keskkond\" peategelaseks on poiss, kes on kukkunud kaevu. Prantsuse nukunäitleja Renaud Herbin ronib kaevusuule ja äratab ta ellu – algab fantastiline mäng nööridega, sest meie peategelane on marionettnukk.\n\nNimetu poiss koosneb lülidest, mille külge on kinnitatud nöörid. Tema jalad ja käed on ülejäänud kehaga võrreldes palju suuremad, kuid see ei paista teda ennast häirivat. Poiss ärkab, ta on istuli ja vaatab enda ümber – tühjus. Tasapisi hakkab ta end üles ajama, iga niiditõmme tõstab teda aina rohkem püsti. Nuku lüliline keha on inimkeha koopia, seetõttu on tema liigutusi isegi vaadates kehaliselt tunda. Poiss hakkab uudistama kaevu seinu, väljapääsu ei paista olevat. Kõrgustesse hüppamine jääb samuti tulemusteta, see väsitab keha ja vaimu, targem on hoopis uue keskkonnaga harjuma hakata.\n\nPaistab, et ta veedab seal öö või mitugi, põrandale heites kombib ta selle pinda, mis ühtäkki tema all hingama hakkab. Poisi suust on kuulda raskeid ohkeid, ta ei paista oma olukorraga rahul olevat. Edasine nõuab veidi rohkem fantaasia kaasamist, sest vaataja peab suutma poisi mõtete ja tegudega kaasas käia. Muusika võimendub ja selle saatel alustab tegelane tantsimist. Ma ei ole veel kunagi näinud ühtegi marionetti technomuusika järgi tantsimas. Ta tõeliselt feel 'ib, kui seda nii kirjeldada võib. Vaimustav vaatepilt!\n\nRenaud Herbin näitab marioneti käsitlemise oskuseid oma parimast küljest. Nukk tõesti elab, ta tunnetab muusikat ja laseb end sellest kanda. Technobiit ja tantsiv marionett on minu jaoks selle lühikese etenduse kõrghetkeks. Ühtlasi näen, et muusika ja liikumine on poisi sisemise mina peegel, mis hoolimata võõrast keskkonnast end ilmutada laseb.\n\nSisemise kirega tantsitud hetk saab aga läbi ja kaevu hakkab voolama vesi. Vesi vibreerib veel mõnda aega õrnalt muusikarütmides, moodustades nii pisikesi võbelusi. Vesi voolab seni, kuni on katnud kogu pinna, nii et poisi jalataldu enam ei paista. Kaevu keskel on pisike sügavik, kuhu on kogunenud rohkem vett. Marionetipoiss võtab seda kui mudavanni ja istub sinna mõnuga veega mängima. Kord pistab ta pea vee alla, siis jälle üles tagasi ja nii mitu korda järjest. Lõpuks on ta hinge nii kaua kinni hoidnud, et hüppab suure hooga veest välja. Ta on märg ja väsinud, tõmbub kägarasse ja jääb liikumatuks.\n\nLavastus \"Keskkond\" näitab, kui oluline on ümbritsevaga suhestuda ja seda eelkõige sisemiselt. Leida selles midagi, mis inspireeriks – kas liikuma, kõnelema või hoopis kirjutama. Ühtlasi näitab lavastus, kui võimas on mõttejõud, mis meile antud on. Uhkes üksinduses suudab poisina käsitletav marionett uurida kogu oma ümbrust ja nautida seda, mida tema kujutlusvõime talle pakub. Vaatajale pakub Renaud Herbini looming tõelise professionaalse maiuspala. Lisaks nukule osutub vaatemänguks ka nukunäitleja töö, sest see, kuidas marionettnukku käsitsetakse, on samuti väärt jälgimist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus lavastus\nRenaud Herbin \"Keskkond\"\nLavakujundus: Mathias Baudry\nNukud: Paulo Duarte\nHelikujundus: Morgan Daguenet\nValguskujundus: Fanny Brushi, Fabien Bossard\nLavakonstruktsioon: Christian Rachner, Philippe Baretti\nKunstiline koostöö: Aïtor Sanz Juanes, Julika Mayer, Christophe Le Blay",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjon hoiatas Visegradi riike rändekava täitmata jätmise eest\n\n## Põhitekst:\n\nHoiatus tehti pärast seda, kui Tšehhi siseminister Milan Chovanec ütles valitsuskabineti istungil, et riik ei võta julgeolekukaalutlustel enam ümberpaigutatavaid põgenikke vastu. Praha hinnangul on kogu kvoodisüsteem mittefunktsioneeriv ning seetõttu pole neil kavas selles enam osaleda, vahendasid Euractiv ja EUobserver.\n\nVarem on ümberpaigutamissüsteemile olnud avalikult vastu ka Slovakkia, Ungari ja Poola. Slovakkia on kaevanud ümberpaigutamise küsimuse kohtusse, Ungari aga viis läbi referendumi. Poola aga teatas hiljuti, et neil pole sanktsioonideohust hoolimata kavas Brüsseli survele järele anda.\n\nEelmisel kuul sätestas Komisjon, et Poolal ja Ungaril on juuni viimaseks tähtajaks, mil neile määratud arv põgenikke tuleb vastu võtta.\n\n2015. aasta sügisel võeti liikmesriikide poolt häälteenamusega vastu otsus viia kokku 160 000 pagulast Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse 2017. aasta septembriks. 16. mai seisuga oli ümber paigutatud vaid 18 770 inimest. Otsusele olid tookord vastu Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia. Ka Poola oli aktiivselt vastu, kuid hääletas lõpuks siiski poolt.\n\nKa pärast otsust on ümberpaigutamiskava kõige aktiivsemalt kritiseerinud just Visegradi riigid.\n\nTšehhi on praeguseks võtnud vastu vaid 12 ümberpaigutatavat põgenikku, kuigi septembriks peaks olema vastu võetud 2600 inimest. Pärast 2016. aasta maid pole Praha võtnud rändekava raames vastu ühtegi põgenikku.\n\nEuroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest. Neist viis läks vabatahtlikult tagasi Iraaki, 21 inimest on Eestist korraga eemal olnud üle 90 päeva, 50 inimest ei viibi Eestis ning kaks inimest on vahi all.\n\nEesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon hoiatas teisipäeval, et Brüssel võib juba järgmisel nädalal alustada menetlust ja rakendada sanktsioone nende liikmesriikide suhtes, kes ei järgi EL-i kvoote ja reegleid, mis puudutavad Kreekasse ja Itaaliasse saabunud põgenike ümberpaigutamist teistesse liikmesriikidesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKubica istus üle aastate taas F1 masinasse\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks 32-aastast Kubicat peeti kunagi üheks F1 talendikamaks sõitjaks, aga 2011. aastal tabas teda Škodaga rallit sõites õnnetus, mis jättis mehe käe osaliselt liikumatuks. Tänavu veebruaris sõnas Kubica, et suudab seetõttu sõita kõigest 80 protsendil F1 ringradadel.\n\nTeisipäeval tegi ta aga 2012. aasta masinal üle aastate kaasa täispika testipäeva, kusjuures tema kiirem ring oli väljaande L'Equipe teatel parem kui Renault' reservpiloodi Sergei Sirotkini oma. Renault ise pole seda informatsiooni kinnitanud.\n\nKubica istumine F1 masina rooli annab ühtlasi alust spekulatsioonideks, kas poolakas võiks ka intensiivsemalt kuninglikku autospordisarja naasta. Teadupärast on Renault' praeguse põhipiloodi Jolyon Palmeri tuleviku kohal küsimärk, sest britt on võistkonnakaaslasele Nico Hülkenbergile tänavusel hooajal selgelt alla jäänud. Tema asendajatena nähakse peamiselt siiski šveitslast Sebastien Buemit või Sirotkinit.\n\nKubica sõitis vormel-1 sarjas hooaegadel 2006-2010 kokku 76 etappi ja tuli 2008. aastal Kanada GP võitjaks. Samal hooajal teenis ta BMW Sauberi roolis kokkuvõttes neljanda koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poolakas Robert Kubica istus esimest korda pärast 2011. aasta õnnetust vormel-1 autosse ja läbis Valencia ringrajal Renault'ga 115 ringi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Sadam positsioneerib end börsil stabiilse dividenditulu maksjana\n\n## Põhitekst:\n\nRaid ütles kolmapäeval toimunud ümarlaual, et Tallinna Sadama puhul ei saa oodata mitmekordset kasvu nagu mõne idufirma puhul, samas on tegu väga kindla ja stabiilse ajalooga ettevõttega.\n\n\"Meie positsioon on dividendiaktsia,\" rõhutas ta.\n\nKalm märkis, et eesmärk on tekitada palju aktsionäre eestlaste seas, kes neid usaldaks ja näeks Tallinna Sadamat kui head dividendimaksjat.\n\nTa tõi välja, et ettevõte ärivaldkondadeks on nii reisijad, kaup, kinnisvara kui laevandus ning teist sellist sadamat, kelle portfellis on korraga nii sadamaäri kui laevandus, väga polegi.\n\n\"Börsilemineku suhtes on see isegi hea, et munad on mitmes korvis. Juhul kui kaubaäri muutub keeruliseks, siis kompenseerime seda kinnisvaraäri kasvuga ja laevandus genereerib meile pidevalt rahavoogu,\" lausus ta. \"Need neli valdkonda mõnes mõttes maandavad riske ja ma arvan, et see on hea. See on osa meie börsilemineku loost\".\n\nMarko Raidi sõnul on kokku lepitud, et Tallinna Sadama börsileminek ei ole maailmavallutamise projekt - Aasiasse aktsiaid müüma ei minda.\n\n\"Fookus on Euroopa, esmajärjekorras Eesti,\" sõnas ta.\n\nInvestoritena nähakse Eesti jaeinvestoreid, Balti institutsioone ning ka muid fonde. Näiteks võiksid aktsiatest olla huvitatud Soome pensionifondid, aga ka Ida-Euroopa fondid.\n\nParvlaevaäri on hästi käima läinud\n\nEelmise aasta oktoobrist alustas Tallinna Sadama tütarettevõte TS laevad parvlaevaliiklust Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinil. Algus oli konarlik, kuna ükski uutest laevadest ei jõudnud tähtajaks kohale.\n\nKalmu sõnul on aga nüüd äri hästi käima läinud. Parvlaevadega liigub aastas kaks miljonit reisijat ning kui kulusid ja kvaliteeti hästi juhtida, on tegu börsilemineku mõttes väga stabiilse rahavoo garanteerijaga.\n\n\"Kuna on neli uut laeva, usun, et suudame kulusid hästi hoida. See on tõusnud tõsiseks äriks meie portfellis,\" kinnitas Tallinna Sadama juhatuse esimees.\n\nBörsileminekuks on aeg soodne\n\nEttevõtte juhtide sõnul on aeg börsileminekuks väga hea, kui aasta jooksul majanduskeskkond ei muutu.\n\n\"Oleme suhelnud rahvusvaheliste fondidega ja kolme viimase aasta jooksul on iga aastaga järjest huvi suurenenud,\" sõnas Raid ja lisas, et väljundit otsivaid fonde on palju, aga investeerimiseks sobivaid kohti vähe.\n\nSamas on soovi korral võimalik protsessile ka pidurit tõmmata. Näiteks kui maailmaturul jaanuaris-veebruaris midagi juhtub, nii et sel hetkel head hinda ei saaks, siis võidakse ka otsustada börsileminekust loobuda.\n\nTallinna Sadama nõukogu andis 31. mail juhatusele nõusoleku alustada ettevalmistustega Tallinna Sadama aktsiate börsil noteerimiseks.\n\nKõigepealt viiakse läbi avalik hange, et kaasata IPO protsessi sõltumatu finantsnõustaja. Hanketähtaeg on 26. juuni.\n\nEmissiooni korraldamisega tegelevaid pankasid plaanitakse otsima hakata sügisel ning börsileminekuks ollakse praeguste plaanide järgi valmis järgmise aasta teises kvartalis.\n\nAS-i Tallinna Sadam kuni 30 protsendi aktsiate avalik noteerimine on kokkulepitud valitsuse koalitsioonilepingus.\n\nEttevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta esimese poolaasta lõpuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Börsileminekut ette valmistav Tallinna Sadam kavatseb end positsioneerida stabiilse dividenditulu maksjana, rääkisid ettevõtte juhatuse esimees Valdo Kalm ning finantsjuht ja juhatuse liige Marko Raid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö: kliimamuutused mõjutavad mändide kasvu\n\n## Põhitekst:\n\nSandra Metslaidi väitekiri “Kliima mõju hindamine hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kasvule Eestis“, millest selgus, et kliimamuutuste ajaline ja ruumiline mõju puudele on tugev, seda eriti võrreldes Eesti erinevaid geograafilisi piirkondi või analüüsides puude kasvu varasematel perioodidel.\n\n„Analüüsi tulemustest saab välja tuua, et Eestis mõjutavad hariliku männi kasvu positiivselt kõige enam hilistalvised või varakevadised temperatuurid ning samuti on oluline taimeaktiivse vee kättesaadavus suvel varaspuidu moodustumise ajal,“ ütles doktorant Sandra Metslaid.\n\nDoktoritöö fookuses on uurida ilmastiku pikaajalise varieerumise mõjusid hariliku männi kasvule nii ajalisel kui ka ruumilisel skaalal.\n\nRetrospektiivse tüveanalüüsi tulemusena erinesid kolme hariliku männi põlvkonna juurdekasv oluliselt ning pärast 1960. aastat kasvama hakanud puudele oli omane palju kiirem kasv kui kümnendeid varasema kasvualgusega puudele. Sellest tulenevalt on nii kumulatiivne kasvukõver kui ka kõrgusindeksid suuremad.\n\n„Meteoroloogiliste andmete analüüs näitas, et 1970. aasta ja hilisema kasvualgusega puude kasvuajal valitsesid oluliselt soojemad temperatuurid kui kahel varasemal kasvuperioodil, mis omakorda mõjus kasvu kiirenemisele positiivselt,“ ütles Metslaid.\n\nRohkem kui 900 hariliku männi aastarõngaste laiuse dendroklimaatiline analüüs näitas, et ilmastiku muutumise mõju radiaalkasvule on Eestis piirkonniti oluliselt erinev ning sõltub eelkõige piirkondlike kliimatunnuste ja kasvukohatingimuste koosmõjust.\n\nDoktoritööd juhendasid on professor Andres Kiviste ja dotsent Ahto Kangur ning oponent on prof Gediminas Brazaitis (Faculty of Forest Science and Ecology, Aleksandras Stulginskis University).\n\nDissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel tuleb Eesti maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, milles sedastatakse, et kliimamuutuste mõju metsadele ei tasu alahinnata, sest mõju on juba praegugi märgata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEgle Uljas stardib ainsa eestlasena Hiinas trepijooksu MM-il\n\n## Põhitekst:\n\nVõistlus on sportlastele muudetud väga tihedaks. Esmalt joostakse hommikul Kantoni tornis (Canton Tower) täisdistants ehk tõustakse 450 meetri kõrgusele, kuhu jõudmiseks tuleb joosta 112 korrust ja 2580 trepiastet. Edasi pääsevad selle distantsi 50 parimat, vahendab Jooksja Jooksuportaal.\n\nKeskpäeval joostakse sprindidistants – 166 meetrit ehk 1096 trepiastet. Kahe esimese distantsi põhjal selgitatakse punktitabeli alusel välja 30 parimat, kes pääsevad õhtul peetavasse finaali. Kogutud punktide alusel paigutatakse võistlejad finaaljooksuks stardipositsioonidele. Finaalis joostakse 113 korrust ja 2601 trepiastet.\n\nMaailmameistrivõistlustele pääsesid automaatselt maailma jooksva edetabeli kolm paremat märtsikuu tulemuste põhjal. Järgmisena kvalifitseerusid Euroopa parim mees ja naine (kes esikolmikusse pääsenud ei olnud) jne. Võistlustel osalevad maailma edetabeli esikümnest kõik paremad mehed ja 8 esikümne naist.\n\nEestit esindab trepijooksu MMil ainsana Egle Uljas, kes on maailma edetabelis püsinud pikemat aega neljandal kohal. Praeguseks on esimese kolmekümne hulka, 23. kohale tõusnud ka Rauno Tiits. Eesti on 71 riigi konkurentsis väga kõrgel 14. kohal.\n\nEsimesed trepijooksu maailmameistrivõistlused peeti 2015. aastal Katari pealinnas Dohas, mil tulid maailmameistriteks Piotr Lobodzinski Poolast ja Andrea Mayr Austriast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17. juunil toimuvad Hiinas Guangzhous trepijooksu maailmameistrivõistlused, kus ainsana esindab Eestit maailma tänavuse hooaja edetabelis pikemat aega 4. kohal püsinud Egle Uljas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaduse väljak täitub kunstiga\n\n## Põhitekst:\n\n“Vabaduse väljaku kunstipäev peegeldab meie kunstimaailma mitmekülgsust, pakkudes nii traditsioonilisemat kui performatiivset kunsti, ning sulandades ka teisi kultuurivaldkondi,” selgitas üks festivali peakorraldajatest Andra Orn.\nTähelepanuväärseks kunstiteoseks on 2017. a. parimateks noorteks arhitektideks valitud Sille Pihlaku ja Siim Tuksami juhendusel EKA arhitektuuriosakonna tudengite Andreas Krigoltoi, Jarmo Vaiki ja Karmen Silde poolt loodud mastaapne vabaõhu-arhitektuurilahendus 120 kraadi. “Tundub täiesti hullumeelne ettevõtmine vaid üheks päevaks nii suuremahuline kaasaegse kunsti väljapanek püstitada, kuid arvan, et see toetab meie sõnumit veel enam,” lisas Orn.\nRahvusvaheline vabaõhunäitus Kilomeeter Skulptuuri toob Tallinn Art Weeki raames pealinna rea väga erilisi kunstiteoseid, üheks silmapaistvaimaks teoseks on kindlasti Jaani kirku altari ees laiuv Flo Kasearu mastaapne Maastikumaal.\nToimuvad vestlused kunstist ja selle lõimumiskohtadest arhitektuuri, disaini ja muude eluvaldkondadega. Vestlusest võtavad osa Marek Tamm (ajaloolane, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija), Ringo Ringvee (luuletaja, riigiametnik, usundiloolane ja DJ ), Tiina Jõgeda (psühholoogiline nõustaja ja ajakirjanik), Andreas Trossek (ajakirja Kunst.ee peatoimetaja), Mari Kurismaa (kunstnik ja tunnustatud sisearhitekt), Kadri Uus (Eesti kaasaegse kunsti keskkonna NOAR.eu eestvedaja). Vestlust modereerib Tallinn Art Week kuraator Andra Orn.\nTerve päeva vältel etendavad Suvi Nieminen, Ilona Salonen ja Sveta Grigorjeva mitmeid kordi performance’it, mille pealkirjaks on “TRASH LAKE - Tallinn Edition”, näha saab Itaalia kunstniku Ugo Piccioni installatsiooni “Dance with Life”. Mari Prekup ja Hannah Harkes esinevad oma põneva etteastega Eesti Vabagraafikute Ühenduse väljapaneku ees.\nTallinn Art Weeki ajal on Vabaduse väljaku treppide alla püstitatud näitus Eesti Kunstikoolide Liidu poolt. Ekspositsioon annab mõista, et armastus kunsti vastu ning sellest arusaamine algab juba varases nooruses. Selleks, et meie kultuur ning kunst oleksid jätkusuutlikud, tuleb noori kunstihuvilisi toetada ja väärtustada.\nPäeva juhib Ingrid Peek ning muusikalise poole eest hoolitseb Aleksander Krjukov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "12.-18. juunil toob Tallinn Art Week kunsti tänavale. Nädal tipneb 17. juunil Vabaduse väljakul kunstipäevaga, kui plats täitub mängulise vabaõhu kunstiväljapanekuga, mis tutvustab Eesti tippkunstnike loomingut. Oma tegemisi tulevad näitama tippgaleriid ning kunstiorganisatsioonid üle Eesti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö: Tallinna ümbruse sademevee kvaliteet üllatas teadlasi\n\n## Põhitekst:\n\nTTÜs kaitses hiljuti Bharat Maharjan doktoritöö \" Sademevee kvaliteet ja kvantiteet suure linna valgalal Tallinna näitel\".\n\nSeni on keskkonnareostusest rääkides sademevesi olnud tagasihoidlikuma tähelepanu all, kuna seda on pikka aega peetud n-ö tinglikult puhtaks veeks ja seega loodusele ning veekogudele ohutuks.\n\nPraeguseks on arusaamad muutunud ning sademeveele kui võimalikule reostusallikale on hakatud enam tähelepanu pöörama, osutades rõhutatud tähelepanu nii vee vooluhulgale kui ka võimalikule saasteohule.\n\nKaitstud doktoritöö üks juhendajatest, TTÜ inseneriteaduskonna vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma juht, professor Karin Pachel rääkis, et nad seadsid doktoritöö eesmärgiks uurida sademevee äravoolu ja veekvaliteeti nii olemasolevate kui ka uute seireandmete statistilise hindamise teel ning analüüsida ja teha kokkuvõtteid lühiajalistest (kuni 10 aastat) ja pikaajalistest (18–19 aastat) suundumustest.\n\nTallinna sademevee äravoolu ja kvaliteedi andmed lasevad kinnitada, et enamiku reostusnäitajate sisaldused sademevees on üldjuhul lubatud piirväärtustest väiksemad ning suundumus on veelgi vähenemise suunas.\n\nEelkõige saab vähenemise põhjuseks pidada tänavate paranenud heakorda, kanalisatsioonivõrgu uuendamist ja tootmise vähenemist linnalähedastes põllumajanduspiirkondades.\n\nTehtud eksperimentaaluuringud võimaldasid välja töötada sademevee äravoolu kvaliteedi mudeli Tallinnas Mustoja valgala näitel.\n\nNeed uuringutulemused aitavad riiklikel ametkondadel, veemajandusspetsialistidel ja vee-ettevõtetel arendada sademevee haldamise strateegiaid, planeerida ning kavandada optimaalset seiret ja tõhusaid andmekogumissüsteeme, mis võimaldab valida sobivaimaid sademevee äravoolu korraldamise, ning vajadusel ka puhastamise meetmeid.\n\nKaitstud doktoritöö tulemused lubavad kinnitada, et Tallinna ümbruses on sademevee olukord normnäitajate vaates viimasel kümnendil paranenud.\n\nUurimistöös saadud andmed aitavad saada usaldusväärsemat ja ühtsemat infot sademevee hulga ja kvaliteedi kohta, see omakorda lubab tõhustada jätkusuutlikku planeerimist, projekteerimist ja sademevete regulatsioonipoliitikat juba riiklikul tasemel.\n\nDoktoritöö juhendajad olid professorid Enn Loigu ja Karin Pachel (TTÜ). Oponendid olid Peeter Ennet (Eesti Keskkonnaagentuur) ja professor Pekka E. Pietilä (Tampere Tehnikaülikool, Soome).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) kaitstud doktoritöö uuringutest selgus teadlasi meeldivalt üllatanud tulemus: kanalisatsiooni minev sademevee reostusnäitajad on alla piirnormi ja näitavad vähenemistrendi. Põhjus peitub üha puhtamates tänavates.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia majandus tähistab rekordilist 26. järjestikust kasvuaastat\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia statistikabüroo prognoosi kohaselt ootab Austraaliat sel aastal ees 1,7 protsendi suurune majanduskasv.\n\nKesist kvartaliaruannet oli siiski oodata, kuna analüütikute sõnul mõjutas riigi majandustegevust märtsis Ida-Austraaliat räsinud neljanda kategooria tsüklon Debbie.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia tähistas kolmapäeval maailmas rekordit märkivat 26. järjestikust aastat, mil riigi majandus ei ole kahanenud; ametliku statistika kohaselt kasvas majandus esimeses kvartalis 0,3 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPaide Linnameeskond loobus ründaja teenetest\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja eel Tartu Tammekast liitunud 21-aastane Koskor tegi Paide särgis kaasa kuues Premium liiga mängus ja lõi ühe värava.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Premium liiga klubi Paide Linnameeskond teatas klubi Facebooki lehekülje vahendusel, et lõpetas poolte kokkuleppel lepingu ründaja Tristan Koskoriga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAnsambel Hurts otsib Tallinnas kohta, kus pidutseda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eelmisel korral Eestis esinedes käisime pärast kontserti ühes vanas vanglas väga ägedal peol,\" meenutas Hurtsi laulja Theo Hutchcraft. Ta peab silmas Patarei vanglat, kus veel mõned ajad tagasi erinevaid muusikaüritusi ja pidusid korraldati. Järelpidu oli kestnud hommikuni ning jättis Hurtsi poistele nii positiivse emotsiooni, et esialgu oli plaan ka sel aastal samasse kohta tagasi minna. Kuuldes, et Patarei vangla on nüüd täiesti suletud ning sinna ei lasta enam isegi päevase ekskursiooniga, olid nad hetke nõutud, kuid edastasid fännidele palve. \"Kindlasti on Eestis ka kuskil mujal sama cool id peod. Igasugune info on teretulnud, sest me tahame pärast kontserti lõõgastuda. Andke meile teada, kuhu tasuks minna,\" palus Theo.\n\nHurts esineb Tallinna Lauluväljakul 7. juulil Õllesummer festivali pealaval. Vahetult pärast festivali avaldab Hurts ka uue albumi, nii on Tallinna kontserdi publikul võimalus lisaks tuntud hittidele kuulda kõige värskemat loomingut. Hurtsi soojendab Púr Múdd.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täpselt ühe kuu pärast esineb Tallinna lauluväljakul, Õllesummeri pealaval Briti popduo Hurts. Kontserdi ettevalmistuse juures seni mingeid muresid pole, kui välja arvata see, et bänd tahaks pärast kontserti korraliku järelpeo pidada, kuid ei tea, kuhu minna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKumu näitab, kuidas sünnivad malegeeniused\n\n## Põhitekst:\n\n5-aastaselt teadis Magnus Carlsen peast kõiki maailma riike, nende pindala ja rahvaarvu. 13-aastaselt sai temast suurmeister, 22-aastaselt maailmameister. Dokumentaalfilm «Magnus», millega kolmapäeval jätkub Kumu kultuuriteemaliste filmide programm, näitab, kuidas kujunes sellest norra poisist maailma parim maletaja.\n\nBenjamin Ree film on emotsionaalne dokument, mis vaatleb Carlseni teekonda oma ala absoluutsesse tippu ligemale 20 aasta jooksul – esimestest käikudest maailmameistritiitlini, pelglikust noorukist malekunsti karismaatilise propageerijani. Filmis on kasutatud unikaalset arhiivimaterjali ja koduvideosid, mille on aastate vältel jäädvustanud Carlseni perekond.\n\n\"Magnus Carlsen on n-ö uue ajastu maleikoon, kes on üles astunud ka näiteks modellina. Ajal, mil male lähtub paljuski arvutiprogrammide võimekusest, näeme filmis elujõulist ja noort malegeeniust, kes väidab, et hetketi on ta võimeline ette mõtlema kuni sada käiku,\" ütleb malehuvilisest filmirežissöör Kaupo Kruusiauk, kes seansi ka sisse juhatab.\n\nEksklusiivne linastus leiab aset kolmapäeval, 7. juunil kell 18 Kumu auditooriumis ja sissepääs on tasuta. Filmile eelneb simultaan, mille annavad Eesti naiste tšempionid Mai Narva ja Margareth Olde. Kell 16 samas algavale üritusele, kus võivad osaleda kõik, kelle reiting ei ületa 2000 piiri, on veel mõni vaba koht. Registreeruda saab e-aadressil [email protected].\n\nTreiler:\n\n\"Kumu dokumentaal\" on iganädalane dokumentaalfilmide sari, mis keskendub kunstile ja kultuuriteemale laiemalt. Sarja korraldavad Kumu ja PÖFF.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Male-Mozartiks nimetatav Magnus Carlsen tõusis maailmameistri troonile 2013. aastal, kui ta alistas Viswanathan Anandi. Samal aastal valis ajakiri Time ta maailma saja mõjukama inimese sekka. \"Tema intuitiivne stiil põlistab malemängu salapära ajal, kui igaarvutiprogrammi-usku fänn arvab, et see on lihtne mäng,\" kirjutas endine maailmameister Garri Kasparov pärast seda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRagbiklubi Kalev võitis Soome liigas järjest juba teise mängu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võrreldes kahe nädala taguse mänguga Turu meeskonna vastu oli see mäng oluliselt tasavägisem. Kohtuniku ebakindlus ja mitmed kaheldavad otsused ei suutnud siiski meid murda ja olles mängu üleajal taga skoorisime try, et viigistada ja tabasime conversioni, mis tõi ka võidu. Esimene võõrsil mäng Soomes ja andis tunda, et keegi ei taha tagasi koju tulla kaotusega,\" kommenteeris mängu RFC Kalevi mängija Rasmus Toompere.\n\nToompere lisas, et Soome esimene liiga koosneb eelmise aasta meistriliiga tagumise poole klubidest ja esiliiga võitjast. \"Kuna sellest hooajast langetati meistriliiga klubide arv kümnelt kuuele, siis võib öelda, et tasemelt oleksime nagu meistriliiga tagumises osas. Klubid on mängitavad ja eesmärgiks on järgmime aasta tase kõrgemal olla,\" mainib Toompere.\n\nKalevi mängiva treeneri Chris Wallace' hinnangul oli tegemist varasemast palju füüsilisema mänguga, mis pani klubi nooremad mängijad surve alla.\n\n\"Kalevil olid mõned põhimängijad puudu ning seetõttu oli mäng raskem, samuti pakkus Tampere klubi tugevamat vastupanu, kuna on liiga tugevam meeskond. Soome esiliiga on tugev, kõik meeskonnad tahavad seal mängida ning kõrgemale jõuda, see muudab asja ühekorraga nii raskeks kui põnevaks,\" lisab Wallace.\n\nProbleemid ilmnesid treeneri hinnangul pigem selles, et väsides ei mängitud meeskond enam täielikult kokkulepitud plaani järgi, kuid nii mõnegi mängija personaalne meisterlikkus päästsid mängu ja tõid võidu koju.\n\n\"Klubi pole harjunud veel tegema pikki sõite välismängudele, need väsitavad. Planeerime oma reise paremini ja oleme igal pool konkurentsivõimelised,\" lisas Wallace.\n\nJärgmise mängu peab RFC Tallinna Kalev 10. juunil kell 13.00 Helsinki klubi Warriors Rugby Club vastu. Mäng toimub Helsinkis Myllypuro staadionil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suurim ja vanim ragbiklubi Tallinna Kalev võitis nädalavahetusel Tamperes peetud Soome esiliiga kohtumises Tampere Rugby Clubi tulemusega 33:31. Kalev juhib kahe järjestikuse võiduga Soome ragbi esiliiga tabelit 10 punktiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJuku-Kalle Raid kandideerib valimisliidus Lasnamäel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen sunnitud kandideerima Savisaare teise jala asemel,\" ütles Raid kolmapäeval ERR-ile.\n\nVäidetavalt kandideerib Raid Lasnamäel ja Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas. Raid ei kinnitanud seda, kuid ei eitanud samuti. \"Mulle on tulnud pakkumisi Reformierakonnast, IRL-ist ja Vabaerakonnast. Kuid Tallinn vajab jalga, mitte parteid,\" ütles Raid.\n\nSeni on parteitu Juku-Kalle Raid kandideerinud Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas. 2013. aasta kohalikel valimistel kogus ta Lasnamäel 1085 häält ja pääses Tallinna linnavolikokku.\n\nVolikogus kimbutas ta Savisaart lakkamatult arupärimistega, millele viimane lõpuks loobus vastamast. Raid on olnud ka riigikogu liige.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine riigikogu liige, ajakirjanik ja seltskonnaaktivist Juku-Kalle Raid kandideerib eelolevatel kohalikel valimistel ilmselt Lasnamäel valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik nimekirjas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroDIG 2017: praeguses EL-is ei saaks Skype sündida\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtluses on termin ’ükssarvikud’ (unicorns). See viitab idufirmadele, mis nooremad kui viis aastat, kuid on juba suutnud end turul niivõrd tugevalt kehtestada, et firma väärtus hinnatakse enam kui miljardile dollarile. Nagu nimi viitab, on sellised firmad kogu iduettevõtete seas üliharuldased, peaaegu imega võrdsed. Aga neid on, enamasti USA-s või Hiinas**, 2017. aasta kevade seisuga üle 230. Euroopa start-up 'id ei jõua neile hiidudele aga ligilähedalegi. Miks?\n\nMiks ei ole Euroopas ükssarvikuid ehk üliedukaid noori ettevõtteid?\n\nBorggreen on kindel, et viga ei ole mitte eurooplaste mõttevaesuses, vaid fragmenteeritud turus. Selleks, et mis tahes riigist teistele turgudele laieneda, läheb vaja tohutuid investeeringuid, kas või juba juristide palkade maksmiseks, et selgitada välja, kuidas ettevõte end uue riigi seadusandlusega kohandama peab. \"Ilmselt ei saa enam tulevikus Skype’i iial luua,\" võtab ta fragmenteerituse teema kokku otsese näite ja metafoori kaudu samal ajal.\n\nProbleem on tema sõnul selles, et kuigi kahe aasta eest kuulutas Euroopa Liidu digitaalse ühisturu loomisest ning ka selleks plaanitud tegevused tõotasid ettevõtetele tõelist piirideülest laienemist, ei ole selle ajaga kuigi kaugele jõutud. On isegi märgata vastupidiseid tendentse: e-privaatsuse direktiiv ning EL-i audio-visuaalse meedia poliitika kipub startivatele ettevõtetele isegi varasemast enam takistusi teele viskama. Skype'i areng oleks seega tänapäevastes tingimustes väga keeruline, enamik energiast kuluks eri riikides selgitamisele, millise ettevõttega ikkagi tegu on (kas sõnumivahetuse või videostriimimise või millegi kolmandaga) ja kuidas selle tegevus regulatsioonidesse mahub.\n\n\"Kui kuuldi, et me tegeleme bitcoinidega, oli esimene järeldus, et küllap see on siis hämar äri.\"\n\n- BTCX, Rootsi bitcoinide kauplemise ettevõte\n\nBTCX on esimene bitcoinidega tegelev firma Rootsis, mis alustas klientide nimel küberrahaga kauplemist juba 2012. aastal. Viie aastaga on põhjamaades tekkinu ka teisi sarnaseid firmasid, BTCX on pioneerina aga suutnud säilitada turuliidri positsiooni. Aga viie aasta tegutsemise järel ollakse ikka ühe suure takistuse juures – küberraha ei ole riiklikult ega ka pankades arvestatav valuuta, teistele turgudele laienemine on piinarikas protsess.\n\n\"Kui kuuldi, et me tegeleme bitcoinidega, oli esimene järeldus, et küllap see on siis hämar äri,\" jagas BTCXi esindaja kogemusi. \"Aga sel hetkel, kui me pangas arveldusarve avasime, suhtumine muutus,\" lisas ta. Seega on BTXC kahe valusa probleemi ees: laienemine ei ole ELi ühtse turu kontseptsioonis kuidagi kergemaks läinud ja innovaatilist tegevust ei kiputa riigi tasandil usaldama. See tähendab, et koostööpartnerite leidmine on väga raske.\n\nVestlusringi \"Internet ja uued ärimudelid\" moderaatorid Caroline Greer ja Erika Mann ning esikõnelejad (vasakult) Gonzalo Lopez Barajas Huder, Konstantinos Komaitis, Thomas Grob, Christian Borggreen ja Mark Bohannon. Autor: Greete Palmiste/ERR\n\nSee toob arutluse kiirelt lihtsa küsimuseni – kas meil peaks olema mõni uus regulatsioon, mis aitaks näiteks finantsturge ühtsustada?\"Palun, ei!\" hüüavad seepeale nii BTCX kui ka Christian Borggreen, katsume esialgu tööle saada need ideed ja ideaalid, mille poole pürgides me oleme juba portsu eeskirju, direktiive ja määruseid loonud. Kindlasti ei aitaks kaasa komisjonid stiilis \"Innovatsioonide heakskiit ja turule lubamine\".\n\n\"Igasugused sertifikaadid on ilmselt suurimad innovatsioonitakistajad. Muuta on vaja mõttemaailma ja ka turvalisusse suhtumist. Rahvusvaheline tegutsemine peab viima selleni, et turutõrkeid juurde ei tekiks,\" on ka USA pilvesüsteemide Redhat esindaja Mark Bohannon kindel. Eraldi küsimus tekib juba selles, mille baasil sertifikaatide jagaja innovatsioone lubatuks ja liigriskantseks liigitab? Ning kas selline arutlus omakorda innovatsiooni ei välistaks?\n\n\"Igasugused sertifikaadid on ilmselt suurimad innovatsioonitakistajad. Muuta on vaja mõttemaailma ja ka turvalisusse suhtumist.\"\n\n- Mark Bohannon, Redhat\n\n\"Võib-olla oleks aeg taanduda nimetusest digitaalne ühisturg, sest fragmenteeritus on endiselt olemas,\" resümeerib Borggreen. Seega, seni kuni EL-i reeglistik ei võimalda ettevõtetel tegevust laiendada, jäävad ükssarvikud Euroopas vaid müütilisteks tegelasteks.\n\n* CCIA ehk Computer & Communication Industry Association on rahvusvaheline mittetulundusühing, mis koondab enda alla valdkonna organisatsioonid. CCIA on seisab avatud turgude, süsteemide ning võrgustike, õiglase ja avatud konkurentsi eest arvutite, telekommunikatsiooni ja interneti valdkonnas.\n\n** 2017. aasta kevadel troonisid ükssarvikute edetabelit Uber (sõidujagamine), ANT Financial (Amazoni, eBay jt ehk Alibaba maksesüsteemide haldaja), Xiaomi (Hiina nutitelefonide tootja), Didi Chuxing (Hiina versioon Uberist) ja Airbnb (lühiajaline kinnisvara/ööbimispaiga rent).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu ühise digituru idee – või õigemini puudulik teostus – on läbi kukkunud. Ühist turgu ei ole ja paistab ka, et ei tule, sedastas Christian Borggreen CCIA-st* üle-euroopalisel internetiteemalisel konverentsil EuroDIG 2017.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLuule Komissarovil täitus eluunistus, Eesti jalkakoondis kutsus naise õhtusöögile\n\n## Põhitekst:\n\n\"See hetk, kui Eesti jalgpallikoondis saab teada, et mu eluunistuseks on nendega kohtuda ja otsustavad mind kutsuda õhtusöögile. Aitäh, mehed! Te pole mitte ainult võrratud sportlased palliplatsil, vaid ka tõeliselt südamlikud, lõbusad ja intelligentsed inimesed eraelus,\" kiitis Komissarov sotsiaalmeedias.\n\nKomissarov postitas oma Facebooki lehele ka pildi, kus ta jalgpallikoondisega poseerib. \"Õhtu lõppedes vahetasime vastastikuse austuse ja lugupidamise sümboolse žestina omavahel mängusärgid mu absoluutse lemmikmängija ja koondise kapteni Ragnar Klavaniga. Muideks, see on see sama särk, milles ma tegin kaasa oma elu esimese ametliku jalkakohtumise,\" kirjutas Komissarov.\n\nÕnneks naine pikalt muretsema ei pea, et omanimelisest särgist ilma jäi. \"Juba laupäeval saan uue mänguvormi, kui lähen taas palliplatsile. Mängus, kus Eesti näitlejad kohtuvad Soome näitlejatega,\" rääkis Komissarov.\n\nSelleks, et kõigil jalkakoondist esindavatel sitketel meestel ikka korralikult eelseisvateks kohtumisteks topeltstiimulit oleks, tegi Komissarov nendega kokkuleppe, et kõik, kes aastal 2017 toimuvatel mängudel koondise eest värava löövad, saavad endale jalga Lulli isetormavad villased sokid. \"Ja juba sel reedel panen siis Raku särgi selga - mõelge vaid, minu oma Viljandi poiss, kes murdnud end tahtejõu ja sportliku visaduse toel Liverpooli mängumeheks - ja kutsun kõiki üles tulema vaatama Belgiaga mängu Lilleküla staadionile,\" lisas Komissarov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Näitleja ja jalgpallifänn Luule Komissarov kirjutas oma Facebooki lehel, et tema pikaaegne unistus kohtuda Eesti jalgpallikoondisega täitus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm Tartu Ülikooli hoonet kuulutati kultuurimälestisteks\n\n## Põhitekst:\n\nEttepanek hoonete mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” järel. Selle käigus valisid eksperdid välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti.\n\nKultuuriminsteeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänese sõnul on tegu arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ehitistega ja suures osas autentsena säilinud hoonetega, mille puhul on oluline ka väärtuslike interjööride säilimine. „Seetõttu on hoonete säilimise tagamiseks otstarbekas rakendada riiklikku kaitset,“ ütles Jänes.\n\nTartus Vanemuise tänaval asuva Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone funktsioon on püsinud muutumatuna üle 100 aasta. Historistlikus stiilis hoone on ehitatud aastatel 1912-1914 ja selle arhitekti on Otto Hoffmann.\n\nSalme tänaval asuv endine kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone on ehitatud 1938. aastal ja tegu Tartu linnapilti olulisel määral kujundanud arhitekt Arnold Matteuse loomingu iseloomuliku näitega.\n\nStruwe tänaval asuva Tartu Ülikooli raamatukogu hoone avati 1982. aastal, selle arhitektid on Kalju Valdre, Mart Kalling, sisearhitektid Ülo Sirp ja Linda Arike. Tartus ei ole seni mälestiseks tunnistatud ühtegi nõukogude perioodi hoonet, kuid ülikooli raamatukogu on linna selle perioodi kihistuse kõige väärtuslikum, laialt tuntud ja väärtustatud hoone. Rekonstrueeritava raamatukogu ümberehitused hoone kultuuriväärtust ei vähenda.\n\nFotosid hoonete kohta leiab siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati kultuurimälestisteks kolm Tartu ülikooli hoonet: Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone, Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli ning Tartu Ülikooli raamatukogu hoone. Eri ajastustest pärit arhitektuurselt kõrgetasemelised hooned peegeldavad Tartu kui ülikoolilinna ja hariduskeskuse ajalugu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVIKTORIIN | Kui hästi tunned Belgia jalgpallikoondist?\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub reedel, 9. juunil koduses MM-valikmängus Belgiaga. Sel puhul on tänane viktoriin meie tulevase vastase teemaline. Head lahendamist!",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeistrite liiga võitnud Madridi Reali väärtus aastaga langes\n\n## Põhitekst:\n\nManchester Unitedi väärtuseks hinnatakse 3,69 miljardit USA dollarit ehk ca 3,8 miljardit eurot. Teisel kohal on Barcelona (3,23 miljardit eurot) ja kolmas Real (3,18).\n\nKuigi Real võitis sel kevadel nii Hispaania meistritiitli kui ka esimese klubina ajaloos teist korda järjest Meistrite liiga, siis nende väärtus võrreldes eelmise hooajaga langes kaks protsenti. Unitedi oma tõusis aga 11%.\n\nVastava edetabeli esikümnesse kuulub kokku kuus Inglismaa klubi: Manchester Unitedi kõrval ka Manchester City, Arsenal, Chelsea, Liverpool ja Tottenham Hotspur.\n\nSaksamaa meistermeeskond Müncheni Bayern asub neljandal ja Meistrite liiga finaalis mänginud Itaalia tippklubi Torino Juventus üheksandal kohal.\n\nVaata Top 20 tabelit siit (väärtused USA dollarites).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äriajakirja Forbes iga-aastasel maailma väärtuslikemate jalgpalliklubide edetabelis tõusis esimest korda viimase viia aasta jooksul esikohale Manchester United, kes vahetas sel positsioonil välja Madridi Reali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTäna linastub dokfilm Magnus Carlsenist\n\n## Põhitekst:\n\n5-aastaselt teadis Magnus Carlsen peast kõiki maailma riike, nende pindala ja rahvaarvu. 13-aastaselt sai temast suurmeister, 22-aastaselt maailmameister. Dokumentaalfilm \"Magnus\", millega kolmapäeval jätkub Kumu kultuuriteemaliste filmide programm, näitab, kuidas kujunes sellest norra poisist maailma parim maletaja.\n\nMale Mozartiks nimetatav Magnus Carlsen tõusis maailmameistri troonile 2013. aastal, kui ta alistas Viswanathan Anandi. Sa mal aastal valis ajakiri Time ta maailma saja mõjukama inimese sekka. \"Tema intuitiivne stiil põlistab malemängu salapära ajal, kui iga arvutiprogrammi-usku fänn arvab, et see on lihtne mäng,\" kirjutas endine maailmameister Garri Kasparov pärast seda.\n\nBenjamin Ree film on emotsionaalne dokument, mis vaatleb Carlseni teekonda oma ala absoluutsesse tippu ligemale 20 aasta jooksul – esimestest käikudest maailmameistritiitlini, pelglikust noorukist malekunsti karismaatilise propageerijani. Filmis on kasutatud unikaalset arhiivimaterjali ja koduvideosid, mille on aastate vältel jäädvustanud Carlseni perekond.\n\n\"Magnus Carlsen on n-ö uue ajastu maleikoon, kes on üles astunud ka näiteks modellina. Ajal, mil male lähtub paljuski arvutiprogrammide võimekusest, näeme filmis elujõulist ja noort malegeeniust, kes väidab, et hetketi on ta võimeline ette mõtlema kuni sada käiku,\" ütleb malehuvilisest filmirežissöör Kaupo Kruusiauk, kes seansi ka sisse juhatab.\n\nEksklusiivne linastus leiab aset kolmapäeval, 7. juunil kell 18 Kumu auditooriumis ja sissepääs on tasuta. Filmile eelneb simultaan, mille annavad Eesti naiste tšempionid Mai Narva ja Margareth Olde. Kell 16 samas algavale üritusele, kus võivad osaleda kõik, kelle reiting ei ületa 2000 piiri, on veel mõni vaba koht. Registreeruda saab e-aadressil [email protected].\n\n\"Kumu dokumentaal\" on iganädalane dokumentaalfilmide sari, mis keskendub kunstile ja kultuuriteemale laiemalt. Sarja korraldavad Kumu ja PÖFF.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algusega kell 18.00 näeb Tallinnas Kumu auditooriumis dokumentaalfilmi norralasest male maailmameistrist Magnus Carlsenist. Enne seda on soovijatel võimalik osaleda simultaanil Eesti naiste tšempionite Mai Narva ja Margareth Oldega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Trump soovis, et teised juhtivad ametnikud FBI direktorit mõjutaksid\n\n## Põhitekst:\n\nVäljaande allikate kohaselt küsis Trump näiteks käesoleva aasta märtsis luuredirektor (DNI) Dan Coatsilt, kas viimane võiks sekkuda Comey tegevusse ja veenda FBI juhti loobuma tähelepanust Trumpi endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni suhtes.\n\nAllikad põhjendavad oma väiteid Coatsi enda käest kuuldud kirjeldustega vestlustest Trumpiga. Coats olevat sellise palve täitmisest keeldunud.\n\nSamuti olevat Trump tahtnud, et Coats ja Luure Keskagentuuri (CIA) juht Mike Pompeo teataksid avalikult, et kogu Venemaaga kokkumängu puudutav teema on \"jama\".\n\nCoatsi büroo ei soovinud ajalehele luuredirktori ja presidendi vestluste sisu kommenteerida.\n\nFlynn pidi Trumpi rahvusliku julgeolekunõuniku kohalt lahkuma jaanuaris, kui tuli välja, et ta oli oma Valge Maja kolleegidele ja ka asepresident Mike Pence'ile andnud ebapiisavat infot suhtluse kohta, mis tal oli olnud Venemaa USA suursaadiku Sergei Kisljakiga üleminekuperioodi ajal. Trumpi administratsioon on mõista andnud, et iseenesest polnud üleminekumeeskonna liikme Flynni kontaktid Vene suursaadikuga midagi erilist ja ebaseaduslikku ning et tagasiastumise - sisuliselt vallandamise - põhjuseks olid ikkagi administratsiooni liikmetele tema poolt antud valeütlused.\n\nErukindral Flynni näol oli juba valimiskampaania ajal tegu ühega neist isikutest, keda Trumpi kriitikud süüdistasid liiga lähedastes või kummalistes suhetes Venemaaga. Pärast erruminekut oli Flynn olnud regulaarselt analüütikuks Venemaa propagandavahendiks peetavas telekanalis RT ning 2015. aastal istus ta ühel RT galaõhtul president Vladimir Putini lähedal. Galaõhtul peetud kõne eest sai ta oma konsultatsioonifirma kaudu ka RT käest raha.\n\nUSA meedia andmetel oli Flynn ka peamiseks teemaks president Trumpi ja FBI juhi Comey vastasseisus. Väidetavalt oli Trump avaldanud soovi, et Comey erukindral Flynni puudutava uurimisega ei jätkaks, ning kui seda ei juhtunud, FBI juht vallandati. Samal ajal väidavad mitmed väljaanded ka seda, et Trump sooviks hea meelega Flynni kunagi uuesti Valges Majas näha.\n\nUSA meedia aga teatas teisipäeval, et Flynn on andnud senati luurekomiteele üle 600 dokumenti. Luurekomitee oli Flynnilt varem selliste dokumentide ja tunnistuste andmist nõudnud ning esialgu teatas erukindrali advokaat, et Flynn ei kavatse nõudmist täita. Senati luurekomitee nõudmise eiramine oleks toonud kaasa pika juriidilise protsessi.\n\nHetkel pole teada, miks Flynn ikkagi otsustas senati luurekomiteega koostööd teha. Flynn oli varem lubanud tulla tunnistama, kui talle pakutakse juriidilist kaitset \"ebaõiglaste süüdistuste eest\".\n\nCoats annab senati luurekomitee ees tunnistusi kolmapäeval, FBI eksjuht Comey aga neljapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe Washington Post andmetel palus USA president Donald Trump kõrgeid julgeolekuametnikke, et need veenaksid tollast Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhti James Comeyt loobuma uurimisest, mis puudutas väidetavaid seoseid Trumpi meeskonna ja Venemaa vahel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA endine kergejõustikutipp sai süüdistuse seksuaalkuriteos\n\n## Põhitekst:\n\nSüüdistuse järgi saatis praeguseks 51-aastane Harris Californias asuvas Gabrielino keskkoolis töötades 17-aastasele tütarlapsele sobimatu sisuga tekstisõnumeid. Tüdruk ei olnud tema õpilane, vahendab New York Post.\n\nEelmisel kuul Harris vallandati ja möödunud reedel 1984. aasta olümpiahõbe arreteeriti.\n\nHarris võitis hõbemedali meeste 400 meetri tõkkejooksus, kus teda edestas üksnes ala legend Edwin Moses. Sama karva medali teenis Harris ka kolm aastat hiljem Rooma MM-il.\n\n1985. ja 1990. aastal jooksis ameeriklane omal alal maailma hooaja edetabeli tipptulemuse ning tema 1984. aastal püstitatud juunioride maailmarekord püsib siiani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide endist tippkergejõustiklast Danny Harrist süüdistatakse seksuaalkuriteos ja süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni seitsme aasta pikkune vanglakaristus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nInimesed seostavad oma õlavalu eeskätt anatoomiaga\n\n## Põhitekst:\n\nNende arvates peaksid tervisetöötajad uurima oma patsientide psühhosotsiaalseid stressitekitajaid sest, et nende teguritega inimesed oma valu põhjuste hindamisel uuringus ei arvestanud. Füsioteraapia peaks sisaldama ka valu füsioloogia õpetust vastavalt patsientide individuaalsetele vajadustele, kogemustele ja eesmärkidele.\n\nPõhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeedia osakonna füsioterapeut Taavi Metsma kommenteeris ERR Novaatorile enda kogemust Eestis töötades. \"Kui patsient tuleb otse vastuvõtule, siis tal pigem arvamus puudub sellest, miks tal valutab. Kui patsient aga on varem käinud kellegi juures või ise internetist uurinud, siis tal on juba tugev eelarvamus tekkinud, et valu põhjus on anatoomiline.\"\n\nVarasemad uuringud on näidanud, et valu on mitmeteguriline. Seda mõjutavad nii bioloogilised kui ka psühhosotsiaalsed tegurid. Patsientide hoiakud ja uskumused võivad mõjutada nende valukogemust ning nende reageerimist ja raviga rahulolu.\n\nUurimuse koostanud teadlased ütlesid, et poolte osalejate arvates oli nende valu tingitud vananemisest. See viitas, et neil puudusid teadmised sellest, et vanusega seotud muutused jäävad sageli asümptomaatiliseks.\n\nSelleks, et valu füsioloogiat õpetada, soovitasid teadlased näiteks 2011. aastal ajakirjas Manual Therapy avaldatud juhendit. Selliseid õppematerjale tuleks kasutada nii, et inimestel suureneks enesetõhusus. Terviseteadlased peaksid selgitama valu mõjutavaid tegureid biopsühhosotsiaalse lähenemise kaudu.\n\nUuringus küsitleti kümmet valge nahavärviga uus-meremaalast, kelle vanus oli 47–68 aastat. Õlavalu all olid nad kannatanud 4–240 kuud. Nende valu tase oli leebe kuni mõõdukas ning üldine tervislik seisund hea.\n\nOsalejad arvasid, et nende valu esineb \"ära tõmmatud\", \"pinges\", \"rebenenud\", \"valusate\" lihaste või \"põletikuliste\" ja \"ära tõmmatud\" kõõluste tõttu. Mõni osaleja kirjeldas ka, et õlg on vales asendis. Kolm osalejat ütlesid, et nad ei ole valu põhjustes kindlad.\n\nOsalejad otsisid oma valu põhjuste kohta internetist või kirjandusest informatsiooni, aga pidasid seda tegevust väga keeruliseks, sest infot on palju ja see on vastuoluline. Arvatavasti mõjutas nende uskumusi valust ka tervisetöötajatelt saadud informatsioon.\n\nOsalejad ütlesid, et valu mõjutab kõike nende elus. Mõne jaoks polnud valu väga kurnav, vaid lihtsalt tüütu. Teiste jaoks põhjustas see aga palju muresid. Valu tase oli kõikuv, halvad ja head päevad vaheldusid. See mõjutas trenni tegemist, töötamist, riietumist ja isegi magamist.\n\nPooled osalejatest olid abi otsinud füsioterapeutidelt, osteopaatidelt, massööridelt ja teistelt tervisetöötajatelt. Mõned kasutasid valuvaigisteid ja põletikuvastaseid ravimeid, paar inimest aga ei pidanud oma valu nii hulluks. Enamik püüdsid oma elu elada valust hoolimata nii nagu tavaliselt.\n\nEnamik osalejatest muretsesid oma tuleviku pärast: kas tegevused põhjustavad püsivat kahjustust, kas õla liikuvus väheneb vanusega või kas valu üldse kunagi ära läheb. Kolmel osalejal olid eesmärgiks saada korralikult magada, suuta toidukotti kanda ja kasvatada lihasmassi.\n\nTeadlased tunnistasid, et kvalitatiivsetele uuringutele kohaselt ei saa väikese valimi tõttu eriti üldistusi teha. Samuti ei pruugi selliseid tulemusi leida teistest kultuurirühmadest. Nad märkisid ka, et meditsiinilise kuvamise puudumist võidakse pidada nõrkuseks, kuid õlavalu ei viita alati anatoomilise patoloogiale.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Musculoskeletal Science and Practice.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseteadlased leidsid, et õlavaluga inimesed seostavad oma valu eelkõige anatoomiliste põhjustega. Uurimisalused uskusid, et õlastruktuuriga seotud tegurid põhjustasid nende püsivat valu. Teadlaste sõnul ei pruugi sellised tegurid aga alati valu tekitada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nValdkondade vastasseis? Digihumanitaaria – see ongi tänane humanitaaria\n\n## Põhitekst:\n\nDigihumanitaaria on hädavajalik kogu humanitaaria ellujäämise ja arengu seisukohalt, sest see sobitub teaduse üldiste arengusuundadega, muudab humanitaaria tõenduspõhisemaks ning arusaadavamaks ka teiste teadusvaldkondade esindajatele, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele dotsent Liina Lindström ja Tartu ülikooli raamatukogu andmehaldur Kristel Uiboaed.\n\nDigihumanitaaria on raskesti defineeritav\n\nSõnaga digihumanitaaria on üks suur häda – sellega tähistatakse liiga paljusid liiga erinevaid lähenemisi, mille ühisosa jääb sageli häguseks.\n\nSiinkirjutajate arvates võib seda pidada mugavusterminiks, sest see sõna võib tähistada kõikvõimalikku, mis seob humanitaariat ja igasugust tehnoloogiat. Siia hulka võib lugeda nii suurte tekstiandmete kaevandamist, kvantitatiivseid uurimismeetodeid, andmete visualiseerimist, eri tüüpi andmete omavahelist sidumist, geoinfosüsteemide kasutamist, heli-, pildi- ja videotöötlusvahendite ja analüüsivõimaluste rakendamist humanitaarias, aga ka e-publitseerimist, kultuuripärandi digitaliseerimist ning neist andmekogude loomist jne.\n\nDigihumanitaaria defineerimisega, täpsemalt selle defineerimatusega on hädas kõik, kes selle valdkonnaga kokku puutuvad. (Vaata ka Märt Väljataga ja Marek Tamme kirjutisi sel teemal Vikerkaares).\n\nEsseedest teemal “Mis on digihumanitaaria?” räägiti ingliskeelses kirjanduses mõned aastad tagasi naljatamisi kui omaette kirjandusžanrist. Veebist võib leida ka definitsioonimasina, millega võid leida endale sobiva 817 erineva definitsiooni hulgast.\n\nMida kogenum ja kompetentsem inimene selles valdkonnas on, seda vähem ta tahab seda sõna kasutada, veel vähem defineerima hakata.\n\nPraeguseks on ingliskeelses selleteemaliste küsimuste püstitamine mõnevõrra vaibunud, mis lubab oletada, et lähenemisviis on mujal juba muutunud humanitaaralase teadustöö loomulikuks osaks. Tundub, et mida kogenum ja kompetentsem inimene selles valdkonnas on, seda vähem ta tahab seda sõna kasutada, veel vähem defineerima hakata.\n\nOmaette küsimus on, kas 21. sajandil peaks terminit digihumanitaaria üldse kasutama või on loomulik, et ka humanitaarias ei saa teadlased ilma andmeteta (mis on ju alati olnud humanitaarteadusliku töö osa), kvantitatiivsete analüüside, digiteeritud allikate ja elementaarsete tehniliste oskusteta, sest seda nõuab lihtsalt igapäevane elu. Ei räägi me ju digistatistikast, digiinformaatikast, digigeenitehnoloogiast ja muudest sarnastest valdkondadest.\n\n21. sajandil peaks kogu humanitaaria olema digihumanitaaria ja selle sõna esimese osa võiks vabalt maha tõmmata. Vajadus seda sõna esimest osa valdkonna nimetusel külge kleepida ilmselt osutabki kõige kõnekamalt humanitaaria praegusele olukorrale: meil on reaalsuses ikka veel kaks teineteisest eraldi eksisteerivat valdkonda.\n\nMilleks on digihumanitaariat vaja?\n\nTeaduse üldine arengumudel on üha enam liikunud teooriakesksest lähenemisest andmekeskseks. Seoses tehnoloogia arenguga räägitakse üha enam suurtest andmetest (big data) ning nende kaevandamisest, sealt uue info leidmisest ning mustrite ja seaduspärasuste otsimisest.\n\nKa humanitaarias on seoses kultuuripärandi digiteerimisega ning juba n-ö digitaalselt sündinud materjali lisandumisega olemas väga palju digitaalseid andmeid. Probleem on selles, et praegu ei oska humanitaarteadlased ise neid andmeid veel piisavalt ära kasutada, mistõttu väga palju huvitavat teadust on jäänud tegemata.\n\nHumanitaarteadlaste hulgas on praegu vähe teadvustatud, mis üldse on andmed ning kuidas nendega ringi käia.\n\nKui Eesti (ja maailma) teaduses räägitakse väga palju andmetest, andmete säilitamisest ja avalikuks tegemisest (Open Data, avaandmed), siis humanitaarteadlaste hulgas on praegu vähe teadvustatud, mis üldse on andmed ning kuidas nendega ringi käia. Laialt võttes on ka üks pilt või luuletus andmed, ent kui neid on palju, loob see baasi oluliselt mitmekülgsemaks teadustööks ning võimaldab teha senisest oluliselt mitmekülgsemaid analüüse.\n\nHumanitaaria andmed on oma olemuselt väga heterogeensed: sageli on need kõikvõimalikud tekstid (millele rakendub tekstiandmekaeve), aga ka heli, pilt ja video; samuti on oluliseks inforessursiks metaandmestik (nt kust mingid leiud on registreeritud, millal teatud luuletus on kirjutatud vms).\n\nSuuri andmestikke loovad oma igapäevatöös näiteks mäluasutused (muuseumid, arhiivid jne). Ka käimasolev riiklik programm “Eesti keel ja kultuurimälu II” (2014-2018) toetab digitaalsete ressursside loomist. Probleemid nende andmetega on peamiselt kaht tüüpi:\n\nressursid on loodud sageli n-ö põlve otsas ning nende tehniline teostus jätab soovida;\nkõik need uued ja suured andmestikud nõuavad uusi oskusi, kuidas neid töödelda, neist olulist infot kätte saada ning kuidas neid kasutada ja taaskasutada.\n\nNeid oskusi on tänapäevase andmepõhise teadustöö läbiviimiseks väga vaja.\n\nSõnapilve koostamiseks kasutati definitsioonimasina vasteid digihumanitaaria kohta.\n\nHumanitaarvaldkonna üliõpilaste – ja mis seal salata, ka teadlaste – andmete kogumise, analüüsimise ja tõlgendamise oskused on üsnagi puudulikud ning ülikoolide humanitaarvaldkonna praegused õppekavad ei tee selle olukorra parandamiseks just üleliia palju.\n\nHumanitaarias on palju selliseid teadmisi, mis ajaga ei vanane, kuid kindlasti peab muutuma õpetamise viis ja kontekst, millega neid vanu teadmisi seostatakse.\n\nIgasugused tehnilise töö oskused (nt lihtsam skriptimis- või programmeerimisoskus), andmepõhise uurimistöö alused, kvantitatiivse analüüsi oskused jmt peaksid olema palju tugevamalt integreeritud õppekavadesse, ja just pigem integreeritud kui moodustama eraldiseisvad millegi muuga seostamata ained. Humanitaarias on palju selliseid teadmisi, mis ajaga ei vanane, ja see osa ei pea ka õppetöös pidevalt uuenema ja muutuma, kuid kindlasti peab muutuma õpetamise viis ja kontekst, millega neid vanu teadmisi seostatakse.\n\nKui me ei integreeri mitte mingil viisil oma õppekavasse kõiki neid oskusi, mis tänapäeval on võrdne kirjaoskusega, siis anname üliõpilastele sellega signaali, et ongi okei neid oskusi mitte omandada ja te saate ilusti elus hakkama, et on olemas töökohad, kus neid oskusi pole vaja. Objektiivselt saavad ju kõik aru, et tegelik olukord on hoopis teistsugune.\n\nLootust annab, et ülikoolid siiski on asunud seda probleemi lahendama: Tartu ülikoolis hakatakse järgmisest õppeaastast digihumanitaaria valikainete plokki õpetama magistriõppe tasemel ning on võimalus kutsuda õpetama digihumanitaaria külalisõppejõude väljastpoolt Eestit; Tallinna ülikoolis on võimalik digihumanitaariat õppida kõrvalainena juba bakalaureuseõppes. Valdkondadevahelise koostöö paremaks laabumiseks on Tartu Ülikoolis loomisel digihumanitaaria keskus. Võib küll öelda, et liiga hilja ja liiga vähe, aga need on siiski esimesed konkreetsed sammud. Vaja oleks siiski oluliselt enamat.\n\nDigihumanitaaria õpetamine ja digihumanitaaria-alase koostöö arendamine parandab kindlasti ka üldisemalt humanitaaralade teadlaste ning IT (ja teiste) valdkondade üksteisemõistmist.\n\nProbleemi sisu on puhtalt keeleline: neil kahel valdkonnal puudub ühine keel, millest mõlemad pooled aru saaksid.\n\nKuna mõlemal siinkirjutajal on üsna pikaajaline kogemus tehniliste ainete õpetamisega humanitaarvaldkonnas ja valdkondadeüleses koostöös, siis tajume üsna hästi, mis on sellise koostöö probleemid. Probleemi sisu on puhtalt keeleline: neil kahel valdkonnal puudub ühine keel, millest mõlemad pooled aru saaksid. Humanitaarvaldkonnal on väga palju pakkuda teistele uurimisvaldkondadele, kuid selle kommunikeerimiseks tuleb aru saada ka teise valdkonna keelest, töövahenditest, võimalustest jne.\n\nEi olegi hädavajalik, et iga humanitaar oskaks väga hästi programmeerida ja valida iga andmestiku ja analüüsi jaoks parima statistilise analüüsi meetodi, kuid ta peaks aru saama, mida ja kuidas on võimalik programmeerida ja kuidas peaks oma andmeid koguma ja esitama, et nendega oleks hiljem võimalik midagi peale hakata. Iga samm sealt edasi – kuidas ise oma andmetest vajaminev kätte saada ning seda edasi töödelda – on juba puhas boonus.\n\nValdkondadevahelist koostööd takistab natuke ka humanitaarias üsna levinud suhtumisviis: kõige kvantitatiivse ja digitaalse alavääristamine ning kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimissuuna vastandamine. Kuid probleem ei paista olevat siiski omane ainult humanitaariale, vaata näiteks Cambridge ülikooli teadlase Florian Markowetzi artiklit “All biology is computational biology”.\n\nSageli ei teadvustata, et ka need, kes peavad ennast kvalitatiivse uurimissuuna esindajateks, loevad ikkagi enamasti oma töös kvaliteedinäitajaid kokku, ja see muudab selle töö juba kvantitatiivseks, aga sellest kvantitatiivsest poolest saaks palju enam infot kätte, kui on piisavalt teadmisi, kuidas neid andmeid töödelda ja kasutada.\n\nÜhelt poolt saadakse järjest rohkem aru, et ka humanitaarias pole võimalik enam hakkama saada tehniliste andmetöötlus- ja andmeanalüüsioskusteta. Teisalt ei peeta seda tehnilist tööd siiski n-ö päristeaduseks. See on justkui teenus ja tehniline töö, mille siis keegi kusagilt väljastpoolt peaks ära tegema, ilma et seda veel “õigeks” tööks peetaks. Kui tahame, et tehnilisematelt erialadelt rohkem inimesi tunneksid huvi humanitaaria probleemide vastu ning oleksid valmis ka sellesse töösse panustama, siis tuleb nende inimeste oskusi ja teadmist võrdselt hinnata ja mitte võtta neid kui ühe väheolulise abiteenuse osutajaid.\n\nKas klassikaline humanitaaria sureb välja?\n\nEi sure, see lihtsalt muutub.\n\nMeil on võimalik teha palju rohkem vajalikku ja huvitavat humanitaarteadust. Mõlema siinkirjutaja taust on keeleteaduses ja olgugi, et andmepõhisus ja kvantitatiivsed lähenemised on keeleteaduses juba ammu kanda kinnitanud, on keeleteaduse sees jätkuvalt elujõulised ka kvalitatiivsed meetodid – sest paraku kõigile keele aspektidele meil empiirilisi andmeid kasutades ligipääsu pole.\n\nHuvitav on siinkohal see, et me pole kunagi kohanud üleolevat või kergelt halvustavat suhtumist kvantitatiivse poole esindajatelt kvalitatiivse keeleteadusega tegelejate suunas. Vastupidi, iga keeleteaduse statistikaõpik algab sellega, et rõhutatakse, kui oluline on kvantitatiivse analüüsi ja kvalitatiivse tõlgenduse sidumine. Kindlasti on sama ka muude humanitaarteadustega: luuletuse süvaanalüüs on jätkuvalt väärtustatud, ent selle kõrvale lisandub uusi meetodeid, mis võimaldavad – küll teisel viisil – korraga analüüsida tuhandeid luuletusi.\n\nDigihumanitaaria eesmärk peakski olema humanitaaria mitmekesistamine ning muutmine andmepõhisemaks.\n\nDigihumanitaaria eesmärk peakski olema humanitaaria mitmekesistamine ning muutmine andmepõhisemaks. Ülesannete püstitus ning tulemuste interpreteerimine jääb ikka humanitaaria-keskseks, ent uurimist on võimalik viia tõenduspõhisemaks, laiemat pilti pakkuvaks.\n\nAutorid väljendavad siin oma isiklikke seisukohti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel ajal on humanitaarvaldkondades järjest rohkem kõlanud sõna digihumanitaaria. Humanitaarteadlaste arusaamad ja seisukohad on selles osas väga vastakad. Mis see digihumanitaaria ikkagi on ja milleks seda vaja on?",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNoorte probleem on sotsiaalsete oskuste puudumine\n\n## Põhitekst:\n\nMeie eesmärk oli selgitada tõrjutud noore koondportree, saada teada, kes on see 15-26-aastane noormees või tütarlaps, kes ei tööta ega õpi; kus ta elab ja millistel põhjustel on ta sellisesse olukorda sattunud?\n\n2015. aasta novembris alustanud Noorte Tugila riiklik programm on juba aidanud enam kui kaht tuhandet noort. Seda kinnitavad andmed Tugila logiraamatu põhjal tehtud analüüsist: selgus, et töölesaamine on noorte jaoks osutunud eeldatust lihtsamaks.\n\nNendest noormeestest, kes seadsid endale programmiga liitudes eesmärgiks saada tööle, on täitnud selle 71 protsenti, tütarlastest 86 protsenti. Neist, kes püstitasid endale programmi alguses eesmärgi jätkata õpinguid, on eesmärgini jõudnud (jõudmas) tütarlastest 60 protsenti ja noormeestest 54 protsenti, kusjuures paljud noored veel ootavad valitud kooli algust.\n\nTööturult või haridusest eemale jäänud noore koondportree\n\nProgrammis osalevate noorte keskmine vanus on 20,1 aastat. 37 protsenti on 18-aastaseid ja nooremaid, 24-aastased ja vanemad moodustavad 15 protsenti. Seega on ligikaudu pool programmis osalevatest noortest 19-23-aastased. Noormehed on keskmiselt natuke nooremad kui tütarlapsed, vastavalt 19,8 ja 20,6 eluaastat.\n\n„Peamine riskitegur nii noormeeste kui ka neidude puhul on lõpetamata haridus, millele järgneb päritolu maapiirkonnast. Mitteobjektiivsetest põhjustest hakkas silma üks oluline aspekt – noorte kehvavõitu sotsiaalsed oskused.“\n\nKui tütarlaste jaotus vanusrühmade lõikes on ühtlasem, siis noormeeste puhul on selge trend, et nooremas eas on tõrjutud seisu jäänuid, st programmist abi otsinuid rohkem. Maakondade lõikes programmis osalevate noorte soolist ja vanuselist jaotust uurides ilmnes, et kõigis maakondades peale Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Tartumaa ja Jõgevamaa, on noormehi rohkem kui neidusid.\n\nRaport näitas, et meie programmis osalenud noortest, kellel on märge hariduse kohta, on 30 protsenti alg- või põhiharidusega, 10 protsenti üldharidusega, 13 protsenti kutseharidusega. Kõrgharidus on 4 protsendil noortest. Hetkel õppijaid on 3 protsenti ning nendest suurem osa omandab põhiharidust. Logiraamatusse kantud noortest 22 protsendi puhul on märgitud, et neil on lõpetamata haridus.\n\nMiks on ikkagi paljud Eesti noored jäänud tööturult või koolist kõrvale, mis neid on siiani takistanud? Peamine riskitegur nii noormeeste kui ka neidude puhul on lõpetamata haridus, millele järgneb päritolu maapiirkonnast.\n\n„Sotsiaalseid oskusi ei saada vaid kodus ja koolis, need oskused tekivad igapäevaelu elades. On oluline mõista, et täna saab noor tegutseda oma piirkonna võimaluste toel ja teha valikuid ainult selle piires, mis teda ümbritsev kogukond pakub.“\n\nMitteobjektiivsetest põhjustest hakkas silma üks oluline aspekt, mida paljudes Euroopa riikides ei ole tabatud – noorte kehvavõitu sotsiaalsed oskused. Need hõlmavad oskusi ennast motiveerida, eesmärke seada, suhelda erinevates olukordades, sh kriisiolukorras; oskust ja suutlikkust teha koostööd, töötada meeskonnana, omada empaatiavõimet, näha tervikpilti, oma tegevuste mõju tulevikuks jne.\n\nMida me siis saame ära teha noorte ja ka täiskasvanute, sh lapsevanemate sotsiaalsete oskuste parandamiseks? Kuidas eluks vajalikke oskusi täiendada? Kahjuks puuduvad paljud need oskused meie tänapäeva kesk- ja vanemaealistelgi.\n\nVõib-olla on kogu konks selles, et olenemata meie igapäevasest retoorikast – märkame, hoolime, teeme koos jne – ei tunneta paljud inimesed enam kogukondade sidusust, juuri. Ei tunta end olevat osa ühiskonnast, puudub ühine eesmärk. Kõik on taandunud individuaalsusele ja loteriile, kuhu oled juhtunud sündima või millised on sinule pere poolt pärandatud hoiakud. Eesti on justkui kihistunud.\n\n„Kindlalt tuleb hoida uuenduslikes koolides juba rakendatud põhimõtet, mis on tavaks ka Põhjamaade koolides: et iga kooli- või huviala programmi juurde kuulub meeskonnatöö tegemise nõue.“\n\nMarju Lauristin rääkis 18. aprillil Vikerraadios Eesti ühiskonnarühmade süvenevast eristumisest viimase 15 aasta jooksul. Kaks või rohkem Eestit eksisteerib edasi. Kui taasiseseisvuse järel oli eestlastel tunne, et kõik on ees, et igaüks võib ühiskonnas mööda redelit ülespoole ronida, siis nüüd inimesed seda enam ei tunne, vaid näevad, et nad ei pääse oma maailmast välja.\n\nEriti suured erinevused on maa- ja linnaelanike majanduslike võimaluste ja kihistumise vahel. Maailm on tehnoloogia tõttu muutunud, ühe hetkega saab internetist info kätte, oma elu korraldada, lennata samal päeval teisele poole maakera. Samal ajal on teised, kellest lähevad need muutused ja võimalused (ka majanduslikel põhjustel) mööda. Eesti on justkui e-riik, aga uuringu järgi elab siin palju inimesi, kes tunnevad end tehnoloogiamaailmas väga võõrastena.\n\nTuleb tõdeda, et samasugune kihistumist on näha ka noortest, kes ei õpi ega tööta.\n\nSotsiaalseid oskusi ei saada vaid kodus ja koolis, need oskused tekivad igapäevaelu elades. On oluline mõista, et täna saab noor tegutseda oma piirkonna võimaluste toel ja teha valikuid ainult selle piires, mis teda ümbritsev kogukond pakub. Kui kogukond ei taga arendavat keskkonda, ei pruugi noorel olla võimalust õpitut rakendada või päriseluga seostada, sest seosed koolist saadud teooria ja vajalike eluoskuste praktikasse viimise vahel puuduvad.\n\nMillised võiksid olla lahendused?\n\nKindlasti tuleks jätkata ja toetada veel enam juba täna kasutusel olevaid vanemlusprogramme (sealhulgas on sihtgrupp ka noored ise). Kindlalt tuleb hoida uuenduslikes koolides juba rakendatud põhimõtet, mis on tavaks ka Põhjamaade koolides: et iga kooli- või huviala programmi juurde kuulub meeskonnatöö tegemise nõue; võimaldatakse ise väljakutsetele lahendusi leida, eksperimenteerida, argumenteerida, osaleda kogukonda mõjutavates projektides.\n\nSegunemas on formaal, mitte- ja informaalne õpe. Hea meel on selle üle, et järjest enam kaardistatakse nii riigi kui ka kohalikul tasandil, millised rollid on erinevatel inimestega töötavatel asutustel ja nende kollektiivset intelligentsust ära kasutades luuakse lisaväärtusi, mis omakorda võimendavad meie oskusi igapäevast elu kvaliteetsemalt veeta. Olgu selleks siis haridus-, mälu-, tööhõive- või noorsootööasutuste koostöö.\n\nErinevate õppevormide segunemine annab ühiskonnale selge signaali, et igal õppevormil on väärtus. Lisaks teadmiste saamisele koolis, koolitustel või programmides tekib õppevormide segunemise toel „varjatud eluoskuste õppekava“, mis omakorda loob soodsa pinnase elukestvaks õppeks ka tulevikus.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõni aeg tagasi räägiti meedias tuhandetest noortest, kes ei tööta ega õpi. Toetusprogramm Noorte Tugila analüüsis oma 1,5-aastase tegevuse põhjal, miks paljud Eesti noored on tööst või haridusteelt kõrvale jäänud. Selgus, et üks põhjustest on sotsiaalsete oskuste puudumine, kirjutab noortegarantii tugimeetme Noorte Tugila juht Heidi Paabort.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPiret Järvis lahkub \"Pealtnägijast\": aeg on edasi liikuda\n\n## Põhitekst:\n\n\"\"Pealtnägija\" seltsis on möödunud kuus imelist hooaega ja see on üks eluetapp, mille üle tunnen suurt uhkust. Etapp, mis oli väga raske ja pani ennast väga palju ületama, mis õpetas mulle tohutult palju, mis sundis paljutki ohverdama ja mis tõi hästi palju rõõmu ja mis tegi väga palju õnnelikumaks. On kirjeldamatu tunne teada, et sul on võimalus päriselt ka iga nädal natukenegi Eesti elu paremaks muuta, inimeste muresid päriselt lahendada, protsesse liikuma lükata ja aidata häid inimesi ja tegusid fookusesse tõsta,\" teatas Järvis oma Facebooki lehel.\n\nJärvis lisas, et on kõige tänulikum selle eest, et sai umbes viiendiku oma elust veeta inspireerivas teleperes, mis on täis häid, tarku ja siiraid inimesi. \"Põhjuseid, miks otsustasin minna on mitmeid. On isiklikke ja vähem isiklikke, aga võib olla põhiliseks tagant tõukajaks oli lihtne tunne, et on aeg edasi liikuda. Ja nii ma siis liigungi. Ehkki mitte väga kaugele, sest sügisest ootavad uued väljakutsed vanade heade ETV seinte vahel,\" lausus Järvis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Piret Järvis teatas, et sügisest ta enam ametlikult \"Pealtnägija\" meeskonda ei kuulu, ehkki koostöö jätkub ka tulevikus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRail Balticu rajamine toob kaasa kruusakrjääride avamise\n\n## Põhitekst:\n\nSee, kui palju läheb maksma Rail Balticu projekti varustamine liiva, kruusa ja killustikuga, sõltub kohalike omavalitsuste vastutulelikkusest ning kui uue karjääri avamiseks luba ei anta, tuleb vajalik maavara kohale sõidutada kaugemalt, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nNii Pärnu- kui Raplamaal on liiva ja kruusa varustuskindlus kriitiline, selgub Rail Balticu ehitamiseks vajalike maavarade varustuskindluse uuringust.\n\nLihtsustatult tähendab see, et arvestades järgmise 10 aasta vajadusi, on praegu töötavates karjäärides liiga vähe piisavalt kvaliteetset liiva ja kruusa.\n\nEt raudtee ehitamiseks ikkagi maavarasid jätkuks, soovitatakse uuringu aruandes mitmeid kruusamaardlaid, kus võiks olemasolevaid karjääre laiendada või suisa uusi rajada.\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Anti Moppeli sõnul on näiteks Pärnumaal ette pandud Kamali maardla või siis avada Tõitojas uus liivakarjäär näituseks.\n\n\"Aga need on kõik vaja meil rääkida läbi kohalike omavalitsustega laua taga rahulikus õhkkonnas ja seda kavatseme ka kohe varsti hakata tegema,\" märkis ta.\n\nVõtmeroll selles, et Rail Balticu projektile mõistliku hinnaga maavarasid jaguks, näibki olevat omavalitsustel. Kui kohalik kogukond ja omavalitsus näiteks uue karjääri avamisele vastu seisab, võivad vaidlustused ja võimalik kohtuskäik kaevandamist aastaid edasi lükata.\n\n\"Me näeme oma rolli selles, et julgustada ühelt poolt omavalitsusi olema aktiivsed ja teisalt viima nad kokku kaevandajate huvidega. Ja meil on seal oma huvi, et kvaliteetset materjali saada,\" ütles Moppel.\n\nTegelikult haarasid eraettevõtjad initsiatiivi juba mõnda aega tagasi. Isegi juhul, kui maavarad õnnestub leida raudteele lähemalt kui 50 kilomeetrit, kulub neile enam kui 110 miljonit eurot.\n\nJuba mõnda aega laekub läbi keskkonnaameti kohalikesse omavalitsustesse rekordiliselt palju taotlusi ettevõtetelt, kes soovivad ühes või teises piirkonnas geoloogilisi uuringuid teha.\n\nNäiteks hiljuti andsid Kehtna ja Järvakandi vald osaühingule Eesti Killustik loa 100 hektari ulatuses maa-ala läbiuurimiseks.\n\nKohila vallavolikogu aga teatas ühele füüsilisest isikust ettevõtjale, et kuna nende vallas juba on nii kruusa- kui lubjakivikarjäär, siis uut uuringuluba vald ei anna.\n\nKa Aktsiaseltsi TREV-2 grupi maavarade kaevandamise valdkonna juht Jan Johanson tõdes, et tänaseks on ettevõtted suurema osa Rail Balticu lähistele jäävatest kruusamaardlatest vähemalt uuringulubade taotlustega kinni pannud.\n\n\"Tegelikult, kui need uuringud kannavad selles mõttes vilja, et seal on sobivat ehituslikku maavara, siis ega seal väga palju täiendavalt uutel tulijatel ruumi enam ei ole,\" ütles Johanson.\n\nIsegi kui geoloogilised uuringud näitavad, et sobivat maavara leidub piisavalt, jõutakse kavandusloa taotlemisel ringiga uuesti omavalitsuse juurde.\n\nJuuru vallavanem Margus Jaanson ütles, et nende vallas Purila uuringuruumis peaks varsti selguma, kui palju leidub seal raudtee ehituseks vajalikku paekivi.\n\nSeda, kas ka kaevandamiseks läheb, Jaanson praegu ei tea, aga enne oleks vallal vaja kindlust, et ettevõte reegleid järgib ja riik seda piisava hoolega kontrollib.\n\nJa samamoodi, nagu ametnik ja ettevõtja, ütles ka vallavanem, et kõige olulisem algusest peale aus suhtlus.\n\n\"Eks stardipositsiooni peal saavad sellest kõik aru. Asjad hakkavad kippuma viltu minema, kui huvid hakkavad risti minema. Kui kõik oma kokkulepetest kinni peaks, siis nähtavasti ei juhtuks siin apsakaid,\" ütles Jaanson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rail Balticu rajamiseks tuleb avada hulk uusi kruusakarjääre ning selle õnnestumiseks plaanib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hakata kaevandusettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vahendajaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMani saare võistlustel hukkus järjekordne tsiklimees\n\n## Põhitekst:\n\nKawasaki 1000-kuubikulist tsiklit taltsutanud Lambert kukkus Isle of Man TT kuueringilise võistluse kolmandal ringil. Lambert tegi sel võistlusel oma debüüdi, kuid oli varem võistelnud Manx GP võistlusel, mis peetakse samal ringrajal.\n\nEnam kui saja aasta pikkuse ajalooga ringrada on nõudnud kahe võistluse raames enam kui 250 ohvrit. Eelmisel aastal jättis Isle of Man TT võistlusel oma elu neli pilooti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mani saarel peetavad mootorrattavõistlused nõudsid oma järjekordse ohvri, kui pühapäeval rängalt kukkunud 48-aastane Davey Lambert suri hiljem haiglas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBill Cosby astus seksuaalkuriteos süüdistatuna kohtu ette\n\n## Põhitekst:\n\nCosbyt süüdistatakse Temple'i ülikooli töötaja Andrea Constandi seksuaalses ründamises 2004. aastal, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nNaise sõnul andis näitleja talle kolm helesinist tabletti, misjärel muutus ta abituks ja halvatuks ning teda oli lihtne seksuaalselt ära kasutada. See on vaid üks juhtum pikas reas, sest kohtu poole on pöördunud pea 60 naist, kes süüdistavad 79-aastast Cosbyt seksuaalsetes rünnakutes. Paljud juhtumid on kuriteona aegnud või saanud kokkuleppe väljaspool kohtusaali.\n\nCosby advokaat Martin Singer on süüdistusi nimetanud naeruväärseteks. \"Tegemist on 30, 40 ja isegi 50 aastat vanade juhtumitega ning see on ületanud absurdi piiri. Need süüdistused on naeruväärsed, sest on täiesti ebaloogiline, et nii paljud inimesed pole varem midagi öelnud või teinud,\" kommenteeris Singer.\n\nCosby on olnud eelmise aasta lõpust saadik vabaduses miljoni dollari suuruse kautsjoni vastu. Juhul, kui Cosby süüdi mõistetakse, võib ta saada karistuseks kuni kümme aastat reaalset vangistust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine teletäht Bill Cosby astus Pennsylvania osariigi kohtu ette süüdistatuna seksuaalses rünnakus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti noorpurjetajad tulid EM-il teiseks\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse kestel peetud kuues võistlussõidus finišeerisid Kuvatova ja Tuulas (Kalevi Jahtklubi) 22., 25., 13., 19., 19. ja 3. tulemusega ning regati kokkuvõttes kuulub võistkonnale üldarvestuses 13. ja tüdrukute seas 2. koht.\n\nEuroopa meistriteks tulid üldarvestuses tšehhid Michal Kostyr ja Klara Kulhankova ning tüdrukutest britid Sophie Johnson ja Becky Caiger. Kokku võistles 67 paatkonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsis Geneva järvel toimunud kahepaadiklassi RS Feva Euroopa meistrivõistlustel saavutasid Eesti neiud Veronika Kuvatova ja Hannah Tuulas tüdrukute arvestuses teise koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nGerrard: Mourinho tahtis mind viis-kuus korda värvata\n\n## Põhitekst:\n\nKui temalt küsiti, kui lähedale Mourinho jõudis, vastas Gerrard: \"Oleneb kui lähedal on lähedal!\"\n\n\"Loomulikult oli palju spekulatsioone hooajal 2004/2005. Minu karjääri jooksul üritas ta mind saada viiel või kuuel korral,\" lausus endine Inglismaa koondislane, kes veetis pea kogu karjääri Liverpoolis. \"Kaks korda Chelseasse, samuti proovis ta mind värvata Milano Interisse ja Madridi Reali.\"\n\nGerrard lisas üritusel veel, et praegune Liverpooli juhendaja Jürgen Klopp on üks nõudlikemaid, kes tal olnud. \"Ma arvan, et ta erineb kõigist teistest peatreeneritest. Ta on peatreener, kes ei nõustu ühegi teise meetodiga kui tema enda omaga.\"\n\n\"Kui asi puudutab rasket tööd, jooksmist ja üks-üks võitluste võitmist, siis ei ole ruumi läbirääkimisteks,\" jätkas poolkaitsja. \"Kui sa ei ole valmis minema olukordadesse, kus saab haiget, siis selle peatreeneri läheduses kaua vastu ei pea.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liverpooli jalgpalliklubi legendaarne mängumees Steven Gerrard avaldas avalikul üritusel Steven Gerrard Live, et portugallasest peatreener Jose Mourinho üritas teda karjääri jooksul viiel-kuuel korral osta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnalüüs: uue Rail Balticu Eesti trassiosale kaubamahtu jätkub\n\n## Põhitekst:\n\nAnalüüs näeb suuremat osakaalu Soome kaupadel, samuti Muuga terminali potentsiaali rahvusvahelise jaotuskeskusena, mis teenindab Skandinaavia ja Loode-Venemaa turgu.\n\nRail Balticu Muuga kaubaterminali tehnoloogiliste ja ruumivajaduste analüüsi eesmärk on selgitada välja Muuga Rail Balticu kaubaterminali võimalikud asukohad, terminali tehnoloogilised funktsioonid ning hinnata terminali tasuvust.\n\nTöö kaubavoogude prognoosimise etapis analüüsiti terminali võimalikke kaubamahtusid aastani 2055. Selle etapi raames viidi Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Venemaal ja mujal Euroopas läbi üle saja intervjuu, analüüsiti läbi üle 700 asjakohase kauba siht- ja lähtekoha vahelised kaubavood ning teostati suuremahuline dokumendianalüüs.\n\n\"Kui võrrelda näiteks Ernst & Youngi uuringu andmeid Muuga kaubaterminali analüüsi esialgsete tulemustega, siis võib öelda, et meie vaade Rail Balticu kaubamahtudele on mõnevõrra optimistlikum. Eelkõige just selles osas, mis puudutab Soomest tulevaid kaubamahte ja peamiselt neid kaupu, mille sihtkoht on Euroopa sisemaal, eemal suurematest Läänemere ja Põhjamere sadamatest. Suurte sadamate lähiümbruses on konkurents endiselt karm ja seal on Rail Balticale meri nii nüüd kui ka edaspidi tõsiseks konkurendiks,\" ütles Civitta Eesti AS juhtivkonsultant Meelis Niinepuu.\n\nUuringu kohaselt on Rail Balticu käivitumise järgselt esimestel aastatel kaubamaht suurusjärgus viis miljonit tonni, millest Soome kaupade maht on umbes kaks miljonit tonni.\n\nKaubamahu tippu ennustab analüüs aastateks 2045-2050, mil Rail Baltical veetakse hinnanguliselt 10 miljonit tonni ja millest Soome kaubamaht moodustab kuni poole.\n\n\"Nendele kaubamahtudele lisandub ida-lääne suunaline kaubamaht. Siin on Muuga kaubaterminalil väga hea potentsiaal nii Hiina-Skandinaavia kui ka Loode-Venemaa jaotuskeskusena. Juba täna tegutseb siin kaks Skandinaavia ettevõtet, kes varustavad iganädalaselt oma Norra kliente mitte oma Oslo laost vaid Muugalt. Rail Baltica saabumine Muugale loob uusi sünergiaid ja parandab Tallinna Sadama konkurentsipositsiooni logistika väärtusahelas,\" lisas Niinepuu.\n\nSuuremate trendidena tuvastas uuring kaupade jätkuva konteineriseerumise ning kesk-pikal distantsil liikuva maanteetranspordi ülekandumise raudteele.\n\n\"Analüüsi vahetulemused kinnitavad seda, mida oleme kuulnud erinevatelt kohtumistelt Soomes ja mida näitas ka EY tasuvusanalüüs: kaupa Rail Balticule jätkub. Väga suurt potentsiaali nähakse Kesk- ja Lõuna-Euroopa vahelise kaubavahetuse teenindamisel so. Poola, Austria, Tšehhi, Ungari, Sloveenia, Itaalia. Peame tegutsema targalt, et seda potentsiaali realiseerida,\" ütles Rail Baltic Estonia OÜ projektijuht Vaiko Eggert.\n\nSadamaga ühendatavast Rail Balticu kaubaterminalist Muugal saab Rail Baltica kõige põhjapoolsem kaubajaam, mis peab tagama sujuva koostöö sadamataristu, praeguse teede- ja 1520 mm raudteevõrguga ning nendega seonduvate tehnoloogiatega ning vastama ka Rail Baltica kasutajate vajadustele.\n\nMuuga multimodaalse terminali analüüs valmib ja avalikustatakse tänavu sügisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Konsultatsioonifirmade Civitta ning Deutche Bahni tütarettevõtte DB Engineering & Consulting GmbH Muuga multimodaalse kaubaterminali analüüsi esialgsed tulemused näitavad Eesti Rail Balticu trassiosale suuremat kaubamahtu kui varasemad uuringud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Eesti üks suuremaid välisinvesteeringuid kukkus läbi\n\n## Põhitekst:\n\nBelgia meedia väitel jäi Graanul Invest ajahätta, kohalik energiaagentuur polnud nõus tähtaega pikendama, projekt kaotas ette nähtud toetuse ja ühes sellega ka majandusliku mõtte, kirjutab Eesti Ekspress.\n\nGraanul Invest teadis, et Langerlo elektrijaama ümberehitamisel rohelisele energiale ehk puidugraanuliküttele, on sellele tagatud Belgia riiklik toetus pikemaks ajaks kuni 2,2 miljardi euro ulatuses ning jaama ümberehitusega tuli ühele poole jõuda tuleva aasta sügiseks.\n\nGraanul Investi omanik ja juht Raul Kirjanen ütles, et jaama ostu-müügilepingus oli klausel, et kui ostja leiab projektis vigu, millest teda ei teavitatud, saab projekti endisele omanikule tagasi anda.\n\"Seda me ka tegime. Täna on küll kuulutatud välja ettevõtte pankrotimenetlus, aga haldurid vaidlevad riigiga projekti saatuse pärast edasi. Kuidas see kõik lõpeb, on keeruline ennustada. Seega praegu me projekti arendamisega enam ei tegele,\" ütles ta.\n\nLeht märkis, et Belgia energiaagentuuri surmahoop Graanul Investi plaanidele on võit keskkonnaaktivistidele, kelle väitel pole puidu ahjuajamine roheline tegevus, olgugi et puitu peetakse taastuvaks.\n\nTäiskoormusel töötades oleks 656 MW võimsusega Langerlo jaam kasutanud aastas 1,8 miljonit tonni peamiselt USAst toodud puidugraanuleid, kattes umbes kümnendiku enam kui kuue miljoni elanikuga Flandria elektrivajadusest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa suurim puidugraanulitootja Graanul Invest teatas aasta tagasi, et soetas Belgia ühe suurema söeelektrijaama ning plaanib selle üle viia taastuvenergiale, investeerides ligi 250 miljonit eurot, kuid Belgiast tulnud uudised räägivad plaani nurjumisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJagor avastardist: vähe jäi puudu, et oleksin lõpetanud kõhuli\n\n## Põhitekst:\n\nJagor kirjeldas jooksu käiku ka oma Sportlio blogis. Algus läks hästi, aga otsustavaks said taktikalised vead seitsmenda ja kaheksanda tõkke eel.\n\nKuuenda ja seitsmenda tõkke vahe jäi kitsaks ja Jagor jooksis oma sõnul natuke tõkkesse sisse. Plaanitud 14 sammu asemel tulnuks see läbida 13 sammuga.\n\n\"Sellest tekkis frustratsioon \"miks ma krt 13-ga ikkagi ei läinud\" ja panin pedaali põhja,\" kirjutas Jagor. \"See tempo tõstmine oli järgmime viga, sest 7-8 tõkke vahe jäi juba nii lühikeseks, et 8-ndale tõkkele peale minnes ei olnud mul ruumi hoojala sirgeks lükkamiseks.\"\n\n\"Läksin siis põlv ees tõkke peale, säär kõverdatult tagumiku all. Sellest tekkis siis niiöelda konks, mis ootas tõkke taha kinni jäämist ja see kahjuks juhtuski. Jalg jäi päris korralikult sinna kinni ja hakkasin korralikult uperkuuti lendama. Väga vähe jäi puudu, et oleksin lõpetanud tõkkelt maha tulles kõhuli. Peale seda äpardust oli hoog täiesti nulli vajunud ja kõik konkurendid lendasid minust mööda nagu postist.\"\n\nJagor enda sõnul liikus ta kuni äparduseni umbes 49,5-49,7 sekundi tempos. \"Järgmine kord ei pussuta ja pigem venitan vahed täis, mitte ei ürita kiiret sammu alla kerida. Hooaja avastardi kohta oli potentsiaal hea, aga realiseerimine oli korralik altminek. Üritan tänase mineviku hõlma lasta ja keskenduda järgmisele stardile. Loodetavasti järgmine 400 tõkke start on see nädalavahetus Balti matšil Lätis.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti 400 meetri tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor teenis Tšehhis peetud Josef Odložili mälestusvõistlustel ajaga 51,08 kuuenda koha. Jooksu võitis ajaga 49,02 Prantsusmaa esindaja Mamadou Kasse Hann.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKeräneni lastekrimka saab lavastuseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Jõmmu\" on Mika Keräneni jõeromaan parimate laste seiklusraamatute vaimus. Tegevused rulluvad lahti ühel suvisel hommikul Emajõe Lodjakojast, kui märgatakse, et kadunud on 25 tonni kaaluv puust jõelaev \"Jõmmu\" koos selle kapteni Juhaniga. Kapteni väike vend Timo kutsub saladuse lahendamiseks appi Mari ja salaselts Rampsu, seisab raamatu tuvustuses.\n\nLavastaja ja Teatribussi asutaja Marko Mäesaar ütles, et lubab publikule ühte tõeliselt toredat suveõhtut, kus hakkavad juhtuma kriminaalsed asjad ning neid hakkavad korraga lahendama nii jõepolitsei kui salaselts Ramps.\n\nLavastuses astuvad üles Inga Lunge, Veikko Täär, Meelis Sarv, Marin Mägi-Efert, Kristjan Lüüs jt ning kaasa teevad ka Tartu Waldorfgümnaasiumi tublimad näitlejad. Lavastuse laulud on kirjutanud muusik, Sõpruse Puiestee solist Allan Vainola, näitlejaid saadab ansambel Äge Brass.\n\nMuusikaline koguperelavastuse \"Kadunud Jõmmu!\" esietendub laupäeval, 10. juunil kell 19 Lodjakojas. Lavastust mängitakse nii juunis kui juulis, kokku 14 etendust. Etendused toimuvad iga ilmaga, sest publik on vihma eest kaitstud.\n\nKui salaselts Rampsi töö õnnestub ja lodi \"Jõmmu\" üles leitakse, siis saab pärast etendust ka lodjasõidu teha. Selleks on vaja osta pilet juba eelmüügist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval esietendub Tartus Lodjakojas muusikaline koguperelavastus \"Kadunud Jõmmu!\", mis on valminud Mika Keräneni uusima lastekrimka \"Jõmmu\" ainetel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLadva ja Külaots on EM-il võrdsel pulgal\n\n## Põhitekst:\n\nLadva on partiides teeninud kaks võitu, neli viiki ja ühe kaotuse ning läheb järgmisena kokku alles 2004. aastal sündinud venelanna Bibisara Assaubajevaga. Külaotsa bilanss on olnud täpselt sama (2-4-1).\n\nTurniiri juhivad kuus punkti kogunud hispaanlane David Anton Guijarro ja inglane David Howell. 11-liikmeline seltskond jääb neist maha poole punktiga, teiste seas ka lätlane Igor Kovalenko.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Minskis peetavatel male Euroopa meistrivõistlustel on eestlased Ottomar Ladva ja Kaido Külaots kogunud esimesest seitsmest voorust neli punkti ja asuvad ligi 400 osalejaga turniiril hetkel teise saja keskel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTarbijahinnad tõusid aastaga 3,3 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nKaubad olid mulluse maikuuga võrreldes 3,8 protsenti ja teenused 2,4 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.\n\nKaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes tõusnud viis protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 2,8 protsenti.\n\nEelmise aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,1 protsenti kallinemine, mis andis kogutõusust üle 40 protsendi. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 8,6 protsenti, puuvili 11,7 protsenti ning suhkur ja kondiitritooted seitse protsenti.\n\nKogutõusust ligi viiendiku andis mootorikütus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 14,9 protsenti ja bensiin 9,8 protsenti kallim.\n\nSuuremat mõju avaldasid veel alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 3,6 protsenti ja 14,5 protsenti.\n\nAprilliga võrreldes oli mais tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks samuti toit. Kuuga kallines puuvili 9,4 protsenti ning liha ja lihatooted 1,9 protsenti.\n\nSuuremat mõju indeksi muutusele avaldas veel mootorikütuse odavnemine. Võrreldes eelmine kuuga oli mais bensiin kolm protsenti ja diislikütus 3,5 protsenti odavam.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarbijahinnad tõusid tänavu mais võrreldes aprilliga 0,2 protsenti ja võrreldes eelmise aasta maiga 3,3 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAstana liider Tour de France’il otsib uut klubi\n\n## Põhitekst:\n\n32-aastane taanlase teade ei tulnud just kõige sobivamal ajal, sest Astana panustab temale tänavusel Tour de France’il. Fuglsangi soov töökohta vahetada võib kaasa tuua selle, et Astana mängib kaardid ümber ja kinnitab Touri liidriks Fabio Aru, kui too vigastusest taastudes heasse vormi jõuab, vahendab Rattauudised.ee.\n\n\"Olen kaalunud kõiki valikuid. Olen jõudnud arusaamisele, et pärast viit aastat Astanas võib praegu olla õige aeg edasi liikuda,\" lausus Fuglsang. \"Teisest küljest olen Astanas õnnelik ning olen olnud siin õnnelik kõik need neli ja pool aastat. Võib ka juhtuda, et ma jään. Astanast on mulle öeldud, et milleks asju muuta, kui need toimivad. Kuid samas tuleb aegajalt otsida uut motivatsiooni, uusi asju.\"\n\nViimastel aastatel on Fuglsang olnud Astanas Vincenzo Nibali ja Aru abimeheks. Pärast Nibali lahkumist on Fuglsang saanud rohkem vabadust. Loomulikult saab tänavusel Touril olema suur osatähtsus Fuglsangi tulevikus. Fuglsang ja Aru jagavad käimasoleval Critérium du Dauphinél hotellituba ning meeste sõnul saavad nad omavahel hästi läbi.\n\nFuglsang liitus Kasahstani klubiga 2013. aastal, eelnevalt oli ta esindanud Radioshacki. Oma debüüthooajal Astanas saavutas ta Touril seitsmenda koha. Pärast seda pole ta klubi särgis nii hea tulemuseni jõudnud. Rio olümpia grupisõidus pälvis Fuglsang hõbemedali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viiendat aastat Astana profivõistkonnas pedaaliv Jakob Fuglsang kinnitas, et tema agent peab läbirääkimisi teiste meeskondadega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tabas Viimsis tüdrukut ahistanud mehe\n\n## Põhitekst:\n\n3. juunil pidasid politseinikud Viimsis kinni 28-aastase mehe, keda kahtlustatakse kooliealise tüdruku seksuaalses ahistamises.\n\nKahtlustuse järgi lähenes mees avalikus kohas tüdrukule ning katsus teda kohatult.\n\nPolitseil on alust arvata, et mees võis ahistada ka teisi tütarlapsi.\n\nMeest on varem karistatud sarnaste kuritegude eest.\n\nPolitsei palub kõigil, kes tunnevad pildil oleva mehe ära, on olnud pealtnägijaks süüteole või omavad muud olulist infot, võtta ühendust Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupiga telefonil 53 01 99 38.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja prefektuuri kriminaalbüroo uurijad pidasid eelmisel nädalal Harjumaal Viimsis kinni mehe, keda kahtlustatakse tüdruku seksuaalses ahistamises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei otsib väidetava pedofiili kuritegudes kannatanuid\n\n## Põhitekst:\n\n48-aastast meest kahtlustatakse algkooliealise poisi seksuaalses ärakasutamises.\n\nKahtlustuse järgi pakkus mees lapsele maiustusi ning meelitas lapse tühermaale, hoidis teda jõuga kinni ning katsus intiimpiirkonnast.\n\nPolitsei palub kõigil, kes tunnevad pildil oleva mehe ära, on olnud pealtnägijaks süüteole või omavad muud olulist infot, võtta ühendust Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupiga telefonil 53 01 99 38.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal pidasid Põhja prefektuuri kriminaalbüroo uurijad Tallinnas Lasnamäel kinni mehe, keda kahtlustatakse laste seksuaalses väärkohtlemises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTapa kinnisvaraturg on kaitseväe tõttu kasvule pöördunud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vaadeldes üürituru pakkumiste arvu, siis pakkumiste arv on alates 2017. aasta algusest olnud pidevalt kasvamas. Tänasel hetkel on pakkumisel ligemale 10 korterit, mille juures üürihinnad jäävad valdavalt 100-150 euro vahele. Paremas seisukorras korterite üüripakkumishinnad on mõnevõrra kõrgemad,\" ütles Arco Vara kutseline nooremhindaja ning analüütik Mihkel Eliste.\n\n\"Pakkumiste vähesuse tõttu on märgata kohatisi ebaloogiliselt kõrgeid hindu nagu 550 eurot kuus kolmetoalise korteri ja kahetoalise eest 400 eurot kuus, nende realiseerumine sellisel hinnatasemel on aga enam kui ebatõenäoline. Osa 2016. aasta teises pooles ja 2017. aasta alguses aset leidnud tehingute arvust võib kindlasti üürituru alla kirjutada,\" lisas Eliste.\n\n\"Turg on seni olnud kõikides suuremates piirkondades kasvav ning Tapa linna kinnisvaraturu võimalik doping sõdurite arvelt selgub alles tulevikus. Maakonnakeskuses on hinnad oluliselt kasvanud, pakkumiste arv vähenenud, maakonnas tööturu tingimused paranenud. See kõik on soodustanud väiksemate keskuste kinnisvaraturu elujõulisuse kiiret kasvu,\" ütles Eliste.\n\nVaadates linna lähiümbruskonda sealhulgas Rakvere linna, on kõikidele piirkondadele tema sõnul omane juba pikemat aega kinnisvarahindade tavapärasest mõnevõrra kiirem hinna- kui ka tehingute arvu kasv. \"Lääne-Virumaal on mitmeid teisi piirkondi, kus tänane statistiline hinnakasv on oluliselt kiirem kui Tapa linnas näiteks nii Kadrina alevikus kui Kunda linnas 2017. aasta esimese kvartali põhjal aastane hinnakasv ligemale 40 protsenti, kuid neis piirkondades ei ole ei sõdureid ega märkimisväärset elanikkonna kasvu,\" sõnas Eliste.\n\nKa Tapa vallavanema Alar Kirti sõnul on kasvanud nii tehingute arv kui nende väärtus. \"Kohapeal on kuulda nii kinnisvaraomanike kui maaklerite käest, et on kasvanud nõudmine korterite ja elamumaa järele. Eriti on puudus üüripinnast,\" ütles Kirt BNS-ile. Tema sõnul on kinnisvaraturu mõjutajateks pigem Eesti oma sõjaväe koondumisega Tapale ja sellega seoses töökohtade lisandumisega nii kaitseväkke kui ka mujale Tapale.\n\n\"Küll aga liitlaste tulek on pannud tegutsema nii mõnegi ettevõtja kes on loonud või loomas toitlustus- või meelelahutusasutusi seoses nendega. Üldist majanduse elavnemist on samuti märgata. Mõnel juhul võib seda kirjutada sõjaväe laienemise arvele mõnel juhul on seda keeruline seostada ja võib arvata et on seoses üldise majandusolukorra paranemisega Eestis,\" sõnas Kirt.\n\n1. jalaväebrigaadi teabeohvitseri reamees Sander Mändoja sõnul teenib hetkel Tapal ligi kolmsada tegevväelast, kellele lisanduvad 2018. aasta lõpuks Scoutspataljoni võitlejad. \"Tapal asuvate Eesti kaitseväelaste arv sõltub eeskätt ajateenijate väljaõppetsüklist ning võib aasta lõikes kõikuda üsna märgatavalt,\" rääkis Mändoja.\n\n\"Püsivalt Tapal teenivate kaitseväelaste hulk on viimase aasta jooksul kasvanud ligikaudu 50 Scoutspataljoni võitlejaga, kes on esimestena läbimas väljaõpet CV9035 tüüpi jalaväe lahingumasinatel,\" ütles Mändoja. \"Scoutspataljon tervikuna peaks tema sõnul Paldiskist Tapale olema ümber kolinud hiljemalt 2018. aasta lõpuks. Võib öelda, et järgmise aasta lõpus peaks Scoutspataljoni võitlejate arv Tapal olema 500 ja 600 tegevvälase vahel,\" ütles Mändoja.\n\nEsimene Scoutspataljoni mehhaniseeritud kompanii saabus Paldiski linnakust Tapale 2017. aasta alguses ning kogu kolimisprotsess planeeritakse lõpetada 2018. aasta jooksul. Elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon hakkab kasutama jalaväe lahingumasinad CV9035. Esimesed 12 jalaväe lahingumasinat CV9035 ning üks naastetank jõudsid Eestisse 2016. aasta oktoobris.\n\nMaa-ameti tehingute andmebaasi andmetel on Lääne-Virumaal asuvas Tapa linnas korteritehingute keskmine ruutmeetri hind tõusnud 2016. aasta esimese kvartaliga võrreldes 47,6 protsenti 135,23 eurolt 199,57 euroni ruutmeetrist. Tapa vallas on keskmine korteritehingute ruutmeetri hind tõusnud 2016. aasta esimese kvartaliga võrreldes 40,5 protsenti 119,51 eurolt 167,92 eurole ruutmeetrist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tapa linnas ja ümberkaudsetes valdades toimuvate kinnisvaratehingute ja üürituru pakkumiste arv näitab kahe eelnenud aastaga võrreldes kasvutrendi, mille osaliseks põhjuseks on Tapa sõjaväelinnaku laienemine ning samuti tsiviiltöökohtade tekkimine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Tartu Kirjandusmuuseum vallandas rahvapärimuse uurija\n\n## Põhitekst:\n\nKirjandusmuusuemi direktor Urmas Sutrop vallandas Sõukandi enda sõnul usalduse kaotamise tõttu, kirjutab Eesti Ekspress.\n\nSõukand sai esimese Eesti humanitaarteadlasena Euroopa teadusuuringute nõukogult alustava teadlase uurimistoetuse, et uurida endisi Nõukogude Liidu rahvaid ja seda, kuidas nad suhtuvad taimedesse ja neid kasutavad.\n\nSõukandi hinnangul ei suutnud kirjandusmuuseum tagada tema uurimistöö tarvis vajalikke tingimusi.\n\nSõukand on otsustanud Eestist lahkuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop vallandas 1,5 miljoni euro suuruse grandi saanud rahvapärimuse uurija Renata Sõukandi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLigi 40 protsenti Eesti elanikest eelistab internetipangas paroolikaarti\n\n## Põhitekst:\n\nNutikaitse 2017 projekti nõunik Erki Peegel ütles, et valdav enamus küsitletutest paneb oma teadmised ka praktikasse, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nÜle 90 protsendi Eesti elanikest kasutab oma nutiseadmel paroole ega jaga neid teistega. Samas teeb muret, et suuremat turvalisust nõudvatel interneti lehekülgedel, näiteks internetipanka sisse logides, kasutab ligi 40 protsenti vastanutest paroolikaarti ja mitte mobiili- või smart-ID-d.\n\nNäiteks Ida-Virumaa nutiseadmete kasutajatest eelistab paroolikaarte koguni 60 protsenti elanikest.\n\nNutiturvalisuse uuringu viis läbi Turu-uuringute AS ja selle käigus vastas küsimustele pea 1000 Eesti elanikku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti elanike teadmised nutiturvalisusest on head, samas eelistab ligi 40 protsenti vastanutest jätkuvalt internetipangas paroolikaarte, nii selgub mais läbi viidud uuringust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga viis inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 8.39 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tööstuse ja Kalaranna tänava ristmikul, kus 68-aastane mees tegi Volkswagen Transporteriga vasakpööret ja põrkas kokku otse liikunud mootorrattaga Kawasaki Versys, mida juhtis 35-aastane mees. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 9.38 juhtus liiklusõnnetus Pärnus Kuninga ja Ringi tänava ristmikul, kus alkoholijoobes 34-aastane mees sõitis jalgrattaga tagant otsa reguleerimata ülekäiguraja ees peatunud Jaguarile ning kukkus. Kiirabi toimetas ratturi Pärnu haiglasse.\n\nKell 10 juhtus liiklusõnnetus Harku vallas Harku-Rannamõisa tee 3. kilomeetril, kus 39-aastane mees tegi Volkswagen Caddy Kombiga vasakpööret ja põrkas kokku möödasõitu teinud mootorrattaga Yamaha FZ6-N, mida juhtis 34-aastane mees. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected]\n\nKell 14.20 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Hobujaama tänava ja Narva maantee ristmikul, kus 63-aastane mees tegi liinibussiga Scania parempööret ning riivas reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud 25-aastast naist. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.\n\nKell 21.50 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vihi külas Mudiste-Suure-Jaani-Vändra maantee 14,7. kilomeetril, kus alkoholijoobes 67-aastane mees sõitis Opel Astra Caravaniga sirgel teelõigul kraavi ja vastu puud. Juht toimetati Viljandi haiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval juhtus üle Eesti viis raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKimmichi käärlöök tõi Saksamaale Taani vastu viigi\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa keskkaitsjate pallikaotusest kasu lõiganud Christian Eriksen viis kodumeeskonna Taani 19. minutil juhtima, Saksamaale tõi viigi Joshua Kimmichi käärlöök kaks minutit enne lõpuvilet.\n\nÜllatustulemuse pakkus Malta, kes alistas Ukraina 1:0, Iisrael ja Moldova mängisid 1:1 viiki. Katar ja Põhja-Korea leppisid 2:2 viiki, Senegal ja Uganda väravaid ei löönud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval peetud jalgpalli maavõistluste keskses kohtumises mängisid Saksamaa ja Taani 1:1 viiki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSergio Agüerol diagnoositi südame rütmihäired\n\n## Põhitekst:\n\nBarcelona ja Deportivo Alavesi kohtumise 41. minutil vahetati üllatuslikult välja Barcelona tipuründaja Sergio Agüero. Barcelona kinnitas pühapäeval, et Agüero vahetati välja, kuna mängija tundis rinnus valu.\n\nPärast mängu tehti Agüerole haiglas uuringud ning esialgseks diagnoosiks määrati südame rütmihäired. Esmaspäeval avalikustas Barcelona, et argentiinlasest ründaja jääb kuni kolmeks kuuks palliplatsilt eemale ning tema seisundit hinnatakse jooksvalt.\n\nAgüero liitus Barcelonaga pärast kümmet aastat Manchester City ridades ning tegi Hispaania tippklubi eest debüüdi paar nädalat tagasi, kui jooksis väljakule Barcelona kohtumises Madridi Reali vastu. Ühtlasi lõi Agüero samas kohtumises Barcelona eest oma esimese värava.\n\nLATEST NEWS | Barça player Kun Agüero has been subjected to a diagnostic and therapeutic process by Dr. Josep Brugada. He is unavailable for selection and, during the next three months, the effectiveness of treatment will be evaluated in order to determine his recovery process. pic.twitter.com/My9xWpm6I4\n\n— FC Barcelona (@FCBarcelona) November 1, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval mängis Barcelona jalgpalliklubi liigakohtumises Deportivo Alavesi vastu. Pärast kohtumist toimetati Barcelona ründaja Sergio Agüero kiirabiautoga haiglasse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPaul Aron lõpetas Formula Regional vormelisarja kolmandal kohal\n\n## Põhitekst:\n\nItaalias, Monza ringrajal peetud viimasel etapil sai Paul Aron esimeses sõidus kuuenda koha ning teises sõidus teise koha. Sarja üldarvestuses teenis Aron 197 punktiga kolmanda koha.\n\nVormelisarja võitis Gregoire Saucy (ART Grand Prix) 277 punktiga ning teisel kohal lõpetas Hadrien David (R-Ace GP) 209 punktiga. Saucy oli kindlustanud sarja üldvõidu enne viimast etappi.\n\nMeeskondlikus arvestuses tuli sarja võitjaks R-Ace GP 481 punktiga. ART Grand Prix teenis 422 punktiga teise koha ning kolmanda koha pälvis Prema Powerteam 346 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti vormelisõitja Paul Aron (Prema Powerteam) lõpetas Formula Regional European Championship vormelisarja kolmanda kohaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sai Balti murdmaajooksu meistrivõistlustel teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nLeedus, Palangal toimunud võistluse võitis Läti koondis, kes kogus kokku 152 punkti. Eesti koondis kogus võistlusega 101 punkti ja teenis teise koha ning leedulased pidid 95 punktiga leppima kolmanda kohaga.\n\nKoondisele tõi ainsa Baltimaade murdmajooksu tiitli Nõmme Kergejõustikuklubi staier Risto Kalju, kes võitis U-16 poiste võistlusklassis 2000 meetri distantsi ajaga 6:14.\n\nHõbemedalid tõid Eesti koondisele tüdrukute U-16 vanuseklassis Viola Hambidge, noormeeste U-18 vanuseklassis Uku Renek Kronbergs ja meeste absoluutklassis Leonid Latsepov.\n\nKoondist esindasid 31 sportlast ning kokku jagati kaheksa medalikomplekti – täiskasvanute, U-20, U-18 ja U-16 vanuseklassides.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondis saavutas esmakordselt peetud Balti murdmaajooksu meistrivõistlustel teise koha. Ühtlasi võitsid Eesti sportlased neli individuaalset medalit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome kahtlustab Eesti õppehävitajat õhuruumi rikkumises\n\n## Põhitekst:\n\nArvatav rikkumine leidis aset Utö saarest lõuna pool. See kestis umbes kaks minutit ja selle sügavus jäi alla viie kilomeetri.\n\nVälisministeerium teatas suhtlusvõrgustikus Twitter, et on suhelnud Helsingis asuva Eesti saatkonnaga ja palunud selgitusi.\n\nSoome piirivalve alustas juhtunuga seoses eeluurimist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kahtlustab Eesti õppehävitajat L-39 Albatros esmaspäeva pärastlõunal oma õhuruumi rikkumises, teatas kaitseministeeriumi kommunikatsioonijuht Niina Hyrsky.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHenri Järvelaiu klubikaaslane kukkus mängu ajal kokku\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval mängis Sogndali jalgpalliklubi esiliiga kohtumist Stjordals-Blinki vastu ning Sogndali mängija Emil Palsson kukkus kohtumise 12. minutil kokku. Kohtunik peatas koheselt mängu ning suunas väljakul olnud mängijad riietusruumi. Pärast vahejuhtumit kohtumine ei jätkunud.\n\nMeedikud reageerisid olukorrale viivitamatult ning hakkasid Palssonile esmaabi andma. Seejärel toimetati mängija helikopteriga haiglasse. Esialgse info kohaselt oli Palsson teadvusel, kui teda platsilt minema viidi.\n\nHetkel ei ole veel teada, miks Palsson kukkus kokku.\n\nPikalt Tallinna FC Flora eest mänginud ning kaks kohtumist ka Eesti koondise eest teinud Henri Järvelaid liitus Sogndaliga käesoleva aasta septembris. Sogndali eest mängis aastatel 2011 kuni 2017 ka Eesti koondislane Taijo Teniste.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra jalgpalli esiliigas juhtus esmaspäeval hirmuäratav intsident, kui Sogndali eest mängiv Emil Palsson kukkus liigakohtumise 12. minutil kokku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaris: praegu on lahenduste, mitte süüdlaste otsimise aeg\n\n## Põhitekst:\n\nKaris kohtus esmaspäeval Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga. Ta kutsus poliitikuid üles rääkima enda valijatega.\n\n\"Sõnum on ju lihtne – mida rohkem on vaktsineeritud vanemaid ja vanavanemaid, mida rohkem on vaktsineeritud noori, seda rohkem on võimalusi ühiskonna lahti hoidmiseks, ka koolides tavapärase õppetöö jätkamiseks,\" rääkis ta.\n\nKaris tõi näite, et praegu sureb kahe-kolme päevaga koroonaviirusega Eesti haiglates sama palju inimesi, kui mullu kaotas elu vägivallakuritegudes. \"Meedikud töötavad inimvõimete piiril, haiglate koormus aina kasvab, mis tähendab plaanilise ravi edasilükkamist inimestele, kes vajavad varem kokkulepitud ravi või uuringuid,\" nentis ta.\n\nKaris ja Kõlvart rääkisid ühiskonnas süvenevast koroonaväsimusest, mis on kaasa toonud ka üleskutseid näiteks meedikute või kaubandustöötajate vastu.\n\n\"Kurjus on alati halb nõuandja, kriisis eriti. See, mida me vajame, on igaühe hoolimine iseendast ja oma kaaskodanikest, kõigi nende toetamine, kes töötavad ühiskonna käigushoidmise nimel. Vaktsineerige. Kandke avalikes kohtades maski. Vähendage omavahelisi kontakte. Lükake edasi perepeod. Olge tähelepanelikud enda ja kaaslaste suhtes,\" rääkis president.\n\nKõlvarti sõnul toetab ta Karise mõtet, et sildistamine ja vaenlaste otsimine ei vii meid edasi. \"Täna pole ühte kõigile ideaalset meedet, peame kasutama erinevaid võimalusi. Ennetamine on alati parem kui tagajärgedega võitlemine,\" ütles ta, pidades silmas vaktsineerimist.\n\nRiigipea pidas tähtsaks omavalitsuste ja keskvalitsuse tihedat, usalduslikku koostööd, ka piirangute kehtestamisel, samuti parlamendierakondade koostegutsemist tervisekriisi ületamisel.\n\n\"Praegu ei ole süüdlaste otsimise aeg, vaid on ühiselt lahenduste leidmise aeg. Ja eeskuju andmise aeg, mis tähendab, et need, kelle poole Eesti inimesed vaatavad, peavad ise näitama, et mõistavad vaktsineerimise ja elementaarsete ettevaatusabinõude olulisust,\" rääkis Karis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Praeguses tervisekriisis on aeg leida ühiselt lahendusi, mitte otsida süüdlasi, ütles president Alar Karis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeaminister: Eestil on kliimaneutraalsusele üleminekul palju pakkuda\n\n## Põhitekst:\n\nOma sõnavõtus ütles Kallas, et Euroopa Liit on tõestanud, et kliimaneutraalsuse poole on võimalik liikuda ohverdamata seejuures majanduskasvu.\n\nEesti eraldas sel aastal lisaks arenguabi vahenditele veel 1,5 miljonit eurot koostööprojektideks, mis aitavad kaasa rahvusvahelisele võitlusele kliimamuutustega.\n\nKallase sõnul on Eesti soov aidata teisi muutuste elluviimisel tingitud muu hulgas sellest, et ka Eesti enda teekond ei ole olnud kerge. \"Eesti alustas väga keerulisest positsioonist, olles peaaegu täielikult sõltuv meie rahvuslikust maavarast – põlevkivist – saadavast energiast. Oleme oma heitkoguseid juba umbes 70 protsendi võrra vähendanud. Rohepööre on Eestis reaalsus,\" ütles Kallas.\n\nTa lisas, et Eesti eesmärk on lõpetada 2035. aastaks põlevkivist elektri tootmine ja kaotada järk-järgult põlevkivil põhineva energia tootmine 2040. aastaks. \"Meid on aidanud EL-i ühine poliitiline tahe, süsinikdioksiidi turg ja toetusskeemid. Sellegipoolest viivad muutust ellu Eesti inimesed, nende avatus reformidele, digioskused ja tulevikuvisioon,\" rääkis Kallas.\n\nDigioskustest rääkides tõi Kallas esile Eesti uue algatuse ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEP raames \"Data for the Environment Alliance\" ehk DEAL-i, millega soovitakse teha keskkonnaalased andmed kõigile kättesaadavaks. Teisipäeval osaleb peaminister selle esitlusel. Ta kutsus kõiki selle ülemaailmse algatusega ühinema, et parandada andmehaldussuutlikkust kogu maailmas.\n\nÜRO kliimamuutuste konverents toimub Glasgow's 31. oktoobrist 12. novembrini. Selle eesmärk on kiirendada liikumist Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sihtide poole ning saada lisapanused rahvusvahelisse kliimafondi. Eesti ühines konverentsi eel avaliku üleskutsega G20 liikmetele näidata üles solidaarsust nendega, kes seda enim vajavad, täites oma lubadust eraldada arenguriikidele igal aastal kokku 100 miljardit dollarit võitluseks kliimamuutustega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas ütles ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP26, et Eestil on kliimaneutraalsusele üleminekul palju pakkuda: digipöörde kogemust, idufirmade nutikaid lahendusi ja viise, kuidas tagada kõigile abivajajatele ligipääs globaalsele keskkonnaandmestikule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAntonio Contest on saamas Tottenhami järgmine peatreener\n\n## Põhitekst:\n\nTottenham Hotspur vallandas esmaspäeval peatreeneri ametis olnud Nuno Espirito Santose ning Inglismaa suurklubi soovib uueks peatreeneriks palgata Antonio Conte.\n\n52-aastane Conte oli kuni möödunud suveni Milano Interi peatreener ning tüüris klubi eelmisel hooajal Itaalia meistriks. Suvel otsustas Conte Interist lahkuda, kuna klubi vaevavad rahalised probleemid ning meeskond pidi suvel mitu olulist mängijat maha müüma.\n\nConte oli favoriit Tottenhami peatreeneri ametikohale juba suvel, ent siis ei kattunud itaallase ja klubi ambitsioonid. Nüüdseks on Conte valmis Tottenhamiga sõlmima lepingu kuni 2023. aastani ning itaallane lendas juba esmaspäeval Londonisse, et alustada Tottenhamiga ametlikke kõnelusi.\n\nConte on varasemalt Premier League'is juhendanud Londoni Chelsea'it ning aitas klubil 2017. aastal võita liigatiitel ja 2018. aastal Inglismaa karikas.\n\nAntonio #Conte just landed in #London. In the afternoon meeting with @SpursOfficial for last details and signature for the contract until 2023. @SkySports @SkySport\n\n— Gianluca Di Marzio (@DiMarzio) November 1, 2021\n\nTottenham are preparing contracts and paperworks to appoint Antonio Conte as new manager. Agreement set to be signed until June 2023 once all details will be fixed. ⚪️ #THFC\nAntonio Conte is currently in London with his camp, ready to meet with Fabio Paratici. pic.twitter.com/wKFddvI99K\n\n— Fabrizio Romano (@FabrizioRomano) November 1, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval vallandas Inglismaa jalgpalliklubi Tottenham Hotspur peatreeneri Nuno Espirito Santose. Inglismaa ja Itaalia meedia kohaselt on Tottenham uueks peatreeneriks valinud itaallase Antonio Conte.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Patrick Lauk võitis nimeka Prantsusmaa sarja\n\n## Põhitekst:\n\n70. Tour Cycliste International de la Guadeloupe'i 142-kilomeetrise viimase etapi võitis prantslane Theo Menant (Vendee U). Karl Patrick Lauk saavutas velotuuri viimasel etapil grupifinišis teise koha ning kolmandaks jäi prantslane Axel Zingle (CC Etupes).\n\nMitmepäevasõit kuulus ka Challenge BBB-DirectVelo sarja, mille eestlane napi eduga Zingle ees võitis. Lauk kogus hooaja jooksul 1471 punkti ning Zingle 1452 punkti.\n\n\"Etapp ei olnud väga keeruline, kuid vaimselt oli raske, sest seal selgiti välja hooaja parima reiting, aga tänu teisele kohale võitsin selle. Oleks Zingle eespool olnud, võitnuks tema ühe punktiga,\" rääkis Lauk.\n\nVelotuuri kokkuvõttes pälvis esikoha Laugu meeskonnakaaslane Stefan Bennett. Pjedestaali madalamatele astmele pääsesid Luis Guillermo Mora (U.Velocipedique M-Galante) ja Clement Braz Afonso (CC Etupes). Lauk teenis kokkuvõttes 29. koha, kaotades võitjale 58 minuti ja 29 sekundiga.\n\nJärgmine hooaeg pedaalib eestlane profimeeskonnas Bingoal Pauwels Sauces WB.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karl Patrick Lauk (Team Pro Immo Nicolas Roux) saavutas 70. Tour Cycliste International de la Guadeloupe'i velotuuri üheksandal etapil grupifinišis teise koha ning teenis Challenge BBB-DirectVelo sarja üldvõidu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: arvasin, et finaalturniirile jõudmine jääb unistuseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teadsin, et mind ootab ees raske matš Simona [Halepi - toim.] vastu. Üritasin keskenduda ainult sellele, mida mina pean tegema, et võita ja lõpuks oli see täna [pühapäeva - toim.] kõige olulisem,\" sõnas Kontaveit WTA-le antud intervjuus.\n\nÜhtlasi rääkis Kontaveit, et uus treener Dmitri Tursunov on andnud eestlannale uue hingamise ja teinud väljakul olemise taas nauditavaks. \"Ta on aidanud mul võtta olukordi lihtsamalt. Olen tõesti nautinud väljakul olemist. Arvan, et see on olnud minu edu võti,\" sõnas Kontaveit.\n\nLisaks mainis eestlanna, et Tursunovi palkamise ajal ei mõelnud ta esikümnesse jõudmisest. \"Ausalt öeldes, pärast Cincinnatis saadud kaotust Ons Jabeurile, lootsin ma kõigest mõne mängu võita. Üritasin keskenduda igale mängule, mis mul ees oli ning mitte liiga pikalt ette mõelda. Pikalt arvasin, et finaalturniirile jõudmine jääb minu jaoks unistuseks,\" rääkis Kontaveit.\n\nSamuti tõdes Kontaveit, et esikümnesse jõudmine on tal olnud eesmärgiks juba mitu aastat. \"See on miski, millest olen pikalt unistanud. Kui ma hakkasin tennist mängima, siis ma ei arvanud, et jõuan saja parima mängija hulka. Kui see sai tehtud, seadsin endale uued eesmärgid. Ma ei usu esikümnesse jõudmist enne, kui edetabelit oma silmadega näen,\" sõnas Kontaveit.\n\nOn August 17th, Anett Kontaveit was on a 5-match losing streak after losing to Ons Jabeur in 1R Cincinnati.\nSince August 17th: Went 26-2, 4 titles, and will surge from No.30 to No.8 on the Porsche Race to the WTA Finals.\nOn Monday, the Estonian will make her Top 10 debut. pic.twitter.com/ItzmYiJgw1\n\n— WTA Insider (@WTA_insider) October 31, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 8.) alistas Rumeenias peetud tenniseturniiri finaalis 6:2, 6:3 rumeenlanna Simona Halepi (WTA 22.) ning kindlustas esimese eestlasena koha WTA finaalturniiril. WTA-le antud intervjuus tõdes Kontaveit, et tema arvates oli WTA finaalturniirile jõudmine pigem unistus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJohannson, Viitkar ja Pärt tegid välismaal tugevad esitused\n\n## Põhitekst:\n\nRumeenia kõrgliigas mängiv Eesti koondise kapten Martin Johannson aitas Bukaresti Steaual alistada Bukaresti CSM-i tulemusega 29:28 (12:14). Kaheksa vooru järel hoiab Steaua 21 punktiga Rumeenia kõrgliigas teist kohta.\n\nArmi Pärt aitas Helsingi Dickeni võidule Siuntio IF-i ja Abo IFK üle, tulemustega 35:18 (16:7) ja 31:26 (13:14). Pärt viskas Siuntio vastu viis ja ABO vastu kuus väravat.\n\nMarkus Viitkar viskas neli väravat Karjaa BK-46 29:23 (16:11) võidumängus Grankulla IFK vastu. Kaks päeva hiljem jäi Karjaa liigatabelis esikohal olevale Riihimäe Cocksile 33:36 (17:19). Viitkari arvele jäi kolm väravat. Täiseduga jätkaval Cocksil on 16, Dickenil 14 ja Karjaal kahe vähempeetud mängu juures 10 punkti.\n\nNorra meistriliigas viskas Alfred Timmo Fjellhammer IL-i kasuks kaks väravat ja andis ühe resultatiivse söödu kohtumises Elverum Handballi vastu. Täiseduga liigat juhtiv Elverum alistas Fjellhammer IL-i 30:24 (16:14).\n\nSaksamaal teenisid võidud Mait Patrali, Karl Roosna ja Karl Toomi koduklubid. Mait Patrailita mänginud Rhein-Neckar Löwen alistas Bundesligas kindlalt, 34:23 (18:12) HBW Balingen-Weilstetteni.\n\nKarl Toomi tööandja HSC 2000 Coburg alistas 32:23 EHV Aue. Saksamaa kolmandas liigas jätkavad täiseduga Karl Roosna ja 1. VfL Potsdam, kes alistasid pühapäeval 41:22 (16:14) HSG Eider Harde. Roosna viskas võidumängus neli väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koondisepausile eelnevalt tegid välismaal mängivad Eesti käsipallurid möödunud nädalal tugevad esitused. Eriti edukad olid rahvusmeeskonna joonemängijad Martin Johannson, Markus Viitkar ja Armi Pärt, kes kogusid kolme peale viis võitu ja viskasid 19 väravat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nCoca-Cola ostis 5,6 miljardi dollariga spordijookide tootja BodyArmor\n\n## Põhitekst:\n\nKarastusjookide hiid ostis 2018. aastal 15 protsenti BodyArmorist ja jätkab ettevõtte haldamist eraldi üksusena Põhja-Ameerikas.\n\nÜks BodyArmori omanikest oli kuulus korvpallur Kobe Bryant, kellest sai aastal 2013 ettevõtte suuraktsionär.\n\n\"BodyArmor on viimasel kolmel aastal olnud süsteemile heaks täienduseks ja ettevõte on tegelenud pideva innovatsiooniga jookide ning tervise- ja heaolutoodete valdkonnas,\" ütles Coca-Cola Põhja-Ameerika üksuse juht Alfredo Rivera.\n\nBodyArmor on praegu suuruselt teine spordijookide tootja, mille aastane käive on 1,4 miljardit dollarit.\n\nBodyArmori kaasasutaja ja juhatuse esimees Mike Repole ja president Brent Hastie jäävad firmasse edasi.\n\nAustusavaldusena 2020. aastal helikopteriõnnetuses hukkunud korvpallurile ja osanikule Bryantile ütles Repole: \"Kui poleks olnud Kobe Bryanti visiooni ja usku, poleks BodyArmor saavutanud sellist edu. Ma ei saaks olla õnnelikum, olles osa Coca-Cola perest ja suunates pilgud tulevikku.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Coca-Cola teatas esmaspäeval, et ostis 5,6 miljardi dollari eest kogu spordijookide ettevõtte BodyArmor.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpallurid välismaal: Renee Teppan aitas Tokati esimese võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi võrkpalliliigas mängiv Renee Teppan aitas koduklubil Tokati Plevnelil teenida 3:2 võit Allpower AKÜ Cizre meeskonna üle. Teppan oli oma meeskonna kõige resultatiivseim mängija (21 punkti) ning Tokat teenis hooaja esimese võidu. Liigatabelis on Tokat 3 punktiga 11. positsioonil, vahendab Volley.ee.\n\nKataris mängiva Oliver Venno koduklubi SC Police alustas liigahooaega kahe võiduga. Hooaja esimeses kohtumises alistas SC Police 3:0 Al-Shamali võistkonna ning Venno arvele jäi 16 punkti. Teises möödunud nädalal peetud kohtumises alistas SC Police 3:0 Al-Gharrafa meeskonna ning Venno sai kohtumises kirja 11 punkti.\n\nIraani meistriliigas teenis Markkus Keele koduklubi Sirjani Foolad kaks võitu. Kõigepealt alistas Sirjani Foolad 3:1 Rah Yab Marivani ning teises kohtumises alistas Keele koduklubi 3:1 tulemusega Rafsanjani.\n\nPoola kõrgliigas kohtusid omavahel Robert Tähe koduklubi Belchatowi Skra ning endise Eesti koondise peatreeneri Gheorghe Cretu juhendatav Kedzierzyn-Kožle Zaksa. Belchatowi Skra teenis 3:2 võidu, kuid vähe mänguaega saanud Täht skoori ei teinud.\n\nTimo Tammemaa ja Rzeszowi Asseco Resovia kaotasid 0:3 Jastrzebski Wegielile. Poola kõrgliigatabelis on Resovia üheksa punktiga kuues ja Belchatow kaheksa punktiga seitsmes.\n\nPrantsusmaa meeste kõrgliigas said Ardo Kreek ja Arago de Sete kirja võidu ja kaotuse. Nädala avamängus tuli tunnistada Narbonne´i 3:1 paremust ning teises kohtumises alistas Arago 3:0 tulemusega Plessis-Robinsoni võistkonna. Kaotusmängus sai Kreek kirja 10 punkti, võidumängus jäi eestlase arvele 13 punkti.\n\nSaksamaa meeste meistriliigas kohtusid Stefan Kaibaldi tööandja Königs Wusterhauseni Netzhoppers ning Eesti koondise peatreeneri Cedric Enardi koduklubi Berliini Recycling Volleys. Kohtumise võitis Berliini klubi 3:1.\n\nSoome meeste meistriliigas aitas Kristo Kollo Akaa-Volley 3:0 võidule Vantaa Ducksi vastu, tuues 12 punkti. Andrus Raadik ja Savo Volley olid 3:1 üle Raisio Loimust. Tabelis on Savo 20 punktiga esikohal, Akaa asub 15 punktiga teisel kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Renee Teppan aitas koduklubi Tokati Plevneli Türgi võrkpalliliigas võidule, Oliver Venno koduklubi SC Police alustas Katari kõrgliiga hooaega kahe järjestikkuse võiduga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTinderi asutajad nõuavad hagis ettevõtte omanikult miljardeid dollareid\n\n## Põhitekst:\n\nKohtingurakenduse Tinder asutajad kaebasid kolm aastat tagasi kohtusse meediamoguli Barry Dilleri juhitud ettevõtte IAC Corpi. Tinderi asutajad väidavad hagis, et Dilleri firma pettis kohtingurakenduse aktsiate omandamise käigus neilt välja miljardeid dollareid. Nüüd nõuavad nad rohkem kui kahe miljardi dollari suurust kahjutasu, teatas Financial Times.\n\nTinderi asutaja Sean Rad süüdistab IAC-i Tinderi aktsia väärtuse tahtlikus alandamises. IAC omandas Tinderi aktsiad siis, kui kohtingurakenduse populaarsus hakkas järsult kasvama.\n\nDiller sai tuntuks mitme Hollywoodi filmistuudio juhina. Sajandivahetusel hakkas ta üha aktiivsemalt osalema internetiäris. Nüüd on tema valduses sellised firmad nagu TripAdvisor ja Vimeo.\n\n\"Rad plaanis eelmise kümnendi alguses luua kosjasobituse rakendust, mis aitaks häbelikul kahekümneaastasel noormehel luua sidemeid naistega,\" teatavad kohtudokumendid.\n\nRad ja tema äripartner Justin Mateen jõudsid lõpuks IAC-i juurde. 2014. aastal andis IAC Radile ja tema meeskonnale viiendiku Tinderi aktsiaoptsioonidest. Need optsioonid sai vahetada börsil noteeritud Tinderi emaettevõtte IAC/Match vastu.\n\n2017. aastal ühines Match Tinderiga. Tinderi väärtuseks hinnati siis kolm miljardit dollarit. IAC eeldas, et Tinder toob 2018. aastal sisse 457 miljonit dollarit. Rad müüs oma Matchi aktsiad 400 miljoni dollari eest maha. Kohtingurakendus sai aga kiiresti populaarseks ja firma sissetulek kahekordistus, teatas Financial Times.\n\nRad ja tema meeskond väidavad nüüd, et ettevõtte turuväärtus hinnati 2017. aastal teadlikult madalamaks. Rad ja tema meeskond hindas Tinderi väärtuse hoopis 13 miljardile dollarile. Nad väidavad, et IAC/Match lõi firma finantsseisust sihilikult vale pildi.\n\n2017. aastal vahetas Radi Tinderi tegevjuhi kohal välja Greg Blatt, kes oli Dilleri pikaaegne äripartner. Rad toetas Blatti ametisse määramist.\n\nIAC/Match väidab, et Rad kannatab nüüd \"müüja kahetsuse all\". Rad väidab aga, et müüs oma aktsiad maha, kuna tal puudus usk IAC/Match laiemasse tegevusse, teatas Financial Times.\n\nInvesteerimispank Morgan Stanley hinnangul on Tinderi turuväärtus tänapäeval 42 miljardit dollarit.\n\n\"Ma liigun elus edasi. Ma teen muid asju. Kuid ma ei saa vaadata Matchi aktsiat ja olla õnnelik. Iga kord kui see dollari võrra tõuseb, muutun ma ise õnnetumaks,\" ütles kohtudokumentide kohaselt Rad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtingurakenduse Tinder asutajad nõuavad hagis ettevõtte uuelt omanikult miljardeid dollareid. Kohtuprotsess algab esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNFL: Debüüdi teinud mängujuht aitas Dallase võidule\n\n## Põhitekst:\n\nDallas Cowboysi mängujuht Dak Prescott pidi vigastuse tõttu kohtumise vahele jätma ning tema asemel langes skoorimise vastutus Cooper Rushile, kes mängis oma karjääri esimest kohtumist. Rush viskas Dallase võidumängus 325 jardi ja kaks touchdown 'i ning Dallas teenis 20:16 võidu Minnesota Vikingsi üle.\n\nMargus Hundi koduklubi Chicago Bears pidi koduväljakul tunnistama San Francisco 49ersi 33:22 paremust. Hunt kohtumises kaasa ei teinud.\n\nTennessee Titans vajas lisaaega, et võõrsil alistada 34:31 tulemusega Margus Hundi endine koduklubi Indianapolis Colts. Esmaspäeval ilmnes, et Tennessee jooksja Derrick Henry murdis kohtumises jalaluu ning peab tõenäoliselt ülejäänud hooaja vahele jätma. Möödunud hooajal sai Henryst alles kaheksas mängija, kes on NFL-i hooaja jooksul suutnud joosta rohkem kui 2000 jardi.\n\nTiitlikaitsja Tampa Bay Buccaneers jäi võõrsil alla New Orleans Saintsi meeskonnale 36:27. Tom Brady viskas Buccaneersi eest 375 jardi ja neli touchdown 'i, Saintsi eest viskas Trevor Siemian 159 jardi ja ühe touchdown 'i. Tampa Bay teenis kuue võidu kõrvale teise kaotuse, New Orleansil on nüüd viis võitu ja kaks kaotust.\n\nNFL-i kaheksanda nädala viimane mäng algab Eesti aja järgi teisipäeva varahommikul kell 2.20 ning omavahel lähevad vastamisi Kansas City Chiefs ja New York Giants.\n\nTulemused:\n\nDallas Cowboys - Minnesota Vikings 20:16\nNew Orleans Saints - Tampa Bay Buccaneers 36:27\nDenver Broncos - Washington Football Team 17:10\nSeattle Seahawks - Jacksonville Jaguars 31:7\nNew England Patriots - Los Angeles Chargers 27:24\nBuffalo Bills - Miami Dolphins 26:11\nCarolina Panthers - Atlanta Falcons 19:13\nSan Francisco 49ers - Chicago Bears 33:22\nPhiladelphia Eagles - Detroit Lions 44:6\nPittsburgh Steelers - Cleveland Browns 15:10\nLos Angeles Rams - Houston Texans 38:22\nTennessee Titans - Indianapolis Colts 34:31\nNew York Jets - Cincinnati Bengals 34:31\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud öösel alistas ameerika jalgpalliliigas NFL Dallas Cowboys 20:16 tulemusega Minnesota Vikingsi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVakra: Tallinna Soojuse klientidele tõuseb hind vaid külma talve korral\n\n## Põhitekst:\n\nSeptembris ütles Vakra, et lähikuudel Tallinna soojatarbijatel hinnatõusu oodata ei ole. Esmaspäeval teatas Utilitas, mis haldab Tallinna Soojuse soojavõrku, et konkurentsiamet kinnitas Tallinnas uueks piirhinnaks 83 eurot, mis on 65,5 protsenti kõrgem kui varem.\n\n\"Kui me räägime perioodist, millal köetakse, siis Tallinnas köetakse gaasiga ainult väga külmadel tipuperioodidel. Põhisoojus tuleb kõik jäätmetest ja puiduhakkest,\" rääkis Vakra.\n\nVakra ütles, et Tallinna soojatarbijateni jõuab uus hind jaanuaris ning seda vaid siis, kui talv tuleb suurte miinuskraadidega ja vaja on tööle panna gaasil töötavad jaamad. \"Näiteks praegu, kui on väga soojad ilmad, Kristiines olev gaasikatel ei tööta,\" rääkis Vakra.\n\n\"Suured koormused tekivad siis, kui on suuremad miinuskraadid, näiteks üle 10 miinuskraadi, siis pannakse gaasikatlamajad tööle. Baassoojus tuleb Tallinnas ikka jäätmetest ja puiduhakkest,\" rääkis Vakra.\n\nPiirhinna tõstmine ei tähenda alati, et soojus lõppkokkuvõttes ka nii palju maksab, märkis Vakra. \"Näiteks ka täna on viimased kuud olnud piirhind suurem kui tegelik arve. Aga piirhinna Utilitas kooskõlastas, kuna me ei tea ette, kas tuleb jaanuaris –20 või –30 kraadi,\" rääkis Vakra.\n\nVakra märkis, et olukord on aastatega märksa paremaks läinud, kuna näiteks kui 2008. aastal tuli kogu soojatootmine gaasist, siis praegu saab säästa selle arvelt, et gaasiga köetakse vaid tipukoormustel.\n\nValitsus peaks toetusmeetmed üle vaatama\n\nVakra rõhutas, et ei saa Tallinna Soojuse esindajana seisukohta võtta, kuid tema isikliku arvamuse kohaselt peaks valitsus tegema rohkem, et gaasiga kütvatel klientidel aidata hinnatõusuga toime tulla ning alla vaesuspiiri elavatele leibkondadele loodud toetusmeede pole selleks piisav.\n\n\"Valitsus võiks tõepoolest vaadata need meetmed üle,\" rääkis ta.\n\nVakra tõi näiteks, et tema vanaema gaasihind tõuseb üle kahe korra ning kui talv tuleb külm, võib see tähendada, et kogu pension kulub gaasiarve tasumiseks. Sellises olukorras on paljud perekonnad.\n\n\"See tähendab, et riiklikult oleks vaja sekkuda, hinnatõus on olnud niivõrd kiire, et võib paljudele mõjuda sõna otseses mõttes hävitavalt,\" ütles ta.\n\nVakra sõnul ei ole valitsuse otsustatud kohalikust omavalitsusest taotletav meede pädev, kuna paljud inimesed soovivad ise hakkama saada ega taha minna omavalitsuselt eraldi abi paluma.\n\nKui Utilitas kütab gaasiga peamiselt siis, kui koormus on suur ja ilmad külmad, siis Tallinnas kaugkütet pakkuv Adven kütab mitmes piirkonnas vaid maagaasiga. Nende piirkondade tarbijaid võib oodata suurem hinnatõus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Soojuse juhi Rainer Vakra sõnul hakkab gaasi hind mõjutama Tallinna Soojuse ja Utilitase Tallinna kliente alles suuremate miinuskraadide juures. Vakra hinnangul peaks riik aga vaatama üle praegu planeeritud energia hinnatõusu puudutavad toetusmeetmed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPressinõukogu uus liige on Väino Koorberg\n\n## Põhitekst:\n\nKoorbergi volitused pressinõukogus algavad 1. novembril ja kestavad vastavalt pressinõukogu statuudile kaks aastat. Koorberg vahetas välja Toomas Mattsoni, kelle aeg pressinõukogu liikmena sai täis. Mattson oli ka pressinõukogu aseesimees.\n\nPressinõukogu esimees on Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov. Pressinõukogu liikmed on advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kadri Michelson, Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljan, advokaadibüroo Triniti advokaat Maarja Pild, Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm, Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap, Äripäeva uuriva toimetuse ajakirjanik Koit Brinkmann, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, Eesti Rahvusringhäälingu veebiuudiste ja portaalide juht Urmet Kook ning meediaõppejõud ja -koolitaja Väino Koorberg.\n\nNovembri koosolekul tuleb pressinõukogu liikmetel endas seast valida ka uus aseesimees. Traditsiooniliselt kuulub aseesimehe koht meediavälise organisatsiooni esindajale.\n\nPressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi.\n\nPressinõukogu liikmed nimetab Eesti Meediaettevõtete Liit kaheks aastaks. Vastavalt pressinõukogu statuudile saab üks isik olla pressinõukogus kaks tsüklit ehk neli aastat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Meediaettevõtete Liidu nõukogu nimetas pressinõukogu uueks liikmeks meediaõppejõu ja -koolitaja Väino Koorbergi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa jalgpallur kutsuti Poola koondisesse\n\n## Põhitekst:\n\nPoola jalgpallikoondis mängib novembri keskel 2022. aasta MM-i valiksarja mängudes Andorra ja Ungari vastu. Eesolevateks kohtumisteks kutsuti Poola koondisesse esmakordselt ka Aston Villa inglasest kaitsja Matty Cash.\n\nCashi ema on Suurbritannias sündinud poolatar ning septembris tegi Cash avalduse, et saada Poola kodakondsus. Oktoobri lõpus rahuldati mängija avaldus ning Cash sai endale Poola ja Inglismaa topeltkodakondsuse. Poola jalgpallikoondisel ei kulunud kaua, et värskelt Poola kodakondsuse saanud mängija ka koondisesse kutsuda.\n\nÄärekaitsja positsioonil mängiv Cash on Aston Villa eest mänginud alates 2020. aastast, ent pole kordagi kutsutud Inglismaa koondisesse. Inglismaa koondise peatreener Gareth Southgate on eelistanud kasutada parempoolse äärekaitsja positsioonil Kyle Walkerit (Manchester City), Kieran Trippieri (Madridi Atletico), Trent Alexander-Arnoldi (Liverpool) ja Reece Jamesi (Chelsea)\n\n2022. aasta MM-valiksarja I-alagrupis hoiab Poola 17 punktiga teist kohta. Esimesel kohal on 20 punktiga Inglismaa ning kolmandal kohal on 15 punktiga Albaania. Poola mängib valiksarjas 12. novembril Andorra vastu ning 15. novembril Ungariga.\n\nDziś zostałem powołany do reprezentacji Polski. To wyjątkowy dzień dla mnie i mojej rodziny. Spełniły się nasze marzenia. Otrzymanie tej szansy jest to dla mnie wielkim zaszczytem. Nie mogę się już doczekać spotkania z kolegami z drużyny i gry dla mojego kraju. Do boju Polsko❤️ pic.twitter.com/QLbiGkutte\n\n— Matty Cash (@mattycash622) November 1, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval avalikustas Poola jalgpalliliit mängijad, kes esindavad Poola koondist novembris peetavatel MM-valikmängudel. Koondisesse kutsuti ka Aston Villa inglasest kaitsja Matty Cash.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaar: Tallinnas koalitsioonini jõudmiseks tuleb veel mitu korda kohtuda\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas sujuvad praegu sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna koalitsiooniläbirääkimised Tallinnas?\n\nMa arvan, et töiselt võiks selle kohta öelda.\n\nMillise mulje jätab avalikkusele see, et olete Keskerakonnaga kokku leppinud, et enne koalitsioonileppe allkirjastamist te sisu poolt üldse ei ava?\n\nEga ükski koalitsioonilepe ei ole reeglina kokku lepitud enne, kui ei ole kõiges kokku lepitud. Ja sellest tulenevalt on tavapraktika see, et pooleliolevaid läbirääkimisi sisuliselt ongi raske kommenteerida.\n\nKui kaua need läbirääkimised veel kestavad?\n\nMe loodame ikka, et selle nädalaga saab asi sisuliselt ühele poole. Päris kindlaid lõpptähtaegu veel ei saa öelda, aga kindlasti kestavad need koalitsiooniläbirääkimised oluliselt lühemalt, kui näiteks 2015. aasta valitsuse läbirääkimised, need kestsid tookord viis nädalat.\n\nSiis selle nädala lõpus või järgmise alguses saab koalitsioonilepe allkirjad?\n\nSeda, kas lepe saab allkirjad, on vara enne öelda, kui asjad ei ole kokku lepitud. Mõlemal poolel on ju selgelt oma huvid, nendes tuleb kokkuleppele saada. Aga eks me loomulikult töötame selle nimel, et lepe saaks allkirjad.\n\nMitu korda teil praegu plaanitud on veel kohtuda?\n\nNo täpselt niipalju, kui vaja on. Me võtame selle jaoks täpselt nii palju aega, kui palju selleks, et sisuliselt ikkagi punktid läbi arutada, aega võtab. Ma arvan, et selle jaoks läheb üks kolm-neli kohtumist vähemalt veel tarvis, aga see on puhas oletus.\n\nKeskerakond tegi 21. oktoobril sotsiaaldemokraatidele ettepaneku alustada läbirääkimisi Tallinnas ühise linnavalitsuse moodustamiseks. Sotsid võtsid päev hiljem pakkumise vastu.\n\nKeskerakonnal on 79-kohalises Tallinna linnavolikogus 38 kohta, sotsiaaldemokraatidel kuus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar ütles ERR-ile, et Tallinna koalitsioonileppe sünniks tuleb Keskerakonnaga veel vähemalt kolm või neli korda kohtuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: ISIS-K täiendab ridu endiste Afganistani luurajatega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Terrorirühmitusega liituvate endiste luuretöötajate arv on väike, kuid see kasvab,\" ütlesid kohalikud Afganistani allikad ajalehele The Wall Street Journal.\n\n\"Uued värvatud aitavad ISIS-sel laiendada teadmisi luureandmete kogumisel. See aitab ISIS-sel laiendada Talibani vastast võitlust,\" lisasid allikad.\n\nAfganistanis tegutsev ISIS on Islamiriigi Afganistani piirkondlik haru, mis loodi 2015. aastal ja on Talibani verivaenlane. Rühmitust tuntakse ka nime all ISIS-K. Taliban väidab, et organisatsiooni lõid USA luureteenistused.\n\nAfganistani luureameti endise juhi Rahmatullah Nabili sõnul on ISIS muutunud endise Afganistani armee võitlejatele väga atraktiivseks sihtkohaks. \"Kui valitsus oleks Talibani vastu võidelnud, siis nad oleksid sellega liitunud. Praegu on ISIS ainus rühmitus, mis Talibani vastu võitleb,\" ütles Nabili.\n\n\"Minu nõbu, endine Afganistani erivägede kõrge liige kuulub nüüd ISIS-se ridadesse. Hiljuti liitus nendega veel neli endist kõrget Afganistani luureteenistuse liiget,\" ütles kohalik Kabuli elanik ajalehele.\n\nSajad tuhanded Afganistani valitsuse endised sõdurid, luurajad ja politseinikud on tööta. Hoolimata Talibani amnestia lubadustest, kardavad nad ikkagi oma elu pärast.\n\n\"Täpselt nii algas see kõik Iraagis. USA saatis Iraagi julgeolekujõud laiali ja Saddam Husseini kindralid liitusid ISIS-sega,\" hoiatas lääne kõrge julgeolekuametnik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe The Wall Street Journal teatel liitusid mitu endise Afganistani valitsuse luureteenistuse ohvitseri terroriorganisatsioon ISIS-K-ga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Hurricanes jätkab võidulainel\n\n## Põhitekst:\n\nCarolina Hurricanes pole sel hooajal veel NHL-is ühtegi kaotust tunnistanud ning möödunud öösel teenis meeskond kaheksanda võidu. Koduväljakul mänginud Carolina alistas 2:1 tulemusega Arizona Coyotesi.\n\nArizona läks kohtumist Christian Fischeri väravast juhtima, ent teisel perioodil viigistas seisu Martin Necas ning Carolina võiduvärava viskas kolmandal perioodil Brett Pesce.\n\nNew York Rangers teenis hooaja kuuenda võidu, kui alistasid võõrsil Seattle Krakeni 3:1. Rangersi eest viskasid väravad Chris Kreider, Adam Fox ja Barclay Goodrow. Krakeni ainsa värava viskas Jordan Eberle.\n\nColumbus Blue Jackets vajas karistusviskeid, et alistada 4:3 tulemusega New Jersey Devilsi. Normaalajal mängisid meeskonnad 3:3 viiki ning võiduväravat ei suutnud lisaajal kumbki võistkond visata. Karistusvisetel oli esimesena resultatiivne Columbusi ründaja Jakub Voracek ning Columbus teenis hooaja viienda võidu.\n\nTulemused:\n\nCarolina Hurricanes - Arizona Coyotes 2:1\nNew York Rangers - Seattle Kraken 3:1\nColumbus Blue Jackets - New Jersey Devils 4:3\nAnaheim Ducks - Montreal Canadiens 4:2\nLos Angeles Kings - Buffalo Sabres 3:2\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud öösel teenis jäähokiliigas NHL hooaja kaheksanda võidu Carolina Hurricanes. Carolina alistas Arizona Coyotesi 2:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSeadusemuudatus annaks ERJK-le pisut õigusi juurde\n\n## Põhitekst:\n\nKui erakond jääb praegu vahele keelatud annetusega, tuleb tal raha annetuse tegijale tagasi anda. Justiitsminister Maris Lauri hinnangul võiks see võimalus alles jääda, kuid ainult juhul, kui raha makstaks tagasi kohe, mitte pärast vahelejäämist.\n\n\"Aga kui ta hakkab seda raha enda käes hoidma ja tagasimaksmisega venitama, siis võib-olla tuleks kanda need vahendid riigieelarvesse,\" ütles Lauri. Niisuguse ettepaneku teeb ministeerium ka värskes seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses.\n\nErakondade rahastamise järelevalvekomisjoni aseesimees Kaarel Tarand märkis, et praeguse korra järgi pole annetuse tegijal endal suuremat riski, samas kui erakond võib keelatud annetuse kasutamisest palju kasu saada.\n\n\"Kuni selleni, et väiksematel puhkudel inimesed teevad iseenda või oma sõprade firmadega selliseid tehinguid. Et võtab firmast raha välja, pärast paneb tagasi, ostab oma firmalt teenust ja nii edasi,\" selgitas Tarand. \"Siis oleks teine lugu, kui raha läheb nii-öelda omade ringist välja, kui tuvastatakse ebaausal viisil tehtud tehing.\"\n\nJustiitsministeerium sooviks täiendada ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tööriistakasti.\n\nMaris Lauri märkis, et praegu ei pea inimesed komisjoni ees ütlusi andma. Tulevikus võib see kohustus tekkida.\n\n\"ERJK-l jääb puudu nendest võimekustest, mis on väga paljudel teistel järelevalveasutustel tegelikult olemas. See on takistanud ka erinevate vihjete kontrollimist ja küsitlemist,\" ütles Lauri.\n\nÜhtlasi tekiks komisjonile õigus küsida dokumente kolmandatelt isikutel.\n\n\"Kui erakondade põhilised kampaaniapartnerid ei ole sugugi kohustatud ütlema seda, kas nad müüsid kõigile võrdse hinnaga reklaamipinda või keegi sai mingit soodustust, siis kahtlused jäävad õhku, aga tõtt kätte ei saa,\" ütles Tarand, kelle sõnul oleks seadusemuudatust tarvis.\n\nVäljatöötamiskavatsusega otsitakse muuhulgas lahendust, kuidas haarata rahastamise järelevalvesse ka erakondade sidusorganisatsioonid.\n\n\"On noorteühendused, naisteühendused, seenioride ühendused,\" loetles Lauri. \"Osa erakonnad loevad ka nendele organisatsioonidele tehtud annetused erakonna annetusteks. Aga on ka olukordi, kus on sisuliselt erakonnaga seotud organisatsioonid, kes teevad erakonna nimel tööd, saavad kuskilt kõrvalt raha ja seda ei loeta erakonna rahastamiseks.\"\n\nKuidas sidusorganisatsioone täpselt määratleda, tuleb Lauri sõnul veel arutada.\n\nPraegu ütleb seadus, et erakond peab olema niisuguse ühenduse liige või asutaja. Ühtegi sidusorganisatsiooni pole tänaseni registreeritud.\n\nKeskerakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid rääkis samuti, et uut definitsiooni tuleks nüüd otsima hakata.\n\n\"See on probleem, sellega peaks tegelema, selle peaks tegema läbipaistvamaks. Ja kõik erakonnad, kellel on olemas sellised varjatud sidusorganisatsioonid, need tuleks siis rohkem avalikkuse ette tuua,\" ütles Karilaid. \"Ja ma arvan, et siis läheks ka valimiskampaania aruanded veel läbipaistvamaks ja arusaadavamaks.\"\n\nKarilaid: ERJK võiks erapooletum olla\n\nLäinud aasta kevadel tegid toonased koalitsioonipartnerid EKRE, Isamaa ja Keskerakond ettepaneku erakondade rahastamise järelevalve riigikontrolli hooleks anda. Ettepanekus märgiti, et tänasel komisjonil pole järelevalveks piisavalt ressursse ega õigusi.\n\nMaris Lauri ütles, et ministeeriumis plaanitav eelnõu võiks õiguste probleemi ära lahendada.\n\n\"Kui ta saab endale rohkem õigusi, siis paratamatult peaks tal olema rohkem vahendeid, et oma tööd efektiivselt teha,\" ütles Lauri.\n\nVäga palju komisjon ei ootagi. Kaarel Tarandi sõnul võiks komisjonis 1,2 nõunikukoha asemel olla kaks kohta. \"Meil on vaja, et meil oleks õigusspetsialist ja finantsspetsialist,\" sõnas Tarand.\n\nJaanus Karilaid jälle leiab, et eelnõu väljatöötamise käigus peaks arutama ka komisjoni sisu ja töökorraldust.\n\n\"Ega küsimus polegi ju selles täpsemas mehhanismis. Oluline on, et ta oleks tõhus ja arusaadav ja oleks tagatud see võrdse kohtlemise põhimõte. Et ei oleks energiat ja jõudu ainult ühe erakonna jaoks, et oleks rohkem seda võrdse kohtlemise põhimõtet rakendatud,\" rääkis Karilaid.\n\nLaiemat pilti kutsub vaatama ka Tarand. Ta ütles, et justiitsministeerium juhib tähelepanu õigetele probleemidele ja pakub mõistlikke lahendusi, kuid erakonnaseadus väärib põhimõttelisemat arutelu.\n\n\"Kas see üle 15 aasta kehtinud kord, et ettevõtete annetused on erakondadele keelatud ja selle tõttu jagatakse neile heldelt või vähemheldelt riigieelarvest raha, kas see on õigustatud ja põhjendatud? Kas need eesmärgid on saavutatud, mis 2005. aastal seati?\" küsis Tarand. \"Minu arusaamist järgi ei ole.\"\n\nTarandi hinnangul võiks aru pidada ka selle üle, kuidas motiveerida erakondi rohkem oma tulude eest hoolitsema: \"Siin võib tõmmata paralleele kultuuriasutustega, kellele öeldakse, et riigi toetus mingis ulatuses on, aga omatulud on need, mille eest te saate asju teha.\"\n\nKolmanda asjana tõi Tarand esile riigikogust välja jäänud erakondade toetamise.\n\n\"Üks lihtne lahendus oleks see, et riigieelarvelist toetust arvestataks mitte riigikokku saadud mandaatide järgi, vaid selle järgi, kui palju keegi sai hääli;\" pakkus Tarand. \"Põhimõtteliselt on võimalik määrata igale häälele neljaks aastaks mingi hind.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeerium kavandab seadusemuudatust, mis annaks erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) pisut õigusi juurde ning kohustaks keelatud annetuse saanud erakondi raha riigieelarvesse kandma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPealinna toasooja hinnad mõnes piirkonnas mitmekordistuvad\n\n## Põhitekst:\n\nSuurem osa Eesti katlamajasid töötavad puiduhakkel, maagaasi kasutab ligi viiendik. Mitu katlamaja kasutab maagaasi tipukoormuse ajal, kui biokütus kogu vajadust ei kata.\n\nEsmaspäeval teatas Utilitas, et toasooja piirhind tõuseb nende Tallinna, Maardu ja Rapla klientidel. Hinnatõusust on kliente teavitanud ka Adven.\n\nKuna kaugkütte-ettevõtjad on oma piirkonnas monopoolses seisundis ja tarbija ei saa alternatiivset kütteviisi valida, siis konkurentsiamet kooskõlastab kõigi piirkondade toasooja piirhinnad. Piirhind tähendab, et ettevõtja ei või soojust müüa sellest kõrgema hinnaga.\n\nSoojuse piirhind sõltub eelkõige müügimahust ja kasutatavast kütusest. Fossiilsetest kütustest toodetav soojus on märksa kallim võrreldes hakkpuidust või turbast toodetud soojuse piirhinnaga.\n\nAdveni klientidest tõuseb toasooja hind Tallinnas Nõmme, Põhja-Tallinna, Kesklinna ja Pirita piirkonna soojatarbijatel. Mujal Eestis puudutab hinnatõus Adveni klientidest veel ka Vändra, Kostivere ja Sõmeru soojatarbijaid.\n\nTeistes Adveni piirkondades, kus soojust toodetakse põhiliselt biokütustest, on hinnamuudatused olnud väikesed, kuna maagaasi kasutatakse vaid tipukoormuste katmiseks.\n\nUtilitas kasutab samuti maagaasi peamiselt talvisel perioodil nõudluse kasvu korral. Detsembrist kerkib ettevõtte kaugkütteklientidele Tallinna võrgupiirkonnas soojuse piirhind 65,5 protsenti 83 euroni megavatt-tunni kohta.\n\nPõhikütusena maagaasist soojust saavates piirkondades on piirhinna tõus olnud märkimisväärne, aasta teises pooles tõusis see käibemaksuta 70–80 eurot megavatt-tunnist.\n\nMõnes piirkonnas toasooja hind mitmekordistub\n\nNäiteks Põhja-Tallinnas kinnitas konkurentsiamet juunis Adveni toasooja piirhinnaks 62,92 eurot megavatt-tunnist, millele lisandub käibemaks.\n\nPiirhinda on pidanud ettevõte tõstma tänavu aga juba viis korda: juulis 72,78 euroni, augustis 83,61 eurot, septembris 95,7 euroni ning oktoobris 139,67 euroni.\n\nSee tähendab, et alates juunikuust on piirhind kasvanud Adveni Põhja-Tallinna soojatarbijatele 122 protsenti. Käibemaksuga koos tähendab see, et detsembris peab klient maksma kuni 167,6 eurot megavatt-tunnist.\n\nVeel enam on piirhind kerkinud Kesklinna-Pirita piirkonna tarbijaile. Juunis kehtestati piirhinnaks 64,27 eurot megavatt-tunnist, oktoobris kinnitati uus piirhind tasemel 145,93 eurot megavatt-tunnist ehk piirhind tõusis suvel kinnitatuga võrreldes 127 protsenti.\n\nUtilitase Rapla võrgupiirkonnas tõuseb piirhind praeguselt 63,2 eurolt megavatt-tunnist 14,5 protsenti 72,34 euroni megavatt-tunni kohta.\n\nKaugküttefirmad soovivad maagaasi sõltuvusest siiski vabaneda. Adven on teinud Sõmerus ja Kostiveres ettevalmistusi biokütusele üleminekuks. Sõmeru katlamaja valmib aasta lõpus ja Kostivere ehitusega plaanib ettevõte alustada tuleva aasta kevadel.\n\nUtilitas plaanib uutesse tootmisallikatesse investeerides vähendada imporditavate kütuste osakaalu toasooja tootmises, et vähendada maagaasi osakaalu alla viie protsendini aastasest kogutoodangust ja saavutada oma võrkude süsinikuneutraalsus hiljemalt aastaks 2030.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks kõrgele elektrihinnale on maailmaturu gaasihindade tõusu valguses võtnud suuna üles ka toasooja hinnad. Toasooja hinnad kasvavad neil kaugkütte klientidel, kelle piirkonna katlamajad kasutavad peamise kütusena maagaasi ning mõnes piirkonnas on piirhinnad suvest mitmekordistunud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMets sai Bulgaarias esimese kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nMets kuulus põhikoosseisu ning vahetati 69. minutil välja, kui seis oli 0:3. Kümne mänguga 23 punkti kogunud CSKA paikneb liigatabelis teisel kohal, Lokomotiv on seitsmes, vahendab Soccernet.ee.\n\nGeorgi Tunjovi koduklubi Carrarese kaotas Itaalia Serie C-s Modenale 0:2, kuigi Modena mängis juba alates 17. minutist punase kaardi tõttu vähemuses. Tunjov viibis väljakul 58 minutit. Nelja võidu ja kolme viigi kõrvale viienda kaotuse saanud Carrarese asub 11. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Karol Metsa koduklubi Sofia CSKA sai Bulgaaria kõrgliigas hooaja esimese kaotuse, jäädes alla Plovdivi Lokomotivile 1:3.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBerk Vaher: südalinna kultuurikeskus aitab ravida inimsuse kriisi\n\n## Põhitekst:\n\nOli ka neid, kes nõudsid ses asjas rahvaküsitluse korraldamist. Ent valimised ise ju olidki see küsitlus ning täna võime tõdeda, et tartlased eelistasid neid jõude, kes toetavad kultuurikeskuse rajamist keskparki.\n\nKindlasti pole keskuse rajamine ainult kohalik küsimus – on ju riigikogu kinnitanud selle esimeseks kultuurkapitalist rahastatavate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas. Ent ka võitluses selle asukoha pärast ühes linnas mängiti uuesti läbi kogu kultuuri võitlus ellujäämise pärast. Olen öelnud varem ja kordan üle – vastuseis just rõhutab vajadust. Kui kultuuriinimeste püüdlusi alavääristatakse, surudes neid tagasi vanadesse keskkondadesse, väiksemaks ja kuhugi nurga taha, kõneleb see kultuuritaju ohtlikust marginaliseerumisest inimeste argiteadvuses ning siis ongi vaja suurt sümboolset sammu, et kultuur keskmesse tagasi tuua.\n\nSest just kultuur teeb meist inimesed. Mõistetav on roheliste mure keskkonna pärast, kuid kui kultuuri nähakse pelga ressursside raiskajana, ei eristugi rohelised ju tehnokraatlikest töösturitest. Kultuuri pikaajaline alavääristamine ja koomale surumine on aga viinud ka inimsuse kriisini, inimese alavääristamiseni, ta lootuste ja unistuste põlastamiseni. Inimese kuulutamine kahjuriks ei pane teda keskkonnast rohkem hoolima – loodust hoiab ikka see, kes tunneb ennast teiste seas ja teistega koos väärtustatuna. Seda väärtust inimeses aga loobki kultuur.\n\nNii poleks ka südalinna kultuurikeskus pelgalt \"raha matmine betooni\" (ja meenutagem taas kord, et plaanis on puitmaja) – see oleks eeskätt inimeste ruum. Tulevad uus raamatukogu ja kunstimuuseum, aga ennekõike oleks see ajakohaselt avar ja õhuküllane kohtumiste paik. Just näost näkku kohtumised aitavad ületada neid lõhesid ja vaenulikke võõrandumisi, mida ühismeedia on võimendanud – teisega vastakuti seistes katsud ju ikka olla mõistvam ja hoolivam, hakkad taas selgemalt aduma inimest tema soovide ja vajadustega.\n\nValimiste rahvaküsitlus viis ometi ka selleni, et kultuurikeskus tuleb mööndustega ja Tartu uues koalitsioonileppes kõneldakse mahtude kahandamisest. Usun, et ka see on pigem poliitilise positsioneerimise kui adekvaatse analüüsi tulemus. On ikka väga kummaline kuulda, kui kirjandusmuuseumi direktor ja endine kultuuriminister – seejuures väga hea kultuuriminister – serveerib intervjuus töövõiduna seda, et tema erakonna soovil black boxi ja linnagaleriid keskusse ei tule. Olgu öeldud, et ta siiski ruttas tiba sündmustest ette ning teised koalitsioonipartnerid seda ei kinnita; mahud kahanevad rendipindade, laopindade ja parkimise arvelt. Nagu kinnitab Tartus läbi viidud HelVäli uuring, on üht keskmise suurusega saali ikkagi juurde vaja – seda toonitavad ka praegused korraldajad ja saalide haldajad ise.\n\nTasub meelde tuletada, et raha kultuuriehitistele ei jaga Riigikogu. Raha eraldab Kultuurkapital, mis seaduse järgi peab küll lähtuma Riigikogu kinnitatud pingereast, kuid ometi on ka kõlanud signaale, et reaalne ehitusjärjekord võib siiski muutuda. Kultuurkapitali nõukogu soovib saada selgeid ja vastuoksusteta sõnumeid, mis ikkagi tuleb, kuhu, millal ja kuidas – neid ühiseid sõnumeid hägustavad soolod ei tule küll praegu kasuks.\n\nOmeti on nüüd valimiseelsest perioodist märksa suurem kindlustunne, et lähituleviku kõige tähtsamaks ja vajalikumaks hinnatud kultuuriehitis tuleb paika, mis aastakümneid kestnud arutelude järel kõige sobivamaks osutus; sellele on piisav kogukondlik toetus ning keskuse edasine saatus on heades kätes. Tundkem sest inimestena rõõmu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsjaste kohalike omavalitsuste valimiste üheks tulisemaks teemaks kujunes Tartus mäletatavasti südalinna kultuurikeskus – täpsemalt selle plaanitav asukoht keskpargis, tõdes Berk Vaher kultuurikommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti korvpallinaiskond valmistub Euroopa meistrivõistluse valikturniiriks\n\n## Põhitekst:\n\nEesti naiskond kohtub 2023. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiril 11. novembril Matosinhoses Portugaliga ja 14. novembril Tallinna tehnikaülikooli spordihoones Suurbritanniaga.\n\nSeitse Eesti koondnaiskonna kandidaati mängivad kas Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia meistrivõistlustel või USA üliõpilasliigas.\n\nKaspars Majenieksi sõnul on oluline välisliigades mängivate korvpallurite valmisolek tulla Eesti värve esindama. \"Olen nende panuse üle koduklubides väga rõõmus. Nad saavad mänguminuteid ja kuuluvad naiskonna liidrite hulka,\" lausus peatreener.\n\nKõrgliigatasemel pallivad Kadri-Ann Lass Hispaanias, Mailis Pokk Saksamaal ja Greeta Üprus Suurbritannias.\n\n\"Meie naiskonnas on palju mängijaid, kes võivad võtta vastutuse, mis on väga teretulnud,\" ütles Majenieks. \"Kõik eestlannad ei tee kaasa välisriigi kõrgliigas, aga kindlasti on ka madalama liiga mängutase ja konkurents tugev.\"\n\nKuigi mõne päeva pärast stardib USA üliõpilasliiga, sõidab ka NCAA kõrgemas divisjonis osaleva Washington State'i ülikooli liige Johanna Eliise Teder Eesti koondist esindama.\n\n\"Teder on üks ülikoolinaiskonna liidreid,\" lausus Majenieks. \"Möödunud aastast saadik on USA ülikoolide treenerid ja juhid hakanud mõistma, et rahvusvaheliste turniiride praktika pole teiste riikide mängijatele üksnes kasulik, vaid nad on rahvuskoondistele vajalikud. Johanna tahab väga koondisesse tulla ja Washingtoni ülikooli treener saab tema soovist aru, kuigi ei saa eestlannat üliõpilasliiga NCAA hooaja esimestes mängudes kasutada. Oleme väga tänulikud nii Johanna kui ka tema võistkonna otsuse üle.\"\n\nBalti liigas osalevast Tallinna Ülikooli naiskonnast on kandidaatide seas viis korvpallurit eesotsas pikaajaliste Eesti koondnaiskonna tugitalade Merike Andersoni ja Laina Mesila-Kaarmanniga. Tänavu moodustatud TalTechi naiskonnast ja G4S Noorteliiga esindusest on kaks ning Audentese Spordiklubist üks kandidaat.\n\nKaspars Majenieksi sõnul on Eesti koondnaiskonna kandidaadid Balti liigas hästi mänginud, koduklubis juhtivas rollis, tegutsevad resultatiivselt ja kasulikult.\n\nEesti koondnaiskonna kandidaadid:\n\nMartha-Liisa Oinitš -Tallinna Ülikool\n\nBirgit Piibur - Tallinna Ülikool\n\nMerike Anderson - Tallinna Ülikool\n\nMailis Pokk - Rutronik Stars Keltern, Saksamaa\n\nMaaja Bratka - Champagne Basket Feminin, Prantsusmaa\n\nGreeta Üprus - Oaklands Wolves, Suurbritannia\n\nJanne Pulk - Bruschi San Giovanni Valdarno, Itaalia\n\nKadri-Ann Lass - CB Bembibre, Hispaania\n\nMarie Roosalu - CA Brive Corréze Basket, Prantsusmaa\n\nMarie Anette Sepp - TalTech/NORDAID\n\nLaina Mesila-Kaarmann - Tallinna Ülikool\n\nEllen Anett Põldmaa - Audentese Spordiklubi\n\nAnete Elisabeth Adler - G4S Noorteliiga\n\nIvetta-Elizaveta Okuneva - G4S Noorteliiga\n\nJane Svilberg - Tallinna Ülikool\n\nSofia Kosareva - TalTech/NORDAID\n\nJohanna Eliise Teder - Washington State ülikool, USA\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste korvpallikoondise peatreener Kaspars Majenieks nimetas 17 korvpallurit, kes valmistuvad Euroopa meistrivõistluste valikturniiri mängudeks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHaigekassa hakkab tõhustusdoosi meeldetuletusi saatma\n\n## Põhitekst:\n\nSel nädalal kestavad veel perearstide vaktsineerimistalgud, mille käigus inimesed saavad lasta end kaitsepookida sõltumata sellest, kelle nimistusse nad kuuluvad. Perearstide juures saab teha kõiki doose – nii esimesi, teisi kui ka tõhustussüste. See aitab vaktsiinini jõuda ka neil inimestel, kelle perearstid vaktsineerimisse näiteks leigelt suhtuvad või soovivad mõne teise arstiga nõu pidada. Selle järel aga on plaanis hakata inimestele saatma meeldetuletusi SMS-i ja e-kirja teel, kui neil kuus kuud viimasest vaktsiinisüstist mööda saab.\n\nTervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles ERR-ile, et perearstide aktsiooni kestel on raskuskese vaktsineerima kutsumisel olnud eakatel ja riskirühma inimestel. Perearstide selts on palunud kõigil oma liikmetel eakaid läbi helistada, kel tõhustusdoosi aeg on käes, ent oma arstiga võib igaüks ka ise ühendust võtta ega pea jääma perearsti telefonikõnet ootama.\n\n\"Oleme alustanud eakate teavitusest, mis on pigem perearsti telefonikõne, aga ka hooldekodude teavitus. Perearstide aktsioon kestab selle nädala lõpuni. Kui see sihtrühm laieneb ja teavituse korraldus muutub, siis hakkame kutseid saatma ka tsentraalselt läbi haigekassa alates järgmisest nädalast,\" ütles Kiik.\n\nSiiski ei soovita ta inimestel jääda üksnes ametlikku kutset ootama, sest haigekassal ei pruugi olla kõigi inimeste toimivaid kontakte, et info kohale jõuaks.\n\n\"Kasutame haigekassa erinevaid kanaleid. Aga mõistlik on ka inimesel endal seda jälgida, mitte ainult lootma jääda tervishoiutöötaja või riigi teavituse peale. Nagu vanarahvas juba on öelnud, topelt ei kärise – võib-olla see teavitus läheb kogemata meilile, mis ei tööta. Tasub ka ise uurida sellele tõhustusdoosile registreerimise võimalust, Digilugu.ee kaudu või oma väljaprinditud-salvestatud Covidi-tõendi pealt,\" ütles Kiik.\n\nNagu Euroopa ravimiamet on ette kirjutanud, saab tõhustusdoosi teha siis, kui vaktsineerimiskuurist on möödas vähemalt kuus kuud. Seda arvestatakse alates viimasest vaktsiinisüstist. Nii on igaühel lihtne seda ise välja arvutada – tõhustusdoosi aja saab endale panna täpselt selleks ajaks, mil möödub kuus kuud viimasest kaitsesüstist.\n\nAega saab endale ka juba kas või kuu aega ette kirja panna. Digilugu.ee-sse sisse logides saab minna Covidi-vaktsineerimise alajaotusesse, kust avaneb digiregistratuur. Selle paremas ülaservas saab sortida omale ainult Covid-vaktsineerimise aegu. Sinna klõpsates avab süsteem esimesed vabad ajad alates ajast, mil inimesel on kuus kuud viimasest vaktsiinisüstist möödas. Valiku tegemiseks on vaja valida ka, millist vaktsiini inimene tõhustusdoosiks soovib ning millises maakonnas ta tahab oma kaitsesüsti kätte saada.\n\nEnam ei kehti reegel, et tõhustusdoosi peab tegema sama vaktsiiniga, millega esmase kuuri. See tähendab, et nii AstraZeneca kui ka Pfizeriga vaktsineeritud võivad soovi korral lasta omale süstida Modernat või Modernaga vaktsineeritud Pfizerit. Küll aga soovitatakse tõhustusdoos kindlasti mRNA vaktsiinide seast valida ehk korduvvaktsineerima peakski end kas Pfizeri või Modernaga, sõltumata esmasest vaktsineerimiskuurist.\n\n\"Kuldreegel on see, et tuleb lähtuda Euroopa ravimiameti hinnangust ja ajutisest müügiloast, et vähemalt kuus kuud peab olema esmasest vaktsineerimiskuurist möödas. Alati on ka immuunpuudulikkusega inimesi, kelle konditsiooniga tuleb tõhustusdoosi teha võib-olla sagedamini, aga siin on perearstil siis kaalutlusõigus,\" selgitas Kiik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassa hakkab järgmisest nädalast saatma inimestele, kel vaktsineerimisest möödas kuus kuud, kutseid tõhustusdoosi saamiseks. Siiski ei soovitata jääda ametlikku kutset ootama, vaid vaktsineerimisaja saab igaüks broneerida endale õigeks ajaks ette Digiloo kaudu juba kasvõi kohe.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBarclays panga juht pani Epsteini sidemete pärast ameti maha\n\n## Põhitekst:\n\n\"Staley astus ametist tagasi, pidades silmas Suurbritannia regulaatorite tehtud järeldusi selle kohta, mida Staley rääkis seotusest Epsteiniga,\" teatas Barclays.\n\nBarclaysi aktsia hind langes esmaspäeval Londoni börsil kolm protsenti.\n\n\"Uurimine ei leidnud tõendeid, et Staley nägi või oli teadlik Epsteini väidetavatest kuritegudest. Staley kavatseb vaidlustada regulaatorite järeldused,\" teatas Barclays.\n\n\"Ma ei taha, et minu isiklik küsimus segaks seda fantastilist tööd, mida teete iga päev meie klientide teenindamiseks,\" teatas Barclays töötajatele mõeldud avalduses Staley.\n\nBarclays teatas, et uueks panga juhiks saab C.S. Venkatakrishnan.\n\nSuurbritannia regulaatorid kinnitasid Barclays avaldust.\n\nStaley väidab, et tema suhe Epsteiniga oli professionaalne. Nende tutvus sai alguses 2000. aastal, kui Staley oli investeerimispanga JPMorgan Chase juht. Epstein oli siis panga klient.\n\nStaley sõnul lõpetas ta Epsteiniga suhtlemise, kui lahkus JPMorganist.\n\nAjaleht The Wall Street Journal teatas 2020. aasta märtsis, et Staley külastas mitu korda Epsteini erasaart Kariibi meres.\n\n\"Arvasin, et tunnen teda hästi ja ma ei teadnud tema tegevustest. Ma kahetsen sügavalt, et suhtlesin Jeffrey Epsteiniga,\" ütles 2020. aastal Staley.\n\nOma ametiajal koondas Staley tuhandeid töötajaid. Ta määras Barclays kõrgetele ametikohtadele endised JPMorgani pankurid. JPMorganis alustas karjääri ka Venkatakrishnan, teatas The Wall Street Journal.\n\nEpsteini süüdistati seksuaalkuritegudes ja alaealiste väärkohtlemises. Ta oli laia profiiliga miljardär, kes suhtles rahvusvaheliselt tuntud ja väärikate inimestega.\n\nEpstein tegi 2019. aastal vanglas enesetapu. Ta ootas New Yorgi föderaalses arestimajas oma kohtuprotsessi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia suurpanga Barclays juht Jes Staley lahkus regulaatorite survel ametist. Talle sai saatuslikuks varasem läbikäimine Jeffrey Epsteiniga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi välistab Pekingi taliolümpiamängude boikoteerimise\n\n## Põhitekst:\n\nArjes ütles, et ainult ÜRO tegevus võib takistada nende meeskonna minemist olümpiamängudele.\n\n\"Boikott ei ole meie jaoks küsimus,\" lisas Arjes, öeldes, et on kahetsusväärne, et Hiina kodanikele ei võimaldata paljusid inimõigusi. \"Rootsi koondis osaleb Pekingi taliolümpiamängudel nii nagu ta on osalenud kõikidel eelnevatel olümpiamängudel. Osalemine nendel mängudel on oluline.\"\n\nHiina inimõiguste ajalugu on viinud korduvate üleskutseteni mänge boikoteerida või üle viia teise riiki.\nLaskesuusataja Sebastian Samuelsson, kahe olümpiamedali omanik PyeongChangist, on olnud üks rootslaste häälekamaid kriitikuid Pekingi olümpiamängude korraldamisel.\n\nSamuelsson ütles oktoobris, et mängudel osalemine on taunitav, kuid rõhutas, et ükski sportlane ei saa otsustada sinna mitte minna, sest tegu on tähtsaima sündmusega paljude sportlaste karjääris.\n\n24-aastane sportlane lisas Twitteris: \"Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) ülesanne ei ole Hiina probleemide lahendamine, kuid ROK-i kohustus oli tagada, et mängud seal ei toimuks.\"\n\nHiinat on süüdistatud sunniviisilises uiguuri tööjõu kasutamises, massilise jälgimisprogrammi elluviimises, tuhandete inimeste väljasaatmislaagrites kinni pidamises, sundsteriliseerimises ja uiguuride pärandi tahtlikus hävitamises.\n\nPeking väidab, et laagrid on väljaõppekeskused, mille eesmärk on hävitada islamistlik äärmuslus ja separatism ning eitab neile esitatud süüdistusi.\n\nHiina on seni keeldunud üleskutsest anda ÜRO-le ligipääs piirkonna uurimiseks.\n\nRahvusvahelise Olümpiakomitee president Thomas Bach on Hiinas mängude korraldamist kaitstes rõhutanud, et organisatsioon ei ole \"maailma valitsus\" ning asepresident John Coates sõnas, et Hiina survestamine inimõigustele ei kuulu nende pädevusse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi Olümpiakomitee president Mats Arjes välistas 2022. aasta taliolümpiamängude boikoti, kuigi möönis, et sõnavabadus ja teised inimõigused on olümpiaväärtuste oluline osa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid võistlustantsu Eesti meistrid\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäeval terve päeva kestnud voorudes ja finaalides jagati lisaks täiskasvanute vanuserühmale välja medalikomplektid seeniorite, noorte, juuniorite ja laste vanuserühmades.\n\nStandardtantsudes võtsid esimese poodiumikoha Daniil Antonik ja Ave-Liina Tennokese tantsuklubist Laguun, teise Daniil Botškarjov ja Alisa Dupik tantsuklubist Esperanza ning kolmanda tantsupaar Stefan Velberg ja Tatjana Kurilova klubist Danceline.\n\nLadina tantsudes pälvisid kõrgeima koha Stefan Velberg ja Tatjana Kurilova, poodiumi teisel astmel seisid Antti Roodi ja Kadi Katariina Kink klubist Esperanza ning kolmandal Daniil Antonik ja Ave Liina Tennokese.\n\nNoored kaks klassi ladinas said Mark Richard Jürna ja Anita Luik esikoha. Teiseks tulid Patrik Roostfeldti ja Liis Rehemaa, mõlemad paarid treenivad klubis Laguun.\n\nKonkurentsitihedas noored üks klassi standardtantsudes võidutsesid kõigis viies esikoha saavutanud Marco Kindsigo ja Lisette Marjapuu tantsuklubist Maarja, ladinas olid parimad Marlon Hellaste ja Maria Helena Raaga Danceland/Elite klubist.\n\nJuunior kaks klassis tantsisid end standardtantsudes esikohale Jakob Aus ja Helena Jakobi klubist Twist. Ladina arvestuses pälvisid esikoha Aleksander Tuudor Kappet ja Elenor Kurisoo, kelle kõiki tantse hinnati maksimumpunktide vääriliselt.\n\nJuunior üks klassis said nii standardi kui ladina tantsude kuldsed medalid kaela Tobias Aas ja Ramona Claudia Kappet.\n\nSeeniorklassides esines võidukalt Vitali Retšnoi ja Kersti Retšnaja, paar on nüüd kaheksakordne Eesti meistritiitli kandja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saku spordihallis selgusid võistlustantsu Eesti meistrid standardtantsudes ja Ladina-Ameerika tantsudes. Täiskasvanute vanuseklassis viisid standardtantsude eest kuldmedalid koju Daniil Antonik ja Ave Liina Tennokese. Stefan Velberg ja Tatjana Kurilova astusid kõrgeimale poodiumikohale Ladina-Ameerika tantsudes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri itaalia magustoidu tiramisu looja Ado Campeol\n\n## Põhitekst:\n\nCampeol oli Põhja-Itaalias asuva Treviso linna restorani Le Beccherie omanik. Restoranis töötas ta koos oma naise Alba ja koka Roberto Linguanottoga välja kuulsa itaalia magusroa tiramisu.\n\nCampeoli pere avas restorani Le Beccherie 1939. aastal ja Ado Campeol võttis selle juhtimise üle pärast teist maailmasõda.\n\nTiramisu lisati restorani menüüsse 1972. aastal, ent pere ei patenteerinud seda. Sellest ajast on magustoitu valmistanud kokad üle maailma.\n\nMagustoidu kaasautori, koka Roberto Linguanotto sõnul sündis tiramisu kogemata vaniljejäätise tegemise käigus. Nimelt kukkus kokal veidi mascarpone juustu kaussi, kus olid munad ja suhkur. Sellest tuli välja aga meeldiva maitsega segu. Koogisisule lisati veel kohvis leotatud ladyfinger 'i küpsised ja peale puistati kakaod.\n\nTiramisu retseptist on loodud arvukalt mugandusi – näiteks kasutatakse koogis rummi või marsaala veini. Originaalretsept on aga alkoholivaba, et see sobiks süüa ka lastele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ado Campeol, Itaalia meedias tituleeritud ka kui tiramisu isa, suri 93-aastasena.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Tulilind\" kogus avapäevadega 1500 vaatamist\n\n## Põhitekst:\n\n\"007: Surm peab ootama\" kogus nädalavahetusel 3214 vaatamist ja on nüüd kokku kogunud 85 842 vaatamist. \"Venom: Carnage alustab\" kogus nädalavahetusel 2904 vaatamist ja on kokku kogunud 34 218 vaatamist.\n\nLisaks eelmainitud kahele jätkas kinoedetabelis ka animaseiklus \"Rikkis Ron\", mis kogus 2185 vaatamist (kokku 10 336 vaatamist), animakomöödia \"Addamsite suguvõsa 2\", mis kogus 2115 vaatamist (kokku 20 428 vaatamist).\n\nEdetabelisse jõudis taas animafilm \"Boss beebi: Pereäri\", mis kogus 1189 vaatamist (kokku 35 525 vaatamist). Uute tulijatena jõudsid edetabelisse Peeter Rebase debüütfilm \"Tulilind\", mis kogus avanädalavahetusega 1517 vaatamist ja Edgar Wrighti triller \"Eile öösel Sohos\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kinolevi edetabeli esikohal jätkab endiselt uus Bondi-film \"007: Surm peab ootama\", selle järel Andy Serkise lavastatud \"Venom: Carnage alustab\". Peeter Rebase debüütfilm \"Tulilind\" kogus avapäevadega aga 1517 vaatamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nApple'i uuendus kärpis sotsiaalmeedifirmade tulusid miljardite võrra\n\n## Põhitekst:\n\nApple tutvustas aprillis mobiiltelefonide rakenduste jälgimise läbipaistvuse poliitikat. Apple'i uus tarkvara keelab reklaamijatel iPhone'i kasutajate kohta andmete kogumise, kui kasutajad pole andnud selget nõusolekut.\n\nApple'i teatel tarkvarauuendus parandab kasutajate privaatsust. Kriitikute sõnul tahab aga Apple lihtsalt edendada omaenda reklaamiäri.\n\nApple'i privaatsusreeglid jätsid reklaamijad teadmatusse, kuidas tarbijateni jõuda. Reklaamijad vähendavad seetõttu kulutusi sotsiaalmeediaplatvormidel ning suunavad oma kulutused mujale. Rohkem raha suunatakse nüüd Apple'i enda kasvavale reklaamiärile, teatas Financial Times.\n\n\"IPhone'i muudatused tähendasid, et meie reklaamide suunamise täpsus vähenes, reklaamijad peavad seetõttu suurendama kulutusi,\" ütles Facebooki tegevjuht Sheryl Sandberg.\n\n\"Neli suurt tehnoloogiaplatvormi kaotasid kolmandas ja neljandas kvartalis 12 protsenti oma tuludest ehk 9,85 miljardit dollarit,\" teatas reklaamitehnoloogiaettevõte Lotame.\n\nFacebookil on potentsiaal kaotada kõige rohkem raha, kuna viimastel aastatel on reklaami hind seal püsivalt tõusnud.\n\n\"Kui reklaamijate võimalus Facebookis reklaamida pole enam majanduslikult kasulik, siis nad kolivad sealt lihtsalt ära. TikTok on muutumas reklaamijate seas populaarsemaks, kuna seal on reklaami müük odavam,\" ütles idufirmade finantseerimisettevõtte Wayflyer juht Aidan Corbett.\n\nApple teatas neljapäeval, et nende reklaamiäri tegi viimases kvartalis rekordtulemuse. \"Reklaam on kasvav äri. Arvame, et meil on selles segmendis võimalik aja jooksul veelgi kasvada,\" ütles Apple'i finantsjuht Luca Maestri.\n\nDigitaalse reklaamitööstuse väärtuseks hinnatakse umbes 350 miljardit dollarit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA tehnoloogiafirma Apple muutis aprillis oma telefonide privaatsusseadeid. Uute reeglite tõttu kannatas suurte sotsiaalmeediafirmade reklaamiäri. Snap, Facebook, Twitter ja YouTube kaotavad kokku kümneid miljardeid dollareid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVetkal lõi Itaalia U-18 kõrgliigas värava ja Roma jätkab täiseduga\n\n## Põhitekst:\n\nVetkal tegi kaasa terve kohtumise ning oli täpne 50. minutil, viies Roma 2:1 juhtima, vahendab Soccernet.ee.\n\nRoma on võitnud seni kõik kuus kohtumist ja hoiab liidrikohta. Sampdoria asub tagantpoolt kolmandal, 14. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-19 koondise ja AS Roma U-18 meeskonna paremkaitsja Martin Vetkal lõi Itaalia U-18 kõrgliiga kuuendas voorus värava ning aitas meeskonnal võita Sampdoriat 4:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWest Ham lõi neli väravat ja püsib liigatabeli tipus\n\n## Põhitekst:\n\nWest Hami asus Aston Villa vastu juhtima juba 7. minutil, kui värava lõi Ben Johnson. Ollie Watkinsi väravast oli seis korra viigis, aga järgmised kolm väravat lõid West Hamile Declan Rice, Pablo Fornals ja Jarrod Bowen.\n\nWest Ham hoiab liigatabelis 20 puntkiga neljandat kohta ning esikohal olevale Chelseale kaotatakse viie punktiga.\n\nLeedsi esimese värava lõi 56. minutil Raphinha. Kaks minutit hiljem lõi Andrew Omobamidele peaga ühe tagasi. 19-aastase Omobamidele jaoks oli tegemist esimese tabamusega Inglismaa kõrgliigas. Leedsi võiduvärava lõi Rodrigo Moreno Machado.\n\nTulemused:\n\nNorwich City - Leeds United 1:2\n\nAston Villa - West Ham United 1:4\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa kõrgliiga 10. voorus alistas West Ham United 4:1 Aston Villa ja Leeds United oli 2:1 parem Norwich Cityst.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nImagine Dragons esineb suvel Lätis\n\n## Põhitekst:\n\nImagine Dragons annab 1. juunil Lätis Mežapargis vabaõhukontserdi, mis on osa bändi maailmaturneest \"Mercury World Tour\".\n\nImagine Dragons on end tõestanud tugeva kontsertbändina, kes suudab välja müüa maailma suurimad staadionid. Nende kontsertidel kohtub rokkmuusika hiphopi, folgi ja elektroonilise muusika elementidega.\n\nLätis on kollektiiv varem esinenud 2013. aastal Positivuse festivalil ning 2016. aastal Riia Arenal.\n\nImagine Dragonsil on 53 prestiižikat muusikaauhinda ja 160 nominatsiooni. Nad on võitnud kolm Ameerika muusikaauhinda, üheksa Billboardi muusikaauhinda, Grammy parima rokkesituse eest, MTV muusikaauhinna ja maailmamuusikaauhinna parima rokkbändi kategoorias. Väljaanne Rolling Stone on nimetanud nende loo \"Radioactive\" aasta suurimaks rokkhitiks. 2018. aastal olid nad enim striimitud kollektiiv Spotifys.\n\nSoodushinnaga piletid tulevad Piletilevis müüki 5. novembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA bänd Imagine Dragons annab suvel oma Baltikumi ainsa kontserdi Lätis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.