text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Narva tanki teisaldamine ei loonud mingisugust uut situatsiooni Eesti Vabariigis. See ei muutnud tegelikult mitte midagi ei selles, mismoodi suhtuvad eestlased venekeelsete teistsugusesse ajalookäsitlusse. See ei muutnud mitte midagi ka selles osas, kui palju või kui paljud venekeelsed inimesed tahavad päriselt mõelda sellele, et väga suure osa nende perekondade ajaloo sidus Eestiga Nõukogude okupatsioon ja ainult Nõukogude okupatsioon.
Tanki äraviimine oli õige. Punamonumentide teisaldamine avalikust ruumist on õige. Sest me elame Eesti Vabariigis ja teist riiki, kus meie keel, kultuur, komberuum ja ka ajalookäsitlus saavad olla kaitstud, meil ei ole.
Kes ütlevad, et see hävitas integratsiooni viljad, eksivad. Kes usuvad, et otsustavuse näitamisega muudame kuidagi kergemini või kiiremini Narva inimeste eneselugu, eksivad ka. Tegelikult juhtus ainult see, et korraks tulid need erinevad lood jälle hästi nähtavale, me võrdleme oma ajalootunnetust, leiame selle olevat vastanduva, ja paneme ta siis jälle kappi tagasi.
Minu venna isa kasvas üles sõjaeelses Narvas. Nõukogude Narva oli ja jäi talle võõraks. Kes kasvas üles Nõukogude Narvas koos selle linna endaga, tunneb end jällegi praeguses Narvas koduselt. Ja paratamatult tundis end veelgi kodusemalt siis, kui Narva oli seotud Nõukogude tööstuskompleksi, tootes ja tarnides kuuendikule planeedist ja kasvades palju suuremaks sõjaeelsest Narvast.
Minu vanaema oli GULAG-is. Mõne teise inimese samad aastad möödusid parematele parteilastele või kodustatud kultuuriinimestele antud korterites, kus väidetavalt (kindlalt ei tea, pole ise käinud-näinud) sealt viidud eestiaegsete asukate mööblitki võis leida. Mina ja nende teiste inimeste lapselapsed omame ka võrdlemisi erinevaid eneselugusid.
Need vastandlikud lood, millest üks ei saanuks olla olemas teise toimumiseta, jäävad meiega alatiseks. Aga on oluline meeles pidada, et praegustel ja tulevastel põlvkondadel pole vaja endale nende perekonna lugudes leiduvaid otsuseid ja murdepunkte moraalselt aktsepteeritavaks mõelda, sest need otsused pole praeguste põlvede tehtud.
Kellelgi pole vastutust selle eest, kas tema vanavanemad asusid ajaloo õigel või valel poolel. Ja kui seda vastutust pole, siis ei ole ka vajadust neid valikuid nüüd kuidagi õigustada, põhjendada.
Minu vanaisa töötas Eesti Vabariigis tähtsal ametikohal, aidates kehtestada Pätsu-ajastu tsensuuri ja piirates meedia- ja arvamusvabadust. Mina ei pea seda endale söödavaks mõtlema väidetega, et 1930. aastate demokraatiad olidki teistsugused, lõppude lõpuks tegi mu vanaisa seda ju Eesti riigi parimates huvides – vähemalt enda meelest.
"Ma ei ole vait, kui kõne all on meie julgeolek, ohus on vabadused või liiga tehakse kõige nõrgematele."
Ma ei tegele oma vanaisa valikute õigustamise ega hukkamõistuga, need olid tema valikud, tema elu ja tema ajastu. Mina olen mina, praeguste keerukate aegade keskel ja minul on minu omad otsused, mis lähtuvad isiklikest tõekspidamistest, teadmistest, isikuomadustest. Ma ei ole vait, kui kõne all on meie julgeolek, ohus on vabadused või liiga tehakse kõige nõrgematele.
Kas ma austan niimoodi oma vanaisa mälestust või näitan üles lugupidamatust, kui kaitsen hoopis teistsugust Eestit kui mulle teadaolevalt tema toetas? Ei seda ega teist. Vanaisa lugu on osa mu perekonnaloost, see määras suuresti mu suguvõsa saatust nii okupatsioonis kui eksiilis. Ja kõik. See lugu on, see jääb ja see ei muutu sellest, kui ma õigustan või hukka mõistan.
Mulle tundub, et seda me saamegi üksteisele pakkuda: aktsepteerida, et meil on erinevad lood. Ja kinnitada üksteisele, et need lood on selgelt minevik. Nad on toonud meieni, aga ei pea mõjutama meie tulevikku.
Muidugi leidub alati neid, kelle jaoks see mineviku lugu on ka tulevikuunistus. Vene impeerium, olgu siis Nõukogude Liidu kujul või mõnes varasemas väljenduses, on kindlasti paljude inimeste jaoks uhkuse allikas ja tulevikuunistus. Nendega meil ühist teed ei ole siin Eesti Vabariigis, sest enamus meist valib vabaduse, inimõigused, demokraatia. Aga õnneks ei pea me neid veenma, me saame lasta neil minna. Venemaa on ju olemas ja alles.
Iga inimene, eestlane või venelane, Narvas või Lasnamäel, Pärnus või Haapsalus, on vaba. Sest selline on Eesti Vabariik. Eesti Vabariigi kodanike ja siinsete elanike valdava enamuse näo järgi ehitatud riik ei pea meeldima.
Kui riik ei meeldi, siis on võimalik osaleda demokraatlikes protsessides ja muuta riiki sarnasemaks oma unistustega Eesti Vabariigist. On võimalik otsustada siit lahkuda. Ja on võimalik leppida, et Eesti Vabariik on mõnes aspektis sulle vastuvõetamatu – näiteks ei toeta sinu perekonna jaoks olulist lugu – ja ikkagi siin edasi elada.
Kõik need valikud on sügavalt isiklikud. Tavaliselt me lihtsalt elame oma elu ega tegele nende väärtusküsimustega. Mõnikord sunnib ajalugu kõik hoovused jälle pinnale. Isiklikud valikud on aga isiklikud, riik kord toetab neid oma poliitikaga ja kord mitte. Aga vaba riik neid valikuid ei kontrolli ega nõua. See on vabaduse võlu ja valu.
Iga meie otsus on meie enda oma, meie enda vastutus ja toob vastavad tagajärjed. Need otsused mõjutavad vabades riikides ka riigi kui terviku käekäiku. Sedasi me liigumegi läbi aja tulevikku ja alles seal saame aru, millised hetked olid päriselt murdepunktid.
Kommentaar ilmus algselt Kersti Kaljulaidi Facebooki-lehel. | Kersti Kaljulaid: tanki äraviimine integratsiooni vilju ei hävitanud | https://www.err.ee/1608688414/kersti-kaljulaid-tanki-araviimine-integratsiooni-vilju-ei-havitanud | Narva tanki äraviimine oli õige. Kes ütlevad, et see hävitas integratsiooni viljad, eksivad. Kes usuvad, et otsustavuse näitamisega muudame kuidagi kergemini või kiiremini Narva inimeste eneselugu, eksivad samuti, kirjutab Kersti Kaljulaid. |
Varasemalt oli teada, et 20-aastane ja 198 cm pikkune tagamees hakkab esindama Hispaania LEB Silveri klubi CB Moroni. Kolmapäeval aga teatas CB Moron, et nende leping Suuroruga on Badalona Joventuti poolt välja ostetud. Hispaanias on Badalona Joventut tuntud kui noorte talentide kasvatajana.
Suurorg tõusis tähelepanu keskpunkti tänavu suvel U-20 vanuseklassi B-divisjoni EM-turniiril, kus kogus keskmiselt 27 minutiga 12,1 punkti, 4,9 lauapalli, 3,6 resultatiivset söötu ja 1,9 vaheltlõiget. Eesti koondis tuli turniiril kolmandaks ja Suurorg valiti sümboolsesse viisikusse. | Eesti U-20 koondise liider allkirjastas lepingu Hispaania klubiga | https://sport.err.ee/1608688411/eesti-u-20-koondise-liider-allkirjastas-lepingu-hispaania-klubiga | Eesti U-20 koondise mängujuht Kasper Suurorg allkirjastas Hispaania kõrgliigaklubi Badalona Joventutiga 4-aastase lepingu. Uuel hooajal hakkab eestlane mängima LEB Silveris ehk tugevuselt kolmandas liigas CB Prati koosseisus. |
Tartu Ülikooli semiootika doktorandi Eleni Alexandri sõnul on K-pop Lõuna-Koreas toodetud peavoolu popmuusika, mis sulatab kokku erinevad muusikažanrid ja korea traditsioonilise helikeele. "Seda iseloomustavad sünkroonis koreograafia, väga ekstsentriline mood ja ülimalt distsiplineeritud multitalentidest artistid," loetleb ta.
Kuigi Alexandri on K-popi uurinud varemgi ja uudistanud näiteks bändi BTS fännimaailma ülesehitust, kirjeldas ta oma uues artiklis K-poppi kui Korea kultuuri representatsiooni. Ühest küljest on K-pop tema sõnul mitmekihiline tööstuslik toode, mida müüakse rahvusvahelisel turul. Teisest küljest on see aga osa laiemast kultuuriekspordist, mis korea kultuuri kirjeldades püüab ülejäänud maailmaga kõneleda.
Majandust elavdav pehme jõud
"K-pop on ka osa Hallyu 'st ehk Korea lainest. Korea laine on põhimõtteliselt Lõuna-Korea nutikas või pehme jõud," ütleb Eleni Alexandri. Sisuliselt on tegu kultuuriekspordiga, sest Hallyu alla mahuvad muusika kõrval ka telesarjad ehk K-draamad, filmid, kosmeetika, toit, videomängud ja tehnoloogiad.
"K-pop on ka osa Hallyu 'st ehk Korea lainest. Korea laine on põhimõtteliselt Lõuna-Korea nutikas või pehme jõud."
"Päris alguses ehk 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses oli see lihtsalt plaan, kuidas majandust päästa," märgib doktorant. Nimelt tabas Lõuna-Korea majandust 1997. aastal kriis. Nüüdseks võib Alexandri sõnul aga öelda, et Hallyu on oma algse eesmärgi täitnud ja kordades ületanudki.
Näiteks moodustas kogu Korea laine tulu 2004. aastal Lõuna-Korea majanduse SKT-st umbes 0,2 protsenti ehk veidi alla kahe miljardi USA dollari. Doktorandi sõnul tõusis see panus 2019. aastaks aga üle 12 miljardi USD. "Aastal 2020, mis oli BTS-i karjääri tipphetk, moodustas ainuüksi selle bändi tulu 0,3 protsenti kogu riigi SKT-st," toob ta välja.
Aastal 2020 moodustas ainuüksi bändi BTS tulu 0,3 protsenti kogu riigi SKT-st. Autor/allikas: Jann Shi/Flickr (CC BY-NC 2.0)
Ehkki Korea laine on tema sõnul kahtlemata Lõuna-Koreasse hulganisti raha toonud, näeb ta Hallyu suurimat väärtust hoopis riiklikus brändingus. "See on ligi tõmmanud palju turiste, kes tulid ehk huvist BTS-i, mõne muu K-popi iidoli või K-draama vastu, aga jäid kultuuri ja maa ilu nautima," osutab ta. Teisisõnu on K-pop paljudele välismaalastele värav korea kultuuri juurde. "Statistika näitab, et üha enam välismaalasi tahab ka korea keelt õppida," ütleb Alexandri.
Korea maatriks
Lugejal, kes soovib Korea lainet paremini mõista, soovitab Eleni Alexandri lugeda Sang Young Rhyu raamatut "The Spirit of Korean Development" ("Korea arenguvaim"). Autor esitab seal kümme näidet Korea edulugudest, millest üks on Hallyu. "Ta seletab ära, kuidas Lõuna-Koreast sai nii-öelda Hani jõe ime, kuidas riigi majandus kasvas ja sellest sai arvestatav jõud," loetleb doktorant.
Young Rhyu toob raamatus näiteid ka Lõuna-Korea ettevõtetest nagu Hyundai, Samsung või POSCO. Alexandri sõnul ühendab neid lugusid korealaste uudishimu välismõjude vastu. "Lõpuks edukaks osutunud inimesed uudistasid välismõjusid neid kartmata. Nad püüdsid õpitut omaenda tootmisse põimida, nii et tekiks harmooniline segu välismaisest ja koreapärasest," seletab ta.
Teiseks soovitab ta huvilistel kuulata Sungkyunkwani Ülikooli professor So Jeong Parki veebikursusi. "Tal on oma mõiste, mida ta välja arendab: korea maatriks. See on täpselt see, kuidas korea inimesed võtsid midagi ja muutsid võetu enda omaks," sedastab doktorant. Nad ei kaotanud võõrmõjusid uurides oma nägu, vaid lõid omi elemente lisades midagi uut.
"Selle loogika põhjal on K-pop suurepärane representatsioon Korea tegevusest ja suisa selle musternäide."
Alexandri argument ongi, et Lõuna-Korea edu võti raskuste üleelamisel on olnud nende kohanemisvõime. "Selle loogika põhjal on K-pop suurepärane representatsioon Korea tegevusest ja suisa selle musternäide," ütleb ta.
K-popi võidukäigus näeb ta sammsammulist pikka plaani, aga ka katse-eksitus meetodi õppetunde. "Esimesena näis toimivat katse ehitada ülejäänud maailmaga suhtluskanal. Nad lisasid selleks muusikasse rohkem välismaiseid ja just ameerikalikke mõjusid," sõnab Alexandri. Näiteks mängisid esimese põlvkonna K-popi bändide nimed nagu Sechs Kies, H.O.T. või g.o.d. ingliskeelsete sõnadega.
Kuni kolmanda põlvkonna alguseni püüdis K-pop endiselt muu maailmaga ühisosa otsida, viidates muusikavideotes näiteks Nirvanale või Stanley Kubricku filmile "Shining". "Nad tahtsid öelda, et me polegi nii erinevad. Võime rääkida teist keelt ja paista veidi ekstsentrilised, aga meil on samad kultuuriviited," selgitab doktorant.
Järgmiseks hakkas K-popi muusikavideotesse ja lauludesse üha enam sugenema traditsioonilisi koreapäraseid elemente. "Viide võis olla tervele muusikastiilile nagu arirangile või siis korea pillidele. BTS-i "Idol" kasutab korea pille ja kogu videoklipp on täis korea tantse," toob Alexandri näiteid. Kuna algselt vaid muusikast huvitunud fännid said siis tuttavaks ka oma iidolite kultuuriga, võibki doktorandi sõnul pidada K-poppi nüüd üleilmseks nähtuseks.
Viimase sammuna rõhutab ta oma töös, et Hallyu ja K-popi edu on juba nii suur, et viitajast on saanud viidatav. "Enam pole K-pop see, kes enese tutvustamiseks ühisosa otsiks, vaid teised kasutavad seda, et popimad olla," võrdleb ta. Nii leiab näiteks Hollywoodi filmidest K-popi fännidest tegelasi. Populaarne arvutimäng League of Legends aga moodustas oma tegelastest virtuaalse K-popi kollektiivi.
Glamuuri varjus nõiaringid
Lõuna-Koreas leidub neidki, kes leiavad, et K-pop läheb vastuollu valitseva konfutsiansmi filosoofia ning koreapärase minimalisltiku ilustandardiga. Eleni Alexandri sõnul jäävad uue trendi suhtes umbusklikuks just vanemad inimesed, kes ei mõista, miks vajab iseseisvaks saanud riik järjekordset võõrmõju. "Umbusku saadab Lõuna-Koreas ka teatav Ameerika-vastane tunne, sest just vanem elanikkond näeb Ameerikas üht põhjust, miks poolsaar on jagatud," seletab ta.
"Kriitikutele ei meeldi mulje, et Korea on üks suur lõputu pidu ja kohalik Las Vegas. Nagu poleks Koreal midagi muud pakkuda peale poistebändide ja ilusate poiste."
Teisalt nurisevad K-popi kriitikud kuvandi üle, mida žanr oma videotega maailmale edastab. "Neile ei meeldi mulje, et Korea on üks suur lõputu pidu ja kohalik Las Vegas. Nagu poleks Koreal midagi muud pakkuda peale poistebändide ja ilusate poiste," sõnab doktorant. Maksimalistlik glamuur varjutab kriitikute sõnul riigi tegelikud mured nagu tohutu lõhe rikaste ja vaeste vahel.
Küll aga käsitlevad neid muresid mõned K-draamad. Näiteks telesari "SKY Castle" lahkas Lõuna-Korea kolme tippülikooli ja sinna pääsenud rikaste tudengite käitumist. "See on nõiaring, sest kui oled vaene, ei ela sa heas linnaosas. Kui sa seal ei ela, ei pääse sa heasse kooli. Kui sa sinna ei pääse, ei pääse sa ka kolme tippülikooli. Nii ei leia sa ka head tööd, et heas ümbruskonnas elada," loetleb Alexandri. Sama nõiaringi kajastas doktroandi sõnul hästi ka film "Parasiit".
Kuigi osalt jäävad riigi mured rahvusvahelisel areeenil tõesti K-popi glamuuri varju, kaaluvad kultuuriekspordi hüved Alexandri hinnangul siiski kahjud üles. "Juba see, et meil on nende muredest mingigi aimdus, ja et me neist räägime, on minu vaatepunktist Hallyu teene," ütleb ta.
Maksimalistlik glamuur varjutab kriitikute sõnul riigi tegelikud mured nagu tohutu lõhe rikaste ja vaeste vahel. Autor/allikas: Pabian/Wikimedia Commons/(CC BY 4.0)
Täiuslik kokkulangevus
Doktorandi sõnul ei saa K-popist ega Korea lainest rääkida ilma selle ajaloolist konteksti teadmata. Oma uuringutes eristas ta Hallyu kujunemisel kolme tegurit. "Esiteks tabas neid 1997. aastal majanduskriis. Lõuna-Koreale oli see väga suur hoop, sest kriisile eelnes neil sünge ajalugu täis okupatsioone ja sõdu," seletab Alexandri.
"Äsja demokratiseerunud riik vajas mingit plaani, mis nende järsult kriisi sattunud majanduse päästaks."
Alates 108. aastast e.m.a oli Korea poolsaar Hani dünastia võimu all. Aastal 1910 okupeeris poolsaare aga Jaapan, kelle võim sai otsa peale kaotust Teises maailmasõjas. Järgensid Korea sõda ja sõjad demokraatia võidu nimel, sest doktorandi sõnul oli võimul üks diktaator teise järel. Lõuna-Koreast sai demokraatlik riik alles 1987. aastal.
"Sõjad ja okupatsioonid viisid vaesuse ja näljani. Niisiis vajas äsja demokratiseerunud riik mingit plaani, mis nende järsult kriisi sattunud majanduse päästaks," seletab Alexandri. See andiski tema sõnul Korea laine loomiseks ühe tõuke.
Teine tegur oli 1992. aastal kohaliku talendisaate eetris ühe laulu esitanud bänd nimega Seo Taiji and Boys. "Nad laulsid laulu "Nan Arayo"("Ma tean"), mis sai väga ikooniliseks. See oli üks K-popi ajaloo kõrghetki," ütleb Alexandri. Kuigi bändi tabas esituse järel saate ajaloo karmim kriitika, piisas doktorandi sõnul mõnest eetriminutist, et tuua Korea muusikasse värsket õhku.
Paljud musikoloogid peavad bändi Alexandri sõnul esimeseks K-popi grupiks, sest just nemad tõid esimesena pildile kummalise ja pealtnäha vastakate elementide segu. "Neil oli väga sünkrooni viidud koregraafia, mis meenutas N-synci või Backstreet Boysi. Samas nad räppisid ja olid riides oma aja kohta väga naeruväärselt – nii tõmbasid nad hoobilt tähelepanu," kirjeldab ta.
Kolmandaks andis oma panuse Hallyu kujunemisse K-popi isana tuntud muusikaprodutsent Lee Soo-man. Tsensuuri tingimustes 1970. aastatel edutult heavy metal bändi vedanud Soo-man juhtus õpingute tõttu olema 1981. aastal USA-s. Seal oli ta tunnistajaks muusikakanal MTV alguspäevile. "Ta oli kanali uuest stiilist vaimustuses ja mõistis kohe, et midagi sellist peab ta ka Lõuna-Koreasse tooma. Kodumaal tahtis ta seda traditsiooniliste elementidega segada ja siis uues kuues esitada," sõnab Alexandri.
"Arvan, et lõpuks tahavad Hallyu ja K-popi plaadifirmad olla järgmine Hollywood."
Kui Lõuna-Korea 1987. aastal demokraatlikuks sai, rajaski Lee Soo-man oma plaadifirma. "Tema nägemus kultuuriekspordist kombineeriti vajadusega majandust elavdada ja Seo Taiji and Boys'i stiilis värskete ideedega," osutab doktorant erinevate asjaolude hästiajastatud kokkulangevusele.
Nüüdseks üleilmseks paisunud fenomeni kohta kuuleb Alexandri sõnul taas märkusi, et paljud bändid naasevad jälle inglise keeles laulmise juurde. "Ma küll ei saa seda tõestada, aga oma uurimistöö põhjal oletan, et tegu võib olla järjekordse viidete ringiga. Nad tahavad jälle oma mõju suurendada," arutleb ta. Kuigi K-pop on juba imbunud Ameerika edetabelitesse, sihib Korea kultuuritööstus doktorandi sõnul veelgi kõrgemale. "Arvan, et lõpuks tahavad Hallyu ja K-popi plaadifirmad olla järgmine Hollywood," ennustab ta.
Eleni Alexandri kirjutab oma uuringust ajakirjas International Journal of Marketing Semiotics. | Semiootik: K-pop on korealaste igiammuse kohandumisvõime musternäide | https://novaator.err.ee/1608688342/semiootik-k-pop-on-korealaste-igiammuse-kohandumisvoime-musternaide | Korea popmuusika ehk K-pop pole ilmselt enam Eesti inimestelegi võõras. Nähtuse edu taga on ühest küljest Lõuna-Korea püüdlus majanduskriisist väljuda. Teisalt on riik katseeksitusmeetodil leidnud üleilmse kultuuriekspordi valemi, kirjutab Tartu Ülikooli teadlane. |
Olen vast samasugune näituserott nagu antud lavastuses Serge'i hüütakse. Mulle meeldib käia galeriides ja kujutada end kunstiteoste mõtestajana, kes igale pintslitõmbele mõtte leiab. Yasmina Reza dramaatilisi näidendeid saab ka maalidena ette kujutada.
Reza draamateosed kujutavad inimesi argistes situatsioonides. Tema tekstides leidub pinget, vaimukust, teravust, autor ei karda kunagi laval ühiskonnakriitikat näidata. Tema näitemängudes on tihti teemadeks üksikindiviidi meeletu soov ennast ühiskonna olulise mutrina tõestada, üksindus ja suhtlemise pealispindsus. Minu jaoks on Yasmina Reza looming olnud alati ajastukohane ning intrigeeriv.
Lavastajatel tuleb aga Reza näidendite lavale toomine vahel paremini, kord halvemini välja. Draamateatris paar aastat tagasi esietendunud "Bella Figura" oli väga meelelahustuslik, kuid lavastuses nappis sügavamõttelisust. Vene teatri "Tapatöö jumal" pakkus väga häid näitlejatöid, ent lavateos kippus ise liialt labasustesse kalduma. VAT teatri "Kolm versiooni elust", mis on vormi poolest Reza põnevaim näidend, jäi mingil astronoomilisel põhjusel kuidagi silmapaistmatuks. Karl Laumetsa lavastatud "Kunstis" on nii rezapärasele maalile sobivaid kui ka sobimatuid komponente.
Näidendi süžee on selline: Serge (Tõnu Oja) ostab omale 200 000 eest valge maali ning näitab seda klassikalist kunsti pooldavale sõbrale Marcile (Jaan Rekkor). Marc jälestab Serge'i ostetud kunstiteost ning palub meeste ühisel sõbral Yvan'il (Guido Kangur) seda "valget paska" vaatama minna. Teiste poolt kergesti mõjutatav Yvan ei vihka valget maali, mis lahvatab suure tüli kolme "parima sõbra" vahel. Konflikti tõttu hakatakse üksteiselt sotsiaalseid maske eest rebima.
Viinistu kunstimuuseum on etenduspaigana igati põnev koht. Teatripublik, kes enne etenduse algust muuseumis ringi vaatab, viiakse põnevasse kunstimaailma ning saalides liikudes – nagu ka Jelena Skulskaja oma väga nauditavas arvustuses 1 mainib – hakkab vaatajaskonnal vaikselt tekkima kahtlus, kas Laumetsa lavastus mitte ainult kunstist ei räägigi. Andreas Altmäe valguskujundus moodustab Kristjan Suitsu stsenograafiaga terviku, valgustus on lavateos truu saatja ning illustraator.
Suitsu kunstnikutöö, mida iseloomustavad lavakujunduse hallikad toonid ning aher ruum – mille seinas on lõuendikujuline auk, kust võib näha taamal laiuvat merd –, on huvitavalt sümbolistlik. Laval tegutsevad kolm meest muutuvad selles ruumis justkui ise draamatilise maali osalisteks. Selline lavaline lahendus on kujundina paeluv.
Kui rääkida laval möllavatest meestest, siis näitlejatööd on "Kunsti" suurim trump. Tõnu Oja mõnusalt energilisest kunstisõbrast tekib ajapikku ülbe, enesekeskne kuvand, mis näitleja kirglikust mängust välja tuleb. Jaan Rekkori agressiivse karakteri fassaadi tagant hakkab lavastuse jooksul kooruma palju hädisem olevus, ja seda "koorumist" on näitleja esituses väga põnev jälgida. Guido Kanguri Yvan paneb saali lausa elevusest rõkkama. Kanguri tegelane on tõeliselt koomiline, aga tema üle naermine toimub läbi pisarate. Yvan'i eksistentsiaalne kriis ja tema meeletu soov kuhugi kuuluda – saagu ta narri maine või mitte – tulid Kanguri mitmekesises ja hingestatud mängust väga hästi välja. Need kolm suurepärast näitlejat hoiavad laval loodud pinge lõpuni välja,
Paraku oli Hando Põldmäe loodud ja muusiku poolt esitatud live -muusika suureks häirefaktoriks. Muusikalisel kujundusel puudus lavastuses justkui oma funktsioon. Helid olid lavateosesse pinge lisamiseks liialt mahedad ning läksid laval toimuvaga ebameeldivasse vastuollu. Löökpillide kõla kohati ehmatas ja ei lasknud näitlejate põnevasse mängu täielikult süüvida.
Karl Laumetsa "Kunstil" oleks võinud siin-seal (eriti lavastuse keskel) mõni lavastuslik vimka juures olla, aga live -muusika polnud lavastuse kvaliteedi tõstmiseks kindlasti kõige õnnestunum variant. Lavaline tegevus jäi samuti natuke staatiliseks, mis oli murekohaks ka Karl Laumetsa lavastatud "Galileo elu", sinnagi võinuks olla midagi veel juurde pikitud.
Kui tulla maali kujundi juurde tagasi, siis pärast "Kunsti" kaemist, ei saanudki ma täpselt aru: kas see, mida nägin, oli nüüd sümbolism või pooleli jäänud katkiste inimeste portree? Sest poolikult see lavastus kohati mõjus. Kui ma sellele küsimusele vastata ei mõika, siis pean ilmselt järeldama, et olen vast pigem teatrirott kui näituserott...
1 https://epl.delfi.ee/artikkel/120047480/arvustus-kunst-kingitus-silmadele | Arvustus. "Kunst": oli see sümbolism või pooleli jäänud inimeste portree? | https://kultuur.err.ee/1608688378/arvustus-kunst-oli-see-sumbolism-voi-pooleli-jaanud-inimeste-portree | Uus lavastus
"Kunst"
Autor: Yasmina Reza
Lavastaja: Karl Laumets (Teater Vanemuine)
Kunstnik: Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Valguskujundus: Andreas Altmäe
Helilooja: Hando Põldmäe
Löökpillidel: Heigo Rosin või Brita Reinmann
Osades: Tõnu Oja, Jaan Rekkor, Guido Kangur
Esietendus 5. augustil Viinistu kunstimuuseumis |
Vaatasin teie live 't ja olin üllatunud, kuivõrd soe see oli. Albumi põhjal oleks oodanud vastupidist.
Catharina Stoltenberg: Käisime albumiga tuuril ja ma usun, et see peegeldas albumit väga hästi, aga see tuur sai tehtud ning siis tahtsime teha midagi muud.
Kas teil on aimu, mis see midagi muud võiks olla, kas see tähendab, et järgmine album tuleb soojema kõlaga?
Catharina: Jah, sest pärast albumi tegemist sa hakkad seda esitama ja kirjutama uut muusikat ning oled äkitsi teises kohas või avastad, et liigud aeglaselt millegi muu suunas ning seda on tore katsetamise mõttes live 's mängida.
Kuidas albumi materjal tuuril vastu võeti?
Catharina: Ma arvan, et see töötas väga hästi.
Henriette Motzfeldt: Meiega koos olid laval tšellistid ja tiibklaver, mis andis muusikale ehk uue mõõtme, üldiselt kasutasime samu asju, mida albumi kallal töötades. See on olnud lõbus.
Ma kirjutasin teie albumist möödunud aastal ja märkisin, et see meenutab mulle filmi "Under the Skin". Kas teate seda? See Scarlett Johanssoniga veidi judinaid tekitav film?
Koos: Jah.
Kas te usute, et muusika võib esile kutsuda visuaalse kogemuse isegi siis, kui see ei ole seotud mingi visuaalse materjaliga?
Catharina: Jah.
Henriette: Jah, vägagi. Ma usun, et kõik näevad midagi, kui nad kuulavad muusikat. Olgu need värvid või teatud tüüpi lugu. Minu jaoks on väga loomulik liita muusikaga mõni lugu.
Aga mida te oma kujutelmas näete, kui te muusikat loote? Kuidas osad teie peas kokku tulevad, kui te komponeerite üht lugu?
Catharina: Jah, see on väga keeruline küsimus (naerab).
Anna andeks.
Catharina: Sellele on ilmselt palju erinevaid vastuseid. Aga ma usun, et me lähenesime vähemalt mõnedele albumi "Believer" lugudele üsna visuaalselt. Aga asi võib olla ka katses jäädvustada tunnet. Nende tunnetega seostub mõistagi palju visuaalseid asju või momente ning need on omamoodi osa sellest pildist, kui sa püüad neid jäädvustada koos emotsioonide ja muuga, mis ei ole nii visuaalne. Aga see on suuresti osa kogu kompotist.
Henriette: Me keskendume muusika loomisel rohkem narratiivile kui konkreetsetele visuaalidele. Loole, mida muusikaga on võimalik luua.
Rääkides lavalisest seadest, siis teil oli seal laud, mida ei saa pidada just väga seksikaks, aga muusika ise oli selline, et teil võinuks peaaegu et laval ka tantsijad olla. See pigem töötas, mis pole üldse nii tavaline. Kuidas te oma lavalise oleku läbi mõtlete?
Catharina: Selle konkreetse show puhul?
Jah.
Catharina: Selle show puhul tahtsime, et meil oleks tööjaam, et tuua inimesteni miski, mis meenutab meile meie oma tööprotsessi, või vähemalt luua enda jaoks loomulik ruum, et see mõjuks millegi tuttavlikuna ning lisada sellele veidi etenduslikkust, et meil oleks võimalik lülituda selle teatud karakteri ja töörežiimi vahel edasi-tagasi.
Henriette: Ma arvan, et selle väga lihtsa lavaseadega on sul võimalik end ka veidi vabamalt tunda. Sellel ei ole iseenesest nii tugevaid seoseid, sest see on lihtsalt üks laud ja DJ-mikser ning tähendus, mida sa sellesse paned, on rohkem avatud.
Smerz – Henriette Motzfeldt (vasakul) ja Catharina Stoltenberg. Autor/allikas: pressimaterjalid
Inimesed istusid teie kontserdi ajal ja see toimus black box 'is festivalil, kus enamik kontserte toimuvad vabas õhus. Kas te ise soovisite omale sellist lahendust?
Catharina: Vähemalt mina arvasin, et see toimub vabas õhus, nii et ma olin korraga segaduses, aga ka üllatunud. See on väga intiimne kogemus teha show istuva publiku ees, sest see on loodud teadmisega, et inimesed seisavad ja liiguvad rohkem. Sa oled ise mõnes mõttes rohkem alasti, kui inimesed istuvad. See on rohkem läbipaistev. Aga see oli hea väljakutse ja tore, et see oli teistsugune kui kontserdid, mida oleme selle suve jooksul andnud.
Kui te näete kedagi publikus, kas kipute talle keskenduma?
Catharina: Natuke küll, aga mitte liiga palju. Mulle meeldib see, aga sa võid neist inimestest liiga palju huvituma hakata ja see võib tähelepanu häirida, kui sa neid liiga kaua jälgid.
Kas see on su tähelepanu mõnedel kontsertidel eemale viinud?
Catharina: Sul tekib lihtsalt moment, kus sa hakkad selle inimese peale mõtlema ja lülitud mingis mõttes välja ega tea enam, millest sa laulad. See muutub veidi metaks, sest sa näed neid sind vaatamas.
Henriette: Uus perspektiivitasand, mis millelegi lisandub ja annab sellele äkitsi topelttähenduse. Sa esined ja sa vaatad kedagi, kes vaatab sind esinemas.
Catharina: See on veidi nagu "Inception".
Album "Believer", sel on omadus hoida kuulajat pidevalt n-ö serva peal. Seda kuulates ei teki mugavustunnet. Kas see on väga teadlik valik mitte tekitada kuulajale turvalist või mugavat ruumi?
Henriette: Ma ei arva, et see oli teadlik valik. Meie jaoks ei olnud eesmärk tekitada ebamugavust. Me oleme huvitatud töötamisest ümberlülitustega, sest see on meie jaoks teistsugune viis töötamiseks erinevate muusikaliste elementidega üheaegselt. Selle asemel, et kaks kihti mängivad sümbioosis üksteise peal, töötavad nad koos horisontaalvaates või ajajoonena. Sul on näiteks osa, mis on väga energiline ja siis sul on osa, mis on selle vastand või midagi teistsugust ning need mõjutavad üksteist. See oli omamoodi edasiminek ka raadiomikside tegemisest, kus me oleme palju kasutanud just sedasorti tööriistu.
Teie lähenemine lugude loomisele on mõnes mõttes väga jazz 'ilik.
Henriette: Jah, teatud mõttes nii tõesti on.
Smerz – Henriette Motzfeldt (vasakul) ja Catharina Stoltenberg. Autor/allikas: pressimaterjalid
Tulles tagasi lavalise oleku juurde – teil mõlemal on laval võrdselt olulised rollid ning mõistagi on mõlemal oma egod. Kuidas te sellega hakkama saate ja laval tasakaalu saavutate?
Catharina: Ma arvan, et võti on selles, et me kirjutame muusikat koos ja samamoodi nagu sa valid esiinstrumenti, tundub meile loomulik valida, kes konkreetset lugu jutustab või laulu laulab, olgu see saundi või sõnade või mille iganes pärast. Sa tunned, et see on väga oluline osa loost ja sa ei muudaks selle juures midagi ning tahad näiteks, et Henriette seda laulaks, sest muusikakirjutusprotsessis on see nii olnud. Mõnes mõttes ei ole see miski, mille peale me hiljem mõtleme.
Henriette: Aga mulle tundub, et kontsertidel tekib meil ühine ruum, kus küll üks või teine või mõlemad võivad võtta juhtiva rolli, aga see sulab kõik üheks. See on tohutu suur kingitus seda kellegagi koos teha.
Jah, see jättis väga loomuliku mulje, kui esialgu laulis üks ja siis olukord muutus ja laulma hakkas teine. Mõlemad mõjusid kui esisolistid.
Catharina: See ei ole väga tüüpiline.
Henriette: Mõistagi võib see olla paras väljakutse. Kui sa oled harjunud tegutsema ühe inimese ja tema emotsioonide narratiivi järgi ning astud teatud karakterisse, siis võid veidi segadusse sattuda.
Catharina: Jah, siin on kaks karakterit ...
Henriette: ... kellel on omad head ja halvemad ajad.
Aga kas laval olete te iseendana või on teil mõlemal oma karakter, kes pole laval päris teie ise?
Catharina: See pole küll eraldi loodud karakter, aga kui lool on oma karakter ja tundub, et see ei tule niivõrd sinu seest, vaid kujutab endast mängimist teatud esteetikaga, siis sa võtad seda lugu esitades omaks selle esteetika. Me mängime palju erinevate žanritega ja teinekord see on osa sellest ning siis jälle mitte.
Henriette: Sa ei ole ka kunagi laval päriselt sina ise, sest sa oled selles väga ebaloomulikus olukorras, kus inimesed istuvad või seisavad ja vaatavad sind ning sa jutustad neile midagi. Sinust saab juba sedakaudu teatud karakter. Olgugi et sa ei plaani kehastada seda või teist karakterit, avastad, et teatud osad sinu iseloomust paistavad läbi rohkem kui teised.
Ja mõned kaovad laval üldse.
Koos: Jah.
Norra elektroonilise muusika duo Smerz – Catharina Stoltenberg (vasakul) ja Henriette Motzfeldt. Autor/allikas: Benjamin Barron, Bror August
Mis osad teie iseloomudest laval kaovad?
Pikem vaikus, Catharina puristab huultega.
Osa teie häbelikkusest?
Catharina: Jah, mõnes mõttes kaob osa minu häbelikkusest. Ma olen laval veidi energilisem kui tavaliselt. Aga ma pole kindel. See show on tehtud ka mõttega, et meil oleks võimalik omaenda karakterid paremini lavale tuua. Mulle näib, et see on loodud sellise kavatsusega. Loodetavasti toome me kõik lavale, sest siis on sul võimalik mõttega kohal olla olenemata tujust, mis sul tol päeval on.
Te rääkisite töötamisest erinevate žanrite ja stiilidega. Muusikute hulgas on eri žanritega töötamine tavalisemaks muutunud. Kas teie hinnangul on tänapäeval üldse vajadust väga puhaste žanrite järele?
Catharina: Jah.
Henriette: Jah, ma usun, et ka neid on vaja. Ma leian, et on tore, et mõlemad eksisteerivad samaaegselt, sest ma usun, et millessegi süvitsi minekul on oma väärtus. See on teatud viis millegi uurimiseks, kui sul on väga laiad teadmised ühest žanrist ja sa püüad seda päris selle tuumast teatud moel edasi arendada. Omaette väärtust kannab ka see, kui sa püüad žanreid panna uude konteksti. Ka see on omamoodi edasiarendus.
Kas te suudaksite teha näiteks täiesti puhta R&B albumi, mis on täiesti sirgelt R&B? Kujutate te end ette sellist asja tegemas?
Henriette: Ma ei usu, et me suudaks seda teha, sest meile ei tundu, et me oleks ühes konkreetses skeenes või me pärineksime muusika mõttes teatud koolkonnast. Me oleme algusest peale teinud muusikat nii, et me võtame midagi millestki, mis on meist väljaspool ja töötame sellega ning mõistagi see kuidagi loomulikult kombineerub meie mõtteviisiga.
Teie muusikas on ka üsna tugev popmuusika element, omal dekonstrueeritud moel. Inimeste suhe popmuusikaga kipub olema korraga selline, et nad üheaegselt armastavad ja ka vihkavad seda. Milline on teie suhe täiemõõdulise popmuusikaga?
Catharina: Ma armastan popmuusikat. Me mõlemad armastame popmuusikat, olgu see siis mis iganes. Hea poplugu on miski, mis paelub mind vist üldse kõige rohkem. Ma imetlen suuri poplugusid.
Henriette: Mida rohkem ma muusikat teen, seda suurem on minu austus väga heade poplugude suhtes, sest ...
Catharina: ... nad ei saa midagi varjata. Popmuusikat on keeruline defineerida, aga üks viis selle tegemiseks on, et sa kasutad teatud tööriistade või seoste komplekti, millega inimesed on hästi tuttavad ja mille suhtes neil on tugevad tunded. See on omamoodi see retsept. Aga viia see järgmisele tasemele ja panna sellesse tohutult emotsiooni – see on miski, mida head poplood suudavad teha kõigist paremini. See on väga muljetavaldav.
Norra elektroonilise muusika duo Smerz – Catharina Stoltenberg (vasakul) ja Henriette Motzfeldt. Autor/allikas: Benjamin Barron, Bror August
Nii et teie ei usu, et muusikas on olemas nn patused naudingud (inglise k guilty pleasures)?
Catharina: Ei. Ei. Ei. Ei. Mõistagi on raske rääkida nii üldistavalt. Sulle võivad meeldida loo teatud osad ja teisi võid sa mitte sallida. Sel juhul võib rääkida mõneti patusest naudingust.
Kas on midagi, mis teile ei meeldi? Te panete oma muusikasse palju eri stiile, aga kas on midagi, mis on teie jaoks muusikas tabu ja mida te ei oleks nõus oma saundi tooma?
Catharina: Ma arvan, et vastus on ei, sest me räägime žanritest kui eri kastidest ja me oleme üritanud leida elemente, mis on sarnased kõigi nende kastide üleselt. Seeläbi lood sa omal moel uue žanri. Olenevalt siis sellest, kuidas sa seda defineerid. Nii et sul on võimalik luua teeradu kõige juurde, mis on sarnane oma eri viisidel, samal moel nagu inimesed jaotavad asju žanritesse. Olgu see sarnane struktuur vm. Žanrid on ehitatud kultuuriliste liikumiste, meeleolude ja esteetika ning isegi riiete ümber, mida bändid kannavad. Neid asju leiab kõigist žanritest, mis sulle meeldivad.
Kas te olete tähele pannud, et teie muusika ümber on tekkinud teatud skeene või märganud teatud hulka fänne, kes kuidagi eristuvad?
Catharina: Ma pole kindel, aga mulle tundub, et teatud viisid, kuidas me muusikaga töötame, peegeldub inimeste riietuses ja selles, kuidas nad tegutsevad muudes valdkondades. Ma pole kindel, mis juhtus ja see pole ka oluline, aga sa tunned sidet eri viisidel, sest see, mida inimesed kannavad jne meenutab sulle sinu oma väljendusviisi.
Kas see muudab selle reaalseks? Ma olen seda varem artistidelt küsinud, et mis hetkel tuleb moment, kus nad tunnevad, et teevad n-ö päris muusikat ja on päris artistid ja mõned tunnevad, et nad mõnes mõttes teesklevad seda kõike.
Catharina: Ma ei ole väga palju mõelnud selle peale, kas ma olen päris artist. Aga oluline osa sellest on mõistagi see, et sa naudid omaenda muusikat ja tunned selle üle uhkust. See on miski, mis ma tunnen ja see tunne on päris. Sa oled selle välja andnud, inimesed on selle vastu võtnud, see on olemas. See on suhtlemise viis, endast jälje jätmine ja oma elu manifesteerimine. Siis see tundub väga päris.
Kas loodate omal moel endast pärandi maha jätta?
Catharina: Ma ei tea, kas just pärandi, aga luua midagi, mis jääb alles.
Mis järgmiseks? Uus album? Kuhu te näete end edasi liikumas oma muusika muudes sfäärides? Festivalilavad – kas tunnete, et võiksite esineda suuremal laval kui see [siin Flow festivalil]?
Catharina: Ma loodan küll. See sõltub lugudest ja muusikast. Need asjad tuleb kohandada selle järgi, mis muusikat sa teed. Punkt. Niisiis sõltub see sellest, milliseks album kujuneb, ja see pole veel valmis. Teame ilmselt pärast seda, millistesse ruumidesse see muusika sobib.
Henriette: Jah. Ma arvan, et kui me teeme muusikat, siis me keskendume muusikale ja väga mitte millelegi muule.
Uue albumiga teil tuli takus pole? Teete seda vaikselt ja aeglaselt. Kas ilmumiskuupäev on teada?
Henriette: Ei-ei, üldse mitte. Praegu käib muusika kirjutamine.
Nii et me ei tea, kas me saame selle see aasta, järgmisel aastal, viie aasta pärast?
Catharina: Jah. Ei tea. See juhtub (naerab). Aga me pole veel kindlad, millal.
Hüva, ma usun, et küsisin kõik, mida tahtsin küsida.
Koos: Aitäh sulle!
*
Kuula Smerzi möödunud aastal ilmunud debüütalbumilt "Believer", millest kirjutasime lühidalt möödunud aasta maikuus: | Smerz: mida rohkem muusikat teeme, seda suurem on austus popmuusika vastu | https://kultuur.err.ee/1608685102/smerz-mida-rohkem-muusikat-teeme-seda-suurem-on-austus-popmuusika-vastu | Pühapäeval esines Flow festivalil Helsingis Norrast pärit, kuid Taanis resideeruv elektroonilise muusika duo Smerz, kes rääkis pärast kontserti ERR-ile liikumisest soojema saundi poole, töömeetoditest eri žanrite ristamisel ja imetlusest hea popmuusika suhtes. |
Ma valetaksin, kui ütleksin, et mul ei ole selle laulu avaldamise tõttu suurt ärevust," lausus Lovato. "Kuid ma pidin seda tegema. See on minu tõde."
"Olen õppinud, et vahepeal vähem rääkimine ütleb hoopis rohkem," vastas Lovato küsimusele, mis on uue loo sõnumiks. Lauljanna arvab, et lugu ise räägib enda eest.
"Ma olin puhkusel, kui sain 29-aastaseks ning ma mäletan, kuidas see pani asjad teisse perspektiivi," lisas ta napisõnaliselt.
Kuula Lovato uut lugu koos laulusõnade muusikavideoga siit:
Lovato uus album "Holy Fvck" ilmub reedel, 19. augustil. | Demi Lovatol ilmus uus isikliku sõnumiga singel "29" | https://menu.err.ee/1608688336/demi-lovatol-ilmus-uus-isikliku-sonumiga-singel-29 | Demi Lovatol ilmus kolmas singel pealkirjaga "29" oma uuelt albumilt "Holy Fvck", mis tuleb välja juba sel nädalal. |
"Rõõm on tõdeda, et heategevuse nimel võtab saates osalemise väljakutse vastu väga lugupeetud tipp-poliitik Jüri Ratas. See on tähendusrikas algus, mis viitab, et erilist tunnustust ja tähelepanu pälvivad ka järgmised tantsutähed, kes oma karisma ja panusega toetavad Eesti Vähiliidu heategevuskampaaniat ning pakuvad vaatajatele meeleoluka ja emotsioonirohke "Tantsud tähtedega" hooaja," rääkis TV3 Grupp Eesti t egevjuht Signe Suur.
Jüri Ratase kinnitusel on kõigil vaja anda endast maksimum Eesti inimeste tervise hoidmiseks ning selleks, et kvaliteetse terviseuuringu võimalus jõuaks igasse Eestimaa nurka. "Eestis sureb pahaloomulistesse kasvajatesse aastas ca 4000 inimest, mis näitab, et see haigus ei küsi vanust, sugu ega elukohta. Tantsusaate toel Eesti Vähiliidule soetatav ratastel kompuutertomograaf võimaldabki, et nii kopsuvähi sõeluuringut kui ka teisi eriarstide määratud uuringuid oleks võimalik teha inimese elukoha lähedal – ka väljaspool suurlinnu ja suuri meditsiinikeskusi," selgitas Ratas põhjust, miks ta võttis vastu otsuse osaleda "Tantsud tähtedega" saates. "Me kõik oleme kaotanud mõne oma lähedase, tuttava või sõbra sellele haigusele… Nii ka minu pere. Kui saan aidata kaasa taoliste haiguste ennetamisele ja varajasele avastamisele, siis püüan alati oma panuse anda."
"Tantsud tähedega" teleprojekt on edukalt eetris enam kui 50 riigis. Saates pannakse tuntud eestlased paari Eesti parimate võistlustantsijatega, et hooaja lõpuks andekaim tantsupaar välja selgitada. Pooleteise kuu jooksul enne TV3 vaatajateni jõudvat esimest otsesaadet on paaridel võimalus tantsude põhitõed selgeks saada ning valmistada ette esimesed tantsukavad. Alates teisest saatest tuleb žürii ja rahvahääletuse tulemusel vähim punkte saanud paaril võistluselt lahkuda.
Aastatel 2006-2011 osalesid Kanal 2 "Tantsud tähtedega" saates Erki Nool, Erika Salumäe, Anna Levandi, Koit Toome, Maarja-Liis Ilus, Jan Uuspõld, Stig Rästa, Mikk Saar, Gerli Padar, Getter Jaani, Luisa Rõivas, Vilja Toomast, Ingrid Tähismaa, Reet Linna, Indrek Tarand, Aivar Riisalu, Kristiina Ojuland, Katrin Karisma, Beatrice, Henrik Normann, Argo Ader, Piret Järvis, Dave Benton, Andres Anvelt jpt. | Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb meelelahutussaates "Tantsud tähtedega" | https://menu.err.ee/1608688351/riigikogu-esimees-juri-ratas-osaleb-meelelahutussaates-tantsud-tahtedega | Heategevuslik meelelahutussaade "Tantsud tähtedega" jõuab sel sügisel eetrisse TV3 vahendusel. Esimese osalejana on välja kuulutatud riigikogu esimees Jüri Ratas. |
"Brüsel" ilmus Castermani kirjastuses prantsuskeelsena 1992. aastal ja käsitleb tegelaste isiklike sündmuste kõrval linnaplaneerimises tundlikke teemasid nagu ajalooliselt väljakujunenud linnaruumi uuendamine.
Prantsuskeelse teose avaldamine eesti keeles on jätk Eesti Arhitektuurimuuseumis 2020. aastal samade autorite teose "La fiévre d'Urbicande" ("Segadus Urbicande´is") eesti keeles ilmumisele, mis saatis autorite loomingule pühendatud näitust.
"Brüsel" käsitleb linnaruumilisi arenguid ning konflikti vana ja uue vahel, tutvustades nii arhitektuuris 1970. aastatel käibele läinud brüsseliseerumise mõistet visuaalse loo abil. "Brüseli" sisu sai inspiratsiooni 1960.–1970. aastate Brüsselist, kus gentrifikatsiooni läbinud piirkondadesse asuti kergekäeliselt rajama moodsaid kõrghooneid. Nt tekitas poleemikat Victor Horta silmapaistva 19. sajandi lõpust pärineva rahvamaja ehk Maison du Peuple'i lammutamine ja selle asemele kõrghoone püstitamine.
Muuseumi teadur ja arhitektuurikoomiksi väljaandmise eestvedaja Sandra Mälk sõnas, et muuseum sai idee arhitektuuriteemalise graafilise romaani ainelise näituse loomiseks Eesti Koomiksiseltsilt ja nüüd on ilmunud graafiliste romaanide sarjast "Varjatud linnad" ("Les Cités obscures") juba kaks raamatut . "Need ei pruugi jääda ainsateks," sõnas Mälk.
Raamatu tõlkis Anu Lutsepp, keeletoimetas Kaja Randam, küljendas Koit Randmäe, projektijuht oli Sandra Mälk. | Arhitektuurimuuseum andis välja graafilise romaani "Brüsel" | https://kultuur.err.ee/1608688363/arhitektuurimuuseum-andis-valja-graafilise-romaani-brusel | Arhitektuurimuuseum andis välja arhitektuurikoomiksi "Brüsel", mis on François Schuiteni ja Benoît Peetersi kafkalik lugu linnaehitusest sarjast "Varjatud linnad" ("Les Cités obscures"). |
"Sake Viva!" kampaania tahab tulla välja plaaniga, kuidas muuta alkoholi joomine atraktiivsemaks. Samuti tahab riik aidata alkoholifirmasid, vahendas BBC.
Konkursil palutakse 20-39-aastastel jaapanlastel jagada äriideid, kuidas suurendada oma eakaaslaste hulgas alkoholi tarbimist.
Maksuameti teatel on pandeemia ajal tekkinud uued harjumused ja rahvastiku vananemine toob kaasa alkoholimüügi vähenemise.
Jaapani meedia teatel on inimeste reaktsioon olnud vastuoluline. Mõned inimesed kritiseerivad kampaaniat, kuna see propageerib tervist kahjustavat eluviisi. Inimesed saavad oma ideid esitada kuni septembri lõpuni.
Hiljutised maksuameti andmed näitavad, et jaapanlased jõid 2020. aastal märkimisväärselt vähem alkoholi kui 1995. aastal. Seetõttu väheneb riigis ka alkoholiaktsiisist saadav maksutulu. Ajalehe The Japan Times teatel moodustas alkoholiaktsiis 1980. aastal viis protsenti riigi kogutulust, 2020. aastal oli see aga vaid 1,7 protsenti, vahendas BBC.
Maailmapanga teatel on ligi kolmandik Jaapani elanikkonnast 65-aastased ja vanemad inimesed. | Jaapani võimud tahavad riigis suurendada alkoholi tarbimist | https://www.err.ee/1608688366/jaapani-voimud-tahavad-riigis-suurendada-alkoholi-tarbimist | Jaapanis joovad inimesed üha vähem alkoholi ja seetõttu väheneb ka riigi sissetulek. Maksuamet tuli nüüd välja kampaaniaga, mis julgustab inimesi rohkem tarbima alkoholi. |
Kohtumisega tähistatakse 30 aasta möödumist taastatud Eesti koondise algusest, mistõttu teenisid koosseisu kutse kõik selle aja jooksul koondist esindanud mehed. Ühtlasi on tegemist teenekate koondislaste Enar Jäägeri (126/0), Dmitri Kruglovi (115/4) ja Aleksandr Dmitrijevi (106/0) lahkumismänguga, kes jooksevad väljakule algkoosseisus.
Eesti legendide võistkonna eestvedajad on endine koondise peatreener Arno Pijpers ning Eesti eest mängijana 157 kohtumist ja 14 väravat kirja saanud ning koondise peatreeneri rolli täitnud Martin Reim.
Eesti legendide võistkonna koosseis:
Marko Kristal (143 mängu/9 väravat), Konstantin Vassiljev (142/26), Mart Poom (120/0), Kristen Viikmäe (115/15), Raio Piiroja (114/8), Joel Lindpere (107/7), Sergei Terehhov (94/5), Tarmo Kink (82/6), Taavi Rähn (74/0), Teet Allas (73/2), Sergei Pareiko (65/0), Gert Kams (60/3), Erko Saviauk (60/1), Tihhon Šišov (42/0), Indro Olumets (32/2), Vjatšeslav Zahovaiko (39/8), Janek Meet (37/0), Igor Morozov (30/0), Pavel Londak (27/0), Aleksander Saharov (25/1), Tarmo Neemelo (22/1), Jarmo Ahjupera (22/1), Ivan O´Konnel-Bronin (22/0), Igor Prins (20/0), Raivo Nõmmik (17/0), Mark Švets (16/1), Jevgeni Novikov (13/2), Gert Olesk (13/0), Sergei Lepmets (12/0), Toomas Krõm (11/0), Rimo Hunt (7/1), Eino Puri (5/0), Marko Lelov (3/0), Siim Tenno (3/0), Jürgen Kuresoo (2/0).
Soomlased sõidavad Tallinnasse mitmete tuntud mängijatega. Võistkonna nimekaim mees on rahvuskoondises 137 mängu pidanud ja 32 väravat löönud Jari Litmanen. Üle 100 mängu on koondises pidanud ka Jonatan Johansson (105/22). Kõlava nimena kuulub koosseisu ka endine tippväravavaht Jussi Jääskeläinen.
Meeskonda juhendab legendaarne jalgpallitreener Jari-Pekka Keurulainen. Treeneritepingile kuulub ühtlasi praegune Soome koondise peatreener Markku Kanerva, kelle käe all jõudsid põhjanaabrid mullu esmakordselt EM-finaalturniirile.
Soome legendide võistkonna koosseis:
Jari Litmanen (137/32), Jonatan Johansson (105/22), Joonas Kolkka (98/11), Toni Kuivasto (75/1), Aki Riihilahti (69/11), Mika Väyrynen (64/5), Alexei Eremenko jr. (57/14), Kari Arkivuo (57/1), Jussi Jääskeläinen (56/0), Kari Laukkanen (49/0), Harri Ylönen (46/1), Jarkko Wiss (45/3), Markus Halsti (33/0), Mika Kottila (31/7), Petri Helin (27/2), Juha Reini (23/0), Paulus Roiha (20/4), Antti Pohja (19/2), Pekka Lagerblom (12/0), Timo Furuholm (10/2), Mika Ojala (9/0), Miikka Multaharju (6/0), Tero Mäntylä (2/0)
Reedel toimub A. Le Coq Arenal meelelahutuslik jalgpallikohtumine, kus jooksevad väljakule Eesti avaliku elu tegelased. Legendide mäng algab kell 19.30, mille otsepilti saab jälgida ka Soccernet TV vahendusel.
Pääsmed kohtumisele on saadaval Piletilevis. Kõikide üritusele soetatud piletite tulu suunatakse Eesti jalgpalliklubidele AED- ehk elustamisaparaatide soetamiseks. | Selgusid Eesti ja Soome koosseisud legendide mänguks | https://sport.err.ee/1608688360/selgusid-eesti-ja-soome-koosseisud-legendide-manguks | Reedel, 19. augustil toimub A. Le Coq Arenal suur legendide mäng, kui endiste Eesti meeste koondislaste võistkond võõrustab Soome endisi tippmängijaid. |
"Jäljed" tulid mu juurde esimese koroonalaine ajal," selgitas Pärnoja ja tõi välja, et nädalaid, võib-olla isegi kuid, oli ta küll kodus, aga käis järjekindlalt oma mõtetes kusagil ära, istudes klapid peas kord arvuti, kord erinevate pillide taga ja otsides mingit kindlat kõla. ""Millal sa kõik selle kirjutasid?" imestas Anna, mu abikaasa, kui "Jäljed" talle esimest korda kuulata andsin. Tükk aega hiljem, 2021. aasta kevadel kõndisin Kilingi-Nõmme metsas, kus olin käinud korduvalt ja eksisin lootusetult. Äkki mõistsin, milleks mul toona oli vaja "Jäljed" vastu võtta ja kirja panna."
Erki kutsus oma muusikat visuaalsesse keelde tõlkima Kaupo Kikkas. Nad on varem teinud koostööd teose "Saja lugu" raames, mis ühendas helid ja liikuvad pildid, fotoalbumi ja portreenäituse ning Eestiga seotud inimesed.
"Nägemine on ääretult võimas meel. Seetõttu tuleb muusika ja pildi koosluses suhtuda muusikasse erilise austusega, lasta tal kõlada," sõnas Kaupo Kikkas. "Minu mustvalge pildikeel "Jälgedes" kõneleb õrnalt, aeglaselt ja kaude, mõnikord koguni ütlemata jättes. See võimaldab meie tunnetel minna uitama kaardistamata aladele ning leida midagi, mis päris maailmast on mingil põhjusel kadunud. Me näeme tagajärge, kuid mitte sündmust ennast. "Jäljed" võtavad kuju iga inimese laugude taga omamoodi."
"Jäljed" ilmuvad 23. veebruaril 2023, mil saab teost elavas esituses nautida Alexela Kontserdimajas. Laval Erki Pärnoja ja tema ansambel ning Tallinna Kammerorkester. Ekraanil Kaupo Kikkase film. | Erki Pärnoja ja Kaupo Kikkase koostöös valmib audiovisuaalne teos "Jäljed" | https://kultuur.err.ee/1608688354/erki-parnoja-ja-kaupo-kikkase-koostoos-valmib-audiovisuaalne-teos-jaljed | Muusik ja helilooja Erki Pärnoja ning fotograaf Kaupo Kikkas tulevad 2023. aasta veebruaris välja audiovisuaalse suurvormiga "Jäljed". |
Viimase aasta jooksul on toimunud väga palju muudatusi, sh ka energeetika valdkonnas – veel eelmisel suvel ei tundnud keegi väga suurt muret elektri- ja soojusenergia maksumuste osas. Elu aga liigub niivõrd kiiresti edasi, et aastaga on toimunud suured muudatused, mis vanasti oleks kestnud mitukümmend aastat.
Maagaas on kallinenud peaaegu kümme korda ning küsimus pole vaid hinnas, vaid ka varustuskindluses: Venemaa ei tarni enam gaasimolekule Balti riikidesse ning juulikuu lõpu seisuga pole me veel kindlustanud maagaasi tarneid oktoobriks ja novembriks. Järgmise aasta veebruari ja märtsi jaoks on puudu lausa 40 protsenti tarnetest.
"Paljud kaugküttefirmad on paigaldatud katlamajadesse põlevkiviõli mahuteid, et omada võimalust õli põletamiseks gaasi asemel."
Era- ja paarismajade gaasikatelde omanikud on hakanud massiliselt paigaldama õhk-vesi soojuspumpasid (et omada paralleelseid tarneallikaid ning valida konkreetsel ajal soodsam). Suured soojusenergia tarbijad (näiteks Tallinna Lennujaam ning Kristiine Keskus) on astunud samme, et üle minna kaugküttele. Ning paljud kaugküttefirmad on paigaldatud katlamajadesse põlevkiviõli mahuteid, et omada võimalust õli põletamiseks gaasi asemel.
On suur tõenäosus, et konkurentsiametile laekub massiliselt avaldusi kaugküttepiirkondade soojusenergia piirmaksumuse tõstmiseks (kallinenud on kõik kütused, sh hakkepuit) ning see väljendub ka tulevase kütteperioodi tarbijate arvetes.
Elektrienergia valdkonnas on meil sama suur ebakindlus: sügis pole veel saabunud, aga börsihinna paketiga tarbijad on juba tundnud "rõõmu" 4000 EUR/MWh elektrienergia maksumusega (17.08 kell 18-19).
Mis siis ootab meid talvel, kui elektrienergia tarbimise mahud suurenevad väga palju ning õues on -25 kraadi? Kas on meie regioonis (Eesti, Läti, Leedu) piisavalt tootmisvõimsusi, et tagada konkurentsivõimeline hind tarbijate jaoks?
Ehk oleks vajalik selge ja läbipaistev strateegia elektrienergia turu arendamiseks lähima aasta, viie aasta, kümne aasta jne jaoks: milliste allikate baasil (ja millise tootmishinnaga) hakkame tootma elektrienergiat? Kas selleks on tuul, päike, põlevkivi või tuumaenergia?
Ning vahest võiksime panustada ka meie elanike teadlikkuse tõstmisele energeetika valdkonnas. Et iga Eesti inimene teaks mis vahe on erinevate elektrienergia pakettide vahel (mida kujutab ennast ka oktoobrikuus käivitatav "sotsiaalne pakett"?!), kui lihtsalt ja mis tingimustel on võimalik paigaldada enda maja katusele või maapinnale päikesepaneele, kuidas liita neid elektrivõrguga?
Parim energia on tarbimata energia. Eestis on energiasäästu võimalusi väga palju, aga kas oleme need kõik juurutanud ja rakendanud? | Igor Krupenski: energiakandjate maksumusest ehk Mis meid ees ootab? | https://www.err.ee/1608688333/igor-krupenski-energiakandjate-maksumusest-ehk-mis-meid-ees-ootab | Ehk oleks vajalik selge strateegia elektrienergia turu arendamiseks lähima aasta, viie aasta, kümne aasta jne jaoks. Milliste allikate baasil ja millise tootmishinnaga hakkame tootma elektrienergiat? Ning vahest võiksime panustada elanike teadlikkuse tõstmisele energeetika valdkonnas, kirjutab Igor Krupenski. |
Zaporižžja ja Hersoni piirkondade okupeeritud aladel peaks 11. septembril toimuma "referendum". Moskva tahab need alad annekteerida Venemaa Föderatsiooni koosseisu. Vene ametnikud kehtestavad juba seal venekeelset õppekava, vahendas The Times.
"Nad arreteerivad Hersoni oblastis õpetajaid ja põletavad õpikuid. See on 21. sajandil barbaarne," ütles Ukraina haridusminister Serhi Škarlet.
"Enamik Ukraina õpetajatest keeldusid 1. septembril järgimast Putini uue õppeaasta õppekava. Venelased vahistavad õpetajad, hoiavad neid vahi all, piinavad ja siis vabastavad nad. Olen uhke, et 97 protsenti meie õpetajatest keeldus okupandi heaks töötamast," lisas Škarlet.
Kreml juurutab nüüd ka õpikute kasutamist, mis ei maini Ukraina ajaloo tähtsamaid sündmusi, nagu 1930. aastate näljahäda. Siis suri NSVL-i poliitika tõttu umbes neli miljonit ukrainlast.
Hersonis nõuavad Venemaa okupatsiooniväed, et õpilased kannaksid nõukogudeaegseid vorme. Venemaa propagandistid nõuavad samuti järjepidevalt, et vastupanu osutavad Ukraina õpetajad saadetaks koonduslaagrisse.
Hersoni elanikud ütlesid ajalehele The Times, et Vene armee kasutab koolihooneid oma sõdurite majutamiseks. | Kiiev: Vene sõdurid põletavad õpikuid ja piinavad õpetajaid | https://www.err.ee/1608688324/kiiev-vene-sodurid-poletavad-opikuid-ja-piinavad-opetajaid | Ukraina haridusminister ütles ajalehele The Times, et Venemaa sõdurid põletavad õpikuid ja piinavad õpetajaid. Moskva proovib okupeeritud territooriumil hävitada Ukraina haridussüsteemi. |
Schuurs - Krawczykil kulus eestlanna ja ameeriklanna alistamiseks veidi üle tunni aja, servides kaks ässa ja realiseerides kuus murdepalli üheksast.
Kontaveit ja Stephens kaotasid avasetis oma esimese servigeimi, kuid suutsid kohe murda ka vastase pallingu, viigistades seisu. Siiski murdsid hollandlanna ja ameeriklanna ka järgnenud Kontaveit - Stephensi servigeimi. Eestlanna ja ameeriklanna aga panid tugevalt vastu ning suutsid murda Schuurs - Krawczyki neljanda servigeimi, kuid vastased vastasid samaga ning teenisid avaseti võidu 6:4.
Ka teist setti alustasid Kontaveit ja Stephens pallingu kaotusega, kuid seekord ei suudetud vastase servi murda. Schuurs ja Krawczyk murdsid eestlanna ja ameeriklanna kolmanda pallingu ning Kontaveit ja Stephens kaotasid ka seti viimase servigeimi. See andis Schuurs - Krawczykile lõpuks 6:1 setivõidu.
Krawczyk ja Schuurs on koos mängides sel aastal võitnud Stuttgardi turniiri tiitli ja eelmisel nädalal Torontos jõudis duo veerandfinaali. | Kontaveit ja Stephens kaotasid Cincinnati tippturniiril teises ringis | https://sport.err.ee/1608688321/kontaveit-ja-stephens-kaotasid-cincinnati-tippturniiril-teises-ringis | Neljapäeva varahommikul pidid Anett Kontaveit ja Sloane Stephens USA-s Cincinnatis peetaval kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril paarismängus tunnistama hollandlanna Demi Schuursi ja ameeriklanna Desirae Krawczyki 6:4, 6:1 paremust. |
Kirjutades tänapäevasest Narvast, ei saa kuidagi ümber minna Kurt Vonneguti teoses "Tapamaja, korpus viis" toodud sõnadest: "Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel vahet teha."
Loomulikult on absoluutne kriteerium igasuguste punamonumentide likvideerimine, kuid see ei ole peamine. Tähtsam on luua tingimused, et narvakate elatustase tõuseks, et nad tunnetaksid läbi oma identiteedi end osana Eesti riigist.
Inimkond on oma eksistentsi algusest peale tõmmanud piire enda ja ülejäänud tajutava maailma vahele. Piire on inimesed tajunud meeste ja naiste, noorte ja vanade, vaimsete koolkondade, religioonide, rasside, kultuuride ja elamiseks erinevate klimaatiliste tingimuste vahel, kusjuures ajas piirjooned hägustuvad, muutuvad ning ka kaovad.
Inimestele ja nende gruppidele on antud võime määratleda, mis nende arvates on vale ja mis õige, mis on minu või minu grupi (hõimu, rahvuse, riigi, impeeriumi) poolelt vaadatuna tulevikku suunatult õige. See väljendub näiteks Ukraina toimuvas sõjas, aga ka Narva linna pikas ajaloos.
Inimkonna ühiskondlik evolutsioon tõi kaasa inimeste grupeerumise linnadesse, riikidesse ja impeeriumitesse. Linnad tekkisid peaasjalikult kaubateede äärde. Kuna kaubad liikusid peamiselt piki jõgesid ja meritsi, leiame palju praegusi linnu jõesuudmetes. Nii sai alguse ka Narva lugu. Narva jõgi on juba ammu olnud üks kaubatee osa Skandinaaviast Euroopani välja. Taanlased, rootslased, eestlased ja venelased on tapelnud Narva eest.
Aga oluline on, et Narvast on kujunenud piirilinn kahe maailmavaate vahel, kahe väärtusruumi vahel, ühelt poolt läänekristluse ja teiselt poolt bütsantsliku-mongoliidse mõtlemisviisi vahel. Praeguste kriiside kuhjumise ajastus on meie julgeolekule ja majandusele ülioluline, kuidas me suudame Narvat integreerida meie ühtsesse majandus- ja poliitilisesse ellu.
"Olles ise piirilinn, on piirid nihkunud ka Narva enda sees. 2000. aastal oli Narvas elanikke umbes 83 000, nüüd on see arv kahanenud ca 54 000 peale."
Narva rahvastiku piirjooned on drastiliselt muutunud, kui eelmise sajandi alul oli Narvas üle poole elanikest eestlased ja enne Teist maailmasõda kaks kolmandikku, siis Nõukogude okupatsiooni lõppedes elas Narvas üksnes mõni protsent eestlasi. Nii et olles ise piirilinn, on piirid nihkunud ka Narva enda sees. 2000. aastal oli Narvas elanikke umbes 83 000, nüüd on see arv kahanenud ca 54 000 peale.
Visioonis võiksime väita, et piirilinnast Narvast peab aastaks 2035 saama arenenud kaubandus-, tööstus- ja raudteelinn, kus on taastatud kesklinn, rohelised vööndid ning erinevatele liiklejatele välja arendatud teed. Narvast on saanud selleks ajaks ka Euroopa Liidu nii materiaalselt kui ka vaimselt kaitstud piirilinn. Targalt kahandatud linnaruumis elab umbes 50 000 inimest.
Aga kuidas seda saavutada? Selles täidavad olulist rolli narvakate valitud linnavolikogu ja igapäevaselt toimetav linnavalitsus, mille olemus, moodsama sõnaga missioon, on luua elanikele toimetulekuks ja heaoluks parimad eeldused, kasvatades linna konkurentsivõimet ja kestlikkust avatud valitsemise põhimõtetest lähtuvalt ehk lihtsamalt teenindada linna elanikke oma kompetentsuse raames. Need põhimõtted on Eesti omavalitsuste juhtimise tavade järgi sätestatud arengukavades, eelarvestrateegiates, üldplaneeringutes ja aastaeelarvetes.
Arvestades Narva senist arenemisloogikat, võiksime Narva strateegiliste eesmärkidena tuua esile:
linna kui ühtse tasakaalus organismi loomine ja edasiarendamine;
elamisväärse ja kvaliteetse elukeskkonna loomine;
taotlus suuremate õiguste andmiseks omavalitsustele;
linna elanike elatustaseme tõstmine.
Linna juhtimisstruktuur peab olema loogiline, kus on elanikke otseselt teenindavad plokid, nagu sotsiaal-, haridus-, kultuuri-, linnamajandus-, linnahoolduse- ja planeerimise teenistused, mida omakorda teenindavad finants- ja personaliametkonnad ning linnakantselei.
Tulevikku suunatult tuleb motiveerida töötajaid, sealhulgas anda neile täiendkoolitust. Linna finantsjuhtimine peab rajanema kolmele vaalale: tekkepõhisele eelarvele, kassapõhilisele rahavoogude prognoosile ja aruandele ning linna finantsseisundit kajastavale bilansile. Finantsaruanded esitatakse erinevate üldistustasemetega kihtide avalikkusele, volikogule, linnavalitsusele ja kulu-tulujuhtidele vastavalt nende otsustus- ja üldistustasanditele.
Statistikaameti järgi oli käesoleva aasta esimeses kvartalis Ida-Virumaal keskmine palk 1204 eurot, Harjumaal seevastu 1805, Eesti keskmine oli 1576.
Praegusele turumajandusfaasile iseloomulik kapitali kontsentratsioon, varaline diferentseerumine piirkonniti ja erinevate ühiskonnakihtide vahel ning vaesumise süvenemine, lisaks meil üle 20-protsendiline inflatsioon, ei loo narvakatele just erilist positiivset perspektiivitunnetust.
Ukraina toimuva sõja ning Venemaa imperialistlikele ambitsioonide tõttu suletakse järk-järgult Venemaa ja Eesti piir, mis minimiseerib piirikaubandust. Muidugi võib narvakate jaoks ju lohutuseks olla küll Vene madalam elatustase, kuid Narva kui Eesti osa peaks võrdlema ikkagi Eesti keskmisega.
Väga tähtis on, et Narva voolaks rohkem tarka raha, sealhulgas investeeringuid teedesse, virtuaalsetesse ühendustesse, ehitistesse, linnaruumi laiemalt. Alles siis võime rääkida mingistki julgeolekugarantiidest kultuurilise ja keelelise lõimumise kõrval.
Eestis on populaarseks muutunud palvetamise komme teatud negatiivsete sündmuste, näiteks külma talve, vältimiseks. Palvetagem siis, et Eestis, sealhulgas Narvas ei tekiks stagflatsiooni, mis majandusseisaku ja inflatsiooni juures tähendab ka töötuse määra järsku tõusu. Viimast on Narvale kõige vähem vaja. | Toomas Peterson: piirilinnast Narvast, aga mitte tankist | https://www.err.ee/1608688312/toomas-peterson-piirilinnast-narvast-aga-mitte-tankist | Väga tähtis on, et Narva voolaks rohkem tarka raha, sealhulgas investeeringuid teedesse, virtuaalsetesse ühendustesse, ehitistesse, linnaruumi laiemalt. Alles siis võime rääkida mingitestki julgeolekugarantiidest kultuurilise ja keelelise lõimumise kõrval, kirjutab Toomas Peterson. |
Läti suuremad haiglad teatasid juba varem, et kulutuste tõusu tõttu vajavad nad riigi toetust. Kulutuste tõusu tõttu on hädas ka regionaalhaiglad. Jelgava linnahaigla teatas, et vajab aasta lõpuks juurde vähemalt 300 000 eurot, vahendas LSM.
Septembri lõpuks plaanib Jelgava haigla gaasiküttest loobuda ja liituda munitsipaal küttesüsteemiga, mis kasutab hakkepuitu.
Läti haiglate liidu hinnangul peavad haiglad tegema uusi investeeringuid, et muuta hooned energiatõhusamaks. Haiglates on võimalik kokku hoida veel toidu pealt.
"Riik maksab praegu kolme toidukorra eest kolm eurot. Toitlustajad keelduvad selle summa eest patsiente toitlustamast. Järelikult tuleb leida lahendusi, pakkusime välja, et vähendame haiglates toidukordasid. Oleme saatnud kirja ka tervishoiuministeeriumile, et leida võimalus energiakulude kompenseerimiseks," ütles Läti haiglate liidu juht Jevgenijs Kalejs.
Tervishoiuministeeriumi hinnangul võivad haiglate lisakulud aasta lõpuks ulatuda 15 miljoni euroni. | Läti haiglad kaaluvad energiahindade tõusu tõttu vähendada kulutusi toidule | https://www.err.ee/1608688237/lati-haiglad-kaaluvad-energiahindade-tousu-tottu-vahendada-kulutusi-toidule | Energiahindade tõus suurendab Lätis haiglate kulutusi ja Läti haiglate liit pakkus välja, et patsientide toitlustamist võiks vähendada. |
Sissi on varem tunnistanud, et on kokasaadetest lausa sõltuvuses. "Ma armastan väga süüa teha ning tõesti, ka kokandussaated on mulle alati väga meeldinud," kinnitas ta. "Seetõttu ei pidanud ma väga pikalt mõtlema, kui saatetiim mulle sellise vahva ettepaneku tegi."
Süüa hakkas Sissi tegema juba lapsena koos isaga. "Sealt sai alguse minu lõputu toiduga katsetamine. Tänu sellele hindan väga kõrgelt tervislikku ja ise valmistatud toitu," tunnistas laulja. "Kuna olen ka väikeste laste õpetamisega varem mitmel moel kokku puutunud, sain nüüd saatesarjas kaasa lüües oma erinevad oskused uuel moel käiku lasta".
Igas "Magusa molekul" episoodis valmistatakse süüa ning viiakse toiduainetega läbi lihtsaid, kuid põnevaid teaduskatseid. Saated on loodud 5-10-aastastele lastele, retsepte ja teaduskatseid võiksid lapsed järele teha koos oma vanemate õdede-vendade või isade-emadega.
Laste toiduteadussaate "Magus molekul" neljanda hooaja saated on eetris septembrikuus teisipäeviti ja kolmapäeviti ehk 13.-14., 20.-21. ja 27.-28. septembril kell 18 ETV2 kanalil. Hiljem on saated järelvaadatavad ETV2 ning Lasteekraan.ee veebilehtedel.
2020. aastal pälvis saatesari Eesti Teadusagentuuri peapreemia teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil. | ETV2 toiduteadussaade "Magus molekul" üllatab uue saatejuhiga | https://menu.err.ee/1608688219/etv2-toiduteadussaade-magus-molekul-ullatab-uue-saatejuhiga | Taas jõuab Eesti toidu kuul ehk septembris ETV2 ekraanile lastele loodud telesaade "Magus molekul". Neljandal hooajal juhivad saadet teadlane Aigar Vaigu ning tema kõrval laulja Sissi Nylia Benita, teaduskatseid aitavad läbi viia ka Vivita Estonia liikmed Kim Britt (9), Aleksandra (12) ja Markus (10). |
Augusti alguses maksis CO2 tonn ETS-is veel 76 eurot. 2021. aasta alguses maksis heitmekvoot suurusjärgus 30 eurot tonn.
97 euro lähedal käis kvoodi hind ka tänavu veebruaris.
Poola nõudis mullu ETS-i reformimist, ähvardades sellest väljaastumisega, kuna leiab, et kiire hindade mitmekordistumise taga on spekulandid, mitte energiatootjad ja tööstustarbijad, kes on kohustatud sealt kvooti ostma.
Eelmise valitsuse majandusminister Taavi Aas oli seisukohal, et ETS-ist lahkumine ei ole Euroopa Liitu jäädes võimalik, küll aga on vajalik selle süsteemi reform. Ta ei leidnud selles küsimuses Euroopa Liidus ja ka valitsuses laiemat toetust. | CO2 kvoodi hind on kõigi aegade kõrgeim | https://www.err.ee/1608688225/co2-kvoodi-hind-on-koigi-aegade-korgeim | Euroopa emissioonide kauplemissüsteemis (Emission Trading System, ETS) saavutab CO2 kvoodi hind neljapäeval rekordtaseme, jõudes 96,35 euroni tonni eest. |
Föderaalreserv on sel aastal tõstnud intressimäärasid kiireimas tempos alates 1980. aastatest. Kolmapäeval avaldatud föderaalreservi 26.-27. juuli koosoleku protokoll näitab, et ametnikud kaaluvad, kuidas ja millal intressimäärade tõstmist aeglustada, vahendas The Wall Street Journal.
"Osalejad leidsid, et rahapoliitika edasise karmistamise tõttu osutub tõenäoliselt ühel hetkel sobivaks intressimäärade tõusu tempot aeglustada," seisab protokollis.
Protokolli avaldamine mõjutas ka aktsiaturgusid. Dow Jonesi tööstuskeskmine langes kolmapäeval 0,5 protsenti ehk 33980,32 punkti tasemele.
Föderaalreserv tõstab intressimäärasid, et võidelda inflatsiooniga. Karmistatakse rahapoliitikat, mis tavaliselt piirab riigis investeeringute tegemist. USA majandus kahanes eelmises kvartalis 0,9 protsenti
Analüütikud eeldavad, et föderaalreserv tõstab järgmisel kuul intressimäärasid 50 või 75 punkti võrra. | USA plaanib jätkata rahapoliitika karmistamist | https://www.err.ee/1608688213/usa-plaanib-jatkata-rahapoliitika-karmistamist | USA föderaalreservi juhid leppisid juulis kokku, et kiire inflatsiooni tõttu peavad nad jätkama intressimäärade tõstmist. Föderaalreservi juhid andsid siiski märku, et võivad rahapoliitika karmistamise tempot vähendada. |
Uues lepingus käsitletakse ka võimalusi, kuidas reageerida riigifirmade turuvälisele poliitikale, teatas USA kaubandusesindaja. USA viitas nii Hiina poliitikale, vahendas The Wall Street Journal.
Pinged Taiwani üle USA ja Hiina vahel kasvavad. Hiljuti külastas iseseisvat saareriiki kongressi juht Nancy Pelosi.
"See pakt süvendab meie kaubandussuhteid, edendab ühistel väärtustel põhinevaid prioriteete ning edendab innovatsiooni ja majanduskasvu," ütles USA kaubandusesindaja asetäitja Sarah Bianchi.
Hiina kritiseerib USA ja Taiwani suhete suurenemist. Peking väidab, et USA on eemaldumas poliitikast, mis tunnustab Hiina Rahvavabariiki riigi ainsa legitiimse valitsusena. USA rõhutab, et Washingtoni poliitika Hiina ja Taiwani suhtes ei muutu.
USA kavatseb laiendada oma majanduslikku tegevust Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, et piirata seal Hiina mõjuvõimu kasvamist.
USA peab piirkonna riikidega läbirääkimisi majanduspakti (IPEF) loomiseks. Taiwan on avaldanud huvi paktiga ühinemise vastu, kuid Taipeid pole läbirääkimistesse kaasatud. IPEF-i riikide ametnikud kohtuvad USA-s septembris. | USA ja Taiwan alustavad ametlikke kaubanduskõnelusi | https://www.err.ee/1608688177/usa-ja-taiwan-alustavad-ametlikke-kaubanduskonelusi | USA valitsus teatas kolmapäeval, et alustab sügisel Taiwaniga läbirääkimisi kahepoolse kaubanduslepingu sõlmimise üle. Mõlemad riigid tahavad tugevdada omavahelisi majandussidemeid. |
2015. aasta novembris ilmus Raamatuvägi OÜ poolt kirjastatuna raamat "Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus". Raamatu autoriks olid Tarmo Teeväli ja Jaano Martin Ots.
Neljapäevases Eesti Päevalehes ilmunud suures reklaamteates avaldavad raamatu kirjastajad ja autorid, et "raamatus on Rein Kilgi kohta avaldatud ebaõigeid väiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Raamatuga on loodud Rein Kilgist kuvand kui petisest, valetajast, "skeemitajast", pankrotimeistrist ja inimeste ärakasutajast".
Samuti antakse ümberlükkamise avalduses teada, et arvestatav hulk raamatus avaldatud lugudest, süüdistustest ja etteheidetest ei leidnud kontrollimise käigus kinnitust. Samuti ei toeta tegelikud asjaolud Rein Kilgi suhtes raamatus erinevate isikute poolt antud negatiivseid väärtushinnanguid.
"Raamatu kirjastaja ja autorid paluvad Rein Kilgilt vabandust tekitatud ülekohtu ning mainekahju eest," seisab teates. | Rein Kilgist kriitilise raamatu kirjutanud autorid avaldasid avaliku vabanduse | https://www.err.ee/1608688174/rein-kilgist-kriitilise-raamatu-kirjutanud-autorid-avaldasid-avaliku-vabanduse | Eesti Päevalehes ilmus neljapäeval üsna ebaharilik pooleleheküljeline reklaamteade, milles Raamatuvägi OÜ ning autorid Tarmo Teeväli ja Jaano Martin Ots lükkasid ümber Rein Kilgist kirjutatud raamatus ilmunud ebaõiged väited ja ebakohased väärtushinnangud. |
Maaleht kirjutas, et Telia klientidele, kelle mobiiltelefonid töötavad 3G-võrgus, tulevad postkastidesse teated, et firma sulgeb tuleval aastal 3G-võrgu ning pakub võimalust praegune telefon vahetada uue VoLTE- ehk 4G-telefoni vastu.
Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf selgitas, et igal tehnoloogial on kindel eluiga ja kuna uued tehnoloogiad pakuvad praegu juba kordades paremat kasutuskogemust, on otstarbekas osa vanemaid tehnoloogiaid sulgeda ja sealt vabanev sagedusressurss uute tehnoloogiate kasutusse suunata.
"Telia 3G-võrk on plaanis sulgeda 2023. aasta lõpuks. 2G-võrk jääb veel töösse, see on alati toiminud nn turvalahendusena juhul, kui 3G- või 4G-võrku peaksid tabama tehnilised probleemid."
Enamik 3G kliente saab ka pärast 3G-võrgu sulgemist mobiilset kõnesidet edasi kasutada, kuna telefon valib sel juhul kõneside tarbeks 3G-võrgu asemel 2G-võrgu.
"Sellegipoolest soovitame klientidel juba aegsasti kasutusele võtta telefon, mis toetab 4G-kõnesidet ehk VoLTE (Voice over LTE) teenust," sõnas Neudorf. | Telia sulgeb 3G-võrgu tuleva aasta lõpuks | https://www.err.ee/1608688168/telia-sulgeb-3g-vorgu-tuleva-aasta-lopuks | Telia on asunud tegema ettevalmistusi 3G-võrgu sulgemiseks 2023. aasta lõpuks ja vahetab 3G-telefone välja uuema tehnoloogiaga aparaatide vastu. |
Rekordilised hinnad Nord Pooli elektribörsil on pannud erakliente kiikama kindlaksmääratud hinnaga elektripakettide poole. Näiteks on selle aasta juuni ja juuli jooksul fikseeritud hinnaga paketi valinud ligi 8000 Eesti Energia klienti, ütles ettevõtte Eesti turu juht Dajana Tiitsaar.
Ka elektrimüüja Alexela on täheldanud huvi tõusu fikseeritud hinnaga paketi vastu. "Viimastel kuudel on huvi fikseeritud pakettide vastu kasvanud. Meil joonistub trend, et fikseeritud hinnapaketi kasuks otsustanud klientide hulk on tõusnud umbes 15 protsendi võrra. Universaalteenuse puhul näeme klientidel küll huvi, ent äraootavat seisukohta," rääkis AS-i Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna.
Eesti Energia kõige soodsamaks kindla hinnaga paketiks on praegu viieks aastaks sõlmitava lepinguga Kindel Pluss, mille hind on 20,6 s/kWh koos käibemaksuga. "Võrdluseks - viimase seitsme päeva keskmine börsihind oli 41,7 s/kWh koos käibemaksuga," nentis Tiitsaar.
"Fikseeritud hinnaga lepingud on tähtajalised ja kehtivad vastavalt kliendi soovile kuus kuud kuni viis aastat. Mida pikem on lepinguperiood, seda soodsam on tarbija jaoks hind," lisas ta.
Taastuvenergial põhineva Kindel Pluss paketi tõi Eesti Energia turule selle aasta märtsis. Sellest alates on paketi hind pidevalt tõusnud: kui märtsis oli hind 14,4 s/kWh, siis juunis sai sama paketi sõlmida hinnaga 17,2 s/kWh. Tänaseks on hinnale lisandunud 3,4 senti. "Fikseeritud pakettide jaoks ostavad elektrimüüjad klientidele elektri avatud turult. Turuhinnale lisandub marginaal, mis katab elektrimüüja riskid ja tegutsemiskulud. Hinnatõus on mõjutanud kõiki elektrimüüjaid ja seega tõstnud seda hinda, mida klientidele pakkuda on võimalik," kommenteeris Tiitsaar fikspaketi hinna pidevat kerkimist.
Alexela pakub eri hinnaperioodiga fikspakette. "Kõige tüüpilisem valik klientidel on üheaastane periood, kuid selle kõrval on veel valida kolme, viie ja seitsme aasta pikkuseid fikspakette," ütles Kärsna. Pakettide hindasid Alexela avaldama ei soostunud. "Fikseeritud hinnapakettide hinnad kujunevad elektribörsi tulevikutehingute baasilt, arvestades kliendi eelduslikku tarbimisgraafikut. Kui tulevikutehingute hinnad tõusevad või langevad, siis jõuavad need tõusud ja langused ka kliendi hindadesse," selgitas Kärsna hinna kujundamise loogikat.
Eesti Energia puhaskasum oli selle aasta teises kvartalis 33 miljonit eurot, mis on pea kolm korda rohkem kui mullu. Müügitulu kasvas ettevõte aastatagusega võrreldes kolmveerandi võrra. Mootorikütuste, gaasi- ja elektrimüügi ettevõte Alexela käive kasvas möödunud aastal ligi poole võrra - 368 miljoni euroni. | Elektrimüüjad: kodukliendid on hakanud eelistama fikspakette | https://www.err.ee/1608687727/elektrimuujad-kodukliendid-on-hakanud-eelistama-fikspakette | Hoolimata sellest, et elektrimüüjad kasvatavad pidevalt kindla hinnaga pakettide hinda, liitus juunis ja juulis Eesti Energia fikseeritud hinnaga pakettidega 8000 majapidamist. |
Terviseameti eelmise nädala ülevaade näitas, et koroonaga nakatumine on Eestis pöördunud langusesse. See võib olla märk sellest, et nakatumise vähenemist saabki trendiks pidada, kuid arvestades, et paari nädala pärast algab kool, pöördub haigestumine tõenäoliselt siiski tõusule, ütles Sepp.
"Mida me näeme teiste riikide kogemuse pealt, on see, et riikides, kus omikroni BA5 tüvi sai domineerivaks, saavutas platoo, püsis mõnda aega kõrgel tasemel, hakkas haigestumine alla tulema. Ka üldiselt on näha Euroopas, et haigestumine on langustrendis. Mingil määral me saame selle nädala langust ja eelmise nädala stabiliseerumist sellega seostada ja leida paralleele. Kindlasti saab kõige täpsema hinnangu anda tagantjärele," lausus Sepp.
"Mida me ei tohi unustada – me oleme augusti keskpaigas, peagi on algamas kool ja puhkuste periood on lõppemas. See kindlasti toob kaasa ajutise või püsivama haigestumise kasvu. Seda on eelnevate aastate kogemus kindlasti näidanud," lisas ta.
Sepa sõnul peab arvestama ka seda, et eelmiste aastatega võrreldes on rohkem vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud inimesi, mistõttu on haigestumisi vähem.
"Teine asi on see, et meie testimisstrateegia on oluliselt muutunud, mis tähendab, et võib-olla kõiki kergemalt haigestunuid me ei näegi statistikas. Eelkõige saame järeldusi teha raske haigestumise ehk hospitaliseerimise pealt, aga praegune trend on see, et BA5 tüvi ei ole nii raskesti kulgev ja inimeste immuunfoon on kõrgem ehk seetõttu me ei näe nii palju haigeid haiglas," lausus ta.
Seetõttu pole Sepa sõnul võimalik ka öelda, kui palju ja kas üldse on nakatumist üles viinud kõikvõimalikud suveüritused. "Me ei testi enam inimesi nii laialdaselt ja kõikide nakatunutega ei võeta ühendust, mis tähendab, et nakatumise paiku ei selgitata välja. Meil ei ole nii täpseid andmeid, et saaksime väita, et erinevad üritused on nakatumisi põhjustanud. Küll aga, kui vaatame eelnenud aastatele tagasi, kui me seda tegime, siis üritused tõid kaasa suuremaid ja väiksemaid nakatumisi. Seetõttu võib öelda, et see on ka sel suvel nii," lausus ta.
Neljanda ehk teise tõhustusdoosi tegemise soovitus pole praegu muutunud: terviseamet soovitab seda kindlasti teha riskirühma kuuluvatel inimestel, kes saavad ka vastava kutse. Neljanda vaktsiinidoosi peaks samas saama iga soovija, sest Sepa kinnitusel Eestil vaktsiinidest puudust kindlasti pole.
Eelmise nädalal vähenes haigestumus nädal varasemaga võrreldes 11 protsenti, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 14 protsenti ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv 8 protsendi võrra. Nakatamiskordaja R oli esmaspäeva seisuga 0,94. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Hanna Sepp. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR | Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse leviku vähenemine ajutine nähtus | https://www.err.ee/1608687655/terviseameti-hinnangul-on-koroonaviiruse-leviku-vahenemine-ajutine-nahtus | Kuigi viimased paar nädalat on koroonaviiruse levik olnud stabiilne või näidanud vähenemise märke, tähendab peagi algav kooliaasta ja tööle naasvad inimesed, et nakatumine tõuseb, ERR-ile terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp. |
Lasnamäe linnaosavanem Julianna Jurtšenko ütles, et Tallinna linnaosavalitsuse töötajad avastasid eelmise aasta detsembris, et Lasnamäele Ümera tänav 30 kinnistuga piirnevale alale on omavoliliselt rajatud aiaga piiratud ja freespurukattega parkla. Parkimisteenust on seal osutanud osaühing Doneport Eesti ning parklale on rajatud ka juurdepääsuteed. Varem kasvasid parkla asemel muru ja põõsad.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet saatis 12. detsembril Doneport Eesti juhatuse liikmele Vladimir Rajevskile kirja, kus juhtis tähelepanu, et Tallinna linn ei ole andnud kellelegi selle maa-ala kasutamise õigust. Seetõttu on linna hinnangul Doneport Eesti tegevus linna maal õigusvastane ning osaühing on kohustatud kinnisasja ebaseadusliku valduse viivitamatult lõpetama.
Osaühingu Doneport Eesti juhatuse liige Vladimir Rajevski ütles ERR-ile, et on nõus teemat kommenteerima alles siis, kui vaidlus linnaga on lahenenud.
Kuna osaühing esimesele kirjale ei reageerinud, saatis keskkonna- ja kommunaalamet hiljem veel kolm kirja, selgitas linnaosa vanem Julianna Jurtšenko.
"Me oleme pika aja vältel püüdnud parkla valdajaga saavutada kompromissi, mille alusel ta oleks viivitamatult territooriumi vabastanud ja jätnud enda järel korrastatud ala, mida saaks linnaosa elanikud kasutada. Kokkuleppe oleme justkui saavutanud, kuid selle asemel, et välja kolida, tegi parklaomanik juunis parkla hoopis suuremaks. Linn andis talle seejärel viimase tähtaja augusti keskpaigani, mil territoorium peab olema vabastatud või siis linn pöördub kohtusse," lausus ta.
Jurtšenko ütles, et juhul kui osaühing täidab kõik keskkonna- ja kommunaalameti nõudmised, ei pöördu amet kohtusse. Keskkonna- ja kommunaalamet märgib kirjas Duneport Eestile, et eeldusel, et osaühing kinnistu valduse vabastab ning eemaldab kinnisasjalt ka piirdeaia ja tõkkepuud, nõuab amet ettevõttelt kinnistu omavolilise kasutamise eest 8440 eurot hüvitist.
Jurtšenko ütles, et teisipäeval, mil linnaosatöötajad parkla juures käisid, oli parkla ümber asunud aed ära võetud ning ka freespurukatet oli hakatud kokku koguma. Teisipäeval ei olnud parklas linnaosavanema sõnul ka autosid. Selles, et parkla on lõplikult oma tegevuse lõpetanud, ei saa linnaosavanema sõnul aga täiesti kindel olla.
"Jah, see võttis natuke rohkem aega, kui meie ise seda sooviks, aga inimesele on praegu määratud tõepoolest ka trahvid ja loodetavasti me saame kiiremas korras ala endale. Siis saab sellega juba edasi tegutseda," märkis Jurtšenko.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti teeregistri osakonna peaspetsialist Ülle Schönberg ütles ERR-ile, et tänaseks on linnamaa õigusvastane kasutus lõppenud ning piirdeaed ja tõkkepuud on kinnistult eemaldatud.
"Tulenevalt asjaolust, et Doneport Eesti OÜ on kõnealusel kinnistul rajanud freespurukattega parkla, mida on Lasnamäe linnaosavalitsuse hinnangul võimalik kasutada avaliku tasuta parklana, ei nõudnud amet kinnistu valduse vabastamisel freespurukatte eemaldamist. Edaspidi jääb freespurukattega parkla linna omandisse ja avalikku kasutusse," teatas Schönberg.
Jurtšenko sõnul sõltub palju sellest, millises seisus osaühing maa tagastab. Alles seejärel hakkab Tallinna linn vaatama, mida maa-alaga edasi teha.
"Kui on kõik hästi, siis ilmselt sügisel saame luua sinna ajutise, seadusliku ja turvalise parkla, mil on ka seaduslik ja turvaline teedega ligipääs. Jällegi pean ma aga rõhutama, et ajutisest parklast, kuna see on Peterburi tee rekonstrueerimise projekti sees olev ala. Siis kui peaks algama Peterburi tee rekonstrueerimine, siis on sinna planeeritud kergliiklusteed ja strateegiline roheala, mis hakkab kaitsma elanikke Peterburi teelt tulevast mürast ja tolmust," selgitas Jurtšenko.
Seega ei jääks sinna ka seaduslik parkla igaveseks.
Ümera tn parkla Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR | Tallinnas tegutses kaheksa kuud ebaseaduslik parkla | https://www.err.ee/1608687811/tallinnas-tegutses-kaheksa-kuud-ebaseaduslik-parkla | Tallinnas Lasnamäel tegutses alates detsembrist ebaseaduslik parkla. Hoolimata linna märgukirjadest lahenes probleem alles augusti lõpus. |
Esimeses üksikmängus jäi Valeria Gorlatš (WTA 1067.) 1:6, 5:7 alla Deniz Khazaniukile (WTA 249.), esinumbrite kohtumises oli Anett Kontaveit (WTA 116.) 6:4, 6:3 parem Julia Gluškost (WTA 193.).
Otsustavas paarismängus läksid Kontaveit ja Maileen Nuudi õhtul vastamisi Gluško ja Shelly Krolitzkyga. Esimese seti 5:7 kaotanud eestlannad võitsid teise seti sama skooriga, otsustavas setis jäid Nuudi ja Kontaveit 1:3 kaotusseisu, kuid suutsid lõpuks 6:3 võita.
Kolmapäeval jäi Eesti 1:2 alla Serbiale, ainsa võidu tõi Eestile Kontaveit. Reedel mängib Eesti Bulgaaria vastu. 11. veebruaril mängitavas play-off'is lähevad vastamisi A- ja D-alagrupi võitjad ning B- ja C-alagrupi võitjad. Alagruppide viimased mängivad omavahel ja kaks kehvemat koondist kukuvad Euro-Aafrika tsooni teise liigasse. | Kontaveit ja Nuudi võitsid otsustava paarismängu ning Eesti alistas Iisraeli | https://sport.err.ee/242674/kontaveit-ja-nuudi-voitsid-otsustava-paarismangu-ning-eesti-alistas-iisraeli | Eesti tennisenaiskond mängis neljapäeval Tallinki tennisekeskuses toimuval Föderatsiooni karikaturniiri Euro-Aafrika tsooni esimese tugevusgrupi turniiril D-alagrupis Iisraeliga ning võitis 2:1, säilitades ühtlasi edasipääsulootused. |
See tähendab, et Eestil on nüüd saalivõrkpallis viis rahvusvahelise kategooria kohtunikku ja rannavõrkpallis üks, kirjutab volley.ee. Strandsoni ja Suhhova kõrval on nendeks Kristjan Vanaveski, Toomas Murulo ja Tiit Kõiv. Neist kaks viimast võivad vilistada ka võrkpalli kõige kõrgema klubisarja ehk Meistrite liiga mänge ja on seda korduvalt käesoleval hooajal ka teinud. Rannavõrkpallis on rahvusvahelise kategooria kohtuniku staatus Uku Rummil.
Lisaks on Eestil ka kaks rahvusvahelise kategooria kandidaati, kelleks on Irina Saks ja Erko Varblane.
Kui jätame kõrvale võrkpalli suurriigi Venemaa, oleme me peaaegu kõigist teistest lähinaabritest paremas seisus. Leedul ja Lätil on vaid ühel saalivõrkpalli kohtunikul rahvusvahelise kategooria tunnistus, Soomes on selliseid vilemehi viis ja Rootsis kuus. Mainitud neljast on Lätil ainsana ka üks rannavõrkpalli rahvusvahelise kategooria õigusemõistja.
Eesti kohtunike kõrget taset näitab seegi, et sel hooajal on neil kõvasti tööd olnud nii noorte EM-valikmängudel kui ka kõigis kolmes eurosarjas. „Novembrist praeguseni on meie kohtunikel olnud mängudele 20 määramist, mis on väga võimas näitaja,” kommenteeris Eesti Võrkpalli Liidu kohtunike toimkonna esimees Mati Koorep.
Käesoleval nädalal käisid tugevuselt teise eurosarja (CEV Cup) kaheksandikfinaale vilistamas nii Strandson kui Suhhova. Strandson määras õigust Korsikal, kus kohalik GFC Ajaccio alistas 3:1 Amriswil Volley ja Suhhova Itaalias, kus Busto Arsizio Unet Yamamay oli 3:0 üle Minski naiskonnast. | Eesti sai juurde kaks rahvusvahelise kategooria võrkpallikohtunikku | https://sport.err.ee/242680/eesti-sai-juurde-kaks-rahvusvahelise-kategooria-vorkpallikohtunikku | Rahvusvaheline Võrkpalli Föderatsioon (FIVB) kinnitas Risto Strandsoni ja Irina Suhhova rahvusvahelise kategooria kohtunikeks. |
Avageimi 25:13 resultaadiga võitnud Tallinna Ülikool oli parem ka teises geimis, kus Audentese SG/Noortekoondisele loovutati 21 punkti, kirjutab volley.ee. Kolmandas geimis olid mõnevõrra ootamatult edukamad noored, vähendades 25:18 geimivõiduga kaotusseisu 1:2-le. Üllatust siiski ei sündinud, kui eelmise aasta pronks Tallinna Ülikool saavutas 25:14 ülekaaluga neljandas geimis 3:1 (13, 21, -18, 14) võidu.
Raili Kont-Kontson tõi võitjatele üleplatsimängijana 19, Merlin Hurt 15, Kristiina Raap 13 ja Hippe Oimet 11 punkti. Hanna Pajula vastas kaotajate poolel 18 ja Silvia Pertens 14 punktiga.
Järgmine naiste Meistriliiga kohtumine on kavas 14. veebruaril, kui Audentese SG/Noortekoondis võõrustab Viljandis Famila/Võru Võrkpalliklubi. | Tallinna Ülikool kaotas geimi, kuid võitis mängu | https://sport.err.ee/242679/tallinna-ulikool-kaotas-geimi-kuid-voitis-mangu | Tallinna Ülikool kaotas naiste võrkpalli meistriliigas Audentese SG/Noortekoondise vastu ühe geimi, kuid ülejäänud geimides oldi selgelt paremad ja saavutati kolm-üks võit. |
USA president Donald Trump on tekitanud NATO-s ja Euroopas muret, nimetades allianssi iganenuks ja võttes Venemaa suhtes oma eelkäijast märkimisväärselt pehmema hoiaku.
"NATO-Ukraina nõukogu laua ümber valitses üksmeel, kõigi liikmed avaldasid tugevat toetust Ukrainale," lausus Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman NATO peakorteris Brüsselis.
USA-juhitav allianss on seisnud Ukraina selja taga sestsaadik, kui 2014. aastal algas Venemaa agressiivne tegevus, ega ole tunnustanud Krimmi illegaalset annekteerimist varem samal aastal, lausus Goettemoeller.
Hiljutised lahingud Kremli-meelsete mässulistega on olnud viimase kahe aasta rängimad, OSCE vaatlejad on registreerinud ühe päeva jooksul enam kui 10 000 Minski kokkulepete rikkumist, märkis ta.
"Me oleme sügavalt mures vägivalla äsjase ägenemise pärast," märkis ta, kutsudes kõiki osapooli ja eriti Venemaad austama oma kohustusi Minski lepete suhtes.
Trump ütles läinud nädalal telefonikõnes Ukraina presidendile Petro Porošenkole, et kavatseb konflikti lõpetamise nimel teha tööd nii Kiievi kui Moskvaga, kuid endiselt on olemas kartus, et ta eelistab ajada asju otse Venemaa liidri Vladimir Putiniga.
Gottemoeller, kelle mullu nimetas ametisse tollane president Barack Obama, rõhutas NATO täielikku tuge.
Küsimusele võimalikust poliitikamuutusest Ukraina suhtes Trumpi ajal, vastas Groisman, et ta ei muretse selle pärast.
"Ma olen kindel, et uus president võitleb alati demokraatia ja demokraatlike väärtuste eest," sõnas ta.
"Ma usun, et Ühendriigid toetavad alati õiglust ja õiglus on Ukraina poolel." | NATO asejuht: allianss toetab täielikult Ukrainat | https://www.err.ee/582241/nato-asejuht-allianss-toetab-taielikult-ukrainat | Kõik 28 NATO liikmesriiki toetavad täielikult Kiievit, mis on silmitsi Ida-Ukraina relvakonflikti rängima eskaleerumisega viimase kahe aasta jooksul, ütles neljapäeval alliansi asejuht Rose Gottemoeller. |
Kodus mänginud Salzburg läks mängu juhtima, kuid City viigistas juba 30. minutiks seisu, kirjutab Soccernet.ee. Mängu domineerinud Salzburgil oli veel mitmeid häid võimalusi, kuid inglaste väravasuul seisnud Daniel Grimshaw hiilgas tõrjetega ja nii läks mäng penaltitele.
1:1 seisuga lõppenud normaalaja järel asuti kohe 11 meetri trahvilööke sooritama ja nendes oli tulemusega 4:3 parem Salzburg. Sellega tagati omale edasipääs turniiri kaheksandikfinaalidesse.
Kristo Tohver jagas mängus kuus hoiatuskaarti, viimase neist penaltiseeria järel City väravavahile. Tohverit abistasid äärekohtunikud Sten Klaasen ja Hannes Reinvald. Neljandaks kohtunikuks oli austerlane Sebastian Gishamer. | Eesti jalgpallikohtunik vilistas Manchester City noortemeeskonna mängu | https://sport.err.ee/242678/eesti-jalgpallikohtunik-vilistas-manchester-city-noortemeeskonna-mangu | Eesti tippkohtunik Kristo Tohver ohjas kolmapäeval UEFA noorte liiga mängu Salzburgi ja Manchester City U-19 tiimide vahel. |
Asunike arv kasvas võrreldes 2015. aasta seisuga 3,9 protsendi võrra.
Asunike arvu kasvukiirus on kahanenud alates 2012. aastast seoses rahvusvahelise survega, teatasid võimud.
Iisraeli parlamendis ehk knessetis kiideti esmaspäeval heaks eelnõu, mis seadustab kümned asunduseelpostid ja tuhanded juudiasunike kodud, mis on ebaseaduslikult rajatud palestiinlaste eraomandis maale.
Seadus hõlmab 53 asunduseelposti ja legaliseerib tagasiulatuvalt 4000-6000 sinna rajatud asunduskodu.
Mullu 23. detsembril võttis ÜRO julgeolekunõukogu vastu otsuse nr 2334, mis keelab Iisraelil uute asunduste rajamise okupeeritud Palestiinas. See tõi kaasa suhete jahenemise Iisraeli ja USA eelmise administratsiooni vahel. Iisrael keeldub praegu otsust täitmast ja jätkab asunduste rajamist. | Iisraeli asunike arv Läänekaldal tõusis üle 421 000 | https://www.err.ee/582240/iisraeli-asunike-arv-laanekaldal-tousis-ule-421-000 | Iisraeli asunike arv okupeeritud Läänekaldal tõusis 2016. aastal üle 421 000, teatas Iisraeli asunikeorganisatsiooni Yesha nõukogu neljapäeval. |
Kindral John Nicholson andis USA senati relvateenistuse komiteele aru Afganistani sõdurite väljaõppe ning nõustamise kohta.
NATO missioonil Afganistanis viibib praegu umbes 13 300 alliansi sõduri.
Nicholsoni sõnul on ta rääkinud alamehitatusest oma ülemustega, sealhulgas kaitseminister James Mattisega, ning teema tuleb päevakorda ka tuleval nädalal NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis.
2014. aastaga lõppes NATO 13 aastat kestnud sõjaline operatsioon Afganistanis. 2015. aasta jaanuaris jätkus liitlasvägede teiseilmeline kohalolek missiooni Resolute Support raames.
Kuid Afganistani sõjavägi ja politseijõud seisavad silmitsi hästi rahastatud ja relvastatud Talibani pidevate rünnakutega ning nende kaotused kasvasid mullu aasta varasemaga võrreldes 35 protsendi võrra.
Väited Venemaa ja Iraani süvenevatest suhetest Talibaniga on tekitanud muret kaudse sõja pärast Afganistanis, mis võib õõnestada USA toetatud vägede jõupingutusi ja tõugata riigi veelgi sügavamale kaosesse.
Nicholson viitas sellele murele senati komitee ees.
"Ma olen endiselt mures teatud väliste tegijate, eelkõige Venemaa, Pakistani ja Iraani mõju pärast," märkis ta. | Kindral: NATO vägedel Afganistanis on puudu "mõni tuhat" sõdurit | https://www.err.ee/582239/kindral-nato-vagedel-afganistanis-on-puudu-moni-tuhat-sodurit | NATO vägedel Afganistanis on puudu "mõnest tuhandest sõdurist", ütles neljapäeval USA ja alliansi vägede komandör riigis. |
Kiireimat minekut näitas soomlane Jari-Matti Latvala (Toyota), kes edestas belgast Thierry Neuville'i (Hyundai) 0,6 sekundiga. Kolmas oli teine Hyundai sõitja Daniel Sordo (+0,7) ning neljandat aega näidanud Tänak kaotas Latvalale 0,8 sekundit.
Esimese kuue hulka mahtusid ka Tänaku tiimikaaslane M-Spordis Sebastien Ogier ning Mads Östberg.
"Meil oli puhas katse, probleeme ei esinenud. Hea algus rallile," sõnas Tänak ralliraadiole.
Homsete katsete algusajad Eesti aja järgi:
2. kiiruskatse (Röjden 1; 18,47 km) 08.59
3. kiiruskatse (Hof-Finnskog 1; 21,26 km) 10.06
4. kiiruskatse (Svullrya 1; 24,88 km) 11.20
5. kiiruskatse (Röjden 2; 18,47 km) 14.20
6. kiiruskatse (Hof-Finnskog 2; 21,26 km) 15.27
7. kiiruskatse (Svullrya 2; 24,88 km) 16.51
8. kiiruskatse (Torsby 1; 16,43 km) 18.15
Enne katset:
Rootsi ralli algab neljapäeva õhtul Eesti aja järgi kell 21.08 sõidetava 1,90 km pikkuse esimese kiiruskatsega.
Reedel on kavas seitse kiiruskatset, millest esimene, 18,47 km pikkune katse, algab Eesti aja järgi kell 8.59.
Laupäeval algab võistluspäev kell 9.08 ja sõidetakse samuti seitse katset ning pühapäeval alustatakse kell 8.55 ning läbitakse viimased kolm kiiruskatset.
Pühapäevane viimane kiiruskatse on taas otseülekandes nähtav ETV2 kanalil. Teleülekanne algab kell 12.25 ning kiiruskatsele lastakse masinad kell 13.18.
Tänavusel MM-hooajal on kavas kokku 13 rallit ning pärast avaetappi Monacos on Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) 15 punktiga kolmandal kohal. | Ott Tänak sai Rootsi MM-ralli avakatsel neljanda koha | https://sport.err.ee/242640/ott-tanak-sai-rootsi-mm-ralli-avakatsel-neljanda-koha | Ott Tänak sai neljapäeva õhtul Rootsi MM-rallile avalöögi andnud 1,9 km pikkusel Karlstadi publikukatsel neljanda koha, jäädes liidrist maha 0,8 sekundit. |
"Mul on väga hea meel tervitada oma kolleege 25. mail Brüsselis järgmisel NATO tippkohtumisel ja avada uus peakorter," kirjutas kolmapäeval Twitteris Belgia peaminister Charles Michel.
Brüsseli lennujaama lähedal paikneva uue NATO kompleksi julgeoleku- ja IT süsteemide ehitustööd on veninud, nii et avamistseremoonia peetakse küll seal, aga kohtumised võivad mõne allika andmeil aset leida üle tee alliansi vanas hoones.
NATO ei ole kohtumise kuupäeva ja toimumispaika kinnitanud, öeldes vaid, et alliansi peasekretär ja Jens Stoltenberg ja Trump leppisid telefonitsi kokku tippkohtumise korraldamises mai lõpus.
"Konsultatsioonid täpse kuupäeva osas liitlaste vahel käivad. Mis puudutab toimumispaika, siis meie eesmärk on korraldada see uues peakorteris," ütles NATO ametiisik uudisteagentuurile AFP.
NATO kõneisik Oana Lungescu on varem öelnud, et kolimine on keeruline logistiline ettevõtmine, mis hõlmab NATO personali ja 28 liikmesriigi delegatsioonide enam kui 4000 liiget.
"Kolimine NATO uude peakorterisse on alanud ja see viiakse lõpule hiljem sel aastal," märkis ta oma avalduses.
Trump on kinnitanud oma tugevat toetust NATO-le, kuid samas heitnud sellele ette aegumist ja hoiatanud liitlasi, et neil on aeg oma kaitsekulutusi tõsta, kui nad edaspidigi USA toetusega arvestada tahavad.
Very pleased to welcome my colleagues for the next #NATO summit in Brussels on 25th May and opening of new headquarters #NATOSUMMITBRUSSEL pic.twitter.com/dJMfgMGbXr
— Charles Michel (@CharlesMichel) February 8, 2017 | Trump kohtub 25. mail NATO riigipeade ja valitsusjuhtidega | https://www.err.ee/582197/trump-kohtub-25-mail-nato-riigipeade-ja-valitsusjuhtidega | NATO liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kohtuvad USA uue presidendi Donald Trumpiga 25. mail, ütles Belgia peaminister Charles Michel kolmapäeval Twitteris. |
Eesti oli Almatõs esindatud 9-liikmelise sportlasdelegatsiooniga, kirjutab Delfi Sport. Parimaks tulemuseks jäi lumelaua Big Air hüpetes Kaspar Grigorjevi poolt välja võideldud 15. koht.
Eestlased võistlesid kokku kuuel alal - mäesuusatamises, kiiruisutamises, lumelauasõidus, suusahüpetes, kahevõistluses ja iluuisutamises. Esmakordselt polnud meil võistlejat murdmaasuusatamises.
Medalite arvult oli ülekaalukalt edukaim Venemaa, kelle sportlased võitsid 29 kulda, 27 hõbedat ja 15 pronksi. Meie lõunanaabrid lätlased võitsid ühe kuldmedali (mäesuusatamine), põhjanaabrid soomlased said kaks hõbemedalit (mäesuusatamine ja lumelauad). | Almatõs lõppenud taliuniversiaadil oli Eesti paraadalaks lumelauahüpped | https://sport.err.ee/242676/almatos-loppenud-taliuniversiaadil-oli-eesti-paraadalaks-lumelauahupped | Kasahstanis Almatõs pandi suurejoonelise lõputseremooniaga punkt XXVIII taliuniversiaadile ja anti teatepulk edasi Krasnojarskile, kus 2019. aasta märtsis leiab aset järgmine taliuniversiaad. |
Riigieelarves tuleb 2018.–2019. aastatel kavandada linnahalli renoveerimiseks vastav sihtotstarbeline eraldis.
Kabinetinõupidamisel peeti oluliseks, et riigil oleks õigus määrata linnahalli arendava juriidilise isiku nõukogu liikmeid ka omalt poolt ning et konverentsikeskuse operaator leitakse avaliku konkursi käigus.
Peaminister Jüri Ratas ütles, et selle projekti juures on märgiline koostöö riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. "Tegu on selle valitsuse esimese suure koostööprojektiga riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, millest võidavad mõlemad osapooled. Loodan, et tulevikus on meil rohkem ühiseid ettevõtmisi, milles riiklik ja kohalik tasand panustavad koos meie elukeskkonna parandamisse," ütles peaminister.
Ettevõtlusminister Urve Palo rääkis valitsusele muu hulgas praegu planeeritud investeeringute suurusest ja selle mõjust.
"Linnahalli renoveerimiseks investeerib riik ligi 40 miljonit eurot, teist sama palju peab investeerima linn. Konverentsikeskuse rajamisel lisandub Ernst & Youngi hinnangul aastas 18 000 välisturisti, mis toob ligi 13,6 miljonit eurot turismitulu aastas. Juurde luuakse kuni 1074 uut töökohta ja loota võib 5,38 miljonit eurot täiendavat maksutulu," selgitas ta.
Kabinetinõupidamisel leidsid ministrid, et linnahalli renoveerimiseks annab riik toetuse Tallinna linnale, mille tulemusel saab Tallinna Linnahalli AS toetust riigi- ja linnaeelarvest ning linn võtab konverentsikeskuse arendamisega seotud kohustused ja riskid enda kanda.
Palo sõnul räägivad sellise valiku kasuks ülesannete selge jaotus ning otsustamisprotsessi lihtsus.
Tutvustades ministritele Ernst & Youngi analüüsi, rõhutas Palo, et Tallinna konverentsikeskuse asukohana soovitatakse just linnahalli, sest selle asukoha eeliseks on investorite huvi ja piisava suurusega kinnistu olemasolu väga heas asukohas.
Linnahalli kasuks rääkis tema sõnul lähiümbruses piisavate hotellitubade olemasolu konverentsi külastajatele ning jalutuskäigu kaugusel olev vanalinn, muuseumid, kauplused, restoranid, õhtuste ürituste kohad. Samuti on linnahallis piisava suurusega piisaval hulgal ruume.
Linnahalli kordategemine aitab valitsuse hinnangul kaasa piirkonna terviklikkuse arenemisele ning aktiivse linnaruumi tekkimisele. | Valitsus toetas linnahalli renoveerimist | https://www.err.ee/582236/valitsus-toetas-linnahalli-renoveerimist | Valitsus toetas ettevõtlusminister Urve Palo ettepanekut rekonstrueerida linnahall koostöös Tallinna linnaga rahvusvaheliseks konverentsi- ja kultuurikeskuseks. |
Hooaja kolmanda võidu teeninud Tallas pani Aruküla vastu oma paremuse maksma juba avapoolajal, mis võideti 16:8.
Enrico Anton viskas Tallase parimana 10 väravat. Jesper Bruno Bramanis ja Rauno Aus lisasid kuus tabamust. Aruküla poolel viskasid Andreas Parve, Andre Sild ja Rauno Kopli 4 väravat.
Liigatabel: Põlva Serviti (25/15); HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (24/16); Viimsi/Tööriistamarket (23/16); Viljandi HC (20/15); SK Tapa (6/15); HC Tallas (6/16); Aruküla (4/15). | HC Tallas alistas käsipalli meistriliigas Aruküla | https://sport.err.ee/242675/hc-tallas-alistas-kasipalli-meistriliigas-arukula | Käsipalli Eesti meistrivõistluste vooru viimases mängus teenis võidulisa HC Tallas, kes sai kodus 33:22 jagu Arukülast. |
SiS IRONMAN 70.3 Otepää triatlon ja kogu võistluse korraldus hinnati kümne parima võistluse hulka. Kokku mahtus Otepää võistlus parimate sekka kolmes kategoorias. Osalejaid kiitsid võistluse asukohta ja melu ning tõid esile ujumist Pühajärve kauni looduse keskel ja põnevat jooksurada.
„Saime hea tagasiside juba sügisel, aga kui kõigi võistluste võrdluses on paljude riikide triatleetide ja spordisõprade hinnangul Otepää korraldus maailmatasemel ja pakkus ägeda võistlusjärgse elamuse, siis on see väga rõõmustav," ütles juba selle aasta suviseks sündmuseks valmistuv peakorraldaja Ain-Alar Juhanson. „Eriti tunnustav on see, et mahtusime parimate võistluste hulka, mida väga paljud soovitaks oma sõbrale. Seda on tore lugeda enne sõbrapäeva ja see on suur tunnustus meie vabatahtlikele, koostööpartneritele ja sponsoritele."
Sellel aastal toimub IRONMAN 70.3 triatlon Otepääl ja Baltimaade suurim triatlonifestival taas augusti esimesel nädalavahetusel. 5. augustiks on registreerunud nii individuaaldistantsile kui ka võistkondi kokku juba 550 osalejat 28 riigist. IRONMAN 70.3 miili pikkusel ehk poolpikal triatlonil tuleb läbida 1,9 km ujudes, 90 km rattaga ning 21,1 km joostes. | Otepääl toimunud triatlonivõistlus valiti aasta parimate sekka | https://sport.err.ee/242673/otepaal-toimunud-triatlonivoistlus-valiti-aasta-parimate-sekka | IRONMAN 70.3 sarja triatlon Otepääl kuulub rohkem kui 90 ülemaailmse võistluse võrdluses 2016. aasta parimate võistluste tippu. Kümme parimat võistlust selgitati osalejate küsitluste tulemuste põhjal. |
"Eile, 8. veebruari õhtul otsis Austria kriminaalpolitsei läbi Kasahstani laskesuusakoondise hotellitoad, kust leiti erinevaid ravimeid ja muid meditsiinilisi vahendeid. Aga kuna uurimine pole veel lõppenud, ei saa midagi täpsemat öelda," sõnas Austria kriminaalpolitsei kõneisik Vincenz Kriegs-Au pressikonverentsil.
"Koostöös Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooniga (IBU) võeti sportlastelt eile vere- ja uriiniproovid. Nüüd püütakse välja selgitada, kas on rikutud antidopingureegleid," lisas ta.
"Täname Austria riigipolitsei professionaalset tegutsemist, tegime nende ja antidopinguga tihedalt koostööd ja võtsime juba eile õhtul dopingukontrollijatega ühendust, kogu Kasahstani koondisele tehti dopingukontroll. Teeme omalt poolt kõik, et seda uurimist aidata," ütles IBU peasekretär Nicole Resch.
Ühtlasi avaldas kriminaalpolitsei, et jaanuaris sattus üks tunnistaja Ida-Tiroolis pealt nägema, kuidas ühest väikebussist väljunud inimesed viskasid bensiinijaama valdustel ära suure pappkasti. Kast sisaldas hulgaliselt kasutatud süstlaid, ampulle ja käsikirjas märkmeid, mis viitasid dopingu tarvitamisele. Kastist leitud dokumentide ja märkmete põhjal leidsid nii Austria Antidoping (NADA Austria) kui Austria kriminaalpolitsei, et kast ja selle sisu kuulus Kasahstani laskesuusakoondisele.
Hochfilzeni MM algas neljapäeval segateatesõiduga ning Kasahstan sai sellest osa võtta. "Kasahstani koondis saab täna võistelda, aga teeme tihedat koostööd antidopingu ja võimudega ning kui saame rohkem infot, astume vajalikud sammud," lausus Resch. | ERR Hochfilzenis | Austria politsei leidis Kasahstani koondise hotellist kahtlaseid aineid | https://sport.err.ee/242660/err-hochfilzenis-austria-politsei-leidis-kasahstani-koondise-hotellist-kahtlaseid-aineid | Austria kriminaalpolitsei kõneisik avaldas laskesuusatamise MM-i võistluspaigas Hochfilzenis peetud pressikonverentsil, et Kasahstani koondise ööbimispaigas korraldatud läbiotsimise käigus leiti erinevaid medikamente. |
"Me peame lõpetama selle seadusetuse, mis ähvardab avalikku julgeolekut ning toob töötavate ameeriklaste palgad alla," vahendas BBC Sessionsi sõnu.
"Meil on vaja immigratsiooni jaoks seaduslikku süsteemi. Süsteemi, mis on USA inimeste huvides, mis ei ole vale, ebamoraalne, sündsusetu," ütles Sessions.
Ta lubas tegeleda ka riigi kuritegevuse probleemiga, mida nimetas "ohtlikuks ja kestvaks trendiks, mis seab ohtu Ameerika inimeste tervise ja julgeoleku".
70-aastane Sessions oli üks Trumpi esimesi toetajaid. Ta asub juhtima USA justiitsministeeriumit, kus töötab 113 000 inimest, sealhulgas 93 USA juristi.
President Donald Trump on öelnud, et endine Alabama senaator Sessions on "suur inimeste kaitsja".
Senat kinnitas kolmapäeval Sessionsi ametisse 52 poolthäälega 47 vastu.
Sessionsi toetajad on veendunud, et ta järgib ametis olles seadust ning tegutseb president Trumpist sõltumatult. Demokraadid kahtlevad, et ta suudab öelda presidendile "ei", sest
Sessions oli Trumpi valimiskampaania ajal üks tema jõulisematest toetajatest. | Sessions: ebaseaduslik immigratsioon tuleb peatada | https://www.err.ee/582234/sessions-ebaseaduslik-immigratsioon-tuleb-peatada | USA uus justiitsminister Jeff Sessions ütles Valges Majas ametisse vannutamise tseremoonial, et USA peab peatama ebaseadusliku immigratsiooni. |
Lõuna-Ameerikas on Trad.Attack! juba korra käinud. Eelmisel aastal mängis bänd Brasiilias toimunud esitlusfestivalil Musica Mundo, kus läks väga hästi – Trad.Attack! kutsuti esinema tunnustatud Womad festivalile Tšiilisse. Womad festivalide seeria algataja on muusik Peter Gabriel, kes koos oma kaaslastega korraldas esimese festivali juba 1982. aastal. Womad on siiani üks tähtsamaid festivale maailmamuusika austajate seas ja kindlasti ihaldusväärne esinemiskoht selle žanri artistidele.
Trad.Attack!-i eestvedaja Sandra Vabarna sõnul on festivalil esinemine väga suur au. "Kuna Womadile valitakse artiste väga hoolikalt, on kutse meie jaoks erakordne tunnustus. Festivalil osalemine on hea võimalus näidata nii tavapublikule kui Ladina-Ameerika muusikatööstuse esindajatele enda muusikat ning tutvustada Eestit," lausus Vabarna. Lisaks kontserdile Womadil esinetakse ka Concepcionis ja Rancaguas.
Lisaks mitmetele kontsertidele välismaal, tuleb bänd sel kevadel välja uue albumiga, mis kannab nime "Kullakarva" ning veebruari teises pooles avaldatakse Eesti kontsertide kuupäevad. | Trad.Attack! esineb mainekal Womad festivalil | https://menu.err.ee/294284/trad-attack-esineb-mainekal-womad-festivalil | Trad.Attack! alustab täna teekonda Tšiili, et esineda maailmakuulsal festivalil Womad. Tegemist on selle aasta esimese kontserdireisiga ja ühtlasi 27. riigiga, kus bänd üles astub. |
Balta jäi enda nimele kuuluvast Eesti rekordist vaid 0,05 sekundi võrra aeglasemaks. Teise koha sai ukrainlanna Maria Mokrova ajaga 7,54, kolmandaks jooksis ennast Maarja Kalev (7,60). Tund aega varem toimunud soojendusjooksus näitas Balta aega 7,53.
Meeste sprindis edestas 6,84 jooksnud Kaspar Mesila Richard Pulsti vaid ühe sajandikuga. Kolmanda koha sai 7,10 jooksnud Henri Sai.
Reena Koll, Eesti rekordinaine teivashüppes, ei suutnud kolmel katsel ületada oma algkõrgust 4.02. Naiste teivashüppe võitis valgevenelanna Anna Špak 4.12-ga, 3.82 ületanud Lembi Vaher sai teise koha.
Meeste teivashüppes ületasid nii norralane Eirik Greibrokk Dolve kui lätlane Mareks Arents 5.41, võit läks vähem katseid teinud norralasele. Martin Paakspuu ületas kõrguse 4.91.
Naiste kaugushüppes läks esikoht ukrainlannale Alina Šuhhile, kelle parim katse kandus 6.10-ni. Teise koha sai lätlanna Lauma Griva (5.95), Liisa-Maria Truupõld hüppas parimal katsel 5.67. | Hooaja avavõistluse teinud Ksenija Baltal jäi Eesti rekordist puudu viis sajandikku | https://sport.err.ee/242672/hooaja-avavoistluse-teinud-ksenija-baltal-jai-eesti-rekordist-puudu-viis-sajandikku | Ksenija Balta alustas Tartu Ülikooli spordihoones toimunud Martin Kutmani mälestusvõistlusel sisehooaega, võites 60 meetri jooksu tulemusega 7,34. |
Eesti Jäähokiliidu esimehe Rauno Parrase sõnul kukkus 55-aastane mängija jää peal kokku, vahendab Postimees. Kohale kutsutud kiirabi saabus 10 minutiga. Meest püüti kohapeal elustada, kuid paraku tulutult.
See on viimase kolme kuu jooksul juba teine surmaga lõppenud õnnetus Tondiraba hallis. 3. novembril suri 55-aastaselt Harrastajate Hokiliiga mängija Sergei Orljankin. | Tondiraba jäähallis suri juba teine amatöörmängija | https://sport.err.ee/242670/tondiraba-jaahallis-suri-juba-teine-amatoormangija | Tondiraba jäähokiväljakul juhtus neljapäeva pärastlõunal õnnetus, kus treeningul suri ootamatu terviserikke tagajärjel 55-aastane amatöörmängija. |
Laeva komandör vanemleitnant Ermo Jeedas ütles, et ajateenijate osalus miinitõrjegrupis ei ole esmakordne, kuid NATO üksuse tegevustes osalemine on nende jaoks siiski omaette saavutus ja hea võimalus praktilise väljaõppe saamiseks.
Laeva meeskonnas olevatel ajateenijatel on igaühel oma ülesanne. "Tekimadrusena on minu ülesanded merel roolivahis ning sillavaatlejaks olemine," selgitas madrus Lauri Lember. "Olen mereakadeemiast ning avaldasin ise soovi maailmameredele minna. Meri on mul hinges ning ootan huviga liitlasriikidega NATO grupis olemist," lisas ta.
Ajateenistuse pikkus mereväes on 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse Vahipataljonis, mis paikneb Miinisadama linnakus. Sõduri põhiteadmiste omandamisele järgnevalt õpivad mereväe ajateenijad ära merel olemise põhitõed, millel on oluline osa madrusena mereväe sõjalaevadel teenimisel. Mereväelase kursuse lõppedes jätkavad ajateenijad teenistust mereväe laevadel.
Merevägi on NATO miinitõrjegruppides osalenud juba üle kümne aasta, panustades iga poolaasta vältel grupi koosseisu erineva sõjalaevaga.
Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib viiepäevase etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse. | NATO mereväeüksuses hakkavad teenima ka mereväe ajateenijad | https://www.err.ee/582229/nato-merevaeuksuses-hakkavad-teenima-ka-merevae-ajateenijad | NATO 1. alalise miinitõrjegrupi lipulaevaks määratud mereväe staabi- ja toetuslaeval EML Wambola teenivad liitlaste üksusesse kuulumise ajal ka viis ajateenijat. |
Vingi sõnul annab ta teatepulga üle, et ettevõtte areng jätkuks.
Nordeconi nõukogu esimees Toomas Luman ütles, et eelistab uue juhi kerkimist praegusest meeskonnast. Nordeconi mullune käive oli 183 miljonit eurot ning kontsernis töötab ligi 700 inimest. | Nordeconi pikaaegne juht lahkub ametist | https://www.err.ee/582227/nordeconi-pikaaegne-juht-lahkub-ametist | 15 aastat ehitusfirma Nordecon juhina töötanud Jaano Vink lahkub ettevõttest omal soovil, teatas Nordecon börsile. |
Laiad praod on tekkinud Peipsi jääle Ida-Virumaa piirkonnas: Kurult Rannapungerja suunas 0,8 km kaugusel kaldast jookseb pragu laiusega 0,5–1 meetrit, Rannapungerjalt Lohusuu suunas 0,6 km kaugusel kaldast jookseb pragu laiusega 0,5 meetrit, Remnikul 4 km kaugusel kaldast on jäämurd liikunud ning sinna on tekkinud ligi kahemeetrine pragu.
Neis kohtades on järvel lahtine vesi.
Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi kutsub kõiki kalastajaid ja teisi jääleminejaid üles ettevaatlikkusele.
"Enne jääle minekut tutvuge kindlasti jääoludega ning vajaduse korral küsige lisainfot kordonist. Ka jalgsi jääle minek tuleb kindlasti registreerida. Nii saame teid jääoludega kurssi viia ning häda korral viivitamatult abi pakkuda," lisas Püvi.
Peipsi järvele võib jätkuvalt minna jalgsi ja maastikusõidukitega. | Peipsi järve jäässe on tekkinud suured praod | https://www.err.ee/582223/peipsi-jarve-jaasse-on-tekkinud-suured-praod | Seoses ilmastikuoludega on Peipsi järve jää põhjakaldale tekkinud praod, mis liikumist takistavad ning jääl liikudes tuleb olla ettevaatlik. |
Minskile sõitis külla Mogilevi Dnepr, kes tõusis uueks hooajaks tagasi Valgevene kõrgliigasse, kirjutab Soccernet.ee. Mošnikov tegi miinuskraadides toimunud mängus kaasa 60 minutit. Kui ta välja vahetati, juhtis Minsk tema tabamusest 1:0, aga lõpuks võitis Dnepr 2:1.
Skoori avas Eesti koondise poolkaitsja 23. minutil, kui spurtis keskväljalt ettepoole, sai hea söödu jooksu peale ning lõi palli postipõrkega väravasse (olukord allolevas videos alates 0:36).
Hiljem ei suutnud ta aga karistusalas kontrarünnakut edukalt lõpetada. Ta jooksis end kenasti vabaks, kuid ei saatnud palli isegi raamide vahele ja haaras pettunult kätega peast kinni (olukord videos alates 1:12).
"Meie esimene poolaeg oli hea. Jooksime ja kontrollisime palli hästi ning lõime palju momente," ütles Minski peatreener Georgi Kondratjev klubi Youtube'i kanalil ilmunud videos. Samas lisas treener, et ei jäänud rahule realiseerimisega.
"Teisel poolajal muidugi meie mäng ei õnnestunud, kuna palju oli testitavaid. Meie mäng ei olnud särav ega huvitav. See-eest saime inimesi vaadata ja oma järeldused teha," sõnas Kondratjev. Teisel poolajal mänginud kolm Kameruni testitavat otsustati koju saata.
Minski järgmine treeningmäng toimub laupäeval, kui vastaseks on Slutsk. | Testimisel viibiv Mošnikov lõi Valgevenes värava | https://sport.err.ee/242666/testimisel-viibiv-mosnikov-loi-valgevenes-varava | FK Minski juures testimisel viibiv Sergei Mošnikov lõi eilses treeningmängus oma meeskonna ainsa värava. Samas jättis ta ühe suurepärase võimaluse realiseerimata. |
Türgi selgitas, et surma saanud sõjaväelased toetasid Süüria mässulisi al-Babi linna tagasivõtmisel ISIS-e käest, vahendasid BBC ja Reuters.
Tegemist on osaga laiemast Türgi operatsioonist ISIS-e ja kurdi võitlejate tõrjumisel Türgi lõunapiiri lähistelt.
Kreml kinnitas juhtunut, öeldes, et tegemist oli eksimusega. President Vladimir Putin avaldas Kremli teatel Türgi presidendile Tayyip Erdoganile telefoni teel kaastunnet.
Putin ütles RIA andmetel Erdoganile, et eksimus tekkis halvast kooskõlastamisest Moskva ja Ankara vahel.
Lisaks kolme Türgi sõduri hukkumisele said 11 inimest vigastada.
Varem teatas Kreml, et Putin ja Erodgan leppisid pärast intsidenti peetud telefonikõnes kokku sõjalise koordineerimise tugevdamises ISIS-e vastastes rünnakutes.
Venemaa ja Türgi, kes toetavad Süüria sõjas erinevaid osapooli, on viimasel ajal koordineerinud ISIS-e vastaseid õhurünnakuid. | Venemaa õhulöögis Süürias sai surma kolm Türgi sõdurit | https://www.err.ee/582221/venemaa-ohuloogis-suurias-sai-surma-kolm-turgi-sodurit | Venemaa kinnitas neljapäeval, et Vene sõjalennukite rünnakus Põhja-Süürias tehti viga, mille tagajärjel sai surma kolm Türgi sõjaväelast. |
„Raja esimese ringi ja teise ringi esimese poole sõitsin konkurentidega koos - tempo oli hea ja põhiline oli mitte maha jääda. Teise ringi lõpus olin kolmas," kirjeldab Kudre alaliidu pressiteate vahendusel sõidu käiku.
Raja teises pooles langes ta küll medalikohalt välja: „Edasi tulid pikemad etapid ja kuna üksi sõites tempo ja kaardi lugemise kiirus langes, siis jõudsid mulle mitmed järele. Eelviimases punktis olin rootslasega koos ja sealt edasi andsin endast kõik, vahet polnud, mis koha peale me võistlesime. Silme eest oli must ja sisendasin endale, et mul on temast paremad suusad ning viimase laskumise ja tõusuga sain rootslasest ette“, võttis Kudre õnnestunud lõpuosa kokku.
Naisjuunioridest võitis venelanna Aleksandra Russakova soomlannade Liisa Nenose ja Tuuli Suutari ees. Doris Kudre kaotas võitjale 16,5 km pikkusel rajal 3.51, medalist jäi teda lahutama 2.42. Jonne Rooma oli 23., Epp Paalberg 26. ja Kaisa Rooba 31. Meesjuunioridest oli meie parimana Kevin Hallop 20., Georg Kaius Kutsar 22. ja Andres Rõõm 25.
Noorte Euroopa meistrivõistlustel sai eilse neljanda koha kõrvale 12. koha Kaarel Vesilind. Sander Pritsik oli 15. ja Ragnar Rooba 17. Tüdrukutest võistles ainsana Mari Linnus, saades 29. koha.
Võistlused jätkuvad laupäeva lühirajaga ja lõpevad pühapäeval teatevõistlusega. | Juunioride MM-il 6. koha saanud Doris Kudre: silme ees oli must | https://sport.err.ee/242665/juunioride-mm-il-6-koha-saanud-doris-kudre-silme-ees-oli-must | Soomes Imatras toimuvatel juunioride maailmameistrivõistlustel suusaorienteerumises saavutas Doris Kudre ühisstardiga sõidetud tavarajal kõrge 6. koha, olles võistluse kestel korduvalt ka medalikonkurentsis. |
"Ükski president ei peaks sel moel oma olmelisi küsimusi lahendama," ütles Raie neljapäeval ERR-ile, lisades, et endisel presidendil Toomas Hendrik Ilvesel polnud samuti isiklikult seda residentsi vaja.
"Selle kasutamine oli läbi mõeldud, projekt tehtud, uurisime teiste riikide kogemusi ja vaatasime tulevikku. Vajadus selle järele pole kuhugi kadunud ja ametis oleva presidendi otsus ei peaks olema taoliste sammude aluseks," sõnas Raie."Külalislahkust ja isiklikku suhtlemist on võimalik konverteerida poliitiliseks ja rahvusvaheliseks mõjuks. Riigipea residents ei ole pelgalt olmeliste küsimuste lahendamine vaid pigem riigi ülesannete täitmise taristu. Kui me seda ei taju, siis võibolla ongi vara residentsi jaoks."
Tähelepanuta ei tohi Raie sõnul jätta ka seda, et räämas Liberty mõisakompleks oleks tehtud presidendi kantselei rahastamisel korda ja jäänud avalikuks kasutamiseks riigi ühe esindushoonena.
Raie märkis, et Eesti vabaõhumuuseum loobus Liberty mõisast teadmisega, et sellest saab presidendi ametlik residents. "Nüüd oleks loogiline, kui see läheb taas muuseumi omandusse."
Residentsi ehitamise mõtte algatas kultuuriministrina Rein Lang
Liberty kompleksi vabaõhumuuseumilt presidendi kantseleile andmiseks ja selle residentsiks ehitamise pakkus välja Andrus Ansipi valitsuses aastatel 2011-2013 kultuuriminister Rein Lang. "Vabaõhumuuseumil pole residentsi vaja ning kogu valitsus oli üksmeelne, et sinna võiks presidendi residentsi rajada" ütles Lang neljapäeval ERR-ie. "Riigil pole nende hoonetega midagi mõistlikumat peale hakata."
Langi sõnul on veider, et riik peab toimima niimoodi, kuidas ametis oleval presidendile sobib. "Nii ei kõlba, peab olema selge, et presidendil peab olema residents ja ta peab arvestama, et tal tuleb seal elada. Kui näiteks järgmine president soovib elada Lasnamäel kolmetoalises korteris, siis kas siis tuleb terve trepikoda turvakaalutlustel mujal kolida, et turvanõuded täidetud saaksid," rääkis Lang.
Ta märkis, et Rocca al Mare on sisuliselt kesklinnas, ümbruskond on ilus ja presidendil oleks korrastatud mõisakompleksis igati sobilik ja mugav elada. Lang möönis, et küllap sai probleemiks summa, mida Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lõpuks kompleksi eest soovis.
Alo Heinsalu sõnul oleks projekt läinud riigile liialt kulukaks
Pärast Raiet presidendi kantselei direktoriks saanud Alo Heinsalu oli oma hinnangus vaoshoitum. Ta ütles neljapäeval ERR-ile, et tema ametisse asudes oli projektiga juba alustatud ja otsused langetatud. "Minu jaoks oli asju, mis tundusid ebamõistlikud ja paljudes detailides tuli plaane korrigeerida," tähendas Heinsalu, lisades, et tegemist ei olnud niiöelda kohe käiku lastava valmispaketiga mõisakompleksi renoveerimiseks.
"Minu eelkäijad presidendi kantseleis olid teinud suure töö, kuid kõik ei siiski läinud plaanipäraselt. Riigi võimalused ei langenud plaanidega kokku ehk lõppkokkuvõtteks oleks ehitus läinud loodetust kallimaks."
Presidendi kantselei otsustas loobuda Ilvese ametiajal tehtud plaanist renoveerida Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi enam kui nelja miljoni euro eest presidendi ametlikuks residentiks.
Kantselei direktor: uue residentsi rajamine pole mõistlik
"Sellisel kujul ei ole president Kersti Kaljulaidi jaoks Liberty mõisa vaja," ütles presidendi kantselei avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe kolmapäeval BNS-ile. Tema sõnul elab president Nõmmel ja töötab Kadriorus, mistõttu puudub vajadus uue kompleksi järele.
Lisaks tõi Linnamäe välja, et tõenäoliselt on Eesti rahvale oluline, et president viibiks võimalikult palju Kadriorus. Külaliste võõrustamiseks on väiksemate sündmuste jaoks võimalik kasutada Kadrioru lossi ja suuremate sündmuste jaoks näiteks Kadriorus asuvat Eesti Kunsti Muuseumi (Kumu) hooneid, rääkis pressiesindaja.
Kirjas rahandusminister Sven Sesterile teatas presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo, et presidendile uue residentsi rajamine pole mõistlik. Samuti märgib Riisalo, et presidendi kantselei ei vaja seega residentsi rajamiseks ega ka kasutamiseks eraldatud rahaliseid vahendeid, mida oli algselt ette nähtud summas 4,4 miljonit eurot.
Tiit Riisalo ütles "Aktuaalsele kaamerale", et loobumise põhjuseks on ka projekti asukohast tingitud keerukus ja kallis hind | Presidendi kantselei eksjuht: residentsist loobumine pole õige | https://www.err.ee/582202/presidendi-kantselei-eksjuht-residentsist-loobumine-pole-oige | Presidendi kantselei endine direktor ja praegune muinsuskaitseameti juht Siim Raie leiab, et Kadriorus langetati otsus loobuda Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi renoveerimisest järelemõtlematult. Sama meelt on idee üks algataja omaaegne kultuuriminister Rein Lang. |
Ikka on leidunud neid, kes suhtuvad juttudesse koolipoistest Vabadussõjas kerge irooniaga kui kaunisse ja uljasse, ent ülepingutatud legendi. Sõja tegelikku raskust kandsid ju vanemad mehed, kelle käsi püssi ja pussi tarvitades ei värisenud, kes vaenlasega ei tseremoonitsenud, kuid ka asjata ei riskinud. Eks sellises hoiakus ole oma tõetera sees, kuid vaevalt saab eitada koolipoiste rolli sõja esimestel päevadel ja nädalatel, mil suur osa vanemaid härrasid olid nähtavasti seotud pakilisemate asjatoimetustega kui oma naha turule toomine, ning mitmel hilisemalgi Eesti väerinnale kriitilisel hetkel. Samas on ka mõistetav, miks just koolipoistest on saanud Vabadussõja vaat et legendaarseimad tegelased. Kellest siis veel müütide kuldset kangast kududa, kui mitte rikkumata noortest! Nii mõnigi neist läks sõtta vastu oma vanemate tahtmist ning eks hakanud ka noor Eesti riik samamoodi kärinal vastu papa Venemaale ja mamma Saksamaale.
Millegipärast ei ole õppursõdurite kohta siiani ilmunud ühtegi omaette uurimust. Äsja poelettidele jõudnud raamatu „Koolipoisid Vabadussõjas“ (koostajad Merike Jürjo, Aart Nõmm ja Hanno Ojalo) sissejuhatus pakub seega tänuväärse, ehkki põgusa ülevaate sõtta läinud koolipoiste hulgast ja lahinguteest. Teose põhiosa on aga kirjutanud need samad koolipoisid ise – enamasti küll aastaid hiljem oma sõjateed meenutades, mõni aga ka otse lahingute vahel enne surmakuuli saabumist oma päevikusse sissekandeid tehes. Need tekstid on kokku kogutud Vabadussõja Ajaloo Komitee fondist Rahvusarhiivist ning omaaegsest militaarajakirjandusest.
Mis poisse sõtta tõmbas? Just nende omakäelistest kirjutistest saabki parema vastuse, kui suudaks anda ükskõik kui soliidne akadeemiline uurimus. Aated – muidugi mõista –, kuid eelkõige oli sõda äge ning põnev. See oli pilet meeste maailma. Õhtuti salaja kooliruumides puupüssidega rivi õppimine, siis põrandaaluse Kaitseliiduga ühinemine, viimaks ehtsa relva lõhn ja raskus… Seejärel püssiga kodulinna tänavail patrullimine, tütarlastegümnaasiumi piigadelt raudteejaamas saadud naeratused, soomusrongi vagunis rinde poole loksumine naljade ja kaardimängu saatel, hargnemine esimeses lahinguks, paugud, edasitormamine, külameeste hirmu- ja austusesegased pilgud, õhtul öömajale jäämine vanas romantilises mõisas… Pole ime, et see võis hiljem tagasi vaadates näida elu ilusaima ajana.
See ilu kestis seni, kuni tuli kuul su enda või su parima sõbra kõhtu. Siis saadi tõepoolest täiskasvanuiks.Tallinna õppursõdur H. Järv meenutab oma haavata saamist 1919. aasta märtsis Petserimaal: „Vilksatas peast läbi koolipingilt meelejäänud kena mõttekild – dulce est pro patria mori (On magus ja kuulsusrikas isamaa eest surra). Võimalik surm nii noorena näis siiski kuidagi imelikuna – polnud noil päevil ju kuigi palju elatud või „üle elatud“.“
Just nimelt. Kas on mõni riik või ideoloogia väärt ainsatki noort elu – lugemata jäävaid raamatuid, tegemata töid, mõtlemata mõtteid, tundmata tundeid, elamata abielusid, sünnitamata lapsi? Ei, kindlasti mitte. Seetõttu polegi koolipoiste ohvrit võimalik mõõta ega kaaluda, ammugi kuidagi kompenseerida, seetõttu jäämegi nende ees igavesti võlgu.
Ka sõjast eluga välja tulnud maksid elu ilusaimate aastate eest ränka hinda, vahel seda ise täiel määral mõistmatagi. Tänapäeval pakuksid Vabadussõja õppursõdurid küllap rohket tööpõldu psühholoogidele. 1930. aastatel, kui valdav osa raamatus avaldatud mälestusi kirja pandi, sellistest asjadest otsesõnu vist veel ei räägitud. Näiteks endine õppursõdur Albert Kivikas kujutab käesolevas raamatus avaldatud mälestustekillus Tartu Vabatahtliku Pataljoni koolipoiste sõjateed. See tekst on paberile pandud pataljoniülema ja hilisema vaikiva ajastu aegse peaministri Kaarel Eenpalu 50. sünnipäevaks ning šokeerivaid veretöid sooritavad selles ikka vaid punased. Kivika tuntuimas teoses, õppursõduriromaanis „Nimed marmortahvlil“ aimub ridade vahelt muudki ning Kivika (ja mu meelest kogu Eesti kirjanduse) parimas Vabadussõja-romaanis „Ristimine tulega“ tegutseb Eesti pataljonile jalgu jäänud kahtlase külamehe poojate esirinnas 12–13 aastat vana poisike, kes „oli linnast frondile sõitva eshelooniga vägisi kaasa tulnud. Võib olla, oli ta kodust vanematele täitsa teadmata ära põgenenud, sõja kuulujuttude romantika söödaks langenud, nagu tihti juhtub selles eas.“ Millises tekstis on Kivikas siiras? Või kas tema kirjutiste vahel üldse ongi vastuolu?
Selge on see, et Vabadussõda polnud jalutuskäik looduses, vaid ehtne sõda kõigi koledustega. Ka uus raamat annab sellest aimu. | Arvustus. Noorte kotkaste veri | https://kultuur.err.ee/315764/arvustus-noorte-kotkaste-veri | Uus raamat
"Koolipoisid Vabadussõjas"
Koostanud Merike Jürjo, Aart Nõmm, Hanno Ojalo
Argo |
Liidumaa siseministeeriumi kinnitusel on 27-aastane mees pärit Alžeeriast ning 23-aastane mees Nigeeriast, vahendas The Local.
Politsei ei kommenteerinud kahtlustatavate rünnakuplaani asjaolusid, kuid väidetavalt on mehed olnud juba pikemat aega aktiivsed Saksa islamistide ringkondades. Mõlema mehe perekonnad on Göttingenis elanud aastaid.
Kolmapäeva hilisõhtul algasid Göttingenis ulatuslikud politseireidid, millest võttis osa umbes 450 politseinikku ning mille raames otsiti läbi 11 hoonet. Lisaks toimus üks operatsiooniga seotud reid ka Hesseni liidumaal. Reidide käigus peeti kinni ka kaks eelpool mainitud kahtlustatavat.
Göttingeni politseijuht Uwe Lührig kommenteeris, et politsei oli saanud informatsiooni, et lähipäevadel võib toimuda "konkreetne ja vahetu terrorirünnak", ning et seetõttu oli kiireloomuline politseioperatsioon igati põhjendatud. | Saksa politsei kahtlustab kaht Göttingeni elanikku terrorirünnaku kavandamises | https://www.err.ee/582216/saksa-politsei-kahtlustab-kaht-gottingeni-elanikku-terrorirunnaku-kavandamises | Saksa võimud teatasid neljapäeval, et Alam-Saksi liidumaal Göttingeni linnas peeti kinni kaks meest, keda kahtlustatakse terrorirünnaku kavandamises. |
Baguet'l avastati raske haigus 2014. aasta lõpus pärast seda, kui ta tundis Hispaanias puhkusel olles rattaga sõites tugevat kõhuvalu, kirjutab Spordipartner.
Sportlane viidi haiglasse, kus tema soolestikust eemaldati operatsiooni käigus tükike. Hiljem avastati mehel aga pahaloomuline kasvaja. Eelmisel aastal tuli haigus tagasi ja Baguet suri neljapäeva hommikul oma kodus Sint-Lievens-Houtemis. | Tour de France'i etapivõitja suri vähki | https://sport.err.ee/242664/tour-de-france-i-etapivoitja-suri-vahki | Tour de France'il etapivõiduni jõudnud ja Belgia meistriks kroonitud Serge Baguet suri 47-aastasena käärsoolevähki. |
Trump oli ainus viimaste aastate USA president, kes ei olnud edastanud oma tervitusi 28. jaanuaril alanud Hiina uusaasta puhul. Hiinas tekitas see arutelu, kas tegemist oli tähelepanematuse või tahtliku solvanguga, vahendasid Fox News ja The Guardian.
Valge Maja teatas kolmapäeva hilisõhtul, et Trump saatis Xile kirja, milles tervitas hiinlasi uue aasta ning laupäeval toimuva laternate festivali puhul.
"President Trump teatas, et ootab koostööd president Xiga, et arendada välja konstruktiivsed suhted, mis toovad kasu nii USA-le kui ka Hiinale," seisis pressiteates.
Hiina teatas, et hindab Trumpi pühadetervitust. Kui välisministeeriumi pressiesindajalt küsiti, kas Xi solvus selle peale, et Trump teistele riigipeadele helistas, kuid temale kirjutas, vastas ta, et "selline märkus on mõttetu".
Trump on süüdistanud Pekingit ebaõiglases kaubandustegevuses ning valuutamanipulatsioonides. Samuti on ta kritiseerinud Hiina sõjalise jõu kasvatamist Lõuna-Hiina meres ning süüdistanud Pekingit liiga väheses surveavaldamises Põhja-Koreale selle tuuma- ja raketiprogrammidega seoses.
Trump pööras ka neli aastakümmet kehtinud diplomaatilise protokolli pea peale, kui rääkis telefoni teel Taiwani presidendi Tsai Ing-weniga. Hiina peab Taiwani enda territooriumiks.
Hiina mõistis hukka telefonikõne Tsaiga ning on tõrjunud Trumpi kriitikat.
Austraalia La Trobe ülikooli rahvusvaheliste suhete ekspert Nick Bisley ütles, et Trumpi otsus Xile mitte helistada on märk sellest, et "ees on halvad ajad".
"Hiina on pandud Trumpi meeskonna poolt mitte just vaenlaseks number üks, aga millekski sarnaseks," selgitas Bisley.
Trumpi peastrateeg Steve Bannon ei ole välistanud sõjalist vastasseisu Lõuna-Hiina mere üle. Bannon ütles, et näeb võimalust USA-Hiina sõjaks sealsete alade üle viie kuni kümne aasta jooksul.
Hiina, mis peab Lõuna-Hiina merd põhimõtteliselt täielikult enda omaks, on ehitanud sinna tehissaari ning ehitanud neile lennuväljad ja sõjaväerajatised.
Vaatamata Trumpi vastuolulisele mainele, võtsid Hiina internetikasutajad soojalt vastu hiljuti veebis ringlenud lühikese videoklipi, milles Trumpi tütretütar laulab Hiina keeles. | Trump tervitas Hiinat telefonikõne asemel kirja teel | https://www.err.ee/582215/trump-tervitas-hiinat-telefonikone-asemel-kirja-teel | USA president Donald Trump saatis kirja teel Hiinale uue aasta tervitused, öeldes, et loodab teha president Xi Jinpingiga koostööd selleks, et luua "konstruktiivsed suhted". |
I Wear* Experimenti eelmisest kontserdist Eestis on möödunud juba pool aastat ning vahepeal on bänd käinud kahel Aasia ning ühel Euroopa kontsertturneel. Täna rõõmustab bänd oma fänne kodumaal ning annab Von Krahlis põneva kaksikkontserdi.
Esimest korda tuleb esitlusele bändi täispikk akustiline kontsertkava laiendatud koosseisuga. "Oleme väga pikka aega soovinud oma muusikat naturaalsemast küljest näidata ja teha rohkem kuuldavaks helid, mis tihtipeale jäävad meie muusikas elektroonika varju, kuid on alati olnud toetavaks ja läbivaks elemendiks," kommenteerisid bändiliikmed ise. "Ettekandele tulevad ka mõned täiesti uued seaded lugudest meie eelmisel aastal ilmunud plaadilt "Patience". Õhtu teises pooles aga anname täiselektroonilise kontserdi," lisasid muusikud.
I Wear* Experiment’iga liituvad bändi nii stuudios kui ka erikontsertidel saatnud keelpillitrio koosseisus Johanna Mängel tšellol, Marianne Leibur viiulil ja Ann Mäekivi vioolal. Taustavokaalidega on seekord toetamas noored ja andekad lauljannad Anett Tamm ja Khris-Marii Palksaar. | I Wear* Experiment annab täna Von Krahlis kaks kontserti | https://menu.err.ee/294280/i-wear-experiment-annab-tana-von-krahlis-kaks-kontserti | I Wear* Experiment annab täna Von Krahlis ühe õhtu jooksul kaks kontserti, ühe akustilise ning teise täiselektroonilise. |
"Eesti toetab Soome ja Rootsi võimalikku liitumist ühendekspeditsiooniväega, sest nii saaks sarnaselt mõtlevate riikide ring laiem ja sõjaline üksus tugevam," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste BNS-ile.
"Ühendkuningriik on konsulteerinud Soome ja Rootsi liitumise eel aktiivselt Eesti ja teiste partnerriikidega," lisas ta.
"Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi juhitud üksus, mille eesmärk on olla valmis läbi viima kriisireguleerimis- ning sõjalisi operatsioone. Selle moodustasid koos Eestiga seitse riiki, keda seob ühine arusaam julgeolekust ja varasem hea sõjalise koostöö kogemus," lisas Jugaste.
Ta nentis, et NATO tööle ühendekspeditsioonivägi märkimisväärset mõju ei avalda, sest see on see ei ole seotud NATO struktuuridega ning seega ei mõjuta Soome ja Rootsi NATO-sse mittekuulumine ühendekspeditsiooniväe tööd. "Ühendekspeditsioonivägi on valmis toetama NATO operatsioone, kuid iga partnerriik saab oma osaluse ja panuse konkreetsesse operatsiooni otsustada iseseisvalt," lisas Jugaste.
Soome kaitseminister Jussi Niinistö pidas pühapäeval tõenäoliseks Soome ja Rootsi ühinemist Suurbritannia juhitava ühendekspeditsiooniväega (JEF).
"Näib, et oleme liitumas," ütles Niinistö, kelle sõnul on tegemist peamiselt kriisijuhtimisega tegeleva üksusega.
Ühendekspeditsiooniväkke kuuluvad lisaks Suurbritanniale NATO riigid Taani, Norra, Eesti, Läti, Leedu ja Holland. Niinistö ütles usutluses STT-le, et Ühendkuningriik on kutsunud kiirreageerimisüksusse ka Rootsit ja Soomet.
"See ei ole seotud NATO 5. artikliga. Tegemist on Suubritannia oma projektiga. Kui koostööd tegema hakatakse, tehakse osaluse kohta iga kord riiklik poliitiline otsus," rõhutas Niinistö. "Eesmärgiks on Soome kaitseväe sooritusvõime parandamine ja riigikaitse toetamine," lisas minister.
Niinistö kavatseb lähiajal tutvustada ettepanekut parlamendikomisjonidele. Tema sõnul tehakse otsus kevadel.
Asjast kirjutas laupäeval ajalehes Dagens Nyheter Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist. Sõjaline koostöö on osa kaitsekoostööd puudutavast raamleppest, mille Soome ja Rootsi mullu Suurbritanniaga allkirjastasid. | Eesti toetab Soome ja Rootsi ühinemist ühendekspeditsiooniväega | https://www.err.ee/582222/eesti-toetab-soome-ja-rootsi-uhinemist-uhendekspeditsioonivaega | Eesti toetab Soome ja Rootsi võimalikku ühinemist Ühendkuningriigi juhitud ühendekspeditsiooniväega. |
Eesti teistest valikgrupikaaslastest asub Belgia viiendal kohal, Bosnia ja Hertsegoviina on 28. real (-1), Kreeka 43. (-1) ja Gibraltar 205. kohal, kirjutab jalgpall.ee.
Pärast MM-valikmängu 25. märtsil Küprosel ootab Eestit ees aasta esimene kodumäng, kui maavõistluses minnakse 28. märtsil vastamisi Horvaatiaga, kes on FIFA edetabelis lausa 16. kohal (-2). | Eesti langes FIFA edetabelis kaks kohta | https://sport.err.ee/242663/eesti-langes-fifa-edetabelis-kaks-kohta | Täna avaldatud FIFA edetabelis langes Eesti kahe koha võrra 119. reale. Eesti järgmine vastane MM-valikmängus, Küpros, on meist kolm kohta kõrgemal. |
Justiitsminister Florin Iordache ütles neljapäeval, et kõik tema algatused olid "legaalsed ja põhiseaduslikud", kuid tema viga oli suutmatus avalikule arvamusele järele anda.
Rumeenia valitsus oli meeleavalduste mõjul sunnitud võtma tagasi Iordache koostatud määruse, millega taheti dekriminaliseerida ametiisikute võimuliialdusi, kui nendega seotud summa jääb alla 44 000 euro.
Protestijate väitel nõrgestanuks määrus korruptsioonivastast võitlust.
Valitsus võitis kolmapäeval usaldushääletuse parlamendis, kus tal on enamus. | Rumeenia justiitsminister astus protestide tõttu tagasi | https://www.err.ee/582214/rumeenia-justiitsminister-astus-protestide-tottu-tagasi | Rumeenia justiitsminister astus korruptsioonivastaseid meetmeid leevendava määruse vastu puhkenud massimeeleavalduste tõttu tagasi. |
"Olen kaalunud ja konsulteerinud juhatuse liikmetega erinevaid inimesi peasekretäri kohale ning jõudnud veendumusele, et sobivaim kandidaat seda tööd tegema on Tõnis Kõiv," ütles Pevkur.
"Tõnis põhjalikku tutvustust meie kellegi jaoks ei vaja. Omades pikaajalist kogemust nii kohalikul kui riigi tasandil, suudame temaga koos teha väga hea tulemuse nii sügisel kohalikel valimistel kui võita kahe aasta pärast Riigikogu valimised," lausus Refomierakonna esimees.
"Usun, et juhatus kinnitab homme Tõnise ametisse üksmeelselt ja erakond saab tugeva peasekretäri," lisas Pevkur.
Veel neljapäeva esimeses pooles öeldi Reformierakonnast ERR-i uudisteportaalile, et peasekretäri kandidaati veel leitud ei ole.
Eelmisel nädalal tööd alustama pidanud Reformierakonna uueks peasekretäriks nimetatud Rait Pihelgas andis erakonna juhatusele teada, et ei saa 1. veebruarist peasekretäri kohuseid täitma asuda.
Pihelgas ütles erakonna esimehele Hanno Pevkurile, et peab ametist loobuma seoses ootamatute perekondlike põhjustega.
Pevkur avaldas seepeale lootust, et leiab Pihelgase asemele kiiresti uue inimese.
"Ma ei hakka ennustama, kui kaua uue peasekretäri leidmine aega võtab," sõnas Pevkur eelmisel nädalal. "Hea oleks, kui see küsimus saaks ühe päevaga lahendatud, aga ma pean olema kindel, et see inimene sobib peasekretäriks," ütles ta.
Pevkur ütles ERR-i raadiouudistele, et alates 1. veebruarist tuleb panna ametisse peasekretäri kohusetäitja, kes täidab kuni juhatuse kogunemiseni ülesandeid. Üle nädala toimuv Reformierakonna juhatuse koosolek toimub reedel. | Pevkur esitab Reformierakonna peasekretäriks Tõnis Kõivu | https://www.err.ee/582203/pevkur-esitab-reformierakonna-peasekretariks-tonis-koivu | Reformierakonna esimees Hanno Pevkur teeb homme kogunevale erakonna juhatusele ettepaneku nimetada uueks peasekretäriks Tõnis Kõiv. Veel päeval öeldi Reformierakonnast, et peasekretäri kandidaati leitud ei ole. |
"Analüüsi tulemusi ei mõjutanud seejuures oluliselt ei vanemate sissetulek, nende enda haridustase, linnas või maal elamine ega ka nende rassiline kuuluvus. See sobib ideega, et selle taga lasuvad mehhanismid on universaalsed," selgitas uurimuse juhtivautor Rochelle Hentges.
"Kuuleme päevast päeva, kuidas peab keskkoolis hästi õppima, et saada sisse mainekasse kolledžisse, mis kindlustaks hea töökoha ja seega ka palga. Kõik on väga pikaajaline. Peame leidma viisi, kuidas muuta haridus veetlevaks ka karmis keskkonnas kasvavatele lastele."
Järeldused põhinevad 1060 õpilasel, kelle arengut jälgiti alates seitsmendast klassist üheksa aasta vältel. Uuringu käigus andsid lapsed ülevaate nii nende vanemate vaimse ja füüsilises agressiivsuse tasemest kui ka nende enda suhtlusest eakaaslastega, õigusrikkumistest ja seksuaalkäitumisest. Liigselt sõpradele toetumise märgina nägid teadlased kodutöö tegemise asemel sõpradega aja veetmist ja valmidust sõpradega reegleid rikkuda. Haridusliku edukuse mõõdikuks oli 21. eluaastaks saavutatud maksimaalne haridustase.
Töörühm leidis, et karmikäeliselt laste kasvamine seostus tugevalt eakaaslastele toetumisega. See omakorda avaldas mõju nende hariduslikule edasijõudmisele. Teiste sõnadega, mida sagedamini õpilased vanemate agressiivsest käitumisest teatasid, seda tõenäolisemalt ei lõpetanud nad keskkooli või kolledžit. "Meile endile üllatuslikult ei iseloomustanud see ainult poisse, vaid ka tüdrukuid. Tõsi, efekti suurus oli nende puhul veidi väiksem," lisas Hentges. Psühholoog nentis, et sellele ei pöörata tõenäoliselt tavaliselt tähelepanu või on see jäänud kahe silma vahele.
Seoste selgitamiseks saab kasutada psühholoogi sõnul evolutsiooniteoorial põhinevat lähenemist. Karm keskkond sunnib pöörama rohkem tähelepanu parasjagu inimese jaoks kättesaadavatele ressurssidele ja võimalustele. Niigi ebaselge tulevik jääb tahaplaanile. Eelnevad uuringud on näiteks viidanud, et karmikäeline lapsekasvatus seostub sagedamini seksuaalse riskikäitumise ja alaealisena õigusrikkumiste toime panemisega.
Kui probleemi algpõhjuse ehk vanemate käitumise muutmine võib tunduda heidutava väljakutsena, annab töö siiski mõningaid vihjeid, kuidas olukorda parandada. "Kui suudame vähendada näiteks noorte naiste seas seksuaalset riskikäitumist, avaldaks see nende hariduslikule edasijõudmisele positiivset mõju," sõnas psühholoog. Poiste puhul võiks keskenduda väärkäitumisele.
Teooriast lähtuvalt võiks toimuda ka fundamentaalsem nihe. "Nüüdisaegses ühiskonnas keskendutakse suuresti hariduse kasulikule pikaajalisele mõjule. Kuuleme päevast päeva, kuidas pead keskkoolis hästi õppima, et saada sisse mainekasse kolledžisse, mis kindlustaks sulle hea töökoha ja seega ka palga. Kõik on väga pikaajaline. Peame leidma viisi, kuidas muuta haridus veetlevaks ka karmis keskkonnas kasvavatele lastele," mõtiskles Hentges.
Psühholoog märkis, et suur osa teismeliste käitumisele seonduvast teadustööst keskendub laste suhetele nende eakaaslastega. "See on loogiline, kuna need muutuvad sel perioodil oluliseks, kuid paljud hakavad seejuures unustama, et vanemate mõju ja nende lastekasvatamisel rakendatavad strateegiad on endiselt olulised," rõhutas Hentges.
Uurimus ilmus ajakirjas Child Development. | Vanema karm käsi vähendab laste hariduslikku edukust | https://novaator.err.ee/260259/vanema-karm-kasi-vahendab-laste-hariduslikku-edukust | Karjumine, kehaline karistus ja ähvardused sunnivad otsima teismeeas lapsi toetust ja heakskiitu oma sõpradelt ja eakaaslastelt, mis vähendab lühiajalistele naudingutele keskendumise kaudu nende õppeedukust, leiavad Pittsburghi ülikooli psühholoogid. |
KRP andmetel müüs Vene riik 2012. aasta mais 58 Helsingi piirkonnas asuvat kinnisvaraobjekti ja hankis asemele kontorihoone Lauttasaari linnaosas. Sisuliselt toimus tehing nii, et Venemaa loovutas kinnisvara Soome ettevõttele, kes omakorda ostis ja loovutas Venemaale Lauttasaari kontorihoone.
Samas on teada, et Soome ettevõte müüs Venemaa kinnisvaraobjektid juba samal päeval ühe oma teise ettevõtte kaudu edasi mitmetele Soome kinnisvarafirmadele.
Nüüd kahtlustab Soome politsei, et Soome ettevõtte juht ja tema poeg osalesid Venemaa riigi vastu suunatud raskekujulises (soome keeles "törkeä" - Toim.) pettuses ning et nad pesid skeemide kaudu kuritegelikul viisil hangitud raha.
Sama menetluse raames on esitatud kahtlustus ka ühele Soomes tegutsevale advokaadile, ühele kinnisvara hindajale ning ühe Vene kinnisvarafirma Soome filiaali tollasele juhile.
Kahtlustuse kohaselt hinnati Vene poole pakutud kinnisvara odavamaks ning objektid müüdi ka edasi turuhinnast odavamalt. Tehingu osalised on aga politsei hinnangul toimetanud enda jaoks kõrvale 4,5 miljonit eurot ja paigutanud selle Šveitsis asuvatele pangakontodele. Osa nendest kontodest on praeguseks Soome võimude algatusel külmutatud.
Eeluurimist alustati juba rohkem kui kaks aastat tagasi.
Kahtlused tekkisid kõigepealt Venemaa enda siseauditi raames, kui märgati, et mitmed odavalt loovutatud kinnisvaraobjektid asuvad Helsingi piirkonnas väga heades piirkondades. Muuhulgas oli tehingu hulgas ka kunagi Saksamaale kuulunud kinnisvara, mis pärast Teist maailmasõda rahulepingu alusel Nõukogude Liidule sõjakahjude katmiseks loovutati. Pärast seda, kui Venemaa võimud esitasid Soome kolleegidele palve asjaolusid kontrollida, sai selgeks, et juhtum väärib kriminaalmenetluse alustamist.
Kõik kahtlustatavad on oma süüd eitanud. | Soome politsei kahtlustab, et Vene riik langes Helsingis ulatusliku petuskeemi ohvriks | https://www.err.ee/582213/soome-politsei-kahtlustab-et-vene-riik-langes-helsingis-ulatusliku-petuskeemi-ohvriks | Soome keskkriminaalpolitsei (KRP) kahtlustab, et Venemaa Föderatsioon on langenud Soomes ulatusliku ja raske pettuse ohvriks. |
Juhtumi täpsemad asjaolud selgitatakse kriminaalmenetluse käigus, mida juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.
Kalu transportinud isiku sõnul olid ahvenad saadud mõrrapüügilt, milleks tal oli luba olemas, kuid kahtlustuse kohaselt oli tegu siiski harrastuspüügil, täpsemalt õngepüügil saadud kaladega.
„Talvine õngepüük Pärnu lahel on väga populaarne ja praeguste ilmadega on iga päev Pärnu lahe jääl mitusada harrastuskalastajat. Õngepüük on aga mõeldud omaks tarbeks, mitte ärilisteks eesmärkideks. Harrastuspüügil saadud kalu ei ole lubatud müüa, samuti ei saa asitõendina võetud kalu hiljem realiseerida,“ ütles keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus.
Pärnumaa büroo kalakaitseinspektorid on viimase kuu jooksul alustanud ka neli väärteomenetlust Pärnu lahel harrastuspüüki tegevate isikute suhtes. „Kolmel isikul oli püütud ahvenate hulgas alamõõdulisi kalu ning üks isik oli püüdnud 123 ahvenat, ehkki ta ei olnud harrastuspüügiõiguse eest tasunud.
Menetlused veel käivad ja trahve pole määratud, kuid rikkumistega tekitatud keskkonnakahjud, mis tuleb lisaks trahvisummade tasuda, jäävad 64 ja 393 euro vahele,“ lisas Õmblus. | Pärnumaal tabatud 1,2-tonnine kalakoorem tõi kriminaaluurimise | https://www.err.ee/582212/parnumaal-tabatud-1-2-tonnine-kalakoorem-toi-kriminaaluurimise | Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa inspektorid pidasid jaanuari lõpus Audru vallas kinni järelhaagisega sõiduauto, milles oli 1,2 tonni tõendamata päritoluga kala. |
Waterford asus mängu juhtima 37. minutil, kui Mark O'Sullivan värava eest madala tsenderduse võrku lükkas. 44. minutil lõi sama mees oma teise, kirjutab Soccernet.ee.
Täistunni täitumisel lõi külalismeeskonna rollis olnud Galway ühe tagasi, ent enamaks nad suutelised ei olnud.
Sander Puri kuulus Waterfordi põhikoosseisu. | Sander Puri ja Waterford alistasid treeningmängus Iirimaa kõrgliigaklubi | https://sport.err.ee/242652/sander-puri-ja-waterford-alistasid-treeningmangus-iirimaa-korgliigaklubi | Sander Puri ja ta Iirimaa jalgpalli esiliigasse kuuluv kodumeeskond Waterford FC alistasid kolmapäeval peetud treeningmängus 2:1 riigi kõrgliigas mängiva Galway Unitedi. |
Abe ettepanekud on seotud sadade tuhandete töökohtade loomisega Ühendriikides mitmesuguste projektidega alates ülikiirraudteede ehitamisest.
Abe ja Trumpi kohtumine Valges Majas on kavas reedel, seejärel mängitakse Trumpi Florida maavaldustes golfi, et isiklike suhete abil riikide sidemeid tugevdada.
Ühendriikide tööhõive parandamine on Trumpi majanduspoliitika tugisammas ja otseselt seotud lubadusega "Ameerika taas suureks muuta", mis peaks paljudel juhtudel tulema teiste riikide arvel.
Trumpi rünnakutest ei ole pääsenud ka Jaapan, nimelt autotootja Toyota plaani tõttu rajada Mehhikosse tehas, mispuhul ähvardab ta ettevõtet kõrgete tollimaksudega.
Abe on hästi teadlik, et Jaapan sõltub USA-st nii julgeoleku kui kaubanduse aspektist ja nii kiirustas ta kohe pärast novembrikuiseid Ühendriikide presidendivalimisi New Yorki Trumpiga kohtuma. Ta oli ainus riigijuht, kes kohtus Trumpiga enne viimase ametisse astumist, ning saab nüüd teiseks valitsusjuhiks pärast Suurbritannia peaministrit Theresa Mayd, kes on juba uue presidendiga kohtunud.
Jaapani ajakirjanduse teatel peaks "Jaapani-USA kasvu- ja tööhõivealgatus" aitama luua Jaapani investeeringutega Ühendriikide taristusse 700 000 töökohta ning looma järgmise kümne aasta jooksul 450 miljardi dollari väärtuses uusi turge.
Jaapani suurfirma ei kaalu enam Trumpi tõttu Mehhiko tehase rajamist
Jaapani Nisshinbo Holdings ei kaalu pärast Donald Trumpi kriitikat Toyota vastu enam Mehhikot võimaliku piirkonnana, kuhu rajada uus tehas.
"Mehhiko oli tugevaim kandidaat, kuid pidime astuma sammu tagasi," ütles Nikkei 225 nimekirja kuuluva Nisshinbo esindaja Kiyohiro Kida AFP-le ja möönis, et otsus oli mõjutatud Trumpi kaubanduspoliitikast.
Nisshinbo aktsiad langesid neljapäeva hommikul 4 protsenti 9 dollarini.
Nisshinbo tööstushoone Mehhikos oleks läinud maksma umbes 89 miljonit dollarit. Nisshinbo Holdings, mis muuhulgas valmistab elektoonikat ja tekstiili, omab USA-s tööstushoonet Põhja-Ameerika varustamiseks.
Pärast Trumpi kaubanduspoliitika rakendumist kaalub üha enam Jaapani firmasid Mehhikost loobumist, vältimaks suuri tariife ning konflikte Jaapani-USA vahelistes suhetes, rääkis Norinchukini instituudi peaökonomist Takeshi Minami AFP-le.
Eelmisel kuul teatas autofirma Ford, et on loobunud kaalumast plaani ehitada Mehhikosse uus autotehas.
Toyota, mida Trumpi juhitud valitsus on kritiseerinud, plaanib endiselt Mehhikosse tehast ehitada. Eelmisel kuul teatas Toyota, et plaanib investeerida 600 miljonit dollarit USA-s asuvasse tehasesse, luues 400 töökohta. | Jaapani peaminister sõidab Trumpiga kohtuma | https://www.err.ee/582196/jaapani-peaminister-soidab-trumpiga-kohtuma | Jaapani peaminister Shinzo Abe sõidab neljapäeval Washingtoni, kaasas kogukas investeerimispakett USA presidendile Donald Trumpile, mis muu hulgas peaks kaitsma Jaapanit Trumpi kriitika eest. Valitsusjuhiga on kaasas ka esinduslik delegatsioon Jaapani ettevõtjaid. |
"Otsus Eesti Vabariigi aastapäeval Iisraelis Tormist laulda tuli sügavalt südamest, samuti on väga hea meel, et nende riikide hulka, kus Erkki-Sven Tüüri kooriteost “Missa brevis” laulnud oleme, lisandub nüüd ka Iisrael," ütles koori dirigent Endrik Üksvärav. "Nii Tormist kui Tüüri kuuleb koori esituses sellel aastal veel mitmel korral, lisaks Iisraelile ka Hollandis, Saksamaal, Soomes ja loomulikult Eestis."
Lisaks a cappella kontsertidele astub Collegium Musicale Iisraelis publiku ette koos Jeruusalemma Sümfooniaorkestriga ja barokkorkestriga Barrocade. Dirigeerib Andres Mustonen. Ettekandele tuleb Beethoveni Sümfoonia Nr 9, Haydn Nelssoni missa, Mozarti Kroonimismissa, erinevaid J. S. Bachi kantaate, Andres Uibo "New Jerusalem" ja Iisraeli helilooja Avi Bermanni uudisteos "Mourner's Kaddish".
Enamus kontserte toimub Tel Avivis, aga ka teistes linnades ja külades nagu Jeruusalemm, Rishon LeZion, Abu Ghosh jt.
Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale tegutseb 2010. aastast ja on tuntud oma kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, erilisel kohal on eesti heliloojate looming (Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Pärt Uusberg jt). Lisaks a cappella teostele esitatakse suurvorme. Koori eesmärk on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi nii Eestis kui väljaspool. Aastas annab Collegium Musicale keskmiselt 30 kõrgetasemelist ja erinevate kavadega kontserti.
Koor on teinud koostööd erinevate dirigentidega: Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häkkinen (Soome), Kaspars Putninš (Läti), Jos van Veldhoven (Holland), Simon Carrington (UK), Mihhail Gerts jt ja orkestritega: Helsingi barokkorkester, Tallinna Kammerorkester, Tallinna barokkorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Corelli Barokkorkester.
Kuue tegevusaasta sisse jäävad kontserdid ja festivalid Itaalias (Gorizia, Arezzo, Rooma), Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal ja Jaapanis, sh koori Tokyo kontserdil osalesid ka Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür. Kooril on kolm CD-d, sh CD Roxanna Panufnik „Tallinn Mass. Dance of Life“ väljaandja on tunnustatud plaadifirma Warner Classics. Eesti Kooriühing tunnustas 2015. aasta alguses Collegium Musicalet teistkordselt „Aasta koori“ tiitliga, esmakordselt pälviti see tunnustus 2011. aasta tegevuste eest.
Koori tegevust toetab Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, AS Ida-Tallinna Keskhaigla. Koori suurimad koostööpartnerid on Eesti Kontsert ja ERR Klassikaraadio. | Collegium Musicale esituses kõlavad Iisraelis Erkki-Sven Tüüri "Missa brevis" ja Veljo Tormise "Unustatud rahvad" | https://kultuur.err.ee/315770/collegium-musicale-esituses-kolavad-iisraelis-erkki-sven-tuuri-missa-brevis-ja-veljo-tormise-unustatud-rahvad | Kammerkoor Collegium Musicale sõidab laupäeval, 11. veebruaril kahenädalasele kontsertreisile Iisraeli. 17. veebruaril tuleb Tel Avivi konservatooriumis esmakordselt Iisraelis ettekandele Erkki-Sven Tüüri “Missa brevis”, EV aastapäeval teeb koor Tel Avivis toimuva vabaõhukontserdiga kummarduse Veljo Tormisele. Kokku antakse Iisraelis kümme kontserti. |
"Vaevalt saab Ukraina-sisene konflikt olla teemaks mingisuguse kokkuleppe puhul. See informatsioon ei vasta mingil viisil tegelikkusele," vahendas Lenta Peskovi sõnu.
Vene presidendi kõneisik rõhutas lisaks, et "kokkuleppe teemaks ei saa olla ka Donbassis elavate inimeste saatus, kes on praegu omaenda riigi poolt de facto ümber piiratud".
Samas loodab Moskva Peskovi sõnul, et Washington kasutab ühel või teisel moel oma mõjujõudu, et veenda Kiievit täitma enda peale Minski leppega võetud kohustusi ja loobuma selle probleemi lahendamiseks agressiivse taktika kasutamisest.
7. veebruaril ütles Vene välisminister Sergei Lavrov, et USA presidendi Donald Trumpi soov jõuda "Ukraina probleemide tuumani" on kvalitatiivne muutus võrreldes Barack Obama administratsiooni positsiooniga. Lavrov märkis, et "Washingtonis saadakse aru, et Donbassi territooriumi naasmine Kiievi kontrolli alla ei lahendaks kõiki probleeme".
Lavrov viitas ilmselt Trumpi intervjuule Fox Newsi ajakirjaniku Billy O'Reillyga, kellele president ütles, et USA "kavatseb välja uurida", mis Ida-Ukrainas täpsemalt toimub. Seda arvamusavaldust aastaid kestnud sõjategevuse kohta on USA meedias seejärel ka korduvalt kritiseeritud.
Tegu on sama intervjuuga, mille raames tegi Trump arvamusavalduse, mida on tõlgendatud kui seisukohta, et USA on samasugune "tapja" nagu Putini juhitud Venemaa, ja mida on teravalt kritiseerinud ka suur hulk vabariiklastest poliitikuid.
Peskov omakorda viitab aga tõenäoliselt ajalehe Washington Post artiklile, milles väidetakse, et Trumpi meeskond valmistub "suureks kokkuleppeks" Venemaaga, millega võivad kaasneda ka Washingtoni-poolsed järeleandmised Ukrainas.
Porošenko: minu visiit USA-sse toimub lähiajal
Ukraina president Petro Porošenko teatas omakorda neljapäeval, et tema visiit Ameerika Ühendriikidesse, kus ta kohtub oma kolleegi Trumpiga, leiab aset juba "lähiajal".
Eelmisel nädalal leidis kahe riigijuhi vahel aset rohkem kui tund aega kestnud telefonikõne, milles Trump teatas oma kavatsusest panustada rahu taastamisse Ukrainas. "Me hakkame töötama koos Ukraina, Venemaa ja kõigi huvitatud osapooltega, et aidata neil taastada rahu oma piiridel," olevat USA president lubanud.
Ukraina presidendi pressisekretäri Svjatoslav Tsegolko sõnul tänas Porošenko USA riigipead Ukraina riigi suveräänsuse ja terviklikkuse toetamise eest.
Peatsest visiidist teatas Porošenko Kiievis toimunud ühisel pressikonverentsil külla saabunud Kreeka peaministri Alexis Tsiprasega.
"Me leppisime [telefonikõne ajal] kokku, et lähiajal leiab aset minu visiit USA-sse ja et selle visiidi ette valmistamiseks leppisime me samuti kokku, et välisminister Pavlo Klimkin külastab Washingtoni ning peab vajalikke läbirääkimisi," selgitas Ukraina president.
"Natukese aja eest toimus väga sõbralik telefonivestlus minu ja president Trumpi vahel. Me käsitlesime suur hulka meie koostööd puudutavaid küsimusi, sealhulgas ka Venemaa agressiooni meie riigi idaosas, Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist ja meie sellesuunaliste tegevuste koordineerimist," lisas Porošenko. | Peskov: Ukraina ei kujune osaks mingist USA ja Venemaa kokkuleppest | https://www.err.ee/582210/peskov-ukraina-ei-kujune-osaks-mingist-usa-ja-venemaa-kokkuleppest | Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles neljapäeval, et hiljuti Ameerika ajakirjanduses ilmunud väited, justkui teeks Venemaa ettevalmistusi USA uue administratsiooniga sõlmitavaks Ukraina-teemaliseks lepinguks, ei vasta tõele. |
1/16-finaalides on kaheksa meeskonda juba ootamas, kuid ülejäänud kaheksa kohta mängitakse välja kahemängulise kvalifikatsiooniseeria abil.
Avamängude tulemused: Saraatovi Avtodor - Oldenburgi EWE Baskets 87:84, Utena Juventus - Ateena AEK 77:78, Thessaloniki PAOK - Belgradi Partizan 74:76, Rishoni Maccabi - Ludwigsburg 66:83, Frankfurt Skyliners - Karsiyaka Pinar 90:80, Sassari - CEZ Nymburk 94:72, Thessaloniki Aris - Strasbourg 71:52, Ventspils - Venezia Umana 74:67.
Korduskohtumised peetakse kahe nädala pärast. | Korvpalli Meistrite liigas algasid play-off mängud | https://sport.err.ee/242647/korvpalli-meistrite-liigas-algasid-play-off-mangud | Korvpalli Meistrite liigas mängiti teisipäeval ja kolmapäeval esimesed play-off mängud, kus 16 klubi heitlevad omavahel viimase kaheksa 1/16-finaali koha nimel. |
Vaher märkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et IRL-i hinnangul on siseakaitseakadeemia Narva kolimine ainus, mis võiks regionaalpoliitiliselt ja julgeolekupoliitiliselt Ida-Virumaa olukorda muuta paremaks.
"Täna on see otsustuskoht lõplikult valitsuskoalitsiooni leppes, mis ütleb, et sisekaitseakadeemia viimine Narva on tegemisel ja ma arvan, et me peaksime niiviisi edasi liikuma. See on väga kindlas kõneviisis," ütles Vaher.
Endisest siseministrist Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul aga ei kujuta keegi ette, et kogu päästekolledžit võiks ära viia, sest ainuüksi eriotstarbeliste polügoonide ümber ehitamine on väga kallis ja on väga mõistlik, et see kõik jääb edasi Väike-Maarjasse.
"Anüüsisime ja tõdesime, et Ida-Virusse tuleb ka minna või panustada läbi praktikabaasi. Ehk lühidalt kokkuvõttes ei ole meil eesmärk, et noored oleksid meil kasarmurežiimil kusagil põllu peal, vaid nad oleksid tänaval, inimeste keskel ja saaksid keelekümblust-keelekooli ja praktikat," märkis ta.
Pevkuri sõnul on juba mitu aastat olnud kokku lepitud, et Ida prefektuur on see, kes neid vastu võtab ja need, kelle emakeel on vene keel lähevad Rakveresse ja saavad seal eesti keele kooli ja eestlased lähevad Narva, Jõhvi ja saavad seal oma praktika.
"See kõik hakkas kenasti tööle ja viimased kaks aastat on see toimunud ning ainus, mida me ei jõudnud ära teha oli see, et neil oleksid korralikud elamistingimused," nentis Pevkur.
Pevkuri sõnul on praegune korraldus jätkuvalt mõistlik plaan ning kui tänane valitsus läheb seda ümber tegema, siis tema seda ei toeta.
"Kui valitsusel on üleliigsed 30-40 miljonit, siis tasub see Ida-Virumaal investeerida muul moel ja aidata seal töökohti luua. Sisekaitseakadeemia betooni valamine Ida-Virumaale mingit täiendavat lisandväärtust sinna ei loo," leidis Pevkur.
Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik märkis, et sisekaitseakadeemia kolleegid on mõnevõrra tuimaks tehtud, sest sisekaitseakadeemia tähistab peagi oma 25 tegevusaastat ja 24 sellest on räägitud akadeemia kolimisest.
"Ega keegi nüüd enne asju ei paki, kui otsus on sündinud. Otsus võiks sündida järgmisel nädalal, selleks on palju põhjusi, aga eelkõige ma tooksin välja kodu- ja koolirahu, et saaks tegeleda põhitegevusega, mitte mõelda sellele, et kes kuhu tulevikus tööle läheb," märkis Raik ja lisas, et see on puhas poliitika, millesse tema sekkuda ei tahaks.
Raik leidis, et kui tuleb otsus kolida Tallinnast Narva, siis on täiesti selge, et tuleb uue kooli asutamine täiesti nullist. "Ühe tegevus tuleb lõpetada, teine üles ehitada ja küsimus on kvaliteedis ja kvaliteedi loovad eelkõige õppejõud ja õppekeskkond," märkis ta.
Vaher ütles, et sisekaitseakadeemia suures mahus üleviimine Narva oleks ühemõtteliselt Eesti riigi kohaloleku majakas. "Betoon on loomulikult betoon nii Kase tänaval kui Narvas," tõdes Vaher. | Vaher: sisekaitseakadeemia Narvas oleks Eesti riigi kohaloleku majakas | https://www.err.ee/582200/vaher-sisekaitseakadeemia-narvas-oleks-eesti-riigi-kohaloleku-majakas | Endisest siseministrist riigikogu liikme Ken-Marti Vaheri (IRL) sõnul on sisekaitseakadeemia suures mahus kolimine Tallinnast Narva ainus kaalukas idee, mis on seni üldse Ida-Virumaa suhtes välja käidud. |
Normaalajal, mis lõppes seisuga 1:1, viis Andy King 47. minutil Leicesteri juhtima, kuid 61. minutil Abdoul Razzagui Camara viigistas.
Lisaajal viis jaanuaris Belgia klubist Racing Genk hangitud Wilfred Ndidi 95. minutil kauni löögiga Leicesteri taas juhtima ning lõplikult viimistles võidu Demarai Gray kauni läbimineku tulemusena 114. minutil. | Leicester City pääses kahe kauni lisaajaväravaga karikas järgmisesse ringi | https://sport.err.ee/242649/leicester-city-paases-kahe-kauni-lisaajavaravaga-karikas-jargmisesse-ringi | Inglismaa valitsev jalgpallimeister Leicester City pääses karikasarjas kolmapäeval viiendasse ringi, kui kordusmängus Derby County vastu suudeti kahe kauni lisaajavärava abil 3:1 võit võtta. |
Vältimatult käib raamatute tõlkimise juurde nende pealkirjade tõlkimine. Hakkasin sellele mõtlema seoses kahe hiljuti loetud teosega. Omavahel pole neil raamatutel muud ühist kui originaali keel. Mõlemad on nimelt tõlgitud inglise keelest, mis on ühtlasi keel, millest tänapäeva maailmas tõlgitaksegi kõige rohkem raamatuid. Iseenesest tõlgitakse ka inglise keelde meeletult, ometi moodustavad tõlked ilmuvast ingliskeelsest ilukirjandusest vaid tühise 2-3 protsenti. Lihtsalt nii suur on ingliskeelne kirjandusturg.
Aga see selleks. Need raamatud, mis panid pealkirjade tõlkimise üle mõtlema, on eelkõige "Trifiidide päeva" autorina tuntud briti ulmekirjaniku John Wyndhami "Krüüsalised" ning Charles Bukowski "Sink leiva vahel".
Ma ei kavatse järgnevalt vinguda ega iriseda ei "Krüüsaliste" tõlkija Martin Kirotari ega Bukowski romaani eestindanud Peeter Sauteri kallal. Mõlemad on teinud head tööd, kumbki raamat on korralikus eesti keeles ning mõjub veenvalt ja autentselt. Aga kummagi raamatu puhul võib kaasa mõelda ja küsida, kas tõlkija eelistus pealkirja osas on ideaalne ja siit saab edasi arutleda selle üle, milliseid võimalus pealkirjade tõlkimiseks leidub.
Pealkiri "Krüüsalised" ei tähenda õigupoolest mitte midagi. Võimalik, et mõnel lugejal tekib peas seos arktilise linnuga krüüsel või samanimelise Paldiski rahvamuusikaansambliga, kuid see on alusetu. Tegelikult on raamatu ingliskeelne pealkiri "The Chrysalids". Nagu näha, mängib autor siin ingliskeelsele sõnale chrysalis, mis on omakorda kreeka päritolu erialamõiste ja tähendab liblikanukku. Mõistetav, et ulmeraamatu pealkiri "Liblikanukud" ei annaks midagi ja eksitaks ka sisulises mõttes, sest raamatus pole tegelikult juttu ei liblikatest ega nukkudest, vaid teose edenedes oma telepaatilisi võimeid avastavatest noortest inimestest. Ilmselt just võimaliku eksitava tähenduse tõttu otsustatigi teose eestindamisel võõrapäraselt ja eksootiliselt kõlava, kuid eesti keeles mitte midagi tähendava nime kasuks. Otsuse pluss seisneb originaalipärasuses ja tõigas, et sõna krüüsalised ei tähendagi midagi peale raamatu pealkirja, miinus aga selles, et see sõna ei tähenda mitte midagi.
Bukowski romaani "Sink leiva vahel" ingliskeelne pealkiri on "Ham on Rye". See on justkui selgem juhtum. Alternatiivsete tõlkevariantidena kargavad pähe "Sink leival", "Singivõileib" või "Sink rukkileivaga", sest sõna rye tähendab ju rukist. Sauter valis "Sink leiva vahel" ja see sobib. See annab edasi pealkirja ühe võimaliku tõlgenduse, mille kohaselt peategelane tunneb end kui kahe leivaviilu vahele pigistatud singitükk. Samas, kui vaadata, mida kirjutatakse raamatu kohta ingliskeelses Wikipedias, leiab sealt teisigi tõlgendusvõimalusi, mis lubaks tõlkida pealkirja ka teisiti. Nii osutatakse seosele Salingeriga, kelle "Kuristik rukkis" kannab inglise keeles ju pealkirja "Catcher in the Rye" - "Püüdja rukkis" või "Püüdja rukkiväljal".
Samuti arutletakse Wikipedias võimaluse üle, et pealkiri on Bukowski vastus kriitikutele, kes ütlesid põlastavalt, et tema rahvapärane stiil meenutab sinki. Pealkirjaga "Ham on Rye" andvat Bukowski justkui mõista, et ta ongi see, kelleks teda kutsutakse – rahvale peale minevat sinki tootev autor, kelle kütuseks on lihtne rukkiviski, mille kõnekeelne nimetus ongi rye – rukis.
Ausalt öeldes tundub see viimane seletus oma poeetilises konstrueerituses ebatõenäoline, aga jutu mõte sellest ei muutu – pealkirjade tõlkimine on üks tänamatu värk ning ükskõik, mida teha, alati jäävad mingid vihjed, mingid kihistused ja mingid paralleelid tõlkes kättesaamatuks. Ja ilmselt sellest polegi midagi. Ehk tekivad hoopis uued vihjed ja uued paralleelid, mis on iseomased meie enda keelele.
Siiski julgen pealkirjade tõlkimise juures välja pakkuda veel ühe variandi – seda eriti Wyndhami raamatu eesti keeles üsna krüptiliselt mõjuvale pealkirjale "Krüüsalised" mõeldes. Nimelt võiks vajadusel kaaluda ka originaali pealkirjast loobumist. Meil pole see eriti kombeks, aga näiteks saksa keeles tehakse seda uljalt. Samuti ilmus seesama Wyndhami romaan Ameerika Ühendriikides teise pealkirja all. Selleks oli "Re-Birth" ehk "Taassünd". Äkki võinuks seda varianti kasutada krüptilise "Krüüsaliste" asemel? | Kirjanduskommentaar. Mida tõlkida pealkirjaks? | https://kultuur.err.ee/315771/kirjanduskommentaar-mida-tolkida-pealkirjaks | Eesti kultuur on paljuski tõlkekultuur. Mitte selles mõttes, nagu meil puuduksid algupärased mõtted, vaid selles mõttes, et väikse keele- ja kultuuriruumina sõltume tõlgetest. Kui Euroopa suurkeeltes moodustavad ilukirjanduslikud tõlketeosed kõigist ilmuvatest raamatutest selge vähemuse – näiteks viimastel aastatel on tõlkekirjanduse osakaal Prantsusmaal olnud 17-18 protsenti ja Saksamaal 12-13 – siis Eestis on enam-vähem iga teine ilmuv raamat teisest keelest tõlgitud. |
23 vooruga 57 punkti kogunud ja AS Roma ees seitsme punktilist edu hoidva Juventuse poolel tegid skoori Mario Mandzukic 61. ning Gonzalo Higuain 74. minutil.
40 punktiga seitsmendal positsioonil paiknev AC Milan lõi oma võiduvärava koguni kahemehelises vähemuses olles, kui 89. minutil oli täpne Mario Pasalic.
Enne seda, juba 38. minutil oli teise kollase kaardiga platsilt minema saadetud Gabriel Paletta ning 59. minutil järgnes talle samal põhjusel Juraj Kucka. | Serie A liider Juventus sai järjekordse võidu, AC Milan võitis lootusetust olukorrast | https://sport.err.ee/242653/serie-a-liider-juventus-sai-jarjekordse-voidu-ac-milan-voitis-lootusetust-olukorrast | Itaalia jalgpalli kõrgliigas mängiti kolmapäeval kaks kohtumist, kui tabeliliider Torino Juventus oli võõrsil 2:0 parem Crotonest ning AC Milan sai samuti võõrsil 1:0 jagu Bolognast. |
''Haiguste tõhusaks ravimiseks mängib nende võimalikult varajane avastamine võtmerolli. Seeläbi oleks hea, kui analüüsid toimuksid samas kohas, kus määratakse ravi. Paraku läheb selleks tavaliselt vaja suurepärase väljaõppega spetsialiste ja puhasruume,'' nentis Stanfordi genoomikeskuse teadur Rahim Esfandyarpour ERR Novaatorile antud intervjuus. See omakorda kergitab analüüside tegemise hinda, pannes täiendava koorma tervishoiusüsteemile ja muutes need arengumaades isegi kohati kättesaamatult kalliks.
Ühe lahendusena mõnikord terveid tube täitvate analüüsiseadmete asendamiseks nähakse tillukesi mikrokiipe, mis analüüsiksid korraga vaid paari mikroliitri jagu kehavedelikke. Samal ajal oleks need siiski piisavalt tundlikud, et leida verest parasjagu huvipakkuvaid rakke, valke ja ravimijääke. Seniloodud kiibid on aga taas nende laialdasemaks kasutuselevõtuks nende keerukuse tõttu tavaliselt liiga kallid.
Esfandyarpour esitleb nüüd kaaslastega kiibikest, mida saab välja printida iga tindiprinteri omanik. Tarvis läheb vaid õhukest painduvat plastlehte ja nanoosakestega täiendatud elektrit juhtivat tinti. ''Võib ette kujutada tulevikku, kus kui arstil on vaja teha üks või teine test, otsib ta selle jaoks tarviliku mikroskeemi joonised kesksest andmebaasist üles, laeb alla, söödab printerisse ja 20 minuti jooksul ongi sobilik kiip olemas,'' selgitas Esfandyarpour. Sellest üksinda siiski ei piisa. Vaja on veel paari liidest.
Proov tuleb asetada silikoonist läbipaistvasse kambrikesse. Proovi analüüsimiseks asetatakse see prinditud mikroskeemi, millest lastakse seejärel läbi elektrivool. Uuritavad rakud liiguvad seejärel vastavalt nende elektrilisele laengule ühes või teises suunas. Erinevused rakkude polariseeritavuses võimaldavad eristada näiteks vähirakke tervetest rakkudest või märgata HI-viiruse nakkust. See tähendab, et iga konkreetne rakendus nõuab veidi erinevat mikrokiipi.
Teadur seda probleemina ei näe. Esiteks saab kasutada igat kiipi mitmeid kordi, kuna need ei puutu proovidega otseselt kokku. ''Meie roll teadlastena on luua üheks või teiseks testiks vajalik mikrokiibi joonis ja seda optimeerida, et see annaks võimalikult täpseid tulemusi. Teiste, näiteks laboritehnikute ja arstide ülesanne on need vaid välja printida ja tulemusi tõlgendada,'' lisas Esfandyarpour. See ei tähenda, et teadlased ei võiks sama platvormi aluseks võttes luua just parasjagu endale vajalikke mikrokiipe.
Hetkel tuleb proovi silikoonkambrisse pumpamiseks tuleb kasutada lisaks infusioonpumpa, mida ei pruugi kõikides laborites leiduda, seades nende kasutusele teatavad piirid.
Esfandyarpour lootis, et laboriseinte vahelt väljaspoole jõuab seadeldis koos esimeste rakkude sorteerimiseks vajalike vooluringidega kõige varem aasta, tõenäolisemalt paari aasta pärast. ''Me peame laskma teistel teadlastel veenduda, et see töötab ikka nii hästi, nagu praegu näitame. Keerukamate rakenduste puhul võib lahenduse optimeerimine võtta ka veidi kauem,'' märkis teadur.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. | Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest | https://novaator.err.ee/260257/prinditav-mikrokiip-diagnoosib-haigusi-vahem-kui-sendi-eest | Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi. |
Sepp lisas, et oli teadlik, et ta on auraha kandidaadiks esitatud, kuid ei oodanud, et ta selle ka tegelikult pälvib.
Keegi pole siis jõudnud veel täna õnne soovida?
Ei. Ma olen ju üsna vana, pensionär, käin tööl, elan aktiivset elu. Näiteks teen rahvusvahelist poiste keelpillifestivali, mis on maailmas tegelikult ainulaadne üritus. Ma õpin doktorantuuris. Ja siis ma poole ööni tegutsen, magan kaua. Töö on pealelõunane ja ma pole täna veel kuskil käinud.
Mis te arvate, mille eest te teenetemärgi saate?
Ma arvan, et seepärast, et paljud minu õpilased on läinud edasi õppima. Ja kõige rohkem ikkagi võib-olla selle poiste keelpillifestivali pärast. Ma olen seda 15 aastat teinud ja ma olen ise siiamaani sellest vaimustuses, väga vaimustuses. See festival on südamevalus tehtud. Kui me vaatame orkestreid – puha naised. Šveitsis nad palusid mul sellest kirjutada, Šveitsi keelpilliõpetajate ühingu ajakirjas on ilmunud minu artikkel.
Sellepärast ka, et ma olen terve elu mänginud. Keskkooliplikana hakkasin mängima. Olen mänginud matustel, Saare Kaluri popansamblis Briis, olen kaasa teinud Orissaare rahvapilliorkestris, terve kollektiiv võttis osa üleliidulisest taidlusfestivalist ja Ukraina kunsti dekaadist Moskvas, olen mänginud kohvikus salongimuusikat ja Kuressaare lossis aastaid suviti turistidele klassikalist muusikat.
Kui kaua te viiulit ja tšellot õpetanud olete?
Üle neljakümne aasta.
Mis on Eesti muusikaelus hästi, mis halvasti?
Mind vaevab see ühekülgsus, ses suhtes, et popmuusika, televisioon. Ütleme nii, et meil on asjad tasakaalust ära. Spordist räägitakse väga palju, muusikasaavutustest peaaegu mitte midagi. Näiteks kohalik televisioonireporter proovis kunagi teha mingit jupikest poiste keelpillifestivalist – ei läinud läbi. Mina saan hakkama, ma ei soiu. Olgugi, et ma oma raha eest käin tihti Euroopa keelpilliõpetajate ühingu konverentsidel, igal aastal on see eri maal. Ja ma tahan raamatuid osta, mul on juba suveks Saaremaa ooperipäevade kõigile etendustele piletid ostetud. Oma lapselastele ja pojale kinkisin jõuluks ooperifestivali piletid. Need on kallid üldiselt. Samas on nii suur vahe üldhariduskooliõpetaja ja muusikakooliõpetaja palga vahel. Aga ma ei soiu.
Mis mõttes "ei soiu"?
Aaa... See on saarlase kõne (naerab). Ütleme siis, et ei virise.
Palju õnne, Laine Sepp! | Teenetemärgi pälvinud Laine Sepp: tõesti, sõnatu olen | https://kultuur.err.ee/315761/teenetemargi-palvinud-laine-sepp-toesti-sonatu-olen | Kuressaare muusikakooli viiuli- ja tšelloõpetaja Laine Sepp saab presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi. "Ma ei oskagi paugupealt midagi öelda. Tõesti, sõnatu olen," tuli uudis Sepale üllatusena kui talle helistasin. |
Parim oli Daisy Kudre 16. kohaga, kaotades võitnud Alena Trapeznikovale Venemaalt 12 min 41 sekundit. Trapeznikova järel sai kahesekundilise kaotusega hõbeda individuaalse sprindi kullavõitja Tove Alexandersson Rootsist ning kolmas oli Marija Ketškina Venemaalt kaotusega 2.05.
Parim Eesti mees oli üleeilsel sprindil 5. koha saanud Mattis Jaama 25. kohaga. Käesolevatelt Euroopa meistrivõistlustelt juba kolmanda kulla võitnud venelasele Andrei Lamovile kaotas Jaama 9.22. Teine koht läks Rootsi Markus Lundholmile vaid ühesekundilise kaotusega ning kolmas koht taas Venemaale Kirill Veselovile. Teistest eestlastest oli Ilmar Udam 32., Margus Hallik 34. ja Rimmo Rõõm 39.
Võistlused jätkuvad laupäeva lühirajaga ja lõpevad pühapäeval teatevõistlusega. | Daisy Kudre sai suusaorienteerumise EM-i tavarajalt 16. koha | https://sport.err.ee/242658/daisy-kudre-sai-suusaorienteerumise-em-i-tavarajalt-16-koha | Euroopa meistrivõistlused suusaorienteerumises Soomes, Imatras jätkusid neljapäeval ühisstardist sõidetud tavarajaga. Meeste rada kattis 26 km ja naiste rada 22 km pikkuse distantsi. Varasemate päevadega võrreldes jäid eestlased tavarajal pjedestaalikohtadest kaugele. |
Meškov ütles RIA Novosti teatel, et Venemaa jälgib olukorda tähelepanelikult ja ning astub samme oma riikliku julgeoleku kindlustamiseks.
"See samm on loomulikult meie jaoks ohuks," selgitas asevälisminister. "Ja kes ütles, et see kõik sellega piirdub? Meil ei ole sellist informatsiooni. Esimest korda pärast Teist maailmasõda näeme me Saksa sõdureid oma piiride ääres."
Samuti avaldas minister arvamust, et siia saadetavad jõud pole üldsegi nii tühised kui väidetakse. Lisaks tuleb Meškovi arvates pöörata tähelepanu sellele, et siia rajatavad baasid võimaldavad NATO vägesid vajadusel kiiremas korras täiendada ja et märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et rotatsioon võimaldab kokkuvõttes siinsete olude jaoks koolitada väga suure hulga sõdureid.
Varem teatas Venemaa, et Rumeenia näol on tegu NATO eelpostiga, kus asub Venemaa julgeolekut ohustava NATO raketikilbi osa.
Esmaspäeval saabus Tapale üle 50 ühiku Ameerika Ühendriikide sõjatehnikat, sealhulgas neli tanki Abrams M1A2 ning 15 jalaväe lahingumasinat Bradley.
Saabunud tehnikat hakkab kasutama Tapal paiknev Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 68. soomusrügemendi 1. pataljoni C-kompanii. Üksuse isikkoosseis jõudis Eestisse eelmise nädala reedel.
Üksuse paiknemine Eestis on osa 2014. aastal käivitunud Ameerika Ühendriikide operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas, mille eesmärgiks on NATO julgeolekumeetmete tugevdamine. Sarnaselt Eestiga paigutas USA üksusi ka Lätti, Leetu ja Poola.
Kevadel peaksid nimetatud riikides hakkama tegutsema ka Varssavi tippkohtumise otsuse alusel moodustatud rahvusvahelised NATO pataljonid, mida Eestis juhib Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA. | Asevälisminister: NATO vägede paigutamine kujutab endast ohtu | https://www.err.ee/582209/asevalisminister-nato-vagede-paigutamine-kujutab-endast-ohtu | Venemaa asevälisminister Aleksei Meškov ütles neljapäeval, et Moskva peab NATO sõdurite ja sõjatehnika paigutamist Balti riikidesse, Poola ja Saksamaale ohuks. |
Infograafik: Töötavad pensionärid - mõni panustab enam kui vastu saab | https://www.err.ee/582208/infograafik-tootavad-pensionarid-moni-panustab-enam-kui-vastu-saab | Statistikaamet avaldas ülevaate, mis lükkab ümber stereotüüpse arvamuse, justkui pensionile jäänud inimesed enam ei tööta. Mõtteviis, et pensionäre peavad ülal töötavad inimesed, keda omakorda peavad nende pensionile minekul üleval uued tööealised inimesed, ei pea tegelikult täiel määral paika. Ühtlasi tuletab statistika meelde ka seda, et pensionid ei ole seotud vaid vanusega. | |
"Orden omaette ei kohusta, kui miski kohustab, siis on see kohusetunne iseenda vastu. See on ootus, mida ma tajun kuulaja poolt, mida ma tajun teemade osas ühiskonna poolt - need on asjad, mis mind kohustavad kõigepealt, aga presidendi auraha eest olen muidugi tänulik," rääkis Kärner oma vahetutest emotsioonidest raadiouudistes.
President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks 113 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. "Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele," kirjutas president Kaljulaid otsuse eessõnas. | Kaja Kärner: olen presidendi auraha eest tänulik | https://menu.err.ee/294275/kaja-karner-olen-presidendi-auraha-eest-tanulik | Valgetähe V klassi teenetemärgiga austatakse teiste seas Vikerraadio pikaajalist toimetajat ja saatejuhti Kaja Kärnerit. Kolleeg Margitta Otsmaa käis Kärnerit õnnitlemas. |
Kuna Gabala ei suutnud kodus tabeli põhjas paiknevale AZAL-ile avapoolajal väravat lüüa, vahetati teiseks poolajaks sisse Zenjov, kirjutab Soccernet.ee.
62. minutil niideti Eesti koondislane viiekastis selja tagant pikali. Kuna vea teinud Omega Robertsil oli juba üks kollane kaart all, pidi ta teise kollasega platsilt lahkuma. Järgnenud penaltist avas Filip Ozobic skoori.
86. minutil tekitas Zenjov oma sööduga Danijel Suboticile hea väravavõimaluse, aga viimase löök raamide vahele ei läinud.
Üleajal vormistas Gabala 2:0 võidu ja jätkab liigatabelis teisel kohal, liider Karabahhist ühe punkti kaugusel. | Zenjov teenis Gabalale penalti ja vastasele punase kaardi | https://sport.err.ee/242659/zenjov-teenis-gabalale-penalti-ja-vastasele-punase-kaardi | Gabala ründaja Sergei Zenjov teenis kolmapäeval Aserbaidžaani jalgpalli kõrgliigas omadele penalti ja vastastele punase kaardi. |
Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Elutööpreemiaid suurusega 40 000 eurot määratakse igal aastal kaks.
Ujuja, spordipedagoogi ja -teadlase ning sporditegelase Rein Haljandi esitas spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Ujumisliit. Haljand on kuuekordne Eesti meister ujumises ja kolmekordne Eesti rekordi omanik teateujumises. Poole sajandi jooksul on ta olnud Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud, hiljem kateedrijuhataja ning dekaan, aastast 2007 Tallinna Ülikooli kinesioloogiaprofessor ja alates aastast 2012 emeriitprofessor. Oma akadeemilise tegevuse jooksul on Rein Haljand osalenud üle 2000 kehalise kasvatuse õpetaja õpetamisprotsessis, ta on korraldanud ka kahelise kasvatuse õpetajate ja ujumistreenerite täiendkoolitusi.
Aastakümnete jooksul on kõik Eesti tippujujad saanud Haljandilt soovitusi tehnikavigade korrigeerimiseks, mis põhinevad veealusel ujumistehnika videoanalüüsil. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud sporditehnika analüüsi ja testimissüsteemi autor. Haljand on aastakümneid olnud Euroopa ujumistreenerite seminaride peakorraldaja ja pidanud loenguid välisriikides. Ta on muuhulgas olnud Eesti Ujumisliidu juhatuse liige ja president, Eesti Olümpiakomitee peasekretär ja treenerite kutsekomisjoni nõukogu liige ning rahvusvahelise kategooria spordikohtunik ja tegutsenud paljudel ujumise tiitlivõistlustel.
Endise jalgratturi, teenelise jalgrattasporditreeneri ja spordijuhi Rein Kirsipuu esitasid spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Jalgratturite Liit ja Tartu Linnavalitsus. Kirsipuu jalgratturikarjäär algas 1950. aastal spordiühingus Spartak, peagi jõudis Eesti meistritiitliteni ning võitis toonastel üleliidulistel spordiühingu võistlustel hõbemedali. Pärast sportlaskarjääri jätkas Kirsipuu jalgrattasporditreenerina ning aastail 1972 kuni 1988 ja 1993 oli ta Eesti koondise peatreener.
Kirsipuu treeneritööd on tunnustatud nii Eestis kui ka varem üleliiduliselt teenelise treeneri aunimetustega. Tema tuntuim õpilane on jalgrattaspordi suurmeister, olümpiavõitja (Montreal 1972), maailmameister ja mitmekordne Rahutuuri võitja Aavo Pikkuus. Rein Kirsipuu on olnud Jalgrattaspordiföderatsiooni treenerite nõukogu esimees, Jalgratturite Liidu juhatuse liige ja asepresident. Ta on jalgrattaspordi edu ja pikaajaliste traditsioonide jätkusuutlikkuse alusepanija.
Aastapreemia määramisel arvestatakse möödunud kalendriaasta tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse. Aastapreemia suurus on 9600 eurot ning iga-aastaselt määratakse neid kuus.
Spordi aastapreemia laureaadid on:
* kergejõustiklane Ksenja Balta – EM 4. koht, OM 6. koht kaugushüppes. Eesti parim naissportlane ja parim naiskergejõustiklane 2016. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;
* vigursuusataja Kelly Sildaru – Eesti parim noorsportlane 2016. Esikohad ekstreemspordivõistlustel X Games ja Dew Tour, esikoht AFP naiste maailma edetabelis. Esitaja Eesti Suusaliit;
* kergejõustiklane Rasmus Mägi – OM 6. koht 400 meetri tõkkejooksus, Eesti parim meessportlane 2016. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit ja Tartu Ülikool;
* võrkpallur Kert Toobal – Eesti meeste võrkpallikoondise sidemängija ja kaptenina oluline panus Euroopa Liiga võitmisel ja pääsu tagamisel Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Esitaja Eesti Võrkpalli Liit;
* sõudetreener Matti Killing – Rio OMil pronksmedali ja EMil kuldmedali võitnud paarisaerulise neljapaadi treener. Eesti parim treener 2016. Esitaja Eesti Sõudeliit;
* sõudjad Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo – Eesti paarisaeruline neljapaadi meeskonna liikmed, OM 3. koht ja Euroopa meistritiitel, Eesti parim võistkond 2016. Esitaja Eesti Sõudeliit.
Spordi elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas, Teaduste Akadeemia saalis koos riigi kultuuripreemiate, teaduspreemiate ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga. | Riiklikud spordi elutööpreemiad pälvisid Rein Haljand ja Rein Kirsipuu | https://sport.err.ee/242657/riiklikud-spordi-elutoopreemiad-palvisid-rein-haljand-ja-rein-kirsipuu | Valitsus otsustas täna, 9. veebruaril kiita heaks Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku ja määrata riiklikud spordi elutööpreemiad ujumistreenerile, spordipedagoogile ja -teadlasele, olümpialiikumise arendajale Rein Haljandile ning jalgratturile ja jalgrattatreenerile ning jalgrattaspordi arendajale Rein Kirsipuule. |
Mis on teie filmi põhiline idee?
Filmi idee on inspireerida inimesi mõtlema sellele, mida tähendab "tervis" ning millist lapsepõlve me oma lastele tahame. Üldlevinud mõttemustri järgi tagame hea tervise sellega, kui hoiame pisikud endast eemal, sulgedes end hermeetilistesse ruumidesse, kus pole teravaid nurki.
"Õuemängud" pakub aga välja ühe alternatiivse mõtteviisi, jälgides lapsevanemaid, kes on rajanud lastehoiu, kus püütakse olla just erakordselt palju värskes õhus, matkata ja loodust tundma õppida. Selles hoius peetakse normaalseks, et terve olemiseks on vaja oma immuunsüsteemi arendada ja olla ka emotsionaalselt tasakaalus. Ma usun, et on olemas veelgi alternatiivseid lähenemisi, ning loodan, et film toob need ideed korraks ühiskondlikku arutellu.
Miks valisite just sellise teema?
Teema on minu jaoks väga aktuaalne, kuivõrd mul on omal samas vanuses lapsed ning peaaegu igast vestlusest käib läbi küsimus, kuidas on laste tervis - kes on nohus, kes on köhas. Paljude laste puhul tundub, et haigeolemine on nende jaoks pigem reegel kui erand. Aga see näitab, et midagi on lahti juba süstemaatiliselt, asi ei ole enam lastes, vaid selles, kuidas ühiskond neisse suhtub, mida neile lubab.
Kui õppisin tundma õuehoiu seltskonda ning üldse õuesõppe filosoofiat, mõistsin, et neid küsimusi võiks palju laiemalt arutada. Kes teab, äkki võidavad sellest veel teisedki lapsed ja lapsevanemad.
Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?
"Eesti lugude" sarjas on aastate jooksul valminud üle 100 filmi. See on tunnustusväärne hulk. Tänu sarjale on kõik need filmid saanud ka süsteemset reklaami ning jõudnud regulaarselt TV-eetrisse. See on olnud filmidele väga hea platvorm, et algatada ühiskonnas uusi diskussioone ja viia pooleliolevaid edasi.
Lisaks on "Eesti lugudel" oluline roll ka selles, et kajastada Eesti inimesi ja elu mitmekihilisemalt ja -tahulisemalt, kui see muidu massimeedias kombeks.
Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?
Selle filmiga oli algusest peale tunne, et minul tekkinud küsimusi peaks jagama laiema publikuga. Lootsin jõuda inimesteni, kes ehk tavapärastele filmiõhtutele ja -linastustele ei jõua. "Eesti lugude" programmist oli võimalik saada filmi tootmiseks rahaline toetus ning tagada ühtlasi ka eetrisseminek. Imeline!
Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?
Eesti filmile nagu ka kultuurile üldiselt on iseloomulik teatav morbiidsus. Harvem kohtab soojemaid toone, positiivseid kangelasi ja elujõudu. Minu rõõmuks see reegel küll alati ei kehti ning loodan, et "Õuemängudest" saab ka üks julge erand.
Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?
Kuuldavasti veedab Eesti inimene keskmiselt televiisori mõjuväljas üle nelja tunni ööpäevast ehk umbes 60 päeva jagu ühes aastas. Lisaks veel Facebook, nutitelefon ja kõik muu, mis rahva vaimsele tervisele just head ei kuuluta. Peaksime ühiselt pingutama, et aidata neid inimesi õue värske õhu ja päris elu juurde. Kui nad saavad veidi ringi liikuda ja D-vitamiini koguda, küll neil tekib siis jälle huvi ka maailma asjade ja dokfilmide vastu. | "Eesti lugude" ankeet. Urmas Reisberg: peaksime ühiselt pingutama, et aidata inimesi õue värske õhu ja päris elu juurde | https://kultuur.err.ee/315760/eesti-lugude-ankeet-urmas-reisberg-peaksime-uhiselt-pingutama-et-aidata-inimesi-oue-varske-ohu-ja-paris-elu-juurde | 8. veebruaril jõudis ETV ekraanile "Eesti lugude" seekordse hooaja järgmine film "Õuemängud", mis rääkis omalaadsest lasteaiast, kus lapsed veedavad enamuse päevast õues. Režissöör Urmas Reisberg rääkis lähemalt nii enda filmist kui ka kodumaisest dokumentalistikast üldiselt. |
Majandusministeerium koostas tööjõuvajaduse prognoosi, mille kohaselt väheneb hõivatute arv perioodil 2013/15–2024 6000 inimese võrra.
Maksimaalselt töötab aastal 2024 Eesti tööturul 635 000 inimest, kuid see on n-ö parima stsenaariumi korral, mis tähendab, et tegelikult võib meil olla tööealist elanikkonda hoopis vähem. | Uuring: millist töötajat on aastal 2024 Eestis vaja, millist mitte? | https://www.err.ee/582206/uuring-millist-tootajat-on-aastal-2024-eestis-vaja-millist-mitte | OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid. |
Harju maakohus kinnitas, et üks võlausaldajatest tasus deposiidi, kuid tema nime ei avalikustanud.
Võlausaldajate hulka kuuluvad varasematel andmetel ärimehed Viktor Siilats, Alar Tamming, Raivo Orgusaar ning Toomas Laanpere.
"Ega seal mingit raha pole ettevõttel," ütles Orgusaar augustis BNS-ile. Firma teise võlausaldaja Toomas Laanpere sõnul on temal Telegramile nõudeid suurusjärgus 100 000 eurot. "Sealtpoolt pole ühtegi senti siiamaani makstud," ütles Laanpere BNS-ile.
Septembris kinnitas Harju maakohus Telegram OÜ pankrotihalduri esitatud jaotusettepaneku, mille järgi jäävad pea kõik firma vastu esitatud nõuded rahuldamata, kuna varasid on ettevõttes väga vähe. "Reaalset vara on 298 eurot, esitatud nõudeid aga 50 780 eurot," ütles Telegram OÜ pankrotihaldur Andres Tootsman toona BNS-ile.
Telegram OÜ pankrot kuulutati välja mullu 31. mail. 2013. aasta jaanuaris tegevust alustanud alternatiivuudiseid pakkuv portaal Telegram peatas rahaliste raskuste tõttu tegevuse ka 2014. aasta mais, kuid jätkas hiljem tegevust. Veebiportaali Telegram haldamine on praeguseks üle läinud MTÜ Telegram alla. | Telegrami pankrotimenetlus siiski jätkub | https://www.err.ee/582205/telegrami-pankrotimenetlus-siiski-jatkub | Üks võlausaldajatest tasus kolmapäeval alternatiivmeedia portaali Telegram haldamisega tegelenud Telegram OÜ pankrotimenetluses 1500 euro suuruse deposiidi ning ettevõtte pankrotimenetlus jätkub. |
Artiklis mainitakse, et Direction générale de la sécurité extérieure ehk DGSE usub, et Moskva üritab Le Peni aidata näiteks veebirobotite abil, kes ujutavad interneti üle Le Peni toetavate postitustega, ning sellega, et Le Peni vastaskandidaatide kirjavahetust häkitakse ja nende kohta lekitatakse ebasoodsaid andmeid, vahendasid RTL, Foreign Policy jt.
Väidetavalt on ohuhinnang nii kõrge, et järgmine presidendipalees ehk Élysée palees toimuv riigikaitsealane kohtumine on pühendatud täielikult Venemaa ohu teemale.
Prantsusmaal on juba varem räägitud sellest, et valimisi võidakse üritada väljaspollt riiki mõjutada ja teha seda näiteks kübervahendeid kasutades. Kaitseminister Jean-Yves Le Drian on öelnud, et pärast USA luure süüdistusi, mis puudutavad Moskva sekkumist Ameerika Ühendriikide valimistesse, soovib Prantsusmaa "tuleviku jaoks õppida".
Wikileaks, keda kahtlustatakse koostöös Venemaaga USA valimiste mõjutamiseks, on juba avaldanud dokumente, mis puudutavad paremtsentristide kandidaati François Filloni ja liberaalist vasaktsentristi Emmanuel Macroni.
Venemaa riigimeedia on aga juba spekuleerinud, et Macroni näol on tegu USA agendiga, kes teeb pankade huvides lobitööd. Samuti on Venemaa päritolu põhjendamatu kuulujutt, justkui oleks endast vanema naisega abielus oleval Macronil tegelikult salajane geiarmuke.
Kui Le Pen on olnud oma avaldustes selgelt Kremli-meelne, siis küllaltki heal arvamusel on Venemaast olnud ka Fillon, kes puutus peaministriks oleku ajal sageli kokku tollal samuti peaministriks olnud Vladimir Putiniga. Samuti on Fillon avaldanud arvamust, et Venemaa vastu suunatud sanktsioonid tuleks kaotada.
Ajal, mil arvamusküsitluste kohaselt pidid presidendivalimiste teise vooru jõudma Le Pen ja Fillon, oli mõne analüütiku arvates tegu Kremli jaoks valikuga kahe sobiva kandidaadi vahel. Seetõttu on märkimisväärne, et lekitamised ja väidetav küberoht on tõusnud esile nüüd, kui Filloni võimalused on pereliikmete palkamise skandaali tõttu oluliselt vähenenud ja samal ajal on üha tugevamalt esile kerkimas Macron.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt - nii palju, kui neid usaldada saab - jõuaksidki teise vooru Le pen ja Macron, kusjuures teise vooru võidaks juba Macron.
Filloni ja ammugi Le Peniga võrreldes pole endisel majandusministril Macron erilise Kremli-sõbraliku suhtumisega silma paistnud ning samuti toetab ta selgelt Euroopa Liidu ühtsust. Lisaks kuulus ta ka sotsialist Manuel Vallsi valitsusse, kus Venemaa-vastased sanktsioonid heaks kiideti.
Analüütikute sõnul Macroni näol tegu üleüldse viimase aja lääneriikide poliitikas erakordse nähtusega, sest iseseisva kandidaadina alustanud mees on suutnud innustada senises poliitikas pettunud valijaid just positiivse, endasse uskuva ja lootusrikka Euroopa sõnumiga, mitte aga juba mitmetes riikides protestiparteide poolt kasutatud hirmu ja ohu kuvandiga.
Seetõttu pole ka midagi imestada, et just Macron on see, kelle on võtnud sihtmärgiks arvavalt Venemaaga seotud sekkumiskampaania.
Samas on eksperdid Filloni kampaaniat kommenteerides nentinud, et mõned poliitikud ei vaja üldse Venemaa abi, et oma kampaanialaev karidele suunata. | Leht: Prantsuse luure on veendunud, et Venemaa üritab Le Peni valimistel aidata | https://www.err.ee/582204/leht-prantsuse-luure-on-veendunud-et-venemaa-uritab-le-peni-valimistel-aidata | Ajalehe Le Canard Enchaîné andmetel on Prantsusmaa välisluure veendunud, et Venemaa üritab sekkuda kevadel toimuvatesse presidendivalimistesse ja kallutada seda protsessi Rahvusrinde juhi Marine Le Peni kasuks. |
Tänak sõitis esimesel korral välja tulemuse 4.16,1 ning järgmisel kahel korral läbis raja selgelt suure varuga, kui aegadeks märgiti vastavalt 5.04,7 ja 5.10,2.
Eestlase meeskonnakaaslane Sebastien Ogier näitas alles 17. tulemust, kui sai esimesel läbimisel kirja 4.29,9.
Kiiremaid aegu näitasid Mads Östberg (4.11,6), Craig Breen (4.11,7), Hayden Paddon (4.12,1) ja Kris Meeke (4.12,2).
Shakedown complete for our crews who focused on saving tyres, but a familiar sight as the Fiesta tops the time sheets with @MadsOstberg #WRC pic.twitter.com/nYZ9PcESpC
— M-Sport (@MSportLtd) February 9, 2017 | Tänak ja Ogier hoidsid ennast Rootsi ralli testikatsel tagasi | https://sport.err.ee/242656/tanak-ja-ogier-hoidsid-ennast-rootsi-ralli-testikatsel-tagasi | Täna õhtul algaval autoralli MM-etapil Rootsis sõideti päeval 7,23 km pikkune testikatse, mida sai läbida kuni kolmel korral. M-Spordi meeskond hoidis oma piloote tagasi ning Ott Tänak - Martin Järveoja näitasid üheksandat aega. |
34-aastane ja 185 cm pikkune Popovic on nüüd kogunud 1188 punkti ning edestab ühe silmaga ameeriklast Mire Chatmani, kes alustas ja lõpetas oma Euroopa karjääri Läti klubis Ventspils, kuid pallis vahepeal ka näiteks Pau Orthezis, Moskva Dinamos, Roma Lottomaticas, Ljubertsõ Triumphis, Besiktasis ja Kaasani Uniksis.
Popovic ei suutnud enda jaoks tähtsal päeval oma klubi Fuenlabradat võidule aidata, kui koguni 76:100 kaotati teisele Hispaania meeskonnala Gran Canariale.
Kogenud horvaat ei saa tänavusel hooajal oma punktirekordit enam edasi nihutada, kuna Fuenlabrada ei suutnud veerandfinaali murda.
Popovici arvel on Eurocupi sarjas ka tabatud kolmepunktivisete rekord (207) ning resultatiivsete söötude arvestuses on ta 331 sööduga kuues.
Ta on Eurocupi kahel korral võitnud - aastal 2011 Kaasani Uniksi rivistuses, kui ta valiti ka finaalide MVP-ks, ning 2015. aastal Moskva Himkiga. | Horvaatia tagamees tõusis Eurocupi kõigi aegade parimaks skooritegijaks | https://sport.err.ee/242655/horvaatia-tagamees-tousis-eurocupi-koigi-aegade-parimaks-skooritegijaks | Euroopa tugevuselt teises klubikorvpallisarjas tegi kolmapäeval ajalugu horvaadist tagamees Marko Popovic, kellest sai sarjas kõigi aegade suurim punktikütt. |
Skoori avas 10. minutil kodulinnas mänginud United. Augur pääses 2:1 juhtima avapoolaja viimasel minutil tänu narvalaste omaväravale, kirjutab Soccernet.ee.
Teisel poolajal Augur, kes on kindlustanud Unitedi ees meistriliiga põhihooaja esikoha, ei hellitanud ja pääses 8:1 ette, enne kui võõrustajad veelkord sahistada suutsid. Vladislav Tšurilkin sai kirja kübaratriki.
Teises poolfinaalis kohtuvad 16. veebruaril Maccabi (esiliiga) ja Rõuge Saunamaa (II liiga). Finaal toimub märtsi esimesel nädalavahetusel.
Narva United FC - Tallinna SK Augur Enemat 2:8 (1:2)
10. Eduard Bader, 38. Vitali Andrejev - 16. Rauno Nõmmiko, 20. ov. Andrei Pantelejev, 22., 28., 31. Vladislav Tšurilkin, 24. Aleksandr Starodub, 29., 36. Robert Veskimäe | Saalijalgpalli karikavõistlustel jõudis esimesena finaali Augur Enemat | https://sport.err.ee/242654/saalijalgpalli-karikavoistlustel-joudis-esimesena-finaali-augur-enemat | Saalijalgpalli karikavõistluste esimene finalist on Tallinna Augur Enemat, kes alistas kolmapäevases poolfinaalis Narva Unitedi 8:2. |
Jenkinsi filmi juures on kiidetud stsenaariumi, operaatori- ja lavastajatööd, näitlejaid, originaalmuusikat, montaaži. Kriitikud on valdavalt üksmeelsed, sest "Kuuvalgus” on mõjuv film, mis haarab juba alguskaadritest.
Film räägib mustanahalisest noorest mehest Chironist ja tema üleskasvamisraskustest Miami äärelinnas. Ajaliselt on film jaotatud kolmeks etapiks, mis jälgivad episoode Chironi elus algkoolis, gümnaasiumiastmel ja juba täiskasvanud mehena. Läbivaks liiniks on sõprus ja sellest välja kasvav armastus klassikaaslase Kevini vastu. Chiron on narkomaanist üksikema ainuke laps, tundlik ja tagasihoidlik natuur, tema mentoriks kujuneb narkodiiler, kes leiab oma kiusajate eest peitu pugenud poisikese ühest narkourkast. Peategelase läbielamised on antud edasi tundlikult ja poeetiliselt, James Laxtoni kaamera käib tegelastega kaasas ja jälgib pildilise loogikaga nende sisemist kujunemist.
Sealjuures on kõik kolm filmi peatükki edasi antud omaette kunstilises võtmes ja teatud gradatsiooniga - neist esimene, Chironi lapseaastatest rääkiv osa on kõige värvirikkam, Laxton annab lapse maailma edasi detailirohkelt ja emotsionaalselt. Värvid on äärmiselt tugevad, kusjuures pildi teravus seeläbi ei kannata. Kaadri seab Laxton alati nii, et selles on tegelaste kõrval piisavalt ruumi, maalilisuse kõrval aitab see luua kogu filmi aluseks olevat õhustikku. Vaikiva ja tagasihoidliku Chironi karakteri juures muutubki oluliseks selle tegelaskuju pildiline tugi, mis peab edasi andma poisikese tundlikku maailmanägemist.
Järgmised kaks peatükki on kinematograafiliselt lahjemad, lähenedes tasapisi argipäevale. Chironi kehastavad kolm näitlejat (Alex R. Hibbert, Ashton Sanders, Trevante Rhodes), tegelaskuju luuakse sisemise hoiaku kaudu, mille peamiseks väljundiks on näoilme. Filmi viimases peatükis on kiitsakast Chironist saanud muskliline, kuldproteeside ja massiivse kaelaketiga diiler, mis sulgeb ka filmi üheks alateemaks oleva mõttelise ringi mustanahaliste sotsiaalse tõrjutuse ja väljapääsmatuse teemal.
Jenkinsi filmi edu üheks põhjuseks on selle kunstilise teostuse kõrval sotsiaalne haare – "Kuuvalgus" võtab kokku terve probleemistiku mustanahalistest tänapäeva Ühendriikides. Siin on esindatud rahvus- ja seksuaalvähemused, mustanahaliste tõrjutus tööturult ning sellega seotud narkomaania, purunenud perekonnad ja koolikiusamine. "Kuuvalgus" läheneb sellele probleemideringile häbita ja otsekoheselt, näidates argimuresid aga läbi emotsionaalselt siduva kunstilise filtri.
Suur osa filmist on üles võetud Floridas, Liberty Citys, kust on pärit nii režissöör Jenkins kui ka stsenaariumi aluseks olnud näidendi kirjutaja Tarell Alvin McCraney. Autoreid ühendab ka see, et nad mõlemad on kasvanud üksikvanema all ja teavad, kuidas mõjub lapsele see, kui vanem on narkomaan. Paljud filmi meeskonnaliikmed soostusid kaasa lööma just seetõttu, et tundsid ära filmis käsitletud teravad teemad, millest kassatulule suunatud meelelahutustööstus pigem mööda vaatab. Seega oli "Kuuvalgusel" omamoodi sotsiaalne ja kultuuriline tellimus, sest üha enam soovib vaataja näha kinos ka muud kui ümaraks lihvitud romantilisi seiklusi.
Seda arvestades tuleb tänada ka filmi maaletoojat, kuna mustanahalisest rääkivaid filme ei leia me kinolevis sugugi tihti. Oma väärtuse lisab heliriba soul 'ist hip hopi ja barokini, mille on kokku pannud Nicholas Britell, kes kirjutas filmile ka originaalmuusika.
"Kuuvalguse" juures ei saa mööda mõjutustest ega ka viidetest eeskujudele – juba Jenkinsi/Laxtoni esimese koostöö, mängufilmi "Medicine for Melancholy" (2008) juures oli märgata Hong Kongi filmimeistri Wong Kar-Wai ja tema nn ihuoperaatori Chris Doyle'i koostöö mõjusid. Ka Doyle portreteerib Wongi karaktereid läbi ümbruskonna, pöörates tähelepanu detailidele ja väljendades läbi nende tegelaste emotsioone. Tsitaadina võib võtta ka "Kuuvalguses" kasutatud Caetano Veloso sensuaalset "Cucurrucucu Paloma", mille mängis kuulsaks Wong Kar-Wai filmis "Happy Together", kus samuti oli teemaks kahe mehe vaheline armastus.
Homoseksuaalsus pole aga "Kuuvalguses" see kõige olulisem teema, see on pigem taust ühele üleskasvamisloole, mis on edasi antud äärmiselt sümpaatselt. | Tõnu Karjatse filmikomm: "Kuuvalgus" võtab kokku terve probleemistiku mustanahalistest tänapäeva Ühendriikides | https://kultuur.err.ee/315759/tonu-karjatse-filmikomm-kuuvalgus-votab-kokku-terve-probleemistiku-mustanahalistest-tanapaeva-uhendriikides | Barry Jenkinsi "Kuuvalgus” ("Moonlight") on olnud Ühendriikides üks aasta sensatsioone, pärast esilinastust Telluride’i festivalil septembris on ta saanud hulga auhindu, sealhulgas ka Briti sõltumatu filmi auhinna ja Kuldgloobuse draamakategoorias, Oscarile on film nomineeritud kaheksas kategoorias. |
Parempoolset erakonda CREO esindav Guillermo Lasso kinnitas, et juhul, kui ta peaks järgmisel nädalal riigipeaks valitama, palutakse Assange'il saatkonnast kuu aja jooksul lahkuda, vahendasid Guardian ja Politico.
Presidendivalimistel peamiseks opositsioonikandidaadiks olev Lasso märkis, et Assange'i neli aastat kestnud elu Londoni saatkonnas on olnud kulukas ja see pole ka enam põhjendatud.
"Ecuadori rahvas on maksnud hinda, mida me poleks pidanud maksma," nentis ta. "Me palumea señor Assange'il viisakalt lahkuda 30 päeva jooksul pärast minu mandaadi algust."
19. veebruaril toimub presidendivalimiste esimene voor ning arvamusküsitluste kohaselt jääb Lasso toetus alla vasakpoolse valitsuspartei kandidaddi Lenin Moreno omale. Samas on endine pankur Lasso oma toetust kasvatanud ning suure tõenäosusega jõuab ta koos Morenoga teise vooru.
Austraalia päritolu Assange varjab end viiendat aastat Londonis Ecuadori saatkonnas, et vältida väljaandmist Rootsile seoses väidetavate seksuaalkuritegudega.
Rootsis ootab 45-aastast Assange 'i vägistamissüüdistus, aga sellest enam kardab ta, et Rootsi annab ta omakorda välja USA-le, kus teda ähvardab kohus salajaste andmete lekitamise eest. | Ecuadori presidendikandidaat: kui ma võidan, palume señor Assange'il saatkonnast lahkuda | https://www.err.ee/582201/ecuadori-presidendikandidaat-kui-ma-voidan-palume-se-or-assange-il-saatkonnast-lahkuda | Ecuadori presidendiks pürgiv opositsioonikandidaat avaldas arvamust, et Wikileaksi asutaja Julian Assange'i viibimine riigi Londoni saatkonnas on kallis ning see pole ka kuidagi põhjendatud. |
Dortmundi Borussia vajas kaheksandikfinaalist edasipääsuks penaltiseeriat, kui lõpuks suudeti sel moel alistada Berliini Hertha.Normaal- ja lisaaeg lõppesid seisuga 1:1 ning penaltiseerias oli Borussia edukam 3:2.
Schalke 04 alistas 2. Bundesliga meeskonna SV Sandhauseni 4:1 ning Frankfurt Eintracht oli 2:1 parem Hannoverist.
Veerandfinaalides lähevad omavahel vastamisi Frankfurt Eintracht - Bielefeld Arminia, Sportfreunde Lotte - Dortmundi Borussia, Müncheni Bayern - Schalke ja Hamburger SV - Mönchengladbachi Borussia. | Saksamaa kolmanda liiga klubi võidukäik karikasarjas sai jätku | https://sport.err.ee/242648/saksamaa-kolmanda-liiga-klubi-voidukaik-karikasarjas-sai-jatku | Saksamaa jalgpalli karikavõistlustel jätkas oma muinasjutulist teekonda kolmandal liigatasemel palliv Sportfreunde Lotte meeskond, kes jõudis juba veerandfinaali, kui 2:0 alistati 1860 München. |
President Toomas Hendrik Ilves annetas kokku neli Riigivapi II klassi ordenit. Selle pälvis 2015. aastal peaminister Andrus Ansip, kes oli valitsusjuht enne Rõivase sellesse ametisse asumist. Lisaks said Ilvese ametiajal Riigivapi II klassi ordenid riigikogu endine esimees Ene Ergma, ekspeaminister Juhan Parts ning riigikogu endine esimees Toomas Varek.
President Arnold Rüütel ametiajal aastatel 2001-2006 andis ta Riigivapi II klassi ordeni kokku 22 inimesele, nende seas on ka ekspeaminister Siim Kallas ning riigikogu kunagised spiikrid Toomas Savi ja Ülo Nugis.
Aastatel 1992-2001 riigipeaks olnud Lennart Meri ajal said Riigivapi II klassi ordeni 25 inimest, sealhulgas valitsust juhtinud Andres Tarand, Mart Laar, Edgar Savisaar ja Tiit Vähi.
Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva – 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima teenetemärgina riigile osutatud teenete tunnustamiseks.
Riigivapi I klassi teenetemärgi on taasiseseisvusajal saanud vaid üheksa inimest. Nendeks on Siim Kallas, Veljo Tormis , Tunne Kelam, Lennart Meri, Arvo Pärt, Edgar Savisaar, Jaan Kross ja Kalju Lepik.
Kokku on Riigivapi teenetemärgil viis klassi. | Riigivapi II klassi ordeni on pälvinud kõik endised peaministrid | https://www.err.ee/582193/riigivapi-ii-klassi-ordeni-on-palvinud-koik-endised-peaministrid | Riigivapi II klassi teenetemärgi on presidendilt saanud kõik Eesti taasiseseisvumisjärgsed endised peaministrid ja riigikogu esimehed, Kersti Kaljulaidi neljapäeval allkirjastatud käskkirjaga sai selle ka ekspeaminister Taavi Rõivas. |
Elutööpreemiad: Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu
Preemia täppisteaduste alal: Elmo Tempel
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal: Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saag Ja Richard Villems
Preemia tehnikateaduste alal: Marlon Gerardo Dumas Menjivar
Preemia arstiteaduste alal: Tambet Teesalu
Preemia geo- ja bioteaduste alal: Olev Vinn
Preemia põllumajandusteaduste alal: Kalev Jõgiste, Marek Metslaid ja Kaja Köster
Preemia sotsiaalteaduste alal: Lauri Mälksoo
Preemia humanitaarteaduste alal: Heiki Valk
Elutööpreemia pälvinud Gennadi Vainikko (snd 1938) on Tartu ülikooli emeriitprofessor ja matemaatika instituudi vanemteadur. Akadeemikut võib lugeda rahvusvaheliselt kõige tuntumaks Eesti matemaatikuks.
Vainikko uurimustöö on keskendunud spetsiifilist laadi integraal-, diferentsiaal- ja operaatorvõrranditele. Taolised võrrandid on tänapäeval peamine vahend maailma ja selle elementide kirjeldamiseks. Mitmekülgse matemaatikuna jõudis ta läbimurdeliste tulemusteni nii selliste võrrandite fundamentaalsete omaduste kui ka numbrilise lahendamise vallas. Vainikko konstrueeris efektiivseid lahendusmeetodeid ka paljude singulaarsete võrrandite jaoks, loonud nn südamlike integraalvõrrandite teooria ning viinud selle ka praktikasse.
Eriomaselt matemaatikutele on paljud Gennadi Vainikko tulemused lõplikud – põhimõtteliselt mitteparandatavad ja seega kindlaks vundamendiks edasistele uuringutele. Lisaks klassikaliste kursuste lugemisele ja uuendamisele on ta teaduse eesliini saavutusi teinud üliõpilastele arusaadavaks paljudes maailma ülikoolides loetud arvukates erikursustes, sh ligi kümme aastat Helsingi ülikoolis.
Aastal 1989 valiti ta ENSV teeneliseks teadlaseks, 1998. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk ja Eesti Teaduste Akadeemia medal ning 2011, aastal riikliku teaduspreemia täppisteaduste valdkonnas uuringute tsükli “Südamlikud Volterra integraalvõrrandid” eest. Vainikko on mitmete teedrajavate monograafiate autor või kaasautor. (Tagasi algusesse).
Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest tunnustati ka Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi (kuni 31.12.2016) ja tarkvarateaduse instituudi juhtivteadurit Enn Tõugut (snd 1935).
Akadeemik on mõneski mõttes mitme põlvkonna Eesti arvutiteaduse lapsevanem. Tema tegutsemisest aastakümneid tagasi on alguse saanud näiteks tarkvaraarendus, küberkaitse ja algoritmiteooria. Hoolimata sellest, et paljud tema teedrajavad tööd on avaldatud vene keeles ja seetõttu ei kajastu praeguses statistikas õiges proportsioonis, on ta hästi tuntud oma kolleegide seas kogu maailmas.
Tol ajal Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkond tegi hiljem võimalikuks eesti teadlaste kiire ümberorienteerumise. Tema loodud vundament on kaudselt ka eesti IT idufirmade edu taga. Tõugu tegevusest on mõjutatud kõik mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenerid ja arvutiteadlased.
Aastal 1967 pälvis Tõugu ENSV riiklik preemia, 1987. aastal nõukogude liidu riikliku preemia ja 1995. aastal Eesti Teaduste Akadeemia medali. 2001. aastal anti Tõugule üle Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk, aastal 2010 valiti ta Academia Europaea liikmeks. (Tagasi algusesse).
Preemia täppisteaduste alal pälvis Tartu observatooriumi vanemteadur Elmo Tempel tööde tsükli “Galaktilised filamendid kosmilises võrgustikus” eest.
Tempel analüüsib universumi kesksete struktuurielementide – galaktiliste filamentide (ehk galaktikate rühmade ja parvede ahelate) – ruumilise jaotuse ja nendesse kuuluvate tähesüsteemide omaduste seoseid. Ta on koostanud filamentide esimese avalikult kättesaadava kataloogi ja näidanud, et nende keskkond mõjutab erinevat tüüpi (spiraalseid ja elliptilisi) galaktikaid erinevalt ning on oluline komponent satelliitgalaktikate tekkimises. Teisisõnu määrab galaktikate paigutus filamentides nende tekke ja arengu põhijooned.
Tempel on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutava kogu liige. (Tagasi algusesse).
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal pälvisid Eesti biokeskuse töörühm koosseisus Mait Metspalu (biokeskuse direktor), Toomas Kivisild (biokeskuse vanemteadur), Luca Pagani (biokeskuse vanemteadur), Monika Karmin (biokeskuse teadur), Lauri Saag (biokeskuse vanemteadur) ja akadeemik Richard Villems (biokeskuse juhtivteadur) tööde tsükli “Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine” eest.
Biokeskuses baseeruv teadlaskollektiiv keskendub inimpopulatsioonide demograafilise ajaloo analüüsile geneetika vahenditega. Nende töö tulemused paigutas ajakiri Science 10 maailma jooksva aasta kõige olulisema teadussaavutuse hulka. Tunnustus on esmakordne kogu Eesti teaduse ajaloos. Läbimurdeliseks loeti inimkonna ehk Homo sapiens ’i Aafrikast väljarände oluline ajaline ja ruumiline täpsustamine. Selle oluline osa on isaliinide pärandumise analüüs meie otseste eellaste väljarändel Aafrikast. (Tagasi algusesse).
Preemia tehnikateaduste alal sai Tartu ülikooli tarkvaratehnika professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar tööde tsükli “Äriprotsesside andmekaeve teooria” eest.
Menjivari tööd keskenduvad suurandmete teatava tüübi (sündmuste logide) kasutamisele äriprotsesside parandamiseks ja tõhusamaks muutmiseks. Selleks töötas ta välja uued teoreetilised võtted kasutatavate äriprotsessi mudelite automatiseeritud tuvastamiseks, nende täitmise adekvaatsuse diagnoosimiseks, hälvete identifitseerimiseks ja protsesside toimimise prognoosimiseks. Need on realiseeritud senistest märksa võimekamate, täpsemate ja kiiremate meetodite ja algoritmide näol. (Tagasi algusesse).
Arstiteaduste alal pälvis preemia Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi külalisprofessor Tambet Teesalu teadus-arendustöö tsükli "Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks" eest.
Teesalu siirdemeditsiini valdkonda kuuluv uurimistöö on suur samm nutikate ravimite loomise suunas, sh seni ravimatuks peetud vähivormide raviks. Töös on kirjeldatud uus mehhanism, mida kasutavad kullerpeptiidid kasvajarakkudesse sisenemiseks, loodud analüüsimeetod, mis suudab eristada rakkudesse sisenenud hõbeda nanoosakesi neist, mis on jäänud rakkude pinnale ning näidatud, et uued peptiidid suudavad toimetada ravimeid selektiivselt nt platsentasse või ajukahjustuse piirkonda. (Tagasi algusesse).
Preemia geo- ja bioteaduste alal anti Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakonna vanemteadurile Olev Vinnile tööde tsükli "Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon" eest.
Vinni tööde tsükkel näitab uuest küljest alt Eesti paleontoloogilise pärandi bioloogilist ja geoloogilist mitmekesisust. Erinevate fossiilsete mere selgrootute rühmade kulgemine läbi paleosoikumi ja mesosoikumi toob evolutsiooni seisukohast selgust sümbiootiliste suhete ja kommensialismi tekkele. Lubiskeletti moodustavate anneliidide ja mitmete teiste selgrootute rühmade evolutsioon ja levik läbi erinevate geoloogiliste ajastute on oluline täiendus biomineralisatsiooni peavoolule. (Tagasi algusesse).
Põllumajandusteaduste alal pälvis preemia Eesti maaülikooli töörühm koosseisus Kalev Jõgiste (kollektiivi juht, metsandus- ja maaehitusinstituudi professor ja metsabioloogia osakonna juhivteadur), Marek Metslaid (metsandus- ja maaehitusinstituudi vanemteadur) ja Kaja Köster (metsabioloogia osakonna metsade häiringuökoloogia nimetatud vanemteadur) tööde tsükli "Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel" eest.
Kollektiivi töö käsitleb välise surve alla sattunud (hemi)boreaalsete metsade funktsioneerimist ja uuenemist. Häiringute mõju metsade süsinikuringele on analüüsitud süsinikuvoo otsese mõõtmise kaudu turbulentse kovariatsiooni meetodiga. Töö käigus tuvastati põnevad ja ootamatud seosed ulukikahjustuste, tormi, tule ja raietööde tekitatud kahjustuste raskuse ja metsauuenduse intensiivsuse vahel, samuti taoliste kahjustuste ja orgaanilise aine taastumise ning mulla süsinikuringe vahel. (Tagasi algusesse).
Preemia sotsiaalteaduste alal pälvis Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo tööde tsükli "Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest" eest.
Akadeemik Mälksoo tööde tsükkel on viimase poolsajandi kõige põhjalikum uuring rahvusvahelise õiguse arengust Venemaal alates tsaariaegsest kirjandusest kuni kaasajani, ühendades ajaloolise käsitluse, interdistsiplinaarsuse ja tänapäevasuse. Võrdleva õiguse doktriini kaudu on ilmestatud Vene õigusteaduse suhteid, sidemeid ja erinevusi naabermaadega ning näidatud, kuidas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja normid, kuigi teoreetiliselt universaalsed, on eri riikides erinevalt tõlgendatud. (Tagasi algusesse).
Humanitaarteaduste alal sai preemia Tartu ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valk tööde tsükli "Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur" (sh monograafia "Siksälä kalme") eest.
Valgu originaalne ja distsipliiniülene tegevus hõlmab eeskätt arheoloogia "pehmemaid" valdkondi, näiteks ühiskonna, kultuuri, usundi, kombestiku või etnokultuuri küsimused. Väga mitmekesisele allikmaterjalile tuginedes on ta loonud meie keskaegse mineviku jaoks uue – keskkonnaajaloo – mõõtme ning konstrueerinud põneva pildi tollastest sotsiaalsetest ja kultuurilistest oludest. (Tagasi algusesse). | Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu | https://novaator.err.ee/260256/riikliku-preemia-pikaajalise-teadus-ja-arendustoo-eest-palvisid-gennadi-vainikko-ja-enn-tougu | Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad määrati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Gennadi Vainikkole ja Enn Tõugule. |
Riikliku autasu saavad Rio de Janeiro olümpiamängudel pronksmedali võitnud paarisaerulise neljapaadi liikmed Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Andrei Jämsä ja Tõnu Endrekson. Neist kolm esimest meest saavad Valgetähe III klassi ordeni ning Endreksonile antakse Eesti Punase Risti II klassi märk, kuna tal Valgetähe III klassi orden on juba 2009. aastast olemas.
Valgetähe V klassi ordeniga premeeritakse maadlustreenerit ja selle ala edendajat Harri Koidustet, kergejõustikutreener Harry Seinbergi ja iluvõimlemistreener Janika Mölderit. | Rio olümpial medalile sõudnud neljapaadi liikmed saavad presidendilt teenetemärgi | https://sport.err.ee/242651/rio-olumpial-medalile-soudnud-neljapaadi-liikmed-saavad-presidendilt-teenetemargi | Eesti president Kersti Kaljulaid annab tänavuse Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid üle 113 inimesele, kelle hulgas on ka meie kuulus sõudenelik ning mitmeid teenekaid sporditegelasi. |
Käbin langes ansamblist välja teisel veerandajal, olles vastasmängijale peale kukkudes murdnud viienda pöialuu ehk väikse varba. Öösel Leedust naastes tehti Pärnu haigla EMO-s röntgen, mis kõige kardetumat stsenaariumit kinnitas: selleks hooajaks on mängud mängitud, kirjutab Delfi Sport.
"Meid valdavad sellega seoses kurvad mõtted. Otsest lahendust meil hetkel olukorrale polegi. Silver Leppik ja Tormi Niits on juba vigastustega väljas, Mihkel Kirves naasis õnneks randmevigastusest. Loomulikult tahaks uusi mängijaid tuua, aga eelarve seab meile omad piirid ette," nentis Pärnu abitreener Mait Käbin. | Pärnu Sadama valus tagasilöök: põhimängujuhi jaoks on hooaeg läbi | https://sport.err.ee/242650/parnu-sadama-valus-tagasilook-pohimangujuhi-jaoks-on-hooaeg-labi | Pärnu Sadamat tabas teisipäevases Balti liiga play-off kohtumises Prienai Vytautasega valus tagasilöök, kui lisaks 45 punktiga kaotatud mängule jäädi ilma ka mängujuhist Norman Käbinist. |
Blackhawksi poolel tegid normaalajal skoori Ryan Hartman, Richard Panik ja Nick Schmaltz ning lisaajal viskas võiduvärava Jonathan Toews. Kaotajate poolel jõudsid väravani Erik Haula, Zach Parise ja Jared Spurgeon.
Minnesota on vaatamata kaotusele 76 punktiga läänekonverentsi liider, Chicago jääb maha viie punktiga, kuid seejuures on mängitud ka kaks kohtumist konkurendist rohkem. | NHL-i läänekonverentsi liidrite heitlusest väljus lisaajal võitjana Blackhawks | https://sport.err.ee/242645/nhl-i-laanekonverentsi-liidrite-heitlusest-valjus-lisaajal-voitjana-blackhawks | Jäähokiliigas NHL peeti kolmapäeval vaid üks kohtumine, kuid see üks mäng oli vaatamist väärt. Kahe läänekonverentsi liidri omavahelisest vastasseisust väljus lisaajal võitjana Chicago Blackhawks, kes sai 4:3 (1:0, 2:2, 0:1, 1:0) jagu Minnesota Wildist. |
Mullu detsembris tekkisid riigikohtu kolmeliikmelisel koosseisul põhimõttelised eriarvamused islamiterrorismi toetamises süüdistatavate Manko ja Khalilovi kaebuste lahendamisel ning süüasi anti arutamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.
Manko (31) ja Khalilovi (26) süüdimõistmise viisid riigikohtusse nende kaitsjad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Oliver Nääs ning Kristi Rande, kelle hinnangul tuleb nende kaitsealused õigeks mõista.
Harju maakohus tunnistas mullu jaanuaris Khalilovi süüdi terroristlikku ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ja selle rahastamises ning mõistis talle seitsmeaastase vangistuse ning Manko tunnistas kohus süüdi terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises ning mõistis talle viieaastase vangistuse.
Tallinna ringkonnakohus tühistas osaliselt Khalilovi ja Manko suhtes tehtud maakohtu otsuse ning mõistis Khalilovile kolmeaastase ja Mankole kaheaastase vangistuse.
Süüdistus
Süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.
Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi poolt terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks.
2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha, millest osa maksis isiklikest vahenditest ja 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile „püha sõja“ toetuseks raha, märkis süüdistus.
Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ehk ta osutas Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.
Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda, märkis süüdistus.
2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.
Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.
Kaitsepolitsei pidas mehed kinni 2015. aasta aprilli keskel Tallinnas ning riigiprokuratuuri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.
"Arvestades terrorismi ohtlikkust, peab selle toetamisel ja rahastamisel Eestis kehtima nulltolerants. Eeluurimisel kogutud teave annab meile piisavalt põhjust süüdistada mehi teadlikus ja tahtlikus terrorismi toetamises," ütles menetlust juhtinud riigiprokurör Laura Vaik.
Tagaselja vahistamisele on määratud Tallinnas Lasnamäelt pärit Eesti kodakondsuseta konvertiit Ivan Sazanakov (31) ehk Abdurrahman Azan, kes siirdus kaitsepolitsei andmetel äärmusrühmituse ISIS ridadesse võitlema 2013. aastal ning võttis Eestist kaasa ka oma naise ja kaks tütart.
Karistusseadustik näeb terrorikuriteo rahastamises ja toetamises süüdimõistmisel ette kahe- kuni 10-aastase vangistuse. | Riigikohus teeb islamiterrorismi toetamise süüasjas otsuse kuu jooksul | https://www.err.ee/582195/riigikohus-teeb-islamiterrorismi-toetamise-suuasjas-otsuse-kuu-jooksul | Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb otsuse islamiterrorismi toetamises süüdistatavate Roman Manko ja Ramil Khalilovi kaebustes kuu jooksul. |
"Te ei tea, kes on see inimene minu kõrval," kirjutas Sobtšak oma Facebooki kontol avaldatud foto juurde. "Aga sellest hoolimata olin ma selle mehe pärast eile öösel tellima pileti ja juba hommikul kell 6 lennujaama kihutama. Minu teine ülemaailmne eksklusiiv pärast MB Hodorkovskit. Projekti Šaltai-Boltai asutaja näitab esimest korda oma nägu ja räägib kogu loo maailmakuulsaks saanud häkkeritest ehk Vene Snowdenitest, nagu nad ristis press. Täna õhtul telekanalis Dožd. Ärge magage maha!"
Esimest korda ütles Šaltai-Boltai viimane vabaduses viibiv liige oma nime Peterburi uudisteportaalile Fontanka. Tegemist on Peterburist pärit programmeerijaga ja tema nimi on Aleksandr Glazastikov. Mehe sõnul on ta praegu Eestis ja kavatseb siinsetele võimudele varjupaigataotluse esitada.
Mehe sõnul on ta nõus oma nime all meedias esinema seetõttu, et Vene julgeolekuorganitel on tema nimi juba nagunii teada.
Fontankale antud intervjuus rääkis Glazastikov muuhulgas seda, et Šaltai-Boltai projekti asutasid sisuliselt tema ja endine ajakirjanik Vladimir Anikejev, kes on praeguseks Vene võimude poolt vahi alla võetud. Eelkõige Anikejev oli see, kellel olid oma allikad.
Häkkerirühm Šaltai-Boltai ehk Anonüümne Internatsionaal sai kuulsaks mõne aasta eest. See tegeles tippametnike, suurettevõtete ja meedia kirjavahetuse ja kontode lahtimuukimisega ja müüs saadud andmeid.
Ka Fontankale tunnistas Glazastikov, et osaliselt oli tegu kommertsprojektiga - teenida õnnestus kuni kaks miljonit dollarit - kuid palju tehti häkkimist ja lekitamist tehti ka puhtalt ideaalidest lähtudes, et "pahade inimeste" tegusid päevavalgele tuua. Kõige uhkem on ta 2014. aasta üle, mil nad avaldasid "väga tõsiste" inimeste andmeid ning selle eest mingit rahalist tulu saamata.
Küsimust, kas Šaltai-Boltai taga seisis ka keegi või kas tegutseti kellegi huvides, pidas Glazastikov naljakaks.
"Kõik otsivad vandenõud, aga see on projekt, mille tegime mina ja Anikejev põlve otsas valmis. Tõsi, kuskil 2016. aasta suvel või kevadel Anikejev ütles, et meie juurde tuli inimene FSB-st, kes teadis meie nimesid. Ütles, et meie peale peab jahti sõjaväe vastuluure," meenutas ta.
FSB esindaja olevat öelnud, et nad tahavad projekti oma kontrolli alla võtta ja omada vetoõigust - kommertstegevus neid ei huvitavat, vaid nende huvidel olevat hoopis suuremad mastaabid. Midagi reaalset Glazastikovi sõnul ei juhtunud - mingit vetoõigust ei kasutatud - ja ta pole üldse kindel, kas sellised salapärased isikud üldse olid olemas ning kes keda lõpuks reetis.
FSB ekstöötajaid süüdistatakse riigireetmises
Moskva Lefortovo kohus pikendas 2. veebruaril häkkerirühma Šaltai-Boltai kaasusega seotud kahe kahtlusaluse vahi all hoidmist ning selle raames avaldati esmakordselt ka nende nimed.
"Kohtu määruse alusel pikendatakse detsembris vahi alla võetud Konstantin Tepljakovi ja Aleksandr Filinovi vahi all pidamist aprilli alguseni," ütles Interfaxile kohtu pressiesindaja Jekaterina Krasnova kolmapäeval.
Rühmituse väidetav looja, ajakirjanik Anikejev, on juba vahi all.
Tepljakovile ja Filinovile on esitatud sama süüdistus kui Anikejevile - grupiviisiline seadusvastane tungimine võõrastesse arvutitesse, ütles Krasnova.
Tema sõnutsi otsustas kohus kinnipeetud vahi alla võtta veel mullu novembris, kuid pärast Anikejevit. Mullu 9. novembril vahi alla võetud Anikejev jääb vahi alla 8. märtsini, lisas pressiesindaja.
Kahele Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) endisele töötajale ja IT-firma Kaspersky Labi endisele osakonnajuhatajale on aga esitatud süüdistus riigireetmises USA heaks, ütles kaasusega seotud neljanda isiku advokaat.
Teadupoolest võeti riigireetmise ja häkkerirünnakute korraldamise kahtlustusega kinni neli inimest, sh FSB küberjulgeolekukeskuse osakonnajuhataja Sergei Mihhailov ja tema asetäitja Dmitri Dokutšajev. Vahi alla võeti ka Kaspersky Labis küberrünnakuid uuriva osakonna juht Ruslan Stojanov.
"Mihhailovile, Dokutšajevile ja Stojanovile esitati süüdistus riigireetmises USA kasuks," ütles Interfaxile advokaat Ivan Pavlov.
Riigireetmishagidele spetsialiseerunud Pavlov ütles uudisteagentuurile Associated Press, et esindab kaasuse raames kinni peetud neljandat isikut, endist FSB töötajat, kelle nime ta ei öelnud.
"Ma ei tea, kuidas ülejäänud, aga minu kaitsealune süüd ei tunnista," märkis ta.
Olukorraga kursis olevad allikad ütlesid varasemalt Interfaxile, et Mihhailov ja Dokutšajev lekitasid USA Luure Keskagentuurile (CIA) salastatud andmeid. Pavlov rõhutas, et kuigi kaasus on "USA-ga seotud", siis kaasuse dokumentides CIA-d ei mainita. CIA esindaja ei soovinud AFP-le väidet kommenteerida.
Vene võimud pole kõnealuse nelja isiku vahistamist kinnitanud, kuid Kremli teatel on president Vladimir Putinit meedias levivatest teadetest informeeritud. Kaspersky on kinnitanud Stojanovi vahistamist, öeldes, et tema vastu esitatud süüdistused käsitlevad "perioodi, mil ta polnud (meie) firma töötaja".
Meedias on jõutud järeldusele, et Šaltai-Boltai ja riigireetmises süüdistatud FSB-laste juhtumid on omavahel seotud, allikate sõnul olid Anikejev ja vahi alla võetud FSB ametnikud omavahel tuttavad.
Ajalehele New York Times on praegused ja endised USA luureametnikud kinnitanud, et Venemaa seotust presidendivalimiste küberrrünnakutega aitas olulisel määral tuvastada Vene allikatelt saadud luureinfo. Lisaks on juba varem väidetud, et USA valimistesse sekkumise operatsioon oli põhjuseks, mis Putini pikaaegne liitlane Sergei Ivanov presidendi administratsiooni ülema kohalt välja vahetati. | Venemaa meedia käib Eestis Šaltai-Boltai asutajaga rääkimas, selgus ka mehe nimi | https://www.err.ee/582198/venemaa-meedia-kaib-eestis-saltai-boltai-asutajaga-raakimas-selgus-ka-mehe-nimi | Kolmapäeval saabus Tallinna tuntud Vene ajakirjanik ja opositsiooniaktivist Ksenia Sobtšak, kes kohtus siin projekti Šaltai-Boltai asutajaga, kes tuli nüüd esimest korda avalikkuse ette nii oma nime kui ka näoga. |
Kokku kasvas kontserni käive Baltikumis 1,4 protsenti 1,42 miljardi euroni, seisab Norra ICA Gruppeni aruandes.
Eestis oli ettevõttel aasta lõpu seisuga kokku 88 kauplust, aasta jooksul avati viis uut ja suleti neli vana kauplust.
Kokku oli ICA-l Baltikumis aasta lõpu seisuga 264 kauplust.
Kokku kasvas kontserni käive mullu 1,6 protsenti 26,92 miljardi kroonini, kasum vähenes samal ajal 4,91 miljardilt 3,42 miljardile eurole. | Eestis kasvas Rimi käive mullu kuus protsenti | https://www.err.ee/582194/eestis-kasvas-rimi-kaive-mullu-kuus-protsenti | ICA Gruppeni kontserni kuuluvate Rimi ja Säästumarketite müügitulu ilma käibemaksuta kasvas 2016. aastal kõikide poodide arvestuses kuus protsenti 389 miljoni euroni. |
"Esimene asi, mis torkab silma, on see, et president ei andnud praktiliselt mitte ühtegi ordenit vene rahvusest inimestele. See on kummaline, kui vaadata, mis teemad on praegu üleval nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Me räägime integratsioonist, me räägime palju viimastel nädalatel sisekaitseakadeemia kolimisest. Sellest kontekstist vaadatuna on see presidendi valik natukene imelik," kommenteeris Lumi ERR-i uudisteportaalile.
"Tundub, et see on mingil põhjusel olnud presidendi valik. Mulle tundub, et hetkel, kui see teemade ring on suhteliselt sensitiivne, oleks võinud seda silmas pidada," lisas ta.
Teiseks torkas Lumi sõnul silma, et president on andnud päris palju ordeneid riigiametnikele, aga unustanud ettevõtjad.
Positiivse külje pealt tõi Lumi välja, et president on andnud kõrge kategooria ordeneid ajakirjanikele.
"Tundub, et president on ordenite jagamisel olnud tagasihoidlik. Väga palju ta neid andnud ei ole. See on ka tegelikult mõistlik sellise alustava presidendi puhul. Ideoloogiliselt torkab silma selgelt rahvuskonservatiivne joon," ütles Lumi veel.
Yana Toomi võttis sõnatuks
Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom avaldas sotsiaalmeedias pahameelt selle üle, et neljapäeval avaldatud riiklike aumärkide saajate seas on ainult üks Eesti venekeelse kogukonna liige.
"Kas tõesti ei ole Eestis peale Nina Sõtniku venekeelseid inimesi, kes riigi aumärki vääriks? Lugesin nimistu kaks korda läbi. Olen sõnatu," kirjutas Toom oma kontol. | Lumi: president hoidis teenetemärkide jagamisel rahvuskonservatiivset joont | https://www.err.ee/582199/lumi-president-hoidis-teenetemarkide-jagamisel-rahvuskonservatiivset-joont | Suhtekorraldaja Ott Lumi ütles tänavust riiklike teenetemärkide saajate nimekirja kommenteerides, et tegemist on presidendi poolt väga ettevaatliku ja konservatiivse valikuga. Lumi sõnul on ordeni saajate nimekirjas paigast ära riigiametnike ja ettevõtjate tasakaal. Samuti oli tema hinnangul nimekirjas väga vähe vene rahvusest inimesi. |
Venemaa firma Pan-Atlantic Studio toodetavale mängufilmile "Mees, kes üllatas kõiki", mille kaastootja on Eesti tootmisfirma Homeless Bob Production (produtsent Katrin Kissa) kõrval ka Prantsuse Arizona Productions, eraldas EFI 40 000 eurot. Režissööride Natalja Merkulova ja Aleksei Tšupovi lavastatud filmi võtab üles eesti operaator Mart Taniel.
"Omanäoline ja mõtlemapanev mõistulugu, mis filmitakse Siberis, jutustab loo vene mehest, kes otsustab surma üle kavaldada," ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins.
Saksamaa tootja Pandora Film mängufilm "Härra Pichoni viimane teekond", mille kaastootjad on Nimbus Film Taanist, Mact Production Prantsusmaalt, Panache Production Belgiast, Akson Studio Poolast ja Meteoriit Eestist eesotsas produtsent Aet Laiguga, saab EFI-lt 100 000 eurot.
Tunnustatud taani režissööri Søren Kragh-Jacobseni romantiline film, mille osa võtteid tehakse Eestis, räägib loo helilooja Frédéric Chopini viimastest elupäevadest. Filmis mängib peaosa prantsuse näitleja Romain Duris.
Dokfilmide seas eraldas EFI 25 000 eurot Poola Colab Pictures toodetavale filmile "Love Express", mille kaastootjad on telehiid HBO ja Eesti filmifirma Maagiline Masin eesotsas produtsent Anu Veermäega.
Režissöör Kuba Mikurda film avab kuuekümnendatel Poola mõjukamate animaatorite hulka kuulunud Walerian Borowczyki kummalise karjääri, mis lõppes pornofilmitööstuses.
"Temaatiliselt on tegu arhetüüpilise kunstniku looga, kus põrkuvad anne ja suuremad jõud, kes seda annet ei mõista," ütles Tibbo-Hudgins. "Taustal keerlevad pöörased 70-ndad, seksuaalrevolutsioon ja tsensuuri kadumine."
Eesti animatsioonikunstnikud teostavad filmi ilmestavad animaklipid.
Leedu firma Moonmakers dokumentaalfilmile "Leebed sõdalased", mille Eesti kaasprodutsent on Riho Västrik (Vesilind), eraldas filmiinstituut 20 000 eurot.
Noore leedu naisrežissööri Marija Stonyte poliitiliste pingete ja võidurelvastumise taustal lahtirulluva iselaadse põlvkonnakroonika peategelased on viis Leedu neidu, kes võtavad osa kohustuslikust sõjaväeteenistusest. Filmis vastanduvad militaarmaailma karmus ja distsipliin eraelu kaosele ja hirmudele.
Filmi monteerib Mirjam Jegorov, kes oli ka Vesilinnu IDFA võistlusprogrammides linastunud dokumentaalfilmide "Naine ja liustik" ning "Tule tagasi vabana" monteerija. | EFI kaastootmistoetusi jagus kahele mängu- ja kahele dokumentaalfilmile | https://kultuur.err.ee/315751/efi-kaastootmistoetusi-jagus-kahele-mangu-ja-kahele-dokumentaalfilmile | Eesti Filmi Instituut (EFI) eraldas aasta esimeses voorus kaastootmistoetusi 185 000 euro ulatuses kokku neljale filmile |
Hoolimata poolajaedust ja lõppskoorist pidid Howard Frieri hoolealused kohtumises mitu korda uuesti edu sisse mängima ja kõvasti võitlema, sest valgevenelannad ei andnud järele ja tulid korduvalt mängu tagasi.
Francis Dondersi kolmene viis viimasel veerandil Rapla ette 58:47, kuid vastane kasutas oma võimalused seejärel hästi ära, ei läinud paanikasse ning mängis lõpuni - 58:54, 62:58 ja kolm minutit enne lõppu Rapla edu vaid 64:63.
Selles kriitlises seisus said kaks punkti kirja Darja Lipinskaja ja Pirgit Püü ning kaks korvi tegi Annika Köster - seis püüdmatult 72:63. Mängu lõpetas Püü tabav kaugvise.
Rapla KK: Mesila-Kaarmann 22 punkti ja 8 lauapalli, Lipinskaja 19 silma, Püü 15 punkti ja 7 söötu, Köster 10 punkti, Donders 9 silma, 9 lauapalli ja 8 söötu.
Minski Tsmoki: Ala Murauskaja 24 punkti ja 11 lauapalli, Viktoria Hasper 17 silma ja 7 lauapalli.
Nii sai Rapla kolmandas vahegrupimängus kirja esimese võidu. Järgmine kohtumine on 28. veebruaril kodus Kiievi Tim-Scuf'iga. 5. märtsil ollakse külas Tsmokil. | FCR Media/Rapla KK alistas Balti liiga põnevusmängus Minski Tsmoki | https://sport.err.ee/242644/fcr-media-rapla-kk-alistas-balti-liiga-ponevusmangus-minski-tsmoki | Naiste korvpalli Balti liigas (BWBL) pidas FCR Media/Rapla kodus võitlusliku ja haarava mängu Minski Tsmokiga ning võitis 75:66 (34:24). |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.