text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Mullu jäi valdusfirma konsolideeritud kasum 650 000 euro juurde, samas kui 2016. aastal ulatus see peamiselt kinnisvaratehingute ümberhindamise tõttu koguni 11,3 miljoni euroni, selgub majandusaasta aruandest.
Jaotamata kasumit oli ettevõttesse juba tunamullu kogunenud 34,4 miljoni euro mahus, ent Leedo ei soovi ka eelmise aasta eest dividende võtta ja suunab teenitu jaotamata kasumisse, mis kasvas seetõttu 44,1 miljoni euroni.
Isegi kui Leedo dividende võtta sooviks, ei saaks ta seda ilmselt teha väga suures summas, kuna raha oli Holostovi Kinnisvarahalduse bilansis eelmise aasta lõpu seisuga vaid 763 000 euro eest. Aasta varem samal perioodil oli firmal raha 1,9 miljonit eurot.
Aruandest selgub muuhulgas, et 2017. aastal omandas AS Holostovi Kinnisvarahaldus osaluse AS-is Saare Erek, mille põhitegevusala on ehitustegevus. Lisaks tegeletakse puitehitiste tootmise, ehitusmaterjalide tootmise ja vahendamisega, puistematerjalide kaevandamise ja müügiga, veoteenuste ja ehitusmehhanismide teenuste pakkumisega.
Holostovi Kinnisvarahalduse kontserni müügitulu püsis suhteliselt samal tasemel kui aasta varem, kasvades 30,76 miljonilt 30,81 miljoni euroni. Samas kasvas müüdud toodangu kulu tublisti, 25,5 miljonilt 30,2 miljonini.
Lõviosa käibest teenis kontsern Eestist, kus müügitulu oli 25,1 miljonit eurot. Üle miljoni euro tulu teenis Holostovi Kinnisvarahaldus ka Austriast, kus tulu oli 4,2 miljonit eurot – aasta varem oli sealse turu panus vaid 1,9 miljonit eurot. Käivet tegi kontsern vähemal määral ka Poolas, Saksamaal, Rootsis, Hollandis ning täpselt 530 euro jagu Soomes.
Tegevusalade lõikes andis suurima panuse müügitulusse reisibüroode tegevus, millest teeniti müügitulu 12,2 miljonit eurot. Selle valdkonnaga tegeleb Holostovi Kinnisvarahaldusele kuulub reisibüroo Wris.
Enda kinnisvara müügist teenis Holostovi Kinnisvarahaldus mullu 5,2 miljonit eurot ja kaubaveost maanteel 5,6 miljonit eurot. Veetranspordivahendite rentimise ja kasutusrendi eest teeniti 1,1 miljonit eurot.
Tõenäoliselt Saare Ereki ostu arvelt teenis kontsern ka 1,2 miljonit eurot kokkupandavate puitehitiste müügist ning 875 000 eurot elamute ja mitteeluhoonete ehitusest. Aasta varem nendest valdkondadest tulu ei teenitud.
Holostovi Kinnisvarahaldusele kuulub rida kinnisvarafirmasid, sealhulgas mitu Compakti nime kasutavat ettevõtet, meediafirma Raadio Kadi, millele kuulub ka kohalik leht Saarte Hääl, reisibüroo Wris ja 51-protsendiline osalus transpordifirmas Sarbuss, lisaks hulk väiksemaid ettevõtteid.
Leedole kuuluvad lisaks veel firmad Saaremaa Laevakompanii, VL Investeeringud, Saare Finants, Saaremaa Mesinikud ja Saare Tennisekeskus. | Leedo jätab taas Holostovi Kinnisvarahaldusest dividendi võtmata | https://www.err.ee/857186/leedo-jatab-taas-holostovi-kinnisvarahaldusest-dividendi-votmata | Suurt hulka Vjatšeslav Leedo ärisid koondava valdusfirma Holostovi Kinnisvarahalduse jaotamata kasum ulatus aasta lõpuga üle 44,1 miljoni euro, ent dividende Saaremaa suurettevõtja firmast ei võta. |
RKAS-i projektidirektor Enno Parker ütles intervjuus Vikerraadiole, et jalgpallihalli rajamise kava kerkis detailplaneeringu algatamisena esile juba 2014. aasta mais ning memoriaali hakati kavandama hiljem.
Memoriaali rajamise lähteülesande koostamisse kaasati Parkeri sõnul arhitektide liit. Ja arhitektid, kes memoriaali planeerisid, olid ümberkaudsete planeeringutega kursis.
Linnaplaneerimisamet hindas kahe objekti võimalikku konflikti, kuid jäi seisukohale, et spordihalli detailplaneeringusse saab sisse kirjutada nõuded, sealhulgas haljastuse nõuded, et tekiks visuaalne sobivus memoriaaliga.
Parker ütles, et jalgpallihalli detailplaneering ootab linnavalitsuselt otsust saata see avalikule arutelule. "Edasi on linnaplaneerimise otsustada, et kui esitatakse vastuväiteid, siis on kaalutluskoht, kas neid arvestada ja lahendust muuta."
RKAS-i projektijuht rõhutas, et detailplaneeringu raames antakse ainult mahtu illustreeriv joonis ning praegu esitatud fotomontaažid kahe objekti konfliktist on eksitavad.
"Illustreeriv joonis on oma materjalikäsitluses läinud võib-olla liiga detailseks, sest inimesed ja avalikkus arvavad, et täpselt selline see hall tuleb. Kindlasti ta selline ei tule. Sel näidatakse ära maksimaalne detaili lubatud kõrguslik maht. See, milline ta väliselt olema hakkab, lahendatakse ehitusprojektiga. Samuti on nõue, et projekti koostamisel tuleb teha koostööd memoriaali autoritega," kommenteeris Parker.
Kommunismiohvrite memoriaali rajamisel istutati memoriaalist Pirita poole ehk tulevase spordihalli suunas uus kõrghaljastus. Sama on nõutud ka Levadia kinnistu poolelt.
"Küsimus on, millal see haljastus kõrgeks kasvab. See võtab kindlasti aega, kuid see hall kindlasti sealt visuaalselt näha jääb," tõdes ta.
Samas on Levadia kinnistu detailplaneeringusse kirjutatud sisse nõue, et hall ei tohi olla tüüplahendus.
"Ta peab olema eriprojektiga ja arhitektuurselt väga hästi lahendatud. See eeldab kindlasti teatud fassaadilahendusi. See pilt, mis täna ringleb, on puhtalt mahu illustratsioon. Milline hall tegelikult tuleb, me täna öelda ei oska," lisas Parker.
Autor: Eek & Mutso
Kommunismiohvrite memoriaali üks autor Kalle Vellevoog ütles esmaspäeval, et FC Levadia planeeritava jalgpallihalli rajamine kõrvalkrundile oleks memoriaalile hävitav.
"Memoriaali ühe autorina võin öelda, et viilhalli rajamine kavandatud asukohta oleks memoriaalile hävitav. Tegime ka tulevast olukorda illustreeriva fotomontaaži, mis seda kinnitab," ütles Vellevoog. | RKAS ei hinda memoriaali ja jalgpallihalli konflikti ületamatuks | https://www.err.ee/857184/rkas-ei-hinda-memoriaali-ja-jalgpallihalli-konflikti-uletamatuks | Kuigi tulevane jalgpallihall jääb Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali juurest näha, loodab mõlemat kinnistut omav Riigi Kinnisvara, et spordihalli projekteerimise käigus leitakse hea lahendus. |
Märkimisväärne on see võit seetõttu, et Gillumit toetas kunagine presidendikandidaat, senaator Bernie Sanders, Grahami selja taga oli aga erakonna peakontor. Sisuliselt tähendab Gillumi edu ka seda, et tegu on järjekordse juhtumiga, kus Demokraatliku Partei jõujooned on liikumas poliitlisest tsentrist rohkem vasakpoolsemate positsioonide suunas, vahendas Vox (SIIN ja SIIN) ja Fox News.
Vabariiklaste eelvalimiste tulemusena on Gillumi vastaskandidaadiks 6. novembril esindajatekoja liige Ron DeSantis.
Florida senine kuberner, vabariiklane Rick Scott, kes ametiaja täitumise tõttu enam kuberneriks kandideerida ei saa, pürgib omakorda USA senati kohale, kus praegu on demokraat Bill Nelson. | Florida demokraatide eelvalimistel võitis vasakpoolne üllatuskandidaat | https://www.err.ee/857179/florida-demokraatide-eelvalimistel-voitis-vasakpoolne-ullatuskandidaat | Florida kuberneri valimiste eel leidis USA poliitikamaastikul aset suur üllatus, kui Demokraatliku Partei kandidaadi selgitamiseks toimunud eelvalimistel saatis edu Tallahassee linnapead Andrew Gillumit, mitte aga favoriidiks peetud esindajatekoja saadikut Gwen Grahamit. |
Tervisesõit on rattasõidu nautlemine - seal paremusjärjestust ei selgitata ja võistlusmomenti ei tekitata. Sõidetakse grupijuhi koordineerimisel rahulikus tempos kuni Jüri ergutuspunktini ja tagasi Ülemiste Citys asuvasse võistluslinnakusse. Selles grupis ei trügita ega üritata teistel eest ära sõita.
Tervisespordi stardigrupile antakse lähe üks minut pärast noorte võistlusgruppi ehk 11 minutit pärast esimest lühikese distantsi starti kell 13.21.
Tervisesõidul on lubatud kasutada ka tandemit, gondel-tüüpi ratast, elektriratast ning muid ebastandardse või abistava jõuallikaga varustatud liikumisvahendeid. | "Ringvaate" saatejuhid veavad Tallinna Rahvasõidul tervisesõidu gruppe | https://sport.err.ee/857182/ringvaate-saatejuhid-veavad-tallinna-rahvasoidul-tervisesoidu-gruppe | Pühapäeval Fakto Auto Tallinna Rahvasõidu raames peetaval tervisesõidul osalejad saavad algava telehooaja eel muljeid vahetada tegijate endiga. Nimelt moodustatakse 30,2 km pikkusel distantsil kiirem ja aeglasem grupp, mida juhivad vastavalt Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika. Raadiosõbrad saavad aga meelepäraseid küsimusi esitada Star FM-i saatejuhile Liis Lusmägile, kes samuti tervisesõidu kaasa teeb. |
Sama on Karilaiu sõnul tegemas ka EKRE, mille majanduspoliitika Reformierakonnale sarnaneb.
"Tulevastel valimiste eel jäävad Reformierakond ja EKRE küll Riigikogus sõbrunema, kuid valimiste pingereas heitlevad nad oponentidena teise-kolmanda koha pärast," kordas Karilaid varasemalt öeldut.
Ta lisas, et Reformierakonda kimbutavad järjest enam minevikuvarjud, mis pärast võimult opositsiooni langemist on inimeste jaoks selgemaks saamas.
"Niinimetatud majandusekspertide valve ajal pesti miljoneid eurosid musta raha, julgeoleku mantrat korrutades unustati idapiir, unarusse jäeti avaliku- ja erasektori digiareng ning VEB-fondi juhtumi valguses võib erakond olla üles ehitatud Venemaalt pärit rahaga," tõi Karilaid välja, et müüdid Reformierakonna asendamatusest valitsusliikmena on lagunemas.
Karilaid sõnas, et Keskerakond on ainsana pakkunud riigikogu valimisteks välja oma ideed eakate, noorte ja perede toetamiseks näiteks pensionitõusu, eluasemelaenu ja lapsetoetuse näol.
"Samal ajal puudutavad Reformierakonna suurimad lubadused vaid jõukamat ühiskonnakihti ning avaldatakse ajatut toetust rekordkasumeid saavatele õlletöösturitele," märkis Karilaid. | Karilaid: Eesti 200 ja EKRE asendavad ühel hetkel Reformierakonna | https://www.err.ee/857180/karilaid-eesti-200-ja-ekre-asendavad-uhel-hetkel-reformierakonna | Reformierakonna asendab ühel hetkel erakonnamaastiku paremteljel Eesti 200, mis on Reformierakonnast jäetud majandusliberalismi tühimikku täitmas, leiab Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid. |
"Läbirääkimised Pulinovitšiga läksid edukalt ja ta asub tööle klassikalise töölepinguga," andis portaalile rus.err.ee teada Vene teatri tegevdirektor Margus Allikmaa. Vene teater taotleb oma uuele dramaturgile ajutist elamisluba. Praegu elab Vene kodanik Pulinovitš Eestis tööviisa alusel, mis kehtib 9 kuud.
31aastane Jaroslava Pulinovitš on teinud koostööd teatritega Suurbritannias, USAs, Poolas, Ukrainas ning eri teatreis Venemaal.
2014. aastal lavastas Ilmar Raag Pulinovitši stsenaariumi alusel filmi "Ma ei tule tagasi".
Palgalise dramaturgi otsustas Vene teater hõivata mais pärast töösuhte katkemist kirjandusala juhataja Jelena Skulskajaga. | Vene teatris asub tööle dramaturg Jaroslava Pulinovitš | https://kultuur.err.ee/857171/vene-teatris-asub-toole-dramaturg-jaroslava-pulinovits | 1. septembrist asub Vene teatris tööle dramaturg Jaroslava Pulinovitš. Tema stsenaariumi põhjal on Ilmar Raag teinud filmi "Ma ei tule tagasi". Tallinna saabus Pulinovitš Vene teatri peanäitejuhi Filipp Losi kutsel. |
Soome mängib Ungariga 8. septembril Tamperes ning Eestit võõrustatakse 11. septembril kell 21.45 Turu Veritase staadionil.
Eesti ja Soome on omavahel kohtunud 32 korral. Soome on võitnud 15 kohtumist, Eesti on suutnud põhjanaabrid alistada seitsmel korral. Kümme mängu on lõppenud viigiliselt. Viimati kohtuti mullu novembris maavõistluses Helsingis, kui Soome oli parem tulemusega 3:0. Kaks aastat varem Turus peetud mäng lõppes tänu Ats Purje väravatele Eesti 2:0 võiduga.
Eesti alustab Rahvuste liiga kolm päeva varem A. Le Coq Arenal, kui võõrustatakse 8. septembril kell 21.45 Kreekat.
Soome koondise koosseis Rahvuste liiga mängudeks:
Väravavahid
Lukas Hradecky (24.11.1989) - Bayer 04 Leverkusen (GER) 44/0
Jesse Joronen (21.03.1993) - FC København (DEN) 5/0
Anssi Jaakkola (13.03.1987) - Reading FC (ENG) 3/0
Kaitsjad
Paulus Arajuuri (15.06.1988) - Brøndby IF (DEN) 29/3
Albin Granlund (01.09.1989) - Örebro SK (SWE) 8/0
Henri Toivomäki (21.02.1991) - KuPS 1/0
Jukka Raitala (15.09.1988) - Montreal Impact (CAN) 40/0
Sauli Väisänen (05.06.1994) - FC Crotone (ITA) 12/0
Jere Uronen (13.07.1994) - KRC Genk (BEL) 29/1
Joona Toivio (10.03.1988) - BK Häcken (SWE) 47/3
Poolkaitsjad ja ründajad
Rasmus Schüller (18.06.1991) - Minnesota United (USA) 29/0
Markus Halsti (19.03.1984) - Esbjerg FC (DEN) 35/0
Tim Sparv (20.02.1987) - FC Midtjylland (DEN) 61/1
Glen Kamara (28.10.1995) - Dundee FC (SCO) 5/0
Simon Skrabb (19.01.1995) - IFK Norrköping (SWE) 8/0
Robert Taylor (21.10.1994) - Tromsø IL (NOR) 5/0
Pyry Soiri (22.09.1994) - Admira Wacker (AUT) 8/3
Robin Lod (17.04.1993) - Sporting Gijon (ESP) 23/3
Jasse Tuominen (12.11.1995) - FK Bate Borisov (BLR) 5/0
Rasmus Karjalainen (04.04.1996) - KuPS 2/0
Teemu Pukki (29.03.1990) - Norwich City FC (ENG) 64/12 | Soome mängib Rahvuste liigas Eesti vastu Bundesliga väravavahiga | https://sport.err.ee/857176/soome-mangib-rahvuste-liigas-eesti-vastu-bundesliga-varavavahiga | Soome koondise peatreener Markku Kanerva teatas meeskonna koosseisu eelseisvateks Rahvuste liiga mängudeks Ungari ja Eestiga. |
Hiina teadlased jälgisid nelja aasta vältel regulaarsete ajavahemike 31 000 tuhande kohaliku matemaatilise ja sõnalise võimekuse muutust. Samal ajal hoiti silm peal ka nende kokkupuutel peenosakeste ning väävel- ja lämmastikdioksiidiga. Kuigi õhusaaste ja vaimse võimekuse vähenemise vaheline põhjuslik mehhanism pole selge, ei takistanud see uurimast, kuidas üks teist mõjutas
Töörühm leidis, et eeskätt langetas õhusaaste uurimisaluste sõnaosavust. Matemaatilise võimekuse langust täheldati eeskätt nende seas, kes pidid hingama saastunud õhku pikemat aega, mitmeid nädalaid. Eriti tugev mõju oli õhusaastel meestele ja vanemaealistele. Samuti oli langus teravam madalama haridustasemega meeste ja naiste seas.
Autorite sõnul on tulemustest midagi õppida ilmselt igal madalama või keskmise sissetulekuga riigis asuval linnal, mille elanike arv ületab 100 000.
Näitek Hiinas oleks Xin Zhangi ja tema kaaslaste arvutuste oleks USA saastenormide kehtestamise ja nende järgimise mõju vaimsele võimekusele võrreldav keskmise koolitee pikkuse pikenemisega ühe aasta võrra. Ameerika Ühendriikide saastenormide järgi peab jääma näiteks alla kümne mikromeetrise läbimõõduga osakeste hulk õhus alla 50 μg/m 3. Kolmandik hiinlastest hingab kohati õhku, milles küündib nende hulk üle 70 μg/m 3.
Aasta alguses ilmunud Tervisemõjude Instituudi raporti kohaselt peab peaaegu 95 protsenti maailma rahvastikust hingama aeg-ajalt õhku, mille õhus leiduvate peenosakeste hulk ületab maailmas ohutuks loetavaid norme. Lisaks Hiinale on probleem eriti terav Indias, Pakistanis, Kataris ja Saudi Araabias. Maailmas laiemalt sureb Maailma Terviseorganisatsiooni analüüsi kohaselt õhusaaste tõttu igal aastal enneaegselt ligikaudu seitse miljonit inimest.
Zhangi ja ta kolleegide uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. | Saastunud õhk teeb rumalamaks | https://novaator.err.ee/857175/saastunud-ohk-teeb-rumalamaks | Saastunud õhu hingamine seostub mitmete tervisehädadega, alates kopsuvähiga lõpetades südame-veresoonkonna haigustega. Hiinas läbiviidud uuring kinnitab nüüd, et õhusaaste vähendab oluliselt ka inimeste vaimset võimekust, räsides eeskätt mehi ja vanemaealisi. |
Samuti on lavastuse trupp osaliselt muutunud: Kaisa Selde õpib sisse varem sama rolli mänginud Katariina Tamme ossa; temaga koos mängib Andres Roosileht.
Loo autor ja lavastaja Mirko Rajasel on hea meel, et lastelavastus taas publiku ette tuleb. ""Puuhaldjate lugu" on teatri repertuaaris erilisel kohal ka seepärast, et see on täiel määral nukulavastus, kus esikohal on nukumäng," kommenteeris Rajas.
Tegemist on südamliku looga kahest puuhaldjast, kes elavad mõlemad ühel puul ja hoiavad seda elus, kuid ei ole teineteist kunagi kohanud. Jutuvestmise ja nukumängu kaudu etendatavas loos avaneb publikul võimalus vaadata inimsilmadele tavaliselt nähtamatuks jäävate tegelaste igapäevatoimetusi. Elades kaasa puuhaldjate kohtumisele ja teineteise tundmaõppimisele, saab vaataja aimu nende hommikutest ja õhtutest; armastusest ja pahameelest; nutust, naerust ja seiklustest.
Lavastusele, mis on mõeldud eelkõige 4–10 aastastele lastele ja nende vanematele, on kunstnikutöö teinud Kalju Karl Kivi ning muusika kirjutanud Ekke Västrik. Etendusi antakse ovaalsaalis 1. ja 2. septembril, 20. ja 23. oktoobril ning 7. ja 8. novembril. | NUKU teatris taasesietendub muutunud kujul lavastus "Puuhaldjate lugu" | https://kultuur.err.ee/857169/nuku-teatris-taasesietendub-muutunud-kujul-lavastus-puuhaldjate-lugu | 1. septembril taasesietendub NUKU teatris nukulavastus "Puuhaldjate lugu", mis on inspireeritud eesti haldjapärimusest ja –lugudest. Lavastust mängiti aastatel 2014–2016 teatri väikeses saalis, uuenenud lavaversioon etendub aga ovaalsaalis. |
Põhikooli õpilastele kehalise kasvatuse tundi andev Kõrs motiveerib oma õpilasi sporti tegema ja tervislikult elama. Oma õpilasi ta tunnis võitlema ei sunni, küll aga peab seda spordiala igati kasulikuks. "Ta arendab sul koordinatsiooni, distsipliini, füüsilist, tervist, kõike," kinnitas Kõrs.
Mehe enda jaoks käib hetkel aktiivne ettevalmistus septembris toimuvaks Duel 2 Fightiks. Kevadisel esimesel Duel Fight Seriesi võistlusel lõpetas Kõrs lahingu leedulasega enne kella kõlamist, lüües ta nokauti. Järgmiseks vastaseks Duelil on Eesti võitleja Valeri Golubev. "Varem me kohtunud ei ole, aga ma tean, et ta on päris hea poiss. Ega seal midagi lihtsat ei tule," kiitis Kõrs oma vastast. | Kehalise kasvatuse õpetaja peab võitlussporti noortele kasulikuks | https://sport.err.ee/857170/kehalise-kasvatuse-opetaja-peab-voitlussporti-noortele-kasulikuks | Duel Fight Seriesi teine osavõistlus toimub 15. septembril Tartus ja sellest võtavad osa Eesti parimad võitlejad, teiste seas ka kehalise kasvatuse õpetajana töötav Tarmo Kõrs. |
Reformierakonna toetus on olnud viimastel kuudel langustrendis. Kui aprillikuus oli toetus 33 protsenti, siis sujuvalt on see nüüd järjest langenud 25-le protsendile. Kuidas te ise seda dünaamikat selgitaksite?
Ma ütlen seda, mida olen kogu aeg öelnud, ka siis kui toetusnumbrid olid kõrgemad: ega oras ole veel vili salves, ega toetusprotsent hääled valimistel. Aga me oleme terve suve tegelenud programmiliste ideede arutamisega ja nüüd hakkame intensiivsemalt tegelema ka nende ideede tutvustamisega. Me loodame, et inimesed toetavad meie mõtteid Eesti elu paremaks muutmisel. Me soovime, et me liiguksime targema Eesti poole, kus kõikide inimeste sissetulekud suureneksid ja selleks on meil mitmeid mõtteid.
Paljud kommentaatorid on selgitanud seda toetuse langust sellega, et justkui erakonna juhi vahetusest tulnud värskus on hakanud vaibuma.
Ma arvan, et erakonna juhi tulemisest tulnud värskus peab nüüd vahetuma uute inimeste tulemisest tuleva värskusega.
Kui palju neid uusi inimesi praegu tulemas on ja kas te saate mõned nimetada ka?
Ei saa praegu nimetada, eks nad tulevad järjest kõik välja. Aga meiega liitus Andres Sutt, kes on töötanud Luksemburgis ja Maailmapangas. Hiljuti liitus Annely Akkermann, ettevõtja ja endine riigikogu liige. Neid inimesi on meiega liitumas veel.
Ütlesite, et suvel on Reformierakond aktiivselt tegelenud programmi koostamisega. Kas selle tõttu olete olnud vaiksemad oma sõnumite avalikkuse ette toimetamisega?
Jah. Me oleme olnud vaiksemad. Kindlasti tulevikus kuuleb meist rohkem.
Miks see nii oli? Miks te otsustasite pildilt justkui eemal olla vahepeal?
Ei, me ei ole otsustanud pildilt eemal olla. Aga kuna me oleme terve suve tegelenud nende programmiliste ideede arutamisega, siis meie jaoks on ikkagi oluline nendel ideedel saada hinnad ja maksumused paika, ja et me saame tulla välja ideedega, mida ka suudame teostada. Minul on alati sisu olnud olulisem kui vorm.
Aktsiiside vähendamine, 500 eurot tulumaksuvaba tulu kuus, majandusplaan - need on mõned teemad, mille te valimiskampaania osana praegu juba välja käinud. Kas on veel midagi lisaks, milles erakond on kokku leppinud ja millest te praegu saaksite rääkida?
Me tuleme kõikides valdkondades oma ideedega välja. Lähiajal me arutame ja tuleme välja haridust puudutavate mõtetega. Lisaks tuleb meil varsti ka pensionite plaan välja.
Kas nende nimetatud valdkondade kohta saaks mingeid täpsemaid vihjeid?
Haridusprogrammis on väga olulisel kohal eestikeelne haridus. Lisaks sellele, et me toetame ühtset eestikeelset haridust alates lasteaiast, on seal ka muid mõtteid, mis puudutavad seda, kuidas haridus võiks olla korraldatud. Pensioniplaani puhul on oluline ka see, kuidas tulevikus pensionid saaksid olla vähemalt 50 protsenti keskmisest palgast ja millised on need sammud, mida selleks tegema peab.
Kas sügisest rääkides võib öelda nii, et kui suvi kulus tööks programmi koostamisel, siis sügisest saab aktiivsem kampaaniaga väljatuleku periood?
Just.
Millal kampaania avalööki võib oodata või on see juba olnud?
Kampaania ju käib. Meil olid suvepäevad, kus me erakonnasiseselt väga selgelt andsime avalöögi valimistele. Ja järjest igal nädalal plaanime tulla oma ideedega. | Kallas langenud reitingust: ega oras ole veel vili salves | https://www.err.ee/857173/kallas-langenud-reitingust-ega-oras-ole-veel-vili-salves | Reformierakonna esimees Kaja Kallas kommenteeris ERR-ile Reformierakonna reitingu langust ja ütles, et suvel keskendus erakond programmi koostamisele ja seoses sellega oli ka meedias vaiksem. Sügisel on tema sõnul oodata aktiivsemat kampaaniategemist. |
Suvesarja viimases osas tõid autorid Marju Himma, Linda Eensaar ja Allan Rajavee välja kuulajate tagasiside, millest selgus, et suur osa inimestest ei tahagi tegelikult elada saja-aastaseks või isegi 90seks. Teadlased, kes meie saates rääkisid, tõid välja, et paljud ei tahagi elada väga eakaks, kuid pigem tuleb arvestada võimalusega, et siiski elate nii kaua.
Kuidas elada sajani nii, et 90selt oleks elu veel midagi väärt - sellele keskenduski kogu saatesari " Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha". Kõiki sarja saateid saab kuulata taskuhäälinguna:
Viis soovitust, kuidas aja kiirenemist ohjata
Lehtsaar: me tegelikult ei küsi, kuidas sul läheb, vaid see on tervituse erivorm
Mis teeb elu mõttekaks?
Kogu tõde kõhubakteritest: inimene saab oma bakterikokteili juba ema kõhus
Rahatarkus: vanaduspuhkuse rikkus nõuab planeerimist ja tegutsemist kohe täna
Kogu, hajuta ja riski ehk targa investori esimesed sammud
Viis praktilist tervisesoovitust: kahe trennikorra ja 10 000 sammu müüt
Keha karastamisega talveks on täpselt paras aeg algust teha
Harro: üldiselt on sõltuvuse eelsoodumus rahulolematus
Neuroteadlane Jaan Aru: nutiseade ei tee teid oma töös paremaks
Täiskasvanule ei piisa õppimiseks kohusetundlikust koolitunnis istumisest
Tehnikauuenduse õppimine tekitab tõrksust, sest õpetamine algab tihti hirmutamisega
Kuidas kaitsta oma mälu dementsuse eest?
Käibefraasid peegeldavad vahel tundetaipamatust, aga ka näpunäiteid elamiseks
Tiiu Kuurme: ülbed inimesed varjutavad head eestlased
Kuidas elada sajani, isegi kui ei taha?
Teaduspõhine elustiilisaade "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" oli Vikerraadios eetris 2018. aasta suvel, kümnel teisipäeval kell 10.05. Saate autorid on Marju Himma, Allan Rajavee ja Linda Eensaar, helioperaatorid on Maris Tombach ja Vivika Ludvig. | Kuidas elada sajani, isegi kui ei taha? | https://novaator.err.ee/856876/kuidas-elada-sajani-isegi-kui-ei-taha | ERR Novaator ja Vikerraadio ühendasid jõud suvises teaduspõhises taskuhäällingus, mille kõiki kümmet osa pakume teile kuulamiseks ja kaasa mõtlemiseks. |
Võistlus oli väga omapärane, kuna rada oli väga kiire ja betoonkallaste tõttu tekkis kiiresti tihe suur laine, mis nõudis julgust, et hoogu üleval hoida. Samuti oli sõitjate seas väga positiivne ja sportlik ōhkkond. Omapoolseid katsumusi pakkus ka vahepeal tuuline ja külm õhk.
Jasmiin Üpraus võistles sel etapil klassides Ski Ladies GP1 ja Ski GP1. Neist viimasele pöörati võistluse jooksul rohkem tähelepanu. Naiste klassis sai Jasmiin käes hoida esikohakarikat, kuna võitis nii mõlemad stardid kui sõidud. Peale nelja etappi on Jasmiin Ski Ladies GP1 klassis sarjas teisel kohal Christina Mahringeri (Austria) järel. Kätriin Nilbe, kes Tšehhis ei võistelnud, hoiab kolmandat kohta.
Meeste Ski GP1 klassis oli kolm sõitu. Esimeses sõidus hoidis Jasmiin terve sõidu teist kohta Gabor Szabo (Ungari) sabas, kuid lõpetas sõidu siiski kolmandana, kui väga tugevat sõitu näidanud ja võistluse võitnud Lukas Binar (Tšehhi) temast viimasel ringil napilt möödus. Teise sõidu lõpetas Jasmiin taas kolmanda ja viimase sõidu viiendana. Kokkuvõttes Jasmiinile tugev kolmas koht Binari ja Szabo järel maailma top 10 meessõitjate seas.
Jasmiin: "Minu jaoks oli see võistlus väga omapärane, nimelt ei ole ma kunagi nii kiiret rada sõitnud. Hoog oli kogu aeg üleval ning puhkepaus puudus. Meestega koos võistlemine andis kindlasti palju kogemusi ning tuletas meelde, et oma koha eest võideldakse ikka algusest lõpuni. Üllatuseks oli ka tõsiasi, et suutsin pakkuda head konkurentsi professionaalsetele meestippsõitjatele."
Jasmiini isa Egon Üpraus võistles nii Ski GP2 kui ka Ski Veteran GP1 arvestuses. Oskusliku sõiduga saavutas ta tugeva teise koha SKI GP2 klassis Philip Salobiri (Saksamaa) järel ja kuldmedali Ski Veteranide seas. Egon on Ski Veteran GP1 klassis sarja üldarvestuses neljandal, Andres Lauri kuuendal ja Henn Linth 12. kohal. Ski GP2 klassis on Egon Üpraus ühe osaletud etapiga seitsmes ja Jasmiin Üpraus kahelt varasematelt etappidel kogutud punktidega kaheksas.
Egon: "Ski GP2 klassis, mis on mu selle aasta põhiklass nii Eestis kui välismaal, on noortega koos võistlemine alati adrenaliini pakkuv, kuid ka seekord suutsin neile näidata, et strateegial ja kogemustel on oma võlu ja samuti olen ma väga rahul korda läinud startidega! Härrasmeeste esimene sõit oli küllaltki põnev, kui tuli ette mitmeid kohavahetusi, kuid teine sõit oli mul juba täiesti kontrolli all ning kokkuvõttes jäin ma võistlusega väga rahule."
Alpe Adria sarja viimane etapp sõidetakse juba 14.-16. septembril Horvaatias Vir'is. | Eesti jetisportlased tõid Alpe Adria sarja etapilt kõrgeid kohti | https://sport.err.ee/857168/eesti-jetisportlased-toid-alpe-adria-sarja-etapilt-korgeid-kohti | Möödunud nädalavahetusel toimus Tšehhis Jedovnices jetispordi Alpe Adria sarja neljas etapp, kus Jasmiin ja Egon Üpraus näitasid head kiirust ja sõiduoskust ning tõid koju kõrgeid kohti. |
Isamaa toetus on jätkuvalt viis protsenti, valimisteni on pool aastat aega ja vahepeal on tulnud ka konkurente juurde. Mida te sellest järeldate?
See sektor kogu aeg olnud poliitiliselt hästi killustunud ja kahjuks ei ole see viimasel ajal paranenud, vaid pigem vastupidi. Sellele valijagrupile, kellelt ka Isamaa toetust ootab, on tekkinud mõned valikud juurde, mitte jäänud neid vähemaks. See kindlasti teeb olukorda keerulisemaks. Samas, me ei ole jõudnud veel oma valimissõnumite ja ideedega välja tulla, mis õige pea tulevad. Ma olen veendunud, et ju siis osad valijad meid ka taaskord üles leiavad.
Kas nende uute jõudude poolt on tulnud ka indikatsioone, et Isamaaga koostööd teha ja Isamaa lipu all koos valimistele minna?
Täna see veel nii ei ole.
Aga kas on lootust?
Eks see ole uute jõudude teema. See, kuidas valijad jagunevad ja mis täpselt saab, see selgub pigem aasta lõpu poole, kui on selge, kui palju on nendest uutest jõududest päriselt erakonnaks formeerunud ja kui palju neil tegelikkuses jõudu on. Ja kas need inimesed lähevad uute jõudude lippude all välja või leiavad siiski mõned vanas erakonnas koha. Täna on veel liiga keeruline midagi öelda.
Omal ajal Vabaerakond lõi toonasest IRL-ist lahku. Kas Vabaerakond, oma tänase kaheprotsendilise toetuse juures, on teile pakkunud võimalust uuesti taasliituda?
Ei ametlikult, ega ka mitteametlikult selliseid läbirääkimisi peetud ei ole. Vabaerakonna seis on tõesti väga keeruline.
Näete te neis mingil kujul partnereid?
Mina arvan, et valijate ja Eesti ühiskonna jaoks oleks igal juhul mõistlik, kui selles sektoris oleks inimestel lihtsam valikuid teha ja neid valikuid oleks vähem. Mõningal määral peab neid erisusi [poliitiliste jõudude vahel] luubiga otsima ja see sektor ja valdkond on väga killustunud. Mul oleks absoluutselt hea meel, kui konservatiivsed jõud ühiselt või kuidagi konsolideerudes võiks valimistele vastu minna.
Eurosaadik Indrek Tarand on käinud erakondi läbi, kuulanud, mis talle pakutakse. Kas Isamaal oleks talle midagi pakkuda ja kas Isamaal oleks temaga koos vastu saada suuremad toetusnumbrid?
Seda on väga keeruline kirjeldada, kui palju üks isik ühte erakonda võib mõjutada. Ma arvan, et Indrek Tarand on Isamaasse teretulnud, kui ta meie ideoloogiast ja arusaamistest peab. Me kindlasti suudaksime üksteist tugevdada.
Valimiskünnise napp ületamine, mis viis protsenti põhimõtteliselt on, annab üldjuhul kuus kohta parlamendis. Valimisringkondi on rohkem kui kuus. Kui suureks rebimiseks võib selle nimel minna, kes nende valimisringkondade esinumbriteks saavad, et kindlasti parlamenti sisse pääseda?
Nimekirjade kokkupanemine käib ja kindlasti aasta lõpus Isamaa läheb valimistele oma täispika nimekirjaga ja kindlasti on täidetud nii esimesed kui ka viimased kohad. Sellest, kuidas ringkonna- ja niiöelda kompensatsioonimandaadid jagunevad, on valimiste aritmeetika ja kindlasti me läheme võtma ringkonnamandaate võimalikult paljudes ringkondades.
Aga sellega olete te tänaseks arvestanud, et 2015. aasta tulemust teil korrata ei õnnestu?
See on raske, aga mitte võimatu. Küsimus on selles, milliseks see poliitiline maastik kujuneb ja kui palju neid uusi erakondi on. Näiteks Vabaerakonna seis on keerulisem kui möödunud kord oli. Palju sõltub sellest, mis saab võimalikest loodavatest erakondadest. Siis on valijal ka oma otsuseid võimalik teha, kui need asjad on meil selged. Aga mitte miski pole võimatu. | Sibul: me pole oma valimissõnumitega veel välja tulnud | https://www.err.ee/857160/sibul-me-pole-oma-valimissonumitega-veel-valja-tulnud | Isamaa peasekretär Priit Sibul ütles ERR-ile antud intervjuus, et uued poliitjõud teevad Isamaa olukorra riigikogu valimistel keerulisemaks. Samas ütles ta, et kui erakond oma valimissõnumitega välja tuleb, leiavad valijad Isamaa taas üles. |
Seitsmest etapist neljal võidutsenud Schurter edestas ülekaalukalt noort Hollandi tulevikutähte ja cyclo-crossi valitsevat Euoopa meistrit Mathieu van der Poeli. Kui Schurter kogus punkte 1861, siis Van der Poelil oli neid enam kui 500 vähem – 1355. Kolmanda koha teenis prantslane Maxime Marotte, kes suutis end kolmel etapil pjedestaali madalaimale astmele sõita. Eesti parim maastikurattur Martin Loo parimaks kohaks etapilt jäi Nove Mestos välja sõidetud 13. koht. See jäi vaid kahe koha kaugusele tema karjääri parimast kohast.
Naiste klassis teenis maailmakarikasarja ülekaaluka võidu valitsev maailma- ja Euroopa meister Jolanda Neff (1930 p), kel õnnestus võidurõõmu nautida kolmel etapil. Neffile oli see kaheaastase vaheaja järel kolmandaks MK-sarja võiduks. Teise koha pälvis avaetapil ning Nove Mestos võidutsenud Taani meister Annika Langvad 1743 punktiga ja kolmandale kohale tuli kanadalanna Emily Batty, kel küll kordagi võita ei õnnestunud, kuid jõudis neli korda parima kolme hulka. Ainsa eestlannana MK-sarjas sõitnud Janika Lõivu parimaks kohaks jäi 38. koht Andorra MK-etapilt.
Loo ja Lõiv osalevad järgmisena maastikukrossi maailmameistrivõistlustel, mis peetakse 5.-9. septembrini Šveitsis Lenzerheides. Lisaks neile võtavad MM-ist osa juuniorite vanuseklassis sõitvad Markus Pajur ja Kätlin Kukk. | Olümpiavõitja krooniti kuuendat korda maastikusõidu MK-sarja võitjaks | https://sport.err.ee/857159/olumpiavoitja-krooniti-kuuendat-korda-maastikusoidu-mk-sarja-voitjaks | Olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister Nino Schurter krooniti kuuendat korda maailmakarikasarja võitjaks. Naiste seas oli kokkuvõttes parim kolmandat korda valitsev Euroopa- ja maailmameister Jolanda Neff. |
Vastava seadusmuudatuse on koostanud Leedu rahandusministeerium.
Riik kavatseb vajadusel kasutada rahandusministeeriumi poolt laenatud vahendeid, et vältida eelarve ümberjaotamise protseduuri.
NATO juulikuiste prognooside järgi kulutab Leedu julgeolekule sel aastal 1,96 protsenti SKT-st, kuigi valitsus oli lubanud alliansi normi täita.
2018. aasta riigieelarve koostamisel kavandati kulutada julgeolekule 2,006 protsenti, kuid oodatust suurema majanduskasvu tõttu seda sihtmärki ei pruugita täita. | Leedu kaalub mitmekümne miljoni euro laenamist kaitsekulutusteks | https://www.err.ee/857156/leedu-kaalub-mitmekumne-miljoni-euro-laenamist-kaitsekulutusteks | Leedu valitsus arutab kolmapäeval mitmekümne miljoni euro laenamist sel aastal, et täita NATO nõuet tõsta kaitsekulutusi kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). |
Hanschmidt rääkis Äripäeva raadiole antud intervjuus, et kui tahta midagi müüa, tasub seda teha praegu ja veel ka järgmisel aastal.
"Äris ongi niimoodi, et tuleb asju osta ja müüa, investeerida ja hiljem ka exit (väljumine - toim) teha. Kuna meil on Baltikumis viis hotelli - neli Tallinnas ja üks Riias - ja väga paljud hotelliketid on käinud meiega rääkimas ja tahtnud kogu ketti korraga ära osta, siis me lihtsalt proovisime koos investeerimispank Catellaga, et paneme neid hotelle ühekaupa müüki," selgitas ta.
Ärimees lisas, et kuna Tallink on nende põhiline hotellioperaator ja oli huvitatud rohkem kesklinnas hotellide omamisest, siis paar aastat tagasi pandi Top Spa Kinnisvara müüki ning nüüd leitigi uus omanik.
"Olen öelnud, et 2017 ja 2018 on suurepärased aastad asjade müügiks või investeeringutest väljaminekuks," lausus Hanschmidt. "Tulevikus on juba raskem müüa, siis tuleb jälle investeerida ja osta. Ja see ongi see mõte, et turgu tunnetada, et on võimalik ka midagi müüa. Elu näitab, et igal asjal on oma ostja olemas."
Rääkides Tallinkist, ütles ta, et Infortar on oma osalust seal suurendanud ja peab Tallinki heaks ettevõtteks. Hoolimata eelmisel aastal levinud kuulujuttudest, et Infortar tahab Tallinki müüa, siis Hanschmidti sõnul on kõikvõimalikest registritest näha, et tänavu suvel on nad aktsiaid hoopis juurde ostnud.
Gaasitarbimise langus on peatunud
Infortari teise suure investeeringu, Eesti Gaasi kohta märkis Hanschmidt, et on rahul, et gaasitarbimine on Eestis peatunud ega ole enam langustrendis, vaid on isegi natuke tõusule pööranud.
"Püüame siin leida võimalusi, kuidas LNG äri suurendada, et Eesti Gaasile leida kohta niinimetatud rahvusvahelises tööjaotuses," lausus ta.
Kinnisvaraäris on praegu Infortaril käsil uue peakontori ehitamine Eesti Gaasile ning lisaks vaadatakse võimalusi Tallinna kesklinna uutesse hotelliprojektidesse investeerimiseks.
Praegu kasvab majandus kiiresti, kuid Hanschmidti sõnul on see mingil määral ka ohtlik, sest see uinutab. "Kui vaadata minevikku, siis halvad otsused tehakse alati headel aegadel. Kui kõik läheb hästi, hakkab tähelepanu hajuma ja lähed mugavaks," põhjendas ta.
Hanschmidt ei pea OEG börsilt lahkumise vaidlustamist õigeks
Kommenteerides Olympic Entertainment Groupi börsilt väljaviimist ja vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmisest, millega osa väikeaktsionäre rahul pole, ütles Hanschmidt, et kui kõik on reeglite järgi tehtud, on kõik korras. Reeglid on sellised, et üle 90-protsendilise osaluse puhul on kõik kohustatud müüma.
"Ja kui kohtunikud hakkavad seda oma suva järgi tõlgendama, siis jälle ei julge välisinvestorid Eestisse tulla, sest sul on reeglid paika pandud, sa täidad neid ja siis mingi väikeinvestorite grupp hakkab lihtsalt vaidlema või kiusama ja öeldakse, et sa pead nii ja nii palju rohkem maksma või midagi taolist," sõnas ta.
"Arvan, et see on täitsa tavaline protsess, et firmasid viiakse börsile, tuuakse ära, viiakse uuesti. See elavdab tegelikult majandust. Aga kui kõik sellised ajsjad käivad hullude kohtukeissidega aastakümneid ja lõpuks otsustab keegi kohtunik ainuisikuliselt, mis on õige ja mis ei ole, kui reeglid on paika pandud, siis selliste asjade kogu aeg vaidlustamine ja seismapanek on halb," lisas suurärimees.
Oma järgmise suurema investeeringuga lubas ta välja tulla oktoobri alguses ning tegu on Hanschmidti sõnul tõsise ja kõrgtehnoloogilise asjaga. | Hanschmidt: 2017 ja 2018 on suurepärased aastad investeeringuist väljumiseks | https://www.err.ee/857143/hanschmidt-2017-ja-2018-on-suureparased-aastad-investeeringuist-valjumiseks | Mullune ja tänavune aasta on suurepärased aastad investeeringutest väljaminekuks, sest pärast järgmist aastat on juba müük raskem ning tasub jälle investeerida ja osta, ütles suurärimees Ain Hanschmidt, kommenteerides Pirita TOP-i hotelli müüki. |
Võimuesindajad kahtlustatavate organisatsiooni nime ei maininud, vahendas Yle.
Politsei hinnangul on organisatsiooni kuuluvas kuus kreeklast ja 24 välismaalast seotud kuritegeliku tegevusega.
Kolm aktivisti peeti kinni Lesbose saarel, kuhu saabub Türgi poolt suurem osa ebaseaduslikult piiri ületavatest varjupaigataotlejatest ja migrantidest.
Võimude sõnul andsid kolm kahtlustatavat otsest abi inimsmugeldamisega seotud kuritegelikele rühmitustele. Lisaks võtsid kahtlustatavad vastu märkimisväärses ulatuses rahalisi annetusi, kuid võimudele nad selle raha saamisest ametlikult teada ei andnud.
Tegevus olevat kestnud aastaid
Kreeka politsei selgituste kohaselt olid kahtlustatavad alates 2015. aastast sotsiaalmeedia kaudu ühenduses migrantide ja varjupaigataotlejatega ning aitasid neil ebaseaduslikult Kreekasse saabuda.
Muuhulgas olevat kahtlustatavad kuulanud pealt Kreeka rannikuvalve ja Euroopa Liidu piiragentuuri Frontex raadiosidet. Samuti olevat nad kogunud salajast informatsiooni Türgi kaudu saabuvate migrantide liikumiste kohta, kuid ei edastanud neid andmeid Kreeka võimudele.
Politsei jõudis kahtlustatavate jälile käesoleva aasta veebruaris, kui Lesbose saarel peeti kinni kaks välismaalast. Nad sõitsid ringi maasturiga, mille küljes olid võltsitud registreerimisnumbrid ja mis pidid justkui näitama, et tegu on Kreeka relvajõududele kuuluva sõidukiga.
Uudisteagentuuri andmetel on juhtumitega seotud organisatsiooniks Emergency Response Centre International (ERCI), kuid organisatsioon pole seni veel AFP kommentaarisoovile vastanud.
ERCI teatel on nende näol tegu ainsa organisatsiooniga, mis tegeleb päästeoperatsioonidega Lesbose saare lähistel ööpäevaringselt.
Organisatsiooni teatel on nad aidanud turvalisse paika jõudmisel juba 45 000 inimest. Lisaks pakub ERCi meditsiiniteenuseid Lesbose saarel asuvas Moria vastuvõtukeskuses.
Briti ringhäälingu BBC andmetel on Kreeka võimude poolt algselt 2000 inimesele mõeldud Moria keskuses praegu üle 8000 inimese, kes elavad seal halbades ja vägivaldsetes tingimustes.
Rändekriisi kõrgperioodil 2015. aastal saabus Lesbose saarele iga päev umbes 5000 migranti. Kokku on saare kaudu Euroopa Liidu territooriumile jõudnud ligi miljon inimest, kes on peamiselt pärit Süüriast, Iraagis ja Afganistanist.
ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) andmetel on käesoleval aastal saabunud Türgi kaudu ja üle mere umbes 19 000 migranti ja varjupaigataotlejat. | Kreeka politsei pidas kinni inimsmugeldamises kahtlustatud aktivistid | https://www.err.ee/857148/kreeka-politsei-pidas-kinni-inimsmugeldamises-kahtlustatud-aktivistid | Kreeka politsei teatas teisipäeval, et on pidanud kinni inimest, kes kuuluvad ühte vabatahtlikku abiorganisatsiooni ning keda kahtlustatakse ebaseadusliku piiriületuse korraldamises, spionaažis ja rahapesus. |
Turu-uuringute AS uurib valijatelt ka seda, millise erakonna poolt nad valimistel kindlasti ei hääletaks. Siiani on Keskerakond olnud see partei, kelle puhul enim vastajaid leiab, et nad seda parteid ei valiks. Kuid Keskerakonna põhimõtteliste vastaste hulk on kahanemas - augustikuises uuringus oli selliseid vastajaid 42 protsenti, mis on väiksem näitaja kui 2018. aasta esimese poolaasta keskmine 48 protsenti.
Augustis tõusis vastaste hulgalt esmakordselt teisele kohale EKRE. 34 protsenti küsitlusele vastanutest ütles, et nad kindlasti ei hääletaks valimistel EKRE poolt. 2018. aasta esimese poolaasta vastaste keskmine oli EKRE-l olnud 27 protsenti. Ehk paralleelselt EKRE toetuse kasvuga kasvab ka nende valijate hulk, kes mitte mingil juhul EKRE-t ei valiks.
Kolmandal kohal oli Reformierakond, keda kindlasti ei valiks 31 protsenti. Sotsiaaldemokraate ei valiks 18 protsenti Turu-uuringute küsitlusele vastanutest.
Teised eelistused näitavad potentsiaali
Turu-uuringute AS küsis vastajatelt ka, millised oleksid nende teised eelistused ehk kelle poolt oleksid nad valmis kaaluma veel hääletada. See näitab erakonna potentsiaali oskusliku kampaaniaga oma toetajaskonda suurendada.
Kõige suurem, mõlemal 18 protsenti, on teiste eelistuste osakaal Reformierakonnal ja Sotsiaaldemokraatidel.
Rohelised on teiseks eelistuseks koguni 16 protsendil valijatest ehk nende potentsiaal valimiskünnist ületada oleks tugevate nimede ja tugeva valimisprogrammi puhul suur.
Parlamendiparteidest on kõige väiksem teine eelistus Isamaal - üheksa protsenti.
Liites kokku esimene ja teised eelistused, on Keskerakonna ja Reformierakonna toetus võrdne - 36 protsenti. Kolmandal kohal on EKRE 28 protsendi ja neljandal Sotsiaaldemokraadid 22 protsendiga. | EKRE vastaste hulk kasvab koos toetajaskonna kasvuga | https://www.err.ee/857152/ekre-vastaste-hulk-kasvab-koos-toetajaskonna-kasvuga | Paralleelselt EKRE toetuse kasvuga on kasvanud ka nende valijate hulk, kes kindlasti selle erakonna poolt valimistel ei hääletaks. |
Viimased viis hooaega mängis 35-aastane Talts Tartu Ülikooli korvpalliklubis. Enne seda pallis Talts Itaalias Pallacanestro Varese ridades ning Venemaal Samara Krasnõje Krõlja meeskonnas. Aastatel 2007 - 2010 mängis Talts samuti Tartus ning Tallinna klubisse kuulus koondislane viimati 2004. aastal.
Eelmisel aastal kogus Talts Tartu Ülikooli meeskonnas mängides 28 mänguga keskmiselt 24,8 minutit, 10,6 punkti, 5,8 lauapalli ja kaks vaheltlõiget. | Janar Talts liitus Tallinna Kalev/TLÜ meeksonnaga | https://sport.err.ee/857147/janar-talts-liitus-tallinna-kalev-tlu-meeksonnaga | Eesti korvpalli meistriliigas mängiv Tallinna Kalev/TLÜ kinnitas täna, et meeskonnaga liitub kauaaegne Eesti koondislane Janar Talts. |
TLT juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul otsustati muusikainimeste kasuks, kuna just muusika on toonud Eestile maailmas enim tuntust.
"Muusika on universaalne keel, mida mõistetakse ühtviisi kõikjal. Laulupeotraditsiooni kandjad, omanäolise väljenduslaadiga heliloojad ning tunnustatud dirigendid on tutvustanud meie väikest riiki kõigil kontinentidel ning meie arvates pole ülearune juhtida veelkord tähelepanu nende suurepärasele loomingule. TLT teeb kodumaisele muusikamaailmale kummarduse, nimetades alates septembrist aasta jooksul igas kuus ühe trammi tuntud muusikainimese nimega," rääkis Boroditš.
TLT-le pole nimeliste trammide liinile saatmine esmakordne. Tallinnas sõidab kuus retrotrammi, mis on nimetatud Eestile oluliste riigimeeste ja sõjaväelaste järgi. 20 uut CAF trammi on saanud endale populaarsed naisenimed.
Esimene nimeline KT-6 tramm saadetakse liinile septembri keskel. Kelle nime see hakkab kandma, avalikustab TLT järgmisel nädalal. | Tallinnas hakkavad sõitma muusikainimeste nime kandvad retrotrammid | https://www.err.ee/857146/tallinnas-hakkavad-soitma-muusikainimeste-nime-kandvad-retrotrammid | Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) otsustas anda renoveeritud KT-6 trammidele tuntud Eesti muusikainimeste nimed. Kelle nimed trammid saavad, ei soovi ettevõte veel avalikustada. |
33-aastasel Cavendishil diagnoositi Epstein-Barri viirus ehk mononukleoos, mis on levinud viirushaigus sportlaste seas. Sama viirushaigus kimbutas ratturit ka 2017. aastal, mil tal tuli vahele jätta Inglismaa meistrivõistlused. Arstid soovitasid 30-kordsel Tour de France'i etapivõitjal aja maha võtta, et viirusest täielikult taastuda.
"Ma ei ole füüsiliselt end sel hooajal hästi tundnud ja vaatamata headele numbritele, mida ratta seljas arendan, tundsin, et midagi ei ole korras," lisas Cavendish. "Mul on hea meel, et lõpuks selgus, miks ma ei ole võimeline olnud sel hooajal oma võimete tasemel võistlema. Ma tahan tänada kõiki toetuse eest ja loodan kõiki peagi maanteel uuesti näha."
Cavendishi tänavune hooaeg ei ole möödunud kõige paremini. Hooaja alguses kukkus ta õnnetult Abu Dhabi velotuuril, Tirreno-Adriaticol ja maailmakuulsal ühepäevasõidul Milano - San Remo. Tour de France'i oli endine maailmameister sunnitud katkestama, kui ületas 11. etapil ajalimiidi. | Cavendishil diagnoositi taas kurikuulus viirushaigus | https://sport.err.ee/857141/cavendishil-diagnoositi-taas-kurikuulus-viirushaigus | Mark Cavendishi meeskond Dimension Data teatas, et nende sprinter võtab haiguse tõttu aja maha. |
Juba sel reedel sõidab Avi Ruhnu, et osaleda laupäeval kooliaasta ava-aktusel, kirjutab Meie Maa.
Tartus sündinud Siim Avi, 34-aastane Tartu Ülikooli õigusteaduskonna jurist, on kogemustega vallavanem. 2011. kuni 2013. aastani oli Avi vallavanem Piirissaarel, alates 2016. aastast kuni 2017. aasta jõuludeni Kõpu. Praegu on Siim Avi Põhja-Sakala vallavolikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees. Selle aasta suveni töötas Avi Tabasalu gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning jätkab Põhja-Sakala revisjonikomisjoni juhina kuni järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni.
"Kuna seadus seda ei keela, siis viin endises Kõpu vallas pooleliolevad asjad lõpuni," sõnas Avi ning kinnitas, et kaks ametit teineteist segama ei hakka. "Olen sellega arvestanud, et Ruhnus tuleb ennast tõestama hakata."
Saarel on Avi seni käinud neli korda ja kuna tal on varasem töökogemus Kagu-Eesti väikseima valla juhtimisest, siis usub ta, et see aitab Ruhnu kogukonda lihtsamini sulanduda. "Kogukond on ettevõtlik, avatud ja siiras, aga ka isepäine nagu saarerahvas ikka," hindas Avi ja lisas, et koostöö on kindlasti võtmesõna.
Avi ei kuulu ühegi erakonna ridadesse, ent tema maailmavaade on pigem liberaalne.
Ruhnu eelmine vallavanem Jaan Urvet otsustas sel suvel ameti maha panna. Urveti sõnul tuli otsus ametist lahkuda mitmete asjaolude ja tõekspidamiste tõttu.
Ruhnu vallavolikogu on seitsmeliikmeline, kuus kohta on valimisliidul Ühtne Ruhnu, seitsmes on üksikkandidaat. | Ruhnu sai uue vallavanema | https://www.err.ee/857112/ruhnu-sai-uue-vallavanema | Ruhnu uueks vallavanemaks saab kogenud vallajuht Siim Avi, kes kinnitatakse ametisse septembris. Seni töötab Avi volitusteta. |
Kanadas asuva McGilli Ülikooli neuroloogiainstituudi avaldatud teadustöös uuriti magnetresonantstomograafia ja kognitiivse võimekuse küsimustiku abil 1200 inimest. Uuringut juhtinud Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadur Uku Vainik kirjeldas: "Varasemad uuringud on näidanud, et ülekaalulisus on pärilik. Osas uuringutes on leitud seoseid ülekaalulisuse, käitumise ja ajuehituse vahel. Seni puudus aga analüüs, kus oleks korraga arvesse võetud kõiki tegureid. See sai võimalikuks tänu vabalt kättesaadavale Human Connectome'i andmestikule. Laadisime andmed alla ja iga kaasautor analüüsis ülekaalulisuse seoseid oma lemmikteguriga (käitumine, ajukoore paksus, ajukoore maht). Mina panin tulemused ühtsesse mudelisse kokku ja analüüsisin pärilikkust."
Teadlased leidsid, et suurema kehamassiindeksiga (KMI) inimestel on kehvem kohanemisvõime ja enesekontroll, vähesemad visuaal-ruumilised võimed ja väiksem sõnamälu.
Teadlased leidsid, et suurema kehamassiindeksiga (KMI) inimestel on kehvem kohanemisvõime ja enesekontroll, vähesemad visuaal-ruumilised võimed ja väiksem sõnamälu. Ajupilte analüüsides selgus ühtlasi, et suurema KMI-ga inimestel on vasak eesajukoor paksem ja parempoolne õhem. Varasemad uuringud on näidanud, et parempoolse eesajukoore kahjustused võivad põhjustada liigsöömist.
Suurema KMI-ga uurimisalustel oli ka vasak mandeltuum suurem. Mandeltuumad on osa ajusüsteemist, mis tegeleb inimese emotsioonide ja motivatsiooniga, ning usutavasti on neil osatähtsus söömistungi ohjeldamisel. Väiksemad ajuosad aitavad samal ajal kujundada episoodilise mälu konteksti. Kõik see kokku viitab komplekssele mudelile, kus ülekaalulisusele kalduval inimesel tekib toitu nähes tugevam söömistung ning tal on raske sellele vastu seista, isegi kui ta püüab meeles pidada ülesöömise halba mõju, näiteks kaalutõusu.
Paljud uurimisalused olid omavahel sugulased ja osales ka kaksikuid, mistõttu teadlastel oli võimalik analüüsida uuritavate omaduste pärilikkust. Ilmnes, et paljud kirjeldatud ülekaalulisuse, ajuehituse ja käitumise vahelised seosed on tingitud geenidest. Seega avalduvad ülekaalulisust soodustavad geenid vähemalt osaliselt aju anatoomia ja inimese taju kaudu.
"Selle uuringu tulemused aitavad välja töötada ravimeetodeid ülekaalulisusega hädas olevate inimeste jaoks," ütles Uku Vainik, kes on praegu McGilli Ülikooli järeldoktorantuuris. "Võiks arendada näiteks kognitiivse treeningu meetodeid, et suurendada inimese tahtejõudu söömistungi ohjeldamiseks. Oluline on meeles pidada, et ülekaalulise inimese aitamisel ei tohiks keskenduda vaid toidusedeli muutmisele. Tuleb teadvustada, et ülekaalulisuse kujunemisel on oma osa mänginud närvisüsteemist tingitud käitumine. Kõige paremini võiks aidata geneetilistest eelsoodumustest üle saada see, kui teraapias arvestataks nii dieedi kui ka käitumisega."
McGilli Ülikooli teadlane Alain Dagher lisas: "Meie töö toetab senist teooriat, et kehakaalu juhivad osaliselt kõrgema taseme ajufunktsioonid nagu taju, otsuste tegemine ja motivatsioon. Veel enam – söömisega seotud ajufunktsioonid on individuaalsed ja tunduvad olevat mingil määral pärilikud." | Kui palju on ülekaalulisus seotud aju ja geenidega? | https://novaator.err.ee/857136/kui-palju-on-ulekaalulisus-seotud-aju-ja-geenidega | Ülekaalulisuse põhjused peituvad nii meie peas kui ka geenides. Äsja avaldatud uuringus kirjeldatakse ülekaalulisuse seoseid ajuehituse ja vaimsete võimetega. Seega võib just mõttelaad muuta meid kaalutõusule vastuvõtlikuks või vastupidi – seda takistada. |
Martin Hõbemägi ja Andres Kuusk pälvisid MM-il hõbe- ja pronksmedali. Georg-Romet Topkin saavutas juuniorite klassis esikoha, Markus Ikla tuli samuti juuniorite klassis kolmandale kohale. Samuti kolmanda koha saavutas Madli Mirme naiste arvestuses.
"Eriti hea meel on noorte, juuniorite klassis võistlevate mängijate Georg-Romet Topkini ja Markus Ikla senise väga eduka võistluse üle – nad on olnud tublid ning teevad väga tugeva tulemuse. Koondise noorimad liikmed on võistluste esimesel kolmel päeval andnud endast rohkem kui keegi oodata oskas," rääkis Eesti koondise liige Andres Kuusk.
Pentamindi ehk viievõistluse MM-il osalesid Eesti võistlejatest Andres Kuusk, Martin Hõbemägi, Kuno Kolk, Markus Ikla, Georg-Romet Topkin ning Madli Mirme.
Pentamind on mõttemängude viievõistlus, mille maailmameistrivõistlused toimuvad igal aastal Londonis. | Londoni mõttemängude MM-i hõbeda ja pronksi võitsid Hõbemägi ja Kuusk | https://sport.err.ee/857135/londoni-mottemangude-mm-i-hobeda-ja-pronksi-voitsid-hobemagi-ja-kuusk | Eestit esindas Londonis rahvusvahelisel Mõttespordi Olümpiaadil Pentamindi maailmameistrivõistlustel kuueliikmeline koondis, võistlustel pälviti mitu medalit. |
Rohi ei pruukinud olla vanasti rohelisem ja taevas sinisem, kuid toidu toitainete sisaldus oli veel 50 aasta eest tõesti kõrgem. Näiteks aastal 2003 ilmunud ja 43 põllukultuuri hõlmanud uuringu kohaselt vähenes taimede valgusisaldus aastatel 1950–1999 keskmiselt kuus protsenti. C- ja B-vitamiini suhteline sisaldus langes vastavalt 15 ja 38 protsendi võrra. Toitainete sisalduse määramine ei pruukinud 50 aasta eest praegusega võrreldes sedavõrd täpne olla, kuid sarnast suundumust on märgatud teisteski töödes.
Põllumajanduse intensiivsemaks muutumist tõenäoliselt süüdistada ei saa. Kuigi pinnase kurnamine on maailmas tõsine probleem, kompenseerivad põllumehed seda väetiste kasutamisega. Aretustöö on muutnud seevastu põllukultuurid vähem nõudlikuks ja kiirendanud nende kasvu, kuid sarnast toitainete sisalduse vähenemist on nähtud ka kodustamata liikides. Näiteks kuldvitsa õietolmu valgusisaldus langes saja aastaga pea kolmandiku võrra.
Harvardi T.H. Chani Tervishoiukooli teadlaste Matthew Smithi ja Samuel Myers'i hiljuti ilmunud töö annab tuge oletusele, et selle taga on atmosfääri CO2 sisaldus. Gaasi atmosfääri lisandumine kiirendab küll taimede kasvu ja suurendab ühe taime toodetavate süsivesikute hulka, kuid teiste toitainete hulk selle arvel ilmtingimata ei kasva. Piltlikult jäävad köögi- ja teraviljad mikrotoitainete mõttes üha lahjemaks.
Paari arvutuste kohaselt muutub probleem tulevikus üha teravamaks. Õhu CO2 sisalduse senise kasvu jätkumise korral ületab see 2050. aastaks 550 osakest miljoni kohta. Laialdaselt kasvatavate põllukultuuride valgu-, raua- ja tsingisisaldus väheneb selle mõjul 3–17 protsenti.
Kui inimestel oma toidulauda täiendada ei õnnestu, tekib 175 miljonil inimesel eeskätt arengumaades tsingipuudus. See aeglustab muu hulgas haavade paranemist ning soodustab kõhulahtisuse ja nakkuste teket. Valgupuuduse all hakkaks kannatama 122 miljonit inimest. Toitaine nappus seostub kasvu kängu jäämisega. Rauapuudusest mõjutatud piirkondades elab Smithi ja Myers'i arvutuste kohaselt 1,4 miljardit viljakas eas naist. Rauapuudus mõjutab loote arengut ja seostub raseduse katkemisega.
Vanades tööstusriikides elavate inimeste tervist põllukultuuride mikrotoitainete sisalduse vähenemine analüüsi kohaselt eriliselt ei mõjuta. Samas tekitavad valgud täiskõhutunnet, misläbi inimesed tarbida lahjema toidu mõjul rohkem süsivesikuid.
Arengumaade elanikel ei pruugi olla Smithi ja Myers'i hinnangul mikrotoitainete vähenemise kompenseerimine sedavõrd lihtne. Eelnevalt avaldatud analüüside kohaselt vähendab temperatuuritõus põllukultuuride saagikust, mil põudade sagenemine soosib ikaldusi. See omakorda kergitab toidu hinda. Lihtsalt rohkem söömine ei pruugi sellisel kujul võimalik. Nõnda soovitavad nad hakata mõtlema juba praegu toitaineid sisaldavate kultuuride aretamise peale või poelettidele jõudva toidu rikastamisele mikrotoitainetega.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Climate Change. | Kliimamuutus ähvardab inimesed paksuks muuta | https://novaator.err.ee/857133/kliimamuutus-ahvardab-inimesed-paksuks-muuta | Süsihappegaasi hulga tõus Maa atmosfääris võib soodustada küll taimede kasvu, kuid hoogsamalt kasvanud köögi- ja teraviljades leidub vähem toitaineid, viitab USA teadlaste analüüs. Päevase valgu ja mikrotoitainete vajaduse rahuldamine sunnib inimesi rohkem sööma või võtma toidulisandeid. |
Põhisaalis esinevad Denis Punch, Katja Adrikova ja Artur Lääts. Lebolasaalis mängivad plaate Marek Poel, Raul Saaremets koos Nikolajeviga ning Rene Köster. Mesilasaalis kuuleb Rhythm Doctorit ja Martin Aedlat. Golden (Boy) Roomis astuvad lavale Marta Vaarik, Ursula ja L6vi.
Klubi HALL asub Noblessneris aadressil Peetri 6. Peo uksevad avatakse kell 00.00. | Peosari Patareiv kolib kümnenda sünnipäeva puhul klubisse HALL | https://menu.err.ee/857130/peosari-patareiv-kolib-kumnenda-sunnipaeva-puhul-klubisse-hall | 31. augustil toimub klubis HALL peosarja Patareiv kümnes sünnipäevapidu, kus neljas saalis astuvad üles nii tumeda techno kui ka pehmema rütmimuusika DJ'd. |
Peterburi Peeter-Pauli kindluse Narõškini bastionil tulistatakse keskpäeval aupauk 1941. aasta sündmuste mälestuseks, teatas uudisteagentuur Interfax.
Pärast seda jätkuvad mälestusüritused Gutujevi saarel asuva mälestusmärgi juures ning Kroonlinnas Ankruplatsil oleva mälestusseina ees. Päeva lõpetab kohtumine eskaadri miinilaeval "Bespokoinõi".
Sündmus, mida Venemaal kolmapäeval meenutatakse, toimus 1941. aasta sügisel, kui Tallinnas paiknenud Nõukogude Balti laevastiku sõjalaevad osutusid kiiresti edasi tunginud Natsi-Saksamaa vägede tagalas olevateks ning asusid läbi mineeritud Soome lahe teele Leningradi ja Kroonlinna sadamatesse.
Retke alustanud 225 sõjalaevast ning abi- ja transpordilaevast uppus miinide ja õhurünnakute tõttu 62. Tegemist oli ühe suurima mereväeoperatsiooniga sõja algusaastatel. | Peterburis meenutatakse punalaevastiku taganemist Tallinnast | https://www.err.ee/857128/peterburis-meenutatakse-punalaevastiku-taganemist-tallinnast | Venemaal Peterburis ja Kroonlinnas korraldatakse kolmapäeval tseremoonia, millega mälestatakse Nõukogude Liidu Balti laevastiku sõjalaevade põgenemist Tallinnast lähenevate Natsi-Saksamaa vägede eest Teise maailmasõja ajal. |
Bloomberg nendib, et kunagise favoriidi ehk Saksa keskpanga presidendi Jens Weidmanni võimalused on kahanenud pärast seda, kui meediasse jõudsid teated, mille kohaselt on Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli jaoks hetkel Euroopa Liidus olulisemaid ametikohti, mida sakslasele nõuda - ehk eelkõige soovivat Berliin näha sakslast järgmise Euroopa Komisjoni presidendina.
Bloomberg on juba pikemat aega korraldanud uuringut, kus 24 tuntud majandusteadlast peavad nimetama - tõenäosuse järjekorras - kolm kõige tõenäolisemat järgmist Euroopa Keskpanga juhti. Wiedmanni puudutavate uudiste tõttu on tema nüüd langenud neljandale kohale ning esimesel kohal on nüüd juulis Soome keskpanga juhi kohalt lahkunud Liikanen.
Bloombergi edetabel 2018. aasta augustis:
1. Soome keskpanga endine president Erkki Liikanen;
2. Prantsusmaa keskpanga president François Villeroy de Galhau;
3. Iirimaa keskpanga president Philip Lane;
4. Saksa keskpanga president Jens Weidmann;
5. Soome keskpanga praegune president Olli Rehn;
6. Hollandi keskpanga president Klaas Knot;
7. Saksa majandusteadlane ja EFSF-i ning ESM-i juht Klaus Regling;
8. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktor Christine Lagarde;
9. Eesti Panga president Ardo Hansson.
Bloombergi hinnangul oleks Hanssoni saamine Euroopa Keskpanga presidendiks tugev signaal ja tunnustus reformide eest, mida balti riigid euroga ühinedes ja pärast seda on teinud. Samas peab väljaanne seda ebatõenäoliseks stsenaariumiks ning märgib, et ka Hansson ise polevat ametikohast eriti huvitatud. | Bloomberg: Euroopa Keskpanga järgmine president on tõenäoliselt Liikanen | https://www.err.ee/857126/bloomberg-euroopa-keskpanga-jargmine-president-on-toenaoliselt-liikanen | Väljaande Bloomberg korraldatud majandusteadlaste arvamusküsitluse kohaselt on hetkel kõige tõenäolisem kandidaat Euroopa Keskpanga presidendi kohale Soome keskpanga endine president Erkki Liikanen. Eesti Panga president on üheksa kandidaadi seas viimasel kohal. |
Šarapova võiduseisuks jäi 39-aastase šveitslanna üle 6:2, 7:6 (8:6). Schnyderi jaoks oli tegemist esimese suure slämmi matšiga peale tema tennisesse tagasitulekut 2015. aastal. Esialgu loobus šveitslanna profikarjäärist 2011. aastal. Omavahel mängis duo viimati 2008. aastal. Toona võitis Šarapova Rooma turniiril šveitslannat seisuga 6:7 (3), 7:5, 6:2. Nüüdseks üheksast omavahel mängitud mängust on Schnyder alistanud venelanna vaid korra: 2005. aastal Roomas.
Schnyderist saab turniiri lõppedes vanim mängija, kes on kvalifitseerunud suure slämmi turniiri põhitabelisse. Turniiri lõpus on ta 39 aastat ja 269 päeva vana.
Teises ringis kohtub Šarapova rumeenlanna Sorana Cirsteaga (WTA 51.). | Šarapova oli US Openil raskustes ajalugu tegeva veteranmängija vastu | https://sport.err.ee/857122/sarapova-oli-us-openil-raskustes-ajalugu-tegeva-veteranmangija-vastu | Viiekordne suure slämmi turniiri võitja Maria Šarapova (WTA 22.) oli selle hooaja viimasel suure slämmi turniiril juba avaringis raskustes kvalifikatsiooniringist põhitabelisse jõudnud US Openil ajalugu tegeva veteranmängija Patty Schnyderi (WTA 186.) vastu. |
Probleem tuleneb Prantsusmaa regulatsioonidest, mille kohaselt ei tohi selle riigi kalurid vahemikus 15. maist 1. oktoobrini kammkarpe püüda. Samal ajal aga selliseid reegleid Suurbritannias ei ole ning seetõttu käivad inglise kalurid rahvusvahelistes vetes rahulikult kammkarpe püüdmas. Sunniviisiliselt kodusadamas istuvaid Prantsuse kalureid on selline olukord juba pikemat aega häirinud, vahendasid The Local ja BBC.
Seetõttu otsustasid kirjutamata leppest kinnipidamisest tüdinud Normandia kalurid asja ise lahendada ning teisipäeva hommikul asus erinevatest piirkonna sadamatest teele ligi 40 väiksemat kalalaeva. Prantslased piirasid viis rahvusvahelistes vetes kammkarpe püüdnud Briti kalalaeva sisuliselt ümber.
Meediasse jõudnud videost on näha, kuidas väikelaevad teineteist rammivad ning väidetavalt loopisid kalurid üksteise pihta ka kive, suitsupomme ja muid esemeid. Kuigi prantsuse kalurite esindaja kinnitusel keegi viga ei saanud või kahju ei kannatanud, vahendas telekanal France 3, et vähemalt osa kalalaevu sai rammimislahingu käigus kahjustada.
Olukorra edasise eskaleerumise hoidsid ära sündmuskohale saabunud Prantsuse sandarmeeria patrullkaatrid.
Briti kalurid rõhutavad nüüd, et neil on täiesti seaduslik õigus piirkonnas - nii rahvusvahelistes vetes kui ka tegelikult Prantsuse vetes - kammkarpe püüda, ja nõuavad, et London neile kaitset pakuks.
Läbirääkimised kahe riigi vahel selle vähemalt 15 aastat kestnud probleemi lahendamiseks pole sellel veel tulemust andnud ning seetõttu on sarnaseid vastasseise ilmselt ka tulevikus oodata. | Video: Prantsuse ja Briti kalurite vahel puhkes raevukas "merelahing" | https://www.err.ee/857115/video-prantsuse-ja-briti-kalurite-vahel-puhkes-raevukas-merelahing | Teisipäeva hommikul leidis La Manche'i väinas aset tõsine vastasseis Briti ja Prantsuse kalurite vahel. Tüli põhjuseks olid erimeelsused selle üle, kellel on õigus kahe riigi vahel asuvates rahvusvahelistes vetes kammkarpe püüda. |
"Mingid teosed on juba mõnda aega pooleli, säärased, mida tasubki jaokaupa lugeda. Töölaual on Samuel Becketti ja Jaan Kruusvalli lühiproosa kogumikud, kasutan neid omaenda tekstidesse sisenemiseks, teinekord piisab paarist lausest.
Nende kõrval on John Haldoni "Warfare, State and Society in the Byzantine World 565 – 1204", mis peaks aitama mõistma kreeklasest karakterit, kellest ma veel päris täpselt aru ei saa. Seda raamatut ma kaanest kaaneni ei loegi, pigem otsin sealt mingit võtit.
Öölaual on viimane Loomingu Raamatukogu, Jüri Kolgi "Esimene malbe päev sel aastal". Arvustasin tema "Rohelist suitsu" Loomingus ja tahtsin näha, mida uus teos endast kujutab.
Selle kõrval on Mason Curry "Daily Rituals", mis räägib sellest, kuidas erinevad autorid on harjumustest jõudu leidnud. Truman Capote näiteks ütleb seal enda kohta, et ta suudab proosat kirjutada ainult horisontaalasendis. Ja John Cheever pani igal hommikul ülikonna selga ja laskus kontoritesse suunduvate ametnike seltsis liftis alla. Kui teised väljusid, sõitis tema korrus allapoole keldrisse. Seal võttis ta end bokserite väele ja asus kirjutama. Hiljem pani ülikonna selga tagasi ja sõitis koos teistega üles. Isa tuli töölt…" | Mis pooleli? Vastab Tiit Aleksejev | https://kultuur.err.ee/857120/mis-pooleli-vastab-tiit-aleksejev | ERR kultuuriportaal alustab sügise tulles värske rubriigiga "Mis pooleli?", kus kirjanikud, igasugused kirjandusinimesed ja ka muidu fanaatilised lugejad vastavad küsimusele, mis raamatud neil parasjagu lugemislaual ja öökapil lebavad. Otsa teeb lahti kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev. |
21.-25. augustini võistlesid Poolas Sopotis 2018 RS:X klassi täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlustel purjelaudurid Ingrid Puusta, Serafima Afanasieva, Raul Mihkel Anton. Võistlustel osales enam kui 220 purjetajat 20. riigist.
Naiste arvestuses tuli Puusta üldkokkuvõttes väga kõrgele 10.kohale. Kolmanda kvalifikatsioonisõidu lõpetas Puusta teisel kohal, mis oli sõitude seeria kõrgeim tulemus. Kokku toimus 12 sõitu ning lisaks medalisõit.
Puusta võttis võistluse kokku järgmiselt: "Ma olen väga rahul oma tulemusega, kuna MM oli hooaja peamine võistlus ning kogu fookus oli sellel, seega mõtted olid mul ikka veel MM-il. Muidugi, keha polnud ka päris 100% taastunud. Seega kõiki neid asjaolusid arvesse võttes oli EM-i tulemus suurepärane. Olud Poolas olid keerulised, nii nagu ka Taanis Aarhusis MM-il. Peamiselt vaiksed keerutavad maatuuled. Vaikses tuules peetud medalisõidus olin 4. kohal, mis oli veel täpp I-le. Nüüd, kaheksa päeva pärast lendame Jaapanisse MK-etapile."
Juunioride arvestuses oli Serafima Afanasieva lõpptulemuseks 25. koht ning Raul Mihkel Antonil 74. koht.
19.-24. augustini olid Rootsis Bastadis 2018 Laser Standard klassi U-21 Euroopa meistrivõistlused. Eestist olid võistlemas Tavo Annus ja Bo Aaron Kooser, kes 61 osaleva purjetaja seast jõudsid üldarvestuses vastavalt 28. ja 46. kohale. Kokku peeti kümme sõitu. Annuse parimaks tulemuseks jäi 10. koht viimasest finaalsõidust, Kooser lõpetas nii 2. kui 4. finaalsõidu kõrgel 9. kohal.
20.-25. augustini toimusid Saksamaal Kielis 2018 Laser Radial klassi juunioride maailmameistrivõistlused. Eesti koondis oli võistlustel väljas neljaliikmelisena: Evo Annus, Keith Luur, Markus Maalt, Henri Silluta.
Eestlastest sõitis parima tulemuse välja Keith Luur, olles 269 purjetaja seas kõrgel 12.kohal. Silluta lõpptulemuseks jäi 156. koht, Markus Maalt oli kokkuvõttes 221. kohal ning Evo Annus 237. Kokku peeti kuus kvalifikatsiooni- ja viis finaalsõitu.
21.-26. augustini toimusid 2018 470 klassi juunioride maailmameistrivõistlused Itaalias, Braccianos. Eestist osales neil võistlustel kaks paatkonda: Jakob Haud ja Richard Lilp ning Hugo Vaino ja Uko Tiidemann.
Jakob Haud ja Richard Lilp lõpetasid võistluse 46. kohal. Parimaks tulemuseks oli hõbegrupi finaalsõitude teine sõit, kus paatkond lõpetas 12. kohal. Hugo Vaino ja Uko Tiidemanni lõpptulemuseks jäi 49. koht. Vaino-Tiidemanni parim tulemus oli samuti 12.koht, mis sõideti välja kvalifikatsiooni kolmandast sõidust. | Puusta EM-i 10. kohast: mõtted olid veel maailmameistrivõistlustel | https://sport.err.ee/857093/puusta-em-i-10-kohast-motted-olid-veel-maailmameistrivoistlustel | Möödunud nädalal toimus maailma eripaigus mitmeid purjetamise suurvõistlusi. Poolas, Rootsis, Saksamaal ja Itaalias oli võistlemas 13 Eesti purjetajat. Edukaimad olid Ingrid Puusta ja Keith Luur, olles vastavalt Euroopa meistrivõistluste 10. ja maailmameistrivõistluste12. kohal. |
"Mait Rungi on akadeemiline liider, kes kindlasti viib kõrgkooli kui Ülemiste City linnaku vaimse keskuse uuele tasemele," ütles kooli nõukogu esimees Kadi Pärnits.
Rungi on töötanud juhina IT-valdkonnas ja avalikus sektoris, alates 2005. aastast õppejõu ja teadlasena Tallinna Tehnikaülikoolis, viimati juhtimise professorina. Doktorikraadi omandas ta 2010. aastal Lappeenranta Tehnikaülikoolist. Tema teadustöö on keskendunud äriinnovatsioonile, juhtimisele ja iduettevõtlusele.
Rungi sõnul on muljetavaldav, kuidas koostöös ettevõtetega on Mainor võtnud viimasel ajal ette julgeid arendusi, olgu selleks uudsed IT-d, disaini ja ettevõtlust siduvad õppekavad, osalus Ülemiste targas linnakus või Eestis ainulaadsed karjääri- ja stipendiumiprogrammid. "Nüüd on plaanis esimese rakenduskõrgkoolina Eestis arendada välja tipptasemel teadustegevus, mis loob otsest väärtust Eesti ettevõtetele. Annan oma panuse, et laiendada kooli ümber sarnaselt mõtlevate partnerite võrgustikku ja head ideed ellu viia," ütles värske rektor.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on Eesti suurim erakõrgkool, mis pakub kõrgharidust ettevõtluse, IT ja disaini valdkondades. Koolil on üle 1500 üliõpilase. | Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektoriks valiti Mait Rungi | https://www.err.ee/857116/ettevotluskorgkooli-mainor-rektoriks-valiti-mait-rungi | Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor nõukogu valis järgmiseks viieks aastaks rektoriks innovatsioonijuhtimise professori Mait Rungi. |
Riigipead saadab visiidil tema abikaasa Brigitte Macron ning Helsingi visiidi raames on Macronil kavas kohtuda nii oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga kui ka peaminister Juha Sipiläga, vahendas Yle.
Presidenti kohtumise puhul on plaanis rääkida kindlasti kaitsepoliitikast, rahvusvahelisest olukorras, Arktika küsimustest ning kliimasoojenemisest. Sipiläga kohtudes on kindlasti teemadeks Euroopa Liidu kaitsekoostöö, eurotsooni küsimused ja migratsioon.
Tugevalt Euroopa Liidu meelne Macron, kes on käinud liidu reformimiseks välja rohkelt ideid, peab analüütikute hinnangul Soomet kindlasti positiivseks näiteks ja samuti EL-i koostööd toetavaks liikmesriigiks.
Samuti on kindlasti oluline just koostöö riigikaitse teemal, seda nii EL-i tasandil kui ka kahepoolselt.
Macron peab oluliseks Euroopa iseseisva kaitsevõime tugevdamist, et mitte enam nii palju ainult USA-st sõltuda, ning NATO-sse mittekuuluv ja tugevat iseseisvat kaitsevõimet omav EL-i liikmesriik on seetõttu loogiline vestluspartner.
Soome on viimastel aastatel üritanud aga koostööd NATO-ga tihendada ning erilist tähelepanu on pälvinud Helsingi eraldi kaitsekoostöölepped, mis on praeguseks sõlmitud näiteks USA, Suurbritannia ja Saksamaaga. Nüüd on sarnane lepe kavas ka Prantsusmaaga, nagu kinnitasid eelmisel nädalal Helsingis kohtunud kaitseministrid Florence Parly ja Jussi Niinistö. | Soomet külastab Prantsusmaa president Emmanuel Macron | https://www.err.ee/857111/soomet-kulastab-prantsusmaa-president-emmanuel-macron | Kolmapäeval saabub Soome riigivisiidile Prantsusmaa president Emmanuel Macron. |
"Hästi tasavägine mäng oli. Mul oli palju võimalusi, aga ma ei kasutanud neid ära. Vastane mängis tähtsatel hetkedel hästi, mina täna mitte piisavalt hästi," vahendab Kontaveidi lühikest kokkuvõtet mängust Delfi Sport.
Kontaveit oli silmnähtavalt pettunud, eelkõige selle üle, et ei suutnud välja mängida oma taset. "Mängin järgmise turniiri tõenäoliselt Tokyos ja seejärel kaks turniiri Hiinas," avalikustas Kontaveit oma järgmised plaanid. | Kontaveit: mul oli palju võimalusi, aga ma ei kasutanud neid ära | https://sport.err.ee/857104/kontaveit-mul-oli-palju-voimalusi-aga-ma-ei-kasutanud-neid-ara | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) piirdus hooaja viimasel suure slämmi tenniseturniiril ehk US Openil kolmandat aastat järjest avaringiga – eestlanna kaotas täiesti võidetava mängu 7:6 (3), 3:6, 5:7 tšehhitarile Katerina Siniakovale (WTA 54.). |
Claire ja Laura on lapsepõlvesõbrad. Kui Laura ootamatult haigeks jääb ja sureb, läheb Claire Laura leinavale mehele Davidile ning tütar Lucyle abi pakkuma ja avastab Davidi kadunud Laura riietes. Esialgne jahmatus kasvab aja jooksul Claire´i ja Davidi siduvaks erutavaks kiindumuseks.
François Ozoni filmide paremik on Eesti publikule tuttav - "Veepiisad tulistel kividel", "Bassein", "Kodus" jt. Intellektuaalne režissöör Ozon armastab tegelda piiripealsega, oma lood punub ta alati osavalt. Sedapuhku põimib ta seisundid ja olukorrad, mis teineteist justkui välistaksid: lähedase kaotus, hoolitsus ja, Ozonile omaselt, seksuaalsed piirialad.
Prantsuse filmiauhinna Césari jagamisel nomineeriti Davidi kehastanud Romain Duris parima meesosatäitja kategoorias, režissöör Ozon pärjati San Sebastiani filmifestivalil.
Film "Uus sõbranna" on ETV" ekraanile 29. augustil kell 22:00. | Kultuuriportaal soovitab: "Uus sõbranna" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/857099/kultuuriportaal-soovitab-uus-sobranna-etv2-s | 29. augustil jõuab ETV2 ekraanile režisöör François Ozoni 2014. aasta linateos "Uus sõbranna". |
Tartu ajalehe andmeil on kliinikumi uueks ravijuhiks saamas Andres Kotsar, senine kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja, ning majandusjuhiks Valga haigla juht Marek Seer. Finantsjuhiks on tõusmas kliinikumi senine finantsteenistuse direktor Maret Tark ja infotehnoloogiajuhiks Kati Korm, kes on praegu informaatikateenistuses arendusosakonna juhataja.
Juba juulis valis nõukogu kliinikumi juhatuse uueks esimeheks Priit Eelmäe, Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse senise juhatuse esimehe.
Kliinikumi senise juhatuse liikmete volitused lõpevad 30. septembril. | Ajaleht: Tartu Ülikooli kliinikumis vahetub kogu juhatus | https://www.err.ee/857101/ajaleht-tartu-ulikooli-kliinikumis-vahetub-kogu-juhatus | Tartu Ülikooli kliinikumi oktoobris tööd alustavas juhatuses pole ühtki liiget eelmisest koosseisust, kirjutab Tartu Postimees. |
Oma 14. suure slämmi turniirivõitu püüdev Djokovic ei suutnud suure kuumaga enam püsti püsida ning istus teise seti poole peal maha ja palusendale ämbri tuua juhuks, kui tal sees keerama hakkab. Kolmandas setis Djokovic taastus ning võitis järjest kümme geimi ning pääses teise ringi mängudesse. Enne otsustavat, neljandat setti pidasid mängijad kuuma tõttu kümneminutilise hingetõmbepausi. See oli esimene kord, kui US Openi korraldajad võtsid kasutusele ekstreemse kuuma tõttu erimeetmed.
"Ma palvetasin, et ma hakkaksin end paremini tundma, sest esimesed kolm setti ei tundnud ma end väga hästi," ütles kuuenda asetusega Djokovic mängujärgselt. "Ma tahan tänada korraldajaid, et nad lubasid meil enne viimast setti kümneminutilise pausi pidada, sest me mõlemad vajasime seda."
Teise ringi mängudes kohtub 31-aastane serblane ameeriklase Tennys Sandgreniga (ATP 61.).
Palavuse käes vaevlevad ka teised mängijad ja nii mõnigi on 38-kraadise kuuma ja 50% õhuniiskuse tõttu mängu pooleli jätnud. Teiste hulka kuuluvad itaallane Stefano Travaglia, leedukas Ricardas Berankis, argentiinlane Leonardo Mayer, venelane Mihhail Južnõi ja serblane Filip Krajinovic.
Avaringis teenis kindla võidu maailma teine reket Roger Federer, kes alistas jaapanlase Yoshihito Nishioka (ATP 177.) seisuga 6:2, 6:2, 6:4. Federer on võimalik Djokovici vastane veerandfinaalis, kui mõlemad peaksid sinna pääsema.
Neljanda asetusega Alexander Zverev (ATP 4.) alistas kanadalase Peter Polansky (ATP 119.) seisuga 6:2, 6:1, 6:2 ning teenis samuti pääsu järgmisesse ringi, kus tema vastaseks on prantslane Nicolas Mahut (ATP 131.). | 14. suure slämmi turniiri võitu püüdev Djokovic oli US Openil kuumaga hädas | https://sport.err.ee/857091/14-suure-slammi-turniiri-voitu-puudev-djokovic-oli-us-openil-kuumaga-hadas | Hooaja viimasel suure slämmi tenniseturniiril ehk US Openil oli Novak Djokovicil (ATP 6.) raskusi kuumaga võitlemisel, kuid suutis sellest hoolimata alistada ungarlase Marton Fucsovicsi (ATP 41.) seisuga 6:3, 3:6, 6:4, 6:0. |
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles ajalehele sellist rahajaotust põhjendades, et Eesti liikluse olukorda vaadates peab rõhk olema liiklusohutusel ja selle aluseks on eelkõige teedevõrgu arendamine.
"Sealhulgas kruusateedele katete ehitamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitamine ja uute, ohutumate teelõikude väljaehitamine," loetles ta.
Teehoiukavas kuulub mainitu teedevõrgu arendamise alla. Teede säilitamine kannatab aga juba aastaid, praegu kehtiv teehoiukava aastateks 2014–2020 on läbi teinud mitu muutust.
Kava võeti vastu 2013. aastal ja tehti ringi juba 2014. aasta detsembris. Selle muudatuse järel planeeris toona Reformierakonna juhitud valitsus, et 2019. aastal peaks teedevõrgu säilitamisele kuluma 182 miljonit eurot, 2020. aastal juba 203 miljonit eurot. | Riigiteede remondiks eraldatav raha väheneb | https://www.err.ee/857094/riigiteede-remondiks-eraldatav-raha-vaheneb | Võrreldes 2016. aastal uuendatud teehoiukavaga, on järgmises kavas 2019. aastaks teedevõrgu säilitamisse planeeritud summad vähenenud 14 miljoni euro võtta. Kui võrrelda seda 2014. aastal planeeritud summadega, on kärbe 40 miljonit eurot, kirjutab Postimees. |
Merealune maavärin oli magntituudiga seitse, vahendas Reuters Vaikse ookeani tsunamihoiatuskeskus PTWC (Pacific Tsunami Warning Center) teadet.
Keskuse teatel ookeaniülest tsunamiohtu siiski ei ole.
Maavärina kolle oli kümne kilomeetri sügavusel ja Uus-Kaledoonia pealinnast Noumeast 372 kilomeetrit idas. | Vaikse ookeani lõunaosas toimus võimas maavärin | https://www.err.ee/857092/vaikse-ookeani-lounaosas-toimus-voimas-maavarin | Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Kaledoonia lähistel leidis kolmapäeval aset tugev maavärin. |
"Me pole paari suuremat lepingut enam pikendanud vanade piirituse hindadega ja eeldatavasti meie tootmise maht väheneb umbes 30-50 protsenti. Oleme otsustanud investeerida fermentatsiooni poole automatiseerimisse, et vähendada tööjõu- ja ressursikulu. Lisaks oleme tootmist ümber korraldamas, mis viib töötajate arvu vähendamiseni, oleme üsna palju inimesi juba koondanud," ütles Estonian Spiriti ning Moe Peenviinavabriku juht Sven Ivanov BNS-ile.
Ivanovi sõnul jääb eeloleval hooajal kuni järgmise sügiseni Šveitsi alkoholimonopolile Alcosuisse saatmata hinnanguliselt 800 000 liitrit mahepiiritust. Laojääk on küll olemas, kuid seda hoiab ettevõte Moe Peenviinavabriku jaoks ning kehvemal juhul peab seda jaguma kuni 2019. aasta saagini.
"Mahevilja mahtu lihtsalt ei ole ja see, mida on võimalik saada, on meie jaoks liiga kallis. Piirituse hind kasvas juba eelmisel aastal 30 protsenti koos toorainega, kuid sellest ei ole kahjuks abi, vilja hind on täiesti väljaspool meie võimalusi, me räägime tänasel päeval hinnast 300-350 eurot tonn," ütles Estonian Spiriti juht. Lisaks sellele on kallinenud puiduhake ja elekter, mis on Rakvere piiritusetehases tootmisel olulised sisendid.
Tavavilja hind on ettevõtte jaoks tõusnud samuti umbes 25-30 protsenti ning väga suur osa selle aasta saagist tuleb leivavilja kvaliteedis. "Söödavilja puudus annab juba praegu tunda, mis loomulikult viib hinnad ülespoole. Ka teraviljapiirituse hind on tõusnud umbes 10 protsenti, kuid see ei kata ära toorme tõusu," ütles Ivanov, kelle sõnul hoiab Euroopas tavapiirituse hinda all melassi ehk suhkrutootmise jäägist tehtud piiritus, millest korralikku viina küll teha ei saa. "Kuid odavama otsa tootjad peavad enda jaoks kompromisse tegema hakkama," ütles ta.
"Moe Peenviinavabriku varud on alati vähemalt ühe aasta jagu olemas, juhuks kui on kehv aasta nagu oli tänavu. Kuna Moe on kvaliteetalkoholi tootja, siis ei mõjuta piirituse hinna tõus eriti meie jookide hinda. Hinnatõusu teeb nagunii meie eest Eesti Vabariigi valitsus oma lühinägeliku aktsiisipoliitikaga. Igal juhul on kokku umbes 30 protsenti tootmismaht Eestis vähenenud, sama kaoprotsent on ka jaemüügis keskmisena," ütles Ivanov.
"Moe on näiteks kaotanud müügimahtudes 50 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Piirikaubandus on tagasi andnud sellest 25 protsenti – õnneks on kasvanud eksport ja mahud näitavad endiselt kaasvutrendi ja loodame 2018. aastal müüa umbes 40 protsenti rohkem kui 2017. aastal, seda nii mahus kui rahas," ütles Moe Peenviinavabriku juht, kelle sõnul panevad viimaste aastate keerulised ilmaolud ja aktsiisipoliitika ettevõtte eelolevaks ajaks proovile.
Estonian Spirit OÜ pole 2017. aasta majandusaasta aruannet esitanud. Tunamullu kandis ettevõte 2,4 miljoni eurose käibe juures 1,3 miljonit eurot puhaskahjumit. Ettevõte kuulub metsanduskontserni Sylvester eksomanikele Urmas Nimmerfeldtile, Sven Ivanovile, Toomas Metsale ning Triin Lastikule.
Ettevõttes töötas tänavu teises kvartalis 34 inimest. BNS-ile teadaolevalt koondab ettevõte Rakvere piiritusetehase, söödatehase ja koostootmisjaama töötajad.
Estonian Spirit OÜ on Eesti ainuke piiritusetootja. Mullu oktoobris kiitis Euroopa Komisjon heaks ettevõtte taotluse registreerida kaitstud geograafiline tähis "Estonian Vodka". Tähise registreerimisega tohib seda sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides ning selle valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. | Eesti ainus piiritusetootja koondab ja vähendab tootmist poole võrra | https://www.err.ee/857090/eesti-ainus-piiritusetootja-koondab-ja-vahendab-tootmist-poole-vorra | Eesti ainus piiritusetootja Estonian Spirit OÜ vähendab mahevilja kõrge hinna tõttu tootmismahte kuni poole võrra ning koondab Rakvere piiritusetehase töötajaid. |
"Me oleme julgustatud edusammudest, mida saavutati USA ja Mehhiko kaubanduskõnelustel ja seda eriti autotööstuse ja tööjõu vallas ning ma ootan selle nädala kõnelusi innuga," ütles Kanada välisminister Chrystia Freeland ajakirjanikele kohtumise eel.
Kanada peaminister Justin Trudeau hoiatas varem päeval, et allkirjastab muudetud Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepingu (NAFTA) vaid juhul, kui "see on hea Kanadale", edastas kohalik meedia.
"Me osaleme läbirääkimistes positiivsel moel ja ootame lõpptulemusena lepingu allkirjastamist, mis on hea Kanadale ja hea Kanada keskklassile," ütles Trudeau. Peaminister lubas eraldi seista riigi piimatööstuse huvide eest. USA on muu hulgas nõudnud Kanada riigi poolt hinnaregulatsioonide ja impordimaksudega kaitstud piimatööstuse avamist konkurentsile, millest Kanada on keeldunud.
Trudeau ametkond teatas päev varem, et Trudeaul ja USA presidendil Donald Trumpil oli konstruktiivne vestlus kaubanduse teemadel. Trudeau lähetas teisipäevaks Washingtoni kaubanduskõnelustele välisminister Freelandi.
"Peaministril oli president Trumpiga konstruktiivne jutuajamine Põhja-Ameerika Vabakaubandusleppe teemal," kirjutati Trudeau büroo avalduses. "Liidrid tervitasid kõnelustel Mehhikoga tehtud edusamme ning ootavad kannatamatult oma meeskondade sellenädalast kohtumist sihiga viia läbirääkimised eduka lõpuni."
Trump teatas esmaspäeval, et Ühendriigid saavutasid Mehhikoga kaubanduses väga hea kokkuleppe ja peagi algavad otsustavad läbirääkimised Kanadaga NAFTA muutmise üle. | Washingtonis algasid USA ja Kanada kaubanduskõnelused | https://www.err.ee/857088/washingtonis-algasid-usa-ja-kanada-kaubanduskonelused | USA ja Kanada kaubanduskõnelused algasid teisipäeval Washingtonis, teatasid võimuesindajad. |
Udu jätkab Cardonas võistluste korraldamise segamist. Mäletatavasti lükkus samal põhjusel edasi Big Airi võistluste finaal. Hiljem pälvis Sildaru sellelt alalt juunioride MM-hõbeda. Pargisõidus läheb Sildaru võistlustulle tiitlikaistjana.
Mens and womens freeski slopestyle qualifications have been postponed for day. It's looking like we might be underway shortly for the womens JWC Big Air Final from 1pm. ???? pic.twitter.com/ghWm2VOKoI
— Winter Games NZ (@wintergamesnz) August 29, 2018 | Ilmastikuolud lükkasid Kelly Sildaru pargisõidu kvalifikatsiooni edasi | https://sport.err.ee/857085/ilmastikuolud-lukkasid-kelly-sildaru-pargisoidu-kvalifikatsiooni-edasi | Uus-Meremaal Cardronas toimuvatel freestyle-suusatamise maailmameistrivõistlustel lükkus ebasoodsate ilmastikuolude tõttu edasi pargisõidu kvalifikatsioon. Kelly Sildaru pääseb rajale tõenäoliselt neljapäeval. |
"Work in Estonia alustas koos 12 Eesti tööandjaga projekti Career Hunt Tallinn 2018. Projekti raames tuuakse Eestisse 20 põhjaliku eeltöö tulemusena väljavalitud ja eelintervjueeritud kandidaati. 20 hulka kuuluvad näiteks heade tehniliste oskustega Node.js back-end arendaja Taxify jaoks või kogenud seeniortaseme Java arendaja Nortali jaoks," ütles EAS-i Work in Estonia programmijuht Kaidi-Kerli Kärner.
"Väljavalitud spetsialistidele korraldatakse viiepäevane külastus Eestisse, mille jooksul on nad kaks päeva tööintervjuudel ja testimisel tööandjate juures ning ülejäänud kolme päeva eesmärk on, et tippspetsialistid saaksid kindluse, et Eesti on neile hea koht elamiseks," lisas ta.
Värbamiskampaania eelarve on koos ettevõtjate umbes 15-protsendilise osalusega 170 000 eurot, märkis Kärner. "Selles sisaldub värbamistöö sihtriikides, kandidaatide intervjueerimine, meediakampaania, kandidaatide Eestisse toomise kulutused ning Eestis viibimise ajal toimuv programm." Kui kõik Eesti külastajad peaks otsustama Eestisse tööle tulla oleks see ühe inimese kohta 8500 eurot.
Projekti kandideerimine algas Kärneri sõnul augusti keskpaigas ning esimese nädalaga tuli üle 600 taotluse üle maailma, kellest üle 300 vastavad tööandjate poolt etteantud kriteeriumidele, olgu see siis konkreetsete programmikeelte oskus, mitmeaastane töökogemus tarkvaraarenduses või väga hea inglise keele oskus. Kandideerimine kestab kuni 23. septembrini.
Projekti eesmärk on aidata Eesti tööandjatel leida endale välismaalt tööle tippspetsialiste, kellest on Eestis puudus ja keda nad siit ei leia. "Tahame anda 20-le väga kõrgelt kvalifitseeritud IT-spetsialistile, kes on avaldanud huvi Eestis tööd teha, võimaluse tulla ja kogeda, mida Eesti tehnoloogiamaastik pakub ja kuidas oleks siin elada ja oma karjääris samm edasi astuda," ütles Kärner.
"Eelkõige soovitakse kampaania raames leida Eesti tööandjatele sobivaid tippspetsialiste ning tutvustada Eestit kui head töötamise sihtkohta spetsialistidele. Sellise kampaaniaga kaasneb positiivne tähelepanu rahvusvahelises meedias, mis aitab kõikidel Eesti firmadel välismaalt endale kergemini spetsialiste leida. Juba praeguseks on Career Hunt projektist kirjutanud ajalehed ja uudisteportaalid Inglismaal, Gruusias, Ungaris, Lätis ja mujal," rääkis Kärner.
"Oluline on ka märkida, et värbamiskampaania ei aita ainuüksi neid ettevõtjaid, kes projektis kaasa löövad, vaid ka kõiki teisi, kel on plaanis välisspetsialiste palgata. Teeme tööd kõigi kampaanias osalevate inimestega ning kui 20-st väljavalitud kandidaadist üle jäänud inimeste oskusi on vaja mõnel teisel tööandjal, siis aitame nad omavahel kokku viia. Arvestades, et Eestis on iga kuu ingliskeelseid avatud tööpakkumisi ainuüksi IT-valdkonnas üle 200, siis selle projektiga on võimalik ka neile töökohtadele leida sobilikke kandidaate," märkis Kärner.
Projektis osalevad Taxify, Swedbank, Twilio, Nortal, Helmes, Axinom, Global Gaming Group, Finestmedia, Topia, Proekspert, Veriff ja Skype. Iga tööandja on välja pannud ühe ametikoha, kuhu Career Hunti raames töötajaid otsivad. Lisaks on projekti kaasatud teenusepakkujatena värbamispartner Jobbatical, reklaami- ja meediapartnerina Age McCann Estonia ning rahvusvahelise suhtekorralduspartnerina Hamburg ja Partnerid. Projekti sõnumeid on aidanud levitada Garage48, Startup Estonia, Robotex, Visit Estonia, Visit Tallinn, Settle in Estonia, Kaubandus- ja Tööstuskoda ja teised.
Värbamiskampaania on osa Work in Estonia tegevuskavast, mis lähtub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenguprogrammist. IKT arenguprogrammis on seitse erinevat valdkonda, kuidas toetada IKT arengut Eestis. Üheks eesmärgiks on 2020 aasta lõpuks meelitada Eestisse 2000 IKT välisspetsialisti. | EAS toob 170 000 euro eest 20 IT-spetsialisti Eesti firmadega tutvuma | https://www.err.ee/856917/eas-toob-170-000-euro-eest-20-it-spetsialisti-eesti-firmadega-tutvuma | Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toob oma Work in Estonia programmi raames 20 välismaa IT-spetsialisti 170 000 euro eest viieks päevaks Eestisse ettevõtjatega tutvuma, plaaniga spetsialistid Eestis tööle rakendada. |
Thiam läbis viimase alana 800 m kindlalt, lõpetades jooksu 10. kohal ning võttes oma teise EM-i kulla. Belglanna võidutses Euroopa meistrivõistlustel seitsmevõistluses ka 2018. aastal Berliinis. Teise koha sai poolakas Adrianna Sulek 6532 punktiga ning pronksmedali teenis šveitslanna Annik Kälin, kogudes 6515 punkti.
Enne viimast ala:
Neljapäeval toimus naiste seitsmevõistluse teine võistluspäev. Hommikul toimus kaugushüpe ja odavise, õhtul ootab sportlasi ees finaal, kui joostakse 800 m.
Kaugushüppes sai kõige parema tulemuse kirja Kälin, kes hüppas isikliku rekordiga võistluse parimaks tulemuseks 6.73. Teisele kohale tuli isikliku rekordiga poolatar Adrianna Sulek (6.55). Kolmanda koha sai sakslanna Sophie Weisenberg (6.35). Võistluse liider Thiam tuli üheksandale kohale ja hüppas 6.08.
Viimane ala enne õhtust finaali oli odavise. Parima tulemuse viskas ungarlanna Xenia Krizsan (50.38). Teisele kohale tuli sakslanna Carolin Schäfer (50.18), kes edestas kolmanda koha saanud rootslannat Bianca Salmingut (50.15) kolme sentimeetriga. Thiemi parim vise oli 48.89, mis kindlustas talle neljanda koha.
Õhtuse finaali eel on belglanna endiselt liidripositsioonil 5776 punktiga, kuid esimese võistluspäeva uue isikliku rekordi püstitamise lootust enam pole.
Teisele kohale on kerkinud Kälin (5604) ning kolmandat kohta hoiab Sulek (5560). Neljandal kohal on Thiami koondisekaaslane Noor Vidts (5497). | Nafissatou Thiam sai oma teise EM-i kulla | https://sport.err.ee/1608688534/nafissatou-thiam-sai-oma-teise-em-i-kulla | Münchenis toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel sai naiste seitsmevõistluses kulla Nafissatou Thiam punktisummaga 6628. |
Vuleta sai kohe avakatsel kirja kulla toonud tulemuse 7.06. Teise koha ja hõbemedali teenis sakslanna Malaika Mihambo tulemusega 7.03. Pronksmedal läks Jazmin Sawyersile (Suurbritannia) tulemusega 6.80, mille ta hüppas alles viimasel katsel, minnes mööda ukrainlannast Marina Bekh-Romanchukist, kes pidi leppima nelja kohaga (6.76). | Ivana Vuleta võitis kulla naiste kaugushüppes | https://sport.err.ee/1608689302/ivana-vuleta-voitis-kulla-naiste-kaugushuppes | Saksamaal Münchenis toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võidutses naiste kaugushüppes serblanna Ivana Vuleta (endise nimega Spanovic) tulemusega 7.06. |
Tamberi oli ainuke, kes suutis kõrguse 2.30 alistada. Teise koha sai sakslane Tobias Potye tulemusega 2.27. Kolmandaks tuli samuti 2.27 ületanud ukrainlane Andri Protsenko.
Tamberi läks üritama ka kõrgust 2.33, kuid ei suutnud kahe katsega seda ületada. | Tokyo olümpiavõitjale polnud vastast ka EM-il | https://sport.err.ee/1608689299/tokyo-olumpiavoitjale-polnud-vastast-ka-em-il | Saksamaal Münchenis toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel sai meeste kõrgushüppes kulla itaallane Gianmarco Tamberi tulemusega 2.30. |
Ingebrigtsen tegi EM-il kaksikduubli, võites nii 1500 kui ka 5000 m jooksu. 1500 m jooksus tegi norralane samuti väga tugeva lõpu ning edestas teise koha saanud Jake Heywardi ligi kahe sekundiga. Ingebrigtseni võiduaeg 3.32,76 tähistab ka uut võistluste rekordit.
Kolmanda koha sai hispaanlane Mario Garcia ajaga 3.34,88.
Enne võistlust:
Medalistid selguvad meeste kõrgushüppes, meeste vasaraheites, naiste kaugushüppes, meeste 1500 m jooksus ja naiste 5000 m jooksus.
Meeste 1500 m jooksus jahib norralane Jakob Ingebrigtsen oma nende tiitlivõistluste teist kulda. Kaks päeva tagasi võidutses ta 5000 m jooksus.
Lisaks lõpeb ka naiste seitsmevõistlus, mille viimaseks alaks on 800 m jooks.
Kavas on ka naiste ja meeste 200 m jooksu poolfinaalid. | Ingebrigtsen võidutses EM-il uue võistluste rekordiga | https://sport.err.ee/1608688792/ingebrigtsen-voidutses-em-il-uue-voistluste-rekordiga | Saksamaal Münchenis jätkuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel tegi Ingebrigtsen kaksikduubli, kui võitis lisaks 5000 m jooksule ka 1500 m jooksu ajaga 3.32,76. |
Vahepeal võistlust kõigest sentimeetrise eduga Nowicki ees juhtinud ungarlane Bence Halasz pidi leppima teise kohaga, saades parimal katsel kirja 80,92. See on tema uus isiklik rekord.
Pronksmedali sai norralane Eivind Henriksen tulemusega 79,45. Neljandaks jäi üllatuslikult poolakas Pawel Fajdek, saades parimal katsel kirja 79,15. | Nowicki triumfeeris uue hooaja tippmargiga | https://sport.err.ee/1608689293/nowicki-triumfeeris-uue-hooaja-tippmargiga | Saksamaal Münchenis toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võitis meeste vasaraheite tiitlikaitsja Wojciech Nowicki tulemusega 82.00, mis tähistab uut hooaja tippmarki. |
Veidi enne lõppu läks jooksu juhtima türklanna Yasemin Can ning sai teistega vahe sisse. Kaks ringi enne lõppu hakkas sakslanna Klosterhalfen teda püüdma ning suutis 500 m enne lõppu lausa mööda minna.
Viimasele ringile läks sakslanna liidrina ning kasvatas kodupubliku toel edu türklanna ees. Lõpusirgel oli kõik selge ning sakslanna võitis oma esimese täiskasvanute suurvõistluste kuldmedali.
Teise koha saanud Yasemin Can lõpetas ajaga 14.56,91. Pronksmedali teenis Eilish McColgan (Suurbritannia) ajaga 14.59,34. | Klosterhalfen teenis kodupubliku ees esimese tiitlivõistluste kulla | https://sport.err.ee/1608689296/klosterhalfen-teenis-kodupubliku-ees-esimese-tiitlivoistluste-kulla | Saksamaal Münchenis toimuvatel kergejõustiku meistrivõistlustel võidutses naiste 5000 m jooksus üllatuslikult sakslanna Konstanze Klosterhalfen ajaga 14.50,47. |
Oluline 18. augustil kell 20.55:
- Krimmi võimud teatasid õhutõrje aktiveerimisest Kertšis;
- Belgorodis plahvatas Vene laskemoonaladu;
- Zelenski: läbirääkimised Venemaaga võimalikud ainult Vene vägede lahkudes;
- Erdogan hoiatas uue Tšornobõli katastroofi eest;
- Türgi meedia: Putin on võib olla valmis Zelenskiga kohtuma;
- Venemaa palus Zaporižžja tuumajaama töötajatel reedel mitte tööle tulla;
- Venemaa teatas neljapäeval, et võib Zaporižžja tuumajaama sulgeda;
- Ukraina hävitas riigi lõunaosas järjekordse Venemaa laskemoonalao;
- Vene väed pommitasid Harkivit, hukkus vähemalt 15 inimest;
- Kiiev: Ukraina tõrjus tagasi Venemaa rünnakud Donetski oblastis;
- Zelenski: 55 diplomaatilist esindust jätkavad tööd Kiievis;
- Vene meedia: Moskva nimetab Krasnodari linnapea ajutiselt okupeeritud Harkivi oblasti juhiks;
- ISW: Moskva muretseb üha rohkem okupeeritud Krimmi julgeoleku pärast;
- Ukraina: viimase 24 tunni jooksul suri Donetski oblastis Vene rünnakute tõttu kolm tsiviilisikut;
- ÜRO juht kohtub neljapäeval Ukrainas Zelenski ja Erdoganiga;
- Briti luure: Vene tankide suured kaotused tulenevad reaktiivsoomuse kehvast kasutamisest;
Krimmi võimud teatasid õhutõrje aktiveerimisest Kertšis
Krimmi võimud teatasid, et Kertšis aktiveeriti õhutõrjesüsteemid. Kohaliku administratsiooni juhi nõunik Oleg Krjutškov ütles, et ohtu linnale ega Krimmi mandriga ühendavale sillale ei ole, vahendas Interfax.
Belgorodis plahvatas Vene laskemoonaladu
Sotsiaalmeedias levivad videod plahvatusest Vene Belgorodi oblastis. Analüütikute hinnangul on tegu laskemoonalao plahvatusega. Belgorodi oblast asub Ukraina piiri lähistel.
Belgorodi oblasti kuberneri Vjatšeslav Gladkovi sõnul põleb Timonovo küla lähedal laskemoonaladu.
"Valuiski linnarajoonis Timonovo küla lähedal süttis laskemoonaladu. Viimastel andmetel inimohvreid pole. Rajoonivanem viib Timonovo ja Soloti küla elanikud ohutusse kaugusesse. Kohapeal töötavad operatiivteenistused, tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel," kirjutas Gladkov Telegrami kontol.
Teateid tuleb ka plahvatustest Starõi Oskoli lennuväljalt, mis asub samuti Belgorodi oblastis.
An ammunition depot is on fire in Belgorod. https://t.co/DwSdUnQubd pic.twitter.com/tyQuNeIJJA
— Rob Lee (@RALee85) August 18, 2022
Zelenski: läbirääkimised Venemaaga võimalikud ainult Vene vägede lahkudes
Erdogan ütles pressikonverentsil Lvivis, et Türgi soovib Vene-Ukraina sõjas leida sõjale diplomaatilist lahendust ning seisab Ukraina pool.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul puudub Ukrainal usk läbirääkimistesse Vene föderatsiooniga. "Ma olen väga üllatunud, et nemad (Vene Föderatsioon) on valmis mingisuguseks rahuks. Inimesed, kes tapavad ja vägistavad iga päev ning ründavad meie tsiviilisikuid, tsiviiltaristut tiibrakettidega – sellised inimesed ei taha rahu. Seega esmalt tundub mulle, et nad peaks vabastama end meie territooriumitele ja siis vaatab hiljem..," vahendas Ukraina portaal Suspilne.
Zelenski teatas 7. augustil, et pseudo-referendumid okupeeritud Ukraina territooriumil välistavad igasugused rahuläbirääkimised.
Türgi president lisas "Ma usun jätkuvalt, et sõda lõppeb lõpuks läbirääkimiste laua taga. Härra Zelenski ja Guterres on minuga ühel meelel,". Erdogan väljendas valmidust olema läbirääkimistele vahendajaks.
Ukraina välisminister Dmõtrõ Kuleba sõnul ei ole keegi neid sundinud tegema järeleandmisi Vene poolele.
Erdogan hoiatas uue Tšornobõli katastroofi eest
Neljapäeval väljendas Türgi president Recep Tayyip Erdogan Lvivis pressikonverentsil sügavat muret Zaporižžja tuumajaama ümber toimuvate lahingute pärast, hoiatades uue Tšornobõli katastroofi eest.
ÜRO peasekretär Antonio Guterrese sõnul oleks Zaporižžja tuumajaama kahjustamine enesetapp ning kutsus ülesse tuumajaama piirkonda demilitariseerima.
Guterres kutsus ülesse ka Vene poolt andma ligipääsu Olenivka vanglale, kus Vene rünnakus hukkus ja sai haavata Ukraina sõjavange. Guterrese sõnul on ÜRO jaganud oma külastuse plaani ka Vene ning Ukraina osapoolega.
Türgi meedia sõnul võib Erdogan vahendada Zelenskile Putini valmidust kahepoolseks kohtumiseks
Türgi uudisteportaali CNN Türk hinnangul on enne neljapäevast Türgi ja Ukraina presidendi ning ÜRO juhi kohtumist Lvivis näha Vene retoorika pehmenemist.
CNN Türk väidab oma Vene allikatele tuginedes, et Putin võib olla valmis kohtuma Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga. Zelenski on varem Putinile neli korda pakkunud kahepoolset kokkusaamist, mille Moskva on alati tagasi lükanud. Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdogan kohusid 5. augustil Sotšis Lõuna-Venemaal.
CNN Türk toob välja, et varem soovis Vene pool läbirääkimiste ajakava, mille saaks hiljem kahe riigipea vahel kokku leppida, kuid nüüd tahetakse olulised küsimused läbi arutada riigipeade vahel enne delegatsioonide vahel kõneluste jätkamist.
Türgi president Tayyip Erdogan kohtumas Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga Autor/allikas: SCANPIX/Murat Cetinmuhurdar/Turkish Presidential Press Office/Handout via REUTERS
Venemaa palus Zaporižžja tuumajaama töötajatel reedel mitte tööle tulla
NBCNews korrespondent Josh Lederman teatas Twitteris, et tema Ukraina luureallikad kinnitasid talle, et Vene okupatsiooniväed ütlesid Zaporižžja tuumajaama töötajatele, et nad reedel tööle ei läheks.
Venemaa teatas varem, et Ukraina plaanib tuumajaama ümbruses provokatsiooni. Ukraina allikad on varasemalt korduvalt nimetanud rünnakuid jaama ümbruses Vene vägede provokatsiooniks ja tuumašantaažiks.
Ukraina luure hoiatas neljapäeval ka avalikult, et Vene väed võivad tuumajaamas reedel teha teoks provokatsiooni.
#ГУРінформує
‼️19 серпня рашисти готують провокацію на ЗАЕС
▪️Окупанти оголосили несподіваний "вихідний" на Запорізькій атомній станції. 19 серпня на ЗАЕС буде знаходитись тільки оперативний персонал. Всім іншим співробітникам вхід буде закрито. pic.twitter.com/QLE0gl33J8
— Defence intelligence of Ukraine (@DI_Ukraine) August 18, 2022
Luureülevaate järgi on jaamast ootamatult lahkunud ka Vene Rosatom esindajad. Vene kaitseministeerium on avalikult teatanud, et Ukraina väed võivad tuumajaama territooriumil teha terroriakte.
Venemaa teatas neljapäeval, et võib Zaporižžja tuumajaama sulgeda
Venemaa kaitseministeerium lükkas neljapäeval tagasi paljude riikide ettepaneku kehtestada Zaporižžja tuumajaama ümbrusesse demilitariseeritud tsoon. Selle asemel ähvardasid Vene võimud tuumajaama sulgeda kui rünnakud jaama pihta jätkuvad.
Ukraina riikliku energiaagentuuri Energoatomi sõnul võib jaama sulgemine suurendada tuumaõnnetuse ohtu jaamas. Tuumajaama generaatorite eemaldamisel ei toimu enam tuumakütuse jahutamist. Tuumajaama sulgemine on keeruline protsess, mille käigus tuleb peatada tuumareaktsioon nõnda, et tuumakütus ei soojeneks üle.
Zaporižžja tuumajaam asub suure veereservuaari kaldal. Ukraina väed kontrollivad põhjakallast ning Vene väed lõunakallast. Viimastel nädalatel on jaama mitmel korral rünnatud, mille puhul Vene ja Ukraina väed on rünnakutes teineteist süüdistanud.
Ukrainlased kogusid rahvahanke käigus raha satelliitide kasutamiseks
Ukraina poliitik Serhii Prõtula juhtis rahakogumise kampaaniat, mille käigus osteti erasatelliitide kasutamise õigus. Satelliitide kasutamise õigus anti Ukraina kaitseministeeriumile ja nende abil saab sõja olulisemaid kohti täpsemalt vaadata.
Algselt koguti raha Türgi Bayraktar droonide ostmiseks, kuid droonide tootja kinkis need Ukrainale tasuta. Säästetud raha (16 miljonit grivnat ehk 16 miljonit eurot) sai selle asemel kasutada satelliitide kasutusõiguse ostmiseks.
Ukraina hävitas riigi lõunaosas järjekordse Venemaa laskemoonalao
Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas, et hävitas riigi lõunaosas Venemaa laskemoonalao. Ukraina teatel hukkus 29 Venemaa sõdurit ning hävis viis sõjamasinat.
Vene väed pommitasid Harkivit, hukkus vähemalt 15 inimest
Harkivi oblasti juhi Oleh Sinehubovi sõnul puhkes Harkivi Saltivka rajoonis Venemaa pommitamise tagajärjel tulekahju. President Volodõmõr Zelenski ütles hiljem, et rünnaku tõttu hävis täielikult elumaja. Harkivi võimude teatel sai Venemaa rünnaku tõttu surma vähemalt 15 inimest ja vigastada 20 inimest.
Venemaa jätkas neljapäeval Harkivi pommitamist. Sinehubovi sõnul pommitas Venemaa Harkivis ühiselamut, üks inimene sai surma ja 18 vigastada. Vigastatute hulgas oli ka kaks last.
Vene pommitamises hävinud trammidepoo Harkivis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Vitalii Hnidyi
Kiiev: Ukraina tõrjus tagasi Venemaa rünnakud Donetski oblastis
Ukraina sõjaväe peastaap teatas neljapäeval, et riigi armee tõrjus tagasi Venemaa rünnakud Donetski oblastis.
"Venemaa armee pealetung Mõkolaivka-Võimka suunas ebaõnnestus, vastane taganes," teatas peastaap. Selles suunas asub ka strateegiliselt tähtis Kramatorski linn, vahendas CNN.
Peastaabi teatel toimuvad kõige ägedamad lahingud Bahmuti linna ümbruses.
"Vaenlane keskendub jätkuvalt täieliku kontrolli kehtestamisele Luhanski ja Donetski territooriumidel. Vaenlane on säilitanud ajutiselt vallutatud Hersoni oblasti alad ning osad Harkivi, Zaporižžja ja Mõkolajivi oblastite alad," teatas peastaap.
Zelenski: 55 diplomaatilist esindust jätkavad tööd Kiievis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et 55 saatkonda jätkavad Kiievis oma tööd.
Vene meedia: Moskva nimetab Krasnodari linnapea ajutiselt okupeeritud Harkivi oblasti juhiks
Venemaa meedia väidab, et Moskva määrab Krasnodari linnapea juhtima okupeeritud Harkivi oblastit. Raadio Vaba Euroopa veebilehe Rferl teatel kinnitasid seda veel kaks anonüümset allikat, vahendas Rferl.
Venemaa jätkab Harkivi pommitamist Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/STRINGER
ISW: Moskva muretseb üha rohkem okupeeritud Krimmi julgeoleku pärast
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel muretseb üha rohkem okupeeritud Krimmi julgeoleku pärast. Ukraina jätkab Krimmis Vene baaside ründamist.
ISW teatel on hiljutised Ukraina rünnakud pannud Vene väed Krimmis kõrgendatud valmisolekusse ja viinud logistika ja juhtimise ümberstruktureerimiseni. Ukraina luure teatel viib Moskva Krimmis asuvad hävitajad sügavamale poolsaarele ja Venemaale.
Russian military leadership is falsely claiming that recent #Ukrainian strikes on Russian military objects in #Crimea are terrorist attacks to deflect calls to designate #Russia as a state sponsor of terrorism.
Read our full report w/ @criticalthreats: https://t.co/lt64oCp1oh pic.twitter.com/CA6ulG7dZV
— ISW (@TheStudyofWar) August 18, 2022
Venemaa meedia teatel nimetas Kreml oma Musta mere laevastikule uue juhi, vahendas The Guardian. Laevastiku eelmine juht Igor Ossipov vallandati, kuna aprillis uppus lipulaev Moskva.
Uueks Musta mere laevastiku juhiks sai Viktor Sokolov, kes töötas varem Peterburis Kuznetsovi mereväeakadeemia juhatajana.
Ukraina: viimase 24 tunni jooksul suri Donetski oblastis Vene rünnakute tõttu kolm tsiviilisikut
Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko teatas neljapäeval, et viimase 24 tunni jooksul suri oblastis Venemaa rünnakute tõttu kolm tsiviilisikut. Kuberneri sõnul sai haavata veel kuus inimest.
ÜRO juht kohtub neljapäeval Ukrainas Zelenski ja Erdoganiga
ÜRO peasekretär Antonio Guterres kohtub neljapäeval Ukrainas Volodõmõr Zelenski ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga. Guterres kohtub Zelenskiga Lvivis ning arutab olukorda Zaporižžja tuumajaamas, vahendas Reuters.
Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy welcomed his Turkish counterpart Recep Tayyip Erdogan in the Ukrainian city of Lviv for talks https://t.co/W9A0GJVgeT pic.twitter.com/qufcNWUsgp
— ANADOLU AGENCY (@anadoluagency) August 18, 2022
Zelenski nõuab, et Vene väed lahkuksid Zaporižžja tuumajaama territooriumilt, vahendas CNN.
Briti luure: Vene tankide suured kaotused tulenevad reaktiivsoomuse kehvast kasutamisest
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate hinnangul on Vene väed kaotanud palju tanke, kuna nende väed ei kasuta tanki soomuse peale pandud reaktiivsoomust korrektselt. Õigesti kasutatuna vähendab reaktiivsoomus, mis raketitabamuse korral plahvatab, rakettide tõhusust tanki vastu.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 18 August 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/jzP3uLWyid
#StandWithUkraine pic.twitter.com/8I1UeMp0KE
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 18, 2022
Luureülevaate järgi on tõenäoline, et paljud Vene vägede tankimeeskonnad ei ole saanud piisavat väljaõpet, et reaktiivsoomust õigesti kasutada. Sõja käigus on näha olnud ka Vene vägede juhtimisprobleeme, mille raames muuhulgas ei ole väejuhid suutnud oma alluvate lahingudistsipliini piisaval määral tagada, sh reaktiivsoomuse kasutamisel.
Selliste tegurite kumulatiivne mõju on Vene vägede kehv lahinguvõime Ukrainas.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 44 300 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1889 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 4179 (+17);
- lennukid 234 (+1);
- kopterid 197 (+1);
- suurtükisüsteemid 1010 (+17);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 265 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 136 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 793 (+1);
- tiibraketid 190 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3061 (+7);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 93 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Donetski suunal. | Sõja 176. päev: Zelenski: Kiievil puudub usk läbirääkimistesse Kremliga | https://www.err.ee/1608688162/soja-176-paev-zelenski-kiievil-puudub-usk-labiraakimistesse-kremliga | Türgi uudisteportaali CNN Türk sõnul võib Putin olla valmis kohtuma Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga. Moskva on varem neli korda Zelenski pakkumise Putiniga kohtuda tagasi lükanud. Ukraina teatas Vene laskemoonalao hävitamisest riigi lõunaosas. |
Kontaveit läks mängu kohe alguses geimidega 4:0 juhtima, murdes kahel korral hiinlanna pallingu. Seejärel võttis Shuai kiirelt ühe murde tagasi. Siiski võitis Kontaveit esimese seti kindlalt 6:2.
Teine sett algas võrdsemalt ning kolmandas geimis oli hiinlannal kasutada ka murdepall, kuid Kontaveit tõrjus. Paraku näitas vastane head mängu ning võitis teise seti 6:4, viigistades eestlannaga seisu.
Kolmas sett kulges väga tasavägiselt ning Kontaveit sai geimidega 4:2 edu sisse, kuid seejärel võitis hiinlanna kõik järgmised kolm geimi, minnes 5:4 ette.
Varasemalt olid naised omavahel kohtunud neljal korral ning Kontaveit oli nendest matšidest võitnud kolm ning kaotanud ühe.
Viimati mängiti Sydneys selle aasta jaanuaris, kus eestlanna võitis mängu 6:3, 6:3. Matš kestis tund ja 30 minutit ning Kontaveit ei kaotanud ühtegi oma servigeimi.
Hiinlanna jääb järgmise vooru vastast ootama mängust Arina Sabalenka (WTA 7.) ja Shelby Rogersi (WTA 30.) vahel, mis leiab aset neljapäeva öösel vastu reedet Eesti aja järgi kell 3.30. | Kontaveit pidi Cincinnatis hiinlanna paremust tunnistama | https://sport.err.ee/1608689218/kontaveit-pidi-cincinnatis-hiinlanna-paremust-tunnistama | Cincinnatis toimuva kõrgeima kategooria WTA turniiri kolmandas ringis pidi Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 2.) 2:6, 6:4, 6:4 hiinlanna Zhang Shuai (WTA 44.) paremust tunnistama. |
Probleem võis olla selles, et börs ei võtnud ühe Leedu elektrijaama võimsust arvesse, kuigi pakkumine oli tehtud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ozola kinnitas Läti raadiole, et samal arvamusel on ka tema Leedu kolleegid, kuid asjaolude täpsustamine kolme Balti riigi koostöös enne lõplike järelduste tegemist võib võtta aega. | Läti ametnik: elektri rekordhind võis tulla Nord Pooli tehnilisest veast | https://www.err.ee/1608689266/lati-ametnik-elektri-rekordhind-vois-tulla-nord-pooli-tehnilisest-veast | Elektri kolmapäevase rekordhinna võis veel lõplikult kinnitamata andmeil tingida börsi Nord Pool tehniline viga, leiab Läti ühiskondlike teenuste reguleerimiskomisjoni nõukogu esimees Alda Ozola. |
Ka Eesti erinevaid eksportivaid tööstussektoreid, kus on mahukam elektritarbimine, võib kallis elekter mõjutada sedavõrd, et Eesti tooted ei pruugi olla enam konkurentsivõimelised, kuna paljudes teistes Euroopa riikides on tootmiseks kasutatav elekter oluliselt odavam.
Saaremaa Ettevõtjate Liidu juhatuse aseesimees Robert Pajusaar ütles, et
"Ja kui me konkureerime ükskõik millise piirkonnaga, ja me konkureerime, siis me oleme sunnitud hinda tõstma, samas keegi ei ole nõus hinda tõstma. Ja siis me jääme oma tellimustest ilma," rääkis Pajusaar.
Näiteks Saaremaal aiamaju tootva Sandla puidu jaoks võib kallis elekter olulise põntsu anda.
"Kogu selle olukorra pärast on ikkagi tellimuste langus märgatav ja seda elektri hinda sinna lisada veel on väga raske. Riik peab kindlasti tõsiselt mõtlema, et mida üldse teha, et kas siis tõesti mingid lepingud üles öelda. Kui on näha et see hakkab kahjumit tekitama, siis on selge, et tootmine ei saa jätkusuutlikult kesta," ütles ettevõtte tegevjuht Kalmer Põlluäär.
Või siis ei pruugi isegi Eestis püütavad ja enam kui 90 protsendi ulatuses eksporditav kilu-räim kõrgete elektrihindade tõttu enam teistes riikides hinnatõusu tõttu konkurentsivõimeline olla. Samas kui selle kala ekspordimaht küündib enam kui mitmekümne miljoni euroni aastas.
"Kogu külmutamine toimub ikkagi elektri peal ja kui hinnad on nii kõrged, kui me eile nägime, siis on kindlasti mõttekam tootmine seisma panna. Aga seda on keeruline teha, kuna kalandus on hooajaline, seda tööd tuleb teha siis kui kala merest tuleb. Kui meie naabrid teevad ka ettevõtetele erinevaid toetusi, mida on siit järjest kuulda Rootsist, Lätist ja mujalt. Siis meie ekspordile suunatud tööstus jääb konkurentsis kindlasti halvemasse seisu," ütles kalurite liidu juht Mart Undrest.
Seisud on ettevõtjate jaoks segased ja nähakse ikkagi, et riik, kes saab kallima elektri tõttu ka rohkem maksutulu ja dividende, peaks lisaks kodutarbijatele toetama ka ettevõtteid, et riigi majandus upakile ei lendaks.
"Kui riik on täna selgelt otsustanud, et eraisikutele kehtestatakse hinnalagi energia osas, siis täpselt samamoodi peab see juhtuma ka ettevõtlusega tegelevatele organisatsioonidele. Me saame aru, et see ei pruugi olla täpselt samas vääringus, aga kuna me konkureerime maailmas ja maailmas teistes regioonides on ikkagi energiahinnad teised, siis me peame ikkagi oma ettevõtlust siin Eestis hoidma," rääkis Saaremaa Ettevõtjate Liidu juhatuse aseesimees Robert Pajusaar. | Saare ettevõtjad kutsuvad riiki ka ettevõtjatele elektrihindu kompenseerima | https://www.err.ee/1608689251/saare-ettevotjad-kutsuvad-riiki-ka-ettevotjatele-elektrihindu-kompenseerima | Elektrihinna ehmatav tõus võib lisaks elektriarvetele hakata varsti kajastuma ka kaupades ja teenustes. Et elektrihinna tõttu toodangu hinnatõusu ära hoida näevad ettevõtjad, et riik peaks lisaks kodutarbijatele ka ettevõtluses kõrget elektrihinda kompenseerima. |
Ujujad tõid Coventryst (Inglismaa) koju kolm hõbemedalit ja hulgaliselt kohti A-finaalis. Edukaimaks tartlaseks osutus võistlustel Siim Kesküla kolme hõbemedaliga (100 m vabaltujumine, 50 m vabaltujumine, 4 x 100 m vabaltujumise segateade). Medalile tulnud segateate koosseisu kuulusid lisaks Keskülale veel Karl-Eric Ott, Heleriin Haljaste ja Ksenia Bazanova.
Ka noored Tartu kergejõustiklased näitasid staadionil väga häid tulemusi ning ületasid end korduvalt. Napilt jäid medalikohalt välja (4. koht) Maarja-Liis Nurja kuulitõukes ning 4 x 100 m teatejooksu tütarlaste võistkond koosseisus Marleen Hausenberg, Alisa Sulimenko, Edith Eelmäe ja Aleksandra Joan Kerr.
Mängudel oli esindatud üle maailma 73 linna 31 riigist. Eestist oli ainsa linnana võistlustules Tartu linna võistkond.
Järgmise aasta suvel toimuvad Rahvusvahelised laste mängud Lõuna-Koreas Daegus, kus Tartu linna noorsportlased taas osaleda plaanivad.
Tartu noorte sportlaste tulemused Rahvusvahelistel laste mängudel:
Siim Keskküla võitis hõbemedali 100 m vabalt- ja 50 m vabaltujumises. Lisaks sai Siim 200 m vabaltujumises 8. koha ning 200 m seliliujumises 6. koha.
Heleriin Haljaste saavutas 50 m vabaltujumises 4. koha ning 100 m liblikujumises 6. koha. Ksenia Bazanova ujus end 200 m rinnuliujumises 6. kohale.
Karl-Eric Ott võitis 100 m seliliujumises 7. koha ja 50 m seliliujumises 8. koha.
Adele Roop võitis 50 m seliliujumises 7. koha. Silver Lauri võitis 50 m liblikujumises 7. koha.
4 x 100 m tüdrukute kombineeritud teatevõistkond koosseisus Adele Roop, Luisa Miia Kikas, Heleriin Haljaste ja Ksenia Bazanova saavutasid 7. koha.
Siim Kesküla, Karl-Eric Ott, Heleriin Haljaste ja Ksenia Bazanova võitsid 4 x 100 m vabaltujumise segateates 2. koha.
Karl-Eric Ott, Silver Lauri, Kris Sirk ja Siim Kesküla saavutasid 4 x 100 m poiste vabaujumise teatevõistkond koosseisus 5. koha.
Maarja-Liis Nurja sai kuulitõukes 4. koha. Marleen Hausenberg saavutas kaugushüppe finaalis 5. koha. Bianca-Maria Vuks võitis 400 m jooksus 7. koha.
Alisa Sulimenko saavutas 400 m jooksus 12. koha. Laura- Liisa Vider jõudis kõrgushüppes lõppvõistlusele ning saavutas tubli tulemusega 10. koha. Carola Rebane sai 800 m jooksus südika jooksuga 15. koha. | Noored ujujad võitsid Rahvusvahelistelt laste mängudelt kolm hõbemedalit | https://sport.err.ee/1608689224/noored-ujujad-voitsid-rahvusvahelistelt-laste-mangudelt-kolm-hobemedalit | Tartu osales Rahvusvahelise Olümpiakomitee egiidi all toimunud laste mängudel kaheksa ujuja ning kaheksa kergejõustiklasega, kust võideti kokku kolm hõbemedalit. |
Kohe alguses teistest maha jäänud Karlson pidi enda eelsõidus ajaga 4.28,307 leppima viimase ehk kuuenda kohaga, aga saab võistlust jätkata poolfinaalis. Kiireimale, itaallasele Carlo Tacchinile kaotas Karlson 35,249-ga.
Mõlema eelsõidu kolm paremat pääsesid otse finaali. Karlson võistleb reedel Eesti aja järgi kell 10.44 poolfinaalis, kust pääsevad veel kolm sportlast finaali.
Ka 500 meetri distantsil jõudis Karlson poolfinaali, olles enda eelsõidus ajaga 1.57,075 neljas. Poolfinaalid on kavas reedel.
Meeste ühesüsta 1000 m eelsõitudes sai Kevin Poljans enda sõidus ajaga 4.00,205 viimase ehk kaheksanda koha ega pääsenud edasi.
500 m distantsil sai Poljans enda eelsõidus ajaga 1.50,314 seitsmenda kohaga ja tagas sellega pääsu poolfinaali, mis sõidetakse neljapäeva pärastlõunal.
Poolfinaalis jäi Poljans oma sõidus ajaga 1.54,956 paraku viimaseks ehk üheksandaks ning see edasi finaali ei viinud. | Joosep Karlson jõudis EM-il poolfinaali | https://sport.err.ee/1608688468/joosep-karlson-joudis-em-il-poolfinaali | Münchenis peetavatel aerutamise Euroopa meistrivõistlustel jõudis Joosep Karlson ühekanuu 1000 m distantsil poolfinaali. |
Möödunud hooajal Paf Eesti-Läti korvpalliliigas viibis ta platsil keskmiselt 8,2 mänguminutit ning viskas selle ajaga 2,2 punkti. Lisaks aitas Sünd võita teise liiga ja tagas sellega algavaks hooajaks Viimsi duubelmeeskonnale koha esiliigas.
KK Viimsi särgis juba 14 aastat treeninud ja mänginud Kevin Sünd loodab just oma koduklubis teha sammu edasi ja teenida rohkem mänguminuteid.
"Viimsis jätkamine tundus minu jaoks kõige loogilisem. Olen klubiga juba pikalt seotud olnud ning igal hooajal astunud arengus sammu ülespoole. Olen oma 15. hooajaks valmis. Loodan saada mängudelt positiivseid emotsioone ning tunda kodupubliku jätkuvat toetust," on Kevin Sünd enne hooaja algust elevil.
Peatreener Valdo Lips usub, et Kevin Sünd suudab uuel hooajal teenida rohkem mänguaega: "Pärast kaitseväeteenistuse läbimist oli esimene aasta kõrgemal tasemel Kevinile kindlasti raske, sest nii treeningute maht kui ka intensiivsus muutusid märgatavalt kõrgemaks. Kevin pidas vastu ning tegi hea hooaja eelkõige teises liigas, aidates ühe liidrina klubile tiitli võita. Usun, et eeloleval hooajal suudab Kevin ka Eesti-Läti liigas rohkem mänguaega teenida, et astuda arengus samm edasi." | Kevin Sünd jätkab kasvatajaklubi esindusmeeskonnas | https://sport.err.ee/1608689206/kevin-sund-jatkab-kasvatajaklubi-esindusmeeskonnas | 21-aastane ja 196 cm pikkune väikese ääre kohal mängiv Kevin Sünd jätkab korvpallikarjääri koduklubi KK Viimsi ridades, kus ta on treeninud ja mänginud viimased 14 aastat. |
32-aastase mehe vereproovi analüüs näitas keelatud aine tramadooli olemasolu.
"Ma ei ole selle aine kasutamisest teadlik ja eitan, et olen seda oma karjääri jooksul kasutanud," ütles Quintana.
Kuna see on Quintana esimene rikkumine, on tal endiselt õigus võistlustel osaleda.
Arkea-Samsicu sõitja on aga kinnitanud, et reedel algaval Hispaania velotuuril ta ei võistle.
"Ma ei osale Vueltal, et spordiarbitraažikohtus oma põhjuseid kinnitada. Naasen võistlustulle hooaja lõpus," lisas Quintana.
Quintana võitis Vuelta 2016. aastal, samuti Giro d'Italia 2014. aastal ning on Tour de France'il olnud üldarvestuses kahel korral teine.
Tramadooli kasutamine on UCI meditsiinireeglite kohaselt rikkumine, kuna sellel on kõrvaltoimed, sealhulgas pearinglus, unisus ja tähelepanu kaotus.
Kuigi see on keelatud alates 2019. aastast, ei kujuta see endast antidopingu reeglite rikkumist. | Quintana eitab keelatud aine tramadooli kasutamist | https://sport.err.ee/1608689170/quintana-eitab-keelatud-aine-tramadooli-kasutamist | Oma jalgratturi karjääri jooksul Giro d'Italia ja Vuelta võitnud Nairo Quintana (Arkea–Samsic) vereproovist leiti keelatud ainet tramadooli. Ratturi enda sõnul pole ta kunagi oma karjääri jooksul seda ainet tarvitanud. |
Taani kaitseminister Morten Bødskov ütles neljapäeval, et riigi kaitseministeerium ja laevatööstustehas alustavad laevastiku uuendamiseks partnerlust. Minister rõhutas, et muutunud julgeolekuolukorras mängivas sõjalaevad otsustavat rolli.
Välja kuulutatud 40 miljardit Taani krooni on plaanis kulutada järgmise 20 aasta jooksul ning selle raha eest on kavas asendada suur osa praegusest Taani laevastikust uute laevade vastu. Ministri sõnul võib otsus tähendada, et Taanist saab uus laevaehituse suurriik. Vajadusel rajatakse uusi laevatehaseid.
Veebruaris jõudsid Taani mitmed parlamendierakonnad kokkuleppele, et Taani võtab sihiks kulutada NATO liikmena riigi kaitsele kaks protsenti SKP-st aastaks 2033. Osa lisarahast lähebki laevastiku uuendamiseks.
Mereväeajaloolase, Rootsi kaitseakadeemia strateegia- ja sõjauuringute osakonna dotsendi Søren Nørby sõnul tuleb tulevikus keskenduda Taani suuremale sõjalisele kohalolekule Läänemerel.
Eelmine nädal teatas Taani, et toetab Ukraina relvastamist ja väljaõpet 110 miljoni euroga.
Taani sõjaväeinstruktorid on samuti Ühendkuningriigis ja aitavad läbi viia Ukraina sõdurite väljaõpet. | Taani investeerib enda laevastiku uuendamiseks üle viie miljardi euro | https://www.err.ee/1608689239/taani-investeerib-enda-laevastiku-uuendamiseks-ule-viie-miljardi-euro | Taani kaitseminister teatas neljapäeval, et riik on muutunud julgeolekorra tõttu sunnitud investeerima enda laevastikku arendamisse täendavad 40 miljardit Taani krooni (5,4 miljardit eurot), vahendab Taani leht Politiken. |
Leedulased asusid mängu juhtima 13. minutil Domas Mažeika tabamusest. Esimesel poolajal rohkem väravaid ei löödud.
Teisel poolajal tegi kahel korral skoori Deividas Lukas, kes oli täpne nii 50. minutil kui ka 57. mänguminutil.
Armandas Pukevicius vormistas 63. minutil seisuks 4:0.
Järgmine kohtumine eestlaste jaoks toimub 20. augustil algusega kell 18.00, kui vastamisi minnakse Bulgaaria koondisega. | U-15 jalgpallikoondis kaotas suurelt Leedu eakaaslastele | https://sport.err.ee/1608689236/u-15-jalgpallikoondis-kaotas-suurelt-leedu-eakaaslastele | 18.– 23. augustini Tallinnas toimuva UEFA sõprusturniiri avamängus pidi Eesti U-15 jalgpallikoondis tunnistama 4:0 Leedu eakaaslaste paremust. |
Eesti meeste rahvuskoondis sõidab Riiga 12-mängijalise koosseisuga, kui koosseisust jäävad eemale Janari Jõesaar, Sander Raieste ning Kerr Kriisa, vahendab Basket.
Peatreeneri Jukka Toijala sõnul on Jõesaare ja Kriisa puhul tegemist pisivigastustega ja Raieste on taas haigestunud. Siiski loodetakse järgmisel nädalal kolme meest taas rivis näha.
"Janari taastub veel eelmisel nädalal saadud pisivigastusest, Sandril on taas kerge haigus ning Kerr sai eile trennis viga. Kõik kolm jäävad ennast Eestisse ravima ning loodame, et järgmisel nädalal on nad rivis tagasi," ütles Toijala.
Eesti meeste korvpallikoondise koosseis Läti vastu:
Sten Sokk
Kristian Kullamäe
Märt Rosenthal
Martin Dorbek
Henri Drell
Kregor Hermet
Kaspar Treier
Kristjan Kitsing
Siim-Sander Vene
Maik-Kalev Kotsar
Matthias Tass
Rauno Nurger
Eesti ja Läti vahelisest kontrollmängust näeb otseülekannet ka ETV kanalil algusega kell 18.50. | Eesti meeste korvpallikoondis sõidab Riiga 12-mängijalise koosseisuga | https://sport.err.ee/1608689137/eesti-meeste-korvpallikoondis-soidab-riiga-12-mangijalise-koosseisuga | Eesti meeste korvpallikoondis peab reedel, 19. augustil Arena Rigal Läti koondisega oma viimase kontrollmängu enne eelseisvaid maailmameistrivõistluste valikmänge Sloveenia ja Soomega ning FIBA EuroBasket 2022 finaalturniiri. |
Saksa kantsler Olaf Scholz teatas, et gaasi aktsiisi vähendamisega aidatakse vähendada rahalise koorma kasvu gaasitarbijate jaoks.
Scholz teatas ka, et valitsus plaanib Saksa inimeste abistamiseks kolmandat abipaketti.
Saksamaa plaanib oktoobrist kehtestada riigis ka gaasimaksu, millega aidatakse gaasi kõrgete sisseostuhindade tõttu raskustesse sattunud gaasifirmasid. Meede peaks olema abiks gaasipakkujatele, kes peavad ostma asendusgaasi kõrgete hindadega Vene gaasile asenduseks.
Käibemaksu alandus peaks gaasimaksu mõju pehmendama, ütles Scholz.
Praegu välja kuulutatud käibemaksu alandus peaks kehtima kuni 2024. aasta märtsini.
Saksamaal köetakse maagaasiga umbes pooli majapidamisi riigis. | Saksamaa alandab gaasi käibemaksu seitsmele protsendile | https://www.err.ee/1608689221/saksamaa-alandab-gaasi-kaibemaksu-seitsmele-protsendile | Praegu peab maagaasi eest maksma Saksamaal 19 protsenti käbemaksu. Plaanis on alandada see ajutiselt seitsmele protsendile, vahendab Tagesschau. |
Neuville heitles enamuse testikatsest esikoha nimel MM-sarja üldliidri Kalle Rovanperä (Toyota) ja Elfyn Evansiga (Toyota). Kolm meest jagasid omavahel liidrikohta kuni Neuville'i neljanda läbimiseni, siis võttis belglane oma, edestades Rovanperä 0,6 sekundiga. Evans jäi kolmandat kohta jagama Oliver Solbergiga.
Ott Tänak oli vahelduva eduga samuti esikolmikus, kuid nelja läbimise peale jäi tema parimaks ajaks 3.46,8, mis andis lõpuks seitsmenda koha. Esineliku ja Tänaku vahele mahtusid Craig Breen (M-Sport) ja Esapekka Lappi (Toyota).
Reedel algab Belgia ralli esimene kiiruskatse kell 11.16, sündmuste käigule saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Testikatse järjestus:
1. Neuville (3.44,4)
2. Rovanperä (3.45,0)
3.-4. Evans ja Solberg (mõlemad 3.45,7)
5. Breen (3.46,0)
6. Lappi (3.46,1)
7. Tänak (3.46,8)
8. Katsuta (3.48,4)
9. Fourmaux (3.49,6)
10. Greensmith (3.50,0)
Enne võistlust:
Thierry Neuville'i (Hyundai) koduteedel sõidetav Belgia ralli algab neljapäeval 7,34 kilomeetri pikkuse testikatsega. Mullu noppis Neuville avapäeval neli katsevõitu ja haaras päeva lõpuks liidrikoha, mida ta kahe järelejäänud võistluspäeva jooksul kordagi ei loovutanud. Belglase järel saavutas kokkuvõttes teise koha Craig Breen (M-Sport) ja kolmandaks tuli tänavu MM-sarja juhtiv Kalle Rovanperä (Toyota).
Ott Tänak (Hyundai) võitis möödunud aastal neli kiiruskatset, sealhulgas ka punktikatse, kuid lõpetas ralli kokkuvõttes kuuendana. Eelmisel etapil Soomes võidutsenud Tänak loodab, et suudab Soomest saadud hoogu ka Belgias näidata.
"Soome ralli võit mõjus meeskonna moraalile väga hästi. Ypres on üsna unikaalne asfaldiralli, mis tundub esmapilgul pigem lihtne, sest seal on palju sirgeid ja mahapöördeid. Tegelikkuses on see üsna keeruline ralli, sest ristmikud ja lõikamised on väga erinevad ja üpris nõudlikud, eriti kui ilm on heitlik. Lõikamiseks peab olema stabiilne auto ja palju enesekindlust. Proovime Soomest saadud hoogu hoida, isegi kui tegemist on väga erinevat tüüpi ralliga."
Sel aastal läbivad ralliässad kolme päevaga 281,58 kilomeetrit. Reedel on kavas kaheksa kiiruskatset kogupikkusega 97,02 kilomeetrit. Laupäeval sõidetakse pea pool ralli kogupikkusest, kui ees ootab 133,22 kilomeetrit ning pühapäeval pannakse nädalavahetusele punkt 51,34 kilomeetri pikkuse päevaga.
Võrreldes Soome ralliga sõitjate nimekirjas suuri muudatusi pole. Hyundai on välja pannud kolm ekipaaži, koos Tänaku ja Neuville'iga saab Belgias kihutada ka Oliver Solberg, kes pidi Soomes esimeses kurvis katkestama. Dani Sordo asendab rootslast septembri alguses peetaval Akropolise rallil, kus peaks rajale naasma ka üheksakordne maailmameister Sebastien Loeb (M-Sport).
Kolmandat rallit järjest saab Toyota roolis võimaluse Esapekka Lappi, kes lõpetas kodumaal Tänaku ja Rovanperä järel kolmandana. Samuti asuvad Toyotaga võistlustulle Rovanperä, Elfyn Evans ja Takamoto Katsuta. M-Sport on seekord kohal kolme ekipaažiga, peale tiimi esinumbri Craig Breeni on Belgias üles antud ka Gus Greensmith ja Adrien Fourmaux.
Rally2 arvestuses on võimalik kaasa elada Georg Linnamäe (Volkswagen) tegemistele, eestlast abistab britt James Morgan.
Autoralli MM-sarjal on seekord pakkuda midagi ka vormel-1 fännidele. Nimelt sõidab Rally2 arvestuses valitseva vormel-1 maailmameistri Max Verstappeni isa Jos (Citroen). Vanem Verstappen pole kunagi varem autoralli MM-sarjas kaasa teinud, kuid hollandlasel on kogemustepagasist võtta 107 vormel-1 etappi ja kaks Le Mans'i 24 tunni võidusõitu.
Belgia rallile on terve nädalavahetuse vältel võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
MM-sarja üldarvestus enne Belgia rallit:
1. Kalle Rovanperä - 198 punkti
2. Ott Tänak - 104 p
3. Thierry Neuville - 103 p
4. Elfyn Evans - 94 p
5. Takamoto Katsuta - 81 p
6. Craig Breen - 64 p
7. Esapekka Lappi - 42 p
8. Sebastien Loeb - 35 p
9. Sebastien Ogier - 34 p
10. Dani Sordo - 34 p
11. Gus Greensmith - 34 p
14. Oliver Solberg - 9 p
15. Adrien Fourmaux - 9 p
MM-sarja üldarvestus tootjate seas enne Belgia rallit:
1. Toyota - 339 punkti
2. Hyundai - 251 p
3. M-Sport - 175 p
Ajakava:
Neljapäev, 18. august
Testikatse Nieuwkerke (7,34 km) - kell 17.01
Reede, 19. august
SS1 Vleteren 1 (11,97 km) - 11.16
SS2 Westouter-Boeschepe 1 (19,60 km) - 12.08
SS3 Mesen-Middelhoek 1 (7,99 km) - 13.03
SS4 Langemark 1 (8,95 km) - 13.53
Hoolduspaus
SS5 Vleteren 2 (11,97 km) - 16.16
SS6 Westouter-Boeschepe 2 (19,60 km) - 17.08
SS7 Mesen-Middelhoek 2 (7,99 km) - 18.03
SS8 Langemark 2 (8,95 km) - 18.53
Laupäev, 20. august
SS9 Reninge 1 (15,00 km) - 11.13
SS10 Dikkebus 1 (14,29 km) - 12.08
SS11 Wijtschate 1 (15,00 km) - 13.00
SS12 Hollebeke 1 (22,32 km) - 13.55
Hoolduspaus
SS13 Reninge 2 (15,00 km) - 16.13
SS14 Dikkebus 2 (14,29 km) - 17.08
SS15 Wijtschate 2 (15,00 km) - 18.00
SS16 Hollebeke 2 (22,32 km) - 18.55
Pühapäev, 21. august
SS17 Watou 1 (12,36 km) - 9.43
SS18 Kemmelberg 1 (13,31 km) - 10.38
SS19 Watou 2 (12,36 km) - 12.49
SS20 Kemmelberg 2 (13,31 km) - 14.18 (punktikatse) | Neuville pani koduse ralli testikatsel oma paremuse maksma, Tänak seitsmes | https://sport.err.ee/1608687454/neuville-pani-koduse-ralli-testikatsel-oma-paremuse-maksma-tanak-seitsmes | Autoralli MM-sarja üheksas etapp sõidetakse sel nädalavahetusel Belgias. Neljapäeval oli kavas testikatse, mille võitis koduteedel kihutav Thierry Neuville (Hyundai). Ott Tänak (Hyundai) ja sünnipäevaline Martin Järveoja lõpetasid seitsmendal kohal. |
Kahekordne US Openi tšempion Williams teeb USA pinnal oma esimese mängu pärast eelmisel aastal samal turniiril saadud vigastust.
Endine maailma esireket naases suve alguses suurde tennisesse Wimbledonis, kui mängis segapaarismängus. Williams ei olnud enne seda võistelnud ligi aasta.
US Open main draw No. 2️⃣3️⃣ loading... pic.twitter.com/V2TyfDbzjB
— US Open Tennis (@usopen) August 17, 2022
Dominic Thiem võitis USA lahtised kaks aastat tagasi ja osaleb ka 2022. aasta turniiril, kuhu ta sai vabapääsme. Thiem on viimasel ajal olnud hädas vigastustega ja naaseb võistlustulle aasta viimasel slämmiturniiril.
Two years after his , Dominic Thiem is back! pic.twitter.com/CDqpdRZfpw
— US Open Tennis (@usopen) August 17, 2022 | Williams ja Thiem said USA lahtistele vabapääsme | https://sport.err.ee/1608689134/williams-ja-thiem-said-usa-lahtistele-vabapaasme | 29. augustil algavale USA lahtiste tenniseturniirile teenisid vabapääsme Venus Williams ja Dominic Thiem (ATP 228.). Mõlemad on varasemalt turniiri võitnud ning naasevad vigastuspausilt. |
Sudaani üleujutuste käigus on hävinud ligikaudu 14 500 elamut ning hukkunud ligikaudu 77 inimest. Vihmahooaeg algas Sudaanis maikuus.
Sudaanis on tavaliselt tugevad vihmad maikuu ja oktoobri vahel ning iga aasta ähvardavad riiki üleujutused, mis taristut, inimeste omandit ja viljapõlde kahjustavad.
ÜRO humanitaarküsimusi koordineeriva büroo hinnangul on üleujutused Sudaanis mõjutanud 136 000 inimest.
ÜRO agentuuri sõnul mõjutatud inimeste hulk suureneb, kuna prognooside kohaselt peaks tugevad vihmad jätkuma. | Sudaani üleujutuste käigus hukkus 77 inimest | https://www.err.ee/1608689167/sudaani-uleujutuste-kaigus-hukkus-77-inimest | ÜRO hinnangul on üleujutused Sudaanis mõjutanud 136 000 inimest ning see number tõenäoliselt tõuseb, vahendab Al Jazeera. |
Esimene geim algas vägagi võrdselt ning pigem hoidsid sakslased edu enda käes. Geimi keskel said eestlased oma mängu hästi käima ning võeti mitu punkti üksteise järel. Sakslased ei suutnudki enam kaotusseisust välja tulla ning eestlased võitsid geimi 21:14.
Teine geim algas samuti tasavägiselt. Mõlemale poole tuli punkte vaheldumisi, kuid seejärel said sakslased 10:7 edu sisse, mille peale võtsid eestlased aja maha.
Nõlvak ja Tiisaar suutsid kaotusseisust välja tulla ja mängu 13:13 viigistada ning seejärel ka juhtima minna. Geimi teises pooles näitasid eestlased head taset ega andnud sakslastele ühtegi geimivõitu. Teise geimi võitsid Nõlvak-Tiisaar 21:17.
Enne mängu:
Matši võitja jätkab Euroopa 16 parema hulgas, mängu kaotajatele on turniir läbi.
Nõlvak ja Tiisaar alistasid EM-i avamängus 2:0 (21:19, 21:15) soome duo Jyrky Nurminen – Santeri Sireni. Teises matšis pidid nad aga tunnistama šveitslaste Marco Krattigeri ja Florain Breeri 2:0 (21:18, 27:25) paremust.
Sowa – Pfretzschner jäid avamängus 1:2 (24:26, 21:17, 9:15) alla Tšehhi paarile Ondrej Perusic – David Schweiner, kuid teises matšis said 2:1 (19:21, 25:23, 15:13) jagu Austria duost Martin Ermacora – Moritz Pristauz. | Nõlvak-Tiisaar võitsid sakslasi ning pääsesid 16 parema hulka | https://sport.err.ee/1608688492/nolvak-tiisaar-voitsid-sakslasi-ning-paasesid-16-parema-hulka | Saksamaal Münchenis jätkuvatel rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel suutis Eesti duo Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar alistada 2:0 (21:14, 21:17) sakslased Robin Sowa ja Lukas Pfretzschneri. Sellega pääsesid eestlased 16 parema hulka. |
Taotluses öeldakse, et "kalkuleeritud, pahatahtlikud, valed ja hoolimatud rünnakud" on põhjustanud 2018. aasta Mastersi meistrile Reedile suuri kahjusid.
32-aastane ameeriklane viitab sellele, et kommentaarid on talle maksma läinud mitu miljonite dollarite suurust sponsorlepingut.
Chamblee ja The Golf Channel pole Reedi süüdistustele veel vastanud.
Reed liitus LIV golfisarjaga juunis.
Kohtuasjas väidetakse, et Chamblee on Reedi aktiivselt sihikule võtnud alates tema 23. eluaastast, et hävitada tema mainet, kavatsusega tema nime halvas valguses näidata".
Edasi süüdistab Reed Chamblee'd "vale informatsiooni levitamises" ja "tõe eiramises".
Mitmed kõrgetasemelised mängijad on lahkunud PGA Tourilt 1,6 miljardi ja liitunud LIV golfisarjaga, mida toetab Saudi Araabia. PGA Tour reageeris sellele, kehtestades LIV Golfile pühendunud mängijatele tähtajatu keelu ja tõstes mitme oma turniiri auhinnaraha. | Golfimängija kaebas The Golf Channeli 750 miljoni eest kohtusse | https://sport.err.ee/1608689161/golfimangija-kaebas-the-golf-channeli-750-miljoni-eest-kohtusse | Ameerika golfimängija Patrick Reed esitas Ameerika telekanalile The Golf Channel ja selle kommentaatori Brandel Chamblee vastu 750 miljoni dollari suuruse laimamishagi. |
Kai-Mai Olbri "Unevalgel" (Kaarna)
Eesti kirjanduse ja eriti luule soovitamisega on eesti kirjanikul ja eriti luuletajal natuke häda käes. Mul vähemalt küll. Soovitad üht, saad seitse vainlast. Kirud kaht, aga neljateist sõpra ei saa. No ma ei tea, Facebookis võib-olla saaks, aga see pole see pole see. Pealegi tuleb alati keegi, kes tühistab mu arvamuse, kuna X või Y on niikuinii siinkirjutaja sõber. Evides kauaaegset kogemust Eesti kirjanduse rindel ja ründel, usun, et saan sõbralikult läbi enamiku Kirjaoskajatega. Loodetavasti on ka mõni kaunakandja, ent teada pole nad endist söandanud anda.
Kai-Mai sobib Karl-Martinile soovitada kindlapihta. Esiteks ei ole "Unevalgel" teps mitte luule, üks probleem langeb ära. Teiseks on autor piisavalt rõõmukas eas, et sobida isegi Aino Perviku gängi - nendest kunagi pikemalt, vihje korras vaid, et surematult elaval Jaan Rannapil ilmus järjekordne äge lasteraamat - ning langevad ära mitmed kahtlased ühtlustused. Ma ei ole mingi Kai-Mai kui kirjaniku fänn kunagi olnud, kuigi ta on leebelt meeldinud. Kunagi oli see vist Tiit Pruuli, kes võttis KMO olemuse kaunisti kokku, et on ta mis ta on, aga kindlasti aus ja kirglik ja... See vaimline rida jätkub, mis siis, et poeesia või reisijuttude asemel on meil siin unenäod. Need on korraga nii poeetilised kui reisilised, nad viivad paljudesse kohtadesse. Ja aegadesse.
Vist tõin vanuse teema eksiviisiliselt ennist sisse. Kai-Mai on omal moel iginoor, ent ei eales tobemõttes lapsik. Ta võib meil kunagi käest ära surra, ent oma loomingus tema miskit vanainimese jura ajama ei hakka, patsime. Unenägude ümbermeisterdus ei ole ju teab mis uus teema, ent vähesed saavad hakkama. KMO võiks oma uneilmas Asko Künnapiga rinda pista, tulemus tuleks terav ja tõsilik. Ja kui AK on napim ja tõsiluulem, siis KMO vestab lugusid, tajudes poeetilist ja müstilist kuma iga närvi ja värviga. Tobe lugu, ent miskis omas unemaises meelepildis sujuvad nad üheks.
See kergus akvarellides (nood varasemad just, na palju neid!), see malbe sõnakasutus ja julge kokkupanu... siin on kokkuvõttes mingitmoodi Kunst, mille puudutust üleliia sageli ei kohta. Mulle meeldib, ma tunnen siin midagi head. Mida? Ei tea, aga on.
Suveöö kisub tumedaks. Tasub läita lõke ja süveneda enne oma une saabumist hea kirjutaja pildistikku. Väärt värk.
TJ Klune "Maja taevasinise mere ääres" (Rahva Raamat)
Vaba ja puhast fantaasialugu on vaja, head lastekat on vaja, head suurtemuinakat on vaja, kirjanduses on kole palju asju (vabandust, iluspalju asju), mida on vaja. Kui oled elu jooksul liiga mitu liiga mitmesugust teksti läbi lugenud, siis on karmus ja kuivus ja küünilisus kerged tulema. Rääkimata irooniast, mis on ju üksiti ärgpükste esmane kaitsereaktsioon. Ja eks võta siis kätte ja püüa puhtal meelel paar selget sõna öelda raamatu kohta, mida nii lihtne oleks mõne skeptilise noolega põhja lasta. Või lõunasse.
Enamjaolt toob tõhusama tulemuse kui põhjalikult lõunale viia. Lõunatasin mõtlikult TJ Klune'iga taevasinise mere ääres. Lehitsesin ja lugesin. Kergitasin klaase, kus kerged joogid. Vaimusilm vaatas, vaimukõrv kuulatas. Jah. oli küll niisugune raamat, mida laps-mina omas laps-keskeas täpselt tahtnuks. "Kääbik" ilmus eesti keeles aastal 1977 ja see oli üks murdehetk. Minu jaoks on kirjandus enne ja pärast seda. Ja ma ei ole kindel, kas tänapäeval saab üldse olla raamatut, mis kellegi jaoks maailma murrab momentideks, epohhideks. Pigem loodan, et on teoseid, mis loovad seoseid ja aitavad elumürglist läbi sumiseda. Parimad kõnetavad nii noori kui suuri ja aitavad noid omavahel jutujärjele. Siin näen seesinase romaani head oskust ja võlu. Iga romaaniga on sama kolb, sõltumata žanrist võib kokku keerata ükskõik mis olluse, ent kui ei veena, siis olgu või imeloom. Kui veenab, käib ka kaerahelbepuder, mida üldjuhul ju inimtoiduks arvata raske. Sel suvel võiks selle raamatu rõõmu ja mõtteainet ette võtta.
Väljamõeldiste maailmad edenevad ja arenevad ja paljud noist mõeldistest muutuvad me omailmade osaks. Kuidas, kas ja kui palju, ei ennustaks ma. Ent kui pean tegema ühe riiuli raamatutest, mille lugemine saab avitada meid sammukese teel lahedama, säravama, ilumeelsema ja inimlisema, sisuliselt armastavama ilmavaate suunas, siis "Maja taevasinise mere ääres" leiaks koha sel riiulil küll.
Keskpäraseid poolmuinasjutte jagub. Mu poeg ütleks omal skeptilisel keelel heal juhul "norm". Ma siis püüan soovitada neid, mis "jäävad normi positiivsele poolele". Raamatukogude aasta puhul soovitan igaühel oma raamaturiiulit loomingulisel pilgul kantseldada ning kodukohajärgsele raamatukogule häid nõuandeid terviseks viia! | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: "Unevalgel" ja "Maja taevasinise mere ääres" | https://kultuur.err.ee/1608689143/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-unevalgel-ja-maja-taevasinise-mere-aares | Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve seekordsete raamatusoovituste hulka jõudsid Kai-Mai Olbri poeetilised unenäod raamatus "Unevalgel" ja TJ Klune'i faantaasiateos "Maja taevasinise mere ääres". |
Pole veel selge, kes rünnaku korraldas. Ükski rühmitus pole plahvatuse eest vastutust võtnud. Võimude teatel on vigastatute hulgas mitu last, vahendas The Guardian.
Terroriorganisatsioon ISIS-K suurendab rünnakuid Talibani ja tsiviilisikute vastu. Taliban haaras Afganistanis võimu eelmise aasta augustis. Eelmisel nädalal teatas ISIS-K, et tappis Kabulis tähtsa Talibani vaimuliku.
Kabuli elanike teatel korraldas viimase plahvatuse enesetaputerrorist. Talibani poolt ametisse nimetatud Kabuli politsei pressiesindaja kinnitas, et Kabuli mošees toimus plahvatus.
Talibani pressiesindaja Zabihullah Mujahid mõistis plahvatuse hukka ja lubas, et "selliste kuritegude toimepanijad antakse kohtu alla ja neid karistatakse".
Afganistani räsib karm majanduskriis. Rahvusvaheline üldsus ei tunnusta Talibani režiimi ja riigi varad on külmutatud.
Taliban teatas kolmapäeval, et tappis Lääne-Herati provintsis Mehdi Mujahidi. Ta oli endine Talibani komandör ja ainus šiiitliku kogukonna liige Talibani juhtkonnas.
Kolmapäeval toimunud plahvatused toimusid õhtupalvuse ajal. Väidetavalt hukkus ka mošee imaam Amir Muhammad Kabuli, vahendas BBC News.
Mošee rünnakule on eelnenud viimastel nädalatel mitmed teised plahvatused riigis, milles on hukkunud ja viga saanud üle 250 inimese. Tegu on suurima tsiviilkaotuste hulgaga kuu kohta viimase aasta raames. | Kabuli mošees hukkus plahvatuses vähemalt 21 inimest | https://www.err.ee/1608688165/kabuli-mosees-hukkus-plahvatuses-vahemalt-21-inimest | Afganistani pealinnas Kabulis toimus kolmapäeva õhtul võimas plahvatus, milles hukkus vähemalt 21 inimest ja vigastada sai vähemalt 33 inimest. |
"Sõjategevus Ukrainas on jätkuvalt intensiivne ja kuigi järjest enam jõuab lahinguväljale ka lääne relvastust, on meie moraalne vastutus jätkata Ukraina toetamist. Ukraina võitleb meie ühiste väärtuste eest ja kui meil leidub veel relvastust, mida ukrainlastele saata, tuleb seda ka teha," ütles kaitseminister Hanno Pevkur (RE).
"Lisaks relvastusele on Ukraina relvajõud palunud senisest enam liitlaste tuge ka oma kaitsejõudude väljaõppes. Tänane valitsuse otsus tähendab, et saame ka selles abipalves Ukrainat aidata," lisas Pevkur.
"Väljaõppes on Eesti kaitsejõudude vaieldamatuks trumpkaardiks reservväelaste väljaõpetamine intensiivseks ja konventsionaalseks sõjaks ülekaaluka vaenlase vastu, ehk just selliseks sõjaks, mida Ukraina praegu peab," rääkis Pevkur.
Lisaks relvastusele ja väljaõppele plaanib Eesti toetada Ukraina üksuste meditsiinlist võimekust, annetades koostöös Saksamaaga Ukraina kaitsejõududele juba teise välihaigla.
Minister Pevkur rõhutas, et läänemailm peab valmis olema ka Venemaa infosõjaks, kus on soov levitada infot lääne väsimusest ja Ukraina abistamise ebaefektiivsusest. "Nii see kui varasem konkreetne abi näitab selgelt, et me ei väsi ja samuti on meie liitlased meile kinnitanud valmisolekut aidata ukrainlasi nende sõjas vabaduse eest senikaua kui vaja," lisas Pevkur.
Kokku on Eesti Ukrainale andnud ligi 250 miljoni euro väärtuses sõjalist abi sh. Javelin tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, erinevaid käsitulirelvi koos laskemoonaga, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid nagu kiivrid ja kuulivestid ning kuivtoidupakke. | Eesti saadab Ukrainale veel relvi ning teise välihaigla | https://www.err.ee/1608689140/eesti-saadab-ukrainale-veel-relvi-ning-teise-valihaigla | Valitsus kiitis neljapäeval heaks järjekordse Ukraina sõjalise toetamise paketi, mille raames saadab Eesti Ukrainale veel relvastust nagu miinipildujaid ja tankitõrjerelvi. Lisaks plaanib Eesti toetada Suurbritannia algatatud Ukraina relvajõudude väljaõpet ja saadab Ukrainasse koostöös Saksamaaga välihaigla. |
Pea 30 kraadises kuumuses sõidetud etapp kulges algusest peale väga aktiivselt ja suurtel kiirustel. Tuul ei olnud küll ülemäära tugev, kuid puhus kohati küljelt, mis soodustas esimese vahefiniši järel, mille võitis hollandlane Sam Gademan (Allinq Continental) suure jooksikute grupi tekkimist. Ette pääses 21 ratturit, sõidetud oli selleks momendiks umbes 37 kilomeetrit. Kõige arvukamalt, kolme ratturiga olid ees esindatud Eesti koondis ja Leedu profiklubi Kaunas Cycling Team.
Vahe peagrupiga hakkas jõudsalt kasvama ja õige pea oli selge, et etapi võitjat tuleb otsida jooksikute hulgast. Teise vahefiniši 62. kilomeetril võitis belglane Mathis Avondts (Alpecin-Deceuninck Development Team) ja kolmanda vahefiniši 117. kilomeetril lätlane Alekss Krasts (Ampler-Tartu2024).
Etapivõidu nimel hakkasid rünnakud pärast viimast vahefinišit, kui sõita jäi pisut vähem kui 40 kilomeetrit. Korduvate rünnakute tulemusena lagunes jooksikute grupp kolmeks ja ette jäi seitse meest. Sinna mahtus ainsana kahe liikmega Eesti profitiim Ampler-Tartu2024, aga ülekaalu võiduks nad vormistada ei suutnud.
Kergelt ülespoole looklevas finišis Panevežyse linnatänavatel oli kiireim Rait Ärm, kellele järgnesid sakslane Mika Heming Tšehhi profitiimist ATT Investments ja norralane Oskar Johansson (Uno-X Dare Development Team).
Esimeste lõpuaeg oli 3:17.34, mis teeb etapi keskmiseks kiiruseks 47,5 km/h.
Peagrupp jõudis finišisse 11 minutit hiljem.
Eestlastest said Gert Kivistik 8., Martin Laas 12., Mihkel Räim 13., Andre Roos 29., Norman Vahtra 32., Joonas Kurits 49., Siim Kiskonen 52., Ats Uulimaa 53., Ken Post 60., Gleb Karpenko 63., Oskar Nisu 66., Rait Veevo 67., Markus Leidt 74. ja Erki Laanemäe 94. koha.
Järgmine etapp sõidetakse reedel, 19. augustil Läti pinnal. Sõit algab Jelgava linnast ning lõpeb Siguldas. Distantsi pikkuseks on 147 km. | Balti Keti velotuuril haaras liidrisärgi Eesti koondise sõitja | https://sport.err.ee/1608689125/balti-keti-velotuuril-haaras-liidrisargi-eesti-koondise-soitja | Neljapäeval, 18. augustil Leedust alanud Balti keti velotuuri esimesel etapil (Panevežys – Panevežys; 156 km) võidutses Eesti koondise meeskonda kuuluv Rait Ärm. Mitmepäevasõit kulmineerub 21. augustil Tallinnas. |
Parameedikute sõnul oli mees teadvusel, kui nad sündmuskohale jõudsid. Politsei lisas, et mees oli alkoholi tarvitanud ja kukkus tribüünilt alla, kui toetus selle servale. Siiski asub politsei juhtumit lähemalt uurima.
"Isik vaadati kohapeal olevate parameedikute poolt üle ja transporditi kohalikku haiglasse," teatas Lucas Oili staadioni pressiesindaja. "Kuigi me ei tea tema täpseid vigastusi, siis oli isik võimeline meedikutega suhtlema enne, kui ta staadionilt minema viidi. Praegusel hetkel me ei usu, et teised staadionikülastajad või töötajaid olid kuidagi juhtumiga seotud."
Kontserdil esinesid ka Def Leppard, Poison ning Joan Jett koos the Blackheartsiga. Õnnetus juhtus, kui peaesineja Mötley Crüe oli 30 minutit laval mänginud. | Mötley Crüe kontserdi ajal sai meesterahvas vigastada | https://menu.err.ee/1608688762/motley-crue-kontserdi-ajal-sai-meesterahvas-vigastada | Metal -bänd Mötley Crüe andis 16. augustil USA-s Indiana osariigis Lucas Oili staadionil kontserdi, kus mees kukkus ülemiselt tribüünilt alla ning sai vigastada. |
Võistlustules on veel 27 meeskonda, kui pidamata on veel mitmeid 1/16-finaalide kohtumisi. 18. augustil on kavas kaks mängu, mis saavad avavile kell 19.00. Nõmme Kalju FC võõrustab Sportland Arenal Tallinna FCI Levadiat ning FC Tallinn läheb vastamisi Tallinna FC Flora U-21 meeskonnaga.
FC Kuressaare - FA Tartu Kalev ja Tallinna FC Flora U-19 võitja
Jõhvi FC Phoenix ja Tallinna SC ReUnited võitja - Tartu Team Helm ja Rakvere JK Tarvas võitja
FC Nõmme United ja Paide Linnameeskond võitja - JK Tallinna Kalev U-21 ja Tallinna FC Maksatransport võitja
JK Narva Trans - JK Tallinna Kalev
Tallinna FC Zenit ja Viljandi JK Tulevik võitja - FC Tallinn ja Tallinna FC Flora U-21 võitja
Tartu JK Tammeka - Harju JK Laagri ja Tallinna FC Zapoos võitja
Tallinna FC Flora - FC Elva ja Nõmme Kalju FC U-21 võitja
Tallinna FC Olympic Olybet ja JK Tabasalu võitja - Nõmme Kalju FC ja Tallinna FCI Levadia võitja | Tipneri karikavõistlustel loositi kokku Premium liiga klubid | https://sport.err.ee/1608688780/tipneri-karikavoistlustel-loositi-kokku-premium-liiga-klubid | Evald Tipneri jalgpalli karikavõistlustel loositi kaheksandikfinaalide kohtumised ning teiste seas lähevad vastamisi ka Premium liiga klubid Narva Trans ja Tallinna Kalev. |
"Täna, neljapäeval 18. augustil, paigutati strateegilise heidutuse elluviimise osana Kaliningradi oblastisse kolm MiG-31 hävituslennukit Kinzhal ülehelikiiruse rakettidega Škalovski lennuväljalt," teatas Vene kaitseministeerium.
Vene kaitseministeeriumi sõnul suudab relvakompleks tabada sihtmärke, mis asuvad kuni 2000 kilomeetri kaugusel.
Varem on Vene kaitseministeerium teatanud raketitüübi kasutamisest sihtmärkide vastu Ukrainas.
Kinzhal rakettide paigutamisest Kaliningradi tuli teateid ka veebruaris. | Venemaa paigutas Kaliningradi oblastisse ülehelikiiruse raketid | https://www.err.ee/1608688783/venemaa-paigutas-kaliningradi-oblastisse-ulehelikiiruse-raketid | Vene kaitseministeerium teatas neljapäeva kolme MiG-31 hävituslennuki paigutamisest Kaliningradi oblastisse koos Kinzhal ülehelikiirusel lendavate rakettidega, vahendas Vene uudisteagentuur Interfax. |
Temperatuur mõjutab inimese käitumist nii söömise, kehalise aktiivsuse kui ka unerežiimi osas. Kuumal suveööl võib olla raske magada ja külmal talvel jällegi raske voodist välja saada. Siiski ei mõisteta seost temperatuuritundlike neuronite ja une-ärkveloleku tsüklit kontrollivate neuronite vahel täielikult.
Northwesterni Ülikooli neurobioloogid on leidnud paar vihjet toimuva kohta. Ajakirjas Current Biology avaldatud uuringus täheldasid teadlased, et äädika- ehk puuviljakärbsed on justkui programmeeritud päevast uinakut tegema.
Uus uuring on järg teadlaste 2020. aasta uurimusele, kus nad tuvastasid nii-öelda ajutermomeetri, mis on aktiivne ainult külma ilmaga. Teadlased vaatasidki nüüd, kas ka kuuma temperatuuri jaoks on ajus sarnane termomeetri ahel.
Teadlased ütlesid, et temperatuurimuutused mõjutavad tugevalt nii inimeste kui ka loomade käitumist ning pakuvad loomadele teavet, millal on aeg kohaneda aastaaegade vaheldumisega.
Temperatuuri mõju unele võib olla üsna äärmuslik: mõned loomad otsustavad terve aastaaja magada, näiteks talveunes karu. Kuid detailsed ajuringlused, mis vahendavad temperatuuri ja unekeskuste koostoimet, jäävad suures osas kaardistamata.
Teadlaste sõnul on äädikakärbsed head putukad, kelle peal uurida taolisi suuri küsimusi nagu miks me magame või kuidas mõjutab uni aju, sest need putukad toimivad instinktidest lähtuvalt. See tähendab, et nende käitumist ei mõjuta kultuurilised normid või muu taoline.
Uuringus tuvastati nii-öelda absoluutse soojuse retseptorid, mis reageerivad temperatuurile 25 kraadi ringis. See olevat äädikakärbeste lemmiktemperatuur.
Teadlased avastasid, et aju neuronid, mis saavad teavet soojuse kohta, on osa laiemast süsteemist, mis reguleerib und. Kui kuumaring, mis kulgeb paralleelselt külma ahelaga, on aktiivne, püsivad ka keskpäevast und soodustavad rakud kauem sisselülitatud olekus. Selle tõttu tekib puuviljakärbestel keskpäeva paiku uni ja nii puhkavad nad päeva kõige palavamal ajal.
Uuringut võimaldas läbi viia kümneaastane projekt, mis koostas looma ja kärbse närviühenduste kaardi. Teadlastel on juurdepääs arvutisüsteemile, mis annab neile kõik võimalikud ajuühendused kärbse iga umbes 100 000 ajuraku kohta. Kuid isegi sellise üksikasjaliku kaardi puhul peavad teadlased välja selgitama, kuidas teave ajus punktist A punkti B liigub. See uuring aitab seda tühimikku täita.
Järgmise sammuna loodavad teadlased välja selgitada külma ja kuuma vooluringi ühised eesmärgid, et avastada, kuidas kumbki saab und mõjutada. Teadlased on huvitatud temperatuuri pikaajalisest mõjust käitumisele ja füsioloogiale, et mõista kliimasoojenemise mõju ja uurida, kui kohanemisvõimelised on erinevad liigid. | Äädikakärbsed peavad leitsaku ajal siestat | https://novaator.err.ee/1608688774/aadikakarbsed-peavad-leitsaku-ajal-siestat | Palaval suvepäeval tunnevad inimesed end sageli loiult. Ega ilmaasjata peeta mitmetes riikides siestat. Selgub, et lõunapuhkuse taga võib lisaks kultuurilisele kombestikule olla ka bioloogia. |
Kaks Vene MiG-31 hävitajat rikkusid Soome õhuruumi Soome lahes Porvoo lähistel neljapäeva hommikul, teatas Soome kaitseministeerium.
Soome õhujõud tegid intsidendi tõttu tuvastuslennu. Piirivalve teatas, et algatas esialgse juurdluse rohkema info kogumiseks. | Kaks Vene hävitajat rikkusid Soome õhuruumi | https://www.err.ee/1608688768/kaks-vene-havitajat-rikkusid-soome-ohuruumi | Soome kaitseministeeriumi teatel rikkusid kaks Vene MiG-31 hävitajat neljapäeva hommikul Soome õhuruumi Porvoo lähistel. |
Poola ringhääling Polsat hakkab tootma kohalikus keeles uut versiooni Ukraina komöödiasarjast "Rahva teener". Filmivõtted juba käivad ning kohalikus sarjas asub peaosatäitjaks Poola tuntud näitleja Marcin Hycnar. Sarja peakirjas saab "Sluga Narodu".
Kui Zelenski oma poliitilist karjääri alustas, lõi ta seriaalist inspireerituna samanimelise partei "Rahva teener". 2019. aastal valitigi Zelenski sama partei esindajana Ukraina presidendiks.
Mitmed riigid on pärast Ukraina sõja algust ostnud õigused edastamaks "Rahva teenri" sarja oma riigis, k.a Eesti, Rootsi ja Rumeenia. USA-s saab sarja näha Netflixi vahendusel.
Poola oli üks esimesi riike, kes Ukrainat sõja puhkedes aitama hakkas ning praeguseks on Poola riigipiiri ületanud üle viie miljoni Ukraina sõjapõgeniku. | Poola teeb oma versiooni Ukraina komöödiasarjast "Rahva teener" | https://menu.err.ee/1608688705/poola-teeb-oma-versiooni-ukraina-komoodiasarjast-rahva-teener | Poola, kes on vastu võtnud rohkem Ukraina sõjapõgenikke kui ükski teine riik, tellis loa, et teha oma versioon Ukraina populaarsest telesarjast "Rahva teener". Originaalsarjas mängib peaosa president Volodomõr Zelenski. |
EKRE: kui midagi ei muutu, tulevad massimeeleavaldused
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) teatas, et on järjepidevalt seisnud Eesti energiasõltumatuse ja varustuskindluse eest. Samas tuleb nende sõnul tõdeda, et ei eelmine Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus ega praegune sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga tehtud Kaja Kallase valitsus ole suutnud ega tahtnud astuda vajalikke samme meie inimestele ja ettevõtetele odava elektri tagamiseks. EKRE juhatus nõuab kategooriliselt, et valitsus peab viivitamatult astuma vajalikud sammud elektri hinna toomiseks tootmiskuluga põhjendatud tasemele.
"Valitsusel ei ole mõtet rääkida börsi toimimisest, kui hinnavahe Eesti ja Soome vahel on nn turul juba mitme tuhande kordne. Samuti ei ole mõtet rääkida tootmise puudujäägist, sest kergesti on võimalik tuvastada, et puudujääki ei ole või eksisteerib see monopolide poolt kunstlikult tekitatuna, et hinnaga manipuleerida."
"Lahkuda tuleb CO2 kaubandussüsteemist ja Nord Poolist või börsile jäädes müüa riigi sees elektrit börsivälise fikseeritud hinnaga."
EKRE hinnangul on hoovad hinna langetamiseks olemas – lahkuda tuleb CO2 kaubandussüsteemist ja Nord Poolist või börsile jäädes müüa riigi sees elektrit börsivälise fikseeritud hinnaga.
"Me ei saa praegust olukorda tegevusetult pealt vaadata. Valitsuse jätkuva tegevusetuse korral on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond valmis alustama kodanikuallumatuse ja massimeeleavaldusete korraldamist, et survestada rahvast vaesusesse tüürivat valitsust ametist tagasi astuma."
Keskerakond: elektribörs vajab reformi, vastasel juhul tuleb sealt lahkuda
Üle kuue aasta valitsuses olnud (sh üle viie aasta peaministrikohta omanud) Keskerakond teatas, et valitsus peab kohe ette võtma elektribörsi põhjaliku reformi, vastasel juhul tuleb Eestil sealt börsilt lahkuda.
"Oleme aru saanud, et tänases olukorras börs ei toimi - kaitseta on nii eratarbijad kui ka ettevõtted," teatas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. "Praegune süsteem võimaldab spekulantidel kriisi tingimustes teenida hõlptulu ega kohusta võimekatel ja varudega ettevõtetel turul osaleda. Samuti peab börsi tegevus olema märksa avatum."
"Keskerakonna fraktsioon otsustas korraldada 29. augustil lahenduste leidmiseks avatud seminari."
Karilaiu sõnul on valitsuse suur strateegiline viga jätta elektrituru reformis koalitsiooni huvi alt välja ettevõtted. "Tootmiskulude kasv tekitab ahelreaktsiooni, kandudes poelettidele, nõrgestades tööstuste konkurentsivõimet ning tõstes majutus- ja puhkeasutuste hindu. Nägime eile, kui elektrihind tõusis absoluutkõrgusesse - 4000 eurot megavatt-tunni eest -, et see mõjus halvavalt paljudele väikeettevõtetele, kes olid sunnitud ajutiselt oma uksed sulgema. Narva-Jõesuus asuv Noorus SPA on juba teatanud nii töötajate masskoondamisest kui ka võimalikust sulgemisest. Ja see on alles algus. Kui peaminister Kaja Kallas ei tegutse otsustavalt ja tõhusalt, ähvardab ettevõtteid pankrottide laine, tuhanded inimesed jäävad töötuks."
Karilaid lisas, et Jüri Ratase valitsuse 2019. aasta otsus jätta varustuskindluse tagamiseks reservi põlevkivi-elektrijaamad oli strateegiliselt õige. "Kui põlevkivil töötavad plokid oleksid kinni pandud, näeksime tunduvalt kõrgemat elektrihinda," märgib Jaanus Karilaid.
"Ühtlasi otsustas Keskerakonna fraktsioon korraldada 29. augustil lahenduste leidmiseks avatud seminari," teatas erakond.
Eesti 200: valitsus peab esitama plaani energiahindade kontrolli alla saamiseks
Parlamendiväline erakond Eesti 200 nõuab, et valitsus peab koheselt esitama plaani energiakriisi lahendamiseks ning tulema välja ettepanekutega, milliste kiirete otsustega tootmivõimsuste defitsiit lahendatakse.
Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul hoiatas juba 2018. aastal Eesti Energia nõukogu valitsust ja Eleringi reservvõimsuste kadumise tõttu ülikõrgete elektrihindade eest.
"Tuleb vastu võtta otsus, et kõik praegu ootel olevad tootmisvõimsuste arendamised liiguvad kaks korda kiiremas tempos."
"Täna on viimane aeg, kus valitsus peab esitama plaani, kuidas energiahinnad kontrolli alla saadakse. Tuleb vastu võtta otsus, et kõik praegu ootel olevad tootmisvõimsuste arendamised liiguvad kaks korda kiiremas tempos. Milline tootmisvõimsus tuleb turule 2024, mille me ehitame valmis 2025 ja 2026? Kiiremas korras on vaja töösse panna elektri säästu toetamise seaduslik raamistik, ehk siis luua võimalus maksta neile, kes elektri tarbimist vähendavad. Oluline on, et ka võrgu arendamise kiirus kasvaks vähemalt kaks korda, et uued juba ammu järjekorras seisvad võimsused saaksid viivitamatult turule tulla," tõi Kallas välja vajalikud sammud.
Ka Eesti 200 soovib koheselt reformida elektribörsi Nord Pool - muuta see läbipaistvaks ning asendada Venemaa Gazpromi spekulatsioonide alla sattunud CO2 kvoodisüsteem saastemaksudega põhimõttel saastaja maksab.
"Elektribörsil olev hind on näidik, mis näitab meile meie tegemata töö tulemust. Mitte turg ei ole süüdi, vaid puudulik tootmisvõimsuste arenduse juhtimine," selgitas Kallas ja lisas, et me ei saa tegeleda vaid eeloleva talvega, vaid peame suutma ettepoole vaadata ja ära hoida veel hullemaid talvesid. | Opositsioon nõuab elektribörsi reformi, EKRE lubab ka massimeeleavaldusi | https://www.err.ee/1608688723/opositsioon-nouab-elektriborsi-reformi-ekre-lubab-ka-massimeeleavaldusi | Keskerakond ja Eesti 200 nõuavad elektribörsi Nord Pool põhjalikku refomi, EKRE sealt lahkumist või börsile jäädes müüa riigi sees elektrit börsivälise fikseeritud hinnaga. |
Tund elektrikerisega sauna – 50 eurot. Särisev peekon – 2 eurot. Tassike kuuma pärnaõieteed – 1 euro. Ja arvestid tuhisevad nii kiiresti, et kerivad end kilbist maha.
Oleme rääkinud Nord Poolist ning selle seosest kõigi majandusharudega, kuid elektri hiljutise rekordhinna valguses võib tarbijal tekkida õigustatud küsimus, et kuidas see müstiline börsihind üldse kujuneb. Üritame oma mitte nii taibukale lugejale selle nüüd lõpuks ometi puust ja punaselt selgeks teha.
Me kõik teame, et börsihinna määravad mitmed tegurid. Mõned amatööreksperdid väidavad, et süsteem pole läbipaistev, aga probleem pole läbipaistvuses per se, vaid tegurite hulgas, mis mõjutavad lülidevahelist avatud konkurentsi.
Esmalt peame aru saama, et kõik algab toormest, mis võib olla nii taastuv kui mittetaastuv. Toore ei pruugi olla kallis per se, aga hinna võib kõrgeks ajada näiteks selle transport elektrijaama või ka poliitilised pinged toorme kaevandamise piirkonnas või logistilises ketis. Muidugi mõjutab toorme hinda saastekvootide kaubandus, kui sa veel aru ei saanud, tohlakas. Saastav toore toob teatavasti kaela väljaminekud.
Edasi tulevad tootmisvõimsused, mis sõltuvad sellest, kas elektrijaamal on näiteks tuju tööd teha või on teda täiesti juhuslikult vaja veidi putitada. Pakkumiste vähesus võib juba per se tekitada olukorra, kus hinnad sööstavad lakke, tainapea.
"Veidi pilvisem taevas või liiga vali tuuleiil võivad tingida kallima elektrihinna per se."
Taastuvaid ressursse tarbivatel jaamadel hakkab rolli mängima ka kliima või ilm: kas päike paistab, kas vesi voolab, kas tuul puhub. Veidi pilvisem taevas või liiga vali tuuleiil võivad tingida kallima elektrihinna per se.
Lülidevahelised ülekandevõimsused on samuti olulised tegurid, millele liidame jadamisi kolmemillioomise takisti, jagame tulemuse piiga sõltuvalt sellest, kas veevalaja on septiilis Neptuuni või Saturniga, hüppame viisteist parsekit, süütame küünla, loeme kolm avemariat, lahutame sellest eelmisel pühapäeval külmikusse jäänud küüslaugupeedimäärde, ei maga enam kunagi, ei maga enam kunagi, võtame tulemusest kuupjuure ning kahekordse integraali arseeni aatommassi järgi, avaldame lineaarvõrratusest y-i, mullsordime rüblikud kahanevalt, leiame mediaani, tõmbame trussikud pea taha, hammustame huulde ja mõõdame tuulekiiruse, viis volti siia-sinna, taandurvedru kukub põrandale, korjame üles, korrutame e-ga, klopime vahtu, lõhustame bosoni, küpsetame medium tasemele, mahlad esmalt kõrgema kuumusega kinni, lakime põranda, impordime vajalikud teegid, tellime korstnapühkija, mis on elu mõte, tekitame suletud ahela, purustame selle leegiheitjaga, väetame korralikult kodukeemiaga, surume karul käpa maha, nülime lamba, leiame hüpotenuusi, pii korda raadiuse ruut, pluss kolm, et voilà – 15-eurone vutimuna, per se.
Järgmine nädal uurime, kuidas saaks Narvale ehitada uue tanki – puust ja punaselt. | Följeton. Elektri hinna kujunemine puust ja punaselt | https://www.err.ee/1608688720/foljeton-elektri-hinna-kujunemine-puust-ja-punaselt | Elektrienergiabörsiekspert Madis Seppam teeb lugejatele lihtsalt ja loogiliselt selgeks, kuidas kujuneb müstiline elektri börsihind per se. |
Väitega, et "sõjas langenute säilmed tuleks lugupidavalt ja väärikalt ümber matta avalikust ruumist kalmistule, järgides rahvusvahelisi konventsioone", nõustus (täielikult + osaliselt) eestlastest 83 protsenti. Juunis oli sel arvamusel 79 protsenti.
Muust rahvusest vastajatest, kelleks on valdavad kohalikud venekeelsed elanikud, nõustus sellega augustis 55 protsenti ehk enam kui pooled. Juunis oli see näitaja 39 protsenti.
Väitega ei nõustunud (ei ole üldse nõus + pigem ei ole nõus) augustis üheksa protsenti (juunis 12 protsenti) eestlastest vastajatest ja 34 protsenti (juunis 43 protsenti) muust rahvusest vastajatest.
Väitega, et "Nõukogude sümboolikat kandvad monumendid sobivad paremini muuseumidesse või mäluasutustesse kui avalikku ruumi", nõustus augustikuises küsitluses 84 protsenti eestlastest vastajatest. Juunis oli sel seisukohal 80 protsenti.
Muust rahvusest vastajatest nõustus sellega augustis 34 protsenti ehk enam kui juunikuu küsitluses olnud 20 protsenti.
Väitega ei nõustunud augustis üheksa protsenti (juunis 12 protsenti) eestlastest vastajatest ja 53 protsenti (juunis 60 protsenti) muust rahvusest vastajatest.
Väitega, et "Nõukogude sümboolikat kandvad mälestusmärgid sõjahaudadel tuleb asendada neutraalsete ja lugupidavate hauatähistega Teises maailmasõjas langenutele", nõustus eestlastest vastajatest augustis 73 protsenti. Juunis oli neid 69 protsenti.
Muust rahvusest vastajatest jagas seda seisukohta augustis 30 protsenti, juunis oli sel seisukohal vaid 17 protsenti.
Väitega ei nõustunud augustis 18 protsenti (juunis 19 protsenti) eestlastest vastajatest ja 57 protsenti (juunis 65 protsenti) muust rahvusest vastajatest.
Riigikantselei tellis Turu-uuringute AS-ilt küsitlused 10.-14. augustini ja 16.-19. juunini. Augustiküsitlusele vastas 1256 inimest.
Riigikantselei tellitud uuring. Autor/allikas: Riigikantselei / Turu-uuringute AS | Kolmandik venelastest toetab punamonumentide avalikust ruumist teisaldamist | https://www.err.ee/1608688684/kolmandik-venelastest-toetab-punamonumentide-avalikust-ruumist-teisaldamist | Üle poole muust rahvusest Eesti elanikest toetab sõjas langenute säilmete avalikust ruumist ümbermatmist kalmistutele; kolmandik on seisukohal, et Nõukogude sümboolikat kandvad monumendid tuleks viia avalikust ruumist muuseumidesse või mäluasutustesse. Võrreldes kaks kuud varem tehtud riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusega on mõlema seisukohaga nõustujate osakaal kasvanud. |
2021. aasta alguses sotsiaalkaitseministrina tööd alustades oli mulle selge, et järgmise pooleteise aasta üks prioriteete sotsiaalvaldkonnas peab olema vaimne tervis. Oleme astunud jõudsaid samme süsteemsete vaimse tervise poliitikate rakendamiste suunas, kuid pikalt tähelepanuta olnud valdkonna areng on alles alguses.
Sellele vaatamata oleme suhteliselt lühikese aja jooksul näiteks spetsialistide puuduse leevendamiseks rahastanud kahel järjestikusel aastal kliiniliste psühholoogide kutseaastat. Selle tulemusena saab loodetavasti nõutud ja hinnatud spetsialiste senisest mitu korda rohkem.
Ühtlasi on riigikogus menetlemisel ka muudatused tervishoiuteenuste korralduse seaduses, mis muudab kliinilise psühholoogi vastuvõtule saamise senisest palju lihtsamaks. See tähendab, et perearst saaks patsiendi suunata kliinilise psühholoogi vastuvõtule otse, ilma teraapiafondi reeglitest tulenevate piiranguteta.
Niisamuti rahastab riik psühholoog-nõustajate kutseaastat ja sotsiaalministeeriumiga pakume kohalikele omavalitsustele vaimse tervise teenuste pakkumise lihtsustamiseks kohalikul tasandil toetuse taotlemise võimalust. Seda võimalust on kasutanud juba ligi pool omavalitsustest.
Riik rahastab hingehoiuteenust hooldekodudes, ohvriabi ja vaimse tervise tugiliini tööd, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni ning MTÜ Peaasi tegevust. Ka haridussüsteemi on nõustamis- ja tugisüsteemid sisse seatud. Suure abivajadusega lastele on riik arendamas uusi sekkumisi, et abi oleks vajaduspõhine ja jõuaks lasteni võimalikult vara.
Eesti vaimse tervise süsteem on ühest küljest mitmekesisem kui kunagi varem, kuid teenustest on siiski endiselt puudu. Uue riigieelarve läbirääkimistel 2023. aastaks kavatsen seista selle eest, et hädavajalik lisaraha jõuaks psühhiaatrilise abi vajadust ennetavatesse vaimse tervise teenustesse, laste ja noorte toetamisse ning ohvriabiteenustele.
Kuigi tehtud sammud on olnud jõulised, siis iseenesestmõistetavalt vajavad välja töötatud meetmed aega, et eduvilju kandma hakata. Küll aga sai sel aastal valdkonna edasiseks arenguks tugev vundament laotud, seda tõestab ka aasta alguses sotsiaalministeeriumi juures tööd alustanud vaimse tervise osakond.
Kõikide nende positiivsete arengute juures peame aga kahjuks tõdema, et meie laste vaimne tervis ei ole heas seisus. Viimase 15-20 aasta jooksul on laste riskikäitumine vähenenud, kuid kasvanud on nende arv, kes kogevad depressiivseid episoode.
Meie lapsed on tublimad, aga tunnevad end seejuures kehvemini. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring on põhjustena üles loetlenud nii kodus kui ka koolis lapsi ümbritseva keskkonna, suhted lapsevanemate ja teiste kaaslastega.
Kõige olulisem lapse vaimse tervise puhul on aga kodus valitsev sisekliima. Ebastabiilne kasvukeskkond võib lapse viia meeleoluhäirete, depressiooni ja suitsiidimõteteni. Seda soodustavad ka mahajäämus koolis, kõrvalejäetus eakaaslaste poolt jms.
Kõige olulisem sõnum, mida taolised uuringud meile ütlevad, on see, et laste võimalike murede märkamine algab kodust. Seda vastutust kannavad eeskätt lapsevanemad ning samuti on see iga täiskasvanu ülesanne, kes mis tahes rollis lastega kokku puutub.
Seega on riiklike meetmete juures väga oluline see, et õpiksime ka ise vaimse tervise muresid märkama ning neist rääkima. Nii enda kui end ümbritsevate puhul.
"Oluline on seega teada, et ükski mure ei ole liiga väike, et otsida tuge või abi."
Hea vaimne tervis pole ainult häire või mure puudumine. Hinnangute ning hukkamõistu hirmus jäetakse mured tihti jagamata. Oluline on seega teada, et ükski mure ei ole liiga väike, et otsida tuge või abi.
Ühiskonnana on meie ülesanne vaimse tervisega seotud stigmasid murda ning neil teemadel veel rohkem ja avatumalt kõneleda. Rääkida sellest, mis on vaimne tervis, kuidas ennast ja teisi aidata ning miks ei peaks mitte keegi meist vaimsete raskustega silmitsi seistes häbi tundma.
Lastel on erinevalt täisealistest vähem elukogemust, eneseusaldust ja oskusi, et muutustega toime tulla. Et aga mõista, miks meie lapsed end halvemini tunnevad ning kuidas neid kõige paremini toetada, valmib sotsiaalministeeriumis 2024. aastaks põhjalik laste vaimse tervise uuring. See annab meile teadmised, kas pealtnäha tublide laste hingemurede taga peituvad liiga kõrged ootused, kehvad pere- ja koolisuhted, nutimaailm või hoopis vähesed teadmised vaimsest tervisest ja puudulikud oskused neid vajadusi märgata.
Õnneliku, visa ja hakkaja inimese kasvamisel on esmane hea ja turvaline kasvukeskkond, mis toetab nii enese tundmaõppimise kui väljendamise oskusi. Sellise keskkonna saab esmalt luua lapsele vanem ning seejuures toetada riik. Juba on nii lapsevanematele kui lasteaedadele ja koolidele töötatud välja erinevaid tõenduspõhiseid programme nagu näiteks Imelised Aastad ja VEPA, mis õpetavad selliste tingimuste loomist.
Lisaks jõustub 1. septembrist ka riikliku perelepitusteenuse seadus, mis aitab lahkuminevatel lapsevanematel juba kokkulepete sõlmimise varajases faasis probleeme ennetada ning lapse vajadused muust kõrgemale tõsta. Hoides nii lapse kui ka vanema vaimset tervist.
Seega soovin algava õppeaasta alguse puhul meile kõigile tähelepanelikkust nii enda kui teiste suhtes ja julgust muredest rääkida. Lapsed peavad saama kasvada turvaliselt ja nende arengut toetavas keskkonnas. See eeldab aga ka seda, et vanemal endal on olemas vajalikud oskused oma vajaduste märkamiseks.
Tervise Arengu Instituut on kutsunud ellu tarkvanem.ee lehekülje, millelt on võimalik leida praktilisi nõuandeid lapsi puudutavate erinevate probleemidega toimetulekuks. Samuti saab toe otsimiseks pöörduda alati Lasteabi telefonile (116 111) või vaimse tervise tugiliinile (660 4500). | Signe Riisalo: laste murede märkamine algab kodust | https://www.err.ee/1608688531/signe-riisalo-laste-murede-markamine-algab-kodust | Ühiskonnana on meie ülesanne vaimse tervisega seotud stigmasid murda ning neil teemadel veel rohkem ja avatumalt kõneleda. Rääkida sellest, mis on vaimne tervis, kuidas ennast ja teisi aidata ning miks ei peaks mitte keegi meist vaimsete raskustega silmitsi seistes häbi tundma, kirjutab Signe Riisalo. |
Neljapäeva hommikul toimunud odaviske kvalifikatsioonivoorus sai Tugi 18. koha, visates 54.38. Viimasest finaalikohast jäi puudu veidi üle kolme meetrit.
Kvalifikatsiooninorm oli 61 meetrit, mille ületasid ainult leedulanna Liveta Jasiunaite (61.85) ja kreeklanna Elina Tzengko (61.28).
Edasi pääses ka maailmarekordi omanik tšehhitar Barbora Špotakova (60.75), lätlanna Madara Palameika (60.56), austerlanna Victoria Hudson (60.49), sakslanna Annika Marie Fuchs (59.90), sloveenlanna Martina Ratej (58.86), tšehhitar Nikola Ogrodnikova (57.82), serblanna Adriana Vilagoš (57.70), lätlanna Lina Muze (57.69), ungarlanna Reka Szilagyi (57.40) ja tšehhitar Nikol Tabackova (57.54).
Enne võistlust:
Neljapäeva hommikul kell 11.15 asub võistlustulle Tugi, kes viskas oma isikliku rekordi, 58.38 meetrit, tänavu juulis Rakveres. 2018. aastal võitis eestlanna U-18 EM-il ja 2019. aastal U-20 EM-il pronksi.
Kvalifikatsiooninorm on 61 meetrit. Tugi on ühes grupis koos maailmarekordi omaniku Barbora Špotakovaga, kes sel hooajal visanud vaid 62.80 meetrit.
Ajakava:
10.00 N odaviske kvalifikatsioon, A-grupp
10.20 N 3 000 m takistusjooksu 1. ring
10.25 7-võistlus: kaugushüpe
11.10 M 800 m 1. ring
11.15 N odaviske kvalifikatsioon, B-grupp (Tugi)
11.45 N 800 m 1. ring
11.50 M teivashüppe kvalifikatsioon
12.25 M 400 m tõkkejooksu poolfinaal
12.36 7-võistlus: odavise, A-grupp
12.55 N 400 m tõkkejooksu poolfinaal
13.30 M 200 m 1. ring
13.48 7-võistlus: odavise, B-grupp
14.05 N 200 m 1. ring | Tugi ei pääsenud finaali | https://sport.err.ee/1608688243/tugi-ei-paasenud-finaali | Münchenis toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel saavutas odaviskaja Gedly Tugi 18. koha, kuid sellest finaali pääsemiseks ei piisanud. |
Viru Keskuse esindaja Kristel Sooaru sõnul kasutavad nad oma keskuses tehnohalduse tarkvara R8, mis jälgib andurite kaudu nii õhu kvaliteeti kui ka muid näitajaid ja reguleerib vastavalt sellele kütet ja jahutust. Reguleerimisel võtab haldussüsteem muude näitajate kõrval arvesse ka sisendite hinda.
"Konkreetne näide eilsest päevast, kui kella 18-19 oli Baltikumis elektrihinna rekord 4000 eurot/MWh, siis tänu R8 tarkvarale toimus õhu ventileerimine ja jahutamine ette, et minimeerida kõrge hinnaga elektri tarbimist, kuid samas mitte kaotades sisekliimas," ütles Sooaru ERR-ile. "Tänu ette jahutamisele ei pidanud Viru keskus ennast klientidele sulgema ja suutis ka eilses kuuma ja hinnarekordi olukorras pakkuda mugavat ostlemiskeskkonda."
Tehnohaldussüsteemi R8 kasutab ka Eesti suurim kaubakeskus, 125 000 ruutmeetrise üldpinnaga Ülemiste keskus. Keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul lülitas ka nende hoones haldussüsteem kalli elektri tunniks ventilatsiooni ja jahutuse välja.
"Püüame tagada head kliimat, aga see (elektrihind - toim) oli ikka liig. Ma usun, et jahutust välja lülitades tehti õigesti," ütles Pärnits.
Pärnits nentis ka, et keskuse üks suurimaid kulusid on just ventilatsioon. Pideva kalli elektrihinna tingimustes keskust majandades tuleb tema sõnul leida lahendusi, mis oleksid jätkusuutlikud, mitte ei lahendaks vaid ajutiselt probleemi.
Pärnitsa hinnangul peaks ka riik mõtlema laiemale toetust saavale ringile kui ainult eraisikud.
"Seda enam, et mida kallimad on hinnad, seda suurem on maksude hinnakomponent ehk riik võidab selgelt kallima hinna pealt maksudega. Selle võiks siis kas täielikult või osaliselt ajutiste toetustena tagasi ringlusesse lasta," rääkis Pärnits. "Toetused ei saa olla muidugi pikaajalised, lõpuks peab ettevõtlus ennast uuel hinnatasemel ise reguleerima, aga ajutisele toetusele ma näen küll vajadust," lisas ta.
Kolmapäeval kella 18 ja 19 vahel kerkis elektri börsihind 4000 euroni MWh eest. Ka päeva keskmine hind oli rekordiliselt kõrge – 682,05 eurot MWh eest.
Sama kõrge hind on ka Lätis ja Leedus. Senine rekordhind eelmise aasta detsembris oli ligi 1000 eurot MWh. | Kaubakeskused lülitasid kolmapäeval kalli elektri tunnil jahutuse välja | https://www.err.ee/1608688639/kaubakeskused-lulitasid-kolmapaeval-kalli-elektri-tunnil-jahutuse-valja | Tallinna suuremad kaubakeskused, Ülemiste keskus ja Viru keskus, loobusid kolmapäeval kella 18-19, kui elekter oli rekordiliselt kallis, keskuste jahutamisest. |
Portaali Politico vahendab, et Euroopa kuus suuremat riiki ei lubanud juulis Ukrainale uut sõjatehnikat. Portaali sõnul vaadeldi Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Itaalia ja Poola sõjatehnika andmise lubadusi põhinedes Saksa Kieli maailmamajanduse instituudi andmetele.
Kieli instituudi analüütiku Christoph Trebeschi sõnul on nende andmetel Euroopa riikide Ukrainale lubatava tehnika hulk alates aprillist vähenenud.
In July Ukraine received around 1,5 bln € in new pledges of support - drastic decline compared to April or May. Most of new commitments came from Norway which pledged financial assistance of 1 bln €. Tracker now records total commitments of 84.2 bln €. https://t.co/FErduhsU0x pic.twitter.com/ah75Nu82nM
— Kiel Institute (IfW Kiel) (@kielinstitute) August 18, 2022
Lääneliitlased kohtusid küll eelmine nädal Kopenhaagenis, et arutada Ukrainale uue sõjatehnika andmist, kuid lubatud 1,5 miljardit eurot on väiksem kui varasematel Ukraina abistamise konverentsidel lubatu.
Trebeschi sõnul peaksid Euroopa riigid suhtuma Vene-Ukraina sõtta nagu koroonakriisi või eurotsooni võlakriisi – mõlema kriisi raames oldi valmis kulutama sadu miljardeid eurosid olukorra lahendamiseks.
Näiteks Euroopa Liidu koroonapandeemiast taastumise fondis on ligikaudu 800 miljardit eurot, mille kõrval Ukrainale antav abi kahvatub.
Läti kaitseministri Artis Pabriksi sõnul peavad Prantsusmaa ja Saksamaa aitama Ukrainat rohkem võitluses Venemaa vastu. "Kui me tahame näha sõja lõppu võimalikult kiiresti, siis nad peavad endale küsima, kas nad teevad piisavalt?" lisas minister.
Pabriks kutsus Euroopa riike andma proportsionaalselt sama palju sõjalist abi, nagu on andnud mitmed Kesk-Euroopa riigid – Poola, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik.
Euroopa parlamendi liikme Riho Terrase sõnul peab Euroopa "üles ärkama". Terrase sõnul ei saa paljud inimesed aru, et sõda käib.
Eelkõige Saksamaad on süüdistatud "tankivahetuse" programmi elluviimise aegluses, mille alusel Saksamaa pidi andma uuemat sõjatehnikat neile riikidele, kes oma Nõukogude päritolu sõjatehnika Ukrainale saadavad. Berliin on oma siiani tehtut kaitsnud ning märkinud ära riigi Ukrainale antud regulaarsed relvasaadetised.
Kieli maailmamajanduse instituudi andmebaas põhineb avalikult kättesaadavatel andmetel ning seega ei kajasta täiel määral Ukrainale antavat abi, kuna kõik riigid ei ole oma relvaabist avalikult teada andnud. | Euroopa suuremad riigid ei lubanud juulis Ukrainale uut sõjatehnikat | https://www.err.ee/1608688654/euroopa-suuremad-riigid-ei-lubanud-juulis-ukrainale-uut-sojatehnikat | Kieli maailmamajanduse instituudi andmetel ei lubanud Euroopa kuus suuremat riiki Ukrainale juulis uut sõjatehnikat. Siiani lubatud abi kahvatub koroonakriisi ja eurotsooni kriisi lahendamisse kulutatud summade kõrval. |
Noorteklassis SKI Junior GP3 võttis kindla võidu Ander-Hubert Lauri. Teine oli Sten Marten Villenthal ja kolmas oli Marten Tiik.
Runabout Junior GP4 klassis tuli kindlalt Eesti meistriks Karl Kesküla. Hõbemedal läks Arti Mölterile ja pronks Patric Luca Uusjärvele.
Järjest populaarsemaks muutuvas naisteklassis Runabout Ladies GP4 läks kaksikvõit Soome. Eesti meistriks tuli Aada Tilenius, hõbe kuulus Reetta-Sofia Rintanenile ja pronksile tuli Ester Rosin. Kokku osales naisteklassis 13 võidusõitjat.
Runabout GP4 klassis võitis viimase etapi küll Marek Laanisto aga Eesti meistritiitel kuulus selle klassi hetke maailmameistrile Mattias Siimannile. Hõbemedalile tuli Henry Kiisa ja pronksile sõitis ennast Marek Laanisto. Klass oli hooaja osavõtjate rohkeim ja stardis oli kokku 23 sportlast.
Klassis SKI GP3 ei jätnud teistele võimalust möödunud hooaja maailmameister Mattias Reinaas. Orissaare etapil vigastada saanud Reinaas sõitis viimasel etapil ainult SKI GP3 klassis ja kindlustas sellega omale meistritiitli. Hõbedale tuli läbi terve hooaja head sõitu näidanud juuniorite maailmameister Ander-Hubert Lauri ja pronks kuulus Sten Marten Villenthalile.
Runabout GP2 klassis läks kolmikvõit Soome. Meistritiitli saavutas Rami Tilenius, hõbe kuulus Kaj Coloniusele ja pronks Tommi Mendolinile.
SKI GP2 klassis oli ennem Orissaare etappi täiseduga juhtimas hetke maailmameister Mattias Reinaas. Eelviimasel etapil saadud vigastuse tõttu aga pidi Reinaasi otsustama, kas sõita kaasa GP2 või GP3 klassis. Reinaas otsustas GP3 kasuks ja loobus GP2 klassis meistritiitli eest võistlemast. See andis võimaluse soomlastele. Eesti meistriks tuli Tomi Mannonen, hõbemedal kuulus Jerry Olinile ja pronks Eesti parimana Kaspar Haibale.
Kategoorias Runabout GP1 aga tegid ilma eestlased. Eesti meistrivõistluste võidu võttis Mattias Siimann, hõbedale tuli vanameister Margus Kesküla ja pronksi sõitis välja Erki Laiakask.
SKI GP1 klassis võitis viimase etapi Jasmiin Üpraus, aga varasemalt vahele jäänud etapid ei andnud talle võimalust Eesti meistrivõistluste medalile. Eesti meistritiitel läks viimasel etapil teisena lõpetanud Marten Männile, hõbedale tuli stabiilse sõiduga Kerto Kase ja pronksi sai soomlane Severi Salonen.
"Kui möödunud aastal pidime piirduma ainult ühe etapiga, siis sellel aastal otsustasime teha sarja koostöös soomlastega ja kokku tuli
lausa viis etappi. Ühisetapid toimusid mais Tallinnas ja juulis Helsingis. Etappide arvu kasv tõi juurde ka uute sportlaste lisandumise. 141 startijat hooaja jooksul on meie jaoks ikka supertulemus." võttis hooaja kokku Eesti Veemoto Liidu peasekretär Algo Kuus. | Selgusid Eesti meistrid jetispordis | https://sport.err.ee/1608688660/selgusid-eesti-meistrid-jetispordis | Jetispordi Eesti meistrivõistluste viieetapilise sarja viimane etapp sõideti Tallinnas Harku järvel. Kogu sarja jooksul oli erinevates klassides stardis 141 jetti, mis on kõigi aegade rekord. Lisaks Eesti sportlastele sõitsid sarja
kaasa veel Leedu, Läti ja Soome võidusõitjad. |
Kui neljapäevane elektri keskmine hind oli 555 eurot ja mitmel tunnil ületas see ka 600 eurot megavatt-tunni eest, siis reedene tipphind on 589 eurot ja keskmine 490 eurot.
Südaööl vastu laupäeva langeb hind 155 euroni.
Soomes on reedene päeva keskmine elektrihind börsil 405 eurot ning Lätis ja Leedus 516 eurot megavatt-tunni eest.
Kolmapäeval tegi elektri börsihind rekordi: päeva keskmine oli 682 eurot megavatt-tunni eest, maksimumihind aga 4000 eurot megavatt-tunni eest, mis on ühtlasi börsi praegune hinnalagi. | Elektri börsihind püsib endiselt kõrgel tasemel | https://www.err.ee/1608688657/elektri-borsihind-pusib-endiselt-korgel-tasemel | Elektri hind NordPooli elektribörsil püsib endiselt väga kõrgel tasemel, jõudes reedel keskmiselt 489 euroni megavatt-tunni eest. |
Eleringi andmed näitavad, et kolmapäeva päeval tarbiti Eestis igas tunnis umbkaudu 1000 megavatti elektrienergiat, kuid kui elektri börsihind kerkis kella 18–19 vahemikus 4000 euroni megavatt-tunni eest, langes tarbimine 897 megavatini.
Päev varem oli tarbimine sellel ajal 1011 megavatti, nädala eest aga 954 megavatti.
Elektritarbimise optimeerimise teenust pakkuv Gridio tõi välja, et Lätis, kus elektri hind samasuguse rekordi tegi, vähenes elektri tarbimine kella 18 ajal 14 protsenti ja Leedus neli protsenti.
Kogu päeva tarbimises Eleringi andmetel kolmapäeval võrreldes varasemaga suurt erinevust ei olnud.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et NordPooli andmetel oli elektrihinna lakke ajanud puudujäägi absoluutne väärtus ehk see, kui palju turult kolmapäeval elektrit puudu jäi, alla ühe megavati.
"Meil jäi puudu umbes 0,1 protsenti. Kui illustreerida, siis ühe vanema tuuleturbiini võimsus on kaks megavatti," rääkis Sutter. "Seda on ikka väga vähe. See oli nii natukeses kinni, mis turul puudu jäi ja anomaalia tekitas, nii et iga okas loeb, et sellist asja ei juhtuks."
Elektri rekordkõrge börsihind mõjutab neid kliente, kellel on sõlmitud börsipakett, mitte aga fikseeritud hinnaga pakettide kasutajaid. | Hinnaehmatus langetas elektri tarbimist tipphetkel saja megavati võrra | https://www.err.ee/1608688579/hinnaehmatus-langetas-elektri-tarbimist-tipphetkel-saja-megavati-vorra | Kolmapäeva õhtul kella 18 ja 19 vahel, mil elektri börsihind oli ülikõrge, vähenes elektri tarbimine Eestis umbes saja megavati võrra. |
Me elame tegelikult ju praegu erakorralises olukorras. Euroopas, ja eriti Eestis, on energiahindade kriis ja käivitunud on inflatsioonikeeris. Viimane võimaldab valitsusel riigi rahakotti kiiresti täita, kas järgmise aasta riigieelarve tuleb vähemalt viiendiku võrra suurem kui tänavune?
Seda on pisut vara on öelda, meil tuleb värske majandusprognoos järgmisel nädalal, mis annab täpsemat aimu sellest, mida me oodata saame.
Me praegu veel ei tea, kas selline kiire maksutulude kasv, mida oleme viimased kuud Eestis näinud, jätkub järgmisel aastal. Viimasel ajal on ju uuesti majanduses kasvama hakanud heitlikkus ja ebakindlus. Majandusprognoos võimaldab paika panna konkreetsed raamid eelarvekõnelusteks.
Mina pean praegu üks ühele läbirääkimisi erinevate valitsemisalade juhtidega eelkõige võtmes, et vaadata detailselt üle need muudatused, mis tulenevad otseselt uue valitsusliidu leppest. Uue valitsusliidu aeg on lühikene, meil on vaja kindlust, et midagi ei jää toppama ja kokkulepitud suured olulised muudatused saaksid kenasti ka eelarves kajastatud.
Eelmine valitsus ju teatavasti otsustas, et iga ministeerium esitab oma kolm prioriteeti koos lisasoovidega, nii-öelda 3+2 süsteem, kas see on endiselt jõus?
See on olnud oluline eelkõige sellise ametkondliku lähenemise vaatest. Aga valitsus on vahetunud, sündinud uus valitsusliidu lepe koos väga ambitsioonikate eesmärkidega. Seetõttu me ei teinud sellist bürokraatlikku lisataotluste kogumise vooru, sest läbirääkimised ju alles lõppesid.
Tähtis on kajastada eelarves need muudatused, mis said kirja valitsusliidu leppesse.
Sisuliselt tuleb ministeeriumide lisataotlustena käsitleda kõike seda, mis valitsusliidu leppes järgmisel aastal jõustuma peab.
Kas ministeeriumid on kirjutanud ühe prioriteedi alla ka kobarsoove? Näiteks ühe olulise punkti alla on kirjutatud mitu olulist rahasoovi ja vajadust?
Ütlen varasema kogemuse pinnalt, et see ei ole midagi erakorralist, seda ikka aeg-ajalt katsetatakse. Kui on olnud kokkulepe, et valitsemisalad peaksid esitama maksimaalselt ütleme kolm lisataotlust, siis proovitakse ikka ühe taotluse alla pakendada kokku umbes 15 täiendavat rahaküsimist. Rahandusministeeriumis oleme seda varem näinud ja küllap tuleb seda ka edaspidi. See ei tähenda, et kobarpakikeste teele saatmised kuidagi suuremat edu tagaksid.
Järgmisel aastal tuleb väga kuluka muudatustena arvestada peretoetuste kasvuga. Automaatne on kulude mõttes pensionite kasv. Pension jõuab esimest korda üle 700 euro.
Ja samaaegselt on meil otsustatud, et keskmine pension tuleb järgmisel aastal tulumaksuvaba. Samamoodi tulumaksuvaba miinimum, mis on väga oluline osa järgmise aasta eelarvest. Ja eestikeelsele haridusele ülemineku suurte kuludega tuleb arvestada.
Muidugi on läbiv teema seni kõikidel minu eelarve läbirääkimistel, kõikidel kohtumistel valitsemisalade juhtidega olnud palgaküsimus. Meil on olnud paar aastat eelarvet tehes selline põhimõte, et palk on kasvanud teatud prioriteetsetes gruppides, näiteks õpetajail, politseinikel ja päästjail, aga ka kultuuritöötajail.
Aga praeguseks loomulikult on palgasurve tegelikult ootus, et palgad ei jää päris sellisele tasemele, nagu nad mitmes kohas on olnud sisuliselt külmutatud alates 2021. aastast. Ka seal tuleks teha mingisugune järeleaitamine.
Eelarveläbirääkimistel valitsuse kõikide liikmetega peame päris põhjalikult arutama võimalusi, kuidas seda teha. Väga keerulises inflatsioonilises olukorras ei tohi anda inflatsioonile omakorda hoogu juurde, aga samas suured probleemid lahenduseta ei jääks.
Inimesel, kelle palka tõsteti viimati 2021. aasta jaanuaris, on reaalpalk 2023. jaanuaris vähemalt 30 protsenti väiksem. Seega pole põhjust enam rääkida ka kahe-kolmeprotsendilisest palgatõusust?
Ma hoidun praegu igasuguste protsentide väljakäimisest ja avalikus sektoris tervikuna ei ole seis muidugi ühesugune. On olnud ka valitsemisalasid, kus sisemiste reformide tulemusel on õnnestunud palka tõsta, hoolimata sellest, et eelarves täiendavat raha eraldatud ei ole.
Aga seis on ametiasutuste lõikes paraku kõike muud kui ühtlane. Eelarveläbirääkimiste käigus alustame sellest, et esmalt saab valitsus üsna detailse ülevaate, millises seisus on üldse eri valitsemisalade palganumbrid. Me oleme proovinud teha päris korralikku detailset võrdlust valitsemisalade kaupa. Vaatasime, milliseid tasusid eri valitsemisalades võrreldavatel ametikohtadel ja võrreldavate kvalifikatsiooninõuete puhul makstakse. Ja peab ütlema, et see on väga hüplik.
Ka valitsemisalade sees ei ole seis sugugi sarnane. Peame mõtlema, kas eelkõige keskenduda sellele, et aidata järele neid valdkondi, kus mahajäämus keskmisest on ikkagi juba päris suur. Või on hoopis valitsuse eelistus mõni muu lahendus.
Palga ja tasustamise arutelu saab olema üks pikk ja põhjalik arutelu.
Praegu augustikuu keskpaigas on meil ju tegelikult selge, et selle aasta Eesti riigieelarve tuleb meil ülejäägiga?
Kui kellelgi selline kindel arusaam, kuulan huviga.
Mina vaatan viimaste kuude eelarve täitumise numbreid, senise rütmi jätkudes oleme me kindlasti riigieelarvega plussis.
Minul sellist kindlust praegu ei ole. Seda põhjusel, et kui me vaatame üldist kindlustunde indeksit, mis mõõdab nii ettevõtete kui ka inimeste kindlustunnet, siis see tegelikult on olnud paraku viimasel ajal languses. Väliskeskkonnast tulevat ebakindlust on tulnud juurde. Kuigi seda on kevadega võrreldes vähem, võib see mõjutada ka aasta teist poolt.
Meil on olnud siin hiljutisi aegu ja aastaid, kus väga kiiresti väga ootamatute sündmuste tulemusel võib varem väga helgelt tundunud pilt täielikult muutuda. Seetõttu ma pigem kutsun üles sellisele vaoshoitusele.
Kui aasta esimeses pooles tõesti toimunud väga kiire maksulaekumiste kasv jätkub, siis kindlasti on eelarve aasta lõpuks palju paremas seisus. Aga me ei saa kindlasti ära unustada ka seda, et meil on ka sel aastal erakorraliselt olnud ja tõenäoliselt tuleb veel väga suuri kulutusi, mis on seotud kriisidega: energiakriisiga, julgeolekukriisiga ja kahjuks ei ole kuskile kadunud meil koroonakriis. Selles mõttes on aasta lõpuni veel jupp maad minna ja igasuguse riigieelarve raha planeerimisel tuleb hoida ikkagi väga külma pead ja pigem vaoshoitust.
Ajal, kui valitsuses olid vaid reformierakonna ministrid, otsustasite Tallinna haigla ja mitu muud projekti visata Euroopa Liidu taastekavade rahastussoovide nimekirjast välja. Teil on olemas juba plaan, milleks seda ülejäävat raha kulutada? Keskkonnaministeerium näiteks vajab soode taastamiseks 34 miljonit eurot ning näeb katteallikana just taastekava rahasid. Kas hakkate seda raha niimoodi projektide vahel laiali tilgutama?
Ministeeriumid ja ministrid on oma taotlused praeguseks esitanud. Kogu taasterahastu ideoloogia on olnud seotud kriisidele kiire leevenduse pakkumisega ja selliste reformide toetamisega, mis aitaksid tulevikus neid praeguseid kriise hõlpsamini ületada. Seega see raha peaks olema seotud kindlasti energiakriisile leevenduse leidmisega. Ma nüüd ei pea silmas ühekordseid toetusi otseselt, vaid investeeringute toetamist viisil, et kõige suuremaid pudelikaelu saaksime lahendada.
Energiakriis tõenäoliselt saab olema peamine fookus. Arutelud, mida ja kuidas täpselt siis RES-i muudatusi Euroopa Komisjonil esitada, millega seda taastekava täiendavalt sisustada, need toimuvad koos eelarve läbirääkimistega. Septembri lõpuks oleme me need otsused ära teinud.
Te rahandusministrina olete kindlasti õnnelik, et CO2 kvoodi hind lõi täna jällegi kõigi aegade rekordi? See maksab üle 96 euro ja riigile laekub kõvasti rohkem raha. Aga tegelikult, kas sellel süsteemil peaks ikkagi olema selge hinnalagi?
Ma oleksin õnnelik, kui see süsteem toimiks ilma väga suurte anomaaliateta ja selliselt, et kindlus oleks oluliselt suurem eratarbijate ja ettevõtete jaoks.
CO2 kvoodi müügist tõepoolest riigile laekub eelarvesse selle aasta prognoosidega võrreldes oluliselt rohkem raha, aga tegelikult selle arvelt saame teha täiendavaid investeeringuid. Me saame toetada investeeringuid energiasektoris, aga suures osas ka kompenseerida kodutarbijatele pööraseid hindu.
Kas ja kuidas kogu CO2 kauplemissüsteemi on põhjust muuta, need arutelud tegelikult ei tohiks ega peakski olema riigisisesed, see tuleb läbi vaielda tervikuna Euroopa Liidus.
Ega nende kõrgete hindadega ei ole praegu mures mitte ainult meie piirkond, vaid tegelikult ikkagi Euroopa Liit tervikuna. Rahandusministrite laua taga ei ole mul vist ühtegi kolleegi, kes igal kohtumisel ei räägiks nii inflatsioonist ja selle põhjustajast – energiahindadest. Need arutelud seisavad ees, aga kokkuvõttes muidugi on ju CO2 kvoodiloogika ikkagi selles, et sisuliselt on tegu signaaliga. Signaaliga, et vaja on investeerida puhta energia tootmisvõimsustesse.
Ikka on nii, et väga kiiresti hakatakse liigutama siis, kui mure on hoovi peal. Praegu me näeme taastuvenergia võimsuste juurdetulekut, nende võimaluste otsimist, kuidas pudelikaelu leevendada. Kui seda oleks tehtud läbimõeldud ja tervikliku plaani alusel juba aastaid tagasi, siis tõenäoliselt me ei oleks ka praegu nii kriitilises seisus, kus me oleme.
Me oleme kriitilises seisus. Miks valitsus ei ole teinud Euroopa Liidu teistele liikmesriikidele ettepanekut kehtestada kvoodi hinnale lagi? Endine majandusminister Taavi Aas rääkis, et see võiks olla 25 eurot. Käite küll kohtumistel, kus kurdetakse kõrge inflatsiooni ja ülikõrgete elektrihindade üle, aga kus on konkreetsed ettepanekud?
Rahandusministrite arutelu inflatsiooni teemadel koos Euroopa Keskpangaga on viinud selleni, et juba on tehtud intressitõusu otsused, mida varem plaaniti tõenäoliselt alles aasta lõpupoole. Nende eesmärk keskpanga poolt on olnud ju ikkagi puhtalt inflatsiooni ohjeldamine.
Kui me rahanduse poole pealt räägime, siis inflatsiooni ohjeldamise tarbeks on riigieelarve vaates kõige tõhusam hoob kulude kontrolli all hoidmine. Kui me vaatame Eesti enda riigieelarvet, siis eelmise aasta lõpus kokku pandud eelarve on jälle selline, kus meil tulud on oluliselt suuremad kui kulud.
Aga nüüd, aasta keskel on juba selgunud, et see ei ole niimoodi...
See on jätkuvalt ka praegu nii. Eelarves on tulud suuremad kui kulud. Kulud ei kasva aga meil kiiremini kui tulud ja ma arvan, et nii see peabki olema. Kuidagi teistmoodi me sellest vahepealsest august välja ei jõuagi.
Kindlasti on alati neid, kes näeksid ja peaksid õigeks, et riik peaks palju rohkem kulutama ja kelle jaoks nende tulude ja kulude tasakaalus hoidmine ei ole mitte iseenesest mõistetav.
Aga kui natukenegi mõtleme ette, siis meie enda riigi maine ja tugevus on ikkagi meie rahanduslik heal järjel olek. Kriisiajad loomulikult toovad kaasa väga kiireid vajalikke erakorralisi kulutusi, sinna ei ole midagi teha. Aga kriisist me peame välja tulema ja seda tuleb teha nii, et me kulutame mitte rohkem, kui meil tulusid on.
CO2 kvoodi hinnalae kohta ma kahjuks vastust ei saanud.
Kas ei ole olemas ka sisulist lahendust eelolevateks talvedeks, sest meie regioonis on lihtsalt elektripuudus? Meil on olemas toetusmeetmed eratarbijatele, aga mis saab ettevõtetest, mis sõltuvad puhtalt kas elektrist või gaasist. Mõned tehased jäävad selgelt seisma või viiakse tootmine Soome või Rootsi, kus on odavam elekter?
Ma usun, et majandus- ja kommunikatsiooniminister kindlasti on valmis väga detailselt rääkima plaanidest, mida selles ministeeriumis on kokku pandud ja mille kokkupanemise ülesanne tegelikult oli juba eelmisel majandusministril Taavi Aasal.
Kui me räägime suurtarbijatest ja tööstusest, siis nende jaoks on muidugi olnud riskide maandamise üks olulisi viise juba varem pikaajaliste fikseeritud hindadega lepingute tegemine.
Eratarbijatele on alles üsna hiljuti lisandunud võimalus hinda fikseerida pikaks ajaks ette. Tööstustel on see võimalus olnud olemas palju varem.
On ka tööstuseid, kes vahetavad energialiiki. See eelkõige puudutab gaasi suurtarbijaid, sest gaasi hind Venemaa tegevuse tulemusel näitab pööraseid kõrgusi.
Ettevõtete puhul loomulikult mõjutab konkurentsivõimet see, mis energiahindadega toimub, ja neid lahendusi otsitakse. Kuid eelmise aasta kütteperioodi hinnalaed andsid selge hoiatuse, mis ees on ootamas.
Meie ettevõtted on selleks talveks valmistumisega tegelenud, kindlasti on olukord tõsine.
Seda te ei näe, et katastroof on lähenemas? Väga palju on ettevõtteid, kelle tootmine baseerub elektril ja seda ei ole võimalik asendada, nad ei saa ju kasutada puidupõletamist või muid allikaid?
Tuleb väga raske talv mitmes mõttes. Vaatame julgeoleku valdkonnas toimuvat, meil on eilsest alates olnud vaja tõrjuda viimase 15 aasta kõige rängemaid küberründeid.
Tuleb väga keeruline periood kindlasti ka meie ettevõtetele ja ei ole see lihtne ka peredele.
Kui te küsite, kas ma ennustan katastroofi, siis ütlen, et see aeg saab olema väga keeruline. Ja see on tõepoolest olnud selge alates 24. veebruarist. | Rahandusminister: järgmise aasta palgatõusu vaidlused tulevad pikad | https://www.err.ee/1608688597/rahandusminister-jargmise-aasta-palgatousu-vaidlused-tulevad-pikad | Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles ERR-ile antud pikemas usutluses, et avalikus sektoris on kiire hinnatõusu tõttu palgatõus vajalik, kuid millises ulatuses palgaraha juurde antakse, seda veel öelda ei saa. Rosimannuse sõnul on veel vara öelda ka, kas eelarve tuleb ülejäägiga. |
Saksamaa langetas oma mootorkütuse aktsiisimäärad 1. juunist Euroopa Liidus lubatud miinimum tasemele. Sellega vähenes diislikütuse aktsiisimaks 14 senti liitri kohta, mootorbensiini maksustamine langes 29 senti liitri kohta, selgitas Raamat ERR-ile.
"Tuleb märkida, et kui Saksamaal langetati mootoribensiini aktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani 35,9 senti liitri kohta, siis Eestis on aktsiisimäär täna 20 senti liitri kohta kallim," sõnas ta.
Raamat lisas, et võrreldes Eesti ja Saksamaa mootoribensiini tanklahindasid on selgelt näha, kuidas aktsiisilangetus avaldas märgatavat mõju ja Saksamaa inimestele on mootoribensiin täna märgatavalt soodsam kui eestlastele.
Juuni algusest on Saksamaa mootoribensiini hind keskmiselt olnud 17 senti liitri kohta odavam, kui Eestis.
"Kuigi Eesti turu konkurents hoiab tarbija jaoks hinnakujunduse konkurentsivõimelisena, siis kahjuks valitsuse paindumatu aktsiisipoliitika tõttu on Eestis Euroopa üks kõige kõrgeimatest mootoribensiini hindadest," nentis Raamat.
Mai alguses oli mootorbensiin 38 protsenti odavam
Maksulangetuse mõju reaalsetele tanklahindadele vähenes, aga samal ajal tegi rekordeid mootorikütuste maailmaturuhind, sõnas Raamat.
"Kiire maailmaturu hinnatõus juuni alguseks oli täiesti pretsedenditu – mai alguses maksis mootoribensiin veel 38 protsenti vähem," rääkis Raamat.
Turul valitses ebakindlus, kas ja kui palju Venemaa toornaftat ja lõpptooteid maailmaturule jõuavad, see viis ka suure hinnatõusuni. Teisalt eeldati mootorbensiini tugevat nõudlust, sest suvega kaasneb globaalne "sõiduhooaeg", kui eraisikute tarbimine kerkib umbes viiendiku võrra, arutles Raamat.
"Seega tõstis hinna rekordtasemele turuosaliste mure, et mootorikütuste pakkumine suvisel tarbimise tippajal ei suuda rahuldada nõudlust," ütles Õliühingu tegevjuht.
Juuni algusest on kütusehinnad püsinud langustrendil ja mootoribensiin on tänaseks maailmaturul 37 protsenti rekordhinnast odavam, diislikütuse hind aga 27 protsenti madalam.
"Diislikütuse puhul on turuosaliste mure suurem – Venemaa oli arvestatav diislikütuse eksportija ja turuosalised otsivad võimalusi Vene tarnete asendamiseks. Lisaks ootab ees talvine küttehooaeg, kus paljud ettevõtted Euroopas asendavad kalli gaasi diislikütuse ja kütteõlide vastu. Seega – kui mootoribensiini hinnale on lähikuude surve väiksem, siis diislikütuse turg on ikka pingeline," lausus Raamat.
Nafta- ja kütuseturgudel on täna keerulised ajad, kuhu poole maailmaturul hinnad liiguvad, on raske prognoosida.
Raamat näeb ühe võimalusena diislikütuse aktsiisilangetust kütjatele, sest eriti kõrged maagaasi hinnad on paljud ettevõtted ja koduomanikud keerulisse olukorda asetanud.
"Tänaste hindadega oleks diislikütuse kasutamine soojuse tootmiseks majanduslikult mõistlikum, kui jätkata gaasiküttega. Kahjuks kehtib aga kütmiseks kasutatavale diislikütusele kümme korda kõrgem aktsiisimäär, kui maagaasile," nentis tegevjuht.
Kui valitsus kasutaks Euroopa Liidu direktiividest tulenevat võimalust ning langetaks kütmiseks kasutatavat diislikütuse aktsiisimäära, siis saaksid koduomanikud oma kodu kütta kaks korda soodamalt, kui maagaasiga, lisas Raamat.
Saksamaa kütuseaktsiisi langus
Mais võttis Saksamaa vastu otsuse langetada kütuseaktsiisi kolmeks kuuks, see vallandas aga pahameele sakslaste seas, sest aktsiisilangus kütusehindades kajastus vaid paariks päevaks.
Tänaseks on selgeks saanud, et kuigi Saksamaal andis kütuseaktsiis hinnalanguse siis maailmaturul kütuse enda hind tõusis, mistõttu nullis see oodatud efekti ära.
Siiski, edasimüüjatel ja tanklakettidel ei olnud kohustust hinda tegelikult langetada. Maksusoodustus kehtis eelkõige kütuse ostmisel rafineerimistehastest ja kütusemahutitest, maksumuudatuse jõustumist pidid tarbijad pikalt ootama.
Kevadel kommenteeris Eesti peaminister Kaja Kallas, et kütuseaktsiisi langetanud riigid on kaotanud eelarvetulu ja hinnalangetus ei ole tajutavalt inimesteni jõudnud. | Õliühingu juht: kütuseaktsiisi langetus jõuab kindlasti ka tanklahindadesse | https://www.err.ee/1608688588/oliuhingu-juht-kutuseaktsiisi-langetus-jouab-kindlasti-ka-tanklahindadesse | Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat ütles, et aktsiisilangetus on tänaseks sakslastele toonud eestlastest 17 senti liitri kohta soodsama mootoribensiini hinna. Tema sõnul sõi aktsiisilangetuse efekti Saksamaal alul ära hoopis see, et mootorikütuste maailmaturuhinnad tõusid märgatavalt. |
Tomatipeo kuraatori ja Tallinna botaanikaaia metoodiku Tiia Jaanuse sõnul on maailmas aretatud ligi 10 000 sorti tomateid, mille viljad on väga erinevate maitsete ning kuju ja suurusega.
"Tomatite maitsespekter võib olla magusast hapuni, erineva vürtsikusega. Ühevärviliste tomatite kõrval on mitmevärvilisi triibu- või laigumustrilisi, punaste ja oranžide kõrval kollaseid, roosasid ja tumevioletseid, peaaegu musti või valgeid. Ka Eestis on aretatud arvukalt maitsvate viljadega tomatisorte," selgitas Jaanus. Tallinna botaanikaaias näeb sama värvikirevat väljapanekut ning väljas on ligi 300 tomatisorti.
Näitusel eksponeeritavad tomatid ja paprikad pärinevad Lätist Valdis Pūlinši ja Tatjana Nagle ning Tallinna botaanikaaia kollektsioonidest. Lisaks saab näha valikut varastest viinamarjasortidest Saare-Tõrvaaugu aiandist. Kohapeal on võimalik osta tomatiseemneid Läti kollektsioonidest ning Saare-Tõrvaaugu aiand müüb viinamarju ja viinapuude istikuid kasvuhoones kasvatamiseks.
Sündmuse raames toimuvad ekskursioonid Meelte aias. Samuti saab kuulata 20. augustil Palmimaja õppeklassis loengut "Kompakttomatite aretuslugu ja kasvatamine" ning Palmimaja konverentsisaalis on üleval ka teemakohane näitus.
Tomatipidu on avatud 19.-21. augustini. | Tallinna botaanikaaias esitletakse sadu tomatisorte | https://menu.err.ee/1608688519/tallinna-botaanikaaias-esitletakse-sadu-tomatisorte | Sel nädalavahetusel peetakse Tallinna botaanikaaias tomatipidu, kus esitletakse sadu tomatisorte. Lisaks saab näha ka erinevaid paprikasorte. |
"Suurendamise varude keskuse aktsiakapitali 63 miljoni euro võrra, et Eestis gaasivarustuskindlus tagada. Tänane otsus puudutab varude keskuse kolmandat gaasi hanget. Juba varem kahe hankega hangitud 200-le gigavatt-tunnile õnnestus juurde hankida 250 gigavatt-tundi ehk me jõuame peaaegu pooleni seatud eesmärgini ehk ühe teravatt-tunnini," rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Ta lisas, et erinevalt kahest esimesest hankest oli kolmandal pakkumisi rohkem ja riigil oli valikut. Negatiivse poolena tõi ta aga välja, et vahepeal on gaasi hinnad veelgi üles läinud.
"Esimesed kaks hanget olid madalama hinnaga. Aga strateegilise varu mõttes oleme pooleni eesmärgist jõudnud. See annab kindlust, et minimaalseteks vajadusteks on meil gaas olemas," sõnas Sikkut.
Kui riik soetas 63 miljoni euro eest 250 gigavatt-tundi gaasi, siis maksti megavatt-tunni eest kolmandal hankel 252 eurot. Eelmisel hankel maksti megavatt-tunni eest 192 eurot.
Eesti varude keskus kuulutas välja kolmanda hanke, et täis saada valitsuse poolt pandud eesmärk ja soetada eelolevaks talveks kokku üks teravatt-tund riiklikku gaasivaru. Kahe varasema hankega on soetatud sellest viiendik. Nii esimesel kui teisel hankel õnnestus varude keskusel osta 100 gigavatt-tunni võrra gaasi.
Maikuus vastu võetud lisaeelarvega eraldas riigikogu 170 miljonit eurot strateegilise gaasivaru moodustamiseks kütteperioodi alguseks. | Kolmandal hankel õnnestus riigil osta 250 gigavatt-tundi gaasi, kuid kallima hinnaga | https://www.err.ee/1608688540/kolmandal-hankel-onnestus-riigil-osta-250-gigavatt-tundi-gaasi-kuid-kallima-hinnaga | Valitsus eraldas varude keskusele 63 miljonit eurot, millega kaetakse kolmandal hankel riikliku gaasivaru jaoks soetatud 250 gigavatt-tunni gaasi kulud. Kolme hankega on valitsuse seatud eesmärgist ehk ühest teravatt-tunnist soetatud nüüd ligi pool. |
Kuivõrd Elephants From Neptune on viimastel aastatel toimetanud uue muusika loomise ja salvestamisega, siis bändiga loomepauside ajal otsustas Mikiver õppida trummidele lisaks ka teisi instrumente ning laulmist. Protsessi käigus kujunes soov kirjutada ja salvestada esimest korda ise kõiki pille mängides üks plaat Võsu kodustuudios.
Mikiveri sõnul algas kõik ideest, kas ta suudaks teha ühe loo, kus ta mängib ja laulab kõike ise. "Bändi olen ma ju teinud aastaid, aga seda, mis toimub täitsa-täitsa sügaval ainult minu pea sees, pole ma liiga palju väljendada saanud."
Muusik tõdes, et sõpradele esimese loo demo lastes muretses ta, millist tagasisidet antakse, kuid karmi kriitika asemel oli saadud tagasiside julgustav. Positiivne vastukaja pani Mikiver plaadi tegemisele mõtlema. "Ma olin alati unistanud, et ma võiks kunagi ühel heal päeval oma Võsu suvilas ühe korraliku do it yourself plaadi salvestada," kommenteeris Jon Mikiver.
"Proovisin mitte üle mõelda. Ma annan endale aru kui palju ma erinevaid pille mängida oskan, pole mõtet kuulajat petta. Alati ei pea kõik perfektne ja esteetiline olema, loeb ikka suhtumine," kirjeldas ta.
Plaadi loomisel aitasid Mikiveri Jonas Kaarnamets, Anett, Kostja Tsõbulevski kui ka bändikaaslased.
Plaadi miksis ja masterdas Magnus Andre, kujunduse autor on Timo Tiivas. | Jon Mikiver andis välja debüütalbumi "Jondog" | https://menu.err.ee/1608688498/jon-mikiver-andis-valja-debuutalbumi-jondog | Üldsusele seni ansamblite Elephants From Neptune ja Kuradi Saar trummarina tuntud Jon Mikiver andis neljapäeval välja debüütalbumi "Jondog". |
Seda tuntakse kui cum-ex -skeemi. Selle käigus vahetasid investorid dividendide väljamaksmise päeval kiiresti aktsiaid, mis hägustas aktsiate omandiõigust. See võimaldas lõpuks investoritel hankida maksusoodustusi. Nüüd on seaduselünk suletud.
Cum-ex -skeem on nüüd aga Saksamaal muutunud poliitiliseks skandaaliks. Skeemi uurinud prokurörid leidsid hiljuti linna kohaliku poliitiku seifist 200 000 eurot sularaha.
Skeemi on põhjalikul uuritud ja võimude teatel hõlmab see umbes 100 panka ja on vähemalt tuhat kahtlusalust.
Reedel kohtub Scholz Hamburgi poliitikutega. Hamburgi võimud uurivad, miks oli vaja rahandusministeeriumi sekkumist, et kohalik omavalitsus pidi Warburgi pangalt tagasi nõudma skeemi raames teenitud miljoneid eurosid. Warburg on Hamburgis mõjuvõimas finantsfirma. Scholz oli siis Hamburgi linnapea.
"Poliitilise mõjutamise kahtlus tuleb kõrvaldada. Scholz peab laduma kõik faktid lauale," ütles kristliku-demokraatliku partei (CDU) liige Goetz Wiese.
2021. aasta valimiskampaanias sattus Scholz surve alla Wirecardi pettuse tõttu. See ei häirinud oluliselt siiski Scholzi valimiskampaaniat. Wirecardi skandaali uurinud endine Saksa parlamendi liige Fabio De Masi ütles, et seekord võib Scholzil minna halvemini.
"Sellel afääril on potentsiaali Scholzi ohustada. Praegu on poliitiline õhkkond energiahindade tõusu tõttu teistsugune," ütles De Masi.
Scholz kohtus juba eelmisel aastal Hamburgi poliitikutega. Ta tunnistas siis, et kohtus mitu korda Warburgi juhiga. Scholz eitas siis, et kasutas oma poliitilist mõjuvõimu Warburgi aitamiseks.
"See on olnud probleem juba kaks ja pool aastat. Uuritud on hulk toimikuid, üle on kuulatud palju inimesi. Tulemus on see, et poliitilist mõju pole olnud," ütles hiljuti Scholz.
Juhtum on siiski viimaste nädalate jooksul taas ajakirjandusse jõudnud. Maksupettust uurivad poliitikud leidsid Scholzi kodupartei ridadesse kuuluva ja endise Hamburgi poliitiku seifist üle 200 000 euro sularaha. Scholz väidab, et pole selle poliitikuga seotud.
Warburgi sõnul maksis ta kõik maksud tagasi. Osa poliitikuid soovib uurimise jätkamist.
"Kulub veel palju aastaid, et sellele tohutule maksupettusele saaks joone alla tõmmata," ütles Hamburgi poliitik Milan Pein. | Saksa poliitikud hakkavad maksupettuse skeemi asjas Scholzi küsitlema | https://www.err.ee/1608688513/saksa-poliitikud-hakkavad-maksupettuse-skeemi-asjas-scholzi-kusitlema | Saksamaa kantsler Olaf Scholz peab reedel vastama Hamburgi poliitikute küsimustele, mis puudutab tema rolli mitme miljardi euro suuruse maksupettuse skeemi vastu võitlemisel. Skeemi uurimine ähvardab veelgi õõnestada Scholzi jalgealust, kuna riiki räsib praegu energiakriis. |
Avaringis vaba olnud Swiatek alistas teises ringis 6:4, 7:5 ameeriklanna Sloane Stephensi (WTA 57.). "Olen päris rahul sellega, kuidas mõlemat setti alustasin. Mul oli lõpetamisega natuke probleeme, aga olen õnnelik, et suutsin tähtsatel hetkedel jälle keskenduda," rõõmustas Swiatek.
Esimest korda suutis naistennisist ühel hooajal 50 või rohkem võitu saada aastal 2019, kui sellega sai esimesena hakkama austraallanna Ashleigh Barty. Lõpuks teenis Barty tol aastal koguni 56 võitu. Ka Kiki Bertens ja Karolina Pliškova jõudsid 2019. aastal enam kui 50 võiduni.
Swiateki tänavusest 50 võidust koguni 39 on tulnud kahes setis. Kogu senise hooaja peale on poolatar kaotanud vaid kuus matši.
Kolmandas ringis läheb Swiatek vastamisi ameeriklanna Madison Keysiga (WTA 24.), kes oli 6:4, 7:5 parem lätlanna Jelena Ostapenkost (WTA 15.).
Turniiril 3. asetatud hispaanlanna Paula Badosa (WTA 4.) pidi üle kahe tunni kestnud matšis tunnistama Austraaliat esindava Ajla Tomljanovici (WTA 63.) 6:7 (3), 6:0, 6:2 paremust. Järgmisena läheb Tomljanovic vastamisi neutraalse lipu all mängiva venelanna Veronika Kudermetovaga (WTA 20.), kes pääses mänguta kolmandasse ringi. Nimelt jättis eelmisel nädalal Toronto turniiri võitnud rumeenlanna Simona Halep (WTA 6.) Cincinnati turniiri reielihasevigastuse tõttu pooleli. Seejuurest oli see Kudermetovale tänavu juba kaheksas kord, kui ta mänguta edasi pääsenud.
Avaringis 23-kordse slämmivõitja Serena Williamsi alistanud mullune USA lahtiste võitja Emma Raducanu (WTA 13.) ei andnud teises ringis mingit võimalust Kaia Kanepi alistajale Viktoria Azarenkale (WTA 22.), võttes napilt üle tunni kestnud matšis 6:0, 6:2 võidu.
Raducanu järgmine vastane on 7. asetatud ameeriklanna Jessica Pegula (WTA 8.), kes sai kaks tundi kestnud matšis 6:7 (5), 6:1, 6:2 jagu ukrainlanna Marta Kostjukist (WTA 74.).
Maailma viies reket, tuneeslanna Ons Jabeur pidi pea kaks ja pool tundi vaeva nägema, et alistada ameeriklanna Caty McNally (WTA 179.) 6:3, 4:6, 7:6 (7). Kolmandas ringis läheb Jabeur vastamisi tšehhitari Petra Kvitovaga (WTA 28.), kes oli 6:2, 6:3 parem rumeenlanna Sorana Cirsteast (WTA 40.).
Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 2.) kohtub neljapäeva õhtul kolmandas ringis hiinlanna Zhang Shuaiga (WTA 44.). Kohtumine on kavas Porsche nime kandva väljaku teise matšina, esimene algab Eesti aja järgi kella 18, seega eeldatavasti pääseb Kontaveit väljakule kella 20 paiku. | Swiatek teenis hooaja 50. võidu, Raducanu näitas võimu | https://sport.err.ee/1608688510/swiatek-teenis-hooaja-50-voidu-raducanu-naitas-voimu | Kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril Cincinnatis jõudis maailma esireket Iga Swiatek kindlalt kolmandasse ringi, teenides enda hooaja 50. võidu. |
Holmes ja Matsin. Pille-Riin Larm vestles Paavo Matsiniga
Tartu kuuenda linnakirjaniku Paavo Matsini residents asub Riia mäel. Aknast avaneb vaade platsile, kus Nõukogude ajal seisis Lenini monument. Nüüd võiks ju arvata, et Matsini uue romaani "Lenini valss" üks peategelasi kukkus autorile otse sülle – ja kukkuski, aga see juhtus hoopis Soomes. Veel seiklevad romaanis mitmed "Gogoli diskost" tuntud tegelased, sest, nagu pealkiri vihjab, tegu on "Gogoli disko" järjega. Seitsme aasta eest mitu auhinda noppinud teosest on saanud üks tõlgitumaid eesti nüüdisromaane, näiteks ilmus äsja hispaanindus. Püüame sellest kõigest intelligentselt vestelda. On 2. august 2022.
Viimsi Artiumis põimuvad kunsti kolm tasandit. Tambet Kaugema intervjuu Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga
Tallinna külje all Viimsis avatakse 19. augustil uus kultuuri- ja hariduskeskus Artium, mille kolmes saalis, vabaõhulaval, kunstigaleriis ja katuseterrassil jõuavad edaspidi viimsilaste, tallinlaste ja kaugema kandi rahva ette teater ja etenduskunstid, klassikaline, džäss-, pop- ja rokkmuusika, kujutav kunst, filmikunst jpm. Viimsi Artium, kus on ligi 7000 ruutmeetrit põrandapinda, läks koos selles sisalduva tehnika ja muu sisustusega maksma ligi 15 miljonit eurot. "See, millist publikut Artiumi ootame, on tihedalt seotud kolme tasandiga, millest programmi koostades lähtume: need on kõrgelt hinnatud välismaiste esinejate kunst, Eesti tipptegijate looming ja Viimsi kogukondlikud sündmused," selgitas Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.
Konteksti tabamine kui arhitekti ja kunstniku peamine oskus. Ann Mirjam Vaikla intervjueeris arhitekt Margit Mutsot
VIII Artishoki biennaal "Taimed kui tunnistajad" toob Tallinna botaanikaaeda kümme rahvusvaheliselt tegutsevat kunstnikku ja kollektiivi ning kümme kirjutajat. Biennaali avamismaratoni ajal 29. septembrist 8. oktoobrini esitletakse kümmet uut kunstiteost ja sadat kunstikriitilist teksti. Näitus on avatud oktoobri lõpuni.
Margit Mutso on arhitektuuribüroo Eek & Mutso üks asutajaid, kes on projekteerinud nii avalikke ehitisi, kortermaju kui ka eramuid. Aastatel 2004–2006 juhtis ta Eesti arhitektide liitu, on edendanud ühiskonnas arhitektuuri- ja keskkonnateemalist debatti, sealhulgas Sirbi arhitektuurivaldkonna toimetajana, koostanud ja toimetanud hulga arhitektuuriteemalisi trükiseid ning teinud koos Peeter Brambatiga eesti moodsast arhitektuurist üle kümne ülevaatefilmi.
HANNES AAVA: Autokasutus kui õpitud (ha)abitus
Eestis pole kehtestatud ühtegi autoga seotud maksu peale kütuseaktsiisi. Autopoliitika on ühiskonnas üks ebavõrdsuse taastootmise võimsaid hästi varjatud instrumente.
Mõni aeg tagasi jalutasin läbi Tartu ühe supermarketi ees laiuva asfaltkõrbe ehk parkla. Juhtusin pealt nägema, kui kolmeliikmeline perekond avastas autost väljudes, et on auto parkla valesse otsa parkinud ning poeukseni tuleb kõndida umbes 150 meetrit. "Mina küll sinna jala ei hakka minema!" ühmas üle keskmise vööümbermõõduga isa ja hüppas tagasi rooli. Väikese kõhkluspausi ja pilguvahetuse järel järgnesid talle kohmetunult ka abikaasa ning väike tütar, et vahemaa autoga läbida.
MART HIOB: Paremat tulevikku planeerides
Rohepööre, asulate kahanemine, linnade kasvamine, autod, jalgrattad ja pakirobotid kütavad ruumiplaneerimises kõikjal kirgi. Maadeldakse probleemidega, mis meidki siin Eestis köidavad.
Juuli viimasel nädalal toimus Eestis midagi erakordset. Nimelt oli Tartus kaks suure tähtsusega ruumilise planeerimise rahvusvahelist teaduskonverentsi. Esmalt korraldas Eesti maaülikool koostöös Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli, Eesti kunstiakadeemia ja Eesti Planeerijate Ühinguga Euroopa Planeerimiskoolide Organisatsiooni (Association of European Schools of Planning, AESOP) järjekordse kokkutuleku. Seejärel korraldas Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledž Rahvusvahelise Linnaplaneerimise ja Keskkonna Ühenduse (International Urban Planning and the Environment Association) kongressi. Mõlemaid konverentse olid pandeemia tõttu kaks aastat edasi lükatud ja õhus oli tunda elevust.
JAAN PELT: Uued augud plekist taevas ehk Kosmilised korduslinastused
Kui 1965. aasta suvel eesti filmi "Supernoova" filmiti, kerkis operaator Harry Rehe ette probleem – kuidas peategelase ja noore astronoomiahuvilise poisi dialoog hilisõhtuse tähistaeva all üles võtta. Kuna sellised võtted on keerulised isegi tänapäevast tehnikat kasutades, tuli leida käepärane lahendus. Selleks otsiti seitse-kaheksa plekktahvlit, operaator tegi oma käega neisse hulga auke ja kattis pleki õlise pärgamentpaberiga. Kogu konstruktsiooni tagant valgustades saigi stseen ära filmitud.
TARMO SOOMERE: Kliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell
Pärast viimast pikka talve ja külma kevadet on raske kaasteelisi veenda, et kogu maailm soojeneb. Sest oma silm on ju kuningas. Lund jätkus kauemaks ning kevad oli kõle ja hiline, kuigi päikeseline. Nii on selle aasta ilmad kontidesse kõvasti jahedust süstinud. Seda tunneb ju igaüks omal nahal. Selle kohta teadis juba Blaise Pascal, et tunded õieti muud ei teegi kui aina petavad meid.
MAIT VAIK: Millest mõtled, kirjanik?
Suur õnn on olla kellegagi koos
Maailm on muutunud. Ukraina sõja puhkemine on võtnud paljudelt perspektiivitunde – kõik, mida teed või teinud oled, saab endale mõttetuse pika ja musta varju, tulevikku nagu väga ei olegi või on see hämune, nagu läbi mattklaasi, puuduvad teravamad verstapostid. Enamasti on need seotud ikka millegi saavutamise või ära tegemisega, olgu selleks unistus maakodust või järgmine raamat-plaat, mõni järgmine trepiaste, mida sa veel täpselt ei mõõda, aga mis kuskil kuklas kummitab. See on nüüd maha valatud ja ei teagi…
Arvustamisel
Paavo Matsini "Lenini valss"
Tommi Kinnuneni "Ei öelnud, et kahetseb"
Philippe Descola "Teispool loodust ja kultuuri"
Mike Martini "Miks me sõdime"
Birgitta festival
näitused: Jonna Kina "Neli skulptuuri viieteistkümnes osas" ja "Karl Morgenstern. Tartu õpetlase kunstikogu"
Eesti Draamateatri "Kunst"
mängufilm "Unelaul"
Netflixi seriaal "Sandman" | Reedel Sirbis Paavo Matsin, Viimsi Artium ja "Sandman" | https://kultuur.err.ee/1608688477/reedel-sirbis-paavo-matsin-viimsi-artium-ja-sandman | Tutvustame 19. augusti Sirpi. |
Mammut (Mammuthus primigenius) kadus Maalt kesk-holotseenis (vaata ka " Pealtnägija" lõiku). Oma eluajal nägid mammutid neandertallasi, aga ka tänapäeva inimest. Mõlemad sõid mammutit ning kasutasid tema nahka, luid ja võhku, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Zooloogid 2.0.
Kliima soojenedes, peale viimast jääaega, 19 000 – 11 000 aasta eest hakkas Euraasias levima boreaalne mets, mistõttu mammutitele sobilikud rohumaad taandusid. Mammuti luuleiud, DNA-, kliima- ja ökoloogiline andmestik ning inimese levik heidavad inimese rollile valgust.
Arvuti koostatud mudelid näitasid, et inimese ja kliima mõju käis käsikäes ning oli pikaajaline ja pidev. See algas aastatuhandeid enne liigi lõplikku väljasuremist lokaalsete väljasuremistega, mitte kiire kollapsiga kogu levila ulatuses. Inimese arvukuse tõus ja levik põhja suunas hilis-pleistotseenis oli ilmselt väljasuremise avalöök Euraasia aladel, mis olid mammutile sobilikud holtseenis. Samuti võimendas inimese levik kliimamuutuste mõju.
Realistlikuima stsenaariumi järgi mõjutas inimese areaali laienemine, millega kaasnes mammutite küttimine või nende asurkondade isoleerimine, märkimisväärselt mammuti käekäiku. Inimeseta oleks liik tõenäoliselt suutnud veel tuhandeid aastaid vastu pidada, võib-olla isegi suutnud vältida väljasuremist.
Inimese lisamine simulatsioonidesse kiirendas väljasuremist aga oluliselt: küttimiseta oleks mammuti arvukus olnud umbes 24 protsenti suurem kui 3800 aasta eest, mil liik tõenäoliselt kadus.
Iidsed kaljujoonistused on märk mammutite olulisusest tolleaegsele inimesele. Autor/allikas: Joonistus raamatust "Biology and man" (1944), CC0 1.0.
Simulatsioon ei näita, et just inimene tappis viimase mammuti, kuid liigi väljasuremine ei toimu üleöö. See on aeglane protsess. Aeglasest väljasuremisest on andmeid mitmete ohustatud liikide isoleeritud asurkondadest, mida kummitab väljasuremisvõlg.
Üksikud asurkonnad ei anna väljasuremisest head ülevaadet. Arvutile suure hulga andmeid puremiseks andes võime aga teada saada nii mõndagi. Nii näitas ka mammutite puhul inimese levikuandmete ja ökoloogiliste andmete kõrvutamine, kus ja kui palju lokaalsed mammutiasurkonnad kahanesid, ja millal kahanemine algas.
Tõenäoliselt hakkas mammuti levila kirde suunas ahenema 19 000 aastat tagasi. Areaali kahanemine kiirenes Aasias peale soojalainet umbes 15 000 aastat tagasi. Siis jäid mammutid püsima ainult Taimõri, Jamali ja Beringi poolsaartele. Edasi langes liigi arvukus kiiresti, nagu kinnitavad ka iidse DNA andmed. Sellele vaatamata ei ennustanud mudelid veel ülekontinendilist väljasuremist varajases holotseenis.
Euraasias oli jääaja järgse soojenemise mõju inimestele ja mammutitele vastupidine: tekkisid soodsad tingimused inimesele, kes hõivasid soojemad ja niiskemad alad. Mammutid olid aga sunnitud liikuma üha kaugemale põhja, kus olid neile sobivamad jahedamad tingimused.
Kuigi kliima muutumine mõjutab liikide käekäiku oluliselt, oli 5000 aasta eest inimeste arvukuse kasvades tema mõju mammutile võrreldav juba kliima mõjuga.
Uuring avaldati ajakirjas Ecology Letters. | Inimene kiirendas mammutite väljasuremist | https://novaator.err.ee/1608688405/inimene-kiirendas-mammutite-valjasuremist | Miks kadus viimane mammut? Ühtset vastust ei ole tänini. Osa andmeid viitab kliima muutumise mõjule – suured taimtoidulised loomad ei suutnud muutuvate oludega kohaneda. Värskest uuringust aga selgub, et inimeselgi oli mammuti väljasuremisel Euraasias oluline roll. |
Turniiril teisena asetatud ja seetõttu avaringis vaba olnud Nadal jäi teises ringis ligi kolm tundi kestnud kohtumises 6:7 (9), 6:4, 3:6 alla samuti pikalt vigastustega kimpus olnud horvaadile Borna Coricile. Seejuures oli Nadalil avasetis ka kaks settpalli.
Neli aastat tagasi maailma edetabelis 12. kohale jõudnud Coric on mitmete vigastuspauside tõttu langenud tabelis 152. reale. Eelmise aasta maikuus käis ta õlaoperatsioonil ja naasis võistlustulle alles tänavu märtsis.
Coricile oli see teine võit Nadali üle ja ühtlasi karjääri 15. võit esikümnemängija üle. "See on väga eriline. Olin pea kaks aastat vigastustega väljas ega saanud mängida suurtel väljakutel fännide ees. Ootasin seda mängu lihtsalt seetõttu, sest pole seda ammu kogenud. Ja nüüd ma võitsin," õhkas Coric.
"Ma ei mänginud kõige paremini, aga nii võib juhtuda. Mul pole sel turniiril varem ka väga hästi läinud," nentis Nadal mängujärgsel pressikonverentsil.
Nadal mängis viimati juuli alguses Wimbledonis, kus ta jõudis poolfinaali, aga otsustas siis kõhulihasevigastuse tõttu turniiri pooleli jätta. "Keeruline on sellest mängust midagi positiivset võtta, pean arenema. Pean trenni tegema, pean paremini tõrjuma," arutles ta. "Aga kaotuse järel tuleb edasi minna. Minu jaoks on peamine tervena püsida. Viimased poolteist kuud pole kerged olnud. Kõhulihaserebendi puhul on raske teada, millal oled täielikult terve ja see on mind mõjutanud, sest ma pole olnud kindel, kas suudan enda parimat servi näidata."
Kolmandas ringis läheb Coric vastamisi hispaanlase Roberto Bautista-Agutiga (ATP 19.).
Üllatuslikult piirdus Cincinnatis ühe mänguga ka viiendana asetatud norralane Casper Ruud, kes oli samuti avaringis vaba ja pidi siis teises ringis tunnistama korraldajate vabapääsmega põhitabelisse koha saanud 19-aastase ameeriklase Ben Sheltoni (ATP 229.) 6:3, 6:3 paremust. USA üliõpilasmeister Shelton mängib seejuures esimest korda ATP Mastersi turniiril.
Karjääri esimese esikümnevõidu saanud Shelton läheb kolmandas ringis vastamisi üheksandana asetatud briti Cameron Norriega (ATP 11.), kes sai 3:6, 6:3, 6:4 jagu kuulsast kaasmaalasest, kunagisest maailma esireketist Andy Murrayst (ATP 47.).
Eelmisel nädalal Montreali Mastersi võitnud austraallane Nick Kyrgios (ATP 28.) pidi Cincinnatis teises ringis tunnistama 11. asetatud ameeriklase Taylor Fritzi (ATP 13.) 6:3, 6:2 paremust. | Vigastuspausilt naasnud Nadal piirdus Cincinnatis ühe mänguga | https://sport.err.ee/1608688435/vigastuspausilt-naasnud-nadal-piirdus-cincinnatis-uhe-manguga | Pooleteisekuuliselt vigastuspausilt naasnud maailma kolmas reket Rafael Nadal langes Cincinnati Masters-sarja tenniseturniiril teises ringis konkurentsist välja. |
Paavo Matsini romaan ilmus Anna Michalczuk-Podlecki tõlkes ( "Gogolowe disco") kirjastuselt Wydawnictwo Marpress.
"Gogoli disko" on juba ilmunud lisaks inglise, saksa, soome, ungari, bulgaaria, taani, läti, serbia, makedoonia, kreeka, horvaadi ja hispaania keeles. | Paavo Matsini "Gogoli disko" tõlgiti poola keelde | https://kultuur.err.ee/1608688432/paavo-matsini-gogoli-disko-tolgiti-poola-keelde | Kirjanik Paavo Matsini "Gogoli disko" on ilmunud enam kui kümnes keeles, nüüd lisandus ka poola tõlge. |
"Loomade" tegelased on üks ja teine, tüdruk ja poiss. Ja rida loomi, kellel kõigil on rääkida lugu. On tigu, kes tahab taevasse minna, konn, kes sattub allilma, pisut suitsiidne jänes, kõike mäletav haug ja teised.
Peedu Saar on varem avaldanud lühiromaanid "Pascual" (2018) ja "Mailased" (2019).
Katkend:
1
Olin putukaks muutunud ja mulle meenus portugali tüdruk, kellega olime istunud mingis pargis kusagil Londonis, jalutanud rahvast täis tänavatel, tühjadel ka, igal pool, ja kellel oli rahakoti vahel tütrekese pilt (see portugali tüdruk oli ise alles laps!), mida ta mulle näitas ja kelle pärast, tütrekese siis, ta neil tänavatel hulkuski. Ja nüüd siis hulkusime koos. Kõik.
Kõik, kõik, kõik!
Millele ma ometi mõtlen! Iga hetk võis kellegi saabas (need olid suured ja mustad ja nahast, sageli) mu laiaks astuda. Olin putukaks muutunud. Hoidsin sillutise vahedesse, sinna, kus on natuke haisvat pori, tubakapuru ja konisid (jumal, kuidas need lehkasid!). Ja sellepärast ma imestasin, portugali tüdruk – mis kõik meelde ei tule! Aga ma ei saanud järele mõelda, mõtiskleda, kõigel peatuda, kuna sibasin tõesti elu eest. Ainult üks sähvis peas ja kõrvetas nagu elus tuli, eksitas mu mitte päris sisse kantud (lubage!) keha liikumise rütmi, eksitas päriselt, häiris, häiris, häiris (kas ma mitte üsna hiljuti, no väga ammu tegelikult, polnud istunud plaadimasina kõrval ja kuulanud Erik Satie "Vexations'i", päris mitu tundi järjest, mitte küll kakskümmend neli, tõsi), mind häiris too lause, mida portugali tüdruk oli öelnud, kui jalutasime Londonis, ammu, ta ütles, mis on kõige tähtsam: ei tohi putukaks muutuda. Ta oli rõhutanud: ei tohi muutuda putukaks! Ja tookord, kui me jalutasime, mäletan täpselt, mõtlesin endamisi, temale ei öelnud, endamisi mõtlesin, just seda ma tegelikult tahan, olen võib-olla alati tahtnud, ise teadmatagi – ma ise olen alati tahtnud muutuda putukaks. Ja ma hulkusin portugali tüdrukuga päevi, sest lootsin, et ta veel midagi taolist, täpselt pihta, üliolulist ütleb ja võib-olla ta ütleski, ta oli ju tark tüdruk, tingimata, sest ka too vargilkäik oli ju toredasti välja mõeldud, ja üldse see kõik, aga... kõik!
Kõik, kõik, kõik!
Nüüd polnud ma enam kindel, mitte milleski, ja olukord oli täbar – ma olingi putukaks muutunud! Muidugi olnuks igaühel lihtne naerda, näpuga näidata, mõnitada (ja võib-olla seda just tehaksegi, kohe varsti, oota ainult, lihtsalt seni polnud keegi mind veel märganud), lihtne olnuks mõnitada ja parastada: kes käskis just sel päeval ja just nüüd krohvipraost, seina seest, oma urust ja pelgupaigast välja ronida, nüüd, kõikidest päevadest nimelt reede õhtul – kes käskis?! –, ja ma vastanuks neile, asi on lihtsamast lihtne, see oli labane nälg, sedasi oleksin vastanud... aga mul polnud häält! Olin segaduses, olin putukaks muutunud.
Nälg! Janu! Meeltesegadus! Äng! Instinkt!
Olin väljapääsuta olukorras!
Sain ka ise kohe aru, et peab olema reede või laupäeva õhtu, sest Lembit istus oma prügikastil, padi tagumiku all, ja ajas kellegi noore punkariga heatahtlikult juttu, ise juba üsna ära sätitud. Ahjaa, kas nimetasin, see kõik juhtus kõrtsis, kõrtsi ukse ees, see oli kõrts, kus õnnetus mind tabas, nii et ma... putukaks muutusin. Igal teisel korral oleksin Lembitut tervitanud ja tema oleks küsinud, kuidas mul on läinud, ja meiegi oleksime ajanud paar sõna sõbralikku juttu, ja kui ma talle ka pudelit tumedat õlut poleks ostnud, siis suitsu oleksin pakkunud tingimata. Aga sel päeval Lembit isegi ei märganud mind! Nii et ma andsin jalgadele ainult veel suuremat valu, teadmata, tõesti, vähimal määral, miks või kuhu ma üldse lähen. Nägin ka teisi tuttavaid, isegi sõpru, tõesti! Aga mis mul sõpradest, kui nende tanksaapad mu selga kraapisid, nii et ma kõnniteeplaatide vahele pugedes ainult väga napilt eluga pääsesin. Tubakapuru ja kusene pori! Turvakaamera! Vehkisin arutult tundlatega. Politseiauto seisis samas lähedal, küllap istus korravalvur sees ja haigutas – kõik oli rahulik, keegi ei kakelnud, keegi ei lõhkunud pudeleid. Appi! Mida ma teen? Mul pole vähimatki lootust. Või siiski!
Ja siis nägin ma unistavate silmadega poissi!
Seal seisis unistavate silmadega poiss, too, kes kunagi kellegagi ei räägi, lihtsalt seisis, selg vastu seina, seisis ja jõi õlut, mõnikord ka suitsetas, ja arvati, mina küll arvasin, ta mõtleb, ja küllap tähtsaid ja keerulisi mõtteid, ja keegi teda eriti ei seganud. Ja nüüd siis käis mul peast läbi, et tema, just unistavate silmadega poiss on mu viimane lootus! Võtsingi suuna tema poole, jooksin. Mitte sillutiskivide vahel, kus olnuks ohutum, vaid otse, otse üle plaatide, ja mu süda täitus ääreni rõõmuga. Eks ole, et kõige täbaramas olukorras tuntaksegi kõige suuremat rõõmu, kui ühekorraga paistab kas või pisike lootusekiir. Sain kohe aru, et ta oligi mind juba märganud, et unistavate silmadega poiss oli üldse esimene, kes mind mu uues olukorras tähele pani. Ja nii ma ei kartnud enam sugugi, vaid jooksin otse, otse, otse, ja olin õnnelik, olin kindel, et nüüd ma pääsen.
Mis mõnele on kaks sammu, on mõnele teisele hea jupp sibamist.
Aga oli see vast üks õnnelik sibamine ja need ühed õnnelikud sekundid! Olime ju peaaegu sõbrad! Pean silmas, mina ja unistavate silmadega poiss. Tema nime ma küll ei teadnud, keegi siin vist ei teadnud, aga sellest polnud midagi, sellest polnud üldse midagi! Mis peamine – tema oskab aidata. Jaa! Just tema oskabki! Või kes siis veel? Ma koguni komistasin ta unistavate silmade valvsa pilgu all, aga see polnud vist muud kui teatavat liiki kohmakus, midagi üpris ilusat õigupoolest, mida inimene... (vabandust, vabandust, tundsin ennast ikka alles inimesena!), mida tuntakse siis, kui teine võtab teisele niisama heast südamest heateo teha. Komistasin ja murdsin vist ühe jala, aga tõesõna, ma ei pannud seda tähelegi. Jooksin edasi ja olingi varsti kohal, tähendab, kusagil unistavate silmadega poisi jalgade ees, mitte ka liiga lähedal, natuke eemal, et tal ei tarvitseks ülemäära kaela painutada, või kuidas öelda, et meil ses ebavõrdses ja ebamugavas, piinlikuski olukorras võimalikult hea ja loomulik oleks.
Ta vaatas mind ja mina vaatasin vastu.
Tere, ütlesin, nojah, lõpuks pidi see juhtuma... olen alati tahtnud sinuga juttu teha, aga tead, ma kuidagi ei... ma võib-olla isegi kartsin... ja igatahes ei tahtnud ma sind segada või midagi sellist... Aga nüüd siis! Vabanda mu otsekohesust, näed ise, olen võrdlemisi täbaras seisus, ega ma muidu poleks vist tänagi...
Lause jäi pooleli, sõnad katkesid, sain aru, mul pole häält!
Silme eest lõi pahameelest mustaks.
Keerutasin oma tundlaid ja antennikesi (kuidas neid kõiki on õige nimetada – jumal teab!), ajasin end kogu jõudu kokku võttes tagumistele jalgadele püsti... ja prantsatasin selili. Kõik viis jalga (nüüd nägingi, üks oli katki ja ripnes jõude üle rinna) rapsisid õhku, aga asjata – jalgade peale tagasi ma ei saanud. Aga oma päästjat nägin ses uues asendis isegi paremini. Nägin ta nägu, ta unistavaid silmi, ta pilku, mis ikka veel kindlalt minule oli suunatud. Ta vaatas mind üksisilmi ja tähelepanelikult, igal juhul teatava huviga, ning hetkeks sain ma rahu tagasi. Mõtlesin, küllap peab endamisi aru, küllap pole mu juhtum isegi tema jaoks lihtne.
Mõtle, mõtle!
Usaldan end tervenisti ja täielikult sinu meelevalda, ja palun, andesta mu hädakisa nõudlikkus, ma pole loomult pealetükkiv, näed ise, mul lihtsalt polegi teist võimalust! Ma ootan. Siputasin veel kord jalgu, siis sättisin need sündsalt kõhu peale kronksu. Täpselt mu kõrvale maandus koni, hõõgus natuke ja kustus. Siis kellegi saabas, jällegi, üsna lähedal. Siis kõrge konts... mu jumal, nägin seda kõike altpoolt... kui ma surmahirmu poleks tundnud, liigutanuks miski minus, ja võib-olla ikkagi liigutaski (häbi!), aga konts puuris otse mu kõrvale kui nael, nii et kivipuru ja sädemeid lendas.
Näed ise, päris napikas... palun kiirusta!
Vaatasin jälle oma päästja, unistavate silmadega poisi poole ning... surin. Ei, mitte veel, mitte päriselt, aga miski minus külmus igaveseks. Ta vaatas mind endiselt, too unistavate silmadega poiss, ta jälgis mind tõepoolest tähelepanelikult, oli kogu selle aja jälginud, võib-olla juba enne, kui mina teda märkasin, aga... ta tahtis lihtsalt teada, kuidas ma suren, kus ja kelle jalgade all, kuidas täpselt, ja tal polnud mingit kavatsust mind päästa! Otsekui saanuks temagi aru, et mina aru sain, pööraski ta kohe sündsalt pilgu. Ja ma tegin endamisi viimase komplimendi ta inimlikkuse aadressil, mõeldes, küllap tal on ebamugav mulle otsa vaadata, nüüd, kus ma tema kurja ja ükskõikse uudishimu läbi olen näinud. Pöörasin samuti pilgu kõrvale, vaatasin sinna, kuhu temagi, ja taipasin, et olin jälle eksinud. Mitte ebamugavusest ei vaadanud unistavate silmaga poiss teisale, vaid sellepärast, et... tema tuli! Kes? Tema!
Kuninganna moodi tüdruk tuleb!
Kuninganna moodi tüdrukul olid pikad tumedad juuksed, ta ise oli pikk ja sale, sirge, valge näoke ja suured silmad, ta kandis pikka kleiti nagu ikka, too tüdruk, keda siin harva ja väga hilistel tundidel ennegi näinud olin, või justkui olin, sest... oli ta ikka päris inimene või ainult tüdrukukujuline vaim? Võib-olla samasugune üksildane hing nagu unistavate silmadega poiss, kes ühegagi ei räägi ja kellega teised millegipärast kardavad juttu teha. Muidugi, ta on ju nii ilus! Ta on kuninganna moodi! Nüüd, kus ta meile lähenes, huulil mõistatuslik naeratus, kiiresti ja nagu täpselt inimeste vahelt läbi astudes, vältides igaühe pilku, sellegipoolest ja tingimata kõiki tähele pannes ja märgates. Ja võib-olla mulle ainult tundus, et juba õigegi lärmakaks muutunud kõrtsi ukseesine korraks nagu vakatas.
Kuninganna moodi tüdruk tuleb!
Tema tuleb! kostnuks kui igast seltskonnast, aga mitte kõva häälega, mitte jutu jätkuks, isegi mitte sosinal, vaid igaühe peas, seejuures tüdrukule isegi demonstratiivselt vähe tähelepanu pöörates, sedasi, et vakatus hetke pärast koguni veel lärmakamasse suminasse kadus. Ainult prügikastil istuv Lembit – nagu privilegeeritud seltskonnale kohane, seltskonnale, kus igaüks oma (ja ka teise) väärtust teab ja hinnata oskab, kus väiksust üleolekuga varjata ei püüta –, ainult Lembit naeratas tüdrukule heatahtlikult, noogutas ja jätkas väga sundimatult oma karja teenimist:
Ühelegi ei tohi halba teha!
Mina pole kunagi kellelegi midagi halba teinud!
Ärge tehke ühelegi halba!
Ainus, kellega kuninganna moodi tüdruk siin iial rääkis, oli muidugi unistavate silmadega poiss, aga sedagi väga harva, sest peaaegu alati piirdusid nad vaevumärgatava peanoogutuse, naeratusega. Naeratusega, mis oli kerge ja jahe, jahe ja kerge nagu vooluvees kokku triiviv esimene jää – nad peaaegu ei naeratanudki, siiski. Oma üksinduses olid nad võõramad kui võõrad ja selle sama üksinduse kaudu on nad kuidagi (kuidagi!) seotud.
Ja nüüd ta siis tuli!
Kuninganna moodi tüdruk tuleb!
Nägin, kuidas unistavate silmadega poiss end sirgu ajas (selg vastu seina, mõtetes, unustas ta sageli rühi), poiss ajas end sirgu ja neelatas, tõmbas käeseljaga üle näo ja kohendas kobamisi särgikaelust, samal ajal oligi tüdruk peaaegu poisini jõudnud. Nägin neid, haruldasi naeratusi, rohkem silmades, tõesti, peaaegu olematuid, sulgkergeid ja hoolega varjatuid – selgeid märke sellest, et nad teineteist kindlasti märganud olid, ja võib-olla ei pea kumbki paljuks vahetada mõni sõna, just nüüd, täna!
Ma kartsin nagu pöörane!
Kartsin, et sellesama tüdruku madala talla ja ümara ninaga kingakeste all leian ma oma otsa. Põhjus, miks end poisi ees seni suhteliselt turvaliselt tundsin, õigupoolest, jah, kuidas mul seni elus oli õnnestunud püsida, põhjus oli ainuüksi selles, et unistavate silmadega poiss seisis alati üksi, et tema ümber püsis ikka meeter või poolteist tühja ruumi. Aga meeter või poolteist oli reede või laupäeva õhtul (öösel juba!) selle madala ukse taga, selle kõrtsi ees, neil tundidel, mil Lembit heatahtlikult ja lõputu kannatlikkusega oma rahvast teenis, meeter või poolteist oli nagu... tammepuu keset karjamaad või hunt metsas või laev merel... Nüüd, kus kuninganna moodi tüdruk lähenes ja ma ikka alles unistavate silmadega poisi ees selili lebasin, väike ja must, peaaegu eimidagi, ja ma ei saanud põgeneda, varjuda kõnniteeplaatide vahele – nüüd siis pidi minuga lõpp olema.
Nüüd on lõpp!
2
Väiksena arvasin, et linnud ei sure. Ma ei osanud seda ette kujutada, samuti polnud ma kunagi näinud surnud lindu. Hiljem muidugi nägin. Nägin auto ette jäänud linde; nägin, kuidas kass linnu kinni püüab ja temaga mängib, ja teadsin, kuidagi, see lind on sama hästi kui surnud; nägin puu otsast alla kukkunud pesa, pojad sees, ja väikesed poisid ja tüdrukud hoolitsesid vaesekeste eest lõputu osavõtlikkusega... kuni linnupojad surid; valju kärgatuse saatel langes parte ja hanesid, kui oli jahihooaeg.
Aga ikkagi! Arvasin millegipärast, linnud ei sure.
Sellepärast siis, kui ma ise linnuks muutusin, tundsingi end enam-vähem surematuna. Keksisin koos varblastega külavaheteedel, kisklesime saiatüki pärast ja pugesime vurinaga sirelipõõsasse peitu. Sukeldusin partidega igavesse öösse, päris põrgu piirile, sügavasse vette ja filtreerisin põhjamudast kõige hõrgumaid suutäisi. Jälle pinnal, voolas vesi sulgedelt, pilgutasin süütult silmi ja jäin mängupardina tasasesse lainesse loksuma, nagu ei teaks ma millestki midagi. Saatsin koos kajaka- tega kalalaevu ja tegin sadamates põrgulärmi. Undasin suurlinnade aoeelses tontlikus sinas. Lõin oma paabulinnusaba laiali ja lasin end imetleda ning mõnikord, väga harva, tuli mu nokast taolist laulu, mida kuulatama jäädi ja küsiti: kes küll sellist häält teeb?
Siis suri mu ema. See oli kevadel.
Ema ütles, et tal on vaja puhata. Aga mina keerlesin kõrgel õhus, tegin oma ringe, ja kui jälle tagasi jõudsin, teadsin kuidagi, ema enam ei ole. Ma ei saanud aru, kui hirmunud just täpselt olen või mis on juhtunud. Lendasin ära ega tulnudki tagasi, olin noor ja tugev ja mul polnud vaja puhata. Mul oli linnu uni. Veetsin öid kõige peenematel ladvaokstel või kiriku tornikiivrite tippudes, risti põikpuudel, taeva enda klõbisevatel kontidel. Lasin end kanda hõreda õhu kergetel hoovustel. Ühe teise linnuga veetsime mitugi ööd paradiisis endas, mis nii kenasti sulgede ja oksaraagudega vooderdatud oli.
Võiksid ju jäädagi, arvas ta.
Ja tegi koguni väikese draama, kui vastasin, et ma kuidagi ei saa. Lendasin ära ja ega ta nii väga kurvalt maha jäänudki – ta oli mõneti mu enda moodi, üksindusega sõbrunenud ja pisut hirmunud. Mis veel – ta oli luuletaja. Selliselt kulusid aastad. Harjusin hõreda õhuga, süüa ja juua ei vajanud ma peaaegu üldse. Aga unenägudes kukkusin ma üha sagedamini. Tegin silmad lahti – kukkusingi! Rabisesin läbi okste, libisesin katuse vaskplekil või olin vabalangemises tundmatute sügavike kohal. Lõin tiivad laiali, tegin nahkhiire kombel salto ja sööstsin tähekirjusse öhe. Hakkasin lendama üha kõrgemal. Maalähedane raske õhk muutis mu loiuks ja uniseks. Tundsin, see on ohtlik. Kõrgemal olid omad ohud, aga mul justkui polnud valikut. Lendasin iga päev natuke kõrgemale, olin iga päevaga natuke kergem ja elu jäi minust üha kaugemale. Ma ei teadnud, kuhu olen teel, aga läksin ikka, ma ei osanud teisiti, nagu ütlesin, mul justkui polnud valikut. Millele ma lootsin? Kas arvasin, et jõuan kuhugi välja? Küllap muidugi! Aga ma ei jõudnud. Päike kõrvetas tiibu ja ere valgus pani silmad kipitama. Tühjus seal üleval oli otsatu! Hõljusin maade ja merede kohal, mida ma ei tundnud. Nägin siniseid, rohelisi ja kollaseid laike ning mõnikord kattis kõike kobrutav hallvalge vaht, seal oli sipelgate radu, mille koondumiskohad öösiti toredasti helendama lõid. Maailmast, mille olin risti-põiki läbi lennanud, ei teadnud ma midagi. Olin eluvõõraks jäänud. Ja siis ma väsisin.
Nüüd tean kuidas linnud surevad...
...nad kukuvad taevast alla.
Olin väsinud. Mul oli vaja puhata. Ja siis meenus mulle ema. Mõtlesin, suren sama vapralt kui tema, sest vist küll keegi pole nii vapralt surnud. Kaotasin kõrgust ja mul oli hirm, aga kui ma emale mõtlesin, läks hirm väiksemaks. Meenus üks kajakas ühes suures linnas, kunagi ammu, ühe pargi servas, tamme all, ja sealsamas mängisid poisikesed jalgpalli ning koerad ja kassid tegid oma ringe, aga kajakat ei puutunud ükski, tema ümber oli suur vaikus ja üksindus, peatusin ta kõrval, kükitasin niitmata rohus, ainult korraks, kuulatasin. Ta oli suremas. Ema ümber oli ka suur vaikus, kui ta istus ja ootas, isegi naeratas veel veidi enne, kui läks. Ja nagu seal pargis kajaka juures, nii peatusin ka ema kõrval, korraks, kuulatasin, ei osanud midagi teha, ei osanud midagi öelda, ja läksin. Ema, kes oli suremas, oli vapper, aga mina, kes ma võisin tulla ja minna ja keerelda kõrgel õhus, olin arg ja hirmunud ja segaduses. Nii vist ongi, mõtlesin, kui oled noor ja tugev ja sul on mustmiljon võimalust, teeb see araks ja hirmutab ja ajab segadusse, aga kui enam ei ole, alles siis saad vapraks. Kui saad. Mõtlesin, nüüd olen minagi tark ja saan asjadest aru, nüüd, kus ma langen, olen targem ja saan asjadest paremini aru, alles nüüd, kui minulgi enam valikut pole.
Ma kukkusin taevast alla.
Kaotasin kõrgust ja teadsin, seal all maa peal ma suren. Mu tiivad olid õhukeseks põlenud, luud hapraks muutunud ja külmavõetud jalgu polnud enam olemaski. Kohtasin langedes mõnd lindugi, mõni laskus koos minuga, aga et olin vaikne ja mõtetes, lõid nad varem või hiljem tiivad laiali, pöörasid tiivaotsad üles, sedasi, ja olidki läinud. Kui kerge see oli! Kui kerge see oli olnud ka minule! Aga mitte enam, olin väsinud.
Peab olema vapper!
Nagu ema!
Nüüd saan temast aru.
Enam ma ei karda.
Kui nokk lubaks... ma naerataks, ja siis tundus, ma naeratangi, kuidagi. Pidin juba üsna maa lähedal olema. Nägin, see oli too, sipelgaradade sõlmpunkt, kummaline lõkkease, mis leekidesse ei löö, aga ka päris ei kustu. See oli öine suur linn. Suurlinn, mõtlesin, kui olin maale juba nii lähedal, et kõige kõrgema kiriku torni tipp seljataha jäi. Olgu peale, nüüd on lõpp, pean olema vapper, ei tohi karta. Kõik on lihtne. Linnud lendavad, kuni kukuvad alla... Sipelgaradade sõlmpunkt, ahvatlev soe hõõgus muutus lähenedes kõledalt külmaks kiviks. Maailm on petlik. Aga ainult temale, kes loodab ja unistab. Aitab, kui näha ja mõelda. Unustada.
Tinane, külm, hall. Suurlinn!
Lõpuks kukkusin ikkagi nagu kivi, sest küllap olin hirmust kange. Aga mäletan, see oli nii selge, esimene, kõige esimene mõte, kui mu neli tugevat jalga maad puutusid, esimene mõte oli: ja mina olin juba arvanud, et saan temast aru, emast, et nüüd ma tõepoolest tean midagi maailmast ja elust.
Ära arva! Ära arva! | Loe katkendit Peedu Saare jutustusest "Loomad" | https://kultuur.err.ee/1608688420/loe-katkendit-peedu-saare-jutustusest-loomad | Loomingu Raamatukogus ilmus Peedu Saare jutustus "Loomad". Avaldame teosest kaks peatükki. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.