text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eelmisel liigahooajal 21 nullimängu teinud brasiillane vigastas reedel sääremarja, kui oli liigamängus Norwichi vastu sooritamas väravaesist lahtilööki.
"Asi pole kõige parem. Tegemist on säärevigastusega, mistõttu jääb ta mõneks ajaks platsilt eemale," kommenteeris Liverpooli juhendaja Jürgen Klopp klubi kodulehele. "Ma ei taha anda täpset prognoosi, millal ta võiks tagasi olla, kuid kindlasti ei mängi ta kolmapäeval [UEFA superkarikas Chelsea vastu]. Sellest taastumine võtab aega, vähemalt paar nädalat."
"Nägin juba prognoose kuuest nädalast, aga Alisson pole oma karjääri jooksul palju vigasatatud olnud, mistõttu ootame ja vaatame, kuidas ta paraneb."
Liverpooli väravat kaitseb Brasiilia puuriluku puudumisel endine West Hami väravavaht Adrian, kes sai reedel kirja ka enda Liverpooli debüüdi. Klubiga liitub suure tõenäosusega ka 35-aastane vabaagent Andy Lonergan, kes osales ka meeskonna hooaja eelsetes treeninglaagrites. | Liverpooli esikinnast ootab ees vigastuspaus | https://sport.err.ee/969985/liverpooli-esikinnast-ootab-ees-vigastuspaus | Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Liverpooli väravavahti Alisson Beckerit ootab ees vähemalt paarinädalane vigastuspaus, kinnitas meeskonna peatreener Jürgen Klopp esmaspäeval. |
Tegemist on peadpööritava visuaalse rännakuga läbi eestimaiste tuulikute, kus autor vaatab hääbuvaid agraarseid maamärke nende ajahambast puretud sisemuse kaudu. Fotograaf on jäädvustanud veskite kokkulangevat interjööri ringjalt alt üles ning tänu esitlusmeediumi võimalustele pannud need pöörlema, andes nii edasi tuulikute kunagist loomupärast ülesannet.
Autor on laenanud näitusele nime hinduismis ja budismis kasutatavalt mandalalt, mis sanskriti keeles tähendab ringi. See on universumit kujutav spirituaalne ja rituaalne sümbol. Mandala nimetust kasutatakse ka kosmost metafüüsiliselt ja sümboolselt kujutavate diagrammide, kaartide ja geomeetriliste mustrite puhul. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse. Omamoodi on ka Eesti veskid oma geomeetrilise harmoonia kaudu maaelu maailma sümbolid.
Kaido Haagen on elukutseline piltnik olnud üle kolmekümne aasta. Kolm vaala, millele tema fotograafiline tegevus toetub, on arhitektuur, reisimine ja veealune maailm ning kõik, mis nende teemadega seotud on.
Haageni töid näeb Solarise keskuses igal augustikuu nädalavahetusel. "Solaris on kunst" on Dokfoto keskuse ja Solaris keskuse ühine kunstiprojekt, mis ootab jooksvalt uusi kunstnike pakkumisi digiekraanil esitamiseks. | Solarises näeb Kaido Haageni hääbuvaid tuulikuid suurel ekraanil | https://kultuur.err.ee/969972/solarises-naeb-kaido-haageni-haabuvaid-tuulikuid-suurel-ekraanil | Augustis näeb Solarise keskuse aatriumi suurel digiekraanil fotograaf Kaido Haageni diginäitust "Mandala". |
Koosseisus toimus võrreldes esialgse nimekirjaga üks muudatus, kui Michael Schjonning-Larseni asemel kuulub noortekoondise ridadesse Artjom Kovrigin.
Eesti kuulub turniiril A-algruppi. 15. augustil lähevad meie alagrupis vastamisi Tahiti – Paapua Uus-Guinea, 18. augustil Eesti aja järgi hommikul kell 6 kohtutakse Paapua Uus-Guineaga ja 21. augustil on samal kellaajal Eesti vastaseks Tahiti. B-alagrupis mängivad India, Vanuatu ja Uus-Kaledoonia.
Kohamängud leiavad aset 24. augustil, kui alagruppide võitjad mängivad omavahel finaalis, alagruppides teise koha saavutanud võistkonnad heitlevad pronksimatšis ning alagruppide kolmanda koha omanikud mängivad viienda koha nimel.
15.-24. augustini toimuval turniiril osalevad mängijad sünniaastaga 2001 ja 2002. Eesti U-19 ja U-18 vanuseklassi mängijatest moodustatud meeskonda juhendab turniiril peatreenerina Andres Oper, keda abistavad Andres Koogas ja väravavahtide juhendaja Ruslan Mironov.
Eesti noortekoondise koosseis:
Väravavahid
Matheas Madik (08.06.2001) – Tallinna FC Flora (laenul Viimsi JK-st)
Martin Tilk (06.01.2002) – FC Nõmme United (laenul Raplamaa JK)
Kaitsjad
Ralf-Sander Suvinõmm (29.10.2001) – Tallinna FC Flora (laenul Saku Sportingust)
Erik Kruglov (09.02.2002) – Tallinna FCI Levadia (laenul JK Järvest)
Naatan Siimeon Tamm (16.06.2001) – FC Elva
Kristo Hussar (28.06.2002) – JK Tabasalu
Artjom Kovrigin (30.10.2001) – FCI Tallinn
Georg Grahv (17.10.2001) – Pärnu JK Vaprus
Poolkaitsjad ja ründajad
Joonas Luts (12.01.2001) – Tartu JK Welco (laenul FC Santosest)
Daniel Fedotov (16.08.2001) – TJK Legion
Nikita Karasjov (29.03.2001) – FC Elva
Georg-Marten Meumers (03.01.2001) – Viimsi JK
Robin Limberg (10.10.2001) – Pärnu JK Vaprus
Rocco Mõtt (24.04.2001) – Pärnu JK Vaprus
Ralf Friedemann (11.10.2001) – Keila JK
Raoul Rocco Riigov (10.04.2001) – Viimsi JK
Daniel Tuhkanen (26.02.2001) – Tallinna FC Flora
Ivan Timofejev (16.06.2002) – Tallinna FC Flora (laenul JK Legionist)
Arthur Jeršov (08.06.2002) – Tallinna FC Flora
Aleksander Iljin (05.09.2002) – Tallinna FC Flora (laenul Merkuur-Juuniorist)
Peatreener: Andres Oper
Abitreener: Andres Koogas
Väravavahtide treener: Ruslan Mironov
Arst: Liisbet Harak
Füsioterapeudid: Martin Seeman ja Kristjan Mardo | Eesti noortekoondis alustab turniiri Vanuatul | https://sport.err.ee/969971/eesti-noortekoondis-alustab-turniiri-vanuatul | Eesti noortekoondis osaleb turniiril Vanuatul. Võistkond võttis pika reisi ette 20 mängijaga. |
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt taotlesid erinevad süüdistatavad 2006.-2015. aastani koos Roosmanniga pettuse teel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetusi, et soodustada erinevate inimeste ja äriühingute majandustegevust või saada võimalus toetust mitte-eesmärgipäraselt kasutada. Kokku saadi PRIA-lt ja EAS-lt põhjendamatult toetust 36 korral 10 objekti jaoks rohkem kui 1,8 miljonit eurot, märkis süüdistus.
Tartu endine abilinnapea Kajar Lember soovis süüdistuse järgi ühel Tartu linna kinnistul Roosi tänaval arendada isiklikku äriprojekti ja oli 2016. aastal abilinnapeana seotud selle kinnistu arendamisega seotud otsuste vastuvõtmisega.
Kuna isikliku ja majandusliku huvi tõttu oleks ta pidanud end kinnistu otsustamisprotsessidest taandama, pani ta süüdistuse järgi toime toimingupiirangu rikkumise suures ulatuses. Lisaks lubas ta süüdistuse kohaselt tagada Tartu kesklinnas ühe trepi renoveerimise rahastuse linna eelarvest ja nõustus ning asus kasutama temale vastutasuks pakutud altkäemaksuna käsitletavat hüve.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi sõnul on avalikkus pööranud palju tähelepanu Lemberi võimalikele korruptsioonikuritegudele, kuid süüdistusest moodustavad valdava osa just majanduskuriteod.
"Iga soodustuskelmuse episoodiga peale ühe oli seotud ehitusettevõtja Jaago Roosmann. EAS-i ja PRIA eksitusse viimiseks mõtlesid süüdistatavad välja erinevaid skeeme, kuid eesmärk oli neil sama – näidata objektide hinda piisavalt kõrgena, et omaosalust ei peaks maksma. Mõnel juhul kasutati saadud toetust mitte-eesmärgipäraselt," ütles Gross.
Soodustuskelmustega tekitati prokuröri sõnul riigile kahju üle 1,8 miljoni euro.
"Töötades niivõrd kõrgel ametikohal nagu Tartu abilinnapea, peab inimene veenduma, et tema tegevused on motiveeritud avalikkuse huvidest, mitte isiklikest ärihuvidest. Kajar Lemberil oli prokuratuuri hinnangul abilinnapeana huvi isikliku äriprojekti arendamiseks ja ta kuritarvitas selleks temale usaldatud avalikku võimu ega taandanud ennast protsessidest õigeaegselt. Süüdistuse järgi pani ta korruptsioonikuriteod toime enne 2016. aasta juunit, mil ta ametist tagasi soovis astuda," lisas Gross.
Kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks on prokuratuuri taotlusel süüdistatavatelt arestitud kümme kinnistut ja muud vara ligi 1,5 miljoni euro ulatuses.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur. | Kohtuprotsess Kajar Lemberi süüasjas algab järgmise aasta kevadel | https://www.err.ee/969967/kohtuprotsess-kajar-lemberi-suuasjas-algab-jargmise-aasta-kevadel | Tartu maakohus otsustas esmaspäevasel eelistungil, et alustab ehitusettevõtja Jaago Roosmanni, Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi ja veel kuue inimese ning kaheksa äriühingu soodustuskelmuse süüasja arutamist järgmise aasta 18. mail. |
Teine ja kolmas koht nagu ka kõik teised kohad esikümnes kuulusid eranditult prantslastele. Teisel kohal lõpetas Valentin Ferron (Vendee U), kes on Rein Taaramäe klubi Direct Energie stazöör. Kolmandale kohale sõitis Yoann Paillot (St-Michel-Auber 93), kes on Alo Jakini klubikaaslane ja kunagine U-23 vanuseklassi MM-i hõbemedalist. | Eesti rattur võidutses Prantsusmaal | https://sport.err.ee/969964/eesti-rattur-voidutses-prantsusmaal | Hiljuti kohustuslikust kaitseväeteenistuse läbinud ja nüüdsest Prantsusmaa klubis Team U Cube 17 sõitev Kirill Tarassov võitis nädalavahetusel Prantsusmaal toimunud eliitklassi võidusõidul Prix Marcel Bergereau esimese koha. 140,4 km pikkuse raja läbis Tarassov ajaga 3:08.20. |
Mullu Eesti-Läti korvpalliliigas 30 kohtumisega keskmiselt 19,7 minutit mänginud ja 13,4 punkti, 6 lauapalli, 2,2 blokki ja 1 söödu kogunud 24-aastane ja 208 cm pikkune tsenter VTB tasemel samaväärseid numbreid näidata ei suutnud. Idaliigas olid tema keskmised näitajad seitse punkti ja neli lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Teistest mullustest Cramo leegionäridest lendasid kõige kõrgemalt Arnett Moultrie (uus klubi Permi Parma) ja Chavaughn Lewis (Nižni Novgorod). Ka Branko Mirkovic ja Maksim Salaš jätkavad VTB Ühisliiga tasemel, kui siirdusid mõlemad Minski Tsmokisse.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kalev/Cramo leegionär on siirdumas Itaaliasse | https://sport.err.ee/969962/kalev-cramo-leegionar-on-siirdumas-itaaliasse | Kui BC Kalev/Cramo eelmise hooaja leegionärid on uueks hooajaks siirdunud edasi enamasti kas kõrgemale või vähemalt samaväärsele tasemele, siis varutsenter Reggie Lynch pidi võrreldes VTB Ühisliiga tasemega astuma olulise sammu tagasi, kui on Sportando andmetel lähedal liitumisele Itaalia esiliigatiimi Milano Uraniaga. |
Berdõmuhhamedov, Vene peaminister Dmitri Medvedev ja teiste Kaspia-äärsete riikide delegatsioonide juhid väisasid pärast Kaspia majandusfoorumi istungit autonäitust Türkem Sarhrasy-2019. Ringi vaadates jäid nad seisma Vene autotööstuse uudistoote - musta esinduskabrioleti Aurus Senat juures.
Erinevalt erilisest valgest Aurusest, mida esmaspäeva hommikul näitas Berdõmuhhamedovile Medvedev, on näitusekabrioletil juba ajalugu - just sellelt juhatas Vene kaitseminister Sergei Šoigu Punasel väljakul tänavust 9. mai paraadi.
Vene peaminister Dmirti Medvedev ja Türkmenistani president Gurbangulõ Berdõmuhhamedov Aurus Senatiga tutvumas. Autor/allikas: Sputnik/Scanpix
Medvedev tegi Berdõmuhhamedovile ettepaneku kasutada seda marki autot näiteks Türkmenistani 30. iseseisvusaastapäeva paraadil 2021. aastal.
"Kas te kahe aastaga saate valmis?" küsis Berdõmuhhamedov riigisekretär-asekaubandusminister Viktor Jevtuhhovilt, kes vastas ringkäigul delegatsioonide küsimustele.
Ametnik vastas, et saab tehtud küll.
Berdõmuhhamedov istus kabrioletti, vaatas näidikutepaneeli ja polsterdust. "Me tellime siis ka sellise auto," sõnas Türkmenistani president.
Ta täpsustas seejuures, kas on võimalik valmistada sõiduk muud värvi. "Nagu ütlete, nii ka teeme. Ükskõik mis värvi," sõnas Jevtuhhov.
"Nagu öeldakse - deal," nentis Medvedev enne edasi liikumist.
watch Medvedev land this car sale like a pro pic.twitter.com/Q9QyYZQRVb
— Scott Rose (@rprose) August 12, 2019 | Türkmenistan ostab Venemaalt paraadide tarvis kabrioleti Aurus Senat | https://www.err.ee/969958/turkmenistan-ostab-venemaalt-paraadide-tarvis-kabrioleti-aurus-senat | Türkmenistani president Gurbangulõ Berdõmuhhamedov tutvus esmaspäeval kabrioletiga Aurus Senat ja tellis sellise oma riigile paraadide tarvis. |
Domžale kapten Senijad Ibricic kinkis juba 13. minutil oma karistusalas palli Celje mängijatele ja jättis meeskonna kaotusseisu. 59. minutiks oli Celje saavutanud juba 4:0 eduseisu. Just Ibricici ja poolajal vahetusest sekkunud Matej Podlogari tegutsemise järel aga toodi mängu pinge tagasi, kui veerand tundi enne kohtumise lõppu oli Domžale vaid 3:4 kaotusseis. Seejuures andis kuulus vilemees Damir Skomina Domžale kasuks ka penalti, mille kapten kindlalt realiseeris, vahendab Soccernet.ee.
Lisaminutitel eksisid aga kodumeeskonna kaitsjad veelkorra saatuslikult ja Celje sõitis koju 5:3 võiduga. End kindlalt Domžale algkoosseisu kinnitanud Käit tegi kaasa kõik 90 minutit.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Käit ja Domžale olid lähedal võimsale tagasitulekule, ent kaotasid taas | https://sport.err.ee/969955/kait-ja-domzale-olid-lahedal-voimsale-tagasitulekule-ent-kaotasid-taas | Sloveenia jalgpalli kõrgliigas jätkab kehvasti Mattias Käidi koduklubi Domžale, kes püsib tabelis endiselt ühe punkti peal ja viimasel kohal. |
R.V sõnul on uus lugu varasemalt avaldatud loomingust erinev. "Lugu räägib suvest, sellest, kust päike tõuseb ja kuhu ta loojub, Pirital asuvast Rasputini pornohäärberist ning selle meelelahutuslikust elust," iseloomustas ta värsket laulu. | Räppar R.V avaldas koos Klauzi ja Laura Mätlikuga suvise loo | https://menu.err.ee/969953/rappar-r-v-avaldas-koos-klauzi-ja-laura-matlikuga-suvise-loo | Räppar R.V ehk Rainer Villak avaldas koos Klauzi ja Laura Mätlikuga suvise pala "Idast läände". |
Rahvusarhiivi filmiarhiivi filmiprogramm alustab kontsertfilmiga "Ooperiball". Nõukogude Liidu Televisiooni ja Raadio Komitee tellimusel Virve Aruoja 1974. aastal lavastatud muusikafilmis esitavad Estonia solistid, koor ja balletitantsijad teoseid maailmaklassikast Verdist Mozartini ja Straussist Tšaikovskini, andes ülevaate tollasest ooperi muusikalis-lavalisest kunstist.
Omaaegses kriitikas tõsteti esile ka kaasstsenaristi Mai Murdmaa tantsu- ja liikumisseadeid, millega suutis ballettmeister väga erinevate ajastute ja maade tantsud siduda ühtseks stiilitervikuks. Pildiliselt pakuvad silmarõõmu kunstnik Uno Kärbise kostüümid, lisaks on võttepaikadeks leitud Tallinna interjööre, mis aitavad luua piduliku atmosfääri.
Pärast "Ooperiballi" jätkab rahvusarhiivi filmiarhiiv filmilindifestivalil mänguga, täpsemalt "Karikakramänguga". Ekraanile tuuakse 1977. aastal valminud filmialmanahhi kolm lühifilmi: Peeter Urbla "Promenaad", Toomas Tahveli "Salakütt" ning Peeter Simmi "Tätoveering". 1970. aastate lõpupoole ja järgmise kümnendi alguses räägiti Eesti filmikunsti uuest lainest, mis sai alguse just noorte filmitegijate lühifilmide kassetist "Karikakramäng". Kolmeosalises kogumikus, millest kahe kunstiline juhendaja oli Andrei Tarkovski, näitasid oma lavastajaoskusi debütandid Peeter Urbla, Toomas Tahvel ja Peeter Simm ning filmide operaator oli Arvo Iho.
Kinomuuseumi filmiprogrammi filmilindifestivalil lõpetab täiskasvanutele mõeldud animafilmide seanss "Maskid langevad!". "Läbustamine, riivatused, seto leelo, erootika, hirm, tulnukad, ninanokkimine, rollimängud, kättemaksuiha, lotomiljonär, pudelimäng, purjus jõuluvana, kabaree, sanitarid, viinakurat, julmus, kanalisatsioon, staarikultus, häving, ignorantsus, kankaan, kaos, saatan, tango ja võimuahnus on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad eesootavat sürreaalset ja psühhedeelset kinoelamust," märkisid festivali korraldajad.
Festivali korraldavad kino Sõprus ja Tartu Elektriteater koos vabatahtlikega. Festivali kohta saab rohkem teada kino Sõprus kodulehelt. | Filmilindifestival toob publikuni filmiarhiivi parimad palad | https://kultuur.err.ee/965507/filmilindifestival-toob-publikuni-filmiarhiivi-parimad-palad | Järva-Jaanis toimub 17. augustil neljas filmilindifestival alapealkirjaga "Karneval", mille programmi kureeriv rahvusarhiivi filmiarhiiv toob vaatajateni valiku kodumaiseid linateoseid läbi mitme kümnendi. |
Võõrsil mänginud Suwon läks kohtumist 13. minuti Chisom Egbuchulami väravast juhtima. Kõigest viis minutit suudeti eduseisus olla, kui kodumeeskonna mängija Gyeong-Joon Kim viigistas mänguseisu, kirjutab Soccernet.ee.
88. mänguminutil lõi Seouli E-Landi mängija Won-Ki Jong seisuks 2:1 ning Suwoni minimaalse kaotusega kohtuimine ka lõppes. E-Land tõusis nüüd 17 punktiga üheksandale positsioonile, Suwon jätkab 31 punktiga kuuendal tabelireal.
Henri Anier eelmises mängus saadud punase kaardi tõttu täna kaasa ei teinud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Anieri koduklubi kaotas lõpuminutite väravast liiga viimasele | https://sport.err.ee/969951/anieri-koduklubi-kaotas-lopuminutite-varavast-liiga-viimasele | Eesti jalgpallikoondislase Henri Anieri koduklubi Suwon kaotas Lõuna-Korea esiliigas tabeli viimasele meeskonnale. |
Filmi peategelane Anne on pühendunud jurist, kes on spetsialiseerunud laste ja noorukite probleemidele. Ta elab pealtnäha täiuslikku elu koos oma arstist abikaasa Peteriga ning kaksikute tütardega. Nende juurde asub elama Peteri hilisteismeline poeg Gustav.
Anne'i eskaleeruv kirg Gustavi vastu viib ta "imedemaale", mõistagi vallandab selle avalikuks tulek sündmusteahela, mis ähvardavad Anne'i maailma hävitada.
Tugeva näitlejaansambliga kiredraama käsitleb filmis kajastatava ebatraditsioonilise suhte kaudu oma tegude eest vastutava täiskasvanu ja elus alles tõde otsiva hapra noore inimese ohtlikku ning ebavõrdset kokkupõrget
Film linastub ka armastusfilmide festivalil Tartuff, seanss toimub 16. augustil kell 23.45 Tartu Raekoja platsil. | Kinodesse jõuab pingeline suhtedraama "Ärtuemand" | https://menu.err.ee/969950/kinodesse-jouab-pingeline-suhtedraama-artuemand | 23. augustist jõuab kinodesse Taani režissööri May el-Toukhy'i psühholoogiline draama "Ärtuemand". Peaosas üks Taani hõivatuimaid näitlejannasid Trine Dyrholm ("Nico, 1988", "The Commune", "Becoming Astrid"). |
Kinnisvaraportaali KV turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kristiana Põllu sõnul on kõige suurem nõudlus Tallinnas üürikorterite järele enne sügist, kui tudengid elamispinda otsivad.
"August ja september ikkagi kipub viima üürihinnad üles, sest nõudlus on lihtsalt väga-väga suur. Alati me näeme veidi rahunemist kuskil oktoobri kandis. Siis võibolla stabiliseeriuvad või liiguvad veidike alla ka üürihinnad, aga august ja september on kes ees, see mees," rääkis Põllu.
Pärast viit kuud üürikorteri otsingul olnud ja lõpuks korteri leidnud Kristin Reichardti sõnul oli sobiva korteri leidmine keeruline.
"Paljud maakleri kaudu üüritavad korterid nõuavad ette ära nii maakleritasu, kui ka tagatisraha. Ehk siis põhimõtteliselt sa maksad kolmekordse summa oma üürisummast, mida väga paljudel noortel kindlasti tagataskust võtta ei ole," sõnas Reichardt.
Pindi kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul tõusevad Tallinnas ka kinnisvarahinnad.
"Tallinn on Eesti majandus ja rahanduskeskus ja inimesed tulevad ikka sinna, kus on tööd ja kus on võimalik teenida paremat palka. Ja see on ülemaailmne linnastumisprotsess. Tänased töökohad koonduvadki rohkem linnadesse ja linnades jääb elamispindu puudu. Kui elamispinna järgi on defitsiit siis hakkab elamispinnad tõusma," rääkis Sooman.
Ülikoolide õppeaasta algus tõstab Tartu üürihindasid kolmandiku võrra
Tartu väiksemate korterite üüripakkumiste hinnad tõusevad augustis võrreldes kevadega umbes kolmandiku, näitab Eesti suuruselt teise kinnisvarakuulutuste portaali Kinnisvara24 üürikorterite statistika.
Kui tänavu aprillis oli Tartus ühetoalise üürikorteri keskmine üürihind 266 eurot kuus, siis augusti alguseks on see tõusnud 352 euroni ehk üle 32 protsendi.
Suuremate, kahe- kuni neljatoaliste Tartu korterite üürihindade tõus on väiksem ja jääb samal ajal mõne protsendi piiresse. Kahetoalise üürikorteri saab Tartus keskmiselt kätte 381, kolmetoalise 535 ja neljatoalise 618 euroga kuus.
"Ühetoaliste korterite suure sesoonse hinnatõusu peamise põhjusena näeme Tartu ülikoolides uueks õppeaastaks valmistuvaid tudengeid, kes kevadel annavad ära ja suve lõpus otsivad endale uut eluaset. Palju tudengeid eelistab ühetoalist korterit ja sellega kaasnevat privaatsust, aga lihtsam ja soodsam on Tartus suuremat üüripinda mõne õpingukaaslasega jagada," rääkis Kinnisvara24 tootearendus- ja turundusjuht Laura Tammeorg.
Tallinnas küsiti augusti alguse seisuga Kinnisvara24 andmetel keskmiselt üüri ühetoalise korteri eest 339 ja kahetoalise eest 631 eurot kuus. Pärnus olid vastavad hinnad 209 ja 317 eurot. | Tallinnas üürikorterite hinnad muudkui kerkivad | https://www.err.ee/969943/tallinnas-uurikorterite-hinnad-muudkui-kerkivad | Töökohtade koondumine Tallinnasse kergitab üürikorterite hindu, pealinnas on viimase aasta jooksu üürihinnad kerkinud keskmiselt kolm kuni viis protsenti. Üürihinnad on siiski tõusnud ka Tartus ja Pärnus. |
Montrealis karjääri 35. Masters-sarja turniiri võitnud Nadal põhjendas Cincinnati Mastersist loobumist väsimusega. Montreali finaalis alistas Nadal kindlalt 6:3, 6:0 venelase Daniil Medvedevi (ATP 8.).
Nadal on tänavusel hooajal ATP mängijatest kõige rohkem mänge võitnud – 33-aastasel hispaanlasel on kirjas 41 võitu ja vaid kuus kaotust.
Nadali loobumise järel pääses n-ö õnneliku kaotajana põhitabelisse Kasahstani esindav Mihhail Kukuškin (ATP 46.). Kukuškinil oli kvalifikatsioonis kõrgeim asetus, kuid otsustavas mängus jäi ta 6:3, 4:6, 3:6 alla venelasele Andrei Rubljovile (ATP 70.). Nüüd pääses ta põhitabelis mänguta kohe teise ringi, sest Nadal olnuks teisena asetatud ja seetõttu avaringis vaba.
Toronto turniiri finaalis 3:1 eduseisus Serena Williamsilt loobumisvõidu saanud Andreescu Cincinnati turniirist eemalejäämise ametlik põhjendus on plaanide muutumine, kui äsja vigastuspausilt naasnud 19-aastane kanadalanna selgitas ise, et tahab kehale puhkust anda. "Ma pole kunagi Cincinnatis käinud, seetõttu olen pettunud, et pean sellest turniirist loobuma," tõdes alles mullu sügisel maailma edetabelis 243. kohal olnud, kuid sel nädalal 14. positsioonile tõusnud Andreescu. "Pean praegu enda keha kuulama. Lõppenud nädal pole olnud lihtne, seetõttu annan kehale puhkust ja loodetavasti järgmisel aastal saan seal mängida."
Andreescu on noorim mängija, kes suutnud ühel hooajal võita mitu Premier 5 või kõrgema tasemega WTA turniiri. Kevadel triumfeeris ta Indian Wellsis ja nüüd Torontos. Varasemalt oli selles arvestuses esikohal Caroline Wozniacki, kes võidutses 20-aastasena Montrealis, Tokyos ja Pekingis.
Juba Indian Wellsi turniiri ajal segas Andreescut õlavigastus ja sel põhjusel oli ta sunnitud Miamis kaheksandikfinaalis andma Eesti esinumbrile Anett Kontaveidile loobumisvõidu. Andreescu naasis võistlustulle Prantsusmaa lahtistel, kus oli avaringis võidukas, kuid otsustas seejärel edasisest mängimisest loobuda, kuna õlavalu tuli tagasi. Toronto turniir oli tema esimene pärast Prantsusmaa lahtisi.
Andreescu loobumise järel sai Cincinnatis õnneliku kaotajana põhitabelisse 2016. aasta olümpiavõitja, puertoricolanna Monica Puig (WTA 44.), kes kvalifikatsiooni otsustavas mängus jäi 2:6, 1:6 alla venelanna Veronika Kudermetovale (WTA 57.). Avaringis läheb Puig vastamisi ukrainlanna Lesia Tsurenkoga (WTA 34.).
Cincinnatis on võistlustules ka Kontaveit (WTA 20.), kes läheb avaringis vastamisi endise maailma esireketi Angelique Kerberiga (WTA 13.). Meeste seas naaseb üle mitme kuu üksikmängus väljakule Andy Murray. | Värsked turniirivõitjad Nadal ja Andreescu loobusid Cincinnati turniirist | https://sport.err.ee/969947/varsked-turniirivoitjad-nadal-ja-andreescu-loobusid-cincinnati-turniirist | Sel nädalal USA-s Ohio osariigis peetava kõrgetasemelise Cincinnati tenniseturniiri korraldajad andsid teada, et pühapäeval vastavalt Torontos ja Montrealis võidukarikad teeninud Bianca Andreescu ja Rafael Nadal Ohios ei võistle. |
Joonistuse retsept
Võta sobiva suurusega paber
Soovitavalt paksemat sorti
Vali välja mõnus tušipliiats
Alusta joonistamist esimesest joonest
Kujunda sellest süsteem
Kujutlus oma nägemusest vaimus
Mis sõltub sinu iseloomust ja meeleolust
Aga peamiselt siiski tahtest ning viimistlusastmest
Mida vähem jooni
Seda parem
Isikunäitused
Noorsooteatri proovisaalis
Tahvelmaalid Rannu söögimajas
Maalid Vaalas
Avarus ja sügavus Tokkos ja Arrakus
Valgus ja hämarus Decos
Tallinna Kunstihoone Galeriis
Just galeriis Turus Soome Vabariigis
Mercedes-Benzi autokeskuses Tallinnas
Paide Vallitornis
Decos jälle
Tampere majas Tartus
Pärnu Linnagaleriis Rüütli tänaval
Viljandi Linnagaleriis raamatukogus
Vaimuvõlu Hobusepeas
Pärnu Linnagaleriis kontserdimajas
Kuressaare linnuses
Usk ja lootus Kastellaanimajas
Tõus ja langus SEB Galeriis
Bumerang Draakonis
Sinine kollasel, valge sinisel Tallinna Keskraamatukogus
Gurmaanidele Tam Galeriis
Valik maale Fahle majas
Öö päev Vaba Lava ruumes
Pööripäev Viimsi Püha Jaakobi kirikus
Pööripäev Hausis
Kullafond Fahle Galeriis | Andrus Rõuk. Luuletused | https://kultuur.err.ee/969944/andrus-rouk-luuletused | Ilmunud augusti Loomingus. |
"Kuivõrd teedel ja sildadel on kindel kandevõime, siis - et vältida ja piirata nende kiiret lagunemist - on seaduses kehtestatud mootorsõiduki, haagiste ja autorongide suurimad lubatud massid. Sõidukite kaalumisega tegelevad kõikide prefektuuride liiklusgrupid üle Eesti igapäevaselt," ütles PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusgrupi välijuht Toomas Korenev ERR-ile.
"Samuti on sõiduki tootja näinud ette lubatud koormused, mille ületamisel pole enam sõidukiga liiklemine ohutu. Politsei sekkumine on siinkohal vajalik, et kõrvaldada liiklusest sõidukid, mis ohustavad tee püsivust või liiklusohutust. Samuti paremate konkurentsitingimuste tagamiseks ausatele vedajatele," lisas Korenev.
Massipiirangutest kinnipidamise, aga ka mõõtmete ja teljekoormuse suhtes esinevaid rikkumisi ning muid tegevusi, mis võivad ohustada tee püsivust või liiklusohutust, käsitleb Teeseaduse paragrahv 261, mille alusel politsei saab nõudeid eiranud juhte või veoki omanikke karistada. "Lõppkokkuvõttes võib igasugune rikkumine midagi lõhkuda - kas lendab ülekaalulisel veokil või haagisel ratas alt ära ja see lohiseb pärast asfaltil ning lõhub seda. Eks on ka nähtud neid haagiseid, kus minnakse maanteele suure kiirusega ja haagis viskab auto tagurpidi. Või tekib muu oht kaasliiklejatele," rääkis Korenev. Seetõttu on tema sõnul oluline jälgida lisaks veoautodele ka väiksemaid sõidukeid, mis samuti võivad liigsuure koorma tõttu ohtlikuks muutuda.
Eelmisel aastal avastatud rikkumistest oli PPA andmete kohaselt 1538 seotud veoautodega. Enim rikkumisi avastas politsei Harjumaal - 662, millest 533 puudutasid veokeid. Tartumaal oli 396 rikkumist, neist 339 veoautodega, Pärnumaal 127 (veokitega 112), Võru maakonnas 120 (108), Jõgevamaal 107 (94) juhtumit. Kõige vähem - kolm rikkumist - avastati Hiiumaal, Läänemaal oli 13, Rapla maakonnas 18, Saaremaal 21 ja Põlvamaal 42 juhtumit.
Korenev ei osanud öelda, kui suur osa Harjumaal tabatud rikkujatest leiti Tallinnas, kuid tema hinnangul võivad umbes pooled neist olla kasutanud ka pealinna tänavaid. "Võib-olla tõesti ei ole Tallinnas saekaatrit ning siia metsa ei veeta. Aga kohe Peterburi tee ääres on karjäär, siin on suured laod ja sadamad, kuhu ja kust vedu käib. Vahest isegi üle poolte nendest vedudest jõuab lõpuks Tallinnasse või oleks jõudnud," rääkis politsei liiklusgrupi välijuht.
Samas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg ütles, et raskekaalulised veokid linna tänavate jaoks erilist probleemi ei tähenda. Sama moodi on kulutavad teid rasked trollibussid, tõdes Sulg. Pigem kuluvad vanad teed tavakasutuse käigus, lisas Sulg.
"Prefektuuride liiklusgrupid tegelevad sõidukite kaalumisega igapäevaselt. Selleks on politseibussides teljekoormuskaalud, mis asetatakse kaalutava sõiduki iga ratta alla ning fikseeritakse näit. Kaalumist tehaakse kohas, kus seda on võimalik teostada, näiteks parklas, bussipeatuses, kiirendusrajal," rääkis Korenev. Tema sõnul tehakse kaalumisi kõikidel teedel, nii linnas kui ka maanteel, kuid Tallinnas jälgitakse, et sellega liiklust ei takistataks.
Politsei ei kogu eraldi statistikat koorma liigi osas. Samuti ei ole andmeid kaalumiste koguarvu kohta, registreeritakse ainult rikkumised. | Politsei avastas mullu ligi 2000 tee võimaliku kahjustamise juhtumit | https://www.err.ee/969945/politsei-avastas-mullu-ligi-2000-tee-voimaliku-kahjustamise-juhtumit | Politsei- ja piirivalveamet (PPA) avastas mullu 1831 juhtumit, kus sõiduk või autorong võis kahjustada teed, neist umbes 1100 korral oli tegemist lubatud massi ületamisega. |
Baltika kinnitas uute aktsiate jaotuse, pärast aktsiakapitali suurendamise kandmist äriregistrisse suureneb KJK Fund Sicav-SIF osalus Baltikas 90,03 protsendini.
Kuna KJK-le kuulub üle 90 protsenti Baltika aktsiatest, siis väärtpaberituru seaduse alusel peab Soome fond peab tegema väikeaktsionäridele kohustusliku ülevõtmispakkumise.
Tallinna börsi kommunikatsioonijuht Ott Raidla ütles BNS-ile, et ülevõtmispakkumisega seotud detailid selguvad lähiajal.
Börsilt äraviimise jaoks peab Baltika üldkoosolek KJK taotlusel otsustama aktsiate ülevõtmise kolme kuu jooksul ühinemislepingu sõlmimisest.
Baltika pakkus emissiooni käigus 50 miljonit uut aktsiat eesmärgiga suurendada aktsiakapitali viie miljoni euro võrra, kokku märgiti aga ligi 53,38 miljonit aktsiat 5,34 miljoni euro väärtuses.
Baltika 50 miljonit uut aktsiat jaotati ettevõtte senistele aktsionäridele, vastavalt prospektis toodud aktsiate jaotamise põhimõtetele. Liigmärgitud 3,4 miljonit aktsiat tühistati. Baltika esitas 9. augustil äriregistrile aktsiakapitali suurendamise avalduse, aktsiakapitali suurendamine registreeritakse viie tööpäeva jooksul.
Aktsiaemissioonist saadavat raha kasutab Baltika muutuste ellu viimiseks ja investeeringuteks ning finantskohustuste täitmiseks.
Baltika aktsia tõusis ülevõtmispakkumise ootuses pea poole võrra
Baltika aktsia on esmaspäeva pärastlõunal tõusnud 20 tehingu ja ligi 5000 euro suuruse käibe juures 48,94 protsenti 0,35 euroni.
Reedel sulgus aktsia 0,235 euro tasemel. | Baltika väikeaktsionärid saavad ülevõtmispakkumise | https://www.err.ee/969903/baltika-vaikeaktsionarid-saavad-ulevotmispakkumise | Soome fondi KJK Fund Sicav-SIF osalus Baltikas tõusis pärast aktsiakapitali suurendamist üle 90 protsendi, mis tähendab, et fond peab Baltika väikeaktsionäridele tegema kohustusliku ülevõtmispakkumise. |
Interfaxi korrespondendi teatel lahkus Porošenko korrakaitseametnike saatel ja keeldus ajakirjanikele kommentaare andmast.
Kuni Porošenkot üle kuulati, piketeerisid tema lapsed Mõhhailo, Jevga ja Olesja hoone ees plakatitega oma isa toetuseks.
Ekspresidenti küsitleti tunnistajana võimalikus maksudest kõrvalehiilimise asjas telejaama Prjamii ostmisel.
Porošenko advokaat Igor Golovan ütles, et tema kaitsealune on tunnistaja kolmes kriminaalasjas, mida uurib riiklik uurimisbüroo.
"Kõik kriminaalasjad algatati kuriteosündmuseta. Kui rääkida tänasest päevast, siis jutt on niinimetatud telejaama Prjamõi asjast... Ainus, mida saan öelda, et me ei ole saanud isegi ühtegi vihjet... milline maks nimelt, millises summas ja millises jurisdiktsioonis meil maksmata on, arvan, et sellest ei saa aru ka uurija," lausus Golovan.
"Mis puudutab niinimetatud rahapesu, siis seal ei ole üleüldse millestki rääkida. Tunnistaja Petro Oleksijovõtš andis nii palju kui suutis ammendavad vastused," märkis advokaat pärast küsitlemist. Samas lisas ta, et büroo ei lubanud tal kohtueelse uurimise andmeid avaldada.
Küsimusele, millistes asjades Porošenko täpsemalt tunnistaja on, kostis Golovan: "Täna me ületasime plaani, sest päriti ka tehase Kuznja na Rõbalskomu asja kohta. Andsime täiendavaid vastuseid... ja kuulati täiendavalt üle... Porošenko oli seni tunnistaja kahes menetluses (telejaama Prjamõi ja tehase Kuznja na Rõbalskomu asjas) täna räägiti meile veel ühest.
2019. aasta mais ütses Viktor Janukovõtši aegne presidendikantselei aseülem Andri Portnov, et kavatseb teha riiklikule uurimisbüroole avalduse Porošenko ja tema lähikondlaste kuriteo kohta. Muu hulgas oli tema sõnutsi juttu Panama off-shore'idest, sõjaväelt riisumistest, samuti riigikaitsetellimusest tehasele Kuznja na Rõbalskomu.
23. mail ütles uurimisbüroo direktor Roman Truba, et uurib Portnovi avaldust Porošenko majanduskuritegude kohta. Tema sõnutsi oli juttu "teatavate majanduskuritegude sooritamisest, mis seonduvad tehasega Kuznja na Rõbalskomu.
3. juulil ütles Portnov, et kohus rahuldas uurijate taotluse pääseda ligi telejaama Prjamii ja tehase Kuznja na Rõbalskomu paberitele. "Faabulaks on kuritegeliku tulu pesemine, off-shore'id, aktsiate vormistamine varisikute nimele ja maksudest kõrvalehiilimine," selgitas Portnov.
25. juulil Porošenko juba andis tunnistusi, mis puudutas tehase Kuznja na Rõbalskomu ostu-müügitehingut, selle ostis Porošenkolt 2018. aasta sügisel ärimees Sergi Tõgõpko. | Ukraina ekspresident Porošenko viibis üle kolme tunni ülekuulamisel | https://www.err.ee/969942/ukraina-ekspresident-porosenko-viibis-ule-kolme-tunni-ulekuulamisel | Ukraina eelmine president, erakonna Jevropeiska Solidarnost juht Petro Porošenko viibis esmaspäeval riiklikus uurimisbüroos, kus teda küsitleti kolm tundi seoses võimaliku maksudest kõrvale hiilimise asjaga. |
Eestis nakatus esimese seitsme kuuga leetritesse 25 inimest. Möödunud aastal oli neid kokku kümme.
Terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik märkis saates "Huvitaja", et võrreldes möödunud aastaga on vaktsineerimiste arv kasvanud esimesel poolaastal 1260 inimese võrra. Täiskasvanuna end uuesti vaktsineerinud inimesi oli 1110 võrra rohkem.
Siiski pole Eestis leetrioht veel kadunud. "Eesti on pääsenud hullemast, aga ei julge seda, et [...] oleksime suutnud selle haiguse leviku täielikult isoleerida või peatada," tõdes Öpik. Nõnda tuleks eriti nõukogude aja lõpul vaktsineeritud inimestel kontrollida, kas nad on haiguse vastu kaitstud.
Kuigi juuni keskel oli vaktsiinist apteekides ja tervisekeskustes puudu, siis praegu peaks jaguma seda kõigile soovijatele. "Täna on see tore hetk, kus saame öelda, et meil on apteekides vaktsiini. Järgmine nädal tuleb kohe uus partii peale," laiendas Öpik.
Nakatunutest enam kui 50 000 haigestusid leetritesse Ukrainas. Suure arvu taga on 2014. aastal riigi idaosas Krimmi annekteerimise järel puhkenud relvastatud konflikt. Uue vaktsiinipartii tellimisega viivitati ligi kaks aastat. Kui 2013. aastaks küündis vaktsiiniga hõlmatuse tase alla ühe-aastaste seas 79 protsendini, siis 2016. aastal vaktsineeriti riigis vaid 42 protsenti imikutest. Teise doosi sai iga kolmas kuueaastane.
Kuigi viimastel aastatel on hõlmatuse taas tõusnud, võimendavad epideemiat vaktsineerimisest varem loobunute suur arv. Põhjendamatult vaktsiiniga seostatud surmajuhtumi tõttu vaktsineeriti leetrite vastu 2010. aastal vaid 56 protsenti imikutest. Briti vabaühenduse Wellcome Trust hiljuti tellitud uuringu kohaselt peab vaktsiine ohutuks vähem kui 30 protsenti elanikkonnast.
Enam kui tuhat nakatunut registreeriti aga veel 12 Euroopa piirkonna riigis, sh Prantsusmaal, Itaalias, Poolas ja Bulgaaria. Suuremad leetripuhangud puhkesid muu hulgas Põhja-Makedoonias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Leedus, Šveitsis ja Poolas.
Sarnaseid trende võib näha mujal maailmas. Kui 2018. aastal registreeriti kokku 328 683 juhtumit, siis sel aastal küündib esimese seitsme kuu peale nende arv 364 811.
Leetreid tekitav viirus on väga nakkav. Sajast vaktsineerimata inimesest haigestub kokkupuutel leetrihaigega 98. Haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Lööve ilmub nahale paar päeva pärast nakatumist, see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Palavik püsib lööbimise lõpuni.
Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik, kuid haigus võib lõppeda ka surmaga. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Täiskasvanutel soovitatakse leetritevastast kaitset uuendada olukorras, kus haigus on laialdasemalt levima hakanud või reisitakse riiki, kus leetrid on probleem. Samuti peaksid end leetrite vastu uuesti vaktsineerima need inimesed, kelle peres on alla üheaastased lapsed, rasedad või immuunpuudulikkusega inimesed või kellel on tööalaselt oht nakkushaigusesse haigestuda. | WHO: Euroopas on nakatunud tänavu leetritesse juba üle 90 000 inimese | https://novaator.err.ee/969941/who-euroopas-on-nakatunud-tanavu-leetritesse-juba-ule-90-000-inimese | Euroopas registreeriti esimese seitsme kuu jooksul veidi enam kui 90 000 leetrijuhtumit, kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal kokku, selgub Maailma Terviseorganisatsiooni värsketest andmetest. |
Sereda on praegu 13 aastat ja seitse kuud vana. Senine noorim vettehüpete Euroopa meister oli britt Tom Daley, kes oli 2008. aastal enda esimest EM-tiitlit võites 13 aastat ja kümme kuud vana.
Sereda võitis kulla 488,85 punktiga, järgnesid prantslane Benjamin Auffret (474,9) ja venelane Ruslan Ternovoi (445,25).
Alles mõned nädalad tagasi sai Sereda MM-il samal alal neljanda koha. Olümpiamängudel osalemiseks peab olema 14-aastane, seega saab Sereda võistelda ka järgmise aasta Tokyo olümpial.
Vettehüpete EM-i edukaim riik oli Venemaa kuue kuldmedaliga, korraldajamaa Ukraina teenis kolm kulda. | 13-aastasest ukrainlasest sai aegade noorim vettehüpete Euroopa meister | https://sport.err.ee/969936/13-aastasest-ukrainlasest-sai-aegade-noorim-vettehupete-euroopa-meister | Ukrainas Kiievis peetud vettehüpete Euroopa meistrivõistluste viimasel alal tehti ajalugu, kui 10 m tornihüpetes võitis läbi aegade noorimana kuldmedali 13-aastane ukrainlane Oleksi Sereda. |
Esimesel päeval oli kavas 1000 m ja 500 m distantsid, teisel päeval 200 m sprindidistantsid. Võistlustules olid ka maailmameistrivõistlusteks valmistuvad Kaspar Sula ja Joosep Karlson.
Oma hooaja parima tulemusega võttis Karlson 1000 m ühekanuul kindla esikoha. 200 m ühesüstal pidi Kaspar Sula tunnistama lätlase Roberts Altmanise paremust, mis selgus alles pärast fotofiniši analüüsi – kahe sportlase aegade vahe oli 0,06 sekundit.
Eesti võttis Baltic Cupilt kokku 13 medalit, millest kaks olid kuldsed.
Järgmise nädala kolmapäeval, 21. augustil teevad süstasprinter Kaspar Sula ja kanuusprinter Deniss Tihhomirov oma avastardid Ungaris toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Joosep Karlsoni esimene start on 22. augusti hommikupoolses programmis. | Eesti aerutajad naasevad Lätist 13 medaliga | https://sport.err.ee/969930/eesti-aerutajad-naasevad-latist-13-medaliga | Lätis Limbažis toimus sel nädalavahetusel aerutamise Baltic Cup 2019. Võistlused olid kahes vanuseklassis, U-18 ja täiskasvanud. Kokku oli võistlustules peaaegu 200 sportlast kolmest Balti riigist, eestlased naasevad 13 medaliga. |
"Kaadris on Tartu. Filmimaa Lõuna-Eesti"
Ega Tartu ole kehvem filmilinn kui Tallinn, mis sest, et Christopher viimase valis. Isegi "Karujaht Pärnumaal" pole Pärnus, vaid Tartus ja selle ümbruses vändatud. Lõuna-Eestist me ei räägigi: sealne kohavaim on inspireerinud selliseid linateoseid nagu "Viimne reliikvia", "Hullumeelsus" ja "Nipernaadi". "Kaadris on Tartu! Filmimaa Lõuna-Eesti" on tantsukunstiga sünteesitud film-kollaaž, mis on pühendatud selle piirkonna kinematograafilisele fenomenile.
Esmaspäeval, 12. augustil kell 21.45 Raekoja platsil
"Rumal noor süda"
15-aastased lapsed saavad lapse. Äge lugu Lennist ja Kiirast, kelle armastus on täis tagasilööke, aga tunnete ehedus aitab neil kõigest üle saada. Berliini festivali parim noortefilm. Üks Soome filmi tänavusi suurimaid ekspordiartikleid.
Teisipäeval, 13. augustil kell 22 Raekoja platsil
"Ditte ja Louise"
Taani komödiandid Ditte Hansen ja Louise Mieritz astuvad üles iseendana – "parim enne" möödas keskealiste näitlejatena – ja naeravad eelarvamuste üle, mis puudutavad vanust, tööd, sugu ja perekonda. Ootamatud ja absurdsed situatsioonid ning terav, kohati üle võlli dialoog.
Kolmapäeval, 14. augustil kell 22 Raekoja platsil
"Blue Note Records – rohkem kui noodid"
Miles Davis, Thelonious Monk, John Coltrane, Art Blakey ... – kõik nad leidsid väljundi selles 1939. aastal New Yorgis asutatud plaadifirmas, mille omanikud – Natsi-Saksamaalt emigreerunud Alfred Lion ja Francis Wolff – olid rohkem muusikaentusiastid kui ärimehed ega seadnud nende ümber kogunenud muusikutele mingeid piire. Kuidas valmisid džässiajaloo legendaarsed plaadid, mida arvavad Blue Note Recordsi fenomenist muusika suurkujud, kuidas on Blue Note mõjutanud hiphop-muusikat – see põhjalik, samas haarav film peaks olema kohustuslik igale muusikasõbrale.
Neljapäeval, 15. augustil kell 16 Athena keskuses
"Elagu rock!" ja "Kas rock on surnud?"
Tartuffil maailmaesilinastuv ookeanitagune dokumentaalfilm "Elagu rock!" räägib rokkmuusika lummusest: fännidest, kelle jaoks rock´n´roll on midagi enamat kui ainult muusika, aga ka maailmakuulsatest rokkaritest, kes püüavad selgitada, mis on roki fenomen. Filmist inspireeritud vestlusringis aga uuritakse, miks räägitakse üha sagedamini roki surmast.
"Elagu rock!" linastub neljapäeval, 15. augustil kell 19 Athena keskuses, vestlusring "Kas rock on surnud?" algab samal päeval kell 17.45 Tartuffi kohvikus
"Ärtuemand"
Sundance´i festivalil publikuauhinna võitnud Taani filmis "Ärtuemand" võrgutab keskealine pereema oma teismelise kasupoja, tekitades olukorra, kust keegi võitjana välja ei tule. May el-Toukhy provokatiivses kiredraamas mängib peaosa Trine Dyrholm. Oma osatäitmise eest pälvis ta Põhjamaade suurimal, Göteborgi filmifestivalil parima näitleja auhinna. Ühtlasi nimetati "Ärtuemand" parimaks Põhjamaade filmiks ja publiku soosikuks.
Reedel, 16. augustil kell 23.45 Raekoja platsil
"Kevad südames"
Tänavu saab 35 aastat selle muusikalise lastefilmi valmimisest, mis jäädvustas tuleviku tarbeks Toomas Uibo ingelliku lauluhääle. Aga mitte ainult sellepärast ei ole "Kevad südames" vaatamist väärt. See on ka huvitav diskoajastu tunnismärk 1980. aastate esimese poole eesti filmikunstis. Külla tulevad režissöör Mati Põldre ja peaosatäitja Toomas Uibo.
Laupäeval, 17. augustil kell 16 Athena keskuses
Andres Rootsi plaadiesitlus
Mullu brittide poolt aasta bluusimeheks valitud Andres Rootsi viimane stuudioalbum "Breakfast in September" tõusis talvel nii Suurbritannia kui Prantsusmaa raadiote enimmängitud bluusiplaatide esikümnesse. Nüüd on Tartu kitarrist valmis saanud uue plaadi, nelja looga soolo-EP "Waiting Around". Tegu on esimese Tartu tehases Vinyl Plant pressitud 7-tollise vinüülplaadiga.
Laupäeval, 17. augustil kell 20 Tartuffi kohvikus
"Inna de Yard. Jamaica hing"
Tuntud briti režissöör Peter Webber, kes on suur reggae -fänn, dokumenteerib, kuidas tõeliste reggae -legendide ühinemisest sündinud kollektiiv Inna de Yard – Jamaica oma Buena Vista Social Club – salvestab plaati ja mõtestab oma surematute hittide taustal Jamaica elulaadi ja reggae -muusika fenomeni. Film selle rahvuse rütmi jutustatud agulinukrusest igavese päikesepaiste taustal.
Laupäeval, 17. augustil kell 19 Athena keskuses
"Marianne ja Leonard. Armastuse sõnad"
"Mu kallis Marianne! Ma olen sinust ainult natuke maas, piisavalt lähedal, et ulatada sulle käsi. Minu vana keha on alla andnud, nagu ka sinu oma, ja väljatõstmise teatis jõuab neil päevil minuni. Ma ei ole kunagi unustanud sinu armastust, sinu ilu. Aga sa tead seda isegi. Ma ei pea enam midagi lisama. Head reisi, vana sõber. Näeme peagi. Armastuse ja tänulikkusega. Leonard." Marianne Ihlen sai Leonard Coheni kirja kätte oma surivoodil. Kolme kuu pärast järgnes talle teisel pool ookeani ka Cohen. Tunnustatud briti dokumentalist Nick Broomfield tegi suurest armastusloost suure filmi. Tänavuse Tartuffi kulminatsioon.
Laupäeval, 17. augustil kell 23.59 Raekoja platsil | Kultuuriportaali 10 soovitust, mida Tartuffil vaadata | https://kultuur.err.ee/969927/kultuuriportaali-10-soovitust-mida-tartuffil-vaadata | Esmaspäeval, 12. augustil algab PÖFF-i armastusfilmide festival Tartuff, mille raames jõuavad kuuel õhtul järjest ekraanile armastuse eri aspekte käsitlevad linateosed. ERR-i kultuuriportaal aitab orienteeruda. |
23-aastane Albon sõidab vormel-1 MM-sarjas esimest hooaega ja on 12 sõidu järel 15. kohal, olles teeninud 16 punkti. Parimana tulemusena on tal kirjas Saksamaa GP kuues koht. Gasly tänavune parim tulemus on neljas koht Suurbritannia etapilt, üldarvestuses on ta praegu kuues. 23-aastane Gasly liitus Daniel Ricciardo asendajana Red Bulliga tänavusest hooajast, varem sõitis ta Toro Rossos.
"Red Bull on erilises olukorras, kuna meil on leping nelja andeka sõitjaga, keda saame tõsta meie meeskonna ja Toro Rosso vahet," teatas Red Bull pressiteate vahendusel. "Järgmise üheksa sõiduga hindame Alexi esitusi ja siis otsustame, kes sõidab Max [Verstappeni] kõrval 2020. aastal."
Verstappen on tänavu teeninud kaks etapivõitu ja on üldarvestuses 181 punktiga kolmas. | Red Bull asendab Gasly seni Toro Rosso eest sõitnud Tai piloodiga | https://sport.err.ee/969924/red-bull-asendab-gasly-seni-toro-rosso-eest-soitnud-tai-piloodiga | Red Bulli vormelimeeskond andis teada, et järgmisest etapist ehk Belgia GP-st alates võtab prantslase Pierre Gasly koha üle Tai lipu all võistlev Alex Albon, kes seni kuulus Toro Rosso ridadesse. |
Põhihooajal 23 punkti kogunud võistkonnale BSC Thunder Häcker järgnesid Nõmme BSC Olybet (22 punkti), SK Augur Enemat (17 punkti) ja BSC Üksjalgvärav Elementmaster (12 punkti). Kohamängudelt jäi välja laupäeval Pärnus Sportland Beach Arenal küll Üksjalgvärav Elementmasterit võitnud, kuid Augur Enematile kaotanud Saue JK (9 punkti).
Finaaletapp, kus selgub Eesti meister, peetakse 24. augustil Tallinnas Nõmme Spordikeskuses. Esimeses poolfinaalis on BSC Thunder Häckeri vastaseks BSC Üksjalgvärav Elementmaster, teises poolfinaalis lähevad vastamisi Nõmme BSC Olybet ja SK Augur Enemat.
Meistriliiga mängud laupäeval, 10. augustil Pärnus Sportland Beach Arenal:
BSC Üksjalgvärav Elementmaster - Saue JK 1:5
Augur Enemat - Nõmme BSC Olybet 1:2
BSC Üksjalgvärav Elementmaster - BSC Thunder Häcker 7:4
Saue JK - SK Augur Enemat 3:4
Nõmme BSC Olybet - BSC Thunder Häcker 1:1, lisaajal 3:2 | Rannajalgpallis sai kohamängudeks parima asetuse BSC Thunder Häcker | https://sport.err.ee/969920/rannajalgpallis-sai-kohamangudeks-parima-asetuse-bsc-thunder-hacker | BSC Thunder Häcker kaotas laupäeval küll mõlemad kohtumised, kuid teenis Optibet rannajalgpalli meistriliiga kohamängudeks parima asetuse. |
MM tervitas sportlasi juba esimesel päeval tugeva tuule ja vihmahoogudega. Selle aasta MM-tiitli eest oli võistlema tulnud 18 paatkonda. Eestit olid esindamas möödunud hooaja maailmameister Arand, möödunud hooaja MM-i pronks Kärol Soodla ja Aivar Kommisaar.
Laupäeval hommikul sõidetud ajasõidus näitas parimat aega Soodla, Kommisaar oli kolmas ja Arand viies. Eestlaste vahele mahtusid veel teise ajaga William Sjöström Rootsist ja neljanda ajaga Tino Lehto Soomest.
Esimese võistlussõidu alguseks oli tuul veel tugevnenud ja start anti juba päris suureks kasvanud lainega. Soodla sai väga hea stardi ja asus esimese pöördepoi järel võistlust juhtima. Talle järgnesid Arand ja Sjöström. Kolmandal ringil läks lainest ja tuulest lendu Soodla paat, mis pärast saltot maandus küll õiget pidi, aga eestlanna jaoks oli sellega esimene sõit lõppenud. Nähes enda ees Soodla paati lendu tõusmas, lasi Arand gaasi maha ja jäi punast lippu ootama, mida aga kohtunikelt ei tulnud. Enne kui Arand edasi sõitis, pääses selle segaduse käigus temast mitu paati mööda.
Punane lipp tõsteti paar ringi hiljem, kui lätlase Renars Eglitise paat läks lendu ja maandus tagurpidi. Esimese sõidu lõpetas Arand kolmandana. Sõidu võit läks Sjöströmile ja teine oli Adam Wrenkler Rootsist. Kommisaaril olid tehnilised probleemid juba stardis, kust ta sai minema alles viimaste seas ja esimeses sõidust talle 15. koht.
Teises sõidus eestlaste ebaõnn jätkus, kus stardifoori punaste tulede süttides tegi valestardi kolmandal positsioonil startinud Arand. Ta sõitis sõidu liidrina lõpuni, aga seejärel lisati talle karistuseks üks ring ja sõidu kokkuvõttes jäi Arand kümnendale kohale. Tubli sõidu tegi Soodla, kes startis viimaselt kohalt ja sõitis ennast neljandaks. Kommisaar oli kaheksas.
Pühapäevaseks esimeseks stardiks ei olnud ilm muutunud, ikka ootasid võistlejaid tugev tuul ja laine. Esimese päeva kokkuvõttes juhtisid võistlust rootslased Sjöström ja Wrenkler, Arand oli neljandal kohal, Soodla oli seitsmes ja Kommisaar kümnes.
Stefan Arand Autor/allikas: Eesti Veemoto Liit
Kolmandas sõidus oli jällegi ebaõnn Soodlal, kes suutis vahepeal sõidus hoida kolmandat kohta, aga tegi vea ja sattus rajal sõitma vastassuunas. Eestlannale näidati karistuseks musta lippu ja ta pidi rajalt lahkuma. Sõitjate poolt tehti rasketes tingimustes palju vigu ja sõidu lõpuprotokoll näitas, et sõidu võitis Andre Solvang Norrast, teine oli Arand ja kolmas Tino Seppälä Soomest.
Neljas sõit pidi otsustama, kellest saab paadiklassi GT-30 selle hooaja maailmameister. Foori punaste tulede kustudes sai väga hea stardi esikohalt alustanud Solvang, aga kohe tema kõrvalt startinud Arand näitas juba esimeses pöördes, et möödunud hooaja MM-tiitel ei tulnud tänu õnnele, vaid heale sõiduoskusele ja Solvangist möödumise järel juhtis ta sõitu kuni punase lipuni, mille andis võistluse peakohtunik, kuna olud olid muutunud juba võistlejatele väga ohtlikuks. Arandile sõidust esimene koht, Solvang oli teine ja lätlane Renars Eglitis oli kolmas. Soodla oli sunnitud viimase sõidu katkestama ja Kommisaar lõpetas 10. kohal.
Võistluse kokkuvõttes jagasid esimest ja teist kohta Arand ja Solvang. Sellisel juhul läheb arvesse võistlusel sõidetud kiireim ring, mis kuulus sel korral norralasele, seega tuli maailmameistriks Andre Solvang, hõbemedali pälvis Arand ja pronksi rootslane William Sjöström. Aivar Kommisaar oli kokkuvõttes üheksas ja Kärol Soodla kümnes.
Paadiklassi GT-30 Euroopa meistrivõistlused toimuvad 23.-25. augustil Rootsis. | Stefan Arand jäi MM-il ülinapilt kuldmedalist ilma | https://sport.err.ee/969908/stefan-arand-jai-mm-il-ulinapilt-kuldmedalist-ilma | Laupäeval Soomes Kotkas alanud paadiklassi GT-30 maailmameistrivõistlustel võitis tiitlikaitsja Stefan Arand tänavu hõbeda. |
Konkurentsiametid kiitsid tehingu heaks ja praeguseks on see jõustunud, ütles Up Investi juhatuse liige Sven Nuutmann. Tema sõnul on alates tehingu jõustumisest kuulutusteärid eraldatud Up Investi muudest tegevustest ja Apax Partnersi omanduses.
Suurtehing sai avalikuks mai alguses, tehingu rahalisi tingimusi pooled ei avalikusta. Ametlikult kinnitamata andmeil võib tehingu hind ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse.
Baltic Classifieds Group haldab portaale Autoplius.lt, Aruodas.lt, Skelbiu.lt, CVBankas.lt, KV.ee, City24.ee, City24.lv, Osta.ee ja Soov.ee, mis kokku koguvad enam kui 50 miljonit külastust kuus.
Apaxi fondidel on pikaajaline kogemus digitaalse kaubanduse äridesse investeerimisel. Investeering Baltic Classifieds Groupi on selles valdkonnas üheksas ning Baltikumis esimene. Varasemate investeeringute seas on Auto Trader Ühendkuningriigis, Idealista Hispaanias, SoYoung ja SouFun Hiinas ning Trade Me Uus-Meremaal.
Apax Partners on ülemaailmne erakapitaliinvesteeringute ettevõte. Enam kui 40-aastase ajaloo vältel on Apax Partners loonud ning juhtinud fonde koguväärtusega ligikaudu 50 miljardit dollarit. | Linnamäe kuulutusteäri müük on lõpule jõudnud | https://www.err.ee/969904/linnamae-kuulutusteari-muuk-on-lopule-joudnud | Varasemalt Margus Linnamäe enamusosalusega UP Investile kuulunud kuulutusteärid koondava Baltic Classifieds Groupi müümine fondihaldurile Apax Partners on lõpuni jõudnud. Alates 2. augustist on ettevõtte omanik Leedus registreeritud Antler Group UAB, mis kuulub omakorda fondile. |
Keskkonna- ja regionaalarenguminister Juris Pūce ütles esmaspäeval, et ettepanek saadetakse järgmisel nädalal arutamiseks valitsusele. See kooskõlastatakse riigiasutustega ja Läti omavalitsuste liiduga.
"Hindasime elanikkonna dünaamikat, elanike arvu suurenemist, uurisime üksikasjalikult nende liikumist ja leidsime, et võiks teha uue mudeli. Kuid kõik algselt paika pandud kriteeriumid jäid kehtima," ütles Pūce.
"Teoreetiliselt võidakse seda enne kooskõlastamist valitsuses veel kohendada, kuid me muudame mudelit vaid juhul, kui seda nõuavad selged andmed," ütles minister. | Läti tahab vähendada haldusreformiga omavalitsuste arvu 36 tasemele | https://www.err.ee/969901/lati-tahab-vahendada-haldusreformiga-omavalitsuste-arvu-36-tasemele | Läti keskkonna ja regionaalarengu ministeerium otsustas pärast nõupidamist omavalitsustega, et haldusreformiga loodavate omavalitsuste nimekirja jääb 36 võrreldes praeguse 119 omavalitsusega. |
Osalejate taset kinnitab tõsiasi, et kohal on kuue riigi eelmise hooaja medalistid, ehkki Valgevene liiga hõbe Minski SKA tuleb oma duubelkoosseisuga. Eesti meistri Serviti kõrval on stardis Läti ja Leedu hõbedad ehk Riia Celtnieks ja Vilniuse VHC Šviesa ning Venemaa ja Soome pronksitiimid ehk Neva ja Siuntio IF. Lisaks siis Viljandi ja soomlaste Karjaa BK-46.
"Meie jaoks on tegemist väga olulise võistlusega, eriti sel aastal, mil me soovitud teist kontrollturniiri ei leidnud. Mängime küll eelnevalt kaks sõprusmängu Põlvas laagris oleva Nevaga, aga eurosarja silmas pidades peame sel turniiril heal tasemel olema," kinnitas Serviti peatreener Kalmer Musting, kes juba 31. augustil viib Serviti lahingusse EHF Cupil võõrsil Ribnica RD Rikoga.
"Serviti koosseis on pisut muutunud, noortest tõstsime meeskonda Tõnis Kase, Otto Karl Kondi ja Markel Veiko, tagasi on Denis Lõokene ning lahkusid Hendrik Varul, Martin Grištsuk, Siivo Sokk ja Mario Karuse. Lisaks on meie treeningutega liitunud 205-sentimeetrine Läti koondise joonemängija Arturs Meikšans," sõnas Musting.
Põlva Cup toimub juba 11. korda, mulluses finaalis alistas Neva Serviti 26:18 ja pronksimängus oli Minski SKA karistusvisete järel parem Karjaa BK-46-st 35:34. "Kindlasti on piiterlased suursoosikud tänavugi, nad on Põlvas kuulsa Dmitri Torgovanovi juhendamisel ja täiskoosseisuga," teadis Musting.
"Eks Neva iga-aastane osalemine teeb turniiri atraktiivsemaks ka teistele klubidele ja tugeva koosseisu kokkusaamisega pole viimastel aegadel muret olnud. Usun, et Serviti, Soome klubid, Šviesa ja miks mitte ka SKA reservtiim soovivad Piiteri meeskonna valitsemist sel turniiril kõigutada," arvas korraldajaklubi juhendaja.
Eraldi põnevuse toob turniirile Soome mullune pronksmedalist Siuntio IF, kelle ridades pallivad Sten Maasalu ja Ott Varik. "Alagrupis saavad nad oma kasvatajaklubi Viljandi vastu mängida ehk siis kindlasti huvitav vastasseis. Tahtsime Põlvasse tuua ka Ardo Puna koduklubi Helsingi IFK-d, kuid neil olid teised plaanid," teatas Musting.
Põlva Cup 2019 ajakava:
Reede, 23. august:
14:00 Viljandi HC – Peterburi HC Neva (A-alagrupp)
16:00 Põlva Serviti – Minski SKA-2 (B-alagrupp)
17:50 Riia Celtnieks – Siuntio IF (A)
19:40 Karjaa BK-46 – Vilniuse VHC Šviesa (B)
Laupäev, 24. august:
09:00 Siuntio IF – Viljandi HC (A)
10:40 Peterburi HC Neva – Riia Celtnieks (A)
12:20 Põlva Serviti – Karjaa BK-46 (B)
14:00 Minski SKA-2 – Vilniuse VHC Šviesa (B)
15:40 Viljandi HC – Riia Celtnieks (A)
17:20 Siuntio IF – Peterburi HC Neva (A)
19:00 Põlva Serviti – Vilniuse VHC Šviesa (B)
20:40 Karjaa BK-46 – Minski SKA-2 (B)
Pühapäev, 25. august:
10:00 7.-8. koha mäng
11:50 5.-6. koha mäng
13:40 3.-4. koha mäng
15:30 Finaal | Põlvas näeb kolm päeva kõrgetasemelist käsipalli | https://sport.err.ee/969898/polvas-naeb-kolm-paeva-korgetasemelist-kasipalli | Traditsiooniline käsipalliturniir Põlva Cup 2019 toimub sel aastal 23.-25. augustini Mesikäpa hallis. Kõrgetasemelise koosseisuga turniirist võtavad osa kaheksa klubi kuuest riigist, Eesti meeskondadest jooksevad platsile korraldaja Põlva Serviti ja Viljandi HC. Karikakaitsjana asub lahingusse Venemaa meistrivõistluste pronks Peterburi HC Neva. |
Perioodika kojukandes vähenesid kogused võrreldes 2017. aastaga üheksa protsenti, mis on tingitud turul toimuvatest trendidest. Reklaamikande käibe langus 28 protsenti oli tingitud ennekõike väga keerulisest konkurentsisituatsioonist ning ühe suurkliendi otsepostituse tegemise lõpetamisest. Kirjakande mahud vähenesid 6,4 protsenti, tegemist oli üleüldise turu tendentsiga, suuri kliendiliikumisi ei toimunud.
Ettevõtte seis on juhkonna hinnangul väga keeruline, sest perioodika kandemahud langevad, omanikud jätkavad seni Express Postist sisseostetud tugiteenuste väljaviimist, reklaamikande turul toimub ettevõtte hinnangnul ebaterve konkurents riikliku postiettevõtte poolt, millega Express Post pöördus ka 2017. aastal konkurentsiameti poole.
Samas reklaamimahud hakkasid ettevõtte hinnangul tänu aktiivse ja süsteemse müügitöö tulemusel möödunud aasta teises pooles taas kasvama. Läbirääkimised kandsid vilja ka 2019. aasta kandemahtude osas, mistõttu ootab juhtkond reklaamikande mahtude kasvu ka sel aastal.
Uuel aastal plaanib ettevõte läbi hinnatõusu, juhtimiskulude kokkuhoiu ning protsesside efektiivistamise tulemusena parandada ettevõtte majandustulemusi märgatavalt.
AS Express Post on logistika- ja teenindusettevõte, mis tegeleb ajakirjanduse varahommikuse kojukande, tellijate andmebaaside halduse, ajakirjandusväljaannete tellimuste vastuvõtu ja vahendamisega. Lisaks pakub ettevõte lihtkirja kojukannet, kullerteenust, pimepostituse ja otsepostituse eeltöötlust ning kojukannet. Ettevõttest pool kuulub Postimees Grupp AS-ile ja pool Ekspress Grupp AS-ile. | Express Posti kahjum süvenes 790 000 eurole | https://www.err.ee/969897/express-posti-kahjum-suvenes-790-000-eurole | Kahe meediakontserni, Postimees Grupi ja Ekspress Grupi perioodika kojukandega tegeleva ühisettevõtte Express Posti käive langes möödunud aastal 6,7 protsenti 4,4 miljonile euorole ja kahjum lausa kolmekordistus, moodustades ligi 790 000 eurot. |
Urissaarel on ette näidata oma veisekari, festivali tarbeks kutsutakse külla hobused, lambad, kanad ja kitsed ning Eesti kantrimuusika legendid. Külalisi tantsitab hommikutundideni kantridisko.
Sünnipäeva puhul astuvad lavalaudadele Eesti kantrimuusika pärlid: Justament, Untsakad, Kalle Sepp ja Purple Gang, Jarek Kasar & Chalice, Villu Talsi, Kaisa Ling Thing, Mando Trio ning Tribute to Johnny Cash, legendaarsed Univere Laine ja Urissaare Rantšo kodubänd. Üllatusena on kodubändil kavas Peeter Volkonski sõnadele loodud uhiuue kantrihiti "Vägilasjõud" esimene ettekanne.
"Urissaares saab juba viis aastat kokku umbes 1500-liikmeline sõpruskond, kuhu on kõik oodatud nautima muusikat, naljamänge, head sööki," rääkis festivali peakorraldaja Priit Oks.
Saloonis saavad külalised õppida nii line -tantsu Kaie Segeri käe all kui ka suupilli Erki Uue õpetuse järgi. Osaleda saab ka juba traditsiooniks saanud kantrimehe ja kantrinaise võistlusel ning jõllitamise Eesti meistrivõistlusel. Just Urissaares purustati 2015. aastal maailmarekord 42-minutilise jõllitamisega. Rantšo hoovi paneb ennast üles ka Loond° ürgspaa. Kohal on kantrirestoranid ja pirukamemmed, kvaliteetkohv ning toimuvad erinevad käsitöö-õpitoad.
"Urissaares on uskumatu see, et kantrikaabu, kauboisaapad ja ruuduline särk on täiesti loomulikud - kõik tulevadki viimseni lihvitud kantrikostüümis, mis on lihtsalt väga lahe," on Oks rõõmus, et kantri on inimestele hingelähedaseks saanud.
Lisaks meeleolukale programmile panustatakse sel aastal rohkem ka keskkonna säästmisele ja looduse hoidmisele - kasutusel on ainult biolagunevad ja panditavad sööginõud ning sorteeritakse prügi. "Seekord on Urissaares nagu kodus või sõpradel külas - kutsume inimesi prügi vähendamiseks kaasa võtma oma pooleliitriseid joogitopse ja oma sööginõusid," sõnas Oks. Kohapeal on värske vee võtmise võimalus ja nõudepesu tarbeks loodud veevõtu kohad. | Urissaare Kantri tähistab viiendat sünnipäeva | https://menu.err.ee/969893/urissaare-kantri-tahistab-viiendat-sunnipaeva | Urissaare kantrifestival avab kantrisõpradele väravad 16.-17. augustil Mulgi vallas Urissaare rantšos. |
Vastavalt riigiprokuratuuriga sõlmitud kokkuleppele asendatakse 53-aastase Meelis Lao kaheksa kuu pikkune vangistus ühiskondlikult kasuliku tööga.
Temaga koos kohtu all olnud 58-aastane Viktori Tiuliukov peaks vastavalt kokkuleppele saama kuueaastase vangistuse, millest ta peab reaalselt ära kandma ühe aasta.
Lisaks eelmistele saavad kohtu nõustumisel kokkuleppekaristused ka 28-aastane Siim Kossar, kes peaks tegema 800 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd ja 44-aastane Mark Raul Laanela, kes peaks saama tingimisi vangistuse.
Kohus otsutab karistuslepete kinnitamise 21. augustil.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi hoidsid süüdistatavad 2017. aasta novembris kinni 42-aastast meest, keda peksti korduvalt, ähvardati teda ja tema pereliikmeid kehalise väärkohtlemisega ja nõuti miljon euro tasumist, ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Olja Kivistik BNS-ile.
"Konkreetsemalt süüdsitatakse 28-aastast Siimu ebaseaduslikus vabaduse võtmises ja 53-aastast Meelist sellele kaasaaitamises. Mark Raulile ja Viktorile heidetakse ette väljapressimist, mis on toime pandud grupis, suures ulatuses ja vabaduse võtmisega. Viktorit süüdistatakse samuti ka relvastatud röövimises," märkis ta.
Keskkriminaalpolitsei pidas kahtlusalused kinni tänavu 6. mail ja vahi all viibib neist Viktor Tiuliukov.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtis riigiprokuratuur ja uuris keskkriminaalpolitsei. | Meelis Laod ootab karistusena ühiskondlikult kasulik töö | https://www.err.ee/969894/meelis-laod-ootab-karistusena-uhiskondlikult-kasulik-too | Skandaalse kuulsusega ärimeest Meelis Laod, keda süüdistatakse ebaseaduslikule vabaduse võtmisele kaasaaitamises, ähvardab nüüd ühiskondlikult kasulik töö kohustus, ühtekokku 230 tundi. |
Esimese maailmasõja teemalise Taani filmi võtted toovad Tartusse auhinnatud filmirežissööri Henrik Ruben Genzi (Oscari nominent aastal 2000 lühifilmiga "Theis and Nico") ja Taani ühe tunnustatuima näitlejanna Trine Dyrholmi ("Kommuun", "Ainult armastust"). Lisaks saabub võtetele mitmeid näitlejaid Taanist ja Belgiast ning rahvusvaheline professionaalne meeskond.
"Esimest korda filmitakse Tartus nii suurejoonelist väärtfilmi, mis jõuab kindlasti laiema kinopublikuni ja toob loodetavasti ka festivalidelt auhindu. Režissöör ja peaosatäitja on Eesti publikule kindlasti tuttavad PÖFFi programmidest," ütles filmi kaastootja Nafta Filmsi produtsent Esko Rips
Mängufilm "Erna läheb sõtta" jutustab Esimese maailmasõja ajal Taanis Jüütimaal elanud vaprast naisest, kes poja kaitsmiseks võtab ette raske teekonna Taanist läbi Saksamaa Prantsusmaa rindele.
Meespeategelast mängib Taani näitleja Ulrich Thomsen ("The World Is Not Enough", "Killing Me Softly").
"Film "Erna läheb sõtta" kuulub sõjadraama žanrisse, kuid sellest ei puudu ka Madalmaade filmile omane must huumor ega liigutav armastus," märkis Nafta Filmsi produtsent Margus Õunapuu.
Filmi peaprodutsent Nimbus Film on Skandinaavia üks progressiivsemaid ja edukamaid produktsioonikompaniisid, mis on tootnud üle 50 mängufilmi. Muuhulgas on Nimbus Film ka ETVs linastunud Taani-Rootsi krimiseriaali "Sild" peaprodutsent. Filmi kunstnikuks on aga Jette Lehmann, kes oli Lars von Trieri filmi "Melanhoolia" kunstnik ning sai selle eest 2011. aastal Euroopa Filmiauhindade kunstnikupreemia.
Tartu linnapea Urmas Klaas tervitab maailmatasemel filmitööstuse Tartusse jõudmist. "Tartu linn on tegutsenud selle nimel, et olla filmitööstusele heaks partneriks ja kutsuda siia suuri filmitootjaid nii Eestist kui välismaalt," sõnas ta.
Tartu Loomemajanduskeskuse juhi Kristiina Reidolvi üheks tööks on meelitada Tartu Filmifondi kaudu Tartusse erinevaid filmikompaniisid.
"Tartu Filmifondi eesmärk on tuua Tartusse nii Eesti kui rahvusvahelisi produktsioone ja välisinvesteeringuid, mis aitavad elavdada Tartu piirkonna majanduselu ja edendada turismi," lausus Reidolv. "Koostöö välispartneritega aitab kindlasti arendada kohalike partnerettevõtete kompetentse ja tõsta filmidega seotud teenuste kvaliteeti. Meie jaoks on tähtis, et Tartu Filmifondi esimese rahvusvahelise filmi tootmine sujuks hästi ja professionaalselt, et tulevikus teisigi filmitootjaid Tartusse tuua. Kuivõrd Tartu Loomemajanduskeskuse üheks prioriteediks on filmivaldkonna arendamine, siis loodan, et lisaks Tartu Filmifondi tegevusmahtude kasvatamisele õnnestub pikas perspektiivis rajada Tartusse ka filmistuudio, mis pikendaks nii Eesti kui rahvusvaheliste filmide võtteperioode Tartus veelgi."
Filmivõtted algavad 29. augustil, kuid hoogsad ettevalmistused juba käivad. Võtted toimuvad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna hoones (endine Rahvusarhiiv) ning Tartu külje all Tamsa külas Kindralimäel. Majandusteaduskonna hoonesse ehitatakse võtete ajaks kasarmu ning Kindralimäele rajatakse kaevikuid lahingustseenide filmimiseks.
"Filmis toimub pöördeline lahingustseen Saksa-Prantsuse rindel, seda filmitaksegi siinsamas Tartu külje all, kust algab Lõuna-Eesti kuppelmaastik. Kaevikud hakkavad juba jumet võtma ning kohe algavad ka rollikatsete päevad taustanäitlejate leidmiseks," lisas Õunapuu.
Nafta Films otsib osatäitjaid rollidesse ja ka taustanäitlejaid. 13.-14. augustil kell 11-20 toimuvad Tartu Loomemajanduskeskuses avalikud rollikatsed, kuhu on oodatud mehed vanuses 18-70 aastat.
Filmivõtted Tartus ja Tartumaal kestavad 18 päeva ning lõpevad 25. septembril. Lisaks Eestile toimuvad võtted veel eri paigus Taanis ja Belgias.
Film "Erna läheb sõtta" jõuab kinno 2020. aasta sügisel. | Tartus valmistutakse rahvusvahelise suurfilmi võteteks | https://kultuur.err.ee/969889/tartus-valmistutakse-rahvusvahelise-suurfilmi-voteteks | Tartus ja selle lähiümbruses algavad augusti lõpus Taani, Belgia ja Eesti sõjadraama "Erna läheb sõtta" võtted, mis toovad siia tipptasemel võttemeeskonna ja tuntud filmitegijad. |
Laupäevasest matšist Valenciaga Lukaku veel osa ei saanud, kuid tegi pühapäeval Serie D meeskonna Bergamo Virtuse vastu debüüdi ja lõi pooled Interi väravad. Selga anti talle särk numbriga 9, mis kuulus seni Mauro Icardile – kuigi argentiinlane on endiselt Interi palgal, üritab klubi temast aktiivselt vabaneda, vahendab Soccernet.ee.
"Ta peab kõvasti vaeva nägema nii füüsiliselt kui meie mänguplaanide mõistmiseks," rääkis peatreener Antonio Conte Inter TV-le 80 miljonit eurot maksma läinud Lukakust. "Ta on igasuguse kahtluseta suurepärane täiendus, oleme väga rahul."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Lukaku lõi Interi eest debüüdil neli väravat | https://sport.err.ee/969891/lukaku-loi-interi-eest-debuudil-neli-varavat | Vaid mõned päevad varem Milano Interiga liitunud Romelu Lukaku sahistas esimeses mängus võrku neljal korral ja aitas uue koduklubi 8:0 võidule Bergamo Virtuse üle. |
"Eelarve põhines ju eelmise aasta suvisel majandusprognoosil. Samas nägime, et juba eelmise aasta lõpus oli käibemaksu laekumine suhteliselt nõrk. Seetõttu kärpisime kevadises majandusprognoosis käibemaksu laekumise prognoosi," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhaja kohusetäitja Erki Lõhmuste ERR-ile.
Kevadel prognoosis ministeerium, et käibemaksu laekub aasta peale 55 miljonit vähem kui oli kavandatud riigieelarves.
Küsimusele, kas aasta teine pool võiks käibemaksu laekumise puudujäägi tasandada, ütles Lõhmuste, et ilmselt nii see ei lähe. "Nulli see ei tule selgelt. See 55 miljonit oligi see, mis me 2019. aasta (kogu)numbrit allapoole võtsime," märkis ta.
Rahandusministeeriumi esindaja lisas, et praegust laekumise seisu täpselt veel öelda ei saa, see peaks selguma septembri alguses avaldatavas uues prognoosis.
Aastases võrdluses on käibemaksu tasumised langenud enim ehituses, mis tuleneb peamiselt hoonete ja rajatiste müügi vähenemisest.
"Kui sektorite kaupa vaadata, siis aasta alguses olid ehitus ja mootorsõidukid väga kehvad. Ehituse puhul on see olukord enam-vähem säilinud, aga mootorsõidukite puhul me tegelikult juba näeme, et viimastel kuudel on kasv ilusti taastunud ja see enam nii suur murekoht ei ole," rääkis Lõhmuste. Tema sõnul on ka ehitussektori üldine pilt suhteliselt hea, kuid käibemaksu ei laeku sealt oodatud mahus, kuna ehitajad ei müü. Eriti suur on olnud tagasiminek rajatiste puhul.
"Prognoosi mõttes nägime tagasiminekut valitsemissektori investeeringutes. Sealt nii suurt kasvu ei tule, mis seal varasemalt oli," ütles Lõhmuste. "Siin ei ole küsimus ainult riigieelarves, vaid ka kohalikes omavalitsustes, kuidas nemad parajasti investeerivad," lisas ta.
Samas on riigieelarves kavandatust paremini laekunud füüsilise isiku tulumaks ja sotsiaalmaks, mistõttu käibemaksu 55-miljoniline alalekumine ei tekita maksutuludesse sama suurt miinust, vaid see jääb rahandusministeeriumi kevadprognoosi andmetel 26 miljoni suuruseks.
"Nad tasandavad osaliselt. Kokkuvõttes ikkagi võrreldes eelarvega me tõenäoliselt näeme alalaekumist," tõdes Lõhmuste, kes rõhutas veelkord, et eelarveprognoos tehti eelmise aasta suvel, aga sellele järgnevalt on laekumised olnud eeldatust kehvemad.
Oodatud 26 miljoni võrra väiksem maksulaekumine on umbes 0,23 protsenti tänavuse riigieelarve mahust.
Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete maht tänavuses eelarves on 7768 miljonit eurot, mida rahandusministeerium oma kevadprognoosis kärpis 7742 miljonile eurole. Käibemaksu on riigieelarves plaanitud koguda 2550 miljonit, mida kevadprognoosi andmeil laekub siiski aasta lõpuks 2495 miljonit. | Käibemaksu alalaekumisest tingitud auk eelarves püsib | https://www.err.ee/969886/kaibemaksu-alalaekumisest-tingitud-auk-eelarves-pusib | Käibemaksu laekumine on olnud väiksem kui riigieelarves kavandatud ning rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis välja toodud 55 miljoni euro suurune auk jääb tõenäoliselt püsima. Seda kompenseerib siiski osaliselt sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu parem laekumine. |
"Ettepaneku mõte on kaasata noori ühistranspordi peale tööle tulema, 24-aastaselt on juba elukutse osas valikud tehtud ja veenda neid teisele tööle asuma on raske, " ütles Boroditš ERR-ile.
Liiklusseadus sätestab, et 18-aastaselt võib juhtida sõiduautot, keskmise suurusega sõidukit ja mootorratast, kuid suure bussi juhtimiseks ehk D ja DE kategooria juhiluba antakse välja juhile, kes on vähemalt 24 aastane.
Boroditš nentis, et linnaliinide bussijuhiks tuleb tööle noori väga vähe ja juhtide keskmine vanus on praeguseks üle 50 eluaasta. "Probleem läheb iga aastaga hullemaks," märkis ta.
Tallinna bussijuhi keskmine palk on Borodiši sõnul normaalkoormuse korral 1350 eurot. "Kui saame vanusepiirangu 21 eluaastani oleme valmis tööturul konkureerima," rääkis ta.
Ta selgitas, et bussijuhi ameti puhul on tegemist vastutusrikka tööga, kuid vanus pole kõige olulisem. "Inimesed on erinevad. Mõni ei kihuta noorena, mõni teeb seda ka veel 35 aastaselt. See on väga individuaalne ja isikuomadused mängivad suurt rolli. Meil pole lihtsalt juhte võtta," kirjeldas Boroditš olukorda.
Majandusministeeriumis on TLT esindajad kohtumas käinud ja septembri alguseks loodavad nad teemaga edasi minna. | Tallinna Linnatranspordi AS soovib bussijuhtide vanusepiirangu alandamist | https://www.err.ee/969881/tallinna-linnatranspordi-as-soovib-bussijuhtide-vanusepiirangu-alandamist | Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) juhatuse esimees Deniss Boroditš soovib, et majandusministeerium algataks liiklusseaduse muudatuse, mis alandaks bussijuhi loa saamise vanusepiirangu 21. eluaastani. |
Kohe, kui klubihooaeg sai ühele poole, võttis 19-aastane Drell suuna New Yorki, kus toimus NBA draftieelne laager. Excel Sports Managment'i poolt korraldatud treeningutest võtsid osa mitmed nimekad noormängijad, neist kuulsaim lõppenud hooajal korvpalli Euroliigas mänginud grusiin Goga Bitadze. Kahenädalase perioodi vältel valati kõvasti higi ning nähti tõsist vaeva, et tõestada kohale tulnud NBA klubide skautidele oma võimeid palliplatsil, kirjutab Korvpall24.ee.
"Sellest kahest nädalast piisas, et saada aimu, milline on mängustiil sealpool ookeani ning kui tugevad on need kutid füüsiliselt. Tean nüüd palju täpsemini, mille kallal pean veel kõvasti töötama," tõdes Drell. "Seal on kõik palju füüsilisem ja kehad suuremad. Igat harjutust tehakse nii füüsiliselt, sellepärast nad ongi kiiremad ja tugevamad kui eurooplased."
Juuli keskel lahkus Drell Saksamaa tippklubist Bambergi Brose Baskets ja sõlmis kolmeaastase lepingu Itaalia meistriliigaklubi Pesaro Victoria Libertasega.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Henri Drell: tean nüüd täpsemini, mida teha, et pääseda NBA-sse | https://sport.err.ee/969882/henri-drell-tean-nuud-tapsemini-mida-teha-et-paaseda-nba-sse | Eesti korvpalli tulevikulootus Henri Drell on lõpetamas väga tegusat suve. Kevadest alates on noormees kõvasti treeninud ja seda kõike selleks, et ühel päeval pääseda Martin Müürsepa järel teise eestlasena korvpalliliigasse NBA. |
Fotokunstnik Karel Koplimets tegutseb kunstiväljal 2000. aastate teisest poolest, tema esimene isikunäitus oli 2010. aastal. Ta on 2009. aastal asutatud rühmituse Visible Solutions liige ja osalenud nii Visible Solutionsiga kui ka omaette mitmel rahvusvahelisel kunstiüritusel. Koplimets on viibinud residentuurides (Kumus, Viinis, Helsingis, Luksemburgis), olnud kaks korda Köler Prize'i kandidaat ja pälvis möödunud aasta loomingu eest Eerik Haameri preemia. Järgmise aasta veebruaris tuleb tal Kuressaares näitus.
Paljudele eesti kunstisõpradele on Karel Koplimets hull, kes õllepurkidest paadiga üle Soome lahe sõitis. Ta tegi seda juhtimaks tähelepanu statistilisele trendile koondnimetusega Kalevipojad. Laevuke on nüüd Kiasma kollektsioonis ja Koplimets äsja tagasi Luksemburgist, kus ta oma kaamerapõhiste meediumidega järjekordset töömigratsiooni heiastust installatsiooni keelde tõlkida püüdis.
Millest värske teos tõukus?
Ligi pool Luksemburgi tööjõust on välismaalased, kes ületavad riigipiiri, et Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Belgiast iga päev tööle ja tagasi sõita. Enamasti sõidetakse neid teid autoga, mistõttu riigis on meeletud liiklusummikud. Mina lihtsalt visualiseerisin seda. Mul oli palju ideid, aga residentuur kestis viis nädalat. Et ma pole harjunud nii kiiresti töötama, jäid mitmed liinid ja uurimistöö osad praegusest projektist välja. Võtsin esmajoones ette kõige lihtsama elemendi ning pildistasin liiklusummikutesse jäänud autosid ja inimesi – põhimõtteliselt luurasin neid. Nii valmiski fotoseeria.
Auto on nagu klaaskast ja seal toimuv on kõigile hästi näha, aga seal kiputakse käituma nii, nagu oleks see privaatala. Kas su varasematest töödest tuttav vuajerismi teema on taas päevakorral?
Olen enne ka selliseid projekte teinud, näiteks akendest sisse pildistanud. Aga et neis pole näha ei nägusid ega numbrimärke, on seaduse silmis kõik korrektne. Huvitav oli vaadata, mida inimesed teevad. Enamik istus ummiku ajal telefonis, mõni töötas, keegi luges. Need kolm suurt raami ummiku fotodega on nagu ajastu dokument, mille panin dialoogi droonivideoga Luxembourgi ärikeskusest. Filmisin selle ühel pühapäeval. Nädalavahetustel on keskus täiesti hüljatud, sest seal on peamiselt ainult büroohooned ja pangad. Niimoodi tekkis fotode ja video vastandus: autode mass ja tühjad tänavad.
"Minu arvates oleks naiivne (ja isekas) arvata, et Maa on ainuke koht, kus on elu. Aga ma ei usu, et oleme osanud teisi korrektselt kujutada, sealt ka mu huvi."
Prantsuse antropoloog Marc Augé eristab kohti ja mittekohti. Viimaste hulka kuuluvad muu hulgas ka autoteed – eriti mitmetasandilised ristmikud –, kuna nende rüpes ei viibita teadlikult ja need pole kunagi sihtkohad. Kui seal ka parasjagu viibitakse, on mõtted siiski alati mujal. Kas see teooria resoneerib kaasa sinu töödega?
Jah, natuke ikka. Põhjus, miks need inimesed pidevalt edasi-tagasi liiguvad, on see, et koduriigis või -piirkonnas pole erialast tööd ja Luksemburgi palgatase on üks Euroopa kõrgemaid – keskmine sissetulek kuskil 4600 eurot. Ehk siis põhjused on majanduslikud. Mind huvitavad aga tagajärjed. Võib öelda, et mõnigi on sunnitud kulutama sõidule iga päev kaks-kolm tundi. Ma ei kujuta ette, kuidas sellist elu elada oleks. Ameerikas see nii dramaatiline ei tundu ja mõnes Euroopa suurlinnas viibitakse ka poolteist tundi metroos, et tööle jõuda, aga see ikkagi teine olukord: nad ei ületa seejuures riigipiiri. Mulle tundub see tohutu ajaraiskamisena. Autoga sõites ei saa eriti muud ka teha. Intervjueerides ja uusi vestluspartnereid otsides kuulsin, kuidas üks ütles, et ahah, sa tahad minu igapäevasest õudusest rääkida …
Kas näed neid inimesi ohvrina?
Ei, otseselt mitte. Ohver on liiga ränk sõna. Enamjaolt on neil ikkagi valik.
Kas tunned neile kaasa?
Tahaksin jääda jälgijaks, kes ei vali poolt. Mingil määral on selline elu ju paratamatu neoliberaalse majanduse osa ja täiesti võrreldav sellega, mis Eestis toimub. Soome vahet käib mitteametlikel andmetel 70 000 inimest ja see arv ei kahane. Midagi on justkui valesti läinud … Ma ei taha võtta seisukohta, et see on vale. Sama käib piiriülese kaubanduse kohta ja nüüd näib, et soomlased hakkavad jälle rohkem siinpool käima. See on isegi koomiline, et Läti kavatseb taas aktsiise langetada.
Naljakas jälgida jah, kuidas meil tembeldatakse Läti halvaks ja kui ise soomlastele täpselt sama asja teeme, siis leitakse, et küll oleme nutikad.
See on paratamatu, aga võib-olla ei tohiks olla paratamatus. Ma tõesti ei taha näpuga näidata.
Karel Koplimets._Juhtum nr 15. Luksemburg. Foto, 2019. Detail. "Need kolm suurt raami ummiku fotodega on nagu ajastu dokument, mille panin dialoogi droonivideoga Luxembourgi ärikeskusest." – Karel Koplimets
Neid projekte realiseerides tegid täpselt sama, mida need, keda justkui uurisid, s.t olid välismaal ja tegid seal tööd. Kas residentuuris olles mõtled ka selle peale, kus ise oled, või teed autoetnograafiat – mõtestad enda olemist või lihtsalt voolad paralleelselt oma allikatega?
Soomes käisin oma laeva ise ehitamas. Paar korda olen seal käinud ka muid lühikesi tööotsi tegemas. Kõik on olnud ikka kunstiga seoses. Luksemburgi ummikuid oleksin tahtnud küll nädala jagu ka ise üle elada, teha nii, et sõidan igal hommikul Luksemburgi ja õhtul tagasi. Vestlustest ilmnes, et need inimesed elavad küll ummikus istumise üle, aga kui hakkavad mõtlema selle peale, et neil on pere ja et nad jõuavad õhtul nii hilja koju ja peavad hommikul nii vara startima – mõni lausa kella kuuest, püüdes neidsamu ummikuid vältida –, siis hästi pikad päevad lähedastest eemal ja vähene aeg lähedastega koos tekitavad küll stressi. See tõdemus tekitab neis mingi lühise. Neid lugusid kuulates tekib kaastunne. Aspekte, mida selle teema puhul uurida, on veelgi. Paljudes autodes on ainult üks-kaks inimest. Üritatakse küll juurutada jagamismajandust ehk innustada autot võõrastega jagama. Kindlasti leevendaks see ummikuid, aga paljud ei taha seda kaaludagi. Üks küsitletuist ütleski mulle, et ta tahab olla oma autos üksi, kuulata podcast 'e ja muusikat, mis just talle meeldib. Luksemburg muidugi soovib ühistransporti parandada, aga kui vaadata, mis poliitikat seal aetakse, siis see on ikka klassikaline "ehitame suuremaid teid". Kõige suuremad investeeringud ongi nimelt tee-ehitusse, kuigi värskenduskuurid pakuvad leevendust ainult aastaks-kaheks ja Luksemburgis on endiselt Euroopa suuremad ummikud. Meie omadega ei anna võrreldagi.
Kas majandusteemad on sulle alati korda läinud?
Alguses ei tegelenud ma oma loomingus majanduse, vaid hoopis kuritegude, paranormaalsete nähtuste, vandenõuteooriate, hirmude ja elu pahupoolega. Umbes kümme aastat tagasi EKA ajal tekkis rühmitus Visible Solutions, kus olid ka Sigrid Viir ja Taaniel Raudsepp. Defineerisime ennast kunstiteose-ettevõttena. Registreerisime end osaühinguna, sest tollel ajal – võib-olla siiamaani – tundus, et see, mida kultuuriministeerium ja Eesti kultuuripoliitika tegid, läks kõik ühte auku. Tundus, et promoti ainult loomemajandust. Olime äsja bakalaureuseõppe lõpetanud ja magistrantuuri astunud, seega kunstnikuharidusega noored. Saime aru, et Eesti riigis on puhtalt kunstiga raske ära elada, võikski siis teha ettevõtte ja hakata tegelema loomemajandusega. Mängisime piiridega ja lõime ettevõtte, mis tegi kunsti. Positsioneerisime end seega äri- ja kunstimaailma vahele ehk just sinna, kuhu riiklik kultuuripoliitika kultuuriinimesi tollel ajal surus. Ei saa teha vaid näitust, peab ikka midagi müüma.
Kas Visible Solutions toimiski sel põhimõttel?
Toimisime, aga me ei olnud edukad – me ei müünud midagi. Esimene näitus: sulgesime Hobusepea galerii ja avasime seal oma kontori, kus näitasime paari toodet. Üritasime tooteid ka kaubakeskustes müüa. Tegime lipuga aktsiooni, kui olime vallutanud uue turu. Adam Smithi nähtamatu käsi on meie vapiloom ja see on iga riigi lipu peal, kus rühmitusena esinenud oleme. Üks esimesi tooteid oli ka "Adam Smithi lemmik nähtamatu käsi puuris" – puuris oli ka väike pidevalt liikuv hamstriratas. Termokaamera abil sai ka kätt jälgida ehk see oli natuke hookuspookus. Üks teine toode oli ""Clarity" Exterior Space for Interieurs" ehk "Siseruumi välisala Clarity". See meenutas pisut kasvuhoonet: kolm korda kaks meetrit pleksiklaasist ja puidust kast, kus kasvas muru. Tuled põlesid ja objekt oli hästi kutsuv. Oligi mõeldud loovettevõtete kontoritesse puhkealaks. Trikiga puhkealaks. Sisse minnes ja seda kutsuvat muru vaadates oli näha ka silt "Murul käimine keelatud". Installatsioon käivitus alles siis, kui keegi sisse läks: valgus kustus, vilkur hakkas tööle ja kõlaritest hakkas mängima Joy Divisioni "She's Lost Control" (Peel Sessionsi versioon). Kõige lihtsamini seletatult: et kunstiteosest osa saada, tuleb astuda käsust või keelust üle. Mõned külastajad tegid seda, mõned mitte.
Sulle näivad huvi pakkuvat piirid, seda nii kontseptsiooni kui ka praktika tasandil. Sul justkui puudub tung jõuda tuuma või keskuseni, juhul kui on võimalus näha ja kogeda perifeeriat või veel parem, kattuvaid perifeeriaid. Kas see limbo kestab sul veel kaua?
Tegelen praegu teemaga, mis erineb mu hiljutistest tegemistest. Sügisel tuleb mul koos Maido Jussiga Draakoni galeriis näitus info üleküllusest. Mingi hetk sain aru, et ei suuda enam adekvaatselt orienteeruda: ükstapuha, mis lehe lahti teen, ikka ei orienteeru. Selleks et midagi kirjas olevast uskuda, peaksin palju eeltööd tegema ja tohutu infohulga läbi töötama. Uskumisele lisaks peab ka usaldust olema. Deepfake ja muu sellesarnane on nii kiiresti arenenud, et mina ja ilmselt paljud teisedki ei saaks aru, milline video on päris ja milline ei ole.
Sinu valdkondadel ehk fotol ja videol oli veel hiljuti tõemonopol: kui kellelgi oli millestki fotosüüdistus või videotõend, siis ei olnud justkui midagi vaielda. Nüüd on need usaldusväärsuse kaotanud. Isegi vastupidi: videod ise ajavad olukorra häguseks.
Nii on. Viimasel ajal näib, et iga poliitiline jõud suudab endale tekitada suure jälgijaskonnaga uudiseportaali. Tulnukad olid mõnes mõttes jabur teema, ega mind otseselt tulnukad kui sellised ei huvitanudki, vaid see, kuidas vandenõuteooriad tekivad, levivad ja kasvavad täpselt nagu kuulujutud. See projekt, mille tegin viimsepäeva ootajatest Prantsusmaal iseloomustab kõige paremini seda mis mind huvitab.
Kas sind tõesti ei huvita, kas tulnukad on olemas või mitte?
Huvitab küll. Minu arvates oleks naiivne (ja isekas) arvata, et Maa on ainuke koht, kus on elu. Aga ma ei usu, et oleme osanud teisi korrektselt kujutada, sealt ka mu huvi. Kuidas rohelised mehikesed, lendavad taldrikud ja valgussambad on filmidesse ja mujale tekkinud? Viimsepäeva ootajate projekti puhul huvitas mind see kontingent, kes uskus, et Prantsusmaal asuv Pic de Bugarachi mägi saab maagiliseks peetud kuupäeval 21.12.2012 kohaks, kus tulnukalaev kõik sinna kogunenud inimesed peale võtab ja nad maiade kalendri järgi välja arvutatud maailmalõpust päästab. Tegelikult tegu ei olnud arvutustega, vaid maiade kalendri valesti tõlgendamisega. Nimelt tõlgendati ühe tsükli lõppu kui kogu kalendri lõppu.
Vahetult enne seda kuupäeva läks lahti tohutu meediatsirkus, piirkonda saabusid sajad ajakirjanikud üle kogu maailma ja teist sama palju politseinikke, lisaks siis viimsepäeva ootajad. Väikese küla igapäevaelu pöörati täiesti pea peale. Kõik sai alguse kuulujutust. Külavanem ise tunnistas mulle intervjuus, et mõtles selle loo välja, et piirkonda rohkem turiste meelitada. Ta ei osanud muidugi ette näha, et olukord nii käest ära läheb.
Minu näituse lugu on ühest Kanada abielupaarist, kes tahtis tulnukalaeva peale saada. Et see mägi on tegelikult ohtlik, blokeeris politsei selle ära. Too paarike aga siiski üritas ja sai väga õnnetul kombel hukka – neile kukkus kaljutükk auto peale. Täiesti absurdne lugu: suurt maailmalõppu ei tulnud, aga kahe inimese jaoks ikkagi tuli … Mu näitus oligi ka selle paarikese lugu, teisalt aga huvitas mind kogu nähtuse köögipool. Vandenõuteooriate puhul ongi see just kõige põnevam. Samal põhjusel lugesin kunagi ka lameda Maa teooria uskujate tekste, et nende maailmavaate kujunemist paremini mõista. Sinna võib ikka totaalselt ära uppuda ja kõiges kahtlema hakata, kuigi see on nii jabur teema.
See kõik kuulub ilmaliku religiooni valda, kas pole?
Ilmalik religioon? Jah, seal on neid elemente. Üritan neid mehhanisme lahti mõtestada, et neist paremini aru saada. Mu tööd ei pruugi neid alati lõplikult avada, aga enda tarvis olen seda teinud. Ma ei taha nüüd väita, et saan nüüd lamemaalastest aru, küll aga, et ma saan aru sellest süsteemist, kus alternatiivmeedia levib.
Sa oled nimetanud ennast installatsioonikunstnikuks, kes kasutab kaamerapõhiseid meediume. Kas omal ajal EKA fotoeriala valides oligi midagi sellist mõttes?
Tegelikult tahtsin saada klassikalises mõttes kommertsfotograafiks. See, et minust kunstnik sai, on asjade loomulik käik. Mul on hea meel, et nii läks. Kooliajal tegin siiski kommertsfotograafi tööd ja mõtlen õudusega tagasi, mida kõike tehtud sai …
Kas paparatso asju ka?
Tegin paparatso asju. Olid ka ajakirjad Diivan, Autoleht, Naisteleht. Pidin kohe reageerima, kui väljakutse tuli. Pildistasin igasugu läbusid, plaadiesitlusi Hollywoodis … Diivanile sai interjööre pildistatud, see meeldis rohkem. Siis aga sain aru, et ma pole väga hea portretist ja et ma pigem ei pildistaks inimesi – see oli kuidagi keeruline. Hakkasingi üha vähem inimesi ning rohkem arhitektuuri ja interjööre pildistama. Põhjendasin seda nii, et neid on parem pildistada, sest nad on paigal. Nii kui majanduskriis tuli, koondati mind ära. Kui seda poleks juhtunud, poleks ma ilmselt ülikooli lõpetanud, sest olin täiskohaga tööl.
Kuidas su praegune kunstnikuelu välja näeb? Millised on su kohad ja mittekohad?
Üritan rutiini tekitada. Sellega oli lihtsam, kui mul oli Arsis oma stuudio. Kõik oli nii loomulik: lähed sinna, siis ongi tööpäev. Luksemburgis olid elamine ja stuudio ka eraldi, aga samas majas. See toimis ka: läksin sinna ja tegin tööd, vahepeal käisin lõunat söömas ja siis jälle tagasi. Praegu on mul kodustuudio ja siin on segajaid rohkem. Kodus on köök kohe kõrval ja pean endaga väga range olema. Vahepeal ikka mõtlen, et loeks või teeks midagi muud. Vaataks telekat. Sööks jälle. Kunagi oli meil Visible Solutionsiga kirjanike majas üks pööninguruum-ajakapsel, kus aeg oli 1970. aastatel seisma jäänud. Oleme Visible Solutionsiga väga erinevates kohtades töötanud: kellegi köögis, elutoas, EKKMi lava peal hoovis ja EKAs olen midagi ehitanud. Hästi palju on ikka põlve otsas asju tehtud.
Tegelikult on väga tähtis, et oleks tööruum, mis on ainult tööruum. Ega ma puhtalt kunstiga niikuinii ära ei ela. Teen fotosid ja käin abiks näitusi installeerimas. Vahepeal käisin ka EKAs loenguid andmas – fotograafiat stsenograafidele, et nad saaksid oma portfoolioid teha, klaasikunstnikke olen õpetanud, ka skulptoreid. Nüüd üle aasta ei ole midagi teinud. Pole kutsutud.
Kuidas õpetamine meeldis?
Pigem meeldis, aga tundub, et see ei sobi mulle, ma pole väga hea loenguandja.
Kas pole sisemist põlemist?
Võib-olla tõesti. Kuigi praktilisemaid ja loovamaid projekte oli väga mõnus juhendada. Kuiv teooria mulle ei istu. Kui ise õppisin, siis mäletan, kuidas mõtlesin, et mõni õppejõud ei sobi õppejõuks ja et ta ilmselt ise seda ei tea. Üritasin ennast kõrvalt vaadata ja analüüsida ja vist tundsin ära, et ma ei sobi.
Siis ikkagi näed jälle piire. Või arvad, et näed.
See kõik on kas mu kujutlus või poolkujutlus.
Mulle tundub, et sa oled kuidagi õrn oma publikuga: sa ei kaaperda nende tähelepanu ega tapa neid ära, nagu mõni teine teeb.
Sellist asja pole keegi varem öelnud.
Su näitusetekstid on alati konkreetsed ja neis puudub see sageli esinev mitmest distsipliinist laenatud võõrsõnade orgia, millele loogika või filosoofiaga peale minnes ilmnevad suured puudujäägid.
Kui aus olla, siis ega ma ei suuda selliseid tekste ka teiste näitustel seinal või kataloogis lugeda. Kunstnikuteksti puhul olen nõus veel mingit allahindlust tegema, aga kui kuraatoritekst on selline, kus kuraator kirjeldab, mida kõike näitusel näeb, või ajab lihtsalt mulli, siis on õudne. Olen seda üritanud iga hinna eest vältida. Ma ei näe, et oleksin väga pädev ennast lõpuni ükskõik millise teooria abil analüüsima, seega ma parem ei ürita. Tegelikult on mul üsna raske kirjutada, võib-olla psühholoogilistel põhjustel.
Kas sul on sisemine piir, mille kirjutades ületad?
Ma ei tea, kas teksti kirjutamine on piiri ületamine … Kui ma kirjutan palju, siis on seda lihtsam teha. Kui on tähtaeg ja pean projektikirjelduse ära saatma, siis isegi kui peas on kõik selge, on seda raske paberile panna. Mulle meeldib pikalt mõelda, kirjutada ühe lõigu, jätta nädalaks seisma, juurde kirjutada … | Intervjuu. Mehhanismide lahtimuukija Karel Koplimets | https://kultuur.err.ee/969866/intervjuu-mehhanismide-lahtimuukija-karel-koplimets | "Kunstnikuteksti puhul olen nõus allahindlust tegema, aga kui kuraatoritekst on selline, kus kuraator kirjeldab, mida kõike näitusel näeb, või ajab lihtsalt mulli, siis on õudne," märgib Karel Koplimets Sirbi intervjuus Maarja Merivoo-Parrole. |
AIK teeb liigamängude vahel kaasa ka Euroopa liigas ning neljapäeval alistati võõrsil Tiraspoli Sheriff. Kui tavapäraselt on Mets alati AIK-i algkoosseisus ja saab kirja 90 minutit, siis sel korral sai ta enne Sheriffi korduskohtumist puhkust. Kaaslased tegid ilusti töö ära ja teenisid 4:2 tulemusega viienda järjestikuse võidu, vahendab Soccernet.ee.
19 vooruga on AIK tabelisse kogunud 40 punkti, mis annab neile 41 punkti peal oleva Djurgardeni järel teise koha. Kolmandal positsioonil olev Malmö on kirja saanud 38 punkti.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Karol Metsa koduklubi teenis viienda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/969873/karol-metsa-koduklubi-teenis-viienda-jarjestikuse-voidu | Rootsi kõrgliigas teenis viienda järjestikuse võidu Karol Metsa koduklubi Stockholmi AIK, kui võõrsil alistati 4:2 Eskilstuna. |
Kõigepealt selline asi, et "Sternet" tuleks lugeda kaks korda. Vähemalt, kui sa tahad millelegi pihta saada. See kõlab küll veits ülbelt, ma tean, ja Thomas Mann kukuks perseli selle peale, et tema nõuet "Võlumäe" suhtes kohaldatakse mingi eesti tüdruku esimese raamatu asjus, a tegelt on asi ju alati selles, kuidas, mitte selles, et mis. Ja no esimese lugemisega võid sa kusejoomisse, veres püherdamisse, naisepeasse vitus, munnipiltidesse ja tiigri ahistamisse kinni jääda. Sa võid mõelda, et kõik need jutud on kirjutatud ränga laksu all, sest et narkotsi tehakse seal ka, kuigi mitte kogu aeg, ja see ei ole üldse peamine.
Muidugi, kui sa oled näiteks Kaur Kenderit ja eriti tema U12 lugenud, siis sul ei liigu ilmselt ükski närv, või kui liigub, siis selle peale, et autor on naine. Selle peale kindlasti. Miskipärast on nii eesti kui ka muu ilma kirjanduses nii, et sellistest asjadest kirjutavad aint mehed, ja sellised sõnad, nagu ma sulle just ette lugesin, ongi meeste eesõigus nagu. Naistest ei oodata eriti sellist asja, ma pole aru saanud, miks see nii on, sest sõnad on sõnad ja ühed pole teistest halvemad. Või no, oleneb. Meeste käes muutuvad m- ja v-tähega sõnad kergesti ropuks, Kender ja need Nihilisti tüübid ja HAPKOMAH-id ropendasid ropult, a saab muidu nii ka, et pole nagu viies bee või nagu vana nilbik, kes lihtsalt tahab tähelepanu ja teisiti enam ei saa seda. Võib-olla sa peaks natuke Maarja Kangrot alla lugema, rohkem naisi ma küll soovitada ei oska, a kui sa seda oled juba teinud, siis sa tead juba nkn, et naised kasutavad neid keha-sõnu teistmoodi kui mehed. Rahulikumalt nagu, ei ole nisukest sihitut tõmblemist ja kiskumist selle asjaga.
Ühesõnaga, narkotsis pole asi, ja neis nimetatud kehaosades ka mitte. Margit Lõhmuse tekst on täiega puhas, kuigi kust ja verd voolab, a olgem ausad, me kõik kuseme ja verd jooksevad naised ju iga kuu. Veri on raamatu kaane peal ka, kui see just munarakk ei ole, kuigi see just ongi. (Arvan ma.) Kui sa ka seal munarakku näed, siis saad vbl aru, miks minategelane paksu limast-verist tampooni nutuga vaatab, sellal kui tal ninast ohjeldamatult tatti voolab, ja südame vastu surub. A kui sa ei saa, siis ma ei hakka sulle seletama ka. Saa ise endaga toime, eks.
Samas, pole ju mõtet nägu teha, et naistel päevi pole, kuigi nii on üldiselt kombeks. Neid veriseid patju ja linasid ja madratseid (neist said kunstiteosed muide, masstootmise jaoks oleks sihtgrupp vbl liiga väike, a mine tea) vaadates (miks mitte neid juttusid natuke nagu maalidena lugeda, Lõhmus ongi eelkõige kunstnik ju ja mõtleb piltides) tuli mulle meelde üks jooksja, kes jooksis maratoni päevade ajal ilma tampoonita ja julges verisena piltide pealegi jääda. Seda peeti rämedalt feministlikuks teoks, et tal häbi ei olnud, a see on minu elu, mitte teie oma, ütles too jooksja õiendajatele. Nii et sa võiks tänulik olla, et Lõhmus raamatu esitlusele ilma tampoonita ei tulnud, võib-olla järgmise raamatu omale tuleb. See oleks Eestis muidugi täiega rets tegu, talle kutsutaks ilmselt kohe ment ja ta pandaks plate peale, vaat kui mõni veel proksile avaldust ei tee. Verd juba mõnes väljamaa serveris ei saa joosta, seda saab aint siin ja praegu.
Ühesõnaga, Julia Kristeva teooriatega pole Lõhmuse raamatu puhul midagi peale hakata, sest see, mis inimese seest tuleb, pole vastik. "Menstruatsioon on parim asi, mis mu elus on juhtunud, mõtlesin juba 12-aastasena, kui ma esimese verise näoga autoportree tegin. [---] Mu oma veri oli jooksma hakanud ja enam ma ei pidanud onama mingite nõmedate action -filmide peale." Piss pole ka vastik, raamatus on üks tüüp, kes tahab kangesti, et mõni naine talle suhu pissiks, a minategelasele see pissihuviline Marko eriti ei istu, ja lõpuks pissib naine pudelisse, a vaene Marko jääb sellestki ilma, sest minategelane joob pudeli ise tühjaks.
Maitia, vbl sa ei peaks tingimata nii Lõhmusele väga kaasa elama, et sa sama proovid, a sul läheb ka elu vbl kergemaks, kui sa kõigest oma häbist ja piinlikkusest, missa elus enda sisse oled kogunud, natukene lahti lased ja ennast rohkem armastama hakkad. Nii kõigele vaatamata. Jumala eluterve suhtumine, kas pole. Ja täiesti süütu, muide. Pole miskit pornot ega isegi mitte erootikat. Minategelase suhtumises oma kehasse on midagi väga puhast. Keha on korraga väga lähedal, aga ta on kaugel ka, ja kõik need olukorrad, millesse keha pannakse, annavad lihtsalt midagi teada ta kohta. Kehaga saab midagi teha, ja selle teadmisega on paljugi peale hakata.
Tegelt pole nii suurt vahet, kas oled naine või mees, või on su sugu hoopis laim. (Seda ma ei hakka sulle siin praegu rääkima, kuidas see käib, sa pead ise ikka lugema, et su teadvus avarduks natukene.) Ühesõnaga, kui sa oled naine, siis sa ei pea nii õudselt pablama selle pärast, et sul jalad harki käivad nagu kõigil teistel. Sul on õigus teada, mida sa tahad, ja ise suuta seda saada, mis sa tahad, seda esiteks. A teiseks ei pea sa kogu aeg juurdlema, kas oled mees või naine, sa võid olla hops! teises maailmas, kui sul selline tuju tuleb, sa võid ise oma riided seljast võtta, kui tahad, ja kui ei taha, võid selga jätta. Maitia, see arusaamine, et sugu ei olene genitaalide sordist, võib olla täiega vabastav. Sa võid tunda koguni, et oled sootu, või et ükskord oled ühest soost, ja siis teinekord jälle teisest, ja vbl vahel mõlemat korraga, ja et see on jumalast okei. Ja isegi kui sa ei hakka selle peale tingimata kõigil tüüpidel kohe ajusid välja keppima, siis võib näiteks su vaimne nukrus üle minna.
Sest nukrus tuleb sellest ju, et sa pead kogu aeg keegi (teine) olema ja teistele meeldima. Naised peavad eriti, terve kuradi elu võib selle peale ära kuluda. Lõhmuse minategelane ei taha meeldida, ja sellepärast ta mulle meeldibki. Kui sa nüüd arvad äkki, et autor kirjutab oma läbielamistest ja seksuaalsetest seiklustest, siis sa oled muidugi hullult tünga saanud (ja kui selline asi peaks sinuga juhtuma, siis sa oled üks türapea ja täiega väärid seda, olgem ausad). Nii et see ei ole sulle siin mingisugune realism. (Minu arvates.) Lõhmus rääkis esitlusel ka, et lihtsalt kõige kergem ja loomulikum on lasta lool juhtuda minaga, sest kuidas sa ikka kellegi teise kohta neid asju kirjutad. Armin Kõomägi, kes temaga juttu ajas, jälle ütles, et temal oli lugedes kogu aeg naljakas. Mehena tal midagi muud kinnitada üle ei jäägi. Mitte et ma siin praegu surmtõsine oleksin, aga sa ei või ju teada. Vbl ma teen salaja kodus neidsamu asju mis Lõhmuse minategelane, lihtsalt ei tunnista seda üles. Selline arg rott olen äkki.
Ja vbl ei rääkinud Lõhmus päris õigust selles suhtes, et need jutud tal niisama ise tulevad. St vbl tulevad muidugi, a ma näen neis igatahes küll, et need on üksjagu sellised tehtud ka. Seda ma ei tea aint, kui palju Kajar Pruul toimetajana neid järele aidanud on või pole. Mingi ühtlustamine on igatahes toimunud, tkstd on kirjutatud ju lausa 17 aasta jooksul, nii et ilmselt pole nad just päris ise raamatuks kokku läinud. Nad on pandud ja hoolega sätitud ikka.
Igatahes on Margit Lõhmuse lood sellised, mis igaühega juba ei juhtu, ja seal on üksjagu niisukest, millest korralikud inimesed ei räägi. Pohh nendest korralikest, mul igatahes pole eriti kahju Lõhmuse vanaemast, kellele Vikerkaar, kus see uriinijutt kõigepealt ilmus, nina alla topiti, ja samal ajal tema emale räägiti, kui halvasti ta on oma last kasvatanud. Korralikud inimesed ei tee siin ilmas kunagi midagi ägedat ära, aga Lõhmus on juba teinud, ja teeb kindlasti veel. Parem oleks, kui teeks. Nii et kui sa oled mingi allakäinud tropp ja eelistad salaja pihku peksta, siis ära seda Lõhmuse raamatut loe, ja järgmist ammugi mitte. See tuleb veel rajum, ma loodan, a kas sootum ja süütum, seda ei tea. Vbl on autor järgmise raamatu ilmumise ajaks kehavärgid juba selgeks saanud ja hakkab huvi tundma muude asjade vastu. See oleks päris hea tegelt.
Artikkel ilmus Loomingus nr. 8. | Arvustus. Sootu ja süütu | https://kultuur.err.ee/969875/arvustus-sootu-ja-suutu | Margit Lõhmus: "Sterne".
"Värske Raamat" 23. Kultuurileht, 2019. 112 lk. |
Euroopa Komisjon ning tema esindused Moskvas ja Kiievis töötavad välja "liikmesriikide ja nende konsulaatide jaoks välja üldisi soovitusi nende passide tuvastamiseks ja võimalikuks mittetunnustamiseks", edastas ajaleht komisjoni pressiteenistuse teate.
Välja töötatakse ka juhiseid, kuidas menetleda viisataotlusi, mis Vene passi saanud Donbassi elanikud esitavad Venemaal ja Ukrainas.
Komisjoni pressiteenistus rõhutas, et lõppotsus selles küsimuses on EL-i liikmesriikide teha.
Vene president Vladimir Putin allkirjastas 24. aprillil dekreedi, mis kiirendab Ukraina separatistlikel aladel elavate inimeste Vene kodakondsuse taotluste läbivaatamist. Kremli veebilehel ilmunud dekreedis seisab, et isehakanud Donetski ja Luganski vabariigi territooriumil elavate inimeste kodakondsustaotlustele tuleb anda vastus vähem kui kolme kuuga.
Eesti otsustas 5. augustil esimesena EL-is mitte tunnustada Donetski ja Luganski oblasti elanikele pärast 24. aprilli väljastatud Vene passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Eeskujule järgnesid Läti ja Leedu.
Leedu ja Läti välisametkonnad kinnitasid Izvestijale, et mõlemad riigid peavad vajalikuks EL-i liikmesriikide ühtset lähenemist teemale ja sellealase tegevuse koordineerimist.
Mittetunnustamise peamine viis on nende passide omanikele Schengeni viisa andmisest keeldumine, märkis ajaleht. | Vene leht: EL valmistub "Donbassi passide" mittetunnustamiseks | https://www.err.ee/969874/vene-leht-el-valmistub-donbassi-passide-mittetunnustamiseks | Euroopa Liit töötab välja soovitusi Venemaa lihtsustatud korras Donbassi elanikele jagatud passide tuvastamiseks ja võimalikuks mittetunnustamiseks, edastas ajaleht Izvestija viitega Euroopa Komisjoni pressiteenistusele. |
Tingimused olid keerukad, hommikul tegi lausvihm märjaks poniratsanikud ja õhtupoole seeniorid ning harrastajad. Vihma vahepeale said võistlejad tunda kuuma päikest. Võistluspinget lisas kindlasti ka tugev konkurents kõikides klassides. Need paarid, kes saavutasid laupäevases I osavõistluses võidud, ei andnud ka pühapäeval edu käest.
Seenioride klassi sportlased pidi hüppama 145 cm parkuuri kaks korda, sest II osavõistlus oli kahevooruline. Kullo Kender (RK Ruila Tall) ja Artas said laupäeval toimunud I osavõistluses võidu ning läksid pühapäevasele otsustavale võistlusele vastu ühegi karistuspunktita, mis andis neile suure eelise. Ka II osavõistluses ei lasknud paar sisse ühtegi eksimust ning kindlustas endale Eesti meistritiitli. Küll kiirema ajaga, kuid laupäevast kolme karistuspunktiga tuli hõbedale Paul Argus (Tondi RSK) hobusel Renessin, kes pühapäeval samuti ühtki latti maha pudeneda ei lasknud. Urmas Raag (Tartumaa RSK) valis EMV arvestuses võistlemiseks seekord Carlose asemel oma noore hobuse Van Damme ja valik õigustas end täielikult. Möödunud nädalavahetusel Luunja karika võitnud paar võitis Eesti meistrivõistlustel pronksmedali.
Kender, kes lausvihmas Strigaga ka II osavõistluse võidu saavutas, sõnas, et tugev vihm teda ei seganud. "Olin nii keskendunud, et ei märganudki vihma," sõnas ta. Artasega sõidu kohta lausus Kender, et pinge püsis peal kuni viimase tõkkeni, sest maha ajada on lihtne. "Kuna Artasega tegime eile tugeva sõidu, siis teine päev on alati riskantne, latid võivad kergesti kukkuda. Terve suve on Artas tegelikult väga hästi hüpanud. Mul on võidu üle väga hea meel ja ma pingutasin selle nimel kõvasti. Kuigi meid ei olnud stardis palju, siis tase on kõrge ja võit lihtsalt ei tule. Kahju, et Rein stardis polnud, siis oleks minu võit veelgi magusam olnud," muigas Kender.
Nüüd tahab sportlane Saku Suurhallis toimuvale MK-etapile keskenduda, et lõpuks ka sealt hea tulemus kirja saada.
U-25 võistlusklassis olid samuti väga kõvad nimed reas ning medalite janu oli paljudel. Kodumaale olid võistlema naasnud My Relander ja Margareth Eikner, kes treenivad igapäevaselt Euroopas ja on saavutanud seal juba ka arvestatavaid tulemusi. Ka selles võistlusklassis jäi siiski I osavõitluse võitnud Berit Lehtsaar (Tartu Ratsakool) hobusel Solei Solei võitmatuks ning krooniti Eesti meistriks. Suurepärase soorituse tegid ka Helen-Britt Liidemann (RK Ruila Tall, treener Tiit Kivisild) ning Gwenna, kes said preemiaks hõbemedali. Pronksi saavutasid My Relander (RK Ruila Tall) ja Expert.
Lehtsaar, kes võitis ka juunioride klassis hõbemedali, oli väga rõõmus. "Juunioride medali üle on mul eriti hea meel, sest see võimalus oli mu viimast korda, kuna järgmisel aastal olen sellest vanuseklassist väljas. U-25 klassis jõuan võistelda veel mitu aastat. Juunioride sõidust saadud hea emotsioon andis hea tunde sõitma minna ja nii see võit tuli. Solei Solei oli heas vormis ja ise andsin ka endast parima, nii et jäin sõiduga hästi rahule," kommenteeris ta.
Juunioride arvestuses sai kuldmedali mõlemal päeval parkuurid puhtalt ja kiirelt läbinud Elizabeth Põder (RK Ruila Tall, treener Tiit Kivisild) hobusel Piccolina. Hõbemedali sai kaela Berit Lehtsaar hobusel B C Qastania. Pronksmedali saavutas Doris Mänd (ESHKS) hobusel Big Girl.
Laste- ja poniklassid pakkusid samuti ilusaid ning põnevaid sõite. Lene Varula (Viljandimaa RSK, treener Kertu Klettenberg) hobusel Vigo's Lady sai kaela lasteklassi kuldmedali. Hõbemedal läks Maret Hallikule (Tartumaa RSK) hobusel Jalatus II Z ning Mia Mai Laisaar (SA Tallinna RK, treenerid Pille Elson ja Jekaterina Soiver) hobusel Dynamit saavutas seekord pronksmedali.
Varula võitis kulla ka poniklassis suurte ponide arvestuses ponil Monsson. Hõbemedaliga läks siin koju Kippen Närep (Märjamaa SK, treener Jessica Raide) ponil Rosehill Fascination. Pronksmedaliga pärjati Vanessa Simustet (Tondi RSK, treenerid Sirje Argus, Kaie Kangur ja Dina Ellermann) ponil Only.
Poniklassis väikeste ponide arvestuses sai kulla Emma-Elisa Randväli (Tondi RSK, treenerid Sirje Argus, Kaie Kangur ja Dina Ellermann) ponil Macho, hõbemedali saavutas Lenna Loore Sillandi (Viljandimaa RSK) ponil Mändy.
Viimasena jagati välja harrastajate meistrivõistluste medalid, kus magusa võidu saavutas Kärt Kaseorg (Viljandimaa RSK) hobusel Aga Flamenco Von Feicht. Hõbemedal kuulub Liis-Marii Hõbemetsale (Tallinna RSK, treener Anni Kaljund) hobusel Nathan Van Turbeek Z ja pronksmedal Helge Likkerile (Vändra RSK) hobusel Charmilly. | Takistussõidu Eesti meistrivõistluste kulla võitis Kullo Kender | https://sport.err.ee/969870/takistussoidu-eesti-meistrivoistluste-kulla-voitis-kullo-kender | Eesti takistussõidu meistrivõistlused möödusid nii vihmas kui päikesepaistes ja rasketes oludes võitsid kodutallis Eesti meistritiitli Kullo Kender ja Artas. |
Loodus- ja sotsiaalteadlased vaidlevad küll kirglikult peaaegu kõige antropotseenisse puutuva üle, [1] alates eri nimetuste nüanssidest kuni uue geoloogilise epohhi algusdaatumini, kuid enamik on üksmeelel ühes: Maa elab inimkonna üle. [2] Kahtluse all on aga see, kui kauaks jääme meie seda planeeti asustama ja mis tingimustes või tingimustel.
Aga kes täpsemalt on need "meie"?
Vaadakem ajakirja Nature 2015. aasta märtsinumbri esikaant, millel on kaks Maad, üks sini-roheline ja teine hall, justkui mähitud ümber inimkeha. Kiri mehe rinnal "The Human Epoch" peaks viitama sellele, et see keha esindab "inimest". Aga mõistagi pole olemas sellist olendit nagu üldinimene, see pilt kordab sajandite vanust kommet samastada "inimene" valge mehega. Võib-olla püüdis kunstnik neid rassistlikke ülemtoone õõnestada mehe silmade ähmastamisega, tehes temast mittenägeva subjekti, kes jääb pimedaks oma kehale ja planeedile põhjustatud kahjude suhtes. Aga see pilt kutsub uuesti välja tavapärase kriitika antropotseeni mõiste aadressil: see seostab ökoloogilise kollapsi mingisuguse diferentseerimatu "inimkonnaga", [3] samal ajal kui tegelikkuses jaotuvad vastutus ja haavatavus väga ebaühtlaselt. Antropotseen kirjutab end küll sisse meie kõikide kehadesse – meis kõigis leidub sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid, mikroplaste [4] ja muid toksilisi asju, mis kulgevad läbi meie ainevahetuse –, kuid avaldub see eri kehades erinevalt. Neil erinevustel koos neid sünnitanud ajalooga on suur tähtsus – mitte ainult inimestele, kes nende all kannatavad, vaid ka inimkonna suhetele planeediga.
Milline pilt antropotseenist avaneb näiteks siis, kui alustada oma analüüsi-teekonda Euroopa asemel hoopis Aafrikast? Aafrika mineraalid mängisid suurt rolli kolonialismi motiveerijana ja industrialiseerimise võimendajana. [5] Nende kaevandamine andis antropotseenile hoogu juurde. [6] Kui öelda, et "meie" liigutame rohkem kivimeid kui kõik loodusprotsessid kokku, siis ei taba see kaudseltki kogu asja vägivaldset dünaamikat. Kes neid kivimeid päriselt liigutab? Kuidas see liikumine mõjutab inimesi ja ökosüsteeme kaevanduste ümbruses mitte üksnes nende ammutamise ajal, vaid ka aastakümneid hiljem?
Aafrika on keerulise ajalooga suur manner ning vastused erinevad vastavalt ajale ja kohale. Vaadelgem siis korraks kaht globaalse tähtsusega mineraali – kulda ja uraani. Kuld, mis on olnud sajandeid ühine kaubavahetusmõõt, muutus tööstuskapitalismi soodustajaks ning rahvusvaluutade ankruks massiivse tööstusliku laienemise ja investeerimise ajajärkudel Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Uraan jälle küttis Külma sõda. Jõujaamades ja relvades lõhustatud uraani jäägid jäävad radioaktiivseks rohkem kui 100 000 aastat – selge märgina antropotseenist tuleviku geoloogidele (kui selliseid olema saab).
20. sajandi vältel saadi mõlemat mineraali suurtes kogustes Lõuna-Aafrika Witwatersrandi platoolt, mida tavaliselt kutsutakse Randiks. Tööstuslik kullakaevandamine sai seal alguse 1886. aastal. Järgneval sajandil rändasid sajad tuhanded inimesed Randi tööd otsima, kaevudes sügavamale maa alla kui kusagil mujal maailmas ning tehes Lõuna-Aafrikast maailma tähtsaima kullatootja. Töölised vedasid maaki maapinnale läbi kitsaste, palavate ja kehvasti ventileeritud šahtide. Paljud kaotasid mäevaringutes elu. Ellujäänutest said paljud tolmu aastatepikkuse sissehingamise tagajärjel silikoosi. Seda terminit tollal veel ei eksisteerinud, kuid antropotseen oli end juba põlvkondi jäädvustanud aafriklaste kopsudesse.
Esimestel aastakümnetel peeti suurt osa vaevaga maa peale tassitud kivimist liiga ebakvaliteetseks, et selle töötlemine oleks kulusid ära tasunud. Jäägid, mida tööstuses nimetatakse aheraineks, ladestati šahtisuudmete lähedusse. 1930. aastateks olid tohutud aherainemäed piirkonna topograafiat põhjalikult teisendanud. Juulis ja augustis puhusid tuuled nendelt mägedelt tolmu üle platoo ja üle Johannesburgi ümbritsevate valglinnade. Kasvavat saasteprobleemi teadvustades hakkas käputäis botaanikuid uurima, kuidas aherainemägesid haljastada, et vältida erosiooni. Aga nende jõupingutusi ei rahastatud piisavalt ja nende vastased mäetööstuses tegid sellistele pingutustele viimaks üldse lõpu. [7] Seegi areng järgis antropotseenile iseloomulikku dünaamikat, mis on toiminud hiljemalt 19. sajandist peale: tööstus kuulutab, sageli riigi heakskiidul, oma tagajärgede leevendamise liiga kulukaks, teadlased jäetakse ressurssideta, probleeme ignoreeritakse. [8]
Varem jääkideks kuulutatud kivimid omandasid pärast Teist maailmasõda uue majandusliku väärtuse. Neis leidus uraani – elementi, mille lõhustamisega oli tehtud maatasa kaks Jaapani linna, Hiroshima ja Nagasaki. Kullatööstuski avastas rõõmuga selle uue tuluallika. 1952. aastal rajas Lõuna-Aafrika uus apartheidivalitsus suure aplombiga esimese uraani töötlemise tehase. Lühikese ajaga saadi jäägihunnikutest 10 000 tonni uraanoksiidi, mida eksporditi USA-sse ja Ühendkuningriiki nende tuumaarsenali tarbeks. [9] Praegu on suur osa sellest uraanist kinni vananevates tuumalõhkepeades. Aga 1950. aastate lõpu ja 60ndate alguse tuumakatsetuste tuhinas plahvatas osa sellest ka atmosfääri, langedes lõhustamisest tekkinud keemiasaaduste kujul maa peale tagasi. Tänapäeva maateadlased, kes otsivad näitajat, mis viitaks otsustavale lahknemisele holotseenist, väidavad, et need radioaktiivsed sadestised kujutavadki endast seda "kuldnaela", mis tähistab antropotseeni algust. [10]
Vähemalt kaks Lõuna-Aafrika panust antropotseeni, uraan ja kuld, on jaotunud üle terve planeedi. Kuid nende kahe panuse tagajärjed lõuna-aafriklastele alles hakkavad endast tõsisemalt märku andma. Sadadest šahtidest ja tunnelitest läbi uuristatud, on Rand muutunud selliseks "õõnsaks maaks", mida arhitekt Eyal Weizman on kirjeldanud hoopis teistsuguses kontekstis. [11] Ja õõnsad maad on reetlikud. Aegamisi on hüljatud karjäärid täitunud veega, mis reageerib seal paljandunud kivimite püriidiga ja muutub happeliseks. Rasked metallid, mis olid siiani segakivimites kinni – sealhulgas sellised tuntud toksiinid nagu arseen, elavhõbe ja plii –, lahustuvad hõlpsasti happelises vees. See mürgine supp kerkib pidevalt; paljudes kohtades on see juba "valgunud" maa peale või põhjavee pinnale. Tuhanded inimesed – farmerid, mitteametlike asunduste elanikud ja teised, kellel puudub muudele ressurssidele ligipääs – kasutavad sellist vett niisutamiseks, joomiseks ja pesemiseks. Ja kuigi paljud neist aherainemägedest on uuesti läbikaevamisele võetud, seisavad paljud endisel kujul haljastamata. Talvetuuled puhuvad ikka veel tolmu – millest osa on radioaktiivne, uraani jääkidega – üle farmide, asunduste ja äärelinnade. Gautengi provintsi 14 miljoni elaniku jaoks on kaevandusjäägid (Aafrika) antropotseeni oluliseks tähiseks.
Kui Aafrika mineraalid hoiavad endiselt elus tööstust üle kogu maakera, siis nende kaevandamise mürgised jäägid kimbutavad kogukondi üle kogu mandri. Võtkem Nigeri delta, üks maailma tähtsamaid naftaallikaid. Rohkem kui 7000 naftaleket on viimasel poolsajandil saastanud selle laia piirkonna vett, maad ja asundusi. Kütuseks töödelduna ja bensiinipaakidesse kallatuna tekitab nafta antropotseenilisi lisamärke, mis samuti kisendavad tähelepanu järele – eriti tihedasti asustatud linnaaladel, nagu Kairo, Dakar, Lagos, Nairobi jpt. Nende linnade elanikud töötavad ja sõidavad läbi kohutavate liiklusummikute tööle, hingates tundide kaupa sisse diislitossu, mida paiskavad õhku mopeedid, taksod ja bussid. Probleem on viimastel kümnenditel kindlasti läinud hullemaks täpses vastavuses mandri kasvava linnastumistempoga. Ühe hiljutise raporti järgi kasvas Aafrika linnades ajavahemikus 1990–2013 õhu saastatusega seletatavate enneaegne suremus 36 protsenti; [12] praeguste hinnangute järgi tähendab see veerand miljonit kaotatud elu aastas.
Õhu saastatus ei ole kindlasti midagi Aafrikale eriomast. See on vähemalt sama vana kui Briti industrialiseerumine, mida võimendas söe kaevandamise ja põletamise eksponentsiaalne kasv. Mõned uurijad dateerivad antropotseeni alguse 18. sajandi keskele, kui sai alguse süsiniku massiivne paiskamine atmosfääri. Poolteist sajandit hiljem näitas Claude Monet Briti parlamendihoonet maalides selle muutuse värvikaid tagajärgi Londoni tiheda sudu näol. 2017. aastal avaldas tähtis meditsiiniajakiri The Lancet jämedates joontes hinnangu, mille järgi saastatus on peamine keskkondlik haigustekitaja maailmas. See põhjustas 2015. aastal umbes 9 miljonit enneaegset surma ja 16 protsenti kõikidest surmajuhtudest maailmas – "kolm korda rohkem surmajuhtumeid kui AIDS-i, tuberkuloosi ja malaaria tagajärjel ühtekokku ja 15 korda rohkem kui kõikide sõdade ja muude vägivallavormide tagajärjel," lisas raport. [13] Suur enamus neist surmajuhtudest leidis aset madala või keskmise sissetulekuga riikides ja rikaste maade vaestes kogukondades.
Ave Taavet 2019
Miski sellest ei tohiks tulla üllatusena. Küllap olete näinud pilte Beijingi ja Delhi linnaelanikest, kes, maskid näo ees, otsivad teed läbi halli ja pruuni sudu. Kuid hoolimata samalaadselt ohtlikest hingamistingimustest tulevad Aafrika linnad sellealastes reportaažides harva esile. Vaadake ainult Wikipedia artiklit sudust: te leiate sealt lõike Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Euroopa ja Aasia linnade kohta, aga kordagi pole mainitud Aafrikat (vähemalt mitte käesoleva artikli kirjutamise ajaks).
Ka teadus pöörab Aafrika linnadele ebaproportsionaalselt vähe tähelepanu. Osalt tuleb see andmete hankimise raskustest, sest õhukvaliteedi seireks vajalik infrastruktuur sageli puudub, aga see pole ainus põhjus. Paljude teadlaste seas valitseb vaikiv eeldus, et kuna nii suur osa Aafrikast on maapiirkond, siis õhusaaste ei ole sellel mandril tähtis mure. Kuid Aafrikas on praegu maailma kõige kõrgem urbaniseerumistempo. Seega tõuseb õhusaaste ohvrite arv üha kiiremini. Linnade ülikiire kasv intensiivistab saasteprobleeme, seda eriti vaestes maades, kus avalikud teenused ei jõua rahvastiku kasvule järele. Paljud linnaelanikud hingavad sisse toksilist saastet niihästi välis- kui siseõhus – viimane tuleb kodudes puu, söe või plastiku põletamisest, mis on veel üks viis, kuidas antropotseen jäädvustab ennast aafriklaste kopsudesse.
Vaadakem Burkina Faso pealinna Ouagadougou näidet, kus üks uurimisrühm on viimastel aastatel uurinud kõikjale tungivat õhusaastet. 2010. ja 2020. aasta vahel ennustatakse seal elanikkonna kasvuks 81 protsenti, kuni see tõenäoliselt jõuab 3,4 miljonini. [14] Enamik Ouagadougou uusi elanikke elab mitteametlikes asundustes, kus pole elektrit, vett ega kanalisatsiooni. Ligipääsu puudumine moodsale infrastruktuurile ei jäta neile palju valikuid. Toidu valmistamiseks peavad nad kasutama lahtisi lõkkeid, leiva teenimiseks peavad nad reisima sillutamata teedel, kus tolm muudab muude saastajate mõju rängemaks. Alumiste hingamisteede infektsioonid on Burkina Fasos üks peamisi surmapõhjusi.
Ouagadougoulased ei ole üksi. Kõikjal olevate osakeste, vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, musta süsiniku jms põhjustatud hingamisteede ja muud haigused on hästi teada. Juba aastaid on Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) juhtinud tähelepanu saastamisele kui maailma kõige tõsisemale keskkondlikule terviseprobleemile, mille tagajärgi süvendab vaesus. Kuid nagu kriitikud on märkinud, ei ole WHO-l Sahara-taguses Aafrikas oma õhukvaliteedi programme, kuigi need on olemas Euroopas, Vaikse ookeani läänekaldal ja Ameerikates. [15] Teaduslikke uuringuid õhu saastatusest Aafrikas – kuigi neid on viimastel aastatel hakatud tegema – on ikka veel liiga vähe.
Muidugi on saastumine linnades niihästi nähtav kui ka tuntav neile, kes kogevad seda omast käest. Port Harcourti elanikud Nigeerias – kellele pole sugugi võõras suits nafta rafineerimistehastest ja muudest käitistest, mis linna majanduses tooni annavad – panid kindlasti tähele, kui suits muutus 2016. aasta lõpul tihedamaks ja tumedamaks, mähkides linna tahmakihtidesse. Nad märkasid musta lima, mida hommikuti välja köhisid, musta pulbrit, mis kattis nende toidu ja majad. Nad tundsid kipitust kurgus ja raskust kopsudes, kui hingeldades tööle rühkisid. Mõnede viha valitsuse tegevusetuse vastu suundus sotsiaalmeediasse hashtag 'i all #StopTheSoot. Tänu sellele ja teistele aktivismivormidele sai probleem nähtavaks, kuid tahm ei ole kadunud.
Iga üksikjuhtumi iseärasuste kõrval on süsteemsed probleemid sarnased. Aafrika linnade õhukvaliteedi ignoreerimine aitas kuni viimase ajani ähmastada üht jahmatavat fakti. Accra, Bamako või Dakari autode diiselgaasid sisaldavad palju rohkem tapvaid saasteaineid, mõõdetuna osakestes miljoni kohta, kui Pariisis, Roomas või Los Angeleses. Asi ei ole tarbijate valikutes või hoolimatuses. Saasteainete suurem sisaldus tuleb hoopiski kütusemaaklerite nagu Trafigura ja Vitol teadlikust strateegiast. Need toorainega kaubitsejad segavad kokku rafineerimistehastest ostetud kütuseid, tarvitades eri sihtkohtade jaoks eri retsepte. Kasutades ära asjaolu, et suuremas osas Aafrikast on õiguspiirangud lõdvad või olematud, maksimeerivad toorainekauplejad oma kasumit, luues kõrge väävlisisaldusega segusid, mis Euroopas ja Põhja-Ameerikas on keelatud. Šveitsi valitsusväline organisatsioon Public Eye leidis, et mõned segud Aafrikas sisaldavad kuni 630 korda rohkem väävlit kui Euroopa diisel. Suur osa segamisest leiab aset Amsterdami, Rotterdami ja Antwerpeni hiiglaslikus sadamapiirkonnas, kuid see protsess on nii odav ja lihtne, et seda saab korraldada ka laevadel Lääne-Aafrika rannikumerel. Kauplejad nimetavad neid segusid häbenematult "Aafrika kvaliteediga kütusteks" ja neid tohib müüa ainult tollel mandril – sageli neissamades maades, mis on olnud algse toornafta produtseerijad. Säärane "rämpsdiisel" on üks tähtsamaid põhjusi, miks õhk Lagoses sisaldab 13 korda rohkem peenosakesi kui Londonis.
Kui Public Eye selle praktika 2016. aastal avalikkuse ette tõi, [16] väitsid maaklerid, et nende tegevus on legaalne. See oli tõsi. Euroopa piirang kütuse väävlisisaldusele oli 10 osakest miljoni kohta (ppm), Põhja-Ameerika andis saastajatele pisut rohkem tegevusvabadust – 15 ppm. Kuid Aafrikas on keskmine piir 2000 ppm; Nigeerial, mandri suurimal naftatootjal, oli standardiks 3000 ppm. Nende erinevuste ärakasutamiseks rakendasid kaubitsejad täiesti tavalist kasumi maksimeerimise strateegiat, mida nimetatakse "õiguslikuks arbitraažiks": vältida seaduslikke piiranguid rikastes riikides, viies tootmise ja jäätmed vaestesse riikidesse.
Antud juhul oli meediatähelepanust kasu. 2016. aasta novembris alandas Ghana importdiisli väävlipiirangu 50 ppm-le. Amsterdami linn võttis vastu seaduse, mis keelas kütuste segamise ning EL-i piiranguid ületavate kütuste ekspordi. Detsembris korraldas ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP) kohtumise Abujas, kus vastuvõtjariik Nigeeria ja paljud teised teatasid, et ka nemad langetavad diislikütuse väävlipiirangu 50 ppm-ile.
Väävel on ainult üks aine paljude seas. Tuhanded kemikaalid paiskuvad, pihustuvad ja purskuvad õhku iga päev igal pool maailmas. Seni on peamine vastuabinõu seisnenud seaduslikes piirangutes, mis puudutavad üksikuid aineid eraldi, ning see on töömahukas ja olemuselt ebaadekvaatne lähenemisviis. Pealegi on karmimad regulatsioonid ainult üks samm. Reeglite jõustamine nõuab laia infrastruktuuri: valitsusameteid, eksperte, kes seal töötaksid, laboreid ja seirevõrgustikke, andmetöötlusvõimekust ja palju muud. Kõik need maksavad palju ja panevad surve alla niigi juba ülekoormatud riigiressursid. Ja oleks rumal oletada, nagu hakkaksid firmad uusi reegleid ka kuulekalt järgima. Meenutatagu kasvõi 2015. aasta diisliskandaali, kui Volkswagen tabati võtetelt, millega võltsiti lämmastikoksiidi heitmenäitajaid laboratoorsetes testides. Teised tootjad kasutasid samasuguseid nõkse. Antropotseense kahju kahandamiseks kehtestatud heitmepiirangute seisukohalt oli saastajate säärane taktika nagu keskmise sõrme näitamine. Ja mõni sõrm on palju suurem kui pisike sensor mootoris.
Õiguslik arbitraaž on petuskeem, mis toimib kogu planeedi mõõtmeis. Naftatööstus alistub karmimatele piirangutele mõnes maailmajaos, et poetada räpasem kütus teisele. Diiselsõidukid, mis Euroopa standarditele enam ei vasta, jõuavad lõpuks Aafrika linnadesse, suurendades initsiatiivi eksportida sinna väga mürgist kütust. Lõpuks jõuavad kõik saasteained atmosfääri, kihutades tagant kliimamuutust. Kuid selle käigus maksavad mõned inimesed kõrgemat hinda kui teised. Seetõttu nõuab antropotseeni mõistmine loovimist eri kohtade ja planetaarsete perspektiivide vahel.
Mõned autorid arvavad, et neid erinevusi aitaks kõige paremini tabada terminoloogia muutmine. "Kapitalotseen" on sotsiaalteadlaste silmis omandanud erilise soosingu, sest see annab paremini märku sellest, kuidas globaalne ebavõrdsus ja kapitalismi sõltumine "odavast" loodusest on praegused hädad kaasa toonud. Nimetused teevad poliitilist tööd; üks sõna võib rajada terve diskursiivse infrastruktuuri poliitilise muutuse jaoks. (Meenutatagu "kommunismi" võimsust – mis ju samuti ja mitte juhuslikult viis toksilise pärandiga režiimideni.)
Aga sõnadel on säärane vägi ainult siis, kui need laialdaselt omaks võetakse, ning raske on ette kujutada, et geoloogid ja kliimateadlased võtaksid omaks pakutud alternatiivid. Antropotseeni mõiste poliitiline mõjujõud on just nimelt selle analüütilises potentsiaalis tuua kokku uurijaid loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteadustest, nagu ka kunstidest, et paremini mõista seda keerulist dünaamikat, mis seab ohtu meie liigi.
Mõistagi mängib kapitalism neis ajaloolistes ja biofüüsilistes ühendustes möödapääsmatut rolli. Aga see mõiste on liiga nüri ja ebaadekvaatne tööriist, millega analüüsida paljusid teisi dünaamikaid, mis neid ühendusi kujundavad: hüdroloogilisi mustreid, radioaktiivseid osakesi, julgeolekuimperatiive, mitteametlikke majandustegevusi ja veel paljut muud. Oleks tarvis, et sotsiaalteadlased ja humanitaarid tuvastaksid ühendusi Põhja-Ameerika autode ja Aafrika kopsude vahel. Aga meil on tarvis ka loodusteadlasi ja arste, kes teeksid kindlaks neid molekuliühendeid, mis muudavad õhu ja vee bioloogilise elu jaoks mürgiseks. Nende uurimisalade üksteisega vestlema panek antropotseeni rubriigi all selgitab ühendusi planetaarsete ja individuaalsete kannatuste vahel. See näitab, kui tähtis on panna tähele mõlemat korraga. Tõsi, komplekssuse mõistmisest ja tunnistamisest ei piisa veel kahjude parandamiseks. Aga see on tähtis samm.
Selleks et leevendada antropotseeni tagajärgi Aafrikas ja mujal, on tarvis värskeid kujutlusallikaid. Ja neid tuleb otsida planetaarse ümberkujunemise rindejoontelt – puhtama linnaõhu ja vee eestkõnelejate juurest, intellektuaalidelt, kes vaidlustavad euroopalikke ja põhja-ameerikalikke paradigmasid maailma uurimisel. See on põhjus, miks Aafrika mängib niivõrd suurt rolli mitte üksnes meie planeedi olevikus, vaid ka tulevikus, nagu on väitnud Kameruni filosoof Achille Mbembe, Senegali majandusteadlane Felwine Sarr ja teised Aafrika õpetlased. Aafrika on manner, millele ennustatakse suurimat rahvastikukasvu. Seal asub 60 protsenti maailmas leiduvast harimata, kuid viljeluskõlblikust maast. Mõned Aafrika piirkonnad seisavad esirinnas detsentraliseeritud energiasüsteemide (nagu päikeseenergia) vallas, mis lubavad leevendada kliima soojenemist. Ja see on alles algus.
Kui antropotseen peaks osutuma tõesti väärtuslikuks mõtlemiskategooriaks ja üleskutseks tegevusele, siis peaks see ühendama ka rahvaid ja kohti, mitte üksnes distsipliine. See tähendaks Aafrikast lähtuvat ja koos Aafrikaga mõtlemist. "Nemad" ongi "meie" ja ilma nendeta ei saaks mingit planetaarset "meiet" ollagi.
Artikkel pärineb Vikerkaare kodulehelt.
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Gabrielle Hecht, The African Anthropocene. Aeon, 06.02.2018
[1] J. Westcott, Written in Stone. Aeon, 30.04.2015.
[2] D. Farrier, Deep Time's Uncanny Future Is Full of Ghostly Human Traces. Aeon, 31.10.2016.
[3] C. Colebrook, End-Times for Humanity. Aeon, 01.06.2017.
[4] D. Farrier, Sands of Time. Aeon, 17.05.2017.
[5] D. Grinspoon, Welcome to Terra Sapiens. Aeon, 20.12.2016.
[6] J. Purdy, Anthropocene Fever. Aeon, 31.03.2015.
[7] M. Reichardt, The Wasted Years: A History of Mine Waste Rehabilitation Methodology in the South African Mining Industry from Its Origins to 1991. WireDSpace, 01.08.2013. http://wiredspace.wits.ac.za/handle/10539/12955.
[8] C. Bonneuil, J.-B. Fressoz, The Shock of the Anthropocene: The Earth, History and Us. Tlk D. Fernbach. London; Brooklyn (NY), 2017.
[9] G. Hecht, Being Nuclear: Africans and the Global Uranium Trade. Cambridge (MA), 2012.
[10] J. Zalasiewicz jt, When Did the Anthropocene Begin? A Mid-Twentieth Century Boundary Level is Stratigraphically Optimal. Quaternary International, 2005, kd 328, lk 196–203.
[11] E. Weizman, Hollow Land: Israel's Architecture of Occupation. New York, 2007.
[12] R. Roy, The Cost of Air Pollution in Africa. OECD Development Centre Working Papers, 29.09.2016. https://bit.ly/30sFH1W.
[13] P. Landrigan jt, The Lancet Commission on Pollution and Health. The Lancet Comissions, 03.02.2018, kd 391, nr 10119.
[14] J. Lindén jt, Urban Climate and Air Pollution in Ouagadougou, Burkina Faso: An Overview of Results from Five Field Studies. Göteborgs universitet, 2012. https://bit.ly/2SaLu9h.
[15] Vt https://www.who.int/airpollution/en/.
[16] M. Guéniat jt, Dirty Diesel: How Swiss Traders Flood Africa with Toxic Fuels. A Public Eye Investigation. September 2016. https://bit.ly/2LMSA2C. | Aafrika antropotseen | https://kultuur.err.ee/969869/aafrika-antropotseen | Inimtegevus liigutab igal aastal rohkem setteid ja kivimeid kui kõik loodusprotsessid ühtekokku, jõed ja erosioon kaasa arvatud. See ei tarvitsegi teid üllatada. Tõenäoliselt olete kohanud igal pool internetis sarnaseid fakte, millega üritatakse juhtida tähelepanu sellele, kui mastaapselt me oleme oma planeeti antropotseeni ajastul ümber kujundamas. |
Peeter Espak süüdistas ERR-i portaalis ilmunud kirjatükis "Kliimadebatt fanatismi tõmbetuultes" kliimadebati otsekohesemaid osapooli antikapitalismis ning vabale maailmale ja demokraatiale vastu töötamises.
Ka Espaki kirjutis pole just ideoloogiatu. Ideoloogia käib nagu katk mööda kõiki inimesi, kas nad tahavad seda või ei taha, ning määrab, kuidas nad maailmale vaatavad.
Üle keskmise vasakpoolne võib leida, et kõik Eesti parteid on liiga parempoolsed ja üle keskmise parempoolne võib arvata justament vastupidi ning seesama suhtumine laieneb kogu maailmakorraldusele. Selle üle väitlemine jääb enamasti tulutuks. Aga mõisteid täpsemalt lahti seletada proovides võib vähemalt pealtvaataja tõele lähemale jõuda.
Vahe äri ja äri vahel
"Antikapitalism" Espaki mõttes ei tähenda suuremat muud kui "kriitikat hetkel kehtiva korra suhtes". Looduskaitsjad on kehtiva korra suhtes kriitilised eelkõige seetõttu, et hetkel on suurkapitalil ülekaalukas võim seadusandluse kujundamise üle – suurtööstuse kasumite kaitsmine ei võimalda aga sisse seada efektiivselt toimivat regulatsiooni, mis võimaldaks loodust vajalikul määral kaitsta.
Espaki argument, et kapital tagab teaduse arengu, mis tagab omakorda tehnoloogia säästlikkuse, ning mille näiteks ta toob arenenud maade parema looduskaitsereglemendi, ei päde – rikkamad riigid on oma saaste lihtsalt muudesse riikidesse viinud, Hiina ja India 1 saastavad ju ikka suuremas jaos lääneriikide tarbeks.
Piiritu progressiusk on ülepea muinasjutumaal elamine, kui eeldada rõõmsalt, et kõike, mida on võimalik ette kujutada, saab ka kindlasti leiutada.
Ei saa välistada, et töötatakse välja puhas, odav ning muretu energiaallikas (või kliiniline surematus, või orbitaalne laser, mis tapab kõik meie vaenlased, kui nad piiri tahavad ületada, nii et sõjaväe saab laiali saata), aga sellele ei saa kindel olla, ning sellistele olematutele tehnoloogiatele oma äri- või ühiskondlikke plaane rajada ei ole parim praktika.
Paradoksaalselt - või ka mitte niivõrd - meenutab see nõukogulikku maailmakäsitlust. Riik (või kapital) on kõikvõimas, kujundab looduse ümber meie kõigi hüvanguks, tema meid toidab ja katab ning kui sulle see kõik ei meeldi, siis on sinu puhul tegu kahjuriga.
Kuna nii riik kui ka kapital saavad reostamisega väga kenasti hakkama, polegi siin tegemist kas-riik-või-kapital vaidlusega. Küsimus on regulatsioonides ja kuna kapitalil on jalad all, siis rahvusvahelistes regulatsioonides. Ärihuvide kaitseks on loodud mitmeid mõjukaid rahvusvahelisi organisatsioone, inimõiguste või looduskaitse osas on sellised kehandid seni jäänud peaasjalikult kirjeldavale, nõu andvale ning tähelepanu juhtivale tasandile.
Neutraalsest vaatepunktist vaadates tundub, et igal tähtsamal teemal võiks selline rahvusvaheline raamistik olla, mis tagab reeglite täitmise. Kui olla ärifundamentalist, kes peab äri tähtsaimaks inimese elu avalduseks, millest võrsub kõik ülejäänu, siis oleks teisi huvisid kaitsvad rahvusvahelised kehandid muidugi ohtlikeks konkurentideks.
Ei mina ise, ega arvatavasti ka suurem osa inimesi, kellel maailma tulevik südamel on, ei ole ettevõtluse kui sellise vastu. See on tõepoolest loomulik inimese ja maailma vahekorrast tulenev eluavaldus ning sellisena eluterve ning hävitamatu.
Minu meelest juhtuks sellestki rohkem head kui halba, kui väikese mõjuga ärisid nii reguleeritaks kui ka maksustataks praegusest oluliselt vähem.
"Oma kodus roosimoosi keetmine ning seaduse raamides turustamine on pelletivabriku püstitamise mõjudega võrreldes proportsionaalselt oluliselt kallimaks ja keerukamaks tehtud."
Samal ajal on praegune tendents otse vastupidine – oma kodus roosimoosi keetmine ning seaduse raamides turustamine on pelletivabriku püstitamise 2 mõjudega võrreldes proportsionaalselt oluliselt kallimaks ja keerukamaks tehtud ning võib eeldada, et selle põhjused on poliitilised – nimelt, et raha ja sellega ühes ka sõltumatus ning võim püsiksid ikka suuremas jaos nendes kätes, milles nad juba on. Ning sellist süsteemi on mõtet pooldada peaasjalikult nendel, kes sellest otsest kasu saavad.
Espakile on hammaste vahele jäänud ka noorte osalemine protestides. Iseenesest ma ei näe, miks peaks inimestele, kellel on õigus töötada, st osaleda majanduselus, kellel on riigipoolsed kohustused, nt koolikohustus, ning kellele kehtivad riigiseadused, panema pahaks soovi osaleda poliitilises elus. Vanadusest nõtrunud inimesed, väljaravimata vaimuhaigustega inimesed, süüdimatult valelikud inimesed, nemad osalevad. Ja ega ei saa neid ka takistada. See'p see ongi see vabadus ja demokraatia.
Kaheksateistkümnenda eluaasta piir täisealiseks saamisel on niikuinii arbitraarne ning võiks niisama hästi olla neliteist või ka kakskümmend viis, kaheksateistkümne peale on see jäetud ilmselt seetõttu, et see tundub optimaalse ajana inimest sõtta saata. Viimasel ajal, aga ka pikemalt ajaloos tagasi vaadates, ei jää muljet, nagu tegeleksid noored teistest palju rohkem ühiskondliku absurdiga.
Vabadus ja demokraatia – kas valmis projekt?
Espaki jaoks on "vabadus ja demokraatia" ilmselt samuti ideoloogilised terminid selle kohta, mida me siin läänemaailmas viimased sadakond aastakest jõudumööda harrastanud oleme.
Liberalismi ühe põhiteoreetiku John Stuart Milli järgi lõpeb aga ühe inimese vabadus seal, kus teise oma algab, tähendab, inimene võib teha, mida ta tahab, kuni ta ei jää sellega ette teiste inimeste vabadusele teha seda, mida tahavad nemad. Või teistviisi öeldes, võimukasutus indiviidi üle on legitiimne vaid siis, kui see hoiab ära teistele tehtavat kahju.
Siinkohal tekib muidugi lahendamatu vaidlus selle üle, mis on ja mis ei ole kahju – Espaki meelest teeb see, kui majandust ümber kujundatakse ja lennukiga lennata ei saa, talle ja üldse kõigile korvamatut kahju, mõne teise arvates on jällegi teistmoodi.
Oma essee "Vabadusest" lõpuosas tähendab Mill muuseas, et kui teadmatul inimesel ei lasta ohtlikku silda ületada, siis see ei ole tema vabaduse piiramine, sest inimene ei taha vette kukkuda.
Põhimõtteliselt näeb Espak praegust läänelikku elustandardit välja teenitud õigusena ning selle võimalikku katkemist kuritahtliku ahistamisena.
Jääb üle vaid mõelda – kujutlegem, et kongolased teevad vastu igasuguseid ootusi oma kodu korda ja kehtestavad oma haruldastele muldmetallidele täitsa demokraatlikus korras kõrged keskkonnatasud, mille tagajärjel saab läänemaailm enesele kõvasti vähem nutiseadmeid per capita lubada. Kas ka see oleks ahistamine?
Mis "demokraatiasse" puutub, siis ei ole samuti põhjust eeldada, et meie praegune süsteem on optimaalne.
"Lõppeks puudub harilikul poliitikul praktiliselt igasugune vastutus oma tegude tagajärgede eest."
Prantsusmaal valitseb president, keda kaks kolmandikku rahvast ei toeta 3. Ungaris ei tea maapiirkondade inimesed kohati, et üldse kedagi muud valida on, kui võimuparteid 4. Brittide kahte suuremat parteid on sattunud juhtima ebakompetentsed inimesed ning lõppeks puudub harilikul poliitikul praktiliselt igasugune vastutus oma tegude tagajärgede eest.
Arusaam, et poliitiline partei on demokraatia funktsioneerimiseks hädavajalik, on alles viimase saja aasta jooksul välja kujunenud ning ka poliitilise partei sisemist elu ja kommunikatsiooni välismaailmaga, sellele seatavaid soodustusi ja piiranguid on korraldatud väga erinevatel viisidel ning ilmselt jagub seal eksperimenteerimisruumi veel küllaga, oleks vaid huvilisi.
Viitamata väited
Espak toob ka hulga viitamata väiteid, milles eitab kliimapagulaste olemasolu ning põhjendab pagulaskriisi sõja ja majandusega, mille juurteks on korruptsioon, fundamentalism ja Nõukogude Liit.
See, kui viljakandva maa pindala väheneb 5, on kahtlemata kaalukas põhjus püss kätte võtta või proovida minna kuhugi, kus süüa veel jagub. Iseenesest oleks nendele põhjustele toetudes pagulaste voog alatasa suur olnud, sest Euroopa on rikas juba tükimat aega ning ka sõjad Lähis-Ida ja Aafrika regioonides ei ole teps seninägemata nähtus.
Karta on, et nende näolapid, kes konfliktikolletesse püsse müüsid, olid pigem heledad ning et nad tegid seda selleks, et raha saada. Ei välistaks ka demokraatlike riikide kodanikke 6.
Vaevalt, et keegi kunagi elektoraadi käest küsinud oli, kas nad soosivad sellist tegevust. Õieti võiks selline mehhanism olla, et kes püsse müüb, vastutab ka pagulaste ja tehtud kahjude eest, võib-olla oleks siis väiksem isu püsse müüa.
Nüüd tekivad jällegi küsimused, et miks on moraalsema välispoliitika ja suurema poliitilise vastutuse nõudmine selle maailma vägevatelt ohtlik ekstremism, ning milliste prillidega peab inimene aruteluruumi vaatama, et pidada selliseid nõudmisi piisavalt mõjukateks, et nende pärast endast välja minna.
Eestlane ei ole ju geopoliitilises mõttes "valge", vaid on suure osa sellest ajast, kui Lääne-Euroopa oli koloniseerija, ise olnud koloniseeritu, ning mõnede hinnangute järgi 7 kestab see tänaseni. Ning ka lääne-eurooplasena oleks täiesti võimalik öelda ja tunda, et bloki poliitika ei esinda sind poliitiliselt.
Selles suhtes on poliitiliste protsesside kriitika tunnetamine isikliku rünnakuna psühholoogiliselt tähelepanuväärne. Feminismi kohta tänases paremmütoloogias passib ehk paremini iseloomustama tsitaat Jaanus Adamsonilt: "Kogu see imelik (väiklane) nördimus, obsessiivne tähenärimine, apokalüptiline meeleheide jne traumeeritute üle tundub olevat lihtsalt veel üks märk mehelikkuse (väärikuse) kriisist." 8
On ju üks asi arvata, et feministid ei ole toredad inimesed või ei aja mõistlikku poliitikat, aga hoopis teine neid tsivilisatsiooniliseks turvariskiks pidada.
Metsakaitse raames olen ma feministlikuks peetavaid siirdeid märganud peaasjalikult seal, kus edendatakse pärismaalaste kogukondade õigusi piirkonna metsade üle otsustada, eelistatakse juhtroll naistele jätta, mille objektiivne põhjus on, et nendes kultuurides tegelevad metsakorilusega peamiselt naised, olles seega pädevamad haldajad.
Üldiselt on meie ajal täitsa võimalik inforuumis ka nii navigeerida, et sootemaatika ei näi seda domineerivat, aga paadunud fänn leiab selle muidugi kõikjalt üles ning suudab ennast veenda, nagu see olekski peaaegu kõik, mis on.
Mõlemal pool praegust poliitilist veelahet on kombeks kulutada pikki tunde vastaspoole ebameeldiva jutuga tutvumiseks ja enese selle peale üles keeramiseks. Ja kuigi me kõik võidaksime kaunimast jutust, ei ole see veel äärmuslus, kui inimesed oma frustratsiooni sõnades välja elavad. Äärmuslus on see, kui nad üksteist tapavad.
Dust Bowli puhul ei meenu Espakile jälle, et toonane rahvasteränne oli tihedalt seotud majanduskriisiga (alla poole ränduritest moodustasid talunikud 9) ning sellega, et inimestelt võeti võlgade katteks nende maad ära 10, põhimõtteliselt oli tegu väikepõllunduselt suurpõllundusele üleminemise protsessiga, sama viidi sedaaegu teiste vahenditega läbi ka Nõukogude Liidus.
Vaba poliitiline eneseväljendus ja võimalus, et see viib oma soovitud eesmärgini, on kindlasti üks meie ühiskondade säilitamisväärsemaid omadusi, ning ka üks, mida härra Espak ise meelsasti kasutab.
Meeldigu see talle või mitte, kuid ka tema enese näol on tegu "aktivistist teadlasega" ning pole sugugi võimatu, et tal läheb poliitiliste vaenlaste materdamise peale sama palju või rohkemgi aega, kui Sumerimaa ja Assüüria peale. Tasub siis teiste peale kade olla, kui omal lõbus on?
1 Rich countries are reducing their emissions—by exporting them to China, Akshat Rathi, David Yanofsky, Quartz, 7.12.2017.
2 Võrumaa pelletitehas kerkis ilma detailplaneeringuta, 3.06.2015, Pealinn.
3 https://en.wikipedia.org/wiki/Opinion_polling_on_the_Emmanuel_Macron_presidency
4 Euroopa riigid ei soovi end siduda, Mikael Raihhelgauz, 26.07.2019, Sirp
5 Eswaran, H., R. Lal and P.F. Reich. 2001. Land degradation: an overview. In: Bridges, E.M., I.D. Hannam, L.R. Oldeman, F.W.T. Pening de Vries, S.J. Scherr, and S. Sompatpanit (eds.). Responses to Land Degradation. Proc. 2nd. International Conference on Land Degradation and Desertification, Khon Kaen, Thailand. Oxford Press, New Delhi, India.
6 TIV of arms exports from the top 50 largest exporters, 2018-2018, Stockholm International Peace Research Institute.
7 Alar Maas, "Euroopa identiteedist Eestis", Akadeemia number 2, 2013, lk 269-270
8 Facebook, 2018 jaanuar
9 Gregory, N. James. (1991) American Exodus: The Dust Bowl Migration and Okie Culture in California. Oxford University Press.
10 Cunfer, Geoff. "The Dust Bowl". EH.Net Encyclopedia, edited by Robert Whaples. August 18, 2004. | Martin Luiga: fantastika vabaduse maskiga | https://www.err.ee/969864/martin-luiga-fantastika-vabaduse-maskiga | Looduskaitsjad on kehtiva korra suhtes kriitilised eelkõige seetõttu, et hetkel on suurkapitalil ülekaalukas võim seadusandluse kujundamise üle, kirjutab Martin Luiga vastuses Peeter Espaki arvamusloole "Kliimadebatt fanatismi tõmbetuultes". |
Meteooride silmamist raskendab seekord ere kuuvalgus. Maa kaaslane jõuab täiskuu faasi 15. augustil. Kerge valgusreostusega taeva all võib märgata seetõttu tunnis keskmiselt 10–15 lendtähte. Soodsamate vaatlustingimuste, ilma Kuuta ja tihedama vooluga aastatel oleks nende arv ligikaudu kümme korda suurem suurem. Viimati juhtus see 2016. aastal.
Parim aeg vaatluste tegemiseks on kella 2–3 paiku öösel, kui kui meteoorivoolu radiandiks olev Perseuse tähtkuju on tõusnud kõrgele horisondile. Ilmtingimata ei pea aga tähtkuju taevalaotuselt üles otsima. Meteooride jäetavaid valgusjälgi võib näha üle terve taeva.
ERR Novaatori vahendusel sai jälgida robotteleskoopteenuse Slooh ülekannet meteoorisajust 13. augustil Eesti aja järgi kella 4.00 ja 7.00 vahel.
Kahvatumate meteooride nägemiseks peavad silmad harjuma pimedusega enam kui tunni, suuremat osa peaks nägema juba 15 minuti järel. Pimedusega harjunud silmadega ei tasu vaadata aga teisi eredamaid valgusallikaid ega nutitelefone.
Kuigi voolu kõrgpunkt saabub esmaspäeva öösel, on see suhteliselt tugev ka järgmisel ööl. Üksikuid perseiide võib silmata taevalaotusel 17. juuli ja 24. augusti vahel.
Augustikuist tähesadu tekitavad Päikesesüsteemi siseossa iga 133 aasta tagant sattuvast komeedist Swift-Tuttle poolt maha jäetavad tolmukübemed ja räbu. Maa atmosfääri sattudes hakkab materjal hõõguma ja aurustub. Enamasti läbib Maa komeedijälgi vaid riivamisi. 2016. aasta erakordselt tiheda tähesaju ajal nägi tunnis kuni 200 meteoori. | Video: perseiidide tähesaju kõrghetk | https://novaator.err.ee/969867/video-perseiidide-tahesaju-korghetk | Perseiidide meteoorivool saavutas sel aastal maksimaalse tugevuse ööl vastu teisipäeva. Ülekannet tähesajust sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. |
Poola koondis kogus nädalavahetusega 345 punkti ja võttis kindla esikoha. Teisena lõpetas tiitlikaitsja Saksamaa 317,5 punktiga, edestades vaid punktiga Prantsusmaad, neljas oli omakorda Prantsusmaale poole punktiga alla jäänud Itaalia.
Suure prohmakaga said hakkama britid, kes andsid kogemata 4x400 m teatejooksuks üles kuulitõukaja – sprinter Rabah Yousifi asemel pandi kirja Youcef Zatat, kes polnud Poola sõitnudki. Selle vea tõttu diskvalifitseeriti britid teatejooksust ja nad lõpetasid võistluse 302,5 punkti ja viienda kohaga.
Superliigast langesid esiliigasse Tšehhi, Rootsi, Kreeka, Soome ja Šveits.
Esiliigas võidutses 302 punkti kogunud Portugal, teine oli 281 punktiga Valgevene ja kolmas 269 punktiga kodupubliku ees võistelnud Norra. Teise liigasse langesid Rumeenia, Ungari, Slovakkia ja Leedu.
Teise liiga võitis teatavasti Eesti, kes tõuseb järgmiseks aastaks esiliigasse. | Poola võitis esimest korda võistkondliku EM-i | https://sport.err.ee/969862/poola-voitis-esimest-korda-voistkondliku-em-i | Kergejõustiku võistkondlike Euroopa meistrivõistluste superliigas võidutses esmakordselt Poola, kes teenis kodupubliku ees Bydgoszczis kümme alavõitu. |
Eesti Maadlusliidu presidendi Jaanus Paevälja sõnul on kauaoodatud hetk lõpuks käes. "Oleme nädalast maadluspidu kaua oodanud ja pikalt ja hoolsalt ettevalmistanud. On uhke tunne, et sel aastal selguvad juunioride tippude tipud just siin, meie kodus," ütles Paeväli. "See on kindlasti samm selle poole, et ühel päeval saaksime Eestis korraldada ka täiskasvanute maailmameistrivõistluseid."
Esmaspäeval asuvad võistlema vabamaadlejad kehakaaludes 57, 65, 70, 79 ja 97 kg. Kvalifikatsioonid toimuvad kell 10.30-14.00 ja poolfinaalid kell 18.00-19.30.
Eesti koondislastest läheb loosi tulemusena Erik Reinbok kvalifikatsioonis vastamisi armeenlase Arman Avagjaniga. Mõlemad mehed tulid tänavu juunioride EM-il pronksile. Kevin Aasa esimene vastane on venelane Aslanbek Gazzajev. | Tallinnas algavad juunioride maailmameistrivõistlused maadluses | https://sport.err.ee/969855/tallinnas-algavad-juunioride-maailmameistrivoistlused-maadluses | Täna, 12. augustil algavad Tondiraba Jäähallis nädala lõpuni kestvad juunioride maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma, vaba- ja naistemaadluses. Võistluste avamiseks saabub Eestisse ka Rahvusvahelise Maadlusliidu president ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige Nenad Lalovic. |
Amri Wandel Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist ja Lev Tal-Or Tel Avivi Ülikoolist analüüsisid mõlema planeedi elukõlblikkust olenevalt sellest, milline atmosfäär neil on.
Nad jõudsid järeldusele, et vedelat vett võib planeetidel Teegarden b ja Teegarden c leiduda väga mitmesuguste atmosfääride korral.
Teegardeni täht on meist ainult 12,5 valgusaasta kaugusel, kuid avastati alles aastal 2003, sest ta on punane kääbustäht ja väga väikese heledusega. Tänavu juunis leiti tähe juurest ka kaks Maa-tüüpi planeeti, mis tiirlevad tähele väga lähedal.
Wandel ja Tal-or kirjutavad ajakirjas Astrophysical Journal Letters, et mõlemad planeedid on tõenäoliselt tähe poole püsivalt ühe küljega, mistõttu poolel plandeedil on alati päev ja soe, teisel poolel aga alati öö ja külm.
Öö ja päeva piiril aga leidub mõlemal planeedil tõenäoliselt paiku, kus pole liiga kuum, et vesi aurustuks ega liiga külm, et vesi jäätuks.
Wandel ja Tal-or arvutasid välja, et selliseid paiku on neil planeetidel juhul, kui atmosfäär on kas või kolm korda hõredam või 17 korda tihedam kui Maal.
Kas seal ka tegelikult elu on, seda nende arvutustest siiski välja ei loe.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Teegardeni tähe planeetidel võib olla vett ja elu | https://novaator.err.ee/969850/teegardeni-tahe-planeetidel-voib-olla-vett-ja-elu | Iisraeli teadlased on leidnud uut tõendust, et Teegardeni tähe planeedid on kõige Maa-sarnasemad, mis seni väljastpoolt Päikesesüsteemi avastatud. |
"Lahendus ei saa olla perioodika saatmine postiautomaatidesse ja paraku ei ole hetkel veel laual ka teisi piisavalt häid tehnoloogilisi alternatiive," märkis Raudsaar pöördumises väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile Kert Kingole.
"Meie oleme viimasel kohtumisel AS Eesti Postiga kuulnud sõnumit, et ilma märkimisväärse hinnatõusuta ei ole AS Eesti Post järgnevatel aastatel praegusel viisil kojukannet suuteline jätkama, seda vaatamata eelmisel aastal riigilt saadud täiendavale dotatsioonile kojukandeks maapiirkondades," lisas Raudsaar.
Meediaettevõtete liit on valmis kojukande süsteemi kokkukukkumise vältimiseks omapoolseks panuseks ja kompromissideks, kui nendega kaasnevad pikemaajalised garantiid.
"Arvestades järgmise aasta eelarvete koostamise loogikat ning meie varasemat kogemust AS Eesti Posti hinnakujundusega, peaksime vähemalt järgmise aasta osas jõudma mingisuguse tulemini hiljemalt septembrikuu jooksul," märkis meediaettevõtete liidu tegevdirektor.
Dotatsiooni tõstmiseni viis eelmisel aastal kolmepoolne kohtumine, kus osalesid toonane infotehnoloogiaminister ja ministeeriumi esindajad, AS Eesti Posti nõukogu esindajad ja tegevjuhtkond ning kirjastajad. "Leppisime siis kokku, et selline formaat võiks ka tulevikus jätkuda korra aastas," lisas Raudsaar.
Ametiühingud on varem pöördunud Kingo, rahandusminister Martin Helme ja peaminister Jüri Ratase poole seoses asjaoluga, et valitsus otsustas Eesti Postist võtta dividende, kuid töötajatele makstakse miinimumpalga lähedast töötasu.
Valitsus otsustas tänavu Eesti Postist võtta 1,6 miljonit eurot dividende. Seejuures suurendas riik mullu maakojukande dotatsiooni 500 000 euro võrra ning nüüd on dotatsiooni suuruseks 1,8 miljonit eurot aastas. Riikliku logistikafirma hinnangul on seda vähe.
Universaalse postiteenuse ja sellega kaasnevad perioodika teenused tõid eelmisel aastal Eesti Postile kahjumit 4,9 miljonit eurot ning järgmise viie aasta jooksul ulatub kahjum hinnanguliselt kokku üle 40 miljoni euroni. | Meediaettevõtted: kojukanne peaks jätkuma vähemalt viis aastat | https://www.err.ee/969849/meediaettevotted-kojukanne-peaks-jatkuma-vahemalt-viis-aastat | Meediaettevõtete Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare sõnul oleks kirjastajate analüüsi põhjal perioodika kojukande jätkumine praegusel viisil vajalik veel vähemalt viis aastat, sest vaatamata digitaliseerumisele soovib märkimisväärne hulk tellijaid selle aja jooksul paberväljaandeid. |
Jõuvahekorrad pandi paika kohe alguses, kui Eesti jäi juba avaveerandil 20-punktilisse kaotusseisu. Ka kogu ülejäänud kohtumine kulges Türgi dikteerimisel. Poolajavileks oli Eesti taga 27:50, kolmanda veerandi järel 33:67 ja mängu lõpuks kärises vahe lausa 37-punktiliseks, vahendab Korvpall24.ee.
Eesti poolel jõudis ainsana kahekohalise punktisummani Ken-Martti Reinart, kelle arvele kogunes 11 silma, kaheksa lauapalli ja kaks resultatiivset söötu, enne kui ta viimase veerandi keskel viie veaga pingile langes.
Teisipäeval kell 19.45 kohtub Eesti kaheksandikfinaalis oma alagrupi võitnud Prantsusmaaga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | U-16 korvpallikoondis kaotas Türgile ja jäi EM-i alagrupiturniiril võiduta | https://sport.err.ee/969848/u-16-korvpallikoondis-kaotas-turgile-ja-jai-em-i-alagrupiturniiril-voiduta | Itaalias Udines peetaval U-16 vanuseklassi poiste A-divisjoni Euroopa meistrivõistluse turniiril jäi Eesti koondis oma alagrupis ainsana võiduta. Kolmandas ja viimases mängus jäädi 47:84 (13:33, 14:17, 6:17, 14:17) alla Türgile, kes lõpetas alagrupi täiseduga. |
"Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetavad välismaalaste seaduse muutmise seaduse eesmärki aidata vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist ning suunata välismaalasi ja nende tööandjaid õiguskuulekale käitumisele. Samas oleme vastu eelnõus väljapakutud meetmetele, sest need ei aita meie hinnangul kõige mõistlikumal viisil soovitud eesmärki täita," kirjutavad koja peadirektor Mait Palts ja keskliidu tegevjuht Arto Aas oma pöördumises Helmele.
"Toetame seaduse muutmise eesmärki – aidata vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist. Samas oleme vastu eelnõus väljapakutud meetmetele, sest need ei aita meie hinnangul kõige mõistlikumal viisil soovitud eesmärki täita," seisab kirjas.
Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul on eelnõu koostatud kiirustades ja sellest tulenevalt on meetmed ebaselged nii ettevõtjatele kui ka ilmselt järelevalveasutustele. Lisaks puudub korralik mõjuanalüüs.
"Arusaamatuks jääb, millist probleemi soovitakse lahendada ehk millised on need välistööjõu kasutamise skeemid, mille vastu soovitakse võidelda," kommenteeris Tööandjate tegevjuht Aas. "Uued meetmed peaksid aitama kuritarvitusi vältida. Praegu näeme soovi läbi analüüsimata meetmeid kiiresti jõustada, see aga ei saa olla eesmärk omaette," lisas ta pressiteate vahendusel.
Kaubandus-Tööstuskoja juht Palts lisas, et eelnõu suurendab ka ausate ettevõtjate halduskoormust seoses kontrollikohustuste täitmisega. "Samuti lisandub paljudele ettevõtjatele ebaproportsionaalne vastutus kolmandate isikute eest. Täitevvõim ei saa pööratud tõenduskoormusega valimatult ettevõtjate koormust suurendada ja enda ülesandeid tööandjatele peale suruda. Nii ei jää põhitööks varsti enam üldse ressurssi," leidis Palts.
Näiteks peatöövõtjad, kes ise küll võõrtööjõudu ei rendi, kuid keda eelnõu sõnastuse kohaselt saaks liigitada kasutajaettevõtjateks, peaksid eelnõu järgi hakkama alltöövõtjate eest vastutama, hakates kontrollima teise ettevõtte poolt välismaalastega sõlmitud lepinguid ja maksude tasumist. Seda on neil aga sisuliselt võimatu teha.
Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ei ole praegune eelnõu kvaliteetne ja eelnõu eesmärgi saavutamiseks on mõistlik õigusloome protsessiga alustada otsast peale – esimese sammuna tuleks koostada väljatöötamiskavatsus, mis praegusel eelnõul puudub. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb üldreeglina enne iga eelnõud see aga koostada.
Pöördumisega on liitunud ka Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Masinatööstuse Liit. | Äriorganisatsioonid: välismaalaste seaduse muutmine ei täida eesmärki | https://www.err.ee/969843/ariorganisatsioonid-valismaalaste-seaduse-muutmine-ei-taida-eesmarki | Ettevõtlusorganisatsioonid toetavad siseminister Mart Helme algatust muuta välismaalaste seaduse välistööjõu kasutamist puudutavaid sätteid, kuid leiavad, et selles väljapakutud muudatused ei täida seatud eesmärki. |
Kontaveidist möödus äsja Torontos võidutsenud 19-aastane Kanada tõusev täht Bianca Andreescu, kes tänu võidule kerkis 27. positsioonilt karjääri kõrgeimale, 14. kohale.
Kaia Kanepi kukkus viis kohta ja on nüüd maailma 77. reket. Elena Malõgina tõusis 30 kohta ja paikneb nüüd 715. positsioonil, tegemist on 19-aastase neiu karjääri kõrgeima kohaga.
Maailma esireketiks tõusis taas jaapanlanna Naomi Osaka, lükates austraallanna Ashleigh Barty teiseks. Kolmandal kohal jätkab tšehhitar Karolina Pliškova, neljas on rumeenlanna Simona Halep, viies hollandlanna Kiki Bertens, kuues tšehhitar Petra Kvitova ja seitsmes ukrainlanna Elina Svitolina. Kümnendalt kohalt kaheksandaks tõusis ameeriklanna Serena Williams, üheksandana jätkab valgevenelanna Arina Sabalenka ja kümnendaks langes ameeriklanna Sloane Stephens.
Meeste edetabelis langes Jürgen Zopp 23 kohta ja paikneb nüüd 447. real. Tuhande sekka mahuvad Eesti meestest veel Vladimir Ivanov ja Kristjan Tamm. Ivanov kukkus 39 kohta ja on nüüd 790., Tamm aga tõusis 94 rida ja asub nüüd 868. positsioonil.
Edetabeli esikohal püsib serblane Novak Djokovic, talle järgnevad hispaanlane Rafael Nadal, šveitslane Roger Federer ja austerlane Dominic Thiem. Viiendaks tõusis jaapanlane Kei Nishikori ja kuuendaks sakslane Alexander Zverev, lükates kreeklase Stefanos Tsitsipase seitsmendaks. Kaheksandale kohale kerkis äsja Montrealis finaalis mänginud venelane Daniil Medvedev, lükates kaasmaalase Karen Hatšanovi üheksandaks. Esikümne lõpetab kümnendaks tõusnud itaallane Fabio Fognini. | Kontaveit, Kanepi ja Zopp langesid edetabelis, Osaka tõusis esireketiks | https://sport.err.ee/969840/kontaveit-kanepi-ja-zopp-langesid-edetabelis-osaka-tousis-esireketiks | Värskes naiste tennise maailma edetabelis langes Anett Kontaveit ühe koha võrra ja paikneb nüüd 20. real. |
Epstein tegi vanglas enesetapu.
Avalikkuses on suurt imestust äratanud, kuidas nii olulise tähtsusega vangil õnnestus enesetapp sooritada.
Vanglatöötajaid esindava ametiühingu esindaja ja üks vanglaallikas rääkisid väljaannetele, et üks valvuritest tegi juhtkonna käsul ületunde ja teise ületöö oli jätkunud juba neljandat või viiendat päeva järjest.
Epsteini enesetapp tõi kaasa vandenõuteooriate laine
Jeffrey Epsteini arvatav enesetapp on kaasa toonud uue vandenõuteooriate laine, millele annavad hoogu tema sidemed sinivereliste, poliitikute ja teiste prominentidega.
Veebiteoreetikud tulid laupäeval pärast surmateadet kiirelt lagedale alusetute väidetega -- millest osi säutsus ka USA president Donald Trump --, et Epsteini surm ei olnud enesetapp, või et ta on sootuks elus.
Epstein oli juba kord varem seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud ning seekord ähvardanuks teda alaealiste kupeldamise eest kuni 45-aastane vanglakaristus.
Vandenõuteooriate keskmes on tema sidemed president Donald Trumpi, ekspresident Bill Clintoni ja Briti prints Andrew'ga ning see, kui palju tema tuttavad kahtlustatud kuritegudest teadsid.
Osa vandenõuteooriaid on aga kergesti kummutatavad. Näiteks väideti sotsiaalmeedias tema vahistamise järel, et Obama valitsus sobitas Clintoni kaitsmiseks 2008. aastal kohtuvälise leppe, kus Epstein end süüdi tunnistas ja leebe karistuse sai. Tegelikult sõlmiti leping aga veel George W. Bushi ametiajal.
Teised teooriad puudutavad aga vahejuhtumit juulis, kui Epstein leiti oma vangikongist vigastatuna ja muljutud kaelaga. Mõned kommentaatorid kirjeldasid seda mõrvakatsena, seejuures kirjutas üks Twitteri kasutaja: "Mehed kõrgetes kohtades tahavad Epsteini surma."
Mõni tund pärast mõrva kogus Twitteris populaarsust teemaviide #EpsteinMurder, millest võttis osa ka president Trump, kes edastas säutse alusetutest spekulatsioonidest.
Surma asjaolusid asetasid küsimärgi alla teisedki poliitikud. Vabariiklasest senaator Rick Scott spekuleeris, et Epsteini surmal on rohkem osapooli.
"Föderaalne Vanglate Büroo peab selgitama, mis süsteemsed puudujäägid MCC Manhattani poolel või kriminaalsed teod lubasid sel argpüksil oma ohvritelt õigluse võtta," säutsus ta.
Küsimusi juhtumi asjaolude kohta jätkus ka Trumpi advokaadil ja kunagisel linnapeal Rudy Giulianil. "Kes vaatas? Mida kaamera näitab?... Järgige ajendeid," säutsus ta.
Justiitsminister William Barr ütles, et asjaolusid selgitavad Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) ja justiitsministeeriumi peainspektori büroo. | USA meedia andmetel olid Epsteini valvurid ületööst väsinud | https://www.err.ee/969835/usa-meedia-andmetel-olid-epsteini-valvurid-uletoost-vasinud | Ühendriikides seksuaalkuritegudes süüdistatud ärimeest Jeffrey Epsteini valvanud valvurid olid ületööst väsinud, teatasid pühapäeval väljaanded Washington Post ja New York Times. |
Kui loetud oli 87 protsenti valimisjaoskondadest, siis juhtis vasaktsentristlik kandidaat Alberto Fernandez Macri ees umbes 15 protsendipunktiga.
Fernandez oli kogunud häältest 47,5 protsenti, Macri pisut üle 32 protsendi ning tsentristist endine rahandusminister Roberto Lavagna oli kauge kolmas 8,3 protsendiga.
Ärimeelne Macri tunnistas, et need olid talle "halvad valimised".
Presidendivalimiste esimene voor toimub 27. oktoobril. Kui keegi ei kogu seal vähemalt 45 protsenti häältest või 40 protsenti 10-protsendise edumaaga, siis toimub 24. novembril teine voor.
Kui Fernandez saab oktoobris sama tulemuse mis praegu, siis saab temast president.
Macri lootis saada teise ametiaja, kuid tema šansid näivad olevat olematud.
Poliitikaanalüütiku Raul Aragoni sõnul läheb Macril raskeks. "(Isegi) viie protsendipunktise vahe kinnitõmbamine saab olema ühiskonna polariseerituse tõttu väga raske. Häälte võitmiseks ruumi pole."
Macri peab leidma kolm korda nii palju hääli.
Fernandeze toetusnumbrit suurendas tema asepresidendikandidaadi Cristina Kirchneri populaarsus. Viimane on skandaalidest määritud, kuid valijaid see kuigivõrd morjendavat ei näi.
Eelvalimistel osales umbes kolm neljandikku Argentina 34 miljonist hääleõiguslikust kodanikust, ütles siseminister Rogelio Frigerio. Hääletus oli kohustuslik.
Macri vähese menu taga on eelmisest aastast vältav valuutakriis ning Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) sõlmitud kasinuslepe, millega riik sai 56 miljardit dollarit laenu.
Argentina on praegu majanduslanguses ning aasta esimese pooles oli inflatsioon 22 protsenti. Näitaja on maailma üks suurimaid.
Vaesus mõjutab nüüd 32 protsenti elanikkonnast.
IMF-i abiga pidi Macri ellu viima kasinuskava, mis on aga tavaliste argentiinlaste seas väga ebapopulaarne, sest nende ostujõud on oluliselt vähenenud. Argentina peeso kaotas eelmisel aastal dollari vastu umbes poole oma väärtusest.
Kasinusprogrammiga tahetakse kaevata riigi majandus välja august, mille suuresti kaevas Kirchner. Turud Fernandezesse ei usu. | Argentina president sai eelvalimistel hävitavalt lüüa | https://www.err.ee/969833/argentina-president-sai-eelvalimistel-havitavalt-luua | Argentina president Mauricio Macri sai pühapäeval erakondade eelvalimistel hävitavalt lüüa, kuid erakonnad on oma presidendikandidaadid oktoobris toimuvate valimiste eel juba lukku pannud. |
Euroopa Liidu direktiivide täitmise hindamiseks saab kasutada nelja erinevat arvutusmetoodikat, mis annavad kõik erineva tulemuse ning seetõttu hakkab Eesti kasutama senisest leebemat arvutuskäiku, mis ei arvesta jäätmete ringlussevõtu protsenti kalkuleerides biojäätmeid, kirjutab Äripäev.
"Jättes kõrvale biojäätmed (sealhulgas pargi-aiajäätmed), aga ka korduvkasutuseks ettevalmisamisele minevad rõivad, jalanõud, jäätmejaamadest mööbel, kodutarbed ja spordivahendid, siis on tõesti võimalik saada arvulise indikaatorina parem tulemus - seda aga vaid lühikeseks ajaks, sest ringmajanduse paketi direktiividega on juba eelmisel aastal otsustatud, et aastal 2021 minnakse karmimale korrale üle," rääkis Äripäevale jäätmeekspert ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht Harri Moora. | Eesti muudab EL-i prügitrahvist pääsemiseks arvutusmetoodikat | https://www.err.ee/969834/eesti-muudab-el-i-prugitrahvist-paasemiseks-arvutusmetoodikat | Keskkonnaministeerium loobus tootjate vastuseisu tõttu jäätmereformi kavast ning muudab Euroopa Liidu prügitrahvi vältimiseks jäätmete arvutusmetoodikat, teatas Äripäev. |
33-aastasel Nadalil kulus vaid veidi üle tunni, et endast kümme aastat noorem Medvedev 6:3, 6:0 alistada.
Rekordilises 51. Mastersi finaalis mänginud Nadal võitis karjääri 35. Mastersi turniiri, pikendades sellega enda nimel olevat Mastersi turniirivõitude rekordit. Tänavu on Nadal nüüd võitnud kolm turniiri.
Nadal jätkab maailma edetabelis teisel kohal, Medvedev tõusis koha võrra ja on nüüd kaheksas. | Rafael Nadal loovutas Montrealis finaalis vaid kolm geimi | https://sport.err.ee/969831/rafael-nadal-loovutas-montrealis-finaalis-vaid-kolm-geimi | Montrealis peetud ATP Masters-sarja turniiril võidutses hispaanlane Rafael Nadal, alistades finaalis kindlalt venelase Daniil Medvedevi. |
See mõjutab nii ametnike töömeeleolu kui ka vangla suutlikkust kinnipeetavate ja vahistatutega tegelda, samuti on keeruline nõnda tagada vangla julgeolekut, seisab kotrollkäigu kokkuvõttes.
Viru Vangla peab koostöös justiitsministeeriumiga jätkama pingutusi, et täita valvurite, vanemvalvurite ja inspektor-kontaktisikute vabad ametikohad. Analüüsida tuleks ka väljaõppesüsteemi ja koolitusvõimalusi ning hinnata, kas pakutav töötasu on piisavalt atraktiivne, leidis õiguskantsler Ülle Madise.
Positiivne on, et võrreldes eelmise kontrollkäiguga on kinnipeetavatel ja vahistatutel paremad võimalused helistamiseks, märkis õiguskantsler. Tõsiselt on tegeldud alaealiste ja noorte kinnipidamise eest vastutava kolmanda üksusega.
"Korrarikkumised on kolmandas üksuses vähenenud ning üksuse õhkkond on võrreldes 2016. aastaga märgatavalt paranenud. Jätkata tuleb head tavaga kaasata kolmanda üksuse kinnipeetavaid ja vahistatuid neid puudutavate otsuste tegemisse," lisas õiguskantsler. | Õiguskantsler: Viru vangla peaprobleem on ametnike puudus | https://www.err.ee/969829/oiguskantsler-viru-vangla-peaprobleem-on-ametnike-puudus | Viru vanglasse kontrollkäigu teinud õiguskantsler märkis, et vangla peamine probleem on kinnipeetavate ja vahistatutega vahetult tegelevate ametnike puudus. |
Kui eelmise nädala algul muule liiklusele suletud teelt lasti veel bussid läbi, siis alates esmaspäevast kuni kuni 25. augustini on tee suletud ka bussiliiklusele, mis suunatakse ümbersõidule.
Alates esmaspäevast suunatakse bussiliinid number 10, 23, 27, 33, 36 ja 45 ümbersõidule Väike-Õismäe ja Kopli suunal marsruudil Pärnu maantee, Raudtee tänav, Rahumäe tee, Tervise tänav, Sütiste tee, Sõpruse puiestee, Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee ringristmik. Ümbersõidul tehakse peatus Pärnu maanteel paiknevas bussiliinide number 23, 36 ja 45 Nõmme peatuses, Raudtee tänaval Kõue peatuses, Rahumäe teel Rahumäe ja Kalmistu peatuses ning Tervise tänaval Tervise peatuses
Vana-Pääsküla ja Männiku suunal kulgeb ringsõit marsruudil Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee ringristmik, Sõpruse puiestee, Sütiste tee, Tervise tänav, Rahumäe tee, Raudtee tänav ja Pärnu maantee. Ümbersõidul tehakse peatused Tervise tänaval Tervise peatuses ja Rahumäe teel Kalmistu ja Rahumäe peatuses ning Raudtee tänaval Kõue peatuses.
Liini nrumber 23 bussid suunatakse mõlemal sõidusuunal ümbersõidule marsruudil Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Sõpruse puiestee, Sütiste tee, Tervise tänav ja Rahumäe tee. Ümbersõidul tehakse peatused Ehitajate teel peatuses Tehnikaülikool, Sõpruse puiesteel Ehitajate tee ja Tervise tänaval Tervise peatuses. | Tallinnas Nõmme mäel seiskus igasugune liiklus | https://www.err.ee/969827/tallinnas-nomme-mael-seiskus-igasugune-liiklus | Tallinnas on Ehitajate tee lõik Männiliiva tee ja Turu platsi vahel ehk niinimetatud Nõmme mäel seoses suusatunneli ehitustöödega suletud kõikidele sõidukitele ja ka jalakäijatele. |
"Muu hulgas selgub sellest, et kui Eestit peaks tabama ulatuslik elektrikatkestus, milleks piisab ka tavalisest sügistormist, puudub paljudel haiglatel võimeklus iseseisvalt hakkama saada," kirjutab Postimees.
Kui haiglates ka on varugeneraatorid, mis käivitataks elektrikatekstuse korral, siis need ei vasta vajalikule võimsusele, mis tähendab, et elektrit saaks ainult kõige olulisemad masinad ja tööprotseduurid - kirurgid, erakorraliste patisentide ravi, inimeste elushoidmiseks vajalikud aparaadid, teatab leht.
Terviseameti koostatud aruande kohaselt oleks vaja investeerida 21 miljonit eurot, et tagada vältimatu abi andmine haiglates ka keeruliste tingimuste korral, kuid valitsus jättis selle raha esmasesse riigieelarve strateegiasse lisamata.
Postimees märgib ka, et need, kes peaksid puudujäägid kaotamise eest vastutama, ei ole seda teinud ning samuti puudub selgus, kuidas seda teha. | Riigikontrolli audit näitab haiglate vähest valmisolekut hädaolukordadeks | https://www.err.ee/969822/riigikontrolli-audit-naitab-haiglate-vahest-valmisolekut-hadaolukordadeks | Riigiasutuste hädaolukordade valmisolekut uurinud riigikontroll avastas palju puudujääke, nii näiteks pole haiglad kriisiks valmis ja satuks elektrikatkestuse puhul hätta. |
Rakette tulistati hoolimata ÜRO tunnustatud valitsuse ja kindral Khalifa Haftari vägede vahel sõlmitud ajutisest vaherahust.
"Mitiga lennujaam sattus taas tule alla hoolimata usupühadest," kirjutas lennuvälja juhtkond ametlikus teadaandes. Lennuliiklus peatati määramata ajaks.
Teadaande juures avaldati fotod maandumisraja ja lennukite kõrval tõusvast suitsust.
Liibüa idaosa valitsusele lojaalne mõjuvõimas väepealik Khalifa Haftar nõustus laupäeval ÜRO toetatud vaherahuga pealinna Tripoli ümbruses, et tähistada moslemite usupüha Eid al-Adhat, teatas Haftari kõneisik.
Haftari väed teatavad kõigi sõjaliste operatsioonide peatamisest Tripoli eeslinnades," lausus pressikonverentsil Benghazis Ahmad al-Mesmari.
Ka ühtsusvalitsus teatas laupäeval valmisolekust nõustuda vaherahuga. Eid al-Adha kestab Liibüas pühapäevast teisipäevani.
Haftari niinimetatud Liibüa Rahvusarmee (LNA) alustas aprillis pealetungi Tripolile, kus baseerub rahvusvaheliselt tunnustatud ühtsusvalitsus (GNA).
Nelja kuuga on lahingus hukkunud 1093 inimest ja veel 5752 on vigastatud. Oma kodudest on pagenud üle 120 000 inimese. | Liibüa pealinnas tabasid raketid taas lennujaama | https://www.err.ee/969820/liibua-pealinnas-tabasid-raketid-taas-lennujaama | Liibüa pealinnas Tripolis tabasid raketid pühapäeval taas ainsat töötavat lennujaama, teatasid lennujaamaametnikud. |
Eelringis üheksanda asetuse saanud Eesti alistas kõigepealt Islandi 6:0 ja seejärel Gruusia 5:4.
Veerandfinaalis oli eestlannade vastaseks esimese asetusega Saksamaa naiskond, kellega tuli võitja selgitamiseks lasta lisanooled, mille Eesti naiskond küll kaotas, kuid tugev duell andis piisavalt punkte, et kindlustada 24 naiskonna hulgas kõrge viies koht.
Sakslased jõudsid lõpuks pronksile, aga Euroopa meister selgub alles laupäeval. Finaalis lähevad vastamisi Itaalia ja Türgi. | Eesti vibulaskjad tulid EM-il viiendaks | https://sport.err.ee/857284/eesti-vibulaskjad-tulid-em-il-viiendaks | Poolas Legnicas peetavatel vibulaskmise Euroopa meistrivõistlustel tuli Eesti naiskond koosseisus Reena Pärnat, Laura Nurmsalu ja Triinu Lilienthal kuuendaks. |
"On olemas võimalus saavutada reedeks Kanada jaoks hea kokkulepe," ütles Trudeau vaid päev pärast seda, kui Kanada kaubandusametnikud taasühinesid Washingtonis kõnelustega Põhja-Ameerika Vabakaubandusleppe (NAFTA) üle.
Kuid igasugune leping "sõltub sellest, kas lepe on lõppkokkuvõttes Kanadale hea", märkis Trudeau pöördumises üliõpilaste poole Ontario provintsis Kapuskasingis.
Kanada välisminister Chrystia Freeland oli varem kolmapäeval nimetanud kõneluste kulgu julgustavaks.
Trump: kaubanduskõnelused Kanadaga edenevad hästi
USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et Ühendriikide ja Kanada kõnelused uue vabakaubanduslepingu üle edenevad hästi.
"Ma arvan, et Kanadaga läheb meil väga hästi," ütles Trump Valges Majas ajal, kui USA ja Kanada läbirääkijad peavad Washingtonis kõnelusi Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu (NAFTA) muutmise üle.
Esmaspäeva õhtul oli Trump teatanud kokkuleppest Mehhikoga NAFTA muutmises.
Kanada peaminister Justin Trudeau ütles varem kolmapäeval, et kolmepoolne kokkulepe USA ja Mehhikoga NAFTA muutmise üle võib sündida veel sel nädalal.
"On olemas võimalus saavutada reedeks Kanada jaoks hea kokkulepe," ütles Trudeau vaid päev pärast seda, kui Kanada kaubandusametnikud taasühinesid Washingtonis kõnelustega NAFTA üle.
Kolmepoolsed läbirääkimised 1994. aastast kehtiva NAFTA üle algasid eelmisel aastal.
Freeland: Kanada-USA kõnelused jätkuvad neljapäeval ministrite tasemel
Kanada ja USA jätkavad kõnelusi regionaalse vabakaubanduslepingu üle neljapäeval "ministrite tasemel", ütles Kanada välisminister Chrystia Freeland kolmapäeval.
"Meie ametnikud kohtuvad praegu ja kohtumised kestavad hiliste õhtutundideni," lausus Freeland ajakirjanikele. "On võimalik, et need kestavad kogu öö."
Kanada välisministri sõnul kohtuvad neljapäeva hommikul ministrid, et vaadata üle ametnike kohtumistel saavutatu. | Trudeau teatas NAFTA kokkuleppe võimalikkusest juba reedeks | https://www.err.ee/857307/trudeau-teatas-nafta-kokkuleppe-voimalikkusest-juba-reedeks | Kanada peaministri Justin Trudeau sõnul on olemas võimalus jõuda USA ja Mehhikoga veel sel nädalal vabakaubanduslepingus kokkuleppele. |
Kohtumise alguses oli Kanepil probleeme esimese servi kontrolli alla saamisega ja ühel hetkel oli selle õnnestumise protsendiks kümme, seejärel elas eestlanna mängu sisse ning noorel vastasel ei õnnestunud teda erilise surve alla panna. Avaseti võitis Kanepi 42 minutiga.
Teise seti avageim kujunes koguni 18-minutiliseks, aga neli murdevõimalust minetanud Kanepi oli New Yorgi palavuses kindel. Otsustavaks sai viies geim, mille Kanepi võitis esimese murdepalliga.
Kogu kohtumine kestis tund ja 37 minutit, maailma 168. reket lõi viis ässa Kanepi kahe vastu, eestlanna esimese servi õnnestumise protsent oli 55 ja ta tegi kaks äralööki šveitslanna viie vastu.
Kanepi vastane kolmandas ringis on rootslanna Rebecca Peterson (WTA 61.), kes alistas ameeriklanna Vania Kingi (WTA 881.) 7:5, 6:1. | Noore šveitslanna alistanud Kanepi pääses US Openil kolmandasse ringi | https://sport.err.ee/857086/noore-sveitslanna-alistanud-kanepi-paases-us-openil-kolmandasse-ringi | Kaia Kanepi (WTA 44.) jätkas US Openi tenniseturniiri võidukalt, kui alistas teises ringis 21-aastase šveitslanna Jil Belen Teichmanni 6:4, 6:3. |
Üksikmängus oli Ivanovi avaringi vastaseks venelane Aleksandr Igošin (ATP 819.). Eestlane vormistas pea kaks tundi kestnud kohtumise võidunumbritega 6:4, 6:3. Teises ringis kohtus Ivanov Aleksandr Žurbiniga (ATP 400.), kellel on turniiri esimene paigutus. 26-aastane venelane on sel aastal võitnud juba kolm Futures turniiri, neist viimased kaks augustis Kaasanis ja Moskvas, ning lisaks kolmel korral jõudnud finaali, vahendab Tennis.ee.
Tänases kohtumises kaotas Ivanov kohe esimese servigeimi, kuid murdis järgmises tagasi ning tasavägine sett lõppes kiires lõppmängus, kus eestlane ei loovutanud ainsatki punkti. Teises setis teenis Zhurbin geimivõidu ainult esimeses geimis, kõik järgmised kuus kuulusid Ivanovile. Seisuga 7:6 (7:0), 6:1 jõudis veerandfinaali Ivanov, kus kohtub venelase Konstantin Kravtšukiga (ATP 566.). 33-aastane Kravtšuk on teinud Moskvas kaks järjestikust head turniiri, jõudes nii möödunud kui ülemöödunud nädalal finaali.
Paarismängus on Ivanovi partneriks Mihhail Fufigin, kellega nad eelmisel nädalal turniiri võitsid. Esimeses ringis alistasid nad Venemaa duo Aleksandr Igošin ja Jan Sabanin tulemusega 6:7 (5:7), 6:2. Veerandfinaalis said nad jagu venelastest Denis Matsukevitš / Leonid Mazost 6:3, 6:1. Poolfinaalis kohtuvad järgmise Vene paariga Bogdan Bobrov / Maksim Ratnjuk. | Ivanov jätkab Moskva turniiril võidulainel | https://sport.err.ee/857283/ivanov-jatkab-moskva-turniiril-voidulainel | Möödunud nädalal Moskvas paarismänguturniiril võidutsenud Vladimir Ivanov (ATP 818.) on heas hoos ka sel nädalal. 15 000 dollarilise auhinnafondiga ITF Futures turniiril on ta üksikmängus jõudnud veerand- ja paarismängus poolfinaali. |
Eile õhtul võõrustati 2277 pealtvaataja ees Mjondalenit. Avapoolaeg lõppes külastajate 3:2 eduseisuga ja selline seis püsis 93. minutini, mil Sogndal suutis viigistada. Viimane sõna jäi siiski Mjondalenile, kes viienda üleminuti väravast viis koju 4:3 võidu, vahendab Soccernet.ee.
Baranov tormilisel avapoolajal kaasa ei teinud ja sekkus pingilt platsile teiseks poolajaks.
Sogndal on tabelis neljandal kohal, Mjondalen on teine ja edestab Sogndali kuue punktiga. Norra kõrgliigasse tagavad otsepääsme kaks esimest, neli järgnevat mängivad üleminekumänge. | Valus draama jättis Baranovi koduklubi konkurendi vastu punktideta | https://sport.err.ee/857254/valus-draama-jattis-baranovi-koduklubi-konkurendi-vastu-punktideta | Eesti jalgpalluri Nikita Baranovi koduklubi Sogndal jättis Norras kasutamata hea võimaluse tõusta tabelis lähedamale otsepääsu kõrgliigasse tagavale kohale. |
Trump edastas teate McGahni lahkumisest Twitteri vahendusel. Presidendi tähtsaim õigusnõunik lahkub ametist "varsti pärast Brett Kavanaugh kinnitamist (loodetavasti) USA ülemkohtunikuks", sõnas president.
"Olen töötanud koos Doniga pikalt ja hindan tõesti tema teenistust!" lisas Trump.
50-aastane advokaat on üks vähestest Valgesse Majja jäänud inimestest, kes etendasid Trumpi valimiskampaanias kandvat rolli. McGahn oli kampaania ajal Trumpi peanõustaja.
Teadaanne McGahni lahkumisest langeb ajale, kui eriprokurör Robert Muelleri juurdlus Venemaa sekkumisest USA 2016. aasta presidendivalimistesse on tõmbumas presidendi ümber koomale ja ohustamas tema lähimaid abilisi.
McGahni, kes on nõustanud Trumpi selles, kuidas Muelleri uurimisega ümber käia, on eriprokuröri meeskond ka koostööd tegeva tunnistajana pikalt küsitlenud.
Meedia peab McGahni võimalikuks ametijärglaseks tema praegust asetäitjat, Valge Maja aseadvokaati Emmet Floodi. Flood on Washingtoni veteran, kes esindas 1990. aastate lõpus toonast demokraadist president Bill Clintonit tema vastu algatatud tagandamisprotsessi ajal.
Kui Valge Maja õigusnõuniku ülesanne on nõustada presidenti ametialastes küsimustes, siis eraasjades esindavad Trumpi mitu advokaati, keda juhib New Yorgi endine linnapea Rudy Giuliani.
McGahn on etendanud võtmerolli kümnete vabariiklasi toetavate konservatiivsete kohtunike kinnitamises ülemkohtusse ja teistesse föderaalkohtutesse üle kogu riigi.
New York Timesi andmeil on McGahn viimase üheksa kuu jooksul andnud uurijatele enam kui 30 tundi tunnistusi Trumpi käitumise kohta juurdlusega seoses ja sellest, kuidas president on palunud McGahnil uurimisele vastata.
Timesi andmeil etendas just McGahn otsustavat rolli Trumpi veenmisel Muellerit mitte vallandama. Väidetavalt suutis McGahn veenda presidenti mitte vallandama ka justiitsminister Jeff Sessionsit.
Mueller uurib Venemaa sekkumist USA 2016. aasta presidendivalimistesse, Trumpi kampaaniameeskonna võimaliku kokkumängu Venemaaga ja seda, kas Trump takistas 2017. aasta mais Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktorit James Comeyt vallandades õigusemõistmist. Enne eriprokuröri uuris Venemaa sekkumist FBI.
McGahn võib olla uurijate jaoks tähtis tunnistaja selle uurimisliini juures, mis puudutab võimalikku õigusemõistmise takistamist.
Muelleri meeskond esitas juulis tosinale Vene luuretöötajale süüdistuse häkkimises Demokraatliku Partei arvutitesse. Neli Trumpi kampaaniameeskonna liiget on samuti saanud kuriteosüüdistuse, kuid need ei ole otseselt seotud kokkumänguga. | Valge Maja advokaat lahkub sügisel ametist | https://www.err.ee/857306/valge-maja-advokaat-lahkub-sugisel-ametist | USA president Donald Trump teatas kolmapäeval, et Valge Maja advokaat Don McGahn lahkub sügisel ametist. |
Üllatuslikult avaseti võitnud Kalinina alustas teist setti kolme servikaotusega järjest ja kuigi ka ameeriklanna oli ebakindel, võitis ta siiski seti. Otsustavas setis oli Stephensi ülekaal juba kindlam.
A champion finds her way through... @SloaneStephens defeats Kalinina 4-6, 7-5, 6-2 to set up a R3 clash against Azarenka! #USOpen pic.twitter.com/6YOID4QFTK
— US Open Tennis (@usopen) August 29, 2018
Edasi 32 hulka pääses ka teine ameeriklanna Venus Williams (WTA 16.). USA lahtised juba 17 ja 18 aastat tagasi võitnud vanem õdedest Williamsitest sai jagu itaallannast Camila Giorgist (WTA 40.) 6:4, 7:5.
Victorious Venus! @Venuseswilliams edges past Giorgi 6-4, 7-5 to reach R3!
She will face Witthöft or......Serena! #USOpen pic.twitter.com/hpbqUsSitO
— US Open Tennis (@usopen) August 29, 2018 | Tiitlikaitsja Stephens pääses teises ringis ehmatusega | https://sport.err.ee/857302/tiitlikaitsja-stephens-paases-teises-ringis-ehmatusega | USA lahtiste meistrivõistluste naisüksikmängu teises ringis oli võidukas tiitlikaitsja Sloane Stephens (WTA 3.), kes alistas ukrainlanna Anhelina Kalinina (WTA 134.) 4:6, 7:5, 6:2. |
Sakslased maksid lennuki eest 300 000 eurot ning möödunud nädalal sõitis lennuk tagasi Saksamaale, kust see kunagi ka Eesti politseinike kasutusse tuli.
L-410 on kahe turbiinmootoriga lennuk. Pardale on paigaldatud mereseiresüsteem MSS-6000. Lennuk saadi Saksamaalt 1992. aastal ja see sobib vaatlusteks, dessanteerimiseks, huvilendudeks ja väljaõppeks.
Lennuks oli müügis Osta.ee oksjonikeskkonnas. | PPA vana seirelennuki ostis Saksa firma | https://www.err.ee/857281/ppa-vana-seirelennuki-ostis-saksa-firma | Politsei- ja piirivalveameti vana seirelennuki L-410 ostis Saksa ettevõte. |
Nääs ütles ERR-ile, et esitas kolmapäeval riigikohtule määruskaebuse, millega palub tühistada Tallinna ringkonnakohtu 14. augusti määruse, millega kohustati jätkama menetlust Edgar Savisaare suhtes, ning jõustada Harju maakohtu 5. juuni määrus, millega kriminaalmenetlus Edgar Savisaare suhtes lõpetati.
"Me ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus ei võinud menetluse lõpetamisel tugineda endokrinoloog Vallo Volke kategoorilises vormis antud arvamusele, mille kohaselt ei ole kriminaalmenetluse jätkamine Edgar Savisaare suhtes enam võimalik ilma, et see otseselt ohustaks tema elu ja tervist," selgitas Nääs.
"Lisaks tugines maakohus menetlust lõpetades dr Jaan Eha ja dr Ralf Allikvee poolt menetluses varasemalt antud arvamustele, mis kinnitasid ekspert Volke seisukohti. Samuti tugines maakohus põhjendatult ka kohtuistungitel asetleidnud kiirabiga hospitaliseerimistele, mis on praktikas kinnitanud ekspert Volke arvamust, et kohtumenetlusega jätkamine võib seada Edgar Savisaare elu ja tervise otseselt ohtu. Need asjaolud jättis ringkonnakohus põhjendamatult kõrvale ning lähtus pigem matemaatilisest loogikast, et kuus eksperti on rohkem kui üks," lisas Nääs.
Ta märkis, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta ka asjaolu, et ekspertkomisjoni olid kaasatud erinevate valdkondade asjatundjad, kes kõik andsid arvamuse enda valdkonnas. Tema hinnangul ei lükka teiste ekspertide arvamused teistes valdkondades ümber endokrinoloogist eksperdi arvamust ega saagi seda teha, kuna erinevad eksperdid hindasid erinevaid asjaolusid.
Nääs lisas, et samuti vajab riigikohtu poolt lahendamist kaebeõiguse küsimus, mida varasem kohtupraktika analoogsete menetlust lõpetavate määruste peale on eitanud. "Seega võib esineda olukord, et ringkonnakohus ületas riigiprokuratuuri määruskaebust sisuliselt läbi vaadates enda pädevust. Kui see nii on, kuulub ringkonnakohtu määrus automaatselt tühistamisele. See omakorda tähendaks, et maakohtu määrus on jõustunud ning menetlus Edgar Savisaare suhtes lõplikult lõpetatud," ütles kaitsja.
Eelduslikult lahendab riigikohus määruskaebuse menetlusse võtmise küsimuse paari kuu jooksul.
Ringkonnakohus tühistas 14. augustil Harju maakohtu varasema määruse lõpetada kriminaalmenetlus korruptsiooni- ja majanduskuritegudes süüdistatud Edgar Savisaare suhtes tema halvast tervisest tulenevatel põhjustel.
Tallinna ringkonnakohus leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine Edgar Savisaare osas tema terviseseisundi tõttu on olnud ennatlik ja saatis kriminaalasja tagasi maakohtule kohtumenetluse jätkamiseks. Savisaare kaitsja Oliver Nääs ütles juba siis ERR-ile, et viib igal juhul vaidluse riigikohtuni välja. | Nääs vaidlustab Savisaare kohtu alt vabastamata jätmise riigikohtus | https://www.err.ee/857286/naas-vaidlustab-savisaare-kohtu-alt-vabastamata-jatmise-riigikohtus | Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs vaidlustab Savisaare kohtu alt vabastamata jätmise riigikohtus. |
Sõidu võitis kohalik rattur Xandro Meurisse (Wanty-Groupe Gobert; 4:39.49), kellele järgnesid belglane Oscar Riesebeek (Roompot - Nederlandse Loterij; +0.02) ja belglane Jimmy Janssens (Cibel - Cebon; +0.11).
Nõmmela kaotas võitjale minuti ja nelja sekundiga. Teise eestlasena rajale läinud Mihkel Räim (Israel) jättis sõidu pooleli. | Nõmmela tuli Belgias 27. kohale | https://sport.err.ee/857282/nommela-tuli-belgias-27-kohale | Eesti jalgrattur Aksel Nõmmela (BEAT) teenis Belgias peetud UCI 1.1 kategooria ühepäevasõidul Druivenkoers - Overijse (196,4 km) 27. koha. |
"Me oleme valmis .... pakkuma partnerlust, mille sarnast ei ole varem ühegi kolmanda riigiga varem olnud," ütles Barnier pressikonverentsil koos Saksa välisministri Heiko Maasiga.
Seesugune lepe sisaldaks ambitsioonikat vabakaubanduslepet, aga koostööd lennunduse, julgeoleku ja välispoliitika valdkonnas.
Kuid ta hoiatas, et igasugune lepe peab austama EL-i ühisturu nelja alussammast - tööjõu, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumist.
"Ühisturg tähendab ühisturgu," ütles Barnier.
Vaid seitse kuud enne seda, kui Ühendkuningriik peaks ametlikult EL-ist lahkuma, on Brüsseli ja Londoni kõnelused lahkumise tingimuste üle takerdunud.
Möödunud nädalal hoiatas Briti rahandusminister Philip Hammond, et kokkuleppeta Brexitil oleks ulatuslikud rahanduslikud tagajärjed tootlikkusele ja laenamisele.
Briti peaminister Theresa May hiljem pehmendas tema sõnu, öeldes, et kokkuleppeta Brexit "ei oleks jalutuskäik pargis, kuid ka mitte maailma lõpp".
Briti seadusandjad on lõhestunud May ettepanekute üle hoida Suurbritannia kaubanduse osa EL-i lähedal. Osa May ettepanekutest on Brüssel juba tagasi lükanud.
London ja Brüssel loodavad jõuda kokkuleppele oktoobris, et võimaldada selle ratifitseerimist Ühendkuningriigi ja EL-i riikide parlamentides enne kavandatud lahutustähtaega 2019. aasta 29. märtsil.
Barnier ütles varem sel kuul, et kui lahendamata küsimustele vastused leitakse, siis ta on kindel, et EL-i ja Ühendkuningriigi vahel saab üles ehitada oma ulatuselt ja sügavuselt pretsedenditu partnerluse. | Barnier: EL on valmis sõlmima Suurbritanniaga pretsedenditu leppe | https://www.err.ee/857274/barnier-el-on-valmis-solmima-suurbritanniaga-pretsedenditu-leppe | Euroopa Liit soovib sõlmida Brexiti-järgse Suurbritanniaga ambitsioonika leppe, mis läheb palju kaugemale kui sarnased lepped teiste riikidega, ütles kolmapäeval EL-i pealäbirääkija. |
Pausilt naasnud prantslanna avastas, et oli kehakatte valepidi selga pannud, keeras kaameratele selja ja vahetas särgi õigetpidi. Pukikohtunik otsustas seepeale Cornet'd hoiatada, kuna säärane käitumine pole lubatud, kuigi mängijal oli all must sportrinnahoidja.
Otsustas tekitas aga ulatusliku pahameeletormi sotsiaalmeedias. Paljud leidsid, et säärane otsus ja reegel on seksistlik, kuna keegi ei keela meestennisistidel särki vahetada või palavuse tõttu vaheaegadel isegi palju ülakehaga olla. Nii käitus näiteks serblane Novak Djokovic.
Täna esines USA tenniseliit juhtumi valguses vabandusega. Toodi välja, et kõik mängijad võivad oma toolil istudes särki vahetada, aga Cornet tegeles sellega keset väljakut. "Me kahetseme, et preili Cornet sai eile hoiatuse," teatas alaliit. "Me oleme oma poliitika selgemaks teinud, et edaspidi nii ei juhtuks. Õnneks pääses ta ainult hoiatusega, mitte rangema karistuse või rahatrahviga." | Prantslanna sai hoiatuse, USA lahtiste korraldajaid süüdistatakse seksismis | https://sport.err.ee/857260/prantslanna-sai-hoiatuse-usa-lahtiste-korraldajaid-suudistatakse-seksismis | Prantsusmaa tennisist Alize Cornet sai USA lahtiste avaringi kohtumises rootslanna Johanna Larssoniga kohtunikult hoiatada, kuna vahetas keset väljakut särki. Cornet kaotas kohtumise 6:4, 3:6, 2:6. |
"Tennisega vahel juhtub nii, et võit on juba käega katsuda ja väga-väga lähedal, kuid mänguõnn pöördub ja läheb teisele poole," lausus Eesti tenniseliidu peasekretär Allar Hint Vikerraadiole.
"Anett on läinud tegelikult edasi ja mängib väga head tennist, aga kahjuks võib-olla sellist enesekindlust pole, mis annab kindluse, et mitte üksnes võrdsed mängud enda poole keerata, vaid võib-olla ka sellised mängud, kus edetabeli ja ka mängu poolest parem on. Et ta teeks töö suhteliselt kiiresti ära. Natuke ebakindlust ja enesekindluse puudumist on Aneti löökides näha. See võib-olla takistaski eile seda mängu lõpuni enda poole keeramast."
Hindi sõnul soovis Kontaveit eile terve kohtumise vältel ennast aktiveerida ja positiivne püsida. "Olla see pool, kes ikkagi mängib ja midagi teeb. Võib-olla oligi üleproovimist kohati tunda. Kui saad break 'i kätte, nagu ta otsustavas setis sai, ja pead enda servi hoidma - serv on nii või naa käinud ühele või teisele poole, - siis ega kerged hetked ei ole." | Allar Hint: Kontaveidi löökides on natuke enesekindluse puudumist näha | https://sport.err.ee/857280/allar-hint-kontaveidi-lookides-on-natuke-enesekindluse-puudumist-naha | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) piirdus hooaja viimasel suure slämmi tenniseturniiril ehk US Openil kolmandat aastat järjest avaringiga – eestlanna kaotas täiesti võidetava mängu 7:6 (3), 3:6, 5:7 tšehhitarile Katerina Siniakovale (WTA 54.). |
Tegu on olnud ühe tõelise katsetuste hooajaga, sportlikus mõttes kahjuks headest tulemustest me rääkida ei saa. Nüüd on MM ukse ees, kuid endiselt on küsimärgid õhus, vahendab Delfi Sport.
Eesti sõudeliit on üles andnud kolm paati: ühepaadi (Andrei Jämsä), kahepaadi (Kaur Kuslap, Tõnu Endrekson) ja neljapaadi (Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Jüri-Mikk Udam ja Joosep Laos). Aga see ei tähenda, et need kolm paati tegelikult ka stardis on.
"Lõplikku otsust ei ole, korstnast pole valget suitsu tõusnud," viskas alaliidu tegevjuht Robert Väli esiti nalja ja siis selgitas tõsisemalt olukorda. "Kuna kaks nädalat enne MM-i on tärmin, tuli ülesandmine ära teha."
"See ei tähenda, et need paadid ka MM-il võistlevad. Need kolm paati on üles antud, aga võib arvata, et neljapaat MM-ile ikkagi ei lähe. Tõenäoliselt ei lähegi. Laupäeval on veel üks test, esmaspäevaks peab juhatus otsustama." | Eesti ei pruugigi neljapaati MM-ile saata | https://sport.err.ee/857276/eesti-ei-pruugigi-neljapaati-mm-ile-saata | Kuigi ülesandmine septembris Plovdivis toimuvaks MM-iks on tehtud, pole ikkagi täit selgust, mitu paati Eesti tiitlivõistlusel välja paneb. |
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit annavad teada, et on lõpetanud läbirääkimised 2019. aasta töötasu alammäära küsimuses tasemel 540 eurot kuus ja 3,21 eurot tunnis ning avavad selle organisatsiooniväliseks kommenteerimiseks enne kokkuleppe lõplikku sõlmimist ja laiendamist käesoleva aasta septembri lõpus, selgub töötasu alammäära kokkuleppe projekti seletuskirjast.
Alampalga kokkuleppe projekt lähtub eelmisel aastal ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud töötasu alammäära arvutamise mudelist ja tänavu suvel peetud läbirääkimistest. Eelmisel aastal kokku lepitud alampalga arvutuspõhimõte seob alampalga tõusu kahekordse tööviljakuse kasvuga Eesti Panga suvise majandusprognoosi alusel.
Ametiühingute keskliidu juhatus arutab alampalga küsimust 25. septembril ning tööandjate volikogu 19. septembril.
Alampalga kokkuleppe on sisuliselt laiendatud kollektiivleping kõige kõrgemal tasemel, mis tähendab, et see on täitmiseks kohustuslik kõigile Eesti tööandjatele. Alampalgast väiksemat töötasu ei ole lubatud Eestis täistööajaga töötajale maksta. Hetkel kehtiv alampalk on 500 eurot kuus.
Aastast 2001 on tööturu osapooled töötasu alammääras läbirääkinud ja selle laiendatud kollektiivlepinguga kokku leppinud. Traditsioon on, et valitsus kehtestab tööturu osapoolte kokkuleppes toodud töötasu alammäärad hiljem ka oma määrusega. | Ametiühingud ja tööandjad plaanivad alampalga tõusu 540 euroni | https://www.err.ee/857265/ametiuhingud-ja-tooandjad-plaanivad-alampalga-tousu-540-euroni | Ametiühingud ja tööandjad avaldasid alampalga läbirääkimiste kokkuleppe projekti, mille järgi tõuseks alampalk järgmisest aastast 8 protsenti 540 euroni, nüüd ootavad ühingud avalikkuse tagasisidet. |
Jooksikute hulka kuulunud Clarke edestas lõpuspurdis hollandlast Bauke Mollemat (Trek-Segafredo) ja itaallast Alessandro De Marchit (BMC).
Clarke'i võistkonnaga (Education First) liitub alates tulevast hooajast ka Tanel Kangert.
Võitjast kaheksa sekundi kaugusele jäi veel kolm ratturit, kellest Molard kerkis ka uueks üldliidriks. Seejuures päeva alustas ta 28. positsioonilt.
⚡ Etapa 5 | Stage 5 #LaVuelta18
???????? Vive el último kilómetro de la victoria de @SimoClarke gracias a @CarrefourES
???????? Live the last km. of Clarke's victory thanks to @CarrefourES #CarrefourConLaVuelta pic.twitter.com/Ob2ZfjsQX8
— La Vuelta (@lavuelta) August 29, 2018
Enne kuuendat etappi juhib Groupama - FDJ rattur velotuuri ühe minuti ja ühe sekundiga poolaka Michal Kwiatkowski (Sky) ees. Kolmas on sakslane Emanuel Buchmann (BORA - Hansgrohe).
Homne etapp tuleb tänasest pisut tasasem, aga sõitjad peavad siiski ületama paar kolmanda kategooria tõusu. | VIDEO | Vuelta liidriks tõusis prantslane, etapivõit Kangerti tulevasele tiimikaaslasele | https://sport.err.ee/857264/video-vuelta-liidriks-tousis-prantslane-etapivoit-kangerti-tulevasele-tiimikaaslasele | Hispaania velotuuri viienda etapi (Granada - Roquetas de Mar; 188,7 km) võitis austraallane Simon Clarke (Education First), üldliidriks kerkis aga prantslane Rudy Molard (Groupaja - FDJ). |
"Me peame olema järjekindlad ning jääma lõpuni sellele positsioonile, mis oli formuleeritud (...). Me pöördume (ECHR) suurkoja kollegiumi," lausus peaminister ajakirjanikele.
Leedu justiitsiministeerium teatas eelmisel nädalal, et ei kavatse otsust edasi kaevata, sest selleks puuduvad õiguslikud võimalused seda muuta.
Euroopa inimõigustekohus teatas 31. mail, et Leedus tegutses aastatel 2005-2006 CIA salavangla, kus hoiti terrorismis kahtlustatavaid isikuid.
Strasbourg'i kohus kohustas Leedut maksma Saudi Araabia päritolu palestiinlasele Abu Zubaydah'le 130 000 eurot valuraha.
Leedu esindajad väitsid protsessil, et Vilniuse Antaviliai eeslinnas asus luure toetuskeskus, mitte vangla.
ÜRO komisjon kutsus juulis Leedut üles uurima riigiametnike osalemist inimõiguste rikkumises selles ja teistes salajase vahi all hoidmise juhtumites.
"Riik peab ühtlasi tagama, et süüdlased saaks kohtu ette toodud ja nende süüdimõistmisel kohaselt karistatud; ohvritele peab olema aga tagatud ligipääs tõhusale õiguste kaitsele," teatas ÜRO komisjon.
"Riik peab ühtlasi mõistliku aja jooksul viima lõpule kohtueelse uurimise № 01-2-00015-14 ja tagama tõhusa läbipaistvuse ning ühiskondliku kontrolli selle tulemuste üle," võeti asi kokku.
ÜRO inimõigustekomitee hindab korrapäraselt, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelisest kodaniku- ja poliitiliste õiguste paktist. Leedu olukorda arutati juuli alguses Genfis. | Leedu kavatseb CIA salavangla otsuse siiski edasi kaevata | https://www.err.ee/857252/leedu-kavatseb-cia-salavangla-otsuse-siiski-edasi-kaevata | Leedu valitsus muutis oma seisukohta ja otsustas edasi kaevata Euroopa Inimõiguskohtu (ECHR) otsuse, mille kohaselt tegutses Leedus USA Luure Keskagentuuri (CIA) salavangla, ütles kolmapäeval peaminister Saulius Skvernelis. |
Serbia meedia teatel kohtus koondise peatreener Sasa Djordjevic Clippersi peamänedžer Lawrence Frankiga, et arutada pallurite füüsilise seisundi üle. Ilmnes, et NBA klubi ei anna luba Teodosicil ja Marjanovicil rahvuskoondisega liituda.
Serbia koondis läheb 13. septembril vastamisi Kreekaga ja võõrustab kolm päeva hiljem Eesti koondist. | Teodosic ja Marjanovic Eesti vastu ei mängi | https://sport.err.ee/857251/teodosic-ja-marjanovic-eesti-vastu-ei-mangi | Korvpalliliiga NBA klubis mängivad serblased Milos Teodosic ja Boban Marjanovic septembris MM-valikmängus Eestiga platsile ei tule. |
"Finantsinspektsioon on menetlusse võtnud Admiral Markets AS-i taotluse krediidiasutuse tegevusloa saamiseks," teatas ettevõte börsile, kus on noteeritud firma võlakirjad.
Admiral Markets lisas, et firmal ei ole võimalik krediidiasutuse tegevusloa taotlemise menetluse raames anda hinnanguid loa taotlemise kestvuse või eeldatava tulemuse kohta.
Krediidiasutuse tegevusloa saamine ei mõjuta Admiral Markets AS-i tegevust investeerimisteenuste ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisel, kinnitas firma börsiteates.
Admiral Marketsi põhiäri on investeerimisteenuse vahendamine. Firma platvormi kaudu saab kaubelda näiteks metallide, valuutade ning väärtpaberitega. Suur osa ettevõtte ärist tugineb hinnavahelepingutel (CFD), mille puhul pole kaupleja tehingu vastaspool mitte mõni turu liige, vaid CFD maakler ehk siinkohal Admiral Markets.
Finantsinspektsioon selgitab enda kodulehel, et krediidiasutuse peamine ja püsiv tegevus on kaasata avalikkuselt rahalisi hoiuseid ja muid tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma arvel laene või finantseerida muul moel.
"Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime "pank". Eestis asutatud äriühingutest tohivad avalikkuselt hoiuseid kaasata ainult need, kes on saanud finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa," seisab inspektsiooni kodulehel.
Eestis tegevusloa alusel tegutsevaid krediiasutusi on praegu kaheksa: Inbank, LHV, SEB, Bigbank, Coop Bank, Luminor, Swedbank ja Tallinna Äripank. Lisaks tegutseb turul kaheksa välisriikide krediiasutuse filiaali ning rida ülepiirilisi pangandusteenuse pakkujaid. | Investeerimisteenuseid pakkuv Admiral Markets soovib pangaks saada | https://www.err.ee/857249/investeerimisteenuseid-pakkuv-admiral-markets-soovib-pangaks-saada | Praegu investeerimisteenuseid pakkuv Admiral Markets taotleb krediidiasutuse tegevusluba. |
Rahvusvaheliste suhete juhi ülesannete hulka kuulub oivakeskuse suhtlus liikmesriikide, Euroopa Liidu ning NATO-ga ja koostöö arendamine. Juht vastutab ka juhtgrupi kohtumiste ettevalmistamise eest, teatas Soome suursaatkond Tallinnas.
"Vaatamata sellele, et hübriidiohtude vastane heidutus on liikmesriikide vastutada, ei tunne ohud riigipiire. Seetõttu on riikide vaheline koostöö hübriidiohtude tõrjumiseks väga oluline. Selle teadvustamine on piiriülese koostöö parimaks vahendiks. Mul on väga hea meel, et pärast Eestis veedetud värvikaid ja toredaid aastaid, saan alustada Helsingis väga aktuaalsete ning rahvusvaheliste küsimustega ning rakendada uues töös kogu oma karjääri jooksul kogunenud kogemusi," ütles Narinen.
Oivakeskuse juht Matti Saarelainen rõõmustab Narineni keskusesse tööleasumise üle. Tema sõnul on Narinenil pikk kogemus rahvusvaheliste suhete areenil tegutsemises ja suursaadiku töös. "Kirsti kogemus mängib olulist rolli oivakeskuse töö arendamisel," sõnas Saarelainen.
Praegune rahvusvaheliste suhete juht Juha Mustonen naaseb Soome välisministeeriumisse osakonna juhiks.
Helsingis 2017. aastal tööd alustanud oivakeskus on 17 riigi ning EL-i ja NATO ühine koostööplatvorm, mille eesmärk on strateegilisel tasandil analüüsida parimaid hübriidohtude kaitse- ja heidutusmeetmeid ning koordineerida liikmesriikide, EL-i ja NATO ametnikest ja ekspertidest koosnevate temaatiliste võrgustike tööd. Oivakeskuse liikmeteks on teretulnud kõik EL-i ja NATO liikmesriigid.
Narineni ametiaeg suursaadikuna lõpeb 31. augustil. | Ametist lahkuv Soome suursaadik Eestis asub tööle Euroopa hübriidohtude keskuses | https://www.err.ee/857248/ametist-lahkuv-soome-suursaadik-eestis-asub-toole-euroopa-hubriidohtude-keskuses | Praegune Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen asub septembris tööle Euroopa hübriidiohtude vastase oivakeskuse rahvusvaheliste suhete juhina. |
Homme alustavad üldfüüsilist ettevalmisust peatreener Tiit Soku käe all järgmised korvpallurid: Rain Veideman, Martin Paasoja, Jaan Puidet, Tanel Kurbas, Mihkel Kirves, Saimon Sutt, Karl-Martin Kask, Indrek Kajupank, Kregor Hermet ja Siim-Sander Vene.
Korvpalliliidu spordidirektor Alar Varraku sõnul on lahtine veel Rauno Nurgeri situatsioon. "Suhtlus käib, aga seis on keeruline."
Eelmises kvalifikatsiooniringis koondise liidrite hulka tõusnud Kristian Kullamäe saabub Eestisse 3. septembril. Sander Raieste liitub rahvusmeeskonnaga kõige hiljem 10. septembril.
BC Kalev/Cramo juures järgmiseks hooajaks valmistuv Kristjan Kitsing peaks kõigi eelduste kohaselt laagrisse tulema 5. septembril. Maik-Kalev Kotsar kinnitas, et saab koondisega liituda, kuid kuupäev on veel selgumisel.
Eesti korvpallikoondis kohtub kahes kontrollmängus Belgia rahvusmeeskonnaga. Kohtumised toimuvad 6. septembril kell 19 Tartus ja päev hiljem sama algusajaga Rakveres.
Esimene kohtumine MM-valikmängude teises ringis toimub juba 13. septembril koduses Saku Suurhallis kui vastamisi minnakse G-alagrupi täiseduga võitnud Saksamaaga. Kolm päeva hiljem, 16. septembril hakatakse võõral väljakul mõõtu võtma tugeva Serbia koondisega. | Esialgu liitub ettevalmistuslaagriga kümme mängijat, kõige kahtlasem seis Nurgeriga | https://sport.err.ee/857247/esialgu-liitub-ettevalmistuslaagriga-kumme-mangijat-koige-kahtlasem-seis-nurgeriga | Eesti meeste korvpallikoondis alustab neljapäeval treeninglaagriga, et valmistuda eelseisvateks 2019. aasta maailmameistrivõistluste valikmängudeks. Esimesel treeningpäeval liitub koondisega kümme meest, ülejäänud viis jõuavad erinevatel põhjustel pisut hiljem. |
Leedu tugevuselt teises liigas pallima hakkav Žalgiris II sai kontrollmängus 97:90 jagu sama liiga meeskonnast KTU-st ehk Kaunase Tehnikaülikoolist. Kuigi kolmanda veerandi keskel juhtis Žalgirise duubelrivistus hetkeks juba 16 punktiga, suutis KTU mängu lõppu veel elevust tuua, vahendab Korvpall24.ee.
Kerr Kriisa viskas võitjate kasuks oma esimesed neli punkti Žalgirise särgis. Marius Valinskas tõi 21 ja Vitalijus Kozys 17 silma. | Kriisa viskas debüüdil Kaunase Žalgirise duubelmeeskonna eest neli punkti | https://sport.err.ee/857245/kriisa-viskas-debuudil-kaunase-zalgirise-duubelmeeskonna-eest-neli-punkti | 17-aastane ja 186 cm pikk Eesti korvpallur Kerr Kriisa deübeeris Kaunase Žalgirise duubelmeeskonna rivistuses. |
"See oli teadlik valik. Läbirääkimised hakkasid suve keskel, aga lõplik otsus sündis nädal tagasi," lausus Talts intervjuus Vikerraadiole. "Täna sai allkirjastatud leping."
35-aastane Talts mängis Itaaliast naasmise järel viimased viis hooaega Tartu ridades. "Ega ma ei olnud lõpuni kindel, mis nendest saab ja mismoodi asjad lähevad. Aga teatud asjad venisid ja tuli mingi hetk enda jaoks see otsus võtta. See [otsus liituda Kaleviga] ei olnud tingitud nende [tartlaste] tegevusest."
Kalevis ühinevad Taltsi teed taas peatreener Gert Kullamäega, kellega ta on ka koos pallinud. "Tundub olevat mõnus punt ja iga aastaga kasvavad neil ka eesmärgid. Pigem arvan, et see on positiivne ja kui saan natukenegi kaasa aidata, siis oleks see väga hea."
Talts loodab, et Kalev/TLÜ areng on pidev. "Hästi palju mängib rolli, mis mehed kokku saame, kuidas kokkumäng ja asjad sujuma hakkavad. Aga mõtted on küll võrreldes eelmiste aastatega natuke edasi teha." | Talts Kalev/TLÜ-ga ühinemisest: tundub olevat mõnus punt | https://sport.err.ee/857241/talts-kalev-tlu-ga-uhinemisest-tundub-olevat-monus-punt | Eesti korvpalli meistriliigas mängiv Tallinna Kalev/TLÜ kinnitas, et meeskonnaga liitub kauaaegne Eesti koondislane Janar Talts. |
27-aastane rallipiloot on võitnud WRC2 klassis 11 MM-rallit. Mullu tuli ta ka selle arvestuse maailmameistriks ja hoiab tänavu teist kohta. Kahe viimase aasta jooksul on ta 11 etapist võitnud kaheksa ja pole kordagi esikolmikust välja jäänud.
"Teeme kõvasti tööd, et Pontusele WRC kohta leida," sõnas mehe norralasest mänedžer Erik Veiby väljaandele Ilta-Sanomat. "Pärast WRC2 aastaid ta väärib seda."
"Ta tuli 2013. aastal juunioride maailmameistriks, 2015. aastal Aasia ja Vaikse Ookeani sarja võitjaks ning 2017. aastal WRC2 sarja võitjaks," jätkas Veiby. "Ta on WRC2 sarjas saanud rohkem võite kui keegi teine."
Väljaande teatel võib Tidemand saada WRC masina rooli juhul, kui näiteks Sebastien Ogier lõpetab või lahkub M-Spordist Citroeni ridadesse. Nii Veiby pojal Ole Christianil kui ka soomlasel Kalle Rovanperäl on järgmiseks hooajaks leping Škodaga ehk jätkatakse WRC2 arvestuses. | Rootsi rallipiloot võib leida tee WRC autosse | https://sport.err.ee/857234/rootsi-rallipiloot-voib-leida-tee-wrc-autosse | Rootsi rallisõitja Pontus Tidemand võib soodsate asjaolude kokkulangemisel kihutada järgmisel aastal WRC autoga M-Spordi meeskonnas. |
Samas ei esitanud Trump oma väidete kohta tõendeid ega rohkem informatsiooni, vahendas Reuters.
"Hiina häkkis Hillary Clintoni e-kirju, millest paljud on salastatud informatsioon. FBI (föderaalne juurdlusbüroo) & DOJ (justiitsministeerium) parem astugu järgmine samm või pärast nende kõiki teisi ebaõnnestumisi (Comey, McCabe, Strzok, Page, Ohr, FISA, Dirty Dossier jne) kaob nende usaldusväärsus igaveseks!" kirjutas Trump.
Teisipäeva õhtul kirjutas Trump samast teemast. "Hiina häkkis Hillary Clintoni e-kirjade eraserverit. On nad kindlad, et see ei olnud Venemaa (nali!)?," kirjutas ta.
"Tegelikult väga suur lugu. Palju salastatud informatsiooni!" lisas ta.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunying ütles, et sellised süüdistused ei ole midagi uut. "See pole esimene kord, kui me kuuleme sarnaseid süüdistusi," ütles Hua pressikonverentsil.
"Hiina on küberjulgeoleku kindel kaitsja. Me oleme rangelt vastu ja karistame kõiki internetirünnakute ja saladuste varastamise viise," lisas ta, mainimata täpsemalt Trumpi või Clintonit.
USA luureametnikud on väitnud, et Venemaa on demokraatide arvutisüsteemidesse häkkimise taga. USA kohus esitas juulis 12 Vene luureametnikule süüdistuse Clintoni ja Demokraatliku Partei arvutivõrku häkkimise eest.
Eriprokurör Robert Mueller uurib Venemaa väidetavat rolli 2016. aasta valimistesse sekkumisel ja seda, kas vabariiklaste kandidaadi Trumpi meeskond tegi Moskvaga koostööd.
Venemaa on valimistesse sekkumist kindlalt eitanud ning Trump on eitanud igasugust koostööd Venemaaga.
2017. aasta aprillis ütles Trump, et Hiina võis häkkida demokraatide e-kirjadesse selleks, et sekkuda 2016. aasta presidendivalimistesse. Ka siis ei esitanud ta oma väidete kohta tõendeid.
Hiina on samuti korduvalt eitanud süüdistusi küberrünnakute kohta.
Hillary Clinton's Emails, many of which are Classified Information, got hacked by China. Next move better be by the FBI & DOJ or, after all of their other missteps (Comey, McCabe, Strzok, Page, Ohr, FISA, Dirty Dossier etc.), their credibility will be forever gone!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) August 29, 2018
Report just out: "China hacked Hillary Clinton's private Email Server." Are they sure it wasn't Russia (just kidding!)? What are the odds that the FBI and DOJ are right on top of this? Actually, a very big story. Much classified information!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) August 29, 2018
Trump hoiatas vasakpoolsete "vägivalla" eest demokraatide võidu korral vahevalimistel
Trump on hoiatanud, et tema poliitika pööratakse "vägivaldselt" ümber, kui demokraadid novembris vahevalimised võidavad, vahendas BBC.
Trump ütles evangelistide liidritele, et vahevalimised on referendum kõne- ja usuvabadusele ning neid ohustavad "vägivaldsed inimesed".
Ta palus konservatiivsetelt kristlikelt gruppidelt abi, öeldes, et nad on ühe hääle kaugusel kõige kaotamisest.
Vahevalimisi peetakse presidendi populaarsuse testiks. | Trump süüdistab Hiinat Clintoni e-kirjadesse häkkimises | https://www.err.ee/857220/trump-suudistab-hiinat-clintoni-e-kirjadesse-hakkimises | USA president Donad Trump süüdistas kolmapäeval Twitteris, et Hiina häkkis 2016. aasta demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni e-postkasti. |
Seni oli ristmikul avatud mõlemas sõidusuunas üks sõidurada. Narva maanteel võimaldati seetõttu vasakpööret Pronksi tänavale teha samuti vaid ühelt sõidurajalt.
Samas suletakse teisipäeval liiklusele Kreutzwaldi ja Gonsiori tänava ristmik. Seda pärast hommikuse tipptunni lõppu, orienteeruvalt kell 10, et alustada ehitustöödega.
Ehitustööd kestavad Gonsiori ja Kreutzwaldi ristmikul kestavad 25. oktoobrini.
Liiklusskeem Autor: Tallinna pressiteenistus
Kuna Gonsiori tänava piirkonnas on vähemalt kolm suurt kooli ja muid lasteasutusi, muudab see septembri alguses liiklusolukorra väga pingeliseks.
"Ilmselt on kõige pingelisem liikluse päev teisipäev, 4. september Tallinnas, kui hakkab reaalne õppetöö, kuna esmaspäeval on aktused ja inimesed lähevad koolidesse erinevatel aegadel. Aga kindlasti on see raske ja keeruline aeg liiklejate jaoks, liikluskorraldajate jaoks," rääkis Tallinna liikluskorralduse juht Talvo Rüütelmaa. | Tallinna Gonsiori ja Pronksi ristmik avaneb liiklusele esmaspäeval | https://www.err.ee/857229/tallinna-gonsiori-ja-pronksi-ristmik-avaneb-liiklusele-esmaspaeval | Esmaspäeva hommikul kell 7 avaneb Tallinnas Pronksi ja Gonsiori tänava ristmik täies ulatuses autoliiklusele. |
Eelnevate uuringute põhjal suudab keskenduda aju korraga vaid ühele ülesandele, näiteks lugemisele. Ajurakud aktiveeruvad sel ajal ühtlase katkematu voona. Teisalt oleks täielikult ülejäänud maailmast irdumine ohtlik. Kivikirvest pole kasu, kui kiskja samal ajal ettevaatamatule ürginimesele selle valmistamise ajal hambad sisse lööb.
Princetoni Ülikooli ajuteadlaste värske töö põhjal on leidnud evolutsioon aga kompromissi. Parasjagu käsil oleva tegevuse juures tarvilike ajurakkude laenglemine muutub neli korda sekundi jooksul ajutiselt nõrgemaks. Nende lühikeste ajavahemike jooksul võib märgata pilgu hüplemist, mis viitab ümbruse seiramisele. Teisisõnu kontrollib inimene teadvustamatult, kas miski väärib ümbruses parasjagu rohkem tähelepanu.
Ian Fiebelkornil ja ta kaaslastel jäi eelnevalt tabamatuks jäänud rütm silma lihtsa katse käigus. Inimestest ja makaakidest uurimisalused pandi istuma arvutiekraani ette ja paluti keskenduda selle keskpunktile. Aeg-ajalt ekraanile ilmuvate ristkülikute nägemise korral pidid andma katsealused sellest märku hiireklõpsu või kangitõmbega. Samal ajal jälgiti nende ajuaktiivsust.
Töörühm leidis, et ajuaktiivsuse vähenemist ja pilgu hüplemist lahutavad ajavahemikud olid inimeste ja makaakide puhul võrreldavad. See viitab, et tulemusi saab laiendada ka teistele inimahvidele ja tegu on üldisema mehhanismiga.
Täiendavad katsed võiksid aidata mõista Fiebelkorni ja ta kaaslaste sõnul erinevate tähelepanuhäirete tekkepõhjuseid. Nii spekuleerivad nad, et nii liigne süvenemine kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib olla osaliselt tingitud raskustest nende kahe seisundi vahel ümberlülituda. Samas tunnistasid nad, et hüpoteesi kinnitamiseks peaksid nad tegema esmalt katseid tähelepanuhäirega lastega.
Uurimus ilmus ajakirjas Neuron. | Aju otsib uut tegevust neli korda sekundis | https://novaator.err.ee/857227/aju-otsib-uut-tegevust-neli-korda-sekundis | Aju otsib isegi jäägitult ühele tegevusele keskendudes inimest ümbritsevast keskkonnast ohte ja uusi ärritajaid neli korda sekundis, järeldab inimeste ja makaakide ajuaktiivsust jälginudteadlasrühm. |
Eesti on Islandiga selles valiksarjas juba kohtunud, kui A. Le Coq Arenal jäädi pärast 2:0 eduseisu saavutamist vastasele 2:3 alla. Kuueliikmelises valikgrupis on Island kuue mänguga teeninud kaheksa punkti ning asub neljandal tabelireal, Eesti on seitsmest mängust saadud ühe punktiga viimasel kohal. Kahe noortekoondise vahele mahub veel kuue punktiga (seitsmest mängust) Albaania. Esikolmiku moodustavad Hispaania 18 (6), Slovakkia 12 (7) ja Põhja-Iirimaa 11 (7) punktiga.
Koondiselaagrist ei võta osa Rauno Sappinen, kui mängija ja treenerite kokkuleppel jääb ründaja oma uue meeskonna, Hollandi esiliigas palliva Den Boschi juurde.
Kohtumine toimub Islandil Kópavoguris Kópavogsvölluri staadionil. Avavile kõlab Eesti aja järgi kell 19.45.
Eesti U21 koondis:
Väravavahid
Andreas Vaikla (19.02.1997) – Kristiansund BK (NOR)
Karl Johan Pechter (02.03.1996) – Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
Silver Grauberg (26.11.1996) – Tartu JK Tammeka (laenul FC Florast)
Sören Kaldma (03.07.1996) – Paide Linnameeskond
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora
Marco Lukka (04.12.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Florast)
Michael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora
Edgar Tur (28.12.1996) – Paide Linnameeskond
Poolkaitsjad ja ründajad
Andre Järva (21.11.1996) – JK Tallinna Kalev
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Henri Järvelaid (11.12.1998) – Tartu JK Tammeka (laenul Tallinna FC Florast)
Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora
Herol Riiberg (14.04.1997) – Viljandi JK Tulevik (laenul Tallinna FC Florast)
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora
German Šlein (28.03.1996) – Tallinna FC Flora | Voolaid teatas koosseisu U-21 koondise valikmänguks | https://sport.err.ee/857224/voolaid-teatas-koosseisu-u-21-koondise-valikmanguks | Eesti U-21 jalgpallikoondis jätkab EM-valiksarja 6. septembril mänguga võõrsil Islandi vastu. Noortekoondise peatreener Karel Voolaid kutsus kohtumiseks meeskonda 18 mängijat. |
"JCPOA (tuumalepe) ei ole eesmärk, see on üksnes vahend," ütles ta kolmapäeval valitsus istungil.
"Kui me jõuame järeldusele, et see ei kaitse enam meie riiklikke huvisid, siis loomulikult heidame selle kõrvale," lisas ta. | Iraani kõrgeim juht teatas valmisolekust loobuda tuumaleppest | https://www.err.ee/857221/iraani-korgeim-juht-teatas-valmisolekust-loobuda-tuumaleppest | Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei sõnul peab tema valitsus peab olema valmis loobuma 2015. aasta tuumaleppest, kui see ei ole enam riigi huvides. |
2485 punkti kogunud Jõeäär edestab Vahur Valvast (Rein Taaramäe Rattaklubi) 19 ja Tarmo Koplit (Hawaii Express Team) 20 punktiga. Suures mängus tahab sõna sekka öelda kindlasti ka Oskar Nisu (Cycling Tartu), kes jääb Jõeäärest maha 49 silmaga.
Naistest hoiab liidrikohta 2222 punkti kogunud Mae Lang (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi), Krista Karingul (RedBike Team) on 1997 ja Kelly Kalmul (CFC Spordiklubi) 1331 silma.
Osalejatel on võimalus valida 117 ja 75,7 km pikkuse maanteesõidu ning 30,2 km tervisesõidu vahel. Maastikusõidu pikkuseks on 42,5 km. | Gert Jõeäärel on võimalus teha koduses maanteekarikasarjas ajalugu | https://sport.err.ee/857219/gert-joeaarel-on-voimalus-teha-koduses-maanteekarikasarjas-ajalugu | Pühapäeval toimuval Fakto Auto Tallinna Rahvasõidul on Gert Jõeäärel võimalus teha Filter Maanteekarikasarjas ajalugu. Mullu sarja kokkuvõttes esikoha pälvinud CFC Spordiklubi ratturist võib saada esimene mees, kes tõuseb kahekordseks võitjaks. |
Tegemist on praeguse valitsuskoalitsiooni - Keskerakond, Koonderakond ja Sinine Tulevik - viimase riigieelarvega, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat.
Parlamendivalimised toimuvad Soomes 2019. aasta aprillis.
Keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä kinnitas koonderakondlasest rahandusministri Petteri Orpo ning Sinise Tuleviku juhi Sampo Terho kõrval seistes, et kuigi järgmisel aastal võtab Soome veel 1,5 miljardit euro laenu, lõpeb võlgu elamine 2021. aastaks.
Peamised detailid Soome 2019. aasta eelarves:
* Soome võtab järgmisel aastal veel laenu 1,5 miljardit eurot;
* alkoholi ja karastusjookide aktsiisi tõstetakse vastavalt 30 miljoni ja 25 miljoni euro ulatuses (alkoholiaktsiisi ja teiste muudetavate maksude täpne määr selgub hiljem - Toim.);
* sõidukimaksu langetatakse 50 miljoni euro ulatuses;
* üldine maksukoormus ei suurene;
* suurendatakse väiksemaid hüvitisi, nagu näiteks haigushüvitist;
* töötute aktiivsemat tööturule naasmist toetatakse veel 10,3 miljoni euroga;
* eakamate töötajate pensionile siirdumist toetatakse. Toetust võivad saada vähemalt 60-aastased inimesed, kes on olnud viis aastat töötud;
* kiirendatakse kvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtjate elamislubade menetlusi. Käesoleva aasta lõpuks peaks menetlusaeg olema kõige rohkem neli kuud. Järgmisel aastal kaks kuud;
* põllumeestele makstakse kuuma suvega seotud kompensatsiooni. Käesoleva ja järgmise aasta raha kokku liites on see summa umbes 86,5 miljonit eurot;
* Läänemere ja siseveekogude kaitseks rakendatakse kolmeaastast programmi 45 miljoni euro ulatuses;
* teadus- ja innovatsioonirahastamine saab juurde rohkem kui sada miljonit eurot. | Soome valitsus tutvustas eelarveplaane, kavas on tõsta alkoholiaktsiisi | https://www.err.ee/857216/soome-valitsus-tutvustas-eelarveplaane-kavas-on-tosta-alkoholiaktsiisi | Soome valitsus tutvustas kolmapäeval järgmise aasta riigieelarve põhimõtteid ning muuhulgas tehti teatavaks, et kavas on tõsta alkoholiaktsiisi. |
Pikalt vigastusega kimpus olnud Enar Jääger on taas tagasi koondise nimekirjas ning 126 kohtumisega on tema meeskonna kogenuim mängija. Jäägerist kõigest kahe mängu kaugusel on hiljuti klubi vahetanud Ragnar Klavan, kes kannab nüüd Itaalia Serie A-s Cagliari Calcio värve. Enam kui sada kohtumist on pidanud ka Gliwice Piasti (Poola) hingekirja kuuluv Kosntantin Vassiljev, kellel on tegevmängijatest kirjas ka enim koondiseväravaid (23). Oma 50. koondisemängu võib kirja saada tänavu oma esimese Hollandi kõrgliiga tabamuse kirja saanud NAC Breda 25-aastane mängija Karol Mets.
Rahvuste liiga alagrupi võitja võib jõuda 2020. aasta EM-finaalturniirile ja tõuseb järgmiseks Rahvuste liigaks aste kõrgemale. Seega on tegemist kohtumistega, kus on mängus tähtsad punktid. Lisaks Kreekale ja Soomele on Eesti alagrupis ka Ungari.
Eesti koondis UEFA Rahvuste liiga mängudeks Kreeka ja Soomega:
Väravavahid:
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoki JK (FIN) 39/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Lillestrøm (NOR) 2/0
Sergei Lepmets (05.04.1987) – Tallinna FCI Levadia 1/0
Kaitsjad:
Enar Jääger (18.11.1984) – Vålerenga (NOR) 126/0
Ragnar Klavan (30.10.1985) – Cagliari Calcio (ITA) 124/3
Taijo Teniste (31.01.1988) – SK Brann (NOR) 64/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 51/2
Karol Mets (16.05.1993) – NAC Breda (NED) 49/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Kielce Korona (POL) 38/0
Nikita Baranov (19.08.1992) – Sogndal Fotball (NOR) 28/0
Artur Pikk (05.03.1993) – Legnica Miedź (POL) 26/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Sarpsborg 08 (NOR) 21/3
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora 10/0
Marek Kaljumäe (18.02.1991) – PS Kemi (FIN) 4/0
Poolkaitsjad ja ründajad:
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Gliwice Piast (POL) 104/23
Sander Puri (07.05.1988) – Waterford F.C. (IRL) 71/4
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Krakówi Cracovia (POL) 69/13
Ats Purje (03.08.1985) – Kuopio Palloseura (FIN) 65/10
Henri Anier (17.12.1990) – FC Lahti (FIN) 52/11
Ilja Antonov (05.12.1992) – FC Hermannstadt (ROU) 43/2
Siim Luts (12.03.1989) – FC Teplice (CZE) 35/3
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Legnica Miedź (POL) 29/1
Mattias Käit (29.06.1998) – Fulham F.C. (ENG) 16/5
Artjom Dmitrijev (14.11.1988) – FC Lahti (FIN) 12/0 | Reim teatas koosseisu Rahvuste liiga mängudeks Kreeka ja Soomega | https://sport.err.ee/857209/reim-teatas-koosseisu-rahvuste-liiga-mangudeks-kreeka-ja-soomega | Eesti koondis mängib kümne päeva pärast algava UEFA Rahvuste liiga raames septembrikuus kaks kohtumist, kui esmalt võõrustatakse Kreekat ja seejärel sõidetakse üle lahe külla Soomele. Koondise peatreeneri Martin Reimi valikusse kuulub eelseisvateks kohtumisteks 24 mängijat. |
Kehtiva seadus lubab kindlustusandja asutada vaid aktsiaseltsi või Euroopa äriühinguna.
Ühistulised kindlustusandjad on võrreldes aktsiaseltsidega tihti väiksemad, piiritletud tegevusraadiusega ning fokuseeritud teatavatele kindlustusliikidele. Samas ei ole see alati reegel.
Kindlustusühistu puhul on rahandusministeeriumi hinnangul eeliseks see, et puudub huvide konflikt omanike ja kindlustusvõtjate vahel, kuna üldjuhul on nad ühes isikus. Samas aktsiaseltside puhul on paremad võimalused juhtkonna kontrollimiseks ning soovitud suunas juhatamiseks.
Peamiseks erisuseks ühistuliste kindlustusandjate ja aktsiaseltsina tegutsevate kindlustusandjate vahel on kapitali kaasamise viis.
Aktsiaseltsid üldiselt kaasavad kapitali oma investoritelt ning seejärel alustavad kindlustuslepingute müüki. Ühistud aga kaasavad kapitali liikmete ja kindlustusvõtjate kaudu. Samal ajal kui aktsiaseltsid sõltuvad suuresti välisest kapitalist.
Rahandusministeerium märgib eelnõu seletuskirjas, et see võib saada probleemiks kriisiaegadel, kui investorid vähendavad oma investeeringuid või kui investeeringute väärtus langeb. Sellisel juhul võivad tegelikud kindlustusmaksed, mis klientidelt saadakse, olla ebapiisavad riskide katmiseks.
Samas vastastikuste kindlustusandjate puhul seda probleemi ei esine tänu sidemetele kapitali ja kindlustuslepingute vahel, mis muudab vastastikused kindlustusandjad potentsiaalselt turvalisemaks ja jätkusuutlikumaks just kriisiaegadel.
Eelnõu väljatöötamiskavatsusega korjatud tagasisidest selgus, et kuigi Eesti kindlustussektor on ka täna hästi toimiv ning enamlevinud kindlustusteenused on Eesti klientidele kättesaadavad, võib siiski esineda ka praktiline vajadus sellise ühinguvormi jaoks.
Võimalikest tegevusliikidest mainiti tagasisides ära näiteks põllumajanduskindlustus, ravikindlustus ja liikluskindlustus. Samuti väljendati võimalikku praktilist huvi kindlustusühistu kaudu elukindlustusteenuse pakkumiseks.
Positiivse asjaoluna toodi välja ka seda, et kindlustusühistu teenitav kasum jääks Eestisse, kuivõrd suur osa liikmetest oleksid ilmselt Eesti kodanikud.
Negatiivsena tõid huvigrupid esile riske, mis tulenevad olukorrast, kus kahjusus läheb suureks. Kui aktsiaseltsist kindlustusandja puhul on võimalik kapitali kaasata omanikult või investorilt, siis eelduslikult korjab ühistuline kindlustusandja lisakapitali kas oma liikmetelt või tehes muudatusi olemasolevas tootes.
Eelnõu näeb ette, et kindlustusühistu osakapitali miinimumsuurus tuleks viia vastavusse aktsiaseltsist kindlustusandja aktsiakapitali suurusega.
Kindlustusandjana tegutsemise loa taotlemisel peab ühistul olema igal juhul kinnitus omavahendite ja põhiomavahendite olemasolu kohta, et täita kapitalinõudeid, mille miinimum on suurem, kui kaks või kolm miljonit eurot.
Omakapitali nõue võib huvi pärssida
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialisti Kristiina Kubja sõnul erinevad ühistud tavalistest kindlustusfirmadest selle poolest, et kõik ühistu liikmed osalevad hääleõigusega ka ühistu juhtimises.
"Ühistud saavad ise otsustada, kas kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi. Teoreetiliselt on võimalik, et kindlustusühistud toovad turule sellised teenused, mida täna turul üldse ei pakuta," ütles Kubja ERR-i raadiouudistele.
Muuhulgas mainis Kubja, et uuest tulundusühistu liigist saavad kasu põllumehed, kelle saaki praegu Eestis tegutsevad ettevõtted ei kindlusta.
Peamine takistus sellele, et põllumehed tuleks kokku ja looks kindlustusühistu, võib olla nõue ühistu omakapitalile. See on sarnaselt aktsiaseltsina tegutsevale kindlustusfirmale kaks kuni kolm miljonit eurot. Maaelu edendamise sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg tõdeb, et selle summa kokkusaamisega võivad meie põllumehed hätta jääda.
"Tugevamad mõtlevad nii, et neil on piisavalt endal oskusi ja neil on ka reservid välja kujunenud ja nad maandavad oma riskid ise," märkis Rosenberg.
Ühtlasi tõdes Rosenberg, et mõnemiljonilisest reservist ei pruugi kindlustuühistul suure ikalduse korral piisata. Näiteks tänavuse põua kahjud võivad küündida kuni kümne miljoni euroni. Küll aga võib Eesti põllumehel abi olla, kui siia tulevad välismaised kindlustusühistud. Nii nagu Saksamaa ühistu on laienenud Lätti. | Kindlustusfirmade kõrval saavad õiguse tegutseda ühistud | https://www.err.ee/857127/kindlustusfirmade-korval-saavad-oiguse-tegutseda-uhistud | Rahandusministeerium sai valmis eelnõu, mille eesmärk on luua õigusraamistik tulundusühistu vormis tegutseva kindlustusandja asutamiseks ja ühistuna tegutsemiseks. |
Expressen kirjutab, et araabiakeelses teates hoiatati, justkui olevat Rootsi Demokraadid ja paremtsentristlik Mõõdukas Koalitsioonipartei oma valimisprogrammis teatanud, et neil on kavas sulgeda kõik Rootsis asuvad mošeed ning keelata kõikidel 18. eluaastast noorematel naistel kanda nägu katvat rõivastust. Samuti soovivat nimetatud parteid keelata ära islami traditsioonidele vastava halal -liha, vahendas Yle.
Rootsi ringhääling SVT edastas, et Mõõduka Koalitsioonipartei Jönköpingi haru on esitanud praeguseks juba eemaldatud postituse kohta kaebuse politseile.
Sotsiaaldemokraadid teatasid SVT-le antud kommentaaris, et mõistavad postituse ja selle teinud kohalikel valimistel osaleva kandidaadi tegevuse hukka.
"See on täiesti hukkamõistu väärt ja kaugel meie väärtustest. Postituse eest vastutav isik ei ole enam sotsiaaldemokraatide kandidaat. See on olnud ühe liikme tegu, mille taga ei seisa erakond," rõhutas Jönköpingi lääni sotsiaaldemokraatide juht Thomas Gustavsson.
Gustavsson selgitas, et on olnud kontaktis ka Rootsi Demokraatide ja Mõõduka Koalitsiooniparteiga ning selgitanud, et selline teade ei esinda kuidagi sotsiaaldemokraatide hoiakut. Ka Facebooki-leht, kus nimetatud postitus ilmus, oli kandidaadi enda loodud ega kuulunud erakonnale.
Mõõduka Koalitsioonipartei peasekretär Gunnar Strömmer ütles varem Expressenile, et ootab sotsiaaldemokraadist peaministri Stefan Löfveni reaktsiooni.
Valitsusjuht Löfven kinnitas hiljem Expressini teatel, et selline tegu ei ole mingil juhul vastuvõetav. "Minu arusaamise kohaselt on nimetatud isik oma kandidatuuri tagasi võtnud ja tal on palutud erakonnast lahkuda. Meie niimoodi ei käitu - see ei ole sotsiaaldemokraatia," märkis Löfven.
Rootsi parlamendi- ja kohalikud valimised toimuvad pühapäeval, 9. septembril. | Rootsi sotsiaaldemokraat levitas sotsiaalmeedias araabiakeelset valeinfot | https://www.err.ee/857201/rootsi-sotsiaaldemokraat-levitas-sotsiaalmeedias-araabiakeelset-valeinfot | Ajalehtede Expressen ja Aftonbladet andmetel levitas sotsiaaldemokraadist kandidaat Sävsjö vallas Facebooki kaudu araabiakeelset valeinformatsiooni teiste Rootsi erakondade kohta. |
Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles ERR-ile, et augustis tegelevad ministeeriumi inimesed suveprognoosi koostamisega ja ajakava planeerimisega, eelarvearutelusid peetakse septembri jooksul.
Eelarvele annab raamistiku prognoos, mis avaldatakse 11. septembril.
Riigieelarve tuleb valitsusele seaduse kohaselt üle anda septembri lõpuks.
Eelmisel aastal kiitis valitsus riigieelarve heaks 27. septembril. | Riigieelarve kokkupanek algab septembris | https://www.err.ee/857200/riigieelarve-kokkupanek-algab-septembris | Rahandusministeerium alustab riigieelarve arutelusid septembris ning selle rahaline raamistik selgub ülejärgmisel nädalal avaldatavas majandusprognoosis. |
"Mul oli võimalus DHW Unitediga leping sõlmida juba mullu suvel kui Belgiasse tööle siirdusin, kuid viimistledes viimaseid detaile, vigastasin tõsiselt põlve ja paar kuud hiljem käisin operatsioonil," selgitas Jõks. "Nii kulges hooaeg mängimise asemel hoopis taastudes, ent olin siiski naiskonna juures aeg-ajalt abiks treenerina."
Jõks alustas käsipalluriteed üheksaaastaselt treener Gea Sootamme käe all Tallinna SK Reval-Spordis ning on Eesti meistrivõistlustelt Reval-Spordi ja TÜ/Põlva Spordikooli võistkondades võitnud kaks hõbedat ja kaks pronksi. Vahepeal käsipallist pausi pidades jõudis Jõks mängida Tartu JK Tammeka ridades jalgpalli, tehes kaasa Eesti meistriliigaski.
Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist haris Jõks end mitmetel rahvusvahelistel kursustel ning sai Euroopa Käsipalliliidu (EHF) rannakäsipallitreeneri tunnistuse. "Asusin tööle HC Tallinnasse ja seal tuli ka mängimiseisu tagasi. Kui naiskond 2015. aastal loodi, siis liitusin nendega ja mängisin kaks aastat meistriliigas," kirjeldas peamiselt vasaksisemise ja mängujuhina tegutsev Jõks.
"Belgiasse kolides mängisin ühel rannakäsipalliturniiril kaasa Leuveni Tigersi tiimis ja siis tekkis kontakt Antwerpeni kõrgliigaklubiga. Hetkel teengi siis tihedat koostööd võistkonna kinesioterapeudiga ning loodan paari nädala pärast rivis olla. DHW Unitedi naiskond on väga noor, aga rahvusvaheline – siin on lisaks belglannadele pallureid Hollandist, Portugalist ja Leedust," lisas Reval-Spordi kasvandik.
DHW United asutati 2004. aastal, kuid tõusis kiirelt kohalikku naiste käsipalli eliiti. Antwerpeni klubi tuli Belgia meistriks aastatel 2005, 2011 ja 2013 ning on võitnud kolmel hooajal veel hõbeda ja 2006. aastal Belgia karika. Mullu jäädi HB Sint-Truideni võiduga lõppenud meistrivõistlustel medalita.
Jõksist saab Alina Molkova kõrval teine Eesti naiskäsipallur, kes alanud hooajal mõnes Euroopa kõrgliigas kaasa lööb. Teatavasti siirdus Molkova kevadel Reykjaviki Vikingurist kohaliku tippklubi Valur ridadesse ning alustab suurte sihtidega nii Islandi liigas kui eurosarjas. | Kerli Jõks liitus Belgia klubiga DHW United | https://sport.err.ee/857203/kerli-joks-liitus-belgia-klubiga-dhw-united | Eesti naiskäsipalluritepere välismaal sai täiendust kui seni HC Tallinna ridadesse kuulunud Kerli Jõks liitus Belgia kõrgliigaklubiga Antwerpeni DHW United. 27-aastane Eesti koondislane on paranemas raskest põlvevigastusest ja hooaja esimestes mängudes Belgia kolmekordse meistri ridades veel kaasa teha ei saa. |
Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus nii prokurör kui ka süüdistatava kaitsja. Prokurör taotles 22-aastasele Poopuule eluaegse vangistuse mõistmist.
Kaitsja taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist vägistamises, mõrvasüüdistuse ümberkvalifitseerimist tapmiseks ja karistuse kergendamist.
Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium leidis tõendeid kogumis hinnates, et Poopuu ja kannatanu suguühe toimus viimase tahte vastaselt ja süüdistatav kasutas seejuures vägivalda.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Poopuu allutas kannatanut vägistamise ajal kaelast pigistades vägivallaga oma tahtele. Toimepandud vägistamise varjamiseks tappis süüdistatav kannatanu, pigistades teda kätega kõrist kuni viimase surmani.
Samuti leidis ringkonnakohus, et Poopuule tuleb mõlema teo eest mõista üks karistus mõrva kui raskema kuriteo seaduses ette nähtud karistusraamide alusel.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ei karistuse kergendamine ega selle raskendamine. Karistuse puhul tuleb arvestada kergendava asjaoluna seda, et kohtumenetluse ajal hüvitas süüdistatav vabatahtlikult kannatanule ehk tapetud neiu emale ligi 600-eurose rahalise kahju.
Samas karistusseadustikus loetletud karistust raskendavad asjaolud antud juhul puuduvad. Lisaks on kohtuotsusega vähenenud Poopuu esialgse süüdistuse maht, kuna ta mõisteti juba maakohtus õigeks tapmise toimepanemises vägistamise hõlbustamise eesmärgil.
Nimetatud teos õigeksmõistmist ei vaidlustanud ringkonnakohtus ka prokurör. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud mõista kergem karistus, kui seda taotles prokurör.
Tartu maakohus mõistis Poopuu süüdi selle aasta 30. aprillil. Karistuse kandmise algust arvestatakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest, möödunud aasta 11. juunist. Kannatanule tuleb Poopuul mittevaralise kahjuna hüvitada 10 000 eurot ja kannatanu õigusabikulude katteks riigile 2044 eurot.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kutsus süüdistatav eelmise aasta 10. juuni kesköö paiku endaga kohtuma tuttava 17-aastase neiu.
Koos sõideti Viljandi järve ääres asuva puhkekoha juurde, kus noormees neiule kallale tungis ja ta vägistas. Süüdistuse järgi pigistas ta vägistamise käigus neiut kätega kõrist, kuni viimane suri. Kägistamise eesmärk oli süüdistuse järgi vägistamise hõlbustamine ja selle hilisem varjamine.
Kohtumenetluse pooled saavad tänast otsust vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul alates neljapäevast. | Noore neiu mõrvarile mõistetud pikk vangistus jäi ringkonnakohtus jõusse | https://www.err.ee/857197/noore-neiu-morvarile-moistetud-pikk-vangistus-jai-ringkonnakohtus-jousse | Tartu ringkonnakohtu kolmapäevase otsusega jäi muutmata Tairo Poopuule 17-aastase neiu vägistamise ja mõrva eest mõistetud 15-aastane vangistus. |
Kui eelmisel hooajal, mis lõpetati Itaalia kõrgliigas 16. kohaga, müüs Cagliari 8460 hooajapiletit, siis tänavu on see number juba praegu 10 100. Lisaks Klavanile on klubi suvel soetanud ka näiteks Horvaatia legendi Darijo Srna, kirjutab Soccernet.ee.
Publikunumbri kasv on seda üllatavam, et Cagliari senine koduareen Sant'Elia lammutati ja järgmisel paaril hooajal mängib meeskond ajutisel Sardegna Arenal, mis püstitati vana staadioni parklasse. Arena mahutab 17 000 pealtvaatajat ehk hooajapiletitega on tänaseks kaetud ligikaudu 60 protsenti.
Uut hooaega on Cagliari alustanud kaotuse ja viigiga. Sel nädalavahetusel sõidab meeskond külla Atalantale, järgmises kodumängus ehk 16. septembril võõrustatakse aga AC Milani. | Klavani uus koduklubi Cagliari on müünud üle 10 000 hooajapileti | https://sport.err.ee/857193/klavani-uus-koduklubi-cagliari-on-muunud-ule-10-000-hooajapileti | Ragnar Klavani uus koduklubi Cagliari on hoolimata ajutisel staadionil mängimisele müünud rohkem hooajapileteid kui mullu. |
Eesti valitsuse liikmetest osalevad laupäevasel hüvastijätutseremoonial Washingtonis välisminister Mikser ja kaitseminister Luik, kinnitasid välis- ja kaitseministeeriumi pressiesindajad kolmapäeval BNS-ile.
ERR-i andmetel osaleb matuseteenistustel ka president Toomas Hendrik Ilves, kes on saanud senaatori perekonnalt isikliku kutse.
Eesti ja teiste Ida-Euroopa kunagise kommunismileeri riikide suur toetaja ning sõjakangelane McCain suri laupäeval 81-aastasena ajuvähki. Senaatoril diagnoositi mullu glioblastoom, sama agressiivne ajukasvaja vorm, mis võttis 2009. aastal elu teiselt senati suurkujult Ted Kennedylt.
Kolmapäeval toimub McCaini mälestusteenistus tema koduosariigi Arizona kapitooliumil, neljapäeval toimub Põhja-Phoenixi baptistikirikus mälestusteenistus, kus peab kõne endine asepresident Joe Biden.
Neljapäeval viiakse McCaini sark Washingtoni Kapitooliumi Rotundi. Laupäeval möödub matuserongkäik Vietnami sõjaveteranide memoriaalist suundub Washingtoni katedraali, kus mälestustalitusel peavad kõne ekspresidendid George W. Bush ja Barack Obama.
Pühapäeval toimub eraviisiline matusetalitus Mereväeakadeemia kabelis ja kalmistul. Oma soovi kohaselt maetakse McCain USA mereväeakadeemia kalmistule Marylandi osariigis Annapolises oma mereväeakadeemia kursusekaaslase ja eluaegse sõbra Chuck Larsoni kõrvale.
USA praegune president Donald Trump mälestustalitustel ei osale. | Eestit esindavad senaator McCaini matustel Mikser, Luik ja Ilves | https://www.err.ee/857138/eestit-esindavad-senaator-mccaini-matustel-mikser-luik-ja-ilves | Eestit esindavad Ameerika Ühendriikide senaatori John McCaini matustel välisminister Sven Mikser, kaitseminister Jüri Luik ja eelmine riigipea Toomas Hendrik Ilves. |
Viimase hooaja mängis Velicka Leedu kõrgliigaklubis Lietkabelis, kus ta teenis 12 mänguga keskmiselt 2,3 punkti, võttis 1,6 lauapalli ja andis 1,5 resultatiivset söötu. Koos Leedu koondisega on Velicka võitnud U-16 Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali ja kaks aastat tagasi pälviti teine koht ka U-18 EM-ilt. Möödunud aastal kuulus noor korvpallur U-17 Leedu pronksisesse MM-meeskonda. Tänavu esindas noormees EM-mängudel U-20 koondist Saksamaal Chemnitzis, kus ta viskas seitsme mänguga keskmiselt üheksa punkti, võttis viis lauapalli ja andis 4,4 resultatiivset söötu. | Tartu Ülikooliga liitub 18-aastane Kaunase Žalgirise mängija | https://sport.err.ee/857189/tartu-ulikooliga-liitub-18-aastane-kaunase-zalgirise-mangija | Tartu Ülikooli korvpalliklubiga liitub Kaunase Žalgirisest laenulepingu alusel 18-aastane leedukas Arnas Velicka. |
Anonüümseks jääv vabaerakondlane (ERR-ile on tema nimi teada) ütles, et Andres Herkel ja tema meeskond püüavad võimalikust erakorralisest üldkoosolekust teha justkui usaldushääletust.
"Nad püüavad aega võita, seetõttu käib intensiivne töö liikmete seas, helistatakse läbi, veendakse neid. Käib inimeste töötlemine," ütles ta.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel ei olnud nõus seda ERR-ile kommenteerima.
Allika sõnul kirjutas terve Harjumaa juhatus alla Pärnumaa piirkonna juhi Heli Künnapase pöördumisele, mis nõuab Herkeli taandumist.
Uueks esimeheks pakub ta Kaul Nurme, kes on ka uue programmi üks eestvedajaid olnud. "Kui toimub see pööre, siis meiega on liitumas suur ja tugeva potentsiaaliga jõud," lausus ta.
Ta täpsustas, et Eesti 200 ja Rahva Ühtsuse Erakonnaga tegemist ei ole. Samuti ei ole see Artur Talviku loodav poliitjõud, kuigi sellega plaanib Kaul Nurme juhitav Vabaerakond koostööd teha.
Erakorralise üldkoosoleku saab kokku kutsuda kui seda nõuab 64 liiget, ehk kümme protsenti liikmeskonnast. Heli Künnapase saadetud protestikirjale on alla kirjutanud 18 liiget.
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest selgus, et Vabaerakonna toetus langes kahe protsendi peale. Andres Herkeli sõnul on see tüli ja sisemise lõhestumise tagajärg.
"Selles mõttes mul on kahju, aga lootusetuid olukordi ei ole ja ka sellest on võimalik välja tulla, aga selleks peab olema tahe ja inimeste üldine soov töötada väljapoole, mitte tegeleda sisemiste lõhestustegevustega. Kui see niimoodi jätkub, siis muidugi reitingu tõusmisest on raske rääkida," lausus Herkel.
Küsimusele, kas sellises kontekstis on Herkel kaalunud ka erakonna juhtimisest taandumist, vastas ta, et kuna Vabaerakonnas on töörahu, siis ta ei soovi seda kommenteerida. | Vabaerakondlane süüdistab Herkelit töörahu ajal enesele kampaania tegemises | https://www.err.ee/857185/vabaerakondlane-suudistab-herkelit-toorahu-ajal-enesele-kampaania-tegemises | Vabaerakonna esimees Andres Herkel tegeleb väljakuulutatud töörahu ajal erakonna liikmete seas endale toetuse kindlustamisega, kui ta võimalikul erakorralisel üldkoosolekul peaks taas esimeheks kandideerima, ütles ERR-ile üks Vabaerakonna Harjumaa piirkonna juhatuse liige. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.