text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga plaanitakse anda kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid ka väljaspool Eesti riiki. Seni oli kaitseväel selline õigus üksnes rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas.
Samuti laiendab seadus kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos kaitseväega on varjatud.
Tsiviilkontroll kaitseväe luure tegevuse üle on tagatud teenistusliku järelevalvega kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega kaitseväes. Samuti on riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda tutvumiseks dokumente ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole. | Valitsus soovib laiendada kaitseväe luureõigusi | https://www.err.ee/558757/valitsus-soovib-laiendada-kaitsevae-luureoigusi | Valitsus kiitis oma tänasel istungil heaks seaduseelnõu, mis annaks kaitseväele luuretegevuseks õigusi juurde. |
Kingsi pakkumine kehtis küll vaid kolmapäevase päeva jooksul viies konkreetses salongis, kuid sotsiaalmeedias levisid kiirelt videod tätoveeringusalongide ukse taga olevatest järjekordadest.
1948 Rochester Royalsi nime all loodud klubi oli viimati NBA teravaimas tipus 2000-ndate aastate alguses, kui korra jõuti konverentsi finaali ning kolmel korral konverentsi poolfinaali.
Viimased kümme hooaega on aga play-offi uks nende jaoks suletuks jäänud, kuid klubi alustas pärast tänavuse põhiturniiri lõppu jõulist kampaaniat meeskonna maine parandamiseks.
Kuna 2016/17 hooaja alguseks saab linnas valmis ka uus 500 miljonit dollarit maksma läinud korvpallihall, siis otsustati vahetada ka klubi logo. Värske logo on innustust saanud 1985-1994 kasutusel olnud logost. | NBA klubi maksis fännidele kinni tiimi uue logo tätoveeringud | https://sport.err.ee/85297/nba-klubi-maksis-fannidele-kinni-tiimi-uue-logo-tatoveeringud | NBA korvpalliklubi Sacramento Kings lükkas käima enneolematu reklaamikampaania, mille käigus maksti ühel päeval kinni inimeste tätoveeringud, mis kujutavad klubi värskelt uuendatud logo. |
McManus alistas seejuures veerandfinaalis neljakordse maailmameistri John Higginsi. Tema võidunumbrid rahvuskaaslase üle olid 13:11. McManus ja Higginsi kohtumises oli kord peal üks, kord teine. Alguses pääses McManus juhtima 3:1, siis Higgins 5:3, seejärel uuesti McManus 6:5, siis aga Higgins 9:7 ja 11:9.
Matši viimased neli freimi möödusid aga McManuse dikteerimisel, kes võitis neid kõik, sealjuures ühe 128-punktilise seeriaga. Tituleeritud Higgins sai viimase nelja freimi peale kokku vaid 24 punkti.
45-aastase McManuse jaoks oli see kolmas kord MM-i poolfinaali pääseda, kuid eelmised jäävad juba enam kui paarikümne aasta taha (1992, 1993). Vahemikus 2007-2012 ei jõudnud ta kordagi isegi põhitabelisse. Reitinguturniiri poolfinaalis mängis ta viimati 2006. aastal.
Marco Fu oli täpselt sama skooriga (13:11) üle Barry Hawkinsist. Snuukri suursaadik Aasias pääses MM-il nii kaugele ka 2006. aastal. Pärast seda on jäänud laeks esimene või teine ring.
Fu alustas 2013. aasta finalisti vastu imeliselt, minnes juhtima 5:0 ja 9:1. Seejärel võitis Hawkins kolm freimi järjest, kuid Fu vastas talle 136-se seeriaga (10:4). Sellest hoolimata ei andnud Hawkins alla ja ajas veel matši pingeliseks, võites järjest viis freimi (10:9). Fu läks juhtima 12:9 ja võitis lõpuks 13:11.
Poolfinaalides on seega vastamisi Alan McManus - Ding Junhui ja Marco Fu - Mark Selby. Neist varem on tulnud maailmameistriks vaid maailma esinumber Selby, kes triumfeeris 2014. aastal.
Hawkinsi üks helgeid momente, õnnestunud avalöök:
How to break off like a boss! ???? #ilovesnooker @Betfred https://t.co/nOqnitJbOo
— World Snooker (@WorldSnooker1) April 27, 2016 | Veteran McManuse vägitükk snuukri MM-il - 23 aasta järel taas poolfinaalis | https://sport.err.ee/85316/veteran-mcmanuse-vagitukk-snuukri-mm-il-23-aasta-jarel-taas-poolfinaalis | Sheffieldis toimuvatel snuukri maailmameistrivõistlustel jõudsid eile viimastena poolfinaali šotlane Alan McManus ja Hongi Kongi mees Marco Fu. |
1. mail esitleb Nuut Jazzkaarel ka oma uut plaati "Une meeles". | Vaata, kuidas Maarja Nuut "Vikerhommiku" otse-eetris üles astus | https://menu.err.ee/290439/vaata-kuidas-maarja-nuut-vikerhommiku-otse-eetris-ules-astus | Neljapäeva hommikul rõõmustas Vikeraadio hommikuprogrammi kuulajaid otse-eetris esitatud muusikapalaga pärimusmuusika edendaja Maarja Nuut. |
Pavel Londak ja Rosenborg mängisid võõrsil üle madalama liiga klubi Byaseni koguni 5:1. Enar Jäägeri koduklubi Valerenga alistas endise Aleksandr Dmitrijevi tööandja Honefossi 3:1. Viking ning Karol Mets said 3:0 jagu Vard Haugesundist, kirjutab Soccernet.ee.
Kõik eestlased mängisid kaasa kogu kohtumise. Neljapäeval astub lahingusse Taijo Teniste, kui Sogndal sõidab külla Forde' meeskonnale. | Londak, Jääger ja Mets aitasid oma klubid Norra karikasarjas järgmisesse ringi | https://sport.err.ee/85314/londak-jaager-ja-mets-aitasid-oma-klubid-norra-karikasarjas-jargmisesse-ringi | Norras mängiti kolmapäeval jalgpalli karikavõistluste 1/32-finaalid ning võistlustules olid ka eestlaste koduklubid. |
Kunstnikud: Alissa Šnaider & Kaja Kann, Mari-Liis Lill, Brit Pavelson, Edith Karlson, Liina Pääsuke, Eva Mustonen, Helena Keskküla, Elis Saareväli, Katja Adrikova, Triinu-Liis Rahe, Anna-Stina Treumund, Sander Tuvikene
Kuraator: Rebeka Põldsam
Koordinaator: Kaarin Kivirähk
Installeerimine: Siim Soop
Kohe, kui galeriisse astud, vahib vastu maal mingi üleelusuure tšikiga, kes röögib midagi. Maali kõrval on maas hunnik kiviblokke. Räägib see milllest? Kõik naised olid metsas, kui pauk käis? On see üldse installatsioon või lihtsalt hunnik kiviblokke? Maali kõrval on sein. Seinast vaatab välja seebist käsi. See on Kaja Kannu töö "Kui sügav on sinu pesu". Lisaks käele on seal kõrval letil naise lakitud küüünega sõrmekujulised seebid, mida on võimalik kaasa osta, päris huvitav oleks end nendega pesta, mõtlen. Veidike fallilised, kuid praktilised vidinad. Aga miks ikkagi seebist käsi? Et libedam oleks? Libestusega käsi. Erootilise funktsiooniga käsi. Kõike korraldav käsi. Käsi, mis iial ei väsi.
Seal samas on nukk tohutute blondide kiharatega. Tegelikult ongi ainult jalad ja kiharad. Kas see on kõik, mida me naistes näeme?
Siin on ka laud kuivanud lilledega veeta vaasis… Kui keegi lillekese eest ei hoolitse, siis lilled surevad. Lilled on naised, kes vajavad hoolt. Minu lemmiknaine on Alissa Šnaider.
Tagaseinal ripub kolm ekraani. See on vist Helena Kesküla videoinstallatsioon. Kindel pole, töödele pole nimesilte ju juurde pandud. Kas ma ei maininud seda?
Esimeses videos pikutab tütarlaps laua taga nagu homset polekski, naisuke nagu 19. sajandi dekadentlik mehike, pikutav naisuke hämaras ruumis rõngja laua ümber küünlavalgel konutab ja loivab minema. Või ei loiva? Otsustab, ei otsusta. Kas otsustamatus on naiselik omadus? Teises videos laulab autor poplugu: "Ma ei viitsi kuulata su sitta bändi ja ma ei tea mis mängu sa mängid, ei mõju minu peal su kontuurid ma vihkan kuidas sa mu voodi ääre peal istud." Kolmandas videos on tegemist samuti lo-fi- musavideoga. Autor laulab meile pseudoreaalsustest, andes mõista, kui tinglik kõik on ja kui erinevates maailmades me elame. Meie ehk tema ja mina (vaataja).
Kuid lõppude lõpuks me elame kõik oma maailmades. Näiteks Barcelona postpornoaktivistid soovivad dekonstrueerida mainstream pornot kui naist objektistavat ja mehekeskse võimupositsiooni mängu. Tegelikult on meie teha, kas me tahame seda tarbida või mitte. Meil on see valik. Pornot on lõputult ja igale maitsele. Me elame postmodernses tarbimishüsteerias, kus kõik taandub valikute tegemisele, kas me tahame tarbida naist alandavat porri ja elumudeleid või mitte. See on meie valik. Need, kes tahavad, need tarbivad ja tunnevad, et nad teevad õigesti, olgu mehed või naised, sest selline on tava ja kõik teevad nii. Ja teised, kes ei järgi tava, leiavad rahulduse sellest, et nad on nii teadlikud ja teavad, mis on tegelikult õige. Kokkuvõttes on kõik rõõmsad ja endaga rahul. Vähemalt kuni kaup rahuldab maitset.
Esimeselt korruselt viib trepp teisele, kus paikneb kolm tööd. Liina Pääsukese "Pidulaud", Katja Zdrikova "Kolm mannekeeni" ning videoinstallatsioon "Mari-Liis Lill". "Pidulaud", nagu nimigi viitab, kujutab endast lauda koos plakatiga, millele on prinditud suupisted. Ainult silmadega õgimiseks. Kui me näeme naises ainult ilusat sihverplaati, siis miks me peaksime soovima enamat laualt, mida too naine meile iga päev katab. Ma usun, et probleem on kaasajal laiem, mitte ainult mehed ei suuda näha naisi kolmedimensioonliste olevustena, vaid üleüldse inimesed ei suuda näha teisi inimesi enda ümber tõeliste 3D-olevustena. Me elame multifilmis. Enamus inimesi, kellega me suhtleme, kujutavadki endast ainult 2D-pilti ja jooksvat tekstiriba. Mõnel on hääl ka.
Katja kolm mannekeeni on kõik stiilsed peata ebaisikulised kehad, käes lapid ja harjad nagu seks-koristus-masinad, roosakad kodumajapidamistööde masinad, nõtked masinlikult otsustavad täideviivad kehad, kes hoiavad majapidamise korras. Naine kui majapidamisrobot ei vaja pead. Pea on mehe kaela otsas. Mees kui vaatav ja mõtlev pea. Naine kui nähtav ja tegutsev keha.
Näituse lõpuboss on installatsioon "Mari-Liis Lill" (Mari-Liis Lill, Hanna Stiina Treimundi, Triinu-Liis Rahe, Sander Tuvikene), mis uurib päris naise ja maskeraadi suhteid ja põhjusi. Juba 1929. aastal kirjutas Joan Riviere essee "Naisesus kui maskeraad", kus rääkis naistel lasuvast teostussurvest kanda ilu maski ehk teha igal juhul head nägu. Mari-Liis Lill on teatavasti see tšikk, kes esineb pidevalt naisteajakirjade kaante peal. Mari-Liis Lill on ka see tšikk, kes pidas pika kõne loomeliitude pleenumi 25. aastapäeval. On täisesti mõistetav, et mõnelgi võib tekkida küsimus, kas tõesti on see üks ja sama tšikk. Kas tõesti see kaanetüdruk kirjutas ise kõne? Siin räägib Mari-Liis, et ka tema sõbranna ei tunne teda ära temast naisteajakirjadest lugedes, kuna kogu maailm pööratakse seal pea peale, tähtis pole see, kes sa tegelikult oled, vaid see, keda sinus tahetakse näha.
Meie ees on Mari-Liis Lille esimene esikaas. Ja siis kooritakse sellelt kiht kihi haaval kõik Photoshopi muudatused, nii et taastuvad kortsud ja muud nahavead, siis eemaldatakse kunstripsmed, ripsmetušš, lauvärv, huulepulk, põsepuna, jumestuspõhi, juukselokid ja hambavalgendus, võetakse ära kogu ilu - kõik, mis pole päriselt Mari-Liis Lill. See, mis alles jääb, on silmakotid, nahavead, mitte nii valged hambad, mitte nii õnnelik, mitte nii kaunis, aga päris Mari-Liis Lill. "Ainult, kes tahaks sellist ajakirja osta?" küsib Mari-Liis. "Mitte keegi!" Mari-Liis järeldab, et päris ilma muinasjuttudeta ei saa, aga muinasjutu eesmärk võiks olla kasvatada meid paremaks, kui me tegelikult oleme, mitte panna tundma meid vähemana, kui me tegelikult oleme. Mari-Liis võtab end kokku sõnadega: "Muinasjuttudega pole midagi halba, peaasi, et sa aru saad, et tegemist on muinasjuttudega."
Reaalsus me ümber on aga see, et muinasjutud hakkavad paratamatult reaalsust mõjutama. Umberto Eco seletab meile oma raamatus "Reis hüperreaalsusesse", et postmodernne maailm on hüperrreaalne, kus reaalsuse simulatsioonid on vanast originaalsest reaalsusest reaalsemad ja tõelisemad. Tänapäeva inimese elutegevus toimub enamjaolt virtuaalses reaalsuses, ta pühendab palju rohkem aega ja huvi sellele, mis toimub teleri- ja arvutiekraanil ning ajakirjakaanel, kui sellele, mis sünnib tänaval või ta enda kõrval. Päriselt. Virtuaalne reaalsus ei peegelda tegelikkust, vaid vastupidi. Kaasaegses ühiskonnas ei näita ekraan mitte seda, kuidas asjad tegelikult on, vaid seda, kuidas nad peaksid olema, ning me kohendame reaalsust ümber vastavalt sellele, kuidas seda meedias näidatakse.
Keegi ei taha enam porises pärismaailmas ringi mütata. Enamik meist soovib elada aina enam muinasjuttudes. Õnneks või õnnetuseks tänapäeva tehnoloogia (sotsiaalvõrgud, selfiephone ’id oma imeilusaks tegevate äppide ja filtritega loovad selleks kõik võimalused. Nüüd, kus enamus me suhtlusest toimub sotsiaalvõrgustikes, kus igaüks saab ise valida, kellena ja kuidas end esitleb, kas ta postitab endast nahavigadega pilte või paneb üles ainult täiuslikke iluvigadeta fotosid, pole enam tähtis, millised me päriselt oleme. Me kõik saame olla nüüd muinasjutuprintsid ja -printsessid ja elada igavesti. I-g-a-v-e-s-t-i!
Näitus "Ära ole see, kes sa oled, ole ilus" ei räägi ainult naistest, vaid meist kõigist. Me kõik elame mingit pseudoreaalset tibielu. Me tahame olla keegi muu kuskil mujal ja paneme kõik oma ressursid sinna alla. Ja lõpuks, mis on feminism postmodernistlikus paradigmas, see on mõtteharjutuste, väärtuste, väljendusviiside kogum ja stiil, võiks öelda. tarbimise viis. Me ei tarbi ammu enam poeriiulitel olevaid kaupu, me tarbime haridust, kultuurilisi kogemusi, usku, teatrit, kino, raamatuid, näituseid ning mõtlemist. Valikute kriteeriumiks ei ole hea ja halva skaala, st valikud ei ole head ega halvad, vaid iha rahuldamise seisukohast rohkem või vähem optimaalsed ning erutuse ja edevuse seisukohalt rohkem või vähem huvitavad.
Kunst peab ju ka kõnetama, olema huvitav. Seksikas pealispind on tähtis. Näitus "Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!" suudab pakkuda seksikat pealispinda, aga ka pakkuda ka ohtralt ainet mõtteharjutusteks. Harjutame ennast siis ka mõttelt ilusaks! | Arvustus. Harjutame end ka mõttelt ilusaks | https://kultuur.err.ee/311789/arvustus-harjutame-end-ka-mottelt-ilusaks | Näitus
"Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!"
Vaal galeriis
7. maini |
Suurema osa võltsingukahtlusega kaubast moodustasid pea 33 000 paari Dieseli kaubamärgi logole sarnase märgistusega teksapüksid, ülejäänud olid ilmselt järele tehtud Adidase ja Umbro tuulepluusid.
Kaubamärgi esindaja esialgsel hinnangul on tooted võltsitud ja kui kauba omanik selle autentsust tõendada ei suuda, siis läheb kaup hävitamisele, ütles MTA pressiesindaja Mailin Aasmäe ERR.ee-le.
"Enamasti leiame korraga alla 100 toote ja nii suure koguse leidmine on ka kogenud tolliametnike jaoks erakordne, sest seda on rohkem kui kõik möödunud aasta avastused kokku," selgitas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Urmas Koidu.
Tema sõnul Eestisse reeglina suuri koguseid ei tooda, kuna meie ei ole sihtriik ja lõviosa rikkumistest avastame hoopiski posti- ja kullersaadetiste läbivaatamisel.
Jätkuvalt on intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade lähtemaaks enamasti Hiina, vähem jõuab võltsitud tooteid siia Hong Kongist, Singapurist ja Venemaalt. Kõige rohkem leiame võltsitud käekellasid, riideesemeid, jalatseid ning mobiiltelefone ja nende tarvikuid ning kosmeetikatooteid. | Tollitöötajad avastasid suure koguse Venemaale teel olnud võltskaupa | https://www.err.ee/558754/tollitootajad-avastasid-suure-koguse-venemaale-teel-olnud-voltskaupa | Maksu- ja tolliameti (MTA) ametnikud leidsid aprilli alguses tollikontrolli käigus suure koguse Venemaa turule suunatud võltsingukahtlusega riideid, kokku oli leitud saadetises ligi 37 000 erinevat toodet, mis on rohkem kui möödunud aasta kõik avastused kokku. |
Töötervishoiu ja -ohutuse seadust võib küll Põllu sõnul tõlgendada nii, et kõigile ei ole tervisekontroll kohustuslik, kuid tegelikult oleks oluline näha, et lisaks töötaja tervislikule läbivaatamisele hindab arst töökohal olevaid riske.
"Ei ole töökohta, kus riske ei oleks," sõnas Põllu Vikerraadio hommikuprogrammis ja lisas, et kui riskid on kaardistatud, saab arst aidata esmalt suuremate riskide maandamist. Nii saab tervist säästa ja töötaja on toimekam.
Põld paneb südamele, et perearsti juurde minnes saab küll kindlasti abi näiteks põlve- või seljavalu puhul, kuid enamasti ei oska perearst hinnata, millised töökoha tegurid häda võivad tekitada. Kuna perearstid on ülekoormatud, soovitab Põllu just spetsiaalse töötervishoiu arsti poole pöörduda.
"Ärge hoidke selle pealt raha kokku," manitses Põllu tööandjaid. Üks tervisekontroll kahe või kolme aasta järelt maksab töötaja kohta umbes 40 kuni 50 eurot. Põllu sõnul on uuringud näidanud, et üks euro, mis investeeritakse töötervishoidu, toob ettevõttele mitu eurot tagasi, mistõttu võiks ettevõtjad selle investeeringu kindlasti kulutustesse planeerida.
Kuid sama kandev roll on töötajal endal: tal on ka alati õigus küsida, miks teda ei ole arsti juurde suunatud. "Siin on kahepoolne töö: ühelt poolt saab tööandja [töötingimusi] paremaks teha, teiselt poolt saab ka töötaja ise," märkis Põllu, kelle hinnangul ei ole Eesti ettevõtluskeskkond veel päris Euroopa kolleegidega sarnaselt agar töötervishoiu arendaja.
Tehke töökoht mugavaks
Doktori sõnul märkab ta tihti, et inimesed, kes töötavad laua või leti taga, ei oska oma töökohta endale mugavaks teha. Tähtis on anda koormust seljalihastele. Ergonoomiline tool seda alti ei võimalda, kuid näiteks tund aega suurel pallil istumine pakuks lihastele uutmoodi pinget. Põllu sõnul annab keha ka ise tunda, mil tal ebamugav on, ja seda tasuks kuulata.
"Kõige suurem viga, mis on evolutsiooni käigus tehtud on see, et on välja mõeldud tool. Istumisasend on füsioloogiliselt inimesele vastuvõtmatu," ütles Põllu. Ta kirjeldas, et ehituse poolest on inimkeha mõeldud eelkõige kõndimiseks, seismiseks, kükitamiseks või neljakäpukil käimiseks, kuid mitte istumiseks.
"Koormus, mis [istudes] lülisambale läheb, on päris suur, see on seda raksem, mida raskem on inimene," kirjeldas Põllu. Arstide rõõmuks küsivadki töötajad, kes kontrolli tulevad, üha enam, kas arst saaks tööandjale soovitada muudetava kõrgusega laua soetamist.
Kontrolli minekut ei tohiks karta ega oma hädasid arsti eest varjata. "On inimesi, kes püüavad haigust varjata, sest kardavad, et neid vallandatakse," tõdes Põllu. Tema sõnul on aga siin koht ettevõttega läbirääkimisteks: võib-olla tõesti ei sobi töötaja ka ealiste iseärasuste tõttu oma ametipostile, kuid piisava planeerimisega võiks tema seni kogutud teadmisi samas ettevõttes mõnel muul ametikohal kasutada.
Täna on üleilmne tööohutuse ja töötervishoiu päev, lisaks alustatakse üle Euroopa kampaaniat "Tervislikud töökohad sõltumata east".
Toomas Põllu rääkis töötervishoiust ka "Terevisioonis": | Töötervishoiu arst: evolutsiooni suurim viga on tooli leiutamine | https://www.err.ee/558753/tootervishoiu-arst-evolutsiooni-suurim-viga-on-tooli-leiutamine | 40 protsenti tööandjatest ei suuna oma töötajaid tervisekontrolli. Kõigil töökohtadel esineb aga riske, mida taolised kontrollid aitaks maandada enne kui inimene päriselt haigeks jääb või viga saab, seetõttu tuleks töökoha mugavamaks ja tervislikumaks tegemisele erilist tähelepanu suunata, selgitas doktor Toomas Põld tööohutuse ja -tervishoiu päeval. |
Nashville viskas mõlemad väravad avaperioodil, kui täpsed olid Paul Gaustad ja Colin Wilson. Ducksi poolel suutis Ryan Kesler viimasel perioodil küll ühe värava tagasi visata, kuid mängu päästa ei suudetud. Nashville'i väravas tegi 36 tõrjega hea esituse soomlasest puurivaht Pekka Rinne.
Nashville, kelle jaoks oli see klubi ajaloos esimeseks play-offi seitsmenda mängu võiduks ning kolmandaks seeriavõiduks üldse, kohtub teises ringis San Jose Sharksiga.
Kolmapäeval peeti ka üks teise ringi mäng, kui New York Islanders alustas võõrsil seeriat Tampa Bay Lightningu vastu 5:3 (3:1, 1:0, 1:2) võiduga. Shane Prince viskas võitjate kasuks kaks väravat ning Cal Clutterbuck, Travis Hamonic ja John Tavares lisasid kõik ühe värava.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning - New York Islanders 0:1
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4 | Nashville Predators võitis Anaheimis otsustava mängu ja pääses teise ringi | https://sport.err.ee/85312/nashville-predators-voitis-anaheimis-otsustava-mangu-ja-paases-teise-ringi | Jäähokiliigas NHL pidi Anaheimi hokipublik alla neelama mõru pilli, kui Anaheim Ducks kaotas play-offide avaseeria otsustavas seitsmendas kohtumises kodujääl 1:2 (0:2, 0:0, 1:0) Nashville Predatorsile. |
Kontserdireis algas 23. aprillil Armeeniast Vanadzori muusikakoolist. 24. aprilli hommikul lauldi Jerevanis genotsiidiohvrite memoriaali juures. Järgmine kontsert sama kavaga lauldi Jerevanis 25. aprillil Aram Hatšaturjani nimelises suures saalis. 26. aprillil andsid meie mehed lühikontserdi Bjurakanis kuulsa 10. sajandist pärit Surp Hovhannesi (Püha Johannese) katedraali ees, kandes ette kolm armeenia laulu, Aleksander Lätte "Pilvedele" ja Mart Saare "Leelo". See leidis aset piduliku tseremoonia käigus, mil Eesti meeskoor algatas seal vaimuliku koorimuusika festivali, mis hakkab toimuma juba järgmisest aastast.
Samal päeval viis Mikk Üleoja läbi meistriklassi Jerevani konservatooriumi üliõpilastele festivali akadeemia raames. Kõik Armeenias toimunud üritused toimusid 16. rahvusvahelise festivali "Yerevan Perspectives" programmis.
Mikk Üleoja vääris Armeenia kultuuriministeeriumi kuldmedali Armeenia kultuuri toetamise ja populariseerimise eest.
TEile õhtul andis RAM Mikk Üleoja juhatusel oma selle reisi viimase kontserdi Thbilisi riikliku konservatooriumi suures, kahe rõduga saalis.
Eesti rahvusmeeskoor on viinud reisile kaasa kava väärt repertuaariga eesti klassikast ning koori lemmikautorite tänapäevasest muusikast, mida Eesti kuulajadki on nautida saanud. Lisaks lauldakse vastavalt kontserdipaigale ka armeenia ja gruusia muusikat.
Armeenia kava 23. ja 25. aprillil: eesti heliloojatelt Mart Saare "Küll ma laulaks" ja "Leelo", Konstantin Türnpu "Luiged", Aleksander Lätte "Pilvedele", teises osas ka Galina Grigorjeva "Bog Gospod" ja "Molitva" (mõlemas kaastegev Aare Tammesalu tšellol). Kava esipooles kõlasid veel Gavin Bryarsi kaks osa "The Solway Canal" ja "A Place of Many Waters" tsüklist "Edwin Morgan Sonnets", Henrik Ødegaardi "Arise, my love!" kolme solistiga ning armeenia klassikult Vartapet Komitasilt "Horhurd horin" ja "Kristos patarageal" teosest "Patarag". Teise osa avas Giovanni Bonato "Signum magnum" (koos tšelloga), millele järgnesid Galina Grigorjeva laulud, lisapaladeks kaks armeenia vaimulikku laulu "Püha, püha" ning "Õnnistuselaul".
Gruusia kava Thbilisis eile oli põhiosas samasugune, vaid esimese osa lõpus lauldakse fragmenti Vana-Kahheetia õigeusuliturgiast "Sulle laulame" ning lisapalaks on planeeritud Gruusia Heliloojate Liidu omaaegse esimehe Otar Thakthakišvili kaunis lugu "Sa oled viinapuuväät".
Rahvusmeeskoor käis viimati Armeenias ja Gruusias 2013. aasta juunis, mil nende kontserdid leidsid harvaesinevalt positiivse vastukaja. | Eesti rahvusmeeskoor ammutas loomingut kontserdireisil Armeenias ja Gruusias | https://kultuur.err.ee/311794/eesti-rahvusmeeskoor-ammutas-loomingut-kontserdireisil-armeenias-ja-gruusias | Eesti rahvusmeeskoor alustas 23. aprillil peadirigent Mikk Üleoja juhatusel järjekordselt menukat kontserdireisi Armeeniasse ja Gruusiasse. Eile andis koor viimase kontserdi Gruusias Thbilisi konservatooriumis. |
Rõivas märkis usutluses Postimehele, et Eesti eelarve on suurem kui Läti eelarve.
"Eestis on nii Lätist kui Leedust oluliselt väiksem maksuauk ehk meie ettevõtjad maksavad märksa ausamalt makse. Mistõttu on meil ka ruumi makse langetada," ütles Rõivas.
Raõivas tõdes, et järgmise aasta riigieelarve veel täpsustub, kuid see on siiski üheksa miljardi euro ligi.
"Kas see on õnn meie õue peal, aga kindlasti on tegu hea eelarvega. Tähtis on, et me ei ela tulevaste põlvkondade arvel," kinnitas Rõivas. | Rõivas tuleva aasta riigieelarvest: täitsa hästi tehtud eelarve | https://www.err.ee/558751/roivas-tuleva-aasta-riigieelarvest-taitsa-hasti-tehtud-eelarve | Peaminister Taavi Rõivase sõnul on ligi üheksa miljardi euro suuruse tuleva aasta riigieelarve juures oluline, et me ei ela tuleviku arvel. |
Kohe avaveerandil kõrgema käigu sisse lükanud Warriorsi poolel võttis skooritegemise enda õlule Klay Thompson, kes tabas 7 kolmepunktiviset ning kogus 27 silma, Curry asemel põhiviisikusse ülendatud tagamees Shaun Livingston lisas 16 punkti ja Draymond Green kogus 15 punkti, 9 lauapalli ja 8 korvisöötu. Kaotajate poolel tõi James Harden 35 punkti, 6 lauapalli ja 6 söötu ning Dwight Howard kogus 8 punkti kõrvale ka 21 lauapalli.
Warriors saab järgmises ringis vastaseks võitja paarist Los Angeles Clippers - Portland Trail Blazers.
Teises kahes kohtumises said võõrsil võidud Charlotte Hornets ning Portland Trail Blazers, kes asusid oma seeriaid vastavalt Miami Heati ja Los Angeles Clippersi vastu 3:2 juhtima.
Hornets alistas 90:88 (28:25, 21:22, 16:24, 25:17) Miamis sealse Heati. Marvin Williams viskas võitjate poolel 17 punkti, hankis 8 lauapalli ja tegi 3 vaheltlõiget, Al Jefferson ja Kemba Walker kogusid kumbki 17 silma. Miami poolel tõi Dwyane Wade 25 punkti.
Trail Blazers sai samuti võõrsil 108:98 (18:18, 27:32, 26:21, 37:27) jagu vigastustest räsitud Los Angeles Clippersist. C.J. McCollum viskas parimana 27 punkti, Damian Lillard lisas 22 silma ning Maurice Harkless kogus 19 punkti ja 10 lauapalli. Ilma põhimeeste Chris Pauli ja Blake Griffinita mängima pidanud Clippersi poolel vastasid J.J. Redick 19 punktiga ning DeAndre Jordan 16 silma, 17 lauapalli ja 3 kulbiga.
NBA play-off’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 3:2
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 2:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 3:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:3 | Stephen Curry puudumine ei seganud Warriorsil Houston Rocketsi vastu domineerimast | https://sport.err.ee/85320/stephen-curry-puudumine-ei-seganud-warriorsil-houston-rocketsi-vastu-domineerimast | Korvpalliliigas ei seganud valitsevat meistrit ning tänavu uue NBA võituderekordiga põhiturniiri võitnud Golden State Warriorsi ka see, et nende põhimängujuht Stephen Curry peab põlvevigastuse tõttu mitu nädalat platsi kõrval olema. Play-off seerias Houston Rocketsi vastu purustati viiendas mängus vastane 114:81 (37:20, 22:17, 30:22, 25:22) ning liiguti 4:1 seeriavõiduga järgmisesse ringi. |
Jaanuari seisuga oli e-õppe kursusi Tartu Ülikoolis ligi 3050. Seda on kordades rohkem kui kümme aastat tagasi, mil veebipõhiste kursuste arv jäi 400 lähedale, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Kõikidest ainekavadest moodustasid veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekavad ühe neljandiku. Kontseptsiooni järgi võiks tulevikus õppekava muutuda veebiõppe põhiseks.
Tartu Ülikooli õppeprorektori Mart Noorma sõnul rakendavad välisülikoolid üha rohkem veebipõhist õpetamist, mis parandab hariduse kvaliteeti ning valmistab tudengeid paremini ette elukestvaks õppeks.
Haridustehnoloog Marju Piir toob tugevusena välja e-õppe paindlikkuse: tudeng õpib siis, kui talle sobib; Õppejõududel on aga parem ülevaade õpilaste tegemisest.
Elukestva õppe keskuse juhendaja Tiia Ristolaineni sõnul on veebipõhisel õppimisel palju plusse, kuid puudus on näiteks tudengi väiksem motiveeritus õppetöös osaleda.
"See nõuab ikkagi mõnikord iseenda ületamist, mida näeme ka siis, kui suure hurraaga registreeritakse õppima suurel hulgal, kuid tegelikult lõpuni nendest kõik ei jõua," sõnas ta. Lisaks võib e-õppe miinuseks pidada seda, et kõigile tudengitele ei pruugi sobida kirjalik suhtlemine ning et kõiki probleeme ei saa lahendada üle veebi - näost näkku kohtumisel oleks probleemide selgitamine lihtsam ja kiirem.
Mart Noorma sõnul on võimalike ohtudega arvestatud. Diskussioone sisaldavaid seminare ei saa ka kümne aasta pärast e-õppega asendada ja tudengi motiveerimiseks tuleb veebipõhise kursuse korraldus ja hindamiskriteeriumid selgelt ja korralikult paika panna. | Kõrghariduse andmine kolib üha enam veebi | https://novaator.err.ee/258927/korghariduse-andmine-kolib-uha-enam-veebi | Kasvav e-õppe kursuste arv on Tartu Ülikoolis loonud uue idee õppekavade arendamiseks - tulevikus võiks traditsioonilist loengut asendada iseseisev veebipõhine õppimine, reaalses elus kohtuvad osapooled ainult diskussioonide pidamiseks. |
Kruuse sõnul on kahe riigi ametnike koostöö ja läbirääkimiste tulemusel Hiina praeguseks tunnustanud Eesti toidujärelevalvesüsteemi toimimist ning pooled on leppinud kokku nii kala- kui piimaprotokolli tekstides.
"See protsess on edukalt käivitunud ja seepärast anname Hiina kolleegidele ülevaate ka teistest toodetest, mille tootmiseks on Eestis looduslikult soodsad tingimused ja ekspordivõimekus, nagu näiteks maheteravili ja -veiseliha," ütles Kruuse.
Kruuse kinnitusel plaanib ministreerium tulevikus rohkem panustada Eesti puhtast loodusest pärineva kvaliteetse toidu tutvustamisele Hiina tarbijatele ning ühe olulise ettevõtmisena selles suunas on nädala jooksul Pekingis võimalik tutvuda Eesti toodetega.
Kohtumisel asepõllumajandusministriga keskendutakse võimalustele riikidevaheliste kaubandussuhete arendamiseks. Eesti ja Hiina ametnike töögrupi kohtumisel tehakse kokkuvõtteid ametkondade senisest koostööst, kavas on leppida kokku tulevastes kohtumistes ning edasise koostöö põhieesmärkides aastateks 2017-2018.
Töögrupp kohtub Eesti ja Hiina põllumajandusministeeriumide vahel 2015. aasta jaanuaris sõlmitud koostööleppe raames. Töögruppi juhib Eesti poolt kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron.
Kruuset saadavad Hiina visiidil maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron, välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank, veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste ja peadirektori asetäitja Olev Kalda, Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen, Maaelu Edendamise SA juhatuse esimees Raul Rosenberg, Eesti suursaadik Hiinas Toomas Lukk ja äridelegatsioon.
2015. aasta jaanuaris külastas Eestit Hiina asepõllumajandusminister Niu Dun, kellega allkirjastati Eesti ja Hiina põllumajandusministeeriumide vaheline tegevuskava koostööks aastatel 2015-2016.
Tegevuskava aluseks on 2011. aastal allkirjastatud Eesti põllumajandusministeeriumi ja Hiina põllumajandusministeeriumi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum. | Kruuse üritab Hiinas Eesti põllumajandustoodetele turgu leida | https://www.err.ee/558750/kruuse-uritab-hiinas-eesti-pollumajandustoodetele-turgu-leida | Maaeluminister Urmas Kruuse kohtub täna Pekingis Hiina asepõllumajandusminister Qu Dongyuga, et vaagida koostööd põllumajandussaaduste kaubanduse ja toidukontrolli valdkonnas ning leida uusi võimalusi Eesti põllumajandustoodele Hiina turul. |
2012. aastal loodud, kuid suurejoonelise ajalooga liigas mängis tänavu 16 meeskonda Venemaalt, Lätist, Leedust, Gruusiast, Ungarist ning loomulikult ka Eestist. Lisaks TTÜ-le mängis sel hooajal ISBL Cupil ka EMÜ, kes pidas oktoobris kolm kohtumist, kaks Vene (Moskva MGAFK ja Ekaterinburgist UrFU) ja ühe Leedu meeskonna (LCC Klaipedast) vastu. Nende seeria lõppes 0-3 kaotustega ning järgmisesse ringi veerandfinaale nad sel aastal mängima ei pääsenud, kirjutab basket.ee.
TTÜ, kes on liigas osalenud selle loomisest saati, liikus Final Fouri turniiritabeli liidrina. Eelnevate aastate tulemused on muljetavaldavad – esimesel aastal ISBL võideti, teisel jäädi kuuendaks. Eelmisel hooajal, mil formaat muutus ISBL Cup-i nime kandvaks, jäädi alla finaalis ja tuldi koju II kohaga. Senisest kuuest peetud kohtumisest on tulemuseks viis võitu ja üks kaotus – viimane veerandfinaalseerias samuti play-offidesse liikunud Läti Ülikooli vastu 60:66.
Play-offides kohtutakse esmalt neljapäeval kell 15.30 Moskva Riikliku Kehalise Kasvatuse Akadeemiaga (MGAFK), kellele läbi hooaegade kahel korral alla jäädud ning ühel korral ka võidetud. Reedese kohtumise vastane tuleb teisest poolfinaalist, kus kell 18.00 mängivad omavahel kaks Baltimaade meeskonda – Läti Ülikool (LU, Riia) ja Leedu Spordiülikool (LSU, Kaunas).
“Sõitsime juba teisipäeval Riiga ära ja oleme kenasti kohanenud. Võtame üks mäng korraga, kindel on see, et midagi kergelt ei tule. Esinelikus on sel aastal väga võrdsed meeskonnad. Moskva on play-offide eel toonud koosseisu kaks meest Moskva CSKA põhirivistusest, Mihhail Kulagini ja Ivan Lazarevi, see kindlasti meie elu lihtsamaks ei tee,” võttis turniiri eel mõtted kokku TTÜ mänedžer Raido Ringmets.
Kõigil huvilistel on neljapäeval võimalik mängule ka reaalajas kaasa elada, ülekannet pakub ISBL-i koduleht SIIN. Ühtlasi on loomulikult võimalik liiga kodulehelt leida infot ajaloo, ülesehituse, mänginud meeskondade, ajakava ja kõige muu põneva kohta. | TÄNA | TTÜ korvpallimeeskond kohtub üliõpilasliiga poolfinaalis Moskva esindusega | https://sport.err.ee/85310/tana-ttu-korvpallimeeskond-kohtub-uliopilasliiga-poolfinaalis-moskva-esindusega | Neljapäeval alustab Riias poolfinaalmängudega International Students Basketball League (ISBL) ehk rahvusvaheline liiga, mis mängimiseks üliõpilasmeeskondadele. ISBL Cupi Final Four turniirile on sel hooajal end taas mänginud ka meie TTÜ KK. |
Veel veebruaris arvas Rootsi migratsiooniamet, et sel aastal saabub riiki umbes 100 000 sisserändajat ja varjupaigataotlusi esitatakse vähemalt 70 000. Nüüd on aga prognoosi langetatud ja valmistustakse 60 000 varjupaigataotleja saabumiseks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Saabujate hulka on vähendanud Euroopas kehtestatud karmim piirikontroll. Kui näiteks eelmisel sügisel saabus Rootsi 10 000 sisserändajat nädalas, siis sel aastal on saabujaid keskmiselt 500 nädalas. | Rootsi vähendas sisserändajate hulga hinnangut | https://www.err.ee/558749/rootsi-vahendas-sisserandajate-hulga-hinnangut | Mõne kuu taguse prognoosida võrreldes hindas Rootsi varjupaigataotlejate hulga 10 000 võrra väiksemaks. |
"Kõik riigijuhid kulutavad väga palju töötunde otsustamaks, kust juurde saada ja kellele raha anda. Tegelikult jäetakse küsimata küsimus, mida sa ise oled ära teinud," ütles Vaher usutluses Postimehele.
Vaher tõdes, et ilmselt kõik muudkui küsivad raha, aga nende käest ei küsita vastu, mida te ise organisatsioonis olete raha leidmiseks juba ära teinud.
"Mis on see muutus, mille sa ise oled efektiivsemaks teinud," märkis ta. | Elmar Vaher: riigijuhid peaksid raha jagama nõudlikumalt | https://www.err.ee/558748/elmar-vaher-riigijuhid-peaksid-raha-jagama-noudlikumalt | Politsei- ja piirivalveameti peadirektor (PPA) Elmar Vaher on seisukohal, et riigieelarvest raha jagamisel tuleks eelenvalt rahasaajatelt küsima, mida nad ise on oma paremaks toimetulekuks ära teinud. |
Ettevõtjapäev on oktoobri esimese täisnädala neljapäev, vahendasid ERR-i teleuudised.
Eesti lipu seadus sätestab praegu 15 kehtivat lipupäeva, millest mõned on ka riiklikud tähtpäevad. Lipud heisatakse ka riigikogu, kohaliku omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimiste päeval ja referendumipäeval.
Valitsuse tänase otsusega täiendadakse Eesti lipu seadust uue lipupäevaga. | Ettevõtjapäevast oktoobris saab lipupäev | https://www.err.ee/558746/ettevotjapaevast-oktoobris-saab-lipupaev | Ettevõtjapäeva hakatakse edaspidi tähistama lipupäevana, mil juhutakse tähelepanu ettevõtluse ja ettevõtlikkuse väärtustamisele ja tunnustamisele. |
"Politseis ja piirivalves oleme jõudnud seisu, kus ei ole võimalik enam väheneda," kinnitas Pevkur usutluses Eesti Päevalehele.
Pevkur märkis, et eelmine aasta oli pärast PPA ühendamist esimene aasta, kus koosseis sisuliselt ei vähenenud ja avaldas lootust, et tänavune aasta on samasugune.
"Olen öelnud, et PPA vajab töörahu. Isegi kui oli sisemisi muutusi, siis summa summarum töötajate arv praktiliselt ei vähenenud," märkis minister.
Pevkuri sõnul ei ole põhjust Eestis kehtivaid ohuhinnanguid muuta, sest me teame, mis toimus Krimmis, Gruusias ning mis toimub Ida-Ukrainas.
"Kõige selle valguses ongi poliitiliste otsuste küsimus, kas me vähendame siseturvalisuse valdkonda või mitte. Mina vähendamiseks ruumi ei näe," kinnitas Pevkur. | Hanno Pevkur: PPA-s ei tohiks inimeste arv enam väheneda | https://www.err.ee/558742/hanno-pevkur-ppa-s-ei-tohiks-inimeste-arv-enam-vaheneda | Siseminister Hanno Pevkur on seisukohal, et viimase viie aastaga tuhande inimese võrra vähenenud politsei- ja piirivalveametis (PPA) ei tohiks koosseisu enam vähendada. |
Tööle võetav inimene peab olema Ida-Viru maakonna töötu, kes on olnud ilma alalise töökohata viimased kuus kuud, vahendasid ERR-i teleuudised.
Töökoha loomise toetuse suurus on 50 protsenti töötaja töötasust. Toetuse ülempiir on kahekordne töötasu alammäär.
Pärast 20 töötu palkamist võib tööandja saada toetust iga täiendavalt tööle võetud töötu eest. Toetust ei maksta kauem kui järgmise aasta lõpuni.
Veebruaris oli Ida-Virumaal töötuna arvel ligi 4000 töötut, kes ei olnud viimase poole aasta jooksul tööd teinud. Veebruari lõpus oli Eesti keskmine registreeritud töötuse määr 5,1 protsenti ja Ida-Virumaal 11,9 protsenti.
Märtsis vähenes töötus enamikus Eesti maakondades, kuid Ida-Virumaal tõusis 12,4 protsendini. | Valitsus hakkab toetama Ida-Virumaal töökohtade loomist | https://www.err.ee/558740/valitsus-hakkab-toetama-ida-virumaal-tookohtade-loomist | Ida-Virumaal hakatakse töökohtade loomise soodustamiseks maksma toetust. Valitsuses täna kinnitatavale otsusele makstakse toetust tööandjale, kes võtab Ida-Viru maakonnas tööle ühe kuu jooksul vähemalt 20 töötut. |
Vana põhikiri sätestas selgesõnaliselt, et erakonna liige arvatakse erakonnast välja, kui tema kohta on jõustunud kriminaalkorras süüdi-mõistv kohtuotsus. Keskerakonna juhatus ei kinnitanud aga Priit Toobali ja Lauri Laasi väljaarvamist, mistõttu jätkavad Toobal ja Laasi Keskerakonna liikmetena, vahendasid ERR-i teleuudised.
Riigikohtu otsus Keskerakonna kongressil toimunud esimehe ja juhatuse valimistulemusi ei puuduta.
Keskerakonda esindav vandeadvokaat Jüri Sirel on ERR.ee-le öelnud, et õigusselguse huvides tuleb see küsimus lõpuni menetleda ning seetõttu vaidlustati ringkonnakohtu lahend riigikohtus.
25. veebruaril jättis Tallinna ringkonnakohus Keskerakonna määruskaebuse rahuldamata ning jättis Tartu maakohtu registriosakonna 12. jaanuari kandemääruse muutmata.
Keskerakond tegi registriosakonnale kandeavalduse erakonna põhikirja uue redaktsiooni registreerimiseks, kuid registriosakond ei kinnitanud põhikirjamuudatusi.
Vana põhikirja järgi oli aga erakonna aseesimehi kaks, kuid kongressil kinnitati ametisse neli aseesimeest. Seetõttu analüüsib nüüd Keskerakond, kuidas tekkinud olukorras käituda. | Riigikohus ei arutanud Keskerakonna uut põhikirja, vana põhikiri jääb kehtima | https://www.err.ee/558739/riigikohus-ei-arutanud-keskerakonna-uut-pohikirja-vana-pohikiri-jaab-kehtima | Riigikohus ei võtnud arutlusele vaidlust Keskerakonna uue põhikirja kinnitamise üle. See tähendab, et kehtima jääb Keskerakonna vana põhikiri. |
Häirekeskus sai teate tulekahjust Aidu külas kell 23.20. Päästjate saabudes põles puidust elumaja lahtise leegiga ja katus oli sisse kukkunud.
Kustutustööde käigus leiti majast hukkunud vanem mees.
Tulekahju kustutati kella 1.44-ks. | Tulekahjus hukkus mees | https://www.err.ee/558743/tulekahjus-hukkus-mees | Viljandi maakonnas Viljandi vallas hukkus eile hilisõhtul majapõlengus mees. |
Pealegi on 13 riigikogu liiget algatanud Kenderi juhtumi põhjal seaduseelnõu, mille tõttu diskussioon peaks jätkuma. See siin on kodanikuarvamus saate „Suud puhtaks“ diskussiooni ebatäielikkusest ega püüa Kenderi kaasust lahendada.
Jättes kõrvale 5. aprilli saates osalenute soolise vahekorra tekkisid mul esiti küsimused, kuidas oli seltskond kokku valitud: miks ei osalenud saates ühtegi pedofiilidega tegelevat psühholoogi, psühhiaatrit või muud teadlast; teisi ühiskonnagruppe, nagu naised ja emad, pedagoogid.
Kas neil ei olegi õigust moraalses arutelus osaleda, aga nihilistidel on? Kas Eesti ajakirjanduses ei leidu mitte ühtegi ajakirjanikku, kes esindaks teistpidi arvamust – miks leitakse üles enamasti vaid need inimesed, kes kõnelevad ses vaidluses kunsti poolt? Paljud osalejad avasid kohe saate alul oma subjektiivsuse sõna- või kunstivabaduse teemadel: kunstnikud, ajakirjanikud ja Erik Kross.
Paljude saates osalenute püüded teiste väidetavalt lapspornot sisaldavate kirjandusteoste kaudu kunstis lapsporno loomise õigust õigustada olid aga väga tõsimeelsed, mis näitab üldist õigusteadmatust ka riigikogu liikme poolt. „Teiset tegid ka“ üldiselt kriminaalõiguslikust vastutusest ei vabasta.
Lisaks jäi kõlama, et seadus peaks kaitsma vaid „konkreetseid“ lapsi ning et karistusseadustik ei saa kaitsta moraali. Joone alla jääb küsimus, miks kunstnikud asetavad end seadusteülesteks ning miks ajakirjandus kaotab kunstiga puutuvas piisava kriitilise mõtlemise, jättes käsitlemata vältimatult olulised aspektid. Sest sõnavabadus on ka ajakirjanikele tundlik teema?
„Just nimelt moraalse, vaimse ja hingelise mõjutamise kaudu pannaksegi toime kõige ohtlikumad teod.“
Ärge laske end saates kõlama jäänust eksitada. Seadus ei pea kaitsma konkreetseid isikuid ja kriminaalseadus võib kaitsta ja kaitsebki muuhulgas moraali. Moraal omakorda kaitseb kedagi või midagi, ka midagi käega mittekatsutavat, nagu moraalsed väärtused, mille kuningnorm on ehk riigireetmine.
Või tahab keegi osutada konkreetsele isikule, kellele Herman Simmi teod kahju kaasa tõid?
Karistusseadustikku ongi kogutud moraalselt kõige hukkamõistetavamad teod või teisalt teod, mis küll pole moraalselt nii hukkamõistetavad, kuid vajavad erilist preventsiooni nende tegude rohkuse tõttu.
Nii oli kunagi võimalik viinapudeli varguse eest vangis istuda 3 kuud. Veel mõni näide karistusõiguse normidest. Ebaseaduslike relvade omamise keeld – ei kaitse ühtegi n-ö konkreetset inimest. Narkootikumide omamine suures koguses loetakse ikkagi käitlemiseks ja karistatakse vägagi karmilt. Palun näidake näpuga, kes sai viga? Surnu mälestuse teotamine – paigutas ümber hauakivi, kes konkreetset kahju sai? Laiba rüvetamine – õiguslikus mõttes pole seda inimest enam olemas.
Me üldiselt ei kahtle, et need teod on hukkamõistu, ka karistusõiguslikku hukkamõistu väärt, kuigi me ei saa osundada täpsele isikule, kes viga sai. Nüüd aga, kui tegu puudutab kujuteldavat ja ohustab ühiskonda kellegi peas toimuva kaudu, väidab hulk inimesi, et seetõttu ei saa ohtu üldse olemaski olla.
Ma ei nõustu sellega ning väidan, et just nimelt moraalse, vaimse ja hingelise mõjutamise kaudu pannaksegi toime kõige ohtlikumad teod. Toogem näiteks terrorikuriteod, mille alge ju sünnib selgelt vägagi kujuteldavas maailmas kellegi peades. Äärmuslik islamism ju ka ei leia endale „konkreetseid“ ohvreid motivatsiooni kujunemise järgus.
Mis on kunst?
Kõnealuses saates puudus ka terve diskussioon selle üle, mis üldse kunst on ja kuidas peaks vahet tegema kunstil ja mittekunstil. Kas ma olen liiga armutu, kui väidan, et on olemas halba, keskmist ja head kunsti? Samuti on hulgaliselt teoseid, mis pole kunst.
Elame ajajärgul, mil just eriti kirjanduslikel teostel on äärmine eneseteostamise ja levimise vabadus, igaüks võib avaldada oma raamatu ning seda müüa. Kellel on õigus öelda, et see pole kunst? Sellistes hinnangutes on piltlikult öeldes sama palju arvamusi kui teoseid, kusjuures ka kunstiinimeste vahel.
Riik on viimane, kes võiks võtta endale õiguse tõmmata piire kunsti ja mittekunsti vahele. Kuidas ta seda teekski? Kunstniku hariduse järgi? Esteetilise komisjoni kaudu? See oleks alles tsensuur, muide, ja puhtal kujul kunstivabaduse põhjendamatu piiramine.
Karistusõiguse olulisemaid ülesandeid on aga normi selguse tagamine. Selline norm, mis lubaks „kunstile“ lapsporno vaba kasutamise, oleks õige pea kõigi päralt, sest kunstivabadus kehtib ka kõigile. Isegi kui riigikogu tahaks lapsporno kujutamise õiguse seadustada üksnes kunstnikele, on kõigi teiste kriminaalvastutusest pääsemine ainult kaitsja osavuse küsimus.
Seega väidan ma kokkuvõtteks, et pole võimalik kirjutada toimivat õigusnormi, mis keelaks lapsporno kujutamise kõigile teistele peale kunstnike.
„Kunstnikel, ühiskonna eetikutel või ajakirjanikel ei ole õigust pedofiiliat, selle põdemist või sellest tervenemist, sümptomeid ja tendentse ning selle tagajärgi teistele inimestele nii pealiskaudselt käsitleda nagu seda tehti saates „Suud puhtaks“.“
Kas peaksite lubatavaks lapspornot sisaldavate maalide või graafika müüki, nende reprodutseerimist ajakirjades või raamatutes? Kas kunst võib ümber maalida ja n-ö kunsti sildi külge panna ükskõik millele – ning mis teda siis n-ö päris materjalist üldse eristabki? Kas lapspornograafia loomine on õigustatud siis, kui me loome selle ümber mingi teise loo?
Avaldan seega kriitikat nende suhtes, kes lapsporno n-ö kunstilise tootmise ühiskonnaohtlikkust üldse ei näe. Saates kõlanud arvamus, et ühiskond saab „mitteostmisega“ sellisele kunstile ise piirid panna ja karistusõigust vaja ei lähe, on väga piiratud ja vastutustundetu arusaam ühiskonnast ning selle toimimisest. Selline arusaam põhineb veendumusel, et kõik teised on ka sellised nagu mina. Kõigil on sama hea kasvatus ja kavatsus, maailmanägemus, maitse jne. Psühholoogilist patoloogiat ei eksisteeri.
Lubage?! Kunstilisel vabadusel on kuskil piir ning see on mõistlik. Kindlasti leiduks keegi, kes õigustaks ka tapmist efektse lühifilmi kui kunsti tootmise kaalutlusel; leidub keegi, kes tahab tappa kunstilise inspiratsiooni saamiseks. Eesti ühe reaalse kaasuse põhjal toimus dokumentide võltsimine kurjategijatele kunstilisel motivatsioonil.
Leian, et paljud on kunsti piiramatuse õigustamisega kaasa läinud ka ühiskondlikust ja lapsporno-spetsiifilisest teadmatusest, erutatuna sõnast tsensuur. Pedofiilia, haigus, mis aga teatud liiki kurjategijaid vaevab, on enam kui keeruline. Ma ei arva, et kunstnikel, ühiskonna eetikutel või ajakirjanikel oleks õigust seda haigust, selle põdemist või sellest tervenemist, sümptomeid ja tendentse, selle tagajärgi teistele inimestele nii pealiskaudselt käsitleda nagu seda tehti saates „Suud puhtaks“.
Kenderi õigused versus avalik huvi
Kunstniku õiguste riive ja avaliku huvi vahekorda saates samuti ei käsitletud. Kenderi protsessiga – nagu iga kriminaalmenetlusega – kaasnevad Kenderile hingelised kannatused, nagu igal süüdistataval. Need aga on keelu rikkumise järgsed kannatused, mida ei tohi segamini ajada keelu poolt põhjustatavate hingeliste kannatustega.
Teisisõnu – antud keelu riivet kunstnikule tuleb hinnata selle alusel, milliseid hingelisi kannatusi põhjustab talle asjaolu, et ta ei saa luua lapspornot (seda ka mitte n-ö teise teksti sees). Kas see on kannatused või siiski ühiskondlikku laadi protest n-ö avalikes huvides? Avalikes huvides väljaastumine on täiesti arvestatav argument, kuid seda tulnuks saates põhjalikumalt sisustada: kas ning kuidas ühiskond/avalikkus kannatab selle all, et sellised teosed lubatud pole ning seejärel kaaluda keelu poolt tekitatavat kahju ning kasu. Milline on kirjanduslikus teoses lapspornograafia kujutamise kasu ühiskonnale?
Kõik sellised üldfilosoofilised teemad jättis „Suud puhtaks“ avamata. Minule jäi saatest kõlama, et peaksime usaldama kunstiinimesi kõiges, isegi psühholoogiliste patoloogiate vastu võitlemisel. Ja et meie kunstiinimesed, riigikogu liikmed või ajakirjanikud ei pea üldse oluliseks käsitleda oma ala spetsialistide järeldusi lapsporno kahjulikest tagajärgedest vastava häirega inimestele ja sealt ka lastele.
Või pole kõige kaitsetumate ühiskonnaliikmete – laste – kaitse äärmuslike kuritegude eest piisav argument ülimaks peetava kunstivabaduse ees?
Saate toimetuse vastus käesolevale artiklile on saadaval siin:
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Kas laste kaitsmine pedofiilide eest jääb tõesti alla kunstivabadusele? | https://www.err.ee/589771/kas-laste-kaitsmine-pedofiilide-eest-jaab-toesti-alla-kunstivabadusele | Kaur Kenderi kohtuprotsessi käsitlenud ERRi saates „Suud puhtaks“ toimunu vajab õiglast vastukaja, et tuua sellesse teemasse täielikumat sisu ja konteksti. Pean õigeks sellest kirjutada ka enne kohtuotsuse tegemist esimese kohtuastme poolt, kuivõrd kaitse on juba valinud avaliku arutelu protsessi ajal. See ei tohiks aga tähendada, et avalik arutelu piirdub kaitse poolel olemisega. Lisatud saate „Suud puhtaks“ toimetuse kommentaar. |
Kurbas mängis Södertälje eest pea 25 minutit ning viskas kolm punkti (kahesed 0/2, kolmesed 1/3), võttis ühe lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi kaks viga.
Seeria järgmine mäng peetakse teisipäeval, 18. aprillil Södertälje koduareenil.
Veerandfinaalis sai Södertälje mängudega neli-kolm jagu Jaan Puideti klubist Jämtland Basket. | Kurbase klubi sai Rootsi poolfinaali avamängus lüüa | https://sport.err.ee/589897/kurbase-klubi-sai-rootsi-poolfinaali-avamangus-luua | Eesti korvpallikoondislase Tanel Kurbase koduklubi Södertälje Kings alustas Rootsi meistrivõistluste poolfinaalseeriat kaotusega, kui jäi võõrsil alla Norrköpingi Dolphinsile 74:80 (23:17, 13:25, 15:14, 23:24). |
Oma esimeses avalikus kõnes pärast agentuuri direktori ametisse asumist, ütles endine vabariiklasest kongresmen, et WikiLeaks "käitub kui vaenulik luureagentuur ja räägib kui vaenulik luureagentuur".
Märtsis avalikustas WikiLeaks ligi kaheksa tuhat dokumenti, mis organisatsiooni enda sõnul paljastab saladusi CIA küberluure vahenditest, millega murda sisse arvutitesse, mobiiltelefonidesse ja isegi nutiteleviisoritesse.
Pompeo öeldu on samas vastuolus president Donald Trumpi varasemate hoiakutega WikiLeaksi suhtes. Trump ütles enne valimisi, et on õnnelik, kuna WikiLeaks avalikustab tema toonase demokraadist rivaali Hillary Clintoni kampaaniajuhi John Podesta eraviisilist elektronkirjavahetust, mille mõju on poliitiliselt kahjustav. | CIA juht nimetab WikiLeaksi vaenulikuks luureagentuuriks | https://www.err.ee/589902/cia-juht-nimetab-wikileaksi-vaenulikuks-luureagentuuriks | USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht Mike Pompeo mõistis neljapäeval hukka WikiLeaksi ning nimetas salastatud materjalide massilise avalikustamisega tegelevat organisatsiooni vaenulikuks luureagentuuriks. |
Kitsing mängis avapoolaja lausa 15 punktiga kaotanud, kuid kolmanda veerandi 19 punktiga võitnud Bakken Bearsi eest neli minutit, viskas kaks punkti (kahesed 1/2), võttis ühe lauapalli, kaotas korra palli ja tegi ühe vea.
Bakken Bears sai oma vastasest jagu mängudega 95:79, 85:70 ja viimases mängus siis 93:85. Finaalis tuleb minna vastamisi Horsensi või SISU-ga. Hetkel juhib seeriat Horsens kaks-üks. | Kristjan Kitsing jõudis Taani liiga finaali | https://sport.err.ee/589900/kristjan-kitsing-joudis-taani-liiga-finaali | Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kitsingu klubi Aarhusi Bakken Bears alistas Taani meistrivõistluste poolfinaalseeria kolmandas mängus kodus Svendborgi 93:85 (18:25, 21:29, 30:11, 24:20) ja pääses kokkuvõttes kolm-null finaali. |
Tuletõrjujad kutsuti sündmuskohale kell 2.40 hommikul (Eesti aeg kell 3.40). Pariisi Rue du Fabourg'i tänaval asuva maja esimesel korrusel põles ühe kindlustusfirma uks ja uksematt. Leegid saadi "kiiresti kontrolli alla", lisasid ametnikud.
Hoone ülemistel korrustel asub FN-i presidendikandidaadi Marine Le Peni kampaania peakorter.
Politseiallika sõnul oli tulekahju süttimise põhjus "ebaloomulik ja ilmselt kriminaalne". Lähistelt leiti grafiti "FN vs KLM".
Rühmitus nimega Võitle Ksenefoobiaga teatas AFP-le, et võtab rünnaku eest vastutuse. Rühmituse sõnul üritati hoonet rünnata Molotovi kokteilidega. | Le Peni kampaaniapeakorterit majutavat hoonet üritati süüdata | https://www.err.ee/589898/le-peni-kampaaniapeakorterit-majutavat-hoonet-uritati-suudata | Prantsusmaa pealinnas üritati neljapäeva hommikul süüdata hoonet, kus asub erakonna Rahvusrinne (FN) presidendikandidaadi kampaania peakorter, ütlesid tuletõrjujad ja politsei. |
"Põhja-Korea on keerdküsimus, keerdküsimus, mis lahendatakse," ütles Trump.
Viimaste teadete kohaselt on Põhja-Korea tuumapolügoonil olnud tavapärasest vilkamat liikumist märgata, laupäeval tähistab stalinistlik riik oma asutaja Kim Il-sungi 105. sünniaastapäeva.
Varem päeval teatas Pentagon, et USA kasutas Afganistanis võimsaimat mitte-tuumapommi, et purustada äärmusrühmituse Islamiriik tunnelikompleks. Pentagoni teatel oli tegu "kõikide pommide emaks" nimetatud GBU-43/B (MOAB) pommi esmakordse sõjalise kasutamisega.
Trump tõrjus väiteid nagu oleks selle pommi heitmine olnud hoiatuseks Pyongyangile.
"Ma ei tea, kas see saadab sõnumi Põhja-Koreale. Mingit vahet ei ole, kas saadab või mitte," ütles ta.
Põhja-Koreast ja Pyongyangi ilmselt kavandatavast tuumakatsetusest rääkides väljendas Trump varem päeval oma Twitteri kontol usku, et Hiina tegeleb Põhja-Koreaga nagu vaja. "Ja kui nad ei suuda seda teha, teevad seda USA ja tema liitlased". | Trump: Põhja-Korea on keerdküsimus, mis lahendatakse | https://www.err.ee/589896/trump-pohja-korea-on-keerdkusimus-mis-lahendatakse | USA president Donald Trump hoiatas neljapäeval taaskord Põhja-Koread seoses Pyongyangi tõenäolise tuumarelva- või raketikatsetusega eeloleval nädalavahetusel. |
Politsei palub autojuhtidel, kelle sõidukitel on juba suverehvid, jätta sõidud võimalusel tegemata, vältimaks teelt väljasõite ja muid liiklusõnnetusi.
Ida prefektuuri operatiivjuhi Aleksandr Urbi sõnul on neljapäev liikluses olnud väga raske - hommikul hukkus Lääne-Virumaal raskes liiklusõnnetuses naine ja sai kannatada kaks meest.
Mitme tunni jooksul kestnud lumesadu ja tuisk muutsid teeolud väga keeruliseks.
"Nii Tallinn-Narva maanteel kui ka väiksematel teedel oli teelt väljasõite, sealhulgas ka veoauto ja bussiga, kuid õnneks keegi nendes õnnetustes tõsiselt vigastada ei saanud," ütles Urb.
"Öösel saabuv õhutemperatuuri langus võib teed muuta väga libedaks. Sellepärast palume kõiki autojuhte, kes on jõudnud oma sõidukile suverehvid panna, jätta võimalusel enda ja kaasliiklejate turvalisust silmas pidades sõidud tegemata. Suverehvid ei täida miinuskraadide puhul oma funktsioone, mistõttu võib sõiduk muutuda täiesti juhitamatuks ja see võib viia raskete tagajärgedega liiklusõnnetuseni. Visuaalselt võib tee tunduda puhas ja korras, kuid tegelikkuses võivad teed olla väga libedad," lisas ta.
Urb paneb sõidukijuhtidele südamele, et praegu liikudes peab sõiduvõtteid ja kiirust valima vastavalt ilmaoludele, hoida kindlasti pikivahet, mitte tegeleda juhtimisel kõrvaliste tegevustega ning olla väga tähelepanelik.
"Teisi hädasolijaid aidates peab olema väga ettevaatlik ja teha seda turvaliselt," lisas Urb. Abi vajamisel palub politsei helistada häirekeskuse lühinumbrile 112. | Politsei: ilmaolud muudavad teed väga libedaks | https://www.err.ee/589894/politsei-ilmaolud-muudavad-teed-vaga-libedaks | Ehkki praeguseks on Ida-Virumaal lumesadu ja tuisk lõppenud ning teed puhtamad, lubab ilmaprognoos öösel kuni kaheksa külmakraadi, mis võib muuta teed väga libedaks, hoiatas politsei. |
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) märkis, et tehnilised eksperdid analüüsisid neile kättesaadavaid andmeid "ning nende esialgne hinnang oli, et tegemist on usutava väitega".
OPCW peadirektor Ahmet Üzümcü ütles 41 riigist koosnevale täitevnõukogule, et faktide kogumisega tegelev missioon oli võtnud proove üsna pea pärast rünnakut ning saatnud need OPCW usaldusega laboritesse analüüsideks.
"OPCW eksperdid analüüsivad hetkel kõiksugu teavet, mida on erinevatest allikatest kogutuds" ning peaks oodatult "lõpetama oma töö järgmise kahe-kolme nädala jooksul", ütles Üzümcü avalduses.
Ühtlasi kutsus ta üles riike, mis on Keemiarelvade Konventsioonile alla kirjutanud, jagama sekretariaadiga viivitamatult ükskõik millist asjassepuutuvat teavet.
"Meie eksperdid on täiesti teadlikud neile pandud ülesande olulisusest ning ma olen kindel, et nad teevad seda professionaalsel ja erapooletul viisil, kasutades selleks kõiki kasutada olevaid tehnilisi vahendeid," ütles Üzümcü.
Tema sõnul koguneb täitevnõukogu taas järgmisel nädalal, et jätkata arutelusid 4. aprillil aset leidnud rünnaku üle, milles hukkus vähemalt 87 ja sai kannatada enam kui pooltuhat inimest.
Venemaa vetostas kolmapäeval ÜRO resolutsioonikava, millega nõuti Süüria valitsuselt koostöö tegemist rahvusvahelise juurdlusega väidetava keemiarelvarünnaku üle. Venemaa blokeeris Julgeolekunõukogu samme oma liitlase vastu juba kaheksandat korda.
Hollandis Haagis asuv OPCW on valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab keemiarelvade keelustamise konventsiooniga liitunud riike ja eelkõige valvab selle järele, et konventsioonist kinni peetaks. Aastal 2013 pälvis organisatsioon Nobeli rahupreemia. | Vaatlejad: Süüria keemiarelvarünnaku väide on usutav | https://www.err.ee/589892/vaatlejad-suuria-keemiarelvarunnaku-vaide-on-usutav | Maailmas keemiarelvade kasutamise vaatlusega tegelev organisatsioon teatas neljapäeval, et väited keemiarelvarünnaku aset leidmisest Süüria mässuliste kontrollitavas Khan Sheikhunis läinud nädalal on usutavad. |
JYP-il oli kodumängu eel selg vastu seina, kuid KalPa suudeti siiski alistada 4:2 (1:0, 2:2, 1:0). Seejuures andis Rooba tulemusliku söödu nii avaväravale kui ka Joonas Nattineni võidutabamusele teisel kolmandikul seisuks 3:2.
12 minutiga kolm pealeviset teinud Rooba ning värava ja resultatiivse söödu kirja saanud Mikko Kuukka olid ainsad mehed platsil, kes jõudsid täna kahe resultatiivsuspunktini.
Vaata mängu tipphetki siit.
Sel hooajal on Rooba kogunud 24 mänguga seitse resultatiivsuspunkti (kolm väravat ja neli tulemuslikku söötu).
Poolfinaalseeria otsustav mäng peetakse laupäeval, 15. aprillil KalPa koduareenil. | Suurepärane mäng Roobalt jättis JYP-i poolfinaalis ellu | https://sport.err.ee/589888/suureparane-mang-roobalt-jattis-jyp-i-poolfinaalis-ellu | Eesti jäähokikoondislane Robert Rooba andis Soome meistrivõistluste poolfinaalseeria kuuendas mängus kaks resultatiivset söötu ja aitas Jyväskylä klubi otsustavasse seitsmendasse mängu. |
Kalev/Cramo sai võõrsil jagu Rakvere Tarvas/Palmse Metall võistkonnast 89:67 (19:18, 24:15, 31:21, 15:13). Kalev/Cramo parimate vahel jagunesid punktid üsna võrdselt, resultatiivseim oli 13 silma ja kaheksa lauapalliga Mickell Gladness. Siim-Markus Post tõi kaotajatele 22 punkti.
Rapla meeskond oli võõrsil veel kindlamalt 99:70 (20:24, 34:6, 21:10, 24:30) parem BC Valga-Valka/Maks&Mooritsast. Rasham Suarez tõi võitjatele 23 punkti. Kristaps Kanbergsi ja Rain Raadiku (Valga-Valka) nimele jäi 12 silma.
Veerandfinaalid mängitakse kolme võiduni. Teistes seeriates juhivad Tartu Ülikool TLÜ/Kalevi ja Pärnu Sadam TTÜ vastu üks-null. | Kalev/Cramo ja Rapla astusid selge sammu poolfinaali suunas | https://sport.err.ee/589885/kalev-cramo-ja-rapla-astusid-selge-sammu-poolfinaali-suunas | BC Kalev/Cramo ja Avis Utilitas Rapla teenisid Eesti korvpalli meistriliiga veerandfinaalides selged võidud ja asusid oma seeriaid mängudega kaks-null juhtima. |
"Oleme Enceladuse elukõlbulikkust hinnates järjest nimekirjas asju maha tõmmanud. Oleme näinud vett, orgaanikat, registreerinud metaani ja lämmastiku molekule. Ja nüüd – nüüd on meil ka keemilise energia allikas. Kuid kui nüüd küsid, kui tõenäoliselt Enceladusel elu leidub, võtaksin kolleegidega agnostilise hoiaku," ütles üks Cassini missiooni põhiuurijatest Hunter Waite ERR Novaatorile antud intervjuus.
Teadlased on näinud tänaseks pea kõiki elu tekkimiseks vajalikke elemente ja ühendeid. Puudu on vaid fosfor ja väävel. Nende otsimisele peaksid Southwesti (SwRI) uurimisinstituudi teaduri sõnul keskenduma tulevikus Saturni ja selle kuid uurima suunduvad sondid. Väävlit ja fosforit sisaldavaid ühendeid võiks leida nii Enceladuse ookeani katvast jääst kui ka kuu poolustel ilmaruumi paiskuvatest aurugeisritest.
"Kui tulemused paika peavad, mõjutavad vaatlused oluliselt võimalust leida Enceladuselt elu. Sama keemilise tasakaalu puudumine, mis aitab alal hoida mikroobset elu Maal, pakuks sellele tuge ka Enceladuse ookeanides," kommenteeris teadaannet uurimusega mitte seotud Woods Hole'i okeanograafilise instituudi vanemteadur Jeffrey Seewald. Teadlane nentis samas, et vaba vesiniku olemasolu annab ühtaegu nii kuult elu leidmiseks lisalootust kui ka manitseb ettevaatusele. Samale viitas ka Waite.
"See võib olla märk, et ookeanides puudub vesinikust kasu lõikav elu. Kuid teise tõlgenduse järgi pole elu kasvu piirav ühend vesinik . Selle asemel napib näiteks ammooniumit, fosforit vmt. Võibolla on asi temperatuuris. Ookean on asustatav vaid osaliselt või ei meeldigi sealsele elule vesinik," laiendas teadur.
Tulemused oleksid tema sõnul põnevad mõlemat pidi. Kuult elu leidmine tõestaks, et see võib olla galaktikas laialt levinud. Teisalt viitaks elumärkide puudumine, et selle tekkimine nõuab erakordsete asjaolude kokkulangemist. Maal lihtsalt vedas.
SwRI teaduri Chris Gleini sõnul suudaksid mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist metaani tootes vabastada tunnis sama palju energiat kui leidub umbes 300 pitsas.
Uued lahendused, uued avastused
Enceladust uurinud sond Cassini asus Saturni kuudesüsteemis vaatlusi tegema juba 2004. aastal. Lisaks seitsme täiendava Saturni kuu leidmisele on sondiga muu hulgas nüüdseks teada saadud, et Enceladusel on õhuke atmosfäär, kilomeetrite paksuse jääkihi all laiub üleilmse ulatusega ookean ja kuult võib leida kuumaveeallikaid.
Ookeani täpsest koostisest on andnud aimu Enceladuse pooluste aurugeisrid. "Sisuliselt lendame nende lähedalt mööda. Samal ajal kogume gaasi. Sealt edasi liigub see analüüsiseadmesse, kus seda ioniseerime. Saame teada, millega täpselt tegu on," selgitas Waite.
Põhiuurija märkis, et alati pole aga kõige lihtsam välja selgitada, kas nähtavad ühendid tekkisid kogumisseadmes või olid need olemas juba enne. Üheks taoliseks raskesti uuritavaks gaasiks on ka molekulaarne vesinik – H 2.
Suur osa sondi suhtes enam kui 8 km/s liikuvast gaasist koosneb veest. Suurel kiirusel kogumisseadme titaanseintega põrkudes reageerib osa hapnikust titaaniga, moodustades titaanoksiidi. Registreeritav vesinik poleks seega pärit kuult endalt.
"Nuputasime umbes aasta, kuidas nii tekkiva vesiniku hulka vähendada. Samuti mõtlesime ka kõigi teiste võimalike valesignaale andvate allikate peale. Saame olla nüüd kindlad, et kuu sisemuses tekib tõepoolest järjepanu vesinikku," põhjendas Waite, miks võttis avastuseni jõudmine aega sedavõrd kaua.
Vesinik võiks tekkida töörühma sõnul kahel viisil. "Viitame neist esimesele kui serpentiniitseerumisele. Sisuliselt reageerib vesi kuumade kivide, Enceladuse tuumaga. Selle käigus kasutatakse ära hapnik. Alles jääbki vesinik. Alternatiivselt eraldub vesinik kuumaks köetud meteoriitset päritolu materjalist. Meie lemmikseletus on muidugi esimene," muigas põhiuurija.
Mõlemal juhul oleks tegu hüdrotermaalsete protsessidega. Maal aitavad need ookeanipõhjas elus hoida terveid ökosüsteeme, kes päikesevalgust ei näegi.
Seewald leidis aga, et planeediteadlastel pole veel paljude Enceladuse sisemuses toimuvate geoloogiliste protsesside kohta veel täit pilti. "Lihtsalt sellepärast, et neil puuduvad Maal analoogid. Kuid igal juhul aitaks tulevikus Enceladuse ja teiste kuude ookeanide uurimine aidata vastata küsimusele, kas elu leidub peale Maa ka mujal Päikesesüsteemis," märkis Seewald.
Europa aurugeisrid
Neljapäeval toimunud pressikonverentsil teatasid NASA teadlased lisaks, et aurugeisreid võib näha ka ühel Jupiteri kuul – Europal. "2016. aastal nägime Europal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlustel aurugeisrite kandidaate samas kohas kui 2014. aastal. Tegu on järjepideva nähtusega," sõnas Hubble'i kosmoseteleskoobiga töötav astronoom William Sparks.
Samas nentis ta, et tulemuste statistiline olulisus on hetkel neli sigmat. Päris avastuseks ei saa seda veel kutsuda. "Formaalset statistikat vaadates ei saa olla tegu juhusega. /.../ Süstemaatilisi vigu ei saa veel täielikult välistada," lisas Sparks.
Järeldustele annavad aga lisakindlust 1990. aastatel Jupiteri uurinud automaatjaama Galileo tehtud vaatlused. Aurugeisrite kandidaatide lähistel on temperatuur ümbritsevatest aladest kõrgem. "See viitab, et geisrite all leidub sooja vett," märkis astronoom.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Saturni kuu on arvatust elusõbralikum | https://novaator.err.ee/589824/saturni-kuu-on-arvatust-elusobralikum | Saturni kuu Enceladuse ookeanis leidub suures koguses vaba vesinikku, näitavad kuudesüsteemi uuriva tehiskaaslase Cassini kogutud andmed. Molekulid võiksid pakkuda rikkalikku toidulauda mitmesugustele mikroorganismidele, muutes kuu seniarvatust elusõbralikumaks. |
Venemaa suhtes on juba mõnda aega üleval tugevad kahtlused riikliku dopingupoliitika ajamises ja seetõttu on alates 2015. aastast nende sportlased rahvusvahelistelt võistlustelt eemale jäetud. Üks vastava poliitika tugevamaid kriitikuid Venemaa leeris on olnud just endine teivashüppetäht Isinbajeva.
Venelanna saamisele RUSADA juhiks oli vastu ka Maailma Antidoping (WADA) ning IAAF-i Venemaa juhtumiga tegeleva komisjoni juhi Rune Anderseni sõnul andis Isinbajeva sellele kohale määramine üldsusele vale signaali. "Raske on näha, kuidas see aitab soovitud muudatusteni kergejõustikukultuuris või kuidas aitab see kujundada avatud keskkonda Venemaa vilepuhujatele," sõnas Andersen.
Norralase kriitika tulenes asjaolust, et Isinbajeva nimetas WADA komisjoni raportit alusetuks olukorras, kus polnud seda isegi lugenud. Samuti on teivashüppeäss kritiseerinud olulisi vilepuhujaid Vitali Stepanovit ja Julia Stepanovat.
Kuigi üldiselt kehtib Venemaa kergejõustiklastele jätkuvalt võistluskeeld, siis tosinale riigi sportlasele on siiski tehtud võistlemist lubav erand, nende seas ka tõkkejooksu maailmameister Sergei Šubenkovile ja kõrgushüppe maailmameister Maria Kutšinale. | Isinbajeva isik ähvardab IAAF-i ja Venemaa suhteid taas pingestada | https://sport.err.ee/589883/isinbajeva-isik-ahvardab-iaaf-i-ja-venemaa-suhteid-taas-pingestada | Rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) ja Venemaa jahe läbikäimine jätkuda ning viimaste võistluskeeld pikeneda, sest Jelena Isinbajeva määrati mullu detsembris riigi antidopingu organisatsiooni (RUSADA) juhiks. |
CSKA-l jäi kõigest paar punkti puudu liiga kõigi aegade suurimast võidust, sest 2014. aastal suutis Krasnodari Lokomotiv-Kuban alistada kodus Kalev/Cramo 114:51 ehk 63 punktiga. CSKA oli täna Permist parem 61 punktiga.
Tänases mängus olid võitjate resultatiivseimad Vitali Fridzon 23, Andrei Vorontševitš 16 ja Aaron Jackson 14 punktiga. James Augustine piirdus kaheksa punktiga, aga haaras kümme lauapalli. Permi parim oli 13 silmaga Ivan Neljubov.
CSKA on 22 võidu ja kahe kaotusega liiga liider, 23 mängust vaid ühe võitnud Perm jätkab kindlalt viimasel kohal. | CSKA viskas 116 punkti, aga Kalev/Cramot piinlikust rekordist ei päästnud | https://sport.err.ee/589871/cska-viskas-116-punkti-aga-kalev-cramot-piinlikust-rekordist-ei-paastnud | Moskva CSKA teenis korvpalli Ühisliigas võõrsil suure 116:55 (28:13, 27:16, 26:16, 35:10) autsaider Permi Parma üle. |
Avariitööd sündmuskohas on lõppenud.
Neljapäeva hommikul taastati ka ajutiselt peatatud trollibussiliinide töö. | Mustamäe teel veeavarii tõttu suletud sõidurajad avatakse taas liiklejatele | https://www.err.ee/589865/mustamae-teel-veeavarii-tottu-suletud-soidurajad-avatakse-taas-liiklejatele | Kolmapäeval Mustamäe tee ja Endla tänava ristmiku piirkonnas purunenud veetoru tõttu suletud sõidurajad avatakse liiklejatele taas neljapäeva õhtul kella kaheksaks. |
Valikturniiri otsustavas ringis oli seis O'Brieni ja inglase David Gilberti vahel 9:9 ja iirlane kulutas seejärel vajaliku freimivõidu saamiseks kaks tundi, kolm minutit ja 41 sekundit.
Tegemist on profisnuukri kõigi aegade pikima freimiga, ületades eelmise tippmargi enam kui paarikümne minutiga. Kaks aastat tagasi mängisid Alan McManus ja Barry Pinches Ruhri lahtistel tunni, 40 minutit ja 24 sekundit pika freimi.
Põhiturniiril 45-aastase O'Brieni jaoks midagi lihtsamaks ei muutu, sest juba esimeses ringis tuleb minna vastamisi valitseva maailmameistri Mark Selbyga. | Snuukri MM-il mängiti rekordiliselt kaua | https://sport.err.ee/589862/snuukri-mm-il-mangiti-rekordiliselt-kaua | Traditsiooniliselt Sheffieldis toimuva snuukri MM-i kvalifikatsioonis tehti ajalugu, kui iirlane Fergal O'Brien jõudis rekordiliselt pika freimi järel põhiturniirile. |
"Me saame lubada uurimist ainult siis, kui see on erapooletu, kui me oleme kindlad, et delegatsioonist võtavad osa ainult erapooletud riigid, sest vaid nii saame kindlustada, et seda ei kasutata poliitilisel eesmärgil," ütles Assad kolmapäeval.
Süüria režiimi liitlane Venemaa vetostas kolmapäeval ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, milles nõuti Damaskuselt koostööd rünnaku rahvusvahelise juurdlusega.
Süüria president lisas, et rahukõnelused sõjale lahenduse leidmiseks ei ole tulemust andnud, sest Washington ei ole konflikti lõpetamisest tõsiselt huvitatud.
"Ühendriigid ei ole poliitilise lahenduse saavutamisest tõsiselt huvitatud," märkis Assad.
Assad: keemiarünnak oli väljamõeldis
Bashar al-Assad ütles usutluses AFP-le ka seda, et väidetav keemiarünnak oli väljamõeldis USA õhulöögi õigustamiseks.
Assad ütles esimeses intervjuus pärast 4. aprilli rünnakut, mis tõi kaasa USA õhulöögi Süüria režiimi õhuväebaasile, et tema sõjavägi on kõik keemiarelvad loovutanud.
"See on päris kindlasti, sajaprotsendiliselt väljamõeldis," ütles ta kolmapäevases usutluses väidetavast keemiarünnakust rääkides.
"Meile on jäänud mulje, et Lääs, eriti Ühendriigid on terroristidega nagu sukk ja saabas. Nad sepitsesid kogu selle loo, et leida ettekääne rünnakuks."
Lääneriigid on süüdistanud eelmisel nädalal mässuliste linnale Khan Sheikhunile tehtud keemiarünnakus Süüria valitsusvägesid, kuid Venemaa väitel paiskusid toksilised ained õhku Süüria režiimi õhurünnakust mässuliste keemiarelvalaole.
Rünnakus sai surma vähemalt 87 inimest, ohvrite hulgas on palju lapsi.
Seni on Damaskus eitanud keemiarelva kasutamist, kuid nüüd ütles Assad usutluses, et pole üldse kindel, kas Khan Sheikhunile tehtigi rünnak.
"Praegusel ajal on palju võltsivideoid," ütles ta. "Me ei tea, kas need surnud lapsed tapeti Khan Sheikhunis. Kas nad olid üldse surnud?"
Assad kinnitas mitu korda, et tema väed andsid 2013. aastal Venemaa vahendusel saavutatud kokkuleppest lähtudes kõik keemiarelvavarud ära.
"Rünnakukäsku ei olnud, meil ei ole keemiarelvi, me andsime oma arsenali juba mitme aasta eest ära."
Assad kinnitas aga, et USA vasturünnak tema vägede võitlusvõimu ei kahandanud. "Meie tulejõud, meie võime rünnata terroriste ei saanud selles rünnakus kannatada."
Syria's Assad says chemical attack is pure 'fabrication' - #AFP interview #AFPTV #Assad pic.twitter.com/JVgOWE4fKF
— AFP news agency (@AFP) April 13, 2017 | Assad lubab ainult "erapooletut" keemiarelvauuringut | https://www.err.ee/589825/assad-lubab-ainult-erapooletut-keemiarelvauuringut | Süüria president Bashar al-Assad hoiatas Damaskuses AFP-le antud usutluses, et lubab eelmise nädala keemiarünnaku asjaolude väljaselgitamiseks vaid "erapooletut" uurimist. |
Kuus kilomeetrit enne 196,4 kilomeetri pikkuse sõidu finišit said kõik jooksikud püütud ning Cofidise meeskond võttis peagrupi ees tempo üles. Nende tippsprinter Nacer Bouhanni täna siiski võitu ei saanud – Démare ajastas lõpuspurti paremini ning võttis võidu. Bouhanni lõpetas teisena ja kolmas oli Juan Sebastian Molano (Manzano Postobon), vahendab Rattauudised.ee.
Räim aitas sõidu lõpuosas oma meeskonna tänase esinumbri Guillaume Boivini heale positsioonile, kuid viimasel polnud piisavalt teravust tippsprinterite seltskonnas.
Jakin sai täna kirja 71. koha ja Räim 72. koha.
Jaan Kirsipuu võitis sama sõidu 1998. ja 2001. aastal. | GP de Denaini võitis Démare, Jakin 71. ja Räim 72. | https://sport.err.ee/589860/gp-de-denaini-voitis-d-mare-jakin-71-ja-raim-72 | Täna Prantsusmaal sõidetud HC kategooria ühepäevasõidu GP de Denain võitis grupifinišis prantslane Arnaud Démare (FDJ). Alo Jakini (HP BTP – Auber93) ja Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) kaotasid võitjale 28 sekundit. |
Halva nähtavuse tõttu ei saanud Tallinnas maanduda Vilnius-Tallinn, Milano-Tallinn, Helsingi-Tallinn ning Brüssel-Tallinn lennud. Lennud suundusid vastavalt Riiga ning Helsingisse.
Samal ajal toimus muu lennuliiklus, kuigi esines hilinemisi.
Tehnilise tõrke tõttu oli mõneks minutiks häiritud ilmainfo edastamine, kuid märkimisväärset mõju lennuliiklusele see ei avaldanud.
Otsuse maandumise või varulennuväljale suundumise osas langetab alati lennuki piloot, lähtudes individuaalsetest lähenemisprotseduuride normidest ning reisijate ohutuse tagamisest.
Hilinemistest ning lendude tühistamisest tingituna võib esineda nihkeid lennugraafikus ka õhtul, kuid lennujaama töö ei ole häiritud ning jätkub tavapäraselt. | Keerulised ilmaolud häirisid Tallinnas lennuliiklust | https://www.err.ee/589856/keerulised-ilmaolud-hairisid-tallinnas-lennuliiklust | Halbadest ilmaoludest tingitud piiratud nähtavuse tõttu esines neljapäeval tõrkeid Tallinna lennujaama lennugraafikus. |
Mida arvab sellest ja välispoliitikast üldiselt Eesti rahvas? Sellele küsimusele otsis 2017. aasta jaanuaris vastuseid MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut. Koostöös Turu-uuringute AS-iga viidi läbi küsitlus, milles uuriti inimeste arvamusi Eesti suhete osas muu maailmaga.
Valdav enamus vastanutest arvab, et Eesti on globaliseerumisest võitnud ja peab õigeks seni toimunud ühinemist Lääne organisatsioonidega – ka vene rahvusest vastajad. Inimesed ei pea küll Eesti välispoliitikat kuigi iseseisvaks, kuid enamuse arvates kaitseb praegune välispoliitika Eesti huve parimal viisil.
Samas on praegune koostöö Euroopa Liidu tasandil inimeste arvates piisav ning kindlasti ei pooldata lõputut võimu kandumist riikideülesele tasandile, mis võiks ohtu seada rahvusriigi püsimise.
„85 protsenti Eesti elanikest (sealhulgas 85 protsenti EKRE valijatest) on arvamusel, et Eesti on globaliseerumisest võitnud.“
Üha enam teevad Euroopas häält tsentristikust peavoolust kõrvale kalduvad parteid. Nende parteide üks loosung on vastuseis globaliseerumisele ja sellega kaasnevale. Samas võib väita, et see loosung tuleneb nende parteide valijate hoiakust (ja vastupidi).
Saksamaal paiknev Bertelsmanni sihtasutus tõi 2016. aasta novembris avaldatud uuringus välja, et 45 protsenti eurooplastest näeb globaliseerumises pigem ohtu kui võimalust. Keskmisest kõrgem on globaliseerumise ohutaju ja majanduslik ebakindlus eliidivastaste erakondade valijate seas. Näiteks 76 protsenti Prantsusmaa Rahvusrinde ja 78 protsenti Saksamaa AfD valijatest pelgavad globaliseerumist.
Euroopas suhtuvad globaliseerumisvastased jõud Euroopa Liitu negatiivselt. Tõusuteel olevad erakonnad, nagu näiteks Rahvusrinne Prantsusmaal, ähvardavad võimule saades töötada liidust välja astumise nimel.
Eestis selliseid tendentse näha pole. 85 protsenti Eesti elanikest (sealhulgas 85 protsenti EKRE valijatest) on arvamusel, et Eesti on globaliseerumisest ehk riikidevahelise kaubanduse, kommunikatsiooni, reisimise jms suurenemisest võitnud. Eestis pole ühtegi erakonda, mille valijad ülekaalukalt näeksid üleilmastumist negatiivsena.
Eesti ja Lääne organisatsioonid
Eesti jaoks oli pärast iseseisvuse taastamist suurim eesmärk liituda nii paljude Lääne organisatsioonidega kui võimalik. See eesmärk täideti – Eesti on Euroopas üks enim integreerunud riike, kuuludes nii Euroopa Liitu, eurotsooni, Schengeni viisaruumi, NATO-sse kui ka OECD-sse.
Eesti rahva enamus on veendumusel, et see eesmärk oli õige: tervelt 82 protsenti küsitletutest peab võimalikult paljude Euro-Atlandi organisatsiooniga ühinemist positiivseks. 84 protsenti kõikidest küsitletutest (nende seas näiteks 72 protsenti EKRE valijatest) arvab, et Eesti peaks kuuluma Euroopa Liitu. Ühtviisi positiivsena näevad seda nii eesti kui ka vene emakeelega vastajad.
Samas arvab 54 protsenti inimestest (nende seas näiteks 50 protsenti sotsiaaldemokraatide valijaist ning 55 protsenti EKRE toetajatest), et praegune Euroopa majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö on piisav. Integratsiooni süvenemist pooldab vaid 29 protsenti vastanutest. Seega ei ole Euroopa Liidu liikmelisuse kahtluse alla seadmine põhjendatud, kuid veelgi süvenev integratsioon ei oleks samuti inimestele meelepärane.
Hinnang välispoliitikale
Rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumine tähendab paratamatult teatud määral rahvusriikide valitsuste pädevuste delegeerimist riikideülesele tasandile. Eestil on oma väiksuses tulenevalt üsna keeruline välispoliitikas midagi iseseisvalt ära teha ning eesmärkide saavutamiseks on vaja (suuremaid) liitlasi.
Kodanikel ei ole selles osas ka mingeid illusioone. Vaid selge vähemus (36 protsenti) inimesest arvab, et Eesti on oma välispoliitikas iseseisev. Sellest hoolimata on aga enamus inimestest (64 protsenti) seisukohal, et praegune välispoliitika kaitseb Eesti riigi huve parimal viisil.
„74 protsenti eestlastest ning kõigest 28 protsenti venelastest on arvamusel, et praegune välispoliitika kaitseb Eesti riigi huve parimal viisil.“
Enam-vähem kõikides välispoliitilistes küsimustes olid ühel meelel peaaegu kõikide parlamendierakondade valijad. Ainsana eristusid teatud küsimustes Keskerakonna toetajad, kellest märkimisväärne osa kuulub Eesti venekeelsesse elanikkonda.
Keskerakonna toetajate eristumine tuleneb eestlaste ja venelaste arusaamade lahknevusest: 74 protsenti eestlastest ning kõigest 28 protsenti venelastest on arvamusel, et praegune välispoliitika kaitseb Eesti riigi huve parimal viisil. Pole keeruline ennustada, et kohalike venelaste üldine negatiivne hinnang Eesti välispoliitikale tuleneb suhtumisest Venemaa-suunalisesse poliitikasse.
Inimestele esitati ka küsimus, kumb Eesti välispoliitilistest eesmärkidest on olulisem: kas tugev liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega või head suhted Venemaaga. Eesti kodanikud jagunesid selles küsimuses täpselt pooleks. Venelastest peab viimast eesmärki olulisemaks 94 protsenti, kuid üllatuslikult peab ka märkimisväärne osa eestlastest (41 protsenti) häid suhteid Venemaaga olulisemaks tugevatest liitlassuhetest Ameerika Ühendriikidega. Need eesmärgid on küll reaalsuses sageli teineteist välistavad.
Venemaa oht ja NATO
Eesti välispoliitika eesmärgid on põhinenud majanduslikel, kultuurilistel ja julgeolekualastel argumentidel. Majanduslikel, kuna Lääne-suunalises integratsioonis nähti positiivset mõju majanduskasvule; kultuurilistel, kuna nähti või sooviti näha end Lääne tsivilisatsiooni kuuluva ühiskonnana; ja julgeolekualastel, kuna peamise ohuna on nähtud Venemaad.
Just viimane argument on kõige aktuaalsem tänasel päeval. Väheüllatuslikult ilmneb selles küsimuses märkimisväärne erinevus eestlaste ja venelaste vastustes. Kui kõikidest vastanutest arvab 60 protsenti ning eestlastest 70 protsenti, et Venemaa kujutab ohtu Eesti julgeolekule, siis vene rahvusest vastajatest peab Venemaad ohtlikuks vaid 6 protsenti.
„EKRE avaldus Euroopa Liidu kohta ei väljenda nende toetajate enamuse seisukohti. “
2014. aastal alanud Ukraina sündmuste tagajärjel on siia Venemaa heidutuseks paigutatud NATO üksused. Kokku 57 protsenti Eesti kodanikest arvab, et tegemist on julgeolekut suurendava protsessiga. Samas on seda meelt eestlastest 64 protsenti ja vaid 20 protsenti venelastest.
Tasub mainida, et Vene meedias kajastatakse NATO üksuste Baltikumi paigutamist kui arutut käiku, Venemaa provotseerimist ja sõjaõhutamist, mis on hoopis julgeolekule kahjulik. Selle argumendiga nõustub 34 protsenti vene keelt kõnelevatest vastajatest. Kõige suurem osa (46 protsenti) venelastest arvab siiski, et see ei suurenda ega vähenda julgeolekut.
On näha, et kõik erakonnad, mis toetavad senist välispoliitilist suunda, kaitsevad kahtlemata oma valijate huve. Ainult praeguse peaministri partei puhul on näha vastuolusid valijate huvide ja erakonna poliitika vahel. Keskerakond on ainus riigikogu erakond, mille valijatest üle poole (54 protsenti) ei poolda senist välispoliitilist kurssi.
Samas ei pruugi vene valija arvamus tähendada seda, et nad ootaks 180-kraadist suunamuutust ega isegi NATO vägede väljaviimist, vaid lihtsalt paremaid suhteid Venemaaga. Samuti ei väljenda EKRE avaldus Euroopa Liidu kohta nende toetajate enamuse seisukohti.
Kas Eesti liigub vastuvoolu?
Eesti valija on üldiselt olnud Lääne integratsiooni pooldav ning näinud globaliseerumises võimalust, mitte ohtu. Sellest tulenevalt on üsna vähetõenäoline, et ükski erakond suudaks oma populaarsust suurendada lubadustega, mis võiks õõnestada seni püsinud välispoliitilist konsensust – vaid Keskerakonnal tuleks oma valijatele välispoliitilist olukorda selgitada.
See muidugi ei tähenda, et soovitakse lõputut valitsuse ülesannete delegeerimist rahvusülesele tasandile – vaid 15 protsenti inimestest arvab, et inimkond peaks liikuma ühtse maailmakorra tekkeni, kus puuduksid riigipiirid ning kaoksid rahvuslikud, kultuurilised ja muud eripärad.
Seega on Eesti inimeste jaoks välispoliitiline kurss meelepärane, kuni see ei ohusta põhiseaduse preambulas kirja pandud eesmärki: tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade (mis muuseas peaks olema Eesti Vabariigi põhieesmärk koguni 92 protsendi inimeste arvates.
Inimeste meelsust vaadates on poliitilistel jõududel soovitav seista selle eest, mida Eesti on välispoliitiliselt saavutanud. Näiteks Euroopa Liidu puhul ei soovi inimesed sealt lahkumist, ega olda positiivselt meelestatud integratsiooni süvenemise osas. Eesti inimene pooldab suhetes muu maailmaga status quo säilimist.
Artiklis kajastatud andmed pärinevad MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt 2017. aasta jaanuaris läbi viidud uuringust, kus silmast-silma küsitleti 795 Eesti Vabariigi kodanikku. Andmed on esitatud ainult oma seisukoha välja öelnud vastanute põhjal.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Eesti lahkumist Euroopa Liidust ei poolda isegi EKRE valijad | https://www.err.ee/589848/eesti-lahkumist-euroopa-liidust-ei-poolda-isegi-ekre-valijad | Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kongress võttis vastu avalduse, milles kutsub üles korraldama Eesti Euroopa Liidu liikmesuse küsimuses uut rahvahääletust. Sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees Eiki Nestor mainis aga pärast Ühendkuningriigi otsust lahkuda Euroopa Liidust vajadust veelgi integreerituma Euroopa järele. |
Alles seitsmendana väljalangemismängudele pääsenud Oettinger võitis üllatuslikult kolme võiduni peetava seeria kaks esimest kohtumist, aga pidi eile võõrsil vastase paremust tunnistama.
Pisut enam kui neljaks minutiks sai platsile ka Kullamäe, kes tabas kolmest kaugviskest ühe ja tegi kaks viga. Esimeses mängus pääses ta platsile üksnes 14 sekundiks ja teises jäi üldse pingile.
Põhiturniiril oli Crailsheim võitnud mõlemad omavahelised mängud: kõigepealt detsembris kodus 84:71 ja siis jaanuaris võõrsil 85:83. | Kristian Kullamäe viskas Saksamaa play-off'is oma esimese korvi | https://sport.err.ee/589841/kristian-kullamae-viskas-saksamaa-play-off-is-oma-esimese-korvi | Eesti korvpallilootuse Kristian Kullamäe koduklubi Oettinger Rockets sai Saksamaa esiliiga play-off 'is esimese kaotuse, kui jäi võõrsil põhiturniiri teisena lõpetanud Crailsheim Merlinsile alla 89:100 (18:26, 19:30, 21:23, 31:21). |
Rootsi ujumiskuninganna Sjöström püstitas ühtekokku neli uut maailma hooaja tippmarki. 50 m vabaltujumises jäi ta legendaarsest maailmarekordist vaid 0,1 sekundi kaugusele, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
23-aastane rootslanna läbis 50 m vabalt ajaga 23,83, mis annab talle maailma kõigi aegade edetabelis teise koha. Sakslanna Britta Steffeni imetrikooga ujutud maailmarekordist (23,73) aastal 2009 jäi teda lahutama vaid üks kümnendik. Selle ajaga ületas Sjöström ka legendaarse Therese Alshammari rahvusrekordi (23,88) viie sajandikuga.
Ennast tagasi ei hoidnud meie läänenaaber ka 100 m vabaltujumises. Finaalis näitas ta nii võimast aega kui 52,54 ning tõusis maailma hooaja edetabeli liidriks, ühtlasi on see aeg ka uus Rootsi rekord. Huvitava faktina võib välja tuua, et sellest ajast on tänavu kiiremini ujunud vaid viis Eesti meesujujat. Uued maailma hooaja tippmargid sündisid ka Sjöströmi põhialal liblikujumises. 50 m ja 100 m liblikujumise distantsid võitis ta vastavalt aegadega 24,96 ja 56,26. Mõlemal distantsil on ta ka maailmarekordinaine.
Rahvusvahelisest võistlusest võttis osa ka kolm Eesti ujujat - Kertu Kaare, Sandra Maanurmja Garith-Beth Puusepp. Neist parimat minekut näitas Kaare, kes jõudis kolmel distantsil C-finaali. Parim tulemus sündis 400 m vabaltujumises, kus tema saagiks jäi 19. koht ja uus isiklik rekord ajaga 4.32,89. | Sarah Sjöström ujus väga lähedale legendaarsele maailmarekordile | https://sport.err.ee/589851/sarah-sjostrom-ujus-vaga-lahedale-legendaarsele-maailmarekordile | Rootsi pealinnas Stockholmis lõppes üleeile neli päeva kestnud kõrgetasemeline ujumisvõistlus, millest võtsid teiste hulgas osa ka mitmed Rio olümpiamängude kuldmedalistid. Võistluste kõige säravamad tulemused ujus kodupubliku ees võistelnud Sarah Sjöström. |
Diplomaatiline pingutus leiab aset ajal, kui Poola on saabunud või saabumas NATO pataljoni raames kokku umbes 1100 USA sõdurit. USA on ka Poola paigutatava NATO heidutuspataljoni juhtriigiks.
NATO riigijuhtidega kohtub Trump käesoleva aasta mais Brüsselis.
7.-8. juulini peaks USA president aga osalema Saksamaal G20 tippkohtumisel. Poola plaaniks on, et Trump peatuks enne Saksamaad korraks ka Wroclawis, kus leiab aset transatlantilisi väärtusi käsitlev konverents. | Reuters: Poola kavandab juuliks Trumpi külaskäiku | https://www.err.ee/589846/reuters-poola-kavandab-juuliks-trumpi-kulaskaiku | Reutersi allikate kohaselt loodab Poola valitsus, et juulis saabub riiki lühiajalisele visiidile USA president Donald Trump. Väidetavalt on see plaan üheks teemadest, mida Poola välisminister Witold Waszczykowski järgmisel nädalal Washingtoni külastades arutab. |
"USA ja Venemaa vahel saab kõik korda. Kõik tulevad õigel hetkel mõistusele ja saabub kestev rahu!" kirjutas president Twitteris.
Samuti väljendas Trump veendumust, et Hiina tegeleb Põhja-Koreaga õigel viisil. "Kui nad seda teha ei suuda, siis USA oma liitlastega teeb seda," kirjutas Trump.
Vene välisminister Sergei Lavrov ütles kolmapäeval pärast läbirääkimisi oma USA ametivenna Rex Tillersoniga, et Moskva on avatud dialoogiks Washingtoniga kahe riigi vahelistest pingelistest suhetest hoolimata.
Things will work out fine between the U.S.A. and Russia. At the right time everyone will come to their senses & there will be lasting peace!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 13, 2017
I have great confidence that China will properly deal with North Korea. If they are unable to do so, the U.S., with its allies, will! U.S.A.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 13, 2017 | Trump: USA ja Venemaa vahel saab kõik korda | https://www.err.ee/589847/trump-usa-ja-venemaa-vahel-saab-koik-korda | USA president Donald Trump usub, et suhetes Venemaaga saab kõik korda. |
Selle aja jooksul katkesid kõnelused finantspõhjustel kahel korral, kuid hiinlased võtsid laenu ja nii jõuti siiski tehinguni. Rossoneri Sport omandab 99,93% AC Milani aktsiatest. Meedia teatel makstakse Milani eest umbes 740 miljonit eurot ja lähiaastatel lubatakse klubisse veel suuri investeeringuid.
Seni kuulus AC Milan aastast 1986 endisele Itaalia peaministrile ja telemagnaadile Silvio Berlusconile, kelle ajal võideti kaheksa liigatiitlit ja viis Euroopa mainekaimat karikat.
Viimastel aastatel pole meeskonda aga enam senine edu saatnud. Viimati 2011. aastal meistriks tulnud Milan on kolm eelmist hooaega lõpetanud vastavalt seitsmendal, kümnendal ja kaheksandal kohal. Hetkel ollakse tabelis kuuendad, 20 punkti liider Torino Juventusest taga.
Hiinlastele kuulub ka teine Milano klubi Inter, kellega asutakse sel laupäeval omavahel vastamisi. | Berlusconi müüs AC Milani hiinlastele | https://sport.err.ee/589845/berlusconi-muus-ac-milani-hiinlastele | Pärast pea aasta kestnud läbirääkimisi jõudis lõpule Itaalia suurklubi AC Milani müümine Hiina investeerimisfirmale Rossoneri Sport Investment Lux, mida juhivad Yonghong Li ja Han Li. |
Teadupoolest jätsid Valgevene tarbijad eelmise aasta algusest Vene gaasi eest ettevõttele Gazprom Transgaz Belaruss osaliselt maksmata, viidates võimalusele arvutada hinda mitte valemi järgi, vaid lähtudes gaasi hinnast Euroopas, mis olid tolleks hetkeks tugevasti kukkunud. Vastumeetmena vähendas Venemaa naftatarneid.
Läinud nädalal leppisid riigipead kokku, et Minsk tasub täielikult gaasivõla, Moskva aga taastab naftatarned endises mahus (24 miljonit tonni aastas).
2018. ja 2019. aastal teeb Gazprom Minskile hinnaalandust, vähendades valemihinna koefitsenti. | Valgevene tasus Venemaale gaasivõla - 726,2 miljonit dollarit | https://www.err.ee/589842/valgevene-tasus-venemaale-gaasivola-726-2-miljonit-dollarit | Valgevene maksis Vene gaasihiiule Gazprom täielikult ära 2016.-2017. aastal gaasi eest võlgu oldud 726,2 miljonit dollarit, edastas Gazprom neljapäeval. |
Allikate kinnitusel märkas Briti signaalluureasutus Valitsusside Peakorter (Government Communications Headquarters ehk GCHQ) esimest korda kahtlast suhtlust Trumpiga seotud isikute ja väidetavate Vene luureagentide vahel 2015. aastal. See luureinformatsioon edastati rutiinse infovahetuse käigus ka Washingtoni kolleegidele.
Järgmise kuue kuu jooksul ehk 2016. aasta suveni märkasid sarnaseid kummalisi kontakte Trumpi lähiringi ja venelaste vahel ka teiste lääneriikide luureteenistused.
Ühe allika sõnul olid riigid, kes Washingtoni elektroonilisi luureandmeid (Signals intelligence ehk SIGINT) edastasid, näiteks Saksamaa, Eesti ja Poola. Sama tegi ka Austraalia, kes moodustab koos USA, Suurbritannia, Kanada ja Uus-Meremaa nn Five Eyes luurealase koostöövõrgustiku.
Teine allikas kinnitas, et sarnaseid andmeid edastasid ka Hollandi ja Prantsusmaa luureametnikud.
Ajalehe arusaamise kohaselt ei korraldanud GCHQ mitte kordagi jälgimisoperatsiooni Trumpi või tema kampaaniameeskonna vastu. Samuti polevat mitte kunagi ise seda informatsiooni proaktiivselt otsitud. Väidetavat suhtlust märgati juhuslikult ehk siis, kui rutiinselt jälgiti Venemaaga seotud luuresihtmärke. Kuude jooksul hakkasid luureagentuurid aga samade isikute puhul märkama teatavat seaduspära ning sellest tähelepanekust anti ka USA kolleegidele teada.
Allikad on Guardianile rääkinud, et Luure Keskagentuur (CIA) ja Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) reageerisid välismaiste kolleegide poolt edastatud informatsioonile küllaltki aeglaselt. Osaliselt oli see aga tingitud sellest, et USA seadused ei luba USA kodanikke ilma kohtu loata pealt kuulata.
Lõpuks aga olevat CIA tollane juht John Brennan veennud oma partnereid ning alustati ulatuslikku ametkondadevahelist uurimist. 2016. aasta augusti lõpus või septembri alguses korraldas Brennan kongressi mõlema koja juhtidele salajased briifingud, kus teatas, et CIA-l on tõendeid, et Kreml üritab aidata Trumpil valimisi võita.
FBI juht James Comey oli esialgu seisukohal, et Venemaa üritab oma sekkumisega lihtsalt segadust tekitada, kuid hiljem asus ta samuti seisukohale, et Venemaa infooperatsiooni eesmärk oli valimisi Trumpile soodsas suunas kallutada. Väidetavalt leidis tema meelemuutus aset pärast seda, kui justiitsministeeriumi erikohus andis loa uurida kahe panga osalemist Kremli infooperatsioonis ja jälgida ka üht USA kodanikku.
Nimetatud isikuks oli - nagu hiljem selgus - vabatahtlikult Trumpi meeskonnas välispoliitika nõunikuks olnud ja Kremli-meelseid avaldusi teinud energeetikakonsultant Carter Page. BBC andmetel toetus aga justiitsministeeriumi kohtutaotlus vihjele, mis oli saadud ühe Balti riigi luureteenistuselt. Väidetavalt oli selleks riigiks Eesti.
Page'i on nn Kremlingate'i jälginud eksperdid pidanud kõige kummalisemate Venemaa-seostega isikuks. Trumpi meeskond ja Valge Maja on temast hiljem avalikult lahti öelnud ja kinnitanud, et olulist rolli ta kampaanias ei mänginud. Väidetavalt oli vabatahtlikuna kampaaniaga liitunud Page üritanud väga aktiivselt Trumpi siseringi pääseda, see aga polevat õnnestunud. Seevastu võttis ta aga väga aktiivselt avalikkuses sõna ning esines Venemaa suhtes pooldavatae avaldustega, seda ka pärast seda, kui ta 2016. aasta septembris kampaaniameeskonna juurest lahkus. Valge Maja on praeguseks temalt lausa kohtu kaudu nõudnud, et ta lõpetaks justkui Trumpi meeskonna nimel avalduste tegemise.
Hiljuti ABC-ile intervjuud andes tunnistas Page, et Venemaa esindajatega vesteldes võis ta tõepoolest öelda midagi, Vene-vastaste sanktsioonide kaotamise kohta. CNN-ile aga keeldus ta selgitamast, kuidas ta täpsemalt Trumpi meeskonna juurde sattus.
Carter Page refuses to answer @jaketapper 's question on who brought him to Trump's campaign https://t.co/4BulAWI7c3
— Daniella Diaz (@DaniellaMicaela) April 12, 2017
Manafort võttis end arvele välisriigi huvides tegutsenud lobistina
Kolmapäeval teatas Trumpi endise kampaaniajuhi Paul Manaforti esindaja, et Manafort võtab end justiitsministeeriumis arvele välisriigi huvides tegutseva lobistina.
Manafort astus selle sammu seoses lobitööga, mida ta tegi Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitši huvides, vahendas Politico.
USA seaduste kohaselt peavad välisriigi huvides lobitöö tegijad end justiitsministeeriumis ametlikult arvele võtma.
Sama sammu tegi varem Trumpi esimene rahvusliku julgeolekunõunik Michael Flynn. Tema tegi lobitööd Türgi huvides ning lobitöö tegijana registreeris ta end alles pärast seda, kui ta julgeolekunõuniku kohalt lahkunud oli.
Trumpi administratsioonist tuli tal aga lahkuda seetõttu, et ta andis asepresident Mike Pence'ile valet või ebapiisavat informatsiooni, mis puudutas tema vestlusi Vene suursaadiku Sergei Kisljakiga. Viimase puhul on oluline rõhutada, et ametist lahkumise põhjuseks sai just Pence'ile valetamine, mitte aga Vene suursaadikuga rääkimine ise.
Nii Page, Manafort kui ka Flynn on aja jooksul pälvinud kriitikat väidetavate Venemaa-seoste tõttu. Kui Manafort ja Page lahkusid kampaaniameeskonna juurest juba 2016. aasta suve lõpus või septembris, siis erukindral Flynnil õnnestus ka Valgesse Majja jõuda.
Kõik kolm meest pakuvad ka huvi kongressi luurekomiteedele, kus viiakse läbi juurdlust Venemaa sekkumise asjus. Kusjuures Flynn olevat nõudnud, et talle tagataks tunnistuste andmise eest puutumatus võimalike süüdistuste eest. | Leht: Eesti ja liitlased teatasid USA-le Trumpi meeskonna Vene-kontaktidest | https://www.err.ee/589837/leht-eesti-ja-liitlased-teatasid-usa-le-trumpi-meeskonna-vene-kontaktidest | Ajalehe Guardian andmetel edastasid Briti signaalluureasutus ja mitmed teiste liitlaste luureteenistused oma Washingtoni kolleegidele valimiste ajal informatsiooni Donald Trumpi kampaaniameeskonna liikmete ja Venemaa luurega seotud isikute kontaktide kohta. Ajalehe andmetel oli üheks selliseks liitlasriigiks ka Eesti. |
Teisipäeval asus Borussia buss sõitma kodusele Meistrite liiga mängule, kui võistkonna sõiduk sai pommitabamuse. Hispaania koondislane vigastas kätt ja pidi minema randmeoperatsioonile. Ülejäänud Borussia mängijad pääsesid ehmatusega.
"Näib, et Marc Bartra naaseb nelja nädala pärast," sõnas meeskonna peatreener Thomas Tuchel täna. "Ta ise sooviks juba sel laupäeval mängida."
Pärast lõikust ilmul sotsiaalmeediasse foto mängijast, kus tema parem käsi ja vasaku käe ranne olid sidemetes.
???? @MarcBartra via Instagram. #bvbasm pic.twitter.com/If26ElzpDk
— Borussia Dortmund (@BVB) April 12, 2017
Saksamaa föderaalprokuratuur teatas neljapäeval, et 26-aastane Iraagist pärit mees, kes peeti kinni Borussia bussi ründamist uuriva menetluse raames, on tõenäoliselt varem olnud äärmusrühmituse ISIS võitleja.
Samas lisati prokuratuuri teates, et hetkel pole ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud mees oleks kuidagi seotud just Borussia Dortmundi jalgpallimeeskonna bussi lähistel kärgatanud plahvatustega. | Pommirünnakus viga saanud Borussia kaitsja jääb platsilt kuuks ajaks eemale | https://sport.err.ee/589838/pommirunnakus-viga-saanud-borussia-kaitsja-jaab-platsilt-kuuks-ajaks-eemale | Teisipäevases pommiplahvatuses viga saanud Dortmundi Borussia kaitsemängija Marc Bartra peaks palliväljakule naasma kuu aja pärast. |
10. aprilli õhtul kella 22.15 ajal viis kiirabi Tallinnas Läänemere tee 64 maja juurest haiglasse raskete kehavigastustega kriitilises seisus 49-aastase mehe. Kannatanu vigastused olid sedavõrd rasked, et kolmapäeval laekus politseile haiglast teade mehe surma kohta.
Politseil on alust kahtlustada, et kannatanu vigastused võisid tekkida peksmise tagajärjel. Seetõttu alustati juhtunu osas kriminaalmenetlust raske tervisekahjustuse tekitamise paragrahvi alusel.
Sündmuskohal töötasid kriminalistid, kes viisid läbi esimesed menetlustoimingud ning kogusid jälgi ja asitõendeid. Kriminaalpolitseinikud töötavad hetkel läbi kogu olemasolevat informatsiooni, et juhtunus selgust saada.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Roger Kumm ütles, et kannatanu leiti elumajade juurest, kus liigub palju inimesi.
"Ohver elas samas piirkonnas ja elatus prügikastide juurest taaskasutatavate esemete korjamisest. Äkki tunneb keegi kannatanu ära ning oskab anda infot tema liikumistrajektooride või käitumisharjumiste kohta. Ehk nägi keegi seal piirkonnas nimetatud ajavahemikul midagi kahtlast. Palume anda inimestel oma tähelepanekutest meile teada. Iga infokild on abiks. Tegu on väga raske isikuvastase kuriteoga ning töötame hetkel aktiivselt selle nimel, et selgitada kuriteo toimepanija kiiresti välja," rääkis Kumm.
Mehel oli tol õhtul seljas halli värvi jope ja jalas tumedad teksapüksid ning mustad kingad. Peas oli tal musta värvi nokamüts ning tema käsi katsid tumedad kindad. Mees võis endaga kaasas kanda kolme valget värvi kilekotti.
Politsei palub kõigil, kel on juhtunu kohta infot, anda sellest teada Põhja prefektuuri kriminaalbüroo telefoninumbritel 514 8744, 505 4475 või politsei infotelefonil 612 3000. | Politsei otsib Tallinnas mehe surnuks peksnud kurjategijat | https://www.err.ee/589833/politsei-otsib-tallinnas-mehe-surnuks-peksnud-kurjategijat | Politsei selgitab välja esmaspäeval Tallinnas toimepandud raske isikuvastase kuriteo asjaolusid. |
Veerandfinaalis saadi jagu Selfossist mängudega kaks-null. Esimene kohtumine kodus võideti 31:17 ja teine mäng eile võõrsil 33:31. Kummaski matšis mängis olulist rolli ka eestlane, visates mõlemal juhul neli väravat.
Põhiturniiri lõpetas Afturelding neljandana ja Selfoss viiendana, aga omavahelistes mängudes jäi kaks-üks peale Selfoss. Seejuures olid mõlemad nende sügisesed võidud väga kindlad, seitsmeväravalised.
Poolfinaalis ootab Pinnoneni klubi aga põhiturniiri parim FH Hafnarfjördur, kes kaheksa hulgas lükkas kahe mänguga konkurentsist Grotta. | Pinnonen aitas oma klubi Islandil poolfinaali | https://sport.err.ee/589832/pinnonen-aitas-oma-klubi-islandil-poolfinaali | Islandi käsipallimeistrivõistlustel jõudis Eesti koondislase Mikk Pinnoneni klubi Afturelding nelja tugevama hulka poolfinaali. |
Laane viskas 35 minutiga 14 punkti, tabades sealjuures viiest kaugviskeüritusest neli. Lisaks andis ta viis resultatiivset söötu, võttis neli lauapalli ja tegi kaks vaheltlõiget. Eestlase vastu tehti lausa kuus viga.
Neli vooru enne lõppu on Pireusel 14 võitu ja 12 kaotust, Holargos jätkab bilansiga 13-13. Viimasena jõuab play-off 'i viiendal kohal olija ning hetkel on seal Aiolos Astakou 16 võidu ja kümne kaotusega. | Laane tabas neli kaugviset ja meeskond säilitas play-off'i šansi | https://sport.err.ee/589831/laane-tabas-neli-kaugviset-ja-meeskond-sailitas-play-off-i-sansi | Eesti korvpallikoondislase Rait-Riivo Laane koduklubi Pireuse Ethnikos teenis eile Kreeka esiliigas olulise võidu, kui kodusaalis alistati lähikonkurent Holargos 66:62 (20:10, 12:19, 15:19, 19:14). |
EL-i valitsused leppisid esialgu kokku, et paigutavad kahe aasta jooksul ümber 160 000 põgenikku, hiljem vähendati see arv 98 000-ni, vahendas EUObserver.
Ilmselt vähendatakse nüüd ümberpaigutatavate arvu veidi üle 33 000-ni, arvestades, et skeemi sobivate inimeste arv on palju väiksem kui esialgu arvati.
"Nende inimeste arv, kes on Itaaliast ja Kreekast ümberpaigutamiseks sobilikud, on tõepoolest väiksem kui esialgu seatud eesmärk," ütles EL-i migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos kolmapäeval ajakirjanikele.
Ümberpaigutatavate skeemi sobilikel inimestel on tavalikselt suur võimalus saada varjupaika. Alates aprilli algusest on ümberpaigutatavate programmi sobilikud vaid Antigua ja Barbudast, Bahreinist, Suurbritannia ülemeremaadest ja territooriumitelt, Eritreast, Grenadast, Guatemalast, Süüriast ja Jeemenist pärit inimesed.
Euroopa Komisjoni hinnangul on skeem olnud edukas, kuigi 10. aprilli seisuga on ümber paigutatud vaid 16 340 inimest. Kreekas on registreeritud ja ootab ümberpaigutamist umbes 14 000 ja Itaalias umbes 3500 inimest.
"On täiesti võimalik paigutada Kreekas ja Itaalias olevad inimesed ümber septembri lõpuks," ütles Avramopoulos. "Täna esitletud arvud näitavad lõpuks, et see skeem on hakanud tööle," lisas ta.
Kui aga väga palju rohkem inimesi skeemikõlblikuks ei saa, siis septembri lõpuks on ümber paigutatud vaid umbes 33 840 põgenikku. | EL vähendab ümberpaigutatavate põgenike arvu | https://www.err.ee/589820/el-vahendab-umberpaigutatavate-pogenike-arvu | Euroopa Liit vähendab varjupaigataotlejate arvu, kes tuleb septembriks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada. |
Avaringis alistas ta 22-aastase venelanna Sofia Dmitrijeva 6:4, 3:6, 6:0. Täna võitis Nuudi 20-aastast Ching-Wen Hsud (WTA 405.) Taiwanist, kellel on turniiril esimene paigutus. Tund ja 17 minutit kestnud mäng lõppes tulemusega 6:0, 6:1, vahendab Eesti Tennise Liit.
Veerandfinaalis on Nuudi vastaseks 28-aastane Laura-Ioana Andrei (WTA 436.) Rumeeniast. | 16-aastane Maileen Nuudi loovutas maailma 405. reketile vaid ühe geimi | https://sport.err.ee/589827/16-aastane-maileen-nuudi-loovutas-maailma-405-reketile-vaid-uhe-geimi | Eesti tennisist Maileen Nuudi võistleb Egiptuses 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril, kus on saavutanud juba kaks võitu. |
Eesti Uisuliidu peasekretäri Gunnar Kuura sõnul on vastav avaldus rahvusvahelisele alaliidule juba saadetud.
"Eelmisel aastal võitlesime 2019. aastal Euroopa meistrivõistluste võõrustamise õiguse eest, kuid juunioride MM-võistluste saamine on mõnevõrra kergem," lausus Kuura ERR-i venekeelsele portaalile.
Kandideerimise aeg lõppeb juba ülehomme ehk 15. aprillil. Seejärel selgub, kellega Eesti konkureerib. Võistluste korraldaja valitakse ära tänavu suvel või sügisel.
Tegemist poleks esimese korraga, kui Tallinn maailma parimaid noori iluuisutajaid võõrustaks. Sama tiitlivõistlus leidis meil aset ka 2015. aastal, mil naisüksiksõidu võitis ala praegune valitseja Jevgenia Medvedeva. | Eesti soovib taas võõrustada iluuisutamise tiitlivõistlust | https://sport.err.ee/589826/eesti-soovib-taas-voorustada-iluuisutamise-tiitlivoistlust | Eesti tahab korraldada 2020. aastal Tallinnas Tondiraba hallis iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlusi. |
Stojanovit hoitakse eelvangistuses alates möödunud aasta detsembrist, teda süüdistatakse riigireetmises, vahendas The Moscow Times.
Prokuröride sõnul tegutses 2006. aastani Moskva politsei heaks töötanud Stojanov väidetavalt Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse asejuhi Sergei Mihhailovi ja teiste rühmituste vahendajana.
Selle nädala kolmapäeval avaldas telekanal Dožd Stojanovi advokaatide vahendatud kirja, milles mees kritiseerib Vene valitsust selle eest, et viimane värbab häkkereid ja tagab neile kriminaalõigusliku puutumatuse.
"Kokkuleppe olemus seisneb selles, et riik saab ligipääsu "kübervaraste" tehnoloogiatele ja informatsioonile ning vastutasuks võimaldab neil karistamatult välismaalt varastada," kirjutas Stojanov.
Tema väitel on sellised kokkulepped viinud "uue kuritegevuse laineni, mida kinnistavad patriootlikud vargad".
Stojanovi sõnul arreteeriti ta ja pandi vanglasse, kuna ta ohustas Venemaa julgeolekujuhtide ja kübervaraste ärihuve. | Vahistatud Kaspersky töötaja: Venemaa pakub häkkeritele immuunsust | https://www.err.ee/589815/vahistatud-kaspersky-tootaja-venemaa-pakub-hakkeritele-immuunsust | Vahi alla võetud Kaspersky Labi küberkuritegusid uuriva osakonna juhi Ruslan Stojanovi sõnul pakub Venemaa häkkeritele varastatud informatsiooni eest immuunsust. |
Elektroonilise pressi 2016. aasta parimaks ülekandeks tunnistas žürii üksmeelselt tänavu jaanuaris meie seast lahkunud Lembitu Kuuse reportaaži ETV vahendusel Rio de Janeiro olümpiamängude sõudmise paarisaerulise neljapaadi finaalsõidust.
Kaks esikohta võitis Jaan Martinson (Eesti Päevaleht), kes oli parim nii kirjutava pressi võistlusülevaate (looga "Sõõrumaa võitis Ratast lõpusekundi kolmesega") kui ka uudise kategoorias ("Homme jagab EOK spordile katuseraha, mis on juba tegelikult ette ära jagatud").
Kirjutava pressi publitsistika auhinna võitis Eesti Päevalehe ajakirjanik Andres Vaher ("Paul Keres. Inimene. Mõttehiiglane. Eestluse sümbol. Aga ajastu ohver."). 2016. aasta parima kommentaari ("Tants või tulemus") kirjutas Postimehes Peep Pahv, kes töötab praegu Eesti Päevalehe ja Delfi sporditoimetuse juhina.
Spordifoto kategoorias pälvis esikoha Tairo Lutter (Postimees) Rio de Janeiro olümpiamängudel vehklejast Nikolai Novosjolovist tehtud pildiga. Elektroonilise pressi publitsistikas võitis Ivar Jurtšenko (Delfi) saate Basket TV episoodiga "Võimumängud naiste korvpallikoondises – kas karm süüdistus Heino Rebase aadressil oli väljamõeldis?".
ESAS annab möödunud aasta parimate tööde eest auhindu igal kevadel. Žüriisse kuulusid Vahur Kalmre, Kristi Kirsberg, Aivar Pohlak ja Kaspar Taimsoo. | Lembitu Kuuse sõudmisreportaaž valiti aasta parimaks | https://sport.err.ee/589819/lembitu-kuuse-soudmisreportaaz-valiti-aasta-parimaks | Eesti Spordiajakirjanike Seltsi (ESAS) korraldatud 2016. aasta spordiajakirjanduse parimate tööde konkursil selgusid täna võitjad. Seitsmes kategoorias oli kokku esitatud 62 tööd 27 kandidaadilt. |
Argentiinlasest ründaja tõusis teisipäeval meeskonna sangariks, kui lõi Meistrite liiga veerandfinaali avamängus FC Barcelona vastu kaks esimest väravat. Hiljem vormistas Giorgio Chiellini meeskonnale 3:0 võidu, kirjutab Soccernet.ee.
Dybala siirdus Itaalia meisterklubisse 2015. aasta juulis ning püsib seal uue lepingu järgi kuni 2022. aasta suveni. Noor ründaja on Juventuse eest kõikide sarjade peale kokku löönud 23 väravat ning võitnud nii Serie A tiitli kui ka Itaalia karika ja superkarika. | Torino Juventuse staarründaja pikendas klubiga lepingut aastani 2022 | https://sport.err.ee/589807/torino-juventuse-staarrundaja-pikendas-klubiga-lepingut-aastani-2022 | Torino Juventus kinnitas, et nende 23-aastane superstaar Paulo Dybala sõlmis Itaalia suurklubiga uue lepingu, pikendades eelmist viie aasta võrra. |
"Hoolimata eksisteerivate probleemide hulgast ... on olemas märkimisväärsed väljavaated koostööks," lausus Lavrov pressikonverentsil.
"Venemaa on selleks avatud, avatud dialoogiks USA-ga kõigis erinevates valdkondades. Mitte üksnes dialoogiks, vaid ka ühiseks tegevuseks valdkondades, kus see on mõlema riigi ühistes huvides."
Moskva ei panusta Süürias Assadile ega kellelegi teisele
Venemaa on vastu igasugustele eksperimentidele ühe või teise autoritaarse liidri väljavahetamiseks, kuid see ei tähenda, et Venemaa panustab Süürias just nimelt Bashar al-Assadile, ütles Lavrov.
"Me oleme juba näinud sääraseid eksperimente, mille aluseks on kinnismõte mõne diktaatori, mõne totalitaarse, autoritaarse liidri väljavahetamisest ning teame liigagi hästi, millega see lõpeb. Positiivseid näiteid sellest, kuidas diktaatori kukutamise järel kõik nagu õlitatult läheb, mulle ei meenu," märkis ta pressikonverentsil.
"Kui sellised (juhtumid) on olemas, oleksin tänulik, kui te mulle neist räägiksite," lausus ta Tillersoni poole vaadates.
"Seetõttu ei panusta me Süürias mingile isikule, ei president Assadile, ega ka kellelegi teisele," lisas Lavrov.
Tillerson: Assadi režiim läheneb lõpule
USA lähtub sellest, et Süüria presidendi Basha al-Assadi režiim läheneb oma lõpule, ent tema lahkumine peab aset leidma organiseeritud viisil, ütles välisminister Rex Tillerson.
"Me tõepoolest rääkisime Assadi tulevasest rollist - olgu see siis osalus või mitteosalus poliitilises protsessis. Ilmselge, et meie seisukoht on järgmine - Assadi režiim läheneb oma lõpule ja selles on nad oma käitumisega ise süüdi," märkis Tillerson pressikonverentsil.
Tillersoni sõnul on Venemaa kõige lähem Assadi liitlane ning võib aidata tal reaalsust mõista.
"Me peame tähtsaks, et Assadi lahkumine leiaks aset struktuurselt organiseeritud moel, et absoluutselt kõik kogukonnad, keda ta esindab, et nende kogukondade huvid oleksid esindatud läbirääkimistelaua taga poliitilise lahenduse leidmisel. Me mõistame, et see nõuab teatud aega, kuid tulemus, nagu mulle tundub, ei näe Assadile ette rolli Süüria riigi juhtimisel. Rahvusvaheline kogukond ei ole sellega nõus, ja meie ei ole sellega nõus," lisas USA välisminister.
Venemaa on valmis taastama õhuintsidentide vältimise leppe
Venemaa on valmis taastama USA raketilöögi tõttu peatatud kokkuleppe, mille eesmärk oli vältida Süüria kohal kahe riigi õhujõudude kokkupõrget, ütles Sergei Lavrov.
Nõndanimetatud dekonfliktliin on olnud elusid päästev, kuigi ebatäiuslik vahend sestsaadik, kui Venemaa 2015. aastal president Bashar al-Assadi toetuseks konflikti sekkus.
Kuigi Ühendriigid kasutasid kuuma liini, et Venemaad raketilöögist Assadi õhuväebaasile teavitada, reageeris vihane Moskva sellele avaldusega, et ei kavatse enam ameeriklastega koostööd teha.
"President kinnitas täna valmisolekut taastada intsidentide vältimise ja õhulendude ohutuse tagamise memorandumi kehtivus, kui Ameerika koalitsioon kinnitab oma esialgseid eesmärke, aga nimelt võitlust IS-i ja Al-Nusra vastu," märkis Lavrov.
Lavrov: Tillerson sanktsioonidega ei ähvardanud
Rex Tillerson läbirääkimistel Venemaa juhtkonnaga sanktsioonidega ei ähvardanud, ütles Lavrov.
"Riigisekretär sanktsioonidega täna ei ähvardanud, nagu õigupoolest ei ähvardanud ta millegagi," lausus Lavrov pressikonverentsil pärast kõnelusi.
Lavrovi sõnu kinnitas ka Tillerson.
"Me ei arutanud küsimust teatud tegevuste tõttu Ukrainas kehtestatud sanktsioonide staatuse muutmisest," märkis ta.
Tillerson: USA-Venemaa suhted on "madalseisus"
Moskvas esmakordsel visiidil viibiv välisminister Tillerson ütles, et USA-Venemaa suhted on "madalseisus", mida ilmestab usalduse madal tase.
"Me tulime just väga viljakalt kohtumiselt, nagu te juba kuulsite veetsime me kaks tundi president Putiniga," ütles Tillerson, lisades, et kahe riigi suhted on madalseisus ja usaldust ei ole.
"Ent kaks suurriiki, kaks tuumariiki ei tohi sellises olukorras olla," märkis ta.
USA ja Venemaa hakkavad analüüsima "ärritajaid" kahepoolsetes suhetes
Venemaa ja USA leppisid välisministrite ekspertide tasandil kokku analüüsida kahepoolsede suhete seisu, muu hulgas "kogunenud ärritajaid", ütles välisminister Lavrov.
"Veel üks kokkulepe: me leppisime kokku eraldada meie ministeeriumide poolt ... eriesindajad, et üksikasjalikult, ilma igasuguste emotsioonideta ja kunstlike pingeteta vaadata neid ärritajaid, mis on kuhjunud meie suhetes viimastel aastatel, eelkõige Obama administratsiooni valitsusajal," lausus Lavrov Moskvas ühisel pressikonverentsil oma USA kolleegi Rex Tillersoniga.
Tillerson peab Ukraina konflikti takistuseks suhetele Moskvaga
Ukraina konflikt takistab kuni selle täieliku lahendamiseni Moskva ja Washingtoni suhete normaliseerimist, ütles välisministerTillerson.
"Olukord Ukrainas jääb takistama USA-Venemaa suhete parandamist kuni Minski lepete täieliku realiseerimiseni," märksi Tillerson pärast läbirääkimisi Vene juhtkonnaga.
Minister märkis, et Venemaa võib saavutada edusamme Minski lepete elluviimisel vägivalla taseme vähendamisega, aga samuti astudes samme Kiievile vastuseisvate jõudude ja raskerelvastuse väljaviimiseks, et OSCE vaatlejad saaksid oma rolli täita.
Vene välisminister Sergei Lavrov omalt poolt ütles, et ei pea ületamatuks Moskva ja Washingtoni lahkhelisid Ukraina ja Süüria osas.
Lavrov: USA ja Venemaa dialoogimehhanism luuakse peatselt
Moskva ja Washington asuvad lähiajal viima tegelikult ellu kokkuleppeid kahepoolsete mehhanismide loomiseks, et arutada põhiküsimusi ja stabiliseeriada riikidevahelist suhet, ütles neljapäeval Vene välisminister.
"Sellised kokkulepped on saavutatud, praegu me ilmselt asume läbirääkimismehhanimide tegeliku loomise kallale, mis on tähtis juba iseenesest," ütles Sergei Lavrov.
"On alati parem läburääkida, kui rääkida, mida arvame, mikrofoni silma vaatamata".
"See (suhete parandamise) protsess ei ole kuigi kiire, kuid kui see, milles me metodoloogilises plaanis kokku leppisime, viiakse ellu, osutub see kasulikuks," ütles ta.
Kreml: kohtumine Tillersoniga ei toonud suhetesse positiivset nihet
Kreml ütles neljapäeval, et Vene president Vladimir Putini kohtumine USA välisministri Rex Tillersoniga ei toonud kahe riigi suhetesse positiivset nihet.
Putini pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul esitas Vene riigipea Tillersonile oma seisukoha, miks kahepoolsed suhted on ummikusse jooksnud.
Ühendriikide president Donald Trump kuulutas kolmapäeval, et USA-Vene suhted "on võibolla kõigi aegade madalaimas seisus". Samal seisukohal oli Tillerson pärast kõnelusi Moskvas.
Peskovi sõnul peegeldas Putini ja Tillersoni kohtumine arusaamist vajadusest jätkata dialoogi lahenduste leidmiseks. Võimalikust Putini ja Trumpi kohtumisest kolmapäeval juttu ei olnud, lisas ta.
Peskovi sõnul on Putini-Tillersoni kohtumise positiivsest mõjust "veel vara rääkida".
Pressikonverents täismahus: | Lavrov: Venemaa on avatud dialoogiks USA-ga | https://www.err.ee/589712/lavrov-venemaa-on-avatud-dialoogiks-usa-ga | Vene välisminister Sergei Lavrov ütles kolmapäeval pärast läbirääkimisi oma USA ametivenna Rex Tillersoniga, et Moskva on avatud dialoogiks Washingtoniga kahe riigi vahelistest pingelistest suhetest hoolimata. |
"Näeme , et Viljandis on üksjagu tublisid parempoolse eluhoiakuga linnakodanikke, kes oleksid valmis linna arenguküsimustes kaasa rääkima, kuid ei soovi end siduda ühegi erakonnaga” ütles Aaltonen.
Samuti leiab IRL-i Viljandi osakonna juhatus Aaltoneni sõnul, et pole õiglane, kui erakonna ladvikus toimuvad segadused mõjutavad kohalikku valimiskonkurentsi üle kohalike inimeste peade.
"On selge, et sellise sammuga võtame kampaania eelarve osas ka oluliselt suurema majandusliku vastutuse, kuna erakond valimisliidu valimiskapaaniat ei rahaliselt ega ka muul viisil toetada ei saa, kuid usun, et saame ikkagi hakkama. Kohalikul tasandil soovime näha rohkem kodanikualgatust ja vähem parteipoliitikat,” lisas ta.
Aaltonen teatas, et Viljandi IRL-i liikmed soovivad loodava valimisliiduga ühinemisel seista Viljandile ainuomaste väärtuste eest ning seavad järgmiseks valitsemisperioodi tähtsaimaks ülesandeks peatada Viljandi rahvaarvu vähenemine.
Samuti ütles Aaltonen, et valimisliiduga on oodatud ühinema kõiki aktiivsed inimesed, kellele Viljandi areng on südamelähedane.
Aaltonen: me ei kavatse erakonda hüljata
Aaltonen rääkis neljapäeval ERR-ile, et IRL-i juhtkond soovib muidugi Viljandis erakonna nimekirja, kuid nad mõistavad kohalike erakonna liikmete soovi ja pole ähvardusi kasutanud.
"Me ei kavatse erakonda hüljata, lihtsalt on aktiivseid inimesi, kes soovivad Viljandi asjades kaasa rääkida, aga ei soovi seda teha ühegi partei sildi all," ütles Aaltonen. "Pole ka mingit solvumist IRL-i suhtes, meie tahame teha Viljandis poliitikat mitte kogu riigi tasandil."
Nimesid, kes soovivad IRL-i eestvedamisel loodavas valimisliidus kandideerida Aaltonen nimetada ei soovinud, kuna kindlaid kokkuleppeid veel pole. Tema hinnagul võivad valimisliiduga ühineda ka teiste erakondade esindajad. Valimisliidu nimi selgub Aaltoneni sõnul mai lõpus või juuni alguses.
IRL-i peasekretär: midagi pole lukku löödud
IRL-i peasekretär Kert Karus ütles neljapäeval ERR-ile, et kahtlemata tuleb kohalike inimeste soove aktsepteerida, kuid lõplikke otsuseid pole veel valimisliidu või IRL-i nimekirja suhtes kuskil langetatud.
Tema sõnul on kõnelused ja arutelud pooleli ning pole veel sugugi välistatud, et kohalikel valimistel on IRL nii Viljandis kui mujal, näiteks ka Haapsalus ja Kuressaares, kus on kaldutud valimisliidu kasuks.
"Praegu on alles aprill ja valimisnimekirjad esitame alles septembris," märkis Karus. "Praeguseks pole veel midagi lukku löödud." | Viljandi IRL moodustab kohalikeks valimisteks valimisliidu | https://www.err.ee/589802/viljandi-irl-moodustab-kohalikeks-valimisteks-valimisliidu | Isamaa ja Res Publica (IRL) Viljandi linna osakond otsustas osaleda kohalikel valimistel loodava valimisliidu koosseisus, teatas osakonna esimees Harri Juhani Aaltonen. |
Politsei võimekus soovimatuid isikuid riigist välja saata on võetud Rootsis - taas - tähelepanu alla seetõttu, et Stockholmi terrorirünnakus kahtlustatava Usbekistani kodanikust tadžiki Rahmat Akilovi suhtes oli samuti langetatud elamisloa andmisest keeldumise otsus, vahendas Yle.
Meest polnud politsei suutnud endiselt riigist välja saata ning ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. Lisaks temale on samal põhjusel tagaotsitavad veel 12 500 isikut, kelle suhtes on võimud langetanud kas varjupaigast või muul põhjusel elamisloa andmisest keeldumise otsuse.
Piiripolitsei juhi Patrik Engströmi hinnangul peidab end praegu Rootsis umbes 10 000 keelduva varjupaigaotsuse saanud inimest. Ta ei osanud öelda, kui suurt hulka nendest inimestest on politsei üritanud ka reaalselt üles leida.
"Meil ei ole sellist andmebaasi. Meil ei ole digitaalset süsteemi, kuhu juhtumid oleks kirja pandud. Me menetleme kõiki 18 000 juhtumit paberdokumentidel," nentis Engström.
Küsimusele, kuidas politsei siis suudab üldse hinnata, millised juhtumid on kõige kiireloomulised, vastas Engström, et neil ei piisavalt IT-tuge juhtumite prioriteetsuse hindamiseks.
Rootsi piiripolitseis töötab umbes 12 000 inimest, tagaotsitavaks kuulutatud väljasaadetavate nagu Rahmat Akilov otsimisega tegeleb umbes 200 politseinikku. "Meid peaks olema tõenäoliselt kaks korda rohkem, et võiksime täielikult oma ülesannet täita," leidis Engström.
Piiripolitsei juht soovib praegu, et neile antaks ka juurde volitusi välismaalaste siseriiklikuks kontrollimiseks, samuti oleks vaja langetada lävendit, mille alusel isikut kontrollima hakatakse.
Samal ajal on teada, et migratsiooniamet on teinud 1600 varjupaigataotlejate kohta avalduse kaitsepolitseile (Säpo), sest on kartnud, et nimetatud isikud võivad olla julgeolekule ohuks ning neid tuleks seetõttu kontrollida. Säpo on jõudnud järeldusele, et 130 nendest inimestest on ka tegelikult olnud julgeolekuohuks.
Piiripolitsei toetamist ja tõhustamist on viimasel ajal - ehk pärast Stockholmi terrorirünnakut - asunud agaralt toetama ka poliitikud. Samuti tahavad poliitikud luua rohkem keskusi, kuhu paigutada keelduva varjupaigaotsuse saanud väljasaadetavaid.
Väljasaatmisjuhtumite arv peaks lähiajal Rootsis tõusma, samas on tõusuteel ka "põranda alla" kaduvate väljasaadetavate arv. Migratsiooniamet on näiteks prognoosinud, et keelduva varjupaigaotsuse saanud isikutest on aastaks 2019 "ära kadunud" lausa 46 000 inimest. | Rootsi piiripolitseil pole tuhandete väljasaadetavate kohta andmebaasi | https://www.err.ee/589808/rootsi-piiripolitseil-pole-tuhandete-valjasaadetavate-kohta-andmebaasi | Ajalehe Aftonbladet andmetel on Rootsi piiripolitsei menetluses tuhandeid väljasaatmisotsuseid, kuid kõik need on paberkujul. Mingit ühtset digitaalset süsteemi, kus oleks kirjas kõik 18 000 täideviimist ootavat riigist välja saatmise otsust, seega ei ole. |
Esimesel hooajal saadi kokku 5,2 miljoni euro suurune eelarve ning see jagati laiali kõikide osalenud tiimide vahel. Iga põhiturniirile pääsenud klubi teenis 100 000 eurot ning võitja teenib lõpuks 500 000 eurot.
"Järgmisel aastal rahajaotus muutub ning me alustame sellest, et võitja teenib 1 miljoni," kommenteeris Meistrite liiga juht Patrick Comninos väljaandele Basket Europe. "Tahame suurema osa eelarvest jagada klubide vahel, kes mängivad edukalt ja jõuavad järgmistesse faasidesse. Samuti kanname järgmisel hooajal kõik kohtunikega seotud kulud ning mängude korralduskulud."
Tänavusel hooajal jõudsid 28.-30. aprillil Tenerifel peetavale finaalturniirile kohalik Tenerife meeskond, itaallaste Venezia, prantslaste Monaco ja türklaste Banvit. | Korvpalli Meistrite liiga võitja saab järgmisel hooajal miljon eurot | https://sport.err.ee/589784/korvpalli-meistrite-liiga-voitja-saab-jargmisel-hooajal-miljon-eurot | Tänavusel hooajal debüüthooaega mänginud korvpalli Meistrite liiga tahab samm-sammult trügida rahakama Euroliiga kõrvale ning järgmisel hooajal plaanitakse liiga võitjale maksta välja 1 miljoni euro suurune auhinnaraha. |
Tänavu koondub kogu pühademüük ühele nädalale, sest kui muidu on luteri ja õigeusu pühadekalender tavapäraselt kahenädalalses nihkes, siis tänavu langevad kalendrid kokku ehk pühi peetakse samal ajal.
Kui enamasti prevaleerivad munalettidel pruunid kanamunad, siis lihavõtete eel kasvab hüppeliselt nõudlus just valgete munade järele. Ka vutimunad on minev kaup. Mitmeid aastaid said valged munad pühade eel poodidest otsa, viimastel aastatel on aga kaupmehed püüdnud vigadest õppida ja varunud spetsiaalselt nõutud kaupa.
Valgeid mune saab kauplustest nii M- kui L-suuruses, mõni tootja on karbiga kaasa pannud ka munavärvid.
"Valgeid mune on tootjatelt broneeritud pea 600 000 tk (60 000 karpi), aga müügiperiood on loomulikult pikem ehk kaks nädalat, mille hulgas on lihavõttenädal," kommenteeris Prisma toidukaupade peaostujuht Pille Raaliste ERR.ee-le.
Maxima ületab kogustega Prismat.
"Müüme rohkem kui mullu, sest sel aastal langesid katoliiklikud ja õigeusklikud lihavõtted täpselt samale ajale. Näiteks ostetud kanamunade kogus võib ulatuda lausa 2,5 miljonini," prognoosib Maxima avalike suhete juht Katja Ljubobratets. Suurem hulk neist munadest on valged, pisut ka pruune, samuti vutimune.
Topeltpühad toovad suurema müügi
Lihavõtete eel ostetakse tavapärasest enam valgeid mune ja pasha valmistamiseks vajalikke tooraineid ehk kohpiima, võid, vahukoort, tsitruselisi, kuivatatud puuvilju ja pähkleid. Prisma on täheldanud ka värske kala müügi tõusu, Maxima aga vutimunade, majoneesi ja kohupiimamagustoitude müügi kasvu.
"Tootekoguste prognoosil oleme lähtunud eelmise aasta müügikogustest ning varunud igaks juhuks ka eelneva aasta müügist suuremad kogused, et kõik kliendid soovitud tooted kindlasti Prisma kauplustest kätte saaks," ütles Raaliste.
Talle sekundeerib Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido, kes tõdeb, et kanamunad ja kohupiim on minevaim kraam, lisaks koor ja rosinad.
"Nende toodete müük on aasta-aastalt kasvanud, nii ka sel aastal. Kuna aina enam on hakanud moodi minema pasha valmistamine kodustes tingimustes, siis kasvab ka piimatoodete müük. Sel aastal on ka erinevate uskude lihavõttepühad samal ajal, mis tähendab kaubandusele veelgi suuremat ponnistust, et mõlemad vajadused ära katta," tõdes Miido.
Lisaks kasvatab müüki sissetulekute kasv, mida aktsiisitõusud pole veel ära jõudnud süüa.
Elevus on aastatega vähenenud
Ehkki kauplusteketid tõdevad, et pühadega kaasneb poodides alati teatav elevus, on klientide käitumine siiski pisut rahulikumaks muutunud, samuti on kauplused parandanud töökorraldust, et anomaalset käitumist vähendada.
"Tänapäeval enam nii palju munakarpe lahti ei tehta ega sibulaid ära ei koorita - munade värvimiseks on tekkinud palju erinevaid võimalusi. Sibulakoori küll kauplusest küsitakse aeg-ajalt ja kui neid on olnud, siis oleme neid ka lahkesti jaganud," viitas Miido hakkajatele klientidele, kes otsivad loovaid võimalusi munade värvimiseks. | Kauplused on pühadeks varunud miljoneid valgeid mune | https://www.err.ee/589799/kauplused-on-puhadeks-varunud-miljoneid-valgeid-mune | Jaeketid kinnitavad, et on lihavõttepühadeks hästi valmistunud ning valge muna kriisi tekkida ei tohiks. Pühadekaupu loodavad nad müüa vähemalt mullusel tasemel, kui mitte rohkem, sest luterlaste-katoliiklaste ja õigeusklike kirikukalendrid langevad tänavu kokku. |
"Kindlasti ei peaks rakendusakti vastu võtma ja kooseluseadus sellisel kujul, nagu ta vastu võeti, oleks mõistlik tühistada," ütles Seeder usutluses Eesti Päevalehele. "Esiteks sellepärast, et see tekitas väga suure õigusliku segaduse. Selle riigikogus menetlemine tekitas enneolematult suuri pingeid. Ma ei mäleta ühegi eelnõu puhul nii suuri pingeid. Isegi mainitud piirileppe puhul, mis on ka tekitanud väga palju eriarvamusi ning on väga pikaajalise tähendusega ja oluline küsimus Eesti riigi jaoks."
"Kooseluseaduse eelnõu kvaliteet ei kannata kriitikat. Nii et ma ei pea õigeks Eesti Vabariigis kooseluseaduse vastuvõtmist," lisas Seeder.
Seeder on jätkuvalt Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise vastu. "Olen endiselt seisukohal, et sellisel kujul piirilepe, ilma kõiki muid probleeme lahendamata – millele ma toona ka ajakirjanduses tähelepanu juhtisin –, ei ole Eesti majanduse ega julgeolekupoliitika huvides," ütles ta ajalehele.
Seederi kandideerimine erakonna esimeheks pole kindel.
"Jah, mul on olnud ridamisi vestlusi erakonnakaaslastega ja mulle on ettepanek tehtud. Aga ma endiselt veel mõtlen selle üle," ütles Seeder.
Kommenteerides sotsiaalkaitseminister Kaia Iva teadet kandideerimisest märkis Seeder, et "kui lõpuks peaks suurkogul jääma üks kandidaat, siis see kindlasti ei tähenda, et tegemist oleks kuidagi ebademokraatliku protsessi või erakonnaga". "Aga see, et praegu on vähemalt minu ja ka meedia teada tehtud ettepanek kahele võimalikule kandidaadile, on väga hea."
"Mina tahan olla ikkagi meeskonnamängija, mitte soleerija," ütles Seeder uue esimehe rollist rääkides. "IRL-i uus juht peab kindlasti olema meeskonnamängija, kes suudab erinevaid inimesi ühendada, mängida meeskonnamängu ja koondada inimesed ühise eesmärgi nimel. See saab olema minu peamine eesmärk, kui ma otsustan kandideerida ja peaksin valituks osutuma."
Mikser pilkas Seederit
IRL-iga samasse valitsusse kuuluv SDE liikmest välisminister Sven Mikser reageeris Seederi seisukohtadele terava pilkega sotsiaalmeedias.
"Härra Seeder leiab, et kooseluseadus tuleks tühistada ja piirilepingut Venemaaga ei ole vaja. No aga tõepoolest - kui me liberaalsest demokraatiast täielikult lahti ütleme, siis ei olegi me enam Putini-Venemaast kuigi erinevad ja milleks meile sel juhul seda piirigi vaja...," kirjutas Mikser. | Seeder: kooseluseadus tuleks tühistada, piirileping on Eesti huvide vastu | https://www.err.ee/589714/seeder-kooseluseadus-tuleks-tuhistada-piirileping-on-eesti-huvide-vastu | Võimalik IRL-i esimehe kandidaat Helir-Valdor Seeder on seisukohal, et kooseluseadus tuleks tühistada ja Venemaaga kokkulepitud kujul piirilepingut sõlmida ei tohiks. |
Vastanduvad niisiis pehmed väärtused (kultuur, ajakirjandus, muusika) ja reaalmajanduslik tasand, hundikapitalism ja humanism. Konfliktseid pooluseid on filmil veelgi – uus ja vana ühiskond, naiste õigused ning põlvkondade vahetumine. Väärikalt vananeva Clara vastandiks on noor, Ameerikas hariduse saanud tõusik Diego, traditsioonidega ehitusfirma omaniku lapselaps, kes on nõuks võtnud krunt iga hinna eest endale saada.
Clara (Sônia Braga) esindab ja kehastab kultuurimälu, ta elab vanematelt päranduseks saadud vanas majas ja ta raamaturiiulid on täis vinüülplaate, millega üksikuid õhtuid meeldivamaiks muuta. Clara käib regulaarselt ujumas, vaatamata ilmale või haide ohule, pälvides oma söakusega ka rannavalve vaikiva lugupidamise. Diego (Humberto Carrão) esindab põlvkonda, kellele pole miski olnu enam püha, kelle väärtused tekivad õnnestunud tehingutest, vaatamata sellele, mis vahenditega need on saavutatud. Samas on Diego äärmiselt huvitatud vanaisa rajatud ehitusettevõtte maine hoidmisest. Clara pole ettevõttele muud kui üks vana jonnakas naine, kes pidurdab nende uut arendusprojekti ja lükkab edasi loodetavat kasumit.
Recifest pärit ja linna muutumist ka varasemates töödes käsitlenud Filho on "Aquariuse" stsenaariumis lähtunud murest ja armastusest oma kodulinna vastu. "Aquariuse" problemaatika ületab riigipiirid ja lokaalsest saab universaalne. Aga "Aquarius" ei räägi ainult ühe naise võitlusest kinnisvarahaidega, siin on mitu alateemat, mis avanevad kiht-kihilt kahe ja poole tunni jooksul. Filho on jaganud filmi kolmeks peatükiks, mis kõik näitavad Clara loo eri tahke: Clara salliva emana, naisena, kes ei häbene oma seksuaalsust ja naisena, kes on suutnud seista vastu vähile. Vähist saab filmi tugevaim ja läbiv sümbol. Claralt ühe rinna juba röövinud kasvaja saab metafooriks teda vaenavale ehitusfirmale, kelle tegevus pole enam mitte rajav ega loov, vaid hävitav, tasapisi inimeste elusid õgiv.
Filmi saatus on olnud samamoodi kõnekas. Brasiilia võimud on püüdnud filmi levitamist kõikvõimalike bürokraatlike vahenditega piirata. Kodumaal on ta saanud vanusepiirangu julgete seksistseenide pärast ja film ei pääsenud esindama Brasiiliat ka Ameerika filmiakadeemia aastaauhindade jagamisel, kus ta oleks võinud kandideerida kasvõi parima naispeaosatäitja kategoorias. Clarat mängiv Brasiilia kinotäht Sônia Braga teeb ühe oma karjääri parematest rollidest, andes Clara tegelaskuju edasi graatsilise kerguse ja sisseelamisega. Clara saab võrdkujuks vaikivale vastupanule ahnusele ja karjerismile, mis on vastandiks üksteise mõistmisele ning sellest lähtuvale toetamisele. Ühtlasi seisab Clara lugu kõige selle eest, mida me soovime hoida, olgu see siis oma kodukoht, tervis või mälestused.
"Aquarius" on taas hea näide sellest, kuidas kohaliku loo kaudu võib jõuda laiema publikuni ja kõnetada ka neid, kes antud juhul Brasiiliasse kunagi ei satu.
Treiler: | Tõnu Karjatse filmikomm. "Aquariuses" saab lokaalsest universaalne | https://kultuur.err.ee/589794/tonu-karjatse-filmikomm-aquariuses-saab-lokaalsest-universaalne | Clara on 65aastane lesk ja endine muusikaajakirjanik, kelle lapsed on suureks kasvanud ja kes elab üksi Brasiilia suurlinna Recife rannapromenaadi äärses majas, mis oma soodsa asukoha pärast jääb ette kinnisvaraarendajale. Nii võib lühidalt kokku võtta Brasiilia režissööri Kleber Mendonça Filho teise täispika mängufilmi "Aquarius" tegevustiku käima lükkava konflikti. |
9. novembril Rock Cafes toimuval kontserdil on veel üks kord võimalik kuulda Udo Dirkschenideri esituses Accepti surematuid hitte.
Heavy-metali fänne hullutav miniatuurne Udo Dirkschneider on metal -ikoon. Udo nimi kerkis metalimaailmas esiplaanile juba 1970. aastate alguses, kui tema eestvedamisel loodi legendaarne Saksa grupeering Accept, kust ta selle kõrgaegadel skandaalselt lahkus, et luua stiililt sarnane, kuid siiski täiesti uus bänd U.D.O.
Arvatavasti üks Saksa metalmuusika suurimaid ekspordiartikleid on olnud äratuntav just Udo hääle järgi - rokkmuusika huvilised teavad Accepti aegumatuid hitte nagu "Princess Of The Dawn", "Balls To The Wall" ja "Metal Heart".
"Back to the Roots Part 2" toob kuulajateni Accepti lood, mida tuuri esimeses osas ei esitatud. Tänavu märtsis teatas bänd, et kuna tuuri esimene osa osutus niivõrd edukaks, otsustati seda pikendada ning ühtlasi muuta ka setlist i. "Saime fännidelt meeletu hulga kirju sooviga, et me jätkaksime Dirkschneideri projekti. Otsustasime soovile vastu tulla ja ootame pikisilmi teiega uuesti kohtumist", seisab bändi kodulehel olevas avalduses. | Metalartist Udo Dirkschneider esineb maailmaturneel taas Tallinnas | https://menu.err.ee/589778/metalartist-udo-dirkschneider-esineb-maailmaturneel-taas-tallinnas | Novembris esineb Eestis tõeline heavy-metal legend Udo Dirkschneider. Projekti Dirkschneider tuur "Back to the Roots", mille vältel bänd esitas eranditult Accepti lugusid, osutus maailmas nii menukaks, et nüüd otsustati tuuri pikendada. |
Olümpiamedalist Jüri Jaanson selgitas, et spordiseaduse muutmise eesmärk on kehtestada olümpiavõitja riikliku toetuse valem, mis arvestab elukalliduse muutumisega ajas ja seob toetuse koefitsiendi eelneva aasta keskmise palgaga.
„Olümpiavõitja riiklik toetus on püsinud samal tasemel spordiseaduse vastuvõtmisest 12 aastat tagasi. Kehtima hakkamisel oli see võrdne 1,5-kordse Eesti keskmise kuupalgaga. Praegu moodustab 650-eurone olümpiavõitja toetus umbes poole keskmisest brutopalgast,“ lausus riigikogu liige pressiteate vahendusel.
Jaansoni sõnul loob olümpiavõitja toetus sotsiaalse lisatagatise inimestele, kes on toonud kõrge sportliku saavutusega ja aastatepikkuse tööga Eestile tuntust ning ühiskonnale palju positiivseid emotsioone.
„Olümpiavõitjatel on Eesti ühiskonnas eriline staatus. Nad on oma sportlike saavutustega iidoliks paljudele noortele ja innustanud neid spordiga tegelema,“ märkis eelnõu algataja.
Sel aastal on olümpiavõitja toetuse saajaid kümme: suusataja Alevtina Koltšina, tõstja Jaan Talts, vehkleja Svetlana Tširkova-Lozovaja, veepallur Mait Riisman, korvpallur Tiit Sokk, ujuja Ivar Stukolkin, kergejõustiklased Jüri Tarmak ja Jaak Uudmäe, jalgrattasportlased Aavo Pikkuus ja Erika Salumäe. Tulevikus lisanduvad nimekirja kümnevõistleja Erki Nool, kettaheitja Gerd Kanter ning suusatajad Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun.
Kui seni ei ole paralümpiamängude võitjatele riiklikku sporditoetust määratud, siis spordiseaduse muutmisel saaks nende riikliku toetuse määraks 0,65-kordne keskmine kuupalk. Meie paralümpiavõitjad on Marge Kõrkjas, Annely Ojastu ja Sirly Tiik.
Seadusemuudatusega kehtestatakse olümpiavõitja riikliku toetuse määraks 1,3-kordne keskmine kuupalk, mida statistikaameti andmetel maksti Eestis toetuse maksmisele eelnenud aasta kolmandas kvartalis.
Seadusemuudatuse algatajateks on 16 riigikogu liiget: Reformierakonna fraktsioonist Arto Aas, Yoko Alender, Deniss Boroditš, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Kalle Laanet, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Aivar Sõerd ning Vabaerakonnast Andres Ammas ja Monika Haukanõmm. | Jüri Jaanson: riik peab olümpiavõitjaid väärikalt toetama | https://sport.err.ee/589800/juri-jaanson-riik-peab-olumpiavoitjaid-vaarikalt-toetama | Sõudmise eksmaailmameister, riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees Jüri Jaanson (Reformierakond) andis täna 16 parlamendisaadiku algatusena riigikogule üle seaduseelnõu olümpiavõitja riikliku toetuse sidumiseks keskmise palgaga. |
Geoloogiateenistus alustab tegevust järgmise aasta alguses ja on majandusministeeriumi hallata. Geoloogiateenistus hakkab asuma Rakveres ja kokku hakkab uues teenistuses tööle 50 inimest.
Ministeerium teatas, et ühtlasi volitas minister ministeeriumi kantslerit viima läbi avaliku konkursi teenistusele juhi leidmiseks. Geoloogiateenistus saab endale kaheksaliikmelise alalise nõukogu, kuhu hakkavad kuuluma ministeeriumite, teadlaskonna ja tööandjate esindajad.
Geoloogiateenistuse põhiülesanneteks on geoloogiline kaardistamine, maapõuealaste andmepankade pidamine, hüdrogeoloogiline seire, rannikute ja seismoseire geoloogia valdkonna uuringute teostamine, kompetentsuse arendamine ning valitsusele ettepanekute tegemine maapõue uurimise ja kasutamise valdkonnas.
Uus riigiasutus hakkab muu hulgas analüüsima praegu mittekaevandatavate maavarade, näiteks fosforiidi kasutuselevõtmist. | Riik otsib konkursiga geoloogiateenistusele juhti | https://www.err.ee/589797/riik-otsib-konkursiga-geoloogiateenistusele-juhti | Majandusminister Kadri Simson allkirjastas neljapäeval käskkirja, millega luuakse Eesti geoloogiateenistus ning tegi majandusministeereriumi kantslerile ülesande leida asutusele juht. |
Kahest vastasseisust koosnenud 5.-6. koha seeria avavaatuse koduväljakul 1:3 tulemusega kaotanud Eesti koondise peatreeneri Gheorghe Cretu juhendatav Curpum jäi Kert Toobali kunagisele koduklubile Olsztyni Indykpolile sama tulemusega alla ka võõrsil peetud korduskohtumises, milles võõrustajad olid paremad 3:1 (-25, 23, 15, 22) tulemusega. Lõppresultaat on igati õiglane, sest ka põhiturniiri lõpetas Olsztyni meeskond viiendana ja Cuprum kuuendana ning põhiturniiri mõlemas omavahelises mängus lahkus väljakult võitjana just Indykpol, kirjutab volley.ee.
Kogu kohtumise kaasa teinud Täht kogus eile külaliste resultatiivseimana 14 (+4) punkti, realiseerides 38-st tõstest 14 (37%). Kolmes esimeses geimis Cuprumit aidanud Puparti arvele märgiti kümme punkti, millest seitse tulid rünnakul (47%) ja kolm blokis, jäädes kuuega plussi.
Mängujärgselt kommenteeris Täht, et parem võistkond võttis oma: "Kahjuks ei käinud jõud vastasest üle. Isegi kui hakkasime mängima hästi ja domineerima, siis vastane leidis lahenduse ja suutis ikkagi oma mängu peale suruda. Ju siis oli Olsztyn sellel hooajal parem võistkond."
Hooaja kokkuvõttes pakkus nurgaründajale kõige enam rahulolu stabiilsus. "Ma ei rahuldu kunagi enda mänguga täielikult, alati saab paremini. See motiveerib mind püüdlema kõrgemale. Individuaalselt tegin suhteliselt stabiilse hooaja ning stabiilsuse leidmine oli ka enda selle hooaja üheks eesmärgiks. Plusliga on väga hea tasemega ja olen ülimalt tänulik, et sain selles liigas kogu hooaja kaasa teha. Nautisin mängimist väga ja usun, et see ongi kõige olulisem," lisas Täht.
Volley.ee uuris Eesti koondislaselt, mis jäi tänavusest hooajast kõige eredamalt meelde. "Hooaja kõige meeldejäävamad mängud olid Resovia (seitsmekordne riigi meister ja eelmise hooaja finalist - toim.) vastu. Põhiturniiri esimeses ringis võitsime neid 3:0 ja teises ringis oli ülimalt haarav 2:3 mäng," lõpetas Täht.
Kahemängulises finaalseerias selgitavad Poola meistri tiitlikaitsja ja põhiturniiri parim Kedzierzyn-Koźle Zaksa ning põhiturniiri kolmas Bełchatowi Skra. | Robert Täht: stabiilsuse leidmine oli selle hooaja üheks eesmärgiks | https://sport.err.ee/589782/robert-taht-stabiilsuse-leidmine-oli-selle-hooaja-uheks-eesmargiks | Lubini Cuprum pani Poola võrkpalli Plusliga tänavusele hooajale punkti, saavutades kokkuvõttes kuuenda koha. Eelmise aastaga võrreldes koha võrra langenud Lubini esinduse tulemuses oli suur roll kanda nii Robert Tähel kui Keith Pupartil, kes käisid väljakul ka eilses viimases mängus. |
36-aastane ja 213 cm pikkune Gasol jääb eurooplastest karjääri punktisummas maha vaid Dallas Mavericksi staarile Dirk Nowitzkile. Läbi aegade on varem selle tähiseni NBA-s jõudnud 42 mängijat ning tegevmängijaid on neist seitse.
Ühtlasi sai Gasolist ka alles neljas mängija ajaloos, kes suutnud koguda vähemalt 20 000 punkti, 10 000 lauapalli, 3500 resultatiivset söötu ja 1500 blokki. Varem on seda suutnud vaid Kareem-Abdul-Jabbar, Kevin Garnett ja Tim Duncan. | Pau Gasol jõudis teise eurooplasena NBA-s 20 000 punktini | https://sport.err.ee/589779/pau-gasol-joudis-teise-eurooplasena-nba-s-20-000-punktini | Korvpalliliigas NBA jõudis järjekordse tähiseni kogenud hispaanlane Pau Gasol, kellest sai läbi aegade teine eurooplane, kes visanud liigas vähemalt 20 000 punkti. |
Kokkuleppega reguleeritakse Eesti ja Prantsuse filmitootjate koostööfilmide riiklike kaastootmise toetuste eraldamise nii korralduslikke kui ka õiguslikke küsimusi. Leping puudutab mängu-, anima- ja dokumentaalfilme, mille esilinastused toimuvad kinodes ega hõlma telesaadete ega seriaalide tootmist.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul aitab filmilepe veegi arendada tihedat riikidevahelist koostööd. „Juba praegu on Prantsusmaa meie filmivaldkonnale väga oluline partnerriik. Filmileppe sõlmimine avab uusi uksi koostööfilmide tootmisele, tänu sellele jõuab tulevikus kinoekraanidele veel rohkem Eesti ja Prantsusmaa filmitegijate ühisloomingut,“ rääkis Saar.
Filmikoostööleppe valmistasid ette Eesti Filmi Instituut (EFI) ja Prantsuse Filmi Instituut (CNC). Eesti ja Prantsusmaa filmialane koostöölepe on tähtis, sest võimaldab Prantsuse filmitootjatel Eesti-Prantsuse kaastootmisprojektideks CNC-lt toetusi küsida. Leping kaastootmiseks võimalusi ega sea riikidele kohustusi.
EFI juhataja Edith Sepa sõnul kasvab lepingu sõlmimise järel Prantsusmaa tootjate huvi teha koostööd Eesti filmitegijatega. „Oleme igal aastal Eesti filmikunsti viinud Prantsuse filmifestivalidele ning sama võib öelda prantsuse filmide kohta Eestis. Näiteks viimase PÖFFi fookuses oli just Prantsusmaa. Me osaleme regulaarselt Cannes’i filmifestivalil ja -turul. Seega, filmileping prantslastega on väga vajalik samm selleks, et tekiks rohkem ka ühist loomingulist plahvatust,“ märkis Sepp.
Ta lisas, et seniajani on prantslased sõlminud 46 analoogset kaastootmise lepingut eri riikidega ning juba lähiaastatel valmivad Eestil koostöös prantslastega mitmed filmid. Näiteks on režissöör Martti Heldel prantslastega kaastootmises uus linateos „Skandinaavia vaikus". Sepp meenutas, et Helde debüütfilm "Risttuules" kogus Prantsuse kinolevis 60 000 vaatajat, mis on seniajani suurima vaatajate arvuga Eesti film välismaal.
Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks algasid 2015. aasta kevadel. Lepe sõlmitakse lähiajal Pariisis ja sellele panevad allkirjad Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saar ning Prantsuse Vabariigi kultuuriminister Audrey Azoulay. | Eesti-Prantsusmaa filmilepe toob rohkem koostööfilme | https://kultuur.err.ee/589786/eesti-prantsusmaa-filmilepe-toob-rohkem-koostoofilme | Valitsus otsustas täna, 13 aprillil toetada Eesti ja Prantsusmaa filmileppe sõlmimist ja andis selleks volituse kultuuriminister Indrek Saarele. Lepe allkirjastatakse kahe riigi kultuuriministrite vahel lähiajal Pariisis. |
Võistluste delegaadi ülesanneteks on kontrollida nii mängu eel, ajal kui järel, et võistluste korraldus oleks sujuv, vajalikud dokumendid korras ja kõik CEV-i poolt esitatud nõuded täidetud. „Kaasanis peetud finaalmäng oli korraldatud väga kõrgel tasemel. Kuna võistkonnad mängisid spetsiaalselt ainult võrkpallile mõeldud hallis, siis on seal kõik vajalikud asjad statsionaarselt paigas ja väga palju küsimusi ja tähelepanekuid mul ei tekkinud,” rääkis Ristmäe.
Eesti Võrkpalli Liidu võistluste direktor lisas, et ülimalt kõrge oli ka matši juhtinud kohtunike tase. „Nii heal tasemel vilepartiid mina varem näinud ei ole. Nende tegevus oli väga kindel ja otsustes ei olnud absoluutselt kahtlusi,” kiitis Ristmäe mängu vilistanud serblast Ivan Lazarevićit ja bulgaarlast Simeon Ivanovi.
Kohtumine vältas ligi kaks tundi ja lõppes kodupubliku rõõmuks Kaasani naiskonna 3:1 (25:18, 25:22, 20:25, 25:22) paremusega. Võitjate parim oli 26 punktiga Elitsa Vasileva, kes lõi punktiks 22 tõstet 35st (63 protsenti) ja kogus efektiivsusnäitajaks +22. Irina Voronkova lisas 19 punkti (+16). Itaalia võistkonna edukaim oli 23 punktiga Valentina Diouf (+14).
Naiskondade korduskohtumine toimub laupäeval algusega 19:00 Itaalias. Venemaa naiskonnale piisab CEV Cup sarjas triumfeerimiseks kahest geimivõidust, juhul kui Itaalia klubi võidab koduväljakul mängu 3:0 või 3:1, selgitab tšempioni kuldne geim.
Eelmisel hooajal oli Ristmäe meeste CEV Cup sarja finaali avakohtumise delegaat, hallates Berliini Recycling Volley ja Surguti Gazprom-Ugra matši. | Eestlane oli teist aastat järjest võrkpalli eurosarja finaalmängu delegaat | https://sport.err.ee/589772/eestlane-oli-teist-aastat-jarjest-vorkpalli-eurosarja-finaalmangu-delegaat | Kaasanis peetud tugevuselt teise võrkpalli eurosarja (CEV Cup) finaalseeria avakohtumisega oli tugevalt seotud ka Eesti. Nimelt oli Eesti Võrkpalli Liidu võistluste direktor Robin Ristmäe Kaasani Dinamo ja Busto Arsizio Unet Yamamay naiskondade vahelise matši delegaat. |
Esimese mängu võitis Yakin Dogu 73:69 ning teise kohtumise, kus ühe kohtunikuna tegutses ka eestlane Tanel Suslov, 63:58.
Kuigi kolmandat korda klubi ajaloos Eurocupi finaalis mänginud Bellona Agu juhtis kordusmängus vahepeal juba 15 punktiga, ei suudetud siiski selles sarjas debüüdi teinud Yakin Dogu võitu lõpuks väärata. | Tanel Suslov vilistas Türgi naiskondade omavahelist Eurocupi finaali | https://sport.err.ee/589765/tanel-suslov-vilistas-turgi-naiskondade-omavahelist-eurocupi-finaali | Naiste korvpalli Eurocupi võitjaks krooniti Türgi klubi Yakin Dogu Universitesi, kes võitis kahest mängust koosnenud finaalseeria teise Türgi naiskonna Bellona Agu vastu. |
Raske loosi sai ainsa madalama liiga (II liiga) klubina konkurentsi jäänud Narva United, kes sõidab külla Eesti meistrile FCI Tallinnale, kirjutab Soccernet.ee.
Poolfinaalid peetakse teisipäeval, 9. mail kell 18.00 ja kolmapäeval, 10. mail kell 18.00. Finaal toimub laupäeval, 27. mail A. Le Coq Arenal. | II liiga klubi läheb karika poolfinaalis vastamisi Eesti meistriga | https://sport.err.ee/589781/ii-liiga-klubi-laheb-karika-poolfinaalis-vastamisi-eesti-meistriga | Evald Tipneri jalgpalli karikavõistluste poolfinaalis võõrustab Tartu Tammeka kaks aastat tagasi finaali jõudnud Paide Linnameeskonda. |
"Ma istusin lauas. Me olime õhtusöögi lõpetanud. Me sõime just magustoitu. Ja meil oli ees kõige ilusam šokolaadikook, mida eales nähtud, ning president Xile see meeldis," meenutas Trump hetke, kui talle teatati, et USA relvajõud on Süüria õhuväebaasi ründamiseks valmis.
Trumpi sõnul teatas ta pärast rünnakukorralduse andmist Xile uudisest järgnevalt: "Ja ma ütlesin: härra president, las ma selgitan üht asja teile - see oli magustoidu ajal - me tulistasime just välja 59 raketti - kõik tabasid sihtmärki, kusjuures, uskumatu, sadade miilide kauguselt, see on niivõrd imeline, hiilgav, nii geniaalne, meie tehnoloogia ja vahendid on teistest vähemalt viis korda paremad, sellele, mis meil on tehnoloogia vallas, ei saa keegi ligilähedalegi võistlema; nüüd me hakkame seda juurde saama pärast seda, kui relvajõudusid on eelmise administratsiooni ja Iraagi sõja tõttu, mis oli teine katastroof nii palju kärbitud ja vähendatud... Mis juhtus, oli see, et ma ütlesin, et me oleme just tulistanud välja 59 raketti Iraagi, (president parandas end intervjuus - Toim.) jah, Süüria suunas ja ma tahan, et te seda teaksite."
Trumpi sõnul ei tahtnud ta, et Xi lahkuks õhtusöögilt ja saaks siis oma abidelt teada, et mees, kellega ta just ühes lauas istus, korraldas samal ajal raketirünnaku. "Ta tegi umbes 10 sekundiks pausi... ja ta palus seejärel tõlgil seda korrata. Ma arvasin, et see ei ole hea märk. Ja siis ütles ta mulle, et igaüks, kes kasutab gaasi - tundus, et ta võiks öelda ka, et kasutab kõike muud - kuid igaüks, kes on nii brutaalne, et kasutab gaase, et teha seda väikeste laste ja imikute vastu, siis on see [selline samm] OK."
"Ta nõustus teiega?" täpsustas ajakirjanik Maria Bartiromo.
"Ta oli sellega OK, ta oli sellega OK," vastas Trump.
Shayrati lennuväebaasi ründamine Tomahawk-rakettidega eelmisel reedel oli USA otsene vastus Süüria režiimi otsusele kasutada 4. aprillil keemiarelva. Pentagoni teatel oli selle sammu eesmärgiks veenda Süüria presidenti Bashar al-Assadit hoiduma edaspidisest keemiarelvade kasutamisest. Seda, et raketirünnakut ei tohiks tõlgendada kui soovi Süüria kodusõtta rohkem sekkuda, on rõhutanud nii Trump kui ka kaitseminister James Mattis.
. @POTUS tells @MariaBartiromo he told President Xi about the Missile strikes over "the most beautiful piece of chocolate cake." pic.twitter.com/vPLu7ZhxbR
— FOX Business (@FoxBusiness) April 12, 2017
Pikem versioon Hiinat puudutavast lõigust: | Video: Trump meenutas, kuidas ta Xile Süüria raketirünnakust teatas | https://www.err.ee/589775/video-trump-meenutas-kuidas-ta-xile-suuria-raketirunnakust-teatas | USA president Donald Trump rääkis Fox Businessile antud intervjuus, kuidas ta teatas külas viibivale Hiina kolleegile Xi Jinpingile sellest, et on andnud korralduse Süüria valitsusvägede õhuväebaasi vastu raketirünnak korraldada. Riigipea sõnul teatas ta uudisest Xile hetkel, kui nad "kõige ilusamat šokolaadikooki" nautisid. |
Kolmekümne nelja päeva jooksul saadab Luule Poeezia iga päev oma sõpradele ühe luuletuse Vikerkaare arhiividest. Pakume kodumaist ja tõlkeluulet, moodsat klassikat ja unustatud kulda. Luulevaliku tegid Vikerkaare toimetajad Kajar Pruul, Aro Velmet ja Märt Väljataga.
Roboti käivitamine:
Kui soovid saada igapäevast luulelaksu, võid sõbruneda Luule Poeeziaga kas Facebook Messengeris (soovitame just seda meetodit) või Twitteris.
Messengeris sõbrunemiseks vajuta siia. Avanenud aknas vajuta nupule “Get started” või “Alusta” (sõltuvalt sellest, mis keeles sa messengeri kasutad). Seejärel vali, millal sa oma igapäevast luuledoosi saada soovid. Siis peaksid saama oma esimese luuletuse. Järgmised saadetised peaksid jõudma sinu Facebooki kirjakasti juba sinu valitud ajal. Ära vestlust Poeeziaga kustuta. Kui sa luuletusi rohkem ei soovi, kirjuta botile “Jää vait”.
Twitteris sõbrunemiseks jälgi aadressi @vkluulebot. Luuletused ilmuvad igal päeval sinu feedi, samamoodi nagu tavalised säutsudki. Sa pead need vaid sealt üles leidma.
Vikerkaare luulerobot on inspireeritud New Yorkeri, Courtney Stantoni ja Darius Kazemi koostöös loodud The New Yorker Poetry Botist. | Vikerkaar käivitas luuleroboti | https://kultuur.err.ee/589748/vikerkaar-kaivitas-luuleroboti | Kevade saabudes läheb meel lüüriliseks. Sestap käivitab Vikerkaar 15. aprillil oma luuleroboti, Luule Poeezia, mis tutvustab sotsiaalmeedias ajakirja veergudel ilmunud luulet läbi kolme aastakümne. |
Oscari-nominatsiooniga näitlejat saab kuulsa võluri rollis näha "Fantastilised elukad ja kust neid leida" teises osas, vahendas BBC.
"Jude Law on fenomenaalselt andekas näitleja, kelle tööd ma olen imetlenud juba pikka aega. Ootan pikisilmi, et saaksin temaga lõpuks koostööd hakata tegema," lausus filmi režissöör David Yates.
"Fantastilised elukad ja kust neid leida" ("Fantastic Beasts and Where to Find Them") stsenaariumi autor on J.K. Rowling ning filmi tegevus toimub samas väljamõeldud võlumaailmas nagu kuulus Harry Potteri saaga.
Sigatüüka võlukooli direktorit Albus Dumbeldore'i on varem kehastanud nimekad näitlejad nagu Richard Harris ja Sir Michael Gambon. Jude Law roll on kehastada Dumbeldore'i noort tegelaskuju.
Linateose "Fantastilised elukad ja kust neid leida 2" režissöör on David Yates ning teises osas astuvad taas vaatajate ette Eddie Redmayne, Katharine Waterston, Dan Fogler, Alison Sudol ja Zoe Kravitz. Filmi pahalast Gellert Grindelwaldi kehastab Johnny Depp. Uus linateos jõuab vaatajate ette 2018. aasta novembris. | Jude Law asub noore Dumbledore'i rolli | https://menu.err.ee/589769/jude-law-asub-noore-dumbledore-i-rolli | Näitleja Jude Law hakkab Fantastiliste elukate filmisaagas kehastama noort Albus Dumbeldore'i. |
Eile toimunud matšis alistas koduväljakul mänginud Mezökövesd otsese konkurendi Debreceni tulemusega 2:1. Kink kuulus meeskonna koosseisu, kuid väljakule 31-aastane ääreründaja ei pääsenud. Mezökövesd paikneb 26. vooru järel liigatabelis kaheksandal positsioonil, kirjutab Soccernet.ee.
Frank Liivaku leivaisa FK Sarajevo pidas Bosnia ja Hertsegoviina karikasarja poolfinaali avamatši, kui koduväljakul tehti 1:1 viik teise kõrgliigaklubiga FK Mladost Doboj Kakanj. Liivakut kohtumiseks üles ei antud. Kordusmäng peetakse nädala pärast. | Tarmo Kingi koduklubi lõpetas Ungaris pika võidupõua | https://sport.err.ee/589761/tarmo-kingi-koduklubi-lopetas-ungaris-pika-voidupoua | Tarmo Kingi koduklubi Mezökövesd Zsory lõpetas Ungari jalgpalliliigas ligi kahe kuu pikkuseks veninud võitudeta seeria. |
Viie tulise võrkpallipäeva sisse mahub vastrenoveeritud Kalevi spordihallis 15 kõrgetasemelist kohtumist, kus Eesti rahvusmeeskonna kõrval mängivad Kosovo, Montenegro, Rumeenia, Ungari ja Venemaa. Otsepääsme 2018. aastal Bulgaarias ja Itaalias toimuvale MM-ile tagab kuuiku võitja, teise koha omanik jätkab jahti suvel peetavas kolmandas valikringis.
Võrkpallisõbrad saavad soetada päevapileteid, mis tagavad sissepääsu konkreetse päeva kõigile kolmele mängule. Neljal esimesel päeval maksavad istekoha piletid 15 ja seisukoha omad 12 eurot (soodushinnad 12 ja 8 eurot) ning pühapäeval, 28. mail, mil Eesti kohtub Venemaaga 20 ja 15 eurot (soodushinnad 15 ja 12). Soodushinnad kehtivad vastava dokumendi esitamisel õpilastele, tudengitele ja pensionäridele. Tasuta pääsevad mängudele lapsed, kes on sündinud aastal 2007 või hiljem ja seda vaid koos täiskasvanud saatjaga ning sellisel juhul peab laps istuma saatja süles.
Piletimüügiga tasub igal juhul kiirustada, sest suure tõenäosusega on huvilisi palju rohkem, kui Kalevi spordihallis kohti. Näiteks eelmise aasta oktoobris jälgis Tondiraba jäähallis peetud EM-valikturniiri otsustavat mängu Eesti ja Läti vahel enam kui 5500 pealtvaatajat. Kalevi spordihallis on istekohti umbes 1600, millele lisandub paarsada seisukohta.
MM-valikturniiri mängude ajakava:
24.05.
15:00 Montenegro – Venemaa
18:00 Eesti – Rumeenia
20:30 Ungari – Kosovo
25.05.
15:00 Venemaa – Rumeenia
18:00 Eesti – Kosovo
20:30 Montenegro – Ungari
26.05.
15:00 Rumeenia – Kosovo
18:00 Eesti – Montenegro
20:30 Ungari – Venemaa
27.05.
15:00 Montenegro – Rumeenia
18:00 Eesti – Ungari
20:30 Venemaa – Kosovo
28.05.
15:00 Rumeenia – Ungari
18:00 Kosovo – Montenegro
20:30 Eesti - Venemaa | Algab võrkpalli MM-valikmängude avalik piletimüük | https://sport.err.ee/589759/algab-vorkpalli-mm-valikmangude-avalik-piletimuuk | Neljapäevast alates saavad kõik võrkpallihuvilised Piletilevi kaudu soetada 24.-28. maini Kalevi spordihallis toimuva MM-valikturniiri pääsmeid. |
Ministri sõnul on moslemitest migrandid Saksamaal teretulnud, kuid "nad peavad leppima meie eluviisiga", vahendas Politico.
Kui neile ei meeldi Euroopa kultuur, siis on nad sellele kontinendile kolides vale otsuse teinud, rääkis rahandusminister kolmapäeval Berliinis toimunud paneeldiskussiooni ajal. "Maailmas on Euroopast paremaid kohti, kus islamiseaduste all elada," rõhutas ta.
Eelseisvaid Prantsusmaa valimisi kommenteerides tunnistas Schäuble, et Saksamaa vajab "Euroopa-meelset Prantsusmaad".
"Me vajame Prantsusmaad Euroopa koos hoidmiseks," nentis ta ja avaldas lootust, et paremäärmuslaseks peetud Rahvusrinde juht Marine Le Pen riigipeaks ei saa.
Teisipäeval ütles Schäuble, et juhul, kui ta oleks Prantsusmaa kodanik, hääletaks ta iseseisva kandidaadi Emmanuel Macroni, mitte aga paremtsentrist François Filloni poolt. Nii Schäuble kristlikud demokraadid (CDU) kui ka Filloni vabariiklased (Les Républicains) kuuluvad Euroopa Rahvaparteisse.
Merkel: pole kahtlust, et mõned põgenikud kujutavad julgeolekuohtu
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles Funke Mediengruppe poolt neljapäeval avaldatud intervjuus, et Berliin peab võtma kasutusele rohkem meetmeid, et tegeleda nende migrantidega, kelle eesmärgiks on sakslaste abivalmidust kurjalt ära kasutada.
"Me ei lepi kunagi terrorismiga," toonitas valitsusjuht, kelle sõnul pole mingit kahtlust, et mõned sõjapiirkondadest saabunud põgenikud kujutavad Saksamaa jaoks julgeolekuohtu.
Samas rõhutas ta, et Saksamaa oli terroristide sihtmärgiks juba enne põgenikekriisi.
Merkel märkis, et kuigi Saksa võimud teevad kõik endast oleneva, et kodanikke kaitsta, on mõned piirkonnad terrorismivastases võitluses teistest maha jäänud ning need ebakõlad tuleb lahendada. Näiteks Baieri liidumaal on politseil lubatud julgeolekuriskiks hinnatud isikuid ennetavalt jälitada, kuid näiteks Berliinis ja Nordrhein-Westfaleni liidumaal on selline praktika keelatud.
Merkeli kommentaarid järgnevad plahvatustele, mis kärgatasid teisipäeva õhtul Dortmundi Borussia jalgpalliklubi bussi lähistel. Juhtunu tagajärjel sai üks jalgpallur viga ning praeguseks on vahi alla võetud üks, väidetavalt islamistliku taustaga, kahtlustatav. Samas on sündmuskoha lähistelt leitud kokku kolm kirja ning võimud uurivad endiselt terroriaktiks peetud rünnaku motiivi - võimalikes versioonides arvestatakse näiteks nii islamistide kui ka vasakäärmuslastega. | Schäuble moslemitest migrantidele: kui Euroopas ei meeldi, siis lahkuge | https://www.err.ee/589763/schauble-moslemitest-migrantidele-kui-euroopas-ei-meeldi-siis-lahkuge | Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles, et maailmas on Saksamaast paremaid kohti, kus islamiseaduste all elada. |
Läinud sügisel esitleti sotsiaalministeeriumis maailma terviseorganisatsiooni koostatud uuringut, mil moel võiks Eestis magustatud jookide tarbimist vähendada.
Tänaseks valitsuses kokku lepitud maksutõus ongi vaid üks võimalikest abinõudest. Nagu tõdetakse uuringu kokkuvõttes, aitavad kõik meetmed magustatud jookide tarbimist mõningal määral vähendada, aga samas need ka täiendavad üksteist. Ehk paremate tervisetulemuste nimel tuleks neid ka üheskoos kasutada.
Ühe olulise meetmena toodi esile toitumisinfo parem kuvamine. Praegused etiketid annavad küll päris täpse ülevaate sellest, kui palju eri toiteaineid joogi sees on, kuid inimestel on nendest numbritest keeruline välja lugeda, kuidas jook nende tervisele mõjub.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna nõunik Kristina Köhler ütleb, et riigiti kasutatakse väga erinevaid märgistusi, näiteks valgusfoori süsteemi, mis teeb inimesele valikute tegemise lihtsamaks.
"Rohelises raamatus on plaanis tulevikus koostada töörühm, kes hakkab vaatama täpsemalt üle ja arutama, millised nendest märgistustest võiks Eestis kasutusele võtta. Kuid eelduseks on toitainete profileerimine, ehk toidud tuleb jagada ära, millisest piirist näiteks soolasisalduse puhul on tegemist rohkem või vähem tervisliku tootega," selgitas Köhler.
Toitumise ja liikumise rohelist raamatut, mida Kristina Köhler mainib, esitleti samuti sügisel, kuid dokument, mis peaks paika panema vähemalt üldised terviseedendust puudutavad suunad, pole veel valitsuse heakskiitu saanud.
Mis aga puudutab toitaine profileerimist, siis et see on veel tegemata, ei saa magustatud jookidele seada ka reklaamipiiranguid. Ning ka see meede lükkub pigem tulevikku.
Kolmanda meetmena peab WHO oluliseks müügipiiranguid lasteasutustes, ning selle aasta jooksul hakataksegi uurima, missuguseid tooteid koolides müüakse, ning ühtlasi pannakse paika, mida võiks koolis müüa ja mida mitte.
"Sellel aastal tööd alustatakse. Loodetavasti lähiaastatel sellised piirangud hakkavad kehtima," märkis Köhler.
Neljanda meetmena, mis peaks magustatud jookide maksu kõrval rakenduma, toob WHO välja tõhusa toitumisalase teavituse. Kusjuures, nagu uuringust ilmneb, ei ole suurtest meediakampaaniatest kuigi palju kasu. Hoopis paremini töötavad personaalsed ja grupiviisilised nõustamised.
Ja viies WHO hinnangul vajalik meede oleks tervislike toiduainete subsideerimine, mis lihtsustatult tähendab seda, et juur- ja köögiviljade käibemaksu peaks alandama.
Veel valitsuse heakskiitu ootavasse rohelisse raamatusse on see meede jõudnud kui puu ja köögiviljade kättesaadavamaks muutmise analüüsimine. | WHO leiab, et suhkrumaksu kõrval tuleks rakendada ka teisi meetmeid | https://www.err.ee/589767/who-leiab-et-suhkrumaksu-korval-tuleks-rakendada-ka-teisi-meetmeid | Magustatud jookide maks hakkab valitsuse plaanide põhjal kehtima juba tuleval aastal, kuid meetmed, mida maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab rakendada koos maksuga, jäävad kaugesse tulevikku. |
Sel nädalal külastas Eesti kultuuridelegatsioon Araabia Ühendemiraate, et tugevdada koostöösidemeid kahe riigi vahel. Ka Eesti ärimehed, kes jala juba ukse vahele on saanud, igatsevad, et majandussidemed ka riiklikul tasandil toetust saaksid. Selle ukse võiks avada Eesti osalemine Dubai EXPO-l, mille kohta EAS on varasemalt otsustanud, et see pole otstarbekas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud mõtlemisaja.
Eesti kultuuridelegatsioon eesotsas kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgenega kohtus Araabia Ühendemiraatide visiidi käigus ka kohalike eestlastega, kes tundsid huvi, kas Eesti selles regioonis ka ärisuhteid plaanib edendada. Küsimusel oli alust: kaupluses on Läti kohukesed ja Leedu piimatooted rivis, ainult Eesti kaupu ei paista. Seega, turgu justkui oleks.
Araabia Ühendemiraate peab ta selle kaheksa miljoni elanikuga ideaalse suurusega turuks, kuivõrd pool elanikkonnast on ka väga maksujõuline.
"Läti on tegelnud selle piirkonna kaubandusega laiemalt ja on saavutatud edu. Kui Eesti otsib oma toiduainetööstusele uusi turge, siis Läti-Leedu on meist paar sammu ees. Araabia Ühendemiraadid võiks olla üks kaubandussuhete sihtriike," tõdes Nõgene.
"Kui võrrelda Hiinat ja Araabia Ühendemiraate, siis logistiliselt on tegu poole lühema transpordiga ja majandussuhete perspektiivis on riik ka sobivama suruusega. Hiina on oluline, aga seal on mõni väikelinn sama suur kui Araabia Ühendemiraadid kokku. Tegu on maavaraliselt väga rikka riigiga, perspektiivi ja potentsiaali siin äritegevuse ja kaubandussuhete arendamiseks on väga palju," põhjendas ta.
2020. aastal toimub Dubais järjekordne EXPO. Möödunud aasta suvel avaldasid EAS ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium arvamust, et tõenäoliselt Eesti Dubai EXPO-st osa ei võta, sest selle kulukus võib ulatuda kuni seitsme miljoni euroni ning mainekujundust Eesti tööstustele saaks ehk kusagil mujal ja odavamalt teha.
Kui enamik ettevõtjaid suhtus Dubai EXPO-sse mullu skeptiliselt, siis just toidusektor jäi lootma, et Dubai siiski ette võetakse, sest eelmine, Milano EXPO 2015. aastal toidusektorile erilist edu ei toonud. Nende turg on pigem Araabias. Sealsed uksed aga ilma sümboolse lähenemiseta naljalt ei avane.
"Dubai EXPO osalemisel või mitteosalemisel on väga sümboolne tähendus siinses kultuuriruumis. Kahepoolsed kõrgetasemelised kohtumised aitavad suhetele kaasa," kinnitas Nõgene.
Lisaks Eesti kaubandusele tundsid võõrustajad huvi ka Eesti e-riigi, e-maksuameti, e-tervise ja e-kooli lahenduste vastu.
Valitsus pole veel otsustanud
Kui veel suvel tundus Eesti loobumine EXPO-st juba üsna kindel, siis praegu kõlab MKM-i ametlik vastus, et valitsus ei ole otsust Dubai EXPO-le mineku kohta veel teinud. Ka regiooni toidukaubanduspartnerina ei ole välistatud.
"Dubais toimub suur toidumess Gulfood 2018, kuhu on plaanis minna ühisstendina Eesti ettevõtjatega. Oleme hetkel ootejärjekorras ja loodetavasti tehakse suvel positiivne otsus," kommenteeris EAS-i arendusjuht Elina Vilja.
MKM-i majandusarengu asekantsler Viljar Lubi kinnitab, et otsuse eel kogutakse erialaliitudelt veel lisainfot.
"Suuremat huvi on üles näidanud toiduainetetööstus, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL) ja kaitsetööstus. Kuna EXPO-l osalemine maksab ca 6-7 miljonit eurot, siis tuleb teha otsus läbimõeldult, et tehtud kulutused ka õigustatud oleksid. Otsuse EXPO-l osalemise kohta teeme suvel," lubas Lubi.
Küll aga jääb Lubi optimism piimasektori perspektiivides Araabia piirkonnas tagasihoidlikuks.
"Hetkel on selle piirkonna mahud väiksed ning Araabia ei ole Eesti piimandusettevõtete jaoks olnud põhiturg. Samas on toiduainetööstus üks sektoreid, kes Dubai EXPO vastu huvi tunnevad ja seal ka turgu kompamas on käinud, mis annab alust järeldada, et huvi Araabia turu vastu on siiski ka meil olemas ja loodetavasti jõutakse seal ka suuremate läbimurreteni," kommenteeris Lubi. | Eesti pole Araabia turu vajadust veel ära otsustanud | https://www.err.ee/589691/eesti-pole-araabia-turu-vajadust-veel-ara-otsustanud | Kui Läti ja Leedu piimatooted on Araabia Ühendemiraatide poelettidelt juba leitavad, siis Eestis EAS ja majandusministeerium alles mõtlevad, kas turg on perspektiivikas. |
Uus-Meremaa sõitis samas koosseisus nagu aasta tagasi: Ethan Mitchell, Sam Webster ja Edward Dawkins, kirjutab Spordipartner.ee.
Naiste sprindis olid kiireimad venelannad Daria Šmeljova ja Anastassia Voinova, kes tõusid poodiumi kõrgeimale astmele ka mullu. Hõbe läks Austraalia duole Kaarle McCulloch-Stephanie Morton ja pronks Hiina koondislastele Guo Shuang-Lin Junhong.
Esimeseks individuaalseks kullaomanikuks kerkis itaallanna Rachele Barbieri, kes oli parim 10 km scratchis. Kahvatumad medalid läksid Elinor Barkerile (Suurbritannia) ja Jolien D'Hoorele (Belgia). | Uus-Meremaa trekimeeskond kaitses MM-tiitlit | https://sport.err.ee/589741/uus-meremaa-trekimeeskond-kaitses-mm-tiitlit | Hongkongis alanud trekisõidu maailmameistrivõistlustel kaitses meeste sprindis tiitlit Uus-Meremaa. Finaalis edestati mullu samuti hõbeda pälvinud Hollandit, Prantsusmaad ja Poolat. |
Kohus eraldas Sergei Primaki, Sergei Niinemetsa, Artur-Ažar Simonovi, Aleksandr Dmitruki, Robert Raagi, Alexander Nikolajevi, Valeri Dementjevi ning Aleksandr Varlamovi materjalid kokkuleppemenetluseks.
Kohus lõpetas suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatava Andrei Jermolajevi kriminaalasja otstarbekuse kaalutlustel. Jermolajev kannab juba kaheksa aasta pikkust vangistust ning praeguses süüdistuses võimalikul süüdimõistmisel jääks tema karistus alla praegu kantava karistuse.
Kriminaalmeneteluse seadustiku kohaselt on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavasti mõistetava karistusega.
Kriminaalasja lõpetamist taotles Jermolajevi kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar. Ühtlasi jättis kohus Jermolajevi kriminaalasja menetluskulud riigi kanda.
Riigiprokuratuuri süüdistusega on kohtu ees 18 inimest, kellest enamikule pannakse süüks Haron Dikajevi (51) juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist.
Kuritegelikku ühendusse kuulumises sai süüdistuse Sergei Džavakjan (44), Tanel Mandelkorn (34), Grigori Babatõi (37), Vitali Kaer (30), Sergei Niinemets (41), Eduard Oleinik (49), Jevgeni Podolinski (37), Sergei Primak (41), Robert Raag (41), Dmitri Sidorenko (45) ja Arturi Simonov (26).
Lisaks eelmistele astusid kohtu ette kelmuses süüdistatuna Aleksandr Varlamov, Aleksandr Dmitruk, Aleksandr Nikolajev ja Valeri Dementjev ning omavolilises sissetungimises süüdistatuna Irina Sõssujeva ja suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatav Andrei Jermolajev.
Mullu sügisel alanud protsessil ütles Dikajev, et ta ei tunnista oma süüd kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuid tunnistab osaliselt oma süüd kehalise väärkohtlemise süüdistuses.
Kokkuleppest riigiprokuratuuriga loobunud süüdistatavate kohtuprotsess jätkub 16. mail.
Jõugule pannakse süüks nii majandus- kui narkokuritegusid
Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Lätile ja Leedule sadade tuhandete eurode ulatuses kahju.
Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.
Süüdistatavatele heidetakse ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid.
Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistatakse selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.
Jõugul oli püsiv struktuur ja hierarhia
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul võib eeluurimisel kogutud infole tuginedes öelda, et kuritegelik ühendus oli püsiva struktuuri ja selge hierarhiaga ning selle eesmärk oli range konspiratsiooni varjus tegutsedes toime panna erinevaid kuritegusid.
"Uurimisel kogutud info järgi hoolitses ühendus oma liikmete eest, rahastas neid ja vajadusel kindlustas neid elamispinnaga. Samas allumatuse või korralduste täitmata jätmise korral karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata," ütles Verte.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talitusejuhi Ago Leisi sõnul kestis selle kriminaalasja uurimine üle kolme aasta.
"Selle aja jooksul tuli eraldi välja joonistada iga kuritegeliku ühenduse liikme konkreetne roll ja tegevus. Erinevate kriminaalsete tegevuste tõendamiseks koguti tõendid ükshaaval kokku ning iga tõendit analüüsiti. Maksukuriteo puhul tehti tihedat koostööd Läti ja Leedu ametivõimudega ning see kõik võttis oma aja," selgitas Leis.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni 2015. aasta aprillis ja juunis. Dikajev peeti kinni 2015. aasta juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta vahi alla. Lisaks temale viibivad vahi all veel neli süüdistatavat.
Kriminaaluurimine käivitati 2012. aasta lõpus ning seda uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Kohtus süüdimõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest viie- kuni 15-aastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni 12-aastase vangistusega.
Dikajevi varasemad kuriteod
Praeguseks aastakümneid kriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Dikajev on korduvalt kohtu all olnud, kuid on rasketest süüdistustest pääsenud.
Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris nn krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna ning üks jäigi kadunuks.
Dikajevit süüdistati nende tapmise korraldamises, kuid kohtus ei suudetud seda tõendada ning teda karistati vaid relva ebaseadusliku omamise eest kaheaastase vangistusega. Mees vabastati vanglast hea käitumise tõttu enne tähtaega.
1999. aastal oli Dikajev 1995. aasta allilmasõja tõttu taas kohtu ees, kus ta mõisteti esimeses kohtuastmes süüdi huligaansuses, kuid teises astmes õigeks.
2002. aasta septembri lõpus vahistati Dikajev kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.
2005. aastal mõistis kohus Dikajevi koos viie kaaslasega süüdi ühelt ärimehelt 100 000 krooni väljapressimises ning saatis nad neljaks aastaks vangi. Dikajev vabastati enne tähtaega 2008. aasta märtsis.
Dikajev on MTÜ Tšetšeeni Noorte Liit juhatuse liige ja OÜ Emir Invest osanik ja juhatuse liige. | Dikajevi kriminaalasjas süüdistatavad tahavad kokkuleppekaristusi | https://www.err.ee/589762/dikajevi-kriminaalasjas-suudistatavad-tahavad-kokkuleppekaristusi | Harju maakohus eraldas Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Haron Dikajevi ja tema väidetavate jõugukaaslaste kriminaalasjas kaheksa süüdistatava materjalid kokkuleppemenetluseks. |
Kontserdid ühisnimetusega Greatest Hits toimuvad 11. juulist 4. augustini kirikutes, mõisates, taludes, hotellides, suvelavadel, sadamates, hoovides, terassidel, kuursaalides ja Viru Keskuse katusel.
C-Jami tšellistide eestkõneleja Pärt Tarvas selgitas, et tuur võtab kokku nende 13 aasta jooksul esitatud lood esimestest viimasteni ning nagu nimigi ütleb, tulevad esitlusele klassikute lood. Mis aga puutub uue tuuri üllatustesse, siis võtavad muusikud seekord kontsertidel kasutusele efektiplokid. "Me töötame selle kallal, et kontserdid atraktiivsemaks muuta," lubas Tarvas. Tuuri 23 kontserdipäeva sees on vaid kaks päeva, mil esinemist pole. "Meie töö on selline ja ega Eestis see nii kurnav polegi," ütles tšellist. "Oleme käinud Itaalias ja USA-s tuuridel, kus tuleb päevas sadu kilomeetreid läbi sõita ja ainult hotellides ööbida," lisas Tarvas.
Greatest Hitsi kavas on lugusid maailma erinevate stiilide ja aja muusikast, Rein Rannapi, AC/DC, Status Quo, ABBA, Queeni, Muse, U-2, Nirvana ja paljude teiste repertuaarist. Kontserdituuriks valmib ka uus plaat "Cellohell". "See album on otsekui põrgu, milles on 13 erinevat katelt ja neid ümbritsevad kolmnurksete sabadega deemonid, kes ei anna tšellistidele hetkekski asu. Plaadil on 13 katelt ehk 13 lugu, pluss 14. ehk taevaminek, mis peaks tähistama helgust ja taevaseid teemasid," tutvustas Pärt Tarvas plaati.
C-Jam on muusikat teinud juba 2004. aastast. Bändis musitseerivad Tõnu Jõesaar, Margus Uus, Levi-Danel Mägila ja bändi liider, 50. juubelit tähistav Pärt Tarvas. | Tšellonelik C-Jam läheb suvetuurile Greatest Hits | https://menu.err.ee/589757/tsellonelik-c-jam-laheb-suvetuurile-greatest-hits | Tšellokvartett C-Jam rõõmustab oma austajaid sel suvel Päikeseloojangukontsertidega 23 Eestimaa paigas, kus lavale astuvad neli andekat tšellisti. |
Visuaalteatriühendus Misanzen („Üle vee“, „Laineid lausudes“, „Süüria rahvalood“ – Eesti teatriaastaauhindade etenduskunstide ühisauhinna nominent 2017) eesotsas lavastaja Helen Rekkoriga siseneb Edgar Valteri loomingu vähemtuntud meediumi – maagilisest realismist kantud maalide – kaudu tema loitsulaadsesse unenäomaailma, et luua täiesti erakordse Eesti kunstniku taiestest inspireeritud kohaspetsiifiline visuaalsusest ja installatiivsusest pakatav lavastus „Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu."
Edgar Valter on Misanzeni seltskonna sõnul end Eesti rahva südamesse jäädvustanud võrratu karikaturisti, illustraatori ja lastekirjanikuna. Maalikunstnikuna on Valter aga oluliselt vähem tähelepanu pälvinud, ehkki tal kujunes aastate jooksul välja erakordselt huvitav laad ja stiil, mis on enam kui vääriline maailmatasemel kunstiklassikute kõrgusele paigutuma – tema maalidest õhkub rahu ning samblasse kätketud salapära, tihtilugu ka Chagallile omaseid sürreaalseid kangastusi.
Valteri arhailise ja nostalgilise õhustikuga, reaalse ja ebareaalse piiril balansseerivais maalides joonistuvad välja mitmed läbivad motiivid – looduskeskkond mitmekihilise väljendusvahendina, kus vaataja arusaamad loodusest ja selle kogemisest võivad eri vaatepunktide kaudu avarduda; arhetüüpsed Poiss ja Tüdruk või Mees ja Naine; inimestest ebaproportsionaalselt pisemaks maalitud lääbakile vajunud talumajad, tähistamaks looduse ülimuslikkust tsivilisatsiooni ees; lisaks kõikvõimalikud liminaalsed olevused, kelles inimese ja looduse piir hägustub. Iga maal on nagu jutustus, millele saab ümber punuda lõputult narratiive, loomaks meditatiivset ja fantaasiarohket rännakut läbi reaalsusse kanduvate unistuste. Valteri maalidest kumab eestlasele arhetüüpselt omane harmoonia loodusega, oskus olla tasa, et kuulda ja tajuda rohkem, vaikiv teadmine maagilisest keskkonnateadvusest.
Lavastuses mängivad Rauno Kaibiainen ja Erki Aule (improteater IMPEERIUM) ning Viljandi Kultuuriakadeemia näitekunsti 11. lennu diplomand Liisu Krass.
Etendused toimuvad Võrumaal Urvastes asuvas Villikese tearitalus 10., 11., 12., 13., 22., 23., 24., 25., 26., 27. augustil kell 20.00 | Urvastes tuleb lavastus Edgar Valterist | https://kultuur.err.ee/589758/urvastes-tuleb-lavastus-edgar-valterist | Lavastaja Helen Rekkor ja kunstnik Maarja Pabunen loovad koostöös videokunstnike Alyona Movko ja Sander Tuvikese, valguskunstnik Priidu Adlase, helilooja Villem Rootalu, dramaturg Liis Väljaotsa ja trupiga maagilis-nostalgilise maailma, mida on oodatud avastama ja kogema kõik Edgar Valteri ande austajad. |
Tõnu Kaljuste on kavva valinud Pärdi ja Schnittke suurteosed, mis on seotud EFK sünniga. Kava koostamisel sai ta inspiratsiooni minevikusündmusest, kui 1976. aastal salvestas ta Estonia kontserdisaalis Alfred Schnittke Reekviemi, kuna vaimulikku muusikat ei olnud võimalik toona Moskvas esitada. Selleks kontserdiks pani ta kokku koori Eesti parimatest lauljatest, mida võib pidada EFK eelkäijaks. Schnittke Reekviemil ja Pärdi "Misererel" on ka omavaheline sügavam seos, sest kaks heliloojat kohtusid Reekviemi salvestusperioodil ning Pärdile meeldis Schnittke Reekviemi orkestratsioon sedavõrd, et ta otsustas ka oma loodavas "Misereres" samu pille kasutada.
Tõnu Kaljuste asutas Eesti Filharmoonia Kammerkoori 1981. aastal ning oli järgnevad 20 aastat selle kunstiline juht ja peadirigent. Tema käe all kujunes kammerkoorist maailmas üks hinnatumaid Eesti muusika esitajaid ning eelkõige Veljo Tormise ja Arvo Pärdi loomingu tutvustajaid. | Schnittke ja Pärdi suurteosed kõlavad Tartus, Tallinnas ja Pärnus | https://kultuur.err.ee/589756/schnittke-ja-pardi-suurteosed-kolavad-tartus-tallinnas-ja-parnus | 13.-15. aprillini tulevad Tartu Pauluse kirikus, Tallinna Jaani kirikus ja Pärnu kontserdimajas ettekandele Alfred Schnittke Reekviem ja Arvo Pärdi "Miserere", esitajateks solistid, instrumentaalansambel ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Kontsert kuulub sarja "Peadirigendid", millega EFK tähistab oma 35. hooaega. |
„Tallinna lennujaama prognoositav reisijamahtude kasv nõuab Tallinna Lennujaamalt ka täiendavaid investeeringuid nii lennuliiklusalas kui reisiterminalis, lähiaastate investeeringukoormus on ettevõttel küllaltki kõrge. Üldkoosoleku otsusega jääb see raha Tallinna Lennujaama käsutusse,“ märkis minister Kadri Simson.
Tallinna lennujaama läbivate reisijate arv kasvab prognooside kohaselt 2022. aastaks 2,8 miljoni reisijani tänaselt 2,22 miljonilt, käesoleva aasta algusest on reisijate arv kasvanud koguni 19%.
Perioodil 2017-2023 planeerib Tallinna Lennujaam kokku 137,6 miljoni euro eest investeeringuid. Neist olulisemad praegu käsil olevad on lennuliiklusala arendus, reisiterminali laiendamine, trammiliini ja ühissõidukite terminali ehitus, parkimismaja ehitamine 1200 sõidukile ja lennukite värvimisangaari ehitus. | Simson jättis lennujaama jaotamata kasumi arendustöödeks | https://www.err.ee/589755/simson-jattis-lennujaama-jaotamata-kasumi-arendustoodeks | Tallinna Lennujaama üldkoosolek majandusministri isikus otsustas jätta ettevõtte 2016. aasta ligi kuue miljoni eurose tegevuskasumi lennujaamale investeeringuteks. |
Rangersi poolel tõrjus puurivaht Henrik Lundqvist 31 pealeviset ning aitas oma meeskonna tänavusel hooajal Montreali vastu esimese võiduni ning seda kõige olulisemal hetkel. Põhiturniiril võitis kõik kolm omavahelist mängu Canadiens. Võitjate väravad viskasid Tanner Glass ja Michael Grabner.
Kaks kohtumist viiest läksid lisaajale ning mõlemas mängus pidid kodumeeskonnad vastu võtma valusa kaotuse.
Minnesota Wild jäi 1:2 (0:0, 0:1, 1:0, 0:1) alla St. Louis Bluesile, kui lisaajal viskas otsustava värava Joel Edmundson.
Edmonton Oilers kaotas kindlast eduseisust 2:3 (2:0, 0:1, 0:1, 0:1) San Jose Sharksile. Võiduvärava lisaajal viskas Melker Karlsson.
Tulemused:
Montreal - NY Rangers 0-2
Ottawa - Boston 1-2
Pittsburgh - Columbus 3-1
Minnesota - St. Louis je 1-2
Edmonton - San Jose je 2-3
Seeriate seisud:
Idakonverents
Montreal Canadiens - New York Rangers 0:1
Ottawa Senators - Boston Bruins 1:0
Washington Capitals - Toronto Maple Leafs 0:0
Pittsburgh Penguins - Columbus Blue Jackets 1:0
Läänekonverents
Anaheim Ducks - Calgary Flames 0:0
Edmonton Oilers - San Jose Sharks 0:1
Chicago Blackhawks - Nashville Predators 0:0
Minnesota Wild - St. Louis Blues 0:1 | NY Rangers alustas NHL-i play-off'i nullimänguga | https://sport.err.ee/589754/ny-rangers-alustas-nhl-i-play-off-i-nullimanguga | Jäähokiliigas NHL alustati kolmapäeval play-off mängudega ning kümnest jääl käinud võistkonnast suutis oma värava puutumatuna hoida vaid New York Rangers, kes võõrsil sai 2:0 (1:0, 0:0, 1:0) jagu Montreal Canadiensist. |
Tseremoonial oli kohal ka legendaarne Oscar Robertson, kelle hooajal 1961/62 püstitatud 41 kolmikduubli rekordi Westbrook üle lõi.
Robertson ütles kiires kõnes, et jälgis Westbrooki teekonda rekordini pingsalt kogu hooaja vältel ning tema jaoks on tegemist tänavuse hooaja NBA kõige väärtuslikuma mängijaga.
Westbrook omakorda tänas Robertsoni tema kunagiste tegude eest, mis aitasid talle ja teistele NBA praegustele staaridele teed sillutada. Samuti tänas tagamees oma meeskonnakaaslasi ja Oklahoma City fänne.
Tänavuse põhiturniiri keskmised näitajad olid 28-aastasel Westbrookil 31,9 punkti, 10,7 lauapalli ja 10,4 korvisöötu. | VIDEO | Oscar Robertson autasustas temalt rekordi võtnud Westbrooki | https://sport.err.ee/589733/video-oscar-robertson-autasustas-temalt-rekordi-votnud-westbrooki | Korvpalliliigas NBA autasustati enne Oklahoma City Thunderi viimast põhiturniiri mängu tagamängijat Russell Westbrooki, kes teatavasti kogus tänavusel põhihooajal rekordilised 42 kolmikduublit. |
"Nad (Hiina) pole valuutamanipulaatorid," lausus Trump usutluses.
Trump lubas valimiskampaania käigus nimetada Hiina "valuutamanipulaatoriks" oma esimesel ametipäeval. Sellega oleks käivitunud protsess, mis hõlmab endas ka läbirääkimisi, kuid võib päädida kaubandussanktsioonidega.
Samm ähvardas õõnestada suhted Pekingiga ning oleks suure tõenäosusega tinginud ka Hiina vastusanktsioonid ehk käivitanud kaubandussõja.
USA riigipea ütles ärilehele, et Peking pole Hiina valuutaga manipuleerinud juba kuid. Ökonomistid on öelnud sama juba mõnda aega.
Hiinat süüdistati aastaid jüaani tehislikult madalal tasemel hoidmises, millega taheti hoida eksport odavana ja seekaudu parandada konkurentsivõimet. Viimastel aastatel on Hiina üritanud hoida jüaani odavnemast.
USA rahandusministeerium väljastab aprillis raporti USA kaubanduspartnerite valuutapoliitikast. Presidendi avaldus rahustab neid, kes arvasid, et ministeerium nimetab Hiina valuutamanipulaatoriks.
Trump lisas, et Hiina tembeldamine valuutamanipulaatoriks praegu ohustaks tema kõnelusi Pekingiga Põhja-Korea ohu asjus.
Riigipea sõnul tugevnes USA dollar seetõttu, et usaldus Ühendriikide majanduse tugevuse vastu suureneb.
"Arvan, et meie dollar on muutumas liiga tugevaks. Osaliselt on see minu süü, sest inimesed usuvad minusse," lausus Trump.
Kuigi "tugev dollar on mõnes mõttes väga hea", siis on "väga raske võistelda, kui sul on tugev dollar ja teised riigid devalveerivad oma valuutat", lisas ta.
Trump kiitis "head keemiat" Hiina presidendiga
USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et tal õnnestus tippkohtumisel Floridas saavutada hea "keemia" Hiina liidri Xi Jinpingiga.
Ta lisas, et usub Pekingi soovi teha Washingtoniga koostööd Põhja-Korea küsimuses.
"Meil tekkis väga hea side. Ma arvan, et meil oli koos väga hea keemia. Ma arvan, et ta soovib meid Põhja-Korea osas aidata," ütles Trump pressikonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.
"President Xi jättis mulle väga sügava mulje. Ma arvan, et ta soovib head ja ma arvan, et ta soovib aidata. Saame näha, kas ta seda teeb või ei." | Trump: Hiina ei ole valuutamanipulaator | https://www.err.ee/589746/trump-hiina-ei-ole-valuutamanipulaator | USA president Donald Trump muutis kolmapäeval oma varasemat seisukohta ning ütles, et Hiina ei manipuleeri kaubandusliku eelise saamiseks oma valuutaga, kirjutas ärileht Wall Street Journal. |
“Kui üldlaulu- ja tantsupidudele on suurejoonelised tuleteekonnad saanud traditsiooniks, siis noortepeo tuld ei ole ilmselt kunagi varem nii suurelt süüdatud,” ütles XII noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson. Tulesüütamisega ühiselt tähistatakse 16. aprillil ka EV100 programmi algust.
“Meie suur palve on, et kõik, kes sel õhtul tulesid oma kodupaigas süütavad, need tulesädemed ka foto või videona jäädvustaksid ning jagaksid neid seejärel sotsiaalmeedias, lisades teemaviite #minajään ning #ev100,” lisas XII noorte tantsupeo pealavastaja Margus Toomla.
Lõkked, tõrvikud ja küünlad süttivad teadaolevalt Harjumaast Võrumaani ja Hiiumaast Jõgevamaani. Oma tule süütavad ka Luksemburgi eestlased ning eesti keele huvilised Prantsusmaal.
Luksemburgi Eesti Kooli juhataja Mari-Liis Kivioja sõnul elab Luksemburgis üle 600 eestlase. “Luksemburgist on Euroopa Eesti Mudilas-, Laste- ja Noortekooride koosseisus XII noorte laulupeole tulemas 56 last. Süütame ühiselt ka noortepeo tule niisamuti kui Eestis, sest ka meie kanname Eestimaad oma südames,” ütles Kivioja.
Laulu- ja tantsupeo tuli süüdatakse ka Prantsusmaal, kus sel viisil seistakse ka eesti keele ja kultuuri säilitamise eest. “Traditsiooni kohaselt otsivad kõik lapsed esmalt oksi ja toovad need lõkkepaika, seejärel võtame kätest kinni ja käime vanarahva tarkuse järgi kõigepealt kolm ringi päripäeva ning siis kolm ringi vastupäeva ümber lõkke korrates samaaegselt üheskoos: “Sütti, sütti lõke!”. Nii oleme ka varem tuleloitsuga lõkke põlema saanud,” rääkis Prantsusmaal elav Mailis Sütiste-Gnannt.
Suuremad tuled süttivad ühes tantsurühmade esinemise ja simmaniga näiteks Valga Põhikooli õuel, mudilas- ja lastekooride laulu saatel Laagri Jõekääru pargis ning Viljandi Huntaugu mäel, mille läheduses suusamäe nõlval süttib ka südamekujuline installatsioon. Kosmosenoored ESTCube tiimist on teada andnud, et nende laulu- ja tantsupeo tuli pilgutab tähtedele silma Tõravere Observatooriumis.
XII noorte laulu- ja tantsupeo keskmes on noore põlvkonna side oma maa, kultuuri ja vanema põlvkonnaga, mis koonduvad ühise mõiste alla “juured”. Peol osaleja on vabas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikka hoidma sidet selle maaga.
XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään” toimub Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil 30. juunist – 2. juulini. | Pühapäeval süttivad sajad XII noorte laulu- ja tantsupeo tuled | https://kultuur.err.ee/589744/puhapaeval-suttivad-sajad-xii-noorte-laulu-ja-tantsupeo-tuled | 16. aprillil, mil algab Eesti riigi sajanda sünnipäeva tähistamine, süttivad Eestis ja kaugemalgi sajad XII noorte laulu- ja tantsupeo tuled. |
Raamatu autor Evelin Kivimaa kirjeldab: "Kui koputasin Eesti säravaima solistipaari Sirje ja Väino Puura koduuksele, et neist raamatut kirjutada, siis ei õnnestunud mul hetkekski näha kõrki ilmet, mossis nägu või ülalt alla suhtumist. Kuulasin neid ja imestasin – mõelda vaid, kui vaheldusrikas võib olla artistide elu! Ägedad rollid, kontserdireisid üle maailma, kaks andekat last, pidu ja glamuur – ent ka härmatis toanurgas ja lutikatest kubisev hotellivoodi. Rohkem kui 40 aastat abielus olnud Puurade elu ja töö on lahutamatult ühte põimunud. Selle raamatu kaante vahel pulbitsebki nende elu nagu operett, nii siin- kui ka seal pool eesriiet. Südamest südamesse jagatud. Bravo!"
Esitlusel intervjueeris raamatu autor Puurasid ning solistipaar esitas laule oma repertuaarist. | Otseülekanne lõppenud: Puurad esitlevad raamatut | https://kultuur.err.ee/589358/otseulekanne-loppenud-puurad-esitlevad-raamatut | Täna, 13. aprillil kell 16:30 esitleti Tallinnas Solarise Apollos Estonia teatri kauaste tippsolistide Sirje ja Väino Puura elulooraamatut "Sirje ja Väino Puura. Elu nagu operett". Kultuuriportaal kandis sündmuse üle. |
Palli leidis norralane Johnny Mikalsen, kes võttis tänu pallil kirjas olnud nimele Banks o' Dee klubiga e-kirja teel ühendust.
"Pall on veidi määrdunud pärast sellist reisi, kuid täiesti töökorras," kirjutas Mikalsen klubile. Norralane lisas, et tal on plaan Šotimaad külastada ja võib-olla toob ta siis ka palli tagasi.
Banks o' Dee klubi esindaja Tom Ewani sõnul jäävad enamus pallid, mis üle staadioni aia Dee jõkke lendavad, kadunuks. | Jalgpall rändas mööda merd 1800 km Šotimaalt Põhja-Norrasse | https://sport.err.ee/589739/jalgpall-randas-mooda-merd-1800-km-sotimaalt-pohja-norrasse | Šotimaal, Aberdeenis kaduma läinud Banks o' Dee klubi U-19 meeskonna jalgpall reisis takistamatult mööda vett 1800 km ning jõudis välja Põhja-Norra rannikul asuval Vanna saarel. |
„Leedulased soovivad mängida ajal, mil Eesti koondis on juba laiali läinud,” selgitas Kuhi. MM-valikturniiri eelringis osalev Eesti peab oma selle suve tähtsaimad mängud augusti esimeses pooles, kirjutab Delfi Sport.
„Meie jaoks saab FIBA määratud koondisemängude aeg läbi ja klubid soovivad saada mängijaid oma käsutusse,” rääkis Kuhi. „Loomulikult tahtnuksime Leeduga kohtuda, kuid aeg ei sobi.” | Eesti korvpallikoondis loobus kontrollmängust Leeduga | https://sport.err.ee/589736/eesti-korvpallikoondis-loobus-kontrollmangust-leeduga | Aastaid on eestlased soovinud pidada kontrollmänge Leeduga, kuid Baltikumi tugevaim korvpallikoondis on seni kõik lähenemiskatsed tõrjunud. Tänavu ilmutasid aga leedulased ise soovi Eestiga mängida. Nüüd oli loobujaks Eesti. |
Celtics (53-29) sai põhiturniiri viimases mängus 112:94 jagu Milwaukee Bucksist (42-40) ja edestas Cleveland Cavaliersi (51-31) lõpuks kahe võiduga. Cavaliers, kes põhihooaja lõpul seadis prioriteediks põhimängijatele piisava puhkeaja andmist, kaotas koduväljakul lõpuks nendega sama võitude arvu kogunud Toronto Raptorsile (51-31) 83:98.
Heitlus viimaste kohtade peale oli väga pingeline kuni viimaste mängudeni, kui Indiana Pacers (42-40) sai 104:86 jagu Atlanta Hawksist (43-39) ning sai seitsmenda koha. Chicago Bulls (41-41) alistas 112:73 Brooklyn Netsi (20-62) ning võttis viimase play-off koha Miami Heati (41-41) nina eest, kuigi ka Heat sai viimases voorus võidu - 110:102 Washington Wizardsi üle (49-33).
Läänekonverentsis olid play-off paarid juba enne kolmapäevaseid mänge paigas.
Tulemused:
Boston - Milwaukee 112:94
Chicago - Brooklyn 112:73
Cleveland - Toronto 83:98
Houston - Minnesota 123:118
Indiana - Atlanta 104:86
Memphis - Dallas 93:100
Miami - Washington 110:102
New York - Philadelphia 114:113
Oklahoma - Denver 105:111
Orlando - Detroit 113:109
Utah - San Antonio 101:97
Golden State - LA Lakers 109:94
LA Clippers - Sacramento 115:95
Portland - New Orleans 100:103
Play-off paarid:
Idakonverents
1-Boston Celtics - 8-Chicago Bulls
2-Cleveland Cavaliers - 7-Indiana Pacers
3-Toronto Raptors - 6-Milwaukee Bucks
4-Washington Wizards - 5-Atlanta Hawks
Läänekonverents
1-Golden State Warriors - 8-Portland Trail Blazers
2-San Antonio Spurs - 7-Memphis Grizzlies
3-Houston Rockets - 6-Oklahoma City Thunder
4-Los Angeles Clippers - 5-Utah Jazz | Celtics võitis NBA idakonverentsi, Heat jäi napilt play-offist välja | https://sport.err.ee/589729/celtics-voitis-nba-idakonverentsi-heat-jai-napilt-play-offist-valja | Korvpalliliigas NBA said põhiturniiri viimastes mängudes kolmapäeval selgeks kõik play-off paarid, kui idakonverentsis kindlustas Boston Celtics esikoha ning heitluses viimaste kohtade peale pidi nukralt väljakult lahkuma Miami Heat. |
Põlevkivi arengukavas oli püstitatud kolm strateegilist eesmärki.
Arengukava sõnastas riigi huvina Eesti tarbijate tõrgeteta varustamise elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega, rakendades põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel parimat võimalikku tehnoloogiat, kasutades põlevkivi ja sellega kaasnevaid loodusvarasid efektiivselt ning võimalikult väikese negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga nii, et põlevkivi jätkuks võimalikult pikaks ajaks ja oleks tagatud riigi julgeolek ning jätkusuutlik areng.
Esimene strateegiline eesmärk oli tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Eesmärk sai täidetud ja aastatel 2008–2015 oli Eesti põlevkivienergiaga vajalikul määral varustatud, mis kindlustas Eesti energeetilise sõltumatuse teistest riikidest.
Elektroenergeetika valdkonnas toimusid aruandeperioodil olulised arengud, mis avaldasid mõju ka põlevkivi kasutamisele. Põlevkivist elektri tootmise kõrval said olulisteks ka võrguühendused ning taastuvenergia arendamine. Kuid Eestis toodetavast elektrist moodustas valdava osa jätkuvalt põlevkivielekter ja seega oli endiselt tähtis tagada tootmiseks vajalik põlevkivivaru.
Teine strateegiline eesmärk oli põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine. Suurenes küll põlevkivi kasutamise efektiivsus põlevkiviõli tootmisel, kuid samas suurenes vähesel määral ka põlevkivist elektrienergia tootmisel tekkiva CO2 eriheite hulk. Eesmärgi täitmisel seega olulist näitajate paranemist ei toimunud, kuid valmis „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“, milles on kesksel kohal põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine.
Kolmas strateegiline eesmärk oli põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine. Põlevkivisektori ettevõtted tegid suuri investeeringuid ja arendasid kasutatavat tehnoloogiat eeskätt keskkonnamõju vähendamise eesmärgil.
Põlevkivi arengukava meetmete tulemustest selgub, et kuigi põlevkivitööstus tekitab olulist keskkonnamõju, on selle toimet looduskeskkonnale sobilike meetmete rakendamisel võimalik piisavalt leevendada. Mõjunäitajate analüüsi tulemused osutavad, et põlevkivitööstuse keskkonnamõju on küll ulatuslik, kuid juba saavutatud edusammude või edaspidiseks prognoositud tegevuse tulemuste põhjal on alust oodata negatiivse mõju vähenemist. | Arengukava näeb põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju vähenemist | https://www.err.ee/589728/arengukava-naeb-polevkivitoostuse-negatiivse-keskkonnamoju-vahenemist | Neljapäeval valitsuse ette ülevaatamisele jõudvast põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast aastatel 2008-2015 nähtub, et kuigi sektori keskkonnamõju on märkimisväärne, on see uute ja sobiline meetmete rakendamisel vähenemas. |
"Jõudsime põhimõttelisele järeldusele, et esitame kahjunõude endise linnapea Jevgeni Solovjovi vastu. Esialgu teeme talle ettepaneku tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui see ei anna tulemusi, siis esitame kohtusse tsiviilhagi," ütles Kohtla-Järve linnavalitsuse õigusnõunik Vadim Vilde.
"Oleme seisukohal, et kui Jevgeni Solovjov sai teada, et linnale on tekitatud kahju, ei teinud ta linnapeana midagi selleks, et seda kahju välja nõuda," sõnas Vilde.
Koos Solovjoviga mõisteti süüdi ka endine aselinnapea Jüri Kollo, kellelt väljamõistetud kahjusumma oli 840 000 eurot.
"Praegu me kaalume kahjunõude esitamist ka teiste kohtu all olnud isikute vastu. Aga Jüri Kollo puhul tulevad mängu aegumistähtajad," ütles Vilde.
Viru maakohus tunnistas 2015. aastal Jevgeni Solovjovi süüdi omastamises, konkurentsialastele süütegudele kihutamises ja aususe kohustuse rikkumisega seonduvates kuritegudes, võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning usalduse kuritarvitamises ja karistas teda viieaastase tingimisi vangistusega. Jüri Kollo mõisteti süüdi ametialases võltsimises ja omastamises ning teda karistati nelja aasta ja kolme kuulise tingimisi vangistusega. Solovjovi, Kollot, üht äriühingut ning äriühinguga seotud isikut süüdistati erinevates Kohtla-Järve varaliste huvide järgimise kohustuste rikkumistes.
Süüdistuse järgi korraldas Kohtla-Järve linnavalitsus 2009. aastal eri tööde tegijate ja teenuste osutajate leidmiseks hankemenetlusi ning hinnakonkursse, mille käigus kuritarvitas Solovjov süüdistuse järgi oma ametiseisundit, luues põhjendamatuid soodustingimusi tuttavatele ettevõtjatele. | Kohtla-Järve esitab endisele linnapeale 210 000-eurose kahjunõude | https://www.err.ee/589727/kohtla-jarve-esitab-endisele-linnapeale-210-000-eurose-kahjunoude | Kohtla-Järve linn on pärast õiguslikku analüüsi otsustanud esitada 210 000 euro suuruse kahjunõude endisele linnapeale Jevgeni Solovjovile, kuna kohtus leidis tõendamist tema süüline kahju tekitamine linnale, kirjutab Põhjarannik. |
Sel korral üllatatakse 17.-30. aprillini linlasi üle saja aktsiooniga. Jazz kõlab tänavatel, trammis, akendel, lennujaamas ja sadamas. Samuti sõidab linnaruumiprojekt jazzmuusikat täis rongiga pealinnast välja Harjumaale, Tartusse, Viljandisse ja Pärnusse. Meeleolukaid jazzielamusi pakuvad noored muusikud, tantsijad ja kunstnikud.
Linnaruumi kontsertide põnevate koosseisude ja mõnusa muusika eest hoolitseb taas saksofonist Siim Aimla koos muusikatudengitega G. Otsa nimelisest muusikakoolist, Heino Elleri nimelise Tartu muusikakoolist, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast, Eesti muusika- ja teatriakadeemiast ning noortega Saue ja Pärnu muusikakoolist. Oma loomingu seovad jazziga ka ETV tütarlastekoor, NUKU koor, Improosakond ning noor tõusev räppar EiK. Kunstipanuse lisavad Sally Stuudio noored kunstnikud. Rahvusvahelist tantsupäeva tähistab linnaruumiprojekt muusika ja tantsu improvisatsiooniliste ühisaktsioonidega. Rahva ette astuvad taaskord breiktantsijad, Free Flow tantsustuudio tantsijad, Tallinn Swing Dance Society svingijad ning esmakordselt ka TÜ koreograafia osakonna tudengid.
Muusikute lemmikesinemispaigad on alati olnud Tallinna imeilusas vanalinnas ning seegi kord tasub silma peal hoida Harju tänaval, Vabaduse platsil, Vanaturu kaelal ning Müürivahe Reval Cafe ja My City hotelli ümbrusel. Linnamuusikud kutsuvad einestama Reval Café hubastesse kohvikutesse, Kuku Klubisse, Time Outi ja Endla Teatrikohvikusse. Samuti võib juhtuda, et satute lennujaamas pagasit vastuvõttes, sadamas laeva oodates, trammiga koju sõites või ummikus seistes hoopis meeliülendava jazzielamuse keskele.
Kes on alles jazziga sõbraks saamas, on oodatud jazzmuusika ajaloo ja stiilidega tutvuma Viru keskuse kontserdietendusele, kus 22. aprillil alates kell 11.00 kuuleb igal täistunnil põnevat lühikest ülevaadet eri jazzistiilidest. Noorte jazzmuusikute esituses saavad kõlama erinevate jazz-ajastute stiilid, karakterid ning heliloojad. Jazzmuusikat tutvustava haridusprogrammiga jõutakse ka Astangu kutserehabilitatsiooni keskusesse, Tallinna lastehaiglasse, Kristiine tegevuskeskusesse ning Eesti lastekirjanduse keskusesse.
Tutvu linnaruumiprojektiga SIIN. | Jazzkaare linnaruumiprojekt toob muusika kontserdsaalidest välja | https://menu.err.ee/589717/jazzkaare-linnaruumiprojekt-toob-muusika-kontserdsaalidest-valja | Juba kaheksandat korda toimub Jazzkaarel linnaruumiprojekt, mis toob muusika kontserdisaalidest välja. |
Poolfinaali jõudsid Premium liiga klubid FCI Tallinn, Paide Linnameeskond ja Tartu JK Tammeka ning II liiga meeskond Narva United FC.
Esimene poolfinaal peetakse teisipäeval, 9. mail kell 18 ja teine kolmapäeval, 10. mail kell 18. Finaal ja klubijalgpalli pidupäev toimub laupäeval, 27. mail A. Le Coq Arenal. | Karikavõistluste poolfinaalpaarid loositakse neljapäeval kell 12 | https://sport.err.ee/589723/karikavoistluste-poolfinaalpaarid-loositakse-neljapaeval-kell-12 | Tipneri karikavõistluste 2016/2017 hooaja poolfinaalpaarid loositakse neljapäeval, 13. aprillil kell 12.00 Eesti Jalgpalli Liidus. Otseülekannet näeb Facebooki lehel „Eesti jalgpall“. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.