text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Eestil on Venemaa suhtes üks välispoliitika – see, mida ajab Eesti valitsus. See, et parlamendis on isemõtlejaid, tõendab seda, et mõne erakonna juhtidel on keeruline üksikuid inimesi kontrollida. Aga see ei ole Eesti poliitika ajaloos midagi unikaalset. Eelmise valitsuse ajal käis Venemaal Igor Gräzin oma parlamendirühmaga ning tahtis ka võib-olla näidata üles rohkem initsiatiive kui toonane valitsus," ütles Mikser usutluses Maalehele.
"Ma ei kiida seda kuidagi heaks ega arva, et see oleks mõistlik ja ratsionaalne. Stalnuhhini initsiatiivi kohta ma olen seda ka välja öelnud. Mis puudutab Yana Toomi, siis ma kardan, et kasutades oma Euroopa Parlamendi saadiku positsiooni ta ei kuula väga seda, mida tema erakonna esimees ja juhtkond talle soovitavad, vaid ajab omaenda poliitilise karjääri asja."
"Kas see võib mingil hetkel osutuda valitsuses probleemiks erakondadevahelisel läbikäimisel – potentsiaalselt võib, kui ta sellega liiga kaugele läheb," lisas SDE-sse kuuluv välisminister.
"Aga see kindlasti ei mõjuta kuidagi valitsuse positsiooni Süüria küsimuses või ühes või teises Venemaad puudutavas küsimuses. Ka mitte Ukraina-vastase agressiooni tõttu Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide küsimuses. See valitsus, kus on ka sotsiaaldemokraadid ja IRL, kindlasti ei tee mingeid kompromisse ilma selleta, et Venemaa oleks omalt poolt täitnud Minski leppega võetud kohustused."
Yana Toom reageeris hiljuti teravalt Mikseri öeldule, et Süüria ründamine oli asjakohane ja vajalik. Toom hindas ründamist läbikukkumiseks ja rahvusvahelise õiguse rikkumiseks, nimetades välisministrit lolliks.
Peaminister Jüri Ratas ütles Toomi seisukohti kommenteerides, et kogu valitsus kannab koos vastutust Eesti riigi juhtimisel. „Valitsuse liikmete pädevuses pole alust kahelda. Tunnustan välisminister Sven Mikseri tegevust Eesti välispoliitiliste huvide kaitsmisel ja edendamisel.“
Hiljem tunnistas Toom ERR-ile, et ütlus Mikseri suunal polnud viisakas. "Ma ei ole valitsuse liige, saan endale lubada igasuguseid asju. Ei olnud viisakas, sellega ma olen nõus."
Küsimusele, kas Mikserit kaitsma asunud Jüri Ratast võib samuti lolliks pidada, vastas Toom eitavalt. | Toomi tegevus ei mõjuta Mikseri hinnangul Eesti Venemaa poliitikat | https://www.err.ee/589719/toomi-tegevus-ei-mojuta-mikseri-hinnangul-eesti-venemaa-poliitikat | Välisminister Sven Mikseri hinnangul ei mõjuta mõne Keskerakonna tipp-poliitiku nagu Mihhail Stalnuhhini ja Yana Toomi seisukohad ja teod kuidagi valitsuse positsiooni Venemaa suunas. |
"FIFA ja kohalik korralduskomitee saavad kinnitada, et 2018 MM-i finaalturniiri loosimine toimub 1. detsembril Moskvas Kremli kontserdisaalis. See suurepärane meelelahutuspaik mahutab 6000 inimest ning on varem võõrustanud mitmete rahvusvaheliste ja kohalike artistide kontserte," vahendas Delfi Sport FIFA pressiesindaja teadet.
Venemaa valiti 2018. aasta MM-i korraldajaks seitse aastat tagasi, mil FIFA kongress eelistas venelaste pakkumist Inglismaale ning Belgia/Hollandi ja Hispaania/Portugali ühistaotlustele. | 2018. aasta jalgpalli MM-i loosimine toimub Kremlis | https://sport.err.ee/97462/2018-aasta-jalgpalli-mm-i-loosimine-toimub-kremlis | Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) kinnitas täna, et järgmise aasta suvel Venemaal toimuva jalgpalli MMi alagruppide loosimine leiab aset tänavu 1. detsembril Moskva Kremlis. |
Knackile oli see ühtlasi hooaja esimeseks kaotuseks. Eelnevalt oli klubi ritta pannud tosinamängulise võiduseeria. Nõmmistu kahjuks magusasse võitu oma panust anda ei saanud. Turniiritabelis jõudis Maaseik Roeselare klubist vaid punkti kaugusele. Meeskondadel on vastavalt 34 ja 33 punkti, kirjutab volley.ee.
Neljandat kohta hoiab sarjas 26 punktiga Andres Toobali tööandja Antwerpeni Callant Topvolley, kes jäi võõrsil Meneni Prefaxisele alla 1:3 (21:25, 21:25, 25:14, 23:25). Koondise sidemängija kogus viis punkti, millest kolm tulid blokiga, rünnakul lõpetas ta punktivääriliselt kolmest üritusest kaks.
Tšehhi meistriliigas kärpis teisel kohal olev Henri Treiali koduklubi samuti liidriga vahet. Karlovarsko ČEZ alistas Zlini Fatra 3:0 (25:23, 25:22, 25:18). Kuna liigas juhttoolil olev Kladno kaotas 1:3 Libercile, on Karlovarsko esikohast nüüd nelja punkti kaugusel.
Treial panustas võitu üheksa punkti. Silmapaistva mängu tegi eestlane nii rünnakul, blokis kui ka pallingul. Rünnakul oli tema protsent 80, blokiga tõi ta kolm punkti ja pallingul kaks. Kaks viimast näitajat olid ühtlasi matši parimad.
Rootsi meistrisarjas jätkab vastuvõtjate kiusamist Nette Peit. Lindesbergis mängiv nurgaründaja lõi kahe kohtumise jooksul veel viis ässpallingut ja nüüd toob ta geimis serviga keskmiselt 0,73 punkti. Selles arvestuses liigas teisel kohal oleva Alexandra Vajdova näitaja on 0,65.
Mis veel tähtsam – Lindesbergil õnnestus ka mõlemad matšid võita. Sollentunast oldi üle 25:17, 25:16, 25:19 ja Lundi naiskonnast 25:19, 25:20, 25:19. Avamängus tõi Peit 17 ja teises 14 punkti. Viieteistkümnest matšist üheksa võitnud Lindesberg on sarjas 27 punktiga neljas.
Saksamaa Bundesligas jäi Liis Kullerkann Erfurti Schwarz-Weissi naiskonnaga võõrsil 1:3 (9:25, 21:25, 25:17, 25:27) alla Münsteri klubile. Kullerkann käis kahes geimis servimas ja lõi kolmest pallingust ühel ässa. | Nõmmistu koduklubi lõpetas Roeselare Knacki pika võiduseeria | https://sport.err.ee/97461/nommistu-koduklubi-lopetas-roeselare-knacki-pika-voiduseeria | Taavi Nõmmistu koduklubi Maaseiki Noliko sai Belgia meistrisarjas ülimagusa võidu, alistades Roeselare Knacki 3:0 (25:20, 25:16, 26:24). |
Eelviimasel etapil üldvõidu kindlustanud ja teist aastat järjest MK-sarjas esikoha pälvinud Wout van Aert põlvevigastuse tõttu ei startinud. Kohal oli sel hooajal mitmeid ilusaid võite pälvinud Mathieu van der Poel, kuid tema ei suutnud van der Haari rünnakuga kaasa minna ja lõpetas 24. kohal, kirjutab Spordipartner.ee.
Naiste konkurentsis oli parim käesoleval hooajal cyclo-crossis vähem startinud Marianne Vos (VM3). Kolmanda järjestikus MK-etapi võitnud hollandlanna on suurfavoriit ka MM-il.
Üldvõidu sai aga Sophie de Boer (Kalas-Nnof), kes edestas veenva ülekaaluga Sanne Canti (Iko Enertherm-Beobank) ja Katerina Nashi (Clif Pro Team). | Lars van der Haar võitis hooaja viimase cyclo-crossi MK-etapi | https://sport.err.ee/97449/lars-van-der-haar-voitis-hooaja-viimase-cyclo-crossi-mk-etapi | Hollandi linnas Hoogerheides peetud cyclo-crossi MK-sarja hooaja viimase etapi võitis kodupubliku rõõmuks Lars van der Haar. Telenet Fidea Lionsi rattur edestas kindlalt tiimikaaslasi Tom Meeusenit ja Corne van Kesselit. |
"Kui on võimalus võidelda Islamiriigi vastu mistahes riigis koos Venemaa või kellegi teisega ja meie riikidel on samad huvid, siis loomulikult me oleme sellega nõus," ütles Valge Maja eestkõneleja Sean Spicer ajakirjanikele, kui talt uue administratsiooni esimesel pressibriifingul küsiti võimalike ühisoperatsioonide kohta Süürias.
USA väljasaatmispoliitika keskmes saavad olema kurjategijad
USA väljasaatmispoliitika keskmes ebaseaduslike sisserändajate puhul saavad olema kurjategijad, märkis pressiesindaja.
"Keskendume inimestele, kes teevad meile kahju või on teinud kahju ja kellel on kriminaalne minevik," ütles Spicer ajakirjanikele Ühendriikide tulevase migratsioonipoliitika kohta.
"Meil on palju isikuid, kelle osas me peame selgusele jõudma - ka oma viisatähtaja ületanud inimesed on sooritanud kuriteo. Me kavatseme selle läbi võtta süstemaatiliselt ja metoodiliselt. Aga kõigepealt me keskendume inimestele, kes on teinud meie riigile kahju," ütles Spicer.
Trump võttis oma valimiskampaania ajal üheks keskseks teemaks ebaseadusliku sisserände ohjeldamise ning öelnud, et on valmis ehitama Ühendriikide lõunapiirile müüri, mille Mehhiko valitsus kinni maksab. Trumpi sõnul tulevad koos illegaalidega üle piiri kurjategijad, narkokaubitsejad ja vägistajad.
Trump on ühtlasi öelnud, et Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tegi katastroofilise vea, kui lasi sisserändajatel takistamatult riiki valguda. Riigipea hinnangul sai Saksamaa taolise poliitika tagajärgede kohta väga selge pildi Berliinis detsembris korraldatud terrorirünnakuga seoses.
Trump andis korralduse USA lahkumiseks Vaikse ookeani kaubandusleppest
USA president Donald Trump allkirjastas esmaspäeval kolm täiitevkorraldust -- USA lahkumiseks Vaikse ookeani partnerlusleppest (TPP), föderaaltöötajate palkamise külmutamiseks ning sammudeks välisriikide vabaühenduste vastu, mis toetavad aborte.
"Oleme sellest juba pikka aega rääkinud," ütles Trump, allkirjastades otsust USA lahkumiseks TPP-st. "See, mida me äsja tegime, on Ameerika tööinimese jaoks suur asi."
Washingtoni algatatud ja 2015. aastal 12 riigi poolt allkirjastatud TPP ei ole veel jõustunud ning Ühendriikide taandumine tähendab sellele ilmselt surmaotsust.
Leppe allkirjastajad -- Austraalia, Brunei, Kanada, Tšiili, Jaapan, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapur, Ühendriigid ja Brunei -- esindavad koos 40protsenti maailma majandusest.
Kinnisvaramiljardäri presidendikampaania üks kesksemaid lubadusi oli tühistada kaubanduslepped nagu TPP ja Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepe (NAFTA), mis tema sõnul on viinud USA-st töökohti ja hävitanud selle tööstuspiirkonnad.
USA lubas kaitsta rahvusvahelisi huve Lõuna-Hiina merel
Valge Maja hoiatas esmaspäeval Hiinat, et kaitseb "rahvusvahelisi huve" Lõuna-Hiina merel ja märkis, et kaubandus peab olema mõlemale poolele kasulik.
"President mõistab milline turg on Hiina ja meie huvides on sellesse turgu rohkem tungida. Kuid ühtlasi mõistab ta ka tervet rida probleeme, kuidas meid Hiina turule sisenedes koheldakse," ütles Valge Maja pressiesindaja Sean Spicer.
Hiina peab endale kuuluvaks kogu Lõuna- Hiina merd. Maahõiveprojektid teevad eriti murelikuks Filipiinid ja teised riigid, kel on Hiinaga lahendamata territoriaalvaidlused.
USA presidendi Barack Obama valitsemisajal on Washington öelnud, et Pekingi tegevus regioonis ohustab navigeerimis- ja lennundusvabadust äriliselt ja strateegiliselt tähsates vetes ja nende kohal. Samas pole võetud seisukohta selles, mis riigile erinevad vaidlusalused riffid, saared ja madalikud kuuluvad.
USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) avaldas detsembris fotod, mis näitavad, et kõigil seitsmel Lõuna- Hiina meres asuval Hiina tehissaarel on õhu- ja raketitõrjerelvad.
USA jätkab Egiptusele sõjalise abi osutamist
USA president Donald Trump kavatseb jätkata sõjalist abi Egiptusele, sõnas Spicer.
Trump oli enne seda vestelnud Egiptuse riigipea Abdel Fattah al-Sisiga.
"President Trump toonitas, et Ühendriigid jäävad pühendunuks kahepoolsetele suhetele, mis on juba kümnendeid aidanud toime tulla väljakutsetega regioonis," sõnas Spicer.
Washington eraldab igal aastal Egiptusele 1,3 miljardit dollarit sõjalist abi. | Valge Maja pressiesindaja selgitas lähituleviku samme | https://www.err.ee/581247/valge-maja-pressiesindaja-selgitas-lahituleviku-samme | USA president Donald Trump on avatud ühisoperatsioonidele Venemaaga võitluseks sunniitliku äärmusrühmitusega ISIS Süürias, teatas esmaspäeval Valge Maja. |
2014. aastal Lissaboni Benficast Liverpooliga liitunud pallur liikus käimasoleva hooaja alguses Benfica vihase linnarivaali Sportingu rivistusse, kuid antud laenutehing lõpetati osapoolte nõusolekul ära, kirjutab Soccernet.ee.
Markovici saagiks Sportingu särgis jäi 14 mängu ning kaks väravat. | Liverpool laenas vähekasutatud serblase Hull City'sse | https://sport.err.ee/97459/liverpool-laenas-vahekasutatud-serblase-hull-city-sse | Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli serblasest eesliinimees Lazar Markovic lõi laenulepingu aluse käed Hulliga. 22-aastane serblane esindab Hull Cityt kuni käimasoleva hooaja lõpuni. |
Portugali sõjalaevastiku andmetel kuuluvad lennukikandjarühma lennukikandja Admiral Flota Sovetskogo Sojuza Kuznetsov, tuuma-raketiristleja Pjotr Veliki, suur dessantlaev Aleksandr Šabalin, tanker Lena, varustuslaev Sergei Ossipov ja puksiir Nikolai Tšiker.
Teates märgitakse, et Vene laevad sisenesid Portugali majandusvetesse reedel kell 22:00 mandrist lõunas, kustpeale neid saatis patrullalev Figueira da Foz ja kaks patrullkaatrit.
Portugali läänerannikul liitus nendega fregatt Bartolomeu Dias. Kõik need saatsid vene laevarühma esmaspäeva hommiku kella 01:00-ni, mil Vene laevad lahkusid Portugali majandusvetest.
Teates märgitakse ka, et praegu saadavad Vene laevu teiste NATO riikide laevad.
Vene kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov ütles ennist, et lennukikandjarühm lahkub Vahemerelt seoses Vene Süüria väekoondise vähendamisega. | Portugali sõjalaevastik saatis Atlandil Vene lennukikandjarühma | https://www.err.ee/581246/portugali-sojalaevastik-saatis-atlandil-vene-lennukikandjaruhma | Portugali sõjalaevad lõpetasid Severomorski baasi naasva Vene lennukikandjarühma saatmise pärast seda, kui see lahkus Portugali majandustsoonist Atlandil, edastas Potugali sõjalaevastiku juhatus. |
Muu hulgas leiti Osmani impeeriumi aegne marmorist hauasammas, püha Jüri kujutav ikoon ja sadu münte, teatas Europol.
Operatsioon Pandora viidi läbi eelmise aasta oktoobris ja novembris ning selle käigus leiti 3561 kunstiteost ja antiikeset ning vahistati 75 kahtlusalust.
Umbes 500 eset leiti Hispaania kaguosas Murcias, kus politsei leidis muu hulgas 19 2014. aastal linna arheoloogiamuuseumist varastatud münti.
OPERATION PANDORA: 3561 artefacts seized in global operation w/ @INTERPOL_HQ @UNESCO @WCO_OMD & 18 countries https://t.co/wk4rKYldNy pic.twitter.com/zB14rDWoWb
— Europol (@Europol) January 23, 2017 | Euroopa ühisoperatsioonis avastati üle 3500 varastatud kunstiteose | https://www.err.ee/581245/euroopa-uhisoperatsioonis-avastati-ule-3500-varastatud-kunstiteose | Kaheksateistkümne riigi politseijõudude ühisoperatsioonis avastati eelmisel aastal üle 3500 "suure kultuurilise tähtsusega" kunstiteose ja antiikeseme, teatas Euroopa politseiamet esmaspäeval. |
86-aastane britt võeti juhi kohalt maha USA firma Liberty Media poolt, kes hiljuti omandas vormel-1 sarjas enamusosaluse. Ecclestone'ile anti edaspidiseks aupresidendi roll.
Reutersile Ecclestone kommentaare ei andnud, kuid Saksamaa väljaanne vahendas tema sõnu: "Mind võeti täna pukist maha. Minuga on kõik. See on nüüd ametlik. Ma ei juhi seda ettevõtet enam. Minu ameti võtab üle Chase Carey."
62-aastane Carey nimetati juba septembris vormel-1 sarjas kõrgele ametikohale, et ta saaks ennast Ecclestone'i selja taga sarja igapäevase juhtimisega kurssi viia. | Bernie Ecclestone võeti vormel-1 sarja uute omanike poolt juhi kohalt maha | https://sport.err.ee/97464/bernie-ecclestone-voeti-vormel-1-sarja-uute-omanike-poolt-juhi-kohalt-maha | Uudisteagentuur Reuters vahendas esmaspäeva õhtul avaldatud uudises, et tehnikaspordiväljaande Auto Motor und Sport andmetel on Bernie Ecclestone tagandatud vormel-1 sarja juhi kohalt. |
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio ütles BNS-ile, et instituut valmistab ette rahvusvahelise kommunismikuritegude uurimiskeskuse loomist, üksikasjad täpsustuvad Hiio sõnul aasta teises pooles.
Kahe kuu eest ametisse asunud Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valitsusliit kavatseb luua rahvusvahelise kommunismikuritegude uurimiskeskuse ning kavatseb keskuse loomiseks eraldada tuleval aastal miljon eurot ning 2019. ja 2020. aastal samuti kummalgi aastal miljon eurot.
IRL-i kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu on varem öelnud, et kavatseb moodustada rahvusvahelise kommunismikuritegudega tegeleva ekspertide nõukoja, mille eesmärgiks on konsulteerida kommunismi kuritegudega tegeleva institutsiooni käivitamist ning anda rahvusvahelist juriidilist nõu kommunismikuritegusid puudutavates küsimustes.
Eesti Mälu Instituudi asutamise algatas toonane riigipea Toomas Hendrik Ilves 2008. aastal ja seadis instituudi eesmärgiks anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. | Kommunismikuritegude uurimiskeskuse valmistab ette mälu instituut | https://www.err.ee/581240/kommunismikuritegude-uurimiskeskuse-valmistab-ette-malu-instituut | Uus võimuliit on lubanud toetada kommunismikuritegude uurimiskeskuse loomist ja tegutsemist kokku kolme miljoni euroga, keskuse loomist valmistab ette Eesti Mälu Instituut. |
"Mul on väga hea meel, et lisaks Raivo E. Tammele on ettevalmistustega liitunud Märt Avandi – mõlema ettevalmistuste eeskujul saame aidata kaasa ja näidata, et kõik huvilised võiks valmistuda suveks ja erinevateks triatlonivõistlusteks," ütles Ain-Alar Juhanson, treener ja Otepää triatloni peakorraldaja pressiteate vahendusel.
Märt on teinud kooliajal tublisti kergejõustikku, see taust tuli esile ka tervisekontrollis, ning käib regulaarselt jooksmas. Otepää distantsid, eriti ujumisest ja rattasõidus, on hetkel talle aukartust äratavad, kuid aega treenimiseks suveni jagub.
Ironman 70.3 Otepää tähistab 70,3 miilist distantsi ehk see on pool täispika triatloni distantsist, kus on kokku vaja ujuda 1,9 km, ratast sõita 90 km ja joosta 21,1 km.
5. augustil toimuv Ironman sarja Otepää poolpikaks triatloniks on registreerunud juba üle 500 osaleja ligi 30 riigist. Augusti esimene nädalavahetus ja triatlonifestival on kujunemas Eesti kõigi aegade ja lähiregiooni üheks suurimaks triatlonisündmuseks.
Osaleda saab individuaalosalejana või moodustada võistkond, kus võib triatloni alad jagada erinevate osalejate vahel. | Otepää triatloniks hakkab valmistuma ka näitleja Märt Avandi | https://sport.err.ee/97455/otepaa-triatloniks-hakkab-valmistuma-ka-naitleja-mart-avandi | Ironman sarja Otepää poolpikaks triatloniks 5. augustil hakkab valmistuma ja paneb ennast proovile näitleja Märt Avandi. |
Laupäeval lasi Liverpool endale Kloppi ajastul alles teistkordselt lüüa ühes mängus kolm väravat, kui tabeli lõpuosaklubile Swansea City'le kaotati 2:3. See kaotus kukutas Liverpooli tabelis neljandaks ning liidrist Chelseast jäädakse maha 10 silmaga.
"Mõnel korral teeb konkreetse viimase eksimuse kaitsja või väravavaht, kuid enamus väravates on ühine süü seitsmel või kaheksal mängijal. Ei saa süüdistada ühte mängijat," sõnas Klopp.
"Mõistsime, mida me valesti tegime ja peame kindlasti enda mängu parandama. Kui see oleks vaid nii lihtne, et ostad ühe mängija juurde ja kõik mured kaovad. Oleksin rumal, kui ma seda ei kasutaks," filosofeeris sakslane.
Liverpooli jaoks on hea uudis see, et naasmas on Kameruni keskkaitsja Joel Matip, kes oli pikalt vigastatud ning seejärel sattus Kameruni koondises mängimisest loobumise tõttu skandaali ning klubi otsustas meest mitte mängitada, kuni FIFA käest saadakse kinnitus, et mingeid probleeme sellest ei teki. | Jürgen Klopp: Liverpooli lekkivas kaitses pole süüdi üks mängija vaid kogu meeskond | https://sport.err.ee/97460/jurgen-klopp-liverpooli-lekkivas-kaitses-pole-suudi-uks-mangija-vaid-kogu-meeskond | Liverpooli jalgpalliklubi peatreener Jürgen Klopp ütles Reutersi vahendusel, et meeskonna lekkivas kaitses pole süüdi mitte üksikud mängijad vaid kogu meeskond. |
Võitjate parimana kogus Sergio Llull 16 punkti ja jagas 13 korvisöötu, Rudy Fernandez lisas 14 silma ja jagas 5 söötu. Valencia poolel jõudis kahekohalise punktisummani vaid Guillem Vives, kelle arvele kogunes 10 silma.
Tabelis suurklubide vahel hetkel teist kohta hoidev Tenerife (13-4) sai võõrsil 82:81 jagu Obradoirost (4-12). Rodrigo San Miguel kogus võitjate parimana 18 punkti, 4 lauapalli ja 4 söötu. | Llulli kaksikduubel aitas Madridi Realil liidrikohta kindlustada | https://sport.err.ee/97458/llulli-kaksikduubel-aitas-madridi-realil-liidrikohta-kindlustada | Hispaania korvpalli kõrgliigas sai liiderklubi Madridi Real (14-3) pühapäeval võidulisa, kui koduväljakul alistati 85:71 Valencia (12-5). |
Avapoolaeg lõppes väravateta viigiga. Teisel kolmveerandtunnil kasutas Sarajevo jalgpallimeeskond täiesti teistsugust koosseisu ja võitis 3:0, kirjutab Soccernet.ee.
Järgmine sõprusmäng on Sarajevol kavas laupäeval. | Liivak mängis Sarajevo võidumängus ühe poolaja | https://sport.err.ee/97457/liivak-mangis-sarajevo-voidumangus-uhe-poolaja | Sarajevos testimisel viibiv Frank Liivak mängis esmaspäeval sõpruskohtumises Bosnia ja Hertsegoviina madalama liiga klubi Brotnjo vastu esimese poolaja. |
Riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul peab kaasaegses riigis kõik relvi puudutav olema võimalikult täpselt ja korrektselt reguleeritud. "See on valdkond, kus on keerulised valikukohad võimalikult suure vabaduse ning kontrolli- ja reguleerimisvõimekuse vahel," ütles ta riigikogu pressiteenistuse teatel.
"Riigi ja kodanike seisukohalt on oluline mõista, et relvad aitavad samaaegselt nii tagada meie julgeolekut, kuid võivad ka ohustada meie julgeolekut," ütles Hanso. "See, kelle käes ja mis tingimustel on relvad, milline on ligipääs relvadele ja mis tingimustel see ligipääs antakse, on väga sisulised küsimused." Hanso sõnul saab edasine debatt komisjonis olema tõsine, samas on palju ka emotsionaalseid argumente.
Komisjonile selgitati, et varasema kavaga võrreldes on eelnõus loobutud mõnedest välismaalastele kavandatud relvaloa andmise piirangutest, sealhulgas eesti keeles relvaeksami sooritamise nõudest. Põhjenduseks toodi muukeelsete relvaloa taotlejate arvukus. Võõrkeeles eksami tegemisel peab loa taotleja kinni maksma tõlgi teenuse hinna.
Komisjoni aseesimehe Mart Helme sõnul ei ole keelenõude muudatusest loobumine pädev. "Eesti keel on riigikeel ja ametkondlikuks asjaajamiseks on samuti eesti keele," ütles Helme. Tema sõnul on kurb kui nii kergekäeliselt loobutakse eesti keele kaitsmisest.
Komisjoni liige Johannes Kert kritiseeris plaani loobuda eestikeelsest relvaeksamist, millega võetakse inimestel ära täiendav motivatsioon keelt omandada. Ta rõhutas, et keeleoskus on ka ohutustehnika küsimus, näiteks lasketiiru korraldustest või politseiniku käskudest arusaamisel. Temaga nõustus komisjoni liige Madis Milling.
Komisjoni liikme Oudekki Loone sõnul on keelenõude kaotamine pragmaatiline. Ta peab keelenõuet mõttetuks tõkkeks, mis võib takistada näiteks Kaitseliiduga liitumist või spordivõistlustel osalemist. "Mida rohkem austame teiste inimeste emakeelt, seda enam austavad nemad eesti keelt," ütles ta.
Olulise muudatusena peavad hakkama relvaloa saamiseks eksamit tegema Eesti kodanikega samadel alustel Eestis elavad välismaalased, kellel oma koduriigis on juba relvaluba olemas.
Kehtima jääb põhimõte, et relvaluba saab taotleda alalise elamisloaga elanik või Eesti kodanik, kes täidab relvaseaduses kehtestatud nõuded.
Eelnõus on loetletud konkreetsed karistusseadustiku sätted, mille korral on õigus relvaloa andmisest keelduda. Näiteks saab edaspidi relvaloa andmisest keelduda tulirelva ja laskemoonaga seotud kuritegude ning riigivastaste kuritegude eest karistatud isikutele. Samuti on võimalik relvaloa andmisest edaspidi keelduda julgeoleku kaalutlustel. Komisjoni liige Johannes Kert tegi ettepaneku, et relvaloast peaksid kindlasti ilma jääma ka roolijoodikud.
Kui varem oli kavatsus piirata eelnõuga enese või vara kaitseks omatavate relvade arvu üheni, siis eelnõuga on soov kohaldada tavalisest karmimaid kollektsioneerimiseks mõeldud sätteid alates enam kui kaheksa relva omamisest. Samas piiratakse sporttulirelvade puhul omatavate padrunite koguhulka 5000-ni, võrrelduna praeguse 1000 padruniga iga relva kohta.
Eelnõu jõuab riigikogu menetlusse eeldatavasti veebruaris. | Riigikaitsekomisjonis tekitasid relvaseaduse muudatused elavat arutelu | https://www.err.ee/581235/riigikaitsekomisjonis-tekitasid-relvaseaduse-muudatused-elavat-arutelu | Riigikaitsekomisjon sai täna ülevaate eelnõust, millega muudetakse Euroopa Liidu direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Samuti tutvuti siseministeeriumis ja kaitseministeeriumis ettevalmistamisel oleva relvaseaduse muudatustega. Pikema arutelu tekitas küsimus relvaloa eksami sooritamisest tõlgi abil. |
Pärast ettevõtjatega Valges Majas kohtumist kordas Trump samas hoiatust, et kehtestab "kõrged tollimaksud" ettevõtetele, mis viivad tootmise USA-st välja, vahendasid BBC ja Politico.
"Me kärbime massiivselt regulatsioone, kuid reeglid on sama kaitsvad ka inimeste suhtes," ütles ta ajakirjanikele.
Ta lubas, et kärbib ettevõtte tulumaksu 15 või 20 protsendini praeguselt 35 protsendilt ning kõrvaldab määruseid kuni 75 protsendi ulatuses.
Alates presidendivalimistest on Trump noominud USA ettevõtteid, kes on viinud tootmise riigist välja. Lubades kehtestada maksud välismaal toodetud toodetele, ütles ta ettevõtjatele: "Kõik, mida peate tegema, on jääma siia."
Kohtumisel osalesid erinevade ettevõttete esindajad, teiste hulgas kaitsetööstuse ettevõtte Lockheed Martin, rõivatootja Under Armour Whirpool, elektriautode tootja Tesla ja farmaatsiaettevõtte Johnson & Johnson esindajad.
Trump ütles hommikul Twitteris, et teda ootab ees tihe päev, mis keskendub töökohtadele ja riiklikule julgeolekule. Päevakava kohaselt kohtub ta pärastlõunal töötajate esindajatega.
Pole selge, milliseid korraldusi ta esmaspäeval võib allkirjastada, kuid pühapäeval andis tema administratsioon teada, et teemad varieeruvad immigratsioonist Iisraeli ja majanduseni, sealhulgas võib ta üle vaadata Põhja-Ameerika Vabakaubanduskokkuleppe (NAFTA).
Trump on süüdistanud, et kaubanduslepe Mehhiko ja Kanadaga võtab ära USA inimeste töökohad.
Trump ütles pühapäeval osade Valge Maja töötajate ametisse pühitsemise tseremoonial, et on pärast ametisse astumist olnud juba ühenduses nii Kanada peaministri Justin Trudeau'ga kui ka Mehhiko presidendi Enrique Peña Nietoga. Samuti peab ta mõlemaga lähiajal kohtumised.
"Keegi on kuulnud midagi NAFTA-st? Ma tegin kampaania mõnes mõttes NAFTA põhjal. Kuid me hakkame NAFTA, immigratsiooni ja piirijulgeoleku üle läbi rääkima. /.../ Ma usun, et leiame hea lahenduse Mehhiko, USA ja kõigi jaoks, kes on sellega seotud," ütles Trump tseremoonial.
Trump peaks Peña Nietoga kohtuma 31. jaanuaril. Veel pole teada, millal toimub kohtumine Trudeau'ga.
Trump andis korralduse USA lahkumiseks Vaikse ookeani kaubandusleppest
USA president Donald Trump allkirjastas esmaspäeval kolm täiitevkorraldust -- USA lahkumiseks Vaikse ookeani partnerlusleppest (TPP), föderaaltöötajate palkamise külmutamiseks ning sammudeks välisriikide vabaühenduste vastu, mis toetavad aborte.
"Oleme sellest juba pikka aega rääkinud," ütles Trump, allkirjastades otsust USA lahkumiseks TPP-st. "See, mida me äsja tegime, on Ameerika tööinimese jaoks suur asi."
Washingtoni algatatud ja 2015. aastal 12 riigi poolt allkirjastatud TPP ei ole veel jõustunud ning Ühendriikide taandumine tähendab sellele ilmselt surmaotsust.
Leppe allkirjastajad -- Austraalia, Brunei, Kanada, Tšiili, Jaapan, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapur, Ühendriigid ja Brunei -- esindavad koos 40protsenti maailma majandusest.
Kinnisvaramiljardäri presidendikampaania üks kesksemaid lubadusi oli tühistada kaubanduslepped nagu TPP ja Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepe (NAFTA), mis tema sõnul on viinud USA-st töökohti ja hävitanud selle tööstuspiirkonnad.
Trump executive orders:
-Federal hiring freeze
-Funding ban to groups promoting abortion overseas
-Withdraw from TPP https://t.co/g8bvg0j8Lb pic.twitter.com/tXx5MmGQt8
— POLITICO (@politico) January 23, 2017
Busy week planned with a heavy focus on jobs and national security. Top executives coming in at 9:00 A.M. to talk manufacturing in America.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 23, 2017 | Trump lubas kärpida ettevõtete makse ja regulatsioone, USA lahkub Vaikse ookeani kaubandusleppest | https://www.err.ee/581226/trump-lubas-karpida-ettevotete-makse-ja-regulatsioone-usa-lahkub-vaikse-ookeani-kaubandusleppest | USA president Donald Trump lubab ulatuslikult kärpida regulatsioone ja makse ettevõtetele, kes tegutsevad USA-s. Samuti andis uus riigipea esmaspäeval allkirja määrusele, mille kohaselt astub USA välja Vaikse ookeani partnerlusleppest (TPP). |
"Meil oli kõik, et alagrupist edasi minna. Meil olid võimalused olemas. On lihtsalt päevi, kus mitte midagi ei laabu. Täna lõin ka mina kahe meetri pealt väravast mööda," vahendas Reuters viimases alagrupimängus ühe supervõimaluse luhta lasknud ründaja sõnu.
Gabon teenis kõigis kolmes alagrupimängus viigipunktid ning nendest sai 23 aasta jooksul esimene turniiri võõrustanud koondis, kes alagruppi pidama on jäänud.
"Ma arvan, et me olime teistest meie alagrupi meeskondadest tugevamad, kuid treenerivahetus ja ettevalmistus, mis algas liiga hilja, tegi mängimise keeruliseks," kritiseeris Aubameyang.
Gabon vallandas senise koondise peatreeneri Jorge Costa vaid 70 päeva enne turniiri algust ning uus juhendaja Jose-Antonio Camacho sai ametisse vaid kuu enne mängude algust.
Kahes esimeses viigimängus ka väravani jõudnud Aubameyang tunnistas, et ka tema isiklikud esitused oleksid pidanud paremad olema: "Ma tean, et minu peal oli palju ootusi. Ma pole oma esitustega rahul ning usun, et oleksin pidanud veidi rohkem suutma. Lõin küll kaks väravat, kuid ei suutnud endast sadat protsenti kätte saada." | Gaboni staar Aubameyang: olime teistest tugevamad, kuid ettevalmistus jäi kehvaks | https://sport.err.ee/97454/gaboni-staar-aubameyang-olime-teistest-tugevamad-kuid-ettevalmistus-jai-kehvaks | Aafrika jalgpallis hetkel üheks nimekaimaks staariks olev Gaboni ründeäss Pierre-Emerick Aubameyang teatas pärast oma koondise väljakukkumist Aafrika rahvuste karikavõistlustelt, et Gabon oli vastastest tunduvalt tugevam, kuid seda võimsust ei suudetud tulemuseks realiseerida kehva ettevalmistuse tõttu. |
Patriots alistas oma konverentsi finaalmängus 36:17 Pittsburgh Steelersi, Falcons oli samal ajal tulemusega 44:21 üle Green Bay Packersist, kirjutab Delfi Sport.
Patriotsi mängujuht Tom Brady sai mängus kirja oma klubi play-off'i ajaloo rekordit tähistavad 384 söödujardi. Kogu oma pika karjääri Patriotsis mänginud 39-aastane Brady jõudis võiduga oma viienda Super Bowli võidu lävele - Patriotsi peatreener Bill Belichick püstitab aga seitsmenda finaalmänguni jõudmisega uue treenerite rekordi.
51. Super Bowl toimub 5. veebruaril Houstonis. | NFL-i finaalmängule jõudsid New England Patriots ja Atlanta Falcons | https://sport.err.ee/97444/nfl-i-finaalmangule-joudsid-new-england-patriots-ja-atlanta-falcons | NFL-i finaalmängule Super Bowlile tagasid pileti oma konverentside võitjad - pühapäevastes otsustavates mängudes saatis edu New England Patriotsi ning Atlanta Falconsit. |
Esimeses kvalifikatsiooniringis võitis Zopp teise asetusega belglast Joris De Looret (ATP 184.) 6:7 (4), 7:6 (6), 6:4. Ka teises ringis läks kohaliku Hugo Nysi (ATP 352) võitmiseks vaja kolme setti ja mäng lõppes tulemusega 6:1, 4:6, 7:6 (5).
Põhitabelisse pääsemiseks oli eestlasel esmaspäeval otsustav mäng Prantsusmaad esindava Alexandre Sidorenkoga (ATP 254.). Selle võitis Zopp juba kindlamalt 6:3, 6:3. | Zopp võitles end Prantsusmaal Challengeri turniiril põhitabelisse | https://sport.err.ee/97456/zopp-voitles-end-prantsusmaal-challengeri-turniiril-pohitabelisse | Jürgen Zopp (ATP 314.) alustas Prantsusmaal Rennes’is toimuvat 85 000 euro suuruse auhinnafondiga Challengeri turniiril kvalifikatsioonist ja pääses kolme võimsa võiduga põhitabelisse. |
Liigatabelit juhib 21 punktiga SK LINK/Saku, kellele järgnevad Sparta Team Automaailm (17 silma), Eesti Maaülikooli SK (13), Jõgeva SK Tähe/Olivia (8) ja TTÜ SK (4).
Naiste meistriliigas võitis SK LINK/Saku tulemusega 6:5 Sparta.
Naiste liigatabelis on esikohal Eesti Maaülikooli SK 15 punktiga, sama palju punkte on kogunud ka SK LINK/Saku ning neile järgnevad Sparta Spordiselts (9), Angry Birds (3) ja Kaitseliidu Rapla malev (0). | Meeste saalihoki meistriliigas said võidud tabeli kaks viimast meeskonda | https://sport.err.ee/97448/meeste-saalihoki-meistriliigas-said-voidud-tabeli-kaks-viimast-meeskonda | Paf saalihokiliiga meeste meistriliiga põhiturniiril said kodumängudes võidud kirja tabeli alumises pooles paiknevad Jõgeva SK Tähe/Olivia, kes oli 3:2 üle SK LINK/Saku meeskonnast, ja TTÜ SK, kes alistas EMÜ SK 9:7. |
Näitleja endine esindaja kinnitusel suri mees esmaspäeval oma kodus, kirjutab BBC.
Kaye mängis komöödiasarjas Prantsuse kohvikupidajat Rene Artois'd, kelle juures tegutses Teise maailmasõja ajal vastupanuliikumine.
Mees osales seriaali kõigis episoodides ning oli tituleeritud suurepäraseks komöödianäitlejaks. | "'Allo 'Allo!" staar suri 75-aastaselt | https://menu.err.ee/294032/allo-allo-staar-suri-75-aastaselt | Populaarse BBC komöödiasarja "'Allo 'Allo!" staar Gorden Kaye suri 75 aasta vanuselt. |
Hoolimata oma noorest east järgmiseks Zlatan Ibrahimoviciks tituleeritud ründaja sidus end Bundesliga klubiga 2022. aastani. AIK teenis noormängija müügist kümme miljonit eurot, kirjutab Soccernet.ee.
Teiste seas lootsid Isakut enda ridadesse meelitada Liverpool, Barcelona, Real Madrid, Müncheni Bayern ja paljud teised klubid. "Alexander Isak on tohutult andekas ründaja, keda jahtisid mitmed Euroopa tippklubid," jagas noormängija suunas kiidusõnu Dortmundi spordidirektor Michael Zorc.
Ta lisas: "Meile valmistab rõõmu, et ta valis Dortmundi Borussia. Klubi kui ka mängija on veendunud, et see üleminek oli parim võimalik lahendus."
Kõigest 16-aastasena Rootsi kõrgliigas debüteerinud Isak lõi möödunud hooajal kümme väravat ning aitas klubil saavutada liigas teise koha. Rootsi meestekoondist on ta esindanud kahel korral, debüütvärava lõi ta teises kohtumises Slovakkia võrku.
Borussia Dortmund verpflichtet Alexander Isak // Borussia Dortmund sign striker Alexander Isak #welcomeisak #bvb pic.twitter.com/TCBIqGfhOv
— Borussia Dortmund (@BVB) January 23, 2017 | Järgmiseks Ibrahimoviciks nimetatud Rootsi ründetalent liitub Dortmundi Borussiaga | https://sport.err.ee/97451/jargmiseks-ibrahimoviciks-nimetatud-rootsi-rundetalent-liitub-dortmundi-borussiaga | Rootsi jalgpalli 17-aastane tulevikulootus Alexander Isak sõlmis pikaajalise lepingu Dortmundi Borussiaga. |
Demokraatidele oli vaja vaid mõned vabariiklastest senaatorid, et Tillersoni kandidatuur läbi kukutada. Hetkel on senatis vabariiklasi 52 ja demokraate 48. USA vabariiklasest senaatorid John McCain ja Lindsey Graham teatasid juba pühapäeval, et hääletavad Tillersoni välisministriks nimetamise poolt, vahendas Reuters.
Rubio otsus on oluline ka seetõttu, et ta kuulub senati välisasjade komiteesse, kes pidi Tillersoni kandidatuuri hindama enne senati ette jõudmist ning seega on välistatud ka vahepeal ühus olnud piinlik olukord, et senat peab hääletama Tillersoni kandidatuuri üle olukorras, kus välisasjade komitee pole oma heakskiitu andnud.
Rubio, McCain ja Graham on korduvalt kritiseerinud Donald Trumpi liiga pehmena näivat hoiakut Venemaa suhtes ning varem väljendasid nad kahtlusi ka Exxon Mobili endise juhi Tillersoni asjus, sest viimane käis oma eelmise töö raames väga tihedalt läbi Kremli ringkondadega, mille eest andis president Vladimir Putin talle 2013. aastal Venemaa Sõpruse ordeni.
Samas on vabariiklastest skeptikud algusest peale rõhutanud, et nad pole ilmtingimata Tillersoni vastu, vaid nad lihtsalt ei tunne teda nii hästi ning soovivad tema käest ise kuulda, mida ta USA välispoliitikast, sealhulgas suhetest Venemaaga, päriselt arvab. Igal juhul on nad lubanud, et Tillersonile saab senatis osaks igati õiglane kuulamine ja hääletus.
Mitmete vabariiklastest senaatorite muresid Tillersoni asjus on juba praeguseks leevendanud asjaolu, et Exxon Mobili eksjuhti soovitasid Trumpile endine USA kaitseminister ja CIA eksjuht Robert Gates ja eksvälisminister Condoleezza Rice, keda kumbagi pole seni olnud alust mingisuguses Kremli-meelsuses süüdistada. Lisaks on Tillersoni kohta häid sõnu öelnud ekspresident George W. Bush ja tema kunagine asepresident Dick Cheney. Samuti on teada, et vabariiklaste eelvalimiste ajal avaldas Tillerson toetust kõigepealt Florida endisele kubernerile Jeb Bushile. Lisaks on Tillersoni kaitsjad rõhutanud seda, et Tillersoni kunagised Venemaaga seotud sõbralikud suhted ja avaldused olid tingitud tema toonasest ametikohast.
Senatis toimunud kuulamisel Tillerson Venemaa suhtes mingit positiivset hoiakut ei võtnud, vaid pigem tegi ta Moskva aadressil sageli vägagi teravat kriitikat, ning see leevendas paljude kahtlusi tema suhtes veelgi. Ka käis ta eraviisiliselt erinevate senaatoritega kohtumas ning asjaosaliste sõnul olid vestlused Venemaa teemal avatud ja asjalikud.
Rubio tunnistas esmaspäeval, et ta on siiski endiselt murelik seoses mõnede vastustega, mida Tillerson andis kuulamise ajal näiteks Venemaa, Filipiinide ja Saudi Araabia inimõigusi puudutavate küsimuste kohta. Samas paljud teiste Tillersoni vastustega, mis puudutasid näiteks Vene-sanktsioone ja NATO-t, jäi Rubio enda sõnul rahule.
Senaator pidas ta oluliseks praegusel ajal, kui nii kodumaal kui ka välisriikides on palju ebakindlust USA välispoliitika asjus, mitte tekitada pikale veninud kinnitamisprotsessiga veelgi rohkem ebakindlust.
Rubio rõhutas siiski, et edaspidi kavatseb ta olla väga põhjalik ja vajadusel kriitiline, kui senatis hakatakse arutama välisministeeriumi muid olulisi ametikohti.
McCain selgitas pühapäeval, et ta on väga ettevaatlik Tillersoni poolt hääletades ning et tema järeleandmine president Trumpile tuleneb eelkõige sellest, et ta kohtus ja vestles Tillersoniga ise mitu korda eraldi.
"Ta rääkis mulle palju oma arusaamadest Venemaa kohta, palju nendest sündmustest, mis on juhtunud, ning tema ülesannetest, kui ta oli üha maailma suurema ettevõtte juht," põhjendas McCain ABC saates "This Week".
Graham kinnitas oma toetust Tillersonile ühisavalduses McCainiga ja intervjuus telekanalile CBS.
Vabariiklastest senaatorid kutsusid Trumpi taas kord üles karmistama sanktsioone Venemaa vastu seoses katsega mõjutada USA valimisi, häkkides demokraatide meiliserverisse.
Pühapäevases ühisavalduses kinnitasid McCain ja Graham, et kuigi neil on endiselt teatav mure Tillersoni varasemate tehingute pärast Vene valitsuse ja Vladimir Putiniga, usuvad nad, et ta võib tõhusalt kaitsta Ühendriikide huvisid. | Rubio teatas, et hääletab Tillersoni USA välisministriks saamise poolt | https://www.err.ee/581225/rubio-teatas-et-haaletab-tillersoni-usa-valisministriks-saamise-poolt | Florida vabariiklasest senaator Marco Rubio teatas esmaspäeval, et hääletab Exxon Mobili eksjuhi Rex Tillersoni välisministriks nimetamise poolt. Sisuliselt tähendab see seda, et Tillersonist saab välisminister, kuna Demokraatlik partei ei saaks üksinda ja ilma vabariiklastest skeptikute häälteta tema kandidatuuri läbi kukutada. |
Soome kõrgliigasse kuuluv Kemi kohtus oma aasta esimeses treeningmängus riigi tugevuselt kolmandal liigatasemel palliva võistkonnaga TP-47 ning alistas nad kindlalt 3:0, kirjutab Soccernet.ee.
Kaljumäe kuulus Kemi põhikoosseisu. Lisaks temale kuulus algrivistusse samuti jaanuaris Kemiga liitunud Soome kaitsja Juuso Laitinen, kes 2015. aastal Levadias mängis ja sellega Eesti vutisõbrale tuttav on.
Kemi peab oma järgmise matši pühapäeval, kui karikasarjas kohtutakse Soome esiliigasse kuuluva KPV-ga. | Endine Levadia pallur alustas Soome klubis võidukalt | https://sport.err.ee/97452/endine-levadia-pallur-alustas-soome-klubis-voidukalt | Möödunud nädalal Põhja-Soome jalgpalliklubi PS Kemiga liitunud endine Levadia (pool)kaitsja Marek Kaljumäe sai pühapäeval uues meeskonnas oma esimese mängu ja võidu. |
FOTOD | Lilleküla staadioni fännitribüünil alustati ehitust | https://sport.err.ee/97453/fotod-lillekula-staadioni-fannitribuunil-alustati-ehitust | Eesti Jalgpalli Liit avaldas esmaspäeval oma Facebooki kodulehel, et A Le Coq Arena täiendusehitusele on hoog sisse lükatud ning esimesena uuendatakse fännitribüüni. | |
Siim Luts käis möödunud nädalal Bohemiansi särgis Tšehhis väljakul mitmel korral ning teisipäevases 3:2 võidumängus lõi eestlane mängus Taborsko vastu võistkonna võiduvärava. Nädalavahetusel alistasid Luts ja Bohemians lausa 5:0 Pribrami. Tšehhi kõrgliiga naaseb talvepuhkuselt 18. veebruaril.
Lätis alistasid hooajaeelses ettevalmistusturniiril FK Jelgava ja Kevin Kauber tulemusega 1:0 valitseva meistri Jurmala Spartaksi. Kohtumise ainus värav sündis 12. minutil, mil peaga oli täpne just Kauber.
Bialystoki Jagiellonia (Poola) mängis sõpruskohtumises 1:1 viiki Ludogoretsiga (Bulgaaria). Jagiellonia poolkaitsja Konstantin Vassiljev tegi kaasa kogu kohtumise. Poola kõrgliiga liider Jagiellonia peab oma järgmise mängu talvepausi lõppedes 12. veebruaril.
Henri Anier tegi deüübi oma uue koduklubi Invernessi eest Šotimaa karikavõistlustel, kui alistati 2:1 tugevuselt neljanda liiga klubi Elgin City. Anier tuli platsile mängu 79. minutil, mil kõik väravad olid juba löödud. Kaheksandikfinaalis on Invernessi vastaseks Glasgow Celtic.
Inglismaal pidas Liverpool lõppenud nädalal kaks kohtumist. FA karikavõistluste kolmanda ringi korduskohtumises alistas Liverpool Ragnar Klavani abita 1:0 Plymouth Argyle’i (tugevuselt neljas liiga) ning võõrustab sel laupäeval karikavõistluste neljandas ringis Wolverhampton Wanderersi (esiliiga). Premier League’is jäi Liverpool nädalavahetusel 2:3 alla Swansea Cityle, kui Klavan tegi kaasa kogu kohtumise. Liigatabelis langes koondise kapteni koduklubi neljandaks.
Fulham U23 võistkond tegi möödunud esmaspäeval võõrsil 2:2 viigi Norwich City eakaaslastega. Mattias Käit tegi kaasa kogu kohtumise. Täna õhtul on Fulhami noortevõistkonna vastaseks võõrsil Middlesbrough U23.
Ats Purje taasliitus Soome klubiga Kuopio Palloseura ning tema meeskond alistas Soome karikavõistlustel lausa 9:1 mullu esiliigas triumfeerinud Jyväskylä JK. KuPSi järgmine vastane on laupäeval Mikkelin Palloilijat, kes mängib tugevuselt kolmandas liigas. Mihkel Aksalu koduklubi Seinäjoki JK alistas karikamatšis oma akadeemia noortevõistkonna 7:0 ning oli seejärel treeningmängus 1:0 üle Jarost. Aksalu jälgis karikamängu vahetusmeestepingilt ning sõpruskohtumises koosseisu ei kuulunud. Järgmine karikamäng toimub SJK jaoks 4. veebruaril just Jaro vastu.
Mezökövesd-Zsory (Ungari) kaotas treeningmängus rumeenlaste Cluj-Napoca CFR-ile 1:4. Tarmo Kink kuulus Mezökövesd-Zsory algkoosseisu. Liigahooaeg jätkub tema koduklubi jaoks 18. veebruaril.
Sergei Zenjov ja FK Gabala (Aserbaidžaan) alistasid treeninglaagris 1:0 Gaz Metani (Rumeenia). Zenjov kuulus meeskonna algkoosseisu. Gabala teises kontrollkohtumises, kus tehti 0:0 viik Ordabasõga (Kasahstan), Zenjov väljakul ei käinud. Kohalikul meistrivõistlustel teist kohta hoidev Gabala naaseb liigapausilt juba laupäeval, kui võõrustatakse Sumqayıti. Gabala on liigas kaheksa meeskonna konkurentsis teisel kohal.
Hollandi kõrgliigas jäi mänguajata Henrik Ojamaa, kelle koduklubi Go Ahead Eagles viigistas 1:1 Rotterdami Excelsioriga. Viik tõstis GAE tabelis eelviimaseks, kuid Roda JC on viimasena samuti teeninud 13 punkti. Tabelis 14.-16. kohta hoidvad meeskonnad on teeninud neli punkti enam.
Norras alistas Taijo Teniste koduklubi Sogndal uuest hooajast esiliigas mängiva Florø 2:0. Teniste tegi sõpruskohtumises kaasa esimese poolajal, mis lõppes väravateta viigiga.
FCI Tallinna väravavaht Matvei Igonen käis testimisel Norra kõrgliigaklubi Lillestrømi juures, kui Lillestrøm alistas 2:1 esiliigasse kuuluva Kongsvingeri. Igonenile löödi värav penaltist. Soomes on kõrgliigaklubi Vaasan Palloseura testimisel nii Markus Jürgenson kui ka Marko Meerits. Treeningmängus alistas VPS Rootsi tugevuselt kolmandas liigas mängivad Umea 1:0, kui resultatiivse söödu väravale andis Jürgenson, kes tegi kaasa kogu kohtumise. Meerits kaitses VPSi väravat avapoolajal. Hindrek Ojamaa tegi kaasa 70 minutit Michalovce Zemplíni (Slovakkia kõrgliiga) treeningkohtumises Bardejovi Partizaniga (esiliiga), mis lõppes 1:1 viigiga. | Eesti jalgpallurid välismaal: Luts ja Kauber olid treeningmängudes täpsed | https://sport.err.ee/97447/eesti-jalgpallurid-valismaal-luts-ja-kauber-olid-treeningmangudes-tapsed | Läinud nädalal mängisid Eesti jalgpallurid Euroopa väljakutel nii võistlus- kui ka treeningmängudes. Kahes sõpruskohtumises suutsid eestlased ka värava lüüa. |
Galerii: Porošenko ja Kaljulaid rääkisid Ukraina ja EL-i suhetest
Eestis käis visiidil Ukraina president Petro Porošenko, kes kohtus Eesti presidendi ja peaministriga. Eesti ja Ukraina riigipead arutlesid Ida-Ukraina olukorra üle, Kaljulaid rõhutas, et Ukraina peaks saama ise enda saatuse üle otsustada.
"Ukraina territoriaalne terviklikkus peab taastuma ning Venemaa peab lõpetama Ukraina destabiliseerimise," on Kersti Kaljulaidi seisukoht. Eesti kinnitas samas, et toetab Ukraina ja Euroopa Liidu vahelist viisavabadust ning jätkab Ukraina sõduritele taastusravi pakkumist.
Riigil pole aimugi, kui paljudel tööraamatud puudu on
Sotsiaalkindlustusamet kinnitab, et tööraamatute saatmise üleskutse pole kuidagi seotud valitsuse pensionireformiga, kus pensioni hakatakse arvestama staaži alusel. Kui paljudel inimestel kehtivuse kaotanud dokumendi puudumisel pensionistaaži kaotsi läheb, amet hinnata ei oska.
Fotod: Eesti "turistiväravate" uuendamine läheb maksma kuni 500 000 eurot
Nii Tallinna lennujaama, sadamat, bussijaama, aga ka piiripunkte ootavad ees muudatused - suveks saavad nad uue brändi järgi värske kujunduse, mis välisturiste Eestisse tervitama asuvad. Kokku läheb uue ilme saamine maksma ilma käibemaksuta kuni 500 000 eurot.
Lennujaama juht Piret Mürk-Dubout arvas, et lennujaam saab EASi uuest tööriistakastist ümberkujunduses kindlasti midagi kasutada. Samas oodatakse EAS-ilt nõu, kuidas lennujaama kujundust uuendaks. Praegu on lennujaamas EAS-i hallata kaks nn väravat - Welcome To Estonia ja Work In Estonia, mida saadavad eelmise nn tööriistakasti brändielemendid ehk muhu männa kujuga sinised "lumehelbed".
Väravad peaksid uue ilme saama tänavu suvel.
Veterinaaramet hoiatas ohtliku linnugripi eest
Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude hulgas ravimatu ja eriti ohtlike loomataudide hulka kuuluv linnugripp ning veterinaar-ja toiduamet (VTA) kutsub inimesi üles neid teavitama surnud lindudest.
Maakondlikke veterinaarkeskusi tuleks teavitada viie värske veelinnu korjuse leidmisest või kui on tuvastatud ebatavaline veelindude suremine umbes saja meetri kaugusel mererannast, seisab VTA teates. Samuti tuleks ametit teavitada kümne või enama lähestikku asuva surnud metslinnu värskest korjusest maastikul või metsas.
Astanas algasid Süüria rahukõnelused
Kasahstani pealinnas Astanas algasid esmaspäeval rahukõnelused Süüria mässuliste ja režiimi vahel.
Kõnelused avati istungiga, millest võtavad osa esindajad Süüria mässuliste ja valitsuse delegatsioonist, kõnelusi vahendavast Iraanist, Türgist ja Venemaast ning võõrustavast Kasahstanist, ütles Interfaxi korrespondent. Lisaks viibivad kohtumisel ka ÜRO eriesindaja Süürias Staffan de Mistura ja USA suursaadik Kasahstanis George Krol.
Korraldajate sõnul ilmselt läbimurret oodata ei ole. Kasahstani välisministeeriumi hinnangul lõpetatakse kõnelused teisipäevaks.
Rain Kooli: maailm oleks nagu väiksemaks jäänud ehk veel üks meedia paradoks
Paljudes meediamajades moodustub konkreetse teema ümber verbaalse kildmürsu plahvatuse järgne olukord – veebiseinad on täis miniatuurseid fragmente, millest ühes on üks, teises teine infokilluke ja kõik on valatud üle nüüdisuudismeedia universaalse kastmega, mille olemuse võib kokku võtta sõnadega võtame kommentaarid peale. Lõpuks teavad inimesed üha vähem, kuigi infot on üha rohkem, kirjutab Rain Kooli oma arvamusloos.
ETV2 pühendab õhtupooliku Veljo Tormisele
23. jaanuari õhtul on ETV2 kavas toimunud muudatused ning eetrisse jõuavad kolm saadet, mis aitavad meenutada meie seast lahkunud Veljo Tormist.
Tormisele kirjutas ka järelhüüde Priit Kuusk."Veljo Tormist meenutades vajanuksin praegu enda kõrvale vähemalt kahte muusikateadlast, rahvamuusikaga lähedases suhtes olnud Vaike Sarve ja Urve Lippust, aga kumbagi pole enam meie hulgas..."
Homne ilm: sajab, temperatuur kõigub null kraadi ümber
Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lörtsi ja lund. Puhub põhjatuul 7-10, rannikul ja saartel puhanguti 15 m/s, õhtul pöördub kirdesse ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on
-1..+2, langeb päeva jooksul 0..-4°C-ni.
Allikas: Ilmateenistus | Uudistepäeva kokkuvõte 23. jaanuaril | https://www.err.ee/581220/uudistepaeva-kokkuvote-23-jaanuaril | Head tööpäeva lõppu! Selline sai tänane uudistepäev ERR-is: Ukraina president külastas Eestit, eestlased otsivad tööraamatuid, üks linnugripp käib mööda Euroopat ja ETV2 pühendub täna Tormisele. |
Ehkki ka enne 1999. aastat maksti töötajate pealt sotsiaalmaksu, ei olnud see isikustatud. Seetõttu puudub riiklikes registrites ka info inimese tööstaaži kohta enne 1999. aastat. Sotsiaalkindlustusamet saab inimesi üksnes suunata oma töötamist puudutava info tõendamisel, kuid ise nad seda infot otsima ei hakka.
Alates 1999. aastast peab riik pensioniregistrit, millega arvestatakse töötaja pealt tasutud sotsiaalmaksu. Enne seda aga riiklik isikupõhine arvestus puudus.
"Omal ajal oligi sotsiaalmaksuinfo sotsiaalkindlustusameti käes, aga maksti teisiti, asutusepõhiselt, kümne inimese eest korraga, sellepärast seda infot meil ei ole. On asutuste kaupa, aga isikustatult ei ole. Maksu- ja tolliamet hakkas sotsiaalmaksu koguma alates 1. jaanuarist 1999," selgitas sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht Kati Kümnik ERR.ee-le. "Enne 1. jaanuari 1999 ei ole võimalik töötaja andmeid registripõhiselt vaadata, see info on inimestel kodus," viitas Kümnik tööraamatutele.
Kümnik lükkas ümber arvamuse, justkui oleks sotsiaalkindlustusameti üleskutse seotud valitsuse kavandatud pensionireformiga, mis hakkab tulevast pensioni nüüd tööstaaži alusel arvutama.
"Meie üleskutse ei ole üldse seotud valitsuse plaaniga tööstaaži peale üle minna. Meie poole tuli palju pöördumisi, mida teha tööraamatuga, mida tööandja enam enda käes ei hoia ja mida pole vaja pidada. Inimesed arvasid, et tööraamatuid pole enam vaja, tahtsid need ära visata," põhjendas Kümnik. "Kõik töötamised, mis jäävad enne 1. jaanuari 1999, meil paraku on kodus dokumentide peal. Enne tööraamatu äraviskamist tasuks ikkagi mõelda, et see võib olla väga vajalik pensioni määramisel."
Kümniku kinnitusel teevad nendega koostööd ka ettevõtted - paljud neist ongi alates 2010. aastast saatnud ise tööraamatud neile. Muidu aga peavad inimesed oma tulevase pensioni nimel ise vajalikud dokumendid esitama, et tööstaaž ära tõendada.
Ka maksu- ja tolliamet kinnitab, et neil vajalikku infot varasemast pole. "Enne 1999. aastat ehk enne elektroonilist tuludeklaratsiooni kanti maksu- ja tolliameti andmebaasi vaid üldine info selle kohta, kui palju saab inimene tagasi või tal tuleb juurde maksta," kinnitas ameti pressiesindaja Mailin Aasmäe. "Kui tänasel päeval esitab tuludeklaratsiooni üle 660 000 inimese, siis aastatel 1995-1999 oli esitajate arv hoopis midagi muud ehk tuludeklaratsioone esitati väga vähe. Neist omakorda on säilitatud ja arhiveeritud vaid marginaalne osa, mis on kokku pandud statistilise valemi järgi," põhjendas Aasmäe, miks maksu- ja tolliamet sotsiaalkindlustusametit info kogumisel aidata ei saa.
Toonaste ettevõtete esitatud deklaratsioonidel puudusid aga töötajate nimed ja muud andmeid.
Kõige mustem stsenaarium
Tööraamatud kehtisid 2010. aastani, sestpeale kadus nii tööandjatel kui töötajatel tööramatute pidamise kohustus, ehkki elektroonset arvestust peeti juba alates 1999. aastast, seega ei pruukinud ka vahepealsed tööaastad tööraamatusse enam jõuda - see suri tehnoloogia arenguga oma loomulikku surma. Ebavajalikuks muutunud dokumendiga võib kõike juhtuda: jääb tööandja kätte (kes võib nüüdseks olla oma tegevuse lõpetanud), kaob ära, visatakse ära jne.
Kui palju neid tööinimesi on, kelle oma tööraamatu asukohast aimugi pole või kes selle teadlikult ära on visanud, sotsiaalkindlustusamet prognoosida ei oska.
"Seda on keeruline prognoosida. Näeme oma tänases töös, et neid inimesi on, aga kui suur hulk maksimaalselt võib olla, me prognoosida ei oska," möönis Kümnik.
Kui palju see, kel tööraamatut enam alles pole, tulevases pensionis kaotab, saab ligilähedaselt välja arvutada.
Kati Kümnik aitas ERR.ee-l välja arvutada kõige mustema stsenaariumi, kui palju oma pensionis kaotada võib: näiteks juhul, kui inimene läheb järgmisest, 2018. aastast pensionile, olles selleks ajaks 63 aastat ja kuus kuud vana, nagu näeb ette praegune seadus, ning alustas tööd 20-aastaselt ega ole teeninud oma baasosale midagi lisaks ehk siis tegi tavalist kuni keskmise palgaga tasustatavat tööd, kogus ta 1999. aastaks 24 aastat tööstaaži, mille võrra ta oma pensionis kaotab, juhul kui seda millegagi tõestada ei suuda. Pensioni keskmine aastahinne on 5,514 eurot. 24 aasta peale tuleb kokku 132,34 eurot pensionikadu kuu kohta ehk suurusjärgus kolmandik kogu pensionist igas kuus. Ja nii elu lõpuni.
Arhiivid peaksid aitama
Kümnik soovitab inimestel siiski arhiividest enda kohta käivat infot otsida, juhul kui tööraamatu leidmine lootusetu on. "Enne 1. jaanuari 1999 on ettevõtetel olemas väga korralikud arhiivid, sealt saab korraliku info kätte. Tunnistajad on variant, kui muud võimalust enam ei ole. Esimese variandina seda kasutada ei saagi," teatas Kümnik, et alustama peaks ikkagi kodus vanade töölepingute otsimisest või arhiividest info ammutamisest, juhul kui tööraamatut pole.
"Ka väikestel eraettevõtetel on olemas arhiivid," julgustas ta inimesi, kes pelgavad, et tegevuse lõpetanud ettevõtetest midagi maha pole jäänud. "Omaaegsete suurte ettevõtete arhiivid on antud rahvusarhiivi. Vanad kaadridokumendid on üsna korrektsed," kinnitas ta, et ka kunagised suured riiklikud tööstusettevõtted, mis nüüdseks ammu likvideeritud, on endast pärandi maha jätnud.
"Meie saame aidata teha arhiivipäringu, need asuvad üle Eesti erinevates paikades. Kindlasti, kui inimesel dokumenti ei ole, tasub meiega ühendust võtta, siis ühiselt saab teha päringu, kuhu kirjutatakse õige info peale, mida küsida, kust küsida," kutsus Kümnik üles.
Sotsiaalkindlustusamet aga iseseisvalt töötajate kohta infot otsima ei hakka, ikka iga inimene ise peab selle info neile tooma. "Me saame aidata inimesel vajadusel meenutada, kus ja millal ta töötada võis, aga meil ei ole selliseid kohti, kust ise infot otsima hakata," põhjendas Kümnik. "Kahjuks, kui inimene üldse ei tea, kus ta töötas, siis jäävad meie käed ka lühikeseks ja me ei saa teda aidata."
Kümnik soovitas inimestel tegelda dokumentide otsimisega pigem nüüd kui veel kümme aastat venitada, mil lootus infot leida on veelgi väiksem. | Riigil pole aimugi, kui paljudel tööraamatud puudu on | https://www.err.ee/581204/riigil-pole-aimugi-kui-paljudel-tooraamatud-puudu-on | Sotsiaalkindlustusamet kinnitab, et tööraamatute saatmise üleskutse pole kuidagi seotud valitsuse pensionireformiga, kus pensioni hakatakse arvestama staaži alusel. Kui paljudel inimestel kehtivuse kaotanud dokumendi puudumisel pensionistaaži kaotsi läheb, amet hinnata ei oska. |
HMS Vengeance, mis on üks neljast Suurbritannia Vanguard-klassi allveelaevadest, naasis merele 2015. aasta detsembris pärast 350 miljonit naela maksnud remonti. Muu hulgas paigaldati allveelaevale uus rakettide laskeseade ja uuendati arvutisüsteeme, vahendas BBC.
Ajalehe Sunday Times andmetel tulistati juunis lõhkepeata Trident II D5 rakett välja Floridast 9012 kilomeetri kauguselt Aafrika lääneranniku vetes oleva sihtmärgi suunas, kuid see võttis suuna USA poole.
Kaitseminister Michael Fallon rääkis parlamendiliikmetele sel teemal esmaspäeval. Kaitseministeeriumi kinnitusel testiti allveelaeva HMS Vengeance ja selle meeskonda "edukalt" mullu juunis.
BBC kaitsevaldkonna korrespondendi Jonathan Beale'i sõnul on kuninglik merevägi viinud alates 2000. aastast läbi kuus sellist testi ning varem ka edukatest katsetustest avalikkust teavitanud, kuid seekord seda ei tehtud.
Väidetav vahejuhtum leidis aset mõni nädal enne seda, kui parlament hääletas Briti tuumarelvade süsteemi uuendamise poolt. Juulis toetas parlament 472 häälega 117 vastu Tridenti uuendamist 40 miljardi naela eest. 52 SNP ja 47 Tööpartei saadikut hääletasid selle vastu.
Debati käigus ütles May parlamendiliikmetele, et "see oleks vastutustundetu", kui Suurbritannia hülgaks oma tuumarelvad.
Tööpartei ja Šoti Rahvuspartei (SNP) tahavad valitsuselt selgitust, kas raketikatsetus allveelaevalt HMS Vengeance nurjus. Tööpartei juht Jeremy Corbyn ütles, et teated väidetavast eksimusest on "tõsine probleem". "See on päris katastroofiline viga, kui rakett läheb vales suunas," ütles ta Sky Newsile.
Tööpartei varikaitseminister John McDonnell ütles, et "on äärmiselt murettekitav", et parlamendile ei räägitud juhtunust, kui see hääletas juulis Tridenti uuendamise üle.
Konservatiivist parlamendiliige, parlamendi kaitsekomisjoni juht Julian Lewis ütles, et peaminister David Cameron andis Mayle üle keerulise olukorra, milles pole võimalik võita.
SNP juht, Šoti esimene minister Nicola Sturgeon, kes on Tridenti vastane, nimetas väidetavat raketikatsetuse nurjumist "tõsiseks probleemiks".
Valitsuse pressiesindaja ütles, et Mayd teavitati tuumaküsimustest, sealhulgas raketikatsetusest, kui ta peaministriks sai. Kui pressiesindajalt küsiti, kas rakett tulistati valesti, ütles ta, et ei lasku detailidesse. Ta ei öelnud ka, kas Mayle on sellest räägitud.
Pühapäeval BBC-le intervjuud andes keeldus Theresa May neli korda ütlemast, kas ta teadis enne parlamendihääletust raketikatsetusest.
"Ma usun täielikult meie Trident rakettidesse. Kui ma kõnelesin parlamendi alamkojas, siis me rääkisime sellest, kas uuendada Tridenti või mitte," ütles May BBC-le.
Tridenti süsteemi soetas Margaret Thatcheri valitsus 1980. aastate alguses Polaris raketisüsteemi vastu. Trident võeti kasutusse 1990. aastatel. Süsteemil on kolm osa - allveelaevad, raketid ja lõhkepead. | Theresa Mayd teavitati väidetavalt luhtunud raketikatsetusest | https://www.err.ee/581222/theresa-mayd-teavitati-vaidetavalt-luhtunud-raketikatsetusest | Theresa Mayle räägiti peaministriks saades viimasest Tridenti raketikatsetusest, teatas Downing Street pärast väiteid, et rakett kaldus kursilt kõrvale. |
Nõnda võib juhtuda, et inimene saab kevadel, pärast oma tulude deklareerimist, ebameeldiva üllatuse osaliseks: selle asemel, et osa enammakstud tulumaksust tagasi saada, võib tal hoopis tekkida nüüd kohustus juurde maksta. See on asjaolu, millega inimesed ilmselt arvestada ei oska.
Sama oht kummitab ka kõrgemapalgalisi: üle 2100 euro teenivad inimesed ei tohiks üldse lasta tulumaksuvaba miinimumi enam maha arvestada, et vältida hilisemat juurdemaksmist. Seega on järgmise aasta jaanuaris tagumine aeg tulumaksuvaba miinimumi arvestamisest loobumiseks, et 2019. aasta kevadel ebameeldivat juurdemaksmise üllatust ei tekiks.
"Teeme niipalju kui võimalik, aga senisest mõnevõrra keerukam süsteem eeldab paratamatult ka seda, et inimene peab olema kursis, milliseks kujuneb tema aastane tulu ja kuidas see mõjutab tema maksukoormust. Näiteks kui on teada, et tulu on kuus keskmiselt suurem kui 2100, siis ei tohiks lasta tööandjal üldse maksuvaba tuluga arvestada, et vältida hiljem juurdemaksmist. Kui kuine tulu jääb vahemikku 1200-2100, siis üritame inimest teavitada, aga kindlasti ei suuda me kõiki inimesi jooksvalt teavitada, osa tulust võivad inimesed deklareerida alles tulude deklareerimise perioodil ning siis on meie teavitus igal juhul tagantjärele," selgitas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ERR.ee-le.
Liivamägi tõdes, et astmelise tulumaksu korral on sisuliselt võimatu maksuvaba tulu korrektselt arvestada, mistõttu tuleb tagantjärele, kui tuludeklaratsioon esitatud, tõenäoliselt ikka raha juurde maksta.
"Astmeliselt langeva maksuvaba tulu kehtestamisel tekib tõesti olukord, kus mitme tööandja juurest kokku üle 1200 euro suurust tasu saavatele inimestele on väga keeruline kui mitte võimatu kuupõhiselt õiget maksuvaba tulu arvestada ning tõenäoliselt arvestatakse maksuvaba tulu rohkem, kui aasta peale ette nähtud," selgitas Liivamägi.
"Sama olukorra ees on inimesed, kes saavad aasta jooksul lisaks töötasule dividenditulu või muud tulu (vara müügist tulu, üüritulu, välismaal teenitud tulu, ettevõtlusest saadud tulu, metsamüük vmt), millelt tuleb tulumaks tasuda järgmisel aastal esitatava tuludeklaratsiooni alusel. Kuna tegelik maksuvaba tulu suurus selgub aasta kogutulu teadasaamisel, tähendab see neile seda, et vähem tasutud tulumaks tuleb juurde maksta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel," põhjendas Liivamägi.
Maksuvaba tulu võetakse raamatupidamissüsteemides arvesse automaatselt. Seda, kas raamatupidaja saab muuta maksimaalselt arvesse võetavat maksuvaba tulu inimese kohta, sõltub juba kasutatavast süsteemist.
Tulu- ja sotsiaalmaksudekalratsioonide alusel oli 2016. aastal kokku umbes 50 000 inimest, kes said tulu ja erinevaid toetusi mitmelt väljamakse tegijalt ning kelle aastatulu oli suurem kui 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus. Selle 50 000 seas aga ei kajastu need inimesed, kes said lisaks palgale tulu muudest allikastest, näiteks vara müügist, väljaüürimisest, välismaal töötamisest, ettevõtlusest, metsamüügist jms.
"See info esitatakse meile tulude deklareerimise käigus ja seda ette ennustada on keeruline," põhjendas Liivamägi.
Juurdemaksed saab ajatada
Liivamägi sõnul saavad inimesed, kes teenivad tulu mitmest allikast, ka ise seda ennetavalt reguleerida, et alatasutud tulumaksu olukorda ei tekiks. Kuid see eeldab, et inimene ise selle peale tuleks.
"Kui töötaja seda soovib, ei pea tööandja arvesse võtma kogu maksuvaba tulu. Plaanime e-maksuametisse luua lahendused, et inimesed oleksid kursis oma maksuvaba tulu kasutamisega ja võimaliku täiendava maksukohustusega, mis tuludeklaratsiooni esitamisel tekib. Plaanime ka teavitusi maksuvaba tulu piirmäära täitumisest, et inimesed saaksid vajadusel aasta kestel maksuvaba tulu arvesse võtmisest loobuda," pakkus Liivamägi lahendusi.
Mitmesajaeurose juurdemaksunõude saanud töötaja võib taotleda maksu- ja tolliametilt maksude ajatamist. Selleks tuleb e-maksuametis ise endale maksegraafik koostada, valides sobiva perioodi, mille jooksul igakuiselt osa summast ära tasuda. Maksmise saab ajatada kahe kuni 24 kuu peale. Minimaalne tagasimaksesumma kuus on 50 eurot. | Enam kui 50 000 inimesel võib edaspidi tekkida kohustus tulumaksu juurde tasuda | https://www.err.ee/581229/enam-kui-50-000-inimesel-voib-edaspidi-tekkida-kohustus-tulumaksu-juurde-tasuda | Kui senini on inimesed harjunud kevaditi riigilt enamtasutud tulumaksu tagasi saama, siis astmeliselt tõusma hakkava tulumaksu korral tuleb mitme tööandja juures töötavatel või lisaks palgale muud tulu teenivatel inimestel üle 1200-eurose kuusissetuleku korral hakata järgmisest aastast ilmselt tulumaksu juurde tasuma. Kui teenistus ületab 2100 eurot kuus, ei tohiks tulumaksuvaba miinimumi enam üldse lasta arvestada. |
Eelmisel nädalal teatas poliitikast lahkumisest pikaaegne Sinn Feini juhtfiguur ja Põhja-Iirimaa ühtsusvalitsuse asepeaminister Martin McGuinness. Poliitikast loobumist põhjendas ta nii halva tervise kui ka Põhja-Iirimaa praeguse poliitilise kriisiga, vahendas Reuters.
Ühtsusvalitsuse asepeaministri ametist lahkumisest teatas McGuinness juba 9. jaanuaril. McGuinness oli korduvalt ärgitanud oma kolleegi, Unionistide liidrit ning Põhja-Iirimaa esimest ministrit Arlene Fosterit astuma kõrvale ajaks, mil seadusandjad uurivad viimase väidetavaid eksimusi valitsuse "rohelise energia" programmis. Väidetavalt raisati programmis suurel hulgal maksumaksja raha.
Ühtsusvalitsus moodustati 2007. aastal 1998. aasta Põhja-Iirimaa rahuleppe tingimuste alusel. Valitsus vajab püsimiseks Sinn Féini ja protestantide enamust esindavate demokraatlike unionistide toetust. Briti ametnikud nõudsid Sinn Féinilt ühtsusvalitsusse uue asepeaministri nimetamist, Sinn Féini parlamendiliikmed ütlesid aga pärast kohtumist Briti valitsuse Põhja-Iiri ministri James Brokenshire'ga, et võimujagamine peab lõppema, kuna lahendamata tülisid on liiga palju.
Võimujagamisreeglite järgi tuli seega Põhja-Iiri parlament laiali saata ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised.
40-aastase Michelle O'Neilli saamine Sinn Féini juhiks on ajalooline seetõttu, et tema esindab juba põlvkonda, kes pole isiklikult Põhja-Iirimaa omaaegsest vägivaldsest konfliktist osa võtnud.
"See on tohutu au ja suur-suur privileeg, et mind valiti põhjaosa uueks juhiks ja jätkama Martin McGuinnessi, poliitilise gigandi, jälgedes," teatas O'Neill oma pöördumises.
Sinn Féin on olnud lähedalt seotud kunagise relvarühmitusega Ajutine IRA ning erakond tegutseb nii Põhja-Iirimaal kui ka Iiri Vabariigis. Partei juht on olnud alates 1983. aastast Gerry Adams. | Sinn Féini Põhja-Iirimaa juhiks sai Michelle O'Neill | https://www.err.ee/581219/sinn-f-ini-pohja-iirimaa-juhiks-sai-michelle-o-neill | Iiri vabariiklaste erakond Sinn Féin nimetas oma Põhja-Iirimaa uueks juhiks Michelle O'Neilli, kes peab erakond juhtima märtsis toimuvate Põhja-Iirimaa valimiste ajal. |
Ottawasse kogunenud publik nägi mängus koguni 13 väravat ning kodumeeskond pidi Blue Jacketsi meeskonna paremust tunnistama alles lisaajal tulemusega 7:6 (2:2, 1:3, 3:1, 1:0).
Blue Jacketsile tõi võidu Cam Atkinson, kes oli korra täpne ka normaalajal. Ottawa poolel viskasid kaks väravat Mike Hoffman ja Zack Smith.
Blue Jackets on 46 kohtumisega kogunud 46 punkti ning jagab koos Washington Capitalsiga idakonverentsis ja kogu liigas liidrikohta. Seejuures on mõlemal tiimil hetkel ka väravate vahe võrdne (+49). Omavaheliste mängude tulemused asetavad hetkel küll Columbuse tabelis teisele reale.
Tulemused:
Detroit - NY Rangers la 0:1
Pittsburgh - Boston 5:1
Ottawa - Columbus la 6:7
NY Islanders - Philadelphia la 2:3
Chicago - Vancouver 4:2
Minnesota - Nashville 2:4 | Blue Jackets ja Senators viskasid lisaajal lõppenud mängus 13 väravat | https://sport.err.ee/97450/blue-jackets-ja-senators-viskasid-lisaajal-loppenud-mangus-13-varavat | Jäähokiliigas NHL pidasid pühapäeval meeletu mängu idakonverentsi liidrite hulka kuuluv Columbus Blue Jackets ning viimaste play-off kohtade eest võitlev Ottawa Senators. |
Kreek aitas koduklubi 19:25, 25:14, 25:23, 22:25, 15:13 võidule Arago de Sète´i üle. Koondise temporündaja panustas edusse kümme punkti (+5). Rünnakul lõi ta tosinast tõstest punktiks pooled, lisaks neli edukat sulustamist, kirjutab volley.ee.
Andri Aganits ja Poitiersi Stade Poitevin pidid võõrsil alla vanduma Montpellier´i võistkonnale 25:23, 18:25, 17:25, 33:31, 10:15. Rahvuskoondise temporündaja tõi tõi kümme punkti (+7), realiseerides 13-st tõstest üheksa (69%).
Toulouse´i Spacer Volley (Timo Tammemaa) kaotas koduväljakul Ajacciole 22:25, 25:21, 22:25, 25:20, 17:19. Tammemaa tõi seitse punkti (-2). Kõik viis rünnakut tõid punkti, lisaks ka kaks blokki, ent servil eksis ta 15 pallingust koguni üheksal.
Turniiritabelis on Pariisi Volley 28 punktiga kolmas, Toulouse 20-ga kuues ja Potiers 18ga seitsmes. Chaumonti võistkond on liidrina kuraditosina mänguga kogunud 31 punkti.
Prantsusmaa esiliigas aitas Kert Toobal Rennes´i võistkonna võõrsil 3:0 (25:21, 25:21, 26:24) Lyoni. Sidemängija kogus kõik kolm punkti blokiga.
Naiste meistrisarjas pidi Terville kodus Pariisi Saint-Cloudi naiskonnale alla vanduma 20:25, 25:23, 22:25, 25:21, 12:15. Hea mängu tegi Eliise Hollas, kogudes 11 (+6) punkti. Vastase rünnaku blokeeris ta viiel korral. Polina Pitou-Bratuhhina sai kirja kaheksa (+1) punkti.
Anna Kajalina panustas võitu kuus punkti (+1), kui Saint-Raphaël Var Volley-Ball sai võõrsil Quimperist jagu 23:25, 25:16, 25:15, 20:25, 15:6. Tabelis on Kajalina koduklubi viimasel play-off kohal, Terville hoiab 12. positsiooni. | Eestlased Prantsusmaa meistrisarjas: viis korda 2:3, võita õnnestus kaks mängu | https://sport.err.ee/97446/eestlased-prantsusmaa-meistrisarjas-viis-korda-2-3-voita-onnestus-kaks-mangu | Prantsusmaa kõrgeimas võrkpalliliigas mängisid kõigi meie võrkpallurite klubid nädalavahetusel justustkui kokkulepitult viis geimi. Maratonmängud õnnestus edukalt lõpetada Pariisi Volley´l (Ardo Kreek) ja Saint-Raphaël Var Volley-Ballil (Anna Kajalina). |
Hollywoodil ongi valida konformismi ja kestva protesti vahel, millel kohanemisega võrreldavat edu pole, kuid mis tasub end ära pikemas perspektiivis, ehk siis, kui tuuled taas pöörduvad. Väidetavalt on mitmed demokraatide pooldajad Ühendriikides võtnud kasutusele taktika, et Trumpi eeloleva kahe aasta jooksul võimalikult kurnata, et nõrgestada seeläbi vabariiklaste positsioone nelja aasta pärast toimuvatel valimistel. Trumpi senised reaktsioonid tema kriitikale lubavad vaid vastasseisu süvenemist. See tähendab ka seda, et Trumpi vastased kipuvad vaenama neid, kes ettearvamatu ärimehe ootamatusse karjääri neutraalsemalt või isegi pooldavalt suhtuvad, nii näiteks võis Trumpi valimisse pragmaatiliselt suhtunud Nicole Kidman just seetõttu jääda ilma tänavusest Oscari nominatsioonist, kirjutab Kyle Smith New York Postis, tuues veel teisigi samasuguseid näiteid.
Hollywoodi meelelahutustööstusele on Trumpi saamine presidendiks olnud vapustus, sest demokraatide aastatepikkune võim on taganud neile kindla koha süsteemis ja teisalt tugevdanud mulli, kus järjekordse romantilise kangelasfilmi kassaedu tunnustatakse õlalepatsutuste ja kuldmehikestega. Trumpi võit valimistel tekitas priske küsimärgi - kas me oleme midagi valesti teinud? Kas me polegi tegelikult mõistnud oma vaatajat, seda "päris Ameerikat", nagu kirjutab Todd S. Purdum Politicos. Hollywoodi hirmud puudutavadki mitte niivõrd poliitilist positsiooni, kui vaatajate kaotamise hirmu, sest Hollywood on siiski eeldanud, et tunneb vaatajat. Meelelahutustööstus on alati imestunud, kui menukaks osutuvad konservatiivsetel väärtustel põhinevad patriootilised või kristliku temaatikaga filmid. Reality-show 'dele on vaadatud pigem ülalt alla, kuid see on pinnas, millelt Trump on võrsunud ja kultuur, mida ta kultiveerib.
Peavoolumeediale sõja kuulutanud Trump võib ka murda presidentide senist poliitikat ja hakata avalikult soosima talle lojaalseid ajakirjandusväljaandeid või telekanaleid. Trumpi meeskond on viidanud ka võimalusele, et uus president erastab avalik-õigusliku ringhäälingu korporatsiooni ja sulgeb Ühendriikide Kultuurkapitali vasted, mis tegutsevad riigieelarvest ja mille ülalpidamist peab Trumpi lihtsalt liigseks. Trump soovib kunste ja humanitaarteaduseid toetavate sihtasutuste töö korraldada ümber nii, et nende rahastamine oleks annetustepõhine, mis tähendab nende institutsioonide sõltuvusse seadmist Trumpi sõpruskonda kuuluvatest superrikastest. Ühendriikide kirjanikke ühendav PEN klubi, mille etteotsa on astumas Paul Auster, on nimetanud seda juba uue Pimeda Ajastu alguseks.
Seega võibolla kujuneb Trumpi ametiaeg tõesti hoopis ühiskonda ühendavaks perioodiks, kuna kõigil, kes peavad oluliseks humanistlikke väärtusi, tuleb oma hääle kuuldavale toomiseks jõud ühendada.
Kommentaar oli eetris 23.01 ERR-i raadio kultuuriuudistes. | Kultuurikommentaar: Trump ja Hollywood | https://kultuur.err.ee/315510/kultuurikommentaar-trump-ja-hollywood | USA-l on uus president ja ühendamise asemel on see Ühendriike seni pigem lõhestanud. Lõhe kandub ka läbi Hollywoodi, sest vaatamata sellele, et suur osa näitlejaid, muusikuid ja produtsente oleks meeleldi näinud sel kõrgel ametipostil demokraat Hilary Clintonit, mõtlevad paljud sellele, et kuidas uues olukorras, kui president ametivande andnud, ellu jääda ja oma asja edasi ajada. |
Fillon ütles pärast kohtumist Saksa kantsleri Angela Merkeliga, et Venemaa peaks sanktsioonide tühistamiseks põhjust andma, vahendas Reuters.
Samas lisas Fillon, et ka Ukraina ei ole teinud seda, mis on rahu tagamiseks vajalik.
"Ma olen veendunud, et majandussanktsioonid on täiesti ebatõhusad. Me peame leidma rääkimiseks muu viisi," ütles Fillon ajakirjanikele.
Fillon hoiatas ka võimaluse eest, et Venemaa ja USA loovad omavahel sidemeid, mis jätavad Euroopa Liidu kõrvale.
"Ma ei taha, et USA president Donald Trump räägiks Venemaaga meie arvelt. See kahjustaks Euroopat, kui Trump tegutseks meie selja taga, mis ei ole välistatud," ütles ta.
Ajalehele Le Monde ütles kandidaat enne Merkeliga kohtumist, et Euroopa peaks suurendama oma sõjalist võimsust ühise fondiga, mille kaudu rahastab välisoperatsioone.
Samuti ütles ta ajalehtedele Le Monde ja Frankfurter Allgemeine Zeitung, et Euroopa vajab uut sõjalist liitu enda kaitsmiseks ja võitluseks islamiäärmusluse vastu.
Fillon süüdistas USA-d islamiäärmuslusest tuleneva ohu süvendamises. Ta ütles, et uuel presidendil Donald Trumpil on "agressiivne hoiak", mis peaks andma Euroopale tõuke "enda organiseerimiseks".
Fillon ei rääkinud sellest, milline peaks Euroopa Liidu sõjalise liidu suhe NATO-ga olema. Trump on nimetanud NATO-t iganenuks. | Filloni sõnul on Venemaa-vastased sanktsioonid mõttetud | https://www.err.ee/581218/filloni-sonul-on-venemaa-vastased-sanktsioonid-mottetud | Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu on mõttetud, ütles Prantsusmaa presidendikandidaat Francois Fillon visiidil Berliini. |
Film jälgib Ukraina filmirežissööri Oleg Sentsovi kohtumenetlust, kelle vahistas Venemaa julgeolekuteenistus oma kodus Krimmis tema Ukraina-meelsuse tõttu. Ebapiisavatest tõenditest olenemata mõisteti Oleg 20 aastaks vangi kunstlikult loodud süüdistuse alusel. Kurikuulus protsess tekitas pahameeletormi üle maailma.
Euroopa Filmiagentuur oli üks Olegi vabastamise kampaania peamisi toetajaid. Tegemist on absurdse kafkaliku looga sellest, kuidas ükskõik kellest võib saada tundetu riigimasina ohver. Film on ühtlasi portree Olegist kui ka Koljatist, kellega ta vastamisi on.
Filmi režissöör ja operaator on Askold Kurov, muusika ja heli Sorin Apostol ja Oleg Mikhailyuta, monteerijad Michał Leszczyłowski ning Evgeny Zaozernykh, produtsendid Max Tuula ja Maria Gavrilova, kaasprodutsendid Dariusz Jabłoński, Izabela Wojcik, Violetta Kaminska, Alena Müllerová, Jiří Vlach, Jan Makalouš ja Olga Zhurzhenko. Tootjateks on Marx Film (Eesti), Message Film (Poola) ning Česká televise (Tšehhi).
"Protsess: Venemaa riik Oleg Sentsovi vastu" jõuab kinodes 2017. aasta veebruaris. | Eesti dokumentaalfilm "Protsess: Venemaa riik Oleg Sentsovi vastu" valiti Berliini filmifestivali programmi | https://kultuur.err.ee/315516/eesti-dokumentaalfilm-protsess-venemaa-riik-oleg-sentsovi-vastu-valiti-berliini-filmifestivali-programmi | Eesti-Poola-Tšehhi koostöös valminud dokumentaalfilm "Protsess: Venemaa riik Oleg Sentsovi vastu" on üks kolmeteistkümnest filmist, mis valiti 9. kuni 17. veebruaril toimuva 67. Berliini filmifestivali programmi "Berlinale Special". |
„Huvi Kostja vastu leidub mitmelt poolt, aga Jagiellonia teeb kõik selleks, et ta jätkaks lepingu lõpuni nende juures. Sisuliselt ei olda valmis võimalike ostjatega üldse läbi rääkima või küsitakse täiesti ebareaalset hinda. Kohtume sel nädalal veelkord ja teame, et jalgpallis võib alati tulla ette ootamatusi, aga olen vähemalt 90% ulatuses kindel, et Kostja jätkab hooaja lõpuni Jagiellonias,“ sõnas Stepanov Delfi vahendusel.
Vassiljevi leping Jagielloniaga kehtib hooaja lõpuni. Seejärel saab ta vaba mängijana soovi korral klubi vahetada. | Konstantin Vassiljev mängib tõenäoliselt suveni Jagiellonias | https://sport.err.ee/97445/konstantin-vassiljev-mangib-toenaoliselt-suveni-jagiellonias | Poola jalgpalliliigas imelist hooaega tegev Konstantin Vassiljev jätkab ülisuure tõenäosusega Bialystoki Jagiellonias, sõnas agentuuri Nesta Sport Groupi esindaja Andrei Stepanov. |
Barkati sõnul teab ta vestluste põhjal USA uue administratsiooni liikmetega, et nende kavatsused kolida saatkond Jeruusalemma on "tõsised".
Barkat ütles esmaspäeval usutluses Iisraeli armeeraadiole, et saatkonda "ei saa kolida ühe päevaga" ning plaani elluviimine nõuab aega.
Valge Maja teatas pühapäeval, et arutelud saatkonna Jeruusalemma kolimiseks on alles "algetapis".
Trump kutsus Iisraeli peaministri visiidile USA-sse
USA president Donald Trump esitas pühapäeval telefonivestluses Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule kutse külastada järgmisel kuul Washingtoni, teatas Netanyahu kantselei.
"Visiidi lõplik aeg pannakse paika lähipäevil," ütles kantselei avalduses. "Kaks liidrit arutasid Iraani tuumakokkulepet, rahuprotsessi palestiinlastega ja teisi küsimusi." | Jeruusalemma meer: Trumpi plaan saatkonna ümberkolimiseks on "tõsine" | https://www.err.ee/581217/jeruusalemma-meer-trumpi-plaan-saatkonna-umberkolimiseks-on-tosine | USA presidendi Donald Trumpi ja tema meeskonna plaan kolida saatkond Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma on "tõsine", kinnitas Jeruusalemma linnapea Nir Barkat. |
Soodushind kehtib 1998.-2009. aastal ja 1954. aastal või varem sündinutele koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal). 2010. aastal ja hiljem sündinud pääsevad sisse tasuta, juhul kui istuvad piletiga saatja süles (kui on soov eraldi istekohaks, siis tuleb osta sooduspilet).
Lisaks kehtib 10-protsendiline soodustus täispiletilt LHV jalgpallikaardi omanikule. Soodustus kehtib kaardi tagaküljel oleva koodi sisestamisel internetipoes või kaardi esitamisel Piletilevi müügipunktis. Soodustusega piletite arv kliendi kohta ei ole piiratud.
Eesti ja Horvaatia on varem omavahel kohtunud kaheksa korda, millest kaks mängu on lõppenud viigiga. Viimati külastasid horvaadid A. Le Coq Arenat 2010. aasta maikuus, kui väravad jäid löömata. | Müügile tulid Eesti ja Horvaatia maavõistluse piletid | https://sport.err.ee/97443/muugile-tulid-eesti-ja-horvaatia-maavoistluse-piletid | Piletilevist saab soetada pääsmeid 28. märtsil A. Le Coq Arenal toimuvale Eesti – Horvaatia maavõistlusele. Ühe pääsme täishind küljetribüünile on 14 eurot ja otsatribüünile 12 eurot. Sooduspiletid maksavad 10 eurot. |
Esmaspäevane avaldus kompanii ühe suurima tootmisfiasko põhjuste kohta järgnes mitu kuud kestnud uurimisele.
Maailma suurim nutitelefonide tootja võttis eelmise aasta septembris tagasi 2,5 miljonit Note 7 telefoni seoses teadetega nende ülekuumenemisest ja süttimisest. Kompanii süüdistas esialgu liitiumakude tootjat.
Uued Note 7 telefonid aga kuumenesid ja süttisid ka teiste akudega. Sestap peatas Samsung oktoobris selle mudeli tootmise.
Samsungi hinnangul läksid probleemid Galaxy Note 7 nutitelefonidega kompaniile maksma vähemalt 5,3 miljardit USA dollarit. | Samsung avalikustas Galaxy Note 7 süttimiste põhjused | https://www.err.ee/581216/samsung-avalikustas-galaxy-note-7-suttimiste-pohjused | Samsung Electronics teatas esmaspäeval, et probleemid aku disainis ja tootmisprotsessis põhjustasid Galaxy Note 7 nutitelefonide ülekuumenemise ja süttimise. |
Meeste üksikmängus kõrgeima asetusega jätkav Raonic oli 7:6 (6), 3:6, 6:4, 6:1 üle hispaanlasest Roberto Bautista Agutist (ATP 14.). Nadal alistas 6:3, 6:3, 4:6, 6:4 kuuenda asetusega prantslase Gael Monfilsi.
„Mul oli õnne,“ tunnistas Raonic mängu järel. „Oli mitmeid hetki, kus ma ei mänginud parimat tennist.“
Naiste turniiril pääses veerandfinaali ka viienda asetusega tšehhitar Karolina Pliškova, kes oli 6:3, 6:3 üle austraallannasat Daria Gavrilovast (WTA 26.). | Monfilsi üle raske võidu saanud Nadal kohtub veerandfinaalis Raoniciga | https://sport.err.ee/97442/monfilsi-ule-raske-voidu-saanud-nadal-kohtub-veerandfinaalis-raoniciga | Austraalia lahtistel kohtuvad veerandfinaalis kolmanda asetusega kanadalane Milos Raonic ja üheksanda asetuse saanud hispaanlane Rafael Nadal. |
Saksa politsei vahistas laupäeval Neussi linnas toimunud haarangu käigus mehe ja naise, teatas Nordrhein-Westfalen kriminaaluurimisbüroo (LKA). Naine vabastati hiljem, vahendas Reuters.
Kahtlusaluse korteri läbiotsimisel ei leitud Düsseldorfi prokuratuuri kinnitusel tõendeid koheselt ähvardava rünnaku kohta. Samuti ei leitud relvi või lõhkekehi. LKA pressiesindaja Frank Scheulen ütles, et haarangu käigus arestiti mobiiltelefone ja andmesalvestuse seadmeid.
Ajaleht Focus märkis, et mees kavandas pommirünnakut politsei ja sõdurite vastu.
Düsseldorfi prokuratuuri pressiesindaja ütles, et kahtlusalune tunnistas ülekuulamisel seotust Albaania juurtega austerlasega, kes vahistati Viinis. Tema sõnul oli austerlane tal eelmise aasta lõpus kaks nädalat külas. Külastuse eesmärk ei ole esialgu selge.
Uurijate sõnul oli austerlane olnud ühenduses Albaanias tegutsevate džihadistidega.
Nii Saksamaal kui ka Austrias vahistatud mehed olid ajalehe Focus andmetel katsetanud korteris lõhkekehade valmistamist.
Scheuleni sõnul toimus Neussi haarang pärast Austria võimudelt saadud vihjet. Scheuleni sõnul kahtlustatakse meest "tõsise vägivallateo" kavandamises.
Austria kahtlusalune vahistati reedel, kahtlustatuna rünnaku kavandamises Viinis. Austria võimud ei täpsustanud kavandatud rünnaku iseloomu, kuid ütlesid, et kahtlusalune on avaldanud toetust ISIS-ele ning olnud ühenduses džihadistidega Albaanias.
Austria siseministri Wolfgang Sobotka sõnul korraldab politsei jätkuvalt läbiotsimisi ja ülekuulamisi. Tema sõnul kuulub kahtlusalune "suhtlusvõrgustikku", kuid ta ei täpsustanud enamat.
Varem ütles Sobotka, et mehe vahistamine hoidis ära peagi toimuma pidanud rünnaku ning politsei kutsus inimesi üles andma teada kõigist hüljatud kohvritest.
Sobotka sõnul saadi otsustavaid juhtlõngu välisluureteenistustelt.
Saksa siseministeeriumi pressiesindaja arutas juhtumit Sobotkaga reedel. | Saksamaal ja Austrias vahistati rünnakute kavandamises kahtlustatavad | https://www.err.ee/581215/saksamaal-ja-austrias-vahistati-runnakute-kavandamises-kahtlustatavad | Saksamaal vahistati 21-aastane ja Austrias 17-aastane mees, keda kahtlustatakse rünnakute kavandamises, teatasid uurijad esmaspäeval. |
Veljo Tormis 85. Sünnisõnad
Kell 19:30
Veljo Tormise 85. sünnipäeva puhul jõudis publiku ette lavaline suurteos “Sünnisõnad”, mis on Von Krahli Teatri, Nargen Opera ja Nargenfestivali koostöös valminud muusikaline lavastus. Selle tööga jätkavad dirigent Tõnu Kaljuste ja lavastaja Peeter Jalakas Veljo Tormise muusikale põhinevate suurvormide tsüklit. "Jõud, mille alge on kusagil seal, kus asjadel ei ole nimesid, kohas, mida me tunneme, kuid seletada ei oska", on Peeter Jalakas öelnud. Kuuleb tegijate mõtteid ja saab osa lavastuse sünniprotsessist.
Kõlab hästi!: Tormise vägi
Kell 20:30
2015. aastal tähistati Eestis muusika-aastat. Saates näeb muusikast inspireeritud lühivorme, et inspireerida vaatajaid muusikat märkama, kuulama ja muusikast mõtlema. Režissöör Ülle Õun, toimetajad Timo Steiner ja Kristel Üksvärav.
Veljo Tormisele pööravad tähelepanu ka teised ERRi kanalid:
27. jaanuaril kell 20.00 toob ETV2 vaatajate ette filmi "Indrek". Tuntud näitleja ja teatrilavastaja Mikk Mikiveri esimese režissööritööna valminud mängufilm "Indrek" põhineb Anton Hansen Tammsaare teose "Tõde ja õigus" teisel osal. See on lugu maapoisi Indrek Paasi kolmest aastast Tartus härra Mauruse eragümnaasiumis. Filmi helilooja on Veljo Tormis.
26. jaanuaril kell 22.35 toob ETV Veljo Tormise mälestuseks ekraanile helilooja teose "Viimane laev" Juhan Smuuli tekstile. Pärast seda jõuab eetrisse 2005. aastal valminud dokumentaalfilm "Tormise regi". Lauljad ja näitlejad valmistuvad lavale tooma Veljo Tormise "Eesti ballaade". Dirigent Tõnu Kaljuste teeb muusikutega proove, jaapani koreograaf Aki Suzuki juhendab lavalist liikumist, lavastaja Peeter Jalakas aga püüab lahti sõnastada regilaulus peituvat väge. Vanad külalaulikuid leelutavad vanu laule. Regilaulu ja akadeemilise muusika ühendaja Veljo Tormis ise aga istub oma maakodus laua taga, selg vastu klaverit, räägib muusikast ja ilmast ning naudib vaikust. Meister ei kirjuta enam muusikat, aga meister on mõtetega muusikas.
Veljo Tormist mälestab ka Klassikaraadio. 23. jaanuaril kõlab Klassikaraadio programmis palju Tormise muusikat. 24. jaanuaril kell 10.05 kõlavad saates "Muusikatuba" märgilised teosed, milleks on inspiratsiooni andnud nii Eesti luule kui ka soome-ugri rahvaste regilaul, mis kujunes helilooja südameasjaks. Kell 11.05 saab kuulata albumit "Litany To Thunder".
25. jaanuaril kell 19.05 on Klassikaraadio kavas Veljo Tormise suurteos "Eesti ballaadid". Intervjuud aastast 2010, kus Veljo Tormis meenutab regilaulude juurde jõudmist 1950. aastatel. | ETV2 pühendab õhtupooliku Veljo Tormisele | https://menu.err.ee/294027/etv2-puhendab-ohtupooliku-veljo-tormisele | 23. jaanuari õhtul on ETV2 kavas toimunud muudatused ning eetrisse jõuavad kolm saadet, mis aitavad meenutada meie seast lahkunud Veljo Tormist. |
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi lämmatas Keito Kaljulaid (24) 2015. aasta 21. juunil Wismari haiglas võõrutusravil olles oma palatikaaslast, 44-aastast meest, kes suri seetõttu neli päeva hiljem.
Istungid kuulutati süüdistatava eraelu kaitseks kinniseks, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Kolmapäeval jätkatakse kaitsja taotletud tunnistajate kuulamisega.
2009. aastal osales Kaljulaid saates "Eesti otsib superstaari". | Palatikaaslase tapmises süüdistatav noormees astus kohtu ette | https://www.err.ee/581214/palatikaaslase-tapmises-suudistatav-noormees-astus-kohtu-ette | Harju maakohtus algas esmaspäeval kohtuprotsess noormehe üle, keda süüdistatakse 2015. aasta juunis Tallinnas Wismari haiglas palatikaaslase tapmises, kohtuprotsess on kinnine. |
Euroopa meistrivõistluste esimestel päevadel näitasid head taset just neiud. Jane Soodla (kergekaal) võitis hõbemedali sinises vöötasemes ja Liisi Vaht (sulgkaal) pronksmedali lillade vööde hulgas.
Jane Soodla tundis, et oli heas vormis. "Matšid võistlustel ei olnud rasked. Tegin rahulikult oma asja,” kommenteeris Soodla. Kokku tuli Soodlal teha neli matši. Esimene võit tuli vibukägistusega, teine punktidega (9:0), kolmas taas vibukägistusega. Esimene kaotus tuli vastu võtta alles finaalis. “Finaalis oli hea vastane. Tegin väikese vea, mis koheselt ära karistati. See kaotus on õppimiskoht," ütles Soodla.
Soodla ütles, et pole tulemusega lõpuni rahul, kuna soovis jõuda kuldmedalini. "Kui valusad kaotused ka pole, õpime neist siiski kõige enam. Kuna mu eesmärgid on kõvasti kaugemale seatud kui Euroopa meister sinistes vöödes, siis õppetunnid on hädavajalikumad kui võidusära,” lisas ta.
Liisi Vaht, kel kulus vastase alistamiseks napid 20 sekundit (sirge käelukk), oli oma esimese matši edust üllatunud. “Sain sellest palju enesekindlust juurde. Teadsin, et veerandfinaalis ootab mind väga tugev vastane, eelmise aasta Euroopa meistrivõistluste võitja. Andsin endast parima ja kaotasin nelja punktiga. Hea lahing oli, aga vastane oli seekord tugevam,” kirjeldas Vaht. Lillade vööde hulgas võitis Vaht pronksmedali. Vaht ise jäi tulemusega rahule - eriti arvestades, et lillat vööd on ta kandnud vaid neli kuud.
Üsna edukalt läks ka võistlemine avatud kaalus, kuhu lubati võistlema vaid kõikide kaalude medalistid. Võit saabus nii kaal kõrgema hõbemedalisti kui ka kukk-kaalu pronksmedalisti üle, seejärel pidi Vaht alla vanduma kaks kaaluklassi kõrgemal võistelnud kuldmedalistile ja lõpetas võistluse veerandfinaalis.
“Kõik vastased olid kogenumad kui mina, kuid ei tundnud, et võitudest oleks palju puudu jäänud. Tööd on veel palju teha, kuid hea oli teada saada, et liigun õiges suunas. Esimese suurvõistluse kohta ei läinud halvasti,” arvas Vaht. Järgmiseks plaanib ta võistelda välisvõistlustel nii palju kui võimalik. "Tunnen, et närvid mängivad võistlustel väga olulist rolli ja kuna ei ole varasemalt just palju suurvõistlustel käinud, kipun end alahindama,” rääkis Vaht.
Nii Vaht kui ka Soodla treenivad Tallinna klubis 3D Treening (SBG Estonia).
Mõlema treener Priit Mihkelson sõnas, et loodab, et need medalid on alles algus. “Mõlemad on palju tööd teinud, medalid ei tulnud lihtsalt. Kuid usun, et mõlemad on võimelised tulevikus veelgi paremini võistlema,” kinnitas Mihkelson.
Eelviimasel päeval võitis pronksmedali ka peamiselt Soomes elav ja treeniv must vöö Martin Aedma (keskkaal), kes võistles masters1 tasemekategoorias.
Lõplikud eestlaste tulemused:
Jane Soodla - sinised vööd, kergekaal, HÕBE
Liisi Vaht, lillad vööd, sulgkaal, PRONKS; avatud kaalus 5.-8. koht
Martin Aedma - mustad vööd, keskkaal, masters1, PRONKS;
Gilbert Bergstein - valged vööd, üliraskekaal, 5.-8. koht
Sten Maaslieb, lillad vööd, keskkaal, 33.-58. koht;
Tõll Simson - sinised vööd, kergekaal, 33.-64. koht. | Eesti sportlased võitsid Euroopa meistrivõistlustelt Brasiilia jiu-jitsus kolm medalit | https://sport.err.ee/97440/eesti-sportlased-voitsid-euroopa-meistrivoistlustelt-brasiilia-jiu-jitsus-kolm-medalit | Eile Lissabonis lõppenud Euroopa meistrivõistlused Brasiilia jiu-jitsus olid eestlastele üliedukad: välja võideldi hõbe- ja kaks pronksmedalit. |
Tormis on lisaks koorijuhi- ja õppejõutööle ning heliloomingule, mida ta ka maailmas edukalt tutvustanud on, end jäädavalt ka eesti filmilukku kirjutanud, luues muusikalise kujunduse mitmetele armastatud Eesti filmidele.
Oma tuntuimad filmidele loodud muusikalised kujundused tegi Tormis koostöös režissööri Arvo Kruusemendiga, kelle lavastatud Oskar Lutsu romaanide ekraniseeringute " Kevade" (1969), " Suvi" (1976) ja " Sügis" (1990) jaoks loodud muusika on saanud Eesti filmimuusika klassikaks.
Lisaks on Tormis kirjutanud muusika veel näiteks Kruusemendi filmidele " Naine kütab sauna" (1979) ja " Karge meri" (1982), Leida Laiuse " Libahundile" (1968), Mark Soosaare filmidele " Kihnu naine" (1973) ja " Jõulud Vigalas" (1980), Mikk Mikiveri " Indrekule" (1975) ning mitmetele dokumentaalfilmidele nagu Lennart Meri " Linnuteed tuuled" (1978), Viivi Kraavi " Mis värvi on suvi?" (1970), Mati Põldre " Linn ja maa" (1973), Peep Puksi " Anton Hansen Tammsaare I ja II" (1971, 1971) jt.
PÖFFi direktori Tiina Loki sõnul ei ole võimalik Tormise tähtsust Eesti kultuuri- ja filmiloos üle hinnata: "Tormis on aastakümnete jooksul andnud hindamatu panuse Eesti kultuuri arengusse, pakkunud selle varasalve unustamatuid teoseid ning aidanud oma teoste kaudu meid ka maailmale tutvustada. Me kaotasime ühe oma andekaima helilooja, kes on andnud muusikalise näo paljudele meie filmiajalukku ja rahva kultuurilisse teadvusesse kuuluvatele verstapostidele," lisas ta. | PÖFF mälestab Veljo Tormist | https://kultuur.err.ee/315512/poff-malestab-veljo-tormist | Eile teatasime kurbusega helilooja Veljo Tormise surmast. Oma järelhüüde saatis ka Pimedate Ööde filmifestival, mälestades tunnustatud Eesti heliloojat, koorijuhti ja filmimuusika autorit, kes pälvis koos oma kunagise õpilase Arvo Pärdiga 2015. aastal PÖFFi elutööpreemia. |
„Petter ei ole pettunud, ta on vihane,“ ütles Northugi treener Stig Rune Kveen NRK-le. „Meie plaan nägi ette Falunis rajale naasmist, kuid see kukkus läbi. See on kahetsusväärne.“
Jätkuvalt on kahtluse all, kas ja millistel aladel saab Northug osaleda veebruaris Lahtis toimuval MM-il. "Ta peab kiiresti tegutsema,“ tõdes Kveen. Viimati osales Northug MK-etapil 3. detsembril, kui jäi Lillehammeris toimunud 10 km distantsil 51. kohale.
Kaks nädalat tagasi ütles Norra koondise endine treener Eirik Myhr Nossum, et Northug on treeninud liiga intensiivselt ja palju. | Koondisest välja jäänud Northug ei tule rajale ka sellel nädalavahetusel Falunis | https://sport.err.ee/97439/koondisest-valja-jaanud-northug-ei-tule-rajale-ka-sellel-nadalavahetusel-falunis | Norra suusakuulsus Petter Northug plaanis sellel nädalavahetusel toimuval Faluni MK-etapil tulla rajale nii laupäevases sprindis kui pühapäevases 30 km klassikatehnikaga ühisstardis, kuid jäi Falunisse sõitvast Norra koondisest välja. |
Kohus vaagis esmaspäeval Keskerakonna ja MTÜ Vaba Ajakirjandus kaebust Harju maakohtu otsusele ning langetab selles otsuse 16. veebruaril, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR.ee-le.
Jill Greenberg nõudis Keskerakonnalt ja ajalehelt Kesknädal kümme aastat tagasi pildistatud nutva lapse kunstilise foto loata kasutamise eest 57 500 eurot ning seda pilti kasutati 2011. aastal Ärma talu vastases reklaamikampaanias.
Harju maakohus rahuldas mullu märtsis Greenbergi hagi Keskerakonna ja MTÜ Vaba Ajakirjandus vastu osaliselt. | Keskerakonna ja fotograafi rahanõude vaidlus saab ringkonnakohtust otsuse veebruaris | https://www.err.ee/581213/keskerakonna-ja-fotograafi-rahanoude-vaidlus-saab-ringkonnakohtust-otsuse-veebruaris | Tallinna ringkonnakohus arutas esmaspäeval Keskerakonna kaebust kohtuotsusele, millega mõisteti autoriõiguste rikkumise eest erakonnalt välja 2800 eurot ja Kesknädalat välja andvalt MTÜ-lt Vaba Ajakirjandus 9800 eurot USA fotograafile Jill Greenbergile. |
Trumpi hinnangul tuli ametisseastumist vaatama rohkem kui miljon inimest. "Pidasin kõne ja kogu väljak oli täis. See paistis miljoni või poolteise miljoni inimesena," ütles Trump Luure Keskagentuuri (CIA) peamaja külastades.
Internetiavarustes levisid laupäeval aga pildid, millelt oli võimalik näha, et Trumpi inauguratsioonitseremoonial oli kohal oluliselt vähem inimesi kui eelmise presidendi Barack Obama ametisseastumisel.
Starsi hokimeeskonna 3:4 kaotusmängu ajal ilmus suurele tabloole kiri, millega teatati, et kodumeeskonna mängu on 18 500 inimest mahutavale American Airlines Arenale tulnud vaatama poolteist miljonit pealtvaatajat.
Stars Jumbotron with a topical joke. pic.twitter.com/9vsmTG1Agj
— Kate Morrison (@unlikelyfanatic) January 22, 2017 | FOTO | NHL-i klubi viskas Trumpi üle nalja | https://sport.err.ee/97438/foto-nhl-i-klubi-viskas-trumpi-ule-nalja | USA president Donald Trump süüdistas laupäeval meediakanaleid tahtlikus valetamises tema ametisseastumisel osalenud inimeste arvu kohta. NHL-i hokimeeskond Dallas Stars andis laupäevases mängus Washington Capitalsi vastu Trumpi ütlustele omanäolise vastulöögi. |
Teinoneni esindaja vandeadvokaat Andrus Repnau taotles Teinonenile 2015. aasta 16. detsembril siseministeeriumi poolt Eestisse viieks aastaks kehtestatud sissesõidukeelu tühistamist.
Siseministeeriumi otsuses on märgitud, et Teinonen propageerib Eestis vaenu õhutavat ideoloogiat ning on nii käitudes teadlikult ja tahtlikult kahjustanud Eesti vabariigi rahvusvahelist mainet ning tekitanud siseriiklikke pingeid.
Teinoneni sissesõidukeeld kehtib 2020. aasta 16. detsembrini. | Kohus teeb otsuse Risto Teinoneni kaebuses Eesti riigi vastu veebruaris | https://www.err.ee/581212/kohus-teeb-otsuse-risto-teinoneni-kaebuses-eesti-riigi-vastu-veebruaris | Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval siseministeeriumilt sissesõidukeelu saanud natslike ideede propageerija, Soome päritolu Risto Mikael Teinoneni kaebust Eesti riigi vastu ning langetab selles otsuse 16. veebruaril. |
RKAS-i nõukogust tagasi kutsutud reformierakondlase Lillo asemel määras Korb riigifirma nõukogusse rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karnioli, selgub ainuaktsionäri otsusest.
Lillo oli Reformierakonnas ametis piirkondade arendusdivisjoni juhina. Pärast Hanno Pevkuri valimist Reformierakonna juhiks otsustas erakonna juhatus vabastada ametist peasekretär Reimo Nebokat, koos temaga lahkus ametist ka Lillo.
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks riigifirmade nõukogude nimetamiskomisjoni moodustamise, mille juhiks saab Erkki Raasuke ja liikmeteks Gunnar Okk, Sven Pertens ja David O'Brock. Selle ülesandeks saab olema nõukogude liikmete valimine ja tagasikutsumine ning muu säärane.
Detsembri alguses kutsus majandus- ja taristuminister Kadri Simson enda haldusala riigifirmade nõukogudest tagasi kõik reformierakondlased. | Korb kutsus RKAS-i nõukogust tagasi Kalev Lillo | https://www.err.ee/581207/korb-kutsus-rkas-i-noukogust-tagasi-kalev-lillo | Keskerakondlasest riigihalduse minister Mihhail Korb kutsus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) nõukogust tagasi Kalev Lillo ning määras tema asemel ametisse rahandusministeeriumi ametniku. |
"Välismaale tulles on esimesed nädalad või isegi kuud sisseelamise tõttu tavaliselt keerulised, aga see oli eelmine kord Iirimaal suurepärane ja seepärast otsustasin naasta," vahendab Soccernet.ee kahe aasta eest Iirimaa kõrgliigas Sligo Roversis mänginud Puri klubi pressiteenistusele öeldud sõnu.
"Ma sulandusin siin 2015. aastal väga hästi, nautisin riiki ja siinset jalgpalli Sligoga. Nüüd loodan sama teha Waterfordis," lisas ta.
Juba möödunud neljapäeval klubi juurde jõudnud Puri tõdes, et treeningute tase on seni väga hea olnud. "See on noor, kuid talendikas tiim ja loodetavasti suudame tiitli ja kõrgemale tõusmise nimel võidelda. Treeningud on olnud suurepärased ja ma ei jõua platsile jõudmist ära oodata."
Esindusmeeskonna värske juhendaja Alan Reynolds on Puri liitumise üle väga rõõmus: "Sanderi mõju Iirimaa liigale oli tohutu, kui ta oli siin Sligo Roversis ja oleme kindlad, et ta suudab seda teha taas uuel hooajal. Ta on tõestanud oma kvaliteeti nii koduses kui rahvusvahelises plaanis ja nende kogemustega, mis ta meie meeskonda toob, annab ta Waterford FC-le suure tõuke uueks hooajaks." | Iirimaa esiliigaklubiga liitunud Puri: see on noor, aga talendikas meeskond | https://sport.err.ee/97437/iirimaa-esiliigaklubiga-liitunud-puri-see-on-noor-aga-talendikas-meeskond | Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Sander Puri liitus nädalavahetusel Iirimaa esiliigas mängiva Waterfordiga. Mees sõnas, et tegu on väga ambitsioonika klubiga. |
Kui hakata Eesti sotsiaalmeedias ja mujalgi kritiseerima USA uut presidenti Donald Trumpi, annavad Trumpi toetajad kohe vastulöögi. Levinuim vastus on, miks – nende sõnul kallutatud – meedia ei räägi midagi Hillary Clintoni valedest.
Saage üle, tahaks öelda. Sel, mida Hillary Clinton tegi või teeb, pole enam tähtsust, sest valimised on läbi. Trump on president, seega tuleks keskenduda tema ütlemistele ja tegemistele.
Küsida tasub, miks ikkagi mõni trumpofiil nii kangesti USA uut presidenti kaitseb. Pakun oma arvamuse.
Trumpi kaitstes väljendavad tema toetajad ülekantud põlgust Eesti erakondade ja üldse võimukandjate vastu. Seda, kes kritiseerib Trumpi, peetakse samal ajal ka Eesti võimukandjate õigustajaks. Trumpi õigustades ja Hillary Clintonit põlates antakse samas ka oma osa Eesti võimukandjate pihta.
Kõige taga kumab soov, et ka Eesti võiks saada endale mõne kohaliku Trumpi, kes kõik 25 aastaga saavutatu kummuli keeraks.
Järelikult pole trumpofiilide silmis ka suuremat tähtsust sellel, kas Trump valetab või mitte. Kui öelda, et Trumpi inauguratsioonil oli vähe inimesi, saab alati öelda, et Eesti presidendi ametisseastumisel oli veelgi vähem inimesi. Või midagi samasugust.
Delikaatne olukord Trumpiga ei pruugi end lasta kaua oodata – varsti saab Eesti Euroopa Liidu eesistujaks ja on kohustatud maailma asjadest midagi avalikult arvama.
Eesti võimukandjaid tuleb muidugi kritiseerida, aga kas seda teha Trumpi kaudu ja igasugu objektiivsust kaotades, on iseküsimus.
Eesti ajakirjandus ei tohiks kaotada siinkohal oma närvi. USA on meie liitlane ja temast sõltub meie julgeolek, ent see ei tähenda, nagu ei tohiks USA presidendist midagi kritiseerivalt kirjutada.
Siin tekivad paratamatult käärid Eesti diplomaatidega, kelle ülesandeks on ikkagi Trumpi ja tema meeskonnaga hästi läbisaamine. Kindlasti tekitab selline olukord hõõrumist ajakirjanike ja diplomaatide vahel, kuid diplomaadid peaksid aru saama, et ajakirjanikud teevad oma tööd. Ja vastupidi: et diplomaadid teevad ka oma tööd.
Delikaatne olukord Trumpiga ei pruugi end lasta kaua oodata – varsti saab Eesti Euroopa Liidu eesistujaks ja on kohustatud maailma asjadest midagi avalikult arvama. Trump aga võib selleks ajaks hakkama saada juba mitme hullusega.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Erkki Bahovski: Eesti trumpofiilide taga kumab soov, et 25 aastaga saavutatu kummuli keerataks | https://www.err.ee/581211/erkki-bahovski-eesti-trumpofiilide-taga-kumab-soov-et-25-aastaga-saavutatu-kummuli-keerataks | Miks mõni Eesti elanik USA uut presidenti Donald Trumpi nii palju kaitseb, katsub selgitada Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. |
Otsustavas mängus on eestlase vastaseks Peterburis sündinud, kuid Prantsusmaad esindav Alexandre Sidorenko (ATP 254.). Matš peetakse Eesti aja järgi täna mitte enne kella 15.
Esimeses kvalifikatsiooniringis oli Zopp 6:7 (4), 7:6 (6), 6:4 üle teise asetusega belglasest Joris De Loorest. | Jürgen Zopp jõudis Prantsusmaal põhiturniirist ühe võidu kaugusele | https://sport.err.ee/97436/jurgen-zopp-joudis-prantsusmaal-pohiturniirist-uhe-voidu-kaugusele | Eesti tennisist Jürgen Zopp (ATP 314.) alistas Prantsusmaal Rennes’is toimuva 85 000 euro suuruse auhinnafondiga Challengeri turniiril teises kvalifikatsiooniringis kohaliku Hugo Nysi (ATP 352.) 6:1, 4:6, 7:6 (5) ning jõudis põhitabelist ühe mängu kaugusele. |
Just nädal enne maestro lahkumist toimus taas tähelepanuväärne Veljo Tormise ettekanne Ameerika Ühendriikides. 14. ja 15. jaanuaril laulis kammerkoor Vox Nova Veljo Tormise "Raua needmist" oma kava avaloona ja selle kõrvale Arvo Pärdi teost "Da pacem Domine“. Juhatas peadirigent Shannon Chase, kontserdipaigaks Brunswicki Bowdoin College'i Studzinski Recital Hall. Kogu see kava, kus oli ettekandel sh ka Läti helilooja Eriks Ešenvaldsi muusikat, kannab suure kaaluga nimetust "Da pacem: Music for Peace in Our Time“. Tormise muusika on teenäitaja meile paljudele ka praegu ning jääb sellena kestma veel kauaks.
Tormis oli uuenduslik, alati ja kõikjal, alates päevast, kui ta värskelt Moskva konservatooriumi lõpetanud noore mehena Tallinna Muusikakooli teooriaõpetajaks tuli. Ta oli väga erksa ja avara muusikahuviga, toetas, upitas ja ärgitas meid nooremaid ja oma õpilasi. Tormis asutas koolis esmakordselt 'loominguringi', kus meie koolitundideks loodud palad said loominguringi klassikontsertidel elava ettekandegi. Samas tehti ringi koosolekutel tutvust kõige värskema uue, juba nimekate heliloojate loominguga. Minugi lood kõlasid seal tulevase tipplaulja Hendrik Krummi või pianist Sirje Seppeli-Kuuse esituses. Veljost ainult viis aastat noorem Arvo Pärt ja Kuldar Sink olid tema sealsed tuntumad õpilased, pisut hiljem ka Lepo Sumera, Tarmo Lepik, Rein Rannap ja René Eespere muusikakeskkoolist.
Kui Arvo Pärt aina tunnustust ja tähelepanu hakkas koguma, ütles Veljo tagasihoidlikult, et Arvo hakkas hoopis paremaid lugusid kirjutama siis, kui ta Veljo õpilane enam polnud(!). Aga Pärt oli juba oma teel ise edasi läinud.
Kogu oma tuntuse juures oli Tormis väga tagasihoidlik, mistõttu temast midagi suuremat kaante vahele panna oli päris raske, ta oli selle vastu... Aga raamatu "Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks“ saime lõpuks ikkagi maestro 70. sünnipäevaks üsna kiires tempos kaante vahele, kus olid suuresti abiks Veljo ise ja Lea Tormis. See juhtus tänu sellele, et just 2000. aasta heliloojate liidu uusaastapeol jaanuarikuu algul nõustus Veljo lõpuks ning hakkasime ta mälestusi lindistama. Peatselt vahetas Veljo veel minu diktofoni enda parema vastu välja. Hiljem ütles ta minu tehtud kroonikate kohta sellest raamatust, et nii hea oli sealt mõndagi leida ja meenutada.
Koos Veljoga midagi tehes või temalt mulle kui ajakirjanikule selgitust andes imetlesin alati tema täpsust ja põhjalikkust igas asjas, mis ta tegi. Seda tegeledes nii vanade rahvalaulude arhiivimaterjalidega kuni selleni, missugune kord valitses ta kodus teda ennast puudutavate kirjutiste, kavade jms osas. Hea, et see suur nõudlikkus ei saanud piduriks tema loomingu puhul, nagu vahel juhtub. Tormise loodu on hoomamatu nii sisulise haarde kui ka teoste hulga poolest.
Tema eesmärk oli kindlasti olla rahvalik, ikka ja alati suurema esitajaskonna jaoks vastuvõetav, aga tema eesmärgid, anne, võimed ning arusaamised osutusid sellisteks, et tema kooriloomingut oli ja on üsna keerukas ettekandele tuua. Paljud koorid ei ole tulnudki sellega toime. Aga me kõik oleme aina õppinud temalt, või nagu Tormist enim ette kandnud Tõnu Kaljuste ütleb, et Tormis õpetas meid alatasa oma loomingu kaudu. Ja Eesti kooride rahvusvaheliste võitude üks vundamente on kindlasti olnud just Tormise looming.
Ta oli alati kollegiaalne ja sõbralik, ka siis, kui ta oli juba ülemaailmselt tuntud. Suurte kultuuride jaoks ongi tema loodu kui ühe väikese rahvakillu elu ja kultuuri jäädvustus. Neid rahvakilde oli tal mureks mitmeid, kes polnud seni saanud endale väikestki monumenti. Veljo Tormis püstitas mõnele neist nende aegade esimese mälestusmärgi.
Veljo Tormis seisis oma loomingulise vabaduse eest. Aga see pole väljendunud ta oopuste löövates pealkirjades, mille ainesse oli kindlasti vajutatud suur probleem: kas ellu jääda või hääbuda. Nii võinuks Tormis okupatsiooniaegadel oma kuulsa suurtsükli nimeks panna "Ikestatud rahvad“, aga see unikaalne teos sai nimeks tasakaaluka "Unustatud rahvad“.
Tormis ei kasutanud rahvaloomingut kui selle seadja või töötleja, vaid tegi ühest või teisest rahvamuusika olulisest elemendist omaenda kompaktse kontsertteose, millest saigi monument neile, kellelt folkloor pärit. Nii jäid ka vana ja uus tema muusikas ning tegevuses kestma ja kokku elama.
Nahksest ja piiratud nõukogude ideoloogiast oskas Veljo Tormis välja võtta omanäolise arusaamise, mis kohati peaaegu et pilana võis tunduda, ent okupatsioonivõimusid õnneks siiski eriti ei ärritanud. Küllap oli siin mõõduandjaks ja -tundjaks tema kirjanduslikust perekonnast pärit ning teatri- ja ettekandmisolusid eriliselt mõistev ja tasakaalukas kaasa Lea Tormis.
Et Veljo mingil kujul ikkagi tema ema arusaamisel punavõimudega kaasa astus, heliloojana päris algul ka nn ajalaule kirjutades, oli mõneti paratamatu, aga Veljo ema jaoks väga tõsiseks probleemiks, mida ema raskelt läbi elas.
Kummaline oli ka see, kuidas tema esimeste folklooriaineliste oma teoste puhul maksis kultuuriministeerium talle madalat honorari rahvalauluseadete tariifi alusel – aga need lood lendasid juba maailma, just niisugustena, milliseid siinmail algul teisejärgulisteks peeti.
Tuhanded eesti ja teiste rahvaste muusikud on seadnud Tormist endale eeskujuks nii loomingus kui ka interpreeditegevuses eeskätt koorijuhina. Ja pole vähetähtis rõhutada, kuidas Veljo Tormise muusikast leitakse ka tänapäeval tuntavat sotsiaalset või poliitilistki ainest.
Huvitaval kombel sai oma raamatu Tormisest valmis kõigepealt vene muusikateadlane Irina Bobõkina. 1989. aastal ilmus Tormise monograafia Moskva kirjastuses "Sovetski Kompozitor". Siis ilmusid Eestis Urve Lippuse raamat (Tartu Ülikooli kirjastus, 2000. a) ja Priit Kuuse "Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks“ (kirjastus Prisma Print, toimetaja Elo Lutsepp, 2000. a), mõlemad maestro 70. sünnipäeva puhul, ning väga põhjaliku uurimistöö järel ameeriklanna Mimi Daitzi monograafia, mis ilmus New Yorgis 2004. aastal.
Kuidas suunas Veljo Tormise muusikalist käekäiku tema professor Moskva konservatooriumis Vissarion Šebalin? Šebalini juures õppisid ja täiendasid end ka Lydia Auster ja Ester Mägi. Juba Lydia Auster meenutab, et professor Šebalin soovitas selgesõnaliselt: te peate end väljendama eeskätt kui Eesti helilooja ("Võ dolžnõ opredelitsja sebja kak Estonski kompozitor“).
Veljo Tormist mõjutas suuresti Tammsaare "Tõde ja õigus“, ta on omakorda mõjutanud, samas ka tuge saanud temast noorema põlvkonna kirjanikelt Hando Runnelilt, Jaan Kaplinskilt, Viivi Luigelt, Paul-Eerik Rummolt jt. Maestro Gustav Ernesaks on õiglaselt öelnud, et Tormise muusika väljendab eesti rahva hinge.
Kaastunne Veljo Tormise lähedastele ja sõpradele ka ERR kultuuriportaali toimetuse poolt! | Priit Kuusk: meenutades auväärset maestrot – Veljo Tormist | https://kultuur.err.ee/315513/priit-kuusk-meenutades-auvaarset-maestrot-veljo-tormist | Veljo Tormist meenutades vajanuksin praegu enda kõrvale vähemalt kahte muusikateadlast, rahvamuusikaga lähedases suhtes olnud Vaike Sarve ja Urve Lippust, aga kumbagi pole enam meie hulgas... |
"Rootsi armastuse teooria" ("Swedish Theory of Love")
24. jaanuar kell 20:00
Rootsit peetakse ideaalseks ühiskonnaks. Itaalia-Rootsi filmitegija Erik Gandini vaatab kriitiliselt, kuid heasoovlikult seda imetletud ühiskonnamudelit. Üle 40 aasta tagasi panid targad kodanikud pead kokku ja lõid tulevikuvisiooni ühiskonnast, mis koosneb sõltumatutest üksikisikutest.
"Rootsi armastuse teooria" põhines ideel, et kõigi inimsuhete aluseks peab olema sõltumatus üksteisest, mis tagabki õnne. Sellise sõltumatuse pahupool on aga rekordiline arv üksildasi inimesi.
"Martha ja Niki" ("Martha & Niki")
25. jaanuar kell 19:55
Tora Mkandawire Mårtens jutustab loo kahe noore naise püüdlustest lüüa läbi hiphopi maailmas, kus üldjuhul domineerivad üksnes mehed. Esimeste naistena võidavad nad Hip Hop Street Dance'i maailmavõistlused.
See on lugu eneseusust, oma koha leidmisest, sihikindlusest ja sõprusest, mis peaks eduga kaasnevatele pingetele vaatamata vastu pidama.
"Zlatani teekond" ("Becoming Zlatan")
26. jaanuar kell 19:30
Lugu Rootsi jalgpallikuulsuse Zlatan Ibrahimovići tähelennust, nähtuna läbi haruldaste arhiivikaadrite, milles noor ja andekas, aga ka tülikas mees kõneleb avameelselt oma elust, ambitsioonidest, konfliktidest ning edust.
Ta on olnud paljuski mõistatus, kuid teekond superstaariks heidab valgust mehele, kes ta tegelikult on. | ETV2 toob ekraanile eelmise DocPointi säravamad filmid | https://kultuur.err.ee/315480/etv2-toob-ekraanile-eelmise-docpointi-saravamad-filmid | Jaanuari lõpus algab Tallinnas dokumentaalfilmifestival DocPoint, kus saab näha maailma dokfilmide paremikku. Festivali sissejuhatuseks toob ETV2 ekraanile kolm 2016. aasta DocPointil linastunud filmi. |
Värtahamneni hakkavad silduma ka varem Frihamneni saabunud Riia-Stockholmi liini laevad Isabelle ja Romantika, mõlemad laevad on juba teinud edukad testsildumised uue kai ääres.
AS-i Tallink Grupp juhatuse liikme Lembit Kitteri sõnul on Värtahamneni uus sadam Stockholmis tõeliselt kaasaegne ning suurepärane väljumise- ja saabumise värav kõigi nelja laevaliini reisijatele, keda Tallink Grupp Stockholmi toob.
"Ühtlasi teeb ühe sadama ja terminali kasutamine kõikide meie Rootsi suunduvate laevaliinide tarbeks asja lihtsamaks ka meie reisijatele – Tallinki laevad väljuvad just sellest, Värtahamnenist," märkis Kitter.
Teised ettevõtte alused, mis Stockholmis peatuvad ehk Tallinna-Stockholmi liini Victoria I ja Baltic Queen, Helsingi-Stockholmi liini Silja Serenade ja Silja Symphony ning Turu-Stockholmi liini Galaxy ja Baltic Princess kasutavad Värtahamneni sadamat juba aastaid.
Uus terminal on valmis ja reisijad saavad kasutada reisijatekoridore, check-in ja ooteala ning kohvikut. Ka Tallinki Rootsi tütarettevõtte Tallink Silja AB kontor kolib sel nädalal uude terminali. | Tallinki Riia-Stockholmi liin hakkab käima läbi Värtahamneni terminali | https://www.err.ee/581208/tallinki-riia-stockholmi-liin-hakkab-kaima-labi-vartahamneni-terminali | Alates teisipäevast sõidavad kõik Tallinki Stockholmi külastavad reisilaevad Värtahamneni uude sadamakompleksi. |
Maratoni korraldaja Evi Tormi sõnul hetkel uut kuupäeva välja ei hõigata. “Vaatame, kuidas meil see talv siin kulgeb. Loodan, et lumi siiski kõikide suusasõprade rõõmuks maha sajab ning saame 20. juubelihooaja tähistamisega alustada. Viru maratoni toimumisest anname kindlasti esimesel võimalusel teada nii Estoloppeti lehel, Facebookis kui meedia vahendusel,” sõnas Torm.
Alates sarja loomisest on toimunud 83 maratoni, lumepuudusel ära jäetud kaksteist. Kõik seni toimunud mõõduvõtud on läbinud viis kanget meest – Ulvar Pavlov, Sulev Muru, Indrek Pak, Arvo Raja ja Kaarel Toss.
Etapid Estoloppet 2017 sarjas:
28.01.2017, 33. Viru Maraton (lükkub edasi)
05.02.2017, 19. Tamsalu-Neeruti Maraton
11.02.2017, 19. Alutaguse Maraton
18.02.2016, 19. Tallinna Suusamaraton
26.02.2017, 44. Tartu Maraton
04.03.2016, 43. Haanja Maraton | Estoloppeti avaetapp lükkub lumepuudusel edasi | https://sport.err.ee/97435/estoloppeti-avaetapp-lukkub-lumepuudusel-edasi | Selle nädala laupäevale planeeritud 33. Viru Maraton lükkub lumepuudusel edasi. |
Vettel võitis kõik neli alagrupisõitu ning seejärel alistas poolfinaalis ka Kolumbia duo Juan Pablo Montoya ning Gabby Chavesi. Finaalis oli Vettel üle ameeriklastest vendadest Kurt ja Kyle Buschist.
Võit oli Saksamaale ning Vettelile juba seitsmendaks, vahemikus 2007-2012 võitis Vettel koos Michael Schumacheriga kuus järjestikust tiitlit.
Miamis toimunud võistlusel võtsid omavahel mõõtu ka USA ja muu maailma sõitjad, otsustavas sõidus oli norralane Petter Solberg parem Scott Speedist. | Paarimeheta jäänud Vettel tõi Saksamaale Meistrite võidusõidu trofee | https://sport.err.ee/97434/paarimeheta-jaanud-vettel-toi-saksamaale-meistrite-voidusoidu-trofee | Neljakordne F1-sarja maailmameister Sebastian Vettel jäi iga-aastasel Meistrite võidusõidul Pascal Wehrleini avarii järel üksinda Saksamaad esindama, kuid suutis sellegipoolest kõik vastased alistada. |
Poiste finaalis alistas Eesti esindusvõistkond (Henrik Priimägi, Markus Salm, Kirill Shapovalov, Erik Tobias) SBSK Draakoni esimese võistkonna (Daniel Ait, Valentin Altunin, Ilja Lutsenko, Ivan Novoseltsev) 45:32. Kolmanda koha sai SBSK Draakoni teine võistkond (Nikita Doronin, Daniel Drajev, Nikita Fanukov), kes pronksimatšis võitis Leedu võistkonda 45:34. Kokku osales kuus võistkonda.
Tüdrukute finaalis alistas Eesti esindusvõistkond (Rachel-Nicole Armon, Karina Beimanova, Anne-Mai Melles, Madli Palk) Põhjakotka (Marianna Denistsik, Mari Kiiver, Berit Petrova, Gabriela Truuse) 45:26. Kolmanda koha kohtumises sai Tartu Kalev (Carolina Goidin, Kaisa Koonik, Elisabeth Ostrovski) jagu SBSK/En Garde segavõistkonnast (Elizaveta Bobrova, Anneli Proosväli, Svetlana Trynova) 45:41. Kokku osales seitse võistkonda. | U-14 epee Euroopa karika etapil jäid võistkondlikud võidud Eestisse | https://sport.err.ee/97433/u-14-epee-euroopa-karika-etapil-jaid-voistkondlikud-voidud-eestisse | Tallinnas, Audentese spordihoones toimunud U-14 Euroopa karikavõistluste etapil saavutasid nii poiste kui ka tüdrukute epees esikoha Eesti esindusvõistkonnad. |
Andres Maimik on režissöör, operaator, stsenarist ja produtsent. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Humanitaarinstituudis ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis filmi ja video alal dokumentaalfilmi režissööriks, televisioonis on Andres teinud kaastööd Teleteatrile. Ta on töötanud vabakutselise stsenaristi, operaatori, režissööri, monteerija, ajakirjaniku ja copywriter 'ina, lisaks avaldanud ajakirjanduses filmikriitikat ja filmiteoreetilisi esseesid, avaldanud ka sotsiaalkriitilisi kirjutisi. Ta on õpetanud Kunstiakadeemias filmilavastuse aluseid ja dramaturgiat, on olnud režissööriks paljudele TV reklaamiklippidele.
Katrin Maimik on stsenarist ja režissöör. Ta on omandanud teatriteaduse erialal bakalaureuse kraadi ning stsenaristika magistrikraadi Balti Filmi- ja Meediakoolis. Lisaks stsenaariumitele ja näidenditele on tema sulest on ilmunud ilukirjandust ning hulgaliselt artikleid teatri, kunsti, meedia ja filmi vallast.
Katrin ja Andres Maimiku esimene ühine täispikk mängufilm oli 2014. aastal ilmunud "Kirsitubakas", nüüd on valmimas "Minu näoga onu", mille peaosades Rain Tolk ja Roman Baskin. Film jõuab kinodesse 2017. aasta sügisel.
Vestlusõhtu on kõigile tasuta.
Õhtu jätkub kell 19 Endla teatrikinos Eesti animafilmide õhtuga. Näitamisele tulevad filmid "Amalimbo", "Isand", "Piano" ja "Krokodill". | Endla teatrikohvikus on vestlusõhtu Katrin ja Andres Maimikuga | https://kultuur.err.ee/315509/endla-teatrikohvikus-on-vestlusohtu-katrin-ja-andres-maimikuga | 24. jaanuaril toimub Endla teatrikohvikus kohtumisõhtu Katrin ja Andres Maimikuga, kus jutuks tulevad tehtud ja tegemisel olevad filmid, samuti tutvustavad nad enda poolt kokku pandud Teatrikino programmi ja vastavad küsimustele |
Võitjad naistemaadluses:
44 kg Vilma Lehtimäki (Soome, Ylistaron Kilpa-Veljet)
48 kg Maarja Plaser (Korrus3)
55 kg Annimaria Aho (Soome, Alavuden Urheilijat)
63 kg Jenna Sihtola (Soome, Helsingin Paini-Miehet)
72 kg Greeta Staal (SK Tapa)
Võitjad vabamaadluses:
50 kg Nikolai Huttunen (Helsingin Paini-Miehet)
55 kg Helary Mägisalu (Vändra SKP)
60 kg Pavel Dovlatjan (Soome, Helsingin Paini-Miehet)
66 kg Marek Kütt (SK Nipi)
74 kg Erik Reinbok (SK Kuldkaru)
84 kg Andreas Välis (MK Juhan/Audentese SG)
96 kg Hannes Välis (MK Juhan)
120 kg Artur Vititin (MK Hammerlock/Audentese SG)
Vabamaadluse klubide arvestuses oli paremad Helsingin Paini-Miehet, MK Juhan ja MK Tulevik. | Selgusid Eesti ja Soome parimad juuniorid vaba- ja naistemaadluses | https://sport.err.ee/97431/selgusid-eesti-ja-soome-parimad-juuniorid-vaba-ja-naistemaadluses | Keilas toimusid Eesti ja Soome ühised juunioride meistrivõistlused vaba- ja naistemaadluses. |
Esimeses kohtumises alistas TLÜ naiskond lisaajal 74:70 Läti Ülikooli, teises mängus oldi 60:46 üle Läti U-16 koondisest.
Läti Ülikooli vastu tõi Trine Kasemägi 17 punkti ja 12 lauapalli, Greeta Üpruse arvele jäi 14 silma, Samantha MacKay lisas samuti 14 punkti ja kaheksa lauapalli.
Teises kohtumises Läti U-16 neidude vastu viskas MacKay 19 punkti ja võttis üheksa lauapalli, Petra Noponen lisas kümme silma. | Tallinna Ülikooli korvpallinaiskond naasis Riiast kahe võiduga | https://sport.err.ee/97430/tallinna-ulikooli-korvpallinaiskond-naasis-riiast-kahe-voiduga | Eesti-Läti naiste korvpalli ühisliigas võitlevad kõik meie klubid alumisel vaheturniiril ehk kohtadele 5.-11. Möödunud nädalavahetusel naasis Tallinna Ülikool Lätist kahe võiduga. |
Maakondlikke veterinaarkeskusi tuleks teavitada viie värske veelinnu korjuse leidmisest või kui on tuvastatud ebatavaline veelindude suremine umbes saja meetri kaugusel mererannast, seisab VTA teates. Samuti tuleks ametit teavitada kümne või enama lähestikku asuva surnud metslinnu värskest korjusest maastikul või metsas.
Surnud linnu värske korjus tuleks panna lekkekindlasse kilekotti, markeerida ning anda üle veterinaarametnikule. Suurelt veelinnult või röövlinnult tuleb võtta tampooniproov ning selleks tuleb teavitada kindlasti maakondlikku veterinaarkeskust ja VTA peamaja aadressil [email protected].
VTA selgitas, et lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. See kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Lindude nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Haigete lindude ravi puudub.
Gripiviiruse kandjad looduses on metslinnud, peamiselt veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud nagu haned ja pardid. Metslindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka metslindudel.
Praegu Euroopas levinud viirustüvi H5N8 ei ole teadaolevalt inimesele ohtlik. Seni ei ole ECDC (Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskus) andmetel inimeste seas registreeritud ühtegi haigusjuhtu. ECDC hinnangul on risk inimeste jaoks väga väike. | Veterinaaramet hoiatas ohtliku linnugripi eest | https://www.err.ee/581210/veterinaaramet-hoiatas-ohtliku-linnugripi-eest | Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude hulgas ravimatu ja eriti ohtlike loomataudide hulka kuuluv linnugripp ning veterinaar-ja toiduamet (VTA) kutsub inimesi üles neid teavitama surnud lindudest. |
Kaheksa parema hulgas läheb endine maailma esireket vastamisi üheksanda asetusega inglanna Johanna Kontaga, kes oli 6:1, 6:4 parem venelannast Jekaterina Makarovast (WTA 30.).
„Ta on üks vähestest mängijatest, keda ma üles kasvades jälgisin ning kes siiani mängib,“ sõnas Konta Williamsi kohta. „See on suur au ja ma ei jõua tema vastu mängimist ära oodata. Loodetavasti väljun mina mängust võitjana.“
Veerandfinaali pääses ka 34-aastane horvaatlanna Mirjana Lucic-Baroni (WTA 79.), kes jõudis slämmi turniiril viimati kaheksa parema hulka 1999. aastal Wimbledonis. „See on uskumatu, ma olen nii palju vaeva näinud,“ sõnas üliõnnelik horvaatlanna võidu järel. „Ma loodan, et keegi mind ei näpista ja üles ei ärata, sest see on lihtsalt imeline.“
Meeste turniiril sai kaheksanda asetusega austerlase Dominic Thiemi 5:7, 7:6 (4), 6:2, 6:2 alistanud David Goffinist (ATP 11.) esimene belglane, kes Austraalia lahtistel veerandfinaali jõudnud. Kaheksa parema hulgas kohtub Goffin bulgaarlase Grigor Dimitroviga. | Williams kohtub veerandfinaalis Kontaga, horvaatlanna lõpetas 18 aastat kestnud ootuse | https://sport.err.ee/97429/williams-kohtub-veerandfinaalis-kontaga-horvaatlanna-lopetas-18-aastat-kestnud-ootuse | Melbourne’is jätkuvatel Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel alistas teise asetusega ameeriklanna Serena Williams tšehhitari Barbora Strycova 7:5, 6:4 ning pääses veerandfinaali. |
Inglise keeles on sama tähendusega levinud fraseologism on the table. Võimalik, et on neid, kes on murelikud, et väljend on eesti keelde jõudnud otsetõlkena. Nende rahustamiseks pakuksin teist vaatenurka. Asi pole sõnasõnalises tõlkes, vaid kujundlikkuses. Öeldes, et miski on laual, viitame ju kujundlikult olukorrale, kus üks idee on läbirääkimiste käigus kirjalikul kujul vormistatud ja tõstetud vaagimiseks osapoolte vahel laiuvale lauale. Järelikult on tegemist metonüümiaga ehk tähenduse ülekandmisega tervikult osale või osalt tervikule. Võrdluseks: selmet öelda "Eesti vajab andekaid inimesi", ütleme lihtsalt "Eesti vajab ajusid". Nii on lihtsam ja kiirem, ja otstarbekuse ja tabavuse nimel kujundid ju tekivadki.
Võime mõistagi olla karmimad ja küsida, et ei saa ju üks idee olla laual nagu tass ja taldrik või pudrukauss? Aga siis peaksime olema rahuolematud üldse igasuguse kujundliku keelekasutuse suhtes ja mitte sallima ka seda, et "majandus lonkab", "arvutifailid on pilve peal" ja et mõnes peres on "aida võti naise käes". Lõpetuseks jääbki vaid soovida rohkem julgeid kujundeid, ja rohkem päris eesti omi!
"Keelesäuts" on Vikerraadios esmaspäeviti kell 7.25. Säutse saab kuulata siin. | Keelesäuts. Pudrukauss on laual, idee samuti | https://kultuur.err.ee/315514/keelesauts-pudrukauss-on-laual-idee-samuti | "Eksperdi arvates võiks uus valitsus kinnisvaramaksu teema lauale tõsta." "Ohtlike droonide teema on ministeeriumis laual." "Alampalga tõus peaks olema laual." Tänu hiljuti lõõtsunud poliitilistele tõmbetuultele kõlavad need laused küllap tuttavalt. Lisaks teame, et kui keegi ütleb, et "idee (või teema) on laual", siis ei pea ta silmas üht kindlat, päris lauda. Tahetakse hoopis öelda, et üks idee on arutamiseks välja pakutud või on tehtud ettepanek idee käiku lasta. |
Korraldajamaa Gabon mängis Kameruniga väravateta viiki, Burkina Faso alistas Rudnilsoni 12. minuti omaväravast ja Bertrand Traore 58. minuti tabamusest Guinea Bissau.
Võiduga kindlustas Burkina Faso alagrupivõidu, Kamerun sai nende järel teise koha. Korraldajamaa Gabon ei pääsenud alagrupist edasi.
Kamerun kohtub veerandfinaalis B-alagrupi võidu kindlustanud Senegaliga, Burkina Faso veerandfinaalivastane selgub täna, kui B-alagrupis mängitakse viimane voor.
Aafrika rahvuste karika võitja selgub 5. veebruaril Libreville’is. | Kolmanda viigi saanud korraldajamaa Gabon ei pääsenud rahvuste karikal edasi | https://sport.err.ee/97428/kolmanda-viigi-saanud-korraldajamaa-gabon-ei-paasenud-rahvuste-karikal-edasi | Jalgpalli Aafrika rahvuste karikal selgus pühapäeval A-alagrupi lõppjärjestus. |
Raamat kujutab endast visiite 16 noore Eesti kunstniku töökeskkondadesse ning avab intervjuude ja fotomaterjali kaudu, millised tegurid neid ruume mõjutavad ja kuidas see kajastub kunstnike praktikas. Raamatust ilmub samaaegselt ka ingliskeelne versioon.
Millised on üleüldse noore põlvkonna Eesti kunstnike tööruumid ja kuidas see vastab inimeste ettekujutusele töötavast kunstnikust? Kultuurilises mälus esineb kunstniku stuudio enamasti maagilise ja üksildase kohana, kus palju sünnib inspiratsiooni ajel. Intervjuud juhivad eelkõige aga tähelepanu stuudiole kui praktilisele ruumile, mis on peamiselt uute tööde produtseerimise koht, astudes sellega dialoogi ühiskonnas ringlevate ettekujutusega kunstniku töökeskkonnast ja -praktikast.
Kunstnike stuudiote eripärad toovad hästi esile kaasaegse kunstniku praktikate mitmekülgsuse, mis hõlmab töötamist nii suurtes produktsiooniruumides kui ka oma elutoas, kuni selleni, et kogu stuudio peab mahtuma ära kohvrisse, millega on võimalik maailma eri punktide vahel reisida. Stuudioruumi valik sõltub tihtipeale nimelt praktilistest aspektidest: meediumi vajadustest, majanduslikest võimalustest, koostöö vormidest ja paljuski ka juhuslikest kokkulangevustest.
Intervjueeritud kunstnikud:
Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson ja Mihkel Ilus
Raamatud kirjastas Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. "Kunstnike ruumide" esitlus toimub 24. jaanuaril kell 19.00. | Ilmub intervjuuraamat noore põlvkonna Eesti kunstnike stuudiotest | https://kultuur.err.ee/315339/ilmub-intervjuuraamat-noore-polvkonna-eesti-kunstnike-stuudiotest | 24. jaanuaril esitletakse ARSi majas Rundumi projektiruumis Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud intervjuuraamatut “Kunstnike ruumid”. |
Häirekeskus sai kell 21.47 teate tulekahjust Meierei tänaval, kus põles abihoone.
Hoone oli päästjate saabudes tules praktiliselt hävinenud. Kustutustööde käigus leidsid päästjad abihoonest 62-aastase mehe surnukeha.
Päästjad hoidsid ära tule leviku teistele hoonetele, tulekahju kustutati kella 00.12-ks.
Tulekahju tekkepõhjuse selgitab uurimine. | Raasikul hukkus tulekahjus mees | https://www.err.ee/581202/raasikul-hukkus-tulekahjus-mees | Laupäeval hukkus Raasiku alevikus abihoone põlengus mees. |
Kui ootate norrakate püromaani portreteerivalt filmilt vägevat tulevärki ja plahvatusi, siis peate pettuma. Tulekahjukaadreid ja leeke küll leidub, kuid eelkõige keskendub film noorukese maniaki püüdlustele leida kontakti oma isaga.
Dag (Trond Nilssen) on umbes kooli lõpetamise eas mees, kelle isa on tuletõrjuja. Ta ei näe mitte kuidagi eriline välja, pigem on ta täiesti keskmine. Tal näib olevat täiesti normaalne pereelu, ema ja isa elavad koos, perevägivalda ei paista kuskilt, ema on normaalne, isa on normaalne, ei joo, ülemäära mingite ususekti või muude imelike veidrustega ka ei tegele. No tema elu paistab filmi põhjal olevat ülinormaalne ja keskmine - kuskilt ei paista midagi sellist, millest võiks saada väline tõuge sellele, et noormehest on sirgunud püromaan.
Muidugi on veidi veider see, et ta ei ole koolis kuigivõrd populaarne, õigupoolest näib, et tal ei ole üldse mitte ühtegi sõpra. Ta hoiab täiesti omaette, kuigi samas keegi nagu väga ei kiusa ka. Tema isa on tuletõrjuja, nüüd juba üha enam vananev, tervis hakkab viletsaks jääma, ta ei jaksa enam tuld tõrjuda nagu varem. Poeg on lapsest saati isaga tulekustutustöödel kaasas käinud, senine elu hakkab käest libisema, aga ta ei taha sellest loobuda.
Kohati on noormehe motiivid selged, võib öelda, et süütama ajendab teda see, et ta püüab leida oma isaga kontakti, kuid siiski jääb filmis päris palju asju kuidagi sordiini alla. Väikeses külakeses on suhted nagu need on, inimesed küll paistavad pealtnäha sõbralikud, kuid kas see tegelikult ka nii on.
Igal juhul on Dag pesuehtne maniakk. Pealtnäha vaikseke, teda ei oskaks keegi eriti kahtlustada. Kui süütamiste jada uurima hakatakse ja silmus nooruki ümber koomale tõmbub, avaneb järjest enam nooruki kalk sisemaailm. Ta valetab silmagi pilgutamata ega saa oma tegude tõsidusest üldse aru.
Ka ema ja isa on alguses hulk aega eitaval positsioonil. Nad küll kahtlustavad, kuid ei võta midagi ette. Miks? Õhku jääb rippuma palju küsimusi. Kohati tundub, et ema lausa kardab poega, kuigi pealtnäha ei tohiks seal nagu midagi karta olla.
See film on, nagu juba aru saite, psühholoogiline draama. Filmi sündmustik on nagu väike jäämäe tipp, mille all näib olevat veel tohutult suurem sündmuste jada, mida vaataja silme ette otseselt ei toodagi. Kui teile meeldivad sedalaadi filmid, mis tekitavad küsimusi, panevad kaasa mõtlema ja hiljem arutama, et mis seal siis õieti ikkagi oli, siis ärge maha magage, käige kinos ära. Näitlejad teevad väga head tööd ja lugu on ladus, ma ei tahaks küll ette heita seda, et kõike vaatajale kandikul kätte ei serveerita.
Eraldi võib selle filmi puhul esile tõsta operaatoritööd, mis on noppinud ka Les Arcsi filmifestivalil parima operaatoritöö preemia. Auväärt meistriks selle töö juures on Gösta Reiland. Kuigi selles linaloos leeke väga ohtralt ei näidata, siis mõjusaid tulekahjukaadreid siiski on piisavalt ja need on muljetavaldavad.
Ahjaa, veel - kui arvate, et see on põhjamaine krimifilm, kus on mingid mõrvamüsteeriumid ja nende lahendamine, siis peate samuti pettuma. See on psühholoogiline draama, kriminaalne teema on siin pigem kõrvaline ja mingeid seksikaid mõrvauurijaid seal eriti ei ole. Ka ei kruvita pinget salatsemisega. Loo keskmes on püromaan Dag. Punkt.
Kogu filmi me näemegi justkui läbi püromaani enda silmade ja see teeb lähenemisnurga eriliseks. Klassikalist pingelist põnevust siin küll ei ole, kuid masendust ja tõrjutust ning üksindust on kuhjaga. Ometi pole see film väga rusuvalt vormistatud, vaataja ei hakka peategelasele kaasa tundma. Noormees on ikkagi maniakk ja kõrvalekaldega, empaatiavõimeta. Tema jaoks kõige tähtsam on suhe isaga. Või kas ikka on?
Nagu ma ütlesin, siis see on film, mis hargneb vaataja peas. Siin on mitmeid võimalikke selgitusi ja lahendusi. Pingeline põnevus see pole, kuid huvitav on vaadata küll. Igav ei hakka. | Arvustus. Põhjamaine püromaan on masenduses maniakk | https://kultuur.err.ee/315508/arvustus-pohjamaine-puromaan-on-masenduses-maniakk | Uus film kinodes
“Püromaan”
Režissöör: Erik Skjoldbjærg
Osades: Agnes Kittelsen, Henrik Rafaelsen, Trond Nilssen
7/10 |
Eestit külastab Ukraina president Petro Poršenko
Täna viibib Eestis ametlikul visiidil Ukraina president Petro Porošenko. Kohtumistel arutatakse Ukraina ja Eesti suhteid, olukorda Ida-Ukrainas, lõimumist Euroopa Liiduga ning Eesti Euroopa Liidu eesistumist, ilmselt just viimase tõttu Ukriana riigipea Tallinna tuligi, kinnitas endine diplomaat Kiievi saatkonnas Kuido Merits.
Riigikogus tutvustatakse Balti riikide Rail Balticu kokkulepet
Riigikogu majanduskomisjonis tutvustatakse Eesti, Läti ja Leedu vahelist kokkulepet Rail Balticu raudteeühenduse arendamiseks. Komisjon arutab ka petitsiooni, milles nõutakse praegu tehtud plaanide peatamist. Kolme riigi lepe on kavas allkirjastada 31. jaanuaril Balti koostöö raames toimuval Balti riikide peaministrite kohtumisel.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson on saatnud valitsuse korralduse eelnõu ministritele ja riigikontrolörile kooskõlastamiseks. Selles lepitakse kokku Rail Balticu ehitamise eeltingimustes ning nende täitjas. Aga ka ühisettevõtte rollis Rail Balticu rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava taristu ning maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi.
Samsung: telefonid süttisid, sest aku oli vigaselt ehitatud
Elektroonikahiid Samsung on avaldanud Galaxy Note 7 sagedaste süttimiste põhjused. Firma korraldatud juurdlus näitab, et telefonid läksid põlema vigaste akude pärast.
Telefonis kasutati küll kahte akumudelit, kuid mõlemad olid valesti disainitud ja toodetud. Ülejäänud telefonil mingeid vigu ega puudusi ei avastatud. Sagedaste süttimisjuhtumite tõttu katkestas Samsung Galaxy Note 7 tootmise mullu oktoobris. Telefon oli turule toodud kõigest paar kuud varem.
Möödunud nädala viimane spordiuudis: Eesti epeenaiskond kaotas MK-etapi finaalis hiinlannadele vaid ühe torkega
Ühe minuti loeng: kas lapse kooli peaks valima perekond?
Kas lapse kooli peaks valima perekond või tuleks määrata koolikoht keskselt? Uuringud on näidanud, et see, kuidas algkoolikohti jagatakse, mõjutab oluliselt laste haridustulemusi – laiemalt vaadates on see lausa haridusliku õigluse võtmeline küsimus, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor Triin Lauri.
Tänane ilm: sajune, saartel ja rannikul tuuline
Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma ja lörtsi, õhtul kohati ka lund. Hommikupoolikul on uduvine ja udu. Puhub edela- ja läänetuul 5-12, rannikul ja saartel puhanguti 15-17 m/s, õhtul pöördub rannikul loodesse. Õhutemperatuur on 0..+4°C.
Allikas: Ilmateenistus | 5 uudist, mida teada täna hommikul | https://www.err.ee/581199/5-uudist-mida-teada-tana-hommikul | Tere hommikust ja kaunist uue nädala algust! Siin on teemad, millega päev käima tõmmata. |
Eestlane viibis väljakul 16 minutit ja viskas selle aja jooksul neli punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/1, vabavisked 2/4), võttis kolm lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ning blokeeris ühe vastaste pealeviske. Wichita parim oli 24 punkti visanud Shaquille Morris.
Järgmisena kohtub Wichita State teisipäeval Southern Illinois' ülikooliga. | Nurger ja Wichita State said suure võidu | https://sport.err.ee/97427/nurger-ja-wichita-state-said-suure-voidu | Eesti korvpalluri Rauno Nurgeri koduülikool Wichita State alistas üliõpilasliigas NCAA 84:58 Indiana State'i ülikooli. |
Dokumentaalfilm "Megacities" viib maailma eri paikadesse, et vaagida vaesuse ja rikkuse teemadel. Filmi keskmes on esmapilgul sügaval vaesuses elavad inimesed, kes omavad ebaloomulikult säravat elutahet ja kujutlusvõimet. Filmi autor Michael Glawogger.
"Megalinnad" on ETV2 ekraanil 23. jaanuaril kell 22:20. | Kultuuriportaal soovitab: "Megalinnad" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/315507/kultuuriportaal-soovitab-megalinnad-etv2-s | 23. jaanuaril on ETV2 ekraanil sarja DokOopus raames Michael Glawoggeri mastaapne dokfilm "Megalinnad". |
Pühapäevane loos andis Invernessile kõige raskema vastase, sest Celtic on tulnud viimased viis hooaega järjest Šotimaa meistriks ning omab hetkel kõrgliigas 19-punktilist edumaad, kirjutab Soccernet.ee. Laupäevases karikamängus Elgin City vastu 2:1 võidu teeninud Inverness paikneb kõrgliigas viimasel kohal.
Kaheksandikfinaalid toimuvad kolme nädala pärast. | Anieri koduklubi loositi kokku Celticuga | https://sport.err.ee/97426/anieri-koduklubi-loositi-kokku-celticuga | Eesti jalgpallikoondise ründaja Henri Anieri koduklubi Inverness kohtub Šotimaa karikavõistluste kaheksandikfinaalis Glasgow Celticuga. |
Ööl vastu 21. jaanuari lõi Russalu külas 33-aastane mees ühise alkoholitarvitamise käigus terava esemega 31-aastast meest, kes suri.
Politsei pidas tapmises kahtlustatava kinni.
Kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi järgi. | Raplamaal pussitati mees surnuks | https://www.err.ee/581198/raplamaal-pussitati-mees-surnuks | Raplamaal Märjamaa vallas pussitas mees ööl vastu laupäeva surnuks oma joomakaaslase. |
Värske video on filmitud bändimeeste oma telefonide ja nutiseadmetega ning on taas mustvalge, olles sisult ja pildikeelelt seotud oktoobrilõpus ilmunud videoga loole "I am You".
Kui eelmises videos oli peategelane Valtvoratu naiseotsingul, siis sel korral on video keskmes peategelase sünnilugu – kõiki karaktereid kehastamas bändiliikmed ise. Video on inspireeritud Mary Shelley 1818. aastal kirjutatud romaanist "Frankenstein ehk Tänapäeva Prometheus". Video on filmid restoranis Peppersack ning Energia Avastuskeskuses. | Päeva video: Val Tvoar - "Dark Side of Mine" | https://kultuur.err.ee/315511/paeva-video-val-tvoar-dark-side-of-mine | Multiinstrumentalist ja laiemale avalikkusele The Suni ridadest tuntud Tarvo Valmi sooloprojekt Val Tvoar avaldas täna värske video loole "Dark Side of Mine". Lugu pärineb kollektiivi eelmise aasta lõpus ilmunud albumilt "In Light You Believe ... but in Darkness You Dwell". |
O’Sullivan jäi finaalis 1:4 kaotusseisu, Perry tegi viiendas freimis 115-se seeria. O’Sullivan võitis aga järgmised seitse freimi ning läks 8:4 juhtima. Perry tegi seejärel finaali kõrgeima, 117-se seeria, kuid O’Sullivani 112-ne seeria aitas ta lõpuks 10:7 võiduni.
Nii Hendry kui O’Sullivan olid enne pühapäeva Mastersil, mis alates sellest aastast kannab varalahkunud snuukrimängija Paul Hunteri nime, võidutsenud kuuel korral. Eelmise aasta finaalis alistas O’Sullivan 10:1 Barry Hawkinsi. | Mastersil seitsmendat korda triumfeerinud O'Sullivan möödus Hendryst | https://sport.err.ee/97425/mastersil-seitsmendat-korda-triumfeerinud-o-sullivan-moodus-hendryst | Tiitlikaitsja Ronnie O’Sullivan alistas snuukri suurturniiri Mastersi finaalis 10:7 Joe Perry ning tõstis trofee pea kohale juba seitsmendat korda, möödudes sellega Stephen Hendryst. |
Taastuvenergia toodang moodustas elektrienergia kogutarbimisest 15,1 protsenti, võrreldes 16,7 protsendiga 2015. aastal, ütles Elereingi pressiesindaja Ain Köster ERR.ee-le.
Eesti eesmärk on viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 17,6 protsendini, 2016. aastaks seatud vahe-eesmärk oli 13,2 protsenti.
Eelmise aasta neljandas kvartalis moodustas taastuvenergia Eesti kogutarbimisest 17,9 protsenti. 2015. aasta samal ajal oli näitaja 17,8 protsenti.
Toetust saanud taastuvenergia kogus kahanes eelmisel aastal nelja protsendi võrra 1203 gigavatt-tunnini.
Möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 55,6 protsenti. Nendest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 785 gigavatt-tundi. Pea sama palju toodeti ka 2015. aastal.
Tuuleenergia andis 2016. aastal 41,7 protsenti taastuvenergia kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 589 gigavatt-tundi elektrienergiat.
Tuuleenergia toodang kahanes aastaga 15 protsenti. Sel aastal erinevalt eelmisest aastast ei täitunud elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud toetuspiir – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas.
Hüdroenergia toodang oli mullu 35 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas 2015. aastaga võrreldes jätkuvalt päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas kahekordseks peaaegu kolme gigavatt-tunnini ning ka toetussummad suurenesid vastavas mahus, ulatudes aasta kokkuvõttes enam kui 149 000 euroni. See summa moodustab kogu väljamakstud toetustest siiski marginaalse osa. Kokku läheneb toetust saavate päikesepaneelide omanike arv 700. Aastaga lisandus üle 200 tootja.
Tõhusa koostootmise toetust maksti 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga kaheksa protsendi võrra vähem, kokku 4,4 miljonit eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodetud ja toetust saanud elektrienergia kogus kahanes 151 gigavatt-tunnilt 140 gigavatt-tunnini.
Kokku maksti 2016 aastal taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi 69 miljoni euro ulatuses. Toetuste kogusumma kahanes eelmisel aastal kolme miljoni euro võrra eeskätt tuuleparkide vähenenud toodangu tõttu. | Taastuvenergia tootmine vähenes aastaga kuus protsenti | https://www.err.ee/581197/taastuvenergia-tootmine-vahenes-aastaga-kuus-protsenti | Taastuvatest allikatest pärinevat elektrienergiat toodeti möödunud aastal Eestis 1412 gigavatt-tundi ehk kuus protsenti vähem kui 2015. aastal. |
“Ma tahan, et see südamest tulnud EP leiaks koha ka teiste südametes. Kõikide lugude järgi on hea unistada ja tantsida, samuti on neid lugusid tore kuulata nii autoga sõites kui ka kaasa laulda duši all olles," tõdes Kuchinsky ja kinnitas, et lühialbum "Edasi" on üdini täis õnne, valu, armastust ja õppetunde. "Laulude kirjutamiseks saan inspiratsiooni eelkõige inimestest," sõnas ta ja selgitas, et lugu "Edasi" sai kirjutatud mõeldes Karl-Erik Taukari karakterile. "Taukari puhul mulle väga meeldib tema sõbralik ja vahetu suhtumine ja positiivne olek."
Koos Anna Kuchinskyga on Von Krahli laval live -bänd, koosseisus Mariann Leppik, Madis Muul, Karl Kanter, Janno Trump ja Dmitri Nikolajevski. Külalisesinejana astub üles Teele Viira. Kontsert algab kell 21:00 | Anna Kuchinsky esitleb värsket lühialbumit | https://menu.err.ee/294024/anna-kuchinsky-esitleb-varsket-luhialbumit | Von Krahlis toimub 25. jaanuaril lauljatar Anna Kuchinsky EP “Edasi” esitluskontsert. |
USA nädalakiri Time on alanud aasta suurimaks riskiks nimetanud ettearvamatut Ameerikat. Millised hoovused määravad riikide ja rahvaste saatuse ja kuidas säilitada selge pilk?
"Plekktrummil" on külas poliitikavaatleja Jonatan Vseviov 23. jaanuaril kell 21.35 ETV2-s. | "Plekktrummi" külaliseks on poliitikavaatleja Jonatan Vseviov | https://kultuur.err.ee/315455/plekktrummi-kulaliseks-on-poliitikavaatleja-jonatan-vseviov | 23. jaanuari "Plekktrumm" vaatab maailmapoliitikat ja analüüsib seda. Külas on poliitikavaatleja Jonatan Vseviov. |
Verberckmoes andis saatusliku proovi 18. detsembril pärast Oleyes peetud võistlusel saadud teist kohta. Tema organismist leiti kortisooni, vahendab Spordipartner.
Cycling.be-Alphamotorhomesi tiimi kuuluva Verberckmoesi treener Eddy V (täisnime ei avaldatud) sooritas kolmapäeval uudist kuuldes enesetapu.
Verberckmoes võib saada kuni nelja-aastase võistluskeelu. Tema vanemad usuvad, et treener oli mingitmoodi dopingujuhtumiga seotud. | Rattatreener sooritas pärast hoolealuse positiivset dopinguproovi enesetapu | https://sport.err.ee/97424/rattatreener-sooritas-parast-hoolealuse-positiivset-dopinguproovi-enesetapu | Belgia üldsust šokeeris uudis, mille kohaselt sooritas positiivse dopinguproovi andnud juunioride klassis võistleva Fabio Verberckmoesi treener seejärel enesetapu. |
TTÜ nõukogu kinnitas uued hinnad 20. detsembril, selle vastu olid tudengite esindajad ning jaanuaris koondamisteate saanud muuseumi direktor, kirjutab Postimees.
Kõige suurem hinnatõus tabab infotehnoloogia teaduskonna ingliskeelseid õppekavasid, kus ainepunkt hakkab uuel õppeaastal maksma 100 eurot senise 48 asemel.
Eestikeelsetel õppekavadel on ainepunkti maksumus vähemalt 40 ja ingliskeelsetel 55 eurot, hinnad ei kasvanud vaid enamikul majandusteaduskonna õppekavadel, sest neid tõsteti varem.
Ainepunktide hinnad kerkivad uuest õppeaastast umbes kümmekond eurot ning näiteks loodusteaduskonna ainepunkt kallineb 29 eurolt 40-le, infotehnoloogia teaduskonna oma 32-lt 40-le.
Et õppemaksust pääseda, tuleb aastas läbida 45 Euroopa ainepunkti (EAP), üks EAP võrdub 26 tunni õppetööga.
Ingliskeelsetel loodus- ja täppis- ja tehnikavaldkonda kuuluvatel õppekavadel praegu on õpe tasuta sarnaselt eestikeelsetel õppekavadel õppijatega, kuid alates 2017/2018. õppeaastast selles osas poliitika muutub ning õpe kõikidel ingliskeelsetel õppekavadel muutub tasuliseks. | TTÜ kaotab välistudengitele tasuta õppekavad | https://www.err.ee/581196/ttu-kaotab-valistudengitele-tasuta-oppekavad | Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) tõstab uuest õppeaastast ainepunktide hindu ja kaotab välistudengitele tasuta õppekavad. |
Täpselt 11 aastat tagasi alistas Lakers tulemusega 122:104 Toronto Raptorsi, toonases kohtumises viskas Kobe Bryant 81 punkti. Pühapäevases mängus hakkas vahe kärisema teisel veerandajal, mille Lakers kaotas 11:38. Lõpuks jäi Lakersi arvele kõigest 73 silma.
Kahekohalise punktisummani jõudsid seitse Dallase mängijat, neist enim, 19, viskas Justin Anderson. Lou Williams viskas Lakersi kasuks 15 silma. Lakersil on nüüd 16 võitu ja 32 kaotust, rohkem kaotuseid (34) on NBA-s vaid idakonverentsi viimasel Brooklyn Netsil.
Eric Bledsoe viskas karjääri parimat tähistavad 40 punkti, kui Phoenix Suns oli 115:103 üle Toronto Raptorsist. Samuti jagas Bledsoe 13 resultatiivset söötu.
Stephen Curry tabas Golden State Warriorsi 118:98 võidumängus Orlando Magicu üle seitse kaugviset ning möödus kolmepunktivisete kõigi aegade edetabelis peamiselt Sacramento Kingsis ja New Orleans Hornetsis mänginud Peja Stojakovicist. Curry on nüüd karjääri jooksul tabanud 1763 kaugviset, millega ta on tabelis 13. kohal. Enim (2973) on kirjas Ray Allenil.
Tulemused:
Orlando Magic – Golden State Warriors 98:118
Dallas Mavericks – Los Angeles Lakers 122:73
Toronto Raptors – Phoenix Suns 103:115
Minnesota Timberwolves – Denver Nuggets 111:108 | VIDEOD | Lakers sai võistkonna kõigi aegade suurima kaotuse, Curry möödus Stojakovicist | https://sport.err.ee/97423/videod-lakers-sai-voistkonna-koigi-aegade-suurima-kaotuse-curry-moodus-stojakovicist | Los Angeles Lakers jäi pühapäeval korvpalliliigas NBA 73:122 alla Dallas Mavericksile. 49-punktiline kaotus tähendab ühtlasi Lakersi kõigi aegade suurimat. |
Soome-Eesti koostöös valminud film on korralik keskmine. Vastab täiesti nendele ootustele, missugune võiks olla üks Soome õudusfilm. Samas ei tasuks väga orki lennata filmiga kaasaskäivale reklaamile nagu oleks rahvusvaheline press “Bodomist” hullus vaimustuses, sest suurem osa rahvusvahelisest filmipressist ei ole sellest linateosest ootuspäraselt midagi kuulnudki.
Aga pole häda - meie kinodes film jookseb ja selle saab oma silmaga ära vaadata. Tasub vaadata küll, film on kõva keskmine, on paremaid ja kesisemaid kohti, kuid üldjoontes võib rahule jääda. Õudusfilmi ülesehitus algab klassikaliselt - väike grupp noori läheb metsa nädalavahetust veetma. On kaks noormeest ja kaks neidu. Koha on välja valinud noormehed, üks nendest soovib elustada mingit vana hirmsat mõrva, mis just sealkandis aset leidis. Sealsamas, kuhu telkijate suund viib, tapeti kunagi neli noort, kes olid sinna telkima läinud. Mõrva ei lahendatud kunagi. Metsajärve ääres hargneb lugu aga hoopis uutmoodi, kohati ootuspäraselt ja kohati ootamatult. Mõnevõrra on ka väga efektne, kuid teisest küljest tekitab palju ebalust ja ei mõju usutavana.
Tõsi on see, et mingi niisugune mõrv Soomes kunagi ka aset leidis, kuid sellega piirdubki kogu filmis lubatud “tõsielulisus”. Nagu paljude filmide puhul ikka, on sellegi linaloo kõige nõrgemaks kohaks lugu ise. Stsenaarium on hõre ja ei tundu olevat väga läbimõeldud. Mingid otsad ei jookse seal üldse kokku, palju on põhjendamatut. Tüdrukute omavahelised suhted on täiesti rabedad ja läbitöötamata. Väga palju vihjeid siin anda ka ei saa, muidu kui kellelgi veel film nägemata, pole enam huvitav.
Nii palju võin öelda, et kaks noormeest näitlevad täiesti rahuldavalt, kaks tüdrukut mitte nii hästi, kuid osaliselt on see tingitud neile asetatud rollidest ja suhu pandud sõnadest. Kui samad suhted, mis on tüdrukute vahel, hargneks hoopis poiste liini pidi, siis mõjunuksid rabeda ja tobedana ilmselt nemadki. Nii et ma süüdistan siinkohal stsenaristi. Ta läheb kohati väga julgeks, kuid mitte päris lõpuni. Ootamatust nagu justkui oleks küll, aga see vajub oskamatu pinge ülalhoidmise tõttu ja loogikalünkade tõttu ära. Nii et noh, heatahtlikule vaatajale vast meeldib, aga nõudlik võib ära põlata.
Mind isiklikult häiris küsimus, et mis aastaaeg seal filmis täpselt oli. Kohati oli nii külm, et noorte suust tuli hingeauru, kuid samas nad koorisid seal ennast pidevalt üsna paljaks, ujusid ringi, ja ei lõdisenud sugugi. Ja sääski ei olnud üldse. Kus olid sääsed, ma küsin? Kui on nii soe, et saab ujuda, siis on ka sääsed. Alkot ja narkot filmis ka ei pruugitud nii palju, et seda võiks külmatunde puudumise põhjuseks pidada, nii et see maikade väel ringi lippamine ja sääsevabadus mõjus mulle filmi puhul õudust peletavalt. No ei olnud see lugu usutav.
Filmi tugevaks küljeks on visuaal ja siin läheb au ja kiitus eestlastele, sest peaaegu kogu tehniline võttegrupp koosneski eestlastest, osaliselt on film ka Eestis üles võetud, nii et kodupublikul võib olla meeldivaid äratundmishetki. Visuaali poolest on film sügavalt sünge ja põhjamaiselt karge. Operaatoriks on siin Daniel Lindholm, kunstnikuna toetas teda Anneli Arusaar. Eriefektide eest vastutasid Ranno Kallas ja Rauno Linnamäe. Muusikaliselt on film samuti hästi üles ehitatud, Panu Aaltio tegi korraliku töö.
Kokkuvõttes on selles filmis siiski rohkem kordaminekuid kui möödapanekuid ja ma arvan, et film jääb kindlasti meelde, olles piisavalt omanäoline selleks, et mitte kaduda suvaliste õudusfilmide halli massi. Kindlasti meeldib film rohkem pigem noortele kui vanadele. | Arvustus. Bodom - Soome laibarohke õuduslugu | https://kultuur.err.ee/315506/arvustus-bodom-soome-laibarohke-ouduslugu | Uus film kinodes
“Bodom”
Režissöör: Taneli Mustonen
Osades: Mimosa Willamo, Nelly Hirst-Gee, Santeri Helinheimo Mäntylä, Mikael Gabriel
6/10 |
Uue kasutajaliidese ja uued funktsioonid saanud DigiDoc portaal pakub uuendusena kahe konto loomist ehk üks organisatsioonile ja teine eraisikule.
Baltikumis tegutsevate ettevõtete jaoks on võimalus piiriüleseks allkirjastamiseks, sest DigiDoc portaal toetab nüüd ka Läti ja Leedu digikonteinerite failivorminguid EDoc ja ADoc.
Uue funktsioonina on lisandunud dokumentide kategoriseerimine, mis võimaldab anda igale dokumendile eraldi kategooria ning võimaldab kategooriapõhist juurdepääsu.
Uues DigiDoc portaalis on muutunud kasutajatele antav tasuta salvestusmaht ehk kui seni sai iga kasutaja dokumentide salvestamiseks 10 MB tasuta ruumi, siis nüüd on tasuta salvestusruumi 100 MB.
Alates 2016. aasta aprillist on DigiDoc portaali haldaja Leedu IT-ettevõte Estina. | DigiDoc portaal pakub uusi funktsioone | https://www.err.ee/581195/digidoc-portaal-pakub-uusi-funktsioone | Digiallkirjastamise teenust pakkuv DigiDoc portaal sai uuenduskuuri järel mitmeid uusi funktsioone nagu ettevõttele konto loomine, dokumentide kategooriad, töövood ja uued failivormingud. |
Kohtumise esimene tabamus sündis avapoolaja keskpaigas, kui kümnendal minutil vigastada saanud Sergio Busquetsi asemele väljakule tulnud Denis Suarez väravavõrgu üles leidis, kirjutab Soccernet.ee.
Kui puhkepausile mindi Barcelona üheväravalises eduseisus, siis Kataloonia klubi teisel poolajal vastastele mingit võimalust ei jätnud. Lisaks Deniz Suarezele said jala veel valgeks Lionel Messi, Luis Suarez ja Neymar.
Barcelona jätkab liigatabelis kolmandal positsioonil, kaotades mängu vähem pidanud Real Madridile kahe ning eile raske võidu saanud Sevillale ühe punktiga. | Barcelona ärkas tabeli keskmiku vastu teisel poolajal | https://sport.err.ee/97422/barcelona-arkas-tabeli-keskmiku-vastu-teisel-poolajal | Hispaania kõrgliiga 19. vooru viimases kohtumises võttis kohustuslikud võidupunktid tiitlikaitsja Bareclona, kes sai võõrsil Eibarist jagu tulemusega 4:0. |
"Me olime juba kõik põhjalikud analüüsid ära teinud, kui tuli välja, et isikuandmete kaitse seadus seab meile siiski mõningase piirangu," ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre Postimehele.
Nimelt andis andmekaitse inspektsioon teada, et seaduse järgi on isikuandmetega tegemist juhul, kui telefoninumbriga seotud inimene on kas otseselt või kaudselt tuvastatav ning kuna kõik lepinguliste klientide telefoninumbrid on seotud inimese nimega, siis laieneb neile isikuandmete kaitse.
Tambre sõnul on kõnekaardid küll anonüümsed, kuid sellisel juhul tulnuks luua eraldi ametikohad, et kontrollida, millised tuhandetest numbritest on just kõnekaardi omad.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo seadiski uimastitarvitamisvastases ennetustegevuses kitsama fookuse ja keskendub vähemalt esialgu vaid alaealistele, kes on narkootikume ostnud ja tarvitanud, ja kelleni jõutakse uimastitega kauplejate kaudu.
Kriminaalpolitseinikud teavitavad nüüd neist alaealistest noorsoopolitseinikke, kes nii laste kui ka nende vanematega vestlevad ja narkootikumidega seotud ohtusid selgitavad. | Politsei aktsioon uimastitarvitajaid SMS-iga hoiatada jääb ära | https://www.err.ee/581192/politsei-aktsioon-uimastitarvitajaid-sms-iga-hoiatada-jaab-ara | Politsei paljuräägitud plaan hakata saatma nn pühapäevanarkomaanidele hoiatavaid SMS-sõnumeid jääb ära. |
Häirekeskus sai kell 3.42 teate tulekahjust Tsirguliina alevikus, kus põles kahekorruselise elumaja esimesel korrusel korter.
Hoonest evakueeriti neli inimest.
Kustutustööd lõpetati kell 5.27. | Põlevast korterist päästeti neli inimest | https://www.err.ee/581194/polevast-korterist-paasteti-neli-inimest | Päästjad tõid ööl vastu esmaspäeva Valgamaal Tõlliste vallas põlevast korterist välja neli inimest. |
Need siiani PERH-i palgalehel olevad ja haigla igapäevase juhtimisega seotud töötajad on IT-juht Marko Kilk, toitlustusjuht Anu Vähi ja tehnikadirektor Ivo Mill, kirjutab Postimees.
Eelmisel nädalal seoses üle 50 000 euro suuruse altkäemaksu võtmise kahtlusega vahistatud tehnikadirektori Ivo Milliga, kes on haiglas töötanud 11 aastat, pole haigla juhatus töösuhte jätkamise asjaolusid arutada saanud.
"Otsuse töösuhte osas teeme lähiajal. Seniks on kõik tema volitused peatatud," ütles regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja lisas, et teise samas kriminaalasjas kahtlsutatava PERH-i töötajaga on tööleping üles öeldud usalduse kaotuse tõttu.
Korruptsioonisüüdistusega kohtu alla antud IT-juht Kilk ja toitlustusjuht Vähi jätkvad, kuid haigla on võtnud neilt õiguse allkirjastada rahaga seotud otsuseid ja naad ei osale hangetes.
Haiga eksjuht, samas kriminaalasjas süüdistuse saanud Tõnis Allik lahkus ametist ise. | PERH-is jätkab tööd kolm korruptsiooniga seostatud juhti | https://www.err.ee/581193/perh-is-jatkab-tood-kolm-korruptsiooniga-seostatud-juhti | Viimase poole aastaga kahte korruptsiooniskandaali segatud Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) jätkab töösuhet kolme haigla juhtivtöötajaga, keda prokuratuur seostab kriminaalkuritegudega. |
Kudors märkis Läti välispoliitika instituudi väljaandes "Läti välis- ja julgeolekupoliitika. Aastaraamat 2017", et Kremli soov näha endisi liiduvabariike oma eksklusiivsete huvide tsoonis viib automaatselt erimeelsusteni nende riikidega, sest need tahavad viia ellu Moskvast sõltumatut välispoliitikat.
Kuna Venemaa ei suuda muuta Balti riikide strateegilist valikut Lääne kasuks, püüab ta pidevalt diskrediteerida baltlasi nende Lääne liitlaste silmis. Selline oli Venemaa poliitika ka eelmisel aastal, leiab Kudors.
2017. aastal püüab Moskva saavutada tema vastu Euroopas kehtestatud sanktsioonide tühistamist. Erilist tähelepanu selles küsimuses pööratakse suhtlusele USA uue presidendi Donald Trumpi ja teatud konkreetsete poliitiliste jõududega Euroopas, kirjutab Kudors.
Mis puutub kahepoolseid suhteid, siis tuleb Lätil hoida kuldset keskteed seadusandluse ja pragmaatilise välispoliitika vahel, toetades majanduskoostööd valdkondades, kus Venemaa ei esita Lätile poliitilisi nõudmisi.
Lätil ja teistel Balti riikidel tuleb lähiaastatel suhetes Venemaaga varuda strateegilist kannatust ning püüda mitte lubada, et Venemaa tekitaks 2017. ja 2018. aastal Balti riikides lõhe Euroopa ühtsesse välispoliitikasse, märkis Kudors. | Ekspert: Balti riikidel tuleb suhetes Venemaaga varuda kannatust | https://www.err.ee/581191/ekspert-balti-riikidel-tuleb-suhetes-venemaaga-varuda-kannatust | Lätil ja teistel Balti riikidel tuleb lähiaastatel suhetes Venemaaga varuda strateegilist kannatust, ütles Ida-poliitika uuringute keskuse direktor Andis Kudors. |
Kell 1 juhtus liiklusõnnetus Läänemaal Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 45. kilomeetril, kus 26-aastase mehe juhitud Audi RS3 põrkas küljega vastu Volvo XC90 külge, mida juhtis 35-aastane mees. Audi juhile ja kaasreisijale, 27-aastasele naisele, anti esmaabi kohapeal.
Kell 2.08 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Pihtla vallas Püha–Sandla–Kangruselja maantee 4,7. kilomeetril, kus alkoholijoobes 60-aastane mees sõitis Volkswagen Pologa teelt välja kraavi, kus sõiduk rullus üle katuse ja jäi ratastele. Juht toimetati Kuressaare haiglasse. | Avariides sai viga kolm inimest | https://www.err.ee/581190/avariides-sai-viga-kolm-inimest | Pühapäeval juhtus kaks raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kolm inimest. |
Rumeenia (Cristina Constantinescu, Ioana Draghici, Andrada Ghica, Ana Melintescu) oli tüdrukute võistkonnavõistluse finaalis tulemusega 45:39 parem Eesti esindusvõistkonnast (Karina Beimanova, Karoliina Komissarova, Veronika Lebedeva, Anna Prela). Pronksi võitis Eesti 2 koosseisus Iris Maria Matskevits, Getter Lage, Vanessa Ber. Kokku osales 12 võistkonda.
Soome (Akseli Heinämaa, Ali Isokangas, Pyry Pahkala) alistas poiste võistkonnavõistluse finaalis tulemusega 45:40 Ungari (Andras Gyenes, Milan Rona, Peter Laszlo). Pronksi teenis Venemaa 2 (Igor Borisov, Kirill Gurov, Artur Konstantinov, Maxim Spirin), kes kolmanda koha matšis alistas Eesti esindusvõistkonna (Jaron Truumaa, Kirill Shapovalov, Demis Teral, Erik Tobias) 45:35. Kokku osales 10 võistkonda. | Eesti U-14 tüdrukute epeekoondised jõudsid Euroopa karikaetapil poodiumile | https://sport.err.ee/80889/eesti-u-14-tudrukute-epeekoondised-joudsid-euroopa-karikaetapil-poodiumile | Audentese Spordikeskuses peetud U-14 Euroopa karikavõistluste etapil epees saavutasid võistkondlikud esikohad Soome ja Rumeenia noortekoondised. Tüdrukute epees saavutas Eesti esindusvõistkond teise koha, Eesti 2 oli kolmas. |
Pärast Poitiers´ Stade Poitevini meeskonna 3:1 (20, 24, -26, 22) võitu Ajaccio üle oli Andri Aganitsa arvel üheksa punkti, sealhulgas neli blokki. Pariisi Volley alistas võõrsil Nantes Reze 3:2 (21, -20, 23, -18, 14), Ardo Kreegilt kuus punkti. Arago de Setel on 28, Poitiers´l teisena 25, Pariisi klubil seitsmendana 20 punkti, vahendab Volley.ee.
B-divisjonis kaotas Rennes võõrsil Cambrai meeskonnale 2:3 (-21, 23, 23, -18, -15), kuid jätkab liidrina. Kert Toobal tõi kaks punkti, Martti Juhkami vigastuse tõttu ei mänginud. | Eesti võrkpallurid teenisid Prantsusmaal kolm võitu ja kaks kaotust | https://sport.err.ee/80892/eesti-vorkpallurid-teenisid-prantsusmaal-kolm-voitu-ja-kaks-kaotust | Prantsusmaa kõrgsarjas kogus laupäeval suurepärase punktisumma Polina Bratuhhina-Pitou. Terville´i võitis Vandoeuvre 3:2 (-20, 21, -22, 14, 13), Pitou oli 25 punktiga (+15) võidu üks peaosalisi. Anna Kajalina (16 punkti) ja St Raphael jäid 1:3 (-18, 22, -14, -25) alla juhtgruppi kuuluvale Pariisi St Cloudile. RC Cannes on 27 punktiga esimene, Terville´il on kuuendana 17 ja St Raphaelil seitsmendana 16 punkti. |
"NATO kohalolek peaks olema julgeolekutagatise andmiseks nii alaline kui võimalik," ütles Duda ühisel pressikonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.
Duda ütles, et allianss "ei peaks hülgama dialoogi Venemaaga", kuid lisas, et Ukraina kriis ja eriti Krimmi annekteerimine näitavad, et julgeoleku alal ei tohi kompromisse teha.
Venemaa sekkumine Ukrainas ja Krimmi annekteerimine põhjustasid hirmu, et NATO on "enesekindlamast Venemaast lähtuvale ohule reageerimisel liiga aeglane ja paindumatu," ütles Stoltenberg, kinnitades, et allianss on saanud uut jõudu ning on suuteline säilitama piirkonnas, kuhu kuulub ka Poola, "püsiva kohaloleku".
Poola ja teised Ida-Euroopa riigid soovivad piirkonnas NATO alalist kohalolekut, kuid allianss ja lääs on olnud selles suhtes ettevaatlikud, kartes, et Moskva võib süüdistada NATO-t lepingute rikkumises, mis ei luba alliansil rajada Ida-Euroopas alalisi sõjaväebaase, kuid võimaldavad korraldada õppusi ja saata regiooni vägesid rotatsiooni korras. | Duda: Poola soovib NATO alalist kohalolekut | https://www.err.ee/552712/duda-poola-soovib-nato-alalist-kohalolekut | Poola president Andrzej Duda kutsus esmaspäeval NATO-t looma vastuseks Venemaast lähtuvale kasvavale ohule Ida-Euroopas "nii alaline kohalolek kui võimalik". |
"Praegu pühendab Jakunin palju aega rahvusvahelise mõttekoja loomisele, mis hakkab otsima lahendusi, millega vähendada pingeid maailmas ja tegema selgeid ettepanekuid tülivabaks arenguks ja ühekülgse mõju vältimiseks," ütles Interfaxile allikas mõttekojast.
Uus asutus ühendab "mitme teadusvaldkonna maailma juhtivaid asjatundjaid", lisas ta.
"Keskuse tegevuse üheks väljundiks on analüütilised materjalid ja soovitused konfliktide vähendamiseks maailmas, üleilmsete suunumuste ning eri maade ja piirkondade riskide hindamine," ütles allikas.
Praegu koostatakse keskuse nõukogu, kuhu oodatakse ärimehi, poliitikuid ja asjatundjaid. | Jakunin loob rahvusvahelise pingelõdvenduse mõttekoja | https://www.err.ee/552714/jakunin-loob-rahvusvahelise-pingelodvenduse-mottekoja | Endine Venemaa raudteede juht Vladimir Jakunin kavatseb luua rahvusvahelise mõttekoja, mis hakkaks otsima lahendusi globaalsetele probleemidele, lausus allikas mõttekojast. |
Türgi meistriliiga kaheteistkümnendas voorus mängis Ankara Ziraat Bankasi võõral väljakul 3:0 (14, 15, 19) resultaadiga üle turniiritabelis seitse kohta madalamal asuva Besiktase võistkonna, saavutades hooaja seitsmenda võidu. Marcus Nilsson tõi võitjatele üleplatsimängijana 19 punkti (rünnakul 24-st 17, 71%), Oliver Venno platsil ei käinud. Bankasi hoiab 22 punktiga turniiritabelis kolmandat kohta, linnarivaal Ankara Halkbank on parimana kogunud 28 punkti, vahendab Volley.ee.
Eesti koondise diagonaalründaja on Türgi kõrgliigas seni saanud ennast tõestada vaid kolmes vastasseisus, ülejäänud mängudes on eestlane leppinud Nilssoni järel vahetusmängija rolliga. Venno punktirekord pärineb detsembri lõpus toimunud eelmisest voorust, kui viiegeimilises mängus märgiti tema arvele 24 silma. Kokku on Venno koduliigas toonud 63 punkti.
Austria meistriliigas jätkab täiseduga Renee Teppani koduklubi Innsbrucki Hypo Tirol, kes viimati oli kodupubliku ees 3:0 (14, 11, 18) tulemusega parem turniiritabeli punasest laternast Bisambergi SG Union Raiffeisenist. Teppan jäi seekord platsi kõrvale. Esikohal jätkaval Innsbrucki esindusel on koos 36 punkti. Sama punktikoguse on saavutanud ka suurim rivaal Bleiburgi SK Posojilnica Aich/Dob, kuid seda ühe enampeetud mängu juures. Ülejäänud võistkonnad jäävad maha kaheksa või enama punktiga.
Tänavusel hooajal taaskord täistuuridel käivas Kesk-Euroopa liigas on Tirol võitnud kõik viis mängu. | Renee Teppan ja Oliver Venno platsile ei pääsenud | https://sport.err.ee/80893/renee-teppan-ja-oliver-venno-platsile-ei-paasenud | Nädalavahetusel oli võistlustules nii Oliver Venno kui Renee Teppani koduklubi, kuid Eesti koondise diagonaalründajad platsile ei pääsenud. |
60-aastane Guidolin on viinud Udinese klubi ajaloos kõrgeimale kohale Itaalia liigas ehk kolmandaks, samuti on ta tõstnud Itaalia kõrgliigasse Parma, Palermo ja Vicenza.
Swansea asub Inglismaa kõrgliigas 20 meeskonna konkurentsis 18. kohal ehk klubil on reaalne oht järgmiseks hooajaks astme võrra madalamale kukkuda. | Swansea City panustab itaallasest peatreenerile | https://sport.err.ee/80890/swansea-city-panustab-itaallasest-peatreenerile | Inglismaa kõrgliigas mängiv Walesi jalgpalliklubi Swansea City määras uueks peatreeneriks itaallase Francesco Guidolini, kuid ajutine juhendaja Alan Curtis jääb sellele positsioonile hooaja lõpuni. Paarisrakendi lõplik sõna koosseisu vormimisel on siiski Guidolinil. |
2005. aastal NHL-i valitud 28-aastane Kopitar on veetnud Kingsis terve karjääri ning 2012. ja 2014. aastal võitis ta klubiga ka Stanley karika.
Kolmel korral tähtede mängule valitud ründaja on pidanud NHL-is 725 mängu, visanud 230 väravat ja kogunud 645 resultatiivsuspunkti. Esimese sloveenina NHL-i jõudnud Kopitar on viimased kaheksa hooaega juhtinud ka Kingsi resultatiivsustabelit.
Kopitar on viimane pikast nimekirjast, kes hiljuti Kingsiga uue pikaajalise lepingu teinud. Varasemalt on kontrahti sõlminud ka Jonathan Quick, Jeff Carter, Dustin Brown, Drew Doughty, Marian Gaborik, Jake Muzzin, Alec Martinez ja Kyle Clifford. | Kahekordne Stanley karikavõitja sõlmis klubiga kaheksa aasta pikkuse lepingu | https://sport.err.ee/80882/kahekordne-stanley-karikavoitja-solmis-klubiga-kaheksa-aasta-pikkuse-lepingu | Jäähokiliiga NHL klubi Los Angeles Kingsi sloveenist täht Anze Kopitar pikendas lepingut kaheksa aasta võrra. |
Kersti Kaljulaid ütles riigikogu kolme komisjoni ühisistungil, et Euroopa Liidu eelarve tulud tervikuna on seaduslikud ja korrektsed. Samas tõi ta välja ka tahtlikke rikkumisi ja avaldas arvamust, et olukorra parandamine nõuab põhimõtteliselt teist lähenemist ja tugevat poliitilist tahet, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Kui näiteks oli vaja, et ettevõtte oleks kauges regioonis, siis tehti sinna tütarettevõtte. Pärast seda kui töö oli tehtud, siis hoolimata kohast, kus töö reaalselt sooritati, deklareeriti, et töötasime tõesti seal kauges nurgas ja arendasime seal oma ära, kuid nii ei olnud," selgitas Kaljulaid.
Probleemid, mida kontrollkoda avastas, saadeti edasi Euroopa pettusevastasele ametile. "Võin öelda, et Eestis ei avastatud ühtegi juhtumit," rääkis Kaljulaid.
Poliitilised otsused teevad üldpildi hägusemaks
Veel ühe kitsaskohana tõi Kaljulaid välja, et EL-il ei ole ühtset põllumajanduspoliitikat, vaid on 28 erinevat poliitikat, mida rahastatakse samast allikast. Seetõttu on Kaljulaiu väitel tegemist vigade ja keerukuste kullaauguga.
"Mulle tundub, et neid keerukusi töödeldakse poliitiliste otsustega juurde vaatamata sellele, et all võivad toimuda lihtsustused," nentis Kaljulaid. Tema arvates peaksid poliitikud EL-i tasemel leppima kokku reformikavade eesmärkides ning andma selle raha riigile eelarve toetusena.
"Iga liikmesriik võiks kasutada seda raha nii nagu ta seda eelarves vajalikuks peab ning hiljem raporteeritakse tulemustest," lisas Kaljulaid. Kontrollkoja liige on väga kaua olnud sellele arvamusel, et tegemist on lõpliku lahendusega, kuid Kaljulaid tõdes, et sellise süsteemi rakendamiseks oleks vaja tugevat poliitilist taset. | Kaljulaid: EL-i eelarves tehtud vigade parandamine vajab tugevat poliitilist tahet | https://www.err.ee/552720/kaljulaid-el-i-eelarves-tehtud-vigade-parandamine-vajab-tugevat-poliitilist-tahet | Euroopa Kontrollikoda leidis oma möödunud aasta aruandes, et 4,4 protsenti Euroopa Liidu eelarvest tehtud maksetest oli vigadest mõjutatud, mis alati ei pea tähendama küll teadlikku pettust. Euroopa kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu hinnangul on üheks suureks kitsaskohaks EL-i ühtse põllumajanduspoliitika puudumine. |
Intervjuus telekanalile Matš-TV oli Mutko üsna kindel, et hetkel venelastele pandud võistluskeeld rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel lõpetatakse enne olümpiamänge ära. "Ma ei kujuta ette olümpiamänge ilma ameeriklaste ja venelaste vahelise võitluseta," sõnas Mutko. "Selline vastasseis on alati kõigi võistluste maius."
"Täna on meil Venemaa kergejõustikus palju probleeme ja peame neid rahulikult lahendama," jätkas spordiminister. "Laupäeval valiti alaliidule uus juhtkond, oleme taastanud organisatsiooni üle korraliku kontrolli ja valinud uue presidendi - Dmitri Šljatkini."
Mutko lisas, et võistluskeelust hoolimata on Rio de Janeiro mängudeks valitud välja umbes 60-70 liikmeline potentsiaalsete olümpialaste ring. | Spordiminister ei kujuta ette Rio olümpiat ilma Venemaa kergejõustiklasteta | https://sport.err.ee/80885/spordiminister-ei-kujuta-ette-rio-olumpiat-ilma-venemaa-kergejoustiklasteta | Venemaa spordiminister Vitali Mutko tahab uuendada rivaliteeti Ameerika Ühendriikidega ja ei kujuta ette, et Venemaa kergejõustiklased peaksid jääma Rio de Janeiro olümpiamängudelt kõrvale. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.