text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Hea meelega. Ma esindan president Putini huve," vastas Seagal Vladivostokis ajakirjanike küsimusele, kas tal oleks tahtmist sealset administratiivset piirkonda juhtida. 2016. aastal Venemaa kodakondsuse saanud näitleja märkis, et tema isapoolsed esivanemad olevat piirkonnast pärit, vahendas RIA Novosti.
"Ma iga kord tahan Primorje kraid rohkem tundma õppida, rohkem näha. Ning saada teie kuberneriks," lausus Seagal, kes viibis Vladivostokis seoses Aasia ja Vaikse ookeani regiooni kinofestivaliga.
Teema taustaks on asjaolu, et eelmisel nädalal tühistas valimiskomisjon Primorje krai kubernerivalimiste tulemuse, sest Kommunistliku Partei kandidaat Andrei Tarassenko vaidlustas valimistulemuse kolmes ringkonnas.
Uute valimiste kuupäeva pole veel paika pandud, kuid tõenäoliselt toimuvad need oktoobri keskel. | Steven Seagal soovib saada Primorje krai kuberneriks | https://www.err.ee/864282/steven-seagal-soovib-saada-primorje-krai-kuberneriks | Venemaa kodanikuks ning Vene-USA humanitaarsuhete esindajaks saanud USA märulistaar Steven Seagal teatas, et saaks hea meelega Primorje krai kuberneriks. |
Juhtusin rahvusringhäälingu kanalil kuulama saadet, kus riigiametnikud ja riigikogu liige tutvustasid esmahetkel uskumatut ideed, mis ühemõtteliselt manifesteeris riigi ülimuslikkust kodaniku ees. Nimelt küpseb plaan, mille järgi kavatsetakse kõik kodanikud sundida kontrollima oma postkasti. Ei, mitte koduvärava küljes rippuvat postkasti, vaid virtuaalset, arvutiekraanile ilmuvat e-postkasti. Ikka selleks, et suhtlus riigi ja kodaniku vahel paremini sujuks. See olevat mõlema poole huvides.
Ma ei tea, kas plaan e-posti vaatamise kohustuslikkusest on sündinud riigitruu ametniku peas või on selleks tulnud impulss väljapoolt. Igatahes kinnitati lõpuks, et selle saatega ei tahetud kedagi hirmutada. Märgiline remark igal juhul. Siiski pole välistatud, et saavutati vastupidine.
Saab kinnitust trend, et riigipoolne ülereguleerimine süveneb ning võim kasutab iga võimalust, suurendamaks kontrolli oma alamate üle. Uue muudatuse ettekäändeks osutus kaitseministeeriumi probleem, et noored kutsealused ignoreerivad kirjalikku, paberil esitatavat armeekutset. E-posti vaatamise sunduslikkus peaks pakkuma olukorrale lahenduse.
Võib olla see ongi nii, kuid tähenduslik on ühe kitsa segmendi probleemi asetamine oluliselt laiemasse konteksti. Ilmselt on taoline sunni rakendamise idee võimu administratiivpersonali keskel juba ammu tiirelnud. Nüüd kasutati kaitseministeeriumi nähtavalt põhjendatud mure ära ja presenteeriti seda kui tarvilikku universaalset vajadust. See on võimule tüüpiline käitumismuster – üksikjuhtumit ettekäändeks tuues kehtestatakse universaalse iseloomuga muutus.
Võimu kallal irisemine ei ole reeglina viljakas tegevus. Siiski sisaldab kõnesolev plaan mitut tasandit ja võib olla sügavamas olemuses küllalt kurjakuulutav.
Esiteks triviaalne, kõigile nähtav tasand. See seostub inimeste erineva võimekusega orienteeruda digimaailmas. On mõistetav, et valdkonnas esinevad vanusegruppide vahel suured erinevused. Tekib kohe küsimus, mida teha inimestega, kes arvutit ei kasuta.
Saatest selgus, et inimeste sunniviisiline digitaliseerimine pole probleem, siin tuleb lihtsalt rakendada erandeid. Sealjuures selle, kas isik ikka tõepoolest e-posti ei kasuta, tõendamise piisavuse üle ei otsusta konkreetne inimene, vaid võimuesindaja (paberil kirjavahetuse säilimiseks peab kodanik esitama põhjendatud taotluse).
Riigikogu poliitik lubas endale koguni solvava alatooniga lahterdamist, kus digivõimekaid nimetati "neljalisteks-viielisteks", mahajäänuid aga "kahelisteks-kolmelisteks". Saates intervjueeriti ka Tartu ülikooli sotsiaalteadlast, kes rõhutas erinevaid digilõhesid elanikkonna lõikes ning pidas plaani realiseerumist problemaatiliseks.
Samas oli Eestis domineeriva digitaalse eufooria kontekstis üpris kainestav kuulda, et kesk- ja vanemaealiste kodanike hulgas esineb kogu olmeelu arvutisse ajamise suhtes küllalt skeptiline suhtumine. Sunniviisiline e-posti vaatamine pigem tekitab trotsi, niigi tunnetab osa elanikkonnast digitaliseerimist kui midagi pealepressitut.
Varjatumas perspektiivis seostub kõnesoleva plaaniga aga hoopis olulisem tasand – väljakutse maailmavaatele. Lihtsustatult on see kokku võetav küsimusega, kuhu me oleme teel ja kui mõistlik on kõige sellega kaasa minna. Mida teha, et selle tormava maailma eest ennast kaitsta?
Digivõimutsejad lähtuvad eeldusest, et eestlased tajuvadki maailma ühtviisi, meie olemegi biorobotiseerumise avangard. Sealjuures olevat Eestile antud sakraalne missioon, peaaegu äravalituse staatus Infosfääri Jumala poolt (saates kõlaski veendumus, et Eesti kohus on olla Riigi ja kodaniku suhetes teenäitaja).
Ehkki võimu apologeetika jõuab paiguti religioossete tunnustega messianismi, pole sellel palju pistmist eestlase argieluga. Siin toimetab ikka lihast ja luust, enamasti irratsionaalne olevus, kellele teaduslik teadmine on ainult üks võimalik teadmise vorm teiste hulgas.
Iga veel robotiseerumata inimese jaoks jookseb kusagil punane joon, kus tehnoloogiate pealetungile öeldakse: "Stopp!" See võib paikneda väga erinevas kohas: on neid, kellele ei valmista raskust paigutada naha alla 24/7 jälgimist võimaldav kiip, on neid, kellele on punane joon interneti kasutamine.
Mida peab tegema inimene, kes maailmavaatelisel – kui soovite, religioossel – põhjusel ei saa aktsepteerida kõiki tehnoloogiatega kaasas käivaid aspekte? Põgenema Eestist? Maale, kus mentaalne kliima on parem ja inimlikku mõistmist rohkem?
Viimati nimetatud vaatenurka kõnesolevas saates ei käsitletud. "Kahelistele" võib ju teha erandi, aga karavan läheb edasi. Oma silme all näeme, kuidas struktuurse mõtlemise fetišeerimine hävitab järk-järgult inimlikkuse. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Gustav Lauringson | Üks luupainajalik plaan | https://www.err.ee/864264/gustav-lauringson-uks-luupainajalik-plaan | Digivõimutsejad lähtuvad eeldusest, et eestlased tajuvadki maailma ühtviisi, meie olemegi biorobotiseerumise avangard, kommenteerib Gustav Lauringson plaani kohustada kodanikud nüüdsest enam riigiga digitaalsel teel suhtlema. |
Seitsme osaleja hulgas oli rahvapillide näitus viieliikmelise žürii vaieldamatu lemmik. Võiduga kaasneb rahaline auhind.
Näitusel on väljas sajandivanused rahvapillid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest ning nendega kõrvuti Eesti rahvapillimeistrite spetsiaalselt näituseks valmistatud pillid. Lisaks vaatamisele ja kuulamisele saab ise mängida torupilli, lõõtspilli ja kannelt.
Näituse kujunduse aluseks on loodusfotograaf Arne Aderi lummavad panoraamfotod Eesti maastikest.
Näitus "Elus! Eesti rahvapillide lugu" on avatud Narva linnuse esimesel korrusel 20. jaanuarini 2019.
Näitus on koostatud Eesti Vabariik 100 ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise rahvusvahelise programmi toetusel ja oli avatud 19. oktoobrist 2017 kuni 17. juunini 2018 Brüsseli Muusikainstrumentide Muuseumis, kus seda külastas 92 000 inimest.
Näituse koostasid Igor Tõnurist, Krista Sildoja, Tarmo Kivisilla, Raivo Sildoja, Risto Lehiste, Tanel Veeremaa ning kujundasid Katri Haarde ja Margit Argus (KAOS Arhitektid). | Parimaks näituseks valiti rahvapillide lugu | https://kultuur.err.ee/864276/parimaks-naituseks-valiti-rahvapillide-lugu | Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus "Elus! Eesti rahvapillide lugu" võitis parima näituse tiitli Narva Muuseumi korraldatud näituste konkursil XXI Eesti muuseumide festivali raames. |
Seni inglise keeles muusikat teinud ansambel paneb end nüüd proovile eesti keeles. Septembri alguses anti välja Kuradi Saare debüütsingel "Vapustav maailm".
Kuradi Saare debüütalbum ilmub 5. oktoobril. Bändi omanimelist kontseptsioonalbumit saab iga Eesti rokkmuusika sõber kuulata nii digitaalselt, CD- kui ka vinüüliformaadis.
Erisündmusena toimub enne albumi ilmumist, 2. oktoobril koos bändiga privaatne plaadi esmakuulamine. Üritus on kutsetega ning valitud arv kohti on loosis bändi Facebooki konto all oleval üritusel.
"Vapustav maailm" on saanud tunnustust teiste seas nii Vaiko Eplikult, Piret Järvis-Milderilt kui ka Valter Soosalult. Ühtlasi on Raadio 2 eesotsas Koit Raudsepaga valinud singli nädala looks. | Salapärase ansambli Kuradi Saar liikmed on Elephants from Neptune'i muusikud | https://menu.err.ee/864274/salaparase-ansambli-kuradi-saar-liikmed-on-elephants-from-neptune-i-muusikud | Uus rokkansambel Kuradi Saar, kes esimes seni meedias anonüümsena, tuli oma näoga avalikkuse ette. Kuradi Saar avalikustas bändiliikmed, kelleks on Elephants from Neptune'ist tuntud muusikud. |
Altosaar ütles, et tema põhiteemaks on riigireform. "See teema huvitab mind ja olen sellega kogu elu tegelenud. Nagu ka kõik riigi asjad," ütles Altosaar ERR-ile.
Ta lisas, et hakkab tegema toimetajatööd ja ka ise kirjutama. "Olen ka varem seda tööd teinud ning võtan oma rolli väga tõsiselt," sõnas Altosaar. Ta kinnitas, et jätkab endiselt tööd võrgustikus Kuldne Liiga ning tegeleb koolituste ja konsultatsioonidega.
Eesti Ekspressi andmetel on Postimehesse palgatud ka MTÜ Sündimusuuringud juhatuse liige Lea Danilson-Järg. Ajalehe väitel on taoliste personalivalikute taga lehe omanik.
Kauaaegne poliitik Altosaar kuulus enne Vabaerakonnaga liitumist Isamaa ja Res Publica Liitu, praeguse nimega erakonda Isamaa.
Poliitikast lahkumise kohta ütles Altosaar Delfile: "See otsus küpses tükk aega, juba eelmise aasta suvest. Ma tunnen, et ma olen 24 aastat olnud poliitikas nii või teisiti ja ma näen, kuidas see takistab minu muude valdkondadega tegelemist."
Endistest poliitikutest töötab Postimehes toimetajana ka endine justiitsminister Kaido Kama, kelle valdkonnaks on keskkonnateemad. | Poliitikast loobunud Aimar Altosaar asus tööle Postimehesse | https://www.err.ee/864275/poliitikast-loobunud-aimar-altosaar-asus-toole-postimehesse | Vabaerakonnast lahkunud ja poliitikaga lõpparve tegenud Aimar Altosaar asus sel nädalal tööle Postimehe toimetuses. |
Ivanov kaotas mõned minutid üle kolme tunni kestnud maratonlahingus 3:6, 7:6 (4), 4:6 kuuendana asetatud venelasele Šalva Džanašijale (ATP 647.). Ivanov jäi otsustavas setis 0:2 taha, kuid suutis 2:2 viigistada. Uuesti kaotas ta enda pallingu 4:4 seisult ja seejärel venelane enda servil ei eksinud, võites seti 6:4.
Ivanov sai kirja viis ässa ja viis topeltviga, Džanašija tegi kuus topeltviga. 16 murdevõimalusest realiseeris Ivanov neli, vastane kasutas aga kümnest murdepallist ära seitse. Mängitud punktidest võitis Ivanov 106 ja Džanašija 118.
Sama mehega peab Ivanov koos venelase Mihhail Fufõginiga vastamisi minema ka paarismängu veerandfinaalis, Džanašija paariline on venelane Ivan Kalinin. | Kõvasti võidelnud Ivanov pidi vastase paremust tunnistama | https://sport.err.ee/864278/kovasti-voidelnud-ivanov-pidi-vastase-paremust-tunnistama | Vladimir Ivanov (ATP 812.) pidi Kasahstanis Šõmkentis peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri teises ringis tunnistama vastase paremust. |
Tasavägise hääletuse võitis hoopis Ralph Brinkhaus 125 häälega, Kauder sai 112 häält, vahendasid ERR-i teleuudised.
Kauder on olnud fraktsiooni juht alates 2005. aastast ja toetanud Merkelit kõigis kriisides.
Merkel ütles lühikeses avalduses, et koostöö Kauderiga on olnud hea, aga ta õnnitleb Brinkhausi. Ta nentis, et demokraatia juurde kuuluvad ka kaotused.
Opositsiooni hinnangul on aga fraktsioonijuhi välja vahetamine kantsler Merkeli lõpu algus. | Merkeli liitlane ei saanud enam fraktsiooni esimeheks | https://www.err.ee/864273/merkeli-liitlane-ei-saanud-enam-fraktsiooni-esimeheks | Saksamaa liidukantsler Angela Merkel sai tugeva tagasilöögi osaliseks, kui tema kauaaegset liitlast Volker Kauderit ei valitud tagasi Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalses Liidu (CSU) parlamendirühma esimeheks. |
Ühtlasi oli see esimene pärast 1939. aastat Tallinnas toimunud rahvusvahelise konverents, kus oli osalejaid ka lääneriikidest. Sümpoosioni eesmärgiks oli ärgitada põlevkivivarude kasutuselevõttu arengumaades. Henning von Wistinghauseni aruandes on kirjeldatud NSV Liidu sümpoosionil ilmnenud püüdlusi suurendada põlevkivivaldkonna kaudu oma mõjuvõimu arengumaades ning iseloomustatud poliitilist õhustikku ja üldisi olusid 1960. aastate lõpu Eestis. Aruande teaduslik-tehniline osa toetub teise Saksa delegaadi, Braunschweigi Tehnikakõrgkooli Keemiatehnoloogia Instituudi direktori Hans Kroepelini kokkuvõtetele sümpoosionist.
Tallinnas oli esindatud 29 riiki kokku 266 osalejaga. Neist 221 olid NSV Liidust, kellest omakorda moodustasid enamiku Eesti teadlased, insenerid ja tööstusjuhid. USAd esindas 11 teadlast, ülejäänud riikidest (Brasilia, Boliivia, Bulgaaria, Birma, Costa Rica, Kuuba, Equador, Prantsusmaa, Jordaania, Madagaskar, Mali, Maroko, Uus-Meremaa, Pakistan, Panama, Rumeenia, Somaalia, Hispaania, Rootsi, Süüria, Tai, Türgi, Ühinenud Araabia Vabariik, Inglismaa, Jugoslaavia ja Saksamaa Liitvabariik) oli igaühel 1–3 esindajat. Tšehhoslovakkia sündmuste tõttu pingestunud poliitilises olukorras loobusid mitme lääneriigi delegaadid osalemisest. USA valitsuse soovitust üritust boikoteerida järgis mõni üksik ameerika teadlane. Saksa välisministeeriumi esindaja osavõttu pidas Saksa valitsus vajalikuks Saksa DV esindajate mõju ohjeldamiseks, kuid idasaksa delegaate sümpoosionile ei tulnudki.
Tööistungid toimusid Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegu Tallinna Tehnikaülikool), ühtekokku peeti 89 ettekannet. Lõppistungil võeti vastu otsused, millega arengumaadele suunatud ÜRO tehnilise abi programmi raames tuli tulevikus arvesse võtta. Väljasõitudel Ida-Virumaale näidati külalistele põlevkivikaevandust, Narva elektrijaama ja Kohtla-Järve põlevkivitöötlemise kombinaati. Hans Kroepelini hinnangul oli Eesti põlevkivitööstus ja -teadus nii kõrgel tasemel kui seda nõukogude tehnilised ja majanduslikud olud võimaldasid. Wistinghauseni mulje kohaselt näis ettevõtete juhtkondadele ettevõtete tutvustamine välismaalastele raskusi valmistavat, kuna nt. eriti ameeriklasi huvitanud tehniliste aspektide kohta tohtis esitada vaid ebamääraseid andmeid.
Sümpoosioni kajastati igapäevaselt Eesti Televisioonis, mh. näidati seal välismaiste delegaatide intervjuusid. Eesti poolt oli väliskülalistele ette valmistatud ka kultuurilis-seltskondlik programm: eesti muusikute kontsert, linnukasvatusfarmi ja kalurikolhoosi külastus, saunaõhtu, laevasõit Tallinna lahel, piknik linnalähedases rannas koos eesti rahvatantsurühma ja laulukooride esinemisega, ooperikülastus jms. Programm leiti kaugelt ületavat võrreldavate konverentside taseme; eestlaste ja välismaalaste vestlused ulatusid sageli kaugemale tavalise "small talk'i" raamidest.
Lääneriikide delegaadid (samuti Moskva ja Leningradi omad) kogesid, et Eesti elukorraldus ja -kvaliteet erinesid tunduvalt ülejäänud NSV Liidu omast. Muuhulgas täheldati, et nõukogude Eesti teadlased ja tööstusjuhid elasid materiaalselt suhteliselt mugavalt, kuid paljud neist ei olnud leppinud riikliku iseseisvuse ja vaimse vabaduse puudumisega. Tšehhoslovakkia sündmustest ajel oli eestlaste ja lääneriikide osalejate vahel selgelt tunda erilist inimlikku solidaarsust, olgugi et neist otsesõnu neist ei kõneldud. Väliskülalistes Eestis tekkinud vastuoluliste emotsioonide näitena on aruandes refereeritud ühe Lõuna-Ameerika riigi esindaja äratundmist: ta olevat küll alati armastanud vabadust, ent ei olevat kunagi varem kogenud, mida tähendab sellest ilma jääda; nüüd teadvat ta, et ta võitleb selle säilimise eest.
Aruandele on lisatud sümpoosionil osalenud tollase noore eesti mäeteadlase, praeguse Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Enno Reinsalu kommentaar ning Henning von Wistinghauseni tagasivaade sümpoosionile. Reinsalu kinnitab paljuski aruandes esitatud tähelepanekuid ja lisab neile erialaspetsialisti vaatevinklist lähtuvaid selgitusi. Wistinghauseni tagasivaade lisab tema poole sajandi eest koostatud ametlikule ülevaatele inimlikku ja isiklikku mõõdet. | Tuna: ÜRO põlevkivisümpoosion Tallinnas 1968 | https://kultuur.err.ee/864270/tuna-uro-polevkivisumpoosion-tallinnas-1968 | 28.08.–4.09.1968, vaid nädal peale nõukogude sõjavägede sisseviimist Tšehhoslovakkia SFV-sse (21.08), toimus Tallinnas ÜRO esimene põlevkiviressursside kasutamise arendamise teemaline sümpoosion. (Tuna numbri 3/2018 artikli kokkuvõte.) |
"Uuringust selgus, et suur osa Eesti elanikest arvab, et uute tehnoloogiate kasutusele võtmise ja automatiseerimisega kaovad peagi paljud töökohad, kuid samas ollakse kindel, et nende töökohta tehnoloogia areng ei mõjuta," selgitas uuringutulemusi teabekeskuse juht Kati Voomets.
Uuringutulemuste esitlusele järgnevas vestlusringis arutletakse, kas töökohtade automatiseerimine on paratamatus, millised on tuleviku töökohad ning kuidas tööandjad saavad töötajaid tehnoloogilistele uuendustele üleminekul toetada.
Seminari kava:
11-11.15 Tehnoloogia arengu mõju tööturule. Elanike küsitlusuuringu tulemused
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets
11.15-11.55 Vestlusring. Kuidas on mõjutanud tehnoloogia areng tööturgu ja millised on tuleviku töökohad?
Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma
Omniva personalijuht Lisell Veskimeister
Balbiino tootmis- ja tehnikadirektor Martin Visnapuu
11.55-12 Kokkuvõte ja praktilised soovitused
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets | Otse kell 11: kuidas tehnoloogia areng tööturgu mõjutab? | https://www.err.ee/864269/otse-kell-11-kuidas-tehnoloogia-areng-tooturgu-mojutab | Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus esitleb kolmapäeval seminaril "Tehnoloogia areng ja selle mõju tööturule" Baltimaades läbi viidud uuringut, millega sooviti välja selgitada, mida inimesed arvavad tehnoloogia arengu mõjust nende töökohtadele ja kuivõrd on nad valmis omandama uusi oskusi selleks, et arenguga kaasas käia ja kohaneda. Otseülekannet kell 11 algavalt seminarilt saab vaadata ERR.ee-s. |
"Kui me mai algul selle loo salvestamist alustasime, siis meil ei olnud üleni kindlat eesmärki. Kuna antud loos teeb autorina kaasa Ewert Sundja, siis arutasime enne tööle asumist elu üle üldiselt," selgitas Tuuli Rand ja lisas, et Ewert rääkis, kuidas ta luges hommikul artiklit, kus täiskasvanud mees kirjutas oma lapsepõlvest." Loos kirjutati se llest, kuidas kellegi teise poolt halvad öeldud asjad on temasse jäänud ja ta on siiani neid endas kandnud, mis põhjustavad talle praeguses elus probleeme. Sellest ka antud lugu ja mõte hargnema hakkasid."
"Haakusime kõik kohe teemaga. Saime aru, et ka meie oleme sama tundnud ning meie platvormilt võiksimegi ju olla kajaks olulistele teemadele, ning öelda, et ära tee teisele sõnadega haiget, sest sa ei tea kunagi, kui sügava haava see võib tegelikult teisele lüüa. Lugu on julgustuseks neile, kes mõnikord tunnevad end teiste sõnade tõttu nõrgana - nendele sõnadele ei tohi anda võimu ja peab lubama endal olla, rahus," lisas Kristel Aaslaid.
Kuula lugu: | Öed avaldasid uue singli "Mul on suva", novembris ilmub debüütalbum | https://menu.err.ee/864258/oed-avaldasid-uue-singli-mul-on-suva-novembris-ilmub-debuutalbum | 26. septembril andis duo Öed (Tuuli Rand ja Kristel Aaslaid) välja uue singli "Mul on suva", millega koos avaldati ka nende debüütalbumi ilmumiskuupäev: 6. november. |
Eesti ühiskonnas räägitakse ikka aeg-ajalt eestlaste erilisest usukülmusest. Viimati esitas sellise väite koguni luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma oma Postimehe arvamusloos "Ilmeksimatu paavsti eksirännak usukülma Eestisse" (21.09.2018).
Selliseid mõtteavaldusi lugedes tekib paratamatult küsimus, kuidas on siis lood eestlaste usuga? Küsimusele on kõige parem otsida vastust religioonisotsioloogia kaudu.
Kõige üldisema pildi religioossest kuuluvusest annab rahvaloendus. Viimases rahvaloenduses, mis toimus aastal 2011, küsiti 1 094 564 vastanlt, kas nad "peavad omaks mõnd usku". Jaatava vastuse korral paluti see usk ära märkida.
Mõnda usku pidas omaks 29% täiskasvanud rahvastikust. Kusjuures arvukamalt oli esindatud kaks usulist liikumist: õigeusk 16% ja luterlus 10% rahvastikust.
Astudes sammu edasi ja analüüsides uskumist eri rahvuse hulgas, torkab silma, et eestlastest peab mõnda usku peab omaks 19% vastanutes (750 587 esindaja hulgast) ja 51% venelastest (282 965 esindaja hulgast). Seejuures usku tunnistavatest eestlastest olid 72% luterlased, venelastest aga 94% õigeusklikud.
Usku peab omals ligi kolmandik Eesti elanikkonnast.
Seega võib rahvaloenduse põhjal tõdeda, et eestlased peavad olulisel määral vähem omaks mõnda usku kui vene rahvusest inimesed; kui inimesed end usuliselt määratlevad, siis eestlased pigem luterlastena ja venelased pigem õigeusklikena. Ilmselt on tegu vähemusrahvuse küsimusega ja sellega, et õigeusk on sageli kohalikule vene keelt kõnelevale elanikkonnale identiteedi ja kultuuri aluseks. Seda teemat käsitlen põhjalikumalt lähiajal ilmuvas Usuteadusliku Ajakirja artiklis. Kokku peab mingit usku siiski omaks ligi kolmandik Eesti elanikkonnast.
Alati võib küsida, kas kolmandik rahvast on palju või vähe? Kuid millesse siis inimesed usuvad? Seda teemat uuritakse sügavuti uuringu "Elust, usust ja usuelust" raames. Uuringut viiakse läbi iga viie aasta järel ning värskeimad on 2015. aasta tulemused – neid kasutan siinkohal erinevate Eesti inimeste usulise maailmapildi analüüsimisel.
Kui rahvaloendusel küsiti mõne usu omakspidamise kohta, siis uuring "Elust, usust ja usuelust" läheneb teemale teistmoodi.
Esmalt palutakse inimesel end religioosselt määratleda. Selle põhjal peab end kristlaseks 36% vastanutest. Vaimse, aga mitte usklikuna määratleb end 23% küsitletutest. Mitteusklikuna identifitseerib end 20% küsitletutest. Ülejäänud vastusevariandid on aga tunduvalt väiksema vastanute osakaaluga. Seega on religioosse enesemääratluse puhul Eesti kultuuriruumis siiski esikohal kristlus.
Nagu nimetatud, pidas end küsitlusele vastanutest kristlaseks 36%, samas aga vaid 21% vastanutest nõustus väitega, et nad on koguduse liikmed. Seega vaid veidi üle poolte end kristlaseks pidavatest inimestest kuulub ka mõnda kogudusse.
Mis teeb inimese kristlaseks?
Aga mis teeb siis inimese kristlaseks? Teoloogiliselt võttes on selleks ristimine. Ristimine aga tähendab kogudusse kuulumist. Ilmselt ei mõtle Eesti inimesed teoloogilises võtmes. Ilmselt määratletakse ennast kristlaseks pigem maailmapildi alusel, mis meie kultuuriruumis on mõjutatud eelkõige kristlusest. Samas pole kirikusse kuulumine ehk institutsionaalne kristlus meie rahva seas tõesti eriti soositud.
Nii nõustus 40% küsitlusele vastanutest väitega: "Minu suhe Jumalaga on väga isiklik ja minu usk ei vaja tuge kirikult". Nende inimeste jaoks on olemas oma Jumal ja suhe temaga, kuid kirik ei mängi selle juures rolli. Samas ei saa kiriku rolli usu juures ka alahinnata, sest 52% vastanutest polnud selle väitega nõus, st nad tunnistasid, et nende usk vajab kirikult tuge. Või siis tunnistasid hoopis, et nendel puudub suhe Jumalaga?
Igal juhul on meie ühiskonnas katkenud religioosne sotsialisatsioon. See tähendab, et usk ja usulised teadmised ei kandu peresiseselt vanematelt lastele, nii nagu see toimub tavaliselt muudes riikides. Selles on kindlasti oma suur roll Nõukogude Liidu ateistlikul tööl ja usu allasurumisel. Pooled küsitlusele "Elust, usust ja usuelust" vastanutest olid kodust saanud usulisi teadmisi, pooled aga mitte. Usuliste teadmistega on meie ühiskonnas probleeme, sest usundiõpetust või muud vastavat õppeainet õpetatakse vaid väga vähestes koolides.
Nii on jõutud tulemusele, et Jumalasse usub 38% vastanutest ja ei usu 52% vastanutest.
Kas 38% Jumalasse uskujaid on palju või vähe?
Kas 38% Jumalasse uskujaid on palju või vähe? Kas see annab õiguse teha mingeid järeldusi meie erilise usuleiguse kohta?
Kui võrrelda Jumalasse uskujate hulka Eestis meie põhjanaabrite soomlastega, siis polegi see nii erinev: Soomes usub Soome gallupi uurimuse põhjal Jumala olemasolusse 45% inimestest ja ei usu 41% vastanutest. Samas ei tule kellelgi mõtet rääkida soomlastest kui eriliselt usuvõõrastest inimestest. Neil kuulub ju kirikusse kolmveerand elanikkonnast. Seega institutsionaalse kirikusse kuulumise mõttes on soomlased palju kristlikumad, kuid isikliku usu koha pealt sugugi mitte. Ka soomlaste ja Eesti elanike uskumise ja maailmavaate võrdlusest tuleb juttu peagi ilmuvas Usuteadusliku Ajakirja numbris.
Eesti elaniku usuline aktiivsus pole teiste naaberriikidega võrreldes palju kasinam. Inimese usulist aktiivsust näitab ennekõike tema osalemine jumalateenistusel.
Eesti elanikud ei ole teiste riikide elanikega võrreldes usuliselt sugugi passiivsemad.
Iganädalaselt osaleb Eestis jumalateenistusel 5% elanikkonnast, Soomes 2% ja Venemaal 7%. Üldse ei sattu jumalateenistustele Eestis 52% elanikest, sellal kui Soomes ei käi üldse jumalateenistustel 54% ja Venemaal 61% vastanutest. Tegu on küllaltki sarnaste tulemustega, mis osutavad sellele, et Eesti elanikud pole teiste riikide elanikega võrreldes usuliselt sugugi passiivsemad.
Ainus, millega Eesti elanik usulises tegevuses meie põhjanaabritele tugevalt alla jääb, on palvetamise aktiivsus.
Ainus, millega Eesti elanik usulises tegevuses meie põhjanaabritele tugevalt alla jääb, on palvetamise aktiivsus. Eesti elanikest palvetab igapäevaselt või mitu korda nädalas 11%, Soomes aga 24% elanikkonnast. Sellest hoolimata usub palve kaudu tulevasse abisse ja usulistesse imedesse 34% Eesti elanikest, mis näitab inimeste sügavamat religioossust. Võib-olla ei tule selline usk esile kuigi tihti, vaid ainult siis, kui elus on mingi probleem ja mure. Nii võib 28% eestimaalastest tõdeda, et nad on kogenud Jumala juhtimist oma elus.
Kuigi institutsionaalne kristlus on Eestis nõrk, usub 55% eestimaalastest, et meie rahvuskultuur on kristlusest mõjutatud ja sama suur hulk inimesi soovib vahel kirikusse minna ka siis, kui seal jumalateenistust ei toimu. Koguni 36% Eesti elanikest sooviks kirikuõpetajaga vahel lihtsalt juttu ajada.
Seega võib väita, et Eesti elanik suhtub kirikusse positiivselt, väärtustab kristlikku kultuuri ja on, veelgi enam, valmis suhtlema isiklikul tasandil vaimulikega.
Teeliste kirikute projektiga on kirikud püüdnud vastata inimeste soovile minna kirikusse ka väljaspool jumalateenistuse aega. Kirikute uksed pole suletud, vaid on avatud nii turistidele kui ka lihtsalt elu üle mõtisklejatele. Samas on kirikuõpetajaga suhtlemine sageli tunduvalt raskem. Nimelt kiputakse kirikutes ootama, et inimesed tuleksid ise vaimulikuga rääkima. Samas võiksid vaimulikud käia tunduvalt rohkem rahva seas ja otsida inimestega suhtlemisvõimalusi. Ootused selleks on Eesti elanikel igal juhul olemas.
Kokkuvõttes võib Eesti inimese kohta tõdeda järgnevat:
Ei saa arvestada tugeva usulise taustaga ja baasteadmistega.
Inimesed usuvad siiski.
Aga see usk pole institutsionaalne.
Sellest hoolimata on eestimaalane avatud kiriku traditsioonile ja hindab seda.
Samuti oodatakse avatud kirikut ja võimalust suhelda vaimulikuga usu teemadel.
Kaido Soomi artikkel ilmus algupäraselt Tartu Ülikooli usuteaduskonna blogis. | Millesse usub tänapäeva eestimaalane? | https://novaator.err.ee/864261/millesse-usub-tanapaeva-eestimaalane | Millesse usub tänapäeva eestimaalane ja kuidas see usk on seotud kristlusega, kirjutab Tartu Ülikooli praktilise usuteaduse lektor Kaido Soom. |
TPS võitis võõrsil Mariehamni vastu avapoolaja 2:1 ning oli sama seisuga ka matši võitmas, ent 90. minutil jõudis Ahvenamaa klubi 2:2 viigini, kirjutab Soccernet.ee.
Varus alustanud Prosa sekkus oma klubi esimese vahetusmehena platsile 68. minutil. Liigatabelis säilitas Mariehamn viigiga oma 10. koha. 26 silma kogunud TPS on neist täpselt ühe punkti kaugusel ja hetkel 11. ehk üleminekumängudele viival kohal.
Soome esiliigas lasi seejuures Kevin Kauberi koduklubi EIF kasutamata võimaluse tõusta tagasi teisele ehk kõrgliiga üleminekumängudele viivale kohale, kui kodus kaotati 1683 pealtvaataja ees 0:3 oma otsesele rivaalile HIFK-ile. Kauber kuulus põhikoosseisu, teenis 48. minutil kollase kaardi ja vahetati 80. minutil 0:1 kaotusseisus olles puhkama.
Soome naiste meistriliigas loovutas eestlannade Pille Raadiku ja Signy Aarna koduklubi Aland United oma teise koha, kui 0:1 kaotati endast mööda tõusnud Vantaa PK-35-le. Ründaja Aarna ja kaitsja Raadik said mõlemad kirja täismängu. Liigatabelis on Aland nüüd 43 punktiga kolmas, Vantaa 45 punktiga teine ja selles voorus suure võidu saanud HJK 47 silmaga liider. Hooaja lõpuni jääb veel kaks vooru. | Prosa koduklubi jäi valusalt ilma võidust lähirivaali üle | https://sport.err.ee/864262/prosa-koduklubi-jai-valusalt-ilma-voidust-lahirivaali-ule | Eesti ründaja Albert Prosa koduklubi Turu Palloseura jäi Soome kõrgliiga 29. voorus valusalt ilma võidust lähikonkurendi üle. |
Ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul on suurimaks probleemiks haridusasutustes jätkuvalt tuletõkkeuste avatud asendis hoidmine ning evakuatsiooniteede läbimatus.
"Enamjaolt on hoonetes tuleohutuse tagamiseks kõik vajalik olemas, kuid tehtud investeeringud muudab kasutuks see, et ohutuse tagamiseks mõeldud vahenditel on hooldused tegemata või neid ei kasutata õigesti. Lausa veerandil kontrollitud hoonetest oli tuletõkkeustega probleeme: need olid kas puudu, avatud asendis või olid sulgurid lahti ühendatud. Sellele järgnesid võrdselt probleemid evakuatsiooniga ehk evakuatsioonitee vabana ja põlevmaterjalidest puhtana hoidmisega," ütles Tähe.
"Haridusasutustes peab ohutus olema esmatähtis ning selle loomise nimel tuleb hoonete valdajatel, kohalikel omavalitsustel, Päästeametil ja lapsevanematel koostööd teha. Ohutu keskkonna loomiseks on igaühe panus oluline," lisas Tähe.
Päästeamet tuletas meelde, et tulekahju korral on elu ja vara päästmiseks ning inimeste evakueerimiseks oluline võita aega. Tulekahju varajaseks avastamiseks on kasu üksnes töökorras signalisatsioonisüsteemist ning tule ja suitsu leviku takistamisel on abi vaid suletud tuletõkkeustest, seisab päästeameti pressiteates.
Tulekahju korral saavad esmapilgul ohutuna näivatest esemetest takistused, mis segavad kiiret väljapääsu, sestap tuleb hoida evakuatsiooniteed lihtsalt läbitavatena, lisas amet.
17. – 21. septembrini haridusasutuste kontrollkäike tehes kontrollisid inspektorid hoonete tuleohutusalast seisukorda: tulekahju avastamise seadmeid, võimalikke tulekahjuriske ja evakuatsiooniteid ning nende läbitavust.
Tegu oli Päästeameti selle aasta esimese kontrollkäiguga haridusasutustesse. Aasta esimeses pooles käidi kortermajades ja hoolekandeasutustes. Aasta teises pooles on plaanis kontrollkäigud kaubanduskeskustesse ja kortermajadesse. | Päästeameti reid: pooled haridusasutused ei vasta tuleohutuse nõuetele | https://www.err.ee/864256/paasteameti-reid-pooled-haridusasutused-ei-vasta-tuleohutuse-nouetele | Päästeameti möödunud nädala reid 242 haridusasutusse tuvastas tuleohutusnõuete rikkumised pooltel juhtudel. |
Itaalia esiliiga hooajaks valmistuva Mondovi resultatiivseim oli ülekaalukalt enim tõsteid saanud diagonaal Michele Morelli 22 punktiga (+9). Vastuvõtul eeskujulikult tegutsenud, kuid rünnakul 29 tõstest vaid 10 realiseerinud Kollo kogus 14 punkti (+2). Treiali arvele jäi 10 punkti (+9), vahendab Võrkpall24.ee.
Piacenza näol on tegu kuulsusrikka ajalooga klubiga. 2008. aastal tuldi Meistrite liigas hõbedale, Itaalia meistrivõistlustel võideti kuld 2009. aastal.
Loe edasi portaalist Võrkpall24.ee. | Kollo ja Treiali hea mäng tõi kuulsa meeskonna üle võidu | https://sport.err.ee/864252/kollo-ja-treiali-hea-mang-toi-kuulsa-meeskonna-ule-voidu | Kristo Kollo ja Henri Treiali koduklubi Mondovi alistas kontrollkohtumises võõrsil Itaalia mulluse seitsmenda klubi Piacenza 3:2 (14, -23, -20, 19, 13). |
EV100 algatuse "Igal lapsel oma pill" projekti juht Allan Tamme sõnas, et kuna päike tõuseb kõige varem Narvas, siis toimub just seal ka esimene "Igal lapsel oma pill" äratuskontsert. "Narva Muusikakooli puhkpilliorkester hakkab Joaoru rannahoone ees juba kell 7.11 mängima, edasi liigub muusikaline äratus üle Eesti," selgitas Tamme. "Kes hommikul nii vara üles ei saa, sellel tasub kindlasti päeva jooksul enam kui kuutkümmend "Igal lapsel oma pill" kontserti külastada," lisas Tamme.
1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval toimuvad "Igal lapsel oma pill" äratuskontserdid kaheksas paigas üle Eesti. Päeva alustatakse hümni mängimisega.
Kell 7.11 esineb Narvas Joaoru rannahoone ees Narva Muusikakooli puhkpilliorkester
Kell 7.17 esineb Tartus teater Vanemuise ees puhkpilliorkester Tamme
Kell 7.19 esineb Väike-Maarja keskväljakul Väike-Maarja puhkpilliorkester
Kell 7.20 esineb Põltsamaal linna keskväljakul Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester
Kell 7.22 esineb Paides linna keskväljakul Paide linnaorkester
Kell 7.25 esinevad Tallinnas Pika Hermanni tornis trompetimängijad Tabasalust
Kell 7.26 esineb Pärnus Rüütli platsil Pärnu Muusikakooli puhkpilliorkester
Kell 7.32 esineb Hiiumaal Emmaste Põhikooli lipuväljakul Emmaste puhkpilliorkester
Aastatel 2015 - 2018 on Eesti Vabariik 100 algatusega "Igal lapsel oma pill" instrumentide soetamiseks suunatud kokku 1,8 miljonit eurot, mis on 413 õppeasutusse üle Eesti toonud ligi 3000 uut muusikainstrumenti.
EV100 ühiskingituse "Igal lapsel oma pill" eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond. | Muusikapäev algab "Igal lapsel oma pill" äratuskontsertidega | https://kultuur.err.ee/864246/muusikapaev-algab-igal-lapsel-oma-pill-aratuskontsertidega | 1. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva, millele panevad alguse EV100 algatuse "Igal lapsel oma pill" äratuskontserdid. EV100 raames uued pillid saanud noored mängivad päikesetõusul kokku kaheksas Eesti paigas. |
County peatreener on Chelsea legend Frank Lampard, kes aitas Mourinhol eelmisel kümnendil Londonis mitu võimsat hooaega kokku panna, kuid nüüd ei andnud ta vanale bossile armu – õpipoiss alistas meistri, kelle tool kõigub üha tugevamalt, kirjutab Soccernet.ee.
Kõik algas Unitedi jaoks ideaalselt, sest juba kolmandal minutil asuti Juan Mata väravast 1:0 ette. Teisel poolajal lõi esmalt Harry Wilson Sergio Romero selja taha uskumatu karistuslöögi, siis sai Romero väljaspool karistusala käega mängimise eest punase kaardi.
85. minutil läks omakorda Derby 2:1 ette, kuid Marouane Fellaini viigivärav viiendal üleminutil tõi endaga kaasa penaltiseeria. United oli ehmatusega pääsemisele juba lähedal, ent Derby keeldus 11 meetrilt eksimast – kui vaheldumisi oli realiseeritud juba 15 penaltit, sai otsustavaks Phil Jonesi löök, mille kunagi Inglismaa koondist esindanud Scott Carson tõrjus.
Kui üldiselt oli kõrgliigameeskondadel hea päev, siis äsja liigas Unitediga viigistanud Wolverhampton langes välja Leicesteri vastu ja Burnley sai 1:2 lüüa tugevuselt kolmandas liigas mängivalt Burton Albionilt. | Lampardi esiliigameeskond kukutas Unitedi karikasarjas konkurentsist | https://sport.err.ee/864248/lampardi-esiliigameeskond-kukutas-unitedi-karikasarjas-konkurentsist | Jose Mourinho ja Manchester Unitedi hädadel lõppu ei paista – nüüd kaotati liigakarikas penaltitega Derby Countyle ja langeti välja. |
Draama saladustest ja võimust. Saksamaa rannikul luksushotellis toimub G8 tippkohtumine. Maailma mõjuvõimsamad poliitikud on kogunenud, et läbi viia kogu maailma majandust puudutavad muudatused. On ka üks üllatav külaline, katoliku munk Roberto Salus, kelle on kohale palunud Daniel Roché, Rahvusvahelise Valuutafondi peadirektor.
Daniel soovib öösel mungale pihtida, hommikul leitakse patukahetseja aga surnuna. Mõrvaks võis motiive olla nii mõnelgi kohalviibijaist, kahtluse alt ei ole väljas ka munk. Ja teisalt, kuna Roché saladused puudutavad võimumänge laiemalt, on ohus ka Roberto elu.
Väljapeetud pildikeelega "Pihtimused" esitab südametunnistuse ja võimuiha vastuolu põnevikuna, kus maine ning taevane võim ja saladused on otsekui peegelsuhtes. Filmi kannab tugev näitlejaansambel itaallase Toni Servillo ("Kohutav ilu") ja Prantsuse staari Daniel Auteuil'ga eesotsas. Viis nominatsiooni Itaalia filmiauhindade jagamiselt, Karlovy Varys pälvis Roberto Ando oikumeenilise žürii auhinna.
Film "Pihtimused" on ETV2 ekraanil 26. septembril kell 21:30. | Kultuuriportaal soovitab: "Pihtimused" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/864243/kultuuriportaal-soovitab-pihtimused-etv2-s | 26. septembril on ETV2 ekraanil režissööri Roberto Ando 2016. aasta linateos "Pihtimused", kus astub teiste seas ekraanile ka Toni Servillo. |
Kristi Aria
Tartu Rahvusvaheline Kool
Kristi Aria Tartu Rahvusvahelisest Koolist on aasta õppeasutuse juhi nominent. Autor: Hendrik Osula
Kristi Aria on seitseteist aastat teinud oma tööd kogu südamega ning loonud lapsesõbraliku ja väärtuspõhise rahvusvahelise kooli, kus hinnatakse iga õpilast ja õpetajat ning toetatakse individuaalset arengut ja loominguvabadust. Näiteks on ta loonud võimalusi õpetajate välislähetusteks ja konverentsidel osalemiseks ning kaasab alati õpetajaid kooli arengu kavandamisse. Ta julgustab heade praktikate jagamist kooli sees. Igal aastal toimuvad avatud tunnid, et kolleegid saaksid üksteiselt õppida. Tema algatusel tunnustab kool aasta õpetajat ja aasta õpilast.
Kristi on loonud suurepärase koostöö Tartu Soome Kooli Ühinguga, et pakkuda soome lastele emakeele, Soome ajaloo ja usuõpetuse tunde. Tema eestvedamisel on koolist saanud IB (International Baccalaureate) õppe kandidaatkool. Õpetajad on tänu direktori kirjutatud projektidele osalenud Erasmus+ mobiilsusprogrammides mitmel pool Euroopas.
Õpilased osalesid projektis "Suured mured väikestes kätes", mis tõi Tartusse kokku õpilasi üle Euroopa, samuti toimusid Kristi eestvedamisel eesti keele õpipäevad koos Peedu kooliga. Väga suure tööna on Kristi leidnud koostöövõimaluse uue koolimaja ehitamiseks ning sinna vajaliku leidmiseks. Kooli kolimine uude majja toimus ainult vanemate, õpetajate ja pereliikmete abiga - see näitab, kuidas Kristi on loonud kogukonna, kus kõik on lahkelt valmis panustama.
Kristi ütleb alati, et meie õpilased on nagu väikesed saadikud, kes viivad Eesti haridussüsteemi maailma. Ta on teinud palju tööd, et rahvusvahelise taustaga lapsevanemad mõistaksid Eesti hariduse kvaliteeti ja innovaatilisust. Kristi on alati teinud oma tööd südamega. Tema missiooniks on olnud lapsesõbralik ja väärtuspõhine koolikeskkond, kus kõigil on hea õppida. Ta on kahe lapse ema, naiskodukaitsja, kodanikupäeva aumärgi laureaat, imeline koolijuht ja eeskuju.
Antti Leigri
Palade põhikooli ja Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli direktor
Antti Leigri Palade Põhikoolist on aasta õppeasutuse juhi nominent. Autor: Hendrik Osula
Annti Leigri on koolijuht, kes suudab hästi oma aega planeerida töö ja vaba aja vahel. Ta on edukas poliitik, imetlusväärne lapsevanem, kindlakäeline ja abivalmis juht ning aktiivne kogukonna liige. Tema juhitud õppeasutustes toimuvad erinevad õpilasi kaasavad üritused ja tema juhitud koolide uksed on alati kogukonnale avatud. Palade HEV õpilastele on loodud võimalused osaleda keraamika ringides, tuues nad keraamikakotta nng viies neid kooli tagasi, samuti on Antti palganud vajalikud spetsialistid toetamaks erinevate vajadustega õpilasi.
Palade Põhikool ja loodushariduskeskus Hiiumaal pakuvad koos nii oma kooli õpilastele kui ka teistele huvilistele loodus- ja keskkonnaharidust: laagreid, näitusi, loodusretki, õppeprogramme ja loodusõhtuid. Õppeprogrammid toetavad riiklikku õppekava ja säästva arengu hariduse põhimõtteid.
Väga toetav on käeline tegevus, mida pakutakse Suuremõisas asuvas noortekeskuses, kus on välja ehitatud vajalikud töökojad. Oma avatud meelega jälgib Antti alati võimalusi, kuidas toetada nii õpilasi kui ka õpetajaid ning on alati nõus osalema ja algatama erinevaid ettevõtmisi, et ka väikeses kogukonnas elavatel inimestel olekisd teistega võrdsed võimalused.
Oma pikaajalises töös on ta teinud järjepidevalt tööd selle nimel, et Suuremõisa ja Palade küla lastel oleks võimalik käia kodukohas asuvas lasteaias ja koolis. Kohalikud kutsuvad nii Palade kui Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli Hiiumaa nn Waldorf sugemetega kooliks, sest nendes koolides on kõik õpilased teretulnud. Ta on osanud juhtida oma koolide õpetajaid uute suundadeni selliselt, et nad oskaksid näha iga õpilase tugevusi, mitte tema nõrkusi. See on väärtus, mida kogukond hindab kõrgelt.
Ülle Ernits
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor
Ülle Ernits Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist on aasta õppeasutuse juhi nominent. Autor: Hendrik Osula
Ülle Ernits on pühendunud sellele, et koolitada tugevate teadmistega ja professionaalsete oskustega tervishoiutöötajaid, keda meie riik hädasti juurde vajab. Ülle on tervisehariduse- ja teaduse liider, kes juhib ja arendab Eesti tervishoiu valdkonna õpet kutseharidusest kuni rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrghariduse ja terviseteaduse magistriõppe arendamiseni. Kõrgkoolis on ellu kutsutud sisekoolituste iga-aastane programm, mis ei hõlma üksnes erialast või õpetamisoskust arendavat koolitust, vaid ka oskusi ja teadmisi, mida inimesel on vaja igapäevases elus.
Ülle eestvedamisel on viidud läbi tervisepäevad kogukonnale ning elustamis- ja esmaabikoolitus "Sinu käed päästavad elu". Suurimaks saavutuseks võib pidada õe põhiõppe avamist Pärnu Haigla SA-s, millega on lahenemas sealse piirkonna õdede vähesuse probleem. Ülle seisukohad ja tegevused õppe arendamisel on selged - kõige olulisem on õppija.
Õppija kvaliteedi tagamine on kõrgkooli vastutus. Kindlasti ei ole seda kõike võimalik saavutada hoidmata rahvusvahelisel tasandil kätt pidevalt pulsil. Läbi aastate on Ülle kõrgkooli juhina toetanud igal võimalikul viisil õppurite ja töötajate rahvusvahelist koostööd. Näiteks viiakse ühisõppeaineid läbi koostöös Soome ja Läti kõrgkoolidega.
Märkimist väärib ka õppeinfrastruktuuri ja töökeskkonna järjekindel kaasajastamine. Näiteks on koolis käivitatud Baltikumi parim tervishoiuvaldkonna simulatsiooniõppe keskus. Ülle on pidanud väga oluliseks luua õppijale võimalikest parim koolikeskkond, kus õppija tunneb ennast hästi ka väljaspool loenguid ja praktikume. Ülle kuulab kolleege, üliõpilasi ja õpilasi, arutab nendega ja arvestab nende arvamusega.
Järgnevast galeriist saab vaadata meeleolukaid fotosid kõigist aasta õpetaja nominentidest. | Vaata, kes on esitatud aasta koolijuhi tiitlile | https://novaator.err.ee/864237/vaata-kes-on-esitatud-aasta-koolijuhi-tiitlile | 14. oktoobril antakse "Eestimaa õpib ja tänab" galal aasta õpetaja tiitel haridustöötajatele 11 kategoorias. Selleni jäänud nädalate jooksul tutvustab ERR Novaator konkursi nominente. Teie ees on kolm aasta õppeasutuse juhi tiitli nominenti. |
"See on positiivne sõnum. Põhimõtteliselt leidub piisavalt tüdrukuid, kes võiksid nende võimete põhjal soovi korral loodusaineid õppida. Samal ajal tegutseb praegu täppis- ja loodusainete valdkonnas rohkelt inimesi, kes tegid lihtsalt rängalt tööd või kellel vedas ehk küsimus pole ainult ka kaasasündinud andekuses," märkis ERR Novaatorile antud intervjuus Rose O'Dea, metaanalüüsi juhtivautor.
Uus Lõuna-Walesi ülikooli bioloogiadoktorant pani kolleegidega töös proovile muutlikkuse hüpoteesi. Juba Charles Darwini ajast rohkelt vaidlusainest pakkunud idee kohaselt on isaste seas tunnuste hajuvus suurem kui emaste hulgas. Piltlikult leidub väga pikki ja väga lühikesi mehi rohkem kui sama kasvu naisi.
Bioloogiliselt on üritatud selgitada erisust näiteks sugukromosoomidega. Kui naiste rakkudes leidub ainult X-kromosoome, näeb meeste rakkudes nii X- kui ka Y-kromosoome. Nõnda saavadki tunnused meeste seas rohkem erineda.
Vastuoluline teema
Ajalooliselt on tehtud selle põhjal intellekti puudutavates vaidlustes ka meelevaldsemaid järeldusi. Kui keskmisest rumalamaid ja andekamaid mehi on tõesti rohkem kui naisi, peavad nad ju jõudma sagedamini paremini tasustatud ametikohtadele, eriti teaduses. Osaliselt peab see paika. "Ühtaegu näeme rohkem nii kõrgema lennuga meessoost tippjuhte ja poliitikuid kui ka kodutuid ja vange," selgitas uurimusega otseselt mitte seotud Gjisbert Stoet, Leeds-Becketti ülikooli psühholoogiaprofessor.
O'Dea ja ta kaaslaste 227 eelnevat uuringut ning 1,6 miljonit õpilast haaranud töö alusel klassiruumis see loogika korraga suuremat hulka õpilasi vaadates vähemalt nende hinnete põhjal ei päde. "Poisid said tõesti erinevamaid hindeid, kuid vahe oli loodus- ja täppisteaduse ainetes (STEM) väike – veel väiksem kui teistes ainetes – ja tüdrukute keskmine hinne oli parem," selgitas O'Dea. STEM-aladel oli tüdrukute hinded poistest paremad keskmiselt 3,1 protsenti ja teistes ainetes 7,8 protsenti.
Tähelepanekutel põhinevate simulatsioonide kohaselt leidub klassi kõige parema sooritusega 10 protsendi seas poisse ja tüdrukuid võrdselt. Esimese ühe protsendi seas on osakaal kiivas poiste kasuks 3:1-le. O'Dea tõi siinkohal välja, et ülikooli pääsemiseks piisab tavaliselt sellest, kui kuuluda klassi tipmise 20 protsendi sekka. "Insenerina töötamiseks ei pea ilmtingimata Einstein olema," kinnitas Stoet.
Teistes ainetes paistsid sooritusega sagedamini silma aga tüdrukud. Paradoksaalselt võimendavad ka viimast stereotüübid. Näiteks loetakse tüdrukutele muinasjutte rohkem ja sagedamini kui poistele. Tegevus soodustab keelelist arengut.
Iga kivi loeb
Kokkuvõtlikult on tegu kõige ulatuslikuma muutlikkuse hüpoteesi proovile pannud analüüsiga, mida seni tehtud. "Tulemused on vastuolus ideega, et teadusele pühendub vähem naisi kui mehi, sest nende akadeemiline võimekusest jääb väheseks," märkis O'Dea, Teisisõnu, kui naiste huvi loodusteaduste vastu kasvab, saab vähendada nende alaesindatust teaduses kvaliteedis kannatamata.
Sarnaste tulemusteni on jõutud mitmes teises hiljutises uuringus. Küll erineb riigiti nende naiste osakaal, kes on valmis õppima matemaatikat, füüsikat ja teisi sarnaseid aineid kõrgkoolis. Osaliselt taandub see lihtsale tõdemusele, et tüdrukutel läheb teistes ainetes veel paremini
Teisalt mängivad olulist rolli ühiskonnas levivad stereotüübid ning struktuuresemad ajaloost tingitud barjäärid, mis soodustavad muu hulgas mürgise töökeskkonna tekkimist. Loevad juba väikesed vahejuhtumid. Näiteks oleks kasvõi O'Dea ise läinud peaagu õppima bioloogia asemel midagi muud.
"Sisendasin endale noorena, et matemaatika on raske ja oluline on hoopis kaasasündinud andekus. Nii ei õppinud ma keskkoolis laia matemaatikat ja mul oli ülikoolis selle tõttu raske. Minu karjäärinõustaja oleks võinud mõista, et minu matemaatikapelgus oli tingitud eneseusu, mitte reaalsete võimete puudumisest," meenutas bioloog: "tundsin end neid uurimusi lugedes ikka ja jälle ära".
Veidi kriitikat
Stoeti sõnul ei paku aga hiljutised uuringud, sh tema enda oma O'Dea ja ta kolleegide selgitusena toodud stereotüübiohu hüpoteesile väga palju tuge. Naiste tulemused pole matemaatikaeksamil kehvemad selle tõttu, et on eelnevalt neisse sisendatud matemaatikahirmu tõttu närvilisemad.
Metaanalüüsi hinnanud teadlased tõid kriitikana välja akadeemilise võimekuse hindamiseks kasutatud meetodi. Kooliaasta vältel jooksvalt pandavaid hindeid võivad mõjutada õpetajate väärtushinnangud ja eripärad rohkem kui standardiseeritud teste. "Hinnetele toetumine pole muutlikkuse hüpoteesi testimiseks võrreldes selleks loodud testidega kunagi sedavõrd ideaalsed. Sellegipoolest on tegu huvitava lähenemisviisiga," märkis Stoet.
"Igatahes teevad naised, kellele STEM-ained meeldivad ja neid õppima lähevad, targa otsuse, eriti arvestades, et naiste palkamisest on huvitatud sedavõrd paljud ettevõtted," rõhutas psühholoogiaprofessor.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. | Analüüs: naiste vähesuse taga täppisteadustes on muu kui kooliaja hinded | https://novaator.err.ee/864077/analuus-naiste-vahesuse-taga-tappisteadustes-on-muu-kui-kooliaja-hinded | Poiste ja tüdrukute keskmine hinne ning saadavate hinnete vahemik erineb loodus- ja täppisteaduste vallas vähem kui teistes ainetes, järeldavad sadade tuhandete õpilaste sooritust uurinud Austraalia teadlased. |
Juulis pöördus DEA New Yorgis kohtusse, et saada Jevgeni Bõkovi, Amid Magerramovi, Nikolai Niftalijevi ja Vitali Voronjuki kohta vahistamismäärus, kirjutab Eesti Ekspress.
4. septembril pidas Eesti politsei neliku kinni ning nad ootavad praegu väljasaatmist Ameerika Ühendriikidesse.
New Yorgi seaduste järgi võib suures koguses kange narkootikumi äri eest saada kuni eluaegse vanglakaristuse.
2003. aasta kevadel mõistis kohus Bõkovi kaheksaks aastaks vangi kuritegeliku ilmaga seostatud ärimeeste Vadim Polištšuki, Viktor Šapovalovi ja Meelis Lao tapmiskatsete korraldamise eest. | USA salaagendid nabisid kinni Eesti sportlaste narkomaffia | https://www.err.ee/864233/usa-salaagendid-nabisid-kinni-eesti-sportlaste-narkomaffia | Ligi aasta kestnud salaoperatsiooniga võttis USA narkovastase võitluse agentuur DEA vahele Eesti kahe tuntud Eesti karateka aetud fentanüüli- ja rahapesuäri. |
Kaebuse esitas Hirve äride finantsjuht Ardo Vilbre, kes viibib koos oma tööandjaga veebruarist vahi all, kirjutab Eesti Ekspress.
Riigiprokuratuur kehtestas vahistatud Vilbrele täieliku suhtluspiirangu, mille tühistamist tema advokaat Sven Sillar nõudis, muu hulgas palus Sillar uurida Vilbre kirja, mille politsei tema advokaadibüroost läbiotsimisel ära võttis.
Juhtumisi sattus kaebus lahendamiseks kohtunik Kallinile, kes oli suvel andnud loa Sillari advokaadibüroo läbiotsimiseks, Sillar esitas seepeale riigikohtule taotluse Kallini distsiplinaarvastutusele võtmiseks.
Kallinn kinnitas Harju maakohtu esimehele, et suudab sellest hoolimata tema oma tööd objektiivselt ja erapooletult, aga seda ei pruugita uskuda.
Kohtu esimehe kohusetätija Aulike Salo nõustus Kallinni taotluse rahuldamisega. | Kohtunik taandas end Hubert Hirve kriminaalasjast | https://www.err.ee/864230/kohtunik-taandas-end-hubert-hirve-kriminaalasjast | Harju maakohtu eeluurimiskohtunik Janika Kallin loobus erapooletuse ja objektiivsuse huvides ärimees Hubert Hirve kriminaalasjaga seotud kaebuse lahendamisest. |
Eelnõu järgi hakkavad Alutaguse rahvusparki kuuluma Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala.
Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit.
Täna kehtiva looduskaitseseaduse järgi on Eestis viis rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi ning Matsalu. Seaduse jõustumisel lisanduv Alutaguse rahvuspark on kuues. | Eesti saab juurde kuuenda rahvuspargi | https://www.err.ee/864228/eesti-saab-juurde-kuuenda-rahvuspargi | Riigikogus läheb kolmapäeval esimesele lugemisele seaduseelnõu, mille kohaselt muudetakse senist looduskaitseseadust ning luuakse uus Alutaguse rahvuspark. |
Kell 17.07 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus, kus alkoholijoobes 11-aastane poiss sõitis jalgrattaga ja kukkus. Poiss ei kandnud kiivrit. Poiss toimetati lastehaiglasse.
Kell 20.50 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Setomaa vallas Pihkva-Riia maantee 213. kilomeetril, kus 64-aastase mehe juhitud Volkswagen Passatile jooksis ette põder. Loom hukkus. Kiirabi andis autojuhile ja autos olnud 62-aastasele naisele esmaabi.
Kell 19.20 juhtus liiklusõnnetus Pärnu maakonnas Põhja Pärnumaa vallas Tootsi alevis Ehitajate tänaval, kus 39-aastane naine sõitis jalgrattaga ja sõidutas jalgratta raamil enda ees nelja-aastast tüdrukut. Tüdruku jalg jäi esiratta vahele ja nad kukkusid. Kiirabi toimetas nad Pärnu haiglasse kontrolli.
Kell 20.16 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Kose alevikus Tartu maanteel, kus esialgsetel andmetel sõitis 23-aastane mees BMW-ga otsa teed ületanud 27-aastasele mehele. Esialgsetel andmetel puudus jalakäijal helkur ning jalakäija oli riietatud tumedat värvi riietesse. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga kuus inimest | https://www.err.ee/864227/liikluses-sai-viga-kuus-inimest | Teisipäeval juhtus üle Eesti neli liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kuus inimest. Politsei tabas neli narkojoobes ja kuus alkoholi tarvitanud juhti. |
Senatikomitee saab kokku kell reedel kell 09.30 kohaliku aja järgi.
Kui Kavanaugh saab komitee heakskiidu, siis liigub hääletamine edasi senatisse.
President Donald Trumpi esitatud ülemkohtuniku kandidaat Kavanaugh lükkas esmaspäeval tagasi uue süüdistuse seksuaalrünnakus ja teatas, et ei loobu ülemkohtunikuks pürgimast.
"See on selgemast selgemal kujul laim," ütles Kavanaugh avalduses senati õiguskomiteele. "Ma ei lase end hirmutada sellest protsessist taanduma." Ta ütles, et süüdistused kahe naise seksuaalses ründamises rohkem kui 30 aastat tagasi on osa alusetust "tegelaskuju tapmisest viimasel minutil" eesmärgiga sundida ta oma kandidatuuri tagasi võtma.
"See koordineeritud jõupingutus hävitada minu head nime ei sunni mind loobuma," lausus Kavanaugh. "Püütakse leida midagi, ükskõik mida, et blokeerida seda protsessi ja hääletust minu ametissekinnitamise üle," sõnas praegune Washingtoni apellatsioonikohtu kohtunik.
Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell mõistis esmaspäeval hukka Kavanaughle esitatud süüdistused kui "häbiväärse laimukampaania" ja süüdistas demokraate nende kasutamises Kavanaugh ametissekinnitamise protsessi viivitamiseks ja takistamiseks ja "selle mehe era- ja erialase elu hävitamiseks".
McConnelli sõnul on tegemist "korraldatud viimase minuti rünnakuga".
Trumpi ülemkohtu kohtuniku kandidaati seksuaalses rünnakus süüdistav Christine Blasey Ford annab senati õiguskomitees tunnistusi neljapäeval.
Ford süüdistab Kavanaugh 'd seksuaalses rünnakus ühel peol 1980. aastate algul, kui mõlemad olid keskkoolis. Ford oli tollal 15- ja Kavanaugh 17-aastane.
Hiljuti esitati Kavanaugh' vastu teinegi süüdistus seksuaalrünnakus. 53-aastane Deborah Ramirez ütles ajalehele New Yorker, et Kavanaugh paljastas end tema ees ühel peol Yale'i ülikoolis 1980. aastatel.
Kavanaugh vajab ülemkohtu üheksandaks liikmeks saamiseks senati heakskiitu. Vabariiklased tahavad korraldada Kavanaugh´ üle senatis võimalikult kiiresti hääletuse, demokraadid aga nõuavad, et enne hääletust uuritaks kandidaadi vastu esitatud süüdistusi. | USA senatikomitee hääletab Kavanaugh' üle reedel | https://www.err.ee/864224/usa-senatikomitee-haaletab-kavanaugh-ule-reedel | USA senati justiitskomitee korraldab reedel alustava hääletuse ülemkohtunikuks pürgiva Brett Kavanaugh' nimetamise üle, teatasid võimuesindajad. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil liikus 20 sendi võrra ülespoole, lõpetades päeva tasemel 72,08 dollarit barreli eest.
Brendi hind Euroopasn tõusis 67 senti, sulgudes tasemel 81,87 dollarit barrelist.
USA president Donald Trump nõudis teisipäeval naftaühenduselt OPEC naftahindade langetamist ja ühenduses olevatelt USA liitlasriikidelt suuremat panust sõjalisse kaitsesse. | New Yorgi ja Londoni börsidel nafta hinnad kerkisid veel | https://www.err.ee/864226/new-yorgi-ja-londoni-borsidel-nafta-hinnad-kerkisid-veel | New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel nafta hinnad teisipäeval kerkisid veelgi. |
Eestis oli möödunud aastal gripi vastu vaktsineeritud ainult 3,2 protsenti elanikkonnast, mis tähendas Euroopa Liidu väikseimat gripivaktsiiniga hõlmatust. Suremus gripi tüsistustesse oli samal ajal Euroopa Liidu kõrgeim ning ohvritest paljud olid hooldekodude eakad elanikud.
Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo vaneminspektor Klara Saar ütles ERR-ile, et vaktsiinide tootjad plaanivad sel hooajal Eestis turustada 87 000 annust gripivaktsiini ehk pisut enam kui mullu, mil siin müüdi veidi alla 80 000 vaktsiiniannuse.
Ka tänavu on valida kaht tüüpi vaktsiini vahel ning mõlemad on apteekides, vaktsineerimiskabinettides ja nakkuskeskustes juba olemas.
Kolme gripitüve vastu kaitsva Influvaci hind algab kuuest eurost, nelja tüve eest kaitsva Vaxigrip Tetra hind aga 10 eurost. Seda, kas hooldekodude patsiendid saavad vaktsiini riigi kulul, ei ole terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul veel otsustatud.
"Gripivastase vaktsineerimise tagamist riskirühmadele arutati selle aasta kevadel immunoprofülaktika ekspertkomisjonis. Komisjon leidis, et kuna hoolekandeasutuste elanikud on kõige prioriteetsemaks sihtrühmaks, tuleks neile gripivastast vaktsineerimist tasuta võimaldada. Vastav korraldus ja rahastus on hetkel analüüsimisel ning lõplik otsus võetakse vastu pärast ekspertkomisjoniga kooskõlastamist," sõnas Filippova.
Teistes EL-i riikides saavad riskirühmad gripivaktsiini tasuta
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut saatis teisipäeval haigekassa juhile Rain Laanele kirja, kus tõi välja, et Eesti on ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, kes ei kompenseeri gripivaktsiini vanemaealistele ega teistele riskirühmadele. Kõrge grippi suremuse üheks põhjusena nimetas ta just vähest vaktsineeritust.
Sikkut viitas samuti riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni seisukohale, et hooldekodude üle 65-aastaseid elanikke tuleks tasuta vaktsineerida. Teiseks prioriteediks pidas komisjon ministri sõnul seda, et kõigi üle 65-aastaste hulgas vaktsineeritute hulka suurendada.
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa eksperdid on teemat analüüsides jõudnud järeldusele, et kõige optimaalsem on lisada hooldekodude patsiendid immuniseerimiskavasse, hankida gripivaktsiin riigihanke teel ning kompenseerida ka koduõendus- või muu sarnane teenus, mille kaudu vaktsineerimine läbi viia. Hoopis keerulisem on aga olukord ülejäänud vanemaealistega, keda on umbes 253 000, sest nende puhul on Sikkuti sõnul küsimus ka väheses teadlikkuses ja hoiakutes.
Et vanemaealiste vaktsineeritust suurendada, tuleb ministri sõnul nende teadlikkust tõsta, kuid ka motiveerida arste gripi vastu vaktsineerima. Samas vajab tähelepanu ka teine oluline probleem - gripivaktsiini kättesaadavus.
Vajalike vaktsiinidooside arvu on raske prognoosida
"Ravimitootjate selge sõnum on olnud, et seni, kuni gripivaktsiini riiklikult ei hangita, tarnivad nad Eestisse eelmise aasta hõlmatuse numbrite põhjal. See tähendab, et vaktsineerimisega hõlmatuse suurenedes tekib suure tõenäosusega vaktsiini puudujääk. Riigihankega kogu vanemaealiste kohordile vaktsiini ostmine kätkeb endas aga mitmeid riske," tõdes Sikkut.
Ta nimetas esimese küsimusena hangitavate dooside arvu, sest raske on täpselt prognoosida, kui palju hõlmatus kasvab. Kui hankida vaktsiini kõigile sellesse vanusegruppi kuulujatele, tuleb tõenäoliselt osa vaktsiinist hooaja lõpus maha kanda, kui aga osta liiga vähe, on oht, et vaktsiini jääb puudu, aga inimestel on tekkinud õigustatud ootus seda saada.
Sikkuti hinnangul võiks probleemide vältimiseks teha enne gripihooaega elanike seas uuring, mille tulemustele tuginedes vajalik vaktsiinikogus paika pandaks ning kaitsesüste tehtaks näiteks septembrist novembrini.
Sikkut palus haigekassal analüüsida, kuidas hooldekodude eakate patsientide gripi vastu vaktsineerimist korraldada, ning hinnata, kui palju see maksma läheks. Samuti peab haigekassa Sikkuti soovitusel analüüsima kõigi vanemaealiste gripivaktsiini võimaldamist ning selle korralduslikku ja rahalist poolt.
"Vanemaealiste tasuta gripi vastu vaktsineerimisega võiks alustada juba järgmise gripihooaja alguses, 2019. aasta sügisel," kirjutas Sikkut.
Teadmine gripist kui raskest haigusest hakkab kohale jõudma
Irina Filippova ütles, et siiani on grippi suhtutud leebelt ja see on ka põhjus, miks paljud inimesed pole vaktsineerimist vajalikuks pidanud.
"Teadmine, et gripp on tõsine haigus, hakkab vaikselt kohale jõudma," tõdes terviseameti esindaja.
Gripihooaja ametlikuks alguseks loetakse aasta 40. nädalat, mis langeb harilikult oktoobri algusesse. Ehkki haigestumise kõrgperiood on Eestis jaanuaris-veebruaris, jõuab viirus mõnikord ringlusesse juba novembris-detsembris.
Vaktsineerimine hooajalise gripi vastu on näidustatud kõikidele elanikele, erilist tähelepanu tuleks Filippova sõnul pöörata riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, kelle sekka kuuluvad ka immuunpuudulikkusega lapsed ja täiskasvanud ning need, kes saavad pikaajalist immuunsust pärssivat ravi. Samuti tuleks gripi vastu vaktsineerida neid, kellele on tehtud organisiirdamine, HIV-positiivseid, rasedaid, 65-aastasi ja vanemaid ning hoolekandeasutuste elanikke.
Gripi vastu tuleks vaktsineerida ka kroonilisi haigusi, näiteks diabeeti, kroonilisi kopsu-, neeru- ja südamehaigusi põdevad täiskasvanud ja lapsed alates kuuendast elukuust. | Gripihooaja lävel pole eakate tasuta vaktsineerimise osas veel selgust | https://www.err.ee/864112/gripihooaja-lavel-pole-eakate-tasuta-vaktsineerimise-osas-veel-selgust | Viimasel gripihooajal suri haiguse tüsistustesse 94 inimest ja kuna paljud neist olid hooldekodude elanikud, leidis kevadel kogunenud komisjon, et riik peaks neile gripivaktsiini tasuta võimaldama. Selle hooaja vaktsiin on soovijatele juba kättesaadav, kuid hooldekodude eakate elanike tasuta kaitsesüstimise osas veel selgust ei ole. |
Icebug Kõva Mehe Jooksu distants on traditsiooniliselt 10 km ning rada on adrenaliini tõstev ja meeldejäävaid emotsioone pakkuv. Krossijooksuks sobival rajal tuleb osalejatel läbida ja ületada erinevaid looduslikke ja spetsiaalselt jooksu jaoks ehitatud takistusi. Lisaks juba tuttavatele läbi jõe ja üle heinapallide virna jooksmisele, erinevate veetakistuste ületamisele ja läbimisele, mudas roomamisele ja torudesse sukeldumisele tuleb sel korral osalejatel ka käte jõul rippudes edasi liikuda ning suur konteiner ületada.
Kell 11 saavad ka väikesed jooksusõbrad aimu takistustega jooksust, sest siis antakse start ca 400 m jooksuringile, kus kuni 10 aastased saava osaleda Kõva Kuti Jooksul.
Kõva Mehe Jooksu lõpuprotokolli reeglitepärase aja kirja saamiseks peavad osalejad läbima-ületama kõik rajale jäävad takistused. Takistuste mitte läbimise korral tuleb osalejatel teha trahvikätekõverdusi. Lisaks individuaalsele arvestusele selgitatakse ka kõige kõvem tiim. Kolme- kuni viieliikmelise tiimi arvestuses liidetakse kolme kiireima osaleja ajad ja väikseima ajaga tiim on võitja. Võistlejate ohutuse ja takistuste nautimise huvides on osalejad jagatud nelja stardigruppi. Esimeses grupis stardivad eelmisel aastal head tulemust näidanud ja ka potentsiaalsed kiiremad. Ülejäänud grupid on reeglina moodustatud registreerimise ajalise järjekorra alusel. Igas grupis läheb rajale keskmiselt 200 osalejat.
Kõva Mehe Jooksu võistluskeskus ja start on Tallinna kõrval paiknevast Laagri asulast 2 km kaugusel olevas Saunapunktis. | Eesti vanim takistuskrossijooks üllatab uute takistustega | https://sport.err.ee/950041/eesti-vanim-takistuskrossijooks-ullatab-uute-takistustega | Pühapäeval, 9. juunil kell 12 antakse start Icebug Kõva Mehe Jooksule. Juba 12. korda kogunevad takistuste- ja mudajooksu sõbrad Saunapunkti, et üheskoos nautida ekstreemsemat jooksuelamust. |
Mihambo alustas Roomas võistlust 6.73, 6.69 ja 6.90-ga, neljandal katsel viis 24-aastane Mihambo isikliku rekordi aga 7.07-ni. Tema järel saavutas teise koha Colombia kaugushüppaja Caterine Ibargüen, kelle parima katse pikkuseks mõõdeti 6.87. 6.76-ga võttis kolmanda koha ameeriklanna Brittney Reese.
Kõrgetasemeliseks kujunes meeste 200 meetri jooks, mille võitis isikliku rekordi ja maailma hooaja tipptulemusega Michael Norman. 19,70 jooksnud ameeriklane edestas kaasmaalast Noah Lylesi 0,02 sekundiga. Meeste kõrgushüppes võidutses Bohdan Bondarenko 2.31-ga, naiste 100 meetri sprindis jooksid kaks naist alla 11 sekundi, kui Elaine Thompson oli 10,89-ga võites Dina Asher-Smithist 0,05 sekundit nobedam. | Teemantliiga etapil võideti naiste kaugushüpe seitsmemeetrise lennuga | https://sport.err.ee/950040/teemantliiga-etapil-voideti-naiste-kaugushupe-seitsmemeetrise-lennuga | Kergejõustiku Teemantliiga etapil Roomas võitis naiste kaugushüppe sakslanna Malaika Mihambo, kes viis isikliku rekordi ja maailma hooaja tippmargi üle seitsme meetri. |
Soomlased olid kogu avapoolaja vältel ründavamaks pooleks ning üleolek suudeti lõpuks väravaks vormistada 42. minutil, mil ilusa kauglöögiga sahistas väravavõrku Arlind Sejdiu.
Külaliste jaoks algas teine poolaeg suurepäraselt, kui juba esimestel sekunditel suudeti võtta ette edukas rünnak ning Terry Ablade eeltöö realiseeris väravaks Maximo Tolonen. Mõned minutid hiljem oli Eestil hea võimalus nurgalöögist, kuid Henri Välja poolt karistusalasse saadetud palli suunas Ats Toomsalu napilt väravast mööda.
Teisel poolajal oli külalistel veel mitmeid võimalusi, kuid häid tõrjeid tegi Carl Kaiser Kiidjärv ning kahel korral tabasid põhjanaabrid posti. Samuti oli Eestil šanss mängu tagasi tulla ning korra käis pall ka vastase väravavõrgus, kuid Henri Välja värav sündis napist suluseisust.
Noortekoondise peatreener Indrek Koser sõnas mängujärgses intervjuus, et Eesti noortekoondistel lihtsaid mänge ei ole. "Oli raske mäng küll. Meil oli nende kohta videomaterjali, aga mõnda käiku olid nad muutnud ning me ei saanud sellega esimesel poolajal hakkama. Individuaalselt oli tegu hea vastasega," iseloomustas Koser turniiri üht favoriiti.
Koser lisas, et kuigi soomlased tekitasid ise väga häid võimalusi, siis väravateks osutusid momendid, mis olid ärahoitavad. "Mõlemad väravad jäävad kripledama. Oma rumalused, kus otseselt meid üle ei mängitud, aga ise kinkisime. Kui tahad punkte, siis kingitusi lubada ei saa," lisas peatreener.
Neljapäevases turniiri avamängus alistas Läti kindlalt 5:1 Leedu koondise. Mängudega jätkatakse juba reedel ning Eesti vastaseks Tartus on Leedu. Koser sõnas, et tänasest kohtumisest jäid kaks mängijat koolikohustuste tõttu eemale ning homseks on oodata mitmeid vahetusi. "Balti turniiril on tulemus tähtis, aga tähtis on ka see, et mängijad tervetena klubide juurde tagasi läheksid!"
Ajakava:
7. juuni 15.00 Soome – Läti, Võru linnastaadion
7. juuni 18.00 Leedu – Eesti, Tartu Tamme staadion
9. juuni 13.00 Eesti – Läti, Võru linnastaadion
9. juuni 13.00 Leedu – Soome, Tartu Tamme staadion | U-19 jalgpallikoondis alustas Balti turniiri kaotusega Soomele | https://sport.err.ee/950039/u-19-jalgpallikoondis-alustas-balti-turniiri-kaotusega-soomele | Eesti U-19 noormeeste jalgpallikoondis alustas Lõuna-Eestis toimuvat Balti turniiri kaotusega Soomele. Tartu Tamme staadionile jäädi põhjanaabritele alla tulemusega 0:2. |
"Oleme ühel meelel, et nii Rail Baltic kui elektrivõrkude Lääne-Euroopaga sünkroniseerimine vajavad kolme Balti riigi tihedat koostööd ja ühist eestvedamist. Rail Balticuga on oluline edasi liikuda võimalikult kiiresti, et sujuks koostöö ka Soomega ning rahastus Euroopa Liidust oleks võimalikult kindel," ütles Ratas.
"Elektrivõrkude sünkroniseerimine tagab meie energiajulgeoleku ning aitab minna lähipiirkonnas üle täielikult avatud elektriturule. Selle ajani peame aga enda turuosaliste eest hea seisma ja kaaluma võimalusi kolmandatest riikidest ostetavale elektrile võrgutasude kehtestamiseks," märkis Ratas.
Lisaks rääkisid peaministrid julgeolekupoliitikast, sh NATO õhuturbemissioonist Balti riikides ja Euroopa Liidu tulevasest eelarvekavast, strateegilisest tegevuskavast ja ELi kõrgete ametikohtade täitmisest.
Strateegilisse tegevuskavasse on Balti riigid esitanud oma ühised ettepanekud, mis rõhutavad vajadust keskenduda julgeolekule, siseturu arendamisele koos andmemajandusega, ühenduvuste parandamisele ja tugeva kaubanduspoliitikaga liidu laienemispoliitikale.
Euroopa Liidu tippametikohtade puhul on Eestile oluline geograafiline tasakaal, vahendati valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteates. | Ratas: Rail Baltic ja elektrivõrkude sünkroniseerimine on olulised | https://www.err.ee/950032/ratas-rail-baltic-ja-elektrivorkude-sunkroniseerimine-on-olulised | Peaminister Jüri Ratas arutas neljapäeval Vilniuses Leedu peaminister Saulius Skvernelisega Rail Balticu ja elektrivõrkude sünkroniseerimise ajakava ning märkis, et need on Baltimaade jaoks üliolulised tulevikuprojektid. |
Mehed neljapäeval Teemantliiga punkte ei kogunud ja Roomast jäid eemale nii Karsten Warholm, Tj Holmes kui Abderrahman Samba. Küll oli stardis 21-aastane Rai Benjamin, kes läbis staadioniringi ajaga 47,58 ja noppis kaasmaalase David Kendziera (48,99) ees esikoha.
Mägi, kelle hooaja parimaks tulemuseks on 49,69, ajaks mõõdeti Roomas 50,52. See andis talle jooksus üheksanda ehk viimase koha. | Rasmus Mägi jäi Teemantliiga etapil viimaseks | https://sport.err.ee/950029/rasmus-magi-jai-teemantliiga-etapil-viimaseks | Roomas toimuval kergejõustiku Teemantliiga hooaja neljandal etapil kaotas Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus oma hooaja parimale tulemusele ligi sekundiga ja jäi viimaseks. |
Avasetis jõudis Raisma kolmandas geimis kahe murdepallini, kuid ei suutnud neid realiseerida. Murdega sai hakkama hoopis prantslane järgmises geimis ja sellest piisas 6:3 setivõiduks.
Teises setis eksis Raisma korduvalt servil ja ta ei saanud kuidagi mängu käima. Vastane asus 4:0 juhtima ja võitis lõpuks seti 6:1.
Kokku tegi Raisma kümme topeltviga ja tema esimese servi protsent oli kõigest 44. | Raisma kaotas Plovdivis teises ringis | https://sport.err.ee/950023/raisma-kaotas-plovdivis-teises-ringis | Kenneth Raisma (ITF 979.), kes alistas kolmapäeval Plovdivis 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril kuuendana asetatud colombialase Cristian Rodrigueze (ITF 219., ATP 544.) 7:5, 6:1, neljapäeval prantslase Lucas Poullaini (ITF 451.) vastu rohtu ei leidnud. |
IRONMAN 70.3 Otepää võistlusele on registreerunud 1200 osalejat, kelle hulgas ka 110 kolmeliikmelist meeskonda, seega on osalejaid peaaegu poole rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem, ligi kaks kolmandikku osalejatest on Eestist, järgmisena on esindatud Soome ja kokku on võistlejaid 38 riigist. Teiste hulgas võistlevad näiteks ka Dominikaani Vabariigi, Etioopia, Maroko, Kasahstani ja India esindajad.
IRONMANi sarja Eesti võistluste peakorraldaja Ain-Alar Juhanson: "Mul on siiralt hea meel, et nii paljud inimesed on leidnud oma tee triatlonini ja tulevad Otepääle võistlema. Korralduse poolest tähendab see muidugi suuremat vastutust, aga olen kindel, et tänu kogenud meeskonnale ja suurele hulgale vabatahtlikele suudame osalejatele pakkuda maailmaklassi kogemust."
IRONMAN 70.3 Otepää hea eeskuju projektis osaleva Swedbank Eestis juhi Robert Kiti jaoks on tegemist esimese IRONMANi võistlusega: "IRONMAN on eesmärgina raske aga motiveeriv. Olen alates sügisest selleks treeninud ja loodan endale ning teistele näidata, et triatloni suudab läbida peaaegu igaüks, kes selle endale eesmärgiks võtab ning selle nimel vaeva näeb. Stardis näeme!"
IRONMAN 70.3 Otepää ajakava
Laupäev, 15. juuni
8.00 – 19.00 Expo avatud
8.00 – 19.00 IRONMAN pood avatud
8.00 – 9.45 Vahetusala avatud varustuse kontrollimiseks
9.00 - 9.30 Soojendusujumine Mõisalahes
10.00 - 19.00 Registreerimine Pom'bel IRONKIDS ja Škoda Laagri 4:18:4 Otepää triatloni võistlustele
10.00 – 10.20 IRONMAN 70.3 Otepää start (individuaalvõistlejad)
10.30 IRONMAN 70.3 Otepää start (meeskonnad)
14.00 Eeldatav võitja finiš
16.00 – 19.30 Vahetusala avatud IRONMAN 70.3 Otepää võistlejatele varustuse äraviimiseks
19.00 Finiš suletakse
20.00 – 22.00 Autasustamine ja IRONMAN 70.3 World Championship 2019 pääsmete jagamine (võistluskeskuse laval)
22.00 Kontsert (võistluskeskuse laval)
23.00 Pidu ametlikus ööklubis Comeback
IRONMAN 70.3. Otepää on neljandat korda toimuv triatlonivõistlus, kus osalejatel tuleb läbida 1,9 kilomeetrit ujudes, 90 kilomeetrit jalgrattal ja 21,2 kilomeetrit joostes. Meeskondlikult osaledes läbitakse distants kolme osaleja peale teatevõistlusena, kus iga osaleja läbib ühe ala.
Võistluskeskus asub Pühajärve kaldal. Ujumine toimub Pühajärves, rattarada viib läbi metsade ja üle mägede Kanepisse ja tagasi ning tõusuderohke jooksurada kulgeb piki Pühajärve kallast. Võistluse finiš on Pühajärve SPA Hotelli pargis. | IRONMAN 70.3 Otepää võistlusele on registreerunud rekordarv võistlejaid | https://sport.err.ee/950022/ironman-70-3-otepaa-voistlusele-on-registreerunud-rekordarv-voistlejaid | Laupäeval, 15. juunil toimuvale IRONMAN 70.3 Otepää võistlusele on registreerunud rekordiliselt 1200 osalejat. |
Neljapäeva varahommikul tulid töölised lõhkuma riigi lõunaosas Oud-Vossenmeeri külas tormis langenud puud, kui nad tundsid õhus kemikaalide lõhna ning nägid "kahtlasi mehi" liikumas ühe põllumehe lähedalasuva kuuri juures.
Kohale kutsuti politseinikud ning nad avastasid kuurist labori, mis on üks suuremaid Hollandist leitud kokaiinilaboreid, ütles politsei.
Politsei keeldus ütlemast, kui palju kokaiini leiti, kuid tunnistas, et labori lammutamine kestab mitu päeva.
Kedagi kinni ei peetud, sest kahtlusalused põgenesid.
Labor leiti samal päeval, kui Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus EMCDDA teatas, et Euroopa ametivõimud tabavad kokaiini rekordkogustes ning see on aina puhtam.
Tunamullu leidsid EL-i riigid 140 tonni kokaiini, mille keskmine tänavahind on 55-82 eurot gramm. Enim konfiskeeriti kokaiini Belgias (45 tonni), järgnes Hispaania 41 tonniga.
Tänavatel müüdav kokaiin oli 2017. aastal viimase aastakümne puhtaim, kuid selle müügihind on püsinud stabiilne. | Tormis langenud puu juhatas Hollandi politsei suure kokaiinilaborini | https://www.err.ee/950021/tormis-langenud-puu-juhatas-hollandi-politsei-suure-kokaiinilaborini | Puu langemine Hollandis ühes tormis päädis sellega, et politsei leidis kokaiinilabori, millesuurust näeb Hollandis harva, teatasid võimud neljapäeval. |
Kadett sai surma, kui sõdurite transportimiseks kasutatav veokilaadne sõiduk Light Medium Tactical Vehicle (LMVT) ümber paiskus.
Vigastatute hulgas on 20 kadetti ja kaks tegevsõjaväelast. Kõik toimetati haiglasse.
"Õnnetuse asjaolusid uuritakse," teatas akadeemia esindaja.
Meedia andmeil juhtus õnnetus kohaliku aja järgi kella 6.45 paiku (Eesti aeg kell 13.45).
117-aastase ajalooga West Point on sõjakool, mille on lõpetanud paljud USA maaväe juhtidest. Selle on lõpetanud kaks presidenti: kodusõja kangelane Ulysses S. Grant ning Dwight Eisenhower, kes juhtis Teise maailmasõja ajal Euroopas liitlasvägesid. | USA sõjakoolis sai õnnetuses surma üks ja viga 22 inimest | https://www.err.ee/950020/usa-sojakoolis-sai-onnetuses-surma-uks-ja-viga-22-inimest | USA-s West Pointi sõjaväeakadeemias sai neljapäeval õnnetuses üks kadett surma ning 20 kadetti ja kaks sõjaväelast vigastada, teatas akadeemia. |
"Tänavu tähistame 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost ja 110 aasta möödumist Eesti jalgpalli sünnist, mistõttu on meil väga hea meel, et need kaks juubelit saavad sümboolselt jalgpalliväljakul kokku läbi ETV tütarlastekoori," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.
Esimene üldlaulupidu toimus 30. juunist kuni 2. juulini 1869. aastal Tartus ja 150 aasta möödumist sellest tähistatakse tänavu 4.-7. juulini Tallinnas toimuva laulu- ja tantsupeoga.
Esimene kahe Eesti võistkonna vahel peetud ja dokumenteeritud jalgpallimatš leidis aset 6. juunil 1909 Lasnamäel Valge majaka taga väljakuks kohandatud karjamaal, kus Meteor alistas Merkuuri 4:2. Seda loetakse juba enne teist maailmasõda tehtud kokkuleppe alusel Eesti jalgpalli sünnipäevaks, mida tänavu tähistatakse 8. juunil A. Le Coq Arenal peetava Eesti - Põhja-Iirimaa matšiga.
"Meil on hea meel olla osaline Eesti meeste jalgpallikoondise selle aasta esimesel kodumängul. Oleme laulurahvas ja julgustame seda näitama ka laupäevasel mängul kogu maailmale!" ütles ETV tütarlastekoori dirigent Aarne Saluveer.
Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laste laulustuudiost, mille asutaja ja muusikajuht aastatel 1990-2004 oli koori dirigent Aarne Saluveer. Täna laulab kooris kakskümmend üheksa 14-20-aastast tütarlast. Koori repertuaaris on vaimulik ja ilmalik muusika erinevatest ajastutest, efektse liikumisega rahvamuusikatöötlused, modernsed popmuusika- ja džässikavad ning vokaalsümfoonilised suurvormid.
Koori arengule on andnud impulsse koostöö paljude tunnustatud muusikute ja heliloojatega. Koorile on kirjutanud teoseid Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits, Urmas Sisask, Roxanna Panufnik, Valeri Petrov, Pärt Uusberg, Tauno Aints, Kadri Voorand, Rasmus Puur ja Karin Kuulpak. Koori repertuaaris moodustab väga olulise osa Veljo Tormise looming, mida on esitatud mitmel autorikontserdil Eestis ja välismaal. Koor on jaganud lava Eesti tippkooride ja orkestritega ning esinenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Andres Mustoneni, Eric Whitacre'i ja Paul Hillieri dirigeerimisel.
Eesti – Põhja-Iirimaa kohtumine toimub A. Le Coq Arenal laupäeval, 8. juunil. Festivaliala, kus esineb Liis Lemsalu ja on palju tegevusi kogu perele, avatakse kell 17, avatseremoonia ja hümni esitamine toimub kell 18.45 ning avavile kõlab kell 19.00. | Eesti koondise mäng seob kokku laulupeo ja jalgpalli juubelid | https://sport.err.ee/950019/eesti-koondise-mang-seob-kokku-laulupeo-ja-jalgpalli-juubelid | Laupäeval A. Le Coq Arenal toimuval Eesti - Põhja-Iirimaa jalgpalli EM-valikmängul esitab Eesti hümni ETV tütarlastekoor dirigent Aarne Saluveeri juhatusel. |
Venemaa süsteemse dopingutarvitamise üheks peamiseks infolekitajaks olnud Julia Stepanova treener sai Rahvusvaheliselt Spordiarbitraažilt (CAS-ilt) 2016. aasta detsembris kümne aasta pikkuse võistluskeelu. Rahvusvahelise Antidopingu (WADA) reeglistik näeb ette, et keelu all olevad treenerid ja muu abipersonal ei tohi tippspordiga karistuse kandmise ajal kokku puutuda.
Käesoleva aasta 16. mail oli Reutersi reporter aga tunnistajaks sellele, et Mohnev jagas Kurski kergejõustikustaadionil juhiseid seitsmele jooksjale, mõõtis stopperiga nende aegu ja tuli sportlaste soojenduse ajal ka tartaanile, et ühe jooksjaga põhjalikumalt vestelda. Lisaks sellele oli Mohnev raja ääres ka eelmisel aastal toimunud Kurski kergejõustikumiitingul, kus jagas õpetussõnu vähemalt ühele Venemaa sportlasele.
Reutersi sõnul jätkavad tööd ka 2017. aasta augustis nelja-aastast dopingukaristust kandma hakanud treener Valeri Volkov ja samal aastal eluaegse karistuse saanud endine Venemaa kergejõustikuliidu meditsiinipealik Sergei Portugalov. Neist esimene töötab ühes Moskva ülikoolis kehakultuuri õppejõuna, teine peab Reutersi andmetel Moskvas loenguid toitumisest ja treeningutest.
WADA rahvusvaheline koodeks, mille järgi ei tohi sportlased dopingukeelu all olevalt personalilt abi ega nõu saada, ei ole Venemaal õiguslikult siduv. Selle viitas ka Mohnev, kellega Reuters telefoni teel kontakti sai. "Ma võin minna, kuhu tahan," rääkis treener. "Võin kohtuda, kellega tahan. Või olen ehk pidalitõbine? Näidake mulle seadust, mille vastu olen eksinud; Venemaa seadust."
WADA lubas Reutersi loo järel kontakteeruda nii Venemaa Antidopingu (RUSADA) kui kõnealuste rahvusvaheliste alaliitudega; RUSADA direktori Juri Ganuse sõnul on Mohnevi intsidendid luubi alla võetud ning sama kinnitas Reutersile ka Venemaa kergejõustikuliit. Ganus lisas, et praegustele andmetele tuginedes ei saa RUSADA nõuda Volkovi vallandamist, sest ülikool pole spordiorganisatsioon ning et Portugalovi loengud ei lähe vastuollu antidopingu reeglitega. | Reuters: dopingukeelu all olevad Venemaa treenerid jätkavad töötamist | https://sport.err.ee/950014/reuters-dopingukeelu-all-olevad-venemaa-treenerid-jatkavad-tootamist | Uudisteagentuur Reuters avaldas neljapäeval, et mitu dopingukaristuse all olevat Venemaa kergejõustikutegelast, teiste seas vilepuhuja Julia Stepanova endine treener Vladimir Mohnev, jätkavad kodumaal töötamist. |
Lavastaja Katrin Pärn ütles "Aktuaalsele kaamerale", et enamasti on Don Quijote kuju esitatud õilsa ja ülla kangelasega, kelle kujutlusvõime on elavam ülejäänud inimeste omast. Tema sõnul võib romaani lugedes aga leida ka muid lähenemisnurki. "Näiteks võib küsida, miks allub asjalik kannupoiss oma silmnähtavalt hullule ülemusele, selle asemel, et kuulata oma tervet mõistust."
Neile, kes romaani lugenud pole, võib lugu jääda hämaraks, kuid seda peaks kompenseerima lavastaja sõnul vaatemängulisus, fantaasia ja huumor. Nimiosalist kehastab Aivar Kallaste, kes tähistab esietendusega oma 60. sünnipäeva, teistes osades astuvad üles Janek Joost (külalisena), Silas Stubbs, Anton Iakovlev, Benjamin Kyprianos, Giorgi Koridze jpt. | Vanemuise väikeses majas jõuab lavale tantsuvestern | https://kultuur.err.ee/949967/vanemuise-vaikeses-majas-jouab-lavale-tantsuvestern | Vanemuise väikeses majas esietendub 6. juunil heroiline tantsuvestern vähese muusikaga "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Lavastus põhineb Miguel de Cervantese armastatud romaanil, kus põimuvad unistused, ideaalid, seklusiha, nõdrameelsus ja naiivsus. |
Arne Maasik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et on Mare Vindi loomingut imetlenud tudengipõlvest peale ning käesolev näitus on austuseavaldus tema pildimaailmale. "Ma mäletan tunnet, kui ma ühe tema tööde kataloogi kätte võtsin, see oli just selline tunne, mis peabki olema, kui me räägime headest piltidest."
Kuraator Triin Ojari tõi välja, et Mare Vindi kunsti võib taandada lihtsate geomeetriavormideni. "Arne Maasiku fotoseeria mängib ja tegeleb põhivormide, põhitõdede, algväärtuste ja geomeetriliste algvormidega, mis keskkonnas meid ümbritsevad ja mida tundlikult vaadates tuleb ära tunda."
Graafik Mare Vint sõnas, et Arne Maasik üllatab kõiki. "Tal on tuliuued geomeetrilised tööd, mis minu meelest on väga toredad," kinnitas ta ja lisas, et kogu Maasiku looming on perfektne.
Näitus "Geomeetria ja metafüüsika" on avatud Eesti arhitektuurimuuseumis kuni 25. augustini. | Arhitektuurimuuseumis kohtuvad graafik Mare Vint ja arhitektuurifotograaf Arne Maasik | https://kultuur.err.ee/950003/arhitektuurimuuseumis-kohtuvad-graafik-mare-vint-ja-arhitektuurifotograaf-arne-maasik | Esmakordselt kohtuvad ühisel näitusel graafik Mare Vint ja arhitektuurifotograaf Arne Maasik, kelle tuliuus fotoseeria on tõukunud just Mare Vindi loomingust. Näitus "Geomeetria ja metafüüsika" avati 6. juunil Eesti arhitektuurimuuseumis. |
Nii Guardian, Sky Sports, AS kui ESPN kirjutavad, et 28-aastane belglane siirdub Hispaania meeskonda 100 miljoni euro suuruse summa eest. Chelsea küsis Hazardi eest algselt 145 miljonit eurot ja summa võib erinevate klauslite täitumisel selleni lõpuks ka küündida.
Hazard lõi mais toimunud Euroopa liiga finaalis Arsenali võrku kaks väravat ja sõnas pärast võitu: "minu unistus oli mängida Inglismaa kõrgliigas ja tegin seda seitsmel hooajal. Ma arvan, et see on hüvastijätt."
Madridi hiiu tegevjuht Jose Angel Sanchez reisis selle nädala alguses Londonisse, et pikalt õhus olnud üleminek vormistada ja allikate sõnul jõudsid osapooled kokkuleppele neljapäeva hommikul. | Meedia: Chelsea võttis Reali pakkumise Hazardi eest vastu | https://sport.err.ee/950006/meedia-chelsea-vottis-reali-pakkumise-hazardi-eest-vastu | Paljud Suurbritannia ja Hispaania väljaanded kirjutasid neljapäeva pärastlõunal, et Madridi Real ja Londoni Chelsea on viimaks jõudnud kokkuleppele Eden Hazardi üleminekusummas. |
Viimati 2016. aastal Prantsusmaa lahtistel nelja parema sekka jõudnud (ja toona ka triumfeerinud) Djokovic alistas Zverevi kaks tundi ja 12 minutit kestnud kohtumise järel 7:5, 6:2, 6:2. 22-aastane sakslane lõi kümme ässa serblase ühe vastu, kuid Djokovic päästis kaheksast murdepallist seitse. Maailma esireket pole käesoleval Prantsusmaa lahtiste turniiril kaotanud veel ühtegi setti.
"Tal on väga tugev serv ja minu jaoks oli keeruline leida head positsiooni nende päästmiseks," sõnas serblane mängu järel. "Mängisin viis või kuus geimi perfektselt. Praegu on tähtis keskenduda hetkele, mitte mõelda homsele [poolfinaalile]. Jõudsin nelja parema sekka ja olen sellega väga rahul. Loodetavasti jätkan hästi mängimist."
Poolfinaalis läheb Djokovic vastamisi neljanda asetusega austerlase Dominic Thiemiga, kes oli samuti kolmes setis 6.2, 6.4, 6:2 üle venelasest Karen Hatšanovist (ATP 11.). Mõlemad veerandfinaalid pidid toimuma juba kolmapäeval, kuid lükati vihmase ilma tõttu neljapäevale. | Võimsas hoos Djokovic jõudis Zverevi alistamise järel poolfinaali | https://sport.err.ee/950000/voimsas-hoos-djokovic-joudis-zverevi-alistamise-jarel-poolfinaali | ATP tabeli esireket Novak Djokovic alistas Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste veerandfinaalis viienda asetusega Alexander Zverevi ja pääses poolfinaali. |
"Ma majanduskriisi siiski ei oota. Arutatakse võimalust, et mõnes kvartalis on majanduskasv nullist väiksem, see tähendab, et ühe või paarikvartaliliseks majanduslanguseks on oht olemas, kuid arvan, et seda siiski ei tule, kuigi oht püsib," ütles Kudrin neljapäeval Peterburi majandusfoorumil.
"Kuid minu ennustus on, et oleme soodsas tsoonis. See ei ole kriis," märkis Kudrin.
Venemaa tänavune majanduskasv võib jääda alla protsendi ja lähiaastate kasv ei ületa kaks protsenti, lisas ta.
"Tänavune kasv tuleb minu rehkenduste kohaselt mitte 1,3 (valitsuse ametlik ennustus - Interfax), vaid ühest protsendist väiksem," ütles Kudrin.
"Kahjuks on minu rehkenduste kohaselt lähiaastate kasvuvõimalus kahe protsendi juures või väiksemgi."
"See tähendab, et me ei saavuta kolme protsenti või kõrgematki taset (presidendi püstitatud ülesanne - Interfax), et olla maailma keskmisest kasvust kõrgemal, sest me ei tee piisavalt tarmukalt struktuurseid reforme ega tugevda asutisi. See tähendab, et kohtute suhted peavad olema pidevalt tulipunktis, kohtute sõltumatust tuleb pidevalt seirata," ütles kontrollikoja esimees. | Kudrin: tänavu Venemaal majanduskriisi ei koida | https://www.err.ee/949998/kudrin-tanavu-venemaal-majanduskriisi-ei-koida | Vene kontrollikoja esimees Aleksei Kudrin ütles, et 2019. aastal ta Venemaal majanduskriisi ei oota, kuid paarikvartalilise majanduslanguse on oht olemas. |
"Kõigepealt kuulasin Talboti plaati autos mõnda aega, et leida sealt lood, mis emotsionaalselt mind käima tõmbaks. Loos "Infra" on piisav kogus meloodilisust, mis tekitasid lõpmatuse tunde, juskui ulbiks silmad kinni ajuvedelikes ja kondaks mööda plahvatuslikke neuroneid," kommenteeris video autor Siim Parisoo
"Muusikavideo loomise käigus kummitasid mind eksistensiaalsed paradigmad: inimelus on justkui midagi maagilist, kuid samas on inimeste eluiga ere välgatus miljonite aastate kõrval, mil on toimunud muutused ja arengud," lisas ta.
Bändil on suvel esinemised Intsikurmu festivalil, Käbliku õllefestivalil ja Skeneraator festivalil. Varem on tuuritanud mitmeid kordi Euroopas, kuid ka Jaapanis, Venemaal ja Austraalias ning esinenud muuhulgas ka Roskilde festivalil. | Talbot avaldas muusikavideo loole "Infra" | https://kultuur.err.ee/949997/talbot-avaldas-muusikavideo-loole-infra | Aasta metalalbumi tiitliga pärjatud doom -duo Talbot avaldas muusikavideo loole "Infra". Tegemist on juba kolmanda looga albumilt "Magnetism", mis saab endale visuaali. |
Kokkadel tuli viie ja poole tunni jooksul valmistada kaks rooga - kalaloog angersägast ja liharooga põrsalihast. "Võitja oli kõigi žüriiliikmete solidaarne otsus, kõigil oli võitja osas sama tunne," selgitas žürii esimees Dmitri Mägi, kes ise töötab 3 Michelini tärni restoranis Eleven Madison Park New Yorgis. "Tema töö oli tehniliselt väga tugev, maitsev ja ilus," sõnas Mägi.
Bocuse d'Or'i kutsus 1987. aastal ellu maailmakuulus Prantsuse meisterkokk Paul Bocuse. Inspireerituna spordiürituste kaasahaaravast atmosfäärist, otsustas Paul Bocuse korraldada meelalahutusliku vaatemängu, mille fookuses oleks kokakunst ja tippkokkade meisterlikkus. Bocuse d'Ori finaalvoor toob iga kahe aasta järel Paul Bocuse'i kodulinna Lyoni 24 parimat kokka üle maailma, kes valmistavad pealtvaatajate silme all oma võistlustööd. Eestil on võimalus võõrustada Euroopa võistlusvoori 2020. aasta juunis Tallinnas.
Bocuse d'Or Eesti kandidaadi kohale võistlesid veel Piret Pusse, Ivan Derizemlja, Alexander Gureev ja Kaido Metsa. | Eestit esindab Bocuse d'Or kokkade tippvõistlusel Artur Kazaritski | https://menu.err.ee/949996/eestit-esindab-bocuse-d-or-kokkade-tippvoistlusel-artur-kazaritski | Kulinaariakonkursi Bocuse d'Or'i Eesti vooru võitis 6. juunil Artur Kazaritski, kes töötab praegu Kopenhaagenis 3 Michelini tärniga pärjatud restoranis Geranium. Võitja esindab Eestit järgmisel aastal esmakordselt Tallinnas toimuvalt Bocuse d'Or Euroopa finaalvõistlusel. |
Soome ringhääling Yle jälgis uue valitsuse ametisse astumist otseblogis.
Kava kohaselt leidis kella 12 paiku parlamendis aset uue valitsuse usaldushääletus. Uut peaministrit toetas 111 rahvasaadikut, vastu hääletanuid oli 74.
Pärast seda võttis president Niinistö vastu senise peaministri Juha Sipilä (Keskerakond) lahkumisavalduse ning nimetas uue valitsuse ametisse.
Pärast aprillis toimunud valimisi moodustati Rinne eestvedamisel valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad sotsiaaldemokraadid (SDP), Keskerakond, Roheline Liit, Vasakliit ja Rootsi Rahvapartei (RKP). Valitsuskoalitsiooniga koos hääletab ka AHvenamaalt valitud rahvasaadik Mats Löfström. 200-liikmelises parlamendis on valitsuskoalitsioonil kokku 117 kohta.
Opositsioonierakondadeks on Põlissoomlased (39 kohta), Koonderakond (38), kristlikud demokraadid (5) ja liikumine Nyt ühe rahvasaadikuga.
Uues valitsuses on koos peaministriga kokku 19 ministrit. Sotsiaaldemokraatide seast on seitse ministrit, Keskerakonnast viis, Rohelisest Liidust kolm ja RKP ja Vasakliit saavad kumbki kaks ministrikohta.
Soome uue valitsuse ministriteks on:
* peaminister Antti Rinne (SDP);
* transpordi- ja kommunikatsiooniminister Sanna Marin (SDP);
* arengukoostöö- ja väliskaubandusminister Ville Skinnari (SDP);
* omavalitsuste- ja riigiettevõteteminister Sirpa Paatero (SDP);
* Euroopa asjade minister Tytti Tuppurainen (SDP);
* perede ja põhiteenuste minister Krista Kiuru (SDP);
* tööminister Timo Harakka (SDP);
* rahandusminister Mika Lintilä (Keskerakond);
* kaitseminister Antti Kaikkonen (Keskerakond);
* teadus- ja kultuuriminister Annikka Sarikko (Keskerakond);
* teadus- ja kultuuriministri asendaja Hanna Kosonen (Sarikko emapuhkuse ajal)(Keskerakond);
* majandusminister Katri Kulmuni (Keskerakond);
* põllu- ja metsamajandusminister Jari Leppä (Keskerakond);
* välisminister Pekka Haavisto (Roheline Liit);
* siseminister Maria Ohisalö (Roheline Liit);
* keskkonnaminister Krista Mikkonen (Roheline Liit);
* haridusminister Li Andersson (Vasakliit);
* sotsiaal- ja terviseminister Hanna Sarkkinen (Vasakliit);
* sotsiaal- ja tervishoiuminister Aino-kaisa Pekonen (vasakliit), sest Sarkkinen ja Pekonen on plaanide kohaselt kumbki ministriks kaks aaastat;
* justiitsminister Anna-Maja Henriksson (RKP);
* Põhjamaade koostöö ja võrdõiguslikkuse minister Thomas Blomqvist (RKP).
Uue valitsuse programmist annavad ülevaate näiteks Yle interaktiivne rakendus ning ka ERR-i lühikokkuvõte. | Soomes astus ametisse uus vasaktsentristlik valitsus | https://www.err.ee/949439/soomes-astus-ametisse-uus-vasaktsentristlik-valitsus | Soomes astus neljapäeval ametisse uus valitsus ning president Sauli Niinistö juuresolekul andis ametivande uus peaminister, sotsiaaldemokraat Antti Rinne. |
Tegemist on Põhjamaade Politsei Spordiliidu läbi ajaloo suurima osalejate arvuga võistlusega ning esimene, mida korraldab Politsei- ja Piirivalveamet eesotsas Eesti Politsei Spordiliiduga.
Eesti Politsei Spordiliidu president Allar Raja sõnul on niivõrd suure turniiri korraldamine PPA jaoks ühteaegu nii väljakutse aga ka võimalust. "See on väga hea võimalus tutvustada meie asutust, riiki, sportlasi ja seda, kui hästi me suudame suuri võistlus korraldada. Sport on politseinike elu lahutamatu osa ja sellised turniirid teiste riikide politseiorganisatsioonide vastu motiveerivad kindlasti veelgi enam endast parimat andma. Kindlasti ootavad meid ees päevad täis põnevaid mänge ja elamusi," sõnas Raja.
Ühtekokku võtab A. Le Coq Arena kunstmuruväljakul mõõtu viis meeskonda ja viis naiskonda, erinevatel põhjustel jäid võistkonnad välja panemata vaid Soomel. Eesti tiimide komplekteerimine algas juba möödunud aasta alguses ning nii naiskond kui ka meeskond on treeninud Jüri Saare käe all.
Esimesed mängud meistrivõistluste raames peetakse juba pühapäeva, 9. juuni pärastlõunal ja õhtul, kuid võistluste ametlik avamine Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti, PPA peadirektor Elmar Vaheri ja Eesti Spordiliidu president Allar Raja osalusel toimub 10. juuni hommikul A. Le Coq Sportland Arenal. | Tallinnas selgitatakse välja Põhjamaade politsei parimad jalgpallurid | https://sport.err.ee/949993/tallinnas-selgitatakse-valja-pohjamaade-politsei-parimad-jalgpallurid | Järgmisel nädalal toimuvad A. Le Coq Arena kõrvalväljakutel Põhjamaade politsei meistrivõistlused jalgpallis. Osalevad Eesti, Norra, Rootsi, Taani ja Islandi politseiorganisatsioonide jalgpallimeeskonnad ja -naiskonnad. |
"Kui kedagi ei huvita selle kokkuleppe - uue START-i - pikendamine, siis olgu, me ei tee seda," märkis Putin Peterburis majandusfoorumil riikide tuumalõhkepeade arvu piiravast leppest rääkides.
"Oleme sada korda öelnud, et oleme (kõnelusteks) valmis, aga keegi ei pea meiega läbirääkimisi. Ametlikku läbirääkimisprotsessi ei ole."
"Kõik lõppeb 2021. aastal. Enam ei ole jäänud vahendeid tuumavõidujooksu takistamiseks," ütles Putin.
"Uue START-i pikendamine on päevakorral. Me ei pea seda pikendama. Meie uusimad süsteemid tagavad Venemaale julgeoleku päris pikaks ajaks."
Putin kuulutas, et Venemaa on ülehelikiirusel relvade poolest võistlejatest ees.
Putin: Venemaa ei sekku USA siseasjadesse
Venemaal pole kunagi olnud mingit plaani USA sisepoliitikasse sekkuda ja seda ei tule ka, lausus Putin.
"Mingit kava sekkuda USA enda sisepoliitilisse ellu ei ole ega ole kunagi ka olnud," sõnas ta.
Ta märkis, et "võib-olla NSV Liidus makartismi (USA pahempoolsete tagakiusamiskampaania - Interfax) ajal tuldi mõne mõttega välja. Aga ka see ju ei olnud mitte sekkumine, vaid teatavate jõudude toetamine," sõnas Putin.
Venemaa ei ole sekkunud USA valimistesse ega kavatse seda ka teha, kinnitas Putin.
"Olen juba palju kordi rääkinud, et me ei kavatsenud, ei kavatse ega sekku mingitesse valimistesse. See on meie põhimõtteline seisukoht."
Kuid see ei takista meid huvi tundmast, mida räägivad USA kandidaadid Venemaast, lisas ta.
Putin tahab USA-ga sideressursside kasutamise reegleid välja töötada
Venemaa teeb USA-le ettepaneku töötada välja tänapäevaste sideressursside kasutamise ühised reeglid, ütles Putin.
"Võtkem kasutusele mingid üldised reeglid, leppigem neis kokku. Hr Obama presidendiaja viimastel kuudel me pakkusime mitu korda selliste reeglite väljatöötamist ja kinnistada need valitsuste vahelises lepingus tänapäevaste sideressursside kasutamise kohta," lausus Putin.
Ta märkis, et president Barack Obama administratsioon soostus viimasel hetkel, kuid mitte midagi ei viidud ellu.
Seejärel saadeti vastav ettepanek USA presidendi Donald Trumpi administratsioonile.
"Leppigem kokku ühistes reeglites," märkis Putin.
Putin: europarlamenti saanud parempoolsed pole Moskvaga kuidagi seotud
Euroopa Parlamendis esindatust parandanud parempoolsed poliitikud ei ole Moskvaga kuidagi seotud, selgitas Putin.
"Need ei ole Vene-meelsed jõud, need on Saksa-, Ungari-, ma ei tea, Itaalia-meelsed jõud. Need on lihtsalt jõud, kes arvavad, et suhete korrastamine Venemaaga on nende riikide huvides," jätkas ta.
"Meil ei ole nendega mingit pistmist. Samamoodi nagu meil ei ole pistmist nn Trumpi valimismeeskonna vandenõuga," märkis president.
"Me teame, et on olemas sihuke (erakond) Alternatiiv Saksamaale, jah, me tunneme pr (Marine) Le Peni, ta käis meie juures mõne aasta eest. Jah, neil on sidemed, kuid nende eesmärk ei ole Venemaa toetamine, vaid Venemaaga suhete loomine nende endi riikide huvides," sõnas Putin.
Putin: ajalugu ei tohi väänata ja natsismi ei tohi heroiseerida
Ajalugu ei tohi väänata ning natsismi heroiseerimisele taktikalistel hetkeajedel tuleb vastu hakata, rõhutas Putin.
"Me ei tohi mitte kellelgi lubada ajalugu väänata ja teha libakangelastest tõelisi," ütles ta.
Tema sõnul toimub mõningates Ida-Euroopa pealinnades - Ukrainas ja Baltimaades - fašismi heroiseerimine ja "kõnnivad ringi haakristiga inimesed".
Ja Ida-Euroopas hakkavad sellele liikumisele vastu vaid juudi aktivistid, ütles Putin.
"Ainult juudid tulid mõnes Balti riigis meeleavaldusele, protestides Suure Isamaasõja ja Teise maailmasõja kangelaste mälestussammaste maha võtmise vastu, tõmmates ülle koonduslaagrite vangide ürbid. Kõik ülejäänud on mingitel taktikalistel hetkeajedel millegipärast vait," märkis president.
"See on korralagedus, lihtsalt jäle," sõnas Putin.
Putin: Venemaa ei plaani Venezuelasse oma sõjaväebaase rajada
Venemaal ei ole kavas sõdureid Venezuelasse viia ega sõjaväebaase rajada, väitis Putin.
Ta lisas, et Vene eksperdid on Venezuelas, et hooldada Caracasele müüdud Vene relvi.
Putin vastas ajakirjanike küsimustele seoses USA presidendi Donald Trumpi nädala alguse säutsuga, milles öeldi, et Moskva teavitas Washingtoni oma sõjaväepersonali Venezuelast äratoomisest.
"Me ei loo sinna baase ega saada sõdureid," ütles Putin. "Aga me täidame oma kohustusi sõjalise ja tehnilise koostöö valdkonnas."
"Kui rääkida meie inimestest Venezuelas, siis me müüsime kunagi Venezuelale ametlikult relvi, ehkki me ei tee seda juba mõnda aega. Lepingud näevad ette nende relvade hooldamise ja me peame oma lepingulisi kohustusi täitma, mida meie spetsialistid teevadki. Nad on teinud seda juba mitu aastat," rääkis Putin.
Ta lisas, et Vene spetsialistid töötavad Venezuelas kaitsesektoris, aga ka mujal. "Mõned neist võivad olla lahkunud, teised saabunud."
Putin tahab Jaapaniga rahulepet sõlmida
President Putin ütles, et tahab Jaapaniga rahulepingu sõlmida.
"Ma tean täpselt, et (Jaapani peaminister Shinzo) Abe tahab seda, püüab saavutada rahulepingu allkirjastamist. Mina tahan seda samuti," selgitas ta.
Ta sõnas, et ka Hiinaga käisid pikad piiriläbirääkimised, kuid suhted õnnestus viia kõikehõlmava strateegilise partnerluse tasemeni.
"Peame püüdlema samasuguste tingimuste loomise poole Jaapaniga," ütles ta.
Putin: Venemaa on rahul naftahinnaga 60-65 dollarit barreli kohta
Venemaa pole liiga kõrgest naftahinnast huvitatud ja on rahul 60-65 dollariga barreli kohta, ütles Vene president Vladimir Putin kohtumisel rahvusvaheliste uudisteagentuuride juhtidega.
"Me ei liitu OPEC-iga, kuid me jätkame koostööd nendega," lausus Putin.
"Ma ei ütle, mida me arvame, et tuleb aasta teises pooles teha, aga me jõuame ühise otsuseni," lisas ta.
Erinevalt Saudi Araabiast ei ole Venemaal tema sõnul kõrgemaid naftahindasid vaja. "Loomulikult tahab Saudi Araabia, et naftahind püsiks kõrgem, aga meil sellist vajadust Venemaa majanduse mitmekesisema olemuse tõttu pole," rääkis Putin.
Venemaa ei ole huvitatud liiga kõrgest naftahinnast ja on rahul 60-65 dollariga barreli kohta, lisas ta. "Meil on praegugi tervislik marginaal, kuivõrd eelarve arvestas 40 dollariga barreli kohta," ütles Putin. | Putin: Venemaa on valmis START-leppest loobuma | https://www.err.ee/949989/putin-venemaa-on-valmis-start-leppest-loobuma | Venemaa on valmis loobuma USA-ga sõlmitud strateegilise tuumarelvastuse piiramise leppest START, kui selle uuendamise vastu huvi ei tunta, ütles president Vladimir Putin neljapäeval. |
Neljapäeval suleti Maakri tänav liikluseks ja suletuks jääb see kuni 30. juunini.
"Tegemist on kaevetöödega Maakri 30 büroohoone vee-, kanalisatsiooni- ja küttetrasside ehitamiseks," ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti kaevetööde osakonna juhataja Hardi Tamme ERR-ile.
Maakri 30 pilvelõhkujasse tuleb 26 korrust ning 95-meetrisest hoonest saab üks piirkonna kõrgemaid. Hoone peaks valmima tuleval aastal. | Maakri tänav jääb pilvelõhkuja torustiku rajamise tõttu kuu lõpuni suletuks | https://www.err.ee/949988/maakri-tanav-jaab-pilvelohkuja-torustiku-rajamise-tottu-kuu-lopuni-suletuks | Tallinna Maakri tänav on 6. juunist liiklejatele suletud, sest seal ehitatakse Maakri 30 büroohoone vee-, kanalisatsiooni- ja küttetrasse. |
Postimehe uudismeedia juht Merili Nikkolo kinnitas Õhtulehele, et Sigrid Kõiv esitas täna lahkumisavalduse. "Lahkun täiesti omal soovil," ütles ka Kõiv.
Marti Aavik ütles, et ta sai neljapäeval teada, et homme on tema viimane tööpäev.
Lobjaka kohta ütles Postimehe peatoimetaja Peeter Helme Õhtulehele: "Leppisime kokku töökorraldusliku muudatuse, aga ta jätkab meile kirjutamist." | Postimehest lahkuvad nädalalõpulisa juht ja staažikas arvamustoimetaja | https://www.err.ee/949990/postimehest-lahkuvad-nadalalopulisa-juht-ja-staazikas-arvamustoimetaja | Postimehest lahkuvad nädalalõpulisa Arteri juht Sigrid Kõiv ja arvamustoimetuse kõige staažikam töötaja Marti Aavik, Õhtulehele teadaolevalt lõpetas ajaleht ka lepingu kolumnist Ahto Lobjakaga, kuid mees jätkab siiski lehes kirjutamist. |
Arvamusküsitluse kohaselt usaldab president Macroni 40 protsenti valijatest, vahendasid Le Figaro ja Politico.
Macroni probleemid said hoo sisse möödunud aasta juulis, kui avalikkuses puhkes skandaal seoses tema kunagise ihukaitsjaga. Negatiivselt mõjus ka populaarse keskkonnaministri Nicolas Hulot' tagasiastumine, kes kurtis, et valitsus ei pühendu piisavalt keskkonnapoliitikale. Novembris aga puhkesid nn kollavestide meeleavaldused, mis said alguse protestist kõrgete kütusehindade vastu, kuid mille raames hakati hiljem esitama kõikvõimalikke ja sageli vastakaid nõudmisi.
Samas tundub, et Macroni sammud protestimeeleolude vaigistamiseks - näiteks lubadus teatavaid valdkondi riigi poolt rohkem rahastada ning tema ringreis riigi erinevates paikades - on hakanud vilja kandma. Ka Macroni valitsuse peaministri Édouard Philippe'i populaarsus on sarnaselt riigipeaga kasvanud.
Valitsuse sammud tugevdamaks inimeste ostuvõimet on leidnud head vastukaja eriti vasakpoolsete valijate seas - võrreldes aprilliga on Macroni ja Philippe'i reiting kerkinud Sotsialistliku Partei valijate seas lausa 19 protsendipunkti.
Kõige kõrgema usaldusega poliitikuks on hetkel Prantsusmaal kunagine keskkonnaminister Nicolas Hulot (46%), kellele järgnevad roheline poliitik Yannick Jadot (37%) ja paremtsentristliku taustaga Hauts-de-France'i juhtpoliitik Xavier Bertrand (33%).
Rahvusliku Liidu juhti Marine Le Peni, kelle erakond rohkete parteidega rikastatud poliitmaastikul Macroni partei ees napi eurovalimiste võidu saavutas, usaldab 25 protsenti valijatest ja see annab talle Macroni valitsusse mitte kuuluvate poliitikute edetabelis 14. koha. Ka eurovalimistel sai Rahvuslik Liit ligi 24 protsenti häältest ehk kokkuvõtlikult ei ulatu Le Peni populaarsus oma erakonna toetajate ringist palju kaugemale. | Uuring: Macroni populaarsus on märkimisväärselt taastunud | https://www.err.ee/949986/uuring-macroni-populaarsus-on-markimisvaarselt-taastunud | Uuringufirma Harris Interactive arvamusküsitluse kohaselt on Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni populaarsus taas märkimisväärselt tõusma hakanud ning naasnud tasemele, mis valitses enne üheksa kuud tagasi alanud poliitiliselt pingelist perioodi. |
"Suhelda ülikoolidega veel ei tohi, aga tean, et huvi on. Umbes 10-15 ülikooli on mulle praeguseks kirjutanud," sõnas 17-aastane Asi intervjuus portaalile Korvpall24.ee.
Asi tegi sel hooajal kaasa nii noorteklassis, naiste kõrgliigas kui ka rahvuskoondises. "Mängude arvu otseselt ei ole kokku lugenud, aga tean seda, et täis nad ei saanud. Noortes on piiriks 65," sõnas tulevikulootus. | Eesti andekamaid noorkorvpallureid: mulle on kirjutanud 10-15 USA ülikooli | https://sport.err.ee/949985/eesti-andekamaid-noorkorvpallureid-mulle-on-kirjutanud-10-15-usa-ulikooli | Naiste Eesti-Läti korvpalli ühisliigas tänavusel hooajal keskmiselt 19,1 punkti, 5,3 lauapalli ja 3,9 korvisöötu kirja saanud Anna Gret Asi sihiks on tõenäoliselt USA ülikoolid, kes on tema vastu ka konkreetset huvi välja näidanud. |
UP Investi juhatuse liige Sven Nuutmann kommenteeris BNS-ile, et tegemist on tavapärase vastastikku kasuliku majandustehinguga, kus osapooled jõudsid omavahel kokkuleppele.
"Igapäevategevuses see mingit muutust Apollo Groupi ettevõtetes ei too, jätkub sama strateegia ja [jätkab] sama juhtkond," lisas Nuutmann.
Siiani on 55-protsendise osalusega UP Investil ja 45-protsendise osalusega Ivar Vendelini ettevõttel OÜ Sandbachil olnud Apollo Groupi üle ühine valitsev mõju. Tehingu tulemusena on UP Investil edaspidi Apollo Groupis ainuvalitsev mõju, selgub konkurentsiameti teatest.
UP Investi omanikud on 78 protsendiga Margus Linnamäe ning 20 protsendiga Ivar Vendelin. Läbi ettevõtete on UP-i omanduses ka uudisteagentuur BNS ja Postimees. | Linnamäe saavutab Apollo Groupis ainuvalitseva mõju | https://www.err.ee/949982/linnamae-saavutab-apollo-groupis-ainuvalitseva-moju | Ärimees Margus Linnamäe suurosalusega UP Invest suurendab osalust Apollo Groupis ja saab sellega Apollo üle ainuvalitseva mõju. |
Telekanali juhatuse liige Taavi Pukk nentis ERR-ile, et 31. mai seisuga on suur osa programmi tootmisest suvepuhkusele läinud ning tõenäoliselt tuleb suvepuhkus veidi pikem kui tavapäraselt.
"Ma arvan, et uue programmiga võiksime alustada kuskil oktoobrikuus, võib-olla mõned asjad jätaks päris novembrisse, päris aasta lõppu. Kindlasti sealt hakkab see kokkuhoid televisiooni jaoks tulema, et paljud saated on läinud suvepuhkusele," rääkis Pukk.
Tallinna TV toodab edasi kõike seda, mis kanalile on tegevusloast või meediateenuste seadusest tulenevalt ette nähtud. Puki sõnul panustab Tallinna Televisioon suvel väga palju uudistetoimetusele, samuti on varutud hulk hankeprogrammi, mida näidata.
Küsimusele, mis töötajatest neljakuise puhkuse ajal saab, vastas Pukk, et paljudel koosseisulistel töötajatel on välja võtta päris palju puhkusepäevi, osa inimesi leiab rakendust uudistetoimetuses.
"Ja nagu igas teises kanalis, on ka Tallinna Televisioonis terve hulk selliseid tegijaid, kes töötavad mingite kindlate projektide raames ning nemad on juba koormuse vähenemisega arvestanud."
Sihtasutus Tallinna Televisioon jäi mullu üle 667 000 euroga miinusesse. Selle peamiseks põhjuseks peab sihtasutus tehnilisi ja programmilisi ümberkorraldusi. 2017. aastal oli Tallinna Televisiooni kasum 33 199 eurot. | Tallinna Televisioon läks säästurežiimile | https://www.err.ee/949975/tallinna-televisioon-laks-saastureziimile | Möödunud aasta suure kahjumiga lõpetanud Tallinna Televisioon on alates juunikuust säästurežiimil ning ka sügishooaja alust lükatakse edasi. |
Teetööde ajal ei ole ette nähtud avada ümbersõite. Remonditaval teelõigul tuleb arvestada liikluspiirangutega töötsoonis ning ajal, mil kõik teetööd pole veel lõpetatud.
Ehitustööde ajal peab vähemalt üks sõidurada olema liiklejatele alati avatud. Freesimis- ja asfalteerimistöödel kasutatakse liiklusreguleerijaid, muude lokaalsete tööde ajal kasutatakse suunavaid või eesõigusmärke.
Töödega paigaldatakse teelõigule lõiguti tasanduskiht, tehakse olemasoleva katte tasandusfreesimine ning kogu teelõigu pikkuses laotatakse uus kulumiskiht asfaltbetoonist. Osalt paigaldatakse katte pragude lõikudel alumiste asfaldikihtide alla asfaldivõrke.
Samuti rajatakse uued bussiooteplatvormid. Lisaks raadatakse tee servast üksikuid puid ja võsa, rajatakse ja asendatakse osaliselt liikluskorraldusvahendeid ning tehakse uued kattemärgised.
Kulumiskiht peab olema paigaldatud 14 päeva jooksul alates teekatte freesimise algusest samal lõigul.
Remonditööd lähevad maksma ligi miljon eurot ning töid teeb Verston Ehitus OÜ.
Maanteeamet palub liiklejail varuda piisavalt lisaaega Rohuküla sadamasse jõudmiseks, et parvlaevale kiirustades mitte seada ohtu ennast ja teisi kaasliiklejaid. | Hoiatus Hiiumaale sõitjatele: Haapsalu-Rohuküla teelõik läheb remonti | https://www.err.ee/949974/hoiatus-hiiumaale-soitjatele-haapsalu-rohukula-teeloik-laheb-remonti | Esmaspäeval, 10. juunil, alustatakse teekatte taastusremonditöödega Haapsalu maantee kilomeetritel 73,6-80,5 asuval Haapsalu–Rohuküla lõigul. Maanteeamet palub Rohuküla sadamasse sõitjail varuda lisaaega. |
Fiat Chrysleri (FCA) juhtkond langetas otsuse koosolekul kolmapäeva õhtul.
FCA ütles avalduses, et sai selgeks, et praegu ei eksisteeri poliitilisi tingimusi tehingu edukaks elluviimiseks.
FCA tänas Renault'd ja tema partnereid Nissanit ja Mitsubishit nende konstruktiivse tegutsemise eest ettepaneku suhtes.
Kompanii sõnul jäädakse kindlaks oma strateegiale olla iseseisev.
Fiat Chrysler pakkus ühinemist Renault'ga, mis oleks loonud suuruselt kolmanda autotootja maailmas väärtusega ligi 40 miljardit dollarit.
Ühisfirma oleks tootnud umbes 8,7 miljonit sõidukit aastas, edestades General Motorsit ja jäädes alla ainult Volkswagenile ja Toyotale.
Renault'le valmistas Fiatiga ühinemise nurjumine pettumust
Prantsuse autotootja Renault väljendas neljapäeval pettumust Fiat Chrysleri (FCA) otsuse peale loobuda ühinemise ettepanekust.
"Renault väljendab oma pettumust, et ei saadud võimalust jätkata FCA ettepanekuga," teatas firma.
"Usume, et see rõhutab Renault ja selle liidu atraktiivsust," lisati teates, kus viidati Renault-Nissan-Mitsubishi autotööstusliidule.
Fiat Chrysler tõi ühinemisest loobumise põhjuseks poliitilise olukorra Prantsusmaal.
Prantsuse ametnikke otsus jahmatas. Nad süüdistasid FCA-d tohutu surve avaldamises, et pakkumise kiirelt vastu võtta või sellest loobuda. Hiljem võeti aga leebem toon ja öeldi, et läbirääkimisteks on veel ruumi.
"Me ei ole ühtki ust sulgenud," ütles Prantsuse majandusministeeriumi ametnik vastusena küsimusele, kas FCA-ga võidakse kunagi leppeni jõuda.
Itaalias väljendas mõjuka mehaanikute ametiühingu esindaja lootust, et loobumine oli taktikaline positsioon, et kõrvaldada Prantsuse-Jaapani liidu jäikus ja kõnelusi taasalustada. | Fiat Chrysler võttis tagasi ühinemispakkumise Renault'ga | https://www.err.ee/949388/fiat-chrysler-vottis-tagasi-uhinemispakkumise-renault-ga | Autotootja Fiat Chrysler võttis kolmapäeval tagasi pakkumise ühineda Renault'ga, öeldes, et selle põhjuseks olid poliitilised tingimused Prantsusmaal. |
2017. aastal plahvatas Hollywoodis uudispomm, kui üle 80 naise teatas, et filmiprodutsent on neid seksuaalselt ahistanud. Süüdistustest sai alguse ahistamisvastane kampaania Me Too, kuigi Weinstein on kõik süüdistused tagasi lükanud, vahendas BBC.
Weinsteini viimane süüdistaja on Madonna, kes avaldas, et Weinstein ületas piire, kui nad töötasid 1991. aastal dokumentaalfilmi "Truth or Dare" kallal. "Ta oli minu suunas erakordselt seksuaalselt flirtiv, kui me koos töötasime," avaldas Madonna The New York Timesile.
Madonna jätkas, et Weinstein oli siis abielus ning Madonna ise polnud mehe tähelepanust huvitatud. "Ma olin teadlik, et ta tegi sama paljude teiste naistega meelelahutusäris. Me kõik olime suhtumisega, et Harvey saab sellist käitumist lubada, kuna tal on suur võim, ta on edukas ja tema filmidel läheb väga hästi. Kõik tahtsid temaga töötada, seega pidi selle ära kannatama," selgitas Madonna.
Film "Truth or Dare" sündis koostöös produktsioonifirmaga Weinstein Company, mis pärast ahistamisskandaali pankroti välja kuulutas. Madonna ütles, et kui süüdistused lõpuks avalikuks tulid, tundis ta, et selleks oli viimane aeg. Harvey Weinstein pole Madonna väiteid kommenteerinud.
Eelmisel kuul sõlmis Weinstein lepingu naistega, kes teda seksuaalses ärakasutamises süüdistasid, mis ulatub 44 miljoni dollarini. Samuti seisab Weinstein endiselt silmitsi kriminaalsüüdistustega, mis puudutavad seksuaalset ahistamist ja vägistamist. | Harvey Weinsteini süüdistab ahistamises ka Madonna | https://menu.err.ee/949968/harvey-weinsteini-suudistab-ahistamises-ka-madonna | Produtsent Harvey Weinsteini süüdistab ahistamises ka popstaar Madonna. |
Tartu kalevlane Kivistik kasutas tempotegija, 800 m jooksu Eesti meistri Rasmus Kiseli abi. Audentese spordiklubi esindaja Kisel vedas peaaegu 700 meetrit ja siis rühkis Kaur üksinda edasi.
Kivistik ütles, et Kisel jooksis ees talle sobiva tempoga. Suvine võistlushooaeg on veel algusjärgus, ometi suutis Kaur sama rütmi hoida finišijooneni. "See oli mulle vajalik pingutus, et harjuksin kiirema jooksuga," lausus võidumees, kellele andis karika Olav Karikose õpilane Ilmar Ruus, 3000 m takistusjooksu Eesti rekordimees enne Kivistikku.
Järgmise etteaste teeb Kivistik oma põhialal 11. juunil Soomes Turus Paavo Nurmi mängudel. Sihikul on maailmameistrivõistluste norm 8.29,0.
Kivistikule järgnesid 1000 m jooksus Karel-Sander Kljuzin (Tartu Ülikooli ASK) 2.27,3, Enari Tõnstrom (KJS Sakala) 2.29,4 ja sarja liidriks tõusnud Mark Abner (Treeningpartner) 2.30,9-ga. 1000 m jooksu Eesti rekordi 2.20,49 püstitas 1998. aastal Urmet Uusorg.
Naistest võitis Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ajaga 2.46,4, kes oli parim ka Eesti Staadionijooksu sarja avaetapil 3000 meetris. Järgnesid Tartu Kalevi triatleet Katrin Zaitseva 2.52,3 ja Sparta esindaja Katrina Stepanova 2.53,0-ga.
5. juunil möödus sada aastat treeneri ja spordipedagoogi Olav Karikose sünnist. Tema tuntumad õpilased olid olümpiamängudel 800 m jooksus võistelnud Rein Tölp (1964) ja Raissa Ruus (1972), Peeter Varrak ja Toomas Turb. Raissa Ruus on siiani 800 m jooksu Eesti rekordiomanik.
Olav Karikose mälestusvõistluse teiste vanuseklasside võitjad:
M 40 Priit Simson (ind) 2.45,1. M 50 Raido Raspel (Treeningpartner) 2.51,5. M U-20 Kalev Hõlpus (Rapla JK) 2.35,2. P U-18 Henrik Otsman (Sparta). P U-16 Alex Ojava (Treeningpartner) 3.01,7, P U-14 Romet Ridalaan (Kiili vald) 3.07,5. N 40 Mirjam Piik (Täppsportlased) 3.19,0. N U-20 Marie-Elisabeth Martinson (Audentese SK) 3.12,8. T U-18 Laura Mõik (SK Fortis) 3.20,6. T U-16 1. Ketlin Kõiv (Rapla JK) 3.19,3. T U-14 Emma Priisaar (Elite Sport) 3.22,5. | Olav Karikose auks: Kaur Kivistik jooksis silmapaistva võidutulemuse | https://sport.err.ee/949972/olav-karikose-auks-kaur-kivistik-jooksis-silmapaistva-voidutulemuse | Kolmapäeval Tallinnas Kalevi staadionil peetud kergejõustikutreener Olav Karikose mälestusvõistlustel ja Eesti Staadionijooksu sarja teisel etapil 1000 m jooksus saavutas Kaur Kivistik silmapaistva isikliku rekordi 2.23,4, millega tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis seitsmendale kohale. |
1. FSV Mainz 05 Arenal Eesti aja järgi kell 21.45 avavile saav matš on välja müüdud ja seda jälgib kohapeal veidi enam kui 26 000 pealtvaatajat. Eestist sõidab kohapeale kohtumist jälgima ligi 400 toetajat ning suurt mängu läheb kajastama enam kui 20 Eesti meediaesindajat.
Saksamaa alustas EM-valiksarja tähtsa võiduga võõrsil, kui märtsikuus alistati 3:2 Holland. Enne kohtumist Eestiga mängib Saksamaa 8. juunil võõrsil Valgevenega.
Eestit ootab järgmisena ees laupäevane kodumäng Põhja-Iirimaaga. Koondised saabuvad soojendusele kell 18.15, mängueelne rivistus ja hümnid algavad orienteeruvalt kell 18.45 ning avavile kõlab kell 19.00. | Saksamaa – Eesti EM-valikkohtumine mängitakse täismaja ees | https://sport.err.ee/949963/saksamaa-eesti-em-valikkohtumine-mangitakse-taismaja-ees | Eesti sõidab pärast laupäevast kodus EM-valikmängu Põhja-Iirimaa vastu Saksamaale, kui väljakuperemeestega minnakse Mainzis vastamisi 11. juunil. Kohtumine peetakse täismaja ees. |
Varasemalt on ECB nõukogu teada andnud, et intressimäärad jäävad eelduste kohaselt praegusele tasemele vähemalt 2019. aasta lõpuni. Nõukogu eeldab, et ECB baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2 protsendist allpool, ent selle lähedal.
ECB nõukogu säilitas põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40 protsenti.
ECB nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.
ECB rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole. Mais aeglustus euroala inflatsioon 1,2 protsendile eelneva kuu 1,7 protsendilt. | Euroopa Keskpank plaanib baasintressimäärad seniseks jätta 2020. aasta suveni | https://www.err.ee/949965/euroopa-keskpank-plaanib-baasintressimaarad-seniseks-jatta-2020-aasta-suveni | Euroopa Keskpank (ECB) otsustas kolmapäeval rahapoliitikaistungil jätta intressimäärad praegusele tasemele, kusjuures plaanib need jätta sellele tasemele vähemalt 2020. aasta esimese poole lõpuni. |
Sooja ilmaga on tänavatel ka palju jalgrataste ja tõukeratastega liiklejaid. Ratturid on tänavu saanud viga 56 õnnetuses ja võrreldes möödunud aastaga on suurusjärk umbes sama - siis oli selleks ajaks õnnetusi olnud 63. Nii mullu kui tänavu on sel perioodil liikluses hukkunud kaks jalgratturit.
"Õnnetused juhtuvad eelkõige seetõttu, et liikluses ei osata teistega arvestada ja kiputakse sõiduoskusi üle hindama. Eksivad üsna võrdses ulatuses mõlemad, nii ratturid kui autojuhid," tõdes Pähkel. "Levinum reegel, mille vastu ratturid eksivad, on sõidutee ületamine ülekäigurajal. Liiklusseadus lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal jalgrattal sõites, kuid ei anna jalgratturile teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust."
Ta lisas, et ka autojuhid ei veendu piisavalt tähelepanelikult, et lähedusest pole tulemas mõnd kaherattalist, kellega teed võivad ristuda. Silmaga mõõdetakse enamasti vaid ümbruses olevaid teisi autosid ja ülekäiguraja juures seisvaid jalakäijaid.
Tõukerattad ja mootoriga tõukerattad pole liiklusõnnetustesse kuigi tihti sattunud ja Pähkel pidas põhjuseks seda, et tõukerataste, eriti elektriliste tõukeraste osakaal liikluses on veel väga väike. Siiski on olnud üksikuid juhtumeid, näiteks sai mais otsa ette muhu joobes mees, kes elektritõukerattaga pikali kukkus.
"Elektritõukeratta maksimumkiirus on keskmiselt 25-35 kilomeetrit tunnis ning rattur peab arvestama, et kui sõidukiirus valitakse suurem, ei ohustataks sellega teisi liiklejaid," pani Pähkel liiklejatele südamele ja lubas, et kui politsei märkab ohtlike sõiduvõtete või kiirusega ratturit, ei jäta nad sekkumata ja juhivad ratturi tähelepanu tagajärgedele, mis tema sõidustiilil olla võivad.
Kuum ilm paneb autojuhte ohtlikumalt käituma
Liigne palavus mõjutab ka autojuhtimisvõimet ning ehkki politsei selle kohta eraldi statistikat ei tee, on korrakaitsjad tähele pannud, et seos kuuma ilma ja avariide vahel on selgelt tajutav.
Pähkel ütles, et kolmapäevase palava ilmaga nägid korrakaitsjad Lõuna-Eestis, kuidas autojuhid on tavalisest loiumad ja tähelepanu enam hajevil.
"See tõi kahjuks kaasa ka enam varakahjuga avariisid ehk plekimõlkimisi. Seega seos kuuma ilma ja avariide vahel on selgelt tajutav," lausus ta.
Patrullitalituse juhi sõnul on olnud juhtumeid, kus just eakamad autojuhid on kurtnud, et palava ilmaga enesetunne sõidul halvenes ning tagajärjeks on ohtlikud manöövrid või näiteks ka teelt väljasõit. Eriti mõjutab kuumus neid autojuhte, kelle sõidukis pole konditsioneeri või kliimaseadet.
"Enne sõitu minekut võiks sellisel juhul autot veidigi tuulutada, et salongis olevat kasvuhooneefekti vähendada. Autosse võtta kaasa joogivett ja teha peatusi, kui enesetunne halveneb," soovitas Pähkel. | Jalgratturid rikuvad kõige sagedamini reegleid ülekäigurajal | https://www.err.ee/949521/jalgratturid-rikuvad-koige-sagedamini-reegleid-ulekaigurajal | Jalgratturid eksivad kõige sagedamini liiklusreeglite vastu ülekäigurajal, kuid ka autod pole ratturite märkamiseks piisavalt tähelepanelikud, ütles Lõuna prefektuuri patrullitalituse juht Alvar Pähkel. |
Eesti kuulumist NATO-sse pooldas tänavu märtsis läbi viidud küsitluse põhjal 75 protsenti elanikkonnast, kusjuures 43 protsenti on kindlasti ja 32 protsenti pigem NATO-sse kuulumise poolt, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest.
NATO-sse kuulumise vastu on 15 protsenti Eesti elanikkonnast ja selle suhtes ei oska seisukohta võtta 9 protsenti. Toetus NATO-sse kuulumisse ei ole võrreldes möödunud aasta oktoobriga muutunud.
Eestlastest pooldab NATO-sse kuulumist 90 protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti. Uuringu läbiviijad märgivad, et mida paremini on muust rahvusest inimene Eesti ühiskonda lõimunud ja oskab eesti keelt, seda positiivsem on tema suhtumine NATO liikmeks olekusse
Muust rahvusest vastajate toetus NATO-le on oluliselt madalam ja üsnagi muutlik, sõltudes oluliselt maailma poliitikas toimuvatest sündmustest ja nende meediakajastusest.
Nii ületas 2015. aasta märtsist kuni 2018. aasta märtsini mitte-eestlastest NATO-sse kuulumise toetajate osakaal vaid napilt 30 protsenti, nagu see oli ka pärast 2007. aasta aprillirahutusi ning 2011. aasta araabia kevade sündmusi. Mullu oktoobris kasvas NATO liikmesuse muust rahvusest pooldajate osakaal 44 protsendini ja see püsis sellel tasemel ka käesoleva aasta märtsis.
NATO-sse kuulumise vastu on 38 protsenti muukeelsetest elanikest ja 18 protsenti ei oska antud küsimuses oma seisukohta öelda.
Kõige madalam on toetus NATO-sse kuulumisse eesti keelt üldse mitte või vähe oskavate, 40-59 aastaste mitte-eestlase seas, kellel puudub Eesti kodakondsus. Seevastu alla 30 aastastest mitte-eestlastest toetavad Eesti NATO liikmeks olekut enam kui kaks kolmandikku ja hea eesti keele oskusega vastajatest pooled.
Küsitluse viis tänavu märtsis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu käigus küsitleti 1209 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.
Eestlaste ohutaju on poole aastaga kasvanud
Uuringust selgub ka, et ligi 70 protsenti eestlastest on seisukohal, et ebastabiilsus maailmas kasvab, samas muust rahvusest elanike ohutaju on pigem kahanenud.
Eestlaste ohutaju on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvanud ning 68 protsenti eestlaste leiab, et julgeoleku alane ebastabiilsus maailmas kasvab, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest. Eelmise aasta oktoobris arvas sama 57 protsenti eestlastest.
Samas muust rahvusest vastajate ohutaju on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kahanenud 42 protsendilt 39 protsendile.
Seda, et ebastabiilsus maailmas kasvab, arvas 58 protsenti kõigist vastanutest. 10 protsenti vastanutest usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 23 protsenti arvab, et olukord püsib muutumatuna.
Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. 2016 sügisel sellise hinnangu andjate osakaal küll vähenes, ent püsis endiselt kõrge.
Alates 2017 sügisest, mil ebastabiilsuse kasvu eeldas 66 protsenti küsitletutest, hakkas ohutunne vähenema. Nii ennustas 2018. aasta märtsis ebaturvalisuse kasvu 61 ja, oktoobris 52 protsenti vastanutest. | Toetus NATO-sse kuulumisse püsib jätkuvalt kõrge | https://www.err.ee/949529/toetus-nato-sse-kuulumisse-pusib-jatkuvalt-korge | Eesti kuulumist NATO-sse pooldab 75 protsenti elanikkonnast ning 90 protsenti eestlastest, selgub uuringust. |
Vahejuhtum jäädvustati ka telepildis, kus oli näha, kuidas Lopez fänni korduvalt lõi selle eest, et mees teda raja ääres ergutades oli otsa põrganud teisele fännile ning talle seejärel otsa komistas. UCI reeglite järgi võib rattur fänni löömise eest saada 500-2000 Šveitsi frangi suuruse rahatrahvi, kaotada 10-100 UCI punkti. Halvimal juhul tühistatakse Lopezi tulemus.
???????????? WATCH: Shocking moment Miguel Angel Lopez attacks fan after crashing during Giro ???????????? https://t.co/sAP9oAypkq pic.twitter.com/G1U30Psr7h
— Eurosport UK (@Eurosport_UK) June 1, 2019
Itaalia velotuuri korraldajad karistust Astana ratturile ei määranud ning nad on käinud selle eest UCI-le aru andmas. Astana boss Giuseppe Martinelli kiitis oma klubi sõitja tegevust aga takka ning soovitanuks Lopezil fänni isegi rohkem karistada. "Ma arvan, et tema reageering oli normaalne. Ta oli kihutamas etapivõidu poole. Mul on ainult kahju, et ta fänni rohkem ei löönud, ta vääris seda," ütles Martinelli. Hiljem täpsustas Astana boss ennast ning väitis, et Lopezi käitumine oli vale, aga ainult sel põhjusel, et ta raiskas väärtuslikku aega.
"Ta oleks pidanud kohe ratta selga tagasi hüppama ja oleks võib-olla ikkagi etapi võitnud," jätkas ta. "Selle asemel hakkas ta mehega vaidlema ja kaotas veel 30 sekundit. See oli viga. Selge on see, et rattureid tuleks pealtvaatajate eest paremini kaitsta. Kuidas? Ma ei tea, aga midagi peab tegema."
Lopez ise aga vabandas oma käitumise eest: "Vabandan oma emotsioonide pärast, aga võistluse sellises faasis oli neid raske kontrollida. Oli halb olukord ja mul on kahju, et ratturite turvalisus on võistlustel nii kehvasti tagatud. Kahju, et ma kaotasin oma võimaluse võitmiseks selle intsidendi pärast, aga veel rohkem on kahju, et see ei ole esmakordne. Selliseid asju juhtub kogu aeg. Ma tahaks, et pealtvaatajad suhtuksid ratturitesse lugupidavamalt."
Lopez lõpetas Itaalia velotuuri kokkuvõttes 7. kohal ning võitis parima noorratturi arvestuses esikoha. | Astana rattur võib fänni löömise eest karistada saada | https://sport.err.ee/949747/astana-rattur-voib-fanni-loomise-eest-karistada-saada | Itaalia ajalehe Corriere dello Sport andmedel vaatab Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) üle Astana ratturi Miguel Angel Lopezi juhtumi, kus Columbia rattur Itaalia velotuuri tähtsaimal etapil võidu poole kihutades fänni lõi ning mille eest korraldajad talle karistust ei määranud. |
TLT soovis kolme aasta jooksul hankida kaheksa uut trammi, mis taganuks ettevõttele võimekuse asuda tulevikus teenindama ka võimalikke uusi trammiliine. Hankele laekus üks pakkumus Hispaania ettevõttelt Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles (CAF), mis ei vastanud riigihankes kehtestatud tingimustele. CAF on ettevõte, kelle 20 trammi on Tallinnas kasutuses ka täna.
TLT juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul alustati hanke lõpule viimiseks ka otseläbirääkimisi, kuid kuna hankel osalenud ettevõte ei soovinud pakkumust muuta, tuli vastavalt riigihangete seadusele hange lõpetada. Samas otsustas TLT alustada lähiajal uut riigihanget, mis viiakse läbi 2019. aasta teises pooles.
"Trammitootjatel on täna väga kiired ajad ja tootmismahud pikaks ajaks planeeritud," selgitas Boroditš, kelle sõnul on kaheksa erirööpmelaiusega trammi, mis tuleks üle anda kahel erineval aastal tootjatele ilmselt sedavõrd tülikas, et loobuti hankel osalemisest.
"Hetkel kaalume kuidas muuta tarnetingimusi või tellitavate trammide arvu, et uus hange muutuks tootjatele atraktiivsemaks. Kindlasti ei loobu ettevõte uues hankes tingimustest, mis tagavad trammide mõistliku elutsükli kulu ja operatiivse tehnilise teenindamise."
Hiljem täpsustas Boroditš ERR-ile, et kuna Euroopa majandusel on head ajad, valivad tootjad, millistel hangetel ja millistel tingimustel nad osalevad. Tootjad eelistavad hankeid, kus korraga saab ehitada võimalikult palju tramme ja siin jääb Tallinn oma kaheksa trammiga selgelt alla neile suurlinnadele, kes hangivad korraga sadu tramme.
Boroditš lisas, et teine põhjus on see, et nii kitsa rööpmelaiusega tramme kui tellib Tallinn, mujal väga ei ole. Seetõttu on tegemist eritellimusega, mis muudab tellimuse kallimaks. Kolmandaks tõi ta välja, et linn soovis kaheksa uut trammi soetada kahel aastal ehk aastal 2021 neli trammi ja aastal 2022 samuti neli trammi. Uues hankes seatakse ilmselt tingimuseks, et linn soetab trammid ühe aasta jooksul, mis võimaldab tootmisliine hoida töös lühemal ajal ehk toota odavamalt ja mis võiks teha hanke ka atraktiivsemaks.
Kaheksa uut trammi oli plaanitud sõitma uuele, Tallinna sadamasse viivale liinile. Boroditš tunnistas, et praegu paistab, et algselt plaanitud 2021. aastaks seda liini aga ei rajata. Seega ei ole ka trammide hanke läbikukkumine ja uue hanke tegemine ajalises plaanis suur probleem. Ehk kui pole liini, pole ka tramme sinna sõitma vaja panna.
Boroditši sõnul on lisaks neile kaheksale uuele liinile mõeldud trammile vaja Tallinna linnal veel 15 trammi, et olemasolevat veeremit uuendada. Hinnanguliselt jääb tema sõnul ühe trammi maksumus alla kolme miljoni euro, kuid mida rohkem tramme soetada, seda soodsamaks läheb ka iga trammi hind.
Praegu kuuluvad TLT trammiparki 20 uut CAF trammi, 6 uut retrotrammi ja 44 täielikult kaasajastatud KT-tüüpi trammi. TLT teenindab pealinnas 520 bussi, 70 trammi ja 51 trolliga aastas kokku rohkem kui 140 miljonit sõitjat. Trammiga sõidab neist hinnanguliselt 20 miljonit. | Kaheksa uue trammi soetamise hange kukkus läbi | https://www.err.ee/949522/kaheksa-uue-trammi-soetamise-hange-kukkus-labi | Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) kuulutas lõppenuks rahvusvahelise riigihanke kaheksa uue trammi ostmiseks, sest ainsana hankel osalenud ja varem Tallinnale uusi tramme tarninud Hispaania ettevõtte pakkumus ei vastanud kehtestatud tingimustele. TLT juht Deniss Boroditš tunnistas, et ilmselt ei valmi aastaks 2021 ka uutele trammidele mõeldud sadama liin. |
Õppuse stsenaariumi järgi toimub Kotka tuletorni lähistel Soome merepääste vastutusalas kalalaeva ja lõbusõidulaeva kokkupõrge. Lõbusõidulaev upub kokkupõrke tagajärjel ja inimesed vajavad veest kiiret päästmist. Helsingi merepääste allkeskus alustab päästeoperatsiooni ning kaasab lahendamisse ka lähimad naaberriigid, teatas PPA.
"Merepääste- ja reostustõrjealane koostöö naaberriikidega on meie jaoks väga tähtis. Õppused on küll iga-aastased, aga alati on midagi uut õppida. Kindlasti on selline ühine harjutamine oluline, et õnnetuste korral oleks meie koostöö sujuvam ning me mõistaksime, kuidas meie naabrite otsingu- ja päästetöö on korraldatud," sõnas PPA laevastiku juht Kaupo Läänerand.
Õppusele on kaasatud Eesti, Soome ja Venemaa patrull-laevad ja kopterid ning osalevate riikide merepäästekeskused. Sündmuse lahendamist juhib Helsingi merepääste allkeskus (MRSC Helsinki).
Eesti poolelt osalevad õppusel Merevalvekeskus, PPA laevastiku multifunktsionaalne reostustõrjelaev Kindral Kurvits ja PPA lennusalga kopter.
Kolmepoolse merepäästeõppuse korraldab sel aastal Soome piirivalve. | Soome lahel toimub Eesti, Soome ja Venemaa ühine päästeõppus | https://www.err.ee/949446/soome-lahel-toimub-eesti-soome-ja-venemaa-uhine-paasteoppus | Neljapäeval toimub Soome lahel rahvusvaheline merepäästeõppus DUNLIN 2019, mille käigus harjutatakse pärast laevade kokkupõrget inimeste päästmist ja abi andmist. |
"Minu spioonist isa" on film külma sõja spioonimängudest, mis jätsid asjaosalistele armid kogu eluks. Loo keskmes on tüdruk, kes saab 1978. aaastal võimaluse sõita New Yorki, külla Nõukogude Liidu diplomaatilisel missioonil olevale isale. Ootamatult avastab ta end aga suurriikide luuremängude keskelt ja peab tegema valiku, mis lõikab ta igaveseks ära oma eelmisest elust.
Arhiivimaterjale, vaatlevat dokki ja taaslavastusi kasutades taaselustab film 1970. aastate lõpu külma sõja atmosfääri. Filmi on põimitud ootamatult uude ja tundmatusse maailma sisenenud noore naise isiklikke kogemusi. "Minu spioonist isa" on üles võetud Ameerika Ühendriikides, Lätis ja Saksamaal.
Filmi režissöörid on Jaak Kilmi ja Gints Grube, operaator Aigars Sermukšs, helilooja Janek Murd. Produtsendid Gints Grube (Mistrus Media), Jörg Bundschuh (Kick Film), Julietta Sichel (8Heads Productions) ja Jaak Kilmi (Pimik). Filmi levitab Syndicado Film Sales.
Sheffieldi dokumentaalfilmide festival toimub 6.-11. juunini. | Jaak Kilmi uus dokfilm "Minu spioonist isa" esilinastub Sheffieldis | https://kultuur.err.ee/949525/jaak-kilmi-uus-dokfilm-minu-spioonist-isa-esilinastub-sheffieldis | Jaak Kilmi täispikk dokumentaalfilm "Minu spioonist isa" ("My Father the Spy") esilinastub 8. juunil Sheffieldi dokumentaalfilmide festivalil. See on ühtlasi Eesti-Läti-Saksamaa-Tšehhi kaastootmises sündinud filmi maailmaesilinastus. |
Kohtumine algas tasavägiselt, ent seisult 3:2 murdis ameeriklanna Anisimova kahel korral järjest Halepi servi ning võitis 28 minutit kestnud seti 6:2. 17-aastane tõusev täht jätkas head mängu ka teise seti alguses, kui murdis taas tiitlikaitsja servi ning asus 3:0 juhtima. Ühtlasi võitis Anisimova järjest seitse geimi. Enda servil realiseeris ameeriklanna kolm murdepalli, millega jätkas kohtumist 4:1 eduseisust. Seejärel murdis Halep vastu, kuna Anisimova hakkas tegema pingelises olukorras lihtsaid vigu. Seisul 5:4 murdis ameeriklanna aga taas tiitlikaitsja servi ning pääses tulemusega 6:4 poolfinaali. Kohtumine kestis kokku tund aega ja 10 minutit.
Tiitlikaistja välja langemine tähendab, et suure slämmi turniiridele lisandub uus võitja ning teist korda viimase kolme aasta jooksul ei ole nelja parema seas mängimas mullust võitjat. Esimeses poolfinaalis kohtuvad 19-aastane Marketa Vondrousova (WTA 38.) ja Johanna Konta (WTA 26.) ning teises kotub Anisimova Ashleigh Barty'ga (WTA 8.), kes alistas Madison Keys'i (WTA 14.) tulemusega 6:3, 7:5. Viimati jõudis suure slämmi turniiril kaks alla 19-aastast tennisisti poolfinaali 2009. aastal, kui US Openil pääsesid nelja parema hulka Caroline Wozniacki ja Yanina Wickmayer. Prantsusmaa lahtistel nähti kahte noort mängijat poolfinaalis viimati 2001. aastal.
This is the 1st time 2 teenagers are into the semifinals at a Slam since 2009 US Open (Wozniacki R-Up (19) Wickmayer SF (19)) | 17-aastane tõusev täht lülitas Prantsusmaa lahtistel tiitlikaitsja konkurentsist | https://sport.err.ee/949523/17-aastane-tousev-taht-lulitas-prantsusmaa-lahtistel-tiitlikaitsja-konkurentsist | Kolmapäeval vihma tõttu ära jäetud Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste veerandfinaalmängud toimusid täna. Üllatuse pakkus tiitlikaitsja Simona Halep, kes kaotas 17-aastasele Amanda Anisimovale (WTA 51.) tulemusega 2:6, 4:6. |
Raev ja teised vaimsed probleemid
Näiteks ühe klassikaks saanud katseseeria raames palus USA töörühm takistada oma kaasosalistel meelega liiklust ja jääda rohelise fooritule taha seisma. Teadlased ise mõõtsid, kui pikalt ja mitu korda andsid teised juhid seepeale signaali. Kokku tegid nad Arizona osariigis katseid 75 päeval viie kuu vältel. Kõige kuumematel päevadel ulatus tajutav temperatuur üle 45 °C. Leebemate ilmadega jäi see 30 °C piirile.
Leitud seos oli ühene. Mida kõrgem oli temperatuur, seda rohkem näitasid autojuhid oma meelsust. Tõenäoliselt olid nad seega ka närvilisemad ja raevukamad. Seos oli seejuures tugevam nende autojuhtide puhul, kes olid aknad alla kerinud ega saanud nautida konditsioneeri hüvesid.
Ebameeldivalt kõrge temperatuuri, agressiivsuse ja vaimsete probleemide vahelistele seostele on viidanud mitmed laborikatsed ja epidemioloogilised uuringud. Näiteks leidsid mõne aasta eest ilmunud Hispaanias toimunud 118 489 autoõnnetust uurinud teadlased, et kuumalainete ajal oli tõenäosus autoõnnetusse sattumiseks 7,7 protsenti suurem.
USA-s pannakse seevastu suveperioodil toime 2,6 protsendi võrra rohkem mõrvu ja kallaletunge kui teistel aastaaegadel. Kuigi sellest osa saab kanda pikema päeva arvele, on seost näha isegi pärast selle mõju maha arvamist. Mündi teise küljena kasvatab kõrgem õhutemperatuur enesetappude arvu. Kuu keskmisest 1 °C võrra kõrgema õhutemperatuuri mõjul kasvab nende sagedus USA-s ja Mehhikos vastavalt 0,7 ja 2,1 protsendi võrra.
Mõned on läinud veelgi kaugemale ning seostanud pikki põuaperioode ja kõrget õhutemperatuuri laialdasemate ühiskondlike rahutustega, alates Hiina keisrite kukutamisest lõpetades Süüria kodusõjaga.
Nii järeldasid eelnevalt ilmunud 60 uuringu põhjal California-Berkley Ülikooli teadlased, et ühe standardhälbe võrra suurune muutus temperatuuris või sademete hulgas kasvatab rahutuste, kodusõja ja etniliste konfliktide riski 14 protsenti. Vägistamiste, mõrvade, kallaletungide ja koduvägivalla sagedus kasvab samal ajal nelja protsendi võrra. Võib ennustada, et osa kasvanud agressiivsusest avaldub ka liikluses.
Agressiivsuse põhjused
Kõrge temperatuuri ja agressiivsuse vaheliste seoste selgitamiseks on käidud välja mitmeid erinevaid hüpoteese. Ühe kõige enam tsiteerimist leidva põhjenduse kohaselt võistlevad ebamugaval temperatuuril omavahel tahe põgeneda või muutuda agressiivseks. Negatiivsete tunnete tugevnedes tõuseb esiplaanile tahe põgeneda. Enamikes olukordades on murdepunktiks 30°C. Sarnast piiri võib näha ebameeldivalt külmas keskkonnas. Temperatuuri poolest veel talutavates tingimustes on seevastu lihtsam võidelda.
Teise populaarse idee kohaselt pole sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest tingitud erutus seotud ühe konkreetse ärritajaga. Nõnda võivad seostada inimeste stressirikkas olukorras ebameeldivustunnet nähtusega, mis pole antud juhul tegelikult oluline. Kõrge temperatuuri asemel saavad pidada nad seeläbi süüdlaseks tema lähedal viibivat inimest, mitte temperatuuri ja suunata viha tema vastu.
Kolmanda levinud selgituse kohaselt võib võrrelda kõrget temperatuuri krundiga, mis muudab edaspidi hõlpsamaks agressiivsete tunnete tekkimise. Seejuures ei pea objekt, mille vastu viha hiljem suunatakse, viibima ilmtingimata inimesega kohe samas ruumis.
Viimaks on üritatud selgitada temperatuuriga seotud agressiivsust hormonaalsel tasandil. Muu hulgas on leitud, et mitmed emotsioonide reguleerimisega seotud molekulid nagu testosteroon seotud ka keha temperatuuriga. Samal ajal mõjutavad mitmed temperatuuri suhtes tundlikud rakud otseselt tunnetega seotud protsesse.
Vaimne võimekus ja tähelepanu
Kõigele lisaks mõjutab soojem ilm inimeste vaimset võimekust ja tähelepanuvõimet. Ühe vastava katse tegid 80 inimesega Rootsi ja Taani teadlased, paludes sõita inimestel eri kiirustel mööda eelnevalt paikapandud rada 21 °C ja 27 °C juures. Juhuslike ajavahemike ilmuvat signaali märgates pidid uurimisalused sellest teadlastele märku andma.
Soojemas autos sõitnud juhtidel jäi tähelepanuta poole rohkem signaale ja nende reaktsiooniaeg oli enam kui viiendiku võrra pikem. Eriti märgatav oli vahe alla 40-aastaste juhtide puhul ja linnaliiklust iseloomustavatel kiirustel. Samuti tegid naissoost juhid kõrgematel kiirustel oluliselt rohkem nähtavaid liiklemisvigu.
Hilisemad laborikatsed on kinnitanud, et pikemat aega kestev kuumalaine vähendab lisaks tudengite keskendumisvõimet ja reaktsioonikiirust. Inimesed eelistavad osta sooja ilmaga vähem mõttetööd nõudvaid lotopileteid ja leiavad neile etteantud tekstidest harvem vigu. Müügimeestele tulevad seevastu soojad ilmad kasuks. Muu hulgas on näiteks leitud, et inimesed valivad sagedamini neile ebasoodsama kõnepaketi.
Kuigi rootslaste ja taanlaste katsetest selgus, et soe ilm mõjub rängemalt naiste vaimsele võimekusele, siis hiljuti ilmunud töö põhjal on seos pigem vastupidine. Vähemalt paranes temperatuuri tõustes nende matemaatiline ja sõnaline võimekus.
Iga 1 °C tõus toa temperatuuris parandas matemaatilisi võimeid mõõtvas testis nende tulemust kahe protsendi võrra. Meeste võimekus hakkas temperatuuri tõustes kannatama. Enne kaugeleulatuvate järelduste tegemist tuleb uuringu tulemusi kontrollida sõltumatute teadlaste poolt.
Eelneva põhjal on seega tähtis säilitada palavate ilmadega kaine meel ning olla liikluses ja kaasinimestega suheldes tavapärasest kannatlikum. | Ülevaade: palav ilm muudab liiklejad agressiivseks ja rumalaks | https://novaator.err.ee/949451/ulevaade-palav-ilm-muudab-liiklejad-agressiivseks-ja-rumalaks | Tavapärasest kõrgem õhutemperatuur muudab inimesed agressiivsemaks, vägivaldsemaks ja pärsib loogilist mõtlemist, selgub viimase mõnekümne aasta jooksul avaldatud teadustöödest. |
Nädalavahetusel on starti tulemas korvide ja quadide kõik tippsõitjad pea 20 riigist ning tänavu on eestlastel ka kummalgi alal põhjust kõvasti kaasa elama tulla, kuna külgvankritel on startimas Kert Varik koos lätlase Lauris Daidersiga ning quadidel stardib valitsev Euroopa meister Kevin Saar, kes on ka tänavu EM-sarja liider.
Tänu eelmisel aastal muudetud kvalifikatsiooni formaadile toimuvad ka reaalsed võistlussõidud juba laupäeval, kui kvalifikatsioonisõitude tulemusena selgub pühapäevane stardijärjekord, mis tähendab, et põnevaid võidukihutamisi jagub mõlemaks päevaks.
Lisaks rahvusvahelistele tippvõistlustele on Kiviõlis laupäeval stardis ka mäkketõusjad, kes jahivad krossiraja kõrval asuval järsul mäenõlval Eesti meistrivõistluste punkte ning õhtupimeduses toimub valgustatud rajal soolode öökross, mis lõpeb traditsiooniliselt vägeva ilutulestikuga.
Pealtvaatajatele on traditsiooniliselt püsitatud ka suur peotelk, kus laupäeva õhtul vastutavad muusikaliste etteastete eest üle 7 aasta Kiviõli Motofestivaliks kokku tulev Ansambel Kala ja enne neid esinev Traffic. Pühapäev on aga ainult korvide ja quadide päralt, kuna siis toimuvad mõlema distsipliini finaalsõidud.
Kummalgi päeval saavad kõik motofestivali külalised oma perega krossisõitude vahepeal juba sel laupäeval avatava Eesti suurima kogupere elamuspargi 15 erinevat atraktsiooni nautida. | Kiviõli motofestival toimub eeloleval nädalavahetusel viimast korda | https://sport.err.ee/949518/kivioli-motofestival-toimub-eeloleval-nadalavahetusel-viimast-korda | 8. ja 9. juunil sõidetakse Kiviõli motofestivali raames kaheteistkümnendat korda külgkorvide MM-etapp, quadidel jagatakse Euroopa meistrivõistluste punkte ning samas toimub ka mäkketõusu EMV etapp ja kihutatakse efektne soolode öökross. Samas on see aga viimaseks aastaks, kui Kiviõlis motofestivali peetakse. |
TULNUKATE-TEATER
Käisin siis Igor Volke korraldatud vestlusringis Nõmmel von Glehni teatris. Saal oli rahvast täis. Küll Igor Volke on viisakas inimene! Ta üldse ei sekkunud mu tülli ühe tütarlapsega, kes väitis, et on inglise keelde tõlkinud tulnukate läkituse. Viljaringidesse olevat kodeeritud mingi tekst.
Filoloogina julgesin küsida, mis keelkonda kuulub siis tulnukate keel. Siiani on meil tekste, mida me ei oska lugeda, sest puudub aim, mis keeles. Rosetta kivi oli saatuse kingitus, mitridaat. Juri Knorozov dešifreeris maiade kirja kalendri kaudu (ta oli matemaatik). Aga kreeta lineaarkiri A on siiamaani arusaamatu, sest me ei tea, mis keele kaudu talle läheneda. Ning nüüd tuleb von Glehni teatrisse tütarlaps ja teatab, et tulnukad räägivad inglise keelt.
O sancta simplicitas! Kuidas meie kooliharidus on nii alla käinud? Ma mõistan ja lepin, et igaüks on loll oma kodus (mu vend ütles "pimedas keldris, ämber peas"). Aga tulla oma harimatusega praalima teatrisse, olgu või von Glehni teatrisse!
Igor Volkele tahan siiski tänu öelda. Ning üldse ufoloogidele. Muidugi tuleb ufod välistada, kui midagi seletada saab ilma neid mängu toomata. Omnes nimium nocet. Aga teisalt annab Igor Volke & C ie meile tõuke leida mingitele seletamatutele nähtustele mingigi põhjendus. Ja pole tähtis, et tema ja teised ufoloogid rikuvad tõsiteaduse põhiseadust: seletus peab probleemide hulka kahandama, mitte kasvatama. Igorvolked löövad kaardid segi, panevad otsima, kuidas laduda uutmoodi pasjanssi. Mis see teadus muud on kui pasjanss? (Nüüdsed angloamerikaanid nimetavad seda kaardimängu teise sõnaga, mida mul on ebameeldiv kasutada.)
Teaduse arengus on kaks vahelduvat perioodi. Rahulikul ajal otsitakse vanadele küsimustele uusi vastuseid. Äreval ajal aga formuleeritakse ümber vanu küsimusi. Küsi teisiti! Kas oskad? Kui jah, siis oled teadlane, kui ei, siis oled teadustöötaja. Maailma teadlaskonnast 99,9% moodustavad teadustöötajad. Ülikoolis, mis on ju teadusõppeasutus, leidub sama palju neid, kellele ei ole oma erialal pähe tulnud mitte ühtki uut mõtet, ise professorid.
Esitada uusi küsimusi, õieti: küsida uutmoodi ─ see on haritud inimese privileeg. Tõlkida viljaringe inglise keelde on häbi, mida ma ei suutnud tol Von Glehni teatrisse kokku tulekul välja kannatada. Ma olen siiski Tartu Riikliku Ülikooli diplomiga filoloog. Mu diplomitöö sai esimese auhinna (raha paraku ei antud). Ma ei pea säärast rumalust kuulama!
PANGWED JA JÜNGRID
Mõni eksimus on viljakam kui pidev õigsus. Lugesin George Thomsoni raamatust eelajaloolise Egeuse kultuuri kohta, et näiteks Lääne-Aafrika pangwe hõimu naistel on salaliit, mille kokkutulekud metsa sügavuses "on nii salapärased, et kuigi neil on oma tunnustatud juht, keda kutsutakse Emaks, ei tea mitte keegi, kes neist selle kohustusi täidab". Ohoo! Kui müstiline olukord: igaüks teab, et tema ei ole, ainult üks teab, et tema on.
Selliseid olukordi tuleb ette põnevikes, kus otsitakse reeturit. Igaüks võib tõtt teada ainult iseenda kohta: kas ta on või ei ole. Teiste kohta pole kindel.
Ja meenus Matteuse evangeeliumi Püha Õhtusöömaaja episood (26: 20─25), kus samuti räägitakse äraandjast: " Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega. Ja kui nad sõid, ütles tema: "Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära." Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: "Ega ometi mina see ole, Issand?" Tema aga vastas: "See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära..." Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: "Olen siis mina see, rabi?" Jeesus ütles talle: "Need on sinu sõnad."" (Piibel 1997.)
See kirjakoht paneb ikka küsima, esiteks, mis kausist on jutt, ja teiseks, mida Jeesus vastas Juudale tegelikult.
Kõigepealt kausist. Jeesus räägib söögi ajal (" Ja kui nad sõid, ütles tema...", "kes sööb minuga samast kausist..."). ─ "See, kes käe koos minuga kaussi pistab, reedab mu," eestindab Uue Maailma Tõlge (2014). ─ Briti Piibliseltsi väljaanne aastast 1938 asendab kausi vaagnaga, mis on usutavam, sest küllap oli paasatall ikka liual: "Kes minuga oma käe vaagnasse pistab, see annab mu ära." (26: 23) Nõndasamuti vahendab Soome Piibliseltsi väljaanne 1991 (seal on "mu" asemel "mind"). ─ Aga EELK väljaanne 1990 tõlgib hoopis teisiti: "See, kes on kastnud minuga käe kaussi, see'p see annabki mu ära." Kas siin tohib mõelda hoopis kätepesule enne sööki?
Arvatavasti pesid nad käsi koos ja sõid kõik ühest lauanõust, nii et selle žesti järgi poleks saanud potentsiaalset kurjategijat tuvastada. (Ja vaevalt et pärast neid Jeesuse sõnu keegi jünger veel tahtis kätt kaussi või vaagnasse sirutada.) Igaüks teadis ka pärast neid Jeesuse neid sõnu ikka vaid üksnes iseenese kohta, ainult Jeesus teadis ka Juuda kohta. Ning avaldas oma teadmise sõnadega, mis pidid teistele jüngritele jääma arusaamatuks ─ muidu tuleks küsida, miks nad siis paljastatud reeturiga mitte midagi ette ei võtnud, miks nad Jeesust kaitsma ei asunud ja lasksid äraandjal Ketsemani aias minna veel talle suud andma!
Niisugune küsimus kerkib, kui värss 25 tõlkida otsese jaatusena: "Sina jah!", nagu pakuvad Briti Piibliselts 1938 ja Soome Piibliselts 1990. ─ Mispeale ustavad jüngrid ei võta mitte midagi ette! Raske uskuda nii apostlite apaatiat kui ka säärast eestindust.
Ei, Jeesuse sõnadest seal lauas pidi aru saama ainult Juudas. Ja Jeesus ütles:
"Need on sinu sõnad" (EELK 1990, Piibel 1997). Mida see tähendab? ─ Uue Maailma Tõlkest leiame joone alt märkuse: "Sõna-sõnalt [lausub Jeesus:] "sa ise ütlesid seda". Ja tekstist leiame tegeliku tähenduse: "Sa tead vastust."
Ainult see viimane variant sobib puhuks, kui Jeesus tahtis tõest märku anda üksipäini Juudale: "Sa ise tead, et oled äraandja." ─ Nõndasama nagu teised jüngrid ise teadsid, et nad ise ei ole.
Selliseid mõttekäike ajendas too kirjakoht George Thomsoni raamatust. Kui kahju, et ma selle hiljem veel uuesti üle lugesin! ─ Üks sõnake, mis mul ennist kahe silma vahele jäi, lõhkus kogu põnevuse: "kõrvaline". Tsitaat, mis räägib pangwe hõimu naistest, kõlab õieti: "... K uigi neil on oma tunnustatud juht, keda kutsutakse Emaks, ei tea mitte keegi kõrvaline (!), kes neist selle kohustusi täidab." Nemad ise teavad, kes on Ema. Kui triviaalne!
EESTI KUVAND
Eesti mainest ja kuvandist räägivad nüüd paljud ─ все, кому не лень. Enamasti ei tehta neil kahel mõistel vahet. Lisaks hägustavad pilti veel "arvamus" ja "mulje". Viimati jäi meelde artikkel, kus "mulje" ja "kuvand" ("imago") lausa samastati. Mulje on siiski mööduv psüühiline seisund, kuvand aga püsiv, juurdunud kontsept, mis võib konkretiseeruda suhteliselt erinevates kujundites. Muljetada võib igaüks, kuvandiga tegeleb imagoloogia-nimeline teadus.
Eesti märgi otsingute ebaedu viitabki sellele, et püütakse pinnalist muljet, mitte ei lähtuta kuvandist, leidmaks kontseptuaalset kujundit. Nähes, kuidas üks projekt teise järel unustuse hauda vaob, tahaks tsiteerida meie Lunastajat Issand Kristust: "Lase surnuil oma surnud matta!"
Rahvaste kuvandid juurduvad nende ajaloos ega ole iial nende endi loodud. Seevastu kuvandi propagandistlik ärakasutus võib kujundada rahvaste saatust. Versailles' rahulepingusse kirjutati sisse, et sakslased paistsid sõjas silma ainulaadse julmuse ja metsikusega ning peavad selle eest sõjasüü koorma endi õlule võtma, makstes tohutuid reparatsioone. Noh, reparatsioone on alati makstud, aga tähtis oli moraalne märk: "saksa barbarid".
Niisugune kuvandus sai alguse Pariisist, kuhu Preisi vägede eesotsas aastal 1814 vallutajana saabus kindralfeldmarssal Blücher ja tahtis õhku lasta Jena silla, mille nimi meenutas preislaste kaotust Jena all kaheksa aastat varem. Purustustööd tegemast takistasid teda Aleksander I ja Wellington, viidates kapitulatsioonilepingu sättele, et avalikud hooned ja rajatised jäävad puutumata. Esimese maailma sõja eel valas õli tulle keiser Wilhelm I, kes aastal 1900 ütles Hiinasse missioonile siirduvaile Saksa sõdureile: " Kui satute vaenlasega silmitsi, siis ta purustatakse! Andeksandi pole! Vange ei võeta! Kes teie kätte langeb, langegu teie käe läbi! Nagu tuhat aastat tagasi tegid hunnid oma kuninga Attila juhtimisel endale nime, mis praegugi laseb neid vägevalt esineda pärimuses ja muinasjutus, nii kinnistugu ka sakslaste nimi Hiinas 1000 aastaks teie tõttu nõnda, et iialgi enam ei söanda ükski hiinlane sakslase peale kõõrdi vaadata!" ─ Ja sakslastele kinnistuski "hunnide" kuvand, mis taaselustus Teise maailmasõja ajal.
Selle osana peetud Suure Isamaasõja hümn "Püha sõda" ütles:
Дадим отпор душителям
Всех пламенных идей,
Насильникам, грабителям,
Мучителям людей!
"Anname vastulöögi kõikide leegitsevate ideede kägistajatele, vägistajatele, röövlitele, inimeste piinajatele!"
Me teame, mida läks sakslastele maksma Suur Isamaasõda.
Samamoodi räägitakse "vene asiaatidest". Venemaad kuvandatakse praegu välispropagandas väga intensiivselt. Seejuures ei tugineta mitte rahumeelsele "euraasia kontseptsioonile", mida esindas mh etnoloog Lev Gumiljov ja mille kohaselt mongoli-tatari vallutused kujutasid endast pigem enesekaitset, välisvaenlase järk-järgulist tõrjet oma piiridelt aina kaugemale läände ─ liidus venelastega.
Teisele, sõjakale kontseptsioonile osutab praegune Venemaa kultuuriminister Medinski ühes oma lobedavõitu raamatutest. Vene ─ Leedu sõjas peeti 1514 Orša lahing, kus venelased säilitasid Smolenski. "Aga kõige tähtsam, siis hakkasid poolakad Euroopa avalikku arvamusse juurutama negatiivset moskoviidi kuju. Poolas on isegi selline termin: "orša propaganda". Moskoviidid on väga metsikud ja julmad, kinnitasid poolakad. Moskoviidid tahavad vallutada kõik ümberkaudsed maad... Moskoviidid pole rüütlid, nad ei oska sõdida kaunilt ning üllalt nagu eurooplased. Nad tahaksid terves Euroopas sisse seada niisama barbaarse elukorralduse nagu Moskoovias." Kas seda toimivat kuvandit nüüd suht tähtsusetu Orša lahinguga seostada, ei mõista mina uskuda.
Niisiis "saksa hunnid" ja "vene asiaadid". Samasuguseid ajaloolisi kuvandeid kujutavad endast "inglise kolonisaatorid" ja "prantsuse diplomaadid". Aga mis meie, eestlased, ajaloolis-imagoloogiliselt oleme?
Paul Gauguinil on maal "Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" (1897). Need küsimused paiknevad pealistikku! Mõistmaks, kes me praegu oleme, peame teadma, kust me tuleme. Ning aru saamaks, kuhu me edasi läheme, peame teadma nii seda, kes me oleme praegu, kui veelgi pakilisemalt ─ kust me oleme tulnud. Kus on meie ajaloolised juured? | Linnar Priimägi. Protokoll 9 | https://kultuur.err.ee/949513/linnar-priimagi-protokoll-9 | Kultuuripsühholoog Linnar Priimägi |
Õnnetuse järel teatas Nordica, et rehv sai tõenäoliselt viga Kiievi lennujaamas õhku tõustes.
Uibo sõnul on hetkel väga vara öelda, mis oli rehvi purunemise põhjuseks, kuid sellistele juhtumitele järgneb alati uurimine.
"Rehvide purunemisi tuleb lennukitel ikka ette ja seda väga erinevatel põhjustel. Meil pole täna põhjust arvata, et Kiievi betoonplaatidest rada on otsene põhjus rehvi purunemisele," lausus ta ja kinnitas, et lennud Ukraina pealinna jätkuvad plaanipäraselt.
Uibo lisas, et kuna ühe teliku küljes on rohkem kui üks ratas, siis ühe rehvi purunemine kahest ei ole eriti ohtlik.
"Protseduur näeb siiski ette päästemeeskondade täielikku valmisolekut purunenud rehviga lennuki maandumise hetkel ja see lisab kõrvaltvaatajatele kindlasti dramaatilisust. Lennunduses ei jäeta midagi juhuse hooleks," märkis ta.
Kiievist väljunud Nordica lennul number LO8312 õnnestus neljapäeval probleemideta hädamaanduda ja ükski pardal olnud reisijatest ega meeskonnaliikmetest viga ei saanud. | Tallinnas hädamaandunud lennuki rehvi purunemise põhjus pole veel teada | https://www.err.ee/949509/tallinnas-hadamaandunud-lennuki-rehvi-purunemise-pohjus-pole-veel-teada | Pole veel selge, mis põhjusel Tallinna lennuväljal teisipäeval hädamaandumise teinud Kiievist saabunud Nordica reisilennukil rehv purunes, ütles Nordica pressiesindaja Toomas Uibo. |
Vastvalminud video viib vaataja endise narkoparuni Pablo Escobari peohäärberist pisikesse Palomino rannakülla, sealt värvilisse Kariibimere rannikulinna Cartagenasse ja siis tagasi kunagise mõrvapealinna Medellini krimisüdamesse Comuna 13.
"See oli üks väga rets reis ja millised kontrastid. Igatahes on suur rõõm seda muusikavideot teiega jagada ja loodan, et leiate sellest enda järgmisteks seiklusteks palju inspiratsiooni," ütleb Egert.
Singel "U" oli aprillikuus Raadio 2 kõige mängitum lugu ning see on kirjutatud koosKaspar Kalluste ja Matteo Capreoliga. Egerti sõnul on tegemist tema esimese sada protsenti armastuslooga ning samuti kätkeb laul ise endas palju mälestusi erinevatest põnevatest paikadest maailmas.
Video loole on filminud Piret Järvis-Milder.
Egert Milder on laulja-laulukirjutaja, kelle esiksingel "Live+Love+Grow" ilmus eelmisel sügisel ning jõudis Raadio 2 Aastahiti esikümnesse. Egert osales laulukirjutajana ka tänavusel Eesti Laulul, kus oli kaasautoriks nii ansambli ÖED energiast pakataval laulul "Õhuloss" kui ka finaali jõudnud Kerli Kivilaane esitatud lool "Cold Love". | Egert Milderi uus muusikavideo viib Pablo Escobari suvevillasse | https://menu.err.ee/949502/egert-milderi-uus-muusikavideo-viib-pablo-escobari-suvevillasse | Egert Milderi singlile "U" ilmus suvine muusikavideo, mis on filmitud Colombias. |
Elfyn Evansi parim tulemus WRC sarjas on 2017. aasta Wales Rally GB võit koos Dan Barrittiga. Kokku on ta WRC sarjas pjedestaalile tõusnud üheksal korral. Elfyn Evans ja Scott Martin on kolmandad WRC sarja tippsõitjad Andreas Mikkelseni ja Anders Jaeger-Amlandi ning Esapekka Lappi ja Janne Fermi kõrval, kes on teatanud oma osalemisest Rally Estonial, mis on esimest korda korraldatav ametlik WRC promotsiooniralli.
Kui Elfyn Evansi jaoks on Eestis startimine esmakordne, siis tema kaardilugeja Scott Martin osaleb Rally Estonial kolmandat korda. Koos Craig Breeniga startides sai ta eelmisel aastal kolmanda koha. M-Sport meeskonna jaoks on see samuti esimene kord osaleda Rally Estonial. Eesti teed on neile aga tuttavad, kui aastal 2017 tegid nad Eestis mitmepäevase testi. Elfyn Evani sõnul on tal sellest head mälestused ja tänavust võistlust ootab ta suure põnevusega.
:"Osalemine tänavusel Rally Estonial on midagi sellist, mida juba ootan. Ma pole siin varem osalnud, aga olen kuulnud selle ralli kohta palju head ja tahan juba seda ise kogeda," rääkis Elfyn Evans. "Eesti teed pole mulle võõrad, 2017. aastal testisime siin M-Sport meeskonnaga ja ma saan kinnitada, et need katsed olid muljetavaldavad. Need on väga kiired ja see saab olema meile perfektseks võimaluseks saada kiirus peale suvepausi WRC's üles enne kui läheme Soome WRC etapi eelsele testile."
M-Sport meeskonna juhi Richard Milleneri sõnul on Rally Estonia WRC maailmas väga tuntud sündmus, seda eelkõige ralli populaarsuse tõttu Eestis, kuid samuti hea korralduse ja tugeva konkurentsi tõttu. M-Sport meeskond tuleb esimest korda Eestisse võistlema suurte ootustega.
"Rally Estoniast on saanud sündmus, kuhu kõik tahavad minna. Paljud M-Spordi kliendid on siin osalenud ja meie jaoks on Elfyni ja Scotti osalemine Ford Fiesta WRC'ga Rally Estonial väga oluline," kinnitas Richard Millener. "Eesti fännid on WRC sarjas kuulsad ja kui kohal on nelja WRC tehasemeeskonna autod, on kohapealne atmosfäär kindlasti fantastiline. Õnneks saame Eestis ise seda kõike juba varsti kogeda. Rally Estonia tuleb kindlasti võimas ja samas meie jaoks oluline, et meie sõitjad saaksid enne Soome MM-ralli teste hea hoo üles."
Kui 2018. aastal olid Rally Estonial esindatud Hyundai, Toyota ja Citroen, siis M-Sport meeskonna ja Ford Fiesta WRC esindatus tänavusel aastal on taas samm edasi.
"See, et oleme suutnud luua Eestis sündmuse, mis on WRC sarja inimeste, meeskondade ja sõitjate silmis kõrgel kohal, on meile suur tunnustus," ütles Rally Estonia direktor Urmo Aava. "M-Sport meeskonna ja Elfyn Evansi ning Scott Martini startimine Rally Estonial on märgiline, sest nad on siin esimest korda. Siin ei saa alahinnata 2017. aastal toimunud testi Eestis, kust nad said esmase ettekujutuse meie katsetest. M-Sport meeskond on teinud palju tööd Ford Fiesta WRC autoga ja olen kindel, et Rally Estonia kiired ja trampliinidega katsed sobivad Elfynile ja Scottile ning Ford Fiesta WRC autole hästi ja ootan juba huviga, millist kiirust nad siin näitavad."
Rally Estonia sõidetakse 12.-14. juulil Tartu, Otepää, Elva, Kanepi ja Kambja teedel ning see on FIA European Rally Trophy ning Eesti ja Läti meistrivõistluste etapp ja WRC ametlik promotsiooniralli. | M-Sport meeskond stardib esmakordselt Rally Estonial | https://sport.err.ee/949507/m-sport-meeskond-stardib-esmakordselt-rally-estonial | Elfyn Evans ja Scott Martin M-Sport meeskonnast stardivad tänavusel Shell Helix Rally Estonial, mis sõidetakse 12.-14. juulil Lõuna-Eestis. Evans ja Martin, kes tulevad Rally Estoniale Ford Fiesta WRC autoga, on hetkel maailmameistrivõistlustel neljandal kohal. |
Taani kõige kuulsam rallikrossirada on väga kiire ja tehniline ning nõuab sõitjatelt korralikku keskendumist. Võidusõidu esimene voor sõideti juba laupäeva õhtul ning pühapäeval olid kavas 2., 3. ja 4. eelsõit ning finaalid. Muru sõitis kõik oma sõidud kindla peale, sest vaja oli säilitada sarja liidrikoht.
Poolfinaalis startis eestlane esireast ning tulemuseks kindel 2. koht, mis tähendas pääsu finaali. Finaali start aga kõige paremini ei õnnestunud ning pjedestaalikoha pärast tuli seetõttu kõvasti pingutada. Jokkerist tulles oli Muru 4. kohal, kuid siserajal sõites õnnestus tal teha seejärel üks kiire ja osav möödasõit. Lõpptulemuseks 3. koht ja selle tulemusega säilis ka sarja liidrikoht.
RX Akadeemia sarja 4. etapp sõidetakse 20. – 21. juulil Riias Bikernieki rajal. | Marko Muru lõpetas Taanis kolmandana ja säilitas sarja liidrikoha | https://sport.err.ee/949503/marko-muru-lopetas-taanis-kolmandana-ja-sailitas-sarja-liidrikoha | Taanis toimunud võistlusel Nysumis RallyX Nordic peeti ka RX Akadeemia kolmas etapp. Võistlusel osales ka Eesti juuniorsportlane Marko Muru, kes saavutas kolmanda koha ja säilitas sellega sarja liidrikoha. |
Kuigi Borges soovitab raamatut lugeda suvaliselt sirvides ja lapates, on selle järjest läbi lugemisel omad valgustavad eelised. Borges on spetsiifilise hõnguga autor, keda ei hakata lugema kogemata. Sama võiks ju öelda Kafka kohta, kelle maine on mingil tasandil teada kõigile kirjandusega vähegi kokkupuutunuile. No olgu, ehk satub siis käesolev teos pihku mõnele täielikule võhikule, kes kaane ja pealkirja järgi tõesti seda krüptozooloogiliseks teatmeteoseks peab. Säärasel juhul ootab autorist eelteadmisi mitteomavat lugejat negatiivne üllatus: teoses pole kirjas eksootiliste olendite kirjeldusi, vaid pigem nende ideede anatoomia. Borges on kokku kuhjanud maailma mütoloogiast tuntud metaolendid, mis asuvad ideede ja füüsiliste olendite vahepealses seisundis. Tere tulemast maagilise realismi maailma.
Kui tahad teatud valgustusmomenti, siis loe see raamat järjest läbi. Tegu pole eriti pika teosega, kuigi ta võinuks mahult selle kolmekordseks kruttida. Mõtteolendeid eksistib sama palju kui tähti taevas. Ja tähed taevas on ka olendid, elus ja oma kommetega. Tolles konkreetses raamatus kuhjab Borges kokku aga tuntuimad elukad mütoloogiast ning pärimusest ja ka teiste metafüüsikute vaimuelust. Sedasi järjest lugedes saab lugeja kärmelt aimu millestki sõnadessepanematust. Ühel tasandil saad lugeda võimatute olendite nimistut, teisalt loed aga midagi muud. See raamat on mitu looma korraga, kimäär. Aga seda head raamatud ongi mitu korraga. Üks lugeja näeb selles lõvi, teine kukke ja kolmas ussi.
Saatür muteerub inimeste peades rännates
Ühel tasandil on nood äratoodud ideeolendid kõik keerulised metafoorid elu nähtuste kohta. Nendesse on kodeeritud aastatuhandete tarkused. Ainult kõige rumalam inimene võtab neid olendeid otsesõnu, tõlgendab literaalselt. Nende olendite kirjeldustes peitub koodsõnum, maailma teatud aspekti kirjeldus ja tõdemus. Täpsemalt saab neid olendeid kasutada kui kaarte, mille algpunktiks võtad tolle algse geograafilise tekkepunkti. Sfinksiga alustad Egiptuse kandist ning viid selle üle tollasesse filosoofilisse mõtteruumi. Tegu on mõtteolendiga, kes on elus ainult tänu inimmõistusele. Neid olendeid mõtte abil lahates saame teada tema elupaigast ning selle mõjudest. Sama teeme füüsiliste loomadega, keda jälgides ja hiljem lahates saame teada ta kommete ja elukeskkonna kohta. Hoolimata, kas nad on ideelised või füüsilised, kannavad nad siiski meile äärmiselt vajalikku infot.
Kõik need olendid on rändajad, migrandid. Pole nii, et kimäär või nümf kuulub ühele hõimule või kogukonnale. Inimeste peades rännates ja seal paljunedes muteerub saatür vastavalt nende inimeste vaimsele maastikule. Ühe kultuurimaastiku juures lisandub loomale hea tahe, teises sarved ning kolmandas külmakartus. Borges ei lähegi nii sügavale teemasse ega analüüsi süvitsi. Aga kas on vaja? Maagilise realismi ja üldise intelligentsi juurde käib suutlikkus näha allteksti, kimääri. Linnus näeme veel dinosaurust. Koeras näeme hunti. Kui tahame. Lugeja peab tegema teksti mõistmiseks ja hoomamiseks oma ponnistuse. Nii on tegu suhtlusega metafüüsilise olendiga, mis väliselt raamat, kuid olemuselt üliolend.
Olendid on lugeja nägu
Säärased olendid pole seega enam inimese ajus ega raamatukaante vahel, vaid kuskil mujal vahepealses seisundis. Teadvuses. Kujutlusvõime on ka üks reaalsuse astmeist ja seal saavutab maagiline realism tugevaima jõu: ratsionaalset mõtlemist vahele jättes puudutab see meie alateadvust ja käivitab seal häguste mõtete najal protsesse, mis jõuavad kunsti kaudu meie füüsilisse reaalsusse. Ainult ratsionaalsel tasandil püsival lugejal lendab Borgese tekst üle pea, sest ta võtab seda sõna-sõnalt ja arvab, et inimkond on selliste olendite reaalseks pidamise tõttu hullumeelne. Tegelikult võiks hulluks pidada inimest, kes ei suuda maailmas tajuda alltekste ja mõista sümbolite tähendusi. Ja Borgese olendite nimistusse kuulub ka Borges ise. Ja sinu nimi ka. Need on samuti sümboolsed konstruktid, kes kondavad mööda maad, omavad kummalisi omadusi ja kes iga vaataja jaoks täiesti omamoodi välja näeb. Sul võib olla saba taga, või sõõrmest väljas leek.
Kui sa oled sügav ja su sisemaastik rikkalik, on ka need olendid tohutult huvitavad. Muidu neid olendeid uurida ei saa. Sul peab olema võime need oma peas lahti pakkida ja neile mõistmise kaudu kodu pakkuda. Borges üritab seda võimalikult kergeks teha ja esitleb oma kangelasi humoorikas võtmes. Too huumor ei pilka aga nende olendite loojate mõtlemist, vaid lugejat. Kas sa suudad neid näha? | Arvustus. Kellele lõvi, kellele kukk | https://kultuur.err.ee/949493/arvustus-kellele-lovi-kellele-kukk | Uus raamat
Jorge Luis Borges
"Kujuteldavate olendite raamat"
tõlkija Ehte Puhang
Tänapäev |
Trahvi said Barclays, Citigroup, JPMorgan, MUFG Bank ja Royal Bank of Scotland (RBS), mis leppisid interneti jututubades kokku valuutakurssides, teatas Šveitsi konkurentsiamet (COMCO).
COMCO teatel ei saanud trahvi Šveitsi pangandushiid UBS, sest see paljastas kokkumängu ametivõimudele.
"Mitme rahvusvaheliselt tegutseva panga kauplejad koordineerisid osaliselt oma tööd kahes eri kartellis," teatas COMCO ja lisas, et muuhulgas lepiti kokku USA dollari, euro, Briti naela ja Šveitsi frangi kurssides.
Ühele juhtumile anti jututoa järgi nimi "Three-way banana split" ja selles osaliseid Barclays, Citigroup, JPMorgan, RBS ja UBS.
Teine kartell on tuntud kui "Essex Express n' the Jimmy". Jututuba kandis säärast nime, sest kõik selles osalenud kauplejad peale ühe Jamesi-nimelise elasid Inglismaal Essexis ja sõitsid Londonisse tööle sama rongiga. Selles osalised Barclays, RBS, UBS ja MUFG Bank.
Suurim trahv ehk 28,5 miljonit Šveitsi franki määrati Citigroupile. Barclays sai 27 miljonit franki ja RBS 22,5 miljonit franki trahvi.
COMCO teatel võinuks trahvisumma ulatuda suuremaks, kuid osa panku nõustus konkurentsiametiga koostööd tegema.
Läinud kuul trahvis Euroopa Komisjon samu pankasid samade kuritegude eest enam kui miljardi euroga. UBS pääses juhtumist teatamise tõttu ka Brüsseli trahvist. | Šveits trahvis viit suurpanka valuutakartelli eest 90 miljoniga | https://www.err.ee/949497/sveits-trahvis-viit-suurpanka-valuutakartelli-eest-90-miljoniga | Šveitsi konkurentsiamet trahvis viit suurpanka umbes 90 miljoni dollariga valuutakartelli moodustamise eest, varem oli sarnase otsuse langetanud Brüssel. |
""Naine kütab sauna", "Karge meri", "Kevade", "Suvi", Arvo Kruusement... See on suur tunnustus neile Eesti inimestele, kes Eesti filmindust on arendanud läbi aastakümnete, et üks suur rahvusvaheline hiid tuleb siia filmivõtteid tegema," ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil
Peaminister tunnistas, et tal oli neljapäeva hommikul Nolani filmi teemal kohtumine Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga ja ta usub, et kompromiss filmitegijate ja linna vahel on võimalik.
"Ma mõistan linnapea muret eeskätt Reidi tee ehituse kontekstis. Aga mulle tundub, et Nolan ja Kõlvart on ühel pool joont ja leiavad parima lahenduse, et filmivõtted toimuks ja et linnaelanike liiklustakistus oleks minimaalne. Eesti ja Tallinn saavad olema hästi pildil aastaid ja see kindlasti on turismi atraktiivsuse jaoks oluline pikemaajaliselt."
Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et ta saab aru Tallinna linnavalitsuse murest, et kui Reidi tee ehitusega seoses on ühe olulise liiklustsooni läbilaske võime takistatud, siis võib Laagna tee sulgemine samal ajal filmivõteteks tekitada linnajuhtides külmavärinaid.
"Ja eks kodanike pahameel suundub siis ikka linnavalitsuse aadressile. Aga ma usun, et kui linnavalitsus paneb kaalukausile ühelt poolt liiklussageduse, mida saab vähendada mõistlike kokkulepetega. Ja teisel kaalukausil on filmitegijate poolt Eestis kulutatav 16 miljonit, kõik partnerid, transpordifirmad, ehitusfirmad, toitlustus, hotellid, BFM-i tudengid ja 1200 massistseenides osalevat inimest. Et kui need argumendid panna kaalukausile, siis palun linnavalitsusel võtta vastu Eestil filmile ja kultuurile kasulik otsus," rääkis Lukas.
Lisaks tooks filmivõtted Lukase sõnul kaasa positiivse lisalainetuse - kui need võtted õnnestuvad, tulevad siia ka teised filmitegijad. Kultuuriminister lisas, et võttepaiku oleks Tallinnas teisigi: lisaks Laagna teele ka Pärnu maantee ja Linnahall, kuid filmis neid Eestiga ei seostata. Laagna tee on Lukase sõnul aga kirjutatud konkreetselt Eestiga seotuna filmi süžee sisse.
Jüri Ratas ütles seda kuuldes, et see on Eesti seisukohalt suurepärane uudis. | Ratas: Nolan ja Kõlvart on ühel pool joont | https://kultuur.err.ee/949498/ratas-nolan-ja-kolvart-on-uhel-pool-joont | Peaminister Jüri Ratas ja kultuuriminister Tõnis Lukas avaldasid arvamust, et on võimalik leida mõistlik kompromiss Christopher Nolani filmi "Tenet" võtete ja Tallinna liikluse toimimise osas. |
CSKA asus kohtumist juhtima juba avaveerandi järel kümne punktiga, kui viskas 26 punkti vastase 16 vastu. CSKA jätkas domineerimist ka teisel neljandikul, minnes poolaja pausile 53:35 eduseisust. Teine poolaeg sujus Himkil paremini, kuid palju lähemale vastasele enam tulla ei õnnestunud.
CSKA resultatiivseim oli 22 punktiga Nando de Colo, keda toetas 19 silmaga Cory Higgins. Himki parim oli üleplatsimehena Aleksei Šved, kes viskas 30 punkti.
Finaalseeria peetakse kolme võiduni ning teine kohtumine toimub reedel CSKA koduväljakul. | Ühisliiga finaalseeria esimese kohtumise võitis kindlalt CSKA | https://sport.err.ee/949496/uhisliiga-finaalseeria-esimese-kohtumise-voitis-kindlalt-cska | Korvpalli VTB Ühisliiga esimeses finaalmängus oli võidukas Moskva CSKA, kes alistas Moskva oblasti Himki tulemusega 106:85. |
Omniva kaubamärki kasutava postifirma üldkoosolek kinnitas kolmapäeval möödunud aasta majandustulemused ja otsustas maksta riigi tuludesse dividendideks 1,6 miljonit eurot. Ülejäänud akumuleerunud kasum summas 12,3 miljonit eurot jääb seoses finantseerimisvajadustega jaotamata, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo sõnul vajavad Omniva postitöötajad selgelt palgatõusu. Lähiajal alustatakse palgatõusule ja postivõrgu ümberkujundamisele võimalike lahenduste otsimisega.
"Kindlasti peab perioodika vaatamata üldisele hinnasurvele jätkuvalt jõudma tellija koduukse taha postkasti 6 päeval nädalas ja selle nimel tuleb MKM-il ja Eesti Postil ühiselt pingutada ja vastavad lahendused leida," lisas Kingo. | Eesti Posti puhaskasum kerkis mullu kahe miljoni euroni | https://www.err.ee/949489/eesti-posti-puhaskasum-kerkis-mullu-kahe-miljoni-euroni | AS-i Eesti Post puhaskasum kerkis möödunud aastal tunamulluselt 1,3 miljonilt kahe miljoni euroni, postifirma maksab riigi tuludesse dividendiks 1,6 miljonit eurot. |
Leiame, et äsjasõlmitud teadusleppe mittetäitmine seab ohtu Eesti arengu ning halvendab oluliselt nii Eesti teaduse kui kultuuri väljavaateid maailmas. Me ei saa nõustuda olukorraga, kus eesti tipp-poliitikud allkirjastavad küll kokkuleppe, kuid ei astu tegelikke samme selle täitmiseks. Arvestades teadusleppe sõlmimise ja riigieelarve strateegia vastuvõtmise ajalist lähedust tekib küsimus, kas kokkuleppele andsid tänased riigijuhid allkirjad teadmisega, et seda ei täideta, või ei omanud allkirja andnud riigijuhid tõepoolest Eesti riigi rahalisest võimekusest ülevaadet. Mõlemal juhul on põhjust mures olla.
Me oleme harjunud rääkima Eesti koolihariduse kõrgest tasemest, rõõmustanud, kui Eesti ülikoolid jõuavad rahvusvaheliste tippude hulka, oleme harjunud mõtlema, et kui me ei saa suureks rahvaarvult, saame suureks vaimult. Investeeringud teadusesse ja kultuuri on investeeringud Eesti ühiskonna tulevikku. Ilma tugeva reaal- ja humanitaarteaduseta kärbub ka Eesti akadeemiline haridus ning kannatab majandus. Oleme jõudmas tarka tulevikku, nutiajastusse — just teadmised ja kultuur on tulevikus majanduse mootorid. Kui Eesti neisse ei investeeri, taandume vaimseks ja majanduslikuks ääremaaks. Seetõttu soovimegi avaldada oma toetust streikijatele.
Alla kirjutanud:
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstimuuseum, Kunstiteaduslikke Uurimusi, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Temnikova & Kasela galerii, Eesti Kunstiakadeemia. | Kunstiinstitutsioonid hoiatavad akadeemilise hariduse kärbumise eest | https://kultuur.err.ee/949480/kunstiinstitutsioonid-hoiatavad-akadeemilise-hariduse-karbumise-eest | Eesti kunstiinstitutsioonid avaldavad toetust 5. juunil toimunud teadlaste hoiatusstreigile ja teevad streigiga seoses järgmise pöördumise. |
41-aastane Värnik alustas poksitreeningutega kolm kuud tagasi Tartus treener Keijo Toomsalu käe all. Spordiklubi Corsagym saalis käib ka Eesti üks paremaid kikkpoksijaid Ott Remmer, kes hindab endise odaviskaja arengut uuel alal üpris kiireks, kirjutab Delfi Sport.
Toomsalu tunnistas, et Värnik polnud alguses lihtne treenitav, kuid tänasel päeval võtab ta uusi teadmisi juba päris hästi vastu. Trenni jõuab Värnik põhiliselt nädalavahetuseti, nädala keskel käib ta tööl.
"Tal läks ikka aega, et uut süsteemi sisse juurutada. Positiivne on, et ta alati kodus õpitut analüüsib ja sellest järeldusi teeb," rääkis Toomsalu. "Sportlase vaim on ta sees kõva. Tehnikat on vaja muidugi kõvasti lihvida, aga "duhh" on tal olemas ja seda on näha!" | Andrus Värnik tegi võiduka poksidebüüdi, nokauteerides vastase esimeses raundis | https://sport.err.ee/949481/andrus-varnik-tegi-voiduka-poksidebuudi-nokauteerides-vastase-esimeses-raundis | 2005. aastal Helsingis odaviske maailmameistriks kroonitud Andrus Värnik naasis läinud nädalavahetusel sporti poksikinnastes, tehes uuel alal võiduka debüüdi. Viljandi Taipoksi Klubi korraldatud üritusel "Adrenaline VII" nokauteeris ta poksireeglitega matšis esimeses raundis Priit Einla. |
Esimesena kirjutas 2017. aastal toimunud küberjulgeolekualasest rünnakust väljaanne BuzzFeed. Hiljem kinnitas juhtunut Politicole ka EL-i pressiesindaja.
"Me oleme tuvastanud märke võimalikust sissetungist süsteemidesse, mis on seotud meie mittesalajase võrguga Moskva esinduses. Meetmed on kasutusele võetud ja uurimine on käimas - hetkel ei saa me rohkem kommenteerida," selgitas pressiesindaja ja lisas, et liikmesriike ning EL-i välisteenistust (EEAS) informeeriti tavapäraste kanalite kaudu.
BuzzFeed on tutvunud lekkinud dokumendiga, mille kohaselt toimus küberrünnak 2017. aasta veebruaris, kuid see avastati alles käesoleva aasta aprillis. Küberjulgeolekuspetsialistid olid leidnud kahtlast tegevust vähemalt kahest Moskva esinduse arvutist ning nad olid jõudnud järeldusele, et arvutites olnud informatsiooni on varastatud.
Samuti viitasid küberrünnaku asjaolud sellele, et tegu oli väga oskuslike häkkeritega, keda üldiselt seostatakse riiklike luureteenistustega. BuzzFeedi anonüümsed allikad kinnitasid, et peamisteks kahtlusalusteks peetakse praegusel juhul just Venemaa luureteenistusi.
Juhtum jõuab avalikkuse ette Euroopa Liidu jaoks üsna ebamugaval ajal. Nimelt külastab laupäeval Peterburi majandusfoorumit Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse- ja ühiskonna volinik, bulgaarlanna Mariya Gabriel. | Euroopa Liidu esindus Moskvas langes küberrünnaku ohvriks | https://www.err.ee/949478/euroopa-liidu-esindus-moskvas-langes-kuberrunnaku-ohvriks | Euroopa Liidu esindus Moskvas sattus 2017. aastal küberrünnaku ohvriks, kirjutasid kolmapäeval meediaväljaanded. Hiljem kinnitasid juhtumit ka EL-i esindajad. |
Rahvusringhäälingu uudistemajas töötavad ERR-i uudiste- ja sporditoimetus, arendusosakond, juhatus, turundusosakond ja raadioteater. | ERR-i uudistemaja sai sildi | https://www.err.ee/949474/err-i-uudistemaja-sai-sildi | ERR-i uudistemaja Tallinna kesklinnas Kreutzwaldi tänaval - tuntud ka kui vana raadiomaja - sai neljapäeval kaugele paistva sildi. |
"Tornimäe 2 hoone fassaad renoveeritakse põhjalikult, et kõrvaldada senise 25-aastase kasutusega tekkinud mõjud," ütles hoonet haldava ettevõtte BPTRE haldusosakonna juht Toomas Ütsik neljapäeval ERR-ile.
Tema sõnul on klaasfassaad ja isolatsioon vananenud ja see vahetatakse välja, mis on arvestades hoone valmimisest möödunud aega tavaline, rutiinne tegevus.
"Kinnisvara omanik investeerib nendesse parandustesse ligi 2 miljonit eurot, tööd kestavad kuni 2019 aasta hilissügiseni," lisas Ütsik. Kuna iga paneel tuleb ühekaupa eemaldada ja asendada uuega ning eelnevalt tuleb ehitada kogu kõrguses vajalikud tellingud, siis seetõttu võtabki töö nii kaua aega, märkis haldusjuht.
SEB panga peahoone avati 1999. aasta suvel, selles on 24 korrust ja kokku 16 000 ruutmeetrit. Hoone ehitusmaksumus oli umbes 250 miljonit krooni ehk 16 miljonit eurot. | SEB pangahoonel vahetatakse fassaad välja | https://www.err.ee/949475/seb-pangahoonel-vahetatakse-fassaad-valja | Tallinna kesklinnas asuva SEB panga peakontorina tuntud tornmajas algasid renoveerimistööd, mille käigus vahetatakse välja hoone fassaadipaneelid. |
Võrdlemisi väikese riigina on Eestis sageli hea järge pidada saavutuste osas numbrite järgi, olgu selleks siis parasjagu SKT, heaolu indeks või keskmine sissetulek.
Üks sageli mainimata jääv statistika on aga see, et ühe tuntuima pornograafiat vahendava kanali Pornhub 2017. aasta andmetel veedab eestlasest külastaja nende lehel keskmisel 9 minutit ja 26 sekundit ning on külastatavuse poolest järjekorras 88. riik.
Ütled "pornograafia" ja mõtled…?
Mõeldes pornograafiale, seostub see sageli vulgaarse ja keelatud sisuga video- ja pildimaterjaliga ja see kuulub pigem teemade hulka, mille üle laiemas ringis ei arutleta. Võrdlemisi raske on ette kujutada vestlust Mari ja Pille vahel, kes jagavad hea romantilise komöödia soovituste asemel viiteid heale pornole või kes diskuteerivad sotsiaalmeedias kulutatud minutite asemel seda, kui palju aega nad veedavad pornot vaadates.
Defineerides aga pornograafiat kui materjali, mille eesmärk on selle tarbijat seksuaalselt erutada siis ei ole pornograafia midagi sellist, mida me ei kohtaks igapäevaselt.
Sageli tundub pornograafia ainult kui filtrita seksuaalakti kuvamine, kus kõik kehaosad on ideaalsed ja tegevus viib alati soovitud eesmärgini, kuid pornograafia on lõimunud meie igapäevasesse meediatarbimisse, alustades fotodest ja videodest ning lõpetades blogipostituste ja podcast 'idega. Porno on kõikjal. Eriti on porno aga esindatud generatsioon P elus.
Mis on generatsioon P?
Pornograafia on miljardi dollari tööstus, mis on uuringute (Sun, Bridges, Johnson ja Ezzell, 2016) järgi oma taskukohasuse, juurdepääsetavuse ja anonüümsuse tõttu kõigile vanustele kergesti kättesaadav. Üks generatsioon aga eristub eelnevatest enam. Pornouurijad (Knudsen, Lofgren-Mårtenson ja Månsson, 2007) on ristinud selle põlvkonna generatsiooniks P või generatsiooniks XXX.
Tegemist on noortega, kes tarbivad pornograafiat suurema tõenäosusega, kui kõik eelnevad generatsioonid. Pornograafia pealevool nende igapäevasesse meediakasutusse muudab tunduvalt tõenäolisemaks reaalsuse, et Mari ja Pille arutelu hea komöödia üle asendub tõesti aruteluga hea pornofilmi üle.
On palju spekuleeritud pornograafia mõju üle noorte seksuaalkäitumisele. Need arutelud algavad sageli sellest, miks noored pornograafiat tarbivad. Sellel on aga väga erinevaid põhjuseid, kuid esmane ja kõige ilmselgeim neist on soov saada seksuaalset rahuldust.
Lisaks sellele on uurijad (Attwood, Smith ja Martin, 2014) leidnud, et nad soovivad avastada enda seksuaalsust, rikastada igapäevast seksuaalelu, leevendada pingeid või lihtsalt igavust peletada.
Mis aga veel olulisem, pornograafiast on kujunenud üks põhilisi seksuaalharidusliku info allikaid (Sun, Bridges, Johnson ja Ezzel, 2016). See tähendab, et noored leiavad pornograafiast infot, mida nad mujalt ei saa.
Kui nüüd arvata, et Eesti noored küll pornograafiaga kokku ei puutu, siis see paika ei pea. 2016. aastal läbi viidud uuringust (Soo, 2016) ilmneb, et üle poole vastanud õpilastest omab kokkupuudet pornograafilise materjaliga. 75 protsenti vastanutest on näinud pornot juhuslikult; 60 protsenti vastanutest on otsinud teadlikult ja 52 protsenti vastanutest ütles, et neile on sellist materjali näidatud. Seega on pornograafia olemas ka Eesti noorte elus.
Milline peaks siis sellisel juhul olema seksuaalharidus? Koomik Mikael Meema tõdes intervjuus Ekspressile, et inimeseõpetuses ei õpitud midagi: "Inimeseõpetus – mis asi see on? Me ei õppinud ju midagi seal. Paneme kondoomi banaani peale ja siis peakski olema kõik? Ma ei saanud pärast inimeseõpetust endiselt kondoomist aru, pidin ise avastama."
Seksuaalhariduse kontseptsioon sellisel kujul on aegunud ja ei ole kooskõlas sellega, mida noored igapäevaselt tegelikult kogevad, näiteks vaadates pornograafiat. Seksuaalharidus keskendub eeskätt bioloogilistele aspektidele ja väldib informatsiooni jagamist, kuidas seksuaalvahekord toimub ja millised on seksuaalsuse positiivsed aspektid. (Philpott, Singh ja Gamlin, 2017).
"Sellest tulenevalt võivad noored võtta pornograafias nähtut tõena ja eeldada, et seal kujutatud seksuaalsuhted on ka sellised päriselus."
Sellest tulenevalt on generatsioon P või generatsioon XXX olukorras, et pornograafia on nende jaoks kättesaadavam kui kunagi varem, samal ajal selle teadlikku ja läbi mõeldud tarbimist soodustava info võimalused tunduvalt kasinamad. Sellest tulenevalt võivad noored võtta pornograafias nähtut tõena ja eeldada, et seal kujutatud seksuaalsuhted on ka sellised päriselus.
Kuidas rääkida pornograafiast?
Et pornograafilise materjaliga igapäevases elus hakkama saada, on pornole tarvis leida koht seksuaalhariduses. Pornograafia ei ole alati midagi ohutut, vaid nõuab teadlikku vaatamist ehk meediasisu tarbimisega seotud pädevusi. Selliseid pädevusi on terapeut Marty Klein kirjeldanud kui komplekti oskustest, mida inimesed vajavad, et dekodeerida ja juhtida pornograafiat enda elus, vaadates seda tahtlikult, kogemata sellele peale sattudes või olles suhtes pornotarbijaga.
Uurija Kath Albury tõi välja, et ideaalses hariduskeskkonnas võib pornograafilise meediasisuga hakkama saamise pädevuste väljaarendamine võimaldada dialoogi haridustöötajate ja noorte vahel, kus mõlemad osapooled arendavad enda teadmisi ja arusaamu pornograafia osas tuues seoseid reaalsete olukordadega.
Pornograafia annab hariduses võimaluse õppida ja arutleda seksuaalsuse, keha, soo, intiimsuse, armastuse, sotsiaalsete suhete ja arengu teemadel. Noor saab olla n-ö eksperdi rollis ja õpetaja saab toetada teda tema küsimustes, kahtlustes ja kõhklustes (Knudsen, Lofgren-Mårtenson ja Månsson, 2007). Ehk pornograafia võib olla võimalus seksuaalharidust toetada ja parendada.
Samal ajal aga seisnebki pornograafia vastuolulisus selles, et ta on esindatud tugevalt avalikus ruumis, kuid samas on tegemist millegi personaalsega. 9 minutit ja 26 sekundit Pornhubi lehel võib veeta üksinda, kuid pornograafiast klassiruumis rääkimine tundub kindlasti midagi ebamugavat, seda nii õpetajale kui ka noorele.
Kuid igal juhul peab pornograafiast vestlusi pidama, kas siis kaasates lapsevanemaid, noorsootöötajaid või muid spetsialiste, kes arutelu kõigile osapooltele lihtsamaks teevad. Seda ikka selleks, et noor ei võtaks pornograafiat kui tõde ja oskaks seda teadlikumalt tarbida.
Allikad
Sun, C., Bridges, A., Johnson, J. A., ja Ezzell, M. B. (2016). Pornography and the Male Sexual Script: An Analysis of Consumption and Sexual Relations. Archives of Sexual Behavior, 45(4), 983–994.
Knudsen, S., Lofgren-Mårtenson, L., ja Månsson, S.-A. (2007). Generation P?: Youth, Gender & Pornography. Århus: Aarhus University Press.
Soo, K., Lukk, M., Ainsaar, M., Beilmann, M., Sammul, M., Tamm, G., Kutsar, D. (2016) Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Tartu: Tartu Ülikool.
Sun, C., Bridges, A., Johnson, J. A., ja Ezzell, M. B. (2016). Pornography and the Male Sexual Script: An Analysis of Consumption and Sexual Relations. Archives of Sexual Behavior, 45(4), 983–994.
Smith, C., Attwood, F. ja Barker, M. (2017). Pornsearch.org preliminary findings. Porn Research Website.
Olgo, O. O. (2018). "Tussisööjad" - Eesti avameelseimale jutusaatele pole ükski teema tabu. Eesti Ekspress, 3. jaanuar 2018.
Klein, M. (2013). Why Young Adults Need Porn Literacy. Huffington Post.
Albury, K. (2014). Porn and sex education, porn as sex education. Porn Studies, 1, 172–181.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Anett Männiste: räägime generatsioonist P | https://www.err.ee/949473/anett-manniste-raagime-generatsioonist-p | Generatsiooniks P nimetatakse noori, kes tarbivad pornograafiat suurema tõenäosusega, kui kõik eelnevad generatsioonid. Pornograafia vool nende igapäevasesse meediakasutusse muudab tunduvalt tõenäolisemaks reaalsuse, et Mari ja Pille arutelu hea komöödia üle asendub tõesti aruteluga hea pornofilmi üle, kirjutab Anett Männiste. |
Eesti jalgpalli sünniks loetakse juba enne teist maailmasõda tehtud kokkuleppe alusel 6. juunit 1909, mil Lasnamäel Valge majaka taga väljakuks kohandatud karjamaal leidis aset esimene kahe Eesti võistkonna vaheline matš. Ajaloolises mängus sai Meteor 4:2 võidu Merkuuri üle.
Täna kell 18 toimub Tartus Tamme staadionil U-19 Balti turniiri kohtumine Eesti - Soome. Laupäeval võõrustab meeste koondis aasta esimeses kodumängus A. Le Coq Arenal Põhja-Iirimaad - festivaliala avatakse kell 17, avavile kõlab kell 19. | Eesti jalgpall sai 110-aastaseks | https://sport.err.ee/949466/eesti-jalgpall-sai-110-aastaseks | Neljapäeval on Eesti jalgpalli 110. sünnipäev, mida tähistatakse Tartus ja Võrus algava U-19 Balti turniiri ning laupäeval A. Le Coq Arenal toimuva Eesti - Põhja-Iirimaa EM-valikmänguga. |
Kõikide meeskondade ridades leidub mängijaid nii kohalikest tippmeeskondadest kui ka nimekatest välisklubidest. Teiste seas saab väljakutel näha Liverpooli, Aston Villa, Blackburn Roversi, Fulhami (kõik Inglismaa), Udinese, Ascoli, Hellas Verona ja SPALi (kõik Itaalia) mängijaid.
Eesti – Soome mängu avavile kõlab neljapäeval Tartu Tamme staadionil kell 18. Turniiri avamäng leiab aset Võru linnastaadionil, kus kell 15 pannakse pall mängu Läti – Leedu mängus.
Turniiri ajakava:
6. juuni 15.00 Läti – Leedu, Võru linnastaadion
6. juuni 18.00 Eesti – Soome, Tartu Tamme staadion
7. juuni 15.00 Soome – Läti, Võru linnastaadion
7. juuni 18.00 Leedu – Eesti, Tartu Tamme staadion
9. juuni 13.00 Eesti – Läti, Võru linnastaadion
9. juuni 13.00 Leedu – Soome, Tartu Tamme staadion
Eesti U-19 koondis:
Väravavahid
1 Rene Merilo (23.08.2001) – Paide Linnameeskonnd
12 Carl Kaiser Kiidjärv (05.12.2001) – Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
15 (3)* Ralf-Sander Suvinõmm (29.10.2001) – Tallinna FC Flora (laenul Saku Sportingust)
4 (5) Kristjan Pelt (12.07.2001) – Paide Linnameeskond
21 (23) Kristo Hussar (28.06.2002) – JK Tabasalu
5 (15) Erik Kruglov (09.02.2002) – Tallinna FCI Levadia (laenul Kohtla-Järve JK Järvest)
2 Alfred Tammiksaar (09.11.2002) – Tartu JK Tammeka
26 (25) Ats Toomsalu (17.08.2002) – Tartu JK Tammeka
16 Joel Kokla (20.06.2001) – Paide Linnameeskond
18 Mikk Raid (11.02.2001) – Tartu JK Tammeka
3 (4) Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora
Ründajad ja poolkaitsjad
13 Robi Saarma (20.05.2001) – FC Nõmme United
17 Daniil Petrunin (22.03.2001) – Tallinna FCI Levadia
10 Henri Välja (04.11.2001) – Paide Linnameeskond
20 (21) Matthew Luke Varav (21.09.2001) – Strikers FC South Bay (USA)
9 (20) Deivid Andreas (01.06.2002) – СF Reus Deportiu (ESP)
23 (19) Patrick Genro Veelma (15.04.2002) – Tartu JK Tammeka
14 Daniel Tuhkanen (26.02.2001) – Tallinna FC Flora
6 Dominic Laaneots (16.06.2001) – Tartu JK Tammeka
8 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA)
7 Anton Krutogolov (05.04.2001) – Tallinna FCI Levadia
19 (9) Ronaldo Tiismaa (02.05.2001) – Pärnu JK Vaprus
11 Alex Matthias Tamm (24.07.2001) – Nõmme Kalju FC
Peatreener: Indrek Koser
Abitreener: Andres Koogas
Väravavahtide treener: Rait Oja
Füsioterapeudid: Martin Seeman ja Kristjan Mardo
Videoanalüütik: Joonas Kuusemäe
Mänedžer: Robert Lepik
*Sulgudes numbrid valgetes särkides
Soome koondis:
Väravavahid
1 Viljami Sinisalo (11.10.2001) – Aston Villa FC (ENG)
12 Julius Schmid (01.06.2001) – SpVgg Unterhaching (GER)
Kaitsjad
2 Patrik Raitanen (13.06.2001) – Liverpool FC (ENG)
3 Julius Perälä (29.09.2001) – Pallo-Iirot
4 Noah Nurmi (06.02.2001) – Esbjerg fB (DEN)
5 Seth Saarinen (05.05.2001) – HJK
14 Tony Miettinen (23.09.2002) – KuPS
16 Joel Laitinen (18.04.2001) – PEPO
18 Joonatan Laine (11.06.2001) – FC Honka
Poolkaitsjad
6 Oskari Sallinen (22.06.2001) – FC Groningen (NED)
7 Axel Vidjeskog (14.04.2001) – FF Jaro
8 Pyry Hannola (21.10.2001) – FC Midtjylland (DEN)
11 Arlind Sejdiu (11.08.2001) – FC Honka
15 Otto Ollikainen (22.01.2001) – HJK
17 Robbie Azodo (23.04.2001) – FC Honka
19 Janne-Pekka Laine (25.01.2001) – Ilves
20 Julius Tauriainen (18.04.2001) – HJK
Ründajad
9 Terry Ablade (12.10.2001) – Fulham FC (ENG)
10 Maximo Tolonen (04.03.2001) – SJK
13 Jeremiah Streng (08.11.2001) – SJK
Peatreener: Kai Nyyssönen
Treener: Juho Rantala
Väravavahtide treener: Jani Meriläinen
Videoanalüütik: Kalle Marjamäki
Füsioterapeut: Niklas Virtanen
Varustaja: Sami Miettinen
Läti koondis:
Väravavahid
Ivans Dubodelovs (08.02.2001) – BFC Daugavpils
Ignatijs Kolesniks (08.06.2001) – FK Ventspils
Sergejs Vilkovs (03.09.2002) – RFS
Kaitsjad
Gabriels Kirkils (24.05.2001) – FS Metta
Dmitrijs Rakuls (21.02.2002) – BFC Daugavpils
Kristers Daniels Libeks (04.04.2001) – FK Liepāja
Daniels Fedorovics (07.10.2001) – FS Metta
Deniss Žuravlovs (14.06.2001) – RFS
Roberts Zelmanis (18.04.2001) – RFS
Kirils Iljins (03.05.2001) – BFC Daugavpils
Normunds Uldrikis (29.01.2001) – FS Metta
Poolkaitsjad
Jekabs Laguns (16.01.2002) – FS Metta
Rihards Ozolinš (31.05.2001) – FS Metta
Deniss Melniks (07.09.2002) – RFS
Edgars Ivanovs (07.10.2001) – BFC Daugavpils
Roberts Magrins (24.01.2001) – BFC Daugavpils
Aleksejs Krjukovics (05.01.2001) – FS Metta
Aleksejs Buksovs (25.03.2001) – SK Super Nova
Deniss Stradinš (01.03.2001) – FK Spartaks Jurmala
Maksims Sidorovs (17.09.2001) – FK Liepaja
Niks Dusalijevs (17.01.2001) – FK Ventspils
Ründajad
Raimonds Krollis (28.10.2001) – FS Metta
Glebs Cvetkovs (06.02.2002) – Ascoli Calcio (ITA)
Peatreener: Jakub Dovalil
Abitreener: Viktors Mazurs
Väravavahtide treener: Vjaceslavs Dusmanovs
Arst: Anatolijs Makejevs
Füsioterapeut: Sergejs Pecnikovs
Mänedžer: Nikita Rjabokons
Konsultant: Jurijs Popkovs
Leedu koondis:
Väravavahid
1 Kajus Urbietis (08.04.2001) – FC Džiugas
12 Povilas Survila (27.02. 2001) – Stumbras
Kaitsjad
13 Modestas Vainikaitis (25.01.2002) – FA Šiauliai
23 Egidijus Dusevicius (26.04. 2001) – Riteriai
17 Matas Dedura (17.05.2002) – Kauno SM Tauras
4 Vakaris Kaleda (02.05.2001) – Dainava
3 Žygimantas Baltrunas (11.03.2001) – Padova (ITA)
7 Valdas Paulauskas (04.02.2001) – Riteriai
Poolkaitsjad
16 Deividas Puodžiunas (30.07.2002) – FA Šiauliai
6 Eugene Park (20.02.2001) – FC Hurth (GER)
5 Augustas Valukonis (08.08.2001) – FK Vidzgiris
8 Deimantas Rimpa (13.03.2002) – Spal (ITA)
18 Kristianas Belousas (05.11.2001) – Fulham (ENG)
11 Vilius Piliukaitis (10.03.2001) – Blackburn Rovers (ENG)
14 Karolis Žebrauskas (12.06.2002) – Udinese (ITA)
10 Linas Zingertas (26.01.2002) – Hellas Verona (ITA)
15 Lukas Juodkunaitis (15.06.2001) – FK Vilnius
21 Augustas Aldonis (09.03.2001) – FK Vytis
Ründajad
20 Juozas Lubas (22.05.2002) – FC Stumbras
9 Augustinas Klimavicius (24.04.2001) – Spezia (ITA)
19 Meinardas Mikulenas (09.07.2002) – FK Žalgiris
Peatreener: Valdas Trakys
Abitreener: David Afonso
Väravavahtide treener: Algirdas Surgautas
Füsioterapeut: Karolis Šumauskas
Mänedžer: Aleksandras Jefišovas
Kohtunikud: Roomer Tarajev, Marko Liiva, Siim Rinken, Martti Pukk, Andrei Karhu, Karl Koppel.
Abikohtunikud: Egerd Pajustik, Richard Toom, Silver Sepp, Petteri Schulz, Ahti Lepp, Maikel Mikson, Thor Vaas, Rasmus Maalinn, Reigo Teearu.
4. kohtunikud: Raiki Mäng, Rait Ojanurme, Elar Tarkus, Kristjan Kattus. | Lõuna-Eestis alustatakse U-19 Balti turniiriga | https://sport.err.ee/949440/louna-eestis-alustatakse-u-19-balti-turniiriga | Neljapäeval algab Tartus ja Võrus toimuv noormeeste U-19 vanuseklassi Balti turniir. Avapäeval on Tartus Eesti vastaseks Soome koondis. |
"Konkurentsiamet saatis eile (kolmapäeval - toim) tõepoolest Omnivale teate järelevalvemenetluse algatamisest. Menetluse eesmärgiks on kontrollida nende postiseaduse nõuete täitmist, mis puudutavad perioodika kättetoimetamise tagamist kuuel päeval nädalas ja nn lihtkirja kättetoimetamist üleandmise päevale järgneval tööpäeval," ütles konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits ERR-ile.'
Kui amet tuvastab, et postiseadust on rikutud, ootab Omniva kaubamärki kasutavat riigifirmat Eesti Posti ettekirjutus või rahatrahv.
Eesti Post (Omniva) on viimastel nädalatel pälvinud ohtralt kriitikat. Näiteks Raplamaa omavalitsuste liit pahandas, et kui postiseaduse kohaselt peab universaalse postiteenuse osutaja tagama perioodikaväljaannete kättetoimetamise kuuel päeval nädalas üks kord päevas, siis liidu hinnangul ei ole Eesti Post suutnud 2019. aasta talve- ja kevadperioodil talle seatud kohustusi täita.
"Kui seadus nõuab väljaannete edastamist kuuel päeval nädalas, siis Raplamaal seda nõuet ei suudetud täita. Tihti on perioodika kojukanne toimunud vaid viiel päeval nädalas ja on piirkondi, kus tellitud perioodika jõudis 2019. aasta talvel-kevadel ainult kaks-kolm korda nädalas tellijate postkastidesse," tõi liidu juhatuse esimees Heiki Hepner välja.
Kriitilised olid Eesti Postiga ka Eesti meediaettevõtete liitu kuuluvate väljaannete peatoimetajad, kes pöördusid valitsuse poole palvega tagada postiseaduses sätestatud universaalse postiteenuse täitmine, eelkõige perioodika kojukanne seaduses ettenähtud päevadel ja vastavalt kvaliteedistandardile.
Peatoimetajate hinnangul on Eestis tekkinud olukord, kus mitmes piirkonnas ei jõua post tellijateni mitme päeva jooksul ja seetõttu on hakanud lugejad ajalehtede tellimustest loobuma.
"Anname endale aru Omniva majandusprobleemidest, kuid eelmisel aastal suurendas riik maakojukande dotatsiooni poole miljoni euro võrra ning nüüd on dotatsiooni suuruseks 1,8 miljonit eurot aastas," märkisid peatoimetajad.
Konkurentsiametist öeldi ERR-ile, et algatatud järelevalvemenetlus puudutab ka mõlemat pöördumist. Menetlus võib hinnanguliselt aega võtta kuni kaks ja pool kuud.
Paralleelselt korraldab konkurentsiamet konkursi leidmaks järgmiseks viieks aastaks universaalse postiteenuse osutaja kogu Eesti territooriumil. Praegu teeb seda AS Eesti Post (Omniva). Pakkumised tuleb saata konkurentsiametisse 25. juuni hommikul kella 10-ks. | Konkurentsiamet algatas Omniva üle järelevalvemenetluse | https://www.err.ee/949469/konkurentsiamet-algatas-omniva-ule-jarelevalvemenetluse | Konkurentsiamet algatas Omniva üle järelevalvemenetluse, mille eesmärk on kontrollida postiseaduse nõuete täitmist, mis puudutavad ennekõike perioodika ja lihtkirjade kättetoimetamist. |
Kui seni on teda ja ärimees Maris Martinsonsi süüdistatud pistise nõudmises ja vastuvõtmises, siis nüüd on sellele lisandumas ka rahepesu puudutav süüdistus, kirjutavad Bloomberg ja Läti ringhääling.
Väidetavalt on prokuratuur lisanud ühelt pangalt 250 000 euro suuruse pistise võtmisele ka süüdistuse katses sama summa ulatuses rahapesu korraldada. Kui keskpankur peaks selles süüdi mõistetama saaks teda karistada juba kuni 12-aastase vabadusekaotusega.
Pärast seda, kui Rimševicsiga seotud skandaal eelmise aasta alguses hoo sisse sai, on algatatud erinevaid uurimisi ja kohtuvaidlusi, kuid peamise ehk pistise võtmist puudutava süüdistusega pole kohtuni veel jõutud. Seega on vägagi tõenäoline, et Läti aeglase kohtumenetluse jõutakse kohtuotsuseni alles pärast detsembrit ehk aega, mil keskpankuri ametiaeg nagunii läbi saab.
Rimševics ise on kõik süüdistused tagasi lükanud ja keeldunud ka Läti keskpanga juhi kohalt tagasi astumast. Kuigi esialgu eemaldati ta kriminaalsüüdistuse tõttu ametist, leidis Euroopa Kohus hiljem, et enne kohtuotsust või põhjalike tõendite esitamist pole Rimševicsi ametiülesannete täitmiselt eemaldamine põhjendatud.
Seetõttu kehtibki alates käesoleva aasta veebruarist olukord, kus kriminaalsüüdistuse saanud Rimševics töötab Läti keskpanga presidendina ja osaleb selles ametis ka Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu liikmena.
Läti keskpanka on Rimševics juhtinud alates 2001. aastast. | Meedia: Läti keskpankur saab ka süüdistuse rahapesus | https://www.err.ee/949465/meedia-lati-keskpankur-saab-ka-suudistuse-rahapesus | Väljaande Bloomberg andmetel on Läti võimud esitamas keskpanga presidendi Ilmars Rimševicsi vastu uusi süüdistusi. |
Eskiisprojekti järgi pidi Tulika tänava Paldiski maantee poolsesse otsa pärast rekonstrueerimist jääma praeguse kahe sõiduraja asemel ainult üks rada autodele, selle kõrvale aga rajatama puuderida ja kergliiklustee.
Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ütles ERR-ile, et arutelu projekti üle käib ja tema teada otsitakse praegu optimaalset lahendust.
Esialgu plaaniti tänav rekonstrueerida juba sellel aastal, kuid Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesialliku sõnul tõenäoliselt tänavu siiski ehitustöödeni ei jõuta. Projekteerimisega ollakse lõppfaasis, kuid milline on täpne lahendus, tema sõnul veel öelda ei saa.
"Projekteerimine on keeruline - seal on ajaloolised majad ühes tänavaservas ja üsna palju tehnovõrke, millega tuleb arvestada. Projekti koostamisega saame sellel aastal hakkama, aga see on jäänud hea lahenduse leidmise protsessi natuke pidama," tõdes ta.
Vesialliku sõnul on analüüsitud mullu valminud Haabersti liiklussõlme mõjusid Tulika tänava liikluskoormusele ja uurimistööst selgus, et sõiduradade arvu Tulika tänaval pole mõistlik muuta.
"Lähtume kogu olemasolevast infost. See muidugi tähendab, et lisaks Tulika tänavale tuleb üle vaadata ka teisi ristmikke ja vajadusel liiklejaid ümber suunata, nende liikumistrajektoori muuta," lausus kommunaalameti asejuht. | Plaan Tallinnas Tulika tänavalt üks sõidurada kaotada ei pruugi teostuda | https://www.err.ee/949447/plaan-tallinnas-tulika-tanavalt-uks-soidurada-kaotada-ei-pruugi-teostuda | Möödunud sügisel avalikustatud eskiisprojekt nägi ette Tallinna Tulika tänava Endla ja Paldiski maantee vahele jääva lõigu ühe sõiduraja võrra kitsamaks muutmist, kuid Tallinna kommunaalamet ei välista, et sõiduradade arv jääb siiski endiseks. |
"Tahan arenguhüpet. Olen olnud [seoses magistriõpingutega Londonis] Eestist ära ja tean, et natuke aega eemal olek võib lisada inimesele seda, mida ainult kodus oma tööd tehes ei pruugi lisanduda," ütles Simson ERR-ile.
Kui suured on aga Siim Kallase ja Andrus Ansipi volinikusaapad, mis nad jätavad?
"Need on teistsugused. Need on meeste kingad, mis mulle lõike poolest ei sobigi. Need on endiste peaministrite jäljed," nentis Simson.
Tema sõnul ei ole teada, kas sellist positsiooni nagu on Ansipil, Euroopa Komisjoni järgmine president üldse loob.
"Omal ajal, kui Siim Kallas oli komisjoni asepresident, kuulus tema alla ka üks peadirektoraat, Ansip aga koordineerib teisi volinikke, kelle all on direktoraadid. See, mida järgmine president tööülesanneteks laiali jaotab, et kõigil volinikel oleks mõtestatud tegevus, on täna veel teadmata. Järgmine presidentki on teadmata."
Simson tunnistas, et komisjonis sooviks ta katta mõnda valdkonda, mida ta Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal tollase majandus- ja taristuministrina kattis. Neid valdkondi oli kolm: esiteks majandusareng, ettevõtlus ja tööstus, teiseks energeetika ja kolmandaks transport.
Spekulatsioonile, et sügiseks on Eestis uus valitsus ja Kaja Kallas võib tema volinikuks nimetamise ümber vaadata, vastas Simson, et ei tasu ette muretseda.
"Siis, järelikult, on see millegi jaoks hea. Sellepärast ei tasu ette muretseda, kuigi eestlastel on üldse kombeks kõiki asju ette muretseda ja valdavalt need halvad asjad ei juhtu."
Novembrini on ametis Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjon. Seetõttu läheb Simson Brüsselisse esialgu vaid üleminekumeeskonnaga ehk tal ei ole ka kabinetiülemat.
"Olen pidanud küll eelläbirääkimisi ja lausa upun sümpaatsete inimeste CV-desse, kes kõik on valmis tulema minu kabinetti tööle. See on oluline valik. Arvan, et seni olen elus teinud häid valikuid ja kaasvõitlejad on alati mulle midagi lisanud, teinud ka mind seeläbi tugevamaks. Seda [nüüdset] valikut ei kavatse ma teha kuidagi kergekäelisemalt."
Esialgu tulevad Simsoniga Eestist kaasa kaks inimest, ülejäänud meeskonna leiab ta Brüsseli kogemusega inimeste seast.
"Minu pikaaegsed nõunikud Peeter Kadarik ja Jaan Männik, nad on olnud minuga nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ajal kui ka enne seda. /.../ Loomulikult on ka selged reeglid: eestlaste arv on [Eestist pärit voliniku] kabinetis karmilt piiratud, volinik peab palkama Euroopa Liidu teistest kodakondsusest nõunikke ja ka kabineti juhtkonnas peab olema üks inimene, kes ei oma Eesti kodakondsust."
Simsoni sõnul hakkavad tema Eestist lahkumise järel suve keskpaigas esialgu riigikogu keskfraktsiooni juhtimise eest vastutama selle aseesimehed Kersti Sarapuu ja Siret Kotka-Repinski. | Kadri Simson voliniku ametist: tahan arenguhüpet | https://www.err.ee/949448/kadri-simson-voliniku-ametist-tahan-arenguhupet | Euroopa Komisjoni volinikuks siirduv Kadri Simson näeb uut ametikohta võimalusena teha elus arenguhüpe. Ta ütles ERR-ile, et valdkondadena eelistab ta Euroopa võimukoridorides samu teemasid, mida on katnud Eesti valitsuses. |
Raamatu väljaandja, Helios Kirjastuse esindaja Argo Peepsoni sõnul ei ole Ratasepast koostatav raamat tavapärane elulooraamat, vaid motivatsiooniraamat, mis avab ultratriatleeti kui üleilmset fenomeni.
"Rait ja tema katsumused näitavad meile, et kõik ja rohkemgi veel, on võimalik," ütles Peepson, kelle sõnul on see raamat kõigile, kes elus väiksemaid või suuremaid eesmärke seadnud ja neid ületanud.
Aktiivsemalt spordiga tegelejatele sisaldaks raamat kindlasti palju, millest eeskuju võtta ja mida tähele panna, et sellise võimekuseni jõuda. Muuhulgas tuleb juttu nii treeningutest kui ka toitumisest, aga eelkõige vaimsest ettevalmistusest.
Inimestele, kes ise väga suured spordifännid ei ole, oleks see raamat innustav ja energiatsüstiv lugemine. "Vägeva tahte- ja vaimujõuga suudab inimene ka seda, milleks ta end kunagi võimeliseks pole pidanud. Raidu lugu näitab, et sellise suutlikkuseni jõudmiseks ei pea pärinema olümpiavõitjate perekonnast. Alustamiseks ei pea isegi eriline spordihuviline olema – vaja on vaid tahte- ja otsusekindlust," kirjeldas Peepson.
Ratasepp on nõus, et kõik on kinni inimese enda motiveerituses ja tahtejõus: "Kuus aastat tagasi ma ei uskunud, et mu keha on võimeline selliseid meeletuid distantse järjest läbima. Nüüd, kus mu mõttemaailm on muutunud ja ma olen seda omal nahal kogenud, võin kinnitada, et see on lihtsam kui kõrvaltvaatajale tundub. Täna ei ole enam küsimus selles, kui kaugele on mu keha võimeline füüsiliselt minema, vaid kuidas see mõte endale oma peas maha müüa," kirjeldab Ratasepp, kes räägib oma mõtete ja vaimujõu treenimisest raamatus lähemalt.
Rait Ratasepa esimene ultratriatlon oli 2014. aastal IUTA maailma karika sarja kuulunud kahekordne ultratriatlon Ungaris. Siis kulus tal 7,6 km ujumise, 360 km rattasõidu ja 84,4 km jooksuks 22 tundi, 17 minutit ja 56 sekundit. Tänavu, viis aastat hiljem, võtab Ratasepp ette 40-kordse ultratriatloni, kus läbib 40 järjestikusel päeval ühe täispika triatloni.
Ultrasportlasest ja tema kujunemisest räägivad raamatus teiste hulgas ka tema lähedased, sõbrad, toetajad ja kolleegid. Raamat jõuab lugejateni detsembrikuus, pärast hooaja suurkatsumuse läbimist. | Ultramees Rait Ratasepast ilmub raamat | https://sport.err.ee/949437/ultramees-rait-ratasepast-ilmub-raamat | Rait Ratasepp on esimene Eesti ultratriatleet, kes on iseseisvalt oma sportlikke ja vaimseid võimeid arendanud nii kaugele, et on jõudnud ultratriatloni valdkonnas maailma tippu ning viinud Eesti ultratriatloni maailmakaardile. Milline on ultratriatleedi kujunemislugu ja mis motiveerib teda üha nõudlikumaid ultrakatsumusi ette võtma, paneb kirja Veiko Märka raamatusse "Rait Ratasepp – igiliikur inimnahas". |
Sevtšuk ütles "Terevisioonis", et praegu Reidi tee ümber käivat arutelu tuleks vaadata laiemalt. "Reidi tee on praegu üks sümptom või üks oluline värviline näide Eesti ja eriti Tallinna liikluskorraldusest."
Teadlaste uuring, mis pole avalik
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostatud uuringu teate kohaselt väheneks kärbitud sõiduradade plaani korral tipptundidel ristmike summaarne ooteaeg algse variandi puhul vähemalt kaks korda. Paraku ei ole tehnikaülikool ega uuringu tellinud Tallinna linnavalituse seda dokumenti avalikustanud ega andnud seda ka Andres Sevtšuki küsimise peale. "See on huvitav, et on tekkinud avalik arutelu dokumendi üle, mida peaaegu keegi näinud ei ole," nentis Sevtšuk.
Tallinnal on Sevtšuki hinnangul olnud viimastel aastatel strateegia, et mida suuremad ummikud, seda suuremad teed. "Me nagu üritame ennast välja ehitada ummikutest. See kogemus on paljudes maailma linnades väga tuttav, Eesti ei ole siin midagi erilist." Kui liiklust ravida suuremate teedega, sarnaneb see olukorrale, kus ülekaalulist püütakse ravida püksirihmaga, nentis Sevtšuk.
"Me nagu üritame ennastvälja ehitada ummikutest."
"Mida rohkem ruumi me autodele ehitame, seda rohkem ka autosid tuleb. Selle nimi on inglise keeles induced demand ehk pakkumise poolt tekitatud nõudlus," selgitas Sevtšuk.
Sevtšuki hinnangul vajab Tallinn paradigma muutust, kus eesmärk oleks suurendada ühistranspordiga liikumise osakaalu, mitte suurendada liiklusmahtu tänavatel.
Laiendatud Järvevana teel on jätkuvalt ummikud
Reidi tee puhul on kasutatud kikilipsu metafoori, kus mõlemal pool on tee lai, kuid Russalka juures on kitsaskoht, mis omakorda tekitab ummikuid. Sevtšuki sõnul on rida näiteid, kus tee laiendamisega on üritatud tee läbilaskvust parandada, kuid nende puhul ilmneb, et kui isegi esimese kuue kuu jooksul võib olukord ajutiselt paraneda, siis sealt edasi tuleb autosid järjest juurde ning ummikud tulevad taas.
"Järvevana tee on ehitatud suuremaks läbilaskeks ja Järvevana tee ummikud ei ole kuhugi kadunud – on tagasi tulnud ja veel suurema järjekorraga"
"Meil on ka Tallinnast selline kogemus. Meil on Järvevana tee ehitatud suuremaks läbilaskeks ja Järvevana tee ummikud ei ole kuhugi kadunud – on tagasi tulnud ja veel suurema järjekorraga. Samas suunas on liikumas Haabersti rist."
Sevtšuki sõnul on ainus viis ummikuid vähendada arendada liikumisviise, mis võtavad vähem ruumi inimese kohta ning need on reeglina ühistransport või jalgrattaga ja jalgsi liikumine.
Lahendus
Siinkohal võiks ju tasuta ühistransport olla hea lahendus, Sevtšuk aga lisab siia, et tegu on kahe otsaga asjaga: "Linnaeelarvest väga suur osa läheb ühistranspordi doteerimiseks ja selle arvelt ei ole väga olnud võimalik ühistranspordivõrku sisuliselt parandada."
Ühistranspordi graafikutes on küll tehtud parandusi, kuid tarvis oleks suure võimekusega liine, mis ühendaksid suuri elamispiirkondi töökohtadega. Need võiksid olla näiteks Mustamäe, Lasnamäe ja Pirita trammiliinid.
Tallinnale on pikas perspektiivis oluline suunata veoautode transiitliiklus kesklinnast välja, näiteks Muuga sadamasse, kus see võimekus on juba olemas. "See argument, et me peame kesklinna ehitama magistraali, et neid autosid toetada, on ajutine, ning me peaksime mõtlema pikemas perspektiivis, mida see tähendab kesklinnale, kinnisvaraarendusele sadama ääres ja kogu sellele võimalusele, et Tallinna kesklinn liiguks mere äärde." | Teadlane: mida rohkem teid me autodele ehitame, seda rohkem autosid tuleb | https://novaator.err.ee/949449/teadlane-mida-rohkem-teid-me-autodele-ehitame-seda-rohkem-autosid-tuleb | Sõiduteede laiendamine toob juurde autosid ning isegi kui see ajutiselt ummikuid vähendab, siis 6 kuu jooksul on autosid sedavõrd palju juurde tulnud, et ummikud taastuvad, leiab Harvardi Ülikooli linnaplaneerimise professor Andres Sevtšuk, kelle sõnul uuel Reidi teel ummikud ei vähene. |
Riigikohtu otsus kohustab maksu- ja tolliametit maksma Kert Kingole välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise teenistusest õigusvastase vabastamise eest ja teenistusest õigusvastase kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga.
Riigikohus jättis osaliselt rahuldamata Kert Kingo kahjunõuded. Samuti ei leidnud riigikohus, et Kingot oleks maksumenetlusega viivitamises valesti süüdistatud. Riigikohtu otsuses seisab, et varasemad kohtuastmed on selles küsimuses õigesti leidnud, et maksu- ja tolliamet on Kingo distsiplinaarsüüteo õigesti tuvastanud.
Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et maksu- ja tolliametis (MTA) arenguvestlust salaja salvestades ja salvestist edastades ei käitunud Kingo õigusvastaselt. Nii hindas riigikohus, et õigusvastane oli Kingo teenistusest vabastamine salaja salvestamise ja salvestise edastamise tõttu. Kuivõrd Kingo salvestas ja edastas vestluse salvestise eesmärgiga tõendada töökiusamist, kaalub riigikohtu hinnangul tema õigustatud huvi tõendada töökiusamist üles vestlust pidanud MTA ametnike huvid.
Riigikohtusse jõudnud haldusasjas vaidlesid Kingo ja MTA selle üle, kas kaebaja võis salaja salvestada temaga peetud arenguvestlust ning edastada selle salvestise MTA peadirektorile ja sisekontrolli osakonnale, tõendamaks töökiusamist. Uurimine töökiusamist ei tuvastanud, kuid MTA vabastas arenguvestluse salvestanud ja edastanud kaebaja distsiplinaarkaristuse korras teenistusest põhjusel, et ta rikkus sel ajal kehtinud isikuandmete kaitse seadust, sest ei küsinud arenguvestlust pidanud MTA ametnikelt nõusolekut vestluse salvestamiseks.
Riigikohus selgitas, et Eesti seadusandja polnud andmekaitsedirektiivi korrektselt üle võtnud. Andmekaitsedirektiiv nõudis liikmesriikidelt, et sätestataks võimalus töödelda isikuandmeid ka isiku ülekaalukate õigustatud huvide elluviimiseks. Sellist õiguslikku alust Eesti seadused ette ei näinud. Seetõttu tugines riigikohus kaebuse lahendamisel vahetult direktiivile.
Riigikohtu hinnangul oli kaebajal kaalukas õigustatud huvi saada väidetava töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid, et nõuda sellise käitumise lõpetamist. Kuivõrd töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga ja seda võib olla keeruline tõendada, hindas riigikohus, et Kingo õigustatud huvi tõendada väidetavat ebavõrdset ja väärikust alandavat kohtlemist oli kaalukam vestlust pidanud MTA ametnike huvidest.
Halduskohus tunnistas kõnealuse kohtuasja kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kuna riigikohtu hinnangul ei sisalda neljapäevane kohtuotsus kaebaja eraelu puutumatust kahjustavat teavet, otsustas riigikohus selle avaldada piiranguteta.
Kingo töötas maksu- ja tolliametis (MTA) tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse juristina kuus aastat, kuid lahkus sealt vaidlusega 2017. aastal, kui amet karistas teda distsiplinaarkorras, vähendades naise töötasu 20 protsenti.
Kingo vaidlustas käskkirja ning distsiplinaarkaristus tühistati. Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Laurits selgitas 13. mai Postimehes, et tõepoolest otsustas MTA omal ajal formaalsete rikkumise tõttu vastava käskkirja kehtetuks tunnistada, kuid sellega vaidlus ei lõppenud ning jõudis välja riigikohtuni. | Kingo vaidlus MTA-ga arenguvestluse salvestamise pärast sai riigikohtus lahendi | https://www.err.ee/949442/kingo-vaidlus-mta-ga-arenguvestluse-salvestamise-parast-sai-riigikohtus-lahendi | Riigikohus rahuldas osaliselt väliskaubandus- ja IT-ministri Kert Kingo kassatsioonkaebuse vaidluses maksu- ja tolliametiga, mis puhkes seetõttu, et Kingo salvestas salaja tööandja arenguvestlust temaga soovides nii tõendada töökiusamist. Samas jäi riigikohus seisukohale, et maksuameti süüdistus, nagu venitanuks Kingo töötegemisega, oli õigustatud. |
"Kui umbes pool aastat tagasi Rolf koos Kikasega laserharfi näitasid, jäi ajapuudusel üks Rolfi laul riiulile. Las ta siis saadab meid nüüd otse suvve!," jagas "Hommik Anuga" saatetiim klippi Facebookis. Rolf Roosalu ja Tiit Kikas käisid "Hommik Anuga" saates detsembri alguses.
Rolf esitas saates oma hitti "Ingel". | "Hommik Anuga" avaldas Rolf Roosalu klipi, mis saatesse ei mahtunud | https://menu.err.ee/949444/hommik-anuga-avaldas-rolf-roosalu-klipi-mis-saatesse-ei-mahtunud | "Hommik Anuga" avaldas suve alguse puhul klipi, mis sügishooaja lõpus saatest välja jäi. |
VASTAB AIVAR KALLASTE
Ootan Aivar Kallastet TMK toimetusse Pika ja Voorimehe tänava nurgal, ta läheneb kiirel sammul, samal ajal kõneldes: Ma eksisin ära, pöörasin oma esimese kooli poole — kas ehk siiani harjumus sees? Kuidas me siis suhtleme: "teie", "sina", "meie"? Arvan, et "sina" kaudu tuleks ehk minult ka mõni vastus. Muidu lõpeb meie esimene kohtumine sellega, et "vastaja vaimuvaesuse tõttu avaldame ainult küsimused".
Sa lõpetasid 1977. aastal Tallinna Koreograafiakooli (praegune Tallinna Balletikool) ja asusid kohe tööle Vanemuisesse. 1990-ndate keskel töötasid aasta Soomes Aurinkobaletti trupis ja siis taas Vanemuises. Miks üks väike poiss tahab balletti õppida?
Väike poiss ei tahtnud balletti õppida. Mu koolitee oli väga ilus. Ujula, siis praegusest Aia tänavast Viru tänavat mööda raekoja platsile, siis Saia ja Börsi käik, sealt Laiale tänavale ja edasi Tallinna Esimesse Keskkooli, mis on nüüd Gustav Adolfi Gümnaasium. Ühel pühapäevahommikul viis meie tore õpetaja Aili Zõrjanova klassi Estonia teatrisse vaatama balletti "Pähklipureja". Avastasin täiesti uue maailma ja sellest tavaellu tagasi tulemine tekitas raskusi. Uurisin välja, et järgmisel pühapäeval saab taas "Pähklipurejat" vaadata. Kolmandal pühapäeval aga Mozarti "Võluflööti" — nii tuli minu ellu ooper. Teel kooli peatusin alati Vene tänava nurgal, kus oli Estonia mängukava ja mustvalged fotod etendustest. Olin just kuulnud raadiost lõiku Verdi ooperist "Trubaduur" ja avastasin, et see on repertuaaris — sealtpeale hakkasin ka õhtustel etendustel käima.
No ja nii see läks, kuni tundsin, et tahaksin saada sinna teisele poole orkestriauku. Piletöörid olid juba tuttavad, nii ma siis pöördusingi teatriinimeste poole. Mulle öeldi, et kuule, armsake, sa poiss saad alles pärast häälemurret hakata klassikalist laulu õppima, aga ehk proovid esialgu koreograafiakooli, sinna võetakse kümneaastaselt vastu. Oli vaja veel kaks aastat kannatada, enne kui sain katsetele minna. Tol ajal oli rohkesti soovijaid, konkurss kestis mitu päeva, vastuse ootamine samuti. Mind võetigi vastu ja lasti ka lõpetada.
Kes olid su õpetajad?
Kui ma, paberid kaenla all, Toompeale jõudsin, kuulsin juba eemalt, et akendest kostab midagi valjuhäälset. Võtsin kohe omaks — ah et nii õpetataksegi balletti! Minu erialaõpetaja oli armeenlane Frunze Stepanjan, lõunamaise temperamendiga, range, nõudlik, vahel halastamatu, samas toetav. Usaldasin ja uskusin teda — ta oli kui jumal taevas! Minu varasem kogemus oli vaid balleti vaatamine, selle õpetamisest sain teadmised tema kaudu. Võtsin kõik vastu. Tema metoodika oli õige — suudan end siiani vormis hoida. Tänan teda mõttes tihtipeale hommikust treeningut tehes. Koreograafiakool andis keskerihariduse, sealsamas Toompeal toimusid ka kõik muud koolitunnid. Klassijuhataja Kaie Kivilaan oli väga vahva ja oskas meid koos hoida. Tema enda sugulane lõpetas kooli, nii et ta oli kursis balleti eripäraga. Meile aga õpetas ta keemiat ja anatoomiat, nii eesti kui vene õppekeelega klassides. Levis kuuldus, et ta oli äsja Siberist tagasi tulnud ja et ta keel võib olla "kandiline" — mina ei osanud seda märgata. Värvikas ja karismaatiline oli näitlejameisterlikkuse õpetaja Arvīds Ozoliņš — läti balleti üks rajajatest. Tema rikkalikust tantsijakogemuste pagasist sain palju väärtusi kaasa — rolliloome, teatrieetika.
Nüüd, mil ma ise õpetan, on aina üllatused. Balletti õppima tulnud laps, kes on enne kolm aastat tavakoolis käinud, ei tea, kes on õpetaja ja mis on õppimine! Tuli hakata tantsutehnika selgitamisega paralleelselt ka õppimist õpetama. Esimesel aastal seadsin ülesandeks klassidistsipliini ja teisel igaühe isikliku distsipliini. Ometigi — kontsertmeister on klassis, tund toimub elava muusika saatel, mina annan õpilasele soovituse, näidates ise ette, aga parandamise asemel teatab kümneaastane: "Ma ei teinud nii!" Minu silmis on see pedagoogi mitteusaldamine. Kurb! Avakoosolekutel küsitlesin vanemaid — et kumb teist tantsib? Väideti, et laps ja et kodus ise paneb muusika mängima ja muudkui tantsib. Tunnis paraku on tema põhitegevuseks kella vaatamine ja tunni lõpu ootamine. Küll võib piinarikas olla, poolteist tundi balletiklassis, kus pole üldse huvitav! Kurb, kui vanemad elavad laste peal välja oma teostamata unistusi. Mäletan enda õpingute algusest seda mõtet, et millal me ükskord tantsima hakkame, olen ju teatris näinud, kuidas see käib. Ja tõesti, algus oli igavavõitu, jalgade positsioone õppides seisime kaua toe juures ja vaatasime seina, pedagoog suunas õigeid lihaseid kasutama, parandas jalalabade põrandale toetumist. Nii ta roomas kõik kaksteist õpilast läbi, uus positsioon ja jälle sama otsast peale. Hiljem sain aru, miks seda vaja oli — vundament sai paika, et tantsukorruseid sinna peale ehitama hakata.
Pärast kooli kohe Vanemuisesse?
Nõukogude ajal oli noorele spetsialistile garanteeritud erialane töö. Klassikalise balleti riigieksamil oli suunamiskomisjon ja meie kursuselt sai neli lõpetajat Estonia ja neli Vanemuise teatrisse töökoha. Nagu ma hiljem kuulsin, soovis Mai Murdmaa mind Tallinna ja Ülo Vilimaa Tartusse. Vilimaa oli tookord suunamiskomisjoni esimees. Kuna juba varem nägin mitmete lõpetajate pealt, et Tartusse minek on neile vastumeelne, otsustasin ennast n-ö halvemaks variandiks ette valmistada ja tegelesin sellega terve viimase kursuse. Nii ei tulnudki mingit traumat, kui olin suunamisteate kätte saanud.
Selleks, et klassikalise balletiga tegelda ja üleüldse õppima hakata, on vaja vastavaid looduslikke eeldusi, nii füüsilisi kui ka vaimseid. Olen kohanud inimesi, kes on mingil põhjusel sellesse kooli sattunud ja teatrisse tulles minult küsinud, kus ma olen õppinud ja kas ka midagi märkimisväärset tantsinud. Koolis on kõigi lendude ja nimedega stend väljas! Ise teadsin õpingute ajal iga artisti nime ja lavarolle nii Estonias kui Vanemuises. Läksin kooli eesmärgiga teatrisse saada.
Mis tunne see ikkagi oli, mis sind kaheksa-aastase poisina ooperit kuulates valdas? Kas see oli ilusam, turvalisem, parem kui päris maailm? Kuidas sa kohe mõistsid seda kodeeritud keelt?
Olen väga õnnelik, et lapsena maailma tundma õppides teatri avastasin. Kes vaimustub spordist, kes kirjandusest, kes filmist jne. Mina teatrist. Igapäevaelu koos teatriga ongi minu maailm. Oopereid lauldi siis õnneks veel eesti keeles. Koode tuleb tänapäeval pigem murda, kui keelt ei tunne ja lavastused on pea peale pööratud.
Aga jah, arvatakse tõesti, et balletis on oma keel ja et iga liigutus tähendab mingit sõna — nii see tegelikult pole. Süžee tuleb esile teiste vahenditega. Klassikalise balleti puhul tähendab pas d'action tantsunumbrit, kus tegevus jätkub; divertismendi ajal lugu seiskub, artistidele antakse võimalus tantsida ja tegevus läheb hiljem edasi. Pas de deux annab esipaarile võimaluse oma virtuoossust näidata, misanstseenide ajal edastatakse lugu miimika ja žestidega. Selline on romantilise ja klassikalise balleti etenduste struktuur. Ise olen teinud palju selliseid lavastusi, kus ma ei kasuta sellist ülesehitust, vaid jutustangi kogu etenduse vältel lugu kehakeele ja miimika abil.
Aeg-ajalt leian end minemast tagasi Estonia lummuse hetkedesse; tekib seesama tunne, mis valdas mind siis, kui vaatasin "Pähklipurejat" ja muinasjutumaailm mind kaasa haaras. See oli võimas, kõik need komponendid: muusika, koreograafia, tantsijad ja visuaal, Eldor Renteri kujundus. Kord vaatasin etendust teiselt rõdult ja jäin riietehoiu sappa viimaseks. Saali uksed olid lahti, läksin korraks tagasi ja nägin eesriide avanemist — laval ei olnud enam ühtki dekoratsiooni, aga mina olin endiselt teatrimaagias. Mõtlesin, miks nad ei võiks uuesti otsast peale alustada. Viieminutine kodutee oli ümberlülitumiseks liiga lühike.
Aga ma hakkasin ennast aitama. Korjasin hoovi pealt tüdrukud kokku ja hakkasin ballette lavastama. Muidugi oli esimeseks "Pähklipureja". Tegin ise dekoratsioone ja rekvisiite, õmblesin kostüüme. Nii ma pikendasin oma väikeses, 14-ruutmeetrises toas oma teatrimaailma. See aga ei välistanud poistega pallimänge ja kogu vanalinna hoovistik oli luurekateks valla. Kuid pool seitse õhtul taandusin tagaajamistest ja suundusin Estoniasse. Kõike jõudsin.
Esimestel kooliaastatel öeldi suguvõsa üritustel ikka, et noh, tantsi nüüd. Algul oskasin kuidagi niisama ära vingerdada, aga hiljem selgitasin, et tantsu koht on teatris, loetlesin etendused üles ja kutsusin vaatama. Kõik mu sugulased on siiani truud teatrikülastajad. Käisin üle tee Pioneeride Palees Salme Lauren-Vaagi juures nukuteatrit tegemas ja Salme Kultuuripalees rahvatantsuringis. Lapsel ikka on see püsimatus, tüdineb ära ja huvi vahetub. Koreograafiakooli mineku otsuse tegin ema teadmata, kõik vajamineva korraldasin üksinda: notar kinnitas klassitunnistuse koopia, piltnik tegi fotod, arst kirjutas tõendi. Viisin paberid sisse ja alles siis ütlesin emale. Kartsin, et ta ei soostu uude kooli minekuga, nähes, et ma olin neid ringe vahetanud, aga ei olnud mingit vastuseisu. Hiljem hakkasin aru saama, kuidas ta mind aina toetas. Oli ta ju üksinda kahe eest — isal tekkis teine pere.
Oli sul ka selline staariihalus, et tahtsid esineda ja kuulsaks saada?
Ei, ei, minu ainuke soov oli sinna teatrimaailma ise sisse saada. Hiljem tajusin, et elukutsega käib kaasas ka kuulsus. Viimase pärast on eraelus üht kui teist ebameeldivat olnud — eelistan olla hall hiir. Ka ei taha ma olla liidrirollis, jään hätta, kui pean teisi juhtima. Iseennast meeleldi. Nimi- või peaosi tantsides pole minu teemaks liidristaatus, vaid oskus jutustada-tantsida konkreetse lavategelase lugu. Endast eemaldumine pakub mulle rolli loomisel ja esitamisel suurimat huvi ja naudingut. Tahaksin tulla uuena, teistsugusena, et ei öeldaks: jälle see Kallaste.
Vaatajana hindan samuti neid artiste, kes oskavad iga järgmise rolliga üllatada, olla uued või lausa äratundmatud. Paraku on kurva saatusega näitlejaid, kes satuvad teatud kindla ampluaa peale ja neid ei toodagi sealt välja. Teisalt on selliseid, kes on võrdväärselt usutavad nii komöödias kui tragöödias. Nad on sisemiselt niivõrd rikkad, et ma ei väsi neid vaatamast ja nautimast. Kullaproov on väga kõrge.
Mis tüüpi tantsija sina oled?
Mulle on külge pandud märk — karaktertantsija. Ma pole sellega nõus. Kui üldse midagi, siis erinevate karakterrollide esitaja, sest karaktertants on minu jaoks vaid üks tantsudest suurtes ballettides.
Mis on saanud Vanemuise klassikalisest balletist tänapäeval?
Klassikalise balleti etendused on praegu Vanemuise repertuaaris, nagu nad on olnud kõik need nelikümmend üks aastat, mis ma teatris olen olnud.
Kool andis balletiartisti hariduse. Ülo Vilimaa tegeles juba tollal modernse tantsuga. Seega sai teatrisse tulles hakata uusi põhimõtteid õppima: raamidesse pandud keha vabastama, väljapoole arendatud jalgu paralleelpositsioonidesse seadma, põrandatehnikaga tutvuma. Oskamatusest oli alguses siniseid plekke ja valu päris ohtralt. Väga põnev aeg oli. Esimesed tööd olid teatris Vilimaaga. Ta toimis targalt, jälgis, õppis tundma ning alles seejärel usaldas üha raskemaid ja raskemaid ülesandeid. Repetiitoritena töötasid kogenud tegijad Elena Poznjak-Kõlar ja Maie Maasik. Nii Maasik kui Vilimaa olid end ka Leningradis täiendanud — kõigilt kolmelt sain palju väärtuslikku oma tantsijatee alustamisel. Vanemuise ballett oli Vilimaa nägu ja tuntud ka NSV Liidus, nii et esietendustel olid alati kohal ka huvilised ja kriitikud väljastpoolt. Estonia ballett oli jällegi Murdmaa nägu — Eestisse tuldigi kui välismaale ja tolleaegses mõistes avangardse balleti oaasi. Nii iseloomustas üks külaline oma siinkäike.
Milline oli sel ajal balletiinimeste positsioon Tartu teiste kunstiliikide eliidi seas?
Olen kuulnud, et tol ajal olid Vilimaa balletid üliõpilaste hulgas väga populaarsed ja seotud prestiiži teemaga. Üldse oli teater siis linna elus tähtsamal kohal. Kaarel Ird juhtis, aga lasi ka teistel särada — sõnateatris olid Tooming ja Hermaküla, balletis Vilimaa; Ida Urbel lavastas oopereid-operette. Ird tegutses targalt ja kasutas oma parteilisust teatri eest võitlemiseks — suure maja ehitus, muusikakollektiivi säilimine, külalisetendused kodu- ja välismaal jne. Ta lavastas vennasvabariikide värke, et samal ajal saaks ka kunsti teha. Samas on Ird tunnistanud, et ega ta balletist aru saanud, ja tõi näitena "Don Quijote" — peaosades on hoopis teised tantsijad, mitte pealkirjajärgne nimitegelane. Ja tal oli õigus; Minkuse/Petipa originaalversioon on tõesti selline.
Kas klassikalisel balletil ja meie kaasaegsel tantsul on ka mingi filosoofiline, maailmavaateline vahe? Et üks oleks nagu vertikaalne, parem, eetilisem ja teine horisontaalne, labasem, lihtsam?
Võib-olla kellegi meelest ongi see nii. Repertuaariteatris töötades aga pean seda eeliseks, et olen saanud esitada mõlemat — olen nad endale omaseks kujundanud. Töötasin aasta Soomes moderntantsu teatris. Sinna tuli üks tütarlaps, kes oli Londonis hariduse saanud, mis tähendas, et ta valdas nii klassikat kui moderntantsu. Ta ei eitanud ega jaatanud üht ega teist, mõlemad olid temas. Imetlesin neid oskusi. Aga nüüd olen õnnelik, et minu unistus täitus — Tallinna Balletikoolis õpetatakse kaasaegset tantsu. Kevadisel galakontserdil, kui lõpetasid kaks minu endist õpilast, oli ka moderntantsu numbreid. Heldisin, kui nägin, et tantsijad oskavad maha minna ja sealt ka üles tulla — on saanud põrandaga sõbraks ja omandanud baasteadmised-oskused nüüdistantsu esitamiseks. Hiljuti tegin ka ise kaasa nende õpetaja Raho Aadla töötoas ja imetlesin selle maailma rikkust, seda, kui erinevaid väljendusvahendeid on inimkeha võimeline välja arendama. Samas tõstetakse ka klassikalises balletis latti aina kõrgemale. Võimekad tantsijad lisavad üha keerukamaid hüppeid-pöördeid-tõsteid ja kõrgemaid jalgu. Kord kuulsin balletomaanide omavahelist arutelu, kui baleriin ei suutnud jalga vastu kõrva tõsta — miks ta küll bülletääniga lavale ronis?
Eelmisel suvel vaatasin New Yorgi Metropolitan Operas ABT (American Ballet Theatre) "Don Quijote" etendust. Haritud publik teadis, kus artiste tunnustada, aplodeeris ja karjus vaimustunult. See ei lõhkunud tervikut — numbriballett! Basiliot tantsis Novosibirski kooli lõpetanud Daniil Simkin; ka tema esitas enda tehniliselt täiendatud hüppeversioone. Kuulsad on ka piruetid, mida ta teeb üle kümne, lõpetades tugijalal poolvarvastel. Ja kõike seda köitva näitlejatöö saatel. Nii ta kujuneski publiku lemmikuks. Etendust vaadates tõdesin, et see on klassika ja ei ole ka — Simkini esituses oli minu meelest kõik paigas. Ameerika koolituses on midagi teistsugust, kui meie oleme saanud Nõukogude Venemaa balletist.
On olemas klassikaline ballett — see Marius Petipa maailm —, moderntants, mis algas Isadora Duncanist, ja siis veel see päris meie kaasaegne tants, mis pole enam ka moderntants. Kuidas sa iga kord ümber lülitud, kui sa neid asju vaatad ja teed? Kuidas sa valdad kõiki neid võtmeid ja keeli?
Püüan iga kord alustada puhta lehena ja võtmeid otsin koos lavastajaga. Koreograafid kasutavad erinevaid meetodeid — kes tuleb esimesse proovi kindla nägemusega, kes alustab võtme otsimist läbi artisti isiksuse ja võimete. Et keelt vallata, võtangi ette ühe keele korraga, selle, mis on parasjagu töös, ja püüan selle esietenduseks selgeks õppida. On ette tulnud ka imelikke lavastajaid, kes leidsid võtme, millega mind hoopis lukku panna, aga jumal nendega — kõik olid külalised ja läksid oma teed, mina aga alustasin uue rolli lavateekonda. Kõik omad leidsid õige võtme: Ülo Vilimaa oli toetav kogu lavastusprotsessi jooksul, Mare Tommingasega otsisime aastakümneid mitmete lavastuste võtmeid ja leidsime ka. Ma tahtsin minna koreograafile nii lähedale kui võimalik, olla teose interpreet ja mitte jälle Aivar laval. Ilmselt ma siis midagi saavutasin ka. Kunagi öeldi minu kohta "väike Vilimaa" ja hiljemgi on mind kiidetud oskuse eest eri lavastajate keeli rääkida.
Edasi Janek Savolainen — olen osalenud kõigis tema lavastustes, nii teatri repertuaaris kui väljaspool seda. Tema küsib, kas on aega, ja mina vastan, et teeme. Tal on lõputult fantaasiat ja alati oma kindel visioon ning ta on proovideks valmistunud, vajadusel abiks fraaside kaupa paberile kirjutatud koreograafiline lahendus ja tegelaskujude käitumise põhjendused.
Ka Ruslan Stepanov lavastas kõik oma esimesed tööd mind arvestades. Tema oli õppinud Viljandis ja tuli tantsu juurde hoopis teisest maailmast ja juba välja kujunenud noorukina. Valgas, kus ta elas, ei alustatud "Pähklipurejast". Tal oli väga omapärane käekiri — see, kuidas ta liikus, lähtuvalt oma füüsise eripärast, eristus seni nähtust. Tavaliselt oli ta minuga rahulolematu, aga tuli ikka ja jälle välja uue pakkumisega. Nietzsche "Zarathustra" puhul ei teadnud ta alguses, mis tegelaskuju see minu esitatav võiks olla, kuni tuli ühtäkki andekale ideele — kleidiga Hitler. Pooleldi naine, pooleldi mees. Läks täkkesse. Mina võtsin idee kohe omaks ja tüpaaž hakkas elama. Üks kolleeg aga küsis, et kas sa tõesti paned kleidi selga! Suudan vahet teha — eraelus küll ei pane, aga laval on see tegelaskuju kostüüm.
Kas ka paljalt laval olekut võtad kui järjekordset kostüümi?
Ei, alastiolek tähendab kostüümi puudumist!
Ruslan pakkus, et teeks mulle monoetenduse. Nii sündis Gogoli "Hullumeelse päeviku" põhjal lavastus nimega "Vaikimine". Lugu rääkis tööta jäänud näitlejast, kes mängib üksi kodus oma tehtud ja tegemata rolle, n-ö lappab oma elu läbi. Tükk algas äratuskella helinaga, millele järgnes esimene stseen aluspükste väel. Olin häiritud, kuna leidsin, et selles eas pole minu keha enam publikule näitamiseks, aga lõpuks allusin lavastaja nägemusele. Pärast etendust märkis üks kriitikuproua muu hulgas, et artisti koketsed trussikud tõid balletiartisti figuuri hästi esile.
Minu erialaõpetaja oli ka väikest kasvu ja terve kooliaja tegeles ta sellega, et mind igas suunas suuremaks kasvatada. Töö kandis vilja, olen enda suureks tantsimise eest korduvalt tunnustust pälvinud. Janeki ja Ruslani n-ö väikevormide juures sai tegelda vastupidisega — piisas pilgust või sõrmeliigutusest, et vajalik edastada; tihtilugu oli publik vaid meetri kaugusel. "Vaikimise" algstaadiumis oli lavastaja pahur — see on ärritav, kui sa ette ära mängid ja kõike liiga suurelt teed. Nii kasutasingi pooltoone ja õrnemat pintslitõmmet. Järgmisel õhtul suure lava tükk — taas ümberlülitumine. Igav pole mul kunagi olnud.
Kas oled kunagi ka koreograafile vastu hakanud? Kui tema ütleb näiteks, et tüüp peab olema nurgeline ja sina vastad, et ei, kindlasti peab see tüüp olema plastiline?
Minu koolitus on andnud mulle teadmise, et tantsija ülesanne on hakkama saada lavastaja seatud koreograafiaga. Oma tantsijateel olen kokku puutunud üle neljakümne eripalgelise lavastajaga ja nad on osanud minust n-ö röntgenipilti teha.
Minu meelest oli Mai Murdmaa "Kratis" laval ikkagi Aivar Kallaste. Kui sind poleks olnud, siis poleks olnud "Kratti".
"Kratt" kindlasti oleks olnud, aga lähtuvalt teistsugusest tantsijaisiksusest. Dmitri Hartšenko ja mina tantsisime mõlemad seda rolli. Võib-olla oli asi selles, et ma ei ole ise sammugi lavastanud, aga Dima oli juba siis valmis koreograaf. Nii kujundaski tema Krati omanäoliseks, mina olin Mai-truum.
Mis võikski olla tantsijale parim kink kui uus roll! Minu neljakümnendal sünnipäeval oli Estonias "Krati" esimene lavastusproov, Mai Murdmaa alustas elustamisstseeniga, Peremees oli Viesturs Jansons.
Mõni aeg enne seda oli minu tantsijateel üks erakordne päev. Estoonlased tõid Tartusse "Giselle'i" ja etenduse vaheajal ütles nende balletitrupi administratiivjuht, et käskkiri on väljas, sa oled "Krati" nimiosas, kas Mai Murdmaa on sulle teatanud. Ei jõudnud veel toibuda, kui minu poole pöördus meie balletijuht Mare Tommingas ja ütles, et teeme järgmiseks koos "Amadé". Olin kui pilve peale tõstetud! Kratt ja Mozart. Sealtpeale kujunesidki nad käsikäes — üks ühes trupis, teine teises, üks ühel päeval, teine teisel, kuni etendusteni välja, mis samuti sattusid aina kahele järjestikusele päevale. Üleüldse algas kõige kirevam periood siis, kui oleksin võinud ametlikult pensionile jääda. Estoniast tuli kõne tööpakkumisega ja algas prooviperiood Moskva Suures Teatris koos minu iidoli Vladimir Vassiljeviga. Ma polnud küll otseselt unistanud, kuid vahel olin mõelnud, et oleks põnev oma esimeses teatris mõnd rolli esitada. Oli ehk mõttel sedavõrd väge? Kehtib reegel, et minu elu kulgeb mööda spiraali — Estoniast lahkudes jäi viimaseks tööks Nõid balletis "Kullaketrajad", naastes taas Nõid, aga "Macbethis".
Kuidas end vormis hoiad? Käid jooksmas?
Tantsija vormis hoidmiseks on hommikune klassikalise balleti treeningtund. Pelgalt jooksmisega võib vaid füüsist väsitada…, kuid kas ka eriala spetsiifika seisukohalt arendada?
Lapselapsega saab joosta ka ja kui ma treppi mööda liigun, küsib ta alati, miks ma kaks astet korraga võtan. Ütlen, et nii saan kiiremini üles. Üha rohkem küsitakse ka seda, kuidas ma ikka veel suudan. Aastanumbritega ma ei tegele, need lisanduvad minust sõltumata. Vahel ise ka mõtlen tagasi, et kuidas ma suutsin kõiki neid ränkraskeid, tohutu füüsilise koormusega etendusi tantsida ja ikka veel elus olla. Kõigepealt tänu vanematele heade geenide eest. Minult endalt on tulnud õige mõtlemine, õige toitumine ja õige elukutsevalik.
Kas sellises kombinaatteatris nagu Vanemuine on siis ikkagi võimalik töötada repertuaari kõrvalt asjadega, mida kunstnikud ise tahavad?
Jah, juhtkond on seda soosinud, proovilogistika sätime ise. Ega me kunstiga tegeldes küll mingeid töötunde lugenud, ainsaks kriteeriumiks oli kvaliteet ja tärminiks esietenduse kuupäev. Ruslan lavastas Vanemuise balleti 70 aasta juubeliks täispikka tantsulavastust "Kevade" ja puhkepäevadel tegelesime "Vaikimise" proovidega. Peterburi Baltiiski Domi monolavastuste festivali komisjon soovis videot ja peagi saime kutse. Olin tõsiselt ärevil, et kas ma tõesti julgen esitada seal venekeelse tekstiga etendust, kuid sain oma hirmudest jagu ja kõik toimis. Ülejärgmisel päeval oli "Kevade". Nii tihedalt erinevaid esietendusi virutada ja veel eri linnades — see oli küll kirgastav kogemus, innustav ja kannustav.
Milline oleks sinu unistustes Vanemuise teater homme?
Minu tuleku eel, üle neljakümne aasta tagasi käisid jutud, et Eestis pole kahte balletiteatrit vaja, et trupp likvideeritakse ja võib-olla jääb kuus kuni kaheksa paari operettide jaoks. Siis oli Vanemuine kolmežanriteatrina ainulaadne ja kuulus kogu Nõukogude Liidus. Soovin, et teater oleks jätkusuutlik ka edaspidi ja et ka järgnevad põlved oskaksid ehitatut väärtustada.
Kas Estonias oleks sind nii kaua välja kannatatud?
See on küll rohkem selgeltnägijate teema, nii et ma ei tea vastust. Kooli ajal seitse aastat kannatati välja, hiljem kutsuti ja käisin külalisena — ju vist siis kannatati. Olen kindlasti väga õnneliku lavasaatusega, sest põhiliselt sain tantsida minule lavastatud koreograafiat. Üks kolleeg ütles toredasti, et küll sul on ikka palju ihukoreograafe olnud! Oskan saadud lavarikkust hinnata ning tänan kinkijaid ikka ja jälle. Aeg-ajalt pakutakse värskenduskuure — kolm suve järjest olen teinud koostööd Tallinna Tantsuteatriga ja nii sündisid Heili Lindepuu käe all igati meelepärased tööd ja rohked ringreisid, üks lausa teisele poole planeeti.
Kes on sinu mantlipärija?
Nüüdseks on maailm avatud, püsivus tavatum mõiste kui varasematel aegadel. Mulle seostub mantlipärija tiitel kohaloluga, mitmes mõttes.
Kuidas on hommikuse konjakijoomisega? Kas oled selle juba maha jätnud?
Uurisin kunagi oma Kanadas elava sugulase palvel tema vanaisa Jaan Lattiku seotust Vanemuise teatriga. Tegevuse käigus soovitati mul pöörduda Velda Otsuse poole. Kas ma söandan? Ta oli ju legend juba eluajal, nagu tema kohta on kirjutatud. Vanemuise esimene priimabaleriin, hiljem kordumatu hääletämbriga karismaatiline näitlejaisiksus. Aga eraelus keerulise natuuriga. Kõhklesin kaua, kuni ühel õhtul tundsin, et nüüd julgen. Suvel olime perega Teatriliidu puhkekodus Koolimäel, Velda Otsuse suvekodu oli aga Võsul. Sõitsin rattaga maad kuulama, et kas üldse või kunagigi. Velda vastas vaid, et homme hommikul kell üheksa. Olin õigel ajal kohal ja vestluse vältel kuulsin mitmeid huvitavaid arutlusi ja fakte tema elu- ja näitlejateest. Ise aga jäin vahele, meenutades-kiites paljusid rolle, mida olin näinud — ta ei talunud taolist tunnustust. Jutustasin ainulaadsest juhtumist, kui draamanäitleja saab juba lavale ilmudes aplausi. Nii toimus, kui ta käis Vanemuises Sarah Bernhardti mängimas. Velda torkas vaid, et seda pole olnud. Mina tõin talle ületeepagari kooke, temal aga oli kohv auramas ja peagi pakkus ta ka jumalate jooki — nii kutsus ta konjakit. Ta ei lubanud oma raamatut enne avaldada, kui on siit ilmast lahkunud. Hiljem lugedes ehmatasin lõpus ühe väljaütlemise üle — jahmatamapanev tunnustus! Temalt küsiti, keda ta näeb Vanemuises oma mantlipärijana. Ta nimetas ühe nime.
Sinu?
Ma ei pääse ju talle ligilähedalegi. Olen küll teinud tekstiga rolle, aga mitte iialgi nii mahukaid ja kõrgetasemelisi kui Velda Otsus!
Ke da ta siis nimetas?
Las see jääb siia.
On sul ka päriselu olemas?
Päriseluga on niimoodi, et ooperilauljaks ma ikkagi ei saanud. Proovisin seda veel ka Tartus. Bass ütles, et minust saab bass, ja tenor, et kui mõned ülemised noodid välja töötada, siis saab tenor. Mul repertuaar aina täienes ja tantsijategevusele lisandus ka draamarolle, nii et ma ei oleks jõudnudki ennast jagada. Ühtlasi tuli teatrisse noor kauni häälega tütarlaps, kellele läksin ka ette laulma. Tema aga ütles selle peale, et parem ole hea tantsija kui nõrk laulja. Niisiis, õpetajat temast mulle ei saanud, sai hoopis kaaslane, Vivian Kallaste. Ooper on kodus ja mitmekordselt. Tütar Maria õppis Tartu Ülikoolis keeli, kuni ühtäkki üllatas oma sooviga hakata tegelema klassikalise lauluga. Nii läkski. Ta lõpetas Tartu Muusikakooli, läks edasi Muusika- ja Teatriakadeemiasse ja oli mitu hooaega Vanemuises ooperisolist. Tal on ilus madal hääl nagu emalgi. Praegu on Maria vabakutseline ja pühendub perele. Mina elan seitse aastat lapselapse elu. Kui noortel on tegemist, siis olen temaga koos; Johannes Sebastian aitab mul areneda. | Aivar Kallaste: trepil võtan kaks astet korraga | https://kultuur.err.ee/949450/aivar-kallaste-trepil-votan-kaks-astet-korraga | Teater. Muusika. Kino juuninumbris: Kaja Kannu intervjuu juubilar Aivar Kallastega, kes 6. juunil saab 60. |
"Snuukriga alustades ei piisanud mulle lihtsalt mängimisest ja võistlemisest," rääkis O'Sullivan intervjuus Inglismaa raadiokanalile Radio 4. "Ma eitasin pikka aega, et mul on sõltuvus. Sõltuvus ei pea olema ainult toidust, vaid see võib hõlmata ka naisi, suhteid, kulutamist, kõvasti töötamist. Seal on väga palju võimalusi. Ma arvan, et kogu läänemaailm on muutunud omamoodi sõltlasteks. Me elame nii kiiret elu ja kõik tahavad olla teistest paremad, ronida mööda redelit üles. Minagi olen inimesi jalge alla trampinud. Mitte otseses mõttes, aga oma sooviga olla maailma parim."
O'Sullivan tunnistas, et kui tal oleks võimalus ajas tagasi minna, siis ta ei valiks kindlasti oma spordialaks snuukrit. "Ma arvan, et mul on olnud snuukriga ebatervislik suhe," lisas ta.
43-aastane O'Sullivan tõusis peale 2010. aastat taas maailma esinumbriks tugeva hooaja järel. Halvim üllatus tabas mitmekordset maailmameistrit aga tänavusel MM-il aprillis, kus tal tuli juba avaringis leppida kaotusega James Cahillile.
"Snuuker ja võitmine on tore, aga mingist hetkest on see kogu sinu elu. Mida paremaks sa muutud, seda rohkem sa naudid seda tegevust. Ma pidin kõvasti ennast analüüsima, et kas mul on olemas iseloom, tahe ja pühendumus. Kui ma mängin snuukrit, siis ma sisenen justkui tunnelisse ja ma blokeerin kõik muu. See tähendab, et minu lähedased jäävad samuti tagaplaanile. Inimsuhted on olulised, tõenäoliselt kõige olulisemad ja me peame inimestega suhtlema. Mõnikord ma pean endale tunnistama, et võib-olla olen ma liiga isekas olnud," rääkis O'Sullivan.
Sel hooajal on O'Sullivan võidutsenud mitmetel turniiridel: Shangai Masters, Champion of Champions, Players Championships, Tour Championship ja Inglismaa meistrivõistlused. | Viiekordne maailmameister O'Sullivan: ma ei valiks snuukrit uuesti | https://sport.err.ee/949436/viiekordne-maailmameister-o-sullivan-ma-ei-valiks-snuukrit-uuesti | Kui viiekordsel snuukri maailmameistril Ronnie O'Sullivanil oleks võimalus uuesti elus valikuid teha, siis ta ei valiks enam snuukri mängija karjääri. |
Valitsus taotleb riigikogu juhatuselt Simsoni esinemist ettekandega riigikogus 12. juunil. Eesti kandidaadi Euroopa Komisjoni liikme ametikohale esitab valitsus pärast kandidaadi esinemist riigikogus.
Euroopa Komisjoni praegu ametis oleva koosseisu ametiaeg lõpeb 31. oktoobril. Komisjoni liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks.
Millise portfelli saab Kadri Simson Euroopa Komisjonis ja kellest hakkab koosnema tema kabinet, pole praegu teada. Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets kinnitas paari nädala eest ERR-ile, et selge on vaid see, et Simson ei saa Andrus Ansipi kui Komisjoni ühe asepresidendi rolli.
Komisjon ei soovi ajutist liiget
Kuigi valitsus soovib Simsoni saata Andrus Ansipist vabanevale kohale, soovib Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et liikmesriigid ei saadaks komisjoni mõneks kuuks ajutisi volinikke.
Viis komisjoni volinikku osutusid valituks Euroopa Parlamenti. Kui nad otsustavad seal tööle asuda, on riikidel õigus nimetada nende asemele uued inimesed selle komisjoni tööaja lõpuni novembris.
Jean-Claude Juncker ütles intervjuus saksa ajalehele Bild, et iga selline volinik läheb Euroopa maksumaksjale maksma miljon eurot ja kodanikud ei mõistaks seda. Töö saaks hõlpsalt jagada ametissejäävate volinike vahel. See jätaks Eesti tooli komisjonis Ansipi lahkumise järel neljaks kuuks tühjaks. | Valitsus toetas Simsoni saatmist Euroopa Komisjoni volinikuks | https://www.err.ee/949438/valitsus-toetas-simsoni-saatmist-euroopa-komisjoni-volinikuks | Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks peaminister Jüri Ratase ettepaneku nimetada keskerakondlane Kadri Simson Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks järgmisse koosseisu ning ka praegusse koosseisu juhul, kui vabaneb Eestist nimetatud liikme koht. |
Juba 3. juulil annab hetkel uuenduskuuri läbiva Haapsalu linnuse hoovis kontserdi Ameerika lauljatar LP (Laura Pergolizzi). Enne teda astub külalisesinejana lavale veebruaris debüütalbumi välja andnud Anna Kaneelina.
Eelmisel suvel Alexela kontserdimajas täismajale esinenud LP jõuab suvel tagasi Eestisse oma detsembris ilmunud värskeima albumi "Heart To Mouth" esitlustuuriga. Külalisesinejaks kinnitas LP management veebruaris omanimelise debüütalbumi välja andnud Anna Kaneelina (Anna Pärnoja), kes astub Haapsalus üles koos oma suurepärase bändiga.
Anna Kaneelina muusika on justkui salapärane, kuulaja fantaasiat innustav teekond. Tema häält on kirjeldatud kui hüüdja häält kõrbes, milles peitub habras jõud. Annat paelub naise sisemaailm ning albumil kõlav looming toetub suuresti lauljatari isiklikele kogemustele. Anna Kaneelina on urbanistlik maag, kes ei karda jagada oma sisemaailma – võluvat oma haavatavuses ja ebamaises metsikuses.
"LP on minu jaoks täielik fenomen. Tema kujunemise lugu selliseks artistiks nagu ta täna on, on tõeliselt põnev ning inspireeriv. Muusikaliselt on tegemist geniaalse laulukirjutajaga, kuid veel enam – ta on fenomenaalne vokalist, kes laval enda häälega imelisi maailmu loob," kommenteeris Anna. "Minu jaoks on tema kontserdi soojendamine kirjeldamatult suur sündmus ja suur au ning ma olen selle usalduse eest väga tänulik," lisas ta.
LP esineb 3. juulil Haapsalu Piiskopilinnuse õuel. | Laura Pergolizzi soojendaja Anna Kaneelina: LP on täielik fenomen | https://menu.err.ee/949432/laura-pergolizzi-soojendaja-anna-kaneelina-lp-on-taielik-fenomen | LP ehk Laura Pergolizzi Haapsalu kontserdi külalisesinejaks on Anna Kaneelina. |
Neymar nihestas hüppeliigest 17. mänguminutil ning lonkas seejärel väljakult minema. PSG ründaja viidi haiglasse ülevaatusele. "Uuringud kinnitasid, et Neymaril on pahkluu sidemete rebend, mistõttu jääb mängija eemale Copa Americast," teatas Brasiilia jalgpallikoondis pressiteate vahendusel.
Sõpruskohtumise võitis Brasiilia tulemusega 2:0. Väravate autoriteks olid Richarlison ja Gabriel Jesus. | Neymar vigastas end sõpruskohtumises ja jääb eemale Copa Americast | https://sport.err.ee/949434/neymar-vigastas-end-sopruskohtumises-ja-jaab-eemale-copa-americast | Brasiilia jalgpallikoondis sai enne Copa Americat halva üllatuse osaliseks, kui nende staarmängija Neymar vigastas ennast Brasilia linnas toimunud maavõistluses Katari koondise vastu. |
Aleksandr Suhotski (40) peeti kolmapäeval Peterburi kesklinnas Sadovaja tänaval kinni rutiinse dokumentide kontrolli käigus, teatas veebiväljaanne Fontanka.ru. Vene politseinikele tundus Suhotski pass kahtlane ning ta viidi jaoskonda, kus selgus, et ta on rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud.
Narkokuritegudes kahtlustatav Suhotski põgenes Tallinna vanglast 2015. aasta oktoobris koos oma kambrikaaslase, vargustes kahtlustatava Eduard Mihhailoviga (27).
Vahialused lõhkusid aknatrellid ning ronisid vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellingu osi üksteise otsa ladudes piirdest üle.
Mihhailov, kes sattus politsei vaatevälja juba 9-aastaselt, tabati Ida-Virumaal järgmise aasta 1. jaanuaril ning ta mõisteti varguse ja põgenemis eest vangi. Pärast seda on teda veel korduvalt kuritegude eest karistatud, viimati juhtus see eelmise aasta oktoobris.
Suhotski kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks 2016. aasta 6. detsembril.
Kumbki mees pole Eesti kodanik, mõlemal on kodakondsuseta isiku hall pass.
Eesti politsei- ja piirivalveameti esindaja ütles ERR-ile, et on uudist kuulnud, kuid ei ole veel saanud selle kohta ametlikku kinnitust. | Peterburis tabati Tallinna vanglast neli aastat tagasi põgenenud mees | https://www.err.ee/949430/peterburis-tabati-tallinna-vanglast-neli-aastat-tagasi-pogenenud-mees | Vene võimud pidasid Peterburis kinni Eestis tagaotsitavaks kuulutatud mehe, kes oli 2015. aastal põgenenud Tallinna vanglast. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.