text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Lauljatar võttis vahejuhtumi osas sõna, kirjutades Twitteris, et mitte kedagi ei tohi ilma nõusolekuta sel viisil ahistada, vahendas BBC.
"Ta võib kanda mida soovib. Ta võib olla süütu. Ta võib magada viie erineva inimesega. Ta võib olla oma abikaasaga. Ta võib olla oma tüdruksõbraga. Ta võib olla paljas. Teda ei või ilma nõusolekuta krabada," kirjutas Cyrus Twitteris, et selline ahistamine ei ole lubatud ühelgi juhul.
Video juhtunust jõudis ka sotsiaalmeediasse ning sellelt on näha, kuidas Cyrus jalutab läbi fännide koos abikaasa Liam Hemsworthiga autoni. Ootamatult haarab üks fänn Cyruse kaelast ja proovib teda suudelda.
Llego a estar ahí, y al "fan" que se ha tirado a por miley no se le olvida el guantazo que se lleva pic.twitter.com/30PUR4zXR0
— Alvaro (@AlvaroSaucedo13) June 2, 2019
Cyruse vastus olukorrale on selge sõnum inimestele, kes arutlesid sotsiaalmeedias, et popstaar on oma väljakutsuva riietuse ja laulusõnadega sellise kohtlemise ära teeninud. Cyrus tegi oma postituse teemasildi #StillNotAskingForIt all, viidates, et pole sellist kohtlemist soovinud. | Miley Cyrus kommenteeris sotsiaalmeedias fänni rünnakut | https://menu.err.ee/949424/miley-cyrus-kommenteeris-sotsiaalmeedias-fanni-runnakut | Popstaar Miley Cyrust ahistas Barcelonas fänn, kes proovis mööduvat staari suudelda ning katsuda. |
Laporte'i võiduajaks oli 2,1-kilomeetrisel valdavalt munakiviteega kaetud distantsil 3.13. Teise koha pälvis ühesekundilise kaotusega sakslane Marcel Meisen (Corendon – Circus) ja kolmanda koha belglane Piet Allegaert (Sport Vlaanderen – Baloise; +0.01). Nõmmela kaotas võitjale üheksa sekundiga.
Neljapäeval sõidetakse velotuuril 191-kilomeetrine etapp, mis lõpeb Bascharge'is. Mitmepäevasõit lõpeb pühapäeval. | Nõmmela näitas Luksemburgi velotuuri proloogil head minekut | https://sport.err.ee/949423/nommela-naitas-luksemburgi-velotuuri-proloogil-head-minekut | Eesti jalgrattur Aksel Nõmmela (Wallonie-Bruxelles) alustas Luksemburgi velotuuri (UCI 2.HC) 18. kohaga. Lühikesel proloogil teenis võidu prantslane Christophe Laporte (Cofidis). |
Jooks algas "jänese" vedamisel, kes pidi 58 sekundiga läbima 400 m ringe. "Minu jaoks oli see juba eos liiga kiire, seega hoidsin grupi keskele. Punt tõmmati suhteliselt ruttu pikaks ja seega asusid mul ikkagi sobivad jooksjad ümber. Suutsin head tempot hoida kuni viimase ringini," rääkis Allase ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
1000 m vaheaeg tuli tempomeistril täpselt 2.30, viimasele ringile minnes 1100 m vaheaeg 2.45,5, siis vajus tempo natuke. "Uus isiklik rekord uues sekundis teeb head meelt, loodetavasti suve keskel õnnestub natuke jõudu ja kiirust juurde saada ja rekordit paar sekundit edasi viia. Praegu pigem jääbki särtsakusest puudu. Eks vaatab kuidas edasi. Suvi on veel pikk," sõnas Allase.
Meeste B-jooksus püstitas Deniss Salmijanov samuti isikliku rekordi 4.04,37. | Olavi Allase jooksis Soomes isikliku rekordi | https://sport.err.ee/949417/olavi-allase-jooksis-soomes-isikliku-rekordi | Olavi Allase võistles kolmapäeva õhtul Soomes Lahtis rahvusvahselisel kergejõustikuvõistlusel Motonet GP-l, kus sai 1500 m jooksus 11. koha isikliku rekordiga 3.47,94. Tema varasem tippmark oli 3.48,64. |
Igal aastal asub Eesti kõrgkoolides ehituse ja arhitektuuri erialadel õppima ligi 400 noort, kellest kooli lõpetamiseni jõuab kolmandiku võrra vähem. Sadakond ehitusvaldkonnale kaduma läinud noort inseneri võib tunduda väike number, kuid see tekitab juba praegu ehitussektoris helgete peade puuduse ja karmi konkurentsi spetsialistidele.
Hea uudis on see loomulikult noortele, kes alles eriala valivad ja kooli lõpetamiseni jõuavad, sest töö leidmisega ehitusinseneridel probleeme ei teki. Küll aga peaks see olema murettekitav signaal pikemalt Eesti ehitusturul tegutseda plaanivatele ettevõtetele.
Kui väljalangemisele lisada perspektiiv, et teiste populaarsete erialade atraktiivsus võib tulevikus veelgi vähendada ehituserialade sisseastujate hulka, hakkab spetsialistide puudumine mõjutama ka ettevõtete konkurentsivõimet ja laienemisplaane.
Ehitussektor alles seisab murrangu lävel
Ehitussektori ettevõtted peavad seljad kokku panema, et harida noori, mida tähendab tänapäevane ehitus ja milliseid väljakutseid see pakub. Tõsi, kui paljudes teistes traditsioonilistes valdkondades on areng olnud muljetavaldav, siis ehitussektor alles seisab tõelise murrangu lävel, mis seisneb peamiselt BIM-tehnoloogia kasutusele võtmisega tekkivates võimalustes.
Eesti inseneribürood on BIM-tehnoloogia kasutusele võtmisel olnud väga edukad, mis tähendab, et hoonetesse valatakse betooni kõrval järjest rohkem hoopis bitte ja baite. Tänu sellele kasvab Eesti inseneribüroode riikideülene konkurentsivõime ja koostöövõimekus, pakkudes noortele võimalust teha rahvusvahelist karjääri Eestist lahkumata.
Tänapäevane tehnoloogia ja rahvusvaheline koostöö loob uued võimalused projekteerida Eestis, toota betoonelemendid Rumeenias ja ehitada näiteks Rootsis hooneid ja rajatisi, mis varem oli ainult projekti asukohamaa ettevõtete mängumaa.
Rahvusvahelised võimalused on üks teema, mis tuleb ettevõtetel ühiselt viia tulevaste insenerideni, et meelitada noori valima just ehituserialasid. Samal ajal peavad ettevõtjad pakkuma rohkem paindlike võimalusi töö ja hariduse omandamise ühildamisel motiveerides tudengeid kooli lõpetama.
Tunnistus annab tööandjale kindluse, et töötaja vastab kutsekvalifikatsioonile ja võimaldab töötajal võtta suuremat vastutust ning jõuda karjääriredelil kõrgemale. Meie ettevõtjatena ei tohi keskenduda vaid kasumi teenimisele, vaid peame koostöös ülikoolidega arendama ka tulevikuinsenere.
"Ehituse ja infotehnoloogia tihedam põimumine annabki noortele ka ehitussektoris soovitud tulevikuperspektiivi."
Samuti peaksid noored teadma, et eriala valimisel ei ole vajadust panustada nii-öelda puhtale infotehnoloogiale sest tulevikus ei ole IT eraldi valdkond, vaid osa kõikidest elualadest. Ehituse ja infotehnoloogia tihedam põimumine annabki noortele ka ehitussektoris soovitud tulevikuperspektiivi - hea palgaga töökoha valdkonnas, kus saab ennast arendada ja teostada.
Tööjõuga läheb veelgi kitsamaks
Sellegipoolest ei pääse tänased noored raskest tööst just baasteadmiste omandamise osas. Isegi infotehnoloogia suurem tugi ehituserialadel nõuab insenerilt suurt pühendumist ja püsivat kompetentsi kasvatamist sest oluline on mõista, et head tööriistad ei asenda insenerioskusi.
Oma ala tipptegija, Alar Käes rõhutab, et ükskõik kui vinge ei ole IT, peab tulevane ehitusinsener tuginema oma töös tugevatele inseneeria baasteadmistele sest vinge programm ei vastuta sadada inimelude eest, seda teeb insener.
Ehitusinsener peab oma loomult olema täpne, korrektne ning omama võimet ühildada teoreetiline teadmine reaalse elu situatsioonidega. Võime pidevalt areneda ja fokusseeruda muudatustele võiks olla tippinseneri n-ö DNA-s.
Piltlikult öeldes ei ole vahet, millega sa tööd teed, kui sul ei ole kompetentsi, sest kepiga liiva peale joonistatud projekt on igatahes parem kui peene programmiga koostatud vale lahendus. Õnneks võib öelda, et Eesti ehitusalane kõrgharidus annab inseneridele võimaluse saada head baasteadmised aga õpilased peavad ise pingutama ja mitte lootma IT-arendustele.
Samal ajal jääb pakutavas hariduses vajaka tänapäevaste tööriistade nagu modelleerimistarkvara või arvutusprogrammide põimimisest õppekavadesse, mis lõppkokkuvõttes võivad vähendada erialade atraktiivsust.
Kui Tartu ülikooli värske uuring näitab, et tervelt 37 protsenti noortest soovivad siduda oma hariduse infotehnoloogiaga, siis see on selge signaal kõigile teistele ettevõtetele, et tööjõuga läheb tulevikus veelgi kitsamaks.
Seega peavad ehitussektori ettevõtted üha enam mitte ainult mõtlema, vaid asuma selle nimel tegutsema, et noored talendid neist lihtsalt mööda ei vaataks. Vastasel juhul võib tehnoloogia kasutamine anda küll ettevõtetele rahvusvahelise konkurentsivõime, kuid töökäte puudus ei luba ikkagi täit potentsiaali realiseerida.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Toomas Alle: insener leiab põnevad väljakutsed igal juhul | https://www.err.ee/949407/toomas-alle-insener-leiab-ponevad-valjakutsed-igal-juhul | Ehitussektori ettevõtted peavad üha enam mitte ainult mõtlema, vaid asuma selle nimel tegutsema, et noored talendid neist lihtsalt mööda ei vaataks, kirjutab Toomas Alle. |
Sõjaväe- ja luureametnikud visandasid terve rea kliimamuutustest tulenevaid pikaajalisi ohte, sealhulgas toidu- ja veepuudus, mis võib kaasa tuua poliitilise kaose ja maavaidlused. Samuti võivad Venemaa ja teised vastased lõigata majanduslikku kasu Arktika sulavast jääst.
"Kliimamuutuste tagajärjed võivad õõnestada tähtsaid rahvusvahelisi süsteeme, millest Ühendriigid kriitiliselt sõltuvad, nagu kaubandusteed, toidu- ja energiavarustus, globaalne majandus ning siseriiklik stabiilsus välismaal," lausus välisministeeriumi vanemanalüütik Rod Schoonover esindajatekoja luurekomitees.
"Enamik riike, kui mitte kõik, ei suuda juba praegustes tingimustes täielikult toime tulla kõigi kliimaga seotud riskidega."
Kõrgete ametnike hinnang, mis peab kliimamuutusi pikaajaliseks üleilmseks ohuks, on selges vastuolus president Donald Trumpi vaadetega, kes korduvalt taolisi sõnumeid eiranud ning isegi pisendanud omaenda valitsuse seisukohti.
"Ma usun, et ilmastik muutub ja muutub mõlemas suunas," lausus Trump kolmapäeval antud usutluses.
"Ärge unustage, et seda oli tavaks nimetada globaalseks soojenemiseks. See ei toiminud. Siis nimetati see kliimamuutuseks. Nüüd nimetatakse seda tegelikult äärmuslikuks ilmaks, sest äärmusliku ilmaga sa ei saa mööda panna."
USA luuredirektoraadi riikliku luurenõukogu nõunik Peter Kiemel rääkis luurekomiteele, et tema ja teised eksperdid püüavad lahutada tagajärjed riiklikule julgeolekule tunnetel põhinevatest muredest.
Kiemel tõi eraldi välja Arktika järk-järgulise sulamise, mis tema sõnul võib luua Venemaale täiendavaid võimalusi kaevandamiseks, kalastamiseks ja laevatamiseks.
"Selle tulemusena saab Arktikas uus strateegilise konkurentsi tanner," märkis Kiemel. "Venemaa, Hiina ja teised on dramaatiliselt intensiivistanud oma tegevust ja investeeringuid selles regioonis."
Mereväeluure Venemaa ja Euraasia osakonna kõrge ametnik Jeff Ringhausen oli oma hinnangus ettevaatlikum, kuid tunnistas siiski Arktika keskkonna muutusest tulenevat võimalikku ohtu USA liitlastele.
Tema sõnul on Venemaa kaasajastamas taristut oma põhjarannikul ja mõnel oma Arktika saarel eesmärgiga kehtestada end majandusliku jõuna. Ja kuigi Venemaa usub Arktika märkimisväärsesse majanduspotentsiooli, ei ole Ühendriikide ametnikud selles sama kindlad.
"Mereväeluure tunnistab seesuguse majanduspotentsiaali olemasolu, kuid Vene valitsus näib olevat ses osas lähi- ja keskpikas perspektiivis ülemäära optimistlik," märkis ta.
Ringhausen möönis, et Arktika laevaliiklus jää sulamise tulemusena ilmselt kasvab, kuid piirkond moodustab üleilmsest laevaliiklusest siiski vaid väikese osa. Suurem oht sellest lähtub USA liitlastele, mitte Ühendriikidele endile, lisas ta. | USA julgeolekueksperdid hoiatasid kliimariskide eest | https://www.err.ee/949413/usa-julgeolekueksperdid-hoiatasid-kliimariskide-eest | USA julgeolekueksperdid hoiatasid kolmapäeval vastupidiselt presidendi seisukohtadele, et kliimamuutused on kasvav risk Ameerika Ühendriikide julgeolekule. |
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Lukas ja Kiik | https://www.err.ee/949414/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-ratas-helme-lukas-ja-kiik | Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad valitsuse tänaseid otsuseid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, kultuuriminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis portaalis ERR.ee. | |
Erm jooksis 100 meetrit ajaga 10,88, mis jäi vaid 0,02 sekundiga alla eestlase isiklikule rekordile. Kaugushüppes sai Erm kirja 7.72 meetrit, mis andis eestlasele päeva ainsa alavõidu. Kuulitõukes püstitas Erm isikliku rekordi 14.69 meetriga. Senine rekord oli 14.02. Kõrgushüppes ületas eestlane 1.95 ning päev lõppes taas isikliku rekordiga, kui 400 meetri ajaks tuli 47,40. Varasem tippmark oli 47,65.
Viie alaga on Erm kogunud 4345 punkti, millega ta hoiab pingereas esimest kohta ja edestab isikliku rekordi graafikut 47 punktiga. Teisel ja kolmandal kohal on avapäeva järel Harrison Williams (4266 punkti) ja TJ Lawson (4216). | Erm edestab USA üliõpilasmeistrivõistlustel isikliku rekordi graafikut | https://sport.err.ee/949406/erm-edestab-usa-uliopilasmeistrivoistlustel-isikliku-rekordi-graafikut | USA üliõpilasmeistrivõistluste kõrgeima divisjoni kümnevõistluse finaali juhib avapäeva järel Eesti mitmevõistleja Johannes Erm (Georgia ülikool), kes edestab isikliku rekordi graafikut 47 punktiga. |
MARJU LEPAJÕE: Sõnakunst ja müra
Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi "Hieronymus" esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27. V 2019.
Kallid kirjandussõbrad!
Mul on au "Hieronymuse" programmi esimese komisjonikoosseisu nimel paluda teie heatahtlikku tähelepanu kümmekonnaks minutiks, et sõnastada, millistest ideedest komisjon lähtub ja kuhupoole on soov suunduda.
Esmalt peab tunnistama, et me ei ole jõudnud veel vestelda esteetika põhiküsimuste üle, näiteks teemal, mis on ilu – ja ehk see ongi hea. Ometi oleme märkimisväärsel moel ühte meelt – nagu mulle tundub – kõige esimeses praktilises küsimuses ja nimelt selles, et klassikat on vaja välja anda rohkem ja süsteemsemalt ning haarata sellesse tegevusse parimad tõlkijad-toimetajad. On vaja luua tingimused pikemaaegseks pühendumiseks, et saaks välja anda ka keerukamaid ja mahukamaid tõlkeid.
Igiaktuaalne "Kuutõbised". Intervjuu tõlkija tõlkija Mati Sirkliga. MATI SIRKEL: "Hermann Brochile ülioluline väärtuste küsimus pole meie neurootilisel ajal põrmugi aegunud, vaid üksnes tungivamaks muutunud."
Kui väärtussüsteem killustub, kaotavad inimesed ja ühiskond orienteerumisvõime ning hakkavad käituma otsekui kuutõbised. Jaa, sellest võib aimu saada näiteks uudiseid jälgides ning lausa selgeks saab see siis, kui loetakse juudi päritolu Austria kirjaniku Hermann Brochi (1886–1951) romaanitriloogiat "Kuutõbised". Erinevalt päevauudistest on aga Brochi teated tegelikkusest belletristika meistriklass, üks modernismi tähtteoseid. Äsja "Hieronymuse" programmi toel eesti keelde jõudnud teosest räägib lähemalt tõlkija Mati Sirkel.
Liberaal, järelikult vegan. Mattias Turovski intervjueerib Hollandi filosoofi Floris van den Bergi. FLORIS VAN DEN BERG: "Mul on unistus, et lapselapsed küsivad minult ühel päeval õudusega: "Vanaisa, kas on tõsi, et kui sa noor olid, siis inimesed sõid loomi!?""
Mai alguses kutsus MTÜ Loomus viiendat korda kokku Eestis ainulaadse loomaõiguste konverentsi. Salme kultuurikeskuses aset leidnud ettevõtmine, ametliku nimetusega "Loomaõigused akadeemias ja aktivismis", keskendus seekord muutuste temaatikale. Kaheksa esinejat kaalutlesid küsimusi, kuidas ühiskonnas esile kutsuda loomade parem kohtlemine, millised on loomaõigusliikumise viimase aja suundumused, kuidas levitada sõnumit veganiühiskonnast väljapoole jms. Loomuse konverents on aastast aastasse püüdnud leida tasakaalu loomaõiguste akadeemilise ning aktivistliku poole vahel, koondades nii teadurite ja filosoofide kui ka tänavaaktivistide ja loomade eestkosteorganisatsioonide esindajate seisukohti maalimaks võimalikult lai pilt selles valdkonnas toimuvast. Kõige kaugemalt oli seekord kohale tulnud Hollandi filosoof, autor ja õppejõud Floris van den Berg, kes oma energilise esitusviisi ja omalaadse ettekandega laveeris oskuslikult sügavate filosoofiliste printsiipide ja terve mõistuse vahel, väites, et filosoofilisi mõttemõlgutusi võimaldabki tihtipeale just terve mõistus.
ANNA SEMJONOVA, ANU LEISNER: Putukaväil – Põhja-Tallinna uus liigirikas rohekoridor
Kuidas arvestada linna avalikus ruumis võrdväärselt elanike soovide ning tolmeldajate vajadustega? Milline on põnev ja elurikas keskkond, mis sobib kõigile?
Putukaväil on osa rohekoridorist, mis saab alguse Astangult ja kulgeb mööda kõrgepingeliinide-alust koridori Kopli kaubajaamani. Kitsamalt hõlmab Putukaväila projekt Põhja-Tallinnas Sõle tänava ääres Ehte, Puhangu ja Kaera tänavaga piirneva garaažidevahelise ala. See ühendab mitu naaberlinnaosa, eri iseloomuga hoonestusalad ning väärtuslikud rohealad, mille niidutaimestik on tolmeldajatele putukatele soodne elukeskkond.
PEETER OLESK: Julgeolek sinus eneses
Eesti rahvuslikku julgeolekut tuleb kaitsta nii Nõukogude Liidu nostalgia kui ka Venemaa, selle uuenemise, eest.
Mitte just iga päev, kuid vähemasti kord kuus leian end mõne niisuguse raamatu seltsis, mida on kosutav lugeda. Ajaviitekirjandus see ei ole, päevakaja veelgi vähem. Eelistan raamatuid, millesse süvenemiseks peavad olema küllalt sügavad eelteadmised väga mitmest vallast, aga mis nõuavad mõistmiseks ka ühtlasi ülelugemist ja pöördumist eri keeltes leksikonide ja otsinguprogrammide poole, kaasa arvatud alternatiivsed uurimused. Loen selliseid ja saan tagasi tasakaalu, mida hüsteeriline argipäev halastamatult püüab jäägitumalt hävitada.
AGO SAMOSON: Tuulikud, tuhnurid ja radarid
Rail Balticu alla mineva rahaga saaksid teadlased järgmiseks kümneks aastaks oma toetuse mitmekordistada.
Bloombergi andmetel on Eesti terviseindeks Euroopas alles 25. kohal ja majanduse profiil ei suuda toetada selle paranemist. Teaduse infrastruktuur on küll saanud tohutu süsti ja meie laborid on tipp-100 keskmisest paremad, aga mida pole ollagi, on kõrget lisandväärtust tootev väljund. Eesti teaduse algatatud firmasid, mille sissetulek ületab investeeringud ja toetused, on ühe käe sõrmedel lugeda. Nende kogukäive, rääkimata kogutulust, ei küüni teadusse pandud rahale ligilähedalegi. Faktid ei toeta kohe kuidagi akadeemiliste ülikute juttu teadusest kui majanduse imerelvast, mis kunagi hakkab andma ulmelisi dividende.
SERGEI METLEV: Vaenuõhutus ja väljendusvabadus
Tuleb leida tasakaal sõnavabaduse kui demokraatliku ühiskonna ühe nurgakivi ning võrdõiguslikkuse, avaliku korra jne kaitsmise vahel.
Eestis kehtiv seadustik hoiab väljendusvabaduse kaitseala laiana, lubades karistada vaenu õhutamist vaid juhul, kui sellega on tekitatud oht (väärtegu) või kahjulik tagajärg (kuritegu) isiku elule, tervisele või varale. Politsei nendib, et nõudlik sõnastus võimaldab koosseisu rakendada haruharva. Selle normi muutmise küsimus ripub õhus juba pikemat aega. Teema kerkib üles nii Euroopa Nõukogu tööorganite soovitustes Eestile kui ka meie avalikus arutelus. Probleemi tuleb analüüsida päevapoliitika õlletoast eemal, sest kui allutada karistusõigus ühiskonna ja õiguse kaine mõtestamise asemel hetketundmustele, võib tulemus kujuneda pikas vaates kõigile nuhtluseks. Kui karistusõigusele pannakse selga kiirsoovide teenri rüü, on kuri on alati karjas.
MART NIINESTE: Mis on eesti punk?
Eesti praegust punkmuusikat iseloomustab mitmekesisuse nappus koos kõva kaldumisega käredamale küljele.
Mis teeb ühest muusikalisest alternatiivkultuurist ülemaailmse asemel kohaliku nähtuse? Eks ikka keele- ja teemavalik. Tahetakse rääkida rahvaga rahvast rahva emakeeles. Käisin aprillis oma Moskva sõprade bändi Tarakany! kontserdil. Parajasti tuli grimjorka's jutuks punkansambli Pornofilmy edulugu sealpool Narva jõge.
IGOR GARŠNEK: Enne kui algavad suvetuurid
Kammermuusikast rääkides tuleb kindlasti esile tõsta noorte interpreetide Marten Altrovi ja Johan Randvere kontserti, kus kõlasid ainult eesti heliloojate teosed.
Maikuu jääb meie kontserdielus (nagu ka ilma poolest) mõnes mõttes n-ö halli tsooni: kontserdihooaeg hakkab lõppema, mõned festivalid algavad, suvetuurideks on veel vara, "Jazzkaareks" juba hilja … Tegelikult toimub muidugi kogu aeg kuskil miskit ning maikuugi kontserdikalender oli üpris tihe.
Kosmopoliit mitme aktsendiga. Intervjuu režissöör Mihhail Idoviga. MIHHAIL IDOV: "Kui "Humoristi" kirjutama hakkasin, ei teadnud ma veel, kas julgen hakata ka selle režissööriks."
Mihhail Idov, praegu Berliinis elav Vene-Ameerika proosakirjanik, stsenarist ja režissöör, saabus Tallinna oma filmi "Humorist"i esilinastusele. Ühtaegu Tallinna esilinastusega hakkas ETV+ näitama seriaali "Optimistid", mille stsenaariumi kaasautor on Idov. "Humoristi" otsisin üles internetist. "Optimistid", mis pole kuigi optimistlik seriaal 1960. aastate noortest Nõukogude diplomaatidest, kes uskusid naiivselt uskusid Hruštšovi sulasse, oli minust kuidagi mööda läinud. Vaatasin seda alles pärast intervjuud. Ent selleks otseselt valmistudes lugesin läbi Mihhail Idovi jutustuse "Kohviveski" ("Кофемолка").
KAUR RIISMAA: Tuha(t)kunstnik Stiil ja viga
Hea kirjanduse puhul peidab stiil vead nagu Haapsalu salliga, lastes ainult vilksamisi osava lõime taga aimata maksaplekilist säärt.
Arvustamisel
Eesti kunstiakadeemia lõputööde näitus "Tase"
Nelly Sachsi luulekogu "Tähestiku laip tõuseb hauast"
Robert Nozicku raamat "Anarhia, riik ja utoopia"
Eesti Rahvusballeti "Romeo ja Julia"
kammerkoori Collegium Musicale lavakava "Igavene juuni"
Väinö Poikalaineni ja Enn Ernitsa "Rock Carvings of Lake Onega, 2."
Luule Epneri "Mängitud maailmad. Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid"
XVII sajandi duetid ja laulud "Nimeta laupäevaõhtud diele's"
mängufilm "Humorist" | Reedel Sirbis sõnakunst, julgeolek ja väljendusvabadus | https://kultuur.err.ee/949403/reedel-sirbis-sonakunst-julgeolek-ja-valjendusvabadus | ERR kultuuriportaal tutvustab reedel ilmuvat Sirpi. |
Tänavu möödub 30 aastat päevast, mil 600 kilomeetri pikkuse Balti keti loomiseks tuli teedele ja tänavatele kokku pea kaks miljonit inimest kolmest Balti riigist. Ulatades üksteisele käed, väljendasid nad ühtset soovi ja püüdlust vabaduse poole. Balti keti korraldajad olid Baltimaade rahvuslikud liikumised: Rahvarinne Eestis, Tautas fronte Lätis ja Sajūdis Leedus.
Vabamu näitus loob Balti ketist heli- ja mälumaastiku, andes hääle tavalistele inimestele, kes saavad rääkida oma isiklikku Balti keti lugu. Näitus on pühendatud üksmeele, koostegutsemise ja hoolimise määratule jõule ning loob seeläbi elamusliku mäletamispaiga. Igal näituse külalisel on võimalus meenutada ajaloolise päeva tähendust Eesti lähiajaloos ning mõtiskleda ka igaühe enda ühiskondliku vastutuse üle.
"30 aastat tagasi ühendasid eestlased, lätlased ja leedukad käed, et rahumeelse meeleavaldusega kuulutada oma õigust vabadusele. Toonasest üksmeelest, usust Balti riikide iseseisvusesse ning esmalt isegi utoopilisena tundunud ideest sai alguse iseseisvumiste laine Ida-Euroopas," rääkis Vabamu tegevdirektor Keiu Telve. "Meil on vaja meenutada ühtsustunnet, mis ühendas eestlasi 30 aastat tagasi. Samasugust vastutust, meelekindlust ja julgust on vaja, et vabadust igapäevaselt kaitsta."
Balti keti näitus avatakse Telliskivi Loomelinnakus asuvas 100 meetri pikkuses seni kasutuseta seisnud hämaras koridoris, kuhu piirkonda külastavatel inimestel pole varem olnud põhjust sattuda. Ruum on vabadusest rääkivale näitusele visuaalne täiendus – koridor toob külalised justkui nõukogude aega tagasi. Elamusnäituse videokatkete ja heliga antakse külastajatele edasi osalejate mälestusi sellest ajaloolisest päevast – meenutusi ootusärevusest, põldude ja metsade vahel seismisest, koduteest, ühislaulmisest ja täielikust kokkukuulumise tundest. Samuti saab kuulda helilõike Balti keti kajastamisest rahvusvahelises pressis. Lisaks Telliskivi elamusnäitusele on planeeritud ka kakskeelne plakatnäitus, mida on võimalik välja printida ja üles panna nii Eesti suursaatkondadesse kui ka koolidesse kõikjal maailmas.
Näitus avatakse Telliskivi Loomelinnakus 23. augustil, päeval, mil täpselt 30 aastat tagasi läbis kolme riiki tihe ja katkematu inimkett. Muuseum ootab koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga inimeste lugusid ja kirjalikke mälestusi (mahuga kuni 1 lk, koos kontaktidega) ning fotosid 10. juunini aadressil [email protected]. Rahvusringhääling loob Balti keti 30. aastapäeva tähistamiseks teledokumentaali, kuhu jõuab valik mälestustest ja lugudest, mis jäädvustatakse osaliselt intervjuudena. Kõik saadetud materjalid hoiustatakse Vabamus, et märgiline hetk Eesti ja Baltimaade vabaduse loost jääks tulevastele põlvedele tutvumiseks. | Vabamu loob Balti keti juubeli puhul Telliskivisse elamusnäituse | https://kultuur.err.ee/949401/vabamu-loob-balti-keti-juubeli-puhul-telliskivisse-elamusnaituse | Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu loob Balti keti juubeliks heliinstallatsiooniga elamusnäituse. Kõigil on võimalik näituse kokkupanemises osaleda, jagades selleks Vabamuga oma isiklikku mälestust Balti ketist 23. augustil 1989. |
"Viimase kuu jooksul oleme saanud osa esimehekandidaatide debattidest. Nende kokkuvõtteks võib öelda, et valime pühapäeval kogemuse ja värskuse vahel. Mõlemad on head ja vajalikud omadused, kuid värskus on täna olulisim. Värskus koos julguse ja põhimõttekindlusega seista sotsiaaldemokraatide tulevikku vaatava sõnumi eest on parim, mida saame endale tahta. Ning seetõttu pole meie ees seisev valik kuigi keeruline, kuid kindel: parim kandidaat järgmiseks sotsiaaldemokraatide juhiks on Riina Sikkut," öeldakse 25 sotsiaaldemokraadi ühisavalduses, mis saadeti erakonna siselisti.
Erakonna liikmed leiavad oma pöördumises, et just Sikkut oleks inimene, kelle juhtimisel peaks erakond edasi minema. "Riinas on ühendatud värskus ning kaasakiskuv positiivsus ja rõõmsameelsus, mida meie erakonna avalik kuvand vajab. Ta on kogenud ning tugev analüütik, kellel on võime veenda inimesi sotsiaaldemokraatide jaoks olulistes valdkondades. Seejuures ei tähendaks Riina valimine erakonna esimeheks järeleandmisi kogemuses," leiavad allakirjutanud.
Ühispöördumisele on lisaks Lauristinile alla kirjutanud Toomas Jürgenstein, Triin Toomesaar, Andrei Hvostov, Inara Luigas, Barbi Pilvre, Siim Tuisk, Reet Laja, Kadri Kõusaar ning veel 16 sotsiaaldemokraati.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uueks esimeheks kandideerivad lisaks ka Indrek Saar ja Lauri Läänemets. | Paarkümmend sotsi eesotsas Lauristiniga kutsuvad Sikkutit esimeheks valima | https://www.err.ee/949402/paarkummend-sotsi-eesotsas-lauristiniga-kutsuvad-sikkutit-esimeheks-valima | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) 25 liiget, kelle hulgas on mõjukas veteranpoliitik Marju Lauristin, kutsus pühapäevase SDE kongressi eel valima erakonna uueks juhiks Riina Sikkut. |
"Tuhandes juhtum sellise ärahoitava haiguse puhul nagu leetrid on murettekitav meeldetuletus, kui tähtis on tagada, et inimesed mõistaksid, et vaktsiinid on ohutud," ütles tervishoiuminister Alex Azar avalduses.
"Vaktsiinid on turvaline ja väga tõhus tervishoiuvahend, mis suudab seda haigust ära hoida ja teha lõpu praegusele puhangule," lisas ta.
Eelmine rekord on pärit 1992. aastast, kui aasta jooksul registreeriti 963 juhtumit. Sel aastal on vähem kui kuue kuuga juba üle tuhande juhtumi.
Võimud kuulutasid leetrid USA-s likvideerituks 2000. aastal, kuid nüüd on see "leetritevaba staatus" ohus. | USA-s on sel aastal registreeritud juba üle tuhande leetrite juhtumi | https://www.err.ee/949395/usa-s-on-sel-aastal-registreeritud-juba-ule-tuhande-leetrite-juhtumi | Ameerika Ühendriikides on sel aastal registreeritud juba 1001 leetritesse haigestumise juhtumit, teatasid USA tervishoiuametnikud kolmapäeval, lubades peatada eksitava informatsiooni levitamise vaktsiinide kohta. |
"Mina seda erandit ei poolda. See loob pretsedendi ja meil võib tulla mingeid etnilisi eestlasi Siberist ja Kamtšatkalt ja kust iganes," ütles Helme Postimehele, lisades, et toetaks kaasusepõhist lähenemist, kus iga inimest ja tema kodakondsust hinnataks eraldi.
Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa koaloitsioon on lubanud lahendada Abhaasia eestlaste kodakondsusts puudutava õigusliku segaduse hiljemalt augustiks. Samas keeldub siseministeerium on kuudepikkuse analüüsi tulemusi avalikkusega jagamast, teatades, et saab seda teha alles pärast poliitilist otsust.
"Kohe kui analüüsist tulenevad otsused on tehtud, jagame seda infot ka ajakirjandusega," ütles siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juht Ruth Annus Postimehele, rõhutades, et lahenduste valik on poliitiline otsus, mille peavad tegema koalitsioonipartnerid üheskoos ning seepärast ei saa ministeerium seda enne poliitilise kokkulepet ka avalikustada.
Abhaasia eestlaste kodakondsuse teema tõusis avalikkuse tähelepanu alla mullu seoses Aili Rutto juhtumiga, kus Eesti riik keeldus talle väljastamast uut Eesti passi, kui sai teada, et Ruttol on ka Vene pass, mis on aga Gruusia separatistlikus vabariigis elamiseks hädavajalik. | Helme vaidleb ministeeriumi ideega lubada Abhaasia eestlastele kahte passi | https://www.err.ee/949392/helme-vaidleb-ministeeriumi-ideega-lubada-abhaasia-eestlastele-kahte-passi | Siseministeeriumis valminud eelnõus soovitatakse lubada erandkorras Abhaasia eestlastele topeltkodakondsust, kuid siseminister Mart Helme ei ole sellise võimaluse pakkumisega nõus. |
13. juunil avatavasse uuenenud keskusesse tuleb Apollo kino koos O'Learyse meelelahutuskeskusega, People Fitness spordikeskus, suur batuudikeskus ja palju muud. Avatakse kogu remondis olnud ala, kokku 40 000 ruutmeetrit, millest 13 000 ruutmeetrit on uut pinda.
Pärnits vastas ERR-i küsimusele, kas Ülemiste keskus üritab uuendusega läheduses asuvale T1 keskusele meelelahutuse osas konkurentsi pakkuda, et päris nii mustvalge see ei ole, sest tegelikult oli neil laienemine ja meelelahutuse osakaalu kasvatamine kavas juba enne masu.
"See idee on kogu aeg paberil olnud. See, et suured keskused lisavad järjest meelelahutust ja toitlustust, on maailma trend, ega T1 ei ole siin teenäitaja globaalses mõttes. Sinna kaubanduskeskused lihtsalt liiguvad - kes varem, kes hiljem ja kes ei liigu, on kannataja," tõdes ta.
Pärnitsa sõnul pole kaubanduse tõusupotentsiaal enam nii tugev.
"Siin on kaks asja. Esimene on see, et kuna generatsioonid muutuvad, siis noorem generatsioon pole enam nii materiaalne kui meievanused, nad kulutavad emotsioonide peale rohkem. Teiseks võtab e-kaubandus oma osa. Ma ei arva, et see on fataalne löök tavakaubandusele, aga eks ta ikka natuke tõusuvõimalusi kärbib," lausus Ülemiste keskuse juht.
Tema hinnangul ei ole kaupluste juurde ehitamine tänapäeval Eestis enam väga mõistlik, sest olemasolevad head keskused võivad end laiendada, aga nullist suurt kaubanduskeskust alustada on keeruline.
Ehkki kino on ka T1-s, ei usu Pärnits, et Ülemistel avatavat kino publikunappus ohustaks. Ta selgitas, et tavamõistes on kino mingi hulk saale, aga tehnoloogia ja mugavus arenevad kogu aeg ja aina leitakse uusi tõmbeviise.
"Enam pole kinosaalis ainult see, et vaatan Hollywoodi filme ja söön popkorni. On ka kinorestoranid olemas - siia tuleb see ka, on olemas kinoteater, meil tuleb Apollo teater, kus on sisse ehitatud võimalused teatrietenduste mängimiseks, lavad ja muu selline, kindlasti on võimalik ka spordiülekandeid vaadata, arvutimänguõhtuid korraldada. Hästi paljudeks muudeks eri asjadeks saab neid saale kasutada, ei pea olema puhtalt filmide näitamine," rääkis ta.
T1 kaubanduskeskuse juht Allan Remmelkoor vastas küsimusele, kas nad ei karda Ülemiste keskuse meelelahutusvõimaluste lisandumise tõttu kliente kaotada, et seda saab näha, kuid kõik laiendused ja uued võimalused töötavad pikemas perspektiivis tarbijate arvu kasvatamise nimel.
"Meelelahutus, väljas söömine, elamuste ja emotsioonide saamine on ju kasvamas. Me ka näeme, et need valdkonnad panevad inimesi rohkem tulema, rohkem raha kulutama," sõnas ta.
Remmelkoore sõnul annab näiteks kinosaalide lisandumine kinodele võimaluse teatud filme kauem ekraanil hoida, teatud nišifilme kauem näidata, nii et tarbija jaoks on see võit.
Samas möönis ta, et lühiajaliselt mõjutavad sellised avamised ja lisanduvad võimalused kindlasti kõiki selle valdkonna tegijaid Tallinnas, sest inimesed lähevad esialgu huvi pärast vaatama, kuidas paistab.
Rääkides sellest, kas T1 plaanib omaltpoolt konkurentsis püsimiseks mingi vastukäigu teha, ütles keskuse juht, et nii nagu ei saa kunagi valmis Tallinn, ei saa ka kaubandus- ja meelelahutuskeskused.
"Kogu aeg tuleb mõelda sellele, et järjest midagi põnevamat juurde pakkuda," nentis ta. "Me ju samamoodi ülejärgmisel nädalal avame päris suure ja unikaalse uue meelelahutsala, T1 Future Live interaktiivse näituse - ka sellise koguperekeskuse, mida Tallinnas kuskil sel moel tehtud ei ole. /.../ Eks me kõik näeme kõvasti selle nimel vaeva, et tarbijale midagi põnevat ja uudset pakkuda." | Laieneva Ülemiste keskuse juht: meelelahutuse suurem osakaal on globaalne trend | https://www.err.ee/949248/laieneva-ulemiste-keskuse-juht-meelelahutuse-suurem-osakaal-on-globaalne-trend | Peatselt laiendatud osa avav Tallinna Ülemiste keskus saab juurde 13 000 ruutmeetrit eelkõige meelelahutusele suunatud pinda ning keskuse direktori Guido Pärnitsa sõnul on see kogu maailma trend: inimesed kulutavad vähem ostmisele ja rohkem meelelahutusele. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes ühe dollari ja 80 senti, sulgudes tasemel 51,68 dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind langes ühe dollari ja 34 senti, jäädes pidama tasemele 60,63 dollarit barrelist. | Maailmaturu naftahinnad langesid veel | https://www.err.ee/949390/maailmaturu-naftahinnad-langesid-veel | Nafta hinnad New Yorgi ja Londoni börsidel langesid kolmapäeval veel. |
Vestlusringis osalevad Stockholmi keskkonnainstituudi vanemekspert Mari Jüssi, juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo politsei- ja piirivalveametist, Halliki Voolma Teomeetrist ning Tallinna tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antov.
Arutelu modereerib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli. | ARUTELU: Eesti liikluskultuur – surmakutsarite või mõistuliiklejate pärusmaa? | https://www.err.ee/573913/arutelu-eesti-liikluskultuur-surmakutsarite-voi-moistuliiklejate-parusmaa | Eesti Rahvusringhääling, sotsiaalprojekt Teomeeter ning Rahva Raamat korraldasid reedel avaliku arutelu Eesti liikluskultuurist ning liikluse tulevastest arenguvõimalustest. Siin on selle järelevaadatav salvestis. |
Ragnar Klavan Liverpooli koosseisu ei kuulunud. Arvatavasti pole ta endiselt paranenud Bosnia ja Hertsegoviina mängus saadud vigastusest.
Liverpool läks juba avapoolajal 2:0 juhtima: 17. minutil avas skoori keskkaitsja Dejan Lovren ja 36. minutil saatis Jordan Henderson kodumeeskonna väravavahi Thibaut Courtois' seljataha suurepärase kauglöögi.
Teisel poolajal suutis Chelsea ühe värava tagasi lüüa, aga viigitabamust enam mitte. 61. minuti skooris Diego Costa.
Chelsea ja Liverpool asuvad enne ülejäänud viienda vooru mänge tabelis kõrvuti kolmandal ja neljandal positsioonil. Mõlemal on kirjas kümme punkti. | Liverpool alistas võõrsil Chelsea, Klavan ei mänginud | https://sport.err.ee/91860/liverpool-alistas-voorsil-chelsea-klavan-ei-manginud | Liverpool teenis Inglismaa kõrgliiga hooaja viiendas voorus kolmanda võidu, kui alistas võõral väljakul Chelsea meeskonna 2:1. |
Tartlaste parimana viskas Dominykas Milka 19 punkti ja haaras üheksa lauapalli. Suvine täiendus Travon Baker panustas seitsme punkti ja seitsme resultatiivse sööduga.
Laupäeval mängib Soome klubiga Rakvere Tarvas. | Tartu Ülikooli meeskond alistas kontrollmängus Soome klubi | https://sport.err.ee/91848/tartu-ulikooli-meeskond-alistas-kontrollmangus-soome-klubi | Tartu Ülikooli korvpallimeeskond alistas täna kodusaalis peetud kontrollkohtumises Soome klubi KTB Basketi 81:76 (26:12, 13:26, 20:20, 22:18). |
USA kaitseministeeriumi info kohaselt sai pühasõdalane surma 7. septembril Raqa linnas aset leidnud õhulöögis.
"Wa'il oli vastutav näiteks terroripropaganda eest, mille alla kuulusid ka videod piinamistest ja hukkamistest," ütles Pentagoni eestkõneleja Peter Cook.
Äsja tapeti ka ISIS-e pressiesindaja ametit pidanud Abu Mohamed al-Adnani, kes sai pihta 30. augusti õhurünnakus. | Süürias sai õhulöögis surma ISIS-e juhtivliige | https://www.err.ee/573964/suurias-sai-ohuloogis-surma-isis-e-juhtivliige | USA juhitud koalitsiooni õhurünnakus sai surma sunniitliku terrorirühmituse ISIS juhtivliige ja nõndanimetatud informatsiooniminister Wa'il Adil Hasan Salman al-Fayad, teatas reedel Pentagon. |
Türgi alustas 24. augustil koos Ankara-meelsete Süüria ülestõusnutega Süüria põhjaosas sõjalist operatsiooni "Eufrati kilp", mis on suunatud äärmusrühmituse ISIS ja kurdi rahvakaitseüksuste (YPG) vastu.
"Türgi valitsuse palvel saadavad USA eriväed Türgi vägesid ja kontrollitud taustaga Süüria opositsioonijõudude liikmeid ajal, kui nad jätkavad territooriumi puhastamist ISIS-est Süüria piirialadel Jarabuluse ja Ar Rai lähistel," ütles Pentagoni pressiesindaja Jeff Davis.
Piirkond asub Aleppo linna lähistel.
Anonüümsust palunud USA kaitseametniku sõnul koosneb Ühendriikide eriväelaste üksus mitmekümnest sõdurist.
USA Staabiülemate Ühendkomitee esimees kindral Joseph Dunford arutas reedel Horvaatias NATO sõjaväejuhtide kohtumisel Türgi relvajõudude ülema Hulusi Akariga võitlust IS-i vastu.
"Kindral Dunford kohtus kindral Akariga, et edendada vestlust edasiliikumise teemal ISIS-e vastu. Nad kinnitasid pühendumust tihedatele sõjavägede vahelistele ning strateegilistele suhetele, mis USA-l Türgiga on," ütles Dunfordi erinõunik Gregory Hicks.
USA eriväelased tegutsevad ka kaugemal Süüria põhjaosas, koordineerides Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) ja YPG tegevust IS-i vastu. | USA saatis Süüria-Türgi piirialadele Türgi armeed toetama eriväelased | https://www.err.ee/573949/usa-saatis-suuria-turgi-piirialadele-turgi-armeed-toetama-erivaelased | USA on saatnud Türgi-Süüria piirialadele Türgi sõjalise operatsiooni toetuseks kümneid eriväelasi, teatas kaitseministeerium reedel. |
Eesti koondise parimad punktitoojad olid Robert Täht (20), Renee Teppan (17), Keith Pupart ja Ardo Kreek (mõlemad 10). Rumeenlastele tõi 19 punkti Laurentiu Lica.
Päev varem Tšehhile kindlalt 0:3 kaotanud Eesti tõusis nüüd sarnaselt Rumeeniale kolme punkti peale. Tšehhi juhib turniiri täiseduga, sest täna alistati Makedoonia 3:1.
Otse finaalturniirile pääseb valikgrupi võitja, teise koha omanik jätkab valikturniiri kolmandas faasis. Pärast mänge Rumeenias sõidetakse teisele turniirile Tšehhi.
Enne mängu:
Gheorghe Cretu sünnimaal on ette näidata neli MM-i ja viis EM-i medalit, kuid kõik need jäävad 40-60 aasta tagusesse aega. Viimaseks suursaavutuseks on Moskva olümpiamängude hõbemedal. Päevakajalisemast seisust annab märku Euroopa liiga mullune 11. koht. Samas tõestasid F-alagrupi avaturniiri võõrustavad rumeenlased, et alahinnata ei saa neid mingil juhul, kirjutab portaal volley.ee.
Vaid 69 minutiga alistati sel suvel Euroopa liiga finaalis Eestile kaotanud Makedoonia 3:0 (25:21, 25:14, 25:12). Ülimalt ühtlaselt skooritegemist jaotanud (viis mängijat kogusid vähemalt kaheksa punkti) Rumeenia oli üle absoluutselt kõiges. Serviässad 6-2, vastuvõtt 67-39, rünnak 59-38, blokk 13-0 (!).
"Alustasime turniiri parimal võimalikul moel. Eesmärk oli mängida omavigadeta võrkpalli ja igal punktil endast maksimum anda. Lõpuks nii ka läks ja ühtlasi suutsime hästi oma servi hoida, mis oli üks meie peamisi relvi," sõnas võidu järel Rumeenia peatreener Danut Pascu. | Avageimi kaotanud Eesti võrkpallikoondis avas EM-valikturniiril võiduarve | https://sport.err.ee/91824/avageimi-kaotanud-eesti-vorkpallikoondis-avas-em-valikturniiril-voiduarve | Eesti meeste võrkpallikoondis teenis Euroopa meistrivõistluste valikturniiril esimese võidu, kui alistas võõrsil Rumeenia koondise 3:1 (19:25, 28:26, 25:18, 25:23). |
"President Barack Obama sündis Ühendriikides ja punkt," ütles ärimagnaat pressikonverentsil.
Trump oli varem seadnud kahtluse alla Obama sünnitunnistuse, mille kohaselt sündis praegune riigipea Hawaii osariigis.
Viis aastat tagasi pani Trump oma poliitilisele karjäärile aluse sellega, et õhutas vandenõuteooriat, et Obama on sündinud hoopis Keenias ja ei tohiks seetõttu presidendiametis olla.
Samas kordas Trump, et Obama päritolu "vandenõuteooria" algatas demokraatide presidendidkandidaadi Hillary Clintoni kampaaniameeskond 2008. aastal.
Clinton ning tema meeskond on seda väidelt jõuliselt tagasi lükanud.
"Mina viisin selle lõpuni. Teate küll, mida ma selle all mõtlen," ütles Trump vandenõu kohta.
Lauri Tankler: vandenõuteooriast loobumine aitab Trumpi valijatel oma valikut õigustada
ERR-i Washingtoni korrespondent Lauri Tankler selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Donald Trumpil pole mitte komme vandenõuteooriaid toetada, vaid seada kahtluse alla loogika ja faktid. Just need kahtlused jäävad paljudel kripeldama.
"Augustis läbi viidud arvamusküsitlus näitas, et umbes 70 protsenti vabariiklastest kahtleb või ei usu lõpuni, et president Obama on USA-s sündinud. Seega Trumpi jõuline viie aasta tagune kampaania on tekitanud pikaaegseid uskumusi, isegi nende vabariiklaste hulgas, kes enda sõnul on igapäevaste uudistega kursis. Ükskõik kui palju ajakirjanikud taolisi väiteid ümber ei lükkaks, see ei pruugi Trumpi toetajaid veenda," rääkis Tankler.
See, et Trump astus ühel enda õhutatud vandenõuteooriate puhul sammu tagasi, toob Tankleri sõnul Obama sünnitunnistuse teema taas päevakorrale, kuigi see võis valijatel juba tegelikult meelest läinud olla.
"Aga vormiliselt aitab sellest vandenõuteooriast loobumine ehk tema põhivalijatel - keskmisest madalama haridustasemega valgenahalistel meestel - õigustada endile oma valikut, et nende eelistatud kandidaadil pole enam seda rassistlikku suhtumist Ühendriikide esimese mustanahalise presidendi suhtes," rääkis Tankler. | Trump möönis, et Barack Obama sündis Ühendriikides | https://www.err.ee/573957/trump-moonis-et-barack-obama-sundis-uhendriikides | USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump teatas, et vastupidiselt oma varasemale uskumusele, peab ta nüüd president Barack Obamat sünnijärgseks USA kodanikuks. |
Eesti koondise resultatiivseim oli 11 punktiga Kertu Laak. Kümme punkti tõid omadele Liis Kullerkann ja Anu Ennok. Võitjate parim oli lausa 22 punktiga Dora Horvath.
Teises Ungari turniiri mängus oli Poola 3:0 üle Soomest. Laupäeval kohtub Eesti koondis Poola ja pühapäeval Soomega.
Enne mängu:
Tegemist on koondisega, kes mängis mullu 28-aastase vaheaja järel taas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Eelmisest aastast pärineb veel üks vägev saavutus, kui Ungari võitis Euroopa liiga. Koondisesse kuulub mängijaid koduse liiga kõrval ka Prantsusmaalt, Itaaliast, ja Aserbaidžaanist. Lisaks kuuluvad C-alagruppi veel soomlannad ja poolatarid. Alagrupi võitjad pääsevad otse EM-finaalturniirile, teise koha naiskonda ootab oktoobri alguses valiksarja kolmas ring, kirjutab portaal volley.ee.
"Poola on väga tugev, Ungari ja Soome peaksid taseme poolest meile paremini sobima. Ühe võidu tahaks põhjanaabrite või hõimuvellede üle ikka saada," vaatas rahvusnaiskonna peatreener Marko Mett algava turniiri suunas. Kontrollmängudes võitis Eesti kindlalt nii Kohilas toimunud turniiri kui ka kolmel korral Soome kõrgliigas mängivat Rovaniemi Woman Volley't. "Täit selgust need mängud võistkonna hetkeseisust ei andnud. Loomulikult oleksime tahtnud tugevamaid sparringupartnereid ja kellegi käest ka enne turniiri sugeda saada. Tulevikus plaanime sellises olukorras kindlasti vaadata Valgevene või Venemaa suunas," rääkis Mett.
Võrreldes kevadel toimunud valiksarja avaringiga, kus alistasime nii Luksemburgi, Rootsi kui Taani, ei ole naiskonnas algavatel turniiridel Anna Kajalinat ja põlvevigastust ravivat Polina Bratuhhina-Pitoud. Puudu on ka ülikogenud Mari-Liis Graumann. "Koondis ei ole küll nii kogenud kui kevadel, ent mul ei ole kahtlust, et nooremad saavad nende ees seisva ülesandega hakkama," on Mett kindel.
Šveitsi kõrgliigas mängiv nurgaründaja Anu Ennok lisas, et kevadega võrreldes on veel üks suur muutus. "Nendeks mängudeks tulid kõik oma klubide juurest, nüüd oleme rohkem kokku kasvanud ja võistkond on kindlasti ühtsem," vaatas Ennok tagasi kuu aja pikkusele laagriperioodile. | Eesti naiste võrkpallikoondis võitis Ungari vastu ühe geimi | https://sport.err.ee/91829/eesti-naiste-vorkpallikoondis-voitis-ungari-vastu-uhe-geimi | Eesti naiste võrkpallikoondis kaotas Euroopa meistrivõistluste valikturniiri teises ringis võõrsil Ungarile 1:3 (19:25, 22:25, 25:16, 11:25). |
Marek Tšernjavski viis tartlased viis minutit enne avapoolaja lõppu juhtima, aga 56. minutil realiseeris Mihkel Ainsalu Rauno Sappineni söödu ja tabloole ilmusid viiginumbrid 1:1.
Mängu saatus otsustati viimase kümne minutiga: kõigepealt viis Randin Rande 82. minutil tartlased veel kord juhtima, aga vaid paar minutit hiljem Herol Riiberg viigistas. Möödus kõigest minut, kui Kaarel Kiidron lõi Tammeka võidutabamuse.
Tegemist oli Flora neljanda kaotusega sel hooajal. Vähem on neid kogunud vaid Nõmme Kalju (3). Tammeka teenis aga kümnenda võidu ja kerkis tabelis vähemalt päevaks Narva Transist mööda seitsmendaks.
Tabeliseis: 1. Tallinna FC Levadia 62 punkti (29-st mängust), 2. Tallinna FC Infonet 62 (28), 3. Tallinna FC Flora 60 (30), 4. Nõmme Kalju FC 56 (27), 5. JK Sillamäe Kalev 41 (29), 6. Paide Linnameeskond 38 (29), 7. Tartu JK Tammeka 35 (30), 8. JK Narva Trans 33 (29), 9. Pärnu Linnameeskond 16 (29), 10. Rakvere JK Tarvas 2 (28).
Laupäeval on vastamisi Tarvas - Infonet, Sillamäe - Narva, Paide - Levadia ning kell 16.00 algavas ETV telemängus Pärnu - Kalju. | Flora lahkub Taaralinnast ootamatult nulliga, Tammekale kümnes võit | https://sport.err.ee/91854/flora-lahkub-taaralinnast-ootamatult-nulliga-tammekale-kumnes-voit | Jalgpalli Premium liiga reedeses mängus sündis üllatustulemus, kui Tartu Tammeka alistas kodus tiitlikaitsja Tallinna Flora 3:2. |
RS:X purjelaual võitis kõik tänased sõidud Ingrid Puusta (NYCS), asudes seega ka kindlaks liidriks. Teisel kohal on Rainer Kasekivi (TPLK) ning kolmas Marcus Pertelson (TPLK).
49er'il kuulub kõrgeim positsioon eelmiste etappide tulemuse põhjal Eesti meistri tiitlid juba kinni pannud Juuso ja Henri Roihule (TJK), kes purjetasid tänagi kõigis sõitudes esimestena üle finišiliini. Teisel kohal on Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (ROPK/TJK) ning kolmanda positsiooni on praegu hõivanud Tõnis Haavel ja Lenart Kivistik (TJK).
Klassis 470 asusid juhtima Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru), järgnemas soomlased Matias Mikkola ja Miikka Nikkilä ning Kristel Sigrid Tihamäe ja Johanna Poksi (TJK).
Lätlane Ricards Toms Zvilna on liider Laser Standardil meie noormeeste Georg Haudi (ROPK) ja Mihkel Väli (ROPK) ees.
Laser Radial klassi tänase päeva parim oli kokkuvõttes Anna Pohlak (TJK). Anne-Mari Luik (ROPK) on teisel kohal ning kolmandalt realt leiame Liina Kolki (SMS).
RS Feva klassis paiknevad esikohal Jasper Rufus Rytövaara ja Tobias Reiter (TJK), järgnevad Jakob Haud ja Aleksander Kuusik (ROPK) teisel ning Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann (ROPK) kolmandal kohal.
29er paadil on juhtimas seni peetud osavõistluste tulemuste alusel endale sarja võidu ära kindlustanud Mari-Ann Raud ja Maris Seersant (TJK) Kaarel ja Mihkel Paali (KJK) ning Märten Mikku ja Randal Annuse (TJK) ees.
Katamaraanil F18 on avapäeva järgselt liidriteks Andres Laul ja Ain Roosma (NYCS). Uku Kuusk ja Aivar Soo (PJK) on teisel positsioonil, August Luure ja Erki Laur (NYCS) aga kolmandad.
Techno 293 U15 klassis oli avapäeval konkurentidest üle lätlane Arturs Sprindzuks. Teisel kohal on Daniel Schneider (TPLK) ja kolmas Lola Maria Pärn (TPLK). U17 klassis on esikohal lätlanna Elizabete Mangele, järgnemas Renar Roolaht (TPLK) ja Gregor Schneider (TPLK).
Formula klassile jäi täna võistlussõitude läbiviimiseks tuult liiga väheks.
Laser Radial klassis võistleb 23, Laser Standardil 10, RS Feval 20, 29er'il 9, 470-l 3, 49er'il 4 ja F18-l 14 paati, Techno 293-l 12, RS:X-l 10 ja Formulal 10 purjelauda.
Klassidele Laser Standard, 29er, 49er ja RS:X koosneb võistlusformaat reedest pühapäeva ennelõunani merel toimuvast fliidisõitude seeriast ja pühapäeva pärastlõunal Pirital ranna lähistel lühirajal purjetatavast vaatemängulisest finaalsõitude seeriast. Laser Standardi ja 29er'i finaalsõidud koosnevad hõbefinaalist, kus purjetavad fliidisõitude seeria paremusjärjestuses 4.-10. koha võistlejad, ja kuldfinaalist, kus võistlevad fliidisõitude seeria paremusjärjestuse 1.-3. koha omanikud ning hõbefinaali võitja. 49er ja RS:X klassid sõidavad vaid kuldfinaali. Kuldfinaalis selguvad regati esikolmik ja 4. koht. | Purjetamise Eesti meistrivõistluste finaaletapp sai Tallinna lahel avastardid | https://sport.err.ee/91852/purjetamise-eesti-meistrivoistluste-finaaletapp-sai-tallinna-lahel-avastardid | Täna algas Pirital Tallinna Nädala regatt, mis on klassidele Laser Radial, Laser Standard, RS Feva, 29er, 470, 49er, F18, Techno 293, RS:X ja Formula viimaseks EJL Purjetamise Eesti Meistrivõistluste sarja etapiks. Esimeses kolmes võistlussõidus said 151 purjetajat ja purjelaudurit Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust end proovile panna vaikses ebastabiilses tuules, kus parimate hulka jõudmine eeldas taktikaliselt tarku otsuseid. |
McLareni raporti suvel avaldatud vahekokkuvõttes keskenduti Venemaa riiklikule dopingupoliitikale Sotši olümpiamängudel eel ja ajal. Pärast seda jäeti Rio de Janeiro olümpialt eemale enam kui sada Venemaa sportlast.
Rahvusvahelise olümpiakomitee suunas kõlasid üleskutsed määrata kogu Venemaa koondisele Rio mängudel osalemise keeld, kuid selle asemel jättis ROK lõpliku otsustamisõiguse alaliitudele. Küll aga ei soovitata Venemaale anda erinevate suurvõistluste korraldamise õigust.
Aruande lõpliku valmimise osas veel kuupäeva paigas ei ole. "Me oleme hetkel uurimise teises faasis, kus tegeleme peamiselt sportlaste kohta info kogumisega ja vastava teabe rahvusvahelistele alaliitudele edastamisega. Seejärel on nende kord otsustada, kas midagi võetakse ette või mitte."
"Samuti raporteerime informatsioonist, mida me ei olnud jõudnud analüüsida eelmise kokkuvõtte ajaks ning siis saame näha, kas see laiendab pilti või muudab olukorra selgemaks," jätkas Zürichis ajakirjanikega kohtunud McLaren. "Aga sinna on vähemalt mitmeid kuid veel aega." | McLareni dopinguraporti lõplik valmimine võtab veel aega | https://sport.err.ee/91851/mclareni-dopinguraporti-loplik-valmimine-votab-veel-aega | Juulis Venemaa dopingukorruptsiooni uurimise kohta vahekokkuvõtte teinud Kanada spordijurist Richard McLareni sõnul on aruande lõpliku versiooni valmimiseni veel mitu kuud aega. |
"Järgmistel nädalatel tahaks jalad alla saada uuesti, saada kerguse jalgadesse. Mõned jooksud on juba enam-vähem olnud," lausus Fosti intervjuus portaalile Marathon100.com. "Ise siiralt loodan ja usun, et võiks Shanghais isikliku rekordi joosta, kuid palju sõltub taastumisest."
33-aastase Fosti isiklik tippmark 2:17.54 pärineb tunamulluselt Zürichi EM-ilt. Mullu jooksis ta Shanghais 2:19.42 ja tänavusel Rio de Janeiro olümpial sai kirja aja 2:19.26.
Hetkel on veel lahtine, kas ja kuidas jätkub koostöö treeneriga. "Jüri Käeniga oli kokkulepe kuni olümpiamängudeni. Saan temaga lähiajal kokku. Arutame, kuidas koostööd jätkata. Minu jaoks on oluline leida võimalus professionaalseks valmistumiseks järgmisel kahel aastal. Järgmine kuu aega on minu jaoks seetõttu tähtis aeg, eneseotsingud." | Roman Fosti loodab Shanghais isikliku rekordi joosta | https://sport.err.ee/91844/roman-fosti-loodab-shanghais-isikliku-rekordi-joosta | Eelmisel kuul Rio de Janeiro olümpiamaratonil jooksnud Roman Fosti usub, et võib novembri alguses peetaval Shanghai maratonil parandada isiklikku tippmarki. |
Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga esitati Eestis 66 rahvusvahelise kaitse taotlust, neist kolm augustikuus, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Augustis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud taotlejad on Armeenia, Gambia ja Venemaa kodanikud. Pressiesindaja rõhutas, et tegu on taotlejatega, kes on Eestisse tulnud ise, mitte Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavate inimestega.
"Varjupaigataotlusi on eelmise aastaga võrreldes tunduvalt vähem, kuid kuna Eesti elab juba päris palju rahvusvahelise kaitse saanud inimesi, siis nende elamislubade pikendamisega seotud menetlusi on varasemate aastatega võrreldes rohkem," sõnas politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juht Maige Lepp.
Kui eelmisel aastal esitasid enam taotlusi Ukraina, Süüria ja Iraagi kodanikud, siis tänavu on ligi poole taotlustest esitanud Palestiina okupeeritud ala, Afganistani ja Venemaa kodanikud, vastavalt kümme, üheks aja üheksa taotlust.
Lepp märkis, et Ukraina kodanike varjupaigataotluste arv tõusis seoses Ukraina kriisiga.
Tänavu on kaheksa kuuga Eestis rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse saanud kokku 52 inimest saanud, keelduvaid otsuseid on tehtud 42. 13 inimest, kes on Eestisse tulnud perekonna taasühinemise raames, said perekonnaliikme elamisloa.
2015. aasta jooksul esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kokku 226 inimest ning 2014. aastaga võrreldes kasvas taotlejate arv enam kui poole võrra. Möödunud aastal saabus Eestisse 93 taotlejat Ukrainast, mis moodustas 40 protsenti kõikidest siia saabunud rahvusvahelise kaitse taotlejatest. Neile järgnesid Süüria ja Iraak – mõlema riigi kodakondsusega taotlejaid oli 14. | Varjupaigataotluste arv on mullusega võrreldes märgatavalt vähenenud | https://www.err.ee/573950/varjupaigataotluste-arv-on-mullusega-vorreldes-margatavalt-vahenenud | Tänavu on esimese kaheksa kuu jooksul Eesti võimudele esitatud kokku 66 varjupaigataotlust ehk enam kui kolm korda vähem, kui kogu möödunud aasta jooksul kokku. |
Olukorra muutis segasemaks Valgevene koondise pisut ootamatu suur võit eelmises voorus võõrsil Poola üle, mis jätab viimaseks vooruks võimalikuks mitmeid stsenaariume.
Kui Eesti ja Valgevene võidavad ka viimases voorus, tekib kolme meeskonna vahel n-ö surnud ring. Sel juhul on Poolal praegu +13 punkti, Valgevenel -2 ning Eestil -11. Seega vajab Eesti surnud ringi võitmiseks Tartus vähemalt 13-punktilist võitu, teise koha saavutamiseks üheksapunktilist võitu.
Kui Eesti võit jääb vahemikku 9-12, ollakse grupis teised ja siis sõltub edasipääs võrdlusest ülejäänud gruppide teise koha omanikega.
Vaata Poola - Valgevene mängu tipphetki:
. @BelarusBasket???????? were responsible for the big upset of Wednesday, as they stifled @KoszKadra????????. #EuroBasket2017 pic.twitter.com/XVY8Q3tNlp
— FIBA (@FIBA) September 16, 2016 | VIDEO | Poola - Valgevene EM-valikmängu tipphetked | https://sport.err.ee/91859/video-poola-valgevene-em-valikmangu-tipphetked | Eesti meeste korvpallikoondis peab laupäeval Tartus üliolulise EM-valikmängu Poolaga ja kaalukausil on pääs finaalturniirile. |
MM-sarja üldliider Lewis Hamilton (Mercedes) oli esikümnes ainus, kes ei saanud oma kiireimat ringi kirja kõige pehmema ehk ultra soft kummiseguga, vaid läbis distantsi super soft seguga ning oli seitsmes (1.45,275).
Tema ja esikolmiku vahele mahtusid veel Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.44,557), Sebastian Vettel (Ferrari; 1.45,161) ja Nico Hülkenberg (Force India; 1.45,182). | Singapuri GP: Teise treeningu tippaja sõitis Nico Rosberg | https://sport.err.ee/91856/singapuri-gp-teise-treeningu-tippaja-soitis-nico-rosberg | Vormel-1 MM-etapil Singapuris näitas teisel vabatreeningul kiireimat minekut sakslane Nico Rosberg (Mercedes; 1.44,152), kes edestas Kimi Räikköneni (Ferrari; 1.44,427) ja avatreeningu nobedaimat Max Verstappenit (1.44,532). |
Raporti kohaselt on esimese uurimise ajal tõendusmaterjali rikutud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sellele viitavad väidetavalt mõlema musta kasti salvestised, kus ühel on kustutatud kolm ja teisel viis sekundit heli, teatas uudisteagentuur AFP.
Kuus aastat tagasi Venemaal Smolenskis toimunud lennuõnnetuses hukkusid president Lech Kaczynski ja tema 95-liikmeline kõrgetasemeline kaaskond.
"Isiklikult olen üllatunud, et Venemaa ei taha meile tagasi anda lennuki vrakki, sest fakt, et Venemaa seda teha ei taha, põhjustab erinevaid spekulatsioone, mis ei ole Venemaale soodne asjade käik. Normaalsetes oludes, kui pole midagi varjata, antaks teisele riigile ta omand tagasi. Jah, see lennuk oli toodetud Venemaal, see oli Tupolev, kuid see oli Poola omand. Poola oli selle lennuki ostnud ja on seetõttu ka vraki omanik. Nii Poolas kui ka rahvusvaheliselt on tekkinud küsimus: miks Venemaa ei ole juba kuus aastat Poolale tema omandit tagastanud?" küsis Poola president Andrzej Duda. | Poola uurijad tuvastasid rikkumisi 2010. aasta lennuõnnetuse uurimises | https://www.err.ee/573946/poola-uurijad-tuvastasid-rikkumisi-2010-aasta-lennuonnetuse-uurimises | Poola uurijad on leidnud esimesi vihjeid 2010. aasta presidendi lennuõnnetuse uurimise rikkumise kohta. |
Küberrünnaku tulemusena jõudsid teiste seas avalikkuse ette võimlemise olümpiavõitja Simone Bilesi, tennisetähe Venus Williamsi ja Tour de France'i võitja Chris Froome'i terviseandmed. Kokku lekitati sel nädalal avalikkusele 29 sportlase ravikaardid.
WADA on juhtunus süüdistanud Venemaalt tulevaid küberrünnakuid ja Bach näib tänase avaldusega seda seisukohta jagavat. Sakslane sõnas, et ROK aitab WADA-l Venemaa võimudega suhelda, sündmuste tõsidust rõhutada ja küsida igakülgset abi, et küberkurjategijate tegevuks lõppeks. | ROK-i president palub Venemaalt küberrünnakute peatamiseks abi | https://sport.err.ee/91849/rok-i-president-palub-venemaalt-kuberrunnakute-peatamiseks-abi | Rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) president Thomas Bach palub Venemaalt abi maailma antidopingu agentuuri WADA andmebaasi rünnanud ja konfidentsiaalse info avalikustanud vene häkkerite tabamiseks. |
Aastatel 2000-2002 aktiivselt tegutsenud bänd Directors on sõpruskond, mis aeg-ajalt Amper Racingu garaažis kokku saab, ning teeb hobikorras täpselt sellist muusikat nagu neile endale kõige rohkem meeldib. Tänaseks on valminud uus singel “King”, mille produtsendiks on Rob Montes.
"Maailmas on palju igasuguseid kuningaid," rääkis bändi solist Lauri Tõnspoeg. "Häid, halbu, tarku ja rumalaid. Valituid ja jumala poolt siia saadetuid. Mõned hoolivad oma rahvast, aga mõned röövivad inimestel kõik, mis võimalik ning saadavad siis enda nimel sõtta surema," ütles Tõnspoeg.
Lisaks Directorsi loomingule on garaažis loodud veel näiteks Põhjamaade kõige kiirem autokere, putitatud vormelautosid ning ehitatud nullist täiesti ebatavalisi muusikainstrumente.
Directors on:
Lauri Tõnspoeg (vokaal, kitarr)
Silver Suu (kitarr)
Danel Pandre (bass)
Aivo Hints (trummid) | Garaažibänd Directors andis välja uue singli "King" | https://menu.err.ee/292289/garaaziband-directors-andis-valja-uue-singli-king | Directors on sõna otseses mõttes garaažibänd, kelle looming sünnib Amper Racingu garaažis Tallinnas. Täna ilmus ametlikult nende värskeim singel "King". |
"Me oleme valmis pikendama vaenutegevuse peatamist veel 72 tunniks," ütles Vene kaitseministeeriumi ametnik Viktor Poznihhir telebriifingul, lisades, et Moskva ootab Washingtoni järel, et see peaks kokkuleppest kinni.
"Ootame Ameerika poolelt resoluutseid mõjutusmeetmeid USA kontrollitud relvarühmituste suhtes 9. septembri kokkuleppe rangeks elluviimiseks. Vastasel juhul võib olukord kontrolli alt välja," ütles Vene kaitseametkonna peaoperatiivdirektoraadi asejuht.
Poznihhiri sõnul rikkusid ülestõusnud möödunud ööpäeva jooksul relvarahu 39 korda. "Alates relvarahu jõustumisest esmaspäeval on relvarahu rikutud 144 korda," sõnas ta.
Vene ametniku sõnul on Venemaa ja Süüria valitsusväed oma kohustused täitnud.
Relvarahulepe näeb ette ka ülestõusnute ja valitsusvägede tagasitõmbamist Aleppo idapoolsetesse linnajagudesse viivalt Castello teelt ja selle ümbruse demilitariseerimist.
Vene ohvitser Vladimir Savtšenko ütles reedel, et valitsusväed on naasnud Castello teele pärast tagasitõmbumise poolelijätmist, kuna ülestõusnud ei taandu piirkonnast.
"Kokkuleppele vaatamata ja ei ole opositsioonijõud oma sõjatehnikat ja relvi Castello teelt ära viinud," ütles Savtšenko. "Seetõttu toodi öö lähenedes valitsusvägede äraviidud relvad ja sõjatehnika tagasi endistele positsioonidele."
ÜRO erisaadik Staffan de Mistura hoiatas, et humanitaarabi ei ole võimalik Alepposse viia enne, kui on tagatud Castello tee julgeolek.
Alates relvarahu jõustumisest esmaspäeva õhtul ei ole Süüria ümberpiiratud aladele jõudnud ühtegi humanitaarabiveokit, mille läbilubamist näeb ette USA-Vene relvarahulepe. | Venemaa kutsus pikendama Süüria relvarahu 72 tunni võrra | https://www.err.ee/573955/venemaa-kutsus-pikendama-suuria-relvarahu-72-tunni-vorra | Venemaa teatas reedel, et on valmis pikendama Süüria relvarahu 72 tunni võrra vaatamata ülestõusnute korduvatele relvarahurikkumistele. |
Egel näitas 200 m kompleksujumises neljandat aega ning tulemus 2.56,64 tagas talle kindla edasipääsu õhtusesse finaali.
Tilk saavutas 100 m vabaltujumises 11. koha ajaga 1.23,85. | Eesti paraolümpialane pääses Rios neljanda ajaga finaali | https://sport.err.ee/91847/eesti-paraolumpialane-paases-rios-neljanda-ajaga-finaali | Rio paraolümpiamängudel on käimas üheksas võistluspäev ning meie ujujatest olid täna stardis Elisabeth Egel ja Brenda Tilk. |
Asendusetendus toimub 27. detsembril kell 19.00. Kehtivad samad piletid, soovi korral ostetakse piletid tagasi 23. septembrini Tallinna Linnateatri kassas.
Piletilevist PDF-pileti ostnutel palutakse piletite tagasiostuks ühendust võtta Piletilevi kontoriga (tel. 6248 032, [email protected]).
Tallinna Linnateater vabandab. | Tallinna Linnateatri "Krabati" homne etendus jääb ära | https://kultuur.err.ee/313747/tallinna-linnateatri-krabati-homne-etendus-jaab-ara | Näitleja haigestumise tõttu jääb ära homme, 17. septembril Tallinna Linnateatri Põrgulaval kell 12.00 toimuma pidanud etendus "Krabat". |
"Kas Napoli soovis tänavu suvel Ibrat hankida? Kui klubide presidendid minuga räägivad, siis nad teavad, et see jutt jääb meie vahele. Valisime Unitedi, see oli meie eesmärk, Ibra oli samuti klubi huvisfääris ja oleme nüüd seal, kus peame olema," sõnas Raiola.
"Kõik, mida saan öelda, on see, et Zlatan helistas mulle pärast [endise Juventuse kaitsja] Ciro Ferrara lahkumismängu Sao Paolos ja ütles: "Mino, soovin oma karjääri lõpetada Napolis."
Agendi sõnul põhjendas Ibrahimovic soovi sellega, et Napoli inimeste mentaliteet on talle kõige lähedasem. Siiski liitus viimased hooajad Pariisi Saint-Germaini esindanud Ibrahimovic tänavu juulis vabaagendina Unitediga. | Manchester United ei olnudki Ibrahimovici jaoks esimene valik | https://sport.err.ee/91841/manchester-united-ei-olnudki-ibrahimovici-jaoks-esimene-valik | Rootsi ründetäht Zlatan Ibrahimovic soovis algselt karjääri lõpetama minna Manchester Unitedi asemel hoopis Napolisse, lausus mängija agent Mino Raiola Itaalia raadiojaamale CRC. |
Koondise peatreener Keith Boanase sõnul oli Inglismaaga mängimine Eesti koondise jaoks raske ülesanne. "Tegemist oli kindlasti tugevaimate vastastega, mängida nende kodus rohkem kui 6000 pealtvaataja ees ja kus on kohal ka BBC. Lisaks tahtsid nende mängijad ennast peatreenerile tõestada ja kindlustada oma kohta EM-ile sõitvas koondises," vahendab Boanast Jalgpall.ee.
Inglismaa alustas kohtumist intensiivse survega ning esimesel poolajal suudeti eestlannade võrku lüüa kolm väravat. "Pärast närvilist algust nende kiirete ja tehniliste mängijate vastu, rahunesid meie tüdrukud veidi, hakkasid võitlema ning leidsid viise, kuidas Inglismaa tempo ja liikumistega hakkama saada. Teisel poolajal õnnestus see isegi paremini, kuigi meil ei olnud muud valikut, kui kaitsvalt mängida, isegi kui me oleks tahtnud teisiti."
Aasta tagasi võõrustas Eesti samas valiksarjas Inglismaad ning siis purustati eestlannad lausa 8:0. Pealelööke tegid inglannad tolles mängus 30, millest raamidesse läksid 15. Võõrsil läks Eestil paremini, sest numbrid olid vastavalt 27 ja 12. "Meie eesmärgiks on alati mitte lasta vastastel meid võita rohkem kui esimeses omavahelises kohtumises. Mängijad saavutasid selle. Keegi mainis ka, et Inglismaa ei proovinud teisel poolajal enam sama kõvasti, mis on täielik jama, sest nad kindlasti tahtsid umbes 10 väravat meile lüüa. Meie mängijad kaitsesid kogu jõuga ja ma olen uhke selle üle, kui kaugele me oleme jõudnud."
Eesti lõpetas valiksarja kahjuks ühegi punktita ning vastastele ei suudetud lüüa ka ühtegi väravat. Enda võrgust tuli pall välja korjata 33 korral. Suuremad kaotused saadi grupi kahelt tugevaimalt Inglismaalt ja Belgialt, kodus suudeti aga kõvasti vastu hakata Serbiale ning Bosnia ja Hertsegoviinale, kellele tuli alla vanduda napilt 0:1. "Valiksari oli muidugi kurb, sest me ei suutnud teenida ühtegi punkti. Meil ei olnud kahes kodumängus Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina vastu õnne. Tuleviku mõttes on olulisemad pingutused, mis me suutsime teha Belgia ja Inglismaa vastu teistes omavahelistes mängudes. Mängijad on teeninud palju austust enda ja üksteise vastu. Just mängijad ja treenerid tulevikus peavad kaasa aitama mängu kasvamisele ja ma loodan, et uus ajastu ja visioon, mida Eesti Jalgpalli Liit on arutanud, toetab ja julgustab seda."
Boanasel oli see viimaseks kohtumiseks Eesti naiste koondise eesotsas ning enda sõnul tekitab see palju tundeid. "Minu jaoks on tegemist emotsionaalse ajaga, aga ma ei oleks saanud soovida paremat esitust julguse ja sihikindluse poolest, arvestades seda, mis tasemel me oleme. Viimase mängu kohapealt olen ma üsna õnnelik, olles samal ajal kurb, et minu jaoks on tegemist teekonna lõpuga." | Keith Boanas: me ei saanud teha muud, kui kaitsvalt mängida | https://sport.err.ee/91839/keith-boanas-me-ei-saanud-teha-muud-kui-kaitsvalt-mangida | Eesti naiste jalgpallikoondis pidas eile oma viimase kohtumise 2017. aasta EM-valikturniiril, kui võõrsil kohtuti Inglismaa naiskonnaga. Tugevatelt vastastelt tuli vastu võtta 0:5 kaotus. |
Iga kuu neljandal neljapäeval saab kokku Tartu folgiklubi. 22. septembril kell 19.00 on autoritunni külaliseks Kulno Malva (akordion) ja seejärel mängib-laulab imeline Lepaseree (Meelika Hainsoo lauldes, Paul Daniel kitarril, Kulno Malva akordionil). Autoritunni esinejaga vestleb Ants Johanson.
Tartu folgiklubi on rida avalikke sündmusi, kus Tartu publikule pakutakse võimalust publikul kohtuda eesti pärimusmuusika ja autorilaulu oluliste tegijatega ja viiakse läbi avalik salvestus.
Enamik Tartu folgiklubi salvestusi on jõudnud Klassikaraadio saatesse "Folgialbum".
Toimumise kuupäevad 2016-2017 hooajal:
22. september 2016
27. oktoober 2016
24. november 2016
22. detsember 2016
26. jaanuar 2017
23. veebruar 2017
23. märts 2017
27. aprill 2017
25. mai 2017 | Tartu folgiklubi hooaja esimeseks külaliseks on Kulno Malva | https://menu.err.ee/292284/tartu-folgiklubi-hooaja-esimeseks-kulaliseks-on-kulno-malva | Saabuval neljapäeval alustab taas Tartu folgiklubi, kus autoritunni külaliseks on Kulno Malva. |
"Kui see alagrupiturniir algas, siis Poola võis olla paberil ilmselge liider, mida nad ka esimesi mänge ära võites näitasid. Aga läbi aastate on nad täpselt samasuguste asjade otsa komistanud. Ei ole nii, et nad oleks suured favoriidid ja võitmatud," sõnas Tein intervjuus Vikerraadiole. "Eesti pakkus ka Poolas sellise küllalt südika ja väga võitlusliku mängu. Lampe ja mõne kogenuma venna liidriomadused lasid õigel hetkel Eestil tagaajaja rolli jääda."
Teini sõnul peaksid Eesti tagamehed homme kõvasti teravusi looma ja kaitses tuleb vajadusel nii kokku tõmmata, et suruda vastaseid üksnes raskeid viskeid tegema. "Tuleks luua veel rohkem õigel ajal teravust ehk minna vastasele kõrvale, sealt edasi mööda - siis on liin lõhutud ja tekivad mingid variandid. Teine variant on see, et kui vahetatakse küllalt lihtsalt Poola mõistes, siis meil on olemas tagant viskajad - nii Kitsing, Hallik, Keedus ja nii edasi -, kes on võimelised tabama."
"See on tagamängija oskus kate-katte mängus teades juba, et vahetus tuleb, hoida soliidset teravust üleval ehk jätta mõlemad mängijad korraks enda peale ja siis õigel ajal lasta terav, täpne sööt välja, mille pealt on pikal hea see ära panna. Pisi-pisi-detailid, mis hakkavad, ma loodan, homme mõjuma."
"Lisaks peab Eesti niisama kõvasti suruma ja kuidagi suutma korvi all kokku tõmmata ja abistada, et sealt tuleb möödavise või raske vise, mille pealt saab Eesti teha kiirrünnaku, mida tehakse küllalt hästi," jätkas Tein.
"Kui saad mängu peale neli-viis-kuus lihtsat korvi, mis tegelikult vahe 10-15 punkti ka tekitavad. Ja siis uuesti kaitses uus rünnak ette võtta, suruda-suruda ja nii täpselt 39. minutini välja. Naljaga pooleks: siis tuleb hakata vaatama, mis seis on. Siis oleme maksimumi teinud ja vaatame, kus seal oleme. Kas saame mingit taktikat veel kasutada või mitte."
Kohtumine Eesti ja Poola vahel, mis otsustab EM-valikgrupist edasipääsu finaalturniirile, algab TÜ Spordihoones laupäeval 17. septembril kell 20.00.
Kui Eesti ja Valgevene võidavad ka viimases voorus, tekib kolme meeskonna vahel n-ö surnud ring. Sel juhul on Poolal praegu +13 punkti, Valgevenel -2 ning Eestil -11. Seega vajab Eesti surnud ringi võitmiseks Tartus vähemalt 13-punktilist võitu, teise koha saavutamiseks üheksapunktilist võitu.
Kui Eesti võit jääb vahemikku 9-12, ollakse grupis teised ja siis sõltub edasipääs võrdlusest ülejäänud gruppide teise koha omanikega. | Tanel Teini näpunäited Poola vastu: tagamehed teravusi looma ja korvi alt tuleb kokku tõmmata | https://sport.err.ee/91843/tanel-teini-napunaited-poola-vastu-tagamehed-teravusi-looma-ja-korvi-alt-tuleb-kokku-tommata | Eesti korvpallikoondise endine mängumees Tanel Tein leiab, et paberil on Poola tõepoolest meie EM-valikgrupi soosik, aga nendelgi on omad nõrgad kohad, mille Eesti võistkond võiks laupäeval ära kasutada. |
Aasta on 1937.
Üha enam süveneb maailmas tunne, et asjad liiguvad vääramatult halvemuse poole. Jaanuaris peetakse Moskvas järjekordne näidisprotsess väidetavate trotskistide üle, Saksamaa jätkab relvastumist ning Saksa õhuväe ülimuslikkust demonstreerib Hispaania kodusõtta, rahvuslastele appi saadetud kurikuulus Legion Condor. Eelmisel suvel alanud Hispaania kodusõda ägeneb üleüldse ning vaikselt kuid vääramatult kaldub edu selles rahvuslaste poolele. Sõda puhkeb ka Hiinas – Marco Polo silla intsidendist algab Teine Hiina-Jaapani sõda, mis vältab 1945. aastani ning nõuab 30 miljonit inimelu.
Samas näitab maailma majandus paranemise märke. Tõsi, mõned neist on ajutised, teised illusoorsed, kolmandad aga liiga pika vinnaga, et lohutada kannatanuid. Igatahes alustab 1937. aasta alguses Ameerika Ühendriikides teist ametiaega president Franklin Delano Roosevelt, keda peetakse riigi kriisist välja vedajaks.
Eestis aga, jah, Eestis ei juhtu suurt midagi. Jaanuaris avatakse Tallinnas hotell Palace ja veebruaris Kultase kohvik, kuid poliitikas valitseb vaikiv ajastu. 2. augustil hukkub segastel asjaoludel Luksemburgi põgenenud vabadussõjalaste juht Artur Sirk, kuid Eesti ajalehed sellest ei kõssa.
Poliitika asemel tehakse kirjandust. Head kirjandust. Ilmub üks minu kõigi aegade lemmikraamatuid – Heiti Talviku luulekogu „Kohtupäev“. Enne seda oli 1904. aastal sündinud poeet avaldanud vaid ühe kogumiku. Selleks on 1934. aastal ilmunud „Palavik“, mis on sedavõrd jõuline debüüt, et Talvik võetakse kohe kirjanike liitu. Nüüd siis teine, ühtlasi Talviku viimane kogu: melanhoolne, kohati süngegi, kuid ometi jõulise, ja optimistliku lõpuga „Kohtupäev“.
Pärast „Kohtupäeva“ avaldab Talvik luulet harva ning jagab hiljem paljude kaasmaalaste saatust hukkudes asumisel. Seetõttu on Talvik ka nõukogude ajal põlu all. Väliseestlased muidugi kirjastavad teda, kuid Eesti lugejani jõuab Talvik uuesti alles kuuekümnendatel. Seda ametlikult. Tegelikult loetakse Talviku romantilisi ja seejuures ometi tarku, läbinägevaid tekste kogu aeg. Ning kahtlemata on Heiti Talviku luule surematusele kaasa aidanud arvukad viisistused, millest vast tuntuimad on Vennaskonna versioonid Heiti Talviku luuletustest.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. | 90 raamatut 90 päevaga. Heiti Talvik, "Kohtupäev" | https://kultuur.err.ee/313757/90-raamatut-90-paevaga-heiti-talvik-kohtupaev | 90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja üheksakümmend kirjandusteost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. |
Euroopa Keskpanga negatiivsed intressid pole Eesti eraisikute rahakotti veel auku sööma hakanud: oma raha arvel hoidmise eest kliendid peale maksma ei pea. Samas aga ei teeni ka midagi.
Kui aastaid tagasi soovitasid pangad ühe võimalusena oma raha kasvatamiseks panna see tähtajalisele hoiusele, mis tähendas, et kindlaks määratud aja jooksul seda kasutada ei saanud, kuid samas tiksus sellele garanteeritud intress, siis nüüd on kõige ekstreemsemal juhul võimalik panna raha aastaks tähtajalisele hoiusele nii, et "garanteeritud intress" on 0,00 protsenti. Sellist toodet pakub oma klientidele SEB: nii palju kui sisse paned, nii palju ka välja võtad, ei sentigi lisaks.
SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas põhjendabki nullintressi Euroopa Keskpanga negatiivsete intressimääradega, mis on kehtinud juba kaks aastat. Siiski kinnitab ta, et tähtajalisi hoiustajaid pangal klientide seas on ega leia, et toote ära peaks kaotama.
"Põhiliselt on tähtajaline hoius täna kasutusel raha arvelduskontolt eraldi hoidmiseks. Tähtajalise hoiuse sõlmijate arv on vähenenud, aga mitte märkimisväärselt."
Ehkki teiste pankade tähtajaliste hoiuste intressid on kröömikese suuremad kui ümmargune null, on need siiski nullilähedased. Nii saab poole aastaga kasvatada Swedbankis oma raha 0,01 protsendi võrra ja ühe aastaga 0,1 protsenti. See tähendab, et pannes näiteks 3000 eurot aastaks kontole seisma, võiks pool aastat hiljem võtta välja 3000 eurot ja 30 senti, juhul kui pank sente väljastaks. 3000 eurot aastasele hoiusele jättes saab kätte 3003 eurot. Jällegi, kui pank kolme eurot väljastaks.
Nordea pooleaastane hoiuseintress on 0,05 senti, seega teeniks 3000 eurole poole aastaga juurde ühe euro ja 50 senti. Aastane hoiuseintress on 0,2 protsenti, mis võimaldab teenida kuus eurot algpanusele lisaks.
Nordea pressiesindaja Jane-Liina Liiv põhjendab samuti madalaid intresse samuti keskkonnaga. Toote kaotamist ta aga vajalikuks ei pea. "Klientidel peab olema võimalus oma raha hoiustada. Tänases üleüldises negatiivsete intresside keskkonnas on 0,2 protsenti konkurentsivõimeline pakkumine."
Kõige lahkema käega kohtleb tähtajalisi hoiustajaid LHV: poole aastaga teenib 3000 euro pealt 0,15 protsenti ehk neli eurot ja 50 senti. Aastane hoiuseintress on 0,3 protsenti ehk klient saab algsele lisaks üheksa eurot.
Seega pole vahet, kas hoiustada oma raha tavalisel kontol või tähtajalisel hoiusel, sest viimase pealt teenida nagunii ei saa. Vaba raha korral tasuks pigem otsida investeerimisvõimalusi. | Tähtajalise hoiuse pealt raha ei teeni | https://www.err.ee/573939/tahtajalise-hoiuse-pealt-raha-ei-teeni | Euroopa Keskpanga kehtestatud intressid on juba pikalt olnud miinuses, mis avaldab mõju ka Eestis: tähtajaline hoius, mille eesmärk peaks olema lühikese ajaga oma raha pisut kasvatada, on muutunud sisuliselt mõttetuks tooteks. Samas pole pangad toote pakkumist ära kaotanud. |
Kohustusliku ajateenistuse taastamine on prantslaste hulgas populaarne idee ning seetõttu on seda esile tõstnud ka mitu presidendikandidaati. Loodetakse, et sõjaväeteenistus aitaks suurendada ühiskonna sidusust ning vanu väärtusi ausse tõsta, vahendas The Local.
Kui teised kandidaadid on rääkinud üldisest sõjaväekohustusest, siis Sarkozy leiab, et aega teenima tuleks saata koolist välja langenud õpilased. Eileõhtuses telesaates "L’Emission Politique" ütles presidendikandidaadiks pürgija, et ajateenistus peaks kestma 6-12 kuud ning olema kohustuslik neile, kes jätavad kooli pooleli ega lähe tööle.
"100 000 igal aastal koolist väljalangejat vanuses 18-25 peavad läbima kohustusliku sõjaväeteenistuse," rääkis Sarkozy oma plaanist.
Kampaania veebilehel selgitas kandidaat oma ideid lähemalt. Nimelt soovib ta, et alates 18. eluaastast tuleks kõigil, kes ei ole bakalaureuseõppes, praktikal, internatuuris ega osale mõnes koolituses, sõjaväkke minna, et seal üheskoos elamiseks vajalikud reeglid omandada.
Varem on Sarkozy öelnud, et sõjavägi õpetab vara tõusma, distsipliini austama ning isegi prantsuse keelt rääkima.
Viimastel andmetel lahkub igal aastal umbes 110 000 noorukit Prantsuse koolisüsteemist ilma mingit kvalifikatsiooni omandamata. Viis aastat tagasi oli selliseid noori koguni 136 000.
Ehkki terrorihirmus Prantsusmaa avalikkus võib plaani heaks kiita, ei pruugi kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine 20 aastat pärast selle kaotamist lihtsaks osutuda.
Kõigepealt on see kulukas - mõnedel hinnangutel maksab see aastas 5-6 miljardit eurot. Sarkozy sõnul kuluks aastas 400 miljonit eurot. Teiseks puudub 100 000 nooruki ajateenistusse saatmiseks vajalik infrastruktuur - paljud sõjaväebarakid on lammutatud või muuks otstarbeks ümber ehitatud.
Ajaloolane Benedicte Cheron tõi välja, et sellise hulga uute nekrutite väljaõpetamiseks napib ka sõjaväelasi.
Õigusekspert Nicolas Hervieu tõi aga välja, et kui ajateenistusse kaasata vaid teatud osa elanikkonnast, tekitaks see samuti probleeme ja oleks vastuolus põhiseadusega.
Kohustusliku ajateenistuse taastamist on viimasel ajal arutatud ka Rootsis ja Saksamaal. | Sarkozy tahab koolist välja langenud prantslased sõjaväkke saata | https://www.err.ee/573937/sarkozy-tahab-koolist-valja-langenud-prantslased-sojavakke-saata | Mitu Prantsusmaa presidendiks pürgijat toetab kohustusliku ajateenistuse taastamist, kuid üks võimalikke kandidaate, ekspresident Nicolas Sarkozy tuli välja ideega saata sõjaväkke umbes 100 000 koolist väljalangenud noorukit. |
Koos praegu Tinkoffis leiba teeniva Contadoriga siirduvad Trek-Segafredosse spordidirektor Steven de Jongh ja kauaaegne abimees Jesus Hernandez. Detsembris 34-aastaseks saaval Contadoril tekkis soov tippspordis jätkata pärast edukat hooaja esimest poolt, mis tõi talle Baski velotuuri üldvõidu ning teise koha Pariis-Nice'il ja Kataloonia tuuril, vahendab Spordipartner. | Alberto Contador sõlmis lepingu uue meeskonnaga | https://sport.err.ee/91845/alberto-contador-solmis-lepingu-uue-meeskonnaga | Vahepeal loobumismõtteid heietanud kahekordne Tour de France'i võitja Alberto Contador sõlmis kaheaastase lepingu Trek-Segafredoga. Varasemate teadete kohaselt allkirjastati kontraht juba Touri käigus, kuid nüüd tehti see ametlikult avalikuks. |
USA presidendikandidaadid Hillary Clintoni ja Donald Trump on kinnitanud ametlike dokumentidega oma sobivust presidendiametisse. "Pealtnägija" küsis ka Eesti praegu viie kindla presidendikandidaadi käest, kas nad oleksid valmis andma "Pealtnägijale" koos neile nõu andva arstiga oma ravikaardile ligipääsu.
Põhimõttelise valmisoleku selleks andsid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaat Mart Helme ja Keskerakonna kandidaat Mailis Reps. Ligipääsu keeldusid andmast Marina Kaljurand ja Siim Kallas. Allar Jõks lubas anda ligipääsu viimastele talle tehtud uuringutele, kuid mitte tervele tervisekaardile.
"Pealtngäija" palus kandidaatidel vastata ka mõnele küsimusele, millega kandidaadid hindasid oma tervislikku seisundit heaks. Esitatud tähtajaks saatsid vastused vaid Mart Helme ja Mailis Reps.
MART HELME (66):
Millal külastasite viimati arsti (nii perearst kui ka eriarst)?
viimati kusagil 2008-2009
On Teil kroonilisi haigusi? Millised?
Kroonilisi haigusi ei ole.
On Teil olnud viimase 5 aasta jooksul operatsioone? Millised?
Operatsioone pole peale lapsena välja lõigatud pimesoole olnud.
On Teil olnud valu südame piirkonnas, südame rütmihäireid, kõrgenenud vererõhku? Millised neist?
Ei ole. Vererõhk on pigem madal.
On Teil olnud kasvajaid, maohaavandtõbe, suhkruhaigust, reumat? Millised neist?
Ei.
Kas Teid on kunagi ravitud kasvuhormoonidega, on teostatud kudede siirdamisi?
Ei.
Kas Teil on kunagi diagnoositud mõni vaimuhaigus? Millised?
Ei.
Kas võtate igapäevaselt ravimeid? Milliseid?
Ei võta. Talveperioodil kasutan vitamiine.
Olete te kunagi kasutanud uimasteid?
Ei.
Kuidas hindate ise enda tervislikku seisundit?
Hindan oma tervist heaks.
Kas kinnitate, et esitatud andmed on tõesed?
Andmed on tõesed. Perearst väljastas täna just ka vastava tõendi.
MAILIS REPS (41):
Millal külastasite viimati arsti (nii perearst kui ka eriarst)?
Perearsti külastan regulaarselt mitu korda aastas oma lastega ning kuna meil on sama perearst, siis küsib perearst küsimusi ka minu tervise kohta ning mõõdab vererõhku. Lisaks külastan regulaarselt hambaarsti. Põhjalikum tervise läbivaatus ning ka naistearsti külastus jääb viimase lapse sünnijärgsesse aega.
On Teil kroonilisi haigusi? Millised?
Ei ole.
On Teil olnud viimase 5 aasta jooksul operatsioone? Millised?
Ei ole.
On Teil olnud valu südame piirkonnas, südame rütmihäireid, kõrgenenud vererõhku? Millised neist?
Ei ole. Vererõhk on mul üldiselt normis. Pigem on esinenud juhtumeid, kus ta on normist pisut madalam.
On Teil olnud kasvajaid, maohaavandtõbe, suhkruhaigust, reumat? Millised neist?
Ei ole.
Kas Teid on kunagi ravitud kasvuhormoonidega, on teostatud kudede siirdamisi?
Ei ole
Kas Teil on kunagi diagnoositud mõni vaimuhaigus? Millised?
Ei ole ja ka suguvõsas ei ole teadaolevalt selliseid haiguseid tuvastatud.
Kas võtate igapäevaselt ravimeid? Milliseid?
Ei võta.
Olete te kunagi kasutanud uimasteid?
Ei ole.
Kuidas hindate ise enda tervislikku seisundit?
Presidendiralli ajal on puhkamiseks ja trenni tegemiseks vähem aega jäänud, mistõttu hetkel koormustesti tehes ei tuleks kindlasti isiklikku tippmarki, kuid üldiselt on minu tervislik seisund väga hea.
Kas kinnitate, et esitatud andmed on tõesed?
Jah. Kinnitan, et esitatud andmed on tõesed. | "Pealtnägija" uuris presidendikandidaatidelt nende tervisliku seisundi kohta | https://www.err.ee/573942/pealtnagija-uuris-presidendikandidaatidelt-nende-tervisliku-seisundi-kohta | Tulenevalt USA presidendikandidaadi Hillary Clintoni terviseprobleemidest otsustas "Pealtnägija" küsida ka Eesti presidendikandidaatidelt nende tervisliku seisundi kohta. Viiest kandidaadist vastasid kaks - Mailis Reps ja Mart Helme. |
Kuna Bakker jäi järgmises ringis alla venelasele Edvard Kajumovile, ei pääsenud Pikulenko ka lohutusringi.
Lisaks Pikulenkole osaleb juunioride EM-il veel neli eestlast: German Duran, Tanner Saar (mõlemad kuni 81 kg), Mattias Kuusik (kuni 90 kg) ja Otto Krister Imala (kuni 100 kg). Kõik nad tulevad tatamile laupäeval.
Pühapäeval on EM-il kavas üksnes võistkonnavõistlus. | Eesti judoka juunioride EM-il avaringist edasi ei jõudnud | https://sport.err.ee/91846/eesti-judoka-juunioride-em-il-avaringist-edasi-ei-joudnud | Hispaanias Malagas alanud judo juunioride Euroopa meistrivõistlustel piirdus Nikita Pikulenko (kuni 73 kg) ühe matšiga, kui kaotas avaringis hollandlasele Kevin Bakkerile waza - ari 'ga. |
Riigihalduse ministri vahenditest makstakse 3. juulil toimunud äiksetormi kahjude likvideerimiseks 46 014 eurot, millest Valgjärve vald sai 13 000, Antsla vald 8500, Karula vald 15 000 ja Taheva vald 9514 eurot.
Ministri nõunik Armo Vask ütles ERR-ile, et esialgne taotluse kogusumma oli küll 66 462 eurot, kuid analüüsi ja omavalitsuste hinnangute tulemusel selgus, et omavalitsuste eelarves on ülejäänud kulude katmiseks ka oma vahendeid.
Suvel rahandusministeeriumisse saadetud taotluses seisab, et Valga-, Võru- ja Põlvamaad tabanud ränk äiksetorm ja tugevad tuuleiilid põhjustasid piirkonnas ulatuslikke tormikahjustusi eramajapidamistes, omavalitsustele kuuluvatel objektidel kui ka metsades. | Riik hüvitas Kagu-Eesti valdadele suvise tormi tekitatud kahjud | https://www.err.ee/573943/riik-huvitas-kagu-eesti-valdadele-suvise-tormi-tekitatud-kahjud | Riigihaldusminister Arto Aas otsustas osaliselt rahuldada Kagu-Eesti maakondade esitatud nõude juuli alguses olnud tormi põhjustatud kahjude hüvitamiseks. |
"Näitusel soovin aru saada oma rollist ja kohustustest loojana, kelle tööd pärast valmimist koju on jäänud. Viisist, kuidas on kõige parem neid talletada. Kas minust saab talletajana arhivaar. Kus ja kuidas on turvaline. Kui ma loon seifi või arhiivi või konserveerin iga eseme sobiva temperatuuriga ruumis, siis kellel on õigus neid sealt välja võtta. Kuid kui neid enam keegi kunagi ei näe, siis kas teosele tekib väärtus ajaga või taasväärtustab tööd vaataja kohalolek," ütleb kunstnik uue näituse kirjelduseks.
Anna-Maria Saar omandas bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiosakonnas 2011. aastal ning on pärast seda osalenud grupinäitustel Eestis, Soomes ja Iisraelis. 2012. aastal kutsuti ta osalema Põhjamaade ehtekunstinäitusele "From the Coolest Corner. Nordic jewellery", mis ringles aastatel 2013–2015 Skandinaavias, Saksamaal ja Eestis.
2014. aastal avati Amsterdamis Anna-Maria Saare esimene isikunäitus "Composed Sensibility". Peale selle on ta teinud eriprojekte nii Lääne-Euroopas kui Eestis, neist viimasena koostas ta interaktiivse teose "Mälukaart" (2016) Tartus linnaruumifestivalil UIT. | A-galerii avas näituse säilimisest ja säilitamisest | https://kultuur.err.ee/313744/a-galerii-avas-naituse-sailimisest-ja-sailitamisest | A-galerii Seifis on alates 16. septembrist avatud Anna-Maria Saare isikunäitus "Säilimisest ja säilitamisest". |
Lõuna-Sudaani sees on ümber paigutatud üle 1,6 miljoni inimese, mis tähendab, et alates 2013. aasta detsembrist on umbes 20 protsenti riigi rahvastikust jäänud kodutuks, vahendas BBC.
Habras rahuleping, mis eelmisel aastal allkirjastati, on aga kokkuvarisemise äärel.
Viimane põgenikelaine tekkis juulis, kui lahingud puhkesid pealinnas Jubas. "Juulis puhkenud vägivald on suurim tagasilöök rahupüüdlustele," ütles UNHCR-i pressiesindaja Leo Dobbs pressiteates.
ÜRO andmetel on alates juulist põgenenud Lõuna-Sudaanist 185 000 inimest.
Enamik Lõuna-Sudaani põgenikke on läinud Ugandasse. "Paljud põgenikud on kurnatud päevi kestnud kõndimisest ning toidu- ja veepuudusest. Paljud lapsed on kaotanud ühe või mõlemad oma vanematest," selgitas UNHCR.
Kodusõjani viisid erimeelsused president Salva Kiiri ja endise asepresidendi Riek Machari vahel. | Lõuna-Sudaanist on põgenenud miljon inimest | https://www.err.ee/573944/louna-sudaanist-on-pogenenud-miljon-inimest | Lõuna-Sudaanist on kodusõja tõttu põgenenud üle miljoni inimese, teatas ÜRO põgenikeagentuur (UNHCR). |
Selleks tuleks täiendavale elektrienergia tarbimismahule üle 30 gigavatt-tunni aastas kehtestada elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu Euroopa Liidu regulatsioonides lubatud miinimummäärad, kirjutab Oviir valitsusele esitatud ettepanekutes. See tähendab, et 30 gigavatt-tunni ulatuses maksab ettevõtja aktsiisi ja taastuvenergia tasu seni kehtinud regulatsiooni alusel ja üle 30 gigavatt-tunni tarbitud elektrienergia maksustatakse aktsiisi ja taastuvenergia tasude lubatud miinimummääraga.
Antud soodustus aitaks tuua Eestisse täiendavaid uusi investeeringuid, eelkõige projektidesse, kus lisandväärtuse loomine ühe töötaja kohta ületab oluliselt sektori ja Eesti keskmist, märgib Oviir, lisades, et energiamahukate ettevõtete otsuse tegemisel on peamiseks kaalukohaks elektrienergia lõpphind, mis ei ole võrreldes teiste piirkonnas olevate riikidega konkurentsivõimeline. "Eesti on hetkel konkurentsivõimeline väga kitsas ettevõtte kulustruktuuri vahemikus. Tööjõumahuka tööstuse puhul on lähinaabritest parem valik Poola või Leedu, energiamahuka tööstuse puhul Põhjamaad."
Elektrienergia lõpphind koosneb elektrienergia enda hinnast, võrguteenuse hinnast, elektriaktsiisist ja taastuvenergia tasust. Kuna Eestis on avatud elektriturg, kus hinnad on juba langenud ja võrguteenuste hind sõltub võrguettevõtte hinnakirjast, on valitsusel võimalik elektrihinda suurtarbijale mõjutada esiteks võrguteenuse kulu osa loobumisega ning teiseks elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu vähendamisega.
Alandades EL-i miinimummäärade kohaselt 2018. aastast elektriaktsiisi määra 85 protsendi võrra, väheneks riigi maksutulu aastas 2,97 miljoni euro võrra. Taastuvenergiatasu samaväärne vähenemine 30 gigavatt-tundi aasta tarbimist ületavale osale tähendaks 7,4 miljoni euro ulatuses aastaste tasude suurendamist teiste tarbijate jaoks, kui puudub selleks kompensatsioonimehhanism.
Ka võrguteenuse hinnastamispõhimõtete muutmine tähendaks automaatselt, et suurtarbijatele tehtud soodustuse kulu kandub üle teistele turuosalistele juhul. Samas saab ettevõtja teatud tingimustel võrguteenusest loobuda, sõlmides elektrienergia tootjaga otseliini lepingu. Selline lähenemine võimaldab tekitada konkurentsieelise läbi väheneva võrguteenuse hinna, märgib Oviir.
Otseliini rajamise lubamise puhul oleks Oviiri sõnul tegemist iga olukorra individuaalse analüüsimisega. Kui analüüsi käigus selgub, et otseliini rajamine panustab elektrienergia tarbimise mahu kasvu, panustab täiendavatesse töökohtadesse ja maksulaekumisse ega too kaasa teiste tarbijate võrguteenuse hinna kasvu, võib otseliini rajamisega nõus olla.
Oviir toob välja ka 10 ettevõtmist, mis on liigkõrgete hindade tõttu jätnud Eestisse investeerimisotsuse tegemata, millest kolme jaoks muutuks Eesti peale vastavate muudatuste tegemist soodsaima kulubaasiga riigiks. Näiteks see tähendaks Eestile täiendavat tööjõumaksu 7,1 miljonit eurot aastas. Peale selle tuleks riiki 500 uut töökohta ning 338,5 miljonit eurot investeeringuid, elektritarbimist lisanduks 469 gigavatt-tunni ulatuses lisanduks elektritarbimist ja vähendatud määraga aktsisii 561 800 eurot.
Ettepanekute eesmärgiks on uued täiendavad investeeringud nii Eesti turule potentsiaalselt sisenevatelt uutelt ettevõtjatelt kui ka siin juba tegutsevatelt ettevõtjatelt. Lisaks suureneb praegu turul tegutsevate ettevõtete toodangu konkurentsivõime eksportturgudel.
Haavapuitmassitootja ning Eesti suuremaid elektritarbijaid Estonian Cell tegi mullu oktoobris MKM-ile pöördumise, milles soovis, et riik kehtestaks energiaintensiivsetele ettevõtetele taastuvenergia tasude ülempiiri ja elektriaktsiisi maksulae. | Oviir tahab langetada suurtarbijate elektriaktsiisi määra miinimumini | https://www.err.ee/573936/oviir-tahab-langetada-suurtarbijate-elektriaktsiisi-maara-miinimumini | Ettevõtlusminister Liisa Oviir on saatnud valitsuskabinetile ettepaneku vähendada mahuka elektritarbimisega ettevõtete elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu EL-i lubatud miinimumini, mis vähendab nende energiakulusid keskmiselt 12 euro võrra megavatt-tunni kohta. |
Duole järgnes Sebastian Vettel (1.46,287). Oma parimatel ringidel konkurentidest märksa kõvemat rehvisegu kasutanud Mercedese sõitjad Lewis Hamilton (1.46,426) ja Nico Rosberg (1.46,513) olid vastavalt neljas ja viies.
Kuuenda aja sõitis välja soomlane Kimi Räikkönen (1.46,890), kellele järgnesid Toro Rosso piloodid Carlos Sainz juunior (1.46,936) ja Daniil Kvjat (1.47,683). | Esimese vabatreeningu nobedaimaks osutus Max Verstappen | https://sport.err.ee/91838/esimese-vabatreeningu-nobedaimaks-osutus-max-verstappen | Vormel-1 MM-etapil Singapuris näitasid esimesel vabatreeningul parimat minekut Red Bulli piloodid Max Verstappen (1.45,823) ja Daniel Ricciardo (1.45,872). |
Mulle meeldib nii-öelda "stereotüüpne" Eesti filmikunst. Minu jaoks on sümpaatne ülemäärane süngus, eksistentsiaalne mõtlikkus ning meeletu hingeraskus, olgu selleks siis kas Veiko Õunpuu teravalt kulgev "Sügisball", Rainer Sarneti teatraalne "Idioot", Ilmar Raagi kolka-tragöödia "Kerttu" või Martti Helde suisa maaliline "Risttuules". Samas on ka tervitatav, et viimastel aastatel on tekkinud filmitegijaid, keda see süsteem ja stereotüüp väga ei huvita. Triin Ruumet lammutas rõõmsal ilmel filmis "Päevad, mis ajasid segadusse" ja Urmas Eero Liiv tegi soodsate vahenditega Skandinaavia õuduspõneviku "Must alpinist". Teoorias on see aga vaid üks külg, sest vägisi tahetakse sellest terviklikust kodumaisest kinost eristada "sõltumatut filmi".
Selle all pean ma silmas neid mõnd filmi Eestis, mis on tehtud oma rahadega, hoolimata riiklikust toetusest. Selle täiesti suurepäraseks näiteks on Andres Kõpperi ja Arun Tamme krimikomöödia "Vasaku jala reede", mis põimis endasse Eesti jõmmid, klubitavad poissmehed ning 90ndate pseudogängsterid. See oli kõik valatud üle mahlakate laenudega klassikutelt, alustades Quentin Tarantino "Pulp Fictioniga" lõpetades Guy Ritchie "Lock, Stock and Two Smoking Barrels'iga". Film pakatas loomingulisest energiast ning mõtetest, mistõttu oli "Vasaku jala reede" kohati ehk isegi hullumeelselt tempokas, seal oli liiga palju kõrvaltegelasi ning kõik valgus liialt laiali. Aga see oli Eesti kontekstis midagi erilist.
"Ameerika suvi" sobituks justkui samuti sinna konteksti, sest tingimused on samad. Noor tehnoloogiaettevõtja Rain Rannu, kellel filmiga varasemad kokkupuuted puuduvad, võttis ette täispika filmi Ameerikas raamatumüügist. Haaras kampa mõned näitlejad ja sõitis nendega koos Ameerikasse. Et siis, noh, filmi teha. Siin hakkabki aga asi hapuks minema.
Teemat nagu tegelikult on, millest rääkida. Meil on Eestis hulk noori, keda täiesti järeleandmatult Ameerikasse meelitatakse ning sellest seltskonnast on tõesti ka üks osa neid, kes otsustavad jätta enda plaanid kodumaal ning põrutavad ulmeliste ambitsioonidega läände. See on filmi lähtekoht, mis peaks andma alust elavaks, emotsioonidest tulvil linalooks, eriti arvestades, et režissööril endal on isiklik kogemus Ameerika raamatumüügist. See-eest otsustab Rain Rannu realiseerida enda "aastatepikkuse filmihuvi" paukpadrunitega tulistades. Ta jättis kõrvale loo ning mängis lihtsalt situatsioonide, üksikmomentide peale. Üritas eimillestki midagi teha.
"Ringvaate" intervjuus väitis Rannu justkui meelekindla uhkusega, et neil ei olnud stsenaariumit ning nad ei teadnud tihti, mida mõne tunni pärast filmima hakkavad. See kõlab ilusti, kui sul on tugev idee ning visioon, milleni sa jõuda tahad - "Ameerika suvel" vastav olemus aga kahjuks puudub. Täielikult. Eksperimendina on film ehk isegi veidi tähelepanuväärne (minna välisriiki ja teha väheste vahenditega täispikk film), kuid vaatajana jääb mulle kinoekraanilt mulje, nagu filmi tehti vaid filmi tegemise pärast. Siin ei ole pinget, mis muudaks tegevustiku põnevaks, samuti puudub igasugune dünaamika ja sära näitlejate vahel, mis põhjendaks žanrit "komöödia" ning oleks huumorikas. Ei ole ka põnevaid mõttekilde, mis üksikhetkedena võiksid toimida. Film jäigi pidama kohas, kus rännati ühiselt Ameerikasse. Kõik.
Nüüd on vist see hetk, kus ma teoorias peaksin vabandama ja ütlema, et nad ju tegid ikkagi oma raha eest ja nii tore, et vähemalt ette võtsid sellise asja?
Ei, kindlasti mitte. Ma ei pea vaatajana vabandama selle pärast, et film ei toimi üheski mängufilmile vajalikus kategoorias. Amatöörlus ei saa olla vabanduseks, eriti arvestades, et debüütmängufilmilt ootaks vastupidiselt just erilist ambitsioonikust ning säravat ideed. Ma võiksin sarnaseid madala eelarvega tehtud sõltumatuid debüütmängufilme näiteks tuua mitmeid - olgu see siis Kevin Smithi"Clerks", Richard Linklateri "Slacker" või üliedukas "Paranormal Activity". Need ei ole kunstifilmid, ühegi puhul ei ole otseseks eesmärgiks meeletu kunstiline ambitsioon, vaid lihtsalt tahtmine filmi teha on olnud sedavõrd suur. Nad olid amatöörid, kuid näitasid tugevat looja visiooni.
Rain Rannu puhul looja kätt aga eriti välja ei paista. Filmis näitlevad tõepoolest paar head näitlejat (Kristo Viiding, Helena Pruuli), kes üritavad puuduva stsenaariumi kõrvalt luua endale selgeid karaktereid ja püsida mingites kujundlikes piirides. Sellele aga režissöör justkui mingit rõhku ei panegi - film peaks rääkima kinniste, igavate eestlaste triumfist Ameerikas, kuidas nad saavad üle enda loomupõhisest vaiksest natuurist, kuid pigem kujunevad peategelasteks just episoodilistes rollides olevad inimesed, kellele raamatuid müüakse, nende seas nii kaval homoseksuaal, "koomikutest" politseinikud või majanduslikes raskustes pereema. Kahjuks ei päästa ka nemad, kuna jutuajamised raamatumüüjatega on suuresti suvaline "bla-bla" pläma. Tekst ei vii kuhugi, kaader vahetub ja tuleb järgmine seosetu moment. Niiviisi poolteist tundi.
Teatud tehnilised viperused võib loomulikult andeks anda - auto armatuurlauale asetatud kaamera värises häirivalt ning kohati oli montaaži pealt kokku hoitud, pannes filmi venivaid mitmeminutilisi stseene, mis muutusid lõpuks lihtsalt piinlikuks. See ei olnud naljakas piinlikkus nagu Ricky Gervais näitas sarjas "The Office", pigem just tüütu ja väsitav. Teisest küljest võin öelda, et droonikaadrid olid tõepoolest ilusad, kuid ei andnud sisuliselt midagi juurde - kõrb, tühjus ja emotsioonide segadus tuli piisavalt välja ka ilma selleta. Kõrgelt filmitud plaanid olid pigem ebasobivad, kuna ülejäänud pildikeel ei suhestunud nende kaadritega absoluutselt. Aga see kõik on mõistetav, esimese filmi puhul ei saagi tehniliselt kõik viimistletud olla.
Sisuliselt aga ootaks rohkem. Kuigi kohati on see filmile kindlasti plussiks, et ei keskenduta ameerikalikult seksile, alkoholile ja narkootikumidele, siis mingist hetkest tundub kogu korralikkus juba pigem punnitatud ja tehislik. Selline õppefilmilik olukord, kus noortest kuvatakse kaunis illusioon, mida arvavad neist ehk naiivsed vanemad. Lapsed lähevad Ameerikasse, müüvad ennastsalgavalt raamatuid ja muud ei teegi. Ole nüüd. Nad on noored. Muidugi nad joovad ja üritavad luua mingeid koomilisi suhteid. Ja kui nad tõesti seda ei tee, siis peakski film näitama ülikorralikke noori ja rõhuma neile. "Ameerika suves" nägime aga lihtsalt suvalisi liikuvaid kehasid, kes ei kuulunud kumbagi äärmusse. Turvaline film, mis ei salvanud kurjade naljadega, ei teinud kellelegi haiget ja oli üldse lihtsalt armas. Kellele seda vaja on? Kas sõltumatu režissöör peaks olema turvaline?
Võrdlusmomendina tulid mulle meelde kohe Rasmus Merivoo "Buratino" ning Andrew Bondi lühifilm "Legend vägevast seebist". See on mingisugune arusaamatu segu päkapikudiskost, kiirnuudlitest ja ossikultuurist - halbade kultuurifenomenide koosmõju, mis kulmineerub teostega, mis ajavad pigem naerma enda koomilisuses ja halenaljakuses. Eesti filmikunstis aga ikkagi aeg-ajalt selliseid teoseid sünnib, "Ameerika suvi" on neist järgmine. Kinosaalist välja astudes oleme unustanud, kuidas film lõppes, mis sealt täpselt toimus ning mida Rain Rannu kokkuvõttes ikkagi teha tahtis.
Mulle meeldib, et meie kinokunst on mitmekülgne ja sellele kasvab aina juurde erinevaid nurki, kuid katset nimega "Ameerika suvi" võib siiski pidada ebaõnnestunuks. Jah, teil oli enda raha ja te ei küsinud seda juurde. Väga tublid olite. Jah, teil ei olnud tiimis professionaale, samuti võib pai teha. See ei ole aga vabandus, vaatajana ma ei pea sellele mõtlema. Muusika puhul ju ei sõltu väärtus sellest, kas sa oled haritud, kas sul on hea kitarr või kas keegi andis sinu plaadi avaldamiseks raha. Miks filmide puhul peab see looma mingisuguse taustsüsteemi?
Kiita saab aga ka. Muusikavalik oli tõesti äge - põnev oli pidevalt oodata uusi pärle Eesti muusikaajaloost. Kuulda saab nii tolmust souli kui ka 90ndate trummi-bassi. Uue heliloomingu asemel oli värskendav kuulda klassikuid. | Arvustus. Amatöörlus ei ole filmi juures vabanduseks | https://kultuur.err.ee/313699/arvustus-amatoorlus-ei-ole-filmi-juures-vabanduseks | Uus film kinolevis
"Ameerika suvi"
Režissöör: Rain Rannu
Osades: Helena Pruuli, Einar Kuusk, Kristo Viiding, Jarmo Murumaa jpt. |
Bonucci sõnas, et jutud Inglismaast olid tõepoolest ahvatlevad: "Kui ütleksin, et ei oleks olnud Inglismaalt tulnud pakkumise üle, ning treeneri osas, kes mind tahtis, meelitatud, siis ma valetaksin. Pakkumine Inglismaalt oli tõepoolest ahvatlev, kuid Juventus on mu kodu ning mu unistus on võita siin."
Peamiselt viitas keskkaitsja jutt Manchester City ning Chelsea poolt üles näidatud aktiivsele huvile, kuid võib oletada, et itaallast võis kõige rohkem sügelema panna just Londoni klubi pakkumine kuna sealse klubi peatreeneriks on endine Itaalia koondise ning Juventuse peatreener Antonio Conte, kirjutab Soccernet.ee.
Samuti tunnistas 29-aastane kaitsesammas, et käimasoleval hooajal on Juve üks nendest klubidest, kellel lasub surve turniiril triumfeerida: "Meie kohus on jõuda Meistrite liiga finaali, kuid peame sellesse suhtuma kui elavasse unistusse, et teatud vaimsed surved oma peast välja saada." | Itaalia kaitsja: pakkumine Inglismaalt meelitas, kuid Juventus on mu kodu | https://sport.err.ee/91831/itaalia-kaitsja-pakkumine-inglismaalt-meelitas-kuid-juventus-on-mu-kodu | Torino Juventuse jalgpallimeeskonna kaitse tugitala Leonardo Bonucci rääkis, et tugev huvi Inglise kõrgliigast oli küll meelitav, kuid mitte piisavalt. |
Näitusel esinevaid kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele. Esmakordselt Kumu kaasaegse kunsti galerii ruume reaalselt dekonstrueeriv näitus toob vaatajani kolme erineva meediumiga töötava kunstniku uusima loomingu.
Ruum võib siin ühtaegu tähendada nii konkreetset arhitektuurset keskkonda kui ka hoomamatut, enamasti tähelepanu keskmest välja jäävat nn mittekohta. Ruum võib end vaataja ees lahti rullida ka ajalist telge pildi ja laia geograafilise haardega; fiktsiooni ja tegelikkusena. Viidates ühtaegu nii arhiivile ja arhitektuurile, osutab näitus ka oma toimumiskohale – Kumu kunstimuuseumile, selle institutsionaalsele profiilile, tegevusmehhanismidele ja ruumiloogikale.
Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud.
Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Ka käesolevale näitusele loodud tööd tõukuvad siinsest ruumilisest keskkonnast – kasutades hoone võimalusi ja piiranguid, töötab Külm välja uue näitusesaalis liikumise loogika ja viisi selle keskkonnaga suhtlemiseks.
Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje. Näitusel on eksponeeritud nii valik Möldri varasematest töödest kui ka uus looming, mis on algmaterjalina üles võetud Kumus. Jäädvustades külastajale tavapäraselt ligipääsmatuid muuseumiruume, otsib kunstnik neis üldisemaid, olemuslikke tähendusi.
Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. Siinse näituse jaoks valminud film ja sellest lähtuv installatiivne teos baseerub Talve uurimistöö käigus leitud materjalil. Luues filmi, kus segunevad fiktiivne ja faktipõhine, räägib Talve loo New Yorgi kunstiväljal tegutsenud Eesti juurtega tantsijannast, osutades selle fragmentidest moodustuva narratiiviga ka laiemale kultuurikontekstile ja -ruumile.
Näituse kuraator on Kati Ilves ning kujundaja Neeme Külm. Graafilised disainerid aga Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik (Stuudio Stuudio).
Neeme Külm. Betooni valatud lehm. 2005–2006. Eesti Kunstimuuseum. | Uus näitus manipuleerib Kumu galerii ruumikäsitlusega | https://kultuur.err.ee/313743/uus-naitus-manipuleerib-kumu-galerii-ruumikasitlusega | Alates 17. septembrist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis avatud uus ruumieksperimentidele ja nende kogemisviisidele avatud näitus "Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve". |
„Üldiselt olen tugevam, kui eelmisel aastal. Hetkevorm tundub olevat viisakas, millegi üle kurta eriti ei ole,“ rääkis eelmise aasta Tartu Rattamaratoni võitja Peeter Tarvis, kes sõitis nädal tagasi toimunud 1. Tartu Teate Rattamaratoni ülekaalukalt võitnud KoMo meeskonnas esimest vahetust.
„Kõige ohtlikumaks konkurendiks pean üle-eelmise aasta võitjat Andzs Flaksist, kes hiljuti saavutas Tour of Alberta profituuril eraldistardi etapil tugeva teise koha. See viitab tema heale vormile,“ kommenteeris Tarvis konkurentide nimekirja.
„Ka teised lätlased, nimeliselt Blums ja Petersons, vajavad tähelepanu ning lõpu peale ei tasu nendega mingil juhul asja jätta. Eestlastest tuleb igal maastikurattaüritusel karta Caspar Austat ning samuti on Erki Pütsep Tartu Rattamaratonil alati eluvormis. Ei tasu alahinnata ka üllatajaid. Näiteks on täiesti reaalne võiduvõimalus Karl-Arnold Vendelinil,“ lisas Tarvis.
Lätlaste ilmselt nimekaim mees ongi tänavu Andzs Flaksis. 2014. aastal võitis ta 17. Tartu Rattamaratoni ning oli koos meeskonnakaaslase Andris Smirnovsiga kõikidest teistest üle.
„Minu füüsiline vorm on päris hea, aga ma pole tegelikult kaks aastat maastikul üldse võistelnud. Seega on väga raske öelda, kui hea ma tegelikult pühapäeval olen,“ polnud lätlane päris kindel, mis ülehomme saama hakkab.
„Taktikaliselt tuleb Tartu Rattamaratoni väga targalt sõita. Tuleb õigel ajal õigetele meestele sappa võtta. Sõit on pikk ja algul ei ole mõtet liigselt energiat raisata,“ lisas Flaksis.
Tarvis leiab aga, et päris õiget taktikat võiduks polegi. „Tartu Rattamaratonil on alati juhusel ning õnnel suurem osakaal, kui enamikel teistel maastikurattamaratonidel. Õiget taktikat ei ole, võita võib kohe esimesse äraminekusse kuuluv sõitja. Õige äraminek võib minna distantsi keskel. Samuti võib asi jääda grupifiniši peale. Seega on tegu üsna ennustamatu võidusõiduga,“ ütles Tarvis.
Naiste arvestuses on seis tõenäoliselt sama – etteennustamatu, kuid asi lõhnab Eesti-Läti lahingule. Ka Janelle Uibokand, kes 2014. aastal võidutses Tartu Rattamaratonil vaatamata sellele, et pidi terve distantsi võitlema tõsiste valudega, kuna sõitis katkise rangluuga, tõi peamiste konkurentidena välja lätlased.
„Käesolev aasta ei ole läinud küll päris plaanipäraselt, aga vormi hindan rahuldavaks. Eks lõplikult selgub tõde alles rajal,“ ütles Uibokand. Tugevatest lätlannadest võib ennekõike välja tuua Lelde Ardava, kes võidutses Tartu Rattamaratonil 2012. aastal.
Tartu Rattamaraton on tõesti distantsilt küll üks pikimaid maratone Eestis, kuid raja läbimise kiirus ja raskus sõltub paljuski sellest, kuidas ilmataat on rada kujundanud. On aastaid, kui oled kõrvuni mudane, samas viimastel aastatel on domineerinud kuivad, kiired sõidud. Ma ei ütleks, et Tartu Rattamaratoni võiduks oleks mingit kindlat retsepti. Tuleb olla heas vormis, teha oma sõitu ja anda endast parim,“ lisas lõpetuseks Uibokand.
19. Tartu Rattamaraton saab stardi pühapäeval, 18. septembril kell 10. | 19. Tartu Rattamaratonil ootab ees vihane Eesti-Läti maavõistlus | https://sport.err.ee/91834/19-tartu-rattamaratonil-ootab-ees-vihane-eesti-lati-maavoistlus | Maailma suuruselt kolmas maastikurattamaraton Tartu Rattamaraton näeb sel pühapäeval tõenäoliselt vihast Eesti-Läti maavõistlust. Heas vormis on nii Eesti hetke maastikurattasõitude valitseja Peeter Tarvis kui ka üle-eelmise aasta võitja lätlane Andzs Flaksis. |
"See oli õige aeg. Mulle meeldib laulda omaenda lugudes iga kahe või kolme aasta tagant. Ma arvasin, et see on natuke ootamatu," põhjendas Harris, miks ta otsustas ise laulda, vahendas E Online.
Harrise viimane singel kandis pealkirja "This Is What You Came For", kus laulab Rihanna ning mille kaasautoriks on Taylor Swift. Lugu püsib siiani Billboardi tabeli seitsmendal kohal, 19 nädalat pärast selle avalikustamist. | Calvin Harris tõi avalikkuseni värske singli "My Way" | https://menu.err.ee/292290/calvin-harris-toi-avalikkuseni-varske-singli-my-way | Šoti DJ ja produtsent Calvin Harris avaldas uue singli "My Way", millel kõlab Harrise enda vokaal. |
HAPKOMAH on pseudonüüm, mis kuulub ühele anonüümseks jääda soovivale fentanüülisõltlasele. Selle nime alt ilmus nihilist.fm-is omajagu sissevaateid sõltuvusest moonutatud hämarasse ellu. See on omamoodi nooruslikult hingeliste konfliktide, samas ka tehniliste detailide maailm, kus mobiiltelefonid, autosõidud ja kemikaalide käsitlemine mängivad olulist rolli.
Raamat täidab oma pealkirjas „Kuidas minust sai HAPKOMAH” antud lubaduse. Teos räägib, kuidas ühest eeldatavasti tavalisest Tallinna noorest saab narkomaan. Selline pealkiri viitab aga märkamatult veel ühele teisele asjaolule, mis võib olla isegi olulisem. HAPKOMAH on kirjanikunimi ning juba üks esimestest lugudest avab sündmustekäigu, mis anonüümseks jääda sooviva narkomaani raamatu lõpuks avaldamiseni viib. Küsimus pole mitte ainult kavalas pseudonüümis, vaid tundub ka, et autori identiteedil on kaks läbipõimunud külge: hädine narkomaan, kes püüab oma närusest elust parimat võtta, ja tähelepanelik kõrvaltvaatleja, kes tumeda sarkasmiga muigab kõigi ja kõige, aga eriti iseenda üle.
Selle omapärase duaalse identiteedi kaudu antakse lugejale aimu ka millestki, mis pole päriselt kirjanduslik, kuna madaldab „kunst kunsti pärast” olemist. Lugeja pannakse kohati lausa uskuma, et raamatul, mida ta käes hoiab, pole mingit pistmist kirjandusega ja autor, nagu pseudonüümgi viitab, pole kirjanik. See on teose üks suurimaid tugevusi. Eriti ajastul, mil kirjandus on sulgunud kirjandusest kirjutamise ringi ega suuda sealt enam välja murda. Autor pole küll surnud, kuid sellegipoolest üpris kahetsusväärses seisukorras.
HAPKOMAHi lugude šokiväärtusest on juba omajagu räägitud. Need annavad sissevaate maailma, mis eksisteerib paralleelselt meie omaga, kuid toimib fundamentaalselt teistmoodi. Kogu „siinpoolset maailma” kujutatakse klišeena, lihtsustatult, andes tunnistust, et harilikku elu vaadatakse teoses rohkem kõrvalt, kui ise läbi elatakse. Sealpool aga usutakse narkojeesust ja isegi rahal on teistsugune tähendus, võrreldes nende inimestega, kes raha arvete maksmiseks või lõunamaareisiks kasutavad.
Olen sotsioloogiaõpingute jooksul korduvalt fentanüülitemaatikaga kokku puutunud. Seda nii statistika kui ka sotsiaaltöötajate näol, kes nukra ohkega nendivad, et kui inimesel endal tahet ei ole, siis ei ole võimalik ka kellegi elus midagi muuta. Seega olin valmistunud kõige hullemaks. Raske öelda põhjust, kuid esmalt avaldas mulle muljet hoopis eeldatavasti šokeerima pidanud inimkogemuste nüansseeritus, siirus. Aga võib-olla on jubeduste eiramine lihtsalt tänapäevast meediat jälgiva inimese loomulik oskus.
Konfliktseimaks osaks jääb selge vastandumine formaalsest ennetustööst tulenevatele arusaamadele, mistõttu teos mõjub ka omamoodi kommentaarina üldlevinud seisukohtadele ja seda isegi mitte niivõrd narkootikumidele, kuivõrd nende kasutamise ennetusele. Kõige selgemalt esineb see neljaosalises loos „Kuidas minust sai fentanüülisõltlane”, kus tuleb välja tõsiasi, et minategelase orkilendamine polnud põhjustatud sellest, et ennetustöö ja sotsiaalpedagoogid poleks temani nooruses jõudnud. Kes teab, ehk seepärast ongi HAPKOMAH nüüd ise ennetustööd tegemas?
Ennetusest rääkides oleme me kõik ilmselt kokku puutunud „voodoo-keemiaga”, mis deklareerib, et narkootikumide tarvitamine on piir, mida isegi korra ületades ei ole inimene enam kunagi tema ise. Irooniline on, et kuigi teoses astutakse näiteks kanepi puhul samasuguse hirmutamisretoorika vastu üles, teeb fentanüülile autor suures osas erandi, kuna tal ei jää muud üle kui tunnistada selle kõikehõlmavat mõju enda elu üle. Ühes kohas siiski mainitakse võimalust, et viga ei pruugi olla tegelikult fentanüülis:
Mulle meenub, kui fenanüüli proovisid mõned minu tuttavad ja sõbrad, kellel oli elus kõik korras ja kellel mingit depressiooni ega ärevust ei esinenud. Neil ei tekkinud sellest ainest minuga isegi ligilähedasi emotsioone, mõni isegi ütles selle kohta, et see on „täielik pask”. Nad suutsid sellest üle olla ja selle unustada. (lk 37).
Siiski ei tasu arvata, et teose keskne probleem seisneks selles, kuidas narkootikumidesse suhtuda. Kirjeldades sõltlaste tegelikku elu, näidatakse narkootikume selgelt negatiivses valguses. Probleem, mille mõistmise poole lugejat suunatakse, seisneb selles, et suurem osa noortest saab mingil hetkel teada, et narkootikumid ei tee peale esimest tarvitamist sinust saatana hüpiknukku. Tegelik piir tervisliku eluviisi ja sõltuvuse vahel ei jookse mööda proovimise ja mitteproovimise vahele tõmmatud eraldusjoont. Kuhu aga peaks selle eraldusjoone tõmbama, kui ollakse juba proovinute hulgas? Kuigi autor rõhutab adekvaatsete arusaamade olulisust, siis ei paista ta uskuvat, et kõigest teadmise või informeerimise peale saaks lootma jääda:
Tagantjärele mõtlen, et kuidas ma sain nii loll olla. Ma olin ju lugenud opiaatide kohta ja teadsin täpselt millega see 99% juhtudest lõppeb, kuid nagu ikka, olime kindlad, et just meie oleme selle 1% hulgas, kes suudavad proovida ja unustada. (lk 34).
Leian, et piiri tõmbamises väljendubki sõltuvusprobleemide erakordne keerukus, mida lihtsalt-ära-proovi-jutt oma parimate kavatsuste juures tunnistamast keeldub. Kuna sõltlasel on aine näol juba vastus kõikidele oma emotsionaalsetele muredele, ilmneb probleem kui selline eelkõige välismaailmaga suhtlemisel. Ja kui ühiskond keeldub sõltlastest, mis tahes kaalutlustel, siis haihtuvad viimased kõigi tajuväljast. Võimalik, et seepärast narkoennetuse hirmutamisstrateegiad polegi seni toiminud, kuna allakäigul, sõltuvusel ja muudel eesti keeli „tagajärgedel” puudub meie reaalsuses oma koht – HAPKOMAH aga üritab seda ruumi (taas)luua. Teos moraalse seisukohavõtuna toetubki asjaolule, et ühiskonnas, kus narkomaane „ei eksisteeri”, ei saa narkootikumide tarvitamisel olla ka negatiivseid tagajärgi.
Mis puudutab suhtumist narkootikumidesse, siis fakt, et narkootikumide tarbimine on eelkõige positiivne kogemus, pole teoses varjatud. See ongi ju lõppkokkuvõttes nende tarbimise põhjus. Sõltuvus ja allakäik selle ümber on kõigest kõrvalnähe, mitte ühegi aine keemiline omadus. Teose mõjuvus tuleneb sellest, et narkootikumide tarvitamise olemuslikule positiivsusele jäädakse truuks ükspuha missugustes tingimustes. Üks jälgimatest lugudest, mis avab sõltuvusega kaasas käivat prostitutsiooni ja pisivarguste maailma, lõppeb õnneliku fentanüülisüstiga, millele järgneb loo peategelase hinnang: Täna oli hea päev (lk 84). See mõjub nii sarkastiliselt kui ka siiralt, pannes lugeja mõistma, et sõltuvuses inimese jaoks ongi doos ainus hea ja halva päeva mõõdupuu.
HAPKOMAH näitab, et isegi äärmustesse kaldunud narkarite puhul ei hakka narkootikumid kuidagi kohutavamalt mõjuma, ainult inimene ise muutub. Nõnda võib see lugeja vabastada halvast usust narkootikumidesse ja viia avastuseni, et see häbiväärse saladuse aura, mis narkoteema ümber hõljub, ei varja tegelikult mitte keemilisi ühendeid, vaid inimesi. Iga kord, kui keegi ütleb, et narkootikumid on halvad, peaks ta hoopis täheldama, et mõned inimesed on halvad. See oluline nihe mõtteviisis laseb meil ka mõista, et halvale teele sattumist ei võimalda vältida narkootikumide hukkamõist, vaid laiem iseenda mõistmine.
On selge, et teose rõhuasetus erineb senisest ametlikust ennetustööst, mis suures osas üritab noori õigele teele petta. Autori suhe riiklikult sponsitud arusaamadega tundub isiklik. Püüdes mõista enda olukorda riigi kontekstis, kaldub autor intuitiivselt seisukohale, et levitatud arusaamad ei sõdi mitte narkootikumide või nende tekitatud kahju, vaid narkomaanide vastu. Võib küsida, kas need pole mitte üks ja sama? Suhtumine narkomaanidesse ongi see, mis tekitab olulise strateegilise erinevuse, kas üritatakse vabastada ühiskonda narkomaanidest või narkootikumide tehtud kahjust. Esimesega oleme päris hästi toime tulnud, sest nagu HAPKOMAH isegi nendib:
[---] kui seda ühtainsat blogiposti oli paari päevaga loetud ligi 10 000 korda, sai meile selgeks, et avalikkusel pole mitte vähimatki aimu, mis siin Eestis tegelikult toimub. (lk 17).
Pelgalt kirjapandu eluläheduse ülistamine võib muutuda silmakirjalikuks, sest miks on vaja raamatut, mis ei erine elust? Vastuseks on poliitika. Raamatut saadab teatav romantiseeritud hõng, mis kannab endas vähemusgrupi võitlust elust võõrdunud ja tuimade poliitikute vastu. Palju reaktsioone teosele on stiilis „Vaat nüüd neile alles näidati, kuidas asjad Eestis päriselt on!”.
Tegelikult ei ole muutunud midagi, sest kuni aastani 2018 on narkopoliitika võrdlemisi fikseeritud ja olulist pööret praegustesse plaanidesse oodata ei ole. Kui asjad peaksid hakkama kuskilt otsast hargnema, siis poliitilises kliimas, kus teistsuguste vastu kõnelemine on omaette nišš, saab sõltlastest rääkimine olema üks „lõbus ja kaasahaarav meediasündmus”.
Nõnda vastuolulise teema avalikku debatti jõudmise suhtes tahaksin kõigile poliitikahuvilistele meelde tuletada, et poliitika tähtsaim aspekt pole mitte võitlus võimu pärast, vaid küsimus, milliste objektide ja kategooriatega see manipuleerib. Ennetamisest rääkimine on turvaline, kuna ennetamine kaitseb potentsiaalseid ohvreid. Poliitikas pole midagi õilsamat kui stalinliku sihikindlusega rumala noorsoo õiges vaimus kasvatamine. Adekvaatseks narkopoliitikaks tuleb aga astuda kolm suurt sammu edasi: 1) defineerida sõltlasi eelkõige nende seisundi, mitte nende süü või rahvuse kaudu; 2) rakendada ka avalikus diskussioonis arusaama, et sõltuvus ei koosne ainult narkootikumide tarbimisest – see võimaldaks tõstatada teisigi olulisi küsimusi sõltlaste konditsiooni mõtestamisel ja probleemi leevendamisel; 3) lõpetada narkoturu ja selle klientuuri eetilis-psühholoogilistel alustel hindamine ja asendada mõistmisega, et tegemist on ratsionaal-majandusliku süsteemiga.
Seniks aga lugegem, mis meie ümber toimub ja meenutagem, et „Roomas tee nagu roomlased” ei ole põhimõte, mida tasuks alati järgida.
Ilmunud Värske Rõhu 47. numbris. | Arvustus. Narkarid jõule ei pea | https://kultuur.err.ee/313735/arvustus-narkarid-joule-ei-pea | „Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood nihilist.fm-ist”
ZA/UM, 2016 |
"Mida lähemale avamispäev tuleb, seda vähem on aega. Anname endast kõik, et see mis on kavandatud saaks õigeaegselt valmis," rääkis ERM-i kommunikatsioonijuht Kaarel Tarand reedel ERR-ile.
Praegu käib erinevate tehnoloogiliste võimaluste seadistamine, mis jätkub nagu kogu ERM-i arendamine ka pärast avamist. Tarand tõi näiteks, et kui avamispäeval ja lähiajal on võimalus näitusealal külastajal valida kiipkaart, millega saab ekraanidel ja installatsioonidel, kas eesti, inglise, vene, soome keeles infot, siis tulevikus on plaan keelevalikut laiendada.
"See pole niisama lihtne tõlketöö, teksid on terminoloogilised. Vaatame, mis keelte vastu nõudlus on ja kavandame koostööd saatkondadega," rääkis Tarand. Ta lisas, et tehnoloogilist poolt saab pidevalt täiendada ja arendada, samamoodi ootab ees muuseumi väliala väljaehitamine. Samuti saab valmis võimalus osta pileteid interneti kaudu.
"1. okoober on alles start, mitte finiš. Võib öelda, et muuseum ei saa kunagi valmis, hakkame alles tegutsema ja pingutama, et kõik oleks elus ja toimiks," tähendas Tarand. "Hakkavad toimuma erinevad üritused, mis peavad saama läbi viidud laitmatult ja ladusalt, muuseum areneb ja suureneb pidevalt."
Tarand möönis, et aega jääb alati napiks ja alati on olemas risk, et mõni tehniline lahendus võib otsustaval hetkel alt vedada, kuid ta oli siiski optimistlik. "Testimise ja harjutamise periood jäi lühikeseks. Ideaalis oleks olnud näiteks hea, kui giidid saaks paar nädalat gruppide peal enne avamist harjutada," nentis Tarand.
Omaette lugu on köögitehnika hankega, kuid Tarandi sõnul peaks järgmise nädala alguses sellega nii kaugele jõudma, et avamispäeval saab ikkagi inimesi toitlustama hakata ja tehnika rentijaga lepingud korda.
ERM-i avamispidu peetakse 29. septembril ja Tarandi sõnul on sinna kutsutud laias laastus 2000 inimest, kes kõik on ERM-i ehitamisega seotud või muul viisil suurprojekti elluviimisele kaasa aidanud. Avamispeol on kohal president Toomas Hendrik Ilves, programmis on Gerda Kordemetsa ja Ivar Põllu seitsmeosaline näidend ning peost teeb otseülekande Eesti Televisioon.
Tarand märkis, et välismeedia huvi on olnud üsna suur, eelkõige naaberriikide poolt, kuid ERM-i valmimise vastu seoses arhitektuursete lahendustega on ilmutanud Prantsusmaa ja Jaapani press.
Alates 1. oktoobrist on Eesti Rahva Muuseum Tartus Raadil avatud teisipäevast pühapäevani hommikul kella kümnest. "Eesti püsinäitusel kulub minimaalselt 3 tundi ja soomeugri püsinäitusel minimaalselt 1 tund ala kiirläbimiseks, kuid soovitame planeerida ühel külastuskorral näituste osaline külastamine, mis võimaldaks süvenemist teemadesse ning näitustel pakutavate võimaluste paremat ärakasutamist. ERM ei kao lähisajandeil kuskile ning ootab taaskülastusi," seisab ERM-i kodulehel. | Kaks nädalat avamiseni: Eesti Rahva Muuseumis on kibekiired päevad | https://www.err.ee/573935/kaks-nadalat-avamiseni-eesti-rahva-muuseumis-on-kibekiired-paevad | Eesti Rahva Muuseumis (ERM) on praegu kiired päevad, sest avamiseni on jäänud kaks nädalat, kuid ettevalmistustöödega ollakse graafikus ja külastajate vastuvõtmiseks valmis. |
Motiejunas soovib ise jätkata Houston Rocketsis, kuid klubi on teinud talle pakkumise, millega leedulane nõus ei ole. Väidetavalt on Rockets pakkunud Motiejunasele ühe hooaja eest 3,4 miljonit dollarit.
"Nad pole meile veel tõsiseltvõetavat pakkumist teinud," sõnas leedulase agent BJ Armstrong ESPN-ile. "Meie jaoks tuleb tõehetk 1. oktoobril. Teeme siis oma lõpliku otsuse."
NBA klubid alustavad treeninglaagritega juba 24. septembril, kuid 1. oktoobril lõppeb Rocketsi poolt praeguseks lauale pandud lepingu tähtaeg ning klubi peab selleks ajaks otsustama, kas pakub leedulasele paremat tehingut või loobub tema teenetest.
Eelmisel hooajal oli Motiejunas hädas raskete vigastustega ning sai kirja vaid 37 kohtumist, kogudes keskmiselt 6,2 punkti ja 2,9 lauapalli.
Eelmise hooaja vahetustehingute tähtajal vahetas Rockets leedulase Detroit Pistonsisse, kuid Pistons otsustas pärast arstlikku läbivaatust Motiejunase seljavigastustele viidates tehingust loobuda. | Leedu NBA staar pole senise koduklubiga endiselt veel kokkuleppele jõudnud | https://sport.err.ee/91826/leedu-nba-staar-pole-senise-koduklubiga-endiselt-veel-kokkuleppele-joudnud | Kui enamus NBA vabaagente on endale uueks hooajaks uue mängupaiga leidnud, siis Leedu uue generatsiooni üks staare Donatas Motiejunas on endiselt veel lepinguta. |
Sel juhul korraldataks valimised mais või juunis europarlamendi valimiste ajal.
Esialgse plaani järgi pidid Soome parlamendi valimised olema 2019. aasta aprilli keskel. Kui valimised ühendatakse, tuleb parlamendil kavandatust kauem koos istuda. | Soome kaalub 2019. aasta parlamendi- ja eurovalimiste ühendamist | https://www.err.ee/573945/soome-kaalub-2019-aasta-parlamendi-ja-eurovalimiste-uhendamist | Soome erakondade sekretärid otsustasid välja selgitada, kas on võimalik ühendada 2019. aastaks kavandatud eduskunna ja Euroopa Parlamendi valimised. |
Terrorist karjus "Allahu akbar" ja lasi end rahvast täis mošees õhku, vahendas Reuters.
Kohalik ametnik Naveed Akbar kinnitas plahvatuse toimumist Pakistani föderaalselt administreeritavatel hõimualadel (FATA) Mohmandi regioonis.
Pakistani piiri ääres mägistel ja raskesti ligipääsetavadel aladel on juba pikemat aega leidnud varjupaika nii al-Qaida, Talibani kui teiste islamirühmituste liikmed. | Pakistani mošeeplahvatuses hukkus vähemalt 16 inimest | https://www.err.ee/573934/pakistani-moseeplahvatuses-hukkus-vahemalt-16-inimest | Pakistani loodeosas Payee Khani külas hukkus reedese palvuse ajal enesetaputerroristi korraldatud plahvatuses vähemalt 16 inimest ja üle 20 sai haavata. |
Sillamäel toimuval jõuproovil on kavas meeste kettaheide ja kuulitõuge. Kettaheites on kohal absoluutne Eesti paremik - Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter, Rio olümpia neljas ja Eesti käesoleva hooaja edetabelijuht Martin Kupper ning Ateena olümpiapronks vanameister Aleksander Tammert juunior. Tammert lubas isa mälestuseks kaasa teha ka kuulitõukes, kus on esikohapretendendiks valitsev Eesti meister Kristo Galeta.
Tänavu täitub 50 aastat Aleksander Tammert seeniori võidust kuulitõukes Euroopa mängudel, mis olid Euroopa juunioride meistrivõistluste eelkäijateks. Nimetatud saavutus on ka üheks Sillamäe võistluse ajendiks.
Aleksander Tammert seenior oli ka esimene Eesti 18 meetri ületaja kuulitõukes, viiekordne Eesti meister ning Mehhiko olümpiahooajal 1968 tuli ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedalile. Tema isiklik rekord kuulitõukes 19.41 on Eesti kõigi aegade edetabeli seitsmes tulemus ning siiani arvestatav tulemus.
Võistlused Sillamäe staadionil algavad pühapäeval, kell 14.00. | Kanter, Kupper ja Tammert võistlevad pühapäeval Sillamäel | https://sport.err.ee/91837/kanter-kupper-ja-tammert-voistlevad-puhapaeval-sillamael | Pühapäeval, 18. septembril võistlevad Sillamäe staadionil Eesti parimad kuulitõukajad ja kettaheitjad legendaarse kergejõustiklase ja treeneri Aleksander Tammert seeniori mälestuseks. |
Deutsche Bank kinnitas, et sellise summaga nad kindlasti nõus pole ning kokkulepet ei allkirjasta, vahendas BBC.
Tõenäoliselt seisavad nüüd ees kuid kestvad läbirääkimised. Panga teatel on nad veendunud, et kokkulepe õnnestub saavutada tunduvalt madalama summa osas.
Hüpoteegiväärtpaberite müügil oli oluline osa 2008. aasta finantskriisi kujunemisel. USA-s on sellega seoses uurimise all olnud mitu panka. Finantsasutused müüsid väidetavalt investoritele võlakirju, mille tagatiseks olid riskantsed ja mitte kõige parema maksevõimega inimestele antud laenud.
Võlakirju investoritele pakkudes jäeti riskid nende kanda, kuid samas ei andnud pangad investorite piisavalt infot. Sisuliselt anti probleemsetele laenudele viisakam "pakend".
Deutsche Banki ähvardav kahjutasu on üks suuremaid majanduskriisi järgselt määratud karistustest ning välispankadele määratud karistustest suurim.
Üle-eelmisel aastal tahtsid USA võimud saada Citigroupilt 12 miljardit dollarit, kuid lõppkokkuvõttes maksis pank seitse miljardit. 2013. aastal pidi JP Morgan Chase maksma 13 miljardit dollarit ning Bank of America maksis 16,7 miljardit.
Deutsche Bankil ei ole viimasel ajal läinud hästi. Teises kvartalis vähenes ettevõtte käive 20% ning kasum 67%. Juulis põrus pank USA Föderaalreservi stressitestis.
Panga aktsiad kukkusid täna 7%. | USA nõuab Deutsche Bankilt 14 miljardit dollarit | https://www.err.ee/573933/usa-nouab-deutsche-bankilt-14-miljardit-dollarit | USA finantsjärelevalve nõuab Saksamaa pangalt Deutsche Bank 14 miljardit dollarit kahjutasu, et lõpetada vaidlus hüpoteegiväärtpaberite eksitava müügi eest. |
Kuna raamatut ei kiputa hindama mitte ainult kaane, vaid ka tema kogukuse järgi, ütlen esiotsa hoiatuseks: „Siht/koht” on ilmne lõks. Silvia Urgase saleda kogu puhul on asi kiirvaimutoidust kaugel. Tuleb tunnistada, et tükk aega pole ma üht kogu lugenud ja uuristanud nii kaua nagu Urgase tarka väikest taskuraamatut. Raamat meenutab veidi Napoleoni: see on väike, väga kihiline ja üks igavesti laia haardega tegija.
„Siht/kohta” lugedes tekib üsna kindel mulje, et Silvia Urgase tekstid toimuvad siin ja praegu. Suuresti on see nii ehk seetõttu, et maailm, mille Silvia Urgas silme ette manab, tundub esmapilgul väga käegakatsutav ja tajutav. Võib vist isegi öelda, et kohati naturalistlik-groteskne. Muu hulgas selgub kogu lugedes, et inimene kannab endaga kaasas kuni kaks ja pool kilo baktereid, et süda pole muud kui koonusekujuline lihaseline õõneselund, millel on vistseraalne leste, perikard ning kõiksugu muud roppused (lk 8). See on maailm, kus ei pruugiks iseenesest olla isegi mainimisväärne, et ühel naisel õnnestub leida purgisupist kummikinnas (lk 22). Kogule lisab maisust asjaolu, et Silvia Urgase luules näib vaieldamatult domineerivat raskusjõud: jalgu me maast lahti ei saa // [---] lapsed veerevad aknast / põntsti trepimademele (lk 16) ja lüüriline mina võib nihutada hammastega paigast rekka (lk 18).
Siin-ja-praegu-tundele aitab kaasa ka tugev meteoroloogiline foon, mida Urgas tekstides paista laseb. Kogul tundub olevat kindel ja konkreetne kliima, mis koos staatikaga aitab luua just nagu üht ja ainsat tegevus- ning tihti ka tegevusetuspaika. Meenub Viivi Luik oma reljeefses aastaaegsuses, aastaringi rütmitunnetuses. Elu suriseb raamatu kaante vahel nii umbes oktoobrist aprillini, just nagu 80ndate paneelikate radikad – seejuures võib oletada, et samuti jumala armust (lk 36). Koit Toome naeratus muidugi kinnitab, et sellest saab meie suvi (lk 6) ja luuletuses „viimasel eesti krooni suvel” (lk 23–24) ta hetkeks saabubki. Ometi vaatavad vale poolkera ja aastaaeg (lk 5) kõikjalt vastu, isegi kui neid otsesõnu ei mainita. No tunnistagu heaga üles see õnnelik ketser, kellele need read ei kõla kas või veidigi tuttavalt: igal sügisel muutuvad laused / aina raskemaks / ühel hetkel sajab isegi tere / kaela kivina (lk 15). Kaamos ei ole siiski üdini negatiivne, vaid pakub harjumuspära ja turvatunnet, põhjendust jõuetusele ja paigalseisule. Ehk on kevad oma ärkamises-tärkamises hullemgi. vihkan seda kevadist / elus olemise tunnet, selgitab Urgas, tahaks veel mõned nädalad / peituda külmade seinte vahel / ja end vabandada väliste teguritega (lk 19).
Pole kahtlust, et „Siht/koha” keskpunkt on Tartu. Tartu oma kõrtside, Annelinna, ülikooli ja mõlgutustega paistab siit-sealt ka otsesõnu, kuid tema kohalolu on tuntav veel paljudes tekstides. Urgase luule parimad omadused säravad kõige kirkamalt Tartu-tekstis „anne”, austusavalduses Annelinnale (lk 14). Samas pole minu arvates maailmas olemas kuigi palju tartulikumaid olukordi, kui see, kus suitsuruumis küsib mingi tüüp / kelle iq on raudselt kõrgem kui kartulil / minu arvamust bojaariseisuse arenemise / algusetappide kohta (lk 8). Heas mõttes võimalik ainult Tartus. Ausalt.
Mured, mis varjutavad taevast Silvia Urgase kogu kohal, on äratuntavalt meie aja mured. Nii leiame „Siht/koha” kaante vahelt tabava teksti (küll lühemal kujul kui Värskes Rõhus [1]), mis räägib viimasel ajal levivast kummalisest kimbatusest, kuidas mõista, liiati selgitada-põhjendada, midagi nii loomulikku ja iseenesestmõistetavat nagu füüsikareeglid – või armastus: „ kuidas ma oma lastele seletan / et kui kaks meest hoiavad käest kinni / kandub soojus ühelt kehalt teisele / kuni saabub soojuslik tasakaal / ja nad saavad teineteisele otsa vaadata / täpselt sama temperatuuriga silmadega? ” (lk 34). Eks ole platsis ka igiablas idanaaber oma lõpmatu gaasiga. Kaalutakse isegi gaasisõltuvuse ja sõja eest metsa kolimist, kus on tõeline keskküte, kui talvel hoiab sooja põdranahk (lk 37). Muide, elu matkib tõepoolest kunsti: just pärast Urgase kogu lugemist pakuti siinkirjutajale küsimuse peale, kas hotellitoas ka küte on, entusiastlikult kolme lisatekki. Tõsilugu.
Kindel on ka see, et me räägime ühest kindlast põlvkonnast, mida „mina” esindab. Ta on 90ndate ühehitiime, kelle tegid vanemad tolle aja reeglite järgi. Ühtaegu muhedalt ja kurblikult mõjuvad sugestiivsed read: ja mul pole enam raha / et osta endaga sama vana viskit / mu aastakäik on päris kallis hinnas // mõelda et veel sajandi alguses / võinuksin seda endale lubada (lk 6). See põlvkond on juba 18 aastat sellel planeedil kõndinud ja kätte võidelnud õiguse / oma maksa ja kopsusid tasalülitada (lk 8).
Aga oot, kuigi jutt on küll silmanähtavalt NENDEST üheksakümnendatest, meie üheksakümnendatest, ei jäta autor südametult viitamata, et need pole siiski ainsad: aga 90ndad saavad alati läbi / ning juba mitmes sajand järjest / alustab oma teekonda nullist (lk 6). Silvia Urgase luuletuses pole üks inimene kunagi lihtsalt üks inimene (vt kas või minus elab seitse miljardit inimest, lk 19) ega 90ndad lihtsalt 90ndad. Autor kirjeldab nende kordumatust ja korduvust, avab neis peituvat tähenduspotentsiaali ja seaduspära. Aeg ja ruum on raamatus seega hoopis teistsugused, kui esiotsa paistab – avaramad, venivamad. Samas ei näita Urgas aja ja ruumi avarust mingil pompoossel ega heurekalikul moel, vaid rahumeelselt nentides, jättes maigu, et nii lihtsalt ongi. Ta ei karda tšehhovlikku „väikest”, argist ja isiklikku, mis ühel või teisel moel ongi ainus tõeliselt veenev tee üldiseni. Igas köögis on prügikast kohe päris kindlasti kraanikausi all (lk 9).
Muu hulgas avardab tekste ajaliselt tugev nostalgiatunnetus. Ilmsed näited on siin „viimasel eesti krooni suvel” ja „90” (lk 6–7). Viimane on tõesti justkui ühe põlvkonna kibemagus hümn: aga ma käisin sinuga kultuurimaja katusel / ja kuulasin pärast kassetilt / eda-ines ettit (lk 7). Kassetipõlvkond missugune. Siiski ei tasu lasta end ilmselgest nostalgiast eksitada. Nimelt looritab see Urgase luules sageli ka praegust hetke, andes sellele hoopis teistsuguse ilme ja mõõtme. Nii nagu Annelinn on täiuslik ainult pilvepiirilt vaadatuna (lk 14), paistab praegune argihetk igavikuline ja särav kujutletuna eemalt, mõnest muust ajahetkest, mil praegune on möödunud ja kuhu autor end ja lugejat järjepidevalt asetab. Ei tahaks küll Viivi Luike ülemäära ekspluateerida, aga no teate küll, see on see hilissuvine tunne: ja seda suve / ei tule enam, / ei tule enam / seda suve. [2] Niisuguse ajanihke tekitamine kukub Silvia Urgasel imetabaselt välja. Lugejal lastakse vaadata praegust hetke nelja miljardi aasta kauguse tuleviku valguses, mil Andromeeda udukogu ja Linnutee põrkavad kokku (lk 18). Veidi teistsuguse tajunihke tekitavad read: kõik tähed / mida me kasutame / on juba ammu surnud // [---] me peame kõiki oma vestlusi / kustunud taevakehade / pikaldases valguses (lk 21). Nostalgilistena mõjuvad ka näiteks kui ärkad üles / sest olen jäänud / sinu kõrval nooreks (lk 25) või maheirooniline palun armasta mind / kuni internet tagasi tuleb / enne kui me telekapuldi / patjade vahelt üles leiame (lk 31).
Nagu meile võib oma tillukese eluaja tõttu tunduda, et maailmas on ainult ühed 90ndad, kipub kergesti nihkesse minema ka ruumitunnetus. Sõna otseses mõttes näitab koha imehästi kätte hiilgava ülesehitusega luuletus „väga pika proloogiga haiku euroopast” (lk 32–33): tsiit-tsiit-tsiit-tsiit-tsiit / tuleb südantmurdev lugu / mis laiub üle kogu kodukontinendi ja hõivab selle pea tervenisti. Siia-sinna mahub vaid üksik haiku: niisiis euroopa: / maailmajagu rahvast / kuulmas vaid ennast. Kohe tekib silme ette kristallselge pilt tillukesest nurkasurutud trotslikust haikust keset suurt kontinenti ja end oh-kui-tähtsaks-pidavat eepilist lugu. Siin avaldub sisu ja vormi sümbioos haruldaselt hästi. Õigemini on see üks niisugustest tekstidest, kus luuletuse vorm peegeldab sisu nii hästi, et need justkui oleksidki üks ja sama. Sarnaselt mõjub lühike luuletus luuletusest, mis lõppes iseenda alguses (lk 30). Sisu ja vormi vastastikuse abistamise leping ilmutab end ka väiksemas mastaabis, nagu näiteks ridades täiskuu on nüüdseks paistnud / juba terve kuu / justkui ei teakski / et sõnakordused pole hea toon (lk 15).
Urgase ruum pürgib visalt globaalse või kosmilise poole. Sageli käivad tekstidest läbi „maailm” või „maakera”: ja vahelduseks tundub / teisel pool maakera / päriselt kaugel (lk 31), sest maakera ei koti / ümmargused numbrid (lk 40). Muhevärskena mõjub kurblik visand vaesest autori suhtes ükskõiksest argiuniversumist, kes peseb õhtul iseenda lõputuid hambaid ja näeb unes vanaema matuseid (lk 12–13).
Silvia Urgas laob intensiivseid kujutluspilte üksteise otsa pealtnäha mängleva kergusega, luuletused kerkivadki justkui elavatena silme ette. Võtkem näiteks imeilus maakera kaalub pühapäevahommikul sama palju / kui kaheksa kikivarvul seisvat hüääni männimetsas / ja meie ei sega neid ega nemad meid (lk 5). Tekstidest kumab läbi hiilgav kujutlus- ja empaatiavõime. Tundub, et just see ongi salaaine, mis hoiab luulekogu koos ja teeb sellest terviku. Kohati raskepärased ja krüptilised kujundidki ei mõju kohatult, kuna nendes on ühe selgelt kujutletud tervikpildi või -maailma osana elu ja olemisõigust – Urgas oskab manada elu ja hetke paberile kogu selle värvinguis, ühtviisi võluvais ning tüütuis. Võtkem kas või sealsamas olev desoksüribonukleiinhappe moodi päev (lk 5): tõepoolest suhteliselt raskepärane kujund, aga seejuures mõjus – ja ilmselt seda enam, et ta on paigutatud ühte teksti kõrvuti oma muinasjutulis-unistavate vendadega. Seesuguse laia haardega kujutlusvõimeta poleks kogul tugevat, tihket ja tahket siin-ja-praegu-olemise vundamenti. Selleta poleks võimalik luua ka avarust, suurust ja kergust. Seda kosmilist mõõdet, mida autor ühtlasi oskuslikult tolle vundamendi toel ja kiuste ehitab.
Raamatu võtabki õnnestunult kokku üks selle võtmetekste, eepilise maiguga „veebruar // mbv // genua” (lk 41–43), mis on sama ilus ja värske nagu kevad ise. Tekstile on proloogiks eelneva luuletuse „näpunäiteid kirjanduskriitikule” lõpp, mis ütleb (ja näitab isegi must valgel), et kogu meie aeg on niivõrd lühike ja kitsikuseni kokkusurutud (lk 40). „veebruaris …” avaneb see mõte teises valguses: terve pikk aeg oma võimaluste ja kogemustega võib vahel lihtsalt olla kontsentreeritud ühte tähendusrikkasse hetke, taandatav mõnele olulisele minutile või päevale, olles nõnda kaasaskantav. Esimese lumesaju tähendus on Urgase luuletuse taustal äkitselt palju avaram: esimene lumesadu ja sadu enne teda / kes võinuks olla / esimene lumi / kuid jäi viimaseks vihmaks. Ka nihkub aeg paigast ridades tumeroheline august mille lõhnast teab / et suvi pakib kohvreid (lk 41), mis manavad isegi varakevadel kurku sügise saabumise paratamatuse klombi, mis keset kõige kuumematki augustikuud kipub võimust võtma. Muidugi ei saa lüüriline mina jätta oma sõpru vaadates mõtlemata, kes neist lõpetab kooliprogrammides või ajalooannaalides. Ja loomulikult ei saa jätta tõmbamata paralleeli tollega, kes saatis ühel varakevadel teele oma semu Kolumbuse ja togis tagasiteel veel talvetolmuseid kive. Kogu tekst on nii ilus, et selle metastamine on lausa patt – vabandage – ja väärib ilma naljata, et kõik eesti keele oskajad seda loeksid.
Silvia Urgas näeb ja näitab, et kõige „suure ja tähtsa” varjus on alati pisemad, märkamatumad hetked, olukorrad ja inimesed. Et vanal heal Kolu-Chrisil oli Genua varakevades üks sõber, kelle hing jäi kinni, kui keegi teda üle tüki aja jälle armastas (lk 43). Et kordumatus on ülehinnatud ning hoopis korduv ja argine on imeline. Et meie paigad ja hetked (ning ehk meiegi) on palju suuremad ning võib-olla surematumad, kui enamasti tundub – nii suured, et neisse võivad mahtuda ära terve maailm ja aeg. „Siht/koha” lugemine on, nagu vaataksid ühtäkki läbi metsasihi ja mõistaksid veidi paremini, kus ja kes sa omadega oled.
[1] Silvia Urgas. „Sõda”. – Värske Rõhk 40/2014, lk 1–2.
[2] Viivi Luik. „Hilissuvine”. – Pilvede püha. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 38.
Ilmunud Värske Rõhu 47. numbris. | Arvustus. Vaadates läbi metsasihi | https://kultuur.err.ee/313736/arvustus-vaadates-labi-metsasihi | Silvia Urgas
„Siht/koht”
Elusamus, 2015 |
Kuna maad on võtmas mure, et läbirääkimised nurjuvad, kannustavad riigid ELi kaubandusvolinikku Cecilia Malmströmi keskenduma kõnelustes Washingtoniga ülejäänud küsimustele, vahendas Financial Times.
Ettepaneku on allkirjastanud Rootsi, Soome, Hispaania, Itaalia ja Suurbritannia, Portugal, Iirimaa, Tšehhi, Läti, Taani, Leedu ja ka Eesti, samas kui Saksamaa ja Prantsusmaa pole seda teinud.
Saksa ja Prantsuse valitsuse ministrid on seadnud kõneluste jätkumise kahtluse alla. Saksamaa kantsler Angela Merkel toetab läbirääkimisi, kuid Prantsusmaa president Francois Hollande ei pea lähiajal leppeni jõudmist tõenäoliseks.
12 ministrit kinnitasid, et ootavad läbirääkimiste jätku Washingtoniga ning on veendunud, et Euroopa eesmärgid USAga vabakaubandusleppe sõlmimisel on teostatavad. "Seetõttu kinnitame oma pühendumust ja tuge komisjonile läbirääkimistel," seisis avalduses.
Euroopa kõrged esindajad on tunnistanud, et tõenäoliselt ei suudeta leppeni jõuda enne seda, kui USA president Barack Obama tuleva aasta jaanuaris ametist lahkub. Selle tähtaja on läbirääkijad Brüsselis ja Washingtonis paika pannud.
Nädala alguses seadis USA poolne läbirääkija Mike Froman kahtluse alla, kas Euroopa Komisjon on valmis tegema leppeni jõudmiseks vajalikke raskeid otsuseid. Brüsselis reageeriti sellele kriitiliselt ja leiti, et kompromissivalmidust oodatakse USAlt.
Eile kohtusid Froman ja Malmström Brüsselis. "Meil oli meeldiv kohtumine, kus vaatasime üle tehtud tähtsamad edusammud ja arutasime järgmisi astmeid edasiliikumiseks," teatasid nad seejärel. | Eesti püüab koos teiste Euroopa riikidega vabakaubanduskõnelusi päästa | https://www.err.ee/573930/eesti-puuab-koos-teiste-euroopa-riikidega-vabakaubanduskonelusi-paasta | Hulk Euroopa Liidu riike, nende seas ka Eesti, teeb viimaseid ponnistusi, et USA ja Euroopa Liidu vabakaubandusleppe (TTIP) kõnelusi päästa, sest läbimurdelootus on kadumas. |
Tiitlivõistluste tulemuste põhjal oli Israeli säravaim aasta 2011, kui ta võitis Hiinas toimunud universiaadil kulla ja sekkus MM-il medaliheitlusse, saades Lõuna-Koreas neljanda koha, kirjutab Õhtuleht.
Samal kevadel oli Karksi-Nuiast pärit kergejõustiklane püstitanud siiani kehtiva isikliku rekordi 66.98, mis andis maailma hooaja edetabelis 12. koha. | Märt Israel taandus tippspordist ja alustas uut karjääri | https://sport.err.ee/91833/mart-israel-taandus-tippspordist-ja-alustas-uut-karjaari | Viie suve tagusel MM-il neljandaks tulnud kettaheitja Märt Israel tegi enne 33. sünnipäeva tippspordiga lõpparve ja käib usinalt tööl. "Mul ei jäänud midagi kripeldama,“ ütles ta oma karjääri kokku võttes. |
30-aastane staar teatas, et tema uus album on valmimisjärgus ning sellele antakse viimane lihv vaid loetud tundide joksul. "Me tahame olla kindlad ja kuulame tähelepanelikult, et iga osa oleks paigas täpselt nii nagu me mõtlesime," lausus Gaga Huffington Posti vahendusel.
Albumil teevad Gagaga koostööd Mark Ronson, Florence Welch ja Hillary Lindsey.
Möödunud nädalal said fännid esimese pildi "Joanne'ist", kui Gaga avaldas albumi esimese singli pealkirjaga "Perfect Illusion". | Lady Gaga avaldab aasta lõpus albumi "Joanne" | https://menu.err.ee/292281/lady-gaga-avaldab-aasta-lopus-albumi-joanne | Lady Gaga avaldab 21. oktoobril viienda stuudioalbumi "Joanne". |
"Prantsusmaa on Euroopa kaitses esirinnas, kuid ei saa ega taha olla üksinda," lausus Hollande Bratislavas täna toimuva mitteametliku Euroopa Ülemkogu istungi eel, kus on arutatakse julgeolekut, välispiiri kaitset ja majandust.
Hollandi sõnul tuli tema Bratislavasse peamiselt julgeolekust rääkima.
Pärast Suurbritannia lahkumist EL-i suurimaks sõjaliseks jõuks tõusev Prantsusmaa on leidnud liitlase Saksamaas ning ühiselt püütakse läbi suruda aktiivsema kaitsepoliitika ideed, et taastada usaldus, mille on kõikuma löönud terrorirünnakud, rändekriis ja üleilmastumine.
Hollande ütles, et tahab teha partneritega koostööd Euroopa kaitse tugevdamiseks koos USA ja NATO-ga. Samas on Euroopa valmis seisma vajaduse korral oma kahel jalal, ütles ta, viidates tõenäoliselt USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi sõnadele, et kriisi tekkides peaks NATO juhtriik USA mõtlema esmalt oma huvidele ja alles siis kohustustele liitlaste ees.
"Teadku kõik, et kui Ühendriigid otsustavad tagasi tõmbuda, peab Euroopa olema valmis end ise kaitsma," rõhutas Hollande.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi sel nädalal ettepaneku luua EL-i kaitsestaap, kuid kaitsekoostöö tihendamise küsimuses puudub ühenduses üksmeel. | Hollande: Prantsusmaa ei saa EL-i kaitse küsimuses üksi olla | https://www.err.ee/573924/hollande-prantsusmaa-ei-saa-el-i-kaitse-kusimuses-uksi-olla | Prantsusmaa on Euroopa kaitsekoostöö vallas esirinnas, kuid ei suuda kõike üksi ära teha, lausus president Francois Hollande reedel. |
Kui mõelda, et viimasel kodumängul Tallinnas Saku Suurhallis (Eesti-Portugal) oli kohal umbes 4700 pealtvaatajat, Tartus aga on istekohti maksimaalselt 1600 ning lisada siia mängu kaal, siis on ilmne, et paljud huvilised peavad jääma ukse taha.
Korraldajad Eesti Korvpaliliit leidis hea koostööpartneri Tartu Ülikool toel võimaluse lisakohtade loomiseks. „Oleme pingutanud, et vähegi saaks publikut veel ära mahutada,“ sõnas EKL-i turundusjuht Raigo Häelme. „Need 130 kohta tulid hetk tagasi müüki vabasektorisse ning istekohta ei taga. Usun, et homme võib saalis olla 2000 pealtvaatajat ja see on ka ülemine piir.“
„Saal tuleb väga täis (on ju ka kutsutud külalised – toim.). Sestap kutsun üles kindlasti rahvast aegsasti kohale tulema. Pilgeni täis saal tekitab loodetavasti vennalikku ja innustava õhkkonna. Teisalt ruumi ülearu ei ole, mistõttu loodame sõbralikku ja mõistvat suhtumist üksteise suhtes,“ lisas TÜ ASK turunduskoordinaator Maria Kristiina Prass.
Ajaloolisi endeid jagub homseks mõlemale poole. Homme 28 aastat tagasi avati Souli olümpiamängud, kust Tiit Sokk naasis kuldmedaliga. 17. septembril 1939 tungisid aga Nõukogude Liidu väed Poolasse ning täpselt 41 aastat hiljem, 17. septembril 1980 asutati Gdanskis Vladimir Iljitš Lenini nimelises laevatehases Poola vabadusliikumine Solidaarsus. Nii et vähemasti Poolas on tegu tähtsa päevaga.
Kohtumine Eesti ja Poola vahel, mis otsustab EM-valikgrupist edasipääsu finaalturniirile, algab TÜ Spordihoones laupäeval 17. septembril kell 20.00. | Tartu spordihoone on välja müüdud, müüki saabus väike hulk lisapileteid | https://sport.err.ee/91832/tartu-spordihoone-on-valja-muudud-muuki-saabus-vaike-hulk-lisapileteid | Laupäevane otsustav EM-kvalifikatsiooniturniiri D-alagrupi kohtumine Eesti ja Poola vahel on välja müüdud, pealt 1500 istekohta on omaniku leidnud. Veel täna kell 12.45 tuli müüki 130 lisapiletit, kohad selleks tribüünil luuakse. |
Eestis kallines töötund teises kvartalis 4,8%, samas kui EL-i keskmine oli 1,4%.
Kiiremini kui Eestis kallines töötund vaid Rumeenias (12%), Lätis (9,5%), Bulgaarias (7,3%) ja Leedus (6,6%).
Soomes (2%) ning Itaalias ja Luksemburgis aga töötund hoopis odavnes (1,1%).
Statistikaamet avaldas augusti lõpus, et keskmine brutokuupalk kasvas 7,6% 1163 euroni.
Eestis on palgad kasvanud kiiresti vaatamata nõrgale majanduskasvule, kuna paljudel ettevõtetel napib sobivaid töötajaid.
Suur palgakasv halvendab seetõttu ettevõtete võimalusi investeerida ning kahjustab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. | Eesti töötund kallineb teiste EL-i riikidega võrrdeldes jätkuvalt kiiresti | https://www.err.ee/573927/eesti-tootund-kallineb-teiste-el-i-riikidega-vorrdeldes-jatkuvalt-kiiresti | Euroliidus oli teise kvartali seisuga vaid neli riiki, kus töötund kallines rohkem kui Eestis, selgus EL-i statistikaameti Eurostat ülevaatest. |
"Süüria sõjavägi tõkestab relvarühmituste rünnakut, millega üritati siseneda pealinna idaossa Jobari kaudu ... Selle tagajärjel puhkesid ägedad relvakokkupõrked ja raketituli," lausus sõjaväe allikas AFP-le.
Damaskuse lähistel tegutseva opositsiooniaktivisti Mazen al-Shami sõnul üritasid hoopis valitsusväed Jobarile tormi joosta, kuid mässulised suutsid rünnaku tõrjuda.
Riigis algas esmaspäeval relvarahu, mis on senini üldjoontes kehtinud. Relvarahu ei hõlma endas äärmusrühmitusi Islamiriik (IS) ja Fateh al-Shami Rinne.
Damaskusest idas asuvat Jobari eeslinna kontrollib Süüria opositsioon ning AFP korrespondendi sõnul oli kuulda raketi- ja suurtükituld. Jobari pärast on lahinguid peetud üle kahe aasta ning sealt on põgenenud pea kogu selle sõja-eelne elanikkond.
Relvakokkupõrgetest teatas ka vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus, mille andmeil tabas Jobari üle 20 mürsu ja raketi. Kaks mürsku tabasid ka Damaskuses asuvat Bab al-Sharqi linnaosa, kuid keegi viga ei saanud, lisati avalduses.
Süüria riikliku uudisteagentuuri SANA teatel tulistasid mässulised mürskudega ka Jobari kõrval asuvat Qabouni linnajagu, kus sai haavata kolm inimest. Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse sõnul on relvakokkupõrked koondunud Jobari.
Agentuuri sõnul rikuvad kõnealused mürsurünnakud kehtivat relvarahulepet.
Vabaühenduse juhi Rami Abdel Rahmani sõnul tegutsevad Jobaris nii islamistlik rühmitus Faylaq al-Sham kui ka Al-Qaedaga varasemalt seotud Fateh al-Shami Rinne. Mazen al-Shami ütles seevastu, et IS-i ja Al-Qaedaga seotud võitlejad eeslinnas ei tegutse.
USA ja Venemaa vahendatud relvarahu alusel kehtib relvarahu kogu Süürias, välja arvatud aladel, kus tegutsevad pühasõdalased. Vaatlejate sõnul on lepet eriti raske rakendada piirkondades, kus Fateh al-Sham on sõlminud kohalike mässulistega liite. | Damaskusest idas puhkesid ägedad relvakokkupõrked | https://www.err.ee/573928/damaskusest-idas-puhkesid-agedad-relvakokkuporked | Süüria pealinnast Damaskusest idas asuvas eeslinnas puhkesid reedel ägedad lahingud ning on kuulda raketi- ja suurtükituld, teatasid meedia, aktivistid ja allikad sõjaväest. |
Maailma suurimat legodest laeva saab Tallinnas näha vaid ühel päeval ning seda tutvustavad lennusadama lipuväljakul Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen ja DFDSi turundusjuht Merje Vari.
Laeva esitletakse Tallinnas teisipäeval, 20. septembril kell 12.00. Laeva saab uudistada sama päeva hommikul "Terevisiooni" esimeses pooltunnis.
Maailma suurim legolaev valmis laevaettevõtte DFDS 150. juubeli puhul ning selle ehitamise projekti oli kaasatud ligi 7000 DFDSi töötajat, sh ka Eestist. Mängulaeva ehitamiseks kulus 1 015 000 legoklotsi, selle pikkuseks on 12,035 meetrit, kõrguseks on 2,72 meetrit ja laiuseks 1,67 meetrit. Legolaev pole mitte ainult suur, vaid ka üllatavalt detailne ja tõetruu.
DFDS on Põhjamaade suurim meretranspordi- ja logistikaettevõte, mis opereerib 55 laevaga 25 liinil nii Lääne- kui ka Põhjamerel. | Lennusadamas esitletakse tuleval nädalal rekordilist Lego laeva | https://menu.err.ee/292280/lennusadamas-esitletakse-tuleval-nadalal-rekordilist-lego-laeva | Järgmisel nädalal esitletakse Tallinnas lennusadama lipuväljakul maailma suurimat Lego laeva, mis püstitas selle aasta augustis ka Guinnessi rekordi. |
Venemaa superklubi resultatiivseimaks kerkis 18 punkti visanud Miloš Teodosic, James Augustine ja Nando De Colo lisasid kumbki 14 silma. AEK kasuks tõi Dušan Sakota 20 punkti ning Edin Atic ja Dimitrios Mavroeidis lisasid kumbki 12 silma.
Teine Venemaa tippklubi Moskva Himki kaotas Prantsusmaal toimuval turniiril Strasbourg'ile 54:65. Võitjate poolel tõi Pape Sy 16 punkti, jeremy Leloup lisas 13 ning Erik Murphy 12 silma. Himki kasuks tõi Nobel Boungou-Colo 18 punkti. | Moskva CSKA jätkas hooajaks ettevalmistust võiduga Ateenas | https://sport.err.ee/91827/moskva-cska-jatkas-hooajaks-ettevalmistust-voiduga-ateenas | Valitsev korvpalli Euroliiga meister Moskva CSKA jätkas hooajaeelseid kontrollmänge võidukalt, kui Kreekas alistati sealne Ateena AEK 90:84. |
Erinevalt paljudest teistest riikidest ei anna Šveits seal sündinud mittekodanike lastele automaatselt kodakondsust, kuid võimaldab neil saada teatud tingimustel kodakondsuse naturalisatsiooni teel, vahendas The Local.
Kui lapse vanemad ega vanavanemad ei ole šveitslased, võivadki nad Šveitsis kolmanda põlvena ilma kodakondsuseta elada. Praegu saavad kantonid ise immigrantidele naturaliseerimise kohta reeglid kehtestada, valitsus tahab aga seadust muuta, nii et kodakondsust oleks lihtsam saada.
Parlamendi alamkojas välja töötatud muudatuste kohaselt saaksid sellised immigrantide järeltulijad kodakondsuse lihtsustatud korras, kui nad on sündinud Šveitsis, neil on alaline elamisluba ja nad on vähemalt viis aastat riigis koolis käinud. Lisaks peab teatud tingimustele vastama ka vähemalt üks taotleja vanematest.
Senat ja alamkoda ei ole aga jõudnud kokkuleppele mõnedes nüanssides, näiteks soovib osa poliitikuid, et lihtsam naturalisatsioon peaks puudutama ainult kuni 25-aastaseid isikuid.
Hoolimata vaidlustest on nii alam- kui ülemkoda seda meelt, et automaatselt ei peaks Šveitsi kodakondsust kolmanda põlve immigrantidele andma.
Kui poliitikud kokkuleppele jõuavad, peab seaduse jõustumiseks sellele referendumil heakskiidu andma ka rahvas. | Šveitsis vaieldakse immigrantidele kodakondsuse andmise üle | https://www.err.ee/573925/sveitsis-vaieldakse-immigrantidele-kodakondsuse-andmise-ule | Šveitsi parlamendis käib vaidlus selle üle, kas kolmanda põlvkonna immigrandid peaksid kergemini kodakondsuse saama, seni pole aga suudetud kokkuleppele jõuda. |
Suvekuudel, eriti pühade ja suurürituste ajal kasvab väikeste maapoodide koormus. Inspektsioon kontrollis töötajate töökoormust perioodil, kui kaupa ning kliente on tavapärasest märksa rohkem.
Inspektorid kontrollisid kauba paigutust ning nende teisaldamist, liikumisteede korrasolu, mõõtsid töökoha temperatuuri ning jälgisid töötajate teadlikkust ohututest töövõtetest.
"Müüjate töövahetused on pikad, nad peavad pikalt seisma ja liikuma. Lisaks tuleb tihti ka kaupa tõsta. Sellises ametis on ergonoomilised jalanõud hädavajalikud, sest kaitsevad inimese jalgu ja selga. Paraku on vaid vähesed tööandjad sellised jalanõud oma töötajatele andnud," ütles tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
"Tööandjad peavad senisest oluliselt rohkem töötajaid juhendama, kuidas töötada tervist säästvalt ja ohutult. Töötajad tuleb suunata tervisekontrolli ning tutvustada tuleb õigeid töövõtteid."
Üle pooltel juhtudel polnud tööandja andnud töötajale vajalikke tööjalanõusid.
Paljudes kauplustes oli probleeme liikumisteedega, kuhu ladustati kaubakaste. Sage probleem oli ka põrandate olukord, kus põrandad olid ebatasased, auklikud, konarlikud, teel vedelesid lahtised juhtmed või olid põrandaplaadid lahti.
Veerandil juhtudel ei olnud tööandja juhendanud, kuidas raskusi käsitsi tervist säästvalt teisaldada. Samuti polnud ligi pooltel juhtudel töötajaid saadetud tervisekontrolli.
Tööinspektorid andsid kontrolli käigus kokku 230 suulist soovitust. | 113 kontrollitud väikepoest vaid üks ei rikkunud reegleid | https://www.err.ee/573921/113-kontrollitud-vaikepoest-vaid-uks-ei-rikkunud-reegleid | Tööinspektsioon kontrollis suvel 113 väikepoodi üle Eesti ning tuvastas kokku 571 rikkumist, seejuures ei rikkunud reegleid vaid üks kontrollitud kauplustest. |
Ametisse on nimetatud president Ilvese volituste lõppemiseni nõunik-abi Piret Arukaevu, nõunik-erasekretär Maimu Sibrits, julgeolekunõunik Merle Maigre, sisenõunik Heli Suvi, avalike suhete nõunik Toomas Sildam, kultuurinõunik Jaan Tootsen ja presidendi vabakonna nõunik Madle Lippus.
Uus president saab Kadriorgu võtta oma meeskonna, kuid kandidaadidest pole keegi veel nimeliselt oma võimalikke nõunike nimeliselt maininud.
Presidendi kantselei on 60 töökohta, lisaks turvamehed, ihukaitsjad ja käsindusohvitserid. Eesti Ekspress on toonud võrdluseks, et Soome presidendi kantselei on 51 töökohta. | Koos Ilvesega lahkub ametist kaheksa nõunikku | https://www.err.ee/573920/koos-ilvesega-lahkub-ametist-kaheksa-nounikku | Koos president Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõppemisega tuleb Kadriorust lahkuda ka kaheksal tema nõunikul. |
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni liige Talve kasutas esimesel poolaastal kuluhüvitisi 6193 euro ja 53 sendi eest, mis oli täpselt võimalik ülemmäär. Valdav osa hüvitistest ehk veidi üle 4541 eurot kulus Talvel sõidukulude hüvitamiseks, 776 eurot läks tal sidekuludele, 633 eurot esindus- ja vastuvõtukuludele ning 244 eurot majutuskuludeks.
Kuluhüvitiste ülemmäärast 99,8 protsenti ehk 6178 eurot ja 70 senti kasutas ära reformierakondlane Imre Sooäär. Tema kulutustest moodustasid lõviosa ehk 4315 eurot aga lähetuskulud, sõidukulusid oli reformierakondlasel 716 euro eest.
Keskerakondlane Olga Ivanova sai kuluhüvitisi ülemmäärast 99,4 protsenti ehk kokku 6154 euro ja 87 sendi mahus. Ivanoval kulus enim raha esindus- ja vastuvõtukuludeks, kokku 2629 euro eest. Side- ja postikulusid oli keskerakondlasel 1600 euro eest ning sõidukulusid 1400 euro mahus.
Ülemmäärast 99,2 protsenti ehk 6145 eurot ja 84 senti sai kuluhüvitisi Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) saadik Raivo Aeg. Tema kulutustest moodustas valdava osa ehk pea 4630 eurot sidekulud, ent 917 euro eest oli tal ka side- ja postikulusid ning 430 euro eest esindus- ja vastuvõtukulusid.
Üle 99 protsendi hüvitise ülemmäärast kasutas ära ka Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere, kes sai hüvitisi kokku 4401 euro ja 16 sendi eest. Kõige suurem osa ehk 4401 eurot moodustasid sõidukulud, 904 euro mahus hüvitati Randpere side- ja postikulusid ning 489 euro eest lähetuskulusid.
Vabaerakonna fraktsiooni liikmetest oli ülekaalukalt suurim kuluhüvitiste kasutaja esimesel poolaastal Artur Talvik, kes kasutas ära 80,4 protsenti talle seadusega võimaldatud kuluhüvitistest. Kui Talvik oli kasutanud ligi 4982 eurot kokku saadikutele eraldatud 6193 eurost ja 53 sendist, siis fraktsiooni suuruselt järgmine kulutuja oli Monika Haukanõmm, kes oli kulutanud 4144 eurot ehk 66,9 protsenti lubatud mahust.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikmetest kasutas esimesel poolaastal kõige enam kuluhüvitisi Uno Kaskpeit, kes kasutas 6194 euro suurusest limiidist ära 5693 eurot ehk 91,9 protsenti.
Nominaalselt kõige vähem kasutas kuluhüvitisi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni liige Toomas Jürgenstein, kes asus ametisse aga alles juuni keskel, asendades riigikogus taandunud Mihkel Raua. Jürgenstein sai hüvitisi kokku 111 euro ja 80 sendi ulatuses, mis moodustas tema limiidist 21,7 protsenti.
Kogu poolaasta ametis olnud parlamendisaadikutest kasutas hüvitisi kõige vähem IRL-i liige ja riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder, kes kasutas lubatud mahust ära 6,8 protsenti ehk 424 eurot ja 10 senti. | Graafikud: täielikult kasutas kuluhüvitise esimesel poolaastal ära Tanel Talve | https://www.err.ee/573926/graafikud-taielikult-kasutas-kuluhuvitise-esimesel-poolaastal-ara-tanel-talve | Ainsa riigikogu liikmena kasutas kuluhüvitised esimesel poolaastal sajaprotsendiliselt ära sotsiaaldemokraat Tanel Talve. |
''See võib kõlada küll hullumeelselt, aga mul on hea põhjus uskuda, et teie hoolealused kasutavad tööriistu,'' kostis 2012. aastal Hawaii saarel asuva Keauhou linnukaitse keskuse telefoni kõlarist. Toru otsas oli Christian Rutz, maailma teises otsas Šotimaal asuva St. Andrewsi ülikooli bioloog. Järgnenud reaktsioon polnud just see, mida mees ootas. ''Ma sain vastuseks ''Jah. Me oleme seda aeg-ajalt näinud. Kuid me ei arvanud, et see on midagi erilist','' meenutas Rutz ERR Novaatorile antud intervjuus.
Sõltuvalt sellest, mida tööriistade kasutamise all täpselt mõeldakse, on aga tegu loomariigis vägagi haruldase nähtusega. Teada on vaid käputäis liike, kes annavad looduses leiduvale materjalile – olgu selleks näiteks oksaraod või kivid – enne selle enda tarbeks kasutusse võtmist vajadusel teise kuju. ''Inimesed on ilmselt selle ebatavalisuse tõttu oodanud, et täiendavate tööriistakasutajate avastamiseks pead lihtsalt õigel ajal õigesse kohta sattuma,'' tõi bioloog välja võimaliku põhjuse, miks ʻalalād siiani tähelepanuta jäid.
Teie brauser ei toeta elementi.
Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.
Hiljuti ajakirjas Nature ilmunud töö näitlikustab, et uute seda tegevate liikide leidmiseks ei pea lootma vaid pimedale õnnele. Enam kui kümme aastat tööriistu kasutavaid Uus-Kaledoonia vareseid uurinud Rutz täheldas mõne aasta eest nende morfoloogilisi eripärasid lahates muu hulgas, et neil on ebatavaliselt sirge nokk ja suured silmad. Bioloogil tekkis mõte, et samade tunnuste alusel saab otsida ka teisi tööriistu kasutavaid linnuliike. Vareslaste seas ringi vaadates jäid talle silma Hawaii varesed.
Ennustuse proovile panemiseks tegi Rutzi töörühm 109st toona elus olnud Hawaii varesest katseid kokku 104ga. Toiduotsingutel võttis lihtsad tööriistad appi 78 protsenti lindudest. ''Täiskasvanutest tegid seda aga praktiliselt kõik – umbes 93 protsenti. Näib, et Hawaii varesed peavad oma tööriistade kasutamise oskust paar aastat lihvima. On huvitav, et see üleminek langeb kokku nende suguküpseks saamisega,'' mõtiskles bioloog.
Kuid katsed ei tõestanud piisavalt üheselt, et liigil on tööriistade kasutamiseks selge eelsoodumus. Nii kasvatasid nad paari aasta vältel täielikus isolatsioonis üles veel seitse tibu.
''Nad ei näinud seega kunagi, kuidas täiskasvanud linnud abivahendeid kasutasid. Teadlastena ei julgenud me käitumise tahtmatult esile kutsumiseks isegi pliiatseid käes hoida. Nii pidid nad selle ise spontaanselt oma arengu käigus läbi hammustama. Ja seda nad ka tegid. See on põnev, kuna viitab, et ʻalalād on juba evolutsiooniliselt mingil viisil programmeeritud tööriistu kasutama või on neil selleks teatav eelsoodumus,'' märkis Rutz. Tähelepanekul on potentsiaali anda sisekaemust tööriistade kasutamise evolutsioonilise tagapõhja kohta laiemalt.
Linnuliikide põhjal, kelle seas on tänaseks tööriistade kasutust täheldatud, oletab Rutz, et käitumismustri avaldumine on seotud troopikasaarte eripärade ja isoleeritusega. ''Neil saartel puuduvad tavaliselt rähnid ja neile sarnanevad putuktoidulised linnud ehk nende nišš on täitmata. Vähemalt on meil hetkel kaks, koos Galapagose tüvesirgiga kolm andmepunkti (muigab), mis hüpoteesi toetab, kuigi tegu võib olla ka täieliku kokkusattumusega,'' laiendas bioloog.
Samal ajal näitas fülogeneetiline analüüs, et Uus-Kaledoonia ja Hawaii vareste ühine esivanem lendas maailmas ringi 11 miljoni aasta eest. ''Nad asuvad üksteisest evolutsioonipuus praktiliselt nii kaugel, kui nad üleüldse olla saavad. Nii on küllaltki loomulik eeldada, et tööriistade kasutamise oskus kujunes välja teineteisest sõltumatult ja nende ühine esivanem seda ei teinud,'' sõnas Rutz. Siiski soovitab mees põhjapanevate järelduste tegemisega veel oodata.
Kui inimeste edus on tööriistade kasutamine mänginud tõenäoliselt kriitilist rolli, siis ʻalalāte allakäiku võis see omal ajal isegi kiirendada. ''Hawaii ökosüsteemi seisund on kaasnevalt inimeste saabumisega oluliselt halvenenud, toimunud on võõrliikide sissetung, putukate asurkonnad on segi paisatud. Nišši, mida nad tööriistakasutajatena täitsid, sellisena enam lihtsalt ei eksisteeri. Kui oled evolutsiooniliselt kohastunud seda täitma, siis on sul probleem,'' nentis bioloog ja tõi paralleeli rähniga, kes on kaotanud võime puid toksida.
Tõehetk Hawaii vareste tuleviku osas saabub selle aasta novembris, kui pärast 20 aastat kestnud jõupingutusi linnud taas vabadusse lastakse. Esialgu saavad linnud otsese näljaga seonduva surmariski alandamiseks lisatoitu. Pikapeale peavad ʻalalād õppima aga taas omapäi hakkama saama ja laiendama selleks näiteks oma toidulauda. ''60 000 naela küsimuseks on seejuures, kas ja kui sageli hakkavad nad selle käigus kasutama tööriistu vabas looduses. Kuid kui nad seda tegema ei hakka, siis on sellel ka väga head põhjused,'' laiendas Rutz.
Uus-Kaledoonia vareste puhul on bioloog varem tähele pannud, et tööriistade kasutamise ajal ei pööra linnud ümbritsevale pea üldse tähelepanu ehk oht sel ajal kiskjate ohvriks langeda oleks äärmiselt kõrge. Vareste õnneks on aga kisklusrisk saarel suhteliselt madal. | Väljasuremisohus varesed kasutavad osavalt tööriistu | https://novaator.err.ee/259511/valjasuremisohus-varesed-kasutavad-osavalt-tooriistu | Linnuaju pole juba ammu solvang. Mõned sulelised ilmutavad aga lausa erilist nupukust. Teadlased on leidnud teise varelaste liigi, kes kasutab loomupäraselt toiduotsingutel tööriistu. Kohastumusele vaatamata on Hawaii varesed ehk ʻalalād tänaseks loodusest kadunud. |
Ata Kaki ainsa albumi "Obaa Sima" ilmumisest on küll üle 20 aasta möödas, kuid toona ilmus seda Ghanas vaid 50 eksemplari. Mõned aastad tagasi avastas aga Brian Shimkovitz, plaadifirma Awesome Tapes From Africa juht, et Aafrikas tehakse suurel hulgal räpp- house muusikat ning otsustas seda muusikat otsima hakata. Üheks tema tähelepanuväärsemaks leiuks ongi Ata Kak.
Sel aastal hakkas aga Ata Kak esmakordselt ise esinema, mida ta ei olnud juba paarkümmend aastat teinud - ta on vallutanud mitmete Euroopa festivalide lavasid, nende seas näiteks Flow festival Soomes ning Sonar festival Barcelonas. Klubis Hollywood astub Ata Kak üles koos neljaliikmelise bändiga.
Kontsert toimub neljapäeval, 27. oktoobril. | Ata Kak esineb Eestis | https://kultuur.err.ee/313740/ata-kak-esineb-eestis | 27. oktoobril astub klubis Hollywood üles plaadifirma Awesome Tapes From Africa avastatud Ghana muusik Ata Kak. |
Rootsi prokuratuur soovib vahistada nelja aasta eest Londonis asuvasse Ecuadori saatkonda varjunud Assange'i (45) seoses vägistamisuurimisega, mis on seotud tema külaskäiguga riiki 2010. aastal. Süüdistus aegub 2020. aastal.
Svea apellatsioonikohtu reedel langetatud otsus tähendab, et Assange'i suhtes kehtestatud vahistamismäärus jääb jõusse. Kohtu hinnangul on jätkuvalt võimalik, et süüdistatu võib üritada hoiduda õigusmõistmisest või karistusest.
Assange eitab vägistamissüüdistust ning on vahistamiskäsu kohtus vaidlustanud korduvalt. Praegu pole teada, kas ta kavatseb otsuse Rootsi ülemkohtusse edasi kaevata või mitte.
WikiLeaksi asutaja ei taha minna Rootsi, sest pelgab, et Stockholm annab ta omakorda välja USA-le, kus teda ähvardab kohus 500 000 salajase sõjaväetoimiku lekitamise eest. | Rootsi apellatsioonikohus jättis Assange'i vahistamismääruse jõusse | https://www.err.ee/573919/rootsi-apellatsioonikohus-jattis-assange-i-vahistamismaaruse-jousse | Rootsi apellatsioonikohus jättis reedel jõusse WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i suhtes väljastatud vahistamismääruse. |
"Objektiivselt vaadates poleks Gavrilov suutnud sel hooajal CSKA-s piisavalt mänguaega teenida, sest tema ees oleks Nando De Colo, Miloš Teodosic, Aaron Jackson ja Dmitri Kulagin. Seetõttu on tema välja laenamine teisele VTB liigas mängivale klubile arukas otsus," kirjutas Kolinov VTB kodulehel.
Ajakirjanik toob lähiminevikust välja ka kolm sarnast juhtumit, kus Aleksei Šved, Nikita Kurbanov ning Anton Ponkrašov ei suutnud CSKA-s esialgu pildile pääseda, kuid mängisid ennast laenul olles Euroopa korvpalli tippu.
"Raske on leida Gavrilovile huvitavamat klubi kui Kalev/Cramo. Meeskonnas pole suuri staare ning neile pole meedia poolt nii suuri eesmärke peale pandud. Samas mängitakse mitut erineva tasemega turniiri," arvas Kolinov.
"Peatreener Alar Varrak usub tavaliselt paljude mängijate kasutamisesse ning leiab võimalused ka noorematele palluritele. Varraku käe all tõusis näiteks Rain Veideman tulevikumehest Eesti koondise põhitegijaks. Kas Aleksander Gavrilov on järgmine selline näide?" viskas ajakirjanik õhku küsimuse.
"Gavrilovil on hea võimalus tõusta kohe oma esimesel hooajal profiklubis tõsiseks tegijaks, sest ta on CSKA meeskonnaga hooajaeelse ettevalmistuse kaasa teinud ja läheb Tallinnasse heas füüsilises vormis. Ta mängujuhi oskused on suurepärased ning tal on hea võimalus üle mängida ka Eesti koondise mängujuht Sten Sokk, sest ta on viimasest pikem ja suudab mängu paremini käima tõmmata," oli Kolinov oma kaasmaalasest väga heal arvamusel.
Artikli lõpus loodab ajakirjanik juba ka seda, et pärast edukat hooaega Kalev/Cramos hakkab Gavrilov ennast murdma Venemaa koondisesse, kus viimastel hooaegadel on mängujuhtide osakonnas olnud pidevaid probleeme. | Venemaa ajakirjanik: Gavrilov võib juba hooaja alguses Sten Soku koha üle võtta | https://sport.err.ee/91830/venemaa-ajakirjanik-gavrilov-voib-juba-hooaja-alguses-sten-soku-koha-ule-votta | VTB Ühisliiga kodulehele kirjutav Venemaa ajakirjanik Dmitri Kolinov kiitis Moskva CSKA klubi otsust saata tulevikulootuseks peetav mängujuht Aleksander Gavrilov laenule Eesti meisterklubisse BC Kalev/Cramo. |
"Mulle on tehtud ettepanekuid Keskerakonna volikogu juhiks kandideerida ning seetõttu ma mõtlesingi, et miks mitte," kinnitas Sarapuu ERR-i uudisteportaalile.
Sarapuu sõnul sooviks ta teha tööd Keskerakonna esindustega kõigis piirkondades, ka Tallinnast eemal, ning valmistada ette tugevad seisukohad juhuks, kui Keskerakonnal peaks olema võimalus valitsusse pääseda.
Küsimusele, kas Keskerakond peaks korraldama erakorralise kongressi, ei soovinud Sarapuu praegu vastata.
Täna koguneb Keskerakonna volikogu juhatus, mis suure tõenäosusega kinnitab volikogu päevakorra, kus sees on ka volikogu esimehe valimine. | Kersti Sarapuu on huvitatud Keskerakonna volikogu esimehe kohast | https://www.err.ee/573918/kersti-sarapuu-on-huvitatud-keskerakonna-volikogu-esimehe-kohast | Keskerakonna volikogu asub ilmselt 1. oktoobril juhti valima ning praegu selles ametis oleva Kalev Kallo asemel sooviks volikogu esimeheks saada Kersti Sarapuu. |
Isamaa ja Res Publica Liidu (ERL) ja Vabaerakonna toetusega Jõksi kampaaniameeskonna juhi Taavi Linnamäe sõnul on reedese seisuga Jõksil füüsiliselt olemas ligi 40 valijamehe allkirjad, kuid see arv pole lõplik.
ERR-i küsimusele, et mitu häält loodab Jõks esimeses valimiskogu voorus koguda, et pääseda teise vooru vastas Linnamäe: "Sporditerminites rääkides, siis ma arvan, et kvalifikatsiooninorm on kuskil 75-80 hääle juures. Allar pingutab selle nimel, et vähemalt nii paljude valijameeste ja -naiste usaldus pälvida. Usun, et täna on kõik neli kandidaati suhteliselt võrdses positsioonis ning Allaril teise vooru jõuda vägagi reaalne."
Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütles ERR-ile, et Mart Helmel on koos 19 valijamehe allkirjad ja vajalikud 21 saadakse kindlasti kokku. "Ei ole probleeme, tuleb juurde," märkis Martin Helme.
Helme prognoosis, et kõik presidendikandidaadid koguvad esimeses voorus suhteliselt võrdse toetuse, kuid palju sõltub sotsiaaldemokraatidest ja umbes 40-50 valijamehest, kelle eelistust on raske ette arvata. "Kandidaadid on seekord tugevad, häälte saagiks võib esimeses voorus kõigil olla 40-50 või 65 häält, mõnel rohkem, mõnel vähem, ent muidugi nihkub kõik paigast ära, kui sotsidel ja osadel valijameestel on kindel ja ühene eelistus," rääkis Martin Helme.
Marina Kaljuranna kampaaniajuht Andreas Kaju oli kidakeelne. Ta ütles ERR-ile, et Kaljuranna toetusallkirjade arvu nad veel ei avalda. "Lõplik number selgub, kui ülesseadjad esitavad."
Ka ei soovinud Kaju öelda, kui suure toetuse võiks Kaljurand esimeses voorus saada, öeldes, et see sõltub kandidaatide arvust ehk kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) seab Eiki Nestori valimiskogus üles või mitte.
Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ja Keskerakonna kandidaat Mailis Reps pääsesid riigikogust kui kaks enim hääli saanud kandidaati valimiskokku automaatselt.
335-liikmeline valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ning kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Hiljemalt laupäevaks peavad omavalitsuste volikogud oma esindajad olema ära valinud ja nimed edastama valimiskomisjonile, kes avaldab valijamehed oma veebilehel.
Valimiskogu tuleb kokku 24. septembril. | Jõksil 40 toetusallkirja, Helmel 19, Kaljurannal arv teadmata | https://www.err.ee/573916/joksil-40-toetusallkirja-helmel-19-kaljurannal-arv-teadmata | Valimiskogus üles seatavatet presidendikandidaatidest oli reede keskpäevaks kõige kindlam seis Allar Jõksil, kellel on koos ligi 40 toetusallkirja, Mart Helmel on reaalselt paberil 19 ülesseadja allkirjad. Marina Kaljuranna meeskond ühtegi arvu veel ei nimeta, Eiki Nestori ülesseadmine on jätkuvalt ebaselge. |
Kirjeldage palun, mille poolest erineb teie maailmavaade Siim Kallase omast? Aga Mart Helme omast?
Ma ei soovi võrrelda oma maailmavaadet Siim Kallase ja Mart Helme omaga. Olen liberaalse maailmavaatega, usun inimeste vabadusse ja võrdsusesse ning võrdsesse kohtlemisse. Ülejäänu saate tuletada minu vastustest.
Kas pooldate samasooliste abielu?
Ma arvan, et täiskasvanud inimestel peab olema õigus viia ellu oma vaba tahet ja elada koos teise täiskasvanuga, kui nende eesmärk on ühist õnne jagada ja kasvatada. Ükskõik, kuidas seda nimetatakse - lepinguliseks kooseluks, tsiviilpartnerluseks, abieluks või millekski muuks.
Kas toetate ühetaolist või astmelist tulumaksu?
Eestis on täna astmeline tulumaks maksuvaba miinimumi näol ja kehtima hakkav maksuvabastus madalama sissetulekuga inimestele suurendab töötasu maksustamise astmelisust veelgi - ehk me ju oleme peaaegu igal aastal liikunud sinnapoole, et madalama palgaga inimeste maksukoormus väheneks. Ma leian, et tuleb vähem maksustada töötamist ja pingutamist ning tuleb rohkem maksustada kulutamist, raiskamist, passiivsust.
Kas Eesti peaks praegust ülimadalate intresside keskkonda ära kasutama ja laenu võtma? Milline riigivõla tase oleks teie meelest põhjendatud? Kuidas peaks laenuraha kasutama?
Miks peaks keegi laenu võtma lihtsalt selle pärast, et see hetkel on odav? Põhiküsimus on, mida selle rahaga peale hakata. Eesti vabariigi puhul, mis on väike riik, mille pärandamine järgmistele põlvedele peab olema eriti hoolsasti järelevalvatud, oleksin ekstraettevaatlik.
Muidugi ei ole laen kuradist - võlaorjus on seda. Mida liiga suur võlg - kas majapidamiste võlg pankadele või riigi võlg välislaenajatele - võib riigiga teha ja kuidas halvata selle suveräänsuse ning paisata selle täielikult oma võlausaldajate kontrolli alla, oleme viimase kümnendi jooksul näinud väga lähedalt. Oleme ka isegi ju üks sellistest võlausaldajatest. Riigivõla optimaalne tase pole kindlasti minu välja arvutada.
Ma arvan, et laenuotsus peab olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Ma ei välista laenamist. Piltlikult öeldes: kui selg on vastu seina mis tahes põhjustel, siis tuleb laenata, ma ei arva, et oma inimestel tuleb lasta nälgida. Aga need on ekstreemsed olud. Normaalsetes oludes peaks laen olema mõeldav pikaajaliselt oluliste taristuprojektide jaoks, mille riske Eesti puhul erasektor ei taha või ei suuda arvestada või kanda ning mis samas võiksid olla Eesti jaoks olulised. Ma usun, et riigi ja majanduse edukus sõltub ühendustest. Ilma korralike ühendusteta on meil oht muutuda perifeeriaks. Laenuga või ilma, aga ka mina tahaksin näha rohkem investeeringuid majandussektorite tehnologiseerimisse, parematesse ühendustesse, Eesti kõrghariduse ja teaduse arendamisse ja rahvusvahelistumisse.
Kas peaminister Taavi Rõivas näitas umbusaldust avaliku hariduse vastu, pannes oma lapse erakooli?
Ma arvan, et Taavi Rõivase perekondlikud otsused oma lapse koolihariduse osas on tema perekonna otsused, mis kindlasti lähtusid lapse parimaist huvidest. Üldiselt mulle meeldib Eesti ühtluskooli põhimõte, ent meeldib ka see, et me tolereerime nende keskel teistsuguseid koole, sealhulgas erakoole. Mina ise olen lõpetanud Tallinna 7. keskkooli ehk tänase Tallinna Inglise Kolledži, selle on lõpetanud ka minu tütar ja minu poeg on lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Üldiselt on Eesti haridus väga hea ja aina ühtlasemalt hea.
Kas Eesti olemasolev pagulaspoliitika on konservatiivne või liberaalne? Kas see vajaks muutmist? Kuidas?
Ei ole mõtet salata, et meie pagulaspoliitika on alalhoidlik. Seda mõjutavad nii minevikutraumad kui ka meie suhteline väiksus ning hirm suutmatuse ees väljakutsega hakkama saada. Pagulaste vastuvõtmine ja aitamine on ju muidugi mingis mõttes risk, nagu ta on ka võimalus, kui seda hästi teha, nagu kirjutas Postimehe ühes heas arvamusloos Priit Perens.
Ent meil pole mingit põhjust oma poliitikat kuidagi häbeneda - Eesti täidab täna endale solidaarselt Euroopa partneritega võetud kohustusi. Jah, suures pildis on meie panus võibolla tõesti väike. Ent meie anname oma panuse, sest me teame, et ühel päeval läheb meil vaja sõprade tuge. Eesti enda pagulaspoliitika pole Euroopa mastaabis praegu teema - see on hoopis Euroopa selle sajandi väljakutse, mida me lähiaastail mingite administratiivsete sammudega nagunii ära ei juhi. Küsimus on laiem: mis üldse saab Põhja-Aafrika nõrkadest riikidest, mis saab tulelõõmas Lähis-Idast, millist rolli mängib seal Türgi, millist Venemaa, millist meie liitlased ja millest meie koos oma liitlastega. Pagulasvood on nende protsesside tulemus.
Kas toetaksite kinnisvaramaksu kehtestamist? Kohalikku müügimaksu?
Eestis on kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse alusel kehtivaid kohalikke makse kehtestatud hulgi - kümnetes ja kümnetes omavalitsustes kehtib nii reklaamimakse kui parkimismakse. Ma arvan, et omavalitsustel võiks olla õigus kehtestada kohalikke makse. See oleks õigustatud praeguse halduskorralduse puhul. Ma ei näe probleeme, kui müügimaks oleks taas lubatud.
Ent mul pole mingeid illusioone selle osas, kas see Eesti-suguses riigis ka midagi head teeks. Kunagi kehtis Tallinnas müügimaks, aga see tühistati riigikogu poolt pärast seda, kui ettevõtjad vaidlustasid selle Euroopa Kohtus. Põhjus - aktsiisikaupadele müügimaksu kehtestada ei saa. Samuti on müügimaks mingil ajal kehtinud Maardu ja Kunda linnades ning mitmes vallas (Harku, Peipsiääre, Torgu, Are, Kaisma). Narvas kehtis loomapidamismaks jne. Eesti mõistes me ei saa väljaspool Tallinna ja mõnda suuremat majanduskeskust rääkida üldse mingite täiendavate maksude mõistlikkusest, vähemalt mitte siis, kui nende eesmärk on teenida omavalitsusele pikaajaliselt stabiilset tulu.
Kinnisvaramaksuga on teine lugu. Vaistlikult tahaksin selle vastu olla - oleme abikaasaga rajanud kodu Nõmmele ning abikaasa ja laste peredega suvekodud Hiiumaale. Teisalt olen teadlik, et majandusteadlased peavad kinnisvaramaksudest üldiselt lugu, kuna see annab laia maksubaasi, majandustsüklitest vähem sõltuva tulu. Teatud ühiskondades, kus kinnisvara omamine on kallis ja märk suurest majanduslikust kindlustatusest, on kinnisvaramaks ka ümberjagamismaks jõukamatest vähemkindlustatuile. Eestis on kinnisvara soetamine olnud eri põhjustel kättesaadav ja soositud ka riikliku poliitika läbi, mille osadeks on noore pere laenud läbi Kredexi, kodualuse maa maksuvabadus jms. Kinnisvaramaks oleks Eesti kontekstis äkiline samm vastassuunas senise kursiga, mistõttu ma ei pea seda täna õigeks. Aga loomulikult kuulaksin Eesti maksupoliitika küsimustes ekspertide ja teadlaste seisukohti - me elame teadusliku teadmise ja faktide ajastul ning kui vähegi võimalik, võiksime oma väärtusotsuseid teha ka parima teadusliku teadmise baasilt.
Milline on teie hinnangul Eesti poliitilise korruptsiooni tase? Kas seda on vähe? Kas seda on palju? Kas korruptsiooni- ja majanduskuritegude eest määratavad karistused on piisavad?
Teadlased väidavad, et massi- ja skandaalimeedia ajastul on üks huvitav kaasnähe, mis puudutab korruptsiooni: korruptsioonijuhtumite arv väheneb, olemasolevad juhtumid uuritakse lõpuni, tihti mõistetakse süüdlased süüdi ning inimeste korruptsioonitaju kasvab.
Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis oleme 168 uuringus osaleva riigi seas 23. kohal. See on väga hea - me oleme maailma arenenud majanduste ja jõukamate riikide klubi parimate riikide kandadel.
Ma arvan, et see, et Eestis keelati ära äriühingute annetused erakondadele, on väga positiivne ning et sellega kaasnes parteide rahastamise kasv avalikest vahenditest. Samuti on Eesti positiivset arengut toetanud ka muud faktorid: majanduse struktuuri muutmine, mis muu hulgas tähendab, et vähem sektoreid sõltuvad kohalikust poliitikast, vähem dotatsioone ja subsiidiume, sularaha osakaalu vähenemine majanduses ja elektrooniliste maksete kiire kasutuselevõtt. Lisaks on muutunud teatud asjade sotsiaalne aktsepteeritavus - olles olnud suursaadik nii Venemaal kui Kasahstanis, võin öelda, et ka selles küsimuses kuulub Eesti oma elanike igapäevaste tõekspidamiste poolest kindlalt Euroopasse.
Ma ei ole Eestis kunagi ise vahetult poliitilise või ametnike korruptsiooniga kokku puutunud. Mul on jäänud mulje, et meil ei ole probleeme korruptsiooni- või majanduskuritegude karistuspraktikaga.
Kas kapol peab olema õigus teabehanget kasutades korruptsioonikuritegusid uurida?
Ma usun ja tean pikaajalise Eesti vabariigi teenistujana, et kapo ei kasuta teabehanget spetsiifiliselt selleks, et nullist üles ehitada uusi “asju". Teabehanget tehakse kohtuniku loa alusel, selleks peab olema piisav põhjus. Kui teabehanke raames kogutakse tõendeid uutest võimalikest kuritegudest, siis tuleb neid ka uurida. See kehtib ka korruptsioonikuritegude kohta.
Kas Eesti karistuspoliitika on õige? Kas karistused raskete kuritegude eest on liiga kerged?
Eestis ei ole minu hinnangul üldjuhul liiga kerged karistused kuigi on selge, et iga üksiku juhtumi puhul, eriti kui on tegu raskete kuritegudega, tunnevad kannatanud või nende lähedased ja tihti ka avalikkus, et ükski karistus pole piisav. Karistuspoliitika ja seadused annavad raamid, mille sees lahendatakse konkreetseid juhtumeid, arvestades iga juhtumi üksikasjade ja asjaoludega.
Milline on teie seisukoht surmanuhtluse osas?
Ma ei toeta surmanuhtlust karistuspoliitika osana.
Kas kerge uimasti, näiteks kanepi, kasutamine peaks olema legaalne?
See on küsimus, kus ma tahaksin toetuda puhtalt ekspertide teadmistele, mis aitaks leida lahenduse, mis tooks ühiskondlikult parima tulemuse, vähima kahju.
Milline on teie seisukoht inimtekkelise globaalse soojenemise küsimuses?
See on küsimus teadlastele. Teadlased leiavad, et kliima soojeneb ja valdav osa neist leiab, et inimese panuse tõttu. Ma kaldun sellega nõustuma. Samas tean, et Eestis on lugupeetud teadlasi, kes usuvad kliimasoojenemisse, ent ei näe selles inimesel olulist rolli. Vaatamata erinevatele seisukohtadele põhjuste osas on teadlased ühel meelel, et kliima soojeneb. Mis tähendab, et sõltumata kliimasoojenemise põhjustest peame me väga tõsiselt suhtuma muutustesse, mis kliimasoojenemisega kaasnevad, s.h liikide muutumisse, kaldaerosiooni, ilmastiku muutumisse. Eestil on olemas sellekohane strateegia, mille rakendamine on ülioluline. | Intervjuu Marina Kaljurannaga: maailmavaatelt olen liberaal | https://www.err.ee/573915/intervjuu-marina-kaljurannaga-maailmavaatelt-olen-liberaal | Presidendiks pürgiv Marina Kaljurand ütles ERRi portaalile kirjalikult antud intervjuus, et ta on maailmavaatelt liberaal, kes toetab töötamise madalamat maksustamist ning suuremaid investeeringuid kõrgharidusse, pooldab riigi laenuvõtmist ainult äärmisel vajadusel ja suure ettevaatlikkusega ning ei pea Eesti pagulaspoliitikat sugugi häbenemisväärseks. |
"Meil on suur heameel saada sedavõrd suur tunnustus selle lihtsa idee eest, mis ei nõua tööandjalt suurt pingutust, kuid mis samas aitab panna inimesi rohkem liikuma ja mõtlema oma tervisele," ütles Eesti Energia toetustegevuste juht Annika Lipstal. "Meie peakontori hoonesse maha mõõdetud terviserajal toimunud tervisespordivõistlusest võttis osa ligi 75% majas töötavatest inimestest. Selle tulemusena läbisid meie 300 kolleegi viie nädalaga tööajast 54 182 trepikorrust ning töövälisel ajal lisaks veel ka 15 186 kilomeetrit joostes või kõndides värskes õhus asuvatel terviseradadel," lisas Lipstal. "Kõige olulisem projekti tulemus on aga see, et meie majas avatud terviserada on aktiivses kasutuses ka peale võistlust ja leiab aktiivset kasutust tänaseni - treppidel näeb üha rohkem kolleege ning liftid jäävad aina tühjemaks," ütles Annika Lipstal.
Auhinna pälvinud Eesti Energia peahoone siseterviserada „Energialaeng“ on 475 meetrit pikk, hõlmates 16 korrust ja nende vahelisi treppe. Igal korrusel on ettevõtte töötajatel võimalus teha arvutitööst väike paus ja liigutada end trenažööridel või teha väikest trenni erinevate spordivahenditega (näiteks nagu korvpall, hularõngas või hantlitd, jne). Eesti Energia toetab terviseradade arendamist üle Eesti, panustades nende arengusse ja seeläbi tervisepordi edendamisesse nii oma töötajate seas kui ka laiemalt. Eestis on tänaseks enam kui 100 regulaarselt hooldatud ja mitmekülgseid teenuseid osutavat terviserada. Siseterviseradasid on kontorihoonetesse tänaseks rajatud kokku juba 16.
Auhinna üleandmise tseremoonial viibinud Eesti Olümpiakomitee asepresidendi ja Spordinädal 2016 patrooni Eestis, Jüri Tamme sõnul on omistatud tunnustus väga eriline. „Taaskord paistis Eestis teostatud projekt silma oma leidlikkusega ja pälvis ka üle Euroopalise märkamise. SA Eesti Terviseradade algatus ja Eesti Energia teostus toovad parimal viisil esile liikumisharrastusega tegelemise võimalusi kõige lihtsamal tasandil. Eesti Energia loodud terviseraja näol on kinnitust saanud fakt, et liikuda saab igal ajal ja kohas. Ka kontorihoones ja keset tööpäeva. Kutsun üles kõiki Eesti ettevõtteid ja riigiasutusi seda algatust järgima,“ rõhutas üleeuroopalise tunnustuse pälvinud projekti väärtust ja edastas üleskutse Jüri Tamm. Tamm lisas: „Spordinädala eesmärgiks on anda tõuge, et spordinädala loodud õhkkond ja sportlik rütm kestaks läbi terve aasta. Iga üks meist saab sellele kaasa aidata!."
Jüri Tamme sõnul on eriline, et Eesti pälvis Euroopas liikumisharrastuse edendamisel kõrgeimal võimalikul tasemel tunnustuse juba teist aastat järjest. „Eelmisel aastal, Spordinädal 2015 kampaania raames pälvis „#BeActive Grassroots Project Award 2015“ kategoorias rahvusvahelise tunnustuse Eesti suurim laste ja noorte spordiüritus, MTÜ Tallinnmeeting korraldatud heategevuslik Teatejooks, millega on toetatud paljude aastate jooksul liikumisvõime kaotanud laste ravi Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. On näha, et häid mõtteid, tegusid ja nende teostajaid Eestis jagub. Eriline hea meel on, et Eestis sündinud algatustel on sisu ja järjepidevust. Euroopa tasemel märkamine kinnitab, et oleme õigel teel.“.
Euroopa Spordinädal 2016 raames anti #BeActive auhinnad välja kolmes kategoorias: #BeActive Workplace Award 2016, #BeActive Education Award 2016 ja #BeActive Local Hero Award 2016.
#BeActive Workplace Award 2016 auhinnaga tunnustatakse kolme ettevõtmist, mis demonstreerivad parimal viisil spordi ja liikumisharrastusega tegelemise võimalikkust töökohal ning aitavad kaasa ettevõtete töötajate kehalise aktiivsuse tõstmisele. Oluline on ka teostatud projekti idee uudsus ja selle rakendamise võimalikkus teistes ettevõtetes.
#BeActive Education Award 2016 auhinnaga tunnustatakse kolme ettevõtmist või programmi, mis on aidanud parandada spordi ja liikumisharrastuse alast teadlikust ning mida oleks võimalik rakendada ka teistes Euroopa riikides.
#BeActive Local Hero Award 2016 auhinnaga tunnustatakse kohalikke eeskujusid, kelleks võivad olla nii spordivaldkonnas töötavad inimesed kui ka vabatahtlikud, kes läbi oma erinevate rollide ühiskonnas on andnud olulise panuse valdkonna arengusse ja on oma isikuga eeskujuks võimalikult paljudele.
Spordinädal 2016 toimub 10. kuni 18. september 2016. a. Sportlikku nädalat tähistavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid igaüks küll omal moel. Kõiki seob aga üks ühine eesmärk – tervemad, rõõmsamad ja tugevamad inimesed. Eestis on Spordinädal 2016 suunatud koolinoortele ja ka spordiklubides treenimiste võimaluste tutvustamisele. Eestis korraldavad ligi 400 kooli, 200 spordiklubi ja -organisatsiooni ning mitmed ettevõtted spordinädala jooksul enam kui 700 sündmust.
Spordinädalal toimuvast saab ülevaate veebiaadressilt www.spordinadal.ee. Kõik spordinädalal toimuvad sündmused on leitavad aadressil www.spordinadal.ee, põnevat infot ja värskeid uudiseid leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/eestimaaliigub. | Eesti Energia loodud siseterviserada pälvis Euroopa spordinädala raames tunnustust | https://sport.err.ee/91822/eesti-energia-loodud-siseterviserada-palvis-euroopa-spordinadala-raames-tunnustust | Neljapäeva hilisõhtul kuulutati Brüsselis Euroopa Spordinädal 2016 raames üleeuroopalise spordinädala auhinna #BeActive Workplace Award 2016 võitjaks Eesti Energia siseterviseraja projekt. |
Kokku läheb see maksma 12,7 miljonit eurot. Tänaseks on rajatud ligi 4400 kilomeetrit kiire interneti baasvõrku ning järgmises etapis lisandub 948 kilomeetrit.
Baasvõrk loob eelduse valguskaabli toomiseks kodudesse, kuid ka mobiilse interneti pakkumiseks ning 5G tulekul on baasvõrk asendamatu.
Täpsemalt rajatakse järgmises etapis baasvõrku Mustvee-Kallaste-Võnnu-Tartu Anne, Risti-Turba-Kernu, Prillimäe-Juuru-Hageri, Tudu-Roela-Avinurme-Iisaku, Ridase-Pivarootsi-Virtsu-Muhu, Sadala-Torma-Palamuse-Vara-Tartu Raadimõisa ja Tuksi-Noarootsi-Vormsi-Linnamäe, Taebla-Palivere asumite vahet. Lisaks ka tervikuna Hiiumaale.
Eesti lairiba baasvõrgu ehk EstWini projekti eesmärgiks on, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest oleks baasvõrgule lähemal kui 1,5 kilomeetrit.
Kokku on kavas ehitada ligi 6600 km kogu riiki katvat baasvõrku. Baasvõrgu terviklik valmimine on plaanitud 2018. aasta lõpuks. | Mitu piirkonda saab lähitulevikus parema interneti baasvõrgu | https://www.err.ee/573917/mitu-piirkonda-saab-lahitulevikus-parema-interneti-baasvorgu | Hiiumaale, Muhu saarele, Peipsi läänekaldale ja Läänemaale rajatakse ligi tuhande kilomeetri ulatuses kiire interneti tagamiseks vajalikku baasvõrku. |
Instituudi hinne Eesti majandusvabadusele oli 10-pallisüsteemis 7,7 punkti, 2013. aastal oli hinnang Eestile 7,6 punkti.
Edetabeli esiviisikusse kuuluvad Hong Kong, Singapur, Uus-Meremaa, Šveits ja Kanada. Eesti naabritest ja peamistest kaubanduspartneritest on Leedu 15. kohal, Soome 20. kohal, Läti 27. kohal, Saksamaa 30. kohal ja Rootsi 38. kohal.
Riike hinnatakse viies suuremas valdkonnas: valitsussektori suurus, õiguslik raamistik ning varaliste õiguste kaitse, juurdepääs rahaturule, vaba väliskaubandus ning raha-, äri- ja tööturu regulatsioon. Hinnang anti sel aastal 159 riigile ja territooriumile. | Fraseri Instituut: Eesti tõusis majandusvabaduse edetabelis 19. kohale | https://www.err.ee/573914/fraseri-instituut-eesti-tousis-majandusvabaduse-edetabelis-19-kohale | Eesti tõusis Kanada Fraseri Instituudi äsja avaldatud 2014. aasta andmete põhjal koostatud maailma majandusvabaduse indeksi pingereas ühe koha võrra 19. kohale. |
Blatt juhendas klubi poolteist hooaega ning kogus selle ajaga 83 võitu ja 40 kaotust. 2015. aastal viis ta Cavaliersi finaali, kus kaotati 2:4 Golden State Warriorsile.
Eelmisel hooajal vallandati Blatt hetkel, kui meeskond oli 30 võidu ja 11 kaotusega idakonverentsis liidrikohal. Tema asemele pandi peatreeneriks Tyronn Lue, kellel õnnestus meeskond lõpuks finaalis raskest seisust Warriorsi vastu meistriks tüürida. | Cleveland Cavaliers teeb NBA meistrisõrmuse ka poole hooaja pealt vallandatud Blattile | https://sport.err.ee/91828/cleveland-cavaliers-teeb-nba-meistrisormuse-ka-poole-hooaja-pealt-vallandatud-blattile | Eelmisel hooajal NBA meistriks tulnud Cleveland Cavaliersi meeskond on otsustanud meistrisõrmuse tellida ka poole hooaja pealt peatreenerikohalt vallandatud David Blattile. |
Tuumajaama Eestis pole ja seetõttu ei tundu kiirgusohutus ehk eriti valulise teemana, aga tegelikult võib igaüks sellega kokku puutuda, minnes näiteks arsti juurde. Patsientide parem teavitamine oli üks rahvusvaheliste aatomienergia asjatundjate hinnangus antud soovitustest, ütles keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp.
Näiteks on Eesti 500 kiirgustegevusloast 70 protsenti väljastatud hambaravikabinettidele. ''Neile, kes teevad röntgenpilte, on vaja samuti vaja seda luba, aga ka haiglad, kus uuritakse inimesi kiirgusaparaatidega või manustatakse neile radioaktiivseid aineid,'' laiendas Müürsepp.
Rahvusvahelised kiirgusasjatundjad soovitasid rohkem tähelepanu pöörata ka kiirgustegevuslubade järelevalvele ja selleks oleks vaja lisaraha. Praegu peavad meie kiirgusjärelevalvet tegevad spetsialistid lisaks kiirgusele silma peal hoidma ka näiteks õhu- ja pinnasesaastel ning kõigeks lihtsalt ei jätku jõudu, rääkis Müürsepp.
Eesti peab hakkama rohkem tähelepanu pöörama ka looduslikku päritolu radioaktiivsetele jäätmetele, mis tekivad näiteks veetöötlusjaamades. Müürsepp selgitas, et mõni aeg tagasi kehtestatud Euroopa Liidu nõuete täitmiseks pidid Põhja-Eesti vee-ettevõtjad muretsema endale vajalikud filtrid, mis veest raadiumi endasse koguvad. Nüüd on aga probleem, kuhu kasutatud filtermatejal panna, sest seda on tonnide kaupa ja Paldiski vaheladustuspaika see ei mahu.
''Tihtipeale see filtermaterjal, mis sealt alles jääb, on radioaktiivne. See on küll väheradioaktiivne, aga seda ei saa niisama loodusesse tagasi lasta,'' nentis spetsialist
Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees nentis, et olukord on segane, Tartu ülikool alles koostab metoodikat, kuidas vee puhastamise vajadust üldse hinnata, jälgitakse ka uue süsteemi kasutusele võtnud Viimsi vee-ettevõtte kogemusi
''Kui see radioaktiivselt saastunud filtermaterjal on juba tekkinud, seda tuleb käidelda, aga Eestis ei ole (selleks) kohta. Radioaktiivsus koguneb Viimsi vee territooriumile. Seda hoiustatakse mereveekonteinerites, aga seda ei saa lõpmatult niiviisi teha,'' rõhutas Tarkmees. Seega, kui Viimsi vee-ettevõte leiab lahenduse filtermaterjali käitlemiseks, on tema sõnul rada sisse tallatud.
Meditsiiniasutustest tekkib samuti radioaktiivseid jäätmeid, aga neid pole eriti palju.
Hinnangus soovitatakse tegelema radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega, teha vajalikud muudatused õigusaktides ning lammutada vana Paldiski tuumaobjekt.
Lõppladustuspaika läheb hinnangu kohaselt vaja alles 2040. aastal. ''Me oleme kaalunud Paldiski endist tuumaobjekti ka varem lahtivõtmist, aga kuna radioaktiivsus läheb ajaga n-ö allapoole, siis oli järeldus see, et peaksime ootama veel paarkümmend aastat, enne kui inimesed sinna toimetama lasta,'' selgitas Müürsepp. | IAEA: Eestil tuleks parandada kiirgustegevuslubade järelevalvet | https://novaator.err.ee/259513/iaea-eestil-tuleks-parandada-kiirgustegevuslubade-jarelevalvet | Eesti kohta tehtud kiirgusohutuse hinnangus soovitatakse haiglatel teavitada paremini kiirgusega kokkupuutuvaid patsiente, parandada kiirgusloa-omanike järelevalvet ja ehitada radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaik, sest Paldiski ladestuspaik tuleb varsti lammutada. |
"Liikmeks olemine võimaldab Eestil julgeolekuküsimustes kaasa rääkida, tõstab meie nähtavust, oskusi ja informeeritust," ütles Ligi ERRi portaalile.
Kampaania toimub tema sõnul nii New Yorgis kui maailmas laiemalt ning eeldab suuremat tähelepanu piirkondlikele organisatsioonidele ja kahepoolsetele suhetele riikidega, kellega Eestil igapäevaseid suhteid ei ole.
"Ministeeriumis on moodustatud kampaaniameeskond, kes koostab konkreetsema plaani järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks, mis on kampaania kõige intensiivsem periood," lausus välisminister.
Ta lisas, et kindlasti ei ole julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks olek ainult formaalsus.
"Otsused on langetatud ammu enne mind, selle nimel on töötatud ja see on kehtiv eesmärk," nentis Ligi.
Plaani julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks saada on kritiseerinud president Toomas Hendrik Ilves, kelle hinnangul ei suudaks Eesti seal viie alalise liikme vetoõiguse tõttu endale olulisi otsuseid läbi suruda. | Uus välisminister toetab Eesti pürgimust ÜRO julgeolekunõukokku | https://www.err.ee/573908/uus-valisminister-toetab-eesti-purgimust-uro-julgeolekunoukokku | Äsja välisministriks saanud Jürgen Ligi kinnitas, et Eesti saamine ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks on endiselt valitsuse eesmärk. |
Keskealise mõnusas mugavuskookonis elava inimesena ei saa ma juba mõnda aega mööda vaadata sellest, kui väga me ühetaolisusest pääsemiseks vajame enda ümber teistsuguseid inimesi – omapäraseid ja erilisi.
Sellesama mõtte on Iris Murdoch pannud oma romaanis “Liivaloss” (eesti keeles ilmunud aastal 2005) peategelase Bill Mori pähe, kelle meelest ekstsentrilised inimesed näitavad meile, et asjad võivad käia ka hoopis teisiti.
Aga kust neid erilisi inimesi võtta, kas neid ikka leidub? Enamus meist vajub ju elu kulgedes mingisse kindlasse vormi, käime kodu ja töö vahet, õhtud lähevad teleka ja arvuti ees ja lõputu nõiaring ongi valmis. Et sellest pääseda, on esmalt tarvis taibata oma olukorda.
Erilistest inimestest mõeldes tasub meelde tuletada kooliaega, sest paraku kuulub igasuguse süsteemi juurde teistsuguste väljatõrjumine. Kes tahab kuuluda gruppi, peab mingilgi määral tunnistama seal kehtivaid reegeid, olgu need siis üles kirjutatud või üksnes tajutavad.
Tuletage meelde – küllap on igaühe klassikaaslaste seas olnud mõni teistsugune poiss või tüdruk, keda muu seltskond omaks pole tahtnud võtta. Elu toredus tuleb neil aga mängu hiljem, täiskasvanueas, kui oma ilmavaate ja õpituga saab midagi peale hakata. Siis näemegi, et nii mõnigi noortekambast välja jäänu võtab oma nutikuse ja teistsugususega elus midagi ägedat ette – seal, kus loeb isikupära.
Kui märkan kellegi eristumist, märkan ennekõike vabadust – inimese julgust olla see, kes ta on.
Eristumist on muidugi mitut sorti ja selle juured ei pea just sel viisil kooliaega ulatuma.
Alati on väga erilised inimesed need, kes suudavad loobuda võimust. Just niisugune oli meie seast hiljuti lahkunud Aarne Rannamäe. Ta on intervjuudes maininud, et pakkumisi ajakirjandusest mujale liikuda tehti talle korduvalt. Meelis Atonen on neist ühe ka avalikustanud. Ent just ajakirjanduses võis Rannamäe jääda iseendaks ja olla vaba. Targa inimesena teadis ta seda hästi, ülemeelitamine talle ei mõjunud.
Läbinägelikkus kuulus tema omapära juurde. Ja kõige muu seas armastas ta väga oma suvekodu ja sealset rahu. Ka see räägib temast palju.
Pahatihti peetakse “normist” kõrvalekaldujaks inimest, kes näib (või ongi) teistest endassetõmbunum. Olen kokku puutunud olukordadega, kus seda pannakse pahaks. Ometi on üsna tõenäoline, et oma eraldatuses suudab selline inimene luua midagi uut – võibolla ta maalib, kirjutab näidendeid või teeb muusikat. Võib-olla on ta vabatahtlik mõne looduskaitseorganisatsiooni juures. Või käib ratsutamistundides. Või on elupõline raamatukoi ega suuda loobuda pidevast ideede otsingust, vajadusest uute mõtete järele, mida kaante vahelt leida loodab.
Lennart Meri oli ilmselt Eesti kõigi aegade kõige omapärasem president. Kangesti tahaks jälle näha meie riigi ees seismas sama julget meest või naist, kes ei laseks võimul ja ametlikkusel oma isiksust ära varjutada.
Kui märkan kellegi eristumist, märkan ennekõike vabadust – inimese julgust olla see, kes ta on. Minu imetlus kuulub näiteks selgi moel eristuvale kolleegile, viiekümnendates naisele, kelles on aimata mõnusat hipilikkust. Ta kannab süsimusta lehvivat juuksepahmakat, erksat värvi riideid, tuhiseb tööle täpselt õigeks ajaks jalgrattal, seljakott seljas, ja suvel käib rahumeeli kontoris paljajalu. Sellist vabadust näha on tore, see toob naeratuse näole.
Eristumine tähendab enamasti suurt julgust. ETVs jooksis suvel film Ameerika füüsikust Richard Feynmanist, kelle ideed aitasid välja selgitada kosmosesüstiku Challenger katastroofi põhjuseid. Õnnestumiseks tuli tal vastu astuda uuringugrupis valitsevale hierarhilisele ja jäigale meeleolule, mis ei jätnud palju ruumi loomingulisusele – see oli Feynmani üks põhilisi omadusi. Leidus neidki, kes oleksid soovinud varjata õnnetuse põhjuste avalikukstulekut.
Mängufilm “Challenger” (Inglise 2013), kus peaosas on William Hurt, teeb piltlikult selgeks, miks on teistsuguseid – süsteemiväliseid – inimesi hädasti tarvis.
Viimasel ajal on mul tihti meeles Lennart Meri. Ta on ilmselt Eesti kõigi aegade kõige omapärasem president. Kangesti tahaks jälle näha meie riigi ees seismas sama julget meest või naist, kes ei laseks võimul ja ametlikkusel oma isiksust ära varjutada.
Omapära on innustav. Vahel kujutlen, kui värvikas sõnastuses teeks Meri tuule alla praegusele lõputule poliitkemplusele. Oma vaimsusega suudaks ta meidki teisele rajale tõmmata. Näidata teisi väärtusi. Tühistada võimu tähtsust ja elustada vaimu.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Anneli Tõevere-Kaur: omapärased inimesed äratavad meid poolunest üles | https://www.err.ee/573909/anneli-toevere-kaur-omaparased-inimesed-aratavad-meid-poolunest-ules | "Alati on väga erilised inimesed need, kes suudavad loobuda võimust. Just niisugune oli meie seast lahkunud Aarne Rannamäe," kirjutab Anneli Tõevere-Kaur oma arvamusloos, kus ta käsitleb erilisuse erinevaid külgi. |
Montagner mängis peaosa seriaalis "Velho Chico", mis sai oma nime just Sao Francisco jõe järgi, kus mees ka uppus, kirjutab BBC.
54-aastane näitleja läks koos näitlejanna Camila Pitangaga pärast päev läbi kestnud võtteid ujuma. Naise sõnul viis jõe tugev vool Domingose endaga kaasa.
Camila hüüdis küll appi, kuid kohalikud elanikud arvasid, et tegemist on järjekordse stseeniga seebiseriaali võtetel.
Ametivõimude sõnul ei oleks keegi saanud ka väga palju enam ära teha. "Koht, mille nad uskusid olevat ohutu ujumispaiga, on tegelikult üks ohtlikemaid piirkondi kogu linnas ja tavaliselt kohalikud sinna ei lähe," rääkis politseiülem Antonio Francisco Filho told O Globo.
Seebiseriaalid on Brasiilias ühed kõige enam vaadatud teleprogrammid, mida müüakse ka kümnetesse välisriikidesse. | Brasiilia teletäht uppus seebiseriaali võtetel | https://menu.err.ee/292277/brasiilia-teletaht-uppus-seebiseriaali-votetel | Üks Brasiilia armastatuimaid telenäitlejaid, Domingos Montagner uppus riigi populaarseima seebiseriaali võtetel jõkke. |
Neli aastat ei ole neljaliikmeline Chromatics stuudioalbumit välja andnud, küll on aga aktiivne olnud nii kogumike kui 12-tolliste turul. Nelja aastaga on materjali mõistagi omajagu kogunenud, värskelt bändi oma jõudude abil video saanud pala"I Can Never Be Myself When You're Around" on ka fännidele juba möödunud aastast tuttav.
Albumit nimega „Dear Tommy“ on nad tegelikult juba üsna pikka aega lubanud, temaatilised T-särgidki on juba läbi müüdud, aga plaadi ilmumiskuupäeva veel ei ole ning leibel ütleb ise mitte just väga konkreetselt, et küll varsti tuleb. | Päeva video: Chromatics - "I Can Never Be Myself When You're Around" | https://kultuur.err.ee/313738/paeva-video-chromatics-i-can-never-be-myself-when-you-re-around | Chromatics on väga stiilse ja igatepidi vahva nanoleibeli Italians Do It Better bossi Johnny Jeweli üks bändidest. |
Euroopa riigipead arutavad täna Bratislavas Brexiti-järgseid käike
Euroopa riigipead ja valitsusjuhid kogunevad täna Bratislavas, et arutada, kuidas säilitada liidu ühtsus pärast brittide lahkumisotsust. Ülemkogu president Donald Tusk kutsub liidreid üles ausalt tunnistama, et on tehtud vigu. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats rõhutas, et ajaloolisi otsuseid Bratislavast oodata ei ole.
Perearst: kolesterooli mõõtmine südamehaiguste ennetamiseks on ebaefektiivne
Tallinna perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi leiab, et nõustamiskabinetid ja kolesterooli mõõtmine südamehaiguste ennetamiseks on ebaefektiivsed ja koormavad asjatult tervishoiusüsteemi.
"30-aastane naisterahvas, kellel on vererõhk normaalne, kes spordib ja ei suitseta – meil ei ole mingit põhjust hakata tema kolesterooli mõõtma ja siis leida, et oi-oi, see on protsendikümnendiku võrra üle normi, seejärel hakata igal aastal kolesterooli uuesti mõõtma ja lasta inimesel ennast n-ö haigeks mõelda," rääkis Vallikivi ERR-i raadiouudistele.
Hillary Clinton jätkab pärast pausi presidendikampaaniat
USA demokraatide erakonna presidendikandidaat Hillary Clinton ilmus pärast kolmepäevast haiguspausi taaskord valimiskampaaniat tegema.
Clintonil diagnoositi nädal tagasi kopsupõletik, mis tuli avalikuks alles pärast seda, kui ta pühapäeval avalikul üritusel peaaegu kokku kukkus, vahendasid ERR-i teleuudised.
Hillary Clinton naasis presidendikampaaniat tegema eile pärastlõunal Põhja-Carolina osariiki, kus arvamusküsitlused näitavad temale hetkel veel üsna nappi edumaad konkurendi Donald Trumpi ees.
Kopsupõletikuga diagnoositud Clintoni kampaaniakõne oli tavapärasest lühem ja hiljem antud pressikonverentsil paistis ta ilmselgelt veel taastuvat sellest haigusest.
Tartu ülikooli teadlased võitsid Harvardi ülikooli ees mikroskoopiatarkvara võistluse
Tartu ülikooli füüsika instituudi teadlased võitsid 36 teadusgrupi konkurentsis ülemaailmsel kõrglahutus-mikroskoopia tarkvara loomise võistlusel 3D mikroskoopia kategoorias esikoha. Teise ja kolmanda koha selles kategoorias said Harvardi ülikooli meeskonnad.
Tartu ülikooli esindasid konkursil füüsika instituudi teadlased ja doktorandid Ardi Loot, Marko Eltermann, Andres Valdmann, Mihkel Kree ja Martti Pärs.
Füüsika instituudi molekulaarfotoonika vanemteadur Martti Pärs selgitas mikroskoopia tagamaid: "Tavamikroskoopia lahutusvõime on piiratud valguse difraktsiooniga, mis tähendab, et pole võimalik näha valguse lainepikkusest väiksemaid objekte. Kõrglahutus-mikroskoopia võimaldab aga saada sellest fundamentaalsest piirist kümneid kordi paremaid tulemusi, kui lülitada valgust kiirgavaid molekule ükshaaval sisse."
Meeskonna sõnul on kõrglahutus-mikroskoobil kaks põhieelist tavamikroskoobi ees: võimalus näha palju väiksemaid objekte ja võimalus saada objektist 3D kujutis.
Estonia teater tähistab oma 110. sünnipäeva, palju õnne!
Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – päeval on töötubades avatud meeleolukad kohvikud, õhtul toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse uue ooperi „Lendav hollandlane“ peaproovi, ütles teatri avalike suhete ja turundusteenistuse juht.
Teatrimaja esimese rõdu galeriis on avatud juubelinäitus "Ühest ilusast ajast...", mille on koostanud Jaak Jõekallas ja Riina Eerik. Näitus kõneleb Estonia teatri tegemistest aastatel 1913–1944.
Juubeliks ilmus Piret Verte koostatud, teatri kümmet viimast aastat hõlmav järg kroonikale "Sada aastat muusikalavastusi kavalehtedel". Nii on nüüd kaante vahel teatri kõik 110 hooaega. | 5 uudist, mida täna hommikul teada: Euroopa riigipead arutavad Brexiti-järgseid käike, Tartu ülikooli teadlased edestasid võistlusel Harvardi ülikooli ja Estonia teater tähistab 110. sünnipäeva | https://www.err.ee/573912/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada-euroopa-riigipead-arutavad-brexiti-jargseid-kaike-tartu-ulikooli-teadlased-edestasid-voistlusel-harvardi-ulikooli-ja-estonia-teater-tahistab-110-sunnipaeva | Siin on viis uudist, millega alustada tänast uudistepäeva. |
Juubeli puhul on I rõdu galeriis avatud näitus, mis kõneleb Estonia teatri tegemistest aastatel 1913-1944. Tähtpäevaks ilmus ka Piret Verte koostatud järg kroonikale "Sada aastat muusikalavastusi kavalehtedel", kus nüüd on kaante vahel teatri kõik 110 hooaega, vahendasid ERR-i teleuudised.
Täna õhtul jõuab ETV2 vaatajate ette kümneosaline saatesari lastele "Georg Udukübara aaria", milles salapärases ja säravas teatrimajas seiklevad härra Georg Udukübar ja preili Tahtejõud. Peaosalistena astuvad üles Anatoli Tafitšuk ja Jana-Liisa Johannson. Sarja režissöör-lavastaja on Elo Selirand, produtsent Margus Saar.
Estonia teatri tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts "Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. | Estonia teater tähistab täna 110. sünnipäeva | https://kultuur.err.ee/313731/estonia-teater-tahistab-tana-110-sunnipaeva | Estonia teater tähistab täna 110. sünnipäeva ning juubelit peavad estoonlased koos teatri veteranidega - päeval on töötubades avatud kohvikud, õhtul toimub pidulik vastuvõtt ja üheskoos vaadatakse uue ooperi "Lendav hollandlane" peaproovi. |
49-aastane itaallane, kes kaotas mõlemad jalad raskes õnnetuses CART sarjas 2001. aastal Lausitzringil, edestas 36,8 sekundiga austraallast Stuart Trippi. Pronksmedali võitis ameeriklane Oscar Sanchez, kirjutab Delfi Sport.
Neljapäeval toimus Rios käsijalgrataste 45 km grupisõit, kus Zanardi pidi tiitlikaitsjana leppima viienda kohaga.
Zanardi sõitis vormel-1 sarjas aastatel 1991-1994 ja 1999 Jordani, Minardi, Lotuse ja Williamsi tiimis. Itaallase nimel on 41 starti, viimaseks jäi 1999. aasta Jaapani GP. | Endine vormel-1 piloot kaitses Rio paraolümpial tiitlit | https://sport.err.ee/91821/endine-vormel-1-piloot-kaitses-rio-paraolumpial-tiitlit | Endine vormelisõitja Alessandro Zanardi võitis kolmapäeval Rio de Janeiro paraolümpiamängudel kuldmedali käsijalgrataste sõidu eraldistardis, kaitstes nii 2012. aasta Londoni olümpial võidetud tiitlit. |
Peredel olid vastas tugiisikud ja nad asusid oma uutesse kodudesse Tartus, Haapsalus ja Põlvas.
Kolmeliikmelises Süüria perekonnas on lisaks emale ja isale üks laps. Mees on arst, naine on töötanud apteegis ning mõlemad on vabatahtlikena aidanud teisi sõjapõgenikke. Lisaks oma emakeelele valdab mees inglise keelt, naine räägib algtasemel inglise ja prantsuse keelt.
Viieliikmelises Iraagi perekonnas on lisaks emale ja isale kolm last. Naisel on kõrgharidus bioloogias ja ta räägib lisaks emakeelele algtasemel ka inglise keelt. Mees on töötanud teenindussektoris.
Viieliikmelises Süüria peres on kolm kooliealist last. Nii naine kui mees on hariduselt ehitusinsenerid ja selles valdkonnas töötanud. Mõlemad räägivad lisaks oma emakeelele algtasemel ka inglise keelt.
Kõikide Eestisse vastuvõetavate inimeste puhul selgitatakse enne nende siia saabumist välja nende taust. Kreekas kohapeal tegid sõjapõgenikega intervjuu Eesti eksperdid politsei- ja piirivalveametist, kaitsepolitseiametist ja sotsiaalministeeriumist.
Muu hulgas tutvustati intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid.
Eesti on tänaseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud 60 sõjapõgenikku.
Eelmise nädala lõpu seisuga on EL-i riigid ümber paigutanud 4741 sõjapõgenikku, neist 3677 Kreekast ja 1064 Itaaliast. Türgist on pärast EL-i ja Türgi lepet EL-i riikidesse ümber asustatud 1583 inimest. | Eestisse saabus 13 Süüria ja Iraagi sõjapõgenikku | https://www.err.ee/573910/eestisse-saabus-13-suuria-ja-iraagi-sojapogenikku | Sel nädalal saabus Kreekast Eestisse kolm Euroopa rändekava alusel vastu võetud sõjapõgenike perekonda. |
"30-aastane naisterahvas, kellel on vererõhk normaalne, kes spordib ja ei suitseta - meil ei ole mingit põhjust hakata tema kolesterooli mõõtma ja siis leidma, et oi-oi, see on protsendikümnendiku võrra üle normi, seejärel hakata igal aastal kolesterooli uuesti mõõtma ja lasta inimesel ennast n-ö haigeks mõelda," rääkis Vallikivi ERR-i raadiouudistele.
Rohkem kui kümme aastat tegutsesid Eestis lisarahastuse toel n-ö südametoad. Projekti oli kaasatud üle 250 perearsti, kes mõõtsid patsientide kolesteroolitaset, vererõhku ja viisid läbi ka sõelteste.
Nii said inimesed teada, kas ja kui suur risk on neil südameveresoonkonna haigustesse haigestumisel ja mida teha, et olukorda parandada.
Kardioloog Viigimaa sõnul on USA-s tehtud uuringute järgi eelpool mainitud tegevused ennetuse mõttes kõige efektiivsemad.
Ka Euroopa kardioloogia kongressi ettekandes toodi välja, et kui kolesteroolitase ja vererõhk on korras, siis 90% ulatuses on võimalik ära hoida südamehaigustesse haigestumist.
"Eestis on päris palju 40ndates eluaastates infarktihaigeid. 50ndates eluaastates on infartki juba väga-väga palju. Me peame kõrge riskiga inimesi leidma varem ning sellised parameetrid, nagu kolesterool ja vererõhk, on asjad, mida ikka 20aastane inimene peaks teadma," leiab Viigimaa.
Viigimaa pole nõus ka Vallikivi väitega, et noored ja sportlikud inimesed haiguste eest kaitstud. | Perearst: kolesterooli mõõtmine südamehaiguste ennetamiseks on ebaefektiivne | https://www.err.ee/573906/perearst-kolesterooli-mootmine-sudamehaiguste-ennetamiseks-on-ebaefektiivne | Tallinna perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi leiab, et nõustamiskabinetid ja kolesterooli mõõtmine südamehaiguste ennetamiseks on ebaefektiivsed ja koormavad asjatult tervishoiusüsteemi; kardioloog Margus Viigimaa pole sellega nõus. |
36-aastane ja 193 cm pikkune teenekas tagamees ei taha koondisekarjääri lõpetada seetõttu, et ta soovib saada koondise rekordinternatsionaaliks. Hetkel on Navarrol kirjas 237 koondisemängu ehk kaks kohtumist vähem kui 1979-94 Euroopa korvpalliväljakutel hiilanud ääremängija Juan Antonio San Epifaniol ehk Epil.
Madridi Reali teenekas ääremängija Felipe Reyes jääb omakorda Navarrost selles tabelis maha vaid ühe mänguga.
"Vara on veel koondisekarjääri lõpetada. Ka Pau Gasol ütles, et võib järgmisel aastal Hispaania eest veel mängida," sõnas Navarro.
"Epi rekordi purustamine on mulle suureks motivaatoriks. Ma loodan, et mul tuleb Barcelonaga hea hooaeg ning kui siis koondise peatreener tahab mind, siis tulen hea meelega EM-finaalturniirile mängima."
Navarrol on Hispaania koondisega EM-finaalturniiridelt seni võidetud viis medalit - kaks kulda (2009 ja 2011), kaks hõbedat (2003 ja 2007) ning üks pronks (2001). | Juan Carlos Navarro tahab koondises jätkata, et lüüa üle Hispaania rekord | https://sport.err.ee/91823/juan-carlos-navarro-tahab-koondises-jatkata-et-luua-ule-hispaania-rekord | Hispaania korvpallikoondise kauaaegne liider Juan Carlos Navarro rääkis kodumaa meediale, et soovib mängida veel ka 2017. aasta EM-finaalturniiril. |
Sel aastal olid preemia nomimentideks veel Anohni "Hopelessness", Bat for Lashes "The Bride", David Bowie "Blackstar", Jamie Woon "Making Time", Kano "Made in the Manor", Laura Mvula "The Dreaming Room", Michael Kiwanuka "Love & Hate", Radiohead "A Moon Shaped Pool", Savages "Adore Life", The 1975 "I like it when you sleep..." ja The Comet is Coming "Channel the Spirits".
Enda tänukõnes pööras Skepta tähelepanu varalahkunud Davie Bowie'le ning Amy Winehouse'ile.
Eelmisel aastal võitis auhinna Benjamin Clementine, kuid varem on võitjateks olnud näiteks The xx, Pulp, Portishead, Arctic Monkeys jpt. | Mercury auhinna pälvis Skepta | https://menu.err.ee/292270/mercury-auhinna-palvis-skepta | Mercury auhinna, mis antakse Briti aasta parimale albumile, pälvis sel korral räppar Skepta enda viimase plaadi "Konnichiwa" eest. |
Põhjus miks eestlanna trahvi pälvis oli seetõttu, et ta ujus võistluste soojendusbasseinis ujumislabidatega, mis on ujuja jaoks täiesti tavaline treeningvahend. Nimelt leiab IPC reegliraamatust punkti, et soojendusbasseinis tohib kasutada vaid ujumislauda ning jalgade vahele pandavat punni. Samuti on keelatud lestad, snorklid ning kõik muu selline, kirjutab Priit Aaviku ujumisblogi.
"See on esmakordne juhtum, kui niimoodi tehakse," sõnas enda esimestel paramängudel osalev Tilk. "Muidugi tunnen, et mulle on ülekohtut tehtud, sest rahvast oli tol päeval vähe ning ma ei mäletaks, et oleks mingit hullu kokkupõrget olnud vms. Täielik müstika!" Teatavasti ei tohi ujumislabidaid kasutata seetõttu kuna varasemalt on pimedad ja poolpimedad lajatanud kaasvõistlejatele korralikult vastu kukalt ning seepärast on tekkinud ka vigastusi.
"Enne olümpiat polnud ma IPC süsteemis nii palju vigu näinud, kuid nüüd saan aru kui palju auke tegelikult on selles süsteemis. Alustades minu trahvist ja lõpetades ebaausalt klassifitseeritud sportlastega," sõnas Tilk lõpetuseks.
Brenda Tilk (S7 klass) on saavutanud tänavusel paraolümpiamängudel 100 m seliliujumises 13. koha ning 50 m vabaltujumises 10. koha. Ees ootab teda veel 100 m vabaltujumine. | Eesti ujuja sai Rio paraolümpial enda sõnul ebaausa trahvi | https://sport.err.ee/91820/eesti-ujuja-sai-rio-paraolumpial-enda-sonul-ebaausa-trahvi | Enda esimestel paraolümpiamängudel osalev Brenda Tilk langes Rios väga õnnetu juhtumi ohvriks. Nimelt määras Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee (IPC) eestlannale 350 euro suuruse trahvi. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.