text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kohtumise avavärav sündis 21. mänguminutil, kui Henrik Ojamaa suurepärase eeltöö tulemusena sahistas Transi võrku vanameister Konstantin Vassiljev. Teise poolaja alguses oli Trans väga lähedal seisu viigistamisele, kuid narvalaste kahjuks tabas Volodõmõr Prõjomovi sooritus latti.
74. minutil mängis vahetusest sekkunud Mark Anders Lepik üle väravast välja tulnud Aleksei Matrossovi. Kõigest kaks minutit hiljem leidis Vassiljev täpse sööduga Lepiku, kes kõmmutas teist korda Transi võrku. 82. minutil lõi Vassiljevi antud nurgalöögist külaliste neljanda värava Hendrik Pürg.
Flora on 29 vooru järel 81 punktiga kindel tabeli liider, teisel kohal olev FCI Levadia jääb neist 13 punkti kaugusele. Trans paikneb 32 punktiga kuuendal positsioonil.
Enne mängu:
Flora on koduliigas võitnud viimased viis kohtumist, sealjuures alistati nädalase vahega kõik lähimad rivaalid: Levadiast oli Flora üle 2:1 ja enne seda võideti 2:0 Nõmme Kaljut ning 2:1 Paide Linnameeskonda.
Just Narva Trans oli viimane meeskond, kes enne Flora edukat seeriat neilt punkte suutis röövida, kui 13. augustil viigistati A. Le Coq Arenal 1:1. Trans on 28 mänguga kogunud 32 punkti, mis asetab nad tabelis kuuendale kohale, Flora on 78 punktiga Levadia ees oma edu suurendanud kümnele punktile.
"Viimane mäng Floraga jättis positiivse mulje, seega lähtume sellest mängust ja proovime tulemust parandada," rääkis mängu eel Narva treener Alexei Eremenko. "Keskendume sellele, mida me Flora ja Legioni vastu kõige paremini tegime. Kuulsin, et Tallinnast tuleb palju fänne, soovin, et meie meeskond sellel tähtsal kohtumisel toetuseta ei jääks."
"Ootame huvitavat mängu tuleva Eesti meistriga. Kutsume fänne meid toetama! Tuleb põnev lahing," lisas Aleksandr Zakarljuka.
"Nad on kindlasti tugev vastane, kuid oleme meeskonnaga valmis ja läheme kolme punkti järele," kinnitas Flora kaitsja Markkus Seppik. | Viimasel veerandtunnil lagunenud Trans sai Floralt suure kaotuse | https://sport.err.ee/1608719092/viimasel-veerandtunnil-lagunenud-trans-sai-floralt-suure-kaotuse | Premium liiga 29. voorus alistas liiga liider Tallinna FC Flora võõrsil 4:0 Narva Transi. |
Meeste 117,5-kilomeetrise võistluse võitis uusmeremaalane Samuel Gaze ajaga neli tundi, 16 minutit ja 51 sekundit. Hõbemedali teenis tiitlit kaitsma tulnud sakslane Andreas Seewald (+0.16) ja pronksi taanlane Simon Andreassen (+0.57). Parima eestlasena sai Peeter Pruus 15. koha, ületades finišijoone ajaga 4:21.41.
"Õnneks sain startida kolmandast reast, kuna sakslased panid kohe tempo peale. Minul oli tunne üpris hea," ütles Pruus peale võistlust. "Esimesel ringil pidin palju energiat kulutama, et metsa vahel hard trail rattaga tehtud vigu korrigeerida. Peale teist tehnilist punkti jooksis grupp uuesti kokku ja ma jätkasin sõitmist viiendal positsioonil, et energiat säästa. Kahjuks teises TP-s ei saanud ma jooki kätte, mis maksis hiljem kätte, jättes oma jälje."
"Kolmandal ringil, kus oli vaja panna, et heal positsioonil tehnilisele osale jõuda, oli mul energia otsas. Lõpu poole läks tunne jälle paremaks, kui joogi ja geelid kätte sain," jätkas Pruus. "Kokkuvõttes ootasin paremat tulemust ja lootsin esimese kuue hulka jõuda. Võtmekohtades jäi asi mõne vea ja jõu taha. Kindlasti mõjutas natuke ka see, et olen viimase pooleteise kuu jooksul teinud vaid ühe stardi. Konditsioon on siiski hea ja lähen hooaja lõppu häid tulemusi püüdma."
Josten Vaidem sai 44. koha ajaga 4:26.36 ning Eesti valitsev maastikumaratoni meister Peeter Tarvis 81. koha ajaga 4:39.44.
Eliitnaiste seltskonnas pälvis maailmameistritiitli prantslanna Pauline Ferrand Prevot, kes sõitis 87,5 kilomeetrit ajaga 3:36.58. Mäletatavasti võitis Prevot kuu aega tagasi veel kaks maailmameistritiitlit, kui oli parim lühirajasõidus ja olümpiakrossis.
Hõbemedaliga pidi leppima sama ajaga finišeerinud brititar Annie Last ja pronksiga olümpiakrossi olümpiavõitja Joanda Neff (+0.02). Eestli valitsev maratoni meister Janelle Uibokand teenis 24. (3:50.05) ja Liisa Ehrberg 25. koha (3:50.07).
"Sõit oli väga raske, sest olen terve nädala võidelnud külmetusega ja ei teadnud, mida oma vormist arvata. Kõige hullem päev ei onud, aga raskeks tegi minu ja Liisa jaoks sõidu stardipositsioon, sest väga palju tekkis pudelikaelu. Kiirel rajal maksis see hea grupi leidmiseks kätte," tõdes Uibokand sõidu järel. "Sõitsime Liisaga pea kogu võistluse koos ja olime üksteisele toeks. Kokkuvõttes jääme rahule ja võtame selle, mis oli võtta, sest andsime endast parima." | Pruus pälvis maastikumaratoni MM-il 15. koha, Uibokand 24. | https://sport.err.ee/1608719317/pruus-palvis-maastikumaratoni-mm-il-15-koha-uibokand-24 | Taanis Haderslevis peetud maastikuratturite maratoni maailmameistrivõistlustel teenis Peeter Pruus 15. ning Janelle Uibokand 24. koha. Eesti koondist esindasid ka Josten Vaidem, Peeter Tarvis ja Liisa Ehrberg. |
Valitsev Inglismaa meister läks kõigest 55 sekundit pärast kohtuniku avavile juhtima, kui oma hooaja esimese värava lõi Jack Grealish. 16. minutil suurendas City eduseisu Erling Braut Haaland, kes on nüüd seitsme kõrgliiga kohtumisega löönud 11 väravat.
33. minutil jäi kodumeeskond arvulisse vähemusse, kui keskkaitsja Nathan Collins lõi jalaga Grealishile kõhtu, misjärel näitas mängu peakohtunik Anthony Taylor iirlasele punast kaarti. Teise poolaja keskel vormistas lõpptulemuse Phil Fodeni tabamus.
City on seitsme vooru järel 17 punktiga tabeli liider, Wolves asub kuue punktiga 16. kohal. | Uskumatus hoos Haaland vedas Manchester City järjekordse võiduni | https://sport.err.ee/1608719320/uskumatus-hoos-haaland-vedas-manchester-city-jarjekordse-voiduni | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas tõusis tabeli liidriks Manchester City, kes sai võõrsil 3:0 jagu Wolverhampton Wanderersist. |
Mäng algas tempokalt kui viiendal minutil tegi selleks hetkeks kolm korda skoorinud Marian Hajko Veseli kasuks seisuks 5:3. Seejärel tempo küll aeglustus, kuid võõrustajad kasutasid oma koduväljaku eelise hästi ära ja kümme minutit enne poolaja lõppu oli seis juba 14:5. Tallinnal oli selgelt raskusi rünnakul realiseerimisega ja garderoobi mindi eestlaste kaotusseisul 9:19.
Teise poolaja algus kulges mõlema võistkonna jaoks resultatiivselt, kuid kümnest väravast lähemale Tallinnal saada ei õnnestunud. Danil Gumyanovi ja Kalev Küti väravate järel oli tablool seisuks 17:27. Võõrustajate rünnakuefektiivsus oli sel hetkel 70 protsendi juures, kui Eesti tiimil oli sama näitaja 40.
Lõpuks saigi pealinlastele saatuslikuks suur möödavisatud visete arv, milleks jäi 27, vastastel seevastu 14. Lõppseisuks vormistas Akos Bendicsek Tšehhi klubi poolt vaadatuna 38:27.
Mängu resultatiivseimad olid TJ Sokoli poolt Hajko üheksa (kümnest viskest) ja Bendicsek kaheksa tabamusega (13 viset). HC Tallinna eest viskasid Volodõmõr Štšerban viis (14 viset) ja Uladzislau Barylau kuus väravat (11 viset).
Võistkonnad kohtuvad juba pühapäeval samas kohas ja samal ajal uuesti, kuna Eesti tiim otsustas tänavu oma kodumängu finantskaalutlustel maha müüa. Edasipääseja selgub kahe mängu kokkuvõttes.
Euroopa karikasarja teises ringis asuvad võistlustulle ka Põlva Serviti ja Viljandi HC, kes loosi tahtel omavahel vastamisi lähevad.
HC Tallinna kohtumised Euroopa karikasarjas:
17.09 kell 14.00 - TJ Sokol Nove Veseli - HC Tallinn 38:27 (19:9)
18.09 kell 14.00 - HC Tallinn - TJ Sokol Nove Veseli | HC Tallinn pidi esimeses euromängus vastaste paremust tunnistama | https://sport.err.ee/1608719284/hc-tallinn-pidi-esimeses-euromangus-vastaste-paremust-tunnistama | HC Tallinn alustas laupäeval Eesti käsipalli eurohooaega, kui Euroopa karikasarjas mindi vastamisi Tšehhi eelmise hooaja seitsmenda võistkonna TJ Sokol Nove Veseliga. Paraku pidi HC Tallinn tunnistama vastaste 38:27 (19:9) paremust. |
Küllap on kõik poes ostukäru lükates kuulnud kõlaritest sulnist juttu, kui palju minuteid (või koguni tunde) õnnestub aastas kokku hoida, kui tarvitada tavalise kassa asemel iseteeninduskassat. Iseenesest on poepidajaist üllas pakkuda ostjatele tasumiseks erisuguseid võimalusi: kiirust hindavad introverdid piiksutavad ise kauba kibekähku läbi ning need, kellel aega rohkem ja kes peavad tähtsaks kassapidajaga suhtlemist (võib-olla soovivad oma kogunenud boonuspuntide kohta küsida), sammuvad kassalindi juurde. Ent selle põhjal, kui vähe tavakassasid enamasti töötab, poeb vägisi hinge kahtlus, et see poodide pealetükkiv mure ostjate aja raiskamise pärast on tegelikult tingitud lihtlabasest soovist pidada palgal võimalikult vähe kassapidajaid, keda on pealegi keeruline sesse ametisse leida.
Nii või teisiti paistab, et masinate eest pole pääsu mujalgi, näiteks kontserdi- ja edaspidi võib-olla ka teatrisaalides. Mõnevõrra küll teistsugused masinad, täpsemalt piletikontrolliväravad, mida võib kohata metroos, lennujaamas, spaas, kinos ja Tallinna ühes kontserdimajaski, on uuest hooajast kasutusel ka Estonia auväärse kontserdisaali fuajees. Kuivõrd võib oletada, et selline (kahtlemata uuenduslik) otsus ei kutsu mitte just kõigis kontserdikülastajates esile rõõmuhõiskeid või vähemalt heakskiitvat pominat, kerkib küsimus, miks otsustas Eesti Kontsert koostöös ERSOga paigaldada elektroonilised piletiväravad.
Kui mõni õel inimene kahtlustab siin nüüd suurt raha kokkuhoidu, siis nende väheste üliõpilaste pealt, kelle uued karjalaskeväravad jätavad ilma õhtusest lepingulisest lisatööst, kontserdikorraldajad rikkaks ei saa. Pealegi kulub ju palju rohkem tööjõudu näiteks kontserdisaali garderoobis, kus endiselt külastajaile usinalt palituid ja kasukaid kätte toimetatakse. Seetõttu on raske vastu vaielda Eesti Kontserdi põhilisele põhjendusele, et väravad võimaldavad senise piletipiiksutamisega võrreldes publikul tunduvalt kiiremini siseneda. Vajalik on see eelkõige sügist ja talve silmas pidades, kui on ilmselt taas oodata kurja viiruse pealetungi, mis juba varsti kolm aastat normaalset elu takistab. Ka kinnitati Eesti Kontserdist, et piletiväravad on püsti pandud nii, et viiruseohu kadumisel saab need eemaldada ja kontserdimaja fuajee näeb välja endine. Ajutistel asjadel on küll kahjuks komme igaveseks jääda, ent loodetavasti ma seekord eksin.
Tulen nüüd garderoobiteema juurde tagasi (küll läbi huumoriprisma, olgu igaks juhuks öeldud): üks variant, kuidas viia sealgi inimkontaktid miinimumini, on likvideerida nagid ja ehitada riidehoid täis kappe. Kontserdi- või teatrikülastaja asetab oma üleriided ahtakesse kappi, suleb elektroonilise võtmega ukse ning kinnitab kummipaelaga varustatud võtme ümber randme või pahkluu – nagu tehakse spaas. Kummipaelavõtmele saab peale kapiukse lukustamise lisada muidki kasulikke funktsioone: näiteks võib sellega puhvetis lunastada kohvi, konjaki ja priske koogitüki, soetada kavalehe jpm. Kõigi kasutatud teenuste eest tasutakse korraga alles (juba jutuks olnud) piletiväravate kaudu väljudes.
Loodetavasti ei saa minu napakatest soovitustest nüüd innustust teatrite haldusjuhid ja turundusinimesed, kellel rasketel aegadel võib turgatada pähe mõte, et maja täielik mehhaniseerimine ja automatiseerimine vabastab kõikidest muredest. Ükski masin ei suuda publikule asendada teenindaja sooja naeratust (mida loodetavasti ei pea enam katma mask) ja lahket sõna. | Tambet Kaugema: paistab, et masinate eest pole pääsu ka kontserdi- ja teatrisaalides | https://kultuur.err.ee/1608719314/tambet-kaugema-paistab-et-masinate-eest-pole-paasu-ka-kontserdi-ja-teatrisaalides | Ükski masin ei suuda publikule asendada teenindaja sooja naeratust ja lahket sõna, kinnitas Tambet Kaugema Sirbis. |
Kohtumist esiviisikus alustanud Rooba sai veidi üle 16 ja poole minuti mänguaega ning teenis oma hooaja esimese resultatiivsuspunkti, kui andis JYP-i teisele väravale tulemusliku söödu.
JYP-i eest viskasid väravad Aaro Vidgren, Sami Niku, Geoff Platt, Juuso Puutsinen ja Braden Christoffer. Kaotajate eest skoorisid Antti Saarela ja Julius Mattila.
JYP on kahe vooru järel liigatabelis kolme punktiga kuuendal kohal. Laupäeval kohtub Rooba koduklubi Pori Ässätiga. | Robert Rooba andis JYP-i võidumängus väravasöödu | https://sport.err.ee/1608719305/robert-rooba-andis-jyp-i-voidumangus-varavasoodu | Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskyla JYP sai reedel Soome kõrgliigas (Liiga) esimese võidu, kui koduväljakul alistati Rauma Lukko 5:2 (2:0, 3:1, 0:1). |
Euroopa Parlament kiitis sel nädalal heaks raporti, mille järgi ei ole Ungari ei ole enam demokraatlik riik ja praeguse valitsuse all on sellest saanud valitav autokraatia.
Euroopa Parlament ärgitas Euroopa Komisjoni kasutama ära eelarve tingimuslikkuse võimalusi, mille järgi ei eraldataks Ungarile taasterahastu vahendeid enne, kui riik on täitnud kõik liidu poolt esitatud soovitused ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused.
Budapest teatas vastasseisu lõpetamise ootuses korruptsioonivastase institutsiooni ja Euroopa raha kasutamise töögrupi loomisest.
"Valitsus on kas nõustunud Euroopa Komisjoni nõudmistega või valdkondades, kus me ei saa nendega nõustuda, oleme jõudnud kompromissile, mis on mõlemale osapoolele rahuldav," ütles Ungari peaministribüroo juht Gergely Gulyas.
Kava kohaselt hakkaks uued seadused kehtima novembrist. | Ungari plaanib Euroopa raha saamiseks seadusemuudatusi | https://www.err.ee/1608719302/ungari-plaanib-euroopa-raha-saamiseks-seadusemuudatusi | Ungari valitsus esitab tuleval nädalal parlamendile seaduseelnõud, millega plaanib lõpetada vastasseisu Euroopa Komisjoniga ja tagada riigile ligipääsu taasterahastu rahale. |
Sel nädalavahetusel toimuvad Tallinnas arutelud, mis hakkavad kujundama NATO-t ja meie kollektiivkaitset eelseisvatel aastatel või isegi aastakümnetel. Selleks tööks loodi kindel alus Madridi tippkohtumisel. Nüüd seisame meie ja eelkõige NATO kõige silmapaistvamad sõjalised juhid silmitsi raske ülesandega muuta need suunised millekski käegakatsutavaks. Millekski, mis tagab Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku praegusel kriitilisel hetkel meie ajaloos. Sellest sõltub piirkonna ühtsus ja vabadus. Eesti jaoks on see eksistentsiaalne küsimus.
Praegu peetakse eksistentsiaalset lahingut Ukrainas. Olen kindel, et me kõik oleme tundnud kergendust tänu Ukraina viimaste nädalate võitudele lahinguväljal. Kergendust ja tulevikulootust mitte ainult Ukraina, vaid ka Euroopa jaoks.
Me võime isegi tunda teatavat uhkust, sest paljud meist on aidanud nendele edusammudele kaasa, toetades Ukraina kaitsejõudude väljaõpet või annetades sõjalist varustust ja relvi ning jagades luureinfot. Kui keegi vajas veel tõendeid selle kohta, et Ukraina on seda tööd väärt, siis neid tundub meil neid nüüd küllaga olevat.
Just nüüd on aeg tagada, et Ukraina saaks nende esialgsete võitude toel edasi liikuda. Me kõik teame, et sõda pole kaugeltki läbi. See tähendab sõjalise abi jätkamist iga hinna eest. Ukraina edusammudelt kasu lõikamata jätmine oleks suur viga. Lõpetamata või külmutatud konflikt Ukrainas oleks kui mädanev haav Euroopa südames ja hoiaks meid veel aastaid Venemaaga vastasseisus.
Samuti soovin rääkida Ukraina lõpliku võidu ja Venemaa kaotuse küsimusest. Ma tean, et Venemaa kaotuse tagajärjed Euroopa julgeoleku jaoks tekitavad osades mõningast muret. Muret võidakse tunda ka sellepärast, et Venemaa praegune jõuvertikaal võib Ukrainas sõjalise lüüasaamise tagajärjel laguneda. Ehk laguneb terve Venemaa.
Minu esimene soovitus on hoiduda Venemaa-poliitikast, mis põhineb ebastabiilsuse kartusel. Me oleme selles olukorras juba olnud. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses pigistasid lääne juhid Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa juhtkonna stabiilsusele omistatud tähtsusest tingituna Venemaa võetud poliitilise suuna suhtes silma kinni. Nii Mihhail Gorbatšov kui ka Boriss Jeltsin rõhusid hirmudele, et nende kadumine võimult tooks Venemaal pukki ebameeldivad tegelased. Kahjuks läks nii kõigest hoolimata.
Tagasi vaadates oli viga, et me ei tunnistanud otse ega tegelenud varajaste märkidega sellest, et Venemaa ei olnud oma imperialistlikke eesmärke hüljanud ja oli valmis rikkuma olulisi demokraatlikke põhimõtteid. Rääkimata inimõiguste eiramisest.
Läänele pakuti sama ühiskondlikku kokkulepet, mis Venemaa rahvale: stabiilsust ja majanduslikku õitsengut demokraatia tagasikäigu ja agressiivse rahvusvahelise käitumise aktsepteerimise eest. Ärgem langegem taas sellesse lõksu.
Venemaa ebastabiilsus võib loomulikult olla oht. Praegune stabiilsuse vorm, mis võimaldab Venemaal naaberriikidesse sisse tungida ning õõnestada lääne demokraatlikke riike korruptsiooni, energiaga seotud väljapressimise, infosõja ja mõjuoperatsioonide abil, ei saa aga olla status quo, mida säilitada soovime.
Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse seisukohast on kõige tõhusam strateegia endiselt Venemaa ohjeldamine nii majanduslikus, poliitilises kui ka sõjalises mõttes. Sõjalise poole pealt tähendab see NATO tõeliselt usaldusväärset heidutust ja kaitsevõimet ettenihutatud kaitse vormis, et Venemaa võimalikule agressioonile vastu seista.
Võime olla kindlad, et ükskõik millised sisepoliitilised probleemid ka Ukrainas lüüasaamisele ei järgneks, jääb püsima putinistlik ideoloogia, millega nähakse ette kontrolli taaskehtestamine Venemaa mõjupiirkonna üle, Euroopa killustumine ja Atlandi-ülese sideme katkemine. Seetõttu peab meie vastupanu sellistele püüdlustele olema vankumatu. Just see peaks olema meie poliitika eesmärk.
Meie ülesanne ei ole Putinit ja ülejäänud Venemaa juhtkonda häbist päästa. Nad vastutavad täielikult toimepandud kuritegude, Ukrainat rünnates tehtud vea ja selle laiemate tagajärgede eest Venemaale ning neid tuleks ka sellisena kohelda.
"Venemaa võib olla sõda kaotamas, kuid NATO-t endiselt Venemaalt ähvardava terava ohu alahindamine oleks viga."
Tulgem aga nüüd tagasi lähipäevil ees seisva töö juurde. Kuidas saaksime end tervel NATO territooriumil kõige paremini kaitsta? Venemaa võib olla sõda kaotamas, kuid NATO-t endiselt Venemaalt ähvardava terava ohu alahindamine oleks viga. Samuti ei saa me unustada üha suurenevat džihaaditerrorismi ohtu maailma piirkondades, mis on NATO jaoks ülitähtsad.
Eesti on riik, mis on alati uskunud autonoomiasse ja ise hakkama saamisse. Sellepärast arendame suure julgeolekuohuga silmitsi seistes just võimet end ka ise aidata. Kuigi NATO ja Atlandi-ülene side jäävad Eesti julgeoleku alustalaks, on Eestil tõsine kavatsus olla valmis end ise kaitsma.
Ainuüksi selle aasta esimese kuue kuuga on Eesti valitsus täiendavalt eraldanud kaitsekulutuste tarbeks pea miljard eurot. Me juba arendame uusi võimeid, täiendame laskemoonavarusid ja tõstame reservväe süsteemi reageerimisvõimet.
Meie eesmärk on luua Eestisse liitlaste abiga diviis ning parandada siinsete NATO vägede majutus- ja väljaõppetingimusi. Uuringuandmetest nähtub, et meie rahva kaitsetahe on suurem kui kunagi varem ja ligi 70 protsenti eestlastest on valmis Eesti kaitses ise kaasa lööma.
Ma tean, et seda öeldakse sageli, kuid selle kordamine ei ole kunagi liiast: Eesti on südamest tänulik panuse eest, mille NATO liitlased on andnud ja annavad ka edaspidi meie kaitsmisesse. Meie arutelud NATO-s võivad olla tulised ning me pole alati ühel nõul. Mina ja kõik eestlased teame aga, et saame oma liitlastele loota, ning me ei unusta seda kunagi. Seega tänan eesti rahva nimel NATO juhte ja vägesid, kes on meiega siin koostööd teinud. | Alar Karis: meie ülesanne ei ole Putinit ja Venemaa juhtkonda häbist päästa | https://www.err.ee/1608719299/alar-karis-meie-ulesanne-ei-ole-putinit-ja-venemaa-juhtkonda-habist-paasta | Meie ülesanne ei ole Vladimir Putinit ja ülejäänud Venemaa juhtkonda häbist päästa. Nad vastutavad täielikult toimepandud kuritegude, Ukrainat rünnates tehtud vea ja selle laiemate tagajärgede eest Venemaale ning neid tuleks ka sellisena kohelda, ütles president Alar Karis NATO sõjalise komitee konverentsi avatseremoonial peetud sõnavõtus. |
Ka 2020/21 hooajal Lakersis mänginud Schröder sõlmis klubiga üheaastase lepingu, millega ta teenib 2,64 miljonit USA dollarit. Schröder on suve alguses Lakersi peatreeneriks määratud Darvin Hamile tuttav mängija Atlanta Hawksi aegadest. Schröder mängis Hawksis aastatel 2013 kuni 2018, Ham oli toona meeskonna abitreener.
"Meil on äärmiselt hea meel, et Dennis Schröder naaseb Lakersisse," kommenteeris Lakersi peamänedžer Rob Pelinka. "Dennist ja peatreeneri Hami ühendab mitte ainult ühine ajalugu, vaid nad peegeldavad ka teineteise mentaliteeti. Nad on mõlemad vaimselt väga tugevad ja võiduhimulised mehed."
Schröder viskas 2020/21 hooajal Lakersi eest keskmiselt 15,4 punkti ja andis 5,8 korvisöötu, kuid hooaja järel keeldus ta Lakersi pakutud 80 miljoni dollari suurusest lepingust. Eelmisel hooajal mängis sakslane nii Boston Celticsi kui ka Houston Rocketsi eest.
OFFICIAL: That's Tuff pic.twitter.com/KgxrU527U1
— Los Angeles Lakers (@Lakers) September 17, 2022 | Dennis Schröderist saab taas LeBron Jamesi meeskonnakaaslane | https://sport.err.ee/1608719290/dennis-schroderist-saab-taas-lebron-jamesi-meeskonnakaaslane | Korvpalli Euroopa meistrivõistlustel Saksamaa koondise nelja parema sekka aidanud Dennis Schröder naaseb Los Angeles Lakersi ridadesse. |
MK-sarjas hakkavad nii naised kui mehed võistlema 10 ja 20 km distantsidel, 10+10 km suusavahetusega sõidus ja 50 km maratonis. Seni olid naistel distantsid 10 km, 15 km, 7,5+7,5 km ja 30 km ning meestel vastavalt 15 km, 30 km, 15+15 km ja 50 km.
Juba laupäeval võistlevad nii naised kui mehed rullsuuskadel Norras Holmenkolleni Skishow'l 15 km distantsil, mistõttu on nüüd sõna võtnud ka suusalegend Johaug. "Pean ütlema, et olen isiklikult FIS-i uue süsteemi - et mehed ja naised peaksid läbima sama pikki distantse - suhtes äärmiselt skeptiline," tõdes norralanna laupäeval.
"Mul on tunne, et olen juba aastaid kuulnud, kuidas edestan konkurente liiga suure vahega ja see rikub suusatamist. Murdmaasuusatamine ei ole Euroopas populaarne, sest vahed ongi suured," lisas Johaug, kelle sõnul on distantside võrdsustamine samm vales suunas: "ma arvan, et see ei peaks olema osa suusatamise tulevikust, eriti teades, et murdmaasuusatamise vaadatavus on langustrendis."
"Nüüd võrdsustab FIS distantsid ja tüdrukud peavad sõitma 50 km. Ajavahed muutuvad järjest suuremaks. Televaatajad istuvad ja mõtlevad: "jumala eest, ta võidab nii suure vahega!"" sõnas norralanna.
Holmenkolleni rullsuusavõistlusel osaleb vaid 19 naist 51 mehe vastu, muuhulgas on naiste seas võistlemas vaid kolm Norra suusakoondislast. "Muidugi on kahju, et võistlejaid on nii vähe. Pool koondist elab Trondheimis, seega mõistan, et raske treeningperioodi keskel on raske ja kulukas lõunasse rullsuusavõistlusele reisida, aga samal ajal saab ainult võistlustel osaledes publikut juurde," jätkas Johaug.
"On väga tähtis, et huvi murdmaasuusatamise vastu jääks kestma ja eriti nüüd, kui Norra on hea ka teistel spordialadel. Meie ala sportlased peavad just nüüd võistlema ja esinema, et ala populaarsust ka suvel üleval hoida," vahendab NRK neljakordse olümpiavõitja sõnu. | Johaug kritiseeris FIS-i: suusatamine liigub vales suunas | https://sport.err.ee/1608719287/johaug-kritiseeris-fis-i-suusatamine-liigub-vales-suunas | Neljakordne olümpiavõitja ja 14-kordne maailmameister Therese Johaug kritiseeris rahvusvahelise suusaliidu FIS-i otsust võrdsustada meeste ja naiste murdmaasuusatamise distantsid. |
Dahlin valiti ametis jätkama ühehäälselt, sest kandideeris presidendivalimistel konkurendita. Järgmised neli aastat on IBU asepresidendiks tšehh Jiri Hamza, kes oli kohale samuti ainus kandidaat.
Dahlin valiti IBU presidendiks neli aastat tagasi, kui temast sai norralase Anders Bessebergi asendaja.
IBU uude juhatusse kuuluvad Franz Steinle, Tim Farcnik, Tore Boygard, Fabien Saguez, Nathalie Santer ja Jekaterina Dafovska. IBU tehnilisse komiteesse nimetati lisaks Hillar Zahknale veel Felix Bitterling, Ulrika Öberg, Michal Zichacek, Sara Studebaker-Hall, Christophe Vassallo, Fabrizio Curtaz, Per Arne Botnan, Tomi-Pekka Riihivuori ja Dejan Brajdic. Zahkna on komiteesse kuulunud alates 2018. aastast. | Rootslane jätkab rahvusvahelise laskesuusaelu juhtimist | https://sport.err.ee/1608719269/rootslane-jatkab-rahvusvahelise-laskesuusaelu-juhtimist | Austrias Salzburgis toimuval rahvusvahelise laskesuusaliidu (IBU) iga-aastasel kongressil kinnitati, et organisatsiooni presidendina jätkab rootslane Olle Dahlin. |
Laupäeval oli Eesti hinnapiirkonnas päeva keskmine hind 164,38 eurot megavatt-tunnist.
Odavaim tund on Eestis pühapäeva varahommikul kella viiest kuueni, mil megavatt-tund maksab 34,02 eurot.
Kõige kallim on börsielekter pühapäeva õhtul kella kaheksast üheksani, mil hind ulatub 276,14 euroni megavatt-tunni kohta.
Päeva keskel kõigub hind ligikaudu 100 euro ümber megavatt-tunni eest.
Soomes langeb päeva keskmine hind pühapäeval 98,16 eurole, Lätis ja Leedus 116,11 eurole. Soome jaoks tähendab see päev varasemaga võrreldes ligikaudu 10-eurost langust, Lätis ja Leedus aga 130-eurost langust. | Elektri börsihind langeb pühapäeval 113,65 eurole | https://www.err.ee/1608719254/elektri-borsihind-langeb-puhapaeval-113-65-eurole | Elektri keskmine börsihind langeb pühapäeval Eesti hinnapiirkonnas 113,65 eurole megavatt-tunnist. |
Maslennikov kogus Nõukogude Liidus tuntust "Sherlock Holmes'i" filmiseeria lavastajana, mis valmisid aastatel 1979–1986.
Maslennikovi surmast teatas Venemaa operaatorite liit. | Suri Vene "Sherlock Holmes'i" filmide režissöör Igor Maslennikov | https://kultuur.err.ee/1608719248/suri-vene-sherlock-holmes-i-filmide-rezissoor-igor-maslennikov | Laupäeval suri 91-aastasena "Sherlock Holmes'i" filmidega tuntust kogunud Vene režissöör Igor Maslennikov. |
Laupäeval on kavas kaks kohtumist. Kell 15 pannakse pall mängu Sepa jalgpallikeskuses, kus Tartu JK Tammeka võõrustab JK Tallinna Kalevit. Kalevil mõlguvad mõttes revanšiplaanid, sest naiskondade viimases omavahelises kohtumises noppis Tammeka võõrsil 3:0 võidu. Liigatabelis hoiab Kalev kindlalt kolmandat kohta, kui 18 mänguga on kogutud 34 punkti. Tammeka peab põnevat heitlust neljanda koha nimel, kui praegu jäädakse Tabasalust maha ühe punktiga.
Kell 17 algavas kohtumises sõidab JK Tabasalu külla Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskonnale, kui mäng peetakse Viljandi Männimäe jalgpallihallis. Naiskonnad peavad liigatabelis võitlust vägagi erinevatele kohtadele. Uustulija Tabasalu loodab pärast tabeli poolitamist jätkata kohtumisi ülemises pooles ning selle jaoks on vaja kinni hoida neljandast kohast. Ühendnaiskonna hooaeg on seni kulgenud üle kivide ja kändude ning praegu ollakse viie punktiga viimasel ehk kaheksandal tabelireal. Koht eespool olevast Põlva Lootosest ollakse maas kahe punktiga.
Tabasalu poolkaitsja Natali Sigijane: "jäänud on kolm mängu enne kui tabel poolitatakse ning teame, kui oluline iga mäng on. Saime eelmise nädala mängust enesekindlust juurde, kuid ei saa tulevat vastast alahinnata. Läheme hea emotsiooni ja tugeva tahtega kolme punkti järele."
Pühapäeval on võistlustules samuti neli naiskonda. Kell 12 saab alguse Soccernet TV kohtumine, kui Tallinna FC Flora võõrustab Lilleküla harjutusväljakul Pärnu JK Vaprust. Flora hoiab liigatabelis 54 punktiga esikohta, kui seni pole liigas punkte kaotatud. Vaprus hoidis liigas pikalt neljandat positsiooni, kuid on praeguseks langenud kuuendaks, kus ollakse 17 punktiga. Flora käis väljakul ka kolmapäeval, kui võõrsil alistati Põlva Lootos 11:1.
Flora abitreener Maria Sootak: "oleme taas tagasi tavalisel liigalainel ja eesmärk on kodus sellel laineharjal kõrgelt edasi sõita."
Kaitsja Kelly Rosen: "Pärnuga kodumäng, tahame jätkata võitude lainel."
Kell 15 on kavas vooru viimane mäng, kui Põlva Lootospargis kohtuvad Põlva FC Lootos ja Saku Sporting. Kui Sporting on medalijahil, hoides 41 punktiga teist kohta, siis Lootos heitleb liigasse püsimajäämise nimel. Praegu hoitakse seitsme punktiga eelviimast ehk seitsmendat positsiooni. Omavahel on tänavu vastamisi mindud vaid korra, kui Sporting jäi peale tulemusega 3:0.
Lootose peatreener Kaido Kukli: "teine karm mäng järjest tugeva vastase vastu. Sooviks skoori mõistlikkuse piires hoida."
Ründaja Kärt Hüdsi: "tuleb teha väga hea mäng, et Sakut üllatada. Loodan, et vaatamata tihedale mängugraafikule oleme mänguks heas füüsilises konditsioonis ja suudame pakkuda Sakule korraliku lahingu."
Sportingu ründaja Emma Treiberg: "soovime luua ilusaid rünnakuid, mille realiseerimisprotsent on võimalikult kõrge." | Naiste meistriliigas jätkub võitlus olulise neljanda koha nimel | https://sport.err.ee/1608719251/naiste-meistriliigas-jatkub-voitlus-olulise-neljanda-koha-nimel | Sel nädalavahetusel ootavad ees naiste jalgpalli meistriliiga 19. vooru kohtumised, kui pall pannakse mängu neljas erinevas linnas. |
Kodumeeskond Forest läks pärast Taiwo Awoniyi 11. minuti väravat vaheajale minimaalses eduseisus, ent Fulham vastas teise poolaja alguses turmtulega: 54. minutil sahistas võõrustajate võrku Tosin Adarabioyo, 57. minutil Joao Palhinha ning omakorda kolm minutit hiljem Harrison Reed.
Lewis O'Brieni tabamus 77. minutil tõi Nottinghami veel ühe värava kaugusele, aga mängu lõpus viigini ei jõutud ja nii teenis Fulham viimasest viiest liigamängust juba kolmanda võidu.
Londoni klubi on seitsme mänguga kogunud 11 punkti ja see asetab nad tabelis praegu kuuendale kohale, kuigi kuklasse hingavad Chelsea, Liverpool ja Brentford. Forest seevastu pole pärast teises voorus teenitud võitu heas hoos jätkanud ja reedene kaotus oli neile neljandaks järjestikuseks. | Kuue minutiga löödud kolm väravat tõid Fulhamile järjekordse võidu | https://sport.err.ee/1608719221/kuue-minutiga-loodud-kolm-varavat-toid-fulhamile-jarjekordse-voidu | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas on hooaega ootamatult hästi alustanud Fulham, kes teenis reedel Nottingham Foresti üle tiimi kolmanda võidu viimases viies mängus ning on liigatabelis kerkinud kuuendale kohale. |
Kullamäe jaoks oli reedene mäng omamoodi pereduelliks, sest Pärnu Sadama abitreenerina jätkab tema isa Gert Kullamäe. Eesti koondislane viskas Lietkabelise võidumängus oma võistkonna resultatiivseimana 18 punkti.
"Oli hea, et saime oma esimeses koos mängitud kohtumises võidu. Olen õnnelik, et saame koos väljakut jagada ja loodetavasti arenen palju," rääkis Kullamäe pärast kohtumist Lietkabelise meeskonna Facebooki lehele antud intervjuus.
"Treener pani mind palju mängu ja õnneks ka võitsime. Mulle meeldib klubi, siinsed treenerid, füüsilise ettevalmistuse treener. Kõik mängijad on sõbralikud, see tundub nagu perekond: loodetavasti tuleb meil edukas hooaeg," lisas Kullamäe. | Kullamäe pärast pereduellis saadud võitu: loodetavasti arenen siin palju | https://sport.err.ee/1608719218/kullamae-parast-pereduellis-saadud-voitu-loodetavasti-arenen-siin-palju | Eesti korvpallikoondislane Kristian Kullamäe sai uue koduklubi Panevežyse Lietkabelise särgis reedel 90:73 võidu Pärnu Sadama üle. |
Meie rahvuseepos "Kalevipoeg" oli üks Oskar Lutsu juba lapsepõlves tugevasti mõjutanud raamatuid. Nagu paljude teiste, nii temagi jaoks seostusid Kalevipoja võitlustega aastatel 1918-20 ka Vabadussõja lahingud. 1
Oma päevikutes (avaldatud 1996) elas ta kaasa Vabadussõja sündmustele, pilkas bolševikke, Leninit ja Trotskit.
Nii näiteks leidis ta, kui Lev Trotski ja Jaan Anvelt Narva alt napilt põgenema pääsesid:
"Ühtlasi langes täna Narva eesti vägede kätte tagasi, kusjuures Bronstein (Trotski) ja Anvelt peaaegu vangi olla pidanud sattuma. Kahju, et ei sattund – neid mõlemid oleks võind pärast kalli raha eest rahvale näidata."
Samas iseloomustab ta enamlasi selliselt: "See oli lihtne röövsalk, kes kord võõra varanduse ja elu kallale pääsis."
Ning ajaloofilosoofiline tõdemus: "Seal, kus kord raiuti aken Euroopasse, varsti suleti uks sissekäiguks."
Eesti iseseisvuse saavutamisele reageeris Luts vaimuka lühinäidendiga "Kalevi kojutulek" (Tartu 1919), näidates, kuidas taluperemees Pliuhkami puskariajamise-iha kaalub üles suured sõnad vabadusest, iseseisvusest ja Kalevi kojutulekust. Tuntud eeposemotiivi leidlikult kasutades on siin eesti iseseisvust ühtviisi jõuliselt nii (väliselt) pilgatud kui ka (seda mõjuvama alltekstina) ülistatud.
Ning vestes "Mälestussammas" (Postimees 21. 7. 1930) sekkus Luts arutellu Tartu tulevase Vabadussõja ausamba asukoha üle ja pakkus selleks Toomemäge.
Luts oli Tartut esmakordselt näinud suvel 1893, kuueaastase poisikesena. Hiljem on ta oma esimesed Tartu-muljed jäädvustanud memuaarteoses "Maa ja linn" (Tartu 1939), kus Emajõe kalda kirjelduses leidub ka lause: "Oh, ärgu nüüd keegi nooremaist arvaku, et mulle sealt kohe tuleb vastu Kalevipoja kuninglik kuju, nagu praegusel ajal!" 2
1957. aastal teostesarjas ("Följetonid") taasavaldatuna on "Maas ja linnas" selle koha peal kärpimisele viitavad märgid: [----].
Ka jutustuses "Vaikne nurgake" (Tartu 1934) on Luts kirjeldanud Emajõe-äärset Kalevipoega, lisades omapärase humoorika kommentaari:
"Kalevipoja imposantne kuju läigib äsjasest vihmahoost ning näib, nagu oleks tema kaugusse suunatud pilk muutunud teravamaks kui tavaliselt. Kuhu ta vaatab? Kas silmitseb õitsevat ja haljendavat eestlaste maad või lihtsalt otsib neid veidrikke, kes tema jõulisele kehale sepitsesid nii mannetu aluse? Nüüd on lugu niisugune, et mees, kellele isegi Peipsi vesi tõusis vaevalt niueteni, ei küüni vaatama üle keskmistegi puude latvade?"
Muidugi oli "Vaikse nurgakese" uustrükist (Jutustused II, 1953) seegi lõik haihtunud. 3
Pilgates ühes 1935. aasta följetonis tollal maadvõtvat Tallinna-kesksust, loob Luts unenäolise visiooni Kalevipoja-samba minekust Tallinna:
"Kuidagi nihutasin enda Vabaduspuiesteele ja istusin sinna kuhugi pingile. Jumal tänatud: vähemalt Kalevipoeg on veel alles! Aga korraga raputab vägilane oma ilusat pead ja ütleb: "Ei, vaja minna! Kaua minagi siin kummuti otsas pleegin?" Ja astubki maha oma kivialuselt, võtab mõõga kaenlasse ja majesteetlikul sammul hakkab minema Suureturu poole. — "Vabandage, härra... härra Kalevipoeg," küsitelen aralt, "kuhu te siis nüüd lähete?" — "Noh," heidab minule ühe kotkapilgu, "eks ikka sinnasamasse, kuhu kõik teisedki. Lähen, võtan vana Barklai kukile ja mis muud kui Tallinna poole. Barklail, nagu teate, pole jalgu, seepärast peab vanameest veidi aitama. Muide, see ju ei tee viga: kahekesi seltsim käia. Head päeva!""
Midagi väga olemuslikku Lutsust annab edasi Arvo Mägi mälestuskild sõjapäevilt:
"Vabariigi aastapäeval 1943, kui inimesi kogunes Kalevipoja mälestussamba juurde, oli Luts see, kes teiste kõheldes ette astus, pea paljastas ja väriseva häälega hümni alustas, millega teised ühinesid."
Tänasel päeval asetsevad Luts ja Kalevipoeg Emajõe kaldal üsna lähestikku, silmsideme kaugusel, sõbralikult koos.
1 Näiteks August Gailiti puhul tõin oma Gailiti-raamatus (2022, lk 79) ära tema nägemuse Vabadussõjast, mis jäädvustatud otse lahingute keerises: "Ei tunne ajalugu riikide tekkimisi nii võimatuis oludes, nagu see sündinud Eestiga. Organiseerida sõjaväge, astuda enamlaste lainele vastu, mis neelanud Ukraina, Lätimaa, osa Leedumaast, ning tulla välja võitjana, see on Kalevipojalik unistus, mis läinud täide. Ükskõik mis saatuse osaliseks meie ka edaspidi ei saaks, kuid praegune sõda jääb meie ajaloo veergudesse kustumatu leheküljena. See on kui meie eepose jätk, Kalevipoja võitlus Vene karuga."
2 Amandus Adamsoni poolt loodud Tartu Vabadussõja mälestussammas Kalevipoeg avati aastal 1933, lammutati ja kadus jäljetult 1950 ning taasavati Ekke Väli poolt modelleerituna 2003. Samas lähedal asetseb Oskar Lutsu mälestusmärk (skulptor Aulin Rimm ja arhitekt Allan Murdmaa, avati kirjaniku 100. juubeli eel 1987).
3 Noorem lugeja võiks püüda hetkeks kujutleda, et praeguse punamonumentide teisaldamise juures oleks rangelt keelatud neid monumente trükisõnas mainida, ja seda isegi tuntud kirjanike teostes (aga Vabadussõja mälestusmärkide puhul kehtis säärane keeld veel kuni 1988 aastani) – ning siis saaks ta ehk paremini aru kogu ENSV-aegse olukorra jõhkrusest ja nõmedusest. | Aivar Kulli ajalootund. Oskar Luts ja Kalevipoeg | https://kultuur.err.ee/1608719215/aivar-kulli-ajalootund-oskar-luts-ja-kalevipoeg | Seekordses ajalootunnis uurib Aivar Kull, mil moel mõjutas Kalevipoeg Oskar Lutsu läbi tema karjääri. |
Märt Tammearu ja tema Belgia meistriliigasse kuuluv koduklubi Roeselare Knack mängivad C-alagrupis. Lisaks Roeselarele kuuluvad gruppi Itaalia klubi Civitanova Cucine Lube, Prantsusmaalt Tours ning üks meeskond eelringist, vahendab Volley.ee.
Martti Juhkami ja CEZ Karlovarsko löövad kaasa aga D-alagrupis, kuhu kuuluvad veel itaallaste Trentino Itas, belglaste Meneni Decospan ja Poola klubi Kedzierzyn-Kozle Grupa Azoty. | Meistrite liiga loosimisel said oma vastased teada ka Tammearu ja Juhkami | https://sport.err.ee/1608719185/meistrite-liiga-loosimisel-said-oma-vastased-teada-ka-tammearu-ja-juhkami | Reedel toimus võrkpalli Meistrite liiga alagruppide loosimine ja oma vastased said teada ka turniiril kaasa löövad eestlased. |
Mõlemad vaesunud merepiirita riigid on üksteist süüdistanud vaenu taasalustamises vaidlusaluses piirkonnas ja relvarahulepingu eiramises.
Kõrgõzstani piiriteenistus ütles reedeses avalduses, et nende väed jätkavad Tadžikistani rünnakute tõrjumist. "Tadžikistan jätkab Kõrgõzstani positsioonide tulistamist ja mõnes piirkonnas käivad intensiivsed lahingud," teatas Kõrgõzstan reedel.
Kõrgõzstani tervishoiuministeerium teatas hiljem, et 24 riigi kodanikku on saanud surma ja 87 haavata. Venemaa uudisteagentuur Interfax ei täpsustanud, kui paljud ohvritest on sõjaväelased. Kõrgõzstani eriolukordade ministeeriumi teatel on konfliktipiirkonnast evakueeritud üle 136 000 tsiviilisiku, teatas Interfax.
Kokkupõrked Kõrgõzstani ja Tadžikistani halvasti määratletud piirialal on sagedased, kuid tavaliselt taanduvad kiiresti.
Kõrgõzstan teatas, et Tadžikistani väed, kasutades tanke, soomustransportööre ja miinipildujaid, sisenesid vähemalt ühte Kõrgõzstani külla ning tulistasid Kõrgõzstani Batkeni linna lennujaama ja sellega piirnevaid alasid.
Tadžikistan omakorda süüdistas Kõrgõzstani vägesid eelposti ja seitsme küla ründamises raskerelvadega. | Kõrgõzstani ja Tadžikistani kokkupõrkes on hukkunud üle paarikümne inimese | https://www.err.ee/1608719182/korgozstani-ja-tadzikistani-kokkuporkes-on-hukkunud-ule-paarikumne-inimese | Kõrgõzstani ja Tadžikistani vahelisel piiril puhkenud lahingutes on saanud surma 24 inimest. Praeguse seisuga pole teada, kui paljud neist on sõjaväelased. |
Kontrollikoja liikmeks saamisel on põhimõtteliselt kaks etappi: siseriiklik kandidaadi leidmine ja esitamine ning ametisse nimetamise otsustamine Euroopa Liidu Nõukogus.
Kandidaadi leidmisel võib omakorda eristada kahte külge. Esiteks kandidaadi kvalifikatsioon ja teiseks sobivus tööks kontrollikojas. Töö kontrollikojas ei ole tavaline raamatupidaja töö, vaid Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelise kasutamise järelevalve. Viimane eeldab kogu Euroopa Liidu toimimise, eesmärkide, poliitikate ja selle teostamisviiside head tundmist.
Arvud liidavad kokku ametnikud. Kontrollikoja liikmelt eeldatakse arvude läbinägemise, kriitilise hindamise ja üldistamise võimet. See omakorda eeldab, nagu mainisin, Euroopa Liidu ja liikmesriikide valitsusaparaatide head tundmist ja sellealast kogemust. Neid inimesi ei ole meie väikeses riigis ülemäära palju.
Ametikoht kontrollikojas on tähtajaline ja tagasivalitav. Esindusdemokraatia üheks olemuslikuks ja heaks jooneks on institutsioonide ja kõrgete ametikohtade täitjate regulaarne vahetamine võimul oleva koalitsiooni poolt. Nii toimivad kõik või suurem osa Euroopa demokraatiaid.
Kohalik tähelepanu on koondunud valdavalt kandidaadi protseduurika kritiseerimisele, aga ka isikule. Meenutan, et valitsus esitas Keit Pentus-Rosimannuse kontrollikoja liikmekandidaadiks 8. septembril kui suure kogemusega inimest riigi valitsemise ja finantsvallas, samuti mainiti tema tööd parlamendis ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus. Pressiteade peegeldas peaministri seisukohti.
Kandidaadi esitas rahandusministri ülesannetes maaeluminister Urmas Kruuse. Selgitan, et sellist ministrite asendust ei kasutatud mitte ad hoc, ehk ainult selle juhtumi puhul, vaid see on korraline, õiguslikult reguleeritud ja varasemalt palju kasutatud süsteem, mida on selgitanud ka riigikantselei juht. Juhan Partsi kandidatuuri esitas omal ajal rahandusministri ülesannete sotsiaalminister Margus Tsahkna.
Protseduur on siiamaani sobinud, kuid nüüd äkki enam mitte?! Raske mõista. Kui sellega ei olda rahul, siis tulnuks seda täiendada juba varem, nüüd on hilja. Kandidaadi esitas töövõimeline ja legaalne valitsus korras, mis selleks puhuks ette nähtud ja mida on varemgi kasutatud.
Kui on poliitiline soov esitamisprotseduuri täiendada, siis on olemas kõik võimalused seada uus ja parem kokku järgmisteks esitamiseks. Ja mis kõige olulisem, Eesti valitsuse esitatud kandidaadi ametisse nimetamise või mittenimetamise otsuse teeb ikkagi Euroopa Liidu Nõukogu, olles ära kuulanud Euroopa Parlamendi arvamuse. Otsustamise pädevus ja vastutus on seal.
Protseduurile on ette heidetud selle poliitilisust. Jah, see on poliitiline otsus ja valik. Sarnaselt toimivad ka paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid ja maailma juhtivad demokraatiad. Kontrollikoja liikme kandidaat esitatakse sarnaselt näiteks Rootsis.
Maksab silmas pidada, et poliitiline on iga viimane kui seadus ja otsus, mille teeb poliitiline organ ehk riigikogu ja tema poolt ametisse nimetatud valitsus. Iga õigusakt sisaldab olemuslikult teatud poliitilisi valikuid ja otsustusi, mida teeb selleks rahva poolt valitud poliitiline organ, parlament ja tema poolt moodustatud organid. Võiks läbi ja üle mõelda, kas poliitiline organ saab teha mittepoliitilisi otsuseid ja milline on apoliitiline akt. On põhjust arvata, et sellises arutelus satutakse vältimatult skolastikasse.
Kolleeg Uno Lõhmus, keda mul oli omal ajal au esitada kui tollast Tartu advokaati välisministeeriumile ametisse nimetamiseks Eesti esimeseks kohtunikuks Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohtusse, näib arvavat, et jutuks olev (Eesti) protseduur ei pruugi tagada alati parima kandidaadi leidmist.
Jah, on tõesti nii, seda ei saa garanteerida ükski protseduur iseenesest. Ja nii võis leida ka inimõiguste kohtu liikmeid, kellel reeglina oli küll juristi baasharidus, kuid senine karjäär kaugel õigusemõistmisest ja kohtu töö spetsiifika tundmisest. Aga intelligentsed ja haritud inimesed kohanevad ja õpivad uue ameti nõudmised ja reeglid kiiresti ära.
Jaan Ginteri väidet, et kontrollikoja kandidaadi esitamise asjaolude väljaselgitamiseks peaks alustama kriminaalmenetluse, ei tahaks üldse jutuks võtta, kui see ei peegeldaks meil kahetsusväärselt aina laiemalt levivat karistusõigusliku nuiaga mitte ainult vehkimist, vaid ka selle praktikas kasutamist. Aga see on eraldi teema ja sellest teine kord. | Rait Maruste: palju kära ei millestki kontrollikoja kandidaadi ümber | https://www.err.ee/1608719176/rait-maruste-palju-kara-ei-millestki-kontrollikoja-kandidaadi-umber | Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi esitamine on tekitanud üllatava kära sisepoliitikas ja meedias. Tahtmatult tekitab see küsimused, et millest see ja kellele see kasulik on, kirjutab Rait Maruste. |
Kork kaitses Kalmari väravat kolmandat mängu järjest, vahendab Soccernet.ee. Avapoolaeg jäi 2:2 viiki, Rosengard pääses esmakordselt juhtima 60. minutil. Kübaratriki tegi võitjate eest vahetusest sekkunud Karin Lundin. Kalmar jätkab 14 naiskonna konkurentsis 11. positsioonil.
Eduseisust kaotas ka Rocco Robert Shein, kes mängis Hollandi esiliigas Utrechti duubelmeeskonna eest NAC Breda vastu. Utrecht II pidi tunnistama Breda 3:1 paremust. Shein kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 88. minutil, kui kõik väravad olid löödud.
Samas liigas sai Mihkel Ainsalu tööandja Telstar 0:3 kaotuse Almelo Heracleselt. Ainsalu tegi täismängu, kõik kolm väravat löödi teisel poolajal. Telstar paikneb 20 meeskonna seas 16. ja Utrechti duubel 19. kohal. | Kork kaotas eduseisust meistrile, Shein ja Ainsalu said Hollandis täismängu | https://sport.err.ee/1608719170/kork-kaotas-eduseisust-meistrile-shein-ja-ainsalu-said-hollandis-taismangu | Eesti naiste jalgpallikoondise väravavahi Karina Korgi koduklubi Kalmar läks Rootsi naiste kõrgliigas tiitlikaitsja ja tabeliliidri Rosengardi vastu kaks korda juhtima, aga kaotas 2:6. |
Kui soovite kinolinal näha suurt, üle aegade ulatuvat romantikat eksootilises keskkonnas, otsida lohutust (emotsionaalse) hüljatuse vastu ja rahuldada oma müstikajanu, on George Milleri "3000 aastat igatsust" just teile. Siin on muinasjuttu täiskasvanuile, reisireklaami ning flirti teaduse ja ajalooga.
Üksik 40ndates aastates teadur, narratoloog Alithea (Tilda Swinton) sõidab teaduskonverentsile Istanbuli, ostab sealselt kuulsalt turult kummalise väljanägemisega pudelikese ja laseb sealt oma hotellitoas välja üleelusuuruse džinni (Idris Elba). Ülejäänud film tegeleb džinni lugudega oma armuseiklustest, mis kõik viisid ta tagasi pudelisse kuni kohtumiseni Alitheaga (kreeka mütoloogias tõe jumalanna, nimi tuletatud kreekakeelsest sõnast "tõde"), kes ta sellest tüütust ringist päästab.
Džinni lood on lavastatud arvutigraafika ja rikkaliku stuudiodekoori abil, film linastub aga tavapärases 2D-formaadis, ehkki selles on küllaltki palju sõite läbi ämblikuvõrkude, hämarate koridoride ja müstiliste maastike, mis viitaks pigem 3D-tehnoloogiale. Ebamugavad 3D-prillid ninajuurel võimendaksid küll efekte, aga ei päästaks Mad Maxi looja George Milleri uut tööd keskpärasuse pitserist. Seda ei päästa isegi Tilda Swintoni ennastsalgav osatäitmine ennastunustava teadurina. Aga ehk tulekski Milleri filmi hinnata rohkem stereotüüpse muinasjutu kui tõsiseltvõetava autorifilmina, arvestades ka seda, et kogupereanimafilmi "Õnnelikud jalakesed" 1 produtsendina parima animafilmi Oscari teeninud Miller on oma töödes tulnud vastu suuremate vaatajarühmade maitsele, kui otsinud tõsiselt vastust küsimusele inimese valikute kohta.
Filmi algus on paljutõotav: Alithea kohtub juba Istanbuli lennujaamas kummalise kääbusega, kes teda justkui kuhugi mujale juhtima hakkab ning langeb kokku konverentsil saalitäiele publikule esinedes, kui näeb saalis ta teaduslikule lähenemisele vastuporisevat tulisilmset iidset jumalust. Need episoodid jäävad aga hetkedeks iseendas, kuna ei kordu ega ka vii kuhugi.
Põnevat arengut lubaks ka Alithea esmakohtumine džinniga, kes kitsukesse hotellinumbrisse ära ei mahu ja suhtleb esmalt vaid kreeka keeles. Alithea kui narratoloog tunneb ülihästi mütoloogiat ja džinnimotiividega muinaslugusid, teades seega ka nende sisemisi reegleid, peale selle oskab ta kriitiliselt suhtuda soovidesse ja kontrollimatutesse ihadesse, mille lõksu tavaliselt džinni valla päästnud või muud muinasmaailmaga kokku puutuvad inimesed langevad.
Alithea vastasseis džinniga, kes tahaks pärast kolme soovi täitmist uttu tõmmata, lubaks vaimukat teemaarendust traditsiooniliste muinasjututroopide ümberlükkamise ja stereotüüpide dekonstrueerimiseni välja, kuid Miller läheb lihtsamat teed. Alithea murdub džinni sarmi ees ja esitab talle soovi, mille täitmist ka džinn ise kokkuvõttes naudib. Intrigeerivat potentsiaali on neljandikul filmist, ülejäänud osa täidab digigraafikaga vormistatud müstiline romantika lääges muusikalises kastmes. Alithea pöördumine teadurist lihtsaks naiseks mõjub isegi kummastavalt.
Mööndes, et tegemist on muinasjutuga, ei tohiks järsud muutused ja imeteod muidugi imestust äratada, kuid võttes arvesse, et tegemist on siiski enam-vähem täiskasvanuile mõeldud muinaslooga (ka Eestis on filmil 12 aasta vanusepiirang), ei saa vaataja siiski oma kriitikameelel uinuda lasta. Kui mängureeglite paika loksutamisel filmi alguses teatab džinn, et teab ja täidab naiste salajaseima soovi, imestab Alithea emantsipeerunud naisena, kuidas võib džinn teha üldistusi kogu naissoole. Pärast džinni räägitud lugusid Alithea kaine teaduslik lähenemine kaob, andes maad tavalisele maisele igatsusele seltsi järele.
Püsiva paarisuhte vajadus on Alithea tegelaskujusse ka sisse kirjutatud – üksik naine, kelle abielu purunemise loole vihjatakse filmis põgusalt, tema ainukese armastuse mälestus on pappkarbis keldris (viide alateadvusele psühhoanalüüsis) ning naabriteks kaks kibestunud, samuti üksikut vanadaami, kes ei hoia tagasi oma vastumeelsust sisserändajate ja mööda maailma ringirändajate suhtes.
Idris Elba kehastatud üleelusuurune džinn on loomult samuti lihtne karakter – õnnetu armastaja, kes langeb tahtmatult teda vabastanud naiste võrku. Ainuke väljapääs sellest nõiaringist ongi tema järjekordse vabastaja soov, mis ka džinni rahuldaks. Siit võib tuletada ka "3000 aasta igatsuse" sisemise toimimisloogika: kaks üksildast, kes õnneliku juhuse tõttu kohtuvad, loovad sümbioosi, mis lõpetab korduva õnnetuse paradigma.
Ajalik ja ajatu ühinevad võitmatu armastuse kaudu. See on filmi üldine ja üllas eesmärk. Teisalt on lahendus igavalt stereotüüpne – stiilne ja tark, eatult kaunis naine leiab kaaslase muinasjutulises hiiglasekasvu mustanahalises mehes, kellega rahulikult ja muredeta igavikku kulgeda. Materiaalne kindlus on võluriga tagatud, pealegi ei pea hoolitsema ega muretsema virisevate laste pärast, sest mütoloogilised reeglid võlurolendite ja inimeste vahel järglasi saada ei luba. (Poliitilise korrektsuse ja probleemideta kinolevi huvides katab džinni alakeha ka sädelev trikoo). Pealegi ei saa džinni ja naise suhe muutuda tüütavaks, sest džinn peab osa ajast veetma oma džinnimaal, pajatades teistele džinnidele lugusid, mis on neile elamise eelduseks.
"3000 aastat igatsust" on ood armastusele, mis justkui võidab igasuguseid väiklasi inimlikke ihasid. Alithea ja džinni lugu näitab, et armastuse pärast võib kõrvale jätta ka tarkuse ning koosolemise rõõm leevendab teadmisjanu. "Armastage, ärge targutage!", näib Miller filmiga ütlevat. Samas aga on siin peidus ka lugude jutustamise lunastav mõõde – "3000 aastat igatsust" on samuti lugu, fiktsioon, mida me kõik vajame, et argimaailmaga leppida ja selle näivat kaost enda jaoks korrastada. Lugu viib meid dimensioonidesse, mida me ette ei kujuta ja paneb meid olukordadesse, millega kohaneda, annab karakteri, kellega suhestudes enda kohta ehk midagi teada saada.
See oleks ideaal, kuidas üks lugu võiks toimida. "3000 aastat igatsust" sellise tulemuseni ei jõua, ei aitaks isegi see, kui mees- ja naiskarakterid vahetada, pannes näiteks teaduri ossa Ryan Goslingi ning võluvaks džinniks Milleri filmis Seeba kuningannat mänginud Uganda modelli Aamito Lagumi. Kui algideed on lubavad, siis tulem on antud juhul lahja ning siin algab samuti kõik stsenaariumist.
Võib ju olla, et staaride toel üles võetud "3000 aastat igatsust" pole ka Millerile olnud sedavõrd tõsine projekt, et sellega nüüd väga palju vaeva näha ja pigem on see viis otsida lisarahastust südameasjaks oleva uue Mad Maxi filmi loomiseks – tuleval aastal valmiv "Furiosa" on harufilm Mad Maxi 2015. aasta seiklusele "Mad Max. Raevu tee" 2, kuid keskendub selle naiskõrvalosalisele.
Seega võib teha veel ühe oletuse ja arvata, et Tilda Swintoni juhitud igatsusfilmiga püüdis end feministiks nimetanud Miller jõuda lähemale naise mõistmisele. Filmi tõeliseks maagiks jääbki hämmastava ümberkehastumisvõimega karakternäitleja Tilda Swinton, keda võib vaadata ka igasuguse süžeeta filmis.
Voogedastusplatvorm MUBI pakub praegu ka valikut Tilda Swintoni vähem tuntud filmidest, teiste hulgast võib sealt leida Jamaica päritolu filmitegija Cynthia Beatti kaks dokfilmi "Rattaga piiril" ja "Nähtamatu piir" 3. Kummaski filmis ei tee Tilda Swinton muud, kui sõidab jalgrattaga Berliini kaheks jaganud müüri ääres, läbides sama rada siis, kui müür oli veel olemas, ja siis, kuid sellest olid järel vaid tükid ja mälestused. Swintoni ajatu ja oma ilult justkui ebatõeline näitlejakarakter annab eksperimentaalsele kulgemisdokile välise vaatenurga – noor, saksa keelt purssiv inglise naine viib vaataja ühe riigi sisse ehitatud piiri äärde, mis peab lahutama sama keele- ja kultuuriruumi kuuluvaid tavalisi inimesi. Swinton annab Beatti filmides vajaliku distantsi rõhutamaks selle olukorra absurdsust.
Võib arvata, et Swintoni ebamaise ilu pärast kasutas teda ka George Miller. Niisamuti on omamoodi muinasjutulik ligi kahemeetrine Idris Elba, kuid Milleri igatsusloo tarvis tuli teda digitaalselt suurendada, sest ka Tilda Swinton pole just lühikest kasvu. Nii et ka see on nii-öelda muinasjutt.
1"Happy Feet", George Miller, 2006.
2"Mad Max: Fury Road", George Miller, 2015.
3"Cycling the Frame", Cynthia Beatt, 1988; "The Invisible Frame", Cynthia Beatt, 2009. | Arvustus. "3000 aastat igatsust": jutuvestjate tuleproov | https://kultuur.err.ee/1608719146/arvustus-3000-aastat-igatsust-jutuvestjate-tuleproov | Uus film kinolevis
"3000 aastat igatsust" ("Three Thousand Years of Longing")
Režissöör George Miller
Stsenaristid George Miller ja Augusta Gore
Operaator John Seale
Helilooja Junkie XL
Põhineb A. S. Byatti lühijutul "Džinn ööbiku silmas" ("The Djinn in the Nightingale's Eye", 1994)
Osades Tilda Swinton, Idris Elba, Megan Gale, Matteo Bocelli, Nicolas Mouawad jt.
Arvustus ilmus Sirbis |
Tänavu on karikavõistlustele registreeritud 11 võistkonda. Tiitlikaitsjana alustab teekonda Põlva Serviti. Karikavõistlused kulmineeruvad 25.-27. novembril peetaval finaalturniiril, kuhu pääseb neli tugevamat võistkonda.
Karikavõistlustel osalevad kõik kuus meistriliiga võistkonda: Põlva Serviti, Viljandi HC, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, HC Tallinn, Mistra ja SK Tapa/ N.R Energy. Neile lisanduvad esiliigast Coop Põlva, Valga Käval, HC Viimsi, HC Tallinn 2 ja Põlva Arcwood. Loosi tahtel lähevad esimeses ringis vastamisi Mistra - HC Viimsi, SK Tapa/N.R Energy ja HC Tallinn 2 - Põlva Serviti. Teised tiimid pääsesid otse järgmisesse vooru. Ajalooliselt on just paljudest endistest koondislastest koosnev Arcwood suutnud esiliiga tiimina kõvasti meistrisarja võistkondade vahel vett segada, tulles näiteks 2018. aastal pronksile.
Juba sel laupäeval pannakse karikavõistluste esimeses kohtumises pall mängu Aruküla Spordihoones, kui vastamisi lähevad meistriliigas palliv Mistra ja esiliigasse kuuluv HC Viimsi. "Meil on karikavõistlustel suured lootused, esimene eesmärk on jõuda finaalturniirile ja siis ka loodetavasti kullamängule. Eks palju sõltub loomulikult ka loosist, kuid tunnen, et meil on piisavalt tasemel mängijad ja tugev võidutahe, et karikavõistlustel võite võtta," ütles tänavu HC Tallinnast Mistrasse siirdunud Eesti koondise väravavaht Armis Priskus.
Tänavu tugevnenud koosseisuga meistriliiga tiim SK Tapa on ka selles paaris Põlva Coopi vastu suurfavoriit, kuid kui esimese vooru paaridest üldse ühe peaks valima, kus põnevust tekkida võib, siis tuleks silmad selle paari peale suunata. "Eks muidugi lootsime esimesest ringist mänguta pääseda, kuid loosiratas otsustas teisiti. Positiivse poole pealt saame hooaja alguses rohkem mängupraktikat ning saame uusi mängijaid sisse sulatada. Usun, et esineme hooaja edenedes järjest paremini," vaatas esimesele kohtumisele ette SK Tapa mängija Marten Saar.
Valitsev karikavõitja Põlva Serviti kohtub esimeses voorus eelmisel hooajal esiliigas hõbedale tulnud HC Tallinn 2-ga. "Kindlasti lootsime, et loosiratas halastab meile rohkem. Serviti on sel hooajal väga tugev ning eks peame võtma seda, kui võimalust mängida parima tiimi vastu, kes Eestist võtta on," kommenteeris HC Tallinn 2 eestvedaja ja mängija Martin Pihlamägi.
Eesti käsipallikarikavõistluste esimene voor:
22.09 20.00 Kuristiku Gümnaasium HC Tallinn 2 - Põlva Serviti
08.10 18.00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti - HC Tallinn 2
21.09 19.00 Tapa Spordihoone SK Tapa/N.R Energy - Coop Põlva
04.10 18.30 Mesikäpa Hall Coop Põlva - SK Tapa/N.R Energy
17.09 17.00 Aruküla spordihoone Mistra - HC Viimsi
06.10 19.00 Viimsi kooli spordihoone HC Viimsi - Mistra | Laupäeval algavad Eesti käsipalli karikavõistlused | https://sport.err.ee/1608719143/laupaeval-algavad-eesti-kasipalli-karikavoistlused | Kui meeste käsipalli meistriliigas on kaks vooru peetud ja esiliigaski esimesed kohtumised toimunud, siis sel nädalal alustatakse ka karikavõistlustega. |
"Mu käed on karvased, aga see eest karedad, peale pikemat sessiooni võib nii juhtuda," kommenteeris bändi solist ja produtsent Joosep järvesaar uue loo sünnilugu.
Uue video režissöör on Hindrek "Masa" Maasik, kes tegi video ka kunagisele Bedwettersi hittloole "Dramatic Letter to Concience" millega võideti MTV auhind.
Ansambel Bedwetters alustas tegevust 2004. aastal ning 2009. aastal avaldasid nad oma debüütalbumi "Meet the f#cking Bedwetters". 2013. aastal läks bänd laiali ja tuli tänavu uuesti kokku. | Bedwetters avaldas uue singli "Hateology (Calling Me Out)" | https://menu.err.ee/1608719137/bedwetters-avaldas-uue-singli-hateology-calling-me-out | Ansambel Bedwetters andis välja värske loo "Hateology (Calling Me Out)", mis on nende kolmas sel aastal ilmunud singel. |
2000 eurot kuus võiks õpetaja palk olla küll. Olen muidugi kohanud ka neid õpetajaid, kes on praegusegi palgaga enam-vähem rahul. Peamiselt sellepärast, et töötavad keskmisest suurema koormusega. Neile ei käi see üle jõu. Paraku ei saa me nendest lähtuda, sest väga paljud ei saa hakkama ja lahkuvad koolist.
Hiljemalt viie aasta pärast on alustanud õpetajatest pooled õpetajatööst loobunud ja EHL-i andmetel on Eestis praegu puudu ligi 5000 õpetajakutsega õpetajat. Eelkõige ongi vaja õpetaja palka tõsta selleks, et inimesed üldse õpetajaks õppima läheksid.
Tegelikult on õpetaja palgatõus üksnes pool ülesannet, sest kooli diferentseerimisfondi on samuti raha juurde vaja. Ja väga palju. Näiteks klassijuhataja peaks saama lisatasu vähemalt 300 eurot kuus.
Just diferentseerimisfondist peaks tulema ka õpetajate õpiringide ja kovisioonigruppide eestvedajate tasustamine ning ülikoolis õppivate õpetajate toetamine. Diferentseerimisfondi on vaja raha juurde ka õpetaja karjäärimudeli toimimiseks – et oleks lisaraha meisterõpetajatele.
Alustav õpetaja peaks töötama väiksema koormusega, mis tähendab, et vahe tuleks kinni maksta diferentseerimisfondist. Õpetaja soovib ka iga viie-kuue aasta järel pooleaastast tasulist puhkust. Lisaks kõigele muule on praeguses olukorras koolile vaja lisaraha matemaatika-, füüsika- ja keemiaõpetajate teistest koolidest "üleostmiseks".
Mida aga tegelik elu näitab? Eelmisel aastal diferentseerimisfondi hoopis vähendati, et tõsta selle arvelt miinimumpalka.
Me näeme, et õhinapõhiselt hariduselt turupõhisele üleminek on väga kallis, palju kallim, kui oskasime arvata. Vahel tundub isegi, et nii suures rahapuuduses kui praegu pole Eesti kool kunagi varem olnudki. Lisaks on vaja suuri summasid vene koolide eesti keelele üleviimiseks ning Ukraina laste õpetamiseks.
Riigil on vaja raha ka väljaspool haridusvaldkonda. Riigikaitse vajab lisaraha ja täna ei ütle keegi, et maksame õpetajatele rohkem riigikaitse arvelt. Ja lõpuks, lisaraha on vaja peretoetusteks, gaasi- ja elektriarvete kompenseerimiseks, kusjuures need väljaminekud annavad poliitikutele mitu korda rohkem valijahääli kui hariduse toetamine.
Tõnis Palts Isamaast soovitab õpetajate palga tõstmiseks võtta riigilaenu. Ta selgitab, et parema palgaga õpetajad annavad lastele parema hariduse ja tänu sellele töötavad need lapsed täiskasvanutena viljakamalt ning riik suudab laenu probleemideta tagasi maksta. See võib isegi nii olla, kuid kas teised erakonnad tulevad laenamise mõttega kaasa? President Alar Karis on juba hoiatanud, et riigieelarve ei ole mutiauk ega igiliikur. | Raivo Juurak: õpetaja palgatõus on üksnes pool ülesannet | https://www.err.ee/1608718258/raivo-juurak-opetaja-palgatous-on-uksnes-pool-ulesannet | Tegelikult on õpetaja palgatõus üksnes pool ülesannet, sest kooli diferentseerimisfondi on samuti raha juurde vaja. Ja väga palju, kirjutab Raivo Juurak algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris. |
Eelmisel pühapäeval lõppenud Hispaania velotuuri auks istus suur rattaspordihuviline Luis Enrique kaherattalise selga ja koondisekutse teeninud mängijaid nimetades ilmusid nende nimed justkui kriidiga kirjutatuna asfaldile.
52-aastase Luis Enrique koosseis on sarnane juunikuisele, kuid seekord asendavad Ansu Fatit ja Iago Aspast seni koondisekogemuseta Borja Iglesias ja Nico Williams. Fati ei ole Hispaania eest väljakul käinud juba 2020. aastast saadik. "Ta on sel hooajal Barcelona eest alustanud vaid ühes mängus ja see ütleb mulle nii mõndagi. Loodetavasti näeme taas parimas vormis Ansut, aga praegu ta koosseisu ei kuulu," kommenteeris peatreener.
¡Qué ganas teníamos de decir esto!: @LUISENRIQUE21 da a conocer la lista con los 2️⃣5️⃣ jugadores que disputarán los duelos de #NationsLeague contra Suiza y Portugal.
¡Míster, con este equipo seguro que nos va sobre ruedas! #VamosEspaña pic.twitter.com/Z6S0t1z2sW
— Selección Española de Fútbol (@SEFutbol) September 16, 2022
Treenerina Barcelona Meistrite liiga ja kahekordseks Hispaania liiga võitjaks viinud Luis Enrique on varemgi koondise koosseisu avalikustanud omapärasel moel, näiteks pani ta ühse mullu avaldatud videos garaažiuksele koondislaste nimedega registreerimismärgid; teises võttis kutse teeninud pallurite videomängu FIFA stiilis kujutised välja hõbedastest kohvritest.
Hispaania koosseis 24. septembril toimuvaks mänguks Šveitsi ja 27. septembril toimuvaks kohtumiseks Portugali vastu:
Väravavahid
Robert Sanchez (Brighton), David Raya (Brentford), Unai Simon (Athletic)
Kaitsjad
Cesar Azpilicueta (Chelsea), Hugo Guillamon (Valencia), Pau Torres (Villarreal), Eric Garcia (Barcelona), Jose Gaya (Valencia), Diego Llorente (Leeds), Jordi Alba (Barcelona), Dani Carvajal (Madridi Real)
Poolkaitsjad
Sergio Busquets (Barcelona), Marcos Llorente (Atletico), Koke (Atletico), Gavi (Barcelona), Pedri (Barcelona), Rodri (Manchester City), Carlos Soler (PSG)
Ründajad
Alvaro Morata (Atletico), Ferran Torres (Barcelona), Yeremy Pino (Villarreal), Marco Asensio (Madridi Real), Pablo Sarabia (PSG), Borja Iglesias (Real Betis), Nico Williams (Athletic) | VIDEO | Luis Enrique avaldas Hispaania koondise koosseisu ebatavalisel moel | https://sport.err.ee/1608719113/video-luis-enrique-avaldas-hispaania-koondise-koosseisu-ebatavalisel-moel | Hispaania jalgpallikoondise peatreener Luis Enrique avaldas reedel meeskonna koosseisu Rahvuste liiga mängudeks Šveitsi ja Portugali vastu. |
Iga inimene puutub mingil hetkel oma elus kokku ravimitega. Koroonapandeemia ajal hakati ravimite ohutust kasutamisest avalikkuses rohkem rääkima. Inimesed hakkasid rohkem teadvustama ravimite ohutu kasutamise olulisust.
Siiski tuleb tõdeda, et ükski ravim pole riskita ning kardetavasti puudub kõrvaltoimeteta ravimil ka ravitoime. 2022. aasta Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) patsiendiohutuse päeva teemaks on valitud ravimite ohutus.
Maailma patsiendiohutuse päev on üks WHO ülemaailmsetest rahvatervisele pühendatud päevadest ja seda hakati esmakordselt tähistama 2019. aastal. Paljusid ravimite kasutamisega seotud ohte on võimalik vältida või vähendada. Patsiendiohutuse päeva eesmärk on julgustada patsiente ja nende perekondi kasutama ravimeid teadlikult ja ohutult. 1
Erilist tähelepanu pööratakse raviteekonna kõrgeima riskiga kohtadele - ravi vahetamine, paljude ravimite kooskasutamine, kitsa terapeutilise vahemikuga ravimid, inimlikud eksimused jne. 2
Ravimitega seotud kahjude vähendamisel on arsti, meditsiiniõe ja apteekri kõrval väga oluline roll patsientidel.
Maailma Terviseorganisatsioon on välja töötanud küsimused, mida teadlik patsient võiks küsida: mis on ravimi nimi ning milleks, kuidas ja kui kaua ravimit kasutada; millised on riskid ja võimalikud kõrvaltoimed; milliseid võimalusi on veel olemas minu seisundi raviks; kas olen rääkinud arstile oma allergiatest, muudest terviseseisunditest või haigustest; milliseid ravimeid (sh käsimüügiravimid ja toidulisandeid) ma veel kasutan ja kas see on oluline seoses uue ravimiga; mida teha, kui unustan ravimit võtta ja kui tekivad kõrvaltoimed. 3
Euroopa Ravimiameti juures on töörühm koostööks patsientidega 4, mille üks eesmärke on muuta patsientidele mõeldud info ravimi kohta, nagu pakendi infoleht ja mõnede ravimite puhul ka täiendavad riskivähendamise materjalid, inimsõbralikumaks ja arusaadavamaks. 5
Riskivähendamise materjalide abil juhitakse ravimi kasutajate - patsientide, arstide, õdede ja apteekrite - tähelepanu ravimi kasutamisega kaasneda võivatele riskidele ning kuidas neid riske vähendada või vältida.
On mitmeid olukordi, mis nõuavad ravimite kasutamisel erilist tähelepanu - nt sobivus teiste ravimitega, rasedus (teatud ravimite puhul range nõue raseduse vältimiseks), neeru- ja maksapuudulikkus (nt teatud ravimite puhul kasutada ettevaatusega, vähendada annust), ravimite võtmine eriolukordades nt kirurgia korral, ravimid ja alkohol jne.
Tavaliselt piisab riskide vähendamiseks nende kirjeldamisest ravimi infolehes, sobivast ravimipakendi suurusest, näiteks kui palju on tablette ühes karbis, ja sellest, et ravim on saadaval ainult retseptiga.
Mõnikord on siiski vaja rakendada täiendavaid abinõusid. Üldine põhimõte on: õige ravim, õiges annuses, õigel ajal, õigele patsiendile koos õige teabe ja ravi jälgimisega.
Täiendavate abinõude valik sõltub riski ilmnemise sagedusest, kõrvaltoimete raskusastmest, riski välditavusest, riski enda ja riski vähendamiseks kasutatud abinõude mõjust patsiendile (et riski vältimiseks kasutatav abinõu ei oleks patsiendile liialt koormav võrreldes riski enda suurusega), ravimi manustamisviisist (nt kas ravim on suukaudne või süstitav), millistele patsientidele on ravim mõeldud ja kus ravimit kasutatakse (nt kasutatakse ainult haiglas infusiooni teel manustamiseks või on tegemist suukaudsete tablettidega, mida patsient ise kodus võtab). 6
Üks laialdasemalt kasutatavaid abinõusid riskide vähendamisel on täiendavad riskivähendamise materjalid, mis on mõeldud kasutamiseks tervishoiutöötajatele (arstid, meditsiiniõed, ämmaemandad, apteekrid, vahel ka laboritöötajad) ja/või patsientidele ning nende lähedastele või hooldajatele.
Lühidalt kutsutakse neid veel hariduslikeks materjalideks. Siinkohal tuleb eristada käsimüügi ravimite (ravimite, mida saab osta ilma retseptita) reklaami ja ravimiametite poolt ravimi müügiloaga ette nähtud kohustuslikke riskide vähendamiseks mõeldud materjale.
Patsientidele mõeldud materjalid jagunevad omakorda patsiendijuhenditeks, riskist teadlik olemise vormideks, patsiendipäevikuteks ja patsientidele mõeldud ohutuskaartideks. Patsiendijuhendid toovad välja, mida konkreetselt teha riskide vähendamiseks enne ravi alustamist, ravi ajal või pärast ravi lõpetamist.
Riskist teadlik olemise vorm on, nagu nimigi ütleb, materjal informeerimaks patsienti konkreetsest riskist; samuti on see abiks arstile dokumenteerimaks, et ta on riski patsiendile selgitanud ning patsient on sellest aru saanud.
Patsiendipäevik on patsiendile abiks raviga seotud vajaliku info kirjapanemiseks ning seda kasutatakse infovahetuseks arsti ja patsiendi vahel (näiteks, kui ravi vältel on tarvis jälgida kodus mõõdetavaid tervisenäitajaid - nt vererõhku).
Patsiendi ohutuskaart on meeldetuletuseks kindlate riskide ja abinõude kohta nende vältimiseks ja vähendamiseks, sh kui ravimi tarvitamisest on vaja teavitada teisi patsiendi ravis osalevaid arste, meditsiiniõdesid või apteekreid. 6 Patsientidele mõeldud materjali annab patsiendile tavaliselt arst, vahel on materjal lisatud ravimi pakendisse.
Tänapäeval ei pea materjalid olema sugugi ainult paberil. Kui ravimil on ette nähtud hariduslikud materjalid patsientidele, on need kättesaadavad Eesti ravimiameti kodulehel. E-teenuste sektsiooni kaudu saab minna ravimiregistrisse. Registrist saab patsient leida oma ravimi ning täiendavate riskivähendamise meetmete sektsioonis tutvuda talle mõeldud täiendava infoga. Teadlik patsient on kursis oma ravimite ohutu kasutamisega.
1 World Health Organization. Patient Safety Day.
2 World Health Organization. World Patient Safety Day 2022.
3 WHO. 5 moments for medication safety.
4 European Medicines Agency. Patients and Consumers Working Party.
5 European Medicines Agency. Mandate, objectives and composition of the Patients and Consumers Working Party.
6 European Medicines Agency. Guideline on good pharmacovigilance practices (GVP) Module XVI – Risk minimisation measures: selection of tools and effectiveness indicators, EMA/204715/2012 Rev 3 - Draft for public consultation. Feb 1, 2021. | Maaja Ivask, Ruth Aava ja Hele Anderspuk: ravimid ja patsiendi vastutus | https://www.err.ee/1608718219/maaja-ivask-ruth-aava-ja-hele-anderspuk-ravimid-ja-patsiendi-vastutus | Paljusid ravimite kasutamisega seotud ohte on võimalik vältida või vähendada, kirjutavad Maaja Ivask, Ruth Aava ja Hele Anderspuk patsiendiohutuse päeva puhul. |
2003. aastal asutatud MAFF on Baltikumi ja Põhjamaade üks vanimaid loodusfilmide festival, mis on aastatega muutunud ka oluliseks filmitegijate kooskäimise paigaks ja noorte innustajaks. Ümmarguse tähtpäeva eel valminud ETV2 erisaates võetakse kokku festivali ajaloo eredamad hetked ja sõna saavad inimesed, kes Matsalu filmifestivaliga tihedalt seotud olnud.
Festivalile pühendas ETV2 ka loodusfilmide erikava, mis tõi tele-ekraanile 2021. aasta festivali silmapaistvad linateosed. Filmid on järelvaadatavad Jupiteri lehel.
"Maa: Helitu"
2021. aasta Matsalu loodusfilmide festivali võidufilm kolmest Hunyuanis elavast Hiina perest, kelle eesmärk on tagada helgem tulevik oma lastele, sest piirkonna suurimaks probleemiks on pestitsiidide liigsest kasutamisest põhjustatud keskkonnakriis.
"Metshobused: Pusta lugu"
2021. aastal MAFFi publiku lemmiku tiitli ning looduse kategooria parima režii auhinna võitnud dokumentaal Ungari steppides ehk pustas elavast kolmesajapealisest metshobuste karjast.
"Loomalapsed"
2021. aastal Tartu loodusmaja eripreemiaga pärjatud Jan Hafti dokumentaal loomariigi igikestvast eluringist ja loomalaste kasvamisest. | ETV2 tähistab erisaatega Matsalu loodusfilmide festivali sünnipäeva | https://kultuur.err.ee/1608719116/etv2-tahistab-erisaatega-matsalu-loodusfilmide-festivali-sunnipaeva | 21. septembril avatakse Lihulas Matsalu loodusfilmide festival, mis toimub juba 20 korda. Festivali tähenduse ja ajaloo eredamad hetked võtab kokku ETV2 erisaade "Matsalu loodufilmide festival. 20 aastat elumuutvaid filme", mis jõuab tele-ekraanile laupäeval kell 21.20. |
Kalju viis 32. minutil juhtima Alex Matthias Tamm, kaks minutit hiljem suurendas nende edu Nikita Komissarov. Teisel poolajal lõi Tallinna klubi samuti kaks väravat, kui 65. sahistas pärnakate võrku Kaspar Paur ja kümmekond minutit enne lõpuvilet William Jebor. Pärnu lõpetas kohtumise kümne mehega, sest 77. minutil saadeti punase kaardiga väljakult ära Taaniel Usta.
Kalju suutis meistriliigas viimati kolm punkti teenida 13. augustil, sellele järgnesid viis võiduta kohtumist. Sealjuures löödi viie mänguga kokku kolm väravat.
Vaprus liigub kindlal esiliiga kursil, senise 27 mänguga on kogutud ainult kaheksa punkti ja reedene kaotus oli neile järjekorras juba 11. Kalju ja Paide peavad põnevat võitlust kolmanda koha nimel, Nõmme on ühe enampeetud mängu juures Paidest teeninud neli punkti rohkem. | Võit Vapruse üle lõpetas Kalju nukra seeria | https://sport.err.ee/1608719086/voit-vapruse-ule-lopetas-kalju-nukra-seeria | Koduses jalgpalli Premium liigas peeti reedel üks kohtumine, kui Nõmme Kalju oli Sportland Arenal 4:0 üle Pärnu Vaprusest. |
19-aastasena kõigi aegade noorimaks meeste esinumbriks kerkinud hispaanlane liitus meeskonnga teisipäeval ehk ei saanud tiimi aidata avakohtumises võetud 3:0 võidus Serbia üle.
"Ma ei saabunud siia eriti heas füüsilises konditsioonis. Mul on väga-väga raske," rääkis USA lahtistel ligi 24 tundi puhast mänguaega väljakutel veetnud Alcaraz. "Väljak on väga aeglane, mul on sellega kohanemiseks aega olnud vaid kaks päeva. Väga keeruline."
Alcaraz pääses väljakule pärast seda, kui Roberto Bautista Agut oli alistanud Vasek Pospisili, kuid maailma esireket ei suutnud samaga vastata ning kaotas endast kolm aastat vanemale Kanada esinumbrile 7:6 (3), 4:6, 2:6. Hiljem tõid Auger-Aliassime ja Pospisil Hispaania paari Marcel Granollersi - Pedro Martineze 4:6, 6:4, 7:5 alistamisega Kanadale matši üldvõidu ning kergitasid nad B-grupis esikohale. Edasipääsulootused on säilinud nii Hispaanial, Serbial kui Lõuna-Koreal.
Edasipääsejad on selged C- ja D-grupis, kus 22.-27. novembrini Malagas toimuvale finaalturniirile on koha taganud Austraalia, Saksamaa, Holland ja USA. | Alcaraz sai esimeses mängus maailma esireketina kaotuse | https://sport.err.ee/1608719080/alcaraz-sai-esimeses-mangus-maailma-esireketina-kaotuse | Äsjane USA lahtiste võitja Carlos Alcaraz pidi reedel oma esimeses mängus maailma esireketina kohe kaotuse vastu võtma, kui jäi Davise karikasarja kõrgeima taseme mängus alla Kanada tähele Felix Auger-Aliassime'ile. |
Reedel peetud poolfinaalides oli noortel triatleetidel oluline jõuda üheksa parema hulka, et pääseda A-finaali. Lisaks pääses laupäeval TOP30 koha eest võistlema kolm sportlast aegade põhjal. B-finaalis heideldakse kohtade eest 31.-60.
Liis Kapten teenis neidude kolmandas poolfinaalis viienda koha ajaga 27.23. Tema poolfinaali kiireim oli prantslanna Manon Laporte (26.48). Gregor Rasva lõpetas noormeeste teises poofinaalis teisel positsioonil ajaga 22.50, jäädes esimesena finišijoone ületanud prantslasest Arthur Blaisest seitsme sekundi kaugusele.
Etriin Etverk võistles neidude teises finaalis ja pälvis 13. koha ajaga 28.00. Üheksas koht ehk otse A-finaali pääsemine jäi seekord 33 sekundi kaugusele. Teise poolfinaali kiireim oli Slovakkia triatleet Margareta Vrablova ajaga 26.27.
Neidude esimeses poolfinaalis võistelnud Hanna-Liisa Värik teenis 23. koha ajaga 30.18. Esimesena ületas lõpujoone prantslanna Lea Houart (26.32). Noormeeste esimeses poolfinaalis startinud Oskar Hein sai samuti 23. koha (24.41). Võidukas oli prantslane Nils Serre Gehri ajaga 22.59. Noormeeste kolmandas poolfinaalis sai Gert Martin Savitsch 25.02-ga 24. koha. Parim oli šveitslane Antoine L'Hote.
"Eesti koondisest jõudis noorte EM-il A-finaali kaks sportlast esmakordselt," rääkis Eesti Triatloni saavutustoimkonna juht Marko Albert võistluse järel. "Kui Gregor kordas A-finaali pääsu, siis Liisist sai esimene Eesti neiu, kes on noorte EM-il sinna jõudnud. Etriini kui meie koondise pesamuna B-finaali pääs on samuti väga hea saavutus, kuigi olen isegi rohkem rahul sellega, kui südilt Etriin võistles. Hanna-Liisa, Gert Martin ja Oskar tegid tublid pingutused, kuid kahjuks sellest edasipääsuks seekord ei piisanud."
Noorte Euroopa meistrivõistlustel ujusid triatleedid 300 meetrit, seejärel sõitsid rattaga kaheksa kilomeetrit ja pärast seda jooksid kaks kilomeetrit. Neidude A-finaal toimub La Baule'is laupäeval Eesti aja järgi kell 13.45 ning B-finaal kell 13. Noormeeste A-finaalile antakse start kell 18. Lisaks on pühapäeval kavas segateatevõistlus, kus osaleb ka Eesti koondis. | Esmakordselt pääsesid noorte EM-il A-finaali kaks Eesti triatleeti | https://sport.err.ee/1608719074/esmakordselt-paasesid-noorte-em-il-a-finaali-kaks-eesti-triatleeti | Lääne-Prantsusmaal La Baule'i linnas alanud noorte triatleetide Euroopa meistrivõistlustel pääsesid Liis Kapten ja Gregor Rasva A-finaali. B-finaalis võistleb laupäeval Etriin Etverk. |
NATO valitsusjuhid otsustasid juunis Madridi tippkohtumisel tugevdada sõjalise liidu idatiiva riikide kaitset. Eesti puhul tähendab see muuhulgas täiendavate liitlasvägede, näiteks brittide, riiki saabumist.
Ka USA president Joe Biden teatas tippkohtumise järel, et Eestis ja teistes Balti riikides hakkab rohkem ameeriklaste üksusi väljaõppel käima.
Seda, millal täiendavad liitlasväed Eestisse saabuvad ja kui palju neid on, pole veel teada. Mis on aga kindel, on see, et olemasolev kaitseväe taristu jääb liitlaste vastuvõtmiseks kitsaks.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm kirjutas septembri alguses ERR-i arvamusartiklis, et liitlaste vastuvõtt eeldab Eestisse uue sõjaväelinnaku rajamist ja harjutusväljade laiendamist.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori Magnus-Valdemar Saare sõnul on uue sõjaväelinnaku asukoht veel lahtine. Ta ütles, et kuigi otsuseid ei ole veel tehtud, siis ei ole uusi maatükke riigil linnaku rajamiseks mõistlik soetada.
"Juba tulenevalt kommunikatsioonidest ja kõigest sellisest on mõistlik rajada uus linnak kuhugi, kus mingi osa tööd on juba ette ära tehtud. Sellised asukohad on meil eeskätt Võru Taara linnaku lähedal Nursipalu, Sänna ja Tsiatsungõlmaa piirkonnas," lausus ta.
Taara sõjaväelinnakut Võru linnas, kus paikneb Kuperjanovi jalaväepataljon, Saare sõnul uute üksuste vastuvõtmiseks laiendada ei anna, sest seal on ehitusmahud juba suuresti ära kasutatud.
Uus sõjaväelinnak peaks kaitseinvesteeringute keskuse juhi sõnutsi mahutama 1000-2000 sõdurit ning tingimused saavad seal plaanide järgi olema sarnased nendele, mis on Ühendkuningriigi, Prantsuse ja Taani üksustel praegu näiteks Tapa või Ämari sõjaväelinnakus.
"Uues sõjaväelinnakus on näiteks kasarmud, staabihooned, laohooned, remondi- ja hoiustamistingimused rasketehnikale ning olmetingimused sõduritele ehk söökla ja spordirajatised," loetles Saar.
Olemasolevad harjutusväljad jäävad liitlastele kitsaks
Kõige suurem kitsaskoht uute liitlaste vastuvõtmisel on seotud väljaõppetingimustega. Saar ütles, et praegused harjutusväljad jäävad kaitseväele kitsaks, eriti Kagu-Eestis.
Saar ütles, et eesmärk on luua Kagu-Eestisse tingimused, et mis võimaldaks välja õpetada soomustatud üksusi, näiteks üksusi jalaväe lahingumasinatel või soomustransportööridel.
"Selleks peavad näiteks harjutusväljade ohualad olema piisavad. Nursipalu harjutusväljal on praegu küll võimalik näiteks Pasi soomustransportööridel mõnesaja meetri ulatuses rühma või kompanii suuruse üksusega natuke manööverdada ja ühes suunas pardarelvadest lasta, kuid on vaja, et harjutusväljale mahuks ära ka suurem üksus," selgitas ta.
Harjutusväljadel korraldatakse laskmisi ja lõhketöid, katsetatakse relvi, lahingumoona ja muud tehnikat.
Detsembris vastu võetud riigikaitse arengukavas on kirjas, et laiendada tuleb keskpolügooni, Sirgala ja Soodla harjutusväljasid. Septembri alguses sõlmis kaitseinvesteeringute keskus näiteks lepingu osaühinguga Skepast&Puhkim Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu koostamiseks koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskpolügooni eriplaneeringu kehtestas valitsus juuli alguses.
Riigikaitse arengukavas otsustatust aga täiendavate liitlaste vastuvõtmiseks ei piisa. Magnus-Valdemar Saar ütles, et Kagu-Eestisse on vaja luua veel täiendavad väljaõppetingimused, laiendades näiteks harjutusvälju Võru linnast läänes Nursipalu–Sänna–Tsiatsungõlmaa piirkonnas.
"Praegu on küsimus selles, et kui palju ja mida on vaja teha. Tsiatsungõlmaa ja Nursipalu harjutusväljad ning Sänna ala asuvad teineteisest umbes 15 kilomeetri kaugusel. Me võime lõigata nendele harjutusväljale mingid servad juurde või tekitada uued kattuvad ohualad," lausus ta.
3134 hektari suurune Nursipalu harjutusväli Võru linnast 12 kilomeetrit läänes Rõuge ja Võru vallas. Looduslikult haarab suurema osa väljast enda alla Keretü soo. Tsiatsungõlmaa harjutusala asub aga Võru vallas Juba külas, umbes 30 hektaril.
Täpsemad plaanid selguvad riigi eelarvestrateegia kõnelustel
Saar lausus, et seda, palju sõjaväelinnaku ehitamine või harjutusväljade laiendamine riigile maksma läheb, veel avaldada ei saa. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on omad arvutused teinud, lõplik summa sõltub aga riigi eelarvestrateegia kõnelustest.
Kui valitsus on otsuse langetanud, plaanib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus taristu välja ehitada võimalikult kiiresti. "Ma tahan rõhutada, et kui me räägime uue linnaku rajamisest või harjutusväljade laiendamisest, siis tegelikult räägime me ikkagi aastatest," ütles ta.
Saar ütles, et kohaliku kogukonnaga pole kaitseinvesteeringute keskus uue linnaku või harjutusväljade laiendamise asjus lävimist veel alustanud.
"Me tegelikult ei tea veel, millises ulatuses me plaane läbi viime. Kõigepealt selguvad täpsemad plaanid, siis räägime ka kohaliku kogukonnaga," ütles ta.
NATO lahingugrupis Eestis teenivad praegu üheaegselt Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani üksused ning lahingugruppi juhib hetkel briti kuninglike husaaride üksus.
Lahingugrupi üksused saabusid Eestisse 2017. aasta kevadel ja on lõimitud esimese jalaväebrigaadi koosseisu. Lahingugruppi kuulub üle 1000 liitlassõduri ja sellel on olemas soomusüksuste tehnika ning relvastus: lahingutankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid, tankitõrje- ja õhutõrjerelvad, pioneerisoomukid ning mitmesugused toetussoomukid (side, meditsiin, logistika).
Ühendkuningriik saatis veebruaris Eestisse ka täiendatud üksuse ehk üle 800 kaitseväelase. Lisaks on Eestis Balti riikide õhuturbe missiooni üksus Saksamaalt. Kokku on praegu Eestis viibivate liitlaste arv kaitseministeeriumi sõnul umbes 2500 inimest. | Riik plaanib ehitada Võru lähistele uue sõjaväelinnaku | https://www.err.ee/1608719062/riik-plaanib-ehitada-voru-lahistele-uue-sojavaelinnaku | Riik plaanib liitlasvägede täiendavaks vastuvõtmiseks ehitada Võru lähistele uue sõjaväelinnaku ning laiendada ka sealseid kaitseväe harjutusväljasid. Linnaku täpne asukoht ja muud üksikasjad selginevad pärast riigi eelarvestrateegia vastuvõtmist. |
Esialgu hinnatakse eestlanna oskusi U-19 võistkonna juures, kirjutab Soccernet.ee. Volkov jõudis naiste meistriliigasse eelmisel hooajal ning Flora särgis on ta seni teeninud mänguaega 29 kohtumises. Tänavu on Flora keskväljale kindlust pakkuv Volkov sahistanud väravavõrku 11 korral, mis asetab ta naiste meistriliiga väravaküttide arvestuses seitsmendale pulgale.
Erilise hüppe tegi Volkov sel suvel, teenides naiste A-koondises Kasahstani vastu debüüdi. 17-aastane pallur kuulus koondise koosseisu ka septembrikuistes MM-valikmängudes. Kodumaisele liigale lisaks esindas Volkov Flora värve ka augustikuus, kui Torinos mängiti Meistrite liiga kohtumisi. Mõlemad matšid küll kaotati, kuid Volkov lõi eestlannade ainsa värava. | Noor Flora poolkaitsja viibib testimisel Itaalia kõrgliigaklubis | https://sport.err.ee/1608719101/noor-flora-poolkaitsja-viibib-testimisel-itaalia-korgliigaklubis | Tallinna FC Flora 17-aastane poolkaitsja Jaanika Volkov viibib testimisel Itaalia kõrgliigaklubis Sassuolo. |
Bellingcati väitel on kahtlustatav, kelle nimeks on varem öeldud Ruslan Boširov, tegelikult GRU polkovniku Anatoli Tšepiga, vahendas BBC.
Briti ametnikud ei ole Bellingcati uurimist kommenteerinud, kuid BBC andmeil ei vaielda selle tulemustele vastu.
Suurbritannia uurijad on varem öelnud, et Boširov oli Vene luureohvitser.
Arvatakse, et ta reisis Suurbritanniasse võltsitud passiga. Temaga koos oli teine Vene kodanik, kes kasutas nime Aleksandr Petrov.
Boširov ja Petrov ütlesid Vene riigitelevisioonis tehtud pöördumises, et nad käisid Salisburys turistidena, et külastada sealset katedraali.
Bellingcati andmetel oli kolonel Tšepiga sõjaväelane, kes teeninud Tšetšeenias ning on saanud ka kõrgeima riikliku - Venemaa föderatsiooni kangelase - autasu, mille tavaliselt annab president Vladimir Putin isiklikult üle.
Bellingcat sai enda valdusse väljavõtteid Anatoli Vladimirovitš Tšepiga passist. 2003. aastast pärit foto sarnaneb Bellingcati hinnangul noorema versiooniga mehest, kes on siiani tuvastatud kui Ruslan Buširov.
Venemaa endine luuraja Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Salisbury linna pargipingilt, kui nad olid mürkaine tõttu kriitilises seisundis. Briti võimude kinnitusel oli neid mürgitatud Nõukogude Liidu/Venemaa päritolu keemiarelvaga Novitšok.
London on süüdistanud keemiarünnakus Moskvat ning juhtum on toonud kaasa veelgi suurema pingestumise lääneriikide ja Venemaa suhetes ja vastastikused diplomaatilised sammud. Moskva on süüdistusi ja seotust rünnakuga eitanud. | Veebilehe väitel on üks Skripalide mürgitamises kahtlustatav GRU polkovnik | https://www.err.ee/864454/veebilehe-vaitel-on-uks-skripalide-murgitamises-kahtlustatav-gru-polkovnik | Uuriva ajakirjanduse veebileht Bellingcat väidab, et paljastas ühe Salisburys Skripalide mürgitamises kahtlustatava tegeliku isiku. |
Möödunud aastal esimeses divisjonis alustanud ning sealt võitjana meistriliigasse liikunud Kalevile oli kaotus seda kibedam, et tavahooaeg lõpetati punktitabeli kolmandana, olles vaid ühe võidu kaugusel punktitabeli liidrikohast.
Kalev RFC president Kristjan Kotkase sõnul pole aga meelepahaks erilist põhjust, sest pingelise hooaja vältel tegi ragbiklubi läbi enneolematu arengu ning sakutas põhjanaabreid põhjalikult nii siin- kui sealpool lahte. "Viimasel kodumängul Helsingi Warriorsiga pidime leppima napi kaotusega, mis viis meilt ka võimaluse poolfinaali Tallinnas võõrustada," ütles Kotkas.
Kalevi meestele ei teinud tavahooaja viimast mängu kergemaks punane kaart, mille tõttu mängiti sisuliselt terve teine poolaeg vähemuses. Soome Ragbiliit küll hiljem tühistas reeglite vastaselt antud punase kaardi, kuid selleks ajaks oli mäng juba mängitud.
"Hooaja vältel näitasid kalevlased soomlastele kindlat üleolekut füüsilises võimekuses ja vastupidavuses. Eesti poisid on erakordselt sitked ning see tagas suuresti ka meie edu, kuid poolfinaalis Helsingi Ragbiklubi vastu polnud sellest paraku enam suurt kasu, sest tugeva vihmasaju tõttu oli mäng konarlik ning pausiderohke. See tegi Kalevile omase kiire ja avatud mängutaktika väga keeruliseks," ütles Kotkas.
Veel paar kuud tagasi võttis Kalev samalt vastaselt kindla võidu skooriga 40:15. Seekord oldi enamus aega poolfinaalist vastasest maas vaid nelja punktiga, mille oleks lahendanud kõigest üks kiirvisiit palliga vastase joone taha.
"Meeskond on teinud kõva töö ära ning võime oma avahooajaga Soome meistriliigas rahule jääda – punktitabeli põhjal tulime ju kolmandaks. Tänada tuleb fänne ja toetajaid, kes on Kalevit mängudel toetanud ning loomulikult ka Tallinkit, kes meid hooaja vältel üle vee aitas. Meie vastasteks liigas on pika ajalooga ning paremate võimalustega klubid, kuid näeme vaeva, teeme tööd ning järgmine aasta võtame Soome sortsidelt karika," lubab Kotkas.
Talvehooajal keskendub Kalev eeskätt uute mängijate treenimisele. "Selle hooaja jooksul on meie klubi ridadesse lisandunud arvukalt noori talente, kes tulevad üle muudelt aladelt - nii meeskonnaaladelt nagu korvpall ja jalgpall, aga ka individuaalaladelt nagu näiteks maadlus. Talenti ja füüsilist võimekust on, nüüd kasutame talvekuid selleks, et poistele tehnika ja reeglid selgeks õpetada. Viimaseid on ju ragbis entsüklopeedia jagu," ütles Kotkas kokkuvõtvalt. | Kalevi ragbimehed jäid napilt välja Soome meistriliiga finaalist | https://sport.err.ee/864391/kalevi-ragbimehed-jaid-napilt-valja-soome-meistriliiga-finaalist | Oma esimese ning igati edukalt alanud Soome meistriliiga hooaja lõpetuseks pidi Tallinna Kalevi ragbimeeskond poolfinaalis loovutama võidu Helsingi Ragbiklubile. |
"See peaks olema suur ime, kui saaksin 16 päeva pärast mängida, sest praegu pole ma saanud veel isegi jooksmisega alustada. Asjade järjekord peaks aga olema selline, et esmalt jooks, siis pallitrenn ja seejärel mängimine. Kahjuks on asjad nii," sõnas Käit Postimehele.
Käidi eemalejäämine tähendab ilmselt, et septembri kohtumistes keskpoolkaitsjana põhikoosseisu kuulunud Konstantin Vassiljev on algrivistuses ka oktoobris. | Mattias Käit oktoobris Eesti koondist esindada ei saa | https://sport.err.ee/864445/mattias-kait-oktoobris-eesti-koondist-esindada-ei-saa | Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Mattias Käit taastub endiselt septembri alguses tehtud sportlase songa operatsioonist ega saa esindada rahvusmeeskonda oktoobrikuu kodumängudes Soome ja Ungari vastu. |
"Esimees Kim näeb Põhja-Korea jaoks suurt tulevikku. Ootame meie järgmist kohtumist, mis leiab aset, ma arvan, et üsna varsti," ütles Trump.
Trump kiitis samal päeval ÜRO-s esinedes samuti Kimi, kes tahab tema sõnul rahu, kuid kutsus esialgu jätkama Pyongyangile kehtestatud karmide sanktsioonide ranget jõustamist.
Trump ütles ÜRO Julgeolekunõukogu massihävitusrelvade leviku tõkestamisele pühendatud eriistungit juhatades, et ootab pärast 12. juuni Singapuri kohtumist Kimiga lähikuudel ja -aastatel Põhja-Korealt väga häid uudiseid.
"Kim Jong-un, mees, keda ma olen tundma õppinud ja kes mulle meeldib, tahab Põhja- Korea jaoks rahu ja õitsengut," lausus Ühendriikide president. "Kulisside taga, eemal meediast on juhtumas palju asju, mida keegi ei tea, kuid nad leiavad sellest hoolimata aset ja nad on positiivsed." | USA presidendi sõnul sai ta Kimilt erakordse kirja | https://www.err.ee/864466/usa-presidendi-sonul-sai-ta-kimilt-erakordse-kirja | USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et sai Põhja-Korea liidrilt Kim Jong-unilt erakordse kirja, mis sisendab optimismi järgmise peatse kohtumise osas. |
Täna kella 15 ajal teatati, et Lääne-Nigula valda Musa rabasse seenele ja marjule läinud seltskonnast on üks liige kaduma läinud. Kohale läksid politseipatrullid Tallinnast ning patrull Haapsalust, kes asusid meest rabast otsima mobiiltelefoni positsioneeringu abil. Varsti sai mehe mobiiltelefoni aku aga tühjaks.
Õhku tõsteti politseikopter. Sündmuskohal oli ka päästeameti amfiibauto, mis koos patrullpolitseinikega raba läbi asus kammima. Juba olid valmis reageerima ka vabatahtlikud, kuid siis märkas kopterimeeskonna liige hädasolijat õhust.
Mees aidati mõned minutid pärast kella 19 rabast välja. Tema jõud oli raugemas, kuid tervis siiski korras ja ta tuli omal jalal rabast välja.
Otsinguid juhtinud Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Ahti Jõemaa sõnas, et arvestades väljas valitsevat ilma ja suurt maa-ala, on õnn, et mees vahetult enne pimedat üles leiti.
"Mees üritas esialgu omal jõul mobiiltelefoni rakenduste juhendamisel teed leida, kuid see sõi telefoni akut ning nii sai aku peatselt tühjaks. Mees kuulis politseisõidukite sireene, kuid ei saanud meiega tühja aku tõttu enam ühendust ega osanud meile vastu liikuda," selgitas välijuht. | Politseinikud leidsid metsa eksinud eaka seenelise kopteri abil | https://www.err.ee/864463/politseinikud-leidsid-metsa-eksinud-eaka-seenelise-kopteri-abil | Politseinikud leidsid Lääne-Nigula vallas rabas eksinud 71-aastase mehe päästekopteri abil üles. |
Veerandiprotsendiline tõus tõstis baasintressimäära vahemikku kahest kuni 2,25 protsendini, vahendas Bloomberg.
Föderaalreserv tõstis majanduskasvu prognoosi tänavuseks 2,8 protsendilt 3,1 protsendile ning tulevaks aastaks 2,4 protsendi juurest 2,5 protsendini. 2020. aasta prognoos jäi muutmata ja on jätkuvalt kaks protsenti.
Föderaalreservi juht Jerome Powell ja tema kolleegid üritavad teha seda, mis on USA keskpangal oma 104-aastase ajaloo jooksul seni vaid ühe korra õnnestunud: korraldada majandusele pehme maandumine, tõstes intresse piisavalt, et ennetada ülekuumenemist, ent mitte nii palju, et vallandada langust.
President Trump ei ole keskpanga raskele ülesandele seni kaasa aidanud. Lisaks kõrgete intressimäärade kritiseerimisele alustas ta kaubandussõda Hiinaga, mis ähvardab kasvu aeglustada ja inflatsiooni suurendada.
Nüüdseks on intressimäär jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2008. aasta oktoobrist ehk aega vahetult pärast Lehman Brothersi pankrotistumist.
Komitee toetas intressimäära tõstmist häältega 9:0. | Föderaalreserv tõstis tänavu kolmandat korda intressimäära | https://www.err.ee/864457/foderaalreserv-tostis-tanavu-kolmandat-korda-intressimaara | USA föderaalreserv tõstis intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra, riskides president Donald Trumpi kriitikaga. |
Mulluste medalistide kohtumine Põlva Mesikäpa hallis algas Viljandi tagamehe Sergei Rodjukovi väravaga, kuid mõne minuti pärast olid võõrustajad ees 3:2. Tasavägise jätku asemel põrkusid külalised pea 20 minutiks Serviti kaitsemüüri ja puurivaht Eston Varuski vastu. Kui 23 minutit oli mängitud, juhtis tiitlikaitsja 13:2!
Viljandi jäi nädalavahetusel Jõudi esivõistlustel mängides ilma valgevenelasest võtmemängijast Andrei Hapalist ning suures kaotusseisus andis peatreener Marko Koks mänguaega noortele. Alles 14-aastane Aleksander Pertelson kasutas usalduse suurepäraselt ära – tema viskas mulkide neli järgmist väravat, kuid Serviti läks vaheajale 18:6 eduseisus.
Teine pooltund kulus Servitil eduseisu kasvatamisele, esmakordselt sel hooajal said platsile Jürgen Lepasson ja Martin Grištsuk ning värava lõpuks kirja tosin meest. Serviti 34:14 võidule aitasid Henri Sillaste, Ülljo Pihus ja Sergei Ljubtšenko kaasa viie väravaga, Viljandi poolel jäi Pertelsoni arvele neli, Rodjukov ja Mihkel Lõpp tabasid kolm korda.
Arukülas kohtusid eelmises voorus Viljandit üllatanud Aruküla/Audentes ning liigaliider HC Tallinn. Külalised said kiirrünnakuid hästi ära kasutades 5:1 algedu ja kuigi vaikselt vahe vähenes, lõppesid paljud arukülalaste üritused kas blokis või väravavaht Armis Priskuse kätes. 23. minutil tegi Tallinna joonemängija Rainer Kelk seisuks 12:7, kuid nüüd hakkas vahe hoogsalt kokku kuivama.
Rauno Kopli tabas kaks korda, Martin Kalvet korra ja Markus Meineri kiirrünnaku järel oli vahe minimaalne. Pealinlaste 14:11 võidetud avapoolaja järel asusid peaosadesse väravavahid – nii Priskus kui võõrustajate poolel Siim Normak tegid suurepäraseid tõrjeid. Esimesena jooksis täielikult kinni Tallinna rünnak ja Aruküla/Audentes asus 5:0 vahespurdi järel 38. minutil esmakordselt juhtima 16:15!
Järgmise värava viskasid Martin Noodla hoolealused aga 18 minutit hiljem ja selleks hetkeks oli Tallinn põgenenud kaheksaväravalisse eduseisu. Lõpuvile teatas täiseduga jätkava Tallinna 25:18 võidust. Uku-Tanel Laast, Enrico Anton ja Markus Viitkar viskasid võitjate poolel neli väravat, kaotajatest oli täpseim Kopli viie tabamusega ning Kalvet ja Markus Kask lisasid kolm väravat.
Täiseduga jätkavale Tallinnale järgnevad liigatabelis Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper viie punktiga. Viljandil, Põlva Coopil ja Aruküla/Audentesel on kaks silma ning homme kolmanda vooru viimases kohtumises vastamisi minevad HC Viimsi/Tööriistamarket ja SK Tapa on hetkel punktita. | Serviti purustas Viljandi, Tallinn jätkab täiseduga | https://sport.err.ee/864448/serviti-purustas-viljandi-tallinn-jatkab-taiseduga | Kolmas voor käsipalli meistriliigas jätkus kolmapäeval kahe kohtumisega. Liider HC Tallinn jäi küll teisel poolajal kaotusseisu, ent alistas lõpuks Aruküla/Audentese 25:18 (14:11). Tiitlikaitsja Põlva Serviti oli suureskooriliselt 34:14 (18:6) üle Viljandi HC-st. |
Tänavu pääsesid nelja parema hulka Prantsusmaa, Hispaania, Horvaatia ja USA. Neist Prantsusmaa ja Horvaatia kohtuvad novembris peetavas finaalis. Lisaks anti koht finaalturniiril ka 2016. aasta võitjale Argentinale ja mullu triumfeerinud Suurbritanniale.
Ülejäänud tosin finaalturniirile pääsejat selgitatakse play-off 'i abil.
Eelringi paarid:
Brasiilia - Belgia
Usbekistan - Serbia
Austraalia - Bosnia ja Hertsegoviina
India - Itaalia
Saksamaa - Ungari
Šveits - Venemaa
Kasahstan - üks Euro-Aafrika koondis
Tšehhi - Holland
Colombia - Rootsi
Austria - Tšiili
Kanada - üks Euro-Aafrika tsooni koondis
Hiina - Jaapan
Loe uuenenud süsteemi kohta rohkem siit. | Suurbritannia ja Argentina tennisekoondised said otsepääsme finaalturniirile | https://sport.err.ee/864444/suurbritannia-ja-argentina-tennisekoondised-said-otsepaasme-finaalturniirile | Järgmisel aastal uuenenud formaadida Davise karikaturniiri kõrgemas seltskonnas loosititi eelringide paarid. Otsepääsme finaalturniirile teenisid tänavu nelja hulka jõudnud koondised ning lisaks Suurbritannia ja Argentina. |
Kui kolme päeva eest peetud avamängus tuli tunnistada austerlannade suurt 7:0 üleolekut, siis sedakorda oli seis 0:0 tablool peaaegu lõpuni.
Skoori avas 87. minutil Natalja Asmõkovitš ja lõppseisu vormistas esimesel üleminutil. Valeria Haritontšik.
Laupäeval läheb Eesti viimases kohtumises vastamisi Sloveeniaga, kes võitis avavoorus Valgevenet 3:0, aga kaotas täna Austriale 0:4. | Eesti jalgpallineiud kaotasid valikmängu lõpuminutite väravatest | https://sport.err.ee/864442/eesti-jalgpallineiud-kaotasid-valikmangu-lopuminutite-varavatest | Tallinnas peetaval kuni 17-aastaste neidude jalgpalli EM-valikturniiril sai Eesti koondis teise kaotuse. Täna jäädi alla Valgevenele 0:2. |
"Kui ma enda pingutustele juriidilisest, lepingulisest ja eetilisest perspektiivist tagasi vaatan, pole mul mingeid probleeme öösel magama jäämisega," ütles Wilkison Taani ajalehele Berlingske, mis esimesena loo avalikkuse ette tõi.
Wilkison lahkus Danske Bank Marketsist 2014. aasta aprillis pärast seitset aastat Balti turuoperatsioonide juhtimist.
Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi 201 miljardit eurot võimalike probleemidega raha. Pole selge, kui palju täpselt kahtlaseid tehinguid oli, ent uurimise all olevast 15 000 praegusest suletud pangakontost on vähemal 6200 kahtlased.
Vilepuhujana kirjeldas Wilkison, kuidas Eesti filiaal käitus klientidega, kes olid seotud juhtivate Vene poliitikute ja ettevõtjatega, märkis Berlingske. | Danske Banki väidetava rahapesu vilepuhuja oli Howard Wilkinson | https://www.err.ee/864436/danske-banki-vaidetava-rahapesu-vilepuhuja-oli-howard-wilkinson | Danske Banki Eesti üksuses toimunud väidetava rahapesu vilepuhuja oli Howard Wilkinson, kes juhtis kuni 2014. aastani siinset rahaturgude üksust. |
Turniiri kvalifikatsioonist alustanud Siniakova sai kolmandas ringis 7:6 (3), 7:6 (1) jagu 14. asetatud hispaanlanna Garbine Muguruzast. Seejuures oli Siniakova avasetis 1:5 ja teises setis 2:4 kaotusseisus. Kohtumine lõppes Hiina aja järgi pärast südaööd.
Siniakova on Wuhanis seniste mängudega (paarismängu arvestamata) väljakul olnud ligi üheksa tundi, Kontaveit aga veidi alla kuue tunni. Pärast kvalifikatsiooni läbimist sai Siniakova põhiturniiri avaringis 7:6 (4), 6:2 jagu prantslanna Kristina Mladenovicist (WTA 48.) ning seejärel alistas kolm tundi kestnud matšis tiitlikaitsja, 4. asetatud prantslanna Caroline Garcia 3:6, 7:6 (5), 7:6 (4).
Kontaveit alistas avaringis 4:6, 7:5, 6:4 maailma üheksanda reketi, ameeriklanna Sloane Stephensi ja oli teises ringis 6:2, 6:4 parem horvaatlanna Donna Vekicist (WTA 40.), kolmandas ringis sai ta 6:4, 4:6, 6:1 jagu hiinlanna Shuai Zhangist (WTA 46.).
22-aastane Kontaveit ja sama vana Siniakova olid viimati vastamisi tänavuse viimase suure slämmi turniiri ehk US Openi avaringis, kus võimalused kasutamata jätnud Kontaveit sai valusa 7:6 (3), 3:6, 5:7 kaotuse.
"Tuleb jälle üks raske matš," ütles Siniakova pärast Muguruza alistamist. "New Yorgis oli meil tõeline võitlus, kindlasti tuleb ka nüüd. Annan endast parima ja püüan samamoodi võidelda."
Omavaheliste mängude seis Siniakovaga on tal nüüd 1:1, kaks aastat tagasi Guangzhous jäi eestlanna peale 6:1, 6:1.
Kontaveidi ja Siniakova veerandfinaalkohtumine peetakse Wuhanis neljapäeval peaväljaku viimase matšina, neist eelviimane algab Eesti aja järgi kõige varem kell 13.30, seega võivad Kontaveit ja Siniakova väljakule pääseda orienteeruvalt kell 15. | Kontaveidil on järgmisena võimalik Siniakovalt revanš võtta | https://sport.err.ee/864433/kontaveidil-on-jargmisena-voimalik-siniakovalt-revans-votta | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) läheb Hiinas Wuhanis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril veerandfinaalis vastamisi tšehhitari Katerina Siniakovaga (WTA 47.) |
Mälestiste omanikke on Eestis 135 000, seega võib öelda, et uus seadus puudutab otseselt iga kümnendat Eesti elanikku.
"Meid ümbritsevast keskkonnast sõltub meie elukvaliteet ja identiteet. Kahtlemata on selle juures üks suur faktor hoitud ja korras kultuuripärand. Uue seadusega tuleb riik omanikele appi ja loob tingimused, kus mälestiste kaitsmisel on piiramine ja abistamine paremini tasakaalus ja kultuuripärand hoitud," ütles kultuuriminister Indrek Saar.
Eelnõu eesmärk ongi avalike ja erahuvide tasakaalustamine. Riigi kohustusi suurendatakse mälestise omaniku kasuks, panustatakse rohkem nõustamis- ja ennetustegevusse ning otsuste tegemisel antakse suurem paindlikkus. Riik võtab enda kanda muinsuskaitse eritingimuste andmise ning uuringute ja järelevalve osalise hüvitamise. Uuringute ja järelevalve hüvitamiseks on riigieelarvest ette nähtud täiendavad 1,4 miljonit eurot aastas, mis kahekordistab senised riigipoolsed toetused.
Muinsuskaitseseaduse eelnõu näeb ette, et Kultuuripärandiamet koordineerib tulevikus nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda ühiselt, olles kultuuripärandi valdkonna kompetentsikeskus.
Valitsus kiitis seaduseelnõu heaks oma 30. augusti istungil, edasised arutelud seaduse üle toimuvad Riigikogus. Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuaril 2019. | Uus muinsuskaitseseadus läbis riigikogus esimese lugemise | https://kultuur.err.ee/864424/uus-muinsuskaitseseadus-labis-riigikogus-esimese-lugemise | Riigikogus oli kolmapäeval, 26. septembril esimesel lugemisel uue muinsuskaitseseaduse eelnõu. Uus muinsuskaitseseadus loob valdkonnas rohkem tasakaalu omanike ja riigi kohustuste vahel ning pöörab senisest rohkem näo mälestiste omanike vajaduste poole. |
Bogdanovic viibis väljakul vaid pisut üle kolme minuti ja viskas kolm punkti, aga Serbia sai kindla 91:65 võidu ning püsib finaalturniiri kursil.
Kingsi jaoks algab NBA hooaeg teisipäeval, 2. oktoobril võõrsil Phoenix Sunsi vastu. Esimese nädala jooksul mängitakse võõrsil veel ka Los Angeles Lakersi ja Golden State Warriorsiga. | Eesti vastu põlve vigastanud Sacramento Kingsi pallur käis operatsioonil | https://sport.err.ee/864421/eesti-vastu-polve-vigastanud-sacramento-kingsi-pallur-kais-operatsioonil | Korvpalli MM-valikmängus Eestiga põlve vigastanud Sacramento Kingsi tagamängija Bogdan Bogdanovic käis artroskoopilisel operatsioonil ja peab platsilt neljaks kuni kuueks nädalaks eemale jääma. |
26-aastane Rivera on kogu oma senise karjääri mänginud teisel pool ookeani, seega õige pildi temast saavad nii võrkpallisõbrad kui ka klubi treenerid ette alles siis, kui ta lõpuks kohale ilmub, vahendab Võrkpall24.ee.
Küll aga ei tähenda Puerto Rico koondise algrivistusse kuulumine seda, et Rivera peaks selgelt parem olema Saaremaa eestlastest nurgameestest Rauno Tammest, Helar Jalast ja Mart Toomist. Võimalik, et kohalik trio mängib uue külalise isegi üle.
Saaremaa meeskond on nurgaründaja kohale otsinud heal tasemel põhimeest juba suve algusest saati, ent õnnetul kombel ütlesid kolme-nelja kuu jooksul umbes kümme mängijat neile ära.
Septembris toodi lõpuks meeskonda kolumblane Humberto Machacon, ent koostöö temaga piirdus vähem kui nädalaga. 191-sentimeetrise Riveraga sõlmiti aga kohe leping, mis tähendab, et teda ilmselt lähiajal minema ei saadeta.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Saaremaa toob meeskonda MM-il mänginud mehe | https://sport.err.ee/864386/saaremaa-toob-meeskonda-mm-il-manginud-mehe | Saaremaa Võrkpalliklubi pikale veninud nurgaründaja otsingud on selleks korraks loodetavasti lõppenud, sest meeskonna nimekirja lisati Puerto Rico koondise põhimees Eddie Rivera. |
Otsus tuleb vaid loetud päevad pärast seda kui Comcast pakkus oksjonil üle Foxi ostes 30,6 miljardi naelaga Sky enamusosaluse. Oksjon korraldati, et lahendada mitmeid kuid väldanud Comcasti ja 21st Century Foxi heitlus antud Sky osaluse pärast.
Fox, millel on käsil suure osa oma meediaärist Disney'le müümine teatas, et osalus müüakse umbes 15 miljardi dollariga. | Fox müüb oma Sky osaluse Comcastile | https://www.err.ee/864414/fox-muub-oma-sky-osaluse-comcastile | USA meediahiid 21st Century Fox teatas kolmapäeval, et müüb oma 39 protsendise osaluse Briti meediafirmas Sky Comcastile, andes viimasele seeläbi Sky täisosaluse. |
Saksamaa politseile tehti kaebus mõned tunnid pärast juhtunut ja selleks hetkeks oli Ullrich lennanud juba Londoni kaudu USA-sse.
Ullrich oli võimude huviorbiidis ka augusti alguses, sest kõigepealt tungis ta oma filminäitlejast naabri Til Schweigeri koju ja ähvardas viimast. Mõned päevad hiljem ründas ta aga süüdistuse kohaselt Frankfurdis üht lõbutüdrukut.
Pärast juhtumeid kirjutati 44-aastane sakslane sisse psühhiaatriakliinikusse. Väljaande Bild andmetel lendas ta USA-sse just ravi jätkamise eesmärgil. | Tour de France'i võitjat süüdistatakse taas kallaletungis | https://sport.err.ee/864409/tour-de-france-i-voitjat-suudistatakse-taas-kallaletungis | Viimasel ajal tihti pahandustesse sattud 1997. aasta Tour de France'i võitja Jan Ullrich on saanud uue süüdistuse. Väidetavalt ründas ta teisipäeval Hamburgi lennujaamas 34-aastast meesterahvast. |
Eletrivarustuseta klientide arv võis olla veelgi suurem, sest teiste võrguteenuse pakkujate andmed pole teada. Õhtul kella 23 ajaks oli vooluta klientide arv langenud Elektrilevi andmetel 8670-ni.
Elektrilevi teatas, et loodab suuremale osale klientidest voolu taastada neljapäeva lõunaks.
"Rikkebrigaadid tegelevad aktiivselt rikete kõrvaldamisega. Põhjuseks on tugev tuul, mis on mitmetes kohtades puid liinidele langetanud," ütles Elektrilevi juhtivspetsialist Virgo Vaabel.
Kõige rohkem on Elektrilevi võrgupiirkonnas kella 17 andmetel vooluta kliente Pärnumaal, Viljandimaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tuulte kiirus ulatub paiguti 30 meetrini sekundis.
"Torm on piirkonniti tekitanud tõsiseid kahjusid, murdnud maste ja lõhkunud liine. Näeme, et olukord on keeruline. Tööd käivad öö läbi. Loodame suurele osale klientidest voolu taastada homme lõunaks, kui osal võib see kauemgi võtta," lisas Vaabel.
Elektrikatkestuste arv. Autor: Elektrilevi | Torm jättis elektrita üle 12 500 majapidamise | https://www.err.ee/864390/torm-jattis-elektrita-ule-12-500-majapidamise | Kui kella 16 seisuga oli Elektrilevi andmetel vooluta rohkem kui 11 500 majapidamist, siis poolteist tundi hiljem oli elektrikatkestuste arv juba tuhande võrra kasvanud. |
"See, mis Venezuelas toimub, on häbiväärne," sõnas Trump ajakirjanikele New Yorgis ÜRO Peaassambleel. "Ma tahan Venezuela joonde ajada, et rahvas tunneks end turvaliselt. Me kanname Venezuela eest hoolt."
USA presidendi sõnul on kõik valikuvariandid - tugevad ja vähem tugevad - laual. "Te teate, mida ma tugeva all silmas pean," lisas ta.
Septembri algul kirjutas meedia, et Trumpi valitsuse ametnikud kohtusid kolm korda Venezuela sõjaväeohvitseridega aruteluks autoritaarse presidendi Nicolás Maduro kukutamise üle.
Venezuela president sarjas USA uusi sanktsioone
Venezuela president Nicolas Maduro sarjas teisipäeval USA uusi sanktsioone, mis kehtestati tema naisele Ciliale, asepresidendile ja teistele lähikondlastele.
"Ärge jamage Ciliaga! Ärge jamage perekonnaga! Ärge olge argpüksid," ütles Maduro telepöördumises.
USA rahandusministeerium kehtestas teisipäeval sanktsioonid Venezuela presidendi Nicolás Maduro siseringile, sealjuures tema naisele.
Venezuela endine peaprokurör Cilia Adela Flores de Maduro on üks isikutest, kes aitas riigipeal oma võimu kinnistada, teatas USA rahandusministeerium.
"Rahandusministeerium jätkab finantskoormuse asetamist Venezuela traagilise allakäigu eest vastutavatele isikutele ning võrgustikele ja variisikutele, keda nad kasutavad oma ebaseadusliku vara maskeerimiseks," ütles USA rahandusminister Steven Mnuchin.
Colombia president Iván Duque ärgitas esmaspäeval naaberriiki Venezuelat diplomaatiliselt isoleerima, et survestada Caracast taastama demokraatiat.
Colombia parempoolne president ütles ÜRO Peaassambleel, et Caracasel tuleks keelata osaleda teisipäevasel kohtumisel, mille eesmärk on toetada riike, mis on võtnud vastu sügavas majanduskriisis vaevlevast Venezuelast põgenenud migrante. Colombia on võtnud vastu üle miljoni Venezuela kodaniku.
Venezuela presidendi sõnul on ta valmis Trumpiga kohtuma
Venezuela president Nicolás Maduro ütles kolmapäeval ÜRO Peaassambleel, et on erimeelsustest hoolimata valmis Trumpiga kohtuma.
"Hoolimata kõikidest erimeelsustest... Ma olen valmis ulatama käe Ühendriikide presidendile Donald Trumpile, et arutada asju kahepoolselt," ütles Maduro.
Venezuela president toonitas ühtlasi samas, et ta on tööinimene ja rahvamees ning mitte mingi suurärimees.
Venezuela valitsus süüdistas kolmapäeval USA presidenti Donald Trumpi "sõjalise ülestõusu" toetamises Lõuna-Ameerika riigi sotsialistist presidendi Maduro vastu.
"Venezuela väljendab oma tugevaimat vastuseisu USA presidendi sõjale õhutavatele ja (riigi siseasjadesse) sekkuvatele avaldustele... mille eesmärk oli edendada riigis sõjalist ülestõusu," teatas Venezuela välisministeerium avalduses. | Trump: Venezuelaga seoses on laual kõik valikuvõimalused | https://www.err.ee/864399/trump-venezuelaga-seoses-on-laual-koik-valikuvoimalused | USA president Donald Trump nimetas kolmapäeval häbiväärseks olukorda majanduskriisi käes vaevlevas ja diktatuuri poole liikuvas Venezuelas ja ütles, et Washington kaalub sellele vastamiseks kõiki valikuvõimalusi. |
Tänavune Austraalia lahtiste võitja Wozniacki pidi kolmandas ringis veidi üle kahe tunni kestnud matšis tunnistama Rio olümpiavõitja, Wuhanis kvalifikatsioonist alustanud Monica Puigi (WTA 51.) 7:6 (10), 7:5 paremust. Puig vormistas võidu alles seitsmendal matšpallil.
Kolmandat paigutust omanud sakslanna Angelique Kerber pidi kolmandas ringis tunnistama 16. asetatud austraallanna Ashleigh Barty paremust.
Viiendana asetatud Petra Kvitova jäi kaks tundi ja 13 minutit kestnud matšis 6:3, 3:6, 3:6 alla venelanna Anastassia Pavljutšenkovale (WTA 39.).
Avaringiga piirdusid Wuhanis 9. asetatud ameeriklanna Sloane Stephens (kaotas Anett Kontaveidile) ja 10. paigutusega lätlanna Jelena Ostapenko. Teises ringis kaotasid 1. asetatud rumeenlanna Simona Halep, 4. paigutatud prantslanna Caroline Garcia, 6. asetusega ukrainlanna Elina Svitolina ja 8. paigutusega tšehhitar Karolina Pliškova. Tegelikult piirdusid ka nemad ühe mänguga, kuna kõik nad olid avaringis vabad. 7. asetatud Naomi Osaka pidi viirushaiguse tõttu turniirist loobuma.
Teises ringis Halepi välja lükanud Dominika Cibulkova teenis veel ühe väärt võidu, alistades kolmandas ringis 13. asetatud venelanna Darja Kasatkina 6:3, 7:6 (3).
16 asetatud mängijast jätkab Wuhanis vaid üks – 16. paigutusega Barty. | Kõik esikümnemängijad on Hiinas konkurentsist langenud | https://sport.err.ee/864284/koik-esikumnemangijad-on-hiinas-konkurentsist-langenud | Hiinas Wuhanis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril pole enam ühtegi esikümnemängijat konkurentsi jäänud, viimasena pidi reketid kokku pakkima teisena asetatud taanlanna Caroline Wozniacki. |
Näidendisse on Urmas Lennuk sisse põiminud päriselulisi lugusid Luule ja Peetri eludest.
"Ootasin väga koostööd Urmas Lennukiga. Tema loomeprotsess on tihtilugu selline, et ta kohtub näitlejatega ning üksteisele erinevaid lugusid rääkides sünnib tekst, kuhu on sisse põimitud päriselulised lood. "Meistrite liiga" näidendisse jõudis mitu juhtumist Peetri ja Luule enda elust. Teatrikülastajate endi välja nuputada jääb, millised on päriselt juhtunud lood ja mis on fiktsioon," rääkis lavastaja Tanel Ingi, kes oli samuti tekstiloome protsessi juures.
Laval segunevad päriselu ja teatrilood üheks tervikuks. Loo keskmes on kaks vananevat näitlejat, nende tütar, jalgpall ja filmivõtted. Lavastus küsib, kuidas jääda ellu, kui elu hakkab lõpule jõudma, aga tegelikult tundub, et olulisem osa sellest on veel elamata? Lisaks Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile astuvad lavale Vallo Kirs, Triinu Meriste, Jaana Kena ning külalisena teeb kaasa Elina Reinold. Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov ja valguskujundaja Laura Maria Mäits.
Tanel Ingi lavastus "Meistrite liiga" jõuab publiku ette 17. novembril. Sügishooajal reisib lavastus ka Viljandist kaugemale – Tallinnasse ja Tartusse, jaanuaris juba ka Jõhvi ja Haapsallu. | Ugalas algasid proovid Komissarovile ja Jürgensile kirjutatud näidendiga | https://kultuur.err.ee/864398/ugalas-algasid-proovid-komissarovile-ja-jurgensile-kirjutatud-naidendiga | Kolmapäeval, 26. septembril algasid Ugala teatris proovid lavastusega "Meistrite liiga", mille on kirjutanud Urmas Lennuk. Esimest korda said samal päeval tutvuda neile pühendatud teatritekstiga ka näitlejad Luule Komissarov ja Peeter Jürgens. |
Kolmanda ringi mängus, kus Kontaveit alistas 6:4, 4:6, 6:1 hiinlanna Shuai Zhangi, oli "kotkasilmal" palju tööd ning tihtipeale saatis challenge'i võtnud tennisisti edu. Kontaveidil endal loeti korduvalt ekslikult auti esimene serv, vahendab Delfi Sport.
"Muidugi on ebameeldiv, kui teise seti 5:4 seisul, kus kõik punktid on tähtsad, oled kaks esimest servi sisse löönud, aga need loetakse auti. Selline asi häiriks kõiki," sõnas Kontaveit. Küsimusele, kas ta kahtlustab "koduvilet" ehk hiinlanna eelistamist, vastas ta: "Seda ei oska öelda. Eks joonekohtunikke ole nii kohalikke kui ka välismaalasi."
Kontaveit tõdes, et iga saadud võiduga on tema enesekindlus kasvanud. "Tunnen, et olen saavutanud hea rütmi. Olen sel turniiril hästi mänginud ja häid võite saanud. | Kontaveit: kõiki häiriks, kui tema esimene serv kaks korda valesti auti loetaks | https://sport.err.ee/864397/kontaveit-koiki-hairiks-kui-tema-esimene-serv-kaks-korda-valesti-auti-loetaks | Wuhani tenniseturniiril Hiinas järjekordse hea võidu saanud Anett Kontaveit tunnistas, et joonekohtunike eksimused valmistasid mitmel korral tuska, kuid arbiitreid "koduviles" ta ei kahtlusta. |
Mitmekülgne keskkonnasäästlikkusele keskenduv programm hõlmab nii loenguid, filmiseansse, teatrietendust, töötube kui ka tegevusi värskes õhus.
Õhtu algab loenguprogrammiga Hurda saalis. Seejärel vestab kolonelleitnant Mart Mikkelsaar muuseumi välialal 1993. aasta Raadi lennuvälja lugusid ning demineerijad näitavad, kuidas maastikul asetsevad lõhkekehad välja paistavad.
Muuseumi teemaparki istutatakse Eestis aretatud sirelisorte, et täiendada alal juba kasvavat Eesti sordiaretajate viljapuude kollektsiooni. Külas on ning istutamist juhendab Eesti üks tuntumaid sireliaretajaid Aavo Mägi.
Filmiprogramm Maailmafilmi saalis toob algusega kl 18.30 publiku ette kaks dokumentaalfilmi loodus- ja keskkonnasäästlikkusest toidukultuuris. Kell 20 etendub teatrisaalis teatri Must Kast lavastus "Prohvet", mis käsitleb eksistentsiaalseid teemasid inimese elust planeedil Maa. Lisaks viib ERM läbi töötube ning giidituure näitustel.
Loe lähemalt Facebookist.
Tänavune Teadlaste Öö festival toimub 27.-29. septembrini üle terve Eesti. Festival kulmineerub reedel üle-euroopalise teadlaste ööga. | ERM-is on teadlaste ööl eriprogramm | https://menu.err.ee/864395/erm-is-on-teadlaste-ool-eriprogramm | Sel reedel, 28. septembril ootab Eesti Rahva Muuseum kõiki huvilisi muuseumisse teadlaste ööle. |
"Tegu on otseselt inimtegevusest tingitud ning ajaloos enneolematu allakäiguspiraaliga. Lõppu ei paista. Säilinud elupaigad on killustunud ja suuremate loomade jaoks liiga väikesed," nentis uurimuse juhtivautor Carlos Peres, Ida-Anglia ülikooli bioloogiaprofessor. Järeldused põhinevad 500 keskmist või suuremat kasvu imetajaliigi käekäigu uurimisel.
Töörühm lähtus viimase 30 aasta jooksul kogutud seireandmetest ja võrdles neid maadeavastustele eelnenud aja liigirikkuse baastasemega. Peres tõdes, et väga täpset ülevaadet toonasest liigirikkusest teadlastel pole. Mudelite ja tavaliselt teineteisega koos elavate liikide põhjal on võimalik sellest siiski aimu saada.
Kui enne Kolumbust moodustasid piirkonnas liigikooslusi keskmiselt peaaegu 26 liiki, siis tänapäeval on kahanenud nende arv seitsmeni. Alates 1983. aastast on vähenenud liigirikkus aastas keskmiselt 1,5 protsenti. Bioloogi sõnul saab selle kanda eeskätt nii otsesele metsaraiele ja uute istanduste rajamisele kui ka veel säilinud elupaikade killustumisele ja küttimisele.
Kui 16. sajandi alguses laius Brasiilia Atlandi-äärne troopiline vihmamets 1,1 miljonil ruutkilomeetril, siis tänaseks on kahanenud 140 000 ruutkilomeetrini. Vahe on ligi kümnekordne. Seejuures jääb 83 protsendi säilinud metsade pindala alla 50 hektari. "Praegu on probleemiks seegi, et kaitse alla võetud piirkonnad ei ühti täielikult kõige hapramate ja liigirikkamate ökosüsteemidega," nentis Peres.
Ootuspäraselt on saanud metsade hävimise tõttu kõige enam kannatada saanud tippkiskjad ja lihasööjad nagu puumad ning jaaguarid ja suuremad rohusööjad, näiteks tapiirid. Kokkuvõtlikult on säilitanud oma algsest liigirikkusest rohkem kui 70 protsenti vähem kui üks kooslus 20st. Enamikes on vähenenud liigirikkus aga vähemal 40 protsenti.
Troopilisi vihmametsi juba kümneid aastaid uurinud Peres nentis, et senised katsed ökosüsteeme kaitsta on takerdunud poliitilise tahte puudumise taha. "Teadlastena saame pakkuda poliitikutele parasjagu kõige paremaid andmeid ja loota, et se viib muutusteni," laiendas bioloog.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE. | Brasiilia troopilistest metsadest on kadunud pooled imetajad | https://novaator.err.ee/864257/brasiilia-troopilistest-metsadest-on-kadunud-pooled-imetajad | Brasiilias Atlandi ookeani rannikul laiuvatest troopilistest vihmametsadest on kadunud viimase 500 aastaga enam kui pooled imetajaliikidest, selgub Briti ja Brasiilia teadlaste analüüsist. Trendi võib näha ka järgnevatel aastatel. |
Täna 37. sünnipäeva tähistav ameeriklanna sai mullu emaks, aga tuli tänavu tipptennisesse tagasi ning jõudis finaali nii Wimbledonis kui ka viimati USA lahtistel.
Mõlemas kohtumises pidi ta tunnistama siiski vastase paremust: Inglismaal osutus paremaks sakslanna Angelique Kerber ja USA lahtiste skandaalses matšis jaapanlanna Naomi Osaka.
Kokkuvõttes piirdus Williams tänavu vaid 24 mänguga. | Serena Williams lõpetas hooaja | https://sport.err.ee/864389/serena-williams-lopetas-hooaja | Karjääri jooksul koguni 23 Suure Slämmi üksikmänguturniiri võitnud ameeriklanna Serena Williams otsustas end Pekingi turniirilt maha võtta ja sellega sai tema hooaeg läbi. |
Pillak ütles, et "väikese Martini" loo puhul on selgunud, et kaks linna tippjuhti käitusid kas teadlikult või hooletusest ebaprofessionaalselt ja ebaeetiliselt nii lapse, kui tema lähikondlastega.
"Antud juhtum on määrinud nii Tallinna lastekaitse kui linna mainet ning otsustajatel tuleb vastutada. Vastasel juhul saadetakse ühiskonda sõnum, et lastega võib käituda hooletult, ilma et oma tegude ja otsuste eest peaks vastutama. Sel põhjusel saatsin linnapeale ettepaneku vabastada ametist sotsiaalvaldkonna abilinnapea ja Mustamäe linnaosavanem," lausus Pillak.
Ka linnavolikogu Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman esitas 11. septembril abilinnapeale Tõnis Möldrile arupärimise Tallinna lastekaitsejuhtumite korraldusest. Ta küsis muu hulgas, kas lastekaitse töö on Tallinnas korraldatud efektiivselt ja kodanikku toetavalt ja kes kontrollib või teeb sisulist järelevalvet Tallinna linnaosade lastekaitsejuhtumite üle.
Kolmapäeval saatis Mölder vastuse, kus kirjutas, et lastekaitsetöötajad langetavad otsuseid laste huve, mitte vanemate soove arvestades. "Väikese Martini" juhtum on abilinnapea sõnul praegu sotsiaalkindlustusameti järelevalvemenetluses ja kontroll käib.
Ta lisas, et lastekaitseametnike kompetentsi esmaseks hindajaks on tema teenistusse võtnud linnaosavanem ning järelevalvemenetluse käigus saab hinnanguid anda sotsiaalkindlustusamet.
Laats allkirjastas nõusoleku nelja-aastase poisi lapsendamiseks võhivõõrastele, kuigi lapsel oli olemas tädi, kes oli nõus teda kasvatama, ning linn läks lapsendamisprotsessiga edasi ka siis, kui poiss oli juba oma tädi juurde elama asunud. Ei linnaosa vanem ega sotsiaalvaldkonna abilinnapea Mölder ei teavitanud poisi tädi lapsendamisotsusest. | Reformi fraktsioon nõuab lonkava lastekaitse tõttu Tallinna abilinnapeade lahkumist | https://www.err.ee/864376/reformi-fraktsioon-nouab-lonkava-lastekaitse-tottu-tallinna-abilinnapeade-lahkumist | Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak saatis linnapea Taavi Aasale ettepaneku vabastada ametist abilinnapea Tõnis Mölder ja Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats, sest nad on Tallinna lasteakaitsesse hoolimatult suhtunud ja asjatundmatult tegutsenud. |
Kučinskis ei välistanud samas erakorraliste valimiste korraldamist, kui võimuliidu moodustamine peaks 6. oktoobri valimiste järel ebaõnnestuma.
Peaminister usub, et Roheliste ja Talurahva Liit, Rahvuslaste Ühendus ja Ühtsus moodustavad järgmise koalitsiooni tuumiku. Kui need kolm erakonda ei saa võimuliidu moodustamiseks kokku piisavat rahvasaadikute arvu, siis tuleb kaaluda koostööd teiste erakondadega. Samas välistas Kučinskis koalitsiooni moodustamise Koosmeelega.
"Olukord on pärast valimisi muidugi ohtlik ja ma ei ole üks nendest, kes välistab erakorralised valimised, kui valitsuse moodustamine osutub võimatuks. Ma loodan, et kõik poliitilised vaidlused lahendatakse, nii et võib hakata rääkima sellest, mida tuleb tegema hakata," ütles valitsusjuht.
Kučinskis ütles, et kui talle pakutakse taas peaministri ametikohta, siis ta ei hakka esimese asjana ministreid ametisse määrama, vaid lepib kõigepealt kokku kriteeriumis, mille alusel erakonnad valitsusega võivad liituda. | Läti peaminister loodab valimiste järel lõppu poliitilistele vaidlustele | https://www.err.ee/864387/lati-peaminister-loodab-valimiste-jarel-loppu-poliitilistele-vaidlustele | Läti peaminister Māris Kučinskis (Roheliste ja Talurahva Liit) väljendas kolmapäeval lootust, et pärast oktoobrikuiseid seimivalimisi saavad läbi ka poliitilised vaidlused. |
"Pärast staarisaadet oli mul terve juunikuu samasugune. Tempo ei ole maha jäänud. Kui tuli juuli, siis oli vaiksem, juuni oli jooksurikas. Tundus nagu oleks saanud natuke puhata, aga nali naljaks, kali kaljaks, ei olnud nõnda," avaldas Sepp Raadio 2 saates "Bert Järvet", et nagu saate ajal, pole tal ka selle järel olnud palju vabu päevi.
Sepp tunnistas, et ennustas viimase hetkeni saatevõitu oma suurimale konkurendile Sissile. "Viimase hetkeni ma olin täiesti sada protsenti kindel, et Sissi võidab saate, sellepärast see üllatus oli minu jaoks nii meeletult suur. Nagu mu näost oli näha, siis silmad tahtsid välja hüpata, ma olin ahastuses, et mis juhtus. Pool suve oli arusaamatu, et aeg läks nii kiiresti," on Sepp siiani hämmeldunud, et saab oma unistust muusikuna täita.
Praegu valmistab Sepp ette oma debüütplaati, mis ilmub tänavu novembris. Alles suve alguses sai Sepp kokku bändi, kus musitseerivad Oliver Rõõmus, Robert Vaigla, Joonas Mattias Sarapuu ja Heikko Remmel. "Kõikide vendade üle ma olen väga õnnelik, et nad on sattunud minu bändi," rõõmustas Sepp.
Sepa debüütplaadil kõlavad rokk- ja popplood ning fännid võivad oodata ka paari üllatust. "Päris ägedad lood on tegelikult, ma olen väga õnnelik selle üle," oli Sepp rahul.
Plaati salvestab Sepp Berliinis oma produtsendi juures ning loodab pärast salvestust aja maha võtta, et aidata isal Saaremaal maja valmis ehitada. "Puutöökuur tuleb sinna, siis saab sinna tõsta puutöömasinad ja tööriistad," selgitas Sepp remondiplaane. "Üritan leida aega teha endale väikese kiiktooli Tallinna," loetles ta plaane.
Saaremaad eelistab Sepp puhkuseks just seetõttu, et Tallinnas on naabrite tõttu raske aega maha võtta ja uut muusikat kirjutada. "Üks õhtu laulsin natuke tugevamalt ja järsku tuleb naaber ukse peale, et kuule, mul on voodi täpselt seina ääres, kui sa veel laulda tahad, siis vaata õue, naabrid vaatavad üle akende, annavad sulle peksa või kuuli. Läksin aknale, polnudki naabreid. Selliseid ähvardusi on ka tulnud, see on väga naljakas ja huvitav," naeris Sepp koomilist vahejuhtumit.
Seda, et tema näol on tegemist värske superstaariga, Sepp naabrile seletama ei hakanud. "Ma olen lihtne inimene, kes teeb oma tööd," põhjendas ta, miks superstaarikaarti lauale ei löönud.
Sepp jääb tagasihoidlikuks ka siis, kui võrrelda teda Eesti muusikamaastiku suurtegijatega, näiteks Jaak Joalaga. "Ei ütleks, et nii suur legend veel olen. Sinna peab kõvasti tööd tegema, vaeva nägema ja pürgima. Ma näen nii palju vaeva, kui vähegi võimalik, et mina oleksin rahul enda tulemustega ja inimesed, kes mu vastas on, näevad tulemust," ütles Sepp. | Uudo Sepp pahandas naabrit: laulsin õhtul natuke tugevamalt ja naaber tuli uksele | https://menu.err.ee/864377/uudo-sepp-pahandas-naabrit-laulsin-ohtul-natuke-tugevamalt-ja-naaber-tuli-uksele | Talendisaate "Eesti otsib superstaari" viimase hooaja võitja Uudo Sepp tõdes, et tema elutempo ei ole pärast saatevõitu rahulikumaks muutunud ja praegu käivad ettevalmistused novembris ilmuvaks albumiks. Aja loodab Sepp maha võtta Saaremaal, sest Tallinnas elades tulevad ette ootamatud takistused. |
Enamik krimiautoreid käsitleb ühiskonnaküsimusi või vähemalt kasutavad neid taustainfona, mis on ka krimiromaanide tõlgete edu üks põhjustest. Kas leidub ka rahvuslikke krimilugude-stiile? Milliseid strateegiaid kasutavad autorid oma jutustustes ja kui palju peegeldab see ühiskonda kust autor pärit on? Muu hulgas sellistele küsimustele ja mõttearendustele aruteludel vastuseid otsitaksegi.
Seminare aitab korraldada Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühenduse (EUNIC) Stockholmi klaster, Eesti on EUNICi liikmena messil kolmandat korda.
Göteborgi raamatumess toimub 27.–30. septembrini 2018. Tänavuse messi peateemad on austus, pilt, meedia ja krimi.
Kirjaniku visiidile aitavad kaasa Eesti Suursaatkond Stockholmis, Eesti Instituut ja Eesti Kultuurkapital. | Põhja-Euroopa suurimal raamatumessil esindab Eestit Indrek Hargla | https://kultuur.err.ee/864384/pohja-euroopa-suurimal-raamatumessil-esindab-eestit-indrek-hargla | Göteborgi raamatumessil esindab Eestit seekord ulme- ja krimikirjanik Indrek Hargla. Kirjanik esineb laupäeval, 29. septembril seminaril "Kuriteopaik Euroopa; kuidas luua ideaalset krimiromaani?" ning osaleb vestlusel, mille teema on ajalooline krimiromaan kui žanr. |
Toom läks endast välja Juri Tkatšuki 87. minutil otse karistuslöögist löödud värava järel, kui tribüünilt tuli kommentaare tema tegutsemise kohta. Toom näitas seepeale oma enda klubi fännidele keskmist sõrme, vahendab Soccernet.ee.
Lõpuvile järel läks samade osapoolte vahel ka krõbedaks sõneluseks, mis nõudis Flora peatreeneri Jürgen Henni sekkumist. "Nägin, et fännidel oli mingi sõnelus Maiduga. Läksin fännide käest küsima, mis juhtus ja proovisin neid rahustada," ütles lõpuvile järel tribüünil fännidega rääkimas käinud Henn ajakirjanikele. | Flora esiväravavaht Toom näitas oma fännidele keskmist sõrme | https://sport.err.ee/864382/flora-esivaravavaht-toom-naitas-oma-fannidele-keskmist-sorme | FC Flora kaotas eile karikasarja 1/8-finaali raames peetud Tallinna derbis 1:2 FCI Levadiale. Mängu lõpus läks tuliseks Flora fännide ja klubi esiväravavahi Mait Toomi vahel. |
Kalev/Cramo näitas hooajaeelsetes kohtumistes võimsat minekut ning võitis kõik mängitud kohtumised, alistades teiste seas näiteks tugevad Leedu tiimid Vilniuse Lietuvos Rytase, Klaipeda Neptunase ja BC Šiauliai. Kui jätta kõrvale veel pikalt põlvetraumaga eemale jääv Erik Keedus ja viimased kontrollmängud eemale jäänud Martin Dorbek, sai Cramo hooajaks valmistuda täiskoosseisus.
Hooajaeelsetes sõpruskohtumistes on Cramo liidriteks kerkinud Poola liigast üle tulnud tagamees Chavaughn Lewis ja väike äär Ivan Almeida. Uute tulijatena on korvi all ameeriklased Reggie Lynch ja Landen Lucas.
Eelmise aasta tiimist on jätkamas serblasest tagamees Branko Mirkovic, eestlased Kristjan Kangur, Janari Jõesaar, Martin Dorbek ja Erik Keedus. Tartust toodi tagasi ääremängija Kristjan Kitsing ja kogenud mängujuht Tanel Sokk. Noorust lisavad tiimile valgevenelane Maksim Salaš ja Madis Soodla.
Ventspilsil oli aga probleeme kuni viimaste kontrollmängudeni, kus kaotati kahel korral kuue punktiga (87:93 ja 75:81) venelaste Krasnojarski Jenisseile. Esimeses kohtumises sai vigastada Janis Antrops, kelle naasmise aeg pole veel selge. Ka leegionär Jonathan Arledge ei saa veel täistuuridel treenida ning Janis Berzinš pole samuti tiimi juurde jõudnud.
Meeskonna põhilisteks vedajateks on eeldatavalt kolm ameeriklast: 27-aastane ja 206 cm pikkune ääremängija Arledge ja tagamehed Aaron Johnson (29-aastane, 173 cm) ja Anthony Beane (24-aastane, 188 cm). Kohalikest meestest on tiimis näiteks Läti koondisesse kerkinud tagamees Rihards Lomazs, kogenud tsenter Rolands Zakis ning Valga/Valka klubi esindades ka Eesti publikule silma jäänud Roberts Freimanis, aga tuntud lätlasi jagub Ventspilsis igasse liini.
BC Kalev/Cramo – BK Ventspils kohtuvad 28. septembril kell 19 Kalevi spordihallis. | Eesti-Läti korvpalliliiga avab meistrite vastasseis | https://sport.err.ee/864380/eesti-lati-korvpalliliiga-avab-meistrite-vastasseis | Reedel, 28. septembril kell 19 algab kauaoodatud Olybet Eesti-Läti korvpalliliiga, kui avakohtumises lähevad vastamisi kahe riigi valitsevad meistrid BC Kalev/Cramo ja BK Ventspils. |
Erakonnaga Liiga koalitsioonis olev M5S nõuab rahandusministeeriumilt vahendeid mitme valimislubaduse täitmiseks, peamiselt kodanikupalga kehtestamiseks töötutele.
Rahandusministeerium esitab oma 2019. aasta eelarvekava neljapäeval.
"Me usaldame (rahandusministrit Giovanni) Triat, kuid itaallased teavad, et ministeeriumis on inimesi, kes määrati ametisse eelmise valitsuse poolt ning kes sõuavad meile vastu," ütles Di Maio intervjuus raadiojaamale Radio Capital.
Asepeaminister ähvardas teisipäeval koosolekul oma erakonna ministritega mitte toetada eelarvet, kui baassissetulekuks vahendeid ei leita.
"See ei ole ähvardus," sõnas Di Maio kolmapäeval, "kuid ilmselgelt hääletab Viie Tähe Liikumine julge eelarve poolt".
780 euro suurune kodanikupalk töötutele ja madala sissetulekuga isikutele läheb riigile maksma vähemalt kümme miljardit eurot aastas.
Juuni algul ametisse astunud kahe populismis süüdistatud erakonna valitsus jagas 4. märtsi valimiste eel kulukaid lubadusi, mis kinnistati hiljem valitsusprogrammis. | Itaalia parteijuht ähvardas oma valitsuse riigieelarve toetuseta jätta | https://www.err.ee/864375/itaalia-parteijuht-ahvardas-oma-valitsuse-riigieelarve-toetuseta-jatta | Itaalia võimuliitu kuuluv Viie Tähe Liikumine (M5S) ei kavatse hääletada valitsuse 2019. aasta eelarve poolt, kui see ei ole piisavalt "julge", ütles erakonna liider ning asepeaminister Luigi Di Maio kolmapäeval. |
Laupäevase võiduga Aleksandr Povetkini üle WBA, IBF-i, WBO ja IBO tiitlivööd salvestanud Joshua ja Wilder on juba pikka aega läbirääkimisi pidanud, et lõpuks ka omavahel kokku minna ja kõikide tiitlite peale poksida, kuid hiljuti teatati, et kõnelused luhtusid.
Wilder teatas seepeale, et läheb 1. detsembril Los Angeleses vastamisi hoopiski teise briti, suvel ringi naasnud kõmulise Tyson Furyga. Joshua isa Barry ja tema promootor Eddie Hearn tahavad aga enne seda matši Joshua ja Wilderi matši osas kokkuleppele jõuda.
"Olen saatnud Barryle kolm e-kirja ja öelnud, et mul pole mingit soovi temaga kokku saada, enne kui nad meile korraliku pakkumise teevad," ütles Wilderi promootor Shelly Finkel Sky Sportsile. "Oleme mõlemad piisavalt kaua selles äris olnud, et teada, milline üks pakkumine peaks olema. Kus on uus pakkumine? Seda ei paista kusagilt."
Joshual on juba paika pandud, et tema järgmine matš toimub tuleva aasta 13. aprillil Londonos Wembleyl. Pärast Povetkini alistamist kinnitas ta, et läheks mõistagi kõige meelsamini Wilderiga vastamisi. "Aga kui Wilder pole huvitatud, leidub teisi, kes on," üles Joshua. "Pole probleemi, poksin nende kõikidega."
28-aastane Joshua on enda profikarjääri jooksul võitnud kõik 22 matši, neist 21 nokaudiga. 32-aastane Wilder on samuti võitmatuna püsinud, temal on kirjas 40 võitu, neist 39 nokaudiga. | Wilderi esindajad ootavad Joshua tiimilt paremat pakkumist | https://sport.err.ee/864373/wilderi-esindajad-ootavad-joshua-tiimilt-paremat-pakkumist | Raskekaalu poksi WBC tiitlivööd hoidvad Deontay Wilderi esindajad teatasid, et nad ei jätka läbirääkimisi briti Anthony Joshua tiimiga, kui neile ei tehta matši eest paremat pakkumist. |
Haabersti linnaosa saab täiendavalt juurde kaks lastekaitse vanemspetsialisti ametikohta, samuti Kesklinn ja Lasnamäe. Mustamäe, Põhja-Tallinn ja Pirita saavad juurde ühe lastekaitseametniku. Linnavalitsuse otsuses on märgitud, et ametnike põhipalgaks on 1300-1600 eurot kuus.
Abilinnapea Tõnis Mölder ütles ERR-ile, et noortekampade ja lastekaitsetöötajate palkamise vahel on seos. "Tulevikus võib see taolisi olukordi ennetada, kuid üheksa lastekaitsetöötaja ametikoha loomine oli planeeritud juba varem. See on samm eesmärgi täitmise suunas ning ka möödunud aastal lisandus linnaosade juurde kaheksa lastekaitsetöötaja ametikohta."
Ta lisas, et linnavalitsus soovime jõuda selleni, et iga tuhande lapse kohta oleks vähemalt üks lastekaitsetöötaja. "Peame seda oluliseks ka seoses seadusandluse muutmisest tulenevate täiendavate tööülesannetega, võimaldamaks töötajail keskenduda laste huvide kaitsmisele ja kliendi probleemide lahendamisele parimal moel."
"Aktuaalne kaamera" vahendas augustis, et Tallinnas on lühikese aja jooksul toimunud mitu juhtumit, kus vägivaldsed noortekambad klaarivad arveid nii omavahel kui ka ründavad juhuslikke möödujaid.
Tallinna linnavalitsus otsustas seejärel, et kesklinna pargid saavad mehitatud valve.
BNS teatas kolmapäeval, et kesklinna valitsus ning politsei- ja piirivalveameti spetsialistid asuvad neljapäeva hommikul hindama kesklinna parkide turvalisust.
Alustatakse Musumäelt, seejärel liigutakse Kanuti aeda ja edasi järgmistesse vanalinna ümbruses paiknevatesse südalinna parkidesse. Eesmärk on teha kindlaks, mida on parkides vaja muuta selleks, et inimesed tunneksid end seal turvalisemalt ja avalik ruum ei soodustaks riskikäitumist.
Ettepaneku parkide ülevaatuseks tegi politsei Kesklinna valitsusele seoses suve lõpus parkides teravaks muutunud noorte kuritegevuse probleemiga. Linnaosavalitsus omalt poolt soovitas vaadata üle mitte ainult noorte kogunemiskohad, vaid kõik Tallinna kesklinna pargid. | Tallinn võtab palgale üheksa uut lastekaitseametnikku | https://www.err.ee/864361/tallinn-votab-palgale-uheksa-uut-lastekaitseametnikku | Tallinna linnavalitsuse kolmapäevase otsusega loodi linnaosades juurde lastekaitseametnike töökohti, kokku üheksa. Sellega loodab linn paremini hakkama saada ka noortekampadega, millest ajakirjandus augusti lõpus kirjutas. |
Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid uuele Aasia ühendamise strateegiale heakskiidu andma veel enne Euroopa ja Aasia riikide tippkohtumist oktoobris. Plaan näeb ette investeeringuid transporti, energeetikasse ja digimajandusse, toetades samal ajal ka keskkonna- ja tööstandardeid.
Brüsseli teatel ei ole tegu vastusega ühelegi teisele sarnasele projektile, ent siiski näib see suuresti pakkuvat alternatiivi Hiina vööndi ja tee projektile, mis näeb ette kaubandustaristu rajamist eelkõige Aasias ja Aafrikas, kasutades selleks miljarditesse dollaritesse küündivaid laene Hiina pankadelt. Seejuures märkis ka Brüssel plaani tutvustades, et see "ei koorma riike laenuga, mida need ei suuda tagasi maksta", mis on olnud aga Hiina projekti peamine kriitika.
EL-i välispoliitikajuhi Federica Mogherini sõnul on juba kuid peetud läbirääkimisi Aasia riikidega, mis on huvitatud Euroopa poole pöördumisest. "Meie initsiatiivi eesmärk on luua töökohti ja toetada majanduskasvu, tuues kasu kohalikele kogukondadele," ütles ta.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on varasemalt kutsunud liitu oma välispoliitilist tegevust tugevdama, et see oleks vastavuses liidu majandusliku võimekusega, seda eriti vastusena USA presidendi Donald Trumpi Ameerika kesksele poliitikale ja Hiina hoogsale investeerimistegevusele arengumaades.
Hollandi Clingendaeli Instituudi Euroopa Liidu-Aasia suhete ekspert Maaike Okano-Heijmans ütles asja kommenteerides, et tegu on olulise sammuga kuna Euroopa Liitu on kritiseeritud väheses reageerimises Hiina tegevustele.
"Enam ei saa me öelda, et neil pole visiooni. Nüüd on väljakutseks aga selle reaalseks alternatiiviks muutmine neile riikidele, sest selleks on tarvis raha," ütles Okano-Heijmans uudisteagentuurile AFP, lisades, et rahaliste ressursside osas on Hiinaga keeruline konkureerida. | Euroopa Liit loob alternatiivi Hiina uue siiditee projektile | https://www.err.ee/864370/euroopa-liit-loob-alternatiivi-hiina-uue-siiditee-projektile | Euroopa Liit käivitab suuremahulise investeerimisprojekti, et toetada Aasia riikide arengut ja pakkuda neile alternatiivi niinimetatud uue siiditee projektile (BRI). |
Vabaerakonna fraktsiooni liige Enn Meri küsis Rataselt, miks valitsus ei kogu reserve ja et kas peaminister ei näe ülekuumenemise riski, eriti meie ehitussektoris.
Ratas vastas, et vastuvõetus riigieelarve on struktuurses tasakaalus ja võlakoormus Eestis langeb aastaks 2022 5,4 protsendile. Ratase sõnul rahandusministeeriumi arvutused ülekuumenemise märke ei näita.
"Kui te võrdlete seda ülekuumenemist ja me alati toome võrdlusbaasi seal 2008, 2009, siis selliseid näiteid täna kindlasti ei ole. Eelarveprotsessis on ju ka see, et alati eelarvenõukogu teeb omapoolse ekspertiisi või hinnangu ja ka nende hinnang näitas seda, et sellist ülekuumenemist, mis oli kümme aastat tagasi, kindlasti tänases majandusruumis ei paista," rääkis Ratas. | Ratas majanduskriisi märke ei näe | https://www.err.ee/864371/ratas-majanduskriisi-marke-ei-nae | Peaminister Jüri Ratas ütles riigikogus arupärimistele vastates, et tema majanduses ülekuumenemise märke ei näe. |
New Yorki ÜRO peaassambleele suunduv May rääkis lennukis ajakirjanikele, et tal on plaanis saavutada Briti riiklikke huve teeniv lahkumislepe Euroopa Liiduga, vahendas Politico.
Erakorraliste valimiste teema on taas päevakorras sellega, et London ja Euroopa Liit pole endiselt jõudnud sisulisele kokkuleppele Brexiti-järgsetes suhetes ning May poolt välja käidud plaani suhtes ollakse skeptilised La Manche'i väina mõlemal poolel, sealhulgas Konservatiivse Partei ridades.
Opositsiooniline Tööpartei on andnud mõista, et kui May valitsusel ei õnnestu enne tähtaega Euroopa Liiduga kokkulepet saavutada ning ees ootab leppeta lahkumine EL-ist ehk nn Hard Brexit, tuleks korraldada uued valimised.
Pühapäeval aga kirjutasid Briti ajalehed oma allikatele viidates, et ka valitsuse juures mõeldakse uutest erakorralistest valimistest, et päästa nii Brexiti-kõnelused kui ka May ametikoht. Nende arutelude päästikuks olevat olnud just Salzburgis toimunud EL-i tippkohtumine, mis Ühendkuningriigi jaoks mingit positiivset arengut ei kujutanud.
May ametiajal on ühed erakorralised valimised juba toimunud. 2017. aasta juunis toimunud valimised kutsus May ellu ise ning tookord lootis Konservatiivne Partei kasutada ära Tööparteis valitsevat segadust, kasvatada oma toetust ning saada ka tugevam mandaat Brexiti-kõnelusteks. Läks aga vastupidi ning liigne enesekindlus maksis valitsusele valusalt kätte - Konservatiivne Partei kaotas parlamendienamuse, Tööpartei sai sisetülidest hoolimata kohti juurde ning May sai valitsemist jätkata vaid tänu Põhja-Iirimaa unionistidest saadikute häältele. | May: erakorralised valimised poleks riiklikes huvides | https://www.err.ee/864368/may-erakorralised-valimised-poleks-riiklikes-huvides | Briti peaminister Theresa May teatas teisipäeval, et erakorraliste parlamendivalimiste korraldamine enne järgmise aasta märtsi ei oleks praegu riiklikes huvides. |
Cosby tähe eemaldamiseks algatati petitsioon, mis kaubanduskojale adresseeriti. Kaubanduskoda põhjendas tähe allesjätmise otsust sellega, et kuulsuste alleel olevad tähed on mõeldud püsima, teatas CBS.
"Tähed märgivad selle saaja professionaalseid saavutusi. On kahetsusväärne, kui inimene eraeluliselt ei vasta avalikkuse ootustele ja standarditele," seisis kaubanduskoja selgituses.
Koomik Bill Cosbyle mõisteti teisipäeval seksuaalse rünnaku eest kolme kuni kümne aasta pikkune vanglakaristus. Aprillis mõistis kohus Cosby süüdi Andrea Constandi uimastamises ja kuritarvitamises 2004. aastal.
81-aastane Cosby liigitati ka seksuaalselt vägivaldseks kurjategijaks, mis tähendab, et ta peab elu lõpuni käima nõustamises ning registreerima end seksuaalkurjategijana.
2014. aastal sattus Cosby täht rünnaku alla, kui keegi kirjutas sellele lilla markeriga "vägistaja". Kaubanduskoda kommenteeris juhtunut, öeldes, et inimesed võiksid väljendada oma viha muul moel kui California osariigile kuuluvat maamärki hävitades, | Seksuaalkurjategija Bill Cosby tähte ei eemaldata kuulsuste alleelt | https://menu.err.ee/864366/seksuaalkurjategija-bill-cosby-tahte-ei-eemaldata-kuulsuste-alleelt | Hollywoodi kaubanduskoda kinnitas, et seksuaalkuriteos süüdi mõistetud Bill Cosby tähte ei eemaldata kuulsuste alleelt. |
Sotsiaalkindlustustoetused moodustavad 2,1 miljardit eurot ning aastane kasv on 87 miljonit eurot.
Sellest lõviosa ehk 1,74 miljardit eurot kulub riiklikule pensionikindlustusele. 53 miljonit eurot kasvava kululiigi alla kuuluvad vanaduspensionid, väljateenitud aastate pension, töövõimetuspension ja toitjakaotuspension.
Teine suur kuluartikkel on riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse - 2019. aastal kokku 313,4 miljonit eurot, kasv 36,6 miljonit.
Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele kasvavad tuleval aastal 113 miljoni euro võrra 1,16 miljardi euroni.
Peretoetused neelavad sellest 299 miljonit ning kasv eelneva aastaga on 15 miljonit. Eelarve kasvab seoses esimese ja teise lapse toetuse kasvuga 55-eurolt 60-eurole.
Vanemahüvitiseks kulub 245,5 miljonit eurot. Meetme kulu suureneb 17,3 miljoni euro võrra keskmise hüvitise tõusu arvelt. Prognoosi põhjal on keskmise hüvitise suurus 1258 eurot kuus.
Toimetulekutoetuseks seevastu kulub järgmisel aastal 6,5 miljonit eurot vähem, kokku 18,2 miljonit eurot. Matusetoetuseks kulub 4 miljonit ning elatisabiks 4,6 miljonit. Üksi elavaid pensionäre toetab riik uuel aastal 10,1 miljoni euroga.
Töötutoetus väheneb 1,1 miljoni võrra 11,1 miljoni euroni, kuid töövõimetoetuseks kulub ligi 63 miljonit eurot rohkem, kogusummas 242 miljonit eurot.
Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele moodustavad eelarvest ligi 78 miljonit, kasv on 6,5 miljonit eurot. Õppetoetused ja stipendiumid võtavad eelarvest 26,3 miljonit. | Sotsiaaltoetused neelavad eelarvest 30 protsenti | https://www.err.ee/864367/sotsiaaltoetused-neelavad-eelarvest-30-protsenti | Sotsiaaltoetuste maht kasvab tuleva aasta riigieelarves üle 3,2 miljardi euro, moodustades 30 protsenti eelarve kogumahust. |
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru küsis infotunnis peaminister Jüri Rataselt, kas 2014. aastal riigikogu poolt kinnitatud suund, et teadus- ja arendustegevuse jaoks eraldatakse aasta-aastalt üha enam raha ja see kasvab aastaks 2020 ühe protsendini SKP-st, leiab kajastust ka tuleva aasta eelarves.
Ratas tunnistas, et tuleva aasta eelarve veab välja 0,81 protsenti SKP-st, mis on sama suur näitaja kui käesoleval aastal.
"Aga mida SKP kasv rahalises mõttes on teinud, siis kui 2018. aasta baas oli teadus- ja arendustegevusele ca 200 miljonit eurot, siis 2019. aastal on see ca 220 miljonit. Ehk me räägime teadus- ja arendustegevuse puhul sellest, et 10 protsenti raha tuleb tänavusega võrreldes juurde," märkis Ratas.
Peaminister lisas ka, et 2019. aasta eelarves muutub ka projekti- ja baasrahastuse osakaal varasemalt 60-40 suhtelt 50-50-le.
Riigikogu kiitis 2014. aastal heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia, milles nähti ette teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmise ühe protsendini SKP-st aastaks 2020.
2015. aastal oli see näitaja 0,78 protsenti, kuid langes 2016. aastal 0,61 protsendini SKP-st. 2017. aastal olid avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 0,78 protsenti SKP-st ning 2018. aastal kasvasid 0,81 protsendini. | Teadus- ja arendustegevus saab juurde 20 miljonit | https://www.err.ee/864365/teadus-ja-arendustegevus-saab-juurde-20-miljonit | Teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastuse protsent sisemajanduse koguproduktist (SKP) tuleval aastal küll ei kasva, kuid tänu SKP kasvule saab teadus- ja arendustegevus reaalselt juurde 20 miljonit eurot. |
Kohtumine kestis mõned minutit üle kahe tunni. Kontaveit sai kirja viis ässa ja kaks topeltviga, Zhang servis ühe ässa ja tegi kolm topeltviga. Eestlanna realiseeris 13 murdevõimalusest seitse, Zhang suutis üheksast murdepallist ära kasutada neli. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 90 ja Zhang 85.
Kohe avaseti alguses oli Zhangil kaks murdepalli, et 2:0 juhtima minna, kuid Kontaveit suutis mõlemad päästa ja hoopis ise järgmises geimis hiinlanna servi murda. Eestlanna asus 3:1 ette, kuid Zhang viigistas 3:3. Uuesti murdis Kontaveit hiinlanna servi üheksandas geimis ja võitis seti 6:4.
Teises setis murdis Kontaveit kohe Zhangi servi ja päästis siis enda pallingul kaks murdepalli, kuid kolmanda sai Zhang kätte ja viigistas seisu. Hiinlanna võitis 0:1 kaotusseisust kolm geimi järjest, aga Kontaveit võitles välja 3:3 viigi. Seejärel hoidsid mõlemad järjest servi, kuni 5:4 eduseisul võitis hiinlanna taas Kontaveidi pallingu ja seega ka seti 6:4.
Otsustavas setis murdis Kontaveit kohe Zhangi servi ja asus 2:0 juhtima. Uuesti murdis ta hiinlanna servi viiendas ja seitsmendas geimis, võites seti kindlalt 6:1.
Veerandfinaalis läheb Kontaveit vastamisi tšehhitari Katerina Siniakovaga (WTA 47.), kes alistas 7:6 (3), 7:6 (1) 14. asetatud hispaanlanna Garbine Muguruza.
Siniakovaga oli ta äsja vastamisi US Openi avaringis, kus sai valusa 7:6 (3), 3:6, 5:7 kaotuse. Omavaheliste mängude seis Siniakovaga on tal nüüd 1:1, kaks aastat tagasi Guangzhous jäi eestlanna peale 6:1, 6:1.
"Tuleb jälle üks raske matš," ütles Siniakova pärast Muguruza alistamist. "New Yorgis oli meil tõeline võitlus, kindlasti tuleb ka nüüd. Annan endast parima ja püüan samamoodi võidelda."
KONTAVEIT - ZHANG:
Varem on Kontaveit ja Zhang omavahel mänginud korra, kui 2015. aastal Vancouveris peetud ITF-i turniiril jäi peale Kontaveit 3:6, 6:4, 6:1.
Kontaveit alistas avaringis 4:6, 7:5, 6:4 maailma üheksanda reketi, ameeriklanna Sloane Stephensi ja oli teises ringis 6:2, 6:4 parem horvaatlanna Donna Vekicist (WTA 40.). Zhang võitis avaringis kindlalt 6:2, 6:2 vabapääsmega põhitabelisse saanud 2011. aasta US Openi võitjat, austraallanna Samantha Stosurit (WTA 67.) ning sai teises ringis 6:2, 7:5 jagu sloveenlanna Polona Hercogist. Edetabelis 87. real paiknev Hercog pääses põhitabelisse – ja mänguta teise ringi – õnneliku kaotajana pärast tänavuse US Openi võitja, jaapanlanna Naomi Osaka loobumisest. Osaka tõi loobumispõhjuseks viirushaiguse. | Kontaveit jõudis Hiinas veerandfinaali | https://sport.err.ee/864238/kontaveit-joudis-hiinas-veerandfinaali | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) jõudis Hiinas Wuhanis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril veerandfinaali, alistades kolmandas ringis hiinlanna Shuai Zhangi (WTA 46.) 6:4, 4:6, 6:1. |
25-aastane sportlane on seni kuulunud kontinentaalklubide koosseisu, tänavu esindab ta Colombia tiimi Medellin, kirjutab Spordipartner.
2015. aastal temposõidus Ecuadori meistriks kroonitud ja grupisõidus pronksi pälvinud Caicedo käesolev hooaeg on olnud väga edukas. Profisõitudel pole küll võite tulnud, kuid mitmed poodiumikohad annavad tõestust, et tegemist on tugeva tegijaga.
Caicedo saavutas Astuuria velotuuril kokkuvõttes teise koha, olles kahel esimesel etapil teine ja tõustes parimaks aktiivsete ratturite arvestuses. Järgnenud nädalal tuli Caicedo Madridi mitmepäevasõidul kolmandaks ja võitis seejärel Colombia velotuuri. | Kangerti uus klubi palkas tugeva mägedemehe ja temposõitja | https://sport.err.ee/864357/kangerti-uus-klubi-palkas-tugeva-magedemehe-ja-temposoitja | Tanel Kangerti uus koduklubi EF Education First-Drapac sõlmis kaheaastase lepingu paljulubava Ecuadori ratturi Jonathan Caicedoga. |
"Airiston Helmi teemal nendin praegu, et küsimus on praegusel hetkel majanduskuriteo uurimises. Meil on kaks kuriteoteadet. Säteteks on raskekujuline rahapesu, raskekujuline maksupettus, raskekujuline raamatupidamis- ja sotsiaalmaksupettus. See on lähtekoht," selgitas Kolehmainen seminaril.
Pärast seminari Yle telekaamera ees siiski Kolehmainen nime Airiston Helmi mainimisest keeldus. Ka keskkriminaalpolitsei esindajad pole tänaseni kinnitanud, millist firmat uurimine puudutab.
Ta mainis aga Yle intervjuus, et erinevates kohtades toimunud läbiotsimiste käigus on leitud rohkem kui kolm miljonit eurot sularaha. "Hommikul öeldi mulle, praeguseks on leutud rohkem kui kolm miljonit eurot sularaha. Ja mingil määral ka välismaist sularaha," rääkis Kolehmainen ja lisas, et seda, milliste riikide valuutaga tegu on, ta ei tea.
Teisipäeval võttis Päris-Soome esimese astme kohus vahi alla kaks meest, kes nädalavahetuse operatsiooni käigus kinni peeti. Tegemist on 51-aastase Eesti kodaniku ja 36-aastase Venemaa kodanikuga. Asjaolu, et mehed on vahi alla võetud kui isikud, keda "on põhjust kahtlustada", võib Soome meedia hinnangul tähendada seda, et neid peeta käimasoleva juurdluse võtmeisikuteks. | Soome politseijuht: suuroperatsioonil leiti kolm miljonit eurot sularaha | https://www.err.ee/864356/soome-politseijuht-suuroperatsioonil-leiti-kolm-miljonit-eurot-sularaha | Soome politsei juht Seppo Kolehmainen rääkis parlamendis toimunud seminaril nädalavahetusel toimunud suuroperatsioonist Turu saarestikus ja mainis ka ettevõtet Airistoin Helmi, kuid firma nime ta siiski hiljem Ylele antud intervjuus ametlikult kinnitanud. Küll aga märkis ta, et läbiotsimiste käigus leiti sularaha rohkem kui kolme miljoni euro ulatuses ehk rohkem kui varem on teada antud. |
Rauno Sappinen alustas esiliigasse kuuluva Den Boschi algkoosseisus ja tegi kaasa kogu kohtumise, kui võõrustati kõrgliigas neljandat kohta hoidvat Ragnar Klavani endist klubi Almelo Heraclest. Den Bosch läks 11. minutil 1:0 juhtima, aga pikakasvulise Vincent Vermeij väravad 12. ja 55. minutil viisid 2:1 võiduga järgmisesse ringi Heraclese, kirjutab Soccernet.
Algkoosseisus alustas ka Karol Mets, kes jäi kõrgliigas mängiva Bredaga võõrsil 47. minutiks 0:2 kaotusseisu esiliigasse kuuluva Waalwijki vastu. 70. minutil toodi Metsa asemel väljakule 19-aastane Serbia ründaja Luka Ilic, aga see Bredat väravateni ei aidanud ja nii tuli neilgi lõpuvile kõlades oma karikahooaeg lõppenuks kuulutada. | Nukker õhtu Hollandis: Mets ja Sappinen langesid mõlemad karikasarjast | https://sport.err.ee/864355/nukker-ohtu-hollandis-mets-ja-sappinen-langesid-molemad-karikasarjast | Hollandi jalgpallikarikavõistluste esimeses ringis sai teekond läbi nii Karol Metsal ja NAC Bredal kui ka Rauno Sappinenil ja Den Boschil. |
Elusuuruses kuju püstitamise idee käisid veebipõhisel platvormil Decide välja Montevideo elanikud, kirjutab Argentina päevaleht Ole. Koondisega hiljuti uue, nelja-aastase lepingu sõlminud Tabarez seda aga ei soovinud. "See lõhuks ühtsustunde, mida üritame rahvuskoondisega luua ja au sees hoida," tõdes El Maestro.
Tabarez haaras Uruguay ohjad juba 1988. aastal, juhendades Lõuna-Ameerika koondist kahel järgmisel aastal. 2006. aastal naasis ta rahvusmeeskonna tüüri juurde ning on riiki juhendanud nüüd 192 mängus, rohkem, kui ükski teine koondisetreener ajaloos. | Uruguay peatreener keeldus tema auks püstitada soovitud kujust | https://sport.err.ee/864351/uruguay-peatreener-keeldus-tema-auks-pustitada-soovitud-kujust | Viimased 12 aastat Uruguay jalgpallikoondist juhendanud Oscar Tabarezi auks taheti riigi pealinna Montevideosse püstitada kuju, aga 71-aastane peatreener keeldus sellest. |
Instrumentaalloo videos teevad kaasa näitlejad Karl Robert Saaremäe ja Kirsti Villard. ""Lõikuspidu" on minu jaoks suure tähendusega, see räägib armastusest. Sellist emotsiooni, mida videosse soovisin, suudavad edasi anda vähesed näitlejad, kuid Karl Robert Saaremäe ja Kirsti Villard on omaette klassist," leidis bändis oktavmandoliini mängiv Kristjan Kuusmik. "Mitte ainult ei ole nad head näitlejad, vaid ka hingelt suured inimesed. Nii heade inimeste ning näitlejatega oli suurepärane koos töötada," lisas ta.
Video loole "Lõikuspidu" produtsent oli Veiko Linnus. Operaatorina tegi kaasa ka Silver Tõnissoni. Lisaks vabatahtlikele osales videos ka Vastseliina segarahvatantsurühm "Kullerid".
MandoTriot võib mängimas näha juba 5.-6. oktoobril Viljandi pärimusmuusika aidas aset leidva Lõikuspeo esimese päeva lõpus. | MandoTrio avaldas Eesti näitlejatega koostöös muusikavideo | https://menu.err.ee/864350/mandotrio-avaldas-eesti-naitlejatega-koostoos-muusikavideo | Tänavustel Eesti etnomuusika auhindadel aasta debüütalbumi kategoorias nomineeritud kolmest noorest mandoliinimängijast koosnev ansambel MandoTrio avaldas oma esimese muusikavideo. Uhiuus video loodi bändi debüütalbumilt "Ilma sünnib" pärinevale loole "Lõikuspidu". |
Aquarius 2 oli viimane abiorganisatsioonidele kuuluv laev, mis tegeles Vahemere keskosas merehätta sattunud migrantide päästmistega ning sisuliselt tähendab otsus seda, et kui mõni teine riik alust Aquarius 2 oma lipu alla ei võta, pole Liibüa ranniku lähistel tegutsemas enam ühtegi abiorganisatsioonide päästelava.
Hetkel on Prantsuse-Saksa heategevusorganisatsiooni SOS Méditerranée poolt hallatav Aquarius 2 endiselt Vahemerel ja selle pardal 58 merelt päästetud migranti. Itaalia ja Prantsusmaa pole nõustnud laeva oma sadamasse laskma ning leiavad, et hetkel peab teemaga tegelema Malta.
Panama otsus tähendab ka seda, et kui Malta või mõni teine riik laeva oma sadamasse lubab, ei tohi see sealt enam merele minna.
SOS Méditerranée teatel tegi Panama otsuse Itaalia valitsuse tugeva surve tõttu ning samuti anti teada, et abiorganisatsioon on otsusest šokeeritud.
Itaalia siseminister Matteo Salvini omakorda ütles, et valitsus pole Panamale mingit survet avaldanud.
Itaalia on varem teatanud, et abiorganisatsioonide päästelaevu enam Itaaliav sadamatesse ei lubata, ning Salvini sõnul olevat tegu sisuliselt ebaseaduslike migrantide "taksoteenusega". Laeva Aquarius 2 meeskonda süüdistas Salvini hiljuti Liibüa rannavalve töö takistamises. | Panama võttis Vahemerel tegutsevalt vabatahtlike abilaevalt lipuõiguse | https://www.err.ee/864348/panama-vottis-vahemerel-tegutsevalt-vabatahtlike-abilaevalt-lipuoiguse | Panama võimud tühistasid abiorganisatsioonide laevale Aquarius 2 antud registrisissekande ehk laev ei saa enam Panama lipu alla sõita. |
Hooaja avamängule lisab põnevust teadmine, et Audentese SG/Noortekoondist juhendav Peeter Vahtra tüüris viimastel aastatel just Kohila naiskonda, kuid kes mõned nädalad tagasi siirdus tänavu Meistriliigasse tõusnud Saaremaa võistkonna etteotsa. Kohila Võrkpalliklubi/E-Service'i ja Audentese SG/Noortekoondise vastasseis algab Kohilas neljapäeval kell 18.30, vahendab volley.ee.
Seega osaleb pärast 2011/2012 hooaega kõrgseltskonnas taaskord seitse naiskond, viimasel kuuel hooajal jagas Eesti meistrivõistluste medaleid kuus naiskonda.
Reedel kell 17.30 võõrustab Audentese SG/Noortekoondis Sõle Spordikeskuses möödunud hooajal pronksmedali saavutanud Tallinna Ülikooli. Laupäeval kell 13 mängivad TalTech Spordihoones eelmise hooaja hõbemedalist TalTech/Tradehouse ja Kohila VK/E-Service ning kell 16 Võru Kreutzwaldi 16 Spordihoones Famila/Võru Võrkpalliklubi ja Saaremaa.
Pühapäeval kell 14 lähevad Tartu Ülikooli Spordihoones vastamisi tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbank ja Saaremaa ning kell 15 Audentese Spordikeskuses linnarivaalid Tallinna Ülikool ja TalTech/Tradehouse. | Homme pannakse pall mängu naiste võrkpalli meistriliigas | https://sport.err.ee/864338/homme-pannakse-pall-mangu-naiste-vorkpalli-meistriliigas | Võrkpalli naiste Eesti meistrivõistluste uue hooaja esimeses mängus lähevad neljapäeval vastamisi möödunud hooaja neljas Kohila Võrkpalliklubi/E-Service ja eelmise hooaja viies võistkond Audentese SG/Noortekoondis. |
Charleroi linna lähistel asuva Lobbesi omavalitsuse volikokku kandideeriv 26-aastane Luc Anus omakorda kinnitas, et ei kavatse end narrimisest heidutada lasta, vahendasid SudInfo.be, Daily Mail jt.
Facebookis kampaania jätkamiseks otsustas ta oma konto nime siiski natuke muuta - nüüd tegutseb sotsialistist kandidaat seal nime Luc Anu nime all.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt elab Belgia Valloonia piirkonnas hetkel 49 inimest, kelle perekonnanimeks on Anus. Kuigi tänapäeval seostub see sõna paljude jaoks pärakuga, tähendab "anus" ladina keeles ringi või rõngast ning seega on vana perekonnanimi suure tõenäosusega seotud just nimelt ladinakeelse sõna otsese tähendusega. | Belgia poliitiku nimi pälvis tähelepanu nii meedia kui ka Facebooki poolt | https://www.err.ee/864336/belgia-poliitiku-nimi-palvis-tahelepanu-nii-meedia-kui-ka-facebooki-poolt | Belgias Hainaut' provintsis kandideeriv poliitik on saanud oma nime tõttu palju vastukaja nii kodu- kui ka välismaises meedias ning muuhulgas ei lasknud Facebooki keskkond tal oma nime all sotsiaalmeediaplatvormil kampaaniat teha. |
Ekspress Meedia korraldab 26. oktoobril ja 28. oktoobril Tallinn Hockey Weekendi, kus mängitakse Tondiraba Jäähallis kaks ametlikku KHL-liiga kohtumist. Helsinki Jokerite meeskond võõrustab Spartak Moskva ja Severstal Cherepovetsi meeskondi.
Prognooside kohaselt tuleb mängu vaatama kokku ligi 11 600 pealtvaatajat, sellest vähemalt 6000 soomlasest fänni, seisab otsuse seletuskirjas.
Ekspress Meedia pöördus Tallinna linnavalitsuse poole taotlusega toetada Tallinn Hockey Weekendi ürituse korraldamist summas 10 000 eurot. Ürituse korraldamise eelarve on kokku 198 720 eurot. Tallinna linna toetus oleks mõeldud sihtotstarbeliselt Tondiraba jäähalli rendikulude osaliseks katmiseks. | Tallinn toetas 10 000 euroga Ekspress Meedia korraldatavat hokiüritust | https://www.err.ee/864331/tallinn-toetas-10-000-euroga-ekspress-meedia-korraldatavat-hokiuritust | Tallinna linnavalitsus eraldas kolmapäeval reservfondist Tallinna spordi- ja noorsooametile 10 000 eurot AS-i Ekspress Meediale ürituse Tallinn Hockey Weekend kulude osaliseks katmiseks. |
Barbier on karjääri jooksul pälvinud vaid kaks võitu – 2016. aastal Cholet - Pays De Loire'l ja mullu Pariis-Bourges'l, vahendab Spordipartner.ee.
"Rudyl on sprinterina ja lahtivedajana suur potentsiaal," lausus Israel Cycling Academy mänedžer Kjell Carlström. "Usume, et ta võib areneda ja anname talle võidusõitudel rohkem võimalusi. Rudy teeb meeskonda tugevamaks ja jagab teistele väärtuslikke kogemusi."
Barbier' näol on tegemist teise World Touri klubist tuleva ratturiga, kellega Israel Cycling Academy on tulevaks aastaks käed löönud. Teiseks sarnaseks liitujaks on Trek-Segafredost üle tulev Matthias Brandle.
Tänavu esmakordselt Giro d'Italial startinud Israel Cycling Academy flirdib usinalt prantslastega, sest loodab saada pääsme Tour de France'ile. Stažöörina teeb praegu kaasa 26-aastane prantslane Clement Carisey. | Räime tööandja värbas sprinteri World Touri meeskonnast | https://sport.err.ee/864332/raime-tooandja-varbas-sprinteri-world-touri-meeskonnast | Mihkel Räime koduklubi Iisrael Cycling Academy sõlmis järgmiseks aastaks lepingu sprinteri Rudy Barbier'ga. 25-aastane prantslane on sõitnud kaks viimast hooaega World Touri meeskonnas AG2R La Mondiale. |
Erinevateks kaitsealasteks hangeteks on järgmisel aastal planeeritud peaaegu 40 protsenti kogu kaitse-eelarvest ehk 232 miljonit eurot.
2019. aasta hangetega täieneb kaitseväe ja Kaitseliidu varustus ning relvastus. Hangitakse kaitseväele uued käsitulirelvad, side- ja IT-tehnikat, riidevarustust ning killu- ja kuuliveste. Jätkub Kaitseliidu üksuste varustamine.
Suuremahuliste hangete raames tasub Eesti jalaväe lahingumasinate CV90 viimase lepingulise osamakse ja viiakse lõpule mereväe miinilaevade moderniseerimine.
Jätkuvad suuremahulised erineva lahingumoona hanked, 30 miljoni euro ulatuses rahastab seda valitsuse moodustatud kaitseinvesteeringute programm.
Kaitseväelastele ja liitlastele vajaliku väljaõppekeskkonna ning kaasaegsete olmetingimuste tagamiseks jätkub investeerimine riigikaitselisse taristusse ja kaitseväe linnakute ning harjutusväljade väljaarendamisse kokku umbes 120 miljoni euroga.
Lisaks Eesti panusele investeeritakse eelkõige Tapa kaitseväelinnaku ja kaitseväe keskpolügooni arendamisse ka välistoetuste abil, mida järgmisel aastal on kokku üle 29 miljoni euro, suuremas osas NATO julgeolekuinvesteeringute programmist.
Luik: Eesti täidab NATO eesmärke nii SKP protsendi kui ka hanget mahu poolest
Kaitseminister Jüri Luige sõnul väärtustab 2019. aasta kaitse-eelarve kaitseväelasi, tõstes tegevväelaste palgataseme 30 protsendi võrra kõrgemaks Eesti keskmisest palgast.
"Riigikaitse algab tahtest. Motiveeriva sissetulekuga inimene tunneb, et nii tema tegevus kui ka tema ise on riigi poolt väärtustatud ja vajalik," sõnas Luik. "Me peame pakkuma tegevväelastele väärilist sissetulekut, kavatseme hoida kaitseväelaste palga vähemalt 30 protsenti üle keskmise palga ka järgmistel aastatel."
"Eesti poliitilisel maastikul valitseb jätkuvalt konsensus, et usutava kaitsevõime tagamiseks on sõjalise riigikaitse tarvis vaja eraldada vähemalt kaks protsenti ennustatavast sisemajanduse kogutoodangust. Samuti püsib valitsus põhimõtte juures, et Eestile toeks saabunud liitlasüksuste vastuvõtuga seotud vahendid peavad lisanduma sellele summale, mitte tulema kahe protsendi seest," märkis ta. "Riigikaitse jätkusuutlik areng on tagatud siis, kui me tagame valitsuse kinnitatud pikaajaliste arengukavade püsiva rahastuse läbi aastate."
"Pikaajaliste riigikaitse arengukavade alusel tehtavate suurhangetega tugevdame Eesti sõjalist võimekust," ütles kaitseminister Luik. "Tänavuse hangete mahuga täidame ning ka ületame NATO seatud eesmärgi kasutada vähemalt 20 protsenti kaitse-eelarvest põhihangetele." | Eesti tuleva aasta kaitse-eelarves on 585 miljonit eurot | https://www.err.ee/864326/eesti-tuleva-aasta-kaitse-eelarves-on-585-miljonit-eurot | Järgmise aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st üle 2,1 protsendi, teatas kaitseministeerium kolmapäeval. |
"Eesti liiga tase on minu meelest natuke nõrgemaks jäänud, kuid positiivne on see, et võtmerolli ei etenda enam vanema generatsiooni mehed, vaid nooremad mängijad," ütles Mägi portaalile Käsipall24.ee. "Ise ma tunnen ennast väljakul hetkel hästi, sest pole vigastusi ja muid segavaid tegureid."
Aastaid Eestist eemal olnud Mägi tunneb ennast Kehras taaskord koduselt. "Omaarust olen meeskonda hästi sulandunud ning kõigiga on läbisaamine hea," lausus Mägi. "Kehra hetkeseis on normaalne, kuid potentsiaali jätkub eelkõige distsipliini hoidmise ja visete realiseerimise seisukohalt. Kindlasti saab veel ka füüsiliselt areneda, aga on näha, et tahetakse trenni teha, mis ongi kõige tähtsam."
Loe edasi portaalist Käsipall24.ee. | Kehrasse naasnud Mägi: olen meeskonda hästi sulandunud | https://sport.err.ee/864325/kehrasse-naasnud-magi-olen-meeskonda-hasti-sulandunud | Kaheksa hooaega Saksamaa käsipalliklubis EHV Aue mänginud Janar Mägi naasis suvel kodumaale Kehra/Horizon Pulp&Paperisse. |
Näitleja tervisliku seisundi tõttu jäävad ära järgmised Tallinna Linnateatri etendused:
29.09 "Kaks vaest rumeenlast" jääb ära, asendusetendus toimub 21. novembril. Kehtivad samad piletid.
1.10 "Kaks vaest rumeenlast" jääb ära, asendusetendus toimub 22. novembril. Kehtivad samad piletid.
4.10 "Inimesed, kohad ja asjad" jääb ära, asendusetendus toimub 19. detsembril. Kehtivad samad piletid.
5.10 "Inimesed, kohad ja asjad" jääb ära, asendusetendus toimub 20. detsembril. Kehtivad samad piletid.
Seoses muudatustega on lisandunud Tallinna Linnateatri oktoobrikuu mängukavasse kolm etendust: 4. ja 5. oktoobril mängitakse lavastust "Tagasitulek isa juurde" ning 4. oktoobril lavastust "Preili Julie". Pileteid lisandunud etendustele on võimalik broneerida Tallinna Linnateatri kassas. Kohti on piiratud arv.
Kui piletiomanikul pole võimalik tulla asendusetendusele, ostetakse piletid tagasi või võimalusel vahetatakse ümber teiste mängukavva lisandunud etenduste piletite vastu. | Tallinna Linnateatri mängukavas toimusid muudatused | https://kultuur.err.ee/864324/tallinna-linnateatri-mangukavas-toimusid-muudatused | Septembri lõpus ja oktoobri alguses on toimunud muudatus mitme Tallinna Linnateatri etenduse juures. Linnateater vabandab publiku ees. |
Varasemaga sarnaselt diagnoositi mullu enim terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinute haiguste alla. Järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.
Kui vaadata juurde surma põhjuste registri andmeid, siis 2017. aastal oli surnultsünde kokku 45, peamiseks põhjuseks emakasisene hüpoksia ehk hapnikuvaegus. Viimastel aastatel on surnultsündide arv aga oluliselt vähenenud – võrreldes kümne aasta taguse ajaga on neid kolmandiku võrra vähem.
Meditsiinilise sünniregistri andmetel registreeriti Eestis 2017. aastal 13 630 elussündi. Neist haigusega sündis 3 843 last ehk ligi kolmandik. Võrreldes 2016. aastaga sündis haigeid lapsi küll ühe protsendi võrra vähem, kuid samas vähenes ka elussündide arv 2,7 protsenti.
Aasta-aastalt suureneb nii haigete vastsündinute kui ka haiguste arv 1000 elusünni kohta. 2017. aastal diagnoositi 1000 lapse kohta 282-l mõni haigus. Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul kaks haigust. | Statistika: ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena | https://novaator.err.ee/864316/statistika-ligi-kolmandik-eesti-lapsi-sunnib-haigena | Ligi kolmandikul vastsündinutest diagnoositi mullu juba sünnitusmajas mõni haigus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. |
Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks.
Alatest kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.
2019. aastal suurenevad ka riigi investeeringud erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut toetavatesse teenustesse.
Üks olulisimaid muudatusi tuleb abivahendite rahastamisse, tänu millele ei tule abivahendite saamisel enam eelarvest tingitud katkestusi.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 2019. aastal 4,85 miljardit eurot. Suurima eelarvega on 2,02 miljardi euroga sotsiaalse kaitse (põhiosas pensionid) ja 1,55 miljardi euroga tervise valdkonnad.
Perepoliitika valdkonna eelarve on 707,6 miljonit eurot ning tööturu valdkonna eelarve 583 miljonit eurot. | Lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb 60 euroni kuus | https://www.err.ee/864320/lapsetoetus-esimesele-ja-teisele-lapsele-touseb-60-euroni-kuus | Valitsuse heakskiidu saanud riigieelarvega tõuseb uuel aastal lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurole kuus senise 55 euro asemel. |
Prokuratuuri teatel peeti 27-aastane Ji Chaoqun kinni Chicago linnas ja teda kahtlustatakse selles, et ta luuras Pekingi huvides USA inseneride ja teadlaste järele, vahendas BBC.
Ji puhul on teada, et USA-sse saabus ta 2013. aastal eesmärgiga õppida Illinoisi tehnoloogiainstituudis elektriinseneriks ning 2016. aastal liitus ta immigrantidele mõeldud programmi Mavni (Military Accessions Vital to the National Interest) kaudu ka USA armee reserviga.
Süüdistuse kohaselt aga töötas Ju kõrge Hiina luureametniku heaks ning üheks tema peamiseks ülesandeks oliv värvata USA-s tegutsevaid Hiina insenere ja teadlasi, kellest osa töötas ka firmades, mis tegid USA relvajõududele allhankeid.
Mavni programmi kritiseeriti USA avalikkuses väidetava julgeolekuohu tõttu juba varem ning 2016. aastal see programm ka lõpetati. | USA võimud pidasid kinni väidetava Hiina spiooni | https://www.err.ee/864317/usa-voimud-pidasid-kinni-vaidetava-hiina-spiooni | USA võimud pidasid kinni spionaažis kahtlustatava Hiina kodaniku. |
Prantsusmaa koondisega maailmameistriks kroonitud Pogba on Unitedi kaptenikohuseid sel hooajal kolmel korral täitnud. Mourinho võimaldas tal seda väidetavalt põhjusel, et Barcelona oli suvel Pogba vastu suurt huvi tundmas ning mängumeest sooviti igal juhul Punaste Kuradite ridadesse jätta, vahendab Soccernet.ee.
Erimeelsusi on Mourinho ja Pogba vahel aga olnud palju. Pärast käimasoleva hooaja avavooru võitu Leicester City üle sõnas prantslane , et kui kommenteeriks oma olukorda klubis, siis saaks ta trahvi. Laupäevases Premier League'i kohtumises Wolverhampton Wanderersiga tegi United koduväljakul 1:1 viigi ning poolkaitsja kritiseeris Mourinho taktikat, öeldes et Old Traffordil tuleks igal juhul tegeleda intensiivsemalt ründetegevusega.
"Ainus tõde on minu otsus, et Pogba pole enam asenduskapten. Mingit riidu pole. Inimene, kes tegi otsuse uue asenduskapteni osas, oli samuti mina. See on lihtsalt üks otsus, mida ma põhjendama ei pea," ütles Mourinho Sky Sportsi ajakirjanikele enne liigakarikast väljakukkumist Derby County vastu, kus Pogba kaasa ei teinud.
Meedia usub, et Pogba kavatseb igal juhul selle hooaja Unitedis lõpuni veeta. Välistada ei saa ja pigem on isegi tõenäoline klubivahetus 2019. aasta suvel. | Mourinho: Pogba enam Unitedi kaptenipaela ei kanna | https://sport.err.ee/864312/mourinho-pogba-enam-unitedi-kaptenipaela-ei-kanna | Manchester Unitedi peatreeneri Jose Mourinho ja tema hoolaeluse Paul Pogba läbisaamine pole viimastel kuudel just parim olnud ning see sai kinnitust ka nüüd, kui selgus, et prantslaselt võeti võimalus kaptenipaela kanda. |
Tegemist on Erdoğani esimese visiidiga Saksamaale pärast 2014. aastal presidendiks saamist.
"Selle visiidi peamine eesmärk on jätta see (pingete) periood täielikult selja taha," ütles Erdoğan Türgi meediale.
Türgi liider saabub Berliini neljapäeval ning peab järgmisel kahel päeval kõnelusi kantsler Angela Merkeliga.
Saksa president Frank-Walter Steinmeier võtab Erdoğani vastu reedel Berliinis ja korraldab tema auks Bellevue palees dinee. Mitu Saksa opositsioonipoliitikut on lubanud sellest üritusest eemale jääda. Merkel ei ole samuti kohal.
Laupäeval sõidab Türgi president edasi Kölni, et avada üks Euroopa suurimaid mošeesid, mille lasi ehitada Türgi kontrolli all olev organisatsioon Ditib.
Kommentaatorid on märkinud, et Erdoğan soovib uusi suhteid ajal, mil Türgi majandus on raskustes ja suhted USA-ga halvenevad.
Tuhanded Erdoğani kriitikud on lubanud üle kogu Saksamaa meelt avaldada, et protestida nii Türgi inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse piirangute, kui ka kurdidevastase operatsiooni vastu Süürias.
Reedel korraldatakse Berliinis umbes 10 000 inimesega protestiaktsioon hüüdlause all "Erdoğan ei ole teretulnud".
Türgi ja Saksamaa rivaalitsevad ka õiguse üle korraldada 2024. aastal jalgpalli Euroopa meistrivõistlused ning võitja tehakse teatavaks päeval, mil Türgi liider Saksamaale saabub.
Kahe NATO liitlase suhted halvenesid, kui Türgi võimud alustasid pärast 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset kümnete tuhandete inimeste vahistamist, süüdistades neid seotuses putšiga. Nende seas oli ka Saksa kodakondsusega türklasi.
Saksamaal elab umbes kolm miljonit türklast ja Merkel on korduvalt rõhutanud heade suhete tähtsust Ankaraga. | Türgi president Erdogan teeb riigivisiidi Saksamaale | https://www.err.ee/864308/turgi-president-erdogan-teeb-riigivisiidi-saksamaale | Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teeb sel nädalal riigivisiidi Saksamaale sooviga parandada kahe riigi kohati teravaid suhteid. |
Venemaa kergejõustikuliit ei kuulu dopinguskandaalide tõttu IAAF-i liikmesriikide hulka 2015. aasta novembrist. Pärast WADA otsust Venemaa liikmete hulka ennistada teatas IAAF-i president, et Venemaa pääseb taas IAAF-i liikmete sekka, kui kõik neile esitatud tingimused on täidetud. Liikmesuse taastamise küsimus vaadatakse üle detsembri alguses toimuval IAAF-i nõukogul. Viimati arutati Venemaa küsimust juulikuisel nõukogu kohtumisel ja siis otsustati hoolimata Venemaa edusammudest keeldu siiski pikendada.
Venemaa kergejõustikuliidu kõneisik Natalja Juhareva teatas Reutersile, et nad esitasid just selle juulikuise otsuse kohta CAS-ile apellatsiooni. | Venemaa kergejõustikuliit pöördus IAAF-i vastu spordikohtusse | https://sport.err.ee/864307/venemaa-kergejoustikuliit-poordus-iaaf-i-vastu-spordikohtusse | Eelmisel nädalal otsustas rahvusvaheline antidoping (WADA) taastada Venemaa liikmesuse, kuid rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) venelasi veel enda liikmete hulka tagasi ei võtnud. Seetõttu otsustas Venemaa kergejõustikuliit nüüd abi saamiseks pöörduda rahvusvahelise spordiarbitraaži (CAS) poole. |
Pärast neljapäevast ringsõitu Baltimaades märkis katoliku kiriku pea, et püüdes olla tugevad, peavad need rahvad naasma oma juurte juurde, andma hinnangu natside ja nõukogude sissetungi traagilisele ajaloole ja püüdlema kultuuri kaasates dialoogi poole.
Franciscus tunnistas teisipäeva õhtul Rooma naastes ajakirjanikele, et pärast Vilniuse geto ja KGB vangla külastamist on ta palju mõelnud inimeste julmuse üle. Ta kutsus Leedut üles olema sillaks ida ja lääne vahel.
"Käisin Vilniuse getos, kus tapeti tuhandeid juute. Seejärel sama päeva pärastlõunal väisasin süüdimõistetute, tapetute ja küüditatute memoriaali. Sel päeval, ütlen teile ausalt, olin rusutud, see sundis mind mõtlema julmusest," ütles paavst.
"On ilmselge, et poliitilises mõttes olete lääne osa, kuulute Euroopa Liitu. Te tegite EL-i pääsemiseks suuri pingutusi. Alates iseseisvuse taastamisest võtsite te eeskujulikult täita kõik ülesanded ja see ei olnud lihtne. Teil õnnestus pääseda EL-i ja see tähendab kuulumist läände. Te olete ka NATO osa," ütles ta ajakirjanikele lennukis.
"Kuid kui vaadata itta, on see samuti teie ajalugu, kuid osa sellest traagilisest ajaloost tuli läänest - sakslastelt, poolakatelt ja eriti natsidelt. Idast Vene impeeriumilt," ütles paavst.
"Pidades seda silmas, tuleb mõista tugevuse vajadust - tugevust mitte üksi läände kuulumises vaid ka eneseidentiteeti," ütles ta.
"Mõistan suurepäraselt, et kolm Balti riiki on alati ohus. Alati. Hirm sissetungi ees, kogu ajalugu meenutab seda, ja te räägiti õigesti, et ei ole kerge olla sillaks, kuid see on igapäevane töö, kaasates kultuuri dialoogi. Meie kohus on teid aidata. Isegi mitte aidata, vaid olla teie kõrval, südamega lähedal," ütles paavst.
Paavst ütles, et tundis Argentinas paljusid Leedu pagulasi ja kutsus üles järgima nende eeskuju juurte säilitamisel.
"Tundsin paljusid Leedu pagulasi. Argentinas on neid tõepoolest palju. Nad tõid sinna oma kultuuri ja ajaloo, mille üle olid uhked. Seejärel püüavad nad sulanduda uude riiki, kuid teevad seda säilitades enda identiteeti. Arvan, et selle säilitamise võitlus on väga tugev. Teil on tugev rahvuslik omapära. Identiteet, mis on kujunenud kannatustest, kaitsekäitumisest, tööst ja kultuurist," ütles paavst.
"Mida saab tega identiteedi säilitamiseks? Pöörduda juurte poole, see on tähtis. Identiteet on osa rahvusesse kuulumisest, kuuluvust tuleb aga edasi anda, juured tuleb anda üle noorele põlvkonnale dialoogi kaudu, eriti noorte ja vanade dialoogi kaudu. Ja seda peab tegema, sest teie identiteet on tõeline aare. Ükskõik milline identiteet on aare, kui seda teadvustatakse rahvusesse kuulumisena," ütles ta.
Paavst ütles, et Baltimaade juhtidelt kuulis ta avatud, kuid ettevaatlikku ja hästi läbimõeldud lähenemist rändele.
"Sõnum avatusest migrantide suhtes on teie rahvas üsna levinud. Ka Eestis ja Lätis ei ole tugevaid populismikoldeid. Need on avatud rahvad, kes soovivad lõimida rändlasi, kuid mitte massiliselt, sest selliselt on see võimatu. Seda saab teha vaid targu juhtides," ütles paavst.
"Rääkisime sellest Baltimaade juhtidega: kolmest kaks puudutas neid küsimusi. Presidentide kõnedes esinesid sageli sõnad "vastuvõtt" ja "avatus". See näitab soovi üleilmastumise järgi sel määral, kui see võimalik on, pidades silmas tööd, ruumi, et nad lõimuksid ega ohustaks teie rahvuslikku omapära. Need kolm asja puudutasid mind: avatus, ettevaatus ja läbimõeldus," sõnas ta. | Paavst Franciscus mõistis Baltimaade ohtusid ja lubas toetust | https://www.err.ee/864304/paavst-franciscus-moistis-baltimaade-ohtusid-ja-lubas-toetust | Paavst Franciscus ütles, et mõistab Baltimaid pidevalt ähvardavat ohtu, vaatamata sellele, et Leedul, Eestil ja Lätil on õnnestunud juba poliitiliselt kinnistuda läänes. |
Jõulukuusk peab olema sirge, sihvakas, ühtlase võraga ja kasvukohal vähemalt 15 meetrit kõrge. Kuusele peaks pääsema ligi suuremõõtmelise tehnikaga.
Kuuski võib pakkuda kuni saja kilomeetri raadiuses Tartu linnast.
Inimestel, kes soovivad oma kuuske tartlastele jõulupuuks pakkuda, palutakse sellest teatada hiljemalt 22. oktoobriks Tartu linnavalitsusse aadressil [email protected]. Pakkumisele tuleks lisada kuuse foto. | Tartu otsib juba jõulukuuske | https://menu.err.ee/864300/tartu-otsib-juba-joulukuuske | Tartu linnavalitsus otsib Raekoja platsile sobivat jõulukuuske. |
Keeldumise põhjus tulenes Šveitsi politsei soovitusest, et Abramovitši taotlust ei rahuldataks, sest teda on kahtlustatud seotuses rahapesu ja organiseeritud kuritegevusega, vahendasid Guardian, Times, BBC jt.
Uudisteportaal Tamedia kirjutas varem, et politsei hinnangul võib Vene oligarh kujutada ohtu Šveitsi julgeolekule ja mainele.
Abramovitš on kõik eelpool mainitud väited tagasi lükanud. Tema advokaadi sõnul polevat ettevõtja rahul sellega, et meedias on avaldatud ametnike väiteid, mille kohta pole talle mingeid selgitusi jagatud.
Plaanide kohaselt soovis Abramovitš hakata elama oma majas, mis asub Šveitsi edelaosas Verbieri külas.
Tegemist ei ole esimese korraga, kui Abramovitšil tekib välismaal elamisega probleeme. Käesoleva aasta mais ei uuendanud Briti võimud tema viisat ning väidetavalt oli põhjuseks just nn Skripali juhtumi tõttu tekkinud Londoni senisest karmim hoiak rahapesu suhtes. | Šveits ei andnud Roman Abramovitšile elamisluba | https://www.err.ee/864301/sveits-ei-andnud-roman-abramovitsile-elamisluba | Šveitsi võimud vastasid keelduvalt Vene miljardäri Roman Abramovitši elamisloataotlusele. |
Tulude mahuks on tuleva aasta riigieelarves on kavandatud 11,06 miljardit eurot. Sellest 7,78 miljardit eurot ehk 70,2 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1,7 miljardit ehk 15,4 protsenti mittemaksulised tulud ning 1,59 miljardit ehk 14,4 protsenti edasiantavad tulud.
2019. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on 0,2 protsendipunkti varasemast aastast kõrgem näitaja.
Maksutulude kasv on 670 miljonit ehk 6,4 protsenti. Füüsilise isiku tulumaksu on eelarvesse kavandatud 293 miljonit eurot (-0,7%) ja juriidilise isiku tulumaksu 508 miljonit eurot (-7,2%).
Lõviosa maksulaekumistest annab sotsiaalmaks, mida on eelarvesse kavandatud 3,28 miljardit eurot. Kasv on 235 miljonit eurot ehk 7,7 protsenti.
Teine suur tuluallikas on käibemaks, mida prognoositavalt laekub 2,56 miljardit eurot ehk 204 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti enam.
Aktsiisidest loodab riik teenida 1,07 miljardit eurot, mida on 44 miljonit ehk 4,3 protsenti tänavusest rohkem.
Kasv tuleb kütuse- ja tubakaaktsiisi paremast laekumisest, kuid väheneb alkoholiaktsiisi laekumine.
Kütuseaktsiisi laekub prognoosi põhjal eelarvesse 584 miljonit, mida on 38 miljoni euro võrra ehk 7 protsenti rohkem 2018. aastast rohkem.
Tubakaaktsiisi laekumine kasvab 220 miljoni euroni, kasv on üle 14 miljoni euro ehk 7 protsenti. Alkoholiaktsiisi laekumine väheneb 2 protsenti 231 miljoni euroni.
Mittemaksulised tulud koosnevad kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja CO2 kvootide müügitulu), saadud toetustest (peamiselt toetused Euroopa Liidust), finantstuludest (dividendid) ja muudest tuludest (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu).
2019. aasta riigieelarve kohaselt kujuneb mittemaksuliste tulude laekumiseks 1,73 miljardit eurot. Võrreldes 2018. aasta prognoositava laekumisega kasvavad mittemaksulised tulud 7,4 protsenti.
Kasvu peamiseks põhjuseks on finantstulude ja kaupade ning teenuste müügitulu kasv tulenevalt heitmekvootide müügiprognoosi suurendamisest.
Kulud 11,3 miljardit
Riigieelarve kulude maht 2019. aastal on kokku 11,3 miljardit eurot. Võrreldes eelneva aastaga kasvavad riigieelarve kogukulud 6,9 protsenti ehk 732 miljoni euro võrra.
Investeeringute maht kasvab seejuures 361 miljoni euroni, mida on 83 miljonit ehk 30 protsenti varasema aastaga võrreldes rohkem. Investeeringutoetused jäävad 493 miljoniga samale tasemele.
Antud toetused ja muud ülekanded neelavad eelarvest 5,32 miljardit eurot, kasv on 225 miljonit ehk 4,4 protsenti.
Tööjõu- ja majandamiskulud kasvavad 93 miljonit 1,69 miljardi euroni. | Riigieelarve tulud kasvavad 640 miljoni võrra | https://www.err.ee/864283/riigieelarve-tulud-kasvavad-640-miljoni-vorra | Valitsus kiitis kolmapäeval heaks 2019. aasta riigieelarve, mille tulud küündivad 11 miljardi euroni, kasvades tänavusega võrreldes 640 miljoni euro võrra. |
Politsei sai kell 21.45 väljakutse Padriku teele, kus ühe kortermaja trepikojas oli jalga haavatud mees.
Esialgsetel andmetel tulistas 35-aastane mees tüli käigus 48-aastast meest jalga.
Politseinikud pidasid tulistamises kahtlustatava kinni.
Politsei käivitas kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist. | Tallinnas Pirital tulistas mees tülis oma tuttavat meest jalga | https://www.err.ee/864297/tallinnas-pirital-tulistas-mees-tulis-oma-tuttavat-meest-jalga | Tallinnas Pirital tulistas mees teisipäeva õhtul oma tuttavat meest tüli käigus jalga. |
Milline on praegu Tallinna linnaeelarve menetlemise seis?
Praegu on 2019. aasta Tallinna linna eelarve eelnõu koostamisjärgus. Suuremad arutelud seisavad valdavalt alles ees, täpsemaid piirjooni hakkab eelarveprojekt võtma oktoobrikuu teises pooles.
Kui suur on selle eeldatav maht? Tulud ja kulud?
Üldisemad piirjooned selles osas annab Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2019-2022. Tänavu ületas Tallinna linna eelarve esmakordselt 700 miljoni euro piiri. Arvestades, et maksulaekumised on head ja üldine majanduskeskkond soodne, siis on ka järgneva aasta eelarve maht üle 700 miljoni euro.
Millised on prioriteedid ja suuremad investeeringud?
Prioriteediks on Tallinna linnaelu tasakaalustatud areng. Jätkuvalt panustatakse teedesse, tänavatesse ja haridusasutuste taristu uuendamisse. Nii näiteks jätkub Reidi tee ehitus, mis on üks kulukaid objekte.
Haridusrajatiste osas tooks muude objektide hulgas ka selle, et rekonstrueeritakse Sitsi Lasteaed ja Tallinna Männikäbi Lastead ning alustatakse Tallinna Tondi Põhikooli ehitust. Lisaks valmistame ette Mustamäe Saksa gümnaasiumi renoveerimist.
Olulisel kohal on Linnateatri arendusprojekti jätkamine ja Salme keskuse kohandamine Linnateatri asenduspinnaks, et saaks linna pikaaegse võlgnevuse teatri ees likvideerida.
Olulisel kohal on ka Kalevi staadioni uuendamine eesmärgiga anda sellele tantsupeo ajaks esinduslikum ilme ja avada see taas treeningpaigana.
Jätkuvalt rajatakse asumitesse mängu- ja sportimisväljakuid, parkidesse paigaldatakse uusi pinke, arendatakse kergliiklusteede võrgustikku ning alustatakse alternatiivse energiaallikana päikesepaneelide paigaldamist linna asutuste hoonetele.
Renoveeritakse Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Pelguranna tänaval asuv hoone ja Käo Tugikeskuse Maleva keskuse hoone. Jätkatakse munitsipaalelamuehitusega. Kindlasti on ka teisi olulisi objekte, aga praegu ei sooviks enne arutelusid liiga palju välja hõigata.
Millal eelarve linnavalitsuses on kavas kinnitada ning volikokku saata?
Eelarve on kavas linnavalitsuses kinnitada ja volikokku saata oktoobri viimasel nädalal.
Linnapea Taavi Aas vastas ERR-i küsimustele kirjalikult | Tallinna tuleva aasta eelarve mahuks on üle 700 miljoni | https://www.err.ee/864290/tallinna-tuleva-aasta-eelarve-mahuks-on-ule-700-miljoni | Tallinna linn arvestab järgmise aasta eelarve tuludeks umbes 700 miljonit eurot. Linnapea Taavi Aasa sõnul arvestatakse eelarvet koostades heade maksulaekumiste ja soodsa majanduskeskonnaga. Eelarve on linnavalitsusel kavas kinnitada oktoobri lõpus. |
"Dokumentaalfilm, mis viib vaataja rattaspordi suurtele lavadele, et jälgida Vändrast pärit naabripoiste Tanel Kangerti ja Rein Taaramäe võidukäiku maailmavallutuste teeotsal," tutvustatakse Allfilmi kodulehel. "Treenerist entusiasti Erich Perneri eestvedamisel loodi 1990. aastate alguses Vändrasse jalgrattaklubi, mis on andnud nii Eestile kui tegelikult tervele maailmale eikusagilt kaks üliandekat rattasõitjat, mägironijat. Rattaspordi suurtel lavadel ilma tegevad Tanel Kangert ja Rein Taaramäe on eakaaslastest naabripoisid, kes iseloomudelt küll väga erinevad, kuid andekus, sihikindlus ja töökus on viinud nad mõlemad marjamaale. See on film, milles kohtuvad perifeersed madalad maastikud maailmakuulsate mäetippudega."
70-minutilise dokumentaalfilmi režissöör ja stsenarist on Ivar Jurtšenko. | VIDEO | Peagi esilinastub dokumentaalfilm Taaramäest ja Kangertist | https://sport.err.ee/864293/video-peagi-esilinastub-dokumentaalfilm-taaramaest-ja-kangertist | 1. novembril esilinastub Eesti ratturitest Tanel Kangertist ja Rein Taaramäest rääkiv dokumentaalfilm "Mäed, mida polnud". |
Aasta varasemaga võrreldes on nende kuue kuu vanuste laste osakaal, kes saavad ainult rinnapiima, vähenenud 3% võrra ja 2013. aastaga võrreldes pea viiendiku võrra. Kolme kuu vanuste imikute vaid rinnapiimaga toitmine on vähenenud vastavalt 1,4 ja 3,5%. Samaks on jäänud nende laste osakaal, kes ühe aasta vanuselt saavad lisaks toidule ka rinnapiima – neid on kolmandik.
Kõige rohkem on rinnapiima saavaid lapsi Hiiumaal – eelmisel aastal sai ühe aasta vanusetest lastest veel kuuekuuselt vaid rinnapiima 71% ning 12kuuselt sai rinnapiima lisaks muule toidule 45%. Lisaks on maakondlikus lõikes viimase viie aasta võrdluses enam suurenenud osaliselt ja täielikult rinnapiima saavate imikute osatähtsus Lääne, Võru, Põlva ja ka Valga maakonnas ning vähenenud Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas.
Eesti jääb rinnapiimaga toitmisel maailma keskmisele alla – ülemaailmsed andmed näitavad, et kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eestis – 41%. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi.
Siinjuures on ka praegune näitaja oluliselt madalam kui seda vajalikuks peetakse, et optimaalselt kaitsta nii emade kui ka laste tervist. WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 70 protsendini.
Enamikes maakondades tegutsevad imetamise nõustajad, kelle kontaktid on leitavad Eestis Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing (SIET) kodulehelt. Ühingu tegevuse eesmärk on parandada imikute, väikelaste, nende emade ja perede tervist ning heaolu, kaitstes, edendades ja toetades raseduse, sünnituse ning rinnaga toitmise praktikaid.
Täielikul rinnapiimatoidul olemine tähendab, et laps saab vajadusel rinnapiimale lisaks vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud. | Vaid rinnapiima saavaid imikuid on aasta-aastalt järjest vähem | https://novaator.err.ee/864288/vaid-rinnapiima-saavaid-imikuid-on-aasta-aastalt-jarjest-vahem | Esimesel kolmel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 64% Eesti lastest, kuue kuu vanuselt aga vaid 23% lastest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2017. aasta kohta. Ainult rinnapiima saavate laste osakaal on Eestis aasta-aastalt vähenenud. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.