text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Praegune Venemaa asepeaminister Mutko oli Venemaa jalgpalliliidu president aastatel 2005-2009 ja uuesti alates 2015. aastast. Eelmise aasta detsembris loobus ta ajutiselt oma kohast, et võidelda eluaegse olümpiamängudel viibimise keelu vastu, kuid naasis oktoobris positsioonile.
Mutkod on nii Venemaal kui ka mujal viimastel aastatel rohkelt kritiseeritud seoses Venemaa spordi korruptsioonijuhtumitega. Kuigi ei rahvusvaheline olümpiakomitee ega maailma antidoping WADA pole leidnud Mutko kohta otseseid tõendavaid materjale, siis peetakse teda kui Sotši olümpiamängude aegset spordiministrit siiski vastutavaks.
Venemaa jalgpalliliidu presidendi kohusetäitjaks saab alates 2007. aastast Venemaa kõrgliiga juhi ametit täitnud Sergei Prjadkin. Muutusi selles osas võib oodata alates 22. veebruarist, kui toimub alaliidu üldkogu. | Vitali Mutko loobus Venemaa jalgpalli juhtimast | https://sport.err.ee/886186/vitali-mutko-loobus-venemaa-jalgpalli-juhtimast | Kauaaegne Venemaa poliitik ja spordijuht Vitali Mutko astus tagasi riigi jalgpalliliidu presidendi positsioonilt. |
Täna tuli uudis, et Evansi senine kaardilugeja Daniel Barritt istub WRC Ford Fiesta R5 masinasse noore jaapanlase Takamoto Katsuta kõrvale. Toyota protežee teeb kaasa omas klassis täispika programmi.
WRC andmetel saab Evansi uueks kaardilugejaks aga Martin, keda vastasel juhul ähvardab MM-sarjaks töötuks jäämine, kuna seni Citroeni masinaga sõitnud iirlasel Craig Breenil praeguse seisuga järgmiseks hooajaks kohta pole.
Siiski pole ka võimaliku rallipaari Evans - Martin tulevik kaugeltki kindel, sest M-Sport pole kinnitanud waleslast oma tuleva hooaja sõitjaks ja tagatipuks on meeskonna pealik Malcolm Wilson rahaliste probleemide tõttu vihjanud võimalikule sarjast lahkumisele.
Kui M-Sport siiski jätkab, siis peaks nende eest uue kaardilugejaga sõitma ka Teemu Suninen. Mikko Markkula vahetab välja Marko Salminen. Toyotasse siirdunud Kris Meeke'i kõrvale maandub aga Paul Nagle'i asemel senine Hayden Paddoni kaardilugeja Sebastian Marshall. | WRC sarjas vahetatakse hoogsalt kaardilugejaid | https://sport.err.ee/886184/wrc-sarjas-vahetatakse-hoogsalt-kaardilugejaid | Autoralli MM-sarja kodulehekülje andmetel saab M-Spordi sõitja Elfyn Evans endale järgmiseks hooajaks uue kaardilugeja seni Craig Breeni kõrval istunud Scott Martini näol. |
VIDEO | 2018. aasta avariide valikusse mahtus ka Tänaku ja Meeke'i kokkupõrge | https://sport.err.ee/886182/video-2018-aasta-avariide-valikusse-mahtus-ka-tanaku-ja-meeke-i-kokkuporge | Autoralli MM-sari avaldas kokkuvõtte 2018. aasta etappidel juhtunud õnnetustest. Teiste seas kuulusid valikusse ka Ott Tänaku ja Kris Meeke'i kokkupõrge Rootsis, Sebastien Loebi väljasõit Korsikal ning veel mitmed juhtumid, kus olid osalisteks Thierry Neuville, Andreas Mikkelsen, Craig Breen ja teised tipptegijad. | |
Ühtlasi sai 26-aastasest Kranjecist esimene Sloveenia mees, kes sellel distsipliinil MK-etapi võitnud. Kranjeci polnud ka ühelgi teisel alal varem sellise saavutuseni küündinud.
Seejuures esimese laskumise järel hoidis ta alles neljandat positsiooni, aga teist sõitu ei suutnud lõpetada ei liider Matts Olsson ega ka austerlane Manuel Feller.
"Ma ei tea, mis juhtus. Esimene sõit polnud halb, aga teadsin, et suudan enamat," kommenteeris Kranjec, kelle senine parim tulemus oli mullune Alta Badia suurslaalomi kolmas koht. "Ma proovisin piire ja tegin mõned vead."
Esikolmikule järgnesid Saalbach-Hinterglemmis sakslane Stefan Luitz (+0,58), prantslane Thomas Fanara (+0,72), austerlane Marcel Hirscher (+0,77), prantslane Alexis Pinturault (+0,83) ja norralane Henrik Kristoffersen (+0,88).
MK-sarja liidrina nii üldarvestuses kui ka suurslaalomis jätkab Hirscher, kelle edu lähemate konkurentide ees on mõlemas tabelis juba ligemale 200 silma. | Kranjec tegi Sloveenia mäesuusaajalugu | https://sport.err.ee/886180/kranjec-tegi-sloveenia-maesuusaajalugu | Austrias Saalbach-Hinterglemmis peetud meeste suurslaalomi MK-etapi võitis sloveen Zan Kranjec (2.50,08), kes edestas šveitslast Loic Meillard'd (+0,19) ja prantslast Mathieu Faivre'd (+0,50). |
Manchester United loobus portugallase teenetest pärast viimase 28 aasta kõige kehvemat hooaja algust. Mourinho esialgseks asendajaks saab norralasest endine Unitedi pallur Ole Gunnar Solskjaer.
"Manchester Unitedil on tulevikku ilma minuta ja mul on tulevikku ilma Unitedita," sõnas Mourinho telekanalile Sky Sports. "Miks ma peaksin jagama rohkem oma tundeid, isegi toetajatele? See on läbi. Nii on need asjad alati olnud."
"Ma suhtun kriitiliselt peatreeneritesse, kes lahkuvad klubidest ning räägivad sellest, mis juhtus ja keda süüdistada. Mina ei ole selline. Ma tahan lihtsalt lõpetada nagu eile ja öelda, et mäng on läbi. Ma loodan, et meedia austab mind sellisena."
"Enne jalgpalli naasmist on mul õigus normaalsele elule. Seda tahangi teha. United on minevik," lisas kahekordne Meistrite liiga võitja.
Endine Porto, Chelsea, Milano Interi ja Madridi Reali juhendaja ütles, et võtab Unitedist kaasa positiivsed asjad ega keskendu sellele, mis läks valesti. "Ma hoian häid asju ega räägi midagi sellest, mis klubis juhtus. Me võime rääkida nii paljudest headest asjadest ja ka mitte nii headest, aga see ei ole mina. See on läbi." | Mourinho: Man Unitedil on tulevikku minuta ja minul Man Unitedita | https://sport.err.ee/886178/mourinho-man-unitedil-on-tulevikku-minuta-ja-minul-man-unitedita | Inglismaa tippklubi Manchester Unitedi peatreeneri positsioonilt lahkunud Jose Mourinho usub, et tal on jalgpallis endiselt tulevikku. |
Tiitlikaitsja tegi kodusaalis tõeliselt välkkiire alguse ja läks kolme minutiga 4:1 ette, kui järjest tabasid Eesti koondislased Henri Hiiend, Henri Sillaste, Hendrik Varul ja Kristjan Muuga. Kehralaste poolel üritas skoori tasakaalus hoida Janar Mägi, kelle kolme värava toel vähendati vahe minimaalseks 5:4, et siis põlvalased 8:4 ette lubada.
Ei aidanud Kehra peatreeneri Kaupo Liiva võetud minutiline mõttepauski, sest Sillaste ja Hiiend viisid Serviti 12. minutil juba 10:4 ette. Siis sai liigaliider Kehra mängu toimima ja vahe hakkas tasapisi vähenema. 20. minutil tõid David Mamporia ja Uvis Strazdinši täpsed visked tabloole numbrid 12:10, ent siis keeras võõrustaja kaitse ja värava lukku.
Avapoolaja lõpp kuulus täielikult Servitile, esmalt hoiti vastaseid seitse minutit "kuival" ja tehti 5:0 vahespurt. Kuigi Anton Borovski viskas kehralaste ainsa värava viimase kümne minuti jooksul, siis kohe vastasid Sillaste ja Alfred Timmo ning puhkepausile minnes oli Serviti edu 19:11.
Kehra tegi vaheajal õiged järeldused ja naasis platsile isukalt, eriti heasse hoogu sattusid Strazdinš ja Dmõtro Jankovski. Seitsme minutiga vähendati vahet poole võrra ja seisul 21:17 võttis mõtlemisaja kodumeeskonna juhendaja Kalmer Musting. Vahe vähenes aga veelgi, sest Strazdinš viskest tuli 22:20, mis tähendas teise poolaja avakolmandiku oli Serviti kaotanud 3:9.
Külaliste kogutud tuure ei suutnud põlvalased kuidagi maha keerata, Jankovski tabamus tõi viigi 23:23 ning minut hiljem viis Kaspar Lees Kehra esmakordselt juhtima. Pärast kümneminutilist väravapõuda vähendas Sillaste vahe 51. minutil minimaalseks, 24:25, kuid siis sattus pidurdamatusse hoogu Mägi ja Kehra põgenes eest.
Teise pooltunni skooriga 22:8 enda kasuks kallutanud Kehra jätkab pärast 33:27 võitu kaotuseta ja saab jõulupuhkusele minna liidrina. Mägi viskas hooaja tipptulemust tähistavad 13 väravat, hästi sekundeerisid Jankovski seitsme ja Strazdinš kuue tabamusega. Serviti poolel jäi Hiiendi arvele seitse, Sillastele kuus ja Timmole viis väravat.
"Avapoolajal jäime kaitses hätta ja lasime Põlval lihtsaid väravaid saada. Vaheajal rääkisime sellest, et üks-üks olukorrad tuleb võita ja vajadusel abi anda kiiremini kui seni. Ja saimegi kaitse pidama ning rünnakulgi hakkasime rohkem õnnestuma. Andrei Vahnovitš vigastas enne mängu kubemelihast ja nii pidi Janar Mägi paremsisemisena tegutsema, aga nagu näha, sai seal suurepäraselt hakkama," kirjeldas kehralaste juhendaja Liiva käsipalliliidu pressiteate vahendusel.
Teises kolmapäevaõhtuses mängus võõrustas Aruküla/Audentes Viljandi HC-d, keda avaringis minimaalse eduga võideti. Küllasõitnud mulgid alustasid maruliselt ning läksid 3:0 ja 5:1 ette. Mingiks ajaks vahe küll püsis viie-kuue värava peal, aga poolaja lõpul vormistasid Volodimir Maslak ja Simon Drõgin Viljandi vaheajaeduks 18:10.
Teisel poolajal kasvas külaliste edu paaril korral kahekohalise numbrini, ent arukülalased võitlesid selle poole väiksemaks. Enamat siiski mitte ja Viljandi sai 34:26 võidu. Üleplatsimehena viskas Andrei Hapal võitjate kasuks kümme väravat, Kristjan Koovit ja Mihkel Lõpp lisasid kuus ja Sergei Rodjukov viis tabamust. Kaotajate täpsemad olid Timo Raukas kaheksa ja Mihkel Mitt viie väravaga. | Kehra alistas võõrsil Serviti ja läheb jõulupausile liidrina | https://sport.err.ee/886172/kehra-alistas-voorsil-serviti-ja-laheb-joulupausile-liidrina | Käsipalli meistriliigas võtsid teineteiselt mõõtu igipõlised rivaalid Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Põlvas toimunud kohtumises tuli Kehra välja kaheksaväravalisest kaotusseisust ja sai 33:27 võidu (11:19) ning jätkab tabelijuhina. Teises tänases mängus sai Viljandi HC võõrsil 34:26 (18:10) jagu Aruküla/Audentesest. |
Kõigi Hispaania suurklubi kolme värava eest hoolitses waleslane Gareth Bale, kes oli täpne 44., 53. ja 55. minutil. Jaapani meeskonna auvärava eest hoolitses 78. minutil Shoma Doi.
Klubide MM-i finaalis läheb Madridi Real vastamisi korraldajamaa meeskonna Al Ainiga, kes seljatas poolfinaalis Lõuna-Ameerika meistri River Plate'i penaltiseeria järel.
Mängu käik:
10. minut: Antlers alustas kohtumist tugeva survega ja sai tasuks kaks head olukorda; neist esimese puhul sai Reali väravavaht Thibaut Courtois sõrmed vahele Serginho löögile, teise oleks Jaapani klubi pidanud väravaks realiseerima, aga mõne meetri kaugusel ei saanud ükski nende mängijatest pallile pead ega jalga vahele. Teisel pool väljakut tuli Sun-Tae Kwon Karim Benzema pealelöögiga lihtsalt toime.
28. minut: paari minuti jooksul on mõlemal meeskonnal head võimalused, parim avaneb Gareth Bale'il, kes tõstab Luka Modrici söödu järel karistusalas palli üle Antlersi kaitsja, kuid ei taba seda seejärel oma nõrgema ehk parema jalaga.
44. minut: avapoolajal vasakul äärel väga ohtlik olnud Bale viib Reali lõpuks juhtima, kui mängib Marceloga kaunilt kokku ja lükkab palli postipõrkega Antlersi võrku.
48. minut: kohe teise poolaja alguses jookseb Bale oma äärel taas Antlersi kaitsja hõlpsalt üle, Benzema pääseb lähedalt löögile, palli lööb aga väravajoonelt puhtaks Shuto Yamamoto.
55. minut: Antlersi kaitsemängijate tagasisööt on ebatäpne, õiges kohas on täna hiilgav olnud Bale, kes lükkab palli parema jalaga tühja võrku. Kaks minutit hiljem leiab Marcelo waleslase täpse sööduga üles ja Bale kõmmutab väravavahi poolt vasakusse ristnurka oma kolmanda tabamuse.
72. minut: üks-üks olukorda pääsenud Lucas Vazquezel on hea võimalus Hispaania suurklubi juba nelja väravaga juhtima viia, löök osutub aga liiga pehmeks ja vastu jooksnud Antlersi puurivahil ei ole keeruline seda tõrjuda. 20 minutit enne kohtumise lõppu on tempo selgelt rahunenud. Suuremaks mureks osutub ilmselt see, et vähem kui veerand tundi varem Bale'i välja vahetanud Marco Asensio peab nüüd ise väljakult lahkuma. Tundub, et noor hispaanlane vigastas reielihast.
78. minut: meeskonnakaaslase peaga jäetud söödu lööb Courtois' selja taha Shoma Doi ning pärast seda, kui peakohtunik on suluseisukahtlusel konsulteerinud videokohtunikuga, fikseeritakse Jaapani klubi tabamus ka protokolli.
Enne mängu:
Madridi Real alistas mullusel klubide MM-il finaalis Gremio 1:0 ning osalus tänavusel turniiril tagati kevadise Meistrite liiga võiduga, kui otsustavas mängus oldi parem Liverpoolist 3:1. Paraku ei kuulu Madridi Reali ridadesse võrreldes eelmise hooajaga enam Cristiano Ronaldot ning Hispaania kõrgliigas hoiab valitsev maailmameister 16 vooru järel alles neljandat kohta.
Jaapani klubi Kashima Antlers tuli tänavu esmakordselt Aasia meistriks, alistades novembris kahe mängu kokkuvõttes finaalis Iraani klubi Persepolise 2:0. Jaapani meistriks on Kashima kroonitud kaheksal korral ja seda viimati 2016. aastal. Samal aastal jäi Antlers klubide MM-il teiseks, kui finaalis kaotati penaltiseeria järel just Madridi Realile.
Finaalipääsme on juba taganud tänavuse turniiri suurüllataja Al-Ain. Esmakordselt klubide MM-il mängiv Ühendemiraatide klubi Al-Ain alistas poolfinaalis Lõuna-Ameerika meistri River Plate'i penaltiseerias 5:4.
Klubide MM-i finaal peetakse laupäeval ja ka see mäng on vaadatav ERR-i spordiportaali vahendusel. | Bale'i kübaratrikk viis Madridi Reali klubide MM-il finaali | https://sport.err.ee/885992/bale-i-kubaratrikk-viis-madridi-reali-klubide-mm-il-finaali | Araabia Ühendemiraatides peetaval jalgpalliklubide MM-il selgus kolmapäeval teine finalist, kui tiitlikaitsja Madridi Real alistas poolfinaalis Aasia meistri Kashima Antlersi 3:1. |
Rahandusministeeriumi kinnitusel kehtestati sanktsioonid kehtestati ka kahele GRU agendile, kes väidetavalt osalesid endise Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre ebaõnnestunud tapmiskatses Suurbritannias, samuti kahele isikule ja kolmele firmale, kes on seotud Vene trollivabrikuga, mida süüdistati katses manipuleerida USA avaliku arvamusega.
"Rahandusministeerium sanktsioneerib Vene luureteenistuse töötajaid, kes on seotud küberoperatsioonidega 2016. aasta valimistesse sekkumiseks ning suures ulatuses muude pahatahtlike tegudega," kirjutas rahandusminister Steven T. Mnuchin.
"USA jätkab koostööd rahvusvaheliste liitlaste ja partneritega selleks, et astuda kollektiivseid samme Venemaa, selle ametnike ja luureagentuuride jätkuva pahatahtliku tegevuse vastu," märkis minister. | USA kehtestas Vene sõjaväeluure 15 töötajale sanktsioonid | https://www.err.ee/886163/usa-kehtestas-vene-sojavaeluure-15-tootajale-sanktsioonid | USA rahandusministeerium kehtestas kolmapäeval Vene sõjaväeluure (GRU) 15 töötajale sanktsioonid nende väidetava rolli eest sekkumises 2016. aasta presidendivalimistesse ja häkkimises Maailma Dopinguvastasesse Agentuuri (WADA). |
Mõistagi oli Jekaterinburgi ülekaal suur ka statistikas: viskeid väljakult tabati 59,2% (Castors Braine 37,7%) ja lauavõitlus võideti 49:15 (Jekaterinburg võttis 18 ründelauda, aga Braine 13 kaitselauda).
Anderson viibis väljakul pea 17 minutit, viskas üheksa punkti (kahesed 2/2, kolmesed 1/3, vabavisked 2/2), võttis ühe lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja langes viie veaga pingile.
Castors Braine'i parim oli 15 punktiga Albina Raževa. Jekaterinburgile tõi Maria Vadejeva koguni 32 punkti, seejuures tabas ta viskeid väljakult 14/17 ehk 82,4%.
Braine on nüüd pärast võitu avavoorus kaotanud kuus mängu järjest. Jekaterinburg on aga täisedu seitsme võiduga liidrikohal. | Andersoni klubi sai Euroliigas 50-punktise kaotuse | https://sport.err.ee/886149/andersoni-klubi-sai-euroliigas-50-punktise-kaotuse | Eesti korvpalluri Merike Andersoni koduklubi Castors Braine kaotas naiste Euroliigas võõrsil suurelt 53:103 (13:32, 7:25, 18:20, 15:26) A-grupi ainuliider Jekaterinburgile. |
"Avalikkusele tuntud Leedu kodanik peeti kinni. See on Algirdas Paleckis. Peeti kinni ka teisi isikuid," ütles peaprokurör Evaldas Pašilis kolmapäeval pressikonverentsil.
Paleckis on vahi all olnud juba oktoobrist.
"Tegevus kestis pikka aega, see oli eesmärgistatud ja tahtlik," sõnas Pašilis.
Peaprokuröri sõnul olid Vene luure jaoks töötanud isikutel sidemed ka parlamendiväliste erakondadega.
Kinnipeetute täpset arvu peaprokurör ei avaldanud, kuid kinnitas, et teisipäeval Vilniuses kinni peetud isikute hulgas on ka nõukogudemeelse organisatsiooni Jedinstvo endine juht, Vene kodanik Valeri Ivanov.
Ivanov peeti kinni relva omamise tõttu, kuid julgeolekuamet uurib, kas ta spioneeris samuti Venemaa heaks.
"Ma võin kinnitada, et Ivanov on kinnipeetud isikute hulgas ja ta peeti kinni läbiotsimisel leitud relva tõttu. Me uurime nüüd, kas ta on seotud spionaažijuurdlusega," ütles politseiülem Linas Pernavas.
Juurdlus hõlmab tervet võrgustikku inimestest, kes kujutavad endast ohtu meie riigi julgeolekule, lisas ta.
"Kui seda võrgustikku ei oleks hävitatud, olnuks Leedu, ma usun, tõsises ohus," rõhutas politseiülem. "Läbiotsimiste käigus leiti palju andmeid, erinevaid andmeid ja nende säilitamise vahendeid, mis on selle juhtumi objektiga tihedalt seotud."
Leedu riikliku julgeolekuameti (VSD) juht Darius Jauniškis ütles, et süüaluste tegevuse eesmärgiks oli mõjutada Leedu poliitikat.
"Inimesi värvatakse sellel eesmärgil, neil on võime mõjutada poliitparteide programmi ja struktuuri otse või läbi vahendajate, kasutades erinevaid meediakanaleid, et tugevdada Venemaa pehmet jõudu siin riigis," lausus Jauniškis.
Sotsialistlik Rahvarinne loodi 2008. aastal ja selle endist juhti Paleckist on korduvalt mainitud riiklikku julgeolekut puudutavates avalikes aruannetes.
Luureametid on Sotsialistliku Rahvarinnet nimetanud venemeelseks erakonnaks ja kirjeldanud selle liikmete osalemist USA ja NATO vastastel propagandaüritustel.
2016. aasta julgeolekuraportis märgiti, et Vene info- ja luureoperatsioonid on sagenenud ja nende eesmärk on suurendada "pehmet jõudu", hõlmates "katseid tsentraliseerida ja koordineerida venemeelsete kaasmaalaste ja nende toetajate tegevust".
VSD viitas ka sellele, et Sotsialistliku Rahvarinde liige Rafael Muksinov, kes valiti Vilniuse linnavolikokku, on esimees Leedu Kaasmaalaste Nõukogus, mida toetab Vene välisministeeriumiga seotud agentuur Rossotrudnitšestvo.
Moskva: Leedu kinnipidamised osutavad demokraatia hülgamisele
Mitme inimese Vene luurajatena kinnipidamine Leedus on järjekordne veneviha ja demokraatiast taganemise näide, väitis Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kolmapäeval.
"Võin seda kommenteerida, esiteks, järjekordse venevihapoliitika näitena, mida teie mainitud riik kahjuks ajab, teiseks, kui suurt taganemist demokraatlikest vabadustest ja õigustest, mille otsinguil on need riigid, sh Balti piirkonna riigid poliitiliselt suundunud Läände ja lõimunud NATO ja Euroopa Liiduga," ütles Zahharova.
"Vaat just seda kuulutati peamise aatena neisse struktuuridesse astumisel ja see ei olnud mitte rahaline heaolu. Praegust statistikat arvestades ei ole neis riikides mingit arengut kolmekümne aasta taguse ajaga võrreldes eriti märgata. Vaat just sõnavabadust, inimõigusi, eraellu mittesekkumist, isikuvabaduste ja -õiguste kaitsmist nimetasid need riigid liikumapanevateks jõududeks valitud teel. Praegu on see tohutu tagasilangus," lisas ta.
"Ma ei tea isegi, kas see on tagasilangus või täielik lõpetamine, täielik loobumine demokraatlikust suunast. Muud moodi ei oska ma seda kvalifitseerida," võttis Zahharova oma jutu kokku. | Leedus peeti Venemaa kasuks luuramises kahtlustatuna kinni mitu isikut | https://www.err.ee/886061/leedus-peeti-venemaa-kasuks-luuramises-kahtlustatuna-kinni-mitu-isikut | Leedu ametivõimud pidasid Venemaa kasuks spioneerimises kahtlustatuna kinni mitu inimest, nende seas Sotsialistliku Rahvarinde endise juhi Algirdas Paleckise. |
Täna jõudis Randmaa olulise saavutuseni, sest läbis Lõuna-Ameerikas meresõitjate seas legendaarse Hoorni neeme.
Peatusteta võistlust alustas Prantsusmaalt 18 purjetajat, kellest praeguseks on sõitmas veel kuus.
Viimati on võistluse koduleheküljel avaldatud paremusjärjestus 17. detsembri seisuga ja seal hoiab Randmaa 19 441 meremiiliga kolmandat kohta. Eespool asuvad Jean-Luc van der Heede (22 930) ja Mark Slats (22 253 meremiili).
Kokku tuleb purjetajatel läbida umbes 30 000 meremiili.
View this post on Instagram
Uku Randmaa Has Rounded CAPE HORN!!! :) Woop Woop! just before 0400UTC today 19th DEC about four miles off in a 20kt NNW wind and about 3mtr Seas. His latest messages. 40 MILES TO CAP HORN.CONDITIONS ARE VERY GOOD AT THE MOMENT.:) It is unbelievable that I can see the Horn. I am thankfull for my Gods. The next few days should bring good sailing weather with low seas for him to celebrate....Well done UKU!!! #GGR2018 . . . #sailing #sailinglife #sailingrace #race #boat #yacht #boatlife #adventure #sportevent #retrosailing #extremesports #solosailor #sailors #sailingnews #roundtheworld #solo #aroundtheworld #estonia #sea #ocean #capehorn
A post shared by Golden Globe Race (@goldengloberace) on Dec 19, 2018 at 2:45am PST | Eesti purjetaja läbis mainekal võistlusel Hoorni neeme | https://sport.err.ee/886134/eesti-purjetaja-labis-mainekal-voistlusel-hoorni-neeme | Eesti purjetaja Uku Randmaa on juba 171 päeva kestnud ümber maailma soolopurjetamise võistlusel Golden Globe Race kolmandal kohal. |
ERRi raadio- ja telekanalid alustavad pühadehõngulise eriprogrammiga juba sellest nädalast. Laupäeval jõuab ETV ekraanile traditsiooniline aastalõpu intervjuu – president Kersti Kaljulaidiga vestleb kell 20.00 Priit Kuusk. Pühapäevast tulevad ERRi tele- ja raadiokanalites esitlusele Eestimaa inimeste loodud jõululuuletused Elisabet Reinsalu esituses.
Vikerraadio hommikuprogrammis kell 8.35 toimub 28. detsembrini raamatumäng, mille on ette valmistanud Peeter Helme. Kuulajatel tuleb ära arvata, millisest eesti autori tänavu ilmunud raamatust etteloetud katkend kõlab, Auhindadeks on needsamad raamatud. Lisaks selgitab "Vikerhommik" välja, kus elavad Eesti jõuluvanad.
Pühadeootuses ETV toob 23. detsembril kell 20.40 vaatajate ette heategevussaate "Jõulutunnel" eelloo 7-aastasest Markusest, kes haiguse tõttu pidevat kõrvalist abi ja hoolt vajab. "Jõulutunneli" seekordsed saatejuhid Anna ja Kristjan Pihl annavad Markuse emale päevaks puhkuse ning püüavad ise lapse eest hoolitsemisega toime tulla.
Jõululaupäev, 24. detsember toob ERRi kanalitesse kauneid kontserte ja pühadehõngulisi filme ning erisaateid. ETV ekraanil kõlavad läbi päeva jõululaulud Arsise kellade ansambli ja Arsise kellade ansambli noortekoosseisu esituses. Kell 9 saab päev ilusa alguse Tallinna poistekoori jõulukontserdiga Niguliste kirikust, jõuluõhtut täidab kell 20 algav kontsert "Imeline jõuluaeg" koos Maarja-Liis Ilusa, Ott Leplandi ja Noorkuuga. Aasta helgeimal päeval saab kaasa seigelda koguperefilmile "Jõuluvanade vahetus" ning külastada "Osooniga" Setumaad, et seal koos Jalmar Vabarnaga lapsepõlveradadel jalutada.
Jõulumõtisklused toob vaatajani sel õhtul ka ETV2, kui "Plekktrumm" võõrustab 24. detsembril kirjanik Doris Karevat. Raadiokuulajaid ootab ees põnev kohtumine Vikerraadio vahendusel, sest jõululaupäeval ajab Haldi Normet-Saarna saates "Minu erilised jõulud" juttu Eesti ainsa kariljonimängija Merle Kollomiga. Raadio 4-s alustab jõululaupäeval aga heategevusprogramm "Jõulurõõmu kuulutus", mis toetab Tudulinna lastekodu lapsi Ida-Virumaal – "Jõulurõõmu kuulutus" on R4 eetris 24. detsembrist kuni õigeusu jõuludeni 7. jaanuaril.
Jõuluõhtu jumalateenistusest EELK Rakvere Kolmainu kirikust teeb ETV otseülekande kell 17, esimese jõulupüha jumalateenistus Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea kogudusest algab 25. detsembril kell 12. Vikerraadios vahendab jõuluaja jumalateenistusi Meelis Süld, otseülekanne Haapsalu toomkirikust algab jõuluõhtul kell 17 ja esimesel jõulupühal kell 13 on Vikerraadio eetris jumalateenistus Usuteaduse Instituudist.
Esimesel jõulupühal, 25. detsembril täidab ETV ekraani traditsiooniline heategevussaade "Jõulutunnel", mis tänavu kogub annetusi haruldasi haigusi põdevate laste ravi toetuseks. Meeldejäävaid kohtumisi ja kaunist muusikat pakub "Jõulutunnel" vaatajatele läbi päeva – Anna ja Kristjan Pihli juhitud heategevussaade alustab esimese otsesaatega esimesel jõulupühal kell 10 hommikul, kokkuvõttev saade lõpetab päeva pärast õhtuseid uudiseid kell 21.20.
Lisaks jõuab ETVs 25. detsembril kell 20.30 esmakordselt vaatajate ette värske saade "Eesti lugude" sarjast, mis portreteerib Risti kirikuõpetajat Annika Laatsi. ETV2 vahendab sel päeval värvikirevaid elamusi aga laiast maailmast, kui kell 21.30 on eetris dokfilm Vivienne Westwoodist ja sellele järgneb muusikagurmaanidele rõõmu pakkuv kontsert "Balkan Fever" Kristjan Järvi dirigeerimisel.
Teise jõulupühal ootab ETV vaatajaid ees kohtumine maailmakuulsa Placido Domingoga, kes tänavu tänavu suvel salaja Eestis käis. Kell 20.30 jõuab ekraanile eksklusiivne intervjuu, milles maestro räägib perest, legendaarsest kolmest tenorist, jalgpallist ja ka Eestist. Maailmast ja Eestist, inimlikkusest ja suurusest kõneleb ka kell 21.20 esmakordselt tele-ekraanile jõudev kõrgelthinnatud dokfilm "Vello Salo. Igapäevaelu müstika". Lõppevale aastale teeb teisel jõulupühal tagasivaate ka Vikerraadio, kui kell 14.05 võtab Kaja Kärner kokku juubeliaasta tähtsündmused.
Pühademeeleolu valitseb ka Raadio 2 ja Klassikaraadio eetris. Raadio 2 mängib aastat meenutama jäävaid lugusid, sest veel 27. detsembrini saab oma lemmiku poolt hääletada Aastahitil. Klassikaraadios eetris kõlavad aga ilusad jõulukontserdid ja salvestused, nende hulgas Salvador Sobrali Jõulujazzi kontsert Tallinnas, Tõni Mägi jõulukontsert ansambliga Vox Clamantis, Liisi Koiksoni ning Robert Jürjendali trio stuudiokontsert "Valge maa". Jõulunädalal jõuab eetrisse ka sari "Olemine", mis räägib lapsepõlvest erilistes paikades.
Põhjalikumast pühadekavast saab ülevaate SIIN. | ERRi pühadeprogramm pakub helgeid elamusi ja meeldejäävaid kohtumisi | https://menu.err.ee/886127/erri-puhadeprogramm-pakub-helgeid-elamusi-ja-meeldejaavaid-kohtumisi | Eesti Rahvusringhäälingu kanalid tähistavad jõulupühi mitmekülgse eriprogrammiga, kus vaatamist ja kuulamist jagub kogu perele. |
Lugupeetud kultuuriminister hr. Indrek Saar
Kirjutame Teile Eesti kunstivaldkonna institutsioonide poolt. Tunneme suurt rõõmu kunstivaldkonna eelarve tähelepanuväärse kasvu üle Kultuuriministeeriumi eelarves ja soovime avaldada tänu aastate jooksul tehtud kunstisõbralike otsuste eest. Meie kirja ajendiks on aga kahjuks hoopis määruse "Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord" vastuvõtmine ja selle menetlusega seonduv, mis on valdkonna esindajates tekitanud palju küsimusi.
Soovime tähelepanu juhtida puudulikule, et mitte öelda täielikult puudunud
valdkondade kaasamisele uue määruse koostamisel. Näiteks ei olnud potentsiaalsetel taotlejatel võimalik tutvuda kavandatava määruse projektiga. Vastav palve sai kunstivaldkonna organisatsioonide poolt korduvalt kunstinõuniku kaudu ministeeriumile esitatud. Viimati soovisime määruse tekstiga tutvuda enne 20.11.18 infopäeva, et võimalikud küsimused kaardistada. Siiski saime veel päev enne, st 19.11.18 teate, et määrus ei ole valdkondadega jagamiseks valmis. Samas võeti määrus ise vastu kolm päeva pärast infopäeva, s.o 23.11.18 ja jõustus 30.11.2018. Määruse jõustumise kohta teavitust ei saadetud.
Sellest saab paraku järeldada, et valdkondade sisuline kaasamine uue määruse koostamisel ei olnudki plaanis. Infopäeva, kus üksnes tutvustati mõningaid määruse tingimusi, ei saa lugeda puudutatud valdkondade kaasamiseks. Valdkondade esindajatel puudus enne määruse jõustumist igasugune võimalus selle tekstiga tutvuda, ette valmistada küsimusi ja parandusettepanekuid. Taoline sündmuste käik läheb otseselt vastuollu Vabariigi Valitsuse kinnitatud "Kaasamise hea tavaga" ja Kultuuriministeeriumi enda põhimõtetega. Ministeeriumi kodulehel on öeldud: "Heas poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö. Osapoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab."
Infopäeval kinnitati korduvalt, et sisuliselt uue määrusega midagi ei muutu.
See väide ei vasta meie hinnangul tõele. Näiteks mõjutab päevarahade välja jätmine abikõlblike kulude nimekirjast 1 kahtlemata tulevaks aastaks planeeritud projektide eelarveid ja projekti läbiviijate töötingimusi. Määrusega jäetud õigus näidata päevarahasid omafinantseeringuna ei tee olukorda kergemaks neile organisatsioonidele, kelle personaliga seotud kulud tulevad riigieelarvelisest tegevustoetusest või muudest avalikest vahenditest, sest sellisel juhul hakkavad päevarahad mõjutama terve projekti abikõlbulike kulude tasakaalu, suurendades omafinantseeringu vajadust. Kunstivaldkonna sündmused on valdavalt publikule tasuta, see tähendab, et omafinantseeringu katmine näiteks piletitulu arvelt on üldjuhul välistatud (erinevalt näiteks muusika- ja teatriprojektidest). Ministeeriumi esindajate soovitus katta omafinantseeringut tasuta vabatahtliku töö arvestusega paneb ühest küljest kunstivaldkonna vabakutselised topeltsurve alla ja teisalt mõjub arusaamatult arvestades määruses toodud eeldust, et taotlejal on "projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja professionaalsus".
Uue määrusega kehtestatud reegli "üks projekt=üks taotlus" potentsiaalsed
tagajärjed on samuti jäänud arvestamata. Lisaks reegliga kaasnevale täiendavale bürokraatlikule koormusele (nii taotlejate kui riigile), on selle kehtestamisel jäetud ühele projektile eraldatav toetuse miinimummäär samaks, s.o 4000 eurot. Arvestades ka omafinantseeringu nõuet tähendab see, et alla 5000 euro suuruse eelarvega üksikprojektidega ei ole sellesse taotlusvooru asja. Varem koondasid taotlejad mitu väiksemat projekti - näiteks kunstnik mitu eri riigis toimuvat erinevat isiknäitust - ühe suurema katusprojekti alla, millega kolme näituse toetuseks taotleti 10 000 eurot toetust. Nüüd peaks iga näituse jaoks eraldi küsima à 4000 eurot. Kunstivaldkonna näitel ei pruugi osalemine ka näiteks Euroopa mainekatel kunstiraamatumessidel või mõni kuu kestvas rahvusvahelises residentuuris nii palju maksta, kuigi mõlemad tegevused on sisuliselt taotlusvooru eesmärkidega kooskõlas. Võimalik, et tegemist on teadliku otsusega. Sellisel juhul oleks äärmiselt tervitatav näha analüüsi kas ja millised varem niiöelda "katustaotluste" tegevustest uue reegli kehtides jätkuvalt toimuda saaksid, millised enam väiksema eelarve tõttu ei kvalifitseeruks ja miks väiksema eelarvega tegevuste toetamine nimetatud taotlusvoorust enam prioriteetne ei ole.
Ka juhul kui tõepoolest mitte midagi ei oleks uue määrusega muutunud, jääb
arusaamatuks, millele põhineb eeldus, et valdkondadel senisele menetluskorrale parandamis- või täpsustamisettepanekuid poleks olnud? Näiteks on teravalt silma jäänud erinevate kultuurialade vahelise tasakaalu küsimus, kuivõrd teatud valdkondade projektid on aastast aastasse taotlusvooru toetuse saajate seas selges ülekaalus. Sealjuures ei saa "Eesti Kultuur Maailmas" taotlusvoorust eraldatavaid toetusi lahutada Kultuurimisteeriumi tervikeelarvest ja selle struktuursest ebaproportsionaalsusest erinevate kultuurivaldkondade toetuspõhimõtetes. Praegusel kujul süvendab taotlusvooru "Eesti Kultuur Maailmas" määrus seda ebavõrdsust endiselt. Leiame, et tasakaalu tagamisele ei aita kaasa ka uued reeglid, mis tõrjuvad kõrge üksikprojektide toetuse miinimummäära tõttu mitmete vähem institutsionaliseerunud valdkondade rahvusvahelisi algatusi.
Eeltoodut arvesse võttes palume kultuuriministri seisukohta määruse
vastuvõtmise protsessi kohta. Kas "Kaasamise hea tava" ja ministeeriumi kaasamise põhimõtete täielik eiramine oli käesoleval juhul õigustatud? Kas ministeeriumi arusaama kohaselt on infopäeva korraldamine vahetult enne dokumendi allkirjastamist ja ilma infopäeval kerkinud küsitavuste lahendamist võrdne sisulise kaasamisega? Kas ja kus on võimalik tutvuda määrusega kaasnevate muudatuste mõjuanalüüsiga?
Allakirjutanud institutsioonide nimel kinnitame, et loodame endiselt
konstruktiivse, heatahtliku ja osapooli kaasava sisulise dialoogi jätkumisele
ministeeriumiga.
Lugupidamisega
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Eesti Kunstnike Liit
Fotokunstnike Ühendus
Juhan Kuusi Dokfoto Keskus
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Kirjastus Lugemik
SA Kunstihoone
Temnikova & Kasela galerii
Vaal galerii
1 Varem olid päevarahad abikõlbulikud. Vt Kultuuriministri käskkiri nr 209 "Taotlusvooru "Eesti kultuur maailmas" 2018. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine.", p 15.4. | Kujutava kunsti ühendused saatsid kultuuriministrile ühispöördumise seoses uue määrusega | https://kultuur.err.ee/886130/kujutava-kunsti-uhendused-saatsid-kultuuriministrile-uhispoordumise-seoses-uue-maarusega | Kujutava kunsti ühendused saatsid ühispöördumise kultuuriministrile, kus avaldavad rahulolematust uue määruse üle, mis puudutab Eesti kunstnike välisprojektide rahastamist. ERR kultuuriportaal avaldab pöördumise täispikkuses. |
"Kuigi me hindame grippi haigestumise intensiivsust veel madalaks, tuleb tunnistada, et haigestumus on tõusutrendil," ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova.
"Selle kinnituseks on viimasel nädalal kolmekordistunud grippi haigestunute arv. Kõikidest positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid ligi 34 protsenti gripiviirused," lisas ta.
Laboratoorselt kinnitati nädala jooksul 24 gripiviirust. Neist alatüpeeriti 4 A gripiviirust, nendest kolme puhul on olnud tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09, üks oli A(H3N2).
Alates hooaja algusest täpsemalt uuritud gripiviiruste puhul võib öelda, et ringluses on praegu A gripiviirused, peamiselt gripiviirus A(H1N1)pdm09 e seagripp, mille kõrval on tuvastatud tagasihoidlikumalt A-gripiviirust (H3N2).
Laste seas enim haigestunuid
Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on Sadikova sõnul hooaja algusele iseloomulik. Haigestumus laste seas kasvas 50 protsenti.
Laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest üle 50 protsenti moodustasid haigusjuhud kuni 15-aastaste laste hulgas. Lapsed põevad grippi üldjuhul kergemalt. Vanemealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koosviibimisega.
Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 10 patsienti, neist 8 vanusrühmas 0-14 ning 2 vanemaealiste vanusrühmas.
Möödunud nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide abi 3150 inimest, neist 48 protsenti olid lapsed.
Terviseamet kutsub isegi kergete gripisümptomite korral ettevaatusele
Terviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.
Seepärast soovitab terviseamet gripihooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. | Grippi haigestumine on tõusuteel | https://www.err.ee/886131/grippi-haigestumine-on-tousuteel | Kuigi ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv püsib stabiilsel tasemel, on oluliselt hakanud kasvama grippi haigestunute arv, selgub terviseameti möödunud nädalal kogutud andmetest. |
Meestest võitis Martin Fourcade'i vanem vend Simon Fourcade (0; 50.01,9), kellele järgnesid norralane Sivert Guttorm Bakken (1; +59,0) ja valgevenelane Sergei Botšarnikov (1; +2.18,3).
Roland Lessing sai 48. (5; +6.26,9), Jüri Uha 67. (1; +9.14,3) ja Hans Kristen Rootalu (7; +15.26,2) koha.
Naistest tuli esimeseks Caroline Colombo (1; 42.11,6), kellele järgnesid sakslanna Nadine Horchler 1; +0,6) ja rootslanna Elisabeth Högberg (2; +18,4).
Meril Beilmann oli 37. (4; +4.24,0) ja Kadri Lehtla 82. (6; +9.37,6). | Fourcade'i vend tuli esikohale, üks eestlane 40 seas | https://sport.err.ee/886129/fourcade-i-vend-tuli-esikohale-uks-eestlane-40-seas | Austrias Obertilliachis toimuval IBU karikaetapil kuulus nii meeste kui ka naiste tavadistantsi esikoht Prantsusmaa laskesuusatajale. Eestlastest oli parim Meril Beilmann. |
Eesti teaduslepe
Ühiskondlik kokkulepe Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks
Jagades ühist veendumust, et teadus, arendustegevus ja innovatsioon on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega, kinnitavad käesoleva kokkuleppe osapooled vajadust kindlustada strateegias " Teadmistepõhine Eesti 2014–2020" kokku lepitud eesmärkide täitmine ning kohustuvad pühenduma nende eesmärkide saavutamisele. Selleks lepitakse kokku alljärgnevas:
Alla kirjutanud erakonnad, keda esindavad nende esimehed, toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ini sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel. Selleks lepitakse kokku, et 2019. aastal nähakse riigieelarve strateegias ette sihttasemeni jõudmine kolme aasta jooksul võrdsete summade lisandumisega;
Eesti teadusasutused, keda esindab avalik-õiguslike ülikoolide Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, kinnitavad, et teadusasutused tagavad kõrgetasemelise teaduse ning teaduse ja ettevõtluse koostöö läbiviimiseks ning täiendavaks motiveerimiseks vajaliku institutsionaalse korralduse;
Eesti teadlased, keda esindavad Eesti Teaduste Akadeemia president ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president, kinnitavad, et Eesti teadlased annavad oma parima selleks, et nende käsutusse antud ressursse kasutatakse teadus- ja arendustööks viisil, mis tagab tasakaalu alus- ning rakendusteaduse vahel eelisarendades Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi;
Eesti suurimad ettevõtlusorganisatsioonid, keda esindavad Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juhatuse esimees ning Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja, kinnitavad oma valmisolekut aidata kaasa Eesti majanduse innovaatilisemaks muutmisele ja otsida võimalusi ettevõtjate suuremaks koostööks Eesti teadlaste ja teadusasutustega.
Tallinn, 19. detsember 2018
Eesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme [ Toimetaja märkus: EKRE teatas vahetult enne kokkuleppe allkirjastamist, et ei pea vajalikuks osaleda täna Kadriorus presidendi pakutud kokkuleppe allkirjastamisel, kuna tarvis on seada ambitsioonikam eesmärk.]
Eesti Reformierakonna esimees Kaja Kallas
Eesti Vabaerakonna esimees Kaul Nurm
Elurikkuse Erakonna volitatud esindaja Mihkel Kangur
Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas
Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova
Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski
Rektorite Nõukogu juhatuse esimees Mait Klaassen
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar | Eesti teadusleppe täistekst | https://novaator.err.ee/886104/eesti-teadusleppe-taistekst | Täna allkirjasid teadlased, poliitikud ja ettevõtlusorganisatsioonid presidendi juures ühiskondliku kokkuleppe ehk Eesti teadusleppe, mille toome teieni täismahus, muutmata kujul koos allkirjastanute nimedega. |
Sel aastal tunnustati Larseni "Balletiteatri aastaauhinnaga" Vanemuise balletiartist Gus Upchurchi silmapaistvate osatäitmiste eest balletides "Romeo ja Julia" ning "Kinolina kangelane".
Kia Autospiriti "Sõnateatri aastaauhinna" vääriliseks tunnistati Maria Annus, kelle repertuaari lisandusid möödunud aastal nii väljapaistvad draama- kui ka muusikalirollid.
GIGA "Muusikateatri aastauhinna" pälvis pikaajalise loomingulise panuse eest oboemängija Anna Šulitšenko.
Kinema "Tehnilise töötaja aastapreemia" teenis Ivi Vels ning "Administratiivtöötaja aastapreemia" Sirje Šuškova.
Auhindade üleandmisele järgnes traditsiooniline jõuluglögi maitsmine. | Vanemuise loomenõukogu jagas välja aastaauhinnad | https://kultuur.err.ee/886123/vanemuise-loomenoukogu-jagas-valja-aastaauhinnad | Traditsiooniliselt iga aasta detsembri lõpus annab Vanemuise teatri loomenõukogu välja aastaauhinnad loomingulistele, tehnilistele ja administratiivtöötajatele. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia. |
Port Arthur LNG ja Poola riiklik gaasifirma PGNiG teatasid kolmapäeval, et leppe järgi tarnitakse Poolasse aastas 2,7 miljardit kuupmeetrit gaasi.
Ettevõtete teatel katab see umbes 15 protsenti Poola päevasest gaasinõudlusest.
Port Arthur LNG emafirma Sempra Energy tegevjuht Jeffrey Martin ütles, et lepe aitab tema firmal "minna edasi visiooniga saada Põhja-Ameerika peamiseks energiataristufirmaks".
Leppe maksumust ei avalikustatud.
Hiljaaegu sõlmis Poola pikaajalise LNG tarneleppe ka USA firmaga Cheniere ja kahe Venture Global LNG tütarfirmaga. | Poola sõlmis USA-ga pikaajalise LNG tarneleppe | https://www.err.ee/886125/poola-solmis-usa-ga-pikaajalise-lng-tarneleppe | Poola sõlmis kolmapäeval 20-aastase veeldatud maagaasi (LNG) tarneleppe USA ettevõttega Port Arthur LNG, et vähendada oma sõltuvust Vene gaasist. |
Lõpuks viis kolmepunktiviset tabanud 16-aastane ja 186 cm pikkune eestlasest tagamees tõi mängu parimana 35 punkti ehk tunduvalt rohkem kui pooled oma meeskonna skoorist. Juba avapoolajal oli Kirsipuul koos 22 silma ning mängu lõpuks realiseeris ta külmavereliselt ka vabaviskeid (lõpuks 8/8), mis kustutasid vastaste tagasitulekuvõimalused, vahendab Korvpall24.ee.
"Ausalt öeldes ma lihtsalt läksin ja mängisin. Ma ei pane mingeid kõrvalisi asju tähele. Ma teadsin, et pean skooritegemisel olema agressiivne ja oma tiimikaaslased kaasama. Me mängisime vaid viiekesi ning taipasin, et mul tuleb võtta liidriroll," kommenteeris Kirsipuu pärast mängu kooli tegemistest kirjutava ajakirjaniku blogi vahendusel.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Eesti noortekoondislane vedas USA-s 35 punktiga vaid viiekesi mänginud koolitiimi võidule | https://sport.err.ee/886119/eesti-noortekoondislane-vedas-usa-s-35-punktiga-vaid-viiekesi-manginud-koolitiimi-voidule | Esmaspäeval tegi USA-s keskkoolis õppiv ja korvpalli mängiv Eesti noortekoondislane Johannes Kirsipuu raskel hetkel suurepärase esituse, kui aitas Scotland Campus Sportsi meeskonnal võõrsil 62:51 alistada Silver Oak Academy tiimi. |
Soovitada võis nii ilu- kui mitteilukirjandust ehk raamatuid žanripiiranguteta.
Nagu tavaks saanud, see ei ole edetabel. Need on kirjandusinimeste ja muidu tõhusate lugejate raamatusoovitused uute väljaannete seast.
Rõhutan: austades vastajate isikupära ja igaühe vormistuse eelistusi, ei hakanud vastuseid mingisse ekselisse vorpima. Jäi nii, nagu igaüks kirjutas, lugedes võib-olla kohendasin kosmeetiliselt mõne hooletusvea ja jälgisin, et autorid ja pealkirjad oleksid paksus trükis.
Kuna aga tegin teostele paaniliselt riste taha (paberkaustas), siis ei pea patuks tuua välja enimnimetatuid. Kuus risti kogusid Hasso Krull luulekoguga "Euroopa" (kirjastus Kaksikhammas), Märt Väljataga "Väikse inglise luule antoloogia" (EKSA) koostamise ja tõlkimise eest ning välisautoritest J. L. Austin teosega "Kuidas teha sõnadega asju" (Tallinna Ülikooli kirjastus), mille on inglise keelest tõlkinud Triin Kallas. Vastavalt siis algupärandi autori, koostaja ja välismaa autori mõttelised auhinnad, palju õnne võitjatele.
Neli kaldus ristikest kogusid minu kladesse Veronika Kivisilla, Janar Ala, Rein Raud (tegelikult viis, aga neli romaanile "Viimane kustutab tule"), Maarja Kangro ja Kai Kask.
Neli sai ka tõlkekirjanduse hõbe Sadeq Hedayat"Pimeda öökulli" eest, kahjuks samuti postuumselt nagu ka esikoha pälvinud välisautor J. L. Austin. Raamatu andis välja Tallinna Ülikooli kirjastus ja tõlkis Üllar Peterson.
Küsitluses osalesid Heli Allik, Margus Haav, Peeter Helme, Maarja Kangro, Tõnu Karjatse, Indrek Koff, Aivar Kull, Mihkel Kunnus, Pille-Riin Larm, Monica-Linde Klemet, Janika Läänemets, Kaupo Meiel, Daniele Monticelli, Mudlum, Jüri Pino, Rein Raud, Koit Raudsepp, Aija Sakova, Peeter Sauter, Jaanus Sooväli, Raul Sulbi, Marek Tamm, Triinu Tamm, Tauno Vahter, Maarja Vaino, Valner Valme, Märt Väljataga.
NB! Vastused on juhuslikus järjekorras:
PILLE-RIIN LARM
Eestis leidub raamatupoode, mille müüjad ei tea, kus asub nende kaupluses luuleriiul. Seetõttu teen kõik oma soovitused luule vallast – neid teoseid küsides aitate müüjatel sortimenti tundma õppida. Seda abi ei vaja Utoopia ega Puändi poodnikud, kuid külastage sellegipoolest neidki. Kui eelistate raamatuid laenutada, kasutage võimalust väisata taasavatud Tartu Ülikooli Raamatukogu, kus on nüüd õdusam kui kunagi varem. Niisiis:
Sveta Grigorjeva, "American Beauty" (Suur Rida),
Mehis Heinsaar, "Pingeväljade aednik" (Verb),
Jan Kaplinski, "Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus" (tlk Katrin Väli ja Aare Pilv, Verb),
Andrus Kasemaa, "Kui ma kord suren" (EKSA),
Hasso Krull, "Euroopa" (Kaksikhammas),
Knut Ødegård, "Olin imiku nutt varisenud keldris" (tlk Øyvind Rangøy, Kite),
Kaur Riismaa, "Kogemata" (Vihmakass ja Kakerdaja),
Märt Väljataga kirjutatud, koostatud, tõlgitud jne "Gladioolid" ja "Väike inglise luule antoloogia" (mõlemad EKSA),
Juhan Liivi luuleauhinnaga pärjatud luuletuste kogumik "Väike järv" (Liivi Muuseum),
Mart Velskri ja Tõnu Tenderi koostatud antoloogia "Keele maitsest" (EKSA).
REIN RAUD
"Väike inglise luule antoloogia", koost. ja tlk. Märt Väljataga, EKSA. Minu jaoks lõppeva aasta tippteos, suurepärased tõlked heas valikus ja ühtlasi raamat, milletaolisi ilmub paraku järjest harvem.
Jan-Werner Müller, "Mis on populism?", tlk. Triinu Pakk, TLÜ kirjastus. Kahjuks elame ajajärgul, mida ilma selle raamatuta on raske mõista. Tabav ja erapooletu analüüs, mis ei tee vahet erinevatel meelsustel, vaid vaatleb kirurgilise täpsusega viimastel aastatel maailma poliitikas tooni andma hakanud destruktiivset poliitilist lainet.
Veronika Kivisilla, "Kuni armastus peale tuleb", Hunt. Olen juba ammu lugenud Veronika postitusi Facebookis ja alati rõõmustanud tema korraga sooja ja tähelepaneliku pilgu üle, millega ta maailma näeb - suur rõõm, et need lood on nüüd ka kaante vahel.
Sadeq Hedayat, "Pime öökull", TLÜ kirjastus. See kaasaegse pärsia kirjanduse klassika musternäide pole mitte lihtsalt väike meistriteos, vaid on ka oluline panus eestikeelse kultuurihorisondi avardamisse.
Eda Ahi, "Sõda ja rahutus", Verb. Alati rõõm.
Jan Kaplinski, "Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus", Verb. Mul on väga kahju, et Jaan Kaplinski on nüüd Jan, aga olgu ta meiega siis vähemalt tõlkes.
Juhan Voolaid, "Tuhastunud külavanem", Kuuloom. Avastasin Voolaiu loomingu hiljuti ja peaaegu juhuslikult, aga seda toredam on.
MÄRT VÄLJATAGA
Paul Collier"Exodus. Sisseränne ja multikultuurilisus 21. sajandil" (Eesti Maailmavaate Sihtasutus, tõlkija nimi puudub), raamat, mille esitlemise eest võib peksa saada, kuid mida tasub lugeda kui tähtsa ja kirgi kütva teema tasakaalukat, inimlikku ja ratsionaalset käsitlust.
Yuval Harari"Homo deus: Homse lühiajalugu" (Postimehe Kirjastus, tlk Anu Põldsam), hoogne ulme, kohati veenevgi visioon sellest, kuhu inimene välja jõuab, KUI mõned praegused tendentsid jätkuvad ja mõned ei jätku.
Maarja Kangro"Minu auhinnad" (Nähtamatu Ahv), osalt välitöödel põhinev kirjandussotsioloogiline ja -antropoloogiline uurimus vanitas 'est, kunsti vajalikust tingimusest.
Jaan Kaplinski"Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus" (Verb, tlk Katrin Väli ja Aare Pilv), klassiku hilisluule kõnetab meid teisest keelest justkui teispoolsusest.
Kai Kask"Kogetud teosed" (Feikkirjastus), andeka jutukirjaniku sümpaatne debüüt, mis paneb igatsema suuremaid vorme.
László Krasznahorkai"Viimne hunt" (Loomingu Raamatukogu, tlk Reet Klettenberg), novell, mis ühendades meelelist realismi kõrgmodernismiga annab tagasi usu tõsise kirjanduse võimalikkusesse.
Titus Livius"Linna asutamisest alates 21. raamat" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau) tähtis lisandus antiigi tõlgete ritta.
Konrad Lorenz "Niinimetatud kurjus: Agressiooni looduslugu" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Mari Tarvas), armas püüdlus näidata, kuidas kurjad loomad on vähem kurjad kui kurjad inimesed.
Aleksandr Solženitsõn"Lenin Zürichis" (Loomingu Raamatukogu, tlk Jüri Ojamaa), arvatavasti vaimusuguluse sublimeerimisest sündinud võrratu katse sisse elada kurja suurmehe mõttemaailma.
Arthur Schopenhauer"Maailm kui tahe ja kujutlus" (2 kd-t, Ilmamaa, tlk Toomas Rosin) – absurdselt kõrge hinnaga (üle 85 €) filosoofiateos, mille sisu võiks aga isegi tõele vastata. (Tõsi, pole raamatut veel lugema asunud.)
Tõnis Vilu"Libavere" (Häämaa) intiimne ja ühiskondlik, tõsine, kuid naljakas luuleraamat depressioonist.
AIJA SAKOVA
Tahaksin 2018. aastast soovitada mõned raamatud, mis on – üsna erinevatel põhjustel – minu tähelepanu köitnud. Kulunult, et tõeselt märgin ära, et valik on subjektiivne ja selles on kindlasti teatav osa ka juhusel (tegemist ei ole ju konkursiga), ehkki olen seda püüdnud sõelumisega vähendada.
Tegemist on tõesti erinevate kaalukategooriatega.
Alustan tõlkekirjandusega:
Nora Ikstena "Emapiim" (Kirjastus Hunt), mille on läti keelest tõlkinud Ilze Tālberga ja Contra, oli üks minu mööduva aasta suuremaid lugemiselamusi. See on ääretult tundlik ja mõjus raamat, millel õnnestub kirjutada nõukogude mineviku jubedustest inimlikult, st läbi inimeste. See on raamat, mis tõeliselt liigutab ja mida saab lugeda ka ema-tütre (emade-tütarde) loona ilma ajaloosse süüvimata.
Eugen Ruge "Kahaneva valguse aegu" (Varrak), mille on saksa keelest tõlkinud Tiiu Relve, on kaasakiskuv ja hästi jutustatud lugu Ida-Sakamaa lähiajaloost. Just nii nagu Ikstena lugu on jutustatud mitmest vaatepunktist, on ka Ruge romaan mitme põlvkonna kogemuste romaan. Seekord eeskätt isade-poegade suhetest ja vaatepunktidest. Romaani põhjal on valminud ka samanimeline film (In Zeiten des abnehmenden Lichts).
Doris Lessingi "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame" (Kultuurileht), mille on inglise keelest tõlkinud Krista Kaer, on hea ja vajalik lugemine, et mõista meid ümbritsevat maailma ja leida lohutust.
Eestikeelsest ilukirjandusest tahaksin sel korral soovitada
Kärt Hellerma luulekogu "Autogramm. 101 luuletust 2016–2018" (EKSA), mis on hästi tundlik vaade meie kaasaajale ning inimeseksolemisele. Selles on nii ilu kui ehmatavat äratundmist. Hellerma on selles nii mõnigi kord karm (elu on kasarmu), kuid aus vaatleja, kes ei jäta iseend mängust välja.
Kristiina Ehini luulekoogu "Aga armastusel on metsalinnu süda. Luuletusi 2016–2018" (K. Ehin), milles samuti ei puudu armastuse kõrval ka pommid, sest elu polegi must-valge.
Veronika Kivisilla (Facebooki) lühiproosa kogumikku "Kuni armastus peale tuleb" (Hunt), mis koosneb argipäeva vaatlustest. See esmapilgul hästi kerge lugemine puudutab inimest ootamatul moel ning on niiviisi vajalikuks ukseks maailma ja meie hinge vahel.
Eluloolistest raamatutest tahan juhtida tähelepanu
Janika Kronbergi ja Brita Meltsi koostatud Karl Ristikivi mälestusraamatule "Kröits ehk Ristikivi. Mälestusi ja vestlusi" (EKSA)
ja hoopis teistlaadsele, aga minule kindlasti kultuuriloolise täienduse (võibolla isegi avastusena) mõjunud Arne Hiobi koostatud kogumikule Fanny de Siversi kirjutistest ja vestlustest temaga "Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I" (Gallus).
Artiklikogumikest julgen soovitada
Linnar Priimägi "Minu Goethe" (Ilmamaa) – neile, kes tahaksid lugeda midagi, mis ei kuulu justkui meie aega, mis on esteetiline, mis on ehk teatud mõttes ajatugi. Kuid just seeläbi, et ei kuulu meie aega, avab uusi vaatenurki ka meie kaasaajale ja selle rähklemistele.
Tiina Kirsi "Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid" (EKSA) – samuti neile, kes tahavad nautida sõna ja mõtte valdamist, kirjutamise ilu. Asjaolu, et olen ise viimase raamatu koostaja, ei tohiks olla siinkohal soovitamise takistuseks. Vastupidi, Tiina Kirss on olnud minu õpetaja ja selle üle tunnen ma uhkust.
TRIINU TAMM
Chimananda Ngozi Adichie, "Pool kollast päikest" (tlk Triinu Pakk, Varrak)
On väga tervitatav, kui lisaks kirjanduslikule elamusele saab lugedes midagi teada ka mõne kauge rahva tavadest ja ajaloost. See raamat pakubki mõlemat, elegantselt ja samas põnevalt jutustatud lugu viib meid 1960. aastate Nigeeriasse, kus lisaks Biafra vabariigi iseseisvuspüüdlustele saab kaasa elada värvikale tegelaste galeriile.
Huvitava kokkusattumusena ilmus sel aastal ka teine Nigeeria autori ajalooline romaan: Chinua Achebe "Kõik vajub koost" (tlk Heili Sepp, Varrak). Tegemist on 1958. aastal ilmunud romaaniga ja on tõepoolest tunda teistsugust, veidi seletavat jutustamisviisi, Aafrika romaan justkui alles otsib oma keelt. Ometi annab lugu "Aafrika Vargamäe Andresest", nagu selle peategelast iseloomustatakse, huvitava panoraami 19. sajandi lõpus Nigeerias aset leidnud murrangulistest sündmustest ja traditsioonilise külaühiskonna traagilisest hääbumisest.
Omamoodi eksootikat pakub ka Iraani klassiku Sadeq Hedayati "Pime öökull" (tlk Üllar Peterson, Tallinna Ülikooli kirjastus), jällegi üks huvitav sulam, sedakorda siis Pärsia ja Euroopa kirjandustraditsioonist. Ja kahtlemata üks veidramaid viimasel ajal loetud raamatuid. Uni, ulmad ja reaalsus, armu- ja surmaiha põimuvad pöörastes ornamentides, lummav tekst.
Omamoodi paralleeli võib siit tõmmata Belgia klassiku Georges Rodenbachi sümbolistliku kultusromaaniga "Surnud Brugge" (tlk Malle Talvet, Loomingu Raamatukogu), mis nüüd lõpuks ometi ka eesti keeles loetav on. Ka seal on põhiteemadeks armastus ja surm, sügavalt õnnetu ja eluängides vaevlev meespeategelane üritab kõige kiuste hoida sidet oma jumaldatud surnud abikaasaga. Selles romaanis on tähtis tegelane ka linn, morn, sünge, niiske ja lõpmata hall Brugge, mis justkui kehastab peategelase meeleseisundeid (kummalisel kombel meelitavat romaan kuuldavasti turiste Bruggesse tänase päevani).
Neile, kellele meeldivad eelmainitud teostele omased ootamatud üleminekud unenäost tegelikkusesse ja mõtisklused näivuse ja reaalsuse vahekordade üle, võib lisaks soovitada Sergio Pitoli jutukogu "Mefisto valss ja teisi jutte" (tlk Ruth Sepp, Loomingu Raamatukogu), mis koondab esinduslikku valiku ühe omanäolisema Mehhiko kirjaniku lühilugudest.
Huvitava kokkusattumusena ilmus sel aastal kaks Liibanoni-Ameerika autori Khalil Gibrani teost: "Murtud tiivad" (tlk Üllar Peterson, Tallinna Ülikooli kirjastus) ja "Hullumeelne. Tähendamissõnad ja luuletused" (tlk Rauno Alliksaar, Loomingu Raamatukogu). Esimene sobib lugemiseks neile, kes hindavad eleegilise pihtimuse vormis armastusromaane. Teine on aga autori esimene inglise keeles kirjutatud teos, milles on proosaluuletuste ja mõistulugude vormi valatud autori müstiline elutarkus.
Ilmunud on ka üks suurepärane Prantsuse romaan "Parandada elavaid" (tlk Leena Tomasberg, Tänapäev), mille autoriks on üks huvitavamaid tänapäeva noorema põlvkonna kirjutajaid Maylis de Kerangal. Sedakorda toimub tegevus tänapäeval ja ka teemad on igati tänapäevased: raskesse õnnetusse sattunud 19-aastasel noormehel diagnoositakse ajusurm ja tema perekond seisab silmitsi keeruliste emotsionaalsete väljakutsete ja eetiliste valikutega. Täpsete kujundite ja poeetilise keelega ning samas väga kaasakiskuvalt jutustatud lugu.
Üle pika aja on ilmunud ka üks mahukam luuleantoloogia, millele koostaja ja tõlkija Märt Väljataga on pealkirjaks pannud "Väike inglise luule antoloogia" (EKSA). Sisult on raamat aga päris suur, luuletusi leidub autoritelt 14.-20. sajandini. Ja märkuste, autoritutvustuste ja saatesõna abil saab päris head aimu inglise luule teemadest ja laadidest läbi aegade.
Ja lõpuks soovituseks ka üks raamat n-ö elust enesest, Alvis Hermanise "Päevik" (tlk Contra, Tallinna Linnateater). Kuigi Hermanis ise ütleb, et tegemist ei ole päris päevikuga, sest juba kirjutama hakates teadis ta, et tekst läheb ka avaldamisele ja et seda hakkavad lugema talle võõrad inimesed, on ta ometi jäänud truuks päevikužanri intiimsele kirjutamislaadile. Sissekannetest ajavahemikus 27.07.2015 kuni 27.06.2016 ilmneb huvitav isiksus ning samal ajal saab aimu ühe Läti kahtlemata läbi aegade tunnustatuma lavastaja loomingulisest teekonnast.
DANIELE MONTICELLI
Tulemas on suur (Eesti ja Euroopa) valimiste aasta ning tegemist on üsna olulise suunavalikuga nii Eesti kui Euroopa tulevikuks – kas sõjajärgse Lääne liberaaldemokraatia sotsiaalse emantsipeerumise ja riikidevahelise lõimimise projekti jätkamine või (rahvus)konservatiivsetel väärtustel põhineva ühiskondliku korra ning riikide välistavate suveräänsuste taastamine. Seepärast tasub mööduva aasta ilmunud raamatute hulgast välja noppida lugemisi, mis aitavad kuidagipidi seda valikut mõtestada.
Alustada võib Ameerika politoloogi Jan-Werner Müller i raamatust "Mis on populism" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk. Triinu Pakk), mis vajaliku distantsiga analüüsib nn populismi, vaagides nii selle ohtE kui positiivset potentsiaali demokraatia arendamiseks. Selleks, et populismi hukka mõista ning selle vastu võidelda, tuleb kõigepealt seda mõista ning Werneri raamat aitab kindlasti seda teHa.
Märksa hoiatavama ja pessimistlikuma loomuga teos on " Fašism. Hoiatus" (Postimehe Kirjastus, tlk Matti Piirimaa), milles Ameerika Ühendriikide endine riigisekretär Madeleine Albright võtab vaatluse alla uusi autoritaarsuse ilminguid mitmeTEs maailma riikides nagu Putini Venemaa, Erdoğani Türgi ja Trumpi Ameerika Ühendriigid. Lähtudes nii isiklikest lapsepõlve mälestustest kui oma diplomaadikogemusest näitab Albright, kuidas fašismi pärand pole sugugi lõppenud, ja kutsub meid üles kaitsMa ja edendaMa demokraatia väärtusi.
Meie poliitilise olukorra kultuurilisi ning mõttelisi aluseid aitavad mõtestada kahe eesti õpetlase inglise keeles esmailmunud ja sel aastal eestindatud raamatud: Martin Ehala "Identiteedi märgid. Ühtekuuluvuse anatoomia" (Kirjastus Künnimees, tlk. Maigi Müürsepp), ning Rein Raua "Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Anne Lange). Ehala raamat näitab, kuidas kollektiivse identiteedi emotsionaalsete aspektide olulisuse ignoreerimine või vähendamine humanitaar- ja sotsiaalteaduste akadeemilises keskustelus tõsiselt halvab meie võimet mõista tänapäeva Lääne poliitilist kriisi. Tema pakutud terviklik identiteediteooria üritab seda puudust adresseerida ning raamatus vaheldub teaduslik analüüs sellele põhinevate poliitiliste hinnangutega. Rein Raua raamat keskendub hoopis kultuuri mõistele, vältides teadlikult selle taandamist identiteedi küsimusele. Ta mõtestab kultuuri pigem selle mitmekesisuses ja mitmekülgsuses, dialoogilisuses ja vastuolulisuses, tuues esile kultuuri nähtuste hübriidsust ning muutlikkust.
Raua ja Ehala raamatud avavad neid teoreetilisi aluseid, millest lähtudes osalesid sellel aastal nende autorid titaanlikus heitluses "sotsiaalkonstruktivismi" ümber Eesti ajakirjanduses. See heitlus seostub kusjuures otseselt ülalmainitud poliitilise valikuga – mis määral on meil inimestena õigus ja vabadus ise kujundada oma individuaalse ja kollektiivse sotsiaalse staatuse ja mis määral peaksid selle eest otsustavad hoopis kultuurilised traditsioonid ja olemasolevad ühiskondlikud institutsioonid? Head sissejuhatust sotsiaalkonstruktivismisse pakub sellel aastal eestindatud sotsioloogide Peter Ludwig Berger ja Thomas Luckmann'i "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus" (Ilmamaa, tlk. Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults).
Kaua oodatud briti keelefilosoofi John Langshaw Austini "Kuidas teha sõnadega asju. Harvardi ülikoolis 1955. aastal peetud William Jamesi nimeline loengusari" eestindus (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Triin Kallas) annab meile muu hulgas metodoloogilisi vahendeid populaarsust koguvate paremäärmuslike jõudude kommunikatsiooni strateegiate mõistmiseks ja hindamiseks. Austin nimelt näitab kuidas performatiivsus ehk lausungite võime tegelikkuses muutusi korda saada on kommunikatsioonis sageli märksa olulisem kui vastavate lausungite tõeväärtus. Paremäärmuslaste lemmikrepertuaarisse kuuluvate vihakõnet, võltsuudiseid ning vandenõuteooriaid võib just mõista kui oma tõeväärtust eiravate kõnetegudega. Austini teooria selgitab mis tingimustel selliseid kõnetegusid õnnestuvad või nurjuvad.
Lõpetuseks kaks Lääne libertaarse mõtte klassikut, mis esindavad küll libertaarsuse erinevaid suundi, kuid tuletavad mõlemad meile meelde vajadust selgelt piirata riigivõimu sekkumist kodanike ellu ja õigustesse – briti filosoof John Stuart Milli "Vabadusest" eestikeelne tõlke kordustrükk (EKS, tlk Kaja Tael) ning Ameerika mõtleja Robert Nozicki "Anarhia, riigi ja utoopia" esmaeestindus (Ilmamaa, tlk Jüri Eintalu). Mõlemad raamatud pakuvad meile häid vastuargumente neile, kes soovivad asendada liberaaldemokraatiat mingisuguse ülemusliku "eetilise" ja autoritaarse riigiga, mis hakkaks läbinisti kujundada oma kodanike ühiskondliku elu eri aspektid, võtteks selle aluseks rahvuslikud huvid või muud usulised ja maailmavaatelised tõekspidamised. Oleks päris hirmus muuta Eesti või koguni terve Euroopa selliseks ahistavaks poliitiliseks ruumiks nagu on tasapisi hakanud kujunema nt Fideszi Ungari või Õiguse ja Õigluse Poola.
MAREK TAMM
Kuna aasta on väga pikk aeg, siis nopin oma 10 soovitust viimase kuu aja jooksul ilmunud raamatute seast:
Alvis Hermanis, "Päevik". Läti keelest tõlkinud Contra. Tallinna Linnateater, 2018.
Teiste päevikute lugemine on üks mu nõrkusi ja Hermanis üllatas väga positiivselt, tõeliselt tihe ja sugestiivne tekst, elukogemus tembitud suure loomingulise kirega.
Czesław Miłosz, "Jahimehe aasta". Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018.
Omalaadi mõtteline kaaslane Hermanise päevikule (soovitan neid lugeda järjest), mõlemad pakuvad umbes aastapikkuse sissevaate ühte loomingulisse sisehoovi, ainult ajaliselt lahutab neid pea kolmkümmend aastat.
Linnart Mäll, "Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi". Koostanud Ivar Tröner. SE&JS, 2018.
Linnart Mäll minu teada päevikut ei pidanud, ent Ivar Tröner on tõelise pühendumusega ära kuulanud ja üles kirjutanud kõik tema raadiovestlused, intervjuud ja loengusalvestused ning nendest komponeerinud väga hea sissejuhatuse Mälli omailma.
"Vanaaja pulm". Kokku seadnud Ants Hein. Tänapäev, 2018.
Ants Hein on sipelga usinusega korjanud Eestimaad külastanud reisimeeste ülestähendusi ja nüüd koondanud eestikeelses tõlkes nende kirjeldused kohalikest pulmakommetest ühtede kaante vahele. Usun, et nii folkloristidele kui tavalugejatele avaneb siin päris uus ja tundmatu maailm. Ütle, kuidas sa abiellud ja ma ütlen, kes sa oled!
Frans de Vaal, "Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks kui nutikad on loomad". Inglise keelest tõlkinud Olav Renno ja Tiina Randus. Tänapäev, 2018.
Hollandi etoloog Frans de Vaal on juba üle veerand sajandi aidanud inimestel mõista loomade käitumist ja mõtlemist, võimalik, et see ongi suuremaid ülesandeid, mis inimestel sel sajandil ees seisab.
J. L. Austin, "Kuidas teha sõnadega asju". Inglise keelest tõlkinud Triin Kallas. Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Klassika aastast 1962 – tuli välja, et sõnadega mitte üksnes ei kirjeldata ega vahendata asju, vaid ka tehakse neid.
Sveta Grigorjeva, "american beauty". Suur Rida, 2018.
Harv juhus, kus luule tundub tähtsam ja parem kui elu, millest see on inspireeritud.
Hasso Krull, "Euroopa". Kaksikhammas, 2018.
Eestile kirjutas Hasso eepose mõne aasta eest, nüüd on järg Euroopa käes.
Douglas Smith, "Rasputin. Usk, võim ja Romanovite langus". Inglise keelest tõlkinud Elle Vaht. Varrak, 2018.
Kõik, mis sa oled tahtnud teada Rasputinist, ent ei ole julgenud küsida.
N. Wilson, "Viktoriaanid". Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa ja Tõnis Värnik. Varrak, 2018.
See 19. sajandi Inglismaa ühiskond tundub praegu juba tõeline esiajalugu, lummav ja kentsakas ühtaegu. Wilsonil on hea sulg selle velmamiseks.
KOIT RAUDSEPP
Inga Gaile "Klaas" (Loomingu Raamatukogu, tõlkinud Aive Mandel)
Janar Ala "Oma rahva lood" (Janar Ala)
Moritz von Kotzebue "Teekond Pärsiasse" (Loomingu Raamatukogu, tõlkinud Agur Benno)
Heinrich Weinberg "Tõrkeotsing" (Fantaasia)
Mary Beard "SPQR. Vana-Rooma ajalugu" (Varrak, tõlkinud Aldo Randmaa)
Arvo Valton "Üks päev Ivo Schenkenbergi elust" (Petrone Print)
Elin Toona "Mihkel, muuseas" (Varrak)
Jan Kaus "Enne kui unisusest saab reegel" (Post Factum)
John le Carré "Spioonide pärand" (Varrak, tõlkinud Lauri Vahtre)
Kari Hotakainen "Tundmatu Kimi Räikkonen" (Koolibri, tõlkinud Rain Kooli)
MIHKEL KUNNUS
Raamat on tarkuse, hariduse ja harituse sümbol. Ja praegu, 2018. aasta lõpul läheb sel sümbolil võrratult paremini kui sellel, mida ta sümboliseerib. Kliki- ja sotsiaalmeedia koostöö valimiseelsel ajal on iseäranis vaenulik järelemõtlikkuse suhtes, miska sujuvamaks üleminekuks soovitaks alustuseks paari sellist raamatut, mis sobivad ka hästi neile inimestle (jõulukingiks), kes muidu eriti raamatuid ei loe, aga muidu on igati ärksa ja arutleva vaimuga.
Mihkel Muti "Kõik on hästi" (Fabian) on järg tema menukale kogumikule "Mõtted" (LR, 2017), seal on sellised lühikesed miniesseed ja laastukesed, tähelepanekud elust, ühiskonnast, poliitikast ja inimestest. Ideaalne öökapiraamat. Samuti on ideaalne öökapiraamat eelmisega žanrilt väga sarnane Sławomir Mrożeki valitud teoste V köide "Vested", mille on tõlkinud loomulikult Hendrik Lindepuu. Selle aasta sisse jääb ka teine tema tõlgitud ja väga lugemisväärne teos: Poola nobelisti Czesław Miłoszi päevaraamat "Jahimehe aasta" (Edmund Burke'i Selts ja Hendrik Lindepuu kirjastus).
Kindlasti soovitaks veelkord üle raamatud, millest olen ERRi portaali tutvustused juba kirjutanud [saagu siia lingid!]. Üheks on paavst Franciscuse entsüklika "Ole kiidetud. Laudato si" (kirjastus Gallus, tõlkija Helve Trumann) ja teiseks Hans Roslingi, Ola Roslingi ja Anna Rosling Rönnlundi raamat"Faktitäius". Viimane on eriti hea üle lugeda praeguses, täieliku sõgeduseni langevas valimislärmis, sest seal on metoodilised retseptid meeleselguseks ja rahunemiseks.
Detsembri algul käis Eestis Hans Roslingu sõber, Rooma Klubi auliige Anders Wijkman, kes tunnustas Roslingut igati, ent rõhutas, et ökoloogiline mõõde tema töödes ja maailmapildis oli kõige puudulikum. Sellega saab ainult nõustuda, aga see polnud ka Roslingu raamatu teema. Seepärast soovitaks lisaks paavsti entsüklikale juurde lisaks hankida äsja ilmunud Eesti Rooma Klubi toimetiste esimene number "Mõõt või meelevald" (Eesti Rooma Klubi, koostanud ja toimetanud Tuuli Stewart). Selles kogumikus on ühtede kaante vahel õige eriteemalised ja erineva raskusastmega tekstid. Seal on näiteks Andres Tarandi ülevaade Rooma Klubi Eestisse tulekust, professor Kalevi Kulli (inimkondliku) maharahunemise retsept, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Sirje Keevalliku ülevaade kliimaga toimuvast, kaks tulevikku vaatavat artiklit Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professorilt, Riigikogu Arenguseire Keskuse eksperdilt Erik Terkilt, mitu artiklit hariduse (tuleviku) teemadel jne. Lühimalt: tegu on väga mitmeharulise ja hõlmava kogumikuga, mille hankimine väärib hankimisvaeva (selleks tuleb minna Eesti Rooma Klubi lehele [link!]).
Samasse perekonda kuulub ka Valdur Mikita värske raamat "Eesti looduse kannatuste aastad" (Välgi metsad). Tegu on Mikita sellise teosega, milles on ilukirjanduslikku pehmendamist märksa vähem kui ta eelmistes teostes ja praegune metsanduspoliitika saab siin kõvasti ja õigustatult pihta. Isegi sedavõrd, et peeti vajalikuks algatada Mikita vastu eriti jälk ja madal diskrediteerimiskampaania, mille käigus paisati ajakirjandusse inimeste süvenemisvõimetusele (põhjendatult) apelleerivad klikikorjepealkirjad, kus refereeriti valikuliselt ja suunava pahatahtlikkusega Mikita kunagist artiklit Eesti Ekspressis, kus ta rääkis oma väiksemahulisest, pettumust valmistanud metsamüügist ja vajadusest teha metsamüügietehingud läbipaistvaks. Seepärast soovitan Eesti rahva, kultuuri ja looduse tulevikust hoolivatel inimestel kindlasti lugeda seda raamatut ka.
Ettevõtlikuma pilguga elule vaatavatele inimestele soovitaks aga ÜROd ja eri riikide valitsusi nõustanud ettevõtja ja majandusuuendaja Gunter Pauli raamatut "Sinine majandus 3.0. Kasumlikud ärimudelid, mis taastavad planeeti" (Lilleoru keskus OÜ, tõlkija Vahur Lokk), see ei paku mingit imerohu, sest ainult eluvõõras utopist saab pakkuda tõsimeeli imerohtu, küll aga võib siit leida inspiratsiooni ja näiteid sellest, kuidas hapuks kiskuvat olukorda leevendada. Ja see on juba päris suur asi. Võimalik, et isegi parim asi, sest nagu ökoloogiliselt tundlik Briti konservatiiv Roger Scruton ütleb igati soovitatavas raamatus "Kuidas olla konservatiiv?" (EKSA, tõlkinud Mart Trummal)läbi lord Salisbury suu: "Viivitus on elu". Kui maailm liigub (öko)katastroofi suunal, siis viivitus on elu, on.
Et aga ühiskonnamure ja maailmasaatus päris enda alla ei mataks – kui hädakraaksumine ja apokalüpsisepasunad ei põhjusta muud kui tegutsemishalvatust, siis olgu nad pigem vait! – siis soovitaks lõpetuseks kahte suurepärast raamatut sarjast "Kirjanikud omavahel". Ei maksa sest nimetusest end heidutada lasta. Eeva Pargi "Minu kuninglikud kaelkirjakud" ja Maiu Bergi "Meie hingede võlad" (kirjastus "Hea Lugu") on väga üldinimlikud ja hingehariduslikud, kirjanduselust ei pea sealjuures üldse huvituma.
MUDLUM
Paistab et sel aastal tulevad minu eelistused pehmekaaneliste ja vähepopulaarsete üllitiste hulgast. Ülipakse ja üliprominentseid raamatuid vist ei ilmunudki. Kodumaised autorid koguvad jõudu ja paiskavad kindla peale oma surematud teosed letile mõnel järgmisel aastal, aga siis juba hulgakaupa. Kuuldavasti tuleb veel enne aastavahetust trükikojast Mait Vaigu esimene romaan "Kurvake sügis". Seda kindlasti tasub varitseda. Kes aga kohe tahab imelikumat sorti kirjanduse kallale asuda, neile soovitan oma selle aasta suurimat ahaa!-ja-ohoh?-elamust. Seoses järgmise aasta Eesti Novelli kokkupanekuga olen ma sattunud lugema asju, mida muidu ei satuks. Ja kardetavasti ei satu ka teised inimesed, kui neid kättpidi raamatu juurde ei juhata. Muretsege endale Kalev Jaigi raamat " Ü heksa jut ustust" ja te ei kahetse! Iga lehekülg on kuld, hõbe ja vasktorud! Selle kaane peal on vana plekist kraanikauss, sees aga eksistentsiaalsed eksirännakud. Mitte segi ajada kirjandusklassiku Juhan Jaigiga, kelle loomingust avaldati samuti kena sügislehtedega kirjatud raamat "Tundmata palu". Et anda stiilist aimu, kirjeldan seda lühidalt nii: Kalev Jaik meets Jaan Oks meets Juhan Liiv meets Mait Vaik. On olemas selline nähtus nagu outsider art i. See on sama, ainult sõnadega.
Kai Kase "Kogetud teosed" on samuti pehme ja õheldane, lisaks olla selle kaanel nii kole pilt, et peletab potensiaalsed ostjad kaugele eemale. See teave lehvis blogosfääris, kus keegi julge lugeja oli suurest hirmust üle saanud ja kaane siiski lahti teinud, ta ütles ka, et kui see pilt nii kole poleks, siis igatahes sisu kannatab lugeda küll. Seda minagi. Kai Kask on väga huvitav autor, kelle erijooneks, seni kui ta oma produktiivsust ei tõsta, jääb see, et ta kirjutab ühe jutu aastas. Selles pisikeses väljaandes on koos 15 aasta kompaktne looming, tihe nagu aatomituum.
Sarnase esteetikaga on ka Janar Ala"Oma rahva lood" - väike, pehme, koledate piltidega, sees hingelised jutukesed meie absurdsevõitu elu-olust. Pikemalt saab lugeda siit.
Ja nüüd, eirates kõiki reegleid, mis järjekindlat käsivad tutvustada uudiskirjandust, lükkan ette raamatu, mis ilmunud aastal 2002. See on Kalev Kesküla"Külma kodumaa". Tagakaanel on Mihkel Muti blurb, mis ütleb muuhulgas: "Tuleviku mentaliteediloolane rõõmustab, leides " K ülma kodumaa" juhueksemplari bukinisti riiulilt." Prohvet Mutil oli õigus, omandasin rariteedi Pääsküla raamatukogu mahakantud raamatute riiulilt 30 sendi eest ja olen täiesti põlvili. Kõik tuleb jälle meelde! Eesti elu 90ndatel, oh sa issa ristike! Oli ikka elu, sellised asjad said ilmuda Eesti Ekspressis, tänapäeval oleks nende koht olnud Nihilistis või Pärnitsa blogis, nii ühiskonnakriitilised on need. Ja no ikka julmalt hästi kirjutatud. Mina ju tol ajal Ekspressi osta ei jaksanud, ma olin seesama va e ne eestlane, kellele Kesküla kaasa tunneb. Ta oli meile toona veel kuidagipidi perekonnatuttav ja ma mäletan täiesti selgesti, kuidas mingil ajal me veel jõime koos Põltsamaa Kuldset, siis aga ei öelnud ta mulle tänaval tere. Mina oma eestla s likus vihameeles muidugi arvan, et ajalehed panevad minust meelega inetuid pilte üles ja inimesed ei ütle mulle meelega tänaval tere. Tegelikult on inimesed hoopis hajameelsed või haiged ja suur süda nende sees paistab välja alles 20 aastat hiljem. Need mõtisklused vabariigi vaimust kuuluvad kohustuslikus korras lugemisele kõigile, kes neid mingil põhjusel lugenud pole ja ülelugemisele ja veel kord ülelugemisele. Ja riigikogule võiks rotaprindi välja lasta.
Igaks juhuks promon veel Eesti Novelli 2018, rõõmsalt teatades, et uus juba formeerub ja see saab olema täiesti teistsugune. On suisa võimatu, et mitte miski ei meeldiks, ükski autor, ükski jutt, kuigi keskeltläbi annavad Goodreadsi kasutajad muidugi tuimalt hindeks 3. Tühja kah sest hindest! Hea algus on tehtud ja edasi saab ainult paremaks minna. Aga mis mõtet on sarjal, kui teie riiulis puudub selle esimene köide? Minge ostke ära, raudselt saab sellest varem või hiljem koolis kohustuslik kirjandus.
Luule ja eluproosa sõpradele saab kaks ühes soovitada paksu Bukowskit. " Ikkagi on tore olla Bukowski", ütleb punane kiri kollasel kaanel. Ma väga tungivalt peale ei aja, aga see nagunii ei aita, sest joodikueetika on juba selline meinstriim, mida ei peata miski. Ja põhjusmõtteliselt olen ma soovitanud raamatuid, mida olen arvustamise tarbeks mitu korda lugenud ja nendega n.ö töötanud, mitte selle pärast, et linkida oma arvustusi, vaid sellepärast, et need raamatud on mulle lihtsalt sügavamalt mällu süübinud.
K es aga tahab kirgast, kristallselget, imeilusat lugemiselamust, neile pakun välja Robert Walseri"Õed-vennad Tannerid". Sellest jääb kuidagi väga puhas tunne. Aga muidu on selle neetud Loomingu Raamatukoguga nii, et vihud aina kuhjuvad, mõnel kiled ümbert rebitud ja kaaned lahti käänatud, mõned neitsilikud, neid on jube palju ja mulle hakkab kurvastaval kombel tunduma, et nende lugemine on mingitsorti kohustus. On täiesti võimalik, et 2018 aasta numbrid saavad loetud aastaks 2025. Võtke seda raamatuasja maru rahulikult. Ei pea kõike kohe sisse ahmima, nad ei lähe seistes pahaks, mõni läheb isegi kindlalt paremaks nagu hea vein või konjak.
TÕNU KARJATSE
Jan-Werner Müller "Mis on populism?" (tlk. Triinu Pakk. TLÜ Kirjastus) – valimiste eel pea et hädavajalik konspektiivses vormis essee populismi kujunemisest ja selle kohast demokraatlikus ühiskonnas 2018. Avab TLÜ kirjastuse uue raamatusarja Bibliotheca Politico, mis omakorda täidab tühikut ühiskonnateadusslike tõlkeraamatute turul. Ilmunud sobivasti aasta lõpul, hea jõululugemine enne varakevadel taaskäivituvat populistliku retoorika valimiseelset maratoni.
John Langshaw Austin, "Kuidas teha sõnadega asju" (tlk. Triin Kallas. TLÜ Kirjastus) – retoorika süvatase, üks XX sajandi olulisemaid teoseid keelefilosoofias, nüüd siis ka eesti keeles. Austini lähenemine on ühtaegu keeleteaduslik ja humoristlik, ta näitab, et teadus ei pruugi alati olla igav.
Stuart Hall, Jessica Evans, Sean Nixon "Representatsioon" (tlk. Eva Näripea. EKA kirjastus) – visuaalse märgi funktsioneerimise õpik. Esseedekogumik koos harjutustega käsitleb märki selle semiootilisest algtasandist seebiooperini. Koos viidete ja bibliograafiaga hea abimees süvenemaks mitmetesse audiovisuaalse märgi väljenduslaadidesse, olgu see dokumentalistikas või üldisemalt, kuvandiloomes.
Hasso Krull "Euroopa" (Kaksikhammas) – mitmeid kordi nauditav, mitmekihiline poeemessee Euroopast ja Eestist, väikesest inimesest suures maailmas, müüdist ja selle reaalsest väljendusest. Krull kirjutab mütoloogiat juurde, see on justkui lõppematu voog, millesse "Euroopa" viib, 92 lehekülge on tinglik, kokkuleppeline pikkus.
Olle Lauli "Kuristik" (Gallus) – mitmehäälne ja kange mosaiikromaan XXI sajandi alguse Eesti inimesest. Lauli heidab kindaid me minevikutõlgendustele, rahvuslikele müütidele, pealiskaudsele ja mugavale suhtumisele teistesse rahvustesse ning iseenda ajalukku. Lauli käsitleb samu probleeme, millest kirjutasid Tammsaare ja Dostojevski, kuid teeb seda tänapäevases hektilises, puslelikus vormis, mis paneb end kokku lugemise käigus.
Janar Ala "Oma rahva lood" - XXI sajandi följetonid, lood ja pildid sellest, mida me iga päev enda ümber näeme, kuid mille tähele panemiseks ongi vaja veidi teravamat pilku.
Margus Ott "Kirju vägi. Väekirjad VI" (EKSA) – Oti luule on tema esseede poeetiline, mängulisem vorm. Teisiti öeldes, "Kirju vägi" näitab, kuidas luules filosofeerida.
Kruusa Kalju "kümme kükki. oma luulet ja tuttavat" (Kirimiri) – Kalju Kruusa seni intiimseim, pihtimuslikuim kogu. Kruusa on sellesse koondanud mitte ainult ta enda argipäeva ja perekonda puudutavad tekstid, vaid lisanud sinna ka tõlketekste samasuguse maailmavaate ja -tunnetusega autoritelt.
Veronika Kivisilla "Kuni armastus peale tuleb" (Hunt) – poeemid proosas, argielu luules – vist sobivaim žanr suhestumiseks ja kohanemiseks rutiiniga. Kivisilla proosaluule on südamlik ja soe, tavaelu pühitsus.
Rein Raud "Viimane kustutab tule" (Salv) – poliitiline põnevusromaan, mis tõukub lähiajaloost ja tänapäevast. Rein Raua ulmepõnevik on aga mitmekihilisem, kui pelk poliitkrimka. Pikkade pühade lugemine, alternatiiv jõulusarjadele ja söömisele.
JAANUS SOOVÄLI
Ülo Matjus "Raamat on raamat" (Ilmamaa). Raamat raamatuist filosoofilt ja bibliofiillilt, kes pärast elupõlist raamatuarmastust on sunnitud tautoloogia vormis märkima, et "raamat on raamat". Jah, Ülo Matjus on Ülo Matjus.
Wilhelm Dilthey "Vaimne maailm: sissejuhatus elufilosoofiasse", tõlkinud Andrus Tool (Ilmamaa). Süstemaatiline artiklite kogumik, mis pakub sissevaate olulise saksa ajaloolase ja filosoofi mõtlemisse, varustatud erakordselt põhjaliku järelsõna-käsitusega tõlkijalt.
Giorgio Colli "Filosoofia sünd", tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja (Tallinna ülikooli kirjastus). Teos, mis kaevab välja õhtumaise mõtlemise mütoloogilised algupärad, soovituslik kõikidele kultuuriarheoloogidele.
Hasso Krull "Euroopa" (Kaksikhammas). Mütoloogilise haardega luulekogu, mis sarnaselt Collile põikab kreeka mütoloogiasse, kuid satub edasi ekslema liivi ja Põhja-Ameerika pärimuisse.
Arthur Schopenhauer "Maailm kui tahe ja kujutlus", tõlkinud Toomas Rosin (Ilmamaa). Õhtumaise filosoofia suurkuju peateos, suur ja raske raamat igas mõttes, mis käsitleb ühtviisi salvavalt nii olemasolu kaunemaid (maailm kui kujutlus) kui ka selle tumedamaid ja tungilis-reaalsemaid (maailm kui tahe) aspekte.
Friedrich Hölderlin "Hyperion", tõlkinud Mati Sirkel (Loomingu Raamatukogu). Lüürilis-paatoslik kiriromaan, üks romantismi-aja tähtteoseid, omamoodi kiidulaul sellele, mida Schopenhauer nimetab maailmaks kui kujutluseks.
Martin Algus "Midagi tõelist" (Varrak). Romaan liigub kuskil kujutluse, reaalsuse ja virtuaalreaalsuse piirimail ja sobib samuti hästi pärast Schopenhauerit.
Gérard Genette "Tekstist teoseni: valik esseid", tõlkinud Anti Saar (EKSA). Hea sissevaade Genette' strukturalistliku kirjandusteooria erinevaisse aspektidesse.
Bertrand Russell "Filosoofia põhiprobleemid", tõlkinud Bruno Mölder (Varrak). Ka asjasse mittepühendunule kergesti loetav sissejuhatus analüütilise filosoofia põhiprobleemidesse, muidugi russelliku varjundiga.
Jüri Kolk "Esimene malbe päev sel aastal" (Loomingu Raamatukogu). Vaimukad, iroonilised, absurdimaigulised ülesvõtted inimelu olukordadest ja tõsiasjadest.
MARGUS HAAV
Ants Hein "Vanaaja pulm. Valitud tekste ja pilte 16. sajandi keskpaigast 19. aastasaja viimase veerandini" (Tänapäev)
Pulmatraditsioone kajastavaid kogumikke on meil ilmunud õige mitu, Ants Heina oma paistab nende seast silma ajalise haarde poolest. Kui enamasti on keskendutud XIX sajandi teisel poolel käimatõmmatud kogumiskampaaniatega kokkusaadud folkloorile, siis Hein vaatab tagasi tunduvalt kaugemale. See pilt ei pruugi rahvusromantikutele meeldida.
Enn Tarvel "Eesti rahva lugu" (Varrak)
See on just täpselt selline ajalooraamat, nagu üks hea ajalooraamat peab olema. Päris kõigega ei saa nõus olla, siin-seal võib ja tulebki vastu vaielda, aga mõte saab sedaviisi tööd ning võidavad kõik.
Andrus Kivirähk "Tilda ja tolmuingel" (FD Distribution)
Kivirähk on taas saanud valmis raamatu, mis puudutab lugejat õrnalt ja kindlalt nagu tolmuingel. Seda lugedes meenuvad Astrid Lindgren ja Tove Jansson, lapsepõlve lõhnad ja maitsed. Sõbrad ja lähedased, kes on kaugel või keda enam pole.
Philip Matyszak "24 tundi Vanas Roomas. Üks päev roomlaste elus" Tõlkija Martin Kirotar (Tänapäev)
Eesti lugejale hästi tuttav Matyszak on oma raamatusse osavalt põiminud vanu tekste alates Juvenalise satiiridest ja Pliniuse kirjadest ning lõpetades bordelliseintelt leitud kaunikesti ropu grafitiga. Paneb kõnelema need, kellele polnud tollases ühiskonnas häält antud, ning see tuleb tal suurepäraselt välja.
Flake "Klahvkamees. Mida ma mäletan" Tõlkija Eve Sooneste (Tänapäev)
Üldse mitte tüüpiline rockiraamat, kust leiab maailma, mis saab alguse Ida-Saksamaal ning annab ühtlasi põneva pildi ka selle maa vähetuntud subkultuuridest ja segadusest, mis kaasnesid kahe Saksamaa liitumisega. Flake'i isiklik personaalne minimaailm, mille pärast teda kunagi narriti, teeb temast nüüd ühe väga toreda, ebatüüpilise ja isikupärase rockimehe. Mis sest, et ta ei kordagi tohi mainida bändi, mille maailmakuulsuses on ka temal oma oluline roll.
Mark Vanhoenacker "Taevarännud piloodi seltsis" Tõlkija Pirkko Põdra (Post
Factum)
Ilmus küll möödunud aasta lõpus, nii et sinna tabelisse ei jõudnud, aga väärt kraam. Maailm tuleb üha ligemale ja nii on pikemas perspektiivis keeruline lendamise maagiat ja reisimise romantikat alal hoida. Kauglennupiloot Mark Vanhoenacker kinnitab üsna veenvalt, et see on siiski võimalik, ja see mees juba teab, mida räägib.
Andrus Kivirähk "Millest kõneleb vana taksojuht kuuvalgel" (EKSA)
Varem ilmunud lood, aga hea, et ühiste kaante vahel. Vormid leidlikud, reaalsus mõnusas nihkes, musta huumori vahelt vastu vaatamas inimeseks olemise tuuma värelus.
Villem Valme "Öömüük aknast" (Kirimiri OÜ)
Villem Valme hoiab oma luules sama mõnusat turuloogikakst sõltumatud loomevaibi nagu ka enda plaadifirmas Õunaviks.
Janar Ala "Oma rahva lood" (Janar Ala)
Intelligentse huumorimeelega kompleksivaba kodaniku "Õnne 13". Mitet et ma "Õnne 13" kohta midagi halba tahaks öelda.
JÜRI PINO
Ilmar Tomusk
Pildid Hillar Mets
Universumi saladused
Tammerraamat
211 lk.
"Kui hulluks seekord asi läheb? Kolmas raamat juba neid ajarändureid."
"Väga," ütles õde. "Ikka Ristija Johannes ise platsis, teadagi, kes veel, Nimrod, Paabeli torn, galaktikad, universumi saladused kõik kokku."
"Hea, et mitte universumi direktorid," ütles psühhiaater. "Oi, jummal."
John Maynard Keynes
Hõive, intressi ja raha üldteooria
Inglise keelest Alari Purju
Ilmamaa
464 lk.
Lord ei olnud Briti tootmiskomandöridest ja muidu juhtidest vist eriti kõrgel arvamisel. Arvas nimelt nii 1944-45 või sinna keerdu, et USA lennuvägi – sakslaste peale ei saa enam loota - võiks vähe teelt eksida ja teatud tehased puruks pommitada, kui seal on kohal ainult administratsioon.
Ilmar Tomusk
Pöörane puhkus Parakatkul
Pildid Urmas Nemvalts
Tammerraamat
125 lk.
Kui ikka pereemal on hambad ristis ja silmad kollased, pole parata, peab kemmergu ehitama. Mispuhul filoloog ilmutab loovust – kellel on suvel vaja siseuksi, teeme neist seinad! Illustreerides sellega suurepäraselt, et hari sa eesti mees kui teaduste doktoriks tahes, sõnnik on tal ikka varvaste vahel, kirves ja vikat vanad semud.
Lembit Uustulnd
Avameri
Varrak
340 lk.
Kalurikolhoosid olid midagi mõistatuslikku. Olgu need sovhoosid-kolhoosid, aga kalurikolhoosidest räägiti legende. Mida polnud võimalik üle kontrollida. Need olid ju piiritsoonis. Roheliste mütsidega marslased, ehk siis otse KGBle alluvad piirivalveväed lihtsalt ei lasknud ilma eriloata vaatama, kas tõesti on miljonärkalurikolhoos rajanud endale neljakorruselise pronkskatusega sauna.
Seepärast on väga äge lugeda kirjeldust just sellise müütilise asutuse elust.
P. I. Filimonov
Hariton Naganovi surm ja ajatus. Libabiograafia
Vene keelest Veronika Einberg
Gallus
296 lk.
Läbi peategelase Haritoni, kes sündinud 1972, pajatatakse siin ära, kuidas kohalik venekeelne diligents elas läbi N. Liidu lagunemise, EV tekke, mis veneliku valutamisega käis hoopis raskemalt. Usinad asjapulgad kuhtusid, nende naised lõid hoopis õitsele ja asjalikuks, pojast sai elukunstnik Hariton, üle Tallinna tuntud, kuigi keegi ei oleks osanud öelda, mis ta teeb. Aga temaga tinutada suur au.
Kes armastanud Dovlatovit, Pelevinit ja ülepea tunneb head kraami, sellele läheb Filimonov mõnusasti.
Ilmar Trull
Metsa toodi kuuseke. Salmid suurtele ja väikestele
Tammerraamat
40 lk.
Kuu on kaksteist, majas häda.
Lastel tarvis luuletust.
Muidu ei läe tulle pada.
Jõulumees ei lõhu ust.
Appi tuleb onu Trull.
Õigeaegse raamatuga.
Kus on lullasid normull,
oleks rohkem, oleks sada.
Verni Leivak
Eesti sada legendaarset meelelahutuspaika
Pegasus
199 lk.
Juba see on lõbus, kui üritada kokku lugeda, millistes neist ise on käidud. 40 sajast, kuigi kohe on kõhklused, sest siin tuleb mängu midagi Fahrenheiti ja Celsiuse maadluse taolist – kas ma võin väita ennast olla KoKoKos käinud, kui ma olen Humalas kann kannu järel kergitanud või olla jäätisekohvikus Vigri viibinud, kui olen Lost Continentis, mis kahjuks nüüd ongi Lost, oma lastele jaanalindu sisse söötnud ja klaas klaasi järel kummutanud.
Lauriito
Ümber augu
Autori väljaanne
60 lk.
Kui juba siin kiitmiseks läks – mulle tõesti meeldis, vahepeal tuli ikka kadunud noorus ka meelde – siis kuningas Saalomon ropendas ikka päris korralikult. Kes "Ülemlaulu" läbi lugenud, teab. Kes pole, võiks seda teha. See on ropp, see on rõve, aga võibolla see ongi siiras armastus, kui vedelete kahekesi ja räägite roppe anekdoote. Või loete Lauriito luuletusi. Poiss oskab. Riim... see polegi tähtis, aga rütm on paigas, mida tuleb paratamatult kiitvalt esile tõsta.
Rein Sikk
Minu Virumaa. Üks poiss, üks vanne, üks maa
Petrone Print
272 lk.
Tõhus teatmeteos on see kah ja, veider, raviteos. Võttes ehk maha nii mõnegi hirmu. Ei ole nad seal kaardil paremale poole jääval Virumaal, ammugi Narvas, kõik midagi niisugused purjus ja pussiga karud. Narva koha pealt võin kinnitada, et need mõned korrad, mis seal käidud, ei ole veel vene keelt pruugitud. Saab täiesti maakeelega hakkama ja ehkki Narva näeb välja nagu Le Corbusier' unistus – see pagana prantslane tegelikult mõtles välja hruštšovkad – on see kah lõbus linn.
Evelin Kivimaa
Ma enam iialgi ei joo! Kuidas see päriselt õnnestuks?
Rahva Raamat
120 lk.
Õpilane* Kivimaa on rääkima saanud kireva, väärika ja nimeka valiku rahvast. Režissööre, kunstnikke, mehi, naisi, noori, vanu, täielik mutionu pidu.
On need lood koledad? Iseenesest isegi mitte väga. Mitte kõik. Isegi lõbuga-huviga loetavad. Gaute Kivistik annab huvitava pildi purupurjus lõbusatest 90. aastatest. Näiteks.
Lood meenutavad aga pidevalt seda põhilist tõde, mida peaks teadma igaüks, kes kärakaga hullama läheb: sa jääd üks hetk talle alla.
* Evelin oli tõepoolest 1992. aastal 20. keskkooli ajakirjandustundides üks minu õpilane, kuigi ma siis isegi midagi sest teadnud ega tea praegugi.
MAARJA KANGRO
* Inga Gaile "Klaas" (tlk Aive Mandel): elagu Läti naised! Läti eugeenika on ajalooromaanile hea teema.
* Pirkko Saisio "Kaini tütar" (tlk Hille Lagerspetz): väärt tähis Soome esimese lesbiromaanina, isegi kui see on mu maitsele veidi liiga poeetilis-aeglane.
* Annie Saumont "Aeg elada ja teisi jutte" (tlk Maria Esko): prantsuse moodne novellikirjanik, haarava stiiliga, mille noor tõlkija on hästi edasi andnud.
* Sveta Grigorjeva "American Beauty": sõjakalt emotsionaalne, ligipääsetav ja (loodetavasti) reaktsioone tekitav kogu.
* Märt Väljataga "Väike inglise luule antoloogia": ilus ja leidlik tõlkeluule, hoole ja armastusega tehtud. Kahtlemata meie lugejaile valgustav, sest ehkki suur(em) osa eestlasi suudab ilmselt lugeda ka inglise keeles, tuleb enamik vaevalt selle peale, et võtta ette Robert Herrick või Geoffrey Hill.
* Kalju Kruusa "Kümme kükki": soe ja eluline (tõsi ta on, "perepuhkus ongi põrgu"), põnevate tõlkevälgatustega nagu autoril kombeks.
* Hasso Krull "Euroopa": autori väitel on need luuletused õuduslood, aga mu meelest niimoodi esitatud, et õudus mõjub pigem tundliku, šarmantse kummastusviisina.
* Kristjan Haljak "Verlaine'i revolver": hästi voogab!
* Rein Raud "Viimane kustutab tule": ulme tuleb liberaalidele (tagasi) võita!
* Tõnis Vilu "Libavere": ootasin eesti luules sedalaadi keelelõhkumist juba ammu.
Suur asi on, et tõlkes ilmusid Schopenhaueri "Maailm kui tahe ja kujutlus" (tlk Toomas Rosin) ning J. L. Austini "Kuidas teha sõnadega asju" (tlk Triin Kallas), kuigi tunnistan, et eesti versioonis pole ma neid jõudnud veel lugeda. Humanitaaridele on oluline tähis ka Gérard Genette'i esseekogu "Tekstist teoseni" (tlk Anti Saar) ilmumine. Keegi võiks mulle peagi saabuvaks sünnipäevaks kinkida Olle Lauli "Kuristiku", loeksin huviga. Vikerkaarest on silma jäänud Kai Kase jutud, aga tema sel aastal ilmunud "Kogetud teoseid" pole ma veel jõudnud lugeda.
PEETER HELME
Triinu Meres, "Kuningate tagasitulek". Fantaasia.
Vaid natuke aega pärast Triinu Merese romaanidebüüti, mis jagas Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Eva Koffi "Sinise mäega" teist kohta, ilmus kohe ka Merese järgmine teos. "Kuningate tagasitulek" viib lugeja postapokalüptilisse düstoopiasse. Raamatu tugevuseks on jäise keskkonna ja selles vaevu-vaevu hingitsevate inimeste elu haarav kirjeldamine, kuid teose tuum ja kõige põnevam osa on muus. Nimelt keerleb tegevus kuningateks nimetatud olevuste ümber. Tegu on inimkujuliste, seksuaalsusest ja vägivaldusest nõretavate hiiglastega, kes justkui on inimesed ja justkui pole ka. Nõnda moodustabki Merese romaani kõige haaravama kihistuse küsimus inimese olemusest ja inimeseks olemisest.
Patrik Ouředník, "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Küllike Tohver. SA Kultuurileht (LR 3-4).
Mitmekülgse tšehhi autori teos jääb meelde ühe lõppeva aasta parimas mõttes jaburaima lugemiselamusena – autor kappab selles läbi Euroopa 20. sajandi ajaloo, rääkides humoorikalt küll nii suurtest kui väikestest, nii tuntud kui tundmatutest nähtustest, sündmustest, protsessidest, ideedest, sõdadest, dispuutidest, avastustest, leiutistest, moodidest ja protsessidest, kuid suudab seda teha nõnda, et ei nimeta kogu raamatu vältel ühtegi isikunime. Seejuures ei jää mitte midagi segaseks, vaid vastupidi – esile tõusevad protsessid kui sellised ning väikese inimese roll ajaloo keerdkäikudes.
Indrek Hargla, "Kolmevaimukivi". Raudhammas.
Indrek Hargla pole mitte ainult kinnistanud oma rolli Eesti ulmekirjanduse esiautorina, vaid ta on sellest ammu juba välja murdnud. Esiteks on ta muidugi teinud seda oma apteeker Melchiori lugude ja stsenaristikaga, teiseks aga avara suhtumisega ulmesse. Seda demonstreerib ta ka kogumikus "Kolmevaimukivi", mis sisaldab nii varem ilmunud kui ilmumata tekste. Nende seast leiab ulme maiguga krimikirjandust, aga ka rahvalikul ainesel põhinevaid õudus- ja põnevuslugusid. Viimased moodustavadki teose kõige huvitavama osa.
Moritz von Kotzebue, "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Agur Benno. SA Kultuurileht (LR 15-17).
Agur Bennost on saanud viimastel aastatel baltisaksa kirjavara põhiline eestindaja. Erialast tulenevalt (kolonelleitnant Benno on kaitseatašee abi Eesti saatkonnas Moskvas) tunneb Benno huvi eelkõige siitmailt võrsunud sõjaväelaste vastu ning selles mõttes kujutab Moritz von Kotzebue mälestusteraamat endast huvitavat lugemist: siin kirjutab kuulsa teatrimehe sõjaväelasest poeg oma reisist Vene diplomaatilise missiooni koosseisus Pärsiasse 1817. aastal. Dokument pole põnev mitte ainult kultuuriloolise kirjeldusena vaid annab tunnistust ka sellest, kuivõrd on 200 aasta jooksul muutunud eurooplase maailmapilt ning muidugi aitab see ka paremini mõista baltisakslaste enesekuvandit.
Martti Kalda, "Printsess ja pühamees". Tammerraamat.
Martti Kalda on tuntud Ida kultuuri- ja mõtteloo vahendajana ning igal reedel võib Vikerraadios kuulda ka tema ülevaateid Aasia ajakirjandusest. Nõnda pole üllatav, et ka tema proosalooming on ida-maiguline. Žanriliselt on "Printsess ja pühamees" üles ehitatud klassikalise India mõistuloo või muinasjutuna. Kuid selle tegevus hargneb täiesti tänapäevases maailmas, saame siit sissevaate India sotsiaal- ja ökoloogilistesse probleemidesse ning Kalda kergitab ka kardinat ka meie jaoks üsna arusaamatutelt ühiskondlikelt suhetelt, mis Indias valitsevad. Valitud vorm – muinasjutt – on aga leidlik, lisades nõnda loole ühe lisakihistuse ning aidates kergemini siseneda eksootilisse maailma.
László Krasznahorkai, "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Reet Klettenberg. SA Kultuurileht (LR 18).
Mõni autor ütleb kõik ära vaid ühe lausega – isegi kui see lause on üle kolmekümne lehekülje pikk. Täpselt nii teeb "Viimses hundis" Krasznahorkai. Tema lugu on lihtne: nimelt on see minajutustus, kus end põhja joonud saksa õppejõud püüab ühes räämas Kreuzbergi õllekas ungarlasest baarmenile jutustada seda, kuidas ta sattus Andaluusiasse ja mida ta seal koges. Baarmeni lugu ei huvita, peategelase enda mõttelõng kipub hajuma, kuid kuidagi õlleähmasena jaurates jõuab ta viimaks ikka kuskile välja. Lugu venib, keerleb iseenda ümber, on täis kordusi, tupikusse viivaid hargnevusi, kuid on jutustatud siiski katkematu joana, kus puuduvad punktid ja semikoolonid, ta voolab muudkui edasi ning hoiab ka lugejat enda kütkes kuni lõpuni, mis on sama veider kui terve lühike teos ise.
Ivar Sild, "Näita mulle päikest". Lauapealne.
Ivar Silla värske luulekogu on kahtlemata kõige tugevam ja terviklikum teos. Autor ise on kirjeldanud seda liikumisena proosa poole ning proosaelemente siin kindlasti leidub: iga luuletus on ise üks väike jutuke ning kõigist neist kokku moodustab terviklik lugu. Samas on tekstides rütmi, riimigi leidub ning – mis vast teose luulena defineerimise seisukohalt kõige tähtsam – kogu tekst on tihe, laetud, täis pinget. Siin ei ole midagi üleliigset ning just seetõttu mõjub see autobiograafiline lugu lapse kokkupuutest alkoholismi ja perevägivallaga tõeliselt ahastamapanevalt. Sild näitab, et ta oskab puudutada lugeja hingekeeli.
Joonas Sildre, "Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist". Arvo Pärdi Keskus.
Ühe inimese elu jutustamine pole kunagi kerge ülesanne ning autor peab alati tegema valikuid – millest jutustada ja kuidas jutustada? Kellega häälega rääkida? Ja kuhu see lugu välja peaks jõudma? Joonas Sildre on oma koomiksis langetanud valiku rääkida Arvo Pärdi elust selle algusest kuni päevani, mil Pärt Eestist emigreerub. Nõnda võib seda käsitleda legendi eelloona või siis loona, mis aitab selgitada seda, miks ja kuidas Arvo Pärt kujunes selleks, kelleks ta kujunes. Valitud vorm – pilt, mida napp tekst vaid toetab – on põnev ja intrigeeriv, sest kuidas ikkagi joonistada heli? Sildre saab selle trikiga hakkama ja tulemuseks on lummav ning samas infotihe teos.
Mihkel Mutt, "Kõik on hästi. Mõtted II". Fabian.
Millest siis rääkida, kui kõik on niigi hästi? Eks ikka sellest, mis näib halvasti, aga ei pruugi seda lähemal vaatlusel olla. Mihkel Mutt võtab teemade kaupa läbi teda ennast ja Eesti elu mõjutavad nähtused ning teeb seda teravmeelselt, mõnusa iroonia ja eneseirooniaga ning suudab samal ajal ometi olla tõsiseltvõetav ja sügavutivaatlev. Tõeline lühiproosa ja esseistika meistriklass!
Rein Raud, "Viimane kustutab tule". Salv.
Head põnevikku on ikka tore lugeda. Eriti, kui autor suudab kirjutada põneviku, mille tegevus hargneb nüüd ja siin, meie enda Eestis, ning teha seda veel usutavalt. Tundub võimatu? Jah, tunduks mulle ka – kui ma poleks lugenud Rein Raua kõige värskemat romaani, mille tegevuse käivitab vabariigi peaministri uskumatu mõrv hammustamise teel. Raud suudab segada uskumatu, ulmelise ja üle vindi keeratu meie tänapäeva ilmestavate tõsiasjadega selliseks kompotiks, et lõpus tekib lugejal küsimus, kas me mitte ei elagi sellises varjatud vandenõude maailmas?
PEETER SAUTER
Kai Kask, "Kogetud seosed". Aastate jooksul Vikerkaares ilmunud tempereeritud ja laagerdunud kraam. Nihilismus ja empaatia, soe sarkasm lõikab kohati märkamatult sisse nagu valus vikat. Eestimaal ongi nii kombeks ja kohane.
Czeslaw Milosz, "Jahimehe aasta". Vana, targa ja ivake nõutu onksi päevaraamat annab pildi idaeurooplase kramplemistest ja komplemistest Ameerikas. Parim on avada uks Miloszi juurde just siit lihtsast pajatusteraamatust. Vana guru ei viitsi keeruliselt rääkida, segased mõtted on selgeks settind, aga on ka selge, et entroopia Miloszi ajus ei saa iial otsa. Tõlkija Hendrik Lindepuu poola kirjanduse kaardistamisel uus tähis, mille järel tituleeritakse nüüd Hendrikut "Poola kuningaks Eestis". Juhan Liiv keerab hauas külge, ta tiitel on usurpeeritud ja poeet ei saa enam puhata. Ilmselt hakkab uuesti luuletama mõne teise nime all.
"Sissejuhatus filosoofiasse". Ülikoolide filosoofialektorite Bruno Mölderi, Roomet Jakapi ja Marek Volti kergemeelne ja lõbus traktaat filosoofia teemadel. Ilmselt on õppejõude tüdinenud üliõpilaste rumalatest filoofiateemalistest küsimustest ja on otsustanud need in coprore pühekorraga ja lüpolikult ära vastata ja klaariks teha. Kui tahate teada, kes on jumal ja mis asju ta ajab, siis Roomet Jakapi teeb teise selle otsekui ulaan ratsahobuse seljast muretu kerguse ja vaimumõõgasähvatusega selgeks. Loetav nii algkooliõpilasele kui edasijõudnud joodikule ja kõigile, kes jäävad nende vahele. Päkapikkudest, kaupoeg Puhhist, kääbikutest paraku juttu pole. Nendeni pole koolifilosoofia veel jõundud.
Peedu Saar, "Pascual". Lühiromaan eesti drifteri melanhooliast Londonis. Eesti eksistentsialism ja Tõnu Õnnepalu "Piiririigi" reinkarnatsioon.
Triin Paja luulekogu "Nõges" ja Raul Oreshkini "Kui ma vananen". selle aasta 70 debüütraamatust väljasõelutud Alveri auhinna laureaadid ja raamatusõbra "must" lugemine. Ma pole veel lugenud, aga ma pole enam ka õige raamatusõber. Ülehomme võtan ikkagi ette.
Airis Erme debüütluulekogud "Räägime homme" ja "Tiibadega tigu". Lugedes tekib kahtlus kas Doris Kareva tahab pastapliiatsiteatepulka üle anda või haarab Airis selle ta käest ilma pikemalt küsimata. Raamatud, mis on luulejumal Kivisildniku üle hulga aja endast välja viinud nii et jumal vihastab, müristab ja pritsib välgunooli. Mis teeb sisemise traagilise noodiga raamatute ahmimise ivake lõbusamaks. Sellest, kuidas Airise alter ego melanhoolne tigu lahkub võitlusväljalt püstipäi, on juba saanud uusklassika.
Sandra Jõgeva "Avalikud ja salajased märkmed" on omaelulooline travestia elust Polymeri boheemlaskonnas "Armastuse" dokfilmi tegemise perioodil. Eesti geikritlased ja igasugu muu pentsikum patsahkam Jumala inimloomaaiast Eesti tingimustes. Nigu Andy Warhol, kes kirjeldas New Yorki klubide kunstirahva rähklemisi oleks pohmellis peaga ärganud kuskil Lillekülas. Raamat äsja ilmus, aga Sandrat on juba ähvardatud kohtuasjaga, mida ta mõnuga feisspukis kommenteerib.
"Emajõe pääl". Tartu Lutsu raamatukogu välja antud ja Jaan Rõõmuse poolt kaunilt illustreeritud ja kujundatud poeetiline tekstikogum Tartu vaimu seilamistest Emajõel. Vanemate ja uuemate klassikute tekstiportsuvalik lõpetab Mari Vallisooga: "Ükskord saabub igavene kevad. / Olen oodanud. Olen palunud. / Küll siis Kivisillal kogunevad / kõik, kes armastust on talunud."
Hannes Veskimäe "Vabariigi vaenlased". Kolme Eesti panga endine suurkliendihaldur lajatab halastamatult lagipähe Skandinaavia pankuritele, kes kriisiperioodis tõmbavad vee peale Eesti investoritele, kelle elu enne on laenubuumi ajal üles väetatud. Kirjutatud meeletu elaaniga, taolist neljasajalehküljelist vulkaanipurset kohtab eesti tekstimaastikul harva. Ilmsetl dokuromaan, aga kuna Veskimäe pegasus kappab mööda pilvi, et sealt söösta siis kogu Euroopa kapitalismi purustama, siis võib vabalt vaadelda ka omaeluloolise romaanina. Ilmub arvatavasti uue aasta algul.
Eero Epneri "Konrad Mägi" ilmus aga juba eelmisel aastal, aga minu meelest on toda pikka, varjamatult subjektiivset ja valulist esseeromaani, mis räägib ühekorraga nii Konrad Mäest, kui Epnerist endast, vähe märgatud. Siin on jällegi kunstiajalugu, mis liigub ilukirjanduse piiril ja ületab seda piiri elegantselt igal teisel leheküljel rikastades nii kirjandust kui kunstiteadust.
"Kunst on moos elu saiakäärul" on Artishoki netisaidil ilmunud artiklite kogumik, mille üks komplekteerijatest ja rafineeritud kujunduse autor on Margus Tamm, kes nüüd väljendab viiesajaleheküljelise (natuke liiga väikses) tihedafondilise koguteose suhtes sügavat pettumust. MIna küll ei saa aru miks ja keegi teine peale, Marguse enda ei saa ka aru. Ma pole isegi kindel, kas margus ise saab oma pettumusest aru. Heraklese vägitöö nooremate kunstikriitikute visast kunstifileerimisest annab hea pildi, milline puder ja kapsad kodumaisel (ja mitte vaid kodumaisel) kunstimaastikul podiseb. Hea täiendus Sandra Jõgeva vürtsika oopuse kõrvale.
Aga lugeda võiks võtta veel näiteks Kerttu Rakke siirast sentimentaalromaani "Häbi" ja Vootele Ruusmaa öömusta luulemelanhooliat "Tavaline don Quijote", Eduard Tüüri "Sneguri armastus oli õuna nägu", peagi ilmuvaid Urmo Jaanimäe ja Arvi Tapveri proosaraamatuid, Rein Raua ulmekrimkat ja Maarja Kangro tõsiste nootidega kirjandusauhinnauhinnapila ja alati kõike, mida annavad välja Loomingu Raamatukogu, TLÜ kirjastus ja Lindepuu Hendriku erakirjastus ja Edmund Burke´i Selts.
JANIKA LÄÄNEMETS
2018 oli ennekõike hea luuleaasta. Lugemiselamusi pakkusid nii vanad olijad kui ka uued tulijad. Eredaimalt jäid meelde Hasso Krulli erinevaid mütoloogiaid ja pärimusi segav "Euroopa" (Kaksikhammas) ning Berk Vaheri ajakajalist ja ajaülest, isiklikku ja ühiskondlikku ainest ühendav "Silmanurga taga" (Elusamus). Debüütkogudest väärivad esiletõstmist Värske Raamatu sarjas ilmunud Triin Paja kujundiküllane ja sisendusjõuline "N õ ges" ning Vootele Ruusmaa minimalistlik ja melanhoolne "Tavaline don Quijote" (mõlemad Kultuurileht).
Algupärase proosa paremik ei tõusnud tänavu küll mulluse tasemini, kuid silmapaistvaid saavutusi jagus sellessegi aastasse. Enim meeldis Kai Aareleidi novelli- ja miniatuurivalimik "Salaelud" (Varrak), mille nii mõneski palas jutustatakse kümnekonnal või vähemalgi lehel suurem lugu kui paljudes tellisemõõtu romaanides.
Aasta tõlketeose tiitel läheb Loomingu Raamatukogus välja antud saksa luuleklassiku Friedrich H ö lderlini tundelisele kiriromaanile "Hyperion ehk Ü ksiklane Kreekamaal" (tlk Mati Sirkel, Kultuurileht), mis sobib täiuslikult aeglaseks nautimiseks ajal, mil kirjanduski näib endal aina enam tundvat survet olla võimalikult kiiresti ja lihtsalt tarbitav.
TAUNO VAHTER
Art Spiegelmani "Maus". Graafiliste romaanide suur klassika, mis tõestas paljudele, et koomiks on tõsiseltvõetav kirjandusžanr ja et holokaustist saab kirjutada täiesti uue nurga alt. (Tõlkinud Tiina Aro, Pythagorase püksid).
Joonas Sildre "Kahe heli vahel". Sisuliselt Eesti esimene graafiline romaan, aastatepikkune töö ja tundlik käsitlus Arvo Pärdi elust ja loomingust, aasta üks originaalsemaid raamatuid. (Arvo Pärdi keskus)
Henry Marshi "Ära tee kahju". Inglise ajukirurgi mõtlemapanev raamat elust, surmast, selle üle otsustamisest ning paratamatusest. (Tõlkinud Malle Klaassen, Varrak)
Anti Saar ja Urmas Viik, "Mina, Milda ja meister Michel". Soe ja suurejooneline kunstiraamat lastele Michel Sittowi kohta. (Eesti Kunstimuuseum)
Leelo Tungal, "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa" - selle raamatuga sai valmis "Seltsimees lapse" triloogia, mida loetakse ka veel aastakümnete pärast. (Tänapäev)
Maarja Kangro "Minu auhinnad" - žanritevaheline raamat, esseistlik-jutustav dokumentalistika, mille huvitavam osa on eesti kirjanduselu allhoovuste kirjeldamine. (Nähtamatu ahv)
Hans Roslingi "Faktitäius" - rootsi varalahkunud statistikaguru suudab erinevaid globaalseid andmeid analüüsides selgitada suuri protsesse ja selgub, et maailma olukord ei olegi nii hull kui vahel arvatakse. (Tõlkinud Helen Urbanik, Tänapäev)
Rein Pakk, "Aja teenistus". Vaimukas kirjeldus elu võimalikkusest 1980ndate Tartus ning nõukogude armees. (Supilinna Ekspress)
Douglas Smith "Rasputin". Esmapilgul ehmatavalt paks raamat on kirjutatud heas stiilis, briti jutustavate ajalooraamatute paremate traditsioonide järgi. (Tõlkinud Elle Vaht, Varrak)
Ants Hein "Vanaaja pulm" - Kuigi raamatu pealkirjas on sõna "pulm", annab see tegelikult laiema ja üsna värvika pildi eestlaste elust pea viiesaja aasta jooksul ning piltlikult öeldes saab nii nutta, naerda kui ka ahastada. (Tänapäev)
AIVAR KULL
Pärast 2017. aasta proosaülevaate tegemist Loomingule (2018/3) pean tunnistama, et olen eesti proosaga käesoleval aastal pausi pidanud. Öeldakse, et küll küllale liiga ei tee, ent ma pole selles eriti kindel.
Küll aga lugesin läbi kõik sarja "Kirjanikud omavahel" (kirjastus Hea Lugu) kümme meenutusraamatut – kokku saab neist väga köitva mosaiigi. Kui siit mõni välja valida, siis esiteks ehk Maimu Bergi "Meie hingede võlad" oma eriliselt sümpaatse, suuremeelse, mõistva ja andestava, ütleksin isegi et sakraalse tundetooniga. Ja teiseks Sirje Kiini "Pühendused. Mälestusi eesti kirjanikest" – Sirje Kiin oskab kaasahaaravalt, liigselt koormavate teoreetiliste tarkussõnadeta põimida memuaare ja kirjanduslugu, avada väga erinevaid kirjanikke.
Jooksev kriitik ei jaksa sageli lugeda ja teistelegi soovitada palju muud kui neid teoseid, mida on ise arvustanud (olen ERR Kultuuriportaalis juba kiitnud ka Sirje Kiini). Minul olid need sel aastal järgmised:
Kõigepealt eesti luulest Indrek Hirve "Kuldöölane" (kirjastus Post Factum) ja Mehis Heinsaare "Pingeväljade aednik" (Verb).
Siis Ilmamaalt Eesti mõtteloo sarjas Henrik Visnapuu "Millal sünnib inimene" ja Linnar Priimäe "Minu Goethe".
Viimasega seostub Johann Peter Eckermanni "Kõnelused Goethega tema viimastel eluaastatel 1823–1832" Mati Sirkli tõlkes (sari Avatud Eesti Raamat, EKSA), suursugune, õilis raamat täis vaimukat vaimusädelust, mille seltsis veetsin – meelega hästi aeglaselt süüvides – erilise naudinguga päris mitu nädalat.
Aasta kirjandussündmus oli minu jaoks Arthur Schopenhaueri "Maailm kui tahe ja kujutlus", I-II köite ilmumine (Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, tõlkis Toomas Rosin, kokku 1716 lk) – vana hea ja külluslikult teravmeelne Schopenhauer kõnetab mind hoopis enam kui paljud uuema aja moefilosoofid. Üks näidistsitaat kah: "Tõde ei ole hoor, kes tikub kaelustama neidki, kes teda ei ihalda, vaid ligipääsmatu kaunitar, kelle soosingule ei või kindel olla isegi see, kes ohverdab talle kõik." (I kd, lk 20).
Ja lõpuks püüdsid pilku kaks elulugu. Erkki Vettenniemi "Solženitsõn. Elu ja eetos" (Tänapäev, tõlkinud Maimu Berg ja Sander Liivak) annab hea, pisut vestelise, ent samas asjaliku läbilõike vene nobelisti elust, loomingust ja vaadetest. Raamatu põhipuudus: ta võinuks olla poole paksem! Samas tuletab soomlase siin-seal Eestisse põikav käsitlus meelde, et vajaksime juba eraldi raamatut "Solženitsõn ja Eesti".
Frank Brady "Lõppmäng" (Varrak, tõlkija Tõnis Värnik) kannab esmapilgul kahtlaselt ameerikalikku-kõmutaotluslikku alapealkirja: "Legendaarse malegeeniuse BOBBY FISCHERI silmipimestav tõus ja langus imelapsest hullumeelsuse piirile". Jah, ühe ehtsa kõmuajakirjaniku pidupäev on muidugi see, kui ta näeb mõnda tuntud tegelast mudalompi kukkumas (ja kui õnnestub seda veel mitmest rakursist pildistada!). Nii et võtsin raamatu kätte üsna suure ettevaatusega. Aga õnneks on Frank Brady õõnsast kõmulisusest täiesti vaba, ta suudab üsna objektiivselt kirjeldada ka stseene, mis tõepoolest lähenevad "hullumeelsuse piirile", tegemist on igati hea ja empaatilise psühholoogipilguga tehtud sissevaatega nii uhketesse malelahingutesse kui ka ekstravagantse Bobby skandaalidesse ja veidrustesse. Autoril on ühe isikliku mälestuskillu lõpus koguni selline lause: "Puhkesin vaikselt nutma, andes enesele aru, et sellel hetkel, kui aeg näis peatuvat, oli mul õnn olla geeniuse seltskonnas" (lk 160). See lause – omas keerutamata, otsekoheses kontekstis – vist jäigi aasta raamatusaagist kõige enam meelde.
KAUPO MEIEL
Lõppeval aastal ilmus jälle eesti keeles tohutult raamatuid, aga tohutult ei tähenda veel, et piisavalt, aga peaaegu piisavalt ilmus raamatuid kindlasti. Osasid raamatuid osteti palju. Osasid loeti palju. Osasid kiitsid kriitikud palju ja osasid laitsid kriitikud palju. Osalt need osad kattusid, osalt ei kattunud, nagu ikka. Võibolla oli see eelviimane aasta, kui eesti keeles ilmus tohutult palju raamatuid ja viimane aasta, mil ilmus peaaegu piisavalt piisavalt. Raske öelda, mis läks 2018. aastal hästi ja raske on öelda, mis läks halvasti. Mõni raamat jäi silma, sest see tundus oluline, märgilise tähendusega üldises plaanis, mõni raamat jäi meelde, sest selle lugemine valmistas rõõmu, mõni tegi rõõmu lihtsalt seetõttu, et see ilmus. Järjekord on sama suvaline kui kõik kirjandust puudutavad edetabelid.
Silver Anniko, "Rusikad. Inimene on inimesele hunt" (Hea Lugu)
Kunagise menuromaani teose taastrükk umbes-täpselt sellisena nagu autor seda näha soovis, oli kirjastuse Hea Lugu jaoks jackpot. Anniko romaanis sisaldub kõik, mis vaja - karm saatus, Eesti ajaloost, põnevus. Pole oluline, kas "Rusikad" on väärtuslik kirjandusteosena. See on Lugu ja Legend. "Rusikad" tõi hetkeks tagasi ajad, mil raamatul oli vahel elustki suurem väärtus, kordumatu hetk kordus, et särada ja mitte kunagi enam naasta.
Piret Raud, "Initsiaal purjeka ja papagoiga" (Tänapäev)
Teate seda stseeni filmis "Üksinda kodus", milles Kevin jookseb entusiastlikult majas ringi ja manab rõõmsalt ja hoogsalt: "Yes-yes-yes-yes!" Või ei olnudki seal sellist stseeni? Vahet pole, Piret Raud hakkas täiskasvanutele kirjutama! Yes-yes-yes-yes!
"Eesti novell 2018" (MTÜ Eesti Jutt)
Õnnitlen uut raamatusarja viisaka ja tugeva alguse puhul ja soovin palju jaksu edaspidiseks! Neile, kes sellest kogumikust esimest korda kuulevad, teadmiseks, et raamatus "Eesti novell 2018" sisalduvad eesti novellid. Novellide autorid on Mari-Liis Müürsepp, Lilli Luuk, Margit Lõhmus, Meelis Friedenthal, Jüri Kolk, Martti Kalda, Janar Ala, Donald Tomberg, Mudlum , Mart Kivastik, Andrus Kivirähk, Armin Kõomägi, Friedebert Tuglas, Juhan Voolaid ja Mihkel Mutt.
"Vinguv jalaluu" (Raudhammas)
Veel üks erinevate autorite jutukogumik, seekord tegu ulmejuttudega, mis rändavad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi radadel. Esindatud on autorid Joel Jans, Meelis Friedenthal, Indrek Hargla, Maniakkide Tänav, Jaagup Mahkra, Mann Loper, Andrus Kivirähk, Mart Sander ja Siim Veskimees. Koostaja Indrek Hargla kirjutab raamatu saatesõnas: ""Eesti rahva ennemuistsed jutud" oli aluspõhi, ilma milleta Eesti kirjandus ei oleks saanud sündida, ning aastal 2018 võib sellest jätkuvalt leida ainest ja mõtteõhutusi žanripuhtaks ulmekirjanduseks." Aamen selle peale.
Jim Butcher, "Hauatagune oht. Dresdeni toimikud, 3. raamat" (tlk Iris-Barbara Jeletski. Fantaasia)
Iga kord, kui kirjastuselt Fantaasia ilmub järjekordne Harry Dresdeni seiklus, olen ma rõõmus, väga rõõmus. Sama rõõmus olen ma, kui neilt ilmub järjekordne Steven Bursti raamat, mis räägib Vlad Taltose seiklustest (tänavu ilmusid "Yendi" ja "Taltos"). Ja siis olen ma samuti väga rõõmus, kui saan uue doosi John Scalzi loomingut (tänavu ilmus "Zoë lugu. Vanamehe sõja neljas raamat"). Chicago võluri Dresdeni tõstsin teistest ettepoole lihtsalt sellepärast, et lugesin seda viimasena ja pole veel päriselt sellest vampiiride, vaimude ja valguse, pimeduse, varjude ja teravmeelsuste maailmast välja elanud. Üldiselt on selles valdkonnas olnud superaasta. Fantaasia, hoidke üleval head tööd, nagu öeldakse.
Lois McMaster Bujold, "Kodune sõda" (tlk Allan Eichenbaum. Varrak)
Kui paari aasta eest ilmus Bujoldi "Mälu", siis tundus mulle, et Vorkosigani saaga hakkab kuidagi liiga turvaliseks ja seebikalikuks kiskuma. Lugeda oli hea, aga kosmoselahingud, jõhkrus, imelised pääsemised ja ootamatud süžeekäigud tundusid puudu olevat. Samal ajal, Miles saab ju vanemaks ja kaua sa ikka jaksad ringi rahmeldada. "Kodune sõda" aga kinnitas mu usku, et kõik on omal kohal ja "Mälu" oli ka omal kohal. Püsin Bujoldiga kuni lõpuni!
Kui juba ulmekirjanike peale jälle jutt läks, siis olgu mainitud, et tänavu jõudis maakeelde ka žanri absoluutse klassiku absoluutne klassika: Ursula K. Le Guini "Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia" (Fantaasia. Sari "Orpheuse raamatukogu"). Muide, kas te teate, mis on ulmekirjanikel Lois McMaster Bujoldil ja Ursula K. Le Guinil ühist? Väike mõttepaus. Jah, neil on ühist see, et nad on mõlemad ropult head ulmekirjanikud!
Triin Paja, "Nõges" (Kultuurileht)
Triin Paja võitis "Nõgesega" ühe kahest tänavusest Betti Alveri debüüdipreemiast. Hästi komponeeritud luulekogu ja auhinda väärt ja lugemist väärt.
Maarja Kangro, "Minu auhinnad" (Nähtamatu Ahv)
Kui juba kirjanduspreemiatele jutt läks, on paras hetk mainida ära Maarja Kangro raamat "Minu auhinnad". Kui lühidalt öelda, siis ütleks lihtsalt, et väga lahe raamat. Kui pikemalt öelda, siis tsiteerin iseennast, kes ma Sirbis kirjutasin teose kohta nõnda: "Kirjandusilma tõusud ja mõõnad, stress, mida tekitab tunnustamatus, ja stress, mida omakorda tekitab tunnustus, ei ole aga lihtsalt üle kantav müütilise tavalise inimese maailma. Tee või tina, aga keevitaja mured on teistsugused kui kirjaniku mured, nii et kokkuvõttes on "Minu auhinnad" ikkagi tsunftisisene kirjandus. Professionaalsetele kirjanikele-tõlkijatele-toimetajatele kohustuslik, raamatukogutöötajatele ja kirjandusõpetajatele soovituslik, harrastuskirjanikele lubatud, laiemale lugejaskonnale keelatud kui teadmine, kuidas tehakse seadusi ja vorsti."
Kolm raamatut, mille ilmumise fakt tegi meele heaks:
Lugesin varases lapsepõlves Juhan Jaigi muinasjutte. Hull kirjanik, hullud lood, siiani mäletan! Lauri Sommer, olgu ta tänatud, pani kokku raamatu Jaigi seni varju jäänud lugudest. Raamatu nimi on "Tundmata palu" (Kaarnavi Selts).
Märt Väljataga, olgu ta kiidetud, andis välja "Väikese inglise luule antoloogia" (EKSA), mis sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi Geoffrey Chaucerist (1343–1400) Geoffrey Hillini (1932–2016). Antoloogiaid, eriti neid, mida teeb Väljataga, pole kunagi piisavalt!
Stephen Kingilt, olgu ta neetud, ilmus eesti keeles tarviline ja kohustuslik käsiraamat kirjutajatele"Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest" (Hea Lugu), sobilik ka lugejatele. Tõlkis Jüri Kolk, olgu ta kiidetud!
(:)kivisildnik, "Ma olen siga" (Jumalikud Ilmutused)
Aasta geniaalseima pealkirjaga luuleraamat ajastu geniaalseimalt luuletajalt. Lõputu õud ei lõppe, aga võitle, Sven, võitle selle vastu! Kuigi sa oled siga, ma armastan sind! Sind, sinu loomingut ja kogu maailma!
INDREK KOFF
Titus Livius, "Linna asutamisest alates", Tallinna ülikooli kirjastus. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau
Ülimalt hea meel on, et klassika tõlkimine jätkub. Teos ise ei vaja kommentaari , vaid lausa kisendab lugemise järele, sõbrad!
Hans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rönnlund, "Faktitäius. Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad", Tänapäev
Hädakraaksujatele ja ka täitsa tavalistele inimestele silmade avamiseks hädavajalik lugemisvara. Ehkki Hans Roslingi ülim optimism tekitab kohati kahtlusi, on see raamat siiski suurepäraseks toeks igat sorti pessimistidele ja õigupoolest igaühele – eks me kõik osale ümberringi vohaval arvamusfestivalil ja selleks, et arvamus oleks kasvõi pisut vähem kallutatud, on hea omandada teatavad faktikontrolli refleksid. Roslingid aitavad neid omandada.
Kaia Sisask, "Noor-Eesti ja prantsuse vaim", Tallinna ülikooli kirjastus
Olen alati arvanud, et õiglus tuleb jalule seada. Eesti uuema kultuuri prantsuse juurikate koha pealt on asi tänu Kaia Sisaskile õnneks korras.
Enn Tarvel, "Eesti rahva lugu", Varrak
Hea ja julge ühemehetellis, igal juhul tasub lugeda.
Nora Ikstena, "Emapiim", Hunt. Läti keelest tõlkinud Ilze Tālberga ja Contra
Ränk, aga ilus. Nora Ikstena tirib lugeja alati endaga kaasa ja enamasti on need kirjanduslikud reisid üsna valusad, aga mõjuvad samas puhastavalt.
Henry Marsh, "Ära tee kahju. Lood elust, surmast ja ajukirurgiast.", Varrak. Inglise keelest tõlkinud Malle Klaassen
Raamat, mis on loetav ühtaegu põneviku ja mõttekirjandusena. Ajukirurgi meeletu argipäev, võimatud valikud ja valusad otsused.
Ülle Leis, "Võõrkeelse suhtkuse käsiraamat", Wordwaltz
Suurepärane teejuht igaühele, kes õpib võõrkeeli ja soovib neis suhelda. Mahlakas vormistuses ülevaade võimalikest karidest ja juhatus võõrkeelses suhtluses kasulikuks osutuda võivate keelelis-kultuuriliste reflekside poole, mis tasuks endale sisse harjutada.
Valdur Mikita, "Eesti looduse kannatuste aastad", Välgi metsad
Maailm on sisenenud antropotseeni, kõik ümbritsev kannab inimtegevuse jälgi (mis ei ole enamasti kahjuks meeldivad), kõikjal räägitakse keskkonna- ja looduskaitse vältimatust vajalikkusest (aga tegudesse jõuab sellest vähe), meil Eestiski peetakse "metsasõda", "raudteesõda" ja "tselluloosisõda". Hea on, kui keegi püüab neid asju mõtestada.
Patrik Ouředník, "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu", Loomingu raamatukogu. Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Küllike Tohver
Kuhu iganes Küllike Tohvri tõlkijakäsi puutub, seal muutub miski kullaks. Võimalik, et see raamat oli juba originaaliski väga hea, aga eesti keeles on ta kindlasti veelgi parem. Vaimukas kirjanduslik mäng päris valusatel teemadel.
P.S. Head sõbrad ja veelgi lähemad inimesed rõõmustasid mind sel aastal ohtrasti. Siivsus ei luba nende teoseid põhjalikumalt soovitada (korruptsioon!), aga mind eriliste kirjanduslike naudingutega varustanud sõprade ja lähedaste nimed olgu siiski tähestiku järjekorras üles loetud: Kai Aareleid, Jan Kaus, Veronika Kivisilla, Eva Koff, Piret Raud, Anti Saar, Jaanus Vaiksoo.
HELI ALLIK
Pole kindel, kas viimaste aastakümnete kirjandusteooriat – ka seda, mida Eestis viljeletakse – on üldse kokkuvõttes keegi sama palju mõjutanud kui Gérard Genette. Tema mõisteid palimpsestist paratekstini ja autodiegeesist analepsini, mis on juba eesti keeleski peaaegu et orgaanilistena kasutusel, ei jõua üles lugeda. Tegelikult on päris kummaline, et Genette'i esimene eestikeelne tervikraamat "Tekstist teoseni" (tlk. Anti Saar, koost. Marek Tamm; Ilmamaa) ilmus alles 2018. aastal, mõned kuud enne autori surma. Aga isegi siis, kui akadeemiline kirjandusanalüüs ei ole inimese kõige esmane huviobjekt, on see tõlkekogumik – lustakas ja samas ranget loogikat mitte kunagi reetev; barokne, uperpallitav ja samas alati kindlalt struktureeritud; tekstide mõtestamiseks aina uusi võimalusi otsiv ja ühtaegu täiesti praktilisi, maises elus kasutatavaid töövahendeid pakkuv; soe, sõbralik ja mitte kunagi lugeja suhtes üleolev, ning ometi igal sammul uuenduslik – näide sellest, kui haaravalt on võimalik kirjutada teoreetilisi tekste.
@keitivilms, kes on "ilmunud" kolmes kanalis – Facebookis, Instagramis, Twitteris – juba 2013. aastast, jätkas "ilmumist" ka aastal 2018, aga endiselt ei paista olevat võimalik tema loomingut kirjeldada, ilma et katse otsekohe täiesti totakas välja näeks. Väikest niidiotsa pakub Antoine Compagnon, kes ütleb, et žanrilisus ja kirjanduslikkus on moodsal ajal pöördvõrdelises seoses – mida raskem on tekste vormiliselt määratleda, seda suurema tõenäosusega saavad need millelegi tähtsale pihta. Teine niidiots justkui viirastub, kui Blanchot räägib kirjanduse essentsist – Vilmsi puhult tekib tunne, et ta tõstab kogu kirjanduse nii sõna otseses kui kaudses mõttes teise kohta. Aga ma ei tea. Igal juhul on seda minu meelest vaja nagu hapnikumaski.
J. L. Austini "Kuidas teha sõnadega asju" (tlk. Triin Kallas, TLÜ Kirjastus) on taas puhas klassika, mille sisu on eestikeelses keelefilosoofias kanda kinnitanud ammu enne tõlke ilmumist. Raamat peatub teemal, millest ei saa eales liiga palju juttu olla – kui me midagi ütleme, siis me alati ka teeme, ja see, "kuidas", on tihti veel tähtsam kui see, "mis".
Ma ei saa täpselt aru, mida teeb Tõnis Vilu oma"Libaveres" (kirjastus Häämaa). Aga see kummaline hääl, mis on segu poolhullunud anonüümsest netikommentaatorist, lagunenud isiksusest, kes arvutis vaikselt klahve taob – ja nii mõnegi neist mööda lööb –; ülitundlikust new age mõjutustega intelligendist, kes ütleb "vahest mütlen et mediteeris / tühja kõhuga end pilvedesse / et sellst enese-keskusest väljja / põgeneda"; neurootilisest maailmaparandajast – "Ma mõteln et / puudu on old ikkagist millestki / muust- SUurest Pildist vüi / mingist politiilsest tahhtest." –; kohusetundlikust kodanikust, kes on ilmutuse saanud ja "keeltes rääkima" hakanud; mingisugusest ürgsest murdekeelsest kohavaimust, luudest, kontidest, luulefragmentidest ja pagan teab veel millest, tundub mulle kuidagi väga täpselt vastavat sellele, kuidas inimene end oma peas Eestis aastal 2018 tunda võib.
Naljakas on see, et László Krasznahorkai "Viimset hunti" (LR, tlk Reet Klettenberg) soovitas esimesena üks sõber, kelle igapäevane elutegevus sugugi kirjandusega seotud pole, kaugel sellest. Ja ometi on autor tuntud kui raskesti ligipääsetav, keerulist stiili viljelev, postmodernistlik, depressiivne, ebasõbralikult apokalüptiline – ühesõnaga, rohkem spetsialistide värk. Tegin selle raamatu lahti suurt mitte midagi mõtlemata – ungari kirjandus, tulgu sealt pealegi aina pärle (alles see oli, kui ilmus näiteks Lajos Kassáki "Hobune sureb ja linnud lendavad välja", tlk. Lauri Eesmaa), ikka ja alati on uuesti tunne, et ma ei tea sellest niikuinii mitte midagi ja ei saagi teadma. Aga see raamat nõiub su endasse ja ei lase enne lahti, kui too "kohutav ja ligitõmbav lause" (nagu pealkirjastas oma arvustuse sellest tõepoolest ühest lausest koosnevast novell-romaanist M. Väljataga) on läbi.
"Ma järgiksin õigekirja isegi tapalaval seistes," ütles kunagi Théophile Gautier. Charles Baudelaire, see igavene mässaja, nimetas Gautier'd "täiuslikuks maagiks prantsuse kirjasõna alal" ja pühendas talle "kõige sügavama alandlikkusega" oma "haiglased õied". Oma loomingus tegi Gautier kõike muud, kui orjas drakoonilisi reegleid – ta lihtsalt armastas prantsuse keelt. Täpselt samamoodi ei ole 2600 uut sõna sisaldav "Eesti õigekeelsussõnaraamat 2018" (koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik; EKSA) tähtis raamat mitte selleks, et me kõik kramplikult "õigesti" kirjutama hakkaksime, vaid selleks, et meid ikka ja jälle oma keelega kontakti viia, sellest teadlikuks teha, lasta meil selle sügavustes ja kõrgustes kaevata ja seda täiesti vabalt ja rõõmuga kasutada.
Sadeq Hedayati "Pime öökull" (tlk. Üllar Peterson, TLÜ Kirjastus) on tõepoolest, nagu selgitab raamatu tutvustus, "unikaalne novell, millele on maailma kirjandusvaramus raske vastet leida". Teherani poeet avas Pariisi emigreerununa 1951. aastal oma üürikorteri gaasikraanid; tema teosed arvas Andre Bréton, kes võis ometi olla ju üpris keeruline, isegi türanlik tegelane sürrealismi "liikmelisuse" küsimuste suhtes, veidi hiljem liikumise klassikute hulka. Raamatu peategelane võib küll öelda: "Olen kogetu kaudu järeldusele jõudnud, et minu ja teiste vahel valitseb ilmatu kuristik," aga autor seal taga suudab mõnesaja tuhande morbiidse tähemärgiga ehitada filigraanse silla ühest inimesest teiseni, kaugest Lähis-Idast Läände.
Triin Paja oma luulekoguga "Nõges" (Värske Raamat) on – natuke nagu Maarja Nuut muusikas – leidnud mingeid nii intensiivseid ühendusteid kuhugi meie sügavast pimedusest paistvatesse kihtidesse, et hakkab tekkima kahtlus, kas pajas ei tegelda mitte nõidumisega. PS. Lugesin nüüd just intervjuud autoriga. Triin Paja on eesti keeles kirjutama hakanud alles poolteist aastat tagasi. Ma ei julge mõelda, millised järeldused sellest tuleb täpselt teha.
Võib juhtuda, et kõige arhailisemates tekstides, kõike pedantsemas koostamistöös, kõige aeglasemalt kristalliseerunud valikutes, kõige vähem revolutsioonikas ambitsioonis, kõige igavamas kommenteerimiskonventsioonis, kõige ohtlikumas žanris ja kõige traditsioonilisemates luuletõlkevõtetes on kõige selle peaaegu-vanamoodsuse juures midagi kummastavalt värskendavat. Märt Väljataga tõlgitud ja koostatud "Väike inglise luule antoloogia" (EKSA) sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi. Kõrgepinge sõnade vahel võib olla suurem kui kitarrisoolo ajal AC/DC kontserdil.
Sellise jutuga on muidugi suurt oht olla wannabe-muumia, kes tahab vägisi siiski olla ära märgitud tungi ja tormi all vasakus nurgas. Aga midagi pole teha, kui lugeda Värsket Rõhku, tekib hea, lootusrikas tunne – kõik ei lõppegi ära, kui ka "meie" vanaks saame, püssid põõsasse viskame ja saabub muidugi mõista veeuputus; ikka üritab ka see elu, mis tuleb meie järel, maailma kuidagi sõnadega siduda, et see päris orbiidilt ei lendaks.
Ei mahu enam, aga kui ma oleks suutnud tähemärke paremini talitseda, oleksin veel kirjutanud FS-i "Tätoveerimata inimesest" (EKSA), Kalju Kruusa "Kümnest kükist" (Kirimiri), Olle Lauli "Kuristikust" (Gallus), "Eesti Novellist 2018" (koost. Armin Kõomägi, Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammjärv; Eesti Jutt), Carolina Pihelgase intervjuukogumikust "Sõnad on õhk" (Kaksikhammas) ja veel sellest ja teisest ja kolmandast. Ja veel tahaks, et kirjutaks mõned autorid, kes mitte kuidagi ei ole nõus sulge pihku võtma.
MONICA-LINDE KLEMET
"Kahe heli vahel" - Joonas Sildre, Arvo Pärdi Keskus - graafiline romaan Pärvo Pärdist, suurepärane visuaali ja heli sümbioos, lugedes tekkis lausa sünesteetiline kogemus. Liigutav ja sügav loojutustus, samas mänguline ja piire katsuv.
Tommy HellstenI "Võidujooks ajaga", tõlkija Ly Seppel, kirjastus Pilgrim - harjumuspäratult mitteambitsioonikas raamat olemise tuumast.
"Aju emotsionaalne elu", Richard J. Davidson, tõlkija Signe Rummo, Äripäev - põnev lugemine aju- ja psühholoogiahuvilistele.
"Iseendast algav sugupuu", Mikk Sarv, Kristel Vilbaste - hea juhend oma suguvõsa tundma õppimiseks.
RAUL SULBI
2018. aasta meeldejäävamate ja olulisemate raamatute nimistut tuleb alustada 2017. aasta detsembrist – on ju iga aasta jõulumüügiks ilmuvad teosed alati sellistes tabelites vaeslapserollis, kuna aastalõpu tuhinas neid keegi veel läbi lugeda ei jõua, aasta hiljem on nad aga bibliograafiliselt juba "vale aastaarvuga" tähistatud ja ei lähe justkui valikus arvesse.
Hispaania populaarse romaani suurmeistrite Carlos Ruiz Zafóni ja Arturo Pérez-Reverte kõrval on nüüd eesti keeles olemas Ildefonso Falcones i originaalis 2006. aastal ilmunud "Mere katedraal" (kirjastus Kunst), monumentaalne ja panoraamne ajalooline romaan hiliskeskaegsest Barcelonast. Santa María del Mari katedraali ehitamisest 14. sajandil rääkiva värvika, dramaatilise ja seiklusrikka tellisromaani, mida on saatnud üleilmne menu, tõlkis eesti keelde Ruth Sepp. Käesoleval aastal valmis selle loo põhjal ka Netflixi ajastutruu minisari. Kui keegi otsib nn. suurt romaani, siis siin ta on: leitud!
Samuti eelmise aasta lõpunädalail ilmus inglise ulmekirjaniku Philip Pullman i uus noorteromaan "Põrmu raamat 1: La Belle Sauvage" Eve Lauri tõlkes ja napilt kuu aega pärast teose esmailmumist inglise keeles. Originaalis 1990ndail ja eesti keeles esmakordselt 2002–2005 avaldatud "Tema tumedate ainete" triloogia järg, aasta oodatuim noorteulmekas ei petnud fännide lootusi – Pullman on endiselt parim noorteulmet viljelev autor maailmas. Kirjastusest Pegasus oli tark otsus enne teose väljaandmist avaldada kordustrükina ka "Tema tumedate ainete" triloogia kolm osa ("Kuldne kompass", "Inglite torn" ja "Vaigust kiiker"), samas kujunduses ja formaadis uue raamatuga.
Samuti maailma tippu kuuluv noorteulme ja samuti kordustrükk on ka teise inglase, Philip Reeve 'i neiks jõuludeks Peter Jacksoni toodetud menufilmi tuules uuesti välja antud "Surelikud masinad" ja "Kuldseeklid" Kristina Uluotsa tõlkes. Kui kirjastus Tiritamm jäi omal ajal sarja lõpuni avaldamisega jänni, siis loodetavasti näeme seekord Rahva Raamatu kirjastuse väljaandel kõigi nelja osa ilmumist. On ju nii Reeve'i kui Pullmani teoste näol tegu noorte fantasy 'ga, mis ei tee lugejaile vanusest tulenevalt mingeid hinnaalandusi, on jõhker ja naturalistlik, julm ja traagiline.
Kui jätkata kirjanduslikult oluliste kordustrükkidega, ei saa kuidagi mööda ameerika ulmeklassiku Ray Bradbury "Võililleveinist", mis ilmus Laine Hone tõlkes esmakordselt eesti keeles küll juba 1994. aastal, kuid on nüüd ületoimetatud tõlkes kõvade kaante vahel kirjastuse Paradiis vahendusel uuesti meie lugejate ees. See nostalgiline poisipõlve lõpust rääkiv romaan võiks kuuluda igasuvisele ülelugemisele. Bradbury arusaamist noorukite psühholoogiast ja tema võimet anda edasi ammukadunud lapsepõlve nostalgilist nukrust ja rõõmsamaidki emotsioone on nimetatud maailmakirjanduse parimaiks ning sellega on raske mitte nõustuda.
Samuti ei pääse mööda Jay Asher i noorteromaanist "Kolmteist põhjust", mis ilmus esmakordselt eesti keeles Liisa Raudsepa tõlkes küll juba 2010. aastal, kuid ilmselt seoses Netflixi äärmiselt vastuolulise, ameerika noorte elu jõhkraid pahupooli ning probleemseid teemasid käsitleva telesarja "13 Reasons Why" (2017–) menuga pidas kirjastus Tänapäev vajalikuks teose uuesti välja anda. Selliseid enesetappudest, vägistamistest, koolikiusamisest jms rääkivaid noorteromaane ei saa kunagi liiga palju.
Tehniliselt võttes on kordustrükk ka õuduskirjanduse kuninga Stephen King i "Hiilgus" (Ühinenud Ajakirjad). Ilmus ju nüüd üle käidud Matti Piirimaa tõlge esmakordselt 1994. aastal kahes jubeda kujundusega taskuformaadis köites pealkirja all "Surmahotell". Nüüd on see vana auvõlg likvideeritud ja Kingi ehk tähtsaim õudusromaan on maakeeles olema viisakas pakendis ühes köites ja õige pealkirja all. Teost maksab lugeda ka kõigil Stanley Kubricku meistriteose "The Shining" (1980) austajail – raamat ja film on piisavalt erinevad ja rõhutavad eri nüansse ning teemasid.
Vähem oluline raamat pole ka sellesama Stephen King i mitteilukirjanduslik raamat "Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest" (Hea Lugu), mille tõlkis Jüri Kolk. Tegu on ühteaegu maailma ühe kõigi aegade edukaima kirjaniku memuaarteosega lapsepõlvest, noorukiajast, täiskasvanuks saamisest ja kirjanikuna läbilöömisest kui ka raamatuga, mis lahkab kirjutamiskunsti köögipoole saladusi.
Ulme- ja krimikirjanik Indrek Hargla avaldas kevadel oma vahest tähtsaima (ulme)teose pärast romaane "Palveränd Uude maailma" ja "Vabaduse kõrgeim määr", mis mõlemad ilmusid 2003. aastal, võrratu lühiproosakogu "Kolmevaimukivi". See mitut lühiromaani ja pikemat jutustust ning valiku lühipalasid koondav ulmekogu tõestab, et vahepeal vaid mahukaid krimi- ja parapõnevikke avaldanud Hargla on endiselt tippvormis ka oma peamises žanris – ulmekirjanduses ja just selle nõudlikemas vormis: lühiproosas. Kogumik on täis äärmiselt eriilmelisi ja nauditavaid palasid, millest pea igaüks on hoolikalt konstrueeritud, läbi mõeldud ja äärmiselt lugejasõbralikult teostatud. Hargla mitte ainult oma tuntud headuses, vaid oma tipptasemel.
Eesti suurima žanriulme väljaandja, kirjastuse Fantaasia 2018. aasta raamatuist on ilmselt tähtsaim ameerika ulme suurmeistri Ursula K. Le Guin i üks peateoseid "Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia", mis sel aastal Tatjana Peetersoo tõlkes esmakordselt eesti keelde jõudis. Romaan kirjeldab kahte poliitiliselt diametraalselt erinevat maailma, mille vahel valitseb Külma sõda meenutav vihane vastasseis: planeeti Urras, kus eksisteerivad kõrvuti õitsev kapitalistlik ühiskond ja autoritaarne proletariaadi diktatuur, ning selle kuud Anarres, kuhu on elama asunud planeedilt pagenud anarho-sündikalistlik vähemus.
Aasta olulisim reisikirjanduse-alane teos on Vaikse ookeani avastusajaloo spetsialisti John Dunmore 'i "Unenäojaht. Kujuteldava Vaikse ookeani uurimine" (Hea Lugu). See Tiina Randuse tõlgitud teos annab lummava ja informatiivse ülevaate planeedi suurima ookeani avastus- ja uurimisloost alates 16. sajandist kuni 19. sajandini. Professor Dunmore kirjeldab raamatus dramaatilisemaid avastusretki Lõunamerel, samuti nende retkede peegeldusi Õhtumaa ilukirjanduses ja nende rolli meie mõttemaailma kujundamisel.
MAARJA VAINO
1. Mehis Heinsaar "Pingeväljade aednik"
Kirjastus: Kirjastus Verb
Heinsaar on autor, kes lummab eriti oma minivormidega. Tema luule poeb sinu sisse ja püsib seal, loob mingi tunnetusliku eriseisundi. On küll maiuspala-raamat, sobilik kõigile, kes tahavad, et mõni loetud lause või kujund neid mõtlema rabaks!
2. Veronika Kivisilla "Kuni armastus peale tuleb"
Kirjastus Hunt
Nautisin Veronika lühipalu juba siis, kui ta neid vahetult pärast sündmust Facebooki postitas. Raamat koosnebki tema "juhtumistest" poes, rongis, kodus. Neid pisilugusid võiks nimetada maagiliseks realismiks – ühelt poolt tavaline olme, teiselt poolt autori (või mõne n.ö tegelase) läbi võluvaks nihestunud olukorrad, mis lasevad elul paista äkitselt hoopis millegi muuna, kui ta just hetk tagasi oli.
3. Eesti tunne. Koostanud Doris Kareva
Kirjastus Rahva Raamat
Suurepärane luuleantoloogia, mis juba pealkirja tasandil on tabav – tõepoolest on Eesti (ka) tunne, mida on raske sõnastada, aga mis sageli ongi kodumaa armastuse essents. Ja kui keegi midagi nii abstraktset üldse väljendada oskab, siis muidugi luuletajad. Eesti luule on kindlasti maailmakirjanduse üks tippsaavutusi. Selles raamatus olevad tekstid on tõestusmaterjal.
4. Rein Veidemann "Piimaring"
Kirjastus EKSA
Eesti kirjanduses harvaesinev juhtum, kui terve romaan on üles ehitatud ühele kujundile, mida kirjandusteadlasest autor teose käigus lugejale lahkelt seletab. Klassikaliselt komponeeritud romaan, mis toetub siirastele pihtimustele ja avab ausalt nõukogude ajastut.
5. Enn Kasak "Paradoksid. Must auk mõtlemises"
Kirjastus Argo
Suurepärane raamat nii enese harimiseks kui ka proovile panemiseks. Ühelt poolt filosoofiline, teisalt ka praktiliselt paradokside sisu avav. Kuigi teema ise on paras peavalu, on autor osanud selle köitvalt kirja panna, nii et lõpuks tekib raamatust omamoodi sõltuvus.
6. Konrad Lorenz "Niinimetatud kurjus: Agressiooni looduslugu"
Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas. TLÜ kirjastus
Kaasahaaravalt kirjutatud ja põnevate näidetega illustreeritud raamat sellest, mis vahet on kurjusel ja agressioonil, loomadel ja inimestel. Autori üldistusvõime ning tähelepanekud teevad raamatust loodusteadusliku mõtiskluse, mis paneb inimsusele uue pilguga vaatama.
7. Alvis Hermanis "Päevik". Tõlkinud Contra
Kirjastanud Tallinna Linnateater
Kahtlemata üks selle aasta üllatusi. Küllalt teatrikauge inimesena oli mul põnev elada päevaraamatu kaudu sisse ühte teistsugusesse maailma ja eriti seetõttu, et autor on lätlane. Kui palju me ikka Lätist ja lätlastest teame! Kogu aeg liiga vähe. Kuigi palju on juttu lavastamisest välismaal, on Läti ikka kohal. Kõige huvitavam on siiski lugeda ühe iseseisva vaimuga inimese mõtteid ja mõtisklusi, olgu nad siis mõeldud ükskõik kus.
8. Lewis Mumford. Masina müüt I. Tõlkinud Hillar Künnapas
Kirjastus Ilmamaa
Köitvalt kirjutatud raamat masina-inimese vahekorrast, mis seab kahtluse alla veendumuse, et progressi näitajaks on tingimata tehnoloogiline areng. Autor avab kõikvõimalikke erinevaid aspekte ja inimkultuuri arenguetappe, vaatab neid harjumuspärasest teise nurga alt. Raamat pole mul veel läbi, nii et ootan huviga, kuhu autor välja jõuab. Seda enam, et oodata on ka II köidet pealkirjaga "Võimu viisnurk".
9. "Kirjanikud omavahel" raamatusari
Kirjastus Hea lugu
Tänuväärne raamatusari, mida eriti hakkavad hindama tuleviku kirjandusuurijad. Aga on muidugi ka praegu hea sissevaade erinevate ajastute kirjandusilmadesse. Hästi valitud autorid on taganud piisava omanäolisuse, nii et raamatud ei hakka üksteist kordama. Muidugi on mõni sarja teos tugevam ja põnevam kui teine, sõltub ka lugeja erihuvist. Ladusa lugemise kõrval on sellel sarjal igal juhul ajatu kirjanduslooline väärtus.
10. Klassika
Ei saa üle ega ümber sellest, et käesolev aasta on olnud suuremat sorti kirjandusklassikute juubeliaasta. Sel puhul on välja antud ka kordustrükke, kuid polegi ju nii oluline, kas head teksti lugeda uuest või vanast raamatust. Mõni eelistab just vana. Nii või teisiti tuleks kätte võtta ja (üle) lugeda A.H. Tammsaare (140), Hando Runneli (80), Lydia Koidula (175), Jüri Üdi/Juhan Viidingu (70), Marie Underi (135), Artur Alliksaare (95), Mihkel Muti (65), Ellen Niidu (90) loomingut. Klassika ei aegu!
VALNER VALME
Leïla Slimani, "Hällilaul" (tõlkinud Sirje Keevallik). Tänapäev, sari "Punane raamat"
J. L. Austin, "Kuidas teha sõnadega asju" (tõlkinud Triin Kallas). (Tallinna Ülikooli kirjastus
Khalil Gibran, "Murtud tiivad" (tõlkinud Üllar Peterson). Tallinna Ülikooli kirjastus
Chimamanda Ngozi Adichie, "Pool kollast päikest" (tõlkinud Triinu Pakk). Varrak, sari "Moodne aeg".
Vladimir Orlov, "Aldimängija Danilov" (tõlkinud Erle Nõmm). Tänapäev, sari "Punane raamat".
Sergio Pitol, "Mefisto valss ja teisi jutte" (tõlkinud Ruth Sepp). Loomingu Raamatukogu
Chinua Achebe, "Kõik vajub koost" (tõlkinud Heili Sepp). Varrak, sari "20. sajandi klassika"
Daniel Galera, "Verest nõretav habe" (tõlkinud Mele Pesti). Varrak, sari "Moodne aeg".
Sadeq Hedayat, "Pime öökull" (tõlkinud Üllar Peterson). Tallinna Ülikooli kirjastus.
Ingmar Bergman, "Puumaaling. Pärast proovi" (tõlkinud Ülev Aaloe ja Anu Saluäär). Loomingu Raamatukogu | Autahvel. Lemmikraamatud 2018 | https://kultuur.err.ee/886054/autahvel-lemmikraamatud-2018 | ERRi kultuuriportaal palus 27-l kirjandussõbral noppida välja viis kuni kümme meeldejäävaimat teost lõppevast aastast ja põhjendada valikuid vabas vormis. Valiku tingimuseks oli üksnes eesti keeles ilmumine 2018. aastal, eelistatult esmatrükid, aga miks mitte ka uustrükid, tegelikult. |
Kindral Bisserup kohtus Tapal esmalt oma Eesti kolleegi kindralmajor Martin Heremiga, kellega arutleti NATO Põhjadiviisi tuleviku ja taanlaste liitlaste lahingugrupi panustamise teemadel, teatas kaitseväe peastaap.
Seejärel sai Taani kaitseväe juhataja ülevaate regionaalsest julgeolekuolukorrast ning tutvus Tapal paiknevate Taani kaitseväelaste ja nende väljaõppega.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Taani on koos Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Islandiga üheks Eestis paiknevasse lahingugruppi panustavast riigist. | Taani kaitseväe juhataja külastas Tapa linnakut | https://www.err.ee/886117/taani-kaitsevae-juhataja-kulastas-tapa-linnakut | Kolmapäeval külastas Eestit Taani kaitseväe juhataja kindral Bjørn Bisserup, kes tutvus kaitseväe Tapa linnaku ja 1. jalaväebrigaadiga ning kohtus Tapal liitlaste lahingugrupis teenivate Taani kaitseväelastega. |
Lõhkamistöödeks loa väljastanud Tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma kinnitas ERR-ile, et jõulupühade ajal Voglers Eesti OÜ lõhketöid ei teosta.
Võlma selgitas, et amet on Voglers Eesti OÜ-le väljastanud ohtlikuma lõhketöö loa kehtivusega 14.11.2018 - 13.11.2019 lõhketööde läbiviimiseks Tooma tn 13 kinnistul. "Lõhketööde teostamise aja valib ettevõte ise, kuid peab seejuures arvestama loatingimustes tooduga," lausus Võlma.
Võlma lisas, et lõhkematerjaliseaduse alusel antakse ohtlikuma lõhketöö luba kehtivusega kuni üks aasta ja loa kehtivuse tähtaega võib pikendada aasta kaupa, kui lõhketöö ohuala piirid ja lõhketöö projekt ei ole muutunud.
Esmaspäeval välja saadetud Lasnamäe linnaosa valitsuse pressiteates seisis, et Tallinna kommunaalameti ja Tallinna linnavalitsuse selgituste kohaselt algavad planeeritud lõhkamisoperatsioonid Lasnamäe Väo karjääris uuest nädalast, 24. detsembril.
"Palun lähipiirkondade elanikel mitte peljata. Plahvatuste helid küll võivad olla kahjuks häirivad, kuid need ei ole ohtlikud," ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva-Skuratovski.
Seega lõhketööd toimuvad ettevõtte poolt valitud ajal, aga mitte jõulupühade ajal. | Lasnamäelased pääsevad siiski lõhkamispaukudest jõulupühade ajal | https://www.err.ee/886114/lasnamaelased-paasevad-siiski-lohkamispaukudest-joulupuhade-ajal | Kuigi esmaspäeval teatas Tallinna Lasnamäe linnaosa valitsus, et 24. detsembril alustatakse Lasnamäel Väo karjääris lõhkamistöödega, selgus et tegemist oli siiski eksitusega ning jõulupühade ajal lõhkamisi ei tehta. |
Usbekistani juurtega Vene tööstusmagnaat Iskander Mahmudov tegi käesoleva aasta juulis 294 000 euro suuruse ülekande ettevõttele Mars Conseil, mille omanikuks on julgeolekuekspert omanik Vincent Crase, kes oli juulini erakonna La République En Marche turvaülemaks, kirjutas väljaanne Mediapart. Teemat vahendasid ka paljud ajalehed, sealhulgas Le Monde ja Le Figaro.
Crase vallandati hiljem samal kuula turvaülema kohalt pärast seda, kui tema palkajaks olnud Alexandre Benalla vallandati presidendi kantseleist.
Valimiskampaania ajal Macroni ihukaitsjaks olnud Benalla karjäärile presidendi kantseleis sai saatuslikuks avalikkuse ette jõudnud videoklipp, kus oli näha, kuidas ta Pariisis meeleavaldajate vastu jõudu kasutab. Skandaalseks osutus eelkõige asjaolu, et ametlikult oli Benallal vaba päev, kuid videol kannab ta abipolitseinikule viitavat sümboolikat ning tegutseb koos märulipolitseiga. Nii Benalla kui ka Crase, kes samuti vahejuhtumi ajal kaamerate ette jäi, on praegu uurimise all seoses kolme intsidendiga, mis leidsid aset maipühade aegsete meeleavalduste ajal.
175 000 eurot üle kantud rahast liikus edasi turvafirmale Velours Sécurité, kus omal ajal töötas ka Benalla. Benalla rõhutas kommentaariks, et tal ei ole midagi pistmist Mahmudovi ja Crase'i firma vahelise lepinguga. Velours Sécurité olevat tegelenud vaid Mars Conseil' poolt pakutud alltöövõtuga.
Crase'i firmale tehtud ülekande kohta on teada, et Prantsusmaal rohkelt vara omav Mahmudov tasus sellega turvateenuste eest. Miski ei viita hetkel sellele, et Mahmudov oleks ülekannet tehes kuidagi seadust rikkunud.
Küll aga tekitab Vene oligarhi ülekanne Prantsuse presidendi partei nüüdseks juba endisele turvaülemale rohkelt küsimusi ajal, mil Prantsusmaa ja ka Macron ise on süüdistanud Venemaad korduvalt Prantsusmaa ja lääneriikide siseasjadesse sekkumises.
Muuhulgas on räägitud sellest, kuidas Venemaa olevat üritanud kallutada 2017. aasta presidendivalimisi oma lemmiku Marine Le Peni kasuks ning sellel eesmärgil tehti ka küberrünnak Macroni kampaaniameeskonna vastu. Vastasseis läks mingil perioodil nii ägedaks, et Macron ei lubanud Kremli kanali RT esindajad enam oma pressiüritustele.
Hiljuti on aga üha rohkem räägitud sellest, kuidas Venemaa üritavat nn kollaste vestide protestilaine raames ässitustööd teha ja desinformatsiooni levitada, ning seda küsimust uurivad nüüd ametlikult ka Prantsuse eriteenistused. | Meedia: Vene oligarh ostis teenuseid Macroni partei turvaülema firmalt | https://www.err.ee/886112/meedia-vene-oligarh-ostis-teenuseid-macroni-partei-turvaulema-firmalt | Prantsuse meedia teatel kandis Kremliga seostatud Vene oligarh käesoleval aastal ligi 300 000 eurot Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni erakonna turvaülemale. |
Oktoobris avaldatud esialgsetes nimekirjades oli 16-aastane eestlanna antud üles üksnes Big airis, nüüd on lisandunud ka tema põhiline leivaala pargisõit ja modifitseeritud rennisõit.
Praegused stardinimekirjad:
Pargisõit: Isabel Atkin (Suurbritannia), Sarah Höfflin (Šveits), Johanne Killi (Norra), Tess Ledeux (Prantsusmaa), Kelly Sildaru (Eesti), Giulia Tanno (Šveits), Maggie Voisin (USA).
Rennisõit: Maddie Bowman (USA), Annalisa Drew (USA), Devin Logan (USA), Ayana Onozuka (Jaapan), Cassie Sharpe (Kanada), Brita Sigourney (USA), Rachael Karker (Kanada).
Big air hüpped: Mathilde Gremaud (Šveits), Sarah Höfflin (Šveits), Johanne Killi (Norra), Tess Ledeux (Prantsusmaa), Kelly Sildaru (Eesti), Giulia Tanno (Šveits), Maggie Voisin (USA), Elena Gaskell (Kanada).
Sildaru on Aspenis peetavatel talvistel X-Mängudel teeninud kaks kulda (2016 ja 2017 pargisõidus) ja ühe hõbeda (2017 Big air hüpetes). | Kelly Sildaru pääseb X-Mängude starti kõigil kolmel alal | https://sport.err.ee/886111/kelly-sildaru-paaseb-x-mangude-starti-koigil-kolmel-alal | Kelly Sildaru on jaanuari lõpus Ameerika Ühendriikides Aspenis peetavatel X-Mängudel kõigi kolme ala (pargisõit, rennisõit, Big air hüpped) nimekirjas. |
Tänavusel hooajal Esiliigas B-s ning uuel hooajal aste kõrgemal palliv JK Järve täiendas suvel oma ridu kolme brasiillase ning ühe korealasega. Kõige tuntum suvistest täiendustest oligi just Hudson, kes oli varasemalt mänginud nii Brasiilia, Portugali kui ka Läti madalamates liigades. Nüüd astus mängumees üsna suure sammu oma karjääris edasi, kui hakkab pallima oma kodumaa tugevuselt teisel liigatasemel, kirjutab Soccernet.ee.
Brasiillane sai Eesti Esiliiga B-s seitse mänguga kirja neli väravat. | Eesti Esiliiga B mängumees liikus Brasiilia esiliigasse | https://sport.err.ee/886097/eesti-esiliiga-b-mangumees-liikus-brasiilia-esiliigasse | Kohtla-Järve JK Järve suvine täiendus Hudson Felipe Goncalves (22) sõlmis lepingu Brasiilia jalgpalli tugevuselt teise liiga meeskonna Club de Regatas Brasiliaga. |
42. korda toimuv Berliini filmifestivali alaprogramm Generations, mis koosneb kahest võistlusprogrammist Kplus ja 14plus, koondab laste- ja noortefilme üle maailma. Sel aastal on fookuses tüdrukute ja noorte naiste võitlus oma identiteedi ja saatuse eest, mille nimel ületada kõiksugu raskuseid ja väliseid takistusi.
Alaprogrammi juht Maryanne Redpath kinnitas, et tegemist on julgete filmidega kartmatutelt filmitegijatelt, kellel on täpne tunnetus praeguste sotsiaalsete, kultuuriliste ja politiiliste muutuste suhtes. "Valitud filmid kõnelevad laiema publikuga, mitte ainult noortega," rõhutas ta.
"Lotte ja kadunud lohed" kõrval kuuluvad programmi Kplus veel Mo Scarpelli "Anbessa", Pablo Brionesi ja The Moving Picture Boysi "Baracoa", Mariane Atlani "Daniel fait face", Wang Lina "Di yi ci be li bie", Nina Wesemanni "Kinder", Steven Wouterloodi debüütfilm "Mijn bijzonder rare week met Tess" ja Geneviève Dulude-De Cellesi "Une colonie".
Berliini filmifestival toimub 7. kuni 17. veebruarini 2019. aastal. Kogu Generations programm avalikustatakse jaanuari keskel. | "Lotte ja kadunud lohed" jõuab Berliini filmifestivali lasteprogrammi | https://kultuur.err.ee/886103/lotte-ja-kadunud-lohed-jouab-berliini-filmifestivali-lasteprogrammi | 4. jaanuaril Eesti kinodesse jõudev animafilm "Lotte ja kadunud lohed" kuulub ka Berliini filmifestivali lasteprogrammi Kplus, kus toimub filmi rahvusvaheline esilinastus. |
Erakonna nimekirjatoimkonna ettepanekul registreeris juhatus kandidaadid järgmises järjekorras:
1. Andrus Ansip
2. Taavi Rõivas
3. Urmas Paet
4. Maris Lauri
5. Kalle Palling
6. Yoko Alender
7. Vilja Toomast
8. Airis Meier
9. Hanno Pevkur
"On ülioluline, et iga Eesti esindaja Euroopa parlamendis oleks kontaktide ja kogemustega poliitik, kellel on oma Euroopa võrgustik ja kes on valmis seisma Eesti huvide eest. Kui suurtel riikidel on saadikuid sadakond, siis meil vaid seitse. Reformierakond paneb neile valimistele välja ülitugeva nimekirja, mida juhib edukas Euroopa komisjoni asepresident Andrus Ansip, kellel järgnevad peaministrikogemusega Taavi Rõivas, ning pikaajaline välisminister Urmas Paet. Meie eesmärgiks on Euroopa Parlamendi valimised võita," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Valimisnimekirja kinnitab Reformierakonna üldkogu 12. jaanuaril. | Reformierakonna europarlamendi valimiste nimekirjas on teisel kohal Rõivas | https://www.err.ee/886108/reformierakonna-europarlamendi-valimiste-nimekirjas-on-teisel-kohal-roivas | Reformierakonna juhatus saatis erakonna üldkogule kinnitamiseks Euroopa parlamendi valimiste kandidaatide nimekirja. Esinumber Andrus Ansipi järel on teisel kohal Taavi Rõivas. |
Võõrustajad läksid kohtumist 4:2 juhtima, kuid külalised seadsid jalule viigi 6:6 ning pääsesid ette 9:8 ja 10:9. Seejärel viskas Hannover-Burgdorf neli vastuseta väravat ning puhkama mindi väljakuperemeeste kahetabamuselises eduseisus. Teise poolaja alguses suurendas Hannover-Burgdorf edu neljale väravale ja kuigi Erlangenil õnnestus kaks tabamust tagasi võtta, särasid lõpusireeni kõlades võõrustajate 33:29 võidunumbrid, vahendab Käsipall24.ee.
Hannover-Burgdorfi resultatiivseim mängija oli Cristian Ugalde seitsme väravaga. Morten Olseni arvele kanti aga kolm tabamust ja 11 tulemuslikku söötu. Erlangenile tõi Christoph Steinert parimana kaheksa väravat. | Patraili koduklubi jõudis Saksamaa karikavõistlustel taas poolfinaali | https://sport.err.ee/886096/patraili-koduklubi-joudis-saksamaa-karikavoistlustel-taas-poolfinaali | Vigastust raviva Eesti käsipallikoondislase Mait Patrailita mänginud TSV Hannover-Burgdorf alistas Saksamaa karikavõistluste veerandfinaalis kodus Erlangeni 33:29 (16:14). |
"Mul on hea meel on tõdeda, et sakslaste teenistus- ja olmetingimused Ämari lennubaasis on väga head," sõnas kindralleitnant Gerhartz ning soovis nii Ämaris paiknevatele sakslastele kui ka Eesti õhuväelastele rahulikku jõuluaega.
Lennubaasi ülema, kolonelleitnant Ülar Lõhmuse sõnul on liitlased siinsete tingimustega alati rahule jäänud. "Saksamaa on meie usaldusväärne partner ning meie jaoks on oluline, et nende sõdurid siin ennast hästi tunneksid," ütles kolonelleitnant Lõhmus.
Teisipäeval alanud kahepäevasel visiidil saatsid kindralit Bundestagi liige Dr. Reinhard Brandl ja Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christoph Eichhorn.
Eestisse selle aasta augustis viiendat korda õhuturbemissioonile saabunud Saksa lennusalga kodubaasiks on Neuburg Baierimaal.
Õhuturvet tagatakse hävitajatega Eurofighter, Eestis paikneb rotatsiooni ajal pea 160 Saksa õhuväelast.
Jaanuaris annab praegune õhuturbe kontingent vahetuse üle järgmisele Saksa lennusalgale. | Saksamaa õhuväe ülem külastas Ämari lennubaasi | https://www.err.ee/886099/saksamaa-ohuvae-ulem-kulastas-amari-lennubaasi | Sel nädalal külastas Ämari lennubaasi Saksamaa Liitvabariigi õhuväe ülem kindralleitnant Ingo Gerhartz, kes tutvus lennubaasi taristu ning Balti õhuturbemissiooniga ja kohtus Eestis teenivate Saksa õhuväelastega. |
Stuhec, kes oli esimene ka päev varem peetud kiirlaskumises, edestas teise koha saanud Liechtensteini mäesuusatajat Tina Weiratherit 0,05 sekundiga. Teisele kohale tuli ka austerlanna Nicole Schmidhofer, kes sõitis Weiratheriga välja sama aja.
Ilka Stuhec on MK-sarjas käesoleval hooajal võitnud kaks võistlust. Üldarvestuses hoiab sloveenlanna 302 punktiga viiendat kohta. Liider Mikaela Shiffrinil on 689 punkti ning ameeriklanna edestab lähimat jälitajat, Nicole Schmidhoferit, koguni 330 silmaga.
MK-sari jätkub nädala lõpus Prantsusmaal Courchevelis sõidetava slaalomi ja suurslaalomiga. | Stuhec võttis Val Gardenas teise järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/886095/stuhec-vottis-val-gardenas-teise-jarjestikuse-voidu | Itaalias Val Gardenas peetud mäesuusatamise MK-etapil võidutses kolmapäeval peetud ülisuurslaalomis sloveenlanna Ilka Stuhec. |
Kusjuures Šmigun-Vähi ja teine uustulnukas nimekirjas, pangandustaustaga Andres Sutt (11. kohal) said endale kõrged kohad tänu Taavi Rõivase ja Siim Kallase taandumisele nimekirja lõppu. 125-liikmelise täisnimekirja kaks viimast ongi endised peaministrid Rõivas (124.) ja Kallas (125.).
"Minu ettepanekul nõustusid kaks peaministrit, Siim Kallas ja Taavi Rõivas liikuma üleriigilise nimekirja ankrumeesteks, et anda oma koht kahele uuele tulijale, Kristina Šmigun-Vähile ja Andres Sutile. Selle ettepaneku kiitis juhatus heaks," ütles erakonna esimees Kaja Kallas.
Reformierakonna esikümnesse kuuluvad lisaks Kallasele, Ligile ja Šmigun-Vähile veel Hanno Pevkur, Urmas Paet, Kristen Michal, Aivar Sõerd, Maris Lauri, Arto Aas
ja Ants Laaneots.
Ülejäänud uutest nimedest Reformierakonna nimekirjas võib välja tuua, et Isamaast üle tulnud Marko Mihkelson on 20. kohal, haridusministri ambitsiooniga TÜ professor Margit Sutrop 37. kohal, Vabaõhumuuseumi juhi kohalt lahkuv Merike Lang 50. kohal, 16 aastat TÜ Kliinikumi juhtinud Urmas Siigur 58. kohal, endine ajakirjanik Aivar Viidik 81. kohal.
Erakonna üldnimekiri on oluline kompensatsioonimandaatide jaotamisel. Tavaliselt jõuab parlamenti läbi üldnimekirja umbes veerand saadikutest. Lõviosa tuleb siiski ringkonnamandaadiga ja väike osa isikumandaadiga.
Reformierakonna üle-riigiline valimisnimekiri:
1. Kaja Kallas
2. Jürgen Ligi
3. Kristina Šmigun-Vähi
4. Hanno Pevkur
5. Urmas Paet
6. Kristen Michal
7. Aivar Sõerd
8. Maris Lauri
9. Arto Aas
10. Ants Laaneots
11. Andres Sutt
12. Urmas Klaas
13. Keit Pentus-Rosimannus
14. Eerik-Niiles Kross
15. Kalle Laanet
16. Liina Kersna
17. Urmas Kruuse
18. Urve Tiidus
19. Yoko Alender
20. Marko Mihkelson
21. Kalle Palling
22. Vilja Toomast
23. Laine Randjärv
24. Johannes Kert
25. Signe Kivi
26. Toomas Kivimägi
27. Andrus Seeme
28. Jüri Jaanson
29. Valdo Randpere
30. Heiki Kranich
31. Erkki Keldo
32. Ivi Eenmaa
33. Mati Raidma
34. Madis Milling
35. Heidy Purga
36. Annely Akkermann
37. Margit Sutrop
38. Õnne Pillak
39. Sulev Kannimäe
40. Tiiu Aro
41. Ülle Rajasalu
42. Toomas Järveoja
43. Jaanus Ratas
44. Madis Timpson
45. Ants Leemets
46. Toomas Kruusimägi
47. Mart Võrklaev
48. Hele Everaus
49. Anti Haugas
50. Merike Lang
51. Margus Lepik
52. Maido Ruusmann
53. Liis Klaar
54. Airis Meier
55. Maris Toomel
56. Rait Pihelgas
57. Peeter Sibul
58. Urmas Siigur
59. Ülo Needo
60. Katrin Kuusemäe
61. Ott Kasuri
62. Kristo Enn Vaga
63. Andrus Umboja
64. Kaupo Nõlvak
65. Signe Riisalo
66. Vladas Radvilavičius
67. Reno Laidre
68. Aivar Surva
69. Leo Aadel
70. Aivar Saarela
71. Timo Suslov
72. Marika Valter
73. Tarmo Alt
74. Jüri Lebedev
75. Maire Forsel
76. Jaan Alver
77. Meeli Pärna
78. Eero Merilind
79. Raivo Meitus
80. Sten Laansoo
81. Aivar Viidik
82. Andres Aro
83. Raimond Tamm
84. Jaanus Müür
85. Juhan Kangilaski
86. Lembit Kolk
87. Tõnu Juul
88. Aivar Rosenberg
89. Marko Torm
90. Tiit Soorm
91. Andrus Punt
92. Margit Elviste
93. Gerol Silkin
94. Madis Koit
95. Toomas Rõhu
96. Merili Ranniste
97. Indrek Kesküla
98. Mati Sadam
99. Helen Mahmastol
100. Illari Lään
101. Kadri Kurm
102. Tõnu Meijel
103. Rainar Enden
104. Andrea Eiche
105. Olesja Ojamäe
106. Andres Mõis
107. Priit Palmet
108. Toomas Nõmmiste
109. Sergei Gorlatš
110. Taimo Tugi
111. Tiit Vahenõmm
112. Ülvi Nool-Kõre
113. Art Kuum
114. Katrin Helendi
115. Taavi Toppi
116. Marko Raudlam
117. Merike Peri
118. Toomas Kärk
119. Einike Mölder
120. Tiina Rühka
121. Liana Nõgene
122. Riho Tell
123. Meelis Soll
124. Taavi Rõivas
125. Siim Kallas | Šmigun-Vähi on Reformierakonna kolmas number valimistel | https://www.err.ee/886077/smigun-vahi-on-reformierakonna-kolmas-number-valimistel | Reformierakonna valimiste üldnimekirja veavad ettearvatult erakonna esimees Kaja Kallas ja aseesimees Jürgen Ligi, kuid kõrgel ja tulevasse riigikogusse ilmselt kohta tagaval kolmandal kohal on kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. |
Miks te otsustasite Vabaerakonnas kandideerida, kuigi kõik küsitlused näitavad, et riigikokku nad ei pääse? Samas olete öelnud, et Isamaa tegi teile hea pakkumise. Põhjendage oma otsust.
Võib-olla inimeste traditsioonilise arusaama kohaselt poliitikute osas tundub ebanormaalne, kui inimene võib minna sinna, kus ei terenda kergelt kätte tulev koht parlamendis. Aga eks ma siis olen natukene teistmoodi, kui üks ootuspärane poliitik.
Minu jaoks pole poliitikas tegutsemise esimene mõte see, et kus oleks kasulikum või kes teeks parema pakkumise. Olen väga põhjalikult mitme erakonnaga rääkinud ja uurinud nende maailmavaatelisi ja programmilisi põhimõtteid ning nende siirast soovi midagi ära teha.
Minu otsus langes Vabaerakonna kasuks, kuna leian, et nendel on olemas üsna selge maailmavaateline deklaratsioon, mis minu vaadetega sobib.
Tõsi on see, et nende eelmiste valimiste edu andis neile hea võimaluse, kuid nad ei suutnud seda ära kasutada. Kuid mina olen püüdnud leida Vabaerakonnas positiivset - nendel on suuremad võitlused ja sulgede rookimised möödas.
Minu meelest on seal alles päris mõistlikke inimesi. Olen hinnanud ka seda, et kui teistes parteides ja uutes jõududes palju toiduahelikku mõtlemist, siis Vabaerakonnas on seda kõige vähem. Minu jaoks on see hästi oluline.
Minu jaoks on väga vastuvõetamatu parteide sees domineeriv selline lähenemine, et esiteks tegeleme iseendaga ja kui aega üle jääb siis hakkame mõtlema, et mis on kasulik inimestele ja ühiskonnale.
Praegusel poliitmaastikul, kus meil on oodata, et Keskerakonna, kui suurema poliitilise jõu võim suureneb - Reformierakond on küll end mõningate halbade valikutega langustrendi mänginud - siis praegusel hetkel hästi oluline, et väiksemad parteid tuleksid välja, saavutaksid positsiooni ja et parlamenti tuleks erakondi, kes esindaksid erinevaid maailmavaateid.
On ohtlik, et kui tekib väga kontsentreeritud võim ja kui valikuid on vähe. Mitmekesisus on poliitikas praegu väga oluline ja kutsun üles valijaid, et andke oma hääled väiksematele erakondadele, näiteks rohelistele, Vabaerakonnale ja kasvõi Elurikkuse erakonnale. Siis ehk pole meil tipp-poliitikas ühte või kahte parteid, kes teevad seda, mida nad tahavad.
Miks teie valik ei langenud Elurikkuse erakonna, roheliste või Eesti 200 kasuks? Või olid teil Vabaerakonnas ees inimesed, keda teadsite ja tundsite?
Vabaerakond on oma esimesed kaotused läbi elanud ja mulle tundub, et kui sinna õnnestuks jõudu juurde panna, siis õnnestuks teha edasiminek. Nende päris uute tulijate puhul võib juhtuda see, mis juhtus Vabaerakonnaga, et kui saadakse parlamenti siis kokkuklopsitud koosseis, kes on jõudnud poliitikasse, ei ole veel koostöövalmis.
Vabaerakonna edu eelmistel riigikogu valimistel oli peadpööritav, aga sinna oli sattunud erineva maailmavaadetega inimesi. Nüüd on nad sealt välja pudenenud. Aga alguses ongi nii, et pannakse uus seltskond kokku, ent pole päris selge, mis on selle seltskonna maailmavaade ja hakkab toimuma võitlus.
Praeguseks on Vabaerakonda alles jäänud inimesed, kes on formuleerinud oma seisukohad, mis on mõistlikud.
On ka juba olnud Vabaerakonnas juttu, et millisel positsioonil ja millises ringkonnas te kandideerite?
See on praegu arutlusel. Sellega tuleb nüüd hakata tõsisemalt tegelema. Vaatame kogu pilti, et milline inimene kuhugi panna. Minuga ongi see probleem, et tüüpiline poliitik tuleb oma ringkonnast, tal on seal omad inimesed, kes teda tunnevad ja teda valivad. Minul isiklikult sellist ringkonda ei ole ning minu tegevus on olnud 20-30 aastat sotsiaalpoliitika, haridus ning puuetega inimeste valdkond ja on tegelikult üle-eestiline.
Minu piirkond ongi tegelikult kogu Eesti. Aga otsus tuleb langetada ühe piirkonna kasuks ja ma ei oska veel öelda, kas see saab nagu eelmistel riigikogu valimistel olema Harju- ja Raplamaa või valime mingi teise piirkonna.
Olete olnud puuetega inimeste eestkõneleja ja nende parema elujärje eest võitleja. Kuidas see on teil riigikogus olnud aja jooksul õnnestunud? Kui riigikokku ei pääse, kas jätkate?
Seda olen ma pidanud palju selgitama. Sageli arvatakse, et riigikogus saad ainult siis midagi ära teha, kui oled selle kõige võimsama partei tiiva all, kes jõuga surub asju läbi.
Tegelikult see päriselt nii ei ole. Ka aknaalused pole mingisugused fuuriad, kes midagi tehtud ei saa. Minu kogemus on see, et pole olnud vahet, kas olin Isamaa juures või viimased kuud fraktsiooni mittekuuluv saadik.
Sotsiaalkomisjoni liikmena tajusin, et kui sa oled iga päev kohal ja ajad aktiivselt asju, sul on ideed ja sa selgitad neid, siis ainuüksi sellega suudab inimlikul tasandil iga päev mingeid muutusi teha.
Suudad veenda ja põhjendada, et mis on vaja seadustesse viia, mis tuleks ära jätta. Mina ei pea kõige olulisemaks seda, et millises parteis olla, vaid pean oluliseks igapäevases töös mõjutada protsesse. Tuleb olla nähtav ja aktiivne. | Vabaerakonnas kandideeriv Tiina Kangro tahab poliitikasse mitmekesisust | https://www.err.ee/886079/vabaerakonnas-kandideeriv-tiina-kangro-tahab-poliitikasse-mitmekesisust | Kolmapäeval Vabaerakonna nimekirjas riigikogusse kandideerimisest teatanud Tiina Kangro leiab, et riigile pole kasulik, kui otsustajateks on vaid üks või kaks suurt erakonda, sest tipp-poliitikas on vaja mitmekesisust. |
Autosid Mercedes-Benz G280 CDI LAPV 5.4 sai teisipäeval näha ka Helsingi politsei ruumides. 15 autost on hetkel kuus juba Soomes ja kasutusele võetakse nad järgmise aasta veebruaris, vahendas Yle.
Soomusautosid hakatakse kasutama eelkõige avalikel üritustel ja riigivisiitide turvamisel, kuid ka tavapärase patrullimise käigus. Näiteks järgmisel aastal, kui Soome on Euroopa Liidu eesistujariigiks, leiavad nimetatud sõidukid ilmselt rohkelt kasutamist.
Plaanide kohaselt saaks ühe auto iga politseipiirkond (prefektuur), mida on Soomes kokku 11.
Üks selline auto maksab umbes 400 000 eurot ning kokku läks hange maksma umbes viis miljonit eurot.
Kuna soomusauto kaalub 5,4 tonni, kasutab Soome politsei selle puhul hüüdnime Hevi.
Poliisille käyttöön kuorma-autoiksi rekisteröitäviä panssaroituja poliisiautoja #poliisi #turvallisuus https://t.co/dU9rUJErVq pic.twitter.com/o2ZCyv7mez
— Suomen poliisi (@SuomenPoliisi) December 18, 2018 | Soome politsei sai uued soomustatud autod | https://www.err.ee/886089/soome-politsei-sai-uued-soomustatud-autod | Soome politsei võtab järgmisel aastal kasutusele 15 soomustatud autot. Politsei juhtkonna kinnitusel parandavad kuulikindlad sõidukid nimega Hevi tööülesandeid täitvate korrakaitsjate julgeolekut. |
Riigikogu infotunnis uuris Krista Aru (Vabaerakond), miks määras Reps kantsler Tea Varrakule suure tulemuspalga, ehkki samal ajal pole töötajad ministeeriumi õhkkonnaga rahul ning ministeeriumist lahkuvad asekantslerid ja osakonnajuhatajad.
Reps vastas, et haridusministeeriumis käib normaalne töö ning nende osakonnad ja inimesed on kompetentsed.
"Et on tekkinud isiklikke suhtlemisprobleeme, seda loomulikult peame me kõik nentima - faktid ja süüdistused on olnud väga tõsised ja nendega tuleb väga tõsiselt ka tegeleda," lausus ta.
Urmas Kruuse Reformierakonnast märkis, et tema arvates on tegelikult tegemist haridusministeeriumi vaikse kolimisega Tallinnasse. Ka haridusministeeriumi omal ajal Tartusse kolinud Tõnis Lukas (Isamaa) on öelnud, et Varraku ümber koondunud etteheidete taga on pinged seoses ministeeriumi tagasi Tallinna kolimisega.
Reps lükkas sellised hinnangud tagasi.
"Võin veelkord kinnitada, et ministeeriumi ei kolita Tartust Tallinna, aadress on Munga tänaval Tartus. Võin teid kutsuda Tartusse ministeeriumi majja, seal on tehtud korralik remont, inimesed tunnevad end seal hästi, maja on puupüsti inimesi täis," kinnitas minister.
Ta lisas, et kogu kolimise teema puudutas üht osakonda ja sellega on tekkinud väga palju emotsioone, kuid tegelikkuses kolimisautosid maja ees ei ole, kolida ei plaanita ning pigem on kinnistatud Tartu-keskset arusaama.
Peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Varrakule määratud 8200-eurost tulemuspalka kommenteerides, et see, millist tulemustasu kantslerile määratakse, on iga ministri otsustada. | Reps: haridusministeerium ei kavatse Tallinnasse kolida | https://www.err.ee/886070/reps-haridusministeerium-ei-kavatse-tallinnasse-kolida | Haridusminister Mailis Reps kinnitas, et hoolimata arvamustest, nagu oleks kantsler Tea Varrakuga seotud etteheidete taga ministeeriumi hiiliv tagasi kolimine Tallinnasse, ei vasta see tõele ning mingit pealinna naasmist ei toimu. |
Washington Posti staažika ja ohtralt pärjatud ajakirjaniku Bob Woodwardi "Hirm" on seni kõige põhjalikum ülevaade Donald Trumpi elust Valges Majas. See on haarav ja murettekitav, mahlakate ja kohati uskumatute detailidega vürtsitatud jutustus põikpäise ja mitte kõige laiema silmaringiga mehe sattumisest suurriigi etteotsa, pidevatest konfliktidest ja võimuvõitlusest siseringis, alluvate vastuhakust ja tekkinud kahjude minimeerimisest.
"Hirm: Trump Valges Majas" on üks aasta müüdumaid raamatuid kogu maailmas, seda müüdi üksnes esimese nädalaga üle miljoni eksemplari. | Eesti keeles ilmus Bob Woodwardi raamat "Hirm: Trump Valges Majas" | https://kultuur.err.ee/886081/eesti-keeles-ilmus-bob-woodwardi-raamat-hirm-trump-valges-majas | Kirjastus Tänapäev andis eesti keeles välja Bob Woodwardi kõmulise raamatu "Hirm: Trump Valges Majas". Teose tõlkis Jana Linnart. |
Tartu Ülikooli entomoloogia ehk putukateaduse vanemteadur Tiit Teder selgitas, et kliimasoojenemine on Eestisse hoopis uusi liike juurde toonud. Seda on hästi näha liblikate puhul, keda Eestis palju uuritakse. Eestis tekitab Tederi sõnul muret putukate arvukuse vähenemine põllumaastikel, kuid täpsete arvudega seireandmeid ei ole, sest väikeseid putukaid on väga raske uurida.
Vanemteadur lisas, et putukate arvukust väheneb põllumajanduse intensiivistumine: putukamürkide laialdane kasutamine ning üheülbaliste kultuuride kasvatamine. Kuigi pikaajalisi seireandmeid on vähe, ei ole Tederi sõnul raske märgata, kui putukavaesed on suured, intensiivselt majandatavad põllumassiivid võrreldes piirkondadega, kus säilinud rohkem maastikulist mitmekesisust.
Tederi sõnul on pestitsiidide mõju eriti tugev ühiselulistele putukatele, näiteks kimalastele, kes viivad koos õietolmuga pestitsiidijääke oma pesadesse. Teder lisas, et selle tõttu kannatavad ka vastsed ja väheneb populatsiooni elujõulisus. Ta ütles, et suurel maa-alal kasvatatavate põllukultuuride tõttu kannatab eriti taimtoiduliste putukaliikide mitmekesisus, sest seal pole neile lihtsalt sobivaid toidutaimi.
Eesti liblikateadlaste seltsi liige ja putukauurija Urmas Jürivete selgitas, et kliima soojenedes tulevad Eestisse soojalembesed putukaliigid, kes võivad külmal talvel ära surra. Jürivete lisas, et soojema kliima tõttu taanduvad Eestist külmalembesemad liigid.
Jürivete tõi välja, et just liblikate arvukus on vähenenud Eestis suuremate linnade ümbruses linnastumise tõttu, sest liblikate elupaigad kaovad. Intensiivset põllumajandust pidas suureks probleemiks ka Jürivete, kuid tõdes, et põllumeestelt ei saa putukate arvukuse stabiliseerimiseks nõuda tasuta lisatööd.
Putukauurija lisas, et selle arvelt muutub raskemaks põllumeeste konkurentsis püsimine. Lahenduseks putukate arvu vähenemisele peab Jürivete põldudevahelisi haljasribasid, kus kasvavad erinevad õistaimed. Ribade rajamise ja hooldamise jaoks võiks Jürivete hinnangul riik põllumeestele toetust maksta.
Põllumajandusettevõtja Priit Rosenberg selgitas, et põllumehed igal aastal kahjuritõrjet ei teegi, sest selleks pole vajadust. Rosenberg lisas, et sellistel juhtudel on kahjurite hulk selline, et loodus saab nendega ise hakkama.
Ettevõtja sõnul on Eesti põllupidajad piisavalt arukad ja toimetavad viljavaheldusplaani alusel. See välistab üldjuhul teravilja ja rapsi monokultuurina kasvatamise ühel põllul mitmel järjestikusel aastal. Viljavahelduse tagamine on ka üks Euroopa Liidu kehtestatud nõuetest, mille täitmist peab järgima iga tootja, nentis Rosenberg.
Rosenberg märkis, et tänapäeval ei ole tavatootmises põldu taimekaitsevahenditeta võimalik pidada, kuid neid tuleb kasutada vastavalt vajadusele ja mõistlikult sõltuvalt kultuurist ja ilmastikuoludest. "Kõigega peab arvestama, eriti keskkonnaga," ütles ettevõtja.
Seega tõdes Rosenberg, et putukatel ongi põldudel keeruline elada, sest seal toimub nende jaoks ebasobiv tegevus nii masintööde kui taimekaitse tõttu. Ta lisas, et Eestisse ei ole putukate jaoks eraldi haljasribasid vaja rajama hakata, sest sellised maa-alad on looduses juba kraavide, kivihunnikute, metsatukkade ja söötis põldude näol niigi olemas. | Põllumajandusmürgid hävitavad Eesti kliimat nautivaid putukaid | https://novaator.err.ee/886085/pollumajandusmurgid-havitavad-eesti-kliimat-nautivaid-putukaid | Kui mujal maailmas surevad putukad kliimasoojenemise tõttu, siis Eestisse toob see uusi putukaliike juurde. Paljud siinsed liigid hävinevad hoopis põllumajanduse intensiivsemaks muutumise tõttu. |
A. Le Coq Arenal toimunud põnevas kilbarite lahingus kogus Nulliring 56 punkti, hõbemedali teenis võistkond Mikri Hiir (Siim Kera, Kasper Elissaar, Asko Astmäe) 52 ning pronksi Vironia (Siim Boikov, Mati Räli, Urmet Paloveer) 51 punktiga.
Kokku osales 45 võistkonda, kelle koosseisus pani oma teadmised proovile 123 huvilist.
19 küsimust koostas Ruhnu vallavanem Siim Avi, 31 küsimust jalgpalliajakirjanik Joosep Susi. Kokku oli võimalik teenida 100 punkti.
10. Eesti meistrivõistlused jalgpalli mälumängus, 18. detsember 2018, A. Le Coq Arena:
1. Nulliring (Joonas Einfeldt, Silver Lulla, Raul Toomla) 56 p
2. Mikri Hiir (Siim Kera, Kasper Elissaar, Asko Astmäe) 52 p
3. Vironia (Siim Boikov, Mati Räli, Urmet Paloveer) 51 p.
4. Ümisejad* (Jaan Roos, Aron Härsing, Hannes Reinvald) 50 p.
5. Jalka* (Indrek Schwede, Mihkel Uiboleht, Kadi Parts) 50 p.
6. Barankad* (Rasmus Voolaid, Raul Ojassaar, Erki Lomp) 50 p.
7. Puupallurid (Andres-Andi Sarv, Andro Velberg, Rene Štrik) 47 p.
8. Taktikalaud (Kalle Voolaid, Anders Nõmm, Tarmo Tiisler) 46 p.
9. MG Keemik (Ott Järvela, Henri Sepp, Mario Sõrm) 45 p.
10. MRG vilistlased* (Kristjan Remmelkoor, Jaak Sõnajalg, Johannes Vedru) 44 p.
11. Purjus Bryan Adams* (Indrek Käo, Andres Lõhmus, Ivar Lepik) 44 p.
12. Lord Toobali Mõnuimpeerium (Kristjan Lukk, Dannar Leitmaa, Eigo Kaljurand) 42 p.
13. Vamos (Mikk Valtna, Villem Lõbu, Martin Raiste) 41 p.
14. Crna Gora lapsed* (Madis Liik, Karl Juhkami, Mihkel Annus) 40 p.
15. Anija mehed* (Mihkel Kuuse, Roland Aguraiuja, Andres Puusepp) 40 p.
16. TORU (Kristjan Leppik, Ants Põldoja, Toomas Lokk) 38 p.
17. EJL juhatus (Aivar Pohlak, Janno Kaljuvee, Marek Lemsalu) 37 p.
18. JK Piraaja (Kaarel Berg, Marti Laidre, Madis Orumaa) 33 p.
19. JK Jalgpallihaigla (Madis Hallimäe, Tarmo Linnamägi, Sander Pavlov) 32 p.
20. Viies Sektor duubel* (Mati Kesaväli, Lauri Juursoo, Andrus Kammer) 30 p.
21. Hülgeid täis* (Tõnis Nurk, Lauri Vanaselja, Ragnar Luts) 30 p.
22. Rail Basket (Mikk Saar, Rasmus Kirs, Oliver Eglit) 29 p.
23. Keila Mehhaniseeritud Vesiehituskolonn (Marko Välja, Margus Välja) 28 p.
24. Zurawski team (Martin Kasesalu, Lauri Evert, Ivar Eesmann) 27 p.
25. Saigon FC* (Mehis Sarrapik, Brandon Paimal, Ahto Rohtla) 26 p
26. Viljar Veski Monster Dunk* (Ott Arumeel, Rasmus Raidla, Tiit Liblik) 26 p.
27. Pojakese Sõbrad (Toivo Kivimets, Toomas Kalmet, Andres Leht) 25 p.
28. LG 75* (Margus Morševitski) 24 p.
29. Jagdtraum* (Mario Tromp, Ott Mõtshärg, Peeter Seppel) 24 p.
30. Copypasta* (Karel Miisna) 24 p.
31. Archimedes (Hillar Baumann, Eero Loonurm, Indrek Masing) 23 p.
32. Noorpiilurid* (Viljar Voog, Mihkel Järvamägi, Märt Mardisoo) 22 p.
33. Tondi KEK* (Urmas Oljum, Jaak Valdre) 22 p.
34. AS Roma > Barcelona + Bayern* (Päärn Volk, Rein Väin, Priit Kärner) 21 p.
35. Vutisõltlased* (Indrek Petersoo, Rasmus Mücker, Jürgen Petersoo) 21 p.
36. FC Reaal* (Kalle Roos, Jaak Ilomets, Andreas Sepp) 19 p.
37. - 38. Kim** (Marek Randma, Kaur Randma, Imre Teder) ja Rapla JK Atli** (Märten Pajunurm, Rein Pajunurm, Siim Jõgis) 19 p.
39. Põhjamaa Pojad* (Rauno Rüütel, Ahti Murd, Raigo Käen) 17 p.
40. LEGENDID* (Urmas Kaal, Risto Sarapik, Indrek Raudkivi) 17 p.
41. Arbujad (Frank Sumberg) 16 p.
42. FC Tatikad Platsil* (Rasmus Vatter, Aleksander Mark Kappi) 14 p.
43. FC Kose* (Mart Bukin, Pelle Pohlak) 14 p.
44. Sanera Villased Sokid (Aaren Kütt) 13 p.
45. Jalka Huvilised (Raigo Luhaorg, Markus Harald Pais, Rene Ron Vest) 10 p.
* - lõplik koht selgus lisaküsimuse alusel
** - mõlemad võistkonnad vastasid lisaküsimusele samamoodi | Jalgpalli mälumäng sai uue Eesti meistri | https://sport.err.ee/886082/jalgpalli-malumang-sai-uue-eesti-meistri | Kümnendat korda toimunud Eesti meistrivõistlused jalgpalli mälumängus said uue meistri, kelleks osutus võistkond Nulliring, keda esindasid Joonas Einfeldt, Silver Lulla ja Raul Toomla. |
Oscari teatris peetud sündmusel oli kohal terve kuninglik perekond: kroonprintsess Victoria koos prints Danieli ja väikese Estelle'iga, kuninganna Silvia ja kuningas Carl Gustaf, prints Carl Philip koos printsess Sofiaga ning printsess Madeleine abikaasa Christopher O'Neilliga.
Printsess Sofia Autor: TT/Scanpix
Printsess Sofia ja prints Carl Philip Autor: TT/Scanpix | Rootsi printsess Sofia kandis Eesti moedisaineri loomingut | https://menu.err.ee/886075/rootsi-printsess-sofia-kandis-eesti-moedisaineri-loomingut | Teisipäeva õhtul kandis Rootsi printsess Sofia Stockholmis kuninganna Silvia 75. sünnipäevale pühendatud seminaril Eesti disaineri Lilli Jahilo moeloomingut. |
Austraalias läbiviidud uuringu tulemused on selle kaasautori Briony Swire'i sõnul sellegipoolest lootustandvad. Eelnevalt oli võtnud Northeasterni Ülikooli järeldoktor kolleegidega luubi alla USA valijaskonna. Sealsete kandidaatide valeväidete ümberlükkamine inimeste käitumist ei mõjutanud.
Veelgi enam, suur osa ebameeldivatest faktidest unustati nädalaga. Teisisõnu, "trumpilikult käituvatel poliitikutel oli võimalik levitada (USA-s) oma valesid karistamatult ja populaarust kaotamata". Võtmerolli mängisid analüüsi kohaselt eelnevad tugevad poliitilised veendumused.
Sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes on süvenenud viimastel aastatel elanikkonnas lõhe ka Austraalias. Näiteks määratlesid riigi suuremates parteides end 2016. aastal poliitilisel spektril mõõdukatena vaid 25 protsenti poliitikutest. Võrreldes USA presidendivalimiste eel toimunuga on sealsed debatid siiski suhteliselt vaoshoitud.
Seda iseloomustavad Swire'i hinnangul suuremate parteide juhtfiguuride Malcolm Turnbulli ja Bill Shorteni poliitiliste valede suurus: "need kahvatusid eriti Donald Trumpi levitatud väärinfo kõrval, kuigi kvantitatiivselt on valede ulatust raske hinnata".
Värske katseseeria raames lasid teadlased lugeda 370 uurimisalusel Turnbulli ja Shorteni väidete faktikontrolli. Mõnede ette sattus neli müüti ja neli fakti, teised nägid nelja müüti ja vaid ühte tõeks osutunud seisukohta.
"Valimiseelistuste muutuste põhjal tundub, et tõde läks inimestele tõesti korda, kuid seda juhul, kui tõesed ja valed väited ei tasakaalustanud üksteist silmatorkavalt," kirjutas Swire. Võrreldes USA valijaskonnaga oli vahe märgatav. Sealseid valijaid ei heidutanud isegi teadmine, et nende kandidaadi viiest seisukohast põhines valel neli.
Tulemused viitavad, et isegi riigis, kus toetatakse äärmuslikemate vaadetega kandidaate laiemalt, võib aidata hoida faktikontroll pidevalt valedele toetuvaid poliitikuid võimust eemal. Poliitikute jaoks võib piisata juba selle ohust. Swire tõi selle toetuseks paari aasta taguse töö, mille põhjal levitasid rahvaesindajad USA-s väärinfot harvem, kui neile tuletati meelde, et samas osariigis kontrollib keegi nende väidete paikapidavust süstemaatiliselt.
Veel rohkem kasu võib tõusta sellest riikides, kus on valimas käimine kohustuslik. "Vabatahtlikkuse alusel toimivates riikides võivad inimesed aga valeväite paljastanud faktikontrollide mõjul üldse hääletamata jätta," nentis Swire. Uuringu ülesehitus ei võimaldanud teadlastel ka seekord välja selgitada, kui püsivalt faktikontroll inimeste arvamusi mõjutas.
Reaalses maailmas võib jääda väite kontrollimisele pühendatud loo lugemise ja valimise vahel nädalaid või isegi kuid. Nii ei teeks paha, kui parteid oleksid valmis poliitilise kultuuri parandamise huvides ise oma eksimusi tunnistama. "Teiste tööde põhjal saab kummutada väärinfot kõige edukamalt partei, mille kandidaadid selle lendu lasid," leidis järeldoktor.
Uurimus ilmus ajakirjas Royal Society: Open Science. | Uuring: sarivaletajatest poliitikute toetust vähendab regulaarne faktikontroll | https://novaator.err.ee/885981/uuring-sarivaletajatest-poliitikute-toetust-vahendab-regulaarne-faktikontroll | Poliitiku suust kõlavate valeväidete ümber lükkamine muudab küll valijate maailmapilti, kuid meeliskandidaadi asemel kellegi teise eelistamiseks peab jääma nende lemmik valega vahele mitmeid kordi järjest, selgub värskest teadustööst. |
Salaküttimisega tegelesid lisaks kõige karmima karistuse saanud David Berryle ka tema isa ja kaks venda. Missouri ja Kansase võimud uurisid ulatuslikku salaküttimist umbes üheksa kuud ning juurdlus tõi kaasa rohkem kui 230 erinevat kriminaalsüüdistust 14 Missouri elanikule, vahendas Guardian.
Keskkonnaametnikud on nimetanud juhtumit üheks suuremaks salaküttimisprotsessiks Missouri osariigi ajaloos. Sisuliselt tappis Berry sadu hirvi ilma vastavat luba omamata. Prokurör rõhutas kohtus, et tapetud hirvede puhul kasutasid öösel tegutsenud salakütid ainult päid, et neid trofeedena maha müüa, ülejäänud osa loomast jäeti lihtsalt metsa vedelema.
Lawrence'i maakonna kohtunik Robert George määraski Berryle lisakaristuse, mille kohaselt peab ta vanglas regulaarselt "Bambit" vaatama ning esimene seanss peab aset leidma enne käesoleva aasta 23. detsembrit.
Joonisfilmi "Bambi" režissööriks oli David Hand ja see põhines Felix Salteni lasteraamatul. Filmi peategelaseks on hirvevarss Bambi, kelle ema tapetakse jahimehe poolt. | USA kohtunik käskis salakütil vanglas regulaarselt "Bambit" vaadata | https://www.err.ee/886074/usa-kohtunik-kaskis-salakutil-vanglas-regulaarselt-bambit-vaadata | Missouri kohus mõistis hiljuti aastaks ajaks vangi ühe salaküti, kellele kohtunik määras ka ebatavalise lisakaristuse. Nimelt peab süüdimõistetu vanglas oleku ajal vaatama vähemalt kord kuus Walt Disney kompanii 1942. aasta joonisfilmi "Bambi". |
"Olin septembriks ikka päris väsinud ja lisaks vaevas mind tagareie kinnituskohtade vigastus, mille tõttu ka vormi tagasisaamine võttis rohkem aega. Kuulasin ka füsioterapeudi soovitusi, et jooksukoormust vähendada ja jõusaalis rohkem tegeleda spetsiaalsete harjutuste tegemisele. See kandis vilja, nüüdseks võin küll öelda, et olen vigastusest võitu saanud ning jooksuvormilgi enam viga pole," vahendab ajakiri Jooksja.
Fosti tunnistas, et see algus mäestikus kerge polnud. "Kui tuled ikka nullvormiga, siis kohalikud naisedki jooksevad sust mööda. Nädal nädalaga nägin, kuidas vorm ja enesetunne tõusevad, kohalik füsioterapeut tegi ka korralikku tööd ja ütles, et kahe nädala pärast on kõik korras. Ise ma muidugi ei uskunud, kuid nägin vaeva selle kallal," märkis Fosti.
Mõne aja pärast liitus ta teisipäevaste fartlekkidega, tehes 20 seda korda minut üle minuti. "Esimene kord lõpetasin koos Euroopa 10 km meistriga, Iisraeli lipu all jooksva keenialannaga. Teine kord olin juba sama ajaga 800 m rohkem jõudnud joosta. Minu treeningutega liitus Mauritiuselt pärit olümpiamaratoonar David, kes elab ise Austraalias. Eks konkurents on edasiviiv jõud nii me üksteist treeningutel utsitasime," mainis Fosti. | Roman Fosti treenib Keenias Euroopa meistri ja olümpia maratoonariga | https://sport.err.ee/886067/roman-fosti-treenib-keenias-euroopa-meistri-ja-olumpia-maratoonariga | Nüüdseks juba kaks kuud Keenia mäestikulaagris Itenis uueks hooajaks valmistuv Sparta jooksja Roman Fosti keskendub tõsisematele treeningutele, kuid tunnistas, et algul läks vormi saamine rohkem aega ning jooksis koos Euroopa 10 000 m naiste meistri Iisraeli esindava Keenia päritolu Lonah Chemtai Salpeteriga, ent praegu harjutab koos olümpialasest maratoonariga. |
10.–14. veebruarini toimuval Virmaliste festivalil astub üles valik Eesti Interpreetide Liidu liikmeid. Nii jõuab neljal õhtul publiku ette pea 80 Eesti instrumentalisti ja lauljat. Iga festivalikontsert toob lavalaudadele erinevate põlvkondade ja erialade esindajad. Festivali jooksul astuvad lavalaudadele teiste hulgas Marten Altrov, Anna-Liisa Bezrodny, Tuuri Dede, Sten Heinoja, Ivari Ilja, Risto Joost, Age Juurikas, Robert Jürjendal, Marcel Johannes Kits, Kristo Käo, Ingely Laiv, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mari Poll, Mihkel Poll, Johan Randvere, Rein Rannap, Heigo Rosin, Triin Ruubel, Peeter Sarapuu, Theodor Sink, Ralf Taal, Henry-David Varema, Toomas Vavilov, Virgo Veldi, Linda-Anette Verte, Villu Veski ja teised.
Mitmetahulise festivali kavas kõlab muusika varasest barokist romantismi, nüüdismuusika ning jazzini. Olulisel kohal on ka Eesti klassika kuldvarasse kuuluvad teosed ning eesti heliloojate uudislooming.
Festivali nimi "Virmalised" on läbiv kujund Eesti heliloomingus aga ka interpretatsioonis, sümboliseerides Eesti Interpreetide Liidu värvikirevat ning eriilmelist liikmeskonda. Festivali idee on tutvustada eesti laiahaardelist interpretatsioonikunsti ning tuua kuulajani meistriteosed eesti ja maailma muusika varamust. Festivali kunstilised juhid on Mihkel Poll ja Henry-David Varema. | Eesti Interpreetide Liit avalikustas juubelifestivali programmi | https://kultuur.err.ee/886071/eesti-interpreetide-liit-avalikustas-juubelifestivali-programmi | Eesti Interpreetide Liidu teist korda toimuv festival Virmalised on pühendatud liidu 20. aasta juubelile. Festival annab ülevaate Eesti interpretatsioonikunsti rikkusest ning mitmekülgsusest. |
Alles hiljuti andis Levadia spordidirektor Sergei Pareiko teada, et soovivad tulevasel hooajal Morellit oma tiimi esindamas näha, kirjutab Soccernet.ee.
Brasiilia ja Itaalia topeltkodakondsusega ründav poolkaitsja mängis 2017. aastal FC Levadia särgis 22 Premium liiga mängus, lõi 16 väravat ning andis seitse tulemuslikku söötu.
Middlesbroughi naastes ei leidnud klubi talle rakendust ja üsna kiiresti liitus ründaja League One tiimi Fleetwood Towniga. Tänavu suvel liitus Morelli oma kodumaa klubi Ituanoga, mis mängib Sao Paulo meistrisarjas. | Levadiaga taasliitus tuttav brasiillane | https://sport.err.ee/886064/levadiaga-taasliitus-tuttav-brasiillane | Brasiilia jalgpallur Joao Morelli (22) on tagasi Eestis ning liitub FCI Levadia treeningutega, teatab klubi oma sotsiaalmeedias. |
Jutt käib viiest ideest, millele puudub praegu rahaline kate riigieelarves või riigieelarve strateegias. Seega ei sisaldu need ka tegevuskava baasstenaariumis.
Kuigi valitsus andis 2017. aastal rohelise tule Haapsalu raudtee esimeseks etapiks ehk Riisipere-Turba lõiguks, millele kulub üle seitsme miljoni euro, läheks Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee hinnanguliselt maksma 65 miljonit eurot.
Teine suur plaan on välja ehitada Tallinna ringraudtee. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama.
Tegevuskava seletuskiri märgib, et järgmise viie aasta jooksul tuleks valitsusel otsustada projekti võimalikkus, kuna raudteetrass piirneb osaliselt Rail Baltic trassiga.
Projekti ligikaudne maksumus on esmastel hinnangutel 112 miljonit eurot ning see summa ei sisalda võimalikke kaasnevaid ümberehitustöid Kopli ja Ülemiste jaamades.
Veelgi kulukam idee on raudtee Tallinna-Narva, Tapa-Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteelõikude elektrifitseerimine, mis maksab esialgsel hinnangul 300 miljonit eurot, millele lisanduvad kulud elektriveeremi soetamiseks.
Projekti eesmärgiks oleks viia rohkem kaubavedusid raudteele ja vähendada liikluskoormust maanteel ning aidata Eestil täita ka Euroopa Liidu CO2 heitmete koguse vähendamise nõudeid.
Otsuste ootel on ka Valga-Koidula raudtee renoveerimine ja avamine reisirongiliikluseks. See maksaks hinnanguliselt kuni 45 miljonit eurot.
Kõige väiksema kulu tooks projektidest Tallinna-Rapla raudteelõigu läbilaskevõime suurendamine, mis maksaks umbes 5 miljonit eurot. | Paberil olevad raudteeprojektid nõuaks pool miljardit eurot | https://www.err.ee/886065/paberil-olevad-raudteeprojektid-nouaks-pool-miljardit-eurot | Valitsus plaanib peagi kinnitada raudteeinfrastruktuuri tegevuskava aastateks 2019-2024, mis muu hulgas toob esile poole miljardi eest projekte, mille edasine saatus sel perioodil otsustada tuleks. |
"ÜRO peaassambleel hääletatakse õiguslikult mittesiduvaid deklaratsioone aastas sadu. On kahetsusväärne, et valitsus ei jõudnud selles küsimuses ei ühte- ega teisipidi otsuseni ning seetõttu lähtusin mina suursaadikule juhist andes riigikogu poolt heakskiidetud avaldusest. Selles on öeldud, et Eesti Vabariigi seadusandja toetab globaalset ränderaamistikku," ütles Mikser (SDE) ERR-ile.
Välisminister lisas, et ränderaamistiku laadseid resolutsioone tuleb ÜRO-s hääletusele aastas sadu ja mitte ühegi puhul pole valitsus eelnevalt seisukohta kujundanud, vaid see on olnud välisministeeriumi töö.
"Kui hääletus hilisõhtul toimub, siis Eesti toetushääl ei saa meile õiguslikult siduvaks ja välislepinguks. Oleme suveräänsed kujundama oma sisserändepoliitikat ja piiripoliitikat ka edaspidi. Me oleme ÜRO-s hääletanud mitmeid teisi resolutsioone, mida valitsus pole arutanud. See on välisministeeriumi töö. Tegemist on poliitilise küsimusega, mida üritatakse näidata õigusliku küsimusena," sõnas Mikser.
Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) aga leiab endiselt, et rändelepe tekitab Eesti riigile tulevikus kohustusi.
"Olen oma kirjas välisministrile toonud esile rea rändeleppega seotud tõsiseid probleeme. Kordan selgelt oma seisukohta, mida väljendasin ka kirjas välisministrile: Eesti suursaadik ei peaks täna andma oma poolthäält rändeleppele. Vabariigi Valitsus mandaati leppe allkirjastamiseks andnud ei ole," sõnas Reinsalu kolmapäeval.
Justiitsministri sõnu pani tegi ta ettepaneku leppe mõjude hindamiseks luua justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi juhtimisel ekspertkomisjon, kes hindab poliitilisi ja õiguslikke tagajärgi.
"Selle asjaga pole meil mingisugust vajadust tormata," sõnas Reinsalu. | Reinsalu Mikserit ümber ei veennud: Eesti saadik toetab ÜRO-s rändelepet | https://www.err.ee/886063/reinsalu-mikserit-umber-ei-veennud-eesti-saadik-toetab-uro-s-randelepet | Välisminister Sven Mikser ütles, et Eesti suursaadik ÜRO-s Sven Jürgenson toetab kolmapäeva õhtul peaassambleel toimuval arutelul ÜRO ränderaamistikku, kuigi justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus seda mitte tegema. |
Lisaks kodumaistele lektoritele astuvad üles sellised nimekad tegelased nagu Soome läbi aegade üks edukamaid korvpallureid Hanno Möttölä, kogemustega NBA agent Jason Filippi, kogenud rahvusvaheline treener Russell Bergmann ja paljud teised.
Korvpalliliidu spordidirektori Alar Varraku sõnul oli koolituse planeerimisel selge eesmärk tuua Eestisse rahvusvahelise kaliibriga lektorid. "BSBC näol on tegemist regiooni ühe olulisema noorteturniiriga ja oleme igal aastal Eesti treeneritele võistluste ajal koolituse organiseerinud. Sel aastal soovisime lisaks uudsetele ja huvitavatele kõrgel tasemel loengutele pakkuda lisandväärtust ka välismaalt kohale sõitvatele korvpallitreeneritele. Seetõttu on palju välislektoreid ja kogu koolitus toimub inglise keeles," selgitas Varrak.
Koolituse esimene päev keskendub kolmele teemale: turundus- ja sotsiaalmeediategevused korvpalliklubidele, treenerite ja kohtunike vaheline kommunikatsioon ning korvpallurite treenimise psühholoogia.
Teise päeva põhirõhk on selgelt noormängijate rahvusvahelistel üleminekutel, kus näpunäiteid jagavad Rahvusvahelise Korvpalliliidu jurist Benjamin Schindler, kogemustega NBA skaut Jason Filippi, Sigma spordi agent Fabio Ceneri ja Soome endine tippkorvpallur Hanno Möttölä. Lapsevanema rakursist räägib Veiko Jurkatamm, kelle mõlemad pojad siirdusid korvpallurikarjääri jätkama välismaal – vanem poeg Taavi USA-s, San Francisco Ülikoolis ning Mikk Itaalias, Ravenna korvpalliklubis.
Läänemere korvpalliturniiril löövad kaasa Eesti, Läti, Soome ja Rootsi U-16 ja U-18 vanuseklassi poisid ja tüdrukud. Mängud peetakse 3.-5. jaanuarini. | Korvpallitreenerite koolitusel esinevad nimekad lektorid | https://sport.err.ee/886055/korvpallitreenerite-koolitusel-esinevad-nimekad-lektorid | 3.-4. jaanuaril toimub Tallinnas, Audentese Spordihoones Balti mere maade karikaturniir korvpallis, mille raames korraldab Eesti Korvpalliliit rahvusvahelise treenerite koolituse BSBC Clinic 2018. |
Sadu tuhandeid ettevõtjaid esindava viie organisatsiooni (CBI, Institute of Directors, British Chambers of Commerce, Federation of Small Businesses, EEF) avalduse kohaselt raiskavad poliitikud aega omavahelisele arveteklaarimisele selle asemel, et lahendada praktilisi küsimusi, vahendasid BBC ja Guardian.
Avalduses hoiatatakse, et nn karmi Brexiti ettevalmistamiseks ei jätku enam aega ja ettevõtted ei jõua järelejäänud saja päeva jooksul end valmis panna Euroopa Liidust lepinguta lahkumiseks.
"Ettevõtted oleksid silmitsi tohutu hulga uute tollimaksudega. Katkestused sadamates hävitaksid hoolikalt kavandatud tarnevõrgustikud. Alates logistikafirmadest kuni kindlustusfirmade ja finantsteenusteni - maailmas juhtival kohal olev Ühendkuningriigi teenustesektor oleks tarbetult ebasoodsas olukorras ja paljud meie kvalifikatsioonid ei omaks Euroopa Liidus kehtivust. Nii Ühendkuningriigi kui ka Euroopa Liidu kodanikele, kes välismaal töötavad, peaksid elama tõsise ebakindlusega oma tuleviku osas," seisab avalduses.
Briti valitsus teatas teisipäeval, et praegu on esmatähtis valmistuda just lepinguta Brexitiks. Ettevõtjad nendivad oma avalduses, et jälgivad parlamendis toimuvat õudusega.
"Vastutus leida tee edasi liikumiseks lasub nüüd otseselt parlamendi 650 rahvasaadikul. Keegi ei taha pikendada ebakindlust, kuid igaüks peab meeles pidama, et ettevõtted ja kogukonnad vajavad aega tulevaste muutustega kohanemiseks. Ühendkuningriigi juhtivate ettevõtlusorganisatsioonidena palu me kõigi parteide rahvasaadikuid, et nad jõulupühade ajal oma valimisringkondadesse naaseksid ja räägiksid sealsete äriringkondadega. Me loodame, et nad kuulavad ja peavad meeles, et kui nad parlamenti tagasi tulevad, on majanduse tulevik nende kätes," märkisid allakirjutanud lõpetuseks. | Briti ettevõtjad Brexiti teemal: jälgime parlamendis toimuvat õudusega | https://www.err.ee/886057/briti-ettevotjad-brexiti-teemal-jalgime-parlamendis-toimuvat-oudusega | Briti ettevõtlusorganisatsioonid tegid ühisavalduse, milles kritiseerivad poliitikuid Brexiti-vaidluste pärast ning selle eest, et Ühendkuningriik võib seetõttu üha tõenäolisemalt lahkuda Euroopa Liidust ilma lahkumisleppeta. |
Kogumikus avaldatud tekstid jäid autori eluajal avaldamata või avaldati need vaid kärbitud kujul, samuti sisaldab raamat algupäraselt vene keeles kirjutatud artikleid, mis on varem ilmunud vaid tõlgituna teistesse keeltesse. Lotmani tööd on jagatud kronoloogia, žanri ja teema järgi kolme rühma. Esimene osa koosneb 1960. aastatel kirjutatud poleemilistest ja ülevaatlikest artiklitest, kus arutletakse strukturalismi eluliste eesmärkide, strukturaal-semiootilise meetodi eripära ja selle ajalooliste juurte üle.
Teises osas avaldatud materjalid on seotud Lotmani tööga entsüklopeediaväljaannetele 1960.–1970. aastate vahetusel. Kolmas osa sisaldab materjale, mis on seotud tšehhi strukturalismi rajaja Jan Mukařovský valitud artiklite venekeelse kogumikuga, mille Lotman 1960ndate lõpul ette valmistas, aga mis jäi ilmumata.
Raamat on varustatud mahuka ja üksikasjaliku akadeemilise kommentaariumi ning saateartiklitega Igor Pilshchikovi, Nikolai Posseljagini ja Mihhail Trunini sulest.
Euroopa strukturalismi ajaloo silmapaistev asjatundja Natalia Avtonomova on väljaande kohta öelnud: "See raamat on pühendatud tänapäeva humanitaarteadmise ajaloo olulisimale perioodile, mis sai määravaks Tartu–Moskva koolkonna loomisel. Kirjutiste eri redaktsioonide ja avaldamata tekstide ajalugu on inimlik ja vaimne draama, mis seab meid silmitsi toonase olukorraga ja selle ületamise katsetega ning tõendab (vist vastuväiteliselt) inimese võimalusi, millesse Lotman alati uskus."
Uut publikatsiooni soovitab kolleegidele Boriss Gasparov, kes oli 1960. aastate lõpul – 1980. aastate algul Tartu ülikooli professor ja üks aktiivsemaid Tartu–Moskva koolkonna liikmeid: "Lotmani teoreetiliste mõttekäikude esimese staadiumi tõendina on see raamat koos koostajate põhjalike kommentaaridega väärtuslik panus humanitaarteadusesse."
Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas "Bibliotheca Lotmaniana". | Ilmusid Juri Lotmani vähetuntud kirjutised | https://kultuur.err.ee/886052/ilmusid-juri-lotmani-vahetuntud-kirjutised | Tallinna Ülikooli kirjastuselt on ilmunud raamat "О структурализме: Работы 1965–1970 годов" ("Strukturalismist: Töid aastatest 1965–1970"), mis avab Juri Lotmani vähe tuntud ja tundmatute publikatsioonide sarja. Väljaanne sisaldab Lotmani tekste strukturalismist kirjandusteaduse lätetel, strukturaalse poeetika küsimustest ja vaimukultuuri nähtuste strukturaal-semiootilisest käsitlusviisist. |
Victor Öberg esindab Eesti rahvusmeeskonda ja igapäevaselt Thorengruppen SK klubi. Rahvusnaiskonda kuuluv Kati Kütisaar mängib NST-Lappeenranta naiskonda.
Lisaks aasta mängijatele selgusid ka aasta noormängijad ja aasta treenerid.
Parim noormängija: Remu Keltanen (U-19 juunioride koondis, EraViikingit)
Parim noormängija: Saskia Ormak (Sparta naiskond)
Aasta noortetreener: Argo Kungla
Aasta treener: koondmeeskonna treeneritetiim Risto Lall ja Jonas Thomsson | Selgusid Eesti aasta saalihokimängijad | https://sport.err.ee/886031/selgusid-eesti-aasta-saalihokimangijad | Eesti 2018. aasta parimateks saalihokimängijateks nimetati Victor Öberg ja Kati Kütisaar. |
EL-i diplomaatiliste esinduste post reedab ärevust USA presidendi Donald Trumpi käitumise pärast ning muret Hiina, Venemaa ja Iraaniga seoses.
Leke, mille avastas küberturbefirma Area 1, meenutab USA välisministeeriumi diplomaatilist teabevahetust, mille tõi 2010. aastal avalikkuse ette WikiLeaks.
EL-i puhul on saak siiski palju väiksem ja sisaldab vähem salajast materjali, kirjutas NYT.
Ühes saadetises kirjeldab EL-i diplomaatiline esindus Moskvas Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini juulikuist Helsingi tippkohtumist kui "edukat (vähemalt Putini jaoks)".
Teises antakse detailselt aru kohtumisest Hiina presidendi Xi Jinpingiga, milles too kurdab Trumpi kaubandustaktika üle ja ütleb, et USA käitub nagu "reegliteta vabastiilis poksimatšil", ning tõotab mitte järele anda.
Materjali hulgas leidub ulatuslikke ülevaateid olukorrast Ukrainas ning veebruarist pärinev hoiatus, et Moskva on võib-olla juba paigutanud annekteeritud Krimmi tuumalõhkepead.
Area 1 andmetel sarnaneb tehnika, mida häkkerid kolme aasta jooksul kasutasid, Hiina sõjaväe eliitüksuse omale, vahendas NYT.
Diplomaatilisele postile pääseti ilmselt ligi Küprosel töötavatele EL-i ametnikele suunatud "õngitsemisega".
Suure osa andmevahetusest moodustavad iganädalased raportid EL-i diplomaatilistelt esindustelt üle maailma, mis keskenduvad liidrite ja ametnike vestlustele.
Tundlikumat ja salajast infot edastab EL teise, turvalisema süsteemi kaudu. | Leht: häkkerite kätte langes tuhandeid EL-i diplomaatilisi sõnumeid | https://www.err.ee/886043/leht-hakkerite-katte-langes-tuhandeid-el-i-diplomaatilisi-sonumeid | Arvatavasti Hiinaga seotud häkkerid on pääsenud ligi tuhandetele tundlikele Euroopa Liidu diplomaatilistele sõnumitele, teatas USA päevaleht New York Times kolmapäeval. |
45-aastane Solskjaer esindas Manchester Unitedit aastatel 1996–2007, lüües 366 mänguga 126 väravat. Norralane kirjutas end 20-kordse Inglismaa meisterklubi ajaloo annaalidesse 1999. aastal, kui lõi Meistrite liiga finaalis üleminutitel Müncheni Bayerni vastu 2:1 võiduvärava. Solskjaer tuli ManU-ga kuuel korral Inglismaa meistriks ja võitis kaks Inglismaa karikat.
Treeneriametit peab Ole Gunnar Solskjaer alates 2008. aastast, mil asus Manchester Unitedi reservmeeskonna juhendajaks. Endine ründaja juhendas meeskonda kolm aastat ja tüüris nad ka 2010. aastal reservmeeskondade liiga meistriks. 2011. aastal naasis Solskjaer Norrasse, kus juhendas kolm aastat endist koduklubi Moldet, viies meeskonna kahel järjestikusel aastal Norra meistriks. 2014. aastal oli ta ka Inglise kõrgliigaklubi Cardiff City peatreener.
2015. aasta sügisel naasis Solskjaer Molde etteotsa, kus töötab tänaseni. Molde lõpetas tänavused Norra meistrivõistlused teise kohaga.
Käesoleva hooaja lõpuni peatreeneri ametis oleva Solskjaeri esimene mäng Unitedi juhendajana saab olema tuleval laupäeval Cardiff City vastu.
We can confirm that Ole Gunnar Solskjaer has been appointed as caretaker manager until the end of the 2018/19 season.
He will be joined by Mike Phelan as first-team coach, together with Michael Carrick and Kieran McKenna. #MUFC
— Manchester United (@ManUtd) December 19, 2018 | Manchester United nimetas ajutiseks peatreeneriks endise ründetuusa | https://sport.err.ee/886004/manchester-united-nimetas-ajutiseks-peatreeneriks-endise-rundetuusa | Teisipäeval Jose Mourinho vallandanud Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Manchester United nimetas ajutiseks peatreeneriks klubi ründelegend Ole Gunnar Solskjaeri. |
Kohtumine peetakse pühapäeval, 30. detsembril kell 14.00 pärast naiste Meistriliiga mängude lõppu ja enne Premium liiga teise võistluspäeva algust. Mänguajaks on 2x15 minutit.
Võistkonnad kohtusid ka eelmise aasta turniiril, kui peamiselt Eesti koondise legendidest koosnenud jalgpalliliidu esindus võttis võidu. | Jalgpalli aastalõputurniiril kohtuvad EJL ja spordiajakirjanikud | https://sport.err.ee/886020/jalgpalli-aastaloputurniiril-kohtuvad-ejl-ja-spordiajakirjanikud | Aastalõputurniiri viimasel päeval lähevad meelelahutuslikus sõprusmängus vastamisi Eesti Jalgpalli Liidu võistkond ning spordiajakirjanike võistkond FC Cosmos. |
Teater. Muusika. Kino detsembrinumbris toovad kriitikud teatriankeedis välja oma lemmikud möödunud teatrihooajast. Ene Metsjärv ja Marju Riisikamp kirjutavad XI Rahvusvahelisest festivalist "Klaver", Igor Garšnek ja Saale Kareda analüüsivad Pärdi päevadel kõlanud teoseid, Karin Paulus hindab Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektuuri, Silver Õun arvustab Marianne Kõrveri portreedokumentaali "Lageda laulud. Tõnu Kõrvits" ja Tiina Mattisen jätkab Peeter Lilje aegse ERSO ajalooga aastatel 1980–1990.
Kinoosas on vaatluse all Andri Luubi dokumentaalfilm "Isa Guy" (Eva Koff), Kirill Serebrennikovi mängufilm "Leto"/"Suvi" (Lauri Sommer), Miloš Formani loominguline pärand (Olev Remsu) ja Soome-ugri filmifond SUFF (Edina Csüllog). "Vastab" lavastuskunstnik Iir Hermeliin.
TMK õnnitleb oma tänavusi laureaate: Oliver Issakut, Mattias Sonnenbergi, Kerri Kottat, Katre Pärna ja Mihhail Lotmani. | Teater. Muusika. Kino õnnitleb laureaate ja avaldab teatriankeedi | https://kultuur.err.ee/886025/teater-muusika-kino-onnitleb-laureaate-ja-avaldab-teatriankeedi | Tutvustame TMK detsembrinumbrit. |
1949. aasta 1. jaanuaril sündinud Jaroslavski lõpetas Kaasani ülikooli 1971. aastal ning temast sai Eesti advokatuuri liige 1987. aasta 21. novembril.
Jaroslavski alustas vandeadvokaadina tegevust 1992. aasta 20. veebruaril.
Jaroslavski osales kaitsjana paljudes avalikkuse tähelepanu pälvinud kriminaalasjades.
Tema kaitsealuseks oli ka altkäemaksu võtmises kahtlustatav Tallinna Linnatranspordi (TLT) endine remonditöökodade asejuht Jaanus Vink. | Suri vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski | https://www.err.ee/886027/suri-vandeadvokaat-anatoli-jaroslavski | Eelmisel reedel suri Tallinnas tuntud vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski (69). |
Nikita Kutšerov viis külalised üheksandal minutil 1:0 juhtima, kuid Tyler Motte viigistas pool minutit hiljem seisu 1:1-le. Kolmandiku lõpus taastas Cedric Paquette Lightningu 2:1 eduseisu.
Teisel kolmandikul viis Adam Erne tabeliliidrid 3:1 juhtima ja kuigi Christopher Tanev suutis viimasel kolmandikul vähendada kaotusseisu ühele väravale, siis tabamused Steven Stamkoselt ja Ondrej Palatilt tõid külalistele kindla 5:2 võidu.
Järjekordse võidu sai kirja ka Tampa Bay lähim jälitaja Toronto Maple Leafs, kes purustas võõrsil New Jersey Devilsi koguni 7:2. Toronto poolelt sai kaks väravat kirja Tyler Ennis, skoori tegid veel John Tavares, Auston Matthews, Patrick Marleau, Mitchell Marner ja Morgan Rielly.
Liiga üldliider Tampa Bay on kogunud 35 mänguga 54 punkti. Teisel kohal asuval Torontol on 34 mängust ette näidata 46 punkti. Kolmandal kohal asuval läänekonverentsi liidril Winnipeg Jetsil on samuti 34 kohtumisest 46 silma.
Tulemused:
Buffalo – Florida 2:5
New Jersey – Toronto 2:7
New York Rangers – Anaheim 3:1
Philadelphia – Detroit 3:2
Minnesota – San Jose 0:4
Chicago – Nashville 2:1
Dallas – Calgary 2:0
Arizona – New York Islanders 1:3
Edmonton – St. Louis 1:4
Vancouver – Tampa Bay 2:5
Los Angeles – Winnipeg 4:1 | NHL-i tabelitipud võtsid kindlad võidud | https://sport.err.ee/886017/nhl-i-tabelitipud-votsid-kindlad-voidud | Jäähokiliigas NHL naasis tabeliliider Tampa Bay Lightning võidurajale, kui võõrsil alistati Vancouver Canucks 5:2. |
Kohtunikuabisid on ametis 51. Lisaks Tartu maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohtunikuabidele (47) kuuluvad määruse sihtrühma ka Pärnu maakohtu maksekäsuosakonna kohtunikuabid (4).
Määruse rakendamisega 2019. aastast tõuseb kohtunikuabi palk seitse protsenti ehk 2000 euroni. Kolme osakonnajuhataja palk hakkab eelnõu kohaselt olema 2700 eurot.
See tähendab kulude kasvu hinnanguliselt 107 300 eurot. Justiitsministeeriumi kinnitusel on vahendid selleks olemas I ja II astme kohtutele eraldatud personalikulus. | Kohtunikuabi palk tõuseb 2000 euroni | https://www.err.ee/886021/kohtunikuabi-palk-touseb-2000-euroni | Kohtunikuabi ametipalk olnud kolm aastat 1870 euro tasemel, kuid uuest aastast tõuseb see 2000 euroni. |
Sel laupäeval, 22. detsembril, kui Otepää hakkab kandma talvepealinna tiitlit, allkirjastavad Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluva Tšetšeeni Vabariigi turismiminister Muslim Baitazijev ja Otepää vallavanem Kaido Tamberg koostöödeklaratsiooni.
"Kokkuleppe kohaselt avavad kaks mägirahvaste pealinna teineteisele oma turismiinfo väravad – Otepää turismiinfokeskuses avatakse Tšetšeenia infolett ning Tšetšeenia pealinnas Groznõis Otepää ja Eesti infolett. Avatavas infopunktis on saadaval Tšetšeeniat kui reisisihtkohta tutvustavad trükised vene, inglise ja eesti keeles," teatab Otepää vald oma pressiteates.
"Mul oli sügisel põgusalt võimalik külastada Tšetšeeniat - see on turvaline ja külalislahke maa tohutu loodus- ja kultuuripärandiga. Usun, et meie kaasmaalased leiavad peagi tee Kaukaasia südamesse. Täna on meil vastuvisiidil Tšetšeenia turismiminister härra Baitazijev, kellega koos avame Otepääl Tšetšeenia infopunkti," kommenteeris sündmust Otepää vallavanem Kaido Tamberg.
Otepää ja Eesti infostendi avamine Groznõis on plaanis järgmise aasta märtsis-aprillis, kui Otepää piirkonna turismiettevõtjaid ja reisikorraldajaid oodatakse Tšetšeeniasse reklaamreisile.
Lisaks turismiinfokoostööle planeerivad Otepää ja Groznõi ka kultuurikoostööd nagu kollektiivide vastastikused esinemised ja ühisürituste korraldamine.
"Kaukaasias elab 15 miljonit inimest. See on kasvava ostujõuga piirkond, kus kindlasti tasub olla meie turismiinfoga kohal. Loodame peagi meil ka sealtmaalt suusatajaid ja muidu huvireisijaid näha", lisas Kaido Tamberg.
Tšetšeeni Vabariik kuulub Venemaa Föderatsiooni. Lisaks neile peab Groznõid oma pealinnaks ka tunnustamata Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.
Groznõis elab 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 270 600 inimest. Esimese ja Teise Tšetšeenia sõja käigus 1990ndatel hävitati 80 protsenti linnast.
Tšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia mägialadel ja Tereki-äärsetel tasandikel, piirnedes läänes Inguši Vabariigiga, loodes Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga ja Stavropoli kraiga, idas Dagestani Vabariigiga ning välisriikidest Gruusiaga lõunas. | Otepää alustab turismikoostööd Tšetšeenia pealinnaga, vastastikku avatakse infopunktid | https://www.err.ee/886016/otepaa-alustab-turismikoostood-tsetseenia-pealinnaga-vastastikku-avatakse-infopunktid | Otepää vallavalitsus andis teada, et avab Tšetšeenia pealinna Groznõiga turismiväravad, mis tähendab infopunktide avamist, kultuurikollektiivide vastastikuseid visiite jm turismikoostööd. |
"President osaleb nagu ka möödunud aastal," kinnitas Sanders.
USA delegatsiooni hulka kuulub ka presidendi tütar Ivanka Trump.
Kreml tervitas esmaspäeval Davosi foorumi korraldajate otsust kutsuda sinna Vene ärimehed.
"Tervitame tõsiasja, et Davosi majandusfoorum ja selle juhtkond võtsid omaks meie seisukoha, et meie ettevõtjatesse ei saa kuidagi valivalt suhtuda," ütles Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ajakirjanikele.
Seejuures ütles Kremli pressisekretär, et ei saa esialgu vastata küsimusele, kes jaanuaris Davosi minevat Vene delegatsiooni juhtima hakkab. | USA president osaleb Davosi majandusfoorumil | https://www.err.ee/886013/usa-president-osaleb-davosi-majandusfoorumil | USA president Donald Trump osaleb järgmisel kuul Davosi maailmamajandusfoorumil, teatas teisipäeval Valge Maja eestkõneleja Sarah Sanders. |
Ukraina ootas, et IMF kiidaks heaks uue 14-kuise abiprogrammi, mis peaks asendama 2015. aastal heakskiidetud ja märtsis lõppeva IMF-i laiendatud rahastamisvahendi (EFF).
Makromajandusliku finantsabi mahuks on kokku neli miljardit dollarit ja see on mõeldud riigi makrorahandusliku stabiilsuse tagamiseks 2019. aasta valimiste ajal.
"Veel häid uudiseid: nagu me IMF-i tegevdirektori Christine Lagarde'iga kokku leppisime, on IMF-i direktorite nõukogu kiitnud heaks 14-kuise 3,9 miljardi dollari suuruse abiprogrammi Ukrainale. Heaks kiideti ka programmi esimene osa 1,4 miljardit dollarit, mis tehakse peagi kättesaadavaks," kirjutas Ukraina president Petro Porošenko teisipäeva õhtul Facebookis.
Presidendi sõnul on IMF-i otsus "järjekordne tähtis tõend vaieldamatust edust makromajandusliku stabiilsuse poole ja meie reformide edust".
Porošenko lisas, et sellised otsused "tugevdavad Ukraina stabiilsust keerukate sise- ja välisväljakutsete olukorras".
Ukraina keskpanga teatel saab riik esimesed 1,4 miljardit dollarit kätte enne 25. detsembrit.
Ukraina parlament kiitis novembris heaks 2019. aasta riigieelarve, mille puudujäägiks oodatakse vastavalt IMF-i soovitustele 2,3 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP). IMF-i teatel on riigieelarve rahuldav. | IMF teatas Ukraina laenupaketi heakskiitmisest | https://www.err.ee/885972/imf-teatas-ukraina-laenupaketi-heakskiitmisest | Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu teatas teisipäeval peaaegu nelja miljardi dollari suuruse Ukraina laenupaketi lõplikust heakskiitmisest ja 1,4 miljardi USA dollari viivitamatust kasutamiseks eraldamisest. |
Van Aert oli Hollandis registreeritud World Touri klubiga sõlminud lepingu juba varem, kuid see hakkas kehtima 2020. aastast. Nüüd toodi algusaega aasta võrra varasemaks. Läbirääkimised venisid, sest Team Jumbo-Visma pelgas ja pelgab siiani, mis saab siis, kui kohus otsustab, et van Aertil polnud õigust lepingut Veranda's Willems Crelaniga ühepoolselt katkestada ja uue tiimiga lepingut sõlmida. Praegu viibib van Aert Hispaanias, et uute klubikaaslastega tutvuda ja treenida, kirjutab Spordipartner.ee.
"Arvan, et saavutasin eelmisel hooajal maanteel häid tulemusi, mistõttu sain pakkumisi erinevatelt meeskondadelt. Olin huvitatud Team Jumbo-Visma pakkumisest. Saan astuda sammu edasi World Touri, mis pakub arenemiseks häid võimalusi," lausus 24-aastane van Aert.
Team Jumbo-Visma mänedžer Richard Plugge: "Olime Woutist huvitatud 2020. aastal, kuid asjad liikusid kiiremini. Wouti ühinemine on hea uudis, sest see muudab meeskonna tugevamaks. Tegemist on megatalendiga ja tahame teha temast tipptasemel klassikute sõitja." | Wout van Aert leidis uue meeskonna | https://sport.err.ee/886011/wout-van-aert-leidis-uue-meeskonna | Mõni aeg tagasi Veranda's Willems Crelani meeskonnaga lepingu ühepoolselt lõpetanud ja praegu ühemehetiimi Cibel-Cebon esindav valitsev cyclo-crossi maailmameister Wout van Aert saab järgmisele maanteehooajale vastu minna rahuliku südamega. Belgia rattur sõlmis kolme aasta pikkuse ja märtsis kehtima hakkava lepingu Team Jumbo-Vismaga. |
Kohus arutab Pauluse (56) tingmisi enne tähtaega vanglast vabastamist 24. jaanuaril.
Keskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.
Harju maakohus kinnitas 2016. aasta 7. septembril Pauluse ning tema jõugu 10 liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mis nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega.
2016. aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.
Mullu oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistuste osa kokkuleppele ei läinud. | Kohus kaalub Assar Pauluse enne tähtaega vanglast vabastamist | https://www.err.ee/886005/kohus-kaalub-assar-pauluse-enne-tahtaega-vanglast-vabastamist | Viru maakohus vaeb jaanuari lõpus Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Assar Pauluse enne tähtaega vanglast vabastamist. |
Lavastajana tegi Marshall oma esimesed katsetused samuti telesarja "Laverne & Shirley" juures, vahendas Variety. Sellele järgnes juba tema esimene täispika filmi lavastajadebüüt, kui ta asendas esialgse režissööri Howard Zieffi filmi "Jumpin' Jack Flash" juures. Linalugu, kus peaosa mängis Whoopi Goldberg, teenis 1986. aastal 30 miljonit dollarit.
Veel edukam oli aga Penny Marshalli teine lavastajatöö, 1988. aasta komöödia "Big", mille eest sai näitleja Tom Hanks ka Oscari nominatsiooni. Üle maailma teenis film 151 miljonit dollarit. Kolm Oscari nominatsiooni kogus ka tema järgmine film "Awakenings". Ühtlasi oli tegemist alles teise naisrežissööri tehtud filmiga, mis oli nomineeritud parima filmi Oscarile.
Viimase lavastajatöö tegi Marshall 2001. aastal filmiga "Riding in Cars With Boys", mis kogus 35 miljonit kassat, kuid sai kriitikutelt keskpäraseid hinnanguid.
2009. aastal diagnoositi tal kopsu- ja ajuvähk, kuid nendest taastust ta väidetavalt täielikult. | Suri näitleja ja lavastaja Penny Marshall | https://menu.err.ee/885998/suri-naitleja-ja-lavastaja-penny-marshall | Meie seast lahkus 75-aastasena näitleja ja lavastaja Penny Marshall (15.10.1943-17.12.2018), kelle tuntuimaks näitlejatööks on komöödiasari "Laverne & Shirley". Samuti oli ta esimene naine, kes lavastas filmi, mis teenis üle 100 miljoni dollari. |
Kuigi Manchester City loots Pep Guardiola andis kohtumises mitmetele põhimeestele puhkust, viis Inglismaa valitseva meistri ikkagi juhtima meeskonna raudvara sekka kuuluv Kevin de Bruyne, kes realiseeris 14. minutil keskkaitsja Nicolas Otamendi söödu. Kohtumist võõrustanud Leicester City suutis aga seisu 73. minutil viigistada, kui Wilfred Ndidi söödust tegi skoori Marc Albrighton.
Et kohtumise normaalaeg lõppes 1:1 viigiga ja ka lisaajal kumbki osapool väravat lüüa ei suutnud, otsustati võitja penaltitega. Penaltiseerias osutus paremaks osapooleks Manchesteri klubi, kes võitis numbritega 3:1.
Teises teisipäevases veerandfinaalis alistas kolmanda divisjoni klubi Burton Albion võõrsil esiliiga meeskonna Middlesbrough 1:0. Burtoni võiduvärava lõi 48. minutil Jake Hesketh.
Ülejäänud poolfinalistid selguvad kolmapäeval, kui kohtuvad linnarivaalid Londoni Arsenal ja Tottenham ning Chelsea ja Bournemouth. | Manchester City vajas liigakarikas edasipääsuks penalteid | https://sport.err.ee/885973/manchester-city-vajas-liigakarikas-edasipaasuks-penalteid | Inglismaa jalgpalli liigakarikasarjas selgusid esimesed poolfinalistid, kui Manchester City alistas Leicesteri ning Burton Albion oli parem Middlesbroughist. |
Tasavägiselt alanud mängus võitis Brooklyn avaveerandi ühe punktiga, kuid teise veerandi lõpuks kasvatasid väljakuperemehed edumaa viiele silmale. Kolmandal veerandil lisati eduseisule veel kaks silma ja kuigi viimane veerand kaotati kahe punktiga, suudeti sellegipoolest lõppkokkuvõttes võtta Lakersi üle viiepunktiline võit.
Brooklyni eest hiilgas D'Angelo Russell, kes loopis 22 silma ja sai kirja karjääri parima näitajana 13 resultatiivset söötu. Joe Harris panustas võitu 19 silma ja nelja lauapalliga, pingilt sekkunud Spencer Dinwiddie lisas 18 punkti. Kaotajate parimana sai LeBron James hakkama kaksikduubliga, visates 36 punkti ning jagades 13 resultatiivset söötu.
Läänekonverentsis alistas Denver Nuggets kodusaalis Dallas Mavericksi 126:118. Denveri parimana viskas Nikola Jokic 32 punkti ja tõi 16 lauapalli. Kaotajate resultatiivseim oli 30 punkti loopinud Harrison Barnes. Eelmise Euroliiga hooaja parim mängija Luka Doncic sai kirja 23 punkti ja 13 resultatiivset söötu.
Tulemused:
Indiana - Cleveland 91:92
Atlanta - Washington 118:110
Brooklyn - LA Lakers 115:110
Denver - Dallas 126:118 | LeBron James ja Lakers pidid tunnistama Netsi paremust | https://sport.err.ee/885986/lebron-james-ja-lakers-pidid-tunnistama-netsi-paremust | Korvpalliliigas NBA kaotas Los Angeles Lakers läinud öösel peetud kohtumises võõrsil Brooklyn Netsile 110:115. |
"Pole mõtet otsida koletisi oma voodi alt, kui nad on tegelikult peidus meis endis," on öelnud evolutsiooniteooria isa Charles Darwin. "Paha lugu" on film, mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest tumedamatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on aktuaalsed teemad nii poliitikas kui ka privaatsfääris. Painajalikes vastasseisudes võib leida dramaatikat, müstikat ja ka äraspidist koomikat.
Katrin Maimiku ja Andres Maimiku filmi "Nissan Patrol" peategelaseks on kunstitudeng Jane, kes hääletab üksildasel teel end ühe mehise maasturi peale. Roolis istuv noormees saab neiu vabameelsest käitumisest valesti aru ning masin keerab äkitselt kitsastele kõrvalteedele.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Katrin Maimik ja Andres Maimik, operaator Mihkel Soe, kunsntik Adele Thele Robam, osades Lauli Otsar ja Ott Raidmets, produtsent Andres Maimik.
Gustaf Boman Bränngårdi ja Rain Tolk'i filmi "Varakevad" keskmes on 15-aastane Sander, kes langeb koolikaaslaste õela vembu ohvriks. Trauma üle elanud teismelisel noormehel on raske leida võtit, kuidas oma sõpradega edasi suhelda.
Filmi stsenarist on Gustaf Boman Bränngård, režissöörid Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk, operaator Madis Reimund, kunstnik Getter Vahar, osades Joseph Mattias Metsala, Katariina Kilk, Märten Männiste, Teet Tammelaan ja Rauno Gutman, produtsent Alvar Reinumägi.
Andres Maimiku ja Rain Tolk'i "Kokkulepe" paiskab vaataja keset võtteplatsi stiihiat. Mida peab lavastaja tegema siis, kui väikses armsas tüdrukus on peidus kõige kapriissem diiva? Manipulatsiooniahelad ulatuvad väga kaugele ja sügavale.
Stsenaristid ja režissöörid on Andres Maimik ja Rain Tolk, opetaator Mihkel Soe, kunstnik Anneli Arusaar, osades Annabrith Heinmaa, Rain Tolk, Alvar Reinumägi, Katre Kaseleht ja Maria Peterson, produtsent Alvar Reinumägi.
Maria Avdjushko lavastatud "Nõiutud" räägib keskealisest Rainarist, kes avastab perekonnaga väljasõidule saabudes, et toidukraam on maha jäänud. Ekseldes mööda metsa satub ta salapärase naise Liina juurde, kes ta vargsi oma mõjuvõimu alla võtab. Filmi stsenarist-režissöör on Maria Avdjushko, operaator Ants Tammik, kunstnik Carolin Saan, osades Ester Kuntu, Margus Prangel, Piret Kalda, Adele Taska ja Bert Raudsep, produtsendid Andres Maimik ja Maario Masing.
Andres Maimiku ja Katrin Maimiku "Jõulumüsteerium" räägib tudengist Jassist, kes teenib lisaraha jõuluvanaks kehastudes. Ühe ukse taga ootab Jassi üksik naine, kes tõmbab ta kummalistesse rollimängudesse, millele Jass viisaka noormehena ei oska "ei" öelda.
Filmi stsenaristid-režissöörid on Katrin Maimik ja Andres Maimik, operaator Mihkel Soe, kunstnik Katrin Sipelgas, osades Maria Avdjushko ja Markus Habakukk, produtsent Maario Masing.
Lühifilmikassett "Paha lugu" on ETV2 ekraanil 19. detsembril kell 21:30. | Kultuuriportaal soovitab: lühifilmikassett "Paha lugu" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/885990/kultuuriportaal-soovitab-luhifilmikassett-paha-lugu-etv2-s | 19. detsembril jõuab ETV2 ekraanile 2018. aasta Eesti lühifilmikassett "Paha lugu", kuhu on jõudnud filmid Andres Maimikult, Katrin Maimikult, Gustaf Boman Bränngårdilt, Rain Tolgilt ja Maria Avdjushkolt. |
Kohtumine algas võõrustajate jaoks paljulubavalt, kui avaveerand võideti viie silmaga. Paraku lagunes Gran Canaria teisel veerandil täielikult, kui külaliste 19 silmale suudeti vastata ainult kaheksa punktiga. Võõrustajate seis halvenes pärast poolaega veelgi, kui kuuepunktiline kaotusseis kärises juba 15 silmale. Kuigi viimase veerandi suutis Gran Canaria 18:16 võita, tuli sellegipoolest vastu võtta kindel 13-punktiline kaotus.
Siim-Sander Vene pääses platsile viimasel veerandil ning Eesti koondislane teenis mänguaega ühtekokku neli minutit ja 35 sekundiga. Selle ajaga viskas Vene kolm punkti ja tõi kaks lauapalli. Gran Canaria parimana loopis Kim Tillie 11 silma ja tõi kolm lauapalli.
Baskonia resultatiivseim mängija oli 16 punkti visanud Matt Janning, kelle kontole kirjutati ka neli lauapalli ja kolm resultatiivset söötu. 16 silma sai kirja ka Shavon Shields, 15 punkti loopis Jayson Granger.
13 mängust viis võitu ja kaheksa kaotust teeninud Gran Canaria hoiab Euroliigas 16 meeskonna konkurentsis 12. kohta. Baskonia on kuue võidu ja seitsme kaotusega üheksas. Play-off 'idesse pääsevad kaheksa paremat meeskonda.
Tulemused:
Barcelona – Olympiakos 60:69
Gran Canaria – Saski Baskonia 71:84 | Siim-Sander Vene sai Euroliigas käe valgeks | https://sport.err.ee/885971/siim-sander-vene-sai-euroliigas-kae-valgeks | Eelmisel nädalal korvpalli Euroliiga klubi Gran Canariaga liitunud Siim-Sander Vene sai teisipäeval kirja esimesed mänguminutid, kui meeskond kaotas kodus Baskoniale 71:84. |
Äripäev paigutas dividendide edetabeli esimeseks Graanul Investi omaniku Raul Kirjaneni 7,5 miljoni euroga.
Kirjanen ütles lehele, et kuna tänavu polnud ühtegi kapitalimahukat investeerimisprojekti, siis otsustas Graanul Invest seekord rohkem dividendi maksta.
Tallink Grupi ühe omaniku valdusfirma Infortar kaudu ja ettevõtte Mersok omaniku Enn Pandi dividendi tulu oli 5 018 557 eurot.
Ehitusettevõtja Toomas Annuse dividenditulu oli 4 109 253 eurot, Utilitas Grupis 85 protsendi suuruse osaluse müünud Kristjan Rahu võttis dividende 3 439 085 eurot.
Tabeli viiendale kohale paigutas leht värvilist metalli vahendava Nordmeti omanikud Maksim Grigorjevi, Eduard Gorsenini, Artur Veiskani ja Aleksandr Semjonovi 2 922 000 euroga. | Mullu võttis oma ettevõttest dividendina miljoni välja 55 ettevõtjat | https://www.err.ee/885979/mullu-vottis-oma-ettevottest-dividendina-miljoni-valja-55-ettevotjat | Eelmisel aastal võttis oma ettevõttest dividendina vähemalt miljon eurot välja 55 ettevõtjat, dividende maksis kõige rohkem Graanul Invest. |
Kangro kandideerimist kinnitas kolmapäeva hommikul raadio KUKU intervjuus Vabaerakonna tegevjuht Vahur Kollom.
Kollom nimetas veel ühe erakonna ridades uue nimena riigikokku kandideerija - meelelahutaja Arlet Palmiste.
Vabaerakonna valimisnimekiri tervikuna on Kollomi sõnul koostamisel.
Vabaerakonna fraktsioon tegi teisipäeval riigikogu juhatusele ettepaneku määrata Tiina Kangro Vabaerakonna esindajana sotsiaalkomisjoni liikmeks.
13. detsembril otsustas riigikogu juhatus viia fraktsioonitu Kangro sotsiaalkomisjonist kultuurikomisjoni. Kangro oli sellega väga rahuolematu. | Tiina Kangro kandideerib riigikokku Vabaerakonna nimekirjas | https://www.err.ee/885983/tiina-kangro-kandideerib-riigikokku-vabaerakonna-nimekirjas | Isamaa nimekirjas riigikokku jõudnud ning oktoobri algusest erakonna fraktsioonist lahkunud Tiina Kangro kandideerib valimistel Vabaerakonna nimekirjas. |
Relvaseaduse muudatusega lisatakse seadusesse hoiatus- ja signaalrelvad, nagu raketi- ja stardipüstolid. Lisaks sätestatakse seaduses tulirelvast ümber ehitatud akustilised relvad, milles kasutatakse vaid paukpadruneid.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Sven Põierpaasi sõnul on muudatus vajalik, kuna varem ei olnud stardipüstolite kasutus seaduses reguleeritud.
"Samas on suurenenud stardipüstolitega seonduvate juhtumite hulk nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Näeme, et nii hoiatus- kui ka signaalrelva puhul peab relva soetamise, omamise ja valdamise vanusepiirang olema 18 aastat. Lisaks relvadele kehtestatavad tehnilised nõuded raskendavad oluliselt nende ebaseaduslikku ümberehitamist," lisas Põierpaas.
Relvaseaduses sätestatakse akustilisteks relvadeks ehk vaid paukpaduneid laskvaks relvaks ümber ehitatud tulirelvade nõuded ja kasutamise kord.
Akustilisi relvi kasutatakse ajalooliste sündmuste taasetendamisel, näiteks sõjaajaloo festivalid, võidupüha ja iseseisvuspäeva tähistamisel. Kuna akustiline relv näeb välja nagu päris tulirelv ja on ka töökorras, siis hakkavad sellele kehtima samasugused nõuded nagu tulirelvale.
"See tähendab seda, et akustilised relvad tuleb samuti politsei registreerida, relvaomanik peab sooritama teooriaeksami ja relv kantakse omaniku relvaloale," sõnas Põierpaas.
Uuest aastast laieneb ka tulirelva oluliste osade loetelu. Lisaks relvarauale, -lukule ja trumlile lisanduvad tulirelva oluliste osade hulka relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk ja sulgur. See tähendab seda, et kui inimesel on kodus varasemast ajast relvaraam, mis ei ole registreeritud, siis uue aasta algusest peab selle politseis registreerima, vajadusel taotlema relvaloa. Lisaks on üks võimalus relvaosa võõrandada või anda politseile üle hävitamiseks. | Uus aasta toob relvaseadusesse ka raketi- ja stardipüstolid | https://www.err.ee/885984/uus-aasta-toob-relvaseadusesse-ka-raketi-ja-stardipustolid | Jaanuari algusest lisatakse relvaseadusse mitmeid relvaliike ja tulirelvaosi, millele seni reegleid kehtestatud ei olnud. |
Arnold Rutto ütles Postimehele, et passi emale toimetamine on nüüd omaette logistiline ülesanne.
"Ma ei hakkaks seda posti teel saatma. Tuleb leida keegi, kes sina sõidab või sõidan ise nende kodu lähedusse, et saaksin passi üle anda," märkis ta.
Rutto sõnul on tal hea meel, et probleem lahenes, kuid kuna pass anti seni kaheks aastaks, ei ole lahendus lõplik. | Alli Rutto poeg sai ema passi kätte | https://www.err.ee/885977/alli-rutto-poeg-sai-ema-passi-katte | Abhaasia estlase Alli Rutto poeg Arnold Rutto sai teisipäeval politsei- ja piirivalveametist (PPA) ema passi kätte. |
Kell 12.40 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Taheva külas Võru–Mõniste- Valga maantee 57. kilomeetril, kus 26-aastane mees sõitis Audi A4-ga vastassuunavööndisse ja põrkas kokku veokiga Man TGL, mida juhtis 56-aastane mees. Audi juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 21.26 juhtus liiklusõnnetusest Harjumaal Saue vallas Ääsmäe–Haapsalu-Rohuküla tee 7. kilomeetril, kus 42-aastane naine sõitis Hyundai Tucsoniga vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Škoda Superbiga, mida juhtis 29-aastane mees. Škodas olnud 27-aastane naine toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 20.20 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Viljandi vallas Saarekülas, kus juhtimisõiguseta 16-aastane noormees sõitis BMW-ga teelt välja välja vastu puud. Autos olnud 14-aastane noormees toimetati Viljandi haiglasse. | Liikluses sai viga kolm inimest | https://www.err.ee/885975/liikluses-sai-viga-kolm-inimest | Teisipäeval juhtus üle Eesti kolm liiklusõnetust, milles sai viga kokku kolm inimest. |
Haley ei reetnud president Donald Trumpi väimehe Jared Kushneri koostatud kava üksikasju, kuid ütles, et see on eelnevatest ettepanekutest palju pikem ja sisaldab elemente, mis varem olnuks mõeldamatud.
"Erinevalt eelmistest katsetest seda probleemi lahendada ei ole see plaan lihtsalt paar lehekülge ebamääraseid juhiseid," ütles detsembri lõpus ametist lahkuv Haley.
"See on palju pikem. See sisaldab palju läbimõeldumaid üksikasju. See toob arutellu uusi elemente, kasutab ära uut tehnoloogiamaailma, milles me elame," rääkis suursaadik Julgeolekunõukogu Lähis-Ida istungil.
Haley sõnul lähtub kava tegelikust olukorrast, mis võimaldab täna teha asju, mis varem olid mõeldamatud. Ta rõhutas, et plaani puhul saab otsustavaks küsimus, kas sellele reageeritakse teisiti kui varem. "Plaanis on asju, mis meeldivad kõigile pooltele ja asju, mis ei meeldi kõigile."
Haley lisas, et kui riigid keskenduvad ainult plaani osadele, mis neile ei meeldi, "jõuame tagasi viimase viiekümne aasta nurjunud status quo ni vähimagi väljavaateta muutustele".
"Ma kinnitan teile, seal on palju seda, mis meeldib mõlemale poolele," ütles ta.
Euroopa Liidu riigid rõhutasid vastuseks, et jäävad kindlaks "rahvusvaheliselt kokkulepitud parameetrite juurde", milleks on kahe riigi lahendus 1967. aasta relvarahujoonest lähtudes ning Jeruusalemma staatuse lahendamine.
"Rahuplaan, mis neid rahvusvaheliselt kokkulepitud parameetreid ei tunnusta, riskib läbi kukkuda," ütlesid EL-i riigid avalduses.
Palestiinlased on pärast USA otsust viia oma Iisraeli saatkond Tel Avivist Jeruusalemma ja tunnustada seda juudiriigi pealinnana tõotanud Trumpi rahuplaani blokeerida ja katkestanud sidemed tema administratsiooniga.
Palestiinlased näevad Jeruusalemmas oma tulevase riigi pealinna ning rahvusvaheline kogukond on seisukohal, et linna staatus tuleb otsustada poolte läbirääkimistel.
Palestiina välisminister Riyad al-Maliki kritiseeris mõni aeg tagasi eriti teravalt USA administratsiooni eesotsas president Trumpiga, kes on asunud selgelt Iisraeli poolele. | USA suursaadik ÜRO-s kutsus toetama uut Lähis-Ida rahuplaani | https://www.err.ee/885974/usa-suursaadik-uro-s-kutsus-toetama-uut-lahis-ida-rahuplaani | Ametist lahkuv USA ÜRO suursaadik Nikki Haley kutsus teisipäeval iisraellasi ja palestiinlasi toetama Ühendriikide uut rahuplaani, mis avalikustatakse 2019. aasta algul. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil alanes kolm dollarit ja 28 senti, lõpetades päeva tasemel 46,60 USA dollarit barreli eest.
Londoni Põhjamere brendi hind langes kolme dollari ja 35 sendi võrra, sulgudes tasemel 56,26 dollarit barrelist. | New Yorgi ja Londoni börsidel langesid järsult nafta hinnad | https://www.err.ee/885970/new-yorgi-ja-londoni-borsidel-langesid-jarsult-nafta-hinnad | New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel liikusid nafta hinnad teisipäeval kiiresti allapoole. |
August Komendant oli rahvusvaheline mees, tänu kelle tööle on Eestis tänagi kasutuses Kadrioru staadioni tribüün Tallinnas ning riigi viljasalv Tartus. Komendant pani oma loengutega (1937–39) aluse Tallinna tehnikaülikooliga seotud koorikute koolkonna tekkele ning aitas kaasa raudbetooni innovatsioonile Eestis. Sõjajärgsetest aastatest on Komendandi tööpanusest näiteid Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Venezuelas ja mujalgi.
Näitusel Rotermanni soolalaos saab näha nii Komendandi kui arhitektide Louis Kahni, Eero Saarineni, Moshe Safdie, Oscar Tenreiro jt originaaljooniseid ja makette.
August Komendant 1981. aastal. Autor/allikas: pressimaterjalid
Ehitusinsener Komendandi jaoks ei olnud riigipiire justkui olemas, märkis Komendandi näituse kuraator on arhitektuuriajaloolne Carl-Dag Lige, kes on viimased 4–5 aastat uurinud Komendandi pärandit. Maailmas on teada-tuntud eestlase August Komendandi koostöö samuti Eestis sündinud arhitekti Louis Kahniga, seda on toetanud lisaks koostööd kaunistavatele ehitistele August Komendandi raamat "18 aastat arhitekt Louis I Kahniga", mis ilmus detsembris ka eesti keeles.
Raudbetoon oli tippinsener August Komendandi elu armastus. Seda tõendab esimene rahvusvaheline näitus suurmehest, kus saab näha reliikviaid, mida kusagil maailmas ei ole seni veel eksponeeritud. | Arhitektuurimuuseum avab näituse XX sajandi ehituskultuuri suurkujust August Komendandist | https://kultuur.err.ee/1016789/arhitektuurimuuseum-avab-naituse-xx-sajandi-ehituskultuuri-suurkujust-august-komendandist | Eesti arhitektuurimuuseum avab 9. jaanuaril Rotermanni soolalaos näituse "Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant" XX sajandi ehituskultuuri suurkujust August Komendandist. |
Algviisikus alustanud 29-aastane Raadik tegi 26,5 minutiga võimsa kaksikduubli, viskas 27 punkti (kahesed 7/11, kolmesed 4/6, vabavisked 1/2), võttis 12 lauapalli, andis viis resultatiivset söötu, tegi ühe viskeblokeeringu, kaks pallikaotust ja viis isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Eestlast toetasid Stian Mjos 29 ja Pascal Cooke Bayfield Evans 14 silmaga. Fyllingeni parimad olid Kenneth Carpenter 26 punktiga ning kaksikduubli teinud Magne Rommetveit Fivelstad, kes tõi 17 punkti ja 18 lauapalli.
Järgmise mängu peab liigatabelis kolmandat kohta hoidev Baerum (11-5) 4. jaanuaril, kui võõrsil minnakse vastamisi tabeli viimase Askeri Aliensiga (2-13).
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Võimsa kaksikduubliga säranud Raadik vedas Baerumi Norras võidule | https://sport.err.ee/1016944/voimsa-kaksikduubliga-saranud-raadik-vedas-baerumi-norras-voidule | Toomas Raadik ja Baerum Basket teenisid Norra korvpalli kõrgliigas võidulisa, kui koduväljakul saadi jagu Fyllingenist 92:84 (17:17, 25:16, 23:25, 27:26). |
Itaalia superkarikas pole eriti selget formaati leidnud - eelmisel aastal peeti see Saudi Araabias jaanuaris, aasta varem augustis Rooma olümpiastaadionil, kirjutab Soccernet.ee.
Juventus ja Lazio mängisid viimati omavahel liigas kaks nädalat tagasi ja siis said 3:1 võidu pealinlased. Tänane mäng lõppes täpselt sama seisuga ja igati teenitult sai Lazio viiendat korda ajaloos superkarika pea kohale tõsta.
Kui 2017. aastal viimati Lazio superkarika võitis, siis kulges mäng mõneti sarnaselt - Juventuse poolelt tegi ainsana skoori Paulo Dybala ja ise löödi kolm väravat.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Mannetult esinenud Juventus kinkis superkarika Laziole | https://sport.err.ee/1016943/mannetult-esinenud-juventus-kinkis-superkarika-laziole | Pühapäeval Saudi Araabias peetud Itaalia jalgpalli superkarikas läks aastase pausi järel taas Laziole, kes pani tugeva teise poolaja toel paika valitseva meistri Juventuse. |
Esimese punkti tõi Kuuba Freystadtile koos Austriat esindava Serena Au Yeongiga, kui koos saadi jagu võõrustajate naispaarist Nina Vislova (Venemaa) – Victoria Williams (Inglismaa). Avageim küll kaotati 8:11, kuid järgmised kolm võideti 11:9, 11:4 ja 13:11.
Teist korda tuli Kuuba platsile matši üldseisul 1:3, kui tema vastaseks ainsas naiste üksikmängus oli ungarlanna Vivien Sandorhazi. Tuleval suvel Tokyos oma esimesel olümpial mängida lootev tartlanna võitsid tasavägise avageimi 14:12 ja järgmised juba selgema vahega (11:8, 11:7) ning vähendas külaliste kaotusseisu minimaalseks. Paraku tuli Freystadtil nii segapaarismängus kui ka teises meesüksikmängus kaotusega leppida ning Kuuba osalusel saadud võidud jäidki Freystadtile ainsateks.
Pühapäeval olid Kuuba ja tema kaaslased külas TSV Trittaul. Turniiritabelis viiendal kohal paiknevad võõrustajad ei andnud külalistele suurt sõnaõigust, ehkki esimese meespaarismängu võitis Freystadti esindus. Teisena kavas olnud naispaarismängus võitsid Kuuba ja Yeong esimese geimi 11:9 ja teise 11:8, kuid siis mänguõnn pöördus. Hope Warner (Inglismaa) ja Inalotta Suutarinen (Soome) võitsid kolmanda geimi 15:13 ning viimased kaks 11:8 ja 11:4. Ka üksikmängus ei õnnestunud Kuubal seekord oma klubi kasuks võidupunkti noppida. Indoneesiast pärit Priskila Siahaya lõi eestlannat avageimis 12:10 ja ehkki teise geimi võitis Kuuba 11:7, jäi kolmandas ja neljandas peale Siahaya vastavalt 11:7 ja 11:9.
TSV 1906 Freystadt kaotas kohtumise 1:6 ning on kaheksa punktiga (kolm võitu ja kaheksa kaotust) üheksandal kohal, ehk esimesena play-offide joone all. Ees on siiski veel seitse vooru (järgmine voor peetakse juba 4. ja 5. jaanuaril) ning kõik võimalused tabeliseisu parandada on olemas. Liider on vaid ühe vastasseisu kaotanud 1. BC Sbr.-Bischmisheim. | Kristin Kuuba tõi Freystadtile kaks võitu | https://sport.err.ee/1016942/kristin-kuuba-toi-freystadtile-kaks-voitu | Sulgpalli 1. Bundesligas osalevad kümme klubi pidasid enne jõule 10. ja 11. vooru kohtumised. TSV 1906 Freystadti ridu tugevdav Eesti naiste esireket Kristin Kuuba tõi laupäeval oma klubile kaks võitu, kuid et ülejäänud viies kohtumises tema kaaslased kaotasid, siis tuli võõrsil mängides tunnistada turniiritabelis neljandal kohal paikneva Blau-Weiss Wittorf-NMS-i 5:2 paremust. |
Rain lahkus oma kodust Rapla linnas neljapäeva öösel vastu reedet teadmata suunas ega ole sinna seni naasnud. Mehe telefon on kodus.
Politseinikud on praeguseks kogunud infot lähedastelt ja sõpradelt ning kontrollinud paiku, kuhu Rain minna võis. Tema isikukirjeldus on edastatud piirkonnas liikuvatele patrullidele.
Rain on keskmise kehaehitusega ja umbes 185 cm pikk. Tal on heledad lühikesed juuksed ja pruunid silmad. Võimalik, et Rainil on seljas sinist värvi õhuke kilejope, musta värvi püksid ja musta värvi talvesaapad.
Politsei palub kõigil, kes on Raini liikumas näinud või omavat teavet mehe võimaliku asukoha kohta, anda sellest teada hädaabinumbrile 112. | Politsei otsib Raplas kadunud 30-aastast Raini | https://www.err.ee/1016936/politsei-otsib-raplas-kadunud-30-aastast-raini | Politsei palub kaasabi, et selgitada välja Raplas kadunuks jäänud 30-aastase Raini asukoht. |
United jäi kodupubliku ees mänginud Watfordi vastu kaotusseisu 50. minutil, kui tänu väravavaht David de Gea eksimusele avas skoori Ismaila Sarr. Watford kahekordistas eduseisu neli minutit hiljem, kui penaltist oli täpne Troy Deeney.
Võidurõõmu sai pühapäeval tunda ka Londoni, kes alistas võõrsil endise peatreeneri Jose Mourinho juhendatava Tottenham Hotspuri 2:0. Chelsea väravad lõi Willian, kes oli täpne 12. ja 45. minutil. Tottenham mängis kohtumise viimased 28. minutit ühemehelises vähemuses, kui 62. minutil sai vägivaldse liigutuse eest punase kaardi Son Heung-min.
Taas võidusoonele naasnud Chelsea jätkab liigatabelis neljandal kohal, olles kogunud 18 mänguga 32 punkti. Tottenham on 26 silmaga seitsmes, edestades täna kaotanud Manchester Unitedit ühe punktiga. Watford on 12 punktiga jätkuvalt viimane. | ManU kaotas tabeli viimasele, Chelsea alistas Tottenhami | https://sport.err.ee/1016924/manu-kaotas-tabeli-viimasele-chelsea-alistas-tottenhami | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas sai üllatuskaotuse Manchester United, kes kaotas tabeli viimasele meeskonnale Watfordile. |
Vahetusest sekkunud 18-aastane Kriisa viskas 20 minutiga seitse punkti (kahesed 0/1, kolmesed 2/3, vabavisked 1/2), hankis kaks lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, neli pallikaotust ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Prienai parimatena tõid Laurynas Birutis 17 ja Karolis Gušcikas kaheksa silma. Žalgirise resultatiivseimaks kerkis Edgaras Ulanovas 24 punktiga.
Järgmise mängu peab liigatabelis kuuendal kohal paiknev Prienai (6-9) nädala pärast, kui koduväljakul minnakse vastamisi kaheksandat kohta hoidva Šiauliaiga (4-9). | Žalgiris pani Prienai vastu oma paremuse maksma, Kriisa koduklubi resultatiivseimate seas | https://sport.err.ee/1016918/zalgiris-pani-prienai-vastu-oma-paremuse-maksma-kriisa-koduklubi-resultatiivseimate-seas | Kerr Kriisa ja Prienai kohtusid Leedu korvpalli kõrgliigas seni vaid võite tunnistanud Kaunase Žalgirisega ning pidid koduväljakul tunnistama suurklubi 64:105 (12:29, 16:22, 21:24, 15:30) paremust. |
Kalevi Ujumiskoolis treeniv Eneli Jefimova püstitas 50 m rinnuliujumises Eesti noorte rekordi ajaga 31,48 ja tuli Eesti meistriks. Varasem rekord ajaga 31,52 kuulus samuti Jefimova nimele ja oli ujutud selle aasta mais. Naiste 50 m rinnulis tuli teiseks Elisabet Mätlik ajaga 32,39 ja kolmandaks Jekaterina Vorontsova ajaga 32,69.
Spordiklubis Garant treeniv Alan Smok püstitas täna kahel korral Eesti 14-aastaste poiste tippmargi. Esimest korda hommikuses 100 m selili eelujumises ajaga 57,71 ja teist korda õhtuses finaalis ajaga 57,56. Võimas aeg andis Alanile kaheksanda koha.
Naiste 400 m kompleksujumise võitis ülekaalukalt Spordiklubi Garant ujuja Maria Romanjuk uue isikliku rekordiga 4.48,98. 2006. aastal Natalia Hissamutdinova ujutud rekordist jäi Romanjukil vaid 10 sajandikku puudu. Naiste 400 m kompleksujumises tuli teiseks Margaret Markvardt ajaga 4.57,33 ja kolmandaks Sofja Krivorukova ajaga 5.03,76. Meeste kiireim 400 m kompleksujuja oli Kalevi Ujumiskoolis treeniv Nikita Pisarenko ajaga 4.23,58, teise koha saavutas Rostislav Sumedov ajaga 4.25,31 ja kolmanda koha Igor Shuvalov ajaga 4.27,77.
Naiste 50 m liblikujumise võitis Spordiklubis Garant treeniv Maria Romanjuk ajaga 27,45, teise koha saavutas Alina Vedehhova ajaga 28,27 ja kolmanda koha Katariina Mäll ajaga 28,31. Meeste arvestuses oli samal distantsil kiireim Garandi ujuja Daniel Zaitsev ajaga 22,75, teiseks tuli Cevin Anders Siim ajaga 24,21 ja kolmandaks Alex Ahtiainen ajaga 24,55.
Meeste 50 m liblika paraujumise võitis Kalevi Ujumiskoolis treeniv Matz Topkin ajaga 44,11, teiseks tuli Robin Liksor ajaga 29,00 ja kolmandaks Kaimar Kaldma ajaga 31,91.
Naiste kiireim 200 m vabaltujuja oli täna Kalevi Ujumiskoolis treeniv Laurika Lint ajaga 2.02,83, teise koha saavutas Helena Heinlo ajaga 2.06,82 ja kolmanda koha Karolin Victoria Kotsar ajaga 2.07,54. Meestest oli kiireim 200 m vabaltujuja Kalevi Ujumiskoolis treeniv Marko-Matteus Langel ajaga 1.47,09, teise koha saavutas Andri Aedma ajaga 1.50,20 ja kolmanda koha Kaspar Helde ajaga 1.50,31.
Naiste 100 m seliliujumise võitis TOP-is treeniv Margaret Markvardt ajaga 1.01,25, teiseks tuli Kertu Kaare ajaga 1.03,49 ja kolmandaks Sofja Krivorukova ajaga 1.03,55. Meeste kiireim 100 m seliliujuja oli Spordiklubi Garant esindav Karl Johann Luht ajaga 52,99, teiseks tuli Armin Evert Lelle ajaga 53,74 ja kolmandaks Jannes Niine ajaga 55,94.
Spordiklubis Garant treeniv Martin Allikvee võitis meeste 50 m rinnuliujumise ajaga 27,08, teise koha saavutas Joonas Niine ajaga 27,78 ja kolmanda koha Tiit Matvejev ajaga 28,04.
Naiste 800 m vabaltujumise võitis Kalevi Ujumiskooli ujuja Laurika Lint ajaga 9.09,70, teiseks tuli Kertu Kaare ajaga 9.25,21 ja kolmandaks Elis Treial ajaga 9.34,04.
4 x 50 m kombineeritud segavõistkondade teateujumise võitis Spordiklubi Garant koosseisus Karl Johann Luht, Maria Romanjuk, Daniel Zaitsev ja Jekaterina Vorontsova. Võitjate aeg oli 1.45,30. Teise koha saavutas Kalevi Ujumiskooli esimene võistkond ajaga 1.46,27 ja kolmanda koha Kalevi Ujumiskooli teine võistkond ajaga 1.47,45.
Naiste 4 x 50 m vabalt teateujumise võitis Kalevi Ujumiskool ajaga 1.45,54. Naiskonnas ujusid Kertu Kaare, Annika Vainikk, Marie Toompuu ja Laurika Lint. Naiste arvestuses saavutasid teise koha Orca Swim Clubi naised ajaga 1.47,59 ja kolmanda koha Audentese naised ajaga 1.48,39.
Meeste 4 x 50 m vabalt teateujumise võitis Spordiklubi Garant ajaga 1.29,97. Koosseisus ujusid Martin Allikvee, Aleksandr Kapelin, Karl Johann Luht ja Daniel Zaitsev. Teise koha saavutas Kalevi Ujumiskooli meeskond ajaga 1.31,01 ja kolmanda koha Garandi teine võistkond ajaga 1.33,05. | Jefimova püstitas Eesti noorte rekordi, Romanjuk oli lähedal 13 aastat vanale rekordile | https://sport.err.ee/1016909/jefimova-pustitas-eesti-noorte-rekordi-romanjuk-oli-lahedal-13-aastat-vanale-rekordile | Eesti lühiraja meistrivõistluste viimasel päeval püstitas Eneli Jefimova Eesti noorte rekordi 50 m rinnuliujumises, Alan Smok Eesti 14-aastaste poiste tippmargi ja Maria Romanjuk jäi vaid kümnendiku kaugusele 13 aastat püsinud rekordi ületusest. |
Hooaja teise etapivõidu teeninud 25-aastase norralase kahe laskumise koondajaks kujunes 1.57,33, millega ta edestas teiseks tulnud prantslast Cyprien Sarrazini 0,31 sekundiga. Kolmandaks tuli sloveen Zan Kranjec (+0,39).
Sarja üldliidrina jätkab 343 punkti kogunud Kristoffersen, kes edestab teisel kohal olevat austerlast Vincent Kriechmayrit 31 silmaga. Kolmandat kohta hoiab prantslane Alexis Pinturault 296 punktiga.
Esmaspäeval peetakse Alta Badias paralleelsuurslaalom. | Mäesuusa MK-sari jätkus maailmameistri võiduga | https://sport.err.ee/1016902/maesuusa-mk-sari-jatkus-maailmameistri-voiduga | Mäesuusatamise MK-sarja etapil Itaalias Alta Badias võidutses suurslaalomis ala valitsev maailmameister Henrik Kristoffersen. |
"Politsei pidas mehe kinni ja saatis ta viisarežiimi rikkumise eest Eestist välja," kommenteeris politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ERR-i venekeelsele portaalile.
Selle nädala alguses teatas Vene meedia, et rahvusvahelises tagaotsitavate nimekirjas olnud 36-aastane Viktor Žharinov peeti Tallinnas kinni ja anti Venemaa võimudele üle. Portaali PrimeCrime andmetel osalesid tema tabamiseks operatsioonis ka Interpoli ja FSB töötajad.
Väidetavalt varjas 36-aastane Žarinov ennast Euroopas pärast seda, kui ta kuulutati tänavu Venemaal kahe Uljanovski elaniku röövimise tõttu tagaotsitavaks. Inimröövi eesmärk oli sundida ärimehi, kellelt ebaseaduslikult vabadus võeti, andma ettevõtte juhtimine kriminaalse grupeeringu kätte. | Politsei pidas Tallinnas kinni Venemaa kõrge mafioosniku | https://www.err.ee/1016872/politsei-pidas-tallinnas-kinni-venemaa-korge-mafioosniku | Politsei pidas sel nädalal Tallinnas kinni Venemaalt põgenenud sealse kriminaalse hierarhia kõrgel kohal oleva nn mafioosniku ehk "seadusliku varga" Viktor Žarinovi, hüüdnimega Cesar, ja saatis ta tagasi Venemaale. |
Tiitlikaitsja Kobayashi sai esimesel katsel kirja 132,5-meetrise õhulennu ning kandus teisel hüppel 134 meetri kaugusele. Kahe hüppe kogusummas teenis jaapanlane 272 punkti, edestades teiseks tulnud sloveeni Peter Prevci 8,9 punktiga.
Kolmanda koha sai austerlane Jan Hörl, kes kogus 262 punkti.
Laupäeval võidutsenud poolakas Kamil Stoch piirdus täna üheksanda kohaga, teenides enda hüpete eest 252,7 punkti.
MK-sarja üldarvestuses on Ryoyu Kobayashil nüüd 440 punkti. Austerlane Stefan Kraft jääb maha 71 silmaga, sakslane Karl Geiger kaotab 93 punktiga.
MK-sari jätkub 30. detsembril Saksamaal Oberstdorfis. | Võidukas Kobayashi tõusis suusahüpete MK-sarja üldliidriks | https://sport.err.ee/1016888/voidukas-kobayashi-tousis-suusahupete-mk-sarja-uldliidriks | Suusahüpete MK-sarja teisel võistluspäeval Šveitsis Engelbergis võidutses jaapanlane Ryoyu Kobayashi, kes tõusis tulemusega sarja üldliidriks. |
Atalanta avavärava lõi kümnendal mänguminutil Papu Gomez, kuid poolajale mindi minimaalses eduseisus. Suurema väravatesadu sai alguse teisel poolajal, kui kaks väravat lõi Josip Ilicic (63., 72.) ning tabamuse said kirja veel Mario Pasalic (61.) ja Luis Muriel (80.).
Liigatabelis jätkab AC Milan 17 mängu järel 11. kohal, olles kogunud kuue võidu ja kolme kaotusega 21 punkti. Atalanta on 31 punktiga viiendal tabelireal. Tabeliliider Juventusel on 42 punkti. | AC Milani kehv hooaeg jätkus viieväravalise kaotusega | https://sport.err.ee/1016863/ac-milani-kehv-hooaeg-jatkus-viievaravalise-kaotusega | Itaalia jalgpalli meistrivõistlustel tuli AC Milanil vastu võtta hooaja kaheksas kaotus, kui võõrsil jäädi Atalantale alla koguni 0:5. |
Laupäevasel võistlusel esmakordselt sel hooajal etapivõiduta jäänud Riiber näitas hüppemäel paremuselt kolmandalt õhulendu ja sai suusarajale liider Jens Luras Oftebrost kuus sekundit hiljem. Endale omaselt näitas Riiber aga murdmaadistantsil head kiirust ning tõusis esimeseks, edestades teise koha saanud kaasmaalast Jörgen Graabaki 2,8 sekundiga.
Eile enda karjääri teise MK-sarja etapivõidu teeninud sakslane Vinzenz Geiger oli täna kolmas, kaotades Riiberile 4,1 sekundiga.
MK-sarja kindla üldliidrina jätkab Riiber, kes on kogunud seitsmest võistlusest 680 punkti. Teisel kohal on Jörgen Graabak 451 silmaga, Vinzenz Geiger on 402 punktiga kolmas.
Kahevõistluse MK-sari jätkub 10. jaanuaril Itaalias Val di Fiemmes. | Riiber tegi vigade paranduse ja naasis võidurajale | https://sport.err.ee/1016868/riiber-tegi-vigade-paranduse-ja-naasis-voidurajale | Kahevõistluse MK-etapil Austrias Ramsaus võidutses pühapäevasel võistlusel norralasest tiitlikaitsja Jarl Magnus Riiber. |
"Tähista talve saabumist ja mine välja lumememme ehitama," kirjutab organisatsioon enda Facebooki lehel. "Ära lase end segada asjaolust, et maa on must ja lund veel pole. Ole loominguline ning kasuta käepäraseid vahendeid."
"Loomulikult on võimalik teha ka mõni memm või taat näiteks külmkambris olevatest jääkuubikutest. Oma vahvatest fantaasialendudest võid pilte jagada ka teistega!" seisab postituses. "Kuigi maa on must, siis alates tänasest hakkavad päevad taas valgemaks muutuma. Head pööripäeva!" | Naiskodukaitse julgustab käepärastest vahenditest lumememme tegema | https://menu.err.ee/1016860/naiskodukaitse-julgustab-kaeparastest-vahenditest-lumememme-tegema | Naiskodukaitse kutsub pööripäeval üles lumememme tegema – lume puudumisest ei tohiks seejuures end häirida lasta, sest kasutada saab muidki käepäraseid vahendeid. |
Kuigi Rauno Pehka juhendatav Audentes võitis avaveerandi 30:14, siis Nord ei andnud alla ja tuli teisel mänguperioodil järgi. Vastastel lasti visata vaid üheksa, ise skooriti 19 silma ja vahe oli poolajaks kuuepunktiline (33:39). Sander Järve arvele kogunes Nordi poolelt 11, Audentese Karl Gustav Jurtšenko vastas 14 silmaga.
Kolmandal veerandajal vähendasid Allar Raamatu ja Tiit Soku hoolealused vahet veel seitsme punkti võrra (18:11), mis tähendas, et otsustava mänguperioodi eel juhtis Nord punktiga, 51:50.
Kohtumise viimane neljandik kulges punkt-punktis. Kolm minutit enne normaalajalõppu sai Nord kolme silmaga ette. Audentes ei suutnud rünnakuid realiseerida ja minut hiljem viis Gregor Alliku kaugvise Nordi ette 66:60. Jurtšenko kaks järjestikust korvi tõid Audentese uuesti nelja punkti kaugusele (68:64).
Nord eksis rünnakul, teisel pool meelitas Jurtšenko kolmese taga vea välja ja realiseeris joonelt kolmest kolm. Vahe oli minimaalne (68:67) ja mängida jäi 20 sekundit. Pärast mõningast pusimist teenis Audentese Georg Oliver Metsaorg ebasportliku vea. Gregor Allik tabas kahest vabaviskest ühe ja sellega kindlustas Nord karikavõistluste esikoha.
Värskete karikavõitjate parimad olid Sander Järve 23 punkti ja 14 lauapalli ning kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Gregor Allik 20 silma ja 11 lauapalliga. Johannes Ränd lisas 11 punkti, 7 lauapalli ja neli söötu. Audentese poolelt tegi vüunsa etteaste Karl Gustav Jurtšenko, kes kogus 24 silma, seitse lauapalli ja viis söötu. Patrick Malm lisas 13, Gregor Kiilmaa 11 ja Kaur Erik Suurorg 10 punkti.
SK Nordi peatreeneri Allar Raamatu sõnul tõi tasavägise lõpuga mängus võidu kaitsemäng. "Suutsime kaitses korralikult kokku tõmmata ja kõik poisid mängisid väga hästi. Lasime vastastel visata 67 punkti – ma arvan, et Audentes pole mitu aastat nii vähe punkte visanud." Kohtumise alguses hästi kaugviskeid tabanud vastased lõid Nordi rütmist välja, kuid Raamatu sõnul suutsid poisid ennast rehabiliteerida. "Võtsime end kokku ja see on vist üldse esimest korda kui me Audentest võidame. Arenguruumi on meil veel kõvasti, aga täna oli kõva mäng."
U-16 tüdrukud vormistasid Audentesele karikavõistluste kolmanda esikoha
U-16 tütarlaste korvpalli karikavõistlustel võitis Audentese Spordiklubi finaalmängus Rapla Korvpallikooli tulemusega 98:37 . Audentese tütarlaste võistkonnad tulid esikohale ka U-14 ja U-18 vanuses.
Rapla kiire avakorvi järel tegi Audentes Hanna Maria Sibula vedamisel 17:0 vahespurdi ja asus ette 17:2. Pallikaotustega püsti hädas olnud Rapla suutis esimesel veerandil visata vaid 11 punkti vastaste 28 vastu.
Audentese ülemvõim jätkus ka teisel veerandajal ja poolajapausile mindi juba 36-punktilises eduseisus (53:17). Kõik Maia Dorbeku 12 hoolealust said kahe veerandiga käe valgeks.
Kohtumise teises pooles suurt muutust ei toimunud ja Audentes kindlustas karikavõidu lõpuks 61 punktiga. Rapla tüdrukud patustasid kokku 46 pallikaotusega.
Karikavõistluste kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Hanna Maria Sibul kogus 22 punkti, viis lauapalli ja neli söötu. Sille-Liis Mölder lisas 16 ja Grete Kruuk 15 punkti. Viimase arvele kogunes ka kümme lauapalli. Anna Maria Tamberg tõi Raplale üheksa punkti, Majandra-Liis Pitkaneni ja Ketlin Kõivu arvele jäi kaheksa silma.
Eile U-14 võistkonnaga samuti karika võitnud Audentese peatreener Maia Dorbek ütles mängujärgses intervjuus, et tüdrukud olid finaaliks valmis. "Poolfinaalis Tallinna Kalevi vastu oli keerulisem, aga ma arvasin, et täna ei tule probleeme. Spetsiaalselt me finaaliks ei valmistunud. Ma tean tüdrukute võimeid ja oskusi ning usun, et sellises vanuses teavad mängijad juba ise, kuidas häälestuda. Jagasime täna minuteid võrdselt ja kõik said mängida. Olen tüdrukutega väga rahul." | SK Nord võttis põneva lõpuga poiste U-16 karikafinaalis napi võidu | https://sport.err.ee/1016859/sk-nord-vottis-poneva-lopuga-poiste-u-16-karikafinaalis-napi-voidu | Noormeeste U-16 vanuseklassi korvpalli karikafinaal kujunes tõeliseks põnevuslahinguks, kui Spordiklubi Nord alistas lõpusekunditel Audentese Spordiklubi tulemusega 69:67. |
Rituaalid ja rituaalne käitumine saadavad meid sünnist surmani, need on meie igapäevased kaaslased. Paljusid argitegevusi ei oskagi esmapilgul rituaalidena käsitleda, kuna need tunduvad nii "tavalised". Kui paneme õhtul lapsi magama või küpsetame pühapäevahommikul pannkooke, siis me ei mõtle, et täidame rituaali. Perekondlikud tähtpäevad, sõprade või töökaaslastega regulaarselt toimuvad koosolemised – neid kõiki võib nimetada rituaalideks. Need toimingud on tähenduslikud vahetutele osalejatele ning nende emotsionaalne laetus oleneb lähedusastmest tegevuse ja teiste selles osalejatega. Kuid väikese grupi rituaalsete praktikate kõrval on mõjukad suuremaid inimgruppe ühendavad rituaalid, mille all pean silmas just neid, mis on seotud rahvusega.
Rahvusliku identiteedi edasikandumise ja tugevdamise vahendiks on põlvkondadevahelised sidemed, kollektiivsel tasandil aga erinevad ühispraktikad, mis loovad ja tugevdavad "meie"-tunnet. Kindlasti on rahvust liitvateks teguriteks ühised kannatused ja vaenlane, kelle vastu koonduda, kuid ka rahulikel aegadel, kui pole kellelegi vastanduda, säilivad kogukonnad – seega peab olema miski, mis aitab neil koos püsida ja tagab nende edasikestmise. Just sellised ühispraktikad – erinevad mälestusüritused, tähtpäevade tähistamised jne –, millel on rituaalile omased tunnused, on kindel viis luua ühtsustunnet ja seda taaskinnitada. Rituaalsed tegevused funktsioneerivad kui rahvuslikud sümbolid – ühistegevused, mis kannavad edasi kultuurimälu, on regulaarse toimumise ja sümbolite kasutamisega rahvusliku identiteedi tugisambad. Nagu on öelnud Clifford Geertz, et rahvuslust kandvad ideoloogiad kasutavad kultuurilisi ilminguid kollektiivse enesemääramise protsessis väljundina, mille eesmärk on tekitada kindlate sümboolsete nähtustega seotud uhkustunnet ja lootusi, nii et neid nähtusi saaks teadlikult kirjeldada, edasi arendada ja tseremoniaalselt tähistada.[1]
"Kindlasti on rahvust liitvateks teguriteks ühised kannatused ja vaenlane, kelle vastu koonduda, kuid ka rahulikel aegadel peab olema ühispraktikaid, mis aitavad kogukondadel ühiselt edasi toimida."
Muutumatud ja arenevad rituaalid
Mis on need omadused, mis iseloomustavad rituaali? Eelkõige kordus, kindel toimumisaeg ja -koht, kindlaksmääratud struktuur, sümbolite kasutamine, aga samuti kommunikatiivsus ja emotsionaalsus.[2] Muutumatus on küll üks rituaali omadustest, kuid rituaal sisaldab siiski nii ebapüsivaid kui ka kinnistunud episoode ja faase.[3] Elavad rituaalid on alatises teisenemises, need "kasvavad ja arenevad". Seda võime täheldada hõlpsasti nii oma koduste kui ka rahvuslike rituaalide puhul.
Rituaalides toimuvad muutused kutsuvad sageli esile pahameelt, sest eeldatakse, et need peaksid olema nii, "nagu on kogu aeg olnud", ja seda isegi siis, kui rituaal on alles üsna hiljuti tekkinud. Siin võib tuua näiteks hümni mängimata jätmise 2018. aasta saabumisel, aga ka president Kersti Kaljulaidi loobumise tema ametissenimetamise puhul korraldatud tänujumalateenistusest. Mõlemad sündmused tekitasid ühiskonnas ägeda poleemika.
Ka rituaalist osavõtjad mõjutavad oma tegevuse ja valikutega rituaali "arengut". Kuid rituaalis toimuvad muutused siiski aeglasemalt kui teistes kultuurinähtustes ning rituaali kogukonda koos hoidev olemus jääb muutumatuks. Võib üsna kindlalt väita, et kõik rahvusega seotu on väga tundlik ja emotsionaalne, ning seetõttu on ka kõrvalekalded kindlalt väljakujunenud rituaalist üsna valus teema. Sümboolselt tähendab see justkui muutusi ka selles, mida rituaaliga saavutada tahetakse, ehk teiste sõnadega ohtu ühtsusele ja edasikestvusele.
Kui vaadata lähemalt Eesti rahvuslikke rituaale, näeme identiteedi kujundamise ja riiklike tähtpäevadega seotud kombetalitusi. Olen toonud välja mõned tähenduslikumad sündmused, aga lisaks neile on kindlasti suur hulk väiksemaid/kohalikke rituaale, mis ei ole küll laialdaselt tuntud, aga kannavad sama funktsiooni kui suured ja üldrahvalikud üritused: kinnitada rahvuslikku ühtekuuluvust, aga ka paikkondlikku identiteeti.
"Rituaalides toimuvad muutused kutsuvad sageli esile pahameelt, sest eeldatakse, et need peaksid olema nii, "nagu on kogu aeg olnud", ja seda isegi siis, kui rituaal on alles üsna hiljuti tekkinud."
Rituaalne vabakslaulmine
Võib vist julgelt väita, et Eesti identiteedi osa on laulupidu oma korduvuse (nii sündmuse enda kui ka peo elementide kordus) ja sümboolsusega. Laulupeo kui rahvusliku rituaali menu tundub aina kasvavat. Möödunud suvel toimunud juubelipidu iseloomustas nii esinejate kui ka pealtvaatajatega viimseni täis tuubitud lauluväljak ja hulk värava taha jäänud inimesi. Miks soovivad kõik sellest osa saada? Laulupeo tähtsus seisneb eelkõige rahvusliku eneseteadvuse ja ühtekuuluvustunde tugevdamises – mingiks lühikeseks ajahetkeks oleks justkui taastunud kuldaeg, s.t rahvuse liikmed tunnetavad tugevat seotust üksteisega ja käituvad kui üks organism. Laulupeo puhul on oluline 19. sajandil toimunud "rahvaks laulmine", mis võeti 120 aastat hiljem sümboolselt eeskujuks taasiseseisvumisele ja laulvale revolutsioonile.
Kuid lisaks laulupeole on tähtsad eelkõige riiklusega seotud tähtpäevad: vabariigi aastapäev ja võidupüha. Rahvuslike tähtpäevade kehtestamine ja nendega seotud rituaalid on osa riikliku identiteedi kujundamisest. Minevikusündmuste mälestamise puhul on eelkõige oluline nende sümboolne tähendus ja seetõttu ei saa öelda, et rahvuslikud pühad kehastavad täpselt neid ajaloolisi sündmusi, mida need on algselt loodud mälestama.[4] Võidupühaga tähistatakse eestlaste võitu baltisakslaste landesveeri üle Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Vabadussõja vaenlastest valiti välja sakslased, kelle üle saavutatud võitu hakati tähistama riikliku tähtpäevana – see oli kättemaks "700-aastase orjapõlve" eest. Karsten Brüggemann on öelnud, et autoritaarse ajajärgu kontekstis oli võidupüha tähtis eelkõige rahvuse ühendamiseks: nii nagu 1919. aasta juunis vallandus eestlasi liitev saksavastane viha, nii loodeti ka võidupüha tähistamisega taastada rahvuslik ühtsus.[5] Võidupüha rituaal sai alguse 1934. aastal ja on jõudnud mõningate muutustega tänapäeva: võidutulede viimine üle Eesti, sõjaväeparaad, pidulikud koosolekud, lipuheiskamised, pidupäevakõned.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24. veebruaril on aasta tippsündmus, millel on kindlad osised, mida korratakse igal aastal. Sündmuste valik on lai ja seal leidub kõigile midagi: lipuheiskamine, vabadussõja võidusamba jalamile pärgade asetamine, sõjaväeparaad, jumalateenistus, tule süütamine Jüriöö pargis ning pidulik kontsert ja Vabariigi Presidendi vastuvõtt. Ja kõiki neid tegevusi saadavad pidupäevakõned, mis rõhutavad rahva ja riigi jätkuvust. Viimastel aastatel on tekkinud selle tähtpäeva tähistamiseks ka n-ö alternatiivrituaal ehk EKRE korraldatav tõrvikurongkäik ja isamaaliste laulude laulmine. Niisiis, kui ametlik rituaal ei sümboliseeri enam mingile grupile n-ö õigeid väärtusi, saab elustada mõne varasema või mingid elemendid sellest, aga luua ka uue traditsiooni.
Üks viimase aja suurejoonelisim sündmus on olnud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine. Kõik algas 16. aprillil 2017, mil täitus 100 aastat eestlaste asualade ühendamisest, ja kestab Tartu rahu 100. aastapäevani 2. veebruaril 2020. Ligikaudu kolm aastat vältavat suurüritust võib nimetada julgelt Eesti monumentaalseimaks riiklik-rahvuslike rituaalide kogumiks. Sündmus sisaldab kõigi rahvuslike tähtpäevade tähistamist ehk suurel hulgal eri rituaalsete ürituste toimumist. Sellise mastaapse paketiga jõutakse väga paljude inimesteni, aidates neil kogeda rahvuslikku ühtsustunnet ja tunnetada oma identiteeti.
"Võib üsna kindlalt väita, et kõik rahvusega seotu on väga tundlik ja emotsionaalne, ning seetõttu on ka kõrvalekalded kindlalt väljakujunenud rituaalist üsna valus teema."
Laulupeotulest tõrvikurongkäiguni
Väga tähtis roll on siinkohal ka sümbolitel. Ühest küljest sümboliseerib rituaalne tegevus ise rahvuslikku ühtsust, teisalt aga tugevdab sümbolite kasutamine rituaali mõju. Rahvuslike rituaalide kaalukaimad sümbolid on lipp ja hümn, aga ka rahvuslipu värvidest inspireeritud erinevad esemed (märgid, kaelasallid, mütsid, särgid jne). Nende kasutamine näitab kuuluvust ja lisab rituaalile veelgi jõudu. Kuid sümbolitel on ka poliitiline olemus, kuna neile võib omistada ideoloogiliselt sobivaid tähendusi ja rakendada neid oma huvide väljendamisel.
Üks laialdaselt kasutatav sümbol on tuli, mis esineb nii võidupüha, vabariigi aastapäeva kui ka jüriöö tähistamisel, aga ka laulupeol, kus tule teekond ja süütamine on rituaali kindlad elemendid. Tule ja tõrvikurongkäikudega on tugevalt seotud jüriöö kui üks peatükk "eestlaste suure vabadusvõitluse" narratiivist, mis on sidus lugu sakslaste vastu peetud võitlusest ja kuhu kuuluvad tähtsate sündmustena veel madisepäeva lahing, Mahtra sõda ning Võnnu lahing.[6] Majade ja mõisate süütamine, Padise kloostri põletamine ning Bornhöhe"Tasujas" kujutatud tuledega märguandmine pani aluse tule kasutamisele jüriöö tähistamisel ning on andnud tõuke ka teistele rahvuslikele rituaalidele. Tule märkimisväärseimateks sümboolseteks tähendusteks ongi võitlus ja võit ning valguse andmine ja kandmine. Need tähendused sobituvad hästi rahvusliku rituaali meelsusega.
Rahvuslike rituaalide puhul ei ole piir osalejate ja vaatajate-kuulajate vahel nii jäik kui tavalistel kontsertidel või etendustel. Nii esinejad kui ka pealtvaatajad on rituaalis osalejad ja selline osadus aitab kaasa sündmuse emotsionaalsusele. Rituaal rõhub alati osaliste tunnetele – emotsionaalselt meeldejääv sündmus tagab kindlamalt mäletamise, rituaali elujõulisuse ning seeläbi ka kogukonna ühtekuuluvuse ja jätkuvuse.
[1] Geertz, C. 1973. The interpretation of cultures.
[2] Allandi, M. 2009. Laulupidu kui rituaal: Eesti üldlaulupeod rahvusliku kultuurimälu ja identiteedi kujundajate ja kandjatena. Magistritöö, Tallinna Ülikool.
[3] Turner, V. 1988. The anthropology of performance.
[4] Eviatar, Z. 2003. Calendars and history: a comparative study of the social organization of national memory. – States of memory: continuities, conflicts, and transformations in national retrospection.
[5] Brüggemann, K. 2003. Võidupüha: Võnnu lahing kui Eesti rahvusliku ajaloo kulminatsioon. – Vikerkaar, nr 10–11.
[6] Tamm, M. 2012. Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus. – Monumentaalne ajalugu.
Marge Allandi on õppinud Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat ja ajalugu ning töötab praegu Eesti rahvusraamatukogus. | Marge Allandi. Võidupühast laulupeoni – rituaalid rahvuse kestmise teenistuses | https://kultuur.err.ee/1016840/marge-allandi-voidupuhast-laulupeoni-rituaalid-rahvuse-kestmise-teenistuses | Rahvuslikud rituaalid tähtpäevade ja ühispraktikate kujul on ühelt poolt paratamatud, aga teisalt kogukonna ühtsena defineerimise huvides ka vajalikud, kirjutab Marge Allandi Müürilehes. |
13 minutiga andis võitu märkimisväärse panuse ka Rauno Nurger. Mängumees tõi 10 punkti (kahesed 4/7, vabavisked 2/3), võttis kolm lauapalli, pani ühe kulbi ja tegi kaks viga. Meeskonna parimatena tõid Roope Aleksi Ahonen 16 ja Marshawn Deva Powell 12 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Nurger ja Breogan võtsid Hispaanias lähirivaali üle suure võidu | https://sport.err.ee/1016845/nurger-ja-breogan-votsid-hispaanias-lahirivaali-ule-suure-voidu | Viimane mäng Hispaania korvpalli esiliigas (LEB Gold) enne pühi õnnestus Rauno Nurgeril ja CB Breoganil suurepäraselt. Kodusaalis võideti 42-punktiga lähimat rivaali Leyma Coruna meeskonda 97:55 (25:9, 15:18, 29:9, 28:19). |
Kohtumist vahetusmeeste pingilt alustanud Henri Drell teenis mänguaega viis minutit, kuid punktiarve jäi avamata (kolmesed 0/1). Statistikasse kogunes tema nimele kaks lauapalli, üks pallikaotus ja üks isiklik viga, kirjutab Korvpall24.ee.
13 kaotust saanud Pesaro jätkab turniiritabelis viimasel ehk 17. kohal. Pistoia (5-9) on 15. positsioonil. 26. detsembril võtab Pesaro koduplatsil vastu Cantu Pallacanestro võistkonna. | Nullile jäänud Drell ja Pesaro said Itaalias järjekordse kaotuse | https://sport.err.ee/1016841/nullile-jaanud-drell-ja-pesaro-said-itaalias-jarjekordse-kaotuse | Eesti korvpallikoondislase Henri Drelli kodumeeskond Pesaro Carpegna Prosciutto Basket ei suutnud ka 13. katsel Itaalia korvpalli kõrgliigas võiduarvet avada, kui pühapäeval jäädi võõrsil Pistoia OriOra tiimile alla 79:91 (26:27, 20:14, 20:27, 13:23). |
Õiguskantsleri nõunik kontrollis kaht Viru vangla kartserikambrit 11. novembril, ilma et oleks vanglat sellest eelnevalt teavitanud.
"Kummaski kambris ei ole kraanikaussi ning veekraani asukoht ei taga elementaarsete hügieeninõuete täitmist. Kraanist valgus ja pritsis vett kambri põrandale ning magamisasemele. Kambrites ei ole piisavalt loomulikku valgust ning kinnipeetavate asjade hoidmiseks puudub hoiukoht," märkis Madise.
Õiguskantsleri nõunik tuvastas, et mõlema kambri hügieeninurk on muust kambrist eraldamata, asub magamisaseme vahetus läheduses ning kambrites puudub kraanikauss. Mõlemas kambris voolab vesi veekraanist põrandale ja vesi pritsib magamisasemele. Külma vee kraan asub põranda sisse ehitatud WC-potita tualetist mõnekümne sentimeetri kaugusel. Selline sanitaarsõlmede ehituslik lahendus ei ole piisavalt hügieeniline ega sobi joogivee võtmiseks.
Ka märkis õiguskantsler, et veekraani kasutamisel ei tohiks kambri põrand, magamisase ja voodiriided märjaks saada. Sellised tingimused ei taga kinnipeetavate õiguspärast kohtlemist. Märgatavalt paremini on olukord lahendatud Viru vangla teises kartserikambris, kuhu on paigaldatud kraanikauss.
Õiguskantsleri nõunik tuvastas ka, et kartserite akende ees on tihe võrestik, mistõttu ei pääse kambritesse piisavalt loomulikku valgust.
"Erialakirjanduses on öeldud, et loomulik valgus vähendab stressi ja ärevust ning suurendab keskendumisvõimet. Sellel on muu hulgas ka otsene mõju inimese närvisüsteemile. Selleks, et takistada agressiivse käitumisega inimest kambri akent lõhkumast, on tarvis teatud olukordades kasutada akende kaitseks lisaturvameetmeid. Samas on olemas alternatiivsed turvavahendid, näiteks löögikindel klaas või akna turvakile, mille paigaldamine ei nõua väga suuri kulutusi, kuid mis tagavad inimeste nõuetekohase kinnipidamise," kirjutas Madise.
Ka märkis õiguskantsler, et kartseris peavad olema isiklike asjade hoiukoht ja nagi.
"Kambris olev laud ei ole mõeldud isiklike asjade hoidmiseks, vaid söömiseks, kirjutamiseks ja lugemiseks," toonitas Madise. | Õiguskantsler nõuab Viru vangla kartseris paremaid elamistingimusi | https://www.err.ee/1016843/oiguskantsler-nouab-viru-vangla-kartseris-paremaid-elamistingimusi | Õiguskantsler Ülle Madise nõuab Viru vangla direktorile Marek Aasale saadetud kirjas vangla kartseri elamistingimuste parandamist, kuna kartserikaristust kandvatele vangidele pole kõik ettenähtud õigused tagatud. |
Kaitses kõvasti pingutanud Rakvere läks kuus minutit enne normaalaja lõppu ette 69:61 ja TalTech võttis aja maha. Järgnevad minutid kulgesid närviliselt. Vahe väiksemaks kui seitse punkti enam ei läinud ja karikavõitjaks krooniti Rakvere Spordikool Tarvas.
Finaali kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Janari Alavere kogus Rakvere parimana 19 punkti, 12 lauapalli ja seitse resultatiivset söötu. Johann Hendrik Kerm lisas 15, Markus Mikenberg 12 ja Kristjan Kroos 11 silma. TalTechi poolelt kogus Ken-Martti Reinart 23 punkti ja 17 lauapalli. Kaur Torn lisas 11 ja Tabet Pärismaa künne silma.
Rakvere peatreeneri Vaido Rego sõnul tuldi mängule pingevabalt ja see võis tema arvates olla väikeseks eeliseks. "Me ei tulnud võidukohustusega, aga poisid olid valmis võitlema. Mängu keskel olid mõned rasked hetked ka, aga suutsime neist üle olla. Võtsime seda kui head ja tasavägist mängu siia aasta lõppu. Kohtusime TalTechiga selle kuu alguses ja saime suure kaotusega. Siis meil olid mitmed mängijad puudu, aga kindlasti tegime ka sellest mängust omad järeldused." | Tarvas krooniti U-18 noormeeste karikavõitjaks korvpallis | https://sport.err.ee/1016839/tarvas-krooniti-u-18-noormeeste-karikavoitjaks-korvpallis | U-18 vanuseklassi noormeeste korvpallikarikavõistluste finaalkohtumises alistas Rakvere Spordikool Tarvas 78:69 TalTech BS/TSK/Fensteri. |
Eesti II koosseis Alvar Johannes Alev ja Martin Himma sai teises poolfinaalis neljanda koha, kaotades Itaalia I tiimile 3,37, kuid ei mahtunud aegade võrdluses A-finaali. 27 paari seas saadi 12. koht, hilisemale võitjale, Norra I-le kaotati 23,72. Marko Kilp ja Henri Roos said teises poolfinaalis kaheksanda koha (+18,86) ja kokkuvõttes oldi 16.
Kaksikvõidu said norralased, kui Sindre Björnstad Skar ja Erik Valnes edestasid Gjöran Tefret ja Haavard Solaas Taugböli 1,29 sekundiga. Napilt pääses kolme sekka ka Soome, Ristomatti Hakola ja Joni Mäki kaotasid Norra II-le 14 sajandikuga, aga edestasid prantslasi Richard Jouve'd ja Lucas Chanavat'd seitsme sajandikuga.
Naiste sprindis võtsid kaksikvõidu rootslannad, Maja Dahlqvist ja Linn Svahn napsasid 1,01-sekundilise eduga esikoha Stina Nilssonilt ja Jonna Sundligilt. | Eesti suusasprinterid jäid MK-etapil A-finaalist välja, Norrale kaksikvõit | https://sport.err.ee/1016835/eesti-suusasprinterid-jaid-mk-etapil-a-finaalist-valja-norrale-kaksikvoit | Sloveenias Planicas toimuval murdmaasuusatamise MK-etapil ei pääsenud kumbki võistlustules olnud Eesti tiim paarissprindis A-finaali. |
Pikalt vigastuse küüsis olnud ja tänavu jooksurajale naasnud Boikovi tulemus 3:02.53 andis talle üldarvestuses viienda koha, vahendab Marathon100.com.
Naistest tuli ajaga 3:14.20 teiseks Klarika Kuusk, kelle jaoks oli laupäevane võistlus juba hooaja kolmeteistkümnendaks maratoniks. Kolmanda koha sai Siiri Pilt tulemusega 3:42.08. | Vana-aasta maratoni võitis Mari Boikov | https://sport.err.ee/1016833/vana-aasta-maratoni-voitis-mari-boikov | Laupäeval Rocca al Mares toimunud heategevusliku vana-aasta maratoni võitis naistest Mari Boikov. |
Sinu loomingunimekirja kuulub mitukümmend filmi, kus oled olnud kas režissöör, produtsent või juhendaja. Lisaks oled kirjutanud raamatuid nii lastele kui akadeemilisele maailmale, teinud kujundustöid ja nüüd pühendud veel ka poliitmaastikule. See jätab sinust mulje kui tõelisest multitalendist, kel käed kogu aeg kas klaviatuuril teksti trükkimas või siis midagi joonistamas — kui sa just parasjagu ei loe või ei mõtle. Palun üllata mind algatuseks hoopis mõne oma täiesti kultuuri- või loomevaba hobi või tegevusega.
Mind tõsiselt köidab ja erutab kõik, mis on seotud korilusega, ja minu uus projekt on mesilaste pidamine. Võib-olla aasta pärast saan sulle juba purgikese mett kinkida. Käin tihti metsas ja viibin palju looduses. Samuti olen kirglik kalamees.
Aga kuidas sa sporti suhtud? Või oled sa üks neist kultuuriinimestest, kellel läheb käsi rusikasse, kui neile meenub, et spordivaldkond kuulub meil kultuuriministeeriumi alla?
Läbisaamine spordiga on päris hea. Minu ema tegeles nooruses ujumisega, oli omal ajal isegi Nõukogude Liidu noortekoondises. Paljud tema trennikaaslased olid hiljem treenerid ja nii pandi mind ja mu õde juba varases lapsepõlves ujumistrenni. See oli oma kümmekond aastat üsna tõsist tegevust, mind taheti isegi spordikooli panna. Mingil perioodil olid kaks trenni päevas ja suvised laagrid takkapihta. Mina isegi tahtsin spordikooli minna, aga see jäi ikkagi ära ja seda pigem ema enda otsusel. Ju ta arvas, et mul pole nii palju eeldusi, või siis kartis, et kui ma päris tippu ei jõua, siis võib hiljem keeruline olla, sest aktiivselt sporti tehes kipub haridus teinekord veidi tagaplaanile jääma. Aga ma käin endiselt üsna palju ujumas.
Mis sinu elus puudu või realiseerimata oli, et otsustasid erakonna Eesti 200 kaudu poliitikamaailma sukelduda? Erakonnal tervikuna ja sinul selle osana ei jäänud ju palju puudu, et võiksin praegu intervjueerida hoopis riigikogu 14. koosseisu liiget Ülo Pikkovit.
Ma pööraksin selle küsimuse pigem teistpidi. Tihti ma imestan ja kurvastan, et praegune kultuurirahvas on poliitilisest elust kaugenenud või hoiab sellest tahtlikult, isegi kergelt halvustades eemale. Kui me vaatame näiteks ennesõjaaegse Eesti vabariigi fotosid, kas või Noor-Eestist tehtuid, siis paljud on seal sõjaväe vormis. Osaleti Vabadussõjas, samuti osaleti aktiivselt poliitikas. Ma tegutsen aktiivselt ka Kaitseliidus, millest meie kultuurirahvas pigem eemale hoiab. Minu meelest on poliitilises elus ja ka riigikaitses osalemine iga aktiivse kodaniku elu normaalne osa. Ka keskajal oli igal vabal linnakodanikul kodus kilp ja hellebard ning nad teadsid, kus on nende koht linnamüüril, kui sõjatuuled peaksid puhuma hakkama.
Kuidas ja miks sattus noormees, kes oli teinud sporti ja kelle perekond oli pigem reaalteaduste taustaga, õppima animatsioonifilmi?
Jah, minu mõlemad vanemad olid teaduse taustaga. Ema töötas Teaduste Akadeemias Endel Lippmaa meeskonnas ja isa oli Tehnikaülikooli õppejõud. Aga kodus oli meil väga kunstilembene õhkkond. Isal oli omal ajal olnud isegi plaan minna kunstiakadeemiasse maali õppima, sest ta oli tõesti andekas, mul on kodus mitmeid tema maale. Ta on rääkinud, et käis korralikult tollase ERKI ettevalmistuskursustel ja et ta oli siis seisnud seal fuajees ja mõelnud, kas ta ikkagi suudab selle erialaga oma tulevast peret toita. Ja otsustaski, et kunst jäägu pigem harrastuseks, ja läks hoopis TPI sisseastumiseksamitele.
Mu veidi vanem õde läks aga ikkagi kunstiakadeemiasse, mistõttu meil liikus kodus igasugust nooremat kunstirahvast. See seltskond mulle väga meeldis. Kuna ka film tundus väga põnev, siis leidsin Kullo filmiringi. On oluline rõhutada, et kui tänapäeval võib põhimõtteliselt igaüks filmi teha, kas telefoni või videokaameraga, siis tollal sellist võimalust polnud. Kullo oli üks väheseid kohti, kus noor mitteprofessionaal sai filmitegemise õhku nuusutada. See oli täielik paradiis, sest osalemise eest ei pidanud midagi maksma ja juhendaja Olev Viitmaalt saime filmilinti, väikest suunamist ja mõtestatud juhendamist. Arutlesime seal filmitegemise üle, joonistasime storyboard 'e ja katsetasime ise väga palju. Hiljem, kui ma Soomes filmikoolis õppisin, imestasid kõik, et mul oli juba mitmeid filme, mis olid tehtud 16 mm filmile — see oli seal ikka puhtalt professionaalide formaat. 8 mm filmi peeti harrastajate pärusmaaks, aga meie saime Kullos pidurdamatult filmida 16 mm filmile. Tagantjärele mõeldes oli see ikka täiesti pöörane võimalus.
Kullo filmiringis käis minuga samal ajal ka näiteks Erik Norkroos ja teisigi noormehi, kes hiljem läksid Arvo Iho esimesele kursusele. Seal Kullos oli tollal huvitav vaimsus ja aktiivne seltskond. See andis mulle tugeva filmipisiku, mis kandis mind terve keskkooli aja. Ja mis samuti väga oluline, Kullos sai palju koos filme vaadatud ja nende üle ühiselt arutletud. Tänapäeval ei tundu see sugugi eriline, aga seal liikusid mingid art-house 'i VHS-kassetid, mis noore inimesi silmi ikka väga avasid.
Kui keskkooli lõpp käes oli, nägin ma lehes kuulutust, et on võimalik kandideerida Soome filmikooli animatsiooni õppima. Tollal tundus animatsioon mulle rohkem nagu lastele mõeldud asjana ja ma ei osanud sellest eriti midagi arvata. Mul oli salaplaan, et kui õnnestuks Soome kooli sisse saada, siis üritaksin minna sealt üle mõnda tõelisse filmikooli, kus saaks ikka mängufilmi õppida. Mingi ime läbi osutusingi valituks ja juba kohe esimestel päevadel kui nägin maailma animafilmi paremikku ja puutusin kokku erinevate õppejõududega, hakkas see kõik tunduma nii põnev, et ma pole animatsiooni enam hiljem kordagi millegi muu vastu vahetada tahtnud. Mis mind animatsiooni puhul endiselt põlemas hoiab, on see, et sa oled seal rohkem nagu leiutaja — seal on nii palju erinevaid tehnikaid ja tehnilisi lahendusi, mida ühendada või ise välja mõelda. Seal on endiselt sellist mõtlemist nagu filmikunsti algusaegadel, kui tegutsesid Méliès ja Lumière'id. Animatsioonis on jätkuvalt maagia ja maailma loomine väga tähtsal kohal. Ja see on väga põnev.
Aga kui lähedal oli see võimalus, et sa oleksid ka Iho kursusele sattunud?
Ma olin selle esimese kursuse komplekteerimise ajal endiselt alles keskkooliõpilane ja sinna mul asja ei olnud, aga tõepoolest, mul oli tollal unistus "Eesti esimesse filmikooli" hiljem järele minna. Siis aga selgus, et seal polegi igal aastal vastuvõttu, ja see oli mulle suur pettumus.
Samas oli mul veel üks plaan, nii, nagu see mul ikka mul kipub olema... Nimelt töötasin ma kogu keskkooli aja ka Tallinna loomaaia juures veterinaararsti abina, sanitarina. Ma olen ravinud nii elevandi hammast kui pannud lahasesse öökulli jala. Enamus patsiente olid aga ikkagi koerad-kassid, kes liikluses viga olid saanud. See looduse ja loomade teema on kuidagi minuga kogu aeg kaasas käinud. Ma olin juba lapsepõlves selline tegelane, kes kõikvõimalikke loomi koju tõi ja neid purkides kasvatas! Ühesõnaga, mind tõmbasid väga ka meditsiin ja veterinaaria, mida ma tahtsin samuti õppima minna, aga siis sai ikkagi kino mingil põhjusel võidu ja ma läksin Soome animatsiooni õppima.
Kui palju sa 1990. alguse Soomes Turu Kunsti ja Meedia Koolis õppides ida ja lääne majanduslikku erinevust tajusid ja milline oli sinu meelest selle aja sotsiaalne õhustik?
See kool võttis minult sada protsenti ja millegi muuga praktiliselt aega tegelda ei olnud. Ka nädalavahetuseti mitte. Ma läksin Soome 1994. aastal ja tollal oli Eesti ja Soome vaheline rahaline situatsioon ikka uskumatult ebavõrdne! Minu kõige tagasihoidlikuma ühiselamutoa üür, kus köök ja tualett olid koridori peal ühised, oli suurem kui mu mõlema vanema palk kokku. See kõik tundus lihtsalt võimatu. Eestist ma võtsin alati sööki kaasa ja Soomes tegin juurde ka lihtsat tööd, nagu näiteks baari koristamine õhtu lõpus. Tõstsin toole laudadele ja pesin põrandaid, aga selle paari tunni palgaga sain üüri makstud ja see tasu oli Eesti poolt vaadatuna väga hea.
Suur vapustus oli samal sügisel juhtunud Estonia katastroof, millest ma kuulsin hommikustest raadiouudistest. Ma helistasin ja pakkusin ennast appi tõlkima ja mind kutsuti Turu haiglasse, kus ma siis olin esimesel päeval vastuvõtjate hulgas ja aitasin veidi suhelda. Estonia huku järgsed päevad on mulle vägagi mällu sööbinud, elu juhuslikkus ja ettearvamatus avaldus seal ühele noorele inimesele vägagi reaalsel moel. Nii et õpingute algusajast kerkib mälus kõige tugevamalt esile hoopis Estoniaga juhtunu.
Mis su suhetest Soomega praeguseks saanud on?
Ma loen aeg-ajalt ajalehte Helsinkin Sanomat. Suhtlen endiste kursusekaaslastega. Ja ma väga pean lugu Tampere lühifilmide festivalist, kus ma olen käinud mitmete oma filmidega ja olnud ka žüriis. Ma arvan, et Tampere lühifilmide festival on üks meie regiooni olulisemaid filmifestivale. See vist ongi praegu minu suhe Soomega.
Kui palju sinus ärivaistu oli või on? Suutsid sa toona õppimise kõrvalt ka midagi kõrvale panna või juurde tekitada, näiteks taksojuhtidele suitsuplokke või alkoholi müües?
Pigem tulin sealt tagasi teadmiste ja entusiasmiga filme teha. Ma ikkagi nii tahtsin pühenduda animatsioonile. Samas meenub, et kui koolis oli vaja vesivärve, siis Eestis maksis see komplekt naeruväärse summa ja nii sai neid siis ka kaastudengitele viidud. Aga sellel tegevusel puudus äriline pool.
Turu Kunsti ja Meedia Kooli animatsiooni eriala diplomitööks tegid joonisfilmi "Bermuda" (1998). See ja ka sellele eelnenud, 1996. aastal valminud "Cappuccino" said auhindu välisfestivalidel. Mis tunne see oli, nii nende esimeste teoste loomise kui esimeste auhindade saamise tunne?
Kõik mis on inimlik, ei ole ka mulle võõras. Muidugi on meeldiv, kui su film valitakse kuhugi ja ka ära märgitakse. Kindlasti oli see oluline, et ma sain jala ukse vahele. Kui ükski mu koolifilm poleks kuhugi pääsenud, siis mine tea, kas ma sellega praegu üldse tegeleksingi. Kindlasti andis see enesekindlust. Kui film festivalile valiti, andis see võimaluse ka sinna sõita. See omakorda andis võimaluse näha, mida mujal maailmas tehakse, ja see oli endiselt sama tähtis kui Kullo filmiringi aegadel. Lisaks veel tutvumine teiste režissööridega, mis avardas tohutult mu teadmisisellest, kuidas filme tehakse ja kuidas autorid nendega suhestuvad.
Pärast kooli lõpetamist naasid sa Eestisse (teise kõrgharitud animafilmide režissöörina Peep Pedmansoni kõrval, kes oli lõpetanud nõukogude ajal VGIKis animarežissööride kursused) ja tegid Eesti Joonisfilmis järjest fantaasiarohkeid ja sürrealismi kalduvaid teoseid, nagu "Superlove" ja "Peata ratsanik" (2001), "Ahviaasta" (2003) ja "Elu maitse" (2006). Kuidas toimus üleminek tudengistaatusest Eesti Joonisfilmi rüppe?
Soome koolis oli ju meie juhendajaks Priit Pärn, kes on Joonisfilmiga igatpidi seotud. Ta tegi ka Soomes õpetamise ajal Joonisfilmis ühe oma võib-olla kõige märgilisema filmi "1895". Tema kaudu läks see väga loomulikult, sest ma hakkasin Joonisfilmis käima juba kooliajal. Seal oli väga huvitav, intelligentne ja vaimne kollektiiv, mis mulle väga meeldis. Oma kooliajal ma mõnikord täitsa segasin neid, sest Eestis olles läksin ma alati Joonisfilmist läbi, tegin sinna asja, isegi kui seda asja polnud. Tahtsin seal lihtsalt istuda ja juttu ajada. Mäletan, kuidas Janno Põldma vahel justkui köhatas, et nüüd me tahaks tööd ka teha, mille peale ma lõpuks jalga lasin. Ju ma alateadlikult, ja ka päris teadlikult tahtsin minna sinna filme tegema. Ja nii ka läks.
Üldjuhul on režissööritöö üsna üksildane tegevus. Sinu filmograafia on täis üksi tehtud lühifilme, aga neist eristub 2005. aastal sündinud koostööfilm "Frank ja Wendy", mis on tehtud koos Kaspar Jancise, Priit Tenderi ja stsenarist-kunstnik Priit Pärnaga. See on küll formaalselt seitsmeosaline, aga siiski täispikk film, mida Jaan Ruus nimetas Ekspressis ka koolkonna sünnifilmiks.
See oli ikkagi Priit Pärna välja mõeldud film ja ilma temata poleks seda olnud. Meie teised küll lavastasime erinevaid osi, aga tema oli selle aju. Joonisfilmis on kombeks, et stsenaariumid saavad stuudiolt kollegiaalset tagasisidet ja neid arendatakse koostöös. Ses mõttes "Franki ja Wendy" tegemine nii kardinaalselt teistsugune polnudki. Sellist ühistööd ja stuudio filtri osa hindan ma väga kõrgelt.
5. detsembril 2006 sündis filmitootmisfirma Silmviburlane. Selle alt tulid pigem eksperimentaalsed asjad, nagu "Blow", mis on 8 mm-le filmitud kunstiteos. Ka teised selle firma alt tulnud filmid orienteeruvad pigem kunstivaldkonnale ja, veidi ette rutates, ka anima-dokumentaalsele suunale, kuhu sinagi nüüdseks jõudnud oled.
Mul oli suur huvi filmi ja muude valdkondade kokkupuutepunktide ja eksperimenteerimise vastu. Joonisfilm tundus sellisteks ettevõtmisteks liiga traditsiooniline. Selles suures süsteemis on oma ideede esitamine teinekord nii aeganõudev, et ma hakkasin otsima lisaväljundit, midagi, mida sain oma stuudios kergemini teostada. Tõsi, selle alt hakkasid sündima ka dokumentaalfilmid ja selline kahepooluseline anima ja dokumentaali sidumine saadab mind tänini. Nii Joonisfilm kui Nukufilm on ikkagi nii tehnika kui töö mõttes suhteliselt traditsioonilised stuudiod, kus paljusid Silmviburlase alt sündinud filme pole mõtet või on väga keeruline teha.
2011. aastal tegid sa oma esimese koostöö Nukufilmiga, millest sai su senise karjääri pärjatuim film — pean silmas mitmekümneid auhindu noppinud "Keha mälu". Räägi selle filmi idee sünnist ja teostusest ning sellest, millises õhkkonnas see valmis. "Keha mälu" oli ka ses mõttes murranguline film, et hakkas näitama suunda, mis minu meelest on viinud ainulaadse, ülopikkovliku stiilini. Kui su esimesed joonisfilmivinjetid olid ikkagi väga õpetajakesksed, siis "Keha mäluga" kujunes välja autor Ülo Pikkov.
See oli aeg, kui ma tegelesin tõepoolest intensiivselt loominguliste otsingutega. Seal filmis on ju nukud, kes pöörlevad ja on ühendatud millegi abstraktse külge, olgu see siis minevik või miski muu. Alguses ma plaanisin teha seda filmi Joonisfilmis, aga sümbolina hakkas nöörist tehtud nukk ja tema pöörlemine nii tugevasti tööle, et joonistatuna ei tundunud see nöör olevat piisavalt katkematu, mida ma aga tahtsin ilmtingimata saavutada. Kavandeid luues jäi püsima tehniline probleem. Ühel hetkel katsetasin seda keerlemist nukkudega ja otsustasin, et seda on palju parem teostada nukufilmi traditsioonilises stop-motion 'i tehnikas. Kontakt Nukufilmi stuudioga oli vastastikku meeldiv ja nii see sündis. See film on tõepoolest endiselt mu kõige levinum film, mida näidatakse aeg-ajalt üle maailma. Olen kogenud selle väga suurt mõju täiesti ootamatutes kohtades, näiteks Araabia maades, kus pole holokausti ega kommunismikuritegude ajaloolist taaka. See film seostub inimeste endi lugudega või juhtumitega, mida tahetakse jagada.
Siin pole muud öelda, kui tsiteerida Tolstoid, et hea raamat on tihti targem kui selle autor. See ei ole nii mitte kõikide loovtööde puhul ja alati, aga vahel seda juhtub.
Ma olen tihti mõtisklenud, miks ei suudetud Eestis, vaatamata meie animafilmi suurtele traditsioonidele, minna kaasa maailmas 2000. aastatel toimunud plahvatusega animadokumentaali vallas, mille eredamad näited olid festivalihitid "Waltz With Bashir" ("Valss Bashiriga", 2008) ja "Persepolis" (2007) ning lühifilmidest "Ryan" (2004).
Ma ise olen ka sellele mõelnud ja üks põhiline küsimus sellega seoses on animatsiooni paiknemine kunstiväljal — on ta rohkem kunsti- või käsitöövaldkond? Mulle tundub, et Eesti animategijad on ennast positsioneerinud natuke liiga palju kui käsitöölisi. Vaata, kui vähe on meie animategijaid astunud üles kunstinäitustel või galeriides. Või kas keegi on pakkunud Veneetsia Eesti paviljoni oma töid? Oma filme käiakse näitamas üksnes animafestivalidel teistele animategijatele, kellega siis arutatakse teemat ja mõõdetakse meisterlikkust animeerimises, aga tegelikult on animatsioon ju palju laiem. Eesti animatsioon nüüdiskunsti dialoogis ju sisuliselt ei osale ja on kahjuks jäänud omaette saarekeseks. Muidugi, sellel nõukogude ajal alguse saanud suurte stuudiote traditsioonil on ka omad suured plussid, nagu stabiilne professionaalsus ja traditsioon, aga Eesti animatsiooni suhe nüüdiskunstiga võiks kindlasti olla tugevam.
Teisalt jätavad ka klassikalised, akadeemilised filmiteoreetikud anima endiselt "päris"-filmist väljapoole. See kuuluvat pigem kunstiülikoolide ja seega automaatselt kunsti valdkonda. Kas see on paratamatu? Mulle tundub, et ega animavaldkond ole ka väga sellele vastu vaielnud ja pigem naudib oma teatavat saarestuvat eristaatust.
Nii on jah. See, millest sa räägid, pole ainult Eesti teema. Kui näiteks Saksamaal on animatsiooniosakonnad pigem filmikoolide juures, siis Prantsusmaal pigem kunstikoolide juures. Ega ühest reeglit ei ole, animatsioon jääb kuhugi sinna filmi, kunsti ja käsitöö vahepeale.
Kui 1970-ndatel integreeris Rein Raamat tollaseid Eesti progressiivsemaid kunstnikke, nagu Lapin, Keskküla ja Arrak, Joonisfilmi filmiloomesse ja Nukufilmis töötas näiteks Kurismaa, siis kahjuks tänapäeva eesti animatsioonil ja kaasaegsel eesti kunstil ühisosa praktiliselt puudub. Mingil põhjusel ei näe me enam animafilmi tiitrites nende nimesid, kes osalevad aktiivselt meie kaasaegses kunstielus. Ja sellest on kahju!
Kas spetsiifiline animakeel on üldse olemas? Ja kas anima nautimiseks on vaja mingit eelnevat selle valdkonna ja selle keele taju?
Ma usun, et on. See teema huvitab mind väga. Usutavasti on see midagi sügavalt inimlikku. Näiteks kui mõelda koerte-kasside või ahvide peale, siis neid ei köida animafilmid. Nad näevad küll värvide vilkumist, aga ei taju abstraktsiooni. Teise looma või iseenda nad tunnevad peeglist või monitorilt ju ära. Seega, animatsioon on inimesele ainuomane, see laseb ette kujutada ja näha midagi muud ja palju rohkemat. Kunsti kaudu me ju tegelikult uurime iseennast ja inimeseks olemist laiemalt ja see ongi kõige alus. Inimeseks olemisel kõrgemal tasandil ja animafilmil on ühine võti ning see on seotud enese mõtestamisega. Seni, kuni me suudame tegelda abstraheerimisega, mõtestada animatsioonifilme, on meil inimesena veel lootust.
Ühes septembrikuu Sirbis kirjutasid sa artikli pealkirjaga "Eesti animatsiooni pärandist ja valdkonna tulevikust", kus sa ütlesid, et postanimatsiooni ajastul vajab animatsioon hääbumise või marginaliseerumise vältimiseks uut mõtestamist. Räägi sellest lähemalt.
Jah, ma arvan, et animatsioon, nii lokaalselt Eestis kui globaalselt, peab ennast nägema laiemalt kui kitsalt filmina. Ta peab vaatama ka oma äärealadele ja otsima sümbioosi näiteks animeeritud dokfilmi, interaktiivse teksti ja arvutimängudega. Selles on jätkusuutlikkuse ja ellujäämise võti, sest vastasel juhul taandub animatsioon vaid traditsiooniliseks käsitööks. Loovus ja originaalsus ei peaks olema vaid animatsioonifilmi stiilis ja lugudes, vaid ka teemavalikus ja maailmaga suhestumises laiemalt.
TMK 2008. aasta aprillinumbris kirjutasid sa: "Animatsioonifilmi loo eripära seisneb animatsioonifilmi olemuses ehk liikumatute elementide elustamises, hingestamises. Kui teistes filmiliikides on loo põhiülesanne kanda köitvat süžeed, siis animatsioonifilmis on loo põhiülesanne kujutada filmi tegelasi elustatult ja alles seejärel edastada filmi süžeed. Animatsioonifilmis ei ole võimalik jutustada lugu, ilma et vaataja usuks tegelaskujude elususse. Elutult mõjuvad tegelased ei saa edasi anda elusat lugu. Seega on animatsioonifilmi loo primaarne ülesanne elustada filmi tegelaskujud, et siis nende vahendusel edastada vaatajale filmi lugu." Kas see pole mitte nii kõikides filmiliikides? Ja ka arvutimängudes. Kaua sa ikka kivi vaatad, kui sa teda elusana ei suuda kogeda?
Kindlasti on palju kokkupuutepunkte ja kattuvusi, sest ka mängufilmis on palju sümbolismi ja tähendusrikkust, aga suurim erinevus on ikkagi see, et kui mängu- ja dokumentaalfilmis sa pigem kadreerid maailma, siis animafilmis sa lood maailma — teed nullist uue maailma ja seega on seal kõik tähenduse kandjaks. Animatsioonifilmis sa alustad reeglina loomist tühjusest või tühjalt koordinaatteljestikust. Kõigel on seal tähendus, iga värvi ja piksli taga on kellegi valik ja disain. Kõigel on mingi mõte, sest kõik on eraldi loodud konkreetse filmi tarvis. See teeb sümbolitasandi tugevamaks. Näiteks kui Simpsonites ütleb Homer Simpson "tere", siis see pole ainult antud karakteri "tere", vaid keskealise ameerika mehe "tere", st ta on rohkem sümbol-tere kui näiteks ühe mehe "tere" mängu- või dokumentaalfilmis. Sümbolil on animafilmis palju laiem tähendus kui muudes filmiliikides.
Aga kas pole tänapäeva tehniliste vahendite juures muutunud juba pigem mõtteviisi küsimuseks, et me sellist eristust elus hoiame, sest me teame ju, kui lihtsalt ja kui palju töödeldakse pilti ka mängu- või dokumentaalfilmis, kuhu saab niivõrd kergesti lisada inimsilmale täiesti reaalsena näivaid eriefekte? Minu meelest oleme me jõudnud sellisesse ajastusse, kus meie rohkem kui saja aastane filmikunst peaks hakkama neid lõhesid kiiremini ületama.
Absoluutselt. Mängufilmi, dokumentaalfilmi ja animatsioonifilmi, selle kolme eraldi kroonlehega lilleõie asemel on meil tekkimas üha rohkemate kokkupuutepunktidega tervik. Võimalik, et see kolmikjaotus oli mingi ajani vajalik, sest filmivaldkond on võrreldes teiste kunstivaldkondadega ikkagi väga noor. Kirjanduses me ju pigem ei räägi sõnade disainist või layout 'ist, aga animas ollakse endiselt kinni sellises kino algusaegade ohoo-seisundis, et "näe, kuidas liigub" või "täitsa usutavalt liigub", aga mis selle kõige mõte on, kipub tihti tagaplaanile jääma. Animatsioonis jäädakse liiga kinni tehnilise võimekuse nautimisse. Võtame näiteks Elbert Tuganovi, kes tegi alguses tiitreid Tallinnfilmis. 1957. aastal lõikas ta paberist välja ühe sputniku. Ja tagantjärele olen ma kuulnud, et kui mustal paberil animeeritud pabersputnikut näidati, siis paljud inimesed arvasid, et see on päris! See vau-efekt oli kino algusperioodil täiesti õigustatud. Aga praegu, kui tehnoloogia on läinud nii heaks ja võimalusterohkeks, on minu meelest igati õigustatud küsida, mis mõte on ka kõige efektsemal animafilmil, kui see hingele midagi ei anna. Kui seal on koos kõik maailma parimad efektid, läiked ja surround 'id, aga kui see ei paku midagi hingele, siis pole sellel filmil tegelikult mõtet. Filmikunstil oleks tõepoolest aeg edasi liikuda. Sisu peaks olema hindamisel ja analüüsil ikkagi põhikriteeriumiks.
Arvutitehniliselt on olukord läinud nii heaks, et animeeritud dokfilm pakub dokumentaalsuse ja reaalsuse kajastamisel traditsioonilisele dokumentalistikale tugevat konkurentsi. Võtame kas või foto. Kunagi peeti seda kindlaks tõendussmaterjaliks, aga see pole enam ammu nii. Sama on liikuva pildiga. Kui me aktsepteerime seda, et liikuvat dokumentaalset pilti saab moonutada ebareaalseks, siis peaksime nõustuma ka sellega, et vastupidinegi on võimalik ja et imaginaarne pildiloome võib väljendada dokumentaalsust. Teinekord me oskame mingeid asju hinnata paremini alles tagantjärele ja paarikümne aasta pärast hakatakse praegust perioodi animatsioonis kirjeldama tõenäoliselt just partnerlussuhte loomisena dokumentalistikaga. See on suuresti tehnoloogia arengust tingitud nähtus.
Sa kaitsesid eelmisel aastal Eesti Kunstiakadeemias ka oma doktoritööd "Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonifilmi eripära" ("Anti-Animation: Textures of Eastern European Animated Film"). Mis asi on antianimatsioon ja kas Ida-Euroopa animatsioonil on oma eripära? Või kui parafraseerida Katariina Undi tegelaskuju "Sügisballist", siis kas peaks ehk ütlema, et mingit Ida-Euroopat pole olemas?
Ida-Euroopa on kindlasti olemas ja ka Eesti kuulub oma ajaloo tõttu sinna. See kultuuriruum on siin praeguseni tajutav. See pole mingil viisil negatiivne ega ainult geograafiline määratlus, vaid tähendab pigem sotsiopoliitilist sarnasust. Töö pealkirjas ma tahtlikult veidi provotseerisin, et tekitada diskussiooni ja et saaks hea alguspunkti, kust arutlustega edasi minna. Minu argumendid tulenesid võrdlusest vaba läänemaailmaga, kus Teisest maailmasõjast alates on animatsioon seisnud eelkõige kommertslikel alustel. Meil oli aga hoopis teisiti. Kui mõelda kas või nõukogude reklaamide peale, siis need ei olnud ju tegelikult reklaamid, vaid pigem mingid kvaasi- või antireklaamid. Ka animatsioon oli riiklik tellimus, kus tähtis polnud tema majanduslik edukus, vaid ideoloogilised tegurid. Muidugi tehti selle varjus väga erinevaid filme ja filmide tootmise olukord olid ka eri aastakümnetel ja eri liiduvabariikides erinev, kuid võrreldes läänemaailma animafilmide tootmisega, ei mänginud nõukogude süsteemis filmi kommertslik edukust mingit rolli.
Nii nagu arheoloogias saab muistse perioodi inimeste ja elukorralduse kohta teha järeldusi näiteks potikildude ja sekundaarsete leidude põhjal, nii räägib ka animatsioon meile oma loomisaja ühiskonnast. Kui analüüsida näiteks mees- ja naistegelaste esinemist animafilmides, siis näeme, et Ida-Euroopa animatsioon on väga meestekeskne. Kuigi kui me nende maade muinasjuttudele mõtleme, siis seal on printsesside ja printside tasakaal palju paremini paigas. Ametlikus leksikas oli kommunism sugudevahelist võrdsust teeniv ühiskonnakorraldus, aga filmide põhjal ei saa seda küll väita. Ja nii näemegi, et teatud ühiskondlike protsesside kirjeldamisel võivad olla sekundaarsed allikad palju tõesemad.
Või teine näide: kui Venemaal on õigeusul olnud ajalooliselt vägagi suurt mõju kultuurile ja ikonograafial kunstile, siis animatsioonis religioosne temaatika praktiliselt puudub. Seda teemat ei ole üldse käsitletud ja see puudub ka filmide kujunduses. Kui mõnes filmis ongi kujutatud kirikuõpetajat, siis on tal lihtsalt ajaloolist situatsiooni markeeriv ja naeruvääristav funktsioon. Seega saab animafilmide suuremat korpust analüüsides teha päris palju järeldusi ka nende loomist ümbritsenud ühiskonna kohta. Kuna animatsioonifilm on valdavalt kollektiivne looming ja seotud ka erinevate institutsioonide ning rahastusmudelitega, siis võrreldes individuaalse kunstiloomega on "ühiskonna peegliks" olemine siin palju tajutavam. Psühholoogias on levinud võte lasta lapsel joonistada oma perekonda ja teha siis selle pildi põhjal järeldusi perekonnasuhete kohta. Sarnaselt saab hinnata ka ühiskondlike suhteid — analüüsides seal loodud animatsioonifilme.
Miks sa selle töö inglise keeles kirjutasid? Sest kui teadusvaldkonna tulevikku vaadata, siis tahaks Kristjan Jaagu kombel küsida, et "kas siis selle maa keel ei või...". Eesti patrioodina võinuks sa oma töö ju ka eesti keeles kirjutada.
See on muidugi tõsine dilemma. Kahjuks või paratamatult on praegusel ajal nii, et kui sa tahad, et su töö osaleks valdkonna uurimises globaalselt, siis peab see olema inglise keeles kättesaadav. Vastasel juhul ei teki dialoogi. Seda tööd ei leita ega tsiteerita. Diskussioon keele teemal on muidugi väga aktuaalne ja vajalik ning sellel pole ühte selget vastust. See on endiselt suur mõtlemiskoht ja ma tajun seda probleemi vägagi, aga tänu inglise keeles avaldamisele on mu töö üles leitud, seda on tsiteeritud ja ma olen käinud sellega seminaridel ja konverentsidel, kus ma olen saanud seda tutvustada, ehk siis ta moodustab liivatera mingis suuremas asjas. Eestikeelne liivatera paikneks palju rohkem eraldi, kuid ma mõistan igati, et eesti keele jätkusuutlikuks arenguks on väga tähtis ka omakeelse teadusterminoloogia võimalikult laialdane kasutus.
Aga kas Eesti animal on oma spetsiifiline sisu, olemus ja tunnetuslaad? Ja kui on, siis kas see kestab ja säilib järgmistele põlvkondadele või on ta pigem lahustumas globaalsetesse trendidesse?
Kindlasti on Eesti animatsioonil oma nägu ja osaliselt peitub see idaeuroopaliku animatsioonifilmi maski taha. Lisaks võiks esile tuua, et Eesti animafilm on üsna tekstikauge, dialoogi ja verbaalselt väljendust on vähe. Nii Läti, Leedu kui Venemaa animafilmides räägitakse rohkem. Ja Inglismaa Aardmani stuudio filmid on meiega võrreldes ikka väga tekstipõhised. Meie animafilm on palju rohkem visuaalne. Siin võib ehk kaudselt näha ka eestlase loomust. Huvitav on veel see, et kui traditsiooniliselt on animafilm folkloorse sisuga ja põhineb tihti muinasjuttudel, siis Eestis on seda üllatavalt vähe, kuigi meie folkloor ise on väga rikkalik lugude ja tegelaskujude varasalv. Näiteks meie süvamuusikas põhineb palju rohkem folklooril, aga animafilmis millegipärast on seda vaid põgusalt. Eesti animafilm on eelkõige täiskasvanutele suunatud mittefolkloorne ja väheverbaalne visuaalne film.
Kas selles, et Eesti anima on pigem täiskasvanutele suunatud kunstiliselt ambitsioonika sisuga lühiformaat, ei või peituda ka üks ohukoht? Meie kaks suurstuudiot, Nukufilm ja Joonisfilm sulguvad ehk aina rohkem oma hermeetilisse maailma, milles küll suheldakse teiste omasugustega piiri tagant, aga unustatakse ära suhe oma maaga?
Seda ma pigem ei ütleks. Mõtleme näiteks "Lotte" fenomenile, millest on välja kasvanud ka Lottemaa teemapark. Ja Nukufilmil tuli lastefilm "Morten lollide laeval". Nüüd tegi uus väikestuudio "Vanamehe filmi", kohe-kohe tuleb "Sipsik". Ma arvan, et praegu on selliseid rahva- ja lastefilme kindlasti rohkem kui n-ö kunstilist animat.
Kui päris aus olla, siis "Lotte" on tegelikult suurstuudiote ainuke edulugu. Ma julgen öelda, et nii "Morten" kui "Lisa Limone" olid finantsilises mõttes ja publiku arvu poolest läbikukkumised. Üleminek kümneminutisest lühiloost täispikale on pärast iseseisvuse taastamist terviklikult õnnestunud tegelikult ainult "Lotte" ja "Vanamehe" puhul.
Majanduslikult peab vist selle väitega nõustuma. Mis mulle väga meeldib, on aga see, et kui me sisust räägime, siis "Lotte" on pigem tüdrukute film, ja praeguseks on kolm täispikka filmi koeratüdrukuga peaosas juba tehtud. Nüüd tuli Kaspar Jancise "Morten", mis on heas mõttes seikluslik poistekas. Sihtrühm tasakaalu mõttes on see väga hea valik.
Ma väidaksin, et selle niši täitis ideaalselt pigem "Vanamehe film", mis on väga populaarne poiste hulgas, kes teevad tänaval ja trennides Vanamehe-nalju ja susistavad š-i.
Jah. Sisu ja turundus on eri asjad. Eestis on praegu esimest korda situatsioon, kus kinoketi omanik ehk Apollo on hakanud filmi tegema, ja nemad saavad päris oskuslikult turgu mõjutada. Teinekord ei räägi vaatajanumbrid kvaliteedist, vaid kujunevad teatava keerulise leviskeemi ja situatsiooni tulemusena. Ma julgen öelda, et "Morten" jäi kuhugi turundusliku varju taha ja oleks tegelikult väärinud palju kõrgemat publikulendu.
Praeguses olukorras saame me teha suurema riikliku rahastusega täispikka animafilmi keskeltläbi kord viie aasta jooksul. See tuleneb kahe suurstuudio kehtestatud minutihinna poliitikast. Vahepeal tehakse küll lühifilme, näiteks jõudsid äsja ekraanile viis uut animafilmi, mis kõik kokku maksavad umbes miljon eurot, aga Eesti publik näeb neid avalikul seansil kõigest paar korda. Kas siin pole teatavad käärid, kui me saame kokku umbes tund aega kunstiliselt kõrgel tasemel animat miljoni euro eest, aga seda näeb kinos heal juhul mõnisada inimest? Nauding ja osasaamine jääb teistele animafiilidele, mitte Eesti maksumaksjale.
Olen väga nõus, et see on probleem. Ajal kui Eesti positsioneerib end e-riigi ja kõikide digilahenduste esmakäitlejana, oleks siin nii hea võimalus midagi suurt korda saata. Teha kas või midagi Estflixi-laadset, mis peaks selle probleemi lahendama, aga praegusel hetkel kahjuks head lahendust ei ole. See platvorm aitaks ületada ka maapiirkondade probleemi, sest isegi kui luua Tallinna veel üks Artis, siis Tallinn ei ole kogu Eesti ja see ei lahenda olukorda. Oluline on mugav ja hästi kasutatav platvorm, mis oleks tasuta. Kahjuks on see keeruline just juriidiliste nüansside tõttu, mis on peamiselt seotud muusikaõigustega. Enamik meie heliloojaid on autoriühingute liikmed ja nad ei saa nii lihtsalt oma asju vabalevisse panna. Minu teada oleksid nii stuudiod kui režissöörid selleks valmis, aga probleem on eelkõige muusikaõigustes.
Ma väidan, et Eesti animavaldkond on suure kriisi lävel ja peaks endalt küsima, kuidas minna edasi. Nagu ka, majanduslikel põhjustel, kogu Eesti riik, mis on muutunud odava tööjõu maast kalli tööjõuga maaks, kus me odavuse ja massiga enam ei löö. Animavaldkonna kallidus toob selle kriisi ehk kiiremini esile. Võib-olla on meil vaja majanduse ja kunstivaldkonna seoste radikaalsemat ümbermõtestamist?
Ma ei nimetaks seda kriisiks, aga suurte muutuste lävel oleme kindlasti. Kogu animasituatsioon on muutumas. Paradoks on selles, et ekraane ja kanaleid on meie elus aina rohkem. Nõudlust loomingu järele on seega ka justkui palju rohkem, samas palkade tõus teeb filmitootmise üha kallimaks. Aga animatsiooni mõiste ja olukord muutuvad ja "Vanamehe film" on hea näide sellest, kuidas noored poisid tegid ära täispika filmi.
Jah, umbes 400 000 eelarvega 90 000 vaatajat saada pole ju üldse paha tulemus. See on mõne kümneminutise lühianima hind...
See on kindlasti suurepärane tulemus, aga seda poleks saavutatud ilma tugeva kinoketipoolse toetuseta. Need tegijad on mu endised tudengid ja mul on nende edu üle väga hea meel. See, kuidas nad turundasid ja tegid promotööd sotsiaalmeedias ja "Eesti laulu" vaheklippides, on täiesti geniaalne. Eks see kirjeldab ka nüüdisaegset kunstiloomet — kõik ei pea olema täiuslikult viimistletud. "Vanamehe film" on oskuslikult turundatud anima underground. Ja samas on selles filmis olemas ka täiesti korralik kandev lugu, nii et Vanamees on igati äge nähtus! Nii nagu looduses pole tühja kohta, nii pole seda ka kultuuris, mis on elav keskkond.
Kultuuris on selline mõiste nagu "juurtekst". Mingi teos muutub uueks algtekstiks, millest hakatakse tuletama uusi teoseid. Ma arvan, et Eesti filmi seni kõige tuntum juurtekst on "Viimne reliikvia", millest on läinud nii palju väljendeid tavakeelde ja slängi, loodud paroodiaid ja mida kõike veel, isegi alkoholi marke nagu Agnes ja Gabriel. Aga nüüd on ka "Vanamehe film" omaette juurtekstiks muutunud. Eks muidugi tagantjärele saab hinnata, kui suureks see saab, aga ühele rahvusriigi filmivaldkonnale on see ülimalt oluline, et mingid teosed muutuksid juurtekstiks, millest omakorda hakkavad tekkima reklaamid, naljad, ühemehe- show 'd, släng jne. Samas ei saa me unustada, et enamik oskusteavet, animaatorid ja operaator Urmas Jõemees tulid Nukufilmist, nii et "Vanamehe" fenomen sai tekkida vaid tänu juba olemas olevale võrgustikule. See on ikkagi laiemalt ühe traditsiooni ja oskusteabe bassein, milles "Vanamees" valmida sai. Lihtsalt ühe geniaalse turundusmõttega sellist filmi ei tehta.
Kas hüpoteetiline ja paljuräägitud Eesti filmiseadus oleks vajalik? Muudaks see midagi? Sinu kui juristi käsi võiks ju sügeleda Eesti filmiseaduse loomise järele. Või on ainus lahendus raha juurde saada?
See, mida valdkond tahab, on stabiilsus, jätkusuutlik kasv ja pikem perspektiiv. Praegusel hetkel on olukord väga hüplik. Eelarved ja eraldused võivad kergesti muutuda, aga filmiseadus tagaks ehk riikliku filmirahastuse suurema stabiilsuse. Selles mõttes oleks see hea. Meie filmivaldkond on piisavalt suur ja väärikas ning ma arvan, et ta vajaks ka oma regulatsiooni. Aga milline see täpselt olema hakkab või olema peaks, on muidugi väga kompleksne küsimus.
Kui nüüd filmindusest välja hüpata, siis sa oled ju kirjutanud ka viis lasteraamatut ja romaani "Vana prints". Miks sa sellega tegeled ja miks sa siin oled suunanud oma energia lasteteostesse, kui animatsioonid on sul — ühe erandiga, "Ada ja Otto" — selgelt täiskasvanutele suunatud?
Huvitav, ma pole isegi niimoodi mõelnud. See on lihtsalt kuidagi nii läinud, mitte teadlikult suunatud tegevus. Ka "Ada ja Otto" oli algselt raamatuidee, aga tundus, et seal on visuaalile toetuvat rohkem kui tekstipõhisust. Ma ilmselt mõtlen rohkem lookeskselt ja selles, millisesse vormi see jõuab, on teinekord üsna palju juhust. Raamatuga on protsess lühem kui filmiga ja seal võib olla tegu ka kannatamatusega — raamatu ideega saab kiiremini edasi liikuda. Ma üldse ei välistaks, et ma teen tulevikus ka filme rohkem lastele.
Kui kirjanduse ja animaga seosest rääkida, siis on sul loodud ka üks eriliselt hõrk väike vinjett — 2007. aastal ilmunud kassetis "Must lagi" animeerisid sa Aleksander Suumani luuletuse "Läänemerelinik". Miks just see luuletus ja milline on su suhe luulega praegu?
Luulet, eriti Eesti autoreid ma jälgin, samuti välisautoreid, näiteks Hendrik Lindepuu tõlgitud Poola autoreid. Üldse olen ma Poola kirjandusest suures vaimustuses. Tihti sirvin ka Islandi luuleantoloogiat saagadest tänapäevani välja. Ilmselt selline abstraktsuse, üldistuse ja lihtsuse segu tõmbab mind, sest animatsioonil ja luulel on minu meelest palju rohkem seost kui näiteks animatsioonil ja novellil või romaanil. Sümboli- ja kujundikeel seob.
Aleksander Suumani "Läänemerelinik" sattus mulle kätte vist kusagil põhi- ja keskkooli vahepeal ja see tundus kuidagi uskumatu, et niimoodi võib ka luuletust teha. Samas oli seal kohe mingi visuaalne loogika ka sees. Eks mul ole elus olnud teisigi vau-efekte, aga see on üks tugevamaid, kus luule, sõna ja pilt on kokku saanud. Minu kujunemisel on see luuletus mänginud väga suurt rolli ja ilmselt sattus see kätte just selles õrnas otsivas eas, kus inimese tundlad otsivad märke teistsugusest maailmast kui seni kogetu. Kui kunagi hiljem siis tekkis võimalus ühte luuletust animeerida, siis ma kohe teadsin, et tahan just seda luuletust teha. See on sõna otseses mõttes minu austusavaldus ja tänu luuletuse autorile Aleksander Suumanile.
Sinu filmograafia on küll üsna pikk, aga ometi puudub sealt sinu kui ainsa režissööri tehtud täispikk film. Kas see mõte tuksub sul kuskil või naudid sa just lühiformaati?
Kui ma oma tudengitele filme loengute raames näidanud olen, siis olen märganud, et umbes kaheksanda minuti kandis hakkavad ka kõige rahulikumad nihelema. Mulle tundub aina rohkem, et nüüdisajal ei suuda täispikk film nooremat inimest enam hästi köita, sest elu ise on nii intensiivseks muutunud. Poolteist tundi filmi vaatamist on tänapäeval tõsine väljakutse. Aga mis seal salata, mõelnud olen ma selle loomisele muidugi...
Viimastel aastatel oled sa produtseerinud mitmeid dokfilme ka Silmviburlase alt, näiteks "Juured", "Õlimäe õied" ja samuti paar eesti lugu. Kas sa pole mõelnud suundudagi rohkem dokumentalistikasse või mängufilmi?
Kui ma varem mängisin dokumentaalse animafilmiga, kus rõhk oli rohkem animatsioonil, siis nüüd tundub mulle endalegi, et ma olen mingi nähtamatu joone ületanud ja teen uue valmiva filmiga ka debüüdi dokumentalistikas. Aga animatsioonist ei pääse ma ka seal. Mind huvitab kõige sügavamal tasandil ikkagi inimene ning dokumentalistika sidumine lavastuste ja mänguliste animatsioonielementidega aitab sellele teemale kõige lähemale pääseda. See animatsiooni ja dokumentalistika ühendamine on praegu minu suurim väljakutse, miski, mis mind huvitab ja millega ma tegelda tahan.
Kas see mitme mütsi kandmine kujundamisest kirjutamiseni, režissöörist produtsendini, ja lisaks õppetöö ning arvamusartiklid on tänapäevases olmes paratamatu, et ellu jääda, miski, mida sa teed olude sunnil, või miski, mida sa naudid, ja üks asi lihtsalt täiendab teist?
Eks inimtüübid ole erinevad, aga minu puhul on see pigem hea või isegi ainumõeldav. Need, kes on tegelnud maalikunstiga, teavad, et ühel hetkel sa töötad üle ja värvid lähevad poriseks. Sa pead oskama õigel hetkel pooleli jätta. Kui mul on olnud võimalusi tegelda ainult ühe asjaga, siis ma kipun tihti üle mõtlema, ühesõnaga värvid lähevad poriseks. Tihti on ka filmi loomisega — mis on väga pikk protsess — nii, et algne käivitav idee võib muutuda igavaks ja siis sa paned sinna juurde kogu aeg lisaks palju "huvitavat", nii et algne idee võib hoopis ära kaduda. Ma olen küllalt tajunud, kuidas ma olen mõne ideega üle töötanud ja oleksin pidanud varem "pintsli käest panema", et saada parem tulemus. Ma olen näinud, et mu looming läheb pigem paremaks, kui ma teen mitmeid asju paralleelselt.
2011. aastal oled sa Postimehes ilmunud küsitluses, kus selgitati välja parimat iseseisvuse taastamise järgset Eesti filmi, öelnud "Elu ilma Gabriela Ferrita" kohta järgmist: "Täiuslik animafilm. Kunstilise ja tehnilise teostuse absoluutne tipp." Kas sama absoluutseid filmiteoseid on su ellu vahepeal juurde tulnud?
Ma vaatasin hiljuti Kieslowski 1979. aastal valminud mängufilmi "Amatöör" ja sain tõeliselt suure elamuse. See on lugu ühest sotsialistlikus Poolas elavast tegelasest, kes hakkab tegelema filmiamatörismiga ja kuidas see ta elu muudab. See mängufilm kirjeldab suurepäraselt oma sünniaega ja dokumenteerib oma ajastut palju paremini kui mõni selle ajastu dokumentaalfilm.
Kas filmimaagia on olemas ja kui, siis kus?
Minu jaoks on filmimaagia seotud eelkõige "nostalgia" mõistega. Igasugune filmikaader on ju tegelikult nostalgiline pilt minevikust. Mingi valgus või fluidum on jäädvustus sellest, mis on kunagi olnud, ka animafilmis. Maagia tekib seoses nostalgia ja igatsusega ning filme vaadates me tunneme ka igatsust möödaniku järele, tajume aega, mis ei tule enam tagasi, aga filmis me näeme ja kogeme seda uuesti. | Ülo Pikkov: Igasugune filmikaader on tegelikult nostalgiline pilt minevikust | https://kultuur.err.ee/1016829/ulo-pikkov-igasugune-filmikaader-on-tegelikult-nostalgiline-pilt-minevikust | Kaarel Kuurmaa intervjueerib Teater. Muusika. Kino detsembrinumbris Ülo Pikkovit. |
"Mul on raske poiste kiitmiseks sõnu leida," rääkis Liverpooli peatreener Jürgen Klopp. "See oli suurepärane. Tegime nii palju häid asju, ma nägin sensatsiooniliselt häid esitusi ja olen väga õnnelik. Klubi jaoks on see võrratu õhtu. Olen poiste üle nii uhke."
Liverpool on valitsev Meistrite liiga võitja ning ülivõimsas hoos ka koduliigas, kui 16 võidu kõrval on saadud vaid üks viik. Lähim jälitaja Leicester, kes on Liverpoolist mänginud ühe kohtumise vähem, jääb juba kümne punkti kaugusele.
"Meie mängijaid testitakse pidevalt, meie elu ongi selline," tõdes Klopp. "Praegu oleme läbinud ühe testi teise järel ja peame kindlustama, et jätkame testide läbimist." | Üliõnnelik Klopp: mul on raske leida mängijate kiitmiseks sõnu | https://sport.err.ee/1016828/ulionnelik-klopp-mul-on-raske-leida-mangijate-kiitmiseks-sonu | Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlustel triumfeeris esmakordselt Liverpool, kes oli Dohas lisaaja järel 1:0 üle Brasiilia võistkonnast Flamengo. |
Tassi kodumeeskond Saint Mary's Gaels kohtus Nevada Wolf Packiga, kes alistati tulemusega 68:63, kirjutab Korvpall24.ee. Algviisikus alustanud eestlane viibis platsil 27 minutit, mille jooksul viskas 11 punkti (kahesed 5/6, vabavisked 1/3), võttis kaks lauapalli (mõlemad ründelauast), andis ühe resultatiivse söödu, blokeeris kaks vastaste pealeviset ja tegi ühe pallikaotuse. Seejuures viskas Tass kõik punktid avapoolajal.
Võidulisa teenis ka Taavi Jurkatamme kodumeeskond San Francisco Dons, kes alistas külla sõitnud UC Davis Aggiesi 93:84. Novembris saadud käevigastusest paranenud Jurkatamm kuulus sel hooajal esimest korda algkoosseisu. Tema arvele kogunes kümne mänguminutiga kaks punkti (kahesed 1/1), üks vaheltlõige ja üks isiklik viga.
Saint Mary's jätkab hooaega 12 võidu ja kahe kaotusega, San Franciscol on kirjas kümme võitu ja kolm kaotust. | Tass ja esmakordselt algkoosseisu pääsenud Jurkatamm olid NCAA-s võidukad | https://sport.err.ee/1016822/tass-ja-esmakordselt-algkoosseisu-paasenud-jurkatamm-olid-ncaa-s-voidukad | Laupäeval olid USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeima divisjoni korvpalliturniiril võistlustules nii Taavi Jurkatamm kui ka Matthias Tass. |
"Just praeguste Ühendkuningriigi ja USA liidrite suhtes on meie meedias millegipärast selgelt kallutatud ja pahatahtlik hoiak," kirjutab Reinsalu. "Ilmselt on sellel kaks põhjust. Üks on maailmavaateline. Mõlemad liidrid on, olgugi erineva taustaga, värvikad ja konservatiivse agendaga liidrid ning meedias peegeldub sõnavõtjate sisuline ideoloogiline vastumeelsus."
"Teiseks võib paljudel juhtudel põhjus olla selles, et kasutatakse eriti uudislugude puhul nende suhtes kriitilise eelhoiakuga nende koduriigi meediat. Igal juhul on minu hinnangul tulemus ebaobjektiivne," arutleb Reinsalu.
"Neil kahel riigil on meie julgeoleku tagamisel asendamatu tähtsus. Ja ausalt hinnates on mõlemad mehed seda nii sõna kui teoga ka tähtsaks pidanud," viitab Reinsalu USA president Donald Trumpile ja Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnsonile. "Instinktiivne kiuslikkus Boris Johnsoni suunal on täiesti põhjendamatu ja eriti niisuguse erivisiidi päeval."
"Muide, kõrgtasemel visiitide puhul tehakse liidritele ka ülevaated visiidi kajastusest külastatud riiki. Nii et pole mõtet iga hinna eest provokatsioone ehitada," vihjas Reinsalu Ekspressi peatoimetaja Erik Moora kriitilisele arvamusloole enda juhitavas väljaandes. | Reinsalu: Eesti meedia on USA ja Briti juhtide suhtes pahatahtlik | https://www.err.ee/1016817/reinsalu-eesti-meedia-on-usa-ja-briti-juhtide-suhtes-pahatahtlik | Välisminister Urmas Reinsalu kirjutab sotsiaalmeedias, et Eesti ajakirjandus on USA ja Ühendkuningriigi juhtide suhtes pahatahtlikult kaldu. |
Koolijuht Hendrik Aguriga tehakse juttu laste tervisest, liikumisest ja spordi ilust ning valust. Meenutatakse Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 50 aasta tagust nääripidu. Õnnestunud üritus on aastakümneteks jäänud nii toonaste tudengite kui ka õppejõudude südamesse.
Saadet teevad Ragnar Kaasik, Johannes Vedru ja Juhan Kilumets. "Spordipühapäeva" külalissaatejuht on aga endine Riigikogu esimees, elupõline spordi- ja muusikahuviline Eiki Nestor. Sättige ennast Vikerraadio lainele pühapäeval, 22. detsembril kell 18.10. | Tänase "Spordipühapäeva" külalissaatejuhiks on Eiki Nestor | https://sport.err.ee/1016814/tanase-spordipuhapaeva-kulalissaatejuhiks-on-eiki-nestor | Saabuvate pühade puhul on tänaõhtune Vikerraadio traditsiooniline "Spordipühapäev" tavalisest erinev. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.