text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Autorite sõnul on filmil ajaloolis-hariduslik eesmärk – üksikisiku saatusehetkede kaudu harutatakse linateoses lahti põhjuslik seos mineviku ja tuleviku vahel. Veidi üle tunni vältavat filmi näeb Youtube'is.
"Tõesti, väga paljudele ja ma arvan, et see oli niimoodi mõeldud, oli see "Ülestõusmine" poliitiline sõnum," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. "Aga tegelikult minu jaoks see oli ühe väga konkreetse inimese ülestõus peale isiklikku tragöödiat, mida ta pidi üle elama".
Filmis käsitletakse nii NO-teatri etendust "Savisaar", pärast 2015. aasta valimisi poliitikut tabanud rasket terviseriket, Savisaare ja temaga seotud isikute vastu algatatud kriminaalasja ning seda, kuidas nooremad keskerakondlased võimu võtavad. Filmis pihib Savisaar avameelselt, kuidas ta seda kõike üle elas ja kuidas ta kolm korda surma võitis.
Nii Savisaart kui ka ajaloolisi minevikusündmusi iseloomustavad filmis Jaan Tammsalu, Mihhail Kõlvart, Steven-Hristo Evestus, Siret Kotka, Peep Põdder, Paavo Pettai, Margus Kiis, Heimar Lenk, Toivo Leis, Oliver Nääs, Vladimir Pool ja Valeri Lõõnik.
Stsenaariumi ja intervjuude taga on Virko Lepasalu, Peeter Ernits ja Mati Kirotar. Teksti loeb Villem Freimann, operaator on Indrek Mänd, monteerija Margus Vetik ja režissöör Toomas Lepp. | Toomas Lepal valmis dokumentaalfilm Edgar Savisaare elust | https://www.err.ee/1016811/toomas-lepal-valmis-dokumentaalfilm-edgar-savisaare-elust | Režissöör ja meediajuht Toomas Lepp sai valmis dokumentaalfilmi endisest tipp-poliitikust ja Keskerakonna kauaaegsest esimehest Edgar Savisaarest. Linateos kannab pealkirja "Ülestõusmine" ja räägib peategelase võitlusest raske haigusega ning tagasitulekust ellu ja poliitikasse. |
Tallinna Linnateatri "Kommuun", autorid Mogens Rukov ja Thomas Vinterberg, tõlkija Eva Velsker, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskujundaja Neeme Jõe, muusikalised kujundajad Riina Roose ja Jaak Jürisson, helikujundaja Arbo Maran. Mängivad Hele Kõrve, Indrek Ojari, Rain Simmul, Külli Teetamm, Marko Matvere, Sandra Uusberg, Ursula Ratasepp, Andres Raag ja Aurora Aleksandra Künnapas. Esietendus 7. XII Põrgulaval.
Alustuseks tuletan meelde, et Eesti põllumajanduse hävitas Mart Laar. Kus olid meil enne ikka vägevad kolhoosid, sovhoosid ja masina-traktorijaamad! Varem või hiljem lisab ilmselt keegi, et kommunismiidee on tegelikult hea, seda lihtsalt ei viidud õigesti ellu. Mogens Rukovi ja Thomas Vinterbergi näidendis "Kommuun" on pealkirjaga osutatud poliitiline idealism või naivism siiski vaid kerge taustavirvendus ning tegelik põhiteema keskeakriisi tõttu purunenud abielu. Kõige rohkem üllatab ehk see, et Elmo Nüganeni lavastuses on "Kommuunist" saanud kerge muusikaline etendus, kus näeb keskmisest rohkem napis riietuses tegelasi ning publik plaksutab lauludele kaasa, nagu see on kombeks suveteatris.
Rukovi ja Vinterbergi tuntuim koostöö on film "Perekonnapidu" (1998), mis on ka näidendina "Pidusöögi" pealkirja all Eestis lavastatud (Rakvere teater, 2004). Selles palju tähelepanu saanud filmis ja näidendis teatab poeg isa 60. sünnipäeval suguvõsa ees pidulauas kõnet pidades, et isa pilastas oma väikseid lapsi. Vinterbergi ülejäänud filmid on enamasti pigem ebaõnnestunud, eranditeks "Jaht" (2012) ja "Eemale hullutavast linnakärast" (2015).
"Kommuun" on Vinterbergi isiklikumat laadi tekst, mis põhineb osaliselt tema enda elul. Seitsmendast kuni üheksateistkümnenda eluaastani elas ta koos vanematega näidendis kujutatuga sarnases kommuunis, kusjuures jäi pärast nende lahutust sinna üksi edasi elama. Vastupidiselt "Perekonnapeole" lavastati "Kommuun" enne teatris ja alles hiljem tehti film.
Vinterbergi ja Rukovi "Perekonnapidu" on verstapost, Taani puristliku liikumise Dogma 95 esimene film. "Kommuuni" filmi- ja lavaversioonil ei ole Dogmaga enam suurt midagi pistmist: sellega on vastuolus juba valguse ja heliga mängimine ning paljud muud detailid. 1970. aastate keskpaika asetuv "Kommuun" käivitub paarikese kolimisega neile pärandatud liiga suurde majja, nii et nad otsustavad võtta sinna kommuuni põhimõttel elama veel trobikonna inimesi.
Lavastuses on selliseid tegelasi vähem kui filmis, näiteks on välja jäetud oma jutu järgi peagi surev südamehaige poiss. Kokku on tegelasi siiski üheksa, kuid enamiku portree ei joonistu üldse välja. Piirdutud on pigem kerge karikatuuriga: aktsendiga prantslane Virgil (Marko Matvere), napisõnaline skeptiline Ditte (Külli Teetamm), peaaegu olematu taustaga Ole ja Steffen (Rain Simmul ja Andres Raag).
Lihtsatesse naljadesse ja kergesse situatsioonikoomikasse saabub murdepunkt, kui pereisa Erik (Indrek Ojari) toob majja 24aastase Emma (Sandra Uusberg), kes tõrjub kõrvale abikaasa Anna (Hele Kõrve) ning annab ootuspäraselt mõistuse hääle kanda lapsele ehk tütar Frejale (Aurora Aleksandra Künnapas). Kõik lavastuse parimad rollisooritused kuuluvad naistele: esimeses vaatuses on selleks energiajänku Mona (Ursula Ratasepp) ning teises vaatuses vaimselt kokku varisev Anna ja üha rohkem sõna saav tütar Freja.
Lavastuse suurimad puudused on seotud algtekstiga, mis on olemuselt kaunis lihtne suhtedraama. Pealkirja, lavastuslike nippide ja saatetekstide abiga on seda üritatud rüütada ka kergelt poliitiliseks või arutlevaks, kuid see pool on nõrguke. Vinterberg on ka ise tunnistanud, et mingit demokraatlikku hääletust tema lapsepõlve kommuunis kunagi ei korraldatud – lihtsalt lämiseti tükk aega.
Esimese vihje lähenevatele sündmustele annab Marko Matvere tegelaskuju, kellel on kaasas kitarr – ja muidugi mitte asjata. Kokkuvõttes esitatakse paari tunni jooksul rida väiksemaid ja natuke pikemaid muusikalisi numbreid vanade pophittide teemal. Vähemalt pool saali plaksutab rõõmsalt kaasa. Tehakse natuke menstruatsiooni- ja seksinalju (meelde jääb neist Matvere laulunumber) ning umbes pool näitlejaist on aeg-ajalt laval poolpaljalt, nii et hakkab juba tekkima kergelt suvelavastuse atmosfäär. Etenduselt lahkudes kuulen siiski ühe külastaja kommentaari, et "tööpäeva õhtul ta etendusel mõelda ei jaksa" – oleks ilmselt võinud veel kergem olla.
See on tähtis nüanss, sest kui "Kommuuni" depressiooniandur oleks keeratud põhja, siis võinuks pikalt hädaldada, kuidas taas kõrkjad sahisevad ja koera laip lohiseb. Kuidas leida tasakaal liiga rusuva või raske ja liiga lihtsa vahel? Nüganen on "Kommuunist" teinud võrdlemisi leebe vaatamise, aga natuke raske on mõista, miks peatus seier iiri ja vene suguvõsalugude järel just "Kommuunil". Kuigi, eks sellegi tegelastes on natuke samasugust, enamasti hukule määratud idealismi.
Lavastuse üks õnnestunumaid tahke on liikumine, eriti esimeses vaatuses, kus tempo on hea. Teises vaatuses on keskmes illusioonide purunemine ning seetõttu ka tempo ja meeleolu minoorsem. Mõeldes "Kommuuni" filmiversioonist jäänud võrdlemisi kehvale muljele, peab tunnistama, et teatrietendus sujus valutumalt – ilmselt on see tõesti "tööpäeva õhtu" sündroom, ei jaksanud enam võidelda. Ent ükskõik kui palju retrolaule vahele ka sättida, lõppude lõpuks perekond ja ideaalid ikkagi purunevad.
Kui vaagida lavastuse kommuunielu poolt, paistavad teksti ja saatva materjali hädad rohkem silma. Taani kommuunielu on üritatud kujutada natuke liialt eraldiseisva ja erakordse nähtusena. Esiteks tuleb meeles pidada, et jutt käib 1970. aastatest ja suures osas on tegu hipipõlvkonna järellainetusega, mis andis tunda üle maailma.
Lavastuses nähtavad ebatavalised lahendused ja juhtumised on üsna mõõdukalt ebatavalised, mitte midagi ekstreemset (sisuliselt on kõige rabavam see, et ühe keskealise mehe uus ja vana naine elavad sama katuse all). Selles plaanis on taani hipid nagu päris hipide vaesed nohikust vennad, kelle elus on märksa vähem seksi, uimasteid ja rock'n'roll 'i – lihtsalt üür ja õlu on kallim. Kes on tutvunud viimaste aastate raamatute ja filmidega nõukogude hipidest, leiab sealtki üsna palju ekstreemsemat.
Teine võimalus on eeldada, et selle lavastuse või üldisemalt Taani kommuunielu on midagi hoopis teistsugust. Huvitaval kombel on kavalehel eraldi esile toodud taanlaste hygge mõiste, mille üks osa on seotud ohtra suhtlemisega. Seejuures võinuks aga esile tõsta, et hygge märksõnad "villastest sokkidest" kuni "küünalde põletamiseni" on omased kogu regioonile ning tegu on äärmiselt hoolikalt läbi mõeldud riikliku brändimisega, mida juhib peene nimega ning suurte era- ja riigiasutuste finantseeritud Õnneuuringute Instituut. Pärast hygge kontseptsiooni müügiedu hakkasid sama tiražeerima ka naaberriigid märksõnade "lagom", "sisu" jt kaudu. Welcome to Denmark!
Kommuuni puhul võib tekkida kergelt ahvatlus tõmmata paralleele kommunismiga ning lugudega, kuidas traktor tõmbab õhtul kõigile ühe teki peale. Viimase aja filmidest saab sellise kommuuniidee murdumist näha näiteks Antti Tuuri raamatul põhinevas "Igitees" (2017). Kommuunid võivad tekkida poliitiliste seisukohtade, vastukultuuri, usuliste ja paljude muude põhjuste ajel. Kuigi kõik radikaalsemad kommuunid kipuvad ühel hetkel mullina purunema, siis on neid leebemal kujul meie ümber pidevalt.
Mõelgem kas või ühiselamuelule või uuemal ajal ka kogukonnaprojektidele, millest paljud on siirad ja kasulikud. Nii mõnegi puhul tekib siiski kahtlus, et nende trendikus ei ulatu ligilähedalegi sisulisele kasule. Meenub intervjuu ühe kogukonnaaias tomatitaime kasvatava neiuga, kes käib taime külastamas teisest linna otsast – selle teo ökoloogiline jalajälg ei saa ilmselt päris paigas olla. Ülikooliaegne pealesurutud kommuunielu ühikas on nüüdseks paljudele nostalgia allikas, kuid ka see tähendas eri kümnenditel väga erisuguseid tingimusi.
Kõigi kommuunide puhul kordub küsimus, kas seal elamine on rohkem võimaluste puudumine ja vajadus või valik. Kui valik, siis kas täiesti vaba valik või mingi trendi tabamine? Ka Vinterbergi Dogma 95 oli omamoodi kommuun ning sarnaselt suurema osa kommuunidega oli seal pidevalt probleeme algsete põhimõtete vastu eksimisega, kuni hakati midagi muud tegema ehk sisuliselt alistuti.
Ka meie filmides on käsitletud kommuunide ideaalide purunemist, näiteks 2011. aastal valminud dokumentaalis "Uus maailm". Juba mõne kuu pärast linastub aga Eesti ökoinimestest jutustav dokumentaalfilm "Südamering". Ilmselt on "kommuun" siiski sõna, mis võib endiselt erutada või mõtlema panna, võib-olla isegi mõnel tööpäeva õhtul. | Arvustus. Tööpäeva õhtul mõelda võib kõike | https://kultuur.err.ee/1016787/arvustus-toopaeva-ohtul-moelda-voib-koike | Tallinna Linnateatris lavastatud "Kommuuni" hõredapoolse algmaterjali päästavad mõned head rollid ja liikumine, kirjutab Tauno Vahter Sirbis. |
Tänapäeva Euroopas kuuluvad erakonnad kõige vähem usaldatud poliitiliste institutsioonide hulka. Parteisid usaldab keskeltläbi vaid viiendik eurooplastest, kusjuures Eesti näitaja on Euroopa keskmisest isegi veidi kõrgem. 1
Sellest hoolimata ei leia me läänemaailmas ühtegi demokraatiat, kus erakonnad puuduksid. Paradoksaalsel kombel on erakonnamudeli üle võtnud ka sellised poliitilised liikumised, kes esialgu kuulutasid, et nemad on rangelt mitteparteilised, ja lubasid mitte kunagi erakonnasarnaseks saada (nt populistlik Viie Tähe Liikumine Itaalias, Podemos Hispaanias jms).
Kuidas on siis võimalik, et nii vähe usaldatud institutsioonid on endiselt lääneliku demokraatiamudeli keskmeks? Milline näeks välja erakondadeta demokraatia ja kas see on üldse võimalik?
Vihatud erakonnademokraatia
Meie võtame parteipõhist demokraatiamudelit täiesti loomulikuna, kuid ajalooliselt pole see sugugi nii olnud. Itaalia poliitikateadlane Paolo Ignazi kirjeldab oma mõne aasta eest ilmunud teoses, 2 kuidas peaaegu kõik tuntud poliitikafilosoofid ja USA konstitutsiooni isad sõdisid kõigest hingest nii parteide kui ka erakondliku demokraatia vastu.
Mõte, et erakonnad on poliitilise pluralismi parim tagatis ja vaba erakonnakonkurents demokraatia garant, hakkas juurduma alles XIX sajandi lõpukümnenditel ja sai pärast mitut tagasilööki üldaktsepteeritavaks alles pärast Teist maailmasõda.
Kõige paremini on selle tõdemuse 1942. aastal oma raamatus "Parteide valitsus" ("Party Government") sõnastanud Ameerika politoloog Elmer Schattschneider: "Tänapäeva demokraatia on ilma erakondadeta kujutlematu." 3
Kuid kas ikkagi on kujutlematu? Millised oleksid alternatiivid? Poliitikateadustes tuuakse välja neli võimalikku mudelit: 4 puhas otsedemokraatia, pluralistlik ehk vabaühendustel põhinev demokraatia, korporatiivne ehk kutsekodadel põhinev demokraatia ja hõimu- või kogukonnademokraatia.
Kõigi nelja alternatiivi puhul on eelduseks see, et erakondi või erakonnataolisi ühendusi üldse ei olegi. Niisiis ei räägi me siin segamudelitest, kus erakonnademokraatia ja erakonnad eksisteerivad koos otsedemokraatiaga (nt Šveitsis). Vaatleme nüüd iga erakondadeta demokraatiavormi lähemalt.
Demokraatia netikaubamaja ehk otsedemokraatia
Otsedemokraatia tuumaks on arusaam, et kodanikud peavad saama tähtsaid riigielu küsimusi otsustada vahetult kas referendumitel või rahvakoosolekutel. Kuna koosolekute organiseerimine on rahvusriikide elanikkonna suurust arvestades võimatu, jääb alles vaid perioodiliste rahvahääletuste korraldamise võimalus.
Täiuslikus otsedemokraatias puudub parlament või muu esinduskogu, kuhu valitakse rahvaesindajad, sest nende järele puudub lihtsalt vajadus. Niisiis pole selles mudelis kohta ka erakondadel.
Ometi on tarvis täitevvõimu, mis referendumil otsustatu teostaks, haldaks riigiaparaati ning otsustaks, millised küsimused ja poliitikaettepanekud tuleks rahvahääletustele panna. Kuna erakonnad puuduvad, siis on kaks võimalust, kuidas valitsuse ministrid ametisse saavad: nad sõelutakse välja loosi teel nagu ametikandjad Antiik-Ateena demokraatias või valitakse isikuvalimistel otse rahva poolt.
Kuigi teine lahendus rikuks otsedemokraatia puhtust, oleks see siiski ilmselt töökindlam variant, eeldades siiski, et valimistsükkel on lühem kui praegu, näiteks üks-kaks aastat.
Arvestades seda, et tänapäeva tehnoloogilistes tingimustes ei pea referendumid toimuma üksnes valimisjaoskonnas, on suuresti võimalik rahvahääletusi korraldada elektroonilises keskkonnas (jaoskonda mineku võimalus peab siiski säilima, sest mitte kõigil kodanikel pole ligipääsu internetile ja vajalikke digioskusi).
"Demokraatia muutub nii lihtsaks ja rahvapäraseks nagu netipoest sisseostude tegemine."
Kuna riigielu küsimusi, mida otsustada, on palju, siis peaksid referendumid toimuma iga paari nädala tagant või vähemalt kord kuus. Kodanik läheb internetti ja vaatab, mis küsimuse üle sel korral hääletada tuleb ning klõpsabki jah- või ei-nuppu. Demokraatia muutub nii lihtsaks ja rahvapäraseks nagu netipoest sisseostude tegemine.
Kuigi selle mudeli plussiks on vaieldamatult see, et rahvas saab tähtsaid küsimusi otsustada vahetult, teda kaasatakse otsustamisse täiel määral ning põlatud parteid vahetalitajana puuduvad, tasub ometi mõelda ka probleemile.
Kui peaaegu iga nädal on referendum, siis kui suur on valimisaktiivsus? Õigupoolest hakkaks väga pisike aktiivne vähemus (u 10%) teiste eest otsustama fundamentaalseid riigielu küsimusi. Tõstes aga valimisaktiivsuse nõude 50%-ni, muutuks riigielu ja demokraatia täiesti paralüseerituks, sest nii tihedate rahvahääletuste puhul ei saa iial nõuda suurt valimisaktiivsust.
Kes on ikkagi need, kes otsustavad, mis küsimused üldse referendumile lähevad ja millises sõnastuses? Kui otsustavad otse valitud ministrid, siis on neil käes tohutu suur võim. Kui rahvas, siis hakkab taas domineerima pisike organiseeritud häälekas vähemus.
Milline on referendumieelse avaliku debati kvaliteet, ja seda just keeruliste, pikkade seaduseelnõude ning komplekssete valikute puhul? Kas inimesed üldse loevad pikad seaduseelnõud läbi, saavad neist aru ja mõistavad, mis on kaalul? Kas valdavaks saab ratsionaalne kaalutletud otsustusstiil või emotsionaalne hetkeimpulssidest kantud otsustamine?
Permanentne valitsemisvõimetus ehk vabaühendustel põhinev demokraatia
Kujutlegem nüüd teist erakondadeta demokraatiat, kus esindusdemokraatia institutsioonid pole täielikult minema pühitud. Sellisel puhul koosneks meie riigikogu mitte erakondadesse kuuluvatest poliitikutest, vaid sadadest, võib-olla isegi tuhatkonnast kodanikeühenduste eestkõnelejast.
Valimistel pole kodanikul vaja valida nii umbes kümne parteinimekirja vahel, vaid valimiskabiini seinad on maast laeni tapetseeritud kuni sadakonna vabaühenduse nimekirjaga. Valitsuse moodustamiseks, mis sellest ülikirjust parlamendist välja kasvaks, oleks taas kaks võimalust: kas ministrid saavad ametisse loosi teel või sadade ühenduste ülipikkadel läbirääkimistel sündivate kompromisside tulemusena.
Kuna erakonnad on keelustatud, siis on ühendustel keelatud moodustada maailmavaatelisi liite, mis veidigi sarnaneksid parteidega. Erakondade tähtsamaid ülesandeid tänapäeva demokraatias ongi koondada huve ja ideid ning siduda need valijatele arusaadavaks maailmavaateliseks tervikuks.
Kodanikuühiskonna demokraatiamudelis ei täida seda funktsiooni aga mitte keegi. Tulemiks on ülimalt kitsaste kildkondlike huvide pidev põrkumine, haldamatu kirjusus, milles valijatel on peaaegu võimatu mingit selgust saada, ning ilmselt ka permanentne valitsemisvõimetus.
Võite kujutleda, kui vaevaliselt kulgeks ühisosa leidmine sadadest vabaühendustest koosnevas esinduskojas ning kui efektiivset ja laiapõhjalist poliitikat kujundaksid valitsuses üheskoos näiteks suurettevõtjate liidu esindaja, maleliidu eestkõneleja ja Lõuna-Eesti külaseltsi esimees.
Pätsu aja tagasitoomine ehk korporatiivne demokraatia
Fašistlikul liikumisel oli sõdadevahelisel ajal idee, et parim valitsusviis on see, kui lõpetada erakondlik lehmakauplemine ning selle asemel valida ametisse kogu rahva eest kõnelev juht (Duce/Führer) ja juhtpartei. Kõik vaidlusküsimused saaks lahendada ilma erakondadeta – kutsekodade esindajatest koosnevas parlamendis, kus otsitakse konsensust ja edendatakse rahvustervikut. Kutsekodadele tugineva mudeli leiab ka 1938. aasta Eesti põhiseadusest.
Fašistlik autoritaarsus muidugi tänapäeva demokraatiasse ei passi, ometi võime ette kujutada, kuidas meiegi riigikogu koosneks kutseliitude esindajatest, kes seisavad oma eluala huvide eest ning toovad esinduskotta valdkondlikku asjatundlikkust.
Kui 1930. aastate tööstusühiskonnas oli ametistruktuur selgepiiriline ning elualati oli ametiühingusse või kutseliitu kuulumine normiks, siis postindustriaalses ühiskonnas on kõik vastupidi. Eestiski on kaugelt üle 2000 ametiala-elukutse ning enamik nende esindajatest ei ole üldse mõne kutseühendusega tihedalt seotud.
Niisiis tuleks kõigepealt taaselustada kõiki eluvaldkondi kattev kutseliitude võrgustik ja need koonduksid suuremateks valdkondlikeks kutsekodadeks, mille sees siis toimuksid perioodilised valimised, et saata oma esindajad riigikokku.
Ilmselgelt oleks see neljanda tööstusrevolutsiooni künnisel seisvale ühiskonnale ülimalt arhailine mudel. Tõenäoliselt jääks ka kutsekodade suurimate pingutuste puhul üle kolmandiku töötajatest kaasamata ning valimisaktiivsus kodade sees oleks võrdlemisi väike. Keerulisi küsimusi kerkib veelgi.
"Kuidas peaks parlament kaasas käima pidevate majandusstruktuuri muudatustega, kui ühed elukutsed hääbuvad ja teised õilmitsevad?"
Millised ametid ikka saavad moodustada oma iseseiva kutsekoja? Kui palju ning mille alusel neile eraldada kohti esinduskojas? Kuidas peaks parlament kaasas käima pidevate majandusstruktuuri muudatustega, kui ühed elukutsed hääbuvad ja teised õilmitsevad?
Täpselt nagu eelmise kodanikuühiskonna demokraatiamudeli puhul tekib siingi kahtlusi valitud võimuesindajate valitsemisvõimes.
Kuidas valitsus ametisse saab? Kuidas leida ühispinda niivõrd eripalgelises ning ülimalt kildkondlike tsunftihuvide rägastikus? Kuidas tekitada valijas tunne, et ta saab toimuvast aru ning peab kogu protsessi legitiimseks? Kuidas suudavad riigi ees seisvaid suuri ülesandeid ühiselt lahendada näiteks IT-töötajate koja, mesinike liidu, puidutöösturite liidu ja koristajate ühenduse esindajad, kes juhtumisi kuuluvad ühte valitsusse? Kas nad tõesti saavad paremini hakkama kui erakonnad?
Muistse külaühiskonna hõllandus ehk kogukonnademokraatia
Maailmas on vähem kui kümmekond demokraatiat, kus tõepoolest puuduvadki erakonnad. 5 Need kõik on Vaikse ookeani mikroriigid (nt Palau, Nauru, Tuvalu, Kiribati, Mikroneesia Liiduriigid jt), kus elanikkond jääb alla 60 000. USA subsideerib neid saareriike, nende majandusstruktuur on lähedane eeltööstuslikule ühiskonnale ning hõimu- ja külakogukonnad on seal endiselt elujõulised.
Seesugustes ülalpeetavates mikroriikides puuduvad modernsele ühiskonnale iseloomulik klassistruktuur ja sellele vastavad sotsiaalsed lõhed. Küla- või hõimuvanema autoriteedist piisab erimeelsuste lahendamiseks ning riigi tasandil esindavadki nad oma sugu- või kogukonda.
Euroopa puhul oleks muidugi utoopiline hakata ammu kadunud hõimu- ja klanniühiskonda kunstlikult taaslooma. Küll aga võib kujutleda ehtsat geograafilisel esindusprintsiibil põhinevat kogukonnademokraatiat, kus iga kogukond, on see siis küla või vahetu naabruskond linnas, valib oma esindaja parlamenti.
Eestis hakkaks riigikogu koosnema umbes 30 000, kui mitte enamast, kogukondade esindajast. Kogukond peaks demokraatia toimimise huvides olema nimelt nii väike, et kõik selle liikmed üksteist tunnevad, seega soovitavalt mitte üle 200 inimese. Kuidas nii suur esinduskoda muuta töövõimeliseks institutsiooniks ning kuidas selle aluselt moodustada laiapõhine toimiv valitsus, seda on tõesti keeruline ette kujutada.
Loomulikult võib seesugust kogukonnapõhist demokraatiat ette kujutada ka anarhistlikuna, kus Eesti riiki enam polegi ja iga kogukond valitseb end otsedemokraatia vormis ise, näiteks harrastab rohelisest ideoloogiast inspiratsiooni saades väga looduslähedast elustiili.
"Tahame erakondi tagasi!"
Kunagi õnnestus mul Haapsalus teha väike koolitus ehk töötuba, kus sealsete aktiivsete linnakodanikega arutlesime Eesti demokraatia probleemide üle. Kodanikud leidsid peaaegu konsensuslikult, et ega erakondi eriti usaldada saa ning erakonnademokraatia tervikuna ei tööta Eestis kaugeltki nii hästi kui võiks.
Esitasin neile siis aruteluks needsamad neli alternatiivi ning palusin hinnata, kas need mudelid töötaksid paremini kui praegune erakonnapõhine demokraatia.
Pärast mõningaid vaidlusi kostsid kodanikud peaaegu ühest suust: "Need mudelid on ikka täielik jama. Tahame erakondi tagasi!" Ilmselt on erakondadega samamoodi nagu demokraatiaga tervikuna. Kui parafraseerida siinkohal Winston Churchilli kuulsat tsitaati, siis võiks öelda: "Erakonnademokraatia pole kaugeltki parim valitsusvorm, kuid alternatiivid on veel halvemad."
1 Eurobarometer.
2 Piero Ignazi, Party and democracy: the uneven road to party legitimacy. London, New York: Oxford University Press 2017.
3 Elmer Schattschneider, Party government. New York: Farrar and Rinehart 1942, lk 1.
4 Richard S. Katz, William J. Crotty, Handbook of party politics. London, Thousand Oaks: SAGE, 2006.
5 Wouter Veenendaal, How democracy functions without parties: The Republic of Palau. Party Politics, 2016 22(1), lk 27–36. | Tõnis Saarts: erakondadeta demokraatia võimalikkusest | https://www.err.ee/1016809/tonis-saarts-erakondadeta-demokraatia-voimalikkusest | Erakondade tähtsamaid ülesandeid on koondada huve ja ideid ning siduda need valijatele arusaadavaks maailmavaateliseks tervikuks, kirjutab Tõnis Saarts algselt Sirbis ilmunud kommentaaris. |
Vooru eel viimasel kohal olnud SPAL külastas tabeli keskosas paiknevat Torinot. Võõrustajad läksid juba neljandal minutil juhtima endise Juventuse poolkaitsja Tomas Rinconi väravast, kirjutab Soccernet.ee.
Puhkepausi eel Gabriel Strefezza viigistas ning suurema osa teisest poolajast sai SPAL mängida arvulises ülekaalus. Selle kasutas SPAL 81. minutil ka ära, kui Andrea Petagna palli teistkordselt Torino väravasse saatis.
Eelmises voorus Roma vastu oma Serie A debüüdi teinud endine Narva Transi poolkaitsja Tunjov jälgis mängu pingilt. | SPAL lõpetas pika võidupõua, Tunjov jäi pingile | https://sport.err.ee/1016803/spal-lopetas-pika-voidupoua-tunjov-jai-pingile | Itaalia jalgpalli kõrgliiga laupäeva viimases mängus sai väärtusliku võidu kirja Eesti noortekoondislase Georgi Tunjovi koduklubi SPAL. |
Koduväljakul mänginud PSG viis kümnendal minutil juhtima Kylian Mbappe, kaks minutit pärast poolajapausilt naasmist suurendas võõrustajate edu Neymar. 65. minutil lisas Mbappe oma teise tabamuse ja kuigi Amiens vähendas viis minutit hiljem kaotusseisu, taastas Mauro Icardi värav 84. minutil PSG kolmeväravalise edu.
Jätku sai Lyoni kehv hooaeg, kui laupäeval ei suudetud enamat 1:1 viigist Reims'i vastu. Seitsmekordne Prantsusmaa meister on 19 vooruga kogunud 26 punkti ja asub liigatabelis 12. kohal. Kuuenda järjestikuse võidu võtnud PSG-l on liidrina 45 punkti, teisel kohal olev Marseille kaotab neile seitsme punktiga.
Teised tulemused:
Dijon - Metz 2:2
Marseille - Nimes 3:1
Monaco - Lille 5:1
Montpellier - Brest 4:0
Nantes - Angers 1:2
Nice - Toulouse 3:0
Rennes - Bordeaux 1:0
Strasbourg - St. Etienne 2:1 | Mbappe, Neymar ja Icardi aitasid PSG kuuenda järjestikuse võiduni | https://sport.err.ee/1016794/mbappe-neymar-ja-icardi-aitasid-psg-kuuenda-jarjestikuse-voiduni | Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas oli tiitlikaitsja Pariisi Saint-Germain 4:1 üle Amiens'ist ja jätkab kindlalt tabeliliidrina. |
Peters liitus West Ham Unitediga 15-aastaselt ja veetis klubis järgmised 11 aastat, kuni liitus 1970. aastal 200 000 naela suuruse üleminekusumma eest Tottenham Hotspuriga.
1966. aastal kuulus ta MM-finaalturniiri korraldanud Inglismaa rahvuskoondisesse ning lõi muuhulgas värava ka finaalkohtumises Lääne-Saksamaa vastu, tehes seisuks 2:1. Inglismaa võitis mängu lisaaja järel 4:2.
We're deeply saddened to learn of the passing of Martin Peters MBE, scorer of the #ThreeLions ' second goal in the 1966 @FIFAWorldCup final, at the age of 76.
Our thoughts are with Martin's family and friends at this difficult time. pic.twitter.com/0P2aDVRmzZ
— England (@England) December 21, 2019
Kokku esindas Peters rahvuskoondist 67 mängus ja lõi neis 20 väravat. Pärast Tottenhamist lahkumist esindas mees ka Norwichi ja Sheffield Unitedit, kuni lõpetas karjääri 1981. aastal. | Suri 1966. aasta MM-finaalis värava löönud inglane | https://sport.err.ee/1016788/suri-1966-aasta-mm-finaalis-varava-loonud-inglane | Laupäeval suri 76 aasta vanusena endine Inglismaa jalgpallikoondislane, 1966. aastal maailmameistriks kroonitud Martin Peters. |
Zirk püstitas uue rahvusrekordi 400 m vabaltujumises ajaga 3.42,12. Varasem Eesti rekord 3.43,09 kuulus samuti Zirgi nimele ja oli ujutud kuu aega tagasi Londonis toimunud ISL etapil.
ISL-i finaaletapi võitis Zirgi koduklubi Energy Standard 453,5 punktiga.
ISL 2019 finaali lõppjärjestus:
Energy Standard – 453,5 p
London Roar – 444 p
Cali Condors – 415,5 p
La Current – 318 p | Zirk püstitas Eesti rekordi ja Energy Standard võitis ISL-i finaaletapi | https://sport.err.ee/1016785/zirk-pustitas-eesti-rekordi-ja-energy-standard-voitis-isl-i-finaaletapi | Rahvusvahelise Ujumisliiga (ISL) finaaletapil Las Vegases ujus Kregor Zirk eile öösel Eesti rekordi 400 m vabaltujumises ja tema koduklubi Energy Standard võitis finaaletapi. |
Üheksa kaugviset tabanud Hardeni arvele jäi kohtumise lõpuks 47 punkti, Westbrook kogus 30 punkti ja kümme resultatiivset söötu. Rockets on viimasest 13 mängust võitnud kümme, Harden tõusis mööda Elgin Baylorist ja on nüüd enim 40 punkti mänge teinud mängijate tabelis neljas.
Philadelphia 76ers lõpetas kolm mängu kestnud kaotusteseeria, kui Joel Embiidi 21 punkti ja 13 lauapalli toel alistati Washington Wizards 125:108. Giannis Antetokounmpo kogus 22 punkti, 11 lauapalli ja kümme korvisöötu ning aitas Milwaukee Bucksi 123:102 võidule New York Knicksi üle.
Teised tulemused:
Charlotte - Utah 107:114
Brooklyn - Atlanta 122:112
Detroit - Chicago 107:119
Memphis - Sacramento 119:115
San Antonio - LA Clippers 109:134
Portland - Minnesota 113:106 | Hardeni ja Westbrooki suur mäng vedas Rocketsi võidule | https://sport.err.ee/1016784/hardeni-ja-westbrooki-suur-mang-vedas-rocketsi-voidule | Korvpalliliigas NBA viskasid James Harden ja Russell Westbrook Houston Rocketsi 139:125 võidumängus Phoenix Sunsi üle 77 punkti. |
"Venemaa ja Hiina eilne veto Julgeolekunõukogus resolutsioonile, mis oleks lubanud viia humanitaarabi miljonitele inimestele Süürias, on häbiväärne," ütles Popmepo oma laupäeval tehtud avalduses. "Venemaa ja Hiina, kes te otsustasite seda resolutsiooni vastustada, teie käed on verised," lisas USA riigisekretär.
Venemaa, mida toetas ka Hiina, pani reedel juba 14. korda veto mõnele Süüriat puudutavale resolutsioonile, mida ÜRO Julgeolekunõukogus on alates konflikti algusest 2011. aastal vastu püütud võtta.
ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega alalised liikmed Venemaa ja Hiina blokeerisid ÜRO Julgeolekunõukogus resolutsioon, mis oleks aasta võrra pikendanud humanitaarabi piiriülest toimetamist neljale miljonile abivajavale süürlasele.
Ülejäänud 13 nõukogu liiget toetasid resolutsioonieelnõu, mille olid koostanud Saksamaa, Belgia ja Kuveit. | Pompeo Venemaale ja Hiinale: teie käed on verised | https://www.err.ee/1016781/pompeo-venemaale-ja-hiinale-teie-kaed-on-verised | USA välisminister Mike Pompeo kritiseeris teravalt Venemaad ja Hiinat, mis panid ÜRO Julgeolekunõukogus veto Süüria-teemalisele resolutsioonile, blokeerides selega humanitaarabi saatmise kodusõjast laastatud riiki üle Türgi ja Iraagi piiri. |
Mõttus kaotas hooaja esimese võidu pälvinud valitsevale maailmameistrile Sanne Cantile (Iko – Crelan) ligi neli minutit, kirjutab Spordipartner. Aniek van Alphen jäi Cantist maha kuus ja Kata Blanka Vas 21 sekundit. Kätlin Kukk oli 29., kaotust Cantile kogunes 5.39.
Meestest pälvis oodatult esikoha Mathieu Van Der Poel (Corendon - Circus), edestades poole minutiga Quinten Hermansit (Telenet Baloise Lions) ja rohkem kui minutiga Thomas Pidcocki (Trinity Racing). | Mari-Liis Mõttus jõudis kõrgetasemelisel võistlusel 20 parema sekka | https://sport.err.ee/1016782/mari-liis-mottus-joudis-korgetasemelisel-voistlusel-20-parema-sekka | Sint-Niklaasis peetud cyclo-crossi sarja DVV Trofee Waaslandcrossi etapil saavutas Mari-Liis Mõttus 16. koha. |
Kullamäe viibis väljakul 26 minutit, visates selle ajaga 12 punkti (kahesed 5/8, kolmesed 0/2, vabavisked 2/4), haaras kaks lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja neli viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Liigatabelis Real Canoe jaoks midagi ei muutunud ning endiselt ollakse eelviimasel kohal. Enne aasta lõppu peetakse veel üks kohtumine 27. detsembril koduväljakul liiga keskmiku Tau Castello vastu. | Kullamäe läheb jõulupuhkusele napi kaotusega | https://sport.err.ee/1016780/kullamae-laheb-joulupuhkusele-napi-kaotusega | Eesti korvpallikoondislasel Kristian Kullamäel ja Madridi Real Canoe NC meeskonnal tuli Hispaania esiliigas võõrsil vastu võtta napp kaotus. Liigatabeli keskmikule Afanion CB Almansa tiimile jäädi alla skooriga 77:79 (18:13, 17:25, 17:13, 25:28). |
"Neutraliseeriti 33 terroristi," ütles Elevandiluurannikul visiidil viibiv Macron. Presidendiamet kinnitas, et riigipea pidas neutraliseerimise all silmas tapmist.
Mali keskosas asuva Mopti linna ümbruses korraldatud operatsioonis džihadistide vastu osalesid eriüksused ja lahingukopterid.
Ühtlasi vabastasid prantslased operatsiooni käigus kaks islamistide käes vangis olevat Mali sandarmit.
"See arvestatav edu näitab meie vägede pühendumust ning toetust, mida me pakume Malile, piirkonnale ja meie oma julgeolekule," sõnas president.
"Me oleme kandnud kaotusi, kuid meil on täna hommikul ette näidata ka võite tänu meie sõdurite pühendumusele ja operatsioonile Barkhane," lausus Macron viitega Prantsuse terrorismivastasele operatsioonile. Ta viitas ka novembri lõpus Malis aset leidnud kahe Prantsuse sõjaväekopteri kokkupõrkele, milles sai surma 13 sõjaväelast.
Prantsuse riigipea saabus reedel Elevandiluurannikule, et tähistada Port-Bouet´ sõjaväebaasis koos Prantsuse sõduritega jõule. Eelmise aasta jõulude eel külastas ta Tšaadis ja 2017. aastal Nigeris teenivaid Prantsuse sõjaväelasi.
"Ma loodan, et me suudame anda uue sügavuse, uue pühendumuse ja uued jõud sellele operatsioonile, mille võtme-eesmärgiks on Saheli regiooni stabiilsus ja julgeolek," sõnas Macron baasis peetud kõnes.
"Me jätkame võitlust pühasõdalastest terroristidega. Me jätkame seda koos meie Aafrika partnerite ning Euroopa ja rahvusvaheliste partneritega," lausus Prantsuse president. "Sest kui me lubame ohul õilmitseda, hakkab see mõjutama ka meid."
Pühapäeval sõidab Macron Elevandiluurannikult edasi Nigerisse.
Saheli piirkonnas tegutseb terrorismivastasel operatsioonil umbes 4500 Prantsuse sõdurit.
Prantsusmaa sekkus 2013. aastal Malis sõjaliselt pärast seda, kui suured alad ja peamised linnad riigi põhjaosas langesid pühasõdalaste kätte. Prantsuse vägedel õnnestus džihadistid tagasi kõrbesse ajada, kus nad on oma ridu koondanud ja liikunud lõunasse suurema asustusega aladele Malis. Relvavägivald on muutunud Malis peaaegu seitse aastat kestnud kriisi jooksul igapäevaseks.
Prantsusmaa operatsioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi - Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi - võitlust islamiäärmuslastega ja selle eesmärk on piirkonnas stabiilsuse loomine ning Euroopat puudutavate probleemide, näiteks terrorismi ja ebaseadusliku immigratsiooni, ohjamine.
Prantsusmaa võõrustab 13. jaanuaril riigi lõunaosas Pau linnas tippkohtumist Nigeri, Burkina Faso, Mali, Tšaadi ja Mauritaania presidentide osavõtul. Tippkohtumise eesmärk on Macroni sõnul Prantsusmaa sõjalise missiooni uue strateegilise ja poliitilise raamistiku arutamine. | Macron: Prantsuse väed tapsid Malis 33 pühasõdalast | https://www.err.ee/1016779/macron-prantsuse-vaed-tapsid-malis-33-puhasodalast | President Emmanuel Macron teatas, et Prantsusmaa väed tapsid laupäeval Malis 33 pühasõdalast. |
180 kilomeetri pikkusel avaetapil, kus võimutsesid sprinterid, teenis Taaramäe peagrupis 36. koha, vahendab Baltic Chain Cycling. Kaotust võitjale, Jumbo-Visma meeskonna esisprinterile Dylan Groenewegenile, oli kolm sekundit. Taaramäe tiimikaaslastest sai parimana 20. koha prantslane Florian Maitre.
71. korda peetavat Valenciana velotuuri alustas 145 ratturit, kes kõik jõudsid avapäeval ka finišisse. Neist peagrupis tuhises üle joone 115 meest. Velotuur kestab pühapäevani, ainus mägine etapp on kavas laupäeval. | Taaramäe lõpetas hooaja avastardil peagrupis | https://sport.err.ee/1031856/taaramae-lopetas-hooaja-avastardil-peagrupis | Profijalgrattur Rein Taaramäe (Total Direct Energie) tegi hooaja esimese stardi Volta a la Comunitat Valenciana velotuuril Hispaanias. |
Panathinaikos läks avaveerandi järel 12 punktiga juhtima, Belgradi klubi võitis teise veerandaja 15 silmaga, Panathinaikos omakorda kolmanda 14 punktiga ning kodumeeskond Crvena zvezda oli otsustaval neljandikul vastastest üle 16 punktiga.
Võõrustajaid vedas 24 punkti visanud Kevin Punter, Panathinaikose eest kogusid viis mängijat kahekordse punktisumma. 12 punkti jäi nii Deshaun Thomase kui Georgios Papagiannise arvele.
Fenerbahce võttis kolmanda järjestikuse võidu, kui alistas võõrsil 73:68 Peterburi Zeniidi. Leo Westermann viskas võitjate kasuks 13 punkti ja toetas kaaslasi nelja korvisööduga.
Aleksei Šved kogus küll kümme resultatiivset söötu, aga tabas 21 viskest vaid viis ja Moskva Himki jäi 77:80 alla Tel Avivi Maccabile. | Euroliiga: Belgradis jagati veerandajad ära, Švedil oli kehv viskepäev | https://sport.err.ee/1031855/euroliiga-belgradis-jagati-veerandajad-ara-svedil-oli-kehv-viskepaev | Korvpalli Euroliigas alistas Belgradi Crvena zvezda omapärase kohtumise järel Ateena Panathinaikose 78:73. |
Eesti haridussektori töötajaid esindavad organisatsioonid (Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, UNIVERSITAS, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Teaduskoda ja Eesti Ametiühingute Keskliit) esitasid neljapäeval Eesti Vabariigi peaministrile, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministrile ühispöördumise seoses kehtiva tööõiguse võimaliku paindlikumaks muutmisega.
2018. aastal sotsiaalministeeriumis valminud "Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu VTK kooskõlastamine" väljatöötamiskavatsuse järgi ei ole Akadeemiliste Ametiühingute seisukohal mitte kuidagi põhjendatud seda, kelle jaoks kavandatavat paindlikkust luuakse, kuigi VTKs viidatakse eelkõige noorte soovile paindlikkuse järele.
Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu esindaja Tauri Tampuu sõnul aga näitavad uuringud, et noorte töötajate jaoks on töökohal olulisim hoopis stabiilsus ning paindlikkust on juba täna töösuhetes piisavalt.
"Loomulikult, kui kõik olulisemad eeldused on töökohal tagatud, siis lisaboonusena ei oleks veelgi suurem paindlikkus halb, kuid tänases seisus, kus stabiilsus ei ole piisavalt tagatud, satuvad paljud töötajad löögi alla," sõnas Tampuu rõhutades, et ametiühingute hinnangul tooks lisanduv üleliigne paindlikkus rohkem probleeme kui lahendaks neid.
Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu esimehe asetäitja, UNIVERSITASe aseesimehe Ruth Tammeoru sõnul on oluline luua teadlastele baassissetulek ehk teadlasepalk või luua stabiilsusfond, et lõppeks "jokk" teadlaste tähtajatute töölepinguga, mida tähtajaliselt finantseeritakse projektirahadest. Samuti tuleb vähendada töövõtu- ja käsunduslepingute sõlmimist seal, kus töö tegemine vastab tegelikult töösuhte tunnustele (sealhulgas kõrgharidus- ja teadusasutustes). | Ametiühingud näevad paindlikes töösuhetes ohtu töötajate heaolule | https://www.err.ee/1031851/ametiuhingud-naevad-paindlikes-toosuhetes-ohtu-tootajate-heaolule | Akadeemilised ametiühingud edastasid kolmapäevases pressiteates, et näevad paindlikes töösuhetes ohtu töötajate heaolule. |
"President on süüdi avalikkuse usalduse kuritarvitamises," ütles Romney senatis peetud kõnes.
"Valimiste korrumpeerimine enda ametis hoidmiseks on tõenäoliselt üks kõige solvavam ja hävitavam rikkumine, mida võib ametivande rikkumisel ette kujutada," väitis Romney.
Viimastel andmetel on Romney siiski ainus vabariiklane, kes hiljem päeval tagandamise poolt hääletab. | USA vabariiklasest senaator Romney hääletab Trumpi tagandamise poolt | https://www.err.ee/1031850/usa-vabariiklasest-senaator-romney-haaletab-trumpi-tagandamise-poolt | USA vabariiklasest senaator Mitt Romney teatas kolmapäeval, et hääletab president Donald Trumpi ametist tagandamise poolt. |
Kehra saabus Põlvasse puhkust saanud Läti koondislase Uvis Strazdinšita. Tema asemel tegi paremal äärel meistriliiga come-back 'i 28-aastane Steve Luks, kes viimati esindas Kehrat sel tasemel kümme aastat tagasi. Janar Mägi viskas küll külaliste kasuks kohtumise avavärava, ent peagi juhtis Serviti 3:1 ja kaheksandal minutil Henri Sillaste väravast ka 8:3.
Kehralaste peatreener Mart Raudsepp võttis aja maha ning järjest tabasid Luks, Anton Borovski ja Vladislav Naumenko. 17. minutil oli tablool seis 10:8, aga siis otsustas Serviti kogenud puurivaht Eston Varusk 11 minutiks oma värava lukku keerata. Pidurdamatus hoos oli Sillaste ning võõrustajad viskasid kaheksa väravat järjest.
Sergio-Silver Kreegimaa lõpetas kahe tabamusega küll Kehra väravatepõua, aga vaheajaks juhtis Serviti 19:10. Oli raske uskuda, et suurt kaotusseisu suudetakse tagasi mängida, ehkki Mägi kaks tabamust teise poolaja algul veidi lootust andsid. Lähemale kui kaheksa väravat Kehra siiski ei saanud.
Mõlemad treenerid andsid mänguaega kõigile pallureile ja nii said kohtumise lõpuks käe valgeks koguni 20 mängijat. Serviti võitis 34:23, enim panustas Sillaste, tabades seitse korda, Mathias Rebane ja Raiko Rudissaar lisasid kuus väravat. Kehra poolel jäi Naumenko arvele kuus, Mägi viskas neli ja Tanel Vilks kolm väravat.
Arukülas alustas kodumeeskond paremini ja juhtis pärast Mihkel Vaheri tabamust seitsmendaks minutiks 4:2. HC Tallinnal olid jätkuvalt eemal Markus Viitkar, Enrico Anton ja Risto Kiil, kuid mäng võrdsustati peagi. Esmakordselt said külalised juhtima 12. minutil, kui Armis Priskus palli vastaste tühja väravasse saatis, tehes seisuks 8:7.
Võõrustajad takistasid pealinlasi pidevalt lubamatute võtetega, Markus Oliver Mädo realiseeris kolm karistusviset järjest ning Tallinn juhtis 22. minutil juba 15:9. Vaher ja Markus Kask vähendasid vahe neljale, aga puhkama mindi pärast Robin Obergi tabamust siiski Tallinna 18:12 eduseisul.
Aruküla/Audentes väljus riietusruumist sisukalt. Rauno Kopli ja Vaher vähendasid kaotusseisu kahele ning Kask 36. minutil ühele väravale – 20:19. Kolm minutit hiljem saatis oma põhitöögagi hästi hakkama saanud väravavaht Siim Normak palli Tallinna tühja puuri ning seadis jalule 21:21 viigi. Hetk hiljem sama korrata üritades lendas pall väravast mööda.
Tallinna kaitse muutus agressiivsemaks, sundides arukülalasi tihti eksima söötudega ja külalised said uuesti eest. Hästi hakkasid tabama Marek Karu, Kaspar Lees ja Rainer Kelk, kuid enne kui viimased kümme minutit algasid, oli külalismeeskonna edu siiski vaid 29:27.
Lõpp kuulus täielikult liigatabelis teist kohta hoidvale Tallinnale ja koduteele võeti kaasa kuues järjestikune liigavõit tulemusega 37:29. Mädo ja Lees viskasid seitse ning Oberg, Kelk ja Karu neli väravat. Hästi võidelnud Aruküla/Audentese poolel tabas Vaher seitse, Kask kuus ja Kopli neli korda. | Serviti alistas kindlalt Kehra, Tallinn raskustega Aruküla | https://sport.err.ee/1031847/serviti-alistas-kindlalt-kehra-tallinn-raskustega-arukula | Kolmapäeval alustati meeste käsipalli meistriliiga 13. vooru mängudega. Eesti käsipalli klassikalises vastasseisus sai Põlva Serviti kindlalt 34:23 (19:10) jagu HC Kehra/Horizon Pulp&Paperist, aga HC Tallinn vajas tugevat lõppu, et alistada Aruküla/Audentes 37:29 (18:12). Neljapäeval kohtuvad SK Tapa ja Viljandi HC. |
Poolajaks Läti Ülikooli vastu seitsmepunktilisse kaotusseisu jäänud Tarvas tegi lõunanaabritega asjad selgeks otsustaval veerandajal, mis võideti 24:12. Kogu kohtumise võitis Rakvere 76:67, kolmapäevane triumf oli neile viimases viies mängus juba neljandaks.
Neli kaugviset tabanud Kristo Saage arvele jäi Eesti klubi resultatiivseimana 22 punkti, Devin Harris toetas teda 19 punkti, seitsme lauapalli ja viie korvisööduga.
TalTech sai võõrsil Liepajast jagu tulemusega 97:85. Suure panuse andis Joonas Järveläinen, kelle arvele jäi 30 mänguminutiga 29 punkti (kaugvisked 7/11) ja kuus lauapalli. Gregor Arbet lisas 22 ja Leemet Böckler 16 punkti.
Rakvere Tarvas on turniiritabelis 11 võidu ja üheksa kaotusega seitsmendal kohal, TalTech on seitsme võidu ja 14 kaotusega kümnes. | Järveläinen viskas TalTechi võidumängus 29 punkti | https://sport.err.ee/1031835/jarvelainen-viskas-taltechi-voidumangus-29-punkti | Eesti-Läti korvpalliliigas olid võidukad mõlemad kolmapäeval võistlustules olnud Eesti klubid, kui Rakvere Tarvas alistas kodusaalis Läti Ülikooli ja TalTech võõrsil Liepaja. |
"Mäletan, kui Pep Guardiola tahtis pärast meistritiitli kindlustamist tõsimeeli teda [Neuerit] ühes mängus poolkaitsjana kasutada," meenutas Rummenigge klubi ajakirjale "51". "Mul oli raske Guardiolat ümber veenda. Paljud oleks sellist käiku pidanud ülbuseks."
Samas tõdes Rummenigge, et mõistab Bayerniga kõigil kolmel hooajal meistriks kroonitud ja seitse tiitlit võitnud hispaanlast. "Manuel uuendas väravavahi positsiooni revolutsiooniliselt. Ta leidis viisi, kuidas ka väravavahina jalgpalluriks jääda. Usun, et ta oleks ka poolkaitsjana hakkama saanud," ütles 1980. aasta Euroopa meister. | Rummenigge: Guardiola tahtis Neuerit poolkaitsjana kasutada | https://sport.err.ee/1031834/rummenigge-guardiola-tahtis-neuerit-poolkaitsjana-kasutada | 29-kordse Saksamaa jalgpallimeistri Müncheni Bayerni tegevjuhi Karl-Heinz Rummenigge sõnul oli aastatel 2013-16 klubi juhendanud Pep Guardiola valmis väravavahti Manuel Neuerit mängitama keskväljal. |
Tabelis teist kohta hoidev Bigbank on varasemalt liigamängudes Pärnust kahel korral jagu saanud - nii esimeses kui teises ringis tulemusega 3:0. Lisaks sai Tartu kahel korral Pärnust jagu karikavõistluste veerandfinaalis.
Tartu meeskonna peatreener Andrei Ojamets tõdes, et vastased on hooaja edenedes paremasse hoogu läinud. "Mingid asjad on neil kahtlemata paremaks muutunud ja tulevad paremini välja. Alahinnata ei tasu Pärnut kindlasti ja usun, et neil on motivatsioon üleval ka ses osas, et tahetakse veel põhiturniiri neljanda koha eest võidelda," rääkis Ojamets ja ütles, et Tartul on põhiturniiri võidu eest Saaremaaga konkureerida keeruline. "Teoreetiliselt see võimalus on, aga Saaremaal seisavad ees kodumängud mitte kõige tugevamate vastastega ja ma ei usu, et nad vääratavad või ennast üllatada lasevad," lisas juhendaja.
Pärnu loots Avo Keel enda sõnul tabeliseisule siiski ei mõtle, sest vahe lähimate konkurentidega on suur. "Meil on seis ses osas hea, et meie tabeliseis ei muutu olenemata mängu tulemusest ja see laseb pingevabamalt tegutseda, saan kõigile mänguaega jagada. Tuleme homsele kohtumisele tugeva trenni pealt ja eks näis, mis saama hakkab," rääkis Keel. Viimastes kohtumistes ei teinud kaasa Pärnu üks liidreid, nurgaründaja Taavet Leppik, kes haigestus angiini. "Loodetavasti kaheks viimaseks [põhiturniiri] mänguks saab ta mängutunnetuse tagasi, muidu meil segavaid tegureid väga pole," lisas juhendaja.
Liidermeeskond Saaremaa ja seitsmendal positsioonil paiknev TalTech peavad neljapäeval ära varasemalt edasi lükatud teise ringi mängu, viimati olid samad meeskonnad vastamisi jaanuari keskel, kui Saaremaa 3:1 peale jäi. Avaringis võttis Saaremaa 3:0 võidu.
TalTechi on viimasel ajal vaevanud haiguste laine ja võimalik, et homme tuleb hakkama saada ilma sidemängijata, ütles meeskonna peatreener Janis Sirelpuu. "Meil on jah keerulised ajad olnud, suurt osa meeskonnast on räsinud viirushaigused, mitmed on mänge vahele jätnud. Hetkeseisuga tundub, et homme ei ole meil kumbagi sidemängijat, sest Aleksander Eerma on haige ja Karlo Remy Kallend aega teenimas. Hetkel saame kokku kümme meest ja eks midagi välja nuputada, ilmselt paneme libero tõstma," rääkis Sirelpuu.
Liigatabelis on liidrikohal Saaremaa VK 53 punktiga, Bigbank Tartu on teisel kohal, punkte on kogutud 49. Kolmas on 43 punktiga Selver Tallinn, neljas Jekabpilsi Luši (38 punkti) ja viies Pärnu VK (33 punkti). TalTech asub 18 punktiga seitsmendal tabelireal. | Tartu Bigbank võõrustab Pärnut, Saaremaa mängib kodusaalis TalTechiga | https://sport.err.ee/1031831/tartu-bigbank-voorustab-parnut-saaremaa-mangib-kodusaalis-taltechiga | Eesti-Läti võrkpalliliigas peetakse sel nädalal Eesti klubide osalusel kaks kohtumist, kui neljapäeval kell 19 lähevad Tartus vastamisi sealne Tartu Bigbank ja Pärnu Võrkpalliklubi ning samal ajal kohtuvad Kuressaares Saaremaa Võrkpalliklubi ja TalTech. |
Lõhkepeata rakett startis Californias asuvast Vandenbergi õhujõudude baasist ning lendas 6700 kilomeetrit üle Vaikse ookeani Kwajaleini atollile Marshalli saartel, teatasid USA õhujõud avalduses.
Tegemist oli "arendava katsetusega", mitte rutiinse katsetusega nagu korraldati 2. oktoobril.
"Minuteman III vananeb ja moderniseerimisprogrammid nagu see on olulised tagamaks, et meiel riigil on usaldusväärne tuumaheidutus," ütles kolonel Omar Colbert.
Minuteman III on olnud ainus pind-õhk tüüpi rakett USA tuumaarsenalis alates 2005. aastast.
Seda tüüpi raketid asuvad stardišahtides kolmes USA sõjaväebaasis Wyomingis, Põhja-Dakotas ja Montanas. | USA korraldas ballistilise raketi Minuteman III arenduskatsetuse | https://www.err.ee/1031828/usa-korraldas-ballistilise-raketi-minuteman-iii-arenduskatsetuse | USA korraldas kolmapäeval mandritevahelise ballistilise raketi Minuteman III arenduskatsetuse osana plaanist moderniseerida seda vananevat pind-õhk tüüpi relvastust. |
"Selle kohta on viimastel kuudel tellitud ja tehtud hulgaliselt erinevaid analüüse, kus on juhitud tähelepanu nii reformi plussidele kui võimalikele vastuoludele põhiseadusega. Olen kohtunud sel teemal endiste riigikohtu esimeeste ja endise õiguskantsleriga ning arutanud erinevate ekspertidega," kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.
"Soovisin ka valitsuse liikmete ja koalitsiooni esindajatega seda teemat põhjalikult käsitleda, et saada aru neist kavatsusist ja mõtetest konkreetsete sätete taga, võimalikest riskide maandamise viisidest kui ka nii mõnestki tehnilisest detailist. See on vajalik, et saada aru, kas senist pensionisüsteemi muutev seadus on põhiseadusega kooskõlas. Oli väga sisukas kohtumine, aitäh valitsuse liikmetele selle õhtuse aja eest," seisis Kaljulaidi postituses.
Raivo Aeg ütles ERR-ile, et presidendil oli hulk küsimusi, millele ta soovis vastust saada ning tema hinnangul ta need vastused ka sai.
Koalitsioonierakondade esindajad kohtusid presidendiga. Autor/allikas: presidendi kantselei | Kaljulaid arutas Ratase, Helme ja Aegiga pensionireformi üle | https://www.err.ee/1031829/kaljulaid-arutas-ratase-helme-ja-aegiga-pensionireformi-ule | President Kersti Kaljulaid kohtus kolmapäeval peaminister Jüri Ratase (KE), rahandusminister Martin Helme (EKRE) ja justiitsminister Raivo Aegiga (Isamaa), et arutleda pensionireformi üle. |
Konkurssi žüriisse kuulusid lisaks EVEA esindajatele Tallinna Tehnikaülikooli, Mainori Ettevõtluskõrgkooli, Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku ja Maaeluvõrgustiku esindajad.
Konkursile laekus 30 kandideerimise avaldust. Auhinnad anti sel korral kuues kategoorias ning võitjateks osutusid:
PÕLVKONDADE JÕUD – aasta pereettevõte
Juta ja Kaido OÜ - Välisuksed ja puitaknad nii uusarendustele kui ka vanematele hoonetele
PARIM NAISETTEVÕTJA – aasta naisettevõtja
eLMEK Accounting OÜ - Paberi-vabad raamatupidamis- ja palgaarvestuse teenuseid, kasutades nutikaid lahendusi, nt veebipõhises keskkonnas ajaarvestuse pidamine ja töögraafikute koostamine, iseteeninduskeskkond töötajatele puhkuseavalduse esitamiseks
MAA SOOL – aasta maaettevõtja
Vudila Mängumaa OÜ - Kogu pere mängumaa, mida külastab aastas üle paarikümne tuhande inimese
PARIM START– aasta edukaim alustav ettevõte
PowerUp Fuel Cells OÜ - Põhitegevuseks on vesinikkütuseelemendil töötavate elektrigeneraatorite tootmine ja arendamine
EDUKAS SOOLOETTEVÕTJA – aasta parim iseendale tööandja
Kihnu Külalistemaja OÜ - Turismitalu Kihnu saarel - Uibu Talu
KOOSTÖÖ VEDUR – väikeettevõtjate vahelise koostöö edendaja
Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ - SEL on olnud al. 1997.a. Saarema ettevõtluse eest seisja ja tublimate tunnustaja, aktiivne kaasarääkija Saaremaa arengus
Ettevõtluse Sõber 2019 on Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
EVEA valis Ettevõtluse Sõber 2019 võitjaks Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku.
Üle 99 protsendi Eesti ettevõtetest kuulub väikeste, keskmiste ja mikroettevõtete hulka. Kui 2016. a oli suurettevõtteid 196, siis 2019. a alguses vähenes nende arv 186 peale. Kokku on ettevõtteid Eestis veidi üle 130 000. | Selgusid konkursi Ettevõtlik Vaim 2019 konkursi võitjad | https://www.err.ee/1031619/selgusid-konkursi-ettevotlik-vaim-2019-konkursi-voitjad | Konkursi Eesti Ettevõtlik Vaim 2019 võitjad on väikesed ja keskmised ettevõtted Eesti erinevaist paigust, mängides ka suurt rolli kogukonna edendajana. |
18-aastane David Schumacher, kelle isa Ralf Schumacher võitis oma karjääri jooksul Williamsis sõites kuus vormel-1 GP-etappi, teenis algavaks hooajaks lepingu Tšehhi meeskonnas Charouz. Tema võistkonnakaaslasteks on brasiillane Igor Fraga ja soomlane Niko Kari.
Eelmisel aastal osales David Schumacher kahel viimasel vormel-3 hooaja võidusõidul Sotšis, kus sai vastavalt 22. ja 20. koha. 20-aastane Mick Schumacher, Davidi onupoeg, kuulub Ferrari noorteprogrammi ja alustab Premaga vormel-2 sarjas oma teist hooaega. | Ralf Schumacheri poeg hakkab sõitma vormel-3 sarjas | https://sport.err.ee/1031817/ralf-schumacheri-poeg-hakkab-soitma-vormel-3-sarjas | Algaval hooajal lööb vormelikarussellis kaasa kaks Schumacheri. Legendaarse Michael Schumacheri poeg Mick jätkab sõitmist vormel-2 MM-sarjas, tema onupoeg David teenis lepingu astme võrra madalamal ehk vormel-3 sarjas. |
18-aastane Tunjov tegi oma Itaalia kõrgliigadebüüdi 15. detsembril, olles võõrsilmängus AS Romaga keskpoolkaitsjana platsil 17 minutit. Täpselt kuu hiljem sai ta karikamängus AC Milani vastu vasakul äärel mängides kirja kõik 90 minutit.
"Ma arvan, et kõige reaalsem on, et ta peaks U-21 koondises ennast esmalt näitama," vastas Karel Voolaid Soccernet.ee küsimusele tema potentsiaalse koondisekutse osas märtsikuuks.
"Olen kõiki tema mänge vaadanud, mis ta Itaalias mänginud on. Aga ma arvan, et ta peab veidikene veel küpsema. Tundes teda persoonina, siis temas pole selliseid reaktsioone, et kui teda A-koondise nimekirja ei valita, siis viskab püssi põõsasse," lisas Voolaid.
"Väga loodan, et noortekoondiste treenerid hoiavad tal silma peal ning annavad talle võimaluse. Ja siis, kui ta seal ennast näidata saab, on väga palju tema enda kätes. Ma arvan, et talle tuleb lihtsalt natukene aega anda ja läheks samm-sammult edasi." | Voolaid: Tunjov peaks end esialgu U-21 koondise eest näitama | https://sport.err.ee/1031805/voolaid-tunjov-peaks-end-esialgu-u-21-koondise-eest-naitama | Eelmise kalendriaasta lõpus Serie A debüüdi teinud Georgi Tunjov Eesti jalgpallikoondise märtsikuisteks sõprusmängudeks veel kutset ei teeni. |
Viieks lauluks jaotatud saaga – žanride vahel balansseeriv, põlisrahva jutuvestmise traditsioone, vesterni ja krimifilmi elemente sisaldav draama – kujutab Colombia ühiskonda laastanud narkokaubanduse sündi ja arengut.
Tegevus hargneb 1968. kuni 1980. aastani Guajira piirkonnas, mis on isikupärast keelt ja kultuuri kandva vajuu rahva kodu. Väärikast, aga vaesunud suguvõsast Rapayet liitub narkokaubandusega, ning raha ja prestiiži tõus ei lase end kaua oodata. Suur raha ja läänelikud mõttemallid toovad aga kaasa paratamatud pinged, esivanemate pärandi ja juurte kaotamise.
"Rändlinnud" ("Birds of Passage") on ETV2 eetris 5. veebruaril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Kolumbia krimidraama "Rändlinnud" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/1031780/kultuuriportaal-soovitab-kolumbia-krimidraama-randlinnud-etv2-s | 5. veebruaril jõuab ETV2 eetrisse Kolmubia režissööride Ciro Guerra ja Cristina Gallego 2018. aasta film "Rändlinnud" ("Birds of Passage"). |
Korraldajad toodavad praeguste miinuskraadidega kunstlund nii palju kui saavad, kuid lähiaja ilmaprognoosid näitavad, et käimasolev külmaperiood jääb paraku lühikeseks. Seega suure tõenäosusega ei saa korraldajad Tartu Maratoni plaani C ehk Tehvandi kunstlumeringi jaoks piisavas koguses lund toota. Kui Tartu Maraton jääb tõesti ära, on toodetavast lumest siiski kasu laskesuusatamise EM-i korraldamise ning kõikide suusasõprade jaoks.
Täna on ebareaalne ka stsenaarium, kus ilmaprognoosid muutuvad kardinaalselt ning maratoninädalal sajab suures koguses looduslikku lund. Seega peab tõdema, et 47. Tartu Maratoni toimumine on vähetõenäoline, kuid lõplikud sellekohased otsused langetavad korraldajad hiljemalt teisipäeval, 11. veebruaril.
Teadupärast anti 16. jaanuaril 1960 Tartu südalinnas start esimesele Tartu-Kääriku suusamatkale, millega saigi alguse Tartu Maraton. Siit ka korraldajate idee lumepuuduse korral pakkuda huvilistele võimalust matkamiseks, sedapuhku aga jalgsi.
Juubelimatkal, mille start oleks Otepääl Tehvandi staadionil ja finiš Käärikul, on valikus kaks distantsi: 26 ja 17 km. Matkarada viib osalejad nii Pühajärve äärsetele kaunitele teedele, kuulsale Kekkose rajale kui ka kohtadesse, mis kattuvad Tartu suusamaratoni rajaga (nt Harimägi). Raja viimased detailid ja kooskõlastused on parasjagu kinnitamisel, mistõttu võivad distantsipikkused veel natuke muutuda. Rajakaardid koos lõplike distantsidega valmivad selle nädala jooksul.
Neile, kes on end suusamaratonile registreerunud, on matkal osalemine tasuta, kuid vajalik on ümberregistreerimine. Mõistagi on võimalik matkale registreeruda ka neil, kes suusamaratonil kirjas ei ole (registreerimine SIIN). | Tartu Maratoni toimumine on vähetõenäoline, korraldajad plaanivad jalgsimatka | https://sport.err.ee/1031793/tartu-maratoni-toimumine-on-vahetoenaoline-korraldajad-plaanivad-jalgsimatka | 16. veebruariks kavandatud 47. Tartu Maratoni ärajäämise korral on huvilistel võimalik osa võtta Tartu Maratoni 60 aasta juubelile pühendatud jalgsimatkast. |
CERN teatas, et sulges oma Facebook Workplace'i konto 31. jaanuaril, kuna firma andis neile valida, kas selle kasutamise eest maksta või jagada andmeid.
"Oma andmete üle kontrolli kaotamine on vastuvõetamatu," ütles CERN 28. jaanuaril blogis, seda kinnitas ka keskuse pressiesindaja Anaïs Rassat AFP-le.
CERN-i sõnul hakkasid nad Workplace'i kasutama 2016. aastal, sest Facebook pakkus seda tasuta. Tuhatkond CERN-i töötajat oli endale konto teinud, aga iga nädal kasutas seda aktiivselt vaid 150.
"Reaktsioon ei olnud alati positiivne. Paljud inimesed eelistasid mitte kasutada sellise kompanii tööriista, mida nad andmete privaatsuse seisukohast ei usalda," ütles CERN. | CERN loobus turvakaalutlustel Facebooki rakendusest | https://www.err.ee/1031791/cern-loobus-turvakaalutlustel-facebooki-rakendusest | Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) loobus kasutamast Facebooki grupivestluse rakendust, sest kartis kaotada kontrolli oma andmete üle. |
202 cm pikkune Raadik viskas 27 minutiga 14 punkti (kahesed 2/5, kolmesed 2/4, vabavisked 4/4), hankis seitse lauapalli, andis kaks tulemuslikku söötu, tegi kolm pallikaotust ja viis isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
29-aastane eestlane on kümnes kohtumises visanud keskmiselt 15,8 punkti (kahesed 60%, kolmesed 43%, vabavisked 85%), võtnud 5,7 lauapalli ja andnud 1,5 korvisöötu.
Norra kõrgliigas kolmandat kohta hoidev Baerum Basket (15-8) peab järgmise mängu 16. veebruaril, kui koduväljakul võetakse vastu kaheksandal kohal paiknev Ammerud Basket (7-14). | Resultatiivselt mänginud Raadik ja Baerum teenisid Norras võidulisa | https://sport.err.ee/1031785/resultatiivselt-manginud-raadik-ja-baerum-teenisid-norras-voidulisa | Toomas Raadik ja Baerum Basket said Norra korvpalli kõrgliigas võidulisa, kui koduväljakul alistati 83:76 (21:12, 13:25, 25:16, 24:23) Asker Aliens. |
Suurima üllatusena jäi koondise nimekirjast välja BC Kalev/Cramo tagamängija Sten Sokk, kes andis mõista, et tema tervislik seisund ei luba rahvusmeeskonda praegu aidata. Eelmisel aastal koondisekarjääri lõpetanud kauaaegse kapteni Kristjan Kanguri eemalejäämisega oli juba arvestatud.
"Kangur lubas, et kui pikkadega juhtub midagi halba, ei vea ta meid alt ja seepärast oli tema nimi ka 24 seas - me ei tea kunagi, mis võib juhtuda," rääkis Toijala kolmapäevasel pressikonverentsil. "Ta ei vea Eesti korvpalli alt, kui me teda väga vajame. Pikad on aga valmis ja terved, leppisime Kanguriga kokku, et tema nimi ei jää nimekirja."
20. veebruaril kohtub Eesti võõrsil Põhja-Makedooniaga, kes jõudis 2011. aastal Leedus toimunud finaalturniiril poolfinaali. Toonasest koondisest kuuluvad ka praegu nimekirja vennad Damjan ja Vojdan Stojanovski.
"Tean mõningaid nende mängijaid: vennad Stojanovskid, ilmselt liitub koondisega Hispaania kõrgliigas mängiv Shayne Whittington ja noor tagamängija Nenad Dimitrijevic, kes mängib Badalonas. Teame nende treenerit ja mängijaid, aga ei tea, millist korvpalli nad mängivad. Kindlasti skaudime neid, aga pigem keskendume sellele, mida saame ise nii lühikese ettevalmistusperioodi jooksul parandada," sõnas Toijala. | Toijala Kangurist: kui teda väga vajame, ei vea ta Eesti korvpalli alt | https://sport.err.ee/1031778/toijala-kangurist-kui-teda-vaga-vajame-ei-vea-ta-eesti-korvpalli-alt | Eesti korvpallikoondise peatreener Jukka Toijala kolmapäeval 16 nime, kelle seast jäävad EM-valikmängudeks Põhja-Makedoonia ja Itaalia vastu koosseisu 14. Eelmise, 24-mehelise nimekirjaga võrreldes, jäid nüüd välja nii Sten Sokk kui Kristjan Kangur. |
"Otsustasime Viru Keskusega sõlmitud üürilepingut pikendada seitsmeks aastaks," sõnas Kaubamaja AS-i juhatuse liige Erkki Laugus.
"See annab kindluse ellu viia uuendusi Viru Keskuse pindadel asuvates müügimaailmades. Nii olemegi järgmise aasta sügisesse planeerinud arendusi nii Toidu- kui ka Ilu- ja Naistemaailmas," lisas ta.
Viru Keskuse juhatuse liige Gertti Kogermann rõhutas, et Viru Keskus ja Kaubamaja on koostööd teinud juba 16 aastat.
Uue hoone ehitustööde algus on lahtine
Kaubamaja uue hoone ehitustööde algus on veel lahtine. "Edukast arhitektuurivõistluse läbiviimisest on möödas enam kui kaks aastat ja kuigi ehituslikult oleks võimalik kvartali hoonestamisega alustada lähiaastatel, ei saa seda teha enne, kui linn väljastab selleks vajalikud projekteerimistingimused," ütles Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS juhatuse liige Peeter Kütt.
Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS ja AS MSI Grupp kuulutasid 2017. aasta suvel koostöös Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektide Liiduga välja arhitektuurivõistluse Kaubamaja kvartali ehk Gonsiori tn 2 ja Rävala pst 6 kinnistute terviklikult uushoonestamiseks. Sama aasta novembris valiti võidutöö, mille autoreid esindava arhitektuuribürooga DAGOpen OÜ sõlmiti projekteerimisleping.
"Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei ole seni väljastanud arhitektuurivõistluse võidutöö elluviimiseks projekteerimistingimusi viidates varem kokkulepitud liikluslahenduse muutmise vajadusele," kommenteeris Kütt Kaubamaja uue hoone arendusega seonduvat, ent lisas, et hoolimata sellest käib põhjalik eeltöö, et koheselt pärast projekteerimistingimuste väljastamist linna poolt tegevustega jätkata.
Kaubamaja ASil on Tallinna südalinnas müügipinda kokku 16 000 ruutmeetrit. Pikaajaline koostöö Viru keskusega algas 2004. aastal. Tallinna Kaubamaja Grupi kaubamajade segmendi käsutuses on sellest ajast ligikaudu 8700 ruutmeetrit müügipinda olles Viru keskuse suurim üürnik. | Kaubamaja pikendas Viru Keskusega üürilepingut | https://www.err.ee/1031771/kaubamaja-pikendas-viru-keskusega-uurilepingut | Tallinna Kaubamaja Grupp AS tütarettevõte Kaubamaja AS ja Viru Keskus AS pikendasid üürilepingut järgnevaks seitsmeks aastaks. Kaubamaja AS on olnud Viru Keskuse üürnik 16 aastat ning seal asuvad Kaubamaja kolm müügimaailma. |
Eelmise aasta novembris ametisse astunud peaminister Ludovic Orbani valitsusele avaldas umbusaldust 261 saadikut kokku 465 saadikust.
Rumeenia opositsioonilised sotsiaaldemokraadid (PSD) algatasid valitsuse umbusaldamise pärast seda, kui Orban teatas kavatsusest muuta kohalike valimiste seadust.
President Klaus Iohannis peab nüüd määrama uue peaministri, kes omakorda peab püüdma saavutada parlamendis enamuse toetust.
Ebaõnnestumise korral ootavad Rumeeniat ees ennetähtaegsed üldvalimised. | Rumeenia valitsus langes parlamendi umbusaldushääletusega | https://www.err.ee/1031762/rumeenia-valitsus-langes-parlamendi-umbusaldushaaletusega | Rumeenia liberaalne valitsus langes kolmapäeval parlamendi umbusaldushääletusega, mis võib viia ennetähtaegsete üldvalimiste korraldamiseni. |
"On elementaarne, et Eesti avalikus ruumis peaks eesti keel olema kasutusel," sõnas ta ja mainis, et nii nagu telekanalitel on kohustus panna eestikeelsed alltekstid, nii peaks olema sama kohustus ka filmi- ja teatrifestivalidel. "Kui sellel nädalal tuli ajakirjandusse kriitika, et ühel dokumentaalfilmide festivalil polnudki peaaegu eestikeelseid alltekste filmidel, siis see pole sünnis ning ma usun, et on normaalne, kui riik nõuaks üritustelt, mida nad rahaliselt toetavad, edaspidi keeleseadusest kinni pidamist."
Lukas rõhutas, et eesmärk pole kindlasti selles, et erinevaid üritusi Eestis enam ei toimuks. "Eesmärk on selles, et korraldajad võtaksid tõsiselt mõtet, et eestikeelne keeleruum peab olema kaitstud," mainis ta ja rõhutas, et PÖFF on olnud tubli, tagades igal aastal sajakonna filmi subtiitrid. "See on hea saavutus, tuleks püüelda saja protsendi poole, aga kui Docpointil oli 30 filmist ainult kahel alltiitrid, siis järgmisel aastal võiks küsimärgi alla panna nende rahastamise."
"Eesmärk pole kedagi karistada, vaid tähelepanu äratada jälle, et me ei väsiks eesti keelt nõudmast, sest mugavusest võib see minna paljudel meelest ära, kui see on jälle meelde tuletatud, siis sellest peetakse kinni," ütles kultuuriminister ja rõhutas, et samuti tuleb edendada keeletehnoloogiat. "See annab alltiitrite ja tõlke loomise kiireid võimalusi, et arvuti kõneleks eesti keelt, sellest on palju räägitud, aga igasugused tehnoloogilised arendused peaksid eesti keelde kiiresti jõudma, selleks muidugi arendus- ja teadusrahasid tuleb eesti keele tehnoloogiale edaspidi anda, siis on kõigil korraldajatel lihtsam tõlget teha, kui tehnoloogilised abivahendid on olemas."
Tõnis Lukase sõnul peaksid üritused toetustaotlustes eraldi esitama ka tõlkekulud. "Kui neil on see taotlustes kirjas, siis saab nendega ka arvestada, kuid ma toonitan, et teatrifestivalidel on sellega hästi hakkama saanud, loodan, et ka filmifestivalid," mainis ta, lisades, et eesti keeleruumi hoidmine on kindlasti pingutav. "Eesti keel peab avalikkusele suunatud üritustel olema, on ka rahvusvahelisi töötubasid, kus on enamus võõrriikidest pärit osatäitjad, ma ei väida, et igal pool peaks olema ainult eesti keel läbiviimisel, eesti keel peaks olema ka kaitstud, teised keeled võivad ka olla."
"See on majanduslik pingutus suurtel festivalidel, osa festivale saab sellega hakkama, näiteks pean ma kiitma PÖFF-i, nad tõesti pingutavad selle nimel, aga vahele tuleks vaadata ka seda, et mõned ei viitsi enam pingutada ning nende puhul võiks riiklik rahastus küsimärgi alla sattuda," nentis ta ja rõhutas, et me peame oma keeleruumi tõsiselt võtma ja seda arendama. "Teiste keelt kõrval peab saama siin kasutada ka eesti keelt."
"Kutsume korrale neid, kes on ära unustanud, et Eesti riigi territooriumil on eesti keelt oluline kasutada ja sellele tähelepanu pöörata," mainis Lukas ja rõhutas, et keegi ei keela eestlastel lugeda ingliskeelseid raamatuid. "Eestlased on osanud erinevaid keeli, ülikoolides ja teadusvallas kasutatakse neid, sest mõnel uurijal, ka minul omal ajal, polnudki eestikeelset teaduskirjandust, loomulikult teiste keelte kasutamine on auasi, eestlased oskavad seda teha, aga me ei tohi unustada eesti keelt." | Tõnis Lukas: eesti keel peaks olema kaitstud, teised keeled võivad ka olla | https://kultuur.err.ee/1031764/tonis-lukas-eesti-keel-peaks-olema-kaitstud-teised-keeled-voivad-ka-olla | Kultuuriminister Tõnis Lukas pakkus sotsiaalmeedias välja mõtte, et edaspidi võiks Eestis toimuval kultuuriüritustel, nende hulgas näiteks teatri- ja filmifestivalidel, olla nõudmine tagada eestikeelsed tõlked. ERR-ile antud intervjuus kinnitas ta, et eesmärk pole kedagi karistada, vaid meelde tuletada, et eestikeelne keeleruum peab olema kaitstud |
Eestlased kogunevad ettevalmistuseks 17. veebruaril, kuhu koondise peatreener Jukka Toijala kutsus kokku 16 meest.
Need on Kristian Kullamäe, Kerr Kriisa, Rait-Riivo Laane, Rain Veideman, Martin Dorbek, Martin Paasoja, Janari Jõesaar, Henri Drell, Tanel Kurbas, Sander Raieste, Saimon Sutt, Siim-Sander Vene, Kristjan Kitsing, Kaspar Treier, Kregor Hermet ja Rauno Nurger.
Koondise abitreenerid on Indrek Reinbok ja Heiko Rannula. Üldkehalise ettevalmistuse eest vastutavad treenerid Priit Lehismets ja Kari Hyökki. Rahvsmeeskonna arst on Taivo Väärsi ja mänedžeritööd teeb Raido Roos.
Pileteid Eesti rahvuskoondise esimesele kodumängule Itaalia vastu saab soetada Piletilevist. | Müügile tulid Eesti ja Itaalia EM-valikmängu teise tasandi piletid | https://sport.err.ee/1031763/muugile-tulid-eesti-ja-itaalia-em-valikmangu-teise-tasandi-piletid | Eesti meeste korvpallikoondis kohtub 2021. aasta EM-valiksarja esimeses kodumängus 23. veebruaril Saku Suurhallis kahekordse Euroopa meistri Itaaliaga. Alates tänasest saab pileteid soetada ka saali teisele tasandile. |
Netflixi platvormil 2016. aastal välja tulnud Matt ja Ross Dufferi loodud seriaal lõppeb neljanda hooajaga. Fännide rõõmuks on seriaali neljas hooaeg aga kaheosaline, vahendab Independent väljaannet We Got This Covered. Netflix pole infot ametlikult kommenteerinud.
NME teatel võib Netfllix turundada neljanda hooaja teist poolt sarja viienda hooajana, kuid nende sisu on omavahel tihedalt seotud.
Kuigi seriaali neljanda hooaja võtted käivad, pole veel avaldatud, millal see Netflixi võiks jõuda. Kuna seriaalil on ka varasemate hooaegade linastusel olnud pikem kui aastane vahe, ei pruugi neljas hooaeg tulla välja enne 2021. aastat.
Seriaali näitlejad Finn Wolfhard ja Noah Schnapp on fänne juba varasemates intervjuudes ette valmistanud, et "Stranger Things" ei pruugi enam pikalt jätkata. "Ma arvan, et see peaks lõppema siis, kui lugu saab otsa. Kui pole enam, millest rääkida, siis pole enam millestki rääkida," ütles Schnapp kolmanda hooaja eel.
"Stranger Thingsi" kolmas hooaeg linastus Netflixis 2019. aastal ning sai platvormi aegade vaadatuimaks omatoodanguks.
Pole teada, mitu osa neljanda hooaja esimeses ja teises pooles olema saab. Kolmandal hooajal oli kokku kaheksa episoodi.
"Stranger Things" on kolme hooaja jooksul teeninud 31 Emmy nominatsiooni ja neli Kuldgloobuste nominatsiooni. 2018. aastal oli sari nomineeritud näiteks parima draamasarja Kuldgloobusele | Meedia: Netflix lõpetab ülimenuka seriaaliga "Stranger Things" | https://menu.err.ee/1031757/meedia-netflix-lopetab-ulimenuka-seriaaliga-stranger-things | Netflixi seriaal "Stranger Things" saab voogedastusplatvormil lõpu kaheosalise neljanda hooajaga. |
Tsernuhha alistas pingelises ja pea kolm tundi kestvas finaalis seisuga 5:4 oma klubikaaslase Maksim Filatovi. Poolfinaalis võitis Tsernuhha Andrei Sokolovi 4:1 ning Filatov kuivalt 4:0 Dmitri Ratnikovi. Kolmandad kohad seega Sokolovile ja Ratnikovile.
Kokku osales püramiidi meistriliiga I etapil 25 piljardisportlast. Kõigil oli eesmärgiks pääseda püramiidi Eesti koondisesse. Koondis sõidab septembrikuus Moskvasse esindama Eestit Kremlin Cup nimelisel suurimal rahvusvahelisel püramiidivõistlusel. Samal ajal peetakse samas paigas ka suurejoonelised piljardi rahvusvahelised võistlused. Kokku sõidab Eestit esindama kuue etapi tulemusena kolm Eesti paremat püramiidi mängijat. | Püramiidi meistriliiga avaetapi võitis Tsernuhha | https://sport.err.ee/1031754/puramiidi-meistriliiga-avaetapi-voitis-tsernuhha | Eesti Piljardiliidu korraldataval püramiidi (tuntud ka Vene-piljardi nime all) meistriliiga 2020. aasta hooaja avaetapil oli võidukas Aleksandr Tsernuhha. |
Uue laulu "Usk, Armastus ja Lootus" autoriteks on ansambli basskitarrist Andrus Uutsalu ning ansambli looja, kitarrist Alar Aigro. Loo idee sündis Uutsalul 2019. aasta kevadel, viis ja tekst lisandusid möödunud suvel.
Aigro sõnul jutustab lugu inimsuhetest ja ellujäämise kunstist. "Ellu jäävad need, kes suudavad kohaneda," ütles Aigro, kelle kunagise klassiõe Ülle Adamsoni vanast luulekaustikust on laulu tekst osaliselt pärit.
Loo arranžeerimisel aitas kaasa mitmeteset Eesti rokkbändidest tuntud Eimel Kaljulaid, kes üle kümne aasta tagasi ka ise lühikest aega tubekate trummariks olnud.
Osaliselt 1960ndatest pärit filmimaterjali aitas videoks seada Mait Vaik. Loo salvestamine algas Pärnus stuudios Heliala möödunud aasta septembris, kuid sai valmis sel nädalal, täpselt Alar Aigro 50. juubeliks.
Videos on kasutatud kaadreid 1964. aastal toimunud traditsioonilisest Saaremaa pulmast. Ülejäänud materjal filmiti samal saarel 55 aastat hiljem The Tuberkuloitedi iga-aastasel isadepäeva kontserdil, kus traditsiooniliselt kohal ka bändiliikmete lapsed. "Seeläbi kohtuvad videos minevik, olevik ja tulevik",
selgitas bändi laulja Indrek Raadik ehk Summer.
Tegemist on Mait Vaigu teise ansamblile Tuberkuloited valminud videoga. Eelmine, loole "Läänemere aknal" valminud video filmiti eelmisel
kevadel.
Ansambel The Tuberkuloited loodi 1991. aastal Sindis. Järgmisel aastal 30. juubelit tähistavasse bändi kuuluvad veel kitarrist Margus Jürima, klahvpillimängija Meelis Laidvee ja trummar Olav Kund. | The Tuberkuloited avaldas ajalooliste kaadritega muusikavideo | https://menu.err.ee/1031741/the-tuberkuloited-avaldas-ajalooliste-kaadritega-muusikavideo | Ansambel The Tuberkuloited avaldas värske pala ja video "Usk, Armastus ja Lootus". Osaliselt 1960ndatest pärit filmimaterjali aitas videoks seada Mait Vaik. |
Populaarteaduslik ajakiri Scientific American püüdis neile küsimustele erinevate teadusuuringute abil vastust otsida. Näiteks tuuakse artiklis välja, et 1990. aastatel arvati veel, et inimesel ei teki uusi ajurakke pärast aju täiskasvanuks saamist ehk 20ndates aastates.
Hilisemad hiirtel tehtud katsed on aga näidanud, et kehaline aktiivsus soodustas hiirtel ka uute närvirakkude teket. Iseäranis tekkis uusi närvirakke just hipokampuses ehk selles aju osas, mis tegeleb informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.
Anatomography/Wikimedia Commons animatsioon hipokampusest
Hilisemad hiirtel tehtud katsed on aga näidanud, et kehaline aktiivsus soodustas hiirtel ka uute närvirakkude teket.
Iseäranis tekkis uusi närvirakke just hipokampuses ehk selles aju osas, mis tegeleb informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.
Hiired aga ei ole inimesed ning põhjendatult tekib küsimus, kas inimestega on samamoodi või tuleks olla ettevaatlik hiirtel ja rottidel tehtud katsete tulemuste ülekandmisel inimestele?
Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlane Katrin Mägi kinnitab, et kehalise aktiivsuse mõju ajule funktsioonidele on tõesti uuritud rohkem loomade ehk peamiselt hiirte ja rottide peal. "Kuid sarnaseid tulemusi on leitud juba ka mõningates inimestega läbi viidud uuringutes. Näiteks on teada, et kehaline aktiivsus aitab kaasa hipokampuse mahu suurenemisele meie ajus ja selle tõenäoliseks põhjuseks on just uute närvirakkude tekkimine selles piirkonnas, aga ka uute ühenduste tekkimine juba olemasolevate närvirakkude vahel," selgitab Mägi.
"Kas see konkreetne evolutsiooniline hüpotees vett peab, vajab veel uuringutega tõendusmaterjali kogumist."
Hipokampuse piirkond on seotud eelkõige just mälu- ja õppimisfunktsioonidega ning dementsusega. Näiteks Altzheimeri tõve korral selle piirkonna maht kahaneb.
Evolutsiooniline areng?
Scientific Americani artikkel toob ühe võimaliku põhjendusena välja selle, et tegu võib olla evolutsiooniliselt välja kujunenud mustriga, kus keha vananedes jääbki kehalist aktiivsust vähemaks ning ühes sellega väheneb ka kognitiivne ehk vaimne võimekus. Teisisõnu võib inimese pika kujunemisloo vältel olla olnud mõistlik inimese kehal muutuda nii, et kui keha jääb vanemaks ning liigub vähem, muutub ka mälu ning vaimuteravus tömbimaks.
Sellest võiks vastupidise loogika alusel ühtlasi oletada, et kehaline aktiivsus aitab edasi lükata ka kognitiivsete võimete langust.
"Kas see konkreetne evolutsiooniline hüpotees vett peab, vajab veel uuringutega tõendusmaterjali kogumist," sedastab Mägi. Küll aga on Mägi sõnul praeguseks tõepoolest piisavalt tõendeid selle kohta, et kehaline aktiivsus aitab ennetada või edasi lükata kognitiivsete funktsioonide langust, sealhulgas ka dementsust või ka aeglustada juba alanud mäluprobleemide progresseerumist.
Kunagi pole liiga hilja teha trenni
Ta viitab mullu novembris ajakirjas The Lancet Public Health ilmunud artiklile, kus enam kui 30 000 inimesega valimil põhineva pikaajalise uuringu tulemused, mis näitavad, et kõrgem kardiorespiratoorne võimekus, mis on üks kehalise aktiivsuse näitajatest, aitab vähendada dementsuse riski. Kardiorespiratoorne võimekus tähendab südame ja kopsude suutlikkust füüsilise tegevuse ajal lihaseid hapnikuga varustada.
Lihtsalt öeldes tähendab see, et inimestel kel süda ja kopsud hästi treenitud ehk kes on hoolsalt trenni teinud, on väiksem dementsuse risk.
"Neil, kes polnud keskeas eriti heas vormis, kuid parandasid veel 70ndates eluaastates oma vormi, ilmnes hilisematel aastatel vähem dementsuse märke."
"Eriti positiivne on aga see, et ka neil, kes polnud keskeas eriti heas vormis, kuid parandasid veel 70ndates eluaastates oma vormi, ilmnes hilisematel aastatel vähem dementsuse märke. Ehk siis kunagi pole liiga hilja olla kehaliselt aktiivsem," märgib Mägi.
Liikumine vähendab dementsuse riski
Samas 70ndates eluaastates ei tundu just tempokas rühmatrenn või jõusaalis rassimine ea- ja jõukohane tegevus. Kuidas ja kui palju võiks liikuda selles vanuses, aga miks mitte juba nooremanagi?
Katrin Mägi annab orientiiri: nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit tugeva intensiivsusega. Lisaks võiks 2–3 korda nädalas treenida lihaseid. Alati tasub aga meeles pidada, et igasugune liikumine on parem kui mitteliikumine.
Mägi toob välja ajakirjas Neurology: Clinical Practice avaldatud ülevaateartikli, milles arvutati välja, et keskmiselt hakkasid positiivsed muutused kognitiivsetes funktsioonides ilmnema peale 52 tundi treeninguid. Selleni jõuti umbes kuue kuu jooksu.
"See tähendab, et positiivsed muutused võib tuua kaasa ka juba umbes kaks tundi kehalist aktiivsust nädalas." Seega kaks tundi kiiremat kõndi või miks mitte ka seltskonnatantsu nädalas võiks iga eakas ja kindlasti vähemalt iga noorem inimene endale eesmärgiks seada.
"Selleks, et pakkuda ajule rohkem tööd, tasub näiteks oma kõndimis- või jalutamistrajektoori sageli pisut muuta või kasutada kasvõi poodi minekuks teist teed kui tavapäraselt."
Jooksmise või rühmatreeningute asemel sobivad hästi ka kepikõnd või ka lihtsalt kõndimine ja jalutamine, eriti kui harrastada seda erinevatel pinnastel ja maastikel. "Selleks, et pakkuda ajule rohkem tööd, tasub näiteks oma kõndimis- või jalutamistrajektoori sageli pisut muuta või kasutada kasvõi poodi minekuks teist teed kui tavapäraselt. Väga heaks treeninguks nii kehale kui ajule on ka igasugune tantsuline tegevus, mis treenib ühtaegu vastupidavust, tasakaalu ja koordinatsiooni, aga ka mälu," annab Mägi nõuandeid. | Kehaline aktiivsus ka vanemas eas aitab vaimse võimekuse languse vastu | https://novaator.err.ee/1031726/kehaline-aktiivsus-ka-vanemas-eas-aitab-vaimse-voimekuse-languse-vastu | Aju vajab vananemise edasilükkamiseks, et keha oleks füüsiliselt aktiivne. Miks see nii on, ei ole päris lõpuni selge. Kas liikumine aitab vältida aju vananemist? Või kui inimene ei ole kehaliselt aktiivne, kas siis hakkab langema ka vaimne võimekus? Kas tegu võib olla nähtusega, millele on vastus hoopis evolutsioonis? |
"See ei ole minu jaoks šokk. Ma olen selle aja jooksul, mil olen koondises töötanud, pidanud Madisega Eesti koondise kandidaatidest kõige rohkem telefonikõnesid. Seda just selle pärast, et olla talle toeks võib-olla veidi keerulisel perioodil nii Šotimaal kui Norra aja lõpus ning hoida kontakti, anda nõu ja mingeid soovitusi," rääkis Eesti koondise peatreener Karel Voolaid Soccernet.ee-le.
"Ma arvan, et ta on küllaltki tasakaalukas ning intelligentne persoon ja on enda jaoks asjad läbi mõelnud. Kindlasti oli tegu võimaliku tulevikutegijaga ja tema maksimaalset potentsiaali me veel ei näinud," lisas Voolaid.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Voolaid: olen koondise kandidaatidest Madisega kõige rohkem telefonikõnesid maha pidanud | https://sport.err.ee/1031739/voolaid-olen-koondise-kandidaatidest-madisega-koige-rohkem-telefonikonesid-maha-pidanud | 24-aastasel Madis Vihmannil oli seljataga karjääri esimene välishooaeg, kui ta mängis aasta esimesel poolel FC Florast laenul Norra klubis Stabaek ning seejärel Šotimaal St. Johnstone'is. Kui Stabaekis alustas ta kindla põhimehena, siis aja möödudes langes ta seal algkoosseisust välja ja Suurbritannias kuivas mänguaeg päris kokku. |
Eelmisel ja üle-eelmisel aastal Londonis poolmaratoni võitnud Farah tegi endale treeningutel liiga ning otsustas seetõttu jätkata OM-iks ettevalmistust Aafrikas.
"Minu prioriteet on olla vormis suvisel hooajal," põhjendas Farah. "Sel põhjusel pean ma tegema raske otsuse ja Londonis võistlemata jätma. Loodetavasti olen ma tagasi järgmisel aastal."
Farah on võitnud olümpiakullad 5000 ja 10 000 m jooksus 2012. ja 2016. aasta olümpiamängudelt. Alates 2017. aastast on ta keskendunud maratonidele, kuid mullu teatas, et Tokyos asub ta esikohta kaitsma just 10 000 m distantsil. | Vigastuse saanud neljakordne olümpiavõitja Londoni maratonil ei stardi | https://sport.err.ee/1031735/vigastuse-saanud-neljakordne-olumpiavoitja-londoni-maratonil-ei-stardi | Neljakordne olümpiavõitja Mo Farah jätab 1. märtsil Londoni maratoni raames peetaval 21,1 km distantsil startimata, kuna teda vaevab kannakõõluse vigastus. |
Eestlased kogunevad ettevalmistuseks 17. veebruaril, kuhu koondise peatreener Jukka Toijala kutsus kokku 16 meest.
Need on Kristian Kullamäe, Kerr Kriisa, Rait-Riivo Laane, Rain Veideman, Martin Dorbek, Martin Paasoja, Janari Jõesaar, Henri Drell, Tanel Kurbas, Sander Raieste, Saimon Sutt, Siim-Sander Vene, Kristjan Kitsing, Kaspar Treier, Kregor Hermet ja Rauno Nurger.
Koondise abitreenerid on Indrek Reinbok ja Heiko Rannula. Üldkehalise ettevalmistuse eest vastutavad treenerid Priit Lehismets ja Kari Hyökki. Rahvsmeeskonna arst on Taivo Väärsi ja mänedžeritööd teeb Raido Roos. | Jukka Toijala alustab EM-valikmängude ettevalmistust 16 mehega | https://sport.err.ee/1031716/jukka-toijala-alustab-em-valikmangude-ettevalmistust-16-mehega | Eesti meeste korvpallikoondis alustab 20. veebruaril 2021. aasta EM-valiksarja mängudega, kui võõrsil minnakse vastamisi Põhja-Makedoonia rahvusesindusega. Kolm päeva hiljem tuleb kodusaalis vastu võtta kahekordne Euroopa meister Itaalia. |
10 km vabatehnikasõidus oli Lehemaa võiduajaks 27.52,2. Teise koha sai Patrick Pollazzon (30.53,4) ja kolmanda Jörgen Dahl Paule (32.00,8).
10 km klassikatehnikasõidus võitis Lehemaa ajaga 30.38,4. Teise koha pälvis Paule ajaga 31.51,3 ja kolmanda Carl Fredrik Janutin ajaga 33.11,3.
Teatesõidus kuulus eestlane koos Paule ja Gaute Lösetiga võidukasse kolmikusse, kes pälvisid kuldmedalid ajaga 1:07.58,2. | Eestlane võitis pankurite Euroopa meistrivõistlustelt kolm kuldmedalit | https://sport.err.ee/1031713/eestlane-voitis-pankurite-euroopa-meistrivoistlustelt-kolm-kuldmedalit | Eesti murdmaasuusataja Taavi Lehemaa pälvis pankurite Euroopa meistrivõistlustel kolm kuldmedalit, kui võidutses 10 km vabatehnika, 10 km klassikatehnika ja 7,5 km teatesõidu distantsidel. |
2013. aastal asutatud ettevõtte klientide arv kasvas väljaande teatel mullu maist kuni veebruarini kahekordseks, jõudes kahe miljonini. Praegu on käimas läbirääkimised, et kaasata investoritelt 100 miljonit naela ning ettevõttele lähedalseisvate isikute sõnul peaks Monese väärtus investeeringute kaasamise järel kasvama üle miljardi naela suuruseks.
Monese juht Norris Koppel ütles ERR-ile, et ei saa hetkel investeeringutega seonduvaid detaile kinnitada, välja arvatud seda, et neil on kavas sellel aastal lisakapitali kaasata ning et selle lisakapitaliga planeerib ettevõte kasumisse jõuda 2021. aasta jooksul.
"Investeeringuid kaasame kiire rahvusvahelise kasvu toetamiseks," lisas ta.
Eelmine suurem investeeringute kaasamine oli Monesel 2018. aastal, kui kaasati 60 miljonit dollarit ettevõtetelt nagu PayPal ja British Airwaysi omanik IAG.
Brexitiga seonduv Monese tegevust ja klientide hulka Koppeli sõnul negatiivselt ei mõjuta, kuna nad suudavad teenust pakkuda üle kogu Euroopa ja Suurbritannia nii enne kui ka pärast Brexitit. Ta lisas, et nende klientide arv on Euroopas viimase aasta jooksul kiiresti kasvanud.
"Finantsteenuste laialdase kättesaadavuse tagamine kõigile inimestele vaatamata nende passi värvile on Monese üks alustaladest. Meie klientidele ei muutu Brexiti tagajärjel ei hind ega ka mitte teenuste kvaliteet," lausus Koppel.
2018. aastal oli Monese käive 5,5 miljonit naela ning kahjum 12,7 miljonit naela. Ettevõte tegutseb 31 Euroopa riigis. | Lisakapitali kaasav Monese loodab järgmisel aastal kasumisse jõuda | https://www.err.ee/1031443/lisakapitali-kaasav-monese-loodab-jargmisel-aastal-kasumisse-jouda | Eestis asutatud ja Suurbritannias tegutsev finantsettevõte Monese kavatseb selle aasta esimeses pooles jõuda lõpule 100 miljoni naela suuruse investeeringute kaasamisega, kirjutas Financial Times. Monese juhi Norris Koppeli sõnul loodavad nad järgmise aasta jooksul kasumisse jõuda. |
Kandideerimisavaldusi võtab Tallinna spordi- ja noorsooamet vastu kuni 24. veebruarini. Kandidaatidelt oodatakse muu hulgas kõrgharidust, spordivaldkonnaga kursis olemist, vähemalt kolmeaastast kogemust suursündmuste korraldamisel ning kõrgtasemel eesti keele, kesktasemel inglise keele ja soovitatavalt ka vene keele oskust.
Tähtajalise töölepinguga ametisse astuv juht peab asutust juhtima ning vastutama selle majandustegevuse, arengu, linnavara säilimise ning eelarveraha sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
Tondiraba spordikeskus avati 2014. aasta augustis ja selle juhiks sai toona karjääri lõpetanud endine iluuisutaja Elena Glebova. | Tondiraba spordikeskus otsib Elena Glebovale asemikku | https://www.err.ee/1031701/tondiraba-spordikeskus-otsib-elena-glebovale-asemikku | Tallinna linn kuulutas välja konkursi Tondiraba spordikeskuse juhataja kohale, sest selle senine juht Elena Glebova läks 1. veebruarist sünnituspuhkusele. |
Kirjastajad figureerivad kõrvaltegelasena üsna paljudes filmides ja raamatutes, võtame vaid mõned üksikud näited, nagu Whit Stillmani film "Disko viimased päevad", Joël Dickeri menuk "Tõde Harry Queberti juhtumi kohta" või Olivia Goldsmithi "Bestseller". Siia võib lisada vabalt Nora Ephroni 1998. aasta miilukafilmi "Sulle on sõnum", mis räägib laias laastus sellest, kuidas Rahva Raamatu suuraktsionär üritab Puändi pidajaga leibasid ühte kappi panna. Kirjastaja kuvand on enamasti natuke küsitav ja halvemal juhul on ta loll vereimeja, ühesõnaga, umbes nagu produtsent muusikas.
Kirjastamise "Suurest mängust"
Roberto Calasso (snd 1941) on küll ka tuntud kirjanik, ent kirjastamismaailmas teatakse teda peamiselt Itaalia kirjastuse Adelphi käilakujuna. Hiljuti eesti keeles ilmunud raamatuke "Kirjastaja jälg" on kogumik esseelaadsetest mõtisklustest kirjastamise ja sellega seotud nähtuste üle. See üsna spetsiifiline tekst ei ole siiski mingi kirjastajate siseringi nali, vaid pakub äratundmist kõigile natuke pervomatele raamatusõpradele. Kui ka teie olete üks neist, kes jääb vahel pikemalt raamatu köidet või kaanel kasutatud fondi seriife vaatama, ei helista ligatuuri nähes vihaselt kirjastusse praagi pähe raha tagasi nõudes (jah, on juhtunud!), nuusutab mõnda paberit (antud juhul Munken, vist 115 g, üldiselt kenasti kirjastatud) või kompab pimetrükki, siis saate aru, millest jutt. Calasso tahab esitada pisut manifestlikult oma nägemust heast kirjastamisest.
"Hea kirjastus on selline, mis niivõrd, kui see on võimalik, annab välja ainult häid raamatuid. Head raamatud on need, mille üle kirjastaja on uhke ja mida ta ei häbene. Heade raamatute kirjastamisega ei ole kohutavat varandust kokku ajanud mitte keegi," üritab Calasso tõmmata piirjooni. Ta räägib kirjastamise "Suurest mängust", mille eesmärk on anda välja erilisi raamatuid. Kirjastamise ühes otsas on vulgaarsemad ehk väga kommertslikud, teises väga kirjanduslikud (uinutavat laadi) kirjastused. Calasso räägib peamiselt just Adelphist, aga ka Prantsuse Gallimardist ja Saksa Suhrkampist – neid kõiki on seostatud koduturul intelligentse ja olulise kirjandusega, paljud nende autorid kattuvad, tüüpilised nimed on Kafka, Borges, Kundera, Walser, Sacks jt. Jah, ma valisin pikast nimekirjast praegu ainult mõned neist, keda ka Tänapäeval on õnnestunud eesti keeles avaldada, aga need sarnasused on otsitud, sest Eestis sama kõrgelennulisi kirjastusi ei ole ega tule.
"Eesmärk kirjastada häid raamatuid ei ole nurjumisele määratud – seda eesmärki on lihtsalt väga raske saavutada," kirjutab Calasso. Selle kokkuvõttega peab nõustuma ja huvitav ning ka nostalgiliselt tuttav on lugeda, kuidas autor-kirjastaja kirjeldab kirglikult soovi leida võimalikult erilisi ja märgilisi raamatuid ning seda, kuivõrd tähtis on kujundus või kaanetekst. Kummalisel kombel on selles aga ka midagi sarnast eespool mainitud filmiga "Sulle on sõnum". Calasso hakkab siin sarnanema Meg Ryani tegelaskuju Kathleen Kellyga, kes soovib pidada oma väikest hubast raamatupoekest, kus ta tunneb iga müügilolevat raamatut ja omab nendega vahetut sidet. Calasso räägib väärikusest ja käsitööoskusest, mis käib kirjastamisega kaasas, ja see kõik kõlab väga õigesti. Aga siis ühel hetkel tahaks öelda, et jah, see ongi õige ja kiiduväärt, aga Adelphil on Itaalias enam kui 60 miljoni inimesega turg nagu ka Gallimardil üksnes Prantsusmaa emamaal ning Suhrkampil 80 miljoniga. Aga kuidas oleks proovida teha sama miljoni eestikeelse elanikuga turul? Jah, seda minagi.
Teoreetiline kompromissitus
Loomulikult pole sellises mõõtkavas ettevõtmine Eestis mõeldav, sest mainitud kirjastustest väikseim ehk Adelphi on tunduvalt suurema väärtusega kui Eesti suurimad kirjastused – käsitöö mõiste on väga suhteline. Kui Calasso tahab näidata tühist nišitiraaži, räägib ta "Kaputsiinide hauakambri" 3000-eksemplarisest tiraažist, see on number, milleni meil jõuab tühine kogus raamatuid aastas. "Simenoni järgmise 45 romaani trükiarv oli püsivalt üle 50 000." Oleks meil Sinu probleemid, Roberto! Aga küllap on temal ka teinekord mingid hoopis suurema mastaabiga probleemid…
Eestis ei ole erakapitalil põhinevat ja ellu jäänud kirjastust, kes saaks öelda, et on avaldanud üksnes väga häid ja väärtuslikke raamatuid, selline ettevõtmine oleks võimalik ehk üksnes piiramatute võimalustega sponsori olemasolul, ükskõik kas see on siis eraisik või riik. Mingil hetkel on meil olnud ajaloos selline maine Loomingu Raamatukogul ja vähem tuntud näitena ehk ambitsioonikal väikekirjastusel Atlantis umbes aastatel 1997–2009 rea oluliste tõlkeraamatutega. Teised on pidanud kas algusest peale või ühel hetkel mõistma, et tuleb teha ka kompromisse – edasise on juba määranud kompromissi suurus (piltlikult öeldes, kas avaldad aeg-ajalt mõne natsi eluloo või juba "Mein Kampfi" ja seitse p***e kaudu hammaste parandamise käsiraamatut). Kirsiks tordil meenub hiljutine kohtumine sellessamas Suhrkampis, kus selgus uute teoste tutvustamise käigus, et neil on kavas ka raamat loodusravist. Mul pidid selle peale silmad põrandale kukkuma ja küsisin, kas see on neil uus suund. "Tsiteerides Bob Dylanit: "The times, they are a-changin'"," vastas mulle staažikas Suhrkampi töötaja kohmetu muigega.
Kui aga unustada mastaabivahe, mis annab suurtes riikides väga valivatele kirjastustele teatud kriitilise massi lugejaid (ja ostjaid!), on Calassol mitmeid nõtkeid mõttekäike. Mulle meeldis entusiastlik kirjeldus põnevate ja eriliste käsikirjade otsimisest, milles on peidus üks selle ameti suurimaid rõõme: leidmine ja paremal juhul teadmine eesootavast rõõmust, kui ka teised seda jagavad. See on rõõm, mis ei ole päris isetu, sest kirjastajatele on väga omane rääkida, kuidas just NEMAD midagi leidsid, millegi väärtust esimesena taipasid, just kui see teeks selle rohkem nende omaks, kui see tegelikult on. Calasso kirjelduse järgi on enamik kirjastajaid loomult suured donjuanid, kuid see tundub võrdlemisi kahtlane väide – messidel kubiseb kirjastajate seltskond peamiselt naistest ja geidest.
Kui Calasso räägib kaanekujundusest, rõhutab ta maitseka tagasihoidliku ilu tähtsust ning irvitab USA ja Inglise kujunduste üle, mis olevat liiga ühesugused. Küllap on selles teatud tõde, kuid Itaalia ja eriti Prantsuse kaanekujundused on oma minimalismis ju enamasti veel sarnasemad ja seegi on hakanud tasapisi muutuma, ühetoonilisel kartongil tekstile on hakatud rohkem pilte lisama. Ühtlasi meenub mulle Eestile omane kergelt tõusikliku minimalismi koolkond, kus kombinatsioonid stiilis kalingur + Garamond peaksid kindlustama koha aasta kauneimate raamatute seas, kuigi neidki on nähtud lõputult.
Kirjastaja "tühi pesa"
Üks huvitavaim raamatutega seotud teema on see, mis juhtub "leitud" autoriga pärast seda, kui ta saab laiemalt populaarseks. Nii mõtleb Calasso nostalgiaga ajale, mil "Schiele ja Hopper ei olnud veel suured", või siis mainib, et "Pessoa nimi teeb praegu läbi seda veidrat ja ebameeldivat protsessi, mille lõppedes – nagu on Kafka ja Borgesega juba juhtunud – on tema nime kuulda peamiselt nende suus, kes tema raamatuid lugenud ei ole". Ühest küljest on selline reaktsioon kirjastaja "tühja pesa efekt" – käsikiri on lennanud suurde maailma ja nüüd pole ta enam kuidagi sinu avastus, vaid kõigi oma. Samas on see nähtus tõesti vahel väga koomiline ja Eestiski on olnud selliseid autoreid, näiteks meil eri aegadel moodi läinud Sergei Dovlatov või Robert Musil, enda tegijatest kahtlemata Arvo Pärt, kelle nimed on paljudele vaid lehvikuks.
Calasso kommenteerib ka pessimistlikumaid vaateid kirjastamise tulevikule ja peab neid ülepingutatuks. Ta juhib tähelepanu tuntud küsimusele: ühes Euroopa riigis populaarne kirjanik on väga sageli selle naaberriigis täiesti tundmatu, iga turg on erinev, aga mingeid ideaale võiks omada ka küüniliseks muutumise kiuste. Ta märgib, et mõnes mõttes on muutunud üsna vähe. Pea 200 aastat tagasi räägiti täpselt samadest probleemidest: trükivigadest, kehvast reklaamist ja väljapanekust, lugejate loidusest. Ehk ajad on olnud keerulised alati, mitte ainult praegu. Kirjastaja mõte on aga alati otsida uusi käsikirju ja langetada otsuseid, paremal päeval püüda mängida Suurt mängu. | Arvustus. Heade kavatsustega kirjastaja testament | https://kultuur.err.ee/1031697/arvustus-heade-kavatsustega-kirjastaja-testament | Uus raamat
Roberto Calasso
"Kirjastaja jälg"
Tõlkinud Heli Saar
Toimetanud Lydia Raadik
Kujundanud Mari Ainso
Komapäev, 2019
152 lk
Arvustus ilmus Müürilehes |
Swedbanki klienditeenuste divisjoni juht Ede Raagmets ütles ERR-ile, et ajutised tõrked on tabanud erinevaid pangateenuseid
"Tegeleme aktiivselt probleemi lahendamisega. Vabandame siiralt klientide ees võimalike ebamugavuste pärast," lausus Raagmets. | Swedbanki teenused on häiritud | https://www.err.ee/1031691/swedbanki-teenused-on-hairitud | Swedbanki pangateenuste kasutamisel on kolmapäeval esinenud tõrkeid, panga teatel tegelevad nad probleemi lahendamisega. |
On kisendav ülekohus surra elu keskpäevas, mida Friedrich Nietzsche on ülistanud "piduliku ajana". Elutöö veel pooleli, lapsed ootavad suureks saamist isa õlgade toel, maailm täitmist otsingute ja leidmistega.
Aga "kuri saatus" – nõnda nimetas augustis 2018 Õhtulehele antud intervjuus kolleeg Agu Uudelepp Eesti Rahvusringhäälingu nõukogust teda tabanud kopsuvähki – sai mehe siiski oma haardesse ega jätnud järele.
Mehiselt ja lootusrikkalt pani Agu vastu, sest võidelda Agu oskas. Vahepeal tunduski meile, et ringhäälingunõukogu jätkab täiskoosseisus oma valitud aja lõpuni, sest niisugust juhtumit, et koht jääb tühjaks inimese surma tõttu, polnud varem olnud.
Agu paranes, naasis tööle EBS-i, kus ta dotsendina juhatas magistriõpinguid, osales aktiivselt Rahvusringhäälingu kõrgeimas juhtimises, sest seda ju Rahvusringhäälingu nõukogu on, jagas nõu ja oli abiks mulle isiklikultki, sest viimased kaheksa aastat (2012 – 2017 ringhäälingunõukogu esimees, 2017 kuni surmani nõukogu liige) oli ta televisiooni ja raadio tegemistega lähimalt seotud; mina ja mitmed teisedki mu kolleegid aga uustulnukad.
Agu murdumine tuli hilissügisel 2019. Ja nüüd jääb meie päralt vaid tagasivaade ning mälestus.
Pärast 1998. aastal TTÜ-s halduskorralduse eriala hiilgava tulemusega lõpetamist, alustaski Agu oma tööelu uudisteajakirjanikuna Eesti Raadios, siirdus sealt edasi avalike suhete korraldajaks , aidates asutada Meta Advisory Groupi, jõudis 2008 doktorikraadini riigi- ja poliitikateaduste alal ning jätkas avaliku kommunikatsiooni asjatundja ning õppejõuna. Tema spetsialiteediks kujunesid väljendus- ja vaidlusõpetus, argumentatsioon ja retoorika, mida ta õpetas nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka EBS-s.
Mulle jäi arusaam, et see, kuidas otsused ühiskonna- ja poliitikaelus kujunevad, kus kulgevad rajad seadusetähe ja propaganda (milleks võib muuta iga seaduse tõlgendust) vahel, kuidas inimesed sellega suhestuvad, missugune on õiguse ja õigluse vahekord – et kõik see ei olnud
Agu Uudelepale lihtsalt õpitud-uuritud ja seejärel õpetamise aine, vaid ka kantud tunnetuslikust kirest. Ringhäälingunõukogu istungitelgi kogesime korduvalt Agu filigraanset argumentatsiooni, sisendusjõulist, puhuti jonnakatki arutelujoont ühes või teises küsimuses. Ja lahendused-sõnastused said enamasti Agu poolt formuleerituna vettpidava kuju.
Me jääme igatsema Agu Uudelepa teadmisi, meediakogemust ning asjalikkust. Meediakeskkonnas jagub dramaatikat ja konflikte, mis ei jäta puudutamata ka seal töötavaid ajakirjanikke, eri tasandite juhte.
Taaskord ühe niisuguse pingelise olukorra lahendamise asjus Agult nõu küsides, sain kirja teel temalt vastuse, mis sobib edaspidigi Agust jäänud juhtmõtteks: "Minu kindel seisukoht on, et juhtimine peab olema suunatud tulevikku ja mitte minevikku ning kestahes andeka ja professionaalse inimese vaenamine tegelikult kollektiivse otsuse pärast ei ole kohane ega väärikas käitumine. Vigadest tuleb õppida, kuid vea tegijat ei tasuks piltlikult öeldes vigaseks lüüa."
Nii on see elu endagagi. Meist igaühe päevad on lõplikult loetud, aga elu ise on avatud tulevikule. Olgu see siinkohal öeldud leinatöö lohutusena Agu lähedastele, ent ka tõsiasjana jääjate tarvis. | In memoriamAgu Uudelepp | https://www.err.ee/1031689/in-memoriam-agu-uudelepp | Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimehe Rein Veidemanni järelehüüe Agu Uudelepale (30. juuli 1974 – 4. veebruar 2020). |
Võistkonnad võistlesid palli vedamises, väravate löömises ja kombineeritud harjutuses. Nooremas vanuserühmas, 1.-3. klasside arvestuses osales kaks kooli ning head minekut näitas Lustivere Põhikool, teenides üheksa punkti. Nende järel kogus Aidu Lasteaed-Algkool kolm punkti.
4.-5. klasside seas teenis enim punkte Põltsamaa Ühisgümnaasium (21 punkti). Koos nendega tagas pääsu finaalvõistlusele Lustivere Põhikool (11). Kolmandale kohale tuli Siimusti Lasteaed-Algkool (11) ning neile järgnesid Esku-Kamari Kool (9), Pisisaare Algkool (8) ja Adavere Põhikool (7).
4.-5. klasside finaalvõistlus, kuhu pääsevad iga maakonna ja Tallinna võistluse kaks paremat, toimub 2. aprillil Tallinnas Kalevi spordihallis. 1.-3. klasside võistlused lõppevad maakondlike võistlustena, vabariiklikku finaalvõistlust ei toimu.
Maakondlikest etappidest ootab järgmisena ees Valgamaa osavusfestival, mis peetakse reedel. Veebruaris toimuvad festivalid veel Ida-Virumaal ja Hiiumaal. Märtsis on kavas festivalid Raplamaal, Pärnumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Tallinnas, Harjumaal ja Viljandimaal. Kinnitamata on veel Tartumaa etapi toimumisaeg ning võimalusel lisanduvad festivalid ka Põlvamaal ja Võrumaal.
Jalgpalli osavusfestival 2020 eelvõistlused:
17. jaanuar Järvamaa – Paide Hillar Hanssoo Põhikooli võimla (6 kooli, 67 osalejat)
3. veebruar Jõgevamaa – Pisisaare Spordikeskus (7 kooli, 52 osalejat)
7. veebruar Valgamaa – Valga Spordihoone
13. veebruar Ida-Virumaa – Sillamäe Spordikeskus
20. veebruar Hiiumaa – Palade Spordihoone
10. märts Raplamaa – Rapla Sadolini Spordihoone
11. märts Pärnumaa – Pärnu Spordihall
13. märts Läänemaa – Haapsalu Wiedemanni Spordihoone
17. märts Lääne-Virumaa – Rakvere Spordikeskus
18. märts Tallinn – Kristiine Spordihall
20. märts Harjumaa – Kristiine Spordihall
24. märts Saaremaa – Kuressaare Spordikeskus
27. märts Viljandimaa – Viljandi Spordikeskus | Jõgevamaa koolid võtsid mõõtu osavusfestivalil | https://sport.err.ee/1031688/jogevamaa-koolid-votsid-mootu-osavusfestivalil | Pisisaare Spordikeskuses toimus Rimi jalgpalli osavusfestival, kui Jõgevamaa koolid panid ennast proovile erinevates jalgpallielementidega teatevõistlustes. Esikohad läksid Lustivere Põhikoolile ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumile. |
"Ta ei anna mitte mingit õnnetunnet ega ka tõelist kergendust, tema toime on teist laadi: muutes elu formaalsuste jadaks, võimaldab ta tähelepanu kõrvale juhtida. Niisiis aitab ta inimesel elada või vähemasti mitte surra – teatava aja jooksul."
Nii jutustab antidepressantide toimest fiktiivne tegelane Florent-Claude – kaasaja provokatiivseima kirjaniku Michel Houellebecqi uue romaani "Serotoniin" peakangelane. Kaasajakriitiline ja vinti üle keerav Houellebecq on jätkuvalt enda moodi – ja meie saame ka selles romaanis alla joonida mitu akuutset probleemi. Prantsuse kirjanduse enfant terrible'it peetakse lausa prohvetlikuks, lugeja saab ikka mõelda, mille eest teda hoiatatakse, ja sellest, kas asi on tõesti nii hull (sest Houellebecq lootust ei anna). "Serotoniin" küünib ka poliitilisse diskursusesse; kollavestide liikumine Prantsusmaal on tähistanud juba oma esimest aastapäevagi, ning Houellebecq, prohvetlikult, kirjutab oma uusimas romaanis valitsuse ebaõiglasest poliitikast, mis on põllumehed hätta ja ahastusse viinud. On ju Houellebecq ise agronoomiks õppinud, võib aimata, et suvaline see teema valik polnud.
Kuid see mäss pole loos eriti oluline, sest peakangelane Florent-Claude ei mässa; ta tunneb end sügavalt võimutuna, ta on depressioonis – trööstitus ja rõhuvas seisundis, niisuguses, et raske on end voodistki püsti ajada, mõtlematagi mässamast. Kaasaeg ei paku eriti midagi uut – kõik mis oli pornograafias võimalik, tehti juba antiikajal. Inimestegagi pole eriti mõtet rääkida, nad nagunii ei kuula. Õnne otsib houellebecqilik tegelane seksuaalsetest naudingutest, kuid selle romaanikangelase traagika on, et ta libiido antidepressantide kõrvalmõjust kadus. "Jäänud ilma nii ihadest kui elamise põhjusest (muide, kas need kaks tähendasid tegelikult üht ja sedasama?') [...]," mõtleb Florent-Claude, ning: "Ma olin lihtsalt üksi, sõna otseses mõttes üksi, ja ega üksindus ega vaimu vaba toimimine pakkunud mulle mitte mingit naudingut, ma vajasin armastust, [...] aga konkreetsemalt vajasin ma vittu [...]." See sügav igatsus naise läheduse (vitu) järele paneb Florent-Claude'i nostalgitsema naiste üle oma elus. Nii ta püüabki, minevikku vaadates, endas uuesti äratada neidsamu tundeid. Aga pole lootustki, sest möödunud aegade igatsus paneb teda vaid rohkem valutama.
Prantsusmaa ja Houellebecq
Pean tunnistama, et minu jaoks on Houellebecqi lugedes see kõige huvitavam osa kuskil kirjaniku enda ja tema loodud fiktiivmaailma vahel. Kui 'lugeja sünni hinnaks on autori surm'[1], siis olen küll püstihädas, kuid mis teha. Foucault'likult saaks öelda, et autor ei ole mingi tavaline pärisnimi[2], ja nii on ka Houellebecq (peale selle, et ta Michel Houellebecq on) teatud väärtustase, stilistiline ühtsus ja suhestatus ajaga. Ehk on autori surm keerulisem ka seetõttu, et tegemist pole just kirjanikuga, kes avalikust sõnavõtust hoiduks. Ja seejuures on Houellebecq tunginud poliitilisse diskursusesse ilma igasuguse poliitkorrektsuseta ja väljendanud korduvalt pessimismi moodsa lääne ühiskonna suhtes, sh Euroopa osas (ta on öelnud, et Euroopat pole olemas[3]). Ning poolnaljaga saaks ehk öelda, et Houellebecq on tuntuim islamofoob Prantsusmaal; tema romaani "Alistumine" (2015, e.k 2016) ilmumisest kuulis küll iga prantslane.
Kordamise mõttes meenutan, miks. Raamatu avaldamisega samal päeval toimus satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetuses tulistamine, mis oli 1961. aastast esimene terroriakt Prantsusmaal. Väljaande kaanel oli tol päeval karikatuur Houellebecqist, kes ütleb: "Aastal 2015 kaotan oma hambaid. Aastal 2022 järgin ramadaani." Peale seda traagilist ja hirmutekitavat sündmust katkestas Houellebecq raamatuturnee. Tolleaegne Prantsusmaa peaminister Manuel Valls kinnitas avalikult, et: "Prantsusmaa ei ole Michel Houellebecq, see ei ole ebatolerantsus, viha ja hirm."[4]
Ja kuigi Houellebecq oli juba 2002. aastal käinud rassismile õhutamise süüdistuse tõttu kohtut, olnud nimetanud oma intervjuus islamit kõige rumalamaks religiooniks, siis pole ta oma mühaklikku stiili sugugi sirgemaks väänanud. Kohtus teda õnneks süüdi ei mõistetud. Guardiani ajakirjanik küsis aastaid hiljem Houellebecqilt üle, kas ta on islamofoob. "Probably, yes, but the word phobia means fear rather than hatred," Mida ta siis kardab? "That it all goes wrong in the west; you could say that it's already going wrong." (The Guardian 2015)
Mida Houellebecq kardab?
Kuid mille eest prohvetlik Houellebecq meid hoiatab, mida ta ise kardab? Tuleb tunnistada, et sellist tunnet ei tekkinud, nagu oleks kirjanikul "Serotoniiniga" mõni ettekuulutus mõttes, vähemalt ei midagi peadpööritavat, vähemalt võrreldes "Alistumisega". Kui, siis sügava saabuva kahetsuse kuulutus – "neil [inimestel] on kõik märgid on olemas, aga nad lihtsalt ei võta neid arvesse". Jah, inimlik lootus on lihtsalt lohutus. Me elame totaalses inimeste maailmas – Jumala poolt loodud maailm see pole – ja meie jaburad vajadused näivad lõputud. Ehk on ahastus üks väheseid tõeliselt inimlikke tundeid? Sotsiaalmeedia see-eest taastoodab #bepositive-mentaliteeti, mis oma tähenduses liiatigi kahtlane on.
Houellebecqlikus maailmas on selles mõttes lihtne: kui inimene tunneb end halvasti (ja võibolla täiesti õigustatult), siis jääksid tema valikuks antidepressandid ja suitsiid. Tundes aga rõõmu sellest, kui hästi kõik on, pole tal vaja seesuguse valiku ees olla. Houellebecqi lugedes ikka mõtlen, kuidas see suur õnnelikkus ühtäkki nõnda kaduvväiksena näib; sinnamaale, et tundub justkui polekski masendus ja õnn põhimõtteliselt erinevad. Ja see on minu jaoks võibolla et Michel Houellebecqi suurimaid võimeid: paljastada oma stiili ja teemade valiku poolest inimese armetu pool; meis ei saa põhimõtteliselt olla piisavalt armastust ja headust.
Kuid õhtumaade allakäik pole mingi uus teema – ja ma ei leia, et Houellebecqi uusim romaan midagi uut sellesse mõttevälja tooks. "Serotoniin" ei ole kirjanduslik šedööver ega ka eriti provokatiivne. See on kahtlemata houellebecqilik. Spoiler alert, antidepressantide eest ta ei hoiata ega proovi selles osas meid päästa.
[1] Barthes, Roland 2002. Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid. Tamm, Marek (koost.) Tallinn: Varrak, lk 125
[2] Foucault, Michel 2011. Mis on autor? Talviste, Katre (tlk.). Tamm, Marek (toim.) Teadmine, võim, subjekt. Tallinn: Varrak, 64-95
[3] Zaretsky, Robert 2019. Michel Houellebecq Hated Europe Before You Did. Foreign Policy
[4] Penketh, Anne 2015. Michel Houellebecq stops promotion of new novel after Charlie Hebdo attack. The Guardian | Arvustus. Jumal on loonud maailma minu kõigi vajaduste järgi... | https://kultuur.err.ee/1031684/arvustus-jumal-on-loonud-maailma-minu-koigi-vajaduste-jargi | Uus raamat
Michel Houellebecq
"Serotoniin"
Tõlkinud Indrek Koff
Sari "Moodne aeg"
Varrak |
"Kuulanud ära sisekontrolöri suulise ettekande, otsustab linnavalitsus lõpetada Jaak Taevasega töösuhe 31. jaanuaril 2020 (viimane tööpäev)," seisis Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni seletuskirjas, kirjutab Postimees.
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul oli vabastamise aluseks linna sisekontrolli suuline info linnavalitsuse liikmetele, milles sisalduva põhjal tekkis tõsiseid küsimusi ja kahtlusi Tallinna kalmistute hangete ja finantsdistsipliini kohta ning linnavalitsus otsustas selle info põhjal kalmistute juhataja ametist vabastada.
Jaak Taevas ütles Postimehele, et ta oli sisekontrollist teadlik, ent rohkem polnud ta nõus kommenteerima.
Jaak Taevase asendajaks määrati Lauri Berg.
Kõlvart: kontroll näitas, et Taevas oli vaja vabastada
Linnapea Mihhail Kõlvart ütles kolmapäeval, et Tallinna Kalmistute kontrollimine ei jätnud linnavalitsusele muud võimalust, kui Taevas ametist vabastada. Mille vastu Taevas on eksinud, ei soostunud Kõlvart ütlema.
"Antud juhul see ettekanne, mis oli tehtud selle asutuse ajaloo kohta, ei jätnud meile teist valikut. Me otsustasime, et tuleb operatiivselt reageerida. Toimingud ja menetlus käivad küll edasi, aga esimesed tulemused näitavad, et juht oli vaja vabastada," lausus Kõlvart.
Kõlvarti sõnul ei saa täpset põhjust enne menetluse lõppu öelda. "Tänaseks pole menetlus läbi. Õige on, et kui dokument on lõplikult koostatud, siis avalikustame. Meil on vaja aega protsess rahulikult lõpuni viia. Võib tekkida vajadus veel midagi otsustada," põhjendas linnapea.
Tegu on linnapoolse süsteemse kontrolliga linnaasutustes ning Taevas pole ainuke, kes juhi kohast on ilma jäänud, märkis Kõlvart.
"Viimase kahe nädala jooksul on vabastatud kolm juhti Tallinna linna süsteemis. Kui tekib vajadus ja on põhjused ning meie sisekontroll näitab ka fakte, siis tuleb vabastada ka teisi juhte," rääkis Kõlvart, vihjates, et senised vallandamised ei pruugi jääda viimaseks.
"Need asjad (vallandamised - toim.) ei ole omavahel seotud, aga need seotud meie süsteemse lähenemisega. Hakkame kontrollima kõiki (linnale kuuluvaid) asutusi ja kui tulemused näitavad probleeme, siis hakkame operatiivselt otsustama juhi sobivuse üle," märkis Kõlvart.
Lisaks Taevasele on linnavalitsus viimase nädala jooksul lõpetanud töösuhte Tallinna linnamuuseumi juhi Triin Siineriga ja Ida-Tallinna keskhaigla juhi Ralf Allikveega. | Tallinn vallandas päevapealt kalmistute juhi | https://www.err.ee/1031590/tallinn-vallandas-paevapealt-kalmistute-juhi | Tallinna linnavalitsus vallandas läinud reedel Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevase usalduse kaotuse tõttu. |
"EV100 juubeliprogramm jõudis kolme aasta vältel Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel pea igasse Eesti koju," ütles ERR-i elamussaadete toimetuse juht ja EV100 telesaadete peaprodutsent Karmel Killandi.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustuste periood avati rahvusringhäälingus juba 2017. aasta kevadel. "Kolmeaastatest peost tegi ainuüksi Eesti Televisioon kokku üle 9000 minuti erisaateid ja otseülekandeid, lisaks vahendati juubelipidustusi kõigis rahvusringhäälingu kanalites," rääkis Killandi ja lisas, et EV100 oli läbi aastate kahtlemata üks suurimaid rahvusringhäälingu projekte. "Sõitsime Eesti Vabariik 100 sündmusi kajastades kolme aasta jooksul Eesti risti-rästi läbi. Kokku sõitsid saatemeeskonnad läbi enam kui 30 000 kilomeetrit, et tuua juubelipidustused Eesti inimestele koju kätte," ütles ta.
EV100 pidustuste lõppakord Autor/allikas: Nele Tammeaid
Juubeliprogrammi raames tõi ETV koostöös EV100 korraldusmeeskonnaga välja mitmeid uusi formaate, mis vaatajate poolt kõik ka hästi vastu võeti. "Olime kohal seal, kus Eesti inimesed meie kõigi juubelipidu pidasid. Alates 400-kilomeetristest matkadest, suurimast üleilmsest üheslaulmisest, EV100 välisprogrammi kajastamisest kuni 16 linnaväljakul samaaegselt toimunud juubeliaasta lõpupeoga "Sajaga edasi, Eesti!" ja juubeliperioodi lõpetanud EV100 tänuõhtuni "Rahuga edasi, Eesti!"," ütles Killandi.
Killandi sõnul tõi ETV vaatajateni enam kui 40 juubeliga seotud erisaadet ja otseülekannet, sh jõudis Eestile kingitusena ekraanile lühifilmide sari nutikatest lastest "Leiutades Eestit" ja ajaloolisi võtmesündmuseid elustav sari "Hetk ajaloos".
Laupäeval, 1. veebruaril Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud EV100 tänuüritusega "Rahuga edasi, Eesti!" ja suure diskoõhtuga "Eesti tantsib" pani ka Eesti Televisioon punkti pikale pidustuste perioodile. Kahetunnist otseülekannet jälgis ETV vahendusel Kantar Emori andmetel keskmiselt 108 000 inimest, kokku vaatas teleülekannet vähemalt 15 minutit 174 000 televaatajat. "Sellele järgnenud suurele EV100 tantsuõhtule elas ETV ja ETV2 vahendusel kaasa 160 000 inimest, telekanalitele lisaks kandis diskoõhtut üle ka Vikerraadio," rõõmustas Killandi, et suur pidu nii paljusid kõnetas.
EV100 programmi lõpetamine Autor/allikas: ERR
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistati 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini, kui möödus sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. | Sajad tuhanded televaatajad elasid kaasa EV100 lõppakordile | https://menu.err.ee/1031685/sajad-tuhanded-televaatajad-elasid-kaasa-ev100-loppakordile | Nädalavahetusel toimunud Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakordile elasid kaasa sajad tuhanded eestimaalased. Laupäeval toimunud EV100 pidulikust tänuõhtust sai ETV vahendusel osa 174 000 televaatajat ja EV100 suur tantsuõhtu pani ETV ja ETV2 vahendusel kaasa tantsima 160 000 vaatajat. |
Kõlvart (Keskerakond) vastas teisipäeval kirjalikult Kristen Michali (Reformierakond) arupärimisele, kus opositsioonipoliitik küsis, miks tellib Tallinna linn Kremli mõju all olevast telekanalist PBK (kuulub BMA kontserni) saateid?
Kõlvarti sõnul kuulutas linnakantselei 11. detsembril 2019 välja sotsiaalteenuse erimenetlusega kolm avalikku hanget venekeelsete saadete tootmiseks ja eetrisse andmiseks. Need saated on "Meie pealinn", "Tere hommikust, Tallinn" ja "Vene küsimus".
Linnapea sõnul registreerusid huvitatud isikutena riigihanke juurde Postimees Grupp, Eesti Rahvusringhääling ja BMA Estonia kontaktisikud, kuid pakkumused esitas kõigile kolmele hankele vaid BMA. Linnapea sõnul vastasid BMA pakkumused riigihangete alusdokumentides esitatud tingimustele.
"Kahe saate puhul ühiku hind võrreldes eelmise aastaga pole muutunud. Saate "Meie pealinn" kulud tootmisele ja eetrisse andmisele kasvasid mõnevõrra seoses võimalusega saada suurem vaatajaskond, mis on omakorda kooskõlas linna huvidega informeerida linnas toimuvast võimalikult rohkem ka vene keelt kõnelevaid elanikke," teatas Kõlvart.
Linnapea sõnul vaatas "Meie pealinn" uue aasta esimest saadet 60 000 mitte-eestlasest vaatajat, mis ületas saate mullust keskmist vaadatavust märgatavalt.
Kõlvart tõi välja ka saadete hinnad Tallinna maksumaksjale. Saate "Vene küsimus" 20 saate maksumus on ilma käibemaksuta 115 940 eurot, saate "Meie pealinn" 40 saate maksumus ilma käibemaksuta 204 000 eurot ning saate "Tere hommikust, Tallinn" 183 saate maksumus ilma käibemaksuta 276 147 eurot. Kokku seega 596 087 eurot ja kui lisada ka käibemaks, siis 715 304 eurot.
Michali küsimustele, millega põhjendab linnapea kremlimeelsete telekanalite toetuse suurt hüpet ja kas ajal kui Eesti riik võitleb Kremli kanalitest tuleva Eesti iseseisvuse vastase õõnestustegevusega, oleks linn valmis loobuma nende rahalisest toetamisest, vastas Kõlvart: "Tallinna linnavalitsus ei toeta ega rahasta linnaväliseid telekanaleid, vaid ostab korraldatud riigihangete kaudu infoteenust linnaelanike teavitamiseks."
Michal: Tallinna linn on PBK Eesti-poolne ülalpidaja
Kristen Michal märkis, et Eestis on ammu teada, et PBK on üks kanalitest, mis häbenemata edastab ajakirjandusliku filtrita Kremlile sobivaid jutupunke ja viitas Propastopi analüüsidele.
"Tallinn on olnud aastaid PBK Eesti-poolne ülalpidaja. Lootes sinna maksumaksja raha eest aega ostes saada vastu toetuse laienemist Keskerakonnale, Ühtse Venemaa lepingupartnerile. Mihhail Kõlvarti lähedane nõuandja ja abilinnapeaks edutatud Betina Beškina on olnud üks koordinaatoritest, kes on aidanud PBK-sse sobivaid keskerakondlasi."
Reformierakonna järgmiste valimiste linnapeakandidaat tõi välja, et Kõlvarti linnapeaks saades anti kõlavaid lubadusi avalikkusele muutusest, muuhulgas munitsipaalse enesereklaami kärpimisest ning isegi Tallinna TV lubati sulgeda.
"Tänaseks on sõnad tegudeks saanud. Ja need ei kattu. Tallinna TV-le jäeti 60 protsenti rahastusest alles - 2,3 miljonit - ja Kremli laululehelt laulvale PBK-le hoopis lisati pool juurde. Eelmisel aastal oli Tallinna toetus saadete ostmisega PBK-s 540 000, sel aastal kasvas see järsult 715 000 euroni."
Michali sõnul on Kõlvarti vastus ülimalt külm ja linnapea teeb näo, nagu Tallinn ja Eesti Vabariik oleks kaks erinevat asja.
"See on Mihhail Kõlvarti selge sõnum, kelle infot ta siin levimas tahab näha, sest Kapo aastaraamatu tähena ja võimeka mehena teab ta hästi, kelle vaateid PBK edastab ja mis on tema mõjutustegevuse eesmärk. See ei ole Eesti inimeste huvides ja mida varem lõppeb, seda parem," sõnas Michal.
Eesti kaitsepolitsei (Kapo) ja Läti julgeolekuteenistus (VDD) otsisid seoses rahvusvaheliste sanktsioonide seaduste rikkumise kahtlusega teisipäeval läbi venekeelse telekanali PBK emafirma Baltijas Mediju Alianse (BMA) kontorid Riias ja Tallinnas.
Kõlvart: riigihange ei jätnud muud võimalust
Mihhail Kõlvart ütles kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil, et linn valib meediapartnereid kunkursi ja riigihanke alusel ning hanke tulemus on linna jaoks kohustuslik täita. "Ka PBK puhul oli valik tingitud hanke tulemusest. Meil ei ole võimalust valida lähtudes meie soovist," ütles Kõlvart.
Eesti kaitsepolitsei (Kapo) ja Läti julgeolekuteenistus (VDD) otsisid seoses rahvusvaheliste sanktsioonide seaduste rikkumise kahtlusega teisipäeval läbi venekeelse telekanali PBK emafirma Baltijas Mediju Alianse (BMA) kontorid Riias ja Tallinnas.
Linnapea sõnul on ta kolmapäevase uudise järel palunud kolleegidel meediapartneriga ühendust võtta ning selgitada, mis seal toimub ning kas see mõjutab linnaga sõlmitud lepingut. "Vastust veel ei ole. Loomulikult reageerime operatiivselt vastavalt uudistele, mis saame. Ma tean sama palju täna kui kõik ajakirjanikud," ütles Kõlvart, ning lisas, et Tallinna linna ei puuduta partneri äritegevus.
"Kui see hakkab mõjutama lepingut või koostöö sisu, peab linn loomulikult reageerima," märkis Kõlvart. | Kõlvart kaitses BMA-lt saadete ostmist | https://www.err.ee/1031676/kolvart-kaitses-bma-lt-saadete-ostmist | Samal päeval kui Eesti ja Läti julgeolekuasutused otsisid läbi Baltijas Mediju Alianse (BMA) kontorid Riias ja Tallinnas, kaitses Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart BMA-ga sõlmitud lepingut, millega linn ostab kontsernilt telesaateid 715 000 euro ulatuses. |
Montale (7-9) oli kodusaalis lähedal tabeli tipus asuva Chiusi San Giobbe Basketi (11-4) alistamisele. Poolaja 31:33 kaotanud kodumeeskond suutis enne otsustavat veerandaega kohtumise seisu viigistada, ent lõpuminutitel jäädi siiski 65:70 (19:16, 12:17, 21:19, 13:18) alla. Montale kaotuse põhjust ei tasu kaugelt otsida, nimelt tabas meeskond kodusaalis vabaviskeid vaid 22%-liselt (4/18), kusjuures kaugviskeid suudeti visata ligi kaks korda paremini (9/20 ehk 45%), vahendab Korvpall24.ee.
Joonas Riismaa langes kohtumise lõpus küll vigadega välja, kuid suutis siiski 35 minuti jooksul kirja saada hooaja seitsmenda 30+ punkti mängu. Tänavuse hooaja kõrgeimad kuus kaugviset tabanud Riismaa arvele jäi 31 punkti (kahesed 5/12, kolmesed 6/9, vabavisked 3/6), kuus lauapalli, kaks korvisöötu ja kaks pallikaotust. Chiusi meeskonda vedasid horvaat Matej Radunic 25 ning serblane Borko Kuvekalovic 20 silmaga.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Riismaa viskas kaotusmängus ligi pooled Montale punktidest | https://sport.err.ee/1031674/riismaa-viskas-kaotusmangus-ligi-pooled-montale-punktidest | Itaalia korvpalli madalamas liigas tegi hoolimata kaotusest taaskord suurepärase esituse Joonas Riismaa, kes püsib endiselt Toscana divisjoni skoorikuningana. |
Rahandusministeerium pöördus Lüganuse vallavalitsuse poole seoses ministeeriumile 10. jaanuaril edastatud kirjaga, milles juhiti tähelepanu Lüganuse vallavalitsuse poolt 16. detsembril 2019 Powerhouse OÜ-ga suhtekorraldusteenuse lepingu sõlmimisel võimalikule riigihangete seaduses sätestatud korra järgimata jätmisele.
Lüganuse vald selgitas oma vastuses, et vallal oli 2019. aastal info- ja PR-teenuste tellimiseks ette nähtud rahalisi vahendeid summas 4000 eurot ning 2020. aastal 2500 eurot ning et nimetatud summade alusel saab kujuneda ka sõlmitud lepingu maksimaalne maksumus.
Valla vastuses märgitakse, et otse Powerhouse OÜ poole pöörduti lähtudes riigihangete seaduses sätestatust, mille kohaselt on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu. Vallavalitsuse teatel jõuti vallavalitsuse istungil tõdemuseni, et Kiviõli I Keskkooli direktori töösuhte lõpetamise järel tekkinud olukord on ettenägematu ja kiireloomuline.
Rahandusministeeriumile edastatud Lüganuse vallavalitsuse ja Powerhouse OÜ-ga sõlmitud lepingus pole märgitud hankelepingu alusel maksimaalselt väljamakstavat summat. Lepingu lisa kohaselt on Powerhouse OÜ-le ajavahemikus 10. detsember 2019 kuni 31. detsember 2020 tasutavaks tunnihinnaks 150 eurot.
Rahandusministeerium märgib, et suhtekorraldusteenuste tellimisel kehtib riigihanke piirmäär 60 000 eurot ning lihthanke piirmäär 30 000 eurot.
"Lähtudes teie poolt edastatud informatsioonist on hankelepingu alusel eeldatavalt 12 kuu jooksul makstav summa 6500 eurot, 48 kuu ehk nelja aasta jooksul makstav summa aga 26 000 eurot, mis jääb napilt allapoole lihthanke piirmäära. Eeltoodust tulenevalt märgime, et kuigi Lüganuse vallavalitsusel ei lasunud kohustust korraldada lihthanget, siis tuleb teil jälgida, et hankelepingu täitmisel väljamakstav summa ei ületaks lihthanke piirmäära," kirjutas Estella Põllu ministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnast.
Kuna riigihanke eeldatavaks maksumuseks on 26 000 eurot ja antud riigihanke korraldamiseks ei ole riigihangete seaduses sätestatud nõutud menetlust, ei alustanud rahandusministeerium ka väärteomenetlust.
Suhtekorraldusfirma Powerhouse meeskonda kuuluvad hiljutised ministrid Janek Mäggi, Marko Pomerants ja Andres Anvelt. Konkreetselt Lüganuse valda puudutavas teemas on saatnud meediale pressiteateid Andres Reimer. | Rahandusministeerium ei alusta Lüganuse vallavalitsuse vastu väärteomenetlust | https://www.err.ee/1031662/rahandusministeerium-ei-alusta-luganuse-vallavalitsuse-vastu-vaarteomenetlust | Rahandusministeerium ei alusta Lüganuse vallavalitsuse vastu väärteomenetlust seoses vallavalitsuse poolt Powerhouse OÜ-ga sõlmitud suhtekorralduslepinguga. Valla poolt rahandusministeeriumile esitatud lepingu lisast selgub, et Powerhouse osutab vallale suhtekorraldusteenust tunnihinnaga 150 eurot. |
Lisaks Kairysele liitub Venemaa tippklubiga Georgios Dedas. Koos olid nad hiljuti ka Kreeka hiiu Pireuse Olympiakose meeskonnas.
Eelmine peatreener Predrag Krunic juhendas Avtodori alates novembrist, kuid kehv võitude ja kaotuste suhe VTB Ühisliigas, 4-11, viis 52-aastase treeneri lepingu lõpetamiseni.
Kairys on varem juhendanud Riia ASK-i, Dnipro Azoti, Minski Tsmokit, Slupski Czarnit ja Kalev/Cramot. Abitreenerina on ta võitnud Moskva CSKA-ga Euroliiga (2008) ning Leedu koondisega pronksmedalid Euroopa (2007) ja maailmameistrivõistlustelt (2010). | Endine Kalev/Cramo peatreener hakkab tööle Avtodoris | https://sport.err.ee/1031663/endine-kalev-cramo-peatreener-hakkab-toole-avtodoris | Kahel hooajal Eesti korvpallimeistrit BC Kalev/Cramot juhendanud Donaldas Kairysest saab VTB Ühisliiga klubi Saratovi Avtodori peatreener. |
Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes tema elukäigust inspireeritud Haapsalu-ainelistele lasteraamatutele. Eksponaatide pakkimine kohvrites pole pelgalt kunstiline taotlus, vaid sel on märgiline seos Iloni elulooga. Raamatu "Pikk-pikk teekond" kaanel kujutab illustraator end väikse tüdrukuna rongijaama tühjal perroonil koos truu kaaslase koer Sammeli ja kollase vineerkohvriga. Nii jõudis Ilon Haapsallu, kus elasid tema vanavanemad. Nende juures koges ta nii muretut ja rõõmsat koolilapse igapäeva kui süngemaid sõja-aastate hirmuhetki. Sama kohvriga saatsid vanavanemad Iloni sõjakoleduste eest Rootsi. 70 aastat pärast äraminekut Rootsi andis Ilon selle sama kollase kohvri eksponaadiks Iloni Imedemaale Haapsalus.
"Rändnäituse vorm sai inspiratsiooni Ilon Wiklandi elutee pöördelistest sündmustest ja selle sisu avab viie põhiteema kaudu, kuidas ande, töökuse, tahte ja hea õnne läbi sai sõjapõgenikust maailmakuulus illustraator. Lastele pakub näitus mitmeid tegevusi ja esitab kaasamõtlemisülesandeid. Need omakorda aitavad näituse sõnumit paremini mõista," lausus näitust tutvustava teksti koostanud Krista Kumberg.
Näituse viis värvilist kohvrit avatakse raamatukogude teematundides, mida viivad läbi sealsed lastetöötajad. Üheskoos saab uurida Wiklandi illustreeritud raamatuid ja lahendada ülesandeid, mis aitavad nähtut meelde jätta. Teematunnis osaleja saab ülevaate Ilon Wiklandi elust ja loomingust, mis ulatub kaugemale armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustreerimisest. Wiklandi illustratsioonidele toetudes jäävad teekonna peatuspunktideks seigad tema lapsepõlvest Tallinnas ja Haapsalus, sõjaaegne põgenemine Rootsi, tema koostöö Astrid Lindgreniga ja jõudmine koju, ehk siis Iloni Imedemaa loomine Haapsallu.
Näitus on valminud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös ja selle on kujundanud kunstnik Kaie Kal. Näituse valmimist toetas ka Haapsalu linn.
6. veebruaril kell 11-14 esitletakse kohvernäitust "Pikk-pikk teekond" Eesti Lastekirjanduse Keskuses ja tutvustatakse sellega kaasnevat teematundi. Anne Suislep ja Maarja Kõuts räägivad Iloni Imedemaast ja armastatud illustraatorile pühendatud juubeliaastast ning Tiina Tammer kirjastusest Tammerraamat oma kokkupuudetest Ilon Wiklandiga. Peale esitlust saadetakse Eesti raamatukogudesse teele kolm kohvrikomplekti ja ühes maakonnas peatub näitus 5–6 nädalat. | Ilon Wiklandi juubelit tähistav kohvernäitus läheb rändama | https://kultuur.err.ee/1031659/ilon-wiklandi-juubelit-tahistav-kohvernaitus-laheb-randama | 5. veebruaril on illustraatori Ilon Wiklandi 90. juubelisünnipäev, mille puhul läheb mööda Eesti raamatukogusid rändama ainulaadne kohvritesse pakitud tegelusnäitus "Pikk-pikk teekond", mis jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest. |
Riigikogu kodukorra ajalugu ja probleemid on teemad, millega teaduslik tegelemine vajaks vähemalt ühe doktoritöö mahtu. Alljärgnevat ei saa nimetada akadeemiliseks uurimuseks, kuid parema puudumisel on siiski tegemist uurimise katsega, kuigi pistelise ja ebaühtlasega. Minu kokkupuuted selle teemaga said alguse 5. oktoobril 1992 ja on kestnud tänini.
Kodukorral on kahtlemata mõju parlamendi töö kvaliteedile ja saavutusvõimele. Kuid sellest, et parlamendil on parem kodukord, ei tule automaatselt paremat tööd ja töö tulemust. Kehv kodukord aga võib saada tublide inimeste tegevusele oluliseks takistuseks.
See tekst on esimene osa kolmest. Sellel on kindel ajaline piir. Riigikogu VII koosseis alustas 5. oktoobril 1992. Riigikogu kodukorra ja töökorra seadused jõustusid 16. novembril. Esimesed kuus nädalat kehtis ajutine kodukord, mis oli samal ajal ka edaspidise alalise kodukorra eelnõuks.
Ajutise kodukorra ja töökorra tekste ei ole kunagi kuskil avaldatud. Leidsin need tekstid siiski arhiivist. 1 Riigikogu Toimetised publitseerib eelnõude tekstid artikli lisana, ja sellega muutuvad need asjast huvitatute jaoks kättesaadavaks. Ilma nendeta ei ole hästi võimalik hinnata kodukorra üksikute elementide arengut.
Püüan sõnu nagu riigikogu, ülemnõukogu jmt kirjutada üldiselt väikese tähega, sest see õigekirja "kastisüsteem", mis algas juba kolmekümnendatel aastatel, on mulle alati olnud üsna vastumeelne.
Eellugu
Terminid "kodukord" ja "töökord" on eesti keelde tulnud tõlgetena saksakeelsetest sõnadest die Hausordnung ja die Arbeitsordnung. Vähemalt esimene neist on omakorda jõudnud saksa keelde Inglismaa ajaloost.
Sama sõna tähendab ka inglise keeles ju maja, aga on kasutusel ka parlamendist rääkides: house of lords ja house of commons, mille kohta eesti keeles on aga võetud kasutusele hoopis "koda" – ülemkoda, alamkoda, parlamendi kojad.
Saksa Haus' il on eesti keelde tõlkimisel aga kaks põhitähendust: 'maja' ja 'kodu'. Paraku tuli meil kasutusele just sisuliselt vale vaste. Mõeldud oli ju ikkagi parlamendi koja sisemist tegutsemiskorda. Tagantjärele võib öelda, et mõlemad terminid said üsna sobimatud.
Kodukorra ja töökorra mõisted kujunesid välja Euroopa parlamentarismi ajaloos; need on olnud aktsepteeritud Euroopa riigiõiguses, ja pea kõigis Euroopa keeltes olid tuntud vastavad terminid, mida kasutati nii avaliku õiguse alusel tegutsevates organites kui ka eraõiguslike ühingute puhul. (Siiski paistab, et Vene kultuuriruumi kohta see väide ei kehti, sest seal valitses mõisteline segadus.)
Parim asjakohane selgitus, mida olen eesti keeles leidnud, on 1938. aasta põhiseaduse paragrahvis 62. Teises lõikes on töökorra sisuline määratlus, kuigi seda terminit seal ei kasutata:
"§ 62. Riigikogu, Riigivolikogu ja Riiginõukogu ning nende organite asjaajamise sisemine kord ja läbikäimine omavahel, samuti Riigikogu liikmete õigused ja kohused Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riiginõukogus ning nende komisjonides määratakse Riigikogu kodukorraga, mis võetakse vastu Riigikogu üldkoosoleku otsusega.
Riigikogu, Riigivolikogu ja Riiginõukogu ning nende organite vahekord ja läbikäimise kord muude asutistega, samuti Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete õigused ja kohused Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riiginõukogus ning nende komisjonides määratakse seadusega."
Üsna õpetlik on pilguheit meil aastatel 1992–2007 kehtinud riigikogu töökorra seadusesse. Praktiliselt oli selles vaid üks asjakohane teema: reeglid, kuidas inimesed liiguvad riigikogusse asendusliikmeks seal vabanenud kohale või vastupidi, sealt tagasi ära, näiteks siis, kui ministrikohalt lahkunu tuli tagasi riigikogu liikmeks. Sellele miinimumile oli üsna kunstlikult lisatud veel riigikogu kantselei kohta käivaid norme.
Nõukogude pika okupatsiooni üks peamine tagajärg oli kultuurikatkestus. Nende tõlkelaenuliste terminite omaaegsed tähendused ununesid. Praegustele põlvkondadele tekitavad mõlemad terminid hoopis arusaamatust. "Kodukord" meenutab pigem perekonnas kehtivaid reegleid, näiteks seda, millal lapsed peavad sängis olema.
Sama häda on ka "töökorraga": seal ei olnud juttu mingisugusest töö tegemisest. Töö tegemist parlamendis käsitleb hoopis "kodukord".
Kodukorrad ja töökord enne II maailmasõda
Ma ei tea, et oleks olemas spetsiaalseid või võrdlevaid uurimusi sõjaeelsete kodukordade kohta. Nüüdseks on tekkinud eeldused sellega tegelemiseks.
Jaak Valge Eesti parlamentarismi ajaloo monograafias 2, mis annab tervikliku tausta, ei ole kodukorra küsimustele küll eraldi tähelepanu pööratud. Kuid selle lisades on ära trükitud rida tolle aja kodukordade tekste. Praeguseks on ka kujunenud avaldamiseks paremad tehnilised eeldused. Sõjaeelsed Riigi Teatajad on nüüd kättesaadavad internetis.
Eesti sõjaeelse iseseisvuse loos on olnud neli kodukorra perioodi.
Esiteks: Asutava Kogu kodukord. 3
Teiseks: Riigikogu kodukord aastast 1921. 4 See oli kõige kauem kasutusel olnud kodukord, seda muudeti ja täiendati ka korduvalt. Oli kasutusel kuni aastani 1934.
Kolmandaks: Riigikogu kodukord aastast 1934. 5 Tegemist oli riigikogu uue kodukorraga, mis valmistati ette seepärast, et põhiseaduse muutumise tulemusel pidi oluliselt muutuma ka riigikogu.
Kuigi see kodukord jõustus koos põhiseaduse muudatusega, selle sisu suuremat osa ei olnud enam kunagi võimalik praktiseerida, sest uusi riigikogu valimisi ei korraldatud ja riigikogu vana koosseisu kokku ei kutsutud (peale ühe lühikese erandi 1934. aasta sügisel).
Neljandaks: Rahvuskogu kodukord ja Riigikogu ajutine kodukord. 6 Mõlemad andis dekreediga välja riigivanem Konstantin Päts.
Tähelepanuväärne nende puhul on see, et kuigi 1938. aasta uue põhiseaduse järgne riigikogu oli kahekojaline, siis kodukord oli neil ühine, st mõlemas kojas kehtis sama kodukord. Selle muutmine oli võimalik vaid mõlema koja ühiskoosoleku otsusega.
1938. aasta põhiseaduse perioodil oli olemas ka eraldi Riigikogu töökorra seadus. 7 See oli üks osa uue põhiseaduse rakendamise paketist ja selle andis K. Päts välja dekreediga 17. augustil 1937.
Seadus käsitles presidendi, aga ka valitsuse liikmete suhtlemist riigikoguga, valitsuse eelnõude esitamise ja nende riigikogus menetlemise korra küsimusi, riigikogu kodade omavahelist kooskõlastusmenetlust, riigivolikogu uurimiskomisjone (ankeetkomisjonid), riigikogu liikme staatuse küsimusi (kuivõrd ja milles on riigikogu liige riigiametnik, riigiga äriliste suhete keeld jms).
Tolles olukorras oli eraldi töökorra seaduse olemasolu üsna põhjendatud, kuigi samu norme oleks olnud võimalik kehtestada ka teistes normatiivaktides või muudes vormides.
Kodukord kui seadus
Ajalooliselt ei ole niisuguseid kodukordasid, mille parlamendid kehtestasid enda jaoks, nimetatud seadusteks. Selline järeldus on igati loogiline, niikaua kuni lähtutakse arusaamast, et seaduste adressaadid on isikud väljaspool parlamenti.
Paistab aga siiski, et Eesti juristide jaoks on see olnud probleemiks. Nii ilmub 1932. ja 1933. aasta riigikogu poolt ette valmistatud põhiseaduse muutmise tekstidesse eraldi paragrahv (§ 44), mis on mõlemas eelnõus samasugune: "Riigikogu määrab oma sisemise korra kodukorraga, millel on seaduse jõud. Riigikogu kodukord ei või muuta seadusi." 1920. aasta põhiseaduse tekstis riigikogu kodukorda ei mainitud.
Kumbki eespool nimetatud põhiseaduse muutmise kavast ei olnud rahvahääletusel edukas. Aga ka vabadussõjalaste algatatud ja rahvahääletusel 1933. aastal vastu võetud põhiseaduse muudatus sisaldas sama teemat, kuigi hoopis lihtsamas vormis: "§ 44. Riigikogu kodukord kuulutatakse välja seadusena."
Juriidiline erinevus oli selles, et kui läbikukkunud põhiseaduse muudatuste järgi ei oleks tulevasel riigipeal olnud mitte mingisugust puutumust riigikogu kodukorraga, siis rahva heakskiidetud teksti kohaselt oli teisiti: kodukorrast sai riigipea väljakuulutamise või tagasilükkamise õiguse objekt.
Need kahtlused ja otsingud olid põhjendatud, sest alates 1920. aastast sisaldas riigikogu kodukord ka paragrahve, millega määrati riigikogu liikmete tasud ja majanduslikud soodustused. Need teemad ei ole ajalooliselt olnud kodukordade asi, küll aga seadustega kehtestatavad normid.
Aga nagu näha eeltoodud § 62 tekstist pöörduti 1938. aasta põhiseaduses varasemate arusaamiste juurde tagasi ja sõna "seadus" ei kasutatud kodukorraga seoses kunagi.
Otsingud ülemnõukogus
Kuigi võitlused Eesti NSV suurema autonoomia eest algasid juba ülemnõukogu XI koosseisu (1985–1990) lõpuaastatel, ei ole käesoleva uurimuse teema seisukohalt selle koosseisu periood oluline.
Lähiajaloo mõistmise jaoks oleks küll oluline sel ajal ülemnõukogu presiidiumis 8 (eriti presiidiumi esimehe läheduses ja presiidiumi juures tegutsenud töörühmades jms) toimunu, aga sellest valdkonnast ei ole mul teada ühtki usaldusväärset uurimust või publikatsiooni.
XI koosseisu lõpuni püsis muutumatult varasem nõukogude töökorraldus, mille mehhanism seisis selles, et kõigi tekstide ettevalmistamine toimus ülemnõukogu presiidiumis, mille järel lühikesteks ajavahemikeks (istungjärkudeks) kokku tulnud ülemnõukogu need ilma sisulise menetlemiseta heaks kiitis.
ENSV Ülemnõukogu XI koosseisu lõpus otsustati samal meetodil ülemnõukogu reform, mille tähtsamad aspektid olid, et oluliselt vähendati ülemnõukogu liikmete arvu ja kooskäimine muudeti sisuliselt alaliseks. Reformi alusdokumendiks on ENSV Ülemnõukogu otsus "Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda kooseisu ajutise töökorralduse põhimõtetest" 26. jaanuarist 1990. 9
"Sõna "reglement" on nõukogudeaegne laen vene keelest (kuigi prantsuse algupära) tähenduses kodukord."
Kuid vana mehhanism – presiidiumi juhtfunktsioon – jätkus ka veel 1990. aasta märtsi alguses valitud ülemnõukogu XII koosseisu esimestel kuudel. Varem kehtis ülemnõukogus kodukord nimetusega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu reglement". Sõna "reglement" on nõukogudeaegne laen vene keelest (kuigi prantsuse algupära) tähenduses kodukord.
Meie teema seisukohalt on oluline, et 1990. aasta ülemnõukogu XII koosseisu kokku tulemise järel varasemat reglementi enam ei kasutatud, võimalik, et veel eelmise koosseisu lõpus oli vastu võetud ka selle tühistamise otsus.
Asemele tuli presiidiumist saadetud uus kodukord. See kandis esialgu nime "Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda koosseisu esimese istungjärgu töö- ja kodukord" ja kinnitati ülemnõukogus 29. märtsil 1990. 10
Järgmise kuu aja jooksul töötati sellega edasi nii ÜN presiidiumis kui ka ülemnõukogus endas ning 2. aprillil kinnitati "Eesti NSV Ülemnõukogu ajutine töö- ja kodukord", 11 mis oli eelmisest oluliselt mahukam.
See peaks olema esimene kord, kui Eestis kasutati jälle termineid "kodukord" ja "töökord" (kuigi ainult pealkirjas), ja veel paaris "töö- ja kodukord", mida enne sõda kunagi ei tehtud. Ülemnõukogu presiidiumi juures tegutsejate hulgas pidi olema isikuid, kes teadsid, et enne sõda olid sellised terminid olemas olnud.
Sellised teadmised olid nõukogude haridusega juristide puhul üsna ebatavalised. Olen püüdnud teada saada, kes konkreetselt võis niisugune tagasitooja olla. Mitu küsitletut pakkus oletuse, et selleks võis eeskätt olla ülemnõukogu presiidiumi juures õiguseksperdi ja nõunikuna töötanud Eenok Kornel (1940–2008).
Ei suutnud ka leida usaldusväärseid teateid, kes olid isikud, kes koostasid need üsna mahukad ja põhjalikud tekstid ülemnõukogu XII koosseisu tegutsemise aluseks.
Paistab siiski, et ülemnõukogus ei oldud presiidiumist tulnud kodukorra variantidega rahul ja üsna varsti võtsid XII koosseisu liikmed kodukorra küsimustega tegelemise enda kätte. Kodukorra pealkirjas võetakse taas kasutusele termin "reglement".
Ülemnõukogu 12. koosseisu raamatus on komisjonide loetelus nimetatud nelja sellesisulist töörühma (resp. komisjoni): töögrupp Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu töö- ja kodukorra väljatöötamiseks (29.03.1990), Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi seaduseelnõu koostamise töörühm (28.05.1990), Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi seaduseelnõu kooskõlastuskomisjon (28.05.1990), Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi täiustamise töögrupp (15.10.1990). 12
Paistab, et 1991. aastast kujunes kodukorraga tegelemise kohaks ülemnõukogu õiguskomisjon.
Uus reglement võeti vastu 28. juunil 1990, 13 kuigi ka töö- ja kodukord jäi vähendatud mahus kehtima. Põhimõtteliselt samasugune olukord püsis ülemnõukogu tegevuse lõpuni, kuid nende kahe aasta jooksul jätkus järk-järgult kodu- ja töökorra mahu edasine vähenemine ning vastavalt reglemendi mahu kasv.
Mul ei ole teada, et keegi oleks ülemnõukogu kodukorra kujunemist eraldi uurinud. Kuna tegemist oli kolme põhitekstiga, siis oleks vajalik nende sisuline võrdlemine.
Riigikogu kodukorra eelfaas
Enne käesolevat kirjutist olen avaldanud ühe lühiuurimuse, milles püüdsin jälgida neid arenguid ja mõjusid, mis eelnesid riigikogu kodukorra esimese täisversiooni kehtestamisele. Kuigi see on avaldatud üsna tundmatus väljaandes, on selle tekst õnneks netis olemas. 14
1992. aasta kevadel, kui oli selge, et põhiseaduse assamblee töö tulemuseks on põhiseaduse selline projekt, mille puhul on tõenäoline, et see saabki põhiseaduseks, käivitas tollane justiitsministeerium üsna mahuka tegevusprogrammi, et kindlustada uuele põhiseadusele üleminek normatiivaktidega või nende projektidega.
Assamblee töö lõpufaasis kujunes põhiseaduse projekti tekst selliseks, et selles oli nimetatud arvukalt seaduste nimesid või oli viidatud kavandatavatele seadustele sisuliselt.
Midagi niisugust ei olnud sõjaeelsetes põhiseadustes, kuigi oli ju nimetud ikka vähemalt kodakondsusest rääkimise puhul vastava seaduse vajadust. Kuid nüüd olid juristid-eksperdid suutnud suruda sisse põhimõtte, et kohtades, kus oli juttu õigustest, oli kirjas ka, et selle õiguse täpsema teostamise sätestab seadus, või et piirangud ja kitsendused sätestab seadus vms.
Lisaks oli teksti ilmunud ja seal kinnistunud paragrahv (praegu § 104 2. lõige), kus oli pikk seaduste loetelu. Kuidas ja miks selleni jõuti, vajaks eriuurimust. Kummaski põhieelnõus sellist paragrahvi ei olnud. Nüüdseks on selge, et see paragrahv pole põhiseaduses vajalik, on üleliigne. Selle järele ei olnud ei poliitilist ega juriidilist vajadust.
Midagi kasulikku see endaga kaasa pole toonud, aga on aastate jooksul põhjustanud hulga tõsiseid õiguslikke ja õigustehnilisi probleeme. Tarbetuid, halbu tagajärgi põhjustanud ja tulevikus ohtu kujutavaid paragrahve on meie põhiseaduses mõned veel.
Hiljemalt 1992. aasta suve alguses hakati justiitsministeeriumis tegema nimekirja tulevastest seadustest, mille olemasolu vajadus tuleneb põhiseaduse tekstist. Tollase justiitsministri Märt Raski teatel saadi kokku nimekiri 51 seadusest. 15 Tegelema hakati siiski väiksema, 25–30 seaduse kavaga.
Vastav kava vormistati ülemnõukogu 11. juuni 1992 otsusena "Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõust tulenevate seaduste eelnõude väljatöötamisest" 16 – seega 17 päeva enne põhiseaduse rahvahääletust.
"Lisaks kutsuti veel ellu ekspertgrupp Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõust tulenevate seaduste eelnõude hindamiseks, kokku 12 nime."
Plaan sisaldas endas 21 punkti, millest igaühe sisuks oli ühe või rohkema seaduse eelnõu koostamine (resp. seaduse vastuvõtmine). Iga punkti juures olid sellega tegelema hakkavate isikute nimed, neist vähemalt üks ülemnõukogu liige. Lisaks kutsuti veel ellu ekspertgrupp Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõust tulenevate seaduste eelnõude hindamiseks, kokku 12 nime.
Plaani osad ei olnud muidugi pakilisuselt omavahel võrdsed. Sisuliselt kõige kiirem asi oli juba tehtud: riigikogu valimise seadus oli ülemnõukogus vastu võetud juba 6. aprillil 1992. 17 Oli veel vaid üks normatiivakt, mis – lähtuvalt põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 viimasest lõikest – oli vaja vastu võtta juba enne valimiste väljakuulutamist: palkade jms teemal.
Seadus "Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" 18 võeti riigikogus vastu 18. juunil 1992.
Selle vastuvõtmise käigus kujunesid ülemnõukogus keskseks hoopis ülemnõukogu enda liikmete pensioni küsimused. Aga selles kavandatud riigikogu töö tasustamise süsteem püsib põhimõtteliselt tänaseni. Selle käigus tekkisid mõned eksitused, mille tagajärgede vaatlemisest me tagapool ei pääse.
Pakilisuselt järgmine oli vajadus ette valmistada tulevase valitsuse seaduse eelnõu. Ja tõepoolest, sellest sai riigikogu VII koosseisu esimene menetletud ja vastu võetud pikem tervikseadus. 19
Kõigi plaanis nimetatud ülejäänud eelnõude ja pealkirjadega ei olnud tegelikult suurt kiiret. Siiski käsitleti pakilisuselt järgmisena just kodukorda (ja töökorda).
Kodukorra üleminek ülemnõukogust riigikogusse
Formaalselt oli kodukorra ja töökorra eelnõude ettevalmistamise aluseks eespool nimetatud ülemnõukogu 11. juuni 1992 otsus. Kodukorra ja töökorra sellesse nimekirja lülitamise alus oli aga see, et need on nimetatud põhiseaduse § 104 loendis.
Kuidas täpselt riigikogu kodukorra ja töökorra eelnõude ettevalmistamine toimus, seda ei saa me enam kunagi teada. Inimeste hulk, kes sellega kokku puutus, oli üsna suur. Laias laastus kuulusid ühed neist justiitsministeeriumi ekspertide hulka, teised puutusid kodukorra probleemidega kokku ülemnõukogus.
Viimati nimetatutest olid osa ülemnõukogu liikmed, teised ülemnõukogu ja selle presiidiumi ametnikud. Kõik nad jagasid arvamust, et see töö on hädavajalik. Ega nad omavahel kõiges muidugi ühte meelt ei olnud.
Eksperdid lähtusid oma teoreetilistest seisukohtadest. Näiteks on säilinud ministeeriumi eksperdirühma esimehe professor Ilmar Rebase üsna mahukas ja kriitiline retsensioon eelnõude kohta. See aga keskendus eelnõude struktuuri küsimustele. 20
Ülemnõukoguga seotud inimesed üritasid pigem, lähtudes oma kogemustest, parandada ja edasi arendada ülemnõukogu kodukorda – reglementi. On võimalik kaardistada asjasse puutunute nimed.
Ülemnõukogu 11. juuni otsuses olid vastava töörühma liikmetena nimetatud ülemnõukogu liikmed Ülle Aaskivi, Jaak Allik, Illar Hallaste, Peet Kask, neile lisaks S. Hiedel, Advig Kiris, Rein Lang, Heinrich Schneider.
Kui I. Hallaste pidas 6. oktoobril 1992 riigikogus kodukorra eelnõu esimesel lugemisel ettekande, siis andis ta teada, et töörühma juhtis Ülle Aaskivi, ja nimetas, et töörühmas tegutsesid ka Karl-William Propst (kes oli olnud ametnik ülemnõukogus ja direktor) ja Erik-Juhan Truuväli (kellest sai varsti õiguskantsler). 21
Paistab, et peale nende osales kodukorra eelnõu kujundamises Ülo Nugis, kes oli olnud ülemnõukogu juhataja ja kellest sai ka riigikogu VII koosseisu esimees. Mulle on väidetud, et selles tegevuses oli aktiivne Iivi Otto, kes abistas Nugist nii ülemnõukogus kui ka riigikogus. Siiski ei kinnitanud Otto minuga jutuajamises enda kokkupuuteid kodukorra kujunemise tööga.
Ei ole ka kahtlust, et vähemalt riigikogus osalesid sellesisulistes töödes ka Anu Laido (hiljem pikaaegne kõrge riigikogu kantselei ametnik) ja Heiki Sibul (hiljem pikaaegne riigikogu kantselei direktor). Siiski arvan, et 1992. aasta oktoobris-novembris olid nad tegevad pigem riigikogu kantselei ellukutsumise töödes.
Kui kodukorra eelnõu kujunemiskäik on vähemalt põhimõtteliselt ja laias laastus selge, siis töökorra päritolu jääb minu jaoks täielikult saladuseks. See ilmub välja n-ö tühjalt kohalt.
Aastast 1938 kehtinud riigikogu töökorra seaduse olemasolu fakt on kindlasti olnud eeskujuks, aga mitte tolle seaduse sisu. On küll kolm mitte eriti mahukat temaatilist kattuvust, neist olulisemad ametivannete teema ja seaduste presidendi poolse väljakuulutamise teema.
Suurem osa eelnõu sisust käsitleb hoopis riigikogu liikmete liikumist valitsuse liikmeks ja sealt riigikokku tagasi tulemist, asendusliikmeks saamist ja sellest jälle lahkumist. Neid teemasid varem Eesti riigiõiguses kunagi ei olnud, järelikult on kõik see osa uudne ja esmakordne.
Ei ole võimalik hinnata, kas on kasutatud mõne teise riigi eeskuju. Lõpuks on eelnõule lisatud mõned paragrahvid, mis saavad aluseks riigikogu kantselei loomisele.
Ei ole suutnud leida mingeid andmeid, kes võisid olla selle eelnõu loojad. Ilmar Rebase retsensioonist, mida nimetasin eespool, ilmneb, et ettevalmistamise perioodil on eelnõudel olnud ka seletuskirjad. Riigikogus laiali jagatud tekstide juures aga mingeid seletuskirju ei olnud.
Ajutine kodukord esimesel kuuel nädalal
Riigikogu VII koosseis alustas tegevust 5. oktoobril 1992. Kui oli valitud riigikogule juhtkond, esimeheks sai Ülo Nugis, ja Eesti riigile president, kelleks sai Lennart Meri, jõudis järg kodukorrani. Riigikogule olid välja jagatud ajutise kodukorra ja ajutise töökorra tekstid.
Tekstide autorite nimel tuli pulti Illar Hallaste. Tema esitas ettepaneku, et riigikogu kinnitaks need, st võtaks riigikogu töö aluseks, ajutiselt, kuid mitte kauemaks kui kuueks nädalaks. Kõigile, kellele mõni asi ei meeldi, soovitas ta oma arvamused esitada edasisel menetlemisel muudatusettepanekutena. Pärast lühikest läbirääkimist pani Ülo Nugis otsuse hääletusele. Poolt anti 80 häält, vastu 3 ja 12 oli erapooletut häält.
Kinnitatud tekstidel oli veel ka teine funktsioon: nad olid samal ajal ka kodukorra seaduse ja töökorra seaduse eelnõudeks.
Järgmistel päevadel toimusidki esimesed lugemised, 6. oktoobril kodukord ja 7. oktoobril töökord. Ettekandjaks oli mõlemal juhul Illar Hallaste. Kodukorra menetlemiseks moodustati ka spetsiaalne komisjon, mille esimeheks sai Mart Nutt.
Lugedes nüüd tagantjärele stenogrammi, avastasin, et 6. oktoobril olin ilmutanud dissidentlikkust ja tõstatanud küsimuse, et ehk me peaksime kodukorra väljatöötamise aluseks võtma mõne ennesõjaaegse riigikogu kodukorra:
"Härra Hallaste, minu küsimus jaguneb vähemalt neljaks alaküsimuseks. Ma püüan nad varustada küsisõnaga alguses, nad on omavahel seotud, aga algan siiski jutustava lausega. Lugupeetud kolleegid, minu ees on kaks teksti, Riigikogu kodukord aastast 1921, mis täienes vahepealsetel aastatel, ja Riigikogu kodukord 1937. aastast.
Esimene alaküsimus on, kas teie töögrupp kasutas neid ja millisel määral ta neid kasutas?
Edasi küsiks niimoodi: kas te ei arva, et peaksite oma ettekandes käsitlema ka nende olulisi erinevusi praegu pakutud eelnõust, ning kas ei oleks mõeldav nende paljundamine kõigile Riigikogu liikmetele? Ja kas ma saan õieti aru, et meie siin koos ei ole teinud otsust seda Ülemnõukogu töökomisjoni poolt ettevalmistatud eelnõu oma töö aluseks võtta? Selline otsus on meil ju veel tegemata.
Minu isiklikul hinnangul oleksid 1921. ja 1937. aasta tekstid tööalasena vähemalt sama sobivad või isegi sobivamad kui see, mida te välja pakute." 22
"Uusi riigikogu liikmeid peeti kogenematuteks ja jõuetuteks ja, tõepoolest, kogenematud ja jõuetud nad olidki."
See ketserlik idee tõrjuti aga otsustavalt ja kergelt. Ülemnõukogu kogemuste põhjal koostatud kodukorra kehtestamise toetajaskonna (vähemalt viiendik riigikogu VII koosseisu liikmeid olid olnud ka ülemnõukogu liikmed) mõju oli niivõrd suur, et ühelgi teisel riigikogu liikmel või rühmal, kes ilmutasid kahtlust või teisitimõtlemist, ei olnud vähimatki šanssi midagi muuta, eelnõu vastuvõtmise takistamisest rääkimata. Uusi riigikogu liikmeid peeti kogenematuteks ja jõuetuteks ja, tõepoolest, kogenematud ja jõuetud nad olidki.
Kui töökorra menetlemisel läks kõik ladusalt, siis kodukorra puhul tehti nõrk katse vastu hakata ja alternatiivi pakkuda. Nimelt, kui ajutine töökord kehtestati kuni kuueks nädalaks, siis ajutine kodukord oli esimese ropsuga kinnitatud vaid kolmeks nädalaks, mille taga oli idee, et kodukorraga tegelevast komisjonist võiks tulla uus eelnõu.
Nii see ei läinud ja selleks ei oleks olnud ka jõudu. Katse likvideerus sel teel, et ajutise kodukorra kehtivust pikendati veel kolmeks nädalaks.
Olen vaadanud kodukorra ja töökorra menetlemisest säilinud dokumente riigiarhiivis. Jõudsin üldisele järeldusele, et need on üsna lünklikud, nii et nende alusel ei ole võimalik ammendavalt kindlaks teha, milliseid ettepanekuid riigikogu liikmed ja fraktsioonid esitasid ning kuidas nende ettepanekute käsi käis.
Riigikogu täiskogu stenogrammide põhjal paistab, et suuremad võitlused olid mõningate kodukorras sisalduvate arvude ümber: riigikogu alatiste komisjonide arv ja fraktsiooni liikmete alampiir. Esimest tõsteti ja teist alandati.
Milles erineb hilisem, alaline kodukord esialgsest kodukorrast, see oleks pidanud ju paistma nende võrdlemisest. Kuid neid ajutisi kordasid ei olnudki nii kerge leida.
Selgus, et neid mitte ainult ei ole olemas digiteeritud kujul, aga neid ei ole ka kunagi kuskil avaldatud, ka Riigi Teatajas mitte. Õnneks olid need arhiivist leitavad. Riigikogu Toimetised on korraldanud nende digiteerimise ja publitseerib need tekstid. Loodan esitada nende võrdluse selle uurimuse järgmises osas.
Uute, juba alaliste kordade vastuvõtmiseni jõuti kiiresti: kodukorra seadus võeti vastu 5. novembril, töökorra seadus 11. novembril. Mõlemad jõustusid alates 16. novembrist 1992. 23 See tähendas viit riigikogu istungite nädalat või kuut kalendrinädalat.
Kodukorra lõpphääletuse tulemused 5. novembril 1992 olid: 80 poolt, 3 vastu, 12 erapooletud. Töökorra lõpphääletuse 9. novembril 1992 tulemused: 57 poolt, 4 vastu, 1 erapooletu. 24
Allikad
1 [ERA. 5119. 2. 617 lehed 2–15; ERA. 5119. 2. 166 lehed 1–4.
2 Valge, J. Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn 2019.
3 Riigi Teataja 1919, nr 46, artikkel 95, lk 361–366. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/16/3.
4 Riigi Teataja 1921, nr 33, art 26, lk 209–216. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/05/04/3. Muudatused: RT 1922, nr 159, art 105, lk 776; RT 1923, nr 95, art 74, lk 693; RT 1926, nr 62, art 81, lk 801; RT 1929, nr 30, art 202, lk. 274; RT 1931, nr. 50, art 381, lk 666. Samad tekstid vt. Valge, J. Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn 2019. Lisad 7–12, lk 597–615.
5 RT 1934, nr 5, art 37, lk 66–90. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/4. Sama: Valge, J. Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn 2019. Lisa 14, lk 621–647.
6 Rahvuskogu kodukord: RT 1937, nr 10, art 82, lk 167–183. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/02/05/5. Selle muutmised: RT 1937, nr 33, art 311 ja RT 1937, nr 49, art 448. lk 1026. Riigikogu ajutine kodukord: RT 1937, nr 71, art 594, lk 1374–1378. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/09/03/7. Selle täiendamine RT 1940, nr 30, art 221, lk 397–399. Vt ka Valge, J. Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn 2019. Lisad 16–17, lk 671–679.
7 RT 1937, nr 71, art 595, lk 1379–1385. – https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/09/03/8.
8 Nõukogude pseudoparlamendid ülemnõukogud käisid koos – käsi tõstmas ja valitsejate kõnesid ära kuulamas – harva ja lühiajaliselt. Kuid alaliselt olid ametis ülemnõukogude presiidiumid. Presiidiumi puhul oli tegemist asutusega, kus tegutsesid ülemnõukogu presiidiumi esimees ja aseesimehed (kes olid ka ülemnõukogu kui terviku esimees ja aseesimehed), teatud väike arv ülemnõukogu liikmeid ja ülemnõukogu presiidiumi sekretär. Lisaks neid teenindavad palgalised ametnikud. Presiidiumi põhifunktsioon oli ülemnõukogu heakskiitmisele minevate dokumentide ettevalmistamine. Esimees ja aseesimehed kuulusid nõukogude riigi valitsejate nomenklatuuri hulka.
9 Ülemnõukogu ja valitsuse teataja (ÜVT) 1990, 3, 66. Avaldatud: Eesti NSV/Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992. Statistikat ja ülevaateid. Riigikogu kantselei. Eesti Rahvusraamatukogu. Tallinn 2013, lk 198–199.
10 Vt Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, lk 200–204. ÜVT 1990, 12, 174.
11 Vt Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, lk 205–212. ÜVT 1990, 12, 181.
12 Vt Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, lk 110–114.
13 Vt Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, lk 116–124. RT 1990, 2. 33.
14 Adams, J. Veerand sajandit põhiseaduse vaimus: viimasest ülemnõukogust VII Riigikoguks. Lk 79–80. – Riigikogu aastaraamat 2016/2017. Riigikogu kantselei 2017, 80 lk. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu-aastaraamat-216-2017.pdf.
15 Märt Raski suuline teade J. Adamsile 13. mai 2019.
16 RT 1992, 27, 356. – https://www.riigiteataja.ee/akt/13079663. Otsuse sisu kirjeldus vt Eesti NSV/Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, lk 279–281.
17 RT 1992, 13, 201. – https://www.riigiteataja.ee/akt/30593.
18 RT 1992, 28, 381. – https://www.riigiteataja.ee/akt/30662.
19 RT 1992, 45, 574. – https://www.riigiteataja.ee/akt/28382.
20 ERA 5119, 2, 116, leht 5–8.
21 http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199210061000#PKP-1900000014.
22 http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199210061000#PKP-1900000014.
23 RT 1992, 46, 584. – https://www.riigiteataja.ee/akt/28393; RT 1992, 46, 582. – https://www.riigiteataja.ee/akt/28394.
24 ERA 5119, 2, 617, lk 22. ERA 5119, 2, 166, lk 39. | Jüri Adams: riigikogu kodukorra sünd | https://www.err.ee/1031658/juri-adams-riigikogu-kodukorra-sund | Kodukorral on kahtlemata mõju parlamendi töö kvaliteedile ja saavutusvõimele, kirjutab Jüri Adams artiklisarja "Eesti riigikogu kodukorra põhimõttelised probleemid" esimeses osas, mis ilmus algselt Riigikogu Toimetistes. |
Tallinna inglise kolledž võtab esimestesse klassidesse vastu 48 õpilast, kuid katsetele, mis toimuvad sellel nädalavahetusel, registreerus 443 last. Konkurss on seal seega üle üheksa lapse ühele kohale.
Ka Tallinna reaalkooli tahab registreerunute arvu põhjal astuda umbes üheksa inimest kohale. Samas ütles kooli direktor Ene Saar ERR-ile, et see ei tähenda, et kõik registreerunud kooliküpsuse toimumise päeval ka kohale tuleksid.
"Tavapäraselt jääb tulemata umbes 10-15 protsenti, vahel rohkem. Seega osalejate arv selgub pärast kooliküpsusuuringu toimumist," lisas ta.
Reaalkool paneb esimesse klassi astuda soovijaid proovile 15.-16. veebruaril.
Vanalinna hariduskolleegium avab sealse põhikooli juhataja Alar Saare sõnul ühe poiste- ja ühe tüdrukuteklassi, kummaski hakkab õppima 24 last. Avaldusi tuli kokku 300 ringis, seega on konkurss ühele kohale veidi üle kuue.
Tutvusuuring sisseastujaile oli VHK-s juba möödunud laupäeval, kuid sealt edasipääsenutele korraldab kool eeloleval laupäeval uuringu teise osa.
Üleilinnalise vastuvõtuga on ka Tallinna prantsuse lütseum, kuid seal lõpeb katsetele registreerumine 14. veebruaril.
Lisaks neile koolidele on veel mitu õppeasutust, kus enamik lapsi võetakse vastu elukoha järgi, kuid avatakse ka üks ülelinnalise vastuvõtuga klass. Üks niisuguseid koole on Tallinna 21. kool, kus ülelinnaline vastuvõtt on inglise keele õppesuunaga klassi. Sinna tuli ühele kohale 10 avaldust.
"Arvestades seda, et nende seas on palju ka neid, kes kandideerivad teistesse ülelinnalise komplekteerimisega koolidesse/klassidesse, siis tegelik konkurss nii suur ei ole," sõnas kooli direktor Meelis Kond.
Ülelinnalise vastuvõtuga klassi avavad ka Tallinna saksa gümnaasium, milles konkursiks kujunes üle nelja lapse ühele kohale, ja Kadrioru saksa gümnaasium, millesse pürgijate arv ei ole veel teada, sest seal võetakse avaldusi vastu kuni 13. veebruarini.
Vene õppekeelega koolidest on ülelinnalise vastuvõtuga juudi kool ja Tõnismäe reaalkool ning ühe mitteelukohajärgse vastuvõtuga klassi avavad ka Linnamäe vene lütseum ja Pae gümnaasium. | Tallinna eliitkoolis 1. klassi pääsemiseks tuleb lapsel seljatada hulk konkurente | https://www.err.ee/1031423/tallinna-eliitkoolis-1-klassi-paasemiseks-tuleb-lapsel-seljatada-hulk-konkurente | Tallinna ülelinnalise vastuvõtuga koolidest ehk niinimetatud eliitkoolidest enamik on lõpetanud 1. klassi astumise avalduste vastuvõtmise ning alustavad koolikatseid. Tung nendesse koolidesse on suur, sest ühele kohale pürgib kuni kümme inimest. |
Portugali ralli toimub 27. - 29. veebruaril ning on kohaliku meistrisarja esimeseks etapiks. Lisaks Tänakule läheb Hyundai WRC masina roolis starti ka Dani Sordo.
Mehhiko ralli toimub 12. - 15. märtsil. | Ott Tänak valmistub Mehhiko MM-etapiks Portugali rallil | https://sport.err.ee/1031656/ott-tanak-valmistub-mehhiko-mm-etapiks-portugali-rallil | Valitsevad autoralli maailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja osalevad veebruaris Portugali kohalikul rallil Rallye Serras de Fafe e Felgueiras, et valmistuda Mehhikos toimuvaks MM-etapiks. |
Viimane suuremahulisem lavavalgusseadmete uuendamine Endla teatris toimus aastal 2001. Tookord paigaldati uus dimmersüsteem, ehitati välja uus signaalvõrk ning osteti uus juhtpult. Uute prožektorite soetuseks suurde saali tollal vahendeid ei jätkunud.
Aastal 2017 toimunud lavaseadmete rekonstrueerimise käigus jäi dimmersüsteem peamiselt samaks, uuendati valguspult ja vahetati välja kogu lavavalgust juhtiv toite- ja signaalsüsteem. Prožektoritele ka sel korral vahendeid ei jätkunud. Seega on kasutusel veel palju hõõglampidega prožektoreid.
SA Endla Teater teatrijuht Roland Leesment ja teatri valgusala juht Margus Vaigur kirjutasid kultuuriministeeriumile saadetud taotluses, et hõõglambid on väga energiakulukad.
"Viimase 19 aasta jooksul on Endla suure saali valguspargi uuendamist tehtud jooksvalt, vastavalt teatri võimalustele. Saastekvootide müügiga soetatud seadmete hange on olnud üks ja ainus suurem investeering. Paraku need kogused ja tänaseks päevaks ka aktuaalsus ning kvaliteet, vajab juba uuendamist. Teater soovib investeeringuga viia madalamaks ka energiatarbimise, mis on hõõglampide kasutamisel kordades suurem kui LED-prožektoritel. Tänase rohelise ja energiasäästliku majandamise üks osa kogu Euroopa teatrites ja kontserdisaalides on LED-prožektorite kasutamine."
Teatri esindajate sõnul on Endla suure saali valguspark välja kujunenud kaootiliselt. See on tekitanud olukorra, kus kasutusel on vähesed LED-prožektorid ja suur osa hõõglampidega prožektoreid, mis omakorda teeb lavastustes valguse ühtlustamise ja juhtimise keerukaks ning energiamahukaks.
Uuendamisprojekti kogumaksumus on 600 000 eurot, mille kohta on Endla esitanud kultuuriministeeriumile taotlused aastatel 2018-2019, kuid vahendeid ei leitud.
"Kuna olukord on tõesti keeruline, siis teater alustas 2019. aasta lõpus projektiga ise väiksemas mahus (30 000 eurot) seadmeliisingu toel. Oleme teinud taotluse ka Pärnu linnale ja eelinfo põhjal on teada, et linnal on 2020. aastal kavas toetada seadmete uuendamist samuti 30 000 euro ulatuses. Vastavalt eelpool kirjeldatud olukorrale palume kaaluda võimalust toetada teatri lavavalguspargi uuendamist 540 000 euro ulatuses," kirjutasid Leesment ja Vaigur. | Pärnu Endla teater taotleb poolt miljonit eurot valguspargi uuendamiseks | https://www.err.ee/1031652/parnu-endla-teater-taotleb-poolt-miljonit-eurot-valguspargi-uuendamiseks | Pärnu Endla teater saatis kultuuriministeeriumile taotluse, et see toetaks teatri lava valguspargi uuendamist 540 000 euroga. Teater soovib viia oluliselt väiksemaks energiatarbimise, mis on praeguste hõõglampide kasutamisel kordades suurem kui oleks LED-prožektoritel. |
"Soovin tänada klubi, treenereid ja mängijaid, kelle käe all ja kellega koos ma mänginud olen. Tegemist on isikliku otsusega, mida ma ei kommenteeri," ütles Madis Vihmann FC Flora pressiteenistusele.
Vihmann tuli FC Floraga aastatel 2015 ja 2017 Eesti meistriks ning võitis aastal 2016 nii Evald Tipneri karika kui ka Superkarika. Eesti koondise eest käis Madis Vihmann väljakul 19 korda.
Mullu suvel liitus Vihmann Šotimaa kõrgliigaklubiga Tallinna Florast laenulepingu alusel, kuid pärast kolmes esimeses mängus algrivistusse kuulumist teenis ta mänguminuteid veel vaid korra oktoobris ja korra novembris. Jaanuaris teatas Šotimaa meeskond, et 24-aastane Eesti keskkaitsja lahkus klubist. | Eesti jalgpallikoondislane lõpetas ootamatult karjääri | https://sport.err.ee/1031654/eesti-jalgpallikoondislane-lopetas-ootamatult-karjaari | Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja ja FC Flora meeskonda kuulunud Madis Vihmann teatas, et ei jätka tippsportlasena karjääri. |
Haruki Murakami
"1Q84"
Jaapani keeles 2009–2010, eesti keeles 2013–2014, tõlkinud Margis Talijärv
1190 lk
Armastus, kuriteod ja sektid 1980ndate Jaapanis ning selle paralleeluniversumis, unustamata kasse.
Haruki Murakamit on loetud alates 1990ndatest igal aastal potentsiaalsete Nobeli kirjanduspreemia kandidaatide hulka, kuid seni on ta sellest ilma jäänud. Mõnel hinnangul on ta selle jaoks liiga populaarne, sest pisikese liialdusega võib öelda, et iga uus Murakami romaan müüb Jaapanis esimese kuuga üle miljoni eksemplari. Kuigi menukamad manga- ja krimiautorid müüvad veel oluliselt rohkem, on Murakami maailma moodsamas ilukirjanduses siiski selgelt tuntuim jaapanlane – kui Kazuo Ishiguro pälvis 2017. aastal Nobeli, oli paljudele jaapanlastele üllatus, et selline kirjanik on üldse olemas, kuna Londonis elavat Ishigurot vähemalt tolle hetkeni jaapani kirjanduse osaks ei loetud.
Murakami neljateistkümnest romaanist on eesti keeles ilmunud kuus. Kui tema varasematest teostest on tuntuim 1960ndate Tokyo tudengielule ja ka tollastele rahutustele keskenduv "Norra mets", siis 21. sajandil ilmunud raamatuist on tuntumad "Kafka mererannas" ning "1Q84". Mõlemad sisaldavad ohtralt elemente, mida võiks vastavalt rikutuse astmele lugeda sürrealismiks, maagiliseks realismiks või isegi ulmeks.
Algselt kolmes osas ilmunud ja nüüd sageli ka ühe paksu köitena saadaval "1Q84" on mammutlik teos, milles kokku segatud peaaegu stereotüüpselt jaapanlik armastuslugu, Jaapani ühiskonna kirjeldus, ajalooline romaan, kriminaalne süžeeliin ning fantaasiamaailm. Lihtsustatult öeldes on 1984 toimuva raamatu kesksed tegelased kolmekümnendates Aomami ning Tengo. Aomami on spordiklubi treener, kelle eraelu on "mõnevõrra heitliku iseloomuga" ning teel ühele kohtumisele sattub ta liiklusummikusse. Taksojuhi soovitatud imelik otsetee viib Aomami olukordadesse, mis tekitavad temas kahtluse, et ta ei viibis enam endises tegelikkuses, vaid mingis paralleelmaailmas, sest ajalehed mainivad sündmusi, mille toimumisest ta midagi ei tea ning lugejale esialgu teadmata põhjustel paneb ta toime raskeid kuritegusid. Teises suures liinis on Tengo avaldamata kirjanik, kellele kirjastaja teeb ettepaneku hakata noore debüütkirjaniku variautoriks. Pikkamisi hargnema hakkavas loos selguvad seosed salapärase sektiga ning tegelaskujude liinid hakkavad omavahel kokku jooksma.
Murakamile tüüpiliselt esineb lõputult kõrvalepõikeid kõikvõimalikele põgusatele teemadele maailma ajaloost, klassikalisest muusikast, muinasjuttudele kassidest või näiteks telekamaksu kogumisest ja kõigele lisaks kumab taevas kaks kuud. Suurele mahule vaatamata on tegu üsna kergesti loetava raamatuga, sest Murakami lause on selge, jutustav ning tihti kerge huumoriga. Väiksema mahu (pea 600 lk) ja tihedama absurdi huviline võiks sellele eelistada Murakami varasemat romaani "Kafka mererannas".
Marjane Satrapi
"Persepolis"
Prantsuse keeles 2000–2003, eesti keeles 2008, tõlkinud Meelis Rohtla
352 lk
Kuidas jääda inimeseks ja kasvada naiseks islamirevolutsiooni järgses Iraanis?
Sõnapaar "graafiline romaan" on eufemism mahukama koomiksi kohta, mis peaks justkui tõestama ja vabandama, et ka see on ilukirjanduse žanris oluline või täieõiguslik nähtus. 21. sajandil ei peaks see suuremat tõestamist enam vajama, see on mujal ammu tavalisem nähtus kui nahkseelikus pereemad mõminaräpi kontserdil, ning "Persepolis" ei jää selles nimekirjas ainsaks omasuguseks.
Marjane Satrapi "Persepolis" on üks tunnustatumaid graafilisi romaane, mis ei seondu superkangelaste maailmaga. Mingeid paralleele võib tuua holokaustist rääkiva Art Spiegelmanni "Mausiga", mis on ilmselt kõigi dokumentaalsel alusel koomiksite kaudne mõjutaja. Vaatamata süngetele teemadele suudetakse mõlemas asjast rääkida spetsiifilise musta huumori võtmes.
Igapäevaste kangelastegude mõttes on ka Satrapi väikestviisi kangelane, sest ta on sündinud 1969 Iraanis, mis enne 1979. aasta islamirevolutsiooni oli võrdlemisi läänelike kommetega riik. "Persepolis" on lugu Satrapi perekonnast, tema lapsepõlvest ja drastilistest muutustest riigis. Igapäevaelu muutuste ja seda tunnistavate inimeste omavaheliste vestluste kirjeldamise abil on see palju vahetum õppematerjal kui enamik ajalooraamatuid või dokumentaalfilme. Pärast esialgset optimismi korrumpeerunud šahhi kukutamise järel kaasnevad uue rangelt islamistliku võimuga piirangud igal tasandil, mis pikkamööda üha karmistuvad. Sõbrad ja sugulased langevad tagakiusamise alla, kombepolitsei ja mullad soovivad kontrollida rangelt noorte riietumist ja meelelahutust ning võimalus pisiasja eest vangi sattuda või surma saada on käegakatsutav. Vanemad leiavad võimaluse saata Marjane Austriasse prantsuse kooli õppima, kuid kohanematuse tõttu sealse eluga on tüdruk vahepeal Viinis sisuliselt kodutu.
Pärast vahepealset Iraani naasmist kolib Marjane vanemate soovitusel Prantsusmaale, kus "Persepolis" ilmus algselt nelja vihikuna ja sai ruttu äärmiselt populaarseks. 2007. aastal valmis raamatu põhjal pooleteisttunnine animatsioon, mis pälvis Cannes´i festivalil žürii eripreemia. Avatud Eesti Fondi toel ilmus raamat aastal 2008 ka eesti keeles ning autor käis Tallinnas raamatut esitlemas. | 21. sajandi 50 olulist romaani: Haruki Murakami ja Marjane Satrapi | https://kultuur.err.ee/1031649/21-sajandi-50-olulist-romaani-haruki-murakami-ja-marjane-satrapi | Viiendik sajandist on möödas, kultuurikriitik ja kirjastaja Tauno Vahter võtab kolmapäeviti kultuuriportaalis kokku esimese kahe kümnendi parima ilukirjanduse, iseloomustades igal kolmapäeval kaht mõjukat romaani. |
Arizona eest olid resultatiivsed Conor Garland, Lawson Crouse ja Christian Dvorak. Nende väravavaht Antti Raanta tegi 30 edukat tõrjet, mis on soomlase selle hooaja paremuselt teine tulemus ja 13. tulemus kogu karjääri vältel.
Edmonton pidi normaalajal kaotuse vastu võtma viimasest kümnest mängust alles teist korda ning jätkab läänekonverentsis 62 punktiga viiendal kohal. Arizona on 61 silmaga seitsmes. Üllatav on seejuures, et Edmonton, kes viimase nelja mängu jooksul on skoorinud 22 korral, ei suutnud Arizona vastu ühtegi väravat lüüa. Viimati lõpetati kohtumine nulliga 22. oktoobril.
Tulemused:
Boston – Vancouver 4:0
Buffalo – Colorado 1:6
Columbus – Florida 1:0
New Jersey – Montreal 4:5 (la)
NY Islanders – Dallas 4:3
Tampa Bay – Las Vegas 4:2
Washington – Los Angeles 4:2
Ottawa – Anaheim 2:3 (la)
Minnesota – Chicago 3:2
St. Louis – Carolina 6:3
Winnipeg – Nashville 1:2
Arizona – Edmonton 3:0
Calgary – San Jose 3:1 | Soomlane aitas Arizonal lõpetada viiemängulise kaotusteseeria | https://sport.err.ee/1031642/soomlane-aitas-arizonal-lopetada-viiemangulise-kaotusteseeria | Jäähokiliigas NHL lõpetas oma viiemängulise kaotusteseeria Arizona Coyotes, kes koduväljakul sai 3:0 jagu Edmonton Oilersist. |
Lõimumine on sisemiste hoiakute küsimus, mis sõltub meie kasvamise keskkonnast, elukogemusest, haridusest, reisidel saadud teadmistest ning isikliku elu rõõmudest ja muredest.
Lõimumine on alati seotud väga isiklike tunnetega – oma emakeele ja -kultuuri, kodumaa ja inimestega, kes igapäevaselt meie elus osalevad. Lõimumine tähendab, et säilitame oma eripärase identiteedi ning samal ajal väärtustame teist keele-, kultuuri- ja komberuumi ja kohaneme selles.
Või siis - teiselt poolt vaadates - säilitame oma keele-, kultuuri- ja komberuumi, kuid mõistame, et kui seda teiste nüanssidega rikastada, selle väärtus ei kao, vaid vastupidi tõuseb.
Inimesed suhtuvad teistesse inimestesse valdavalt hästi, kui nad ei taju ohtu – see kehtib mitte ainult rahvussuhete, vaid ka kõige muu osas. Miks me kardame pimedal tänaval kedagi, kes meile varjuna vastu tuleb? Sest me ei tunne teda, ei tea tema kavatsusi ja oleme kuulnud, et sellistes olukordades võidakse sind rünnata.
Sama on ka rahvussuhete osas. Kuni me ei tunne ega tea inimesi, kuid oleme kuulnud, et kusagil korraldasid ühe või teise rahvuse esindajad rünnaku, kusagil on nad vähemusrahvusi jalge alla tallanud, kusagil suhtuvad selle rahvuse esindajad üleolevalt kõigisse ümbruskondseisse – on hirm, müüdid ja stereotüübid kerged tekkima.
Me oleme aastatega muutunud kindlamaks Eesti kultuuriruumi tugevuse osas: olgu selle tõestuseks "Tõe ja õiguse" filmi vaadatavus ja arutelud, Fred Jüssist kõneleva filmi looduse ja meile omase elufilosoofia tunnetamine, Arvo Pärdi või Ott Tänaku kaudu rahvusliku uhkuse tõusmine. See kindlustunne võimaldab meil olla avatud ka teistele kultuuridele.
Suurenenud on ka teisest kultuuriruumist inimeste huvi Eesti hingemaailma vastu. Eriti just neil, kes on tulnud siia viimase kümne aasta jooksul – nad teavad, kuhu nad tulid, mis riik see Eesti on ja mis keelt siin räägitakse. Suurenenud on motivatsioon õppida keelt selleks, et meie ühiskonnas võrdväärse partnerina toimida, mitte lihtsalt pragmaatiline soov saada kodakondsus või parem töö.
"Eesti riigina hoiame ka ise üleval segregeeritud haridussüsteemi, mille kaudu jätkame erisuse ja marginaliseerituse taastootmist."
Eestis elavate rahvusvähemuste suurim murekoht on eraldatus. Väga suur osa teisest rahvusest inimestest elab eraldi piirkondades ja sellest tulenevalt liiguvad nad omaette kultuuriruumis, vaatavad teistsugust meediat ning on eemal Eesti ühiskonna tegelikest väljakutsetest. Eesti riigina hoiame ka ise üleval segregeeritud haridussüsteemi, mille kaudu jätkame erisuse ja marginaliseerituse taastootmist.
Kui kõik meie lapsed õpiksid koos ning oleksid lapsest peale ühises rikkalt mitmekesises komberuumis, viiks see koheselt kokku ka nende laste vanemad ja vanavanemad. Loomulikult, toob see koolidele ja lasteaedadele kaasa väljakutseid, millega peab nii riiklikult kui ka kohalikul tasandil tegelema, aga pikemas vaates oleks see ühiskonna sidususe alustala.
Võti eraldatuse leevendamisel peitub nii haridussüsteemi muutmises kui ka laiemalt inimestevaheliste suhete, tutvuste ja koostegemise võimaluste loomises. Ühistegevus, kohtumised ja üksteise tundmaõppimine on aluseks müütide purunemisele ja inimese kui ka indiviidi mõistmisele. Positiivsete kontaktide hulk suurendab lugupidamist ja teise inimese väärtustamist tema omapäras. | Irene Käosaar: kindlus oma kultuuri tugevuses ja avatus teistele kultuuridele | https://www.err.ee/1031630/irene-kaosaar-kindlus-oma-kultuuri-tugevuses-ja-avatus-teistele-kultuuridele | Lõimuda saab inimene siis, kui ta tunneb end turvaliselt, on teistele avatud ja teiste poolt oodatud. Väikerahvale omaselt püüame end igasuguse võõra eest kaitsta. Peame õppima tegema vahet, millal on ohutunne tõesti põhjendatud ja millal peitub teistsuguses kultuuriruumis väärtus, mis meidki rikastab, kirjutab Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar. |
Rahuleping hõlmas aga laiemat eluvaldkondade spektrit, mõjutades nii Nõukogude Venemaale jäänud kui Eestisse naasnud eestlaste elu. Milliseks kujunes vene õigeusu kiriku staatus, kuidas saadi Venemaalt tagasi meie kultuurivarad, milline oli Tartu rahu vaim? Kas tunnetame seda veel tänagi?
Nendele ja teistele küsimustele vastamiseks korraldab Eesti Rahvusraamatukogu 6. veebruaril seminari "Tartu rahu kultuurimõjud".
KAVA:
13.00 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo tervitussõnad
13.10 Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum) "Tartu Ülikooli kunstikogud kodus ja võõrsil"
13.40 Malle Ermel (Tartu Ülikooli raamatukogu) "Tartu rahuta poleks tänast Tartu Ülikooli raamatukogu"
14.10 Toomas Schvak (SA Arvo Pärdi Keskus) "Tartu rahust ja õigeusu kirikust Eestis"
14.40-15.10 kohvipaus
15.10 Olev Liivik (SA Eesti Mälu Instituut) "Optantide kohanemisest iseseisvas Eestis"
15.40 Hent Kalmo (Tartu Ülikool) "Tartu rahu kui mälestis"
16.10 Lõppsõna
Seminar on tasuta, kuid vaja on registreerida.
Pärast seminari lõppu kell 16.30 avatakse näitus "Oma riik, oma seadus". | Arutletakse Tartu rahu mõjust Eesti kultuurile | https://kultuur.err.ee/1031632/arutletakse-tartu-rahu-mojust-eesti-kultuurile | Tartu rahulepingust rääkides keskendutakse eelkõige Vabadussõja lõpetamisele ja Eesti Vabariigi idapiiri küsimusele, ent 6. veebruaril räägitakse Rahvusraamatukogus lepingu mõjust kultuurile. |
Eelmisel aastal jäi velotuur kaheksa-aastase korralduse järel ära lõunanaabrite finantsprobleemide tõttu. Eesti korraldaja Allar Tõnissaar pani toona väikeriikidele südamele koostöö tähtsust ning loodab nüüd, et värskelt loodud kontinentaaltiim Tartu2024/BalticChainCycling.com on sellel teekonnal üheks sammuks.
"Me ei saa kasvada üksteiseta suuremate ja kallimate projektideni. Me peame tunnistama endale ja aru saamam et see on võimalik ainult tänu riikide ühisele koostööle," lisas Tõnissaar.
Balti keti velotuur toimub 20.-23. augustil. | Aastase pausi järel korraldatakse taas Balti keti velotuuri | https://sport.err.ee/1031631/aastase-pausi-jarel-korraldatakse-taas-balti-keti-velotuuri | Balti keti velotuuril on pikk ajalugu. Esimene Eesti, Läti ja Leedu ühine võidusõit korraldati juba 1955. aastal. Vahepeal katkenud velotuur taaselusati uue nimega 2011. aastal ning kannab tänavu järjekorranumbrit 30. |
"Pealtnägijat" vaatas 216 000 inimest. Teletabeli teisele kohale jõudis "Aktuaalne kaamera. Nädal" (163 000) ja kolmandale kohale "Hommik Anuga" (156 000), teatas Kantar Emor.
Tabeli esikümnesse mahtusid veel "Aktuaalne kaamera" (153 000), "Ringvaade" (139 000), "Vera" (133 000), "Sport. Sport" (130 000), "Sport" (129 000), "Värvimuusika" (124 000) ja "Hetk ajaloos" (120 000).
Eelmisel nädalal oli 29 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6584 üksiksaadet.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega.
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine. | ETV jätkab kuuendat nädalat teletabeli vankumatu liidrina | https://menu.err.ee/1031610/etv-jatkab-kuuendat-nadalat-teletabeli-vankumatu-liidrina | Kuuendat nädalat järjest valitseb otse ja samal päeval järelvaatamise tabeli esikümmet ETV. Tabeli esikohal püsib kõigutamatult "Pealtnägija". |
Võitjate väravaviskajad olid Karina Adissova (9), Karoliine Vijard (5), Karina Mere (4), Vlada Novikova (4), Merili Heinla (3) ja Kristi Vaino (2).
Tapa poolt viskas Marjette Maie Müntser üheksa väravat, Keili Kadak lisas neli Marie-Johanna Kippar, Jenni Horn, Karina Kuul ja Siiri Andre kaks ning Marleen Vaigurand ühe värava. | Kehra oli parem Tapa käsipallinaiskonnast | https://sport.err.ee/1031615/kehra-oli-parem-tapa-kasipallinaiskonnast | Naiste käsipalli Eesti meistrivõistlustel alistas Kehra tulemusega 27:22 (12:7) Tapa käsipallinaiskonna. |
Antwerpeni sümfooniaorkester on üks kahest Belgia kuninglikust orkestrist, kes esineb regulaarselt Madalmaades ja Saksamaal, kuid võtab igal aastal ette ka reise kaugematesse paikadesse. Üles on astutud sellistes kontserdimajades nagu Viini Musikverein ja Konzerthaus, Salzburgi Festspielhaus, Amsterdami Concertgebouw, Tōkyō Suntory Hall ja Bunka Kaikan Hall, Kölni ja Müncheni filharmoonia saalid, Budapesti kunstipalee ja Pekingi suur rahvusteater. Nüüd lisandub nende esinemispaikade loetellu ka Tartu Vanemuise kontserdimaja.
Alates sellest hooajast tegutseb orkester Elim Chani käe all, kelle tähelend algas 2014. aastal, mil ta oli esimene naissoost võitja Donatella Flicki dirigeerimiskonkursil. Lisaks Antwerpeni sümfooniaorkestrile on ta Šoti kuningliku rahvusorkestri esimene külalisdirigent. Sel hooajal juhatab Chan muu hulgas BBC Promsil BBC Walesi rahvusorkestrit ning teeb oma debüüdid mitmete sümfooniaorkestrite ees.
Tartu-kontserdi kavas on Prokofjevi sümfoonia nr 1 D-duur op. 25 ("Klassikaline")", Haydni klaverikontsert nr 11 D-duur Hob. XVIII/11 ning Dvořáki sümfoonia nr 8 G-duur op. 88.
Koos orkestriga astub Vanemuise kontserdimaja lavale pianist Alice Sara Ott, kes esineb tänavusel kontserdihooajal nii maailma juhtivate orkestritega kui ka jätkab oma rahvusvahelist soolokontsertide ringreisi Euroopas ja Hiinas, mille raames ta esitleb oma uusimat albumit "Nightfall". Selle üllitas Deutsche Grammophon, kellega pianistil on juba üle kümne aasta plaadileping.
Antwerpeni sümfooniaorkestri kontsert Tartus Vanemuise kontserdimajas algab 7. veebruaril kell 19. | Antwerpeni sümfooniaorkester jõuab Euroopa turneel Tartusse | https://kultuur.err.ee/1031605/antwerpeni-sumfooniaorkester-jouab-euroopa-turneel-tartusse | Reedel, 7. veebruaril annab Tartus Vanemuise kontserdimajas oma ainsa kontserdi Eestis Antwerpeni sümfooniaorkester. Koos orkestriga astub lavale saksa-jaapani juurtega pianist Alice Sara Ott. |
Velotuuri 121,9 kilomeetri pikkuse etapi võitis itaallane Alberto Dainese (Team Sunweb; 2:36.42), teine oli austraallane Kaden Groves (Mitchelton-Scott) ja kolmas hollandlane Moreno Hofland (EF Pro Cycling).
"Tänase etapi võib kokku võtta kolme sõnaga: kerge, igav, lühike," olid Räime esmased muljed peale võistlust. "Alguses oli palju rünnakuid ja ca 20 km peal said eest ära neli meest. Peagrupp hoidis kenasti vahet ja toodi õigeks ajaks tagasi, selleks andis suure panuse ka meie tiim. Finišis oli plaanis minu peale mängida ja meil oli idee olemas, kuidas seda teostada. Jama oli ainult selles, et ilmselt oli kõikidel meeskondadel sama plaan. Kahjuks ca 1,5-1,8 km enne lõppu kaotasin mehed enda eest ära või nad kaotasid mind enda tagant ära. Ei teagi, kuidas seda päris hästi tõlgendada. Aga igatahes pidin minema tuule kätte ja oma tee ette võtma, et saada tiimikaaslaste taha. Sealt edasi kujunes plaan peaaegu nagu ette nähtud. Kurvis tegin väikse vea ja kaotasin rütmi ning kui spurtima hakkasin, siis andsin oma parima, aga tundsin, et mõned minutid varem tehtud lüke andis veel tunda. Üle finišijoone veeresin neljandana. Mis kehvasti, see uuesti! Järgmine etapp kulmineerub suure tõusuga ja seal mul ilmselt asja pole."
Velotuuri teisel etapil sõidavad ratturid 117,6 kilomeetrit ja kokku on neid kavas viis. | Mihkel Räim alustas velotuuri Austraalias 4. kohaga | https://sport.err.ee/1031604/mihkel-raim-alustas-velotuuri-austraalias-4-kohaga | Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) saavutas Austraalias 67. korda peetava velotuuri Jayco Herald Sun Touri (UCI 2.1) esimesel etapil neljanda koha. |
Reederid Tiit Pruuli, Heiti Hääl ja saarlane Märten Vaikmaa on mõtteid mõlgutanud Arktika retkest. Täpsemaid plaane Pruuli sõnul veel paigas ei ole: esialgu läheb laev Lõuna-Ameerika otsast Magalhaesi väinast Vaiksesse ookeani ja võtab kursi Alaskale.
Sinna plaanitakse jõuda juunikuuks ning seal otsustatakse edasine marsruut ning valikuid on kaks: kas Kirdeväil ja Põhja-meretee Venemaa rannikul või Loodeväil Kanada Arktikas.
Palju sõltub marsruudivalikul Tiit Pruuli sõnul sellest, kas Venemaa sadamatesse sõitmiseks vajalikud load saab ning milline on ilm. | Bellingshausen plaanib seilata ka Arktikasse | https://www.err.ee/1031598/bellingshausen-plaanib-seilata-ka-arktikasse | Maakonnaleht Saarte Hääl kirjutab, et käinud lõunamandril ära, on jahtlaeva Admiral Bellingshausen reederid otsustanud sõita ka arktilistesse vetesse ning võimalik, et laevaga tehaksegi lõpuks tiir ümber maakera. |
Rotterdami filmifestival (International Film Festival Rotterdam, IFFR) lõpetas nädalavahetusel uue vaatajarekordiga – ajavahemikul 23. jaanuar kuni 1. veebruar registreeriti 340 000 külastust, mis on 13 000 võrra rohkem kui mullu. PÖFF-i külastajate arv ulatus eelmisel aastal 90 000-ni, mis märgib ka Tallinnas uut rekordit. Mõlemad numbrid näitavad seda, et vaataja otsib uut ja värsket kinokunstis ning tahab seda näha just suurelt ekraanilt. Kui vaadata seda, mida pakub näiteks Netflix, on festivalide kava elulähedasem, emotsionaalselt kõnekam ning filosoofiliselt sügavam.
IFFR-il linastus 273 mängufilmi, 301 lühifilmi ja toimus 37 publikule avatud töötuba filmitegijatega. Peale selle veel 21 kunstiväljapanekut ja 13 tegevuskunsti etendust. Nii mõnedki Rotterdami festivali filmidest olid ka PÖFF-i kavas, sealjuures püüab Rotterdam siiski ära näidata ka aasta festivalide paremikku, Tallinna festival seevastu pööras rohkem tähelepanu uuematele filmidele. Siinkohal võib ka edasisest festivalide kõrvutamisest loobuda, sest mõõtkavad ja asukohad, kus ja milles festivalid tegutsevad, on teineteisest kaugel – IFFR keset Euroopat, 1–1,5 tunni kaugusel teistest suurematest keskustest, PÖFF aga Euroopa piiril, kuhu jõudmiseks kulub ümberistumistega vähemalt pool päeva.
IFFRi võistlusprogrammi võitis Hiina režissöör Zheng Lu Xinyuan draamaga "The Cloud in Her Room" (2020). See on monokroomne ja melanhoolne, dokumentaalkaadritega pikitud pilt 22-aastasest Muzist, kes on sattunud vahepealsesse aega kodu ja välismaailma, lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel. Vaatajad valisid oma lemmikuks Bong Joon Ho filmi "Parasiit" (2019), millel oli Rotterdamis ka erilinastus mustvalgena. Kohal käis ka režissöör ise, kes kohtus vaatajatega ja tegi oma meistriklassi.
Kaader filmist "Rebel Dread". Autor/allikas: pressimaterjalid
See on ka see, mille poolest on IFFR asendamatu – üpris hõlpsasti ligipääsetavad kohtumised legendaarsete nimedega, kes on kujundanud filmi- ja popkultuuri laiemalt kui mõni festivalivõit. Üks tänavune eriprogramm oli Beth B ja Lydia Lunchi "War is Never Over". Sõjakas loosung on olnud moto 1970. aastate lõpu, 1980. aastate alguse põrandaalust kultuuri tugevalt mõjutanud Lydia Lunchile. Muusikas ja etenduskunstides leidis Lunch 1970. aastate keskpaigas oma hääle ja väljendusvõimaluse, mille kaudu maha laadida seksuaalsest ärakasutamisest ning maailma ebaõiglusest kogunenud viha. Bändiga Teenage Jesus and the Jerks tuntust kogunud Lunchile tähendab laulmine eelkõige karjumist ja kirjandus prevaleerib muusika üle. See, mida ta tegi oma bändiga, oli eelkõige sõna ja sõnumi edastamine, muusikaline vorm oli selleks, et seda sõnumit viia laiema kuulajaskonnani.
1970. aastate lõpu New York, kuhu Lunch 16-aastaselt põgenes, oli suures osas laostunud ja pime linn, täis läbikukkunud kinnisvaraarenduse tõttu maha jäetud elamuid, mõttekaaslasi oli Lunchil selles linnas lihtne leida, sest tänavail hakkasid nad üksteisele lihtsasti silma. Nagu rääkis Lunch, olid need kadunud hinged, keda ühendas protest 1960. aastate põlvkonna tühistunud lubaduste vastu. 1970. aastate algus ja keskpaik märkisid ka USA-s teatud stagneerumist – korrumpeerunud president Richard Nixoni asemele tõusis samuti konservatiiv, vabariiklane Gerald Ford, ning aegamisi paljastusid Vietnami sõja koledused, rääkimata politsei jõuvõtetest, varjatud rassismist ja koduvägivallast.
Seksuaalse ärakasutamise ja koduvägivalla eest põgenes NYC-i ka Lunch ja tema kaastööd sealses põrandaaluses kinos tuntuks saanud Beth B-ga olidki kantud vihast vägivalla ja ekspluateerimise vastu. Lunchi bändi Teenage Jesuse agressiivsed etteasted, mis kestsid keskmiselt 7–30 minutit, olid kõigi nende väljaelamata hirmude ja ängi väljendus. IFFR-il oli võimalus näha ka eriprogrammi toonasest põrandaaluse filmi skeenest New Yorgis, näiteks Melvie Arslaniani ikooniline neo-noir"Stiletto" (1981), mille twinpeaks'ilikus finaalis esineb ka noor Lydia Lunch.
Kaader filmist "Stiletto". Autor/allikas: pressimaterjalid
Võib arvata, et just see põrandaalune filmike on olnud üks inspiratsiooniallikas ka David Lynchile, sest Chelsea hotellis jäädvustatud stseenid sarnanevad oma salapäraselt õhustikult Lynchi legendaarsele telesarjale. "Stiletto" sisuline motiiv on kättemaks, näitlejate külmus ja osavõtmatus, mis peitub mustade prilliklaaside taha. Dialoogide nappus ja improviseeritus, stseenide vähene valgustatus ning dramaturgiareeglite eiramine teevad tulemuse ootamatult lahedaks, siin tulebki esile see, mida koolis ei õpi – andekus koos elukogemusega, mis võimaldab eneseväljendust selle kõige ehedamal kujul.
Võitlus ei lõpe kunagi, "war is never over", sest endiselt on inimeste põhivabadused ohus, tõdesid Lydia Lunch ja Beth B. Beth B lühifilm "Amnesia" (1991) mõjus eriti päevakohasena, minutiline lühifilm koosnes võõrahirmust ja rassivihast ajendatud väljaütlemistest, mida olid kaamerasse lugenud küll näitlejad, kuid mis olid võetud päriselus antud tunnistustest. Natsisaabaste marss filmi lõpus hoiatab otseselt ajaloo kordumise eest.
Briti post-punk gruppide Clash, Slits ja PIL juures tegev olnud muusik, produtsent ja DJ Don Letts rääkis oma loo sellest, kuidas paremäärmuslased kaaperdasid skinhead 'ide liikumise 1970. aastate alguse Ühendkuningriigis. Kui alguses oli skinhead 'ide liikumine protest pikajuukseliste lillelaste õõnsa soolapuhumise vastu, ühendades reggae -muusikaga uut põlvkonda nahavärvile ja päritolule vaatamata, siis peatselt võtsid selle üle kuritegelikud gängid ja neonatsid, lühikesed juuksed, tanksaapad ning lendurjakid hakkasid väljendama hoopis viha teise nahavärvi ja muude erinevuse vastu.
William E. Badgley esitles IFFR-il ka portreedokumentaali Don Lettsist pealkirjaga "Rebel Dread", mis näitas läbi koduvideote ja intervjuulõikude Jamaica juurtega muusiku ning produtsendi karjääri mässumeelsest muusikust tunnustatud produtsendini, kellel BBC-s oma saade. Don Letts on oma tegevuses alati püüdnud ühendada uusi muusikalisi suundumusi etnilise pärandiga, end pole ta sealjuures soovinud liigitada ühessegi skeenesse kuuluvaks. Igasugune sildistamine on ohtlik, seletas ülimalt energiline ja teravmeelne rastapatsidega DJ. Ainuke leibel, milega ta suhestub, on ta enda nimi Don Letts ja sellest piisab. Muusikal on aga potentsiaal elusid muuta ning selle sõnumi toimetab "Rebel Dread" kenasti kohale.
Järgmisel aastal on IFFR-il juubel, festival toimub juba 50. korda. | Tõnu Karjatse festivalipäevik. Veel kord Rotterdamist | https://kultuur.err.ee/1031596/tonu-karjatse-festivalipaevik-veel-kord-rotterdamist | Filmiajakirjanik Tõnu Karjatse käis Rotterdami filmifestivalil kohapeal ja toob ERR kultuuriportaali lugejateni oma viimased muljed ning tänavuse festivali kokkuvõtte. |
Anthony Davis ja Kyle Kuzma lisasid mõlemad meeskonnale 18 punkti ning viimane neist sai kirja veel kaksikduubli, võttes lisaks 12 lauapalli. See oli Lakersile esimene võit koduväljakul peale 26. jaanuaril toimunud traagilist helikopteriõnnetust, kus hukkus Kobe Bryant ja veel seitse inimest.
Vastaste parimad olid DeMar DeRozan ja Bryan Forbes vastavalt 28 ja 13 punktiga. Spursile oli see viimasest seitsmest kohtumisest viiendaks kaotuseks.
Lakers läks viimasele neljandikule vastu juba 13-punktilisest edust, kuid lõi otsustaval veerandil eriti õitsele. Esimese kolme ja poole minutiga tabati 21 punkti, millest viis täpset kolmepunktiviset kuulusid Jamesile.
Teises kohtumises alistas Houston Rockets koduväljakul Charlotte Hornetsi 125:110. James Hardenil jäi puudu üks lauapall, et saada kirja 40-punktine kolmikduubel. Danuel House Jr. lisas meeskonnale 22 punkti ja üheksa lauapalli ning P.J. Tucker 13 punkti, kümme lauapalli ja kolm korvisöötu. Russell Westbrook ja Clint Capela ei saa vigastuste tõttu endiselt mängida. Külaliste edukaimad olid 20 punktiga Miles Bridges ja Terry Rozier.
Lakers jätkab 38 võidu ja 11 kaotusega läänekonverentsi liidrina. Houston Rockets on 32 võidu ja 18 kaotusega viiendal ning San Antonio Spurs 22 võidu ja 28 kaotusega kümnendal positsioonil. Charlotte hoiab idakonverentsis 16 võidu ja 35 kaotusega 12. kohta.
Tulemused:
New Orleans – Milwaukee 108:120
Houston – Charlotte 125:110
Denver – Portland 127:99
LA Lakers – San Antonio 129:102 | Jamesi täpsed kaugvisked tõid Lakersile koduväljakul suure võidu | https://sport.err.ee/1031595/jamesi-tapsed-kaugvisked-toid-lakersile-koduvaljakul-suure-voidu | Korvpalliliigas NBA teenis Los Angeles Lakers läinud ööl võidulisa, kui kodusaalis alistati San Antonio Spurs tulemusega 129:102. LeBron James viskas seejuures oma 36 punktist 19 viimasel veerandil. |
25 protsenti valijatest eelistab praegu võimulolevat ehk Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliitu.
22 protsenti tahaks võimule Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa koalitsiooni.
19 protsenti aga Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliitu.
Uuringust ilmnes ka, et meessoost valijate esimene eelistus oleks praegune võimuliit (31 protsenti), samas kui naised eelistaks Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa koalitsiooni (25 protsenti).
Eestlastest valijate eelistuses on napilt esikohal Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimul olev koalitsioon (27 protsenti), millele ei jää palju maha Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa kombinatsioon (25 protsenti).
Mitte-eestlastest valijad eelistaksid selgelt Reformierakonna ja Keskerakonna kaksikvalitsust (26 protsenti).
Vaadates eelistusi erakondade valijate lõikes, siis Keskerakonna toetajatest peab praegust võimuliitu koos EKRE ja Isamaaga õigeks 41 protsenti ning Isamaa valijatest 38 protsenti. Samas EKRE valijatele on see mäekõrguselt eelistatuim variant (76 protsenti).
Isamaa valijate eelistatuim koalitsioon oleks hoopis koos Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (45 protsenti). | Uuring: praegune võimuliit on eelistatuim koalitsioon, kuid 25-protsendise toetusega | https://www.err.ee/1031594/uuring-praegune-voimuliit-on-eelistatuim-koalitsioon-kuid-25-protsendise-toetusega | Eesti elanike eelistatuim koalitsioon on praegu võimul olev Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit, kuid kaugele maha ei jää ka Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa kombinatsioon, selgus Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest. |
"Jaapan võib olla uhke, et tal Eestis sellised sõbrad on," ütles Jaapani suursaadik Hajime Kitaoka, kes teisipäeva õhtul oma residentsis aukirjad kätte andis.
Kultuuriklubi Asashio sai autasu Jaapani ja Eesti sõprussuhete arendamise eest, PÖFF kultuurivahetuse edendamise eest Eesti ja Jaapani vahel kunsti kaudu.
PÖFF on aastate jooksul näidanud rohkem kui sadat Jaapani filmi, eraldi on olnud fookuses näiteks Jaapani nüüdisaegsete naislavastajate, stuudio Nikkatsu ja Kôji Wakamatsu looming. 2019. aasta festivalil pälvis peaauhinna Jaapani režissööri Anshul Chauhani film "Vastupidi".
Jaapani kultuuriklubi Asashio on alates 2005. aastast korraldanud Jaapani-teemalisi üritusi, millest suurim on jaapani popkultuuri festival Animatsuri.
Kokku autasustas Jaapani välisministeerium teenete eest 63 organisatsiooni ja 206 üksikisikut kogu maailmast. | PÖFF ja kultuuriklubi Asashio pälvisid Jaapani kõrge autasu | https://kultuur.err.ee/1031591/poff-ja-kultuuriklubi-asashio-palvisid-jaapani-korge-autasu | Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) ja Jaapani kultuuriklubi Asashio pälvisid eriliste teenete eest Jaapani välisministri aukirja. |
Rammumees Kaido Sirge ja endine Tartu abilinnapea Artjom Suvorov on vanad sõbrad. Teineteisel käiakse külas ja sotsiaalmeedias lobisetakse tühjast-tähjast. Kohati nii familiaarselt, et peenemas seltskonnas nende omavahelist kirjavahetust ei arutataks. Suurt osa nende vestlusruumist katavad paljaste preilide pildid.
Muude tegemiste kõrval mängib Sirge ameerika jalgpalli klubis Tartu Titans. Väikses Eestis on titaanid päris tublid, aga turniiridel osalemine nõuab palju raha.
Näiteks 2015. aasta augustis tuli sõita Minskisse Balti liiga mängule. Tartu linna kultuuriosakond andis neile oma reservist 400 eurot. Kui titaanid Minskist tagasi jõudsid, uuris abilinnapea Suvorov Kaido Sirge käest, kuidas linna sporditeenistuses läks. Sirge ütles, et läks hästi ja toetust võib ka tulevikus saada. Ta lisas, et Pierre'i kohvikust viidi otsustajatele kalleid trühvlikomme. Suvorov vastab seepeale ülestõstetud pöidlaga.
Järgmine kord anti titaanidele kultuuriosakonnast toetust sama aasta oktoobris, seekord Lätti sõiduks. Riias said nad küll koledal kombel kolki, aga võistlusind sellest ei raugenud.
Järgmise, 2016. aasta linnaeelarvest lootsid nad 3000 euro suurust toetust, et osaleda muu hulgas ka Soome III divisjoni mängudel. Volikogu hääletab linnaeelarve üle alles detsembri lõpus, kuid taotlusi hakkab linnavalitsus saama juba enne suve. Novembriks on eelarve menetlemine nõnda kaugel, et ilma poliitilise toeta enda projekti sinna sisse susata on väga raske.
Niisiis tuligi endine ragbiharrastaja Suvorov sõsarspordialale appi. 4. novembril saatis Suvorov toonasele rahanduse abilinnapeale Kajar Lemberile kirja. Selles nimetas ta ära Keskerakonna fraktsiooni rahataotlused. Teiste seas küsis fraktsioon 3000 eurot Tartu Titansile.
Kolm minutit hiljem helistas Suvorov Kaido Sirgele ja poolteise tunni pärast kohtusid mehed Annelinnas Statoili tanklas. Artjom Suvorovi sõnul oli kohtumine väga isiklik. Abilinnapea töö pole kergete killast ja regulaarne lõunapaus jääb pahatihti vahele. Niisiis lubas sportlikum sõber Suvorovit toitumiskavaga aidata.
Valvekaamera salvestis Kaido Sirge ja Artjom Suvorovi kohtumisest Statoili tanklas. Autor/allikas: Kaitsepolitseiamet
Hiljem, siis, kui kriminaalmenetlus juba käis, küsis kaitsepolitsei (kapo) endale Statoili turvakaamerate salvestised. Salvestiselt tunneb ära küll meeste autod, aga mis asju nad ajasid või arutasid, pildile ei jäänud. Õigemini mahtusid kaadrisse ainult sõprade jalad.
Hoopis selgemat pilti pakub kaamera, mis filmis 20 minutit hiljem lähedalasuvat pangaautomaati. Artjom Suvorov jalutas automaadi juurde, pani panka 250 eurot ja võttis 80 eurot kohe jälle välja.
Suvorov ütles, et sularaha võttis ta kodust ja panka pani ta selle ehitusmeestele maksmiseks. 80 eurot võttis ta välja selleks, et saada väiksemaid kupüüre. Nimelt pidi Suvorov järgmisel päeval töö asjus Soome sõitma. Vanakooli mehena, nagu ta ennast kirjeldas, tahtis Suvorov, et sularaha alati kaasas oleks.
Palju ülalkirjeldatust, muu hulgas kõneeristused ja turvakaamerate pildid, sai kaitsepolitsei enda kätte alles mõnda aega hiljem. Aga kahtluseuss juba tegutses.
2016. aasta 7. jaanuaril sai kapo Lõuna osakonna direktor Janek Järva oma alluvalt avalduse, kus öeldakse, et tarvis on alustada kriminaalmenetlust. Ametnikul oli kahtlus, et Artjom Suvorov osales vähemalt alates 2015. aasta maikuust mitmete oma tuttavatega seotud rahastamistaotluste lahendamisel. "On alust arvata, et Suvorov on vastutasuna sh MTÜ Tartu Titans esindajalt Kaidu Sirgelt, saanud isiklikult ja kolmandate isikute kasuks sularaha ja rahaliselt hinnatavaid soodustusi," seisab avalduses.
Päev hiljem anti asjale ametlik käik, uurimisse kaasati prokuratuur ja kriminaalmenetlus koos kõigi kellade ja viledega (pealtkuulamiste ja matkimistega) võis alata.
Hiljem kohtus tuli välja, et prokuratuuri hinnangul ei räägitud Annelinna tanklas sugugi abilinnapea söömisharjumustest. Eriasjade prokurör Margus Gross ütles, et toitumiskava võinuks kokku panna ka meili teel, lihtsamateks nõuanneteks piisanuks telefonikõnest. Kaitsepolitsei ja prokuratuur uskusid, et kokku saadi hoopis altkäemaksu pärast. Gross oli veendunud, et need 250 eurot, mis Suvorov panka pani, andis talle mõned minutid varem Kaido Sirge.
Matkimine
2015. aasta 17. detsembril võttis Tartu linnavolikogu eelarve vastu. Ja sama päeva hommikul, juba enne kriminaalmenetluse algust, kirjutas Artjom Suvorovile tulevane matkija. Matkija soovis kokku saada ja viis päeva hiljem sõitiski mees Tartusse. Matkija juhib Ida-Virumaal karateklubi. Suvorovile rääkis ta juba esimesel kohtumisel, et tahaks oma tegevust Tartusse laiendada ja kui võimalik, siin ühe suure ürituse korraldada. Suvorov lubas nõuga abiks olla ning matkija sõitis koju tagasi.
Ühtegi tõendit tollel kohtumisel veel ei kogutud. Ei saanukski, sest tõendeid tohib koguda ainult kriminaalmenetluse ajal. Ametlikult polnud Virumaa mees matkija ka siis, kui ta 21. jaanuaril suurte tähtedega kirjutas: "JÄRGMISEL NÄDALAL, MILLAL TEILE SOBIB KOHTUDA ENNE LÕUNAT?"
Matkimiseks andis Tartu maakohus loa 2016. aasta 19. veebruaril. Niimoodi algas ka ametlikult karatetreeneri kaastöö, mis kestis kuni 2017. aasta kevadeni.
Kokku kaheksal kohtumisel olid matkija soovid küllalt sarnased ehk kapo poolt ette antud stsenaarium suurt ei muutunud. Matkijal oli tarvis tegevustoetust ja kui seda ei saa, siis vähemalt võimalust Tartus üks suur rahvusvaheline karatepidu maha pidada. Suvorov aitas meest, kuidas oskas. Suunas teda kultuuriosakonda, selgitas, kuhu ja missuguseid avaldusi kirjutada ning kuidas linnavalitsus oma otsuseid teeb.
Aga edu matkijat ei saatnud. Selleks, et linnalt tegevustoetust saada, pidanuks MTÜ end Tartusse registreerima. Ürituse korraldamine olnuks küll lihtsam, aga paistis, et matkija kodutöö on tegemata. Suvorov uuris tema jaoks isegi ruumide rendihindu ja ajakavasid, helistas ise kultuuriosakonda ja küsis, kuidas meest aidata. Kuhugi välja see uurimine ei viinud. Taotlusi matkijalt kas ei tulnud või olid need vigased.
Järjekordne kohtumine toimus 2016. aasta märtsis. 24 minuti jooksul jõuti rääkida nii sellest, kui palju maksab üks korralik karikas (35-40 eurot) kui sellest, kas võistlustel peaks olema kiirabibrigaad. Lõpuks jõuti järeldusele, et piisab arstist, kes vajadusel kiirabi välja kutsub. Muu hulgas jõuti üksmeelel, et see, kuidas vabavõtluse tipptegija Conor McGregor oma vastase 13 sekundiga pikali lõi, oli muljetavaldav. Lõpuks läks jutt jälle asjalikuks ja Suvorov ütles, et võib matkija klubile Raekoja platsil näidisesinemise korraldada. Siis pani matkija jope selge ja võttis välja konjakipudeli. Kõike seda valvas kapo kaamera.
Remy Martini konjak ei maksa rohkem kui korralik karikas. Kaitsepolitsei salvestiselt kostuvad Suvorovi sõnad "võtke ära, palun, tagasi." Matkija ütles: "Kõik, kõik. Tänu on tänu," ning Suvorov küsis, et mille eest. Matkija jälle selgitas, et tema soovib sõpru kostitada. Suvorovi sõnad, et ta tunneb ennast väga ebameeldivalt, matkijale ei mõjunud. Vastupidi, ta küsis, ega abilinnapea grippi ole põdenud ja lisas, et tilgake saket on ikka lubatud. Õige pea läks matkija oma teed ja pudel jäi abilinnapea kabinetti.
Hiljem, kui kaitsepolitsei ametnikud Suvorovi kodu, auto ja kabineti läbi otsisid, esimest konjakipudelit ei leitud. Suvorov kinnitas, et tema kingitust ära ei joonud. Arutles, et ehk pani selle linnavalitsuse ühisesse baarikappi, mida õhtuste vastuvõttude ajal tasahilju revideeritakse. Mainimist väärib, et mõnda aega varem Vene Föderatsiooni suursaadikult saadud viinapudel oli Suvorovi kabinetis kenasti, ehkki poolikuna, alles.
Teise konjaki leidis kapo Artjom Suvorovi kodust. Tolle, ligi 90 eurot maksnud pudeli tõi matkija Suvorovile 2016. aasta oktoobris. Taaskord eelnes sellele hüplik ja kohati sisutu vestlus. Huvitavaks läks siis, kui arutlema hakati võimaliku suurvõistluse nime üle. Matkija rääkis, et Poolas käis ta linnapea karikavõistlusel ja pakkus, et ehk võiks samasuguse Tartuski korraldada. Järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni oli ju kõigest aasta aega. Suvorov laitis matkija plaani maha. Ta ei uskunud, et linnapea Urmas Klaas sellega nõus oleks.
Üleüldse oli Suvorov tollel päeval kuidagi eriti skeptiline. Lubas küll matkijale võimaluste piires abiks olla, aga tõdes, et 2017. aasta eelarvest tõenäoliselt raha ei saa. Samas lohutas, et ehk on uuel aastal rohkem õnne. Kohtumise lõpus tõmbas matkija pudeli välja ja teatas pidulikult "Terviseks!" "No pole vaja," vastas Suvorov. "Minu jaoks on see kõik väga ebamugav." "Meil on see igal pool kombeks. Et ma tulen ühte riiki ühe karbiga aga sõidan ära teise karbiga. No terviseks! Nah! Või oled sa invaliid?" uuris matkija.
Suvorov ütles seepeale mõned jõuetud sõnad, matkija tänas ja marssis minema. Selle pudeli viis abilinnapea endaga koju. Hiljem kohtus ütles mees, et konjakit oli piinlik kabinetis hoida. Samas kinnitas ta järjekindlalt, et tema ei saanud kuni kinnipidamiseni aru, nagu oleks kasvõi kogemata altkäemaksu võtnud.
Eelarvesse matkija oma rida ei saanud, aga tema ind sellest ei raugenud. Matkimise kulminatsioon saabus 2017. aasta jaanuaris. Taaskord abilinnapea kabinetti tulnud mees rääkis, kuidas suurele spordisündmuse võiks külalisi tulla busside kaupa. Aga selle korraldamiseks oleks tarvis vähemalt paarkümmend tuhat eurot. Nii palju Suvorov lubada ei julgenud. Ütles, et las külaline teeb avalduse korda ja siis vaadatakse edasi. Ise lubas ta matkija linna kodulehel õigele lingile juhatada.
Kohtumine lõppes juba üsna traditsiooniliselt, sest jälle oli matkijal midagi kaasas. Seekord sai Suvorov kena kandilise karbi, vaatas sinna sisse ja teatas: "Ei, no poisid, see on liiast." Karbis oli viis 50-eurost Sportlandi kinkekaarti.
Artjom Suvorov saab kinkekaarte. Autor/allikas: Kaitsepolitseiamet
Matkija selgitas, et ta saab neid sponsoritelt, ütles veel, et tahab Suvorovit kindlasti võistlustel näha. Sellel kohtumisel kinkekaartidest enam ei räägita. Pärast matkija lahkumist otsis Suvorov üles linnapea Urmas Klaasi ja kandis talle juhtunust ette. Linnapea soovitas Suvorovil rahulikuks jääda, uuris, kas matkija tuleb Tartusse ja ütles, et siis tuleks kinkekaardid tagasi anda.
Pärast seda vestles Suvorov matkijaga kaks korda telefonis, aga kinkekaartidest juttu ei teinud. Alles järgmise kohtumise lõpus võttis abilinnapea kingituse välja ja ulatas selle matkijale. "No ole nüüd! Võta-võta, ära häbene," kohkus matkija ja uuris, kes abilinnapead keelab. Suvorov sõnas, et niimoodi pole Tartus kombeks ning lõpuks võttis matkija kinkekaardid tagasi. Järgmine kord nägid mehed alles kohtusaalis.
Aertjom Suvorov saab kinkekaarte. Autor/allikas: Kaitsepolitseiamet
Kusjuures 2017. aasta kevadel tegi matkija oma avalduse korda ja kultuuriosakond eraldas talle ürituse korraldamiseks 800 eurot. Matkija teatas, et sellest on vähe ning pikalt plaanitud üritus jäeti ära.
Mihkli kõne vanaprouale
Matkija polnud ainus, kes oma muredega Suvorovi juures käis. Juba aastaid ajas linn asju ka vanaprouaga. Kunagine sundüürnik tõsteti oma kodunt välja umbes nullindate alguses.
Hiljem määras linn prouale korteri, siis vormistas selle ümber sotsiaalkorteriks ja seejärel avastas, et proual polegi niisuguseks abiks õigust. Proua seadis sammud linnasekretäri Jüri Mölderi juurde ja lõpuks pidi viimane nõustuma, et vanaprouat tänavale saata ei saa. See kõik juhtus juba palju aastaid tagasi.
Proua mured sellega ei lõppenud. Linn pakkus talle kolmeaastaseid üürilepinguid, proua tahtis viieaastast lepingut. Õigemini, sisimas lootis proua, et ükskord saabub Eestisse õiglus ja endised sundüürnikud saavad väärilise kompensatsiooni.
2016. aasta 21. detsembril esitas vanaproua politseile avalduse. "Eile, kui jõudsin koju Eakate Nõukojast, helistati mulle. Ma tsiteerin: "Tere, proua, mina olen Mihkel ja helistan teile uuesti. Helistasin 8. detsembril ka! Ma pakkusin teile välja 5000 eurot mulle maksta, et siis saab teie korteriprobleem lahendatud."
Enda sõnul uuris proua kohe, kas helistaja ikka on Mihkel ja ega ta äkki Arjom Suvorov ole. Seepeale katkestanud helistaja kõne. Proua lisas, et sõitis kohe Kaubamajja telefonifirma esindusse ja seal näidati talle kätte, mis numbrilt võõras helistas. Politseil palus proua uurida, kas helistaja oli Mihkel või tõesti Artjom Suvorov.
Juba järgmisel päeval saatis politsei viisaka vastuse, kus ütles, et niisugust asja saab uurida ainult kriminaalmenetluse käigus. "Teie avalduse pinnalt kriminaalmenetluse alustamiseks seaduslikku alust pole," lisas uurija ja soovitas vanaproual Tartu linnavalitsuse poole pöörduda.
Õige pea teadsid Mihkli kõnest juba paljud Tartu linna ametnikud. Suvorov ütles eluasemekomisjoni istungil, et proua ajab jama ja sinnapaika see asi mõneks ajaks jäi.
Kuidagi jõudis politseist tagasi lükatud avaldus siiski ka kapo ja prokuratuuri kõrvu ning Mihkli kõne liideti juba käimasoleva kriminaalasja külge. Kui Suvorov 2017. aasta oktoobris kinni peeti, otsiti läbi ka mehe auto. Salongist leidsid ametnikud telefoni, millelt oli tehtud täpselt kaks kõnet. Mõlemad kõned 2016. aasta detsembris ja samale vanaprouale.
Tegemist oli olulise asitõendiga. Prokurör küsis, miks oli Suvorovil eraldi telefon selleks, et kaks korda ühele prouale helistada. Suvorov kurtis seepeale abilinnapea rasket elu. Mõned linnakodanikud tülitavad teda nii päeval kui öösel. "Kui oli koosolek, siis helistati, viskad toru kohe ära, jälle helistab, viskad toru ära, helistab, viskad toru ära ja selliseid kliente oli mul palju," rääkis Suvorov kohtus.
Enda sõnul soetas ta tülikate kõnede jaoks eraldi telefoni. Suvorov pani selle autosse, et iga kord, kui autosse isutub, järele vaadata, kes on helistanud ja siis vajadusel tagasi helistada.
Prokurör jäi endale kindlaks ja uuris uuesti, miks telefonilt siis rohkem kõnesid ei tehtud. "Ma arvan, et suhtlesin selle telefoniga ainult prouaga, sest teised ei helistanud sinna telefonile," tunnistas Suvorov. "Ütleme, et see minu katse, et juurutada teist telefoni, kukkus läbi. Kõik helistasid ikka tavalisele telefonile."
Sõjaveteranide kohtumispaik
Prokuratuur süüdistas Arjtjom Suvorovit neljas kuriteos. Neist süüdistustest kõige keerulisem puudutas Lõuna-Eesti Veteranide ja Pensionäride Liitu. Kõik selle ühenduse liikmed on enam kui 70-aastased. Kaua käisid nad koos Aleksander Puškini kooli aulas, aga umbes niisama kaua otsisid liidu juhid paremaid ruume.
2017. aasta oli pensionäridele õnnelik. Üle pika aja said nad lisaks napile liikmemaksule tuge ka Tartu linnalt. 2000 eurost pool sooviti kulutada üürile, kuid sobivaid ruume ei leitud. Linn küll pakkus, et ehk saate Raadile pensionäride ühenduse Kodukotus katuse alla, aga seda veteranid ei soovinud. Peamiselt venekeelsed härrad-prouad elasid Annelinnas ja Raadile oli sealt pikk maa.
Juba varem oli Artjom Suvorov kohtunud Tartu Sotsiaalkapitali Arengukeskuse (TSKA) direktori Viktoria Neborjakinaga. Neborjakina on kogenud aktivist. Läbi mittetulundusühingu on ta korraldanud kümneid kui mitte sadu ettevõtmisi, alates kunstiringidest ja lõpetades luulefestivaliga. 2017. aasta juunis, enne kohalike omavalitsuste valimisi, astus Neborjakina Keskerakonda.
Tärkavate poliitiliste püüdluste kõrval jätkas Neborjakina ka TSKA juhtimist. Muu hulgas otsist ta üürilist tühjana seisvasse Jaama tänava kontoriruumi. Õige pea viis Suvorov kaks inimest kokku. Juuni lõpus allkirjastati leping, millega veteranid lubasid TSKA-le üle kanda ligi 1000 eurot. Vastu said nad võimaluse aasta aega viis tundi nädalas kontoriruume kasutada.
Õiguskaitseorganitele ei valmistanudki muret see leping, kuid neile jäi silma Neborjakina poliitiline tegevus. Süüdistuse järgi aitas Neborjakina Suvorovil valimiskampaaniat korraldada. Väidetava vastuteene tegi Suvorov läbi veteranide ühenduse.
Ehk teisiti öeldes, prokuratuur uskus, et tegelikult polnud veteranidel uusi ruume vaja, sest neil oli Puškini kooli aulas piisavalt hea. Pensionärid ise rääkisid kohtus, et tegelikult unistati uutest ruumidest, kus oleks teler ja kohvimasin, juba aastaid. Kuid prokuratuur jäi endale kindlaks. Süüdistuse järgi oli kahe MTÜ vahel sõlmitud rendileping põhimõtteliselt fiktiivne ja selle ainus mõte oli, et Neborjakinale valimiskampaania eest tasuda.
Kohus ei pidanud seda konstruktsiooni tõsiseltvõetavaks.
Neli aastat hiljem
Maakohus andis Artjom Suvorovile ja tema väidetavatele kaasosalistele õiguse kõigis süüdistustes. Esimesena loobus prokuratuur Tartu Titansiga seotud kaasusest, millest kogu kriminaalasi alguse sai. Eriasjade prokurör Margus Gross ütles, et kohtus selgitasid kaitsjad veenvalt rahade liikumist ja tegid ka süüdistajale selgeks, et Statoili tanklas altkäemaksu ei antud.
Omaette küsimus on, kas Suvorov aitas oma sõbra klubi kuidagi erilise innuga. Juriidiliselt oli Kaido Sirge lihtne mängija ning klubi juhatajaga Suvorov kokku ei puutunud. Ehkki Suvorov tunnistas, et lisas Tartu Titansi soovi Keskerakonna fraktsiooni ettepanekute sekka, ei saanud ta ainuisikuliselt otsust langetada. Ka fraktsiooni ettepanekud vaadati linnavalitsuses kollektiivselt läbi ning lõpuks otsustas eelarve üle volikogu. Siiski, ilma sõbra abita poleks Kaido Sirge ja Tartu Titans tõenäoliselt Soome III divisioni mängudele jõudnud.
Ringkonnakohtusse läks prokuratuur kolme süüdistusega, kuid sai ka seal suurema vaidluseta lüüa.
Kohus ei uskunud, et Suvorov vanaprouale helistades Mihklit mängis. Faktiliselt sai tõestada ainult seda, et Suvorov prouale helistas. Aga mida ta prouale ütles, ei osanud keegi kinnitada. Sisuliselt oli tegemist sõna-sõna-vastu olukorraga. Kohtunik märkis, et tal pole alust Suvorovi sõnades kahelda, samas kui proua oma tunnistusi menetluse käigus pisut muutis.
Prokurör nimetas küll võimaliku kuriteo motiivi ehk 2016. aasta detsembris oli abilinnapea pangakonto sisuliselt nullis. Aga kohtu hinnangul ei saanud ka selle pärast kedagi kelmuses süüdi mõista.
Riigikohtusse läks prokuratuur ainult matkimist puudutanud süüdistusega. Umbes neli aastat pärast kriminaalmenetluse algust teatas riigikohus, et nõustub Tartu maakohtu järeldustega. Matkimine oli liiga intensiivne, Suvorov ei soovinud altkäemaksu saada ja matkija provotseeris teda.
Kohtulahendeid, kus selgitatakse piiri õiguspärase matkimise ja kuriteo provokatsiooni vahel, on Eestis vähe. Ühe niisuguse tegi Harju maakohus 2017. aasta alguses. Toona süüdistati Sergei-nimelist meest suures koguses ebaseaduslike relvade, lõhkeaine ja laskemoona käitlemises. Süüdistuste nimekiri oli pikk ja ulatus 2003. aastasse.
2014. aastal sai Sergei endale parandamiseks kaks püstolit, sealhulgas püstolkuulipilduja UZI. Sergei tegi relvad korda, kuid juba järgmisel aastal nabis kapo meistrimehe kinni. Need kaks relva viis talle matkija. Sergei ütles, et matkija sundis ja ähvardas teda. Kohus ähvardamist ei tuvastanud ja tõdes, et paadunud kurjategija läks lihtsalt järjekordset teenistust püüdma.
Praegu Tartu vanglas oma karistust kandev Sergei väidab, et tema matkija oli see sama mees, kes poolteis aastat Artjom Suvorovit kummitas. | Suvorov sattus jamadesse abilinnapeana sõpra aidates | https://www.err.ee/1031589/suvorov-sattus-jamadesse-abilinnapeana-sopra-aidates | Artjom Suvorovi kohtuasi õpetab, miks on omavalitsustele tarvis korruptsioonivastaseid koolitusi. Suvorovi kohati tragikoomilisest toimikust ilmneb, et sõpru ei tasu avalikus sektoris aidata ja tüütutest kingitusetassijatest tuleb teavitada politseid. |
22-aastane Dembele on sel hooajal saanud Barcelonat aidata vaid viies liigamängus ja löönud üheainsa värava. Pärast novembris oma eelmise koduklubi Dortmundi vastu peetud Meistrite liiga mängu ja seal avapoolajal saadud traumat oli ta jõudnud alles äsja treeningutele naasta, kuid lahkus esmaspäevasest trennist varakult ning arstlik ülevaatus kinnitas, et Quique Setieni meeskonda on tabanud järjekordne tagasilöök, vahendab Soccernet.ee.
Kui esialgu kurtis Dembele lihtsalt ebamugavustunde üle ja jättis seetõttu treeningu pooleli, siis põhjalikum kontroll tuvastas, et tegu on parema reielihase kõõluse täieliku rebendiga. Selline trauma tähendab, et käimasoleval hooajal Dembelet enam väljakul ei näe.
Kuna hiljuti põlveoperatsioonil käinud Luis Suarez ei naase väljakutele enne maikuud, jäävad peatreener Setienile ründeliini koostamisel üsna napid valikud, eriti arvestades asjaolu, et La Liga tiitliheitlus on tihe ning Barcelona soovib edu saavutada ka Meistrite liigas.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Barcelona kaotas terveks hooajaks teisegi tähtründaja | https://sport.err.ee/1031588/barcelona-kaotas-terveks-hooajaks-teisegi-tahtrundaja | Barcelona juhtkond võib end tagantjärgi kõvasti kiruda, et meeskonda talvises üleminekuaknas ühtegi täiendust ei toodud. Teisipäeval sai nimelt selgeks, et treeningul endale taas liiga teinud Ousmane Dembele vigastus on niivõrd tõsine, et sel hooajal teda ilmselt enam väljakul ei näegi. |
Haigusperiood toob töökollektiividesse palju nina luristavaid ja köhivaid kolleege, kes ei taha haiguslehte võtta, sest esimesed kolm päeva on tasustamata, mistõttu annab see järgmisel kuul palka vastu võttes tublisti tunda. Haigushüvitist hakatakse arvestama alates 4. haiguspäevast ning see kulu on tööandja kanda. Haigekassa hüvitab töölt koju jäämist alates üheksandast haiguspäevast.
Haigekassa statistika näitab, et haiguslehti võetakse pigem pikemateks haigusperioodideks: keskmiselt oli haige inimene mullu "sinisel lehel" 13 päeva. Haigekassa hüvitas üle 291 000 haiguslehe ehk kõik need haigestumised kestsid vähemalt üheksa päeva. Kokku kulus hüvitamisele 80,7 miljonit eurot, millega kompenseeriti üle 3,8 miljoni haiguspäeva. See teeb haiguspäeva keskmiseks hüvitissummaks 21 eurot.
4-8-päevaseid haiguslehti võttis pisut üle 13 000 inimese kokku 19 000 korral.
Kõige rohkem haigusjuhtumeid oli mullu lihas- ja sidekoehaigustega, vigastuste-mürgituste ja südame-veresoonkonna elunditega. Kõige rohkem haiguspäevi kogunes aga lihas- ja sidekoehaiguste, vigastuste-mürgistuste ja vähiga.
Perearstid tegid haigekassale ettepaneku haiguslehtede määramine ja haiguspäevade tasustamine ümber korraldada. Näiteks pakutakse, et kolmel esimesel haiguspäeval ei peakski inimesed oma haigust tööandjale töövõimetuslehega tõendama ja võiksid koju jääda kokkuleppel tööandjaga. Arstide arvates ei vaja lühemad haigestumised arsti sekkumist ning ära jääksid töövõimetuslehtedega seotud telefonikõned, mis vähendaks perearstikeskuste halduskoormust.
Mullu võttis kuni kolmepäevaseid haiguslehti 7000 inimest kokku 8500 korral.
Kui aga haiguslehe nõue esimese kolme haiguspäeva eest ei kaoks, vaid need muutuksid tasustatuks, kuuluks haigekassa arvutuste kohaselt hüvitamisele 920 000 täiendavat haiguspäeva, mille maksumus oleks möödunud aasta andmete põhjal täiendavalt umbes 20 miljonit eurot.
Siiski ei ole kolme esimese haiguspäeva töövõimetuslehtede kohta praegu ettevalmistamisel olevas esmatasandi tervishoiu tugevdamise seaduse eelnõus muudatusi ette nähtud. | Haiguslehtede hüvitamine esimesest päevast nõuaks 20 miljonit lisaeurot | https://www.err.ee/1031393/haiguslehtede-huvitamine-esimesest-paevast-nouaks-20-miljonit-lisaeurot | Keskmine haigusleht kestab 13 päeva, ent esimesed kolm päeva sellest pole töötajale tasustatavad. Süsteemi muutmine nii, et haigusleht oleks juba esimesest päevast peale tasustatud, võtaks haigekassa eelarvest täiendavalt 20 miljonit eurot. |
"Kliinikumi jaoks on täna tähtsaim ülesanne leida uus juht, jututubadega tekkinud kriisi ei lahenda," seisab suhtekorraldusfirma Powerhouse edastatud pöördumises.
"Kliinikumi juht vajab dirigendile omast suhtumist, et ta võib-olla ei valda ühtegi instrumenti paremini kui iga üksik pillimängija, kuid ta motiveerib kõiki andma endast parimat, et kogu meeskonnal on tahe ja motivatsioon saavutada tulemusi. Juht on eelduste ja tingimuste looja, mitte enesekesksete korralduste jagaja."
Veel ootavad kliinikute juhtivtöötajad kliinikumi uuelt juhilt arusaamist, kuidas ravi, õppe- ja teadustöö ülikoolihaiglas integreeritult toimivad. Uuel juhil peab olema visioon Tartu Ülikooli kliinikumi ja partnerhaiglate koostööst, mis tagab patsientidele parima ravi kogu teeninduspiirkonnas. "Tähtis on tervik, mis eeldab haiglate kaasamist, mitte kamandamist," märgivad pöördujad.
Veel rõhutavad kliinikute juhid, et kliinikumi juhtimine eeldab head haridust. Samuti vajab kliinikumi juht eelnevat pikaajalist juhtimiskogemust, et saaks hinnata kandidaadi juhtimisvõimet, oskusi ja töö tulemusi.
Pöördumisele allakirjutanute hinnangul tuleb juhatuse valimise korda muuta nii, et "enne kandideerimist ei saa lõdvendada konkreetsest isikust lähtuvalt nõudeid kandidaadile, nagu juhtus praeguse juhatuse esimehe valimisel".
"Juhtimistegevuse printsiibiks peab kliinikumis olema parim ravikorraldus ja maksumaksja raha kasutamine parimal mõistlikul viisil. Kliinikumi juhtimine peab lähtuma patsiendist. Raviasutus eksisteerib üksnes patsientidele ning lähtub ravitöö vajadustest."
Veel ootavad kliinikute juhid, et organisatsiooni uus juht peab pöörama erilist tähelepanu kliinikumi ja ülikooli ühtsele toimimisele, mis eeldab nii kliinilise kui ka akadeemilise tegevuse tähtsustamist ja koostööd. "Senine juhatus näeb, et kliiniku juhtimise võib ülikooli vastava kliiniku tegevusest eraldada. Erialaste arengute jaoks saab sellist võimalikku muutust pidada ainult traagiliseks."
Veel oodatakse juhilt sisekommunikatsiooni sellist korraldust, et otsused on läbi arutatud alajuhtidega ning veenvalt selgitatud kõigile töötajatele.
Pöördumisele on alla kirjutanud sisekliiniku juhataja Margus Lember, südamekliiniku juhataja Jaan Eha, sisekliiniku direktor Rein Kermes, naistekliiniku juht Aivar Ehrenberg, anestesioloogia ja intensiivravikliiniku direktor Ago Kõrgvee, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Joel Starkopf, lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann, lastekliiniku direktor Marika Kirss, psühhiaatriakliiniku juhataja Sven Janno, ühendlabori direktor Anu Tamm, stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre, naistekliiniku juhataja Helle Karro, kirurgiakliiniku juhataja Urmas Lepner, spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Luuk, silmakliiniku juhataja Kuldar Kaljurand, traumatoloogia ja ortopeediakliiniku juhataja Aare Märtson, radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilves, närvikliiniku juhataja Pille Taba, kopsukliiniku juhataj Rain Jõgi ja südamekliiniku direktor Rein Kolk.
Teisipäevases pöördumises heitsid osa kliinikute juhid nõukogu esimehele Klaasile muu hulgas ette, et ta ei ole oma tööga hakkama saanud ning õigustab emotsionaalselt vägivaldse juhtimisstiili jätkumist kliinikumis.
SA Tartu Ülikooli Kliinikum asutajate esindajad ehk sotsiaalminister Tanel Kiik, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu linnapea Urmas Klaas vastasid seepeale ühisavalduses, et paluvad säilitada kliinikumi töötajatel töörahu ning taunivad vastandusi otsivaid avaldusi.
"Palume kliinikumi töötajatel säilitada töörahu, et raviasutuses oleks võimalik keskenduda oma põhitööle. Nõukogu tegeleb aktiivselt lahenduste leidmisega. Keskendume Eesti ainukese ülikoolihaigla tugevdamisele, mitte lammutamisele. See on meie kõigi ühine roll ja vastutus."
Konflikt Tartu Ülikooli Kliinikumis vallandus, kui Eelmäe tutvustas jaanuari algul kliinikute juhtidele planeeritava juhtimis- ja karjäärimudeli elluviimise ajakava, mille kohaselt pakuti kõigile tähtajatuid ametikohti, kuid juhikohad oleksid muutunud tähtajaliseks ja senistele juhtidele pakuti võimalust neile kohtadele kandideerida. Seepeale esitas 16 kliinikujuhti Eelmäele umbusaldusavalduse ning nad palusid kliinikumi nõukogul juhatuse esimees usalduse kaotamise tõttu tagasi kutsuda. Nõukogu 31. jaanuari koosoleku tulemused kliinikute juhte ei rahuldanud. | Kliinikute juhid esitasid järjekordses avalduses tingimused uuele juhile | https://www.err.ee/1031582/kliinikute-juhid-esitasid-jarjekordses-avalduses-tingimused-uuele-juhile | Tartu Ülikooli kliinikumi kliinikute 20 esindajat, kes teisipäeval nõudsid avalikus pöördumises kliinikumi juhi Priit Eelmäe ja nõukogu esimehe Urmas Klaasi lahkumist, saatsid kolmapäeva varahommikul meediale uue avaliku pöördumise, kus loetlevad üles omadused, mida nad kliinikumi uuelt juhilt eeldavad. |
Lisaks kohtub välisminister esindajatekoja välisasjade komisjoni Euroopa alamkomitee esimehe Bill Keatinguga, teatas välisministeerium.
"Usuvabaduse alliansiga liitumise leppisime USA kolleegiga kokku oktoobris. Algatusega on kutsutud liituma ligi 40 riiki üle maailma, meie lähipiirkonnast ühinevad näiteks kõik Balti riigid ja mitmed teised Euroopa riigid. Kindlasti näeme seda ka ühe võimalusena veelgi arendada kahepoolseid suhteid meie lähima liitlasega," sõnas välisminister Urmas Reinsalu.
Välisminister lisas, et loodav allianss seisab selle eest, et inimõigusena kaitstaks kõigi inimeste usu- ja veendumusvabadust, olenemata nende usulisest taustast või veendumustest.
Varem on Eesti ühinenud ka näiteks ajakirjandusvabaduse ja internetivabaduse koalitsioonidega.
Usuvabaduse allianss on tekitanud vastuolulisi reaktsioone, kuna selle moodustamises nähakse president Donald Trumpi soovi meeldida oma peamisele valijatebaasile, evangeelsetele kristlastele. Näiteks väljaanne Politico on hinnanud seda ebamugavaks või piinlikuks liiduks, kuna algatus ühendab endas nii Trumpi kõige sõnakamaid vastaseid kui ka andunumad toetajad. Reinsalu lükkas esmaspäeval ERR-iga rääkides need kahtlused tagasi.
Reinsalu lükkas tagasi väited, justkui oleks alliansi loomine ajendatud USA sisepoliitikast ning tema hinnangul ei ole probleemi ka selles, et algatusega ei ühine sugugi mitte kõik Euroopa Liidu riigid.
"Usuvabadus on universaalne teemadering, see tähendab ka inimese südametunnistuse vabadust, õigust olla ka mittereligioosne inimene. Kindlasti lähtub see universaalsetest, nii Euroopa Liidu kui ka ÜRO poolt heaks kiidetud inimõiguste-alastest parematest praktikatest. Mina küll kindlasti ei käsitle seda Ameerika Ühendriikide sisepoliitilise kallutatusega. Aga õige on see, et USA välisministrile on see teema tegelikult üpriski oluline," vastas Reinsalu viitele, et Politico hinnangul on algatuse taga soov meeldida president Trumpi valijatele.
Palvele selgitada, millega allianss täpsemalt tegelema hakkab, tõi Reinsalu esile paremate praktikate vahetamise. "Kindlasti see ei ole see institutsionaalne organisatsioon, see on riikidevaheline koostöövõrgustik, mille koordineerija rollis on Ameerika Ühendriigid. Meie tegevused on parema praktika vahetamine, erinevate teemade tõstatamine ühiselt, ka ÜRO raamistikus. Aga kindlasti ka tõsistele usuvabaduse rikkumistele riikide poolt tähelepanu juhtimine. Kokku on ka lepitud, et kord aastas toimub ühenduse riikide kõrgetasemeline kohtumine, eeldatavasti ministrite tasemel," loetles välisminister. "Tegelikkuses on õigused paberi peal, aga tähtis on pöörata tähelepanu ka praktikale ja tegevustele, et saavutada reaalselt põhiõiguste täitmine riikide poolt, eriti konfliktipiirkondades ja nendes riikides, kus ei ole demokraatlikud õigused tagatud," lisas Reinsalu.
Riiklikul palvushommikusöögil osalevad ka siseminister Mart Helme ja riigikogu liige Helle-Moonika Helme (EKRE). | Reinsalu sõitis Pompeo kutsel Washingtoni | https://www.err.ee/1031580/reinsalu-soitis-pompeo-kutsel-washingtoni | Välisminister Urmas Reinsalu viibib kolmapäeval ja neljapäeval USA välisministri Mike Pompeo kutsel Washingtonis, kus osaleb Pompeo juhatataval rahvusvahelise usuvabaduse alliansi avaüritusel ning võtab osa riiklikust palvushommikusöögist, kus peab kõne president Donald Trump. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 1,0 protsenti, jäädes pidama tasemel 49,61 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind langes 0,9 protsenti, sulgudes tasemel 53,96 dollarit barreli eest. | Nafta hinnad maailmaturul langesid veel | https://www.err.ee/1031577/nafta-hinnad-maailmaturul-langesid-veel | New Yorgi ja Londoni toorainebörside naftahinnad liikusid teisipäeval veelgi enam miinusesse, jõudes USA-s alla 50 dollari barrelist. |
South Bendi endine linnapea Buttigieg juhib 26,9 protsendiga delegaatidest. Teisel kohal on vasakpoolne senaator Sanders 25,1 toetusprotsendiga.
Sanders on siiski veidi ees puhtalt häälte arvuga.
Järgneb senaator Elizabeth Warren 18,3 protsendiga. Neljandaks on jäämas endine asepresident Joe Biden 15,6 protsendiga. Samuti vasakpoolsete vaadetega senaator Amy Klobuchar on saamas 12,6 toetusprotsenti.
Poliitikas varasemalt suhteliselt tundmatu Buttigieg kuulutas hämmastavat võitu.
"Need on küll alustavad tulemused, kuid seal on juba suurem osa valimisringkondadest ja nende põhjal me oleme esimesed," kiitis poliitik.
"Mis iganes juhtub ka järgmiseks, see on vaieldamatu, et siin on tegemist hämmastava võiduga selle kampaania, kandidaadi, valimismeeskonna ja meie nägemuse jaoks," ütles 38-aastane kandidaat toetajatele.
Demokraatlik Partei ei suutnud õigeaegselt avaldada Iowas toimunud presidendikandidaadi eelvalimiste esimese vooru tulemusi tulenevalt tehnilisest viperusest, mida president Donald Trump nimetas ebapädevuseks.
"Mitte miski ei toimi, täpselt nii nagu nad ka riiki juhtisid," säutsus Trump.
Iowa Demokraatliku Partei ametnikud lükkasid esmaspäeval peetud valimiste tulemuste teatamise teisipäeva teise poolde, sest ametnikud asusid osa tulemuste lahknevuse tõttu hääletussedeleid käsitsi üle kontrollima.
"Ainus inimene, kes võib Iowas eile õhtul väga suurest võidust teatada on Trump," lisas president. | Iowa demokraatide eelvalimistel juhivad Buttigieg ja Sanders | https://www.err.ee/1031576/iowa-demokraatide-eelvalimistel-juhivad-buttigieg-ja-sanders | USA Demokraatliku Partei Iowas korraldatud eelvalimistel juhivad Pete Buttigieg ja Bernie Sanders, selgus pärast pikka ja arusaamatut viivitust laekuma hakanud tulemustest, kui kokku oli loetud 62 protsenti häältest. |
Viimases voorus alistasid sakslased kodus Aserbaidžaani 5:1 (8., 66. Leon Goretzka, 54. Sandro Wagner, 64. Antonio Rüdiger, 81. Emre Can - 34. Ramil Šeidajev).
Teise, play-offi viiva koha oli samuti juba varem kindlustanud Põhja-Iirimaa, kes kaotas Chris Brunti 71. minuti omaväravast võõrsil Norrale.
Vooru kolmandas matšis sai Tšehhi kodus 5:0 (8., 23. Michal Krmencik, 27. Jan Kopic, 71. Filip Novak, 83. Vaclav Kadlec) jagu San Marinost.
Lõpptabel: Saksamaa 30, Põhja-Iirimaa 19, Tšehhi 15, Norra 13, Aserbaidžaan 10, San Marino 0 punkti. | Tiitlikaitsja Saksamaa läbis valiksõela puhaste paberitega | https://sport.err.ee/635102/tiitlikaitsja-saksamaa-labis-valiksoela-puhaste-paberitega | Valitsev jalgpalli maailmameister Saksamaa võitis 2018. aasta MM-i valiktsükli Euroopa tsooni C-grupis kõik kümme kohtumist väravate vahega 43:4. |
Pärast väravateta avapoolaega haaras kodumeeskond 63. minutil eduseisu Liverpooli väleda ääreründaja Mohamed Salahi tabamuse toel. Šokk tabas Egiptust aga 88. minutil, kui Kongo viigistas Arnold Bouka väravast seisu, vahendas Soccernet.ee.
Tõeline draama rullus lahti üleajal. 95. minutil teenis Egiptus penalti, kui karistusalas sikutati murule Mahmoud Ibrahim Hassan. Otsustava löögi võttis enda peale taas Salah ja mees ei eksinud. 12 punkti alagrupis kogunud Egiptus kindlustas sellega üks voor varem pääsu maailmameistrivõistlustele. | Viienda üleminuti draama viis Egiptuse MM-ile | https://sport.err.ee/635101/viienda-uleminuti-draama-viis-egiptuse-mm-ile | 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste Aafrika tsoonis selgus Nigeeria kõrval teine MM-ile sõitev meeskond. Selleks on oma ajaloos kolmandat korda finaalturniirile pääsu taganud Egiptus. |
Seejuures polnud kaugel võimalus, et võitja selgitamiseks oleks läinud vaja ka viiendat geimi. Neljandas evis Jelgava 16:11 ja 20:16 eduseisu. Järgmised kolm punkti noppis aga Pärnu ja viigini jõuti seisul 21:21. Järgnenud pallivahetus lõppes Tamar Nassari ja Kevin Saare eduka blokiga ning seejärel kõmmutas Viktors Korzenevics rünnaku auti, teatas Volley.ee.
Pärnu lõi punktiks 53,5 protsenti tõstetest, Jelgava meeskond 44,5 Blokiga teenisid võitjad 12 punkti ja Läti klubi kolm korda vähem. Küll lõi Jelgava rohkem serviässasid, edestades selles kategoorias Pärnut seitse – kolm. Suurepärase partii tegi Pärnu diagonaal Edvinas Vaškelis, kes kogus 23 punkti ja jäi 18ga plussi. Rünnakul lõi ta punktiks 31 tõstest 22 ehk 71 protsenti. Rahvuskaaslane Robert Juchnevic lisas 14, Nassar 13 (neist kaheksa (!) blokis) ja Saar 12 punkti.
Pärnu jätkab sarjas maksimumpunktidega, olles nelja kohtumisega kogunud tosin punkti. Teine kaotuseta võistkond on Saaremaa Võrkpalliklubi, kes on ühe vähempeetud kohtumisega kogunud üheksa punkti.
Teises tänases Eesti klubide osalusel peetud kohtumisel jäi Järvamaa Võrkpalliklubi koduväljakul 0:3 (19:25, 23:25, 18:25) alla Bigbank Tartule. „Arvan, et laias laastus on Tartu meist hetkel tükk maad ees. Meil läheb kõvasti aega, kunas me aru saame, kuidas peaks võistkond funktsioneerima ja mis on üksteise rollid. Me ei tunne üksteist veel piisavalt hästi ja võistkond ei toimi veel nagu peaks,” analüüsis Järvamaa pallur Martti Rosenblatt. Pärast tänast on Järvamaa ainus punktita võistkond, sest nulli kaotasid tabelist nii Šiauliai Elga kui OC Limbaži/MSĢ. Leedukad said võõrsil 3:2 (18:25, 26:24, 17:25, 28:26, 15:13) jagu SK Jēkabpils Lūšist. Läti noortekoondislastest koosnev Limbaži klubi teenis punkti 2:3 (24:26, 25:21, 22:25, 25:23, 10:15) allajäämise eest RTU/Robežsardzele. Viiendas kohtumises oli Raseiniai Norvelita 3:1 (25:14, 22:25, 25:19, 25:23) parem Ezerzeme/DU-st. | Pärnu VK alistas liidrite duellis Jelgava | https://sport.err.ee/635100/parnu-vk-alistas-liidrite-duellis-jelgava | Credit24 Meistriliigas läksid täna vastamisi seni kõik kolm matši võitnud Pärnu Võrkpalliklubi ja VK Biolars/Jelgava. Suvepealinnas peetud kohtumine lõppes Eesti klubi 3:1 (25:21, 23:25, 25:21, 25:22 paremusega. |
"Meie kohalikud esindajad on kontaktis kohalike ametnikega," teatas ministeerium kirjas AFP-le, milles ei täpsustatud ei naise isikut ega inimröövi asjaolusid. | Sudaanis Darfuris rööviti šveitslanna | https://www.err.ee/635098/sudaanis-darfuris-rooviti-sveitslanna | Sudaanis Darfuris rööviti arvatavasti abiorganisatsioonis töötanud šveitslanna, teatas Šveitsi välisministeerium pühapäeval. |
Tallinna üheksas jaoskonnas on käinud valimas 16 308 ja Tartu kuues jaoskonnas 5435 inimest. Teistest maakonnakeskusest on kõige aktiivsem osavõtt olnud Pärnu linna jaoskonnas, kus on hääletanud 926 inimest.
2013. aasta kohalikel valimistel oli pühapäeva õhtuks maakonnakeskustes hääletanud 21 144 inimest, e-hääle oli andnud 55 615 valijat.
Elektrooniline hääletamine lõpeb 11. oktoobril kell 18.
Esmaspäeval kell 12 algab eelhääletamine kõigis 557 valimisjaoskonnas. Eelhääletamine jaoskondades lõpeb kolmapäeval, 11. oktoobril kell 20.
Valimispäeval, 15. oktoobril saab hääletada vaid oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.
Lasnamäe Centrumis hääletati enim
Tallinnas oli pühapäeval lõppenud eelhääletusel kõige populaarsem Lasnamäe Centrumi jaoskond.
Tallinnas kohalike omavalitsuste volikogude valimise eelhääletuseks avatud üheksas valimisjaoskonnas andis oma hääle pühapäeval 4309 inimest, laupäeval oli hääletajaid 4298, nelja päevaga käis hääletamas kokku 16 308 inimest.
Populaarseim on olnud Lasnamäe Centrumis asuv valimisjaoskond, kus kasutas hääleandmise võimalust neljal päeval kokku 2605 inimest.
Stroomi keskuses käis nelja päevaga hääletamas 2393 inimest ning Lasnamäel, Maxima XXX Linnamäe kaupluses asuvas valimisjaoskonnas on hääletamas käinud kokku 2249 inimest.
Kristiine keskuses on hääletamas käinud 2003 inimest, Magistrali keskuses kasutas hääletamise võimalust 1764 inimest.
Solarise keskuses asuvas valimisjaoskonnas hääletas 1614 inimest ning Lasnamäe Maxima XX Smuuli kaupluses kasutas hääletamise võimalust 1534 inimest.
Rocca al Mare kaubanduskeskuses hääletas 1082 ning Järve keskuses 1064 inimest.
Pühapäeval kella 20.05-ks oli kogu Eestis e-hääletamise võimalust kasutanud kokku 85 966 inimest.
Esmaspäevast kuni 11. oktoobrini kella 12-20 saab Tallinnas eelhääletada kõigis 87 elukohajärgses valimisjaoskonnas ning sõltumata valija elukohast 19 valimisjaoskonnas. | Pühapäeva õhtuks on hääletanud üle 113 000 inimese, enim Lasnamäel | https://www.err.ee/635096/puhapaeva-ohtuks-on-haaletanud-ule-113-000-inimese-enim-lasnamael | Pühapäeval lõppes kohalike valimiste eelhääletamine maakonnakeskustes, kus nelja päevaga tegi oma valiku 27 333 inimest - interneti teel on hääle andnud 85 807 valijat, seega on kokku hääletanud 113 140 inimest. Tallinnas oli pühapäeval lõppenud eelhääletusel kõige populaarsem Lasnamäe Centrumi jaoskond. |
Raskekaalus (+115 kg) pälvis Oonurmest pärit sumotori hõbedase autasu ja absoluutkategoorias pronksi.
Võistlustel osalesid Bulgaaria, Eesti, Norra, Poola, Saksamaa Soome, Suurbritannia ja Venemaa sumotorid. | Eesti sumotori naaseb Norra lahtistelt meistrivõistlustelt kahe medaliga | https://sport.err.ee/635069/eesti-sumotori-naaseb-norra-lahtistelt-meistrivoistlustelt-kahe-medaliga | Oslos toimunud sumo Norra lahtistelt meistrivõistlustelt naaseb Vinni Spordiklubi Sakura kasvandik Oliver Valdre kahe medaliga. |
Poola asus kohtumist Krzysztof Maczynski 6. ja Kamil Grosicki 16. minuti tabamustest 2:0 juhtima, kuid Stefan Mugosa 78. ning Zarko Tomasevici 83. minuti väravad seadsid jalule 2:2 viigi. Seejärel viis Robert Lewandowski võõrustajad 85. minutil taas ette ning mängule pani punkti Filip Stojkovici omavärav 87. minutil.
Grupis sai teise koha Taani, kes jätkab Venemaa pileti püüdmist play-offi kaudu. Viimases voorus tegid taanlased kodus 1:1 viigi (60. pen. Christian Eriksen - 88. Ciprian Deac) Rumeeniaga. Külalised lõpetasid mängu kümnekesi, sest 63. minutil eemaldati George Ganea.
Vooru kolmandas kohtumises tegid Kasahstan ja Armeenia samuti 1:1 (62. Bauržan Turisbek - 26. Henrih Mhitarjan) viigi.
Lõpptabel: Poola 25, Taani 20, Montenegro 16, Rumeenia 13, Armeenia 7, Kasahstan 3 punkti.
F-grupis oli endale juba varem edasipääsu taganud Inglismaa, kes alistas täna võõrsil Leedu 1:0 (27. pen. Harry Kane). Teise koha teenis kodus 3:0 (33., 62. Adam Nemec, 69. Ondrej Duda) Malta alistanud Slovakkia.
Samuti play-offi piletile pretendeerinud Sloveenia ja Šotimaa tegid 2:2 (52., 72. Roman Bezjak - 32. Leigh Griffiths, 87. Robert Snodgrass) viigi ning mõlema jaoks on MM nüüd lõppenud. Sloveenid jäid lõpus vähemusse, sest 90.+2. minutil eemaldati Bostjan Cesar.
Lõpptabel: Inglismaa 26, Slovakkia 18, Šotimaa 18, Sloveenia 15, Leedu 6, Malta 1 punkt. | Ehmatusega pääsenud Poola kindlustas MM-finaalturniiri pileti | https://sport.err.ee/635084/ehmatusega-paasenud-poola-kindlustas-mm-finaalturniiri-pileti | 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste valiksarja Euroopa tsooni E-grupist kindlustas koha finaalturniirile Poola, kes alistas viimases ehk 10. voorus kodus Montenegro 4:2. |
Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK) purjetas tänastes viimastes kuldgrupi sõitudes finišisse 27. ja 11. kohaga. Rammo kommenteeris regatti tervikuna nii: "Euroopa kümnes! Ilus lõpp ilusale hooajale, eriti kõiki asju arvesse võttes. Väga happy ja elu neljas Laser klassi sinine plaat - selle järgi siia tulingi. Job well done!". Karl-Martin Rammo saavutas regati vältel võistlussõitudes kohad 4, 12, 17, 3, 10, 35, 8, 8, 19, 27, 11.
Samuti Laser Standard klassis võistelnud Martin Aruja (ROPK) lõpetas tänased sõidud hõbegrupis 48. ja 58. tulemusega ning lõpetas Euroopa meistrivõistlused kokkuvõttes 109. kohaga. Martin Aruja võistlussõitude seeria koosnes kohtadest 61, 58, 50, 46, 51, 52, 51, 40, 47, 48, 58.
Laser Standardi Euroopa meistriks tuli britt Nick Thompson, teise koha sai itaallane Francesco Marrai ja kolmanda küproslane Pavlos Kontides.
Anna Pohlak (TJK) lõpetas Laser Radial klassis hõbegrupis purjetades regati 67. kohaga (sõitude seeria 23, 27, 25, 28, DNC, 28, 31, 41, DNC, 19, DNC).
Laser Radialil võitis Euroopa meistrivõistlused hollandlanna Marit Bouwmeester, teiseks tuli taanlanna Anne-Marie Rindom ja kolmandaks kreeklanna Vasileia Karachaliou. | Karl-Martin Rammo lõpetas Laser klassi EM-i esikümnes | https://sport.err.ee/635081/karl-martin-rammo-lopetas-laser-klassi-em-i-esikumnes | Hispaanias Barcelonas lõppesid täna Laser Radial ja Laser Standard klasside Euroopa meistrivõistlused kahe viimase finaalsõiduga. Laser Standardil lõpetas Karl-Martin Rammo Euroopa meistrivõistluste kokkuvõttes 10. kohaga ja Martin Aruja oli 109. kohal, Laser Radialil lõpetas Anna Pohlak 67. positsioonil. |
Kaheksandikfinaalis alistas Eesti 2 tulemusega 45:31 Ungari teise võistkonna, kuid seejärel tuli vastu võtta 23:45 kaotus hilisemalt võitjalt Ungari esindusvõistkonnalt. Pääsul 6 parema hulka alistati Rumeenia 4 torgetega 45:44.
Tartu Kalevi ja En Garde vehklejatest koosnev Eesti esimene võistkond sai 9. koha. Kaheksandikfinaalis kaotati Rumeenia viiendale võistkonnale 33:45. Kohamatšides alistati esmalt Ukraina 4 torgetega 45:30, seejärel Horvaatia 45:33 ja 9. koha matšis Rumeenia 3 tulemusega 45:44.
Finaalis alistas Ungari tulemusega 45:29 Rumeenia. Kolmanda koha sai Ukraina. | Eesti naiskadetid olid Euroopa karikavõistlustel Serbias viiendad | https://sport.err.ee/635064/eesti-naiskadetid-olid-euroopa-karikavoistlustel-serbias-viiendad | Serbias Zrenjaninis peeti täna naiskadettide epee Euroopa karikavõistluste võistkondlik etapp. En Garde klubi noorvehklejatest koosnev Eesti teine võistkond (Carmen-Lii Targamaa, Madli Palk, Zinaida Smõtskova, Anne-Mai Melles) teenis 16 võistkonna seas 5. koha. Otsustavas kohtumises alistati Rumeenia viies võistkond tulemusega 45:31. |
McLareniga kihutav Alonso sai karistada seetõttu, et eiras võistluse lõpus siniseid lippe, ega lasknud endast kohe mööda esikoha eest võidelnud Lewis Hamiltoni ja Max Verstappenit.
"Ma ei teadnud, et mehed võitlevad võidu eest ning seetõttu jäid nad paariks-kolmeks kurviks minu selja taha," ütles Alonso. "Kuna lõpptulemust see ei mõjutanud, siis minu süü polnud kuigi suur. Siiski nõustun ükskõik millise karistusega, mille kohtunikud mulle määravad." | Liidreid takistanud Alonsole määrati karistus | https://sport.err.ee/635073/liidreid-takistanud-alonsole-maarati-karistus | Täna Jaapanis Suzuka ringrajal toimunud vormel-1 etapil 11. koha pälvinud Fernando Alonso sai kohtunikelt hoiatuse ning hispaanlasele määrati kaks karistuspunkti. |
Kuna järgmisel aastal toimub MM-finaalturniir just Venemaal, siis nemad valiktsüklit läbima ei pea ja nii on tehtud ridamisi sõprusmänge. Eile mängiti kodus Lõuna-Koreaga ja saadi kirja 4:2 võit. Mirantšuk tegi kaasa avapoolaja, mis võideti 1:0. Teisel kolmveerandtunnil tegi skoori ka vahetusest sekkunud kaksikvend Aleksei, vahendas Soccernet.ee.
Mirantšuk mängis Levadia eest kaasa 32 kohtumises ja lõi 14 väravat. | Levadias säranud poolkaitsja tegi Venemaa koondises debüüdi | https://sport.err.ee/635048/levadias-saranud-poolkaitsja-tegi-venemaa-koondises-debuudi | Eelmisel aastal Tallinna Levadias mänginud, tänavuseks hooajaks Moskva Lokomotiivi naasnud Anton Mirantšuk sai eile kirja oma esimese mängu Venemaa jalgpallikoondises. |
Keenialase kõrval mahtusid pjedestaalile Tiidrek Nurme (+30,8) ja Ilja Nikolajev (+1.38,2). Kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu oli kuues, Mukungale kaotas ta 3.03,9.
Naistest võidutses ajaga 38.27,0 Liina Luik, kes oli üldises pingereas 12. Järgnesid Luna-Aleksandra Lagoda 38.42,6 ning Leila Luik 40.47,9-ga. | Viljandi linnajooksu võitis Mukunga, Andrus Veerpalu oli kuues | https://sport.err.ee/635067/viljandi-linnajooksu-voitis-mukunga-andrus-veerpalu-oli-kuues | Täna peetud 10,4 km pikkuse 62. Viljandi linnajooksu võitis Ibrahim Mukunga Wachira, ajaga 32.18,2. |
Tallinlased asusid kohtumist 12:8 juhtima, kuid siis tegid venelased 21:1 vahespurdi ja läksid ette 29:13. Sellega oli võitja saatus ka otsustatud.
Kalevlaste resultatiivseim mängija oli Branko Mirkovic, kes viskas oma 20 punktist 17 esimesel poolajal. Kahekohalise punktisumma kogus ka Janari Jõesaar, kelle arvele kanti 11 silma. Lokomotiiv-Kubani suurimaks skooritegijaks osutus Brian Qvale 17 punktiga.
Enne mängu:
Valitsev Eesti korvpallimeister BC Kalev/Cramo alustab täna kell 17 Kalevi spordihallis VTB Ühisliiga hooaega, kui vastamisi minnakse Krasnodari Lokomotiv-Kubaniga.
Venemaa klubi jaoks on tegemist hooaja esimese ametliku mänguga, üle-eelmisel ning eelmisel nädalal kohtuti kahes kontrollmängus Türklaste Yesil Giresuniga ning alistati nad 83:75 ja 104:62.
"Me kohtume väga kogenud meeskonnaga," sõnas Krasnodari peatreener Saša Obradovic klubi kodulehele. "Nad oskavad mängida ja sellest ei tule kerge kohtumine. Nad on väga organiseeritud ning mängivad head korvpalli. Me näeme veel vaeva oma meeskonna sisekliima parandamisega, peame mängudes saama stabiilsemaks."
Nädala alguses teatas Lokomotiv-Kuban, et meeskonna uueks kapteniks saab ameeriklane Mardy Collins, kes tõi Venemaa klubile eelmisel aastal VTB liigas keskmiselt 12,2 punkti mängu kohta. Ühtlasi peab Krasnodari klubi Kalev/Cramo kõige ohtlikumaks mängijaks Janari Jõesaart.
Kalev/Cramo andis koos Raplaga reede õhtul avapaugu Eesti korvpalli meistriliigale. Kevadiste finalistide põneva vastasseisu järel jäi peale Kalev/Cramo, kes oli Raplast lisaajal üle 78:76. | Kalev/Cramo alustas VTB Ühisliiga hooaega suure kaotusega | https://sport.err.ee/635015/kalev-cramo-alustas-vtb-uhisliiga-hooaega-suure-kaotusega | Valitsev Eesti korvpallimeister Kalev/Cramo alustas VTB Ühisliiga hooaega kodus 62:88 (13:25, 21:19, 11:21, 17:23) Krasnodari Lokomotiiv-Kubanile. |
Ameeriklasele järgnesid Keenia jooksjad. Teise koha pälvis mullune parim Abel Kirui 2:09.48-ga ning kolmas oli ajaga 2:10.23 Bernard Kipyego.
Naistest võidutses Tirunesh Dibaba 2:18.31-ga. Oma esimese maratoni võitnud Etioopia kergejõustiklasele järgnesid Brigid Kosgei Keeniast 2:20.22 ja ameeriklanna Jordan Hasay 2:20.57-ga. | Ameeriklane edestas Chicago maratonil keenialasi, naistest esikoht Dibabale | https://sport.err.ee/635058/ameeriklane-edestas-chicago-maratonil-keenialasi-naistest-esikoht-dibabale | Chicago maratoni esikoht läks ajaga 2:09.20 Galen Ruppile, kellest sai 15-aastase vaheaja järel esimene ameeriklane, kes Chicagos võidutsenud. |
Paari võitjat ootab teises ringis Ajla Tomljanovic (WTA 178.) Horvaatiast või Monica Puig (WTA 68.) Puerto Ricost.
226 750 USA dollari suuruse auhinnafondiga kõval kattel toimuval turniiril omab esimest asetust Magdalena Rybarikova (WTA 28.) Slovakkiast. Kontaveidil on neljas paigutus. | Kontaveidi esimene vastane Linzis tuleb kvalifikatsiooniturniirilt | https://sport.err.ee/635054/kontaveidi-esimene-vastane-linzis-tuleb-kvalifikatsiooniturniirilt | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 36.) alustab WTA-turniiri Linzis kvalifikatsiooni kaudu põhitabelisse pääseva mängija vastu. |
Vakra ütles ERR-ile, et sotsidel ei ole täna kellegagi ühtegi kokkulepet Tallinna koalitsiooni osas, ei salajast ega avalikku.
"Nädal enne valimisi on selle üle spekuleerimine sisutu soovmõtlemine. Mina spordimehena ei riputa kunagi medaleid kaela enne finišit. Küll aga välistavad sotsid koostöö EKRE-ga. Sotsiaaldemokraadid ei ole valmis trügima võimule inimõiguste ja inimväärikuse hinnaga," märkis ta.
Vakra sõnul sõltub aga kõigi teistega koostöövõimalus valimistulemusest ja läbirääkimistest.
"Urmas Reinsalu tänane mure on valimiskünnise ületamine - kui ta valituks ei osutu, ei ole meil ka millestki rääkida. Kristen Michali juhitav Reformierakond võib ju tahta EKRE-ga koos Tallinnat juhtida, aga selles projektis sotsid kindlasti ei osale," kinnitas Vakra.
"Fantaseerimise asemel tuleb täna teha tööd selle nimel, et valijatelt saadav mandaat oleks tugev. Siis saab ka koalitsioone luua. Mida tugevama tulemuse iga erakond teeb, seda kindlamalt saab ta kaasa rääkida Tallinna linna juhtimises," tõdes ta.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisuse liige, justiitsminister Urmas Reinsalu leidis oma pühapäevases avalduses, et Tallinna juhtimise peaks võtma üle ühinenud opositsioon.
Reinsalu ettepanek on moodustada Tallinnas IRL-i, Reformierakonna, SDE ja EKRE vahel ühinenud opositsioon, mis deklareeriks, et et need erakonnad tegutsevad pärast valimisi ühiselt eesmärgiga vahetada linnavõim välja ning need erakonnad näevad korruptsiooni Tallinnas probleemina ja on valmis ellu viima plaani selle lõpetamiseks.
Samuti peaksid Reinsalu arvates need parteid välistama separaatsed kokkulepped, hoiduma strateegiana omavahelistest rünnakutest, sest eesmärk on muutus linna juhtimises ning ollakse valmis valimisjärgses koostöös selgelt konkreetsetes valdkonnapoliitilistes seisukohtades kokku leppima.
Michal: sotsid ja EKRE on meile võrdselt vähe armsad
Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal vastas IRL-i üleskutse peale nõustuvalt, ent vastas ka SDE kriitikale, mis välistab koostöö EKRE-ga.
"IRL on teretulnud meiega tulema ja Keskerakonnast lahti ütlema. On ka viimane aeg. Reformierakond on ainsana välistanud algusest peale koostöö Keskerakonnaga. Täna on valijal selge vaid üks asi, ainult Reformierkonda valides ei toeta Keskerakonna jätkamist," väitis Michal.
"Kui IRL liitub, on meid juba kaks, kes Tallinnas 12 aastaga ennast ammendanud Keskerakonna välja vahetavad. Loodan, et muutus on Keskerakonna pragmaatilistest pakkumistest tähtsam ka SDE-le, EKRE-le ning miks mitte ka rohelisele ilmavaatele. Tegelik muutus Tallinnas saab tulla vaid üleväljalises osapoolte koostöös. Ja Tallinna tegelikule probleemile - Keskerakonna tegudele vastu astudes," ütles Michal.
"Vabadust ja inimese enda valikuid esikohale seades on meile tegelikult võrdselt vähe armsad äärmustesse minevate sotside ja EKRE hoiakud, et keelud ja käsud viivad õnneni. Ja sallivus saabub vägisi. Näiteks karjudes. Kui kummagagi koostööd arutame, siis vaid seetõttu, et Tallinnas on linna suurim probleem hariduses kahte keelerühma eristav ning korrumpeerunud Keskerakond," täheldas Michal. | Vakra Reinsalu ettepanekust: EKRE võimule toomise projektis sotsid ei osale | https://www.err.ee/635033/vakra-reinsalu-ettepanekust-ekre-voimule-toomise-projektis-sotsid-ei-osale | Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Tallinna linnapea kandidaadi Rainer Vakra sõnul pole Urmas Reinsalu (IRL) ettepanek võtta pealinnas võim ühinenud opositsiooniga, millesse kuuluksid IRL, EKRE, Reformierakond ja SDE, teostatav. |
Maailma esireketile oli see oma sportlaskarjääri 75. esikohaks. Finaali on mees jõudnud 110 korda. Pekingis viimati 2005. aastal triumfeerinud Nadal on võitnud 12 järjestikust kohtumist.
Nadalile oli see tänavu kuuendaks turniirivõiduks, mida on ühe võrra rohkem kui šveitslasel Roger Federeril ja Saksamaa tennisistil Alexander Zverevil. Viimati võitis Nadal ühel hooajal kuus turniiri neli aastat tagasi.
Tokyos toimunud ATP turniiri võitis belglane David Goffin (ATP 11.), kes alistas finaalis prantslase Adrian Mannarino (ATP 31.) 6:3, 7:5. | Pekingis võidutsenud Nadal möödus Federerist ja Zverevist | https://sport.err.ee/635051/pekingis-voidutsenud-nadal-moodus-federerist-ja-zverevist | Pekingis toimunud ATP tenniseturniiri võitis hispaanlane Rafael Nadal (ATP 1.), kes alistas finaalis Austraalia esindaja Nick Kyrgiose (ATP 19.) 6:2, 6:1. |
Tänavuses avamatšis kolm tabamust sepistanud venelasest sai NHL-i ajaloos neljas mängija, kes on hooaja kahes esimeses kohtumises saanud hakkama kübaratrikiga.
Kaotuseta jätkab uustulnuk Vegas Golden Knights. Eesti aja järgi läinud öösel alistati võõrsil Arizona Coyotes lisaajal 2:1.
Mulluste finalistide duellis oli Pittsburgh Penguins kodus 4:0 üle Nashville Predatorsist.
Toronto Maple Leafs asus omal väljakul New York Rangersi vastu 5:1 juhtima, kuid lasi külalistel viigistada. Lõpuks võtsid 8:5 võidu ikkagi kanadalased.
Tulemused:
Florida - Tampa Bay 5:4
NY Islanders - Buffalo 6:3
Pittsburgh - Nashville 4:0
Toronto - NY Rangers 8:5
Washington - Montreal 6:1
St. Louis - Dallas 4:2
Arizona - Vegas 1:2 (la.)
Chicago - Columbus 5:1
Calgary - Winnipeg 6:3
Anaheim - Philadelphia 2:3 (la.)
Vancouver - Edmonton 3:2
San Jose - Los Angeles 1:4 | Tulikuum Ovetškin kostitas Canadiensit nelja väravaga | https://sport.err.ee/635050/tulikuum-ovetskin-kostitas-canadiensit-nelja-varavaga | Jäähokiliigas NHL sai Washington Capitals kodus Aleksandr Ovetškini nelja värava abil 6:1 jagu Montreal Canadiensist. Capitals pani edule aluse esimesel minutil, kui läks ette 2:0. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.