text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Vahur Made sündis 11. juulil 1971, lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi ehk endise Tallinna 22. Keskkooli kuldmedaliga ning 1994. aastal Tartu ülikooli ajaloo-osakonna cum laude.
Made kaitses 27-aastasena 1999. aastal Tartu ülikoolis ajaloodoktori väitekirja teemal "Eesti ja Rahvasteliit".
Made töötas 90-ndatel aastatel ajakirjanikuna ajalehtedes Postimees ja Äripäev ning oli pikaajaline autor ERR-is. Ta oli aastail 1998–1999 Eesti Kõrgema Kommertskooli kaasprofessor. 1996–2001 oli ta Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloolektor ning alates 2005. aastast filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi dotsent.
Made tegutses Kodanike Komiteede liikumises ning oli Eesti Kongressi liige. Ta oli alates 1998. aastast Eesti Akadeemilise Ajalooseltsi liige ja kuulus alates aastast 2000 Inglismaa ülikoolide Euroopa uuringute assotsiatsiooni liikmeskonda.
Made oli Eesti Euroopa Ühenduse Uuringute Assotsiatsiooni asepresident ja Eesti NATO assotsiatsiooni nõukogu liige. Alates 2003. aastast kuulus ta Eesti Diplomaatide Kooli ametliku esindajana Euroopa Poliitiliste Uuringute konsortsiumi liikmeskonda. Made oli Eesti idapartnerluskeskuse esimene tegevjuht.
Made osales teaduslike ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel Londonis, Riias, Birminghamis, Budapestis, Belfastis, Bordeaux’s, New Yorgis, Stockholmis, Reykjavikis, Kiievis, Thbilisis ja mujal.
Made põhiline uurimisvaldkond oli Euroopa Liit ning Euroopa integratsioon, Euroopa Liidu naabruspoliitika, Eesti välispoliitika ajalugu, Läänemere regiooni julgeoleku arengu küsimused, Balti riikide osalemine ja roll rahvusvahelistes organisatsioonides ning Balti riikide temaatika rahvusvahelistes suhetes külma sõja perioodil.
Vahur Made jäävad leinama abikaasa Annika, pojad Morten, Rasmus ja Kaspar ning vanemad Reet ja Tiit Made. | Suri ajaloolane Vahur Made | https://www.err.ee/635045/suri-ajaloolane-vahur-made | Pärast rasket haigust suri pühapäeva hommikul 46 aasta vanuselt ajaloolane ja diplomaatide kooli kauaaegne asedirektor Vahur Made. |
Nibali edestas 247 kilomeetri pikkuse sõidu finišis teise koha saanud prantslast Julian Alaphilippe’i (Quick-Step Floors) 28 sekundiga. Kolmanda koha saanud Gianni Moscon kaotas võitjale 38 sekundit, vahendas Rattaproffid.ee.
Taaramäe lõpetas sõidu grupis, mis finisheeris võitjast 11 minutit hiljem. | Nibali võitis Il Lombardia, Taaramäe 70. | https://sport.err.ee/635046/nibali-voitis-il-lombardia-taaramae-70 | Eile Itaalias sõidetud World Touri kalendrisse kuuluva ühepäevasõidu Il Lombardia võitis Vincenzo Nibali (Bahrain Merida). Rein Taaramäe (Katusha-Alpecin) sai 70. koha. |
Kinnipeetute seas on Amnesty Türgi haru üks juhtidest İdil Eser, mitu tuntud türgi inimõiguslast, üks sakslane ja üks rootslane. Neile esitati süüdistus relvastatud terrorirühmituse abistamises, kirjutas uudisteagentuur Dogan.
Prokuratuur tahab karistada 11 aktivisti 7,5-15 aasta pikkuse vangistusega, ütles Dogan, kuid ei täpsustanud, kellele kui pikka karistust taotletakse.
Süüdistuse alusel üritasid kinnipeetud külvata ühiskonnas kaost, mis sarnanes 2013. aasta suvel Türgit raputanud meeleavaldustele.
Politsei pidas aktivistidest kümme kinni juuli algul ühel seminaril, mis toimus Istanbuli lähistel Buyukada saarel. Kuu varem võttis kohus eelvangistusse ühe Amnesty Internationali Türgi haru juhtidest Taner Kılıçi, keda kahtlustati seotuses mullu 15. juulil toimunud riigipöördekatse väidetava juhi Fethullah Güleniga.
Tema kaasus ühendati nüüd ülejäänud kümne aktivisti omaga ning talle esitati süüdistus relvastatud terrorirühmituse liikmesuses.
Aktivistidest kaks on välismaalased: rootslane Ali Gharavi ja sakslane Peter Steudtner, kes juhtisid digitaalse informatsiooni seminari. | Türgi taotleb Amnesty aktivistidele kuni 15-aastast vangistust | https://www.err.ee/635043/turgi-taotleb-amnesty-aktivistidele-kuni-15-aastast-vangistust | Türgi prokuratuur nõuab kuni 15-aastast vangistust 11 aktivistile, kellest suurem osa peeti kinni haarangus inimõigusorganisatsiooni Amnesty International korraldatud seminaril, kirjutas uudisteagentuur Dogan pühapäeval. |
Marge Monko ruumiinstallatsioon „Veatu, õmblusteta“ Vabaduse väljakul 2. – 6. X ja Anna Juhlini lühifilm „Poeet Elevandimajas“ Puändi raamatupoes kuni 7. X.
Vabaduse väljakul toimub tihtipeale mingi üritus: küll on sinna telgid või lava püsti pandud, küll kioskid kohale toodud, et linnarahva rõõmuks kõlaks kontsert või mõni uus ettevõtmine saaks ennast tutvustada või saaksid südametunnistusega kodanikud doonorina verd anda. Isegi küttepuid ja piima on seal jagatud, mis siis veel valimiste-eelsest kampaaniaüritusest rääkida. Ka meie riigi aastapäevaparaadi on just seal korraldatud. See on loomulik, sest kus siis mujal, kui mitte pealinna esindusväljakul.
Aga avalikku ruumi ja sellega ka pealinlaste ning linnakülaliste ellu ja mõtetesse sekkuvat kunsti ei ole seal ülearu tihti eksponeeritud. Ei saa küll väita, et üldse mitte või et sealsed kunstiüritused oleksid linnavalitsuse egiidi all toimunud, sest nii mõnestki kunstisekkumisest on saanud märgiline sündmus, nagu oli Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader ja Grete Soosalu osalus- performance „Kunstijärjekord“. Ka nüüdiskunsti keskkonna Noar korraldatud Tallinna kunstinädal on toimunud Vabaduse väljakul, kuigi läinud suvel viisid nemadki nii mõnegi ürituse kas Telliskivi loomelinnakusse või Noblessnerisse. Aga seda kõike on liiga vähe, arvestades Tallinna Kunstihoone, eelkõige selle uue ja värske hingamisega, ning kunstnike liidu asukohaga just seal. Aktiivne kunstielu toimub ruumis sees, uste taga – kas siis Tallinna Kunstihoone näitusepaikades või kunstnike liidu või ka Jaani kiriku galeriis. Kunsti jagub igale vanusele ja maitsele, aga kunstile ette nähtud ruumis, valges kuubis.
Kollektiivne iha. Tänavune fotokuu pole ametliku programmiga murdnud välja mitte ainult ühest toimumispaigast – viimasel ajal on selleks olnud Telliskivi loomelinnak –, vaid ka linnast ja jõudnud Tallinna kõrval Narva. Tänavune fotokuu on jätnud oma jälje ka Vabaduse väljakule.
Marge Monko kahest suureformaadilisest ribareklaamist koosnev ruumiinstallatsioon esitab taas 1930ndatel Ameerika Ühendriikides toodetud sukkade reklaamfoto, mille kunstnik on leidnud 1937. aastal avaldatud raamatust „Foto moodsas reklaamis“ („Photography in the Modern Advertisement“). Fotol kujutatud naise käed demonstreerivad sukapaari läbipaistvust. „Naisekäed“, „sukad“, „läbipaistvus“ ja „1930ndate Ameerika fotoreklaam“ on neli märksõna ehk siis võti, mille teadlik vaataja saab fotokuu veebilehelt kaasa. Ta saab kaasa ka foto, kus kahe reklaamiriba kujutis saab väikese nihestatusega üheks ja vaataja ette ilmub müstiline vaatepilt, kus kaks habrast naisekätt hoiavad hiiglasuurt, kuid ämblikuvõrguna õrna ja ilmselt ka vastupidavat sukka. Tõepoolest „The smartest new hosiery!“, nagu moodsa, seksika naise kõige ahvatlevam keha-, täpsemalt ennenägematult paljastatud jalgade kate jõudis laialt levinud reklaami kaudu ilmselt üle maailma kõikide iseteadlike (linna)naisteni, sest seksikus kuulus iseteadlikkuse juurde. Nailonsukki reklaamiti naisekeha kõige seksikama metonüümia – jalgade abil, aga ka armastava ema (ja ilmselt siis ka moodsa abielunaise) kuvandi abil, kus paljastatud jalgadega noore naise kõrval istub väike lokiline inglike, tütreke, kelle unistustesse süstiti selle kuvandiga beebinukkude ehk siis tulevikusimulatsiooni kõrval ideaalse emana ka seksika, ahvatleva, võrgutava (abielu)naise kuvand.
Selle teadmisega otsib vaataja Vabaduse väljakul just sobiva paiga, kus lahti lõhutud kujund tervikuna paistma hakkab. Teadlikul vaatajal veab iseäranis, kui mõni veel teadlikum sõber või tuttav, aga veel parem, kui kunstnik ise selle vaatekoha talle kätte näitab. Reklaamitööstuse manipulatsioonide kõrval ilmuvad teadliku vaataja mõtetesse ka fotokujutiste illusoorsus, fotograafiaga seotud tõe- ja valeküsimused.
Vähem teadlik kunstitarbija, ka pelgalt üle Vabaduse väljaku kõndija satub Marge Monko installatsiooni vaatama juhusliku nurga alt ning reklaamitööstuse otsesõnum (ostke ainult meie sukki!) ei pea temani jõudma. Aga ta ei pääse installatsiooni kummalisest läbipaistvusest ning sellest tulenevatest konnotatsioonidest. Ükskõik kui lähedalt või millise nurga alt ta installatsiooni näeb, ikka hakkab kaasa mängima installatsiooni püsti hoidev raudkonstruktsioon, aga pahatihti ka kõrval kõrguv Vabadussõja võidusammas. Kui raudkonstruktsiooni võib veel leebelt vaadata möödapääsmatu progressiivse tööstusrevolutsiooni ja urbanistliku elukorralduse sümbolina, siis rohmakat, ennast järjest enam maksma panevat ristikujulist monumenti ei saa küll millegi muu kui totalitaarse võimu sümbolina käsitleda. Marge Monko installatsiooni materjali (vormi) transparentsus omandab sellega seoses ka mõttelise (sisu) transparentsuse: kultuuriliselt hästi tsementeeritud naiselikkuse sümbolist paistab läbi veel kindlamalt tsementeeritud mehelikkuse sümbol vabadussammas ehk 1930ndate muretu suurlinliku vabaduse tagant oli kosta oma võimu kindlustavat sõjatärinat, kui nüüd mitte pahaks panna ilmset, isegi banaalset tõlgendust. Vaieldamatult on see Marge Monko teose puhul ainult üks tõlgendus, seda isegi Vabaduse väljaku kontekstis.
Kõrvale ei saa jätta kunstniku varasemate, naiselikkuse ja manipuleeriva reklaamitööstuse psühhoanalüütilist iha käsitlust, olgu siis kollektiivse, nagu on seda praegune, või intiimse ihana, nagu oli näiteks 2016. aasta suve projekt „Sina“ Haapsalu Linnagaleriis. Marge Monkol on imeline omadus organiseerida ruum äärmiselt puhtalt ja täpselt, vaat et ühegi veata steriilseks tervikuks ning siis tuua sinna sisse ülimalt isiklik, intiimne, vaat et mõrane detail, tähenduslik fragment, millega laeb inimlikult valusalt kogu terviku.
Identiteedikihid. Marge Monko installatsiooni puhul ei tohi unustada ka fotokuu konteksti. Sordiini all hoituse, kiht kihi järel ennast paljastada lubavusega ei sobitu see ainult EKKMi Stephanie Hessleri kuraatoriprojektiga „Kiht kihi järel lahti riietab end lesest kivi“, vaid veel enam Puändi raamatupoes eksponeeritava rootsi dokumentalisti Anna Juhlini lühifilmiga „Poeet Elevandimajas“. See on tütretütre lugu oma vanaisast, 1920ndate algul İstanbulis sündinud Lüfti Özkökist, kes suundus pärast kooli lõpetamist Pariisi, kohtas seal rootslannast eluarmastust ning elas ülejäänud elu Stockholmis. Kõige tähtsam pole isegi õnneliku lõpuga karjapoisi muinasjutt – tema vaene kalurist isa maksis poja prantsuse lütseumis õppimise eest kaladega ning Stockholmis sattus noormees pildistama kultuuri suurkujusid ja temast kujunes 1950ndate lõpul maailma moodsa kunsti muuseumide esiritta tõusnud Moderna Museeti tähtsaim dokumentalist –, vaid vaikselt kulgev, delikaatsete katkestustega jutustamisviis. Autor on ka ise kaadris, kuid lapselapsena, põlvkondade suhte hoidjana, kes sõbrana on vanaisa kõrval tema mälestuste rännakutes ja kes empaatiatundega ei anna edasi mitte ainult perekonna-, vaid eelkõige identiteedikujunemise lugu. See on ka Stockholmi lugu, kus võrreldes kosmpoliitse İstanbuli ja kultuurist tiine Pariisiga oli algul nii vaikne, et ei saanud öösiti magada ja kus väikeses kodus peetud peod sõpradega oli märk tõelisest õnnest. Ma ei saanud küll täpselt aru, miks Stockholmi äärelinna kodu kutsutakse filmis Elevandimajaks, aga kui mõelda tuntud võrdluse „elevant portselanipoes“ peale, siis, kui türgi poeet vaevleski kunagi Rootsi väiksusest tulenevast frustratsioonist, oli see filmis pieteeditundeliselt sordiini all hoitud. Kuigi ega selle peale mõtlemisest ka ei pääse. | Arvustus. Läbipaistvus ja mis on selle taga? | https://kultuur.err.ee/635039/arvustus-labipaistvus-ja-mis-on-selle-taga | Marge Monko tugeva sõnumi, mitmete tähenduskihtidega sordiini all hoitud ruumiinstallatsioon kõlab hästi kokku teiste fotokuu väljapanekutega, kirjutab Reet Varblane Sirbis. |
Kuna võidu võttis sakslase peakonkurent Lewis Hamilton Mercedesel, siis briti üldedu kasvas Ferrari piloodi ees 59 punktile. "Areneme pidevalt ja märgata on positiivseid asju, kuid täna neid ei paistnud kuskilt," lausus Vettel. "Meil läks tiitliheitluses seis raskemaks, kuid tuleme tagasi tugevamana ning üritame neljal viimasel võistlusel head tulemust teha."
Vetteli sõnul vedas Ferrarit Suzukas alt pisidetail. "Autos polnud stardis piisavalt elektrit. Seetõttu taaskäivitasime süsteemi, kuid midagi läks viltu," ütles Vettel. "Minu meelest väike viga põhjustas suure probleemi." | Vettel: väike viga põhjustas suure probleemi | https://sport.err.ee/635040/vettel-vaike-viga-pohjustas-suure-probleemi | Vormel-1 sarjas üldarvestuses teist kohta hoidev Sebastian Vettel oli sunnitud tänase Jaapani GP tehniliste probleemide tõttu katkestama neljandal ringil. |
Kärpät asus Oulus toimunud kohtumist kolmanda kolmandiku alguses 2:0 juhtima, JYP viskas auvärava poolteist minutit enne mängu lõppu. Rooba seekord resultatiivseuspunkte ei teeninud.
Meistrivõistlustel vahetus liider, sest Turu TPS sai kodus 3:2 (2:0, 1:0, 0:2) jagu Kuopio KalPa-st. TPS-il on nüüd koos 29 (12 mängust) punkti. Järgnevad Kärpät 28 (13), seni juhtinud JYP 27 (12), Rauma Lukko 24 (13), Lahti Pelicans 20 (11) ja Pori Ässät 18 (11) silmaga. | Rooba koduklubi kaotas ja jäi liidrikohast ilma | https://sport.err.ee/635038/rooba-koduklubi-kaotas-ja-jai-liidrikohast-ilma | Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP kaotas Soome meistrivõistlustel Oulu Kärpätile 1:2 (0:0, 0:1, 1:1). |
CSKA resultatiivseimad mängijad olid Nando De Colo 24 ja William Clyburn 20 punktiga. Astana suurimaks korvikütiks osutus Justin Carter 25 silmaga.
CSKA juhib turniiritabelit täisedu kahe võiduga, Astanal on kirjas üks kaotus.
Täna peetakse veel kaks kohtumist, kus Kalev/Cramo võõrustab algusega kell 17.00 Krasnodari Lokomotiiv-Kubani ning Peterburi Zeniit võtab tund aega hiljem vastu Permi Parma. | Moskva CSKA võttis VTB Ühisliigas teise kindla võidu | https://sport.err.ee/635037/moskva-cska-vottis-vtb-uhisliigas-teise-kindla-voidu | Korvpalli VTB Ühisliigas sai teise võidu tiitlikaitsja Moskva CSKA, kes alistas võõrsil Astana 92:72 (29:15, 30:17, 15:21, 18:19). |
Veidi vähem kui kaks tundi kestnud kohtumise järel oli Garcia Halepist üle 6:4, 7:6 (3), päästes sealjuures kümnest murdepallist koguni üheksa.
Eelmisel nädalal alistas Garcia Wuhanis toimunud turniiri finaalis austraallanna Ashleigh Barty 6:7 (3), 7:6 (4), 6:2 ning ühtlasi sai prantslannast esimene naine, kes on need kaks turniiri järjest võitnud. 23-aastane prantslanna tõuseb homme maailma edetabelis esmakordselt karjääris ümne parema sekka üheksandaks. | Esireketiks tõusev Halep kaotas Pekingi finaalis heas hoos Garciale | https://sport.err.ee/635034/esireketiks-tousev-halep-kaotas-pekingi-finaalis-heas-hoos-garciale | Pekingis toimunud kõrgetasemelise WTA tenniseturniiri finaalis alistas asetamata prantslanna Caroline Garcia (WTA 15.) esmaspäeval WTA tabeli esireketiks tõusva rumeenlanna Simona Halepi. |
VIDEO | Rallistuudio ja Kataloonia punktikatse täispikkuses | https://sport.err.ee/635032/video-rallistuudio-ja-kataloonia-punktikatse-taispikkuses | Kataloonia MM-ralli punktikatse ehk power stage'i võitis hispaanlane Dani Sordo, kes edestas üldvõidu võtnud Kris Meeke'i. Ott Tänak oli neljas ja teenis kaks punkti, mis aitasid tal MM-sarja üldarvestuses teiseks tõusta. | |
Läti meedia teatel juhtus õnnetus ralli 11. kiiruskatsel, kui pealtvaatajaid lennutanud kopteri Robinson R44 piloot võis pealtnägijate sõnul õhku tõustes riivata elektriliine.
Politsei teatel sai kopteri piloot õnnetuses surma, kaks vigastada saanud inimest on teadvuseta ning ühe vigastused on kergemad.
Läti EM-ralli võitis Nikolai Grjazin, kes edestas Soome rallitalenti Kalle Rovanperät. | VIDEO | Läti EM-rallil kukkus alla helikopter, üks inimene hukkus | https://sport.err.ee/635031/video-lati-em-rallil-kukkus-alla-helikopter-uks-inimene-hukkus | Lätis Liepajas toimunud ERC rallisarja etapil kukkus vahetult pärast õhku tõusmist alla helikopter. Õnnetuse tagajärjel sai üks inimene surma ning kolm vigastada. |
Esimeseks etenduseks oli muusikal "Pipi Pikksukk" ja beebikontserdid, järgmise aasta aprillis aga tuuakse Haapsallu operett "Savoy ball", vahendab BNS.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja teatrijuht Aivar Mäe kirjutasid rahvusooper Estonia ja Haapsalu linna kultuurikoostöö leppele alla juuni alguses. Kokkulepe sisaldab etenduste ja kontsertide andmist Haapsalus, ooperi- ja balletihariduslike lasteprojektide läbiviimist linna koolides ja lasteaedades ja muud, teatas Estonia esindaja.
"Haapsalus ei ole Estonia varem etendusi andnud, tegemist on märgilise sündmusega," ütles Mäe. "Nagu ikka, vaatame külla tulles esinemispaiga üle ja otsustame üheskoos, kuidas lava ja tehnika suurte lavastuste tarvis ette valmistada."
Suklese sõnul Estonia tulek Haapsallu väga suur samm Haapsalu kultuurielus. | Rahvusooper Estonia andis esimese etenduse Haapsalus | https://kultuur.err.ee/635025/rahvusooper-estonia-andis-esimese-etenduse-haapsalus | Rahvusooper Estonia andis vastavalt möödunud suvel allkirjastatud kokkuleppele pühapäeval esimese etenduse Haapsalu kultuurikeskuses. |
Tartu linnapea väljendas laste- ja noortekirjanduse festivali avamisel nõutust, et ei tea, kumb oli enne, kas kirjanikud või lugejad. Kõigepealt võis olla hoopis festival. Eestis on nüüd vähemalt kuus kirjandusfestivali: igal kevadel „HeadRead“ ja „Prima vista“, augustis „Eesti kirjanik“, novembris „Hullunud Tartu“ ning septembris kaks uut eelnimetatut. Eks ole sõna „festival“ muudeski kunstivaldkondades veidi ülekasutatud: tähendab see ju pidulikku ülevaatust või võistlust, suurpidustust, mida kõik festivalid vormi poolest ei ole. Teisest küljest ongi vähemasti kirjanike ja lugejate kohtumine oma tähenduselt alati suur ja pidulik sündmus. Seejuures on iga kirjandusfestival, sh kaks uut, isikupäraselt oma nägu. Publikut jagub ka kõigile ja see koguni ei kattu kuigivõrd.
Tallinna Kirjandustänava festival on tugevalt kohaspetsiifiline, seotud Koidula tänavaga Kadriorus, ning ilmselt tulenevalt korraldaja eripärast (Eduard Vilde ja A. H. Tammsaare muuseumi pinnal loodud Tallinna Kirjanduskeskus) kergelt klassikakallakuga. Formaat sarnaneb arvamusfestivali omaga: kindlas paigas hulk telke, igas telgis esinejad, veidi kaugemal toiduala jne. Eksperimenteerimisrõõmu väljendati kirjanike uute monumentide ideega mängides ja mitmesuguste installatsioonidega, esinejate ja esitletavate raamatute nimekiri oli niisugune turvaline. Kava mahtus ühte laupäeva ja see oli päris põnev päev.
Tartu laste- ja noortekirjanduse festival kestis kolm päeva, lisaks eelüritused, ning hõlmas mitut linnaosa. Selle impulss on küllap seotud Tartu UNESCO kirjanduslinna tiitliga ning unistusega saada 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Lugejaskonda tuleb aga nagunii kasvatada ja kaasata maast madalast, nii et oligi aeg, seejuures väärib noortele tähelepanu pööramine lausa eraldi kiitust. Esimese festivali kallak oli Astrid Lindgreni poole ja nagu ei kannatanud liigse väärikuse all Lindgren ise, oli mõnusalt vaba ja lustakas kogu ettevõtmine. Alguse sai Tartu neljanda klassi lastele raamatu kinkimise tava, esimesena valiti selleks Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“.
Kuna mõlemad festivalid toimusid esimest korda, on mitmesugused viperused vältimatud. Järgnevalt mõned sõbralikud korralduslikku laadi soovitused.
Kui juba festivalile tuled ja oma telgi püsti paned, tasub mõelda, kas selles telgis midagi ka toimub, küsida, miks peaks publik just sinna tulema.
Et vihma sajab, on elementaarne, ja 10 000 sammu mööda Koidula tänavat kõndida samuti. Kas aga telki mahub vihma eest varju või jalgu puhkama veel keegi peale esinejate? Sõna „kohvik“ viib mõtted kohvile.
Info liikugu. Kavad olgu aegsasti valmis ja kergesti leitavad, eelteated saadetud. Ärge lootke ainult Facebookile. Veel on hea, kui lepitakse kokku kindel inimene, kes seda kõike koordineerib ja muutustel silma peal hoiab.
Sisulisi etteheiteid mul ei ole. Tahaksin ka ise korraldajatele ja kõigile kaasalööjatele kuldse medali kinkida nagu Jaan Muna, kes austas oma kohalolekuga laste- ja noortekirjanduse festivali avamist. Muna medalid läksid Kristiina Ehinile ja Reeli Reinausile. „Elame veel!“ | Pille-Riin Larm. Kõigepealt oli festival | https://kultuur.err.ee/635022/pille-riin-larm-koigepealt-oli-festival | Septembris sündis kaks uut kirjandusfestivali: Kirjandustänava festival Tallinnas ning esialgu nimeta laste- ja noortekirjanduse festival Tartus. |
Samost märkis Vikerraadio saates "Samost ja Ruussaar" seoses peapiiskop Urmas Viilma kriitikaga Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnavõtule kooseluseaduse kaitseks ETV debatisaates "Suud puhtaks", et kirikul on selge taotlus mõjule ühiskonnas, kuid väga paljudel juhtudel jätnud kasutamata oma võimaluse uueneda.
"Kirik on trendis, kus noorte inimeste hulk väheneb, annetajaliikmete hulk väheneb. Kirik peaks oskama saada tähelepanu ka muul viisil, kui ainult sellisel negatiivsel viisil oma kõige otsustavama sihtgrupi seas," nentis Samost.
Samosti sõnul lükkab kirik endast eemale praktiliselt kõik inimesed, kes on alla 35 aasta vanad. "Võib isegi arvata, et kõik inimesed, kes on alla peapiiskop Viilma vanuse. On läbi käinud ka versioon, et Urmas Viilma avaldused on tehtud pigem Annika Laatsi kaitseks, et saavutada seal samas kirikukogus positsioon, kus Annika Laatsi ei hakata kuu või kahe pärast välja viskama kirikust," ütles Samost.
Ruussaare sõnul ei puuduta kooseluseadus teda mitte mingilgi määral ja jääb arusaamatuks, miks üldse Annika Laatsi sõnavõtt sellise kära põhjustas.
"Armastuse mõiste on nii lai, et seda ei saa defineerida ei kirik, ei Viilma, ei Aannika Laats ega ka Samost ja Ruussaar. Kui selle kooseluseaduse mõte on see, et reguleerime rahalised suhted või mingid muud suhted, siis las ta olla, aga kui me räägime armastusest, siis mina ei oska öelda ühtegi inimest, kes julgeks seda defineerida," nentis Ruussaar.
Samosti sõnul on tegemist väärtusküsimusega, mis ühiskonnas debatti tekitab ning Eesti või ka luterlik kirik ei ole selles suhtes midagi ainulaadset.
"Kirik on väga oluline institutsioon ühiskonnas just sidususe küsimuses. Olukord, kus meie ühiskonnas kirikut ei ole ja religioon on taandunud tahaplaanile - see ei ole ka see, mida me peaksime aktiivselt taotlema," nentis Samost.
Ruussaare sõnul näitas saade "Suud puhtaks" pigem seda, et tänapäeval saadakse pühakuks värviteleviisoris. | Samost: kirik on jätnud kasutamata võimaluse uueneda | https://www.err.ee/635023/samost-kirik-on-jatnud-kasutamata-voimaluse-uueneda | Ajakirjanik Anvar Samosti sõnul on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) jätnud kasutamata oma võimaluse uueneda. |
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist.
Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks.
Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16. | Liitlaste piloodid harjutavad Eesti õhuruumis | https://www.err.ee/635018/liitlaste-piloodid-harjutavad-eesti-ohuruumis | Algava nädala tööpäevadel teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis õhuturbemissioonil teenivad Belgia õhuväe piloodid hävituslennukitel F-16. |
Skoblov sai alagrupis kolm võitu ja kaks kaotust ning alistas seejärel neli vastast järjest – esmalt kaks ukrainlannat Jeva Mazuri 9:8 ja Katerõna Tšornõi 5:4, seejärel ungarlanna Zsofia Tothmatyase 15:5 ja pääsul 12 parema hulka rumeenlanna Talida Enache 15:10. Teel veerandfinaali pidi Skoblov tunnistama Ungari vehkleja Gyongyver Kalmani nappi 12:11 paremust. Skoblov sai veel võimaluse võistlust jätkata miinusringis, kuid seal tuli tal vastu võtta 6:13 kaotus hilisemalt kolmanda koha omanikult ukrainlannalt Anastasiia Zelentsovalt.
Targamaa alistas alagrupis kõik kuus vastast ja oli play-off avaringist vaba. 64 seas alistas Targamaa ungarlanna Gyongyver Kasi 15:11 ja seejärel rumeenlanna Cristina Matache 15:12. Pääsul 12 parema hulka kaotas Targamaa tulemusega 9:15 hilisemale võitjale ungarlanna Kinga Dekanyle. Miinusringis võitis Targamaa Türgi vehklejat Emine Ipek Aydini 15:14, kuid kaotas siis torgetega 5:15 Ungari vehklejale Borbala Kolczonayle.
Finaalis alistas Dekany torgetega 15:7 kaasmaalanna Eszter Muhari.
Ülejäänud Eesti vehklejate kohad: Karoliina Komissarova (Tartu Kalev) 38., Susanne Lannes (Tartu Kalev) 56., Madli Palk (En Garde) 59., Anne-Mai Melles (En Garde) 74., Zinaida Smõtskova (En Garde) 77., Amiina Domnika Selivanova (Tartu Kalev) 78. ja Heleri Melles (En Garde) 80. | Sandra Skoblov sai Euroopa karikaetapil 12. koha | https://sport.err.ee/635016/sandra-skoblov-sai-euroopa-karikaetapil-12-koha | Sandra Skoblov (IREM) sai Serbias Zrenjaninis peetud naiskadettide epee Euroopa karikavõistluste etapil Eesti parimana 12. koha. Carmen-Lii Targamaa (En Garde) oli 15. Kokku osales 2017/18 hooaja avaetapil 106 noorvehklejat. |
Näiteks on liikvel piraatteenust pakkuv Mercedes-Benz registreerimismärgiga 986 MKA ning püüab kliente vanalinna piirkonnas ning kasseerib sõidu eest 40-60 eurot.
Mupo kinnitusel on juhti varem hoiatatud ja karistatud, sest tal puudub sõidukaart taksoveoks ning ta kasutab taksotunnuseid matkivaid eraldusmärke.
Piraatsõiduk matkib tavaliselt tavataksot, kasutades taksodele omaseid eraldusmärke. Paraku kaasneb sõiduteenusega ebaproportsionaalselt suur arve.
Mupo märgib, et kui arve läbitud vahemaa eest on liiga suur, siis tuleb see vaidlustada ja keelduda arve maksmisest ning tekkinud olukorrast teavitada mupo korrapidajat telefonil 14 410.
Mupo soovitab enne taksosse istumist veenduda, kas taksol on nähtaval kohal kliendipoolsel küljeaknal ja sõiduki kindalaekal/esipaneelil kehtiv hinnakiri ning kas seal kuvatav hind on teile vastuvõetav.
Soovitav on enne sõidukisse istumist küsida juhilt orienteeruv reisi maksumus. Kui sõidukil puudub taksomeeter või juht ei väljasta taksomeetrist tšekki, siis on teil õigus maksmisest keelduda.
Tallinna linnavolikogu poolt 15. oktoobril 2015 vastu võetud määruse "Tallinna taksoveonõuded" kohaselt ei tohi takso sõidualustustasu olla rohkem kui 5,50 eurot, sõidukilomeetri hind ei tohi ületada 1,10 eurot ja ajatasu ei tohi ületada 24,20 eurot tunnis. | Mupo hoiatab Tallinnas tegutsevate piraattaksode eest | https://www.err.ee/635012/mupo-hoiatab-tallinnas-tegutsevate-piraattaksode-eest | Tallinna munitsipaalpolitsei hoiatab pealinnas tegutsevate piraattaksode eest, millega sõitmisel võivad kaasneda suured arved. |
Pingilt sekkunud, ent kohtumise lõpuks 27 minutit platsil viibinud eestlane tabas väljakult teele saadetud 13 viskest 8 ning tõi oma meeskonna parimana 21 punkti, kirjutab Õhtuleht.
Lisaks võttis Paasoja neli lauapalli, jagas kaks korvisöötu ning sooritas kaks vaheltlõiget. | Paasoja oli Rumeenia liiga avamängus oma klubi resultatiivseim | https://sport.err.ee/635011/paasoja-oli-rumeenia-liiga-avamangus-oma-klubi-resultatiivseim | Mullu Rapla ridades Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedali kaela saanud ning suvel Rumeeniasse siirdunud Martin Paasoja jätkab seal samasuguse hooga nagu Maarjamaal. Hooaja avamängus aitas mees oma leivaisa Craiova 91:74 võidule. |
Brescia eest juba 1995. aastal debüteerinud Pirlo esindas karjääri jooksul ka Milano Interit, AC Milani ning Torino Juventust. Neljal korral tuli Pirlo Itaalia meistriks ning sai 2003. ja 2007. aastal taeva poole tõsta ka Meistrite liiga karika.
"On minu aeg [lõpetada]," tunnistas Pirlo La Gazzetta dello Spordile. "Ma ei saa treenida nii nagu tahaksin, sest minu keha tabavad pidevalt mingid probleemid. Minu vanuses, aitab sellest. 38-aastasena on õige anda võimalus noorematele mängijatele. Ma ei ole vihane, ma hakkan millegi muuga tegelema."
Itaalia koondise eest mängis Pirlo 116 kohtumises ja lõi neis 13 väravat. 2006. aastal sai Pirlo kaela maailmameistrikulla ning valiti ka MM-finaali parimaks mängijaks. | Itaalia jalgpallilegend riputab detsembris saapad varna | https://sport.err.ee/635007/itaalia-jalgpallilegend-riputab-detsembris-saapad-varna | 38-aastane itaallane Andrea Pirlo teatas täna, et kui tema leping New York Cityga detsembris lõppeb, saab ühtlasi otsa tema sportlaskarjäär. |
A-festivalil saab näha nii füüsilist teatrit ("Põhjamaine paine", Tartu Üliõpilasteater ja "Muinasjutt", Peterburi liikumisteater D.O.M), absurdikomöödiat Eugene Ionesco sulest ("Kiilaspäine lauljatar", Polygoni Teatrikool), Shakespeare’i tragikoomilist rännakut raevuka tormi ajendil ("Torm", Linnutee stuudio-laboratoorium, Orjoli kultuuriinstituut), Jack Londoni kõrtsilugu ("Jack", Moskva autoriteater "Eskiisid ruumis") ning apokalüptilist vaatlust kirsiaia hävitamise hetkest (Tšehhovi "Kirsiaia" tõlgendused – Läti Jelgava üliõpilasteater ning Belgia Kuningliku Ülikooli üliõpilasteater).
Festivali avalavastuseks on valitud Berliinist pärit trupi ProtokollB "mets/masin/tapamaja-palve", kus näitlejad Fabian Neupert ja Richard Gonlag püüavad ellu jääda maailmas, mis on täis armastust ja sõda.
Varasemast teisiti on A-festivalil kaks samast lavastusprotsessist lähtuvat etendust, mis oma nüanssides loovad terviklikkuse, küsides, mis juhtub pärast kirsiaia hävitamist. Tartu Üliõpilasteatri kunstiline juht ja lavastaja Kalev Kudu on alustanud protsessi "Kirsiaia" lõpuhetkest, mis toob lavale maailmalõpuhõngu. 2016.–2017. aasta jooksul valmis Kudu käe all Anton Tšehhovi "Kirsiaed" nii Gruusias, Belgias kui ka Lätis. Festivalil etenduvad kaks versiooni, mida saab vaadata 13. ja 14. oktoobril.
Festivali lõpetab Moskva autoriteater "Eskiisid ruumis" Jack Londoni kirjutiste ainetel interaktiivne lavastus "Jack". Selleks etenduseks muutub Tartu kohalik pitsarestoran Ruunipizza kõrtsiks – publik istub laudade taga, baarileti ääres, heinarullidel. Publik pole lihtsalt vaikse pealtvaataja rollis, vaid on selle loo tähtis osa. Nagu igas kõrtsis, saab ka siin tantsida, kakelda ja loomulikult – napsi võtta.
Kõrvalprogrammis toimub enne festivali algust, 7.–11. oktoobril Belgia Kuningliku Üliõpilasteatri lavastaja Alain Chevalieri meistriklass, mille põhifookus on Heiner Mülleri postdramaatilisel tekstil "Herzstück". Koolituse keskel vahetavad grupid omavahel tõlgendusi, analüüsitakse vastastikku erinevaid tekstitõlgendusi ja mängitakse neid tõlgendusi üksteisele ette. Meistriklassi tulemust saab näha A-festivalil laupäeval, 14. oktoobril. | A-festival toob Tartusse lavastusi Saksamaalt, Venemaalt, Lätist ja Belgiast | https://kultuur.err.ee/635006/a-festival-toob-tartusse-lavastusi-saksamaalt-venemaalt-latist-ja-belgiast | 12.–15. oktoobrini toimub Tartu Üliõpilasteatri korraldatud rahvusvaheline A-festival. Kuuendat korda toimuvale festivalile on kutsutud lavastused Saksamaalt, Venemaalt, Lätist, Belgiast ja Eestist. |
Tarvis edestas Tarmo Neemelat 16 sekundiga ja Mick Kenneth Krõmmi 1.10-ga. Naiste arvestuses oli kiireim Iiris Takel, kellele järgnesid Elle Leppik (+2.35) ja Anneliis Puu (+3.49).
Cyclo-crossi ratturite kategoorias moodustasid meeste esikolmiku Maario Silm, Gary Kevin Krõm ja Reio Kivimägi. Fatbike'ide arvestuses võidutses Margus Malva, teine oli Kalle Takel ja kolmas Veiko Viira. Naistest oli parim Kadri Kangur. EventRent elamussõitude sarja lõpetab täna sõidetav Emmaste rattamaraton. | Busland öösõidu võitis Peeter Tarvis | https://sport.err.ee/635002/busland-oosoidu-voitis-peeter-tarvis | EventRent elamussõitude sarja viienda etapi, Kõpu tuletorni juures peetud Busland öösõidu võitis mägiratturite arvestuses Peeter Tarvis. |
Linda Line teenindab Tallinna-Helsingi liini Linda Line Expressi kaubamärgi all, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Kahe riigi pealinnade vahet sõidab kiirkatamaraan Karolin.
Tugev tuul seiskas laevaliikluse nii Kihnu kui ka Manilaiu liinil.
Liini opereeriv Kihnu Veeteed tühistas reisiparvlaeva Kihnu Virve väljumise kell 14.30 Munalaiust Kihnu.
Tühistatud on ka järgmine väljumine Manilaiult Munalaidu kell 12.30.
Õhtuste väljumiste seis Kihnu liinil selgub kella kell 15 ja laevafirma palub jälgida kodulehel olevaid teateid. | Linda Line'i jättis ära väljumised Tallinnast ja Helsingist | https://www.err.ee/635001/linda-line-i-jattis-ara-valjumised-tallinnast-ja-helsingist | Tallinna-Helsingi liini kiirlaevaga teenindav Linda Line jättis pühapäeval tehnilistel põhjustel kell 12 väljumise Helsingist, kell 10 ei väljunud laev ka Tallinnast. |
Põhja-Korea pole peatanud oma tuumaprogrammi, nagu lepiti kokku kuuepoolsetel kõnelustel Jaapani, Hiina USA, Venemaa ja Lõuna-Koreaga, ütles Abe teledebatis suurte erakondade liidritega.
"Nad kasutasid dialoogi raamistikku selleks, et aega võita ja oma tuumatehnoloogiat arendada," ütles Abe. "Selle tulemusena on nende tuumavõimekus jõudnud praegusele tasemele ja me ei saa lasta ennast nende poolt uuesti petta," ütles Jaapani peaminister.
Abe ei kommenteerinud otseselt USA presidendi Donald Trumpi nädalavahetusel tehtud avaldust Twitteris.
"USA presidendid ja nende administratsioonid on pidanud Põhja -Koreaga läbirääkimisi 25 aastat, sõlmitud on lepinguid ja makstud tohutuid summasid. See ei ole kuidagi toiminud ja kõiki lepinguid on rikutud juba enne, kui tint nendel kuivanud. USA läbirääkijaid on lollitatud. Kahju, kuid toimib vaid üks asi," kirjutas Trump salapäraselt.
Abe sõnul toetab Jaapani praegune valitsus USA hoiakut, et tarvis on rohkem survet ning et kõik võimalused on laual.
Põhja-Korea on üks peateemadest Jaapani parlamendivalimistel 22. oktoobril. | Abe: Jaapan toetab USA-d Põhja-Korea survestamisel | https://www.err.ee/635000/abe-jaapan-toetab-usa-d-pohja-korea-survestamisel | Jaapan toetab USA hoiakut Põhja-Korea suhtes ja Pyongyangi survestamist selle tuumaprogrammi tõttu, sõnas Jaapani peaminister Shinzo Abe pühapäeval. |
Costa Rica teadis mängu alustades, et viigipunkt viiks nad MM-ile ning seda meeles hoides ka mängiti. Kaitsest lähtunud kodumeeskond pidi aga 66. minutil palli siiski oma võrgust välja korjama, kui Eddie Hernandeze tugev pealöök Hondurase ette viis.
Peakohtunik lisas mängule kuus üleminutit ning 90+5. minutil jõudiski sihile Kendall Waston, kes lõi peaga väravasse Bryan Ruizi tsenderduse.
"El Mundial! El Mundial! El Mundial!" How Waston's goal sounded on Teletica: pic.twitter.com/9aYOsc6pAw
— Jon Arnold (@ArnoldcommaJon) October 8, 2017
Viik tähendab, et Costa Ricast sai Mehhiko järel teine koondis, kes Põhja- ja Kesk-Ameerika tsoonist edasipääsu kindlustanud. CONCACAF-i tsoonis on viimasel otse MM-ile viival kolmandal kohal oleval USA-l 12 punkti, Panamal neljandana ja Hondurasel viiendana kümme silma. Neljas koht viib play-off'i Aasia tsooni play-offi võitja vastu, viies jääb finaalturniirilt eemale.
Viimases voorus mängivad Honduras - Mehhiko, Panama - Costa Rica ning punane latern Trinidad ja Tobago võõrustab USA-d. | VIDEO | 90+5. minuti värav viis Costa Rica MM-ile ja mängijad ekstaasi | https://sport.err.ee/634998/video-90-5-minuti-varav-viis-costa-rica-mm-ile-ja-mangijad-ekstaasi | Costa Rica jalgpallikoondis teenis laupäeva õhtul toimunud MM-valikmängus Hondurase vastu dramaatilise viigipunkti ning kindlustas koha järgmisel suvel Venemaal toimuvale finaalturniirile. |
Võitjate kasuks viskasid kaks väravat Aleksandr Rabotinski ja Georgi Vassiljev ning ühe Nikita Puzakov, Aleksandr Kuznetsov (1+2), Pavel Kulakov (1+2), Ilja Iljin (1+2), Aleksandr Bogdanov (1+3), Maksim Anohhin ja Artjem Rõbakov. Aleksandr Saprõkin teenis kolm söödupunkti.
HC Vipersi poolel tegi kübaratriki Konstantin Ljubobratets, kaks väravat viskas Leonid Boguslavski. Kaks söödupunkti said kirja Sergei Novikov, Artur Motskevitšius ja Jegor Romanov.
Mõlemad meeskonnas kasutasid mängus kahte väravavahti. HC Vipersi puurilukud Roman Šumihhin ja Nikita Galotin tõrjusid kahepeale 30 vastaste pealeviset, Narva PSK kollkiprite Anatoli Sizovi ja Dmitri Rovda saagiks langes kokku 41 litrit.
Tabeliseis: Narva PSK 6 (2), HC Viking 3 (1), Tartu Kalev-Välk 0 (1), HC Vipers 0 (2).
Järgmisel laupäeval, 14. oktoobril on kavas kaks kohtumist. Kell 18.00 mängivad Tartu Lõunakeskuse jääväljakul seni kaotusi tunnistanud Tartu Kalev-Välk ja HC Vipers ning kell 20.10 Tondiraba jäähallis hooaega võitudega alustanud HC Viking ja Narva PSK. | Narva PSK alistas hoki meistriliigas HC Vipersi | https://sport.err.ee/634995/narva-psk-alistas-hoki-meistriliigas-hc-vipersi | Koduses jäähoki meistriliigas alistas tiitlikaitsja Narva PSK Tondiraba jäähallis Tallinna HC Vipersi 11:5 (3:1, 5:1, 3:3) ning tõusis kuue punktiga ainuliidriks. |
Citroenil sõitev britt Kris Meeke võitis kolmanda kiiruskatse järjest ning suurendas üldedu M-Spordi meeste Sebastien Ogier' ning Ott Tänaku ees vastavalt 23,9 ja 25,7 sekundile.
Kell 12.30 saab ETV2 vahendusel kaasa elada Kataloonia ralli lõpplahendusele, kui eetris on rallistuudio ja power stage. | VIDEO | Kataloonia ralli 16. katse täispikkuses | https://sport.err.ee/634994/video-kataloonia-ralli-16-katse-taispikkuses | Laupäeva pärastlõunal Kataloonia MM-rallil sõidetud 16. kiiruskatsele sai otsepildis kaasa elada ka ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel. |
Hortus Musicuse “Väravatorni” sarja kõrval polegi kontserdiorganisatsioonidel pikka aega sedalaadi seeriat olnud.
“Silmitsi Bachiga” avakontsert Kadrioru lossis jättis suurepärase mulje. Peaesineja oli klavessinist Reinut Tepp ning kavas mitu prelüüdi ja fuugat “Hästitempereeritud klaviirist”, sekka ka üks varasem Bachi selle žanri teos, ülivirtuoosne prelüüd ja fuuga a-moll.
Tunnipikkuse kontserdi lõputeos oli küllaltki harva esitatav kontsert klavessiinile, flöödile, keelipillidele ja basso continuo ’le, kus Tepiga koos musitseerisid Reet Sukk (flööt), Anete Ainsaar, Mari Targo ja Elo Tepp (barokkviiul), Arvo Haasma (barokkvioola), Egmont Välja (barokktšello) ning Regina Udod (kontrabass). Kava oli süvenemise ja hoolega valitud. Ühe allhoovusena oli sinna peidetud ka esitatavate teoste helistikkudest b-a-c-h moodustuv helilooja nimi. Võluv signatuur, teades, et Bach armastas oma teostesse samuti sümboleid peita.
Kontserdi suur lisaväärtus oli sarja kuraatori Toomas Siitani kontserdi alguses kuulajaile antud lühiloeng, mis avas kõnelejale omaselt sügava eruditsiooni ja elavusega HTK ja kontserdi loomise tagamaid.
Reinut Teppi muusikuna olen juba mõnda aega imetlenud, kuigi kahjuks ei ole olnud võimalust teda just sageli solistina kuulda. Tal on väga hea maitse, mis klavessiinimängus ei tähenda just vähe, sest sellest sõltub ornamentika ja artikultatsiooni valik – olulised elemendid, mis sellel pillil esituse elama panevad ja isikupäraseks muudavad. Tema asjatundlikkus ja pühendumus on muljetavaldav; kõik, mida ta esitajana puudutab, muutub elavaks, omandab värvid ja toob ajastud nagu praegusesse hetke. Siinkohal braavo esitajale ja sarja loojale!
Ilmunud ajakirjas Muusika nr 10 2017 | Arvustus. Eesti Kontserdi uus vanamuusikasari "Silmitsi Bachiga" | https://kultuur.err.ee/634990/arvustus-eesti-kontserdi-uus-vanamuusikasari-silmitsi-bachiga | Eesti Kontserdi uue hooajaga tutvudes leidsin sealt mitu uut põnevust äratavat sarja. Neist üks kannab pealkirja “Silmitsi Bachiga” ning sarja ideeks on esitada ammendamatu muusikalätte Johann Sebastian Bachi teoseid meie arvukate vanamuusikute esituses. |
"Selliste operatsioonidega suurendame navigatsiooniohutust oma laevateedel, tagamaks turvalisema keskkonna meie elanikkonnale," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.
Operatsioonil osalevad miinijahtijad Ugandi ja Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Wambola ning mereväe laevastiku tuukrigrupp - kokku ligi 100 tegevväelast ning ajateenijat.
Eesti merealadel on viimastel aastakümnetel nii siseriiklikult kui rahvusvahelise koostöö tulemusena identifitseeritud ja kahjutuks tehtud üle 1200 meremiini ja muu lõhkekeha.
Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid võimalikke riske, muutes sellega mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule. | Väinamerel algab mereväe operatsioon | https://www.err.ee/634992/vainamerel-algab-merevae-operatsioon | Esmaspäeval algab Väinamerel reedeni kestev Eesti mereväe laevastiku operatsiooni, mille käigus kaardistatakse merepõhja ning kontrollitakse maailmasõdade-aegsete miiniväljade alasid. |
Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi sõnul on on Eestimaa sportlike perekondade tunnustamise eesmärk näidata perega koos sportimise tähtsust. „Regulaarne liikumisharrastus saab alguse kodust. Vanemate elurütm annab ka lastele eeskuju ning aitab juurutada elukestvaid liikumisharjumusi. Sageli ei puuduta aga kodune liikumisharrastus vaid pereliikmeid, vaid innustab laiemalt kogukonda. Eestimaa sportlike perekondade tunnustamisega tänamegi just selliseid perekondi, kes on oma sportimisarmastusega eeskujuks,“ lausus Lusmägi.
Tänavu teenisid Eesti sportliku pere tunnustuse perekonnad 14 maakonnast:
Perekond Paalberg Harjumaalt. Paalbergid on edukas näide sellest, kuidas pere toel on võimalik omandada väga hea haridus ja saavutada samal ajal spordis kõrgeid tulemusi. Suusatamisega tegelenud isa ning ema suunamisel ja toel lõpetas poeg Pent väga heade tulemustega gümnaasiumi, omandab kõrgharidust ja lööb kaasa Harjumaa, kodukoha ja üleriigilistel spordiüritustel, tütar Epp õpib Tallinna Reaalkoolis ja ning võitis 2017. aastal Eesti naiskonna koosseisus suusaorienteerumise MM-il pronksmedali. Pere peamine armastus on suusasport, isa tegutseb ühiskondlikus korras ka Eesti koondise määrdemehena. Ka oma kodukoha Loksa linna ja Kuusalu vallas asuva „suusatajate meka“ Kolgaküla arendamisel lüüakse terve perega kaasa.
Perekond Saarnak Hiiumaalt. Pereisa Siim, pereema Marge ning lapsed Steven, Kevin ja Emili võtavad aktiivselt osa rahvaspordiüritustest – tegelevad aktiivselt võrkpalli, jalgrattasõidu ja jalgpalliga ning toetavad ka teisi spordi tegemise juures. Samuti lüüakse kaasa spordiürituste korraldamisel.
Perekond Viljaste Ida-Virumaalt. Pereisa Ivar, pereema Sirje ja poeg Kristo on aastaid aktiivselt tegelenud petanki harrastamisega ja saavutanud häid tulemusi nii Eesti meistrivõistlustel kui ka väljaspool Eestit, lisaks on pereisa kanda petankiürituste koordineerimine Ida-Virumaal.
Perekond Jäätma Järvamaalt. Kuusteist aastat tagasi lõid atesteeritud treenerid Maarika ja Erki Türi Vibukooli, kust on sirgunud ridamisi Eestis ja rahvusvahelisel tasandil edukaid sportlasi, kelle nimel on ka paljud Eesti rekordid. Peres kasvab kolm last, kes kõik on nakatunud vibulaskmise pisikuga. Tütred Lisell ja Mariel ning poeg Robin on mitmekordsed Eesti meistrid nii oma kui täiskasvanute klassides ning nende nimel on rohkelt Eesti rekordeid.
Perekond Väljaots Jõgevamaalt. Pereisa Vallo on kehalise kasvatuse õpetaja ning juhendab ka algklasside spordiringi, korvpalli-ja kergejõustikuringe, korraldab piirkondlikke laste jooksu-ja rattavõistlusi, matkapäevi ja spordiviktoriine. Lisaks külastab ta huvilistega Eesti meistrivõistluste korvpallimänge ja veab spordiklubi Contrat. Suur hulk nädalavahetusi kulub laagrite korraldamisele, mõned isegi toimuvad tema kodutalus. Lisaks kõigele on Vallo tubli spordikohtunik. Pereema Eda ning lapsed Eveliis, Annaliisa ja Joosep on kõikides nendes ettevõtmistes tublid abilised organiseerimisel ja võistlemisel. Lapsed võistlevad maakonna meistrivõistlustel väga mitmetel spordialadel ning ka vabariiklikel võistlustel.
Perekond Uspenski Läänemaalt. Isa Aap on treener maadlusklubis Dünamo, sealjuures on tegemist kümnekordse Eesti meistriga maadluses, samuti on ta võitnud sumos MM-i kaks hõbedat, kaks pronksi ja EM-i kolm pronksmedalit. Pereema Kristiine on edukalt võistelnud firmaliigas ja kuulub linna esindusnaiskonda korvpallis. Pojad Robin ja Kevin tegelevad samuti aktiivselt spordiga. Robin saavutas tänavu 15-aastaste Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses 3. koha ja Kevin 8. koha. Poisid saavutasid 2016. aastal ka Läänemaa noorte basseinitriatlonis 2. (Kevin) ja 3. koha (Robin), mõlemad poisid on olnud ka tublid sportlased noortekotkaste võistlustel. Tütar Kertu on Läänemaa Ühisgümnaasiumi tüdrukute korvpalli tiimi liige, kellega võideti mullu Läänemaa Koolispordi Liidu korvpalli meistrivõistlustel teine koht. Samuti esindas Kertu Haapsalu linna Otepääl toimunud Eesti linnade talimängudel. Tütar Kata Ria on Läänemaa Spordikooli kergejõustiklane, kes saavutas 2016. aastal Läänemaa järelkasvuvõistlustel kergejõustikus oma vanuseklassis 3. koha.
Perekond Penek Lääne-Virumaalt. Pereisa Hennik on liikumissarja „Terve Rakvere Liigub“ eestvedaja, samuti harrastab ta aktiivselt korvpalli ja osaleb perega ühiselt jooksuvõistlustel nii Eestis kui ka kaugemal. Pereema Merle on kergejõustikuklubi ViKe vabatahtlik ning teda võib näha enamustele noorte spordivõistlustel kas rajakohtunikuna või sekretariaadis panustamas. Tütred Eliis ja Kaileen on medalistid erinevatelt kergejõustiku meistrivõistlustelt. Selles peres on vanemad süstinud spordipisikut ja tervislikke eluviise nii oma lastesse kui ka läbi liikumissarja „Terve Rakvere liigub“ kogu maakonna inimestesse.
Perekond Raudkeppid Põlvamaalt. Raudkeppide pere on oma kodukohas Värskas eeskujuks ja aktiivseks eestvedajaks paljudes ettevõtmistes, olgu see siis klubitasemel, vallasisene või vallapiire ületav. Isa Einar tegeleb orienteerumise, võrkpalli, suusatamisega ja kõikide spordialadega, kus vaja/võimalus kaasa lüüa, ning käib koos tütre Emily’ga rogainidel. Samuti tegeleb Einar aktiivselt spordivõistluste korraldamisega (IT orienteerumises, rannavolled jne). Ema Signe kannab tervise eest hoolt tervisekõndi tehes ja suvel rattaga sõites. Signe on lasteaiakasvataja ning saab täiendavat koormust rüblikutega päevad läbi ringi möllates. Tütar Emily on Eesti orienteerumisjooksu koondise liige ja seab kõrgemaid sihte tulemusspordis, aktiivselt tegeleb ka teiste spordialadega (suusatamine, võrkpall, rattasõit, jooksuvõistlused, rogainimine). Tütar Kaisa on olnud pikka aega Eesti koondise liige orienteerumises ning tegeleb samuti aktiivselt ka teiste spordialadega. Tütar Liisa on aktiivne jooksuharrastaja, võõrad pole orienteerumine, suusatamine, rattasõit.
Perekond Rahuoja Raplamaalt. Isa Tarmo on võrkpallitreener ja Kabala Spordimaja juhataja, ema Kaire on saalihoki mängija Kaitseliidu Rapla Maleva naiskonnas, tütar Ragne on U16 vanuseklassi 2017. aasta Eesti meister, U16 noortekoondise liige ja tubli koolisportlane, poeg Ranel on võrkpalli U12 Eesti meistrivõistluste hõbemedaliomanik ja aktiivne koolisportlane. Pisitütar Rahel pole veel ühte kindlat ala valinud, aga on osalenud paljudel lastejooksudel.
Perekond Saar Saaremaalt. Pereisa Janek on Saare maakonna lauatennise esireket ja spordiklubi Anto lauatennisetreener, poeg Kevin mängib Pärnu Võrkpalliklubis ning poeg Alari Rakvere Võrkpalliklubis ja FC Kuressaares.
Perekond Pind Tartumaalt. Pereema Katre on kehalise kasvatuse õpetaja ja aktiivne spordikohtunik maakonna võistlustel ning koos abikaasa Lauriga tegeletakse sõudespordiga, suusatamise, jooksmise, jõusaalitreeningutega. Noorem poeg Rasmus tegeleb murdmaasuusatamise, jooksmise ja jalgrattaspordiga, vanem poeg Sander tegeleb jõukohaselt rahvaspordiga ja käib jõusaalis.
Perekond Luik Valgamaalt. Perekond Luik – isa Janek, ema Kristiina ning lapsed Mirell, Michell ja Isabell-Mary –on aastaid osalenud kohalikel liikumisseriaalidel (Matkad „Otsi Sõnu“), samuti kohalikel suusaseriaali etappidel ja matkadel. Osaletud on ka kevadistel jalgrattapühapäevade rattasõitudel. Mirell võistles mullu juunioride MM-il odaviskes, kus saavutas 11.koha, ja on Eesti MV-l medalivõitja. Isabell-Mary võitis mullu TV10 olümpiastardi omavanuste palliviskes I koha, Michell on võistelnud edukalt maakondlikel võistlustel. Isa ja ema aitavad kaasa oma pere laste osavõtule treeningutest ja võistlustest.
Perekond Adams Viljandimaalt. Perekonda kuulub kuus liiget - ema, isa ja neli last, kõik on väga aktiivsed Suure-Jaani valla sportlikes tegemistes ning sportlikuks eeskujuks nii oma kogukonnas kui ka suuremas piirkonnas. Suure-Jaani vallas korraldatavatel Lehola-Lembitu mängudel, kus võisteldakse igal aastal 20 erineval alal, on kõikidel aladel Adamsite perest keegi võistlustel osalemas. Lisaks on vanim perepoeg Erki Lehola-Lembitu mängude korraldamisel Kildu külade piirkonna koordinaator – tema tegevuse tulemusena on Kildu piirkond alati rohkearvuliselt esindatud ja saavutas mullu mängude üldvõidu. Samuti on ema Ene, tütred Egle ja Eveli, poeg Erki ja noorim poeg Ergo kuulunud valla esindusvõistkondadesse nii Eesti valdade suvemängudel, Roheliste Jõemaa mängudel kui ka Viljandimaa Sakala mängudel.
Perekond Kuragin Võrumaalt. Pereisa Valeri, pereema Kersti ning lapsed Karel ja Kaisa teenisid tunnustuse välja oma mitmekülgse sportimisega. Võrumaa Mängudel on nad kogu aasta aktiivselt kaasa teinud erinevatel spordialadel ja iseseisvatel liikumispäevakutel.
Koostöös maakondlike spordiliitudega valitud Eestimaa sportlikud pered saavad koos tunnustusega Eesti Olümpiakomiteelt preemiaks koguperekülastuse sel nädalavahetusel toimuvale Tallinn International Horse Show’le koos ööbimisega Hilton Tallinn Park hotellis. | EOK tunnustas Eestimaa sportlikke perekondi | https://sport.err.ee/634986/eok-tunnustas-eestimaa-sportlikke-perekondi | Eesti Olümpiakomitee tunnustas Eestimaa sportlikke perekondi, kelle valisid välja maakondade spordiliidud. |
Sirleaf astub tagasi, olles 12 aastat juhtinud Aafrika esimest vabariiki, kus möllanud kodusõjad aastail 1989-2003 ja ebolakriis 2014-2016 on pärssinud majanduskasvu ja jätnud Libeeria maailma vaeseimate riikide sekka.
Presidendiks püüdlevad 20 kandidaati, kelle seas on soosikud jalgpallitäht George Weah, ametisolev asepresident Joseph Boakai, kauaaegne opositsiooniliider Charles Brumskine ja karastusjookide miljonär Alexander Cummings.
Vaid üks naine on nende seas, kes üritavad võtta ameti üle Aafrika esimeselt valitud naisriigipealt. See on filantroop ja endine modell MacDella Cooper, kuid tema võimalused on nullilähedased, rääkisid AFP-le diplomaadid ja analüütikud.
Euroopa Liidu vaatlejaterühma juht ütles sel nädalal Monrovias, et Libeeria presidendi, asepresidendi ja esindajatekoja valimised on riigi demokraatliku protsessi jaoks otsustava tähtsusega test.
"Rahumeelne võimu üleminek ühelt valitud presidendilt teisele pole tähtis mitte ainuüksi Libeeriale, vaid eeskujuna kogu piirkonnale," märkis ta.
Selline üleminek oleks esimene pärast seitset aastakümmet riigipöördeid, atentaate ja eksiilis diktaatoreid.
Libeeria elustandard on üks maailma madalamaid ning see on olnud ka peamiseks valimiskampaaniate fookuseks.
ÜRO inimarengu indeksis on libeerlased 188 riigi seas 177. kohal. Maailmapanga äritegevuse lihtsuse edetabelis on Libeeria 190 riigi seas 174. kohal.
Mõned kandidaadid nagu telekommunikatsiooni ärimees Benoni Urey on kritiseerinud Libeeria sõltuvust välisabist, kuid Sirleafi väitel poleks ilma ÜRO programmideta olnud võimalik Libeeria jaoks vajalikke protsesse läbi viia.
Eelmiste presidendivalimiste ajal sai rahutustes surma kaks inimest. Sel aastal on aset leidnud ainult üks kokkupõrge Weah' ning Brumskine'i toetajate vahel.
Libeerias saab pühapäeval kella kaheksast hommikul kuni kella kuueni õhtul kohaliku aja järgi hääletada 2,1 miljonit valijat ning esimesed tulemused selguvad 48 tunni jooksul, teatas riiklik valimiskomisjon. | Libeerias valitakse uut presidenti | https://www.err.ee/634982/libeerias-valitakse-uut-presidenti | Libeerlased lähevad teisipäeval hääletuskastide juurde, et valida mantlipärija president Ellen Johnson Sirleafile, lootuses leida liider, kes annaks hoogu majandusele ja hoiaks alal habrast rahu. |
Dilam Yesim Taskin lõi küll seitsmendal minutil türklannad ette, kui pall Eesti väravavahi Sascya Assaku sõrmede vahelt väravasse lipsas, kuid ligi tund aega suutsid eestlannad selle peale taga nulli hoida, vahendab Soccernet.ee. Teisel poolajal tuli siiski kolm väravat veel ja koduturniir lõpetati 0:4 kaotusega.
Kaidi Jekimova hoolealused ise kolme mänguga väravat lüüa ei suutnud. Tšehhile kaotati avapäeval 0:8 ja Hollandile 0:9. | Eesti neiud tegid Türgi vastu koduturniiri parima esituse | https://sport.err.ee/634979/eesti-neiud-tegid-turgi-vastu-koduturniiri-parima-esituse | Koduse jalgpalli EM-valikturniiri lõpetasid Eesti U-17 neiud korraliku mänguga Türgi vastu, kuid mängu lõpuks oli skoor tablool siiski 0:4. |
Vox Clamantis oli publiku ees tähistamaks Eesti eesistumist Euroopa Liidu nõukogus ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Brüssel on mitme meie kultuuriga seotud ürituse keskpunktis kogu Euroopa Liidu eesistumise aja, 1. juulist kuni 31. detsembrini.
Ansambli Vox Clamantis kontsert toimus 7. oktoobri hilisõhtul Brüsseli Notre Dame de la Chapelle'i kirikus Chapelle'i väljakul. Eesti ansambli kava häälestus Brüsselis korraldatava keskaja ja varajase renessansimuusika nädalalõpufestivaliga "1453 – from one world to another" ning kandis sel puhul nimetust "Au Passage des temps" ("Aegade läbivoolus"). 1453. oli aasta, mil Konstantinoopol langes Ottomani impeeriumi kätte ning mil suri ka kuulus inglise helilooja John Dunstable (sünd. 1390). Nii tema kui ka kaks teist eile ettekandele tulnud varajase renessansiajastu franko-flaami heliloojat, Gilles Binchois (1400-1462) ja Johannes Ockeghem (1410-1497), olid oma aja kõige silmapaistvamate hulgas.
Kontsert kuulus veel kunstikeskuse sarja "Voices – Renaissance and Baroque", ning muidugi kahte meie kultuurile pühendatud sarja "Estonia Portrait" ja "Focus on Estonia". Vastavalt sellele ei viinud Vox Clamantis Brüsselisse ainult Eesti muusikat, vaid kõrvutas gregoriaani laulu ning varajast, 15. sajandi repertuaari meie tänapäevase tipphelilooja Arvo Pärdi muusikaga.
Õhtut alustasid kaks gregoriaani laulu "Domine exaudi" ja "Ave Maria", millele järgneb magister Perotinus Magnumi (c. 1160 - c. 1236) "Beata viscere". John Dunstable'ilt kõlab kaks pala, "Descendi in ortum meum" ning "Quam pulchra es". Dunstable'i kaasaegsetelt on ettekandel Gilles Binchois' "Amours merci" ja Johannes Ockeghemi "Mort, tu as navré de ton dard".
Kolm Arvo Pärdi teost lõpetasid kava: "Da pacem, Domine", "And One of the Varisees" ning "Gebet nach dem Kanon" (IX Ode suurteosest "Kanon pokajanen").
Jaan-Eik Tulve koostatud ja tema käe all esitatatav kava vajas seekord 15-liikmelist koorikoosseisu, Brüsselis laulavad naishäältest Anna Mazurtšak, Jaanika Kuusik, Merylin Poks, Miina Pärn, Kadri Hunt, Iris Roost, Maarja Helstein, meeshäältest Anto Õnnis, Sander Pehk, Sakarias Jaan Leppik, Lodewijk van der Ree, Taniel Kirikal, Ott Kask, Tõnis Kaumann ja Aare Külama. | Vox Clamantis esindas Eestit tähtpäevaüritustel Brüsselis | https://kultuur.err.ee/634976/vox-clamantis-esindas-eestit-tahtpaevauritustel-brusselis | Varajase ja nüüdismuusika ansambel Vox Clamantis astus Jaan-Eik Tulve juhatusel laupäeval üles Brüsselis kaunite kunstide keskuse Bozar (Palais des Beaux-Arts) sügisprogrammis. Ansambli ainus kontsert kuulub aga mitmesse sealsesse tähtpäeva- või festivalisarja. |
Vettel startis esireast koos MM-sarja üldliidri Lewis Hamiltoniga (Mercedes), enne tänast oli kahe mehe vahe sarjas 34 silma. Hiljem tuli aga välja, et sakslane läks rajale defektse süüteküünlaga ning viiendal ringil andis meeskond Vettelile teada, et mees peab sõidu pooleli jätma.
Not how we wanted today's fight to end... Here's to a proper scrap in the USA! ???? #JapaneseGP https://t.co/95q5U8XpZ2
— Mercedes-AMG F1 (@MercedesAMGF1) October 8, 2017
Hamilton suutis lõpuringidel Mercedese piloodi Max Verstappeni enda selja taga hoida, leides väikest abi ka Fernardo Alonsolt, kelle taha Verstappen jäi, ning võitis etapi hollandlase ees 1,211 sekundiga. Kolmas oli Verstappeni meeskonnakaaslane Daniel Ricciardo, kes kaotas britile 9,679 sekundit.
Soomlased Valtteri Bottas (Mercedes; +10,580) ja Kimi Räikkönen (Ferrari; +32,622) olid neljas-viies. Punktidele mahtusid ka Esteban Ocon ja Sergio Perez (Force India), Kevin Magnussen ja Romain Grosjean (Haas) ning Felipe Massa (Williams).
"Meil on sellel aastal veel võimalus [MM-tiitel võita]," sõnas Vettel pärast katkestamist Sky Sportsile. "Meeskond on hea, me areneme iga etapiga. Me oleme pettunud, aga peame puhkama ja järgmistel etappidel gaasi põhja suruma."
Neli etappi enne hooaja lõppu edestab Hamilton nüüd Vettelit 59 punktiga.
INITIAL CLASSIFICATION: Huge day for @LewisHamilton in the 2017 title race - he's now 59 points ahead of Sebastian Vettel #JapaneseGP???????? pic.twitter.com/evU0XWRZu8
— Formula 1 (@F1) October 8, 2017 | Tiitliheitlus on läbi? Vettel katkestas Hamiltoni võiduga lõppenud Jaapani GP | https://sport.err.ee/634973/tiitliheitlus-on-labi-vettel-katkestas-hamiltoni-voiduga-loppenud-jaapani-gp | Vormel-1 MM-etapil Jaapanis tabas suur tagasilöök esireast alustanud Ferrari pilooti Sebastian Vettelit, kes pidi viiendal ringil sõidu pooleli jätma. |
Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi. | Politsei tabas 19 joobes juhti | https://www.err.ee/634978/politsei-tabas-19-joobes-juhti | Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul üle Eesti kokku 19 joobes juhti. |
Puidet kuulus Jämtlandi algviisikusse, vahendab Delfi Sport. Eesti koondislase arvele kogunes 26 minutiga 11 punkti (visked väljakult 5/7), 7 lauapalli ja viis korvisöötu. Effektiivsuse näitajalt oli ta võitjate parim.
Järgmise kohtumise peab Jämtland 13. oktoobril, samuti koduväljakul. Siis on vastaseks Norrköping Dolphins. | Puidet ja Jämtland alustasid hooaega suure võiduga | https://sport.err.ee/634977/puidet-ja-jamtland-alustasid-hooaega-suure-voiduga | Eesti korvpallikoondislase Jaan Puideti koduklubi Jämtländ Basket tegi võimsa sissejuhatuse Rootsi meistriliiga põhiturniirile, kui koduväljakul alistati Nässjö meeskond 75:42. |
Kohtumise ainsa värava lõi Londoni Arsenali ääreründaja Alex Iwobi 73. minutil. Häid võimalusi oli nii Odion Ighalol, Victor Mosesel kui John Mikel Obil, kuid Zambia väravasuul seisnud Kennedy Mwenne tegi hea mängu. Palju võimalusi oli ka Zambial, üks neist leidis ka tee väravasse, kuid suluseisu tõttu jäi tabamus lugemata.
Nigeerial on enne viimast mänguvooru B-grupis 13 silma, teisel kohal olev Zambia jääb kuue punkti kaugusele.
Teised tulemused:
Maroko - Gabon 3:0
Cape Verde - Senegal 0:2
Guinea - Tuneesia 1:4
Liibüa - D.R. Congo 1:2
Kamerun - Alžeeria 2:0
Lõuna-Aafrika - Burkina Faso 3:1
Uganda - Ghana 0:0 | Nigeeria kindlustas esimese Aafrika koondisena koha MM-il | https://sport.err.ee/634975/nigeeria-kindlustas-esimese-aafrika-koondisena-koha-mm-il | Nigeeria jalgpallikoondis alistas eile toimunud MM-valikmängus Zambia 1:0 ning kindlustas esimese Aafrika koondisena koha järgmisel suvel Venemaal toimuvatele maailmameistrivõistlustele. |
Laane viskas 21 punkti (kaugvisked 3/5, kahepunktivisked 4/4, vabavisked 4/4). sama palju sai kirja tema meeskonnakaaslane Nikos Tsoutsos.
Lisaks jäi Laane arvele kolm lauapalli ja kaks resultatiivset söötu. Kahe nädala eest oli Laane Ethnikose resultatiivseim, kui karikasarja 1/64-finaalis alistati Amarousiou 74:62. | Laane suurepärane mäng aitas koduklubi hooaja avavõiduni | https://sport.err.ee/634972/laane-suureparane-mang-aitas-koduklubi-hooaja-avavoiduni | Eesti korvpallikoondislane Rait-Riivo Laane aitas oma koduklubi Pireuse Ethnikose Kreeka esiliiga hooaja avamängus 78:75 võiduni Kastoria üle. |
Kell 15.08 juhtus liiklusõnnetus Raplamaal Märjamaa vallas Ellamaa-Koluvere tee 11. kilomeetril, kus 35-aastane mees sõitis Volkswagen Passatiga teelt välja vastu puud. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.53 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Põlva-Reola tee 23. kilomeetril, kus 63-aastane naine jäi Ford Mondeo roolis magama, sõitis teelt välja kraavi ja paiskus vastu puud. Juht toimetati Põlva haiglasse.
Kell 17.57 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Aruvalla- Jägala maantee ja Haljava tee ristmikul, kus 15-aastane poiss sõitis motorolleriga Gilera Runner teelt välja. Rolleri juht toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Kell 20.21 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Punase tänava ja Smuuli tee ristmikul, kus 72-aastase mehe juhitud Toyota Auris põrkas kokku vasakpööret teinud Citroen C2-ga, mida juhtis 60-aastane naine. Citroeni juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 21.19 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Meremäe vallas Meremäe–Petseri maantee 1. kilomeetril, kus seni tuvastamata ja vastassuunda kaldunud sõiduauto sõitis üle alkoholijoobes ning ilma helkurita liikunud 25-aastase mehe jalalaba. Jalakäija toimetati Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli.
Kell 21.58 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Leisi vallas Laadjala- Karja maantee 26. kilomeetril, kus Citroen Jumperit juhtinud alkoholijoobes ja vastava kategooria juhtimisõiguseta 30-aastane mees kaldus sirgel teelõigul vastassuunavööndisse ning sõitis teelt välja vastu puud. Juht toimetati Kuressaare haiglasse kontrolli.
Kell 1.15 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Navi-Väimela tee 1. kilomeetril, kus alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta 17-aastane noormees sõitis Volkswagen Passatiga lauges paremkurvis paremale teelt välja vastu puud. Juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli. | Liikluses sai viga seitse inimest | https://www.err.ee/634971/liikluses-sai-viga-seitse-inimest | Laupäeval ja ööl vastu pühapäeva juhtus üle Eesti seitse raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku seitse inimest. |
VAATA | Jalgpalli MM-valikmängude tipphetked, 9. voor | https://sport.err.ee/634970/vaata-jalgpalli-mm-valikmangude-tipphetked-9-voor | None | |
Nelly ehk õige nimega Cornell Iral Haynes Jr. võeti kinni kell 04.37 kohaliku aja järgi.
Auburni politsei eestkõneleja Steve Stockeri sõnul helistas naine hädanumbrile 911 ja teatas seksuaalrünnakust. Nelly oli enne seda andnud kontserdi Auburni lähedal.
Muusiku advokaat kinnitas, et mees lükkas süüdistused tagasi.
Nelly on võitnud kolm muusikaauhinda Grammy ja kandideerinud 12 korral. Muusiku vast tuntumad palad on "Hot in Herre" ja "Dilemma". | Ühendriikides pidas politsei vägistamiskahtlusega kinni räppmuusik Nelly | https://www.err.ee/634968/uhendriikides-pidas-politsei-vagistamiskahtlusega-kinni-rappmuusik-nelly | USA politsei pidas laupäeva varahommikul kinni räppmuusik Nelly, kui üks naine teatas, et mees vägistas ta oma tuuribussis, teatas kohalik meedia. |
Meediakanali andmetel leiti mõrtsuka hotellitoast käsitsi kirjutatud arvutusi, kuhu peaks sihtima ja kuidas parandada tulistamise täpsust, et hukkunuid oleks võimalikult palju.
Abišerif Kevin McMahilli sõnul pole aga endiselt leitud midagi, mis annaks selgust rünnaku motiivide osas.
Meediakanali ABC Newsi andmetel usuvad võimuesindajad siiski üha rohkem, et Paddock kannatas mingit laadi tõsiste vaimuhäirete all, mida polnud diagnoositud.
Pensionil olnud mõrvari varanduseks on hinnatud rohkem kui kaks miljonit dollarit. New York Timesi andmetel käis varem raamatupidajana töötanud mees viimati tööl umbes 30 aastat tagasi ja elas muretut elu.
Sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) propagandakanal Amaq on väitnud, et Paddock oli nende "võitleja". FBI kinnitusel puuduvad aga esialgu igasugused andmed mehe sidemetest rahvusvaheliste terroriorganisatsioonidega.
Vend Ericu kinnitusel puudusid mõrvaril igasugused poliitilised- või ususidemed ja veendumused. Samuti polnud tal probleeme mõnuainetega ega vennale teadaolevalt ka vaimuhäireid. | Tõendid: Las Vegase tulistaja eesmägiks oli võimalikult suur ohvrite arv | https://www.err.ee/634967/toendid-las-vegase-tulistaja-eesmagiks-oli-voimalikult-suur-ohvrite-arv | Las Vegase massitulistaja Stephen Paddock arvutas paberil, kuidas saavutada võimalikult suur ohvrite arv, teatas laupäeval telekanal CBS viidates politsei informatsioonile. |
Eesti ja Norra vastutavad sel aastal ÜRO Julgeolekunõukogus Afganistani küsimuste eest ning riigid teatasid, et nõukogu peaks kogunema, et praegust olukorda arutada.
Kohtumine algab Eesti aja järgi kell 17.00 New Yorgis asuvas ÜRO peakorteris.
Kohtumisel annab ÜRO peasekretär Antonio Guterres nõukogu liikmetele ülevaate olukorrast Afganistanis.
Eesti välisministeerium oli juba varem teatanud, et Eesti peab liitlaste ja ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetega New Yorgis intensiivseid konsultatsioone, et kutsuda Afganistani teemal nii kiiresti kui võimalik kokku nõukogu erakorraline istung.
"Eesti jälgib kiiresti halvenevat julgeolekuolukorda Afganistanis tähelepanelikult ning peab küsimuse arutamiseks ja olukorrale lahenduste leidmiseks vajalikuks ÜRO julgeolekunõukogu erakorralist istungit," sõnas välisminister Eva-Maria Liimets.
"Sündmused Afganistanis on väga murettekitavad ning me peame sealset tsiviilelanikkonda toetama, vägivalla ja inimõiguste rikkumise lõpetamise nimel pingutama ja võimu jõuga ülevõtmise ühemõtteliselt hukka mõistma. Julgeolekunõukogul tuleb arutada viise, mis aitaksid olukorra rahumeelselt lahendada ning konflikti osapooltel Afganistani rahvast säästva võimujagamise kokkuleppeni jõuda," lisas Liimets.
Eesti ja Norra on 2021. aastal ÜRO julgeolekunõukogus Afganistani teemahoidjad. ÜRO Julgeolekunõukogus räägitakse parasjagu läbi ka septembris pikendamisele tulevat UNAMA (United Nations Assistance Mission in Afghanistan) mandaati. | ÜRO Julgeolekunõukogu erakorraline istung toimub esmaspäeval | https://www.err.ee/1608307989/uro-julgeolekunoukogu-erakorraline-istung-toimub-esmaspaeval | ÜRO Julgeolekunõukogu Afganistani teemahoidjad Eesti ja Norra teatasid, et nõukogu peaks kiiremas korras kogunema. Kohtumine toimub esmaspäeva õhtul kell viis. |
Giorgi oli pühapäevases finaalis ligi tund ja 45 minutit kestnud mängu järel 6:3, 7:5 üle maailma kuuendast reketist, tšehhitarist Karolina Pliškovast.
29-aastane itaallanna mängis esmakordselt nii kõrgetasemelise turniiri finaalis, varem polnud ta WTA 1000 turniiridel neljandast ringist edasi jõudnud.
Giorgi karjääri parimaks edetabelikohaks on 2018. aasta oktoobris saavutatud 26. positsioon, kuid pärast seda tema vorm langes ja ta lõpetas järgmise aasta edetabeli 98. real.
Enne käesolevat suve alistas itaallanna maailma edetabeli 20 parema sekka kuuluva tennisisti viimati tunamullu septembris, ent viimase kahe kuu jooksul on ta lisaks kolmele Pliškova vastu võetud võidule alistanud ka Arina Sabalenka, Jennifer Brady, Elise Mertensi ja Petra Kvitova. Viimasest 20 mängust on Giorgi võitnud 16. | Suurepärases hoos maailma 71. reket sai karjääri tähtsaima turniirivõidu | https://sport.err.ee/1608308106/suureparases-hoos-maailma-71-reket-sai-karjaari-tahtsaima-turniirivoidu | Kanadas Montrealis toimunud kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiri võitis Itaalia esireket Camila Giorgi (WTA 71.) |
Eelmisel nädalal 40. sünnipäeva tähistanud Federer käis mullu kahel põlveoperatsioonil, kuid tänavu andis vigastus Wimbledoni slämmiturniiril taas tunda.
"Pärast seda, kui end muruhooajal vigastasin, olen arstidega teinud mitmeid uuringuid. Paraku ütlesid nad mulle, et selleks, et end pikemas perspektiivis paremini tunda, pean minema operatsioonile," rääkis šveitslane oma Instagramis.
"Olen mitu nädalat karkudel ning tennisest eemal mitu kuud. See saab olema raske, aga samas tean, et see on õige otsus, sest tahan olla terve. Tahan jätta endale võimaluse võistluskarussellile naasta," lisas Federer.
Federer käis mullu lõikuslaual veebruaris ja mais, pärast seda on ta mänginud viiel turniiril, kõik tänavu. Viimati võistles ta Wimbledonis. "Olen realistlik; tean, kui raske on sellises vanuses minna järjekordsele operatsioonile. Aga tahan terveneda ja taastuda kindla eesmärgiga, kui olen veel tegevmängija," sõnas ta. | Federer läheb taas operatsioonile, kuid plaanib väljakutele naasta | https://sport.err.ee/1608308094/federer-laheb-taas-operatsioonile-kuid-plaanib-valjakutele-naasta | Šveitsi tenniselegend Roger Federer andis pühapäeval teada, et läheb järjekordsele põlveoperatsioonile ning peab mitmeks kuuks väljakutelt eemale jääma. |
Hollas – Soomets alistasid teel finaali veerandfinaalis 2:0 Liina Kaisi – Kadi Kalmu ning poolfinaalis samuti 2:0 Liisa-Lotta Jürgensoni – Laura-Liisa Maiste, kirjutab Volley.ee.
Finaalis olid Eesti esiduo vastaseks suurimad kodused konkurendid Renate Pikk – Juudit Kure-Pohhomov. Ka selle kohtumise võitsid Hollas – Soomets 2:0 (21:18, 21:11) ning kogu turniiri peale ei loovutatud vastastele geimigi.
Põnevas pronksimatšis alistasid U-20 vanuseklassi kuuluvad Liisa-Lotta Jürgenson ja Laura-Liisa Maiste alles U-18 vanuseklassi kuuluvad Karlotta Kattai – Grete Jürgensoni 2:1 (15:21, 21:15, 18:16). See oli Jürgensonile ja Maistele esimene täiskasvanute meistrivõistluste medal.
Meeste turniir oli väga tasavägine ja ettearvamatu, sest Kusti Nõlvaku – Mart Tiisaare puudumisel ühte suurt favoriiti polnud. Ka Eesti teisest duost oli esindatud üks liige, sest Dmitri Korotkov mängis koos Karl Rinaldoga.
Finaali jõudsid Urmas Piik ja Argo Arak ning Kaspar Pomerants ja Rauno Tamme. Tasavägises finaalis läks võitja selgitamiseks vaja kolme geimi ja lõpuks võtsid 2:1 (21:23, 21:13, 15:10) võidu Piik – Arak. Arak tuli seejuures esimest korda Eesti meistriks koguni 24 aastat tagasi ja viimati üheksa aastat tagasi, Piik võitis oma kauaoodatud esimese meistritiitli.
Poolfinaalis said Piik – Arak 2:0 jagu Kaarel Kaisist ja Rein Tiisaarest, Pomerants – Tamme olid 2:1 üle Dmitri Korotkovist ja Karl Rinaldost. Samuti kolmegeimiliseks kujunenud tasavägises pronksimatšis jäid lõpuks peale Kais – Tiisaar.
Meestest teenis turniiri MVP tiitli Kaarel Kais, naistest Liisa Soomets. | Juba eelmisel aastatuhandel Eesti meistriks kroonitud Argo Arak võitis taas tiitli | https://sport.err.ee/1608308085/juba-eelmisel-aastatuhandel-eesti-meistriks-kroonitud-argo-arak-voitis-taas-tiitli | Paides selgusid pühapäeval rannavõrkpalli Eesti meistrid, kui meestest krooniti võitjaks Urmas Piik ja Argo Arak ning naistest Heleene Hollas ja Liisa Soomets. |
Kallas kirjutas, et Afganistanis toimuvat kaost ning inimeste hirmu oma elude ja vabaduse kaotamise ees on äärmiselt raske vaadata igal demokraatlikus ühiskonnas elaval inimesel.
"Olulisim diplomaatiline siht on peatada inimõiguste rängad rikkumised ja vägivald. Mõistagi peame koos rahvusvahelise kogukonnaga vältima, et üksi jäetud riik ei muutuks terrorismi kasvulavaks ja seega ohuks meile endile. NATO-s arutame olukorda esmaspäeval ja loodetavasti koguneb lähiajal Eesti eestvedamisel sel teemal ka ÜRO Julgeolekunõukogu," sõnas peaminister.
Tema sõnul on oluline ei ei jäetaks maha neid, kes on Eestit Afganistanis aidanud.
"Selleks peavad EL-i ja NATO liikmesriigid ühiselt pingutama, see on meie moraalne kohus. Sel teemal on käimas arutelud liitlastega ja uuel nädalal Vabariigi Valitsusega," kirjutas Kallas. | Kallas: NATO arutab Afganistani olukorda esmaspäeval | https://www.err.ee/1608308082/kallas-nato-arutab-afganistani-olukorda-esmaspaeval | Peaminister Kaja Kallas teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et NATO arutab Afganistanis toimuvat olukorda esmaspäeval. |
Znotis võitis 40-kilomeetrise maratoni ajaga üks tund, kuus minutit ja 20 sekundit. Teise koha teenis Kaspar Kaljuvee (1:07.57) ja kolmanda Lauris Bitenieks (1:09.44). Snotis krooniti ühtlasi Läti ja Kaljuvee Eesti meistriks. Hõbemedali sai kaela üldarvestuses viiendana lõpetanud Gerth Kivima (1:10.58) ja pronksi kuuendana finišeerinud Mart Markus (1:11.01).
Esimese naisena finišisse jõudnud Undresti võiduajaks oli üks tund, 14 minutit ja üheksa sekundit. Pjedestaalile pääsesid veel Laura Jankovska (1:15.57) ja Patricija Elizabete Snikere (1:20.17). Eesti meistriks krooniti neljandana lõpetanud Tuuli Vaher (1:20.17), kes edestas Keiu Orast (1:24.10) ja Elisabeth Jõgit (1:29.23).
23,2-kilomeetrisel poolmaratonil teenis põneva võistluse järel esikoha Ralfs Konrads ajaga 47.18, edestades Rodrigo Saudinsi kahe ja Gustavs Vacietist kaheksa sekundiga. Naiste seas oli kiireim Anna Krumina (47.43).
Filter Rullituuri neljas ja ühtlasi viimane etapp toimub 29. augustil, kui peetakse Elva rulluisumaraton. | Rullituuri kolmandal etapil olid taas parimad lätlased | https://sport.err.ee/1608308076/rullituuri-kolmandal-etapil-olid-taas-parimad-latlased | Filter Rullituuri kolmandal etapil, Tallinna 10. Rahvasõidul pälvisid maratondistantsil esikohad Reinis Znotins ja Agate Priedite. Eesti meistriteks krooniti Kaspar Kaljuvee ja Tuuli Vaher. |
Otsus tuli suuremale osale opositsiooniparteidest jahmatusena.
"Kanadalased peavad otsustama, kuidas me lõpetame võitluse COVID-19-ga ning kuidas me (riigi) uuesti ja paremini üles ehitame. Alustades sellest, et teha ära vaktsineerimine, et omada inimeste toetust kuni selle kriisi lõpuni," lausus Trudeau. | Kanada peaminister kuulutas välja ennetähtaegsed valimised | https://www.err.ee/1608308070/kanada-peaminister-kuulutas-valja-ennetahtaegsed-valimised | Kanada peaminister Justin Trudeau kuulutas pühapäeval 20. septembriks välja ennetähtaegsed valimised, et taotleda uut mandaati riigi väljumiseks koroonakriisist. |
Eesti koondislase Maksim Paskotši koduklubi ainsa värava lõi 55. minutil soolorünnaku järel Heung-Min Son. Sealjuures ei kuulunud Tottenhami koosseisu Inglismaa koondise kapten Harry Kane, keda City soovib peatselt endi ridades näha.
Manchester City alustas hooaega eelmisel laupäeval, kui superkarikamängus jäädi 0:1 alla Leicesterile.
Päeva esimeses mängus oli West Ham võõrsil 4:2 üle Newcastle'ist. Külalismeeskonna eest tegid skoori Aaron Cresswell, Sain Benrahma, Tomaš Soucek ja Michail Antonio.
Esimese vooru järel on Premier League'i liidriks Manchester United, kes oli laupäeval 5:1 üle Leedsist. Neile järgnevad 3:0 võidu teeninud Chelsea ja Liverpool. | Tiitlikaitsja Man City kaotas ka liigahooaja avamängu | https://sport.err.ee/1608308067/tiitlikaitsja-man-city-kaotas-ka-liigahooaja-avamangu | Valitsev Inglismaa jalgpallimeister Manchester City alustas uut liigahooaega kaotusega, kui pühapäeval jäädi võõrsil 0:1 alla Tottenham Hotspurile. |
89 pealtvaataja ees toimunud kohtumist läks juba teisel minutil juhtima külalismeeskond Viljandist, kui Alex Matthias Tamme nime taha kanti omavärav.
Kaks minutit enne poolaja lõppu viigistas Kalju Kaspar Pauri väravast seisu ning kindlustas Aleksandr Kulinitši 65. ja Pavel Marini 71. minuti tabamuste toel kolm punkti.
Kolmanda järjestikuse võidu teeninud Kalju on 20 mänguga kogunud 35 punkti ja jääb kolmandal kohal olevast Paide Linnameeskonnast maha viie silmaga. Tulevikul on 17 punkti, mis asetab nad tabelis seitsmendale kohale.
Päeva esimeses mängus leppisid Pärnu Vaprus ja Paide suvepealinnas 1:1 viiki. | Kiirelt kaotusseisu jäänud Kalju sai siiski Viljandist jagu | https://sport.err.ee/1608308043/kiirelt-kaotusseisu-jaanud-kalju-sai-siiski-viljandist-jagu | Jalgpalli Premium liiga 20. voorus peeti pühapäeval kaks kohtumist, neist teises oli Nõmme Kalju 3:1 üle Viljandi Tulevikust. |
Soolosõitu teinud Mesi pälvis 117,5-kilomeetrises sportsõidus esikoha ajaga kaks tundi, 39 minutit ja 42 sekundit. Pelotoni rattur edestas 15 sekundiga Madis Mihkesli ja Vahur Valvast. Esimese kuue parema hulka jõudsid veel Romet Pajur, Gert Kivistik ja Aaron Aus.
85,2 kilomeetri pikkusel harrastussõidul teenis väikesest grupifinišist esikoha Tanel Lillesaar. Teise ja kolmanda koha said Kaupo Raag ja Rainer Sildvee. Samas grupis lõpetanud Kurmo Neemela, Ove Lillmaa ja Mart Vainre pidid leppima vastavalt neljanda – kuuenda kohaga.
Väiksemat grupifinišit nägi ka 52,9-kilomeetrisel rahvasõidul, milles oli kiireim Alar Nigul. Teise koha sai parima naisratturina lõpetanud Carol Kuuskman ja kolmanda Jaanus Prükkel. Naiste arvestuses pälvis teise koha neljandana finišeerinud Birgit Tito ja kolmanda koha sai üldarvestuses 13. positsioonil lõpetanud Kate Macleod.
Noortesõidul, millel oli samuti pikkust 52,9 kilomeetrit, võidutses Karl Kurits, edestades Martti Lenziust ja Virgo Mitti.
Maanteekarikasarja viies ja ühtlasi viimane etapp toimub 29. augustil, mil peetakse Filter Elva 36. rattapäev. | Tallinna rahvasõidu võitis Joosep Mesi | https://sport.err.ee/1608308028/tallinna-rahvasoidu-voitis-joosep-mesi | Filter Maanteekarikasarja neljandal etapil, Tallinna 11. Rahvasõidul pälvis esikoha uhkes üksinduses lõpetanud Joosep Mesi. |
Eesti naiskond pidi viimases mängus hakkama saama Inga Bušinata, sest ääremängija vigastas reedeses võidumängus Luksemburgi üle karistusviset teenides ja kukkudes kätt. Kohtumise algus midagi head ei tõotanud, eestlannad tegid ohtralt tehnilist praaki ja Itaalia sai nelja minutiga 5:0 edu.
Siis aga leiti kahel korral joonel Beata Gajevskaja, kümneminutilise mängu järel oli seis 7:3 ja viis minutit hiljem pärast Simona Koppeli ääreläbimurret 9:4. Napilt esinelikust välja jäänud Itaalia aktiivne 5-1 kaitse viis pallikaotuste ja vaheltlõigeteni ning kui viskele saadigi, seisis hästi ees väravavaht Maddalena Cabrini.
Viimane kehastus ka söödumeistriks ning vastaste kiirrünnakud olid läbi turniiri Eestile mürgiks. 24. minutiks juhtis Itaalia juba 16:5, aga alla eestlannad veel ei andnud. Kogu varupingi valjuhäälse "võitle Eesti, võitle" saatel tehti avapoolajale tugev lõpp. Kiirrünnakud realiseerisid Laura Kärner ja Karina Kuul ning Koppel seadis tabloole numbrid 17:8.
Sama hoog kahjuks pärast poolajapausi ei jätkunud. Kui positsioonikaitses saadi kohati kenasti hakkama ja Darja Belokurova tegi mitu head tõrjet, siis rünnak jooksis täiesti umbe. Esimest väravat pidi ootama üle kaheksa minuti, kui Marta Vinogradova viskas seisuks 21:9. Järgmise tabamuseni läks veelgi kauem aega ning Itaalia libises püüdmatult eest.
Eesti sai viimases mängus turniiri suurima kaotuse tulemusega 12:37. Kaks väravat viskasid Gajevskaja, Kuul, Koppel ja Angelina Samoilova, ühe lisasid Kärner, Vinogradova, Aleksandra-Jennifer Mednikova ja Elle-Liis Liivas. Kohtumise parimateks hinnati korraldajate poolt väravavahid – Belokurova ja Cabrini.
"Tänast mängu mõjutas meie avamängu suur allajäämine Itaaliale. Oli näha, et tüdrukud ei uskunud, et siit võiks midagi tulla. Ettevõtmise vastutust veeretati pidevalt edasi. Selle pealt tuli väga palju praaki ja Itaalia viskas 15-16 väravat kiirrünnakutest. Tasemevahe tuli kahjuks selgelt välja," tunnistas Eesti koondise peatreener Ella Kungurtseva.
"Tervikuna saime EM-ilt siiski palju positiivset ning oleks väga oluline saada veel sarnaseid tugevaid turniire ja mänge. Tüdrukute tahtmine ja õppimishimu on suur. Gruusias nägid nad nüüd ka selgelt, kui palju on vaja veel õppida ja tööd teha," kinnitas Kungurtseva.
Eesti U-17 neidude koondis EM-il: Milana Leoke-Bosenko, Karoliine Vijard (mõl HC Kehra), Laura Kärner, Elle-Liis Liivas, Simona Koppel, Gertu Jõhvikas, Johanna Kalgan, Hannah Mänd (kõik HC Tabasalu), Inga Bušina, Marta Vinogradova, Valeria Sohhina, Darja Belokurova, Angelina Samoylova, Beata Gajevskaja (kõik SK Reval-Sport), Karina Kuul (SK Tapa) ja Aleksandra-Jennifer Mednikova (Aruküla SK). Peatreener Ella Kungurtseva, treenerid Ragnar Põldma ja Kaupo Liiva, füsioterapeut Allar Lamp, delegatsioonijuht Mihkel Jürisson. | Eesti U-17 käsipallineiud said EM-turniiril kuuenda koha | https://sport.err.ee/1608308004/eesti-u-17-kasipallineiud-said-em-turniiril-kuuenda-koha | Gruusias jõudis pühapäeval lõpule kuni 17-aastaste käsipallineidude Euroopa meistrivõistluste teise divisjoni turniir. Viimasel päeval pidas Eesti koondis kohtumise 5.–6. kohale ja pidi tunnistama Itaalia 37:12 (17:8) paremust. Eesti sai EM-il ühe võidu ja neli kaotust ning lõpetas kuuenda kohaga. |
"See on olnud palju väljakutseid pakkuv ralli, väga hea lisandus WRC kalendrisse," sõnas laupäeval rehvipurunemise tõttu aega kaotanud Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. "Keegi ei suutnud sellel nädalavahetusel Thierry ja Martijni tempole vastata, palju õnne neile. Nüüd oleme aga neid radu näinud ja neil sõita saanud, peame olema valmis, kui siia naaseme."
"See on unikaalne asfaldiralli, me ei saa seda Horvaatia või Katalooniaga võrrelda, seega on olnud tähtis neid teid omal käel õppida. Me ei saanud soovitud tulemust, aga vähemalt oli ralli tiimi jaoks edukas," lisas Tänak.
Neuville'i ja karjääri esimese võidu saanud Wydaeghe järel lõpetasid teisena Hyundaile kaksikvõidu toonud Craig Breen - Paul Nagle. Iirlased said teise koha ka viimasel WRC etapil, Rally Estonial.
"Meil on viimastel kuudel olnud palju pingeid, seega on see tulemus tervitatav," tõdes Hyundai pealik Andrea Adamo. "Olen üritanud tiimi - oma inimesi - võimalikult palju pinge eest varjata, sest nad ei vääri stressiolukorras töötamist. Nad on situatsioonile väga hästi ja professionaalselt reageerinud, käitunud tiimina. Olen nende üle uhke. On hiilgav esimest korda siin olla ja näha Thierry'd ning Martijni võitmas." | Tänak: me ei saanud soovitud tulemust, aga vähemalt oli tiim edukas | https://sport.err.ee/1608307992/tanak-me-ei-saanud-soovitud-tulemust-aga-vahemalt-oli-tiim-edukas | Esimest korda autoralli MM-sarja kuulunud Belgia ralli võitis koduradadel Thierry Neuville (Hyundai), kelle kaardilugejale Martijn Wydaeghele oli see karjääri esimeseks WRC võiduks. Ott Tänak ja Martin Järveoja said kuuenda koha ning olid nobedaimad punktikatsel. |
Uue presidendi kandidaadi otsimist juhtivad Reformi- ja Keskerakonna tipud Kaja Kallas ja Jüri Ratas on viimasel ajal rääkinud valdavalt sellest, kas kellelgi on hääled koos ja kes oleks "tehtav". Oleks hea ja õige, kui presidenti ei "tehta", vaid ta valitakse nii, et kuuleb erinevaid ideid ja visioone, kuid praegu on tahaplaanile jäänud küsimus, milline peaks järgmine riigipea olema.
Vastuoludest tulvil maailmas on oluline teada, mida arvab tsivilisatsioonide murdejoonel asuva Eesti president nii riigisiseselt polariseerivatest küsimustest kui ka sellest, milline peaks olema Eesti hoiak ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena Afganistani-teemalisel erakorralisel arutelul ja kuidas peaks Eesti aitama meie rahastatud haridusprojekte kohapeal toetanud afgaane, kelle turvalisust Talibani võimuletulek ohustab.
Nõnda kuulubki nädala üks kuldlauseid endisele ministrile Kaimar Karule, kes pakkus ise end presidendi kandidaadiks, kuid ütles seejuures teraselt, et "otsime presidenti Eestile, mitte riigikogule".
Tõepoolest, praegu on uue riigipea otsijad käitunud 101 piires rehkendavate noorte matemaatikutena. Samas on tõsi, et ilma 68 hääleta parlamendis presidenti ei vali ja vähemalt kolme erakonna toetuse leidmine on keeruline.
Ehk nagu ütles tabavalt Eesti 200 juht Kristina Kallas Paide arvamusfestivalil, et ühelt poolt segab suur erakondlik või teatud poliitikute egoism ja teisalt segadus juhtimises, et kuidas presidendi kandidaadi sõelumise protsess välja näeb.
Kaimar Karu võimalused pole teab mis suured, praegu pigem kesised. Nagu ka Estonia klaverivabriku juhil Indrek Laulul, kes saatis riigikogu liikmetele kirja, milles arutles presidendi institutsiooni, välismajanduse, ekspordi ja välissuhtluse üle.
Kas see tähendab, et favoriit on uuesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, Keskerakonna esimehe esitatud kandidaat, kes ütles ajalehele Stolitsa/Pealinn, et "riigipea peab oma isikliku arvamuse sügavale matma"? Tema riigipeaks valimisele saatsid ühise toetuskirja mitmed kultuuritegelased, teadlased ja merendusega seotud inimesed.
Soomere ei pruugi saada vajalikku toetust riigikogus. Küll oleks Reformi- ja Keskerakonnal jõudu ta kahekesi ära valida valimiskogus ning teema lõpetada. Aga kummagi erakonna parlamendifraktsioonis on neid, kes arvavad, et presidendi kandidaati peaks edasi otsima. Teisalt oleks ainult koalitsiooni toetusega president nõrga kandepinnaga, vähemalt ametiaja alguses.
Kas see tähendab kandidaadi otsimisega algusesse minekut? Ja katset ümber veenda näiteks endine kaitse- ja välisminister, suursaadik Jüri Luik, kes seni on poliitikutele "ei" öelnud? Või naasmist mitmekordse rektori, riigikontrolöri ja nüüdse Eesti Rahva Muuseumi juhi Alar Karise juurde? Või siiski poliitikute leppimist, et valime Soomere riigipeaks ja asi tehtud? Või hoopis praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi teist tulemist? Või mõne üllatuskandidaadi esile astumist?
Ja kas selles segaduses üldse jääb otsustajatel aega ka küsida: mida me valime? | Toomas Sildam: mitte keda, vaid mida me valime? | https://www.err.ee/1608307971/toomas-sildam-mitte-keda-vaid-mida-me-valime | Kahe nädala pärast, 30. augustil, alustab riigikogu Eestile uue presidendi valimist. "Olulisem on teada, mida me valime, mitte keda me valime," ütles eelmine riigipea Toomas Hendrik Ilves Eesti Päevalehele. Praegu ei tea me kumbagi, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris. |
Pühapäevase GP viimastel ringidel hakkas sadama tugevat vihma ning esiviisik läks boksi, et alla panna märjale rajale mõeldud rehvid. 26-aastane Binder jäi aga teele, pidas raskete tingimuste kiuste vastu ja ületas finišijoone karjääri teise võiduga MotoGP sarjas.
"Mõnikord soosib elu julgeid ja täna see töötas," sõnas õnnelik Binder pärast finišit. "See oli tõeliselt jube, viimased kaks ringi olid väga rasked. Esimesel [vihmasel] ringil sain veel tugevalt suruda, aga niipea kui rehvid maha jahtusid, oleksin kui jääl sõitnud. Arvan, et keegi seal üleval hoidis mind, sest paar korda mõtlesin tõesti, et nüüd on kõik."
Koduradadel võidutsenud Austria tootjale KTM-ile oli see hooaja teiseks triumfiks, Binderile järgnesid 9,9 sekundit kaotanud itaallane Francesco Bagnaia (Ducati Lenovo) ja 11,5 sekundit maha jäänud Jorge Martin (Pramac; Ducati).
Julge otsuse vastu võtnud Binder sai kiita ka rivaalidelt. "Brad tegi täna midagi imelist, sest sellistes tingimustes sõites on siledate rehvidega rajale jäämine nii-nii keeruline," tunnistas Bagnaia.
MM-sarja üldliidriks on 181 punkti kogunud prantslane Fabio Quartararo (Yamaha), tema kaasmaalasel, teisel kohal oleval Johann Zarcol (Pramac; Ducati) on 132 punkti. | Binderi vapper sõit tõi KTM-ile kodusel Austria GP-l hooaja teise võidu | https://sport.err.ee/1608307980/binderi-vapper-soit-toi-ktm-ile-kodusel-austria-gp-l-hooaja-teise-voidu | Mootorrataste ringrajasõidu MotoGP sarja pühapäevase etapi Austrias võitis Lõuna-Aafrika Vabariigi sõitja Brad Binder (Red Bull KTM Factory Racing). |
Kalamaja muuseum on enne oma hoone avamist saanud valmis järjekordse näituse Kalamaja tänavatel. Seekord on tähelepanu all kohalikud mängud ja mängimise lood aastatel 1930–1970.
Mäng on väikese inimese töö ja seda on ka kõikide eeslinnade lapsed alati usinasti teinud. Kui emad-isad teenisid oma igapäevast leiba vabrikutes, kontorites, turul ja mujal, siis nende võsukesed põgenesid igal võimalusel kitsastest korteritest hoovidesse ja tänavatele, et koos teiste omavanustega pidada tuliseid rahvastepallilahingud, kolistada kularatastega mööda asfalti või turnida üle plankude ja läbi keldrite, luurates üksteise kampade järele.
Kalamaja muuseumi loojatega on inimesed jaganud siinsest elust oma mälestusi ja lugusid, millest paljud on seotud lapsepõlve ja mängudega. Lisaks mälestustele saab näitusel lugeda mängude kirjeldusi, et neid siis ka kohe ise järele proovida.
Näitust näeb kolmes kohas Kalamajas: Kalamaja kalmistupargis, Kalamaja põhikooli aial (Vabriku 18) ja Kalamaja muuseumi hoovis (Kotzebue 16). Lisaks leiab Kalamaja tänavatelt toredaid kalakujulisi keksukaste.
Näituse kujundas Kristina Tort. | Kalamaja tänavatel näeb näitust õuemängudest | https://kultuur.err.ee/1608307959/kalamaja-tanavatel-naeb-naitust-ouemangudest | Kalamaja muuseum avab 17. augustil Kalamajas välinäituse "Uka-Uka, mina prii. Õuemängud Kalamajas" |
Karjääri kodulinnas Nördlingenis alustanud Müller liitus 21-aastaselt Müncheni Bayerniga, kus mängis järgmised 15 aastat ning krooniti klubi ridades neljakordseks Saksamaa meistriks. Bayerniga võitis ta ka kolm Euroopa karikat, nimetati 1970. aastal Ballon d'Or'i laureaadiks ning 1967. ja 1969. aastal Saksamaa parimaks jalgpalluriks.
Lääne-Saksamaa jalgpallikoondise eest lõi Müller 62 mänguga 68 väravat, aidates meeskonna 1972. aastal Euroopa meistriks ja 1974. aastal MM-tiitlini. Neli aastat varem oli ta MM-finaalturniiri suurimaks väravakütiks.
1970. ja 1974. aasta maailmameistrivõistlustel lõi "Der Bomber" kokku 14 väravat, millega on kõigi aegade arvestuses sakslase Miroslav Klose (16) ja brasiillase Ronaldo (15) järel kolmas. Bayerni eest käis ta väljakul 605 ametlikus mängus, kus lõi 563 väravat.
"Täna on Bayerni ja klubi fännide jaoks kurb, must päev. Gerd Müller oli kõigi aegade parim ründaja ja hea inimene," sõnas klubi president Herbert Hainer pressiteate vahendusel. "Ilma Gerd Müllerita ei oleks Bayern klubi, mida me armastame. Tema nimi ja mälestus temast jääb elama igavesti."
FC Bayern are mourning the passing of Gerd Müller.
The FC Bayern world is standing still today. The club and all its fans are mourning the death of Gerd Müller, who passed away on Sunday morning at the age of 75.
— FC Bayern English (@FCBayernEN) August 15, 2021 | Suri Saksa jalgpallilegend Gerd Müller | https://sport.err.ee/1608307956/suri-saksa-jalgpallilegend-gerd-muller | Pühapäeval suri 75 aasta vanuselt Saksamaa jalgpalli suurkuju, 1970. aasta Euroopa parim jalgpallur ning 1974. aasta maailmameister Gerd Müller. |
Mattias Käidi koduklubi Domzale jäi Sloveenia kõrgliigas 0:2 alla Bravole. Käit sekkus mängu 69. minutil. Domzalel on kolme mänguga kirjas üks punkt ja tabelis hoitakse sellega viimast kümnendat kohta.
Joonas Tamm mängis Ukraina kõrgliigas Vorskla eest 90 minutit, kui tema tööandja viigistas 1:1 Rivne Veresiga. Vorskla on alustanud hooaega hästi ja nelja vooru jooksul pole nad kaotuskibedust pidanud tundma ning kahe võidu ja kahe viigiga ollakse hetkel neljandal kohal.
Vlasi Sinjavski meeskond MFK Karvina läks küll Tšehhi kõrgliigas kohtumist 2:0 juhtima, aga pidi lõpuvile kõlades võtma vastu valusa 2:3 kaotuse. Sinjavski pääses väljakule 79. minutil, kui seis oli 2:2. Karvinal on tabelis kaks punkti ja sellega ollakse 16 meeskonna konkurentsis alles 14. kohal.
Rootsi esiliigas läksid vastamisi Kristoffer Grauberg Lepiku ja Vladislav Kreida koduklubid Akropolis ning Helsingborg. Kindla võidu võttis sedapuhku Kreida tööandja, kes 3:0 võidu võttis. Grauberg Lepik pääses väljakule 60. minutil, kui tema võistkond oli 0:2 kaotusseisus ning Kreida sekkus Helsingborgi poolelt 84. minutil, kui kõik väravad olid juba löödud. Helsingborg jätkab tabeliliidrina ning Akropolis hoiab 16 tiimi seas 14. kohta. | Eestlaste koduklubidest oli võidukas vaid Kreida tööandja | https://sport.err.ee/1608307920/eestlaste-koduklubidest-oli-voidukas-vaid-kreida-tooandja | Välismaal mängivatest Eesti jalgpallurites olid võistlustules Mattias Käit, Joonas Tamm, Vlasi Sinjavski, Kristoffer Grauberg Lepik ja Vladislav Kreida, kes ainsana sai oma koduklubiga võidurõõmu maitsta. |
Tokyo olümpiamängude naiste maastikurattasõidus 17. koha saavutanud Janika Lõiv sai Serbias toimunud EM-il kuuenda koha.
Lõiv alustas sõitu rahulikult, kuid parandas tasapisi võistluse käigus oma positsiooni ja sõidu lõpuks oli ta tõusnud kõrgele kuuendale kohale kaotades võitjale kahe minuti ja 14 sekundiga.
Euroopa meistriks tuli prantslanna Pauline Ferrand Prevot, hõbe ja pronks läksid hollandlannadele Anne Terpstrale ja Anne Tauberile, kelle kaotus võitjale oli vastavalt 1.19 ja 1.38. | Janika Lõiv sai maastikuratta EM-il kõrge kuuenda koha | https://sport.err.ee/1608307791/janika-loiv-sai-maastikuratta-em-il-korge-kuuenda-koha | Eesti parim maastikurattur Janika Lõiv sai Serbias toimuval EM-il maastikurattakrossis (XCO) kuuenda koha. |
21-aastane Ali Walsh võitis matši kiirelt, lüües Jordan Weeksi juba 70 sekundi järel nokdauni ning kohtunikud otsustasid jube enne esimese raundi lõppu kohtumise lõpetada.
"See on olnud väga emotsionaalne teekond. See vastas täpselt sellele, mida ma olin ette kujutanud. Loomulikult olen selle teekonna jooksul palju mõelnud oma vanaisa peale ja ma väga igatsen teda," rääkis Ali Walsh.
Muhammad Ali võitis poksi raskekaalu maailmameistritiitli kolmel korral ja tema legendaarsuse tõttu valiti ta BBC poolt 1999. aastal sajandi sportlaseks. Legendaarne poksija lahkus meie seast 2016. aastal pärast pikka võitlust Parkinsoni sündroomiga. | Muhammad Ali lapselaps oli oma esimeses profimatšis võidukas | https://sport.err.ee/1608307902/muhammad-ali-lapselaps-oli-oma-esimeses-profimatsis-voidukas | Muhammad Ali lapselaps Nico Ali Walsh võitis oma esimese profimatši ja soovis võidu järel austust avaldada oma vanaisale, kellelt saadud poksikinnastega ta oma esimese võidu võttis. |
Neuville oli terve Belgia ralli vältel kiire ja pälvis kokku 28 punkti. Punktikatse võitis eestlane Ott Tänak (Hyundai), kes sai rallilt kokku 13 punkti.
MM-sarja punktiseis:
1. Sebastien Ogier (Toyota) 162 punkti
2. Elfyn Evans (Toyota) 124
2. Thierry Neuville (Hyundai) 124
4. Kalle Rovanperä (Toyota) 99
5. Ott Tänak 87 (Hyundai)
6. Takamoto Katsuta (Toyota) 66
7. Craig Breen 66 (Hyundai)
8. Gus Greensmith 34 (M-Sport)
Seis tootjate arvestuses:
1. Toyota 348 punkti
2. Hyundai 307
3. M-Sport 135
4. Hyundai 2C Competition 44 | MM-sarja punktiseis: Neuville ja Evans on pärast Belgia rallit viigis | https://sport.err.ee/1608307917/mm-sarja-punktiseis-neuville-ja-evans-on-parast-belgia-rallit-viigis | Esimest korda autoralli MM-sarjas toimunud Belgia ralli võitis kodustel teedel sõitev Thierry Neuville (Hyundai), kes on nüüd Elfyn Evansiga (Toyota) hooaja punktiseisus teisel kohal 124 punktiga viigis. Sebastien Ogier edestab neid 38 punktiga. |
Ebrase võiduajaks oli kaheksa minutit ja kümme sekundit. Tasane kaotas kaasmaalasele 21 sekundiga. Kolmanda koha pälvis poolakas Agata Kowalska, kaotades Ebrasele 24 sekundiga. Kirke Reier (8.53) oli kuues.
Kuni 23-aastaste ratturite seltskonnas sai Kristel Sandra Soonik (8.19) kaheksanda ja Silvia Türkson (9.13) 16. koha. Võidu teenis kodupubliku rõõmuks Karolina Kumiega (7.33). Liis Jääger (8.44) lõpetas eliitnaiste seas 30. positsioonil. Parim naine oli poolatar Aurela Nerlo ajaga 7.29, mis teeb keskmiseks kiiruseks 44,8 km/h.
Laupäeva õhtul peetud 17-kilomeetrises grupisõidus, millest suurem osa oli mäkke, pälvis esikoha poolatar Dorota Przezak (36.07). Pjedestaali madalamatele astmetele kerkisid Monika Brzezna (+0.13) ja Agniesz Skalniak-Sojka (+0.41).
Ebras kaotas võitjale viie minuti ja kahe sekundiga, kuid sai naisjuuniorite seas poolataride Julia Wudniaki ja Agata Kowalska järel kolmanda koha, kaotades neile vastavalt 34 ja viie sekundiga. Tasane (+5.28) oli viies ja Reier seitsmes (+8.24) naisjuunior.
Soonik (+5.14) sai kuni 23-aastaste ratturite seas 12. ja Türkson (+7.46) 16. koha. Jääger (+5.08) pälvis eliitnaiste seas 26. tulemuse.
Kokkuvõttes jätkab Ebras naisjuunioride seas neljandana, Tasane viiendana ja Reier üheksandana. Soonik on kuni 23-aastaste ratturite arvestuses 13. ja Türkson 14. positsioonil. Jääger hoiab eliitnaiste hulgas 24. kohta.
Poolas oli võistlustules ka Eesti pararattur Mari-Liis Juul, kes sai 17-kilomeetrises grupisõidus 21. koha, kaotades võitjale Kamil Gromnickile 12 minuti ja 44 sekundiga. | Ebras teenis Poolas esikoha, Tasane kindlustas Eestile kaksikvõidu | https://sport.err.ee/1608307896/ebras-teenis-poolas-esikoha-tasane-kindlustas-eestile-kaksikvoidu | Poolas alanud velotuuril Sowiogorski Tour pälvis Elisabeth Ebras 5,6-kilomeetrises temposõidus juunioride seas esikoha. Kaksikvõidu kindlustas Eesti maanteeratturite koondisele Elina Tasane. |
Pühapäeva esimese katse võitis soomlane Kalle Rovanperä (Toyota), aga ülejäänud kolm katset kuulusid tunamullusele maailmameistrile Ott Tänakule (Hyundai), kes laupäevase rehvipurunemise tõttu aga üldarvestuses esikohtadele ei konkureerinud.
Kodustel Belgia teedel kihutav Thierry Neuville (Hyundai) jäi viimasel päeval esikolmikust välja ainult ühel katsel ning tähistas pärast punktikatset Spa-Francorchampsi ringrajal kodupubliku ees etapivõitu sõõrikuid tehes.
Hyundai saavutas Belgia rallil kaksikvõidu, sest Craig Breen lõpetas ralli üldarvestuses teisena, Neuville'ist 30,7 sekundit aeglasemalt. Kolmandana lõpetas äsja Rally Estonial karjääri esimese võidu pälvinud soomlane Kalle Rovanperä (+43,1 sekundit). Neljandaks jäi Elfyn Evans (+49,6; Toyota), viies oli Sebastien Ogier (+55,8; Toyota) ja Ott Tänak jäi kuuendaks (+55,8; Hyundai), aga eestlane pälvis punktikatselt viis punkti.
WRC2-klassis jäi keerulise ralli viimaseks päevaks alles vaid kaks sõitjat ning soomlane Jari Huttunen pälvis võidu, edestades teiseks jäänud Nikolai Gräzinit ligi 44 minutiga. WRC3-klassis sai etapivõidu prantslane Yohan Rossel.
Juunioride WRC arvestuses jäi eestlane Robert Virves kolmandaks ja kaotas teisel kohal lõpetanud Sami Pajarile 1.00,6-ga ning võitjale Jon Armstrongile 1.21,7-ga.
MM-sarja punktiseis:
1. Sebastien Ogier (Toyota) 162 punkti
2. Elfyn Evans (Toyota) 124
2. Thierry Neuville (Hyundai) 124
4. Kalle Rovanperä (Toyota) 99
5. Ott Tänak 87 (Hyundai)
6. Takamoto Katsuta (Toyota) 66
7. Craig Breen 66 (Hyundai)
8. Gus Greensmith 34 (M-Sport)
Laupäevane võistluspäev:
Laupäeva esimesel katsel purunes Ott Tänaku ja Martin Järveoja (Hyundai) rehv, mille sõitjad kohe raja kõrval ära vahetasid. Nad pidid seda tegema ilma tungrauta, sest ka see oli katki. Kolmandal kohal päeva alustanud eestlased kaotasid seetõttu palju aega ning langesid WRC arvestuses rallis seitsmendale kohale, pea kaks minutit Takamoto Katsuta (Toyota) taha.
Laupäevase võistluspäeva esimene pool jätkus sarnaselt avapäevale Hyundai ülemvõimul, aga 11. katsel sai Toyota enda esimese katsevõidu, kui Elfyn Evans kõige kiirema aja sõitis. Hoolduspausile läksid siiski võidukalt Hyundai ja kohalik kangelane Thierry Neuville, kes sai 12. katsel võimsa võidu.
Ralli kümnes katse peatati, kui teisena rajale asunud Takamoto Katsuta (Toyota) rajalt välja sõitis ja õnnetusse sattus. Selle tagajärjel kukkus tee ääres olnud elektripost risti üle tee, aga katsega jätkati mõne aja pärast, kui rada oli puhtaks tehtud. Nii Katsuta kui ka kaardilugeja Keaton Williams pääsesid õnnetusest vigastusteta.
Võistluspäeva teisel poolel sai suurepärase hoo sisse kaitsev maailmameister Sebastien Ogier (Toyota), kes võitis hoolduspausilt tulles kolmest katsest kaks. Ülejäänud kaks katset võistluspäeva teisel poolel võitis Neuville, kelle saldol on seitse katsevõitu Belgia ralli 15 lõpetatud katsest.
Üldarvestuses on teise võistluspäeva järel esimene Neuville, kes edestab tiimikaaslast Breeni 10,1 sekundiga. Kolmandal kohal asetseb Evans (+42,4 sekundit), kellele järgnevad tiimikaaslased Kalle Rovanperä (+45,7) ja Ogier (+49,4). Tunamullune maailmameister Ott Tänak on kuuendal kohal ja kaotab liidrile 3.55,2-ga. WRC arvestuses on viimasel kohal Gus Greensmith, kes kaotab liidrile 43.32,1-ga, sest kaotas avapäeval teelt välja sõitmisega palju aega.
WRC2 arvestuses on alles jäänud vaid kaks autot ning esikohta hoiab 19-aastane rootslane Oliver Solberg, kes pidi lõviosa päevast sõitma ilma roolivõimuta. Ta on ainus sõitja võistlusklassis, kes pole kahe päeva jooksul teelt välja sõitnud, seega juhib Jari Huttuneni ees 3.36,1-ga.
Juunioride WRC arvestuses püsis eestlane Robert Virves terve päeva vältel teisel kohal, kuid kaotas päeva eelviimasel katsel aega ning ühtlasi ka teise koha üldarvestuses. Juunioride seas on esimesel kohal kindlalt Jon Armstrong, kes edestab Sami Pajarit ja Virvest enam kui minutiga.
Reedene võistluspäev:
Belgia ralli avapäev möödus Hyundai meeskonna ülemvõimuga ning seitsmest lõppenud katsest võttis meeskond ka seitse võitu, neist esimese pälvis Ott Tänak, misjärel sai Craig Breen kaks järjestikust katsevõitu ning päevale pani hüüumärgi Thierry Neuville, kes võitis neli järjestikust katset.
Üldarvestuses hoiab avapäeva järel esikohta Neuville, kes juhib teisel kohal asetsevat Breeni 7,6 sekundiga. Kolmandal kohal on seitsme kiiruskatse järel tunamullune maailmameister Ott Tänak, kes kaotab liidrile 31,2 sekundiga. Tänak ütles pärast kuuendat katset, et tal on mootoriga ja autol jääb vajaka võimsusest.
Tänak ütles avapäeva järel, et mootoriprobleemidele vaatamata oli teine pool päevast nauditavam. "Pealelõunal muidu enesetunne oli okei, aga [hoolduspausist] jäi veel mingi probleem külge. Ei olnud täit minekut, aga oleme siin ja saame korda, õnneks väga palju ei kaotanud. Saame homme vast uuesti võidu sõita," ütles tunamullune maailmameister.
Tema kannul on äsja Rally Estonial enda karjääri esimese võidu pälvinud Toyota sõitja Kalle Rovanperä (+32,6 sekundit) ja tema tiimikaaslane Elfyn Evans (+33,4).
Petlikud asfaltteed nõudsid ohvreid ka WRC2-klassis, kus seitsmendal katsel jättis sõidu pooleli Tom Kristensson (M-Sport) ja purunenud rehviga veeres üle finišijoone tema tiimikaaslane Teemu Suninen, kes oli päeva jooksul klassi üldarvestuses liider olnud. Selle tagajärjel hüppas enne seitsmendat katset kolmandal kohal olnud Oliver Solberg (Hyundai) esimeseks ja juhib Jari Huttuneni ees 2.48,7-ga.
Juunioride WRC arvestuses on eestlane Robert Virves (M-Sport) üldarvestuses teisel kohal ja kaotab liidrile Jon Armstrongile (M-Sport) 49,9 sekundit. Virvesele järgneb soomlane Sami Pajari, kes kaotab liidrile 56,8 sekundit.
Enne rallit:
Ypres' ralli on Euroopa võistluskalendri üks populaarsemaid üritusi juba alates 1965. aastast ning oleks pidanud toimuma juba eelmisel hooajal, kuid oktoobri lõpus teatasid korraldajad koos WRC-ga, et koroonaviirusest tingitud ohu tõttu jäetakse etapp ära.
WRC naases sel hooajal Belgiasse aga uue ringiga ning võistlustulle asutakse juba reedel. Ott Tänak (Hyundai) otsib enda pettumusrohke hooaja teist võitu, aga ennustas, et tuleb keeruline nädalavahetus.
"Olen näinud kaadreid Ypres'ist ja see on loomulikult väga kuulus ralli," ütles Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. "Kuigi see tee tundub kohati väga sirge, on seal siiski sügavad kraavid, mis teevad sõitmise väga keeruliseks. Saime seal eelmisel aastal enne ärajäämist ühe päeva harjutada ja tundsime, et tuleb keeruline nädalavahetus."
Eestlane lisas, et see on tema ja kaardilugeja Martin Järveoja jaoks esimene ralli asfaldil alates Horvaatia rallist, mis ei olnud paari jaoks kuigi edukas. "Meil on sellest ajast olnud aega autot kasutada Alba rallil, seega loodame Ypres'il paremat tunnet," lisas Tänak.
Sõitjate edetabelis kolmandal kohal asetsev Thierry Neuville (Hyundai) nõustus Tänakuga ralli keerulisuse osas ja ütles, et ootab sõitu väga ärevalt, sest võitis seal 2018. aastal. Belglane lisas, et ootab kohalikelt fännidelt hea õhkkonna loomist, aga ütles portaalile DirtFish, et kuigi tal on hulgaliselt rohkem kogemust Belgia teede ja Ypres' ralliga, ei pea ta ennast mingil moel favoriidiks.
"Loodetavasti suudan olla natuke rohkem ohutum, kui [teised sõitjad]," kommenteeris Neuville enda kogemust. "Mul pole õiget sõna selle seletamiseks, aga olen natuke rahulikum ja peaksin kasutama ära oma teadmisi sellest piirkonnast."
Neuville'i võit oleks Hyundaile oluline, et vähendada edu, mille Toyota sõitjad Sebastien Ogier (148 punkti) ja Elfyn Evans (111 punkti) pärast seitset etappi ehitanud on. Neuville on sõitjate üldarvestuses kolmandal kohal 96 punktiga, talle järgneb Kalle Rovanperä (Toyota) 82 punktiga ja viiendal kohal on Ott Tänak 74 punktiga.
Ypres' asfaldiralli viib sõitjad kitsastele ja libedatele teedele, kus nad kohtuvad mitmesuguste erinevate asfaldikatetega. Samuti oodatakse sõitjatelt kiireid läbimisi kurvidest, kus õnnestub teeäärseid kraave kasutades kiirust koguda. Viimasel päeval läheb võistlustrass ka legendaarsele Spa-Francorchamps ringrajale, kus sõidetakse ka ralli punktikatse.
Kokku läbitakse kolme päeva ja 20 kiiruskatsega 295,78 kilomeetrit.
Ypres' ralli ajakava:
Pühapäev
SS17 Stavelot 1 (9,05 km) 9.30
SS18 Francorchamps 1 (11,21 km) 10.08
SS19 Stavelot 2 (9,05 km) 11.40
SS20 Francorchamps 2 (11,21 km) 13.18 | Neuville võitis Belgia ralli, Tänak kiireim punktikatsel | https://sport.err.ee/1608307611/neuville-voitis-belgia-ralli-tanak-kiireim-punktikatsel | Sel nädalavahetusel autoralli MM-sarjas esimest korda ametliku etapina toimuv Belgia ralli sai pühapäeval lõpu ja üldarvestuses krooniti võitjaks kodustel teedel sõitev Thierry Neuville (Hyundai). Viimased kolm katset, millest üks oli punktikatse, võitis Ott Tänak (Hyundai) |
Laupäeval toimus CREO Eesti Triatloni karikasarja kaheksas etapp, Elva triatlon. Elva kostitas sel korral osalejaid ja pealtvaatajaid väikeste vihmahoogudega, mis viimase stardi lõpuks asendus päikesega. Elva triatlon toimus tänavu juba 36. korda.
Esimesena startisid keskpäeval lapsed, kel tuli läbida 150m ujumist, 5km rattasõitu ja 1,25km jooksu. Laste üldarvestuses kuulusid tüdrukute esikolmikusse Adele Roop (Ujumise Spordiklubi), Aleksandra Kurs (Orca) ja Evamaria Albert (21CC). Poistest olid distantsi kiireimad Karl-Eric Ott (Ujumise Spordiklubi), Kalmer Kiiver (Yess) ja Gustav Karl Metspalu (Yess) .
Järgmisena startisid noored A ja B ning harrastajad, kel oli distantsiks supersprint (375m ujumist, 10km rattasõitu ja 2,5km jooksu). Supersprindidistantsi võit läks neidudest Liis Kaptenile (21CC/Tr1Hards), talle järgnesid Meri-Lill Plagnaud (HiKoTri) ja Hanna-Liisa Värik (Tabasalu Triatloniklubi).
Liis Kapteni tagasivaade oma võistlusele: "Üldkokkuvõttes jäin võistlusega täitsa rahule, ujumine läks plaanipäraselt ning sain rattale esimesena. Rattasõidus suutsin vahet kasvatada, kuigi üksinda vastutuules oli kohati veidi raskem. Teises vahetusalas läks natuke pusimiseks - ei saanud ratast esimese korraga õigesse kohta. Jooksus peale hingamise paika saamist läksin juba edasi tugevalt, kuid mõnuga."
Noormeestest võitis supersprindidistantsi Rasmus Boisen (Ujumise Spordiklubi), kellele järgnesid Gert Martin Savitsch (Tabasalu Triatloniklubi) ja Oskar Hein (Tabasalu Triatloniklubi). Rasmus enda etteastest: "Sportlaste starti kutsumise ajal oli mõttes kaks asja - et ma saaksin stardist kiiresti minema ja et mu tulemus peaks olema meeltrahuldav. Ujumise alguses sain suhteliselt hästi minema. Ujumine oli mõnus ja tunne oli kogu distantsi hea. Rattas tegin koostööd koos Gert Martin Savitschiga. Teisele rattaringile minnes tõmbasin kurvis drifti, kuna kurv oli märg. Tagumisel pundil ei õnnestunud meid kinni püüda ning vahetusalasse läksime koos Gerdiga kahekesi. Jooksma minnes oli hea tunne ning see tunne kestis kuni jooksu lõpuni. Kindlasti oli suureks motivatsiooniks Alex Artur Märtmaa, kellega oleme juba pikalt koostööd teinud."
Elva triatloni põhivõistlus peeti sprindidistantsil (750m ujumist, 20km rattasõitu ja 4,8km jooksu), kus kogu võistlust dikteeris Johannes Sikk (21CC/Tr1Hards). Johannesele üritasid vastu hakata Armin Angerjärv (Yess/Tr1Hards) ja Risto Holtsmeier (Ujumise Spordiklubi/Tr1Hards), kuid tulutult. Sikk võttis kindla võidu Angerjärvi ja Holtsmeieri ees. Johannes lausus pärast võistlust: "Tahtsin väga kodulinna radadele võistlusele tulla. Kuna Henryt ja Kevinit ei olnud, siis põhikonkurentideks olid Armin ja Risto. Salaplaan oli kõikidel aladel kiireim olla, mis läks ka nii. Ujumises tulin esimesena veest välja, mille üle on hea meel, sest trennides on Armin ja Risto näidanud, et on head ujujad. Tore oli, et napsasin esikoha ära, rattas oli alguses natuke raske käima saada, aga edasi läks juba väga hästi. Teised tulid oma grupisõidu ratastega ja mul oli eraldistardiratas, millega sain vahet päris kõvasti suurendada. Jooksus proovisin gaasi mitte maha võtta, vaid ikka kiireima jooksuaja ära võtta. Tunne oli hea ja mõnus ning kokkuvõttes täitsa tore võistlus." Johannes Sikk stardib järgmisena Soome meistrivõistlustel.
Naistest väljus Merili Mai Kivimets (Tabasalu Triatloniklubi) esimesena veest, kuid tugeva ratturina tuntud Anette Zukker (Yess) püüdis Kivimetsa kinni ning jookma minnes oli tal turvaline edu. Nii võttiski Zukker kindla esikoha Kivimetsa ja Kerttu-Liis Laane (Team Enervit Estonia) ees. Zukkeri kokkuvõte oma võistlusest: "Ujumine läks mul täna päris hästi, õnnestusin. Kaotasin ujumises küll esimesele naisele üle minuti, aga see on päris tavaline sel aastal. Teadsin, et rattas tuleb kõvasti pingutada ja ratas on mul endiselt kõige tugevam ala. Juba kaheksandal kilomeetril sain liidri kätte, tegin tööd lõpuni. Joostes tuli koht lihtsalt ära hoida. Täna õnnestus kõik!"
Järgmine CREO Eesti Triatloni karikaetapp toimub 22. augustil Karksi-Nuias. | Elva triatloni võitsid Johannes Sikk ja Anette Zukker | https://sport.err.ee/1608307878/elva-triatloni-voitsid-johannes-sikk-ja-anette-zukker | Laupäeval Elvas toimunud Eesti karikasarja kaheksandal etapil võttis meeste seas võidu Johannes Sikk ning naistes oli parim Anette Zukker. |
30-aastane Raadik tegi oma debüüdi Eesti kõrgliigas 17-aastaselt, kui 2007/2008 hooajal esindas ta Pärnu esindusmeeskonda. Viie aasta järel Pärnus liitus 202 sentimeetri pikkune Raadik BC Kalev/Cramoga, kus ta mängis kõigest poolteist aastat enne kui Pärnusse naases.
Hooajal 2014/15 siirdus ta Tallinna Tehnikaülikooli meeskonda, kus mängis katkematult viis hooaega. Head esitused tõid Raadikule ka esimese välislepingu Rootsi kõrgliigaklubis Jämtlandis, kust mees liikus edasi Norrasse ja sealt omakorda Rumeenia kõrgliigasse. Seejärel naases mees Eestisse Tartu Ülikooli meeskonda, kuid 2021. aasta alguses jõudis tagasi TalTechi ehk vana nimega Tallinna Tehnikaülikooli meeskonda.
"Järgmisel hooajal ootan palju positiivseid emotsioone, mida saaks jagada ka fännidega ja pealtvaatajatega," ütles suure ääre positsioonil mängiv Raadik TalTechi Facebooki lehe vahendusel. | Toomas Raadik jätkab uuel hooajal mängimist TalTechis | https://sport.err.ee/1608307863/toomas-raadik-jatkab-uuel-hooajal-mangimist-taltechis | TalTechi korvpallimeeskond andis oma Facebooki vahendusel teada, et uuel hooajal jätkab meeskonnas mängimist Toomas Raadik, kes liitus tiimiga 2021. aasta alguses. |
Arvo Tarmula (11. mai 1937 - 15. august 2021) oli Eesti vanim tegutsev pressifotograaf ja Lääne Elu toimetuse liige üle 30 aasta.
Pärnus sündinud, lõpetas Tarmula 1956. aastal Pärnu 2. keskkooli. 1970. aastast elas ta Haapsalus, 1989. aastast oli Tarmula ajalehe Lääne Elu fotograaf.
Aastal 2006 sai ta Haapsalu vapimärgi, aastal 2013 Valgetähe V klassi teenetemärgi, aastal 2015 EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärgi. | Suri Eesti vanim tegutsev pressifotograaf Arvo Tarmula | https://www.err.ee/1608307890/suri-eesti-vanim-tegutsev-pressifotograaf-arvo-tarmula | Ööl vastu pühapäeva suri 84-aastasena ootamatult Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula. |
Rumeenias peeti järjekordne Euroopa karikaetapp, kus distantsiks oli 400 meetrit ujumist, 11 kilomeetrit rattasõitu ja 2,5 kilomeetrit jooksu. Eestlastest oli ainsana võistlustules Grete Maria Savitsch. Võistlus toimus 19-kraadises õhusoojas, kuid veetemperatuur oli 25 kraadi, mis tähendas kalipsota ujumist. Grete Maria sai 30 lõpetaja hulgas 15. koha.
Oma võistluse kohta ütles Grete Maria: "Tänane võistluspäev algas minu jaoks kell 5:30 ja start anti naisjuunioritele kell 8:00, mis on tavamõttes väga vara. Ujumine läks hästi, aga alati saab paremini. Esimesse rattapunti ma ei jõudnud, sõitsin lõpuni teise pundiga. Nagu tavaliselt, ei viitsinud ka täna keegi tööd pundis teha ja nii sõitsime lõpuni kõik koos. Jooksu alustasin omas tempos ja varsti hakkasid konkurendid selg ees vastu tulema. Kokkuvõttes jäin võistlusega rahule. Hea meel on, et jooks õnnestus hästi ja hingamisega probleeme ei tekkinud. Mul on hea meel, et saan ka tiimide võistluse kaasa teha. Tiimi kuuluvad poolakas, soomlane, itaallane ja mina."
Segateatetriatlon toimub Izvoranis homme. | Grete Maria Savitsch sai triatloni juuniorite Euroopa karikaetapil 15. koha | https://sport.err.ee/1608307836/grete-maria-savitsch-sai-triatloni-juuniorite-euroopa-karikaetapil-15-koha | Rumeenias Izvoranis peeti järjekordne triatloni juuniorite Euroopa karikaetapp, kus Eesti neiu Grete Maria Savitsch sai 15. koha. |
PSG, kes suvel kõvasti meeskonda on täiendanud võttis teises voorus 4:2 võidu Strasbourgi üle. Kõikide PSG väravate autoriks olid erinevad mehed: võrgu panid sahisema Mauro Icardi, Kylian Mbappe, Julian Draxler ja Pablo Sarabia.
Strasbourgi poolelt olid täpsed kogenud Kevin Gameiro ja Ludovic Ajorque.
Laupäevast mängu vaatas kõrvalt jalgpallimaailma suurim täht Lionel Messi, kes PSG peatreeneri Mauricio Pochettino sõnul vajab veel veidi aega, et mänguvormi jõuda. Samuti ei mänginud kaasa Messi hea sõber Neymar, Reali legend Sergio Ramos ja suvel EM-i parimaks mängijaks valitud Gianluigi Donnarumma, kes kõik PSG aukartust äratavasse nimekirja kuuluvad.
Enne mängu esitas PSG suvel liitunud mängumehi ka oma fännidele, kes uued mängijad suurte ovatsioonide ja võimsa aplausi saatel vastu võtsid.
New signings presentation ❤️
Excited? #NewDiamondsInParis pic.twitter.com/1n9kLNjj5J
— Paris Saint-Germain (@PSG_English) August 14, 2021 | PSG jätkas Prantsusmaal võidukalt, Messi vaatas mängu kõrvalt | https://sport.err.ee/1608307785/psg-jatkas-prantsusmaal-voidukalt-messi-vaatas-mangu-korvalt | Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas Ligue 1-s jätkus teine voor, kui suvel kõvasti meeskonda täiendanud PSG oli 4:2 skooriga parem Strasbourgi meeskonnast. Äsja Prantsusmaa suurklubiga liitunud Lionel Messi veel PSG koosseisu ei kuulunud ja vaatas mängu kõrvalt. |
Pärast juulis toimunud Rally Estoniat jätkub autoralli MM-sari Belgias toimuva Ypres'i asfaldiralliga. Ott Tänakut sel võistlusel suuremate soosikute hulka ei arvata, kuid mida näitab ralli ise?
Saaremaa Võrkpalliklubi kadumine on Eesti tippvõrkpalli jaoks halb uudis. Šokina see siiski ei tulnud. Milles klubi eksida võis? Miks ei kaasatud meeskonna arendamisse kohalikke noormängijaid? Sõna saavad Saaremaal töötav noortetreener Ene Kask ja võrkpalliajakirjanik Karl Rinaldo.
Arvamusfestivalil peeti arutelu selle üle, kas e-sportlane on ikka õige sportlane. Mitme Eesti e-sportlase kõrval osales vestluses ka teenekas korvpallitreener ja endine tippmängija Jaak Salumets. Millest Paides räägiti ja kuhu välja jõuti?
"Spordipühapäev" alustab Vikerraadios pühapäeval, 15. augustil kell 18.15. Saate panevad kokku Johannes Vedru ja Ragnar Kaasik. | "Spordipühapäevas" tuleb juttu autorallist, võrkpallist ning e-spordist | https://sport.err.ee/1608307800/spordipuhapaevas-tuleb-juttu-autorallist-vorkpallist-ning-e-spordist | Vikerraadio saates "Spordipühapäev" tuleb sel korral pikemalt juttu autoralli MM-sarja Belgia etapist, Saaremaa Võrkpalliklubi kadumisest ja e-sportlase olemusest. |
Muusika loole kirjutas Rein T. Rebane ja sõnad Henry Laks.
Tegemist on muusikute esimene ühiselt salvestatud lauluga, mis avaldatakse ka Rein T. Rebase sügisel ilmuval sooloplaadil "Kui lõppeb maa".
Loo "Laula ilus rahvas" mängisid lisaks Reinule ja Henryle stuudios sisse veel Sven Valdmann, Eimel Kaljulaid, Petri Lapintie, Andrus Kanter, Heigo Kumm ja Margus Alviste. | Rein T. Rebane ja Henry Laks avaldasid ühise loo "Laula ilus rahvas" | https://menu.err.ee/1608307839/rein-t-rebane-ja-henry-laks-avaldasid-uhise-loo-laula-ilus-rahvas | Muusikud Rein T. Rebane ja Henry Laks andsid välja kahasse valminud laulu "Laula ilus rahvas". |
Ööpäevaga lisandunud nakatunutest 79,3 protsenti olid vaktsineerimata ja 20,7 protsenti lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Haiglaravi vajavatest patsientidest 82,3 protsenti on vaktsineerimata.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 82 inimesel. Harjumaa uutest nakkusjuhtumitest 51 tuli Tallinna. Tartumaale lisandus 20, Saaremaale 19, Võrumaale 15, Pärnumaale 14, Põlvamaale ja Valgamaale 13, Jõgevamaale 7, Ida-Virumaale ja Raplamaale 3, Järvamaale ja Viljandimaale 2, Läänemaale 1. Hiiumaal ja Lääne-Virumaal uusi nakkusjuhtumeid ei tuvastatud. Üheksal juhul rahvastikuregistris elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 250,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,9 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates üheksa uut haigusjuhtumit ning haiglaravi vajab 79 patsienti. Hetkel haiglaravi vajavatest inimestest on vaktsineerimata 65, mis moodustab 82,3 protsenti koroonaga nakatunud patsientidest. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 64 aastat. Kõikidest haiglas viibivatest patsientidest on üle 60-aastasi 49 ehk 62 protsenti. Surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud.
Ööpäeva jooksul manustati 4623 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 689 863 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 596 548 inimesel. Üle 60-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 69,6 protsenti. Vanusegrupis 60+ on kõikides maakondades vaktsineeritud üle 65 protsendi, erandiks on vaid Harjumaa 62,7 protsendi ja Ida-Virumaa 44,5 protsendiga. | Viimase ööpäevaga tuvastati 203 koroonaga nakatunut | https://www.err.ee/1608307830/viimase-oopaevaga-tuvastati-203-koroonaga-nakatunut | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4447 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid proove oli 203 ehk 4,6 protsenti testide koguarvust. |
Artikkel ilmus Sirbis.
Haapsalus raiuti maha suured pärnad ja alles siis, kui üle Eesti juhtunut lahkama asuti ning selgus, tulekul on tormiline reaktsioon, jagati selgitusi, miks nii oli otsustatud: tänavakatet on vaja uuendada, puujuured lõigatakse läbi, puud ilmselt ellu ei jää ja seepärast istutatakse tänavale väiksemad puud, sest nood ei varja vaadet ajalooliste hoonete fassaadidele.
Nüüd tabab sama saatus ka Viljandi Uue tänava puid. Kuigi detailplaneeringus on kõrghaljastus määratud säilitatavaks, nähakse tänava rekonstrueerimisprojektis ette, et puud tuleb maha võtta. Nädala alguses valgustati puud mälestustalituseks. Raie põhjenduseks tuuakse jalgrattatee rajamise vajadus. Mõlemas linnas raiutakse, et teha ruumi. Suured puud tahetakse asendada madalamatega, et ei varjaks vaadet hoonetele, ei jääks ette ja üleüldse, poleks nii tülikad.
ÜRO hiljuti avaldatud kliimaaruandes on selge sõnaga kirjas, et oleme hoolimata lepetest ja heast tahtest jõudnud punasesse ohutsooni. Juulikuu kuumalaine siinkandis ning üleujutused ja põlengud kogu maailmas on vaid algus. Meile on jäänud 24. tunni viimased minutid, et ülekuumenemist aeglustada.
Teoorias oleme tugevad ja saame aru küll, kuid kui asi puudutab isiklikku mugavust, on olukord täbar. Teame, et maailma päästmiseks on igaühel vaja prügi sortida, plastist loobuda, poes käia oma kotiga jne. Ühiskonnale vajalikke otsuseid tehes aga jääme hätta, ei seosta, et puudel ja põõsastel on ökosüsteemis oma kindel osa. Jah, mõistame, et linnades aitab haljastus kliimat parandada, kuid kui on valida pügatud muru ja naadi vahel, kipume eelistama esimest. Kui seisame valiku ees, kas auto või puu, võidab enamasti esimene. Juhtumid, kus parkla pargiks kujundatakse, peaaegu puuduvad. Liigirikka tühermaa parklaks tegemine on laialt levinud nähtus. Läbimõeldud vaheldusrikas haljastus on aga üks linnade ülekuumenemise ja soojasaareefekti vähendamise meede.
2018. aasta uuring näitas, et igal aastal raiutakse linnades 36 miljonit puud ja kõvakattega kaetakse ligi 70 000 hektarit maapinda. 2015. aasta uuringust selgus, et Maa metsadest on kadunud 46 protsenti. Pole põhjust loota, et nüüd mõni aasta hiljem on need näitajad väiksemad.
Puud ja põõsad on siiski esimene tõhus meede parema keskkonna loomiseks. Ka muidu autot kummardavad ja laiu teid-magistraale kiitvad linlased hindavad kuumal päeval rohelust. Kaubanduskeskuse parklas täituvad palaval ajal kõige kiiremini just vähesed puualused kohad.
Linnad on hakanud koostama kliimakavu, kuid haljastust ja puude osa seal ei käsitleta. Omavalitsustel puuduvad linnahaljastuse visioon ja arengukava. Juhiseid ja tegevusplaane koostatakse küll miljööväärtuslikele aladele, transpordile, kergliiklusteedele, kõrghoonetele ja paljule muule, kuid mitte linnahaljastusele. Üldjuhul arvatakse, et puid ja metsa on ka linnast väljas, kuid linnade ümber laiuvad monokultuursed põllud ning väikesed metsalapid ei aita linnal ökosüsteemina paremini toimida. Ka arengukavade, plaanide ja planeeringutega on vaja rohkem mõelda rohelusele. Vaja on teha tegevusplaan, kuidas suurendada linnade elurikkust, taastada biotoope, kuidas tagada rohevõrgustiku säilimine ja tuua loodus linna tagasi. Seejärel on plaanide süsteemseks elluviimiseks tarvis tahet ja vahendeid. Siis on ehk lootust, et apokalüpsist ennustav seier punasest oranži poole nihkuma hakkab. | Merle Karro-Kalberg: omavalitsustel puudub linnahaljastuse visioon ja arengukava | https://kultuur.err.ee/1608307824/merle-karro-kalberg-omavalitsustel-puudub-linnahaljastuse-visioon-ja-arengukava | Eesti väikelinnu näib olevat tabanud mingi viirus. Ei, ma ei räägi siin koroonast, vaid pea sama nakkavast tõvest, mis tekitab arusaamatut vimma tänavapuude vastu ja viib linnaruumi uuendamisel nende maharaiumiseni. Hiljuti sai postuumselt üle riigi kuulsaks Haapsalu Posti tänava pärnapuude allee. Nüüd lüüakse hingekella Viljandis Uue tänava puudele. |
"Kodanikuühiskond on silmitsi enneolematult ränga proovilepanekuga," nentis Kodanikuõiguste Rinne laialiminekuteates.
Hiina on asunud Hongkongi omaenda autoritaarse palge järgi ümber kujundama ning viib linnas läbi suurpuhastust kõigist isikutest ja rühmitustest, keda Peking peab ebalojaalseks või mittepatriootlikuks.
Kodanikuõiguste Rindel oli võtmeroll 2019. aastal Hongkongis mitu kuud kestnud demokraatiaprotestidel.
Rühmitus teatas, et Pekingi pidev surve demokraatia toetajatele ning mis tahes protestide ja erimeelsuste sisuline keelamine võttis neilt tuleviku.
Laialiminekuteates öeldakse, et CHRF-i omandusse jäänud 1,6 miljonit Hongkongi dollarit (205 000 USA dollarit) annetatakse teistele rühmitustele.
Hongkongis puhkesid 2019. aastal suurprotestid vastuseks seadusele, mille alusel võis poolautonoomse Hongkongi elanikke autoritaarsele Hiinale välja anda.
Peagi paisus vastuhakk palju suuremate nõudmistega demokraatiaprotestiks, mida võimud pisargaasi ja kummikuulidega püüdsid laiali ajada.
2002. aastal asutatud CHRF edendas vägivallatut vastupanu ja suutis pidevalt tänavatele tuua sadu tuhandeid inimesi. Mõne hinnangu järgi kogunes 7,3 miljoni elanikuga Hongkongis tänavaprotestidele ühekorraga kohati üle miljoni inimese.
Hiina vastus toimuvale oli mitte midagi kuulda võtta ning kujutada meeleavaldajaid välisriikide käsilastena, kes tahavad kodumaad destabiliseerida.
Eelmisel aastal Hongkongile kohaldatud Hiina julgeolekuseadus kriminaliseeris eriarvamused ning enamus demokraatialiikumise juhtidest pandi kas vangi või nad pagesid välismaale. | Hongkongis Hiina-vastaseid meeleavaldusi korraldanud ühendus lõpetas tegevuse | https://www.err.ee/1608307821/hongkongis-hiina-vastaseid-meeleavaldusi-korraldanud-uhendus-lopetas-tegevuse | Hongkongi Kodanikuõiguste Rinne (CHRF), mis korraldas kaks aastat tagasi enneolematu ulatusega demokraatiameeleavaldusi, teatas nüüd, et taandub Hiina mahasurumispoliitika ees ja läheb laiali. |
Reedel võeti mõõtu neljas parkuuris, põhisõiduks oli rajameister üles seadnud 135 cm raja. Avalöök anti võistlusele 100/105 cm handicap rajaga, kust viis võidu koju Birgit Adler ratsuga Domingo. See võidukas paar noppis võidu ka 115 cm puhtus-kiirus parkuuris. 125 cm rajal võtsid võidu Laura Neemlaid ja Emireta. Reedese võistluspäeva lõpetas 135 cm parkuur, kus napi eduga saavutaisid esikoha Hanno Ellermann ja Ilord.
Täna jätkus võistluspäev juba meistrivõistluste klassidega, esimese osavõistluse sõitsid poni ja lasteklassi ratsanikud, juuniorid, noored, seeniorid ning harrastajad ja amatöörid.
Prix de Cavalor handicap 105/110 cm parkuuris noppis esimese osavõistluse võidu Kätrin Kristelle Nõmm (Tondi RSK) ponil Romanesca. Prix de Pet City 115 cm lasteklassi esimese osavõistluse parima tulemuse saavutas poniklassis kolmandale kohale tulnud Maria Espenberg (Valgeranna RSK) hobusel Rolex. Juuniorite esimese osavõistluse 130 cm kõrgune parkuur oli puhtus-kiirussõit, kus olid edukaimad Mia Mai Laisaar (Tallinna RK) hobusel Dynamit. Puhtad ja kiired pidid olema ka noored ratsanikud, kel esimesel osavõistlusel takistuste kõrguseks 135 cm. Selle parkuuri parimad olid Elizabeth Põder (RK Ruila Tall) ja Piccolina.
Seeniorite Eesti meistrivõistluste arvestuses esimesel kohal lõpetas Urmas Raag (Tartumaa RSK) ja Van Damme. Homme hüpatakse kahevooruline sõit ja medalid jagatakse peale teist osavõistlust.
Päeva lõpetasid harrastajad ja amatöörid. Harrastajate klassis hoiab peale esimest osavõistlust esikohta Kadri Vatsa (Nõo RK) hobusel Carra Steady Cruise ja amatööride arvestuses Krsistiina Raudnagel (Märjamaa SK) hobusega Aga Flamenco von Feicht.
Eesti meistrivõistluste sõitudest saab vaadata otseülekannet Hobumaailmas pühapäeval algusega kell 09.00. | Takistussõidu Eesti meistrivõistlustel peeti ära esimesed osavõistlused | https://sport.err.ee/1608307776/takistussoidu-eesti-meistrivoistlustel-peeti-ara-esimesed-osavoistlused | 13. augustil sai avalöögi Ruilas toimuv võistlus, mille raames selgitatakse ka Eesti parimad takistussõidus. Reedel olid kavas avatud arvestused, laupäeval algas võistluspäev juba Eesti meistrivõistluste esimeste osavõistlustega. |
Suvel naasis Reali treeneripingile Carlo Ancelotti, kes viimati juhendas meeskonda kuus aastat tagasi. Avapoolajal veel Real liiga hästi enda asju toimima ei saanud ja nii lõppeski esimene poolaeg väravateta,
Teisel kolmveerandtunnil näitas Real klassi, kui esmalt viis Karim Benzema nad 48. minutil juhtima ja seejärel duubeldas Nacho Fernandez kaheksa minutit hiljem eduseisu. See andis Madridi meeskonnale veelgi hoogu juurde ja 62. minutil sai taas jala valgeks suvel Prantsusmaa koondisega EM-il põrunud Benzema.
Alaves siiski päris nulli peale ei jäänud, sest 65. minutil realiseeris Joselu penalti, mille teenis rootslane John Guidetti. Penalti olukorras eksis halvasti Reali keskkaitsja Eder Militao, kes andis väravavaht Thibaut Courtoisile nõrga tagasisöödu, mille Guidetti vahelt lõikas. Courtoisil ei olnud muud varianti, kui ründaja maha võtta. Lõppseisu 4:1 vormistas Vinicius Junior, kes realiseeris väravaks Reali suvise täienduse David Alaba täpse tsenderduse.
Kõik ülejäänud laupäevased Hispaania liiga mängud lõppesid viigiga: Osasuna ja Espanyol väravaid ei löönud, Cadiz ja Levante skooriks jäi 1:1 ning Mallorca ja Betis leppisid samuti 1:1 viigiga. | Real Madrid lõi vastasele neli väravat ja võttis avavoorus kindla võidu | https://sport.err.ee/1608307770/real-madrid-loi-vastasele-neli-varavat-ja-vottis-avavoorus-kindla-voidu | Hispaania jalgpalli meistrivõistlustel alanud uuel hooajal võttis üks tiitlisoosikuid Real Madrid Alavesi üle kindla 4:1 võidu. |
Viimase aasta-pooleteise jooksul on presidendi valimiste teema püsivalt taas meedia tähelepanu keskmes olnud. Arutletakse näiteks, milline on selle ametiga kaasnev poliitiline võim, kas presidendi peaks valima riigikogu või oleks aeg anda võimalus presidendi otsevalimistele, või millised isikuomadused peaksid kandidaadil olema.
Sekka leidub ka mõtteavaldusi, kus soovitakse presidendiinstitutsioon Eestis üldse ära kaotada või asendada riigivanema ametikohaga, " kes erakonnavälise ametiisikuna juhiks ka riigikogu", või nagu üks hääl rahva seast pakkus: " minu meelest võib sinna panna ka lamba".
Miks mitte, pidas ju Alaska osariigi väikelinna Talkeeta linnapea ametit rohkem kui 15 aastat kass Stubb, kuna linlased pettusid kõigis linnapeaks kandideerivais inimestes. Tõsi, sel korral niimoodi vist ikkagi ei lähe, sest ka kassi peab keegi presidendikandidaadiks üles seadma ja see tähtaeg hakkab kohe täis saama.
Kindlasti ei ole presidendiamet riigi toimimise seisukohast paratamatu. Teadupärast ei olnud esimese Eesti Vabariigi algusaastatel presidendi ametikohta. Lähtume järgnevalt siiski seisukohast, et põhiseaduse järgi on Eestis presidendi institutsiooni ette nähtud ja ametiga kaasnevad võimupiirid on samas tekstis kenasti kirjeldatud.
Üks enimrõhutatud aspekt, mis nendest võimupiiridest välja jääb ja mida ka ajakirjanduses presidendiametiga enim seostatakse, on presidendiameti sümboolne võim. Järgnevalt arutlemegi pisut, mis see sümboolne võim on, sest tihti kostub arvamusi, et sümboolne võim polegi justkui mingi võim.
Presidendiga kaasnevad sümbolid
Laias laastus võiksime rääkida kolme liiki sümboolse võimu aspektist: riigivõimu sümbolid, võimust sümbolite üle ja võimu sümboolsest toimimisest.
Presidendiamet koondab neid kõiki kolme aspekti. Presidendi institutsioon on riigivõimu üks sümboleid, funktsioneerides koos teiste presidendiametiga kaasnevate sümbolitega, olgu selleks auvahtkond presidendilossi ees, kindlad reglemendid audientsiks või presidendi ametiraha.
Need moodustavad teatud sümbolisüsteemi, mis rohkemal või vähemal määral käib kaasas ka iga teise (riigi)ametiga. Enamasti kaasneb kõrgema positsiooniga ka kõrgem sümboolne väärtus ja rangem sümbolisüsteemi reglementeeritus. Riigi igapäevase toimise seisukohast – näiteks seaduste väljatöötamine, vastuvõtmine ja elluviimise tagamine – ei pruugi see praktilist väärtust omadagi. Kuid seda üksnes juhul, kui me praktilist väärtust väga kitsas, kaupmehelikus tähenduses "raha sulle, kurgid mulle" mõistame.
Kuna meie igapäevane praktiline tegevus toetub vähemal või rohkemal määral ka identiteedile ehk sellele, kuidas me ennast maailmaga suhestame, siis saavad need sümbolid hoopis teise kaalu. Presidendi institutsiooniga kaasnevad sümbolid loovad inimese identiteedi seisukohalt emotsionaalse sideme minu kui kodaniku ja riigi, kuhu ma kuulun, vahel. Need annavad vajaliku kogukonnatunde, mis on igasuguse ühiskondliku tegevuse piiritlemise ja elluviimise jaoks hädavajalik eeltingimus. 1
"Presidendi institutsiooniga kaasnevad sümbolid loovad inimese identiteedi seisukohalt emotsionaalse sideme minu kui kodaniku ja riigi, kuhu ma kuulun, vahel."
Sageli tajutakse "riket" sümbolisüsteemis riivena kodaniku ja riigi väljakujunenud sideme suhtes. Kui president Kersti Kaljulaid tuli dressipluusis uut riigikogu ametisse vannutama või nähti teda rätiku ja kummikutega praamil, siis tajusid mõned seda just väljakujunenud presidendi sümbolkuvandi rikkumisena.
Samas lisab presidendi ametiga kaasas käiv sümboolne võim niisugustele tavapäratutele tegudele endale sümboolse dimensiooni.
Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane on osutanud, et president Lennart Meri 1997. aasta 27. märtsi pressikonverentsi, mille ta andis Tallinna lennujaama WC-s, tuuakse tänastes suhtekorraldusõpikutes esile kui eriti head näidet sümboolse võimu tõhusast kasutamisest. Presidendi esmapilgul tavatu tegu (pressikonverentsi enamasti WC-s ei anta, eriti veel ei sobi see ühe riigi presidendile) muutus sümbolväärtusega teoks, kuna muutis inimeste käitumist ja suhtumist.
Samamoodi võimendas piduliku hetke norme rikkuv dressipluus president Kaljulaidi seljas pluusile kantud sõnumit. Ta võitis nii tähelepanu ning jättis pikaajalisema jälje auditooriumi mällu. Selle kinnituseks on näiteks sarnaste sõnumitega pluuside populaarsus tänavapildis. Vaevalt et see oleks Kaljulaidil õnnestunud, kui ta oleks sama sõnumi suulisel viisil remargi korras riigikogu ja meediakaamerate öelnud.
Võim presidendi kui sümboli üle
Võim sümbolite üle osutab teistsugusele olukorrale – siin on eesmärgiks seatud mingi sümboli tähenduse monopoliseerimine, mille abil edaspidi võimu teostada.
Kultuurisemiootik Juri Lotman on kirjutanud, et sümboli tähenduspotentsiaal on alati suurem tema käesoleva hetke tähendusest. See tähendab, et seosed, millesse sümbol oma väljenduse kaudu ühe või teise semiootilise keskkonnaga astub, ei ammenda kõiki tema tähendusvõimalusi. Ühelt poolt säilitab sümbol ajavoolus oma ajaloos väljakujunenud tähenduse, nii-öelda eelnevate põlvede mälu. Teiselt poolt suhestub sümbol aktiivselt kultuurikontekstiga, muundub selle mõjul ja muundab seda (kultuurikonteksti – AV) ise". 2
See tähendab, et sümbolite tähendus fikseerub üksnes konkreetses ajahetkes ja sõltub selle hetke sotsio-kultuurilisest taustast.
Üks neist fikseerivatest teguritest on loomulikult ka poliitika. Kas konkreetsed ajaloosündmused ja -tegelased saavad kanoniseeritud riiklikus ajaloo panteonis, sõltub rohkemal või vähemal määral poliitilistest valikutest. See valik annab neile suurema müüdi raamistikus sümboli staatuse ja fikseerib tähenduse.
Siinkohal ei osuta ma mõistega "müüt" mitte ajaloofaktide võltsimisele, vaid oma ajaloo käsitlemisele läbi identiteedi perspektiivi, "mis hoiab ühiskonna möödanikku olevikulisena ja ammutab sellest tuleviku jaoks orienteerumisjõudu". 3
Sarnast võitlust ajaloosümbolite üle näeme Pätsi kuju Tallinnasse püstitamise debattides. Küsimus pole üksnes selle kuju esteetilises vormis, vaid on sageli põhimõttelisem: kas Päts üldse väärib ausammast pealinna ehk siis tema panuse kanoniseerimist, sümboliks muutmist Eesti ajaloo narratiivis, ja kuidas ajaloo narratiiv siis ise muutuks?
"Kas Päts üldse väärib ausammast pealinna ehk siis tema panuse kanoniseerimist, sümboliks muutmist Eesti ajaloo narratiivis ja kuidas ajaloo narratiiv siis ise muutuks?"
Seejuures ilmneb tendents, et mida autoritaarsem või totalitaarsem on võim, seda rohkem hoolib võim sümbolite kaanoni puhtuse eest. Muutused kaanonis toimuvad enamasti suurte ajalooliste murrangute kaasnähtusena, kus varasemad puuslikud hävitatakse ning kirjutatakse uusi ajalookäsitlusi. Eesti on neid murranguhetki eelmisel sajandil korduvalt läbinud, kus vanad monumendid ja ausambad purustatakse ning tänavaid ja kohti ümber nimetatakse.
Õnneks Eestis olukord niisugune ei ole ja erinevad arutelud selle üle, kas Pätsi kuju sobib pealinna või milline peaks meil presidendi institutsioon olema, on ajakirjanduses tavalised. See on just see, mida võib nimetada veretuks võitluseks presidendi kui sümboli tähenduse üle.
Erijuht on aga olukord, kus mingi võimusümboli reaalne omandamine toetab vastaspoole võimu rakendamist. Venemaa käes olev Eesti presidendi ametiraha on just näide sellisest võimust. Kui jätame hetkel kõrvale võimaluse, et sellel konkreetsel aurahal on maagilised võimed, siis näeme, et selle võimusümboli omamine lubab Venemaal võimu rakendada. Venemaa kasutab Eesti presidendi auraha vahetusrahana oma poliitiliste eesmärkide saavutamisel – ametiraha tagastamine nõuab vastuteenet või on konventeeritav Venemaa "hea tahte" sümboolseks žestiks.
Presidendi institutsiooni sümboolne võim
Sümboolse võimu kontekstis on enim räägitud tulevase presidendi rollist rahva sümboolse ühendajana, kes suudaks polariseerunud ühiskonna kokku tuua.
Maarja Vaino toob välja viis omadust, mis peavad tulevasel presidendil olema, et taastada presidendi institutsiooni väärikuse kuvand. Nõustumata siinkohal seisukohaga, et presidendi institutsiooni väärikus on Eestis kadunud (kui miski on kadunud, siis nende väärikus, kes presidendi ametikohaga seonduvat oma parteipoliitilistel eesmärkidel püüavad kasutada), on need omadused kokkuvõtvalt järgmised:
iseseisev mõtlemine, et kaitsta ja esindada Eesti huve;
kultuurikiht, mis tagab selle, et tulevane president hoiab au sees meie suurmeeste ja esivanemate pärandit;
huumorimeel;
empaatiavõime, mis tagab selle, et ta oleks võimeline esindama ka oma rahva neid hoiakuid ja arvamusi, mis ei kattu tema isikliku arvamusega;
väärikus.
Usun, et enamik Eesti inimesi kirjutaks alla nende viiele presidenti defineerivale tunnusele, mis põhimõtteliselt viitavad sümboolsele autoriteedile kui rahvast ühendavale funktsioonile.
Ideaalis ilus, kuid problemaatiline on siin võrrandis mitte presidendi institutsiooni sümboolne autoriteet, vaid rahva mõiste. Et suurele osale rahvast meeldida, eeldab see ideaal rahva enda homogeenset käsitlust. Paraku aga rahvas seda ei ole.
Riigimeeste teod ja seisukohad muutuvad meie jaoks oluliseks läbi tähenduse, mis me neile omistame. Sellele protsessile on iseloomulik, et mida rohkem inimesi kommunikatsioonis osaleb, seda keerulisem on ka mingi teo või sõna tähenduses üksmeelele jõuda. Iseseisvat mõtlemist iseloomustab aga pigem kasutatud mõistete selge eristus, mis teeb ebamäärasest seisukohast nimelt minu seisukoha.
"Kui presidendilt oodatakse, et tema seisukoht ühtiks ühtlasi kogu rahva seisukohaga, siis saab see ühisosa olla üksnes hinnanguliste tühjade sõnade ja loosungite tasandil.
Kui presidendilt oodatakse, et tema seisukoht ühtiks ühtlasi kogu rahva seisukohaga, siis saab see ühisosa olla üksnes hinnanguliste tühjade sõnade ja loosungite tasandil, nagu näiteks "elu on ilus" või "elagu vaba Eesti", kus vaevalt saab olla kohta iseseisva mõtlemise viljadel.
Kergem ülesanne pole ka suurmeeste pärandi au sees hoidmine, sest see pärand pole midagi, mis on kokku pakituna uuel presidendil riiulist võtta. Eelpool osutatud vaidlused selle üle, kas president Päts väärib ausammast Tallinnas või mitte, on selle heaks näiteks. Rääkimata peenematest Eesti lähiajaloo keerdkohtade tõlgendustest ja inimeste rollidest selles.
Veelgi enam, rahvas ise ei räägi, vaid enamasti räägivad poliitikud rahva eest. See aga tähendab, et kui mingile poliitilisele jõule tulevase presidendi seisukohad ei meeldi, siis suunatakse võitlusteravik presidendi sümboolse võimu õõnestamisele. Praegu ametis olevale presidendile on osaks langenud süüdistused (kas õigustatud või mitte, pole selle artikli teema) selgete seisukohtade võtmises ja süüdistajad on enamasti just poliitilise eliidi seast. Samamoodi oli pideva tule all Lennart Meri, kuigi nüüd tuuakse tema tollal kritiseeritud seisukohti sageli eeskujuna riigimehelikust käitumisest.
Kokkuvõtteks, sümboolse võimu ja selle rakenduse problemaatilisus taandub sümboolsuse problemaatilisusele. Viimane on oma olemuselt kommunikatiivne nähtus ning ajas anname praegustele tegudele ja sümbolitele uued tähendused. See puudutab ka presidendi tegemisi. Ehk ei peaks utoopilisi nõudeid tulevasele presidendile seadma, et hiljem poleks vaja pettuda.
1 Kertzer, David I. 1988. Ritual, Politics, and Power. New Haven: Yale University Press.
2 Lotman, Juri 1999. Sümbol kultuurisüsteemis. – Semiosfäärist, 219–236, Tartu: Vagabund, lk 223–224.
3 Assmann, Aleida 2021. Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloo poliitika. Tallinna Ülikooli kirjastus, lk 50. | Andreas Ventsel: mis on see presidendiametiga kaasnev sümboolne võim? | https://novaator.err.ee/1608303816/andreas-ventsel-mis-on-see-presidendiametiga-kaasnev-sumboolne-voim | Tulevasele presidendile ei peaks ehk seadma utoopilisi nõudeid, et hiljem poleks vaja pettuda. Seda enam, et ajas anname vabariigi presidentide sõnadele ja tegudele uued sümboolsed väärtused ja tähendused, kirjutab Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel. |
Warenskjoldi (3:49.57) järel pälvis teise koha itaallane Luca Colnaghi ja kolmanda koha prantslane Axel Laurance. Teistest Eesti U-23 maanteeratturite koondise meestest pälvis Artjom Mirzojev 24. (+0.00), Henri Roos 119. (+1.29), Gleb Karpenko 139. (+4.48), Henri Treimuth 141. (+4.48) ja Joonas Kurits 143. koha (+4.48).
Kokkuvõttes jätkab liidrisärgis Warenskjold, edestades teiseks tõusnud hollandlast Mick van Dijke'i nelja ja kolmandal kohal asuvat britti Ethan Vernoni seitsme sekundiga. Ärm kerkis kolme positsiooni võrra ning jätkab 13. kohal, kaotades liidrile 15 sekundiga. Mirzojev on 71. (+0.37), Roos 124. (+2.23), Kurits 138. (+5.12), Karpenko 145. (+5.22) ja Treimuth 147. kohal (+5.25).
Pühapäeval on mitmepäevasõidul kavas 26,8-kilomeetrine meeskonnasõit. | Rait Ärm kerkis Tour de l'Aveniril kolme positsiooni võrra | https://sport.err.ee/1608307767/rait-arm-kerkis-tour-de-l-aveniril-kolme-positsiooni-vorra | Prantsusmaal jätkuval mitmepäevasõidul Tour de l'Avenir (2.Ncup) võidutses esimesel grupisõiduetapil (Charleville-Mezieres – Soissons; 161,2 km) norralane Soren Warenskjold, kes oli parim ka päev varem sõidetud proloogil. Peagrupis finišeerinud Rait Ärm kerkis kokkuvõttes kolm kohta ja asub nüüd 13. positsioonil. |
Suurt rolli mängis võidus võõrustajate 21-aastane ründaja Erling Braut Haaland, kes lõi ise kaks väravat ning andis resultatiivse söödu nii Marco Reusile kui Thorgan Hazardile. Ühe palli saatis külalismeeskonna võrku Giovanni Reyna.
Dortmund alustas hooaega nädala eest toimunud karikamängus Weheni vastu, kus Norra staar lõi 3:0 võidumängus kõik tiimi väravad.
Teised tulemused:
Bielefeld - Freiburg 0:0
Augsburg - Hoffenheim 0:4
Stuttgart - Fürth 5:1
Berliini Union - Leverkusen 1:1
Wolfsburg - Bochum 1:0 | Norra vutitäht hiilgas Bundesliga avavoorus | https://sport.err.ee/1608307617/norra-vutitaht-hiilgas-bundesliga-avavoorus | Dortmundi Borussia alustas Saksamaa jalgpalli Bundesliga uut hooaega laupäeval saadud 5:2 võiduga Frankfurdi Eintrachti üle. |
Kohtumise avavile kõlab Eesti aja järgi kell 21.45 Londonis Leyton Orient FC staadionil. 2016. aasta novembris kohtusid Eesti U-23 ja Inglismaa C-koondis Tallinnas A. Le Coq Arenal, kus napi 2:1 võidu teenisid külalised.
Eesti U-23 koondis:
Väravavahid:
Richard Aland (15.03.1994) – Pärnu JK Vaprus (laenul FC Florast)
Magnus Karofeld (20.08.1996) – Tallinna FC Flora
Kaitsjad:
Alger Džumadil (29.07.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Vasalemma JK-st)
Vladimir Avilov (10.03.1995) – Nõmme Kalju FC
Joseph Saliste (10.04.1995) – Tallinna FC Flora
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Vaasa PS (FIN)
Gerdo Juhkam (19.06.1994) – Viljandi JK Tulevik
Janar Õunap (09.09.1994) – Viljandi JK Tulevik
Poolkaitsjad ja ründajad:
Kevin Kauber (23.03.1995) – Ekenäs IF (SWE)
Roman Sobtšenko (25.01.1994) – JK Tallinna Kalev
Artjom Škinjov (30.01.1996) – JK Narva Trans
Robert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC
Kaspar Paur (16.02.1995) – Nõmme Kalju FC
Maksim Gussev (20.07.1994) – Tallinna FC Flora
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia
Tauno Tekko (14.12.1994) – Tartu JK Tammeka
Sander Kapper (08.12.1994) – Tartu JK Tammeka
Tristan Koskor (28.11.1995) – Tartu JK Tammeka
Peatreener: Urmas Kirs
Abitreenerid: Joonas Ljaš, Richard Barnwell
Väravavahtide treener: Kert Kütt
Füsioterapeut: Rauno Kuusemets
Mänedžer: Ljubov Lobõševa | U-23 jalgpallikoondis kohtub võõrsil Inglismaaga | https://sport.err.ee/866254/u-23-jalgpallikoondis-kohtub-voorsil-inglismaaga | Rahvusvaheliseks mänguks koguneb taas Eesti U-23 koondis, kes kohtub täpselt nädala pärast võõrsil Inglismaaga. |
Kolmapäeval jõustusid president Armen Sargsjani määrused ministrite vallandamise kohta, millest Pašinjan oli teatanud teisipäeva õhtul. Ametist vabastati teiste seas energeetika, majandusarengu, põllumajanduse ja transpordi eest vastutavad ministrid.
Pašinjani samm järgneb parlamendis vastu võetud seadusele, mis muudab raskemaks selle laialisaatmise ja erakorraliste valimiste läbiviimise.
Endise presidendi Serž Sargsjani Vabariikliku Partei kõrval toetasid muudatusi ka parteid Õitsev Armeenia ja Dašnaktsutjun, kes olid toetanud aprillis ja mais võimuvahetuse eel ja ajal Pašinjani.
Peaminister süüdistas kaht erakonda endale noa selga löömises ja nimetas seaduse vastuvõtmist "kontrrevolutsiooniks".
Vallandatud ministrid on Õitsva Armeenia ja Dašnaktsutjuni liikmed.
Mais nädalaid kestnud massimeeleavalduste järel peaministriks saanud Pašinjan on olnud sunnitud valitsema ilma ülekaaluta parlamendis, kus on enamus Vabariiklikul Parteil.
Peaminister tahab korraldada Sargsjani mõju vähendamiseks veel enne aasta lõppu erakorralised valimised, kuid tema vastased on püüdnud neid jõupingutusi pärssida. Korralised parlamendivalimised peaksid toimuma 2022. aastal.
Pašinjan ütles teisipäeva õhtul, et astub pärast ministrite vallandamise määruste jõustumist lähipäevil tagasi, et "keegi ei arvaks, et ta selle ametikoha külge klammerdub".
Peaminister püüab tagasiastumisega ilmselt kutsuda esile erakorralised valimised. Kui parlament ei suuda Pašinjani tagasiastumise järel kaks korda uut peaministrit valida, kuulutatakse välja ennetähtaegsed valimised. "Jään põhiseaduse järgi tagasiastumise järel peaministri kohusetäitjaks. Koos rahvaga oleme võimelised takistama parlamendil uue peaministri valimist," sõnas Pašinjan.
Vabariiklaste parlamendifraktsiooni juht Vagram Bagdasarjan ütles kolmapäeval, et endine võimupartei toetab erakorraliste valimiste läbiviimist kevadel ning partei aseesimees Armen Ašotjan pakkus tema sõnul teisipäeval Pašinjaniga kohtudes välja korraldada need mais. | Armeenia president vabastas Pašinjani soovil ametist kuus ministrit | https://www.err.ee/866278/armeenia-president-vabastas-pasinjani-soovil-ametist-kuus-ministrit | Armeenia president Armen Sargsjan vabastas peaminister Nikol Pašinjani ettepanekul ametist kuus ministrit pärast seda, kui temaga opositsioonis olev parlamendienamus keeldus ennetähtaegsete valimiste korraldamisest veel sel aastal. |
Võitjate resultatiivseim oli 23 punktiga Eleriin Vaino, keda toetas 22 silmaga Anna Gret Asi ja 13 punktiga Kadri Uiga. Vastaste parim oli 11 punkti naiskonna arvele lisanud Liisa Neeme. Howard Frieri juhendatav Audentese Spordiklubi onEesti-Läti ühisliigas uus tulija. | Tartu Ülikool/Kalev alustas naiste Eesti-Läti ühisliigat võidukalt | https://sport.err.ee/866274/tartu-ulikool-kalev-alustas-naiste-eesti-lati-uhisliigat-voidukalt | Eesti-Läti naiste ühisliigas alustas võidukalt Tartu Ülikool/Kalev naiskond, kes alistas Audentse Spordiklubi seisuga 90:50. |
Kuigi Läti ja Leedu välisministeerium ei ole projekti eest vastutavad, siis peavad mõlemad seda siiski väga tähtsaks, ütles Läti välisminister Edgars Rinkēvičs.
"Loodame, et projekti uus tegevjuht määratakse ametisse nii vara kui võimalik. Meil on soov jätkata selle projekti jõustamisega ja me teeme kõik, mis suudame, et see saaks jätkuda," ütles Rinkēvičs.
Rinkēvičs sai enda sõnul kinnitust oma Leedu ametivennalt Linas Linkevičiuselt, et Leedu on alustanud Lätti viiva Mažeikiai-Renge raudteelõigu taasrajamist. Lätti visiidile saabunud Linkevičius kinnitas samuti, et peab Rail Balticu projekti oluliseks.
Septembris teatas Rail Balticu rajamise koordineerimiseks loodud Baltimaade ühisfirma RB Raili tegevjuht Baiba Rubesa, et astub juhikohalt koheselt tagasi, seda vahetult enne ta ametiaja lõppu oktoobris.
Rail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini. Projekti maksumuseks on hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot. | Läti ja Leedu välisminister: Rail Baltic on lõimumiseks oluline | https://www.err.ee/866270/lati-ja-leedu-valisminister-rail-baltic-on-loimumiseks-oluline | Rail Balticu kiirraudtee projekt on oluline regiooni majanduse ja lõimumise jaoks Euroopa Liiduga, ütlesid Läti ja Leedu välisminister kolmapäeval Riias pressikonverentsil. |
Esimese veerandaja lõpuks oli Kalev/Cramo edu kasvatanud 16-punktiliseks, 13:29. Poolaeg lõppes eestlaste juhtimisel 51:38-ga ning kolmanda neljandiku lõpuks olid eestlased lõunanaabritelt eest libisenud 18 silma kaugusele, 71:53. Viimasel veerandil viskas Ogre küll kolm punkti tagasi, kuid sellest enam võiduks ei piisanud.
Kalev/Cramo resultatiivseim oli 21 punkti visanud Chavaughn Lewis. 16 silma lisas meeskonnale Reggie Lynch. Vastaste parim oli 23 punktiga Janis Poznaks. | Kalev/Cramo jätkab Eesti-Läti liigas võidulainel | https://sport.err.ee/866269/kalev-cramo-jatkab-eesti-lati-liigas-voidulainel | Olybet Eesti-Läti korvpalliliigas jätkab võidulainel BC Kalev/Cramo, kes sai võõrsil jagu BK Ogrest 93:78. |
Kuigi avaminutitel läksid tartlased mängu juhtima, siis enamik mängu tuli siiski olla tagaajaja rollis. Peamiselt kaugvisetele mänginud Valmiera meeskond haaras esimese veerandi keskel juhtohjad ning võitis esimese veerandi 22:18. Tasapisi venis vahe suuremaks ka teisel veerandajal ning kui poolajapausini jäi neli minutit juhtisid lätlased 39:30. Avapoolaja lõpus sai Tartu Ülikool siiski mängusabast kinni ja peamiselt Arnas Velicka rünnakulahendustele toetudes lõpetati poolaeg vaid neljapunktises kaotusseisus 39:43.
Pärast poolajapausi jätkas Valmiera nagu avapoolajalgi – palju prooviti kätte kaugvisetel ning neist tabas nii mõnigi. Veerandaja keskel juhtisid võõrustajad mängu 57:46 ning see oli ka mängu suurim vahe. Tartlastel õnnestus oma kaitset pisut tihedamaks keerata ning see tõi ka mõningat edu rünnakul ja vahe suuremaks kärisemisele saadi piir ette. Neljandale veerandajale mindi Valmiera 67:60 eduseisul.
Normaalaja viimasel neljandik kuulus suures osas tartlastele. Valmiera kaugvisked ei tabanud enam endiselt ja kaitses hästi mänginud tartlased olid pärast Arnas Velicka kaugviset vaid punkti kaugusel seisul 68:69. Lätlaste poolel võttis mängu enda peale nende kogenuim, täna oma 29. sünnipäeva tähistanud koondislane Janis Kaufmanis. Tema üheksa järjestikkust punkti hoidsid Valmierat ees, kuni kaks minutit enne veerandi lõppu viis Kregor Hermet 2+1 korviga tartlased üle pika aja taas ette 81:80. Veerandilõpu punkt-punkti heitluses ei suutnud kumbki pool mängu oma kasuks kallutada ja nii tuli mängida lisaaeg seisul 87:87.
Lisaajal näitasid võõrustajad kindlamat kätt ja et viie veaga langes välja ka Tartu Ülikooli vaieldamatult efektiivseim mängija Julius Kazakauskas, siis ei jagunud eestlastel piisavalt püssirohtu, et taas ohtlikku kaugusesse jõuda. Mäng lõppes Valmiera 106:98 võiduga.
Tartu Ülikooli vankrit vedasid selles kohtumises leedukad. Julius Kazakauskas oli meeskonna efektiivseim 23 punkti ja 15 lauapalliga ning 38 minutiga kogunes efektiivsusnäitajaks 42. Pisut visketabavusega hädas olnud Arnas Velicka viskas 24 punkti ja andis kuus korvisöötu. Märt Rosenthali arvele kirjutati 17, Rain Raadikule 11 ning Kregor Hermetile kümme punkti.
Valmiera parimana viskas Janis Kaufmanis 26 punkti ja andis kuus korvisöötu. Esimesel pooajal säranus Reinis Ermansons lisas 19 ja Valters Janis Liepins 14 punkti. Neljandal veerandil hästi vahetusest sekkunud Klavs Dubults kogus kümme punkti.
Tartu Ülikooli peatreeneri Priit Vene sõnul oli küll võiduks võimalus, aga see libises käest. "Natuke jäi lõpus puudu. Normaalaja lõpus saime ette ja kõik toimis, aga lasime võimaluse ikkagi käest. Natuke oli kogemuse puudust, natuke jäi füüsise taha ja nii ta läks. Teadsime, et nad viskavad palju, aga nende tänane kaugvisete arv on üle mõistuse. Nad olid kohati päris enesekindlad, isegi kui saime nad kätte ja möödagi, siis tuli ka valus tagasihüppelt kolmene vastu. Selline mäng hooaja alguses näitab ära, mille kallal peab rohkem töötama, et platsil hakkama saada või üldse platsile pääseda," võttis peatreener Vene mängu kokku.
Tartu Ülikoolil on nüüd Olybet Eesti-Läti liigas kirjas üks võit ja üks kaotus ja sellega hoitakse turniiritabelis neljandat kohta. Järgmise mängu peab Tartu Ülikool kodusaalis, kui järgmisel kolmapäeval võõrustatakse kaastudengeid TalTech meeskonnast. Pall pannakse mängu kell 19.
Teistes kohtumistes tunnistas BC Valga-Valka/Maks&Moorits kodus 67:90 BK Jurmala paremust ning BK Ventspils sai kodus 97:62 jagu Pärnu Sadamast. | Tartu Ülikool tunnistas lisaajal Valmiera paremust | https://sport.err.ee/866265/tartu-ulikool-tunnistas-lisaajal-valmiera-paremust | Tartu Ülikooli korvpallimeeskond pidas Olybet Eesti-Läti liiga esimese välismängu Valmieras sealse Glass VIA korvpallimeeskonnaga. Korviderohke mäng läks lisaajale, mille võõrustajad suutsid lõpuks enda kasuks kallutada ja nii tuli tartlastel vastu võtta 98:106 kaotus. |
Karikakaitsja Serviti korraldas Raasiku vastavatud spordihoonet selleks kohtumiseks kodusaalina kasutanud Kehrale šokkalguse, sai viie minutiga ette 4:0 ja sundis Kaupo Liivat kasutama esimest minutilist vaheaega. Kehra väravavaht Mikk Aasmaa tõrjus seejärel Henri Sillaste karistusviske, kuid haigusest paranenud Kristjan Muuga tegi 5:0.
Kehra jõudis vahet kolme väravani vähendada, kuid tulises heitluses rikkusid kodumeeskonna mängu mitmed eemaldamised. Põlvalaste puurilukk Eston Varuski sai kirja tabamuse, saates palli tühja võrku seisuks 12:6. Vahe kasvas veelgi ning Serviti võitis poolaja 16:8.
Teist pooltundi alustas Serviti sarnaselt esimesele, visates kolm vastuseta väravat. Kümneväravaline vahe püsis pikemat aega, kuniks Indrek Normaku kahe tabamuse abil oli seis 16:24. Serviti peatreener Kalmer Musting võttis mõtlemisaja ning meeskond vastas 6:1 vahespurdiga, juhtides juba 30:17.
Lõpuminutitel sattus Kehra poolel hoogu Andrei Vahnovitš, aga Serviti sai kordusmänguks kodusaali kaasa kindla 32:22 edu. Ivan Telepnev viskas võitjate poolel seitse, Sergei Ljubtšenko viis ja Hendrik Varul neli väravat. Varuski arvele kirjutati väravavahi kohta muljetavaldavad kolm tabamust. Kehra meestest jäi Vahnovitši ja Normaku nimele kuus väravat.
Kahe esiliigaklubi omavahelisel mõõduvõtul Viljandis möödus suur osa avapoolajast võrdses heitluses, kus kohaliku Spordikooli poolel tegid peamiselt skoori nädalavahetusel Balti liigaski karastust saanud noored Aleksander Pertelson ja Oliver Ruut. Alles 20. minuti paiku hakkasid mulgid HC Tallasel eest libisema ja võitsid poolaja 14:9.
Enamat kui viieväravalist edu Viljandi SK ei saanudki. Tallas võitles hästi ning jõudis korduvalt kahe tabamuse kaugusele, ent mitte lähemale. Viljandi 29:26 võit ennustab siiski põnevat korduskohtumist. Üleplatsimehena tabas Pertelson 14 korda. Ruut lisas võitjatele seitse ja 14-aastane Hendrik Koks neli väravat. Tallase kasuks viskasid Kent Benström, Greg Gornischeff ja 47. minutil platsilt eemaldatud Andre Lember viis väravat.
Seitsmekordne Eesti karikafinalist HC Viimsi/Tööriistamarket kohtus loosi tahtel oma esiliigas mängiva reservmeeskonna HC Viimsiga ja korraldas tõelise väravatesaju. Juba kümnendaks minutiks oli seis 12:3, vaheajaks 21:12 ning lõpuvileks 46:19. Rail Ageni viskas 12, Arlo Talmar kaheksa ning Andre Sild ja Taavi Tilgre kuus väravat. Kaotajate täpseim oli 15-aastane Andreas Lill viie tabamusega. | Serviti sai karikasarjas Kehra vastu kümneväravalise edu | https://sport.err.ee/866261/serviti-sai-karikasarjas-kehra-vastu-kumnevaravalise-edu | Kolmandat korda kahe nädala sees kohtusid Eesti käsipalli kaks suurklubi, sel korral karikavõistluste raames. Põlva Serviti sai kordusmänguks kindla edu, alistades HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi 32:22 (16:8). Teistes tänastes kaheksandikfinaalide avakohtumistes said võidud kirja Viljandi Spordikool ja HC Viimsi/Tööriistamarket. |
1. september ja 16. september Kesk-Saksa ringhäälingu (MDR) Leipzigi sümfooniaorkester (peadirigent Kristjan Järvi) ja raadiokoor (muusikaline juht Risto Joost) esinevad MDR-i suvesarja MDR Musiksommer – Zauber der Musik lõppkontserdil Suhlis kongressikeskuse saalis, dirigeerib Risto Joost. Kavas vaid Pärt ja Schubert, ettekandel Arvo Pärdi "Salve Regina", Schuberti Sümfoonia h-moll D 759 ("Lõpetamata"), Arvo Pärdi "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ning Schuberti Missa As-duur D 678 (teine versioon, 1822). Solistideks on lauljad Kerstin Klein-Kojuncu, Lena Carina Traupe, Albrecht Sack ja Thomas Oertel-Gormanns. Tegemist on ühtlasi MDR-i uue hooaja avakontserdiga. 16. september tuuakse Leipzigi Gewandhausis Risto Joosti dirigeerimisel ettekandele Gustav Mahleri teosed, Friedrich Rückerti tekstile loodud "Ich bin der Welt abhanden gekommen" ja Sümfoonia nr. 2 c-moll "Ülestõusmine". Solistideks on Katharina Konradi ja Gerhild Romberger. Kava kannab pealkirja Zauber der Musik.
1.-28. september Ansambel Vox Clamantis esineb 1. september Jaan-Eik Tulve juhatusel kavaga "Kleine Litanei" Saksamaal Högsteris Corvey kloostris. Kõlavad Arvo Pärdi, Cyrillus Kreegi ja Perotinuse teosed ning gregooriuse laulud. Meie ansambli suures koosseisus esinemine leiab aset "Kunstfest Corvey – Via nova" (31.VIII – 2. september) programmis. 22. ja 23. september laulab ansambel Prantsusmaal festivalil "Via aeterna": 22. september Carmel de Saint-Pair-sur-Meri karmeliitide kloostris on kavas gregooriuse laule (kaastegev näitleja Philippe Mathé) ning 23. september Mont Saint-Micheli saare kloostris päeva jooksul gregooriuse laulud, mis on seotud Saint-Micheliga (kell 7, 8.30. 9.30, 10.30, 13.45, 14.45, 16, 18). 28. september esineb ansambel Norras Trondheimi kammermuusika festivalil (24.-30. september) öökontserdiga Nidarosi toomkirikus, kavas Arvo Pärt, Cyrillus Kreek, Helena Tulve ("Ole tervitatud, Maarja") ja Henrik Ødegaardi "Meditations over St. Mary Magdalene's feast in Nidaros" (esiettekanne), siin on kaastegev ka Trondheimis resideeriv naiskammerkoor Schola Sanctae Sunnivae, keda juhatab Anne Kleivset.
1. september Kristiina Poska debüteerib dirigendina Dresdeni Semperoperis, juhatades Mozarti "Figaro pulma" uuslavastust. Etendused veel 8., 20. ja 30. september, edasi ka oktoobris-novembris. Lavastajaks on Johannes Erath, solistideks Sebastian Wartig, Iulia Maria Dan, Athanasia Zöhrer, Martin Jan Nijhof (nimiosas), Grace Durham, Sabine Brohm, Matthias Henneberg, Aaron Pegram jt. 13.-14. september dirigeerib Kristiina Poska meeleolukat orkestrikava Hollandis Tilburgi Concerthallis ja Eindhoveni Muziekgebouw's.
1. september Itaalias 57. Stresa muusikafestivalil (23.VIII – 9.september) annab kontserdi kammeransambel "Järvi Instrumentalists", see toimub Stresa St. Ambrosio kirikus, kaastegev Ars Antica Choir, dirigeerib Marco Berrini, ettekandel Arvo Pärt ja J.S. Bach, kava nimetusega "Bach encounters Pärt". Kõlavad Arvo Pärdi teosed "Psalom", "Da pacem Domine", Bach, Pärdi "Summa", "7 Magnificat-Antiphonen", Bach, Pärdi "Fratres" ja "Missa syllabica". Bachist on kavas motetid "Der Geist hilft unsrer..." BWV 226 ja "Singet dem Herrn..." BWV 225.
1. september Hollandis Koningshofi Dorpskerkis ja 2. september Breda Moeder Gods kerkis on ettekandel Arvo Pärdi "Te Deum", esitab ansambel Qui Vive, juhatab Ad van Unen.
1. september Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinna St. Andrew's Presbyterian Churchis on kavas "Northern Lights: A Baltic Voyage" Arvo Pärdi teosed "Peegel peeglis" ja "De profundis", esitajaiks Vox Cape Town, Matthew Golesworthy (klaver / orel) ja Ariella Caira (tšello), juhatab John Woodland.
2. september Kolme vabariigi esinduskollektiivid Tallinna Kammerorkester, Püha Kristoferi Kammerorkester ja puhkpilliorkester Rīga annavad ühise kontserdi Leedus, Vilniuse katedraaliväljakul, tähistades kolme riigi 100. aasta sünni juubeleid, juhatavad Valdis Butāns Lätist ja Modestas Barkauskas Leedust. Solistideks on Raivo Tafenau saksofonil, Tiit Kikas viiulil, Artūrs Noviks (akordion, Läti), Daumants Kalniņš (vokaal, Läti), Veronika Povilionienė (vokaal, Leedu) ja Petras Vyšniauskas (saksofon, Leedu). Kontserdil teeb kaasa džässtrio Kirke Karja klaveril, Mihkel Mälgand kontrabassil ja Normunds Everts trummidel Lätist. Ettekandele tulevad teosed heliloojatelt Arturs Maskats, Jonas Jurkūnas, Jaan Rääts, Eino Tamberg, Tomas Leiburas, Raimonds Pauls ja Duke Ellington.
2. september Annely Peebo esineb Viini Volksoperis vürst Orlofsky rollis Johann Straussi operetis "Nahkhiir". See on Heinz Zedniku lavastus, dirigeerib Gerrit Priessnitz.
5.-29. september Kontserdid Olari Eltsi juhatusel Soomes ja Ungaris. Kymi Sinfonietta kontsertidel 5. september Kotka kontserdimajas ja 6. september Kouvola Kuusankoskitalos tehakse kava "Meenutusi suvest": Magnus Lindbergi "Souvenir", Saint-Saënsi Tšellokontsert nr. 1 a-moll, solistiks Jonathan Roozeman, ja Sümfoonia nr. 2 a-moll, ning Thierry Escaichi "Erinnerung". Teises orkestrikavas "Maan laulu" 19. ja 20. september samades saalides esitatakse Tõnu Kõrvitsa "Hümnid virmalistele", Haydni Sümfoonia nr. 45 "Lahkumissümfoonia" ja Mahleri "Laul maast", kus solistiks Mati Turi. 25. september juhatab Olari Elts kontserti eesti muusikast Budapesti Festivaliorkestriga kultuurikeskuses Müpa Budapest. Ettekandele tuleb üleni Eesti kava: Tõnu Kõrvitsa "Hümnid virmalistele", Erkki-Sven Tüüri marimbakontsert "Ardor", solistiks Pedro Carneiro, ja Tüüri "Passion" ning Eduard Tubina Sümfoonia nr. 7.
6. september Londonis Royal Albert Hallis esitab Arvo Pärdi teose "Nunc dimittis" koor The Tallis Scholars, juhatab Peter Phillips, see on Promenaadikontsert nr. 73. Norrlandi Ooperis Rootsis Umeås mängib Norrlandsoperan Symphony Orchestra Pärdi "Cantust Benjamin Britteni mälestuseks", juhatab Patrik Ringborg. Selles kavas kõlab haruldusena ka ameeriklanna Amy Beachi Klaverikontsert, soleerimas Tereś Löf.
6.-7. september Ansambel Curly Strings annab kontserte Ühendkuningriigis: 6. september Camdenis Londonis (Campfire Club) ja 7. september Leicesteris.
6. september ja 22.september Metsosopran Küll Tomingas laulab Itaalias ja Šveitsis. 6. september toimub Rossini ooperi "Tuhkatriinu" poolkontsert-ettekanne Itaalias Sirmione Kongresside palees (sissepääs vaba). Etendus kuulub XVIII festivali "Omaggio a Maria Callas" programmi, festivali kunstiline juht Stefano Maffizzoni, kontsertmeister Francesca Pivetta, lavastajaks Michele Nocera, pianist Luca Shieppati. Muusikaõhtu pühendatakse Rossini 150. mälestusaastale. Osades laulavad: Külli Tomingas Angelica rollis nimipartiis, Elena Serra (Tisbe), Giulia Perusi (Clorinda), Raffaele Facciola (Don Magnifico), Francesco Tuppo (Don Ramiro) jt. 22. september leiab aset trio Winged Words kontsert Šveitsis Brissagos, Ruggero Leoncavallo majamuuseumis Branca-Baccala palees. Kavas aariaid ooperitest – Rameau, Paisiello, Mozart, Rossini ning vokaalteoseid – Schubert, Rossini, Debussy, Delibes. Triosse kuuluvad Prantsuse sopran Sara Gouzy, Itaalia / Eesti metsosopran Külli Tomingas ning Itaalia pianist Luca Schieppati.
6.-28. september Viiuldaja Kirsti Kuusk mängib eelviimast kuud Rootsis Helsingborgi sümfooniaorkestri põhikoosseisus altereeriva kontsertmeistrina. HSO käesolevale hooajale annab nime Arnold Schönbergi oopus "Pierrot Lunaire" (1912), mida mängitakse peadirigent Stefan Solyomi käe all kavades 6. ja 16. september, vokaalsolistiks Sofia Jernberg. 6. september kavas on veel kolm Dvořáki orkestriavamängu, "Looduses", "Othello" ja "Karneval". Orkestri selle hooaja teemahelilooja on noor rootslanna Emmy Lindström, 6. september mängitakse tema muusikast sobivana Schönbergiga kõrvuti üht osa "Moondrunk" orkestrisüidist "The Lost Clown". 16. september esitatakse samast süidist 8. osa "Night". 16. september kõlab ka Brahmsi Sümfoonia nr. 4. Schönbergi selle teose on HSO tellimusena orkestrile arranžeerinud (ja tuuakse esiettekandele just 6. september) meile juba NL aegadest tuntud Kara Karajevi heliloojast poeg Faraj Karajev, kes praegu elab Moskvas. Ta viibib 6. september Rootsis kohal, kontserdi eel Schönbergi teost ja oma tööd tutvustades, vene-rootsi tõlgiks Kirsti Kuusk. 16. september ettekandel viibivad Schönbergi suguseltsi esindajad. 26. september mängib HSO lühema kontserdi sarjast "After Work", sel kõlab Wilhelm Stenhammari "Serenaad", 27. september "Serenaad" põhikavas, samas Emmy Lindströmi "Nostalgia", dirigeerib Eugene Tsigane USA-st.
7. september Neeme Järvi ja ERSO esinevad esmakordselt 19ndal Sibeliuse festivalil Soomes, Lahti Sibeliustalo's. Kavas on Sibelius: Romanss C-duur viiulile orkestriga, "Valse triste" ning "Stseen kurgedega" näidendimuusikast "Surm", Sümfoonia nr. 3 C-duur ja Sümfoonia nr. 4 a-moll.
7. september Soomes Turu kontserdimajas dirigeerib Leif Segerstam Turu Linnaorkestri ees Pärdi teost "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks".
7.-8. september Anu Tali dirigeerib USA-s Philadelphias festivalil "Fringe Arts" (6.-29. september) Philadelphia Orchestra muusikuid koos barokkansambliga Tempesta di Mare, lavastatud kavas on ettekandel Saksa helilooja Heiner Goebbelsi suurteos "Songs of Wars I Have Seen", mis loodud Gertrude Steini Teise maailmasõja meenutuslikule tekstile. Etenduspaik on First Presbyterian Church of the Covenant.
8. september Arvo Pärdi muusika ettekandeid. Soomes Loviisa kirikus on kavas Pärdi "Tabula rasa", mängib Lohja Linnaorkester, solistideks Anna-Liisa Bezrodny ja Jan Söderblom, dirigeerib Esa Heikkilä, kontsert Lohja Sibeliuse päevade programmis. Budapestis, Liszti-nim Vana muusikaakadeemia saalis on ettekandel "Peegel peeglis", mängivad flöödil Judith Nagy ja Andras Emszt klaveril. Austraalias Melbourne'i Recital Centre'is mängib Melbourne Bach Orchestra Pärdi "Cantuse Benjamin Britteni mälestuiseks", juhatab Rick Prakoff. Pärdi "Silouan's Song" on kavas USAs Erie's (PA), mängib Erie Philharmonic Orchestra, juhatab Daniel Meyer.
8.-23. september Buenos Aireses elav pianist Klarika Kuusk on end üha enam sidunud Argentina muusikaeluga. 8. september toimub tema järjekordne kontsert koos Itaaliast pärit soprani Marta Rossiga (juba kolmas kava), kus esitatakse argentina, vene ja itaalia muusikat, autoriteks Ginastera, Panizza, Alberto Williams, Lopez Buchardo, Tšaikovski, Rahmaninov, Respighi, Zandonai, kontserdipaigaks La Scala de San Telmo. 12. september esinevad Klarika ja Viinis elav serblannast tšellist Ana Topalović teise ühise kontserdikavaga Buenos Aireses. See toimub ajaloolise kunstihoone Jockey Club saalis Salón Anasagasti. Populaarses kavas on ettekandel Debussy ja Schumanni klaveripalad, Alberto Williamsi "Eleegia", Arvo Pärdi "Peegel peeglis", Paganini "Variatsioonid Rossini teemale", Johanna Dodereri "Break on Through", Popperi "Ungari rapsoodia", Dvořáki "Als die Alte Mutter" duoseades, Kreisleri "Liebestraum". 21.-23. september osaleb Klarika Kuusk ühe ja sama kavaga kontsertidel kolmes erinevas kirikus Buenos Aireses, see on vokaalsümfooniline õhtu, kus ettekandel koori ja orkestriga itaalia helilooja Licinio Refice "Oraakel" ja "Cananaea" Argentina esmaettekandes, Giovanni Panella "La Lira Argentina" (maailmaesiettekanne), Panella on dirigendiks, Klarika mängib pianistina ja celestat orkestris ning on lauljate repetiitor.
9. september Arvo Pärdi ettekanded kahel pool USA-s. Kirkwoodis (MO), kontserdipaigaks First Presbyterian Church, esitatakse "Fratres", mängib Metropolitan Orchestra of St. Louis, juhatab Andrew Peters. Occidentali (CA) kunstide keskuses esitab Pärdi teose "Peegel peeglis" Duo West: Sonja Myklebust tšellol ja Abbie Gabrielson klaveril.
9.-12. september Tuulikki Bartosik annab kolm soolokontserti akordioniga Ühendkuningriigis: 9. september Bristoli Fringe-festivalil, 11. september Londonis (Green Note) ja 12. september York'is (The Black Swan Inn), kavaga "Storied Sounds".
9.-26. september Schumann Quartett mängib septembris kuus kontserti, kolme muusikust venna Schumanniga esineb koos vioolal Liisa Randalu. Kontserdid 9. september Saksamaal Mainzi Landesmuseumis, 12. september Londonis Wigmore Hallis (vt loetelu kolm esimest teost), 15. september Saksamaal Oraniensteini lossis, 18. september Saksamaal Hannoveri Sparkassen-Forumis, 19. september Austrias Linzis Brucknerhausis ja 26. september Saksamaal Bardowicki St. Nikolaihofis. Kavades Schuberti kvartett nr. 6 D-duur, Mendelssohni kvartett nr.1 Es-duur, Mozarti kvartett nr. 15 d-moll KV 421, Janáčeki kvartett nr. 2 ("Intiimsed kirjad"), Schönbergi kvartett "Verklärte Nacht" op. 4, kaastegevad Aleksandr Zemtsov vioolal, Alexei Stadler tšellol, Brahmsi kvartett nr. 1 c-moll, Beethoveni kvartetid nr. 8 e-moll, nr. 2 "Razumovsky" ja kvartett B-duur op. 130 koos "Suure fuugaga" op. 133, Mozarti Fuuga nr. 1 Es-duur (jmt, kokku 5 nummerdatud fuugat) Rossini teemal, Ph. Glassi kvartett nr. 2, , Mendelssohni fuuga nr. 2.
11. september Berliinis muusikaülikoolis õppiv 23-aastane Marcel Johannes Kits tuleb võitjaks Bukarestis 60. Enescu-nim. konkursil, mängides finaalis Šostakovitši Tšellokontserti nr. 1 es-moll koos Enescu nim. Filharmoonia orkestriga, juhatamas Paul Watkins. Neljas konkursivoorus tuleb esinejail ette mängida kokku ca kolm tundi muusikat.
11. september Rootsis saksofoniõpetajana tegutsev ja sealsetes ansamblites mängiv Hiiumaalt pärit Joonas Lepna (sopransaksofon) ja praegune hiidlane Avo Tamme (tenorsaksofon) esinevad Londonis. Kontsert toimub Londoni ülikooli lähistel Senate House'i (ülikooli adminkeskus) vabaõhuväljakul Malet Streetil. Kavas on mõlema muusiku enda palad, sh Avo Tamme pala "Bluusike op. 2057", ka vokaalimprovisatsioonid (scat). Avo Tamme viibib Londonis tema 80. sünnipäeva puhul, mis täitub 11. septembril.
11. september Tšehhimaal Studices, esinemispaigaks Kostel sv. Jana Krtitele, mängib Katta (Katerina Chroboková) orelil Arvo Pärdi palad "Pari intervallo" ja "Trivium". Kontsert Svatováclavský hudebnífestivali progammis, pühendus Tšehhi vabariigi 100. aastapäevaks.
11. september Andres Mustonen esineb Eesti muusikutest koosneva trio koosseisus Istanbuli Bachi-festivalil, trios mängivad veel Anto Õnnis (vibrafon, laul) ja Taavo Remmel kontrabass). Kontsert vabas õhus Suma Beachil Bosporuse väina kõrgel kaldal. Kavas on Bachi ja Balkanimaade heliloojate loomingut.
11. ja 12. september Endrik Üksvärav dirigeerib Poolas festivali Vratislavia Cantans kontserte Wrocławis ja Klodsko's. Kavas "In Paradisum" esinevad NFM (Narodowe Forum Muzyki) kammerorkester Leopoldinum ja Eesti kammerkoor Collegium Musicale. Kontsert 11. september Wrocławi kirikus Kolegiata Świętego Krzyża i św. Bartłomieja, kavas on Poola muusikast Paweł Szymański "In Paradisum", Henryk Mikołaj Górecki "Veteväli" op. 39 ja "Kolm pala vanas stiilis", Tõnu Kõrvitsa "Stabat Mater", Erkki-Sven Tüüri pala "Igavik". In memoriam Lennart Meri ja "Requiem". In memoriam Peeter Lilje. Kava korratakse Klodskos, esinemispaigaks Kościół Jezuitów. Kontserdid kuuluvad ka EV100 ürituste programmi.
12., 14. september Mihkel Kütson juhatab Niederrheinische Sinfonikeri kontserte. Mönchengladbachi teatris Saksamaal on kavas Tšaikovski avamäng näidendimuusikast "Hamlet", M. Weinbergi Viiulikontsert, solist Linus Roth, Glazunovi Sümfoonia nr. 7. Kava mängitakse 13. september ning 14. september ka Krefeldi Seidenweberhausis.
12.- 29. september Eesti Rahvusmeeskoori kontserdireis Jaapanisse, pühendatud EV 100. aastapäevale. 13. september alustatakse Toride linnas kahe koolikontserdiga, kus on esitamisel ka Veljo Tormise "Vepsa talv", "Sampo tagumine" ning Mart Saare "Leelo". 15. september osaleb koor ka ülemaailmsel koristuspäeval, mis lõpetatakse pärastlõunal muusikaga. Antakse kokku seitse a cappella kontserti peadirigent Mikk Üleoja juhatusel, kontserdipaikadeks väga suured (1-3 tuhat kuulajat mahutavad) saalid: 15. september Aichi Toyota City Concert Hall, 16. september Nagano Saku City Cosmo Hall, 17. september Sendai Tohoku University Hagi Hall, 23. september Tokyo Sumida Triphony Hall, 24. september Nishinomiya Hyōgo Performing Arts Center, 26. september Matsuyama Himegin Hall, 27. september Hiroshima JMS Aster Plaza. Kavades on Mendelssohn, Schubert, Rahmaninov, Ko Matsushita, Naoki Nishimura, Giovanni Bonato, eesti muusikast Veljo Tormise "Hääled Tammsaare karjapõlvest", "Kolm mul oli kaunist sõna", "Muistse mere laulud", "Sampo tagumine" ja "Pikse litaania", Miina Härma "Meeste laul", Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm", Tuudur Vettiku "Kuu". kaastegevad Noriko Takaichi (flööt), Aare Tammesalu (tšello). 21. ja 22. september esineb Eesti Rahvusmeeskoor koos NHK (Jaapani Ringhäälingu organisatsiooni) sümfooniaorkestriga, kelle peadirigendiks on viimast hooaega Paavo Järvi. Tema juhatusel on Tokyo NHK kontserdimajas meie meeskoori ja NHK orkestri kaks korda kõlavas ühises kavas kahele väljamüüdud saalile vaid Sibelius: kantaadid "Laulu Lemminkäiselle", "Sandels" ja "Finlandia" ning "Kullervo sümfoonia", kus solistidena teevad kaasa sopran Johanna Rusanen ja bariton Ville Rusanen Soomest. Neist kahest kontserdist salvestab esimese ka Jaapani Rahvusringhääling.
13. september Londonis Covent Gardenis antakse 41. korda välja populaarseima muusika- ja plaadiajakirja Gramophone tänavused preemiad Gramophone Classical Music Awards 2018 kokku kümnes erinevas kategoorias. Kahes kategoorias on hinnatute hulgas Eesti muusikud, kes esinevad ka pidulikul galakontserdil (üks põhjusi EV 100), dirigentideks Kristjan Järvi ja Neeme Järvi, mängimas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kammerkoosseis. Eesti muusikast on galakontserdi kavas Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile op. 16, Arvo Pärdi "Ukuaru valss", Peeter Vähi "Emale" ning Heino Elleri "Tants" ja "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile", samuti on ettekandel Henri Duparci "Au Pays où se fait la guerre", Heitor Villa-Lobosi "Prelüüd nr. 1", Sibeliuse "Mustad roosid" op. 36, Bachi Tšellosüit nr. 1 G-duur BWV 1007 ja Richard Straussi laul "Morgen" op. 27 nr. 4. Solistideks on Marianne Crebassa (metsosopran), James Baillieu (klaver), Miloš Karadaglić (kitarr) ja Marek Zwiebel (viiul). Eestlastest pälvivad tänavu elutöö auhinna Neeme Järvi ning koorimuusika kategoorias Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Kaspars Putniņš albumi eest "Pärt Magnificat & Nunc dimittis". Schnittke "Psalms of Repentance", mille andis välja plaadifirma BIS. Sündmuse kannab otse üle Medici TV, ülekanne läheb enam kui 180 riiki.
14. september Paul Mägi dirigeerib Soome Rahvusooperis Helsinkis külalisena Wagneri ooperit "Lendav Hollandlane". Teised etendused 20., 22. september ja 26. september, kaks õhtut veel oktoobri alguspoolel. See on Kasper Holteni lavastus.
14. september Arvo Pärdi teose "Fratres" mängib kammerorkester Orpheus, kontserdipaik USAs Eastoni Williams Center for the Arts at Lafayette College; kava kordus sünnib 16. september Purchase'i (NY) kolledži etenduskunstide keskuses ning 19. september New Yorkis Carnegie Halli Isaac Sterni auditooriumi Perelmani laval. Pärdi sama oopuse mängivad 14. september Norras Oslo Nynorskes Hus'is Ensemble Allegria muusikud.
14. september Tšellist Silver Ainomäe esinemine USAs Minneapolises, kontserdisaalis The Look and Ladder Theatre. Ettekandel on Marc Mellits'i "Tapas" ja Judd Greensteini "At the End of Really Great Day". Esimese teose esitab trio Sarah Grimes viiulil, Sam Bergman vioolal ja Silver Ainomäe; teises teoses mängivad Roma Duncan flöödil, Rena Kraut klarnetil ning Sarah Grimes ja Silver Ainomäe.
14. september Plaadifirma Naxos toob müügile Toivo Tulevi autoriplaadi, millel on salvestatud tema vokaalmuusika koos instrumentidega: "Suvine vihm", "Tanto gentile", "I said, Who are You – He said, You", "Flow, My Tears" (esmasalvestus), "Magnificat" (esmasalvestus), "Legatissimo" löökpillidele (esmasalvestus). Tulevi muusikat esitavad Läti Raadio koor ja Tallinna Kammerorkester Kaspars Putniņši juhatusel, Ka Bo Chan (kontratenor), läti sopranid Ieva Ezeriete ja Inga Martinsone, Virgo Veldi altsaksofonil, Age Juurikas positiivorelil, Heigo Rosin ja Vambola Krigul löökpillidel. Plaadi bukletiteksti on kirjutanud helilooja Eugene Birman, kes oli Toivo Tulevi õpilane muusikaakadeemias Tallinnas.
15. september Tõnu Kaljuste juhatab Stockholmis Engelbrekti kirikus Rootsi Raadio koori kava "Arvo Pärt – The Master of Pure Sound". Ettekandel on teosed "Nunc dimittis", "Dopo la vittoria", "And I Heard a Voice..." ja "Magnificat", samas kõlavad ka Veljo Tormise "Tornikell minu külas", Lars Johan Werle "Canzone 126 di Francesco Petrarca" ning Luciano Berio "Cries of London". Kontserdi salvestus on Rootsi raadios kavas P2 20. september.
15.-29. september Paavo Järvi kontserdid Tokyos NHK sümfooniaorkestri peadirigendina, seitse kontserti kolme erineva kavaga. 15. ja 16. september on Tokyo NHK Hallis ettekandel Johann Straussi ja Josef Straussi muusika ning Gustav Mahleri Sümfoonia nr. 4, mil soleerib sopran Anna Lucia Richter. 21. ja 22. september on samas saalis kavas vaid Sibelius, ettekandele tulevad "Kullervo sümfoonia", kantaadid "Laulu Lemminkäiselle", "Sandels" ja sümfooniline poeem "Finlandia". Kaastegevad on Eesti Rahvusmeeskoor ja "Kullervo" solistid sopran Johanna Rusanen ning bariton Ville Rusanen. 26. ja 27. september mängitakse Tokyo Suntory Hallis, esitamisel Schuberti Sümfoonia nr. 3, Richard Straussi Metsasarvekontsert nr. 2 (solist Radek Baborak), Beethoveni Avamäng balletile "Prometheuse lapsed" ning Haydni Sümfoonia nr. 102.
16. september Arvo Pärdi teoste esitusi. Prantsusmaal Tournon-sur-Rhône'i Saint-Julieni kirikus toimub ühendatud jõududega ettekanne Pärdi teosest "Da pacem Domine". Teose laulavad kolm koori: Au Fil des Voseptember, Madrigal ja Pro musica. Budapesti keskuses Müpo, Bartóki nim. kontserdisaalis on ettekandel Arvo Pärdi "Collage sur B-A-C- H", solistiks klaveril Piotr Anderszewski, juhatab Andrei Boreiko. Kavas on veel Szymanowski, Kodály ja Bartóki loomingut, kontsert kuulub pidusarja "Bridging Europe". USAs Portlandis (OR) saalis Classic Pianos esineb Duo West (mängivad Sonja Mycklebust tšellol ja Abbie Gabrielson klaveril), ettekandel "Peegel peeglis". Sama teos on esitamisel ka Saksamaal Frankfurtis hr-Sendesaalis, mängivad Stefanie Pfaffenseller viiulil ja Nami Ejiri klaveril.
17.-24. september Kristjan Järvi dirigeerib omaasutatud noorteorkestri Baltic Sea Philharmonic kava "Nordic Pulse" Itaalias, Saksamaal ja Poolas, kokku viis kontserti: 17. september Merano muusikafestivalil Merano Kurhausis, 18. september Müncheni Herkulessaalis, 20. september Halles Georg Friedrich Händeli saalis, 22. september Usedomi saarel Peenemünde Kraftwerkis ja 24. september Poolas Polish Baltic Frédéric Chopin Philharmonicsaalis Gdańskis. Kõikjal korratavas kavas on Arvo Pärdi "Fratres" (solist viiulil Mari Samuelsen) ning Kristjan Järvi enda orkestrioopus "Aurora", nende kõrval varasemastki tuntud Wojciech Kilari, Gediminas Gelgotase, Jean Sibeliuse ja Imants Kalniņši teosed. Kontserdid tähistavad Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola riikide 100. sünnipäeva, samas ka kümne aasta möödumist noorteorkestri debüüdist, kelle pearesidents asub Saksamaal Peenemündes.
18. september Belgradis Kolaraci kontserdisaalis Serbias annab kontserdi European Contemporary Composers Orchestra (ECCO), mis tegutseb Serbia Ringhäälingu Orkestri baasil, dirigendiks Bojan Suɖić. Õhtu avateoseks on Ülo Kriguli oopus "Symphonic Slices", ettekandel heliloojateks veel Jaqueline Fontyn (Belgia), Nicola Campogrande (Itaalia), Mikko Nisula (Soome, teos "Vellamon neidot"), Isidora Žebeljan ja Milan Mihajlovic (mõlemad Serbiast). Iga kord toimub orkestri esinemine samaaegselt sümpoosiumiga (Creator Conference, tänavu 21. september Belgradis). Esinduskontserdid alates 2011 eri linnades Euroopas. ECCO katusorganisatsiooniks on European Composer & Songwriter Alliance (ECSA). Eesti heliloojatest on ECCO kavades ettekandel olnud veel René Eespere (2017, Viinis) ja Helena Tulve (2018, kevadhooaeg, Brüsselis).
19. september Kammerduo Michael Foyle viiulil ja Maksim Štšura klaveril esinevad UK-s Windsoris ajaloolises paigas The Old Court, nende kavas on Richard Straussi ja Fritz Kreisleri muusikat.
19. september Belgias Mons'is, kontserdipaigaks Arsonic, toimub grupi Musiques Nouvelles kontsert, mis kavas pidustustel Festival Musical du Hainaut: Lumineux silences programmis. Kontsert on Eesti muusikast, erandiks kava keskel üks teos läti helilooja teos Pēteris Vasks'i "Duo". Ettekandel on Arvo Pärdi "Spiegel im Spiegel" (õhtu avateos), "Aliinale" ja "Mozart-Adagio" (kava lõpunumbrina), Erkki-Sven Tüüri "Conversio" ja Helena Tulve "Lumineux opaque". Triosse kuuluvad André Ristic (klaver), Laurent Houque (viiul), Jean-Paul Dessy (tšello).
20. september USAs Palo Altos (Mitchell Park Community Center, CA) on ettekandel Arvo Pärdi kvartetiseade teosest "Fratres", ansambli liidriks Alexy Kenney (I viiul). Kontsert ühenduse MusikiWest sarjas. Kölni toomkirikus Saksamaal on esitamisel Pärdi teos "Da pacem Domine", selle kannavad ette Kölni toomkiriku koor ja vokaalansambel, Hoheni toomkiriku poistekoor ja Gürzenich-Orchester, dirigeerib Eberhard Metternich. Belgias Mons'is kontserdisaalis Arsonic on festivalikavas ettekandel Pärdi "Summa", esitab Orchestre Royal de Chambre de Wallonie, dirigeerib Frank Braley.
20. september Folktrio Trad.Attack! esineb Iirimaal Dublinis, sealses ööklubis The Grand Social, tutvustades oma plaati "Shimmer Gold", samuti tänavust Euroopa turneed.
20., 21. ja 22. september Arvo Volmer dirigeerib taas Brasiilias São Paulo Sümfooniaorkestrit. Ettekandel on Carl Nielseni Sümfoonia nr. 4 ning Beethoveni Klaverikontsert nr. 3 c-moll, solistiks Lukáš Vondráček. Kontserdid São Paulo kontserdimajas.
20. ja 22. september Andres Mustoneni ja Hortus Musicuse igasügisene Iisraeli turnee. 20. september Jeruusalemmas, Itaalia kunsti muuseumis-sünagoogis, kavas itaalia-juudi ja muu juudi muusika. 22. september hommikul Haifa kreeka-katoliku kirikus kõlab "Carmina Burana" ja itaalia muusika, sh Corelli-Kaumanni "La Follia". Samal õhtul kõrbe-pealinna Beer-Sheva Muusikakonservatooriumi saalis esitatakse sama kava. Enne Iisraeli mängib Mustonen oma trios Istanbulis Bachi-festivalil.
21. september Londonis King Place'is (Hall One) esitab Erkki-Sven Tüüri viiulikontserdi nr. 2 "Angel's Share" Hugo Ticciati, koos Rootsi kammerorkestriga O/Modernt, mille programmi ta ka ise dirigeerib. Tüüri viiulikontsert on Briti esmaesitusel, õhtu kavas veel John Adams, Perotinus (seade), Philipp Glass. Tüüri teos ja selle ettekanne saavad väga hea arvustuse, mille autoriks ajakirja Art of England kriitik Chris Garlick (ilmub 22. september, 'bachtrack'i veebiväljaandes).
21. september Ungaris, Budapesti keskuse Müpa Bartóki nime kandvas saalis leiab aset kolme Balti riigi heliloojate loomingu kontsert, dirigeerib nimekas Iván Fischer, esinevad sopran Sylvia Schwartz ja Cantemus Mixed Choir. Festivali "Bridging Europe" programmi selles kavas on ettekandel Arvo Pärdi "Como cierva siedenta" ning "Te Deum", samuti Čiurlionis ja Pēteris Vasks. Kava korratakse samas 22. september. Sarja "Bridging Europe" üks korraldajaid on Budapest Festival Orchestra, kelle asutaja ja peadirigent on Iván Fischer.
21. september Leedus mängib Klaipėda Kammerorkester oma saalis Arvo Pärdi teost "Fratres", solistiks viiulil Linas Valickis, dirigeerib Algirdas Biveinis.
21. september Kammerorkester Orpheus mängib Arvo Pärdi teost "Fratres" USAs Troy Music Hallis (NY). Šveitsis Stäfa Reformierte Kirches mängib Pärdi palad "Silouan's Song" ja "Summa" Orkester Stäfa-Ürikon, juhatab Michael Salm.
21. september-13. oktoober Pianist Ivari Ilja viibib esimesel kontserdireisil Hiinas, tema kokku kaheksa kontserti toimuvad seitsmes Hiina suurlinnas - Peking, Shanghai, Dalian, Xiamen, Wenzhou, Fuzhou, Baotou Sise-Mongoolias. Peaaegu kõigis linnades juhendab ta ka meistriklasse üliõpilastele, kohtub klaveripedagoogidega. Viimasena osaleb ta Shanghais korraldataval muusikainstrumentide näitusel-messil Music China. Ivari Ilja kõik soolokavad toimuvad Estonia kontsertklaveritel. Muusikareis tähistab ka meie kahte tähtpäeva, Eesti Vabariik 100 ning Estonia klaver 125.
22. september Budapesti kultuurikeskuse Müpo aatriumis toimub hilisõhtul kontsert sarjast "Bridging Europe", esineb Erki Pärnoja ansambliga Efterglow, esitletakse ka samanimelist uut plaati.
23. september Arvo Pärdi teoste esitusi. UK-s North Walesi muusikafestivalil mängib Saint Asaphi katedraalis Pärdi teose "Peegel peeglis" duo Svetlana Motšalova (tšello) ja Slava Sidorenko (klaver). Itaalias Ferrara Teatro Comunale Claudio Abbado mängib Euroliidu Noorteorkestri (EYCO) keelpilliansambel oma sügisese akadeemia lõpetuseks koos Euroopa Kammerorkestri liikmetega Arvo Pärdi teose "Cantus in Memory of Benjamin Britten" (sissejuhatuse ja vaba pääsmega). Tšehhimaal Ostrava St. Venceslase kiriku festivalil esitatakse Arvo Pärdi teos "Passio". Ettekandjaiks on Martinů Voices koos viie instrumentalistiga, juhatab Lukaš Vasilek. UK-s Nottinghami St. Marie Magdalene Churchis on ettekandel "The Deer's Cry", laulab East of England Singers, juhatab Angela Kay. Saksamaal Bad Türkheimi lossikirikus esitatakse "Fratrest", mängib Bad Türkheimer Kantatenorchester, juhatab Johannes Fiedler.
23.-30. september Maarja Nuut & Ruum (Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv) tutvustab oma uut plaati "Muunduja" (nende esimene ühine CD) kontsertidega Ungaris, Hollandis ja Belgias. 23. september leiab duo kontsert aset Budapestis Müpo kultuurikeskuse Festivaliteatris, kontsert kuulub tänavusse mainekasse sarja "Bridging Europe", mille korraldajaid on Budapesti Festivaliorkester. 28. september esineb duo Hollandis Rotterdami avangardkultuuri keskuses Worm, 29. september lühema formaadiga kontserdil Amsterdamis, kus esinemispaigaks Concerto Recordstore, ja 30. september esinemine mitme viiuldaja ühiskavas "The Sound of V(iolin)" Belgias Leuveni lähistel asuvas ajaloolises kloostrihoones Abdij Keizersberg, kus mängivad veel Ning Kam, Fiona Brice jt.
25. september Itaalias Padovas Chiesa dei Servi's on ettekandel Arvo Pärdi "Fratres" ja "In Spe", mängib Orchestra di Padova e del Veneto, juhatab Fabio Sperandio.
25. ja 28. september Erkki-Sven Tüüri kontsert marimbale ja orkestrile "Ardor" on kavas kahes eri paigas erinevate orkestrite ja dirigentidega, aga Pedro Carneiro soleerimisel. 25. september mängitakse kontserti Ungaris Budapestis kunstikeskuse Müpa Festivaliteatris, Budapesti Festivaliorkestrit dirigeerib Olari Elts. Kontsert kuulub sarja "Bridging Europe", mille üks korraldajaid on Budapesti Festivaliorkester. 28. september kontsert leiab aset Portugalis Lissabonis, teost mängib Gulbenkiani Fondi Orkester, dirigeerib Jan Wierzba. See kontsert toimub festivalisarjas "Young Musicians" Gulbenkiani kontserdimaja suures auditooriumis.
26. september Londonis Covent Gardenis toimuvad Royal Opera House'i uue hooaja avaõhtud, laval taas Wagneri tetraloogia "Nibelungide sõrmus". Lavastused on teinud Keith Warner. Tetraloogia mängitakse läbi seekord neljal ringil. Kogu tsükli kokku 16 Wagneri õhtut juhatab peadirigent Antonio Pappano, mängib Royal Opera orkester, laulab Royal Opera koor. Ooperi "Valküür" lavastuses teeb kõigil neljal ringil kaasa ka kolm Eesti lauljat, osatäitjaid ei vahetata: Ain Anger laulab Hundingi osas, Kai Rüütel on Waltraute osas ning Monika-Evelin Liiv esineb Grimgerde rollis. 26. september etendusele järgnevad Wagneri õhtud "Valküüriga" veel 4., 18. ja 28. X. Kahte viimast neist filmitakse. "Valküüri" kõik neli õhtut on välja müüdud, nagu ka tsükli teised Wagneri etendused.
26. ja 28. september Ansambel U: esinemised USAs NewYorkis. 26. september korraldatakse töötuba koos esinemisega, etenduspaigaks City University of New York, Feirstein Cinema school facility, Brooklyn College'i konservatoorium. Töötuba kannab nimetust "Local Network and Smartphone Solutions for Audience Interactivity and Synchronization", millel ansambel tutvustab oma interaktiivse projekti "Publikuorkester" tehnilisi probleeme, VR projekti tehnilist teostust ning annab ka lühiülevaate eesti muusikast. 28.september mängitakse kontserdikeskuses Spectrum oma programmi kahel korral, ettekandel on USA helilooja Scott L. Milleri teosed "Raba" (VR-versioon 2017, materjal pärit Marimetsa rabast Eestist, rež. Rein Zobel), maailmaesietttekandes Tatjana Kozlova-Johannese "Silent Witness"(2018, filmimaterjal tehtud helilooja sünnilinnas Narvas, rež. Rein Zobel) ja Scott L. Milleri "Accretion" (2015).
27. september Londonis, kontserdipaigaks St. Martin in the Fields, on küünlavalgel muusikaõhtul esitusel Arvo Pärdi teos "Which Was the Son of ...", dirigendiks Ralph Allwood, esineb Old Royal Naval College Trinity Laban Chapel Choir. Saksamaal Esseni filharmoonias mängib Essener Philharmoniker Pärdi pala "Für Lennart in memoriam", dirigendiks Alexander Liebreich, see kava kordub samas 28. september.
27. september Baieri ringhäälingus Saksamaal, programmis BR Klassik, on eetris erisaade Arvo Pärdist, kus lähivaatlusel on tema teos "Fratres".
28. september Hollandis Amsterdami Hofkerkis esitavad Luna Kamerkoor ja organist Erik Jan Eradus Arvo Pärdi teose "Salve Regina", juhatab Wolfgang Lange; kava korratakse Hollandis 29. september Veenendaali Westerkerkis ja 30. september Alkmaaris Sint Laurentiuskerkis. Austrias Götzensi Wallfahrtkirches mängib Tirooli kammerorkester InnStrumenti Arvo Pärdi teost "Fratres", juhatab Gerhard Sammer.
28.-30. september Ain Anger laulab solistina Läti Rahvusooperis Riias, ta on laval Dalandi osas Wagneri "Lendava Hollandlase" uuslavastuses (dirigent Mārtiņš Ozoliņš, lavastaja Viesturs Kairišs). Uue hooaja avaetendused.
28.-30. september Eesti muusikud Moskvas kolme kontserdiga neljandal kaasaegse muusika festivalil "Peegel peeglis", mis seekord peab silmas ka Eesti Vabariigi juubelit. 28. september leiab Moskva konservatooriumi väikeses saalis aset galakontsert "Eesti 100". Ettekandel järgmiste heliloojate muusika: Peeter Vähi, Heino Eller, Arvo Pärt ("La Sindone"), Helena Tulve ("Hingamisveele"), Jaan Rääts, Beethoven. Mängib Venemaa riiklik akadeemiline kammerorkester, dirigent Andres Mustonen, solistideks Katariina Maria Kits, Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja triona Beethoveni Kolmikkontserdi ettekandel, Denis Golubev oboel. 29. september annab kontserdi "Euroopa sünd" ansambel Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel ja kaastegevusel, kontsert Püha Peetri ja Paveli katedraalis, kavas Pretorius, Purcell, Monteverdi, Mainerio, Corelli, Helena Tulve, Valentin Silvestrov, Arvo Pärt. 30. september astub Marina Tsvetajeva maja-muuseumis üles kammergrupp, kus mängivad pm Eesti muusikud ja kavas Eesti muusika: Sergei Pospelov (viiul), Diana Liiv, Arvo Leibur, Katariina Maria Kits, Asja Soršneva (vioola), Aare Tammesalu, Marianna Liik, kavas Ljubov Terskaja viiulipala "Effekt prisutstvia" järel Heino Eller, Helena Tulve (3 teost), Jaan Rääts, Arvo Pärt (3 teost), Erkki-Sven Tüür, Marianna Liik.
29. september Arvo Pärdi muusika ettekandeid. USA-s Norwalki kontserdihallis (WT) mängivad "Fratrest" viiuldaja Francisco Fullana ja Norwalk Symphony Orchestra, dirigeerib Jonathan Yates. Rumeenias Bukaresti Român Atheneulis mängivad sarjas "Morning Mood" Pärdi "Fratrest" Vlad Maistorovici viiulil ja Diana Ionescu orelil. Itaalias Milano konservatooriumis klaveriõhtul mängib Stefania Mormone Pärdi "Aliinale". Rootsis Täby Kõigi Pühakute kirikus esitavad Pärdi "Fratrest" Cecilia Zilliacus viiulil ja Bengt Forsberg klaveril. Belgias Strombeekis mängivad Pärdi pala "Peegel peeglis" Anthony Gröger tšellol ja An Simoens viiulil, kontserdipaigaks Atelier Piereman, kus kava sünnib 29. september ühel ning 30. september kahel korral. USA-s Austinis (TX) on "Fratrese" ettekandjaiks 29. september viiuldaja Sara Sasaki ning New Music Co-op, juhatab Brent Baldwin, kontserdipaigaks Jessen Auditorium. Esitus kuulub ühenduse "Panoramic Voices" programmi.
30. september Kuu lõpupäeval on enim pilku püüdvaiks taas Arvo Pärdi teosed. Uus-Meremaal Christchurchi kirikus on ettekandel "Salve Regina", esinevad The Knox Singers koos instrumentalistidega, kava nimetuseks "Time and Spice(s)", Pärdi muusika kõrval Britteni "Missa brevis in D". Dirigendiks on ja orelil osaleb Daniel Cooper, ettekandepaigaks Knox Presbyterian Church. Šveitsis Stäfa Reformierte Kirches mängib Pärdi palad "Silouan's Song" ja "Summa" orkester Stäfa-Ürikon, juhatab Michael Salm. Orkestril on Pärdi nimetatud palad kavas veel Šveitsis Egg'i Reformierte Kirches. Hollandis Vlissingeni Sint Jacobskerkis esitab Cappella Amsterdam Pärdi "Da pacem Domine", juhatab Daniel Reuss.
Varasemast
1. juuli Richard Straussi nim. festivali programmis töötab Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis ka kuuest Euroopa muusikakõrgkoolist (Praha, Brno, Krakow, Katowice, Nürnberg ja München) pärit 80-85 muusikatudengit. Nad osalevad Richard Straussi orkestriakadeemia töös. Akadeemia kunstiline juht on Anu Tali, kes dirigeerib ka akadeemia lõppkontserti teostest, mis akadeemiast osa võtnud tudengid pidid akadeemiaks ette valmistama. | Priit Kuuse muusikakroonika: Eesti muusikud septembris | https://kultuur.err.ee/866250/priit-kuuse-muusikakroonika-eesti-muusikud-septembris | Priit Kuusk loetles, kus sai Eesti muusikuid maailmas esinemas näha juubeliaasta septembris. |
Esimesed kaks geimi mängiti tasavägiselt, kuid Saaremaa pani siiski oma paremuse maksma 25:23, 25:23. Viimase geimi võitis Saaremaa suureskooriliselt 25:12. Võitjate resultatiivseim oli 14 punktiga Rivera Eddie, vastaste parim oli kaheksa silma teeninud Nasonovs Aleksandrs.
Saaremaa jaoks oli tegu teise võiduga. Avamängus võitsid nad 3:0 TalTechi. Seejärel pidid nad tunnistama Tartu Bigbanki paremust 1:3. OC Limbaži/MSG pole uuel hooajal võitu kirja saanud. | Tiitlikaitsja Saaremaa kostitas Limbaži järjekordse kaotusega | https://sport.err.ee/866259/tiitlikaitsja-saaremaa-kostitas-limbazi-jarjekordse-kaotusega | Võrkpalli Credit24 Meistriliigas alistas Saaremaa VK koduväljakul külla sõitnud lõunanaabri OC Limbaži/MSG seisuga 3:0. |
Põhitabelis oli Malõgina vastamisi 25-aastase itaallanna Stefania Rubiniga (WTA 302.), kes on tänavu võitnud ühe 15 000 ja ühe 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri, vahendab Tennis.ee.
Malõgina alustas mängu hästi ja asus 2:0 juhtima, kuid siis võitis Rubini kuus geimi järjest ja võitis avaseti 6:2. Teises setis õnnestus Malõginal viiendas geimis murda, kuid itaallanna vastas järgmises geimis samaga ja seis oli taas viigis. Uuesti murdis Malõgina Rubini pallingud seitsmendas ja üheksandas geimis ning 6:3 võiduga viis kohtumise otsustavasse setti.
Malõginal õnnestus taas 2:0 ette rebida, aga Rubini võitis kolm geimi järjest ja asus omakorda liidripositsioonile. Kuuendas geimis itaallanna servil Malõgina viigistas, kuid ei suutnud seejärel pikale veninud seitsmendas geimis oma servi hoida. Veelkord sai Rubini murde üheksandas geimis ja võitis kohtumise tulemusega 6:2, 3:6, 6:3.
Kohtumine kestis kaks tundi ja 20 minutit. Malõgina sai kirja ühe serviässa ja tegi kuus topeltviga, Rubinil kogunes topeltvigu kolm. Murdepallidest realiseeris Malõgina 12-st kuus ja Rubini 19-st kaheksa. Kogupunktisummas jäi peale itaallanna 106:90.
Kvalifikatsiooni võiduga teenis Malõgina ühe WTA punkti, põhitabeli avaringi võidu eest oleks preemiaks olnud viis WTA punkti. | Malõgina teenis Itaalias punktilisa | https://sport.err.ee/866253/malogina-teenis-itaalias-punktilisa | 18-aastane Elena Malõgina (WTA 982.) jõudis kahe võiduga Itaalias Santa Margherita Di Pula 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril põhitabelisse ja oli lähedal karjääri suurimale võidule. |
Washingtoni samm järgnes ÜRO Rahvusvahelise kohtu (ICJ) kolmapäevasele käsule, et Ühendriigid tühistaksid sanktsioonid humanitaarotstarbeliste kaupade ekspordile Iraani, mille USA pärast Teheraniga sõlmitud tuumaleppest lahkumist taaskehtestas.
Iraan leiab, et president Donald Trumpi otsus taastada sanktsioonid seoses Iraani tuumaprogrammiga, on mõeldud Teherani põlvilisurumiseks ja rikub 1955. aasta lepet.
Pompeo ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et lepingu oleks pidanud tühistama juba aastakümneid tagasi. Tema sõnul kuritarvitab Iraan Rahvusvahelist kohut poliitilistel ja propaganda eesmärkidel.
ÜRO kohus: USA tühistagu sanktsioonid humanitaarekspordile Iraani
ÜRO kohus andis kolmapäeval Ühendriikidele käsu tühistada sanktsioonid humanitaarotstarbeliste kaupade ekspordile Iraani, mille USA pärast Teheraniga sõlmitud tuumaleppest lahkumist taaskehtestas.
Haagi kohtunikud leidsid, et sanktsioonid rikuvad 1955. aastal USA ja Iraani vahel sõlmitud sõpruslepet.
Rahvusvaheline kohus (ICJ) otsustas ühehäälselt, et Washington peab "kõrvaldama oma äranägemisel valitud vahenditega kõik 8. mai meetmetest tingitud takistused ravimite ja meditsiiniseadmete, toidu- ja põllumajanduskaupade vabale ekspordile Iraani", teatas kohtunik Abdulqawi Ahmed Yusuf, lisades, et sanktsioonid tuleb tühistada ka lennukiosade suhtes.
Kohtu sõnul võib humanitaarotstarbeks vajalikele kaupadele kehtestatud sanktsioonidel olla tõsiselt kahjustav mõju Iraani territooriumil elavate inimeste elule ja tervisele.
USA sanktsioonid võivad ohustada ka Iraani tsiviillennunduse ohutust ja selle kasutajate elu, lisas kohus.
Kohus langetas otsuse vastuseks Iraani esitatud hagile USA presidendi Donald Trumpi otsuse suhtes taastada sanktsioonid, mis 2015. aasta tuumaleppega tühistati.
Iraan leiab, et Trumpi otsus taastada sanktsioonid seoses Iraani tuumaprogrammiga, on mõeldud Teherani põlvilisurumiseks ja rikub 1955. aasta lepet.
Rahvusvaheline kohus asus hagi menetlema augusti lõpus.
Sanktsioonid tühistati 2015. aasta mitmepoolse leppega vastutasuks Iraani sammudele oma tuumaprogrammi piiramiseks.
USA valitsus taaskehtestas sanktsioonid esimese osa majandussanktsioonidest augusti algul, öeldes, et neid on vaja tagamaks, et Iraan ei ehitaks eales tuumarelva. Teine sanktsioonide osa on kavas jõustada novembri algul ning on suunatud islamivabariigi energiasektori, muu hulgas naftaekspordi vastu.
Rahvusvaheline kohus lahendab vaidlusi ÜRO liikmesriikide vahel, tema otsused on siduvad ja edasi kaevata neid ei saa, kuid puudub ka mehhanism nende jõustamiseks.
Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif ütles enne kohtuotsust, et sanktsioonid on psühholoogilise sõja vorm eesmärgiga viia Iraanis läbi režiimimuutus.
"Majandussõda, mida USA ja mõned tema piirkondlikud kliendid Iraani vastu peavad, on rohkem psühholoogiline kui majandussõda," ütles Zarif BBC raadiole.
Iraan tervitab ÜRO kohtu otsust USA sanktsioonide kohta
Teheran tervitas kolmapäeval ÜRO kohtu korraldust Washingtonile tühistada sanktsioonid humanitaarotstarbeliste kaupade ekspordile Iraani.
Rahvusvahelise kohtu (ICJ) otsus "näitab taas, et USA valitsus muutub päev päevalt isoleeritumaks", ütles Iraani välisministeerium avalduses.
"Maailma avalik arvamus ja kõik sõltumatud riigid püüavad rahule mõeldes JCPOA-d alles hoida ja täide viia," lisas Iraani välisministeerium 2015. aasta tuumaleppele viidates.
Välisminister Javad Zarif nimetas kohtuotsust "sanktsioonisõltlasest USA valitsuse järjekordseks läbikukkumiseks ja õigusriigi võiduks".
USA taunib ÜRO kohtu nõuet Iraanile määratud sanktsioone leevendada
USA kritiseeris kolmapäeval ÜRO kohtu halastamatut otsust, mis käsib Iraanile kehtestatud sanktsioone leevendada, ja märgib, et kohtul puudub pädevus.
"See on halastamatu juhtum, mille üle kohtul ei ole jurisdiktsiooni," ütles USA suursaadik Hollandis Pete Hoekstra Twitteris.
Hoestra juhtis tähelepanu asjaolule, et Haagis asuv kohus keeldus rakendamast Iraani nõutud ulatuslikke meetmeid ning tegemist on kitsa otsusega väga piiratud sektorites. | Pompeo: USA tühistab 1955. aasta leppe Iraaniga | https://www.err.ee/866242/pompeo-usa-tuhistab-1955-aasta-leppe-iraaniga | USA välisminister Mike Pompeo teatas kolmapäeval, et Ühendriigid tühistavad 1955. aastal Iraaniga sõlmitud lepingu majandussuhetest ja konsulaarõigustest kahe riigi vahel. |
Liiva näitas Võru Heliose ja Pärnu JK 0:0 viigimängus Risto Kaunistele kaks korda kollast kaarti, ent mitte punast.
"Seoses juhtunuga Marko Liiva oktoobrikuu jooksul kolmes kõrgemas liigas mänge ei teeninda," kommenteeris Uiboleht karistust Soccernet.ee-le. "Karistada saavad mõistagi ka teised selle mängu kohtunikebrigaadi liikmed. Mis saab pärast kuu aja pikkust pausi, otsustab kohtunike osakond täiendavalt."
Sel hooajal on 26-aastane Liiva peakohtunikuna teenindanud viite Premium liiga, kuute esiliiga ja kaheksat esiliiga B mängu. Neljanda kohtunikuna on ta ametis olnud veel mitmetel kõrgliiga mängudel. Alles eelmisel kuul oli ta neljas kohtunik ka rahvusvahelisel tasandil, kui kuulus Eesti kohtunikebrigaadi, mis mõistis õigust U-21 EM-valikturniiril Malta ja Belgia mängul. | Kahe kollasega mängija eemaldamata jätnud kohtunik sai kuuajalise karistuse | https://sport.err.ee/866245/kahe-kollasega-mangija-eemaldamata-jatnud-kohtunik-sai-kuuajalise-karistuse | Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht andis teada, et esiliiga B-s mängijale punase kaardi andmata jätnud kohtunik Marko Liiva sel kuul nii kõrgel enam mänge teenindada ei saa. |
"Äritegevuse jaotamine erinevatesse juriidilistesse kehadesse on iseenesest seaduslik tegevus, mida on kogu aeg tehtud," ütles maksu- ja tolliameti (MTA) kommunikatsioonijuht Rainer Laurits BNS-ile.
Vastuseks BNS-i küsimusele, kas pärast tänavu jõustunud muudatust, millega tõusis käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 16 000 eurolt 40 000 euroni, on näha ka trendi, kus ettevõtted loovad uusi äriühinguid, mille vahel enda käivet jaotavad, et maksu vältida, vastas Laurits eitavalt.
"Käibemaksukohustuse vältimise eesmärgil erinevate ettevõtete loomise kasvu me ei ole täheldanud," ütles MTA kommunikatsioonijuht.
Alates 1. jaanuarist on ettevõtlusega tegelev isik kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima, kui tema maksustatav käive – välja arvatud põhivara võõrandamine – ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 euro piiri. Kuni 2017. aasta lõpuni on piirmäär 16 000 eurot. | Käibemaksupiiri tõstmine pole elavdanud skeemifirmade loomist | https://www.err.ee/866228/kaibemaksupiiri-tostmine-pole-elavdanud-skeemifirmade-loomist | Maksuamet ei ole täheldanud, et käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmise järel oleks ettevõtjad hakanud kohustuse vältimise eesmärgil eri ettevõtteid looma. |
18-aastane Glinka alistas kvalifikatsioonis 25-aastase itaallase Kevin Portmanni 6:0, 7:5 ja 18-aastase poolaka Michal Mikula (ATP 1913.) 6:2, 7:5. Põhitabelis võitis ta 21-aastast valgevenelast Aleksei Khomitšit (ATP 1445.) 7:5, 6:4, kirjutab Tennis.ee.
Esimene sett algas tasavägiselt, kuni seitsmendas geimis õnnestus Glinkal vastase serv murda. Seejärel ebaõnnestus järgmises geimis ise servil ja Khomitš viigistas. Uuesti murdis Glinka üheteistkümnendas geimis ja võitis seti 7:5. Teises setis sai Glinka valgevenelase pallingu kätte kohe avageimis ja edu hoides võitis teise seti 6:4.
Kohtumine kestis tund aega ja 43 minutit. Glinka sai kirja kuus serviässa ja kaks topeltviga, Khomitš ässaga ei hiilanud ja topeltvigu kogunes kolm. Esimene serv töötas vasakukäelisel Glinkal väga hästi ja ta teenis punkti 86% juhtudest. Murdepallidest realiseeris Glinka kuuest kolm ja Khomitš viiest ühe. Mängitud punktidest võitis Glinka 82 ja Khomitš 63.
Teises ringis läheb Glinka vastamisi 23-aastase tšehhi Marek Gengeliga (ATP 704.), kellel on turniiri kolmas paigutus.
Karl Kiur Saar pääses otse põhiturniirile, kuid sai avaringis vastaseks esimese paigutusega 27-aastase itaallase Alessandro Bega (ATP 333.) ja kaotas 4:6, 3:6.
Glinka ja Saar osalevad ka paarismänguturniiril, kus esimeses ringis võitsid kolmanda paigutusega paari Francisco Dias - Jose Vidal Azorin seisuga 6:3, 7:6(5). Veerandfinaalis lähevad nad vastamisi Suurbritannia-Mehhiko paariga Shamael Chaudhry - Jeff Guerrero. | Glinka teenis esimese ATP punkti | https://sport.err.ee/866235/glinka-teenis-esimese-atp-punkti | Daniil Glinka ja Karl Kiur Saar osalevad Sharm El Sheikhis 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga Futures turniiril. Kvalifikatsioonist põhitabelisse murdnud Glinka sai võidu kirja ka avaringis. Teenitud punkt viib ta kümne päeva pärast ATP edetabelisse. |
Konkurentsiamet tegi teisipäeval otsuse, mille tulemusena võib Eesti Talleks omandada valitseva mõju Fakto Auto üle, teatas amet.
Firmade koostööläbirääkimistel jõuti kokkuleppele 100 protsendi Fakto Auto aktsiate ostu-müügitehingus. Eesti Talleks omandab poolte kokkuleppel 100 protsenti Fakto Auto aktsiatest, teatasid ettevõtted septembri keskel.
Fakto Auto suuromaniku Leho Siimseni sõnul otsis ettevõte juba aastaid võimalust kaasata teist automarki, kuna firma asukoht Tallinna suurimas linnaosas annaks Lasnamäe ja selle ümbruse elanikele ning firmadele suurema valikuvõimaluse nii markide kui ka kvaliteetse teeninduse osas.
"Läbirääkimiste käigus tegi aga Eesti Talleks atraktiivse ostupakkumise, mille pärast pikka kaalumist otsustasin vastu võtta. Kuna Eesti Talleks on tugev ja pikkade traditsioonidega ettevõte, siis arvan, et selline muudatus on tulevikule mõeldes Fakto Autole hea," selgitas Siimsen septembris
Eesti Talleksi juhatuse esimees Kaido Padar ütles tehingust teatades, et hindab Siimseni kogemusi autoäris väga kõrgelt.
"28 aastat selles äris olla on pikk aeg ja see paneb meie õlgadele vastutuse tuntud kaubamärki "Fakto Auto" edasi kanda," märkis Padar septembris, lisades, et Talleksi soov on lähiaastatel konkurentsitihedas autoäris kindlamalt kanda kinnitada ja suurematel on selleks alati rohkem võimalusi.
Fakto Auto AS-i eelmise aasta käive oli 11,4 miljonit eurot – müüdi 495 autot ning töötajate arv küündis 50 inimeseni.
Eesti Talleks AS on haldusfirma, mille peamised tegevusvaldkonnad on kinnisvaraarendus ning auto- ja hulgikaubandus. Kontserni kuulub neli ettevõtet ja nendes töötab kokku ligi 120 inimest. Eesti Talleksi kontserni käive oli mullu aastal umbes 39 miljonit eurot. | Renault' edasimüüja Eesti Talleks sai loa osta Fakto Auto | https://www.err.ee/866224/renault-edasimuuja-eesti-talleks-sai-loa-osta-fakto-auto | Renault' ja Dacia müügiõigust omav Eesti Talleks sai konkurentsiameti loa osta kõik Nissani volitatud edasimüüja Fakto Auto aktsiad. |
Kontserdi eesmärk on tähistada Mac Milleri ehk Malcolm McCormicki elu, kuid sellega toetatakse ka heategevust, annetades raha majanduslikes raskustes peredele laste huviringide tegevuseks. Kontserdi tulud lähevad fondile The Mac Miller Circles Fund, vahendas BBC.
Teiste seas astuvad kontserdil üles Action Bronson, Anderson .Paak, Miguel, Schoolboy Q ja Ty Dolla $ign.
"See tugi, mida me oleme kogenud, on nähtav selles võrratus esinejatereas ning kontsert on tunnistus Malcolmi imelisest elust," kommenteeris räppari ema Karen Meyers. "Ta oli hooliv ja armastav inimene, kelle naeratus pani taeva särama. Ta tahtis hingest, et maailm oleks parem paik ja temanimeline fond täpselt selle nimel töötab," lisas Meyers.
USA räppar Mac Miller, kellel ilmus 3. augustil viies album "Swimming", suri vaid 26-aastasena narkootikumide üledoosi oma kodus Californias septembri alguses.
Mac Milleri mälestuskontsert "Mac Miller: A Celebration of Life" toimub 31. oktoobril Los Angeleses Greek Theatre'is. | Räpparid annavad Mac Milleri mälestuseks kontserdi | https://menu.err.ee/866219/rapparid-annavad-mac-milleri-malestuseks-kontserdi | Sõbrad ja muusikud Chance the Rapper, John Mayer, Travis Scott ja SZA astuvad ühiselt lavale, et mälestada varalahkunud Mac Millerit. |
Slovakkia – Eesti kohtumine toimub 12. oktoobril Eesti aja järgi kell 21.30 Dunajská Streda MOL Arénal. Eesti – Albaania mäng leiab aset 16. oktoobril kell 19 Pärnus.
Alagruppi juhib kaheksa mängu järel 21 punktiga Hispaania, teine on Slovakkia 15 punktiga. Põhja-Iirimaa on kogunud 14 ja Island 11 punkti. Albaanial on viiendana kirjas kuus punkti, Eestil on ette näidata üks viigipunkt.
Eesti U-21 koondis:
Väravavahid
Andreas Vaikla (19.02.1997) – Kristiansund BK (NOR)
Matvei Igonen (02.10.1996) – Lilleström SK (NOR)
Kaitsjad
Silver Grauberg (26.11.1996) – Tartu JK Tammeka (laenul FC Florast)
Sören Kaldma (03.07.1996) – Paide Linnameeskond
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora
Michael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora
Edgar Tur (28.12.1996) – Paide Linnameeskond
Poolkaitsjad ja ründajad
Andre Järva (21.11.1996) – JK Tallinna Kalev
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Henri Järvelaid (11.12.1998) – Tartu JK Tammeka (laenul Tallinna FC Florast)
Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora
Herol Riiberg (14.04.1997) – Viljandi JK Tulevik (laenul Tallinna FC Florast)
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora
German Šlein (28.03.1996) – FC Vysocina Jihlava (CZE)
Peeter Klein (28.01.1997) – Nõmme Kalju FC
Peatreener: Karel Voolaid
Abitreenerid: Ats Sillaste, Mario Hansi
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeudid: Sten Ütsmuts, Priit AiltArstid: Timo Rahnel, Mari Palm
Mänedžer: Ljubov Lobõševa | U-21 jalgpallikoondis lõpetab valiktsükli Pärnus | https://sport.err.ee/866223/u-21-jalgpallikoondis-lopetab-valiktsukli-parnus | Eesti U-21 koondist ootab selles valiktsüklis veel ees kaks kohtumist. Esmalt minnakse võõrsil vastamisi Slovakkiaga, seejärel võõrustatakse Pärnu Rannastaadionil Albaaniat. |
Maavärin magnituudiga 7,5 ja selle tekitatud tsunami tabas Palu linna ja selle ümberkaudseid alasid. 350 000 elanikuga Palu rannikupiirkond on hiidlaine järel maatasa tehtud. Lisaks hakkas kolmapäeval, 1000 kilomeetri kaugusel Palu linnast, purskama ka Soputani vulkaan.
Maavärina asukoht Palu linna suhtes. Ebaloogiline paiknemine tsunami põhjustajana.
Miks Palu linnast 60 kilomeetri kaugusel ja 10 km sügavusel toimunud maavärina järgne tsunami piirkonda nii ootamatult tabas ja praeguseks enam kui 1400 inimese hukkumise põhjustas? - Tartu Ülikooli geoloogid lahkavad põhjuseid oma Facebookis:
Maavärin toimus maismaal, mitte mere all. Maismaa maavärinate põhjustatud maapinna lained võivad küll veekeskkonda edasi kanduda ja sealgi lainetust põhjustada, aga mitte tsunamit.
Maavärin leidis aset Palu-Koro nihkemurrangus. Isegi kui see murrang oleks asunud ookeani all, ei oleks tsunamit suure tõenäosusega ikkagi tekkinud. Tsunami lained tekivad veesamba mahumuutustest, mida kutsuvad esile ookeani põhjareljeefi äkilised ja laiaulatuslikud vertikaalsed muutused - näiteks maakoore plokkide liikumine üksteise peale (või alla). Nihkemurrangud, nagu antud juhul, põhjustavad aga vaid horisontaalseid vee liikumisi. Nihkemurrangu liikumine on sarnane näiteks käte teineteise vastu hõõrumisega külma ilmaga.
Avamere tsunamihoiatussensorite ja tsunami lähtekoha vaheline maa-ala oli ilmselt väga väike, et korralikult tsunamilainet ära tunda. Tsunami lained on väikese amplituudi aga väga pika, isegi kuni mitmesaja kilomeetri pikkuse, lainepikkusega. Avamerel on lained väga madalad, alles rannikule jõudes kasvab laine kõrgus sedamööda, kuidas veesügavus väheneb. Et avamerel tsunami lainet ära tunda, peab analüüsima eeskätt just laine pikkust. Sulawesi maavärina epitsenter asus vaid 60 km kaugusel Palu linnast ning tsunami lained tabasid rannikut juba 20 minutit pärast maavärina algust, jättes tsunaamihoiatussüsteemile väga väikese ajaraamistiku ning ebapiisava algandmestiku tsunami laine tuvastamiseks muudest avamere lainetest.
Tsunamit ei põhjustanudki ilmselt maavärin, vaid maavärinast tingitud suurem maalihe, mis kandis suure hulga setteid rannikunõlvalt või rannaastangult sügavasse vette. Selline stsenaarium ei ole Sulawesi puhul küll veel kinnitust leidnud, kuid tundub antud fakte analüüsides ometigi kõige tõenäolisem tsunami põhjustaja.
Purustused Sulawesi saarel Palu linnas. Autor: Ola Gondronk/AFP/Scanpix | Neli põhjust, miks Sulawesi maavärinale järgnenud tsunami oli ootamatu | https://novaator.err.ee/866214/neli-pohjust-miks-sulawesi-maavarinale-jargnenud-tsunami-oli-ootamatu | Reedel, 28. septembril, Sulawesi maavärinale järgnenud mitmemeetrist hiidlainet ei osanud keegi oodata. Tartu Ülikooli geoloogid selgitavad, miks see ka nende jaoks ootamatu oli. |
"Mis puudutab Skripale, siis seda luureskandaali puhutakse kunstlikult üles," ütles Putin foorumil "Vene energeetikanädal".
"Näen, et mõningad teie ametivennad suruvad peale teooriat, et härra Skripal on vaat et mingi inimõiguslane. Ta on pelk luuraja. Kodumaa reetja. On selline mõiste nagu kodumaa reetja. Vaat tema on üks neist," märkis president.
"Kujutage ette: äkitselt ilmub teil inimene, kes reedab terve riigi. Kuidas te temasse suhtute? Ükskõik milline siin istuja ükskõik millisest riigist? Ta on lihtsalt lurjus ja kõik," rõhutas Putin.
Sergei Skripali ja tema tütart Juliat mürgitati 4. märtsil Suurbritannias Salisburys närvimürgiga Novitšok. Suurbritannia süüdistas juhtumis Venemaad, Moskva eitab seotust.
Sergei Skripal töötas kuni erruminekuni 1999. aastal Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) heaks. Seejärel töötas ta 2003. aastani Vene välisministeeriumis ja suundus sealt ärisse.
Skripal mõisteti Venemaal 2006. aastal Suurbritannia heaks luuramises 13 aastaks vangi, kuid vabastati USA-Vene spioonivahetuse käigus 2010. aastal. Seejärel sai ta Suurbritannias varjupaiga ja tal on Salisburys elukoht.
Skripal tunnistas 2004. aastal pärast vahistamist Moskvas, et Briti eriteenistused värbasid ta 1995. aastal ja ta jagas neile informatsiooni Venemaa agentide kohta Euroopas, teenides oma teenuste eest üle 100 000 dollari.
2004. aastal, kui Vene võimud Skripali vahistasid, kirjutas Vene meedia FSB-d tsiteerides, et tema tegevusest sündinud kahju võib võrrelda GRU polkovniku Oleg Penkovski tekitatud kahjuga. Penkovski luuras USA ja Suurbritannia kasuks ning hukati Nõukogude Liidus 1963. aastal.
Putin: pärast terrorismi võitmist peavad välisväed Süüriast lahkuma
Putini sõnul tuleb püüelda selle poole, et Süüriasse ei jääks pärast võitu terrorismi üle kolmandate riikide, seal hulgas Venemaa vägesid.
"Lähtusime sellest, et me sellegipoolest teeme USA partneritega Süürias terroritõrjes, Islamiriigiga võitlemisel koostööd, kuid sedamööda, kuidas Islamiriik Süüriast kaob, mingit muud õigustust (välismaisele sõjalisele kohalolekule) isegi väljaspool rahvusvahelist õigust ei ole," rääkis ta kolmapäevasel foorumil.
"Mida minu arvates teha võiks ja mille poole me kõik püüdlema peame? Me püüdleme selle poole, et rohkem mingeid välisriikide vägesid Süüria territooriumil ei oleks. Selle poole tuleb püüelda," lisas Putin.
Putin: maailma energeetikaturg vajab poliitikavaba dialoogi
Foorumi põhiteemat puudutades teatas Putin, et maailma energeetika edenemise ja usaldusväärse energiajulgeoleku võib tagada vaid üleilmses partnerluses ja asjalikus dialoogis, milles puudub poliitiline alltekst.
"Oleme kindlad, et edenemise maailma energeetikas, ja kogu meie planeedi kindla energiajulgeoleku võib anda vaid üleilmne partnerlus, töö ühiste, kõikide jaoks ühesuguste reeglite alusel ja loomulikult turuosaliste asjaliku, poliitikavaba suhtluse kaudu," ütles ta.
Ta meenutas, et Venemaa on suurimaid tegijaid maailma energeetikaturul: "Meil on juhtkoht nafta ja gaasi ammutamisel ja väljaveol, ka elektrienergeetikas ja söekaevandamises kuulume juhtrühma."
"Meie jaoks on tähtis tunnetada maailma energeetika suundumusi, et kasutada tõhusalt oma konkurentsieeliseid ja moodustada koos teiste riikidega ühine ernergiaruum ja ühine energeetikatulevik," rõhutas Putin.
Putin: vajaduse korral viime Nord Stream 2 projekti ise ellu
Venemaa viib projekti Nord Stream 2 ise ellu, kui välispartnerid peaksid sanktsioonide tõttu sellest loobuma, sõnas Putin.
"Me mõistame tegelikkust. Me viime projekti ellu enda jõududega, meil ei ole sellega muret, need võivad tekkida, kuid me lahendame need," ütles president.
Ta märkis, et Nord Stream 2 lubadega on juba kõik korras ja projekt viiakse ellu.
"Oleme valmis töötama kõikide partneritega. Saksa partnerid alustasid juba ehitust meres. Meie asume samuti selle kallale, meil ei ole enam muret lubade saamisega - Soome andis loa, Rootsi, Saksamaa, Venemaa - meile sellest piisab, projekt viiakse ellu," ütles Putin.
Tervikuna on Vene gaasi hind Euroopas alati konkurentsivõimeline, lisas ta.
Putini sõnul tarnib Gazprom 2018. aastal Euroopasse 200 miljardit kuupmeetrit gaasi või rohkemgi. | Putin: Skripal on reetur ja lurjus | https://www.err.ee/866206/putin-skripal-on-reetur-ja-lurjus | Venemaa president Vladimir Putin teatas kolmapäeval, et skandaal Skripalide ümber on kunstlikult üles puhutud ning et endine Vene luureohvitser Sergei Skripal ise on kodumaa reetja. |
Ajalehe Copenhagen Post ja Yle teatel on Taani majanduskuritegude tegelevad ametivõimud juba neli aastat uurinud juhtumit, mis puudutab Venemaalt pärit klienti, firmat Belizes ja umbes 320 miljoni Norra kroonini (rohkem kui 34 miljoni euroni) ulatuvat väidetavat rahapesu.
Konsultatsioonifirma Revisorjura ekspert Jakob Dedenroth Bernhoft selgitas, et juhtum tekitab ka palju küsimusi rahapesuvastaste reeglite täitmise kohta Nordeas.
"Nordea on olnud hea pank selleks, et avada rahapesuks konto. Pank ebatavalisi tehinguid ei uurinud," lausus Dedenroth
Käesoleval juhul avati Venemaalt pärit kliendi poolt konto Taanis ja selle ainsaks põhjuseks oli liigutada raha riigist välja. Bernhofti sõnul on selline käitumine selge viide võimalikust rahapesust ning see vajaks kliendi poolt väga head selgitustööd.
Nordea esindaja Julie Galbo keeldus konkreetset juhtumit kommenteerimast, kuid tunnistas, et minevikus on Nordea rahapesuvastastest meetmetes esinenud puudujääke. Samas rõhutas ta, et olukorda on viimastel aastatel märkimisväärselt parandatud. | Taani meedia: Nordea panka kahtlustatakse ulatuslikus rahapesus | https://www.err.ee/866213/taani-meedia-nordea-panka-kahtlustatakse-ulatuslikus-rahapesus | Taani meedia teatel kahtlustatakse Nordea panganduskontserni seotuses ulatuslikus rahapesuga, mis puudutab üht klienti Venemaalt ja Belizes registreeritud ettevõtet. |
Suusõnaliselt on lubanud starti tulla kolmel varasemal aastal kulla võitnud Martin Loo, maanteeässad Rein Taaramäe ja Alo Jakin ning Eesti radadel alati suures mängus osalevad Markus Pajur ja Caspar Austa, kirjutab Spordipartner.ee.
Naistest asuvad võistlustulle tiitlikaitsja Mari-Liis Mõttus, Greete Steinburg, äsja rangluuvigastusest paranenud Kätlin Kukk, Soudal Eesti CX karikasarja liider Tatjana Dobolina ja Eesti juunioride grupisõidu meister Mathilde Manuela Nigul.
Raja valmistab ette Sigvard Kukk ja võistlust juhib Klubi Spordipartner eesotsas klubi presidendi Tõnu Tõnoviga. Rajale ehitatakse tehissild, mida Eesti cyclocrossi sõbrad said esmakordselt näha eelmisel aastal Suure-Jaanis. Rajal on mitu negatiivse kaldega laskumist ja tehniline pumptrack. | Eesti cyclocrossi meistrivõistlustel võib näha Taaramäe ja Loo duelli | https://sport.err.ee/866210/eesti-cyclocrossi-meistrivoistlustel-voib-naha-taaramae-ja-loo-duelli | Eesti meistrivõistlused cyclo-crossis toimuvad järgmisel laupäeval Saue vallas asuvas Koidu küla Saunapunktis. Samal rajal korraldati eelmisel aastal Soudal Eesti CX karikasarja etapp. |
Ühiskonna toimimise mõistmine muutub seda olulisemaks, mida keerukamad ülesanded ja valikud ühiskonna ette kerkivad. Näiteks mõjutab see otseselt meie suutlikkust hinnata erinevate uuenduste ja muudatuste mõju riigi arengule. Tuleviku uusi arengusuundi, mille puhul ühiskonna selline suutlikkus hädavajalikuks osutub, on mitu, näiteks tehisintellekti laialdasem kasutamine ja kosmoseühiskonna poole liikumine. Kas me oleme võimelised looma korralduse, mis aitab inimestel paremini mõista, kuidas me kogukonnana toimime ning mis on ühiskonnas olemise alused? Kindlasti oleme!
Mida saame teha?
Seame sisse ühiskonnateenistuse, kus aastase perioodi jooksul on noorel inimesel kokkupuude meie ühiskonna erinevate tahkudega: tervishoid, sotsiaalhoolekanne, riigikaitse, siseturvalisus, jäätmekäitlus, ühistranspordi korraldus, infrastruktuuride ehitamine, kultuur, sport, põllumajandus, metsandus, merendus jms eluvaldkonnad.
Teeme ühiskondliku kokkuleppe, et peale kesk- või kutsehariduse omandamist läbivad kõik noored teenistuse, mis annab ülevaate Eesti ühiskonna toimimisest. Programm töötatakse välja koostöös vabakonna, erinevate erialaliitude ja tööandjatega. Koostöös riigi ja erasektoriga antakse erinevate elualade baasteadmised, läbilõige ühiskonnast ning ettevalmistavad teadmised eluks. Teeme kohustuslikuks noortele ühiskonda sisenejatele peale keskhariduse omandamist tutvuda meie ühiskonnaga laiemalt. Ehk siis aastane ühiskonnapraktika erinevates eluvaldkondades.
Aastane teenistus sisaldaks 52 nädala jooksul 26 erineva valdkonnaga kokku puutumist. Seda ei pea tegema tingimata järjest, vaid miks mitte pakkuda võimalust läbida teenistus mõne aasta jooksul.
Eluvaldkonnad peavad kindlasti olema erinevad: sotsiaalhoolekanne ja tervishoid (näiteks vanurite hooldamine ja töö vanemateta lastega), riigi turvalisus (ajateenistus, vabatahtlik päästja, abipolitseinik), ümbruskonna korrashoid (prügi sorteerimise tehas, prügikoristus maanteedel ja rannas), ehitus ja heakord (näiteks grafitipuhastus, tänavahooldus), keskkond ja põllumajandus (metsa ja loodusressursside haldamine, põllumajandus), suurte infrastruktuuride toimimine (töö vee-, kanalisatsiooni-, elektrivõrgu-, kaevandus- vms objektidel), kultuur ja sport (näiteks ürituste korraldus, logistika jms toetamine) jne.
Mingi osa teenistusest võib pikendada (näiteks riigi turvalisuse osa noormeestele võib kogu programmist olla kolm kuud) või asendada, kui tervis või põhimõtted ei luba kõike teha. Programm arvestab ka noore inimese erisustega – millega on juba varasem kokkupuude või teadmised, võib personaalses programmis vahele jätta. See soodustab omakorda vabatahtlikku sobiva tööga kokkupuudet juba kooliajal.
Ülesanne tööandjatele on analüüsida ja kirjeldada mõned lihtsamad töölõigud selliselt, et oleks võimalik poole- kuni ühepäevase väljaõppe järel tegutseda kuni kümme päeva järjest lihtsama tööga selles valdkonnas. Ka see, kuidas teenistuse eri osade käigus õpitu tuleb kasuks järgnevalt kohtadel, võib anda huvitava äratundmise, kuidas erinevate elualade teadmised üksteist toetavad. Seda kasvatava väljaõppe osa saaks selliste programmide väljatöötamisel arvesse võtta.
Kindlasti leidub alasid, kus kogemuse saamiseks esmalävendi õppimine ei toeta kiiret sisenemist, ent pole sealgi võimatu. Kindlasti on üks põhjuseid ka selles, et valdkonna korraldust ei ole sellisele ülesandepüstitusele vastavalt läbi mõeldud.
Mida me sellest võidame?
Võita on meil palju. Esiteks selguvad sellise analüüsi tulemusena väiksema lisandväärtusega töölõigud. Need on paljuski tööd, mis lähikümnendil ühel või teisel moel robotite ja teiste tehnoloogiliste lahenduste poolt üle võetakse. Teiseks on mitmete tööde osas, kuhu on raske leida töötajaid, võimalik palju ära teha pidevalt roteeruva ühiskonnateenistujatega. Eriti on see oluline erinevate hooajatööde osas, näiteks aia- või metsasaaduste korjamine, abitööd majutusasutuses või välikohvikus teenindamine. Täna räägime me pidevalt vajadusest tööjõudu mujalt riikidest sisse tuua, kuid ühiskonnapraktika võib osaliselt seda probleemi leevendada. Eriti hooajatööliste kasutamist nõudvates töölõikudes. Kolmandaks kasvab ühiskond, mis on paljud teadlikum ning rohkem valmis praktiliseks eluks. Neljandaks saavutame sidususe, kus üksteise mõistmine on inimlikult lihtsam, sest isiklikud kogemused on oluliselt laiemad.
Noored teevad peale ühiskonnapraktika läbimist oluliselt teadlikumad valikud oma edasise hariduse ja tulevase töö osas. Lisaks saavad nad oma valitud erialal kasutada interdistsiplinaarseid kogemusi ning näha seoseid valdkondade ja lahenduste vahel, mis muidu oleks neile mõistetamatud. Lihtsamini võib tekkida ka parimate praktikate ning töövõtete teadmussiire erinevate valdkondade ja põlvkondade vahel.
Inimesed, kes on korra oma elus sorteerinud prügi, koristanud teeääri või metsa, ei käitu enam kunagi prügiga samamoodi. Inimene, kes on noorena kokku puutunud vanemate inimeste eest hoolitsemisega, surmaga seotud toimingutega või hooldekodu tööga, muutub lugupidavamaks ning mõistvamaks kogu enda elukaare osas. Ka inimene, kes on olnud kaevanduses tööl, suhtub energiakokkuhoidu teisiti. Samuti õpitakse hindama raskuseid ja väljakutseid nendel elualadel, millega ise tulevikus kokku ei puututa. Suur osa probleemidest ühiskonnas muutuvad mõistetavaks ning seosed valdkondade vahel paremini tajutavateks. Muutub käitumine, kaasarääkimine protsessides on sisulisem ning karjäärivalikud teadlikumad.
Tööandjad saavad vajalikud töökäed ja läbimõeldumad protsessid. See on hädavajalik samm Eesti liikumisel digitaalse majanduse suunas, samuti ettevõtete loodava lisandväärtuse kasvatamiseks. Nii tekib lisandväärtusele sisuline dimensioon, sest erinevad valdkonnad saavad paremini aru, millist töölõiku hakatakse lähitulevikus automatiseerima. Välja- ja ümberõppe programmide osas tõuseb kõigi tööandjate teadlikus. See võib viia ka soovini senisest rohkem kaasa rääkida hariduse ja inimeste ettevalmistuse teemadel laiemalt.
Lisaks saame me sellise tegevuse järjepideval kordamisel ja täiustamisel ka pikas perspektiivis olulise teadmise. Teadmise, kuidas minimeerida aega kellelegi uute oskuse omandamiseks. Teadmise, millised materjalid ja õppevahendid kiirendavad sellist protsessi. Selline oskus kõlab intuitiivselt väga vajalikuna tuleviku kosmoseühiskonnas. Areneb haridus, areneb väljaõpe, arenevad tööandjad ning saame paremad, teadlikumad ja eeldatavalt ka aktiivsemad kodanikud ning sidusamad eluvaldkonnad. Ehk isegi sidusama teaduse? Lühikesed võidud, pikad võidud, paremini seotud inimesed ja suurem teineteisemõistmine hoolimata kasvanud keerukusest. Kõlab nagu ühiskond, kus sooviks elada! | Agu Leinfeld | Seame Eestis sisse ühiskonnateenistuse | https://www.err.ee/866209/agu-leinfeld-seame-eestis-sisse-uhiskonnateenistuse | Paljudel meie hulgast on keeruline mõista riigi ja ühiskonna toimimist tervikuna. See on ka loomulik, sest inimeste kokkupuuted erinevate elualadega on väga episoodilised ning suuresti piiratud. See avaldab suurt mõju nii inimeste käitumisele ühiskonna liikmena, valikute tegemisel ja valmisolekus osaleda kodanikuna otsustusprotsessides. Lahenduseks pakub IT-ettevõtte Datel üks juhte Agu Leinfeld ühiskonnateenistust, mille läbimisel omandaks noored praktilisi kogemusi ühiskonnaelu valdkondadest. |
Nimelt ütles Hutchison pressikonverentsil, et kui Venemaa ei peata relvastuskontrollilepet rikkuva raketisüsteemi arendamist, võib USA selle hävitada enne süsteemi kasutuselevõttu, vahendasid Reuters, Raadio Vaba Euroopa, Hill jt.
USA on juba pikemat aega olnud veendumusel, et Moskva rikub külma sõja perioodist pärit keskmaa-tuumarelvastuse lepingut (Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty (INF Treaty) 1987. aastast) ehk arendab raketisüsteemi, mis võimaldaks Venemaal anda kiire tuumalöök Euroopas asuvate sihtmärkide pihta. Venemaa on seda süüdistust eitanud.
Hutchison selgitas seda teemat kommenteerides, et Washington on pühendunud diplomaatilisele lahendusele, kuid on samas valmis kaaluma ka sõjalist lööki, kui Venemaa jätkab keskmaa-raketisüsteemi arendamist. Ta lisas, et USA on edastanud Venemaale ka tõendeid selle kohta, et Washington on kokkuleppe rikkumisest teadlik.
"Sellel hetkel, me kaaluksime võimekust elimineerida [Venemaa] rakett, mis võiks tabada mõnd meie [NATO] riikidest. [USA-poolsed] vastumeetmed oleksid elimineerida raketid, mida Venemaa poolt arendatakse lepet rikkudes. Neid on hoiatatud," rääkis USA diplomaat.
Suursaadiku sõnad said nii USA-s kui ka Venemaal palju vastukaja ning ta täpsustas hilisemas Twitteri-postituses, et ta ei pidanud silma ennetavat lööki Venemaa vastu. "Minu mõte oli: Venemaa peab naasma INF-i lepingu täitmise juurde või me peame andma vastuse tema võimekusele selleks, et USA ja NATO huve kaitsta. Praegune olukord, kus Venemaa selgelt [lepet] rikub, ei saa jätkuda."
I was not talking about preemptively striking Russia. My point: ???????? needs to return to INF Treaty compliance or we will need to match its capabilities to protect US & NATO interests. The current situation, with ???????? in blatant violation, is untenable. https://t.co/dRaFoK8xlo
— Ambassador Hutchison (@USAmbNATO) October 2, 2018
Washingtonis kommenteeris teemat ka välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert, kes ütles, et USA on juba pikemat aega öelnud, et Venemaa rikub INF-lepet.
"See, millest suursaadik Hutchison rääkis, on üleüldine kaitsevõimekuse ja heidutuse tugevdamine. USA on pühendunud oma relvastuskontrollikohustuste täitmisele ning eeldab, et Venemaa vastab samaga," selgitas Nauert ja lisas, et USA arutab seda küsimust ka oma liitlastega.
Hutchisoni sõnavõtt toimus vahetult enne seda, kui kolmapäeval saabub Brüsselisse NATO liitlastega kohtuma kaitseminister James Mattis.
Mattis kinnitas kahepäevase kohtumise eel, et teemat hakatakse arutama ka NATO kolleegidega.
"Ma ei saa ennustada, millises suunas see liigub, see on presidendi otsustada, kuid ma saan öelda, et nii Kapitooliumil kui ka välisministeeriumis ollakse selle olukorra pärast väga mures ning ma naasen meie liitlaste nõuannetega ja jätkan diskussiooni edasise suuna paika panemiseks," rääkis Mattis Pariisis ajakirjanikele.
Venemaa välisministeerium: sellised avaldused on ohtlikud
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teatas, et sellised avaldused on ohtlikud ning et Venemaa pöördub Washingtoni poole täpsustavate vastuste saamiseks.
"Tundub, et inimesed, kes selliseid avaldusi teevad, ei saa aru enda vastutuse ulatusest ja sellise agressiivse retoorika ohtlikkusest," vahendas TASS pressiesindaja sõnu.
Venemaa välisministeerium on varem teatanud, et on valmis läbirääkimisteks USA-ga INF-lepingu säilitamiseks ning et Moskva täidab oma kohustusi siis, kui seda teeb ka Washington.
Jüri Luik ERR-ile: see relvastus on mõeldud Balti riikide kaitse raskendamiseks
Kaitseminister Jüri Luige sõnul on keskmaa-tuumarelvastuse leping (INF) külma sõja lõpu üks sümboleid, millega USA ja NSVL loobusid keskmaa tuumarakettidest kui tervest väga ohtlikust relvade klassist.
"Nüüd on Venemaa salaja asunud seda relva taastama, luues kuulsa Iskander raketikompleksi modifikatsioonina tiibraketi. Venemaad on korduvalt palutud see lepingu rikkumine lõpetada, kuid tulutult. NATO-le on see suur probleem. Selline tuumarelv on mõeldud eelkõige Lääne-Euroopa ähvardamiseks, raskendades seeläbi ka Balti riikide kaitset," ütles Luik. | USA saadik NATO juures hoiatas Venemaad keskmaa-raketisüsteemide asjus | https://www.err.ee/866145/usa-saadik-nato-juures-hoiatas-venemaad-keskmaa-raketisusteemide-asjus | USA alaline esindaja NATO juures Kay Bailey Hutchison ütles teisipäeval Brüsselis lause, mida paljud tõlgendasid kui Venemaa-suunalist ähvardust. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.