text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Gove, keda peetakse Briti kabineti nn raskekaallaseks, on Cameroni lähedane sõber ja poliitiline liitlane, kuid mehed on eeloleva 23. juuni rahvahääletuse ning Euroopa liidust lahkumise suhtes eriarvamustel, vahendab Reuters.
Gove'il ei ole Londoni linnapea ja valitseva konservatiivse partei liikme Boris Johnsoniga sarnast populaarset "Brexitit" pooldavat seisukohta, kuid justiitsministrina on Gove'i vaadetel õiguslikes küsimustes kaalu.
"Fakt on, et Euroopa kohus ei ole käesoleva lepinguga seotud, kuni aluslepinguid ei ole muudetud, ja me ei tea, millal seda tehakse," ütles Gove täna hommikul.
Gove'i sõnul on Cameronil täiesti õigus, et tegemist on 28 riigi vahelise lepinguga, kes kõik usuvad seda ja lisas, et peaminister ei ole kedagi eksitanud.
"Ma usun, et on oluline, et inimesed mõistaksid ka seda, et Euroopa kohus on kõrgem igast liidu rahvusriigist ja see, kes teeb lõpliku otsuse aluslepingute põhjal ning see kokkuleppe ei ole veel aluslepingutes," selgitas Gove.
Downing Street tegi avalduse, mis lükkas Gove'i argumendi tagasi.
"See ei ole tõsi, et see kokkuleppe ei ole õiguslikult siduv. Suurbritannia lepingul EL-iga on juriidiline jõud ja see on pöördumatu rahvusvahelise õiguse otsus, mistõttu Euroopa kohus peab seda arvesse võtma," teatas Downing Street.
Peaprokurör Jeremy Wright ütles, et Gove'i ettepanek ei ole õige.
"Sellel on õiguslik tähendus alates hetkest, kui Suurbritannia otsustab EL-i jääda ja Euroopa kohus peab sellega arvestama," ütles Wright oma avalduses.
"See ei ole ainult minu arvamus – see on valitsuse juristide, EL-i juristide ja ma kahtlustan, et ka enamuse riigi juristide arvamus," nentis Wright.
Platvormi YouGov täna avaldatud uuringu järgi usaldaksid 29 protsenti EL-i küsimustes Cameroni, samas kui 17 protsenti usaldaksid Gove'i. Kõige usaldusväärsem avaliku elu tegelane selles küsimuses on küsitluse järgi 34 protsendiga Londoni linnapea Boris Johnson. | Briti justiitsminister: ELi leping võidakse tagasi võtta | https://www.err.ee/555036/briti-justiitsminister-eli-leping-voidakse-tagasi-votta | Euroopa kohus võib hoolimata kõigi liikmesriikide toetusest Suurbritannia kokkuleppe Euroopa liiduga tühistada, ütles justiitsminister ja nn lahkumiskampaania eestvedaja Michael Gove. Peaminister David Cameroni kontor Downing Streetil lükkas väite tagasi ja ütles, et kokkulepe on rahvusvahelise õiguse pöördumatu otsus, millega Euroopa kohus peab arvestama. |
Esmakordselt toimuva 3-etapilise mitmepäevasõidu künkliku 169 kilomeetri pikkuse avaetapi alguses õnnestus Voeckleril koos nelja kaaslasega peagrupist põgeneda. Vahe püsis pidevalt 3 minuti ringis, kuid üks jooksik jäigi täna püüdmatuks, kirjutab portaal rattauudised.ee.
Paar kilomeetrit enne finišit jättis Voeckler kaaslased seljataha ning võttis etapivõidu. Teise koha sai täna Petr Vakoc (Etixx-Quick Step) ning kolmas oli Lilian Calmejane (Direct Energie).
Alo Jakin (HP BTP – Auber93) sai täna parima eestlasena 52. koha, kaotades võitjale 6.05. Gert Jõeäär (Cofidis) lõpetas etapi grupis, mis kaotas võitjale 13.34 ja sai 97. koha. Martin Laas (Delko Marseille Provence KTM) oli 107., võitjast maas 18.40.
Voeckler sai homseks 180 kilomeetri pikkuseks teiseks etapiks enda selga ka tuuri üldliidri särgi. Mitmepäevasõit lõpeb neljapäeval. | Tour la Province'i avaetapi võitis Voeckler, Alo Jakin sai 52. koha | https://sport.err.ee/82524/tour-la-province-i-avaetapi-voitis-voeckler-alo-jakin-sai-52-koha | Teisipäeval Prantsusmaa lõunaosas alanud Tour la Province (UCI kategooria 2.1) avaetapi võitis kodupubliku rõõmuks Thomas Voeckler (Direct Energie). |
Gasol on tänavusel hooajal kogunud keskmiselt 16,6 punkti, 7 lauapalli ja 3,8 korvisöötu. Grizzlies asub läänekonverentsis hetkel 32 võidu ja 23 kaotusega 5. kohal, kuid neile on kuklasse hingamas kahe võidu kaugusel olevad Dallas ja Portland.
Hetkel pole veel kindel, kas 31-aastane ja 216 cm pikkune Gasol saaks soovi korral osaleda Rio de Janeiro olümpiamängudel. | Memphise hispaanlasest põhitsentri jaoks on tänavune hooaeg läbi ja Rio olümpia ohus | https://sport.err.ee/82516/memphise-hispaanlasest-pohitsentri-jaoks-on-tanavune-hooaeg-labi-ja-rio-olumpia-ohus | NBA klubi Memphis Grizzlies teatas teisipäeval, et nende hispaanlasest tsentrile Marc Gasolile sooritati operatsioon, et parandada luumõra tema paremas jalas ning mehe jaoks on tänavune hooaeg lõppenud. |
Kunstikonkursi raames otsitakse avalikku ruumi esteetiliselt rikastavat lahendust, mis asub teatri Reinu tee poolse õueala, täpsemalt rajataval haljastatud nõlval. Teos peab taotlema rütmilist ažuursust (pilulisust, võrejasust) koos rahuliku voolava pinnaga. Taiese materjaliks on soovitavalt metall, mis on töödeldud vabalt valitud tehnikas. Teiste materjalide kasutamine või lisamine ei ole keelatud, kuid lähtuda tuleb vastupidavusest ning sobivusest hoonekompleksi olemasoleva visuaali, rütmi ning ümbritseva loodusega.
Žüriisse kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jass Kaselaan ja Tõnis Paberit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Mari Vallikivi ja Rael Artel, Ugala teatri teatrijuht Kristiina Alliksaar ning hoone arhitekt Irina Raud. Eksperdina osaleb žürii töös Viljandi linnakunstnik Malle London.
Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 26. mai. | Kuidas sisustada Ugala õue? | https://menu.err.ee/289484/kuidas-sisustada-ugala-oue | Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Ugala teatriga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus Ugala teatri õuealale Viljandis aadressil Vaksali tn 7. |
Eesti parimana hüppas individuaalvõistlusel 7. koha saanud Kristjan Ilves 91,5 meetrit, kuid teiste panus jäi nõrgaks. Ivo-Niklas Hermansoni sai kirja 80, Andreas Ilves 79 ja Klaus Mark Kolpakov 68,5 meetri pikkuse hüppe, kirjutab Delfi.
Eesti teenis 341,4 punkti, mis tähendab 4x5 km murdmaasõidu eel kahe minuti ja 10 sekundi suurust kaotust liider Jaapanile. Teisena saab rajale Tšehhi (+36) ja kolmandana Austria (+1.02). | Eesti kahevõistluse meeskond on juunioride MM-il hüpete järel eelviimane | https://sport.err.ee/82530/eesti-kahevoistluse-meeskond-on-juunioride-mm-il-hupete-jarel-eelviimane | Rumeenias Rasnovis jätkuval juunioride MM-il sai Eesti kahevõistluse meeskond hüppevõistlusel 10. koha ning alustab murdmaasõitu eelviimasena. |
Päästeameti kriisireguleerimise büroo juhataja Kristian Sirp ütles ERR.ee-le, et ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted saavad oma määratluse vastavalt ohtlike ainete käideldavale kogusele. Samuti määrab ohu taset käideldava aine iseloom.
Sirbi sõnul on tavapärane, et linnas ja linna lähistel sellised ettevõtted asetsevad ja see on nii ka teistes Euroopa riikides. Aasta-aastalt ohtlike ettevõtete hulk Harjumaal tema sõnul oluliselt muutunud ei ole.
"Raske öelda, kas seda on palju või vähe. Palju on ka neid ettevõtteid, mis on jäänud endistest aegadest. Kui nad on juba paigas, siis keegi neid jõuga ümber ei hakka tõstma. Pigem lähtutakse piirkonna eripäradest ja lähtuvalt sellest võetakse ennetavad meetmed kasutusele," lausus ta.
Ta rääkis, et ohud on ettevõtte, päästeameti ja tehnilise järelevalve ameti koostöö tulemusena viidud miinimumini.
"Päästeamet ja ka tehnilise järelevalve ameti käivad ettevõtetes vaatamas, kas nad täidavad neile seatud eeskirju. Päästeameti poolt on oluline, et oleks dokumentatsioon korras. Ettevõte on ise koostanud riskianalüüsi, mis on kõige tõenäolisemad ohud, õnnetuse liigid või mis võib juhtuda ja teiselt poolt nende lahendamise plaanid. Mida nad teevad selleks, et see võimalikult kiiresti likvideerida ja et see ei väljuks ettevõtte territooriumilt," selgitas päästespetisalist.
Suurõnnetuste võimalikust juhtumisest rääkides ütles Sirp, et kunagi ei saa midagi välistada, aga tõenäosus, et see juhtub on suhteliselt minimaalne.
"Ettevõtted ja järelevalveasutused teevad omavahel piisavalt heal tasemel koostööd, nii et taolised juhtumid on väga minimaalseks viidud, et üldse midagi võib kergemal moelgi juhtuda," rääkis Sirp.
Valdavalt tegelevad sellised ettevõtted tootmise ja kemikaalidega ja siia saab liigitada veel tavalised kütusetanklad. "Kuna käideldakse ohtlikke aineid, siis tanklate arv suurendab seda arvu ja loob arusaama, et meil on hästi palju ohtlikke objekte."
Kõige suurem faktor suurõnnetuse toimumiseks saab Sirbi hinnangul olla inimlik eksimus või sekkumine. "Tanklatest rääkides, võib seal tekkida keskkonnamõjuline juhtum. Kuna mahutid on maa all, siis kunagi ei oska, millal seal mingi leke võib tekkida."
Sellist ohtu ei ole, et mahuti võib maa all õhku lennata. "Välistada ei saa kunagi midagi, aga ma julgen väita, et see on väga äärmuslik juhus, kui selline sündmus peaks aset leidma," märkis Sirp.
Elu ohtlike ettevõtete keskel on paratamatus
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles ERR-i uudisteportaalile, et elu ohtlike ettevõtete keskel on paratamatus. "Ei saa küsida, kas see arv on suur või väike - minu arvates on ka üks suurõnnetuse ohuga ettevõte liiga palju, kui tegemist on tiheasustusalaga. Kuid paratamatult peame elama olukorras, kus teenindusettevõtted (nt tanklad ja katlamajad) asuvad linna keskel, et elanikke teenindada," lausus ta.
Vakra sõnul on küsimus selles, kas omal ajal on need ettevõtted just kõige õigematesse piirkondadesse planeeritud, nüüd aga on üsna keeruline neid ümber asustada.
Vakra viitas veel, et 2015. aasta lõpus võttis riigikogu vastu uue kemikaaliseaduse, milles on sätestatud, et suurõnnetuse ohuga ettevõtted peavad oma tegevusega kaasnevaid riske hindama, rakendama vajalikke ettevaatus- ja ennetusabinõusid ning seda kõike kajastama ka vastavas dokumentatsioonis.
"See dokumentatsioon allub riigipoolsele eelnevale kontrollile ja selle kontrolli läbimise korral antakse käitisele käitamisluba. Seoses karmistunud nõuetega on paranenud ka elanike turvalisus," rääkis riigikogulane.
Igal inimesel on võimalik vaadata internetist Maa-ameti kodulehelt kaardirakendust, kus on kuvatud kemikaaliseaduse mõistes ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid, nende mõjualasid ning seotud info. | Harjumaal on 33 suurõnnetuse ohuga ettevõtet | https://www.err.ee/554671/harjumaal-on-33-suuronnetuse-ohuga-ettevotet | Harjumaal on 2015. aasta seisuga kokku 33 suurõnnetuse ohuga ettevõtet ja 56 ohtlikku ettevõtet. Kõige rohkem suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid asub Muuga sadamas, Maardus, Paldiskis ja Tallinnas. |
Sel aastal on sõja või vaesuse eest pagedes Euroopa liitu jõudnud üle 110 000 inimese ning rohkem kui 400 põgenikku on hukkunud, vahendab CNS News.
Amnesty täna avaldatud 2015.–2016. aasta raporti hinnangul on EL-i strateegia läbi kukkunud ja keskendub ainult inimeste selle piiridest eemal hoidmisele, selle asemel, et tagada Euroopasse turvaline teekond, mis võimaldaks päästa tuhandeid elusid.
Inimõigusorganisatsiooni sõnul on EL-i riigid enamuses kõhelnud või olnud otseselt vastu põgenike jagamise küsimuste lahendamisele.
EL-i riigid pingutasid liiga vähe seaduslike viiside väljatöötamisele, mis oleks võimaldanud põgenikel vältida ohtlikke merereise ja Euroopasse turvaliselt siseneda, väitis Amnesty. | Amnesty International kritiseeris EL-i migratsioonipoliitikat | https://www.err.ee/555030/amnesty-international-kritiseeris-el-i-migratsioonipoliitikat | Humanitaarorganisatsiooni Amnesty International sõnul keskendub Euroopa liit ülemäära migrantide ühendusest eemal hoidmisele ega ole suutnud tagada meetmeid, mis välistaks tuhandete põgenike hukkumist teekonnal Euroopasse. |
Londoni olümpia hõbedanaiskond on kindlasti sel tähtsalt päeval väärikas vastane, külaline ja vaatamisväärsus, mida ka inimesel tänavalt võiks olla huvi oma silmaga kaeda. Pileti saab hankida läbi Korvpalliliidu e-poe.
Eesti rahvusnaiskond alustas kvalifikatsiooniturniiri südi kaotusega Bourges’ EM-hõbedale Prantsusmaale 41:69 ning kaotas seejärel võidetud avapoolaja järel kodus samuti EM-finaalturniiril osalenud Horvaatiale 55:67. Laupäeval jäi Eesti südi vastupanu osutades kodus alla Hollandile 63:66.
Nüüd on vastaseks Prantsusmaa, kelle taseme üle pole meil mõtet üldse spekuleerida, pigem on põnev tulla imetlema Vana Maailma staare Celine Dumerc’i, Endene Miyem’i, Isabelle Yakoubou’d jmt (Üks nimekamaid vastaseid Sandrine Gruda on hetkel klubita ja ka koondisega Tallinnasse ta ei saabunud – toim.), niisamuti vastaste sõnakat peatreenerit Valerie Garnier’i.
Eesti koondise peatreener Jaanus Levkoi lausus täna kõva mängu eel: „Meil siin mõnel kogenumal mängijal on natuke jalahädasid, aga saavad ehk homseks korda – kedagi asendama koosseisus ma ei hakka.“
Vastase ja enda mänguliste ülesannete kohta ütles Levkoi: „ Vaatasin eile Kalev/Cramo ja CSKA mängu ning kuni kolmanda veerandi lõpuni oli õhus head pinget. Tahaks ju siia paralleeli luua..."
„Meie peamine eesmärk on hästi mängida Prantsusmaa vastu. Aga niisama tiksuma me sinna ei lähe, loodetavasti. Loodan meie poolt ilusat ja võitluslikku mängu näha,“ lõpetas peatreener. | TÄNA | Eesti naiste korvpallikoondis võõrustab olümpiahõbedat Prantsusmaad | https://sport.err.ee/82529/tana-eesti-naiste-korvpallikoondis-voorustab-olumpiahobedat-prantsusmaad | Kolmapäeval 24. veebruaril peab Eesti naiste rahvuskoondis EM-kvalifikatsioonimängu Prantsusmaaga, mis peetakse algusega kell 17 Audentese spordihoones. |
Olen saam! Mind laplaseks sõimanud hõimud,
Tahavad näidata oma võimu,
Aga meil meeles on iga lapp,
Mis võetud meilt aegade vooris.
Armu ei saa ükski purjus papp! –
Nii karjuvad saamide koorid.
Armu ei saa ka röövlite kondid
Ega ka venkudest lollid tondid.
Olen saam! Laulan kõikide laulu,
Rändan päikese radadel, kuu on mu vend.
Ei karda ma uusi ega iidseid haudu,
Alati rõõmus ja õudne on mu taevane lend.
Arvate vist, et võite meid murda,
Kui palute andeks kõik tehtud mõrvad.
Aga me naerame, keegi ei kurda,
Sest kord sajab alla tuld ja tõrva.
Valvake! hüüdis kord Issand,
Me teame ju seda,
Ei sule me silmi,
Kui tabab häda
Me hõimude juuri,
Puuri kord Saatan
Pannakse kindlalt,
Seni ma valvan,
Kas vennad on valmis,
Kas märgid on küpsed,
Et vastu võtta me Issanda kutset;
Siis astume Tema õigele käele,
Et uueks kõik luua
Enne kui kurjade jõuk
Hävitab elu,
Mille Looja kord lõi;
Meie võim
Ulatub tähtede taha,
maha suruda
Võimalik pole
Me vägede igavest hoogu.
Olen Saam! Kõik olnud ja olevad
Kõugud kuulge:
Pange pasunad suule,
Alla tuule tormake siia
Kui tuulispask –
Olen ASK!
Päikeselaste tulek
Dies irae
Halltõves vaevlevad Issanda loomad,
Aga vaid häda ja karistust toovad
Saamide väed.
Sirutab anuva käe pankur ja maakler,
börsside aktsiad lendavad tuulde,
Kapital leegitseb vihases tules.
Hullunult jookseb surelikkude salk
Tulemas taevast on põletav malk.
Maa on ammugi kaldund orbiidilt,
Päike kiigub ja tähtede voog
Tormab läbi Kõiksuse pärani ukse,
Viimset tukset
Kuuleb Ilmamaa süda.
Tulevad, tulevad kuldsetel põtradel saamid,
Tulevad, tulevad valgetel hobustel vaarid.
Hõissaa! Nüüd hüüab nõidade koor,
Väriseb võimusnik, väriseb hoor.
Lingu keerutab Nõid Ettevei –
Kõri on kinni liigkasuvõtjal Meil.
Lingu keerutab Nõid Turabai,
Kõri jääb kinni ministril Vail.
Inimeste kõrisid pitsitab ling
„Halastust pole!“ vigiseb hing.
Pangad langevad mürinal kokku,
Kõugud naeravad, löövad lokku
Vastu kaupluste reklaamis uksi,
Miski ei jää samaks, kõik läheb tuksi.
Taevast vingudes langevad piigid,
Kärvavad linnad ja hulluvad riigid.
Saamide vägi, oh saamide vägi | Lapard. Saamide salmid | https://kultuur.err.ee/310785/lapard-saamide-salmid | Luuletuste esmatrükk. |
Kremli sõnul rõhutasid telefonikõnet pidanud Putin ja Assad Islamiriigi, Nusra Fronti ja teiste ÜRO julgeolekunõukogu vastavasse nimekirja kantud rühmituste vastase jätkuva kompromissitu võitluse tähtsust, vahendab Reuters.
Süüria president ühtegi ÜRO julgeolekunõukogu nimekirja ei maininud.
USA ja Venemaa teatasid esmaspäeval plaanist vaenutegevuse lõpetamiseks Süürias ning terrorirühmitus Islamiriik ja Nusra Front mässuliste kõrvaldamisest, mis hakkab kehtima alates laupäevast.
Putin ütles toona, et relvarahu lepingud Moskva ja Washingtoni vahel on suur samm verevalamise peatamiseks ja on hea näide terrorismivastasest võitlusest. | Kreml: Assad kinnitas Putinile valmisolekut vaherahu austada | https://www.err.ee/555029/kreml-assad-kinnitas-putinile-valmisolekut-vaherahu-austada | Süüria president Bashar al-Assad ütles Venemaa riigipeale Vladimir Putinile, et Süüria valitsus on valmis aitama Süüria relvarahu elluviimisel, teatas Kreml. |
Eestlane Jaan Puidet sai Jämtlandi särgis mänguaega 21 minutit ning viskas selle ajaga 4 punkti (kahesed 2/3, kolmesed 0/2), hankis 3 lauapalli, jagas 3 korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja ka viis isiklikku viga.
Södertälje parim oli 24 punkti ja 7 lauapalliga Toni Bizaca, Jämtlandi poolel vastas Dino Cinac 20 silma ja 7 lauapalliga.
Södertälje Kings (23-2) juhib liigatabelit lähima jälitaja ees nelja võiduga, Jämtländ Basket (8-19) on 9. positsioonil ning play-off kohast ollakse kolme võidu kaugusel. | Viie veaga välja kukkunud Puidet viskas Rootsi liiga liidri vastu 4 punkti | https://sport.err.ee/82520/viie-veaga-valja-kukkunud-puidet-viskas-rootsi-liiga-liidri-vastu-4-punkti | Östersundi korvpalliklubi Jämtland Basket pidi teisipäeval Rootsi kõrgliigas koduväljakul tunnistama liiga liidri Södertälje Kingsi 106:83 (31:16, 34:20, 19:25, 22:22) paremust. |
See võib ajuti tunduda meile küll olulise, ent triviaalseks kulunud ajaloofaktina, ent vaadakem sellele faktile korraks otsa nende väljakutsetega seoses, mis on meil ees praegu, aastal 2016. Hirm, usaldamatus ja ebakindlus ümberringi ning meie eneste sees. Euroopa taas ragisemas ja vaat et rebenemaski.
Aga ärme vaatame minevikus ainult kuivi fakte. Vaatame pigem neile eestlastele – päris inimestele – seal saja ja rohkema aasta taga silma ja südamesse.
Mis oli neis sellist, mis võimaldas sooritada lühikese aja jooksul hiigelsuure mentaalse hüppe – pärisorjadest ülikeerulistes rahvusvahelistes oludes omaenda riigi loojateks? Võibolla saame selle vaatamise tulemusel aimu ressursist, mis on eestlastel olemas olnud, on praegugi ja millest võiks palju kasu saada, kui seda vaid meelde tuletada?
Eesti võib seada sihiks saamise uueks Põhjamaaks, sallivaks, rikkaks, terveks või mida iganes veel – arengukavasid ja programme meil on. Kõigi nende sihtide saavutamise hädatarvilik eeldus on aga usk muutuse võimalikkusse ja oskus end ette antud taustandmetest, raamidest, vajadusel ka lahti tõugata. Ka riigina, ent eelkõige igaüks inimesena eraldi – sest muidu ei saa muutuda midagi riigis.
Kel on usk, et temal pole matemaatika- või poliitikaareenile teistega võrdsena asja – sest sinna saavad vaid sünnilt ja päritolult võimekad –, see ka ei pinguta kogu hingest, edu saavutamisest rääkimata.
Kui räägime üksikisikutest, siis õnneks on see usk üsna lihtsalt õpitav – aga eeskujudest saame jõudu. Meie esivanematel pidi seda usku olema. Usku, mis ei sättinud neid innovatsiooni kuulutama ja imet ootama, vaid pani võimaluse tekkides usinalt ja ehk praeguse europõlglikuma maitse jaoks natuke narrikaltki kopeerima juba teadaolevat – saksalikku elukorraldust, seltsiliikumist, ajakirjandust – aga kopeerima nii, et sellest kõigest tekkis uus kvaliteet ja lõpuks ka uus riik.
Saksaliku laulukoorikombe järeletegemisel sündis üks eestlaste identiteedi aluseks olevaid traditsioone. Võeti šnitti kogenumatelt, et oma asi saaks aetud. Seda võiks muide meelde tuletada siis, kui me teinekord euroopalike asjade järeletegemise pärast ülearu muretsema kipume.
Mille nimel see kõik?
Ent kui me usume edasiliikumisse ja arengusse, siis ei pääse me küsimusest, et mille nimel see kõik? Miks peame me – igaüks eraldi ja kõik koos, riigina – tahtma olla edumeelsed, põhjamaised, avatud, sallivad, tegusad jne? Mis on sel pistmist iseäranis just Eestiga, selliseid riike maailmas on teisigi?
Jah, põhiseadus annab selge vastuse – Eesti riigi ülesanne on tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ent esitame endale raskema küsimuse – miks peaks me midagi sellist üldse tahtma? Säilitada ühte rahvust ja kultuuri, neid on ju palju? Kas meis on midagi nii erilist ja kui, siis mis?
Mul on sügav veendumus, et see ei saa olla Eesti e-edu ega tublidus eelarve tasakaalus hoidmisel; see ei saa olla äpp, märk või kuitahes tore toode made in Estonia. See peab olema midagi, mil on pistmist meie essentsi, põhisisu, olemusega – sest äppe saab teha igal pool, märgid on soovi korral ümber tõstetavad, eesti meki saab külge panna Hiinas valmistatud asjale.
Kui 1918. aasta veebruarikuus seadis „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ sihi olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres, siis võiks nüüd sadakond aastat hiljem – olles uuesti keerulistesse oludesse sattunud – võtta julgus kokku, mõelda samm edasi ja sooritada järgmine vaimne hüpe.
Võrdsena võrdsete hulgas me riigina seisame, häbenema väga ei pea. Mõtleme ja sõnastame endale ja teistele nüüd selle, mis on meis, eestlastes ja Eesti riigis, täiesti erilist ja ainuomast. Midagi sellist, mis paneks meid endid ja ka teistest rahvustest inimesi ütlema uhkelt „olen eestlane“ – nii nagu on nimetatud end Rooma kodanikuks, berliinlaseks või Charlieks. Midagi sellist, mis paneks meid endid ja neid meiega võrdseid kogu maailmas tahtma panustada Eesti ja eestlaste säilimisse – ja seda mitte Realpolitik’i kainete kaalutluste, vennaarmu, harjumuse, laiskuse või viisakuse tõttu, vaid just millegi meile ainuomase ja väärtusliku pärast. Et meid, eestlasi, armastataks ja hinnataks just meie endi erilisuse pärast ja tahetaks, et me olemas oleme.
Et me ise armastaks ja hindaks end selle oma erilisuse pärast ja mitte selle alusel, kuidas me edetabelites paistame.
Suur väljakutse? Jah. Aga vaatame saja ja kahesaja aasta taha, peame natuke nõu ja me teeme selle ära.
Elagu Eesti!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Kätlin Konstabel: miks peaks me tahtma Eesti ja eestluse kestmist? | https://www.err.ee/555028/katlin-konstabel-miks-peaks-me-tahtma-eesti-ja-eestluse-kestmist | Natuke vähem kui sada aastat tagasi juhtus midagi kummalist: üks rahvas, kelle pärisorjadest esiisasid ja -emasid veel loetud põlved tagasi võis sarnaselt koerte ja puhvetkappidega müüa, osta ja vahetada, leidis korraga endas mitte ainult unistuse seada end sisse teistega võrdväärse iseseisva kultuurrahva ja riigina, vaid tegi selle unistuse ka teoks. Tegi teoks senini suurima sõja sees ja selle sõja keeristuultes rebenevate suurte isandriikide kiuste. |
Sputniku edastatud teate kohaselt asub nende peakorter Tallinnas ning Sputniku "ajakirjanikud ja toimetajad edastavad rahvusvahelisi ja kohalikke uudiseid ja arvamusi aktuaalsetel teemadel".
Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjani sõnul on Sputnik "kaasaegne massimeediavahend, mis erineb teistest eelkõige maailma mõistmise teemadevaliku ja vaatenurga poolest".
Teates lubatakse, et uudisteportaal Sputnik Eesti pakub lugejale mitmekülgset multimeediasisu. Sputniku motona tuuakse välja "Räägime seda, millest teised vaikivad".
Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross märkis eile antud raadiointervjuus, et tema hinnangul proovib Vene riigile kuuluv Sputnik koos oma sõsarkanalitega tekitada ühiskonnas apaatiat ja usaldamatust, kuid taoliste väljaannete tegevust ei oleks ehk mõistlik seaduste abil piirata, kuna Vene propagandamasin võib õiguste riived pöörata meie endi vastu.
Nii Sputnik kui ka Russia Today ehk RT levivad eeskätt internetis ning näiteks RT poolt YouTube üles laetud videoklipid on Krossi sõnul äärmiselt vaadatud just vandenõuteoreetikute hulgas.
"Nad üritavad saavutada olukorda, kus inimene hakkab arvama, et kõik valetavad ehk tõde enam ei olegi, mistõttu ei tohiks kedagi uskuda," rääkis Kross, kes lisas, et lõpptulemusena saavutatakse ühiskonnas teatud apaatia poliitiliste juhtide suhtes. | Venemaa propagandakanal Sputnik teatas eesti- ja venekeelse uudisteportaali käivitamisest Eestis | https://www.err.ee/555027/venemaa-propagandakanal-sputnik-teatas-eesti-ja-venekeelse-uudisteportaali-kaivitamisest-eestis | Vene riigi teabeagentuur ja raadio Sputnik käivitas eesti- ja venekeelse uudisteportaali Eestis. Propagandakanali mainega Sputniku teade tegevuse alustamise kohta saadeti siinsetele meediaväljaannetele täpselt Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi algushetkel. |
Brasiilia politiikud koostavad plaani, et muuta olemasolevad abordiseadused jäigemaks ja karistada naisi mikrotsefaaliaga loodete abortimise eest nelja ja poole aastase vangistusega, kirjutab väljaanne Time.
Riigi föderaalse kongressi evangeelse poliitnõukogu liikmete plaan on vastus rahvusvahelisele, sealhulgas ÜRO survele Zika-epideemia tõttu abordiseadusi liberaliseerida.
Samal ajal, kui katoliku kiriku hoiakud rasestumisvastaste vahendite suhtes on Zika puhangu tõttu leebemaks muutunud, on Brasiilia konservatiivsed jõud riigis oluliselt tugevamad kui need, kes soovivad seadust leevendada.
Sarnaselt paljudele Ladina-Ameerika riikidele, on abort Brasiilias ebaseaduslik, välja arvatud vägistamise korral, kui ema elu on ohus või kui laps ei jää elama. Praegu ootab naisi, kes nõustuvad tegema aborti või teevad ise aborti, ühe- kuni kolmeaastane vanglakaristus. Arstid, kes teevad abordi, võivad selle eest saada ühe- kuni neljaaastase vanglakaristuse, kui naine oli nõus, ning kolme- kuni kümneaastase vanglakaristuse, kui ei olnud.
Vastavalt seaduseelnõule suureneksid karistused mikrotsefaalia või muude kõrvalekallete tõttu tehtud abordi eest märkimisväärselt, tõstes maksimaalse karistuse kuni 15 aastani.
"Seoses meie riiki tabanud kriisiga on feministlik liikumine üritanud olukorda ära kasutada ja meie abordiseadusi muuta," rääkis eelnõu autor ja Brasiilia alamkoja liige vabariiklaste erakonnast Anderson Ferreira.
Ferreira esindab Pernambuco osariiki, mis on tuhandete mikrotsefaalia juhtumite epitsenter. "Sellele liikumisele tuleb vastu astuda," rääkis ta. "Igaüks peab mõistma abordi kui kuriteo raskust ja selle vastuvõetamatust."
Liikumine, millele Ferreira viitab, on bioeetika instituut, mis koostab ettepanekut Brasiilia ülemkohtule lubada naistele teha aborti mikrotsefaaliaga loodetele ja tagada naiste juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele ning Zika-testidele.
Sarnane algatus lubada abort anentsefaalia ehk peaajutuse korral, võeti kohtus vastu 2012. aastal.
Arvestades sellega, et mikrotsefaaliat on keeruline enne raseduse lõppu tuvastada – testid tavaliselt ei tööta enne kolmandat trimestrit – tahab rühm legaliseerida abordi kõigile naistele, kellel on diagnoositud Zika.
Antropoloog ja instituudi asutaja Debora Diniz tunnistab, et tegemist on raske ülesandega. Brasiilia põhiseadus ei taga mitte ainult õigust elule, sealhulgas loodetele, vaid ka riigi kongress on tugevalt konservatiivne ja viimaste aastate küsitlused on näidanud, et praeguste seaduste toetus jääb vahemikku 72–82 protsenti.
"Brasiilias ei ole poliitilist kliimat abordi üle arutamiseks," rääkis Diniz. "Tavaliselt, kui see teema üles võtta, unustatakse kõik muu. See on vastuvõetamatu."
"Aga see on hädaolukord. Me peame üritama rääkida sellest, mida me saame nende naiste aitamiseks teha, isegi kui see tähendab abordi lubamist," ütles Diniz.
Mikrotsefaalia kahtlusega juhtumite arv on viimasel nädalatel tõusnud Brasiilias 4000-ni, millest rohkem kui 400 on kinnitatud. Zika-viirus avastati esmakordselt aprillis. Brasiilia valitsuse sõnul on tavalisel aastal juhtumite arv olnud 150 ümber, kuigi WHO uuringu järgi võib see number juhtumite tegelikku hulka alahinnata.
WHO on kuulutanud Zika puhangu tõttu välja ülemaailmse rahatervise hädaolukorra.
Vajadus olukorra lahendamiseks tuleb Brasiilia jaoks keerulisel ajal, kui president Dilma Rousseff seisab silmitsi tagasikutsumise menetlusega ja riik raskeima majanduslangusega alates 1901. aastast.
2014. aasta valimised tõid tagasi konservatiivse kongressi paljude evangelikaalidega, kes moodustavad viiendiku Brasiilia rahvastikust. Esindajad on teinud samuti ettepaneku piirata juurdepääsu abordile ka vägistamise korral, lõdvendada relvakontrolli ning määratleda abielu ainult mehe ja naise vahelise liiduna.
Katoliku kirik Brasiilias on samuti lükanud tagasi soovituse abordiseaduse lõdvendamiseks. "Mikrotsefaalia on Brasiilias olnud aastaid. Feministlik liikumine kasutab praegust hetke ära, et aborditeema uuesti päevakorda tuua," rääkis abipiiskop ja Brasiilia piiskoppide konverentsi peasekretär Leonardo Ulrich Steiner. "Abort toob kaasa eugeenika, täiuslike inimeste valimise praktika."
Olenemata õiguslikest piirangutest teeb hinnanguliselt 850 000 naist Brasiilias iga aasta ebaseaduslikult aborti ja praktikas on kriminaalsüüdistused väga haruldased. | Brasiilia valitsus tahab Zika puhangu tõttu naised abordi tegemise eest vangi saata | https://www.err.ee/555019/brasiilia-valitsus-tahab-zika-puhangu-tottu-naised-abordi-tegemise-eest-vangi-saata | Samal ajal kui kriitikud, sealhulgas ÜRO, on kutsunud Brasiiliat üles Zika-viiruse tõttu abordiseadust liberaliseerima, tahavad mõned valitsuse liikmed neid hoopis karmistada ja saata aborti teinud naised vanglasse. |
BBC teatel oli Tara Airi lennukis 20 reisijat ja kolm meeskonnaliiget. Kuigi isikute tuvastamine alles käib, on teada üks reisijatest oli Hiina, üks Kuveidi kodanik. Pardal oli kaks last.
Lennufirmale Tara kuulunud lennuk tõusis õhku Katmandu lähistel asuvast kuurordist Pokharast ning oli teel Jomsomi. Sellel marsruudil mägede vahel lendavad ainult väikelennukid.
Lend pidi kestma 18 minutit, kümme minutit pärast õhkutõusu kadus lennukiga kontakt. Pokhara lennujaamast läks lennukit otsima kolm päästehelikopterit.
Nepali lennundusettevõtetele on varem ette heidetud kehva tehnilist järelvalvet ning sel on olnud probleeme ohutusnõuete täitmisega. Nepali lennuameti juht Sanjiv Gautam kinnitas BBC-le, et kadunuks jäänud lennuk oli uus ning ilmaolud olid head. "Meid üllatab, kuidas see lennuk sai kadunuks jääda," ütles Gautam. | Nepalis kukkus alla väikelennuk 23 inimesega, kõik reisijad hukkusid | https://www.err.ee/555024/nepalis-kukkus-alla-vaikelennuk-23-inimesega-koik-reisijad-hukkusid | Nepalis leiti täna vastu mäeselga lennanud väikelennuki rusud. Kohalike võimude sõnul ühtegi ellujäänut ei ole. |
Täna, Eesti Vabariigi 98. aastapäeval oleme jõudnud olukorda, kus nii siit kui sealt kostab muret, et kas sellist Eestit me tahtsimegi ja et see, mis meid siia on toonud, ei vii enam edasi. Samas on ju tõde seegi, et nii hästi kui praegu pole eestlased ajalooliselt kunagi elanud, ja maailm pole kunagi nii kergelt koju kätte tulnud ega vaid hiirekliki kaugusel olnud.
Meil endil tuleb otsustada, kas edasine sõltub pelgalt jõust ehk Eesti riigi sõjalisest võimekusest, või pigem meie ajudest. Me ei tohi unustada, et Eesti on kaks korda vabaks saanud tänu oskuslikele, haritud ja tarkadele läbirääkijatele ja mitte edukale sõjategevusele. Annaks jumal, et niisugusi läbirääkijaid enam tarvis ei lähe, aga valmis tuleb olla.
Eestlased on alati teadnud, et väikeriiki aitab mõistus, aga mitte jõud. Oli ju meie rahvalugude igati positiivne ja austustvääriv Kaval-Ants ka mingis mõttes teadlane, kes püüdis asju analüüsida, optimaalsemaid lahendusi leida, neid ellu rakendada ja siis nende otsuste tulemusel enda ja ka teiste elu paremaks muuta. Tundub, et vähemalt niikaua kui Eesti riik nii rahvaarvult kui ka territooriumilt oluliselt suuremaks ja võimsamaks ei muutu, on ainuvõimalik tee edasiseks eksisteerimiseks targad inimesed ja teaduspõhised otsused. Kui palju teaduspõhisust ja ratsionaalsust me näeme oma igapäevaelus on aga sageli küsitav.
Targad inimesed tulevad heast koolist ja oma hariduse ja kooli üle võime tõesti uhked olla. Eesti õpilased on maailmas esirinnas PISA testide teostamises ja seda sõltumata kas tegemist on suurlinna eliitkooli või väikelinna tavakooliga. Veelgi enam paljud tublid eestlased on edukalt läbi löönud maailma tippülikoolides ja vastutusrikastel töökohtadel. Sageli ei julge me tunnistada, et see kõik viitab Eesti kooli- ja ülikoolihariduse kõrgele kvaliteedile, milles kõige olulisemat rolli mängivad väga head õpetajad mitte aga detailideni disainitud koolihooned. Ja ometigi, näitas kooliõpilaste hulgas läbiviidud rahvusvaheline küsitlus võimalikest elukutsevalikutest, et vaid umbes 10 protsenti Eesti õpilastest unistas õpetaja elukutsest samas kui vastav number Lõuna Koreas oli 50 protsenti.
Õpetaja lapselapsena võin öelda, et vastupidiselt praegusele oli veel 40-50 aastat tagasi vähemalt igavates väikelinnades õpetaja või õppejõu amet igati hinnatud ja austatud. Kas mitte meie pidev Eesti hariduse reformimine ja õpetajate (ma mõtlen siinjuures ka õppejõudude) pidev kriitiline hindamine ja arvustamine pole üheks põhjuseks õpetajakutse ebapopulaarsuses. Katsuks edaspidi oma õpetajaid hinnata ja austada.
Kui meil on hea haridus, siis peaks see iseenesest tähendama teadus- ja teadmistepõhist riiki. Avagem aga televiisor kõige magusamal vaatamisajal ja me näeme ekraanilt pigem ennustajaid, nõidasid, selgeltnägijad või alternatiivmeditsiini esindajaid, mitte aga teaduspõhisust või tippteadlasi. Pole siis ka ime, et Eesti inimesed usuvad ravimeetoditesse, mille toimet pole keegi kunagi tõestanud ja suhtuvad skeptiliselt vaktsiinidesse, mis on nii uuringutes kui ka praktikas osutunud väga tõhusaks vahendiks haiguste vähendamisel ja likvideerimisel. Mis või kus asjad viltu läksid?
Kas pole järjest paremaks muutunud elu ja sealhulgas ka meditsiin ise loonud olukorra, kus inimeste ootused ületavad olemasolevaid võimalusi. Me ei taha, aga peame aktsepteerima, et meditsiin ei muutu kunagi kõikvõimsaks ja alati jäävad eksisteerima miksid, millele vastused puuduvad.
Ühiskond ootab teadlastelt, et need oskaksid ette näha, kuidas üks või teine protsess tulevikus kulgeb, selgeltnägijatele see ju probleemiks pole. Ennustamine või moodsa sõnaga modelleerimine on tänamatu töö nii siis, kui see põhineb pelgalt kohvipaksu pealt lugemisel, kui ka siis kui selle aluseks on teaduslikud avastused. Veel praegu heidetakse teadlastele ette, et miks viimane gripipandeemia polnud nii laiaulatuslik ja traagiline kui esialgsed mudelid näitasid. Kas see on siis tõesti tragöödia, või kas see räägib vastu teaduspõhisusele? Kindlasti mitte. Samas aga viitab see asjaolule, et meditsiiniteadus on kaugel ideaalist ja ruumi paranemiseks jätkub.
Rääkides teadusest 21. sajandil ei saa ei mööda ega ümber rahast. Eestis on järjekordse reformi tulemusel võetud suund rahvusvahelise mõõtmega, mida iganes see tähendab, tippteaduse ja tippteadlaste rahastamisele. Kindlasti ei vaidle keegi sellele seisukohale vastu. Samas aga, kas nn mitte-tippteadus ja kodumaiste probleemide lahendamine ei peagi olema teaduspõhine ega seega rahastatud saama?
Kui tippteaduse rahastajaid on maailmas palju, siis kohalike probleemide lahendamisel on Eesti riik sageli üksi. Kas tipu poole tungimsel oleme ära unustanud, et ükski tipp ei seisa püsti ilma aluseta, samas kui alus püsib püsti ka ilma tiputa. Ehk on siin mõtlemise koht?
Ma ei usu, et suurriikide saadikud juhiksid riigikogu tähelepanu asjaolule, et miks eestlased pole Nobeli preemiat saanud või kuule lennanud, samas kui Eesti võimetus tulla toime HIV infektsiooniga häirib lisaks meile endile rahvusvahelist kogukonda ja mõjutab nii Eesti majandust kui reputatsiooni. Diskuteerimist vajaks kas pelgalt tippteadusele panustamine tagab Eesti teadlaskonna vajaliku järelkasvu, eriti kui raha ülikoolidest mööda liigub või kas Eesti teadlaskonda saab pelgalt välismaal välja õpetada.
Eksperdid juhivad meie tähelepanu asjaolule, et Eestis on doktorikraadiga inimesi üleliia. Kas tõesti ja millele see väide põhineb?
Küll aga peab tunnistama, et meie arusaam doktorikraadi tähendusest on muutunud. Tänapäeval ei peaks doktorikraad tähendama pelgalt akadeemilist karjääri või professuuri kõrgkoolis. Doktorikraad on haridus kõrgeimal tasemel, kus süvendatud teadusõpe annab meile võimaluse ümbritsevate protsesside analüüsimiseks ja uute lahenduste leidmiseks. Nutikat ja edukat Eestit ei saa ju kuidagi juhtida ilma niisugusi teadmisi ja haridust omamata.
Tegelikult aga vist ikkagi saab või vähemalt püütakse. Heites vaid põgusa pilgu riigiametitele ja riigiametnikele või uuringutega tegelevatele firmadele ja ekspertidele, ei jää küll muljet, et seal doktorikraadiga inimeste üleküllus valitseks. Pigem on neid ikka puudu ja kõvasti puudu. Nii nagu tervist nii ei ole ka haridust või haritust kunagi nii palju, et enam juurde lisada ei saaks. Pigem on see suhtumise või siis ka enesekaitse küsimus.
Teadlane peaks olema vaba oma teadustöös samas aga teenima ühiskonna huve. Ühiskond eeldab, et teadlane mõtleb välja probleemi ja otsib siis ise ka lahenduse. Kas see ei tundu kummaline?
Teadusest ja teadlastest oleks rohkem kasu kui probleemi esitaks ühiskond ja lahendus jääks teadlaste leida. Usun, et nii mõnedki meist on olnud dilemma ees – kas loobuda oma ideedest ja tegelda sellega, mida on otsustatud rahastada või jätkata võitlust niikaua kui kellegile ka sinu ideed rahastamisväärilised tunduvad.
Teaduses nagu igas teiseski elu valdkonnas on moevoolud, mille esilekerkimist ja kulgu on sageli raske seletada. Teadlase dilemmaks on, kas minna moevooluga kaasa või jääda oma ideedele kindlaks vaatamata sellele, et esimene tee teisest lihtsamaks osutub. Meditsiinivallast võib tuua rohkelt näiteid, kus mingid suunad või meetodid või uskumised esile kerkivad, ning kui kiiret edu või läbimurret ei tule, siis need suunad ka hääbuvad, et siis mõne aja pärast veidi uuendatud kujul ja uue põlvkonna teadlastele ennast jälle ilmutada.
Elame huvitaval ajajärgul, kus oluline on kogu aeg pildil olla, ükskõik missuguses eluvaldkonnas sa ka ei tegeleks. See on viinud olukorrani, kus piir briljantsete ja innovaatiliste ideede ja pildilolekut tagava publitsismi vahel muutub järjest hägusemaks. Ülemaailmne aga ka Eesti ajakirjandus otsib intriigi ja seda on teadusliku publitsismi valdkonnast kerge leida.
Viimasest ajast paneb kõiki pead vangutama tähelepanu, mille osaliseks on saanud Zika viirus. Viirus, mis on ammu tuntud, kuid raskeid haigusi vastupidiselt tema lähisugulastele nagu Dengue või Chikingunja viirusele, ei põhjusta. Ja ometigi pole Zika viiruse uurimiseks ja ennetamiseks ei raha ega energiat kokku hoitud ja seda maailma tipptasemel. Teadlastele teeb see ainult rõõmu. Kui Zika viirus osutubki nii süütuks kui siiani on arvatud, siis vähemalt terve rida teisi probleeme saab ehk selle rahastuse ja tähelepanu valguses ära lahendatud. Rahastajatel ilmselt raha jätkub. Meil teadlstena jääb loota, et jätkuks vaid tarkust antud olukorda ühiskonna ja teaduse hüvanguks ära kasutada.
Ja lõpetuseks mikrobioloogina tahaksin spekuleerida kuidas tänapäeva keerulises inimmaailmas tegutseksid mikroorganismid kui neile anda nii teadlaste kui ka rahastajate roll. On ju mikroorganismidel miljardite aastate pikkune kogemus, kuidas keerulistes ja ebasoodsates tingimustes ellu jääda.
Mikroobid teaduse administraatoritena väldiksid kindlasti pidevat muutmist ja reformimist, välja arvatud olukorrad kui see just hädavajalik ei ole. Mikroobid teavad, et pidevad muutused nõuavad palju energiat ja energiat tuleb säilitada olulisemateks tegevusteks nagu seda on näiteks liigi säilitamine.
Mikroobid teadlastena ei tormaks asjatusse ja mõttetusse võitlusesse, vaid vastupidi sattudes ebasoodsatesse tingimustesse viiksid nad oma ainevahetuse, muud neil suurt ei olegi, ja tegutsemise minimaalsele tasemele ja jääksid rahulikult paremaid aegu ootama. Nad teavad, et kunagi need paremad ajad ikka tulevad ja selleks tuleb ennekõike ennast ja oma liiki säilitada.
Mikroobid teadlastena teaksid ka, et koostöö, ja mitte üksteise hävitamine viib edule. Nii gripiviirus kui ka stafülokokk teavad, et kumbki üksinda poleks nii edukas inimese kahjustamisel ja iseenda elu parandamisel kui nad on seda koostöös suudavad kasutades ära teineteise tugevusi ja ületades nõrkusi.
Mikroobid rahastajatena ei panustaks kunagi vaid mõnele üksikule kuigi väga populaarsele ideele või pelgalt hetke superstaarile. Mikroobid teavad, et kuigi enamuspopulatsioonid paistavad hetkel tugevamad ja elujõulisemad, on nad aga olukorra halvenedes või rasketes tingimustes kergemini haavatavamad. Nii näiteks juhtub antibiootikumtundlike bakteritega. Ellu jäävad aga hoopis antibiootikumresistentsed mikroobid, need on need ebapopulaarsed olendid, kes on muteerunud ja keda tundlikud organismid on kogu aeg represseerinud. Kas pole kummaline, et lõppude lõpuks määrab liigi säilimise mitte edukate väljapaistvus vaid vähemuspopulatsioonide vastupidavus.
Ehk on meil inimestena midagigi mikroobide kogemustest kõrvade vahele panna. Mikroobidel kahjuks, või üllatavalt, pole ei kõrvu ega ka midagi nende vahel ja ometigi on nad miljardeid aastaid hakkama saanud.
Ja lõpuks vastus ka paljuesitatud küsimusele - kas sellist Eestist me tahtsimegi. Olen sageli mõelnud kuidas sellele küsimusele vastaks minu vanaisa, kes noore mehena täna 98 aastat tagasi vabadussõjas võitles. Oma vanaisa pole mina kunagi näinud. Tema elutee, nii nagu paljude minu põlvkonna laste vanaisade/vanaemade elutee katkes või katkestati 1942 aastal kusagil Venemaal. Seega pean ma ka tema vastust samuti nagu mikroobidegi käitumist spekuleerima.
Usun, et minu vanaisa oleks tänase Eesti Vabariigiga suures plaanis rahul olnud. Samas oleks ta aga öelnud, et mitte rahulolu vaid konstruktiivne rahulolematus on need mis edasi viivad ja oleks ilmselt meile kõigile just viimast soovinud.
Mina omalt poolt soovin kõigile rohkem teamistejanu ja teaduspõhist Eestit, julgust olla erinevad, oskust näha suurt pilti ja mitte takerduda pisiasjadesse. Ilusat Eesti Vabariigi 98. aastapäeva!
Eesti vabariigi 98. aastapäeva kontsertaktus Tartu ülikoolis: | Professor Irja Lutsar aastapäevakõnes: miks kujundavad teadmistepõhises Eestis arvamust nõiad, selgeltnägijad või alternatiivmeditsiini esindajad? | https://novaator.err.ee/258632/professor-irja-lutsar-aastapaevakones-miks-kujundavad-teadmistepohises-eestis-arvamust-noiad-selgeltnagijad-voi-alternatiivmeditsiini-esindajad | Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel Tartu ülikooli aulas kõneles meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ühiskonna teaduspõhisusest.Ta küsis, miks kujundavad teadmistepõhises riigis arvamust ennustajad, nõiad, selgeltnägijad või alternatiivmeditsiini esindajad. Muu hulgas spekuleeris ta, mis juhtuks siis, kui mikroorganismidele anda nii teadlaste kui ka rahastajate roll. |
"Jätta eemale kõige tugevamad konkurendid ja siis võitu tähistada, seda loodavad vaid kõige nõrgemad persoonid. Nad peaksid ise suurt häbi tundma," vahendas NBCSports Šljahtini sõnu.
Šljahtin on pärast Venemaa kergejõustikujuhiks saamist lubanud täita kõik rahvusvahelise alaliidu IAAF-i nõudmised, kuid venelane on katuseorganisatsiooni suunal siiski kriitiline ja usub, et IAAF venitab oma otsustega nii kaua, kuni venelased jäävadki lõpuks Rio olümpia kergejõustikuvõistlustelt eemale.
Eelmisel kuul saatsid mitmed USA sportlased ühise läkituse Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ja WADA-le, kus ärgitati neid organisatsioone uurima Venemaa sportlaste dopingukasutamist ka teistel spordialadel lisaks kergejõustikule. | Venemaa kergejõustiku uus juht: sportlased peaksid häbi tundma, kui tahavad venelaste eemalejäämist olümpialt | https://sport.err.ee/82528/venemaa-kergejoustiku-uus-juht-sportlased-peaksid-habi-tundma-kui-tahavad-venelaste-eemalejaamist-olumpialt | Eelmisel kuul Venemaa kergejõustikuliidu presidendiks valitud Dmitri Šljahtini sõnul peaksid kõik sportlased, kes soovivad venelaste eemalejätmist Rio de Janeiro olümpiamängudelt, tundma suurt häbi. |
Ajalooline kirikukunsti ekspositsioon ning arhitektuur on pakkunud inspiratsiooni erinevatele kultuurivaldkondade esindajatele, käesolevas sarjas ühendatakse ning otsitakse seoseid kirjanduse ja helide vahel ajaloolises Nigulistes.
Neljapäeval, 25. veebruaril kell 18 algaval avaüritusel "Värskelt püütud unenäod" astuvad üles Asko Künnap (sõnad ja pilt) ja Heikki Kalle (helid ja heli). Õhtu tutvustus kõlab nii: "Valgustatud sisekosmos, lahtiseletatud uned ja täpne kaart tagasitulekuks tähtede juurest. Tumedamas formaadis luule- ja muusikaõhtu Niguliste Antoniuse kabelis."
Järgmised sündmused samas sarjas:
Neljapäeval, 17. märtsil kell 18.00 astuvad Niguliste muuseumis üles Doris Kareva (sõna), Robert Jürjendal (kitarr) ja Liis Viira (harf).
Neljapäeval, 21. aprillil kell 18.00 astuvad Niguliste muuseumis üles Mathura (sõna) ja Vahur Kubja (kitarr).
Neljapäeval, 19. mail kell 18.00 astub Niguliste muuseumis üles Lauri Sommer (sõna ja heli). | Nigulistes alustatakse uue kirjandusõhtute sarjaga | https://kultuur.err.ee/310742/nigulistes-alustatakse-uue-kirjandusohtute-sarjaga | Niguliste muuseum ja Eesti Kirjanike Liit panid kokku üritustesarja "Kirjandus Nigulistes. Valgmik", kus kord kuus neljapäeviti võib Niguliste muuseumis kuulda kirjandust ja muusikat elavas esituses. |
Sündmused Eesti spordis 24. veebruaril (allikas ESBL):
2012 - püstitas Kaarel Nurmsalu Norras Vikersundis toimunud suusalennu MM-võistlustel uue Eesti rekordi, lennates esimese eestlasena üle 200 meetri. Keerulistes ilmaoludes peetud ja lõpuks katkestatud võistlusel kandus Nurmsalu hüpe 204 meetrile.
2011 - sõitis Peeter Kümmel välja Eesti suusasprinterite kõrgeima koha MM-võistlusel, kui oli Holmenkollenis alanud MM-il vabatehnikasprindis kuues.
2009 - sai Anti Saarepuu MM-võistlustel Liberecis meeste vabatehnikasprindis seitsmenda koha, võites B-finaali.
2006 - läks Kristina Šmigun Torino olümpial jahtima oma kolmandat olümpiamedalit, kuid ei suutnud ühisstardist peetud 30 km vabatehnikasõidus lõpuni liidrite tempot hoida. Torino olümpial kahekordseks võitjaks kroonitud Šmigun lõpetas võitjast Kateřina Neumannovást ligi minuti hiljem ja sai kaheksanda koha.
2002 - lõppesid Salt Lake Citys XIX taliolümpiamängud, mis Eesti olümpiaesindusele tõid täiskomplekti medaleid.
2002 - võitis Salt Lake Citys naiste 30 km klassikasõidu Larissa Lazutina, kuid juba järgmisel päeval nii tema kui kaheksanda kohaga lõpetanud Olga Danilova diskvalifitseeriti. Põhjuseks doping. Kuldmedali sai enda kaela itaallanna Gabriella Paruzzi, hõbe kuulus oma viimasel olümpial võistelnud ja kümnenda olümpiamedali teeninud Stefania Belmondole ning pronksikohale kerkis Bente Skari. Kristina Šmiguni kohaks kujunes seitsmes, kuid medal jäi ligi kahe ja poole minuti kaugusele. Hea sõidu tegi Katrin Šmigun, kes oli 43 lõpetaja pingereas 13., korrates sellega Nagano olümpial 15 km klassikadistantsil saavutatud kohta.
2000 - võitis Eesti korvpallikoondis EM-võistluste valikmängus Minskis Valgevene 81:66.
2000 - autasustas president Lennart Meri Eesti jalgpallikoondise endist peatreenerit Teitur Thordarsoni Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgiga.
2000 - andis peaminister Mart Laar Toompea lossis kätte spordi elutööpreemia kergejõustikutreenerile ja sporditegelasele Jaan Jürgensteinile.
1997 - tõusis Kristina Šmigun suusatamise MM-il Trondheimis naiste 10 km jälitussõidus stardi 28. kohalt lõpuks üheksandaks.
1996 - viigistas Küprosel laagris viibinud Eesti jalgpallikoondis Pylas Fääri saarte meeskonnaga 2:2. Eestlaste väravad lõid Marko Kristal ja Lembit Rajala.
1996 - sai Eesti epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit) teise koha Prantsusmaal Nancys peetud seitsme tugevama riigi turniiril.
1994 - lõpetasid Ago Markvardt, Allar Levandi ja Magnar Freimuth Lillehammeri tali-OM-il kahevõistluse meeskonnavõistluse neljanda kohaga. Eestlased suutsid hüpetega kätte võidetud kohta hoida, kuid medaliriigid Jaapan, Norra ja Šveits olid suusatamisega püüdmiseks liialt kaugel.
1989 - tuli ainsa eestlasena Lahtis peetud suusatamise MM-võistlustel osalenud kahevõistleja Allar Levandi meeskonnavõistlusel neljandaks. Sergei Zavjalovi ja individuaalvõistlusel hõbeda saanud Andrei Dundukoviga koos võisteldes jäi medal 23,4 sekundi kaugusele. Kolm medalimaad olid Norra, Šveits ja Saksa DV.
1985 - sai Kaija Parve naiste 2. MM-võistlustel laskesuusatamises Šveitsis Egg am Etzelis teise kuldmedali, kui koos Jelena Golovina ja Venera Tšernõšovaga lõpetati võidukalt 3 x 5 km teatesõit. Eestlanna sõitis teist vahetust.
1968 - parandas Jaan Talts võistlustel Mexico Citys poolraskekaalus (kuni 90 kg) kahte maailmarekordit. Rebimises sai Talts kirja 152,5 ja tõukamises 195 kilo.
1964 - tuli Torontos elav Ergas Leps USA sisemeistriks miilijooksus 4.09,6-ga.
1938 - avati Lahtis MM-võistlused suusatamises, kus esmakordselt osales ka Eesti koondis (9 suusatajat). Eestlaste parimaks saavutuseks Lahtis jäi 10. koht 4 x 10 km teatesuusatamises.
1932 - tuli Spordi jääpallimeeskond kümnendat korda Eesti meistriks, alistades finaalis Kalevi 3:2.
1915 - loobus spordiselts Kalev Mihkel Martna ettepanekul vene keele kasutamisest koosolekute protokollide kirjutamisel. | Mis on läbi aastate 24. veebruaril toimunud Eesti spordis? | https://sport.err.ee/82527/mis-on-labi-aastate-24-veebruaril-toimunud-eesti-spordis | Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril on olnud läbi aegade Eesti spordile tegus päev. Mitmed tippsündmused on jäänud küll Nõukogude Liidu aegadesse, kuid ka uue iseseisvuse ajast on ette näidata ilusaid tulemusi. |
"Publiku huvi EstDocsi lühifilmide võistluse kohta kasvab iga aastaga. Juba kolmandat aastat järjest on publikul võimalus vaadata kõiki sissesaadetud lühifilme EstDocsi eriõhtul 14. oktoobril Toronto Camera Baris," ütles konkursi korraldajaTauno Mölder. "Filme saadetakse meile üle maailma, kuigi enamus tuleb Kanadast või Eestist."
Filme võetakse vastu professionaalidelt ja amatööridelt, filmitegija ei pea olema seotud Eestiga. "Sa ei pea olema eestlane, et nautida Eesti-teemalisi filme," lisas Tauno Mölder. "Meil on olnud eelmistel aastatel mitmeid filme, mille on teinud mitte-eestlased erineva ja huvitava vaatenurga kaudu."
Selle aasta konkursile oodatakse kuni 7 minuti pikkuseid dokumentaalfilme ja dokdraamasid. Filmidel peab olema mingi seos Eestiga või eestlastega.
Vaadake konkursi ja reeglite kohta lähemalt. | Toronto festival ootab Eesti-teemalisi lühifilme | https://menu.err.ee/289479/toronto-festival-ootab-eesti-teemalisi-luhifilme | 12. EstDocsi festival Torontos on avanud järjekordse lühidokumentaalfilmide konkursi. Dokfestival kestab 4.-8. novembrini, filmitegijatel on aega filme saata 3. oktoobrini. |
Naiste võistlusel pääsesid poolfinaali rootslannad Frida Hansdotter ja Maria Pietilä-Holmner, Wendy Holdener ja norralanna Nina Löseth. Finaalis suutis Holdener alistada Hansdotteri ja kodupubliku rõõmuks sõitis kolmanda koha heitluses võidu välja Pietilä-Holmner.
Meeste võistlus pakkus mitmeid üllatusi ning üheks ainsaks stabiilseks meheks oli Marcel Hirscher, kes finaalis alistas rootslase Andre Myhreri. Kolmanda koha heitluses sai itaallane Stefano Gross jagu venelasest üllatusmehest Aleksander Horošilovist.
MK-sarja slaalomi üldliider norralane Henrik Kristoffersen langes juba avaringis, kui kukkus kaasmaalase Kjetil Jansrudi suusa otsa. Selliste linnaetappide ekspert Felix Neureuther ei suutnud samuti ennast nelja hulka võidelda. | Stockholmis peetud mäesuusatamise paarisslaalomi võitsid Hirscher ja Holdener | https://sport.err.ee/82515/stockholmis-peetud-maesuusatamise-paarisslaalomi-voitsid-hirscher-ja-holdener | Teisipäeval peeti mäesuusatamise MK-etapp Rootsis, Stockholmis, kus linnavaatega Hammarby mäel selgitasid hetke MK-sarja 16 paremat paralleelslaalomis võitja. Meestest oli parim austerlane Marcel Hirscher ja naistest šveitslanna Wendy Holdener. |
Vaba Lava tükk, mis räägib pimedatest inimestest ja mida esitavad erineva nägemistasemega inimesed (täiesti pimedatest nägijateni), pani järele mõtlema mitmel korral.
Saali tulles vaatasin kohe ringi. Kas publiku hulgas on nägemispuudega inimesi? Nägin üht tüdrukut, kes oli ilmselgelt pime. (See oli finaalis kõlanud laulu "Lendutõus" sõnade autor Raili Ilves.) Vaheajal ringi liikudes nägin üha rohkem nägemispuudega inimesi, sest esimesel pilgul ei osanud neid eristada. Ja märkasin samas inimesi, kes kasutasid silmasidet ja valget keppi, et proovida, kuidas on pimedana liikuda (ja olid loomulikult kohmakamad kui pimedad).
Ja etendus pimedate noorte bänditegemistest ja armastuslugudest - Martin Alguse tavapärases eheduses ja töötava dialoogiga, kuigi üsna napi looga, millesse lõikusid anekdootlikud või siis informatiivsed killud, mis avasid pimedate igapäevaelu ja olmet - oli tehtud nii, et oleks jägitav ka pimedatele. S.t. aegajalt kommenteeriti ja räägiti lahti liikumist, tegelased jutustasid, mis on neil seljas. Lugu see ei lõhkunud. Taolise esitusega oli võimalik kaasa minna.
Korduvalt rõhutati, et pime inimene ei talu haletsemist, alahindamist. Selge, et ta soovib olla võrdne ja inimesena ongi. Aga selge ka, et ta maailm erineb. Ja samas toodi välja lugusid, kus pimedatest sõidetakse üle, totraid olukordi, kus nendega ei osata suhestuda.
Ja see vist ongi keeruline. Tundub, et me kõigume haletsemise ja (kui haletsemisest tüdineme) ülbitsemise ja ükskõiksuse vahel. Miskitpidi on seegi mõistetav, sest pimedatega, nagu ka kurtide ja teiste erivajadustega inimestega suhtemine, tahab väikest pingutust ja pole meie igapäevaharjumus.
Etendus oli liigutav ja tekitas empaatia, aga kas me viime selle empaatia koju kaasa ja leiame ka homme üles, ma ei tea. Küllap nii ja naa. Karta on, et elu on endiselt üsna julm ja inimesed on osa sellest elust.
Ja selge on ju ka, et vähese mängupraktikaga pimedaid amatöörnäitlejaid vaatame ikkagi teatud eelhoiakuga. Ja pole tolku selle eitamisest. Ehk ei peagi eitama. Nii vaatame-kuulame vist enamasti näiteks ka pimedaid muusikuid.
Teine mõttekoht minu jaoks oli, kui ma tükk aega ei saanud aru, kes näitlejatest kui hästi näeb.
Ühel hetkel rääkisid näitlejad selle asja lahti ja ma olin arvanud valesti. Pimedad liiguvad laval väga enesekindlalt. Nad võivad tajuda ruumi paremini kui prožektorist pimestatud nägija.
Ja pärast etendust valgustas Martin Algus paradoksi, et pimedad kohanesid ruumis ruttu ja liikusid nii sujuvalt, et lavastaja oli palunud neil liikuda kohmakamalt, et nad mõjuks siiki pimedatena. Tähendab pimedad pidid hakkama mängima pimedaid mõjumaks usutavalt ja et pime olemise teema püsiks ülal. Paneb mõtlema. Meil on sterotüüpne mõtlemine ja pimedate probleemidest rääkides tuli meie stereotüüpidele vastu tulla, sest muidu ei saa me aru!
Ma olen näinud paari tükki, kus nägevad näitlejad on pidanud mängima pimedaid ja on mänginud küllaltki usutavalt. Näiteks "Leegitsev pimedus" Theatrumis (ja kus ma nägingi Maeterlincki "Pimedaid", seda on korduvalt mängitud). Aga nüüd ma tean, et nad on mänginud üle. Ja kui nad poleks seda teinud, poleks me neid pimedatena võtnud. Kestvalt pimedana elanud inimese pime olemist võib reeta mingi detail või eksitus, muidu ei eristu ta õieti nägijast.
Aga see on juba lavatehniline teema.
Nii, et kui ma tükki soovitan – ja ma soovitan – siis ei saa ma ikkagi öelda, et see on tavapärane inimlikult puudutav lugu (puudutav ta küll on) ja teatritükk – see on siiski paratamatult järelemõtlemisetükk.
Ehk ei ole sellega midagi valesti.
Aga paar näitlejat mõjuvad laval nii vabalt (küllap on seal osa ka selles, et nad ei näe näiteks publikut ja prožektorivalguses olemist), et ilmselt võiks neid vajadusel kasutada profiteatris.
Vestlus tüki autori Martin Algusega
Martin, mida sa tükki kirjutades ja Terateatriga suheldes pimedate kohta õppisid? Kas arusaamises pimedate olukorrast tekkis mingi oluline muutus? Suhtled sa nüüd pimedatega teisiti kui varem? Kui kirjutaksid nüüd mõnda tükki sisse pimeda tegelase, mida teeksid teisiti?
Kui Jaanika mulle esimest korda sellest lavastusideest rääkis, siis sel hetkel mul puudusid lähemad kokkupuuted pimedatega. Asi tundus huvitav. Sain selle esimese vestluse ajal aru, et see teema annab mulle võimaluse luua omamoodi atmosfääriga lugu, milles on tegelased, suhted, probleemid ja intriigid, mille peale ma ise kuidagi ei tuleks. Sain aru, et see maailm on täis huvitavaid ja vaimukaid inimesi. Hiljem pimedatega kohtudes sain sellele tundele kinnitust – karge huumor ja suhtlemisel valitsev vahetus mõjusid värskendavalt. Mulle tundub, et pimedate hulgas näiteks virisetakse tunduvalt vähem kui mujal Eestis. Probleemid on selgemad ja olulisemad, iga pisiasi ei pane isegi õlgu kehitama. Kogu meie suhtlus oli täis elevust, huumorit ja vaimusärinat, selles seltskonnas on väga meeldiv viibida. Leidsin endale hunniku uusi ja andekaid sõpru.
Kuidas kirjutades tajuda pimeda maailma seestpoolt?
Üritasin tabada mingeid paradokse ja motiive, mis seda lugu saadaksid, see puudutab rohkem dialoogi, aga nii-öelda seljaajuga üritasin minna kaasa omamoodi salapärase atmosfääriga, mis teema tõttu kuskil mu ümber hõljus, selles on suur osa helidel, lõhnadel ja fantaasial: kuidas kujutada ette asju ja inimesi, kui sa pole mitte kunagi midagi näinud? Liikusin pigem alateadlikult selles hoovuses, aga hoidsin vahel ka silmi kinni, et ise füüsilielt tajuda, mis tunne see on? Ja mis tunne on siis, kui sa ei saagi piiluda? Peamiselt töötasin aga laenguga, mille sain kohtumistelt Terateatri trupi ja Jaanikaga.
Kas näitlejad tegid sulle abistavaid märkusi?
Jah, tegid küll, olin ikka mõned apsakad teinud, kui loo mustandit lugesime, aga samas oli mul hea meel nende kohtade üle, mille olin vaistlikult ära tabanud – osad välja mõeldud asjadest hakkasid liigseltki mõne tegelase eraelu meenutama ja tegime mõne koha isegi selle tõttu ümber. Meie eesmärk oli ju ikkagi kõnelda teatrikeele kaudu, läbi tegelaskujude, mitte teha päris dokumentaalteatrit.
Käisite Jaanika Juhansoniga mõlemad Viljandi Kultuuriakandeemias. Kas see andis ühise platvormi, teatrikeele taju? Kuidas trupp kaasa tuli?
Jaanika on Terateatriga juba mõnda aega tegelenud ja see pole neil esimene suurem avalik esinemine, see on küll seni kõige mastaapsem. Ühine koolitaust meid eriti ei mõjutanud, mina lõpetasin palju varem kui tema jne, aga meid ühendas ilmselt kõige rohkem tahe ja huvi just selle teemaga tegelda. Mina uudses atmosfääris ringi uurides ja Jaanika luues lavastust, kus ta oma trupi viimseni proovile sai panna. Leppisime kohe kokku, et tuleb tempokas lugu a la road movie, ei ole staatikat ja ainult probleemidele keskendumist, vaid on ikka seiklust ja elurõõmu, mida trupiliikmed ise elus hindavad. Ja trupp on tõesti fantastiline, nad on täpsed, töökad ja julged – etenduses on palju liikumist ja dünaamikat.
Kas pimeda maailmas on väärtusi, emotsioone, elamusi, mida nägijatel on vähem?
Tundub, et mõnda asja näeb tõesti selgemalt, kui silmad kinni panna ja kogu väline mürakard hetkeks välja lülitada. Aga üldiselt on see ju sama maailm nii nägijatele kui pimedatele ja samad on ka väärtused, emotsioonid. Mul on alati hea meel, kui ühiskonnas õnnestub vahelt seinu lõhkuda ja kummutada eelarvamusi ja hirme, loodetavasti lõhume neid seinu ka selle lavastusega. | Arvustus. Ega ei kardagi, aga ei oska hoobilt suhestuda | https://kultuur.err.ee/310774/arvustus-ega-ei-kardagi-aga-ei-oska-hoobilt-suhestuda | Uuslavastus
"Kes kardab pimedat?"
Vaba Lava kuraatorprogrammi lavastus
Idee autor ja lavastaja - Jaanika Juhanson
Mängivad nii pimedad kui nägijad trupist Terateater
Esietendus 19. veebruaril |
Kõik filmihuvilised saavad osaleda Forum Cinemase iga-aastasel Oscarite ennustusvõistlusel ja pakkuda laureaate kokku 24 kategoorias. Los Angeleses tänavu 88. korda toimuva Oscarite gala võitjad selguvad Eesti aja järgi 29. veebruari varahommikul.
Forum Cinemase kodulehel toimuva ennustusvõistluse peaauhinnaks on kinogurmaanide rõõmuks välja pandud aastane kinokaart, millega võitja saab 100 korda tasuta kinos käia. Võitja kuulutatakse välja 1. märtsil Forum Cinemase kodulehel.
Eestimaalased on Oscarite väljaselgitamisele aktiivselt kaasa elanud juba mitu viimast aastat, mille üheks põhjuseks on kodumaiste filmide suur rahvusvaheline edu. Eelmisel aastal nomineeriti parima võõrkeelse filmi Oscarile Zaza Urušadze lavastatud Eesti-Gruusia draamafilm "Mandariinid" (2013) ning sel aastal valiti Eesti-Soome-Saksa koostööfilm "Vehkleja" (2015) Oscari samas kategoorias 9 parima hulka.
Oscar on 1929. aastast Ameerika Ühendriikide poolt väljaantav filmiauhind. 88. Oscarite gala toimub 2016. aasta 28. veebruaril Los Angeleses Dolby kontserdimajas. Tänavu juhib galat Ameerika koomik ja filminäitleja Chris Rock. | Oscareid saab ennustada veel viis päeva | https://menu.err.ee/289486/oscareid-saab-ennustada-veel-viis-paeva | Filmisõpradel on veel võimalus selle nädala pühapäevani, 28. veebruarini oma teadmisi proovile panna ning ennustada 2016. aasta Oscari laureaate. |
“Treeninglaager Türgis möödus suurepäraselt, uus meeskond jättis väga hea mulje. Mängijad olid väga sõbralikud ja mind võeti soojalt vastu. Alguses võttis kiirema tempo ja BATE trennidega kohanemine pisut aega, aga sain kõigega hakkama. Olin väga õnnelik kui kuulsin, et klubi otsustas mulle lepingut pakkuda,” ütles BATE-ga kolmeaastase lepingu sõlminud Eesti koondislane Levadia kodulehele.
Pikk loodab, et vaatamata tõsisele meeskonnasisesele konkurentsile suudab ta BATE rivistuses kanda kinnitada. “Meeskond on väga hästi komplekteeritud, igale kohale valitseb tugev konkurents. Vasakkaitsja kohal on minu peamiseks konkurendiks varem keskväljal mänginud Maksim Volodko, samuti üks noorem mees. Annan endast parima, et BATE eest võimalikult palju mänguaega saada,” lisas Pikk.
Siinkohal olgu lisatud, et BATE müüs oma põhivasakkaitsja, serblase Filip Mladenovići talvel 1,5 miljoni euro eest Saksamaa Bundesliga klubile 1.FC Köln.
BATE peatreener Alyaksandr Yermakovich andis Pikale teada, et ootab temalt kõva kaitsetöö kõrvalt ka rünnakute toetamist. “Suhted uue peatreeneriga on head, sain aru mida ta minult edaspidi ootab. Peatreener tahab, et lülituksin julgelt rünnakutele ja aitaksin edurivi,” lisas Pikk. | Artur Pikk: peatreener tahab, et lülituksin julgelt rünnakutele ja aitaksin edurivi | https://sport.err.ee/82518/artur-pikk-peatreener-tahab-et-lulituksin-julgelt-runnakutele-ja-aitaksin-edurivi | Värskelt FC Levadia jalgpalliklubist Borissovi BATE-sse siirdunud vasakkaitsja Artur Pikk tunneb regulaarselt UEFA Meistrite liiga alagrupiturniiril mängiva klubiga liitumise üle siirast heameelt. |
Katjuša pole seda ise kinnitanud, kuid suure tõenäosusega oli põhjuseks asjaolu, et kaks Venemaa tiimi ratturit oli andnud viimase 12 kuu jooksul positiivse dopinguproovi. Luca Paolini eemaldati mulluselt Tour de France'ilt positiivse kokaiiniproovi tõttu ja Eduard Vorganov jäi jaanuaris vahele meldoniumi kasutamisega, kirjutab spordipartner.ee.
Varem oli MPCC-st välja astunud Austraalia klubi Orica-GreenEdge ja belglaste LottoNL-Jumbo. Ühingust visati aga mullu sügisel reeglite eiramise pärast välja Tanel Kangertile palka maksev Astana, kes lubas hoolimata madalast kortisoolitasemest mulluse Touri starti Lars Boomi. | Katjuša astus dopingu vastu võitlevast organisatsioonist välja | https://sport.err.ee/82517/katjusa-astus-dopingu-vastu-voitlevast-organisatsioonist-valja | Rein Taaramäe kodumeeskond Katjuša otsustas välja astuda dopingu vastu võitlevast organisatsioonist MPCC, viidates sellele, et ühingu reeglid olid suures osas vastuolus Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) antidopingu määrustega. |
Selle kohaselt vastutab 53. õhutõrjebrigaadile kuuluva raketiseadeldise viimise eest Ukraina poolele rühm inimesi, kuhu kuuluvad ka Vene president Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu.
Uurivate kodanikuajakirjanike ühenduse varasem raport oli juba seostanud eelnimetatud õhutõrjebrigaadi raketiseadeldisega, millega lennuk alla tulistati.
Täpsemat informatsiooni käsuliini toimimisest pole võimalik siiski leida.
"On raske avalike allikate põhjal õelda, kes täpselt ja millisel tasandil on langetanud otsuse raketiseadeldise viimisest Ukrainasse," ütles Bellingcati soomlasest liige Veli-Pekka Kivimäki uudisteagentuurile STT.
Kodanikuajakirjanike uuring on edastatud ka intsidenti uurivaile Hollandi ametiisikuile.
Bellingcat teatas juba 2014. aastal, et raketiheitja Buk, millelt tulistati välja lennukit tabanud rakett, asus venemeelsete mässuliste kontrolli all olnud piirkonnas Vene 53. õhutõrjebrigaadi konvoi koosseisus. Brigaadi kodubaas on Kurskis, kuid see saadeti Ukraina piiri lähedale manöövritele.
Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk lend MH17 kukkus alla Ida-Ukrainas 2014. aasta 17. juunil. Hukkusid kõik lennukis olnud 298 inimest, kellest enamik olid Hollandi kodanikud.
Lennukit tulistati Vene päritolu maa-õhk-tüüpi Buk-raketiga. | Uuring: vastutus MH17 allatulistamise eest ulatub Vene juhtkonnani | https://www.err.ee/555025/uuring-vastutus-mh17-allatulistamise-eest-ulatub-vene-juhtkonnani | Vastutus Malaisia reisilennuki allatulistamise eest Ida-Ukrainas ulatub Venemaa kõrgeima juhtkonnani, ilmneb kodanikuajakirjanike ühenduse Bellingcat kolmapäeval avaldatud uuringust. |
Risto Joost on MDR-i koori kunstiline juht Leipzigis alates käesolevast hooajast ja teda on seal suurepäraselt vastu võetud nii muusikute kui publiku poolt. Kõnesolev on tema esimene ulatuslikum kontserdireis oma kooriga neljas Saksamaa muusikakeskuses, mille ta pühendas äsjase juubilari Arvo Pärdi loomingule. Kolm kontserti neist on kooriõhtud a cappella, kaks toimuvad koos MDR-i Leipzigi Raadio sümfooniaorkestriga, kelle peadirigendiks on Kristjan Järvi.
Risto Joosti kontserdisari algas 19. veebruaril, mil MDR Rundfunkchor laulis oma peadirigendi juhatusel Arvo Pärdi segakoorile a cappella loodud suurteost „Kanon pokajanen“ kodulinna Leipzigi Peterskirches. Kava toodi publiku ette sarjas "Melodie der Sprache".
Arvo Pärdi sama teosega antakse järgnevalt 25. veebruaril külaliskontsert Berliinis vokaalfestivalil Chor@Berlin. See on populaarse, kontsertide ja töötubadega festivali programmi avaüritus. Risto Joosti kontsert ja kogu festival toimub ebatavalises paigas, endises tööstushoones Radialsystem V.
Järgmisel päeval, 26. veebruaril astub 69-liikmeline raadio segakoor üles taas Leipzigi Peterskirches juba koos MDR-i Leipzigi Sümfooniaorkestriga. Pärdi muusikaga kava kannab nimetust "Orient & Occident“. Ettekandele tuleb õhtu avanumbrina orkestripala "Orient & Occident". See ettekanne pühendatakse äsjalahkunud nimeka leedu dirigendi Saulius Sondeckise mälestusele, kelle jaoks ning kelle Leedu Kammerorkestrile Arvo Pärt 2000. aastal teose kirjutas. Siis kõlab a cappella teos "Nunc dimittis" ning seejärel orkestrilt ja koorilt "Adam's Lament", orkestrilt Fratres (viiulisolistiks on Waltraut Wächter), õhtu suureks lõpunumbriks on "Te Deum". 27. veebruaril esitatakse sama koori-orkestri kava Magdeburgis, sealses Johanniskirches.
Pühapäeval, 28. veebruaril tuleb Arvo Pärdi "Kanon pokajanen" Risto Joosti dirigeerimisel ettekandele veel kolmandat korda, nüüd Erfurti Kaisersaalis.
Märtsikuu algul dirigeerib Risto Joost kodumail, 5. märtsil Estonia teatris balletti "Medea", 10. ja 12. märtsil saavad teoks Johann Sebastian Bachi „Matteuse passiooni“ lavastatud ettekanded Tallinnas ja Tartus koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga. | Risto Joost juhatab kontserte Arvo Pärdi loomingust Saksamaal | https://kultuur.err.ee/310772/risto-joost-juhatab-kontserte-arvo-pardi-loomingust-saksamaal | Noor dirigent Risto Joost juhatab viis kontserti Arvo Pärdi muusikast oma uue koori, Kesk-Saksa (MDR) Leipzigi Raadio koori ees Saksamaal. |
Idee autoriks on Reigo Kimmel, kelle hinnangul võiks üritusest tekkida traditsioon, mille tulemusel joonistatakse vabariigi aastapäeval kontuur suurlinnadesse üle maailma.
"Miks mitte näiteks ka Tartusse, Moskvasse või New Yorki," rääkis Kimmel.
Jalutuskäiku oli igal huvilisel võimalik jälgida otseülekandes SportRec kaardirakenduse vahendusel. Samas näeb ka tulemust. | Vabariigi aastapäeval joonistati Tallinnas Eesti kaart | https://menu.err.ee/289485/vabariigi-aastapaeval-joonistati-tallinnas-eesti-kaart | Grupp kodanikuaktiviste joonistas täna pärast Toompeal toimunud pidulikku lipuheiskamist pea 30 kilomeetrise jalutuskäigu jooksul GPSi abil Tallinna Eesti kaardi. |
Liivik sai söödupunkti kirja kolmanda perioodi alguses Tomas Zaborsky visatud väravale, mis tegi HIFK poolt vaadates seisuks 2:1.
Eestlane viibis jääl kokku 12.35 ning tema +/- näitaja oli lõpuks +2. Liivik sooritas ühe pealeviske ning osales 11 lahtiviskel, millest võitis 72,7%.
HIFK on 54 kohtumisega kogunud 112 punkti ning edestab lähimat jälitajat, ühe mängu vähem pidanud, Kärpati meeskonda nelja silmaga. | HIFK kindlustas Soomes liidrikohta, Liivik sai kirja söödupunkti | https://sport.err.ee/82521/hifk-kindlustas-soomes-liidrikohta-liivik-sai-kirja-soodupunkti | Soome jäähoki meistriliigas andis Siim Liivik väravasöödu, kui tema koduklubi ja liiga liider Helsingi IFK alistas võõrsil 4:1 (0:1, 1:0, 3:0) Liiviku ja Robert Rooba endise klubi Espoo Bluesi. |
"Ma käisin iga päev lasteaias, kuni keskkooli lõpuni,“ ütles Arvo Pärt ja lisas: "Ma mõtlen, et kui minu kallis ema veel elaks ja lasteaias töötaks, siis ma käiksin praegugi veel lasteaias." Nii on laste laulud, jutud ja mängumaailm heliloojale omane ning tuttav keskkond. Ema juures lasteaias istus ta klaveri taha, Tallinna Pioneeride Palees näiteringis teenis klaverisaatjana oma esimese taskuraha. Pole siis ime, et leiame Pärdi heliloojatee algusest just lastele loodud muusika.
Saates jälgitakse, kuidas sünnib heliplaat sellest kaugest ajast pärit muusikaga ja meenutame koos heliloojaga, kuidas toona lood sündisid.
Kell 11.40 on eetris "Arvo Pärt. Neli lastelaulu", kus Raadio Laste Laulustuudio kolm koori Kadri Hundi ja Kaie Tanneri juhatusel laulavad helilooja Arvo Pärdi tuntumaid lastelaule. Oma laululapsed on Raadiol olnud juba alates 1945. aastast ja nii mõnedki helilooja lastelaulud on esimest korda salvestatud just Raadiomajas Eda Neideri juhendamisel.
Mõlema saate režissöör on Erle Veber, toimetaja Ruth Alaküla. | Eetrisse jõuavad Arvo Pärdi lapsepõlve lood | https://kultuur.err.ee/310763/eetrisse-jouavad-arvo-pardi-lapsepolve-lood | Täna hommikul kell 11 on ETV eetris saade "Arvo Pärt. Lapsepõlve lood", milles helilooja meenutab oma lapsepõlve. Kohe pärast saadet saab kuulata Pärdi tuntumaid lastelaule. |
Gordon Hayward viskas võitjate parimana 28 punkti, hankis 7 lauapalli ja jagas 5 korvisöötu, Derrick Favors kogus 19 silma, 12 lauapalli ja 3 blokki, Rodney Hood lisas 18 punkti, 5 söötu ja 5 vaheltlõiget ning äsja meeskonda vahetatud ja juba algviisikusse pääsenud Shelvin Mack kogus 17 silma.
Rocketsit ei päästnud ka James Hardeni 42 punkti, 5 lauapalli ja 4 söötu. Trevor Ariza kogus 18 silma, Patrick Beverley 14 punkti ja Dwight Howard 13 punkti, 16 lauapalli ja 3 kulpi.
Selle võiduga tõusis Utah Jazz (28-28) nüüd Rocketsist (28-29) mööda ise läänekonverentsis kaheksandale kohale.
30 punkti piiri alistasid teisipäevastes mängudes veel mitmed mängijad.
Orlando Magic (25-30) sai Nikola Vucevici 35 punkti ja 9 lauapalli abil võõrsil 124:115 jagu Philadelphia 76ersist (8-48).
DeMarcus Cousins kogus 39 silma ja 9 lauapalli, kui Sacramento Kings (24-31) mängis võõrsil 114:110 üle Denver Nuggetsi (22-35).
Portland Trail Blazersi 112:104 võidumängus Brooklyn Netsi (15-42) üle tõi C.J. McCollum võitjate poolel 34 punkti, 5 lauapalli ja 6 söötu ning Brook Lopez vastas kaotajate kasuks 36 punkti ja 10 lauapalliga.
Washington Wizardsi (26-29) 109:89 võidumängus New Orleans Pelicansi (22-34) vastu säras mängujuht John Wall, kes kogus kolmikduubli 16 punkti, 12 lauapalli ja 11 söötu.
Tulemused:
Philadelphia - Orlando 115:124
Washington - New Orleans 109:89
Denver - Sacramento 110:114
Utah - Houston la 117:114
Portland - Brooklyn 112:104 | VIDEOD | Utah Jazz alistas lisaajal Houston Rocketsi ja tõusis ise viimasele play-off kohale | https://sport.err.ee/82519/videod-utah-jazz-alistas-lisaajal-houston-rocketsi-ja-tousis-ise-viimasele-play-off-kohale | Korvpalliliigas NBA hetkel läänekonverentsi viimase play-off koha eest võitlevad Utah Jazz ja Houston Rockets pidasid teisipäeval Salt Lake City's maha tõelise trilleri, millest lisaajal väljus 117:114 (34:23, 22:28, 23:32, 27:23, 11:8) võitjana kodumeeskond Jazz. |
24. veebruari õhtul tähistatakse koos "Luule ja kõntsaga" Mustas Puudlis vabariigi aastapäeva, lugedes patriootlikku ja isamaalist luulet eri paikadest ja aegadest – õhtul on lubanud kaasa lüüa ning enda ja teiste luulet lugeda Maarja Kangro, Kristjan Haljak ja Ivar Sild, riigitruud kirjandust ja luulekõntsa esindab Jürgen Rooste, oodata võib üllatusülesastumisi.
"Luule ja kõnts" on avatud, demokraatlik, multikultuurne, inimesi ühendav, norlaamsuse etalone loov ja piire tõmbav sündmustesari, mille eesmärgik on ka kõrtsidesse, kalaturgudele, lõbumajadesse ja tänavarongkäikudele tuua oluline mõistmine: kuidas teha vahet luulel ja kõntsal.
Seinale lastakse ka rahvalikku pingviinitelevisiooni: mustad linnud, valged kõhualused, helesinine taevas. | Poeedid tähistavad aastapäeva patriootlikult | https://kultuur.err.ee/310758/poeedid-tahistavad-aastapaeva-patriootlikult | 2015. aasta sügisel algatasid eesti luule kuldajastu arhitekt (:)kivisildnik ja riigikirjanik Jürgen Rooste uue rahvavalgustusliku poeesiasündmuste sarja "Luule ja kõnts“. Neljandat korda aset leidev kohtumisõhtu on aga üsna eriline. |
Kolm viiendikku tšehhidest ei ole rahul EL-i liikmesusega ning 62 protsenti hääletaks referendumil selle vastu, selgus oktoobris agentuuri STEM küsitluse tulemustest.
"Kui Suurbritannia lahkub Euroopa liidust, võime mõne aasta jooksul oodata samuti debatte EL-ist lahkumise üle," ütles Sobotka uudisteagentuurile CTK.
"Selle mõju võib olla tõesti tohutu," ütles peaminister, lisades, et "Czexit" võib põhjustada majandusliku ja julgeoleku allakäigu ning naasmise Venemaa mõjusfääri.
Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist 1993. aastal astus Tšehhi 1999. aastal NATO-sse ning Slovakkia järgnes 2004. aastal. Mõlemast sai 2004. aastal EL-i liige.
Praegu on tšehhide euroskeptilisus peamiselt seotud rändekriisiga. Enamus tšehhe on pagulaste ja migrantide vastuvõtmise vastu.
Ainult üksikud asüülitaotlejad on avaldanud soovi jääda Tšehhisse, peaaegu kõik on suundunud edasi Saksamaale ja teistesse rikkamatesse EL-i riikidesse.
Vasakpoolne president Miloš Zeman on tuntud migratsioonivastase retoorikaga. Ta on isegi väitnud, et moslemeid on "praktiliselt võimatu" lõimida Euroopa ühiskonda.
Suurbritannia korraldab EL-i liikmesuse üle rahvahääletuse 23. juunil. | Tšehhi peaminister: brittide lahkumine tekitaks debati "Czexiti" üle | https://www.err.ee/555018/tsehhi-peaminister-brittide-lahkumine-tekitaks-debati-czexiti-ule | Tšehhis on oodata debatti Euroopa liidust lahkumise üle, kui Suurbritannia otsustab juunis korraldataval rahvahääletusel ühendusest lahkuda, ütles Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka eile. |
Kuna otse poolfinaali pääseb põhihooaja kaks paremat meeskonda, siis vajasid viljandlased hädasti võitu. Mängu dikteeris enamuse ajast siiski Serviti, kuid viimasel veerandtunnil tegid külalised 11:5 vahespurdi, keerates 15:20 kaotusseisu üheväravaliseks võiduks. Viljandlased jäid küll turniiritabelis kolmandale kohale, kuid viis vooru enne lõppu ollakse liidritest Servitist ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperist nüüd nelja punkti kaugusel.
Põlvas toimunud kohtumises olid Viljandi resultatiivseimad mängijad Kristo Voika 7, Kristo Järve 5 ja Mikk Varik 4 ning Servitil Ardo Puna 8, Kristjan Muuga 6 ja Serhi Ljubtšenko 4 tabamusega.
Viljandi peatreener Marko Koks: „Enamuse mänguajast olime tagaajaja rollis, aga teisel poolajal saime kaitse pidama ning puurisuul läks hoogu Rasmus Ots. Hakkasime leidma loogilisi lahendusi ning ka positsioonirünnak toimis. Kokkuvõttes tegi meie olukorra raskemaks asjaolu, et meil oli kasutada vaid kolm tagamängijat.“
Serviti juhendaja Kalmer Musting: „Teisel poolajal panime väravasse Denis Lõokese, mis polnud parimaks lahenduseks. Vastane leidis viskekindluse ja kasutas oma võimalused ära. Kui avapoolajal seisime kaitses hästi, siis pärast vaheaega tuli sisse palju tehnilist praaki, eesotsas pallikaotuste näol. Viljandil kujunesid välja liidrid Voika ja Järve, meil aga ei vedanud vankrit keegi.“
2. vahegrupi esimeses mängus alistas Audentes SK kodus SK Tapa 26:24 (12:12). Punase laterna rollist pääsenud Audentese suurimateks skooritegijateks osutusid Martin Grištsuk 13 ning Jesper Bruno Bramanis ja Marten Mitt 4 väravaga. Viimaseks langenud Tapa parimad olid Sander Sven Annula 8, Martin Adamson 5 ning Mihkel Koppelmann 4 tabamusega.
Audentese peatreener Martin Noodla: „Positiivse poole pealt võib välja tuua selle, et kaitse tegutses stabiilselt ja oli agressiivne, miinuseks kehva realiseerimise. Tapa tuli meie vastu agressiivselt, mis tekitas meie ridades kaose. Siiski kasutasime murdemomendi ära ja võtsime põhimõttelises vastasseisus võidu.“
Tapa juhendaja Aron Jaanis: „Jäime hätta enda kaitse ja realiseerimisega. Seadsime eesmärgiks nad hoida 22 värava peal, kuid ei suutnud seda. Eksisime lihtsates olukordades, tegime pallikaotuseid ning viskasime kuuelt meetrilt liiga palju nende puurivahile pihta. Kuigi pingutasime, olime seekord pehmed.“
Tabeliseisud. 1. vahegrupp: Põlva Serviti 32 (19-st mängust), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 32 (19), Viljandi HC 28 (19), HC Viimsi/Tööriistamarket 18 (19). 2. vahegrupp: Aruküla SK 11 (18), Audentes SK 6 (19), SK Tapa 5 (19) punkti. | Viljandi alistas tugeva lõpuspurdi toel Serviti, Audentes pääses viimasest kohast | https://sport.err.ee/82522/viljandi-alistas-tugeva-lopuspurdi-toel-serviti-audentes-paases-viimasest-kohast | Eesti meeste käsipallimeistrivõistluste 1. vahegrupi avavoorus sai Viljandi HC võõrsil 26:25 (11:13) jagu Põlva Servitist. |
Cipruss lõpetas Tarvaga lepingu poolte kokkuleppel eelmise aasta alguses eeldusel, et klubi maksab talle kompensatsiooni, kuid Gintersi sõnul tehti seda vaid osaliselt, vahendab Delfi oma sõsarportaali delfi.lv.
"Eesti klubi maksis kokkulepitud summa vaid osaliselt ning eiras seejärel meie katseid uue kokkuleppeni jõuda. Meil ei jäänud muud üle, kui pöörduda korvpalli arbitraažikohtusse, mis on Kasparsi nõudeid täielikult tunnustanud ja kohustanud Tarvast summa välja maksma," rääkis Ginters.
Kuna FIBA arbiraažikohus ei ole veel otsust oma koduleheküljel avaldanud, ei saanud Ginters Ciprussi kasuks välja mõistetud summat avalikustada. | Lätlane sai arbitraažikohtus võidu ja Rakvere Tarvas peab maksma kompensatsiooni | https://sport.err.ee/82514/latlane-sai-arbitraazikohtus-voidu-ja-rakvere-tarvas-peab-maksma-kompensatsiooni | Läti korvpallur Kaspars Cipruss sai rahvusvahelise korvpalliliidu (FIBA) arbitraažikohtus võidu Rakvere Tarva üle, teatas korvpallurit esindava agentuuri Prime-Athlete jurist Roberts Ginters. |
"Mul on Pärnuga liitumise üle ütlemata hea meel. Leian, et see on mulle suurepäraseks võimaluseks Premium liigas kõvasti mänguaega saada ja ma usun, et oleme võimelised meeskonnana tegema eduka hooaja. Ootan suure põnevusega uue hooaja algust ning Pärnu särgi kandmist," sõnas Mägi Kalju pressiteenistusele.
Kalju peatreener Sergei Frantsev näeb seda samuti olulise sammuna arvestades noormängija tulevikku: "Martin on Kalju esindusmeeskonna plaanides tähtsal kohal ning tulevikus näeme teda kahtlemata esindusmeeskonnas kandvas rollis. Selleks aga on vaja saada stabiilselt mänguaega Premium liigas."
Mägi on pikaaegne kaljukas, liitudes klubiga aastal 2008. Selle ajaga on tema suurimad saavutused klubis: U-17 Eliitliiga võit, Esiliiga B meister 2013 ning Evald Tipneri karikavõit 2015. Samuti on ta regulaarne Eesti U-21 koondislane.
Mulluse hooaja veetis Pärnus laenul Kalju ründaja Robert Kirss, kes sai suvepealinnas kirja 34 mängu 36 võimalikust ning naasis enesekindlamalt Nõmmele esiründaja kohta endale nõudma. | Nõmme Kalju kasvandik siirdub Pärnusse kogemusi saama | https://sport.err.ee/82513/nomme-kalju-kasvandik-siirdub-parnusse-kogemusi-saama | Nõmme Kalju esindusmeeskonna 19-aastane kasvandik Martin Mägi siirdub 2016 jalgpallihooajaks laenulepingu alusel mängima Pärnu Linnameeskonna ridadesse. |
Austraallase John Millmani (ATP 48.) ja kanadalase Vasek Pospisili (ATP 150.) omavahelises matšis võidutses mõnevõrra üllatuslikult Kanada tennisist, kes alistas Millmani poolteist tundi kestnud matšis numbritega 7:6 (7), 6:4.
Pospisil servis matši jooksul 15 ässa ja tegi neli topeltviga, Millmani numbrid olid üks ja null.
Riikide esireketite heitluses läksid vastamisi Austraaliat esindav Alex de Minaur (ATP 18.) ja kanadalane Denis Shapovalov (ATP 15.). De Minaur suutis selles kohtumises üldseisu viigistada, kui tuli välja kaotusseisust ning võitis ligi kaks tundi väldanud matši 3:6, 6:3, 7:5.
Esimene poolfinalist selgub nüüd paarimängu järel, kus Shapovalov ja Pospisil kohtuvad John Peersi ja Jordan Thompsoniga. | De Minaur alistas esireketite heitluses Shapovalovi | https://sport.err.ee/1005882/de-minaur-alistas-esireketite-heitluses-shapovalovi | Tennise Davise karikasarja finaalturniiril läksid veerandfinaalis esimesena vastamisi Kanada ja Austraalia koondised. Esimese kahe matši järel on seis viigis. |
Ekskoondislane, kes on juhendanud Eesti meistriliigas TTÜ, Kalev/Cramo ja Rapla meeskonda ning võitnud nendega aastate jooksul kolm meistritiitlit, ühe hõbeda ning neli pronksi, võis ohjad üle mie sugugi vähem värvikalt Andres Sõbralt. Viimane põhjendas taandumist Karude peatreeneri postilt liiga suure koormusega, vahendab Virumaa Teataja.
"Nii, nagu Raivole [Karude mänedžerile Raivo Tribuntsovile] lubasin, üritan aidata seda meeskonda nii palju, kui ma suudan. Pean vaatama, kui palju mu teised tegemised lasevad siin käia, aga esimene kokkulepe on jõuludeni ja seejärel vaatame edasi," selgitas Aivar Kuusmaa.
Kuusmaa oli viimati treeneriametis Rapla Avis Utilitases, kust ta lahkus eelmise hooaja keskel. | Aivar Kuusmaa asus juhendama Kadrina Karusid | https://sport.err.ee/1005876/aivar-kuusmaa-asus-juhendama-kadrina-karusid | Eesti meeste esiliiga korvpalli meistrivõistlustel kuus järjestikust kaotust saanud mullune teise liiga tšempion Kadrina Karud tegi ootamatu käigu, tuues tiimi peatreeneriks Aivar Kuusmaa. |
Kaspar Treier sai kirja hooaja kõrgeimad 28 minutit, mille jooksul kogus kaheksa punkti (kahesed 3/6, kolmesed 0/3, vabavisked 2/2), kaheksa lauapalli, kaks korvisöötu, kaks viskeblokeeringut, ühe pallikaotuse ning kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Mikk Jurkatamm kordas üheksa punktiga (kahesed 1/2, kolmesed 1/5, vabavisked 4/4) hooaja parimat sooritust. Sealjuures oli 195-sentimeetrine mängumees enne käesolevat kohtumist eksinud 11-l järjestikusel kaugviskel ning tabanud üheksast vabaviskest vaid kaks.
Ravenna jagab 9. vooru järel kuue võiduga 2.-3. kohta.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Ravenna ja Forli said kirja võidupunktid, Treier oli lähedal kaksikduublile | https://sport.err.ee/1005872/ravenna-ja-forli-said-kirja-voidupunktid-treier-oli-lahedal-kaksikduublile | Kolmapäeval peetud Itaalia korvpalli esiliiga (Serie A2) 9. mänguvoorus olid võidukad mõlemad eestlaste osalusega meeskonnad. Ravenna Orasi võttis Mikk Jurkatamme ja Kaspar Treieri toel 81:69 (17:20, 26:17, 19:8, 19:24) koduvõidu Roseto üle. |
Meistrivõistluste avavoorus septembris oli Viljandi kehralastest tulemusega 27:25 üle, kuid enne neljapäevast mängu Kehras oli mulkidel erinevate sarjade peale selja taga kaheksamänguline kaotusteseeria, Kehra aga oli maitsnud võidurõõmu üheksas järjestikuses kohtumises.
Mängu esimesed hetked möödusid ukrainlaste tegutsemise tähe all – Volodimir Maslak viis külalised juhtima ning Vladislav Naumenko viskas karistusviske latti. Vaid üheksa terve mängijaga Kehrasse sõitnud Viljandi alustas aga tervikuna hästi ning läks seitsmendal minutil Aleksander Pertelsoni värava järel 4:1 ette.
Edu hoiti ning isegi kasvatati, kui hiilgavaid tõrjeid tegi puurivaht Peeter Parik ning rünnakul oli pidurdamatus hoos Maslak. Viimase tabavast viskest tuli 18. minutil 8:4. Kehra ründemäng muutus kiiremaks ja kohe ka resultatiivsemaks, sest neli minutit hiljem viigistas Naumenko seisu.
Võõrustajad kannatasid suhteliselt hästi ära neli minutit vähemuses mängimist, ent Andrei Hapali ja Pertelsoni väravate abil sai Viljandi ikka 11:9 juhtima. Viimase poolajaminuti alates juhiti veel 13:11, kuid Uvis Strazdinši täpne karistusvise ja väravavaht Viktor Nikolajevi sireeniga üle välja tühja puuri saadetud pall saatsid meeskonnad riietusruumi seisul 13:13.
Vaheajal räägitu mõjus paremini Kehrale – Strazdinši ja Naumenko väravad viisid 11-kordse Eesti meistri esmakordselt juhtima, 15:13. Pertelson vähendas vahe minimaalseks ja siis jäid Kehra publikul väravad kuue minuti jooksul nägemata. Kaitse toimis mõlemal tiimil, erilises hoos olid väravavahid Parik ning Nikolajev ja viimast asendanud Mikk Aasmaa.
Võttis aega, aga mulgid jõudsid uuesti viigini ja läksid Mikk Variku tabamuse järel ettegi. 43. minutil kaotasid kehralased oma senise resultatiivseima mängija Strazdinši, kes karistusviskega Parikut pähe tabas ning eemaldati. Lisaks lahkus mängust longates Dmõtro Jankovski, keda aga asendas edukalt David Mamporia.
Viljandi sai läbi Maslaki ja Pertelsoni 51. minutil 22:20 juhtima, ent noored kehralased võtsid vastutuse ning pöörasid mängu kodumeeskonna kasuks. Mamporia, Sergio-Silver Kreegimaa ja uuesti Mamporia väravate järel juhiti 23:22 ning Janar Mägi kasvatas veelgi edu, mida käest ei antud.
Ülipõneva kohtumise võitis Kehra 26:23. Mägi viskas seitse, Strazdinš viis ning Mamporia ja Naumenko neli väravat. Viljandi poolel lisas Maslak avapoolaja seitsmele tabamusele teisel pooltunnil vaid kaks, kuid oli mängu resultatiivseim üheksa väravaga. Pertelsoni arvele jäi viis tabamust. | Kehra alistas ülipõnevas kohtumises Viljandi | https://sport.err.ee/1005862/kehra-alistas-uliponevas-kohtumises-viljandi | Meeste käsipalli meistriliiga kuues voor lõppes neljapäeval vägagi põnevaks ja tasavägiseks osutunud kohtumisega, kus HC Kehra/Horizon Pulp&Paper võitles kodusaalis välja 26:23 (13:13) võidu Viljandi HC üle. |
Pärnakad kaotasid Riias peetud kohtumise avaveerandi nelja silmaga, kuid poolajaks saavutas Eesti klubi ise neljapunktilise eduseisu. Võõrustajad tegid suurema vahe aga sisse kolmandal veerandil, mil Pärnu meeskonnast oldi paremad 12 silmaga. Kokkuvõttes teenis VEF 11-punktilise võidu.
Võitjate parimana viskas Arturs Kurucs 24 punkti, 18 silma kirjutati Lester Medfordi kontole. Pärnu Sadama resultatiivseim oli 19 punkti visanud ja kuus korvisöötu jaganud Siim-Markus Post.
Liigatabelis jätkab kõik üheksa kohtumist võitnud VEF teisel tabelireal, Pärnu on nelja võidu ja seitsme kaotusega kümnes. | Pärnu Sadam sai Riia VEF-ilt 11-punktilise kaotuse | https://sport.err.ee/1005860/parnu-sadam-sai-riia-vef-ilt-11-punktilise-kaotuse | Korvpalli Eesti-Läti liigas kaotas Pärnu Sadam neljapäeval võõrsil Riia VEF-ile 74:85. |
Presidentide avaldus on vastus Prantsuse riigipea Emmanuel Macroni hiljutisele väitele, et NATO on ajusurmas.
Leedu president Gitanas Nauseda ütles, et enamik NATO riike ei ole Macroni hinnanguga nõus ning allianssi ei ähvarda ajusurm, kuni see ei juhtu tema liikmesriikidega.
"Poola ega Leedu kui NATO organisatsiooni liikmed ei ole kindlasti ajusurmas. Vastupidi, meil on väga kindlad ja ambitsioonikad plaanid tugevdada koostööd ka tulevikus," ütles ta ajakirjanikele.
Poola president Andrzej Duda ütles, et NATO on pärast Venemaa samme Ukrainas hoopis oma vitaalsust tõestanud.
"Ma loodan, et ta on jätkuvalt vitaalne ja aktiivne, ning näitab, et on tugevaim julgeoleku- ja koostööplatvorm, mis toob maailmale rahu ja turvalisust," ütles Duda.
President lisas, et NATO elujõudu näitab kasvõi üha suurem USA sõdurite arv Poolas. | Leedu ja Poola manitsesid hoiduma NATO lõhestamisest | https://www.err.ee/1005850/leedu-ja-poola-manitsesid-hoiduma-nato-lohestamisest | Leedu ja Poola president väljendasid neljapäeval Vilniuses kohtudes veendumust NATO elujõus ja manitsesid hoiduma alliansi lõhestamast. |
Augusti lõpus peetud Saksamaa rallil võidutsesid hiljem maailmameistriteks tulnud Ott Tänak ja Martin Järveoja, kellele järgnesid Kris Meeke ja Sebastian Marshall ning Jari-Matti Latvala ja Miikka Anttila.
Tegemist oli Toyota esimese kolmikvõiduga pärast 1993. aastat ning MM-sarja esimesega pärast 2015. aasta Saksamaa rallit.
Aasta võistkonna tiitlile pretendeerisid veel Citroen (esimene ja teine koht Türgi rallil; uue ralliauto kere toomine Euroopast pärast Esapekka Lappi avariid Argentinas) ja M-Sport (Teemu Sunineni turvapuuri taastamine Rootsi rallil). | Saksamaa ralli kolmikvõit tõi Toyotale aasta võistkonna auhinna | https://sport.err.ee/1005846/saksamaa-ralli-kolmikvoit-toi-toyotale-aasta-voistkonna-auhinna | Autoralli MM-sari valis aasta võistkonnaks Toyota tiimi, kes teenis tänavusel Saksamaa rallil kolmikvõidu. |
Politsei korraldas kolmapäeva hommikul Poola piiri ääres asuva Frankfurt am Oderi juures A12 kiirteel operatsiooni, et kontrollida Poolast Saksamaale tulevate inimeste dokumente, vahendas Postimees uudisteportaali MOZ.
Eesti kodaniku dokumente kontrollides selgus, et Eesti võimud on kuulutanud ta mõrva eest rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.
Politsei viis kinnipeetud mehe Frankfurt am Oderi arestimajja, kust ta viiakse edasi Berliini kohtusse.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ütles, et Saksa kolleegid ei olnud neljapäeva pärastlõuna seisuga Eesti ametivõime tagaotsitava kinnipidamisest teavitanud. | Saksa politsei tabas bussist Eestis mõrvakahtlusega tagaotsitava mehe | https://www.err.ee/1005839/saksa-politsei-tabas-bussist-eestis-morvakahtlusega-tagaotsitava-mehe | Saksa politsei pidas kolmapäeval Poola piiri lähedal kinni Eesti poolt rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud mõrvas kahtlustatava mehe. |
24-aastase van der Poeli hooaja tegi eriliseks asjaolu, et ta säras nii maanteel, maastikuratta krossis kui ka cyclo-crossis. Maanteel võitis van der Poel muuhulgas Amstel Gold Race'i ja Brabantse Pijli, maastikurattaga võitis ta EM-tiitli ja kolm MK-etappi ning cyclo-crossis kaitses EM-tiitlit, kirjutab Spordipartner.ee.
Aasta ratturi valimisel said arvamust avaldada endised ja praegused tippratturid, ajakirjanikud ning fännid said hääle anda interneti vahendusel. Van der Poel galaüritusel ei osalenud, sest eile toimusid Prantsusmaal tema vanaisa Raymond Poulidori matused.
Naistest valiti Hollandi parimaks ratturiks maantee grupisõidu maailmameister Annemiek van Vleuten, kes võitis aasta jooksul veel Strade Bianche'i, Liege-Bastogne-Liege'i ja Giro Rosa. | Mathieu van der Poel valiti Hollandis aasta ratturiks | https://sport.err.ee/1005802/mathieu-van-der-poel-valiti-hollandis-aasta-ratturiks | Fantastilise hooaja selja taha jätnud Mathieu van der Poel valiti Hollandis Aasta ratturiks, edestades Bauke Mollemad ja Steven Kruijswijkki. Viimased viis aastat võidutsenud Tom Dumoulin oli tänavu ratta seljas kahvatu ja mõistetavalt suurde mängu ei sekkunud. |
Sellega kahjustab ta USA riiklikku julgeolekut, ütles Pelosi.
Tema sõnul ei ole esindajatekoja tagandamisjuurdlusega seotud seadusandjad veel otsustanud, missugused süüdistused Trumpile esitada. Ka ei ole veel teada, kas püütakse teisigi tunnistajaid küsitleda.
Pelosi sõnul ei taha ta juurdlust kinni hoida, oodates, kuni föderaalkohtud otsustavad, kas üks või teine tunnistaja võib komitee ette astuda. Ta rõhutas et esindajatekoja juurdlus ei saa toimuda kohtu armust.
Demokraadid on püüdnud saada tunnistajapinki inimesi nagu endine Valge Maja riikliku julgeolekunõunik John Bolton, kuid need potentsiaalsed tunnistajad on andnud asja kohtusse, mis peab otsustama, kas nad peavad tunnistama.
Esindajatekoja luurekomitee esimees Adam Schiff ütles, et demokraadid otsustavad lähipäevil, mida seitsmel istungil kümmekonna tunnistaja ärakuulamise järel edasi teha.
Neljapäeva hommikul algas tagandamisjuurdluse seitsmes istung, kus andsid tunnistuse endine Valge Maja julgeolekunõunik Fiona Hill ja Kiievis töötanud välisteenistuse ametnik David Holmes. | Pelosi: Trump kahjustab USA riiklikku julgeolekut | https://www.err.ee/1005837/pelosi-trump-kahjustab-usa-riiklikku-julgeolekut | USA kongressi esindajatekoja demokraadist spiikri Nancy Pelosi sõnul on kindlaid tõendeid, et president Donald Trump on kasutanud ametiseisundit isiklikes huvides. |
"Ilusad inimesed" on põhineb päris intervjuudel, mille Piret Jaaks möödunud talvel läbi viis, vahendas "Aktuaalne kaamera". Jaaks uuris inimestelt, kuidas on väline ilu mõjutanud ja saatnud neid läbi elu. Vastustest selgus, et inimesed määratlevad ilu hoopis teistmoodi.
"Kuigi me rääkisime välisest ilust, siis lõpuks need teemad ei olnud enam sellest," kinnitas Jaaks ja tõi välja, et palju tuli teemasid näiteks sellest, kuidas inimesed on püüdnud ühiskonnas hakkama saada ja kuidas nad näiteks ei sobitu kaanonisse. "Näiteks üksildus oli üks teema, mis tuli hästi selgelt välja ja siis ma hakkasingi ilu otsima hoopis teistsugustest asjadest, mitte ainult välimusest, vaid ka näiteks argisusest."
Ilutööstuse aastakäive on sadu miljardeid eurosid, mis on alati kasvus. Näitleja Henessi Schmidti sõnul on ilu seotud meie tunnetega. "Me oma lavastuse käsitleme ka ikkagi seda, kuidas see väline, mis paistab, on ikkagi väga tugevalt sisemusega seotud," selgitas ta. | Piret Jaaks lavastusest "Ilusad inimesed": otsisin ilu mitte ainult välimusest, vaid ka argisusest | https://kultuur.err.ee/1005782/piret-jaaks-lavastusest-ilusad-inimesed-otsisin-ilu-mitte-ainult-valimusest-vaid-ka-argisusest | Tartu Uues Teatris esietendub 22. novembril Piret Jaaksi debüütlavastus "Ilusad inimesed", mis lahkab, kuidas ilu meid mõjutab ja mida see meiega teeb. Postdramaatiline lavastus on osa Jaaksi loomeuurimusest Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikoolis. |
A-alagrupis esimeseks tulnud Serbia lülitas täna konkurentsist üle-eelmise aasta võitja Prantsusmaa, alistades nad kolme mängu kokkuvõttes 2:1.
Filip Krajinovic oli numbritega 7:5, 7:6 (5) parem Jo-Wilfried Tsongast ning Novak Djokovic alistas Benoite Paire'i 6:3, 6:3. Prantslaste ainus võit tuli paarismängus, kui Pierre-Hugues Herbert ja Nicolas Mahut võitsid Janko Tipsarevicit ja Viktor Troickit 6:4, 6:4.
Serbia läheb veerandfinaalis vastamisi Venemaaga, kes sai B-grupis Hispaania järel teise koha. B-grupis jäi viimaseks nii venelastele kui ka hispaanlastele 0:3 alla jäänud tiitlikaitsja Horvaatia.
Viimase meeskonnana jõudis kaheksa parema sekka Suurbritannia, kes edestas E-grupis Kasahstani ja Hollandit. Mõlemast vastasest olid britid paremad koondskooriga 2:1, otsustavas matšis alistasid Jamie Murray ja Neal Skupski paarismängus Aleksandr Bubliku ja Mihhail Kukuškini 6:1, 6:4.
Kõik veerandfinaalpaarid:
Serbia – Venemaa
Austraalia – Kanada
Suurbritannia – Saksamaa
Argentina – Hispaania | Tiitlikaitsja Horvaatia langes konkurentsist, Serbia ja Suurbritannia kindlustasid edasipääsu | https://sport.err.ee/1005830/tiitlikaitsja-horvaatia-langes-konkurentsist-serbia-ja-suurbritannia-kindlustasid-edasipaasu | Tennise Davise karikasarja finaalturniiril selgusid neljapäeval viimased veerandfinalistid, kui edasipääsu kindlustasid Serbia ja Suurbritannia. Alagrupiturniiriga piirdus mullune võitja Horvaatia. |
Anne Raiste on alates 1994. aastast kajastanud regulaarselt kirikuelu sündmusi ERR-i uudistesaadetes, eeskätt "Aktuaalses kaameras". Kajastamist on leidnud nii Eesti kirikute nõukogu kui selle liikmeskirikute uudised ja tegevused, samuti kiriklikud pühad ning religiooni roll ühiskonnas.
Käesoleva aasta märtsis viibis Anne Raiste koos ERR-i võttegrupiga Roomas ja Vatikanis, kajastades nii roomakatoliku kiriku omaaegse peapiiskopi Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise protsessi dokumentide üleandmist Pühale Toolile kui ka paavst Franciscuse audientsi, kus osalesid teiste hulgas paavsti 2018. aastal toimunud Eesti-visiidi korraldamises osalenud inimesed.
Anne Raiste on varem pälvinud tunnustuse erinevate kirikute nõukogu liikmeskirikute poolt, näiteks piiskop Platoni ordeni III järgu ordeni (2009) ja EELK meediapreemia (2014).
Kirikute nõukogu oikumeeniline aastapreemia antakse üle Pirita kloostri kabelis 18. detsembril.
Eelmisel aastal andis kirikute nõukogu oikumeenilise aastapreemia paavst Franciscuse Eesti-visiidi raames 25. septembril 2018 Tallinna Kaarli kirikus toimunud oikumeenilise noortekohtumise peakorraldajatele.
Neljapäeval kohtusid Tallinna Nõmme baptistikirikus toimunud töökoosolekul kirikute nõukogu liikmeskirikute juhid ka Püha Tooli uue apostelliku nuntsiuse peapiiskop Petar Rajiciga, kes andis oma volikirjad üle president Kersti Kaljulaidile. Nuntsius väljendas heameelt erinevate kirikute aktiivse koostöö üle Eesti kirikute nõukogu tegevustes. | ERR-i ajakirjanik Anne Raiste saab kirikute nõukogu oikumeenilise aastapreemia | https://www.err.ee/1005826/err-i-ajakirjanik-anne-raiste-saab-kirikute-noukogu-oikumeenilise-aastapreemia | Eesti kirikute nõukogu annab oma iga-aastase oikumeenilise aastapreemia tänavu Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanikule Anne Raistele. |
Eesti meeskond koosseisus kapten Harri Lill, abikapten Karl Kukner, Tanel Toomväli ja Andres Jakobson oli põhjanaabritest parem numbritega 12:9.
B-divisjoni A-alagrupis sai Eesti kolme võidu ja nelja kaotusega viienda koha. Esikoha sai kuus mängu võitnud Tšehhi, järgnesid Soome (5-2) ja Hispaania (5-2). | Kurlingumeeskond lõpetas EM-i võiduga Soome üle | https://sport.err.ee/1005828/kurlingumeeskond-lopetas-em-i-voiduga-soome-ule | Rootsis Helsingborgis jätkuvatel kurlingu Euroopa meistrivõistlustel oli neljapäeval võidukas B-divisjonis mängiv Eesti meeskond, kes alistas viimases kohtumises Soome. |
"(Rikutud) Kaabli näol oli tegu telekomide poolt laialtkasutatud fiiberoptilise andmesidekaabliga. Närilised rikkusid seda mitmest kohast ja parandamiseks tuli välja vahetada kümneid meetreid kaablit," ütles RIA riigivõrgu osakonna juht Kaido Plovits neljapäeval ERR-ile.
Tema sõnul jälgib RIA CERT-EE osakond pidevalt Eesti kriitiliste teenuste toimimist ning ka sel korral nägid nad juba 19. novembri õhtul kella kaheksa ajal, et osade riigivõrgu klientide andmeside on häiritud. Kolmapäeva, 20. novembri hommikul kella kaheksast alustas RIA probleemse lõigu otsimist ning kella kolmeks päeval oli teada, kus kohas oli kaabel rikutud.
"Kuna andmesideühenduses oli katkestusi, asusid RIA tehnikud 20. novembril otsima kohta, kus võib viga olla. Kaabli otstesse pandi seadmed ning hakati otsima katkist lõiku. Kaabel aga osati töötas, mistõttu võttis katkise koha leidmine aega. Kella 15-ks oli selge, millises sidekaevus olid närilised kaablit rikkunud. Otsustasime, et vältimaks hilisemaid suuremaid kahjusid on mõistlik kaabel kohe parandada, alustasime töödega kella 17 paiku ja need lõppesid suures osas kella 21.30 paiku," kirjeldas Plovits kolmapäeval toimunud tegevust.
"Kui me oleksime oodanud parandamisega, siis võinuks andmeside peatuda suvalise hetkel ning tuua kaasa suurema kahju. Kindlasti vaatame üle, kuidas operatiivsemalt oma partnereid ja kliente erakorralistest hooldustöödest teavitada," lisas ta.
Rikutud kaabel ühendab kahte riigi andmekeskust ning seda konkreetset andmesideühendust kasutasid RIA teenused, eesti.ee portaal ning ka haigekassa ja Eesti Loto, mistõttu olid häiritud eesti.ee töö, digiretseptide väljastamine, RIA sisemine võrguliiklus ning Eesti Loto teenused. Osa andmevahetusest kolis automaatselt üle teisele magistraalühendusele, osa suunati manuaalselt üle. Kõige pikem andmesidekatkestus oli Harku valla koolides, lasteaedades ja kohalike omavalitsuste hoonetes ning nende andmeside taastus öösel poole ühe ajal.
"Kogu riigivõrk maas ei olnud, vaid väike osa sellest, mille kolimine teise kaablisse pole veel automatiseeritud," rõhutas Plovits. Toimida ei saanud teenused, mille andmeside liiklus kaablil, mis ühendas kahte riigi andmekeskust. RIA loodab siiski aasta jooksul saavutada sellise tehnilise taseme, et ühe kaabli katkemisel nii suuri häireid ei teki.
Tehnikud leidsid veel katkiseid kaableid
RIA tehnikud avastasid neljapäeval Harjumaal teisi kõrvalasuvaid sidekaevusid kontrollides, et neljas sõlmpunktis on samuti andmesidekaabel katki. Õhtul pärast kella 22 alustatakse 300-meetri pikkusel lõigul kaabli vahetamist. Parandustööd ei tohiks enam mõjutada digiretsepti kasutamist ning riigiportaali toimimist.
"Avastasime, et neljas sidekaevus on närilised kahjustanud kokku kuni 300 meetri jagu seda sama fiiberoptilist kaablit. Vältimaks ootamatut ja laialiulatuslikku katkestust, vahetame ülejäänud katkise osa täna öösel ära," rääkis Plovits.
Ta lisas, et erakorralisele hooldustööle peaks kuluma maksimaalselt seitse kuni kaheksa tundi. "Seega hommikuks on ühendus taastatud," lausus Plovits.
RIA teavitab hooldustööst kõiki kliente ning suur osa neist saab oma teenuse ajutiselt tagavara andmesideühendusele kolida.
"Digiretseptide väljastamisel ja kasutamisel ning riigiportaali töös katkestusi oodata ei ole. Küll aga katkeb ööseks side Harku valla lasteaedades, koolides ning kohaliku omavalitsuse hoonetes, sest neil puudub paralleelne andmesideühendus. Kui kõik läheb plaanitult, siis oleme varahommikuks kaabli välja vahetanud. Anname kohe teada, kui on siiski oodata katkestusi teenuste töös," rääkis Plovits.
"Oleme eilsest juhtumist õppinud ning parandustöödeks paremini valmistunud, seega ei tohiks tähtsate teenuste töö häiritud olla. On väga ebatõenäoline, et kordub eilne stsenaarium, kus inimesed ei saa mitme tunni jooksul ligi riigiportaalile ja digiretseptidele, sest meie partnerid on valmis oma teenuseid suunama. Teisi riigi- või riigivõrgu teenuseid parandustööd ei puuduta," ütles Plovits.
Kaablikatkestusi hakkavad leevendama automaatsed ümberkolijad
"Praegu hangime Euroopa Liidu struktuurifondi toetusel viimaseid seadmeid. Aasta pärast oleme paigaldanud kõikidesse riigi sõlmpunktidesse ja andmekeskustesse umbes 100 000 eurot maksvad seadmed, mis kolivad automaatselt teenused ümber. Juba täna on kõik ühendused füüsiliselt dubleeritud," ütles Plovits.
Praegu on juba olemas ka alternatiivne andmesidekanal ning teenused, mille kolimine ühelt kaablilt teisele oli automatiseeritud, tegid seda silmapilkselt, selgitas Plovits. Kuid osa teenuseid, nagu eesti.ee portaal, vajasid käsitsi ümbertõstmist, mistõttu oli ka selle töötamine häiritud. "Seega ei sõltu teenused ühest kaablist, aga osade teenuste ümber tõstmine teisele kanalile võttis aega," märkis RIA osakonnajuht.
"Kui me viime automatiseeritud ümberkolimise lõpuni, siis tulevikus selliseid katkestusi ei esine. Aasta pärast peaks kõik need seadmed olema paigaldatud ning töötama," ütles Plovits.
Kolmapäevase kaablirikke parandustööde hinnanguline kulu on esialgsel hinnangul kuni 5000 eurot, kuid RIA ei oska veel öelda, milline on katkestuse põhjustatud kaudne kahju.
"Fakt on see, et maa alla näha me ei saa ning katkestuse või anomaaliad avastame, kui mingi teenus on häiritud. Jälgime igapäevaselt teenuste toimimist ning lahendame häire esimesel võimalusel nagu ka eile. Sarnaselt lahendavad andmesidekatkestusi ka telekomid. Enamasti on andmesidekaabel vähemalt 70 cm sügavusel ning kaitsetorus, seega on haavatavad sidekaevud ja –konteinerid. Närilistega pistavad rinda ka teised telekomid," tõdes Plovits.
RIA teatel olid riigiportaali ning RIA teenused häiritud kolmapäeval ajavahemikul 17.10-19.20. Digiregistratuur ja digiretseptide väljastamine ajavahemikul 17.10-19.30. Eesti Loto veebileht oli häiritud hooti. | RIA loodab kaablikatkestustest tulevikus üle saada uue automaatikaga | https://www.err.ee/1005372/ria-loodab-kaablikatkestustest-tulevikus-ule-saada-uue-automaatikaga | Riigi infosüsteemi amet (RIA) vahetas kolmapäeval näriliste põhjustatud e-teenuste osalise katkemise tõttu välja kümneid meetreid valguskaablit ning lubab, et hiljemalt aasta jooksul paigaldatavad uued automaatseadmed hoiavad edaspidi sellised juhtumid ära. |
Koit Kaskel töötas aastatel 2018-2019 keskkonnainvesteeringute keskuses toetuste üksuse juhina ning aastatel 2013-2017 majandusministeeriumis nõunikuna. 1998.-2013. aastal töötas ta lennuametis erinevatel ametikohtadel, olles viimased kümme aastat peadirektor.
Koit Kaskel on lõpetanud Estonian Business School'i avaliku halduse erialal ning kaitsnud samas ärijuhtimise magistrikraadi.
Rektorit valis valimiskogu, kuhu kuulusid haridusministeeriumi esindajad, lennuakadeemia nõunike kogu ja nõukogu esindajad ning tööandjate esindaja.
Uus rektor asub ametisse tõenäoliselt jaanuaris, ametiaeg kestab viis aastat.
Eesti lennuakadeemia on riigi rakenduskõrgkool, kus koolitatakse spetsialiste Eesti lennundusettevõtetele.
Haridusministeerium kuulutas rektori konkursi välja septembris. Kandidaate rektori ametikohale oli 11, kellest valimiskogu ette kutsuti kuus. | Lennuakadeemia rektoriks valiti Koit Kaskel | https://www.err.ee/1005814/lennuakadeemia-rektoriks-valiti-koit-kaskel | Lennuakadeemia valimiskogu valis neljapäeval rektoriks Koit Kaskeli ning teeb haridusministrile ettepaneku temaga tööleping sõlmida. |
Neljapäeval alistasid teisena asetatud Ivanonv ja tema venelasest paarismängupartner Jan Sabanin Prantsusmaa duo Ugo Blanchet' ja Mayeul Darras' numbritega 7:6 (5), 6:4.
Ivanovil ja Sabaninil kulus prantslaste alistamiseks tund ja üheksa minutit.
Poolfinaalis lähevad Ivanov ja Sabanin vastamisi kas Saksamaa tennisistide Lars Johanni ja Moritz Pfaffiga või briti Jan Choinski ja tema sakslasest partneri Luca Gelhardtiga. | Ivanov jõudis Prantsusmaal paarismängus poolfinaali | https://sport.err.ee/1005807/ivanov-joudis-prantsusmaal-paarismangus-poolfinaali | Vladimir Ivanov (ATP 778.) on jõudnud Prantsusmaal Sarreguemines'is peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril paarismängus poolfinaali. |
Kert rääkis Eesti julgeoleku tagamist käsitelnud Vikerraadio saates"Uudis+", et kaitseküsimused ei ole religioon, vaid matemaatika.
"Ainus, mida ei ole võimalik tänapäeval arvutamisega selgeks saada, on see, mida inimene südames tunneb ühe või teise asja korral. Aga väidan, et sõjateadus on täppisteadus ja siin saame oma ülesanded ilusti välja arvutada," lausus ta.
Kert märkis, et igas Balti riigis on NATO lahingugrupp ja NATO on siiski tõestanud, et ta on kohal, eelkõige sõdu ära hoidmas. Tema sõnul ootame me artikkel 5 täitmist oma liitlastelt, aga selleks tuleb luua eeldused ning selleks on artikkel 3.
"Palju on räägitud õhutõrjest, rannakaitsest, laiendaksin seda mõistet merekaitseks. Meil on palju veel tegemata ja põhiliselt on need asjad olnud selle taga, et meil pole olnud piisavalt ressurssi," lausus ta.
Kerdi sõnul olime väga uhked, kui panustasime kaks protsenti SKT-st ja meid toodi kõigile eeskujuks NATO-s. See on olnud hea panustamine NATO poliitilisse ühtsusse, aga praegu on meie riik summa summarum NATO-s rahastamiselt tagantpoolt umbes neljas.
"Võime olla uhked selle üle, et Eesti on osanud oma raha targemini ja paremini kasutada kui mitm riigid, kes nüüd ka on kiiresti kahe protsendini kerkind ja kellel ajab natuke üle ääre, kuna nad ei ole õppinud seda kasutama, aga täna on selge, et kui tahame keskmaa õhutõrjet ja merekaitset luua, mis mõlemad on kriitilise tähtsusega - julgen seda välja öelda küll -, peaksid kaitsekulud olema kuskil 3,2 kuni 3,6 protsenti SKP-st," lisas ta.
Küsimusele, kas õhukaitse ja rannakaitse puhul ei võiks jääda lootma liitlaste peale, vastas Kert, et kui keegi nimetaks talle liitlase, kellel on õhukaitset üleliia ja kes ise ei mõtle, kust seda juurde hankida, võiks ju selle liitlase poole pöörduda.
Balti kaitsekolledži teadur Viljar Veebel märkis, et meie potentsiaalne vastane tegutseb väga lühikese käsuahelaga ja teinekord ka väga kõrge turvalisusega, sest väga vähe inimesi on selle tegevusega kursis, väga vähe saab välja lekkida ja debatti pole vaja pidada. Siis ei ole heidutus absoluutne.
"NATO puhul on põhiliseks küsimuseks see, kas see heidutus toimib selles ajaraamis, mis meil vaja on. Kui me reformi vajame, siis on küsimus, et kuidas te saate nii paljude liikmesriikidega, nii avatud koordinatsioonimehhanismiga, kus on palju osalisi ja vaja on saada ka poliitilist mandaati, reageerida piisavalt kiiresti näiteks Venemaa vastu, kus see käsuahel on lühike ja operatiivne," tõi ta välja.
Ta lisas, et NATO ei saa võtta kasutusel neid ebademokraatlikke meetmeid, mida Venemaa saab ja võtabki. Praegu ei ole kõik NATO liikmed väga otseselt Venemaa-kriitilised ja tuleb arvestada, et protsess küll toimib, kuid ei pruugi valmis saada selle ajaraami sees, mis meil on ellujäämiseks jäänud, kui meid rünnatakse.
Teiseks hädaks nimetas Veebel seda, et Venemaa teab tõenäoliselt üsna minuti täpsusega, kui kiiresti ja kuidas need protsesid NATO-s käivad ja on oma tegevuse disaininud selle vastu.
"Nüüd on küsimus, kas Venemaa suudab oma tegevused ellu viia. Ja kui nüüd tulla NATO reformi juurde, siis NATO-t oleks vaja reformida kas või selle tõttu, et Venemaa olemasolevad plaanid ei toimiks. See tähendab, et neil on täna teatud ootus, kuidas NATO ahelad toimima hakkavad. Kui me suudaksime neid ahelaid ümber teha, kas või teatud mõttes kiriremaks, operatiivsemaks või kinnisemaks, siis see kõik paneks Venemaa uuesti analüüsima, kas olemasolevad plaanid toimivad või mitte," rääkis ta.
Teaduri sõnul on NATO riigid selle asemel omavahel võistlemas ja võitlemas, paraku on tekkinud konkurents relvasüsteemide osas ja kumab läbi, et vastuolud NATO sees tulenevad sellest, kelle relvastuse peale see kaks protsenti kulutada.
Johannes Kert vastas küsimusele, kas NATO käsuahel on liiga pikk ja aeglane, et seda on NATO-s alati arutatud.
"Jah, ta on konsensusepõhine, konsensus tuleb saavutada, seda ei saavuta hetkega ja on ka mõeldud selle peale, kuidas seda probleemi käsitelda. Esiteks on see, et NATO-s arutatakse kõik asjad läbi ja luuakse konsensus, tekitanud selle, et riigid tahavad NATO-ga ühineda," lausus ta.
Kui aga on tegu ootamatusega ja vastane haarab initsiatiivi, siis NATO liikmesriik, kellele kallale tungitakse, peab olema Kerdi sõnul ise valmis kohe reageerima. Kui tema ei ole valmis, ei saa ka NATO seda riiki kuidagi aidata.
"See esmane enesekaitsevõime, millest ka Eestis palju räägitakse ja mille jaoks palju tehakse, peab olema see, mis viivitab piisavalt, et kõik see otsuste moodustamise mehhanism saaks rakenduda. Näiteks Norra kuninga käsk Norra sõjaväele on see, et kui Norra sõdur, allohvitser või ohvitser näeb, et vastane on tunginudu maale, algatab ta ise vastupanu ja siis alles kannab ette, et vastane on maal," tõi ta näite. "Siin on ka riikidel palju ära teha. NATO saab siis otsustada, kui riik on otsustavalt enesekaitseks käitunud." | Kert: Eesti kaitsekulutused peaksid tõusma 3,2-3,6 protsendini SKP-st | https://www.err.ee/1005793/kert-eesti-kaitsekulutused-peaksid-tousma-3-2-3-6-protsendini-skp-st | Kui tahta luua keskmaa õhukaitset ja merekaitset, mis mõlemad on kriitilise tähtsusega, peaksid Eesti kaitsekulutused olema umbes 3,2-3,6 protsenti SKP-st, ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert (Reformierakond). |
Peaaegu ühehäälselt heaks kiidetud eelnõu laiendab 2017. aasta seadust, mis puudutas välismaalt rahastatavaid meediaväljaandeid.
Varasem seadus oli vastus USA justiitsministeeriumi otsusele tunnistada Vene riiklik telekanal RT välisagendiks.
Uut seadust saab rakendada igale inimesele, kes levitab välisagendina registreeritud meediaväljaannete sisu või saab oma tegevuse eest välismaalt raha.
Venemaal peavad paljud uut seadust väljendusvabaduse piiramiseks ning järjekordseks sammuks teisitimõtlejate vaigistamiseks. | Vene riigiduuma kiitis heaks ajakirjanike ja blogijate vastase eelnõu | https://www.err.ee/1005801/vene-riigiduuma-kiitis-heaks-ajakirjanike-ja-blogijate-vastase-eelnou | Venemaa riigiduuma võttis neljapäeval vastu eelnõu, mis lubab valitsusel registreerida blogijaid, ajakirjanikke ja sotsiaalmeediakasutajaid välisagentidena. |
"Tahan Transi tänada, et andsite mulle võimaluse täita oma unistus ja lasite mul isegi elu esimesel profihooajal Euroopa liigas mängida," ütles mullu talvel Eestisse saabunud ja varem kodumaal ainult ülikoolivutti mänginud McWoods Transi pressiteenistusele.
McWoods nimetas karikavõitu unustamatuks kogemuseks, tänas treenereid, tiimikaaslaseid ja fänne ning soovis klubile edu edaspidiseks, kirjutab Soccernet.ee. McWoodsi aitab uue klubi otsingutel Läti jalgpalliagent ja samuti endine Transi ründaja Aleksandrs Cekulajevs.
Transist on hooaja järel lahkunud juba ka Marko Meerits, Joseph Saliste ja Julius Kasparavicius. Oma saatust pole veel selgeks mõelnud Aleksei Matrossov, Tanel Tamberg, Markas Beneta, Eduard Golovljov ja Viktor Plotnikov.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Transi parim väravakütt Eric McWoods meeskonnas ei jätka | https://sport.err.ee/1005800/transi-parim-varavakutt-eric-mcwoods-meeskonnas-ei-jatka | Narva Trans teatas, et tänavu Premium liigas 13 väravat löönud ja viis väravasöötu andnud 24-aastane ameeriklane Eric McWoods lahkub klubist. |
Eelmisel nädalal saadeti Kaja Kallasele ähvardused, milles lubati ta hävitada. Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit ütles Delfile, et kuna ähvarduse saatnud mehed ei viibi praegustel andmetel Eestis ning puudub alus arvata ähvarduse reaalset täideviimist, otsustati kriminaalmenetlust mitte alustada.
"Sellest hoolimata soovime nende inimestega jätkuvalt vestelda, et sõnumi motiivid selgeks teha," lisas Saarniit.
"Oleme kogunud infot avalikest allikatest ja enda andmebaasidest, suhelnud erinevate inimestega, kontrollinud mitmeid aadresse ning võtnud ühendust erinevate e-maili aadresside ja telefoninumbritega," selgitas Saarniit.
Nende tegevustega tuvastas politsei, et ähvardamiseks kasutatud varikonto taga võivad olla kolm inimest. "Meie eesmärgiks on nende inimestega kontakti saada, kuid veel pole see õnnestunud," lisas Saarniit.
Kaja Kallase ähvardaja on varemgi pääsenud kriminaalmenetlusest. 18. märtsil saadeti sama sotsiaalmeediakonto alt ähvardav sõnum ajakirjanik Vilja Kiislerile. Nagu ka Kallas, pöördus Kiisler kolleegide soovitusel peale ähvardust politsei poole. | Politsei ei alusta Kaja Kallase ähvardajate suhtes kriminaalmanetlust | https://www.err.ee/1005796/politsei-ei-alusta-kaja-kallase-ahvardajate-suhtes-kriminaalmanetlust | Politsei ei alusta Reformierakonna juhti Kaja Kallast ähvardanud inimeste suhtes kriminaalmenetlust. |
Ühepäevane visiit toimub tuleval teisipäeval, 26. novembril.
Uudisteagentuuri BNS teatel kohtub Ukraina president Eesti riigipea Kersti Kaljulaidiga ja asetab pärja Vabadussõja võidusamba jalamile. Samuti on plaanis kohtumine Eestis elavate ukraina kogukonna liikmetega. Uudisteagentuuri teatel lahkub Zelenski Eestist samal päeval.
Ukraina meedia andmetel oli Zelenskil plaanis Eestit külastada juba oktoobris, kuid visiit lükkus edasi.
President Kaljulaid külastas Ukrainat viimati septembris, osaledes Jalta Euroopa Strateegia aastakoosolekul Kiievis. Samuti osales Kaljulaid Zelenski ametissevannutamise tseremoonial mais. | Ukraina president tuleb järgmisel nädalal Eestisse ühepäevasele visiidile | https://www.err.ee/1005791/ukraina-president-tuleb-jargmisel-nadalal-eestisse-uhepaevasele-visiidile | Eestisse tuleb järgmisel nädalal visiidile Ukraina president Volodõmõr Zelenski. |
Viimasel neljal hooajal mängis Kirss Nõmme Kalju eest, kokku kogunes tema arvele Premium Liigas 109 mängu ja 24 väravat. 2018. aastal tuli Kirss Nõmme Kalju rivistuses Eesti meistriks.
"Mõtlesin pikalt ja kaalusin erinevaid variante. aga tundsin, et vajan keskkonnavahetust. FCI Levadia ambitsioonid on kõrged, kindlasti oli ka see üks põhjustest, miks klubivahetuse kasuks otsustasin. Minu jaoks on kõik uus ja huvitav, tunnen täiendavat motivatsiooni end tõestada ja uues klubis läbi lüüa. Üritan mängida piisavalt hästi, et koondisesse jõuda ning olla meeskonnale kasulik kui võimalik, seda nii söötude, väravate kui teiste näitajate poolest," rääkis Kirss Levadia kodulehele.
"Robert on meie jaoks väärt täiendus, ta lisab meeskonda kvaliteeti ning tõstab tiimisisest konkurentsi. Tore on näha, et Robert on väga motiveeritud ning soovib end tõestada nii klubis kui koondises. Oleme väga ünnelikud, et ta FCI Levadiaga liitus!" sõnas FCI Levadia spordidirektor Sergei Pareiko.
Robert Kirss hakkab FCI Levadia esindusmeeskonnas kandma särki numbriga 17. | Levadia täiendas ridu Nõmme Kalju poolkaitsjaga | https://sport.err.ee/1005789/levadia-taiendas-ridu-nomme-kalju-poolkaitsjaga | FCI Levadiaga liitus 25-aastane ründav poolkaitsja Robert Kirss. Pärnust pärit edurivimees sõlmis FCI Levadiaga üheaastase töölepingu koos võimalusega seda veel aasta võrra pikendada. |
Ujula täpne asukoht pole veel teada, kuid see peaks tulema jõele paadisilla ja Pirita silla vahele ning kuulub Pirita spordikeskuse kompleksi, teatas linnaosavalitsus.
Linnaosa vanem Tõnis Liinat märkis, et Pirita jõe osa, kuhu rajatakse väliujula, tuleb puhastada setetest ning kallas kõrkjatest ja võsast.
Hea eeldus Pirita jõele väliujula taasrajada on hästi toimiv Pirita spordikeskus, kus on olemas kõik vajalik ujumissõpradele – rõivavahetus- ja pesemisvõimalused, tualetid, kohvi ja karastusjookide ostmise võimalus jm.
"Loomulikult tuleb ujula rajamisega paigaldada rõivavahetuskabiine, prügikaste ja muud vajalikku ka vahetult ujula lähedale," sõnas Pirita spordikeskuse juht Priit Aunroos ja tõdes, et alustada tuleb ikka jõe ja kalda korrastamisest.
Ta lisas, et väliujula rajamine annab lisatõuke spordikeskuse ja jõe vahele jäävale alale uue hingamise andmiseks ning Pirita saaks juurde ühe mõnusa ja atraktiivse sportimis- ja vaba aja veetmise koha. "Potentsiaali on palju," lisas Aunroos.
Pirita jõel on olnud mitu ujulat ja vettehüppetorni ning väliujula on ajalooliselt olnud linlaste seas populaarne sportimise paik. Neis ujulates on peetud muu hulgas rahvusvahelisi ujumisvõistlusi ning püstitatud rekordeid. | Tallinn rajab Pirita jõele väliujula | https://www.err.ee/1005787/tallinn-rajab-pirita-joele-valiujula | Järgmiseks suveks plaanib Tallinna linn rajada Pirita jõele väliujula pikkusega 25 meetrit ning laiusega üle seitsme meetri. Rajatis maksab umbes 80 000 eurot. |
Nelja aastaga on filmide arv mitmekordistunud ning esmakordselt saavad kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite õpilaste tööde kõrval ametlikult osaleda ka kõrgkoolide ja ülikoolide tudengid oma töödega. Samuti saavad osaleda ka huvikoolide noored.
Projekte oodatakse kuues erinevas kategoorias, milleks on muusikavideo, dokumentaalfilm, mängufilm, animafilm, sketš ja tudengifilm. Tudengid, kes õpivad kõrgkoolides või ülikoolides, registreerivad oma projekti tudengifilmi kategooriasse.
Dokumentaalfilmi, mängufilmi ja tudengifilmi kategooriate projektide pikkuseks on maksimaalselt 15 minutit, animafilmi projektide pikkuseks kuni 10 minutit ning
muusikavideo ja sketši projektide pikkuseks kuni 5 minutit.
Tallinna polütehnikumi filmifestivalile tööde registreerimine lõpeb 6. veebruaril 2020 kell 12.00, kuid oma töid saab esitada kuni 5. märtsini 2020 kell 12.00. Registreeruda saab filmifestivali kodulehel.
Sündmus kulmineerub 2. aprillil 2020 Apollo kino Solarise keskuse
kinosaalis toimuval galaõhtul. Eelnevalt selgitavad kohtunikud välja viis tööd, mille
vahel valivad kohapealne publik ja otseülekande vaatajad SMS-hääletuse teel välja filmifestivali peavõitja. Juubeliaasta filmifestivali kohtunikud avalikustatakse mõned nädalad enne filmifestivali galaõhtut.
2019. aasta filmifestivali võitis Tallinna saksa gümnaasiumi ja Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi õpilaste mängufilm "Harjumus". Filmifestivalile esitatud lühifilme saab vaadata filmifestivali filmiriiulist.
Kohtunike ridadesse kuulusid eelmisel filmifestivalil Ugala teatri näitleja Aarne Soro, Tallinna Linnateatri näitleja Andrus Vaarik, operaator Margus Malm, Tallinna Televisiooni juhatuse liige Revo Raudjärv, näitleja Tambet Tuisk ning Eesti Televisiooni režissöör Krista Rannamäe. | Viiendat korda toimuv TPT filmifestival ootab uusi osalejaid | https://menu.err.ee/1005771/viiendat-korda-toimuv-tpt-filmifestival-ootab-uusi-osalejaid | Tallinna polütehnikumi filmifestival on viiendat aastat toimuv lühifilmide võistlus, kus saavad osaleda kutse- ja üldhariduskoolide õpilased. |
Rong koosneb ühest vedurist ja kahest vagunist. Müügiteate järgi on 1991. aastal valminud rong sõidukorras. Rong on mõeldud turistide transpordiks.
Enampakkumise alghind on 35 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20 protsenti ehk alghind koos käibemaksuga on 42 000 eurot. Tagatisraha on 1000 eurot.
Enampakkumine viiakse läbi Osta.ee portaalis ajavahemikus 21. november kuni 20. detsember kell 12.
"Peetrike" teenis mudalinna turiste viis aastat. Haapsalu linnal on juba olemas ka uus huvisõidurong, mis kannab samuti nime "Peetrike". See on ehitatud 2012. aastal ja sõitis varem Lottemaal.
Uues ja rohelist värvi rongis on kohti 46 reisijale, vanas ja punast värvi rongis oli kohti 30 ringis. Läänemaa muuseum liisis uue huvisõidurongi viieks aastaks, liisingu hind on 70 000 eurot. | Haapsalu linn pani müüki huvisõdurongi "Peetrike" | https://www.err.ee/1005772/haapsalu-linn-pani-muuki-huvisodurongi-peetrike | Haapsalu linnavalitsus pani Osta.ee keskkonnas alghinnaga 35 000 eurot pluss käibemaks müüki huvisõidurongi "Peetrike". |
Iga jalgpallikaardiga tehtud ostu pealt maksab LHV 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks. LHV jalgpallikaart on ametlik Eesti jalgpalli fännikaart, mille on loonud ühiselt LHV ja Eesti Jalgpalli Liit ja mis annab kaardiomanikule ka mitmeid spordisõbrale kasulikke soodustusi.
Nagu varasematel aastatelgi, kogusid fännid suurima toetussumma Eesti Jalgpalli Liidule. Klubidest teenisid eelmisele aastale sarnaselt suuremad toetussummad Tartu Jalgpallikool Tammeka, Tallinna FC Flora ja Nõmme Kalju FC.
"LHV jätkab innukalt Eesti Jalgpalli Liidu peatoetajana ja meil on hea meel, et fännid koguvad oma pangakaardi aktiivse kasutamisega toetussummasid klubidele üle terve Eesti," kommenteeris panga juhatuse esimees Erki Kilu.
"Kogutud rahasumma näitab, et jalgpalliklubide kogukonnad on jätkuvalt aktiivsed, mida kinnitavad ka sel aastal kolmes kõrgemas liigas püstitatud pealtvaatajate rekordid," lausus Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. "Oleme lähiaastatel eriti palju investeerimas klubide arengusse ja jalgpallikaardi projekt aitab sellele oluliselt kaasa, rõhutades klubi toetajaskonna olulisust."
2017. aastal koguti jalgpallikaardiga klubide toetuseks 65 286 eurot ning 2018. aastal 79 766 eurot.
Suurima toetussummaga klubide esikümme 2019. aastal:
1. Tartu Jalgpallikool Tammeka
2. Tallinna FC Flora
3. Nõmme Kalju FC
4. FC Elva
5. JK Tallinna Kalev
6. Viljandi JK Tulevik
7. Tallinna FC Levadia
8. FC Nõmme United
9. JK Tabasalu
10. Põhja-Tallinna JK Volta | Fännid kogusid Eesti jalgpalli toetuseks ligi 78 000 eurot | https://sport.err.ee/1005770/fannid-kogusid-eesti-jalgpalli-toetuseks-ligi-78-000-eurot | Jalgpallifännid ja -klubide kogukonna liikmed kogusid tänavu tänu LHV jalgpallikaardiga tehtud maksetele Eesti jalgpalli toetuseks 77 694 eurot. Toetussummad jõuavad kaardiomanike lemmikklubideni lähipäevil. |
"Võiksime süsinikneutraalsuse saavutamist võtta kui võimalust, mitte kohustust. Tegemist on globaalse probleemiga ning kui me suudame Eestis pakkuda innovaatilisi lahendusi, saame olla turu kujundajaks maailmas," ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Keskerakonna liige Erki Savisaar ERR-ile.
"Kliimaneutraalse Eestini tuleb pürgida koostöös valdkondade esindajate ja teadlastega. Strateegiliselt tarkade investeeringute korral on projekt meile pikaajaliselt tulutoov. Mida varem suudame need strateegilised otsused teha ning meetmete rakendamisega alustada, seda lihtsamaks ja odavamaks kujuneb kliimaneutraalsuse eesmärgi ning kasvuhoonegaaside heite ulatusliku vähendamise saavutamine. Täpselt sama oluline on ka meie mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutmine, kuid sellesse tuleb kaasata terve ühiskond ning lahendused peavad olema kõigile sobivad," lisas Savisaar.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmest rahandusminister Martin Helme näeb kliimaneutraalsuse idees teenimisvõimalust. "Vaadates meie ümber toimuvat saab kindlalt öelda, et kliima- ja süsinikuneutraalsusega seonduv võib pakkuda Eesti ettevõtetele häid võimalusi raha teenimiseks – kogu maailmas on nõudlus toodete ja teenuste järele, millele saab mingilgi viisil neutraalsuse sildi kleepida. Minu arvates on mõistlik seda nõudlust ära kasutada," ütles Helme ERR-ile.
"Omaette küsimus on, kas me peaksime kliimaneutraalsuse sildi all hakkama enda jaoks mingeid uksi sulgema ja võimalusi piirama. Seda ma kindlasti ei poolda. Ma olen heal meelel valmis arutlema selle üle, milline on parim viis meie erinevate maavarade kasutamiseks. Kuid öelda, et me loobume nende kasutamisest ja mõnel juhul isegi uuringutest ja analüüsidest, ei ole mõistlik," märkis Helme.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et strateegilised otsused energeetikas tuleb hoolikalt läbi kaaluda, kuid selles, et Eestil tuleb igal juhul leida võimalus põlevkivist väljumiseks, ei kahtle enam keegi. Samas tuleb selliseid otsuseid teha tasakaalustatult, arvestades Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikku olukorda ja keskkonnanõudeid, lisas Seeder.
Kallas kutsus eelmise nädala lõpus Reformierakonna sünnipäeval peetud kõnes alustama üleminekut süsinikuvabale energeetikale, loobuma 600-miljonilisest investeeringust põlevkiviõli rafineerimistehase rajamiseks, müüma Eesti Energia taastuvenergeetika osa ning moodustama kliimafondi, millest toetada keskkonnasõbralikke investeeringuid.
Rafineerimistehase otsus ootab kevadel valmivat analüüsi
"Riiklikul tasemel on 600 miljoni euro suurust investeeringut rafineerimistehase rajamiseks põgusalt arutatud, kuid otsust riigi toetuse kohta sellele projektile veel ei ole," ütles Savisaar. Tema sõnul koostavad Eesti Energia ja VKG detailsemat analüüsi, mille tulemusi tutvustatakse 2020. aasta kevadel. "Samuti uurivad rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, millised oleksid vajadusel erinevad võimalused rafineerimistehase rajamise toetamiseks - näiteks allutatud laen või muu selline. Leian, et rafineerimistehast tasub rajada vaid juhul, kui see on äriliselt tasuv ning avaliku raha kasutamine ei ole selles projektis mõistlik," rõhutas Keskerakonna esindaja.
Sama seisukohta väljendas ka rahandusminister Helme: "Suhtumine kõikidesse plaanidesse, mis otsivad võimalusi meie jaoks olulise maavara - põlevkivi – väärindamiseks, on väga positiivne. Loomulikult tuleb selliste plaanide puhul hinnata võimalikke riske ja teha põhjalik tasuvusanalüüs, see protsess on täna käimas. Kui vajalikud analüüsid on tehtud, saab valitsus teha otsused edasiste sammude osas."
Seeder lisas, et rafineerimistehas võib olla üks võimalus pehmeks maandumiseks põlevkivitööstuses. "Me pole täna valmis rafineerimistehasele ütlema Jah ega Ei. Siin on vaja uurida, kui palju on valmis erafirmad sinna investeerima, see aga sõltub nende hinnangutest ettevõtte tulusele. See ei pea olema ainult riiklik investeering," rääkis riigikogu liikmest Isamaa esimees.
Koalitsioon valmistub Eesti Energia taastuvenergia osa erastama
Küsimusele, kuidas suhtuvad koalitsioonierakonnad Kallase ideesse erastada Eesti Energia taastuvenergia tootmise osa, märkisid Helme ja Savisaar, et Eesti Energia kontserni kuuluva ettevõtte Enefit Green 49 protsendi aktsiate börsile viimine on ka valitsuse tegevusprogrammis.
"Rahandusministrina toetan Eesti Energia taastuvenergia tootmise erastamist ja selle läbiviimine on ka valitsuse tööplaanis," kinnitas Helme.
"Eesti Energia, sealhulgas taastuvenergia tootmise vähemusosaluse börsile viimine on valitsuse tegevusprogrammi ülesanne ja praegu käivad selleks vajalikud ettevalmistused," ütles ka Savisaar.
Savisaare hinnangul tasub kaaluda Kallase ideed luua kliimafond. "Eraldi kliimafondi loomist pole seni arutatud, kuid idee on kaalumist väärt. Seda võiks rahastada läbi maavarade ja metsa väärindamise," märkis ta.
Tema sõnul peab riik üleminekut vähese süsinikusisaldusega majandusele kindlasti toetama, näiteks struktuurivahenditest või ühtse põllumajanduspoliitika vahenditest.
Helme sõnul ei oska ta kliimafondi loomist pikemalt kommenteerida, kuna ei ole idee sisuga kursis. "Lühidalt ehk niipalju, et kõlavate nimedega fondid on tavaliselt kasulikud neile, kes neid fonde juhivad ja haldavad. Laiem ühiskondlik kasu jääb sageli küsitavaks," lisas rahandusminister. | Koalitsioon peab Kallase kliimaideid kaalumisväärseks | https://www.err.ee/1005773/koalitsioon-peab-kallase-kliimaideid-kaalumisvaarseks | Valitsuserakonnad nõustuvad opositsioonilise Reformierakonna juhi Kaja Kallase mõnede ideedega süsinikuneutraalsest majandusest ja viitavad, et Kallase ettepanek Eesti Energia taastuvenergia osa erastamisest on ka koalitsioonilepingus. Põlevkiviõli rafineerimistehase rajamise otsus tehakse aga kevadel valmiva analüüsi põhjal. |
"Kuldne kinnas" ("Der goldene Handschuh")
Režissöör: Fatih Akin
Kes ütles, et õudusfilmis peavad olema kollid, deemonid ja muud maavälised elukad? Miks peab ka kogu aeg ehmatama ja vägisi hirmutama? Kõige paremini töötab hoopiski elu ürgessents, rõvedate ja vastikusttekitavate inimeste argielu. Kui seda esitleda ilma pehmendavad filtrita, siis tekitab just see külmajudinaid ja paneb vastikusest silmi peitma.
Saksa tipplavastaja Fatih Akin tabab sellega kümnesse ja näitab filmis "Kuldne kinnas" nii tülgastavaid inimesi, keda ma ei suudaks isegi oma halvimates unenägudes ette kujutada. Ja mis kõige hullem – see põhineb kõik tõsielul. 23-aastane Jonas Dassler vapustava ehedusega sarimõrvar Fritz Honkat, kes tappis 1970. aastatel oma korteris mitu prostituuti ning peitis nende laibad oma seintesse. Mädanevate laipade lehka peitis ta kümnete (kui mitte sadade!) lõhnakuuskedega.
"Kuldne kinnas" ("Der goldene Handschuh") Autor/allikas: Kaader filmist
See on aga vaid filmi üks külg, sest Akin viib fookuse veel palju laiemaks. Honka on vaid üks väike osa suurest karjast friikidest, kes vahetpidamata ekraanil oma elu otsast põletavad. Baaris nimega Kuldne Kinnas kohtuvad kalestunud sõjaveteranid, ülekaalulised prostituudid ja muud üksikud hinged, kelle ainus eesmärk on võimalikult palju vägijooki kõrist alla kallata.
Film ei paku ka mingit lootust – kui välja arvata paar noort tegelast, kes on ka loo käimalükkavaks jõuks –, vaid näitab kogu seda räpast ja troostitut maailma nii usutavalt, et vaataja tahaks kiiremas korras koju teki alla peitu joosta. See annab filmile vaat et dokumentaalse väärtuse, sest lõputiitrite ajal nähtavad reaalsed ruumid, kus Fritz Honka elas, on täiesti identsed. Žanrifilmifännidele kohustuslik, nõrganärvilised võiksid pigem mõne ilusama filmi valida. "Kuldne kinnas" on ilust nii kaugel, kui vähegi võimalik.
"Kuldne kinnas" linastub 21. novembril kell 21.30 Solarise Apollo kinos ja 30. novembril kell 21.00 Solarise Apollo kinos.
"Pime palgamõrvar" ("Man from Beirut")
Režissöör: Christoph Gampl
Kui Fatih Akin maalis 1970. aastate Saksamaast täiesti lootusetu pildi, siis PÖFFi põhivõistlusprogrammis linastuv "Pime palgamõrvar" on selle koha pealt leebem. Tõsi, siingi näidatakse nurgataguseid poekesi ja urkaid, aga mustvalge pildikeel ja vastupandamatult cool 'id tegelased loovad stiliseeritud ja kütkestava paralleelmaailma. Film näeb küll välja kui tugev autorikino, kuid mõjutused tulevad pigem tuntud B-filmidest – seal on väikeseid fragmente nii "John Wickist", "Bourne'i identiteedist", James Bondist kui ka kümneteist teistest kultuslikest action -filmidest.
"Pime palgamõrvar" ("Man from Beirut") Autor/allikas: Kaader filmist
Kõige enam sarnaneb "Pime palgamõrvar" – mis on kusjuures ideaalne tõlge, sest töötab palju paremini kui mittemidagiütlev otsetõlge "Mees Beirutist" – aga hoopis Luc Bessoni "Leoniga", sest lugu on praktiliselt üks-ühele sama. Palgamõrvaril tekib sümpaatia noore tüdruku suhtes, kelle ta oleks pidanud tegelikult tellimuse käigus tapma. See aga lükkab käima kassi-hiire mängu, kus tuleb enda huvid kõrvale jätta ja keskenduda ellujäämisele. Kas jätta tunded kõrvale ning jätkata oma tööga või teha kõik mis võimalik, et süütu tüdruk päästa?
Kindlasti pole Gampli linateos nii tugev kui Bessoni oma, sest minimaalse eelarvega tehtud linateose stsenaarium logiseb siit-sealt ning lugu ei ole teab mis kaasakiskuv. Filmi tugevused kaaluvad aga need kitsaskohad igati üle. Kida Khodr Ramadani kehastatud peakangelane on sümpaatne ja ootamatult mitmetahuline, lisaks film on tehniliselt nii viimistletud, et konkureerib igati A-kategooria kassahittidega. Võib-olla eraldiseisva filmina mitte nii tugev, aga huvitava pärlina tasub vaadata küll. Kui "Pime palgamõrvar" ei esilinastuks PÖFF-il, siis kujutaksin seda igati ka näiteks HÕFF-i kavasse. Hea leid!
"Pime palgamõrvar" linastub 25. novembril kell 21.15 Coca-Cola Plazas, 26. novembril kell 18.15 Tartu Elektriteatris ja 28. novembril kell 21.45 Coca-Cola Plazas. | Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: Saksa palgamõrvarid ja joodikud | https://kultuur.err.ee/1005763/kaspar-viilupi-poffi-minutid-saksa-palgamorvarid-ja-joodikud | Üllataval kombel on mitmed kõige särtsakamad filmid tänavuse PÖFF-i kavast just Saksamaalt, mistõttu on ka mõlemad tänased soovitused just sealt kandist. Kahjuks – või õnneks? – ei ole kummaski loos eriti helgust, vaid ühel juhul näidatakse Saksa palgamõrvareid ja pätte, teisel juhul eluheidikuid ja põhjakäinud parme. |
"Serbia president soovib kohtuda Venemaa Belgradi saadikuga, arvestades lahkhelisid, mille kutsus esile video, mis näitab väidetavat Vene luurajat," edastas väljaanne Balkan Insight viitega presidendikantseleile.
Peaminister Ana Brnabic ütles kommentaaris väljaandele Blic, et Vucic andis sõjaväe julgeolekuteenistusele korralduse alustada uurimist.
"Meil ei ole esialgu mingit teavet," kinnitas Brnabic.
Skandaali ajendiks sai YouTube'is nimme selleks loodud kanalis Kdjuey Lskduf ilmunud video.
"Sel videol annab Venemaa sõjaväeluure (GRU) polkovnik Georgi Kleban raha oma Serbia agendile, kes on kõrge riigiametnik. Kleban töötab Venemaa Belgradi saatkonnas. Vaat, mida meiega teevad Vene "sõbrad"," ütleb video autor.
Serbia ajakirjanikud püüdsid mitu päeva tuvastada videol nähtavat isikut, kuni Balkani Bellingcati uurija Hristo Grozev suutis Klebani tuvastada Microsofti näotuvastustarkvaraga Azure.
Serbia julgeolekuametnik kinnitas kolmapäeva õhtul, et video on ehtne ja raha andev Vene agent on Georgi Kleban.
YouTube'i postitatud video päritolu ei ole veel selge, kuid sellel on näha venelast kohtumas autoparklas mehega, kes on kohaliku meedia sõnul Serbia julgeolekutöötaja.
Kohtumise käigus annab Vene agent serblasele kilekoti. Hiljem on näha viimast istumas autos ja lugemas raha, mis oli kilekotis olnud ümbrikus.
"Meie teenistused, nii tsiviil kui sõjaväe omad, teevad kõvasti tööd selle juhtumi kõigi asjaolude selgitamiseks," ütles Serbia julgeolekuteenistuse peaanalüütik Relja Zeljski ringhäälingule RTS.
Serbia president Aleksandar Vučić kutsus neljapäeval videoga pärast kokku riigikaitsenõukogu istungi. Video ilmnemise ajastus on tundlik, sest president peaks 4. detsembril väisama Moskvat.
Kreml: Moskva-Belgradi suhted luurejuhtumi pärast ei kannata
Kreml väljendas lootust, et Venemaa ja Serbia vennalikud liitlassuhted ei kannata pärast oletatava Vene saatkonnatöötaja Serbia ametnikule raha üleandmise videosalvestise avaldamist, ütles Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.
"See ei ole päris presidendiadministratsiooni küsimus, kuid oleme kindlad, et Vene-Serbia suhetel on sedavõrd eriline, vennalik, liitlaslik iseloom, et seda ei saa miski mõjutada," vastas Peskov küsimusele, kas see vahejuhtum võib rikkuda Moskva-Belgradi suhted.
Samas märkis Peskov, et Kreml ei tea, "mis vahejuhtum see on, sellest tuleb veel sotti saada".
Serbia ajaleht Politika kirjutab, et videosalvestus, kus Vene sõjaväelane annab arvatavale Serbia agendile raha, on mitme aasta tagune.
"Videosalvestus, kus Vene sõjaväelane annab arvatavale Serbia agendile raha, on mitu aastat vana. Lisaks, nagu Politika on teada saanud, ei ole isik, kes väidetakse olevat Serbia ohvitser, kuidagi seotud meie julgeolekustruktuuridega," kirjutab ajaleht. "Teisisõnu, see on tsiviilisik, kes tõenäoliselt kauples äriteabega".
Serbia tegelase isikust esialgu vaikitakse. Youtube'i salvestisel on ta nägu hägustatud.
Lääneriigid süüdistavad Venemaad sageli Lääne-Balkani asjade sekkumises. Venemaa eitab seda ning esitab vastusüüdistusi Euroopa Liidule ja Washingtonile, kes üritavad meelitada regiooni enda rüppe.
Serbia, mis pürgib EL-i liikmeks, on üks Venemaa lähedasemaid liitlasi Balkanil. | Serbia president ootab Vene saadikult selgitust luuraja paljastamisele | https://www.err.ee/1005371/serbia-president-ootab-vene-saadikult-selgitust-luuraja-paljastamisele | Serbia president Aleksandar Vucic ootab Vene saadikult selgitusi Serbia internetti ilmunud video kohta, millel on jäädvustatud Venemaa Belgradi saatkonna töötaja andmas altkäemaksu kõrgele Serbia riigiametnikule. |
Rangersi eest viskas arvulises üleolekus kaks väravat Artemi Panarin, pikendades sellega ka enda punktiseeriat – Panarin on nüüd 12 järjestikuses mängus punkti teeninud (seitse väravat, 12 resultatiivset söötu).
Panarin avas skoori teisel perioodil ja tegi kolmandal perioodil seisuks 2:0, temast 23 sekundit hiljem oli täpne Pavel Butšnevitš, viies võõrustajad juba 3:0 ette. Jevgeni Kuznetsov viskas küll Capitalsi eest ühe tagasi, aga lõppseisu vormistas Brett Howden.
Henrik Lundqvist tegi Rangersi väravasuul 30 tõrjet ja teenis karjääri 454. võidu, tõustes selles arvestuses NHL-i kõigi aegade edetabelis viiendat kohta jagama.
Tulemused:
Montreal – Ottawa 1:2 la.
NY Rangers – Washington 4:1 | NHL: Rangersi võidule viinud Panarin pikendas punktiseeriat | https://sport.err.ee/1005768/nhl-rangersi-voidule-viinud-panarin-pikendas-punktiseeriat | Jäähokiliigas NHL alistas New York Rangers kodujääl 4:1 Washington Capitalsi. |
Esimeses pooles esitas koor helilooja a cappella loomingut, kavas olid "Solfeggio", "Summa", "Magnificat", "Zwei Beter", "The Woman With Alabaster Box", "Nunc dimittis", "Dopo la vittoria". Teises pooles oli lisaks "Te Deumile" "Fratres" orkestri esituses.
Kontserdi korraldaja Dongjin Yoon ütles pärast kontserti end tulemusega rahul olevat ning nentis, et Arvo Pärdi muusikat Koreas eriti ei tunta. "Kui aastaid tagasi kuulsin "Te Deumi", siis see vapustas mind ning mul tekkis idee teha selle teose esmaettekanne ka Soulis," ütles ta.
Esinejad laval tunnetasid publiku tähelepanu ning kontsentratsiooni. Publiku hulgas oli ka muusikaasjatundjaid ning mõnda üllatas kavavalik. Muusikajakirja peatoimetaja Lim Hyo Jung märkis, et see on mõjuv muusika ja ta tundis end kui kirikus mediteerimas.
"Kuulan palju koorimuusikat ja tänane ettekanne inspireeris. Aga kuna korealased ei tunne hästi Pärdi loomingut, siis kommunikatsiooni mõttes soovitaksin kavva lisada ka teisi heliloojaid," leidis ta.
Dongjin Yoon märkis olevat saanud palju ülivõrdes tagasisidet. "Kavatsen kindlasti jätkata Pärdi muusika tutvustamist Koreas," on ta veendunud.
Homme sõidab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Hongkongi, kus antakse kontsert 30. novembril koos Hong Kong Sinfoniettaga. | Valged laigud kaovad Pärdi-kaardilt: helilooja teosed lummasid korealasi | https://kultuur.err.ee/1005765/valged-laigud-kaovad-pardi-kaardilt-helilooja-teosed-lummasid-korealasi | Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Korea kammerorkester Kaspars Putniņši juhatusel andsid 19. novembril Seoul Arts Center's kontserdi Arvo Pärdi loominguga, mis võeti soojalt vastu. Muuhulgas oli kavas "Te Deum", mis kõlas Koreas esmakordselt. |
70. eluaastates nunn on kohaliku meedia teatel veetnud suurema osa elust kloostris ning soovis pensionipõlve veeta oma sünnikohas Ida-Prantsusmaal Vesouli kommuunis, vahendasid Guardian ja Yle.
Nunn taotles sealses vanadekodus oma tuba, millele lisandub ka koht ühises söögitoas, ning sai peagi vastuse, et ta on ootenimekirja lisatud.
Kirjalikele vastusele oli lisatud ka vanadekodu kodukord, millega tutvudes selgus, et kuigi elanike usulisi tõekspidamisi kuidagi ei piirata, siis tähelepanu pälvivad ususümbolid, sealhulgas religioosse taustaga riietusesemed pole lubatud. Vanadekodu selgituste kohaselt kehtivad reeglid kõigile sealsetele elanikele.
Need piirangud nunnale aga ei sobinud ning ta loobus kohast. Vesouli piiskopkonnal õnnestus lõpuks leida nunnale piirkonnas korter, kuid seal tuleb tal elada üksi ning ka toitu peab ta valmistama ise.
Nunna juhtum leidis aset küll suvel, kuid jõudis avalikkuse ette alles praegu. Tegemist on järjekordse etapiga debatis, mille puhul vaieldakse ususvabaduse ja riigipoolse sekularismi teemadel. Prantsusmaa kehtestas nn burkakeelu juba 2011. aastal ning praktikas oli see suunatud moslemitest naiste nägu katva riietuse küsimusele. Kuid nagu ka käesolev juhtum näitab, võib selle seaduse tõlgendamine mõnikord mõjutada ka teist usku inimesi.
Vaid mõni nädal tagasi pälvis Prantsusmaal tähelepanu juhtum, kus mosleminaisel polnud ususlise riietuse tõttu võimalik osaleda kooliekskursioonil.
Märkimisväärne on see, et Prantsuse "burkakeelu" seadus keelab otseselt nägu katva riietuse, mis nunna puhul tegelikult teemaks ei olnud ning seega tulenesid piirangud ainult konkreetse vanadekodu enda reeglitest. Lisaks on Prantsusmaal veel eraldi seadus, mis keelab silmatorkava usulise sümboolika, sealhulgas sellise riietuse kandmise koolides. Vanadekodu puhul aga ei kehti ka see seadus.
Nn burkakeelu avalikes kohtades on praeguseks Euroopas kehtestanud Taani, Belgia, Norra, Bulgaaria ja Austria. Hollandis, Saksamaal, Hispaanias ja Šveitsis kehtib osaline burkakeeld. Plaane selliste keeldude kehtestamiseks on olnud ka mujal ning burkade kandmist, tootmist ja müüki on julgeolekukaalutlustel piiranud ka sekulaarsemate moslemimaade hulka kuuluv Maroko. | Eakas prantsuse nunn sattus "burkakeelu" ohvriks | https://www.err.ee/1005762/eakas-prantsuse-nunn-sattus-burkakeelu-ohvriks | Prantsusmaa meedias on saanud palju vastukaja juhtum, kus rooma-katoliku nunn loobus oma kohast ühes vanadekodus, kui sai teada, et seal pole lubatud kanda religioosset rõivastust, tema puhul seega nunnarüüd ja selle juurde käivat loori. |
Kui Stephen Kingi raamatul põhinev "Hiilgus" esmakordselt kinolinale jõudis, sai see kõvasti kriitikat. Film teenis Stanley Kubrickule – ühele kõige andekamale režissöörile – halvima režissööri Razzie nominatsiooni. Üks nüüdse õudusklassika kritiseerijatest oli raamatu autor Stephen King ise, kes kirjutas ja produtseeris "Hiilgusest" 1997. aastal ka televersiooni, mida ei hinda kõrgelt vist mitte keegi.
Samuti on Kingi produtseeritud "Doktor Uni", mille aluseks on "Hiilguse" 2013. aastal kirjutatud järg. Värske linateos on võtnud oma eelkäija lausa kinnisideeks, kuid seejuures mitte 1997. aasta versiooni, vaid – tänu Kingi muutunud suhtumisele – ikoonilise 1980. aasta "Hiilguse".
Jeffrey Epstein didn't kill himself (Jeffrey Epstein ei tapnud ennast ise) – see lause on internetis kulutulena levinud ja tõusnud meemi staatusesse. Epstein tegeles alaealiste kupeldamisega ja tema sõprade hulgas oli mitmeid mõjukaid inimesi, kaasa arvatud praegune Ameerika president. Epstein oli oma kliente üles andmas, kuid just enne suutis järelevalve all väidetavalt enesetapu sooritada.
Tema surma ümbritsevad kahtlased asjaolud, mistõttu on esile kerkinud vandenõuteooria selle kohta, kuidas maailma kontrollib rikaste ja mõjukate, ent kurja südamega inimeste rühmitus. Samal teemal on spekuleeritud varemgi, näiteks Illuminati-teooria, sisalikinimeste vandenõu või teooria saatanakummardajatest, kes söövad abordilooteid igavese elu saavutamiseks.
"Doktor Uni" ("Doctor Sleep") Autor/allikas: Kaader filmist
"Doktor Uni" pole viimasest väga kaugel. Kui "Hiilgus" oli lihtsustatult öeldes peredraama kummitustemajas, siis järg jutustab võluvõimetega lapsest, kes peab päästma teisi võluvõimetega lapsi kurjade täiskasvanute rühmituse eest. Rühmituse eesmärk on lapsi tappa, et pälvida ise igavene elu. See kõlab nagu teismeliste fantaasiaromaani tegevustik, aga stseen, milles väike poiss röövitakse ja mõrvatakse samal ajal, kui täiskasvanud orgasmiliselt tema elujõudu sisse hingavad, on tõeliselt õõvastav. Eriti siis, kui mõelda süžee paralleelidele pärismaailmas.
Maagilistele elementidele vaatamata on film muljetavaldavalt realistlik. Siit ei leia kohatuid nalju viskavaid superkangelasi – esmakordselt laipa nähes tegelased oksendavad ja nende viskit valavad käed värisevad. Kuigi filmi algus on üsna hektiline, hüpates tegelaste, osariikide ja kümnendite vahel, on lõpuks oma koha leidnud "Doktor Uni" aeglaselt kulgev triller, mis tekitab pinevust täiesti iseseisvalt, vajamata abi oma eelkäijalt.
Kaasaegsete žanrikaaslastega võrreldes on film üle keskmise, ent tahes tahtmata tuleb teda võrrelda "Hiilgusega". "Doktor Uni" on "Hiilgusest" äärmiselt sisse võetud ja toob taas ekraanile peaaegu kõik originaali tegelased. Selle filmi peapahatari mängib Rebecca Ferguson, kelle hüpnootiliselt karismaatiline rollisooritus jääb paraku otseses võrdluses alla Jack Nicholsoni'i intensiivsele hullumeelsusele Jack Torrance'ina. Tõenäoliselt peaks enamik näitlejaid alla vanduma, eriti arvestades, et Nicholsoni tegelaskuju on ka ise filmis esindatud.
Tagasi on ka paljud teised Overlook'i hotellist. Kas mäletate seda naist vannis? Olge valmis temaga uuesti korduvalt kohtuma. Või äkki meenub verise smokinguga piduline, kes ütles ka ühe repliigi? Teda näete samuti. Kuna "Hiilgus" on peaaegu 40 aastat vana, siis on tegelasi mängima võetud uued osatäitjad, kes üldiselt on osavalt välja valitud. Äravahetamiseni sarnaselt kehastab Alex Essos oma lühikeses etteastes Wendy Torrance'i. Henry Thomasel on kahetsusväärne ülesanne portreteerida Jack Torrance'it, mis Nicholsoni imiteerimise kiuste paraku head muljet ei jätnud.
"Doktor Uni" ("Doctor Sleep") Autor/allikas: Kaader filmist
Samade tegelaste sissetoomine pole iseenesest veel ülemäärane eelmise filmi edu lüpsmine. See on pigem isegi ootuspärane. Samuti ka väiksed üllatusmunad, nagu näiteks majanumber 1980. Kuid joon sai ületatud viimase vaatusega, kus mängiti uuesti läbi eelkäija ikoonilisi hetki – verist lifti, nägu purustatud ukse vahel, suure koridori kaadrit, lonkavat meest kirvega jne. Mitmete kaadrite ainus eesmärk on panna vaataja "Hiilgust" meenutama.
Sarnaselt on ka muusikaline taust lõputu austusavaldus oma eelkäijale, selle asemel et luua meeleolu ja ühendada käesolevat filmi. Jääb kõrva, et helitaust on kasutusel kohtades, kuhu see ei sobi. Ja see pole ka selle filmi jaoks kirjutatud. Pidev "Hiilguse" tulihingeliste fännide kõnetamine tuleb filmile kahjuks. Meenutused võivad küll mõnda publiku hulgast rõõmustada, kuid kui neid nii massiliselt sisse tuua, jääb vaataja lõpuks siiski lihtsalt mõtisklema, kui palju paremad olid need hetked "Hiilguses".
Üks Stephen Kingi etteheiteid Stanley Kubricu "Hiilguse" versioonile oli raamatu põhiteema – alkoholismi – varjule jätmine. Jack Torrence oli alkohoolik, kes püüdis haigusest võitu saada, ent kelle alkoholi vaim siiski enda küüsi sai. Alkoholism jookseb perekonda pidi – nagu kahjuks sageli – ning Danny Torrance on samuti viinakuradiga kimpus. Ta püüab aga tsüklist välja astuda. Danny on ka nimitegelane Doktor Uni, kes aitab hospiitsis surijaid rahulikult surmaunne jääda. Elu ja surm on samuti üks tsükkel, kuid selline, mida ei tasu murda, nagu proovivad kummitavad vaimud või surematust püüdlevad lastemõrvarid.
Kuigi "Doktor Uni" ei saa põgeneda oma järje staatuse eest, oleks ta võinud murda Hollywoodi tsüklit sädemeta uusversioonide ja nostalgiast nõretavate järgede treimisel. Ja ta peaaegu et saab sellega hakkama, kuid väsib siiski ja lonkab üle finišijoone, tassides kaasas vana klassiku surnukeha, mille oleks pidanud rahulikult puhkama jätma. | Arvustus. Kas polnud "Hiilgus" mitte üks suurepärane film? | https://kultuur.err.ee/1005380/arvustus-kas-polnud-hiilgus-mitte-uks-suureparane-film | Uus film kinolevis
"Doktor Uni" ("Doctor Sleep")
Režissöör: Mike Flanagan
Osades: Ewan McGregor, Rebecca Ferguson, Jacob Tremblay, Kyliegh Curran, Cliff Curtis jpt.
7/10 |
Belgia liiga kevadiste finalistide lahingus kaotas Maaseik kodus enam kui 1000 pealtvaataja nördimuseks 1:3 (-22, -21, 19, -17) Roeselare Knackile, vahendab Võrkpall24.ee.
Aganits kuulus oodatult Maaseiki algkoosseisu ning tõi viis punkti (+2). Temporündaja realiseeris 11 tõstest neli (36%), lisa tuli ühe blokipunkti näol.
Belgia liigat hästi alustanud Aalst pidas kodus maha põnevuslahingu Leuveniga ning pidi vastu võtma 2:3 (29, -22, -16, 21, -13) kaotuse. Eesti koondise sidemängija Keel kuulus Aalsti algkoosseisu ja viibis väljakul suure osa kohtumisest, seejuures ka kogu viienda geimi.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Aganits ja Keel jäid Belgia karikasarjas raskesse seisu | https://sport.err.ee/1005378/aganits-ja-keel-jaid-belgia-karikasarjas-raskesse-seisu | Belgias karikavõistlustel jäid poolfinaali avavaatuses vastasele alla nii Andri Aganits ja Maaseiki Greenyard kui ka Markkus Keel ja Aalsti Lindemans. |
"Mul on ettepanek: pöördume parem tagasi 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahu juurde," märkis Žirinovski oma sotsiaalmeediapostituses.
Žirinovski meenutas, et Uusikaupunki lepinguga loovutas Rootsi Venemaale osad oma territooriumid, sealhulgas ka alad, mida praegu nimetatakse Eestiks.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas kirjutas sel nädalal Facebookis, et Venemaa on annekteerinud umbes viis protsenti Tartu rahu järgsest Eesti alast. Põlluaas võttis territoriaalsed nõudmised Venemaale jutuks pärast Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktori Sergei Beljajevi avaldust Tartu rahulepingu kehtetuse kohta.
"Venemaa seadis järjekordselt Eesti õigusliku järjepidevuse kahtluse alla kui kuulutas Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktor Sergei Beljajev suu läbi, et Tartu Rahuleping on kehtetu (Ria Novost 18.11.2019)," kirjutas Põlluaas Facebookis.
"Tartu rahulepingu mittetunnistamine tähendab sisuliselt Eesti Vabariigi mittetunnistamist. See on meie riigi sünnitunnistus ja omariikluse üks oluliseim alus. Sama arrogantne oli nõue, et piirilepinguga edasiminemiseks peab Eesti loobuma territoriaalsetest nõuetest Venemaa vastu. Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Venemaa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi," märkis ta.
"Venemaa on annekteerinud ca viis protsenti Eesti territooriumist. Seega on de facto hoopis Venemaal rahvusvahelist õigust rikkuvad ebaseaduslikud nõuded Eesti vastu. Eesti alade annekteerimine ei erine mitte millegagi Krimmi okupeerimisest ja annekteerimisest. Üks toimus lihtsalt mitukümmend aastat varem," kirjutas ta.
"Eesti-Vene riigipiir on paika pandud Tartu rahulepinguga, mis on tänagi ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris. Kõik riigid taastunnustasid Eestit just nendes piirides. Piirilepinguga edasiminek saab tähendada ainult Tartu Rahu ja sellega määratud piiri tunnustamist ja taastamist Venemaa poolt," võtab Põlluaas oma seisukoha kokku.
Ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris Põlluaasa avaldust ja märkis, et see Venemaale täiesti vastuvõetamatu.
Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 1721. aasta 10. septembril Uusikaupunki linnas Edela-Soomes ning see lõpetas Rootsi ja Venemaa keisririigi vahelise Põhjasõja.
Rahulepingu järgi sai Venemaa keisririik Rootsilt Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos ja Viiburi lääni osadega ning linnad Riia, Dünamünde, Pärnu, Tallinna, Tartu, Narva, Viiburi, Käkisalmi ja muude eelpool nimetatud provintside linnade, kindluste, sadamate, asulate, distriktide, randadega.
Rootsi sai Venemaa keisririigilt lepinguga täiendava kompensatsioonina kaks miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala.
Samas sai Rootsi rahulepingu järgi õiguse Baltimaadest iga aastal tollimaksuvabalt välja vedada vilja 50 000 rubla eest.
Uusikaupunki rahuläbirääkimiste sekretäriks oli Eestimaa ja Tallinna piiskopi Johann Jacob Pfeiffi pojapoeg Johan Jakob Pfeiff (1686–1740).
Tartu rahuleping on 1920. aasta 2. veebruaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Rahulepingu alusel tunnustas Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad. | Žirinovski Eestile: pöördume parem tagasi Uusikaupunki rahu juurde | https://www.err.ee/1005373/zirinovski-eestile-poordume-parem-tagasi-uusikaupunki-rahu-juurde | Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei (LDPR) juht Vladimir Žirinovski kommenteeris riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnu Venemaa poolt Eesti alade annekteerimise kohta ning märkis, et tal on eestlastele omapoolne ettepanek. |
Neljapäevasele linastusele on küll veel vabu kohti Tartu Ekraani kinos ja Viljandi Centrumis, kuid Coca-Cola Plaza kaks saali müüdi juba mõne aja eest täielikult välja. "Meil õnnestus Tallinna saada nüüd juurde ka üks lisalinastus järgmise neljapäeva peale, aga ka sinna ostetakse kohti päris usinalt. Pea pool saali on juba broneeritud," märkis Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod.
Depeche Mode andis 2017. ja 2018. aastal ülemaailmse turnee Global Spirit Tour käigus enam kui kolmele miljonile fännile kokku 115 kontserti. Režissöör ja auhinnatud filmitegija Anton Corbijn pani ansambli tegemistest ning nende muusika mõjust fännidele kokku ainulaadse kontserdifilmi, mis annab edasi kontsertide energia, efektsed show -elemendid ning fännide emotsioonid.
Film heidab ainulaadse pilgu muusika hämmastavale väele rajada kogukondi, aidata ületada inimeste vahelisi vastasseise ja luua suhteid. Filmis "Depech Mode: Spirits in the Forest" põimitakse Berliini kuulsal Waldbühnel filmitud turnee viimaste ülesastumiste muusikaelamused kokku intiimsete dokumentaalkaadritega fännide kodulinnadest erinevates maailma paikades. | Välja müüdud Depeche Mode'i kontserdifilm sai lisalinastuse | https://menu.err.ee/1005368/valja-muudud-depeche-mode-i-kontserdifilm-sai-lisalinastuse | Tallinnas Coca-Cola Plazas linastuv Depeche Mode'i kontserdifilm müüdi läbi, kuid fännide rõõmuks lisas kino järgmisesse nädalasse lisaetenduse. |
Ratas ei osanud nimetada aega, millal ta raporti sisust lähtuva otsuse langetab.
"Ma soovin tõesti selle aruandega tutvuda. Riigisekretär on öelnud, et see on umbes 20 lehekülge pikk. Selle aja ma kindlasti võtan," lausus Ratas.
"Mulle on seda esialgset versiooni tutvustatud täna hommikul riigisekretäri poolt," sõnas peaminister.
"Loen läbi ja siis need otsused tuleb langetada. Ma pean pärast seda konsultatsioone valitsuses ja koalitsioonis sees ja siis tuleb teha need otsused," lisas Ratas veel.
Siseminister Mart Helme ütles, et on Peterkopiga rääkinud. "Ta on kinnitanud, et see on väga tasakaalustatud. Ta on püüdnud vältida mistahes poole seisukohtade rõhutamist või nende kuidagi ebaproportsionaalset esiele toomist," lausus Helme.
"Mul ei ole mingit põhjust kahelda, et see on tasakaalustatud dokumentidel põhinev raport. Kui see täna avalikustatakse, siis saab see avalikuks ka minule, meie erakonna liikmetele ja ka maaeluministrile," lisas Helme.
Helme märkis, et ei soovi enne raporti avalikustamist Taimar Peterkopiga kohtuda, sest seda võidakse valesti mõista.
"Ma ei tea, mis seal on. Loen seda siis, kui see avalikustatakse," ütles ta veel.
Pressikonverentsil esitatud küsimusele, kas EKRE on valmis ka plaaniks B, juhul kui raporti järgi peaks Järvik oma ametist lahkuma, vastas siseminister tsiteerides Vladimir Leninit. "Kes töötab plaanita, see töötab halvasti," ütles Helme. "Meil on loomulikult mõeldud mitmete variantide peale. /.../ Meie andmetel me ei näe seal nii suuri probleeme, kui siin meie erapooletu ja propaganda suunitlustest vaba meedia on presenteerinud. Nii, et ootame ära, ma ei rutta sündmustest ette," täpsustas Helme.
Kui aga siiski raport peaks Järviku töös probleeme tuvastama tuleb Helme sõnul koalitsiooni partneritega asja arutada. "Ma arvan, et sellisel juhul koalitsioonipartnerid kohtuvad ja arutavad koos raporti sisu ja järeldusi," ütles Helme.
Riigisekretär Taimar Peterkop moodustas eelmisel nädalal peaminister Jüri Ratase ülesandel komisjoni, mis peab kümne päeva jooksul esitama järeldused maaeluministeeriumi haldusala kohta tekkinud küsimustes.
Peterkopi otsusel kuuluvad komisjoni riigikontrolli esindaja Airi Mikli, õiguskantsleri kantselei esindaja Marje Kask ja riigikantselei õigusloome osakonna juhataja Margus Matt. | Ratas: mulle on Peterkopi raporti esialgset versiooni tutvustatud | https://www.err.ee/1005358/ratas-mulle-on-peterkopi-raporti-esialgset-versiooni-tutvustatud | Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et on tutvunud maaeluminister Mart Järviku tegevuse uurimiseks loodud komisjoni raporti esialgse versiooniga, ent otsuse langetamiseks soovib ta neljapäeval valmiva raporti lõppversiooni läbi lugeda. |
Vueltal kaks etappi võitnud ja 2013. aasta Tour de France'il üheksandaks tulnud Navarro tänavu märkimisväärse tulemuseni ei jõudnud. Suuresti oli see tingitud asjaolust, et Navarro kukkus Giro d'Italia 4. etapil raskelt ja ta pidi aasta esimese suurtuuri pooleli jätma. Taastumiseks kulus kuus nädalat, vahendab Marathon100.com.
"Olen jälle terve ja valmis võistlema," kinnitas 36-aastane Navarro. "Olen mägironijana abistanud selliseid rattureid nagu Alberto Contador, Lance Armstrong, Andreas Klöden ja Roberto Heras. Nüüd saan pakkuda oma abi Dan Martinile ja Ben Hermansile. Olen alates maikuust elanud teadmatuses. Olen väga rõõmus, et mul õnnestub ICA-s jätkata."
24-aastane Biermans on tulnud kahel korral U-23 Pariis-Roubaix'l teiseks, profivõite tal veel ei ole. | Israel Cycling Academy palkas Touril esikümnesse jõudnud hispaanlase | https://sport.err.ee/1005356/israel-cycling-academy-palkas-touril-esikumnesse-joudnud-hispaanlase | Mihkel Räime ja Norman Vahtra koduklubi Israel Cycling Academy palkas kaks uut ratturit: Hispaania mägironija Dani Navarro ja mitmekülgse belglase Jenthe Biermansi. Mõlemad mehed teenisid leiba Katjuša-Alpecinis, mille koha võtab ICA World Touris üle. |
Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsuse edasised sammud selles küsimuses selguvad lähemate kuude jooksul. Peaministri sõnul ei ole tema isiklikult valmis ütlema, kumma suuna Eesti peaks võtma.
"Kui me oma tänast positsiooni muudame, siis enne peame üheksa, kui mitte öelda kümme korda mõõtma ja siis otsuse tegema. Mina ei ole preagu valmis põhimõtteliselt ütlema, kumba suunda liikuda," sõnas Ratas.
Siseminister Mart Helme (EKRE) lisas, et tegemist on keerulise ja emotsionaalse küsimusega, milles on juriidilised, sisepoliitilised ja välispoliitilised dimensioonid. Kui tahta jõuda mingite uute füüsiliste tõenditeni, pole Helme sõnul mõtet uuesti olemasolevat kirjalikku materjali läbi vaadata, vaid siis tuleks laev üles tõsta.
"Aga see ei ole niisama asi, et paneme koos Reinsaluga skafandrid selga. See on väga kallis ja Eesti Vabariigil pole ka sellist tehnoloogiat," sõnas Helme. Ta lisas, et kuna teema puuudtab ka teiste riikide kodanikke, siis on vaja konsensust ka nende riikide valitsustega, mis on kindlasti väga aeganõudev protsess.
Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) märkis, et unustada ei tohi, et Estonial hukkunute omaste puhul lahknevad arvamused - kui üks pool soovib täiendavat uurimist, siis teine pool on hauarahu poolt.
"See on asja emotsionaalne pool, aga on ka välis- ja sisepoliitiline pool. Meil on kolmepoiolne siduv leping Soome ja Rootsi riigiga. Meil peavad olema selgunud täiendavad asjaolud, mis õigustaks menetluse alustamist. Kui neid pole, siis uudishimust kogu seda teemat uuesti avada pole õige," nentis Aeg.
Tallinna halduskohus tegi oktoobrikuus otsuse Estonial hukkunud ohvrite lähedaste kaebuses, kus paluti Eesti riigil algatada laeva huku osas uus uurimine. Kuivõrd taotlusele nõuetekohaselt ei vastatud, andis kohus valitsusele 60 päeva aega, et taotlus läbi arutada ning võtta uue uurimise algatamise suhtes seisukoht.
Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja Estonia huku üle elanud reisijad esitasid 2016. aasta oktoobris peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.
Kohtumenetluses selgus, et ainus tagasiside, mille kaebajad sellele pöördumisele said, oli kaks aastat hiljem ehk 2018. aasta novembris laekunud kiri justiitsministeeriumist. Kirjas teatati, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on vabariigi valitsuse, mitte ministeeriumi pädevuses ning ministeerium ei pea põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole. | Valitsus hakkab arutama Estonia huku täiendava uurimise võimalust | https://www.err.ee/1005335/valitsus-hakkab-arutama-estonia-huku-taiendava-uurimise-voimalust | Valitsus arutas neljapäevasel istungil justiitsminister Raivo Aegi ettepanekul Tallinna halduskohtu otsust parvlaev Estonia reisijate ja ohvrite lähedaste taotluse asjas ning otsustas, et ei kaeba kohtuotsust edasi, mis tähendab, et valitsus võtab lähedaste taotluse arutlusele ning peab kujundama seisukoha ka laevahuku uurimise asjus. |
Rootsi ja Suurbritannia ühistööna valminud dokumentaal "Agulilinnukesed" on ülitugev debüüt kahelt režissöörilt. Võib öelda, et neil on vedanud, sest nad on leidnud atraktiivse ja fotogeenilise karakteri, noore naise Gemma, kellele lugu üles ehitada, see, mis ta sõpruskonnaga juhtub, on samuti harukordne ja ühtlasi traagiline. See tõestab taas, et elu on suurem kui film ja Ellen Fiskel, Ellinor Hallinil on õnnestunud olla lihtsalt õigel ajal, õiges kohas. On raske usukuda, et tegu on dokumentaalfilmiga, sest see, mida algajatel režissööridel on õnnestunud filmi jäädvustada, teeb silmad ette nii mõnelegi mängufilmide väljamõtlejale. Elu on ise kirjutanud sellele filmile stsenaariumi.
"Agulilinnukesed" viib väiksesse Šotimaa linnakesse, millel on kunagi olnud tööstuslinna kuulsus. Margaret Thatcheri raudne rusikas viis tootmise linnast välja ja endised uhked tehasehooned vajusid pauguga kokku. Inimesed elavad seal aga ikka edasi, ehkki tööd pole, nii pole ka noortel mingit tahtmist millestki unistada, ainukeseks meelelahutuseks on tolknemine pargis või ostukeskuste lähedal, kaklemine, alkohol ja narkootikumid. Tundub tuttav ja valus. Nagu ütleb ka filmi peategelane Gemma – sa kas satud vanglasse või saad lapse. Gemma on samuti pärit lõhkisest perekonnast ja teda kasvatab vanaisa, kes annab talle ka poksitrenni.
Oma sõprade hulgast on Gemma ka kõige hakkajam, distsiplineeritum ja arukam. Fiskel ja Hallinil on õnnestunud pääseda Gemmale väga lähedale, ta saab kangelaseks, kes kannab lootust üldise lootusetuse õhkkonnas. Gemma ei ole sealjuures päästja, tema kangelaslikkus avaldub selles, et ta suudab ise end aidata, andes eeskuju kõigile neile, kes samasuguste probleemidega silmitsi.
Film linastub veel järgmisel teisipäeval, kell 14.15 Coca Cola Plazas. | Tõnu Karjatse PÖFFi-komm: eredamad linnukesed agulist | https://kultuur.err.ee/1005347/tonu-karjatse-poffi-komm-eredamad-linnukesed-agulist | Eredamaid elamusi on tänavusel PÖFF-il toonud seni kaasa kaks filmi – Iraani lavastaja Saeed Roustayi "Ainult 6,5" ja Ellen Fiske ning Ellinor Hallini "Agulilinnukesed". |
Veerandfinaalis oli Saaremaa kahel korral parem esiliigaklubist Tallinna Ülikoolist, Selver alistas samuti esiliigasse kuuluva Eesti Maaülikooli meeskonna.
Poolfinaali kordusmäng peetakse 27. novembril kell 19 Audentese spordihoones. Võitjaks osutub kaks võitu saanud võistkond või juhul kui mõlemal võistkonnal on üks võit ja üks kaotus, siis mängu eest antavate suurema punktide arvuga võistkond. Mängu eest antavate punktide võrdsuse korral mängitakse kuldne geim.
Balti liiga viimases omavahelises kohtumises jäi oktoobri keskel 3:2 peale Saaremaa.
Saaremaa meeskonna peatreener Urmas Tali rääkis karikavõistluste avamängu eel, et sellest ajast on mõlema meeskonna mäng palju muutunud. "Mõlemad meeskonnad on vahepeal paremaks muutunud ja usun, et saab näha võitluslikku võrkpalli. Meie eesmärk on edasi pääseda, kuidas, pole oluline. Et tegu on poolfinaaliga ja mängus on finaalikoht, on teravust ja ärevust rohkem," kommenteeris Tali. "Kui Selveri ründajatel Karli Allikul, Oliver Oraval ja Matej Šmidlil on hea päev, on nad väga ohtlikud," lisas juhendaja.
Teises poolfinaalis kohtuvad Pärnu Võrkpalliklubist kahel korral jagu saanud Tartu Bigbank ja TalTech, kes alistas kahel korral esiliigaklubi EstNor/Kiili.
Karikavõistluste finaal toimub nii naistele kui meestele 29. detsembril Saku Suurhallis. | Saaremaa ja Selver avavad võrkpalli karikavõistluste poolfinaalid | https://sport.err.ee/1005349/saaremaa-ja-selver-avavad-vorkpalli-karikavoistluste-poolfinaalid | Neljapäeval kell 19 peetakse Aadu Luukase nime kandvate võrkpalli karikavõistlustel esimene poolfinaalmäng, kui Kuressaares kohtuvad tiitlikaitsja Saaremaa Võrkpalliklubi ja Tallinna Selver. |
Mereväe ülem viitseadmiral Ihor Vorontšenko märkis, et halva seisu tõttu tuli kolme laeva - suurtükipaate Berdjansk ja Nikopol ning puksiirlaeva Janõ Kapu - vedada teiste laevade järel ning seda tuleb teha aeglaselt, vahendasid Unian, Raadio Vaba Euroopa ja Reuters.
"Nad ei saa iseseisvalt liikuda. Venelased rüüstasid neid - võtsid isegi lambid, pistikupesad ja tualettpotid. Me näitame kogu maailmale, milline Vene barbaarsus neist üle on käinud," rääkis Vorontšenko.
Laevad jõudsid Mõkolajivi oblastis asuvasse Otšakivi sadamasse 20. novembril. Ukraina meedia teatel on laevadel märke sellest, et detailid, mida pole õnnestunud lahti monteerida, on sageli lihtsalt ära lõhutud.
Venemaa hõivas kolm Ukraina laeva 2018. aasta 25. novembril Kertši väinas. Ukraina ja lääneriigid on intsidenti nimetanud rahvusvahelise õiguse rängaks rikkumiseks, Venemaa omakorda käsitles juhtumit kui ebaseadusliku piiriületuse katset.
Ukraina oli pikemat aega avaldanud soovi, et Venemaa peaks enne järgmisel kuul toimuvat Normandia neliku tippkohtumist tegema hea tahte avalduse ja laevad Kiievile tagasi andma.
Laevade meeskonnad vabanesid Venemaa vanglast septembri alguses toimunud ulatusliku vangidevahetuse käigus. | Venemaa poolt Ukrainale tagasi antud laevadest on kadunud isegi WC-potid | https://www.err.ee/1005345/venemaa-poolt-ukrainale-tagasi-antud-laevadest-on-kadunud-isegi-wc-potid | Ukraina merevägi teatas, et kolm Venemaa poolt Kertši väinas hõivatud laeva, mille Moskva selle nädala alguses Ukrainale tagasi andis, on väga halvas seisus. Laevade olukord tuleneb sellest, et Venemaa kontrolli all olles on laevade küljest lahti monteeritud praktiliselt kõik, mida võtta andis, muuhulgas ka tualettpotid. |
Eestlased on vaja uuesti ühendada kokkuhoidvaks ning üksteisest hoolivaks väikerahvaks ning see võiks olla võimalik läbi loodust ning pärimuskultuuri austava maherahvusluse.
Väike rahvas geograafiliselt üha magusamaks muutuval maalapil ei saa endale lubada killustumist. Keskkonnakollapsi künnisel on rahvusvahelised poliitilised jõujooned murettekitavalt ärevad, mida võimendavad kliimamuutustest tulenevad globaalsed probleemid.
Kuidas me saame ületada meile rahvusvahelise infosõja käigus imporditud tülid?
Mul on selleks ettepanek. Olles sattunud Elurikkuse Erakonna loomise ja käivitamise juurde ning seeläbi mõelnud Eesti, keskkonna ja planeedi säilitamise võimalikkuse üle väga palju, rohkem kui eales varem, ja kaalunud süsteemselt, kuidas leida see nipp, mille abil saaks lahendada väga paljud asjad korraga, olen enda meelest leidnud lahenduse.
Võtame rahvuslikkuse tagasi
Meil, eestlastel, on vaja taasleida ühtsus, ületada poliitiline killustumine ning seista taas ühe tervikliku rahvana nagu vanasti Balti keti, IME ja fosforiidisõja ajal. Meil on vaja taasluua positiivne rahvuslik identiteet, mille ümber saab koonduda selleks, et koos edasi minna – sõbralikult ning kaaslasi järele aidates, hoides inimesi ning meid toetavat elukeskkonda.
Meil on vaja päästa loodus laastamisest ning tõsta au sisse pärimuskultuur, tõkestada hiite raiumist ja suunata tähelepanu looduse taastamisele.
Inimesed tahavad ennast määratleda rahvusliku identiteedi järgi. Kui seda soovi alla suruda, muutub see pahatahtlikkuseks. Sünnist saati sisse kasvatatud, läbi okupatsiooniaegade salaja alles hoitud ning läbi elu tähtsustatud identiteeti ei saa maha vaikida.
Küll aga me peaksime märkama, et "rahvuslikkus", mille järgi inimestel nõudlus on, on praegusel ajal üsnagi tühi määratlus ning järelikult on võimalik seda täita positiivse sisuga.
Selleks pakungi välja ökoloogilise rahvusluse ehk maherahvusluse. Rahvuseks olemine tuleb siduda selle maa looduskeskkonna hoidmise ja kaitsmisega, millel antud rahvas elab.
Meie rahvuskultuuri juured on meie kodus, meie maastikes, meie pärimustes. Meie ülesandeks rahvana on oma maa kaitse ning rahva sekka on oodatud kõik need, kes selle maa ning kultuuri kaitses soovivad osaleda. Niimoodi loome kaasava, positiivse, keskkonda hoidva rahvusluse. Eesmärgistatud rahvusluse.
Räägime eestlaseks olemisele taas sisu sisse
Pakume endid eeskätt rahvuse järgi identifitseerijatele võimaluse valida heasoovlik rahvustunne. Räägime eestlaseks olemiseks oma maa eluressursside ja looduslike pühapaikade hoidmise ning oma ammuste juurte tunnetamise.
Taasloome keskkonnaga kokkuhoidva rahvuslikkuse, mis ei lubaks loodust laastada, mis ei seaks majandust keskkonnahoiust kõrgemale ega peaks harvesterilaenu hiiepuust olulisemaks.
Selgitame, et rahvuse säilimise jaoks on olulisem hoida ning taastada meie maa ökosüsteeme kui otsida võimalusi inimesi omadeks ja võõrasteks jagada. Kõik, kes on looduse hoidmise eest väljas, on omad. Vaid looduse poolt toetatuna on võimalik eestlastel rahvusena säilida.
Millised on maherahvusluse põhimõtted?
Eestlaseks olemine tähendab meie rahvuskultuuri ning meie elukeskkonna säilimise eest vastutamist. Vastutamine tähendab kaitsmist, kaitsmine eeldab hoolimist. Et kaitsta ja vastutada, peab olema tark nii analüütilise teaduse kui emotsionaalse intelligentsuse mõttes.
Tegelik kriis, mis ohustab meie ühiskonda, on hoolivuskriis. Hoolimatuse tunnetamine nõrgemate ühiskonnakihtide poolt on võimaldanud populistidel võimendada ühiskonna lõhestumist endale valijaskonna kindlustamise eesmärgil.
"Mahe" on hea sõna, mis sisaldab nii ökoloogilist vaadet keskkonnale, mahepõllumajanduse ja mahekultuuri eelistamist kui ka pehmeid väärtuseid. "Mahe" tähendab hoolimist. "Mahe" tähendab ka mahemajanduse eelistamist intensiivtootmisele, seda ka suhtumises inimestesse - "mahe" on kogu- ja perekondlik.
"Maherahvuslik Eesti võiks olla tark ning paindlik oma inimeste eest seista suutev ökoriik."
Kõigiga arvestav, kõiki toetav. "Mahe" tähendab, et inimesed ei ole tööjõuressurss, vaid kogukonnaliikmed, et loodusvarad ei ole majandusressurss vaid meie elukeskkond, mille tervena hoidmine on iga ettevõtmise aluseks. Maherahvuslik Eesti võiks olla tark ning paindlik oma inimeste eest seista suutev ökoriik.
Maherahvuslaseks ehk ökoloogilist rahvuskultuuri kandvaks eestlaseks ei saa geenitesti põhjal, oluline on siinse maa, rahva ning kultuuri hoidmine. Eestluse erinäolisuse hoidmiseks on vaja toetada, sünteesida ning arendada meie kultuuri juurtest kasvavat omakultuuri kõigis kultuuri valdades ja kihtides.
Oluline on kokkuhoidmine loodusega, meie ürgsete juurtega, meie võimaliku tulevikuga – keskkonnakriisi künnisel on äärmiselt oluline mõelda iga tegevuse puhul, et ega selle mõjul jää meie laste tulevik tulemata.
Uus maherahvuslik ärkamisaeg võiks olla lahenduseks paljudele praegustele ja tulevastele kriisidele.
Miks ma arvan, et killustumise ületamiseks on maherahvuslus parim viis?
Seda, miks populistlikud rahvuskonservatiivid on ületanud populaarsuskünnise, on põhjendatud ühel ja teisel moel, kõige paremini võtab sotsiaalsed põhjused kokku Aet Annist.
Küll on vaetud vaesuslõksu jäänute kibestumist ja hariduslõhe poolt loodud maailma kiirest muutumisest arusaamisest kõrvalejäämist, aga minu meelest on kõige olulisemast põhjusest liiga vähe räägitud. Nagu enamik teisi nurjatuid probleeme, on seegi küsimus seotud identiteediga.
Eestlaste seas on nõudlus rahvusluse järele. Okupatsiooniaegne taak, pürgimine vabaks Eestiks, eestlaste maaks, IME ja taasiseseisvumise protsess on vähemalt keskealiste ja vanemate eestlaste identiteedis väga sügaval sees. Vaid selle tõttu on väga paljud inimesed EKRE poolt, just selle pärast andestatakse neile palju, et nad liigitavad endid rahvuskonservatiivideks nimetades avalikult rahvuslikuks. Ja seda hoolimata kristlikust foonist.
Meie inimeste identiteet on tugevalt rahvuslik (nagu ka mujal okupatsioonijärgses Ida-Euroopas, kus samuti populistid seda fenomeni oskuslikult ära kasutavad). Paraku on sõna "rahvuslik" esindamise endale kinnistanud kristlik-konservatiivne populism. Ja pealegi väga kavalalt.
Nad on loonud alternatiivse inforuumi ja suutnud väga paljusid inimesi veenda, et see kõverpeegel ongi päris elu. Ja selles kõverpeeglis on nemad ainsad, kes rahvusriigi säilimise eest hoolitsevad, nende poliitilised vastased on meid aga "euroopale müünud" ning seega Eesti rahvale ohuks.
See, et rahvustunne on üks väheseid identiteedi komponente nende inimeste elus, kes on pidanud nägema väga erinevaid aegu ning väärtusi ja kellel on täielik õigus segaduses olla, on paraku tõsiasi, millega meil lihtsalt tuleb arvestada.
Filosoofilised arutlused, et rahvuslikkus kui rassismi kasvulava ei sobi tänapäeva ühiskonda ja et rahvuslikust enesemääratlusest peaks üldse välja kasvama, on küll intellektuaalide kohvilauas väga huvitavad, aga reaalses elus tekitavad niimoodi arvajate ja ennast ihu ning hingega eestlasena määratlevate inimeste vahele ületamatu kuristiku.
Ka sõna "konservatiivne" tundub paljude inimeste jaoks rahustav. See sõna nagu lubaks, et mingeid radikaalseid muutusi ei tehta, või kui, siis mingit tüüpi kujuteldava paremuse suunas, mis minevikus on edu taganud. Või vähemalt, et muutused ei toimu üha kiirenevas tempos, nagu viimasel paarikümnel aastal on juhtunud, nii et isegi sõnad ei tähenda enam kõigi jaoks samu asju.
Termin "konservatiivne" meeldib eestlastele ka selle pärast, et paljude jaoks oli Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine minevikku pöördumise missioon, mitte uue kaasaegse Eesti loomine.
Kahjuks soovisid paljud eestlased rännata tagasi ajalukku, mitte muuta Eestit kaasaegseks Põhjamaaks. Kusjuures ajas tagasi rännata ei soovitud mitte reaalsesse ajalukku, kus valitses meie praeguste nõudmistega võrreldes vaesus ja viletsus, vaid kujuteldavasse igatsusminevikku, kus kõigil oli hea ja tore ja iga mats oli mõisnik.
Praegused rahvuskonservatiivid esindavad tagasiihalejaid, neid, kes ei soovi kohaneda muutuva maailmaga ning nõuavad tagasi "esimest Eestit". Rahvuslikku Eestit. Ja neile pakutaksegi sajandivanust kristliku kallakuga rahvuslikkust, juurtetut, sakslastelt laenatut, võõrandunut, sellist rahvuslust, mis on kaotanud ühise hingamise loodusega.
Aga selline rahvustunne jääb poolikuks ning soodustabki rassismi - rahvuskuuluvuse kitsendamist puhtalt geneetikale ning paljunemisele. Kuigi rahvuskultuur ja ühtekuuluvustunne oma kodumaaga on midagi palju suuremat ning avatumat.
Ma siiski arvan, et enamik inimesi, kes otsivad tuge sõnast "konservatiivne", defineerivad seda sõna teisiti kui populistlikud rahvuskonservatiivid. Sellest sõnast loodetakse alalhoidlikkust, maaelu toetamist, elukeskkonna hoidmist, oodatakse, et niimoodi on võimalik jõuda tulevikku, kus maa ja rahvas on kaitstud.
Eeldatakse, et just konservatiivsus päästab neoliberaalsest rahakummardamisest, hoolimatusest vaesemate rahvakihtide suhtes, olematust regionaalpoliitikast ning enesekolonisatsioonist - looduse laastamisest nappide sentide eest - ja paraku ollakse sunnitud tunnistama oma naiivsust.
Valimiste aegu olin ma imestunud, et paljud looduse poolt rääkijad pooldasid EKRE-t ning olid seejuures siiralt veendunud, et rahvuslik ja konservatiivne kokku tähendabki looduse hoidmist ning mikitalikku ilmapilti.
"Kristlik-konservatiivse vaate jaoks jääb metsarahvas alati Nukiks, kellel tuleb sarved maha viilida."
Nad lootsid näha ökoloogilist rahvuslust ning projitseerisid oma eeldused-lootused rahvuskonservatiivsele erakonnale. Ent kristlik-konservatiivse vaate jaoks jääb metsarahvas alati Nukiks, kellel tuleb sarved maha viilida, kellele peab valge pluusi selga toppima ja korraliku käitumise (hierarhilise allumise) palveraamatu pihku toppima. Ja kelle tantsuplatsid tuleb välja juurida, et paganlik vaade ainujumala ning tema maapealsete esindajate austamist ei segaks.
Inimesed otsivad tegelikku rahvuslust, kooskõla-rahvuslust ja leiavad seda Valdur Mikita raamatutest, Hasso Krulli esseedest, ööülikoolist, Raadio Jaik loengutest ja mujalt. Mikita populaarsus on üks indikaatoreist, et loodusrahvas siiski otsib oma kooskõlatunnetust. Ökoloogiline rahvuskultuur on olemas, aga ühise voona esile tõstmata ning rahvustunnetuse olemusena adresseerimata.
Pakkugem inimestele seda, mida nad tegelikult vajavad
Eestlased on unikaalses positsioonis. Me oleme kasvanud koloniseeritud põlisrahvast oma riigiga kultuurrahvaks. Seejuures on meil alles põlisrahvale omane oma maaga kokkukuulumise tunnetus, mida on väga oluline alles hoida.
Meil on ikka veel olemas ürgsed juured. Üle maailma püüavad põlisrahvad oma kodupaiga loodust kaitsta ning päästa koloniaalkapitalistlike allutajate eest. Me oleme eestlastena skisofreenilises positsioonis, rüüstame ise oma maad ning oleme samal ajal põlisrahvas, kes soovib maad kaitsta. Võtame endid kokku! Me suudame paremini. Me suudame oma maad ja rahvustunnetust eneste eest kaitsta!
Maherahvusluse kaudu on võimalik suunata rahvuslik identiteet päriselt tuleviku tagamist panustama - päästes laastamisest meie elukeskkonna saavad siin edaspidigi elada meie lapsed ja lapselapsed ning rahvuskultuuri arendamist geneetikast olulisemaks pidades saame luua eestlaste erinäolist loomingut, mis meid seob nüüd ja edaspidigi.
Meil on vaja arendada ökoloogilist rahvuslikkust, mida praegu ühiskonnal pakkuda ei ole. Liikumisena, vooluna, uhkusena. Vaid niimoodi me saame jälle kokku liita infosõjas lõhestatud rahva ning suunata tähelepanu looduse hoidmisele. Vaid niimoodi suudame tagada meile tuleviku. | Piret Räni: vajame maherahvuslikku ärkamisaega | https://www.err.ee/1005343/piret-rani-vajame-maherahvuslikku-arkamisaega | Piret Räni mõtisklus ökoloogilisest rahvuskultuurist ehk maherahvuslusest kui võimalusest ületada eesti rahva lõhestumine. |
Eesti alistas 6:3 Bulgaaria, saades nelja kaotuse kõrvale teise võidu.
Eesti meeskond läheb neljapäeval alagrupi viimases mängus vastamisi Soomega. Praegu on Eesti A-alagrupis viiendal kohal.
Eesti meeskonnas mängivad kapten Harri Lill, abikapten Karl Kukner, Tanel Toomväli ja Andres Jakobson. Meeskonna treener on Kristian Lindström (Rootsi). | Kurlingumeeskond sai EM-il teise võidu | https://sport.err.ee/1005340/kurlingumeeskond-sai-em-il-teise-voidu | Rootsis Helsingborgis jätkuvatel kurlingu Euroopa meistrivõistlustel oli kolmapäeva õhtul võidukas ka B-divisjonis mängiv Eesti meeskond. |
Ravimiamet laitis maha kõik Eesti Apteekrite Ühenduse (EAÜ) ettepanekud apteegireformi muutmiseks, leides, et need kõik on hulgimüüjate ja apteegikettide positsioone veelgi tugevdavad ega ole tehtud rahvatervise huvides. Benu apteegiketti omava ravimite hulgimüügiga tegeleva Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitch ja apteekrite ühenduse juht Timo Danilov asusid seepeale vasturünnakule ja leidsid, et ravimiamet tõlgendab olukorda valesti ning rahvale on nende ettepanekud just apteegiteenust paremini tagavad.
Proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas nimetab Tamro Balticsi ja EAÜ juhtide reaktsioone valulisteks ning peab vajalikuks nende seisukohtade asetamist konteksti, milleks on arusaam, et apteegireformi jõustumiseni on jäänud vaid loetud kuud, mis nende äri senisel kujul lõpetavad.
"Esiteks on hulgimüüjatele kuuluvatel suurtel apteegikettidel juba 4,5 aastat teada, et alates 1. aprillist 2020 lahutatakse Eestis ravimite jae- ja hulgimüük. See on olnud väga pikk aeg oma ärimudeli ümberkujundamiseks, mida paraku pole tehtud. Nüüdseks on ka hulgimüüjad endale tunnistanud apteegireformiga saabuvaid muudatusi," ütleb Alamaa-Aas.
Tema kinnitusel on proviisorite koda juba alates juulikuust juhtinud suurte apteegikettide omanike tähelepanu reformi lõppemisele ja vajadusele alustada läbirääkimisi apteekide tulevikku silmas pidades.
"Eestis tegutseb apteegireformi tulemusel juba praegu üle 200 proviisorosalusega apteegi ja nende arv saab üksnes kasvada, kui suured apteegiketid teevad avalikuks plaanid endale kuuluvate apteekidega," usub Alamaa-Aas.
Väitele, et ravimite kättesaadavus reformi järel halveneb, ei saa tema sõnul väita juba apteegikettide endi tulevikuplaanide tõttu, viidates, et Benu isegi on lubanud oma majandusaasta aruandes jätkata apteegireformi järel frantsiisiettevõttena.
"Kuuldavasti on ka teistel suurematel kettidel plaanid olemas. Seega rääkida ravimite kättesaadavuse vähenemisest ja apteekide mass-sulgemisest on tugev ja suur liialdus. Iseküsimus on, milline on Eesti jaoks üldse optimaalne apteegivõrk. Näiteks Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raali hinnangul on see 300-350 apteeki, sarnaselt on olukorda hinnanud ka sotsiaalminister," viitab Alamaa-Aas. "See tähendab, et igast ketiapteegi üld- või haruapteegist ei pruugi saada proviisoriapteeki. See võimaldaks ka igasse apteeki leida parima personali, praegu valitseb Eestis ikkagi apteekripõud."
Leon Jankelevitshi etteheitele, et proviisoriapteegid on majanduslikult jätkusuutmatud, vastab Alamaa-Aas Benu Apteek OÜ majandustulemuste esiletoomisega: 2017. aasta majandusaasta aruande järgi oli ettevõte 45,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures 26 000 euro suuruses kahjumis, 2018. aasta majandusaastal aga 48,1 miljoni euro suuruse müügitulu juures 94 000 euro suuruses kasumis. Niimoodi majandati 79 apteeki üle Eesti.
"Üle 200 proviisorosalusega apteegi omanikul on pikaajaline kogemus apteekide pidamisega ja nad on saanud hakkama – paljud toodud näitest tunduvalt paremini," ütleb Alamaa-Aas. "Neist 200 kogemusega proviisorist on paljud valmis reformi käigus võtma mõne apteegi täiendavalt pidada, samuti on huvilisi apteegitute proviisorite seas. Kahjuks on ravimite hulgimüüjate lobi tulemusel koalitsioon taas arutelu avanud, samuti on apteegiketid pannud pausile apteekide tuleviku arutamise proviisoritega."
Lisaks heidab Alamaa-Aas apteegikettidele ette mõistmatust, keda nad teenindavad.
"Olen korduvalt ebaõnnestunud püüdnud seletada apteegiketi ärijuhile, et apteegis käib patsient, mitte klient. Ja et apteek on osa tervishoiusüsteemist, mitte pole tegemist suvalise kaubaletiga. Ma annan muidugi selgelt aru, et meie arusaamad proviisorite rollist ongi erinevad. Keti soov ja eesmärk on ikkagi monopolilähedase seisu hoidmine, ja see pole kindlasti patsiendi huvides. Praegune närvilisus tähendab ilmselt, et ketiapteegid on saanud aru, et nad on apteegimüügiga hiljaks jäämas," leiab Alamaa-Aas. | Proviisorite koda: hulgimüüjad hakkavad apteegimüügiga hiljaks jääma | https://www.err.ee/1005307/proviisorite-koda-hulgimuujad-hakkavad-apteegimuugiga-hiljaks-jaama | Proviisorite koja hinnangul näitavad ravimite hulgimüüja Tamro ja apteegikette ühendava EAÜ valulised reaktsioonid ravimiameti taunivale hinnangule apteegireformi liberaliseerimissoovile, et hulgimüüjaid on tabanud paanika, kuna ketiapteekide väärtus kahaneb reformi tähtpäeva lähenedes päev-päevalt. |
Avalduse kohaselt sai veel 30 sõdurit vigastada.
ISIS-e teadaanne ei maini hukkunud ega vigastatud džihadistide arvu. Mali armee teatel tapeti lahingutes Tabankortis Gaos 17 äärmuslast.
Mali ja Niger viisid läbi ühisoperatsiooni oma piiril äärmuslaste tabamiseks. Nigeri sõdurid pidasid kinni umbes sada kahtlusalust.
Viimase kahe kuu jooksul on lahingutes ISIS-e ja Al-Qaedaga seotud võitlejate vastu hukkunud üle saja Mali sõduri.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres hoiatas eelmisel nädalal, et terroristlikud rühmitused on tugevdanud oma positsioone üle kogu Aafrika Saheli piirkonna, kus vägivald üha suureneb. | ISIS võttis vastutuse Malis toimunud rünnaku eest | https://www.err.ee/1005334/isis-vottis-vastutuse-malis-toimunud-runnaku-eest | Äärmusrühmitus ISIS võttis kolmapäeval omaks rünnaku Malis, milles varem sel nädalal hukkus 30 sõdurit. |
"Portaal luuakse 33 kuuga, selle 33 kuu eelarve on umbes kaks miljardit rubla," ütles Kravets Ufas projekti esitlusel.
Ta lisas, et 33 kuud saavad otsa 2022. aasta kevadel, kuid autorid kavatsevad tulla testversioonidega välja juba enne seda.
Projekti nimi on veel arutusel, kuid ollakse kindlad, et säilitatakse Bolšaja Rossiiskaja Entsiklopedia nimetuse järjepidevus, arvas Kravets.
"Meie portaal on arvestatud eelkõige õppuritele, õppejõududele, neile, kel on vaja midagi teada ja selges mahus," rõhutas ta.
Kõik portaali artiklid kirjutavad autorid, kes nõustuvad töötama Bolšaja Rossiiskaja Entsiklopedia tingimustel. Autorite ja retsensentide töö tasustatakse honorarifondist.
"Meil on autoriartiklid. Autor vastutab nende komplekssuse eest oma autoriteediga," rõhutas Kravets.
Ta lisas, et autori ja toimetuse ühisvastutus on üks paljusid erinevusi, mis ei luba võrrelda loodavat portaali Wikipediaga.
Portaali loomisega tegeleb 150 inimest, peagi on neid 270. | Venemaa käivitab 2022. aasta kevadel Wikipedia analoogi | https://www.err.ee/1005332/venemaa-kaivitab-2022-aasta-kevadel-wikipedia-analoogi | Vene entsüklopeedilise portaali loomine kavatsetakse lõpetada 33 kuuga, ütles Bolšaja Rossiiskaja Entsiklopedia vastutav toimetaja Sergei Kravets neljapäeval. |
"Praegu ja eelseisva nädala jooksul linn hakkab järk-järgult kõiki töid vastu võtma, kuid kindlasti pärast tee avamist jäävad üksikud asjad veel lahendada," ütles Svet ERR-ile. Ta lausus, et haljastuse rajamine jääb ilmselt kevadesse.
Svet rääkis tehtavatest töödest, et valgusfoorid tuleb õigeks ajaks seadistada, linnamööbel paika panna ja infotablood paika panna, samuti testitakse purskkaeve. "Sinna tuleb mitu purskkaevu, kuid praegu neid tööle ei panda, vaid seda tehakse kevadel."
Suuri murekohti Reidi teega Sveti sõnul hetkel ei ole. "Kui pärast avamist leitakse vigu või puudujääke, mis sellise suure objekti puhul on paratamatu, siis linnal on ehitaja poolt garantii. Kui midagi leitakse, siis ehitajal tuleb see omal kulul parandada."
Igal juhul on Sveti sõnul kindel, et tee saab avatud järgmise nädalal reedel, 29. novembril. | Reidi teel seadistatakse foore ja testitakse purskkaeve | https://www.err.ee/1005330/reidi-teel-seadistatakse-foore-ja-testitakse-purskkaeve | Viimased tööd Reidi teel enne avamist kulgevad plaanipäraselt, kinnitas Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet. |
Pentagoni pressiesindaja Jonathan Hoffman teatas, muuhulgas kaitseminister Mark Esperi varasematele sõnadele viidates, et väljaandes Chosun Ilbo esitatud väited ei vasta mingil moel tõele, vahendas Reuters.
Kaitseminister Esper teatas juba varem neljapäeval, et pole teadlik mingitest sellistest plaanidest.
"Minister Esper oli selle nädala jooksul Lõuna-Koreas, kus ta uuesti kinnitas meie kindlat pühendumist [Lõuna-Koreale] ja sealsetele inimestele. Sellised uudislood näitavad kui ohtlikud ja vastutustundetud on reportaažid, mis tuginevad ühele anonüümsele allikale. Me nõuame, et Chosun Ilbo koheselt oma loo tagasi võtaks," rääkis pressiesindaja Hoffman.
USA esindajad lahkusid sel nädalal kõnelustelt tõsta Lõuna-Korea rahalist panust tema pinnal paiknevate Ameerika sõdurite võõrustamisel ja süüdistasid Souli õiglase leppe tagasilükkamises.
USA president Donald Trump on nimelt korduvalt nõudnud, et Soul peaks Lõuna-koreas viibiva 28 500 USA sõduri eest rohkem maksma. Souli ametnike väitel tahab Washington oma liitlaselt järgmisel aastal viit miljardit dollarit ehk viis korda rohkem kui seni.
Esper ütles teisipäeval kommentaariks, et usub endiselt, et Lõuna-Korea "saab ja peaks" USA sõjalise kohaoleku kulude jagamisse rohkem panustada.
Küsimusele, kas ta on valmis USA vägede lahkumiseks, kui lepet ei sünni, keeldus Esper vastust andmast ja lisas, et läbirääkimiste eest vastutab USA välisministeerium.
"Ma olen kindel, et see on kindlates kätes," ütles hetkel Filipiinidel viibiv Esper läbirääkimiste kohta.
"Lõuna-Korea on rikas riik. Nad saavad ja võiks panustada rohkem. Ja sealt edasi jätan ma juba välisministeeriumile otsustada, kuidas detailid välja töötada," selgitas ta.
Lõuna-Korea pealäbirääkija Jeong Eun-bo ütles omakorda, et läbirääkimistel ei maininud USa esindajad kordagi võimalust, et riigis viibivate USA sõdurite arvu vähendatakse või et väed üldse välja viiakse.
Trump nõuab ka Jaapanilt suuremat panust
Väljaanne Foreign Policy kirjutab, et sarnane olukord on Washingtonil praegu ka Jaapaniga.
Trump soovib, et Tokyo maksaks umbes 50 000 USA sõduri kohalolu eest neli korda rohkem raha.
Uus hind esitati Jaapanile juba käesoleva aasta juulis, kinnitasid ametnikest allikad.
Lõuna-Korea suurendab koostööd Hiinaga
Daily Telegraph omakorda kirjutab, et USA ja Aasias asuvate liitlaste suhete murenemisest annab märku veel üks hiljutine areng.
Nimelt kirjutasid Hiina Rahvavabariigi kaitseminister Wei Fenghe ja Lõuna-Korea kaitseminister Jeong Kyeong-doo eelmise nädala pühapäeval alla leppele, mille kohaselt on kahel riigil plaanis arendada julgeolekusuhteid tagamaks regioonis stabiilsust.
Esmaspäeval kirjutas väljaanne The Korea Times oma juhtkirjas, et julgeolekualane liitlassuhe Lõuna-Korea ja USA vahel võib kokku kukkuda "Washingtoni jultunult mõõdutundetute nõudmiste tõttu". Ajaleht süüdistas president Trumpi selles, et viimane käsitleb liitlassuhet nagu "raha teenimiseks mõeldud kinnisvaratehingut".
Hiljutise arvamusküsitluse kohaselt on 96 protsenti Lõuna-Korea elanikest vastu sellele, et Soul hakkaks USA sõjalise kohaoleku eest rohkem maksma. | Pentagon: USA ei kaalu vägede Lõuna-Koreast välja viimist | https://www.err.ee/1005321/pentagon-usa-ei-kaalu-vagede-louna-koreast-valja-viimist | USA kaitseministeerium lükkas neljapäeval tagasi Lõuna-Korea meedias levima hakanud väited, mille kohaselt kaalub Washington oma vägede riigist välja viimist, kui Soul ei hakka USA sõdurite kohaolu eest Washingtonile rohkem maksma. |
Esimesed televiisorid ilmusid Tallinna kauplustesse müügile 23. juunil. Kõige esimese telepäeva tunnistajaks oli 238 teleriomanikku.
Esimene kaameraproov tehti 12. juulil, tehniline proov 17. juulil. Vaid mõned kuud varem oli kohale saabunud telekeskuse aparatuur.
Esimene ametlik proovisaade läks eetrisse 19. juulil ja see kestis 2 tundi 35 minutit. Saatepäev algas avamarsiga ning vaatajateni toodi lühike ülevaade Tallinna Telekeskuse valmimisest, "Nõukogude Eesti" ringvaade ja mängufilm "Andruse õnn". Avapäeval rääkis laulupeo ettevalmistustest Gustav Ernesaks ja koor laulis "Tuljakut".
Esimene televaataja kiri saabus 7. augustil, kus kirjasaatja V. Šatural soovis multifilme ja saadete arvu suurendamist.
Made Ots, Tallinna Televisioonistuudio. 1958 Autor/allikas: Anton Mutt
Esimene spordisaade läks eetrisse 7. augustil, esimene estraadisaade 13. augustil ja esimene majandussaade"Ratsionaliseerija tribüün" 3. septembril. Esimest kirjandussaadet"Uusi raamatuid" nägid vaatajad 29. oktoobril ja see tutvustas Aleksis Kivi teost "Seitse venda". Esimene noortesaade näitas 5. detsembril Tallinna Pedagoogilise Instituudi isetegevuslaste kontserti.
Esimene saatesari läks eetrisse 25. oktoobril ja kandis pealkirja "Televiisorite häälestamiseks", saadet juhtis Skone Pallo.
Esimene teleaasta sai meeleoluka punkti nääriõhtu programmiga, mis lõppes pärast uue aasta saabumist kell 01.12. Estraadikontserdil esinesid Eino Baskin, Jüri Järvet, naistrio jt. Lisaks olid kavas "Hõissa, näärid!" ja "Uue aasta vastuvõtt".
Esimene "Aktuaalne kaamera" läks eetrisse 1956. aasta 11. märtsil, pool aastat hiljem lisandus saatele nalja- ja satiirinurk, kus esimestena astusid üles Jüri Järvet ja Eino Baskin. Igapäevaselt hakkas "Aktuaalne kaamera" ilmuma 1958. aastal ja seda kümneminutiste saadetena.
Uudistesaade Aktuaalne kaamera, 4000. saade: diktorid Endel Sõerde, Ruth Peramets [Püss]. Autor/allikas: Arnold Moskalik
Esimesed olümpiamängud jõudsid vaatajateni 1956. aasta Melbourne'i olümpiamängudelt, kokku tehti 13 erisaadet. Esimene jalgpalliülekanne tehti 1957. aastal Kadrioru staadionilt, esimene motovõistluse ülekanne sama aasta mais Pirita-Kose ringrajalt.
Esimene saade liikuva saatejaamaga tehti 9. detsembril 1956. aastal - estraadiorkestri kontserdi ülekanne Tallinna Ohvitseride Majast (praegune Vene kultuurikeskus) kestis 2 tundi 29 minutit.
Esimene reklaam oli televisioonis 1957. aasta oktoobris, kokku kestis reklaamipaus kaks minutit.
Esimene seitsmepäevane telenädal kutsuti ellu 1961. aastal. | Heidame telepäeval pilgu ajalukku: Eesti televisiooni kõige-kõige esimesed hetked | https://menu.err.ee/1005322/heidame-telepaeval-pilgu-ajalukku-eesti-televisiooni-koige-koige-esimesed-hetked | 21. novembril tähistatakse rahvusvahelist televisioonipäeva. 65. hooaega sammuv Eesti Televisioon sai alguse aastal 1955. aastal, noppisime välja mõned kõige-kõige esimesed hetked kodumaisest teleloost. |
Mai keskpaigas seiskus 610 miljonit eurot maksnud Auvere jaam välise soojusvaheti rikke tõttu. Elektrijaama ehitanud General Electric lõpetas plaanitust rohkem aega võtnud garantiitööd möödunud nädalal, uuesti alustas jaam tööd selle nädala teisipäeva, 19. novembri õhtul.
Auvere jaama garantiiperiood on kaks aastat alates jaama vastu võtmisest. See periood saab läbi 2020. aasta augustis. Garantiitöid teinud ehitaja General Electricu trahv tuleneb töökindluse nõudest.
"Lepingus General Electricuga on kriteeriumiks elektrijaama töökindlus. See tähendab, et iga protsent, mis töökindlus kokkulepitud piirist allapoole jääb selle kaheaastase perioodi jooksul, on trahviga maksustatud," ütles ERR-ile Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.
Lutsu sõnul selgub töökindluse kokkuvõte garantiiperioodi lõpus, kuid Eesti Energia on pidanud General Electricuga läbirääkimisi, et teha vahearveldus. Mis summadest täpselt käib jutt, ei soovi energiaettevõte enne kokkulepete saavutamist rääkida.
Kui Eesti Energia oma kolmanda kvartali majandustulemusi esitles, siis ütles ettevõte välja, et Auvere jaama planeeritud toodang kolmandas kvartalis pidi olema 300 gigavatt-tundi, mis jäi elektrijaama plaanitust pikemaks veninud hooldustööde tõttu tootmata.
Kuna kolmandas kvartalis ei olnud elektrituru nõudlus kuigi suur, oleks Auvere töötamise korral teiste jaamade toodang ilmselt mõnevõrra vähenenud. Eesti Energiale oleks see olnud kasulikum, kuna marginaal on Auvere elektrijaamas parem. Auvere jaam on Eesti Energia kõige modernsem ja efektiivsem juhitav elektrijaam ehk kulu CO2-le on seal võrreldes teiste tootmisüksustega väiksem ja toodetud elektri omahind seetõttu madalam.
Lisaks kaasneb Auvere elektrijaamaga ettevõttele amortisatsiooni- ja interessikulu. Kolmandas kvartalis ulatusid need kulud Priit Lutsu sõnul kokku ligi 10 miljoni euroni.
General Electric on korra juba maksnud Eesti Energiale suure trahvi, kokku 106 miljonit eurot, kuna andis elektrijaama üle plaanitust hiljem. Trahvid katsid saamata jäänud tulu seoses sellega, et Auvere elektrijaam ei saanud õigeaegselt täisvõimsusel töötada.
300-megavatise võimsusega Auvere elektrijaam on Eesti suurim tööstusinvesteering, samuti on see nn viimane põlevkivielektrijaam. Aastas suudab see toota 2,2 teravatt-tundi elektrienergiat, mis katab üle 25 protsendi Eesti tarbimisest. Lisaks põlevkivile saab Auveres kasutada kuni 50 protsendi ulatuses biomassi ehk puiduhaket, 20 protsendi ulatuses turvast ning kuni 10 protsendi ulatuses põlevkivigaasi. | Auvere elektrijaama pikk seisak toob General Electricule uue trahvi | https://www.err.ee/1005299/auvere-elektrijaama-pikk-seisak-toob-general-electricule-uue-trahvi | Poolele aastale veninud Auvere elektrijaama remont toob selle ehitajale General Electricule tõenäoliselt kaasa miljonitesse eurodesse ulatuva trahvinõude. |
Ettevõtted on küll harjunud lugema oma kapitali sekka pangakontol ja tehasepõrandal olevad varad, kuid kipuvad sageli unustama, et neil on ka sellist vara, millel on ettevõttele suur väärtus, kuid millele, piltlikult öeldes, näppu külge ei saa panna.
See, ka immateriaalseks kapitaliks kutsutav komponent moodustab näiteks S&P500 indeksi maailma 500 suurima ettevõtte väärtusest 84 protsenti või ca 21 triljonit dollarit (2018. aastal).
Ettevõtte immateriaalse kapitali ja intellektuaalse omandi sekka kuuluvad näiteks ettevõtte ärisaladused ja oskusteave, bränd ja kaubamärgid, ettevõtte toodete disain, välja töötatud tehnoloogiad ning patenteeritavad leiutised.
Teadmismahuka ettevõtluse poole liikuva majandusega Eestis on väga oluline, et meie ettevõtetel oleks selge arusaam, kuidas intellektuaalomandit hoida ja ettevõtte ärieesmärkide suunas tööle panna.
Arenenud tööstusriikide praktikas on loomulik, et uue toote arendamiseks mõne teadus- ja arendusasutusega, näiteks ülikooliga, koostööd alustades räägitakse arenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi tingimused eraldi läbi ja leitakse mõlema poole eesmärke arvestav kompromiss.
Kui intellektuaalomand sellisel juhul aga Eestis üldse jutuks tuleb, siis enamasti on Eesti ettevõtete puhul tavaline seisukoht, et kogu intellektuaalomand peab kuuluma tellijale, sest nemad ju ometi maksavad.
Selgitan ühe hüpoteetilise jäätisetootja näitel, et see ei pea tingimata nii olema.
Oletame, et teadus- ja arendusasutuse asutuse poole pöördub innovatiivse meelelaadiga jäätisetootja Jäts AS, kellel on idee luua täiesti uue tekstuuriga jäätis. Peale põhjalikku eeltööd ja konsulteerimist mõne ülikooli laboriga jõutakse järeldusele, et uut tüüpi jäätise tootmiseks on vaja ehitada jäätisemasina külge uudne survepump, mida keegi maailmas ei paku.
"Sellega on projekt läbi, kuid kellele peaks kuuluma selle pumba intellektuaalomand?"
Koostöös teadus- ja arendusasutusega projekteeritakse ja ehitatakse töötav prototüüp. Jäts AS on rahul – survepump töötab ja täidab oma eesmärki. Sellega on projekt läbi, kuid kellele peaks kuuluma selle pumba intellektuaalomand?
Lihtne vastus on, et jäätisevabrikule, sest tema maksis. Küsime aga teistpidi, kellele võiks kuuluda intellektuaalomand, et see toodaks maksimaalset võimaliku väärtust?
On vähe tõenäoline, et kui sellise pumba intellektuaalomand kuuluks jäätisetootjale, hakkaks Jäts AS selle põhjal selliseid pumpasid tootma ja teistele vabrikutele müüma. Nad on ikkagi jäätisetootja, mitte masinatööstuse ettevõte.
Seega, kui intellektuaalomand kuulub Jäts AS-ile, siis kogu lisandväärtus seisneb natuke kõrgemas marginaalis, mida nad selle uue jäätise müümisel saavad küsida. Ütleme, 10 senti tükist.
Kui aga intellektuaalomand kuuluks pumba välja töötanud teadus- ja arendusasutusele, saaks Jäts AS endiselt seda kasutada, kuid teadus- ja arendusasutuse huvides oleks leida oma intellektuaalomandile võimalikult palju rakendajaid, kes paneksid selle raha teenima.
Näiteks saaks luua spin-off ettevõte, kelle esimeseks tooteks on teadus- ja arendusasutuse litsentsi alusel toodetav pump, mida tal on lubatud müüa üle maailma, välja arvatud need riigid, mida Jäts AS peab enda turuks. Võib isegi kokku leppida, et Jäts AS saab teatava protsendi teenitavast litsentsitulust.
Seega, lisaks jäätise müügist saadavale marginaaline on Jäts AS-il nüüd ka täiendav passiivne tuluallikas, ilma oma ärihuvisid kahjustamata.
See näide on küll lihtsakoeline ja detailides ebatäpne, kuid annab aimu sellest, millised on intellektuaalomandi võimalused. Eesti ettevõtetes loodud intellektuaalomandi tark kasutamine annab meie ettevõtetele olulise tõuke. | Siim Kinnas: paneme intellektuaalomandi tööle | https://www.err.ee/1005314/siim-kinnas-paneme-intellektuaalomandi-toole | Kui intellektuaalomand Eestis jutuks tuleb, siis enamasti on Eesti ettevõtete puhul tavaline seisukoht, et kogu intellektuaalomand peab kuuluma tellijale, sest nemad ju ometi maksavad, aga see ei pea tingimata nii olema, kirjutab Siim Kinnas. |
"Juhan on Eesti üks parimaid karistusõiguse ja kriminaalmenetluse asjatundjaid ja mul on hea meel teda meie meeskonnas näha," märkis riigikohtu esimees Villu Kõve pressiteate vahendusel.
Sarv on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. Aastatel 2002–2017 töötas Sarv riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunikuna. Alates 2017. aasta augustist on ta töötanud Tartu ringkonnakohtu kohtunikuna.
Lisaks pikaajalisele töökogemusele kohtusüsteemis on Sarv panustanud autorina mitmete oluliste erialaväljaannete ning teaduspublikatsioonide koostamisse. Ta on karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, Eesti põhiseaduse, kohtute seaduse ja valmiva põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kommentaaride üks autoritest. Samuti on ta kirjutanud artikleid kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisest, maksu- ja ametialastest süütegudest ning riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast. Neil teemadel on ta koolitanud ka kohtunikke, prokuröre ning maksu- ja tolliameti ametnikke.
Sarve riigikohtunikuks nimetamise poolt hääletas 67 saadikut. Vastu hääletas kolm saadikut, erapooletuid ei olnud.
Sarv asub tööle riigikohtu kriminaalkolleegiumis Euroopa Inimõiguste Kohtusse suunduva Peeter Roosma asemele. | Riigikogu nimetas Juhan Sarve riigikohtunikuks | https://www.err.ee/1005311/riigikogu-nimetas-juhan-sarve-riigikohtunikuks | Riigikogu nimetas riigikohtu esimehe Villu Kõve ettepanekul neljapäeval riigikohtunikuks Tartu ringkonnakohtuniku Juhan Sarve, kes asub ametisse tuleva aasta 3. veebruaril. |
"Oma nime sai see koht peale seda, kui Peeter I oma väesalgaga sealt läbi kihutas. Peeter I hobune jäi mutta kinni ja kuningas oli nii vihane ja pettunud, et sülitas. Ning seda kohta, kuhu Peeter I sülitas, hakatigi kutsuma Pettunud inimeste külaks. Ei läinud kaua aega, kui omandati linna staatus, tekkisid eeslinnad, neist omakorda arenesid uued keskused ja linnajaod. Meie riigi endine pealinn jäeti peagi maha, seal võis veel ringi uitamas näha paari väsimatut patriooti, kes arvasid, et küll nad saavad ka seal oma elu elatud, kuid lõpuks vandusid nemadki alla ja kolisid meie juurde," ütleb Vadi oma teose kohta.
Rohkem kui seitsmekümnest miniatuurist ja lühiloost koosnev raamat vaatab sisse inimhinge hämarast, ent kutsuvast aknast. See on kui kaleidoskoop, kus kord võib näha inimest, kes on pikalt oodanud puhkust, et alustada vannitoa remondiga, kuid teel ehituspoest koju lõhkeb tema auto tagaistmel montaaživahupurk. Siin on naine, kes oskab teha suppi, kui majapidamises pole enam mitte midagi, millest suppi teha. Siin on vana saarevaht Martin, kes tuleb linna elama, sest surnud meremeeste vaimud ei anna asu, juba ronivad talle isegi
voodisse! Siin on Tõnu, kes tahab sõita reede õhtul koju, aga kõik kohad on välja müüdud ja nii teeb ta bussijuhile ettepaneku, et võib terve tee istuda vetsus. Mõned neist tegelastest on kui hetkeks tänaval möödujad, teised tulevad taas ja taas, sest on midagi, mis ei lase neil niisama olla.
Raamat ilmub nii tavaköites kui ka Anu Kookla eksklusiivses nahkköites. "Kuigi elu võib tunduda vahel mõttetu, on siiski teda hea väärindada naha ja kullaga," kommenteeris Urmas Vadi.
Kirjastus Kolm Tarka
Toimetaja Triinu Tamm
llustratsioonid Anu Kookla
Kujundaja Peeter Laurits
Kirjastus Kolm Tarka, 2019 Trükitud OÜ Greif trükikojas
Mõned lood raamatust:
Vastik laps
Ei saaks öelda, et ta oleks olnud meeldiv poiss, ka tema vanemad polnud seda, võib oletada, et ka mitte vanavanemad, ja ühelt poolt võiks olla poisist kahju, et miks just tema peab see nõmedik olema, kellega keegi mängida ei taha, kes närib oma mustad küüned verele ja kes suhtlusoskuse poolest on sotsiaalne hälvik. Aga teisalt võivad kõik teised, kes temast eemale hoiavad, küsida, milles meie süüdi oleme? Jah, raske on näha endal mingit süüd, kui on nii vastik laps, ta näib nii arusaamatu ja võõras, hea, et ta pole sinu laps. Ka seda mõtlevad paljud, kes on pidanud temaga tegemist tegema: ei tohi ju ometi teistelt lastelt mänguasju käest ära võtta, ei tohi sülitada ega kakelda ega hammustada ega küünistada oma olematuks näritud küüntega.
Kuid ühel arusaamatul põhjusel, oli see nüüd mingi segadus või sünnipäevalapse meeletu heldus, aga ta kutsuti peole. Varem polnud seda juhtunud, ka selle vastiku lapse enda sünnipäevi ilmselt ei peetud. Aga nüüd oli ta kohal. Tõsi, ka sünnipäeval hoidsid teised lap- sed temast eemale. See vastik laps ei teinudki midagi hullu, vaatas veidi arusaamatul pilgul ringi, proovis üht mänguasja, siis midagi muud, lasi liugu, tulistas paar korda Nerfi-püssist, ja justkui imestas kõik see aeg.
Üsna pea maandus poiss söögilaua taha, sõi meeletult ja samal ajal ajas juttu sünnipäevalapse emaga, kes pesi õunu ja pirne, lõikas lahti pitsasid ja kringlit. Emal oli tunne, et iga tüki, mis ta lahti lõikab, sööb see vastik laps ära. Päris nii see muidugi ei olnud, ka vastiku lapse kõhul on piirid. Pealegi tahtis ta samal ajal rääkida. Vastiku poisi lemmikteemaks oli raha. Ka nüüd uuris ta sünnipäevalapse ema käest:
"Mis see kõik maksma läheb?"
Ema ei saanud kohe aru, raputas pead: "Mis asi läheb maksma?"
"Ma mõtlen see sünnipäev?"
Ema ohkas, aga mis seal ikka, rääkis, et sünnipäeva kohatasu on kaheksakümmend eurot. Poiss kuulas ja samal ajal justkui reh-kendas, tõstis nimetissõrme ja teatas:
"Aga toit ju veel sinna juurde!"
…………..
Koer
Lapsed lahkusid kodust, Pille ja Jaanus olid tegelikult seda oodanud, et saaks lõpuks ometi rahu ja vaikust, aega elada endale. Ja lastega oli kõik hästi, tütar oli oma mehega Norras, suvel käisid siin, jõulude ajal olid Jaanus ja Pille seal, Norra loodus, inimesed ja trollid võlusid neid. Poiss oli noorem, vajas veidi rahalist tuge ja seda said Pille ja Jaanus talle anda, aga küll ta ükskord saab ka iseseisvalt hakkama!
Ent siis tundus korraga, et on liiga vaikne, suhtlust ja teiste inimestega läbikäimist oli vähe või peaaegu polnudki. Ei Pille ega Jaanus polnud ka eriti sõpru otsinud, neile oli täielikult piisanud nende endi seltskonnast, terve elu olid nad arvanud, et on teineteise jaoks loodud. Ja võib-olla olidki, aga siis tuli ikkagi riburada välja midagi, mis tekitas küsimusi, vaidlusi, vaikimisi, sest osadest asjadest polnudki mõtet väga rääkida, need jutud ei viinud mitte kuhugi, seepärast oligi nüüd nende kodu väga vaikne. See pärastlõunane tume paus oli nii raske, surus rinnale. Kas inimesed üldse on loodudki kahekesi elama? Sel hetkel otsustasidki nad koera võtta.
Nad polnud kumbki koerainimene, nii olid nad kogu aeg mõelnud, ja ega nad ei olnudki, aga kuidagi pidi seda vaikust lämmatama, nad täidaks selle tühimiku, mis oli elatud aastatega end nende vahele uuristanud. Ja koer oligi tore, kuid oma eesmärki ta ei täitnud. Ja asi ei olnud mitte selles, et ta poleks neile meeldinud, väga meeldis. Eriti Pillele, aga ka Jaanusele, kuid ta ei lähendanud neid, vastupidi, koer hakkas Pillele rohkem meeldima kui Jaanus, aina enam veetis naine aega koeraga, käis loomaga salaja jalutamas, koos söödi Geisha-šokolaadi. Jaanus seevastu otsis tähelepanu ja kontakti nii naise kui ka koeraga, ja tasapisi, eneselegi märkamatult meenutas mees oma sorgus vuntside ja kurbade silmadega koera, mõnikord lipitses, mõnikord oli nii ülevoolav, kui Pille koju tuli, siis aga istus köögis laua taga, pea ja käpad lauaga tasa, tõstis vaid ühe kulmu, kui naine kööki astus.
Aga koera Jaanus asendada ei suutnud.
…………..
Väga hea kohv!
Ka meie linna sotsiaalne teadlikkus on kasva- nud, aina enam peame me lugu õiglasest kau- bandusest, keskkonnasäästlikust eluviisist, ei osta tooteid, milles on kasutatud palmisuhkrut, naatriumglutamaati, GMO-d ega lapstööjõudu.
Seepärast otsustab Kaspar avada linna ostu- keskuses väikse kohvi- ja šokolaadipoe. Kõik õiglase kaubanduse tooted, paljud ökokaubad. Saab ka kohapeal istuda ja kohvi juua. Aga nii harva, kui keegi poodi sisse tuleb, väljast vahivad küll, ja kui mõni tulebki, siis peamiselt selleks, et ohhe- tada ja ahhetada, kui kallis kõik on! Esmalt jäi Kaspar viisakaks ja seletas, kuidas selline hind kujuneb ja et tegelikult on nii, et ostes odavat kohvi maksab keegi teine selle meie eest kinni. Pikemas perspektiivis siiski meie ise ja veel topelt. Mõne aja pärast, kui ta nägi, et pikk jutt väsitab inimesi ja ega nad ei kuula, lajatas ta otse:
"Kas teie tahate juua väikelaste verd?"
Juba nädal aega ei ole ükski inimene uksest sisse astunud, Kaspar on löödud ja pettunud linnaelanikes ja inimestes üleüldse, ta istub üksi oma poes, ei ootagi enam kedagi ja joob kohvi. Täna läheb tal juba kuues tass, käed värisevad:
"See on väga hea kohv! See on väga hea kohv!"
…………..
Taaskasutus
Juba lapsest saati oli ahnitsemine ja raiskamine olnud talle vastumeelt. Evelin sõi alati taldriku tühjaks, toast lahkudes kustutas enda järel tule, iialgi ei lasknud ta kraanist veel niisama voolata. Kui tema teadvusse jõudis selline mõiste nagu globaalne jalajälg, soovis ta, et see oleks võimalikult väike. Eluks pole ju palju vaja.
Oma riided ostis ta second-hand'idest, kui asju oli võimalik veel vähegi parandada või edasi taaskasutusse anda, siis seda Evelin ka tegi. Ehk läks ta sellega veidi liialegi, aga ta soovis näidata, kui vähesega on võimalik hakkama saada.
Evelini kõnnak muutus aasta-aastalt aina tasasemaks, ta justkui libises mööda tänavat oma väikeste sammudega, hingas kas poole suuga või ühe ninasõõrmega, mõnikord ei avanud silmigi. Evelin avastas, et on võimalik ka tundeid taaskasutada ja nendega mitte priisata. Kui on vähe armastust, siis on vähe valu, vähe rõõmu, vähe kurbust, vähe lootust, vähe pettumust. Jah:
"Võtame elust miinimumi!"
…………..
Luuletaja Ivar Sild läheb oma kodupoodi, ei teagi, mida täna õhtusöögiks teha. Ta käib poes edasi-tagasi, kord peatub lihaleti juures, siis silmitseb leivariiulit, võtab puuviljaosakonnas õuna, tõstab korvi, aga paneb selle siiski varsti tagasi, mingi imelik tunne on viimasel ajal peal, nagu midagi ei toimuks, nagu kõik läheks mööda. Viimaks jõuab Ivar Sild piimatoodeteni, ja ilma et ta isegi seda endale teadvustaks, võtab kätte pärmipaki ja loeb sellelt järjest koostisaineid, viimaks nendib:
"Jälle pole mind kutsutud." | Urmas Vadi. Lugusid elu mõttetusest | https://kultuur.err.ee/1005302/urmas-vadi-lugusid-elu-mottetusest | Kirjanik Urmas Vadi viibis kolm aastat Pettunud inimeste külas ja kirjutas sealsete inimeste elust kroonika. "Elu mõttetusest" ilmub 25. novembril. Avaldame sealt juba mõne loo. |
Tallinn Openi raames näeb võistlemas nii maailmameistreid Konstantin Gorodilov – Dominika Bergmannova ja Madis Abel – Aleksandra Galkina kui ka teisi maailma tippe 18 riigist.
Võistlustules on kahel päeval 12 maailma TOP 50 tantsupaari. Võistlejaid hindavad kohtunikud 20 riigist.
23. novembril peetakse Tallinnas ka laste Põhjamaade meistrivõistlused. | Nädalavahetusel tantsivad Tallinnas maailma tipp-paarid | https://sport.err.ee/1005301/nadalavahetusel-tantsivad-tallinnas-maailma-tipp-paarid | 23. ja 24. novembril peetakse Tallinnas Kalevi Spordihallis MK-etapp tantsuspordis. |
Prokuratuur süüdistab Alma Media tegevjuhti Kai Telannet tööalases diskrimineerimises ajalehe Aamulehti peatoimetaja ametikoha töökonkursil, vahendasid Yle, Pohjalainen ja Helsingin Sanomat.
Alma Media juhile nõuab prokuratuur rahatrahvi 50-60 päevamäära ulatuses. Prokuröri hinnangul on muuhulgas see, et Telanne on juba varem tööalases diskrimineerimises süüdi mõistetud. Lisaks on kohtu all ka Alma Media personalijuht Virpi Juvonen. Teda soovib prokuratuur karistada rahatrahviga 30-40 päevamäära ulatuses.
Täpsemalt puudutab kohtuprotsess 2017. aastal toimunud konkurssi, kus Alma Media otsis peatoimetajat Tampere ajalehele Aamulehti.
Praegu riigiametis kommunikatsioonijuhina töötav Päivi Anttikoski oli jõudnud Aamulehti peatoimetaja konkursil edasi, kuid tema palkamine oli takerdunud tema perekonda puudutavate asjaolude tõttu.
Nimelt oli Anttikoski tunnistanud Telannele, et tema perekond ei koliks Tampere linna, vaid jääks elama edasi Helsingisse. Väidetavalt oli Telanne seejärel teatanud Anttikoskile, et asjaolu, et naine elaks oma lastest nii kaugel, raskendaks tema pühendumist tööülesannetele. Aamulehti peatoimetajaks valiti lõpuks Jussi Tuulensuu.
Prokuratuuri hinnangul jäeti Anttikoski konkursil kõrvale oma soo tõttu ning prokuröri sõnul ei olnud konkursi võitnud Tuulensuu selgelt sobivam valik sellesse ametisse.
Telanne ja Juvonen pole end süüdi tunnistanud ning ka Alma Media on väited diskrimineerimises tagasi lükanud. Alma Media hinnangul oli tegu vääriti mõistmisega ning Anttikoski perekondlikud asjaolud ei mõjutanud kuidagi konkursi tulemust.
Anttikoski rääkis 2018. aasta suvel ajalehele Suomen Kuvalehti, et tema teekond töökonkursil lõppes seetõttu, et ta on ema. Anttikoski rõhutas, et ta ei olnud ise üldse kandideerinud, vaid Alma Media ise kutsus ta töövestlusele, kui konkursi esialgne tähtaeg lõppes.
Anttikoski oli valmis kolima Tampere linna, kuid tema mees ja 10-aastane laps oleksid jäänud Helsingisse. Selline variant polevat Telannele sobinud. "Telanne vastas, et kuule, 10-aastane laps ei saa ilma emata hakkama. Sain emaks olemise eest trahvi," nentis Anttikoski.
Kusjuures Anttikoski ise mingit Telanne karistamist ei nõudnud, vaid politsei alustas menetlust ise.
Aastal 2015. mõistis Soome kõrgeim kohtuaste Alma Media tegevjuhi Telanne süüdi tööalases diskrimineerimises. Tookord seisnes kohtuprotsessi sisu selles, et ajalehe Lapin Kansa peatoimetajaks valitud Johanna Korhoneni töösuhe lõpetati pärast seda, kui Telanne sai teada, et Korhoneni abikaasa on samuti naissoost. | Soomes algas Alma Media tegevjuhi kohtuprotsess | https://www.err.ee/1005297/soomes-algas-alma-media-tegevjuhi-kohtuprotsess | Pirkanmaa esimese astme kohtus algas neljapäeval kohtuprotsess, mis puudutab süüdistust, et meediakontsernis Alma Media leidis aset tööalane diskrimineerimine. |
Üliõpilasliiga NAIA teises divisjonis võttis Ron Arnar Pehka kodumeeskond Trinity International Trojans kindla 91:74 võidu külla sõitnud Roosevelt Lakersi üle, vahendab Korvpall24.ee.
Algkoosseisus alustanud Pehka viibis väljakul 35 minutit ja viskas selle ajaga üleplatsimehena 24 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 5/7, vabavisked 3/3). Oma 21. sünnipäeva tähistanud tagamängija senine punktirekord NAIA-s oli 22.
Pehka koduülikoolil on nüüd kirjas kaks võitu ja neli kaotust, oma konverentsis on nad kogunud ühe võidu ja kaks kaotust.
Matthias Tassi kodumeeskond Saint Mary's Gaels alistas NCAA kõrgeimas divisjonis Fresno State Bulldogsi 68:58. Algviisikus alustanud Tass teenis võitjate ridades 31 minutit mänguaega, mille jooksul viskas ta neli punkti (kahesed 2/5), võttis kolm lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi ühe vaheltlõike.
Anna-Helena Ehala kodunaiskond Cal Poly Mustangs teenis NCAA kõrgeimas divisjonis kolme kaotuse kõrvale esimese võidu, alistades külla sõitnud Sacramento State Hornetsi 62:43.
Ehala pääses väljakule vaid mängu viimaseks 47 sekundiks, mille jooksul ta pealeviskeni ei jõudnud, kuid võttis ühe lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Pehka tähistas sünnipäeva punktirekordiga, võidukad olid ka Tass ja Ehala | https://sport.err.ee/1005289/pehka-tahistas-sunnipaeva-punktirekordiga-voidukad-olid-ka-tass-ja-ehala | Erinevates USA üliõpilasliigades said võidurõõmu tunda kõik kolm väljakul käinud eestlast. |
"Salmonid. 25 aastat hiljem" salvestus toimub pühapäeval Tallinnas restoranis Gloria.
Võttele oodatakse inimesi, kes:
* on vanuses 25+
* valmis osalema stseenides nii õues kui ka siseruumis
* saab tulla võttele pidulikus riietuses.
Võttemeeskond tagab:
* filmirolli massisteenis (nt ajakirjaniku või gala külalisena)
* põneva võttepäeva Eesti näitlejatega
* kutse filmi pidulikule esilinastusele 01.04.2020
Rohkem infot ja registreerida saab SIIN. | "Salmonite" uusversioon ootab huvilisi taustanäitlejateks | https://menu.err.ee/1005288/salmonite-uusversioon-ootab-huvilisi-taustanaitlejateks | Pühapäeval, 24. novembril on kõigil huvilistel võimalus lüüa kaasa kunagise menuseriaali "Salmonid" uusversioonis. |
Mehitamata (UAV) vaatluslennuk Northrop Grumman RQ-4 Global Hawk on olnud kasutusel juba 18 aastat ning see on kasutamist leidnud Lähis-Idas, Afganistanis, Aasia idaosas ning Põhja-Aafrikas. Üks Global Hawki droon maksab 130 miljonit dollarit, kirjutab Times.
Global Hawki tulevik sattus aga kahtluse alla, kui käesoleva aasta juunis tabas üht neist Iraani rakett. Teherani väitel viibis mehitamata luurelennuk Iraani õhuruumis, Washington omakorda on selle süüdistuse tagasi lükanud.
Juhtum tõi aga kaasa selle, et Pentagon pidi hakkama pikalt kasutusel olnud vaatluslennuki turvalisust ja võimekust ümber hindama. Global Hawki nõrkuste analüüs toimub kusjuures ajal, mil USA relvajõud keskenduvad oma plaanides üha rohkem suurjõudude nagu Venemaa ja Hiina ohjeldamisele ega piirdu enam terrorismivastaste operatsioonidega nagu vahepealsetel aastatel.
Väljaandega Foreign Policy rääkinud ametnikud märkisid, et USA õhuväe juhtkond on teinud ettepaneku, mille kohaselt läheb 35 vaatluslennuki seast mahakandmisele 25. See otsus olevat ka sees juba kaitseminister Mark Esperi poolt riigieelarvetaotluses.
Global Hawkist loobumist on sarnaselt mehitatud luurelennukist U-2 loobumisele kaalutud ka varem, kuid mõlemad on tänu kongressis tekkinud vastuseisule endiselt kasutusele jäänud.
Olukorras, kus Hiina ja Venemaa arendavad moodsamaid rakette, uurib Pentagon võimalusi, kuid vaatluslennukid neid suurtes kõrgustes paremini vältida saaksid. Northrop Grumman on juba välja töötanud süsteemi RQ-180, millel peaks olema parem võimekus vaenulikele radaritele nähtamatuks jääda. | USA kavatseb suure osa Global Hawki vaatluslennukitest vanarauaks teha | https://www.err.ee/1005287/usa-kavatseb-suure-osa-global-hawki-vaatluslennukitest-vanarauaks-teha | USA võib loobuda suuremast osast Global Hawki vaatluslennukitest pärast seda, kui üks neist Iraani poolt alla tulistati. |
"Ma võin öelda teile seda. Hiina tahab kaubandusleppe sõlmimist palju enam kui mina," ütles Trump ajakirjanikele ringkäigul tehases, mis toodab arvuteid Apple'ile. "Ma ei arva, et nad on jõudnud tasemele, mida mina tahan."
Wall Street liikus kolmapäeval rekordilistelt kõrgustelt hoogsalt miinusesse seoses investorite pessimismiga kaubandusvaidluse lõppemise osas.
Trump teatas 11. oktoobril "esimese etapi" kokkuleppest USA kaebuste lahendamisel Hiina kaubandus- ja valuutapraktika osas. Kuid enam kui kuu ega hiljem ei näi osapooled olevat grammigi lähemal ükskõik millise lepingu lõpliku teksti sõnastamisele.
Hiina on nõudnud olemasolevate tariifide tagasivõtmist, millega Trump aga pole nõus. Ameerika ametiisikud omalt poolt soovivad USA põllumajandustoodete ulatuslikku ostmist, mis ei pruugi olla vastuvõetav aga Pekingile.
Trump ütles, et uurib Apple'i võimalikku vabastamist Hiina tariifidest, kuid lisas, et see võib olla ebaõiglane Samsungi suhtes, arvestades USA vabakaubanduslepet Lõuna-Koreaga.
"Me peame kohtlema Apple'i kuigivõrd samasugustel alustel, nagu me kohtleme Samsungi," märkis president.
Hiina võime on vihastanud ka USA seadusandjate sel nädalal vastu võetud seadus inimõiguste kaitseks Hongkongis.
USA-Hiina kaubandusmured viisid Wall Streetil aktsiad langusse
USA tähtsamad aktsiaindeksid liikusid kolmapäeval miinusesse seoses investorite murega, et Ühendriigid ja Hiina ei jõua kaubanduskokkuleppeni enne järgmist aastat.
Kõige rängemini mõjutas see tehnoloogiasektorit.
Laiapõhjaline S&P 500 langes 11,72 punkti ehk 0,4 protsendi võrra, lõpetades kauplemispäeva tasemel 3108,46 punkti.
Tööstusindeks Dow Jones kukkus 112,93 punkti ehk 0,4 protsenti 27 821,09 punktini ja tehnoloogiaindeks Nasdaq 43,93 ehk 0,5 protsenti 8526,73 punktini.
Väikeettevõtete indeks Russell 2000 langes 6,68 punkti ehk 0,4 protsenti tasemele 1591,61 punkti. | Trump: Hiina ei ole teinud kaubanduskõnelustel piisavalt järeleandmisi | https://www.err.ee/1005235/trump-hiina-ei-ole-teinud-kaubanduskonelustel-piisavalt-jareleandmisi | USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et Peking ei ole teinud kaubanduskõnelustel piisavalt järeleandmisi. |
Austraalia juhtis üksikmängude järel Belgia vastu 2:0, kui Nick Kyrgios alistas Steve Darcise 6:2, 7:6 (9) ja Alex de Minaur oli 6:0, 7:6 (4) parem Belgia esinumbrist David Goffinist.
Paarismängus jätsid austraallased John Peers ja Jordan Thompson avageimis mängu pooleli ja nii läks Belgiale tabelisse kirja 6:0, 6:0 võit.
Austraalia läheb veerandfinaalis vastamisi Kanadaga.
Kodupubliku ees mängiv Hispaania oli 3:0 parem tiitlikaitsja Horvaatiast. Roberto Bautista Agut alistas Nikola Mektici 6:1, 6:3 ning Rafael Nadal oli Borna Gojost parem 6:4, 6:3. Nadal mängis koos Marcel Granollersiga ka paarismängu, kus 6:3, 6:4 alistati Ivan Dodig ja Mate Pavic.
Hispaania veerandfinaalivastane on veel lahtine.
F-alagrupis kustutas USA Itaalia edasipääsulootused, saades 2:1 matšivõidu. Fabio Fognini alistas küll 6:4, 6:7 (4), 6:3 Reilly Opelka, kuid seejärel sai Taylor Fritz tasavägises mängus 5:7, 7:6 (5), 6:2 jagu Matteo Berrettinist. Otsustavas paarismängus alistasid Sam Querrey ja Jack Sock Simone Bolelli ja Fognini 6:7 (4), 7:6 (2), 6:4. Seejuures lõpetati paarismäng kohaliku aja järgi kell 4.04 hommikul ehk Eesti aja järgi kell 5.04!
Ülejäänud veerandfinalistid selguvad neljapäeva hommikuses programmis, õhtul peetakse juba esimene veerandfinaal Austraalia ja Kanada vahel. | Austraalia ja Hispaania tagasid Davis Cupil koha veerandfinaalis | https://sport.err.ee/1005282/austraalia-ja-hispaania-tagasid-davis-cupil-koha-veerandfinaalis | Tennise Davise karikasarja uuenduslikul finaalturniiril kindlustasid koha kaheksa parema seas võõrustajamaa Hispaania ja Austraalia. |
KAAREL TARAND: Jonniga vastuvoolu
Kliimapoliitiline pööre maailma panganduses jätab Eesti gaasi- ja põlevkiviunistused kuivale.
Ühel pimedal novembriõhtul nädalake tagasi löödi Luxembourgis Eesti valitsuse koalitsioonilepingu kirstukaande järjekordselt tugevad naelad. Euroopa riikide ühise ja ühtlasi maailma suurima avaliku panga ehk Euroopa Investeerimispanga (EIB) direktorite nõukogu kiitis heaks panga uued laenupoliitika põhimõtted energiasektoris. Kaua oodatud ja aktivistide nõutud otsus lõpetada laenuandmine fossiilkütuseid kasutavatele projektidele, olgu nendeks elektri- või soojusjaamad, torustikud, terminalid vms, kukkus kompromissina välja loodetust pisut pehmem ja paari väikese tagauksega. Sellele vaatamata on see vahetult enne Madridis toimuvat ÜRO järjekordset kliimakonverentsi seni kõige kõvem muutustele teed rajav sõna rahamaailmast.
MARGUS OTT: Vehm I. Keskkonnavaenulikkus
Vehmanduse võit tähendaks kõige tõenäolisemalt nii ühiskonna kui ka keskkonna kollapsit.
Kes on vehm?
On üks kooslus, mida võiks nimetada vehmanduseks. "Vehm" on lühend sõnadest valge eesti hetero mees, mis on selle koosluse ühed tüüpilised, aga kaugeltki mitte ranged tunnused: mitte kõik valged hetero eesti mehed pole vehmad ning vehmade seas on küllaga mittevalgeid, homosid, mitteestlasi ja naisi. Vahe on lihtsalt selles, et kui muidu on inimesele tema kunatised tunnused (sugu, rahvus, seksuaalne orientatsioon jne) antusteks, mille vahendusel ja millelt tõukudes ta ümbruse ja ümbritsejatega suhestub, siis vehma puhul on need tunnused sulgumise, eraldumise ajend ning hirmu ja vaenu allikas. Vehm on see, kelle identiteet vajab näiteks aafriklaste, homode, venelaste, naiste, feministide vm vaenamist, alandamist või naeruvääristamist. See on aluseks sellele, mida prantsuse filosoof Henri Bergson nimetab ("Moraali ja religiooni kahes allikas") suletud ühiskonnaks. Tegemist võib olla määra küsimusega, igaühes võib olla mingil määral vehma. Määraerinevus puudutab nii intensiivsust kui ka objektivalikut: vaen võib olla intensiivsem või mahedam ning mõnel vehmal on vaen suunatud rohkemate, mõnel vähemate vastaste pihta.
TARMO SOOMERE: Muutuvate interpretatsioonide mälu
Üks inimeseks olemise keskseid jooni on mälu ja enesetunnetuse tihe seos.
Kunstimuuseumi suurtel tähtpäevadel kõneldakse juba traditsiooniliselt teadusest ja selle tähendusest. Teadus on viimase poolteise sajandi jooksul mastaapselt muutnud inimeseks olemise mõistet ja selle sisu. Kuigi sellised muutused võivad teha ettevaatlikuks, on sellegipoolest ühiskonnas kombeks olla teaduse ja teadlaste suhtes hästi meelestatud. Arenenud maades usaldab teadust ja teadlasi 80–90% elanikest. Teadlaskond on sellega kahtlemata väga rahul. Kui aga lähemalt vaadata, siis ühiskond mitte nii väga. Usaldamatus tuleb välja siis, kui inimesele läheneda teistmoodi. Kui küsida, kas mõni konkreetne teaduse ja tehnoloogia saavutus inimesele korda läheb või vastukarva on, võivad vastused olla ootamatud. Imperial Collegeʼi mõne aasta vanuse uuringu alusel on 41% prantslastest arvamusel, et vaktsineerimine on ohtlik. Kui järeldada, et need 41% teadust ei usalda, tuleb prantslasi kokku üle 120 protsendi Prantsusmaa elanikest.
JÜRGEN ROOSTE: Kogukond, võim, nauding
Muuseum on nagu kaitstud pind, kus valikud on juba tehtud, külastaja ülesanne on valikuid hinnata, seedida ja järele proovida, aga see pole kaos või geriljasõda, vaid institutsioon.
Kevin Costneri 1997. aasta filmis "Postiljon" ("Postman") võtab postapokalüptilisel tühermul uitav mees maast postikoti ja vormimütsi ning esitleb end esimeses ettejuhtuvas asulas postiljonina ja kinnitab, et postisüsteem on taastamisel. See on muidugi valejutt, aga inimesed jäävad uskuma ja lõpuks see juhtubki. Nii-öelda tsivilisatsioon tuleb tagasi.
Tsivilisatsiooni oleme harjunud pidama heaks, millegipärast. Praegu on suurem jagu maapostkontoreid Eestis kadunud, linnas leiab kaubakeskusest mingi teeninduspunkti. Mingis mõttes oli see suur viga, postisüsteem on nagu turvavõrk. Kui elekter ära kaob, kui telefon ei sõnumda ja ei näita pilti ... Postkontoritest saanuks teha sotsiaalkeskused, need saanuks ühendada maaraamatukogudega jne.
MATI HEIDMETS: Juured ja kodutunne lagedal gloobusel
Kuidas olla kodus maailmas, kuhu iga päev lisandub tuhandeid uusi ressursirõõmsaid tegijaid, kes on oma perest, klannist ja paikkonnast välja libisemas?
Mõned mu ameerika sõbrad peavad USA senaatorit Ben Sasse'i üheks intellektuaalselt võimekamaks senati liikmeks. Eelmisel aastal avaldas Sasse raamatu pealkirjaga "Nemad. Miks me üksteist vihkame ja kuidas terveks saada?" Raamatu sõnum on lihtne: ameeriklasi sajandeid toestanud kuuluvusgrupid (suurpered, naabruskonnad, kogukonnad) murenevad. Selle tulemusena närbuvad nii paikkondlikud kui ka sotsiaalsed juured ning üksindus on üha tavalisem nähtus. Just katkuna leviv üksindus on Sasse'i arvates Ameerikat kõige rohkem lõhkuv jõud.
JOONAS KIIK: Mis ajad need küll on?
Tänavusel PÖFFil on filme, mida ise kindlasti tahaks näha, võib-olla vähem, aga neid on ikkagi piisavalt selleks, et mitte ainult pimesi ja vedamisele lootes kinno minna.
Öeldakse, et suurus loeb ja arve vaadates on Pimedate Ööde filmifestival tõepoolest suur. Kuigi festival kestab omalaadsete seas erakordselt kaua, üle kahe nädala, ei saa keegi selle aja jooksul ära vaadata kõiki linastuvaid sadu filme. Keegi ei saa seda vaadelda ja ammendavalt kirjeldada, iga vaade sellele on paratamatult piiratud inimliku vastuvõtuvõime ja vaateväljaga. Paralleelselt toimuvaid seansse pole füüsiliselt võimalik külastada, tuleb teha valik, seega on iga festivalikogemus ainulaadne. Neid kogemusi kõrvutades, ühisosa ja erinevusi eritledes saame mingi üldisema pildi. Nii sünnib enesevaatlus, refleksioon, mida on kultuuri olemasoluks ja toimimiseks vältimatu osa ka siis, kui festivali juhti vaatajate kogemused ja arvamused ei huvita. Mind kui vaatajat huvitab teiste vaatajate arvamus küll, nii et pean mõistlikuks eeldada, et leidub neidki, keda huvitab minu oma. Neile kirjutangi.
SUSANN KIVI: Kuidas halbade kommetega Eesti rikkus ära Taani panga vaiba
Nii Eesti, rahvusvaheline kui ka Taani ajakirjandus vaatasid Danske Banki kommunikatsioonitrikkidest mööda sama kindlalt nagu peakontor Eesti harus toimunust.
Poolteist kuud tagasi likvideerimismenetlust alustanud Danske Banki Eesti harukontor on Taani emapangale peagi vaid ebameeldiv minevikuseik, kus halbade kommetega Eesti haru rikkus ära Taani suurima panga elutoa vaiba. Ehkki Eesti haru peremeheõigused kuulusid Taani pangale, on harukontoris väidetavalt musta raha pesnud Danske Bank kogu möödunud aasta jooksul veel mustemat mainet pestes joonistanud pilti "Eesti juhtumist", kus panga peakontor oli ohver, kel puudus voli ja võim oma tuba korras hoida. Kopenhaageni ülikoolis tehtud magistritöö raames Danske Banki peakontori avalikku kommunikatsiooni uurides jõudsin järeldusele, et peakontor ei pidanud kõneväärseks rääkida Taani emapanga vastutusest – kõneväärt oli see, miks Kopenhaageni peakontor vastutav ei olnud.
ALARI PURJU:Pingutuse mõttekus sõltub sellest, kui palju haridust on teistel
Nobeli pälvinud vaesuse uurijad: "Kui ei ole kindel, et jõuate suuri oskusi nõudvale tööjõuturule, siis on hea hariduse omandamine aja raiskamine. Vaestes riikides on inimesed sellest sageli intuitiivselt aru saanud."
Rootsi panga Alfred Nobeli mälestusauhind majandusteaduses läks 2019. aastal kolmele USAs töötavale majandusteadlasele, kelle uurimisvaldkonnaks on vaesuse probleemid. Massachusettsi tehnoloogiaülikoolis (MIT) töötavad Abihijt Banerjee ja Esther Duflo on USAsse jõudnud doktoriõpingute kaudu. Banerjee on sündinud Indias Mumbais ning kõrghariduse sai Calcutta ülikoolist ning Jawaharlal Nehru ülikoolist, doktorikraad on tal USA Harvardi ülikoolist. Esther Duflo on pärit Prantsusmaalt, kus omandas Pariisis majandusalase kõrghariduse sealses tippülikoolis École normale supérieure. Doktorikraad on tal MITst. Arenguökonoomika vastu hakkas ta oma sõnul huvi tundma 1990. aastatel, mil töötas vahetusüliõpilasena Venemaal Jeffrey Sachsi assistendina. Töötab koos Banerjeeriga MITs. Michael Kremer töötab Harvardi ülikoolis, kust on ka ta doktorikraad.
KARLI LUIK: Veel üks kaubamaja
Rävala galerii arhitektuurivõistlus andis tulemuseks korraliku ja kiretu, kuid kahtlemata viielise lahenduse.
Kaubanduspinda on Tallinnas aastaid juurde tulnud ning Eestis on jõutud juba tasemeni 1,54 ruutmeetrit elaniku kohta, millega oleme Euroopas esirinnas ning läheneme jõudsalt USA tasemele, kel maailmameistrina on see näitaja u kaks ruutmeetrit. Seal räägitakse juba tükk aega üleküllastatusest – ruumi on isegi kuni kaks korda liiga palju . Võhikule tundub, et Tallinnaski hakkaks justkui mõõt täis saama: värske T1 on endiselt osaliselt tühi, keskus esialgu kahjumis ning pigem kuuleb pidevalt poodide sulgemisest, ehkki arendaja sõnul laabuvat kõik enam-vähem ja keskus arenevat tasapisi.
RENEE PUUSEPP: Tallinna mustermaja
Milline võiks olla Tallinna uus tüüpmaja – puidust kortermaja, mis sobiks nii kesk- kui ka äärelinna?
Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas alustati moodul- ja kohandatud hoonete ehk muutmoodulmajade väljatöötamist. Need on taskukohase hinnaga ja kohandatavad keskkonna ja elanike vajaduste järgi. Kuni seitsmekorruselised masskohandatavad korterelamud peavad olema ka keskkonnasõbralikud ning arvestada tuleb Euroopa peamiste tootmis-, transpordi- ja koostepiirangutega.
JUHANI SALOKANNEL: Avatud paopaik
XX sajandi alguses idüllilise Tuusula järve äärde koondunud loomeinimesed kaitsesid oma liberaalseid ideaale, uuendades loomevallas soome kultuuri.
XX sajandi alguseks Tuusula järve äärde koondunud rahvusromantilisi kunstnikke peetakse soome rahvusliku identiteedi ja aate visuaalse keele loojaks. Järve kallastele kolinud kunstnike sidemed kujunesid erakordselt tihedaks. Näiteks Eero Järnefelti õde oli Jean Sibeliuse abikaasa ja Venny Soldan-Brofeldt kirjanik Juhani Aho abikaasa. Tihe omavaheline läbikäimine ei tähendanud ainult jutuajamisi kohvitassi ääres, vaid koos teiste kunstnike peredega loodi terve uus maailm.
Loe lisaks Adamson-Ericu muuseumi näituse "Külaskäik. Eero Järnefelt ja Venny Soldan-Brofeldt" arvustust!
ARDO RAN VARRES: Keegi ei taha olla palgaline plagiaator
Richard Harvey: "Ma ei taha teha suurt Hollywoodi filmi. Süda tilgub verd, kui teed midagi, millesse usud, ja siis visatakse see lihtsalt filmist välja, sest kontrollpublik eelistas temp track 'i."
– 27. XI aset leidev PÖFFi eriprogramm "Muusika kohtub filmiga" ("Music Meets Film" ehk MMF) toob teiste filmimuusika spetsialistide seas Tallinna Briti helilooja Richard Harvey, kelle tuntumate tööde seas on näiteks filmid "Väike prints" ja "Da Vinci kood", mille ta on teinud koos pikaaegse koostööpartneri Hans Zimmeriga. Muide, Richard Harveyl on valmimas uus plaat, mille on Nigulistes salvestanud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. MMFi kava kureerib
ÄLI-ANN KLOOREN: Mis on muusika?
Udo Kasemets oli väsimatu avangardmuusika eest võitleja: ta tegi seda suure järjekindlusega ja kutsus noori muusikuid uue muusikalise mõtlemise nimel barrikaadidele tõusma.
Arvustamisel
Elena Ferrante "Minu geniaalne sõbranna. Lapsepõlv, noorus" ja "Lugu uuest perekonnanimest"
Aija Sakova "Elamise julgus. Kirjad Käbile"
Tallinna Linnateatri "Gorge Mastromase rituaalne tapmine", Endla teatri "Kummitused", Vaba Lava "Lõhe/Pазлом"
näitus "Külaskäik. Eero Järnefelt ja Venny Soldan-Brofeldt"
laste ja noorte muusikafestival "Big Bang Tallinn 2019"
kontsert "Eesti Rahvusmeeskoor 75. Sügav rahu"
Rävala galerii
Norra telesari "Ajapõgenikud" ja sõjafilm "Midway"
Emilia Nielseni "Disrupting Breast Cancer Narratives: Stories of Rage and Repair" | Sirbis: keskkonnavaen, postisüsteemi kadu, Taani panga vaip | https://kultuur.err.ee/1005275/sirbis-keskkonnavaen-postisusteemi-kadu-taani-panga-vaip | Tutvustame 22. novembri Sirpi. |
Eesti tegi küllaltki tasavägiselt alanud duellis vahe sisse viiendas voorus, mis võideti 3:0. Seitsmendas ja üheksandas voorus oli Eesti parem 2:0.
Eesti kurlingunaiskonnas mängivad EM-il kapten Marie Turmann, abikapten Kerli Laidsalu, Heili Grossmann, Erika Tuvike ja Liisa Turmann. Võistkonna treener on Nicole Strausak (Šveits).
"Taani vastu mängisime hästi ning võidu üle on meil väga hea meel. Kõik on veel võimalik. See, et me ei võitnud Rootsit ja Šveitsi, on ootuspärane, sest nende tase on maailma tippklass, kuid jäime oma kohtumistega valitsevate olümpiavõitjate ja maailmameistrite vastu rahule. Vastased olid väga tugevad, kuid suutsime neile vastu seista ja õppisime nendest mängudest väga palju," kommenteeris Turmann.
Kuna kõrgemasse divisjoni jäävad püsima kaheksa paremat, oli võit Eestile äärmiselt oluline, kuna praegu jagatakse Tšehhi, Taani ja Norraga kuuendat kohta, kõik neli naiskonda on saanud kaks võitu ja kuus kaotust.
Eesti lõpetab turniiri tugeva Šotimaa vastu, kes on koha poolfinaalis juba taganud. Lisaks šotlannadele jõudsid poolfinaali Venemaa, Šveits ja korraldajamaa Rootsi. | Eesti kurlingunaiskond sai EM-il olulise võidu | https://sport.err.ee/1005272/eesti-kurlingunaiskond-sai-em-il-olulise-voidu | Rootsis Helsingborgis jätkuvatel kurlingu Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti naiskond olulise võidu, alistades 9:4 Taani. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.